Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Edasipüüdlike kestlike ja sotsiaalsete eesmärkide ühitamine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks soodsa keskkonnaga“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/01)

Raportöör:

Bruno CHOIX

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	30.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	227/0/9

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

99,8 % Euroopa ettevõtetest on mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis annavad tööd 82,4 miljonile inimesele. Nad on ELi majanduse taastumise alustala ning kesksel kohal liidu sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Nende olemus – väiksus ja lähedus – võimaldab neil nendele väljakutsetele loomulikult vastata, tänu millele läheb neil hästi ka kriisi ajal.

1.2.

Selleks vajavad mikroettevõtjad ja VKEd nende konkreetsetele vajadustele kohandatud õiguskeskkonda. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles viima VKEde toetuseks reaalselt ellu Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“, põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ ning VKEde strateegia. Halduskoormus, sealhulgas läbipaistvuse ja aruandlusega seoses, peab olema rangelt piiratud, sest iga kohustus toob kaasa kulu.

1.3.

Komitee toetab parema õigusloome lähenemisviisi ning soovitab süstemaatiliselt kaasata sotsiaalpartnereid, kutseühendusi ja kaubanduskodasid kõigisse õigusloome etappidesse (avalike konsultatsioonide korraldamine, mõjuhinnang, muudatusettepanekud). Komitee palub komisjonil võtta nõuetekohaselt arvesse mõjuhinnangute tulemusi. Põhimõtet „üks sisse, üks välja“ tuleb rakendada kiiresti, tõhusalt ja tasakaalustatult, et saavutada kaugeleulatuvad keskkonna- ja sotsiaalõigusaktid. Lisaks soovitab komitee tõhustada VKEde saadikute tegevuse koordineerimist nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

1.4.

Komitee palub ELi institutsioonidel süstemaatiliselt uurida alternatiive läbipaistvus- ja aruandluskohustustele seal, kus need põhjustavad ülemäärast koormust.

1.5.

Riiklikud ja piirkondlikud sotsiaaldialoogi algatused mikroettevõtetes, käsitöönduses ja vabadel kutsealadel hõlbustavad sotsiaalküsimuste käsitlemist, ettevõtjate ja töötajate dialoogi ning konfliktide ennetamist, ning neid tuleks soodustada.

1.6.

Komitee on seisukohal, et kutsealade, kutseühenduste ja kaubanduskodade potentsiaali tuleb paremini ära kasutada nii sotsiaalse, keskkonna- ja juhtimisalase innovatsiooni edendamisel kui ka mikroettevõtjate ja VKEde toetamisel. Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tugineda nende asjatundlikkusele ja võrgustikele, selmet koostada uusi koormavaid ja siduvaid sätteid.

1.7.

Komitee soovib, et ettevõtjatele oleks tagatud juurdepääs elukestvale õppele alates ettevõtte loomisest või selle omandamisest, võimaldamaks neil saada oskusi, mis on vajalikud ettevõtte heaks juhtimiseks, sotsiaaldialoogi loomiseks ning rohe- ja digiüleminekuks.

2.   Taust ja üldised märkused

2.1.

Mikroettevõtjad ja VKEd on Euroopa majanduse keskmes ning kuna nad on esindatud kogu ELis, täidavad nad olulist osa ebakindla majandusega kohalike kogukondade toetamisel ning kogu süsteemi vastupanuvõime ergutamisel.

2.2.

Majanduse taastamine on ainus viis vältida rahvastikukadu: see võimaldab säilitada tööhõive määra ning jaotada ümber jõukust, iseäranis kuna Euroopas põhineb see kestlikkuse eesmärkidel.

2.3.

Mikroettevõtjad ja VKEd on liikumas rohe- ja digimajanduse suunas. Ringmajandus, kestlik areng ja sotsiaaldialoog on osa mikroettevõtete, käsitööndusettevõtete ja vabade kutsealade olemusest. Komitee kutsub Euroopa institutsioone üles uskuma nende suutlikkusse areneda, toetama nende rolli kaksikülemineku eestvedajana (sihtotstarbelised rahastamis-, tehnilise abi ja kavandamisprogrammid ning kohandatud poliitikameetmed) ning nende hoogu mitte pidurdama.

2.4.

Komitee märgib, et paljud ettevõtted ja ametiasutused rakendavad uuendusi, et aidata mikroettevõtjatel ja VKEdel integreerida ringmajandust oma ärimudelisse (jäätmete ja müümata toodete kõrvaldamine, parandamise, korduskasutamise ja ringlussevõtu propageerimine) kooskõlas ELi eesmärkidega.

2.5.

Hoolimata Euroopa väikeettevõttealgatuse „Small Business Act“ avaldamisest 2008. aastal, on viimased kolmteist aastat näidanud, et seadusandjad otsustavad mikroettevõtjate ja VKEde haldus- ja finantssuutlikkust arvestavate tekstide vastuvõtmise asemel tavaliselt eeskirjade kasuks, mis on suunatud kõikidele ettevõtetele ja mida tagantjärele kohandatakse kõige väiksemate tarvis. Sellega pannakse viimati nimetatutele lisakoormus ning õõnestatakse nende konkurentsi- ja innovatsioonivõimet ja suutlikkust luua uusi töökohti. VKE-testi tulemuste arvessevõtmisel on veel arenguruumi. Uute läbipaistvuse ja teabe avalikustamise meetmete vastuvõtmine võib olla kahjulik. Nii on isikuandmete kaitse üldmäärusega (1) võetud kasutusele ebaselged menetlused, mis kohustavad mikroettevõtjaid ja VKEsid tuginema suunistele või kasutama väliseksperte, millega kaasnevad kulud. Masinamääruses nähakse ette sarnased kohustused, mis nõuavad hindamismenetlusi välisüksuste elluviidava sertifitseerimise kaudu. Rahapesu käsitleva direktiiviga (2) kohustatakse kõiki ettevõtteid esitama teavet tegelikult kasu saavate omanike kohta, mis on paljudes liikmesriikides tasuline.

2.6.

Õiguskontrollikomitee 2020. aasta aruandest nähtub, et seadusandlike ettepanekute mõju VKEdele ei ole piisavalt hinnatud.

2.7.

Komitee kiidab heaks komisjoni 2020. aastal avaldatud VKEde strateegia. Komitee toetab Euroopa Parlamendi resolutsiooni, (3) milles märgitakse, et selleks, et aidata mikroettevõtjatel ja VKEdel parandada oma tulemuslikkust ja eelkõige keskkonnatoimet, tuleb luua õiged haldus-, regulatiivsed ja tehnilised tingimused, ning et haldusnormide ja regulatiivse koormuse üleküllus takistab nende jõudsat edasiminekut.

2.8.

Komitee väljendab toetust parema õigusloome teatisele, milles rõhutatakse, et parem õigusloome on kestliku arengu võti. See ei saa põhineda üksnes majanduskasvul, vaid vajab tasakaalu majandusliku, kestliku ja sotsiaalse lähenemisviisi vahel.

2.9.

Sellest hoolimata viitavad mitmed seadusandlikud ettepanekud ja arutelud uute aruandluskohustuste kehtestamisele mikroettevõtjate ja VKEde jaoks (äriühingute kestlikkusaruandlus, (4) tasustamise läbipaistvus (5) ning hoolsuskohustus). Need kohustused võivad mõjutada mikroettevõtjaid ja VKEsid otseselt või kaudselt suurettevõtete nõudmiste tõttu väärtusahelas. Ühtlasi kujutavad need endast kulu, kuna neil ettevõtjatel puuduvad inim- ja rahalised ressursid nimetatud kohustuste täitmiseks, mis ohustab nende tegevust, ärimudelit ja seega ka püsimajäämist iseäranis kriisi ajal.

2.10.

Samas saavutavad mikroettevõtjad ja VKEd siiski julgustavaid tulemusi, mis on isegi paremad riigi keskmisest ja seda ilma kohustusteta. Komitee kutsub üles koostama õigusakte 21 miljonile Euroopa mikroettevõtjale ja VKE-le, selmet suunata need 0,2 %-le ettevõtetest, kes on neist suuremad, ja seejärel üritada neid põhimõtteid kohaldada ülejäänutele. Eesmärk peaks olema vastata mitte üksnes ettevõtjate, vaid ka nende arvukate töötajate vajadustele. Lisaks soovib komitee, et süstemaatiliselt esitataks ettepanekuid aruandluse alternatiivide kohta.

3.   Aruandlusmeetmete kulud ja tulud

3.1.

Komisjoni poolses kulude ja halduskoormuse hinnangus puudub sageli läbipaistvus ning sellega kahjustatakse mikroettevõtjaid ja VKEsid. Lisaks kaasneb väärtusahela kohustustega kaudne mõju, mida komisjonil on raske kindlaks määrata. Nagu parema õigusloome teatises märgitakse, korraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudatusettepanekute suhtes harva mõjuhinnang või VKE-test. Samuti kaasnevad meetmete ülevõtmisega liikmesriigi õigusesse mõnikord lisakulud.

3.2.

Nende muudkui kasvavate kohustuste täitmiseks ei ole ettevõtjatel muud võimalust kui tegeleda nendega ise, kasutades selleks oma tööks ette nähtud aega, või kasutada väliseksperte. Mõlemad lahendused mõjutavad ettevõtte tegevust ning põhjustavad lisakulusid. Need kulud on mikroettevõtetes proportsionaalselt suuremad kui suurtes ettevõtetes. Lisaks hoiatab komitee üha uute aruandlusmeetmete eest, mis võivad küll eraldi võttes tunduda väikesed, kuid millel on märkimisväärne kumulatiivne mõju.

3.3.

Samas on valdkondades, kus aruandluskohustus puudub, siiski saavutatud häid tulemusi: mitmed mikroettevõtjad ja VKEd investeerivad kutseühenduste ja kaubanduskodade ergutusel ringmajandusse, sest peavad seda kasulikuks oma arengu ja maine seisukohalt; (6) mikroettevõtjate ja VKEde inimlik suurus hõlbustab tööandjate ja töötajate vahelist suhtlust, tänu millele on sooline palgalõhe sellistes ettevõtetes sageli väiksem kui riigis keskmiselt, (7) jne. Riigid, mis on kehtestanud VKEdele teatud sotsiaalõigusaktide jaoks künnised, annavad teada vaid üksikutest kaebustest, mis näitab, et viimased võivad olla eeskujuks ka ilma, et nende suhtes kohaldataks koormavaid meetmeid. Vastavalt komitee arvamustes (8) märgitule vajaks käsitlemist VKEde määratlus.

3.4.

Mikroettevõtjad ja VKEd, sh sotsiaalsed ettevõtted, on ringmajanduse täieõiguslikud osalejad, pakkudes lähikonnas osutatavaid teenuseid, mis tugevdavad sotsiaalset sidet, luues töökohti, mis ei ole ümberpaigutatavad, ning jõukust piirkondades, kus puudub tööstus ega osutata teatud avalikke teenuseid, ning pakkudes äri- ja töövõimalusi sotsiaalselt haavatavatele rühmadele. Enam kui pooled kihtkursustel osalejatest saavad väljaõppe mikroettevõtetes ja VKEdes, võimaldades neil ettevõtetel aktiivselt panustada noorte tööhõivesse. Nende ärimudel ja inimlik suurus edendavad sellise tehisintellekti rakendamist, kus kontroll on jätkuvalt inimese käes, ning panevad rõhku tööelu kvaliteedile ja kaasavale juhtimisele.

3.5.

Aruandlusmeetmete lisandumist nähakse sageli ebaõiglase koormusena, mis mõjutab negatiivselt nende tegevust ja ähvardab keelata neile juurdepääsu riigihangetele või rahastamisele, toomata seejuures märkimisväärseid edusamme meetmete vallas, mille nad on sageli ise algatanud. Selline meetmete kuhjumine suurendab pahameelt Euroopa suhtes, mida peetakse liiga bürokraatlikuks ja reaalsest elust kaugeks.

3.6.

Lisaks on komitee seisukohal, et sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke on võimalik saavutada üksnes juhul, kui keskendutakse tasakaalustamatuse põhjustele, mitte ei looda juurde siduvaid nõudeid.

3.7.

VKEdele soodsa keskkonna loomiseks tuleb pöörata erilist tähelepanu demograafilistele muutustele, mis vähendavad märkimisväärselt kvalifitseeritud töötajate kättesaadavust ja seeläbi VKEde tootlikkust. Kutseharidus ja -õpe, töökohapõhine õpe ning oskuste arendamine peavad olema esmatähtsad, sealhulgas keskkonnasäästlike ja digitaalsete oskuste vallas.

4.   Parem õigusloome

4.1.

Parem õigusloome nõuab õiget tasakaalu majandusliku, kestliku ja sotsiaalse lähenemisviisi vahel. Komitee soovitab komisjonil õigusaktide mõju hindamisel Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toetuda rohkem sotsiaalpartneritele, kutseühendustele ja kaubanduskodadele.

4.2.

Iga läbipaistvusmeetmega kaasneb kulu. Komitee juhib komisjoni tähelepanu vajadusele rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ ja põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“, nagu komisjon on lubanud teha. Parema õigusloome teatisest lähtudes nõuab komitee, et mis tahes uus otsene või kaudne halduskoormus piirduks rangelt vajalikuga.

4.3.

Komitee kutsub komisjoni üles endaga konsultatsioonide ettevalmistamisel nõu pidama, et võtta sihipärasemalt arvesse VKEde iseärasusi, kasutades selleks erapooletuid ning kõigile ettevõtlusvormidele kohandatud küsimusi. Komitee nõuab tungivalt, et esikohale seataks lühikesed konsultatsioonid kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes, et hõlbustada neis osalemist.

4.4.

Komitee palub komisjonil tugevdada VKEde saadikute võrgustikku ja tõhustada nende tegevuse koordineerimist riiklikul tasandil ning nende suhtluses komisjoniga.

4.5.

Komitee võtab teadmiseks põhimõtte „üks sisse, üks välja“, mida komisjon on lubanud rakendada. Halduskoormuse vähendamist tuleb analüüsida koos sotsiaalpartneritega, et kergendada koormust ilma ELi strateegilisi eesmärke ohustamata ning kõrgeid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid alandamata. Selleks kutsub komitee komisjoni üles jagama operatiivset ja metodoloogilist teavet, mis võimaldaks kindlaks teha tarbetu koormuse. Selle põhimõtte rakendamise ajakava ei näi olevat kohandatud komisjoni tööprogrammiga, milles nähakse ette mitme olulise dokumendi avaldamine järgmiste kuude jooksul. Komitee kutsub komisjoni üles kiirelt kindlaks tegema halduskoormuse, mida on võimalik kaotada. Lisaks palub komitee komisjonil pärast iga koormuse kaotamist jälgida selle vähendamist riiklikes õigusaktides, et tagada põhimõtte tõhusus ja võrdne kohtlemine.

4.6.

Komitee nõuab, et iga uue ettepaneku puhul, eriti kui see hõlmab otseseid või kaudseid läbipaistvus- ja aruandlusmeetmeid, viidaks läbi nõuetekohane mõjuhinnang. VKE-testi peavad kohaldama kõik institutsioonid. See peab sisaldama majanduslikku ja juriidilist analüüsi ning selle allikad tuleb avaldada. Test tuleb korraldada iga uue tekstiversiooni puhul, nii ettepaneku esitamise kui ka läbirääkimiste etapis. Komitee soovitab iga mõjuhinnangu tegemisel konsulteerida sotsiaalpartneritega, sealhulgas tööandjate organisatsioonidega, et anda panus mikroettevõtjaid ja VKEsid puudutavate sätete analüüsi. Komisjon peab eelistatud poliitikavariandi määramisel nõuetekohaselt arvesse võtma mõjuhinnangute tulemusi. Kooskõlas parema õigusloome teatisega kutsub komitee parlamendiliikmeid ja nõukogu üles dokumenteerima oma muudatusettepanekute mõju mikroettevõtjatele ja VKEdele.

4.7.

Õiguskontrollikomitee aruanne näitab, et VKEdele kohaldatud sätteid sisaldavate ettepanekute osakaal on märkimisväärselt vähenenud (22 %-lt 2017.–2019. aastal 15 %ni 2020. aastal). Läbipaistvusmeetmete vastuvõtmisel palub komitee institutsioonidel näha ette künnised mikroettevõtjate ja VKEde koormuse leevendamiseks. Komitee kutsub üles kiirendama 2023. aastaks kavandatud ühtse digivärava rakendamist.

5.   Alternatiivid teabe avalikustamisele

5.1.

Vältimaks selliste meetmete laialdast kasutuselevõttu, mida võidakse pidada kahjustavaks, julgustab komitee komisjoni lisama igasse ettepanekusse alternatiivid mikroettevõtjate ja VKEde aruandluskohustustele.

5.2.

Paljudes liikmesriikides on olemas spetsiaalsed nõuandeorganid, kus sotsiaalpartnerid saavad arutada sotsiaalseid ja majanduslikke meetmeid ning nende praktilist kohaldamist. Esindatud on suur hulk riiklikke VKEde organisatsioone. Komitee soovitab komisjonil toetuda rohkem VKEde assotsiatsioonidele, tööturu osalejatele ja kutsesektoritele, aga ka konsulaarasutustele Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Tänu nende kogemusele, asjatundlikkusele ja aktiivsele võrgustikule on neil kõige parem toetada ja julgustada mikroettevõtjaid ja VKEsid ning töötada välja vahendeid, mille abil saavutada sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid. Oluline on võimaldada neile vajalikke rahalisi ja inimressursse toetusmeetmete arendamiseks.

5.3.

Komitee märgib, et Euroopa Komisjon on välja töötanud teatud hulga vahendeid, mis võivad olla mikroettevõtjatele ja VKEdele kasulikud, kuid mis ei jõua oma sihtauditooriumini. Komitee soovitab tõhustada VKEde saadikute kaasamist, et kohandada neid vahendeid mikroettevõtjate ja VKEde vajadustele ning suurendada teadlikkust neist ja nende omaksvõttu.

5.4.

Komitee teeb ettepaneku edendada riiklikke ja piirkondlikke meetmeid, mis hõlbustavad sotsiaaldialoogi mikroettevõtetes, käsitöönduses ja vabadel kutsealadel, (9) ning neile meetmetele tugineda, andes töötajatele ja tööandjatele igakülgset teavet/nõu nende suhtes kohaldatavate õiguslike või lepinguliste sätete kohta, arutades ja andes kasulikku nõu ettevõttespetsiifilistes ja nende töötajaid puudutavates küsimustes ning panustades konfliktide ennetamisse töötajatele ja tööandjatele antava teabe ja soovituste kaudu.

5.5.

Komitee julgustab liikmesriike toetama kutseühendusi mikroettevõtjate ja VKEde koolitamisel, konsulteerimisel ja toetamisel, et täita sotsiaalseid ja keskkonnanõudeid. Selliseid algatusi tuleb eelistada siduvatele sätetele.

5.6.

Kooskõlas komitee omaalgatusliku arvamusega „Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete poole“ (10) palub komitee ametiasutustel toetada mikroettevõtjaid ja VKEsid, et tõhustada nende arusaama kestlikumatest, eelkõige kohalikest riigihangetest, ning hoolitseda selle eest, et tehnilistes kirjeldustes järgitaks kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumite vahelist tasakaalu.

5.7.

Ettevõtjate, nagu ka töötajate koolitamine peab mikro-, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes olema neile kättesaadav kogu eluea jooksul, kaasa arvatud uue ettevõtte loomisel või omandamisel. Et luua kogum ettevõtjatest ja olemasolevate ettevõtete uutest omanikest, kes on suutelised lahendama ühiskondlikke, keskkonnaalaseid ja majanduslikke probleeme, on komitee arvates oluline pakkuda välja uutele oskustele kohandatud koolitustsükleid ning julgustada neil osalemist.

5.8.

Komitee teeb ettepaneku, et stiimuleid CO2 heite mõju vähendamiseks mikro-, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes tuleks toetada rahalise abiga, ilma et see piiraks ettevõtete arengut või tekitaks lisakoormust.

5.9.

Komitee soovitab edendada vabatahtlikkusel põhinevaid ettevõtete märgistamisalgatusi, mis oleksid tasuta ning hõlmaksid kolmandate isikute sekkumist, et tagada protsessi usaldusväärsus, (11) hoolitsedes samal ajal selle eest, et need süsteemid ei takista juurdepääsu turule, ning vältides nende pidevat juurde loomist, et mitte tekitada segadust tarbijates.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

(3)  Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta resolutsioon uue Euroopa VKEde strateegia kohta (2020/2131(INI)).

(4)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega [2021/0104(COD)].

(5)  Ettepanek: direktiiv, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu [2021/0050(COD)].

(6)  Näide Madalmaade käsitööettevõttest, mis on rakendanud ringmajanduse meetmeid ilma igasuguse läbipaistvuskohustuseta: https://www.deb.nl/ondernemersverhalen/slagerij-van-koppen-dacht-na-over-duurzaamheid/.

(7)  „Les entreprises de proximité au féminin“ (märts 2019):

https://u2p-france.fr/sites/default/files/etude_les_entreprises_de_proximite_au_feminin.pdf.

(8)  ELT C 345, 13.10.2017, lk 15 ja ELT C 81, 2.3.2018, lk 1.

(9)  Käsitöönduse piirkondlikud tootmisharudevahelised ühiskomisjonid (CPRIA: https://cpria.proximeo-france.fr/) ja vabade kutsealade piirkondlikud ühiskomisjonid (CPR-PL).

(10)  ELT C 341, 24.8.2021, lk 16.

(11)  Répar’acteurs’i näide: https://www.artisanat.fr/reparacteurs#:~:text=Le%20label%20%C2%AB%20R%C3%A9par’acteurs%20%C2%BB,de%20la%20r%C3%A9duction%20des%20d%C3%A9chets.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Nüüdisaegset ja vastutustundlikku tarbimist edendav reklaam“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/02)

Raportöör:

Thierry LIBAERT

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	30.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	132/0/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et Euroopa Liit peab toetama oma reklaamitööstust, mida COVID-19 kriis on tõsiselt mõjutanud. Digiüleminekut ja GAFA (Google, Amazon, Facebook, Apple) konkurentsi silmas pidades on reklaam majandustegevuse ja tööhõive mõjutegurina olulisem kui kunagi varem.

1.2.

Vajadus võtta tarbijaid rohkem arvesse ning rohepöördega ja kliimamuutuste vastu võitlemisega seotud katsumused nõuavad üldist arutelu, et reklaamitööstus kaasaks eelkõige Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid.

1.3.

Komitee palub reklaamitööstusel pühenduda oma CO2 jalajälje vähendamisele vastavalt ELi 2050. aasta kliimaeesmärkidele saavutada CO2-neutraalsus ja vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 55 %, et jõuda 2050. aastaks ühiselt kliimaneutraalsuseni.

1.4.

Komitee leiab, et iga reklaamitööstuse ettevõte peab oma tegevussektori kaudu olema kaasatud oma keskkonnamõju vähendamisse. Seda saab teha reklaami digiekraanide energiatarbimise vähendamisega ja nende ulatuslikuma ringlussevõetavusega, keskkonnasäästlikult majandatud (PEFC, PFC-märgisega) metsades toodetud paberi ning REACHi ja GreenGuardi normidele vastavate trükivärvide eelistatava kasutamisega paberplakatitel ja reklaambrošüürides, samuti audiovisuaalsete toodete tehniliste, energiatarbimisega seotud ja logistiliste mõjude vähendamisega.

1.5.

Komitee soovitab reklaamitööstuses osalejatel tugevdada oma pro bono panust, toetades nende ettevõtete keskkonnasäästlikke algatusi, kellel ei ole piisavaid rahalisi vahendeid (VKEd, idufirmad, ühistud jt.).

1.6.

Komitee nõuab sektoris osalejatelt, et nad pakuksid oma töötajatele rohkem koolitust rohepöörde küsimustes. See teadlikkuse suurendamine tuleb paralleelselt läbi viia ülikoolide kommunikatsioonierialadel.

1.7.

Komitee soovitab reklaamitööstusel algatada arutelu reklaami kuvandi ja sellega seotud kujutiste üle. See aitab tagada, et reklaam on eelkõige reaalne rohepöörde mõjutegur, mitte selle takistus, võimaldades faktilistel ja täpsetel alustel esile tõsta keskkonnamõju vähendavaid tooteid.

1.8.

Komitee arvates peab reklaami eeskirjade tugevdamise nimel Euroopa tasandil tehtav töö võitluses rohepesu ning eksitavate keskkonnaalaste väidete vastu püüdlema ühtlustamise poole Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

1.9.

Komitee soovib, et roheülemineku aspektide kõrval pöörataks erilist tähelepanu noortele suunatud reklaamile, eelkõige sotsiaalmeedias.

1.10.

Komitee leiab, et täielikult vastutustundlikku reklaami ei saa olla, kui Euroopa reklaamiettevõtjad ei võta endale vastutust desinformatsiooni eest. Euroopa Komisjon peab suurendama jõupingutusi, et võidelda desinformatsiooni eest raha teenimise vastu (1).

1.11.

Komitee nõuab, et reklaamitööstus oleks kodanikuühiskonnale rohkem avatud ja looks sagedamaid võimalusi diskussiooniks erinevate sihtrühmadega, et ta saaks areneda kooskõlas ühiskonna uute ootustega.

2.   Mõisted

2.1.

Reklaami mõiste ELi kontekstis on määratletud kui „kaubanduse, äri, käsitöö või kutsealaga seotud teave, mis on esitatud mis tahes vormis selleks, et edendada kaupade või teenuste müüki“. See määratlus ei sisalda aga institutsioonilise eesmärgiga reklaami (ettevõtte maine parandamine) ega eraettevõtete ja -ühenduste reklaame.

2.2.

Vastutustundliku reklaami puhul võetakse arvesse reklaamitööstuse vastutust seoses suurte ühiskondlike ja keskkonnaalaste probleemidega, eelkõige vajadusega võidelda kliimamuutuste vastu.

3.   Reklaam kui majandustegevuse ja tööhõive tegur Euroopas

3.1.

Reklaam on tihedas korrelatsioonis majanduskasvu ja tööhõivega. Seal, kus investeeringud reklaami on suuremad, on ka majanduskasv suurem kui seal, kus investeeringud on väiksemad (2). Maailma reklaamiliidu 2017. aastal 2016. aasta kohta tehtud uuringu kohaselt loob 92 miljardit eurot reklaamikulusid (kitsas tähenduses) Euroopas 643 miljardit eurot lisarikkust (3).

3.2.

Eri uuringute järgi toodab ühe euro suurune investeering reklaami mitmekordistava mõju 5 kuni 7 suurema kasvupunkti näol. Belgias kohaldatuna oleks kordaja 5 (2,2 miljardit eurot reklaamikulusid tooks Belgia majandusele sisse 13 miljardit eurot) (4).

3.3.

Reklaam kiirendab uute toodete ja teenuste levikut, mõnikord ka innovatsiooni, mida illustreerib teatud toodete kasutusiga, näiteks arvutite ja telefonide puhul. Uute toodete kiirenenud levik tõstatab küsimusi nende keskkonnamõju kohta.

3.4.

Reklaam võimendab konkurentsi. Ilma reklaamita oleksime kõik samas pangas, mis määraks oma hinnad vastavalt sellele, kuidas sobivaks peab. Pangandusteenused on üldiselt kõigis pankades sarnased, erinevus tuleneb muu hulgas reklaamist. Sama kehtib suure hulga tegevussektorite kohta (energeetika, turustus jt).

3.5.

Reklaamil on oluline roll suure hulga sektorite sissetulekus, näiteks võib alustada meediast. Mitmes ELi riigis rahastatakse reklaamiga seega suuresti trükiajakirjandust, ringhäälingut või televisiooni. Samas on reklaam nii ressurss kui ka sõltuvus, mis võib tõenäoliselt mõjutada toodetud sisu ning tõstatada küsimusi toimetuse sõltumatuse kohta.

3.6.

Reklaamitööstusel on Euroopas 140 miljardi euro suurune käive (2018), hõlmatud on 280 000 sageli väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat, kes töötavad kas osaliselt või täielikult ärisuhtluse jaoks ning annavad tööd 998 000 inimesele (5).

3.7.

Reklaamil on kaudne mõju mitmetele selle valdkonna tegevusega seotud ametitele, nagu audiovisuaalne toodang, kunstilooming või fotograafia. Belgia uuring on seega näidanud, et 87 000 inimese tööd finantseeriti reklaamituludest või olid nad tarneahelate vahendusel reklaamitööstusse kaasatud.

3.8.

Kui võtta lisaks arvesse kõiki ettevõtete reklaamikulusid, tuleb juurde lisada igal aastal makstud summad ELis meelelahutuse- spordi- ja kultuuritegevuse rahastuseks ja toetuseks.

4.   Majanduslikest ja ühiskondlikest aspektidest kaugemaleulatuv mõju

4.1.

Mõju ajakirjandusele on tunnistatud kui laiema meediale juurdepääsu tagamise komponenti. Ilma reklaamita peaksid ajalehtede hinnad oluliselt kasvama ja mitmete väljaannete puhul viiks reklaami vähendamine nende kadumiseni.

4.2.

Reklaam teeb tasuta väljaanded kättesaadavaks, võimaldades seeläbi igapäevaselt uudiste lugemist mitmele miljonile inimesele.

4.3.

Rõhutada tuleb loomingulist ja kunstilist aspekti. Tuleb märkida, et suur hulk filmirežissööre, fotograafe ja kunstnikke on alustanud oma karjääri reklaamivaldkonnas.

4.4.

Reklaami integreerimine linnapilti on mõnedest kohtadest teinud turismipiirkonnad, nagu Times Square New Yorgis või Piccadilly Circus Londonis. Reklaami animatsioon jätab linnale oma jälje ja tõmbab teatud kohtadele tähelepanu. Selline reklaami mõju avalikus ruumis võib selgelt olla tugevalt vaidlustatud.

4.5.

Reklaam aitab kaasa positiivse sõnumi pakkumisele seoses maailma, õnne, naudingu või iluga. Kuna oleme ümbritsetud alalistest kriisidest, aitab reklaam edastada positiivseid ja ergutavaid sõnumeid. Samuti pakub reklaam meile elustiili puudutavaid nõuandeid: „Ära jäljenda, vaid uuenda“ (Hugo Boss), „Kanna enda eest hoolt“ (Garnier), „Miski pole võimatu“ (Adidas). Seeläbi annab reklaam üldiselt edasi positiivset väljavaadet maailmale. Selline positiivne kuvand võib olla roheülemineku oluline hoogustaja.

5.   Reklaamimudel ja selle ühiskondlik ja keskkonnamõju

5.1.

Reklaam mõjutab otseselt kasvuhoonegaaside teket. See mõjutab paberi ning samuti teiste ressursside kasutust (eelkõige uute LCD-ekraanide puhul) ja energia tarbimist interneti või teiste audiovisuaalmeedia kanalite kaudu. Mõju kasvuhoonegaasidele või keskkonnale laiemalt (näiteks materjalide ringlussevõetavus) ei kasutata tegelikkuses kunagi reklaamikampaania tingimuste määratlemise ühe valikkriteeriumina.

5.2.

Välireklaamil on ka spetsiifiline mõju keskkonnale. Eriti on seda näha valgustahvlite ja digiekraanide puhul, mille energiatarbimine ning mõju valgusreostuse näol ei ole väheolulised. Mis puudutab digiekraanide tootmist, siis 200 kg kaaluva standardse reklaamtahvli tootmiseks on hinnanguliselt vaja 8 tonni materjale (6).

5.3.

Eesmärgiga tekitada reklaamitavate toodete suuremat tarbimist soodustab reklaam ületarbimist, mis ei ole kooskõlas tarbijate vajadustega. On palju näiteid toodetest ja vidinatest, mille tegelik kasutus on lõppkokkuvõttes väga piiratud ja mille keskkonnamõju ei ole mõnikord proportsioonis. Mõned tooted visatakse ära pärast esimest kasutust. Reklaam kujundab üksikisikute vajadusi ja ootusi lähtudes vahendajate huvist, mitte tingimata ühiskondlikust huvist.

5.4.

Oma tugeva kohaloluga suurlinnades võib reklaam samuti kaasa aidata Euroopa suurlinnade linnaruumi üha sarnasemaks muutmisele. Samalaadsete reklaamikampaaniate kaudu linnamaastikud ühtlustuvad ja kaotavad kvaliteedis. Seda nähtust selgitab asjaolu, et valdav osa reklaame pärinevad väikeselt arvult turundajatelt.

5.5.

Reklaami sõnumite kantavad väärtused on sageli kaugenenud jagamise, solidaarsuse ja mõõdukuse väärtustest. Reklaam annab edasi kujutlust omamisest tulenevast õnnest. Reklaami kuvandiks on meeldetuletus, et kõike on võimalik osta. Et olla õnnelik, tuleb omada ja tarbida rohkem. Arvamusuuringute kohaselt ei ole seevastu tarbimise ja õnnetunde vahel tugevat statistilist seost, see sõltub ennekõike uskumisest teatud väärtustesse, peresidemete tähtsusest ning füüsilisest sotsiaalsest võrgustikust. Reklaam võib tarbija jaoks olla ka pideva rahulolematuse allikas, nõudes aina suuremat tarbimist ning tekitades frustratsiooni piiratud võimalustega inimeste, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olijate hulgas, kellel pole vahendeid reklaamitud toodete ja teenuste hankimiseks.

5.6.

Enda teadmata kulutavad Euroopa ettevõtted desinformatsiooni sisaldavatele veebisaitidele üle 400 miljoni euro (7). On teada, et suurimatel desinformatsiooni allikatel on mängus majanduslikud huvid, esmajoones tänu viitamistele, mis võimaldab neil saada internetireklaami eest suuri summasid.

5.7.

Komitee on täheldanud, et üha arvukamaid sotsiaalmeedia reklaame ei esitleta reklaamina, vaid rohkem või vähem tuntud suunamudijad esitavad neid varjatuna. Hinnanguliselt üle veerandi (26,6 %) sotsiaalmeedia reklaamide puhul ei mainita kaubamärki ega kommertseesmärki (8). See tekitab segadust, mis vähendab usaldust kaubamärkide vastu. Ent digiteenuste õigusakt võib aidata selle vastu võidelda, kohustades edastama selle organisatsiooni nime, kelle heaks reklaami edastatakse (9).

6.   Reklaami arengu kiirendamine reklaamimudeli rohepöördega ühilduvamaks muutmiseks

6.1.

