ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 143

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

65. aastakäik
31. märts 2022


Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2022/C 143/01

Teade toorpiima koguste avaldamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 149 lõikele 5

1


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2022/C 143/02

Nõukogu otsus, 29. märts 2022, millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee Tšehhi, Prantsusmaa ja Rootsi liikmed ja asendusliikmed

3

 

Euroopa Komisjon

2022/C 143/03

Euro vahetuskurss — 30. märts 2022

5

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2022/C 143/04

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 6 lõikes 4 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate lähtesummade ajakohastamine

6

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

 

EFTA järelevalveamet

2022/C 143/05

Direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜ nimetatud piirmäärad, esitatuna EFTA riikide vääringutes

8

2022/C 143/06

Riigiabi puudumine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

9

2022/C 143/07

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

10

2022/C 143/08

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

11


 

V   Teated

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2022/C 143/09

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

12

2022/C 143/10

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

28


ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/1


Teade toorpiima koguste avaldamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 149 lõikele 5 (1)

(2022/C 143/01)

Aastaandmed (tuhandetes tonnides)

Toorpiima kogused  (*2) vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 149 lõikele 5

2020

Lehmad

Uted

Kitsed

Pühvlid

BE

4 449,00

0,00

45,00

0,00

BG

881,76

76,48

31,28

15,93

CZ

3 267,73

0,04  (*3)

0,10  (*3)

0,00

DK

5 666,00

0,00

0,00

0,00

DE

33 164,91

6,70

16,28

1,00

EE

848,30

0,00

0,70

0,00

IE

8 561,47

0,00

0,00

0,00

EL

683,46

945,43

361,35

0,09

ES

7 606,07

556,25

523,90

0,00

FR

25 147,31

325,50

679,30

0,00

HR

596,00

7,00

9,00

0,00

IT

12 712,48

481,97

61,24

253,83

CY

275,16

37,90

34,34

0,00

LV

988,20

0,00

1,90

0,00

LT

1 488,00

0,00

3,67

0,00

LU

447,34

0,12

3,08

0,00

HU

2 014,33

1,61

3,06

0,00 n

MT

42,11

1,91

0,92

0,00

NL

14 522,00

0,00

407,00

3,00

AT

3 815,47

11,42

25,37

0,00

PL

14 821,82

0,54

8,51

0,00

PT

1 993,61

74,31

31,20

0,00

RO

3 679,60

426,00

240,80

16,10

SI

630,65

0,49

2,06

0,00

SK

917,69

11,39

0,46

0,00

FI

2 406,52

0,00

0,00

0,00

SE

2 772,74

0,00

0,00

0,00

EL 27

154 399,73

2 965,06

2 490,52

289,95


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(*1)  0,00: null või vähem kui 5 tonni.

(*2)  2020. aastal põllumajandusettevõtetes toodetud piim, EUROSTAT – NewCronos Products Obtained.

(*3)  Liikmesriikide poolt edastatud ja/või hinnanguline/arvutatud toodang.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/3


NÕUKOGU OTSUS,

29. märts 2022,

millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee Tšehhi, Prantsusmaa ja Rootsi liikmed ja asendusliikmed

(2022/C 143/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsust, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee, (1) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse liikmesriikide valitsuste poolt nõukogule esitatud kandidaatide nimekirju

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu nimetas oma 24. veebruari 2022. aasta otsusega (2) ajavahemikuks 1. märtsist 2022 kuni 28. veebruarini 2025 ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed.

(2)

Tšehhi, Prantsusmaa ja Rootsi valitsused on esitanud täiendavad kandidaadid mitmele täidetavale ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmetena nimetatakse 28. veebruaril 2025 lõppevaks ajavahemikuks ametisse järgmised isikud:

I.   VALITSUSTE ESINDAJAD

Liikmesriik

Liikmed

Asendusliikmed

Prantsusmaa

Anne AUDIC

Nicolas BESSOT

Lucie MEDIAVILLA

Rootsi

Anne-Sofie DALENG

Viktoria BERGSTRÖM

Magnus FALK

II.   AMETIÜHINGUTE ESINDAJAD

Liikmesriik

Liikmed

Asendusliikmed

Tšehhi

Jiří VAŇÁSEK

Radka SOKOLOVÁ

Prantsusmaa

Abderrafik ZAIGOUCHE

Edwina LAMOUREUX

Jean-Paul ZERBIB

Rootsi

Cyrene WAERN

Karin FRISTEDT

Ulrika HAGSTRÖM

III.   TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD

Liikmesriik

Liikmed

Asendusliikmed

Tšehhi

Miroslav HORKÝ

Martin RÖHRICH

Martina KROUPOVÁ

Prantsusmaa

Franck GAMBELLI

Nathalie BUET

Patrick LEVY

Rootsi

Cecilia ANDERSSON

Malin NILSSON

Tommy LARSSON

Artikkel 2

Nõukogu nimetab veel määramata liikmed ja asendusliikmed ametisse hiljem.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,, 29. märts 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TAQUET


(1)  ELT C 218, 13.9.2003, lk 1.

(2)  Nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed (ELT C 92, 25.2.2022, lk 1).


Euroopa Komisjon

31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/5


Euro vahetuskurss (1)

30. märts 2022

(2022/C 143/03)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1126

JPY

Jaapani jeen

135,47

DKK

Taani kroon

7,4391

GBP

Inglise nael

0,84563

SEK

Rootsi kroon

10,3498

CHF

Šveitsi frank

1,0309

ISK

Islandi kroon

142,20

NOK

Norra kroon

9,6398

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

24,450

HUF

Ungari forint

368,13

PLN

Poola zlott

4,6679

RON

Rumeenia leu

4,9477

TRY

Türgi liir

16,3296

AUD

Austraalia dollar

1,4809

CAD

Kanada dollar

1,3891

HKD

Hongkongi dollar

8,7081

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,5947

SGD

Singapuri dollar

1,5064

KRW

Korea vonn

1 346,97

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

16,1288

CNY

Hiina jüaan

7,0666

HRK

Horvaatia kuna

7,5720

IDR

Indoneesia ruupia

15 957,24

MYR

Malaisia ringit

4,6779

PHP

Filipiini peeso

57,906

RUB

Vene rubla

 

THB

Tai baat

37,144

BRL

Brasiilia reaal

5,2808

MXN

Mehhiko peeso

22,1557

INR

India ruupia

84,3800


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/6


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (1) artikli 6 lõikes 4 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate lähtesummade ajakohastamine

(2022/C 143/04)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (2)) artikli 6 lõikes 4 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate lähtesummade avaldamise alus on liikmesriikide poolt kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 39 komisjonile edastatud teave.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele leiab kord kuus ajakohastatava teabe ka rände- ja siseasjade peadirektoraadi veebisaidilt, kus see on kõigile kättesaadav.

RIIKIDE AMETIASUTUSTE POOLT KINDLAKS MÄÄRATUD VÕRDLUSSUMMAD, MIDA NÕUTAKSE VÄLISPIIRI ÜLETAMISEL

HISPAANIA

Väljaandes ELT C 486, 3.12.2021, lk 26 avaldatud teabe asendamine.

10. mai 2007. aasta korralduse PRE/1282/2007 (mis käsitleb rahalisi vahendeid, mille omamist välismaalased peavad tõendama, et nad saaksid Hispaaniasse siseneda) artiklis 1 on sätestatud, et „tõendatav summa peab ulatuma summani, mis moodustab eurodes vähemalt 10 % brutopalga riiklikust alammäärast või ametlikult samaväärne summa välisvaluutas, mis korrutatakse Hispaanias viibitavate päevade arvuga ja asjaomase isiku kulul reisivate isikute arvuga“.

22. veebruari 2022. aasta kuningliku dekreediga 152/2022, millega kehtestatakse riiklik miinimumpalk, mis on avaldatud 23. veebruari 2022. aasta ametlikus väljaandes nr 46, kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv miinimumpalk, mille suurus on 33,33 eurot päevas või 1 000 eurot kuus sõltuvalt sellest, kas palk määratakse kindlaks päevade või kuude kaupa.

Vastavalt 22. veebruari 2022. aasta dekreediga 152/2022 kehtestatud miinimumpalga summa ajakohastamisele peavad välismaalased, kes kavatsevad siseneda riigi territooriumile ja sinna jääda, jätkuvalt tõendama, et neil on vähemalt 100 eurot isiku kohta päevas või vähemalt 900 eurot või ametlikult samaväärne summa välisvaluutas, juhul kui seda neilt nõuavad ametnikud, kes kontrollivad sisenemist Hispaania territooriumile, ja eespool nimetatud korralduses sätestatud tingimustel.

Eelmiste väljaannete loetelu

ELT C 247, 13.10.2006, lk 19.

ELT C 77, 5.4.2007, lk 11.

ELT C 153, 6.7.2007, lk 22.

ELT C 164, 18.7.2007, lk 45.

ELT C 182, 4.8.2007, lk 18.

ELT C 57, 1.3.2008, lk 38.

ELT C 134, 31.5.2008, lk 19.

ELT C 331, 31.12.2008, lk 13.

ELT C 33, 10.2.2009, lk 1.

ELT C 36, 13.2.2009, lk 100.

ELT C 37, 14.2.2009, lk 8.

ELT C 98, 29.4.2009, lk 11.

ELT C 35, 12.2.2010, lk 7.

ELT C 304, 10.11.2010, lk 5.

ELT C 24, 26.1.2011, lk 6.

ELT C 157, 27.5.2011, lk 8.

ELT C 203, 9.7.2011, lk 16.

ELT C 11, 13.1.2012, lk 13.

ELT C 72, 10.3.2012, lk 44.

ELT C 199, 7.7.2012, lk 8.

ELT C 298, 4.10.2012, lk 3.

ELT C 56, 26.2.2013, lk 13.

ELT C 98, 5.4.2013, lk 3.

ELT C 269, 18.9.2013, lk 2.

ELT C 57, 28.2.2014, lk 2.

ELT C 152, 20.5.2014, lk 25.

ELT C 224, 15.7.2014, lk 31.

ELT C 434, 4.12.2014, lk 3.

ELT C 447, 13.12.2014, lk 32.

ELT C 38, 4.2.2015, lk 20.

ELT C 96, 11.3.2016, lk 7.

ELT C 146, 26.4.2016, lk12.

ELT C 248, 8.7.2016, lk 12.

ELT C 111, 8.4.2017, lk 11.

ELT C 21, 20.1.2018, lk 3.

ELT C 93, 12.3.2018, lk 4.

ELT C 153, 2.5.2018, lk 8.

ELT C 186, 31.5.2018, lk 10.

ELT C 264, 26.7.2018, lk 6.

ELT C 366, 10.10.2018, lk 12.

ELT C 459, 20.12.2018, lk 38.

ELT C 140, 16.4.2019, lk 7.

ELT C 178, 28.5.2020, lk 3.

ELT C 102, 24.3.2021, lk 8.

ELT C 486, 3.12.2021, lk 26.


(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

(2)  ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.


EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

EFTA järelevalveamet

31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/8


Direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜ nimetatud piirmäärad, esitatuna EFTA riikide vääringutes

(2022/C 143/05)

Piirmäärad eurodes

Piirmäärad Norra kroonides

Piirmäärad Šveitsi frankides

Piirmäärad Islandi kroonides

80 000

835 914

86 501

12 023 995

140 000

1 462 850

151 377

21 041 991

215 000

2 246 520

232 472

32 314 487

431 000

4 503 489

466 025

64 779 274

750 000

7 836 697

810 949

112 724 954

1 000 000

10 448 930

1 081 265

150 299 939

5 382 000

56 236 143

5 819 373

808 914 275


31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/9


Riigiabi puudumine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

(2022/C 143/06)

EFTA järelevalveamet on seisukohal, et järgmine meede ei ole riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

15. detsember 2021

Juhtumi number

87779

Otsuse number

288/21/COL

EFTA riik

Norra

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ookeanikosmosekeskus

Õiguslik alus

Norra 2022. aasta riigieelarve

Meetme liik

Sihtotstarbeline

Eesmärk

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

Abi vorm

Toetus

Eelarve

Kuni 8 154 miljonit Norra krooni (P85 hinnang)

Abi osakaal

100 %

Kestus

Hinnanguliselt 2022–2029

Majandussektorid

P.85.4 – Kõrgharidus

M.72.1 – Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas

M.72.19 – Muu teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Ministry of Trade, Industry and Fisheries

PO Box 8090 Dep

0032 Oslo, Norway

Ministry of Local Government and Modernisation

Postboks 8112 Dep

0032 Oslo, Norway

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebisaidil:

http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/


31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/10


Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2022/C 143/07)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

14. detsember 2021

Juhtumi number

87845

Otsuse number

290/21/COL

EFTA riik

Norra

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

COVID-19 pandeemia tõttu kannatanud omavalitsustes tegutsevatele ettevõtjatele Norras antava likviidsustoetuse raamkava pikendamine ja muutmine

Õiguslik alus

Valitsuse eelarvekava Prop. 79 S (2020–2021), heakskiidetud 23. veebruaril 2021

Meetme tingimused on esitatud kohalike omavalitsuste ja moderniseerimisministeeriumi kirjades kohalikele omavalitsustele

Arvesse tuleb võtta ka kuninga 12. detsembri 2003. aasta dekreediga kinnitatud riiklike asutuste majandusjuhtimist käsitleva määruse 6. peatükki

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Tagada likviidsuse kättesaadavus ettevõtjatele, kellele COVID-19 pandeemia ja selle tõrjumiseks kohalikul või riigi tasandil kehtestatud nakkuskaitsemeetmed on põhjustanud ootamatu likviidsuspuuduse

Abi vorm

Otsetoetused

Eelarve

Hinnanguline eelarve võib ulatuda kuni 4,55 miljardi Norra kroonini

Abi osakaal

Meede on raamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel ja maakondadel anda abi kohalikele ettevõtjatele, kellel on tulnud kanda kulusid või majanduskahju. Vajadus rahaliste vahendite järele on eri paigus erinev

Kestus

Kuni 30. juunini 2022

Majandussektorid

Eri omavalitsusüksuste ja maakondade kavad võivad olla suunatud eri sektoritele ja ettevõtetele. Meede ei ole ette nähtud avaliku sektori rahastavatavatele ettevõtetele ega finantssektori ettevõtetele

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Meetme eest vastutab kohaliku omavalitsuse ja moderniseerimise ministeerium, kes määrab kindlaks piirid, kus kohalike omavalitsuste ja maakondade asutused võivad kehtestada prioriteete ja oma kavasid kohandada

Muu teave

 

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebisaidil: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/


31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/11


Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2022/C 143/08)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

16. detsember 2021

Juhtumi number

87895

Otsuse number

294/21/COL

EFTA riik

Norra

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Uus COVID-19 garantiikava

Õiguslik alus

Forskrift om endring i forskrift 27. mars 2020 nr. 490 til lov om statlig garantiordning for lån til små og mellomstore bedrifter, FOR-2020-03-27-490

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Tagada juurdepääs likviidsusele nendele ettevõtjate, kellel tekkis COVID-19 puhangu tõttu ootamatu likviidsuspuudujääk

Abi vorm

Riigigarantiid

Eelarve

50 miljardit Norra krooni (muudetud kava puhul)

Kestus

Kuni 30. juunini 2022

Majandussektorid

Kõik sektorid

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

GIEK, Norra Ekspordikrediidi Tagamise Agentuur

Pb 1763 Vika

N-0122 Oslo

NORWAY

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebisaidil:

http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/


V Teated

MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/12


Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 143/09)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Σαντορίνη“ (Santorini)

PDO-GR-A1065-AM01

Teate esitamise kuupäev: 31. jaanuar 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Kaitstud päritolunimetusega kuiva valge veini „Santorini“ tootmisel on suurendatud viinamarjasordi ’Assyrtiko’ miinimumsisaldust 75 %-lt 85 %-le

’Assyrtiko’ suurem osakaal parandab toodetava veini kvaliteeti. Täpsemalt saadakse sellest väga kontsentreeritud valgeid veine, millel on õrn ja mineraalne iseloom. Kuivatatud viinamarjadest, peamiselt sordist ’Assyrtiko’, valmistatud Vinsanto veinid on rikkalikud, komplekssed ja intensiivsed. Parem kvaliteet ja praeguse turu erinevad nõudmised on sundinud rohkem viinamarjakasvatajaid kasutama sorti ’Assyrtiko’ üha suuremates kogustes. Enamikul juhtudel ületab see 90 %. Peale selle on kõik Santorini uued või ümberkorraldatud viinamarjaistandused ühesordilised, millest valdav osa on ’Assyrtiko’.

