ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 100 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
65. aastakäik |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 100/01 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10320 – APERAM / ELG HANIEL) ( 1 ) |
|
2022/C 100/02 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10601 – WARBURG PINCUS / OXFORD PROPERTIES / HALE) ( 1 ) |
|
IV Teave |
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
Nõukogu |
|
2022/C 100/03 |
||
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 100/04 |
||
2022/C 100/05 |
||
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
2022/C 100/06 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta |
|
V Teated |
|
|
HALDUSMENETLUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 100/07 |
||
2022/C 100/08 |
||
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 100/09 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10559 – A P MOELLER-MAERSK / SENATOR INTERNATIONAL) ( 1 ) |
|
|
MUUD AKTID |
|
|
Euroopa Komisjon |
|
2022/C 100/10 |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/1 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(Juhtum M.10320 – APERAM / ELG HANIEL)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 100/01)
25. novembril 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10320 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele. |
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/2 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(Juhtum M.10601 – WARBURG PINCUS / OXFORD PROPERTIES / HALE)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 100/02)
21. veebruaril 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10601 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele. |
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Nõukogu
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/3 |
SÕJALISTE KAUPADE ÜHINE EUROOPA LIIDU NIMEKIRI
vastu võetud nõukogu poolt 21. veebruaril 2022
(varustus, mis on hõlmatud nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad)
(millega ajakohastatakse ja asendatakse sõjaliste kaupade ühine Euroopa Liidu nimekiri, mille nõukogu võttis vastu 17. veebruaril 2020 (1))
(ÜVJP)
(2022/C 100/03)
Märkus 1. |
Jutumärkides („…“) esitatud mõisted on määratletud mõisted. Vt käesolevale nimekirjale lisatud „Käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted“. |
Märkus 2. |
Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (kaasa arvatud hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnedel vormidel on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid. |
ML1
Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsitulirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või alla selle ning lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid:
Märkus. |
Kategooria ML1 ei hõlma järgmist:
|
Tehniline märkus.
Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad on tulirelvad, mida on Wassenaari kokkuleppe osalisriigi siseriikliku asutuse määratletud protsesside abil muudetud nii, et sellega ei ole võimalik tulistada ühtegi laskekeha. Kõnealuste protsessidega muudetakse alaliselt tulirelva olulisi võimekusi. Siseriiklike õigusnormide kohaselt võib tulirelva laskekõlbmatust tõendada kinnitusega, mille annab välja pädev asutus, ning seda võib märkida templiga, mis kantakse tulirelva olulisele osale.
a. |
vintpüssid ja kombineeritud relvad, käsitulirelvad, kuulipildujad, püstolkuulipildujad ja kogupaukrelvad (mitmeraudsed relvad);
|
b. |
sileraudsed tulirelvad:
|
c. |
relvad, milles kasutatakse hülsita laskemoona; |
d. |
järgmised punktides ML1.a, ML1.b või ML1.c osutatud relvade jaoks loodud lisaseadmed:
|
ML2
Sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või üle selle, muud relvad või relvastus kaliibriga üle 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli), spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud heiteseadmed ja lisaseadmed ning spetsiaalselt neile loodud komponendid:
a. |
suurtükid, haubitsad, kahurid, mortiirid, tankitõrjevahendid, mürsuheitjad, sõjalised leegiheitjad, vintpüssid, tagasilöögita relvad ja sileraudsed relvad;
|
b. |
heiteseadmed, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks:
|
c. |
järgmised lisaseadmed, mis on loodud spetsiaalselt punktis ML2.a nimetatud relvadele:
|
d. |
Ei kasutata alates 2019. aastast. |
ML3
Laskemoon ja sütikuseadevahendid ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:
a. |
kategooriasse ML1, ML2 või ML12 kuuluvate relvade laskemoon; |
b. |
punktis ML3.a nimetatud laskemoona jaoks spetsiaalselt loodud sütikuseadevahendid; |
Märkus 1. |
Kategooriasse ML3 kuuluvad spetsiaalselt loodud komponendid hõlmavad:
|
Märkus 2. |
Punkt ML3.a ei hõlma järgmist:
|
Märkus 3. |
Punkti ML3.a ei kohaldata padrunite suhtes, mis on spetsiaalselt loodud:
|
ML4
Pommid, torpeedod, juhitavad ja mittejuhitavad raketid, muud lõhkekehad ja lõhkelaengud ning nendega seotud seadmed ja lisavarustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
N. B. 1. |
Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooria ML11. |
N. B.2. |
Lennukite raketitõrjesüsteemide (AMPS) kohta vt punkt ML4.c. |
a. |
pommid, torpeedod, granaadid, suitsukanistrid, miinid, juhitavad ja mittejuhitavad raketid, süvaveepommid, lõhkelaengud, lõhkeseadmed ja lõhkepaketid, „pürotehnilised“ tooted, lahingumoon ja matkeseadmed (s.o varustus, mis matkib loetletud varustuse omadusi), mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;
|
b. |
seadmed, millel on kõik järgmised omadused:
|
c. |
Lennukite raketitõrjesüsteemid (AMPS).
|
ML5
Tulejuhtimis-, seire- ja hoiatusvarustus ning juurdekuuluvad süsteemid, testimis-, seadistamis- ja vastumeetmete varustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisaseadmed:
a. |
relvade sihikud, pommitus- ja tulejuhtimisseadmed ja -arvutid ning relvakontrollisüsteemid; |
b. |
muu tulejuhtimis-, seire- ja hoiatusvarustus ning järgmised juurdekuuluvad süsteemid:
|
c. |
vastumeetmete rakendamise seadmed punktis ML5.a või ML5.b nimetatud varustuse jaoks;
|
d. |
välitingimustes testimise ja varustuse seadistamise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud punktis ML5.a, ML5.b või ML5.c nimetatud varustuse jaoks. |
ML6
Maismaasõidukid ja nende komponendid:
N. B. |
Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooria ML11. |
a. |
maismaasõidukid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks;
|
b. |
muud maismaasõidukid ja nende komponendid:
|
N. B. |
Vt samuti punkt ML13.a. |
Märkus 1. |
Kategooria ML6 ei hõlma selliseid tsiviilsõidukeid, mis on loodud raha ja väärtesemete transpordiks. |
Märkus 2. |
Kategooria ML6 ei hõlma sõidukeid, millel on kõik järgmised omadused:
|
ML7
Keemilised toimeained, „biotoimeained“, „massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemilised ühendid“, radioaktiivsed materjalid, nendega seotud varustus, komponendid ja materjalid:
a. |
„biotoimeained“ või radioaktiivsed materjalid, mida on valitud või muudetud, et suurendada nende tulemuslikkust inim- või loomkaotuste põhjustamise ja seadmete, põllukultuuride või keskkonna kahjustamise eesmärgil; |
b. |
kemoründemürgid, sealhulgas:
|
c. |
keemiarelva binaarsed ja põhilised lähteained:
|
d. |
„massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemilised ühendid“, toimeainete koostisse kuuluvad aktiivsed kemikaalid ja nende kombinatsioonid, sealhulgas:
|
e. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud varustus, mis on loodud või kohandatud mis tahes alljärgnevalt loetletud materjalide, ainete või seadmete ja spetsiaalselt neile loodud komponentide levitamiseks:
|
f. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud kaitsevarustus ja saaste eemaldamise varustus, komponendid ning keemilised segud:
|
g. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud varustus, mis on loodud või kohandatud punktides ML7.a, ML7.b või ML7.d nimetatud materjalide avastamiseks ja kindlaksmääramiseks, ja spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid;
|
h. |
„biopolümeerid“, mis on spetsiaalselt loodud või mida on töödeldud punktis ML7.b nimetatud kemoründemürkide avastamiseks või kindlaksmääramiseks, ning spetsiaalsed rakukultuurid, mida kasutatakse nende valmistamiseks; |
i. |
„biokatalüsaatorid“ saaste eemaldamiseks või kemoründemürkide mõju vähendamiseks ja selleks vajalikud biosüsteemid:
|
ML8
„Kõrge siseenergiaga materjalid“ ja nendega seotud ained:
N. B.1. |
Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkt 1C011. |
N. B.2. |
Laengute ja seadmete kohta vt kategooria ML4 ja ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkt 1A008. |
Tehniline märkus.