Kuna kliimaproblemaatika muutub üha pakilisemaks, on raske mõista, miks reklaamisektor ei ole ametlikult pühendunud Pariisi kliimakokkuleppe täitmisele. Euroopa Parlament võttis hiljuti vastu resolutsiooni kasvuhoonegaaside 55 % vähendamise kohta 2030. aastaks ning Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil 2021 kaheteistkümne ettepanekuga paketi „Eesmärk 55“ selle saavutamiseks. Kõik valdkonnad peavad osalema ühises jõupingutuses ning nagu teistel sektoritel, tuleb ka reklaamisektoril kaasata see järgmise kümnendi suur eesmärk.

6.2.

Enamik turundajaid on selgelt aru saanud kliimamuutustest ja vajadusest reageerida ühiskonna kõrgetele ootustele. Nad on olnud mitmeid aastaid kaasatud eksitavate keskkonnaalaste väidete ja rohepesu vastu võitlemisse. Edaspidi peavad nad oma jõupingutusi suurendama.

6.3.

Euroopa Komisjon toetab seda arengut. 2012. aastal moodustas komisjoni õigusküsimuste peadirektoraat töörühma (mitut sidusrühma hõlmav keskkonnaalaste väidete töörühm). Avaldatud on mitu raportit aastatel 2013 ja 2016. Need dokumendid võimaldasid eksitavate keskkonnaalaste väidete probleemi paremini mõista ja mõjutasid ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ rakendamist. Komisjon tegeleb nende suuniste ajakohastamisega, mis avaldatakse 2021. aasta lõpuks. Lõplik tekst peaks veelgi selgitama direktiivi 2005/29/EÜ (10) kohaldamist seoses eksitavate keskkonnaalaste väidetega. 2020. aastal korraldasid riiklikud tarbijakaitseasutused Euroopa Komisjoni koordineerimisel lauskontrolli nende äriühingute veebisaitide üle, kes väitsid müüvat keskkonnasõbralikke tooteid. Töö tulemusena selgus, et 42 % juhtudest olid väited liialdatud, valed või eksitavad ning neid võis ELi eeskirjade kohaselt potentsiaalselt pidada ebaausa kaubandustava näiteks (11).

6.4.

Uues, 11. märtsil 2020. aastal avaldatud Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskavas pööratakse esimest korda tähelepanu vastutustundlikule reklaamile. Tegevuskava punkt 2.2 kajastab komisjoni soovi tugevdada tarbijakaitset rohepesu vastu. See näeb ette, et äriühingud peavad oma toote või organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodeid kasutades oma keskkonnaalaseid väiteid põhjendama. Tegevuskava punkt 3.2 väljendab soovi töötada välja viise sõidukite suurema täituvuse soodustamiseks (mida saab teha reklaamide abil, mis näitavad vähem autojuhte üksi autos viibimas).

6.5.

Novembris 2020 võttis Euroopa Parlament vastu siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) koostatud algatusraporti „Kestlikuma ühtse turu suunas äriettevõtete ja tarbijate jaoks“ (12). See tekst „rõhutab, kui oluline on vastutustundlik reklaam, mis järgib keskkonda ja tarbijate tervist käsitlevaid riiklikke standardeid“.

6.6.

Komitee on olnud eriti aktiivne eelkõige seoses eksitavate keskkonnaalaste väidete keelustamisega, muu hulgas arvamusega teemal „Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja tervisealased väited siseturul“ (13). Komitee on koostanud arvamuse „ELi säästva tarbimise strateegia suunas“, (14) milles on rõhutatud parema reklaami ja turunduse raamistiku vajalikkust säästvamaks tarbimiseks. Komitee hiljutises arvamuses uue tarbijakaitse tegevuskava kohta (15) tuletatakse meelde vajadust anda tarbijatele paremat teavet ning võidelda rohepesu vastu.

7.   Keskkonnasäästlikumat ja vastutustundlikumat tarbimist edendav Euroopa reklaam

7.1.

Komitee pooldab stiimuleid pakkuvat käsitlust, mis hõlmab reklaamivahendajate endi vastutust. Selline käsitlus on põhjendatud nii sektoris tehtud edusammudega eelkõige eksitavate keskkonnaalaste väidete vastases võitluses kui ka edusammudega reguleerimise vallas. Niisugune lähenemisviis on tingitud ka vajadusest toetada majanduskasvu ja tööhõivet loovat sektorit praegusel eriti raskel perioodil. Komitee on seisukohal, et kõik takistused Euroopa reklaamimudelitele võivat kasumit toota digitaalsetele reklaamilahendustele, mille omanikud on enamasti Google, Amazon, Facebook ja Apple (GAFA), ehkki need jäävad endiselt tublisti väljapoole Euroopa maksusüsteemi. See mudel peab tulevikus muutuma küpsistega seotud reeglite muutumise tõttu. Sellegipoolest tunnistab komitee, et teatud tüüpi eriti suure mõjuga toodete, nt fossiilkütuste puhul võiks kaaluda tugevamaid reguleerimismeetmeid.

7.2.

Praeguse majanduskriisi ajal pooldab komitee vastutasuks eelnevates punktides kirjeldatud struktuuriliste muudatuste eest kiiret ning erakorralist rahalist toetust kõige väiksematele ja kõige ebakindlamas olukorras olevatele reklaamitööstuse ettevõtjatele (VKEd), võimaldamaks neil praeguses olukorras ellu jääda.

7.3.

Iga Euroopa reklaamitööstuse tegevusala ja Euroopa Liidus tegutsev reklaamiagentuur peab lisama 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid oma poliitikasse, eelkõige aga ELi kõige uuema eesmärgi saavutada 55 % vähendamine aastaks 2030.

7.4.

Kõik reklaamitööstuse majandustegevuses osalejad peaksid teadvustama rohepöörde eesmärke ning integreerima need oma tegevusse, hinnates oma kasvuhoonegaaside bilanssi, nende vähendamise võimalusi ning nendele eesmärkidele vastavaid tegevusplaane. Selline reklaami olemuse muutus peaks toimuma paindlikult, eelkõige selleks et julgustada ja toetada keskmise suurusega agentuure.

7.5.

Reklaamitööstuse ettevõtted peavad hindama reklaamitoodangu CO2 heite mõju, et parandada tavasid, pakkuda keskkonnasäästlikumaid alternatiive tootmiseks ning uurida Euroopasse tagasitulemise võimalusi.

7.6.

Reklaamitööstuse ettevõtted peavad tugevdama oma pro bono panust, toetades kliimaülemineku ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas kõige aktiivsemaid organisatsioone. Üldisemalt peab reklaami reguleerimise juhtimistava arengus olema suurem osa kodanikuühiskonnal, potentsiaalselt läbi uute juhtimistavade loomise.

7.7.

Reklaamitööstuse ettevõtted peavad tagama süstemaatilisi koolitusi rohepöördega seotud katsumuste ja vastutustundlikumate reklaamitavade vallas, pakkudes kursusi oma töötajatele ning aidates kaasa turundus- ja kommunikatsioonierialade üliõpilaste koolitamisele.

7.8.

Reklaamitööstus peab jätkama oma valdkonnasiseste reguleerimismehhanismide tugevdamist, laiendades Euroopa reguleerivate asutuste järelevalvevolitusi ning kaasates kodanikuühiskonda (valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid, tarbijaorganisatsioonid, ametiühingud jt) juhtimisse tõhusalt ja suuremal määral.

---

(1)  Euroopa Komisjon suunised desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi tugevdamiseks. 26. mai 2021. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_2585

(2)  Maximilien Nayaradou, „L’impact de la régulation de la publicité sur la croissance économique“. Kokkuvõtlik versioon avaldatud ajakirjas Publicité et croissance économique, Prantsuse reklaamiliit, 2006. Lõputöö kaitsti Pariisi Dauphine’i ülikoolis 2004. aastal.

(3)  Maailma reklaamiliit. „The value of advertising“, Deloitte, 2017.

(4)  Belgia reklaamiliidu uuring „L’impact de la publicité sur la croissance économique en Belgique“, 3. detsember 2015.

(5)  Allikas: Eurostat. „Advertising and Market Research Statistics“.

(6)  ADEME: Prantsusmaa roheülemineku amet. „Modélisation et évaluation environnementale des panneaux publicitaires numériques“, september 2020.

(7)  Claudia Cohen, „Des marques financent, malgré elles, la désinformation“, Le Figaro, 5. august 2021.

(8)  Observatoire de l’influence responsable. ARPP. 13. september 2021.

(9)  ELT C 286, 16.07.2021, lk 70.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(11)  Daily Bulletin, Agence Europe, nr 12646, 24. jaanuar 2021.

(12)  https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2020-0209_ET.html#title1

(13)  ELT C 383, 17.11.2015, lk 8.

(14)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 51.

(15)  ELT C 286, 16.07.2021, lk 45.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi eelarveraamistiku ümberkujundamine kestlikuks taastumiseks ja õiglaseks üleminekuks“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/03)

Raportöör:

Dominika BIEGON

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.10.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	168/3/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa eelarve-eeskirjad vajavad läbivaatamist – vajakajäämised olid ilmsed juba 2008.–2009. aasta finantskriisi järel ja COVID-19 pandeemia põhjustab praegusele eelarveraamistikule veelgi tõsisemaid probleeme. Oma varasemates arvamustes on komitee kiitnud heaks Euroopa Komisjoni majanduse juhtimise paketi läbivaatamise. Käesolevas arvamuses kordab komitee oma seisukohta, mille kohaselt reformid on vajalikud, ja kutsub komisjoni üles jätkama kiiresti ELi majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamist, mis on praegu seiskunud. Enne muudetud raamistiku jõustumist peaks komisjon esitama suunised üleminekuperioodiks, mille jooksul ei tohiks algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ning peaks olema võimalus kasutada erakorralise sündmuse klauslit riigipõhiselt.

1.2.

Iga tulevane eelarveraamistik peab a) tugevdama avaliku sektori investeeringuid, b) võimaldama rohkem tsüklilist tegutsemisruumi ja c) lubama suuremat paindlikkust ja riigipõhist diferentseerimist võla ümberkujundamise kavade suhtes, tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. ELi eelarveraamistiku läbivaatamine ei ole vajalik mitte üksnes majanduse stabiliseerimise eesmärgil lühikese ja keskmise perioodi jooksul. See on ka ülioluline, et rahastada meie majanduse sotsiaal-ökoloogilist ümberkujundamist, tagades täieliku tööhõive, kvaliteetsed töökohad ja õiglased üleminekud.

1.3.

Konkreetsemalt on komitee peamine ettepanek eelarveraamistiku läbivaatamisel võtta avaliku sektori investeeringute puhul kasutusele komitee poolt juba varasemates arvamustes esitatudtasakaalus eelarve nõue, koos kulutuste tegemise eeskirjaga. Lisaks sellele kiidab komitee heaks Euroopa Eelarvenõukogu ettepaneku eelarve kohandamiskavade riigipõhise diferentseerimise kohta.

1.4.

Lõpetuseks juhib komitee tähelepanu sellele, et eelarvepoliitika on parlamentaarse poliitika klassikaline valdkond ja selle otsused mõjutavad riigi kulude ja tulude kogu struktuuri. Seetõttu tuleb nii riikide parlamentidele kui ka Euroopa Parlamendile anda tulevases ELi majanduse juhtimise raamistikus oluline roll.

1.5.

Samuti tuleb suuremal määral kaasata Euroopa poolaastasse kodanikuühiskonda, seda nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Sel viisil on võimalik luua tasakaalustatud majanduspoliitika, kus kõik huvid on üksteisega kooskõlas. See kehtib eriti taaste- ja vastupidavusrahastu juhtimise kohta, kus kodanikuühiskonna kaasatus ei ole olnud rahuldav (1). Partnerluspõhimõtet, mis on olnud pikaajaline traditsioon Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimises, tuleks kasutada kodanikuühiskonna tõhusa kaasamise mehhanismi eeskujuna.

2.   Taust: uued probleemid pärast COVID-19 pandeemiat

2.1.

Euroopa eelarve-eeskirjad vajavad läbivaatamist. Enne kriisi toodi Euroopa Eelarvenõukogu (2019) (2) hinnangus ELi eelarveraamistikule õigesti välja kaks peamist probleemi: esiteks kipuvad eelarve-eeskirjad olema protsüklilised: pärast 2008.–2009. aasta finantskriisi tingis laialdane mure jätkusuutlikkuse pärast liiga varase eelarve konsolideerimise, mis viis Euroopa majanduse W-kujulisse majanduslangusse. Teiseks võeti kulude kärpimisel esimesena sihikule avaliku sektori investeeringud ELis. Võrreldes valitsussektori keskmist investeeringute määra aastatel 2015–2019 kriisieelse keskmisega (2005–2009), võib täheldada, et need määrad langesid 20 liikmesriigis 27st, mõnel puhul isegi 50 %. Langus oli nii suur, et euroalal kaotas aastatel 2013–2017 väärtust avaliku sektori kapital, mida iseloomustavad negatiivsed avaliku sektori investeeringute netonäitajad.

2.2.

COVID-19 pandeemia põhjustab ELi eelarveraamistikule veelgi tõsisemaid probleeme: järsk majanduslangus koos pandeemia sotsiaalse ja majandusliku mõju leevendamiseks võetud poliitikameetmetega on toonud paljudes liikmesriikides kaasa valitsemissektori eelarve puudujäägi ning valitsemissektori võla ja SKP suhtarvu suurenemise (3). Euroopa Eelarvenõukogu hinnangud (2020) (4) näitavad, et kui ELi eelarve-eeskirjad võetaks pärast üldise vabastusklausli tühistamist kasutusele muudatusteta, oleks võla ja SKP suhtarvu vähendamise kava mõne liikmesriigi jaoks ülemäära koormav ning põhjustaks märkimisväärseid negatiivseid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi, mis seavad ohtu majanduse taastumine ELis.

2.3.

ELi eelarve-eeskirjade reform ei ole vajalik mitte ainult majanduse stabiliseerimiseks lühiajalises kuni keskpikas perspektiivis. See on ka ülioluline, et rahastada meie majanduse sotsiaal-ökoloogilist ümberkujundamist, tagades täieliku tööhõive, kvaliteetsed töökohad ja õiglased üleminekud. ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja kapitali põhjalikult ajakohastada. Kestlik majandus vajab avaliku sektori investeeringute ulatuslikku suurendamist, vastasel juhul seisab Euroopa majandus silmitsi kliimaga seotud eelarveriskidega (5). Samal ajal tuleb tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Oma varasemates arvamustes on komitee juba rõhutanud vajadust kehtestada ELi eelarveraamistikus avaliku sektori investeeringute puhul tasakaalus eelarve nõue (6). Need nõudmised kehtivad endiselt: Euroopa 2030. aasta kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel on Euroopa Komisjoni hiljutise hinnangu kohaselt üldine rahastamispuudujääk 2030. aastani umbes 470 miljardit eurot aastas (7). Nagu komisjon õigesti rõhutab, on vajalikus mahus rahastamise kasutuselevõtt märkimisväärne poliitiline probleem ja on selge, et avaliku sektori investeeringutel on ülioluline roll, eelkõige just erainvesteeringutele tõuke andmisel. ELi eelarveraamistiku reformimisel tuleb neid kaalutlusi arvesse võtta.

2.4.

Komitee rõhutab, et liikmesriigid peavad pärast majanduse taastumist vähendama võla SKP suhtarvu, et säilitada piisav eelarvepoliitiline manööverdamisruum järgmise majanduskriisiga toimetulekuks. Käesolevas arvamuses väljapakutud kulutuste tegemise eeskiri (vt punktid 3.3.2 ja 3.3.3) tagaks selle, et liikmesriigid konsolideeriksid oma riigi rahanduse majanduslikult soodsatel aegadel.

2.5.

Komitee rõhutab, et ELi eelarveraamistiku läbivaatamisel tuleb arvesse võtta praegust makromajanduslikku olukorda. Nii IMF (8) kui ka Euroopa Komisjon (9) märgivad, et valitsemissektori võla ja SKP suhtarv peaks stabiliseeruma lähi- kuni keskpikas tulevikus tänu madalatele intressimääradele ja suurenenud kasvumääradele. Valitsemissektori võla jätkusuutlikkus sõltub (reaalsest) SKP kasvumäärast, iga-aastasest esmasest eelarvepositioonist ja valitsemissektori tasumata võla (reaalsetest) intressimääradest. Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon arvestaks liikmesriikide võla jätkusuutlikkuse hindamisel nende teguritega.

2.6.

Lisaks rõhutab komitee, et riigi rahanduse jätkusuutlikkus sõltub suurel määral usaldusväärsetest riigi tuludest ja õiglasest maksustamisest, sealhulgas näiteks võitlusest maksupettuste ja agressiivse maksuplaneerimise vastu. Lisaks peaksid väljakuulutatud uued omavahendid aitama kaasa õiglase maksustamise tõhustamisele, samuti toetama sotsiaalset ja kliimaõiglust. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja ka tulude ja kulude läbipaistvust, avatud hankeid ning kodanikuühiskonna pidevat kaasamist riigi rahanduse juhtimise järelevalvesse.

2.7.

Varasemates arvamustes on komitee kiitnud heaks Euroopa Komisjoni majanduse juhtimise paketi läbivaatamise ja rõhutanud läbivaatamise vajadust (10). Komitee on teinud ettepaneku arutada Euroopa tuleviku konverentsil küsimust, kuidas reformida ELi majandusjuhtimist. ELi toimimise lepingu majandusjuhtimist käsitlevate sätete kohandamine ELi praeguse majandusliku tegelikkusega ei tohiks olla tabu. Komitee kordab seda üleskutset, eriti COVID-19 kriisi tingimustes. Selleks et vältida tagasipöördumist vanade eelarve-eeskirjade juurde ja suunata need ümber heaolule keskenduvale majandusjuhtimisele, nõuab komitee tungivalt läbivaatamise võimalikult kiiret jätkamist (11).

3.   Konkreetsed märkused

3.1.   ELi majandusjuhtimise tasakaalustamine

3.1.1.

Eelarvepoliitika peaks olema osa laiemast mitmetasandilisest ja tasakaalustatud juhtimisraamistikust. Komitee pooldab heaolule keskenduvat majanduse juhtimist, mille puhul seatakse prioriteediks inimeste sotsiaalne ja majanduslik heaolu, jätmata kedagi kõrvale ning tagades samal ajal valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse. Seetõttu nõuab komitee tasakaalustatud majanduspoliitikat, mis rõhutab mitmete peamiste poliitiliste eesmärkide tähtsust ja annab neile võrdse kaalu. Sellised eesmärgid on kestlik ja kaasav majanduskasv, täielik tööhõive, inimväärne töö ja õiglased üleminekud, sissetulekute ja rikkuse õiglane jaotumine, rahvatervis ja elukvaliteet, keskkonnasäästlikkus, finantsturgude stabiilsus, hindade stabiilsus, tasakaalustatud kaubandussuhted, konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Need eesmärgid on kooskõlas nii ELi lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärkidega kui ka ÜRO praeguste kestliku arengu eesmärkidega (12).

3.1.2.

Selleks et toetada liikmesriike nende teel kestliku ja kaasava majanduse poole, tuleb mitte üksnes võimaldada eelarve osas suuremat tegutsemisruumi teatud tingimustel, vaid ka jätkuvalt pakkuda stiimuleid reformide läbiviimiseks. Praegune ELi majandusjuhtimise raamistik koosneb kolmest sambast: a) eelarvejärelevalve b) makromajanduslik järelevalve ja c) sotsiaal- ja tööhõivepoliitika koordineerimine. Seega keskendub see juba praegu tugevalt reformidele. Mitmetes empiirilistes uuringutes rõhutatakse, et vaatamata reformidele on suurem osa varasematest riigipõhistest soovitustest keskendunud konkurentsivõime suurendamisele ja riigieelarvete konsolideerimisele (13). Komitee nõuab, et ELi institutsioonid oleksid tulevastes riigipõhistes soovitustes tasakaalukamad: eelarve võrdlusalused, samuti ELi kliimaeesmärgid ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaksid kõik olema võrdselt olulised võrdlusalused riigipõhiste soovituste jaoks. Eelkõige tuleks keskenduda reformidele, mis toetavad rohe- ja digiüleminekut (nt aktiivne tööturupoliitika ja elukestva õppe kavad, sealhulgas ümberõppe programmid ja karjäärivahetuse toetamine) ning reformidele, mis tagavad ELi vahendite tõhusa kasutamise (näiteks tehniliste võimekuste loomine avaliku halduse asutustes, et juhtida investeerimisprojekte, tõhusad ja avatud riigihankesüsteemid ja reformid, et kõrvaldada muud mitterahalised tõkked tõhusa investeerimispoliitika teelt).

3.2.   Avaliku sektori investeeringute suurendamine

3.2.1.

Komitee rõhutab, et ELi eelarveraamistikku tuleb reformida viisil, mis kaitseb paremini avaliku sektori investeeringuid (14). Avaliku sektori investeeringute mitmekordistav mõju on eriti suur ning seetõttu mõjutab avaliku sektori investeeringute kärpimine majanduskasvu ja tööhõivet eriti negatiivselt. Avaliku sektori investeeringute ja valitsuse kulutuste kärpimine üldiselt on eriti kahjustav majandussurutise ja -languse ajal (15). Lisaks on paljudest uuringutest nähtunud, et avaliku sektori investeeringud hoogustavad majanduskasvu pikaajaliselt (16). Avaliku sektori investeeringute pikaajaline kasv tagab kindlama aluse ka erasektori plaanide koostamisele (17).

3.2.2.

Need faktid õigustavad lähenemisviisi, mille alusel sooduskoheldakse avaliku sektori investeeringuid, kui hinnatakse, kuidas liikmesriigid täidavad ELi eelarve-eeskirju. Komitee toetab avaliku sektori investeeringute puhul tasakaalus eelarve nõuet, (18) et kindlustada tootlikkus ning sotsiaalne ja ökoloogiline alus tulevaste põlvkondade heaolule, tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Üldiselt teeb komitee ettepaneku rakendada läbivaadatud eelarveraamistikus traditsioonilist riigirahanduse kontseptsiooni, st tasakaalus eelarve nõuet (19). See tähendab, et avaliku sektori netoinvesteeringud tuleb valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi arvutamisel välja jätta. Kui rakendatakse kulutuste tegemise eeskirja, nagu komitee seda nõuab (vt punktid 3.3.2 ja 3.3.3), tuleks avaliku sektori netoinvesteeringud jätta välja ka avaliku sektori kulu ülemmäärast, samas kui investeerimiskulud jaotataks praeguse nelja-aastase perioodi asemel kogu kasutusea peale. Avaliku sektori netoinvesteeringud suurendavad avaliku sektori ja/või sotsiaalset kapitali ning toovad kasu tulevastele põlvkondadele (20). Tulevased põlvkonnad pärivad küll valitsemissektori võla teenindamise, kuid saavad vastutasuks vastava ja suurenenud avaliku sektori kapitali.

3.2.3.

Komitee rõhutab, et tasakaalus eelarve nõue toob kaasa avaliku sektori investeeringute sooduskohtlemise ELi eelarveraamistikus. See ei vabasta valitsusi kohustusest asjaomaseid investeerimisprojekte põhjendada ja võita neile enamuse toetus. Igal juhul tuleb säilitada läbipaistvus ja parlamentaarne vastutus, muu hulgas tagamaks, et teostatakse ainult selliseid avaliku sektori investeeringuid, mis teenivad ühist heaolu.

3.2.4.

Esimese sammuna soovitab komitee põhjalikult läbi vaadata nn investeerimisklausli. Alustuseks soovitab komitee tõlgendada stabiilsuse ja kasvu pakti investeerimisklauslit paindlikumalt. Siiani on seda harva kasutatud peamiselt piiravate kõlblikkuskriteeriumide tõttu (21). Neid kriteeriume tuleks leevendada: põhimõtteliselt peaksid avaliku sektori investeeringud õigustama ajutist kõrvalekaldumist kohandamiskavadest, sõltumata liikmesriigi asukohast majandustsüklis ja isegi kui need investeeringud toovad kaasa eelarve puudujäägi üle soovitusliku 3 % SKPst.

3.2.5.

Praegu on lubatud kõrvalekalded keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamisele suunatud kohandamiskavast ainult siis, kui need on seotud ELi kaasrahastatud projektide riiklike kulutustega (22). Komitee soovitab investeeringute laiemat määratlemist. Samal ajal peab investeeringute määratlus olema selge ja kasutatav, et vältida nn loomingulist raamatupidamist. Euroopa Komisjoni suunised liikmesriikidele taaste- ja vastupidavusrahastu raames ning selles esitatud investeeringute määratlus on hea lähtepunkt, (23) kuna need hõlmavad investeeringuid materiaalsesse varasse, aga ka investeeringuid tervishoidu, sotsiaalkaitsesse, haridusse ja koolitusse ning rohe- ja digiüleminekule suunatud investeeringuid.

3.2.6.

Komitee tunneb heameelt kestliku tegevuse taksonoomia üle. Sellega määratakse selgelt kindlaks, mida loetakse „keskkonnahoidlikuks majandustegevuseks“, mis omakorda võimaldab määratleda „keskkonnahoidlikud investeeringud“ (24). Seepärast soovitab komitee võtta avaliku sektori investeeringute kestlikkuse hindamise aluseks hästi välja töötatud ELi kestliku tegevuse taksonoomia koos tasakaalus eelarve nõudega. Lisaks ootab komitee huviga komisjoni ettepanekuid rohelise eelarvestamise kohta.

3.3.   Tsüklilise tegutsemisruumi suurendamine eelarvepoliitika puhul

Tsüklilise kohandamise meetodite reformimine või kulutuste tegemise eeskirja kehtestamine

3.3.1.

Komitee rõhutab, et Euroopa Komisjoni tsüklilise kohandamise meetod on läbipaistmatu ja kujutab endast protsüklilisuse allikat. Euroopa Komisjoni struktuurse tasakaalu määramise meetod on osutunud problemaatiliseks, kuna arvutatud potentsiaalset toodangut mõjutab tugevalt hetkeline majanduslik olukord. Näiteks majanduslanguse faasides korrigeeritakse potentsiaalset toodangut kiiresti ja järsult allapoole, kuigi see ei pruugi kajastada tegelikke tingimusi (25). Potentsiaalse toodangu allapoole korrigeerimisel on tõsised tagajärjed arvutatud struktuursele eelarvepuudujäägile ja selle alusel määratlevatele konsolideerimispüüdlustele. Potentsiaalse toodangu arvutamise muutmine tsükliliste kõikumiste suhtes vähem tundlikuks võib anda liikmesriikidele märkimisväärset eelarvepoliitilist manööverdamisruumi vastutsüklilise majanduspoliitika jaoks. See reformiettepanek oleks lihtsalt rakendatav ja seda tuleks arvesse võtta üksnes miinimumnõudena, et muuta ELi eelarve-eeskirjad sobivamaks tsükliliste kõikumiste käsitlemiseks. Kuid isegi kui seda reformitakse, jääb struktuurne eelarvepuudujääk äärmiselt keeruliseks kontseptsiooniks ja selle arvutamist on kodanikele ja sidusrühmadele peaaegu võimatu selgitada. Tehniliste probleemide ja kontseptsiooni läbipaistmatuse tõttu tuleks kaaluda alternatiivseid võimalusi.

3.3.2.

Teine reformimise võimalus on üleüldse loobuda vaidlusaluse struktuurse eelarvepuudujäägi mõistest ja rakendada läbivaadatud eelarveraamistikus selle asemel avaliku sektori kulutuste tegemise eeskirja (26). Erinevalt tsükliliselt kohandatud puudujäägist on avaliku sektori kulutusi võimalik jälgida reaalajas ja need on otseselt valitsuse kontrolli all. Avaliku sektori investeeringuid tuleks soosida, eraldades jooksvad ja investeerimiseelarved, seades nominaalkulutuste kasvu piirangud ainult jooksvale eelarvele. Sel viisil saaks tasakaalus eelarve nõude lähenemisviisi kombineerida kulutuste tegemise eeskirjaga (27).

3.3.3.

Nominaalsete avaliku sektori kulutuste arvutamisel arvutatakse maha intressimaksed ja tsüklilised valitsemissektori kulud. Piirid saab kindlaks määrata reaalse potentsiaalse toodangu kasvumäära alusel keskpika perioodi jooksul, millele lisandub Euroopa Keskpanga (EKP) eesmärgiks seatud 2 %-line inflatsioonimäär. Kui tsüklilised tegurid põhjustavad maksutulu vähenemist (majanduslanguse ajal) või tõusu (hoogsa majanduskasvu ajal), edendab eeskiri stabiilsust, tagades, et valitsussektori kulutused suurenevad ainult ettenähtud piirides. Kehtestatud piirmäära ületavaid kulutusi tuleks lubada ainult siis, kui need on eelarveliselt neutraalsed, st kui mujal kärbitakse kulutusi sama summa võrra või kui maksutulu suureneb. Üldiste maksukärbete korral tuleb kulutuste kasvumäärades arvestada nende vahendite kaotusega. Kulutuste tegemise eeskirja kombineerimine tasakaalus eelarve nõudega avaliku sektori investeeringute puhul võiks olla tõhus vahend avaliku sektori kulutuste piiramiseks jätkusuutlikule tasemele, võimaldades samal ajal automaatsetel stabilisaatoritel mõjuda ja valitsustel võtta meetmeid kaalutlusõiguse alusel.

Paindlikud ja riigipõhised võla ümberkujundamise kavad

3.3.4.

Komitee toetab Euroopa Eelarvenõukogu ettepanekut (2020) (28) lisada lihtsustatud eelarveraamistikku riigipõhised elemendid. Komitee kiidab eelkõige heaks ettepaneku diferentseerida liikmesriikides eelarve kohandamist, säilitades samal ajal võla jätkusuutlikkuse. Valitsemissektori võla ja SKP suhtarvu vähendamise strateegiate riigipõhine eristamine peaks põhinema põhjalikul majandusanalüüsil, milles võetakse arvesse selliseid tegureid nagu võla esialgne tase ja selle koosseis, intresside ja kasvu erinevused, pidades silmas jätkusuutlikkust, inflatsiooniväljavaated, vananemise ja keskkonnaprobleemide prognoositavad kulud, töötuse ja vaesuse tasemed, sissetulekute ja rikkuse jaotus, sisemine ja väline tasakaalustamatus ning eelkõige see, kas eelarve kohandamine (nt nõutav esmane eelarveülejääk) on realistlik (29).

3.3.5.

Komitee tuletab meelde, et eelarve kontrollväärtused ei ole määratletud mitte ELi toimimise lepingu artiklis 126, vaid aluslepingu lisa protokollis nr 12. Seetõttu on neid väärtusi võimalik muuta nõukogu ühehäälse hääletuse tulemusel ilma aluslepingu muutmise ametliku menetluseta. Komitee julgustab ELi institutsioone kaaluma 60 %-lise võla ülemmäära tõstmist, võttes samal ajal arvesse praegust makromajanduslikku olukorda ja tagades riigi rahanduse jätkusuutlikkuse.

3.3.6.

Lõpuks tasub selles kontekstis lisada, et majanduslanguste ajal üksnes riiklikele automaatsetele stabilisaatoritele tuginemine ei ole täielikult kooskõlas vastutsüklilise poliitika ideega. Toodangu ja tööhõive langusest põhjustatud eelarvepuudujäägid ei kompenseeri täielikult tsüklilisi kahjusid ega ole piisavad tsüklilise languse täielikuks tasakaalustamiseks. Need on ainult passiivsed ja osalised vastutsüklilised meetmed ning neid tuleb täiendada aktiivsete kaalutlusõigusel põhinevate ajutiste meetmetega, mis aitaksid pöörata tsüklilised langused tõusudeks. Minevikus on mitmed liikmesriigid otsustanud jätkata valitsemissektori võla ja SKP suhtarvu vähendamist, millel on negatiivsed majanduslikud tagajärjed, samas kui eelarvestiimulid oleksid olnud asjakohasemad. Tulevases eelarveraamistikus ja eeldusel, et soodsad intressimäärad jätkuvad, tuleks lubada suuremat esmast eelarvepuudujääki, hoides samal ajal võla ja SKP suhtarvu konstantsena või seda vähendades ning tagades võla jätkusuutlikkuse. Seetõttu peavad erandliklauslid jääma ELi tulevase eelarveraamistiku nurgakiviks ja neid tuleks vastavalt kohandada.

Vabastusklausli kohaldamise lõpetamine

3.3.7.

Komitee tervitab eelarveraamistiku üldise vabastusklausli aktiveerimist ja hoiatab soovi eest taastada tavaolukord liiga kiirest, kuna sellel võib olla pärssiv mõju, mis sunnib liikmesriike vähendama kulutusi keskpika perioodi eelarve-eesmärkide saavutamiseks, nagu juhtus pärast 2010. aastat, mil see põhjustas W-kujulise majanduslanguse. See oleks vastuolus Euroopa Liidu taasterahastu eesmärgiga ja võib vallandada uue majanduslanguse.

3.3.8.

Komitee toetab Euroopa Komisjoni otsust jätkata üldise vabastusklausli kohaldamist 2022. aastal ja lõpetada klausli kohaldamine 2023. aastal tingimusel, et majandustegevuse tase jõuab kriisieelsele tasemele (30). Lisaks toetab komitee Euroopa Komisjoni kinnitust, et „pärast üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamist võetakse jätkuvalt arvesse iga riigi olukorda“ (31). Lõpetuseks peaks komisjon esitama suunised üleminekuperioodiks kuni uue eelarveraamistiku kehtestamiseni, mille jooksul ei tohiks algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kuid oleks võimalus kasutada erakorralise sündmuse klauslit riigipõhiselt. Komitee kutsub komisjoni üles jätkama kiiresti ELi majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamist, mis on praegu peatunud. Tavaolukorra taastamise asemel soovitab komitee vaadata majanduse juhtimise raamistiku läbi allpool kirjeldatud viisil (32).

3.4.   Euro rahvusvaheline roll

3.4.1.

Meie ühisrahal eurol on tugev rahvusvaheline maine ning seda tunnustatakse ülemaailmselt olulise reserv- ja kauplemisvaluutana. Euro kui stabiilse ja usaldusväärse valuuta maine sõltub selgetest, arusaadavatest ja jõustatavatest eelarve-eeskirjadest, mis tugevdavad avaliku sektori investeeringuid, et võimaldada kapitali kaasajastamist ja luua majanduslanguste ajal rohkem tsüklilist tegutsemisruumi, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse. Komitee on seetõttu veendunud, et eelarve-eeskirjade läbivaatamine ei tohi mingil moel kahjustada euro kui liidu peamise ankurvaluuta stabiilsust. Eelarve-eeskirjade läbivaatamise arutelul tuleks erilist rõhku panna sellele, kuidas finantsturg tajub euro kui ülemaailmselt olulise valuuta pikaajalisi väljavaateid. Üldiselt sõltub euro maine majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest stabiilsusest.

