Resolutsioon teemal „Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogramm ning Euroopa Regioonide Komitee 2022. aasta poliitilised prioriteedid“

(2022/C 97/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse

—	Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi,

—	2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli,

—	komitee resolutsiooni tema prioriteetide kohta aastatel 2020–2025 (1),

—	komitee resolutsiooni tema ettepanekute kohta seoses Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammiga (2) ning

—	komitee resolutsiooni „ELi 2021. aasta kohalik ja piirkondlik baromeeter“ (3),

1.

kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles võtma arvesse selles resolutsioonis sisalduvaid seisukohti ja ettepanekuid ELi 2022. aasta seadusandlikke prioriteete käsitlevas ühisavalduses ning on valmis selle rakendamisse panustama;

2.

tuletab meelde komisjoni võetud kohustust jälgida tööd seoses Euroopa tuleviku konverentsil esitatud ettepanekutega. Komitee peab interaktiivset mitmekeelset digiplatvormi ja kodanike paneelarutelusid võimalikuks vahendiks luua kogu ELi hõlmav mehhanism kodanikega alalise dialoogi pidamiseks ning on valmis täitma selles protsessis keskset osa;

3.

tunneb heameelt Euroopa noorteaasta 2022 üle ning kohustub tegema tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et edendada noorte osalust kõigil tasanditel;

Euroopa lähendamine inimestele

4.

kordab oma üleskutset komisjonile lisada piirkondlik ja kohalik mõõde Euroopa demokraatia tegevuskavas esitatud seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete kohaldamisalasse, ning rõhutab, et tähtis on tagada kohalike ja piirkondlike valimiste usaldusväärsus ning suurendada kohalike kogukondade mõjuvõimu võitluses diskrimineerimise ja desinformatsiooni vastu;

5.

nõuab, et tulevases seadusandlikus algatuses meediavabaduse kaitsmiseks võetaks arvesse kohaliku ja piirkondliku meedia olukorda;

6.

toetab komisjoni keskendumist õigusriigi, sealhulgas ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtte tõhusa kohaldamise tagamisele, mis on võrdsete õiguste ja õiguskindluse eeltingimus ühise poliitika elluviimisel;

7.

juhib tähelepanu vajadusele jätkata jõupingutusi võrdõiguslikkuse liidu loomiseks, sealhulgas pakkudes välja uusi meetmeid naistevastase vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ning loodab seepärast, et komitee kaasatakse uue institutsioonidevahelise ELi eetikaorgani loomisse;

8.

on täielikult pühendunud aktiivse subsidiaarsuse kontseptsiooni rakendamisele ja kordab oma üleskutset kasutada komisjoni ettepanekutes süstemaatiliselt subsidiaarsuse hindamise tabelit;

9.

toetab kavatsust vähendada kodanike ja ettevõtete halduskoormust lähenemisviisi „üks sisse, üks välja“ abil. Komitee eeldab siiski, et see tegevus on kooskõlas ELi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega ning tugineb tõenduspõhisele lähenemisviisile ja tegevusetusega kaasnevate kulude hindamisele;

10.

kordab oma üleskutset vaadata läbi institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe ning parema õigusloome suunised ja vahendid, lisades neisse Euroopa õigusloomeprotsessi mitmetasandilise mõõtme, nagu on soovitanud subsidiaarsuse rakkerühm;

11.

tunnustab sellega seoses komisjoni võetud kohustust tugevdada territoriaalse mõju ning maapiirkondadele avalduva mõju hindamist, et võtta paremini arvesse ELi eri piirkondade vajadusi ja iseärasusi, samuti juhib tähelepanu vajadusele võtta arvesse ka piirialasid. Komitee kutsub komisjoni seepärast üles tagama, et esialgsed mõjuhinnangud ning mõjuhinnangud sisaldaksid iga seadusandliku algatuse võimaliku territoriaalselt diferentseeritud mõju hindamist. Komitee toetab lisaks komisjoni kava korraldada 2022. aastal laiaulatuslik konverents parema õigusloome teemal, võttes eelkõige arvesse kohalikku ja piirkondlikku mõõdet, nagu komisjon tegi seda tulevikukindluse platvormi puhul;

12.

rõhutab prognooside kasvavat tähtsust poliitilise vahendina tõenduspõhise pikaajalise perspektiivi väljatöötamiseks paljudes poliitikavaldkondades, kus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasub peamine vastutus, näiteks majandusliku toetuse, demograafia, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete, hariduse, tervishoiu, oskuste või taristu valdkonnas. Komitee kordab seetõttu oma lubadust toetada komisjoni kohaliku ja piirkondliku prognoosisuutlikkuse kaardistamisel, et võtta arvesse kohalikke ja piirkondlikke kogemusi, eelkõige mis puudutab iga-aastast aruannet tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta;

Vastupidavate kogukondade rajamine

13.

kutsub üles korraldama süstemaatiliselt mitmetasandilisi platvorme ja dialooge, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud ja kaasav osalemine Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste kavandamisel ja elluviimisel;

14.

rõhutab rohepöördest tingitud ulatuslikke territoriaalseid raskusi muu hulgas transpordisektoris ja tunnistab autotööstuse piirkondade spetsiifilist olukorda ning nõuab mitmetasandilist dialoogi autotööstuse õiglase ülemineku tagamiseks;

15.

toetab ka edaspidi maapiirkondade pikaajalise visiooni rakendamist ning rohelisemale, arukamale ja kestlikumale põllumajandusele üleminekut. Maaelu tegevuskava koostamine peaks looma aluse maapiirkondade juhtimismehhanismile, kaitstes nende kohalikku identiteeti ja eripära, ja selgetele kvantitatiivsetele näitajatele maaelu mõõtme jaoks Euroopa poolaastal;

16.

toetab nullsaaste eesmärgi esikohale seadmist inimeste ja ökosüsteemide kaitsmiseks ning ootab, et tulevases nullsaaste paketis võetaks arvesse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, luues eelkõige asjakohase sidusrühmade platvormi ja ELi piirkondade tulemustabeli;

17.

nõuab, et tulevastes ettepanekutes plasti ja ringmajanduse kohta võetaks arvesse komitee asjaomastes arvamustes juba esitatud seisukohti, sealhulgas keskendudes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusele jäätmete kogumisel ja käitlemisel;

18.

kutsub komisjoni üles veelgi edendama kosmosetehnoloogia kasutamist ja andmete kättesaadavust kohalikul tasandil, et võidelda kliimamuutuste vastu, soodustada energiasüsteemi ümberkujundamist, kaitsta keskkonda ja rakendada Euroopa rohelist kokkulepet;

19.

ootab hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamist, pidades silmas renoveerimislaine täielikku rakendamist, ja kutsub komisjoni üles toetuma käimasolevale tõhustatud koostööle komiteega;

20.

kordab, et Euroopa rohelise kokkuleppe õnnestumiseks on vaja põhjalikult läbi vaadata energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus, sidudes selle ÜRO tegevuskavaga 2030 ja kestliku arengu eesmärkide raamistikuga ning mitmetasandilise valitsemise struktuurse rakendamisega süstemaatiliste mitmetasandiliste Euroopa rohelise kokkuleppe dialoogide kaudu;

21.

tunneb heameelt energiahindade kõikumiste juhtimise meetmepaketi üle ja kutsub üles alustama tugevdatud meetmetega, et võidelda energiaostuvõimetuse ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vastu;

22.

tunneb heameelt selle üle, et komisjoni tööprogrammis tunnistatakse olemuslikku seost kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisi vahel, ning nõuab, et Euroopa Komisjon jätkaks ELis ja kogu maailmas mitmetasandilise valitsemise edendamist vastavalt Edinburghi deklaratsioonile, iseäranis eelseisval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärgul. Komitee kutsub üles koostama ookeaniseaduse, mille kohaselt oleksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasatud merekeskkonna kaitsesse;

23.

kutsub üles tõhustama kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia rakendamist, tuginedes kohanemise missioonile ja ELi poliitika toetusvahendile kohanemise valdkonnas;

24.

tunneb heameelt komisjoni eesmärgi üle saavutada 2030. aasta digikompassis seatud eesmärgid. Komitee kutsub üles integreerima ELi poliitikasse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust täiendava digitaalse ühtekuuluvuse mõõtme;

25.

peab kahetsusväärseks, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil puuduvad asjakohased näitajad, mille abil jälgida Euroopa digikümnendi 2030 eesmärke, ja püüab seepärast selliseid näitajaid välja töötada;

26.

tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle võtta vastu Euroopa kiipide õigusakt, et käsitleda ELi suurt sõltuvust kolmandate riikide tipptehnoloogia tarnetest;

27.

tunnustab kavandatavat õiguslikku algatust ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kohta. Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et tema ettepanekus kajastuks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll eesliinil, eriti kui kõne all on ühtse turu häiretega tegelemine piirkondades, mis sõltuvad tugevatest piiriülestest tarneahelatest ja kaubavahetusest;

28.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata läbi ELi konkurentsipoliitika. Komitee rõhutab, et turu määratluse võimalikul läbivaatamisel tuleb hoolikalt kaaluda, mil määral mõjutab see majanduslikku tasakaalu erinevate ELi piirkondade ning VKEde ja tarbijate vahel;

29.

peab kahetsusväärseks, et komisjoni tööprogrammis ei ole ette nähtud meetmeid, mille abil käsitleda põhimõttelisi muutusi, mida Euroopa roheline kokkulepe, digiüleminek ja süsinikuheite vähendamine toovad kaasa Euroopa tööstusele. Komitee soovitab seepärast komisjonil siduda oma tulevane tööstuspoliitika tihedamalt tulevikukindlusega ning võtta arvesse konkurentsivõimelistest piirkondlikest ökosüsteemidest saadud õppetunde, peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate tähtsust ning vajadust leida tasakaal konkurentsivõime ja avatud strateegilise autonoomia vahel;

30.

rõhutab, et tulevastes tehisintellekti käsitlevates ELi määrustes on oluline kaitsta kodanike põhiõigusi ja tugevdada eetikanõudeid kõrge riskitasemega tehisintellekti kasutuselevõtuks. Sellega seoses peab komitee kiiduväärseks Euroopa Komisjoni avalikku konsultatsiooni tsiviilvastutuse eeskirjade kohandamise üle digiajastu ja tehisintellekti konkreetsetele probleemidele (4) ning loodab, et selle tulemuseks on ajakohastatud raamistik, mille eesmärk on tagada tarbijatele tehisintellekti rakenduste põhjustatud kahju hüvitamine;

31.

on pühendunud tööle subsidiaarsuse põhimõtet järgiva täiemahulise Euroopa terviseliidu loomise nimel ning nõuab Euroopa Parlamendile ja piirkondadele selgemat rolli tulevases ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuses (HERA) ning tervishoiu Euroopa andmeruumis. Komitee nõuab sõnaselgelt, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks tervisekriisi lahendamisega seotud meetmete planeerimisse ja elluviimisse nii HERA ettepaneku kui ka tõsiste piiriüleste terviseohtude määruse eelnõu raames;

32.

kutsub komisjoni üles võtma arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli vähktõve ennetamisel. Komitee on valmis andma nõu eesseisva sõeluuringute soovituse kohta ja osalema selle rakendusprotsessis;

33.

kordab komitee arvamuses „Uus rände- ja varjupaigalepe“ sisalduvaid soovitusi. Ühist rändepoliitikat, mis põhineb aluslepingutes nõutud solidaarsusel ja rändevoogude tõhusa juhtimise tagamisel, on võimalik saavutada üksnes kõigi valitsemistasandite, sealhulgas kohaliku ja piirkondliku tasandi osalusel;

34.

kordab vajadust toimiva sisepiirideta Schengeni ala järele. Komitee toetab liikmesriikide ja komisjoni jõupingutusi ELi välispiiride kaitsmisel, järgides samal ajal õigusriigi põhimõtet ja austades inimõigusi;

35.

kutsub ELi institutsioone üles toetama rahaliselt neid liikmesriike, kes kaitsevad edukalt ELi välispiire;

36.

rõhutab vajadust tugevama koordineerimise, koostöö ja olulise teabevahetuse järele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, liikmesriikide ja õiguskaitseasutuste vahel, et võidelda tõhusalt piiriüleste kuritegude ning iseäranis terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

37.

ootab, et komisjon võtaks järelmeetmeid seoses komitee palvega süvendada territoriaalselt Ühendkuningriigi ja ELi suhteid. Komitee aitab lihtsustada ja arendada territoriaalset koostööd riigi detsentraliseeritud osade ning Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, sealhulgas väljaspool kaubandus- ja koostöölepingu institutsionaalset raamistikku;

38.

kutsub komisjoni üles seadma sisse pideva ja struktureeritud toetuse vastastikuseks koostööks Lääne-Balkani riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende ELi partnerite vahel, eelkõige Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbiaga loodud ühiste nõuandekomiteede ning komitee Lääne-Balkani töörühma kaudu. Komitee tunnustab Lääne-Balkani riikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud TAIEXi strateegilise toetuse taaskäivitamist;

39.

toetab komisjoni jätkuvat pühendumist idapartnerlusele, eelkõige seda, et komisjon võtab arvesse komitee ettepanekut avada idapartnerluse avaliku halduse akadeemia;

40.

kordab, et uuendatud partnerluse raames lõunapoolsete naaberriikidega peaksid kõik ELi institutsioonid käsitama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kestliku arengu peamiste partneritena ja andma seeläbi detsentraliseerimisreformidele uut hoogu;

41.

kutsub komisjoni üles tunnustama rolli, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad täita rahu ja heaolu edendamisel kolmandates riikides selliste algatuste kaudu nagu Nikosia algatus, mis on konkreetne näide vastastikusest koostööst;

42.

nõuab selget kava pikaajaliseks pühendumiseks ELi elanikkonnakaitse mehhanismile ja selle vahenditele ning mehhanismi rahaliseks tugevdamiseks, seda nii katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku kui ka kollektiivse hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse osas. Komitee nõuab samuti tungivalt, et komisjon lisaks hiljuti loodud liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustikku kohalikud ja piirkondlikud kogemused katastroofide ohjamisel;

Ühtekuuluvus, meie põhiväärtus

43.

rõhutab ühtekuuluvuspoliitika üliolulist rolli ja nõuab seepärast, et linnadele ja piirkondadele antaks võimalus kasutada maksimaalselt ära taasterahastut „NextGenerationEU“, et konsolideerida pikaajalisi ja kestlikke investeeringuid, mida nad ühtekuuluvuspoliitika raames kavandavad;

44.

kutsub komisjoni üles andma oma läbivaatamisaruandes taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta aru kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kohta riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendusetappi. Nimetatud aruanne tuleb esitada 2022. aasta juuliks (taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikkel 16). Komitee nõuab, et partnerluspõhimõtet järgitaks täielikult ja seda rakendataks õiglase ülemineku fondis ning taaste- ja vastupidavusrahastus, ning et kõik riiklikud reformikavad kiiresti heaks kiidetaks;

45.

kiidab heaks selle, et komisjon on taasalgatanud majanduse juhtimise paketi hindamise, ning on seisukohal, et on saabunud aeg vaadata ümber ELi eelarveraamistik, et vältida taas avaliku sektori investeeringute ja avalike teenuste muutmist kohandatavaks muutujaks;

46.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei kaalunud 100 % kaasrahastamise määra pikendamist veel ühe aasta võrra ega vähese tähtsusega abi künnise suurendamist koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuses (CRII+), võttes arvesse eelarvepiiranguid, millega kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ikka veel silmitsi seisavad;

47.

tunnustab otsust uuendada ELi strateegilist partnerlust äärepoolseimate piirkondadega, et võtta nõuetekohaselt arvesse COVIDi puhangu mõju ja kohandada ELi toetust;

48.

tunneb muret partnerluslepingute aeglase heakskiitmise pärast liikmesriikides, pidades silmas olemasolevate struktuurifondide vähest kasutamist, ja soovitab tihedat koostööd piirkondade ja ELi institutsioonide vahel, et kiirendada heakskiitmise protsessi muu hulgas rakenduskavade puhul;

49.

palub komisjonil luua lisaks olemasolevale investorisuhete veebisaidile ka eriotstarbelise veebiportaali Euroopa võlakirjade emiteerimise jaoks, mis sisaldab täielikke koondandmeid kõigi taasterahastu „NextGenerationEU“ raames turustatavate võlakirjade ja vekslite ning roheliste võlakirjade kohta;

50.

rõhutab, et ELi poliitikaraamistik peab võimaldama tõhusalt luua ja hallata piiriüleseid avalikke teenuseid. Komitee nõuab ka tugevamat õigusraamistikku, mille abil toetataks piirkondlike ja kohalike osalejate koostööd ELi piirialadel, tagades minimaalsed standardid piiriüleseks koostööks kriiside korral, et säilitada avalike teenuste piisav tase;

51.

peab kahetsusväärseks, et mitmed 2022. aastaks kavandatud säästva ja aruka liikuvuse strateegia meetmed ei kajastu komisjoni tööprogrammis, eelkõige mis puudutab kombineeritud vedusid, jõeteabeteenuseid ning rahvusvahelise raudteetranspordi tõhusust. Komitee tunneb siiski heameelt, et tööprogrammi on lisatud mitmeliigilised digitaalsed liikuvusteenused, ja rõhutab, et selle algatuse keskmes peab olema avalik ühistransport, mida sageli korraldavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otse üldist majandushuvi pakkuva teenusena;

52.

kordab vajadust viia kiiresti ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja SKPst kaugemale ulatuvad näitajad, et mõõta majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid edusamme, mis hõlbustavad üleminekut kestlikule heaolumajandusele;

53.

ootab väga soovitust miinimumsissetuleku kohta kui sammu vaesuse kaotamise suunas ELis ja piisava miinimumpalga direktiivi hädavajalikku järelmeedet;

54.

tunneb heameelt kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi loomise üle. Tegemist on esimese sammuga, mis kajastab komitee aastatepikkusi nõudmisi viia ellu tõhusamat kodutuse vastu võitlemise poliitikat;

55.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks oma tulevases Euroopa hooldusstrateegias nõuetekohaselt arvesse komitee hiljutist tööd hooldustöötajate ja hooldusteenuste vallas;

56.

ootab huviga komisjoni hariduspaketti ja rõhutab, et tähtis on tagada koosmõju ja sidusus tulevaste algatustega digioskuste parandamise valdkonnas;

57.

kiidab heaks kavandatud programmi ALMA (Aim, Learn, Master, Achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu) ja rõhutab vajadust tagada, et programmile eraldatud vahendid vastaksid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) märkimisväärsele arvule ELis;

58.

rõhutab vajadust muuta Euroopa teadusruum reaalsuseks, toetades piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme kõigi valitsustasandite strateegilise ja kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, ning ootab piirkondlike Euroopa teadusruumi keskuste kontseptsiooni väljatöötamist koos komisjoniga;

59.

toetab programmi „Euroopa Horisont“ missioonide rakendamist kui julgeid samme ühiskondlike probleemide lahendamiseks, kuid rõhutab ka vajadust tõhusa mitmetasandilise valitsemissüsteemi järele, mis ühendaks missioonid kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate, COVIDi taastemeetmete ja innovatsiooni rahastamisega struktuurifondide kaudu;

60.

peab kahetsusväärseks, et tööprogrammis ei nimetata arukat spetsialiseerumist kui keskset kontseptsiooni erinevate innovatsiooni edendavate programmide ja meetmete hajutatuse ületamiseks;

61.

avaldab kahetsust, et komisjoni 2022. aasta tööprogrammis ei nimetata tema ettepanekut uue Euroopa turismistrateegia 2030/2050 kohta. Komitee kutsub komisjoni üles esitama uue kaugeleulatuva visiooni säästva turismi kohta, milles võetakse arvesse nii COVID-19 mõju kui ka keskkonnahoidlikku ja digitaalset taastumist;

62.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi nõukogu eesistujariikidele Sloveeniale, Prantsusmaale ja Tšehhi Vabariigile ning Euroopa Ülemkogu eesistujale.

---

(1)  COR-2020-01392-00-00-RES-TRA.

(2)  COR-2021-02507-00-00-RES-TRA.

(3)  COR-2021-03857-00-00-RES-TRA.

(4)  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12979-Civil-liability-adapting-liability-rules-to-the-digital-age-and-artificial-intelligence/public-consultation_et.

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Euroopa noorteaastat käsitlev ettepanek“

Esitanud EPP, PESi, Renew Europe’i, ECRi, EA ja Roheliste fraktsioon

(2022/C 97/02)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa noorteaasta 2022 kohta (1),

1.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle nimetada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks ning toetab ettepaneku üldisi eesmärke julgustada noori osalema demokraatlikus ja ühiskondlikus elus ning toetada nende annete ning isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast arengut rohelisemas, digitaalsemas ja kaasavamas liidus;

2.

rõhutab, et Euroopa noorteaasta 2022 peaks andma võimaluse innustada noori osalema demokraatlikus elus, et tugevdada nii osalus- kui ka esindusdemokraatiat, andes neile seejuures teavet mitte ainult neid mõjutavate poliitikameetmete kohta, vaid ka kaasates neid poliitikameetmete kujundamisse, juhtimisse ja rakendamisse;

3.

rõhutab sellega seoses vajadust kaasata noori otsuste tegemisse ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas seoses selliste rohe- ja digipöördega seotud poliitikameetmetega, mille puhul on tunda põlvkondadevahelisi erinevusi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nn klaaslaele, mida noored kogevad sisulisel osalemisel poliitilises elus; toonitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli noorte osalemise edendamisel kohalikus demokraatias või kohalike noorteorganisatsioonide, noortenõukogude ja noorteparlamentide toetamise kaudu;

4.

rõhutab sellega seoses Euroopa tuleviku konverentsi tähtsust ühistel väärtustel põhineva Euroopa identiteedi ja kodakondsuse edendamise ning demokraatia defitsiidi vähendamise vahendina ELis; palub Euroopa Parlamendil, Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Komisjonil tagada täielik arvestamine noorte panusega, mida nad annavad eri kanalite, näiteks Euroopa noorteürituse 2021 kaudu;

5.

on seisukohal, et Euroopa noorteaasta pikaajalise pärandi tagamiseks ja noortepoliitika valdkonnaülese olemuse tunnustamiseks peaks selle aasta lisaeesmärk olema noorte perspektiivi integreerimine kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

6.

on valmis veelgi tugevdama noorte valitud poliitikute programmi oma töös ning jagama selle programmi parimaid näiteid teiste sidusrühmadega; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et komitee kohalikud dialoogid on tõhus vahend avatud kahepoolse teabevahetuse edendamiseks kodanikega, eelkõige noortega, ELi poliitilise tegevuskava üle ning nende seisukohtade tutvustamiseks ELi otsustajatele;

7.

peab tervitatavaks kaasatusele omistatud tähtsust ja tunnistab, et Euroopa noorteaasta eesmärke on võimalik täita ainult siis, kui võetakse arvesse kõigi noorte vajadusi ja püüdlusi kogu nende mitmekesisuses ning tagatakse võrdsed võimalused. See hõlmab maapiirkondade, äärealade ja vähem arenenud piirkondade noori, samuti rühmi, mis on kas sotsiaal-majandusliku tausta, soo, rassi, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, päritolu või puude alusel sotsiaalselt mitmekesised või haavatavad;

8.

leiab, et Euroopa aasta ei peaks piirduma ELi 27 liikmesriigist pärit noortega, vaid peaks kaasama ka kandidaatriikidest pärit noori rändajaid ja üldse noori;

9.

on seisukohal, et Euroopa aasta peaks andma tõuke põlvkondadevahelise solidaarsuse tugevdamisele suurema sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning kaasavamate ühiskondade nimel; rõhutab sellega seoses kasvavaid demograafilisi muutusi, mille tugev territoriaalne erinevus on muu hulgas tingitud ajude äravoolust ja ajude juurdevoolust. Euroopa aasta peaks käsitlema selliste muutuste väga tuntavat mõju noortele põlvkondadevahelise solidaarsuse ja tööelu ning linna- ja maapiirkondade vahelise lõhe aspektist;

10.

juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 kriis andis noortele märkimisväärse tagasilöögi hariduse, tööhõive, vaimse tervise ja rahalise sissetuleku valdkonnas; nõuab, et Euroopa aasta raames suurendataks jõupingutusi, et käsitleda noorte töötust ja ebakindlaid töötingimusi, sealhulgas tasustamata praktikat, ning eluasemele juurdepääsu, ning looks neile uusi ja inimväärseid töökohti, pöörates samal ajal tähelepanu tulevikukindlate oskuste kesksele küsimusele;

11.

rõhutab, kui oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning muud sidusrühmad, sealhulgas erasektor ja kolmanda sektori asutused, meetmetesse, millega tagatakse noorte integreerimine tööturule; on veendunud, et haridus- ja koolitussüsteemid peaksid paremini sobitama noorte oskusi ja teadmisi tööturu vajadustega, võimaldades noortel hõlpsamalt omandada nende võimestamiseks vajalikke oskusi ja vahendeid ning neid sellesse protsessi kaasata. Komitee rõhutab, et see tuleb tagada iseäranis piiriülestel aladel;

12.

nõuab eritähelepanu pööramist noorte ettevõtlusele, toetades noori ettevõtjaid, sealhulgas hõlpsama juurdepääsuga rahastamisele, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning idufirmadele, kuna neil on selles valdkonnas sageli raskusi, ning palub edendada meetmeid, mis julgustaksid ettevõtjaid pakkuma noortele tööd aga ka koolitusi; tuletab meelde, kui tähtis on juba varasest east õpetada ettevõtlikkust, innovatsiooni, kriitilist mõtlemist, otsuste tegemist, ebakindlusega toimetulekut, juhtimist, koostööd, edu ja ebaõnnestumise aktsepteerimist ning muid väärtusi ja oskusi;

13.

ootab, et Euroopa aastast saaks teetähis Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seatud eesmärgi saavutamisel, milleks on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste arvu vähendamine 2030. aastaks viie miljoni võrra, ning et see kiirendaks Euroopa lastegarantii rakendamist, mille kaudu liikmesriigid tagavad tõhusa ja vaba juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhisele tegevusele, vähemalt ühele tervislikule toidukorrale koolipäeval ja tervishoiule, samuti tervislikule toitumisele ja piisavale eluasemele;

14.

rõhutab Euroopa investeeringute tähtsust haridusse ja kultuuri, samuti kodanikuharidusse ja meediapädevusse, kuna viimane on väga oluline, et anda noortele võimalus turvaliselt navigeerida mitte ainult sotsiaalmeedias pakutava teabe hulgas, vaid ka võidelda desinformatsiooni vastu. Samas on kooskõlas eeltooduga vaja Euroopa tasandil investeerida ka noorte teadusuuringutesse;

15.

kinnitab taas oma soovi teha Euroopa raudteeaasta järelmeetmena koostööd Euroopa Komisjoniga, et arendada edasi algatust „DiscoverEU“ ja muuta see geograafiliselt kaasavamaks, toetada sellest algatusest inspireeritud piirkondlikke kavasid ning siduda see Euroopa linnades ja piirkondades pakutavate kultuuriürituste ja võimalustega;

16.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni võetud kohustuse üle teha uuringuid noorte olukorra kohta ELis; rõhutab, et jõupingutused tuleks suunata sellele, et tegeleda noorte kohta käivate andmete puudumisega kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mis paneb tugevalt proovile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse kavandada ja rakendada tõhusalt kohandatud kohapõhist noortepoliitikat;

17.

väljendab heameelt ettepaneku üle korraldada liikmesriikide määratud riiklike koordinaatorite kohtumisi, et organiseerida Euroopa aasta korraldamist, ning teeb ettepaneku kaasata komitee riiklike koordinaatorite kohtumistel vaatlejana;

18.

peab rõõmustavaks Euroopa Regioonide Komitee noorte valitud poliitikute koostatud soovitusi Euroopa noorteaasta kohta ning kutsub Euroopa Komisjoni neid võimalikult suurel määral arvesse võtma Euroopa noorteaasta tegevuste ja algatuste kavandamis- ja rakendamisetappides;

19.

tunnistab, et Euroopa noortepealinna auhind on algatus, mis suurendab noorte mõjuvõimu, tunnustades täielikult nende rolli, ning suurendab teadlikkust nende vajadustest ja püüdlustest Euroopa ja kohalikul tasandil; on seetõttu seisukohal, et tuleks püüda saavutada Euroopa noortepealinna ja Euroopa noorteaasta omavaheline täiendavus, et tugevdada nende vastastikust tõhusust ja teavitustegevust;

20.

rõhutab, et Euroopa Komisjoni eelarveeraldis Euroopa noorteaastale 2022 peaks sisaldama märkimisväärseid kohustusi ELi programmidest väljaspool programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpust, seadmata ohtu olemasolevate projektide elluviimist. Peale selle peaks kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olema juurdepääs rahastamisvõimalustele projektide jaoks, mille eesmärk on toetada kohalikke noortealgatusi kogu 2022. aasta jooksul ja ka hiljem;

21.

nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu jõuaksid kiiresti kokkuleppele Euroopa noorteaasta suhtes, et tegevustega oleks võimalik alustada 2022. aasta jaanuaris;

22.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi nõukogu eesistujariikidele Sloveeniale, Prantsusmaale ja Tšehhile ning Euroopa Ülemkogu eesistujale.

