4.4.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 147/2

Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär (1):

0,00 % 1. aprill 2022

Euro vahetuskurss (2)

1. aprill 2022

(2022/C 147/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1052
JPY	Jaapani jeen	135,35
DKK	Taani kroon	7,4388
GBP	Inglise nael	0,84145
SEK	Rootsi kroon	10,3320
CHF	Šveitsi frank	1,0217
ISK	Islandi kroon	142,00
NOK	Norra kroon	9,6628
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,376
HUF	Ungari forint	368,12
PLN	Poola zlott	4,6401
RON	Rumeenia leu	4,9452
TRY	Türgi liir	16,2411
AUD	Austraalia dollar	1,4696
CAD	Kanada dollar	1,3805
HKD	Hongkongi dollar	8,6596
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,5911
SGD	Singapuri dollar	1,4985
KRW	Korea vonn	1 345,61
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,1685
CNY	Hiina jüaan	7,0311
HRK	Horvaatia kuna	7,5675
IDR	Indoneesia ruupia	15 887,50
MYR	Malaisia ringit	4,6534
PHP	Filipiini peeso	57,084
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,941
BRL	Brasiilia reaal	5,2188
MXN	Mehhiko peeso	21,9087
INR	India ruupia	83,9847

(1) Kurss kohaldatud viimastele toimingutele, mis on sooritatud enne osutatud kuupäeva. Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse puhul on tegemist marginaalse intressimääraga.

(2) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

4.4.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 147/6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine

(2022/C 147/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Vézelay“

PDO-FR-02406

Taotluse esitamise kuupäev: 3.12.2021

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Vézelay

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Tegemist on kuiva vaikse valge veiniga, millel on kahvatukollane kuldne värvus. Seda iseloomustab lillelõhn ning väga värske ja mineraalne maitse. Vananedes muutub see keerukamaks ja peenemaks.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Valminud ja tarbimisse andmiseks valmis veinidel on fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus järgmine:

—	3 grammi liitri kohta või

—	4 grammi liitri kohta, kui veini üldhappesus on vähemalt 55,10 milliekvivalenti liitri kohta ehk 4,13 grammi liitri kohta, väljendatuna viinhappena (või 2,7 grammi liitri kohta, väljendatuna väävelhappena).

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad Euroopa Liidu õigusaktides ette nähtud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus istanduses on 6 400 tüve hektari kohta, ridade vahekaugus võib olla kuni 1,30 meetrit ning viinapuude tüvede vahemaa samas reas peab olema 1–1,20 meetrit.

Viinapuude lõikamise nõuded

Viljelustava

Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 12 punga ja ruutmeetri kohta kuni 7,5 punga:

—	võrsete lühikeseks lõikamine (kasutatakse Royat’ nöörpuu vormi ja kaheõlalist nöörpuu vormi) või

—	Guyot’ üheõlaline vorm, pika võrsega.

Üheõlalist Guyot’ lõikamismeetodit võib kohandada järgmiselt:

—	teise viljakandva oksaga, mis võimaldab muuta aastate arvestuses viinamarjade kandmist ühelt võrselt teisele;

—	maksimaalselt kolme pungaga lühendatud viljavõrse ja kuni kahe pungaga võrse.

Olenemata lõikamismeetodist võib viinapuude lõikamisel jätta lisapungi, tingimusel et taime kasvuetapis, mis vastab 11 või 12 lehele, ei ületa viljakandvate okste arv aastas tüve kohta viinapuude lõikamise eeskirjades sätestatud pungade arvu.

Veinivalmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

—	Automaatsete pressimismasinate kasutamine on keelatud.