1. |
Kategoorias ML8, välja arvatud punktides ML8.c.11 või ML8.c.12, nimetatakse ’seguks’ kompositsiooni kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on loetletud kategooria ML8 alapunktides. |
2. |
Nimekiri hõlmab kõiki kategooria ML8 alapunktides loetletud aineid, isegi kui neid kasutatakse muul kui näidatud otstarbel. (Nt kasutatakse triaminoguanidiinnitraati (TAGN) peamiselt lõhkeainena, kuid seda võidakse kasutada ka kütuse või oksüdeerijana.) |
3. |
Kategoorias ML8 võrdub osakeste suurus osakese keskmise läbimõõduga massi või mahu järgi. Osakeste suuruse proovide võtmisel ja kindlaksmääramisel kasutatakse rahvusvahelisi või samaväärseid siseriiklikke standardeid. |
a. |
„lõhkeained“ ja nende ’segud’:
Tehniline märkus. „Plahvatav kaaskristall“ on tahke materjal, mis koosneb kahe või enama plahvatava molekuli (millest vähemalt üks on täpsustatud punktis ML8.a) kolmemõõtmelisest struktuurist. |
b. |
järgmised „raketikütused“:
|
c. |
„pürotehnika“, kütused ja nendega seotud ained ning nende ’segud’:
|
d. |
järgmised oksüdeerijad ja nende ’segud’:
|
e. |
järgmised sideained, plastifikaatorid, monomeerid ja polümeerid:
|
f. |
järgmised „lisaained“:
|
g. |
järgmised „lähteained“:
|
h. |
järgmised ’reaktiivsete materjalide’ pulbrid ja kujundid:
|
ML9
Sõjalaevad (pealvee- või allveelaevad), spetsiaalne merenduslik varustus, lisaseadmed, komponendid ja muud pealveelaevad:
N. B. |
Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooria ML11. |
a. |
järgmised laevad ja komponendid:
|
b. |
järgmised spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud mootorid ja tõukejõusüsteemid ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid:
|
c. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud veealused avastamisseadmed, nende kontrollseadmed ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid; |
d. |
allveelaeva- ja torpeedovastased võrgud, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks; |
e. |
ei kasutata alates 2003. aastast; |
f. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud laevakere läbindused ja läbivad ühendused, mis võimaldavad koostoimimist laevavälise varustusega, ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid;
|
g. |
mis tahes järgmiste omadustega müratud laagrid, nende komponendid ning selliseid laagreid sisaldavad seadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks:
|
h. |
spetsiaalselt punktis ML9.a nimetatud laevade jaoks loodud tuumaenergia tootmisseadmed või tuumajõuseadmed ja spetsiaalselt nendele sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud komponendid. Tehniline märkus. Punktis ML9.h tähendab mõiste ’kohandatud’ mis tahes struktuurilist, elektrilist, mehaanilist või muud muudatust, mis annab mittesõjalise otstarbega objektile sõjalise võime, mis on võrdväärne spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud objekti sõjalise võimega.
|
ML10
„Õhusõidukid“, „õhust kergemad õhusõidukid“, „mehitamata õhusõidukid“, „õhusõidukite“ mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks:
N. B. |
Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooria ML11. |
a. |
mehitatud „õhusõidukid“ ja „õhust kergemad õhusõidukid“ ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
b. |
ei kasutata alates 2011. aastast; |
c. |
mehitamata „õhusõidukid“ ja „õhust kergemad õhusõidukid“ ning nendega seotud varustus ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
|
d. |
õhusõidukite mootorite tõukejõusüsteemid ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
e. |
õhus kütuse tankimise varustus, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud mis tahes järgmisele õhusõidukile, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
|
f. |
maapealsed seadmed, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks punktis ML10.a nimetatud „õhusõidukitega“ või punktis ML10.d nimetatud õhusõidukite mootoritega;
|
g. |
õhusõiduki meeskonna elutoetusseadmed, ohutusvarustus ja muu varustus hädaolukorras evakueerimiseks, mida ei ole nimetatud punktis ML10.a ning mis on loodud kasutamiseks punktis ML10.a nimetatud „õhusõidukitega“;
|
h. |
langevarjud, tiibvarjud ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
|
i. |
juhitav langevarju avamisvarustus või automaatjuhtimissüsteemid langevarjuga kohale toimetatavale lastile.
|
ML11
Elektrooniline varustus, „kosmosesõidukid“ ja komponendid, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas:
a. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud elektrooniline varustus ja spetsiaalselt sellele loodud komponendid;
|
b. |
„satelliitnavigatsiooni süsteemi“ segamise seadmed ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
c. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud „kosmosesõidukid“ ja spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „kosmosesõidukite“ komponendid. |
ML12
Suure kiirusega kineetilise energia relvasüsteemid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
a. |
kineetilise energia relvasüsteemid, mis on spetsiaalselt määratud sihtmärgi hävitamiseks või eesmärgist kõrvalejuhtimiseks; |
b. |
spetsiaalselt loodud testimise ja hindamise seadmed ja katsemudelid, kaasa arvatud diagnostikaseadmed ja sihtmärgid kineetilise energia laskekehade ja relvasüsteemide dünaamiliseks katsetamiseks.
|
ML13
Soomus- või kaitsevarustus ja -konstruktsioonid, nende komponendid ning SEADMED:
a. |
metallilised või mittemetallilised soomusplaadid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
b. |
metallilistest või mittemetallilistest materjalidest või nende kombinatsioonidest koosnevad konstruktsioonid, mis on loodud spetsiaalselt sõjaliste süsteemide ballistiliseks kaitseks, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
c. |
kiivrid ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid ja seadmed:
|
d. |
soomusvestid või kaitseriietus ning nende komponendid, mis on loetletud alljärgnevalt:
|
ML14
’Spetsiaalvarustus sõjaliseks väljaõppeks’ või sõjaliste stsenaariumite matkimiseks ja matkeseadmed, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1 või ML2 nimetatud relvadega treeningute läbiviimiseks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisaseadmed.Tehniline märkus.
