4.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 104/5

Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5

(2022/C 104/05)

Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu (1) B lisa on vastavalt nimetatud lepingu artikli 11 lõikele 5 asendatud käesoleva teatise lisas esitatud tekstiga.

(1) ELT C 23, 28.1.2012.

LISA

„B LISA

	Rakendatavad õigusnormid	Rakendamise tähtpäev
Rahapesu tõkestamine
1	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aastamäärus (EL) nr 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1)	30. juuni 2017 (2)
2	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aastadirektiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73)	30. juuni 2017 (2)
	Muudetud järgmise õigusaktiga:
3	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43)	31. detsember 2020 (4)
	Täiendatud ja rakendatud järgmise õigusaktiga:
4	Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (ELT L 254, 20.9.2016, lk 1)	1. detsember 2017 (3)
	Muudetud järgmiste õigusaktidega:
5	Komisjoni 27. oktoobri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/105, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675 seoses Etioopia lisamisega suure riskiga kolmandate riikide loetellu lisa punktis I toodud tabelis (ELT L 19, 24.1.2018, lk 1)	31. märts 2019 (4)
6	Komisjoni 13. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/212, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses Sri Lanka, Trinidadi ja Tobago ning Tuneesia lisamisega lisa punkti I tabelisse (ELT L 41, 14.2.2018, lk 4)	31. märts 2019 (4)
7	Komisjoni 27. juuli 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1467, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses Pakistani lisamisega lisa I punkti tabelisse (ELT L 246, 2.10.2018, lk 1)	31. detsember 2019 (5)
8	Komisjoni 7. mai 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/855, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849) seoses Bahama, Barbadose, Botswana, Ghana, Jamaica, Kambodža, Mauritiuse, Mongoolia, Myanmari/Birma, Nicaragua, Panama ja Zimbabwe lisamisega lisa I punkti tabelisse ning Bosnia ja Hertsegoviina, Etioopia, Guyana, Laose Demokraatliku Rahvavabariigi, Sri Lanka ja Tuneesia kustutamisega sellest tabelist (ELT L 195, 19.6.2020, lk 1)	31. detsember 2022 (7)
9	Komisjoni 7. detsembri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/37, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses Mongoolia kustutamisega lisa I punkti tabelist (ELT L 14, 18.1.2021, lk 1)	31. detsember 2023 (7)
10	Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/758, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad minimaalseid ja täiendavaid meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks teatavates kolmandates riikides (ELT L 125, 14.5.2019, lk 4)	31. detsember 2020 (5)
11	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aastamäärus (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005 (ELT L 284, 12.11.2018, lk 6)	31. detsember 2021 (5)
12	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aastadirektiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22)	31. detsember 2021 (5)
Pettuse ja võltsimise tõkestamine
13	Nõukogu 28. juuni 2001. aastamäärus (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6)
	Muudetud järgmise õigusaktiga:
14	Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 44/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (ELT L 17, 22.1.2009, lk 1)
15	Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsus 2001/887/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest (EÜT L 329, 14.12.2001, lk 1)
16	Nõukogu 6. detsembri 2004. aastamäärus (EÜ) nr 2182/2004 euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta (ELT L 373, 21.12.2004, lk 1)
	Muudetud järgmise õigusaktiga:
17	Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 46/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2182/2004 euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta (ELT L 17, 22.1.2009, lk 5)
18	Kuritegude puhul, millele on osutatud järgmise õigusakti artikli 3 punktides b–e: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39)	31. detsember 2022 (6)
19	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aastadirektiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (ELT L 151, 21.5.2014, lk 1)	30. juuni 2016 (1)
20	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aastadirektiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (ELT L 123, 10.5.2019, lk 18)	31. detsember 2021 (5)
Pangandus- ja finantsalased õigusaktid
21	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aastadirektiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22)

“

(1) Ühiskomitee leppis selles tähtpäevas kokku 2014. aastal vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5.

(2) Ühiskomitee leppis selles tähtpäevas kokku 2015. aastal vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5.

(3) Ühiskomitee leppis selles tähtpäevas kokku 2017. aastal vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5.

(4) Ühiskomitee leppis selles tähtpäevas kokku 2018. aastal vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5.

(5) Ühiskomitee leppis selles tähtpäevas kokku 2019. aastal vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5.

(6) Ühiskomitee leppis selles tähtpäevas kokku 2020. aastal vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5.

(7) Ühiskomitee leppis selles tähtpäevas kokku 2021. aastal vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5.

4.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 104/15

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40511 – Insurance Ireland kohta Kindlustusnõuete andmebaas ja juurdepääsu tingimused

(2022/C 104/10)

1. Sissejuhatus

(1)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) artiklis 9 on sätestatud, et kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada märkusi.

2. Juhtumi kokkuvõte

(2)

14. mail 2019 algatas komisjon teabevahetussüsteemi Insurance Link haldava ettevõtjate ühenduse Insurance Ireland (Member Association) Company Limited by Guarantee (edaspidi „Insurance Ireland“) ametliku uurimise. Uurimine alustati et hinnata, kas teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu tingimused võivad piirata konkurentsi. 18. juunil 2021 võttis komisjon vastu vastuväited Insurance Irelandi eeldatavate rikkumiste kohta Iirimaa liikluskindlustusturul. Vastuväiteid käsitatakse esialgse hinnanguna määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(3)

Esialgse hinnangu kohaselt rikkus Insurance Ireland Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ja EMP lepingu artiklit 53, piirates juurdepääsu teabevahetussüsteemile Insurance Link ning piirates seeläbi konkurentsi Iirimaa liikluskindlustusturul. Teabevahetussüsteem Insurance Link sisaldab andmeid kahjukindlustusnõuete kohta ja võimaldab küsida nende nõuete kohta lisateavet. Teabevahetussüsteem sisaldab teavet, mis võimaldab avastada ja tõkestada pettusi liikluskindlustusturul.

(4)

Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt viivitas Insurance Ireland meelevaldselt teabevahetussüsteemile juurdepääsu andmisega ettevõtetele, kellel oli selle kasutamiseks põhjendatud huvi, või de facto keelas neile sellele juurdepääsu ning jätkuvalt on tõkkeid, mis võivad mõjutada ettevõtteid, kes soovivad siseneda Iirimaa liikluskindlustusturule. Esialgse hinnangu kohaselt kasutati selleks mitut omavahel seotud otsust, mis tehti eri ajahetkedel erineva rangusastmega. Alates 2009. aastast on teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu saamine seotud Insurance Irelandi liikmesusega ja/või muudetud sellest sõltuvaks. Lisaks sellele ei olnud Insurance Irelandi liikmeks saamise kriteeriumide ülesehitus ega kohaldamine komisjoni esialgse hinnangu kohaselt selge, läbipaistev, objektiivne, mittediskrimineeriv ega kõigile kättesaadav. Esialgses hinnangus ollakse seisukohal, et Insurance Ireland menetles Insurance Irelandi liikmeks saamise taotlusi meelevaldselt ja diskrimineerivalt ning jättis mitme taotluse esitaja liikmeks saamise taotluse menetlemise protsessi pikaks ajaks ootele. Teatavatel turuosaliste kategooriatel (nt teistes liikmesriikides asutatud kindlustusandjad, kes osutavad Iirimaal teenuseid liikmesriikide vahel teenuste vaba osutamist käsitlevate normide alusel (edaspidi „teenuste vaba osutamine“), ning kindlustuslepingute sõlmimise õigusega peamaaklerid) ei võimaldatud teatava aja jooksul liikmeks saada. Isegi kui teatavatele taotlejatele anti andmetele juurdepääs, keelati neil de facto kasutada teabevahetussüsteemi Insurance Link lisateabe küsimise funktsiooni või viivitati sellele juurdepääsu andmisega.

(5)

Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt seadis teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu puudumine või juurdepääsu andmisega viivitamine ettevõtted Iirimaa liikluskindlustusturul võrreldes teabevahetussüsteemile juurdepääsu omavate ettevõtetega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. See suurendas nende kulusid ning kahjustas nende teenusekvaliteeti ja hinnakujundust. See tõkestas ka turulepääsu ning vähendas seega võimalust tagada konkurentsivõimelisemad hinnad ja suurendada teenuseosutajate valikut. Teabevahetussüsteemis Insurance Link sisalduvatele andmetele juurdepääsu puudumine mõjutas ka piiriülest kaubandust liikmesriikide vahel, mis võib põhjustada siseturu killustumist.

3. Võetavate kohustuste põhisisu

(6)

Insurance Ireland ei nõustu komisjoni esialgse hinnanguga. Kuid Insurance Ireland soovib siiski võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks (edaspidi „võetavad kohustused“).

(7)

Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte võetavatest kohustustest; täielik ingliskeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel:

https://ec.europa.eu/competition-policy/index_en

A) Teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu andmisega seotud kohustused

(8)

Insurance Ireland kohustub 20 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta saab ametliku teatise määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohase komisjoni otsuse kohta, tegema järgmist:

(a)	kõrvaldama nõude olla teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu saamiseks Insurance Irelandi liige, mille tulemusena ei pea teabevahetussüsteemi Insurance Link kasutaja olema selle või selle funktsioonide kasutamiseks Insurance Irelandi liige ega selleks saama;

(b)

võtma vastu ja tegema üldsusele kättesaadavaks teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu saamise kriteeriumid, mis on õiglased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning mida kohaldatakse ühtselt kõigi (sh teistest liikmesriikidest pärit) taotluse esitajate suhtes (2). Juurdepääs teabevahetussüsteemile Insurance Link antakse: i) mis tahes kindlustusandjale, kes osutab Iirimaal kindlustusteenuseid või väljendab kavatsust osutada Iirimaal kindlustusteenuseid teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse normide alusel, ning ii) mis tahes üksusele, kelle kindlustusandja on delegeeritud volituste alusel nimetanud kindlustusandja nimel Iirimaal kindlustuslepinguid sõlmima ja/või kahjukäsitluse ülesandeid täitma. Kui üksused tegutsevad delegeeritud volituste alusel, siis ei kehtestata kindlustusandjale, kelle nimel nad tegutsevad, nõuet olla Insurance Irelandi liige või selleks saada, et kõnealune üksus saaks teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu. Taotluse esitajad peavad esitama taotlusvormi, nõustuma kindlustusnõudeid käsitlevate andmete sisestamisega teabevahetussüsteemi Insurance Link, sõlmima juurdepääsutingimuste lepingu (3) ja täitma selle nõudeid ning järgima 2013. aasta kindlustussektori andmekaitse tegevusjuhendit,

(c)

võtma kasutusele teabevahetussüsteemi Insurance Link uus taotluste esitamise menetlus, millel on kindel ajakava teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu andmiseks või sellest keeldumiseks ning mis annab õiguse otsus edasi kaevata (4). Protsess taotluse esitamisest kuni otsuse tegemiseni peaks kestma 20 tööpäeva. Kui esialgu juurdepääsu andmisest keeldutakse või otsust 20 päeva jooksul ei tehta, siis on läbivaatamise menetluse jaoks ette nähtud täiendavad kümme päeva.

(9)

Insurance Ireland kohustub kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta saab ametliku teatise määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohase komisjoni otsuse kohta, tegema järgmist:

(a)

nimetama teabevahetussüsteemi Insurance Link taotlusi menetleva ametniku, kes vastutab teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu saamise taotluste sõltumatu läbivaatamise ning nende kohta otsuste tegemise eest kooskõlas teabevahetussüsteemi Insurance Link taotluste esitamise menetlusega. Taotlusi menetlev ametnik annab Insurance Irelandile teada protsessi tulemused, aga Insurance Irelandil ega ühelgi välisel osalisel ei ole õigust seda protsessi mõjutada. Ainult juhul, kui taotlusi menetlev ametnik otsustab, et taotluse esitaja ei vasta juurdepääsu saamise kriteeriumidele, peab Insurance Irelandi juhatus taotlusi menetleva ametniku otsuse kinnitama või selle tühistama ja juurdepääsu andma (5);

(b)

kehtestama kõigile teabevahetussüsteemi Insurance Link kasutajatele selle kasutamise muudetud tasud, mis määratakse kindlaks kooskõlas õiglase, objektiive, läbipaistva ja mittediskrimineeriva muudetud tasustruktuuri põhimõtetega (6). Teabevahetussüsteemi Insurance Link kasutajatelt nõutavad koondtasud peavad kajastama süsteemi käitamisest tekkivaid tegelikke kulusid. Teabevahetussüsteemi Insurance Link individuaalsetelt kasutajatelt nõutavad tasud määratakse kindlaks lähtuvalt sellest, kuidas need kasutajad on süsteemi konkreetse võrdlusperioodi jooksul tegelikult kasutanud. Kõigilt uutelt teabevahetussüsteemi Insurance Link kasutajatelt küsitakse liitumiseks vajalike toimingute kulude katmiseks ühekordset liitumistasu.

