17.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 122/1

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

2. detsember 2021,

Saksamaa elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis

(ESRN/2021/10)

(2022/C 122/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (1), eelkõige selle artikli 3 lõike 2 punkte b ja d ning artikleid 16 ja 18,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (2), eelkõige selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kinnisvarasektor on majanduse oluline osa ning selle areng võib finantssüsteemi oluliselt mõjutada. Varasemad finantskriisid on näidanud, et kinnisvaraturu jätkusuutmatus võib tõsiselt mõjutada finantssüsteemi ja majanduse stabiilsust tervikuna ning kaasa tuua negatiivse piiriülese mõju. Kinnisvaraturu ebasoodne areng mõnes liikmesriigis on varem kaasa toonud krediidikahjumi ja/või negatiivselt mõjutanud reaalmajandust. See näitab, et kinnisvarasektor, rahaliste vahendite pakkujad ja muud majandussektorid on omavahel tihedalt seotud. Lisaks sellele võivad finantssüsteemi ja reaalmajanduse vahelised tagasisidekanalid negatiivset arengut võimendada.

(2)

Need seosed on olulised, kuna viitavad kinnisvarasektorist tuleneva riski võimalikule süsteemsele mõjule. Finantssüsteemi haavatavused kuhjuvad kinnisvaratsükli tõusufaasis. Madalam riskitaju ning kergem juurdepääs rahalistele vahenditele võib soodustada laenu- ja investeeringumahtude kiiret kasvu ning suurendada nõudlust kinnisvara järgi, mis omakorda tekitab hinnatõusu survet. Lisaks võivad eluasemehindade ja laenuandmise vahelised tagasisidekanalid kaasa tuua süsteemseid tagajärgi. Vastupidisel juhul – st kinnisvaratsükli langusfaasis – võivad rangemad laenutingimused, suurem riskikartlikkus ning hinnalanguse surve ebasoodsalt mõjutada laenuvõtjate ja -andjate vastupanuvõimet ning seeläbi nõrgendada majandustingimusi.

(3)

Elamukinnisvaraga seotud haavatavused võivad olla süsteemse riski allikaks ning mõjutada finantsstabiilsust nii otseselt kui kaudselt. Otsene mõju avaldub hüpoteeklaenu portfelli krediidikahjumina, kui ebasoodsad majandus- või finantstingimused langevad kokku elamukinnisvaraturu negatiivse arenguga. Kaudne mõju on seotud kodumajapidamiste tarbimise korrigeerimise või laenuandjate finantsvõimenduse vähendamisega, millel on samuti tagajärjed reaalmajandusele ja finantsstabiilsusele.

(4)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2013/1 (3) põhjenduse 4 kohaselt on makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika lõppeesmärk finantssüsteemi kui terviku stabiilsuse tagamisele kaasa aitamine finantssüsteemi vastupanuvõime suurendamise ja süsteemsete riskide kuhjumise vähendamise kaudu, mis tagab finantssektori jätkusuutliku panuse majanduskasvu.

(5)

Selleks võivad makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused kasutada ühte või enamat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (5) sätestatud kapitalipõhist makrotasandi usaldatavusjärelevalve meedet ja/või laenuvõtjapõhist makrotasandi usaldatavusjärelevalve meedet, mis põhineb ainult riigisisesel õigusaktil, sõltuvalt riskile antavast hinnangust. Kapitalipõhiste meetmete eesmärk on eelkõige finantssüsteemi vastupanuvõime tugevdamine; laenuvõtjapõhised meetmed on eriti sobivad uute eluasemelaenudega seotud süsteemsete riskide kuhjumise ärahoidmiseks.

(6)

2019. aastal viis Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu läbi süstemaatilise, tulevikku vaatava Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) elamukinnisvarasektori haavatavuste hindamise (6). Hindamise käigus täheldas ESRN mitmes riigis keskpikas perspektiivis haavatavusi, mis võivad kujuneda finantssüsteemi süsteemse riski allikaks, ning andis seetõttu hoiatused viiele riigile, sealhulgas Saksamaale (7).

(7)

Saksamaa elamukinnisvarasektori peamiseks haavatavuseks 2019. aastal oli linnapiirkondade elamukinnisvara märkimisväärne ülehindamine, mis on seotud eluasemehindade laiapõhjalise ja kiire kasvuga ning teatavate märkidega laenuandmise standardite lõdvendamisest, kuigi oluliste andmelünkade tõttu on täpne olukord ebaselge.

(8)

ESRN lõpetas hiljuti täiendava süstemaatilise, tulevikku vaatava EMP ülese elamukinnisvarasektori haavatavuste hindamise. Hindamise tulemused näitavad, et pärast riigipõhiste hoiatuste saamist 2019. aasta septembris on mõned riigid võtnud täiendavaid meetmeid haavatavuste parandamiseks. Eelkõige on Tšehhi Vabariik vastu võtnud laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitleva õigusraamistiku, Saksamaa sätestanud õigusliku aluse andmete kogumiseks kodumajapidamistele antavate uute eluasemelaenude laenuandmise standardite kohta, Prantsusmaa aktiveerinud laenumaksete ja sissetuleku (DSTI) suhtarvude piirmäärad, Island kehtestanud rangemad piirmäärad laenusumma ja tagatisvara väärtuse (LTV) suhtarvudele ning Norra rangema süsteemse riski puhvri määra. Võttes arvesse, et haavatavused on suurenenud, on mõnede riikide võetud meetmed ESRNi hinnangul ebapiisavad.

(9)

COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aastal ning sellest tulenev kriis ei ole kaasa toonud eluasemeturu tsüklilist langust. Pärast järkjärgulise kasvu perioodi on eluasemehindade ja laenuandmise reaalkasv madalate intressimäärade keskkonnas mitmes riigis kiirenenud, oluliselt ületades kodumajapidamiste sissetuleku kasvu. Pandeemia ning sellega kaasneva majandusliku määramatuse mõju leevendamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid ja poliitikaid, nt moratooriumid ja riigigarantiid. Kirjeldatud laiemas poliitilises kontekstis on mõnes riigis eelnevalt kavandatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ajutiselt lõdvendatud või nende aktiveerimist edasi lükatud. Praegu märgatav majandusliku olukorra paranemine võimaldab riikidel, kus on täheldatud elamukinnisvaraga seotud haavatavusi, oma makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat korrigeerida.

(10)

Saksamaal on hiljutise hindamise käigus tuvastatud, et hoolimata laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitleva õigusraamistiku kehtestamisest 2017. aastal, mis hõlmas LTV suhtarvu piirmäära ja amortisatsiooninõude kehtestamist, ei ole ühtegi nimetatud meedet elamukinnisvarasektoris keskpikas perspektiivis täheldatud haavatavuste käsitlemiseks aktiveeritud. ESRN võtab arvesse asjaolu, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt ei ole nõuded olemasolevate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimiseks täidetud.

(11)

Samuti näitab ESRNi hindamine, et eluasemehindade kasv on muutunud laiapõhjalisemaks nii linna- kui maapiirkondades. Sellest tulenevalt viitavad olemasolevad hinnangud sellele, et Saksamaa eluasemehinnad on kõrged ja ülehinnatud. Haavatavuste terviklikku analüüsi takistab praegu täpsete andmete puudumine eluasemelaenude laenuandmise standardite kohta, hoolimata meetmete võtmisest andmete kogumiseks alates 2023. aastast, tulenevalt 2021. aastal jõustunud riigisisesest eluasemelaenudega seotud andmete kogumise regulatsioonist. Viimase aja kohta kättesaadavad andmed eluasemelaenude laenuandmise standardite muutumise kohta on vastuolulised. Kuigi pankade laenutegevuse uuring viitab sellele, et laenutingimused eluaseme ostmiseks on 2020. aastal muutunud rangemaks, on erasektori allika (8) andmete kohaselt kõrge LTV suhtarvuga laenutaotluste osakaal 2020. aastal kasvanud. Saksamaa ametiasutustele kättesaadava teise erasektori allika andmete kohaselt, mis sisaldavad ka tegelikke tehinguid, mis esindavad teatud osa koguturust, on LTV suhtarvud viimase kümne aasta jooksul kasvanud. Pankade laenutegevuse uuringu kohaselt on LTV suhtarvud pärast kriisi aga kahanenud. Andmed näitavad ka DSTI suhtarvude ja tähtaegade kahanemist 2010ndate esimeses pooles, ning kasvamist teises pooles. Samas on võla ja sissetuleku (DTI) suhtarvud stabiilselt kasvanud alates 2009. aastast.

(12)	Pärast vastutsüklilise kapitalipuhvri lõdvendamist COVID-19 kriisi leevendamiseks ei rakendanud Saksamaa enam kapitalipõhiseid meetmeid elamukinnisvarasektorist tulenevate haavatavuste parandamiseks ja finantsstabiilsuse toetamiseks.

(13)

Hiljutiste arengute valguses, eelkõige arvestades tõendeid, mille kohaselt elamukinnisvara on ülehinnatud, leiab ESRN, et Saksamaa elamukinnisvarasektoris keskpikas perspektiivis täheldatud haavatavuste parandamiseks tuleks aktiveerida laenuvõtjapõhised meetmed. Seetõttu peaksid Saksamaa ametiasutused kiiresti aktiveerima õiguslikult siduva või - kui see ei ole Saksamaa õiguse alusel võimalik - õiguslikult mittesiduva LTV suhtarvu piirmäära, et tagada usaldusväärsed laenuandmise standardid elamukinnisvara ülehindamise ärahoidmiseks. LTV suhtarvu meetme täiendusena aitaksid kapitalipõhised meetmed - nt vastutsüklilise kapitalipuhvri või sektoripõhise süsteemse riski puhvri aktiveerimine - tugevdada Saksamaa pangandussektori vastupanuvõimet elamukinnisvarasektori haavatavustele, mis võivad olla juba kuhjunud, arvestades elamukinnisvara ülehindamist ning ebaselgust viimastel aastatel väljastatud hüpoteeklaenude laenuandmise standardite osas. Lisaks aitaks õiguslikult siduvate või - kui see ei ole Saksamaa õiguse alusel võimalik - õiguslikult mittesiduvate meetmete kombineerimine sissetulekuga seotud meetmetega suurendada LTV suhtarvu piirmäära tulemuslikkust elamukinnisvara rahastamisega seotud haavatavuste parandamisel. Seetõttu tuleks Saksamaa laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitlevat õigusraamistikku täiendada sissetulekupõhiste meetmetega ning vastavalt korrigeerida, et võimaldada laenuvõtjapõhiseid meetmeid õigeaegselt aktiveerida ning vältida haavatavuste kuhjumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. JAGU

SOOVITUSED

Soovitus A – LTV suhtarvu piirmäära kehtestamine

Asjaomastel asutustel soovitatakse kehtestada õiguslikult siduv LTV suhtarvu piirmäär, et leevendada Saksamaa elamukinnisvarasektori haavatavusi, mis võivad ohustada finantsstabiilsust ning millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed reaalmajandusele. Kui see ei ole Saksamaa õiguse alusel võimalik, soovitatakse asjaomastel asutustel ette nähtud eesmärkide saavutamiseks aktiveerida õiguslikult mittesiduv LTV suhtarvu piirmäär.

Soovitus B – kapitalipõhiste meetmete aktiveerimine

Asjaomastel asutustel soovitatakse Saksamaal tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste vastupanuvõime tagamiseks aktiveerida asjakohased kapitalipõhised meetmed ning täiendada soovituses A osutatud LTV suhtarvu piirmäära, et leevendada Saksamaa elamukinnisvarasektori haavatavusi, mis võivad ohustada finantsstabiilsust.

Soovitus C – elamukinnisvarasektoriga seotud laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitlev õigusraamistik

Asjaomastel asutustel soovitatakse tagada, et olemasolev laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitlev õigusraamistik hõlmaks vähemalt järgmisi õiguslikult siduvaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid:

a)	DTI suhtarvu piirmäärad ja DSTI suhtarvu piirmäärad;

b)	LTV suhtarvu piirmäärad;

c)	tähtaja piirmäärad; ja

d)	amortisatsiooninõuded.

Soovitus D – haavatavuste jälgimine ja sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimine

Asjaomastel asutustel soovitatakse hoolikalt jälgida keskpikas perspektiivis täheldatud haavatavusi, mis on seotud kodumajapidamiste võlakoormuse, elamukinnisvara ülehindamise ja uute hüpoteeklaenude laenuandmise standarditega.

Soovituse D punkti 1 kohaselt läbiviidud jälgimise tulemuste põhjal soovitatakse asjaomastel asutustel liigse krediidiriski kuhjumise vältimiseks aktiveerida õiguslikult siduvad sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhised meetmed, nt DTI suhtarvu piirmäär ja DSTI suhtarvu piirmäär. Kui see ei ole Saksamaa õiguse alusel võimalik, soovitatakse asjaomastel asutustel ette nähtud eesmärkide saavutamiseks aktiveerida õiguslikult mittesiduvad sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhised meetmed.

2. JAGU

RAKENDAMINE

1. Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

a)	„asjaomased asutused“ (relevant authorities) – ametiasutused, kelle pädevuses on laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitleva õigusraamistiku muutmine, laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimine, süsteemse riski jälgimine või kapitalipõhiste meetmete aktiveerimine Saksamaal;

b)	„laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv“ (loan-to-value ratio, LTV) – laenuvõtja poolt kinnisvaraga tagatud laenude või laenuosade summa laenu algatamise hetkel, võrreldes vara väärtusega laenu algatamise hetkel;

„kapitalipõhised meetmed“ (borrower-based measures) – krediidiasutuse suhtes kehtestatud mis tahes omakapitalinõuded, mille eesmärk on vältida ja/või maandada süsteemset riski määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 2 punktis c määratletud tähenduses, sealhulgas vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 124, 164 või 458 või direktiivi (EL) 2013/36 VII jaotise 4. peatükile, nt vastutsükliline kapitalipuhver või sektoripõhine süsteemse riski puhver;

d)	„krediidiasutus“ (credit institution) – krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses;

e)	„laenuvõtjapõhised meetmed“ (borrower-based measures) – makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed, mis on suunatud laenuvõtjatele, sh laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu, võla ja sissetuleku suhtarvu, laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu ja tähtaja piirmäärad ning amortisatsiooninõuded;

f)	„võla ja sissetuleku suhtarv“ (debt-to-income ratio, DTI) – laenuvõtja koguvõlg laenu algatamise hetkel, võrreldes laenuvõtja kasutatava aastatuluga laenu algatamise hetkel;

g)	„laenumaksete ja sissetuleku suhtarv“ (debt-service-to-income ratio, DSTI) – võla teenindamise aastakulu kokku, võrreldes laenuvõtja kasutatava aastatuluga laenu algatamise hetkel;

h)	„võla teenindamine“ (debt service) – laenuvõtja koguvõla intressi ja põhiosa kombineeritud tagasimakse konkreetsel perioodil;

i)	„tähtaeg“ (maturity) – elamukinnisvara laenu kestus aastates, alates laenu algatamisest;

j)	„amortisatsiooninõuded“ (amortisation requirements) – laenu maksegraafikuga seotud meetmed.

2. Rakendamise kriteeriumid

Käesoleva soovituse rakendamisel kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

a)	asjakohast tähelepanu tuleb pöörata proportsionaalsuse põhimõttele, võttes arvesse soovituste A, B, C ja D eesmärki ja sisu;

b)	soovitustel A, B ja D põhinevate laenuvõtja- või kapitalipõhiste meetmete aktiveerimisel tuleb nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul arvestada Saksamaa positsiooni majandus- ja finantstsüklites ning mis tahes võimalikku kulude ja tuludega seotud mõju;

c)	konkreetsed kriteeriumid käesoleva soovituse rakendamiseks on sätestatud lisas.