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

Laagerdamine

Konkreetne veinivalmistustava

Veini kääritatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. märtsini.

b. Maksimaalne saagikus

64 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kommuunid, kus viinamarjad korjatakse ning veini valmistatakse ja laagerdatakse, on järgmised: Asquins, Saint-Père, Tharoiseau ja Vézelay Yonne’i departemangus.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

’Chardonnay B’ (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Vézelay piirkond asub piirkondliku Morvani looduspargi piiril, Burgundias Yonne’i departemangu lõunaosas. Tegemist on täpselt määratletud ja sõltumatu geograafilise üksusega, mis asub 40 kilomeetri kaugusel Auxerrois’ viinamarjaistandusest ja umbes 100 kilomeetri kaugusel Côte d’Ori esimestest viinapuudest. Istanduses on koondunud Asquins’, Saint Père’i, Tharoiseau ja Vézelay kommuunide nõlvadele Yonne jõe lisajõge Cure’i oru mõlemal küljel.

Geograafilist konteksti, milles Vézelay viinamarjaistandused on sajandite jooksul arenenud, mõjutab tugevalt piirkonna morfogenees. Morvani kristallilise massiivi tekkimine Rhône’i etapis (pliotseen) on kujundanud selle raamistiku tektoonikat: Morvanist sai siis Keskmassiivi kaugele väljaulatuv osa Pariisi nõo setteala kaguosas.

Cure’i org, mis on uuristunud pikka settealasse, kus asetsevad vaheldumisi eri vastupidavusastmega kaljud, on nagu amfiteater, kus erosioon on tekitanud rea künkaid ja laugeid astangulisi nõlvu, mis peamiselt paiknevad lõuna ja ida suunas. Kõik need künkad ja kulumisastangud loovad Vézelay paigas maastiku, mis on talle Bourgogne’is omane.

Viinamarjaistandused asuvad Cure’i ja selle külgorgude kaldus nõlvadel 250–300 meetri kõrgusel. Vasakpoolsel kaldal koosneb substraat baati (kesk-juura) merglist ja lubjakivist, samas kui parema kalda nõlvad koosnevad liase (alam-juura) ajastu alast, milles on ülekaalus mergel ja savi.

Viinamarjaistanduste mäestikualadele on iseloomulik õhuke pinnaerosiooniga muld, mis on sageli kivine, kus on vähe peent mulda ning mis asub eraldi lagunenud lubjakivisel lähtekivimil.

Poolel kallakul ja kallaku alaosas on aga aina paksem kuhjunud muld, mis koosneb paksemast või õhemast ja kivisest kolluviaalsete lubjakivisetete kattest, mis katab mitmesuguste allolevate kivimite lagunemisel tekkinud sügavaid lubjakivi- ja savimullakihte: kõva lubjakivi, mergeljas lubjakivi või mergel.

Vézelayle on iseloomulik jahe ookeaniline kliima, millele on iseloomulikud sagedased ja suured sademed. Oma aastase sademete hulgaga, mis ulatub 800 millimeetrini, eristub Vézelay selgelt teistest Bourgogne’i väikestest viinamarjakasvatuspiirkondadest. Morvani läheduse tõttu on kevaded niisked, suved soojad ja päikeselised ning talved on üsna karmid, kusjuures esineb vägagi reaalne külmaoht.

Aastased, aga ka igapäevased temperatuurikõikumised on suured, muutes Vézelay kliima veidi kontinentaalseks. Talvel langeb temperatuur sageli umbes –10 °C-ni. Suvel ei ole 30 °C temperatuur harv nähtus. Päeva äärmuslike temperatuuride keskmine erinevus on Vézelay piirkonnas suurem kui Auxerre’i piirkonnas, mis on ometigi väga lähedal, või isegi Côte d’Oris. Need erinevused võivad miinimumtemperatuuri puhul olla kuni –4 °C ja maksimumtemperatuuri puhul +8 °C.

8.2. Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Siinseid viinamarjaistandusi peetakse kvaliteetseks, nagu näitab juba 1137. aasta harta viinapuudelt senjöörile kümnise maksmise kohta ning dokument teatavate maatükkide kohta, mida nimetati Clos-au-Duc ning mis paiknesid Nanchêvres’i sektoris Saint Père’i kommuunis ja olid Bourgogne’i hertsogi omand. 1816. aastal ei unustanud Jullien oma „Kõikide tuntud viinamarjaistanduste topograafias“ mainida Vézelay veini ja konkreetselt Clos de Vézelay maatükke kui kolmandasse klassi kuuluvaid maatükke, kus toodetakse peeneid veine.