(10)

Incurance Ireland kohustub 30 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta saab ametliku teatise määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohase komisjoni otsuse kohta, looma järelevalvekomitee, (7) mis on apellatsiooniorgan, kuhu kuuluvad: i) rahandusministeeriumi esitatud isik; ii) kvalifitseeritud jurist, kellel on eksperditeadmised vaidluste lahendamise valdkonnas ja kelle esitab atesteeritud vahekohtunike instituudi (Chartered Institute of Arbitrators) Iirimaa harukontori eesistuja; iii) isik, kes esindab äriklientide huve ja kelle esitab Iirimaa VKEde ühendus ISME; iv) isik, kelle esitab Iirimaa liikluskindlustusbüroo (Motor Insurance Bureau); v) isik, kelle esitab isikukahju hindamise nõukogu (Personal Injuries Assessment Board). Taotluse esitaja võib esitada järelevalvekomiteele kaebuse, kui Insurance Ireland on tema taotlusest keeldunud või ei ole ette nähtud aja jooksul tegutsenud (8). Järelevalvekomitee vaatab teabevahetussüsteemi Insurance Link tegevuse läbi ja annab selle kohta aru. Komitee annab samuti nõuandeid teabevahetussüsteemi Insurance Link tegevuse ja protsesside muudatuste ning teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu saamise tasustruktuuri kohta.

B) Insurance Irelandi liikmesusega seotud kohustused

(11)

Insurance Ireland kohustub 20 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta saab ametliku teatise määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohase komisjoni otsuse kohta, tegema järgmist:

(a)

võtma vastu ja tegema üldsusele kättesaadavaks Insurance Irelandi täis- ja assotsieerunud liikmeks saamise kriteeriumid, mis on õiglased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Insurance Irelandi täisliikmeks saamise võimalus tuleb anda kõigile kindlustusandjatele, kes Iirimaal tegutsevad või kavatsevad seda teha. Iirimaal kindlustussektoris teenuseid osutavatele või seda teha kavatsevatele muudele üksustele tuleb anda võimalus saada Insurance Irelandi assotsieerunud liikmeks (9). Insurance Ireland tunnistab kehtetuks praegu kehtivad kriteeriumid, mille kohaselt: i) peab liikmeks saamise taotluse esitaja olema tegutsenud vähemalt ühe aasta ning ii) taotluse esitajal peab olema Insurance Irelandi praeguse täisliikme toetus, et saada assotsieerunud liikmeks (10);

(b)	looma uue liikmesuse taotlemise menetluse, millel on kindel ajakava, ning andma liikmesuse taotlejatele edasikaebamise õiguse. Taotluse esitamise menetluse kestus on sama kui teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu saamise puhul (11);

(c)

nimetama liikmeks saamise taotlusi menetleva ametniku, kes vastutab Insurance Irelandi liikmeks saamise taotluste töötlemise eest ja on selles tegevuses sõltumatu kooskõlas liikmeks saamise taotluste esitamise menetlusega. Ainult juhul, kui liikmeks saamise taotlusi menetlev ametnik otsustab, et taotluse esitaja ei vasta liikmeks saamise kriteeriumidele, peab Insurance Irelandi juhatus liikmeks saamise taotlusi menetleva ametniku otsuse kinnitama või selle tühistama ja liikmestaatuse andma (12).

(12)

Insurance Ireland kohustub 30 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta saab ametliku teatise määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohase komisjoni otsuse kohta, nimetama liikmeks saamise taotluste apellatsiooninõukogu, mis koosneb sõltumatutest otsustajatest, kellel on tõendatud teadmised ja kvalifikatsioon kindlustussektori ja/või vaidluste lahendamise valdkonnas (13). Liikmeks saamise taotluste apellatsiooninõukogu vaatab läbi kaebused liikmeks saamise taotlusi menetleva ametniku ja/või Insurance Irelandi juhatuse otsuste kohta, mille alusel ei vasta taotluse esitaja liikmeks saamise kriteeriumidele (14).

(13)

Kõigi võetavate kohustuste kestus on kümme aastat alates kuupäevast, kui Insurance Ireland saab ametliku teate määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohase komisjoni otsuse kohta.

(14)

Insurance Ireland võtab kohustuse nimetada järelevalvet tegev usaldusisik, kes teeb võetavate kohustuste rakendamise järelevalvet ja annab selle kohta komisjonile aru. Esimese kahe aasta jooksul esitab järelevalvet tegev usaldusisik komisjonile aruande iga kuue kuu tagant ning võetavate kohustuste ülejäänud kestuse jooksul igal aastal.

(15)

Insurance Ireland lubab mitte hoiduda või proovida hoiduda võetavatest kohustustest kas tegevuse või tegevusetuse tulemusena.

4. Kutse esitada märkusi

(16)

Komisjon kavatseb turukontrollist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud kohustused siduvaks. Otsus avaldatakse konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil.

(17)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikega 4 kutsub komisjon huvitatud kolmandaid isikuid esitama võetavate kohustuste kohta märkusi. Need märkused peavad laekuma komisjonile hiljemalt käesoleva dokumendi avaldamisele järgneva kuu jooksul. Huvitatud kolmandaid isikuid kutsutakse esitama oma märkuste mittekonfidentsiaalse versiooni, milles tuleks kustutada kogu teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave ning asendada see mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte nõuete kohaselt või sõnadega „ärisaladus“ või „konfidentsiaalne“.

(18)

Vastused ja märkused peaksid eelistatult olema põhjendatud ja tuginema asjassepuutuvatele faktidele. Kui mõni osa võetavatest kohustustest ei lahendaks teie hinnangul tulemuslikult komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud probleeme, siis palub komisjon teil esitada ka võimaliku lahenduse.

(19)

Märkusi saab saata komisjonile viitenumbriga AT.40511 – Insurance Ireland: kindlustusnõuete andmebaas ja juurdepääsu tingimused kas e-posti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu) või faksi +32 22950128 teel või posti teel järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Sätted on sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 käsitada vajaduse korral viidetena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102.

(2) Vt võetavad kohustused ja nende 1. lisa.

(3) Vt võetavate kohustuste 3. lisa.

(4) Vt võetavad kohustused ning nende 4. ja 5. lisa. Edasikaebamise õiguse kohta vt ka käesoleva teatise punkt 10.

(5) Vt võetavad kohustused ja nende 4. lisa. Lisaks sellele vaatab juhatus läbi i) mis tahes otsuse võtta ära teabevahetussüsteemi Insurance Link kasutaja teabevahetussüsteemile Insurance Link või selle funktsioonidele juurdepääsu õigused (kui need on antud), neid õigusi piirata või juurdepääsust andmisest de facto keelduda; ii) teabevahetussüsteemi Insurance Link taotluste esitamise menetluse nõuete eiramise, mille tulemusena viibis taotluste töötlemine, või iii) teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu saamiseks selle kasutajalt nõutud tasude arvutamata jätmise kooskõlas teabevahetussüsteemi Insurance Link jaoks kasutusel oleva tasustruktuuriga.

(6) Vt võetavad kohustused ja nende 7. lisa.

(7) Vt võetavad kohustused ning nende 5. ja 6. lisa.

(8) Lisaks sellele vaatab järelevalvekomitee läbi kaebused, mis on seotud taotlusi menetleva ametniku või juhatuse mis tahes järgmise otsuse või tegevusega: i) otsus mitte anda teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu, ii) otsus võtta ära teabevahetussüsteemi Insurance Link kasutaja juurdepääsuõigused (kui need on antud) teabevahetussüsteemile Insurance Link või selle funktsioonidele, neid õigusi piirata või juurdepääsu andmisest de facto keelduda, iii) teabevahetussüsteemi Insurance Link taotluste esitamise menetluse nõuete eiramine, mille tulemusena viibis teabevahetussüsteemi Insurance Link taotluse esitaja taotluse töötlemine, ja/või iv) teabevahetussüsteemile Insurance Link juurdepääsu saamiseks selle kasutajalt nõutud tasude arvutamata jätmine kooskõlas teabevahetussüsteemi Insurance Link jaoks kasutusel oleva tasustruktuuriga.

(9) Näiteks kahjuhindajad, kindlustuslepingute sõlmijatena tegutsevad vahendajad, üksused, mis müüvad klientidele kindlustust kindlustusettevõtja kaudu, ning muud.

(10) Vt võetavad kohustused ning nende 9. ja 10. lisa.

(11) Vt võetavad kohustused ning nende 12., 13. ja 14. lisa.

(12) Vt võetavad kohustused ja nende 13. lisa.

(13) Vt võetavad kohustused ning nende 13. ja 14. lisa.

(14) Vt võetavad kohustused ja nende 14. lisa. Liikmeks saamise taotluste apellatsiooninõukogu vaatab läbi ka selliste liikmete esitatud kaebused, kellele keelatakse mõjuva põhjuseta täielik või osaline juurdepääs Insurance Irelandi ruumidele või teenustele, kui neil peaks liikmena olema õigus see juurdepääs saada.

4.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 104/20

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 104/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Côtes de Thau“

PGI-FR-A1229-AM01

Teate kuupäev: 6. detsember 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Veinide organoleptiline kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud punktiga 3.3 „Toodete organoleptiline kirjeldus“, et täpsustada veinide värvust ja organoleptilisi omadusi.

Need muudatused on tehtud koonddokumendi punktis „Veini(de) kirjeldus“.

2. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 4 on geograafilist piirkonda laiendatud Hérault’ departemangu üheksale piiriäärsele kommuunile. Praegune geograafiline piirkond koosneb kuuest Hérault’ departemangu kommuunist: Agde, Castelnau de Guers, Florensac, Marseillan, Pinet ja Pomerols. Seda laiendatakse üheksale kommuunile, mis külgnevad praeguse piirkonnaga departemangu kirdeosas. Need kommuunid kuulusid vahetus läheduses asuvasse piirkonda: Balaruc les Bains, Balaruc le Vieux, Bouzigues, Frontignan, Loupian, Mèze, Poussan, Sète ja Villeveyrac.

Taotluse eesmärk on tugevdada Thau laguuni ümbritseva KGT geograafilise piirkonna sidusust kooskõlas Thau vesikonna arendus- ja veemajanduskava (SAGE) elementidega. Tegemist on valglaga, kus on parasvöötmeline vahemereline kliima. KGT „Côtes de Thau“ laiendamine tugevdab seost geograafilise piirkonnaga ja identifitseerib KGT geograafiliselt täpsemalt. Tegemist on kliima (parasvöötmeline vahemereline kliima), mulla omaduste ja inimeste poolest ühtsema ja ühtlasema geograafilise üksusega.

See muudatus on tehtud koonddokumendi punktis „Määratletud geograafiline piirkond“.

3. Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 4 on vahetus läheduses asuv piirkond täpsemalt määratletud ja see hõlmab ümber geograafilise piirkonna asuvaid piiriäärseid kommuune, kus tavade kasutamine on tegelikult levinud.

See muudatus on tehtud koonddokumendi punktis „Täiendavad tingimused. Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seotud erand“.

4. Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 5 on ajakohastatud kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide loetelu. Kaitse ja haldamise organ (ODG) soovib jätta tootespetsifikaadist välja 15 sorti, mida veinide valmistamisel ei kasutata või mida ei ole geograafilises piirkonnas istutatud. Jäetakse välja järgmised viinamarjasordid: ’Chasselas B’, ’Chasselas rose Rs’, ’Chambourcin N’, ’Couderc noir N’, ’Danlas B’, ’Jurançon blanc B’, ’Landal N’, ’Lival N’, ’Maréchal Foch N’, ’Mondeuse N’, ’Müller-Thurgau B’, ’Ravat blanc b’, ’Rayon d’or B’, ’Rubilande Rs’, ’Valérien B’.

See muudatus on tehtud koonddokumendi punktis „Peamised veiniviinamarjasordid“.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 7 on täpsustatud punkti „7.1. Geograafilise piirkonna eripära“, selgitamaks, et KGT geograafiline piirkond hõlmab Hérault’ 15 kommuuni departemangu kirdepiiril, mis moodustavad Thau laguuni ümber midagi amfiteatri taolist.

Täiendatud on ka punkti „7.3. Põhjuslik seos“, et põhjuslik seos, mis põhineb geograafilise piirkonna eripära ja toote eripära vastastikusel toimel, oleks paremini tõendatud. Iidse traditsiooniga Thau kallaste viinamarjaistandused on juba ammusest ajast ainulaadsed tänu veinitootmisele, mis on orienteeritud valgetele veinidele. See ala, mis paikneb ümber Thau laguuni, on niisuguse asetuse ja vahemereliste mõjudega kliimaga, mis sobivad eriti hästi viinamarjakasvatuseks. Valdavalt vett hästi läbilaskvad mullad koosnevad liivast, möllist, savist ja lubjakivist ning soodustavad viinapuude juurte sügavale kasvamist, tagades ühtlasi puuviljased ja värsked veinid.

Need muudatused on tehtud koonddokumendi punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“.

6. Esitusviisi ja märgistamise eeskirjad

Punkt 8. Tootespetsifikaadis sätestatud esitusviisi ja märgistamise eeskirjadesse on vastavalt Euroopa Liidu õigusnormidele lisatud märgistamist käsitlev nõue, et piirata viinamarjasortide määratlemist ja tootespetsifikaadis ette nähtud täiendava geograafilise nimetuse „Cap d’Agde“ märkimist võrreldes nimetuse „Côtes de Thau“ märkimisega. See märgistamise nõue võimaldab KGTd tugevdada ja kaitsta.

7. Inspekteerimisasutus

Kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ tootespetsifikaadi III peatükki on täiendatud inspekteerimisasutuse Institut National de l’Origine et de la Qualité (riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut, edaspidi „INAO“ ) kontaktandmetega. Kontrolli teeb INAO nimel kontrolliasutus CERTIPAQ.

See täiendus on tehtud koonddokumendi punktis „Üksikasjalik teave inspekteerimisasutuse kohta“.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Côtes de Thau

2. Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Analüütiline kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud geograafilist tähist „Côtes de Thau“ kasutatakse punaste, roosade ja valgete mullita veinide ja kvaliteetvahuveinide puhul.

Mullita veinide puhul on mahuprotsentides esitatud üldalkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus sätestatud liidu õigusaktides.

Kvaliteetvahuveinide puhul vastavad tegeliku alkoholisisalduse, üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, lenduvate hapete sisalduse, vääveldioksiidi üldsisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (minimaalsed või maksimaalsed) väärtused liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Veinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus (glükoos ja fruktoos) on vähemalt 45 grammi liitri kohta ja nende lenduvate hapete sisaldus määratakse erandkorras kindlaks tarbimise valdkonna eest vastutava ministri ja põllumajandusministri ühismäärusega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	9
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Veinide organoleptiline kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Toodetavaid veine iseloomustab peamiselt intensiivne lõhnabukett ja tasakaalustatud värske maitse.

Valged veinid on tavaliselt särava heleda värvusega, mida võib nimetada kahvatukuldseks. Maitset iseloomustavad tsitrusviljade noodid ja see on väga värske. Lõpunoodid on mõnikord sidrunimaitselised ja/või eksootilised või kergelt amüülalkoholised, kusjuures maitse püsib hästi ja on mõnikord veidi mineraalne.

Roosad veinid on kristalsed ja nende värvus ulatub kahvatust virsikuroosast purpurlillade helkideni. Lõhnas on tunda punaste marjade diskreetseid ja peeni aroome. Maitse on puhas ja elav, on tunda punaseid marju, kusjuures lõpunoodid meenutavad mõnikord lutsukommi. Maitse püsib suus tavaliselt kaua ja on meeldivalt värske.

Punaste veinide värvus on sügavpunane, selles on intensiivseid helke. Lõhn on tugev, selles on punaste marjade noote ja meie gariigi aroome. Maitset iseloomustab peamiselt pehmus ja värskus küpsete puuviljade foonil.

Kvaliteetvahuveinid on peene ja elegantse mulliga, nendes avaldub meeldiv värskus ning vastavalt kuvees kasutatavatele sortidele lille- või puuviljaline aroom.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Konkreetsed veinivalmistustavad

1. Konkreetne veinivalmistustava

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Roosad ja valged veinid

120 hektoliitrit hektari kohta

2. Punased veinid

110 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarju korjatakse ja töödeldakse ning kaitstud geograafilise tähisega „Côtes de Thau“ veine toodetakse järgmistes Hérault’ departemangu kommuunides:

Agde, Balaruc-les-Bains, Balaruc-le-Vieux, Bouzigues, Castelnau-de-Guers, Florensac, Frontignan, Loupian, Marseillan, Mèze, Pinet, Pomerols, Poussan, Sète, Villeveyrac.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Alicante Henri Bouschet N’ (tume)

’Alphonse Lavallée N’ (tume)

’Altesse B’ (hele)

’Aramon N’ (tume)

’Aramon blanc B’ (hele)

’Aramon gris G’ (hall)

’Aranel B’ (hele)

’Arinarnoa N’ (tume)

’Auxerrois B’ (hele)

’Baco blanc B’ (valge)

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

’Caladoc N’ (tume)

’Cardinal Rg’ (punane)

’Carignan N’ (tume)

’Carignan blanc B’ (hele)

„Carmenère N“ (tume)

’Chardonnay B’ (hele)

’Chasan B’ (hele)

’Chenanson N’ (tume)

’Chenin B’ (hele)

’Clairette B’ (hele)

’Clairette rose Rs’ (roosa)

’Clarin B’ (hele)

’Colombard B’ (hele)

’Counoise N’ (tume)

’Egiodola N’ (tume)

’Gamay N’ (tume)

’Gamay de Chaudenay N’ (tume)

’Gewurztraminer Rs’ (roosa)

’Grenache N’ (tume)

’Grenache blanc B’ (hele)

’Grenache gris G’ (hall)

„Gros Manseng B“ (hele)

’Lledoner pelut N’ (tume)

’Marsanne B’ (hele)

’Marselan N’ (tume)

’Mauzac B’ (hele)

„Merlot N“ (tume)

’Meunier N’ (tume)

’Muscadelle B’

’Muscardin N’ (tume)

’Négrette N’ (tume)

’Parellada B’ (hele)

„Petit Manseng B“ (hele)

„Petit Verdot N“ (tume)

’Pinot gris G’ (hall)

’Pinot noir N’ (tume)

’Piquepoul blanc B’ (hele)

’Piquepoul gris G’ (hall)

’Piquepoul noir N’ (tume)

’Portan N’ (tume)

’Riesling B’ (hele)

’Roussanne B’ (hele)

’Savagnin rose Rs’ (roosa)

’Sciaccarello N’ (tume)

’Semillon B’ (hele)

’Servant B’ (hele)

’Seyval B’ (hele)

’Sylvaner B’ (hele)

„Tannat N“ (tume)

’Tempranillo N’ (tume)

’Terret blanc B’ (hele)

’Terret gris G’ (hall)

’Terret noir N’ (tume)

’Ugni blanc B’ (hele)

’Verdelho B’ (hele)

’Villard blanc B’ (hele)

’Villard noir N’ (tume)

’Viognier B’ (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

Kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ geograafiline piirkond hõlmab 15 Hérault’ departemangu kommuuni, mis moodustavad Thau laguuni ümbruses midagi amfiteatri taolist.

Vahemeri, laguunid, rannad ja gariigid moodustavad siin omanäolise looduskeskkonna, mis on majanduse ja elustiili aluseks. Thau laguuni, mis maastikku ja kliimat kujundab, kaitseb Vahemere eest eraldav maismaariba (prantsuse keeles „lido“), kus kasvatatakse viinapuid. Muld on punase kuni beeži värvusega ja tavaliselt kerge tekstuuriga liiva ja mölli segu või liivsavimuld, milles on vähe kive ja mis ulatub suhteliselt sügavale. Kliimat iseloomustavad üsna tugevad vihmad sügisel ja talvel, suvel sajab vähem ja vahel on ka äikest, aga õnneks leevendavad kuivust merebriisid, mis vähendavad aurustumist ja veepuuduse ohtu. Aastane sademete hulk jääb 600 mm kanti. Thau laguuni, tõelise 20 km pikkuse sisemere mõju on väga oluline.

Selline veekeskkond muudab vahemerelise kliima leebemaks ja temperatuurid on mahedamad, mis soodustab valge viinamarja küpsemist.

See looduspärand on tihedalt seotud piirkonna majanduslike probleemidega, eelkõige turismiga (kuurordid, spaad, loodusuurijad jne), viinamarjakasvatusega, karp- ja koorikloomade kasvatamisega või kalapüügiga.

Tarbimise areng kaldub värskete ja puuviljaste valgete veinide suunas ning veinide „Côtes de Thau“ piirkond on eriti sobiv seda tüüpi veinide valmistamiseks. Selles geograafilises piirkonnas on kliima- ja mullatingimused, mis soodustavad heleda viinamarja aeglast küpsemist.

Kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ territooriumil valmistatud mullita veine on kolme värvi: valged, roosad ja punased. Selles regioonis eksisteerib tõeline valgete veinide traditsioon ja kaitstud geograafiline tähis „Côtes de Thau“ on üks väheseid, mille puhul valgeid veine toodetakse punastest enam.

Kui ajalooline sort on endiselt ’Terret B’, siis leida võib ka erinevate Prantsusmaa piirkondade sorte, millel on suur lõhna- ja kvaliteedipotentsiaal.

Iidse traditsiooniga Thau kallaste viinamarjaistandused on juba ammusest ajast ainulaadsed tänu veinitootmisele, mis on orienteeritud valgetele veinidele. See ala, mis paikneb ümber Thau laguuni, on niisuguse asetuse ja vahemereliste mõjudega kliimaga, mis sobivad eriti hästi viinamarjakasvatuseks. Valdavalt vett hästi läbilaskvad mullad koosnevad liivast, möllist, savist ja lubjakivist ning soodustavad viinapuude juurte sügavale kasvamist, tagades ühtlasi puuviljased ja värsked veinid.

Viinamarjakasvatajad on oma toodangut arendanud värskete ja aromaatsete veinide suunas, kasutades kõiki moodsaid tasapisi ekstraheerimise tehnoloogiaid ja temperatuuride kontrollimist.

KGTga „Côtes de Thau“ veinid, mis peegeldavad neile omase värskusega väga mahedat Thau laguuni ümbruse kliimat, sobivad seega eriti hästi kohalike mereandidega.

Hiljem oskasid viinamarjakasvatajad kohaneda väljaspool Thau vesikonda asetsevate turgude nõudlusega, arendades välja märkimisväärse punaste ja roosade veinide toodangu.

Nad püüavad säilitada sobivate meetodite abil ka oma piirkonna väga suurt bioloogilist mitmekesisust. Nad osalevad programmis „Thau vesikond“, mille on välja töötanud riigiasutused ja kohalikud omavalitsusasutused Euroopa Komisjoni toetusel.

Thau laguun on keerukas ja ligitõmbav keskkond. Sellisena kujutab piirkond eriti sobivat kohta, kus omandada tõelist keskkonnaalast haridust. Viinamarjakasvatajad on selle teemaga kohanenud ning arendanud välja neid ümbritsevat bioloogilist mitmekesisust hoidvad veinivalmistustavad.