---

(1)  COM(2021) 634 final.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“

(2022/C 97/03)

Raportöör: Piero Mauro ZANIN (IT/EPP), Friuli-Venezia Giulia maavolikogu esimees ja liige Viitedokument: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole“ Brüssel, 29. aprill 2021 COM(2021) 219 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

ELi majanduse taastumine parema õigusloome abil

1.

rõhutab, et OECD peab ELi parema õigusloome süsteemi maailma üheks kõige paremaks regulatiivse järelevalve mehhanismiks, mis on võimeline looma kvaliteetseid ja tulevikukindlaid õigusakte, mis vastavad Euroopa Liidu ees seisvatele suurtele keskkonnaalaste, digitaalsete ja sotsiaalsete muutuste väljakutsetele;

2.

nõustub, et ELi õigusaktid peaksid looma lisaväärtust, hoidma halduskoormuse minimaalsel tasemel ja proportsioonis asjaomase õigusakti eesmärkidega, olema selged ja läbipaistvad ning vastama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele;

3.

rõhutab, et on ülioluline, et parema õigusloome süsteem kaasaks mitmetasandilise valitsemise mõõtme Euroopa Liitu, kuna Euroopa õigusakte rakendavad liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused: ilma ELi eeskirjade rakendamise eest vastutavate valitsustasandite kaasamiseta ei saa luua kvaliteetseid õigusakte, mis sobivad ühiste eesmärkide saavutamiseks. Sellega seoses soovitab komitee Euroopa Komisjonil pidada kogu poliitikatsükli jooksul prioriteetseks koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, eriti nendega, kellel on seadusandlikud volitused, juhindudes mitmetasandilise valitsemise töömeetodist;

4.

märgib, et demokraatlikult valitud kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on endiselt piiratud mõju nende ELi õigusaktide määratlemisele, mida nad peavad rakendama: omavalitsustele ja komiteele kui nende institutsioonilisele esindajale ELi tasandil tuleb anda Euroopa juhtimissüsteemis suurem roll;

5.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon tugevdab oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana, keskendub ELi õiguse tõhusamale jõustamisele ja lubab seepärast teha suuremaid jõupingutusi selle tagamiseks ning pakub samas liikmesriikidele, piirkondadele ja kohalikele omavalitsustele toetust ELi õiguse tõhusal ja nõuetekohasel rakendamisel. Ulatuslikum ja tõhusam rakendamine edendab ühtlasi parema õigusloome tegevuskava;

6.

kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas kaasata piirkondlikke parlamente senisest tihedamalt ELi poliitikakujundusprotsessi, kasutades aluslepingutes ette nähtud varajase hoiatamise mehhanismi, et nad saaksid positiivselt kaasa aidata aktiivse subsidiaarsuse arendamisele (1);

7.

on seisukohal, et on aeg ühendada jõud, et koostada paremaid õigusakte, kasutades alt üles lähenemisviisi, optimeerides ja üksteisele lähendades parema õiguslooma vahendeid, millest paljud on juba piirkondades kasutuses, nii et need oleksid ühilduvad, ning tutvustades üksteisele parimaid tavasid ja olemasolevaid andmeid;

8.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle kaasata kodanikke konsultatsioonide kaudu rohkem Euroopa poliitika kujundamisse, kuid julgustab seda tehes toetuma ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja komitee suutlikkusele koguda, vahendada ja edastada elanike muresid;

9.

nõustub, et poliitiline tegevus peab põhinema põhjalikel analüüsidel ja teaduslikel tõenditel, mille puhul hinnatakse süstemaatiliselt muu hulgas selle majanduslikku, sotsiaalset, soolist ja keskkonnamõju;

10.

toetab komisjoni kavatsust integreerida kestliku arengu eesmärgid ELi otsustus- ja poliitikakujundusprotsessidesse, sealhulgas kestlikku arengut käsitlevate ettepanekute parema analüüsi ja neist teavitamise kaudu. Kestliku arengu eesmärkide rakendamist ei tohi kahjustada haldus- ja regulatiivne koormus ning selle puhul tuleb võrdselt arvesse võtta kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset, soolist ja keskkonnaalast mõõdet. Komitee kutsub liikmesriike ja kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles sama;

11.

nõustub, et põhimõtet mitte tekitada olulist kahju tuleks kohaldada kõigis sektorites vastavalt ELi 2050. aasta pikaajalisele strateegiale (2) ja tegevuskavale aastani 2030 (3). Komitee kutsub üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes on keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja energiapoliitika rakendamise esirinnas, planeerimisse ja ressursside haldamisse. Tuletades meelde oma arvamust Euroopa kliimaseaduse kohta (4), soovitab komitee arvestada, mis läheb maksma tegevusetus, millel võivad olla märkimisväärsed pikaajalised ja mitte kohe tajutavad tagajärjed;

12.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kehtestama ühilduvaid eeskirju, mis suudavad kõrvaldada takistused ja bürokraatlikud raskused, mis taastumist aeglustades ohustavad elanike heaolu. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles toetama piirkondi, eriti piiriüleseid ja vähem arenenud piirkondi, ühiste õigusaktide edendamisel, tuginedes sellistele olemasolevatele piirialade ja haavatavate piirkondade koostöö vormide kogemustele, nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused (ETKRid);

13.

kutsub ELi institutsioone, liikmesriike ja kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles rakendama igaüks omalt poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ (5) soovitusi. Komitee nõuab nende soovituste ajakohastamist, võttes arvesse pandeemiast saadud õppetunde, samuti sotsiaalse, rohe- ja digiülemineku ning taasterahastu „NextGenerationEU“ raames õiglasema, vastupidavama ja võrdsema majanduse ja ühiskonna loomise eesmärke;

14.

samuti kutsub üles vaatama läbi institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe ning parema õigusloome suunised ja vahendid, integreerides Euroopa õigusloomeprotsessi mitmetasandilise mõõtme, nagu on soovitanud subsidiaarsuse rakkerühm (6). Komitee rõhutab, kui oluline on suurendada liikmesriikides ning kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes (eriti neis, kellel on seadusandlikud volitused) teadlikkust parema reguleerimise vahenditest ja nende kasutust. Komitee nõuab maksimaalseid jõupingutusi, et edendada keelelist aspekti, terminoloogia jagamist ja nõuetekohast tõlkimist, mis on olulised ühiste parema õigusloome eesmärkide saavutamiseks kõigil valitsustasanditel;

Ühised jõupingutused

15.

nõustub, et ei saa olla kvaliteetseid õigusakte, kui ei võeta arvesse varasemate õigusaktide saavutusi. Komitee juhib tähelepanu sellele, et paljud piirkonnad on lisanud oma õigusaktidesse hindamisklauslid, et tagada õigusaktide mõju käsitlevate andmete kättesaadavus. Samuti tunnistab komitee, et ühisesse tagasisideregistrisse kogutud andmete jagamine on kõigi institutsioonide – nii Euroopa, liikmesriikide, piirkondlike kui ka kohalike – ülesanne;

16.

märgib, et õigusloome ühisportaali loomine on kasulik, ja soovitab seda levitada teabevahetusalgatuste kaudu kõigis liikmesriikides;

17.

leiab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste veebisaidid võivad aidata laiemalt tutvustada komisjoni avalikke konsultatsioone, levitades osalemiskutseid ja edendades vajaduse korral stabiilseid kontaktisikute võrgustikke, et koguda küsimusi ja tagasisidet lõppkasutajatelt, kelle panus on majanduskasvu ja arengueesmärkide saavutamise seisukohalt ülioluline;

Parem teabevahetus sidusrühmade ja üldsusega

18.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle parandada veelgi konsultatsioone ning muuta need sihipärasemaks, selgemaks ja kasutajasõbralikumaks, sh tasakaalustatumate, struktureeritumate, vähem tehniliste ja arusaadavamate küsimustike abil. Komitee kiidab heaks avalike konsultatsioonide ja tegevuskavade koondamise ühtsesse tagasisidekorje menetlusse portaalis „Avaldage arvamust!“. Komitee rõhutab vajadust tõlkida küsimustikud korraga kõikidesse ELi keeltesse, et võimaldada sidusrühmade osalemist kõikjal ja kõigil tasanditel;

19.

soovitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eripära arvestades neile sagedamini sihtotstarbelisi konsultatsioone korraldada. Komitee soovitab komisjonil konsulteerida temaga avatud konsultatsioonide ja tegevuskavade väljatöötamisel ettepanekute puhul, millel on oluline mõju riigi tasandist madalamatele valitsustasanditele, ning kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused komitee kaudu detsentraliseeritud ja süstemaatilisse teavituskampaaniasse Euroopa Komisjoni iga-aastaste tööprogrammide kohta;

20.

on seisukohal, et Euroopa tuleviku konverents on suurepärane võimalus dialoogiks kodanikega. Komitee tuletab meelde oma arvamust „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevas dialoogis kodanikega“ ning kordab, et Euroopa tuleviku konverentsi tuleks vaadelda kui võimalust ümber mõelda ja reformida seda, kuidas EL toimib ja kuidas kodanikud seda tajuvad (7). Taas tuleb rõhutada vajadust, et komitee peab olema Euroopa tuleviku konverentsi määrava tähtsusega osaline ning et tugevdada tuleb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, eelkõige seadusandlike volitustega omavalitsuste rolli ELi demokraatlikus toimimises ja Euroopa poliitika territoriaalset mõõdet;

21.

rõhutab, kui oluline on edendada elanike osalemist ELi poliitika kujundamises. Seetõttu tuletab komitee meelde oma ettepanekut luua kodanike vabatahtlikul osalemisel põhinev üleeuroopaline dialoogivõrgustik (CitizEN), mis juhul, kui seda katsetatakse Euroopa tuleviku konverentsil, võiks võtta kasutusele struktuurilise mehhanismi, et tagada elanike piisav teavitamine ja kaasamine, soodustades nende pikaajalist poliitilist osalemist;

Suurem läbipaistvus

22.

soovitab õigusloomeprotsessi võimalikult ulatuslikku läbipaistvust, tagades kodanikele iga õigusakti ettepaneku korral täieliku juurdepääsu olemasolevatele andmetele, kaastöödele, uuringutele ja hindamistele;

23.

on seisukohal, et on hädavajalik tagada komiteele juurdepääs kolmepoolsete kohtumiste valitud dokumentidele, tingimusel et komitee on juba koostanud arvamuse kõnealuse ettepaneku kohta või koostab seda ELi toimimise lepingu artikli 307 alusel, et komitee saaks hinnata, kas nendel koosolekutel arutatud muudatused on piirkondlikust või kohalikust vaatepunktist asjakohased ja õigustavad uue arvamuse koostamist. Selline juurdepääs võimaldaks komiteel täita nõuandva organi rolli ja tagaks komiteed käsitlevate aluslepingute sätete tõhususe või kasuliku mõju;

24.

kutsub komisjoni üles looma sidemeid andmebaaside, registrite, arhiivide ja portaalide, sealhulgas MIDASi vahel ning tutvustama neid asjakohaste teavitus- ja koolitusalgatuste kaudu, sealhulgas komitee ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitude kaudu;

25.

tunnustab komisjoni kavatsust tõhustada jõupingutusi, et parandada avalikke konsultatsioone ja konsultatsioonide käigus saadud tagasiside käsitlemist. Praegu ei ole selge, millist kaalu omistab komisjon igale konkreetsele tagasisidele, mis on aga hädavajalik demokraatliku läbipaistvuse tagamiseks selles valdkonnas. Igal juhul peaks komisjon oma seadusandlike ettepanekute esitamisel võtma arvesse konsultatsioonil käsitletavate valdkondade eest vastutavate piirkondlike haldusasutuste seisukohti;

Uued vahendid edasiseks lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks

26.

nõustub, et on aeg pöörata rohkem tähelepanu õigusaktide mõjule seoses rahaliste kulude ja halduskoormusega kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, elanikele, kodumajapidamistele ja ettevõtjatele, eriti mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes moodustavad Euroopa majandusstruktuuri selgroo;

27.

nõuab komisjonilt, et põhimõtte „üks sisse, üks välja“, mille kohaselt kompenseeritakse seadusandlikest ettepanekutest tulenev uus koormus sama valdkonna olemasoleva koormuse samaväärse vähendamisega, rakendamisel tagatakse, et esialgsed mõjuhinnangud ning mõjuhinnangud sisaldaksid iga seadusandliku algatuse võimaliku territoriaalselt diferentseeritud mõju hindamist. Loodab, et selle põhimõtte kohaldamisega säilitatakse õigusaktide eesmärgid ning ELi kõrged majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnastandardid. Lisaks loodab komitee, et koormuse mõõtmise ja vähendamise meetodid tuginevad tõenduspõhisele lähenemisviisile halduskoormuse tasakaalustamise osas ja tegevusetusega kaasnevate kulude hindamisele, nii et hiljem hakkaksid neid kasutama kõigi tasandite poliitiliste otsuste tegijad ühiselt ning need kaasnevad seadusandlike ettepanekutega kogu nende heakskiitmise protsessi jooksul kuni nende rakendamiseni riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

28.

rõhutab, et uued Euroopa seadusandlikud algatused peaksid pakkuma ELi lisaväärtust, ning on peale selle veendunud, et kokkulepitud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline tagada, et kavandatud meetmed ja kohustused oleksid lihtsad ning et neid saaks tõhusalt ja tulemuslikult kohaldada. Komitee nõuab suuremat läbipaistvust ja vastutust ning ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormuse vähendamist. Samuti rõhutab komitee, et EL peaks võtma endale eesmärgi vähendada ELi üldist regulatiivset koormust ettevõtjatele;

29.

juhib tähelepanu sellele, et pärast väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ on mõned riigid ja piirkonnad juba rakendanud meetodeid, millega hinnatakse õigusaktidest tulenevat koormust ettevõtjatele. Komitee julgustab üksteisele tutvustama parimaid tavasid kompenseerivate meetmete, vahendite, meetodite ja kogutud andmete kohta;

30.

peab koormuse vähendamiseks ja protsesside lihtsustamiseks hädavajalikuks investeerida selliste digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmisse, mis võimaldavad ajakohastada avaliku halduse süsteeme ja kohandada neid vastavalt tootmissektorite kiirusele ja vajadustele;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ettevõtjaid, eelkõige mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kui nad teevad investeeringuid (sh koolitustesse, oskuste täiendamisse ja ümberõppesse), mis on vajalikud Euroopa õigusaktides nõutavate standarditega kohanemiseks asjaomases valdkonnas;

32.

tunnistab vajadust õigusaktide läbivaatamise ja lihtsustamise järele, mis kõrvaldab nende rakendamise takistused, sh piiriülesel tasandil, ning muudab õigusaktid tõhusamaks, läbipaistvamaks ja lõppkasutajale arusaadavamaks, olgu selleks elanik või ettevõtja. Seepärast kiidab komitee iga-aastase koormusanalüüsi 2020 raames tehtud tööd, mis annab kooskõlas 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega ülevaate koormuse vähendamiseks ja õigusaktide lihtsustamiseks võetud meetmetest;

33.

nõustub õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) eesmärgiga, mida nüüd tugevdatakse tulevikukindluse platvormi loomisega. Komitee väljendab heameelt oma suurema rolli üle sellel platvormil, kus valitsuste rühmas on kolm esindajat ja mis lahendab osaliselt komitee mure seoses eelmise REFITi platvormi juhtimise ja tõhususega ning mis kaasab RegHubi (piirkondlike keskuste võrgustik ELi poliitika rakendamise läbivaatamiseks). Komitee kinnitab taas oma toetust tulevikukindluse platvormile ja tahet tihendada koostööd Euroopa Komisjoniga. Samuti tuletab ta meelde, et komitee on oma liikmete, võrgustike ja muude sihipäraste algatuste, näiteks RegHubi (8) kaudu ideaalses positsioonis, et piirkondlikelt ja kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt süstemaatiliselt teavet koguda;

34.

rõhutab lisaväärtust, mida RegHub annab sidusrühmadega konsulteerimise kaudu ELi õigusaktide rakendamise mõju käsitleva Euroopa andmebaasi väljatöötamisele. Samuti juhib komitee tähelepanu sellele, et RegHub toetab ka ELi õigusaktide rakendamist selle kaudu, et levitab teavet ja loob keskkonna, kus üksteisele tutvustada häid tavasid ja ka hinnata edusamme ja tulemusi. Komitee märgib, et lihtsustamise järjepidevuse ja sidususe tagamiseks võib olla kasulik aktiveerida RegHubi võrgustik, et toetada nende direktiivide ja määruste rakendamist, mille suhtes on juba konsulteeritud ja mis on läbi vaadatud. Samuti palub komitee komisjonil kaaluda pikaajalist rahalist toetust RegHubi kui parema õigusloome vahendi arendamiseks ja konsolideerimiseks;

35.

peab oluliseks laiendada piirkondade, maakondade ja linnade osalemist RegHubis nii palju kui võimalik ning kutsub ka liikmesriike üles kasutama võrgustikku, et rakendada kohalike ja piirkondlike andmete ja teabe hankimise süsteeme;

Täiustatud töövahendid

36.

on veendunud, et üks pandeemiast saadud õppetunde on vajadus ennetada tulevaste nähtuste märke nii palju kui võimalik, et tagada kiire reageerimine, mis suudaks vähemalt piirata nende kõige laastavamat mõju. Komitee märgib, et poliitikakujundajate jaoks on oluline, et nende käsutuses oleksid täielikud ja ajakohased teaduslikud andmed, et koostada väljakutsetele vastavaid strateegiaid. Samuti on vaja tihedat ja pidevat koostööd teadus- ja uurimisringkondadega;

37.

loodab, et strateegilise prognoosimise poliitikakujundamisse kaasamise metoodika täpsustatakse parema õigusloome töövahendite paketis, võttes arvesse kohalikku ja piirkondlikku perspektiivi. Komitee tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja komitee on ideaalsel positsioonil, et anda oma panus strateegilisse prognoosi;

38.

palub komisjonil võtta õigusloome ühisportaali loomisel arvesse komitee panust, sh arvamusi, territoriaalse mõju hindamisi, RegHubi aruandeid, uuringuid ja dokumentatsiooni õigusaktide ettepanekute ja muudatuste kohta. Samuti palub komitee osaleda portaali „Avaldage arvamust!“ tehnilistes parandustes, et aidata kaasa kohalike eripärade paremale mõistmisele ja hõlbustada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste juurdepääsu;

39.

loodab, et Euroopa Komisjon muudab poliitika mõju territoriaalse mõõtme selgemaks, vaadates läbi parema õigusloome suunised ja ajakohastades parema õigusloome vahendite paketti vahendite ja meetodite osas, et teha kindlaks mõju üldiselt ja eelkõige hinnata territoriaalset mõju, muutes need piisavalt paindlikuks, et neid saaks kasutada eri kontekstides ja kõigil tasanditel;

40.

tuletab meelde, et sellised mõisted nagu maapiirkondade mõju hindamine, linnade mõju hindamine ja piiriülese mõju hindamine on kõik osa territoriaalse mõju hindamise laiemast kontseptsioonist ning et kontseptuaalne eristamine ei tohi olla vastuolus kohaliku piirkonna ja konkreetsete andmete põhise poliitika kujundamise eesmärgiga;

41.

hindab Euroopa Komisjoni (eelkõige Teadusuuringute Ühiskeskuse ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi) ja ETKRi ESPONi programmi pidevaid jõupingutusi territoriaalse mõju hindamise metoodiliste vahendite edasiarendamiseks. Isegi kui täielik territoriaalse mõju hindamine ei ole võimalik või kui seda ei peeta asjakohaseks, tuleks komitee arvates teha olemasolevate statistiliste andmetega võimaldatavaid madalaima territoriaaltasemega muud tüüpi mõju hindamisi;

42.

kordab, et territoriaalsel pimedusel on negatiivne mõju poliitikakujundamise kvaliteedile. Paljudes olulistes indeksites ja tulemustabelites (näiteks DESI – digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks, sotsiaalvaldkonna tulemustabel, kestliku arengu eesmärgid) puuduvad piisavad riigi tasandist madalamate tasandite andmed ning samuti puuduvad Euroopa institutsioonide tulevikuanalüüsid riigi tasandist madalamate tasandite kohta või need on ebapiisava kvaliteediga. See võib avaldada püsivat negatiivset mõju liidule tervikuna, omavalitsusüksuste ühtekuuluvuse vaimule ja üksikute kodanike elule. Seega peavad parema õigusloome suunised ja vahendid andma selgeid signaale ja kasulikke vahendeid, et tagada territoriaalse mõju hindamise laialdane kasutamine kogu poliitika väljatöötamise tsükli jooksul, tagades, et ka muud (sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnaalased või muud) mõju hindamised tehakse riigi tasandist madalamal tasandil;

43.

soovitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremat kaasamist, et muuta andmed ja teave, millele Euroopa tasandil on raske ligi pääseda, territoriaalse mõju hindamisel kättesaadavaks. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles edastama komitee ja RegHubi kaudu kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele teabe ESPONi välja töötatud eri territoriaalse mõju hindamise mudelite kohta. See edendab hindamiskultuuri ning tõenduspõhist ja kohapõhist poliitikakujundamist ka ülevõtmise ja rakendamise etapis, juhindudes mitmetasandilise valitsemise töömeetodist;

44.

leiab, et juhul kui õigusakti ettepaneku mõju hindamine puudub, tuleb seda põhjendada, eriti potentsiaalse territoriaalse mõjuga ettepanekute puhul;

45.

nõustub rakkerühma (9) soovitustega käsitleda subsidiaarsust aktiivselt, sest otsuste tegemine elanikele kõige lähemal oleval tasandil aitab tugevdada meetmete nähtavust ja ELi demokraatlikku legitiimsust. Komitee kutsub komisjoni üles võtma subsidiaarsuse hindamisel arvesse ELis olemasolevaid detsentraliseerimise vorme, sh maksude valdkonnas, kuna selline järelevalve peab põhinema pädevuse jaotamisel eri valitsemistasandite vahel;

46.

kutsub kaasseadusandjaid ja liikmesriike üles kasutama süstemaatiliselt subsidiaarsuse hindamistabelit. Komitee julgustab piirkondlikke parlamente kasutama seda hindamistabelit, kui nad kontrollivad ELi seadusandlike ettepanekute vastavust subsidiaarsuse põhimõttele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 2;

47.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama rohe- ja digiülemineku eesmärkide saavutamiseks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi otsustusprotsessi igasse etappi nii Euroopa tasandil (konsultatsioonidesse ning eel- ja järelhindamistesse) kui ka liikmesriigi tasandil (poliitika väljatöötamisse alates õigusaktidest kuni linnu ja piirkondi enim mõjutavate kavade ja programmide ning poliitikavahendite koostamise ja rakendamiseni), et tagada meetmete sidusus. Kooskõlas rakkerühma (10) soovitustega soovitab komitee ajakohastada viise, kuidas riigid kaasavad piirkondi riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning rohelise kokkuleppe rohe-, digi- ja sotsiaalselt õiglase ülemineku eesmärkide rakendamisse, juhindudes mitmetasandilise valitsemise töömeetodist;

48.

väljendab heameelt jõupingutuste üle suurendada hindamiste kvaliteeti sõltumatute kontrollide kaudu ja tervitab õiguskontrollikomitee (11) loomist, mis tänu oma alalisele iseloomule, uuele koosseisule ja laiendatud volitustele leevendab osaliselt komitee väljendatud muret selle tõhususe pärast. Komitee kordab oma nõudmist, et õiguskontrollikomiteesse tuleks lisada Regioonide Komitee määratud alaline liige. Euroopa Komisjon peaks tegema õiguskontrollikomiteele esitatud hindamiste ja mõjuhinnangute projektid kättesaadavaks, et komitee saaks oma panust parema õigusloome programmi paremini hinnata ja suunata. Komitee palub õiguskontrollikomiteel kaaluda RegHubi rakendamisaruannete kasutamist seadusandlike ettepanekute läbivaatamise vahendina ning märgib, et komitee on valmis koostööd õiguskontrollikomiteega tugevdama;

Peatähelepanu jõustamisele

49.

võtab endale ülesande koondada kõik oma territoriaalsete andmete analüüsi uurimisvahendid ja -meetodid ühte parema õigusloome paketti, mis hõlmaks ka RegHubi konsultatsioonid, luues seeläbi parema seose komisjoni parema õigusloome vahendite ja Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse väljatöötatud vahenditega. Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike laiendama selles sätestatud toetusmeetmeid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele direktiivide ülevõtmise, määruste rakendamise ja ELi eeskirjade nõuetekohase kohaldamise vallas;

50.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel teha kooskõlas subsidiaarsuse rakkerühma (12) juba välja toodud soovitustega koostööd riiklike rakenduskavade koostamisel, mis võivad anda lisaväärtust võrreldes Euroopa Komisjoni omadega;

51.

nõustub komisjoniga, et liikmesriigid ja piirkonnad peavad olema teadlikud ülereguleerimisest, ning kui Euroopa õigusaktide rakendamisel peetakse vältimatuks täiendavaid eeskirju riiklikul tasandil, tuleks kooskõlas institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega (13) need ülevõtmisaktides või seotud dokumentides kindlaks teha. Lisaks soovitatakse vältida ülereguleerimist, eelkõige programmide rakendamisel jagatud eelarve täitmise raames ja riiklike hanke-eeskirjade puhul.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Parem õigusloome: kokkuvõtete tegemine ja pingutuste jätkamine“, CDR 2579/2019.