Mõiste ’spetsiaalvarustus sõjaliseks väljaõppeks’ hõlmab sõjalisi ründe-, lahinglennu-, radari sihtmärgi treeningsüsteeme, radari sihtmärgi genereerijaid, suurtüki treeningseadmeid, allveelaevade vastase sõjapidamise treeningsüsteeme, lennumatkeseadmeid (kaasa arvatud pilootide ja astronautide tsentrifuugtreeningsüsteemid), radarite, instrumentaallennu, navigatsiooni, raketistardi, sihtmärgi varustuse, droon-„õhusõiduki“, relvastuse ja piloodita „õhusõiduki“ treeningsüsteeme, mobiilseid treeningsüsteeme ja treeningvarustust maapealseteks sõjalisteks operatsioonideks.
Märkus 1. |
Kategooria ML14 hõlmab matkeseadmete kujutiseprojektoreid ja interaktiivse keskkonna süsteeme, kui need on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. |
Märkus 2. |
Kategooriat ML14 ei kohaldata spetsiaalselt jahi- ja spordirelvade kasutamise treenimiseks loodud varustuse suhtes. |
ML15
Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud pildistamise ja vastumeetmete seadmed ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisavarustus:
a. |
salvestuse ja pilditöötluse seadmed; |
b. |
kaamerad, fotovarustus ja filmitöötlusseadmed; |
c. |
kujutise võimendusseadmed; |
d. |
infrapuna- või soojuskujutise varustus; |
e. |
kujutist edastavate radarite andurseadmed; |
f. |
vastumeetmete seadmed või vastumeetmetevastased seadmed kasutamiseks punktides ML15.a–ML15.e nimetatud varustusega.
|
ML16
Sepistused, valandid ja muud lõpetamata kaubad, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1–ML4, ML6, ML9, ML10, ML12 või ML19 nimetatud varustuse jaoks.
Märkus. |
Kategooriat ML16 kohaldatakse lõpetamata kaupade suhtes, kui need on kindlaks määratavad materjali koostise, geomeetria või funktsiooni järgi. |
ML17
Mitmesugused seadmed, materjalid ja „andmekogud“ ning spetsiaalselt neile loodud komponendid:
a. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud sukeldumisaparaadid ja veealuse ujumise aparaadid:
|
b. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud ehitusseadmed; |
c. |
abidetailid, pindkatted või töötlus, mis võimaldab muuta objekti radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (signature suppression) ning mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks; |
d. |
pioneertehniline varustus, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks sõjategevuse piirkonnas; |
e. |
„robotid“ ja nende kontrollerid ning „robotite“„tööorganid“, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
f. |
„andmekogud“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks süsteemide, varustuse või komponentidega, mis on loetletud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas; |
g. |
mujal nimetamata spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud tuumaenergia tootmisseadmed või tuumajõuseadmed ja spetsiaalselt nendele sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud komponendid;
|
h. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud varustus ja materjalid, mille pindkate või töötlus võimaldab need muuta radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (signature suppression) ja mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas; |
i. |
matkeseadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjalise otstarbega „tuumareaktoritele“; |
j. |
mobiilsed töökojad, mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjalise varustuse teenindamiseks; |
k. |
välitingimustes kasutatavad elektrigeneraatorid, mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjaliseks kasutuseks; |
l. |
ISO mitmeliigilise transpordi konteinerid või eemaldatavad sõidukikered (s.o vahetusveovahendid), mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjaliseks kasutuseks; |
m. |
parved, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas, sillad ning pontoonid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks; |
n. |
kategooriates ML4, ML6, ML9 ja ML10 nimetatud toodete „arendamiseks“ spetsiaalselt loodud katsemudelid; |
o. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „laser“kaitsevarustus (nt silma- või sensorikaitse); |
p. |
„kütuseelemendid“, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas ja mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjaliseks kasutamiseks. |
Tehniline märkus.
1. |
Ei kasutata alates 2014. aastast. |
2. |
Kategoorias ML17 tähendab mõiste ’kohandatud’ mis tahes struktuurilist, elektrilist, mehaanilist või muud muudatust, mis annab mittesõjalise otstarbega objektile sõjalise võime, mis on võrdväärne spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud objekti sõjalise võimega. |
ML18
Tootmisvarustus, katsekeskkonna rajatised ja nende komponendid:
a. |
tootmisseadmed, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade ’tootmiseks’, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
b. |
mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas nimetamata spetsiaalselt loodud katsekeskkonna rajatised ja spetsiaalselt nendele loodud varustus sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade sertifitseerimiseks, kvaliteedi hindamiseks või katsetamiseks. Tehniline märkus. Kategoorias ML18 tähendab mõiste ’tootmine’ väljatöötamist, ülevaatust, valmistamist, katsetamist ja kontrolli. |
Märkus. |
Punktid ML18.a ja ML18.b hõlmavad järgmisi seadmeid:
|
ML19
Suunatud energia relvasüsteemid, nendega seotud varustus või nende vastumeetmete varustus ja katsemudelid ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
a. |
„laserit“ kasutavad süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud sihtmärgi hävitamiseks või selle tegevuse katkestamiseks; |
b. |
elementaarosakeste kiirtesüsteemid, mis on võimelised sihtmärgi hävitama või selle tegevuse katkestama; |
c. |
suure võimsusega raadiosagedussüsteemid (RF), mis on võimelised sihtmärgi hävitama või selle tegevuse katkestama; |
d. |
varustus, mis on spetsiaalselt loodud punktides ML19.a–ML19.c nimetatud varustuse avastamiseks, identifitseerimiseks ja sellise varustuse vastaseks kaitseks; |
e. |
kategoorias ML19 nimetatud süsteemide, varustuse ja nende komponentide füüsilised katsemudelid; |
f. |
„laseri“süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud põhjustama püsivat nägemise kaotust, st kahjustama nägemist palja silmaga või nägemist korrigeerivate seadmetega vaatamisel.