Laguun on oluline turismiatraktsioon: Thau kallaste veinid võlgnevad oma tuntuse peamiselt suplusele, veespordile, kalapüügile, avastusretkedele, karpide ja koorikloomade kasvandustele ning Cap d’Agde’ile, mida külastab igal aastal mitusada tuhat turisti.

Viinamarjakasvatuse tulevik on selle teemaga tihedalt seotud. Viinamarjakasvatusel on väga tugev seos Thau vesikonnaga ning selle erilise looduskeskkonna kaitse on alus, mis võimaldab kaitstud geograafilisel tähisel areneda ning saavutada oma maine selles rikkalikus ja keerukas miljöös.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse KGTga „ Côtes de Thau“ veinide tarbeks viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab geograafilise piirkonna piiriäärseid kommuune: Montagnac, Saint Pons de Mauchiens, Saint Pargoire, Plaissan, Cournonterral, Montbazin, Gigean, Vic la Gardiole, Saint Thibery, Pézenas, Nézignan l’Evèque, Bessan, Vias, Aumes, Cazouls d’Hérault.

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud geograafilist tähist „ Côtes de Thau“ võib täiendada märkega „primeur“ (noor) või „nouveau“ (toorvein).

Etiketil on Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo, kui märge „kaitstud geograafiline tähis“ asendatakse traditsioonilise märkega „Vin de pays“.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Côtes de Thau“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nime.

Ühe või mitme viinamarjasordi tähise võib kanda ainult vahetult KGT „Côtes de Thau“ alla ning trükkida nii kõrguse kui ka laiuse poolest tähtedega, mis ei ületa poolt kaitstud geograafilise tähise tähtede suurusest.

Kaitstud geograafilist tähist „Côtes de Thau“ võib täiendada väiksema geograafilise üksusega „Cap d’Agde“.

Väiksema geograafilise üksuse „Cap d’Agde“ nime tähemärgid ei tohi olla kõrguselt ja laiuselt suuremad kui kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ nime tähemärgid.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-2cf1f3e1-6ab1-45ea-9fbb-0371f556cb1f

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

4.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 104/28

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 104/12)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Var“

PGI-FR-A1145-AM02

Teate kuupäev: 6. detsember 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

Täiendava geograafilise nimetuse kasutuselevõtmine

Kaitstud geograafilise tähise „Var“ spetsifikaadi I peatükki on lisatud punkt 2 „Lisanimetused“, et lisada uus täiendav geograafiline nimetus „Correns“, mis on reserveeritud kaitstud geograafilise tähisega „Var“ valgetele veinidele.

See muudatus on lisatud koonddokumendi pealkirja „Lisatingimused“ alla.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Var

2. Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Punased, roosad ja valged rahulikud veinid

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud geograafiline tähis „Var“ hõlmab rahulikke veine ning punaseid, roosasid ja valgeid kvaliteetvahuveine.

Rahulike veinide puhul vastavad tegeliku alkoholisisalduse (minimaalsed ja maksimaalsed) väärtused (ainult vahuveinide puhul), üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, vääveldioksiidi kogusisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (ainult vahuveinide puhul) väärtused liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Roosad veinid (70 % toodangust) on üldiselt heleda värvusega. Neid iseloomustab erksus ja puuviljalised lõhna- ja maitsenüansid, mis varieeruvad sõltuvalt kasutatud viinamarjasortidest ja rakendatud veinivalmistamise tehnoloogiast.

Punased veinid on üldiselt täidlasemad ja struktuursemad, kontsentreeritumate veinide puhul on maitseomadused intensiivsemad. Nende värvus ulatub rubiinpunasest granaatpunaseni, selles võib näha tumedaid violetjaid varjundeid.

Valged veinid ühendavad endas peenekoelisuse, puuviljalisuse ja erksuse. Nende värvus on helekollane, rohekate varjunditega või sädelev ja läbipaistev.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Punased, roosad ja valged kvaliteetvahuveinid

LÜHIKIRJELDUS

Vahuveinidel on samasugused värvusnüansid ja organoleptilised omadused nagu rahulikel veinidel, kuid need veinid on värskemad, peenekoelisemad ja püsivama järelmaitsega, mille toovad esile väikesed ja elegantsed mullid.

Kvaliteetvahuveinide puhul vastavad tegeliku alkoholisisalduse, üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, vääveldioksiidi kogusisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (ainult vahuveinide puhul) väärtused liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Konkreetsed veinivalmistustavad

1. Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada kohustustest, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

5.2. Maksimaalne saagikus

1. 120 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud geograafilise tähisega „Var“ veini valmistamiseks kasutatavate viinamarjade koristamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Vari departemangu kõikide kommuunide territooriumil.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Alicante Henri Bouschet N“ (tume)

„Aligoté B“ (hele)

„Alphonse Lavallée N“ (tume)

„Altesse B“ (hele)

„Aramon N“ (tume)

„Aramon blanc B“ (hele)

„Aramon gris G“ (hall)

„Aranel B“ (hele)

„Arbane“ (hele)

„Arinarnoa N“ (tume)

„Arriloba B“ (hele)

„Arrouya N“ (tume)

„Artaban N“ (tume)

„Aubin B“ (hele)

„Aubin vert B“ (hele)

„Aubun N“ (tume) – „Murescola“

„Auxerrois B“ (hele)

„Bachet N“ (tume)

„Barbaroux Rs“ (roosa)

„Baroque B“ (hele)

„Biancu Gentile B“ (hele)

„Blanc Dame B“ (hele)

„Bouchalès N“ (tume)

„Bouillet N“ (tume)

„Bouquettraube B“

„Bourboulenc B“ (hele) – „Doucillon blanc“

„Brachet N“ (tume) – „Braquet“

„Brun Fourca N“ (tume)

„Brun argenté N“ (tume) – „Vaccarèse“

„Béclan N“ (tume) – „Petit Béclan“

„Béquignol N“ (tume)

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

„aladoc N“ (tume)

„Calitor N“ (tume)

„Camaralet B“ (hele)

„Carcajolo N“ (tume)

„Carcajolo blanc B“ (hele)

„Carignan N“ (tume)

„Carignan blanc B“ (hele)

„Carmenère N“ (tume)

„Castets N“ (tume)

„Chardonnay B“ (hele)

„Chasan B“ (hele)

„Chatus N“ (tume)

„Chenanson N“ (tume)

„Chenin B“ (hele)

„Cinsaut N“ (tume) – „Cinsault“

„Clairette B“ (hele)

„Clairette rose Rs“ (roosa)

„Clarin B“ (hele)

„Claverie B“ (hele)

„Codivarta B“ (hele)

„Colombard B“ (hele)

„Corbeau N“ (tume) – „Douce noire“

„Cot N“ (tume) – „Malbec“

„Couderc noir N“ (tume)

„Counoise N“ (tume)

„Courbu B“ (hele) – „Gros Courbu“

„Courbu noir N“ (tume)

„Couston N“ (tume)

„Crouchen B“ (hele) – „Cruchen“

„César N“ (tume)

„Duras N“ (tume)

„‛Durif N“ (tume)

„Egiodola N“ (tume)

„Ekigaïna N“ (tume)

„Elbling B“ (hele)

„Etraire de la Dui N“ (tume)

„Fer N“ (tume) – „Fer Servadou“, „Braucol“, „Mansois“, „Pinenc“

„Feunate N“ (tume)

„Floreal B“ (hele)

„Folignan B“ (hele)

„Folle blanche B“ (hele)

„Fuella nera N“ (tume)

„Furmint B“ (hele)

„Gamaret“

„Gamay N“ (tume)

„Gamay de Bouze N“ (tume)

„Gascon N“ (tume)

„Genovèse B“ (hele)

„Gewurztraminer Rs“ (roosa)

„Goldriesling B“ (hele)

„Gouget N“ (tume)

„Graisse B“ (hele)

„Gramon N“ (tume)

„Grassen N“ (tume) – „Grassenc“

„Grenache N“ (tume)

„Grenache blanc B“ (hele)

„Grenache gris G“ (hall)

„Gringet B“ (hele)

„Grolleau N“ (tume)

„Grolleau gris G“ (hall)

„Gros Manseng B“ (hele)

„Gros vert B“ (hele)

„Joubertin“

„Jurançon blanc B“ (hele)

„Jurançon noir N“ (tume) – „Dame noire“

„Knipperlé B“ (hele)

„Lauzet B“ (hele)

„Liliorila B“ (hele)

„Listan B“ (hele) – „Palomino“

„Lledoner pelut N“ (tume)

„Macabeu B“ (hele) – „Macabeo“

„Mancin N“ (tume)

„Manseng noir N“ (tume)

„Marsanne B“ (hele)

„Marselan N“ (tume)

„Maréchal Foch N“ (tume)

„Mauzac B“ (hele)

„Mauzac rose Rs“ (roosa)

„Mayorquin B“ (hele)

„Melon B“ (hele)

„Merlot N“ (tume)

„Merlot blanc B“ (hele)

„Meslier Saint-François B“ (hele) – „Gros Meslier“

„Meunier N“ (tume)

„Milgranet N“ (tume)

„Molette B“ (hele)

„Mollard N“ (tume)

„Monarch N“ (tume)

„Mondeuse N“ (tume)

„Mondeuse blanche B“ (hele)

„Monerac N“ (tume)

„Montils B“ (hele)

„Morrastel N’“(tume) – „Minustellu“, „‛Graciano“

„Mourvaison N“ (tume)

„Mourvèdre N“ (tume) – „Monastrell“

„Mouyssaguès“

„Muresconu N“ (tume) – „Morescono“

„Muscadelle B“ (hele)

„Muscardin N“ (tume)

„Muscaris B“ (hele)

„Muscat Ottonel B“ (hele) – „Muscat“, „Moscato“

„Muscat cendré B“ (hele) – „Muscat“, „Moscato“

„Muscat d’Alexandrie B“ (hele) – „Muscat“, „Moscato“

„‛Muscat de Hambourg N“ (tume) – „Muscat“, „Moscato“

„Muscat à petits grains blancs B“ (hele) – „Muscat“, „Moscato“

„Muscat à petits grains roses Rs“ (roosa) – „Muscat“, „Moscato“

„Muscat à petits grains rouges Rg“ (punane) – „Muscat“, „Moscato“

„Mérille N“ (tume)

„Müller-Thurgau B“ (hele)

„Nielluccio N“ (tume) – „Nielluciu“

„Noir Fleurien N“ (tume)

„Négret de Banhars N“ (tume)

„Négrette N“ (tume)

„Oberlin noir N“ (tume)

„Ondenc B“ (hele)

„Orbois B“ (hele)

„Pagadebiti B“ (hele)

„Pascal B“ (hele)

„Perdea B“ (hele)

„Persan N“ (tume)

„Petit Courbu B“ (hele)

„Petit Manseng B“ (hele)

„Petit Meslier B“ (hele)

„Petit Verdot N“ (tume)

„Picardan B“ (hele) – „Araignan“

„Pineau d’Aunis N“ (tume)

„Pinot blanc B“ (hele)

„Pinot gris G“ (hall)

„Piquepoul blanc B“ (hele)

„Piquepoul gris G“ (hall)

„Piquepoul noir N“ (tume)

„Plant de Brunel N“ (tume)

„Plant droit N“ (tume) – „Espanenc“

„Portan N“ (tume)

„Portugais bleu N“ (tume)

„Prior N“ (tume)

„Prunelard N“ (tume)

„Précoce Bousquet B“ (hele)

„Précoce de Malingre B“ (hele)

„Raffiat de Moncade B“ (hele)

„Riesling B“ (hele)

„Riminèse B“ (hele)

„Rivairenc N“ (tume) – „Aspiran noir“

„Rivairenc blanc B“ (hele) – „Aspiran blanc“

„Rivairenc gris G“ (hall) – „Aspiran gris“

„Rosé du Var Rs“ (roosa)

„Roublot B“ (hele)

„Roussanne B“ (hele)

„Roussette d’Ayze B“ (hele)

„Sacy B“ (hele)

„Saint Côme B“ (hele)

„Saint-Macaire N“ (tume)

„Saint-Pierre doré B“ (hele)

„Sauvignon B“ (hele) – „Sauvignon blanc“

„Sauvignon gris G“ (hall) – „Fié gris“

„Sciaccarello N“ (tume)

„Segalin N“ (tume)

„Seinoir N“ (tume)

„Select B“ (hele)

„Semebat N“ (tume)

„Sémillon B“

„Servanin N“ (tume)

„Solaris B“ (hele)

„Soreli B“ (hele)

„Souvignier gris Rs“ (roosa)

„Sylvaner B“ (hele)

„Syrah N“ (tume) – „Shiraz“

„Tannat N“ (tume)

„Tempranillo N“ (tume)

„Terret blanc B“ (hele)

„Terret gris G“ (hall)

„Terret noir N“ (tume)

„Tibouren N“ (tume)

„Tourbat B“ (hele)

„Tressot N“ (tume)

„Téoulier N“ (tume)

„Ugni blanc B“ (hele)

„Valdiguié N“ (tume)

„Varousset N“ (tume)

„Velteliner rouge précoce Rs“ (roosa)

„Verdesse B“ (hele)

„Vermentino B“ (hele) – „Rolle“

„Vidoc N“ (tume)

„Villard blanc B“ (hele)

„Villard noir N“ (tume)

„Viognier B“ (hele)

„Voltis B“ (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Geograafilise piirkonna eripärad

Vari departemang on üks Prantsusmaa kaguosas Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas asuvatest departemangudest. Ta on saanud oma nime rannikul voolava Vari jõelt, mis moodustas omal ajal departemangu idapiiri. Läänest piirneb Vari departemang Bouches-du-Rhône’i departemanguga, põhjast Alpes de Haute Provence’i departemanguga, idast Alpes-Maritimes’i departemanguga ja lõunast Vahemerega.