Peatükke „Veinivalmistustavad“ ja „Lubatud viinamarjasordid“ on muudetud.

2.   Kaitstud päritolunimetusega veini „Santorini“ puhul on vähendatud viinamarjaistanduste maksimaalset saagikust 8 000 kilogrammilt hektari kohta 6 500 kilogrammile hektari kohta

Viimaste aastate viinamarjakasvatuse statistika näitab, et viinamarjaistanduste keskmine saagikus on ligikaudu 3 000 kg hektari kohta ja et tänapäevaste viinamarjakasvatustavade puhul ei ületa maksimaalne saagikus 6 500 kilogrammi hektari kohta. Toote kaitsmiseks ja täiustamiseks on vaja kohandada maksimaalset saagikust hektari kohta, võttes arvesse uusi andmeid, ning vähendada seda 6 500 kilogrammini hektari kohta.

Peatükki „Maksimaalne saagikus hektari kohta“ on muudetud.

3.   Kaitstud päritolunimetusega kuivade valgete veinide „Santorini“ suhkrusisaldus ei tohi ületada 4 grammi liitri kohta või teatud tingimustel 9 grammi liitri kohta

Kaitstud päritolunimetusega kuivade valgete veinide „Santorini“ suhkrusisaldus viidi vastavusse delegeeritud määruse (EL) 2019/33 III lisa B osaga. Täpsemalt tähendab see järgmist, et see ei ületa 4 grammi liitri kohta või 9 grammi liitri kohta, tingimusel, et viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem; Kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ erakordselt madal pH põhjustab sageli seda, et veinid on maitselt tasakaalustamata. Kavandatud suhkrusisaldus koos eespool nimetatud tingimusega loob suhkrute ja happesuse soovitud tasakaalu.

Peatükki „Veinide kirjeldus“, täpsemalt osa „Kuiva valge veini analüütilised ja organoleptilised omadused“ on muudetud.

4.   Ladina tähtedega traditsiooniline nimetus „Νυχτέρι“ on asendatud nimetusega „Nykteri“ – „NYKTERI“

Ministrite otsuse nr 235309/7.2.2002, millega kiidetakse heaks veinide traditsioonilised nimetused (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne, II seeria, nr 179/19.2.2002), artiklis 13 on sätestatud traditsioonilise nimetuse „Santorini Superior Quality designation of Origin Santorini“ kasutamise tingimused kuivade valgete veinide puhul, mis kannavad nimetust „Santorini Superior Quality Designation of Origin Santorini“. Muudatusega viiakse tootespetsifikaat vastavusse liikmesriikide õigusaktidega.

Peatükki „Kohaldatavad nõuded“, täpsemalt punkti „Traditsioonilised nimetused“ on muudetud.

5.   Veinivalmistustavasid käsitlevast peatükist välja jäetud sõnad

Valge kuiva veini veinivalmistustavasid käsitlevas peatükis on välja jäetud järgmine veinivalmistamismeetodi kirjeldus: „toodetud käärituseelse purustamise teel, millele järgneb settimine ja inokulatsioon puhaste valitud pärmseentega, mis väljendavad aromaatset tüüpsust“. See jäeti välja, kuna see ei kujuta endast konkreetset veinivalmistustava.

Peatükki „Veinivalmistamistavad“ on muudetud.

6.   Kaitstud päritolunimetuse „Santorini“ tehnilise toimiku ajakohastamine

Seoses tehniliste toimikute ajakohastamisega on tootespetsifikaadis tehtud järgmised muudatused:

i)

seos geograafilise piirkonnaga kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini puhul on ühendatud seosega geograafilise piirkonnaga looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini puhul, kuna nende vahel ei ole erinevusi;

ii)

lisatud ja asendatud on siseriiklikud õigusnormid kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega veinide suhtes kohaldatavate nõuete ja kontrollide kohta;

iii)

pädevate kontrolliasutuste andmeid on muudetud.

Peatükid „Seos geograafilise piirkonnaga looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini puhul“ ja „Seos geograafilise piirkonnaga kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini puhul“ on ühendatud.

Peatükke „Kohaldatavad nõuded“ ja „Kontrolliasutuste andmed“ on muudetud.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Σαντορίνη (Santorini)

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.

Liköörvein

15.

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Kuiv valge vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: erksa rohekaskollase värvusega.

Lõhn: kompleksne lõhn tsitrusviljade aroomi, apelsini ja sidruni koore nüansside ning iseloomulike püsivate järelnootidega.

Maitse: rikkalik maitse struktuuri andva tasakaalustatud happesusega, mis tagab värske järelmaitse.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 12 %

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 12 %

Üldsuhkrusisaldus: Üldsuhkrusisaldus: 0–4 grammi liitri kohta või kuni 9 grammi liitri kohta, tingimusel, et viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem.

Maksimaalse üldalkoholisisalduse suhtes kohaldatakse asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtusi.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

12

Minimaalne üldhappesus

5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

200

2.   Kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörvein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: oranžikaskollane kuldse helgiga, mis laagerdudes tumeneb pruuniks. Pika laagerdumisajaga veinide värvus tumeneb punakaspruuni varjundini.

Lõhn: intensiivne ja kompleksne lõhn, vürtside, mee ja rosinate nüansside ning sellele järgnevate sidruni õite nüanssidega. Laagerdumise ajal muutuvad aroomid intensiivsemaks ja komplekssemaks.

Maitse: maitse on hästi tasakaalus viinamarjasordi happesusega. Täidlane sametine vein, milles on rikkalikult mee ja sidruni nüansse. Järelmaitse on eriti kauakestev ja aromaatne.

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 21 mahuprotsenti

Maksimaalne tegelik alkoholisisaldus: 22 mahuprotsenti

Suurim lubatud vääveldioksiidisisaldus on 400 milligrammi liitri kohta kuivatatud viinamarjadest valmistatud magusate veinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus suhkruna väljendatult on vähemalt 45 grammi liitri kohta (vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa B osale).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

15

Minimaalne üldhappesus

5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

30

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

400

3.   Looduslikult magus valge / kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: oranžikaskollane kuldse helgiga, mis laagerdudes tumeneb pruuniks.

Lõhn: intensiivne ja kompleksne lõhn, vürtside, mee ja rosinate nüansside ning sellele järgnevate sidruni õite nüanssidega.

Maitse: magus maitse on hästi tasakaalus viinamarjasordi happesusega. Täidlane sametine vein, milles on rikkalikult mee ja sidruni nüansse. Järelmaitse on eriti kauakestev ja aromaatne.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus enne viinamarjade kuivatamist: 15 mahuprotsenti

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus pärast viinamarjade kuivatamist: 21 mahuprotsenti

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 21 mahuprotsenti

Maksimaalse üldalkoholisisalduse suhtes kohaldatakse asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtusi.

Suurim lubatud vääveldioksiidisisaldus on 400 milligrammi liitri kohta kuivatatud viinamarjadest valmistatud magusate veinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus suhkruna väljendatult on vähemalt 45 grammi liitri kohta (vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa B osale).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

30

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

400

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Kuivade valgete veinide tootmine

Veinivalmistamise piirangud

Kaitstud päritolunimetusega kuiv valge vein „Santorini“ on valmistatud vähemalt 85 % ulatuses ’Assyrtiko’ viinamarjadest. Ülejäänud osa moodustavad ’Aidani’ ja ’Athiri’ viinamarjad. Kasutatud on valge veini klassikalist veinivalmistamismeetodit. Alkoholkäärimise ajal ei tohi temperatuur ületada 20 °C.

2.   Kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini tootmine

Veinivalmistamise piirangud

Kaitstud päritolunimetusega kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörvein „Santorini“ on valmistatud looduslikult magusast / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinist, millele on lisatud:

veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkohol, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti;

veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

kahest eespool nimetatust valmistatud tooteid, millele on lisatud looduslikult magusa veini valmistamisel kasutatud samast sordist kuivatatud viinamarjade virret;

veinist destilleeritud piiritusjooki, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 86 mahuprotsendi;

kuivatatud viinamarjadest valmistatud piiritusjooki, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 94,5 mahuprotsendi.

Eespool nimetatud tooted lisatakse tootmisaastale vahetult järgneva aasta 31. maiks.

3.   Viinapuude kujundamismeetodid

Viljelustavad

Viinapuude kujundamisel kasutatakse Santorini traditsioonilisi peekrikujulisi vorme, keerdus peekrit, mida nimetatakse ka võrakujuliseks, ning ümarate ja sirgete võrsetega peekrit.

4.   Looduslikult magus / kuivatatud viinamarjadest valmistatud valge vein

Veinivalmistamise piirangud

Kaitstud päritolunimetusega looduslikult magus / kuivatatud viinamarjadest valmistatud valge vein „Santorini“ on valmistatud vähemalt 51 % ulatuses sordist ’Assyrtiko’. Ülejäänud osa moodustavad viinamarjasordid ’Aidani’ ja ’Athiri’ väikese koguse heledate võõrsortidega, mida traditsiooniliselt kasvatatakse Santorini ja Thirasia saarerühmas. Täpsemalt tähendab see järgmist, et need sordid on ’Gaidouria’, ’Katsano’, hele ’Moschato’, ’Monemvassia’, ’Platani’, ’Potamissi’ ja punane sort ’Roditis’. Viinamarjad korjatakse üleküpsenuna ja jäetakse osaliselt kuivatamiseks päikese kätte. Enne kuivatamist on viinamarjavirde suhkrusisaldus vähemalt 260 grammi liitri kohta. Pärast kuivatamist on see 370 grammi liitri kohta. Valmisveinis sisalduvad suhkrud ja alkohol pärinevad täielikult kääritatud viinamarjadest. Järgmiste ainete lisamine enne kääritamist, kääritamise ajal või pärast seda ei ole lubatud: kontsentreeritud viinamarjavirre, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre, alkohol ja destilleerimissaadused.

5.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritava

Selleks et kasutada kaitstud päritolunimetusega kuivade valgete veinide „Santorini“ puhul tähist „Επιλεγμύνος“ või „Réserve“, peab vein olema läbinud vähemalt üheaastase täieliku laagerdamisprotsessi, millest vähemalt kuus kuud peab vein olema tammevaatides ja kolm kuud pudelis.

Selleks et kasutada kaitstud päritolunimetusega kuivatatud valgete veinide „Santorini“ puhul tähist „Ειδικά Επιλεγμύνος“ või „Grande Réserve“, peab vein olema läbinud vähemalt kaheaastase täieliku laagerdamisprotsessi, millest vähemalt 12 kuud peab olema vein tammevaatides ja kuus kuud pudelis.

Vinsanto veinide, s.t „looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini“ või „kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini“ puhul on oksüdatiivseks laagerdamiseks kohustuslik minimaalne periood 24 kuud ning see toimub siis, kui vein on tammevaatides. Kogu oksüdatiivne laagerdamine, olenemata sellest, mitu aastat see kestab, toimub ainult Santorini ja Thirasia saartel.

Vinsanto veinide laagerdamise tähised on järgmised:

„Aastakäik [aasta]“ tähendab, et viinamarjad on korjatud ainult märgitud aastal ja täidetud on kaheaastase oksüdatiivse laagerdamise miinimumnõue.

„Laagerdunud x aastat“, kus x tähistab minimaalset valikulise oksüdatiivse laagerdamise aastate arvu, milleks on kehtestatud 4, 8, 12, 16 jne nelja-aastaste vahedega.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.

Valmistoodangu maksimaalne saagikus hektoliitrites hektari kohta

50 hektoliitrit hektari kohta

2.

Viinamarjade maksimaalne saagikus kilogrammides hektari kohta

6 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega veinide määratletud tootmispiirkond hõlmab Santorini ja Thirasia saari.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

 

Aidani Aspro B

 

Athiri Β

 

Assyrtiko B

 

Gaidouria B

 

Katsano B

 

Monemvassia B – Monovassia, Monomvassitiko

 

Moschato Aspro B

 

Platani B

 

Potamissi B

 

Roditis Rs – Alepou

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Valge veini kvaliteediga seotud, ajalooline, kultuuriline ja sotsiaalne seos ning geograafiline piirkond

Kvaliteet

Santorini viinamarjaistandused kuuluvad maailma vanimate hulka, pärinedes eelajaloolistest aegadest. Viinamarjakasvatuse traditsioon on eksisteerinud vähemalt 3 500 aastat. Ainulaadne kliima koos pinnase koostisega tähendab, et veinivalmistamisel kasutatavatest viinamarjasortidest saab suurepärase karakteriga veine. 19. sajandi rändurite kirjeldustes räägitakse veini silmapaistvatest organoleptilistest omadustest. Need omadused tulenevad looduskeskkonna mõjust viinamarjadele ja seega ka Santorini veinidele. Tol ajal oli Santorini vein välismaal väga nõutud. Võttes arvesse selle suurt alkoholisisaldust, müüdi seda aastaid muude piirkondade väikese alkoholisisaldusega veinide kangendamiseks.

Lisaks ajaloolisele tähtsusele on viinamarjaistandused tänapäeval märkimisväärsed ainulaadsete kvaliteetsete veinide tootmise poolest, mis laagerdumisel väljendavad Santorini pinnast, saare viinamarjaistanduste erakordset kasvukeskkonda.

Tänapäeval kasutavad veinitootjad kohalikke viinamarju parimal viisil, austades nende organoleptilisi omadusi. Nad toodavad kvaliteetveine, mida tunnustatakse rahvusvahelistel võistlustel nii Kreekas kui ka välismaal.

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ ja nende kvaliteedi vahelise seose tagamiseks viib moodustatud komitee igal aastal läbi veinide organoleptilise kontrollimise. Veine, mis ei vasta asjaomastele spetsifikaatidele, ei saa teha kättesaadavaks kaitstud päritolunimetusega veinidena „Santorini“.