(2)  https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/2050_et.

(3)  https://ec.europa.eu/international-partnerships/sustainable-development-goals_et.

(4)  https://cor.europa.eu/et/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-1361-2020.

(5)  Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ aruanne, https://ec.europa.eu/info/files/report-task-force-subsidiarity-proportionality-and-doing-less-more-efficiently_et.

(6)  Soovitus 8.

(7)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevas dialoogis kodanikega“, https://cor.europa.eu/et/-/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-4989-2019.

(8)  Piirkondlike keskuste võrgustik ELi poliitika rakendamise läbivaatamiseks, https://cor.europa.eu/et/engage/Pages/network-regional-hubs-implementation-assessment.aspx.

(9)  Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ aruanne, https://ec.europa.eu/info/files/report-task-force-subsidiarity-proportionality-and-doing-less-more-efficiently_et.

(10)  Soovitus 4.

(11)  Arvamus teemal „ELi parema õigusloome tegevuskava“, https://cor.europa.eu/et/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-4129-2015.

(12)  Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ soovitus nr 5.

(13)  Kokkuleppe punkt 43.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“

(2022/C 97/04)

Raportöör: Birgitta SACRÉDEUS (SE/EPP), Dalarna piirkonnavolikogu liige Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ COM(2021) 44 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

viitab enda püstitatud eesmärgile „seada tervishoid Euroopa tasandil esikohale ning toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi võitluses vähktõve ja epideemiate vastu piiriülese tervishoiualase koostöö ja tervishoiusüsteemide ajakohastamise kaudu“ (1);

2.

märgib, et kuigi esmane vastutus tervishoiupoliitika eest lasub liikmesriikidel, saab EL täiendada ja toetada riiklikke meetmeid ning võtta vastu õigusakte konkreetsetes sektorites, säilitades kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning võttes ühtlasi arvesse iga liikmesriigi erinevaid olemasolevaid tervishoiustruktuure ja riiklikke eelistusi;

3.

juhib tähelepanu ajaolule, et kuigi tervishoiupoliitika on endiselt eelkõige liikmesriikide pädevuses, tuleks ELi tasandil käsitleda tervishoiualaseid pädevusi Euroopa tuleviku konverentsi arutelude käigus;

4.

kutsub ELi institutsioone üles tagama, et tulevase Euroopa terviseliidu õigusraamistik kajastaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutust rahvatervise eest, kuna 27 liikmesriigist tervelt 19 on otsustanud anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele esmase vastutuse tervishoiu eest. Samal ajal peavad liikmesriikide tervishoiustrateegiad kajastama piirkondade konkreetseid vajadusi ning toetama maksimaalselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jõupingutusi tervishoiu parandamisel;

5.

märgib, et vähktõbi kujutab endast selgelt suurt ohtu ELi kodanikele ja tervishoiusüsteemidele, sest 2020. aastal diagnoositi ELis 2,7 miljonil inimesel vähktõbi ja surmajuhtumeid oli 1,3 miljonit (Teadusuuringute Ühiskeskuse hinnang, 2020). Komitee juhib eriti tähelepanu elanikkonna oodatavale vananemisele ELis ja sellest tulenevale vähktõve diagnoosiga patsientide arvu kasvule, sest vähktõve esinemissagedus eakate hulgas on suurem;

6.

hoiatab, et COVID-19 kriis võib asenduda vähikriisiga, sest 2020. aastal on tehtud märkimisväärselt vähem vähktõve sõeluuringuid, pandud diagnoose ja osutatud ravi, mis on halvendanud paljude inimeste olukorda ja põhjustanud diagnostikaalast mahajäämus ning tinginud vähijuhtumite kuhjumise pikema aja jooksul. Euroopa Vähiorganisatsiooni uuringu kohaselt vähenes tervishoius vähipatsientide arv 1,5 miljoni võrra ja 100 miljonit vähi sõeluuringut jäi tegemata 2020. aasta pandeemia tõttu. Samal ajal kui ligikaudu miljon vähipatsienti võis jääda diagnoosita, ei saanud iga teine vähipatsient Euroopas vajalikku kirurgilist või keemiaravi ja iga viies ei saa seda siiani;

7.

nõuab arutelu selle üle, kuidas parandada ELi kodanike tervisealaseid teadmisi, et suurendada patsientide teadlikkust riskiteguritega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks, haiguste ennetamiseks ja diagnoosimiseks ja ravivõimaluste valimiseks ning toetada neid endi ravimisel ja eluga toimetulekul. Oluline on kaasata sellesse arutellu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et aidata parandada ELi kodanike tervisealast teadlikkust;

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava

8.

toetab kindlalt Euroopa Komisjoni vähktõvevastase võitluse strateegiat ja kava, mille eesmärk on käsitleda haiguse kogu kulgu alates ennetamisest, varajasest avastamisest, diagnoosimisest ja ravist – pöörates eritähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele, nagu eakad – kuni vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute elukvaliteedini;

9.

rõhutab, et vähktõvevastase võitluse kava on oluline strateegia võitluses vähktõve juhtude arvu suurenemisega ning kahju ärahoidmisele või leevendamisele suunatud ennetuse, varajase avastamise, diagnoosimise ja ravi rakendamisel ja pakkumisel, aga ka vähktõbe põdevate ja nende lähedaste elukvaliteedi jaoks;

10.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa vähktõvevastase võitluse kava eesmärk on kasutada parimal viisil ära võimalusi meditsiiniliste ja teaduslike andmete jagamiseks ning digiteerimiseks ning et tulevane tervishoiu Euroopa andmeruum võimaldab nii vähipatsientidel kui ka tervishoiuteenuste osutajatel pääseda turvaliselt juurde elektroonilistele terviseandmetele ning neid ELis ennetamise ja ravi eesmärgil omavahel ja piiriüleselt jagada. Liikmesriigid peavad tagama nende andmete kättesaadavuse ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

11.

rõhutab samuti, kui tähtis on edendada palliatiivse ravi strateegia väljatöötamist, milles nähakse ette valdkonnaülene ravi, sealhulgas toetus ja hooldus mitte ainult asjaomasele isikule, vaid ka hooldajatele ja temaga koos elavatele sugulastele. Nende laste eest, kellel on diagnoositud vähktõbi ja kelle haiguse areng võib ohustada elukvaliteeti ja oodatavat eluiga, peavad hoolitsema eriväljaõppega spetsialistid;

12.

toetab komisjoni algatust luua vähktõve teadmuskeskus, et hõlbustada vähktõvega seotud teaduslike ja tehniliste algatuste koordineerimist ELi tasandil, näiteks andmete kogumine riiklike vähiregistrite kaudu, vähipatsientide võimalus pääseda juurde oma terviseandmetele ja neid jagada või tehisintellekti kasutamine vähktõve sõeluuringute kvaliteedi parandamiseks;

13.

leiab, et teadmuskeskus on kiiduväärt, kuid see peaks hõlmama ka mittetavapärase ravi ja harvaesinevate vähivormide ravi koordineerimist ja kohandamist, samuti vähktõve põdevate eakate ravi kohandamist individuaalse tervishoiustrateegia abil, milles keskendutakse konkreetsele inimesele, mitte ainult tuumori omadustele;

14.

rõhutab, et vähktõve ennetamine ja varajane diagnoosimine peab olema Euroopa vähktõvevastase võitluse kava keskmes, sest WHO andmetel saab 30–50 % vähktõve juhtumitest ära hoida ning ka suremust vähendada varasema diagnoosimise ja vähipatsientide parema ravi abil;

15.

rõhutab meetmeid tervislike eluviiside eeliste esiletõstmiseks ja toimetulekuks vähki põhjustavate peamiste riskiteguritega, nagu suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, rasvumine ja vähene kehaline aktiivsus, kokkupuude reostuse, kantserogeensete ainete ja kiirgusega, samuti mitmesuguste infektsioonidega. Samuti toetab komitee meetmeid ennetuse ja kahju vähendamise eeliste esiletõstmiseks;

16.

peab vajalikuks koordineerida reostuse ja kantserogeensete ainetega kokkupuute kohta teadlikkuse suurendamise meetmeid ELi tegevuskavaga „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM (2021) 400) ja teatisega „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“(COM(2020) 667 final), et koostoimes saavutada vähktõvevastase võitluse kava eesmärgid;

17.

märgib, et ettevõtjatel on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kõrval tähtis ülesanne edendada tervislikke eluviise ning vähendada kokkupuudet reostuse ja kantserogeensete ainetega;

18.

tunnustab komisjoni kavatsust esitada meetmed tubakavaba põlvkonna kujundamiseks ja nõuab sarnaste sihtide seadmist alkoholitarbimise vähendamiseks. Komitee toetab ettepanekuid tarbekaupade kohustusliku toitumisalase teabe ja hoiatuste esitamise kohta alkohoolsete jookide märgistusel;

19.

nõuab tihedamat koostööd tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahel, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et anda kodanikele teavet tervislike eluviiside ja selle kohta, mida nad saavad ise teha vähiriski vähendamiseks. Praegu kulutatakse tervishoiueelarvest tervise edendamise ja haiguste ennetamise meetmetele ainult 3 %;

20.

peab tervitatavaks 2021. aastal käivitatavat kampaaniat „Tervislik eluviis kõigi jaoks“, mille eesmärk on edendada kehalist aktiivsust ja tervislikku toitumist ning mis aitab saavutada vähktõvevastase võitluse kava eesmärgid, samuti käimasolevat WHO tervena vananemise kümnendit;

21.

hindab kõrgelt komisjoni eesmärki suurendada poiste ja tüdrukute vaktsineerimist inimese papilloomiviiruse vastu, intensiivistades selleks selgitustööd. Lisaks soovitab teha kohustuslikuks pakkuda nii poistele kui ka tüdrukutele HPV vaktsiiniga vaktsineerimist, kuna see võib oluliselt vähendada emakakaelavähi ning teatavate suu- ja kõrivähivormide esinemist;

22.

märgib, et kuigi rinna-, kolorektaal- ja emakakaelavähi sihipärased sõeluuringud on kiiduväärt, tuleks teaduslike tõendite või kulude ja tulude uuringute olemasolu korral võimalikult kiiresti kaaluda sõeluuringuprogrammide laiendamist muudele vähiliikidele, nagu eesnäärme- ja kopsuvähk. Lisaks vähktõve varasele diagnoosimisele on oluline ka hästi toimiv taristu ja raviahel;

23.

märgib, et vähktõve esinemise ja suremuse osas on liikmesriigiti ja liikmesriikide sees suuri erinevusi, ning rõhutab, et igaühel peaks olema võrdne õigus kvaliteetsele ravile, diagnoosimisele ja hooldusele ning võrdne juurdepääs ravimitele, olenemata elukohast;

24.

väljendab rahulolematust, et piirkondlikul tasandil on puudulikud andmed vähktõve esinemise ja suremuse kohta, mis on vajalikud vähiennetuses ja -ravis esinevate suundumuste kindlakstegemiseks ja/või ebavõrdsuse vähendamiseks. Komitee kutsub komisjoni üles käivitama võimalikult kiiresti kavandatud vähktõve ebavõrdsuse registri, et parandada selle haiguse ennetust ja ravi;

25.

kutsub liikmesriike üles analüüsima oma tervishoiusüsteemides vähiravi kulgu, et vähendada ebavõrdsust juurdepääsu, kulude katmise, hüvitamise, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusmaksete osas;

26.

juhib tähelepanu nn standarditud ravikäigule, mis on hea tavana mõnes liikmesriigis (nt Rootsis ja Taanis) kasutusele võetud, et kiirendada diagnoosimist ja vähiravi algust;

27.

toetab suuremat keskendumist vähiuuringutele, sidudes strateegia programmi „Euroopa horisont“ vähiuuringute missiooniga, et kasutada ära digiteerimise potentsiaali ja uusi vahendeid, nagu vähktõve piltdiagnostika Euroopa algatus või tugevdatud Euroopa vähiteabesüsteem, mis aitavad päästa elusid;

28.

märgib personaalmeditsiini potentsiaali, sest keskendumine mitte ainult kasvaja molekulaarsetele omadustele, vaid ka inimesele endale teadusuuringute ja innovatsiooni kiire arengu kaudu võimaldab kohandatud innovatiivset diagnostikat ja ravi ning vähktõve ennetamise strateegiaid, mis sobivad paremini konkreetse patsiendi ja vähiliigi puhul;

29.

väljendab heameelt ELi terviklike vähikeskuste võrgustiku loomise üle, mis hõlbustab piiriülest koostööd ja patsientide liikuvust, parandab juurdepääsu kvaliteetsele diagnostikale ja ravile ning parandab koolitust, teadus- ja kliinilisi uuringuid;

30.

kutsub liikmesriike üles ergutama igas liikmesriigis vähemalt ühe vähikeskuse akrediteerimist vastavalt OECI standarditele;

31.

teeb ettepaneku näha piiriülese tervishoiu direktiivi raames ette võimalus anda soovitusi standardite kohta, mis käsitlevad piiriüleste sõeluuringute ja piltdiagnostika tegemist või elukohaliikmesriigist erinevas liikmesriigis vähiravi saamist;

32.

rõhutab, et ravimite puudus on kaua olnud tervishoius probleem, mis on COVID-19 pandeemia ajal veelgi teravamaks muutunud. Komitee tuletab hädavajalike ravimite kättesaadavuse ja innovatsiooni tagamisega seoses meelde, et valitseb suur vajadus võtta meetmeid, et soodustada juurdepääsu geneerilistele ja sarnastele bioloogilistele ravimitele (2);

33.

väljendab heameelt ettepaneku üle uurida võimalust anda olemasolevatele ravimitele uus kasutusotstarve, kuid rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada piisavad kliinilised tõendid ravimi efektiivsuse ja patsiendi ohutuse kohta, võttes eakate patsientide puhul lisaks ellujäämisele arvesse ka muid olulisi tulemusi. See on oluline nii patsientidele kui ka selleks, et tervishoid ja rahastajad saaksid võtta seisukoha uue ravi kasutamise osas. Komitee rõhutab, et taskukohased hinnad on patsientide jaoks vajaliku medikamentoosse ravi saamise ja kestlike tervishoiusüsteemide eeltingimus;

34.

soovitab uurida võimalust laiendada ELi ühist hankesüsteemi, kasutada ühiseid hinnaläbirääkimisi ja luua strateegiline reserv ka vähiravimite jaoks, tunnistades samal ajal nii liikmesriikide kui ka piirkondade erinevaid vajadusi ja erinevaid sotsiaal-majanduslikke olusid;

35.

nõuab, et Euroopa õigusaktidesse lisataks õigus olla unustatud, vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute õigust sellele, et pangad ja kindlustusseltsid ei registreeriks nende haiguslugu, et tagada vähipatsientidele ja vähktõvest jagusaanutele õiglane juurdepääs finantsteenustele;

36.

väljendab heameelt ettepaneku üle luua vähktõvest jagusaanu kiipkaart ning tõhusad ja jätkusuutlikud hooldus- ja seirevõrgustikud eakate vähktõvest jagusaanute jaoks, et parandada teabevahetust ja/või koordineerimist tervishoiutöötajate ja patsientide vahel, eelkõige seoses patsientide endi kogemustega;

37.

juhib tähelepanu asjaolule, et paljud inimesed kogevad jätkuvalt füüsilisi ja vaimseid terviseprobleeme – eriti funktsionaalse ja kognitiivse seisundi halvenemist, mida eakad inimesed võivad vähiravi tõttu kogeda – pikka aega pärast vähi diagnoosimist ja algset ravi. Seetõttu on tõhusama hoolduse ja rehabilitatsiooni väljatöötamiseks oluline mõista, kuidas iga inimene ravile reageerib, võttes arvesse tema haavatavust, mistõttu on hädavajalik töötada vähktõbe põdevate eakate jaoks välja hooldusmudelid, milles edendatakse nende olukorra terviklikku hindamist ja vahendeid nende loomuomaste võimete kindlaksmääramiseks. Sama oluline on mõista, kuidas mõjutab ravi nende vaimset tervist, ning teha selle teadmise järgi kohandusi kõigis valdkondades;

38.

rõhutab, et mitteametlikel hooldajatel, näiteks lapsevanematel ja pereliikmetel, on vähipatsientide toetamisel ja hooldamisel vajalik, kuid samal ajal ka keeruline roll. Seetõttu tuleks kavandada kohalikke sotsiaaltoetusmeetmeid, et parandada mitteametlike hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu;

39.

nõuab, et kõiki omastele, eriti pereliikmetele suunatud algatusi täiendataks, et nendes võetaks arvesse lapse vajadusi, mis hõlmaks õdede-vendade olukorda ja erivajadusi kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga;

40.

kiidab komisjoni keskendumist laste vähktõvele ja rõhutab, et keskenduda tuleb ka eakate vähktõvele, mille iseloom on – nagu laste vähktõvegi puhul – erinev, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et ELi vähktõvevastase võitluse kava tuleb täiendada algatustega, millega edendatakse kvaliteetsete jälgimisregistrite väljatöötamist ELi liikmesriikides ja tagatakse, et reguleeriva asutusena on Euroopa Ravimiametil pidev juurdepääs andmetele ravimite tõhususe ja kõrvaltoimete kohta;

41.

on veendunud, et kavandatud uuringus vähktõvest jagusaanud täiskasvanute kohta tuleks samuti kindlaks teha, millised tingimused ja takistused ei võimalda lapseeas vähktõvest jagusaanutel naasta kooli, kõrgharidusse ja siseneda tööturule. Algatused töökohale naasmise edendamiseks peaksid hõlmama ka lapseeas vähktõvest jagusaanuid;

42.

nõuab strateegiaid, mis aitaksid lahendada oskustega seotud probleeme tervishoius, eelkõige vähktõve ja selle riskitegurite valdkonnas, kus muu hulgas demograafilised muutused põhjustavad vähktõve juhtumite sagenemist. Strateegiates võiks käsitleda eri lähenemisviise, nagu tervisliku keskkonna loomist või atraktiivseks tööandjaks saamist, uute lahenduste leidmist, koostööd, töömeetodeid ja uusi tehnoloogiaid ning jätkusuutlikke töötingimusi.

---

(1)  ELT C 440, 18.12.2020, lk 131.

(2)  https://webapi2016.COR.europa.eu/v1/documents/cor-2020-05525-00-00-ac-tra-et.docx/content.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine“

(2022/C 97/05)

Raportöör: Rob JONKMAN (NL/ECR), Opsterlandi vallavalitsuse liige

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldmärkused

1.

tunnustab taaste ja vastupidavusrahastut kui edasipürgivat ja õigeaegset vahendit, mis aitab ELil väljuda COVID-19 kriisist tugevamana ning kiirendada rohe- ja digipööret. Komitee jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et enamik liikmesriike on näidanud suurepäraseid tulemusi, koostades riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad suhteliselt lühikese aja jooksul;

2.

on teadlik, et mitmes liikmesriigis moodustavad riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad vaid osa ulatuslikumatest riiklikest taastekavadest, ning juhib tähelepanu sellele, et Euroopa tasandil on kriisist väljumiseks ja tulevikus ELi majanduse tugevamaks ja kestlikumaks muutmiseks vaja ulatuslikumat kogemuste vahetamist ja terviklikku lähenemisviisi;

3.

väljendab kahtlust Euroopa poolaasta kui fondi (määruses „rahastamisvahend“) juhtimise mehhanismi suhtes, kuna see toimib endiselt tsentraliseeritult ja ülalt alla, mis ei ole majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks mõeldud vahendi jaoks sobiv. Komitee märgib, et väga oluline on rakendada riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid nõuetekohaselt tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonidega ning tagades vahendite jaotamisel objektiivsuse ja läbipaistvuse, võttes aluseks subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtte ning integreeritud ja alt üles suunatud lähenemisviisi. Mida laiemalt on liikmesriigis levinud isevastutus, seda suurem on võimalus riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad edukalt ellu viia;

4.

toonitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on alates pandeemia puhkemisest seisnud eesliinil võitluses COVID-19 kriisi ja selle sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, võttes selleks nii ise meetmeid kui ka rakendades ja jõustades riikide valitsuste otsuseid;

5.

juhib tähelepanu asjaolule, et paljudele omavalitsustele ja piirkondadele on COVID-19 kriis toonud kaasa tulude vähenemise ja kulude suurenemise. Sellega kordub taas krediidikriisi ajal (2008-2011) valitsenud olukord. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeeringute tase ei ole endiselt jõudnud majandus- ja finantskriisi eelsele tasemele;

6.

tuletab meelde, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kanda on üks kolmandik ELi avaliku sektori kogukulutustest ja enam kui pool avaliku sektori investeeringutest (1) ning neil on sageli seadusjärgsed volitused teatavates taaste- ja vastupidavusrahastu seisukohast ülimalt olulistes poliitikavaldkondades. On hädavajalik, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid otseselt kaasatud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade väljatöötamisse ja rakendamisse, viies edukalt ellu reforme ja investeeringuid, mis kuuluvad nende pädevusse vastavalt nende riikliku õigusraamistiku ja subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olevale majandus-, maksu- ja finantsautonoomia tasemele;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse

7.

märgib, et nagu ilmneb komitee, EPC, Konrad Adenaueri fondi ja CPMR uuringutest (2), ei ole kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi piisavalt kaasatud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise protsessi, ning enamikul juhtudel ei ole võimalik kindlaks teha, mil määral on kavades nende panusega arvestatud;

8.

järeldab, et eeltoodust nähtuv pilt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisest riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse on väga mitmekesine ning kuigi mitmes liikmesriigis konsulteeriti kavade projektide küsimuses ametlikult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste või nende liitudega, ei ole üldiselt selge, kuidas need konsultatsioonid praktikas toimusid ning mida riigi tasandist madalama tasandi panustega tehti;

9.

peab kahetsusväärseks ka seda, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamine oli enamikus liikmesriikides ülevalt alla suunatud protsess, millega kaasneb oht oluliste avaliku sektori investeeringute tsentraliseerimiseks, ning et see kahjustab taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lõplikku edukust. See on vastuolus mitmetasandilise valitsemise rolli, subsidiaarsuse põhimõtte ja paljudes liikmesriikides viimastel aastakümnetel toimunud detsentraliseerimise protsessiga, muu hulgas seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidega;

10.

väidab, et viis, kuidas riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid on koostatud ning kuidas kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi on kaasatud, ei soodusta taastekavade omaksvõtmist. Euroopa poolaasta varasematest protsessidest saadud õppetunnid näitasid, et paljusid riigipõhiseid soovitusi ei järgitud, kuna puudus selge lähenemisviis ja isevastutus. Komitee juhib tähelepanu sellele, et eeltoodu tuleneb muu hulgas ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli puudulikust tunnustamisest Euroopa poolaasta raames;

11.

väljendab pettumust selle üle, et üldiselt ei ole järgitud komitee arvamuses sisalduvat soovitust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui kaasvalitsuste otseseks kaasamiseks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel (3). Komitee peab kahetsusväärseks, et kavade ettevalmistamisel on vaid osaliselt järgitud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse põhjenduses 34 sisaldunud üleskutset, milles rõhutatakse, et oluline on kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi taastekavade koostamisse ja rakendamisse. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistusprotsessidega seoses seatakse küsimuse alla ka subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.