|
ML20
Krüogeenne ja „ülijuhtiv“ varustus ning spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid ja lisaseadmed:
a. |
varustus, mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele selle sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimeline töötama sõiduki liikumise ajal ning tootma või säilitama temperatuuri alla 103 K (–170 °C);
|
b. |
„ülijuhtivad“ elektriseadmed (pöördmehhanismid ja transformaatorid), mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele nende sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimelised töötama liikumise ajal.
|
ML21
„Tarkvara“:
a. |
Järgmiste tegevuste jaoks spetsiaalselt loodud või kohandatud „tarkvara“:
|
b. |
punktis ML21.a nimetamata muu spetsiaalne „tarkvara“:
|
c. |
punktides ML21.a või ML21.b nimetamata „tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et võimaldada sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetlemata varustusel täita sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud varustuse sõjalisi funktsioone.
|
ML22
„Tehnoloogia“:
a. |
punktis ML22.b nimetamata „tehnoloogia“, mis on „vajalik“ sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas loetletud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“, toimimiseks, paigalduseks, hoolduseks (kontrolliks), remondiks, kapitaalremondiks või renoveerimiseks; |
b. |
„Tehnoloogia“:
|
KÄESOLEVAS NIMEKIRJAS KASUTATUD MÕISTED
Järgnevalt on toodud käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted tähestikulises järjekorras.
Märkus 1. |
Mõisteid kasutatakse nimekirjas läbivalt. Viited on puhtalt soovituslikku laadi ning need ei mõjuta määratletud mõistete üldist kasutamist nimekirjas. |
Märkus 2. |
Mõistete loetelus sisalduvad sõnad ja mõisted omandavad toodud tähenduse ainult siis, kui nad on esitatud jutumärkides („…“). Kaksisülakomadega (’…’) märgitud terminite definitsioonid on antud tehnilises märkuses vastava kauba juures. Mujal omandavad sõnad ja mõisted nende üldiselt kasutatava (sõnaraamatujärgse) tähenduse. |
ML8 |
„Lisandid“ |
Ained, mida kasutatakse plahvatavates formulatsioonides nende omaduste parandamiseks. |
||||||||||||||||||||||||
ML8, 10, 14 |
„Õhusõiduk“ |
Jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat. |
||||||||||||||||||||||||
ML11 |
„Automaatsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid“ |
Elektroonilised süsteemid, mille kaudu sisestatakse, töödeldakse ja edastatakse teavet, mis on oluline juhitavate vägede, suurte formeeringute, taktikaliste formeeringute, väeüksuste, laevade, allüksuste või relvade tõhusaks toimimiseks. See saavutatakse arvuti ja muu spetsiaalriistvara abil, mis on ette nähtud toetama sõjalist juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Automaatse juhtimis- ja kontrollisüsteemi peamised funktsioonid on: teabe tõhus automaatne kogumine, säilitamine ja töötlemine; olukorrast ning lahinguoperatsiooni ettevalmistamist ja läbiviimist mõjutavatest asjaoludest ülevaate andmine; operatiivsete ja taktikaliste kalkulatsioonide tegemine ressursside eraldamiseks väegrupeeringute või operatiivse lahingukorra elementide või lahingupaigutuse vahel kooskõlas missiooniga või operatsiooni etapiga; andmete ettevalmistamine olukorra hindamiseks ja otsuste tegemiseks igal ajal operatsiooni või lahingu käigus; operatsioonide arvutisimulatsioonid. |
||||||||||||||||||||||||
ML22 |
„Baasteadusuuringud“ |
Eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks. |
||||||||||||||||||||||||
ML7, 22 |
„Biokatalüsaatorid“ |
’Ensüümid’ spetsiaalseteks keemilisteks või biokeemilisteks reaktsioonideks või muud bioloogilised koostisosad, mis seovad end kemoründemürkidega ja kiirendavad nende degradatsiooni. Tehniline märkus. ’Ensüümid’ – spetsiaalsete keemiliste või biokeemiliste reaktsioonide „biokatalüsaatorid“. |
||||||||||||||||||||||||
ML7 |
„Biotoimeained“ |
patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine. |
||||||||||||||||||||||||
ML7 |
„Biopolümeerid“ |
Bioloogilised makromolekulid:
Tehniline märkus.
|
||||||||||||||||||||||||
ML4, 10 |
„Tsiviilõhusõiduk“ |
Need „õhusõidukid“, mis on loetletud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennundusameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviil-kaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel. |
||||||||||||||||||||||||
ML21 |
„Küberintsidentidele reageerimine“ |
Protsess, mille käigus vahetatakse vajalikku teavet küberturvalisuse intsidendi kohta üksikisikute või organisatsioonidega, kes vastutavad küberturvalisuse intsidendiga tegelemiseks vajalike parandusmeetmete võtmise või koordineerimise eest. |
||||||||||||||||||||||||
ML17 21, 22 |
„Arendamine“ |
On seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega, nagu näiteks toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid. |
||||||||||||||||||||||||
ML21 |
„Digitaalarvuti“ |
Seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:
Tehniline märkus. Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes. |
||||||||||||||||||||||||
ML17 |
„Tööorganid“ |
Haaratsid, ’aktiivsed tööriistühikud’ ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti“ manipulaatori otsa kinnitusplaadile. Tehniline märkus. ’Aktiivsed tööriistühikud’ on seadmed, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda. |
||||||||||||||||||||||||
ML8 |
„Kõrge siseenergiaga materjalid“ |
Ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained“, „pürotehnika“ ja „raketikütus“ on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid. |
||||||||||||||||||||||||
ML6, 13 |
„Samaväärsed standardid“ |
Ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tunnustatud võrreldavad riiklikud või rahvusvahelised standardid, mida kohaldatakse asjaomase kande suhtes. |
||||||||||||||||||||||||
ML8, 18 |
„Lõhkeained“ |
Tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada. |
||||||||||||||||||||||||
ML7 |
„Ekspressioonivektorid“ |
Kandjad (nt plasmiid või viirus), mida kasutatakse geneetilise materjali viimiseks peremeesrakkudesse. |
||||||||||||||||||||||||
ML13 |
„Kiud- või niitmaterjalid“ |
Hõlmavad järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||
ML15 |
„Esimese põlvkonna kujutisvõimendid“ |
Elektrostaatiliselt fokuseeritud võimendustorud, milles kasutatakse kiudoptilisi või klaasplaadist sisendit ja väljundit, multileelisfotokatoode (S-20 või S-25), kuid ei kasutata mikrokanalplaatvõimendeid. |
||||||||||||||||||||||||
ML17 |
„Kütuseelement“ |
Elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast. |
||||||||||||||||||||||||
ML22 |
„Üldkasutatav“ |
„Tehnoloogia“ või „tarkvara“, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes.