Ateena Põllumajandusülikooli uuring näitas, et Santorini veinid on bioaktiivsete fenoolide poolest eriti rikkad tänu ainulaadsele kujundusmeetodile, milles kasutatakse traditsioonilist korvikuju. Seda iseloomulikku viinamarjakasvatusmeetodit on Santorinis rakendatud ammustest aegadest ja see on täielikult kooskõlas muude viljelusviisidega järgmiselt: I) iseloomulik liivane, pimsskivi ja tuha segust pinnas, mis on magneesiumi-, kaltsiumi- ja rauarikas ning märkimisväärse veeimamisvõimega; II) vahemereline kliima pehmete talvede ja jahedate suvedega, mil põhjast tulevad merebriisid jahutavad viinamarjaistandusi, ja III) päevaste ja öiste temperatuuride oluline erinevus koos viinamarjaistandustele laskuva mereuduga, hoides viinapuid jahedana ning kaitstes neid tugeva päikesevalguse eest, mis soodustab viinamarjade kvaliteedi teket.

8.2.   Valge veini kvaliteediga seotud, ajalooline, kultuuriline ja sotsiaalne seos ning geograafiline piirkond

Ajalooline seos

Santorini veinivalmistamise traditsiooni jälgi mööda minnes liigume tagasi kolmanda aastatuhandeni eKr. Akrotiri väljakaevamistel saadud leiud nagu viinapuu puusüsi ja tolleaegsete vaasimaalide dekoratiivmotiividena kasutatud viinamarjakobarad näitavad, et viinamarjakasvatus oli üks elanikkonna põhitegevusalasid. Eelajaloolised viinamarjaistandused hävisid suure vulkaanipurske tõttu (ligikaudu 1650 eKr), mis pühkis saarelt minema umbes kolmeks sajandiks kõik inimeste ja taimestiku jäljed.

Viinamarjakasvatus ja veinitootmine pidid selle hävitustöö ajal olema Akrotiri majanduse oluline osa. Seda kinnitab viinapuude puidust ja viinamarjaseemnetest pärit söe füüsiline olemasolu, samuti viinamarjade tallamise ja virde kogumise erisüsteem. Alltoodud tallamisküna ja tünn on hädavajalik varustus. Tallamiskünast leitud suur korvitäis laime pani arheoloogid arvama, et laim võis toimida virde puhastamisel filtrina.

Veini hoiti suurtes pithoi’des (purkides), mis suleti vahaga. Sellise anuma kaelal olevad lineaarkirjas A kraabitud sümbolid viitavad tõepoolest veinile. Üldiselt viitab Akrotiris leitud säilitusanumate ja veinikannude rohkus mitte ainult märkimisväärsele veinitootmisele, vaid ka arenenud veinikaubandusele. Viinamarjakobaraid kasutati dekoratiivmotiividena tolleaegsetel vaasimaalidel. Veini valmistamist ja sellega kauplemist tõendavad teatud tüüpi anumad, mille tilad on kitsa põhja lähedal, aga ka veinikannude rohkus: peamiselt vedelike transportimiseks ettenähtud kannud. Santorini on siiani esitanud vähemalt 50 % kõigist Egeuse mere piirkonnas leitud varajast tüüpi anumate näidetest.

Herodotuse sõnul olid foiniiklased pärast katastroofi esimesed asunikud. Nad ja neile järgnenud isikud pidid ellujäämiseks toime tulema äärmusliku keskkonnaga. Oma toitumisvajaduste rahuldamiseks proovisid nad kasvatada eri liiki taimi, mida nad endaga kaasa tõid ja mida nad tundsid. Santorini ebasoodsas keskkonnas õnnestus sajandite jooksul ellu jääda ainult viinapuudel. Tegemist on saare kuumadele ja kuivadele tingimustele eriti vastupidava kohanemisvõimelise taimega, millel on Santorini pinnasesse tungiv visa ja hästi arenenud juurestik. Aspa on nimetus, mida kohalikud elanikud kasutavad kõva ja kompaktse pinnase kohta, mis on moodustunud mitmetest vulkaanilise materjali kihtidest: tuhk, laava, pimss ja praht. Aspa kattis lubjakivist ja paekivist aluspinnase järjestikuste vulkaanipursete käigus. Sajandeid kestnud inimeste vaev on tambitud saare maastikusse ning see on tunnistuseks Santorini elanike läbi aegade kestnud jõupingutustest domineerida oma maa üle.

Arhailistest ja klassikalistest perioodidest puuduvad otsesed tõendid viinamarjakasvatuse kohta. Ent oleks kummaline, kui Santorini elanikud seda nii ideaalsel pinnasel ei harrastaks. Raske on ette kujutada rikaste maaomanike olemasolu Santorinil, kui nad ei kasvataks toodet, mis annaks neile suurt kasumit. Ning seni on selliseks tooteks osutunud ainult vein.

Alates 12. sajandist kuni 17. sajandini valitsesid Santorini saart veneetslased. Eurooplased hindasid algusest peale Kreeka veine mitte ainult nende kvaliteedi pärast, vaid ka seetõttu, et need suutsid taluda pikki merereise. Seetõttu hakkasid Frangi ja Veneetsia laevad veel rohkem veini Santorinist vedama. Veneetsia võimu all olnud Santorini veinide kuldaeg lõppes lõpliku vallutamisega türklaste poolt. Veinidel oli erakordne karjäär koos hiilgavate hetkedega, näiteks nende menu Pariisis.

8.3.   Valge veini kvaliteediga seotud, ajalooline, kultuuriline ja sotsiaalne seos ning geograafiline piirkond

Kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud seosed

Viinapuud ja vein on olnud iidsetest aegadest alates Santorini rahva kultuuri-, sotsiaalse ja majandusliku eluga lahutamatult seotud.

Santorini on alati ühendanud suure tootlikkuse kvaliteedi ja väljapoole suunatud hoiakuga. Türgi võimu all tähendas ulatuslike põllumaade puudumine seda, et moslemipopulatsioonid ei jäänud paikseks. Santorini rahvas korraldas oma kogukondi demokraatlikult ning nad arendasid Türgi vallutuse järgselt Egeuse meres valitsenud rahu täielikult ära kasutades kaubandust ja laevandust, nagu eelajaloolistel aegadel. Aleksandria, Taganrog ja Konstantinoopol olid Santorinist pärit suurte veinikoguste ekspordi kõige olulisemad keskused. On teada, et ajalooliselt toimus eksport Venemaale vähemalt alates 1786. aastast. Tõepoolest, Santorini majandus langes, kui eksport Venemaale Oktoobrirevolutsiooni tõttu peatus.

Tõendeid saare iidse mineviku kohta säilitatakse täna Akrotíri ja Mesa Vouno arheoloogilistes paikades, Santorini ja Ateena arheoloogiamuuseumides ning Megaro Gizi kultuurikeskuses. Kogu saar on koos kaldeera, vulkaaniliste kivimite, traditsiooniliste asulate, tornide ja koobastega elava ajaloo monument.

Tänapäeval leiame tipptehnoloogiliste seadmetega veinitehaseid, mis on täielikult pühendunud kvaliteetveinide tootmisele.

Seda kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku seost on viimastel aastatel kinnitanud mitmed saarel aset leidnud sündmused, näiteks sümpoosionid „Ampelos “ („Vein“). Santorini valiti kõnealuste rahvusvaheliste viinapuude sümpoosionide toimumiskohaks, sest lisaks sellele, et Santorini on üks maailma kaunimaid ja ainulaadsemaid kohti, on tal 3 500-aastane viinamarjakasvatuse ja veinitootmise traditsioon. Seda traditsiooni on toetanud kõnealuse vulkaanilise Egeuse saare ainulaadne ökosüsteem.

Esimese sümpoosioni „Ampelos 2003“ (5.–7. juuni) eesmärk oli anda oluline panus Kreeka viinamarjakasvatusele õige suuna kujundamisse ning anda viinamarjakasvatajatele võimalikult palju vahendeid kaasaegseks ja tõhusaks viinamarjakasvatuseks. Sümpoosioni korraldajad kutsusid sektori viinamarjakasvatajaid, veinivalmistajaid, eksperte, teadlasi ja ärijuhte jagama selleteemalisi teadmisi ja seisukohti. Samuti paluti neil nautida sümpoosioni rikkalikku sotsiaalset programmi täiuslikus keskkonnas: kuulsal Santorini saarel!

Teise sümpoosioni „Ampelos 2006“ (1.–3. juuni) eesmärk oli tutvustada osalejatele uusimaid teaduse ja tehnika arenguid koos viimaste turu-uudistega. See andis võimaluse viljakaks aruteluks ekspertide seas üle kogu maailma koos sümpoosionil osalenud veinitööstuse esindajate, veiniajakirjanike ja veinisõpradega. Sümpoosioni põhieesmärk oli hinnata iga viinapuu puhul mulla, kliima ja viinamarjasordi kombinatsiooni ning kaaluda, kuidas kasutada toorainet parimal viisil kõigi veinivalmistamismeetodite abil. See aitaks iga piirkonna veinidel iseloomulikke ja soovitud lõhnu ja maitseid välja arendada. Lõpetuseks pöörati erilist tähelepanu turustrateegiatele, mida võiks kasutusele võtta.

Kolmas rahvusvaheline sümpoosion „Ampelos 2013“ toimus Santorinil 30. ja 31. mail 2013. Eesmärgid olid: viinamarjakasvatuse areng kliimamuutustega kohanemisel; veinivalmistamise edusammud ja innovatsioon; uued strateegiad veinitoodete edendamiseks üleilmsel tasandil jõustunud uutes majandustingimustes ning uued suundumused heade tavade rakendamisel viinamarjakasvatuses ja veinitootmises.

Neljanda rahvusvahelise sümpoosioni „Ampelos“ (12.–14. mai) teema oli „Vahemere viinamarjaistandus ja kliimamuutused“. Ettekanded kinnitasid kliimamuutuste ja eelkõige keskmise õhutemperatuuri tõusu märkimisväärset mõju viinamarjades fenoolide tekkele, viinamarjade füsioloogiale ja valmimisajale. Märgiti, et viimase 40 aasta jooksul on Euroopa viinamarjaistandustes täheldatud üht suundumust. Olenevalt piirkonnast ja viinamarjasordist on pungade puhkemine, õitsemine ja viinamarjade valmimine toimunud 2–3 nädalat varem. Samal ajal küpsevad viinamarjad täielikult palju kõrgematel temperatuuridel. Peamised kliimanäitajad on temperatuur, sademed ja päikesevalgus. Juhiti tähelepanu sellele, et nende parameetrite prognoosivatest mudelitest olenemata muutuvad Euroopa viinamarja- ja veinikaardid märkimisväärselt. Muudatus mõjutab nii viinamarjasortide mustrit kui ka kaardi struktuurielemente. Tulemused on üsna negatiivsed eelkõige heledatest viinamarjasortidest valmistatud veinide kvaliteedi seisukohast.

8.4.   Valge veini kvaliteediga seotud, ajalooline, kultuuriline ja sotsiaalne seos ning geograafiline piirkond

Geograafiline piirkond ja toote geograafiline päritolu

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ tootmispiirkonnas hõlmavad viinamarjaistandused ligikaudu 1 200 hektarit. Alates merepinnast ulatuvad need kuni 300 meetri kõrguste astanguteni.

Piirkonnas on tüüpiline vahemereline kliima, kus on päikeseküllased, kuumad ja kuivad suved ning pehmed talved. Aasta keskmine maksimaalne temperatuur on 23 °C, minimaalne temperatuur 14 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 250–370 millimeetrit.

Santorini on moodustunud peamiselt tertsiaariperioodi kohaliku pinnase – pimsskivi ja laava – ladestustest. Santorini pinnas on liivane ja väga väikese savisisaldusega. Samuti on seal vähe orgaanilist ainet ja see ei sisalda kaltsiumkarbonaati, välja arvatud väike piirkond, mis ümbritseb Profitis Iliase mäge. Neil põhjustel ei suuda taimed omastada viinhappe neutraliseerimiseks vajalikke koguseid, vaatamata sellele, et maapind on kaaliumirikas. See on Santorini veinide suure happesuse põhjus. Kaaliumi vähesele omastamisele aitab kaasa ka sademete vähesus, samuti asjaolu, et viinamarjaistandusi ei niisutata.

Saar on erakordselt kuiv. Suvekuudel, kui viinamarjad valmivad, on päevased temperatuurid väga kõrged. Pikema põuaperioodi jooksul rahuldatakse taimede hüdratsioonivajadused mere aurustumisel tekkinud ududega. Need tõusevad kaldeerast ja katavad saare.

Samal ajal räsivad saart suvekuudel halastamatult põhjatuuled, mida tuntakse nime all Meltemi, mis takistab päeva jooksul viinamarjadele niiskuse kogunemist. Öösiti, kui temperatuur langeb ja kliimatingimused muutuvad suhteliselt niiskeks, imab saare vulkaaniline pinnas endasse niiskust ja toidab niiviisi viinapuid.

Kohtades, kus maapind on järsult kaldu, on Santorini elanikud ehitanud kuulsad astmed ehk pezoules. Teisisõnu on nad kujundanud maa-ala astanguteks, et hõlbustada viljelemist ja piirata veekadu.

Tänu sellele ainulaadsele kliima ja mulla kombinatsioonile küpsevad Santorini viinamarjad kiiresti ja säilitavad oma happesuse.

Nagu kõik muu tuultest räsitud Santorini puhul, on ka viinapuud vormilt ainulaadsed. Taimed on suurte vahedega ja madalad. Selleks et kaitsta viinamarju talvel saart räsivate karmide tuulte eest, on Santorini elanikud lõiganud viinapuud võrakujuliseks, mille puhul viinamarjad kasvavad seestpoolt.

Putukate ja haiguste tekitatud raskeid kahjustusi esineb harva. Ainus taimekaitsemeede on üks või kaks ennetavat väävlikasutust kevadel.

Santorini viinamarjaistandused on vanimad Kreekas. Mõned viinapuud võivad olla kuni 300 aastat vanad. Viinapuudel on oma juured. Neid ei poogitud Ameerika pookealustele. Selle põhjuseks on asjaolu, et viinapuutäi – kahjulik putukaliik, kes jätkuvalt hävitab viinamarjaistandusi kogu maailmas – ei ole siia kunagi jõudnud. Õnneks ei toeta seda saare vulkaaniline pinnas koos vähese savi ja väga suure liivasisaldusega (93–97 %).

Seega loovad mitmed tegurid mikrokliima, mille sarnast maailmas ei leidu. See aitab viinamarjadel täielikult küpseda, andes neile erilised omadused, näiteks värskendava suure happesuse ja suure alkoholisisalduse.

8.5.   Valge veini kvaliteediga seotud, ajalooline, kultuuriline ja sotsiaalne seos ning geograafiline piirkond

Toote üksikasjad

Santorini ja Thirasia saarte viinamarjaistandused on tõeliselt vaateplatvormid Egeuse merele. Suvel hoiavad kõrgeid temperatuure ära põhjatuuled ehk kuulsad Meltemi’d, luues seega erilise mikrokliima. See parandab viinamarjade valmimist ja koostist „analüütilisel“ valmimisetapil, st happesuse, värvuse, aromaatsete ühendite, suhkrute jne arvesse võtmist. Selle tulemuseks on erakordselt kvaliteetsed veinid. Kaitstud päritolunimetusega veine „Santorini“ valmistatakse kohalikest viinamarjasortidest ’Assyrtiko’, ’Athiri’ ja ’Aidani’.