Geograafilise piirkonna reljeef on mitmekesine, pinnas hõlmab kaht geoloogiliselt erinevat osa: Touloni–Draguignani joonest lääne poole jääb lubjakivipinnasega ala, ida poole kristalsetest kivimitest moodustunud pinnasega ala.

Neile kahele erinevale geoloogilisele kihistule vastab kaks erinevat tüüpilist vahemerelist taimestikku: lubjakivipinnasel gariig ning kristalsemal pinnasel makii ja metsad (männid ja tammed). Mõlema taimestikutüübi puhul moodustub vaid vähesel määral huumust. Vari mullastik on üldiselt väheviljakas, hästi õhustatud, kuid väga tundlik erosiooni suhtes. Selline pinnas on soodus viinamarjakasvatuseks. Roomlased said sellest hästi aru, kui nad 2 600 aastat tagasi hakkasid seal viinamarju kasvatama ja asutasid Rooma provintsi Provincia Romana (Provence’i maakond).

Vari piirkonna kliima üks eripärasid on suur päikesekiirguse hulk. Vari departemangus valitseb vahemereline kliima, mida iseloomustavad soojad ja kuivad suved ning mahedad talved, sügisel ja kevadel esineb vihmaperioode. Need tingimused on viinamarjakasvatuseks soodsad, nagu ka suured temperatuurierinevused, mille tulemusel eristuvad kasvatusalad punaste ja roosade veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjade kasvatamiseks.

Selles piirkonnas puhub peamiselt mistraal (põhjatuul). Talvel on see tuul Alpide lumiste piirkondade ületamise tõttu jahe, samas toob see suvel mõningast värskust. Tuul võib mõnikord olla küll tugev, kuid viinamarjakasvatajad oskavad hinnata selle põhilist eripära: see ei lase viinapuu kasvukeskkonnal muutuda liiga niiskeks ja aitab seega vältida seenhaiguste (ebajahukaste) levikut.

8.2. Toote eripära

Kaitstud geograafilise tähisega „Var“ veinide (Vin de Pays du Var) tootmise maht suurenes jätkuvalt nimetuse kinnitamise ajast alates ning stabiliseerus alles XXI sajandi alguses ligikaudu 250 000 hl juures.

Tootmine keskendub eeskätt roosadele veinidele (keskmiselt 70 %), mis pärinevad valdavalt viinamarjasortide segust.

Kuigi endiselt kasvatatakse suurel määral kohalikke viinamarjasorte, nagu „Grenache N“, „Cinsault N“, „Carignan N“, „Syrah N“ ja „Mourvèdre N“ roosade ja punaste veinide puhul ning „Vermentino B“ ja „Ugni blanc B“ valgete veinide puhul, tuleb tunnistada, et seoses liidu antava ümberkorraldusabiga on hakatud kasutama ka Prantsusmaa teistest viinamarjakasvatuspiirkondadest pärinevaid sorte, nagu „Cabernet-Sauvignon N“, „Merlot N“, „Chardonnay B“ ja vähemal määral „Viognier B“. Selline viinamarjasortide valik on võimaldanud muuta veine vaheldusrikkamaks ning toetab eeskätt roosade kvaliteetveinide pakkumise säilitamist ja edasiarendamist.

Enamiku roosade veinide iseloomulik tunnus on väga heleroosa värvus, mis saadakse tänu vahetu pressimistehnika kasutamisele. Tehnika seisneb tervete või hõõrutud viinamarjakobarate vahetus pressimises pneumaatiliste presside abil ja saadud heleda mahla koheses kääritamises madalal temperatuuril. Saadud veinid on erksad ja puuviljalised ning kahvaturoosa värvusega.

Kasutatakse ka muid tehnilisi lahendusi, nagu virde nõrutamine, viinamarjakestade matseratsioon või eelkääritamine (saaki hoitakse enne pressimist 8–24 tundi madalal temperatuuril), mis annavad väljapeetuma värvuse ja tugevama struktuuriga veine.

Punased veinid (mis moodustavad ligikaudu 20 % toodangust) on sageli tugeva maitsega, täidlased ja hea tanniinise struktuuriga ning neid valmistatakse tavaliselt kolmest viinamarjasordist, „Grenache N“, „Syrah N“ ja „Cabernet-Sauvignon N“, millele lisatakse sageli sorte „Merlot N“ ja „Cinsault N“.

Valgeid veine toodetakse vähem (10 % toodangust) ning neid oskavad hinnata nii ühest viinamarjasordist („Rolle B“, „Vermentino B“, „Viognier B“ või „Chardonnay B“) valmistatud veinide austajad kui ka seguveinide värskust ja erksust armastavad tarbijad.

Selles tootmispiirkonnas valmistatakse ka kvaliteetvahuveine. Vahuveine on Provence’is valmistatud varemgi. Tegemist on traditsioonilise toodanguga, mille maht on ligikaudu miljon pudelit aastas ning mida valmistab ligikaudu viiskümmend ettevõtjat (veinide tootjad, töötlejad, turustajad). Juba kahekümnenda sajandi alguses püüdsid teatavad veinikooperatiivid või töötlejad, nagu „Tête Noire“, väärtustada Provence’is toodetud kvaliteetvahuveine.

Kaitstud geograafilise tähisega „Var“ vahuveinide üks peamisi eripärasid on asjaolu, et need on valmistatud kohalikest viinamarjasortidest, mille tulemusel saadakse peaasjalikult roosad veinid, mis moodustavad ka suurema osa piirkonnas toodetud rahulikest veinidest.

Seetõttu on kaitstud geograafilise tähisega „Var“ vahuveinid samalaadsete rahulike veinidega küllaltki sarnaste organoleptiliste omadustega. Need roosad vahuveinid on maitselt väga puuviljalised ja õistaimede maitsevarjunditega ning küllalt täidlased, mis meenutab rahulikke roosasid veine.

Need organoleptilised omadused (õistaimede maitsevarjundid ja puuviljalisus ning mõningane täidlus) võimaldavad eristada Vari piirkonnas valmistatud vahuveine teistes Prantsusmaa piirkondades valmistatud vahuveinidest.

8.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna eripärade ja toote eripärade vahel

Vari piirkonnal on suur turismiväärtus seoses piirkonna kliima, vaheldusrikka maastiku, mere, ajaloolise ja kultuuripärandiga, aga ka käsitöönduse ja traditsioonidega. Tänu kõigile neile eelistele on piirkonnas välja kujunenud oluline turismimajandus.

Piirkonna märkimisväärne köitvus võimaldab siia kohale meelitada enam kui 14 miljonit turisti aastas. Turistid, kellest paljud jäävad piirkonnale truuks ka edaspidi, hindavad või õpivad hindama Provence’i piirkonna kulinaariat ja kohalikke tooteid, sealhulgas Vari veine, mida turustatakse sageli kontrollitud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all.

Seega on kaitstud geograafilise tähisega veinide „Var“ tuntus pärast esialgset tunnustamist „Vin de Pays“ märgise statuudi alusel piirkonna turismi arengu tõttu järjest suurenenud, millest annab tunnistust ka suur kohaliku tasandi nõudlus roosade veinide järele. Tarbijad oskavad hinnata ja tunnustada neile pakutavate veinide kvaliteeti.

Seejuures on tähelepanuväärne, et tootjad on teinud pingutusi „Vin de Pays“ märgisega veinide pidevaks edasiarendamiseks, et järgida pidevalt tarbijate maitse suundumusi (see puudutab näiteks roosade veinide värvust).

Selline suundumus avaldus eriti selgelt 2000. aastate alguses, kui Vari veinitootjad osalesid roosade veinide uurimisega tegeleva riikliku uuringu- ja katsekeskuse rajamisel (see keskus asutati Vari piirkonnas Vidaubanis). Avaldatud on esimesed teadustööd (näiteks roosa veini värvuse nüansside kohta), mis on praktiliselt veelgi suurendanud roosade veinide kvaliteeditaset. Lisaks sellele on veinitööstus palju investeerinud roosa veini valmistamise täiustamiseks vajalikesse töövahenditesse. Roosade veinide valmistamisel kasutatavad tehnilised võtted ja tootjate oskusteave toetavad igati kontrollitud päritolunimetusega veinide tootmist ning mõjutavad vältimatult ka kaitstud geograafilise tähisega turustatavate veinide valmistamise protsessi.

Lisaks sellele tuleb märkida, et Vari viinamarjakasvatusala lähedus suurtele linnastutele ja suvituspiirkondadele on tootjate jaoks tugev positiivne mõjur, kuna neil on seetõttu võimalik esitleda oma pakkumist parimal viisil ning pakendada veine vahetult tootmisüksustes. Otsemüük (pudelites või bag-in-box (kraaniga pakk) tüüpi pakendites) moodustab praegu ligikaudu 50 % toodangust ning üksnes otsemüük veinikeldrist võib moodustada umbes 30 % müüdud kogustest.

Var asub Provence’i maakonnas, mis on väga tuntud piirkond. Provence’i viinamarjakasvatuse kuvand on tugevalt seotud roosade kvaliteetveinide tootmisega – maailma suurima rosé tootmispiirkonna tuntust kinnitavad toote spontaanse tuntuse küsitlused (allikas: ettevõte Wine Intelligence Vinitrac – 2009. aasta november).

Selline maine ja roosade veinide valmistamisel kasutatav oskusteave kanduvad loomulikult üle ka samade tootjate valmistatud punastele, valgetele ja vahuveinidele, kuna tegemist on samas departemangus ja samas geograafilises keskkonnas asuva viinamarjakasvatuspiirkonnaga.