|
||||||||||||||||||||||||
ML9, 19 |
„Laser“ |
Seade, mis valguse stimuleeritud kiirguse kaudu võimendamisega toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust. |
||||||||||||||||||||||||
ML17 |
„Andmekogu“ (parameetriline tehniline andmebaas) |
Tehnilise teabe kogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, varustuse või komponentide jõudlust. |
||||||||||||||||||||||||
ML10 |
„Õhust kergemad õhusõidukid“ |
Õhupallid ja „õhulaevad“, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku. Tehniline märkus. „Õhulaev“ – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik). |
||||||||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||||||||
ML17 |
„Tuumareaktor“ |
Reaktorianumas paiknevad või vahetult selle külge kinnitatud osad, seadmed, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponendid, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda. |
||||||||||||||||||||||||
ML8 |
„Lähteained“ |
Lõhkeainete tootmises kasutatavad erikemikaalid. |
||||||||||||||||||||||||
ML 21, 22 |
„Tootmine“ |
Kõik tootmisetapid, nagu näiteks toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanek (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine. |
||||||||||||||||||||||||
ML8 |
„Raketikütus“ |
Ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada kontrollitud kiirusel suurel hulgal mehhaanilise töö tegemiseks vajalikku kuuma gaasi. |
||||||||||||||||||||||||
ML4, 8 |
„Pürotehnika“ |
Tahkete või vedelate kütuste ja oksüdeerijate segud, mille süttimisel toimub kontrollitud kiirusel energeetiline keemiline reaktsioon, et tekitada teatavaid ajalisi viivitusi või teatud koguses kuumust, müra, suitsu, nähtavat valgust või infrapunakiirgust. Pürofoorsed ained on pürotehnika alamklass, mis ei sisalda oksüdeerijaid, kuid mis süttivad õhuga kokku puutudes spontaanselt. |
||||||||||||||||||||||||
ML22 |
„Vajalik“ |
Kasutatuna koos sõnaga „tehnoloogia“, tähendab üksnes seda „tehnoloogia“ osa, mis peab tagama reguleeritud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või ületamise. Sellist vajalikku tehnoloogiat võivad jagada erinevad tooted. |
||||||||||||||||||||||||
ML7 |
„Massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemilised ühendid“ |
Ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist. (Pisargaasid on „massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemiliste ühendite“ alarühm.) |
||||||||||||||||||||||||
ML17 |
„Robot“ |
Manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||
ML11 |
„Satelliitnavigatsiooni süsteem“ |
Süsteem hõlmab maapealseid jaamu, satelliitide rühma ja vastuvõtjaid, mis võimaldab satelliitidelt saadud signaalide põhjal arvutada vastuvõtja asukohta. Süsteem hõlmab globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteeme ja piirkondlike navigatsioonisatelliitide süsteeme. |
||||||||||||||||||||||||
ML4, 11, 21 |
„Tarkvara“ |
Ühest või mitmest „programmist“ või „mikroprogrammist“ koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale. Tehniline Märkus 1. „Programm“ – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul. Tehniline Märkus 2. „Mikroprogramm“ – elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse. |
||||||||||||||||||||||||
ML11 |
„Kosmosesõiduk“ |
Aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid. |
||||||||||||||||||||||||
ML19 |
„Kosmosekindlad“ |
Esemed, mis on loodud, valmistatud või edukate katsete tulemusel töökindlaks tunnistatud, et kasutada neid maapinnast kõrgemal kui 100 km.
|
||||||||||||||||||||||||
ML20 |
„Ülijuhtivad“ |
Kasutatakse seoses materjalidega (nt metallid, sulamid või ühendid), mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule’i soojenemiseta. „Kriitiline temperatuur“ (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) on temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv“ aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule. Tehniline märkus. Aine „ülijuhtivat“ olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur“, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast. |
||||||||||||||||||||||||
ML22 |
„Tehnoloogia“ |
Spetsiifiline teave, mis on vajalik toote „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. See teave esineb ’tehniliste andmete’ või ’tehnilise abi’ kujul. Sõjaliste kaupade ühise ELi nimekirja mõistes täpsustatud „tehnoloogia“ on määratletud kategoorias ML22. Tehniline märkus.
|
||||||||||||||||||||||||
ML10 |
„Mehitamata õhusõiduk“ |
Igasugune „õhusõiduk“, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal. |
||||||||||||||||||||||||
ML21 |
„Turvanõrkustest teatamine“ |
Turvanõrkuste tuvastamise, sellest teatamise või selle analüüsimise protsess üksikisikute või organisatsioonidega, kes vastutavad parandusmeetmete läbiviimise või koordineerimise eest turvanõrkuste kõrvaldamise eesmärgil. |
Euroopa Komisjon
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/36 |
Euro käibemüntide uus rahvuslik külg
(2022/C 100/04)
Prantsusmaa käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg
Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.
Käibele laskev riik: Prantsusmaa
Motiiv: President Jacques Chiraci 90. sünniaastapäev
Kujunduse kirjeldus: Prantsuse Vabariigi president Jacques Chirac oli oma kahel ametiajal Euroopa ühtsuse oluline eestkõneleja. Ta oli president ka 2002. aastal, kui võeti kasutusele euro, mille 20. aastapäeva tähistame käesoleva aasta alguses.
Mündil on kujutatud president Jacques Chiraci profiil, kus ta pidulikul ilmel tulevikku vaatab. Tema ümber on mitu sümbolit, mis kujutavad tema tegevust: euro sümbol, mis tähistab tema panust euro kasutuselevõttu ja tema pühendumust Euroopa projektile, ning heraldilistes värvides kujutatud Prantsuse lipp, mida kaunistavad tähed „RF“ viitena tema ametiajale Prantsuse Vabariigi presidendina. Tema nimi ning sünni- ja surma-aasta on kantud euro logole. Rahapaja tunnusandmed ja väljalaskeaasta on sobitatud kujundusse.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Käibele lastavate müntide hinnanguline arv: 9 000 000
Käibele laskmise aeg: 2022. aasta jaanuar
(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.
