Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi (EL) 2022/431 Euroopa Parlamendi ja nõukogu kohta, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (1)

Tegevuskava ja seadusandlikud ettepanekud

(2022/C 121/01)

Komisjonile artikli 18a kolmanda lõiguga pandud kohustused seoses tegevuskava ja seadusandliku ettepaneku esitamisega ei saa minna vastuollu komisjoni institutsiooniliste õigustega ja tema algatusõigusega, mis tulenevad otseselt aluslepingutest.

Artikli 18a kolmandas lõigus viidatakse direktiivi 2004/37/EÜ artiklile 16, milles on sätestatud kohustus kehtestada piirnormid olemasoleva teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete alusel kõikidele nendele ainetele, mille puhul see on võimalik. Selle sätte rakendamisel palutakse komisjonil esitada ka artiklis 18a kolmandas lõigus osutatud tegevuskava. Läbipaistvuse huvides sisaldab see tegevuskava järgmist 25 uut või läbivaadatud ainet, mida tuleb teaduslikult hinnata. Loetletud ainete hindamine on osa kehtestatud menetlusest, mis hõlmab konsulteerimist sotsiaalpartneritega, tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust ja mõjuhinnangut, millega valmistatakse õigeaegselt ette kõik vajalikud seadusandlikud ettepanekud.

---

(1)  ELT L 88, 16.3.2022, lk 1.

Komisjoni avaldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi (EL) 2022/431 kohta, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (1)

Ohtlikud ravimid

(2022/C 121/02)

Komisjon rõhutab, kui oluline on kaitsta töötajaid kahjulike tervisemõjude eest, mida võib põhjustada tööalane kokkupuude teatavate ohtlike ravimitega.

Sellega seoses tunnistatakse, et teatavad ohtlikud ravimid, mis sisaldavad üht või mitut ainet, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt kantserogeenseks (1A või 1B kategooria), mutageenseks (1A või 1B kategooria) või reproduktiivtoksiliseks aineks (1A või 1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele, kuuluvad direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse.

---

(1)  ELT L 88, 16.3.2022, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

15. märts 2022

(2022/C 121/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0991
JPY	Jaapani jeen	129,67
DKK	Taani kroon	7,4410
GBP	Inglise nael	0,84053
SEK	Rootsi kroon	10,5260
CHF	Šveitsi frank	1,0322
ISK	Islandi kroon	144,90
NOK	Norra kroon	9,8490
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,867
HUF	Ungari forint	371,41
PLN	Poola zlott	4,7355
RON	Rumeenia leu	4,9482
TRY	Türgi liir	16,0968
AUD	Austraalia dollar	1,5234
CAD	Kanada dollar	1,4099
HKD	Hongkongi dollar	8,6026
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6216
SGD	Singapuri dollar	1,4993
KRW	Korea vonn	1 366,05
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,6249
CNY	Hiina jüaan	7,0117
HRK	Horvaatia kuna	7,5750
IDR	Indoneesia ruupia	15 710,44
MYR	Malaisia ringit	4,6239
PHP	Filipiini peeso	57,536
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,842
BRL	Brasiilia reaal	5,6385
MXN	Mehhiko peeso	22,9352
INR	India ruupia	83,9555

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10529 – HEIDELBERGCEMENT / THOMA BRAVO / COMMAND ALKON)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 121/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 121/05)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Côtes de Provence“

PDO-FR-A0392-AM04

Teate kuupäev: 7. jaanuar 2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Täiendava geograafilise nimetuse Sainte-Victoire piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunktis 2 (Piiritletud kasvatusala) on täpsustatud kuupäev, mil pädev asutus kiidab heaks täiendava geograafilise nimetuse Sainte-Victoire piiritletud kasvatusala.

Veinid pärinevad üksnes viinapuudelt, mis kasvavad tootmiseks määratud kasvatusalade piirkonnas, mille riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (Institut national de l’origine et de la qualité) kiitis heaks pädeva riikliku komitee 3. juuni 2021. aasta koosolekul.

See täpsustus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V punkti alapunktis 1 (Viinamarjasordid) esitatud täiendavate viinamarjasortide loetelu on täiendatud.