Seega on roosade veinide populaarsus ilma igasuguse kahtluseta toonud juba ammusest ajast kaasa ka teiste samas departemangus valmistatavate veinide kvaliteedi ja maine paranemise.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

—

Märgistus

—	Õigusraamistik:

—	riiklikud õigusaktid

—	Lisatingimuse liik:

—	märgistamisega seotud lisasätted

—	Tingimuse kirjeldus

—	Kaitstud geograafilisele tähisele „Var“ võib lisada järgmised märked:

—	ühe või mitme viinamarjasordi nimetus;

—	märked „primeur“ (värske) või „nouveau“ (uus), Märkeid „primeur“ või „nouveau“ kasutatakse rahulike veinide puhul.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Var“ võib punaste, roosade ja valgete veinide puhul lisada märke järgmiste väiksemate geograafiliste üksuste nimega: Argens, Coteaux du Verdon, Sainte Baume.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Var“ võib valgete veinide puhul lisada märke järgmise väiksema geograafiliste üksuse nimega: Correns

Kui märge „Indication géographique protégée“ (kaitstud geograafiline tähis) on asendatud traditsioonilise märkega „Vin de pays“ (piirkonnavein), peab märgisel olema esitatud Euroopa Liidu KGT logo.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse kaitstud geograafilise tähisega veini „Var“ (millele võib olla lisatud väiksema geograafilise üksuse nime näitav märge) valmistamiseks kasutatavate viinamarjade pressimise ning veini valmistamise erandit, hõlmab järgmisi geograafilise piirkonna läheduses asuvaid territooriume:

—	ida pool piirneb ala Alpes-Maritimes’i departemanguga: Grasse’i ringkond;

—	lääne pool piirneb ala Bouches-du-Rhône’i departemanguga: Aix-en-Provence’i ja Marseille’ ringkonnad;

—	põhja ja loode pool piirneb ala Vaucluse’i departemanguga: Apte’i ringkond;

—	põhja pool piirneb ala Alpes de Haute-Provence’i departemanguga: Forcalquier’, Digne’i ja Castellane’i ringkonnad.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-60d6245a-2c59-4f6c-9415-Faks 07a40aa849e

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

4.3.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 104/39

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 104/13)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Languedoc / Coteaux du Languedoc“

PDO-FR-A0922-AM07

Teate kuupäev: 6. detsember 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V punkti lisatakse teatud sordid päritolunimetusega veinide tootmise puhul kasutatavate teiseste sortidena.

Need teiseste sortidena kasutusele võetud sordid on kooskõlas päritolunimetusega veinide kirjeldusega ning aitavad kaasa põua ja seenhaigustega kohanemisele. Sellised sordid aitavad vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.

—	Punaste veinide valmistamine ’Œillade N’ (tume) ja ’Montepulciano N’ (tume)

—	Roosade veinide valmistamine ’Œillade N’ (tume)

Koonddokumenti täiendatakse punktis „Teisesed veiniviinamarjasordid“.

2. Täiendava geograafilise nimetuse „Saint-Saturnin en rosé“ kohaldamine

LANGUEDOC’i spetsifikaadi I peatükki on täiendatud, et lisada roosa vein uuesti täiendavasse geograafilisse nimetusse „Saint-Saturnin“, mille all valmistatakse punaseid veine. Tootespetsifikaati on lisatud konkreetsed tootmistingimused, et reguleerida nende roosade veinide valmistamist, mille puhul on kriteeriumid kitsendavamad kui nimetuse „Languedoc“ kriteeriumid. Need tootmiskriteeriumid olid varem sätestatud üleminekumeetmete raames. Need hõlmavad viinamarjasorte, viinamarjasortide segamist reguleerivaid eeskirju, noorte viinapuudega tootmise alustamise kuupäeva ja saagikust, aktiivsöe keelustamist. Seost geograafilise piirkonnaga on samuti täiendatud, et täpsustada roosade veinide valmistamist täiendava geograafilise nimetuse „Saint-Saturnin“ all.

Spetsifikaati on muudetud I peatüki järgmiste punktide osas.

V punkt „Viinamarjasordid“

VIII punkt „Saagikus. Tootmisega alustamine“

IX punkt „Viinamarjade töötlemine ning veini valmistamine, laagerdamine, villimine ja ladustamine“

X punkt „Seos geograafilise piirkonnaga“

Need tootespetsifikaadi muudatused ei mõjuta koonddokumenti.

3. Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI punkt. „Üleminekumeetmed“ – vananenud meetmed ja nimetust „Saint-Saturnin“ kandvate roosade veinide tootmist käsitlevad meetmed jäetakse aegumise tõttu punktist „Üleminekumeetmed“ välja. Need meetmed käsitlevad saagikuse kriteeriume, viinamarjasortide segamise eeskirju, laagerdamise ja tarbimisse laskmise piirkuupäevi ning märgistamist.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendi sisu.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Languedoc

Coteaux du Languedoc

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Analüütilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

—	Nimetusega „Languedoc“ hõlmatud veinid on kuivad mullita veinid, mis jagunevad punasteks, roosadeks ja valgeteks veinideks.

—	Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti.

—	Punaste veinide (välja arvatud veinid, mille puhul kasutatakse märget „primeur“ (värske) või „nouveau“ (toorvein) ja mis on turustamisvalmis kas lahtiselt või villituna) õunhappesisaldus on kuni 0,4 g liitri kohta.

—	Kas lahtiselt või villituna turustamisvalmis veinide fermenteeritava suhkru (glükoos ja fruktoos) sisaldus vastab järgmistele väärtustele.

—	Fermenteeritava suhkru piirnormid:

—	valged veinid, roosad veinid, punased veinid naturaalse alkoholisisaldusega üle 14 mahuprotsendi: 4 g/l

—	punased veinid naturaalse alkoholisisaldusega kuni 14 mahuprotsenti: 3 g/l

—	märget „primeur“ või „nouveau“ kandvad veinid: 2 g/l

—	villimata veinides, mis kannavad märget „primeur“ või „nouveau“, on lenduvate hapete sisaldus kuni 10,2 mEq/l;

—

muude veinide kui märget „primeur“ kandvate veinide üldhappesus ja lenduvate hapete sisaldus ning vääveldioksiidi üldsisaldus on sätestatud liidu õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Organoleptilised omadused

LÜHIKIRJELDUS

—

Punastel veinidel, mille valmistamisel on alati kasutatud mitut viinamarjasorti, on keskmise intensiivsusega kuni sügav värvitoon, punaste ja mustade marjade kuni vürtsiste ja röstitud nootideni ulatuv aroomipalett ning tugev küpsete tanniinidega struktuur. Nende säilitamispotentsiaal on keskmiselt 2–5 aastat, välja arvatud märget „primeur“ või „nouveau“ kandvad veinid, mis tuleb ära tarbida nende valmistamisele järgnevatel kuudel.

—

Loomuliku särava tooniga roosad veinid on valmistatud vähemalt kahest viinamarjasordist, mille hulgas on peamiselt ’Syrah N’, ’Cinsaut N’ ja ’Grenache N’, ning otsese pressimise ja lühikese leotamise teel või saignée-meetodil (marjadest oma raskusjõul välja imbuv roosakas mahl eraldatakse) pärast lühikest kääritamisprotsessi. Neil veinidel on mitmekesine lõhnabukett ning meeldiv ja ümar maitse.

—

Valged veinid on samuti kuivad. Need valmistatakse viinamarjasortide segust. Enamasti on need värvuselt selged, maitselt Languedoci veinidele iseloomulikult täidlased ning aroomiga, milles on tunda eksootilisi puuvilju, tsitrusvilju, valgeid lilli või kuivatatud puuvilju.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Konkreetsed veinivalmistustavad

1. Konkreetne veinivalmistustava

—

Roosade veinide tootmisel on veinivalmistamises tarbitava söe kasutamine kas puhtal kujul või segatuna eri valmististega veinitootja juures lubatud, kuid üksnes pressimisel saadava virde ja veel kääriva veini puhul sellises proportsioonis, mis ei ületa 20 % asjaomase veinitootja valmistatud roosade veinide mahust ühe saagi kohta, ja annuses, mis ei ületa 30 g/hl töödeldava koguse kohta.

—	Lisaks eespool nimetatud sättele tuleb veinivalmistustavade puhul võtta arvesse kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasemel ning sätestatud maaeluseadustikus.

2. Viljelustava

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Ridadevaheline laius ei tohi olla üle 2,50 meetri.

Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,50 m2. Pindala saamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea puude vahekaugus.

Viinapuid lõigatakse enne etappi E nii, et jäetakse alles kaks esimest punga ja kolm avanenud lehte. Viinapuud lõigatakse lühikeseks, võrseid kärbitakse nii, et igal viinapuul oleks maksimaalselt 12 punga; igal lühivõrsel kuni kaks punga.

—	Sorti ’Syrah N’ kandvaid viinapuid võib lõigata üheõlalise Guyot’ meetodil, nii et igal viinapuul oleks maksimaalselt 10 punga, millest kuni kuus punga tuleb jätta pikale võrsele ning 1–2 kõrvalvõrsele peab kummalegi jätma maksimaalselt kaks punga.

—	Viinamarjasordi ’Grenache N’ korral, mida ähvardab viljaalgete pudenemine, võib viinapuude lõikamisel jätta pikad võrsed, millest igaühel on maksimaalselt viis punga.

Niisutamine on lubatud vastavalt maaelu ja merekalanduse seadustiku artiklile D. 645–5.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	Punaste ja roosade veinide puhul

60 hektoliitrit hektari kohta

2.	Valgete veinide puhul

70 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ning punaste ja roosade veinide tarbeks töötlemine ja veinide valmistamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil.

—

Aude’i departemang: Aigues-Vives, Ajac, Albas, Alet-les-Bains, Alzonne, Antugnac, Aragon, Argeliers, Argens-Minervois, Armissan, Arquettes-en-Val, Azille, Badens, Bages, Bagnoles, Barbaira, Bizanet, Bize-Minervois, Blomac, Bouilhonnac, Bouriège, Boutenac, Cabrespine, Campagne-sur-Aude, Camplong-d’Aude, Canet, Capendu, Cascastel-des-Corbières, Cassaignes, Castelnau-d’Aude, Castelreng, Caunes-Minervois, Caunettes-en-Val, Caves, Cépie, Comigne, Conilhac-Corbières, Conilhac-de-la-Montagne, Conques-sur-Orbiel, Couiza, Cournanel, Coustaussa, Coustouge, Cruscades, Cucugnan, Davejean, Dernacueillette, La Digne-d’Amont, La Digne-d’Aval, Douzens, Duilhac-sous-Pyerepertuse, Durban-Corbières, Embres-et-Castelmaure, Escales, Espéraza, Fa, Fabrezan, Felines-Termenès, Ferrals-les-Corbières, Festes-et-Saint-André, Feuilla, Fitou, Fleury-d’Aude, Floure, Fontcouverte, Fontiès-d’Aude, Fontjoncouse, Fournes-Cabardès, Fraisse-Cabardès, Fraissé-des-Corbières, Gaja-et-Villedieu, Gardie, Ginestas, Gruissan, Homps, Les Ilhes, Jonquières, Labastide-en-Val, Ladern-sur-Lauquet, Lagrasse, Laroque-de-Fa, Lastours, Laure-Minervois, Leucate, Lézignan-Corbières, Limoux, Limousis, Loupia, Luc-sur-Aude, Luc-sur-Orbieu, Mailhac, Mayronnes, Maisons, Magrie, Malras, Malves-en-Minervois, Marseillette, Mirepeisset, Montazels, Montbrun-des-Corbières, Montgaillard, Montirat, Montlaur, Montolieu, Montredon-des-Corbières, Montséret, Monze, Moussoulens, Moux, Narbonne, Névian, Ornaisons, Padern, Palairac, La Palme, Paraza, Pauligne, Paziols, Pépieux, Peyriac-de-Mer, Peyriac-Minervois, Peyrolles, Pezens, Pennautier, Pieusse, Pomas, Port-la-Nouvelle, Portel-des-Corbières, Pouzols-Minervois, Pradelles-en-Val, Puichéric, Quintillan, La Redorte, Ribaute, Rieux-en-Val, Rieux-Minervois, Roquecourbe-Minervois, Roquefort-des-Corbières, Roquetaillade, Rouffiac-d’Aude, Roubia, Rouffiac-des-Corbières, Rustiques, Saint-André-de-Roquelongue, Saint-Couat-d’Aude, Saint-Couat-du-Razès, Sainte-Eulalie, Saint-Frichoux, Saint-Hilaire, Saint-Jean-de-Barrou, Saint-Laurent-de-la-Cabrerisse, Saint-Nazaire-d’Aude, Saint-Pierre-des-Champs, Saint-Polycarpe, Sainte-Valière, Salles-d’Aude, Sallèles-Cabardès, Salsigne, La Serpent, Serres, Serviès-en-Val, Sigean, Talairan, Taurize, Termes, Thézan-des-Corbières, Tournissan, Tourouzelle, Tourreilles, Trassanel, Trausse-Minervois, Trèbes, Treilles, Tuchan, Ventenac-Cabardès, Ventenac-Minervois, Vignevieille, Villanière, Villalier, Villar-en-Val, Villar-Saint-Anselme, Villardonnel, Villarzel-Cabardès, Villebazy, Villedubert, Villegailhenc, Villegly, Villelongue-d’Aude, Villemoustaussou, Villeneuve-des-Corbières, Villeneuve-Minervois, Villerouge-Termenès, Villesèque-des-Corbières, Villetritouls, Vinassan;