12.

tuletab meelde äärepoolseimate piirkondade erilist olukorda, mille osas Euroopa Komisjon on tunnistanud, et neile tuleb Euroopa poolaasta raames eritähelepanu pöörata;

13.

kordab veelkord, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui avaliku sektori asutused seisavad oma kodanikele ja ettevõtjatele kõige lähemal ning on seetõttu kõige paremini kursis nende vajaduste, probleemide ja ambitsioonidega. Lõpuks vastutavad nad enamiku riiklike strateegiate rakendamise eest kohalikul tasandil. Need strateegiad on tavaliselt sõnastatud ülalt alla lähenemisviisi järgides ega ole seetõttu kooskõlas kohalike vajadustega. Sellele lisandub asjaolu, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osutavad oma elanikele ja ettevõtetele enamikku avalikke teenuseid ning investeerivad taastekavades sisalduvatesse poliitikavaldkondadesse. Seepärast saavad majanduslik ja sotsiaalne taastumine ning rohe- ja digiüleminek – eelkõige ametiasutuste digiüleminek – õnnestuda vaid juhul, kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on otseselt kaasatud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade väljatöötamisse ja rakendamisse. Ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktuurilise kaasamiseta jäetakse kõrvale kodanikele kõige lähemal asuv poliitiline tasand, nii et püstitatud vahe-eesmärke ja sihte ei ole võimalik saavutada. Seepärast teeb komitee ettepaneku, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused või neid esindavad riiklikud ühendused kaasataks planeerimiskomisjonidesse ning osalema läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga;

14.

järeldab samuti, et enamikus riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ei sisaldu ühtegi viidet kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks antavale panusele, samas kui EL on varem otsustanud, et liidu poliitika peaks sellele üldiselt kaasa aitama. Seepärast soovitab komitee Euroopa Komisjonil määratleda selged näitajad, mida liikmesriigid peavad järgima;

15.

rõhutab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad igas investeeringus ja reformis rangelt kohaldama ja järgima kahju ärahoidmise põhimõtet, eelkõige kestlike investeeringute puhul, mis aitavad kaasa kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisele. Komitee nõuab, et Euroopa Komisjon tagaks aruandlussüsteemi olemasolu ning hindamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalse mõõtme ja asjatundlikkusega arvestamise, kuna iga meetme hindamine toimub riiklikul tasandil;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisse

16.

juhib eespool toodut arvesse võttes tähelepanu sellele, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil on otsustava tähtsusega, ning kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike kaasama sellesse protsessi aktiivselt ja struktuurselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning esitama sellekohased suunised;

17.

juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustav roll ei piirdu mitte ainult taastekavade rakendamisega, vaid neil on oma osa ka riiklike taaste- ja vastupidavuskavade edasises kavandamises ja hindamises;

18.

kutsub Euroopa ühendusi, nagu CEMR, Eurocities ja CPMR (4) üles jätkama koos komiteega kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende ühenduste teavitamist riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest (ja nende rakendamisest) ning rollist, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad selles täita;

19.

kutsub liikmesriike üles määrama kindlaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli taastekavade rakendamisel, edasisel kavandamisel ja hindamisel Euroopa Komisjoniga sõlmitud kokkulepetes, mis käsitlevad tegevuskorda (kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määruse artikli 20 lõikega 6) ja liikmesriikide võetud individuaalseid juriidilisi kohustusi seoses rahalise toetusega (kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määruse artikliga 23), ning võttes seejuures arvesse liikmesriikide põhiseadustest tulenevaid suhteid ja pädevusvaldkondade jaotust, arvestades eelkõige seda, et mõnes liikmesriigis haldavad taaste- ja vastupidavusrahastut osaliselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Liikmesriigid peaksid lisama oma taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise aruannetesse peatüki kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kohta (lähtudes asjaomase määruse põhjendusest 34);

20.

juhib tähelepanu sellele, et tulemustabelit, millega mõõdetakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusamme ja edastatakse selle kohta teavet, ning mis vastavalt sama määruse artiklile 30 peab olema töövalmis 31. detsembril 2021, kasutatakse taaste- ja vastupidavusalase dialoogi lähtealusena ja see peab arvestama kohalike ja piirkondlike huvidega. Euroopa Komisjon peaks hoolitsema selle eest, et tagada territoriaalse mõõtme ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli nõuetekohane kajastamine kaks korda aastas täidetavas tulemustabelis. Kaasava järelevalveprotsessi ja rakendamise objektiivse nägemuse tagamiseks on oluline mõista kohalikul ja piirkondlikul tasandil saavutatud eesmärke, ilma et see tekitaks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ülemäärast halduskoormust;

21.

kutsub Euroopa Komisjoni üles liikmesriikidelt nõudma, et nad võtaksid oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel jätkuvalt arvesse iga tüüpi piirkondade spetsiifilisi tunnuseid, et võimaldada nii riiklike taaste- ja vastupidavuskavade piirkonnapõhist rakendamist;

22.

tunneb heameelt, et taaste- ja vastupidavusrahastu määrusesse on lisatud taaste- ja vastupidavusdialoogid. Komitee soovib juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu sellele, et kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 26 on parlamendil õigus kutsuda Euroopa Komisjoni iga kahe kuu järel arutama taastumise hetkeseisu, liikmesriikide kavu ja nende rakendamisel tehtud edusamme;

23.

kutsub Euroopa Komisjoni üles konsulteerima korrapäraselt liikmesriikide ja piirkondadega ning hoolitsema ka selle eest, et riiklike reformikavade rakendamisel järgitaks võimalikult hästi kõiki nõudeid ja põhimõtteid, eelkõige mitmetasandilise valitsemise ja subsidiaarsuse põhimõtet, ning et neid kasutataks võrdlusalusena iga kahe aasta tagant koostatavate eduaruannete üle peetavates aruteludes;

24.

arvestades seda, kui oluline on kohaliku ja piirkondliku tasandi osalemine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel, kutsub Euroopa Parlamenti ja komisjoni üles kaasama Euroopa Regioonide Komiteed süstemaatiliselt taaste- ja vastupidavusdialoogidesse, et edendada kõigi ELi institutsioonide ja nõuandvate organite vahelist dialoogi, nii et piirkondlik ja kohalik mõõde oleks nõuetekohaselt tagatud;

25.

kutsub Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ning eelarvekomisjoni ühise taaste- ja vastupidavusrahastu kontrolli töörühma 27 liiget ja nende asendusliikmeid üles täitma täiel määral oma rolli taastekavade rakendamise järelevalvajana ning kaasama komiteed ja teisi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajaid korrapäraselt nendesse dialoogidesse. Komitee rõhutab, et ta saab kasutada ka oma rohelise kokkuleppe töörühma ja lairibaühenduse platvormi eksperditeadmisi, et toetada peamiste rohe- ja digieesmärkide seiret;

Territoriaalne ühtekuuluvus

26.

tunneb heameelt selle üle, et taaste- ja vastupidavusrahastu on kaasatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 175 sätestatule ning et taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määruse artiklis 3 on ühtekuuluvus määratletud rahastu kohaldamisala ühe sambana;

27.

pooldab seda, et liikmesriigid kaasaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused taaste- ja vastupidavusrahastu avaliku sektori investeeringute ja reformide kulude-tulude analüüsi ühtekuuluvuse, kestlikkuse ja digiteerimise valdkonnas ning rakendaksid vajaduse korral taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamisskeeme eelarve ühise või otsese täitmise raames;

28.

rõhutab, et on oluline, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse rakendamisel järgitakse täielikult Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 2 – pädevuse andmise, objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Komitee rõhutab, et nagu lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 2020. aasta detsembri järeldustes, tuleb liidu eelarvet (sealhulgas taasterahastu „Next Generation EU“ eelarvet) kaitsta mis tahes pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti eest, et kaitsta liidu usaldusväärset finantsjuhtimist ja finantshuve;

29.

järeldab siiski, et territoriaalse ühtekuuluvusega arvestatakse riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades vaid teataval määral. Mõned riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad annavad teavet kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning käsitlevad sotsiaal-, digi- ja keskkonnaküsimusi territoriaalsest vaatenurgast. Territoriaalne lähenemisviis ei ole siiski kõigis poliitikavaldkondades süstemaatiliselt esindatud;

30.

on seisukohal, et selle põhjuseks on enamiku riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ülalt-alla suunatud lähenemisviis ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vähene kaasamine, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid järgiksid ja rakendaksid partnerluspõhimõtet, mis on sätestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhendis;

31.

juhib tähelepanu sellele, et tänu tsentraliseeritud lähenemisviisile on jäänud tähelepanuta territoriaalsed erinevused nii probleemide kui ka võimaluste osas. Selle tulemusena võivad riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad olla vähem tõhusad ja avaldada oodatust vähem mõju. Tänu sellele on juba enne pandeemia puhkemist arengus maha jäänud piirkondadel oht kasvatada arengulõhet veelgi, olgu siis tegemist tööhõive, haridustaseme, ettevõtluse toetamise, digiülemineku, liikuvuse või muude oluliste poliitikavaldkondadega;

32.

märgib lisaks, et kuna kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei kaasata piisavalt riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse, siis võib potentsiaalne koostoime ühtekuuluvuspoliitikaga jääda saavutamata. On oht, et taastekavadest ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidest lähtuvad investeeringud kattuvad, mis tekitab nende kahe vahel konkurentsi. Asjaolu, et riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad ei nõua riiklikku kaasrahastamist ja nende suhtes kohaldatakse riigiabi erikorda, paneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmid halvemasse positsiooni. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, mis vähendavad eri piirkondade erinevusi ning kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämust, ei tohiks ohtu seada;

33.

väljendab hämmastust selle üle, et seni ei ole riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahel toimunud selget koordineerimist, kuigi selline kohustus sisaldub taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklis 17. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles juhtima sellele tähelepanu liikmesriikidega riiklike taaste- ja vastupidavuskavade osas sõlmitavates kokkulepetes. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide koostoime aspekt peaks sisalduma ka komisjoni iga-aastastes aruannetes taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta ja parlamendi läbiviidud kontrollis;

34.

palub pöörata tähelepanu ka kooskõlastamisele teiste taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastatud programmidega (nt REACT-EU). Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolset tõhusat rakendamist takistab taasteprogrammide erinev kestus ning asjaolu, et olemasolevaid ELi programme ja Next Generation EU raames rahastatud uusi programme ei koordineerita omavahel rohe- ja digipöörde eesmärkide osas;

35.

märgib lisaks, et riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades viidatakse väga harva muudele Euroopa programmidele (nt Euroopa ühendamise rahastu), mistõttu vajavad riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad täiendavat kooskõlastamist nende ELi programmidega;

Haldussuutlikkus

36.

rõhutab, et kuigi paljudes riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tahetakse haldussuutlikkust reformida riigipõhiste soovituste raames, ei pööra mõned liikmesriigid piisavalt tähelepanu haldussuutlikkuse suurendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee juhib tähelepanu sellele, et iseäranis Euroopa programmide ja rahalise toetuse võimaluste rohkuse tõttu tuleks suurendada paljude kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkust;

37.

rõhutab, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade nõuetekohase rakendamise ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise piisava taseme tagamiseks peavad liikmesriigid, vajadusel tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, parandama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse loomist ja/või tugevdamist, et saavutada seeläbi avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine, töötades selleks ühiselt välja ja toetades poliitika koordineerimise, koostöö, teabevahetuse ning konkreetsete ja pidevate koolitussüsteemide mehhanisme;

38.

on seetõttu seisukohal, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamiseks tuleb tehnilise toe instrument teha lihtsamini kättesaadavaks. Eelkõige tuleks toetada vähem arenenud piirkondi, mille suutlikkuse puudujääk on suurim, kuna see ei lase neil parimal viisil kasutada taaste- ja vastupidavusrahastu toetust investeeringute ja reformide elluviimisel;

Euroopa poolaasta

39.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kui kaasvalitsustel on investeeringute, reformide ja õigusaktide kaudu oluline roll reformide elluviimisel, mida rakendatakse Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste alusel riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu. Komitee julgustab Euroopa Komisjoni avalikustama ja jagama koostöös Euroopa Regioonide Komiteega häid tavasid ja kogemusi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kohta Euroopa poolaastasse;

40.

kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama aktiivselt neid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kellel on juba varem olnud probleeme ELi vahendite kasutamisega, eesmärgiga parandada nende haldussuutlikkust, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine oleks tulemuslik kogu Euroopa Liidus;

41.

kordab seetõttu oma varasemates arvamustes (5) esitatud üleskutset koostada käitumisjuhend, mille alusel kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Euroopa poolaastasse. Selline käitumisjuhend on pakilisem ja hädavajalikum kui kunagi varem, et muuta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kaudu poolaasta läbipaistvamaks, kaasavamaks ja demokraatlikumaks, kuid ka tõhusamaks. See suurendab isevastutust kohalikul ja piirkondlikul tasandil, parandades seega soovitud reformide elluviimist liikmesriikides;

42.

on seisukohal, et Euroopa poolaasta partnerluse käitumisjuhendi olemasolul oleks olnud võimalik vältida ülalt-alla suunatud lähenemisviisi riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsene kaasamine partnerite ja kaasvalitsustena oleks toonud kaasa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi parema kinnistamise riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse;

43.

viitab veel kord komisjoni 23. oktoobri 2018. aasta subsidiaarsuse teemalisele teatisele (6), milles muu hulgas tõdetakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on teistest sidusrühmadest erinevad, kuna nad on liidu õiguse rakendamisel esirinnas, ja et „paljudel juhtudel on võimalik võtta liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohti […] seadusandliku menetluse käigus paremini arvesse“. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles seda kaasatust tulevikus suurendama;

44.

leiab ka, et komisjon on astunud samme seoses Euroopa poolaasta territoriaalse mõõtmega, et lisada riigipõhistesse soovitustesse rohkem piirkondlikke elemente ning luua seosed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmidega. Seepärast on komitee jaoks loogiline ja vajalik kehtestada käitumisjuhend, et muuta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine Euroopa poolaastasse ametlikuks;

45.

nõuab, et liikmesriigid annaksid tulevikus Euroopa poolaasta raames vähemalt oma iga-aastastes riiklikes reformikavades ülevaate konsultatsioonidest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sidusrühmadega, lähtudes taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 4 punktist q, ning kirjeldaksid üksikasjalikult nende konsultatsioonide konkreetset mõju;

46.

on seisukohal, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade nõuetekohaseks rakendamiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste korrapärasel osalusel on vaja Euroopa poolaastat põhjalikult reformida, mitte ainult riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel saadud õppetundide valguses, vaid ka selleks, et muuta see ELi pikaajaliste eesmärkide saavutamise tõeliseks vahendiks, olgu siis tegemist paketiga „Eesmärk 55“, digiüleminekuga, kestliku arengu eesmärkide saavutamisega 2030. aastaks või kliimaneutraalsuse eesmärgini jõudmisega 2050. aastaks.

---

(1)  OECD, „Key data on Local and Regional Governments in the European Union“ (brošüür), 2018. Kättesaadav aadressil https://www.oecd.org/regional/EU-Local-government-key-data.pdf.

(2)  EPC ja Konrad Adenauer Stiftung Europe, „Discussion Paper: National Recovery & Resilience Plans: Empowering the green and digital transitions?“ (aprill 2021).

Euroopa Regioonide Komitee uuring, mille viisid läbi Alessandro Valenza, Anda Iacob, Clarissa Amichetti, Pietro Celotti (t33 Srl), Sabine Zillmer (Spatial Foresight) ja Jacek Kotrasinski, „Regional and local authorities and the National Recovery & Resilience Plans“ (juuni 2021), saadaval aadressil https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/Regional%20and%20local%20authorities%20and%20the%20National%20Recovery%20and%20Resilience%20Plans/NRRPs_study.pdf.

CPMRi analüüs „National Recovery & Resilience Plans – Technical Note“ (juuni 2021).

(3)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa COVID-19 pandeemia järgne taastekava: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning tehnilise toe rahastamisvahend“ (COR-2020-03381).

(4)  CEMR – Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (https://www.ccre.org/).

Eurocities (https://eurocities.eu)

CPMR – Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (https://cpmr.org/).

(5)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa COVID-19 pandeemia järgne taastekava: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning tehnilise toe rahastamisvahend“ (oktoober 2020, COR-2020-03381).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika: struktuurireformide kooskõlastamine pikaajaliste investeeringutega“ (aprill 2019, COR-2018-05504).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“ (mai 2017, COR-2016-05386).

(6)  COM(2018) 703 final.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kodutuse kaotamine Euroopa Liidus: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“

(2022/C 97/06)

Raportöör: Mikko AALTONEN (FI/PES), kohaliku tasandi volikogu liige: Tampere linnavolikogu

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Taustteave

1.

märgib, et kodutus on tõenäoliselt kõige tõsisem sotsiaalse tõrjutuse ilming Euroopas. See on pakiline ühiskondlik probleem, millele poliitikakujundajad kõikidel asjakohastel tasanditel, sealhulgas kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil peavad rohkem tähelepanu pöörama;

2.

rõhutab, et kodutuse probleem esineb kõigis ELi liikmesriikides. Kodutuse ulatus ja olemus on erinevad, kuid ükski liikmesriik ei ole suutnud kodutuse probleemi lahendada;

3.

juhib tähelepanu sellele, et kodutus kujutab endast dünaamilist reaalsust, mis ei puuduta üksnes tänaval elavaid inimesi. Kodutus peaks hõlmama ka inimesi, kes elavad varjupaikades või kohtades, mis ei ole ette nähtud elamiseks, inimesi, kes vabanevad institutsioonidest, ent ei leia endale eluaset, ning kõiki neid, kellel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ja/või kes sõltuvad juhusliku majutuse saamiseks sõpradest või sugulastest. Kodutuse keerulise reaalsuse taandamine vaid tänavakodutusele toob kaasa ebapiisavad poliitikameetmed. Oluline on teha vahet kodutute olukorra ja nende inimeste olukorra vahel, kellel on minimaalne tugivõrgustik, sest sekkumine peab olema kohandatud erinevatele oludele ja poliitikameetmete kvaliteet peab neile vastama, et optimeerida poliitikameetmete tulemuslikkust;

4.

märgib murega, et keskklassistumine, linnade eluasemete lühiajaline üürimine turistidele ja liigne keskendumine finantstegevusele koos viimaste aastakümnete ülemaailmsete finants- ja majanduskriiside tagajärgedega on viinud olukorrani, kus taskukohaste eluasemete pakkumine on märkimisväärselt vähenenud – iseäranis kasvavates linnades ja suurlinnapiirkondades, kuid alahindamata väiksemate linnade ja maapiirkondade probleeme –, suurendades niiviisi kodutust. Seetõttu on kodutuse ennetamise peamise vahendina vaja rohkem investeeringuid ja paremat raamistikku taskukohastesse eluasemetesse investeerimiseks;

5.

rõhutab, et kodutus on mitmemõõtmeline probleem, mis mõjutab väga mitmesuguseid erinevatesse tähelepanu vajavatesse rühmadesse kuuluvaid inimesi (naised, noored, lapsed, sisserändajad ja varjupaigataotlejad jne), kes elavad haavatavates ja ebakindlates tingimustes. Kodutuse põhjuseid ja tekitajaid on palju ning need hõlmavad struktuurseid põhjuseid, nagu taskukohase eluaseme puudumine, töötus, sotsiaalkaitsesüsteemi katvuse puudujäägid, diskrimineerimine ja puudused rändepoliitikas, samuti sellised isiklikud tegurid nagu halb vaimne tervis, sõltuvused ja suhteprobleemid. Selleks, et poliitikameetmed osutuksid tõhusaks, tuleb neis arvesse võtta kodutuse mitmemõõtmelist olemust;

6.

märgib, et Euroopa kodututega tegelevate riiklike organisatsioonide liidu (FEANTSA) hinnangul oli 2019. aastal igal ööl vähemalt 700 000 inimest, kes magasid tänaval või varjupaigas, mis tähendab 70 % kasvu 10 aasta jooksul. Komitee väljendab suurt muret ELis viimasel ajal kodutuse all kannatavate inimeste arvu kiire kasvu pärast;

7.

juhib tähelepanu sellele, et kodutuse puhul on tegemist inimõiguste rikkumisega, näiteks rikutakse Euroopa Nõukogu läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartas sätestatud õigust eluasemele. Kodutuse näol võidakse rikkuda ka mitut kodaniku- ja poliitilist õigust, nagu õigus kaitsele ebainimliku ja alandava kohtlemise eest ning õigus era- ja perekonnaelule ning mõnel juhul isegi õigus elule;

8.

väljendab heameelt asjaolu üle, et kodutus on järk-järgult muutumas sotsiaalpoliitika prioriteediks nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil. Mitu rahvusvahelist organisatsiooni, nagu ÜRO, OECD ja ELi institutsioonid, on hiljuti tegelenud kodutusega. Komitee peab seda rahvusvahelist tähelepanu tervitatavaks ja loodab, et see aitab ELi liikmesriikidel kodutusega tegelemise viise veelgi parandada;

9.

juhib tähelepanu tõigale, et COVID-19 pandeemia on tõestanud, et kodutus on üks rahvatervise mõõtmeid. Iseäranis varjupaikades viibivatel kodututel on suurem risk nakatuda, sattuda haiglaravile ja surra pärast nakatumist nende elamistingimuste ja juba varem tekkinud terviseprobleemide tõttu;

10.

on seisukohal, et kodutuse probleemi on võimalik lahendada, kui rakendatakse jätkusuutlikul ja süsteemsel viisil õiget poliitikameetmete kombinatsiooni, mis koosneb sihipärastest ennetus- ja kooskõlastatud meetmetest. Selline poliitikameetmete kombinatsioon peaks hõlmama tihedat koostööd sotsiaal- ja eluasemeteenuste vahel koostoimes kohtusüsteemi ning eluasemepõhiste lahendustega, nagu tegutsemisviis „Esmalt eluase“. Selliseid eluasemepõhiseid lahendusi, mille eesmärk on edendada võitlust eluaseme puuduse vastu ning sotsiaal-majanduslike raskustega inimeste ja perekondade sotsiaalset kaasamist, saaks optimeerida uuenduslike eluasemevormide abil, mida rahastatakse avaliku ja erasektori ning kolmanda sektori investeeringutest. On piisavalt tõendeid järeldamaks, et kodutusega tegelemine üksnes varjupaigasüsteemi kaudu on ebatõhus, kasutu ja kulukas;

11.

nõustub, et eluasemele keskenduvaid lahendusi tuleks mõista pigem õigusena, selle asemel et nende tingimuseks seataks käitumuslikud reaktsioonid ja/või saavutused (1). Samal ajal peaks majutuse tagamine olema osa terviklikust lähenemisviisist, mis tagab nii struktuursete kui ka individuaalsete tugiteenuste osutamise, et aidata inimestel kodutusest välja tulla ja tegeleda tõhusalt selle algpõhjustega individuaalsel alusel. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tihe koostöö on äärmiselt oluline, iseäranis pandeemia kontekstis. Komitee rõhutab, kui oluline on keskenduda ka ennetamisele, kehtestades konkreetsed meetmed, mis aitavad kõige haavatavamaid ja kodutuks jäämise ohus olevaid inimesi;

12.

väidab, et ajakohastatud statistikaandmed kodutuse laadi ja olemuse kohta on hea poliitikakujundamise ja teenuste osutamise seisukohast väga olulised. Komitee avaldab kahetsust, et ELi ametlikud andmed kodutuse kohta puuduvad ning nõuab viivitamatult meetmeid olukorra parandamiseks;

13.

teeb ettepaneku, et kodutuse Euroopa määratluse puudumisel peaksid liikmesriigid ja ELi institutsioonid kasutama raammääratlusena ETHOSe klassifikatsiooni, mis hõlmab peavarjuta isikuid, kodutuid, väheväärtuslikes juriidilise kaitseta eluruumides elamist ja ebakvaliteetsetes eluruumides elamist. See hõlbustaks Euroopa koostööd;

14.

tuletab meelde oma üleskutset pöörata erilist tähelepanu ka LGBTIQ-noorte kodutuse probleemile, suurendada teadlikkust ning edendada kohalikes kogukondades noortekeskusi ja varjupaiku (2);

15.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kodutusevastases võitluses põhiroll, kuid sageli puuduvad neil poliitilised hoovad ja rahaline toetus tõhusaks tegutsemiseks. Seetõttu peaksid kodutuse vastased poliitikameetmed hõlmama kõiki asjaomaseid valitsustasandeid;

16.

juhib tähelepanu sellele, et jätkusuutlik ja süsteemne tegutsemisviis „Esmalt eluase“ võib olla kodutuse probleemi eduka lahendamise aluseks, nagu see on olnud ELi liikmesriikides, näiteks Soomes;

17.

väljendab heameelt kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi üle, mille lõid Euroopa Komisjon ja ELi eesistujariik Portugal 2021. aasta juunis. Komitee toetab kindlalt platvormi lisamist ELi Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavasse, kuigi „peab sellega seoses kahetsusväärseks, et tegevuskavas ei seata kodutuse vastu võitlemisel kvantitatiivseid eesmärke“ (3);

18.

toetab lisaks sellele riigipeade ja valitsusjuhtide üleskutset käsitleda kodutust kui ELi sotsiaalpoliitika prioriteeti kõigis jõupingutustes sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemisel, nagu on sätestatud 2021. aasta mai Porto deklaratsioonis;

Euroopa Regioonide Komitee soovitused

19.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegutsema aktiivselt platvormi koordineerimisel ning eraldama piisavalt ELi vahendeid, et tagada selle tõhus juhtimine ja nähtav poliitiline mõju. Komitee jääb huviga ootama liikmesriikide aktiivset osalemist platvormis igal valitsustasandil, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaudu, ning nende jõupingutusi, et kaotada 2030. aastaks kodutus, nagu on sätestatud Lissaboni deklaratsioonis kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi kohta ja kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. Tuleb märkida, et kodutuse probleem kahjustab mitme kestliku arengu eesmärgi, nimelt eesmärkide nr 1, 2, 3, 6, 8, 10 ja 11 saavutamist. Seetõttu on vaja valdkonnaüleseid poliitikameetmeid, et tegeleda kõnealuse probleemiga tulemuslikult;

20.

kohustub platvormis aktiivselt osalema, ka juhtnõukogu liikmena, teavitades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees seisvatest probleemidest kodutuse vastu võitlemisel. Selleks nõuab komitee, et platvorm tunnustaks täielikult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ning hõlbustaks nende täielikku osalemist platvormi töös;

21.

kavatseb võtta oma tulevases poliitilises töös arvesse kodutute inimeste huve ja muresid ning integreerida platvormiga seotud tegevused asjaomaste komisjonide, näiteks SEDECi komisjoni tööprogrammidesse. Komitee võiks korrapäraselt korraldada Euroopa konverentsi nende kohalike ja piirkondlike kodutusega seotud poliitikavaldkondade teemal, mis kuuluvad komitee pädevusse;

22.

teeb ettepaneku anda platvormi koordineerimisel ja/või haldamisel oluline roll FEANTSA-le, kuna see on ainus olemasolev Euroopa riikidevaheline teadmus- ja praktikakeskus Euroopas ning selle eksperditeadmisi tunnustatakse laialdaselt ja kasutatakse juba kodutuse poliitikameetmete väljatöötamisel nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Kõnealused eksperditeadmised on hädavajalikud, et muuta platvorm ideest tegelikkuseks;

23.

näeb platvormi jaoks nelja põhilist tegevussuunda: riikidevaheliste vahetuste ja vastastikuse õppimise hõlbustamine; juurdepääsu edendamine ELi vahenditele ja rahastamisvõimalustele; andmete kogumine ja poliitika arengu jälgimine ning selliste paljutõotavate uuenduste nagu „Esmalt eluase“ kindlakstegemine ja nende laiendamisele kaasaaitamine;

24.

teeb ettepaneku muuta tegutsemisviis „Esmalt eluase“ platvormi prioriteetseks teemaks, võttes arvesse kiiresti kasvavat huvi mitmesuguste sidusrühmade seas, nagu keskvalitsused ja kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid ja eluasemepakkujad. Komitee arvates peaks tegutsemisviis „Esmalt eluase“, mida tuleks tingimata täiendada kvaliteetsete sotsiaalsete tugiteenustega, et aidata inimestel tulla toime isiklike probleemidega, viima süsteemse muutuseni selles, kuidas kodutusega tegeletakse, ning seda ei tohiks edendada üksnes projekti tasandil;

25.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et kõigis asjakohastes ELi poliitikaalgatustes, nagu ELi lastegarantii, ELi puuetega inimeste strateegia, ELi LGBT-inimeste strateegia, ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia, ELi romasid käsitlev raamistik, ELi noortegarantii, sotsiaalmajanduse tegevuskava, programm „EL tervise heaks“, ELi rändelepe ja ELi taskukohase eluaseme algatus, pöörataks suurt tähelepanu kodutusele;

26.

kutsub liikmesriike üles kasutama enneolematuid ELi vahendeid ja rahastamisvõimalusi kodutuse vastu võitlemiseks, eelkõige neid, mis on seotud Euroopa Sotsiaalfond+-i, Euroopa Regionaalarengu Fondi ning taaste- ja vastupidavusrahastuga. Komisjon peaks aktiivselt edendama struktuurifondide kasutamist koos korraldusasutuste, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kolmanda sektoriga. Komitee kutsub Euroopa Investeerimispanka üles toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi selliste investeerimisettepanekute väljatöötamisel, mida võiks rahastada programmi „InvestEU“ raames osana Euroopa investeerimisnõustamise keskusest;

27.

kutsub komisjoni üles arendama edasi piiriülest koostööd linnade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning tuginema programmi URBACT ja linnadega seotud uuenduslike meetmete algatuse raames kodutuse vallas juba tehtud tööle;

28.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama Euroopa poolaasta protsessis rohkem tähelepanu kodutusele ning kaaluma kodutust käsitlevate riigipõhiste soovituste andmist liikmesriikidele, kus kodutus on muutunud pakiliseks sotsiaalseks probleemiks;

29.

kutsub Euroopa Nõukogu üles pöörama kooskõlas Euroopa sotsiaalharta artikli 31 lõikega 2 (4) erilist tähelepanu kodutuse hädaolukorrale ning kutsub asjaomaseid ELi ameteid üles kaaluma kodutusega seotud meetmete algatamist, pidades silmas selle laastavat mõju üksikisikutele ja laiemale sotsiaalsele struktuurile. Eriti kutsub komitee üles osalema järgmiseid ameteid: Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit, kuna kodutus on üks kõige kiireloomulisemaid inimõiguste rikkumisi Euroopas; Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutust, kuna kodutus on halva elatustaseme kõige äärmuslikum vorm; Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust, kuna kodutud on ebaproportsionaalselt mõjutatud nakkushaigustest; Euroopa Tööjõuametit, kuna kodutus on mitmes ELi liikmesriigis suurenev probleem töö tõttu liikuvate ELi kodanike seas, ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskust, kuna kodutus võib olla sõltuvuse ajend või tagajärg;

30.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles lisama oma poliitikametmetesse ühe kodutuse ennetamise vahendina eluasemele keskenduva sotsiaalse innovatsiooni arendamise ja rahastamise, nagu on käsitletud Euroopa Komisjoni sotsiaalse innovatsiooni juhendis;

31.

kutsub kõiki liikmesriike üles töötama pärast kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimist välja riiklikud kodutuse kaotamise strateegiad, mille aluseks on tugev eluaseme- ja kohapõhine lähenemisviis, et tõhusalt tegeleda eri linnade ja piirkondade ees seisvate konkreetsete probleemidega. Komitee kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa abivahendid, et toetada liikmesriike nende strateegilisel planeerimisel;

32.

kutsub ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles lõpetama viivitamata tänaval ööbijate kriminaliseerimise ja karistamise kooskõlas inimõigustealase kohtupraktikaga ning vastavalt Euroopa Parlamendi nõudmisele.