—	Punased ja roosad veinid:

—	lisatakse sordid „Rousseli Rs“ ja „Caladoc N“, mille osakaal põllumajandusettevõttes võib olla 10 %;

—	sortide „Agiorgitiko N“, „Calabrese N“, „Moschofilero Rs“, „Verdejo B“ ja „Xinomavro N“ osakaal põllumajandusettevõttes võib olla kuni 5 % ja segus kuni 10 %. Päritolunimetusega veinide märgistusel ei tohi neid sorte nimetada.

—	Valged veinid: lisatakse sort „Verdejo B“. Selle osakaal põllumajandusettevõttes võib olla kuni 5 % ja segus kuni 10 %. Päritolunimetusega veinide märgistusel ei tohi seda sorti nimetada.

Nende sortide lisamine on päritolunimetusega veinide puhul üks võimalik lahendus, et kohaneda kliimamuutustega ja vähendada taimekaitsevahendite kasutamist. Need teiseste sortidena kasutusele võetud sordid on kooskõlas päritolunimetusega veinide kirjeldusega ning aitavad tulla toime põua ja seenhaigustega. Need sordid võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.

Koonddokumenti täiendatakse punktis „Teisesed veiniviinamarjasordid“.

V punkti alapunktis 2 (Sortide osakaal põllumajandusettevõtetes) on täpsustatud sortide „Agiorgitiko N“, „Calabrese N“, „Moschofilero Rs“, „Verdejo B“ ja „Xinomavro N“ osakaalu põllumajandusettevõtetes. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Sortide „Agiorgitiko N“, „Calabrese N“, „Moschofilero Rs“, „Verdejo B“, „Xinomavro N“ osakaal viinamarjade segus on täpsustatud IX punkti alapunktis 1 (Segu koostamine). See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Viinamarjaistanduse pidamine

Tootespetsifikaadi I peatüki VI punkti (Viinamarjaistanduse pidamine) alapunkti 2 (Muud viljelustavad) on lisatud kaks agroökoloogilist tava. Nendega luuakse raamistik keemiliseks umbrohutõrjeks kasvatusaladel:

—	pöörderibadel on keemiline umbrohutõrje keelatud;

—	täielik keemiline umbrohutõrje kasvatusaladel on keelatud.

Need muudatused tehakse ka koonddokumendi veinivalmistustavade punktis.

4.   Kääritusmahutite kogumahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX punkti (Viinamarjade töötlemine ning veini valmistamine, laagerdamine, villimine ja ladustamine) alapunkti f on muudetud seoses kääritusmahutite kogumahutavuse arvutamisega. Iga ettevõtja kääritusmahutite kogumahutavus peab olema suurem või võrdne toodangu mahuga, mis lähtub tootespetsifikaadi VIII punkti alapunktis 2 osutatud maksimaalsest saagikusest ja veinitootmisega hõlmatud istanduse pindalast.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Viinamarjasortide esitamine märgistusel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII punkti (Esitlemise ja märgistamise eeskirjad) on täiendatud ning selles on täpsustatud, et teiseseid sorte „Agiorgitiko N“, „Calabrese N“, „Moschofilero Rs“, „Verdejo B“, „Xinomavro N“ ei tohi päritolunimetusega veinide märgistusel nimetada.

6.   Peamised kontrollitavad punktid ja hindamismeetodid

Tootespetsifikaadi III peatüki I punktis on tootespetsifikaadi peamised kontrollitavad punktid ja nende hindamismeetodid viidud vastavusse kaitstud päritolunimetuse kontrollikavaga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendi sisu.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Côtes de Provence

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Vaiksed roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist võib olla kuni 4 grammi liitri kohta.

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Roosadele veinidele on omane kahvaturoosa värviskaala. Tegemist on väljendusrikaste veinidega, mille lõhna- ja maitsebukett on tänu kasutatavatele sortidele puuviljaline (valged puuviljad, tsitrusviljad, eksootilised puuviljad, punased puuviljad...) või õistaimi meenutav ja milles segunevad mineraalsed või kirbed nüansid, veinidel on täidluse ja erksuse vahel tasakaalustatud struktuur.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Vaiksed punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Pakendamise etapis on veinide õunhappe sisaldus kuni 0,4 g/l.