3.5.   Parlamentide ja kodanikuühiskonna rolli tugevdamine ELi majanduse juhtimises

3.5.1.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et eelarvepoliitika on parlamentaarse poliitika klassikaline valdkond ja selle otsused mõjutavad riigi kulude ja tulude kogu struktuuri. Seetõttu tuleb nii riikide parlamentidele kui ka Euroopa Parlamendile anda tulevases ELi majanduse juhtimise raamistikus oluline roll. Euroopa Parlamendi rolli Euroopa poolaastas tuleks tugevdada institutsioonidevahelise kokkuleppe kaudu. Samal ajal tuleb järgida aluslepingutes sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet ja pädevuste jaotuse nõuet. Riikide parlamendid peavad panema valitsused vastutama nende teostatava eelarvepoliitika eest. Seepärast tuleb nad tõhusalt kaasata Euroopa poolaastasse ja riiklike taastekavade rakendamisse.

3.5.2.

Samuti tuleb suuremal määral kaasata Euroopa poolaastasse kodanikuühiskonda, seda nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Sel viisil on võimalik luua tasakaalustatud majanduspoliitika, kus kõik huvid on üksteisega kooskõlas. See kehtib eriti taaste- ja vastupidavusrahastu juhtimise kohta, kus kodanikuühiskonna kaasatus ei ole olnud rahuldav (33). Partnerluspõhimõtet, mis on olnud pikaajaline traditsioon Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimises, tuleks kasutada kodanikuühiskonna tõhusa kaasamise mehhanismi eeskujuna.

3.5.3.

Märkimisväärse kõrvalekaldumise korral majanduspoliitika eesmärke kajastavatest näitajatest peaksid järgnema ELi institutsioonide ja liikmesriikide läbirääkimised. Mõlemad pooled peaksid lahendused välja töötama koos ja võrdsete partneritena. Selle asemel et ähvardada asjaomaseid liikmesriike finantssanktsioonidega, oleks probleemi võimalik leevendada positiivsete stiimulite kasutuselevõtuga. Kaasava ja kestliku majanduskasvu edendamine peab olema soovitustes põhikriteerium (34).

3.5.4.

Komitee suhtub kriitiliselt ka nn makromajanduslikesse tingimustesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes kohaldatavas ühissätete määruses, taaste- ja vastupidavusrahastut käsitlevas määruses ning valitsustevahelises Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingus, mis lühidalt öeldes võimaldavad lõpetada ELi vahendite väljamaksmise, kui liikmesriigid rikuvad ELi eelarve-eeskirju või aitavad kaasa makromajanduslikule tasakaalustamatusele. Pärast vabastusklausli kohaldamise lõpetamist võivad need makromajanduslikud tingimused anda tõuke majanduslanguseks, mis paneb liikmesriike kulutusi kärpima, et saavutada eelarve-eesmärgid. See oleks vastuolus territoriaalse ühtekuuluvuse poliitilise eesmärgiga ja Euroopa Liidu taasterahastu laiemate eesmärkidega.

3.5.5.

Kestliku taastumise seisukohast on rahapoliitika jätkuvalt ülioluline. Euroopa Parlament võiks kasutada oma iga-aastaseid EKPd käsitlevaid resolutsioone ja kord kvartalis rahandusalasete dialoogide raames EKPga toimuvaid kuulamisi, et hääletada teiseste eesmärkide üle ja töötada välja demokraatlikum protsess koos makromajandus- ja tööstuspoliitika suunistega. See võimaldaks kaasata rohkem sotsiaalpartnereid ja kodanikke ning ka riikide parlamente. Sel viisil uueneks EKP legitiimsus, et saavutada laiendatud eesmärke. EKP saaks demokraatlike institutsioonide juhtimisel töötada tõhusalt, kasutades kõiki oma töövahendeid, et töötada välja selge ja poliitiliselt määratletud poliitiliste eesmärkide kogum. EKP on avalik-õiguslik asutus ja saab aidata liikmesriikidel intressimäärade tõusu ajal end rahastada, pidades silmas kas hinnastabiilsust või tööhõivet, tegeledes intressimäärade ja hinnavahedega ning kasutades rahapoliitika sihipäraseid vahendeid.

---

(1)  EMSK resolutsioon „Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse – mis toimib ja mis mitte?“ (2021) (ELT C 155, 30.4.2021, lk 1).

(2)  Euroopa Eelarvenõukogu (2019): „Assessment of EU fiscal rules with a focus on the six and two-pack legislation“.

(3)  Euroopa Komisjon, „Euroopa majandusprognoos, kevad 2021“.

(4)  Euroopa Eelarvenõukogu (2020): 2020. aasta aruanne.

(5)  Finance Watch (2021), „Fiscal Mythology Unmasked. Debunking eight tales about European public debt and fiscal rules“.

(6)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 32; ELT C 123, 9.4.2021, lk 12 ja ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(7)  Komisjoni talituste töödokument (2020), „Identifying Europe’s recovery needs“, SWD(2020) 98 final.

(8)  IMFi eelarvejärelevalve aruanded, aprill 2021.

(9)  Võla jätkusuutlikkuse analüüs, Euroopa Komisjon, veebruar 2021.

(10)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(11)  ELT C 123, 9.4.2021, lk 12.

(12)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(13)  Crespy, Amandine ja Vanheuverzwijn, Pierre (2019), „What Brussels means by structural reforms: empty signifier or constructive ambiguity?“, Comparative European Politics, 17. kd, väljaanne nr 1, lk 92–111; Hacker, Björn (2019): „A European Social Semester? The European Pillar of Social Rights in Practice“. Brüssel, ETUI.

(14)  Vt ka Euroopa Eelarvenõukogu (2019).

(15)  Euroopa Komisjon (2016), „Report on Public Finances in EMU 2016“, institutsiooni töödokument nr 045; J-M Fournier (2016), „The positive effect of public investment on potential growth“, OECD majandusosakonna töödokument nr 1347.

(16)  IMFi eelarvejärelevalve (2020), „Policies for the Recovery“.

(17)  H. Bardt, S. Dullien, M. Hüther ja K. Rietzler (2020), „For a sound fiscal policy. Enabling public investments“, IW poliitikadokument nr 6/2020, Institut der deutschen Wirtschaft (IW), Köln.

(18)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(19)  A. Truger (2020), „Reforming EU Fiscal Rules: More Leeway, Investment Orientation and Democratic Coordination“, Intereconomics, 55(5).

(20)  Vt ka P. Bom ja J. Ligthart (2014), „What have we learned from three decades of research on the productivity of public capital?“, Journal of Economic Surveys, 28(5), 889–916.

(21)  J. Valero (2019), „New investment clause fails to win EU member state support“, Euractiv. Vt Euroopa Komisjon (2015), „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“, COM(2015) 012 final.

(22)  Euroopa Komisjon (2015).

(23)  Euroopa Komisjon (2021), „Guidance to Member States. Recovery and resilience plans“, SWD(2021) 12 final, osa 2/2.

(24)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 103.

(25)  A. Truger (2015), „Austerity, cyclical adjustment and the remaining leeway for expansionary fiscal policies within the current EU fiscal framework“, Journal for a Progressive Economy, 6, lk 32–37.

(26)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(27)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(28)  Euroopa Eelarvenõukogu (2020).

(29)  Euroopa Eelarvenõukogu (2020).

(30)  Euroopa Komisjon (2021): „Majanduspoliitika koordineerimine 2021. aastal: ületada COVID-19, toetada taastumist ja ajakohastada majandust“, COM(2021) 500 final.

(31)  Euroopa Komisjon (2021): „Üks aasta pärast COVID-19 puhangu algust: eelarvepoliitika meetmed“, COM(2021) 105 final.

(32)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

(33)  EMSK resolutsioon „Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse – mis toimib ja mis mitte?“ (2021) (ELT C 155, 30.4.2021, lk 1).

(34)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 227.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa klaasitööstus ristteel: tööstuse keskkonnahoidlikumaks ja energiatõhusamaks muutmine, suurendades konkurentsivõimet ja säilitades kvaliteetsed töökohad“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/04)

Raportöör:	Aurel Laurențiu PLOSCEANU
Kaasraportöör:	Gerald KREUZER

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	Omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine sektsioonis	29.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus:	21.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	142/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa klaasitööstus on uuendusmeelne ja väga strateegiline sektor, millest EL saab palju kasu. Klaastooted on hädavajalikud üleminekul kliimaneutraalsele ringmajandusele: hoonete renoveerimiseks, taastuvenergia suuremaks tootmiseks, transpordivahendite CO2 heite vähendamiseks ja jätkusuutlike pakendite valmistamiseks. Klaas aitab samuti kaasa Euroopa digiüleminekule. Lühidalt öeldes on klaas tulevik.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee palub ELi poliitikakujundajatel pöörata klaasisektorile ja kõigile selle allsektoritele keskset tähelepanu praegustes poliitilistes prioriteetides, näiteks paketis „Eesmärk 55“, ringmajanduse paketis, digitaalarengu tegevuskavas, strateegiliste väärtusahelate tegevuskavas ning ELi rahvusvahelise kaubanduse poliitikas ja asjaomastes vahendites.

1.3.

Euroopa renoveerimislaine võib olla klaasisektorile tohutuks ärivõimaluste allikaks, mis toob kaasa investeeringuid, aidates samal ajal märkimisväärselt kaasa hoonete CO2 heite vähendamisele. Kutsume ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajaid üles toetama vähemalt praeguseid kavandatud eesmärke ja neid võimaluse korral tugevdama.

1.4.

Energiasüsteemi ümberkujundamine sektoris on vajalik, et muuta oma olemuselt energiamahukas klaasitootmise protsess CO2-neutraalseks. Selline energiasüsteemi ümberkujundamine toob kaasa suuremad äritegevusega seotud kulud kõrgemate tegevuskulude ja kapitalinõuete tõttu.

1.5.

Komitee soovitab tungivalt, et ELi poliitika toetaks klaasitööstust, et võimaldada nimetatud ümberkujundamist, tagades rahalise toetuse nii investeeringu- kui ka tegevuskulude, taastuvenergia suutlikkuse suurendamise ja taskukohase energiavarustuse jaoks ning tagades, et see tööstussektor ei puutuks kokku ebaausa konkurentsiga väljastpoolt ELi turgu.

1.6.

Komitee toetab kõiki ELi poliitikavaldkondi ja riiklikke majanduse elavdamise kavasid, mis aitavad kaasa transpordirevolutsiooni saavutamisele arukate ja kliimaneutraalsete sõidukitega ning ühistranspordisüsteemide ulatusliku laienemisega. Kõrgtehnoloogilisel klaasil on täita oluline roll.

1.7.

Komitee soovitab ELil tungivalt klassifitseerida klaas püsivaks materjaliks tänu selle omadustele – inertsus, korduskasutatavus ja piiramatu ringlussevõetavus..

1.8.

Komitee nõuab üleminekut mittelineaarsetelt materjalidelt täielikult ringluses olevale, korduskasutatavale ja ringlussevõetavale klaasile, et vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist, esmaste toorainete kaevandamisest ja ressursside vähenemisest. Komitee soovitab ELil tunnustada klaasi eeliseid kestlike pakendamissüsteemide edendamisel.

1.9.

Komitee soovitab tungivalt ringmajanduse põhimõtete laialdasemat rakendamist koos avaliku ja erasektori rahalise toetusega ning selliste partnerlustega nagu algatus „Close the Glass Loop“ (Suletud ahelas klaasiringluse heaks), et edendada klaasi ringlussevõtu rakendamist. See võimaldab Euroopal vältida klaasijäätmeid, vähendada energiatarbimist ja CO2 heidet ning luua uusi töökohti klaasi ringlussevõtu sektoris.

1.10.

Komitee kutsub ELi üles arusaamisele, et klaas on hädavajalik taastuvenergia tootmise jaoks. Klaas on mitte ainult päikesepaneelide, vaid ka tuuleturbiinide oluline komponent ning seda saab kasutada ka muul viisil taastuvenergia tootmiseks. Komitee kutsub komisjoni ja parlamenti üles välja töötama uut ELi poliitikat seoses kliimaeesmärkide ja strateegiliste väärtusahelatega, et uuesti alustada fotoelektriliste elementide tootmist Euroopas ning kaitsta muude strateegiliste klaastoodete tootmist ja nende väärtusahelaid (nt tuuleklaasid transpordivahendite tootjate jaoks).

1.11.

Komitee palub toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, et tagada, et sektorisse tuleksid uued ja noored töötajad, kes asendavad vananevat tööjõudu vajalike teadmiste ja suutlikkusega, ning tagada praeguste töötajate kursisolek innovatsiooni ja üleminekut puudutavate muudatustega tööstussektoris.

1.12.

Komitee kutsub ELi üles kaitsma meie klaasitööstust kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest. Kliimaeesmärkide ja CO2-ga seotudkulude suurendamine nõuab pigem kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kaitse tugevdamist kui nõrgendamist. Klaastoodete konkurentsivõimet eksporditurgudel ja ELis endas saab osaliselt tagada tõhusate kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevate meetmete abil heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kaudu. Seda süsteemi tuleb säilitada, et toetada tööstussektorit üleminekul ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) ja taksonoomiapaketi kasutuselevõttu tuleb hoolikalt kaaluda. Komitee soovib, et CBAM sisaldaks ekspordilahendust ja et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastaseid meetmeid tugevdataks, täiendades CBAMi täielikult võrdlusalustel põhineva tasuta eraldamisega vähemalt 2030. aastani kooskõlas WTO eeskirjadega.

1.13.

Rohe- ja digipööre Euroopas ning eelkõige klaasitööstuses peab olema õiglane üleminek. Sellele üleminekule maksimaalse toetuse tagamiseks kutsub komitee üles kaasama ka töötajaid. Seetõttu tuleb ELi õigusaktidega toetada sotsiaaldialoogi kõigil tasanditel.

1.14.

Klaasitööstuses toimuvate arengute jälgimiseks CO2 heite vähendamise, tootmise ja muude asjakohaste muutujate asjus peab komitee tänuväärseks sihipärasemat toetust ja analüüsi kogu sektori ja selle allsektorite ning iga liikmesriigi jaoks.

2.   Klaasisektori üldkirjeldus

2.1.   Tootmine

Euroopa Klaasiühenduse andmete kohaselt ulatus klaasitootmine ELis 2020. aastal 36,8 miljoni tonnini. EL on üks suurimaid klaasitootjaid maailmas. Klaasitootmine hõlmab viit allsektorit:

a)	60,4 % – taaraklaas

b)	29,2 % – lehtklaas

c)	3,2 % – tarbeklaas

d)	5,3 % – klaaskiud (tugevdus ja isolatsioon)

e)	2,1 % – eriklaas

2.2.

Tööhõive

2018. aastal töötas EL 27-s klaasisektoris ligikaudu 290 000 töötajat (1). See näitaja hõlmab klaasitootmist, klaasi ringlussevõttu ja töötlemist, kuna mõnes sektoris, näiteks just lehtklaasi puhul, on keerukad väärtusahelad. Klaasitöötlemissektorisse kuulub ka märkimisväärne arv VKEsid.

2.3.   Töötervishoid ja tööohutus

2.3.1.

Euroopa klaasitööstus pakub kvaliteetseid töökohti väga mitmesugustele profiilidele alates lihttöödest kuni kõrgetasemeliste inseneriametiteni.

2.3.2.

Klaasitööstuses lihttöölisena töötamine võib olla füüsiliselt raske ja mõnikord ikka veel ohtlik. Töötervishoiu- ja tööohutusmeetmed vajavad investeeringuid ja neil on sageli positiivne mõju tootlikkusele. Kutsehaiguste ennetamise meetmeid täiustatakse pidevalt, nagu ka silikoosi ennetamisel, Euroopa ränidioksiidi võrgustiku (NEPSI) sotsiaaldialoogi raames respiratoorse kristallilise ränidioksiidi teemal. Tööohutuse ja ohtude ennetamise kultuur on sektori töökohtade kvaliteedile kaasa aidanud.

2.4.   Vanus, haridus ja koolitus

Vastupidiselt Kesk- ja Ida-Euroopale koosneb Lääne-Euroopa riikide töötajaskond enamasti vanematest, väga suurte kogemustega inimestest (vanemad kui 50-aastased). Üha raskem on ligi meelitada uusi ja nooremaid töötajaid. Vanemate ja kogenud töötajate asendamiseks on vaja koolitada uusi töötajaid ja praegustele töötajatele tuleb tagada kursisolek innovatsiooni ja muudatustega tööstussektoris.

2.5.   Klaasitööstus on väga innovatiivne sektor

2.5.1.

Tervise- ja heaolualased suundumused avavad uusi võimalusi ja turge kestlikele, tervislikele, korduskasutatavatele ja piiramatult ringlussevõetavatele suletud ahelaga klaaspakenditele. Klaasisektoris tegeletakse disainiuuenduste ja murrangulisemate meetoditega tootmisprotsessi CO2 heite vähendamiseks, valmistades ette klaasitootmise märkimisväärset ümberkujundamist.

2.5.2.

Ehitussektoris ja autotööstuses kasutatav klaas muutub keerukamaks, sellesse on integreeritud kile, gaas, kattematerjal, kaamerad, radarid ja muud materjalid ohutuse, isolatsiooniomaduste ja andmeedastuse parandamiseks. Fotoelektrilisi elemente saab tõhususe säilitamiseks ja taastuvenergia tootmiseks integreerida fassaadiklaasi ja sõidukite panoraamkatuseluukidesse.

2.5.3.

Kõrgtehnoloogilisi klaastooteid kasutatakse samuti lennunduses ja kaitsesektoris. Klaastooteid ja komposiitmaterjale kasutatakse samuti kosmoseaparaatides ja satelliitides kattematerjalidena, elektroonika, andurite, kuvarite jaoks jne. Seetõttu ei ole klaasitööstus mitte ainult kõrgtehnoloogiline ja innovatiivne, vaid ka väga strateegiline sektor.

2.6.   COVID-19 mõju

Peamiste sektorite turud on pandeemia algusest alates olnud surve all, mille tagajärjeks on toodangu vähenemine ja aeglane taastumine mõnes olulises klaasisektoris (lehtklaas, tarbeklaas, klaaskiud). 2020. aastal vähenes klaasisektori majandustegevus olenevalt allsektorist 1–14 %. Lehtklaasi sektoris, mis peamiselt teenindab ehitus- ja autotööstust, vähenes ELi turg 2020. aastal enam kui 10 % võrra. Kuigi ehitussektoris on rakendatus olnud oodatust stabiilsem, on autotööstuse klaasiturg siiani väga madalseisus.

3.   Klaasi panus ELi kliimaneutraalsusse, ringmajandusse, heaolusse ja digitaalarengu tegevuskavasse

3.1.   Kliimaneutraalsus

3.1.1.   Euroopa renoveerimislaine

3.1.1.1.

Klaastooted omavad suurt tähtsust Euroopa renoveerimislaines, mille eesmärk on märkimisväärselt vähendada hoonete energiatarbimist ja CO2 heidet. Hoonete soojustamisel tuleb akendes kasutada kõrgeimatele energiatõhususstandarditele vastavat klaasi. Sellega kaasneks tohutu CO2 heite vähenemine, kuna suure energiatõhususega klaas võib 2050. aastaks vähendada 37,4 % hoonete CO2 heitest (2). Klaasvill, vahtklaas ja muud isoleerivad klaaskiust derivaadid on samuti suure tähtsusega hoonete optimaalse isolatsiooni saavutamisel.

3.1.1.2.

Euroopa renoveerimislaine võib olla tohutuks ärivõimaluste allikaks. Akende vahetamise tempo kahekordistamine võib kaasa tuua lehtklaasi turu kasvu enam kui 60 % võrra ja seega hoogustada investeeringuid.

3.1.2.   Taastuvenergia tootmine

3.1.2.1.

Klaas on taastuvenergia tootmise jaoks hädavajalik. Klaas on päikesepaneelide põhikomponent. Tuuleturbiinides kasutatakse klaaskiudu, et muuta need kergekaalulisteks, kuid vastupidavateks. Taastuvenergiat on võimalik toota ka spetsiaalse peegelklaasi abil, mis fokusseerib valguse generaatoriga ühendatud kesksele elemendile.

3.1.2.2.

Euroopa päikesepaneelide tootmise kiire tõus ja langus Hiina ettevõtete ebaausa konkurentsi tõttu võib olla näide selle kohta, kuidas rahvusvahelises konkurentsikeskkonnas uusi taastuvenergia võimalusi ei tohiks hallata. Kliimaeesmärke ja strateegilisi väärtusahelaid käsitlevate uute ELI poliitikavaldkondade eesmärk peaks olema fotoelektriliste elementide tootmise uuendamine Euroopas.

3.1.3.   Transport

3.1.3.1.

Klaasisektor on veeremitootjate jaoks suur tarnija. COVID-19 kriisi tõttu on mõned ühistranspordiettevõtted peatanud või tühistanud mitmeid suuri tellimusi, kusjuures mitmed tootmiskohad võidakse sulgeda, mis võib kaasa tuua impordi suurenemise. Õigeaegselt rakendatavad riiklikud majanduse taastamise kavad võivad tagada tõhusa toetuse Euroopa tootmissektorile.

3.1.3.2.

Kuigi autotööstus oli juba enne COVID-19 kriisis, tekib tõenäoliselt nõudlus täiustatud kergekaaluliste ja suure isolatsiooniga klaaside järele. Isejuhtivad autod suurendavad nõudlust keerukamate spetsiaalsete klaastoodete järele, mida on võimalik kasutada näidikute, juhtpaneelide ja liitreaalsusseadmete jms jaoks.

3.1.4.   Jätkusuutlik pakendamine

Klaasi abil tagatakse Euroopa toidu-, joogi-, kosmeetika- ja farmaatsiasektorile (nt COVID-19 vaktsiinid) tervislikud ja jätkusuutlikud püsipakendid. Klaasisektor juhib ulatuslikku innovatsiooni ökodisaini, CO2 heite vähendamise ja energiatõhususe protsessides selleks, et ümber kujundada klaasitootmisviise. Igal aastal investeeritakse vähemalt 10 % tootmiskuludest CO2 heite vähendamisse, energiatõhususse ja tootmiskohtade uuendamisse. Hiljutine taaraklaasi sulatusahju projekt „Furnace for the Future“, (3) milles taotletakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi toetust, vähendab heitkoguseid 60 % võrra. See on üks paljudest algatustest, mis toetab tööstussektori eesmärki toota kliimaneutraalseid klaaspakendeid, mis kujundavad sektori ümber ja pakuvad suuri võimalusi vähese CO2 heitega klaaspakendite suuremaks kasutuseks.

3.2.   Ringmajandus: klaas kui täiuslik ringlustoode

3.2.1.

Klaas on püsiv ja inertne materjal, mis on korduskasutatav ja piiramatult ringlussevõetav ilma oma omadusi kaotamata.

3.2.2.

Klaas on keskkonnasõbralik alternatiiv paljudele plasti rakendusaladele, mis on tõhusa ringlussevõtu valdkonnas esikohal ning mis on 100 % korduskasutatav, tagades tervikliku ringsüsteemi. See on ainus pakend, mis ei vaja plastkihti ega -voodrit ning säilitab toiduga kokkupuutuva pakendina kasutamisel alati tervislikkuse ja ohutuse, olenemata sellest, mitu korda seda ringlusse võetakse, mistõttu on see ainus pakend, mis seda võimaldab. Klaas on üks enim ringlussevõetud pakkematerjale, 76 % kogu tänapäeval turule lastavast klaasist kogutakse ringlussevõtu jaoks kokku. Ringlussevõetud klaasi kasutamine vähendab nii energiakulu kui ka CO2 heidet. Jätkuvalt tuleks toetada kogu ELi hõlmavaid stiimuleid, et julgustada sidusrühmi kogu väärtusahelas, sealhulgas tarbijaid, tegelema rohkem ja paremini ringlussevõtuga.

3.2.3.

Ehitusklaasi sektoris moodustab ringlussevõetud klaas tänapäeval 26 % tooraine sisendist (4). Vanade akende või fassaadiklaaside kogumise, sorteerimise ja puhastamise täiustamise teel on võimalik ringlussevõttu suurendada.

3.2.4.

Esimese põlvkonna fotoelektriliste elementide kasutusaja lõppemine võib luua uue võimaluse päikeseenergiaga seotud tööstuspoliitika uuendamiseks ja väärismaterjalide säilitamiseks Euroopas tõhustatud ringlussevõtu kaudu. Seda tuleks toetada selge ELi visiooni ja poliitika abil.

3.3.   Heaolu

3.3.1.

Klaas ümbritseb meid kõikjal. Nüüdisaegne elu poleks võimalik ilma klaasita. Klaasisektor on ühtlasi üks vanimaid tööstusharusid ning sellel on Euroopas sügavalt kinnistunud ajaloolised juured dekoratiivklaasi, kunsti ja kultuuri valdkonnas. Need pikad traditsioonid on kujundanud Euroopa oskusteavet, tavasid ja klaasitootmist.

3.3.2.

Tänapäeval teeb klaas võimalikuks meditsiinitehnoloogia, biotehnoloogia ja bioteaduste inseneeria. Klaas kaitseb meid samuti röntgenkiirguse (radioloogia) ja gammakiirguse (tuumaenergia) eest. Sisekujunduses kasutatav klaas ja klaasmööbel, näiteks peeglid, vaheseinad, balustraadid, lauad, riiulid ja klaasist valgustid, parandavad meie elu- ja kontoriruumide kvaliteeti.

3.3.3.

Klaas tagab meie toidu ja jookide kvaliteedi ja säilivusaja. Klaasist lauanõud võimaldavad kõrgetasemelist ja kultuurset toidukultuuri. Klaasakende kaudu pääseb loomulik valgus meie kodudesse ja kontoritesse. Klaasi kasutatakse kodu- ja kontoriseadmetes ning -elektroonikas, näiteks ahjuustes, pliidiplaatides, televiisori- ja arvutiekraanides ning nutitelefonides.

3.4.   Digitaalne Euroopa

Euroopa tootmisrajatised juba toodavad kõige õhemat klaasi, mida kasutatakse kuvarite, nutitelefonide, tahvelarvutite ja muude (puutetundlike) ekraanide jaoks. Klaaskiudoptilised juhtmed ja kaablid tagavad nii suuremahulise ja ühtlase mandritevahelise andmeedastuse kui ka mikroühendused elektroonikaseadmetes ja kiipides.

4.   Klaas kui energiamahukas sektor

4.1.

Igal aastal ehitatakse üha rohkem uusi ahjusid ümber või kohandatakse neid uuenduslike vähese CO2 heitega tehnoloogiatega, mis on palju energiatõhusamad. Tööstussektor vähendab jätkuvalt energiatarbimist, kasutades heitsoojuse taaskasutamise tehnoloogiaid, orgaanilist Rankine’i ringprotsessi tehnoloogiat, klaasimurru kasutamist ja muid sümbiootilisi tehnoloogiaid. Klaasitehastes kasutusele võetud uued energiajuhtimissüsteemid ja -tehnoloogiad aitavad suurendada energiatõhusust.

4.2.

Energiatarbimise vähenemine klaasisektoris on olnud ligi 100 aastat järsus langustrendis ja on nüüd saavutamas oma termodünaamilist piiri.

4.3.

Kuna klaasisektori CO2 heide on otseselt seotud kasutatava energiaga, võib energiatõhususe paranemise kohta kinnitust saada CO2 heite vähenemise kaudu. Selline energiatõhususe paranemine on tegelikult kaasa toonud CO2 heite järsu vähenemise. Näiteks Prantsusmaa klaasitööstus, mis on üsna mitmekesine ja keerukas, vähendas 1960.–2010. aastal oma CO2 heidet 70 % võrra.

4.4.

Võrreldes teiste energiamahukate sektoritega tuleb klaasitööstuse edusammude jälgimiseks välja töötada sihipärasem toetus kogu sektorile ja selle allsektoritele ning kõikidele liikmesriikidele.

4.5.   Võimalused kliima- ja CO2-neutraalsuse saavutamiseks

4.5.1.

Klaasisektor on peaaegu saavutanud oma termodünaamilise piiri, mis tähendab, et CO2 heite märkimisväärne vähendamine ei ole praeguste tehnoloogiate ja maagaasi põletamise korral enam võimalik. Vaja on energiasüsteemi ümberkujundamist ja veelgi suuremat ringlust klaasitootmises valdkondades, kus on olemas suutlikkus.

4.5.2.   Taastuvenergia

Elektrifitseerimine on veel üks paljutõotav võimalus klaasitootmise CO2 heite vähendamiseks. Praegu on väljatöötamisel näidisprojekt „Furnace for the Future“. See oleks esimene suuremõõtmeline elektriline hübriidahi taaraklaasi jaoks maailmas. Taara- ja tarbeklaasi allsektorites juba kasutatakse väikeseid elektriahje. Nagu ka vesiniku puhul, tuleb arendada taastuvenergia suutlikkust.

4.5.3.   Saastevaba vesinik

Vesinik on maagaasile väga paljutõotav alternatiiv. Klaasisektoris juba tuntakse huvi vesinikuahjude kasutuse vastu. Kulub veel siiski mitu aastat, enne kui esimene vesinikuga töötav ahi konkurentsivõimelises keskkonnas kasutusele võetakse ning enne kui saavutatakse piisav vesiniku tootmis- ja transpordivõimsus.

4.5.4.   Ringlus

Klaasi sulatamise korral maagaasiahjudes eraldub kuni 80 % CO2-st maagaasi põletamisel ja 20 % CO2-st esmasest toorainest. Esmase tooraine asendamisel ringlussevõetud klaasiga (klaasimurd) kaob esmaste materjalide ekstraheerimise vajadus, see vähendab jäätmeid ja CO2 heidet ning säästab energiat. On võimalik rakendada klaasi suletud ahelas ringlussevõtmist (5) ja seda pärast tarbimist rohkem ringlusse võtta. Nii ehitus- kui ka autoklaasi allsektorites katsetatakse klaasi kogumise täiustamiseks mitmeid algatusi ja mudeleid. Tuleks ette näha klaasdetailide ja aknaklaasi eemaldamine hoonetest enne lammutamist ning seada materjalipõhine kogumiseesmärk, et täiendada ehitus- ja lammutusjäätmete üldist eesmärki, mis ei ole tõhus selliste kergete materjalide puhul nagu klaas. Kõrge kvaliteedi tagamiseks on vaja liigiti kogumise süsteeme, et klaastoodetes oleks võimalik kasutada suurel hulgal ringlussevõetud materjali.

4.5.5.   Takistused ja probleemid

Energiasüsteemi ümberkujundamine toob kaasa suuremad tegevuskulud ja kapitalinõuded (investeeringukulud). ELi poliitika peab asjaomase ümberkujundamise võimaldamiseks toetama tööstussektorisse tehtavaid investeeringuid ja tagama, et tööstussektorit ei pärsiks konkurents väljastpoolt ELi turgu. Samuti tuleb meetmeid rakendada kohe, sest ahjude kasutusaeg on umbes 10–15 aastat (taaraklaas) või 15–20 aastat (lehtklaas). Seetõttu on meil jäänud kuni otsustava 2050. aastani vaid kaks ahjude põlvkonda.

5.   Klaasitööstus ELi poliitikas

5.1.

Keskkonnahoidlik majanduse taastamine: Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa renoveerimislaine, taastuvenergia ulatuslikuma rakendamise poole püüdlemine, säästev transpordipoliitika ja ringmajanduse alased algatused peaksid olema tõhusad stiimulid vähese CO2 heitega klaastoodete saavutamisel.

5.2.

Uued energiaallikad: taastuvenergia tootmise suutlikkuse toetamine ja loomine taastuvenergia ja saastevaba vesiniku jaoks ning biogaasi kättesaadavuse tagamine. Energiaallikate jaotuses tuule- ja päikeseenergia toetamine.

5.3.

Teadus- ja arendustegevus: avaliku toetuse ja rahaliste vahendite tagamine teadus- ja arendustegevusele ning näidisprojektidele, (6) näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond tootmises CO2 heite vähendamiseks ja energiatõhusate ahjude edasiarendamiseks. See fond on oma esimeses (taotlus)voorus saanud väga palju taotlusi ning see peaks nii olema ka järgnevate projektikonkursside puhul.

5.4.

Turuleviimine: vähese CO2 heite saavutamisele suunatud tootmisinvesteeringute (investeeringu)tasuvuse tagamise jaoks on vaja mehhanisme, mis toetavad vähese CO2 heitega klaastoodete turuleviimist. Plastide asendamise toetamine kestlike klaasilahendustega jaemüügisektoris, kodukeskkonnas, majutussektoris, kaasavõetava toidu ning käigu pealt tarbitavate toidu ja jookide jaoks, et aidata kaasa üleminekul lineaarselt majandussüsteemilt ringmajanduse süsteemile.

5.5.

Euroopa renoveerimislaine: tuleb toetada renoveerimislaine meetmeid, mis võivad soodustada CO2 heidet vältivate toodete kasutuselevõttu, et suurendada energiatõhusust ja taastuvenergiat nii hoonetes kui ka transpordis. Energiatõhususe eesmärgi suurendamine ja selle muutmine ELi tasandil siduvaks, et edendada avalike hoonete renoveerimist ja suurendada energiasäästuga seotud kohustustele pühendumist. Hoonete renoveerimiseks pakutava rahastuse suurendamise toetamine mitme vahendi, sealhulgas uue kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu.

5.6.

Säästev transport: transpordirevolutsiooni toetamine arukate ja kliimaneutraalsete autode valdkonnas ning ühistranspordisüsteemide laiendamine. Kõrgtehnoloogilisel klaasil on selles täita oluline roll.

5.7.

Jätkusuutlik pakendamine: ülemineku toetamine mittelineaarsetelt materjalidelt täielikult ringluses olevale, korduskasutatavale ja ringlussevõetavale klaasile, et vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist, esmaste toorainete kaevandamisest ja ressursside vähenemisest.

5.8.