---

(1)  „Fighting homelessness and housing exclusion in Europe: a study of national policies“ („Võitlus kodutuse ja eluasemelise tõrjutuse vastu Euroopas: riikliku poliitika uuring“), Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik (2019) (https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=21629&langId=en).

(2)  SEDEC-VII/015, Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“.

(3)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist“ (COR-2021-01127).

(4)  Artikli 31 lõige 2: et vältida ja vähendada kodutust eesmärgiga see järk-järgult kaotada (https://www.coe.int/en/web/european-social-charter).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi mahepõllumajanduse tegevuskava“

(2022/C 97/07)

Raportöör: Uroš BREŽAN (SL/Rohelised), Tolmini linnapea

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt ELi mahepõllumajanduse tegevuskava üle ja toetab selle terviklikku lähenemisviisi, mis on üles ehitatud kolmele tegevussuunale ning mille eesmärk on stimuleerida nõudlust ja tootmist ning tõsta mahepõllumajandussektori osakaalu kestlikkuse ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamisel;

2.

on veendunud, et tänu positiivsele mõjule, mida mahepõllumajandus avaldab keskkonnale ja kliimale süsiniku sidumise ja mulla seisundi parandamise, elurikkuse säilitamise ja loomade heaolu seisukohast, aitab mahepõllumajandus saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ning ELi strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia eesmärke;

3.

väljendab nende eesmärkide hulgas heameelt strateegia „Talust taldrikule“ kogu ELi hõlmava ambitsioonika eesmärgi üle, mille kohaselt peaks mahepõllumajandusmaa moodustama 2030. aastaks üldisest põllumajandusmaast 25 % ja mille mõju peaks hindama Euroopa Komisjon. Komitee teeb ettepaneku kehtestada siduvad riiklikud eesmärgid, et võtta arvesse põllumajanduse mitmekesisust erinevates Euroopa riikides ja nende piirkondades;

4.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et ÜPP ei ole täielikult kooskõlas ELi mahepõllumajanduse tegevuskava, rohelise kokkuleppe ning ELi strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega ning et sellega ei saa piisavalt premeerida põllumajandustootjaid, kes teevad lisajõupingutusi oma põllumajandusettevõtte roheülemineku nimel, näiteks asudes kasutama oma maad mahepõllumajanduse jaoks;

5.

väljendab heameelt asjaolu üle, et uue 2023.–2027. aasta ÜPP jaoks kavandatud kaheksa maaelu arengu meetmete liiki sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustustega. Seda liiki meetmed on liikmesriikidele kohustuslik ning liikmesriigid peavad eraldama vähemalt 30 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud meetmetele. Need hõlmavad ka mahepõllumajandust, mida võib järelikult rahastada nii teise samba ökokavade kui ka põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste või mõlema raames;

6.

märgib, et eesmärk, mille kohaselt peaks mahepõllumajandusmaa moodustama 2030. aastaks üldisest põllumajandusmaast 25 %, peab olema kooskõlas piirkondade tootmistingimustega ning see tuleb saavutada poliitiliste vahenditega, millega toetatakse nii mahetootmise kui ka mahetoodete nõudluse tasakaalustatud arengut ning mida rakendatakse asjakohaselt ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

7.

leiab, et muu hulgas tuleb keskenduda mahetoodete pakkumise stimuleerimisele ja ergutab samas nende nõudlust, suurendades teadlikkust mahetoodete eelistest ja tarbijate usaldust mahelogo vastu;

8.

soovib näha konkreetsemaid meetmeid ja toetust mahepõllumajanduse meetmete kavandamisel maapiirkondades, et nii edendada selles sektoris naiste ja meeste võrdsemat juurdepääsu ja võrdsemat sissetulekut ning julgustada ja ligi meelitada noori põllumajandustootjaid;

9.

peab kahetsusväärseks, et igale algatusele ei ole ette nähtud sihtotstarbelist ja konkreetset eelarvet, ja nõuab, et sel eesmärgil kasutataks järjekindlalt erinevaid tegevuskava rakendamise toetamiseks ELi ja riikide tasandil olemasolevaid rahastamisvahendeid, nimelt LEADER ja kogukonna juhitud kohalik areng, ELi müügiedenduspoliitika ja programm „Euroopa horisont“. Ühtlasi nõuab komitee, et seda tegevuskava rahastataks paremini täiendavatest riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest vahenditest;

10.

juhib tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, kus nende eripära tõttu esineb mahepõllumajandusliku tootmise arendamisel tõsiseid piiranguid. Seda on vaja nõuetekohaselt arvesse võtta ja rakendada erimeetmeid, millega kaasneb suurem rahastamine;

11.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon kavatseb igal aastal korraldada kogu ELi hõlmava mahepäeva;

12.

kiidab heaks ettepaneku hõlmata algusest peale järelevalve- ja hindamismeetmed, hinnata tegevuskava rakendamist, tõhustada turuandmete kogumist ja laiendada ELi turu vaatlusrühmade analüüsi mahetoodetele;

13.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu riiklikud mahepõllumajanduse tegevuskavad, et tegeleda konkreetsete probleemidega nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Need tegevuskavad peaksid olema sellise avatud ja demokraatliku konsultatsiooniprotsessi tulemus, kus kasutatakse alt üles lähenemisviisi ja kuhu on kaasatud kõik sidusrühmad, eelkõige mahepõllumajandustootjad ja -ühendused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, tarbijate esindajad ja külalismajandus;

14.

väljendab heameelt selle üle, et mahepõllumajanduse tegevuskavas mainitakse esmakordselt toiduainete tegelikku hinda ning et komisjon kavatseb pühendada sellele teemale uuringu, mis on õiglasemale ja kestlikumale toidusüsteemile ülemineku toetamisel keskse tähtsusega. Uuring peaks aitama tunnustada mahepõllumajanduse väärtust avalike hüvede loomisel;

15.

rõhutab, et pestitsiidide jäägid on keskkonnas peaaegu üldlevinud ja võivad mõjutada ka mahetooteid. Kuna mahepõllumajandustootjad tagavad tootmises kõrged keskkonnastandardid, ei tohi neid koormata riskidega, mille eest nad ei vastuta. Seepärast juhib komitee tähelepanu sellele, et nulltolerants mahetoodetes sisalduvate pestitsiidijääkide suhtes kahjustaks sektorit oluliselt;

16.

teeb ettepaneku, et selle probleemi lahendamiseks peaks Euroopa Komisjon — esitama algatusi, mille eesmärk on lihtsustada mahepõllumajanduseks sobivatele toimeainetele ja taimekaitsevahenditele loa andmist, kui on kindel, et need on loodusele, keskkonnale ja inimestele ohutud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tootmisele äärepoolseimates piirkondades, mis oma ulatuselt ja omadustelt enamasti mandri põllumajandusest erineb; — edendama tuvastatud pestitsiidide jääkide käsitlemise viiside edasist ühtlustamist, võttes arvesse liikmesriikide erinevate lähenemisviiside kõiki eeliseid ja puudusi; — edendama mahepõllumajandusliku tootmisega kooskõlas olevate uute meetodite uurimist;

17.

ergutab liikmesriike uurima, kuidas rakendada põhimõtet „saastaja maksab“, et võimaldada mahetootjatel saada hüvitist oma mahepõllumajandussaaduste juhusliku saastumise tõttu saamata jäänud tulu eest;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll tegevuskava rakendamisel ja hindamisel

18.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kõige paremad võimalused kohaliku mahepõllumajandussektori tegelikke vajadusi tunda ja nendega tegeleda. Seega tuleks uue mahepõllumajanduse tegevuskava eesmärkide täitmise huvides nad tihedalt kaasata nii selle tegevuskava meetmete rakendamisse kui ka hindamisse;

19.

juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kesksele rollile, et aidata struktureerida mahepõllumajandussektoris tootmist, logistikat ja kaubandust, hõlbustada tootjate ja tarbijate struktureeritud koostöö loomist, suurendada kohalikul tasandil teadlikkust, teavitada tarbijaid mahepõllumajanduse positiivsest mõjust ning koostada eelkoolide ja koolide jaoks haridusprogramme;

20.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on juba pikka aega osalenud mahepõllumajanduse arengu toetamises, eelkõige juhtides ja rakendades piirkondlikke maaelu arengu programme;

21.

peab kahetsusväärseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piiratud osalemist eelmise mahepõllumajanduse tegevuskava rakendamisel, mille eesmärke ei suudetud saavutada, nagu näitas Euroopa Regioonide Komitee tehtud vahehindamine;

22.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon looks platvormi tegevuskava rakendamise järelevalveks ja hindamiseks, mis koondaks kõiki sidusrühmi, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajaid;

23.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel on kooskõlas kestliku arengu tegevuskavas 2030 ettenähtuga vaja asukohapõhist lähenemisviisi, et tegeleda maa-, linnalähedaste ja linnapiirkondade erinevate vajadustega kogu Euroopas;

24.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tagada koordineerimine ja hea valitsemistava kõigi haldustasandite hulgas. Oluline on toetada kohalikul tasandil valdkondadevahelisi meetmeid ning kaasata kõik mahepõllumajandussektoriga seotud kohalikud sidusrühmad;

25.

palub komisjonil pöörata suuremat tähelepanu veevarude säilitamisele ja kutsub üles vahetama kogemusi, et julgustada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi neid häid tavasid rakendama;

Tarbimise edendamine

26.

väljendab heameelt selle üle, et mahepiirkonnad on tunnistatud edukaiks maaelu arengu vahenditeks, ning tunnustab komisjoni kavatsust toetada nende arendamist ja rakendamist liikmesriikides;

27.

soovitab komisjonil kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused selle algatuse rakendamisse;

28.

juhib tähelepanu sellele, et mahepiirkonnad on kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suurepärane võimalus toetada kestlike toidusüsteemide arendamist, tuginedes koostööle põllumajandustootjate, kodanike/tarbijate, kohalike haldusasutuste, ühenduste ning äri-, turismi- ja kultuuriettevõtete vahel, kes tegutsevad mahetootmise ja tarbimise põhimõtete ja meetodite kohaselt;

29.

rõhutab, et mahepiirkondade integreeritud ja multifunktsionaalne lähenemisviis toob suurt kasu ka keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse seisukohast;

30.

kutsub seepärast kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles osalema mahepiirkondade loomises, toetades selliste alt üles suunatud algatuste arendamist, mis võivad aidata kaasa maapiirkondade arengule ja kohalike mahetoodete tarbimise suurendamisele;

31.

soovitab Euroopa Komisjonil võtta ELi tasandil vastu ühine raamistik ja suunised, et tagada mahepiirkondade ühtlustatud kasutuselevõtt liikmesriikide tasandil, säilitades nende integreeritud ja multifunktsionaalse olemuse ning eripära, et tagada nende kasutuselevõtu edukus;

32.

soovitab Euroopa Komisjonil luua ELi tasandil mahepiirkondade võrgustik, et pakkuda kõigile mahepiirkondadele tuge ja ühiseid teenuseid;

33.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel edendada mahetoodete kohalikku tarbimist, toetades ELi, riiklikest ja oma rahalistest vahenditest kohalikke turge ja otsemüüki ning korraldades teabe- ja teavituskampaaniaid olemasolevate turgude ja otsemüügiks registreeritud ettevõtjate teemal;

34.

rõhutab mahetoidu toiteväärtust ja selle tarbimisest tulenevat keskkonnakasu ning kutsub üles tagama mahetoodetele parema juurdepääsu, seda nii seoses mahetoodete taskukohasuse kui ka kättesaadavusega müügikohtades, kuhu tarbijatel oleks lihtne tulla, et võimaldada kõigil tarbijatel osta mahetoitu;

35.

väljendab heameelt ELi mahetoodete edendamise suurendatud eelarve üle ja kutsub komisjoni üles järgmistel aastatel selle juurde jääma;

36.

soovitab seoses ELi edendamispoliitika käimasoleva läbivaatamisega, et komisjon eelistaks alates põllumajanduslikust toorainest kuni töötlemiseni ELis toodetud mahetooteid;

37.

teeb ettepaneku muuta ELi mahelogo ja lisada rohelise lehe alla sõnad „ELi mahetoode“ võimalusega märkida toote päritolupiirkond, et suurendada selle tuntust tarbijate hulgas;

38.

väljendab heameelt ettepaneku üle kaaluda strateegia „Talust taldrikule“ raames loomade heaolu märgise loomise võimalusi ning kutsub üles sellega edasi liikuma, kuna komitee arvates võib loomakasvatusmeetodi selge, standarditud ja kohustuslik märgistamine julgustada tarbijaid ostma mahetooteid;

39.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon kavatseb edendada mahesööklaid ning analüüsida keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kohaldamist ja suurendada nende kasutamist, ning peab teretulnuks eesmärki kehtestada kohustuslikud miinimumkriteeriumid kestlike toiduhangete jaoks, et edendada tervislikku ja kestlikku toitumist. Riigihangete õigusraamistiku võiks läbi vaadata, et ametiasutustel oleks rohkem võimalusi nõuda ja suurendada kohapeal toodetud toidu kasutamist. Eriline tähelepanu ja toetus tuleks suunata lühikeste tarneahelate arendamisele äärepoolseimates piirkondades;

40.

teeb ettepaneku, et koolid ja haridusasutused pakuksid õpilastele mahetooteid, mis aitaks kaasa tervislikele toitumisharjumustele juba varases eas ja hõlbustaks seega teadlikkuse suurendamist kohaliku, traditsioonilise ja tervisliku toidu tähtsusest;

41.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, et ergutada suurendama kohalike ja piirkondlike mahetoodete osa toiduhangetes, panustada kollektiivsesse teavitamisse ja haridusse ning suurendada tarbijate teadlikkust ja usaldust mahetootmise vastu. Avalike hangete kaudu saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused arendada pikaajalisi partnerlusi kohalike mahetootjatega ja julgustada tavapõllumajandustootjaid minema üle mahetootmisele;

42.

juhib tähelepanu ka sellele, et avalike sööklate varustamisel kohalike ja piirkondlike mahetoodetega on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastakuti mitmete takistusega: logistilised takistused, nimelt kohandatud ruumide puudumine; struktuursed takistused, nagu vajadus struktureerida turgu ja tugevdada tarneahelat, et ühitada kohalik pakkumine ja nõudlus; samuti inim- ja tehniliste ressursside puudus;

43.

märgib, et on vaja tugevat poliitilist pühendumust riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et ergutada mahetoidu tõelist võidukäiku avalikes ja erasööklates, toitlustusettevõtetes ja restoranides;

44.

teeb ettepaneku, et ELi tasandil võiks töötada välja ühised kriteeriumid, mis toimiksid parimate tavadena, et kehtestada vastavad avalike sööklate kontrollieeskirjad;

45.

märgib, et nõudluse kasv soodustab piirkondliku tootmise arengut, ning nõuab seepärast, et nii avalikus kui ka erasektoris võetaks sööklates ja restoranides kasutusele märgistus, näidates ära tootmisprotsessides kasutatavate tervislike, mahepõllumajanduslikult ja/või kohapeal toodetud toiduainete miinimumprotsendi;

46.

kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kontrollima oma riigihankeid ja eelarvet käsitlevaid õigusakte eesmärgiga tagada, et avalikes sööklates kasutatavad mahetooted on sertifitseeritud;

47.

tunnistab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel puuduvad endiselt teadmised keskkonnahoidlike riigihangete pakutavatest võimalustest, ning julgustab neid hinnakriteeriumi tõket ületama ja kasutama kestlikkuse kriteeriume;

48.

soovitab välja töötada ELi ühise platvormi ELi liikmesriikidest pärit mahetootjatele, et edendada mh üksteisele heade tavade tutvustamist, ELi eeskirjade mõistmist, koolitusi, üritusi ja projektipartnerluse võimalusi;

49.

rõhutab sellega seoses, kui oluline on pakkuda asjakohast koolitust ja suutlikkuse suurendamise programmi nii (riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi) hankijatele kui ka mahetootjatele ja töötlejatele, et kõrvaldada struktuursed ja logistilised takistused ning edendada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kasutamist;

Tootmise stimuleerimine

50.

märgib, et 2019. aastal oli ELis mahepõllumajandusmaad ligikaudu 9 %, kusjuures ainult 64 % sertifitseeritud mahepõllumajandusmaast sai mahepõllumajandustoetust (1);

51.

juhib tähelepanu sellele, et mahepõllumajandus on praeguses ühises põllumajanduspoliitikas alarahastatud. Kogu ELi põllumajandusmaast kuulub mahepõllumajanduse alla 8 %, ent samas moodustavad mahepõllumajanduse toetused Euroopa põllumajanduseelarvest vaid 1,5 %. Eriline tähelepanu ja toetus tuleks suunata arengule väikestes maapiirkondades ja vähem arenenud piirkondades, kus peamine majandussektor on põllumajanduslik tegevus;

52.

rõhutab, et ELi mahepõllumajandusmaa kolmekordistamiseks 2030. aastaks on vaja suurendada ÜPP kulutusi mahepõllumajandusele kolm kuni viis korda, mis tähendab, et kuni 15 % ÜPP kulutustest tuleks suunata mahepõllumajandussektorile (2);

53.

märgib siiski kahetsusega, et järgmise ÜPP suhtes saavutatud kokkulepe ei ole mahepõllumajanduse rahalise toetamise osas piisavalt ambitsioonikas;

54.

on mures selle pärast, et arvestades kogu ELi hõlmavaid mahepõllumajanduse eesmärke, ei paku mõne olemasoleva riikliku ÜPP strateegiakava eelnõu mahepõllumajandustootjatele piisavaid toetusi võrreldes eelmise programmitöö perioodiga;

55.

soovitab liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel seada oma strateegiakavades prioriteediks kohaliku ja piirkondliku mahepõllumajandussektori konkreetsete vajaduste rahuldamine ja seda rahaliselt piisavalt toetada;

56.

soovitab komisjonil põhjalikult hinnata liikmesriikide esitatud riiklikke strateegiakavasid, et jälgida, kas need aitavad saavutada eesmärki, et mahepõllumajandusmaa moodustaks 2030. aastaks 25 % põllumajandusmaast;

57.

toetab lähenemisviisi, mille kohaselt hinnatakse uue ÜPP raames liikmesriikide konkreetseid asjaolusid ja vajadusi seoses mahepõllumajandussektori kasvuga ja iseäranis äärepoolseimate piirkondade raskeid tootmistingimusi ning tagatakse, et liikmesriigid kasutavad parimal viisil ära uue ÜPP pakutavaid võimalusi riikliku mahepõllumajandussektori toetamiseks. Komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu mahajäänud liikmesriikide/piirkondade toetamisele ja andma samas täiendavaid suuniseid neile, kes juba püüavad 25 % eesmärki saavutada. Iga liikmesriik peaks aitama kaasa ühise eesmärgi saavutamisele 2030. aastaks;

58.

soovitab liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel siduda mahepõllumajandus tugevamalt koolitusse ja ülikoolide põllumajandusteaduskondadesse ning töötada välja mahepõllumajanduse teemalised õppematerjalid ja koolitus, milles käsitletaks nii esmatootmise kui ka töötlemise ja muundamise vajadusi;

59.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kiirendada mahepõllumajandusele üleminekut, pakkudes toetust ja nõu mahepõllumajanduse kasuks otsustanud ettevõtete loomiseks, ümberkorraldamiseks või üleandmiseks;

60.

rõhutab mahepõllumajandustööstuse arendamise tähtsust piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kindlustada esmatootmise kasvu. Lühikeste toidutarneahelate edendamisest võib olla kasu nii mahepõllumajandustootjatele kui ka tarbijatele: see vähendab transpordikulusid ja suurendab kestlikkust ning arendab samal ajal maapiirkondade majandust, andes tootmispiirkonnas lisandväärtust;

61.

soovitab seepärast liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kehtestada mahetoidu töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele konkreetsed meetmed, et hõlbustada tootmise harmoonilist arengut ja luua kõigis piirkondades soodne keskkond lühikeste tarneahelate jaoks. Seega teeb komitee järgmised ettepanekud: — soodustada põllumajandustootmisega seotud väikesemahuliste põllumajandusettevõtete toimimist; — suurendada väikestele põllumajandusettevõtetele mõeldud mobiilsete töötlemisrajatiste (tapamajad, töötlemistehased, veskid jne) hulka ning soodustada töötlemisrajatiste ühist kasutamist kohalikul tasandil, et ületada tervishoiu ja ohutuse ning loomatervise standarditest tulenevad õiguslikud takistused; — soodustada põllumajandusühistute kaasamist mahetoodete turustamisse ja muundamisse, sealhulgas toiduhangetesse;

62.

rõhutab, kui olulised on 25 % eesmärgi saavutamiseks majanduslik korraldus, tõhusad turukorraldusvahendid ja tootjaorganisatsioonide rahastamine. Näiteks tuleks tootjatele kehtestada miinimumhind, mis ületab mahepõllumajanduse keskmise tootmishinna, et sel viisil tagada stabiilne miinimumsissetulek. Turu tasakaalustamatuse korral, kui nõudluse kasv ei ole sama suur kui pakkumise kasv, peaks komisjonil olema õigus aktiveerida mahetoodete jaoks mõeldud riikliku erisekkumise mehhanism;

63.

märgib, et kasvav ebaaus konkurents väljastpoolt ELi pärit mahetoodetega võib sektorit nõrgestada, ning soovitab Euroopa Komisjonil tagada õiglane, tasakaalustatud ja läbipaistev kaubandus, nõudes ELi imporditavate toodete mahepõllumajandusliku tootmise kohustuste ja eeskirjade vastastikkust, et tagada Euroopa tarbijate võrdne kohtlemine ja tõhus kaitse. Samal põhjusel tuleks eespool nimetatut kohaldada ka vesiviljeluse suhtes, et nii keskkonnakaitse kui ka ookeanide ja merede kestlik majandamine laieneks ELi mittekuuluvatele riikidele;

64.

soovitab Euroopa Komisjonil toetada ühise ELi platvormi käivitamist, mis hõlbustaks kohalike mahepõllumajandustootjate impordi- ja ekspordivõimalusi, arendades ELi digitaal- ja e-müügi teenuseid ning toetades logistikat ja edukaid partnerlusi selles valdkonnas;

65.

soovitab liikmesriikidel võtta uue ÜPP ökokavade osana kasutusele bonus-malus süsteem, nagu on märgitud komitee varasemas agroökoloogia teemalises arvamuses;

66.

märgib, et uut ELi mahepõllumajandusliku tootmise määrust hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 ja see toob kaasa olulisi muudatusi teatavates mahetootmise sektorites. Eduka rakendamise tagamiseks on äärmiselt oluline leida tasakaal ELi tasandil ühtlustamise ja piirkondlikul tasandil kohandamise vahel, kaldumata kõrvale mahepõllumajanduslikest põhimõtetest;

67.

kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles jälgima uue määruse mõju, et tõhusalt reageerida uute eeskirjade kohaldamisest tulenevatele raskustele;

68.

tunnistab, et loomakasvatussektoris on suur huvi ja potentsiaal minna üle mahepõllumajandusele;

69.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle suurendada mahepõllumajanduslikku vesiviljelust. See sektor seisab silmitsi kolmandatest riikidest lähtuva ägeda konkurentsiga, sest EL impordib peaaegu 80 % siseturul tarbitavast kalast (3);

70.

soovitab seepärast komisjonil tagada piisav toetus ning suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist ELi mahepõllumajanduse ning mahepõllumajandusliku vesiviljeluse ja loomakasvatuse sektoris, et tulla toime nõuetekohaste sisendite, nimelt sertifitseeritud mahepõllumajandusliku seemne, orgaanilise valgu ja B-vitamiiniga rikastatud sööda puudumisega ning vähendada sõltuvust impordist;

71.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada programmi „Euroopa horisont“ raames mahepõllumajandusele pühendatud teadus- ja arendustegevuse rahastamist ning rõhutab eelkõige, kui oluline on näha mahetootmisele ette eraldi projektikonkursid ja eelarve.

---

(1)  IFOAM Organics Europe.

(2)  Ibid.