(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/37 |
Euro vahetuskurss (1)
28. veebruar 2022
(2022/C 100/05)
1 euro =
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,1199 |
JPY |
Jaapani jeen |
129,31 |
DKK |
Taani kroon |
7,4404 |
GBP |
Inglise nael |
0,83550 |
SEK |
Rootsi kroon |
10,6055 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,0336 |
ISK |
Islandi kroon |
141,80 |
NOK |
Norra kroon |
9,9465 |
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
CZK |
Tšehhi kroon |
24,997 |
HUF |
Ungari forint |
369,72 |
PLN |
Poola zlott |
4,6835 |
RON |
Rumeenia leu |
4,9484 |
TRY |
Türgi liir |
15,4532 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,5508 |
CAD |
Kanada dollar |
1,4264 |
HKD |
Hongkongi dollar |
8,7514 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,6628 |
SGD |
Singapuri dollar |
1,5201 |
KRW |
Korea vonn |
1 347,62 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
17,2863 |
CNY |
Hiina jüaan |
7,0670 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,5655 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
16 100,72 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,7019 |
PHP |
Filipiini peeso |
57,432 |
RUB |
Vene rubla |
115,4842 |
THB |
Tai baat |
36,593 |
BRL |
Brasiilia reaal |
5,7828 |
MXN |
Mehhiko peeso |
22,9011 |
INR |
India ruupia |
84,5540 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/38 |
Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta
(2022/C 100/06)
Kooskõlas nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) artikli 35 lõikega 3 on vastu võetud otsus kehtestada püügikeeld vastavalt järgmisele tabelile:
Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg |
17.12.2021 |
Kestus |
17.12.2021–31.12.2021 |
Liikmesriik |
Prantsusmaa |
Kalavaru või kalavarude rühm |
SOL/7HJK |
Liik |
Harilik merikeel (Solea solea) |
Püügipiirkond |
7h, 7j ja 7k |
Kalalaevade tüüp/tüübid |
— |
Viitenumber |
26/TQ92 |
V Teated
HALDUSMENETLUSED
Euroopa Komisjon
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/39 |
Projektikonkurss ja sellega seotud tegevus Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte 2022. aasta töökava raames
(2022/C 100/07)
Teatatakse, et Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte (CleanH2 JU) 2022. aasta töökava raames kuulutatakse välja projektikonkurss ja alustatakse sellega seotud tegevust.
Kõnealune töökava, sealhulgas asjaomaste tegevuste tähtaegu ja eelarvet käsitlev teave, konkursi ja sellega seotud tegevuse eeskirju käsitlev teave ning taotlejatele mõeldud juhised taotluse esitamiseks on kättesaadavad Participant Portali veebisaidil (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home). Teavet ajakohastatakse vajaduse korral samal veebisaidil.
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/40 |
2022. aasta temaatilised projektikonkursid 2021.–2027. aasta söe ja terase teadusprogrammi teadusfondi 2021.–2022. aasta tööprogrammi raames
(2022/C 100/08)
Käesolevaga teatatakse, et 2022. aastal algatatakse 2021.–2027. aasta söe ja terase teadusprogrammi teadusfondi 2021.–2022. aasta tööprogrammi raames kaks temaatilist projektikonkurssi („Big Tickets“ söesektoris ja „Big Tickets“ terasesektoris)
Komisjon võttis söe- ja terase teadusfondi 2021.–2022. aasta tööprogrammi vastu 18. veebruaril 2022. aasta otsusega C(2022)905.
Konkurssidele oodatakse taotlusi. Söe- ja terase teadusfondi 2021.–2022. aasta tööprogramm koos eesmärkide, tähtaegade ja eelarvetega on avaldatud rahastamisvõimaluste ja hangete veebisaidil, kus on ka teave konkursside ja seotud tegevuste tingimuste kohta ning selle kohta, kuidas taotlejad saavad taotlusi esitada:
|
https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home. |
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/41 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.10559 – A P MOELLER-MAERSK / SENATOR INTERNATIONAL)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2022/C 100/09)
1.
22. veebruaril 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
— |
A.P. Møller-Mærsk A/S Group („APMM“, Taani), |
— |
Senator International grupp („Senator International“, Saksamaa). |
APMM omandab ettevõtja Senator International üle täieliku ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.
Koondumine toimub aktsiate või osade ja varade ostu teel.
2.
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
— |
APMM: integreeritud transpordi- ja logistikaettevõte, mis tegutseb kogu maailmas. APMMi põhitegevuseks on konteinerlaevandus tütarettevõtjate Maersk A/S, SeaLand ja Hamburg Süd kaudu ning konteinerterminaliteenused, sisemaatransport, siseveetransporditeenused, tarneahela haldamise teenused, sadamapuksiiriteenused ja külmutuskonteinerite tootmine, |
— |
Senator International: pereettevõte, mis on spetsialiseerunud peamiselt rahvusvahelisele kaubaveole, laevandusele ja logistikale, keskendudes peamiselt lennu- ja meretranspordi ekspedeerimisteenustele ning logistikale, pakendamisele ja tolliteenustele. |
3.
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.
4.
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:
M.10559 – A P MOELLER-MAERSK / SENATOR INTERNATIONAL
Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:
E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu
Faks +32 22964301
postiaadress:
European Commission |
Directorate-General for Competition |
Merger Registry |
1049 Bruxelles/Brussel |
BELGIQUE/BELGIË |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
1.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 100/43 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine
(2022/C 100/10)
Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastulauseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOONDDOKUMENT
„Cidre du Perche / Perche“
ELi nr: PDO-FR-2648 – 1. detsember 2020
KPN (X) KGT ( )
1. Nimetus(ed)
„Cidre du Perche / Perche“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Prantsusmaa
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
„Cidre du Perche / Perche“ on pudelis järelkääritatud kihisev kuiv või poolkuiv pastöriseerimata ja gaseerimata siider. See on valmistatud kindlat sorti siidriõunte täismahlast.
Siidrit „Cidre du Perche / Perche“ iseloomustab kuldkollane kuni oranž värvus, ümar maitse, milles mõru, magus ja hapu on heas tasakaalus, puuviljased nüansid, kergelt mõrkjas maitse suu keskosas ja värsked noodid suu tagaosas.
Toode „Cidre du Perche / Perche“ on järgmiste analüütiliste omadustega:
— |
tegelik alkoholisisaldus vähemalt 3,5 mahuprotsenti; |
— |
üldalkoholisisaldus vähemalt 6 mahuprotsenti; |
— |
suhkrusisaldus vähemalt 18 g/l; |
— |
minimaalne rõhk 20 °C juures 1,5 baari. |
Siidriõunad, mida kasutatakse toote „Cidre du Perche / Perche“ tootmiseks, pärinevad geograafilises piirkonnas asuvatest õunaaedadest.
Nendes õunaaedades on ridadevaheline ala kaetud haljastusega, v.a otse puude all asuv maapind (0,30 m raadiuses ümber puu või reas 1 m laiuselt), mida võib rohida.
Vähemalt 30 % õunaaia kogupindalast katavad kõrgetüvelised õunapuud.
Õunaaedades kasvatatakse järgmisi siidriõunasorte.