Eelkõige on kaitstud päritolunimetusega kuiv valge vein „Santorini“ valmistatud vähemalt 85 % ulatuses ’Assyrtiko’ viinamarjadest. Ülejäänud osa moodustavad ’Aidani’ ja ’Athiri’ viinamarjad.

Kliima, saarte muldade koostis, kasvatatavad viinamarjasordid, viinapuude hoolitsus ja kasutatavad veinivalmistusmeetodid üheskoos aitavad kaasa kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ kvaliteediomadustele. See võimaldab neil aja jooksul vananeda ja oma omadusi parandada. Laagerdunud kuival valgel veinil on sügav kuldkollane värvus oranži varjundiga. Selle lõhn on peamiselt lilleline, roheliste puuviljade (näiteks küdoonia) ja mitmesuguste moosipuuviljade lõhn. Esineb ka pähkliseid nüansse, näiteks röstitud mandlid ja sarapuupähklid. Sageli tuvastatakse vürtsikaid nüansse, näiteks köömen ja koriander, lõhnaürte, nt kurereha, aed-liivatee, salvei, kummel ning kuivatatud viigimarja järelmaitset. Need aroomid esinevad ka maitsetena koos mee ja kuivatatud puuviljadega. Laagerdunud veinidel on ka võine tekstuur. Eelöeldu tulemusena on need veinid rikkalikud ja kompleksse täidlusega ning nende järelmaitse on veelgi pikem.

8.6.   Valge veini kvaliteediga seotud, ajalooline, kultuuriline ja sotsiaalne seos ning geograafiline piirkond

Põhjuslik seos

Nagu on kirjeldatud eespool punktides, on kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ ainulaadsus tingitud saare eripärast ja konkreetsetest viljelusmeetoditest. Need on näiteks:

1.

Korvikujuliselt kujundamine Santorini piirkonnas kasutatav iseloomulik viinamarjakasvatusmeetod on kohalik tava, mis on säilinud ammustest aegadest tänapäevani. Nn korvide kujundamiseks keerutavad Santorini kogenud viinamarjakasvatajad võrsed suurteks võradeks ehk nagu looduslikeks korvideks, mis toetuvad saare vulkaanilisele pinnasele. Viinamarjad valmivad korvide kaitse all, kus need ei ole ohus. Samal ajal taluvad viinapuud Santorini eriti raskeid mulla- ja kliimatingimusi. Need on järgmised:

väga tugevad tuuled, eriti kevadel, mil uued võrsed ilmuvad;

tuule mõjul vulkaanilisest pinnasest pärit teravalt pekslevad liivad;

lõõskav päikesepaiste kogu suve jooksul;

veepuudus (välja arvatud öised mereudud);

2.

Iseloomulik pinnas, mis on liivane, pimsskivi ja tuha segu, magneesiumi-, kaltsiumi- ja rauarikas, märkimisväärse veeimamisvõimega;

3.

Vahemereline kliima pehmete talvede ja jahedate suvedega, mil põhjatuuled jahutavad viinamarjaistandusi, ning

4.

Päevase ja öise temperatuuri oluline erinevus koos viinamarjaistandustele laskuva mereuduga, hoides viinapuid jahedana ning kaitstes neid tugeva päikesevalguse eest, mis soodustavad viinamarjade kvaliteedi teket.

Määratletud piirkonnas asuvate saarte omapärane mikrokliima toimib koos maapinna reljeefiga ning piirkonna viinamarjasortidest saab suure aromaatse komplekssusega veine. Ülekaalus on tsitrusviljad, eelkõige tsitruseliste õied, nagu budakämmal, sidrun, greip ja veriapelsin. Eriti levinud on ka valge viljalihaga puuviljad, samuti rohelised puuviljad (näiteks pirnid ja rohelised õunad). Järgmisena tulevad luuviljad, näiteks valge virsik, aprikoos ja nispero. Seejärel leiame troopilised puuviljad, näiteks mango, ananassi, litši ja meloni. Suus on esimene mulje tugev happesuse tunne, mis on tasakaalus suurest alkoholisisaldusest tingitud sooja ja magusa aistinguga. Ülekaalus on tsitrusviljad, eriti õied, budakämbla, sidruni, laimi, greibi ja veriapelsiniga, samuti valge viljalihaga puuviljad, näiteks pirnid, mis on sordile ’Assyrtiko’ omased, ja rohelised õunad ning luuviljad, näiteks valge virsik, aprikoos ja rohelised puuviljad (litši, nispero). Sõltuvalt ’Athiri’ ja ’Aidani’ kogustest võime leida ka selliseid troopilisi puuvilju nagu mango ja ananassid. Teine Santorini puhul tuvastatud tunnus on tugev soolane maitse. See ei ole seotud viinamarjasordiga, vaid viinamarjaistanduste lähedusega merele. Veel üks tugev maitsetunnus on mineraalsus, mis tähendab märgade kivide maitset.

Sellest tulenevalt on Santorini veinid rikkalikud, täidlased ja järelmaitsega, mis kestab mitu sekundit.

8.7.   Looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini kvaliteediga seotud, ajalooline ja kultuuriline seos geograafilise piirkonnaga

Kvaliteet

Santorini viinamarjaistandused kuuluvad maailma vanimate hulka, pärinedes eelajaloolistest aegadest. Viinamarjakasvatuse traditsioon on eksisteerinud vähemalt 3 500 aastat. Ainulaadne kliima koos pinnase koostisega tähendab, et veinivalmistamisel kasutatavatest viinamarjasortidest saab suurepärase karakteriga veine. 19. sajandi rändurite kirjeldustes räägitakse veini silmapaistvatest organoleptilistest omadustest. Need omadused tulenevad looduskeskkonna mõjust viinamarjadele ja seega ka Santorini veinidele. Tol ajal oli Santorini vein välismaal väga nõutud. Võttes arvesse selle suurt alkoholisisaldust, müüdi seda aastaid muude piirkondade väikese alkoholisisaldusega veinide kangendamiseks.

Lisaks ajaloolisele tähtsusele on viinamarjaistandused tänapäeval märkimisväärsed ainulaadsete kvaliteetsete veinide tootmise poolest, mis laagerdumisel väljendavad Santorini pinnast ja saare viinamarjaistanduste erakordset kasvukeskkonda.

Tänapäeval kasutavad veinitootjad kohalikke viinamarju parimal viisil, austades nende organoleptilisi omadusi. Nad toodavad kvaliteetveine, mida tunnustatakse rahvusvahelistel võistlustel nii Kreekas kui ka välismaal.

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ ja nende kvaliteedi vahelise seose tagamiseks viib moodustatud komitee igal aastal läbi veinide organoleptilise kontrollimise. Veine, mis ei vasta asjaomastele spetsifikaatidele, ei saa teha kättesaadavaks kaitstud päritolunimetusega veinidena „Santorini“.

Ateena Põllumajandusülikooli uuring näitas, et Santorini veinid on bioaktiivsete fenoolide poolest eriti rikkad tänu ainulaadsele kujundusmeetodile, milles kasutatakse traditsioonilist korvikuju. Seda iseloomulikku viinamarjakasvatusmeetodit on Santorinis kasutatud ammustest aegadest ja see on täielikult kooskõlas muude viljelusviisidega, nagu allpool kirjeldatud.

I)

iseloomulik liivane, pimsskivi ja tuha segust pinnas, mis on magneesiumi-, kaltsiumi- ja rauarikas ning märkimisväärse veeimamisvõimega;

II)

vahemereline kliima pehmete talvede ja jahedate suvedega, mil põhjast tulevad merebriisid jahutavad viinamarjaistandusi,

III)

päevase ja öise temperatuuri oluline erinevus koos viinamarjaistandustele laskuva mereuduga, hoides viinapuid jahedana ning kaitstes neid tugeva päikesevalguse eest, mis soodustab viinamarjade kvaliteedi teket.

8.8.   Looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini kvaliteediga seotud, ajalooline ja kultuuriline seos geograafilise piirkonnaga

Ajalooline seos

Santorini veinivalmistamise traditsiooni jälgi mööda minnes liigume tagasi kolmanda aastatuhandeni eKr. Akrotiri väljakaevamistel saadud leiud nagu viinapuu puusüsi ja tolleaegsete vaasimaalide dekoratiivmotiividena kasutatud viinamarjakobarad näitavad, et viinamarjakasvatus oli üks elanikkonna põhitegevusalasid. Eelajaloolised viinamarjaistandused hävisid suure vulkaanipurske tõttu (ligikaudu 1650 eKr), mis pühkis saarelt minema umbes kolmeks sajandiks kõik inimeste ja taimestiku jäljed.

Viinamarjakasvatus ja veinitootmine pidid selle hävitustöö ajal olema Akrotiri majanduse oluline osa. Seda kinnitab viinapuude puidust ja viinamarjaseemnetest pärit söe füüsiline olemasolu, samuti viinamarjade tallamise ja virde kogumise erisüsteem. Alltoodud tallamisküna ja tünn on hädavajalik varustus. Samal ajal pani tallamiskünast leitud suur korvitäis laime arheoloogid arvama, et laim võis toimida virde puhastamisel filtrina.

Veini hoiti suurtes pithoi’des (purkides), mis suleti vahaga. Sellise anuma kaelal olevad lineaarkirjas A kraabitud sümbolid viitavad tõepoolest veinile. Üldiselt viitab Akrotiris leitud säilitusanumate ja veinikannude rohkus mitte ainult märkimisväärsele veinitootmisele, vaid ka arenenud veinikaubandusele. Viinamarjakobaraid kasutati dekoratiivmotiividena tolleaegsetel vaasimaalidel. Veini valmistamist ja sellega kauplemist tõendavad teatud tüüpi anumad, mille tilad on kitsa põhja lähedal, aga ka veinikannude rohkus: peamiselt vedelike transportimiseks ettenähtud kannud. Santorini on siiani esitanud vähemalt 50 % kõigist Egeuse mere piirkonnas leitud varajast tüüpi anumate näidetest.

Herodotuse sõnul olid foiniiklased pärast katastroofi esimesed asunikud. Nad ja neile järgnenud isikud pidid ellujäämiseks toime tulema äärmusliku keskkonnaga. Oma toitumisvajaduste rahuldamiseks proovisid nad kasvatada eri liiki taimi, mida nad endaga kaasa tõid ja mida nad tundsid. Santorini ebasoodsas keskkonnas õnnestus sajandite jooksul ellu jääda ainult viinapuudel. Tegemist on saare kuumadele ja kuivadele tingimustele eriti vastupidava kohanemisvõimelise taimega, millel on Santorini pinnasesse tungiv visa ja hästi arenenud juurestik. Aspa on nimetus, mida kohalikud elanikud kasutavad kõva ja kompaktse pinnase kohta, mis on moodustunud mitmetest vulkaanilise materjali kihtidest: tuhk, laava, pimss ja praht. Aspa kattis lubjakivist ja paekivist aluspinnase järjestikuste vulkaanipursete käigus. Sajandeid kestnud inimeste vaev on tambitud saare maastikusse ning see on tunnistuseks Santorini elanike läbi aegade kestnud jõupingutustest domineerida oma maa üle.

Arhailistest ja klassikalistest perioodidest puuduvad otsesed tõendid viinamarjakasvatuse kohta. Ent oleks kummaline, kui Santorini elanikud seda nii ideaalsel pinnasel ei harrastaks. Raske on ette kujutada rikaste maaomanike olemasolu Santorinil, kui nad ei kasvataks toodet, mis annaks neile suurt kasumit. Ning seni on selliseks tooteks osutunud ainult vein.

Alates 12. sajandist kuni 17. sajandini valitsesid Santorini saart veneetslased. Eurooplased hindasid algusest peale Kreeka veine mitte ainult nende kvaliteedi pärast, vaid ka seetõttu, et need suutsid taluda pikki merereise. Seetõttu hakkasid Frangi ja Veneetsia laevad veel rohkem veini Santorinist vedama. Veneetsia võimu all olnud Santorini veinide kuldaeg lõppes lõpliku vallutamisega türklaste poolt. Veinidel oli erakordne karjäär koos hiilgavate hetkedega, näiteks nende menu Pariisis.

8.9.   Looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini kvaliteediga seotud, ajalooline ja kultuuriline seos geograafilise piirkonnaga

Kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud seosed

Viinapuud ja vein on olnud iidsetest aegadest alates Santorini rahva kultuuri-, sotsiaalse ja majandusliku eluga lahutamatult seotud.

Vinsanto jätkab passos-traditsiooni ehk ammustest aegadest pärit kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini nimetust, mille poolest olid Egeuse saared tuntud.

Praegu leidub vähe veine, mis on säilitanud sama vormi ja tootmismeetodid nagu Vana-Kreeka ajal. Magusa maitsega keelel kirjutas Hesiodos seitsmendal sajandil eKr: „Näita viinamarju päikesele kümme päeva ja ööd ning jäta need viieks varju“. Sel viisil annab ta meile iidse veinivalmistamise retsepti.

Vinsanto rõõmustab meid sama maitsega, nagu oli Platoni ja Sokratese sümpoosionidel lahjendamata kujul joodud veinidel.

12. sajandil andsid saare Veneetsia vallutajad sellele veinile uueks nimeks „Vino di Santorini“ (Santorini vein). Sellest sai „Vino Santo“ ja seejärel „Vinsanto“. „Vinsanto“ nime all jõudis see Konstantinoopoli, Venemaa, Trieste, Ancona ja Veneetsia sadamatesse. See kuulus magus vein, milles avaldub Santorini ainulaadsus, täiendas keskaegsete valitsejate uhkeid bankette. Paljude sajandite jooksul oli see kogu Venemaa õigeusu kirikute karikates olev armulauavein.

Esimene teadaolev viide nimetusele „Vinsanto“ pärineb 1729. aastast. Saare katoliku piiskopile saadetud kirjas kirjutasid mõned merekaptenid, et piraadilaev rüüstas kaht Santorini laeva ning võttis ära kümme vaati veini ja viis vaati Vinsantot.

Santorini on alati ühendanud suure tootlikkuse kvaliteedi ja väljapoole suunatud hoiakuga. Vinsanto eksport saavutas haripunkti Veneetsia ja Türgi võimu ajal ning uuesti 19. sajandil, mil Santorini eksportis rohkem veine kui ülejäänud Kreeka kokku. Türgi võimu all tähendas ulatuslike põllumaade puudumine seda, et moslemipopulatsioonid ei jäänud sinna paikseks. Santorini rahvas korraldas oma kogukondi demokraatlikult ning nad arendasid Türgi vallutuse järgselt Egeuse meres valitsenud rahu täielikult ära kasutades kaubandust ja laevandust, nagu eelajaloolistel aegadel. Aleksandria, Taganrog ja Konstantinoopol olid Santorinist pärit suurte veinikoguste ekspordi kõige olulisemad keskused. On teada, et ajalooliselt toimus Vinsanto eksport Venemaale vähemalt alates 1786. aastast. Tõepoolest, Santorini majandus langes, kui Vinsanto eksport Venemaale Oktoobrirevolutsiooni tõttu peatus.