Punaste veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist võib olla kuni:

—	punased veinid, mille minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on kuni 14 %: 3g/l

—	punased veinid, mille minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 %: 4 g/l

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Punased veinid on tumeda värvusega ja hõlmavad kaht tüüpi:

—	puuviljalised punased veinid, mille vaadis käärimise aeg on lühike ja mis on ette nähtud tarbimiseks lühikese aja jooksul;

—

säilitamiseks sobivad komplekssete aroomidega punased veinid, milles on tunda musti puuvilju, kakaod, ulukiliha ja vürtse; tugevat tanniinisust ja siidjust, mis saavutatakse pikaajalise vaadis käärimisega. Üldised analüütilised omadused Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)   Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)   Minimaalne üldhappesus milliekvivalentides liitri kohta Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)   Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Vaiksed valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist võib olla kuni 4 grammi liitri kohta.

Valged veinid on kuivad, nende värvus on kollane, rohekate varjunditega, nad on sädelevad ja läbipaistvad ning neil on puuviljalised lõhna- ja maitsenüansid tsitrusviljade, õistaimede (valged õied), palsami ja mee varjundiga.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

1.   Konkreetne veinivalmistustava

Veinivalmistuse eritavad

Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine lubatud veinivirde ja veel kääritamisetapis oleva pressitud värske veini puhul, mille kogus ei ületa 20 % asjaomase veinivalmistaja vastava aasta saagist valmistatud roosa veini mahust. Saagi termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud.

2.   Ridadevaheline laius

Viljelustavad

Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 m2. Pindala arvutamiseks korrutatakse ridadevaheline kaugus tüvedevahelise kaugusega. Reavahe ei või olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahemaa ei või olla väiksem kui 0,80 meetrit.

3.   Lõikamine

Viljelustavad

Lõikamine toimub hiljemalt enne taime kasvuetappi E, st siis, kui kahel esimesel pungal on moodustunud kolm lehte.

Kasutatakse lühikeseks lõikamist (lehtrikujuline lõikus või Royat nöörpuu vorm) kuni 6 võrsega tüve kohta ja kuni 2 pungaga võrse kohta.

Üle 25aastaste viinapuude puhul (alates 26. lehestiku moodustamisest) võib ühel võrsel olla kuni 5 punga (arvestades piirangut 12 punga tüve kohta).

Välja arvatud geograafiliste nimetuste „Sainte-Victoire“, „Fréjus“, „La Londe“ ja „Pierrefeu“ tootmiseks ette nähtud viinamarjad, võib viinamarjasortide „Cabernet-Sauvignon N“ ja „Syrah N“ puhul kasutada pika võrsega tavalist Guyot’ lõikust (kuni 8 punga tüve kohta, millest kuni 6 pikal võrsel).

4.   Kastmine

Viljelustavad

Kastmine on lubatud.

5.   Umbrohutõrje – Agroökoloogilised tavad

Viljelustavad

—	pöörderibadel on keemiline umbrohutõrje keelatud;

—	täielik keemiline umbrohutõrje kasvatusaladel on keelatud.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	66 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Geograafiline piirkond hõlmab 84 kommuuni, millest 68 asub Vari departemangus, 15 Bouches-du-Rhône’i departemangus ja üks Alpes-Maritimes’i departemangus.

—	Alpes-Maritimes’i departemangus: Villars-sur-Var;

—	Bouches-du-Rhône’i departemangus: Allauch, Bouc-Bel-Air, Ceyreste, Châteauneuf-le-Rouge, La Ciotat, Cuges-les-Pins, Meyreuil, Mimet, Peynier, Puyloubier, Roquefort-la-Bédoule, Rousset, Simiane-Collongue, Le Tholonet, Trets ;