Ringlus: liigiti kogumise ja ringlussevõtu taristute ning suutlikkuse suurendamise ja tehnoloogia toetamine, et maksimeerida suletud ahelas ringlussevõtmisel tarbimisjärgse klaasi kogust ja kvaliteeti uutes klaastoodetes uuesti kasutamise jaoks. Avaliku ja erasektori väärtusahelate alaste partnerlussuhete edendamine koostöö saavutamiseks, näiteks taaraklaasi platvorm „Close the Glass Loop“ (7).

5.8.1.

Eelkõige tuleb teha jõupingutusi ehitussektoris, sh lammutusjäätmete valdkonnas, et kasutada ära ehitusklaasi jäätmete potentsiaali.

5.8.2.

On tõestatud, et klaaspakendite kõrge korduskasutamise määr ja klaasist pakkematerjalide kõrge ringlussevõtu määr aitavad vähendada klaaspakendisüsteemide keskkonnamõju ja suurendada ressursitõhusust. Selleks et saavutada kõrge korduskasutamise ja ringlussevõtu määr, on lisaks klaasist ühekorrapakendite jaoks laiendatud tootjavastutuse süsteemidele võtnud tööstus kasutusele korduskasutatavate pakendite vabatahtlikud tagatisrahasüsteemid ning mõned Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigid on kehtestanud ühekordsete joogipakendite kohustuslikud tagatisrahasüsteemid. Kuigi kohustuslike tagatisrahasüsteemide kasutamist peetakse tõhusaks vahendiks, millega vältida prügistamist ja saavutada ringlussevõtu kõrge määr, leiab komitee, et klaasist ühekorrapakendite tagatisrahasüsteemid muude klaaspakendite (mitte ainult joogipakendite) jaoks ei ole kooskõlas hästi toimivate laiendatud tootjavastutuse süsteemidega, mis on osutunud sobivaks kogumise ja ringlussevõtu vahendiks ning millega on saavutatud väga kõrge ringlussevõtu määr.

5.8.3.

Ühekordselt kasutatava taaraklaasi puhul selliste laiendatud tootjavastutuse süsteemide toetamine, mis võimaldavad klaasi hulgikogumist. Need on palju tõhusamad kui ühekorrapakendite jaoks mõeldud tagatisrahasüsteemid, seda nii keskkonnaalaselt kui ka majanduslikult.

5.9.

Digiüleminek: selliste tööstussektorite ja töötajate toetamine, kes aitavad kaasa Euroopa digipöördele (kiudoptika, puuteekraanid, kuvarid, andurid) tõhusa ELi tööstuspoliitika ja ökosüsteemide arendamise kaudu, võttes arvesse kõiki ülaltoodud probleeme ja kajastades klaasitööstuse eri allsektorite erisusi.

5.10.   Konkurentsivõime tagamine Euroopa turul

5.10.1.

Klaasisektori energiasüsteemi ümberkujundamine on ajamahukas ja ümberkujundamise ajal tekitavad väga kõrged ja aina suurenevad energiakulud klaasisektoris äärmiselt problemaatilise olukorra, kus energiakulud moodustavad olenevalt tootest ja hindade kõikumisest umbes 25–30 % klaasi tootmiskuludest.

5.10.2.   Riigiabi

Kõik klaasi allsektorid peaksid saama kasu CAPEXi ja OPEXi toetusvahenditest, nagu muu hulgas moderniseerimisfond, ELi struktuurifondid ja heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond. Klaas tuleks arvata välja energia maksustamise direktiivi kohaldamisalast, kuid lisada elektrihüvitiste grupierandisse, ning klaasisektor peaks kasu saama CO2 heite hinnavahelepingutest muutuste elluviimiseks, et ettevõtjatel oleks võimalik investeerida vähese CO2 heitega tootmisprotsessidesse. Eelkõige tuleks riigiabi kliimat puudutavasse nimekirja lisada eriklaas.

5.10.3.

Üleilmne konkurentsivõime

5.10.3.1.

Kolmandate riikide ebaausate kaubandustavadega tuleb tõhusate kaubanduspoliitika vahendite abil kiiresti tegeleda.

5.10.3.2.

Klaasfilamentkiu püsisektor on kannatanud turumoonutuse tõttu, mis on tingitud Aasiast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud klaaskiu suurest impordist. Kiiresti on vaja rakendada kõrvalehoidumise vastaseid meetmeid, näiteks Egiptusest ja Bahreinist pärit impordi suhtes.

5.10.3.3.

Autotööstusele tuuleklaase tootev klaasisektor puutub samuti kokku tugeva konkurentsiga, mis on peamiselt seotud Hiina tootjatega. Madalamad keskkonna- ja CO2 heite standardid koos madalamate palkade ja kehvemate töötingimustega toovad kaasa ebaausa konkurentsi, mis võib Euroopa autotootjate jaoks tähendada suuremat importi Aasia Kaug-Ida piirkonnast, mis omakorda suurendab üleilmselt CO2 heidet.

5.10.3.4.

Euroopa on juhtiv klaaspakendite tootja maailmas. Sektor teenindab ELi elutähtsat toidu- ja joogisektorit, mis on ELi suurim sektor. Klaas aitab samuti kaasa väliskaubandusele toodetega, mille väärtuseks on hinnanguliselt 250 miljardit eurot ning mis on pakendatud või tõenäoliselt pakendatakse klaasi, tagades ELile suurema eksporditulu kui plastvaigud ja -graanulid, orgaanilised kemikaalid ja lennukid.

5.11.   Õiglase ülemineku tagamine

Elukestvat õpet ja koolitust tuleb edendada ja toetada, et tagada tööjõu kohanemine uute tehnoloogiate ja protsessidega ning et tagada suurem töökohakindlus nii sektoris endas kui ka laiemal tööturul. Töötajad tuleb üleminekusse kaasata ja seetõttu tuleb sotsiaaldialoogi igal tasandil toetada ELi õigusaktidega.

5.12.   Õigusstabiilsus ja -kindlus

5.12.1.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine: heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu tuleb säilitada tõhusad kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevad meetmed, et toetada tööstussektorit üleminekul ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks ning et luua võrdsed tingimused ELi ja rahvusvahelisel tasandil.

5.12.2.

CBAM: komitee pooldab CBAMi hoolikat kasutuselevõttu kooskõlas WTO eeskirjadega, kuid see peaks sisaldama ekspordilahendust ja see peaks täiendama tasuta eraldamist täieliku võrdlusaluse tasemel vähemalt 2030. aastani, et võimaldada ettevõtjatel keskenduda vähese CO2 heitega investeeringutele ja hinnata CBAMi tõhusust.

5.12.3.

Taksonoomia: komitee peab kiiduväärseks ELi taksonoomiapaketiga tehtavat tööd, mille eesmärk on suunata erafinantseerimine kestlikusse majandustegevusse, kuid leiab, et tuleb käsitleda ka klaasitootmise rolli ja selle panust kliimamuutustega kohanemisse ja selle leevendamisse.

5.12.4.

Ringlus: komitee peab tervitatavaks ringmajanduse tegevuskava ja palub, et klaasi tunnustataks täielikult alalise materjalina, mis on meie majanduses jätkuvalt produktiivne, ning et täielikult toetataks algatusi klaasi ringluse suurendamiseks.

5.12.5.

„Eesmärk 55“: see pakett esitati arvamuse koostamise ajal. Selles tehakse ettepanek muuta tosinat olemasolevat ettepanekut (heitkogustega kauplemise direktiiv, energia maksustamise direktiiv, taastuvenergia direktiiv jne) ja esitatakse mõned uued ettepanekud (nagu CBAMi ettepanek). Komitee kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama selle paketi mõju klaasitööstusele. Arvestades paljudes eri valdkondades tehtavate muudatuste ulatust, on väga oluline tagada eri õigusaktide sidusus ja vältida võimalikke konflikte. Kõnealuse paketiga tuleks toetada tööstust energiasüsteemi ümberkujundamisel, tagades samal ajal võrdsed tingimused konkurentidega väljaspool ELi, kes ei pea toime tulema samade CO2-ga seotud kuludega.

---

(1)  Allikas: Eurostat ja FERVER.

(2)  Allikas on Madalmaade teadusinstituudi TNO 2019. aasta aruanne: „Glazing potential: energy savings and CO2 emission reduction“.

(3)  Furnace for the Future: https://feve.org/about-glass/furnace-for-the-future/.

(4)  Glass for Europe – 2050: Flat glass in climate-neutral Europe – 2019. https://glassforeurope.com/wp-content/uploads/2020/01/flat-glass-climate-neutral-europe.pdf.

(5)  Close the Glass Loop: https://closetheglassloop.eu/

(6)  Klaasitööstusel on mitu CO2 heite vähendamise strateegiat, näiteks üleminek taastuvatele energiaallikatele, energiatõhususe meetmed, vähese CO2-heitega toorained, ringlussevõetud klaasi kasutuselevõtt, transport ja logistika.

(7)  Close the Glass Loop www.closetheglassloop.eu

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi liikuvusstrateegia ja ELi tööstuse väärtusahelad: ökosüsteemide lähenemisviis autotööstuses“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/05)

Raportöör:	Arnaud SCHWARTZ
Kaasraportöör:	Monika SITÁROVÁ

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine sektsioonis	29.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	235/1/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) on veendunud, et Euroopa autotööstuse ökosüsteem võib saada kestliku liikuvuse lahenduste väljatöötamise ja juurutamise eestvedajaks. Seepärast tuleb autotööstuse ökosüsteemis aktiivselt välja töötada strateegiaid, et kujundada Euroopa autotööstuse maastikul käimasolevat murrangulist muutust ja megatrende.

1.2.

Komitee soovib, et EL püüaks muuta kõik transpordiliigid kestlikuks ning samal ajal teeks kestlikud alternatiivid ELi kodanikele laialdaselt kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks, et vähendada transpordist pärit heidet 2050. aastaks 90 %. Selle eesmärgi saab saavutada jõuseadmeid nutikalt ühendades, mis loob tasakaalu keskkonnakaitse, taastuvate energiaallikate tõhusa kasutuse, majandusliku elujõulisuse ja tarbijate heakskiidu vahel ning järgib samal ajal tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet.

1.3.

Komitee rõhutab tungivalt, et individuaalne liikuvus peab jääma kättesaadavaks ja taskukohaseks kõigile, eriti pendelrändajatele, kellel puudub juurdepääs kvaliteetsele ühistranspordile või muudele liikuvuslahendustele. Igal juhul tuleb vältida ühiskondlikku polariseerumist nende vahel, kes saavad endale lubada keskkonnahoidliku auto ostmist, ja nende vahel, kes seda endale lubada ei saa. Seoses sellega hoiatab komitee, et transpordisektori jaoks heitkogustega kauplemise kõrvalsüsteemi loomine võib kahjustada avalikku toetust maanteetranspordis fossiilkütuste vähendamisele, kui madalama sissetulekuga rühmadele ja neile, kelle elatiseks on maanteetransport, seda asjakohaselt ei hüvitata.

1.4.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa autotööstus on alati olnud majanduskasvu ja töökohtade loomise ülemaailmne liider ja eestvedaja. Digiteeritud ja vähese CO2 heitega maanteevedude süsteemi paradigmale üleminekul peaks see säilitama oma positsiooni ja arendama üleminekuvõimalusi, mis aitaksid toime tulla murranguliste suundumustega, millega tööstusel tuleb praegu silmitsi seista. Tööstus peaks seejuures tuginema oma tugevusele tehnoloogia valdkonnas, kvalifitseeritud tööjõule, maailmatasemel inseneritööle, nõudlikele tarbijatele, keerukatele tarneahelatele, tugevale VKEde kultuurile ja konstruktiivsetele töösuhetele.

1.5.

Patareisid ja akusid käsitleva üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti edukas käivitamine on tõestanud, et avaliku ja erasektori vahendite ühendamine aitab selgelt tugevdada autotööstuse tarneahelat. Seepärast on komitee veendunud, et selles sektoris tuleb kaaluda rohkem üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, näiteks vesiniku (ettevalmistamisel), automatiseeritud ja andmesideühendusega autode, ringmajanduse, toormaterjalide jt valdkondades. Pooljuhtide tarnega seotud kitsaskohtade kõrvaldamiseks on vaja julgelt tegutseda, ning pooljuhte käsitleva teise üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti loomine aitaks selle probleemiga tegeleda.

1.6.

Komitee soovib, et EL toetaks ülemaailmselt võrdseid võimalusi. Euroopa eesmärk peab olema säilitada oma tugev ekspordipositsioon autotööstuses. Seepärast tuleb rakendada meetmeid, et — püüelda kaubandussuhete vastastikkuse poole (turulepääs, riigihanked, investeeringud, intellektuaalomandi õiguste austamine, toetused); — sõlmida kahepoolseid vabakaubanduslepinguid (sealhulgas auto- ja maanteetransporti käsitlev peatükk); — võidelda ebaausate kaubandustavade vastu (toetused, kahepoolsed vabakaubanduslepingud, CO2 hinna erinevused, sotsiaalne ja keskkonnaalane dumping); — edendada rahvusvahelist koostööd keskkonnahoidlike autode ja vähese CO2 heitega kütust kasutava tehnoloogia alal.

1.7.

Autotööstuse ümberkujundamine mõjutab rängalt vajalike töökohtade hulka ja kvaliteeti. Seepärast on tööjõu tööalase konkurentsivõime säilitamiseks vaja rakendada aktiivset tööturupoliitikat, näiteks töötajate täiendus- ja ümberõppe algatuste kaudu (nagu autotööstuse oskuste liit), et varustada töötajaid tulevikuoskustega. Töötajatele, kes peavad sektorist lahkuma, tuleb tagada sujuv üleminek teistele töökohtadele (lisaks ennetähtaegselt pensionile jäämise kavadele).

1.8.

Komitee nõuab sektori digi- ja roheülemineku mõju selget kaardistamist, et teha kindlaks kõige rohkem ohustatud piirkonnad ja tarneahela osad. Samuti tuleb jälgida sektori jalajälje muutumist süsinikuheite vähendamise ja digiteerimise tõttu, võttes arvesse kõiki asjakohaseid olelusringi etappe. Kuna autotööstuse tarneahela jaoks on tegemist ülisuurte muudatustega, peab komitee hädavajalikuks luua sektori jaoks õiglase ülemineku mehhanism, et kehtestada sotsiaalsete probleemide vältimiseks ja sotsiaalselt vastutustundliku ülemineku tagamiseks vajalikud kõrvalmeetmed.

2.   Üldised märkused

Praegune olukord

2.1.

Autotööstus on alati olnud Euroopa Liidu tööstuse nurgakivi ja sellel on olulised sidemed tootmisahela eelmise etapi sektoritega, nagu teras, kemikaalid ja tekstiil, samuti järgmise etapi sektoritega, nagu IKT, remont, kütused, määrdeained ja liikuvusteenused. Sektor moodustab üle 8 % ELi SKPst ja 28 % ELi teadus- ja arendustegevuse kogukuludest ning selle eksport põhjustab suurt kaubandusbilansi ülejääki. Euroopa autotööstuse tulevik sõltub aga sellest, kuidas see suudab teha põhimõttelisi kohandusi, mis on vajalikud enneolematute probleemide lahendamiseks, millega sel tuleb praegu silmitsi seista.

2.2.

Euroopa autotööstus on uue pöördelise paradigma ristteel, mis tuleneb keerulisest üleminekust digitaalsele ja rohelisele majandusele. 28. novembril 2018 võttis komisjon vastu pikaajalise visiooni kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks 2050. aastaks. Leiti, et transpordisektoril on selles üleminekus oluline roll. 2019. aasta detsembri Euroopa rohelises kokkuleppes kehtestati strateegiline raamistik kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Selles nõutakse transpordist pärit heite vähendamist 2050. aastaks 90 %. Selles kontekstis on EL otsustanud seada eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55 %. Selle eesmärgi saavutamiseks avalikustas komisjon 14. juulil 2021 oma paketi „Eesmärk 55“, millega muudetakse jõupingutuste jagamise määrust, alternatiivkütuste taristu direktiivi ja CO2 heite norme käsitlevat määrust.

2.3.

Üleminek fossiilkütustelt vähese CO2 heitega energiale ning üleminek autode masstootmise teel lisandväärtuse loomiselt liikuvusteenuste osutamisele põhjustab tööstussektori, selle keerulistes tarneahelates tegutsevate paljude VKEde ja sektoris töötava 13,8 miljoni inimese jaoks suurt segadust. Seetõttu on proovikiviks sotsiaalselt vastuvõetaval viisil üleminek kliimaneutraalsusele.

Murrangulised megatrendid

2.4.

Üleilmastumine. Samal ajal kui väljakujunenud turumajandusega riikides müük aeglustub, tärkava turumajandusega riikides automüük kasvab. Selle tagajärjel liigub majanduse raskuskese EList ja USAst Aasiasse. Hiina toodab praegu aastas 26 miljonit autot, võrreldes 22 miljoniga ELis. Hiina oli ka üks esimesi, kes hakkas tootma elektrisõidukeid, ja seal on väljakujunenud patarei- ja akutööstus. Ka Jaapanil ja Koreal on juhtpositsioon patarei- ja akutööstuses ning eriti tugevad on nad pooljuhtide valdkonnas. Euroopal on ühtlasi probleeme juurdepääsuga eetiliselt hangitud toorainele, nagu näiteks liitium ja koobalt (1). Peale selle tuleb autotööstusel arvestada kasvavate geopoliitiliste pingetega.

2.5.

Kestliku arengu probleem. ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegias esitatud visiooni kohaselt on 2030. aastaks Euroopa teedel vähemalt 30 miljonit heitevaba autot. 14. juulil tegi Euroopa Komisjon ettepaneku lubada alates 2035. aastast turustada ainult heiteta sõidukeid. See eeldab heiteta sõidukite osakaalu järsku kasvu sõidukipargis (praeguselt 0,2 %-lt 11–14 %-le 2030. aastal) (2). Rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamine loob esmategutseja eeliseid ning toetab Euroopa liidripositsiooni vähese CO2 heitega tehnoloogiate suhtes ja ülemaailmset konkurentsivõimet. See tähendab ka suuri investeeringuid, et arendada alternatiivseid (elektriaku-, hübriid- ja vesinikutoitel) ülekandeseadmeid ja veel kauaks sõidukiparki jäävatele tavapärastele ülekandeseadmetele mõeldud mittefossiilseid kütuseid. Selliste jõuseadmete ja kütuste kasutuselevõtu kiirus sõltub võimaldavast õigusraamistikust ja asjakohaste investeeringute tasuvusperioodidest. ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegias tunnistatakse vajadust muuta kõik transpordiliigid kestlikumaks. See lähenemisviis nõuab nii vähese heitega kui ka heiteta sõidukite, samuti taastuv- ja vähese CO2 heitega kütuste kasutuselevõttu maantee-, vee- ja õhutranspordis.

2.6.

Tarbijate mõtteviisi muutmine. Liikuvusalane käitumine on muutumas. Uue põlvkonna tarbijad on auto omamisest vähem huvitatud, sest paljud elavad väljakujunenud ühistranspordisüsteemidega linnapiirkondades. Auto omamise asemel püüavad nad leida muud liikuvuslahendust (ühisauto kasutamine, sõiduvahendus, mikroliikuvus). Pandeemia on tugevdanud juba ilmnenud muid suundumusi, näiteks netikaubandus, kaugtöö, videokonverentsid, kättetoimetamise teenused. Selle tagajärjel väheneb isiklike sõiduautode keskne liikuvus, samas aga suureneb kaubikute kasutus.

2.7.

Ühendatuse parandamine. Digitehnoloogia otstarve on võimaldada autodel peaaegu püsivalt ühenduda. See võib luua märkimisväärse potentsiaali uute andmepõhiste ärimudelite jaoks. Nutikad autod oleksid varustatud aktiivsete turvaseadiste, meelelahutusliku teabe, liiklusteabe teenuste, sõidukilt taristule toimuva sidega jne.

2.8.

Autode järkjärguline automatiseerimine. Isejuhtivate autode kasutuselevõtt toob kaasa senisest suurema autonoomsete sõidukiseadmete kasutuse. Automatiseeritud liikuvus nõuaks tohutuid investeeringuid tarkvarasse, sidevõrkudesse ja riistvarasse (radarid, lidarid, transponderid). See loob samuti palju probleeme seoses usaldusväärsuse, õigusraamistiku, hinna, teerajatiste ja vastutusega.

2.9.

Tootmise digiteerimine. Autotööstuses on leiutatud konveier (Ford), timmitud tootmise põhimõtted (Toyota) ja ülemaailmsed tootmisplatvormid (VW). Praegu rakendatakse seal paradigma „Tööstus 4.0“ põhimõtteid koos täiustatud robotiseerimise, digitaalselt integreeritud tarneahelate, täiustatud tootmissüsteemide ja kihtlisandustootmisega.

Rohe- ja digiülemineku tagajärjed

2.10.

Väiksem, digiteeritud ja vähese CO2 heitega autotööstus toob kaasa tohutu töökohtade probleemi. Akutoitega elektrisõidukitel on vähem komponente ja nende tootmine on lihtsam, samas kui vähemalt 36 % nende lisandväärtusest on akudes. Saksamaa Majandusuuringute Instituudi IFO hiljutise uuringu ekstrapoleerimise põhjal on tavapäraste jõuseadmete ELi väärtusahelas ohustatud 620 000 töökohta. Osaliseks lahenduseks võivad olla näiteks (ennetähtaegne) pensionile jäämine (3) või laiemas plaanis töö tuleviku murranguline muutmine (4). Teiselt poolt loob üleminek samuti uusi töökohti lähedalt seotud tööstusharudes, näiteks jõuelektroonika, tarkvõrgud, maantee- ja laadimistaristu, patareid ja akud, uued materjalid ja alternatiivkütust kasutavad jõuseadmed.

2.11.

Konsolideerimise suundumus, strateegilised liidud (nt Stellantis, liidud BMW ja Mercedese ning VW ja Fordi vahel), et ühendada teadus- ja arendustegevust uute jõuseadmete valdkonnas ja ühiselt hankida komponente. Selliste ühinemiste ja liitude tulemuseks on alati uued ettevõtlusstrateegiad, tööstuse jalajälje ülevaatamine, allhanked madalamate tööjõukuludega piirkondadest, töökohtade vähendamise kavad ja suurenenud surve tarnijatele. Lisaks võimaldab väljakujunenud ettevõtete kõrvalharude loomine ettevõtetel koondada vahendeid uute jõuseadmete jaoks.

2.12.

Piiride hägustumine autotööstuse ja IT-sektori vahel. Infotehnoloogia on levimas tarneahela kõikidesse etappidesse. Andmetest saab uus tooraine ja tuluallikas. Sektoris on käimas ülemaailmne ümberkujundamine, mille käigus sektorisse lisanduvad uued osalejad: liikuvusteenuse pakkujad (Uber), suured IT-ettevõtted (Google, Apple, Baidu), kiibitootjad (Intel, NXP, STM), akutootjad (Panasonic, CATL, LG), esilekerkivad algseadmete valmistajad (Tesla).

2.13.

Lisaväärtus võib autotööstuse keskmest (algseadmete valmistajad) nihkuda tarneahela muudesse lülidesse, kuna infotehnoloogia osakaal lisaväärtuses ainult suureneb mehaaniliste komponentide kahjuks.

2.14.

Tõenäoliselt luuakse üha rohkem lisaväärtust liikuvusteenustes, näiteks sõiduvahendus, sõidujagamisteenus, ühisauto kasutamine, ja paljudes digiteenustes, näiteks navigatsioonirakendused, meelelahutuslik teave, reklaam ja täiustatud juhiabisüsteemid. Seeläbi luuakse uusi ärimudeleid: kui algseadmete valmistajad näevad autotööstust 100 miljoni sõiduki turuna, siis digiplatvormid näevad seda turuna, kus igal aastal saab müüa 10 triljonit miili.

2.15.

Sektori töökohtade struktuur vaadatakse täielikult ümber. Vaja on uusi oskusi ja kogemusi (elektroonika, elektrokeemia, uued materjalid, infotehnoloogiad), samal ajal väheneb nõudlus traditsiooniliste mehaaniliste oskuste järele. Tööjõu varustamine selliste oskustega on autotööstuse jaoks oluline murekoht.

2.16.

Kõik ülalnimetatud megatrendid tugevdavad üksteist. Ehkki ollakse ulatuslikult üksmeelel selles suhtes, et alanud on murranguline aeg, peab kõigi sidusrühmade jaoks muutuma esmatähtsaks, et sotsiaalne üleminek vähese CO2 heitega transpordile toimuks järkjärgulisemalt, korraldades ülemineku õiglasena. Selleks et kestlik liikuvus oleks vastuvõetav, peab see olema kõigile taskukohane.

3.   Ülemineku haldamine

Keskkond: kestlikkusele ümberlülitumine

3.1.

Selleks et vähendada transpordist pärit heidet 2050. aastaks 90 %, peaks EL püüdma muuta kõik transpordiliigid kestlikuks, tehes samal ajal kestlikud alternatiivid ELi kodanikele laialdaselt kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks. Selle eesmärgi saab saavutada jõuseadmeid nutikalt ühendades, mis loob tasakaalu keskkonnakaitse, taastuvate energiaallikate tõhusa kasutuse, majandusliku elujõulisuse ja tarbijate heakskiidu vahel ning järgib samal ajal tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Selleks on vaja kombineerida eri strateegiad: — paagist ratasteni CO2 heite vähendamine (48 V, hübriidid, elekter, vesinik, tõhusamad sisepõlemismootorid,); — allikast ratasteni CO2 heite vähendamine. Toetada tuleb selliste sünteetiliste ja biokütuste väljatöötamist, mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja taastuvenergia direktiivis (5) sätestatud kestlikkuse kriteeriumidega, et vältida mõju maakasutusele, bioloogilisele mitmekesisusele ja metsadele; — puhaste linnade kooskõlastatud strateegia (nt viimase miili transpordi süsinikuheite vähendamine, uuenduslikud mikroliikuvuslahendused, mitme transpordiliigi abil reisimine); — olelusringi heite vähendamine (tootmine ja ringlussevõtt); — transpordisektori kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine (intelligentsed transpordilahendused, jagatud liikuvus). Iga transpordivajaduse jaoks peab olema kättesaadav kestliku liikuvuse lahendus (pikamaa-kaubavedu biokütuste ja sünteetiliste kütuste/vesinikuga, akutoitega elektrilised jõuseadmed viimase miili kohaletoimetamise jaoks linnapiirkonnas), pidades silmas tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet; — sellise moderniseerimise edendamine, mis seisneb sisepõlemismootori asendamises elektrimootoriga või selle täiendamises (hübridiseerimises) rummusisese mootoriga; — hiljuti turuletoodud autode kaalu vähendamine (6).

3.2.

Komisjon kavatseb luua maanteetranspordi ja hoonete jaoks heitkogustega kauplemise süsteemi. Maanteetranspordi heitkoguste hinnastamine on võrdväärne kütuse maksustamisega (kuid kvalifitseeritud häälteenamusega). Tulu kasutatakse kas töö või alternatiivsete transpordivõimaluste puudumise tõttu sisepõlemismootoriga sõidukitest sõltuvatele inimestele kompensatsiooni maksmiseks. Kuna sellise kompensatsioonimehhanismi kavandamine on äärmiselt keerukas ja kõrgemad kütusehinnad kahjustavad ebaproportsionaalselt madalama sissetulekuga rühmi, ei ole komitee veendunud, et see on õige tee, kuna see kahjustab avalikkuse toetust kliimameetmetele. Selle asemel näivad püüded vähendada alternatiivsete jõuseadmete olelusringi kulusid või vähese CO2 heitega ja CO2-neutraalsete kütuste kulusid parema moodusena, kuidas muuta vähese CO2 heitega transport paljude jaoks taskukohaseks.

3.3.

Eelistada tuleks nn laadimiskõrbeid. Praegu on saadaval 213 000 laadimisjaama ja 70 % kõigist ELi laadimisjaamadest on koondunud kolme riiki (Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa). Kui sihtmärk on saavutada 2025. aastaks üks miljon ja 2030. aastaks kolm miljonit avalikku laadijat, ootab taristu arendamisel ületamist tohutu lõhe (Euroopa säästva ja aruka liikuvuse strateegia hinnangul on järgmisel kümnendil vaja täiendavaid investeeringuid vähese CO2 heitega kütuste laadimis- ja tankimistaristusse 130 miljardi euro ulatuses aastas). Seepärast toetab komitee kohustuslike eesmärkide kehtestamist. Taaste- ja vastupidavusrahastu raames juhtprojektis „Laadimine ja tankimine“ üksnes innustatakse liikmesriike oma taastekavades kiirendama laadimis- ja tankimisjaamade kasutuselevõttu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata eluruumidele, võrkude ettevalmistamisele elektrisõidukite suuremaks integreerimiseks, laadimistaristu koostalitlusvõimele, arukate laadimisteenuste arendamisele (nt koormuse tasakaalustamise kaudu) ning taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste tarnimisele. Kuna täiselektrilised raskeveokid on saamas reaalsuseks, väärivad ka need suuremat tähelepanu.

3.4.

Kuni ei ole saavutatud (2025.–2027. aastaks ette nähtud) tava- ja elektrisõidukite hinnapariteeti, on vaja rahalisi stiimuleid, et toetada vähese CO2 heitega sõidukite turuletulekut. Stiimulid võivad olla rahapõhised (toetused, maksusoodustused ja kasutusest kõrvaldamise süsteemid) või mitterahapõhised (prioriteetsed sõidurajad, teemaksuvabastused, reserveeritud parkimiskohad), sealhulgas ühtne regulatiivne keskkond vähese CO2 heitega kütustesse tehtavate investeeringute edendamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sõidukiparkide keskkonnahoidlikumaks muutmisele, sest see võib olla oluline hoob ülemineku kiirendamiseks, samuti seepärast, et see aitab luua CO2-neutraalsete ja vähese CO2 heitega kasutatud sõidukite turgu.

3.5.

Toetus autotööstuse ökosüsteemis ringmajanduse arendamiseks: autode ja nende osade ringlussevõtt, korduskasutamine ja taastamine. Ringmajanduse põhimõtteid tuleks rakendada ka sektorile kättesaadava ringlussevõetud tooraine hulga suurendamiseks ja impordist sõltuvuse vähendamiseks. Kuid hiljutised uuringud näitavad, et ringlussevõetud materjali on turul piisavalt alles kümnendi pärast, kui elektrisõidukid jõuavad oma kasutusea lõppu. Seega tuleb olla realistlik ja aru saada, et vähemalt 2020. aastatel on ülioluline jätkata esmase tooraine kasutamist. Seepärast peavad varustuskindluse tagama tarneahelate mitmekesistamine ning keskkonnahoidlik ja eetiline kaevandamisstrateegia. Lisaks tuleb romusõidukite direktiivi 2000/53/EÜ (7) eelseisval läbivaatamisel võtta arvesse sõidukite elektrifitseerimist ja vajadust arendada ringlussevõetud materjali turge.

Majandus: tervikliku autotööstuse tarneahela säilitamine ja arendamine ELis

3.6.

Tööstusalase koostöö edendamine. Tohutusuured teadus- ja arendustegevuse eelarved (praegu 60 miljardit eurot aastas), mis praegu investeeritakse vähendatud CO2 heitega, ühendatud, automatiseeritud ja jagatud liikuvuse arendamisse, nõuavad sektori koostööd ning avaliku ja erasektori partnerlust. Sellest tulenevalt väärib igakülgset toetust innovatsioonipartnerluste loomine programmi „Euroopa horisont“ 5. klastri (kliima, energeetika, liikuvus) raames (saastevaba vesinik, patareid ja akud, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus, heiteta maanteetransport, ülemineku juhtimine linnades). Lisaks pakuvad Euroopa Komisjoni egiidi all olevad tööstusliidud (näiteks patareide ja akude, vesiniku ning tooraine jaoks ning taastuv- ja vähese CO2 heitega kütuste väärtusahela jaoks välja kuulutatud liit) ulatuslikku ja avatud platvormi strateegiliste tegevuskavade koostamiseks, teadus- ja arendustegevuse koordineerimiseks, investeeringuteks ning uute uuenduste turuletoomiseks. Avaliku ja erasektori vahendite ühendamine üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides tugevdab ühtlasi selgelt Euroopa autotööstuse tarneahelat, vähendab strateegilist sõltuvust ning soodustab rohe- ja digiüleminekut. Arvestada tuleb uute üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega: ühendatud ja automatiseeritud sõidukid, ringmajandus, energiasüsteemide integreerimine, tooraine tarnimine, andmepõhine majandus, pooljuhid.

3.7.

ELis kestliku ja ringluspõhise patareide ja akude väärtusahela (8) arendamise probleemid. Patareide/akude ja kütuseelementide lokaliseerimine peab olema ELi oluline eesmärk. ELi aku- ja vesinikuliidud väärivad toetust ning neile tuleb eraldada piisavalt vahendeid. Need tööstusliidud peavad käivitama ulatuslikud investeeringud tootmisrajatistesse ja pakkuma Euroopas tuhandeid töökohti. Tuleb hoolitseda selle eest, et Euroopa piirkondade vahel ei tekiks lõhesid, mida on märgata praegu.

3.8.

Ühendatud ja automatiseeritud sõidukite megatrendi tulemusel võib lisandväärtus liikuda sõidukite müügilt ja hoolduselt uute murranguliste ärimudelite suunas, mille aluseks on andmepõhised teenused ja liikuvus kui teenus. Autotööstuse ökosüsteem peab olema valmis sisenema neisse uutesse ärimudelitesse ja kindlustama neis oma kohalolu. Selleks on vaja tehnoloogilisi ja regulatiivseid standardeid, et pakkuda uusi innovaatilisi liikuvusteenuseid, näiteks kasutuskorra põhine tasu, asukohapõhine reklaam, sõidukite kaugvärskendused/-hooldus. Selleks et kindlustada Euroopa juhtpositsioon digitaalsete liikuvusteenuste valdkonnas, on väga oluline luua ka Euroopa liikuvuse andmeruum. Samuti tuleb kasutusele võtta vajalik digitaalse kommunikatsiooni taristu ja kavandada tegevuskavad automatiseerituse taseme suurendamiseks (sealhulgas suuremahulise testimise raamistik, juurdepääs andmetele ja uus sõidukite tüübikinnitust käsitlev lähenemisviis). Lisaks tuleb hinnata üha automatiseeritumate sõidukite pikaajalist mõju, eriti töökohtadele ja eetikaaspektidele, sest see on oluline sotsiaalse heakskiidu tagamiseks. Kuna kaubavedu võib tulevikus intensiivistuda (e-kaubandus), tuleb välja töötada ka intelligentsed transpordi liikuvuslahendused, mis põhinevad mitmeliigilisel transpordikorraldusel, kulutõhususel (suure mahutavusega sõidukirongid) ja kestlikel transpordiliikidel, kasutades logistikaahelas automatiseerimis- ja ühendamislahendusi.