(3)  COPA-Cogeca seisukohad mahetootmise arendamise tegevuskava kohta.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kestlik sinine majandus ja vesiviljelus“

(2022/C 97/08)

Raportöör: Bronius MARKAUSKAS (LT/EA), Klaipėda rajoonivolikogu esimees

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldmärkused

Kestlik sinine majandus

1.

toetab Euroopa Komisjoni teatist uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus „ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel“, milles esitatakse komisjoni üldine visioon ning merendussektorite ja -tööstuse kestliku sinise majanduse strateegia. Komitee väljendab sellega seoses heameelt ülemineku üle sinise majanduskasvu kontseptsioonilt sinise majanduse kontseptsioonile;

2.

nõustub, et rohelise kokkuleppe eesmärke ning üleminekut kestlikumale ja keskkonnahoidlikumale majandusele ei ole võimalik saavutada ilma sinise majanduseta. Rohelise kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide rakendamine kõigis sektorites nõuab radikaalseid muudatusi, et vähendada inimtegevuse mõju meredele ja ookeanidele ning kaitsta ressursse ja elurikkust. Need muudatused tuleb samuti viia kooskõlla merega seotud tegevuste majandusliku ja sotsiaalse kestlikkusega;

3.

on seetõttu seisukohal, et keskkonnasäästlikku ja sinist poliitikat tuleks paremini omavahel siduda. Ookeanid on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse reservuaare maailmas. Nad katavad üle 90 % maailma eluruumist ja seovad aastas umbes 26 % inimtekkelistest atmosfääri paisatavatest süsinikdioksiidi heitkogustest ning üle 90 % heitsoojusest. Arvukad uuringud näitavad merekeskkonna elurikkuse olulist rolli planeedi tervise ja sotsiaalse heaolu seisukohalt;

4.

rõhutab, et elujõulised ookeanid on eduka sinise majanduse eeltingimus ning et selline sinine majandus peab toimuma ökoloogilistes piirides vastavalt planeedi võimaluste piiride kontseptsioonile. Ookeanide ja merede kestlik majandamine peaks seetõttu olema peamine prioriteet, mis põhineb teadmistel, teadlikkuse suurendamisel ja piiriülesel koostööl, et saavutada ELi strateegilise tegevuskava eesmärgid. Oluline on ka ajakohaste andmete vahetamine ja ühiste eesmärkide poole püüdlemine;

5.

märgib, et sinisel majandusel on märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik mõju mitte ainult ranniku- ja merepiirkondadele, vaid ka Euroopa Liidule tervikuna, ning see võib tagada rohelise ja kaasava taastumise COVID-19 pandeemiast, iseäranis kõige enam mõjutatud sektorites, nagu turism ja kalandus. Paljudes riikides on sinisel majandusel suur positiivne mõju SKP-le;

6.

märgib, et ookeanienergia võib etendada olulist rolli energiavarustuse usaldusväärsuse ja kindluse suurendamisel ning et ookeanienergia kasutamine, eeldusel et see sobib olemasolevate tegevustega ja säästab mereelupaiku, vähendaks riikide sõltuvust fossiilkütustest, aitaks leevendada kliimamuutusi ja edendaks uute kvaliteetsete töökohtade loomist, eriti Euroopa rannikualadel, kus töötuse määr on sageli kõrge;

7.

rõhutab meretööstuse panust energiasüsteemi ümberkujundamisse ja võitlusse kliimamuutuste vastu, eelkõige taastuvenergia sektori, meretranspordi CO2 heite vähendamise ja ringmajanduse, sh ookeanidest plasti ringlussevõtmise kaudu;

8.

tuletab eelkõige meelde, et meretranspordi heitkogused on viimase 20 aasta jooksul suurenenud peaaegu 32 %. Jätkusuutliku laevaehitustööstuse arendamine võib anda olulise panuse ELi kliimaeesmärkide saavutamisse. Komitee toetab sellega seoses Euroopa Komisjoni eesmärki vähendada rahvusvahelisest laevandusest õhku paisatavat SO2 ja NOx heidet kümne aasta jooksul vastavalt kuni 80 % ja 20 %. Oluline on aga võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade vajadusi, sest oma kauguse ning suure sõltuvuse tõttu õhu- ja meretranspordist vajavad nad ühendatuse ja varustatuse tagamiseks oma struktuursetele oludele kohandatud meetmeid;

9.

rõhutab, kui vajalik on hoida ja luua kvaliteetseid jätkusuutlikke töökohti, iseäranis laevaehituses, sealhulgas kaitsta Euroopat ebaausa konkurentsi eest, mis lõhub tema tööstusstruktuuri;

10.

ergutab järgima valdkonnaülest lähenemisviisi meretööstusele, millega on hõlmatud kõik – nii ajaloolised kui ka uued ning nii tsiviilvaldkonna kui ka sõjalised – merendusalased tegevused ning milles võetakse arvesse nii ökoloogilisest ja digitaalsest üleminekust kui ka tööstusest 4.0 tulenevaid olulisi valdkonnaüleseid probleeme;

11.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust luua sinine foorum teadmiste ja kogemuste koondamiseks, sünergia loomiseks, loovate lahenduste leidmiseks ja sektori arengu edendamiseks ning kavatsust esitada ettepanekuid rahaliste vahendite kasutamise koordineerimise kohta selles valdkonnas;

12.

tunneb puudust liikmesriikide valitsuste konstruktiivsest lähenemisviisist meremajanduse arengule. Enamikus rannikuriikides toetatakse seda majandust ainult paberil ning riiklikes aruka spetsialiseerumise kavades ja strateegiates ei pöörata meremajandusele piisavalt tähelepanu, rahaline toetus on ebapiisav ning selle andmise eeskirjad ja kriteeriumid on liiga keerulised;

Vesiviljelus

13.

märgib, et vesiviljelus on hiljuti muutunud meremajanduse üheks oluliseks valdkonnaks. See on valdkond, millel on märkimisväärne potentsiaal nii majanduse kui ka keskkonnakaitse jaoks. Samuti võib see luua töökohti, pakkuda ranniku ja maapiirkondade elanikele uusi võimalusi majandusarenguks ning vähese mõjuga vesiviljelustavade kasutamise kaudu võivad mõned vesiviljeluse harud, näiteks rannakarplaste kasvatused, aidata leevendada kliimamuutuste mõju ja kaitsta ökosüsteeme;

14.

väljendab heameelt komisjoni teatise üle ELi vesiviljeluse kestliku arendamise strateegiliste suuniste kohta ning rõhutab, et vesiviljelus aitab oluliselt kaasa kvaliteetse toidu pakkumisele ning mere- ja mageveetoodete pakkumise tagamisele kasvaval turul eeldusel, et see ei mõjuta negatiivselt looduslikke kalavarusid, vaid edendab Euroopa rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ rakendamist ja kestliku sinise majanduse arendamist;

15.

väljendab heameelt loomade heaolu strateegia tutvustamise üle, eelkõige kontrollitavate näitajate määratlemise, tootjatele koolituse pakkumise, liigipõhiste loomade heaolu parameetrite uurimise ja monokultuuride mitmekesistamise osas; rõhutab, et nüüd tuleb liikmesriikidel ajakohastada oma riiklikke kavasid kooskõlas uute suunistega;

16.

rõhutab, kui olulised on konkreetsed eesmärgid, mis on sõnastatud strateegias „Talust taldrikule“ vesiviljeluse valdkonnas, eelkõige seoses antimikroobikumide müügi vähendamise ja mahepõllumajandusliku vesiviljeluse märkimisväärse laiendamisega. Komitee väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta meetmeid, et vähendada 2030. aastaks põllumajandusloomade ja vesiviljeluse jaoks mõeldud antimikroobikumide kogumüüki 50 %;

17.

märgib, et ELi strateegiad ja muud õigusdokumendid sisaldavad suuniseid ja soovitusi sektori arendamiseks, kuid juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kellel ei ole selles valdkonnas ainupädevust, ei ole üksikasjalikumat analüüsi vesiviljeluse arendamise viiside ja meetodite kohta, mis tugineks praktilistele teadmistele, täpsematele andmetele ja konkreetsetele meetmetele;

18.

rõhutab, et kestlik areng on vesiviljeluse arengu peamine tingimus. Komitee nõuab seetõttu kestliku vesiviljeluse selget määratlemist, võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume. Pikaajaline strateegiline lähenemine ELi vesiviljeluse kestlikule kasvule aitaks kaasa sektori taastumisele pärast COVID-19 kriisi ning tagaks pikaajalise kestlikkuse ja vastupidavuse;

19.

kordab, et vesiviljelust tuleks tunnustada eraldi poliitikavaldkonnana, mida tuleks piisavalt rahastada, et täiendada traditsioonilist kalapüüki; märgib, et Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond on juba aastaid edendanud säästvat vesiviljelust ning vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist. Komitee on samuti veendunud, et mahepõllumajanduslikku vesiviljelust tuleks edendada, toetades Euroopa vesiviljelustoodete kohalikke turge ja vähendades halduskoormust, mis takistab sektori tõhusat arengut. Samuti tuleks kehtestada üldised suunised lihtsamaks juurdepääsuks asukohtadele, eelkõige rannikualadele, et neid saaks edasi arendada, viies suunised kooskõlla muude poliitikameetmetega, nagu keskkonnapoliitika meetmetega;

20.

toetab komisjoni üleskutset ELi liikmesriikidele lisada vesiviljelust käsitlevatesse riiklikesse strateegiakavadesse mahepõllumajandusliku vesiviljelustootmise suurendamine ning eraldada selleks osa Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahenditest;

21.

kordab vajadust kiirendada üleminekut kestlikule kalakasvatusele koos muutustega põllumajanduses, kuna kalandus ja vesiviljelus on kestlike toidusüsteemide olulised elemendid. Komitee toetab samuti eesmärki edendada keskkonnasäästlikku kalapüüki, taastada kalapopulatsioonid ja kaitsta mereökosüsteeme, hoogustades keskkonnasäästlikku, majanduslikult ja sotsiaalselt elujõulist ja konkurentsivõimelist kalandustegevust;

22.

nõuab õiguslikult siduvate eesmärkide seadmist ELi tasandil, et taastada ja säilitada mere bioloogiline mitmekesisus ning taastada kahjustatud ökosüsteemid; kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad aidata koos liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Keskkonnaametiga kindlaks määrata ja kehtestada uusi merekaitsealasid;

Rahaline toetus, investeeringud

23.

juhib tähelepanu sellele, et kestlikud investeeringud on sinise majanduse edukaks arenguks üliolulised. Tähtis on luua soodne keskkond, mis hõlbustab ja stimuleerib avaliku ja erasektori investeeringuid sinise majanduse arendamisse. On vaja rahastada innovatsiooni, sh digitaalset innovatsiooni, ja uute toodete väljatöötamist, investeerida uuenduslikesse tehnoloogiatesse ja arukatesse lahendustesse ning toetada uusi tehnoloogiaid, nagu taastuv ookeanienergia, meretööstus või sinise majanduse bioettevõtted, et nad saaksid areneda planeedi võimaluste piirides;

24.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon toetuks seoses merendussektorisse ja eelkõige meretööstusesse tehtavate kestlike investeeringutega rohkem piirkondadele, nende aruka spetsialiseerumise strateegiatele ja majandusökosüsteemidele, et luua üleeuroopalised koostöövõrgustikud, mis on võimelised konkureerima rahvusvaheliste osalejatega. Need võrgustikud peaksid Euroopa meretehnoloogia märgise all suutma osaleda Euroopa Komisjoni esitatud projektikonkurssides, et arendada ja rahastada oma suure riskiga projektide esimesi etappe;

25.

viitab oma varasemas, meremajanduse kasvu käsitlenud arvamuses juba väljendatud nõudmisele, et 10 % teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi projektidest peaksid andma märkimisväärse panuse mere- ja merendusuuringutesse;

26.

tuletab meelde, et teatises uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks ELis lähtub komisjon sellest, et Euroopa rohelises kokkuleppes võetakse kohustus pöörata erilist tähelepanu ELi äärepoolseimate piirkondade rollile. Komitee kutsub komisjoni üles seda kohustust täitma, koostades konkreetse tegevuskava koos kavandatud rahaliste vahenditega;

27.

peab kahetsusväärseks, et taasterahastust „Next Generation EU“ rahastatavate taastekavade läbivaatamisel ei ole piisavalt arvesse võetud sinise majanduse potentsiaali, sealhulgas selle võimalikku olulist panust rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse, näiteks seoses struktuuriprojektide ja riskantsete projektide otsese rahastamisega Euroopa tasandil ning piirkondlike investeerimisplatvormide loomisega;

28.

on seisukohal, et kestlike investeeringute kontseptsiooni tuleb mõista nii, et see nõuab nii tööstuse kui ka riikide valitsuste ühiseid jõupingutusi seoses tehnoloogia arengu ja teadusuuringutega, et investeerida projektidesse, mis ühendavad sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kasu. Selles valdkonnas on eriti oluline koostöö akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel;

29.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle tõhustada koostööd Euroopa finantsasutustega, et edendada avaliku ja erasektori investeeringuid, ning juhib tähelepanu investeerimisplatvormi BlueInvest tähtsusele ning ELi fondidele ja ELi eelarve konkreetsetele programmidele eraldatud vahenditele asjaomase sektori arendamiseks. Samuti teeb komitee ettepaneku kaaluda võimalust luua fond või ühtne mehhanism kooskõlastatud juurdepääsuks vahenditele;

30.

toetab komisjoni üleskutset liikmesriikidele lisada kestlikku sinisesse majandusse tehtavad investeeringud oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse ning erinevate ELi fondide riiklikesse rakenduskavadesse;

31.

peab eriti oluliseks edendada uuenduslike rahastamisvahendite kasutamist kestliku vesiviljeluse arendamisel, toetada investeeringuid kõrgtehnoloogiasse, luua soodsad tingimused erasektori kaasamiseks ning eraldada rahalisi vahendeid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse jaoks, et edendada kestliku vesiviljeluse mitmekesistamist ja innovatsiooni;

32.

nõuab ELi rahastamiseeskirjade läbivaatamist ja on veendunud, et innovatsioon ja väärtusloome ning, mis kõige olulisem, kestlike lahenduste rakendamine peaksid olema toetuse andmise peamised kriteeriumid;

33.

peab vajalikuks kaaluda võimalust lugeda vähese mõjuga vesiviljelus (sh ringleva veega süsteemides) ökoloogiliseks ning toetada rahaliselt selle edasist arengut, kui on täidetud asjakohased energia- ja ressursitarbimise, loomade heaolu ja jäätmete säästva ringlussevõtu kriteeriumid. Vesiviljelusel on praegu raske saada toetust ELi vahenditest, kuigi praktikas on tõestatud, et kasutatavad uuenduslikud tehnoloogiad võimaldavad asjaomaste tehniliste protsesside juures täita kõrgeimaid keskkonnanõudeid (nt tekkivaid jäätmeid, nagu setet, saab kasutada põllumajanduses, reovett puhastatakse ja taaskasutatakse kõrgeimate standardite kohaselt jne);

34.

juhib tähelepanu sellele, et rahastamisküsimused on eriti olulised väiksemate investeeringute, väiksema SKP ja piiratumate innovatsioonivõimalustega väikeste riikide jaoks, ning märgib, et asjakohane oleks hinnata väikeste riikide vajadusi ja võtta vastu spetsiaalsed toetuskavad;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

35.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli üleminekul rohelisele majandusele. Piirkondlikud omavalitsused võiksid anda olulise panuse rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse, osaledes aktiivselt otsuste tegemises ning hallates tõhusalt ühtekuuluvus- ja keskkonnainnovatsiooni fonde;

36.

taunib asjaolu, et enamikus riikides ei ole piirkondlikud omavalitsused kaasatud riikliku poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse ning et valitseb tsentraliseeritud lähenemisviis, mille puhul kõige kõrgemal tasandil määratakse kindlaks vajadused ja tehakse otsuseid ilma piirkondadega meremajanduse arengu osas konsulteerimata. Komitee kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni ja riikide valitsusi üles kohtlema kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi sellekohaste täiendavate meetmete rakendamisel keskvalitsuse tasandiga võrdsete partneritena;

37.

kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile esitada liikmesriikidele ettepanek eeskirjade kohta, kuidas kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused poliitika määratlemisse, arendamisse, kavandamisse ja juhtimisse, ning anda neile selgem ja ulatuslikum pädevus. Kohalike omavalitsuste ulatuslikum kaasamine tagaks kestliku sinise majanduse parema arengu, töötades välja dünaamilised ja kestlikud sinise majanduse ökosüsteemid, edendades innovatsiooni, rakendades arukaid lahendusi ja luues töökohti;

38.

tunnustab Euroopa Komisjoni kavatsust toetada rannikulinnu ja -piirkondi rohe- ja digiülemineku haldamisel kohalikul tasandil ning ELi pakutavate rahaliste vahendite ja stiimulite täielikul ärakasutamisel, töötades välja majanduse taastamise toetuspaketi (kohalike roheliste kokkulepete kava) ja strateegilised suunised (nt algatus „Arukate linnade väljakutse“);

39.

teeb ettepaneku töötada välja õigus- ja eelarveraamistik, millega soodustada selliste kohalike ja piirkondlike sinise majanduse strateegiate koostamist ja arendamist, milles võetakse arvesse selle valdkonna tegevusalade mitmekesisust, lähtudes nende omavahelisest sobivusest, eelkõige sobivusest olemasolevate tegevustega. Eelkõige tuleks rõhutada, kui oluline on meretööstuse ja energiatootmisega seotud tehnoloogiline areng ning kvaliteetse merevalgu tootmine üleilmse konkurentsivõime ühe elemendina;

40.

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis osa Euroopa vesiviljeluse arendamisel. Kalanduse valdkonnas vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sageli lubade andmise menetluse ning nende territooriumil tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juhtimise ja toetamise eest, kogudes tänu lähedusele kõnealuse sektoriga neis valdkondades märkimisväärseid kogemusi, mida on oluline tunnistada, koordineerida ja kasutada;

41.

on seisukohal, et kohalikke omavalitsusi tuleks rohkem kaasata vesiviljeluspoliitika väljatöötamisse, ning kordab, et piirkonnad vajavad ELi vesiviljeluse kestlikuks arendamiseks selgeid suuniseid ja konkreetset tegevuskava;

42.

peab kahetsusväärseks, et Interregi territoriaalse koostöö eelarvet on vähendatud, kuna see oleks võinud ergutada koostööd rannikupiirkondade ja samasuguste vajadustega saarte vahel samas merepiirkonnas, et töötada välja kohanemisstrateegiad ja ühised lähenemisviisid rannikualade majandamisele, investeerida rannikualade säästvasse kaitsesse ja kohandada rannikualade majandustegevust. Komitee on siiski seisukohal, et katsemeetmete ja investeeringutega ning tänu kooskõlastamisele otsese eelarve täitmise alla kuuluvate programmidega, mis annavad sektorile võimaluse kasutada ära uusi ideid, on vähendatud eelarve tingimustes poliitika tõhusust ka suurendatud;

43.

kutsub sellega seoses võimaluse korral ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste soovi arvestades üles süvalaiendama merepiirkondade strateegiaid, mis on olulised võrdlusraamistikud. Need on üks tegur, mida tuleb arvestada aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisel ja ELi vahendite jaotamisel;

44.

peab väga oluliseks püüelda heitevabade sadamate eesmärgi poole, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni esitatud säästva ja aruka liikuvuse strateegias, ning teeb ettepaneku tunnustada sadamaid täielikult sinise majanduse platvormide ja meretööstuse arengu hoobadena;

Mereala ruumiline planeerimine, sadamate tähtsus

45.

märgib, et kestliku sinise majanduse, sealhulgas vesiviljeluse, kalapüügi ning karp- ja koorikloomade püügi arendamine on võimalik ainult siis, kui on olemas vastavad piirkonnad ja ettevõtetel on juurdepääs veekogudele. Juurdepääs piirkondadele, kus on võimalik majandustegevus, ja juurdepääs veekogudele on Euroopa vesiviljeluse arendamisel endiselt suur probleem. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada asjakohane mereruumi planeerimine koordineerimise ja asjaomaste sidusrühmade võimalikult varase kaasamise kaudu;

46.

kordab üleskutset koostada ettepanekud mereruumi planeerimiseks ning merekaitsealade ja ökoloogiliste koridoride kehtestamiseks kooskõlas ELi elurikkuse strateegia eesmärkidega, et võimaldada elurikkuse kadumine peatada ning aidata leevendada kliimamuutusi ja tekitada nende suhtes vastupanuvõimet, luues sellega märkimisväärset rahalist ja sotsiaalset kasu, et saavutada tasakaal kalavarude kasutamise ja mere võimekuse vahel neid taastoota;

47.

nõuab õiguslikult siduvate ELi eesmärkide seadmist merekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide taastamiseks ja säilitamiseks; kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad aidata täiendavate merekaitsealade tuvastamisel ja määratlemisel;

48.

tuletab meelde sadamate keskset rolli – eriti äärealadel, näiteks äärepoolseimates piirkondades – sinise majanduse arendamisel ja edendamisel, ringmajanduse juhtimisel ja roheliste lahenduste rakendamisel, mis aitavad saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke;

49.

on näiteks seisukohal, et roheüleminekul on vaja kiiresti suurendada toetust, et investeerida sadamates laevade veeldatud maagaasi tanklatesse ja üldisemalt taristusse, mis aitab vähendada laevade ökoloogilist jalajälge (elektriühendustaristu kalda ja kai ääres seisvate laevade vahel, mis põhineb vähese heitega tehnoloogiatel);

50.

nõuab lõpetuseks, et saastevaba vesiniku tootmise arendamist sadamates toetataks ja et see integreeritaks paremini ELi energiapoliitikasse ja kasutusele võetavatesse vesinikukoridoridesse;

51.

tuletab meelde, kui oluline roll võib olla sadamatel (tänu nende mitmekesistele merega seotud tegevusaladele) sinise majanduse edendamisel ja selle valdkonna strateegiate väljatöötamisel;

52.

on seisukohal, et sadamad, mis on olulised transpordiahelate ja riikidevaheliste majandustsüklite lülid, peaksid edaspidi muutuma energiakeskusteks, mis kasutavad samal ajal taastuvaid energiaallikaid ja vähese CO2 heitega süsteeme, aidates seeläbi kaasa ringmajanduse arengule ja parandades sadamapiirkondades elavate inimeste elutingimusi. Seetõttu on vaja edasi arendada meresadamate taristut ja avada uusi alasid, mis sobivad kaubaveoks ja võib-olla uudseks merendustegevuseks (nt avamere tuuleturbiinid, kestlik vesiviljelus);

Halduskoormuse vähendamine, konkurentsivõime parandamine

53.

peab kahetsusväärseks, et vesiviljeluse ja teiste merega seotud tegevusalade tõhusat arengut takistavad mitmed sisemised probleemid, nagu liiga pikad ja keerulised loamenetlused ning piiratud juurdepääs veekogudele ja aladele, kus majandustegevus on võimalik. Loamenetluste keerukus ja läbipaistvuse puudumine takistavad Euroopa vesiviljeluse täiemahulist arengut ning seepärast tuleks kohaldatavaid õigusnorme lihtsustada ja selgemaks muuta, tagades nende omavahelise sidususe;

54.

teeb ettepaneku luua võimalikult kiiresti vesiviljeluse litsentside ühtne kontaktpunkt, et kiirendada lubade andmise protsessi ning hõlbustada sidusrühmade ja eri tasandi ametiasutuste vahelist suhtlust. Komitee soovitab ühtlasi luua kohalikele omavalitsustele lubade andmise kohta koolitusmoodulid, et kiirendada ELi eeskirjade kohaldamist;

55.

märgib, et vesiviljeluse konkurentsivõime ja kestlikkuse tugevdamiseks on oluline järgida loomade heaolu, tervise ja kliimakaitse standardeid ning anda tarbijatele märgistusel täpset ja piisavat teavet;

56.

juhib tähelepanu sellele, et komitee on varasemates arvamustes juba teinud ettepaneku Euroopa ökomärgise kohta. Komitee kordab seda ettepanekut ja rõhutab, et ökomärgis ja tõhus sertifitseerimissüsteem mängivad olulist rolli ELi vesiviljelustoodete väärtuse ja tarbimise suurendamisel. Kasvatusmeetodi, püügimeetodi ja töötingimuste selge ja kohustuslik märgistamine võimaldaks tootjatel saada tunnustust oma tavade täiustamisele ja tarbijatel teha teadlikke otsuseid; rõhutab, et ökomärgise kriteeriumid peaksid olema rangemad kui kehtivad õiguslikud nõuded. Selle märgise võiks võtta kasutusele ka kalapüügi puhul, mis toimub õiguspärase tegevuse raames ja kooskõlas keskkonnakaitse- ja majandamiseeskirjadega, hoides merekeskkonda ja kalavarude kestlikkust;

57.

nõuab, et tulevane piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism hõlmaks ka kalandus- ja vesiviljelustooteid, et tagada siseturul müüdavatele eri toodetele võrdsed võimalused, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaseid äärepoolseimate piirkondadega seotud erandeid. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku, et vältida inimõiguste rikkumisega seotud toodete importi, ning kehtestama tõhusamad eeskirjad tagamaks, et ELi turule sisenev kala vastaks ELi normidega võrdsetele standarditele. Sellega tagatakse Euroopa tarbijate kaitse ning laiendatakse keskkonnakaitset ja ookeanide ja merede säästvat majandamist kolmandatele riikidele. ELi ja riiklikul tasandil tuleb esmajärjekorras toetada kohalikke tootjaid ja lühikesi tarneahelaid. See on ainus viis tagada vesiviljeluse, karp- ja koorikloomade püügi ning kalapüügi, eriti väikesemahulise rannapüügi tõhus areng tulevikus;

58.

soovitab mitmekesistada vesiviljelust, pöörates erilist tähelepanu vetikakasvatusele, mille tooted ei pea olema mõeldud üksnes inim- ja loomatoiduks, vaid neid võib kasutada ka teatavates tööstuslikes tootmisprotsessides või energiatootmises, ning mis aitavad kaasa kestlike tegevuste arendamisele, sest sööta ei ole vaja ja jäätmeid ei teki. Samuti soovitab komitee edendada integreeritud vesiviljelussüsteeme, mis võimaldavad tootmisahelas luua ringmajanduse mudeleid;

Koostöö, oskuste arendamine, teave, üldsuse osalemine

59.

kordab, et kestliku sinise majanduse loomiseks on oluline kaasata kõik vesiviljeluse, kalapüügi ning karp- ja koorikloomade püügi sidusrühmad. Eriti oluline on koostöö akadeemiliste ringkondade, ametiasutuste ja tööstuse vahel: teaduslikud uurimistulemused ning tõhus, sihipärane ja pikaajaline innovatsioon majanduses parandavad töö tulemuslikkust ning tagavad majandusarengu ja konkurentsivõime;

60.

juhib tähelepanu vajadusele tugevdada liikmesriikides tegutsevate ametiasutuste pädevust ja tegeleda merendus- ja vesiviljelussektori spetsialistide nappuse probleemiga. Selleks peavad Euroopa Liit, liikmesriigid ja piirkonnad tegema koostööd, et suurendada merendusega seotud elukutsete tuntust ja atraktiivsust ning parandada töö- ja karjääritingimusi; arendada koolitust saavate noorte liikuvust Euroopas ning pakkuda täiendavaid elukestva õppe võimalusi, et kohandada olemasolevaid elukutseid merendussektorile sobivaks ja kaasata traditsioonilisi merendusega seotud elukutseid uutesse võimalustesse. Eelkõige on seoses koolitusega tähtis kohandada ja edendada merendus- ja kalandusalast koolitust nii, et sellega toetataks põlvkonnavahetust kalanduses, vesiviljeluses ning karp- ja koorikloomade püügis;

61.

tunneb puudust üldsuse osalusest sinise majanduse arendamisel. Kestlike pikaajaliste investeeringutega tuleb edendada multidistsiplinaarsete meetmete rakendamist, et kaitsta mere elurikkust ja pakkuda kodanikele uusi sissetulekuvõimalusi. Samuti on tähtis, et üldsus oleks kohalike tegevusrühmade loomise ja mitmesuguste muude algatuste kaudu kaasatud poliitika rakendamisse ja otsuste tegemisse;

62.

kohustub edendama ja toetama kohalikke osalusalgatusi (nt kohalike kogukondade loodud kohalikud arengurühmad, kohalikud kalanduse tegevusrühmad), mis ühendavad mereressursside taaselustamise kohalike elatusallikate säilitamise ning asjaomase piirkonna traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamisega ning mis hõlmavad merega seotud majanduse mitmekesistamist ja vastastikust täiendavust. See peaks andma innustust ja tunnustust kohalikele kalanduse tegevusrühmadele, kes on sinise majanduse edendamisel oma piirkonnas integreerinud merendus- ja kalandussektori ühiskonnaga ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

63.

on seisukohal, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi teavituskampaaniatele, et esiteks parandada tarbijate arusaamist vesiviljeluse, kalapüügi ning karp- ja koorikloomade püügi toodetest, nende eelistest ja nende panusest varustuskindlusesse, toiduga kindlustatusse ja töökohtade loomisse, samuti vesiviljeluse, kalapüügi ning karp- ja koorikloomade püügi pikaajalisest keskkonnakasust ning teiseks aidata levitada teaduslikult põhjendatud teadmisi vesiviljeluse kokkusobivuse kohta merekeskkonna ja selle säilitamisega.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus – „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“

(2022/C 97/09)

Raportöör: Jeannette BALJEU (NL/ALDE), Lõuna-Hollandi provintsivalitsuse liige Viitedokument: COM(2021) 350 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatus

1.

tunneb üldises plaanis heameelt Euroopa Komisjoni ajakohastatud tööstusstrateegia ettepaneku üle, kuid soovitab komisjonil siduda see tihedamalt Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle 2050. aasta kliimaneturaalsuse eesmärgiga, seades konkreetsed lühiajalised, keskpikad ja pikaajalised eesmärgid, mida ELi tööstus peaks saavutama, et selle üldise eesmärgi täitmisele kaasa aidata. Komitee märgib, et on mõningaid punkte, mis vajavad lähemat selgitamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast ning mida tuleb seega käesolevas arvamuses käsitleda;

2.

tunnustab keskendumist tööstusökosüsteemidele ja tehnoloogiaalasele juhtpositsioonile ning rõhutab, et oluline on tugevdada kohapõhist mõõdet: Euroopa tööstusökosüsteemid koosnevad omavahel seotud piirkondlikest innovatsiooni ökosüsteemidest koos dünaamiliste aruka spetsialiseerumise strateegiatega, mille alus on alt üles lähenemisviis ja eesmärk on hoogustada piirkondlikku innovatsiooni ning panustada majanduskasvu ja heaollu, aidates ja võimaldades piirkondadel keskenduda oma tugevatele külgedele. Aruka spetsialiseerumise platvormid ja partnerlused juba hõlbustavad kohapõhist koostööd nende piirkondlike innovatsioonisüsteemide vahel. Tänu uuele ja tugevdatud koostööle strateegilises väärtusahelas on nad Euroopa kestliku majanduskasvu ja taastumise liikumapanevaks jõuks. See aitab Euroopal saavutada strateegilist autonoomiat ning piirkonnad ja linnad saavad lõpuks võtta vastutuse oma tööstuse rohe- ja digiülemineku eest;

3.

toetab sellega seoses eelkõige tööstusfoorumit, milles Euroopa Regioonide Komitee aktiivselt osaleb;

4.

rõhutab vajadust kaasava tööstusstrateegia järele, millega loodaks väärtust kõigis Euroopa piirkondades ning võetaks arvesse teatavate piirkondade, nagu äärepoolseimate piirkondade eripära. EL vajab tööstusinnovatsiooni kanalit kogu ELi jaoks. Lisaks tuleks tööstusstrateegiat kohandada liikmesriikide praegustele vajadustele, lähtudes kohalikest ja piirkondlikest arenguvajadustest. Selleks tuleks teha jõupingutusi, et saavutada suurem varustuskindlus, vastupidavus ja sõltumatus tarneahelate mitmekesistamise abil;

5.

jagab kasvavat muret Euroopa eri piirkondade ebaühtlase taastumise pärast pandeemiast. EL peab suurendama jõupingutusi selle lõhe ületamiseks, toetades ettevõtjaid (sh maa- ja vähemarenenud piirkondades paiknevaid), tööstuse digiüleminekut ja keskkonnahoidlikumaks muutmist ning võttes kasutusele kestlikule digiajastule vastava õigusraamistiku, kohaldades mitte ainult tööstusökosüsteemide põhiseid, vaid ka territoriaalseid käsitlusviise, milles võetakse arvesse ELi piirkondlikku mitmekesisust;

6.

rõhutab, et tööstus seisab paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide rakendamisel silmitsi probleemidega ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks kaasata aruteludesse selle üle, kuidas tagada, et taristualased ettepanekud taastuvenergiapõhise transpordi, autonoomse sõidukijuhtimise ja võimalike ümberõppemeetmete kohta ka tõhusalt rakendatakse;

7.

rõhutab vajadust tugevdada piirkondlikul ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, et kaasata tõhusalt kohaliku ja piirkondliku tasandi peamisi osalejaid, nagu valitsused, klastrid, klasterorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja teadusasutused (sealhulgas rakenduskõrgkoolid, mis on tihedalt seotud VKEdega). See on oluline paljude tööstusharude tööstusliku konkurentsivõime parandamiseks ja avatud innovatsiooni edendamiseks. Lisaks kutsub komitee üles pöörama erilist tähelepanu kahepoolsele klastritevahelisele koostööle, uute avaliku ja erasektori partnerlusvormide loomisele, et süvendada koostööd avaliku ja erasektori vahel, ning sotsiaalmajanduse klastrite arengule;

8.

tunneb heameelt tööstussuundumuste ja konkurentsivõime kavandatud jälgimise üle, kuna Euroopas tuleb analüüsida ja käsitleda strateegilisi tehnoloogilisi ja tööstuslikke sõltuvusi koos;

9.

rõhutab, et innovatsiooni jaoks on vaja tõhusamaid parameetreid, kuna praegused parameetrid keskenduvad teadus- ja arendustegevuse investeeringutele (ja sisenditele) ja patentidele (uuenduste kasutuselevõtu osaline kajastamine). Selget ülevaadet majanduse taastumisest ei ole ja vastavad andmed puuduvad. Esimene samm oleks jälgida teadus- ja uuendustegevusse tehtud investeeringute liike. Eelkõige tuleks keskenduda investeeringutele, mis on seotud tehnoloogilise võimekuse, tehnoloogilise taristu ja konkurentsivõimega, pidades silmas kaksiküleminekut tulevastele turgudele;

Ühtse turu vastupanuvõime tugevdamine

10.

toetab püüdlemist hästi toimiva ühtse turu poole ning jätkuvaid jõupingutusi piirangute ja tõkete kõrvaldamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piirialade olukorrale ja nende piirkondade erivajadustele, eelkõige piiriüleste teenuste osutamisel ja töötajate vaba liikumise tagamisel;

11.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle avaldada igal aastal ühtset turgu puudutavaid strateegilisi aruandeid ja tegevuskavasid. Komitee rõhutab, et oluline on tuua esile sõltuvused väärtusahelates, enne kui kehtestatakse meetmed ja piirangud ühtse turu kaitseks;

12.

on seisukohal, et ühtse turu normide täitmise rakkerühmal (SMET) võib olla strateegilise autonoomia seisukohalt keskne roll. Komitee rõhutab siiski ka seda, et edukas tööstusstrateegia peaks kajastama ka piirkondlike ökosüsteemide mitmekesisust ja asjaolu, et strateegilise autonoomia saavutamise teekond kulgeb eri ökosüsteemides erinevalt;

13.

leiab, et hästi toimiv siseturg on COVID-19 kriisi järgse taastumise seisukohalt väga tähtis. Äärmiselt oluline on ära hoida üksikute liikmesriikide ekspordipiirangud ja uus piiride sulgemine ELis, nagu see toimus koroonaviiruse puhangu alguses. ELi tööstussektor peab järgima ELi eeskirjade nõudeid, pistes samal ajal rinda kolmandate riikide konkurentidega, kellele kehtivad osalt teistsugused ettevõtluseeskirjad. . Komitee rõhutab, et kolmandate riikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes on oluline ette näha tööstuse suhtes kohaldatavate nõuete vastastikkus, et Euroopa tööstusel oleksid rahvusvahelisel turul võrdsed võimalused. Siseturu lõpule viimine, sealhulgas teenuste valdkonnas, muutub üha pakilisemaks;

14.

rõhutab, et ühtset turgu tuleks mitmekesistada ka partnerite, toodete ja teenuste osas, nii et EL suudaks pakkuda tooteid ja teenuseid, mis on tema elanike jaoks hädavajalikud. See suurendab ka ühtse turu vastupanuvõimet. COVID-19 kriis on siin näidanud, et eelkõige meditsiinitoodete valdkonnas oleks oluline suurendada tootmist Euroopas ja saavutada seega sõltumatus välisturgudest;

15.

on veendunud, et riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on vaja hoolikalt väljatöötatud riigiabi eeskirju. Komitee toonitab ausa konkurentsi tähtsust Euroopa Liidus muu hulgas selleks, et hoida ära riigiabi toel toimuvat ettevõtete ümberpaigutamist ELis. Lisaks on komitee seisukohal, et üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid võivad olla selleks suurepärane vahend väärtusahelates, kus turg üksi ei suuda pakkuda murrangulist innovatsiooni. Nimetatud projektidega toetatakse ka avaliku ja erasektori partnerluste uute dünaamiliste vormide loomist. Sellega seoses rõhutab komitee liikmesriikide, VKEde ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise tähtsust;

16.

on seisukohal, et väga oluline on uurida, millist kasu võib tuua õigusakti ettepanek, millega reguleeritakse harmoneeritud standarditega toetatavaid olulisi äriteenuseid, kuna kaksiküleminek hõlmab ka uusi ärimudeleid ja nihet toodete omamiselt pakutavatele teenustele;

17.

on huvitatud määruse ettepanekust, milles käsitletakse välisriigi subsiidiumide moonutavat mõju. Sellega tagatakse, et kolmandate riikide valitsuste poolt ettevõtjatele, kes soovivad omandada ELi ettevõtte või osaleda riigihankes, antavaid võimaliku moonutava mõjuga subsiidiume kontrollitakse ja käsitletakse nõuetekohaselt;

18.

rõhutab, et oluline on uurida võimalusi, kuidas käsitleda klastritele avalduvat moonutavat mõju, mis tuleneb nende klastrite jaoks oluliste (börsil noteerimata) innovatiivsete ettevõtete omandamisest riigi toel tegutsevate investorite poolt;

19.

julgustab Euroopa Komisjoni kasutama kaubanduslepingutes vastastikkuse põhimõtet. WTO riigihankelepinguga mitteühinenud riikide ettevõtjatele ei anta luba osaleda Euroopa riigihangetes;

20.

kinnitab vajadust piirkondadevahelise koostöö järele nendes klastrites ja sellest saadavat kasu;

21.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulised ulatusliku klastritevahelise tööstuskoostöö edendamisel, eesmärgiga tugevdada Euroopa väärtusahelaid;

22.

toonitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks kavandatud rolli ühtse turu juhtimisel ja elluviimisel üldisemalt, kuna nende panus on ühtse turu eeskirjade tõhusa rakendamise seisukohalt otsustav;

23.

taunib kõlvatut konkurentsi Euroopa klastrite vahel tänu liikmesriikide või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste antavale riigiabile. Komitee kutsub üles vähendama erinevusi riigiabi summades, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad anda, luues võrdsed tingimused regionaalabi suuniste raames;

24.

tunneb heameelt selle üle, et standardeid käsitletakse strateegia rakendamise ühe keskse vahendina, kuid rõhutab, et selliste vahendite loomisel tuleks konsulteerida kõigi sidusrühmadega;

25.

toonitab ausa konkurentsi tähtsust Euroopa Liidus, muu hulgas selleks, et hoida ära riigiabi toel toimuvat ettevõtete ümberpaigutamime ELis. Eelkõige eeldab aus konkurents, et ettevõtjatel lubatakse pakkuda oma tooteid kogu Euroopa turul ainult siis, kui nad järgivad kohaldatavaid keskkonna- ja ohutusstandardeid;

VKEde mõõtme tugevdamine tööstusstrateegias

26.

tunnustab komisjoni 2020.–2021. aasta aruannet Euroopa VKEde kohta ja nõustub, et vajalike oskuste puudumine ja puudulik juurdepääs rahastamisvahenditele on VKEde jaoks peamine takistus oma tegevuse digiteerimisel;

27.

tunneb heameelt Euroopa VKEde rolli tunnustamise üle ning komisjoni kavatsuse üle aidata neil kasvada ja meelitada ligi kvalifitseeritud tööjõudu. See omakorda nõuab ettevõtjasõbralikku keskkonda ja vajalikke investeeringuid töötajate oskustesse ja koolitamisse (nt ettevõttesisesed IKT- ja/või juhtimisalased teadmised) ning inimväärseid töötingimusi. Komitee kutsub üles toetama VKEsid, et aidata neil töötada välja digitaalne strateegia või tegevuskava, kasutades InvestEU rahastamisvahendeid ja käsitledes VKEsid mõjutavaid maksevõimeriske;

28.

märgib, et VKEde digiüleminek võib liikmesriigiti ja liikmesriikide sees, samuti kohalikul ja piirkondlikul tasandil olla väga erinev. Selle digitaalse lõhe kaotamiseks peab VKEdele antav toetus olema kohandatav, hästi kavandatud ja nende konkreetsetele vajadustele suunatud, võttes aluseks kohaliku ja piirkondliku tasandi kestliku arengu ning pakkudes eritoetust maa- ja vähem arenenud piirkondadele;

29.

rõhutab vajadust investeerida testimis- ja valideerimistaristusse, nagu Tööstus 4.0 testimiskeskused, katsetehased ja digitaalse innovatsiooni keskused. See võib aidata ettevõtetel ja eelkõige VKEdel muuta uuendused kiiremini turukõlblikeks toodeteks;

30.

teeb ettepaneku tihendada koostööd Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni vahel ja eelkõige Euroopa ettevõtluspiirkondade võrgustikuga, et toetada ettevõtlust ja tööstuslikku üleminekut kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Lisaks võiks tulevikukindluse platvormi raames keskenduda paremale õigusloomele ja ELi poliitika paremale rakendamisele. Eesmärk oleks parandada ettevõtjasõbralikku keskkonda, valmistades ettevõtteid ette tulevasteks väljakutseteks;

31.

tunneb heameelt, et on ametisse nimetatud kestlikkusnõustajad, kelle ülesanne on anda VKEdele sihtotstarbelist nõu;

32.

tunnustab seda, et uuritakse, millist kasu võib tuua õigusakti ettepanek, millega reguleeritakse harmoneeritud standarditega toetatavaid olulisi äriteenuseid. Eriti ootab komitee lubatud teenuste standardit ja rõhutab, et need teenustestandardid võivad aidata ületada probleeme piiriüleste teenuste osutamisel. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele valmistavad raskusi ebapiisav teavitamine (nagu on mainitud teatisele lisatud iga-aastases ühtse turu aruandes) ja õiguslik ebakindlus, mis tuleneb Euroopa Kohtu 2018. aasta otsusest tsoonipõhise planeerimise kohta;

33.

peab kahetsusväärseks, et eesmärk investeerida teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni 3 % SKPst ei ole veel kaugeltki täidetud. Kui mõned liikmesriigid ka saavutavad selle taseme, on teistes vastav näitaja alla 1 %. Need erinevused pärsivad ELi kui majandusbloki globaalset võimekust, tekitades mahajäämust USAst, Jaapanist ja Hiinast;

34.

näeb Euroopa teadusruumi tulevases rakendamises võimalust luua rohkem koosmõju kõigil valitsustasanditel, et teadusuuringutesse tehtavate suuremate investeeringute ja kohapõhise innovatsioonipoliitika kaudu toetada tööstuslikku üleminekut;

35.

märgib, et kaksiküleminek nõuab tööstuselt ja töötajaskonnalt uue reaalsusega kohanemist ja vastavat muutumist; nõuab seetõttu komisjonilt Euroopa oskuste tegevuskavasse kohapõhise lähenemisviisi lisamist sellisest üleminekust mõjutatud sektoritele; hõlmata tuleks ka tööviljakuse suurendamist stimuleerivate algatuste väljatöötamine toetavate tehnoloogiate abil (näiteks virtuaal- ja liitreaalsus), samuti tehnoloogilisest muutusest tugevalt mõjutatud tööstussektorite (näiteks autotööstus) töötajate ümberõpe;

Territoriaalse mõõtme lisamine tööstuslikele ökosüsteemidele

36.

toetab Euroopa 14 tööstusökosüsteemi vajaduste kohandatud hindamist, milles juhitakse tähelepanu investeerimislünkadele ja poliitilise toetuse võimalustele, ning juhtuuringut terasesektori CO2 heite vähendamise probleemi kohta (1). Komitee teeb ettepaneku täiendada seda analüüsi tööturu arengute ja vajaminevate oskuste hindamisega;

37.

kordab oma üleskutset tugevdada ajakohastatud tööstusstrateegias kohapõhist mõõdet, et piirkonnad ja linnad võtaksid kodanikele ja ökosüsteemidele kõige lähemal asuva valitsustasandina vastutuse oma tööstuse nii rohelisele majandusele kui ka digitaaltehnoloogiale ülemineku eest, pidades silmas ka asjaolu, et töötajad, keda ülemineku tõttu ohustab kõrvalejäämine, vajavad täiendusõpet ja peavad täiendama oma oskusi (2). Eelkõige majanduse taastamise etapis on kohapõhine tööstuspoliitika väga oluline, kuna tööstus ja piirkondlik areng on omavahel tihedalt seotud;

38.

kordab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tööstuse arengut mõjutavates poliitikavaldkondades oluline pädevus. Nad võivad kasutusele võtta mitmesuguseid vahendeid, et oleks võimalik rakendada terviklikku ja ambitsioonikat ELi tööstuspoliitikat, mille eesmärk on tagada majanduslik vastupanuvõime struktuurimuutuste ajal. Komitee nõuab, et komisjon lisaks kohaliku ja piirkondliku tasandi ELi uue tööstusstrateegia tulevasse kavandamisse (3);

39.

rõhutab vajadust tugeva sotsiaalse samba järele tööstuse muutustes, et asjakohaselt tegeleda struktuurimuutuste sotsiaalsete tagajärgedega ja võimaldada pandeemiast eriti mõjutatud piirkondadel majanduslikult ja sotsiaalselt taastuda;

40.

rõhutab, et piirkondlikku mõõdet saab kõige paremini tugevdada, kasutades piirkondadevahelise koostöö kavana piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid. Komitee toetab ideed arendada edasi aruka spetsialiseerumise käsitust, lisades neljanda elemendina ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

41.

näeb suurt potentsiaali piirkondadevahelises koostöös ja selle uues vahendis I3, ka selleks, et siduda kaksiküleminekul kõige suuremate probleemidega silmitsi seisvaid piirkondi teiste piirkondadega, et aidata nii kaasa piirkondade vahelistele väärtusahelatele ja ühtekuuluvusele. Selle vahendi ja võimalike muude vahendite laialdasem kasutamine võib toetada piirkondadevahelist koostööd Euroopa väärtusahelate tugevdamiseks. Euroopa võrgustikud, nagu Vanguardi algatus, saavad seda protsessi toetada. Komitee arvates on väga oluline viidata aruka spetsialiseerumise strateegiatele kui tööstuse moderniseerimise raamistikule ja vahendile ning avatud innovatsiooni käsitusele. Komitee rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiad (RIS3) on vaja viia kooskõlla üleminekulahenduste väljatöötamisega, kuna S3-strateegiate eesmärk on ka toetada kaksikülemineku kiirendamist;

42.

rõhutab, kui oluline on koordineerida omavahel komisjoni eri talituste arvukaid uusi ELi algatusi, mille eesmärk on toetada tööstuse ümberkujundamist. Strateegias „Eesmärk 55“ seatud eesmärgid kestlikkuse suurendamiseks on ambitsioonikad ja vajavad tööstuse toetust konkreetsete sammudega 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi suunas. Komitee teeb ettepaneku pidada Euroopa Komisjoni juhtimisel strateegilist dialoogi tööstusökosüsteemide ühendamiseks piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemidega. Eesmärk oleks edendada mitmetasandilist valitsemist ja tagada parem koordineerimine. Väga oluline oleks erinevate ELi tasandi algatuste integreerimine kõigil valitsustasanditel.

Sõltuvuste käsitlemine: avatud strateegiline autonoomia praktikas

43.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle analüüsida põhjalikumalt ELi strateegilisi sõltuvusi ja suutlikkust, käsitledes üksikasjalikult mitut tehnoloogia ja tööstuse seisukohalt strateegilist valdkonda. Komitee tunnustab jõupingutusi määrata kindlaks meetmed ELi positsiooni tugevdamiseks üleilmsetes väärtusahelates. Komitee märgib, et nn looduslikud ökosüsteemid on eriti piirkondlikul tasandil sektoriülesed ja moodustavad osa võrgustikust. On olemas ka nö Euroopa kanalid piirkondadevaheliste tootmis- ja väärtusahelate kujul, mis vajavad Euroopa Komisjoni toetust;

44.

tunnustab erilise tähelepanu pööramist strateegilisele autonoomiale, kuid rõhutab, et nagu on sätestatud Hispaania ja Madalmaade mitteametlikus dokumendis, ei tähenda strateegiline autonoomia isolatsiooni ega majanduslikku protektsionismi. See tähendab suuremat vastupanuvõimet ja vastastikust sõltuvust ratsionaalsete ja kohandatud meetmete kaudu, mis on seotud asümmeetriliste sõltuvustega. Komitee rõhutab, et mõnes strateegilises väärtusahelas peab Euroopa suurendama jõupingutusi impordivoogude avamiseks ja lihtsustamiseks;

45.

toetab strateegiliste sõltuvuste käsitlemist iseäranis seal, kus need mõjutavad eelkõige VKEsid. Lisaks toetab komitee tugevdatud meetmeid, et aidata VKEdel tegeleda häirete ja nõrkustega või end mitmekesistada, viies nad kokku uute kohalike ja piiriüleste partneritega;

46.

tunneb suurt heameelt, et väljatöötamisel on juhend/vahend, mille abil teha kindlaks strateegilised sõltuvused ja käsitleda neid riigihangete kaudu;

Rohe- ja digipöörde kiirendamine

47.

rõhutab, et olulised on uued ärimudelid, mis aitavad kiirendada kaksiküleminekut, ja seega sellised käsitused nagu SOLVIT, mis aitavad ettevõtetel leida pragmaatilisi lahendusi piiriüleseks kaubanduseks ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele;

48.

nõuab Euroopa Komisjonilt mehhanismi ettevõtete ülevõtmiste hindamiseks ja ennetamiseks sektorites, millel on Euroopa majanduses ülioluline või strateegiline roll, pöörates erilist tähelepanu väiksematele, sageli börsil noteerimata ettevõtetele, mis on olulised piirkondliku innovatsiooni ja ettevõtluse ökosüsteemide jaoks;

49.

kutsub piirkondi ja linnu üles jätkuvalt toetama tööstusliite strateegilistes valdkondades, mis peaksid hõlmama idufirmasid ja VKEsid, ning pooldab uute tööstusliitude kavandatud käivitamist. See puudutab liitusid kanderakettide, heitevabade lennukite, pilvetehnoloogia, protsessorite ja pooljuhtide valdkonnas. Komitee juhib tähelepanu sellele, et eelnimetatud liitude edukuse tagavad kaks tegurit: 1) juhtimine ja kõigi sidusrühmade vajalik pühendumine, ja eelkõige 2) riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi valitsuste tegevus, et tagada liitude toimimine;

50.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on koos tööstuse, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega loonud üleminekuteed, alustades turismist ja energiamahukatest tööstusharudest, et saada parem ülevaade selliste vajalike meetmete ulatusest, kuludest ja tingimustest, mis kaasnevad peamiste ökosüsteemide kaksiküleminekuga, mille tulemuseks on kestliku konkurentsivõime tegevuskava;

51.

rõhutab veel kord ringmajandusele ülemineku tähtsust kestliku ja konkurentsivõimelise tööstuse jaoks. Ringlus ei ole oluline mitte ainult kliima- ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, vaid see aitab ka tööstusel üleilmselt konkureerida ja võib olla strateegilise autonoomia oluline element. Nappide (ja strateegiliste) toorainete ja toodete ringlusele orienteeritud ja kokkuhoidliku kasutamise kaudu on võimalik asümmeetrilisi sõltuvusi piirata ja autonoomiat tugevdada (4). Kuna ringmajandus annab tõuke geograafiliselt lühemate tarneahelate kasutamisele ning mõjutab peaaegu igat liiki klastreid ja tööstust, on tööstusökosüsteemide kohapõhine ja piirkondlik mõõde strateegilisele autonoomiale suunatud eduka tööstusstrateegia oluline osa. Kuna paljud VKEd ei ole hoolimata traditsiooniliste majandus- ja ärimudelite ümberkujundamiseks tehtavatest jätkuvatest jõupingutustest selliseks muutuseks valmis, saab komisjon aidata ringmajandusele üleminekut hoogustada. Seda saaks teha näiteks ühtse jäätmeturu abil ja toetades äritegevuse muutmist suurema osa VKEde puhul, kes ei ole innovatsiooni valdkonnas esirinnas;

52.

rõhutab vajadust keskenduda sektoritele ja valdkondadele, kus on võimalik anda suurim panus kliimaeesmärkide saavutamisse. See puudutaks eelkõige energiamahukaid tööstusharusid ja suuri tööstusklastreid ning tootmisahelaid, kuhu need kuuluvad. Keskendumine tootmisahelatele toob kasu ka tööstuse VKEdele, kuna nad on sageli osa suuremate ettevõtete tootmisahelast. See maksimeerib kliimaeesmärkidele avalduvat mõju. Tööstus on äärmiselt oluline piirkondliku tööturu alus tööstuspiirkondades. See tähendab, et tööstuse üleminek kestlikule ärimudelile on ülioluline, seda ka seoses tööhõive ja kaasava üleminekuga kestlikule ja digitaalsele majandusele;

53.

rõhutab, et on oluline, et uue tööstusmudeliga otsitaks lahendusi tööhõive kaitsmiseks, eelkõige majandusharudes, mida rohepööre tugevalt mõjutab, nagu autotööstus, mis on Euroopa majanduse üks peamisi liikumapanevaid jõude. Et mitte kahjustada tööhõivet, peab autotööstuse toodete roheüleminek toimuma paindlikult ja piisavalt aegsasti. Lähtuda tuleb tehnoloogilisest neutraalsusest ja tugineda Euroopa rahalisele toetusele, mida antakse asjaomastele piirkondadele, et kohandada olemasolevaid tehaseid, tarnijaid ja tootmisrajatisi, tagada olemasolevate tootmiskeskuste konkurentsivõime ja suuta kohandada töökohti;

54.

rõhutab, et Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks on keskse tähtsusega juurdepääs usaldusväärsetele ja taskukohastele elektrienergia allikatele. Selleks tuleb suurendada täielikult taastuvatel energiaallikatel põhinevat tootmisvõimsust. Energiaallikate majandusliku elujõulisuse arvutamisel tuleb alati arvesse võtta kogukulusid, st energiatootmise tasandatud kogukulusid, mis hõlmavad energiatootmise kogu olelusringi, süsteemikulusid ja väliskulusid;

55.

nõuab majanduskasvu laiapõhjalist ja terviklikku käsitust, mis hõlmaks muu hulgas sugu, rassi, sotsiaalset sugu, usutunnistust, poliitilisi vaateid ning isiklikke ja sotsiaalseid asjaolusid, sest meil on vaja kõiki andeid, mida Euroopal on pakkuda. Komitee rõhutab, et naised on äriühingute juhtivatel ametikohtadel jätkuvalt tugevalt alaesindatud, ning kutsub ettevõtteid üles muutma soolise võrdõiguslikkuse kõigil juhtimistasanditel oma ettevõtte aluspõhimõtete lahutamatuks osaks. Mitmekesised ettevõtted on edukamad kui (oma) ühiskonda mitte-esindavad ettevõtted;

56.

juhib tähelepanu sellele, et põhjalikult on vaja läbi vaadata Euroopa Liidu riigiabi raamistik, et uurida, kuidas on võimalik paremini toetada energiamahukate ja väliskaubandusest sõltuvate toormetööstuste järkjärgulist ümberkujundamist vähese CO2 heitega ja CO2-neutraalseks protsessiks. Lisaks peab Euroopa Liidu ja riiklikel rahastamisprogrammidel olema piisavalt vahendeid ja neid peab olema võimalik omavahel kombineerida;

57.

rõhutab vajadust leida tasakaal ühelt poolt kaksikülemineku jaoks vajaliku muutuste dünaamika ja teiselt poolt õigusraamistiku prognoositavuse (eelkõige VKEde ja töötajate jaoks) vahel. Komitee rõhutab samuti, et kaasav üleminek nõuab rahaliste vahendite kasutamist tööjõu (ümber)koolitamiseks, et nad omandaksid uusi oskusi piirkondlikul tasandil ja sektoriüleselt. Sellega välditaks nii töötajate nö kinnijäämist sektorisse, kus nad töötavad, kui ka vajadust kolida tööle teistesse piirkondadesse;

58.

märgib, et see tähendab ka vajadust toetada kaksiküleminekut üleminekuga „elujõulisele“ majandusele, milles pööratakse tähelepanu vananevale elanikkonnale ja uuendustele, mida on vaja kõigi inimeste kaasamiseks kaksiküleminekusse;

59.

toetab näitajate väljatöötamist ja rõhutab, et pikaajaline konkurentsivõime, sealhulgas vastupanuvõime, tuleneb suutlikkusest kiiremini muutuda. Seepärast tuleks konkreetsete näitajatega mõõta kaksikülemineku kiirust ja komistuskivisid, mitte konkurentsivõimet üldiselt;

60.

juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning regionaalarengu asutuste olulisele rollile kaksikülemineku kiirendamisel, toetades digitaalsemaid ja keskkonnahoidlikumaid VKEsid. Komitee kutsub komisjoni üles järgima põhimõtet „mõtle väikselt, tegutse piirkondlikult“.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“ (COR-2016-01726-00-01).