Adressaadid peavad Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile esitama aruande käesolevast soovitusest tulenevate meetmete võtmise kohta või põhjendama piisavalt nende võtmata jätmist. Aruanne peab käsitlema vähemalt järgmist:

a)	teave võetud meetmete sisu ja tähtaegade kohta;

haavatavuse hindamine, mis on seotud kodumajapidamiste võlakoormuse ja uute hüpoteeklaenude laenuandmise standarditega, sh uute hüpoteeklaenude esitamine nende LTV, DTI ja DSTI suhtarvude, tähtaegade ja amortisatsiooniprofiili lõikes, mille puhul arvutatakse asjaomased suhtarvud kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2016/14 (9) IV lisaga, samuti võetud meetmete tulemuslikkus, võttes arvesse käesoleva soovituse eesmärke;

c)	üksikasjalik põhjendus tegevusetuse või käesolevast soovitusest kõrvalekaldumise kohta, sh mistahes viivituse kohta.

3. Edasine ajakava

Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõike 1 kohaselt peavad adressaadid teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja ESRNi meetmetest, mis on võetud käesoleva soovituse rakendamiseks, või põhjendama meetmete võtmata jätmist. Adressaadid peavad nimetatud teavituse esitama järgmisteks tähtaegadeks:

Soovitus A

Soovituse A adressaadid peavad esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile 30. juuniks 2023 ja 30. juuniks 2025 aruande mis tahes meetmete võtmise kohta seoses LTV suhtarvu piirmäära kehtestamisega, et leevendada Saksamaa elamukinnisvarasektori haavatavusi, mis võivad ohustada finantsstabiilsust. Kui tuvastatud haavatavuste parandamise meetmeid võtab rohkem kui üks ametiasutus, tuleb esitada üks ühine aruanne.

Soovitus B

Soovituse B adressaadid peavad esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile 30. juuniks 2023 ja 30. juuniks 2025 aurande mis tahes meetmete võtmise kohta seoses kapitalipõhiste meetmete rakendamisega. Kui tuvastatud haavatavuste parandamise meetmeid võtab rohkem kui üks ametiasutus, tuleb esitada üks ühine aruanne.

Soovitus C

Soovituse C adressaadid peavad esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile 30. juuniks 2025 lõpparuande soovituse C rakendamise kohta, sh kinnituse selle kohta, milline ametiasutus või millised ametiasutused vastutavad soovituses sätestatud laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimise ja rakendamise eest. Kui tuvastatud haavatavuste parandamise meetmeid võtab rohkem kui üks ametiasutus, tuleb esitada üks ühine aruanne.

Soovitus D

Soovituse D adressaadid peavad esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile 30. juuniks 2023 ja 30. juuniks 2025 aurande selle kohta, kuidas on jälgitud keskpikas perspektiivis täheldatud haavatavusi, mis on seotud kodumajapidamiste võlakoormuse, elamukinnisvara ülehindamise ja uute hüpoteeklaenude laenuandmise standarditega. Kui tuvastatud haavatavuste parandamise meetmeid võtab rohkem kui üks ametiasutus, tuleb esitada üks ühine aruanne.

4. Jälgimine ja hindamine

ESRNi sekretariaat:

a)	abistab adressaate, tagab aruandluse kooskõlastamise ja asjakohaste vormide koostamise ning täpsustab vajadusel meetmete võtmise korda ja tähtaegu;

b)	kontrollib järelmeetmete järgimist adressaatide poolt, abistab neid vajaduse korral ning esitab haldusnõukogule järelmeetmete aruande.

Haldusnõukogu hindab adressaatide meetmeid ja põhjendusi ning võib asjakohastel juhtudel otsustada, et käesolevat soovitust ei ole järgitud ning et adressaadi põhjendused tegevusetuse kohta ei ole piisavad.

Frankfurt Maini ääres, 2. detsember 2021

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(3) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2013/1, 4. aprill 2013, vahe-eesmärkide ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika instrumentide kohta (ELT C 170, 15.6.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(6) Vt „Vulnerabilities in the residential real estate sectors of EEA countries“, ESRN, september 2019, avaldatud ESRNi veebilehel www.esrb.europa.eu.

(7) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatus ESRN/2019/11, 27. juuni 2019, Saksamaa elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis (ELT C 366, 30.10.2019, lk 45).

(8) Laenuvahendusplatvormi andmed, mis ei pruugi olla Saksamaa hüpoteeklaenuturu osas piisavalt esinduslikud.

(9) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2016/14, 31. oktoober 2016, kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ELT C 31, 31.1.2017, lk 1).

LISA

SOOVITUSE SUHTES KOHALDATAVAD VASTVUSKRITEERIUMID

Soovitus A – LTV suhtarvu piirmäära kehtestamine

Soovituse A osas kohaldatakse järgmisi vastavuskriteeriume.

LTV suhtarvu piirmäära aktiveerimisel peavad adressaadid püüdma vältida selliste elamukinnisvaraga tagatud uute hüpoteeklaenude olulist või kasvavat osakaalu, mille puhul võib ebasoodsate majandus- või finantstingimuste või võlateeninduskulude kasvu või elamukinnisvaraturu ebasoodsa arengu korral koosmõjus eluasemehindade langusega tekkida krediidikahjum.

Adressaadid peavad kasutama üht või mitut laenuvõtjapõhist meedet, et tagada olemasolevate meetmete tulemuslikkus ning vältida kõrvalehoidumist ja soovimatuid tagajärgi, mis võivad vähendada meetmete tulemuslikkust ning tekitada riske muudes valdkondades, eelkõige tagades, et meetmeid kohaldatakse igat liiki laenuandjate antavate laenude suhtes, nii eraisikutele kui asjakohaseks peetavas ulatuses muud liiki laenuvõtjatele.

3.	Enne LTV suhtarvule kohaldatava piirmäära aktiveerimist tuleb sellise meetme asjakohaseks kalibreerimiseks ja järkjärguliseks kasutuselevõtuks hinnata Saksamaa positsiooni majandus- ja finantstsüklites.

Pärast LTV suhtarvule kohaldatava piirmäära aktiveerimist võib Saksamaal tuvastatud haavatavuste parandamiseks olla vaja seda kohandada või aktiveerida täiendavaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid. See sõltub aktiveeritud meetmete valikust, asjaomaste meetmete algsest kalibreerimisest ning haavatavuste hindamise tulemustest.

5.	LTV suhtarvule kohaldatava piirmäära aktiveerimisel või kalibreerimisel peavad adressaadid arvesse võtma kõiki laene, mida majapidamised peavad oma sissetuleku arvelt teenindama, sõltumata laenu liigist.

Soovitus B – kapitalipõhiste meetmete aktiveerimine

Soovituse B osas kohaldatakse järgmisi vastavuskriteeriume.

Kapitalipõhiste meetmete aktiveerimisel peavad adressaadid püüdma tagada Saksamaal tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste vastupanuvõime elamukinnisvaraga seotud süsteemse riski võimalikule materialiseerumisele, mis võib hüpoteeklaenudest või eluasemelaene kasutavate kodumajapidamiste tarbimise langusest tulenevalt kaasa tuua otsese ja kaudse krediidikahjumi.

2.	Enne kapitalipõhiste meetmete aktiveerimist tuleb nende meetmete aktiveerimise asjakohasuse määramiseks hinnata Saksamaa positsiooni majandus- ja finantstsüklites.

Pärast kapitalipõhiste meetmete aktiveerimist võib Saksamaal tuvastatud haavatavuste parandamiseks olla vaja neid kohandada või aktiveerida täiendavaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid. See sõltub aktiveeritud kapitalipõhiste meetmete valikust, asjaomaste meetmete algsest kalibreerimisest ning haavatavuste hindamise tulemustest.

Soovitus C – elamukinnisvarasektoriga seotud laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitlev õigusraamistik

Soovituse C osas kohaldatakse järgmisi vastavuskriteeriume.

Saksamaa laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitlev õigusraamistik peab tagama, et:

DTI suhtarvu, DSTI suhtarvu ja tähtaegade piirmäärasid kohaldatakse igat liiki laenuvõtjatele ja igat liiki laenuandjate antavate laenude suhtes, et vältida piirmääradest kõrvalehoidumist; seejuures peab piirmäärasid kohaldama eelkõige eraisikutest laenuvõtjate suhtes, kuid ka muud liiki laenuvõtjate suhtes, kui rahastamisstruktuurist tulenevalt oleks piirmääradest kõrvalehoidumiseks vaja meetmeid kohaldada ka nende suhtes.

b)	Saksamaa ametiasutustel, kelle pädevuses on laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimine, on võimalik aktiveerida õiguslikult siduvaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid tulemuslikul ja ennetaval viisil ning neile on antud vajalik paindlikkus kujundamaks neid meetmeid vastavalt tuvastatud haavatavustele.

2.	Saksamaa laenuvõtjapõhiseid meetmeid käsitleva õigusraamistiku muudatused peavad jõustuma hiljemalt 1. juunil 2024.

Soovitus D – haavatavuste jälgimine ja sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimine

Soovituse D punkti 1 osas kohaldatakse järgmisi vastavuskriteeriume.

Kodumajapidamiste võlakoormusest, elamukinnisvara ülehindamisest ja uute hüpoteeklaenude laenuandmise standarditest keskpikas perspektiivis tulenevate haavatavuste jälgimisel peavad adressaadid pöörama tähelepanu selliste uusi hüpoteeklaenu kasutavate laenuvõtjate osakaalule, kelle puhul võib ebasoodsate majandus- või finantstingimuste või võlateeninduskulude kasvu või elamukinnisvaraturu ebasoodsa arengu korral tekkida oht, et nad ei ole võimelised oma võlga tagasi maksma või regulaarselt teenindama ilma tarbimist oluliselt vähendamata.

Soovituse D punkti 2 osas kohaldatakse järgmisi vastavuskriteeriume.

Sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimisel peavad adressaadid püüdma vältida selliste uusi hüpoteeklaenu kasutavate laenuvõtjate olulist või kasvavat osakaalu, kelle puhul võib ebasoodsate majandus- või finantstingimuste või võlateeninduskulude kasvu või elamukinnisvaraturu ebasoodsa arengu korral tekkida oht, et nad ei ole võimelised oma võlga tagasi maksma või regulaarselt teenindama ilma tarbimist oluliselt vähendamata.

3.	Enne sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimist tuleb nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul arvestada Saksamaa positsiooni majandus- ja finantstsüklites.

Pärast sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimist võib Saksamaal tuvastatud haavatavuste parandamiseks olla vaja aktiveerida täiendavaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid. See sõltub aktiveeritud meetmete valikust, asjaomaste meetmete algsest kalibreerimisest ning haavatavuste hindamise tulemustest.

5.	Sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimisel või kalibreerimisel peavad adressaadid arvesse võtma kõiki laene, mida majapidamised peavad oma sissetuleku arvelt teenindama, sõltumata laenu liigist.

17.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 122/9

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

2. detsember 2021,

Austria elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis

(ESRN/2021/11)

(2022/C 122/02)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (2), eelkõige selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kinnisvarasektor on majanduse oluline osa ning selle areng võib finantssüsteemi oluliselt mõjutada. Varasemad finantskriisid on näidanud, et kinnisvaraturu jätkusuutmatus võib tõsiselt mõjutada finantssüsteemi ja majanduse stabiilsust tervikuna ning kaasa tuua negatiivse piiriülese mõju. Kinnisvaraturu ebasoodne areng mõnes liikmesriigis on varem kaasa toonud krediidikahjumi ja/või negatiivselt mõjutanud reaalmajandust. See näitab, et kinnisvarasektor, rahaliste vahendite pakkujad ja muud majandussektorid on omavahel tihedalt seotud. Lisaks sellele võimendavad tugevad tagasisidekanalid finantssüsteemi ja reaalmajanduse vahel võimalikke negatiivseid arenguid.

(2)

Need seosed on olulised, kuna viitavad võimalusele, et kinnisvarasektorist tuleneval riskil on protsüklilise olemusega süsteemne mõju. Finantssüsteemi haavatavused kuhjuvad kinnisvaratsükli tõusufaasis. Madalam riskitaju ning kergem juurdepääs rahalistele vahenditele võib soodustada laenu- ja investeeringumahtude kiiret kasvu ning suurendada nõudlust kinnisvara järgi, mis omakorda tekitab hinnatõusu survet. Kuna tagatiste väärtuse suurenemine soodustab omakorda laenunõudlust ja -pakkumist, võib see isevõimenduv dünaamika kaasa tuua süsteemsed tagajärjed. Vastupidisel juhul – st kinnisvaratsükli langusfaasis – võivad rangemad laenutingimused, suurem riskikartlikkus ning hinnalanguse surve ebasoodsalt mõjutada laenuvõtjate ja -andjate vastupanuvõimet ning seeläbi nõrgendada majandustingimusi.

(3)

Elamukinnisvaraga seotud haavatavused võivad olla süsteemse riski allikaks ning mõjutada finantsstabiilsust nii otseselt kui kaudselt. Otsene mõju avaldub hüpoteeklaenu portfelli krediidikahjumina, kui ebasoodsad majandus- või finantstingimused langevad kokku elamukinnisvaraturu negatiivse arenguga. Kaudne mõju on seotud kodumajapidamiste tarbimiskorrigeerimisega, millel on samuti tagajärjed reaalmajandusele ja finantsstabiilsusele.

(4)

(5)

(6)

2016. aastal koostas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) liiduülese hinnangu elamukinnisvaraga seotud haavatavustele (6). Hindamise käigus täheldas ESRN mitmes riigis keskpikas perspektiivis haavatavusi, mis võivad kujuneda finantssüsteemi süsteemse riski allikaks, ning andis seetõttu hoiatused viiele riigile, sealhulgas Austriale (7).

(7)	2016. aastal Austria elamukinnisvaraturul tuvastatud peamisteks haavatavusteks olid elamukinnisvara hindade ja hüpoteeklaenude suur kasv ning laenuandmise standardite edasise lõdvenemise oht.

(8)

Austria ametiasutused on alates 2018. aastast kasutanud vastutustundlike laenuandmise standardite tagamiseks teavitusvahendeid ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid. Elamukinnisvarasektori haavatavuste tõttu keskpikas perspektiivis 2016. aastal hoiatuse saanud riikide aruande läbivaatamisel (8) tunnistas ESRN, et Austria ametiasutuste kehtestatud meetmed võimaldavad tõhusalt käsitleda peamiseid esile kerkinud haavatavusi. Samas märkis ESRN, et Austria ametiasutustele anti 2017. aastal õigus kehtestada õiguslikult siduvaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid, mida saab kohaldada esile kerkinud haavatavuste võimendumisel.

(9)	ESRN lõpetas hiljuti süstemaatilise, tulevikku vaatava Euroopa Majanduspiirkonna elamukinnisvarasektori haavatavuste hindamise. Selle raames tuvastas ESRN finantsstabiilsuse süsteemse riski allikatena teatavad keskpika perspektiivi haavatavused, mille suhtes ei ole võetud piisavalt meetmeid.