—

Le Gard’i departemang: Aspères, Aujargues, Brouzet-lès-Quissac, La Cadière-et-Cambo, Calvisson, Cannes-et-Clairan, Carnas, Combas, Conqueyrac, Corconne, Crespian, Fontanès, Gailhan, Junas, Langlade, Lecques, Liouc, Montmirat, Montpezat, Moulézan, Nages-et-Solorgues, Nîmes, Orthoux-Sérignac-Quilhan, Saint-Clément, Saint-Hippolyte-du-Fort, Saint-Mamert-du-Gard, Salinelles, Sardan, Sommières, Souvignargues, Vic-le-Fesq, Villevieille;

—

Hérault’ departemang: Adissan, Agel, Aigne, Aigues-Vives, Alignan-duVent, Aniane, Arboras, Argelliers, Aspiran, Assas, Assignan, Aumelas, Autignac, Azillanet, Babeau-Bouldoux, Bassan, Beaufort, Beaulieu, Berlou, Béziers, Boisseron, Le Bosc, Boujan-sur-Libron, Brignac, Brissac, Cabrerolles, Cabrières, Campagne, Canet, Cassagnoles, Castelnau-le-Lez, Castries, La Caunette, Causse-de-la-Selle, Causses-et-Veyran, Caussiniojouls, Caux, Cazedarnes, Cazevieille, Cazouls-lès-Béziers, Cébazan, Cessenon-sur-Orb, Cesseras, Ceyras, Claret, Clermont-l’Hérault, Combaillaux, Corneilhan, Cournonsec, Cournonterral, Creissan, Cruzy, Faugères, Félines-Minervois, Ferrières-Poussarou, Fontanès, Fontès, Fos, Fouzilhon, Fozières, Gabian, Garrigues, Gignac, Guzargues, Jonquières, Juvignac, Lacoste, Lagamas, Laurens, Lauret, Lauroux, Lavalette, Lavérune, Liausson, Lieuran-Cabrières, La Livinière, Lodève, Lunel, Lunel-Viel, Magalas, Margon, Les Matelles, Mauguio, Mérifons, Minerve, Montagnac, Montarnaud, Montesquieu, Montbazin, Montblanc, Montouliers, Montoulieu, Montpellier, Montpeyroux, Moulès-et-Baucels, Mourèze, Murles, Murviel-lès-Béziers, Murviel-lès-Montpellier, Nébian, Neffiès, Nézignan-l’Evêque, Nissan-lez-Enserune, Nizas, Octon, Olmet-et-Villecun, Olonzac, Oupia, Paulhan, Pégairolles-de-Buèges, Pégairolles-de-l’Escalette, Péret, Pézenas, Pierrerue, Pignan, Plaissan, Poujols, Poussan, Pouzolles, Prades-le-Lez, Prades-sur-Vernazobre, Le Puech, Puéchabon, Puisserguier, Quarante, Restinclières, Roquebrun, Roquessels, Roujan, Saint-André-de-Buèges, Saint-André-de-Sangonis, Saint-Aunès, Saint-Bauzille-de-la-Sylve, Saint-Bauzille-de-Montmel, Saint-Clément-de-Rivière, Saint-Chinian, Saint-Christol, Saint-Drézéry, Saint-Félix-de-Lodez, Saint-Gély-du-Fesc, Saint-Geniès-des-Mourgues, Saint-Georges-d’Orques, Saint-Guiraud, Saint-Jean-de-Cuculles, Saint-Jean-de-la-Blaquière, Saint-Jean-de-Buèges, Saint-Jean-de-Fos, Saint-Jean-de-Minervois, Saint-Mathieu-de-Tréviers, Saint-Nazaire-de-Ladarez, Saint-Pargoire, Saint-Pons-de-Mauchiens, Saint-Privat, Saint-Saturnin, Saint-Sériès, Saint-Thibéry, Saint-Vincent-de-Barbeyrargues, Sainte-Croix-de-Quintillargues, Saturargues, Sauteyrargues, Sauvian, Sérignan, Servian, Siran, Soubès, Soumont, Sussargues, Le Triadou, Usclas-du-Bosc, Vacquières, Vailhan, Vailhauquès, Valflaunès, Valmascle, Vendémian, Vendres, Vérargues, Vieussan, Villeneuve-lès-Maguelonne, Villeneuvette, Villeveyrac, Villespassans;

—

Pyrénées-Orientales’i departemang: Amélie-les-Bains-Palalda, Ansignan, Arboussols, Argelès-sur-Mer, Bages, Baho, Baixas, Banyuls-sur-Mer, Banyuls-dels-Aspres, Bélesta, Bouleternère, Le Boulou, Brouilla, Cabestany, Caixas, Calce, Camélas, Canet-en-Roussillon, Canohès, Caramany, Cases-de-Pene, Cassagnes, Castelnou, Caudiès-de-Fenouillèdes, Cerbère, Céret, Claira, Les Cluses, Collioure, Corbère, Corbère-les-Cabanes, Corneilla-del-Vercol, Corneilla-la-Rivière, Elne, Espira-de-Conflent, Espira-de-l’Agly, Estagel, Estoher, Felluns, Finestret, Fosse, Fourques, Ille-sur-Têt, Joch, Lansac, Laroque-des-Albères, Latour-Bas-Elne, Latour-de-France, Lesquerde, Llauro, Llupia, Marquixanes, Maureillas-las-Illas, Maury, Millas, Montalba-le-Château, Montauriol, Montescot, Montesquieu-des-Albères, Montner, Néfiach, Oms, Opoul-Périllos, Ortaffa, Palau-del-Vidre, Passa, Perpignan, Peyrestortes, Pézilla-de-Conflent, Pézilla-la-Rivière, Pia, Planèzes, Pollestres, Ponteilla, Port-Vendres, Prats-de-Sournia, Prugnanes, Rasiguères, Reynès, Rigarda, Riunoguès, Rivesaltes, Rodès, Saint-André, Saint-Arnac, Saint-Cyprien, Saint-Estève, Saint-Féliu-d’Amont, Saint-Féliu-d’Avall, Saint-Génis-des-Fontaines, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-Lasseille, Saint-Jean-Pla-de-Corts, Saint-Martin, Saint-Michel-de-Llotes, Saint-Nazaire, Saint-Paul-de-Fenouillet, Sainte-Colombe-de-la-Commanderie, Saleilles, Salses-le-Château, Le Soler, Sorède, Sournia, Taillet, Tarerach, Tautavel, Terrats, Thuir, Tordères, Toulouges, Tresserre, Trévillach, Trilla, Trouillas, Villelongue-dels-Monts, Villemolaque, Villeneuve-de-la-Raho, Villeneuve-la-Rivière, Vinça, Vingrau, Vivès, Le Vivier.

Viinamarjade korjamine ning valgete veinide tarbeks töötlemine ja veinide valmistamine toimub nende kommuunide territooriumil, mis on märgitud punaste ja roosade veinide tootmiseks vajalike viinamarjade korjamise, töötlemise ja veinide valmistamise aladeks, millele lisandub Hérault’ departemangu kuuluvate järgmiste kommuunide territoorium: Castelnau-de-Guers, Florensac, Mèze, Pinet, Pomerols.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Bourboulenc B’ (hele) – ’Doucillon blanc’

’Clairette B’ (hele)

’Grenache N’ (tume)

’Grenache blanc B’ (hele)

’Lledoner pelut N’ (tume)

’Marsanne B’ (hele)

’Mourvèdre N’ (tume) – ’Monastrell’

’Piquepoul blanc B’ (hele)

’Roussanne B’ (hele)

’Syrah N’ (tume) – ’Shiraz’

’Tourbat B’ (hele)

’Vermentino B’ (hele) – ’Rolle’

8. Seos(t)e kirjeldus

Languedoci piirkonna viinamarjakasvatuse ajaloole on alates selle algusaegadest omane viinapuude kasvatamine mäenõlvade kuivadel ja kivistel muldadel.

Ajaloo keerdkäigud ning kloostrite ja kirikute mõju, mäenõlvadel asuvate viinamarjaistanduste majanduslikud probleemid ja demograafiline areng on alates Rooma impeeriumi aegadest kaasa toonud toodete mitmekesistamise ja arendamise ning aja möödumisel magusate, kangendatud, kuivade, punaste ja valgete veinide ning lauaviinamarjade tootmise, mille puhul on alati vaja jälgida viinamarjade optimaalset küpsusastet.

Samuti on neil mäenõlvadel põlvkondade vältel välja kujunenud hulk erilisi tootmiskohti, mida tuntakse tänu sealse toodangu kvaliteedile ja ainulaadsusele.

Collioure’ist kuni Portes de Nîmes’ini on päikesepaistelised mäenõlvad olnud juba üle 2 000 aasta kaetud viinapuudega ning on rohkelt tõendeid piirkonna veinide kvaliteedi ja eripärasuse kohta.

Neilt nõlvadelt pärinevad veinid on ajaloo jooksul omandanud maine, mille loojaks on tihti olnud kloostrid (Caul-Minervois, Valmagne, Lagasse, Fontcold jne). „Nii on Saint-Saturnini ja Cabrières’i viinamarjakasvatuse traditsioonid saanud alguse tänu ühele Aniane’ist pärit püha Benedictuse kaaslasele. Montpeyroux oli juba alates XIV sajandist Montpellier’ piiskoppide omand ja residents, kus valmistati tuntud veine. Sama käib SaintAignani (Saint-Chinian) kohta,“ nagu kirjutab Jean Clavel teoses „Histoire et Avenir des vins en Languedoc“[Languedoci veinide ajalugu ja tulevik] (Privat’ kirjastus, 1985).

1788. aastal kuningale esitatud aruandes ütleb Ballainvillers’i haldur järgmist: „See puudutab kõiki päritolunimetusega veine, mida Narbonne’i veinide üldnimetuse all väljaspool provintsi ja kuningriiki väga kõrgelt hinnati. Need veinid olid peamiselt Lapalme’i, Leucate’i ja Fitou’ veinid ...“.

A. Jullien osutab 1816. aastal raamatus „Topographie de tous les vignobles connus“[Kõikide teadaolevate viinamarjaistanduste topograafia] veinide eripärale, mis on seotud nende päritoluga, ning viitab Têti põhjaosast kuni Espira-de-l’Agly ja Rivesaltesini asuvatele viinamarjaistandustele ning Saint-Christoli, Saint-Georges de Orques’i ja Saint-Dézéry veinipiirkondadele: „veinid on meeldivad ja karged, täidlased, piiritusjookidele sarnase maitsega ning pärast laagerdumist 5–6 aasta jooksul saavad neist erilised veinid ...“.

Et saavutada veinide päritoluga seotud eripära, valitakse viinamarjade koristamiseks ette nähtud piiritletud maa-alal välja maatükid, kus on sobiv mullastik, puuduvad taimede juurdumist takistavad tegurid, kus on tagatud mulla mõõdukas ja korrapärane veevarustus, et taimed suudaksid kuumadel ja kuivadel suvedel vastu pidada. Soodsate tingimustega leitakse olevat maatükid, mis ulatuvad terrassidena mererannikult 400 m kõrgusele merepinnast.

Eelistatakse mere lähedal mäenõlvadel asuvaid maatükke või eelmäestiku piirkonnas paiknevaid järsemaid mäenõlvakuid, mis vahel moodustavad astangulisi terrasse.

Selle täpselt määratletud ala pindala jääb alla kolmandiku piirkonna viinamarjaistanduste kogupindalast ning selle alaga seotud toodang moodustab alla 15 % piirkonna toodangu mahust.