—

Vari departemangus: Les Arcs, Bagnols-en-Forêt, Le Beausset, Besse-sur-Issole, Bormes-les-Mimosas, Cabasse, La Cadière-d’Azur, Callas, Le Cannet-des-Maures, Carcès, Carnoules, Carqueiranne, Le Castellet, Cavalaire-sur-Mer, Cogolin, Collobrières, Correns, Cotignac, La Crau, La Croix-Valmer, Cuers, Draguignan, Entrecasteaux, Evenos, La Farlède, Figanières, Flassans-sur-Issole, Flayosc, Fréjus, La Garde, La Garde-Freinet, Gassin, Gonfaron, Grimaud, Hyères, La Londe-les-Maures, Lorgues, Le Luc, Les Mayons, Montfort-sur-Argens, La Môle, La Motte, Le Muy, Pierrefeu-du-Var, Pignans, Plan-de-la-Tour, Pourcieux, Pourrières, Le Pradet, Puget-sur-Argens, Puget-Ville, Ramatuelle, Roquebrune-sur-Argens, Saint-Antonin-du-Var, Saint-Cyr-sur-Mer, Sainte-Maxime, Saint-Paul-en-Forêt, Saint-Raphaël, Saint-Tropez, Sanary-sur-Mer, Seillans, Six-Fours-les-Plages, Solliès-Pont, Taradeau, Le Thoronet, Trans-en-Provence, La Valette-du-Var, Vidauban.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Carignan N’ (tume)

’Cinsaut N’ (tume) – ’Cinsault’

’Clairette B’ (hele)

’Grenache N’ (tume)

’Mourvèdre N’ (tume) – ’Monastrell’

’Sémillon B’

’Syrah N’ (tume) – ’Shiraz’

’Tibouren N’ (tume)

’Ugni blanc B’ (hele)

’Vermentino B’ (hele) – ’Rolle’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Kaitstud päritolunimetuse „Côtes de Provence“ geograafiline piirkond ulatub läänes ja põhjas lubjakiviste pinnavormidega Alam-Provence’ist kuni lääne ja lõuna pool asuva kristalse aluskorraga Alam-Provence’ini (Maures ja Esterel). Geograafiline piirkond hõlmab Vari, Bouches-du-Rhône’i ja Alpes-Maritimes’i departemangude teatud kommuunide territooriumil Vahemere rannikut, jõgede orgusid, päikesekiirguse mõjul murenenud kaljupindu ja männimetsasalusid.

„Côtes de Provence’i“ viinamarjakasvatusala rikkus peitub geoloogiliste tingimuste, mullastiku ja kohaliku kliima mitmekesisuses. Võttes arvesse seda mitmekesisust on tootjate kogukond kohandanud oma töövahendeid, mis võimaldavad toota iseloomulikke veine, valinud mitmekesise loodusega sobivaid viinamarjasorte ning kasutanud asjakohaseid viljelusmeetodeid (pinnase ettevalmistamine, istutustihedus, viinapuude lõikamismeetodid, mis võimaldavad saada optimaalset toodangut ning mis kaitsevad viinamarjaistandust suvise põuaperioodi ajal), kohandanud veinivalmistamise tingimusi kaasaegsetesse vahenditesse ja tehnoloogiatesse tehtavate investeeringutega.

Kuigi veinid pärinevad eri viinamarjasortidest ning ka looduslikud tingimused on erinevad, on need veinid iseloomulikud ja eripärased tänu asjaolule, et tootjate kogukond jagab omavahel tavasid ja oskusteavet, eeskätt kehtib see roosade veinide puhul.

Geograafiline piirkond on ristumiskoht ning see asjaolu on siia toonud erinevad viinamarjasordid, mis on siin põlvkondade jooksul kohanenud, andes veinidele nõutava kvaliteedi ja eripära. Nii annavad sordid „Grenache N“ ja „Tibouren N“ veinidele suure alkoholisisalduse ja täidluse, sort „Cinsaut N“ peenekoelisuse, sort „Syrah N“ puuviljalise lõhna ja maitse ning sort „Mourvèdre N“ soodustab veinide head vananemist.

Toodetud veinide kvaliteedile ja eripäradele aitavad samuti kaasa sademete ja temperatuuriga seotud optimaalsed viinamarjade küpsemistingimused ning valdavalt esinevate tuulte loodud head viljade kontsentreerumise ja sanitaartingimused. Veinide happesuse ja täidluse vaheline tasakaal, stabiilne värvus ja elegantne lõhnabukett on saavutatud tänu viinamarjadele, mis koristatakse siis, kui nad on saavutanud suure suhkru- ja polüfenoolisisalduse.

Tavapäraselt asuvad viinamarjakasvatuseks ettenähtud kasvatusalad väikese sügavusega, kuid hea veevarustusega muldadel.