Tõendeid saare iidse mineviku kohta säilitatakse täna Akrotíri ja Mesa Vouno arheoloogilistes paikades, Santorini ja Ateena arheoloogiamuuseumides ning Megaro Gizi kultuurikeskuses. Kogu saar on koos kaldeera, vulkaaniliste kivimite, traditsiooniliste asulate, tornide ja koobastega elava ajaloo monument.

Tänapäeval leiame tipptehnoloogiliste seadmetega veinitehaseid, mis on täielikult pühendunud kvaliteetveinide tootmisele.

Seda kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku seost on viimastel aastatel kinnitanud mitmed saarel aset leidnud sündmused, näiteks sümpoosionid „Ampelos “ („Vein“). Santorini valiti kõnealuste rahvusvaheliste viinapuude sümpoosionide toimumiskohaks, sest lisaks sellele, et Santorini on üks maailma kaunimaid ja ainulaadsemaid kohti, on tal 3 500-aastane viinamarjakasvatuse ja veinitootmise traditsioon. Seda traditsiooni on toetanud kõnealuse vulkaanilise Egeuse saare ainulaadne ökosüsteem.

8.10.   Looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini kvaliteediga seotud, ajalooline ja kultuuriline seos geograafilise piirkonnaga

Geograafiline piirkond ja toote geograafiline päritolu

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ tootmispiirkonnas hõlmavad viinamarjaistandused ligikaudu 1 200 hektarit. Alates merepinnast ulatuvad need kuni 300 meetri kõrguste astanguteni.

Piirkonnas on tüüpiline vahemereline kliima, kus on päikeseküllased, kuumad ja kuivad suved ning pehmed talved. Aasta keskmine maksimaalne temperatuur on 23 °C, minimaalne temperatuur 14 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 250–370 millimeetrit.

Santorini moodustub peamiselt tertsiaariperioodi kohaliku pinnase – pimsskivi ja laava – ladestustest. Santorini pinnas on liivane ja väga väikese savisisaldusega. Samuti on seal vähe orgaanilist ainet ja see ei sisalda kaltsiumkarbonaati, välja arvatud väike piirkond, mis ümbritseb Profitis Iliase mäge. Vaatamata sellele, et maapind on kaaliumirikas, ei suuda taimed neil põhjustel omastada viinhappe neutraliseerimiseks vajalikke koguseid. See on Santorini veinide suure happesuse põhjus. Kaaliumi vähesele omastamisele aitab kaasa ka sademete vähesus, nagu ka asjaolu, et viinamarjaistandusi ei niisutata.

Saar on erakordselt kuiv. Suvekuudel, kui viinamarjad valmivad, on päevased temperatuurid väga kõrged. Pikema põuaperioodi jooksul rahuldatakse taimede hüdratsioonivajadused mere aurustumisel tekkinud ududega. Need tõusevad kaldeerast ja katavad saare.

Samal ajal räsivad saart suvekuudel halastamatult põhjatuuled, mida tuntakse nime all Meltemi, mis takistab päeva jooksul viinamarjadele niiskuse kogunemist. Öösiti, kui temperatuur langeb ja kliimatingimused muutuvad suhteliselt niiskeks, imab saare vulkaaniline pinnas endasse niiskust ja toidab niiviisi viinapuid.

Kohtades, kus maapind on järsult kaldu, on Santorini elanikud ehitanud kuulsad astmed ehk pezoules. Teisisõnu on nad kujundanud maa-ala astanguteks, et hõlbustada viljelemist ja piirata veekadu.

Tänu sellele ainulaadsele kliima ja mulla kombinatsioonile küpsevad Santorini viinamarjad kiiresti ja säilitavad oma happesuse.

Nagu kõik muu tuultest räsitud Santorini puhul, on ka viinapuud vormilt ainulaadsed. Taimed on suurte vahedega ja madalad. Selleks et kaitsta viinamarju talvel saart räsivate karmide tuulte eest, on Santorini elanikud lõiganud viinapuud võrakujuliseks, mille puhul viinamarjad kasvavad seestpoolt.

Putukate ja haiguste tekitatud raskeid kahjustusi esineb harva. Ainus taimekaitsemeede on üks või kaks ennetavat väävlikasutust kevadel.

Santorini viinamarjaistandused on vanimad Kreekas. Mõned viinapuud võivad olla kuni 300 aastat vanad. Viinapuudel on oma juured. Nad ei ole poogitud Ameerika pookealustele. Selle põhjuseks on asjaolu, et viinapuutäi – kahjulik putukaliik, kes jätkuvalt hävitab viinamarjaistandusi kogu maailmas – ei ole siia kunagi jõudnud. Õnneks ei toeta seda saare vulkaaniline pinnas koos vähese savi ja väga suure liivasisaldusega (93–97 %).

Järelikult loovad mitmed tegurid maailmas ainulaadse mikrokliima, mis aitab viinamarjadel täielikult küpseda. Koos päikese käes hoidmise ja laagerdamise mõjudega toovad need tegurid kaasa kontsentreeritud omadustega magusate veinide tootmise ja imelise sametise tunde suus.

8.11.   Looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini kvaliteediga seotud, ajalooline ja kultuuriline seos geograafilise piirkonnaga

Toote üksikasjad

Santorini ja Thirasia saarte viinamarjaistandused on tõeliselt vaateplatvormid Egeuse merele. Suvel hoiavad kõrgeid temperatuure ära põhjatuuled ehk kuulsad Meltemi’d, luues seega erilise mikrokliima. See parandab viinamarjade valmimist ja koostist „analüütilisel“ valmimisetapil, st happesuse, värvuse, aromaatsete ühendite, suhkrute jne arvesse võtmist. Selle tulemuseks on erakordselt kvaliteetsed veinid.

Lisaks aitavad kliima, saarte muldade koostis, kasvatatavad viinamarjasordid, viinapuude hoolitsus ja kasutatavad veinivalmistusmeetodid üheskoos kaasa kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ kvaliteediomadustele.

Kaitstud päritolunimetusega looduslikult magus / kuivatatud viinamarjadest valmistatud valge vein ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörvein „Santorini“ on valmistatud vähemalt 51 % ulatuses sordist ’Assyrtiko’. Ülejäänud osa moodustavad viinamarjasordid ’Aidani’ ja ’Athiri’ väikese koguse heledate võõrsortidega, mida traditsiooniliselt kasvatatakse Santorini ja Thirasia saarerühmas. Täpsemalt tähendab see järgmist, et need sordid on ’Gaidouria’, ’Katsano’, hele ’Moschato’, ’Monemvassia’, ’Platani’, ’Potamissi’ ja punane sort ’Roditis’.

Pärast saagikoristust asetatakse Vinsanto tootmiseks ettenähtud viinamarjad Egeuse kuuma päikese kätte kuivama, samal ajal kui pinnase kuivendamisomadused kaitsevad neid mädanemise eest. 7–12 päeva pärast on viinamarjad kaotanud suurema osa oma niiskusest, samas kui kõik nende omadused on kontsentreeritud. Seejärel purustatakse ja pressitakse viinamarjad hoolikalt ning algab aeglane käärimine, mida jälgitakse iga päev. Arvestades suurt suhkrusisaldust, lõpeb käärimine enneaegselt. Tulemuseks on naturaalselt magus vein, millele ei ole lisatud kanget alkoholi. Seejärel laagerdub vein tammevaatides vähemalt 24 kuud. Aeg on Vinsanto suhtes armuline ning hindamatu väärtusega lõhnade ja maitsete andmisel, kui vein rahulikult saarte pimedates keldrites puhkab. Aeg koondab Vinsanto omadused, andes sellele suurepärase sametise tunde suus ja muutes laagerdamise selle tootmise lahutamatuks osaks.

Vinsanto tootmiseks on vaja umbes kuus kilo viinamarju liitri kohta. See võib suureneda kuni kümneni, sõltuvalt aurustumisest pika laagerdumise ajal. Seetõttu on see äärmiselt harv, nagu kõik väga väärtuslik ongi.

Eespool nimetatud kohalikud viinamarjasordid, mida kasutati Vinsanto tootmiseks, aitavad omal moel kaasa selle suursugususele. ’Assyrtiko’ tugevdada virgutavat happesust, väärikust ja mineraalseid nüansse; ’Aidani’, täidlust ja sügavust, selle joovastavat lõhna, ja ’Athiri’ peent ja õrna karakterit. Koos tugevdavad need kõik Vinsanto komplekssust.

8.12.   Looduslikult magusa / kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud liköörveini kvaliteediga seotud, ajalooline ja kultuuriline seos geograafilise piirkonnaga

Põhjuslik seos

Nagu on kirjeldatud eespool punktides, on kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ ainulaadsus tingitud saarte eripärast ja konkreetsetest viljelusmeetoditest. Täpsemalt:

1.

Korvikujuliselt kujundamine Santorini piirkonnas kasutatav iseloomulik viinamarjakasvatusmeetod on kohalik tava, mis on säilinud ammustest aegadest tänapäevani. Nn korvide kujundamiseks keerutavad Santorini kogenud viinamarjakasvatajad võrsed suurteks võradeks ehk nagu looduslikeks korvideks, mis toetuvad saare vulkaanilisele pinnasele. Viinamarjad valmivad korvide kaitse all, kus need ei ole ohus. Samal ajal taluvad viinapuud Santorini eriti raskeid mulla- ja kliimatingimusi. Need on järgmised:

väga tugevad tuuled, eriti kevadel, mil uued võrsed ilmuvad;

tuule mõjul vulkaanilisest pinnasest pärit teravalt pekslevad liivad;

lõõskav päikesepaiste kogu suve jooksul;

veepuudus (välja arvatud öised mereudud);

2.

Iseloomulik pinnas, mis on liivane, pimsskivi ja tuha segu, magneesiumi-, kaltsiumi- ja rauarikas, märkimisväärse veeimamisvõimega;

3.

Vahemereline kliima pehmete talvede ja jahedate suvedega, mil põhjatuuled jahutavad viinamarjaistandusi, ning

4.

Päevase ja öise temperatuuri oluline erinevus koos viinamarjaistandustele laskuva mereuduga, hoiab viinapuid jahedana ning kaitseb neid tugeva päikesevalguse eest, mis soodustavad viinamarjade kvaliteedi teket.

Kõigi nende tegurite koosmõjul koos viinamarjade päikese kätte jätmisega saadakse intensiivse ja kompleksse aroomiga veine. On tunda vürtside, rosinasiirupi, šokolaadi, kohvi, tee, hapukirsi, ploomide ja viigimarjade, kirsi ja hapukirsi moosi ning meekärje nüansse. Laagerdumise ajal muutuvad aroomid intensiivsemaks ja komplekssemaks. Suus on vein rikkalik ja magusust tasakaalustava jahmatava happesusega. Täidlane sametine vein, milles on rikkalikult mee ja sidruni nüansse. Lõhnade ja maitse erakordse komplekssuse ning suurepärase struktuuriga pikaajaline vein.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

 

Veini märgistamisega seotud lisasätted

 

Õigusraamistik:

 

liikmesriigi õigusaktid

 

Lisatingimuse liik:

 

märgistamisega seotud lisasätted

 

Tingimuse kirjeldus:

1.   Teatavatele tootmismeetoditele viitavad väljendid

Ministrite otsuses nr 280557/9.6.2005, millega kehtestatakse kõrgeima kvaliteediga päritolunimetusega veinide ja kohalike veinide valmimise, laagerdamise ja turuleviimise aeg ning nende veinide märgistamisel kasutatavad nimetused, mis on seotud nende tootmis- või valmistusmeetoditega (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne, II seeria, nr 818/15.6.2005), viidatakse artiklis 1 järgmiste märgete kasutamise tingimustele:

„ΝΕΟΣ ΟΙΝΟΣ“ või „ΝΕΑΡΟΣ ΟΙΝΟΣ“ (VÄRSKE VEIN)

„ΩΡΙΜΑΝΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ või „ΩΡΙΜΑΣΕ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (VAADIS VALMINUD)

„ΠΑΛΑΙΩΜΕΝΟΣ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ või „ΠΑΛΑΙΩΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (VAADIS LAAGERDATUD)

2.   Aastakäigu märkimine märgistusel

Kui veinide märgistusel kasutatakse mõisteid „ΝΕΟΣ ΟΙΝΟΣ“ või „ΝΕΑΡΟΣ ΟΙΝΟΣ“ (VÄRSKE VEIN) on aastakäigu märkimine kohustuslik, nagu on sätestatud ministri otsuse 280557/9.6.2005 (milles käsitletakse viinamarjade valmimise aega ning kõrgema kvaliteedi, geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide, samuti kohalike veinide laagerdamise kestust ja turule laskmise aega, samuti märgistusel kasutatavaid mõisteid, mis osutavad veinide tootmis- või valmistusmeetodile) (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne, II seeria, nr 818/15.6.2005) artikli 1 lõikes 2.

3.   Traditsioonilised nimetused

Traditsioonilised nimetused vastavalt ministrite otsusele nr 235309/7.2.2002 päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud veinide traditsiooniliste nimetuste heakskiitmise kohta (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne, II seeria, nr 179/6.2005).

Eespool nimetatud ministrite otsuse kohaselt võib kaitstud päritolunimetusega veinide „Santorini“ märgistusel kasutada järgmisi traditsioonilisi nimetusi: ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΛΕΥΚΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ / Blanc de blancs, ΑΠΟ ΝΗΣΙΩΤΙΚΟ(ΟΥΣ) ΑΜΠΕΛΩΝΑ(ΕΣ) / Vin de vignoble(s) insulaire(s) [saare viinamarjaistandustest pärit vein], ΑΠΟ ΑΜΠΕΛΩΝΑ(ΕΣ) ΣΕ ΠΕΖΟΥΛΕΣ / Vin de vignobles en terrasses [astangutega viinamarjaistandustest pärit vein], ΟΙΝΟΣ ΛΟΦΩΝ / Vin de collines [küngastelt pärit vein], ΟΙΝΟΣ ΠΛΑΓΙΩΝ / Vin de coteaux [nõlvadelt pärit vein], Λιαστός [kuivatatud viinamarjadest valmistatud], VINSANTO, ΝΥΧΤΕΡΙ/Nykteri.

Viide määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 kohasele traditsioonilisele nimetusele, mis on seotud kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähisega.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 113 ning elektroonilises andmebaasis e-Ambrosia määratletud ja registreeritud kujul võib seoses kaitstud geograafilise tähisega „Santorini“ kasutada järgmisi traditsioonilisi nimetusi, kui on täidetud ELi ja siseriiklike õigusaktide asjakohased tingimused:

Ονομασία Προέλευσης Ανωτέρας Ποιότητας (ΟΠΑΠ) (kõrgeima kvaliteediga päritolunimetus (SQDO)) kaitstud päritolunimetuse asemel, Αγρέπαυλη (Agrepavlis), Αμπέλι (Ampeli), Αμπελώνας (ες) (Ampelonas(es)), Αρχοντικό (Archontiko), Ειδικά επιλεγμένος (spetsiaalselt valitud), Επιλογή or Επιλεγμένος (valik või valitud), Κάστρο (Kastro), Κτήμα (Ktima), Μετόχι (Metochi), Μοναστήρι (Monastiri), Πύργος (Pyrgos) ja Λιαστός (kuivatatud viinamarjadest valmistatud).