Peamised sordid:
Mõrud sordid: Ameret või Améret blanc Fréquin blanc Fréquin long |
Fréquin rouge Gringoire Médaille d’or |
Tardive de la Sarthe |
Magusmõrud sordid: Argile grise Argile rouge Bedan või Calotte Binet rouge Bois droit või Drébois |
Cartigny Damelot Moulin à vent või Moulin à vent de l’Eure või Moulin à vent petit de l’Eure |
Noël des Champs (Petit) Jaunet pointu Saint-Hilaire |
Magusad sordid: Atroche ou Troche Bérat blanc Coquerelle Doux Normandie või Normandie Fréquin Lacaille |
Grise de l’Eure Muscadet petit de l’Orne või Muscadet doré Petite sorte Pilée Roger Guyot |
Rouge Duret Doux Normand Doux Véret de Carrouges Rousse de l’Orne või Rousse de la Sarthe |
Hapud sordid: Groseille Locard blanc Locard vert |
Pomme de Boué või Pomme de Bouet või Boué de Bonnétable Pomme de fer |
Queue torse Marnière |
Lisasordid:
Mõrud sordid: Kermerrien |
Peau de chien |
|
Magusmõrud sordid: Bisquet |
Clos Renaux |
Douce Moën |
Magusad sordid: Douce Coët Ligné |
|
|
Hapud sordid: Avrolles |
Petit jaune |
|
Et säilitada sortide mitmekesisus, on eespool esitatud nimekirjas mittesisalduvate kõrgetüveliste siidriõunapuude lubatud osakaal kuni 20 % õunaaia kogupindalast. Neid sorte käsitatakse lisasortidena.
Iga kuvee koosneb siidrist,
— |
mis on valmistatud samas tootmistsüklis koristatud õuntest, |
— |
milles hapudest sortidest saadud siidri osakaal on kuni 20 % kuveest ja |
— |
põhisortidest saadud siidri osakaal vähemalt 50 % kuveest. |
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
–
3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Õunakasvatus ja siidrivalmistamine peavad toimuma üksnes geograafilises piirkonnas.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
„Cidre du Perche / Perche“ on pudelis järelkääritatud kihisev siider. Et siider oleks pideva rõhu all, võib seda müüa ainult pudelisse villitult, seega tuleb siider villida geograafilises piirkonnas.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Lisaks toiduainete märgistamist ja esitlemist käsitlevates määrustes sätestatud kohustuslikule teabele esitatakse siidri „Cidre du Perche / Perche“ puhul nii päritolunimetus ise kui ka märge „KPN“ või „kaitstud päritolunimetus“ nähtavate, loetavate, kulumiskindlate ja piisavalt suurte tähtedega, et neid oleks võimalik muust kirjutatud või joonistatud teabest selgelt eristada.
Märgistuse kujunduses peavad sõnad „kaitstud päritolunimetus“ asuma vahetult päritolunimetuse all, nii et nende vahele ei jää ühtegi muud märget.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Geograafiline piirkond hõlmab vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste omavalitsuste territooriume:
Eure-et-Loiri departemangu (28)
järgmised kommuunid tervikuna: Arcisses, Argenvilliers, Authon-du-Perche, Beaumont-les-Autels, Belhomert-Guéhouville, Béthonvilliers, Champrond-en-Perchet, Charbonnières, Coudray-au-Perche, Les Etilleux, La Gaudaine, La Loupe, Marolles-les-Buis, Meaucé, Miermaigne, Montireau, Montlandon, Nogent-le-Rotrou, Saint-Bomer, Saintigny, Saint-Jean-Pierre-Fixte, Saint-Victor-de-Buthon, Souancé-au-Perche, Trizay-Coutretot-Saint-Serge, Vaupillon, Vichères.
Orne’i departemangu (61)
järgmised kommuunid tervikuna: Appenai-sous-Bellême, Bazoches-sur-Hoëne, Belforêt-en-Perche, Bellavilliers, Bellême, Bellou-le-Trichard, Berd’huis, Bizou, Bretoncelles, Ceton, Champeaux-sur-Sarthe, La Chapelle-Montligeon, La Chapelle-Souëf, Comblot, Corbon, Coulimer, Courgeon, Courgeoût, Cour-Maugis sur Huisne, Dame-Marie, Fay, Feings, Ferrières-la-Verrerie, Igé, Loisail, La Madeleine-Bouvet, Le Mage, Mahéru, Mauves-sur-Huisne, Les Menus, Montgaudry, Mortagne-au-Perche, Moulins-la-Marche, Moutiers-au-Perche, Parfondeval, Le Pas-Saint-l’Homer, Perche en Nocé, Pervenchères, Le Pin-la-Garenne, Pouvrai, Rémalard en Perche, Réveillon, Sablons sur Huisne, Saint-Agnan-sur-Sarthe, Saint-Aquilin-de-Corbion, Saint-Aubin-de-Courteraie, Saint-Cyr-la-Rosière, Saint-Denis-sur-Huisne, Saint-Germain-de-la-Coudre, Saint-Germain-de-Martigny, Saint-Germain-des-Grois, Saint-Hilaire-le-Châtel, Saint-Hilaire-sur-Erre, Saint-Jouin-de-Blavou, Saint-Langis-lès-Mortagne, Saint-Mard-de-Réno, Saint-Martin-des-Pézerits, Saint-Martin-du-Vieux-Bellême, Saint-Ouen-de-Sécherouvre, Saint-Pierre-la-Bruyère, Soligny-la-Trappe, Val-au-Perche, Vaunoise, Verrières, Villiers-sous-Mortagne;
järgmised kommuunid osaliselt: Tourouvre au Perche (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Autheuil, Bivilliers, Bubertré, Tourouvre), Longny les Villages (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Longny-au-Perche, Maletable, Monceaux-au-Perche, Moulicent, Saint-Victor-de-Réno).
Sarthe’i departemangu (72)
järgmised kommuunid tervikuna: Avezé, La Chapelle-du-Bois, Cormes, Courgenard, Gréez-sur-Roc, Nogent-le-Bernard, Préval, Saint-Ulphace, Souvigné-sur-Même, Théligny;
järgmised kommuunid osaliselt: Cherré-Au (ainult Cherreau delegeeritud kommuuni territoorium).
5. Seos geograafilise piirkonnaga
Toote „Cidre du Perche / Perche“ eripära tuleneb piirkonna mullastiku- ja kliimatingimustest, eelkõige hilise kevadega kliimast, mis on sundinud tootjaid kohandama oma tavasid nii kasvatatavate sortide kui ka tootmismeetodite osas.
Seega kasutatakse kohalikke sorte või kohalikku kliimasse sobivad hilise valmimisega sorte. Õunte koristamine ja töötlemine esimeste külmade saabumisel aitab aeglustada käärimist ja soodustab seega aroomide väljakujunemist.