(10)

(11)

Austria osas on hiljuti läbiviidud hindamise käigus tuvastatud, et pärast mõõduka kasvu perioodi on eluasemete reaalhindade kasv kiirenenud, ületades reaalse kasutatava tulu kasvu. Lisaks on pidevalt kasvanud kodumajapidamiste laenude maht. ESRNi hindamise raames tuvastati, et pärast 2019. aasta septembrit on eluasemehindade reaalkasv 2021. aasta esimeses kvartalis kiirenenud, ületades sama perioodi reaalse kasutatava tulu kasvu. Sellest tulenevalt on Oesterreichische Nationalbanki hinnangul elamukinnisvara 2021. aasta esimese kvartali seisuga veelgi rohkem ülehinnatud. Eluaseme soetamiseks kasutatud kodumajapidamiste laenude reaalkasv on alates 2019. aastast pidevalt suurenenud. Austria finantsturgude stabiilsuse nõukogu 2021. aasta juuni pressiteate kohaselt (9) on hüpoteeklaenude laenuandmise standardid laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvus ning laenumaksete ja sissetuleku suhtarvus viie aasta keskmisega võrreldes pidevalt tõusnud ning nende kõrgete suhtarvudega laenude osakaal on märkimisväärne.

(12)

ESRN hindab praeguseid makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid ainult osaliselt asjakohaseks ja osaliselt piisavaks üha suurenevate haavatavuste käsitlemiseks. Samuti ei ole Austria kasutanud kapitalipõhiseid meetmeid olemasolevate haavatavuste käsitlemiseks ja finantsstabiilsuse toetamiseks. Lisaks ei peegeldu Austria elamukinnisvarasektoris tuvastatud haavatavused hüpoteeklaenude riskikaaludes, mida rakendavad kapitalinõuete arvutamisel sisereitingu meetodit kasutavad krediidiasutused.

(13)

Nendest arengutest tulenevalt on ESRN järeldanud, et õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimine aitaks suurendada olemasolevate meetmete tulemuslikkust Austria elamukinnisvarasektoris keskpikas perspektiivis täheldatud haavatavuste asjakohasel käsitlemisel. Kui sellised õiguslikult siduvad laenuvõtjapõhised meetmed on hinnatud ebapiisavaks keskpikas perspektiivis täheldatud haavatavuste käsitlemisel, tuleks kaaluda kapitalipõhiste meetmete rakendamist, näiteks elamukinnisvaraga seotud riskide riskikaalude suurendamist sisereitingute meetodis või sektoripõhise süsteemse riski puhvri või vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamist. Need meetmed aitaksid parandada Austria pangandussektori vastupanuvõimet riskidele, mis võivad olla juba kuhjunud, näiteks elamukinnisvara jätkuv ülehindamine ning viimastel aastatel teatud määral lõdvenenud hüpoteeklaenude laenuandmise standardid.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. JAGU

SOOVITUSED

Soovitus A – õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimine

Asjaomastel asutustel soovitatakse aktiveerida õiguslikult siduvad laenuvõtjapõhised meetmed, et leevendada Austria elamukinnisvarasektori haavatavusi, mis võivad ohustada finantsstabiilsust.

Soovitus B – kapitalipõhiste meetmete aktiveerimine või karmistamine

Asjaomastel asutustel soovitatakse Austrias tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste vastupanuvõime tagamiseks aktiveerida asjakohased kapitalipõhised meetmed või neid karmistada ning täiendada laenuvõtjapõhiseid meetmeid, et leevendada Austria elamukinnisvarasektori haavatavusi, mis võivad ohustada finantsstabiilsust, kui olemasolevad siduvad laenuvõtjapõhised meetmed on hinnatud ebapiisavaks keskpikas perspektiivis täheldatud haavatavuste käsitlemisel.

2. JAGU

RAKENDAMINE

1. Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

a)	„asjaomased asutused“ (relevant authorities) – ametiasutused, kelle pädevuses on õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste või kapitalipõhiste meetmete aktiveerimine Austrias;

b)	„laenuvõtjapõhised meetmed“ (borrower-based measures) – makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed, mis on suunatud laenuvõtjatele, sh laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu, võla ja sissetuleku suhtarvu, laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu ja tähtaja piirmäärad ning amortisatsiooninõuded;

c)	„laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv“ (loan-to-value ratio, LTV) – laenuvõtja poolt kinnisvaraga tagatud laenude või laenuosade summa laenu algatamise hetkel, võrreldes vara väärtusega laenu algatamise hetkel;

d)	„võla ja sissetuleku suhtarv“ (debt-to-income ratio, DTI) – laenuvõtja koguvõlg laenu algatamise hetkel, võrreldes laenuvõtja kasutatava aastatuluga laenu algatamise hetkel;

e)	„laenumaksete ja sissetuleku suhtarv“ (debt-service-to-income ratio, DSTI) – võla teenindamise aastakulu kokku, võrreldes laenuvõtja kasutatava aastatuluga laenu algatamise hetkel;

f)	„võla teenindamine“ (debt service) – laenuvõtja koguvõla intressi ja põhiosa kombineeritud tagasimakse konkreetsel perioodil;

g)	„tähtaeg“ (maturity) – elamukinnisvara laenu kestus aastates, alates laenu algatamisest;

h)	„amortisatsiooninõuded“ (amortisation requirements) – laenu maksegraafikuga seotud meetmed;

j)	„krediidiasutus“ (credit institution) – krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses.

2. Rakendamise kriteeriumid

Käesoleva soovituse rakendamisel kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

a)	kohast tähelepanu tuleb pöörata proportsionaalsuse põhimõttele, võttes arvesse soovituste A ja B eesmärki ja sisu;

b)	õiguslikult siduvate laenuvõtja- või kapitalipõhiste meetmete aktiveerimisel, nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul tuleb arvestada Austria positsiooni majandus- ja finantstsüklites ning mis tahes võimalikku kulude ja tuludega seotud mõju;

c)	konkreetsed kriteeriumid käesoleva soovituse rakendamiseks on sätestatud lisas.

a)	teave võetud meetmete sisu ja tähtaegade kohta;

haavatavuste hindamine, mis on seotud kodumajapidamiste võlakoormuse ja uute hüpoteeklaenude laenuandmise standarditega, sh uute hüpoteeklaenude esitamine nende LTV, DTI ja DSTI suhtarvude, tähtaegade ja amortisatsiooniprofiili lõikes, mille puhul arvutatakse asjaomased suhtarvud kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse ESRN/2016/14 (10) IV lisaga, samuti võetud meetmete tulemuslikkus, võttes arvesse käesoleva soovituse eesmärke;

c)	üksikasjalik põhjendus tegevusetuse või käesolevast soovitusest kõrvalekaldumise kohta, sh mistahes viivituse kohta.

3. Edasine ajakava

Soovitus A

Soovituse A adressaadid peavad esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ESRNile 30. juuniks 2023 ja 30. juuniks 2025 aurande mis tahes meetmete võtmise kohta seoses õiguslikult siduvate kapitalipõhiste meetmete rakendamisega. Kui tuvastatud haavatavuste parandamise meetmeid võtab rohkem kui üks ametiasutus, tuleb esitada üks ühine aruanne.

Soovitus B

4. Jälgimine ja hindamine

ESRNi sekretariaat:

a)	abistab adressaate, tagab aruandluse kooskõlastamise ja asjakohaste vormide koostamise ning täpsustab vajadusel meetmete võtmise korda ja tähtaegu;

b)	kontrollib järelmeetmete järgimist adressaatide poolt, abistab neid vajaduse korral ning esitab haldusnõukogule järelmeetmete aruande.

Frankfurt Maini ääres, neljapäev, 2. detsember 2021

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(3) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2013/1, 4. aprill 2013, vahe-eesmärkide ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika instrumentide kohta (ELT C 170, 15.6.2013, lk 1).

(6) Vt „Vulnerabilities in the EU residential real estate sector“, ESRN, november 2016, avaldatud ESRNi veebilehel www.esrb.europa.eu.

(7) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatus ESRN/2016/05, 22. september 2016, Austria elamukinnisvarasektori haavatavuse kohta keskpikas perspektiivis (ELT C 31, 31.1.2017, lk 43).

(8) Vt „Follow-up report on countries that received ESRB warnings in 2016 on medium-term vulnerabilities in the residential real estate sector“, ESRN, september 2019, avaldatud ESRNi veebilehel www.esrb.europa.eu.

(9) Finantsturgude stabiilsuse nõukogu 28. istungi pressiteade, avaldatud nõukogu veebilehel https://www.fmsg.at/en/publications/press-releases/2021/28th-meeting.html.

(10) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2016/14, 31. oktoober 2016, kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ELT C 31, 31.1.2017, lk 1).

LISA

SOOVITUSE SUHTES KOHALDATAVAD VASTVUSKRITEERIUMID

Soovitus A – õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimine

Soovituse A osas kohaldatakse järgmisi vastavuskriteeriume.

Õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimisel peavad adressaadid püüdma vältida:

a)	selliste elamukinnisvaraga tagatud uute hüpoteeklaenude olulist või kasvavat osakaalu, mis võivad laenude tagastamata jätmisel koos eluasemehindade langusega põhjustada krediidikahjumi;

selliste uusi hüpoteeklaenu kasutavate laenuvõtjate olulist või kasvavat osakaalu, kelle puhul võib ebasoodsate majandus- või finantstingimuste või võlateeninduskulude kasvu või elamukinnisvaraturu ebasoodsa arengu korral tekkida oht, et nad ei ole võimelised oma võlga tagasi maksma või regulaarselt teenindama ilma tarbimist oluliselt vähendamata.

Adressaadid peavad kasutama üht või mitut õiguslikult siduvat laenuvõtjapõhist meedet, et tagada olemasolevate meetmete tulemuslikkus ning vältida kõrvalehoidumist ja soovimatuid tagajärgi, mis võivad vähendada meetmete tulemuslikkust ning tekitada riske muudes valdkondades, eelkõige tagades, et õiguslikult siduvaid meetmeid kohaldatakse igat liiki laenuvõtjatele antavate laenude suhtes igat liiki laenuandjate poolt.

3.	Enne õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimist tuleb nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul arvestada Austria positsiooni majandus- ja finantstsüklites.

4.	Enne õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimist peavad adressaadid nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul arvesse võtma hetkel kehtivate laenuvõtjapõhiste meetmete valikud ja kalibreerimist, et tagada Austrias tuvastatud haavatavuste tulemuslikum leevendamine.

Pärast õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimist võib Austrias tuvastatud haavatavuste parandamiseks olla vaja neid karmistada või aktiveerida täiendavaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid. See sõltub aktiveeritud laenuvõtjapõhiste meetmete valikust, asjaomaste meetmete algsest kalibreerimisest ning haavatavuste hindamise tulemustest.

6.	Õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete aktiveerimisel või kalibreerimisel peavad adressaadid arvesse võtma kõiki laene, mida majapidamised peavad oma sissetuleku arvelt teenindama, sõltumata laenu liigist, st arvestama korteriühistutele antud laene majapidamiste võlakoormuse hulka.

Soovitus B – kapitalipõhiste meetmete aktiveerimine või karmistamine

Soovituse B osas kohaldatakse järgmisi vastavuskriteeriume.

Täiendavate kapitalipõhiste meetmete aktiveerimisel või olemasolevate kapitalipõhiste meetmete karmistamisel peavad adressaadid püüdma tagada Austrias tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste vastupanuvõime elamukinnisvaraga seotud süsteemse riski võimalikule materialiseerumisele, mis võib hüpoteeklaenudest või eluasemelaene kasutavate kodumajapidamiste tarbimise langusest tulenevalt kaasa tuua otsese ja kaudse krediidikahjumi.

Enne täiendavate kapitalipõhiste meetmete aktiveerimist või olemasolevate kapitalipõhiste meetmete karmistamist peab hindama Austria positsiooni majandus- ja finantstsüklites ning soovituse A kohaselt aktiveeritud õiguslikult siduvate laenuvõtjapõhiste meetmete piisavust keskpika perspektiivi haavatavuste parandamiseks, et otsustada, kas asjakohane oleks kapitalipõhiseid meetmeid aktiveerida või karmistada.

Pärast täiendavate kapitalipõhiste meetmete aktiveerimist või olemasolevate kapitalipõhiste meetmete karmistamist võib olla vaja neid meetmeid karmistada või aktiveerida täiendavaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid Austrias tuvastatud haavatavuste parandamiseks. See sõltub aktiveeritud kapitalipõhiste meetmete valikust, asjaomaste meetmete algsest kalibreerimisest ning haavatavuste hindamise tulemustest.

17.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 122/15

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HOIATUS,

2. detsember 2021,

Bulgaaria elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis

(ESRN/2021/12)

(2022/C 122/03)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (2), eelkõige selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Eluasemesektor on reaalmajanduse oluline osa ning moodustab suurima osa kodumajapidamiste varast ja pangalaenudest. Suurim kodumajapidamistele kuuluv vara on elamukinnisvara ning pankade bilansimahust hõlmavad tihti suure osa eluasemelaenud. Elamuehitus on tavaliselt ka reaalmajanduse oluline osa, olles tööhõive, investeeringute ja kasvu allikas.

(2)

Varasemad finantskriisid ja paljude maade kogemus on näidanud, et kinnisvaraturu jätkusuutmatus võib tõsiselt mõjutada asjaomase riigi finantssüsteemi stabiilsust ja majanduse stabiilsust tervikuna ning kaasa tuua negatiivse piiriülese mõju. Mõju stabiilsusele võib olla nii otsene kui kaudne. Otsene mõju avaldub hüpoteeklaenu portfelli krediidikahjumina, kui ebasoodsad majandus- ja finantstingimused langevad kokku elamukinnisvaraturu negatiivse arenguga. Kaudne mõju on seotud kodumajapidamiste tarbimise korrigeerimisega, millel on samuti tagajärjed reaalmajandusele ja finantsstabiilsusele.

(3)

Kinnisvaraturu areng on sageli tsükliline. Ülemäärane riskivõtmine, ülemäärane laenuvõimendus ja väärad stiimulid kinnisvarasektori tõusufaasis võivad tuua kaasa tõsise negatiivse mõju nii finantsstabiilsusele kui ka reaalmajandusele. Võttes arvesse elamukinnisvara olulisust finants- ja makromajandusliku stabiilsuse jaoks, on eriti oluline kasutada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat lisaks selle rollile süsteemsete riskide leevendamisel ka haavatavuste kuhjumise ärahoidmiseks elamukinnisvaraturul.

(4)

Kuigi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) elamukinnisvaraturgudel tuvastatud haavatavusi põhjustavad suures osas tsüklilised tegurid, on neid haavatavusi mõjutanud ka struktuursed tegurid. Sellised struktuursed tegurid võivad hõlmata eluasemete vähest pakkumist, mis avaldab survet eluasemehindadele ja kergitab kinnisvara ostvate kodumajapidamiste võlakoormust, või muid avaliku sektori poliitikaid, mis võivad põhjustada kodumajapidamiste liigset laenuvõtmist. Kuivõrd need tegurid ulatuvad kaugemale makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikast, võivad teiste poliitikavaldkondade meetmed tõhusalt ja tulemuslikult täiendada ja toetada praegusi makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid, mis parandaks haavatavusi riikide kinnisvaraturgudel, tekitamata suuri kulusid reaalmajandusele ja finantssüsteemile.

(5)

(6)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) lõpetas hiljuti täiendava süstemaatilise, tulevikku vaatava EMP ülese elamukinnisvarasektori haavatavuste hindamise.

(7)

Bulgaaria puhul on hindamise käigus tuvastatud, et:

Bulgaarias on elamukinnisvara reaalhinnad viimase kahe aasta jooksul mõõdukalt kasvanud, eelmise aastaga võrreldes keskmiselt ligikaudu 3,5 % 2020. aasta keskpaigaks. Seejärel on elamukinnisvara reaalhindade kasv kiirenenud ligikaudu 7 %-ni 2021. aasta keskpaigaks, hõlmates ka eluasemehindade väiksema kasvu baasmõju 2020. aasta esimesel poolel. Bulgaaria keskpanga hinnangul olid eluasemehinnad 2020. aasta lõpus veidi ülehinnatud.

b.	Samal ajal on eluasemelaenude aastane kasv Bulgaarias viimastel aastatel märkimisväärselt kiirenenud, jõudes 2021. aasta augustis reaalväärtuses 13 %-ni.

c.	Euroopa Pangandusjärelevalve andmetel oli Bulgaaria elamukinnisvarasektori viivislaenude osakaal 2021. aasta teises kvartalis 5,3 % (3). Oluline leevendav tegur on laenude kõrge kattekordaja (48,1 %, võrreldes 25,7 %-ga liidus tervikuna).