Lisaks:

Νυχτέρι (Nykteri): traditsiooniline nimetus, mis on ette nähtud kaitstud päritolunimetusega kuivadele valgetele veinidele „Santorini“, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 13,5 mahuprotsenti, mida on kääritatud kas mahutites või vaatides ja jäetud seejärel vähemalt kolmeks kuuks puitvaatidesse valmima.

Vinsanto: traditsiooniline nimetus, mis on ette nähtud kaitstud päritolunimetusega kuivatatud viinamarjadest valmistatud magusatele veinidele „Santorini“.

Erandid

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

komisjoni määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõige 1

(millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas)

Link tootespetsifikaadile

http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/TEXNIKOI%20FAKELOI%20OINON%20POP-PGE%20ENGLISH/PDO%2031/prodiagrafi_POPSantorini_201221.pdf


(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


31.3.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/28


Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 143/10)

Teade avaldatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikega 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Άγιο Όρος“ / „Agio Oros“

PGI-GR-A0873-AM01

Teate esitamise kuupäev: 31.12.2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Lisatakse sõnastus, milles täpsustatakse, et kuivatatud viinamarjadest valmistatud punase ja valge veini tootmiseks tuleb viinamarjadel lasta 10–15 päeva kuivada.

Põhjendus: see on aeg, mis kulub juba korjamisel üleküpsenud viinamarjadel (suhkrusisaldus üle 270 g/l) soovitud suhkrusisalduse (350-370 g/l) saavutamiseks, säilitades samal ajal ka muud omadused (nt terve, haigusvaba ja mahlane), mis võimaldavad neid hõlpsalt pressida ja toota piisavas koguses viinamarjamahla.

Punkti „Veinivalmistustavad“ on muudetud.

2.   Punkti „Veinivalmistamise eritavad“ alapunkti b asendamine

Veinivalmistustavade all on punkti „Veinivalmistamise eritavad“ alapunkt b asendatud järgmisega:

„b)

Viinapuud kujundatakse kas peekrikujuliselt või ühe või kahe nöörpuuga, kasutades püsivat nöörpuud või asendusvõrset.“

Põhjendus: viinamarjakasvatus Áthose mäe piirkonnas pärineb 10. sajandist pKr; viinamarjakasvatajad kujundasid viinapuid algselt traditsioonilisel meetodil (nt peekrikujuliselt), aga ka vabamalt (näiteks pea kohal olevad toestused või maapinnal roomavatena jne). Ajapikku muutus viinamarjakasvatus mehhaniseeritumaks, kasutusele võeti kaasaegsemad ja tõhusamad kujundamismeetodid, näiteks püsiva nöörpuuga Cordon de Royat kuivematel niisutamata aladel või asendusvõrsega Guyot viljakamatel niisutatud aladel. Pikaaegset viinamarjakasvatustraditsiooni arvesse võttes kasutatakse Áthose mäe mitmetes osades endiselt edukalt peekri kuju (ehkki see annab vähem saaki), ka seetõttu, et piirkonna erilist vaimset kutsumust silmas pidades ei ole kaubanduslikku väärtust esikohale seatud.

Muudetud on punkti „Veinivalmistustavad“ alapunkti „Veinivalmistamise eritavad“.

3.   Valge veini ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini sordisegule lisati uued sordid

a)

Valge veini (kuiv, poolkuiv, magus) puhul on sordisegule lisatud heledad viinamarjasordid ’Malagouzia’ ja ’Muscat of Alexandria’.

b)

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini puhul on sordisegule lisatud heledad viinamarjasordid ’Maagouzia’ ja ’Muscat of Alexandria’.

Põhjendus: Pärast 1990. aastat muutus ’Malagouzia’ intensiivselt kasvatatavaks viinamarjasordiks ning esmalt istutati seda laiaulatuslikult naabruses asuvale Sithonía poolsaarele. Peagi sai sellest üks Kreeka viinamarjaistanduste kõige populaarsemaid sorte ning seda on Áthose mäel kasvatatud viimased 15 aastat. Tegemist on jõulise ja viljaka sordiga. Kuna see on tundlik hahkhallituse ja liigniiskuse suhtes, kasvatatakse seda viinamarjaistanduse keskmistel kuni kõrgematel tasanditel, tavaliselt nõlvadel, kus on parem drenaaž. Need tingimused on iseloomulikud Áthose mäele, kus seda sorti kasvatatakse äärmiselt hoolikalt, sealhulgas seoses suvel toimuva väetamise, niisutamise ja lehitustamisega (pungade ja lehtede eemaldamine). Kuivade, poolkuivade ja magusate valgete veinide tootmiseks kasutatakse seda kas ühe sordina või koos teiste eri omadustega sortidega (nt ’Asyrtiko’). Veinidele on iseloomulik mõõdukas happesus ning valdav laimi- ja virsikuaroom, kui viinapuid kasvatatakse merelähedastel maatükkidel, ning kui viinamarjaistandused asuvad kõrgemal, esineb basiiliku ja muude maitsetaimede nüansse.

’Muscat of Alexandria’ jõudis Áthose mäele tõenäoliselt pärast 1922. aastat, kui pagulased tõid sordi endaga kaasa ja istutasid selle peamiselt Põhja-Kreekasse ja Límnosele. 1934. aastal kirjutas munkpreester Eulogios Kourilas, et Suur-Lavra kloostril oli „kaunis Alexandrina“. Simonopetra kloostrit varustati mitte ainult Límnosel asuvatelt aladelt pärit viinamarjadega (aastaid, mil Áthose mäe viinamarjasaak ei olnud munkade vajaduste rahuldamiseks piisav), vaid ka paljundusmaterjaliga. Lõpuks registreeriti sort ametlikult 1960. aastal. Kuna seda on Áthose poolsaarel ligikaudu 100 aastat kasvatatud, on see täiuslikult kohanenud piirkonna erilise kliimaga.

Sort kasvab jõudsalt Áthose mäe keskmise tekstuuriga liivakates savimuldades, mille pH on 6–8. See on mõõdukalt jõuline, viljakas ja põuakindel ning annab suuri kahvatukollase kestaga viinamarju. Saagikoristus algab sõltuvalt aastast ajavahemikus augusti lõpp kuni 10. september. Üldiselt valmib sort Áthose mäe viinamarjaistandustes veidi varem kui muudes Kreeka osades, kus seda kasvatatakse.

Sordist ’Muscat of Alexandria’ saab kuldse ja rohelise helgiga selget kollast värvi veine, mille lõhnas domineerivad roos, jasmiin, luuviljad ja viinamarjad ning mündi varjundid. Need on keskmise täidluse ja happesusega veinid, millel on hea (keskmisest parem) järelmaitse tänu nende rikkalikule lõhna- ja maitsebuketile. Keskmise täidluse ja happesuse tõttu kasutatakse neid veine segudes teiste sortidega, näiteks sordiga ’Asyrtiko’, millel on suurem happesus. Nende laagerdumispotentsiaal ei ületa nelja aastat, välja arvatud väga harvadel juhtudel, ning seetõttu on need mõeldud noorena tarbimiseks.

Punkte „Lubatud veiniviinamarjasordid“ ja „Seos geograafilise piirkonnaga“ on muudetud teabe lisamise teel punktidesse „Teave geograafilise piirkonna kohta“, „Toote üksikasjad“ ja „Põhjuslik seos“.

4.   Punase ja roosa veini, punase liköörveini ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini puhul sordisegusse lisatud uued sordid

a)

Punase veini (kuiv, poolkuiv, magus) puhul on sordisegule lisatud mis tahes vahekorras punaseid viinamarjasorte ’Merlot’, ’Cabernet Franc’, ’Agiorgitiko’ ja ’Hamburg Muscat’.

b)

Roosa veini (kuiv ja poolkuiv) puhul on sordisegule lisatud mis tahes vahekorras punaseid viinamarjasorte ’Merlot’, ’Cabernet Franc’, ’Agiorgitiko’ ja ’Hamburg Muscat’.

c)

Punase liköörveini puhul on sordisegule lisatud mis tahes vahekorras punaseid viinamarjasorte ’Merlot’, ’Cabernet Franc’, ’Agiorgitiko’ ja ’Hamburg Muscat’.

d)

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini puhul on sordisegule lisatud mis tahes vahekorras punaseid viinamarjasorte ’Merlot’, ’Cabernet Franc’, ’Agiorgitiko’ ja ’Hamburg Muscat’.

Põhjendus: Rahvusvahelisi universaalseid sorte ’Merlot’ ja ’Cabernet Franc’ on kasvatatud Áthose mäel juba aastaid ning need on seni väga hästi kohastunud selle pinnase- ja kliimatingimustega. Viinamarjad küpsevad hästi, saavutades ühtlase värvuse ja hea suhkrusisalduse. ’Merlot’ viinamarjadest valmistatud veinid on sügavpunase värvusega, täidlased ja suure alkoholisisaldusega, samal ajal kui ’Cabernet Franc’ veinid on tanniinised, hea alkoholisisaldusega ja sobivad pikaajaliseks laagerdumiseks. ’Agiorgitiko’ on universaalne Kreeka sort. Põhja-Kreekas hakati seda kasvatama suhteliselt hiljuti ning näib, et Chalkidikes ja eriti Áthose mäel säilivad selle omadused hästi. See on viljakas ja aromaatne sort, millest saab pehmete tanniinidega veine, rikastades seeläbi (koos sordiga ’Hamburg Muscat’) kaitstud geograafilise tähisega punaste veinide „Agio Oros“ valmistamisel kasutatavate sortide segu, milles domineerivad tugevamad ja tanniinisemad sordid. Lõpetuseks, sorti ’Hamburg Muscat’ kasvatatakse kogu Kreekas. Lõpetuseks, sorti ’Hamburg Muscat’ kasvatatakse kogu Kreekas. Áthose mäel kasutatakse seda peamiselt kuivades ja poolkuivades roosades veinides ning poolkuivades, magusates ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud punastes veinides. See annab väiksema saagi kui sellele piirkonnale iseloomulik toodang, mille tulemuseks on suure alkoholisisaldusega, väga pehmete tanniinide ning meeldiva aromaatse järelmaitsega eriveinid.

Punkte „Lubatud veiniviinamarjasordid“ ja „Seos geograafilise piirkonnaga“ on muudetud teabe lisamise teel punktidesse „Teave geograafilise piirkonna kohta“, „Toote üksikasjad“ ja „Põhjuslik seos“.

5.   Traditsioonilise nimetuse „Nama“ kasutuselevõtmine

Põhjendus: „Nama“ on magusa punase (kuivatatud viinamarjadest valmistatud või liköör-) veini nimetus, mida kasutatakse traditsiooniliselt Püha Missa pühitsemisel. See on spetsiaalselt toodetud vähese happesuse ja väikese alkoholisisaldusega vein, mida on Áthose mäe piirkonnas traditsiooniliselt toodetud juba sajandeid.

Punkti „Traditsioonilised nimetused“ on muudetud.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Άγιο Όρος / Agio Oros

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.

Liköörvein

15.

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Kuiv punane vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: tumepunane rubiinpunase helgiga.

Lõhnabukett: tugev metsamarjade ja vürtside lõhn, kuid sõltuvalt laagerdumisajast on sellel ka vanilli või tubaka nüansid.

Maitse: täidlane maitse suurepärase struktuuri, hea happesuse ja pehmete tanniinidega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 11,0 mahuprotsenti

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,5 mahuprotsenti

Üldsuhkrusisaldus (g/l): kuni 9,0

Maksimaalne üldhappesus: 7,0 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Kui suhkrusisaldus on üle 4 g/l, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2019/33 III lisa B osas sätestatud tingimusi.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

20

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

150

2.   Poolkuiv punane vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: tumepunane rubiinpunase helgiga.

Lõhnabukett: punaste puuviljade (kirss, hapukirss) meeldiv lõhn.

Maitse: maitselt puuviljane ja pehme sametise tekstuuri ja meeldiva järelmaitsega.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,5 mahuprotsenti

Üldsuhkrusisaldus (g/l): minimaalselt 4,5 – maksimaalselt 17,5

Maksimaalne üldhappesus: 7,0 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Kui suhkrusisaldus on üle 12 g/l, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2019/33 III lisa B osas sätestatud tingimusi.

Maksimaalne lubatud vääveldioksiidisisaldus on 200 milligrammi liitri kohta punaste veinide puhul, mille glükoosi ja fruktoosi summana väljendatud suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi liitri kohta (vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osas sätestatud erandile).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

20

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

200

3.   Magus punane vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: tumepunane purpurpunase, rubiinpunase, lilla või sinaka helgiga, mis mõnikord muutub laagerdumisel telliskivipunaseks.

Lõhnabukett: kompleksne ja intensiivselt aromaatne lõhn, milles on ülekaalus mee või kuivatatud puuviljade nüansid.

Maitse: maitselt täidlane ja magus, tasakaalustatud happesusega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 15,0 mahuprotsenti

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,5 mahuprotsenti

Üldsuhkrusisaldus (g/l): minimaalselt 45

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Maksimaalne lubatud vääveldioksiidi sisaldus on 300 milligrammi liitri kohta magusate veinide puhul, mille üldalkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti või rohkem ja suhkrusisaldus 45 g/l (vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osas sätestatud erandile).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

20

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

300

4.   Kuiv roosa vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: kahvaturoosa, mõnikord oranži helgiga.

Lõhnabukett: punaste puuviljade ja rooside lõhn, kuid sõltuvalt kasutatavast sordist ka taimsete (paprikate) nüanssidega.

Maitse: bukett väljendub pika järelmaitsega maitses, mis on meeldiv ja puuviljane ning värskendava happesusega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 11,0 mahuprotsenti

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,0 mahuprotsenti

Üldsuhkrusisaldus (g/l): kuni 9,0

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Kui suhkrusisaldus on üle 4 g/l, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2019/33 III lisa B osas sätestatud tingimusi.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

200

5.   Poolkuiv roosa vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: sõltuvalt ekstraheerimisastmest sügavroosa või oranž.

Lõhnabukett: magusate punaste puuviljade (maasikad, vaarikad ja magusad kirsid) iseloomulik lõhn.

Maitse: keskmine täidlus, mida iseloomustab kreemjas tasakaalustatud üldmaitse magususega tasakaalustatud pehme happesuse tõttu.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,0 mahuprotsenti

Üldsuhkrusisaldus (g/l): minimaalselt 4,5 – maksimaalselt 17,5

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Kui suhkrusisaldus on üle 12 g/l, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2019/33 III lisa B osas sätestatud tingimusi.

Maksimaalne lubatud vääveldioksiidisisaldus on 250 milligrammi liitri kohta roosade veinide puhul, mille glükoosi ja fruktoosi summana väljendatud suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi liitri kohta (vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osas sätestatud erandile).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

250

6.   Kuiv valge vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: kristalne selge kollane rohelise helgiga.

Lõhnabukett: peamiselt tsitrusviljade ja valge viljalihaga puuviljade (virsik, õun) lõhn.