„Côtes de Provence’i“ piirkond, kus veinivalmistamise traditsioon on kestnud juba 2 600 aastat, on alates 1980. aastast eeskätt tänu roosade veinide tootmisele, elanud üle täieliku taassünni.

Juba Provence’i krahv, kuningas René d’Anjou, oskas hinnata Provence’i veine, ning tehes Marseille’st vabasadama, soodustas ta veinide tootmist ja veinikaubandust. Tema ajal hakati valmistama ka klaretti ja roosasid veine. Kõrgetasemeline diplomaat Provence’i Eleanor, kellest hiljem sai Inglismaa kuninganna, viis need veinid ka Inglismaa õukonda. XVII ja XVIII sajandil hinnati neid veine kõrgelt ka Prantsusmaa õukonnas, nende kuulsust on kajastanud ka Grignani krahvinna Madame de Sévigné.

Nende veinide tuntus on säilinud ka 2010. aastal. Veinivalmistajad, veinikooperatiivid ja veinikaupmehed jätkavad pingutusi ühiseeskirjade täiustamiseks, et edendada nende ühist vara, kontrollitud päritolunimetust „Côtes de Provence“, ning teevad kõik selleks, et hoida kõrgel nende veinide head nime ja isikupära.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit seoses viinamarjade pressimise ning veini valmistamisega, hõlmab Bouches-du-Rhône’i departemangu 10 kommuuni ja Vari departemangu 41 kommuuni.

—	Bouches du Rhône’i departemangus: Aubagne, Auriol, La Bouilladisse, Cassis, La Destrousse, Fuveau, Gardanne, Gémenos, Peypin, Roquevaire.

—

Vari departemangus: Bandol, Barjols, Belgentier, Bras, Brignoles, Brue-Auriac, Camps-la-Source, La Celle, Châteauvert, Fayence, Forcalqueiret, Garéoult, Le Lavandou, Mazaugues, Méounes-lès-Montrieux, Nans-les-Pins, Néoules, Ollières, Ollioules, Plan-d’Aups-Sainte-Baume, Pontevès, Rayol-Canadel-sur-Mer, Le Revest-les-Eaux, Riboux, Rocbaron, La Roquebrussanne, Rougiers, Saint-Mandrier-sur-Mer, Saint-Maximim-la-Sainte-Baume, Saint-Zacharie, Sainte-Anastasie-sur-Issole, Sillans-la-Cascade, Seillons-Source-d’Argens, La Seyne-sur-Mer, Signes, Solliès-Ville, Toulon, Tourves, Le Val, Villecroze, Vins-sur-Caramy.

Märgistus: Täiendavad geograafilised nimetused

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele „Côtes de Provence“ võib punaste ja roosade veinide puhul lisada järgmised täiendavad geograafilised tähised: „Fréjus“, „Sainte-Victoire“, „Pierrefeu“ ja „Notre-Dame des Anges“.

Kontrollitud päritolunimetusele „Côtes de Provence“ võib punaste, roosade ja valgete veinide puhul lisada täiendava geograafilise tähise „La Londe“.

Need veinid peavad vastama tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele, mis hõlmavad eeskätt geograafilist piirkonda, kust viinamarjad on pärit, veini valmistamist ja teatud juhtudel selle laagerdamist, kasutatavaid viinamarjasorte, saagikust, fermenteeritavate suhkrute sisaldust ja valmistamismeetodeid.

Märgistus: suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistus, mis hõlmab geograafilist tähist või mitte, võib sisaldada täpsustust suurema geograafilise üksuse „Vin de Provence“ kohta. Suurema geograafilise üksuse nimetuse tähed ei või olla kõrgemad või laiemad märgisel esitatud tähtedest, mida kasutatakse kontrollitud päritolunimetuse jaoks koos geograafilise tähisega või ilma selleta. Suurema geograafilise üksuse nimetus „Vin de Provence“ peab asuma samas vaateväljas kui kontrollitud päritolunimetus ja geograafiline tähis.

Märgistus: sordi nimi

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Teiseseid sorte „Agiorgitiko N“, „Calabrese N“, „Moschofilero Rs“, „Verdejo B“, „Xinomavro N“ ei tohi päritolunimetusega veinide märgistusel nimetada

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-04ce000c-981e-4fb0-8009-c0266d331c79

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.