3.9.

Paradigmal „Tööstus 4.0“ põhinevad nutikad tehnoloogiad ja digilahendused peavad toetama tootmissüsteemide integreerimist ja aitama neid paindlikumaks muuta. Tõhustatud tootmissüsteemid (mitte ainult tootmisprotsesside integreerimine ettevõtte tasandil) kogu tarneahelas muudavad mootorsõidukite tarneahelad vastupidavamaks ja toetavad konkurentsivõimet. Digiüleminekut tuleb toetada sektori jaoks tööstusandmeruumi loomisega. Kuid need tehnoloogiad toovad kaasa ka suurema automatiseerimise, millel on negatiivne mõju töökohtadele, ja sellega tuleb tegeleda.

3.10.

Üleilmsete võrdsete võimaluste tagamine. Euroopa eesmärk peab olema säilitada oma tugev ekspordipositsioon autotööstuses. Seepärast tuleb rakendada järgmisi meetmeid: — püüelda kaubandussuhete vastastikkuse poole (turulepääs, riigihanked, investeeringud, intellektuaalomandi õiguste austamine, toetused); — sõlmida kahepoolseid vabakaubanduslepinguid (sealhulgas auto- ja maanteetransporti käsitlev peatükk); — võidelda ebaausate kaubandustavade vastu (toetused, kahepoolsed vabakaubanduslepingud, CO2 hinna erinevused, sotsiaalne ja keskkonnaalane dumping); — edendada rahvusvahelist koostööd keskkonnahoidlike autode ja vähese CO2 heitega kütust kasutava tehnoloogia alal.

3.11.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) raames tuleb tugevdada ülemaailmse tehnilise ühtlustamise toetamist. Autotööstuse pooljuhtide tarne kitsaskohad tuleb lahendada julgelt tegutsedes. Nõudlus pooljuhtide järele kasvab ka edaspidi, kuna autod on muutumas elektroonikaseadmeteks. Sellega seoses toetab komitee täielikult viimases teatises tööstuspoliitika kohta esitatud ettepanekut töötada välja meetmepakett Euroopa strateegilise sõltuvuse vähendamiseks ja ennetamiseks. Samuti vajab täielikku toetust Euroopa digikompassis seatud eesmärk kahekordistada Euroopa osa ülemaailmsel pooljuhtide turul 10 %-lt 20 %-le. Teise pooljuhte käsitleva üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti loomine aitab kindlasti kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Liikmesriigid peaksid samuti täitma oma lubaduse kulutada 20 % COVID-19 järgsest taaste- ja vastupidavusrahastust digiüleminekule. Edasised meetmed võiksid hõlmata välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamist ning strateegilise koostöö loomist autoettevõtete ja pooljuhtide tootjate vahel. Kokkuvõttes peab elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskus hoolikalt jälgima paljusid muid strateegilisi sõltuvusi autotööstuses: tooraine, vesinik, patareid ja akud, taastuvenergia, pilvetehnoloogiad jms.

3.12.

Tuleb käsitleda uue autotööstuse maastiku mõju järelturule. Mootorsõidukite järelturul, kus töötab neli miljonit inimest, tuleb silmitsi seista ulatuslike struktuurimuudatustega, mis tulenevad müügi vähenemisest, elektrifitseerimisest, kütusenõudluse vähenemisest, veebimüügist ja hoolduse vähenemisest. Sektor peab end uuesti leiutama kui järgmiste liikuvusteenuste osutaja: autode ajakohastamine, ennetav hooldus, sõiduvahendus, ühisauto kasutamine ja mikroliikuvuse jaoks ärimudelite väljatöötamine. Tuleb ületada vastuolulised huvid seoses juurdepääsuga sõidukisisestele andmetele ning luua koostalitlusvõimeline ja standarditud platvorm, et järelturg saaks arendada andmepõhiseid teenuseid (näiteks kaugdiagnostika, tarkvara uuendamine, ennetav hooldus).

Ühiskond: muutuste juhtimine ja sotsiaalselt õiglase ülemineku tagamine

3.13.

Autotööstuse ümberkujundamisel on dramaatiline mõju nii sõidukite ja nende komponentide tootmiseks vajalike töökohtade arvule kui ka uue paradigma raames vajalikele tööprofiilidele. Seetõttu peaks tööturupoliitika keskenduma tööjõu tööalase konkurentsivõime säilitamisele/suurendamisele elukestva õppe abil ning paindlike võimaluste loomisele haridus- ja töömaailma vahel (nt kihtkursussüsteemid, hästitoimivad töökohapõhise õppe turud ja mitteformaalse õppimise sertifitseerimine). Töötajate sisemist liikuvust ettevõtetes tuleks edendada täiendus- ja ümberõppe abil, et varustada neid tulevikuoskustega (käsitsitöö vähenemine ja digioskuste järsk kasv erilise tähelepanuga tarkvarale ja elektroonikale). Euroopa valdkondlikud algatused nagu DRIVES ja ALBATTS ning uus autotööstuse oskuste liit on olulised vahendid oskustega seotud probleemide lahendamiseks.

3.14.

Töötajatele, kes peavad sektorist lahkuma, tuleb tagada sujuv üleminek teistele töökohtadele. Neile tuleb võimaldada juurdepääs uutele töökohtadele, mis tõepoolest luuakse arenevates sektorites, nagu IT, 5G võrgud, jõuelektroonika, laadimistaristu, taastuvatest allikatest energia tootmine, arukad võrgud, nutikad maanteed, liikuvusteenused, patareid ja akud, alternatiivkütused, energia salvestamine, elektritootmine ja elektri jaotamine. See on väga keerukas, sest need töökohad luuakse tõenäoliselt mujal ja muul ajal ning need nõuavad muid oskusi kui kaduvad töökohad. Ülemineku ajal tuleb tagada sissetulekukindlus. Massilist koondamist saab samuti vältida ennetähtaegselt pensionile jäämise, lühendatud tööaja ja töötundide vähendamise mehhanismide abil. Tuleb tagada korralik sotsiaaldialoog, et muutusi oleks võimalik õigeaegselt ette näha ning et hoida ära sotsiaalseid probleeme ja konflikte.

3.15.

Sektori digi- ja roheülemineku mõju tuleb selgelt kaardistada, et teha kindlaks kõige ohustatumad piirkonnad ja tarneahela osad. Ida- ja Lääne-Euroopa ning Lõuna- ja Põhja-Euroopa vahel ei tohiks tekkida uusi sotsiaalseid lõhesid. Samuti tuleb jälgida sektori jalajälje muutumist süsinikuheite vähendamise ja digiteerimise tõttu. Hoolikalt tuleks uurida kestliku biomassi kasutamise võimalikku arengut, sest ka seal on võimalusi luua uusi töökohti, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse vajadust jääda ökoloogilistesse piiridesse.

3.16.

Kõik autotööstuse piirkondade sidusrühmad (ettevõtted, ametiühingud, klasterorganisatsioonid, ametiasutused, tööturuasutused, regionaalarengu asutused) peaksid tegema intensiivset koostööd ulatuslike piirkondlike ümberkorralduskavade koostamisel.

3.17.

Mootorsõidukite tarneahelates tuleb vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist, tagades õigeaegse ja piisava toetuse paljudele VKEdele, kellel puuduvad vahendid (inimressursid ja rahalised vahendid) oma tegevuse ümberkujundamiseks ja paljulubavamate ärimudelite suunas liikumiseks.

3.18.

Individuaalne liikuvus peab jääma kättesaadavaks ja taskukohaseks kõigile, eriti pendelrändajatele, kellel puudub juurdepääs kvaliteetsele ühistranspordile või muudele liikuvuslahendustele. See on võimalik saavutada, kui kompenseerida alternatiivsete jõuseadmete ning selliste vähese CO2 heitega ja CO2-neutraalsete kütuste kõrgemat hinda, mida saab kasutada tavapärases sõiduautos. Igal juhul tuleb vältida ühiskondlikku polariseerumist nende vahel, kes saavad endale lubada keskkonnahoidliku auto ostmist, ja nende vahel, kes seda endale lubada ei saa.

3.19.

Järeldus. Euroopa autotööstus on alati olnud majanduskasvu ja töökohtade loomise ülemaailmne liider ja eestvedaja. Digiteeritud ja vähese CO2 heitega maanteevedude süsteemi paradigmale üleminekul peaks see sektor säilitama oma positsiooni ja arendama üleminekuvõimalusi, mis aitaksid toime tulla murranguliste suundumustega, millega sel tuleb praegu silmitsi seista. Tööstussektor peaks seda tehes tuginema oma tehnoloogiaalastele tugevustele, kvalifitseeritud tööjõule, maailmatasemel inseneritööle, nõudlikele tarbijatele, keerukatele tarneahelatele, tugevale VKEde kultuurile ja konstruktiivsetele töösuhetele. Euroopa autotööstuse ökosüsteem peab saama kestliku liikuvuse lahenduste väljatöötamise ja juurutamise eestvedajaks. Seepärast tuleb autotööstuse ökosüsteemis aktiivselt välja töötada strateegiaid, et kujundada Euroopa autotööstuse maastikul käimasolevat murrangulist muutust ja megatrende. Kuna autotööstuse tarneahela jaoks on tegemist ülisuurte muudatustega, peab komitee hädavajalikuks luua sektori jaoks õiglase ülemineku mehhanism, et kehtestada vajalikud kõrvalmeetmed sotsiaalsete probleemide vältimiseks ja sotsiaalselt vastutustundliku ülemineku tagamiseks.

---

(1)  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_2312.

(2)  Komisjoni talituste töödokument säästva ja aruka liikuvuse kohta, SWD(2020)331, lk 248.

(3)  Dr Oliver Falck, dr Nina Czernich, „Auswirkungen der vermehrten Produktion elektrisch betriebener Pkw auf die Beschäftigung in Deutschland“, mai 2021, Saksamaa Majandusuuringute Instituut IFO, https://www.ifo.de/DocDL/ifoStudie-2021_Elektromobilitaet-Beschaeftigung.pdf.

(4)  https://eeb.org/library/escaping-the-growth-and-jobs-treadmill/.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(6)  Alla 1 000 kg/üle 1 500 kg kaaluvad autod moodustasid vastavalt 36 %/7 % 1998. aastal ja 15 %/16 % 2019. aastal Prantsusmaal müüdud autodest (Eurostat).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

(8)  Sellega seoses on patareisid ja akusid käsitleva Euroopa määruse rolli üksikasjalikult kirjeldatud arvamuses ELT C 220, 9,6.2021, lk 128.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „5G-ökosüsteemi ühiskondlik ja ökoloogiline mõju“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/06)

Raportöör:

Dumitru FORNEA

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 –
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.10.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	210/2/19

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et elektroonilise side kiirel digiteerimisel ja arendamisel on suur mõju nii majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt. Nende tehnoloogiate vastutustundliku kasutamise abil on inimkonnal ajalooline võimalus ehitada üles parem ühiskond. Siiski võivad meie kogukonnad ilma nõuetekohase hoolsuse ja demokraatliku kontrollita seista tulevikus silmitsi tõsiste probleemidega nende tehnoloogiliste süsteemide haldamisel.

1.2.

Komitee tunnistab, et elektroonilise side taristu võib oluliselt parandada inimeste elukvaliteeti ja sellel on otsene mõju vaesuse vähendamisele. 5G-tehnoloogia pakub väga head võimalust parandada tervishoiuteenuseid, arendades kaugmeditsiini ja parandades arstiabi kättesaadavust. Ühiskonnas tunnustatakse tähtsat rolli, mida kaugmeditsiin on pandeemia ajal etendanud.

1.3.

Komitee märgib, et arutelu 5G-võrkude kasutuselevõtu üle on muutunud vastuoluliseks ja poliitiliseks, kuid selgitada tuleb ka sotsiaalseid, tervishoiu- ja keskkonnaküsimusi ning kaasata kodanikke ja kõiki asjaomaseid osalejaid.

1.4.

Komitee innustab Euroopa Komisjoni tegema edusamme uute 5G- ja 6G-tehnoloogiate valdkonnaülese mõju hindamisel, arvestades et ohtude ja nõrkuste kõrvaldamiseks on vaja vahendeid ja meetmeid. Seepärast soovitab komitee, et ELi ja liikmesriikide vahendeid eraldataks nii inimestele kui ka keskkonnale keskenduvatele põhjalikumatele valdkonnaülestele teadusuuringutele ja mõju-uuringutele ning nende tulemuste levitamisele, et harida nii üldsust kui ka otsuste tegijaid.

1.5.

Komitee teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku konsulteerida kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning kõiki asjaomaseid avaliku sektori asutusi kaasates anda panuse otsustusprotsessi seoses mobiilse elektroonilise side ühiskondliku ja ökoloogilise mõjuga.

1.6.

Komitee on seisukohal, et EL vajab sõltumatut Euroopa tasandi asutust, millel oleksid ajakohased metoodikad, mis on kooskõlas praeguse tehnoloogilise kontekstiga ja valdkonnaülese käsitlusviisiga, et koostada suuniseid üldsuse ja töötajate kaitseks raadiosagedusliku elektromagnetilise kiirgusega kokkupuutumise korral.

1.7.

Komitee soovitab kõik raadiosaatejaamad ja nende sagedusalad inventeerida ning see teave avaldada, et parandada piirkondlikku haldamist ja kaitsta inimeste, eriti haavatavate rühmade (lapsed, rasedad, kroonilised haiged, eakad, elektromagnetväljade suhtes ülitundlikud inimesed) huve. Samuti tuleb arvesse võtta töötajate tervist ja ohutust.

1.8.

Komitee toetab ideed, et 5G-võrgu seadmed peavad olema juba tehases kavandatud nii, et need suudaksid anda tarbijaorganisatsioonide ja huvitatud üldsuse jaoks reaalajas avalikku teavet signaalide kiirgusvõimsuse ja muude asjakohaste tehniliste parameetrite kohta. Neid andmeid peavad tsentraliseerima, haldama ja avalikustama pädevad asutused.

1.9.

Komitee on seisukohal, et elektromagnetilise saaste seire ja kontroll peab toimuma range institutsioonidevahelise ja interdistsiplinaarse teadusliku meetodi alusel, mida toetavad tänapäevased seadmed elektrooniliste sidevõrkude parameetrite mõõtmiseks, nii et kumulatiivne mõju pikema aja jooksul oleks korralikult esile tõstetud ja hinnatud.

1.10.

Kuigi puuduvad tunnustatud teaduslikud andmed 5G negatiivse mõju kohta inimeste tervisele, leiab komitee, et kooskõlas ettevaatuspõhimõttega tuleb pidevalt jälgida 5G sotsiaalseid, tervise- ja keskkonnaaspekte. Komitee tunnistab muret kõnealuse kokkupuute tervisemõjude pärast, sealhulgas soojusliku ja mittesoojusliku mõju, kokkupuute intensiivsuse ja pikaajalise mõju pärast. Osas piirkondades on kokkupuude suurem kui mujal ja sellistel juhtudel tuleks kaaluda erimeetmeid, sealhulgas soovitust laiendada ALARA põhimõtte kohaldamist, et piirata 5G-võrkude tekitatud elektromagnetilise kiirguse mõju.

1.11.

Komitee märgib, et elanikkonna kokkupuudet erinevate elektromagnetväljadega on peaaegu võimatu vältida. Euroopa direktiivis, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega, (1) kehtestatud kokkupuute piirnormide läbivaatamisel tuleks algusest peale kaasata sotsiaalpartnerid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata mittesoojuslikule mõjule.

1.12.

Tervisekaitse- ja ohutusmeetmeid tuleb tõhustada ja tugevdada, jälgides hoolikalt kiirgustaset ja kohaldades rangelt elektromagnetilise kiirguse allikate läheduses töötavate inimeste suhtes ohutusstandardeid.

1.13.

Komitee märgib, et on vaja ajakohastada institutsionaalseid mehhanisme, mille eesmärk on kaitsta kõiki inimõigusi uues 5G-tehnoloogia kasutuselevõtuga soodustatavas hüperdigitaalses, hüperautomatiseeritud ja hüperühendatud keskkonnas, arvestades et igasugune tehnoloogiline areng peab sisaldama neid universaalseid väärtusi, mis moodustavad kulude-tulude aruande hindamisel õigustatud ja vajaliku mõõtme.

1.14.

Komitee mõistab kodanike muret selle pärast, kas antennide paigaldamisel arvestatakse nende omandiõigust või õigust oma keha üle otsustada selliste 5G-võrkude kontekstis, mis ulatuvad kõikjale alates nende kodudest kuni orbitaalsatelliitideni. Omandiõigust ja inimeste valikuid tuleb austada. Tuleb tagada teadva nõusoleku määratlus, et inimestel oleks tõeline õigus vabale, täielikult informeeritud ja kehtivale nõusolekule.

1.15.

Komitee toetab Euroopa suutlikkuse suurendamist küberriskide ennetamise, hariduse ja kaitse valdkonnas, nii tugevdades asjakohaseid institutsioone (näiteks ENISA) kui ka luues kodanike õiguste tagamiseks tehnoloogilisi, institutsionaalseid ja õiguslikke vahendeid. Teatavate julgeolekuohtudega võitlemiseks peaks EL investeerima rohkem oma tehnoloogia arendamisse ning tehnoloogiatööstuse ja -arendajate toetamisse. Kõige olulisem on, et need meetmed peaksid olema kohandatud nii, et nad motiveeriksid Euroopa VKEsid arendama turvalist ja usaldusväärset 5G-taristut.

2.   Sissejuhatus

2.1.

5G ei ole iseenesest uus tehnoloogia, vaid olemasolevate tehnoloogiate (1G kuni 4G) edasiarendus, mis eksisteerib ka tulevikus nende kõrval. Selle tulemuseks on eri võrkude võrgustik: suurem hulk mitmekesisemaid raadiosagedusalasid, palju andmeid vahetavaid seadmeid ja hulgaliselt suhtlust kasutajatega. Mõni uus seade ja kasutatav uus tehnoloogia avaldab eelmistest põlvkondadest erinevat mõju.

2.2.

5G-tehnoloogia peaks võimaldama traadita hüperühendatust, võimalust katta ja ühendada tohutul hulgal seadmeid ning palju kiiremat edastuskiirust, mille ühik on Gbit/s. See saavutatakse lainekimpu moodustava spektri koondamise ja mitme paralleelühenduse abil, kasutades nii Massive MIMO antenne (operaatori faasimassiivi tugijaam) kui ka tavalisi MIMO antenne (kliendi enda seade) ja lühikest latentsusaega (millisekundid operaatori enda taristu, kuid mitte ülejäänud interneti jaoks).

2.3.

GSMA 2019. aasta uuring näitab, et 5G-võrgu uusi võimalusi on vaja isejuhtivate sõidukite, virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ja nn kombatava interneti toimimiseks. Teisi rakendusi saab kasutada praeguse tehnoloogia (4G LTE ja kiudoptiline võrk) abil. 5G-tehnoloogia kiirendab ka üleminekut neljandale tööstusrevolutsioonile (Industry 4.0) ja hõlbustab tehisintellektil põhinevate rakenduste arendamist ning seepärast peetakse seda tehnoloogiat tänapäevase, üha automatiseerituma ja digitaalsema majanduse arengu peamiseks ja vajalikuks elemendiks.

2.4.

Üle maailma on teaduskogukondi, kes on esitanud tõendeid (2) selle kohta, et on põhjust muretseda inimkeha ja muude elusorganismide pikaajalise ja kõikjal esineva kokkupuute pärast 5G-võrkudes kasutatavate mikrolainesagedustega ja 5G-tehnoloogiatele omaste 10, 20, 30 või enama gigahertsiste raadiosagedustega, samuti võimaliku kahjuliku mõju pärast inimeste tervisele, elurikkusele ja keskkonnale. Siiski on seni asjaomased ELi ja liikmesriikide ametiasutused teatanud, et puuduvad teaduslikud tõendid 5G-tehnoloogia negatiivse mõju kohta inimeste tervisele. WHO väitel ei ole pärast paljusid uuringuid siiani leitud põhjuslikku seost traadita tehnoloogiaga kokkupuute ja kahjulike tervisemõjude vahel.

2.5.

Koos uute tehnoloogiatega, mille kasutuselevõttu 5G hõlbustab, toob see kaasa ebakindluse ja nagu iga uue tehnoloogia puhul, ka mõned veel teadmata mõjud. Selleks, et vastata nõuetekohaselt kõikidele küsimustele 5G mõju kohta rahvatervisele ja vältida avaliku arvamuse langemist desinformatsiooni ohvriks, leiab kodanikuühiskond, et vaja on sobivat ennetavat juhtimist, rakendades ELi seadusandlikus protsessis selle uue elektroonilise side põlvkonna reguleerimisel ettevaatuspõhimõtet.

3.   Üldised märkused

3.1.

Laias laastus on rahvusvahelised institutsioonid, ettevõtted ja riikide ametiasutused hämmastavalt entusiastlikud 5G-tehnoloogia eeliste üle. Siiski on vaja uurida, kas on kahjulikke mõjusid, mis võivad ilmneda 5G-ökosüsteemi edasi arendamisel, ning tingimusi, mida on vaja nende märkimisväärse ühiskondliku mõjuga taristu ja teenuste jaoks ühiskonna heakskiidu saavutamiseks.

3.2.

Elektroonilise side tehnoloogia ja internetitaristu kiire arengu tõttu on laiema üldsuse ja organiseeritud kodanikuühiskonna seas arenenud riikides üha rohkem arutletud IKT-võrkude hüppeliselt kiirema arendamise vajaduse ja eeliste üle. Ametiasutused peavad tunnistama probleeme, mis on seotud sellega, kuidas need tehnoloogilised süsteemid võivad mõjutada keskkonda, elusorganisme või inimeste kodanikuõigusi.

3.3.

Euroopa tasandil on muret elektromagnetilise saaste võimaliku tervisemõju pärast väljendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 243/2012/EL: (3)„Spektrilubade andmise ühise lähenemisviisi väljatöötamisel tuleks täielikult arvesse võtta rahva tervise kaitsmist elektromagnetväljade eest, mis on oluline kodanike heaolu tagamiseks. Seda on käsitletud nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituses 1999/519/EÜ (milles käsitletakse üldsuse elektromagnetväljadega (sagedusega 0 Hz kuni 300 GHz) kokkupuute piiramist) ning ülioluline on tagada pidev järelevalve selle üle, kuidas spektri kasutamise ioniseeriv ja mitteioniseeriv toime mõjutab inimeste tervist, sealhulgas tuleb vaadelda ka kumulatiivset toimet, mida tegelikus elus põhjustab mitmesuguste spektrisageduste üha laienev kasutamine üha suurema hulga eri seadmete poolt“.

4.   Konkreetsed märkused

5G-tehnoloogia ja selle mõju inimeste kodanikuõigustele

4.1.

Viimastel aastatel on mitmed kodanikuühiskonna organisatsioonid ELi ja muudes riikides edastanud hoiatusi kahjuliku mõju ja tõsiste keeruliste kriiside kohta, mis võivad olla tingitud demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse puudumisest ning julgeolekuohtudest, mis tulenevad sõltuvusest kolmandate riikide osalejate pakutavast tehnoloogiast.

4.2.

Elektroonilise side tööstus ja selle pakutavad murrangulised 5G-tehnoloogiaga seotud rakendused põhinevad kahe väga olulise ressursi kasutamisel. Esiteks raadiosagedusspektri kasutamine. See on piiratud loodusvara, mis kuulub inimestele ja mida nende nimel haldavad valitsused riiklike asutuste või muude avalik-õiguslike asutuste kaudu, kes rendivad neid ressursse elektroonilise side ettevõtjatele.

4.3.

Teine oluline ressurss on juurdepääs tarbijate ja üksikisikute andmetele ja metaandmetele. Digiteenuste turu arenedes on need andmed äärmiselt väärtuslikud ja toovad palju kasu neid kasutavatele ettevõtetele. Mõningaid sellega seotud probleeme kirjeldati komitee arvamuses andmestrateegia kohta (4).

4.4.

Eelöeldut arvesse võttes tuleb rõhutada, et 5G ning andmete jagamine ja koondamine, nagu paljud teisedki tehnoloogiad, on võimas vahend, mida saab kasutada kodanikuühiskonna tugevdamiseks, avalike teenuste tõhusamaks ja usaldusväärsemaks muutmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks majanduskasvu suurendamise teel. Seega peaksid EL ja liikmesriigid 5G-tehnoloogiat ära kasutama, et parandada juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele ja arendada välja parem digitaalse halduse taristu (e-haldus), tuues seeläbi avalikud ja demokraatlikud institutsioonid kodanikele lähemale.

4.5.

Sellest tulenevalt peaks elektroonilise side taristu vastutustundlik ja jätkusuutlik areng parandama tavakodanike elukvaliteeti, eelkõige piirkondades ja vähem arenenud riikides. Nende tehnoloogiate arendamine mõjutab seega otseselt vaesuse vähendamist.

4.6.

5G-võrkude kiireks kasutuselevõtmiseks lõi Euroopa Liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (5) artiklite 42, 43 ja 44 kaudu reguleeriva raamistiku, mis annab elektroonilise side ettevõtjatele juurdepääsu maa-alale, kuhu tuleb paigaldada nende võrkude arendamiseks olulised seadmed ja taristurajatised. Kodanikuühiskond jälgib selle sätte tõlgendamist, et direktiivi ülevõtmine ei tooks kaasa põhiseadusega vastuolus olevaid erandeid kodanike omandiõiguste tagamisest.

5G-ökosüsteemi mõju keskkonnale

4.7.

Mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid on märkinud uute 5G-võrkude võimalikku keskkonnamõju. Mõned nende väited on seotud ebapiisavate keskkonnamõju uurimist nõudvate sätetega või sobimatute mehhanismide ja meetmetega 5G-võrgu taristu energeetilise jalajälje vähendamiseks või elektroonikaromude ringlussevõtu edendamiseks (6).

4.8.

5G keskkonnale ja kliimale avalduva mõju nõuetekohaseks hindamiseks peavad riigiasutused võtma arvesse muu hulgas järgmisi aspekte: kasvuhoonegaaside heited, (7) kriitilise tähtsusega tooraine kättesaadavus ja tarbimine, asjade interneti kaudu ühendatud ja selles toimivate objektide kasutatav energiakogus (ja -allikad), samuti traadita andmeside edastamiseks ning andmete tsentraliseerimise ja transiidipunktide käitamiseks kasutatav energiahulk (ja -allikad).

4.9.

Koos 5G ja asjade interneti kasutuselevõtuga lisandub elektroonikaromude (8) kategooriasse miljardeid uusi 5G-võrgu elemente ja majapidamistarbeid (elektroonika ja kodumasinad, rajatised jne), mida tuleb arvesse võtta nii ringmajanduse kontseptsiooni kui ka jäätmete mittetekitamise poliitika kontekstis.

Mure 5G-võrkude mõju pärast inimeste tervisele ja elusorganismidele

4.10.

5G-tehnoloogia pakub väga head võimalust inimeste tervise parandamiseks. IKT-taristu arendamine ja 5G kaasamine kiirendab kaugmeditsiini arengut, muu hulgas ka asjade interneti kaudu. 5G võimaldab teha keerukaid operatsioone kaugühenduse teel, parandades seega oluliselt juurdepääsu kvaliteetsele arstiabile, eriti nende inimeste jaoks, kes ei saa endale lubada reisimist välismaale, et saada vajalikku ravi.

4.11.

Kaugmeditsiini areng on eriti tähtis pandeemia ajal, mil kohapealne juurdepääs arstiabile on märkimisväärselt vähenenud. Lisaks on 4G-tehnoloogia võimaldanud arendada kaugradioloogiat. IKT-taristu on võimaldanud patsiente kaugdiagnoosida (magnetresonantstomograafia, kompuutertomograafia) ja anda neile kvaliteetset meditsiiniteenust, olenemata patsiendi asukohast. 5G-tehnoloogiaga arendatakse seda veelgi edasi, pakkudes inimestele paremat juurdepääsu diagnostikale ja otsestele meditsiiniteenustele, mida osutatakse kaugühenduse teel.

4.12.

Teisest küljest on aga viimase 20 aasta kiire tehnoloogiline areng toonud kaasa elektromagnetväljade kasvu ja selle elektrosudu põhjustatud saastuse suurenemise. Elektrosudu mõju tuleb käsitleda tõendipõhiste meetoditega, et hinnata tegelikku ohtu.

4.13.

Ülitundlikkus elektromagnetväljade suhtes ehk elektromagnetväljade talumatus on Euroopa Parlamendi, (9) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (10) ja Euroopa Nõukogu (11) poolt tunnistatud haigus. Selle all kannatab teatav hulk inimesi ja võib eeldada, et 5G (mis vajab palju tihedamat elektroonilise side võrku) kasutuselevõtuga võib see rohkem mõju avaldada.

4.14.

Üle maailma on tehtud uuringuid, milles on järeldatud, et elektromagnetilise kiirguse bioloogiline mõju ei kujuta endast terviseriski tingimusel, et riiklikud või rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni standardid on täidetud. Samal ajal leidub alates 1970ndatest kuni tänapäevani (12) tehtud uuringuid, milles on järeldatud, et oht inimeste tervisele on olemas (13).

4.15.

Aruannetes, milles käsitletakse probleeme, mis on seotud inimeste pikaajalise kokkupuutega vastavalt 2019. ja 2020. aastal toodetud 5G-tehnoloogia abil tekitatud elektromagnetväljadega, väidavad Euroopa Komisjon ja USA föderaalne sideamet (FCC), (14) et puuduvad kindlad või usaldusväärsed teaduslikud tõendid terviseprobleemide kohta, mis on põhjustatud kokkupuutest mobiiltelefonide edastatava raadiosagedusenergiaga.

4.16.

Aastaid tagasi klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) raadiosageduste tekitatud elektromagnetvälja võimalikuks kantserogeeniks; nüüd on WHO ELi ja USA ametivõimudega sarnasel seisukohal. Seoses 5G-võrkude kasutuselevõtuga teatas WHO aga, et hindab 2022. aastal uuesti raadiosagedusspektri (3 kHz kuni 3 000 GHz) elektromagnetväljade riske (15).

4.17.

Euroopa Nõukogu 27. mai 2011. aasta resolutsiooni 1815 lõplikus versioonis „Elektromagnetväljade võimalikud ohud ja nende mõju keskkonnale“ hoiatatakse elektromagnetilise saastuse mõju eest inimeste tervisele ning see sisaldab üldisi ja konkreetseid soovitusi mobiiltelefonide leviku põhjustatud probleemide järjepidevaks lahendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis. Selles dokumendis rõhutatakse vajadust võtta kõik mõistlikud meetmed elektromagnetväljadega kokkupuute vähendamiseks kooskõlas ALARA põhimõttega, (16) mida tuleb rakendada ioniseeriva kiirguse korral.

4.18.

On tehtud uuringuid, milles väidetakse, et mobiiltelefonide ja raadioside taristu poolt eraldatava kiirguse mõju (isegi mittesoojuslik heide) kujutab endast ohtu inimeste tervisele neuronaalsest, reproduktiivsest, onkoloogilisest ja genotoksilisuse seisukohast (17). Asjaomased institutsioonid aga leiavad oma hinnangute ja metoodika põhjal, et mobiiltelefonide ja raadioside taristu eraldatav kiirgus on inimestele ohutu.

4.19.

Nagu eespool mainitud, on tehtud uuringuid, milles on uuritud elektromagnetilise kiirguse mõju inimeste ja loomade tervisele. Sellegipoolest on väga vähe selgitatud keerulist mõju, mida mitteioniseeriva elektromagnetkiirgusega kokkupuutumine võib mittesoojusliku mõjuna taimestikule ja loomastikule avaldada, ja veelgi vähem on sellest mõjust teavitatud. Tuntumad uuringud viitavad olulisele ja kohesele mõjule tolmeldajate ja lindude seas, kuid teadlased on väga mures elektromagnetkiirguse pikaajalise mõju pärast elusökosüsteemidele.

Väited ICNIRPi (18) suuniste kohta

4.20.

Euroopa Komisjon ja kogu maailma riikide valitsuste valdav enamus kasutavad üldsuse elektromagnetvälja kiirgusega kokkupuutumisele piirnormide määramisel ICNIRPi suuniseid. 2020. aastal ajakohastatud ja avaldatud ICNIRPi suunistes võeti arvesse ka lainekimbu moodustamist ja sagedusi – 5G-le omaseid parameetreid –, kuid arvesse ei võetud sageduste koondamist ega ühenduste suuremat tihedust.

4.21.

Hoolimata asjaolust, et ICNIRP teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et anda teavet kaitsesuuniste kehtestamiseks kasutatud teaduslike meetodite kohta, tunnistab see potentsiaalselt kahjulikuks ainult elektromagnetilise kiirguse tekitatud soojuslikku mõju.

4.22.

STOA uuringus, mille korraldas Euroopa Parlament (19) kooskõlas Euroopa Nõukogu 2011. aasta resolutsioonis nr 1815 esitatud soovitustega, pooldatakse ettevaatuspõhimõtte järgimist, ICNIRPi pakutud künniste läbivaatamist ning tehniliste ja haldusmeetmete võtmist, et vähendada elektroonilise side elektromagnetilise saaste mõju.

4.23.

Kavandatud meetmete eesmärk on tagada sidetaristu vastutustundlikum ülesehitus (antennide ja muude eriseadmete paigutamine), tagada üldsuse teavitamine elektromagnetilise saastuse võimalikust mõjust ja inimestele kättesaadavatest võimalustest elektromagnetilise kiirgusega kokkupuute mõju vähendamiseks, arendada elektromagnetväljade seire suutlikkust jne. Tuleks ette näha ELi ja riiklikud vahendid, et teha põhjalikumaid valdkonnaüleseid teadusuuringuid ja mõju-uuringuid inimeste ja keskkonna kohta ning levitada tulemusi üldsuse ja otsustajate harimiseks.

5G küberturvalisus – vahendid, meetmed ja nende tõhusus

4.24.