Maitse: tavaliselt värske ja tasakaalustatud, pika järelmaitsega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 11,0 mahuprotsenti

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,0 mahuprotsenti

Üldsuhkrusisaldus (g/l): kuni 9,0

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Kui suhkrusisaldus on üle 4 g/l, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2019/33 III lisa B osas sätestatud tingimusi.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

200

7.   Poolkuiv valge vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: ere kuldkollane.

Lõhnabukett: elav ja puuviljane, valdavalt lillelõhnaga.

Maitse: suus täidlane, tuntava happesuse ja hea struktuuriga.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,0 mahuprotsenti

Üldsuhkrusisaldus (g/l): minimaalselt 4,5 – maksimaalselt 17,5

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Kui suhkrusisaldus on üle 12 g/l, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2019/33 III lisa B osas sätestatud tingimusi.

Maksimaalne lubatud vääveldioksiidisisaldus on 250 milligrammi liitri kohta valgete veinide puhul, mille glükoosi ja fruktoosi summana väljendatud suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi liitri kohta (vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osas sätestatud erandile).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

250

8.   Magus valge vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: kollane rohelise helgiga, mis võib laagerdumisel muutuda sügavkollaseks.

Lõhnabukett: kompleksne ja intensiivne lõhn, millel on olenevalt kasutatavast sordist puuviljased, lille- või magusad vürtsikad nüansid.

Maitse: tasakaalustatud ja magus maitse täidlase ja pika aromaatse järelmaitsega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 15,0 mahuprotsenti

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 10,0 mahuprotsenti

Üldsuhkrusisaldus (g/l): minimaalselt 45

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Maksimaalne lubatud vääveldioksiidi sisaldus on 300 milligrammi liitri kohta ja üldalkoholisisaldus üle 15 mahuprotsenti (vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osas sätestatud erandile).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

18

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

300

9.   Punane liköörvein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: sügav purpurpunane rubiinpunase helgiga.

Lõhnabukett: intensiivne pähklite, kuivatatud punaste puuviljade, mee, vaha ja tumeda šokolaadi lõhn.

Maitse: elav, külluslik ja täidlane, tasakaalustatud magusa maitsega.

Maksimaalne tegelik alkoholisisaldus: 22,0 mahuprotsenti

Minimaalne üldalkoholisisaldus: 17,5 mahuprotsenti

Minimaalne suhkrusisaldus: vähemalt 221 g/l virdes

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Liköörveinide maksimaalne lubatud vääveldioksiidisisaldus on 200 milligrammi liitri kohta ja suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi liitri kohta (vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osas sätestatud erandile).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

15

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

20

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

200

10.   Kuivatatud viinamarjadest valmistatud valge vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: sügavkollane, sõltuvalt laagerdumisajast kohvivärvi helgiga.

Lõhnabukett: kompleksne lõhn, kus magusad vürtsid (näiteks kaneel ja roos) segunevad kuivatatud puuviljadega (näiteks aprikoosid ja rosinad).

Maitse: pehme ja magus, karge happesuse ja väga hea struktuuriga.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 16,0 mahuprotsenti

Minimaalne üldsuhkrusisaldus (g/l): 45

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud magusate veinide maksimaalne lubatud vääveldioksiidisisaldus on 400 milligrammi liitri kohta ja jääksuhkrusisaldus suhkruna väljendatult on vähemalt 45 g/l (vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osas esitatud erandile).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

30

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

400

11.   Kuivatatud viinamarjadest valmistatud punane vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Välimus: sügav karamellpruun korallpunase helgiga.

Lõhnabukett: kuivatatud puuviljade – viigimarjade, aprikooside, rosinate – ja magusate vürtside kompleksne bukett.

Maitse: kompleksne ja täidlane tasakaalustatud magusa maitse ning kuivatatud puuviljade (näiteks aprikooside ja viigimarjade) lõhnaga.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 16,0 mahuprotsenti

Minimaalne suhkrusisaldus: 140 g/l

Maksimaalne üldhappesus: 7,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena.

Maksimaalne alkoholisisaldus peab vastama asjaomastes ELi õigusaktides sätestatud väärtustele.

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud magusate veinide maksimaalne lubatud vääveldioksiidisisaldus on 400 milligrammi liitri kohta ja jääksuhkrusisaldus suhkruna väljendatult on vähemalt 45 g/l (vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/934 I lisa B osas esitatud erandile).

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

9

Minimaalne üldhappesus

3,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

30

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

400

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistamise eritavad

1.   Viinapuude kujundamise meetod

Viljelusmeetod

Viinapuud kujundatakse kas peekrikujuliselt või ühe või kahe nöörpuuga, kasutades püsivat nöörpuud või asendusvõrset.

2.   Valgete veinide ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud valgete veinide tootmine

Veinivalmistustavaga seotud piirangud

a)   Valged veinid

Kaitstud geograafilise tähisega valget veini „Agio Oros“ toodetakse kaasaegsete veinivalmistamismeetodite abil. Alkoholkäärimise ajal ei tohi temperatuur ületada 20 °C.

b)   Kuivatatud viinamarjadest valmistatud valged veinid

Viinamarjad korjatakse üleküpsenuna (suhkrusisaldus > 270 g/l) ja jäetakse seejärel 10–15 päevaks päikese kätte kuivama, kuni saavutatakse soovitud suhkrusisaldus 350–370 g/l. Seejärel pressitakse viinamarjad viinamarjavirde kogumiseks, millele järgneb alkoholkäärimine kontrollitud temperatuuril 16–18 °C.

3.   Punaste veinide, kuivatatud viinamarjadest valmistatud punaste veinide, punaste liköörveinide ja roosade veinide tootmine

Veinivalmistustavaga seotud piirangud

a)   Punased veinid

Kaitstud geograafilise tähisega punast veini „Agio Oros“ toodetakse punase veini traditsiooniliste veinivalmistamismeetodite abil.

b)   Kuivatatud viinamarjadest valmistatud punased veinid

Viinamarjad korjatakse üleküpsenuna (suhkrusisaldus > 270 g/l) ja jäetakse seejärel 10–15 päevaks päikese kätte kuivama, kuni saavutatakse soovitud suhkrusisaldus 350–370 g/l. Seejärel viinamarjad pressitakse ja pannakse kääritusmahutisse, kus toimub alkoholkäärimine kontrollitud temperatuuril 20-22 °C.

c)   Punased liköörveinid

Pärast varte eemaldamist ja kergelt pressimist pannakse viinamarjad kääritusmahutisse, kus algab alkoholkäärimine. Alkoholkäärimine toimub kontrollitud temperatuuril 20–22 °C. Vein eraldatakse pressimisjääkidest pärast seda, kui see on saavutanud soovitud organoleptilised omadused. Alkoholkäärimise peatamiseks lisatakse veinist saadud neutraalset alkoholi, mille alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, ning pärmid eemaldatakse filtreerimise teel.

d)   Roosad veinid

Kaitstud geograafilise tähisega roosat veini „Agio Oros“ toodetakse kaasaegsete veinivalmistusmeetodite abil. Alkoholkäärimise ajal ei tohi temperatuur ületada 20 °C.

4.   Veinivalmistamise eritavad veinide tootmisel

Veinivalmistamise eritava

a)

Poolkuivade, poolmagusate ja magusate veinide tootmisel on magustamine lubatud vastavalt asjakohastele sätetele (määruse (EL) 2019/934 I lisa D osa).

b)

Liköörvein on valmistatud osalise käärimise läbinud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, või veinist või nende segust, millele on kas eraldi või seguna lisatud veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, või veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, kuid mitte üle 86 mahuprotsendi.

c)

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini toodetakse viinamarjavirdest, mis on jäetud osaliseks veetustamiseks 10–15 päevaks päikese kätte või varju. Kõnealune virre kääritatakse veiniks, ilma et – enne alkoholkäärimist, selle ajal või pärast seda – lisataks virret või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret või põllumajandusliku päritoluga alkoholi või destillaati ning ilma et kuivatatud viinamarjadest saadud virret mis tahes viisil kontsentreeritaks. Valmistoodangu suhkru- ja alkoholisisaldus tuleneb eranditult veiniks kääritatud viinamarjadest.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Valmistoodangu maksimaalne saagikus hektoliitrites hektari kohta

96 hektoliitrit hektari kohta

2.   Viinamarjade maksimaalne saagikus kilogrammides hektari kohta

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Agio Oros“ määratletud tootmispiirkond, mis asub 10–400 meetri kõrgusel, hõlmab Áthose mäe halduspiirkonda ja Ouranoúpoli naaberpaikkonda Chalkidike noomis Stágira-Ákanthose omavalitsusüksuses.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

Cabernet Franc N

Cabernet Sauvignon N

Chardonnay B

Grenache Rouge N

Merlot N

Sauvignon Blanc B

Syrah N

Agiorgitiko N

Athiri Β

Asyrtiko B

Limnio Ν

Malagouzia B

Muscat of Alexandria B

Hamburg Muscat N

Xinomavro N – Xinogaltso, Popolka, Mavro Naoussa

Roditis Rs – Alepou

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Ajalooline, kultuuriline ja sotsiaalne seos

1.   Ajalooline seos

Viinamarjaistandused olid Áthose mäe piirkonnas hästi arenenud, mida tõendavad munkade erinevad kirjalikud tunnistused. Munkpreestri Eulogios Kourilas Lauriotise kirjutatud raamatus on arvukalt viiteid viinamarjakasvatusele. Ajaloolistest ürikutest nähtub viinamarjakasvatuse ulatus Áthose mäe kloostrites ning neil kõigil on tänaseni veel oma veinikojad. Väärib märkimist, et iga klooster tootis igal aastal ligikaudu 80–100 tonni veini. Lisaks 20 kloostrile on Áthose mägi koduks ka sõltkondadele, mida tuntakse pühade eraklate ehk askeetlike asulate ja pühade väikeste kloostritena, kus ise kasvatatakse viinamarju ja tarbitakse veini. Siin traditsiooniliselt kasvatatavad sordid on ’Limnio’, ’Fokianos’, ’Mavroudi’, ’Roditis’ ja ’Muscat of Alexandria’. Võõrsorte nagu ’Merlot’, ’Cabernet Sauvignon’ ja ’Syrah’ on kasvatatud alates 1990. aastatest. Peale selle on seal viimase 15 aasta jooksul tehtud mitmeid uusistutusi sortidega ’Malagouzia’, ’Agiorgitiko’, ’Hamburg Muscat’ ja ’Cabernet Franc’. Näib, et need on väga hästi kohanenud ja hakanud andma piirkonnale iseloomulikke suurepäraseid veine.

Áthose mäe kloostrite rajamine tõi kaasa organiseeritud viinamarjakasvatuse ja suuremahulise veinitootmise. Kaubanduslepingus, mis pärineb 972. aastast pKr, kehtestati kõigepealt eeskirjad veiniga kauplemiseks Áthose mäe piires, kuid peagi hakati kloostriveinidega kauplema ka väljaspool neid piire. Järgmisel aastatuhandel täitsid kloostrid paljudes Kreeka piirkondades viinamarjakasvatuse järelevaatajate rolli ning käitasid selle rolli raames hästi juhitud veinikodasid.

2.   Liköörveinide ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinide ajalooline seos

Selles piirkonnas toodeti traditsiooniliselt liköörveine ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veine juba 1 000 aastat tagasi, kui mungad tootsid lisaks kuivadele veinidele ka koguse magusat veini. Tegemist oli ainulaadse veiniga, mida tarbiti suurte kristlike pidustuste ja festivalide tähistamiseks mõeldud einete kõrvale.

Selle piirkonna kõrged temperatuurid ja päikeseküllasus soodustavad suhkrute kogunemist viinamarjadesse, mis annab viinamarjadele sobiva alkoholisisalduse ja kvaliteetveinide (liköörveinid ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinid) tootmiseks vajalikud aromaatsed koostisosad.

Aja jooksul muutusid need veinid kuulsaks isegi väljaspool tootmispiirkonda ning said tänu oma kvaliteedile ja ainulaadsetele organoleptilistele omadustele tuntuks kogu Kreekas.

Umbes 20 aastat tagasi alustasid kohalikud veinikojad nende veinide süstemaatilist tootmist ja turustamist, kasutades traditsioonilisi meetodeid koos kaasaegse tehnoloogiaga.

Sel perioodil levis nende kuulsus edasi ja nende nimetused muutusid tootmispiirkonnaga lahutamatult seotuks, kuna nende eripära tuleneb kasutatavatest sortidest koos pinnase- ja kliimatingimuste ning tootmismeetodiga.

3.   Kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud seosed

Viinamarjaistandused ja vein on olnud ammustest aegadest alates kohaliku rahva kultuuri-, sotsiaalse ja majandusliku eluga lahutamatult seotud. See seos on olemas ka praegu, nagu võib näha veini reklaamimiseks korraldatud üritustest ja konverentsidest ning ka kohalikest kultuuritraditsioonidest. Kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinidel ja liköörveinidel on ainulaadne roll teatavatel sotsiaalsetel, kultuurilistel ja religioossetel üritustel.

8.2.   Geograafiline piirkond

1.   Geograafiline piirkond ja toote geograafiline päritolu

Viinamarjakasvatuspiirkond, kus võib toota kaitstud geograafilise tähisega veini „Agio Oros“, asub Áthose poolsaare halduspiirides. Viinamarjaistandused asuvad peamiselt mere ääres või kuni 400 meetri kõrgustel nõlvadel. Muldadel on hea pH-tase ja keskmine tekstuur, tavaliselt liivaka savi ja saviliiva vahel, ning mõnes kohas liivakas saviliiv ilma liigse soolsuseta, suure raua-, vase- ja magneesiumisisaldusega ning piisava fosfori- ja mangaanisisaldusega.

Geoloogiliselt on Áthose poolsaar Rodope geoloogilise formatsiooni jätk, kus domineerivad metamorfsed kristalsed kivimid (gneiss, rohekivi, lubjakivi, kristalne lubjakivi ja marmor) ning tardkivimid (graniit, granodioriidid ja ofioliidid).

Morfoloogia poolest eristavad seda järsud nõlvad piki rannikut, ebatasased kurrud ja Áthose mäe olemasolu, mis kerkib järsult nagu püramiid 2 033 meetri kõrgusele. Áthose poolsaare kliimat kujundab selle lõunapoolses otsas ebatasane pinnareljeef koos järsu ranniku ja merehoovustega.

Arnaia, Neos Marmarase ja Stratoni meteoroloogiajaamade meteoroloogiaandmete kohaselt ulatub Áthose mäe piirkonna kliima vahemerelisest rannikukliimast madalates piirkondades vahemerelise mandrikliimani kõrgemates piirkondades ja niiske mandrikliimani mägedes. Seda vahemerelist üleminekukliimat iseloomustavad pehmed talved ja jahedad suved. Nii madaliku- kui ka mägipiirkondades valitseb mikrokliima, kus ohtlikke hallasid ja liiga kõrgeid temperatuure esineb harva.

Kõige soojemad kuud on juuli ja august, kus keskmine maksimumtemperatuur on umbes 31 °C. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil keskmine päevane temperatuur on umbes 8 °C, kuid see ei põhjusta probleeme, sest keskmised miinimumtemperatuurid jäävad üle 0 °C.

Aasta keskmine sademete hulk jääb vahemikku 470 mm (tasandikel) kuni 850 mm (mäestikes) ning oktoobrist aprillini sajab kõige rohkem.