Ilmastikutingimused ja mullastik on mõjutanud viinamarjasortide valikut ja nende istutamise asukohta. Sordid on üsna pika kasvutsükliga, piisavalt vastupidavad põuale ja kuumusele ning kohanenud tavapärasest kõrgemate temperatuuridega. Tootmismeisterlikkus tagab kindla mõõduka saagikuse ja õige küpsusastme enne sügisvihmu ning tuul aitab säilitada viinamarjade sanitaarset kvaliteeti.

Tänu erilisele soojale ja kuivale vahemerelisele kliimale on punastele veinidele iseloomulikud küpsed tanniinid ning roosadele ja valgetele veinidele täidlane maitse.

Suure osa mäenõlvadele istutatud viinapuude uuendamine pärast teist maailmasõda on suurendanud traditsiooniliste viinamarjasortide ülekaalu. Selle uuendamisega võeti omaks ajaloolise viinamarjakasvatuse taastamisel põhinev ühine lähenemisviis, mis hõlmas veinitootjate ühistuid ja ametiühingutesse koondunud sõltumatuid valdkondi.

Mehhaniseerimine ning pikaväädiliste viinamarjasortide, nagu ’Syrah N’, viljeluse arendamine (kasvatatuna kohustuslikus korras spaleeris), on toonud kaasa muutused viljelustavades. Viinapuuistandused, kuhu varem istutati viinapuud ruudukujuliselt ja mitte spaleeridena, asendati kõige sagedamini aladega, kus ridadevaheline laius oli kuni 2,50 meetrit, kusjuures minimaalne istutustihedus oli 4 000 viinapuud hektari kohta. Säilis siiski viinapuude lõikamise meetod, mille puhul pügati taimed enamasti lühikeseks ning mille kohaselt pidi igal juhul alles jätma piiratud arvu pungi ühe viinapuu kohta.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

—	Kontrollitud päritolunimetusele „Languedoc“ võib olla lisatud märge „primeur“ (värske) või „nouveau“ (toorvein), mis peavad kohustuslikus korras olema esitatud koos viitega aastakäigule.

—

Kontrollitud päritolunimetust „Languedoc“ (millele võivad lisanduda täiendavad geograafilised nimetused „Cabrières“, „Grés de Montpellier“, „La Méjanelle“, „Montpeyroux“, „Pézenas“, „Quatourze“, „Saint-Christol“, „Saint-Derzéry“, „Saint-Georges-d’Orques“, „Saint-Saturnin“, „Sommières“) kandvaid veine, mida esitletakse kõnealuse kontrollitud päritolunimetuse all, ei ole lubatud pärast saagikoristust deklareerida, üldsusele pakkuda, transportida, turule lasta ega müüa, ilma et saatedokumentidesse, varude deklaratsiooni, kuulutusse, teabelehte, märgistusele, arvetele või mis tahes mahutitele ei oleks kantud eespool nimetatud kontrollitud päritolunimetus, millele tuleb vajaduse korral lisada täiendavad geograafilised nimetused.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi.

—

Aude’i departemang: Alaigne, Arques, Arzens, Auriac, Belcastel-et-Buc, Berriac, La Bezole, Bourigeole, Bram, Brenac, Brousses-et-Villaret, Brugairolles, Bugarach, Camps-sur-l’Agly, Carcassonne, Castans, Caudebronde, Caunette-sur-Lauquet, Caux-et-Sauzens, Citou, Clermont-sur-Lauquet, Couffoulens, Coursan, Courtauly, Cubières-sur-Cinoble, Cuxac-Cabardès, Cuxac-d’Aude, Donazac, Fajac-en-Val, Fontiers-Cabardès, Granes, Greffeil, Labastide-Esparbairenque, Lairière, Lauraguel, Lespinassière, Leuc, Malves-en-Minervois, Marcorignan, Mas-Cabardès, Mas-des-Cours, Massac, Miraval-Cabardès, Missègre, Montclar, Monthaut, Montjardin, Montjoi, Montréal, Moussan, Mouthoumet, Ouveillan, Palaja, Pomy, Pradelles-Cabardès, Preixan, Puilaurens, Puivert, Quillan, Raissac-d’Aude, Raissac-sur-Lampy, La Redorte, Rennes-le-Château, Rennes-les-Bains, Ribaute, Rieux-en-Val, Rieux-Minervois, Roquecourbe-Minervois, Roquefère, Roquefort-des-Corbières, Routier, Rouvenac, Saint-Benoît, Saint-Denis, Saint-Ferriol, Saint-Jean-de-Paracol, Saint-Louis-et-Parahou, Saint-Marcel-sur-Aude, Saint-Martin-des-Puits, Saint-Martin-de-Villereglan, Saint-Martin-le-Vieil, Saissac, Sallèles-d’Aude, Salza, Soulatge, Terroles, Valmigère, Véraza, Verzeille, Villarzel-Cabardès-du-Razès, Villedaigne, Villefloure, Villefort, Villesèquelande.

—

Le Gardi departemang: Aigremont, Aigues-Mortes, Aigues-Vives, Aimargues, Aubais, Bernis, Boissières, Bouillargues, Bragassargues, Caissargues, La Calmette, Caveirac, Clarensac, Congénies, Cros, Dions, Domessargues, Durfort-et-Saint-Martin-de-Sossenac, Fons, Gajan, Gallargues-le-Montueux, Générac, Marguerittes, Milhaud, Monoblet, Montagnac, Mus, Parignargues, Pompignan, Poulx, Puechredon, Quissac, Rodilhan, Rogues, La Rouvière, Sainte-Anastasie, Saint-Come-et-Maruéjols, Saint-Dionizy, Saint-Gilles, Saint-Roman-de-Codières, Saint-Théodorit, Sauve, Sumène, Uchaud, Vergèze.

—

Hérault’ departemang: Abeilhan, Agde, Agonès, Les Aires, Aumes, Baillargues, Balaruc-le-Vieux, Bédarieux, Bélarga, Bessan, Boisset, La Boissière, Bouzigues, Brenas, Buzignargues, Campagnan, Candillargues, Capestang, Cazilhac, Cazouls-d’Hérault, Celles, Cers, Clapiers, Colombiers, Coulobres, Le Crès, Le Cros, Dio-et-Valquières, Espondeilhan, Fabrègues, Ferrals-les-Montagnes, Ferrières-les-Verreries, Frontignan, Galargues, Ganges, Gigean, Gorniès, Grabels, La Grande-Motte, Hérépian, Jacou, Lansargues, Laroque, Lattes, Lespignan, Lézignan-la-Cèbe, Lieuran-lès-Béziers, Lignan-sur-Orb, Loupian, Lunas, Maraussan, Marseillan, Marsillargues, Mas-de-Londres, Maureilhan, Mireval, Mons, Montady, Montaud, Montels, Montferrier-sur-Lez, Mudaison, Notre-Dame-de-Londres, Olargues, Pailhès, Palavas-les-Flots, Pardailhan, Pérols, Pézènes-les-Mines, Les Plans, Poilhes, Popian, Portiragnes, Le Pouget, Pouzols, Puilacher, Puimisson, Puissalicon, Rieussec, Riols, Les Rives, Romiguières, Roqueredonde, Rouet, Saint-Bauzille-de-Putois, Saint-Brès, Saint-Etienne-d’Albagnan, Saint-Etienne-de-Gourgas, Saint-Félix-de-l’Héras, Saint-Geniès-de-Fontedit, Saint-Guilhem-le-Désert, Saint-Hilaire-de-Beauvoir, Saint-Jean-de-Cornies, Saint-Jean-de-Védas, Saint-Just, Saint-Martin-de-Londres, Saint-Maurice-Navacelles, Saint-Michel, Saint-Nazaire-de-Pézan, Saint-Paul-et-Valmalle, Saint-Pierre-de-la-Fage, Saint-Pons-de-Thomières, Salasc, Saussan, Saussines, Sète, Teyran, Thézan-lès-Béziers, Tourbes, Tressan, Usclas-d’Hérault, La Vacquerie-et-Saint-Martin-de-Castries, Valergues, Valras-Plage, Valros, Vélieux, Vendargues, Vias, Vic-la-Gardiole, Villeneuve-lès-Béziers, Villetelle, Viols-en-Laval, Viols-le-Fort.

—

Pyrénées-Orientales’i departemang: L’Albère, Alenya, Arles-sur-Tech, Baillestavy, Le Barcarès, Bompas, Boule-d’Amont, Calmeilles, Campoussy, Casefabre, Clara, Eus, Fenouillet, Glorianes, Los Masos, Molitg-les-Bains, Montbolo, Mosset, Le Perthus, Prunet-et-Belpuig, Rabouillet, Saint-Laurent-de-Cerdans, Saint-Laurent-de-la-Salanque, Sainte-Marie, Saint-Marsal, Taurinya, Théza, Torreilles, Valmanya, Villelongue-de-la-Salanque, Vira.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-7e46f9d3-55a7-4fed-a312-52a267e4f576

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 104

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 4. märts 2022

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 104/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10567 – ACE / MOSADEX / PHARMALOT COMPOUNDING) ( 1 )	1
2022/C 104/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10480 – GOLDMAN SACHS / NN INVESTMENT PARTNERS HOLDING) ( 1 )	2
2022/C 104/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10595 – CERBERUS / HBCE (FRENCH RETAIL BANKING)) ( 1 )	3
2022/C 104/04	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10592 – KKR / KÖRBER / KÖRBER SUPPLY CHAIN SOFTWARE MANAGEMENT) ( 1 )	4
2022/C 104/05	Komisjoni teatis vastavalt Euroopa Liidu ja Monaco Vürstiriigi vahelise rahaküsimusi käsitleva lepingu artikli 11 lõikele 5	5

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 104/06	Euro vahetuskurss — 3. märts 2022	9

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1076
JPY	Jaapani jeen	128,18
DKK	Taani kroon	7,4399
GBP	Inglise nael	0,82773
SEK	Rootsi kroon	10,7688
CHF	Šveitsi frank	1,0192
ISK	Islandi kroon	143,40
NOK	Norra kroon	9,8418
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,634
HUF	Ungari forint	378,64
PLN	Poola zlott	4,7691
RON	Rumeenia leu	4,9496
TRY	Türgi liir	15,6897
AUD	Austraalia dollar	1,5139
CAD	Kanada dollar	1,3992
HKD	Hongkongi dollar	8,6547
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6329
SGD	Singapuri dollar	1,5042
KRW	Korea vonn	1 334,20
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,8798
CNY	Hiina jüaan	6,9996
HRK	Horvaatia kuna	7,5700
IDR	Indoneesia ruupia	15 934,42
MYR	Malaisia ringit	4,6370
PHP	Filipiini peeso	57,293
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,063
BRL	Brasiilia reaal	5,6041
MXN	Mehhiko peeso	22,8945
INR	India ruupia	84,1740

I rühm	:	CFC 11, 12, 113, 114 või 115;
II rühm	:	muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud;
III rühm	:	haloon 1211, 1301 või 2402;
IV rühm	:	süsiniktetrakloriid;
V rühm	:	1,1,1-trikloroetaan;
VI rühm	:	metüülbromiid;
VII rühm	:	bromofluorosüsivesinikud;
VIII rühm	:	klorofluorosüsivesinikud;
IX rühm	:	bromoklorometaan.

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 104/07	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	10
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 104/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10597 – SMS / ALTOR FUND MANAGER / KAEFER HOLDING / KAEFER ISOLIERTECHNIK) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	11
2022/C 104/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10613 – PORSCHE AUSTRIA / WOLFGANG DENZEL AUTO / SAUBERMACHER DIENSTLEISTUNG / JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	13
2022/C 104/10	Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40511 – Insurance Ireland kohta Kindlustusnõuete andmebaas ja juurdepääsu tingimused	15
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 104/11	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	20
2022/C 104/12	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	28
2022/C 104/13	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	39
2022/C 104/14	Teade ettevõtjatele, kes kavatsevad 2023. aastal Euroopa Liitu importida või sealt eksportida osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, ning ettevõtjatele, kes kavatsevad 2023. aastal toota või importida kõnealuseid aineid oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemiseks	46


	(1) EMPs kohaldatav tekst