Geograafilise piirkonna eripära
Päritolunimetusega „Cidre du Perche / Perche“ hõlmatud geograafiline piirkond asub alal, kus läänepoolne Armorikaani mäemassiiv läheb ida suunas üle Pariisi nõoks. Sealseid alasid iseloomustavad vahelduvad looduslikud olud, maastikud ulatuvad Eure-et-Loiri, Orne’i ja Sarthe’i departemangudes asuvatest haljendavatest küngastest kuni metsamassiivideni.
Suurem osa aluspinnasest kuulub juuraajastusse ja kriidiajastu Cenomani ajavahemikku. Kõige levinumad mullad on savi-lubjakivi või liivmullad: Roueni kriidikivi, roheline savi, Perche’i liiv. Kriidiladestuse dekaltsifitseerumise tulemusena esineb ka moreeni, mis võib olla kaetud õhemate või paksemate liivsavimulla kihtidega. Tänu neile substraatidele on kasutatav muld hea sügavusega ja laseb vett hästi läbi.
Kliima seisukohast vaadatuna asub Perche kohas, kus ristuvad läänest tulev ookeaniline ja idast tulev mandriline mõjutsoon. Selle tulemuseks on halvenenud ookeaniline kliima, kus aastased temperatuurivahemikud on märkimisväärsed – talved on külmad (lumi on küll haruldane, kuid miinuskraade võib olla kuni 60 päeval aastas) ja suved soojad.
Mandrilise mõju tõttu võib tihti esineda hiliseid külmaperioode, st mais ja juunis on külmad sagedased.
Normandia õunakasvatustraditsioon on üldiselt väga vana, XVI sajandi paiku hakati kirikute või aadlike valdustes rajama üha rohkem õunaaedu ning XVII–XVIII sajandiks oli suur osa Perche’i piirkonnast nendega kaetud. Peamiselt kasvatati õunu siidri valmistamiseks, jook muutus populaarseks ja seda toodeti peaaegu kõigis Perche’i taludes.
XIX sajandil spetsialiseerus Perche’i põllumajandus üha rohkem veise- ja hobusekasvatusele, kuid siidritootmine jätkus endiselt. Nii muutus Perche mitmete taimekultuuride ja kariloomade kasvatuspiirkonnaks, mille eripäraks oli see, et põldude äärtes olid õunapuude read.
XX sajandi esimesel poolel valmistati toodet „Cidre du Perche / Perche“ nii igas talus kui ka üle kogu provintsi pikitud siidrimajades. Õunakasvatus võimaldas põllumajandustootjatel sageli oma sissetulekut 1930–1950. aastatel kahekordistada.
Kuid alates 1950. aastatest hakati tööstuslikke siidrimaju sulgema, põllumajandust mehhaniseerima ja intensiivseid viljeluspraktikaid kasutama ning õunapuud praktiliselt kadusid Perche’i niitude ja põldude äärest.
Alles 1980. aastate lõpus hakkasid mõned põllumajandustootjad uuesti siidritootmisele spetsialiseeruma ning Perche’is sai see tegevus uuesti hoo sisse. Need tootjad kasutavad Perche’i traditsioonilist siidrikasvatusalast oskusteavet, mille alla kuulub näiteks hiliste sortide kasutamine, õunte koristamine täisküpselt või iseeneslik ja aeglane käärimine ning loomulik järelkääritamine.
Perche’i traditsioonilises põllumajandussüsteemis kasvatati segakultuure ja kariloomi, mille tõttu oli septembris-oktoobris töökoormus suur. Sortide valikul juhinduti seega sellest, et põllumajandustöid saaks hajutada ja sordid sobiksid Perche’i kliimasse. Eelistati hilisema õitsemisega sorte, mis peavad kevadistele külmadele paremini vastu ja mille viljad valmivad teistest veidi hiljem. Lisaks kohalikele valitud sortidele hakati Perche’is kasvatama ka muid sorte, mis on nüüdseks hästi kohanenud. Võib täheldada, et sama sordi puhul on õunte valmimise aeg olenevalt piirkonnast väga erinev ning Perche on kõige hilisema valmimisajaga piirkond. Kõige levinumad sordid on „Bedan“, „Doux Normandie“, „Sarthe“, „Saint-Hilaire“, „Frequin Red“ ja „Binet rouge“.
Õunad korjatakse ära küpselt, saagikoristus algab tavaliselt oktoobri lõpus ja kestab kõige hilisemate sortide puhul kuni detsembrini. Mahla kääritamine toimub peamiselt alates novembri keskpaigast. Sel aastaajal on temperatuur madal ja see piirab mikroobide arengut, mis muidu võib muuta toote kvaliteeti, samuti saab sellisel temperatuuril käärimine alata aeglaselt. Kääritamine mahutis ilma pärmi lisamata kestab vähemalt kaheksa nädalat võrreldes kuue nädalaga muudes Normandia osades.
Toote eripära
„Cidre du Perche / Perche“ on pudelis järelkääritatud siider. Sel on:
— |
kuldkollane kuni oranž värvus; |
— |
mõru, magus ja hapu on maitses heas tasakaalus; |
— |
kergelt mõrkjas maitse suu keskosas ja värsked noodid suu tagaosas; |
— |
jook on kihisev, kuid mitte liiga torkiv. |
Põhjuslik seos
Rohket õunakasvatust saab põhjendada geograafilise piirkonna topograafiliste, klimaatiliste ja geoloogiliste omadustega. Perche on selle põllukultuuri jaoks soodne piirkond, kuna seal on vahelduvad maastikud ja mullad, mis lasevad vett hästi läbi ja võimaldavad veel ringelda, nii et mullas olevad mineraalid jõuavad puude juurteni.
Tootjaid on sortide valimisel mõjutanud segakultuuride ja kariloomade traditsiooniline kasvatamine ning Perche’ile iseloomulik hiline kliima. Normandias on esindatud enam kui 200 siidriõunasorti, millest Perche’i õunaaedades kasvatatakse ligikaudu 40.
Et siidri maitses oleks mõru, magus ja hapu heas tasakaalus, arvestatakse sortide kombineerimisel iga sordikategooria eripäraga: mõrud ja magusmõrud sordid, mis sisaldavad fenoolseid ühendeid, annavad kuldkollase kuni oranži värvuse ning kergelt mõrkja maitse suu keskosas, magusad ja mõrumagusad annavad siidrile ümaruse ning vähesel määral happelised sordid annavad värskuse.
Kuna viljad valmivad hilja, algab mahla kääritamine peamiselt novembrist. Kuna temperatuur on sellel perioodil madalam kui oktoobris, toimub käärimine aeglaselt ja kujunevad välja aroomid, mis muudavad toote „Cidre du Perche/Perche“ eripäraseks.
Järelkääritus pudelis muudab joogi kihisevaks, kuid mitte liiga torkivaks ning aitab kaasa aroomi tekkele.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-964fa31f-76f5-4816-ad72-ff8e3bcb255a