Komitee on oma arvamuses „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine““ juba toonud esile paljud küberjulgeolekuga seotud raskused (20). 4G lahendamata kübernõrkused võimenduvad 5G-s veelgi. Need asuvad arhitektuuri, topoloogia ja protokolli tehnilisel tasemel, nagu on kaardistanud ENISA, (21) ning võrgu- ja infoturbe aruande (22) kohaselt ei saa nende vastu veel tõhusate meetmetega võidelda.

4.25.

Teatavate julgeolekuohtudega võitlemiseks peaks EL investeerima rohkem oma tehnoloogia arendamisse ning tehnoloogiatööstuse ja -arendajate toetamisse. Kõige olulisem on, et need meetmed peaksid olema kohandatud nii, et nad motiveeriksid Euroopa VKEsid arendama turvalist ja usaldusväärset 5G-taristut.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/35/EL, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ (ELT L 179, 29.6.2013, lk 1).

(2)  https://ehtrust.org/environmental-health-trust-et-al-v-fcc-key-documents/

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(4)  TEN/708, ELT C 429, 11.12.2020, lk 290.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(6)  https://www.greenpeace.org/static/planet4-eastasia-stateless/2021/05/a5886d59-china-5g-and-data-center-carbon-emissions-outlook-2035-english.pdf

(7)  https://www.hautconseilclimat.fr/wp-content/uploads/2020/12/rapport-5g_haut-conseil-pour-le-climat.pdf

(8)  https://www.itu.int/en/ITU-D/Climate-Change/Pages/Global-E-waste-Monitor-2017.aspx

(9)  Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsioon elektromagnetväljadega seostatavate terviseprobleemide kohta (2008/2211(INI)). https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-6-2009-0216_ET.html?redirect.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 281).

(11)  Resolutsiooni 1815 (2011) lõplik versioon, artikli 8 lõike 1 punkt 4, http://assemble.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=17994.

(12)  https://bioinitiative.org/updated-research-summaries/

(13)  USA kaitseluureagentuur „Biological Effects of Electromagnetic Radiation (Radiowaves and Microwaves)“, märts 1976.

(14)  USA kodanikuühiskonna organisatsioonid on föderaalse sideameti seisukoha kohtus vaidlustanud: https://ehtrust.org/eht-takes-the-fcc-to-court/.

(15)  Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioeeskirjade kohaselt.

(16)  ALARA põhimõtet (nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutada) kasutatakse ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise kavade koostamisel.

(17)  Näiteks Euroopa REFLEXi uuring (2004), mille korraldas ELi nimel 12 teadusasutust ja mille kogueelarve oli üle 3 miljoni euro, kusjuures Euroopa Komisjoni panus oli 2,059 miljonit eurot.

(18)  Rahvusvaheline mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjon.

(19)  https://www.home-biology.com/images/emfsafetylimits/EuropeanParliamentSTOA.pdf

(20)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 281.

(21)  https://www.enisa.europa.eu/publications/enisa-threat-landscape-report-for-5g-networks/at_download/fullReport

(22)  http://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=64468

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Järgmise põlvkonna kaubandus ja kestlik areng – 15 punktist koosneva tegevuskava läbivaatamine“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/07)

Raportöör:

Tanja BUZEK

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	28.9.2021
Vastuvõtmine täiskogus	20.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	236/2/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Kaubandus vajab õiget poliitikaraamistikku, et hoogustada majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist ja kestlikku arengut ning toetada majanduse kestlikku taastumist COVID-19 kriisist, võimaldades ettevõtjatel oma häiritud tarne- ja väärtusahelad uuesti üles ehitada ja ümber korraldada. 2021. aasta on pöördepunkt ELi kaubanduse ümbermõtestamisel ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab selle avatud, kestlikku ja kindlat uut suunda.

1.2.

Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid väljendavad ELi pühendumust väärtuspõhisele kaubanduse tegevuskavale, mis soodustab ühtaegu nii majanduslikku, sotsiaalset kui ka keskkonnaalast arengut. Vaja on tegeleda nõuete täitmata jätmise probleemiga ning edendada kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste täitmist, et saavutada kaubandusvahendite abil kõrged töö- ja kestlikkusstandardid. EL peaks nii kahepoolsel kui ka ülemaailmsel tasandil kehtestama koos sarnaselt meelestatud kaubanduspartneritega, kes on valmis võtma juhtrolli, ranged kaubanduse ja kestliku arengu sihttasemed.

1.3.

Komitee väljendab heameelt 15 punktist koosneva tegevuskava varajase läbivaatamise üle ning loodab, et see väljub 2018. aastal loodud piiratud ja kitsa fookusega raamistikust. Kuna kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides kehtestatud õiguslikult siduvaid kohustusi ei täideta praegu täielikult, teeb komitee ettepaneku need põhjalikult läbi vaadata, nii et need sisaldaksid uuendatud ja sanktsioonidel põhinevat jõustamismeetodit ning tugevamat kodanikuühiskonna poolset järelevalvet, kasutades uuenduslikke vahendeid ja suurendades võimendavat mõju kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas. See järgmise põlvkonna kaubanduse ja kestliku arengu strateegia peab olema ELi kaubandusstrateegia lahutamatu osa, mida kohaldatakse nii praeguste kui ka tulevaste läbirääkimisvolituste suhtes.

1.4.

Uueks alguseks on tarvis saada võitu kapseldunud mõtteviisist. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide edukaks rakendamiseks ja jõustamiseks on vaja osalejate teotahtelist, struktureeritud ja koostööaltimat suhtlust – teabevahetust institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel ning eelkõige kõigi nende teabevahetust sisenõuanderühmadega ja samuti sisenõuanderühmade endi vahel. Rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonina peaks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) olema kaasatud ILO konventsioonide vabakaubanduslepingutes rakendamise järelevalvesse.

1.5.

Suured probleemid tekivad sageli juba algusest peale. Komitee rõhutab, kui hädavajalik on tagada rahvusvaheliste põhikonventsioonide ratifitseerimise eelsed kohustused või kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides sisalduvad siduvad ja jõustatavad tegevuskavad koos ratifitseerimise selge ajakavaga. Esimene praeguse mudeli kohane kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide jõustamise juhtum kinnitas, et sõnastus on ähmane ja seetõttu puudulik.

1.6.

Kaubanduse ja kestliku arengu kõik kolm mõõdet on omavahel põimunud ja neid ei tohi üksteisest eraldada. Komitee peab tervitatavaks ettevõtjate aktiivust kestliku kaubanduse tagamiseks tehtavate jõupingutuste jätkamisel ning leiab, et neil on positiivne roll kliimameetmete võimaluste edendamisel, näiteks keskkonnasäästliku tehnoloogia tööstuse jaoks, pöörates erilist tähelepanu VKEdele. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid peavad olema tihedamalt seotud ILO kolmepoolse deklaratsiooniga hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, aidates kaasa ILO konventsioonide ratifitseerimisele, ning Majanduse ja Koostöö Arengu Organisatsiooni (OECD) suunistega hargmaistele ettevõtetele, eelkõige tarneahelas.

1.7.

Tõhusaks kohapealseks muutuseks on vaja minna kaugemale kaubanduse ja kestliku arengu klassikalistest peatükkidest ning kaaluda uute poliitikavahendite suurt võimendavat mõju. Komitee kutsub üles sõlmima riigihankelepinguid tingimuslikult ettevõtjatega riikidest, kes järgivad ILO põhistandardeid ja Pariisi kokkulepet. Samuti kutsub ta üles võtma vastu kaugeleulatuvad ELi õigusaktid kohustusliku hoolsuskohustuse kohta, mis on veel üks tähtis kõrvalmeede. Välisinvestorid peaksid olema kohustatud vastama hoolsuskohustuse nõuetele, enne kui nad saavad kasutada rahvusvahelist investeerimislepingut. Kestliku kaubanduse saavutamiseks tuleks meetmeid täiendada rahapesu, maksukuritegude ja maksustamise vältimise vastaste meetmetega ning korruptsioonivastase võitlusega.

1.8.

Kestlik areng peab käima kaasas muutustega ja neid edasi arendama, hoides töö- ja keskkonnastandardid oma tegevuskavas võrdselt tähtsal kohal. Kaubanduse ja kestliku arengu asjaomaseid teemasid täiendavad lisaks elurikkusele ka roheline kokkulepe, ringmajanduse algatused ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Konkreetsete kohustuste seadmiseks peavad keskkonnaalased kohustused muutuma rahvusvahelisteks standarditeks.

1.9.

Jõustamiseks ei ole olemas imerohtu, kuid alustuseks on vaja suurendada tõhusat jõustatavust. Komitee on juba pikka aega nõudnud eksperdikomisjoni mehhanismi uuendamist, millega kaasneks võimalus määrata rahalisi karistusi või sanktsioone ning sisenõuanderühmade aktiivne roll selle kasutuselevõtul. Võrdsete tingimuste ja kestlikkuse esikohale seadmisel, millest saaksid kasu nii ettevõtjad kui ka töötajad, võiks eeskujuks olla ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostööleping.

1.10.

ELi kaubanduspartnerid oskavad kaubandusmeetmete väljatöötamisel mõelda loovalt. Kasutades uuenduslikku lähenemisviisi töövaidluste lahendamisele, peaks EL kaaluma soodustariifide peatamist nende äriühingute puhul, kes rikuvad kokkulepitud rahvusvahelisi standardeid. Aegamööda arenevaid majandussidemeid silmas pidades toetab komitee tariifide järkjärgulist vähendamist, kui partnerriigid täidavad kaubanduse ja kestliku arenguga seotud kohustusi, jättes rikkumiste korral võimaluse sellest vähendamisest loobuda.

1.11.

Kestlikkust ei ole võimalik saavutada ilma kodanikuühiskonnata. Sisenõuanderühmade loomine ei olnud eesmärk omaette. Et neid tõsiselt võetaks, vajavad nad teavet, vahendeid ja juurdepääsu, et anda lepinguosalistele nõu rakendamise ja jõustamise kohta, samuti tugevamat institutsioonilist raamistikku. Lisaks sisenõuanderühmadele kutsub komitee üles taastama vabakaubanduslepingute eksperdirühma.

1.12.

Komitee on üks sisenõuanderühmade tugevaimaid poolehoidjaid ja jätkab nende töö toetamist. Arutelud sisenõuanderühmade tugevdamise üle on viimasel ajal elavnenud ning komitee julgustab komisjoni ja teisi sidusrühmi (1) tegema sisenõuanderühmadega koostööd, et parandada nende koosseisu, töökorraldust, tegevusulatust ja rolli jõustamismehhanismides ning nende institutsionaalseid kanaleid, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud siinse arvamuse viiendas punktis.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Aktiivse kaubanduspoliitikaga tuleb tõhusalt hoogustada kestlikku arengut ning see toob kasu ettevõtjatele, töötajatele, tarbijatele ja inimestele üldiselt, tingimusel et sellega luuakse uusi turuvõimalusi, inimväärseid töökohti ja võrdseid võimalusi. Sellega kaasnevad ka olemuslikud riskid, mida saab tulemuslikult leevendada ainult kaasava kaubanduspoliitika abil, mis pakub kodanikuühiskonnale, sidusrühmadele ja üldsusele võimaluse väljendada oma muresid.

2.2.

Komitee on juba pikka aega nõudnud, et kestlikkus oleks üks kaubanduspoliitika vedavaid jõude, arvestades kaubanduse keskset rolli ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Käimasoleva aasta uus ELi kaubandusstrateegia loob raamistiku järgnevateks aastateks. Komitee esitas soovitused kaubandusaspektide kohta eraldi arvamuses, (2) kiites heaks ELi kaubanduspoliitika kestlikkusele suunatud eesmärgi ning nõudes kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide igakülgset tugevdamist ja nende tõhusat jõustamist.

2.3.

Tuginedes komitee varasemale tööle, antakse käesolevas arvamuses kodanikuühiskonna hinnang praegusele lähenemisviisile, et seda kasutataks kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide käimasolevas läbivaatamises. Komitee lähtub uuenduslikust kaubandust käsitlevast lähenemisviisist, et saavutada ELi kestliku arengu väärtused: kaubanduse ja kestliku arengu peatükid tulevaste põlvkondade jaoks.

3.   Kaubandus ja kestlik areng: väärtustel põhinev ELi kaubanduse tegevuskava

3.1.

Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide süsteemse integreerimisega oma vabakaubanduslepingutesse rõhutab EL oma pühendumist väärtuspõhisele kaubanduse tegevuskavale, millega edendatakse ühtaegu nii majanduslikku, sotsiaalset kui ka keskkonnaalast arengut. Vaja on tegeleda nõuete täitmata jätmise probleemiga ning edendada kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste täitmist, et saavutada kaubandusvahendite abil kõrged töö- ja kestlikkusstandardid.

3.2.

Alates kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide üsna algelisest kujust ELi ja Lõuna-Korea 2011. aasta vabakaubanduslepingus on need kõigis järgnevates ELi vabakaubanduslepingutes pidevalt edasi arenenud. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidega nähakse ette üksnes konsultatsioonidel põhinev vaidluste lahendamise mehhanism ja sisenõuanderühmad kodanikuühiskonna poolseks institutsionaliseeritud järelevalveks. Need sisaldavad kohustust järgida mitmepoolseid töö- ja keskkonnakokkuleppeid ning takistada osalistel kaubanduse ja investeeringute ligimeelitamiseks töö- ja keskkonnakaitse taseme lõdvendamist või alandamist. Kahepoolsete dialoogi- ja koostööfoorumitena võivad nad toimida ka platvormina kestliku kaubanduse mitmepoolse tegevuskava edendamisel.

3.3.

Kuigi EL on võtnud meetmeid, et asetada kestlikkus oma kaubanduspüüdluste keskmesse, ei ole praegused läbirääkimised selle eesmärgiga sammu pidanud. Kuna kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide läbivaatamine on toonud uue hingamise ja mõtteviisi avardanud, peab see väljuma oma vanast mitteametlikust staatusest ning kehtima ELi kaubandusstrateegia lahutamatu osana ka praegu läbiräägitavate lepingute suhtes ja olema lisatud muudetud läbirääkimisvolitustesse.

4.   Hinnang 15 punktist koosnevale tegevuskavale

4.1.

Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning suur hulk sidusrühmi osalesid üha hoogustuvas avalikus arutelus ELi kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide lähenemisviisi tõhususe üle. Arutelu sai varajase lõpu 2018. aasta alguses, mil Euroopa Komisjon võttis vastu oma 15 punktist koosneva tegevuskava. Tegevuskava jaguneb neljaks põhiteemaks//rubriigiks ning sellega kehtestati viimaste aastate jaoks kaubanduse ja kestliku arengu edenemise piiratud ja kitsa fookusega raamistik, mida hinnatakse selle elluviimise ja puudujääkide põhjal allpool.

Koostöö

4.2.

Koostöö liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga: komisjoni kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühm tugevdas sidemeid liikmesriikidega, kuid selle struktuuri tõttu läheb kaduma oluline osa eksperditeadmistest ja teabest. Eksperdirühma töö väärib paremat järeldustest ja soovitustest teavitamist ning nõuab tugevamaid ja korrapärasemaid sidemeid sisenõuanderühmade ja komiteega. Kaubanduse peadirektoraadi tegevus peab laienema liikmesriikide kaubanduse ja kestliku arengu juhtosakondadele, kaasates võimaluse korral oma võrgustikesse teisi asjaomaseid peadirektoraate, nagu tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ja kliimameetmete peadirektoraat, ning tehes koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega osana sellest pidevast teabe- ja tagasisidevoost. Euroopa Parlamendile regulaarse teabe andmine kaubanduse ja kestliku arengu küsimustes peaks hõlmama võrdsetel alustel ka sisenõuanderühmi ja see ei tohi toimuda kinniste uste taga. Euroopa Parlamendil peab olema roll kaubanduse ja kestliku arengu järelevalves ja rakendamises ning teda tuleb täielikult teavitada kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee ja teiste asjaomaste ühiste juhtorganite tegevusest ning kaasata nende otsuste tegemisse. See on eriti vajalik ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud võrdsete tingimuste mehhanismi kontekstis.

4.3.

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega: komitee toetab ennetavamat ja süsteemsemat lähenemisviisi ning kutsub üles kaasama rahvusvahelisi organisatsioone, nagu ILO, ka läbirääkimiste ajal ja vabakaubanduslepingute rakendamise käigus, sealhulgas tegevuskavade kõigis etappides. Nagu Vietnami lepingu ratifitseerimise juhtum näitab, võiks ILO-l olla tähtis koht rakendamise eelses ja varajases etapis. Vajadus tihedama koostöö järele Euroopa Komisjoni, ILO ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel on oluline ILO tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise projektide kujundamisel partnerriikides. Meetmed peavad käima käsikäes ILO tugevama integreerimisega sisenõuanderühmade järelevalverolli ning komiteed ja võimaluse korral sisenõuanderühmade eestseisust võiks kutsuda osalema tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi iga-aastastel kõrgetasemelistel kohtumistel. Näib, et mitmepoolsete keskkonnalepingute suhtes kohaldatavat lähenemisviisi ei ole piisavalt uuritud ja seda võiks laiendada teistele asjakohastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu OECD, ning kestliku arengu eesmärkide rahastamise suureneva tähtsuse kontekstis ka Maailmapangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile.

Kodanikuühiskonnale, sealhulgas sotsiaalpartneritele, rakendamisel oma rolli täitmiseks võimaluse andmine

4.4.

Kodanikuühiskonna, sh sotsiaalpartnerite järelevalverolli soodustamine: komitee väljendab heameelt ELi partnerluse rahastamisvahendi projekti üle, millega rahastatakse osa ELi sisenõuanderühmade liikmete osalemist kohtumistel ja säilitatakse sisenõuanderühmade poliitiline sõltumatus. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles rahastamist uuendama ja tegema sisenõuanderühmadega selle kavandamisel koostööd. Komitee soovitab suuremat paindlikkust tulevases logistilises ja tehnilises toes. Videokonverentside kasutamine võiks füüsilisi koosolekuid täiendada, kuid mitte asendada. Tulevane rahastamine peaks võimaldama iga-aastaseid kohtumisi, mis toovad kokku kõik sisenõuanderühmade liikmed, et arutada kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnaüleseid küsimusi. Lisaks rahaliste vahendite eraldamisele on vaja tegeleda struktuursete ja korralduslike probleemidega, et täielikult suurendada sisenõuanderühmade mõjuvõimu, nagu on kirjeldatud viiendas punktis.

4.5.

Kodanikuühiskonna, sealhulgas sotsiaalpartnerite tegevusulatuse laiendamine kogu vabakaubanduslepingule: komitee on pikka aega tungivalt soovitanud, et sisenõuanderühmad peaksid nõu andma ELi vabakaubanduslepingute kõigi aspektide kohta, säilitades eritähelepanu kaubanduse ja kestliku arengu elluviimisele ja kaubanduse mõjule, mis avaldub kestlikule arengule üldisemalt. Seda uut kohaldamisala katsetatakse esmalt ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingus. Komitee kutsub laiendama olemasolevate sisenõuanderühmade tegevusulatust kõigis kehtivates vabakaubanduslepingutes, kasutades selleks uuendatud lepingutekste või sisenõuanderühma töökorra raames ühtlustatud tavasid.

4.6.

Vastutustundliku ettevõtlusega seotud meetmed: komitee peab tervitatavaks ettevõtete aktiivsust kestliku kaubanduse tagamise püüdlustes ning komisjoni pühendumust vastutustundliku ettevõtluse edendamisele. Ta avaldab siiski kahetsust, et ei komitee ega asjaomased sisenõuanderühmad ei ole olnud koos OECD ja ILOga kaasatud projektide järelevalvesse. Komisjon peaks töötama välja näitajad, et lisaks teadlikkuse suurendamisele hinnata projekti konkreetseid tulemusi, ning need peaksid sisaldama sihipärasemat ja põhjalikumat läbivaatamist tarneahelates.

Tulemuste saavutamine

4.7.

Riikide prioriteedid: komitee nõustub strateegilise ja sihipärasema lähenemisviisiga, ent märgib, et partnerriigid erinevad üksteisest märkimisväärselt isegi piirkondliku lepingu, näiteks Kesk-Ameerikaga sõlmitud lepingu raames. Prioriteetide seadmisel ja hindamisel tuleb ennetavalt ja protsessi eri etappides konsulteerida kodanikuühiskonnaga, kaasates eelkõige sisenõuanderühmi. Kaubanduse peadirektoraadi geograafilised üksused ja ELi delegatsioonid peaksid sisenõuanderühmadega rohkem suhtlema, et saada ja anda süstemaatilist tagasisidet. Selleks on vaja korrapäraselt hinnata komisjoni edusamme või tagasiminekut nende prioriteetide elluviimisel.

4.8.

Jõuline jõustamine: Korea töövaidluse juhtumist on nii mõndagi kasulikku õppida. Esiteks seda, et komisjon peaks olema kaubanduse ja kestliku arenguga seotud vaidluste lahendamise menetluste algatamisel ennetavam ja kiirem, andes sisenõuanderühmadele aktiivse rolli. Teiseks on oluline, et eksperdikomisjonidesse kuuluksid rahvusvahelise tööõiguse eksperdid, kes konsulteeriksid ILOga selle kohtupraktika ja siduva tõlgendamise küsimustes. Kolmandaks rõhutatakse eksperdikomisjoni aruandes vajadust siduvate ja sanktsioone sisaldavate tegevuskavade järele, kus on kehtestatud ILO konventsioonide ratifitseerimise selge ajakava. Termin „jätkuvad ja püsivad jõupingutused“ on osutunud liiga ebamääraseks, andes pooltele ülemäära manööverdamisruumi. Kuigi Korea ratifitseeris neljast puuduvast ILO konventsioonist kolm (puudu on konventsioon nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta), on endiselt küsitav, kas Korea õigusaktide muudatustega rakendatakse täielikult konventsioonide nr 29, 87 ja 98 sätteid. Seega jääb juhtum avatuks ja komitee kordab oma üleskutset järelmeetmete võtmiseks. Küll aga ei esine nõuete täitmisega seotud probleeme üksnes partnerriikides. Komitee märgib murega, et ka ELis ja selle liikmesriikides näivad jõulise jõustamise vahendid puuduvat.

4.9.

Tuleb soodustada peamiste rahvusvaheliste lepingute varast ratifitseerimist: komitee toetab rahvusvaheliste põhikonventsioonide ratifitseerimist enne vabakaubanduslepingu sõlmimist ja allkirjastamist, et saada läbirääkimistest ja diplomaatilisest mõjust võimalikult palju kasu. Hiljutine Vietnami juhtum näitas sellise käsituse soodsat mõju, kuna riik ratifitseeris ILO konventsiooni nr 98 ja peagi ratifitseerib ka konventsiooni nr 105. Siiski ei ole tehtud edusamme konventsiooni nr 87 ratifitseerimisel. Seega rõhutab komitee, kui hädavajalik on tagada rahvusvaheliste põhikonventsioonide ratifitseerimise eelsed kohustused või kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides sisalduvad siduvad ja jõustatavad tegevuskavad koos selge ratifitseerimistähtajaga.

4.10.

Tuleb vaadata läbi kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise tõhusus: komitee nõustub vajadusega kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamine korrapäraselt läbi vaadata ja seda hinnata. Komitee peab siiski kahetsusväärseks sisenõuanderühmade töö vähest nähtavust ja nende soovituste eiramist nimetatud protsessides, eelkõige iga-aastastes rakendusaruannetes. Tulevastes aruannetes tuleks rohkem arvesse võtta sisenõuanderühmade tööprogramme ja partnerriikide sisenõuanderühmadega vastu võetud ühisdeklaratsioone. Komitee avaldab eelkõige kahetsust edusammude puudumise üle praeguste kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide tõhusal jõustamisel. Kanadaga sõlmitud laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) puhul on komitee, ELi sisenõuanderühm ja Kanada sisenõuanderühmad korduvalt kutsunud üles tegema varase läbivaatamise jaoks kindlaid edusamme. Lepingupooled kohustusid sätted üle vaatama tõlgendavas ühisdokumendis, et töö- ja keskkonnakaitsega seotud sätteid tõhusalt jõustada. Läbivaatamisse tuleks tihedalt kaasata mõlema poole sisenõuanderühmad.

4.11.

Rakendamise käsiraamat: komitee pooldab rakendamise käsiraamatute väljatöötamist, et aidata vabakaubanduslepingu partneritel paremini mõista kaubanduse ja kestliku arengu alaseid kohustusi ja anda suuniseid nende rakendamise kohta. Tööturu küsimustes tuleb peamisteks kohapealseteks partneriteks pidada sotsiaalpartnereid. Ametlikud võrdlevad andmebaasid peavad ulatuma palju kaugemale kokkuleppe sõnastusest ja nende keskmes peab olema kaubanduse ja kestliku arengu sätete tegelik rakendamine.

4.12.

Vahendite suurendamine: EL peaks mõned oma kaubandusabi ressursid suunama ELi-väliste nõuanderühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osaluse ja suutlikkuse suurendamise toetamisele seoses kestliku kaubanduse ja investeerimispüüdlustega.

4.13.

Kliimameetmed: kui kaubandus ei ole ka kliimapoliitika tõukejõuks, peaks see ometi aitama kaasa ülemaailmsele kliimamuutuste tegevuskavale, ja ettevõtjatel võib olla positiivne roll puhta tehnoloogia tööstuse, ennekõike VKEde võimaluste edendamisel. Pariisi kokkuleppe muutmine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks, st lepingute peatamine rikkumise korral, on teretulnud samm, mida tuleks laiendada ka ILO põhi- ja ajakohastele konventsioonidele.

4.14.

Kaubandus ja töö: komiteel on heameel, et laiendatud on kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidesse lisatud tööalaseid teemasid, ja innustab võetud kohustusi ajakohastama. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid peavad olema tihedamalt seotud ILO hargmaiste ettevõtete deklaratsiooniga ja OECD suunistega hargmaistele ettevõtetele. Komisjon peaks edendama hargmaiste ettevõtete deklaratsioonis sisalduvate ILO konventsioonide ratifitseerimist. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide edasises arengus tuleb alati võtta arvesse ajakohastatud ELi õigusakte, ennekõike äriühingu kestlikku üldjuhtimist ja hoolsuskohustust. Kuid selleks, et olukorda kohapeal muuta, tuleb neid kohustusi ennetavamalt jõustada ja need nõuavad paremat jõustatavust.

Läbipaistvus ja teabevahetus

4.15.

Rohkem läbipaistvust ja parem teabevahetus: komitee rõhutab koos kõigi institutsioonide ja sidusrühmadega läbipaistvuse ja teabevahetuse tähtsust. Terviklike protokollide avaldamine on oluline lähtepunkt kodanikuühiskonna edasiseks kaasamiseks. Kodanikuühiskonna dialoogile pühendatud kohtumised on kasulik kanal, kuid need peavad paranema, et jõuda struktureeritumate järelmeetmeteni. Selleks soovitab komitee eemalduda kapseldunud mõtteviisist ja tagada, et Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna vahelise teabevahetuse kanalid tugevdavad üksteist.

4.16.

Ajaliselt piiritletud vastus kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidega seotud kaebustele: komitee väljendab heameelt 2020. aastal tööd alustanud ühtse kontaktpunkti üle, millega loodi kaebuste esitamise süsteem, ja eelkõige kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku all tegutseva spetsiaalse üksuse üle, mis tegeleb üksnes kaubanduse ja kestliku arengu valdkonna kaebustega. Tõhusust on veel vara hinnata, kuid komitee loodab, et selle mehhanismi pideval kujundamisel võetakse arvesse ja järgitakse kodanikuühiskonna soovitusi.

5.   Järgmise põlvkonna kaubandus ja kestlik areng

5.1.

Pärast 2018. aasta tegevuskava on kaubandusmaailm ja ka kaubanduse ja kestliku arengu teemaline arutelu edasi liikunud. Roheline kokkulepe on üldine poliitikaeesmärk ka ELi kaubanduse tegevuskavas. Institutsionaalsed osalejad, nagu Euroopa Parlament ja liikmesriigid, nõuavad üha enam kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide põhjalikku reformimist. COVID-19 pandeemia on enneolematult häirinud kaubavooge, paljastades ülemaailmsetes tarne- ja väärtusahelates suuri probleeme, mis on sageli seotud kaubanduse ja kestliku arengu valdkonna kohustuste täitmata jätmisega. Esimene kaubanduse ja kestliku arenguga seotud vaidluste lahendamise juhtum pani kehtiva süsteemi institutsioonilises mõttes proovile. Uus kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik tekitas kõrged ootused suurema tähelepanu, ressursside ja uute seadusandlike vahendite järele, et kaubanduse ja kestliku arengu kohustusi paremini täita ja jõustada. Samal ajal on ELi kaubanduspartnerid, nagu Kanada ja USA, võtnud oma vabakaubanduslepingutes vastu tugevad jõustamisvahendid või, nagu Uus-Meremaa, esitanud ELi kaubandusläbirääkimistel julgeid ettepanekuid, tagades, et kaubandus toimib kõigi hüvanguks.

5.2.

Kaubanduse ja kestliku arengu teemalises arutelus ei käsitleta üksnes väärtusi, vaid see on ellujäämise küsimus nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil. Terviklikku lähenemisviisi pooldades toetab komitee ELi jõupingutusi kestliku arengu tegevuskava edendamiseks mitmepoolsel tasandil ning kutsub üles looma strateegilisi liite peamiste kaubanduspartneritega sellistes prioriteetsetes küsimustes nagu kasvuhoonegaaside heite ülekandumine ja hoolsuskohustus. Komitee kordab, et EL peab juhtima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhjalikku reformi ja tegema lõpu kaubanduse sotsiaalsete aspektidega seotud tabudele. Ümbermõtestamise hea näitena peab komitee tervitatavaks USA ettepanekut tegeleda käimasolevatel WTO kalandustoetuste läbirääkimistel ülemaailmse kalalaevadel sunniviisilise töö kasutamise probleemiga (3).

5.3.

Komitee on pidevalt nõudnud jõulisemate kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide integreerimist, kuna 15 punktist koosnev tegevuskava ei näi andvat tulemusi. Peale selle kaalutakse kaubanduspoliitika läbivaatamisel 2021. aastal lisameetmeid kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide tõhusaks rakendamiseks ja jõustamiseks, sealhulgas võimalust kohaldada nõuete rikkumise korral sanktsioone.

5.4.

Nüüdseks on saadud piisavalt kogemusi ja õppetunde praeguse lähenemisviisi ümbermõtestamiseks ning komitee teeb ettepaneku võtta uuendusmeelseid algatusi, mis võimaldavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides kehtestatud õiguslikult siduvaid kohustusi täielikult täita. See arutelu peab hoidma keskkonna- ja tööstandardid rakendamise ja jõustamise tegevuskavas võrdselt tähtsal kohal.

Poliitikavahendid, mis hoogustavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamist veelgi

5.5.

2020. aasta mais avaldasid Prantsusmaa ja Madalmaad mitteametliku dokumendi, milles kutsuti ELi üles parandama oma lähenemisviisi kaubanduse mõju sotsiaal-majanduslike aspektide analüüsimisel ning suurendama oma eesmärke, pidades silmas kaubanduse ja kestliku arengu vahelist seost kõigis selle mõõtmetes (4) kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisega. Komitee kiidab heaks kaubanduse mõju analüütilisema käsitlusviisi ning toetab kindlalt soovitust stimuleerida kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste tõhusat täitmist tariifide järkjärgulise vähendamisega, sealhulgas võimalusega hilisema rikkumise korral konkreetsed tariifiread tühistada, ning et on selgitatud tingimusi, mida riigid peavad sellise vähendamise puhul täitma.

5.6.

Lisaks ergutab komitee tegema tavapäraste kaubandusmeetmete kõrval kindlaks lisameetmed, millega tagataks tõhusad muudatused kohapeal. EL peaks võtma vastu kaugeleulatuva ELi direktiivi siduva hoolsuskohustuse kohta, milles tunnistatakse praegustel standarditel põhinevat vastutust ning pakutakse selget ja kindlat õigusraamistikku Euroopa ettevõtjatele ja ELis tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Komitee on kindlalt toetanud hoolsuskohustuse nõude lisamist kaubanduslepingutesse seoses ülemaailmsete tarne- ja väärtusahelatega, et suunata juhtimisotsuseid, mille eesmärk on majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt kestlikud ettevõtted (5).

5.7.

Kestliku arengu tegevuskava edendamiseks peab komisjon uurima peale tavapäraste kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide ka muid peatükke ja valdkondi, nagu investeeringud, luues seoseid ja koostoimet. Välisinvestorid peaksid olema kohustatud vastama hoolsuskohustuse nõuetele, enne kui nad hõlmatakse rahvusvahelise investeerimislepinguga. Samuti peaksid vabakaubanduslepingu pooled tagama, et nende territooriumil asuvad ettevõtted täidavad hoolsuskohustuse nõudeid (6).

5.8.

Kestliku kaubanduse tagamiseks peab EL kehtestama sätted pooltevahelise koostöö kohta võitluses rahapesu, maksukuritegude ja maksustamise vältimise vastu. Kestliku arenguga seotud jõupingutusi õõnestab samamoodi ka korruptsioon ning selle kõrvaldamiseks on vaja võrreldavaid kõrgeid standardeid.

5.9.

Riigihangete jaotamine peaks olema tingimuslik, st lepingud tuleks sõlmida nende riikide ettevõtjatega, kes järgivad ILO põhistandardeid ja Pariisi kokkulepet. ELi vabakaubanduslepingud peavad ka edendama parimaid tavasid selle kohta, kuidas lisada riigihangetesse sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid (7).

5.10.

Ehkki kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide keskkonnateemaline osa on viimase kümne aasta jooksul kõige rohkem edasi arenenud, jääb alles kaks probleemi. Esiteks on Pariisi kokkuleppe kohased kliimakohustused seotud riiklikult kindlaks määratud rakendamisega, mis raskendab rikkumiste tuvastamist. Teiseks raskendab kohustuste kehtestamist rahvusvaheliste keskkonnastandardite puudumine, st puhta õhu või vee kohta. Oluline on teha tööd keskkonnaalaste kohustuste täitmiseks, et kehtestada standardid, mis on seotud ka hoolsuskohustusega. COVID-19 pandeemia tõttu on elurikkuse teema muutunud pakilisemaks kui kunagi varem. Rohelisest kokkuleppest, ELi ringmajanduse seadusandlikest algatustest või piiril kohaldatavast süsinikdioksiidi kohandusmehhanismist (8) saavad kaubanduse ja kestliku arengu kontekstis silmapaistvad teemad.