Eeltoodut arvesse võttes on Bulgaaria kodumajapidamiste võlakoormus suhteliselt väike, kuid on COVID-19 pandeemia ajal mõnevõrra suurenenud. Lisaks on hüpoteegiga tagatud elamukinnisvara omanike osakaal väga väike. Seetõttu on hüpoteeklaenude maht Bulgaarias suhteliselt väike, moodustades kokku 27 % SKPst (sh ärikinnisvaraga tagatud ettevõttelaenud), võrreldes 52 %-ga liidus tervikuna 2020. aastal. Siiski on suur osa laenudest muutuva intressimääraga, mis muudab kodumajapidamised oluliste intressimäära muutuste suhtes haavatavaks.

Samal ajal on Bulgaarias tegutsevatel pankadel suhteliselt kõrge omavahendite tase, kusjuures esimese taseme omavahendite suhtarv oli 2020. aasta detsembris 24 %. Seega, kui elamukinnisvaraturuga seotud haavatavused jätkuvalt suurenevad, aitaks pangandussektori suur vastuvõtuvõime leevendada võimalike finantsstabiilsusega seotud riskide kuhjumist. Pangandussektori teine eripära on standardmeetodi kasutamine krediidiriskide puhul, mis maandab elamukinnisvaraga seotud võimalikke riske. Riskiga kaalutud varade osakaal koguvaras on endiselt üle 50 %. Seega on eluasemelaenude puhul standardmeetodit kasutavate pankade tegelik riskikaal 48 %, samas kui sisereitinguid kasutavate pankade tegelik riskikaal on 25 %.

Võrdluses teiste liidu riikidega võib täheldada, et kuigi hüpoteeklaenude osakaal pankade portfellides on piiratud ja kodumajapidamiste võlakoormus on praegu väike, võivad soodsad hüpoteeklaenude tingimused keskpikas perspektiivis põhjustada eluasemehindade ja hüpoteeklaenude vahelise spiraali tekkimisega seotud ohte. Ühest küljest tähendab eluasemehindade tõus seda, et kinnisvaralaenude tagatise väärtus kasvab, võimaldades laenuvõtjatele suuremat finantsvõimendust. Teisest küljest kaasnevad eluasemehindade tõusuga tavaliselt positiivsed makromajanduslikud muutused, mis võivad viia laenuandjate laenustandardite lõdvendamiseni. Samal ajal võib kinnisvaralaenude pakkumise suurenemine avaldada täiendavat survet eluasemehindade kasvule. Keskpikas perspektiivis võib selline spiraal tekitada krediidikasvust tingitud elamukinnisvara hinnamulli ja kodumajapidamiste liigse võlakoormuse.

ESRN tunnustab Bulgaaria võetud meetmeid, mis leevendavad praegu täheldatud elamukinnisvara haavatavusi. Eelkõige on positiivne vastutsükliline kapitalipuhvri määr sobiv vahend, mille abil kõrvaldada kiirest krediidikasvust tulenevaid haavatavusi, mis on sektorite lõikes laialt levinud, ja suurendada pangandussektori vastupanuvõimet. 2021. aasta septembris otsustati vastutsüklilise kapitalipuhvri määr tõsta 0,5 %-lt 1 %-le alates 1. oktoobrist 2022. ESRN võtab arvesse ka asjaolu, et Bulgaarias kehtestati 2019. aastal laenuvõtjapõhiste meetmete õigusraamistik ning et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) artikliga 124 kohaldatakse riskikaalu alampiiri selliste hüpoteeklaenude suhtes, mille laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on standardmeetodit järgivate pankade puhul suhteliselt kõrgem. 35 % riskikaal määratakse elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni osale, mis ei ületa 70 % tagatise väärtusest.

Tulevikku vaadates ning võttes arvesse keskpika perioodi riskiväljavaateid, hindab ESRN praeguseid makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid osaliselt asjakohaseks ja osaliselt piisavaks. Lisaks praegu kohaldatavatele kapitalipõhistele meetmetele oleks asjakohane võtta kasutusele laenuvõtjapõhised meetmed, et vältida võimalikke ohte seoses eluasemehindade ja hüpoteeklaenude vahelise spiraali tekkimisega.

(8)	Tuvastatud haavatavuste käsitlemiseks meetmete aktiveerimisel, nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul tuleks arvestada Bulgaaria positsiooni majandus- ja finantstsüklites ning mis tahes võimalikku kulude ja tuludega seotud mõju.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA HOIATUSE:

ESRN on tuvastanud Bulgaaria elamukinnisvarasektoris keskpikas perspektiivis haavatavusi, mis võivad olla finantsstabiilsuse süsteemse riski allikaks ja millest võivad tuleneda olulised negatiivsed tagajärjed reaalmajandusele. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast on ESRNi hinnangul peamisteks haavatavusteks hüpoteeklaenude kiire kasv, elamukinnisvara ülehindamise ilmingud ja laenuvõtjapõhiste meetmete puudumine, mis aitaks leevendada elamukinnisvarasektoriga seotud riskide kuhjumist.

Frankfurt Maini ääres, 2. detsember 2021

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(3) Euroopa Pangandusjärelevalve, avaldatud veebilehel https://www.eba.europa.eu/risk-analysis-and-data/risk-dashboard

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

17.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 122/18

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HOIATUS,

2. detsember 2021,

Horvaatia elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis

(ESRN/2021/13)

(2022/C 122/04)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (2), eelkõige selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) lõpetas hiljuti täiendava süstemaatilise, tulevikku vaatava EMP ülese elamukinnisvarasektori haavatavuste hindamise.

(7)

Horvaatia puhul on hindamise käigus tuvastatud, et:

Pärast pikka korrektsiooniperioodi ja tagasihoidlikku kasvu kiirenes eluaseme reaalhindade kasv 2019. aasta alguses eelmise aastaga võrreldes 8 %-ni. Alates COVID-19 pandeemia puhkemisest on eluasemehindade dünaamika püsinud tugev. Hrvatska narodna banka hinnangul erinevad eluasemehinnad üha enam oma pikaajalistest põhinäitajatest.

Eluasemehindu Horvaatia piirkondades võivad erineval määral mõjutada erinevad tegurid nii nõudluse kui pakkumise poolel. Esiteks on mõnes piirkonnas märkimisväärne osa eluasemenõudlusest seotud välisostjatega (Hrvatska narodna banka andmetel kokku ligikaudu 10 %). Kuigi üldine tehinguaktiivsus oli pärast COVID-19 pandeemia puhkemist väiksem, jäi välisostjate osakaal Hrvatska narodna banka andmetel kriisieelsele tasemele. Teiseks toimus Horvaatias 2020. aastal kaks maavärinat, mis mõlemad tabasid Zagrebi piirkonda ja kahjustasid elamuid. Need sündmused tõid esile mõned puudused kvaliteedistandardites elamutele, mis on ehitatud enne 1960. aastaid, st enne seda, kui Horvaatias kehtestati seismilisi riske arvestavad standardid. Seetõttu võib mõne elamu suhteliselt madalam likviidsuse tase vähendada eluasemetehingute arvu, mis võib kaasa tuua kõrgema üldise eluasemehinna. Samal ajal võib kahjustada saanud elamute järkjärguline renoveerimine, mille kulud ulatusid 2020. aastal hinnanguliselt 23 %-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP), põhjustada eluasemehindade tõusu ehitusaktiivsuse kasvu ja selle positiivse mõju kaudu. Samuti laiendas Horvaatia valitsus 2020. aastal eluasemetoetuste kava, mis kehtib alates 2017. aasta lõpust ja millega nähakse ette kõrgemad toetusmäärad vähem arenenud piirkondadele ja esmakordsetele ostjatele.

Kuigi Hrvatska narodna banka andmetel on pangalaenuga rahastatud ainult umbes pooled eluasemetehingutest, on hüpoteeklaenude reaalkasv 2019. aasta teisel poolel ja eriti 2020. aasta jooksul kiirenenud. 2021. aasta jaanuarist augustini oli see keskmiselt 7,5 %. Teataval määral on sellist dünaamikat põhjustanud riiklike eluasemetoetuste kava ning soodustingimustega laenude osakaalu suurenemine 18 %-lt 2019. aastal 35 %-le 2020. aastal.

Hrvatska narodna banka läbi viidud uus andmekorje hüpoteeklaenude standardite kohta näitab, et märkimisväärsel osal uutest laenudest oli laenusumma ja tagatisvara väärtuse (loan-to-value, LTV) suhtarv 2021. aasta esimesel poolel üle 90 %. Paljud nendest laenudest olid riigi toega sooduslaenud, mille LTV suhtarv jäi reeglina 90-100 % vahemikku. Ligikaudu 10 %-l uutest laenudest oli LTV suhtarv üle 100 %. Ligikaudu veerand uutest laenudest väljastati laenumaksete ja sissetuleku (loan service-to-income, LSTI) suhtarvuga üle 40 %. Samuti oli mõnede uute laenude puhul LTV suhtarv üle 90 %. Lisaks ületas mõne uue laenu tähtaeg 2021. aasta esimesel poolel 30 aastat.

Seda arvesse võttes on Horvaatias tegutsevate pankade omavahendite tase suhteliselt kõrge, võrreldes teiste liidus tegutsevate pankadega. Keskmine esimese taseme omavahendite suhtarv oli 2020. aasta detsembris 25 %. Hüpoteeklaenude keskmine riskikaal omavahendite nõuete arvutamisel sisereitingute meetodil oli 2021. aasta juunis 38 %. Asjaomaste laenude osakaal moodustas umbes 12 % Horvaatia turust. Enamik krediidiasutusi järgib standardmeetodit ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 (3) lubatud elamukinnisvara riskipositsioonidele soodusriskikaalu määramiseks peavad nad vastama kõnealuse määruse artiklis 124 sätestatud rangematele kriteeriumidele. 2021. aasta juunis oli standardmeetodit järgivate krediidiasutuste keskmine riskikaal 42 %.

Samal ajal on Horvaatia kodumajapidamiste võlakoormus suhteliselt väike, võrreldes teiste liidu riikidega. 2020. aastal kodumajapidamiste laenud reaalväärtuses küll kasvasid, kuid aeglasemalt kui eluasemelaenud. See oli tingitud üldisest tarbijate kindlustunde vähenemisest, mis on omakorda vähendanud üldist tarbijakrediidi kasutamist, samal ajal kui riiklikud hüpoteeklaenude toetuskavad on toetanud tugevat nõudlust kinnisvaralaenude järele. Teine mõjutegur võib olla kodumajapidamistele antavate laenude intressimäärade langus. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) andmetel täheldati 2020. aasta teisel poolel eelkõige kodumajapidamiste laenude ja hüpoteeklaenude puhul viivislaenude osakaalu mõningast suurenemist. 2021. aasta esimeses kvartalis püsis kodumajapidamiste laenude viivislaenude osakaal kokkuvõttes muutumatuna (5,9 %) ja vähenes veidi hüpoteeklaenude puhul (3,6 %-le).

Kuigi võrreldes teiste liikmesriikidega on Horvaatias hüpoteeklaenude osakaal pankade portfellides piiratud, kodumajapidamiste võlakoormus suhteliselt väike, pangandussektori kapitaliseerituse tase suhteliselt kõrge ja suurt osa eluasemenõudlusest ei rahastata pangalaenudega, võivad soodsad tingimused ning võimalik laenustandardite lõdvendamine hüpoteeklaenude puhul keskpikas perspektiivis põhjustada eluasemehindade ja hüpoteeklaenude vahelise spiraali tekkimisega seotud ohte. Ühest küljest on eluasemehindade tõusu tõttu kasvanud kinnisvaralaenude tagatise väärtus, võimaldades laenuvõtjatel kasutada suuremat finantsvõimendust. Teisest küljest kaasnevad eluasemehindade tõusuga tavaliselt positiivsed makromajanduslikud muutused, mis omakorda võivad kaasa tuua laenuandjate laenustandardite lõdvendamise turul valitseva üldise optimismi tõttu. Samal ajal võib kinnisvaralaenude pakkumise suurenemine avaldada täiendavat survet eluasemehindade tõusuks. Keskpikas perspektiivis võib selline spiraal tekitada krediidikasvust tingitud elamukinnisvara hinnamulli, hoolimata asjaolust, et märkimisväärset osa eluasemenõudlusest rahastatakse praegu muudest allikatest kui kodumaised pangalaenud. Eelkõige võivad Horvaatia valitsuse pakutavad hüpoteeklaenu toetused laenupakkumist jätkuvalt soodustada.

ESRN tunnustab Horvaatias kehtestatud meetmeid, mille eesmärk on leevendada elamukinnisvara praeguseid haavatavusi, eelkõige määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 124 sätestatud meede ja muud kapitalipõhised meetmed (nt süsteemse riski puhver), mis toetavad pangandussektori suhteliselt suurt kapitaliseeritust, võrreldes teiste liikmesriikidega. See aitab luua puhvri elamukinnisvara riskide võimaliku realiseerumise vastu. Kaudse laenumaksete ja sissetuleku (debt service-to-income, DSTI) piirmäär, mis kehtestati kooskõlas EBA suunistega krediidivõimelisuse hindamise kohta ning EBA suunistega võlgnevuste ja turulepääsu piiramise kohta, toimib samuti teataval määral kaitsemeetmena laenuvõtjate ülemäärase võlateeninduskoormuse vastu. Samuti tunnistab ESRN, et 2020. aastal kehtestatud laenuvõtjapõhiste meetmete õigusraamistik on märkimisväärselt laiendanud Horvaatia makrotasandi usaldatavuspoliitika vahendite kogumit, ning et laenuandmise standardeid käsitlevate üksikasjalike andmete kogumine alates 2020. aasta lõpust võimaldab tõhusalt jälgida elamukinnisvaraturust tulenevaid riske.

Tulevikku vaadates ning võttes arvesse keskpika perioodi riskiväljavaateid, hindab ESRN praeguseid makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid osaliselt asjakohaseks ja osaliselt piisavaks. Tuleviku huvides võiks hoolimata pangandussektori suhteliselt suurest kapitaliseeritusest täiendada praegusi hüpoteeklaenudega seotud makrotasandi usaldatavusmeetmeid konkreetsete laenuvõtjapõhiste meetmetega, mis ennetaksid eluasemehindade ja laenude vahelise spiraali võimalikku tekkimist seoses laenuandmise standardite lõdvendamise ja riiklike hüpoteeklaenude toetustega. Samas võiks makrotasandi usaldatavuspoliitikat täiendada üldisemate poliitikameetmetega, mille eesmärgiks oleks kodumajapidamiste võlakoormuse suurendamist lihtsustavate või soodustavate tegurite kõrvaldamine, eelkõige riiklike hüpoteeklaenude toetuste lõpetamine, et toetada praeguseid makrotasandi usaldatavusmeetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada Horvaatia elamukinnisvaraturul tuvastatud haavatavused tõhusalt ja tulemuslikult, tekitamata Horvaatia reaalmajandusele ja finantssüsteemile ülemääraseid kulusid.