Kauplemine Vézelay veiniga arenes kuni 19. sajandi lõpuni tänu jõgede võrgustikule, mis võimaldas vedada seda Pariisi. 1884. aastal Auxerre’i tabanud viinapuutäi tegi sellele arengule lõpu ning kahandas viinamarjakasvatusalad peaaegu olematuks.

Kuna massilise maapiirkondadest lahkumise tõttu puudusid inimressursid, alustati viinamarjaistanduste taastamist alles 1970. aastatel käputäie põlluharijate eestvedamisel ja tänu kommuuninõukogu liikmele Paul Flandinile. 1974. aastal loodi Vézelay viinamarjaistanduste taastamiseks ametiühing.

Esimeste istutatud viinapuudega katsetati sorte, istutustihedust ja kasvatusmeetodit. Väga kiiresti keskenduti istandustes peamiselt valgete kvaliteetveinide tootmisele sordist ’Chardonnay B’, mis istutati väga tihedalt ja andis vähe saaki.

Viinamarjaistandused muutusid võsasel maastikul kiiresti individuaalseks.

Veinitootmise ja -turustamise ühistu loomine 1990. aastal on viinamarjakasvatuse arengule märgatavalt kaasa aidanud. Pool kohalikust viinamarjakasvatussektorist koosneb nüüd kohalikest ettevõtjatest, kes kuuluvad ühistusse ning tegelevad mitme kultuuri kasvatamise ning looma- ja viinamarjakasvatusega väikestel aladel. Ülejäänud pool koosneb erinevatel mullakihtidel viinamarju kasvatavatest viinamarjakasvatajatest, kelle käsutuses on umbes 10 hektari suurused alad ning kes on tulnud Vézelaysse selleks, et arendada kauplemist villitud veiniga, panustades sellele hiljutisele nimetusele ja suurele hulgale turistidele, kes seda paika külastavad.

Asjaolu, et neli kommuuni, nimelt Asquins’, Saint-Père’i, Tharoiseau ja Vézelay, arvati 1989. aastal päritolunimetuse „Bourgogne“ geograafilisse piirkonda, seejärel piiritleti selle maatükid 1992. aastal ja lõpuks tunnustati 1998. aastal täiendavat geograafilist nimetust „Vézelay“ koos nimetusega „Bourgogne“, väljendab Vézelay viinamarjakasvatajate pidevaid kvaliteediotsinguid.

8.3. Põhjuslikud seosed

Vézelay geograafiline sõltumatus — see asub kaugel nii Auxerre’i piirkonnast põhjas kui ka Côte d’Ori piirkonnast lõunas — ning selle geoloogiline eripära teevad sellest ainulaadse veinipiirkonna. Hoolimata sellest, et viinapuutäikriisi tõttu surid viinamarjaistandused siin peaaegu välja, on Vézelay istandustel pikk ja rikas ajalugu, mis ulatub Rooma aegadesse. Niisugune järjepidevus annab tunnistust selle Cure’i kallastel asuva ja Morvanis lõppeva paiga erilisest võimekusest toota kvaliteetveine.

Vézelay lubjakivised ning merglist ja lubjakivist koosnevad nõlvad, millel nimetusega „Vézelay“ veinide valmistamiseks kasutatavad viinapuud kasvavad, avanevad kagusse ja edelasse ning on kaitstud külmade põhjatuulte eest. Need tingimused sobivad traditsioonilise Bourgogne’i sordi ’Chardonnay B’ kasvatamiseks.