5.11.

Terviklikum ülevaade paljastab vabakaubanduslepingutega seotud tõsised kestlikkuse probleemid, mida ei ole võimalik lahendada kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide raames. Näiteks põllumajandusel, mis on läbirääkimistel ELi kaalukaim tingimisvahend, on kestlikkusele selge mõju. Komitee juhib erilist tähelepanu sellele, et analüüsi keskmes peab olema ELi toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus (9). Eesmärgiga muuta toiduainete tarneahel tõhusamaks ja õiglasemaks kutsub komitee üles rakendama sujuvalt direktiivi, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Tõhusa jõustatavuse suurendamine

5.12.

Komitee on pikka aega kutsunud üles looma uuendatud eksperdikomisjoni, kes peaks suutma algatada riikidevahelise lepinguvaidluste lahendamise mehhanismi, mis võib hõlmata rahalisi karistusi või sanktsioone ning õiguskaitsevahendeid kannatanud poolele (10). Sisenõuanderühmadel peaks olema vaidluste lahendamise raamistikus aktiivne roll. Kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku töörühm peaks uurima sisenõuanderühma esitatud juhtumeid ning teavitama kõigist jõustamismeetmetest ja eksperdikomisjoni aruannetest ning võtma nende suhtes järelmeetmeid.

5.13.

Komitee väljendab heameelt uue kaubandus- ja koostöölepingute lähenemisviisi üle, millega seatakse esikohale võrdsed võimalused ja kestlikkus ning kohaldatakse vaidluste lahendamise mehhanismi koos juurdepääsuga õiguskaitsevahenditele mis tahes rikkumise korral. Selle nn hübriidmudeli puhul kombineeritakse eksperdikomisjoni lähenemisviisi jõustatava elemendiga juhtudel, kui pidevalt rikutakse kaitse taseme säilitamise põhimõtet või töö-, sotsiaal-, keskkonna- või kliimaalaste sätete riikliku jõustamise nõudeid. See hõlmab lepinguosaliste vahel kokku lepitud ajutist hüvitist või kaebuse esitanud lepinguosalise ühepoolset kohustuste peatamist mis tahes valdkonnas (nt kaubandustariifid, lennuliiklusõigused, juurdepääs kalastusvetele), seda teatavatel tingimustel.

5.14.

Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide jõustamist peaks täiendama sõltumatu töösekretariaat, kes tegeleks vabakaubanduslepingu raames riikidevaheliste tööküsimustega, sealhulgas mõjuga tööturule, ning jälgiks ja uuriks lepingu tööalase peatüki nõuetekohasust, samuti kollektiivkaebuste esitamise mehhanism (11). Rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonina peaks ILO olema kaasatud vabakaubanduslepingutes ILO konventsioonide rakendamise järelevalvesse. Tema rolli tuleks tugevdada ja institutsionaliseerida seoses ILO dokumentide õige tõlgendamisega vaidluste korral, mis on seotud rahvusvaheliste tööstandarditega. ILO peaks olema süstemaatiliselt kaasatud, et anda eksperdikomisjonile kõnealustes küsimustes suuniseid.

5.15.

Komitee soovitab uurida uuenduslikke lähenemisviise töövaidluste lahendamisele, mis võimaldaks ajutistel rahvusvahelistel eksperdikomisjonidel kehtestada parandusmeetmeid ettevõttele, kes rikub kokkulepitud rahvusvahelisi tööstandardeid. ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sisenõuanderühmad (12) tõid esile USA, Mehhiko ja Kanada lepingus (13) kehtestatud kiirreageerimismehhanismi näite, mille kohaselt hõlmavad sanktsioonid soodustariifide peatamist, mis põhineb rikkumiste üha suureneval raskusastmel ja kordumisel. Võimaluse korral on eesmärk alati soodustada lepitamist poolte koostöö ja dialoogi kaudu. Tagajärgede kehtestamine ajendab aga ettevõtteid nõudeid järgima.

5.16.

Edukatel kohtuvaidlustel põhineva jõustamise hindamine annab vaid osalise ülevaate, eriti kuna kohtuvaidlus on alati viimane abinõu. Sanktsioonide kohaldamise võimalusega julgustatakse jõuliselt nõudeid täitma, olenemata sellest, kas sanktsioone kasutatakse või mitte. Lõppkokkvõttes on need tagasilükatud juhtumid ja nende areng väga informatiivsed ja Euroopa Komisjon peaks neid võtma arvesse riikide erinevaid lähenemisviise käsitleva võrdleva uuringu tegemisel. Pelgalt lepingutekstide võrdlemine või keeleline edasiminek ei ole piisav, et saada uut sisulist teavet. Samuti on vaja kvalitatiivselt hinnata rakendamise tulemusi, kasutades näiteks kodanikuühiskonna kogemusi selliste sätete üle peetavate läbirääkimiste nõustamisel ja nende rakendamise jälgimisel.

Raamistik kodanikuühiskonna sisenõuanderühmades osalemise võimendamiseks

5.17.

Sisenõuanderühmad on uue põlvkonna vabakaubanduslepingute peamine saavutus, kuid neil on vaja tugevamat institutsioonilist raamistikku, et täita edukalt järelevalveülesandeid, olgu see siis seoses kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide või ELi vabakaubanduslepingutega tervikuna.

5.18.

Peamised mured on seotud sellega, et osa partnerriikide sisenõuanderühmi ei ole aktiivsed, esinduslikud või isegi valitsuse mõjust sõltumatud. Probleem tuleneb sageli lepingus kindlaks määramata asutamiskorrast, poolte võimalusest valida olemasolevad asutused ning tagajärgede puudumisest juhul, kui seotud kohustusi ei täideta. Komitee kardab eriti seda, et sõna „tasakaalustatud“ väljajätmine kaubandus- ja koostöölepingust seoses sisenõuanderühmade koosseisuga võib tõsiselt mõjutada selle toimimist.

5.19.

Piirkondlike kaubanduslepingute raames, nagu ELi ja Kesk-Ameerika leping, ELi ning Colombia, Peruu ja Ecuadori leping või mis tahes tulevane ELi ja Mercosuri leping, on endiselt probleeme sisenõuanderühmade loomisega igas partnerriigis. Selline range riigisisene lähenemisviis takistab igasugust sisulist koostööd nii partnerriikide sisenõuanderühmade vahel kui ka ELi asjaomaste sisenõuanderühmadega.

5.20.

Seega tuleb kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidega luua konkreetsete ülesannetega sisenõuanderühmad, millel on selgelt määratletud sõltumatus, esinduslikkus ja tasakaalustatud koosseis. Osalised peavad vastutama nende loomise ja toimimise eest. Piirkondlike lepingutega tuleks luua ühised piirkondlikud organid, millele pakuvad piisavat tuge sekretariaadid. ELi delegatsioonid ning komitee peaksid toetama nende loomist ja toimimist, sealhulgas suuniste ja parimate tavade abil. Samuti soovitab komitee uurida, kuidas viia paremini kokku ELi ja ELi-väliste sisenõuanderühmade esindusorganisatsioonid, eelkõige keskkonna ja ettevõtluse sidusrühmade puhul.

5.21.

Selleks et tugevdada ELi sisenõuanderühmade koostööd partnerriikide kodanikuühiskonnaga, on hädavajalikud iga-aastased sisenõuanderühmade kohtumised ja need tuleks lisada vabakaubanduslepingutesse. Komitee näeb lisaväärtust ühiste kodanikuühiskonna organite loomisel ja annab sellesse suure panuse, eelkõige kodanikuühiskonna toetamisel partnerriikides. Selle eriline roll säilitatakse ühistes nõuandekomiteedes, mis on tähendusrikas koht dialoogi pidamiseks assotsieerimislepingute mõlema poole, nt ELi ja Tšiili kodanikuühiskonnaga (14).

5.22.

Komitee osatähtsus sisenõuanderühmade tõhusa toimimise kujundamisel ja tagamisel on ülioluline ning seda tuleks tugevdada. 2021. aasta juulis astus komitee edasisi samme, korraldades kõigi aegade esimese koosoleku (#AllDAGs), mis tõi kokku kõik praeguse 11 sisenõuanderühma liikmed, et arutada konkreetseid parandusmeetmeid. Kuna komitee on kõigi sisenõuanderühmade liige, moodustab ta ka kõigi sisenõuanderühmade eestseisuste olulise osa. Eestseisus koosneb esimehest ja kahest aseesimehest, kes valitakse kolme rühma ja kõigi sisenõuanderühma liikmete seast. Sisenõuanderühma ühise eestseisuse raames tehtav koostöö võimaldab juhtida rühma tööd nii komiteesiseste kui ka -väliste eksperditeadmiste abil ning seda tava tuleks säilitada. Eriti sisenõuanderühmade „Ukraina“, „Moldova“ ja „Gruusia“ puhul on ELi naaberriikidest pärit komitee esindajate osalemine osutunud äärmiselt väärtuslikuks. Lisaks oma liikmete rollile aitab komitee sisenõuanderühmi sekretariaaditoe pakkumisega.

5.23.

Tulemuste saavutamiseks on tarvis suuremat nähtavust ja struktureeritud institutsioonilisi kanaleid. Sisenõuanderühmade eestseisustele tuleks esitada alaline kutse osaleda lepinguosaliste kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee koosolekutel ning vastavate lepingute Euroopa Parlamendi loodud järelevalverühmades. Koostöös liikmesriikidega moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühma ja kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku tegevus peaks olema tihedalt seotud sisenõuanderühmade tööga, luues aruandlus- ja teabevahetusstruktuurid. Seda peaks täiendama ILOga toimuv teabevahetus tööga seotud kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise kohta ning mitmepoolsete keskkonnalepingute sekretariaatidega keskkonna- ja kliimavaldkonna kohta. ELi välisteenistus ja ELi delegatsioonid partnerriikides peaksid korraldama korrapäraseid teabekoosolekuid sisenõuanderühmadega ning sihtriikides peaksid neid toetama asjaomased töö- ja keskkonnaatašeed.

5.24.

Komitee rõhutab vajadust tugevdada koostööd kodanikuühiskonnaga alates kaubandusvahendite ja -lepingute kujundamisest kuni nende järelevalveni. Ta kutsub üles taastama vabakaubanduslepingute eksperdirühma, mis on pakkunud erakordset, vajalikku ja regulaarset koostööd kaubandusküsimustega tegelemisel. Sisenõuanderühmad on ka rikkaliku oskusteabe allikad kaubanduse ja kestliku arengu valdkondadevahelistes küsimustes ning seda tuleks täiel määral ära kasutada.

5.25.

Sisenõuanderühmade kasvavate probleemide lahendamiseks on vaja nii piisavaid inim- kui ka finantsressursse hõlmavaid süsteemseid lahendusi. Sisenõuanderühmad ise peaksid olema rohkem kaasatud sellega seotud otsuste tegemisse.

5.26.

Sisenõuanderühmade ratsionaliseerimine ei ole eesmärk omaette. Iga võimalik uus lähenemisviis, näiteks konkreetsetele teemadele keskendumine, peab tagama nende tõhusa toimimise, et lahendada konkreetse lepingu rakendamisega seotud probleeme, ja kaasama sisenõuanderühmad selle kujundamisse. Kõigi ELi sisenõuanderühmade liikmete korrapärased koosolekud aitaksid leida ühiseid lahendusi valdkonnaülestele küsimustele ning toimiksid platvormina, kus arutada pragmaatilisi ja praktilisi viise enne sisenõuanderühmade koosseisude uuendamist 2023. aasta kevadel.

---

(1)  2020. aastal analüüsiti Friedrich-Ebert-Foundationi (FES) uuringus sisenõuanderühma puudusi ning rühm sisenõuanderühma liikmesorganisatsioone, mille tööd koordineerib CNV Internationaal, koostab praegu mitteametlikku dokumenti, mis sisaldab soovitusi nende tugevdamise kohta.

(2)  ELT C 374, 16.9.2021, lk 73.

(3)  ELT C 374, 16.9.2021, lk 73.

(4)  „Non-paper on trade, social economic effects and sustainable development“, 2020.

(5)  Vt ELT C 429, 11.12.2020, lk 136 ja ELT C 429, 11.12.2020, lk 197.

(6)  Samas.

(7)  ELT C 374, 16.9.2021, lk 73.

(8)  Tulevane arvamus NAT/834 piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta.

(9)  Tulevane arvamus NAT/822 teemal „Strateegiline sõltumatus ning toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus“.

(10)  ELT C 364, 28.10.2020, lk 53.

(11)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(12)  ELi ja Kanada sisenõuanderühmade ühisdeklaratsioon, september 2020.

(13)  13 USMCA.

(14)  Tulevases arvamuses REX/536 uuritakse kodanikuühiskonna kaasamise raamistikku kogu kaubandus- ja poliitiliste kokkulepete olelusringi jooksul. Arvamus on kavas võtta vastu 2022. aasta kevadel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Maa- ja linnapiirkondade kestliku arengu terviklik strateegia“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/08)

Raportöör:	Josep PUXEU ROCAMORA
Kaasraportöör:	Piroska KÁLLAY

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.10.2021
Vastuvõtmine täiskogus	21.10.2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	220/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et Euroopa tulevik sõltub sellest, kuidas me kohtleme maapiirkondi, ning et on vaja tihedamat koostööd linnapiirkondadega, et tagada see, et õiglasel üleminekul kliimaneutraalsele, kestlikule ja jõukale Euroopa Liidule ükski piirkond ega kodanik maha ei jääks. See oleks kooskõlas Euroopa rohelise ja sotsiaalse kokkuleppe eesmärkide, taasterahastu „NextGenerationEU“, territoriaalse tegevuskava 2030 ja 17 kestliku arengu eesmärgiga.

1.2.

Komitee on seisukohal, et EL peab vähendama erinevusi piirkondade vahel, edendades poliitikat, millega taotletakse õiglast ja kestlikku üleminekut kõigis valdkondades ning tagatakse maapiirkondades hea elukvaliteet.

1.3.

Arvestades kliimamuutuste ja pandeemiatega seotud probleeme, rõhutab komitee, et on hädavajalik tegutseda kohe ja viia ellu paradigma muutus, et näidata koostöö lisaväärtust ning edendada vastastikust austust ja mõistmist kõigi kodanike hüvanguks.

1.4.

Seepärast kutsub komitee poliitikakujundajaid üles töötama välja tervikliku ja kõikehõlmava ELi strateegia, mis edendab tasakaalustatud, sidusat, õiglast ja kestlikku maa- ja linnapiirkondade arengut, ning selle ellu viima, tuginedes kohalike kogukondade rollile, edendades traditsioonilisi tööstusharusid ning luues maapiirkondades uut majandustegevust ja uusi töövõimalusi, edendades samal ajal koostoimet linnapiirkondadega.

1.5.

Selleks, et tugevdada maa- ja linnakogukondade võrdseid võimalusi, esitab komitee järgmised soovitused: 1. maapiirkondade poliitikale tuleb eraldada piisavalt vahendeid ning pakkuda tehnoloogilist side- ja transporditaristut (eelkõige ühistransport, mis on hädavajalik igapäevaeluks ja tööhõiveks) ning kvaliteetsete ja tõhusate haridus- ja tervishoiuteenuste osutamise süsteeme. Need peavad olema täiuslikult kooskõlas asjakohaste linnateenustega („võrdne tervishoid“); 2. töökohtade, koolituse ja eluaseme pakkumisel tuleb arvestada maapiirkondade loodusvaradega ja neid ära kasutada, luues samal ajal uuenduslikke ettevõtlusvõimalusi; 3. poliitikakujundajad peavad toetama maapiirkondade parlamente ja kogukonna juhitud kohalikku arengut kui osalusdemokraatia mudelit ning need peavad hõlmama kõiki maapiirkondade kodanikke, sealhulgas sotsiaalpartnereid, naisi, eakaid, puuetega inimesi, vähemusi ja eriti noori; 4. tuleb kaitsta ja edendada kultuuripärandi objekte (1).

1.6.

Komitee esitab maa- ja linnapiirkondade arengu kohta järgmised soovitused: 1. valitsused peavad olema kodanikele kõikides valdkondades teenuste osutamisel läbipaistvad ja õiglased; 2. kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas LEADER ja kohalikud rakkerühmad, peaksid arendama kohalikke maapiirkondade ja linnade partnerlusi, et luua majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid võimalusi ning edendada vastastikuse sõltuvuse paremat mõistmist; 3. toidupoliitika nõukogude juhtimismudel võiks olla inspiratsiooniks tõhusale koostööle kõigi kohaliku tasandi sidusrühmade vahel. Uued keskkonnamõjud ja -probleemid ning pandeemia on muutnud kaugtöö võimalusi, vajadust eluaseme järele maapiirkonnas ja juurdepääsu maakasutusele; 4. tuleb soodustada ja toetada heade tavade ja riskijuhtumite vahetamist piirkondade vahel; 5. juurdepääs kvaliteetsele haridusele maapiirkonnas on üks kohalikule majandusarengule kaasa aitavatest teguritest ning see aitab maakogukondadel kohaneda kiiresti muutuva keskkonnaga.

1.7.

Eelkõige esitab komitee Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide ja piirkondade valitsustele järgmised soovitused: 1. komisjoni hiljuti vastu võetud maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni (2) tuleb edasi arendada, et tagada maapiirkondade ja linnade pühendumine õiglasele käsitlusviisile. Oluline on näidata maa- ja linnaorganisatsioonide tehtava koostöö lisaväärtust: näiteks algatus „Talust taldrikule“ ja sotsiaalselt kaasav roheline kokkulepe; 2. Euroopa Komisjon peaks võtma endale kohustuse luua arukate külade algatusele tuginedes maapiirkondade ja linnade sidusrühmadest koosneva rühma, et arendada partnerlusmudelite häid tavasid; 3. osalemise toetamiseks tuleks investeerida kohalikesse katseprojektidesse ja üleeuroopalistesse stiimulitesse/tingimustesse ning auhindadesse edumeelsete näidete eest, mis hõlmavad kaasavaid kokkuleppeid.

1.8.

Komitee kohustub samuti tegema koostööd Euroopa Parlamendi ja Euroopa Regioonide Komiteega uuringute tellimise, organiseeritud kodanikuühiskonnaga konsulteerimise ning maa- ja linnapiirkondade õiguste ja kohustuste Euroopa harta edendamise kaudu.

1.9.

Komitee esitab oma tulevastes arvamustes territoriaal-, linna- ja maapiirkondade poliitika kohta tervikliku vaatenurga. Näiteks käesolevat arvamust arutati enne selle vastuvõtmist mitmetes komitee sektsioonides.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Järgides 2020. aasta septembris vastu võetud komitee arvamuses „ELi haavatavate piirkondade terviklik käsitlus“ (3) ja 18. juunil 2021. aastal korraldatud kuulamisel (4) esitatud soovitusi, taotleb komitee nüüd terviklikku ELi maa- ja linnapiirkondade kestliku arengu strateegiat, analüüsides üldist raamistikku, mis seob maaelu arengu poliitikat kõigi muude asjakohaste poliitikavaldkondadega, selgitades välja esinevaid probleeme ja takistusi ning rõhutades kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja kohalike kogukondade rolli alt üles lähenemisviiside väljatöötamisel. Komitee aitab aktiivselt kaasa selle tagamisele, et seda strateegiat võetakse arvesse ELi poliitika kujundamisel.

2.2.

Oluline on paremini hallata maapiirkondade mitmekesisust, võttes aluseks iga piirkonna võimalused. On maapiirkondi, mis tänu linnapiirkondade lähedusele võivad saada kasu nn linnastumise mõjust maapiirkondade ja linnade vahelise suhtluse näol, ning on teisi, mis on kaugemal, ja mis sõltuvad seetõttu palju rohkem ühest sektorist, sageli põllumajandusest, metsandusest, kalandusest või mäetööstusest, ja kus suhtlus linnadega on vähesem.

2.3.

Kuigi maa- ja linnapiirkonnad on kaks eri liiki piirkonda, millel on oma eripära ja ebaühtlane arengutase, näitab tegelikkus, et nad on omavahel tihedalt seotud. Need vastastikused sõltuvused on samal ajal üha keerulisemad ja dünaamilisemad ning sisaldavad inimeste ja kapitalikaupade, teabe, tehnoloogia ja elustiilide struktuurilisi ja funktsionaalseid vooge. Seepärast on väga oluline leida tasakaal maa- ja linnapiirkondade vahel, sest need on kaks piirkonda, mis vajavad teineteist ega saa ilma teineteiseta eksisteerida.

2.4.

Maaelu ideaal kui inimeste heaolu ja elukvaliteedi seisund peab olema eesmärk, mis tuleb saavutada ka kaugetes või ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Strateegias tuleb leida viis, kuidas saavutada vajalik tasakaal nende kahe aspekti vahel ja täiendada neid mõlemaid, et saavutada tulevikus jätkusuutlikkus.

2.5.

Maapiirkondade ees seisvaid probleeme (demograafilised muutused, rahvaarvu vähenemine, digilõhe, madal sissetulekute tase, piiratud juurdepääs teatavatele teenustele, vajadus paremate tööhõiveväljavaadete järele või kliimamuutuste konkreetne mõju) saab lahendada ainult lähtudes terviklikust ja uuendatud kohapõhisest perspektiivist, mis liigub vastastikuse arengusuhte suunas.

2.6.

Selles uues kontekstis, mis läheb kaugemale traditsioonilisest seosest maapiirkondade vahel, mille keskmes on põllumajandus ja mis on linnakeskkonnast eraldatud, on vaja, et maaelu arengu meetmed põhineksid mitut valdkonda hõlmaval ja integreeritud lähenemisviisil kõigis piirkondades, kasutades ära koostoimet ning täiendades maa-, linna- ja vahepealseid piirkondi.

3.   Probleemid ja meetmete ettepanekud

3.1.

Traditsiooniline kontseptsioon, milles eristatakse selgelt maa- ja linnapiirkondi, vajab uusi vaatenurki, uusi tõlgendusi ja käsitlusviise. Konkreetse piirkonna määratlemiseks on vaja võtta arvesse kohalikku olukorda.

3.2.

Euroopa piirkondade tulevane areng peab põhinema maa- ja linnapiirkondade vastastikusel täiendavusel ning neile mõeldud poliitikameetmete kooskõlastamisel, mille lõppeesmärk on saavutada nende piirkondade sotsiaalne ja majanduslik sidusus ning keskkonnasäästlikkus.

3.3.

Komitee leiab, et maa- ja linnapiirkondade arengu strateegilistes käsitlusviisides on vaja suuremat sidusust, et vältida strateegiate kattumisi ja lahknevusi nende vahel (nt kohalike tegevusrühmade strateegia, integreeritud territoriaalsete investeeringute strateegia, kohaliku arengu strateegia, piirkondliku arengu strateegia) ning hõlbustada nende rakendamist kohalike osalejate poolt arenguprotsessides ja investeeringutes.

3.4.

Maa- ja linnapiirkondade arengut tuleb juhtida vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud ELi territoriaalses tegevuskavas aastani 2030, Leipzigi hartas, ÜRO linnade tegevuskavas, ELi linnade tegevuskavas, Amsterdami paktis, Corki teises deklaratsioonis „Parem elu maapiirkondades“ ning OECD linna- ja maapiirkondade poliitika põhimõtetes, milles käsitletakse linna- ja maapiirkondade temaatilisi partnerlusi ja tegevuse ühist juhtimist.

3.5.

Keskmise suurusega linnadel on oluline roll suurlinnapiirkondade ja maapiirkondade ühendamisel ning seepärast väärivad nad erilist tähelepanu nii maakasutuse planeerimisel kui ka vahendite ja teenuste jaotamisel. Paljud Euroopa linnad (sealhulgas Toulouse Prantsusmaal, Manresa Hispaanias, Torino Itaalias ja Ålborg Taanis) on juba rakendanud väga edukaid meetodeid. Linnade võrgustikud, nagu ICLEI (5), Eurotowns (6) ja Eurocities (7), on olulised osalejad kogemuste vahetamisel ja parimate tavade edendamisel.

3.6.

Maa ja linna vaheline suhtlus peab olema poliitilises päevakorras ning me peame soodustama selle mõistmist poliitiliste juhtide ja poliitikakujundajate seas ning edendama asjade korraldamist kohalikul tasandil.

3.7.

ELi rahastatavate teadusuuringutega tuleks ka edaspidi uurida viise, kuidas edendada õiglast ja kestlikku maa- ja linnapiirkondade arengut ning elavdada maapiirkondade majandusarengut. Selliseid projekte nagu ROBUST (8), RUBIZMO (9) ja LIVERUR (10) tuleks edasi arendada ja need peaksid viima konkreetsete muutusteni.

3.8.

Nii maa- kui ka linnapiirkondade (majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase) kestlikkuse saavutamiseks on vaja terviklikku poliitikat, mis on seotud iga piirkonna sotsiaal-majandusliku, kultuurilise ja etnograafilise olukorraga, edendades koostööd maa- ja linnapiirkondade vahel ning suhtlust eri sotsiaalsete ja majanduslike osalejate vahel, samuti asjakohaseid juhtimismehhanisme koos kohalike omavalitsustega.

3.9.

Kaugemad maapiirkonnad on maapiirkondade ees seisvate probleemide suhtes veelgi haavatavamad ning vajavad seepärast erimeetmeid ja erikohtlemist. Lisaks selliste probleemide lahendamisele, mis on seotud avalike teenuste, sealhulgas tervishoiu ja hariduse kättesaadavusega, teeb komitee ettepaneku luua programme, mis elavdavad kohalikku majandussüsteemi koostöös naaberasulatega.

3.10.

Paljud maapiirkondade ees seisvad probleemid jäävad väljapoole ühise põllumajanduspoliitika reguleerimisala ja vahendeid, nagu rõhutati komitee hiljutises teabearuandes ühise põllumajanduspoliitika mõju kohta maapiirkondade territoriaalsele arengule (11), ning seepärast on vaja liikuda maapiirkondi mõjutavates poliitikavaldkondades tegevuse ja rahastamise integreeritud käsitluse suunas. Ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu vahendeid peaksid täiendama riikliku poliitika vahendid.

3.11.

Põllumajandus-, toidu- ja maaelupoliitika peab seega olema kooskõlas muu hulgas kliima- ja elurikkuse meetmete, vaesuse vähendamise meetmete, taristu- ja transpordimeetmete, haridus- ja koolitusmeetmete, üldhuviteenuste (tervishoid, eluase jne) osutamise meetmete, ringmajandusele ja biomajandusele tuginevate uute tegevuste arendamise meetmete, digiülemineku meetmete ja rahvastikukao vähendamise meetmetega.

3.12.

Need poliitikameetmed peavad samuti olema kooskõlas ja tagama vastastikuse täiendavuse selliste Euroopa strateegiatega nagu roheline kokkulepe (12) ja „Talust taldrikule“ (13) ja eelkõige uue tööstusstrateegiaga (14), milles määratakse põllumajandus- ja toidutootmissektor üheks ELi peamiseks strateegiliseks ökosüsteemiks, ning samuti toiduga kindlustatust tagavate poliitikameetmetega. Linnade ja maapiirkondade uute koostöövormide katsetamine Euroopa rohelise kokkuleppe raames ei ole mitte ainult õiglase ülemineku ja territoriaalselt tasakaalustatud kestliku arengu eeltingimus, vaid ka võimalus selleks.

3.13.

Euroopa, riiklike ja piirkondlike fondide juhtimist ja ühtlustamist tuleb parandada, et valdkonnaüleste küsimuste parema lahendamise ja alati iga piirkonna vajaduste rahuldamise kaudu tegeleda paremini kestliku arenguga.

3.14.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele tagada kestliku rahastamise kättesaadavus ning töötada maa- ja linnapiirkondade arengu jaoks välja kohandatud rahastamisvahendid, arvestades riskistruktuuriga ja majandusstruktuuri eripäraga. Lisaks tuleks maapiirkondade taksonoomias ja eelarvepoliitikas võtta arvesse arengu- ja investeerimisvajadusi.

3.15.

Selline integreeritud käsitlusviis eeldab kooskõlastamist eri haldusasutuste ja juhtimisorganite vahel, sealhulgas Euroopa Komisjoni paljude valdkonnaülese poliitikaga tegelevate direktoraatide vahel. Selline valdkonnaülene kooskõlastamine eeldab käsitlusviisi, mille puhul poliitikakujundajad arvestavad maaelu küsimustega kõigis poliitikameetmetes, et tagada maapiirkondade vajaduste arvesse võtmine.

3.16.

Edukaks kooskõlastamiseks haldusasutuste vahel tuleb tegutseda järgmiste aspektide kohaselt: i) määrata kindlaks õige sekkumise ulatus; ii) luua selge juhtroll poliitika koordineerimisel; iii) tugevdada piirkondade või kohalike omavalitsuste koostöökokkuleppeid; iv) edendada maa- ja linnapiirkondade partnerlust, et kasutada ära funktsionaalseid seoseid; v) parandada valitsemistasandite vahelist vertikaalset kooskõlastamist.

3.17.

On vaja säilitada otsene side maapiirkondadega ELi piirkondade aktiivse rolli kaudu, mis on otsustava tähtsusega maaelu arengu poliitika kujundamisel ja rakendamisel kohalikul tasandil. Mitme sidusrühma osalemine ja alt üles lähenemisviis on peamised komponendid, et tagada kestlikkus ja kohalik vastutus maaelu poliitika eest. Komitee kutsub üles kaaluma, millist rolli võivad etendada kohalikud rakkerühmad ja kogukonna juhitud kohaliku arengu mudel.

3.18.

Samuti soovitab komitee kasutada toidupoliitika nõukogude juhtimismudelit inspiratsioonina tõhusale koostööle kõigi kohaliku tasandi sidusrühmade vahel.

3.19.

Tuleb teha edusamme seoses piirkonnapõhiste lepingutega, mida toetab osaluspoliitika, mis hõlmab eesmärkide määramist, jõudude ühendamist, avaliku ja erasektori piirkonnapõhiste kohustuste soodustamist, institutsioonide- ja sektoritevaheliste koostöömehhanismide arendamist, uue institutsioonilise struktuuri loomist, et edendada kestlikku arengut, maapiirkondade mitmekesisuse tunnistamist ning linnade ja maapiirkondade vaheliste sidemete edendamist. Sellega seoses on põllumajandus- ja toidutootmissektori ettevõtetel ja organisatsioonidel nüüd võimalus allkirjastada vastutustundliku äri- ja turundustava tegevusjuhend (15), mille komisjon võttis vastu strateegia „Talust taldrikule“ osana.

3.20.

Piirkonnapõhised lepingud peavad põhinema õiglusel ja austusel. Inglismaal, Walesis ja Šotimaal on olemas maapiirkondade tegevusjuhendid, mis aitavad inimestel mõista, kuidas maapiirkondadega arvestada. Sellest võiks saada õiguste ja kohustuste Euroopa harta (16) maapiirkondade ja linnade vaheliste õiglaste ja kestlike suhete tagamiseks. Harta tuleks lisada kõigile kättesaadavasse kodanikuharidusse.

3.21.

Komitee tunnistab, et ei ole olemas ühtset valemit, mis oleks kohaldatav eri piirkondadele, ning et iga kohalik või piirkondlik omavalitsus peab keskenduma ja spetsialiseeruma, arvestades oma ainulaadsust, mitmekesisust ja multifunktsionaalsust, leides lahendusi, mis põhinevad tema enda potentsiaalil, vajadustel, suutlikkusel ja taotlustel. Olemasoleva taristu kasutamist ja uue taristu arendamise üle peetavat arutelu tuleb käsitleda globaalselt, analüüsides samal ajal suundumusi, et investeerida õigetesse kohtadesse.

3.22.

On vaja parandada tööhõivevõimalusi: i) COVID-19 pandeemia on kiirendanud digi- ja roheülemineku protsesse, mille pikemaajaliseks säilitamiseks on vaja teha jõupingutusi; ii) maapiirkondades tuleb luua ja säilitada uusi tööhõivevõimalusi, sealhulgas neid, mis on seotud maapiirkondades teenuste osutamise, kaugtöö, uute tehnoloogiate või taastuvenergiaga; iii) palju tööhõivevõimalusi on võimalik luua põllumajanduse multifunktsionaalsete aspektide tugevdamise, mittepõllumajanduslike tegevuste edendamise ning maapiirkondades puhta energia teenuste sektoris ja tööstuses ettevõtete loomisega; iv) tuleb soodustada ettevõtlust, tagada VKEdele ausa konkurentsi eeskirjad ja pöörata tähelepanu noorema põlvkonna vajadustele (nt kaugtöö); v) töökohad ja poed tuleb inimeste lähedal hoida. Maa- ja linnakeskkonna visioon pakub võimalusi ringmajanduse arendamiseks; vi) tuleb edendada inimväärset tööd ja parandada töötingimusi maapiirkondades, tagades samal ajal selle, et kõik asjasse puutuvad osalejad saaksid selles parendusprotsessis oma sõna sekka öelda; vii) tarbijate nõudlus tuleb siduda piirkondlike ja maapiirkondade turgudega, kasutades selleks kohalike toodete turustamist ja kvaliteedimärke; viii) tuleb laialdaselt soodustada kultuurivõimaluste loomist maapiirkondades, edendades muu hulgas kultuuriüritusi ning kaitstes maapiirkondade ajaloolisi ja religioosseid ehitisi (kirikud, lossid jm); ix) digiülemineku protsessid avavad uusi võimalusi, mis võivad tekitada kodanike – eriti noorte – seas ootusi ja meelitada neid ligi ning muuta maapiirkondade rahvastiku vähenemise suundumust ja maaelanike elukvaliteeti. Selle saavutamiseks vajavad maapiirkonnad piisavat taristut, et tagada ühendatavus. Ühendamisstrateegiad ja digiplatvormid pakuvad selleks lahendusi, samal ajal kui maapiirkondade digiõigusakt soodustaks digitehnoloogia arengut põllumajanduses ja maapiirkondades; x) tuleb toetada kestlikku põllumajandust ja vesiviljelust (17) maapiirkondades ja linnalähedastes piirkondades, samuti ökoturismi, vaba aja veetmise teenuseid ja kestliku arengu alast haridustegevust ning need tegevused peavad olema kooskõlas elurikkuse kaitsega, et tagada inimeste elukvaliteet; xi) kvaliteetne ja kättesaadav haridus maapiirkondades alates laste esimestest eluaastatest aitab parandada haridustulemusi, samal ajal kui juurdepääs avalikele teenustele, nagu lapsehoid ja koolid, on asukohapõhine tegur, mis kujundab maapiirkondade ligitõmbavust, muu hulgas ka kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks.