(8)	Tuvastatud haavatavuste käsitlemiseks meetmete aktiveerimisel, nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul tuleks arvestada Horvaatia positsiooni majandus- ja finantstsüklites ning mis tahes võimalikku kulude ja tuludega seotud mõju.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA HOIATUSE:

ESRN on tuvastanud Horvaatia elamukinnisvarasektoris keskpikas perspektiivis haavatavusi, mis võivad olla finantsstabiilsuse süsteemse riski allikaks ja millest võivad tuleneda olulised negatiivsed tagajärjed reaalmajandusele. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast on ESRNi hinnangul peamisteks haavatavusteks kodumajapidamiste laenude kiire kasv ja võimalikud elamukinnisvara ülehindamise ilmingud, arvestades laenuvõtjapõhiste meetmete puudumist, mis aitaks leevendada elamukinnisvarasektoriga seotud riskide kuhjumist.

Frankfurt Maini ääres, 2. detsember 2021

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

17.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 122/22

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HOIATUS,

2. detsember 2021,

Liechtensteini elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis

(ESRN/2021/14)

(2022/C 122/05)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (1), eelkõige selle IX lisa,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (2), eelkõige selle artikli 3 lõike 2 punkti c ning artikleid 16 ja 18,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (3), eelkõige selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) lõpetas hiljuti täiendava süstemaatilise, tulevikku vaatava EMP ülese elamukinnisvarasektori haavatavuste hindamise.

(7)

Liechtensteini puhul on hindamise käigus tuvastatud, et:

Finantsturu järelevalveameti (FMA) hinnangul moodustas Liechtensteini kodumajapidamiste võlakoormus 2020. aastal 226 % kasutatavast tulust (4) ja 120 % sisemajanduse koguproduktist (SKP), kusjuures Liechtenstein kuulub nende riikide hulka, mille kodumajapidamiste võlakoormus on EMP suurim. Lisaks on kodumajapidamiste võlakoormus viimasel ajal kasvanud. Lisaks laenuvahendite arvel rahastamise soodsatele kuludele võisid kodumajapidamiste võla kuhjumisele kaasa aidata tajutavad maksusoodustused (5). FMA analüüsi kohaselt on kodumajapidamiste võlakoormus jaotunud ebaühtlaselt: maksustatistika kohaselt jääb 14 % kodumajapidamiste võlg 500 000 kuni 1 miljon Šveitsi franki vahemikku, ning 9 % kodumajapidamiste võlg ületab 1 miljon Šveitsi franki. Lisaks on suhteliselt suurel osakaalul majapidamistest võla ja sissetuleku (debt-to income, DTI) suhtarv üle viie, mis näitab, et kodumajapidamiste suure võlakoormusega ei kaasne alati kodumajapidamiste suurem sissetulek. Positiivsem on aga asjaolu, et fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenude suur osakaal leevendab oluliselt kodumajapidamiste võlakoormusega seotud riske.

Eluasemeturu muutused on viimastel aastatel olnud mõõdukad. Kinnisvara ostmise õiguslikke piiranguid (6) arvestades on tehinguaktiivsus Liechtensteinis tavapäraselt madal. Riigi ametiasutused ei avalda hinnaindekseid. Sellegipoolest on nii maa kui korterite hinnatõus FMA eksperdihinnangutel põhinevatel andmetel olnud mõõdukas. Samuti on ehitus- ja tehinguaktiivsus viimastel aastatel jäänud suhteliselt stabiilseks.

FMA andmetel on hüpoteeklaenude (sealhulgas elamukinnisvaralaenude ja muude Šveitsi frangi valuutapiirkonnas asuvate kodumaiste pankade kinnisvaralaenude) kasv viimasel ajal aeglustunud ning püsis 2019. aastal 0,7 % tasemel (vähenemine 8,8 %-lt 2010. aastal), kiirenedes 2020. aastal 2,5 %-ni. Riigisiseste elamukinnisvaralaenude aastane kasv oli veelgi aeglasem, ulatudes 2020. aastal 1,1 %-ni.

FMA andmetel on hüpoteeklaenude andmine olnud laenusumma ja tagatisvara väärtuse (loan-to-value, LTV) suhtarvu osas suhteliselt konservatiivne, ning vaid väikesel osal olemasolevatest ja uutest hüpoteeklaenudest oli LTV suhtarv 2019. ja 2020. aastal üle 80 %. Samuti on pangad kohustatud teatama „üldisest poliitikast tehtud erandina“ antud laenudest juhul, kui nad ei lähtu oma sisesuunistest hüpoteeklaenude taskukohasuse kohta. Praktikas kontrollivad pangad, kas intressimäära tõus 4,5 % või 5 %-ni tooks kaasa võlateeninduskoormuse, mis ületab kolmandiku kodumajapidamise sissetulekust. Arvestades praegust madalate intressimäärade keskkonda ning madalate intressimäärade ajalugu Šveitsi frangi valuutapiirkonnas, on asjaomaste nõuete täitmisega seotud koormus päris suur. 2020. aasta lõpu seisuga kuulus ligikaudu 23 % kõikidest Liechtensteini elamukinnisvaralaenudest sellesse „üldisest poliitikast tehtud erandina“ antud laenude kategooriasse.

Riigisiseste elamukinnisvaralaenude kogumaht moodustas 2020. aastal ligikaudu 85 % SKPst, mis on üks EMP kõrgemaid näitajaid. Liechtensteini pangandussektor on aga ligikaudu 15 korda suurem kui riigi SKP, mis tähendab, et kuigi hüpoteeklaenud on mõne Liechtensteini panga jaoks tuluallikas, ei ole riigisisesed laenud Liechtensteinis tegutsevate pankade kasumlikkuse ja maksevõime seisukohast peamised, sest pangad keskenduvad peamiselt privaatpanganduse teenustele. Samal ajal on Liechtensteini pangandussektor hästi kapitaliseeritud, esimese taseme põhiomavahendite suhtarv oli 2021. aasta juunis 22,3 %. Lisaks iseloomustavad Liechtensteini pangandussektorit väga tugevad likviidsusnäitajad: äärmiselt madal laenude ja hoiuste suhtarv 65 % näitab, et rahastamisrisk on väike.

Arvestades riigisiseste hüpoteeklaenude konservatiivseid LTV suhtarve, nende piiratud osakaalu pankade portfellides ja pangandussektori suurt kapitaliseeritust, on elamukinnisvarasektorist tulenevad otsesed riskid finantsstabiilsusele Liechtensteinis praegu piiratud. Kuigi Liechtensteini tööturg on viimaste aastakümnete majanduslanguste ajal osutunud vastupidavaks ja majapidamiste jõukus on endiselt suhteliselt suur, muudab niigi kõrge ja üha kasvav kodumajapidamiste võlakoormus kodumajapidamiste sektori ootamatute makromajanduslike vapustuste suhtes haavatavaks. Kui töötus peaks kasvama ja/või kodumajapidamiste sissetulek kahanema, võib laenude teenindamine mõne kodumajapidamise jaoks muutuda keerulisemaks. Sellega seotud negatiivne mõju kodumajapidamiste sissetulekule ja varale võib esialgseid makromajanduslikke vapustusi võimendada, kui kodumajapidamised peavad oma võla teenindamiseks vähendama tarbimist. See võib kaasa tuua teisese mõju ja suurendada riske krediidiasutustele ja finantssüsteemile (7).

ESRN tunnustab Liechtensteinis kehtestatud meetmeid, mille eesmärk on leevendada elamukinnisvara praeguseid haavatavusi, sealhulgas eelkõige LTV suhtarvu 80 %-ne piirmäär, nõue amortiseerida hüpoteeklaenud laenu tagasimaksmise esimese 20 aasta jooksul maksimaalse LTV suhtarvuni 66 %, ning hüpoteeklaenude riskikaalude suurendamine pankade puhul, kes kasutavad omavahendite nõuete arvutamisel standardmeetodit (8). Samal ajal rakendab FMA Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust ESRN/2016/14 (9). Uued andmed, mis tehakse kättesaadavaks 2022. aasta teises pooles, peaksid aitama elamukinnisvara haavatavuste analüüsi Liechtensteinis täiendada.

Tulevikku vaadates ning võttes arvesse keskpika perioodi riskiväljavaateid, hindab ESRN praeguseid makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid osaliselt asjakohaseks ja osaliselt piisavaks. Võttes arvesse kodumajapidamiste niigi suurt ja üha kasvavat võlakoormust ning ootamatute negatiivsete vapustuste suhtes haavatavate majapidamiste märkimisväärset osakaalu, tuleks LTV suhtarvu piirmäära täiendada sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhiste meetmetega, et vältida elamukinnisvara haavatavuste edasist kuhjumist. Selleks võib olla vaja kehtestada õiguslik alus laenuvõtjapõhiste meetmete rakendamiseks, mis tagab riigi ametiasutustele piisava paindlikkuse Liechtensteini elamukinnisvara haavatavuste käsitlemiseks.

(8)	Tuvastatud haavatavuste käsitlemiseks meetmete aktiveerimisel, nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul tuleks arvestada Liechtensteini positsiooni majandus- ja finantstsüklites ning mis tahes võimalikku kulude ja tuludega seotud mõju.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA HOIATUSE:

ESRN on tuvastanud Liechtensteini elamukinnisvarasektoris keskpikas perspektiivis haavatavusi, mis võivad olla finantsstabiilsuse süsteemse riski allikaks ja millest võivad tuleneda olulised negatiivsed tagajärjed reaalmajandusele. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast on ESRNi hinnangul peamisteks haavatavusteks kodumajapidamiste suur ja üha kasvav võlakoormus ning sissetulekuga seotud laenuvõtjapõhiste meetmete puudumine, mille abil leevendada elamukinnisvarasektoriga seotud riskide edasist kuhjumist.

Frankfurt Maini ääres, 2. detsember 2021

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(3) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(4) Liechtensteini võla ja sissetuleku suhtarvud ning võla ja SKP suhtarvud on vaid ligikaudu võrreldavad teiste EMP riikidega. Liechtensteinis arvutatakse kasutatav tulu maksustatava kogutulu ning vara- ja tulumaksu vahena. Lisaks põhineb kodumajapidamiste koguvõlakoormus maksustatistikal ning võlga ei määratleta konsolideeritud alusel (s.t arvesse võetakse ka kodumajapidamiste sektori siseseid või isegi perekonnasiseseid laene). Asjaomane määratlus suurendab kogumahtu, võrreldes teiste EMP riikidega.

(5) Eelkõige sisaldab kodumajapidamiste maksubaas ka hüpoteetilist netovara tootlust (praegu 4 %), mis lisatakse aastas teenitud tulule. Selleks et netovara vähendada, on kodumajapidamistel võimalus hüpoteek tagasimaksmise asemel säilitada. Tegelikkuses on sellisel viisil võidetav maksusoodustus küll üsna väike, eriti arvestades tasumata, amortiseerimata võla intressimäära.

(6) Liechtensteinis kehtivad piirangud eluaseme ostmisele, kui puudub õigustatud huvi, nt seos olemasoleva kinnisvaraga. Ligikaudu pooled Liechtensteinis sõlmitud kinnisvaratehingutest ei ole mitte ostutehingud, vaid omandi vahetus bartertehingu, annetuse või pärandi kaudu.

(7) Samas tuleb märkida, et finantstsükli languse protsükliline mõju oleks Liechtensteinis teiste EMP riikidega võrreldes märkimisväärselt nõrgem, kuna sisenõudlusel on Liechtensteini äärmiselt väikeses ja avatud majanduses suhteliselt väike roll. Isegi kui kodumajapidamiste säästumäär märkimisväärselt tõuseks, oleks selle mõju nõudlusele tühine ning mõju laiemale majandusele piiratud.

(8) Kõik Liechtensteini pangad kasutavad omavahendite nõuete arvutamiseks standardmeetodit.

(9) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2016/14, 31. oktoober 2016, kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ELT C 31, 31.1.2017, lk 1).

17.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 122/25

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HOIATUS,

2. detsember 2021,

Ungari elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis

(ESRN/2021/15)

(2022/C 122/06)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (2), eelkõige selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) lõpetas hiljuti täiendava süstemaatilise, tulevikku vaatava EMP ülese elamukinnisvarasektori haavatavuste hindamise.

(7)

Ungari puhul on hindamise käigus tuvastatud, et:

Eluasemehindade aastane reaalkasv ulatus 2015.-2019. aastal 10 %-ni või ületas seda, olles eriti märgatav Budapestis. Magyar Nemzeti Banki (MNB) hinnangul tõi see kaasa märkimisväärse ülehindamise, mis ulatus 2019. aasta kolmandas kvartalis Budapestis 18 %-ni ja riigis tervikuna 3 %-ni. MNB andmetel erineb hinnadünaamika riigi erinevates piirkondades oluliselt. Budapestis hakkasid elamukinnisvara reaalhinnad 2019. aasta lõpus aeglustuma, 2020. aastal peatusid ja langesid pisut, ning jäid 2021. aasta esimesel poolel mõõdukale tasemele. Teistes piirkondades - eelkõige väiksemates omavalitsustes ja maapiirkondades, kus kodumajapidamistel oli õigus saada eluaseme soetamiseks riiklikku toetust - oli hinnatõus kahekohaline. Tulevikku vaadates on Budapesti eluasemehindade dünaamikas oluline tegur rahvusvahelise turismi taastumine. Riigis tervikuna võib erinevate riiklike toetusprogrammide (3) jätkamine suurendada nõudluspõhist survet eluasemehindadele, samas kui uute ehitiste (4) sooduskäibemaks võib leevendada tarneraskusi keskpikas perspektiivis.

Alates 2018. aasta keskpaigast on hüpoteeklaenude maht oluliselt kasvanud, kusjuures aastane reaalkasv on 5 % lähedal või üle selle. Kuigi MNB hinnangul sõlmiti 2020. aastal pangalaenuga ainult pooled eluasemetehingutest, kiirenes hüpoteeklaenude aastane reaalkasv 2021. aasta jaanuari ja augusti vahelisel perioodil keskmiselt 6,8 %-ni. Samal ajal ulatus kodumajapidamiste laenude reaalkasv eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 10 %-ni. Kuigi see kasv ületab hüpoteeklaenude reaalkasvu, on see tingitud lapse kasvatamiseks mõeldud sünnieelsete laenude ning moratooriumi alla kuuluvate kodumajapidamiste laenude osakaalu suurenemisest (31 % kõikidest eluasemelaenudest ja 42 % kõlblikest eluasemelaenudest olid 2021. aasta juuni seisuga endiselt moratooriumi all ning seega amortiseerimata). Kui moratooriumi mõju välja jätta, ulatus hüpoteeklaenude ja kodumajapidamiste laenude aastane reaalkasv MNB hinnangul 2021. aasta esimesel poolel vastavalt 0,7 % ja 2,7 %-ni. Kodumajapidamiste laenukasvule on kaasa aidanud ka mitmesugused riiklikud toetusprogrammid, sealhulgas 2021. aasta alguses välja töötatud täiendav toetusprogramm (5).

Kuigi enne 2008. aastat väljastatud hüpoteeklaenudele kohaldati väga kõrget laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu (loan-to-value, LTV), jäi 2021. aasta esimesel poolel 90 % laenude LTV suhtarv alla 80 %. See on osaliselt tingitud eluasemehindade kiirest kasvust ja vanade laenude amortiseerimisest. Lisaks kohaldatakse uute laenude LTV suhtarvudele alates 2015. aastast 80 %-st piirmäära. Mis puudutab laenumaksete ja sissetuleku (debt service-to-income, DSTI) suhtarve, siis ligikaudu 22 % olemasolevate ja 25 % uute hüpoteeklaenude (mahupõhises arvestuses) DSTI suhtarv jäi 2021. aasta esimesel poolel 40–60 % vahemikku. See on osaliselt tingitud DSTI suhtarvu kõrgematest piirmääradest kõrge sissetulekuga laenuvõtjate puhul, kelle osakaal uutes laenudes on kasvanud: 2021. aasta esimesel poolel kohaldati üle 60 %-st DSTI suhtarvu piirmäära ligikaudu 60 %-le uutest eluasemelaenudest (laenuvõtja igakuine netosissetulek ületas 500 000 Ungari forinti suurust regulatiivset künnist), ning üle 50 %-st DSTI suhtarvu 5 %-le uutest laenudest. Kuigi uute laenude tähtajad on veidi pikenenud, ei ole MNB hinnangul piisavalt tõendeid selle kohta, et pikemaid tähtaegu kasutataks üha enam selleks, et hoida kõrvale DSTI suhtarvudele kehtestatud piirmääradest.