Tuuled puhuvad peamiselt põhja-kirde suunas, välja arvatud suvel, mil puhuvad valdavalt lõunatuuled. Chalkidike kliima eripära on see, et asudes Põhja-Kreekas, paikneb see ometigi tänu oma pikale Egeuse mere rannajoonele (630 km) samadel minimaalsetel ja maksimaalsetel isotermidel nagu kõige lõunapoolsemad piirkonnad, nt Messeenia, Aitoolia-Akarnaania ja Atika.

2.   Geograafiline piirkond ja toote geograafiline päritolu – liköörvein ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

Kaldus, kuivad ja kerged liivased mullad koos kohaliku vahemerelise kliimaga, mida iseloomustavad jahedad talved, jahedad õhuvoolud ja päikeseküllasus suvel, loovad ideaalsed tingimused selliste varem valmivate kvaliteetsete viinamarjade kasvatamiseks, millel on suurem suhkrusisaldus ja parem värvus, rahuldav fenoolne küpsus ja suur alkoholisisaldus – need on likööri või kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini valmistamisel olulised veinivalmistusomadused.

Hilissuve kõrged temperatuurid, mis soodustavad viinamarjade kuivamist, koos päikeseküllasusega loovad ideaalsed tingimused selliste kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinide ja liköörveinide valmistamiseks, millel on suurepärane kvaliteet ja suur kaubanduslik väärtus.

8.3.   Toote üksikasjad

1.   Toote üksikasjad

Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Agio Oros“ kvaliteediomadused tulenevad piirkonna kliimatingimustest ja erinevatest pinnasetüüpidest ning kasvatatavatest viinamarjasortidest, viinapuude hooldamis- ja veinivalmistusmeetoditest.

2.   Toote üksikasjad kategooria „vein“ puhul

Kaitstud geograafilise tähisega valgetel veinidel „Agio Oros“ on selge kollane värvus roheka helgiga või intensiivne kuldkollane värvus, kui vein on laagerdunud tammevaatides. Nende aroom varieerub sõltuvalt tüübist, sordist ja laagerdumisest, kuid neid iseloomustavad eksootiliste ja suviste puuviljade, jasmiini, tsitrusviljade ja vanilli nüansid. Maitselt on veinid täidlased, värskendava happesusega ning sõltuvalt valmistusviisist kompleksse ja rikkaliku maitse ning pika järelmaitsega.

Kaitstud geograafilise tähisega punastel veinidel „Agio Oros“ on sinaka helgiga intensiivne punane värvus ning punaste puuviljade, vürtside, kuivatatud puuviljade ja vanilli lõhnaga. Neil on struktureeritud täidlus tasakaalustatud maitse ja pehmete tanniinidega tänu piirkonnas valitsevatele ideaalsetele kliimatingimustele, mis tagavad hea füsioloogilise ja fenoolse küpsuse.

Kaitstud geograafilise tähisega roosadel veinidel „Agio Oros“ on roosa või rubiinpunane kuni helepunane värvus sinaka või oranži helgiga ning punaste puuviljade lõhn. Neid iseloomustab värskus, tasakaalustatud maitse ja happesus.

3.   Toote üksikasjad liköörveinide ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinide puhul

Kaitstud geograafilise tähisega kuivatatud viinamarjadest valmistatud punaste ja valgete veinide „Agio Oros“ puhul korjatakse viinamarjad viinapuudelt hilises küpsusastmes ja jäetakse seejärel 10–15 päevaks päikese kätte kuivama, et saavutada suurem suhkrusisaldus. Alkoholkäärimine on aeglane ja peatub iseenesest, jättes veinile iseloomuliku magusa maitse andmiseks piisava koguse jääksuhkruid. Vein laagerdub tammevaatides 1–2 aastat, mis annab veinile rikkaliku ühtlase täidluse ja kompleksse maitse. Peamiselt on tunda vürtside, kuivatatud puuviljade ja pähklite, viigimarjade, rosinate ja aprikooside lõhna.

Kaitstud geograafilise tähisega liköörveinide „Agio Oros“ puhul on protsess veidi erinev. Aastatel, mil ilmastikutingimused on soodsad, jäetakse viinamarjad suhkrusisalduse suurendamiseks viinapuule üleküpsemiseks ning alkoholkäärimine katkestatakse alkoholi lisamisega, et saavutada soovitud alkoholisisaldus. Need on tavaliselt vähese kuni mõõduka alkoholisisaldusega punased veinid, millel on tihke kreemjas maitse ja rikkalik lõhn, milles domineerib rosinate, tumeda šokolaadi ja kuivatatud puuviljade aroom.

8.4.   Põhjuslik seos

1.   Põhjuslik seos

Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Agio Oros“ ainulaadsus tuleneb piirkonna eripäradest (mullastik, kliima ja tuulte mõju suvel) ning kasvatatavatest sortidest ja kasutatavatest viljelusmeetoditest.

2.   Põhjuslik seos kategooria „vein“ puhul

Kõik sordid on täiuslikult kohanenud Áthose mäe piirkonnaga, kus toodetakse piirkonnale iseloomuliku rikkaliku lõhnabuketi ning täidlase ja tasakaalustatud maitsega veine. Piirkonna kuumad ja kuivad tingimused koos mullastikutüüpidega tagavad viinamarjade küpsemise olenevalt sordist augusti keskpaigast septembri keskpaigani.

Lisaks piirkonnas kasvatatavatele traditsioonilistele heledatele viinamarjasortidele (’Roditis’, ’Asyrtiko’, ’Athiri’) ja edukalt katsetatud võõrsortidele (’Chardonnay’ ja ’Sauvignon Blanc’) on ka hiljuti kasutusele võetud sort ’Malagouzia’ piirkonnaga hästi kohanenud. Kuna see on tundlik liigniiskuse suhtes, kasvatatakse seda viinamarjaistanduse keskmistel kuni kõrgematel tasanditel. Viinamarjad küpsevad augusti lõpus, andes veinidele suurema alkoholisisalduse, hea happesuse ning troopiliste puuviljade, tsitrusviljade (peamiselt laimi) ja basiiliku aroomi.

Punaseid viinamarjasorte kasvatatakse viinamarjaistanduste kõige järsemates osades parema drenaaži tagamiseks. Selle tulemusena hoiavad viinapuud vähem vett kinni, mis võimaldab viinamarjade paremat alkohoolset ja fenoolset küpsust. Liivastel muldadel kasvanud viinamarjadest saadakse õrna aroomiga veine, peamiselt savimullad annavad aga selge fenoolse iseloomuga veine.

Punane viinamarjasort, mida traditsiooniliselt kasutatakse „Agio Orose“ valmistamiseks, on ’Limnio’, mida peetakse ka kõige vanemaks registreeritud Kreeka viinamarjasordiks. Peale ’Limnio’ kasvatatakse märkimisväärselt ka sorte ’Xinomavrot’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Grenache Rouge’ ja ’Syrah’, mis annavad suure alkoholisisalduse ja pika järelmaitsega kvaliteetseid tanniiniseid punaseid veine. Viimastel aastatel on katsetatud ka muid sorte nagu ’Merlot’, ’Cabernet Franc’, ’Agiorgitiko’ ja ’Hamburg Muscat’. Nendest saadakse hea struktuuriga veine, millel on sordist tingitud tugev punaste puuviljade aroom. Sortide ’Merlot’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Grenache Rouge’ ja ’Cabernet Franc’ puhul hakkavad viinamarjad valmima augusti teises pooles, samas kui ’Syrah’, ’Limnio’, ’Agiorgitiko’, ’Xinomavro’ ja ’Hamburg Muscat’ küpsevad septembri esimese kümne päeva jooksul.

Sordist ’Merlot’ saab pehmete tanniinide ning kirsi- ja vaarikalõhnaga veine, millel on suur alkoholisisaldus, samas kui hiljem valminud sordist ’Cabernet Franc’ saab tugeva struktuuri ja sügava värvusega veine, mis sobivad pikaajaliseks laagerdamiseks. Sordist ’Cabernet Franc’ saab vürtsikate nüansside ja iseloomulike (lisaks paprikatele peamiselt väikeste punaste puuviljade) aroomide ning hea sügavuse ja kontsentratsiooniga veine, mille antotsüaniini üldsisaldus on eriti suur.

Sordist ’Agiorgitiko’ saab pehme kirsi-, šokolaadi- ja vürtside aroomiga veine, millel on suur alkoholisisaldus ning mis sobivad keskmise pikkusega ja pikaajaliseks laagerdumiseks.

Sordist ’Hamburg Muscat’ saab sordile iseloomuliku tugeva, roosi meenutava aroomiga veine. Seda kasvatatakse kõige viljakamatel ja sügavamatel muldadel, kus viinamarjade organoleptilised omadused, värvus, suurus ja lõhn on kõige paremad.

3.   Põhjuslik seos liköörveinide ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinide puhul

Áthose mäel toodetud liköörveinid ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinid on ainulaadsed tänu pinnasele ja eriti nende tootmispiirkonna kliimatingimustele, mis üheskoos loovad ideaalse keskkonna. Nende veinide tootmine moodustab praegu 10–15 % piirkonna kogu veinitoodangust.

Nende veinide valmistamiseks võib kasutada mitut sorti, sõltuvalt sellest, milliseid organoleptilisi omadusi veinivalmistajad soovivad oma tootes esile tuua. Kõige sagedamini kasutatavad sordid on väga aromaatsed sordid (näiteks ’Malagouzia’ ja ’Hamburg Muscat’), samal ajal kui traditsiooniliselt kasutatakse punaseid viinamarjasorte (näiteks ’Merlot’, ’Limnio’, ’Xinomavro’ ja ’Grenache Rouge’), mille tulemusena saadakse karamellpruuni kuni punase värvuse, rikkaliku järelmaitse ning kuivatatud puuviljade ja magusate vürtside kompleksse buketiga liköörveinid või kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinid.

Need veinid osalevad riiklikel ja rahvusvahelistel veinivõistlustel.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Erandid

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Ministrite ühisotsuse nr 392169/20-10-1999 (millega kehtestatakse üldised eeskirjad termini „kohalik vein“ kasutamise kohta lauaveinide kirjelduses ja mida on muudetud ministrite ühisotsusega nr 321813/29-8-2007) (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne, II seeria, nr 1985/8-11-99) artikli 4 punktis c on sätestatud järgmist:

„Terminit „kohalik vein“ võib kasutada provintsi, noomi või noomist väiksema veinikasvatuspiirkonna geograafilise tähisega lauaveinide kohta, mis on toodetud noomis või naabernoomides tegutsevates veinikodades.“

Erandid

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand.

Tingimuse kirjeldus:

Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas, artikli 5 lõige 1.

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad täiendavad sätted

Tingimuse kirjeldus:

A.   Teatavatele tootmismeetoditele viitavad väljendid

Ministri otsuse nr 280557/9-6-2005 (milles käsitletakse viinamarjade valmimise aega ning kõrgema kvaliteedi, geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide, samuti kohalike veinide laagerdamise kestust ja turule laskmise aega, samuti märgistusel kasutatavaid mõisteid, mis osutavad veinide tootmis- või valmistusmeetodile) (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne, II seeria, nr 818/15-6-2005) artiklites 3 ja 4 sätestatakse järgmiste nimetuste kasutamise tingimused:

„ΝΕΟΣ ΟΙΝΟΣ“ / „ΝΕΑΡΟΣ ΟΙΝΟΣ“ (värske vein);

„ΩΡΙΜΑΝΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ või „ΩΡΙΜΑΣΕ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (valminud vaadis);

„ΠΑΛΑΙΩΜΕΝΟΣ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ või „ΠΑΛΑΙΩΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (laagerdunud vaadis);

„ΟΙΝΟΠΟΙΗΘΗΚΕ ΚΑΙ ΩΡΙΜΑΣΕ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ / „ΟΙΝΟΠΟΙΗΣΗ ΚΑΙ ΩΡΙΜΑΝΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (käärinud ja valminud vaadis);

„ΟΙΝΟΠΟΙΗΣΗ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ / „ΟΙΝΟΠΟΙΗΘΗΚΕ ΣΕ ΒΑΡΕΛΙ“ (käärinud vaadis).

B.   Aastakäigu märkimine märgistusele

Kui veinide märgistusel kasutatakse mõisteid „ΝΕΟΣ ΟΙΝΟΣ“ või „ΝΕΑΡΟΣ ΟΙΝΟΣ“ (värske vein) on aastakäigu märkimine kohustuslik, nagu on sätestatud ministri otsuse 280557/9-6-2005 (milles käsitletakse viinamarjade valmimise aega ning kõrgema kvaliteedi, geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide, samuti kohalike veinide laagerdamise kestust ja turule laskmise aega, samuti märgistusel kasutatavaid mõisteid, mis osutavad veinide tootmis- või valmistusmeetodile) (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne, II seeria, nr 818/15-6-2005) artikli 1 lõikes 2.

C.   Traditsioonilised nimetused

Traditsioonilised nimetused vastavalt ministrite otsusele nr 235309/7-2-2002 päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud traditsiooniliste nimetuste heakskiitmise kohta veinide puhul (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne, II seeria, nr 179/19-2002).

Vastavalt eespool nimetatud ministri otsusele on kaitstud geograafilise tähisega veinide „Agio Oros“ märgistamisel lubatud kasutada järgmisi traditsioonilisi nimetusi:

ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΛΕΥΚΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ / Blanc de blancs (valge vein valgetest viinamarjadest), ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΕΡΥΘΡΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ / Blanc de noir (valge vein punastest viinamarjadest), ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΕΡΥΘΡΩΠΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ või ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΓΚΡΙΖΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ / Blanc de gris (valge vein rosé viinamarjadest või valge vein väärishallitusega viinamarjadest), ΚΟΚΚΙΝΕΛΙ / kokineli (Kokineli), ΟΙΝΟΣ ΛΟΦΩΝ / Vin de collines (küngastelt pärit vein), ΟΙΝΟΣ ΠΛΑΓΙΩΝ / Vin de coteaux (nõlvadelt pärit vein).

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 kohased traditsioonilised nimetused, mis on seotud päritolunimetuse või geograafilise tähisega.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 113 ning elektroonilises andmebaasis e-Ambrosia määratletud ja registreeritud kujul võib seoses kaitstud geograafilise tähisega „Agio Oros“ kasutada ja kaitsta järgmisi traditsioonilisi nimetusi, kui on täidetud ELi ja siseriiklike õigusaktide asjakohased tingimused:

Τοπικός Οίνος (kohalik vein) kaitstud geograafilise tähise asemel

Αγρέπαυλη (Agrepavlis), Αμπέλι (Ampeli), Αμπελώνας (ες) (Ampelonas(es)), Αρχοντικό (Archontiko), Κάβα (Cava), Κάστρο (Kastro), Κτήμα (Ktima), Μετόχι (Metochi), Μοναστήρι (Monastiri), Πύργος (Pyrgos) ja Νάμα (Nama) magusate veinide, kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinide ja liköörveinide puhul.

Link tootespetsifikaadile

http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/TEXNIKOI%20FAKELOI%20OINON%20POP-PGE%20ENGLISH/PGI%202/prodiagrafi_PGEAgio_Oros_201221.pdf


(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.