3.23.

Majanduskasv ja töökohtade loomine on olulised, kuid neid tuleb täiendada piisavate kvaliteetsete teenuste, st eluaseme, energia, vaba aja veetmise, hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja tervishoiusüsteemide teenuste osutamisega, mis tagab, et maapiirkonnad ei ole mitte ainult kestlikud, vaid ka ligitõmbavad elukohad. EL peab kiiresti välja töötama kestliku ja kaasava ning kõigi jaoks toimiva heaolumajanduse alused (18).

3.24.

Eelkõige peaks prioriteet olema taskukohaste ühistransporditeenuste jätkuv arendamine, et tagada maapiirkondade areng ja nende ühendatus linnapiirkondadega. Taskukohase ühistranspordi pakkumine on hädavajalik igapäevaelu ja tööhõive jaoks, seostudes selliste oluliste avalike teenuste kättesaadavusega nagu koolid, lastehoiuasutused, arstid ja apteegid ning tööle ja sealt tagasi koju sõitmine.

3.25.

Selleks on vaja maapiirkondades uusi teenuste osutamise vorme: i) integreeritud teenuseosutamine (mitme teenuse paigutamine ühte ruumi, teenuseosutajate koostöö, spetsialistide meeskondade koostöö, avalike, era- ja kogukonnaorganisatsioonide koostöö); ii) alternatiivne ja paindlikum teenuste osutamise meetod (mobiilsed teenused, mis toovad teenuse kodaniku juurde, radiaalsed süsteemimudelid, kus teenuseid osutatakse korrapäraselt keskusest, kohalikele vajadustele paremini kohandatud teenused); iii) tehnoloogilised ja digilahendused, muu hulgas haridus- ja tervishoiusektoris.

3.26.

Terviklik strateegia, mille eesmärk on saavutada eri piirkondades teenuste osutamise piirmäärad ja teenuste vahetamine piirkondade eri osade vahel, on kestlike linna- ja maapiirkondade kujundamisel oluline tegur.

3.27.

On vaja töötada välja strateegia, mis võimaldab maaelu teenuste parandamise ja uute tööhõivevõimaluste kaudu elanikkonnal maapiirkonda elama asuda, tagades eelkõige vajaliku põlvkondade vahetuse.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa maapiirkondade panus kultuuripärandiaastasse 2018, tagades kestlikkuse ning linna- ja maapiirkondade sidususe“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 22).

(2)  COM(2021) 345 final.

(3)  ELT C 429, 11.12. 2020, lk 60.

(4)  Towards a holistic strategy on sustainable and equitable rural and urban development | European Economic and Social Committee.

(5)  https://www.iclei.org

(6)  https://www.eurotowns.org

(7)  https://eurocities.eu

(8)  https://rural-urban.eu

(9)  https://rubizmo.eu

(10)  https://liverur.eu/

(11)  https://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/information-reports/evaluation-caps-impact-territorial-development-rural-areas-information-report

(12)  Euroopa roheline kokkulepe | Euroopa Komisjon.

(13)  Farm to Fork Strategy.

(14)  Communication-industrial-strategy-update-2020_en.pdf (europa.eu).

(15)  Code of Conduct (europa.eu).

(16)  The Countryside Code: advice for countryside visitors gov.uk.

(17)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „ELi vesiviljeluse kestliku arendamise strateegilised suunised“ (ELT C 517, 22.12.2021, lk 103) ja „Uus lähenemisviis säästva sinise majanduse arendamiseks ELis“ (ELT C 517, 22.12.2021, lk 108).

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Meile vajalik jätkusuutlik majandus“ (ELT C 106, 31.3.2020, lk 1).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Strateegiline sõltumatus ning toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 105/09)

Raportöör:

Klaas Johan OSINGA

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.10.2021
Vastuvõtmine täiskogus	kolmapäeval, 20. oktoobril 2021
Täiskogu istungjärk nr	564
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	128/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku määratleda toidutoodangul, tööjõul ja õiglasel kaubandusel põhinev avatud strateegiline autonooomia, mida kohaldatakse toidusüsteemidele ning mille üldine eesmärk on õiglase, tervisliku, kestliku ja vastupidava toidutarne kaudu tagada kõigi ELi kodanike toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus.

1.2.

Eelkõige peaksid toidusüsteemid ELis olema mitmekesisemad; põllumajandustööjõudu tuleks tugevdada eelkõige noortes huvi äratamise ja inimväärsete töötingimuste tagamisega; kaubanduspoliitika tuleks viia kooskõlla ELi toidu kestlikkuse standardite ja konkurentsivõimega (1).

1.3.

Avatud strateegilist autonoomiat ja toidusüsteemide kestlikkust saab kõige paremini tagada meetmepaketi väljatöötamisega, mis hõlmaks riskijuhtimismeetmeid, mis aitaksid toiduainete tarneahelatel toime tulla äärmuslike olukordadega ning võimaldaksid liikmesriikide ja ELi ametiasutustel viivitamatult tegutseda.

1.4.

Hiljutised COVID-19 pandeemiast põhjustatud sündmused, kliimamuutustest põhjustatud äärmuslikud ilmastikuolud ja küberründed näitavad vajadust parandada toidusüsteemide vastupidavust ja kestlikkust. Strateegia „Talust taldrikule“ raames töötab Euroopa Komisjon välja ELi toiduga varustatuse ja toiduga kindlustatuse hädaolukorrakava ja sellega seotud ELi toidukriisile reageerimise mehhanismi (2). See peaks aitama suurendada teadlikkust peamistest riskidest ning hõlmama peamiste riskide tuvastamist, hindamist, kaardistamist ja jälgimist elutähtsate süsteemide stressitestimise kaudu ELi ja liikmesriikide tasandil ning aitama rakendada meetmeid esinenud probleemide lahendamiseks;

1.5.

EL vajab süsteemi, mis võimaldaks ära hoida sõltuvuste tõttu kontrolli alt väljuvaid sündmusi, näiteks elektri- ja võrgukatkestusi või küberründeid. Näited: mitu nädalat kestvad liikumispiirangud linnas, mitmepäevane elektrikatkestus, küberründed toiduettevõtte või jaemüüja vastu.

1.6.

Toimetulekumehhanismide parandamiseks on vaja edasi arendada olemasolevaid toidusüsteeme ja samal ajal mitmekesistada toiduettevõtete ärimudeleid talupoodide, linnades asuva põllumajandustootmise, vertikaalpõllumajanduse ja laiemalt kohaliku tootmise tarbeks. See nõuab teadusuuringute ja innovatsiooni laialdasemat rakendamist põllumajandustootjate ja -kasvatajate poolt ning see peaks aitama vähendada nn toidukõrbete ja tootmise spetsialiseerumisega seotud riske (3). Samal ajal tuleks tugevdada tõhusast turustussüsteemist (põllumajandusettevõtted, töötlevad ettevõtted ja turud) tulenevaid eeliseid.

1.7.

Piisava ja ohutu toidu pikaajalise tootmise ning piisavate sissetulekute tagamiseks on oluline, et loodusvarasid kasutataks kestlikult, säilitades mulla- ja veevarusid, võideldes kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu ning kaitstes loomade heaolu. EL peaks samuti tugevdama kohalikku ja piirkondlikku tootmist, et kombineerida tasakaalustatud toidutootmist ja -töötlemist vähese süsinikdioksiidiheitega.

1.8.

Ühisel põllumajanduspoliitikal on oluline majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane roll. See peaks stabiliseerima turge kriiside ajal, pakkudes samal ajal põllumajandustootjatele ja töötlejatele turvavõrku ning kaitstes keskkonda, kliimat, tööjõudu ja loomade heaolu. Ühine põllumajanduspoliitika mängib rolli strateegilise tootmisvõimekuse, toiduga kindlustatuse ja julgeoleku säilitamisel.

1.9.

Põllumajandusettevõtted, viljakas põllumajandusmaa ja vesi on strateegiline vara ning neid tuleb kogu ELis teatud tasemel kaitsta, kuna need on meie avatud strateegilise toidusõltumatuse tugisammas.

1.10.

Komitee kordab oma soovitust uurida võimalust luua mitut sidusrühma hõlmav ja mitmetasandiline Euroopa toidupoliitika nõukogu (4). Avatud strateegilise autonoomia kontekstis võiks selline nõukogu muu hulgas täita järelevalverolli ning aidata hinnata ja ette näha riske toiduainete tarneahelas.

1.11.

EL peab tagama, et piire hoitaks turvaliselt avatuna ning et tööjõud ja logistika täidaks oma ülesandeid toiduainete tootmiseks ja tarneks (nn rohelised koridorid) nii EL sees kui ka kolmandate riikide suhtes. Selleks on vaja tugevat kooskõlastusmehhanismi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja kolmandate riikide vahel.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk on uurida Euroopa avatud strateegilise autonoomia mõistet seoses toiduga kindlustatuse ja toidu kestlikkusega tulevikus ning pakkuda tulevikku suunatud vaateid ja kodanikuühiskonnalt saadud poliitilisi soovitusi. Eelkõige pakutakse arvamuses mõtteainet seoses hiljutiste sündmuste, näiteks COVID-19, äärmuslike ilmastikunähtuste, küberrünnete ning poliitiliste ja/või sotsiaalsete pingetega seotud probleemidega.

2.2.

„Avatud strateegiline autonoomia“ tähendab ELi võimalust tagada oma toiduainete tarnega kindlustatus ja kehtestada kõrged toidu kestlikkuse standardid, seda eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide kontekstis. Toidu kestlikkusega seotud probleem Euroopas tuleb lahendada nii liidusiseselt kui ka väljaspool seda ning käesolevas arvamuses uuritakse ka võimalikke viise, kuidas kaitsta ja parandada kestliku toidu kättesaadavust kõigile ELi kodanikele, eriti kriiside ajal.

2.3.

Arvamus tugineb mitmele ettepanekule ja konkreetsele ideele, mille komitee on juba varasemalt esitanud (5). Ettepanekud võib kokku võtta järgmiselt: — töötada ELis välja terviklik toidupoliitika, mille eesmärk on pakkuda kestlikel toidusüsteemidel põhinevat tervislikku toitumist, sidudes põllumajanduse toitumise ja ökosüsteemi teenustega ning tagades tarneahelad, mis kaitsevad rahvatervist kõigis Euroopa ühiskonna osades. Selline poliitika, mis on nüüd kajastatud komisjoni strateegias „Talust taldrikule“, peaks parandama toiduga seotud poliitikavaldkondade sidusust, tõstma uuesti toidu väärtust ning edendama toidu puhul pikaajalist üleminekut tootja- ja tarbijamentaliteedilt kodanikumentaliteedile; — suurendada lühikeste toidutarneahelate, agroökoloogia ja tootekvaliteedikavade kasutamist; — tagada õiglased hinnad ja keelustada ebaausad kaubandustavad; — integreerida kõigisse tulevastesse ELi kaubanduslepingutesse rohelise kokkuleppe osaks olev strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiad ning kasutada neid ülemaailmsete kestlikkuse standarditena; — tagada kodanikuühiskonna ja toiduainete tarneahela kõigi sidusrühmade struktureeritud kaasamine ja osalemine, sealhulgas Euroopa toidupoliitika nõukogu kaudu.

2.4.

Viimaks on omaalgatusliku arvamuse eesmärk anda väärtuslikke teadmisi käimasoleva töö kohta rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“, ühise põllumajanduspoliitika ning kaubanduspoliitika läbivaatamise ja tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava asjus, seades analüüsi keskmesse ELi toiduga kindlustatuse ja toidu kestlikkuse.

2.5.

ÜRO korraldas 2021. aasta septembris toidusüsteemide tippkohtumise, mille eesmärk oli aidata riikidel saavutada 17 kestliku arengu eesmärki, eelkõige eesmärki nr 2 – nälja kaotamine. Komitee on andnud panuse selle arutellu (6).

3.   Avatud strateegiline sõltumatus, toidusüsteemi põhielemendid

3.1.

Euroopa Komisjoni kohaselt tähendab „avatud strateegiline autonoomia“ ELi võimet teha ise oma valikuid ning kujundada ümbritsevat maailma juhtimise ja kaasatuse kaudu, mis kajastab liidu strateegilisi huve ja väärtusi. See võimaldab ELil olla tugevam nii majanduslikult kui ka geopoliitiliselt, olles (7) — avatud kaubandusele ja investeeringutele, mis aitavad ELi majandusel kriisidest taastuda ning püsida konkurentsivõimeline ja ülejäänud maailmaga seotud; — kestlik ja vastutustundlik, võttes rahvusvahelisel tasandil juhtpositsiooni rohelisema ja õiglasema maailma kujundamisel, tugevdades olemasolevaid liite ning tehes koostööd paljude partneritega; — kindlameelne, seistes vastu ebaõiglastele ja sundi hõlmavatele tavadele ning valmis oma õigusi maksma panema, eelistades globaalsete probleemide lahendamisel rahvusvahelist koostööd.

3.2.

Toidusüsteemide puhul tuleb „avatud strateegiline sõltumatus“ paremini määratleda. Komitee soovib panustada aruteludesse selle üle, kuidas EL saaks tulevasteks kriisideks paremini ette valmistuda. See peaks olema osa Euroopa Liidu taastekavast näiteks taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite kasutamisel.

3.3.

Komitee teeb ettepaneku määratleda toidutoodangul, tööjõul ja kaubandusel põhinev avatud strateegiline autonoomia, mille üldine eesmärk on õiglase, kestliku ja vastupidava toidutarne kaudu tagada ELi kodanike toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus.

3.4.   Toiduainete tootmine

3.4.1.

Toiduga kindlustatusele tuleks läheneda rahvusvahelisest, liikmesriikide ja kohalikust perspektiivist. 55 % maailma elanikkonnast elab linnades, kus toodetakse vähe värsket toitu, ehk nn toidukõrbetes. ÜRO hinnangul kasvab see näitaja 2050. aastaks juba 68 protsendini. Prognoosid näitavad, et linnastumise ja maailma rahvastiku üldise kasvu tagajärjel võib linnapiirkondade elanikkond 2050. aastaks kasvada veel 2,5 miljardi inimese võrra (8). Euroopa linnastumise määr kasvab 2050. aastaks eeldatavasti ligikaudu 83,7 protsendini (9).

3.4.2.

Euroopa Liidu siseturul transporditakse toitu peamiselt maapiirkondadest ja töötlevatest ettevõtetest iga päev linnapiirkondades asuvatesse supermarketitesse. Kohalikud, talu- ja e-poed muutusid tarbijate seas populaarsemaks 2020.–2021. aasta liikumispiirangute ajal.

3.4.3.

Lühikeste tarneahelate arendamine aitab kaasa Euroopa vastupanuvõimele. Kohalikud kanalid peaksid vastama elanikkonna vajadustele, piirkondade eripäradele ja kliimatingimustele. Töötlemissuutlikkust tuleks kohalikul tasandil rohkem arendada.

3.4.4.

Tootmise mitmekesistamine aitab ka suurendada ka Euroopa Liidu vastupanuvõimet. Mahepõllumajandusele eraldatud põllumajandusmaa suurendamine on ette nähtud strateegiaga „Talust taldrikule“ ning aiamaade eraldamine, linna- ja vertikaalpõllundus (10) on asjakohased meetmed toidukilomeetrite vähendamisel ja neid kasutatakse üha enam. Need algatused peaksid olema seotud muu kohaliku ja piirkondliku toiduainete tootmise ja töötlemisega, et luua turvavõrk.

3.4.5.

Nõrkade külgede kaardistamine peaks olema ELi päevakorras olulisel kohal. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peaksid tegema koostööd puuduste tuvastamiseks, toidujäätmete vähendamiseks, kavade väljatöötamiseks ning sihipärase koolituse ja teabevahetuse koordineerimiseks.

3.4.6.

Toiduvarude arukas haldamine peaks olema osa ELi toidusõltumatuse strateegiast. See peaks hõlmama korrapäraseid laokäibeid strateegiliste toiduainete osas, vältides samal ajal spekuleerimist kauplejate seas, sh toodete ja toiduainete alla tootmishinna ostmist (11) ja tugevat turureaktsiooni, tagades turu läbipaistvuse.

3.5.   Tööjõud

3.5.1.

Ei ole piisavalt noori, kellel oleks talupidamiseks vajalik koolitus ja kes sooviksid talu pidada. 2016. aastal oli iga alla 35-aastase ELi põllumajandustootja kohta üle kuue üle 65-aastase põllumajandustootja (12).

3.5.2.

Lisaks kannavad põllumajandustootjad jätkuvalt ebaproportsionaalselt suure osa katastroofide tekitatud kahjudest. Katastroofide kasvav sagedus ja intensiivsus koos ohu süsteemse olemusega mõjutab negatiivselt inimeste elu, vähendades elatist ja ohustades kogu toidusüsteemi.

3.5.3.

Hädavajalik on suurendada Euroopa põllumajandustööjõu hulka, kaitsta põllumajandustootmist ja viljakat põllumajandusmaad ning pakkuda piisavaid põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteeme (AKIS). Noori ja naisi tuleb julgustada põllumajandusega tegelema ja meelitada neid pikaajaliselt põllumajandusettevõttesse tööle jääma.

3.5.4.

Kestliku ja kindlustatud toidusüsteemi rakendamise eeltingimus on inimväärsete töötingimuste tagamine ELi ja ELi-välistele töötajatele põllumajanduses ja toidusektoris ning tarneahela kõigil tasanditel. Tagada tuleks piisav rahastamine, õiglased ja kõrgemad palgad, õiglased hinnad, kliimamuutustega kohanemise toetused ja hooajatöötajate õigused.

3.5.5.

Komitee arvates peaks terviklik ELi toidupoliitika tagama majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalkultuurilise jätkusuutlikkuse. Seega on vaja tagada, et strateegia „Talust taldrikule“ kujundaks põhjalikult ümber tarneahela dünaamika ning pakuks püsivaid lahendusi põllumajandustootjate sissetulekute ja elatusvahendite olukorrale (13). Komitee kahtleb, kas see vajalik põhimõtteline muutus saab teoks, kui ei looda õigeid poliitilisi ja majanduslikke stiimuleid.

3.6.   Kaubandus

3.6.1.

ELi 27 liikmesriigi põllumajanduslike toiduainete tööstuse ekspordiväärtuseks hinnati 2020. aastal 184,3 miljardit eurot, mis on 1,4 % rohkem kui 2019. aastal, samas kui import 122,2 miljardit eurot oli 0,5 % suurem kui eelmisel aastal. Põllumajanduslike toiduainete kaubandusbilansi ülejääk oli 2020. aastal 62 miljardit eurot, mis on 3 % rohkem kui 2019. aastal (14). Teadusuuringute Ühiskeskuse andmetel hõlmab 1 miljardi euro suuruse põllumajanduslike toiduainete eksport keskmiselt 20 000 töökohta, neist 13 700 primaarsektoris. Samal ajal moodustas. aastal ligikaudu 4,2 % kogu tööhõivest ELis (15)

3.6.2.

Ühendkuningriik, USA, Hiina, Šveits ja Jaapan olid ELi suurimad põllumajanduslike toiduainete turud, moodustades üle 52 % koguekspordist. ELi põllumajanduslike toiduainete impordi peamised lähtekohad 2020. aastal olid Ühendkuningriik, Brasiilia, USA, Ukraina ja Hiina.

3.6.3.

EL on põllumajanduslike toiduainete ülemaailmses kaubanduses olulisel kohal ning on tähtis, et ELi kaubanduspoliitika vastaks liidu kestlikele eesmärkidele. Varasemas arvamuses (16) tegi komitee ettepaneku, et kõigis tulevastes ELi kaubanduslepingutes tuleks rakendada ülemaailmsete kestlikkuse standarditena rohelise kokkuleppe strateegiat „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaid. Komitee tunnistas reeglitel põhineva võrdsetes tingimustes toimiva kaubanduse olulisust ja väärtust ning suurt panust, mille see annab majanduse elavdamisse pärast COVID-19 kriisi.

3.6.4.

Sõltuvuse vähendamiseks põllumajanduslikest sisenditest peaks EL toetama vähese sisendiga tavasid, seda eelkõige fossiilkütuste ja pestitsiidide puhul, ning edendama põllumajanduslike sisendite tootmisvõimsust Euroopas.

3.6.5.

Vaja on uuenduslikke süsteeme, et kaitsta ja tugevdada loodusvarasid, edendades samal ajal tõhusat tootlikkust (17). Uued tehnoloogiad, robotid ja vaktsiinid on olulised vahendid, mida tuleb arendada.

4.   Riskijuhtimine ja stressitestide stsenaarium

4.1.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel ootavad inimkonda ja toiduga kindlustatust ees mitmed uued ja enneolematud ohud, nagu näiteks kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused, haigused ja pandeemiad. Läbipõimunud maailmas seisab põllumajandus silmitsi paljude ohtudega (18).

4.2.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel saavutasid toiduainete hinnad 2020.–2021. aastal kõrgeima taseme alates 2011. aastast (19). Sageli väidetakse, et hinnavolatiilsust põhjustavad osaliselt spekulatsioonid. ÜRO ja OECD teatel kannatas 2020. aastal nälga 720–811 miljoni inimest. Peaaegu igale kolmandale inimesele maailmas (st 2,37 miljardile) ei olnud 2020. aastal toit piisavalt kättesaadav, mida on 320 miljonit inimest rohkem kui eelneval aastal (20).

4.3.

COVID-19 pandeemia näitab, et toiduga kindlustatust ei saa pidada enesestmõistetavaks isegi Euroopas. Kõik toiduahela osalejad ja tegevused on omavahel väga tihedalt seotud. Pandeemia ajal kehtestasid riigid kaubanduspiiranguid. Isegi ELi piires võtsid liikmesriigid piiride sulgemiseks ühepoolseid meetmeid, seades ohtu toidu ja hooajatöötajate transpordi. Tänu põllumajandustootjate ja toiduainete tarneahela partnerite kiirele kohanemisele said tootmine, töötlemine ja tarne jätkuda. Samuti võttis komisjon meetmeid siseturu toimimise tagamiseks. Paljudele ettevõtjatele on kriis tekitanud aga majanduslikku kahju, kuna reisimine, turism ja toitlustusteenused peatati.

4.4.

Küberründed, nagu näiteks lunavararünnakud, põhjustavad päris kriise, sest suur osa elust on kolinud internetti (nn asjade internet). Pressiagentuuri AP kohaselt on keskmine väljamakse küberkurjategijatele 2020. aastal kasvanud 311 % ehk 310 000 dollarini. Keskmiselt pääsesid ohvrid oma andmetele ligi alles 21 päeva pärast (21).

4.5.

2021. aasta aprillis polnud Hollandi suurimas supermarketis (Albert Heijn) mitu päeva saada teatavaid juustutooteid, mis oli tingitud küberründest nende peamise tarnija vastu (22). Hiljuti rünnati maailma suurimat lihatööstusettevõtet JBS. See on suurendanud USAs muresid julgeoleku pärast seoses riikliku toiduvarustusega (23). Näib, et ettevõtted ei teata paljudest küberrünnetest, et vältida turureaktsioone, näiteks liigsete varude soetamist ja hindade mitmekordistumist. Küberründed on ettevõtteid suuresti mõjutanud ka siis, kui nad ei olnud rünnaku otsene sihtmärk. Pärast lunavararünnakut USA tarkvaraettevõttele Kaseya suleti näiteks Rootsis 2021. aasta juulis mitusada ühte kontserni kuuluvat kauplust (24).

4.6.

Sama murettekitav oli Suessi kanali blokeerimine 200 000-tonnise konteinerlaeva poolt 2021. aasta aprilli alguses. Sellised juhtumid ilmestavad ülemaailmsete kaubandusahelate haavatavust. Kui need ahelad on mõne päeva häiritud, võtab uuesti jalule saamine kaua aega, mis võib tarbijate ja ettevõtete jaoks kaasa tuua hinnatõusu.

4.7.

Septembris avaldas Euroopa Komisjon oma 2021. aasta aruande tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, milles keskendutakse avatud strateegilisele sõltumatusele (25). Komisjon peab jätkusuutlike ja vastupidavate toidusüsteemide tagamist üheks peamiseks strateegiliseks valdkonnaks, mille abil tugevdada ELi ülemaailmset juhtpositsiooni. Sellega seoses mainitakse vajadust investeerida innovatsiooni, et tagada vastupidavad ja jätkusuutlikud toidusüsteemid (26).

4.8.

Lisaks on Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutises tehnilises dokumendis toodud Euroopa Komisjoni 2020. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes esitatud tulemustabelite taustmaterjal (27). See hõlmab haavatavuse näitajaid, mis on seotud kohalike teenuste kättesaadavuse ja sõltuvusega toiduimpordist, ning selles näidatakse toidu geopoliitilist tähtsust. Tulemustabelid aitavad kaardistada haavatavust ja töötada välja sihipärased stressitestid. See on siiski üldine lähenemisviis, millest ei saa tuletada ühtegi konkreetset näitajat, ja lisaks on vastupanuvõime tulemustabelid praegu läbivaatamisel.

4.9.

On vaja, et tarneahelates rakendataks põhimõtte „õigel ajal“ asemel põhimõtet „igaks juhuks“. Teatud kaupade puhul täheldatav sõltuvus monopoolsetest tarnijatest võib anda võimaluse sekkumiseks vaenulikele valitsustele. Põllumajandustootjate ja toidutöötlejate jaoks on see ka küsimus sisendite tarnest. Seetõttu kutsub komitee üles tegema ELi toiduainete kättesaadavuse julgeolekujärelevalvet. Seda tuleks teha stsenaariumiuuringute kaudu.

4.10.

Haavatavad aspektid tuleks paljastada stressitestimisega. Näiteks: millised on mitu päeva kestvate kohalike, piirkondlike ja riiklike energia- ja telekommunikatsioonivõrkude rikete tagajärjed? Seda peetakse laialdaselt üheks kõige tõsisemaks riskiks mis tahes riigi elutähtsa taristu, sealhulgas toiduvarustuse jaoks. Otsest mõju toiduainetega varustamisele avaldavad elektri-, vee- ja gaasivarustuse katkemine, külmutusvõime kadumine, kontrolli kaotamine toiduvalmistamis-, küpsetus- ja töötlemis-/tootmishoonete üle, kütte ja valgustuse kaotamine, suutmatus tagada põhiline toiduhügieen ja hankida kütust transpordisõidukite või muude otstarvete jaoks tarneahelas. Oluliste tagajärgedega võivad olla ka kaudsed mõjud, mis tulenevad mõjust muule elutähtsale taristule. Telekommunikatsiooni ja andmeside pikaajaline puudumine põhjustaks tõsiseid ja koheseid katsumusi ettevõtetele nende sisemises suhtluses ja suhtluses valitsusasutuste, tarnijate, klientide ja tarbijatega elutähtsa teabe levitamisel ning lisakoguste tellimisel ja maksete tegemisel, sealhulgas pangalinkide süsteemide kaudu.

4.11.

Komitee soovitab selle stsenaariumi uurimist.

5.   Soovitused edasiseks tööks

5.1.

Avatud strateegilise autonoomia kontseptsioon pakub võimalusi, kuid hõlmab ka riske. ELi jõukus sõltub ka maailmakaubandusest ning seega ka selgetest kaubandus- ja meetmeid reguleerivatest eeskirjadest.

5.2.

Kui toitu napib või näib nappivat, võib see kaasa tuua paanikaoste ning tarbijate huvi kliima, bioloogilise mitmekesisuse või loomade heaolu vastu võib kahaneda. Seega saab Euroopa rohelisemaks muutuda vaid siis, kui ta muutub ka vastupidavamaks.

5.3.

COVID-19 pandeemia on näidanud, et kui tarneahelad pikemaks ajaks katkevad, mõjutab see kogu majandust. Olukorra normaliseerumine võib võtta aega mitu aastat.

5.4.

Avatud strateegiline toiduautonoomia ei saa eksisteerida ilma avatud ja õiglase kaubanduspoliitikata. Euroopa Liit ei saa naasta protektsionistliku poliitika juurde, kuna see tekitaks uut haavatavust ja võib potentsiaalselt suurt kahju põhjustada (28). Näiteks tarnib EL teravilja Põhja-Aafrikasse ja Lähis-Idasse. Sageli on rahvusvahelised tarneahelad tõhusamad ja mitmekesisemad ja suudavad uute šokkidega seega kiiremini kohaneda kui kohalikud.

5.5.

EL peaks hindama, millistel juhtudel ja milliste toodete puhul on iseseisva toimetuleku suurendamine väärtuslik lähenemisviis. Suurendada tuleks tarbijate ja laiema üldsuse teadlikkust tarneahelate toimimisest.

5.6.

EL peab koos ÜRO ja selle kaubanduspartneritega tegelema toiduainetega kindlustamatuse algpõhjustega ja aitama kaasa toidusüsteemi väga vajalikule ümberkujundamisele, muutes põllumajanduse tugevamaks ja šokkidele vastupidavamaks. Valitsustel on oma roll tarneahelate kestlikumaks, tugevamaks ja turvalisemaks muutmisel.

5.7.

Hiljutises mitteametlikus ühises dokumendis nõudsid Prantsusmaa ja Madalmaad karmimaid ELi kaubandustingimusi, sealhulgas ELi vastutustundliku äritegevuse kava. See tagaks ühtse ja ühtlustatud poliitika, säilitades samas võrdsed võimalused ELi siseturul. ELi vastutustundliku äritegevuse tegevuskava tuleks kasutada üldise strateegiana ELi lähenemisviisis õiglase kaubanduse ja vastutustundliku tootmise juurutamisel ning tarneahelate haldamise edendamisel.

5.8.

Hispaania ja Madalmaad koostasid hiljuti ühise mitteametliku dokumendi strateegilise autonoomia saavutamise kohta avatud majandust säilitades. Ühe selles dokumendis toodud punkti kohaselt peaks „avatud strateegiline sõltumatus“ olema üks teemadest, mida arutada Euroopa tuleviku konverentsil.

5.9.

Selles kontekstis on asjakohased ka ELi arutelu hoolsuskohustuse üle (29) ja strateegia „Talust taldrikule“ tegevusjuhend (30). Sellega seoses on põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtetel ja organisatsioonidel nüüd võimalus allkirjastada vastutustundlike äri- ja turundustavade tegevusjuhend, mille Euroopa Komisjon on käivitanud strateegia „Talust taldrikule“ osana (31).

---

(1)  „Selleks et terviklik ELi toidupoliitika oleks Euroopa tarbijate seisukohalt tõeliselt asjakohane, on pakkumise poolelt vaadates määrav tähtsus sellel, et ELis kestlikult toodetud toit oleks konkurentsivõimeline. See tähendab, et Euroopa põllumajandusliku toidutööstuse sektor on võimeline tarnima tarbijatele toitu hinnaga, mis sisaldab lisakulusid tulenevalt sellistest kriteeriumidest nagu jätkusuutlikkus, loomade heaolu, toiduohutus ja toitumine, aga ka õiglane tulu põllumajandustootjatele, ning samas säilitab oma positsiooni valdava enamuse tarbijate eelisvalikuna“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 18; ELT C 429, 11.12.2020, lk 268).

(2)  Hädaolukorrakava, Euroopa Komisjon

(3)  COVID-19 and the food phenomena, FAO.

(4)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 18 ja ELT C 429, 11.12.2020, lk 268.

(5)  Muu hulgas: ELT C 129, 11.4.2018, lk 18, ELT C 190, 5.6.2019, lk 9, ELT C 429, 11.12.2020, lk 268, ELT C 429, 11.12.2020, lk 66, ELT C 440, 6.12.2018, lk 165, EMSK arvamus „Õiglase toiduainete tarneahela suunas“, NAT/823 (ELT C 517, 22.12.2021, lk 38).

(6)  Panus 2021. aasta ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisse , EMSK.

(7)  „Kaubanduspoliitika läbivaatamine“, Euroopa Komisjon

(8)  „68 % of the world population projected to live in urban areas by 2050“, ÜRO.

(9)  Urbanisation in Europe, Euroopa Komisjon; UN World urbanisation Prospects 2018.

(10)  „Vertical farming“, WUR.

(11)  EMSK arvamus teemal „Õiglase toiduainete tarneahela suunas“, NAT/823 (ELT C 517, 22.12.2021, lk 38).

(12)  „CAP – Structural change and generational renewal“ , Euroopa Komisjon.

(13)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 268.

(14)  „2020 a year of stability for EU agri-food trade“, Euroopa Komisjon.

(15)  Farmers and the agricultural labour force – statistics, Eurostat.

(16)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 66.

(17)  „The future of food and agriculture“, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(18)  „The impact of disasters and crises on agriculture and food security: 2021“ (Katastroofide ja kriiside mõju põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele: 2021), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(19)  FAO Food Price Index, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(20)  „2021 State of Food Security and Nutrition in the World“, Maailma Toiduprogramm.

(21)  „Cyber attack on US pipeline is linked to criminal gang“ (Küberrünne USA gaasijuhtme vastu on seotud kuritegeliku rühmitusega), AP News.

(22)  „Kaasschaarste bij Albert Heijn na hack leverancier“, de Volkskrant.

(23)  „Hacking American beef: the relentless rise of ransomware“, Financial Times.

(24)  „NCSC statement on Kaseya incident“, NCSC.

(25)  Tulevikusuundade strateegilise analüüsi 2021. aasta aruanne, Euroopa Komisjon.

(26)  Shaping and securing the EU’s Open Strategic Autonomy by 2040 and beyond, Teadusuuringute Ühiskeskus.

(27)  Resilience Dashboards, Euroopa Komisjon.

(28)  Kõik tulevased ELi kaubanduslepingud peaksid ülemaailmsete kestlikkuse standarditena hõlmama ka rohelise kokkuleppe strateegiat„Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaid (ELT C 429, 11.12.2020, lk 66).

(29)  „Towards a mandatory EU system of due diligence for supply chains“, Euractiv.

(30)  Code of Conduct for Responsible Business and Marketing Practices, Euroopa Komisjon.

(31)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduäri strateegiate ja toimingute vastavusse viimine kestliku arengu eesmärkidega COVID-19 järgseks kestlikuks taastumiseks“ (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).