Fikseeritud intressimäärasid kasutati kodumajapidamiste laenude puhul sagedamini pärast seda, kui MNB võttis 2017. aastal kasutusele sertifitseerimismärgi. Seda märgistust on lubatud kasutada vaid eluasemelaenude puhul, mille intressimäära fikseerimise tähtaeg on vähemalt viis aastat. Pikema intressimäära fikseerimise perioodiga eluasemelaenude kasvu on võimendanud DSTI suhtarvude madalamad piirmäärad, mida kohaldatakse alates 2018. aasta oktoobrist alla kümneaastase fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenudele. 2021. aasta veebruari seisuga oli ligikaudu 75 %-l ja 25 %-l uutel laenudel vastavalt kümne- ja viieaastane fikseeritud tähtaeg. Laenumahtu arvestades moodustasid alla üheaastase fikseeritud tähtajaga laenud siiski peaaegu 40 % laenude kogumahust, kuigi see osakaal on järk-järgult vähenenud.

COVID-19 pandeemiaga seotud laenumoratooriumi pikendati hiljuti 2022. aasta juunini. Samas on laenupuhkuse saamise õigust piiratud ning laenupuhkusel kodumajapidamiste laenumaht moodustab kodumajapidamiste laenuportfelli kogumahust umbes 5 %. MNB analüüsi kohaselt moodustavad haavatavates sektorites töötavate kodumajapidamistest laenuvõtjate varasema laiaulatuslikuma moratooriumi alla kuuluvad laenud ligikaudu 10 % kõikide laenujääkide kogusummast.

ESRN tunnustab Ungaris kehtivaid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid, mis leevendavad praeguseid kinnisvaraga seotud haavatavusi, eelkõige LTV ja DSTI piirmäärasid. Samuti tunnustab ESRN asjaolu, et pangad on nõuetekohaselt tunnistanud pikendatud moratooriumist tingitud krediidiriski suurenemist, liigitades mõned laenud 2. etapi laenudeks.

Tulevikku vaadates ning võttes arvesse keskpika perioodi riskiväljavaateid, hindab ESRN praeguseid makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid osaliselt asjakohaseks ja osaliselt piisavaks. Kui elamukinnisvara haavatavused jätkuvalt kasvavad, aitaks haavatavusi parandada DSTI suhtarvu piirmäära karmistamine, tähtaja piirmäära lisamine ja/või süsteemse riski puhvri või vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamine. Siiski võiks makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat täiendada üldisemate poliitikameetmetega, mille eesmärgiks oleks kodumajapidamiste võlakoormuse suurendamist lihtsustavate või eluasemete taskukohasuse tasakaalustamatust soodustavate tegurite kõrvaldamine. Need poliitikameetmed peaksid täiendama praeguseid makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ja käsitlema praegu Ungari elamukinnisvaraturul tuvastatud haavatavusi tõhusalt ja tulemuslikult, ilma ülemäärase kuluta Ungari reaalmajandusele ja finantssüsteemile. Ungaris võivad riiklikud toetused ja tugilaenud suurendada nõudlust omaniku kasutuses olevate eluasemete järele, tuues kaasa elamukinnisvara ülehindamise ja kodumajapidamiste võlakoormuse suurenemise, kuna eluasemete pakkumine on ebapiisav. Täiendavad poliitikameetmed võiksid seetõttu hõlmata kodumajapidamiste suuremat võlakoormust soodustavate tegurite kõrvaldamist, eelkõige riiklike toetuste ja tugilaenude lõpetamist ning piisava eluasemete pakkumise ja tõhusa üürituru tagamist. Järgnevatel kvartalitel oleks soovitav, et riigi ametiasutused jätkaksid moratooriumi alla kuuluvate kodumajapidamiste võla krediidikvaliteedi jälgimist ja tagaksid eeldatava kahjumi katmiseks piisavad eraldised.

(8)	Tuvastatud haavatavuste käsitlemiseks meetmete aktiveerimisel, nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul tuleks arvestada Ungari positsiooni majandus- ja finantstsüklites ning mis tahes võimalikku kulude ja tuludega seotud mõju.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA HOIATUSE:

ESRN on tuvastanud Ungari elamukinnisvarasektoris keskpikas perspektiivis haavatavusi, mis võivad olla finantsstabiilsuse süsteemse riski allikaks ja millest võivad tuleneda olulised negatiivsed tagajärjed reaalmajandusele. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast on ESRNi hinnangul peamisteks haavatavusteks üha suurenev elamukinnisvara ülehindamise risk, hüpoteeklaenude ja kodumajapidamiste laenude kiire kasv ning suure võlakoormusega laenuvõtjatega seotud haavatavused.

Frankfurt Maini ääres, 2. detsember 2021

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

(3) Toetus eluaseme soetamiseks ja sünnieelne laen lapse kasvatamise toetamiseks, s.o intressivaba laen, mille kasutuseesmärk ei ole piiratud.

(4) 2021. aasta jaanuaris taaskehtestati uute ehitiste sooduskäibemaks, mida kohaldatakse elamukinnisvarale, mille ehitamine lõpetatakse 2026. aastaks (ehitusluba väljastatakse 2022. aastaks).

(5) Täiendava toetusprogrammiga pakutakse rahalist tuge kodumajapidamistele, kes on juba kasutanud eluaseme soetamise toetust.

17.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 122/28

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HOIATUS,

2. detsember 2021,

Slovakkia elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis

(ESRN/2021/16)

(2022/C 122/07)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (2), eelkõige selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) lõpetas hiljuti täiendava süstemaatilise, tulevikku vaatava EMP ülese elamukinnisvarasektori haavatavuste hindamise.

(7)

Slovakkia puhul on hindamise käigus tuvastatud, et:

Slovakkia eluasemehinnad on viimase viie aasta jooksul reaalväärtuses pidevalt kasvanud. Vaatamata õiguslikult siduva laenusumma ja tagatisvara väärtuse piirmäära karmistamisele on eluasemehindade kasvumäär alates 2019. aasta algusest kiirenenud. COVID-19 pandeemia ajal on hinnatõus veelgi kiirenenud ning 2021. aasta teises kvartalis jõudis eluasemehindade aastane reaalkasv peaaegu 16 %-ni, mis on suuruselt teine näitaja liidus. Lisaks sellele on eluaseme taskukohasus aja jooksul vähenenud, sest eluasemehinnad kasvavad kiiremini kui kodumajapidamiste sissetulek. Ülehindamise näitajate kohaselt on elamukinnisvara ülehindamise oht suurenemas. Hinnadünaamikat on toetanud ekspansiivne majandus, madalad intressimäärad, suurenenud kodumajapidamiste säästumäär ja suur kodumajapidamiste nõudlus uute eluasemete järele vähese pakkumise tingimustes.

Hoolimata poliitikameetmete rakendamisest on hüpoteeklaenude kasv Slovakkias viimase kolme aasta jooksul olnud üks liidu suurimaid ning on vastu pidanud ka COVID-19 vapustustele. Slovakkia hüpoteeklaenuturgu iseloomustavad madalad intressimäärad ja suur nõudlus hüpoteeklaenude järele, mida võimendab eluasemehindade tõus ja tugev konkurents laenuandjate vahel. Lisaks on Slovakkia pangandussektor üks tihedamalt kinnisvaraga seotud pangandussektoritest EMP riikides.

Slovakkia kodumajapidamiste võlakoormus on viimastel aastatel intensiivse laenamise tõttu kasvanud. Pärast aastatepikkust kodumajapidamiste tegeliku võlakoormuse kahekohalist kasvu on kodumajapidamiste võlakoormuse kasv aeglustunud ning 2020. aastal 4 % lähedal stabiliseerunud. Vaatamata kasvu aeglustumisele, mida toetasid ka makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed (võla ja sissetuleku suhtarvu piirmäära kehtestamine ning laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäära karmistamine), on kodumajapidamiste võlakoormuse kasv endiselt üks liidu suurimaid ning on kaasa toonud võla ja SKP suhtarvu suurenemise. Kuigi kodumajapidamised on vähendanud tarbimist kogu COVID-19 pandeemia vältel, on nõudlus eluasemelaenude järele endiselt kõrge. Hüpoteeklaenude refinantseerimine on viimasel ajal isegi kasvanud ning on sageli seotud algse laenusumma nominaalväärtuse suurendamisega. Teine haavatavus tuleneb asjaolust, et märkimisväärse osa laenude tähtaeg ületab laenuvõtja pensioniiga. Neid arenguid ja haavatavusi peab edaspidi tähelepanelikult jälgima.

d.	Nimetatud haavatavuste kuhjumine võib olla tingitud ka mitmest struktuursest tegurist, näiteks kinnisvaraturu soodne maksusüsteem ja üürituru toimimise piirangud.

ESRN tunnustab Slovakkias kehtestatud meetmeid, mille eesmärk on leevendada elamukinnisvara praeguseid nõrkusi, sealhulgas eelkõige põhjalikud laenuvõtjapõhised meetmed hüpoteeklaenude andmise ja laenuvõtjate haavatavusega seotud riskide asjakohaseks käsitlemiseks. Eelkõige on positiivne vastutsükliline kapitalipuhvri määr sobiv vahend, mille abil kõrvaldada kiirest krediidikasvust tulenevaid haavatavusi, mis on sektorite lõikes laialt levinud, ja suurendada pangandussektori vastupanuvõimet.

Tulevikku vaadates ning võttes arvesse keskpika perioodi riskiväljavaateid, hindab ESRN praeguseid makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid asjakohaseks ja osaliselt piisavaks. Võttes arvesse teatud haavatavuste jätkuvat kuhjumist, oleks asjakohane olemasolevaid laenuvõtjapõhiseid meetmeid peenhäälestada. Kui tsükliliste riskide kuhjumine jätkub või struktuurne haavatavus suureneb, võiksid Slovakkia ametiasutused kaaluda vastutsüklilise kapitalipuhvri taastamist või sektoripõhise süsteemse riski puhvri kehtestamist, et veelgi suurendada vastupanuvõimet elamukinnisvarasektoris tekkivatele riskidele. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 458 kohaselt sisereitingutel põhinevate elamukinnisvara riskipositsioonide riskikaalu alampiiri aktiveerimine täiendav võimalus suurendada pangandussektori vastupanuvõimet. Lisaks makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetele aitaks Slovakkia elamukinnisvarasektoriga seotud süsteemsete riskide allikaid leevendada elamukinnisvaraga seotud soodsa maksusüsteemi korrigeerimine ning rendituru toimimist parandavate meetmete kaalumine.

(8)	Tuvastatud haavatavuste käsitlemiseks meetmete aktiveerimisel, nende kalibreerimisel ja järkjärgulisel kasutuselevõtul tuleks arvestada Slovakkia positsiooni majandus- ja finantstsüklites ning mis tahes võimalikku kulude ja tuludega seotud mõju.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA HOIATUSE:

ESRN on tuvastanud Slovakkia elamukinnisvarasektoris keskpikas perspektiivis haavatavusi, mis võivad olla finantsstabiilsuse süsteemse riski allikaks ja millest võivad tuleneda olulised negatiivsed tagajärjed reaalmajandusele. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast on ESRNi hinnangul peamisteks haavatavusteks üha suurenev elamukinnisvara ülehindamise risk koos eluasemehindade kõrge kasvumääraga ning kasvav kodumajapidamiste võlakoormus koos kodumajapidamiste võlakoormusest ja hüpoteeklaenude andmisest tuleneva riski ilmingutega.

Frankfurt Maini ääres, 2. detsember 2021

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2) ELT C 58, 24.2.2011, lk 4.

17.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 122/38

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2022/C 122/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„PIMIENTO DE GERNIKA“ / „GERNIKAKO PIPERRA“

ELi nr: PGI-ES-0673-AM01 – 22. veebruar 2016

KPN ( ) KGT (X)

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Nimi: Comité Profesional „Gernikako Piperra o Pimiento de Gernika“ („Gernikako Piperra“ / „Pimiento de Gernika“ professionaalne komitee)

Aadress: Torre Muntsaratz, Bo Muntsaratz, 17-A. 48220, Abadiño (Bizkaia)

Tel +32 946030330; Faks +34 946063953

Koosseis: tootjad/töötlejad ( x ) muud ( )

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Hispaania

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☒	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõendid

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☐	Märgistamine

☐	Muu [täpsustada]

4. Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset dokumenti) ei ole avaldatud ja mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

5. Muudatus(ed)

Iga muudatuse põhjalik kirjeldus ja konkreetsed põhjendused

Kavandatud muudatused on ajendatud vajadusest viia tootespetsifikaat kooskõlla praeguste oludega ja tagada põllukultuuri püsimajäämine, säilitades samal ajal lõpptoote kvaliteedi ja omadused, ilma et nõrgendataks toote ja keskkonna seost.

TOOTE KIRJELDUS

Tehakse ettepanek jätta toote kirjelduse (B osa) omaduste lõigust välja igas pakendis lubatud suurim pikkuse erinevus 2 cm, kuna ainuüksi asjaolu, et „Pimiento de Gernika“ paprika pikkus on kindlaks määratud (6–9 cm), tagab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 kohaselt nõutava ühtluse. Lisaks, kuna tegemist on pooltoorete ja seetõttu väikese läbimõõdu ja pikkusega paprikatega, ei kohaldata nende müügipakendite suhtes paprika turustamisstandardit, mille kohaselt peavad piklikud paprikad olema peaaegu ühepikkused.

Igas pakendis lubatud suurim pikkuse erinevus 2 cm ei ole lõppude lõpuks paprika enda omadus, vaid turustamisnõue.

See muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.2.

Seega asendatakse tekst

„Pikkus 6–9 cm. Igas pakendis lubatud suurim pikkuse erinevus on 2 cm.“

tekstiga

„Pikkus 6–9 cm.“

GEOGRAAFILINE PIIRKOND

Tehakse ettepanek muuta seda osa ja jätta pakendamispiirkond välja, sest pakendamine ise ei ole toote tootmise etapp, säilitades samal ajal kõik muud tootmisnõuded, mis mõjutavad toote kvaliteeti.

See kajastub koonddokumendi punktis 3.5, millest jäetakse välja järgmised laused: „Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab“, „Ettevalmistamis- ja pakendamispiirkond on sama mis tootmispiirkond“, „Paprikasaagi tootmispiirkonnas ettevalmistamise ja pakendamise nõude eesmärk on kaitsta geograafilise tähise mainet, tagades lisaks toote ehtsusele ka selle kvaliteedi ja omaduste säilimise.“

PÄRITOLUTÕENDID

Tehakse ettepanek muuta neljandat lõiku, võttes arvesse, et üks toote päritolu tagavatest teguritest on seemned ja et seemnete ehtsus on tagatud, sest seda saavad soetada üksnes asjaomase KGTga toodete registreeritud tootjad. See tähendab, et kaitstud geograafilise tähisega toodete päritolu ja ehtsust ei taga geneetilised (DNA) või füüsikalis-keemilised analüüsid, vaid seemnete jälgitavus.