Kohalik kliima, mida mõjutab läheduses asuv Morvani mäemassiiv, mis koosneb kõrgetest võsastunud küngastest, aitab säilitada saagi happesust ning annab värskust juurde piirkonna valgetele veinidele, mis erinevad nõnda Bourgogne’i muudest valgetest veinidest. Värsket maitset aitab saavutada ka ümbritsev maastik (reljeef, Morvani metsade lähedus).

Jahedamast kohalikust kliimast tingitud omadused eristavad Vézelay veine teistest Bourgogne’i valgetest veinidest, andes neile eelkõige valgete lillede lõhna (akaatsia ja viirpuu).

Viinamarjaistandustes peetakse kinni Bourgogne’i viljelustraditsioonist: suur istutustihedus, lühikesed võrsed, trellimine. Veinivalmistamise meetodid ja suhteliselt lühike laagerdumisaeg annavad kaitstud päritolunimetusega „Vézelay“ veinidele eripära, mille puhul on peamisteks organoleptilisteks omadusteks värskus, mineraalsus ja lillelõhn.

Viinamarjaistandused on Vézelay maastikel järk-järgult uuesti kanda kinnitanud, hõivates kõige paremad asukohad. Vézelay basiilika mainekas paik näitab seega oma vägagi burgundialikku palet, milles valitsevad korraga viinapuud ja karjamaad.

9. Olulised lisatingimused

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuva piirkonna moodustavad Côte-d’Ori kommuunid, mis on määratletud erandina viinamarjade töötlemisest, veinide valmistamisest ja laagerdamisest, on järgmised: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chambœuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-le-Grand, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Vauchignon, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée ja Vougeot.

Vahetus läheduses asuva piirkonna moodustavad Rhône’i kommuunid, mis on määratletud erandina viinamarjade töötlemisest, veinide valmistamisest ja laagerdamisest, on järgmised:

Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Bois-d’Oingt, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dareizé, Denicé, Dracé, Emeringes, Fleurie, Frontenas, Gleizé, Jarnioux, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Liergues, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Oingt, Les Olmes, Le Perréon, Pommiers, Pouilly-le-Monial, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-d’Ardières, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Laurent-d’Oingt, Saint-Loup, Sainte-Paule, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux ja Villié-Morgon.

Vahetus läheduses asuva piirkonna moodustavad Sâone-et-Loire’i kommuunid, mis on määratletud erandina viinamarjade töötlemisest, veinide valmistamisest ja laagerdamisest, on järgmised:

Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-lès-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-National, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-la-Loyère, Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Massy, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse, Vinzelles ja Viré.

Vahetus läheduses asuva piirkonna moodustavad Yonne’i kommuunid, mis on määratletud erandina viinamarjade töötlemisest, veinide valmistamisest ja laagerdamisest, on järgmised:

Accolay, Aigremont, Annay-sur-Serin, Arcy-sur-Cure, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Champvallon, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cravant, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Mouffy, Moulins-en-Tonnerois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villiers-sur-Tholon, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Volgré ja Yrouerre.

Väiksem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on

—	katastriüksuse nimi;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Selle katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgises võib olla nimetatud laiem geograafiline üksus „Vin de Bourgogne“ või „Grand vin de Bourgogne“.

Märge sordinime kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kui märgistuses on esitatud viinamarjasordi nimi, ei või see märge olla samas visuaalses alas kohustusliku teabega ning peab olema esitatud tähemärkidega, mille suurus ei ületa 2 millimeetrit.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele:

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-e788615d-fc6a-4b06-97a9-2171414b470c

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 147

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 4. aprill 2022

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 147/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10611 – GENERALI FRANCE / LA MÉDICALE) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 147/02	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: — 0,00 % 1. aprill 2022 — Euro vahetuskurss	2
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2022/C 147/03	Euroopa Territoriaalse Koostöö Rühmituse (ETKR) Muutmine	3

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 147/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10690 – NORDIC CAPITAL / ELLOS GROUP) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	4
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 147/05	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine	6


	(1) EMPs kohaldatav tekst