See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Seega asendatakse tekst

„Toote päritolu, kvaliteedi ja jälgitavuse tagab asjaomane kontrolli- ja sertifitseerimissüsteem. See koosneb järgmistest protsessidest.

Registreeritud tootjaid varustatakse seemnetega kasvatajate ühenduste kaudu. Registreeritud põllumajandusettevõtted võivad kasvatada ainult seda liiki paprika puhul lubatud sorte. Toote päritolu ja ehtsuse tagamiseks teeb kontrolliasutus selle geneetilisi (DNA) ja füüsikalis-keemilisi analüüse.“

tekstiga

„Toote päritolu, kvaliteedi ja jälgitavuse tagab asjaomane seemnete kontrollimise ja sertifitseerimise süsteem. See koosneb järgmistest protsessidest.

Registreeritud tootjaid varustatakse sertifitseeritud seemnetega. Registreeritud põllumajandusettevõtted võivad kasvatada ainult seda liiki paprika puhul lubatud sorte. Kontrolliasutus nõuab ostusertifikaati, mis tõendab sertifitseeritud seemnete päritolu ja ehtsust.“

Tootmismeetodit käsitleva E osa esimene lõik, milles on viidatud sertifitseeritud seemnete ehtsusele:

„Kasvatajate ühendused valivad oma seemned ehtsatest sordiaretusliinidest ning varustavad nendega asjaomase geograafilise tähisega toodete registreeritud ja kaitsealadel asuvaid põllumajandusettevõtteid. Toote päritolu ja ehtsuse tagamiseks ei rakendata selle suhtes üksnes kasvatajate ühenduste poolset järelevalvet ja registreeritud kasvatajate enesekontrolli, vaid kontrolliasutus koostab ka iga-aastase auditikava.“

tekstiga

„Geograafilise tähisega toodete registreeritud ja kaitsealadel asuvad põllumajandusettevõtted tagavad toote päritolu ja ehtsuse sertifitseeritud seemnete jälgitavuse ja registreeritud kasvatajate enesekontrolliga. Lisaks koostab kontrolliasutus iga-aastase auditikava.“

TOOTMISMEETOD

Selle osa kavandatud muudatus on ajendatud vajadusest viia tootespetsifikaat kooskõlla praeguste olude ja tehnoloogia arenguga. Seepärast tehakse ettepanek võimaldada teist kasvatamistsüklit, määrata kindlaks suurim istutamistihedus, muuta saagikoristuse sagedust ning lubada masinpakendamist ja taime substraadis kasvatamist.

Tehakse ettepanek muuta tootespetsifikaadi selle osa kolmandat, viiendat, kolmeteistkümnendat ja üheksateistkümnendat lõiku järgmiselt.

Tootespetsifikaadi E osa kolmas lõik

Lisatud on luba kasutada teist kasvatamistsüklit, kuna see, et kasvatajad töötavad kogu aeg noortaimedega, võimaldab säilitada tootekvaliteedi kogu turustusperioodi jooksul. Taimekasvatuse selline järgustamine on kooskõlas selle piirkonna traditsiooniliste kasvatustavadega.

Mis puudutab istutamistihedust, siis tootekvaliteedi tagamisel on kasulik üksnes ülempiir. Väiksem tihedus ei põhjusta kvaliteedi halvenemist.

See muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.4.

Seega asendatakse praegune sõnastus

„Avamaale istutatakse paprikaid ajavahemikus aprillist maini, kasvuhoonesse või polüetüleenist tunnelisse istutamise korral nihkub istutamise aeg veebruarisse, märtsi või aprilli. Paprikad koristatakse esimesel juhul alates juunist ning teisel juhul alates aprilli keskpaigast. Saaki koristatakse põhiliselt aprillist novembrini. Istutamistihedus on 3–4 taime ruutmeetri kohta.“

järgmisega:

„Avamaale istutatakse paprikaid ajavahemikus aprillist maini, kasvuhoonesse või polüetüleenist tunnelisse istutamise korral nihkub istutamise aeg veebruarisse, märtsi või aprilli; teist kasvatamistsüklit on lubatud kasutada alates juunist. Paprikad koristatakse esimesel juhul alates juunist ning teisel juhul alates aprilli keskpaigast. Saaki koristatakse põhiliselt aprillist novembrini. Istutamistihedus on kuni 4 taime ruutmeetri kohta.“

Viiendat lõiku muudetakse, et lisada võimalus kasvatada taime substraadis, sest seda ei pea alati mullas kasvatama.

See muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 5.

„Pimiento de Gernika“ paprika kasvatamiseks sobivaid tootmispiirkondi on maastikutingimuste, linnade arengu ja taristusurve ning väikeste Baskimaa põllumajandusettevõtete tavapärase ülesehituse tõttu väga vähe. Seepärast ei vaheldata eri kultuure väga sageli ja mõnikord vaheldatakse lähisugulasliike (tomat/paprika), mistõttu arenevad mullas patogeensed mikroorganismid, mis on nii agressiivsed, et võivad taime hävitada. Need suured taimetervise probleemid ohustavad Baskimaa Atlandi ookeani rannikuala põllumajanduse tähtsaks osaks oleva „Pimiento de Gernika“ paprika püsimajäämist.

„Pimiento de Gernika“ paprika peamised taimehaigused on seotud mullaga, mis tähendab, et nende peamine inokulaat on muld (mullaga seotud lagunemisel tekkinud orgaaniline aine). Neid mullaga seotud haigusi põhjustab Baskimaa autonoomse piirkonna Atlandi-äärsetes kliimavööndites peamiselt kas viirus (Potyvirus või Tobamovirus) või seen. „Pimiento de Gernika“ paprika võimalikud nakkusallikad on perekonna Fusarium spp. ja Phytophthora ssp. seened. 2014. aastal tehtud mullauuringu kohaselt leidub neid seeni 70 %-s „Pimiento de Gernika“ paprika kasvatamiseks kasutatavas mullas. Seda kinnitas 2015. aasta uuring tšilli ja paprika vastupanuvõime kohta Tobamovirus„ele („Resistencia al Tobamovirus en guindilla y pimiento“), mille korraldas Santiago Larregla.

Mireia Núñez-Zofío, Santiago Larregla ja Carlos Garbisu tegid oma 2011. aasta uuringuga „Application of organic amendments followed by soil plastic mulching reduces the incidence of Phytophthora capsici in pepper crops under temperate climate“ (Crop Protection, nr 30, lk 1563–1572) kindlaks, et ainus viis mullas leiduva seenhaigusi tekitava inokulaadi (Phytophthora capsici oospoorid) inaktiveerimiseks on biodesinsektsioon. Arvestades Baskimaa Atlandi ookeani rannikuala ilmastikutingimusi on see metoodika tõhus üksnes juhul, kui seda rakendatakse kevadsuvel, mis langeb kokku „Pimiento de Gernika“ paprika kasvuperioodiga.

„Pimiento de Gernika“ paprika kasvatajad, kes kasvatavad seda paprikat pestitsiidide kasutamist piiravate rangete integreeritud tootmiseeskirjade kohaselt, on otsustanud keskkonna ja elurikkuse kaitsmiseks kasutada selle põllukultuuri kasvatamiseks mulla alternatiivina substraate.

Nagu allpool loetletud uuringud tõendavad, võimaldab substraat taimel juurduda ja on taimele inertseks kandjaks, sekkumata tema toitainetarbimisse. „Pimiento de Gernika“ paprika kasvatamiseks sobivad inertsed substraadid, kuigi tihendamiseks võib kasutada väikest osa orgaanilist ainet. Kumbki neist komponentidest ei sisalda mingeid makro- ega mikrotoitaineid, mida taim saaks omastada. Substraati iseloomustab peamiselt selle väike tihedus, mis võimaldab õhul ja veel selle struktuuri läbida.

Kõnealused uuringud on järgmised:

—	Arriaga, H., Nunez-Zofio, M., Larregla, S., Merino, P., „Gaseous emissions from soil biodisinfestation by animal manure on a greenhouse pepper crop“, Crop Protection, nr 30, 2011, lk 412–419.

—	Macia, H., Etxeandia A., Domingo M., Amenabar R., „Effect of different N/K ratios in nutrient solutions on pepper of Gernika“, Acta Horticulturae, nr 40, 1997, lk 475–478.

—	Larregla, S., „Etiología y epidemiología de la „Tristeza“ del pimiento en Bizkaia“, kontrollimisel, doktoritöö, Baskimaa ülikool, Leioa, 2003.

—	Larregla, S., Guerrero, M. M., Mendarte S., Lacasa, A., „Biodisinfestation with Organic Amendments for Soil Fatigue and Soil-Borne Pathogens Control in Protected Pepper Crops“, teoses Organic Amendments and Soil Suppressiveness in Plant Disease Management, 2015, lk 437–456.

—	Nuñez-Zofío, M., Garbisu, C., Larregla, S., „Application of Organic Amendments Followed by Plastic Mulching for the Control of Phytophthora Root Rot of Pepper in Northern Spain“Acta Horticulturae, nr 883, 2010, lk 353–360.

—	Nuñez-Zofío, M., Larregla, S., Garbisu, C., „Repeated biodisinfection controls the incidence of Phytophthora root and crown rot of pepper while improving soil quality“, Spanish Journal of Agricultural Research, nr 10, 2012, lk 794–805.

—	http://www.euskobaratza.eus/wp-content/uploads/2015/12/ResistenciaTobamovirus_Jorn_Dic15.pdf

Viidatud uuringud näitavad, et mullas kasvatamise või substraadis kasvatamise meetodil saadud tooted ei erine üksteisest.

Seega lisatakse taime substraadis kasvatamise võimalus, sest substraat võimaldab taimel juurduda, olles taimele inertseks kandjaks, sekkumata taime toitainetarbimisse. See tähendab, et „Pimiento de Gernika“ paprika omadusi ei mõjutata.

Praegune sõnastus

„Mulda väetatakse toitainete sisalduse säilitamiseks ja tasakaalu hoidmiseks mullas ja taimes, võttes arvesse proovide võtmist kultuurist, taime toitainevajadusi, mulla viljakust ja muude allikate (vesi, orgaanilised ained jne) panust.“

asendatakse järgmisega:

„„Pimiento de Gernika“ paprikat saab kasvatada nii mullas kui ka substraadis. Väetatakse toitainete sisalduse säilitamiseks ja tasakaalu hoidmiseks mullas ja substraadis.

Nii muld kui ka substraat peavad alati vastama integreeritud tootmist käsitlevatele asjakohastele õigusaktidele.

Kasvusubstraati iseloomustab väike tihedus (30–150 kg/m3), mis võimaldab õhul ja veel selle struktuuri läbida ja olla taimele inertseks kandjaks, sekkumata taime toitainetarbimisse.“

Kolmeteistkümnes lõik

Sõna „igapäevaselt“ asendatakse sõnaga „sageli“, sest esimest võidakse tõlgendada nii, et saaki tuleb koristada iga päev. Saaki tuleb koristada nii tihti, kui viljade areng nõuab, ja selle sagedus on tootmistsükli jooksul erinev.

Lisaks võib tootmises ette tulla märkimisväärseid kõrgperioode. Kuna viljad tuleb korjata käsitsi, võib saagikoristus mõnikord tööjõu nappuse tõttu kauem aega võtta, sest tegemist on valdavalt pereettevõtetega.

See muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.5.

Seega, praegune sõnastus

„Kuna saak koristatakse vilja optimaalse valmimisstaadiumi ajal, tehakse seda igapäevaselt ja toode pakendatakse samal päeval. Erandkorras ja tootmise tippajal võib pakendamine siiski toimuda järgmisel päeval.“

asendatakse järgmisega:

„Kuna saak koristatakse vilja optimaalse valmimisstaadiumi ajal, tehakse seda sageli ja toode pakendatakse samal päeval. Erandkorras ja tootmise tippajal võib pakendamine siiski toimuda järgmise paari päeva jooksul.“

Neljateistkümnes ja kuueteistkümnes lõik

Kaotatakse nõue, mille kohaselt peab pakendamine toimuma tootmispiirkonnas, sest pakendamine ei ole iseenesest tootmisetapp ega mõjuta toote kvaliteeti ja ehtsuse tagamist. Ülejäänud pakendamisnõuded, mis võiksid mõjutada toote lõppkvaliteeti, jäetakse alles.

See muudatus mõjutab koonddokumendi punkti 3.5.

Allpool tsiteeritud neljateistkümnes ja kuueteistkümnes lõik, milles on osutatud nõudele, mille kohaselt peab pakendamine toimuma tootmispiirkonnas, jäetakse välja.

Neljateistkümnes lõik: „Paprika tootmispiirkonnas ettevalmistamise ja pakendamise nõude eesmärk on kaitsta nimetuse mainet, garanteerides toote ehtsuse ning selle kvaliteedi ja omaduste säilimise.“

Kuueteistkümnes lõik: „Lisaks raskendab pakendamine väljaspool tootmispiirkonda kontrolliülesannete täitmist, millel võib olla negatiivne mõju toote kvaliteedile ja ehtsuse tagamisele.“

Üheksateistkümnes lõik

Viljad tuleb korjata käsitsi, sest teatavaid kvaliteediaspekte, näiteks seda, et kest ei oleks liiga paks, saab hinnata üksnes käsitsi korjates. Masinpakendamine on siiski lubatud, kuna tehnoloogilised edusammud on teinud võimalikuks toote ettevaatliku töötlemise, kiirendades samal ajal protsessi.

See muudatus ei mõjuta koonddokumenti.

Praegune sõnastus

„Pakendatakse käsitsi ja alati väga ettevaatlikult, et säilitada toote füüsikalised omadused.“

asendatakse järgmisega:

„Viljad korjatakse käsitsi ja nii sorteerimine kui ka pakendamine toimuvad alati väga ettevaatlikult, et säilitada toote füüsikalised omadused.“

SEOS ÜMBRITSEVA PIIRKONNAGA

Seda lõiku on tulnud kohandada, et jätta välja viited mullas ja katmikalal kasvatamisele, mis ei mõjuta tootmispiirkonna ja toote vahelist seost, sest see seos põhineb toote mainel.

Koonddokumendi punkti 5, mis käsitleb seost piirkonnaga, tuli muuta, et jätta punkti 5.1 kolmanda lõigu esimesest reast, neljanda lõigu teisest osast ja punkti 5.3 kümnendast lõigust välja sõna „mullas“ samadel põhjustel, mis esitati tootespetsifikatsiooni F osa muutmise kohta, nimelt et lisada tootmismeetodi ossa substraadis kasvatamine ning kuna muld ja substraat ei ole tegurid, millel seos põhineb, sest „Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ paprika puhul põhineb see toote mainel.

Teine seost tõendav element (traditsioonilised kasvatustavad) säilitatakse, sest traditsioonilised teadmised ei olene substraadi kasutamisest.

„Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ paprika on Baskimaa tarbijate seas väga populaarne, sest seda kultuuri on piirkonnas kasvatatud sajandeid ning selle seemneid ja kasvatusmeetodeid on antud edasi põlvest põlve, mistõttu see on saanud Biskaia ajaloo osaks. Lisaks on see põlvest põlve edasi antud seemnete kasvatamise ja säilitamise süsteem toonud kaasa „Pimiento de Gernika“ paprika loomuliku kohastumise oma keskkonnaga ja andnud ainulaadsete geneetiliste omadustega sordid („Iker“ ja „Derio“). Selle toote mõju Baskimaa gastronoomiale on sedavõrd suur, et on loodud gild Cofradía del Gernikako Piperra, mis aitab levitada selle toote mainet maapiirkondadest linnadesse.

KOONDDOKUMENT

„PIMIENTO DE GERNIKA“ / „GERNIKAKO PIPERRA“

ELi nr: PGI-ES-0673-AM01 – 22. veebruar 2016

KGT (X) KPN ( )

1. Nimetus(ed)

„Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud geograafilise tähisega „Gernikako Piperra“ / „Pimiento de Gernika“ hõlmatud paprika on hariliku paprika Capsicum annuum L. perekonda kuuluvast „Gernika“ sordist aretatud kohaliku kultivari vili. Seda turustatakse värskelt inimtoiduks ette nähtud pooltooreste paprikana, mida praetakse. Selle kohaliku kultivari hulgast on välja valitud mitu teisendit ja kaks neist on kantud kaubanduslike sortide registrisse nimede „Derio“ ja „Iker“ all. Kaitstud geograafiline tähis võib hõlmata ka mis tahes muud selle kohaliku kultivari teisendit, millel on „Pimiento de Gernika“ sordi omadused.

„Pimiento de Gernika“ on magus paprika, mille kapsaitsiini sisaldus on väike või puudub üldse, mis tähendab, et Baskimaa keskkonnatingimustes kasvades ei ole see tavaliselt vürtsikas. Taime viljaliha on õhuke (2–3 mm paksune*) ja pikkupidi lõigatuna on sel keskmise või kitsa kolmnurga kuju, mis vastab Pochardi klassifikatsiooni (1966) tüüpidele C3 ja C1.

Seda paprikat kasutatakse peamiselt poolvalminuna praadimiseks. See on kujunenud selle kõige populaarsemaks tarbimise viisiks. Viljad koristatakse siis, kui need on veel üleni ühtlaselt rohelised ja enne lõpliku suuruse saavutamist, kui nende pikkus vart arvestamata on 6–9 cm, laius 2–3 cm ja kaal* 10–12 grammi. Vilja värvus jääb keskmise rohelise ja tumerohelise vahele. Vili on kitsas ja piklik. Selle pikilõige on kolmnurkne ja ristlõige elliptiline või kolmnurkne ning kahe või kolme selgelt väljajoonistumata tahuga. Vilja tipp on terav ning vars on terve, pikk ja peenike. Varre liitumiskoht viljaga on tavaliselt lame või kumer. Kest on õhuke ega ole nahkjas või sööjale tuntav. Paprikad on siledad ja värske väljanägemisega. Nende sees on täielikult väljakujunemata pärlmutterjat tooni seemned.

„Gernika“ sorti tuntakse ka nimede „pimiento choricero“ ja „pimiento de Bizkaia“ all.

Enamik kõnealuse paprika saagist kasutatakse värskelt toiduks enne, kui paprika on saavutanud oma lõpliku suuruse.

(*	Küpse paprika omadused)

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Paprika peab olema toodetud geograafilises piirkonnas.

Taimed tuleb istutada kas avamaale või katmikalale. Tootmisel järgitakse paprika täiuslikuks arenguks ja viljakandmiseks kõige sobivamaid kasvatamismeetodeid. Kasutada ei tohi tooteid või kasvatamissüsteeme, mis võiksid kahjustada toodangu kvaliteeti.

Avamaale istutatakse paprikaid ajavahemikus aprillist maini, kasvuhoonesse või polüetüleenist tunnelisse istutamise korral nihkub istutamise aeg veebruarisse, märtsi või aprilli; teist kasvatamistsüklit on lubatud kasutada alates juunist. Paprikad koristatakse esimesel juhul alates juunist ning teisel juhul alates aprilli keskpaigast. Saaki koristatakse põhiliselt aprillist novembrini. Istutamistihedus on kuni 4 taime ruutmeetri kohta.“

Kahjuritõrjet tuleb kasutada minimaalselt ja ainult siis, kui see on vajalik. Võimaluse korral tuleb kasutada bioloogilisi kahjuritõrjevahendeid ja -meetodeid.

Saak koristatakse käsitsi ja nii mitmes etapis kui vajalik. Seda tehakse vilja optimaalse valmimisstaadiumi ajal ja väga ettevaatlikult, et vilja mitte kahjustada ja et kindlustada selle füüsikalised omadused.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Saak koristatakse vilja optimaalse valmimisstaadiumi ajal, mistõttu seda tehakse sageli ja toode pakendatakse samal päeval. Erandkorras ja tootmise tippajal võib pakendamine toimuda järgmise paari päeva jooksul.

Tegemist on värske, lühikese säilivusajaga tootega. Toodet ei ole soovitatav ladustada külmlaos, transportida ja säilitada pikema aja jooksul kui vajalik, kuna see võib halvendada toote kvaliteeti.

Paprika eriomaduste tõttu (värskel kujul turustatav, õhuke kest ja viljaliha, pooltoores) on see väga vastuvõtlik temperatuuri ja niiskuse järskudele muutustele ning rikneb kiiresti. Seetõttu võib mis tahes töötlemine või transportimine peale toote tarbija jaoks ettevalmistamiseks rangelt vajaliku halvendada paprika kvaliteeti.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks õigusaktidega nõutavale üldisele teabele peab kaitstud geograafilise tähisega „Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ hõlmatud paprika märgistus sisaldama sõnu „Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ ja selle logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Gipuzkoa ja Biskaia provintsi ja järgmisi Álava provintsi maakondi: Alavesa maakond Cantabrias, kuhu kuuluvad Ayala, Okondo, Llodio, Amurrio ja Artziniega vald, ja Estribaciones del Corbea maakond, kuhu kuuluvad Urkabustaiz“, Zuya, Zigotia, Legutiano ja Aramaio vald.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kõnealuse paprika kasvatamiseks sobiv geograafiline piirkond on Baskimaal asuv Atlandi ookeani rannikuala, kus valitseb mesotermiline kliima, mida iseloomustavad mõõdukad temperatuurid ja rohked sademed. Ühtegi sademetevaba kuud ei esine ja kõige rohkem sajab sügisel ja talvel. Piirkonda mõjutab Atlandi ookean, mille lääne-idasuunaliste hoovuste tõttu on sealne kliima palju soojem (aasta keskmine temperatuur 13 oC ja temperatuuri kõikumine 11 oC) ja niiskem, kui ainult laiuskraadi arvestades olema peaks.

Optimaalne suhteline õhuniiskus jääb vahemikku 60–75 %. Väiksem õhuniiskus, millega kaasnevad kõrgem temperatuur ja suurem päikesevalguse hulk, võivad põhjustada viljade kaubanduslikku kvaliteeti vähendavate füsioloogiliste probleemide teket. Üheks näiteks on liiga paks kest (mis vähendab vilja väärtust selle peamiseks kasutusalaks, nimelt praadimiseks ettenähtud paprikana).

Kui nimetatud keskkonnatingimustele lisandub veepuudus ja suur koguaurumine, võib ilmneda veel kaks füsioloogilist kõrvalekallet, mis vähendavad viljade kvaliteeti: viljatipumädanik ja/või suurenenud kapsaitsiinisisaldusest tulenev liigne vürtsikus.

Baskimaa kliima vastab ideaalselt kõnealuse paprika kasvatamiseks sobivatele agroklimaatilistele tingimustele. Baskimaal asuval Atlandi ookeani rannikualal on tagatud paprika kasvatamiseks vajalik mõõdukas ja mitte liiga kõrge temperatuur ja külmakahjustuste puudumine.

Selle määratletud geograafilise piirkonna agroklimaatilised tingimused annavad kõnealusele paprikale erilise kvaliteedi, mille järgi on see tuntuks saanud, ja välistavad või vähendavad samas puuduseid nagu vürtsikus, liiga paks kest või viljatipumädanik.

5.2. Toote eripära

„Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ on kohalik kultivar, mis on täielikult kohastunud Baskimaal asuva Atlandi ookeani rannikuala agroklimaatiliste tingimustega.

Tootmispiirkonna agroklimaatilised tingimused annavad sellele paprikale mõned erilised omadused, nagu vürtsikuse puudumine ja õrn viljaliha, mis on sellele ka tuntust toonud.

Seda liiki paprika on temperatuuri suhtes nõudlik. Kui temperatuur langeb alla 15 °C, siis taime areng aeglustub ja alla 10 °C juures peatub täielikult. Üle 35 °C temperatuur võib põhjustada õite ja äsja moodustunud viljade mahalangemist. Taimekasvu ja viljumise jaoks optimaalne temperatuur on 25 °C päeval ja 18 °C öösel. 1 °C juures saavad taimed külmakahjustusi. Taime arenguks vajalik maapinna temperatuur on üle 12 oC ning selleks, et see korralikult kasvaks, peab päevane õhutemperatuur küündima 20 oC-ni vaid väikeste erinevustega päevase ja öise temperatuuri vahel.

Lisaks kuulub kõnealuse paprika eriomaduste hulka vilja suurus, kuna saagi varajane koristamine tagab õrna viljaliha, sööjale märkamatu kesta ja meeldiva maitse.

See paprika on tuntud oma erilise maitse ja hea kvaliteedi poolest ning seda süüakse tavaliselt praetult suupistena, garneeringuna või eelroana. Tegu on Baski köögi ühe kõige tüüpilisema toiduga.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote teatava kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Seos määratletud geograafilise piirkonna ja „Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ paprika vahel põhineb selle mainel ja ammustest aegadest kasutusel olnud kasvatusviisidel ning selle tagavad sellised asjaolud nagu kõnealuse paprika suur populaarsus Baskimaa tarbijate seas ja turuväärtus.

Baskimaa ühe vanima teadaoleva kultivari „Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ seemned ja kasvatamise saladused anti sajandite vältel edasi ühelt põlvelt teisele ning see on saanud Biskaia ajaloo osaks.

Baskimaa ja ülejäänud Hispaania tuntud toidukriitikud (Llona Larrauri, Busca Isusi, J. L. Iturrieta, J. J. Lapitz, José Castillo, Marquesa de Parebere ja Ignacio Domenech) on kõnealust toodet oma artiklites kiitnud või seda mõnes oma retseptis kasutanud. Isegi ülemaailmselt tuntud Baski kokad, nagu näiteks Arguiñano ja Subijana, kasutavad seda paprikat oma retseptides.

1998. aastal loodi ühendus Cofradía del Gernikako Piperra, mille ainus eesmärk on suurendada teadlikkust „Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ paprikast. See ühendus organiseerib mitmesuguseid „Pimiento de Gernika“ paprika tutvustamise üritusi, sealhulgas eelkõige degusteerimine Gernika traditsioonilisel turul. Paprika ongi oma nime saanud selle linna järgi, kuna traditsiooniliselt kasvatati seda põhiliselt selles piirkonnas. Seal toimub igal esmaspäeval kuulus puu- ja köögiviljaturg, kus üheks müügihitiks on kõnealune paprika.

„Gernika viimane esmaspäev“ on Baskimaa suurim põllumajanduslaat. Seda külastab üle 100 000 inimese ja seda peetakse oktoobri viimasel esmaspäeval. Kõnealust laata mainitakse juba 1366. aastast pärinevas Gernika linna asutamisürikus.

Toote head mainet kinnitas ka turu-uuringute ettevõtte IKERFEL uuring tunnustatud kvaliteediga toodete kohta, mis tehti kvantitatiivset metoodikat kasutades ja põhines 16.–30. juuli 2009 tehtud 900 intervjuul Baskimaa autonoomses piirkonnas majapidamississeoste teinud inimestega. Selle uuringu järgi tunneb „Pimiento de Gernika“ / „Gernikako Piperra“ paprikat (spontaanselt + etteantud variandi põhjal) 83 % Baskimaa autonoomse piirkonna elanikest.

Nagu juba eespool mainitud, on lisaks mainele ja kasvatusviisile ülioluline ka määratletud geograafilise piirkonna kliima, mis tagab kõnealuse toote kvaliteedi ja omapära.

Geograafilise piirkonna kliima pakub seda liiki paprika kasvatamiseks vajalikke temperatuuri- ja niiskustingimusi, mis tagavad taime õige kasvu ja paljunemise.

Kui seda paprikat kasvatatakse muudes Lõuna-Hispaania piirkondades, kus valitseb kuumem kliima, ning kõrge temperatuuri ja madala niiskustasemega perioodidel, siis viljade kaubanduslik kvaliteet halveneb, kuna esineb sagedamini eespool kirjeldatud füsioloogilisi probleeme (liiga paks kest, viljatipumädanik ja/või vürtsikamad paprikad).

Kohalik kultivar on piirkonna põllumeeste tähelepanekute ja oskuste otsene tulemus. Sellel on tugev side keskkonnaga ning see on eriti hästi kohastunud piirkonnas esinevate ilmastikutingimustega. Asjaomases piirkonnas on paljude aastate jooksul õnnestunud säilitada sorti „Pimiento de Gernika“, selle kasvatusviisi ja erilist kasutusviisi. See on võimaldanud kaitsta seda liiki paprika omapära. „Pimiento de Gernika“ paprika erilisus tuleneb selle täielikust kohastumisest tootmispiirkonnaga.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

http://www.nasdap.ejgv.euskadi.eus/r50-4633/es/contenidos/informacion/dop_pimiento/es_agripes/dop_pimiento.html

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 122

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 17. märts 2022

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 122/08	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10447 – NN / METLIFE GREECE / METLIFE POLAND) ( 1 )	31
2022/C 122/09	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10589 – ADT / FORD NEXT / SNTNL) ( 1 )	32

	III Ettevalmistavad aktid
	EUROOPA KESKPANK
2022/C 122/10	Euroopa Keskpanga Arvamus, — 13. jaanuar 2022, ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta kriisilahenduse valdkonnas (CON/2022/3)	33

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 122/11	Euro vahetuskurss — 16. märts 2022	35

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 122/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10675 – CDPQ / TRANSURBAN / AUSTRALIANSUPER / CPP INVESTMENTS / ADIA / WCX) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	36
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 122/13	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	38

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
2022/C 122/01	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 2. detsember 2021, Saksamaa elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis, (ESRN/2021/10)	1
2022/C 122/02	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 2. detsember 2021, Austria elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis, (ESRN/2021/11)	9
2022/C 122/03	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatus, 2. detsember 2021, Bulgaaria elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis, (ESRN/2021/12)	15
2022/C 122/04	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatus, 2. detsember 2021, Horvaatia elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis, (ESRN/2021/13)	18
2022/C 122/05	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatus, 2. detsember 2021, Liechtensteini elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis, (ESRN/2021/14)	22
2022/C 122/06	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatus, 2. detsember 2021, Ungari elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis, (ESRN/2021/15)	25
2022/C 122/07	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatus, 2. detsember 2021, Slovakkia elamukinnisvarasektori haavatavuste kohta keskpikas perspektiivis, (ESRN/2021/16)	28

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0994
JPY	Jaapani jeen	130,05
DKK	Taani kroon	7,4412
GBP	Inglise nael	0,83988
SEK	Rootsi kroon	10,4205
CHF	Šveitsi frank	1,0336
ISK	Islandi kroon	143,50
NOK	Norra kroon	9,7988
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,687
HUF	Ungari forint	371,18
PLN	Poola zlott	4,6765
RON	Rumeenia leu	4,9473
TRY	Türgi liir	16,1783
AUD	Austraalia dollar	1,5165
CAD	Kanada dollar	1,3967
HKD	Hongkongi dollar	8,5996
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6168
SGD	Singapuri dollar	1,4966
KRW	Korea vonn	1 353,77
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,5574
CNY	Hiina jüaan	6,9817
HRK	Horvaatia kuna	7,5725
IDR	Indoneesia ruupia	15 690,36
MYR	Malaisia ringit	4,6147
PHP	Filipiini peeso	57,433
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,681
BRL	Brasiilia reaal	5,6523
MXN	Mehhiko peeso	22,8540
INR	India ruupia	83,7805


	(1) EMPs kohaldatav tekst