(2)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COR-2020-01374-00-00), punkt 4.

(3)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COR-2020-01374-00-00), punkt 6.

(4)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava“ (CDR-2021-04292-00-01).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Komisjoni 2020. aasta konkurentsipoliitika aruanne“

(2022/C 97/10)

Raportöör: Tadeusz TRUSKOLASKI (PL/EA), Białystoki linnapea Viitedokument: COM(2021) 373 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatus

1.

leiab, et Euroopa ühtne turg on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi ning et ELi konkurentsipoliitika eesmärk on säilitada avatud turumajandus vaba, õiglase ja tõhusa konkurentsiga, mis soodustab vahendite tõhusat jaotamist ja edendab innovatsiooni;

2.

tunnustab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniseid jõupingutusi selge, läbipaistva ja tõhusa ELi konkurentsipoliitika kehtestamiseks;

3.

rõhutab, et ELi konkurentsieeskirjade ühitamine ELi tööstus-, digi-, keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja rahvusvahelise kaubanduspoliitikaga on hädavajalik, et tagada võrdsed tingimused kõigis sektorites ja sel viisil ülemaailmne konkurentsivõime, aidates seega kaasa VKEde arengule;

4.

peab tervitatavaks määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, ning samuti komisjoni valget raamatut, milles käsitletakse võrdsete võimaluste loomist välisriigi subsiidiumide osas;

5.

nõustub väidetega, et tarbijate juurdepääs tooteid ja teenuseid käsitlevale täielikule veebipõhisele teabele on piiratud, sest kättesaadavate digitaalsete ökosüsteemide ja platvormide arv on väike ning platvorme praktiliselt ei ole riigikeeltesse tõlgitud;

6.

peab kiiduväärseks komisjoni tähelepanu üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide (IPCEI) algatusele;

7.

märgib, et ELi konkurentsipoliitika eesmärkides tuleks eelkõige võtta arvesse VKEde, sh maa- ja vähem arenenud piirkondades asuvate VKEde vajadusi ning luua õiglased ja võrdsed tingimused kõigi ELi kodanike hüvanguks;

8.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks on eriti tähtis tagada ELi konkurentsipoliitika täiustamine, kuna ettevõtjate võrdne kohtlemine on siseturu toimimise oluline osa ja prioriteet;

ELi konkurentsivõime ja pandeemiaaegne toetus ettevõtjatele

9.

on seisukohal, et mis tahes abi, mida põhjendatakse COVID-19-ga, tuleb anda ainult ettevõtjatele, kes on kannatanud pandeemia tõttu otsest rahalist kahju ja kus see muudab nad kahjumlikuks;

10.

juhib tähelepanu sellele, et pandeemiale reageerimiseks mõeldud ajutisi finantsmeetmeid ei tohiks kasutada kahjumlikud ettevõtted, kes ei ole kohustunud saavutama ELi kliimaeesmärke, kellel on käimas pankroti- või ulatusliku restruktureerimise protsess või kes vajavad restruktureerimist, kui see protsess ei ole alanud enne pandeemiat;

11.

juhib tähelepanu OECD/G20 kaasava raamistiku kaudu 2021. aasta oktoobris otsustatud ülemaailmse äriühingu tulumaksu reformi põhisuundadele. Komitee kutsub komisjoni üles tegema niipea, kui läbirääkimised on lõppenud, ettepaneku konkreetsete meetmete kohta uute eeskirjade rakendamiseks ELis ning nõuab tungivalt jõupingutusi, et arendada edasi ülemaailmset maksuõigust, milles võetakse arvesse igas suuruses äriühinguid;

12.

tunnistab, et riigiabi tuleks kavandada ja pakkuda läbipaistval ning sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil;

13.

tunneb heameelt komisjoni juba kehtestatud piirangute üle, mis puudutavad muu hulgas dividendide ja boonuste maksmist või abi saavate ettevõtjate osakute tagasiostmist;

14.

julgustab looma mehhanisme, mis hõlbustavad tegutsemist majandus- ja muudest kriisidest (nagu COVID-19 pandeemiast) tuleneva majanduslanguse ajal, kuid vähendada tuleb otsese rahastamise osakaalu, mis häirib kunstlikult turusuhteid;

15.

märgib, et tegevuskeskkonnas esinevad häired, mis on põhjustatud muu hulgas erisugustest kriisidest, ajendavad ettevõtjaid tegema turul ELi konkurentsipoliitikaga vastuolus olevaid ümberkorraldusi. Sellega kaasnevad näiteks tootmismahtu käsitlevad kokkulepped ja/või suurem kasumlikkus, mis on aga ELi konkurentsieeskirjadega keelatud ning viib omakorda lõppkokkuvõttes selleni, et kriisiga kaasnevad kulud kanduvad üle tarbijatele;

16.

rõhutab, et peamine eesmärk on ka kriisiolukorras tagada, et tarbijad saaksid konkurentsivõimelistest turgudest kasu ainult siis, kui need pakuvad õiglasi hindu ning laia valikut kvaliteetseid tooteid;

17.

on veendunud, et ettevõtjatele võrdsete tingimuste tagamine ühtsel turul on eriti vajalik VKEde jaoks, sealhulgas innovatsiooni loomiseks, uute keskkonnahoidlike tehnoloogialahenduste arendamiseks ja kestlike töökohtade loomiseks ELis;

18.

kutsub komisjoni üles jälgima mitmesuguste COVID-19 kriisile reageerimiseks mõeldud ELi vahendite kasutamist ja jaotamist, sealhulgas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, mis peavad olema kooskõlas ELi konkurentsi- ja riigiabieeskirjadega;

19.

loodab, et kriisistrateegiates kasutatakse ex ante meetmeid, ja märgib, et konkurentsipoliitika kavandamine peab olema pikaajalistes otsuste tegemiseks sidus ja järjepidev;

Euroopa turu uued valdkonnad

20.

Väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu digiturgude õigusakt ning rõhutab vajadust luua kiiresti õiglane ärikeskkond ärikasutajatele, kes sõltuvad sisule juurdepääsu kontrollijatest, et tagada vaba konkurents ka internetis;

21.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles suurendama jõupingutusi tehnosiirde edendamiseks, et toetada ELi väärtusahelate loomist ja maksimeerida olemasoleva kapitali kasutamist. Iseäranis tuleb edendada vähem arenenud, äärepoolseid ja saarepiirkondi;

22.

rõhutab, et digiüleminek on eriti oluline VKEde jaoks, kuna see võimaldab juurdepääsu laiematele turgudele ja kõrvaldab ebasoodsatest geograafilistest tingimustest tulenevad probleemid. ELi vahendeid tuleks eraldada VKEdele, eelkõige neile, kes asuvad maa- ja vähem arenenud piirkondades, et nende tegevust digiteerida. Lisaks tuleks VKEdele pakkuda teavet ELi tasandi võimaluste kohta digiteerimise valdkonnas. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võiks olla keskne roll selle levitamisel;

23.

on seisukohal, et ELi liikumine digiülemineku poole nõuab meetmete võtmist monopoolsete struktuuride vastu;

24.

juhib tähelepanu turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu (ELi toimimise lepingu artikkel 102) erilisele tähtsusele seoses nii ELi-väliste kui ka -siseste üksuste tegevusega. See on iseäranis oluline dünaamiliselt arenevates turuvaldkondades, mis ei ole veel piisavalt stabiilsed ja jälgitavad;

25.

märgib, et konkurentsitingimuste rikkumise eest määratud rahatrahvid on vaid osa lahendusest ja eelkõige peab uus digiturgude õigusakt viima selleni, et sisule juurdepääsu kontrollijad lõpetavad ebaseaduslike tavade kasutamise konkurentsieelise saamiseks. Komitee kritiseerib asjaolu, et konkurentsitrahvidest tulenevad kulud kantakse üle tarbijatele, nii et lõpuks on selles olukorras ainsad ohvrid ELi kodanikud;

26.

rõhutab, et Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadil on eraldi digiküsimuste direktoraat ning et see on viimastel aastatel teinud mitu sektoriuuringut (nt e-kaubanduse sektori uuring ja tarbijale suunatud asjade interneti sektori uuring), mis on viinud ka digiturgude õigusakti ettepanekuni. Komitee ootab, et konkurentsi peadirektoraat kaasaks konkurentsieeskirjadega seotud uurimiste tulemused digiturgude õigusakti kohaldamisse;

27.

nõustub Euroopa Parlamendiga, et Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi praegused vahendid ei ole peadirektoraadi praegust töökoormust ja ees seisvaid probleeme arvestades piisavad;

28.

tunnistab probleeme, mida tekitab konkurentsipoliitika loomine ja rakendamine, eelkõige digitaalse turu valdkonnas, kus kogutakse, koondatakse ja kasutatakse andmeid nullhinna turgudel ja kasutusel on ebaõiglase hinnakujunduse algoritmid, eriti suurte platvormide puhul. Seoses sellega väljendab komitee heameelt asjaolu üle, et digiturgude õigusakti eesmärk on muu hulgas kohelda sisule juurdepääsu kontrollijate platvormide endi pakutavaid teenuseid ja tooteid võrdselt sarnaste teenuste ja toodetega, mida kontrollija platvormil pakuvad kolmandad isikud, tagades seega vaba konkurentsi;

29.

ootab, et komisjon töötaks selle nimel, et kohandada kolmandate riikide eest konkreetsete digilahenduste nimel lobitööd tegevate organisatsioonide ja nende rahastamisallikate läbipaistvust kajastavat registrit;

30.

toetab komisjoni hinnangut, et ELi konkurentsipoliitika tõhususe tagamiseks on tarvis uusi vahendeid, mis on eriti vajalikud uutes turuvaldkondades, mis alles arenevad ja millest puudub piisav ülevaade;

31.

nõustub, et tarbijatel on liiga väike kontroll oma andmete ja digitaalse identiteedi üle, eriti kuna enamik digitaalse teenuse osutajaid vajab nõusolekut, jätmata tarbijatele valikuvõimalust, kui nad ei soovi kaotada juurdepääsu teatavatele teenustele;

32.

kutsub komisjoni üles looma õigusakte, millega kohustatakse andmete valdajaid kustutama andmeid, kui tarbijad ei ole nende teenuseid teatava aja jooksul (nt ühe aasta jooksul) kasutanud;

33.

väljendab toetust üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid edendavatele meetmetele, mis on jätkuvalt olulised paljude kogukondade ellujäämiseks kogu Euroopas, eelkõige ELi isoleeritud, kaugetes või äärepoolsetes piirkondades;

34.

juhib tähelepanu sellele, et finantsteenuste valdkonnas on välja kujunenud oligopoolsed struktuurid ning et osa suurtest tehnoloogiaettevõtetest on muutunud finantsteenuste turul olulisteks tegijateks, mis nõuab kontrolli ja kaitsekorraldust tarbijate jaoks. Sellega seoses rõhutab komitee, kui oluline on kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 102 ka internetipõhiste teenuste suhtes, et linnade ja piirkondade väikepakkujad, kes pakuvad oma teenuseid/tooteid internetis, ei satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

35.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi tarbijakrediidi direktiivi, kuna olemasolev tarbijakaitse on ebapiisav ja puudub vajalik juurdepääs teabele, et suurendada teadlikkust mitmesuguste tegurite mõjust tootevalikule;

36.

kutsub komisjoni üles uurima ebaõiglasi klausleid ja tavasid, eelkõige pangandussektori tarbijalepingutes, kuna pangandussektorit tuleb selle märkimisväärsest tähtsusest hoolimata kohelda samamoodi nagu teisi turuvaldkondi;

37.

rõhutab vajadust kaitsta maksumaksjaid ja pangakliente finantssüsteemi päästmisega kaasneva koormuse eest;

ELi konkurentsipoliitika kolmandate riikidega

38.

ühineb Euroopa Parlamendi üleskutsega tugevdada kaubanduse kaitsemeetmeid, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu ja kaitsta Euroopa tööstuse konkurentsivõimet;

39.

ootab tegutsemist sellise kaheosalise lähenemisviisi rakendamiseks ELi konkurentsipoliitikas, nii et ühtse turu raames oleks tagatud vabadus ja mehhanismid koondumise, sh monopolide loomise vältimiseks, ning et loodaks tasakaal ostjate ja müüjate turuvõimu ning kolmandate riikidega (nt Hiina, Ameerika Ühendriigid) seotud mehhanismide vahel, mis on samaväärsed ekspordi edendamise mudelitega;

40.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa turu monopoliseerimise vastases võitluses tuleb samasuguseid jõupingutusi teha nii ELi kui ka kolmandate riikide ettevõtjate suhtes. Tänapäeval esineb eriti e-kaubanduses arvukaid häireid, mis tulenevad kõrgtasemel digitehnoloogia monopoliseerimisest USA ja Hiina ettevõtete poolt;

41.

soovib tööstuspoliitika arendamist nii, et see toimiks piirkondade lähenemise vahendina, ja toetab ressursside tõhusat ruumilist ümberjaotamist ilma konkurentsi moonutamata;

42.

kutsub komisjoni üles juhtima tähelepanu selliste välisriikide riigiettevõtete rollile, mida nende valitsused toetavad ja subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ei luba ELi ettevõtjate puhul;

43.

nõuab ELi kaubanduspartnerite võrdset kohtlemist ja loodab seetõttu, et komisjon sõnastaks ametlikud eeskirjad, millega tagatakse ühetaolised tingimused turulepääsu, konkurentsi ja riigiabi valdkonnas. Tingimuste rikkumisega peaks kaasnema kaubanduse peatamine, nii et sanktsioonide kohaldamise ähvardusel oleks stimuleeriv mõju;

44.

märgib, et praegune konkurentsi soodustav tegevus kinnitab, et kolmandate riikide osalejad ei järgi samu eeskirju, saades näiteks valitsuselt märkimisväärset toetust, sh rahalist toetust. See nõuab senisest rohkem paindlikkust Euroopa konkurentsiõiguses, iseäranis riigiabi valdkonnas, kuna eeskirjades ei võeta piisavalt arvesse Euroopa ettevõtjate konkurentsi olemust kolmandates riikides, kus samu eeskirju ei järgita;

45.

nõuab intensiivsemat tööd ELi kaubanduspoliitika vallas, selle asemel et järgida teisi turge, nagu Ameerika Ühendriigid, kuna seni kasutatud meetod on kooskõlas ELi kodanike veendumuste ja ettevõtlustraditsioonidega. EL peab oma kaubanduspoliitikat tugevdama, et olla turgudele vastastikuse võrdse juurdepääsu ja tööstussubsiidiumide kontrolli suhtes kindlameelsem;

46.

innustab laiendama kapitali koondumise kontrolli mudelit. Tuleb pöörata tähelepanu üha suuremale laienemisele, mis ei vii üksnes turumonopolide tekkeni, vaid võimendab ka vertikaalset ja horisontaalset turulepääsu, avaldades kahjulikku mõju väärtusahelate hajutamisele;

47.

leiab, et sotsiaalse ebavõrdsuse ja kliimakriisiga võitlemise, keskkonnastandardite karmistamise, ÜRO kestliku arengu eesmärkide parema rakendamise ning kliima- ja tarbijakaitsepoliitika rakendamise eesmärkide saavutamiseks on vaja meetmeid, milles käsitletakse rangelt tootmise, tööhõive, keskkonna jne suhtes kohaldatavate tingimuste rikkumist kolmandate riikide tarnijate poolt;

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika tulevik

48.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu sätted, mis reguleerivad riigiabi/toetuste kontrolli, seavad mõlemale poolele märkimisväärseid piiranguid seoses avaliku sektori toetustega. Kuigi nende sätete abil tagatakse, et ELi konkurentsiõigusega kehtestatakse jätkuvalt standardid võrdsete võimaluste tagamiseks, on lepingu artiklites 3.4.2 ja 3.5 sätestatud, et pooled ei tohi anda teatud liiki toetusi, kui neil on või võib olla „oluline“ mõju pooltevahelisele kaubandusele või investeeringutele. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles tähelepanelikult jälgima, kuidas Ühendkuningriik neid sätteid järgib, et vältida Ühendkuningriigi poolset mis tahes dumpingut toetustes;

49.

kutsub üles võtma radikaalsemaid meetmeid liikmesriikide toodete ja teenuste boikoteerimise ning petturliku turustamise eesmärgil võltsimise ja imiteerimise vastu maailmaturul. VKEdel peab olema välisturgudel ELi institutsioonide kindel toetus;

50.

juhib tähelepanu vajadusele eristada selgelt konkurentsipoliitika eesmärgid, mida tuleks kohaldada eelkõige Euroopa ühtsel turul, ja tööstuspoliitika, mille eesmärk on toetada maailmaturul konkureerivaid üksusi;

51.

on seisukohal, et ELi konkurentsipoliitika raames võetavad pikaajalised meetmed peaksid tugevdama väärtusahelate vastupanuvõimet, et vähendada sõltuvust kolmandate riikide ettevõtjatest ja, kui see pole võimalik, tagada tarnijate suur mitmekesisus;

52.

rõhutab, et ELi konkurentsi- ja riigiabieeskirjad peavad olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, ELi digistrateegia, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Komitee toonitab, et energiaallikate jaotuse määratlemine kuulub liikmesriikide pädevusse, kuid peab kahetsusväärseks, et mitmed liikmesriigid ei sea selliseid eesmärke riigiabi saamise eeltingimuseks;

53.

väljendab heameelt asjaolu üle, et tervishoiu ja sotsiaaleluruumide valdkonna turusuundumusi ning riigiabi mõju käsitlev komisjoni tellitud hiljutine uuring, mis viidi läbi seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenuste 2012. aasta paketi käimasoleva hindamisega tervishoiu ja sotsiaaleluruumide valdkonnas (1), kinnitab suures osas komitee 2016. aasta oktoobri arvamuses „Riigiabi ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused“ (2) esitatud nõudmisi, eelkõige kahte järgmist punkti: 1) vähese tähtsusega abi ülemmäära 500 000 eurot on lihtne saavutada ja arvestades nendele sektoritele antava riigiabi üldist suurenemist, tuleks proportsionaalsuse huvides kaaluda ülemmäära tõstmist; 2) sotsiaaleluruumide määratlus ei ole läbipaistev, sest ELi liikmesriikides puudub ühtne määratlus. Lisaks tundub, et praegune määratlus on aegunud, kuna elanikkonna vajadus taskukohaste eluasemete järele kasvab. Seepärast kordab komitee oma üleskutset jätta määratlusest välja liiga piirav viide ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele;

54.

kutsub komisjoni üles jälgima ja põhjalikult uurima finantsjuhtimises osalejate, eriti digiplatvormide mõju turukonkurentsile ja tarbijate otsustele;

55.

juhib tähelepanu vajadusele vaadata põhjalikult läbi Euroopa Liidu riigiabi raamistik, et toetada energiamahukate ja väliskaubandusest sõltuvate esmaste majandussektorite ettevõtete järkjärgulist üleminekut väiksema CO2 heitega või CO2-neutraalsetele protsessidele. Toetada tuleb lisaks investeeringutele ka tegevuskulusid. Seepärast peab Euroopa ja riiklikel toetusprogrammidel olema piisavalt vahendeid ja neid peab olema võimalik kombineerida. Olulise panuse tööstuse ümberkujundamisse saab anda ka projektipõhiste kliimalepingutega, mis hõlmavad pikaajalist riigipoolset CO2 hinna garantiid;

56.

juhib tähelepanu vajadusele luua ja rakendada tõhusaid vahendeid, et avaldada survet sisemistele ja välistele osalejatele, kes ei järgi konkurentsieeskirju;

57.

on seisukohal, et sõltumatute konkurentsiasutuste range ja erapooletu ELi konkurentsieeskirjade jõustamine on äärmiselt vajalik Euroopa ettevõtjate ja eelkõige VKEde jaoks, kes tegutsevad siseturul ja rahvusvahelisel tasandil, ning ergutab seetõttu karmimalt karistama neid, kes eeldatavat korda rikuvad;

58.

kordab oma üleskutset olla ambitsioonikam uute, eelkõige Euroopa majanduse kliimaneutraalseks muutmisega seotud lahenduste rakendamisel ja julge ühtse turu ühtsuse otsesel tugevdamisel;

59.

kutsub üles võtma meetmeid, mis seovad ühtekuuluvuspoliitika ja konkurentsipoliitika, nii et võimalik toetus oleks seotud ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele suunatud eeskirjade ja põhimõtete ühtlustamisega. Komitee väljendab sellega seoses heameelt paindlikkuse üle, mis võeti seoses COVID-19 pandeemiaga kasutusele regionaalpoliitikale antava riigiabi valdkonnas. Komitee juhib tähelepanu uuringule, mille komitee COTERi komisjon viis läbi struktuurifondide korraldusasutuste hulgas CRII ja CRII+ programmidega kaasnevate meetmete rakendamise kohta ja mille tulemusel jõuti järeldusele, et enamik struktuurifondide korraldusasutusi toetaks vähese tähtsusega abi künnise ajutist tõstmist;

60.

on seisukohal, et Euroopa ettevõtjad peavad suutma konkureerida maailmaturgudel võrdsetel alustel, ning kutsub komisjoni üles kohandama ELi konkurentsipoliitikat ja riigiabi, et edendada tööstuse arengut, eelkõige kõrgeima tehnilise ja tehnoloogilise tasemega valdkondades, ning toetada tugevalt Euroopa ettevõtjate laienemist väljapoole ühtset;

61.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni algatuse teha ettepanek üldise grupierandi määruse muutmiseks, et veelgi hõlbustada üldsuse toetust ELi rohe- ja digipöördele (3). Komitee rõhutab, et teatavat liiki abi teatamisnõudest vabastamine muudab liikmesriikide jaoks abi kiire andmise palju lihtsamaks, kui on täidetud tingimused konkurentsimoonutuste piiramiseks siseturul;

62.

rõhutab, et ELi jaoks on oluline jääda avatud majanduseks ning jätkuvalt edendada vaba, õiglast ja kestlikku rahvusvahelist kaubandust, mis on kasulik kõigile kaubanduspartneritele. Seda silmas pidades toetab komitee komisjoni jõupingutusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimiseks eesmärgiga WTOd taaselustada ja tugevdada, muu hulgas ajakohastades selle toimimist ja kõrvaldades lüngad selle eeskirjades, et WTO saaks praegustele kaubanduspoliitika probleemidele asjakohaselt reageerida;

63.

kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile töötada välja paindlikumad ja tõhusamad riigiabi eeskirjad, et pakkuda kooskõlas ERFi ning taaste- ja vastupidavusrahastu sätetega rahalist abi piirkondlikele lennujaamadele, mis asuvad äärealadel, saartel ja äärepoolseimates või vähem arenenud piirkondades, kus puudub tõhusam ja kestlikum alternatiiv. (4)

---

(1)  https://ec.europa.eu/competition-policy/system/files/2021-09/kd0621047enn_SGEI_evaluation.pdf

(2)  https://webapi2016.COR.europa.eu/v1/documents/cor-2016-01460-00-00-ac-tra-et.docx/content

(3)  Euroopa Komisjoni 6. oktoobri 2021. aasta konsultatsioon eesmärgiga võtta muudetud üldine grupierandi määrus vastu 2022. aasta esimesel poolel.

(4)  COTER-VII-010, COR-2021-00471-00-00, Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Piirkondlike lennujaamade tulevik– probleemid ja võimalused“.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide sooline mõõde 2021–2027, keskendudes rakenduskavade ettevalmistamisele“

(2022/C 97/11)

Raportöör: Donatella PORZI (IT/PES)

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Taust ja üldised märkused

1.

juhib tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika tähtsusele, sest selle üldeesmärk on edendada Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendada ebavõrdsust piirkondlikus arengus, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

2.

rõhutab, et selles kontekstis tuleb soolise võrdõiguslikkuse all mõista 1) ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide vastuvõtmise ühte aluspõhimõtet, 2) ühtekuuluvuspoliitika programmide ettevalmistamise horisontaalset kriteeriumit, 3) programmide taotletavat eesmärki ja 4) olulist tegurit, mis on vajalik ühtekuuluvuspoliitika jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu saavutamiseks;

3.

on veendunud, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusega tegeletakse ikka veel peamiselt üldisel moel ja see piirdub Euroopa Sotsiaalfondi poliitikavaldkondadega ning kontekstianalüüsi- ja programmietappidega, kuigi see vajaks rohkem regulaarset tähelepanu õigusloome-, rakendus-, seire- ja hindamisetappides;

4.

rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on kasulik mitte ainult naiste seisukohast, vaid ühiskonnale tervikuna, kujutades endast tugevat sotsiaalse ja majandusliku arengu mootorit, nagu on kirjeldatud ka ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025, milles rõhutatakse, et sooline võrdõiguslikkus soodustab tööhõive ja tootlikkuse kasvu;

5.

on veendunud, et sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused lisaks hoolekandesüsteemide, eelkõige emade ja laste kaitse ja abistamisega seotud süsteemide tugevdamisele muudavad lihtsamaks töö- ja pereelu ühitamise, mis võib omakorda aidata suurendada naiste tööturul osalemist ja võidelda tõsise demograafilise kriisiga, millega Euroopast silmitsi seisab. Euroopa perekondadele pakutava toetuse ja naiste tööturul osalemise suurendamine on olulised meetmed, mille abil leevendada sotsiaalhoolekandesüsteemide kestlikkuse probleeme ja aidata noortel end lapsevanemana kindlamalt tunda;

6.

tunnustab ja hindab ELi institutsioonide jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamisel, samuti Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamisele omistatud suurt tähtsust ühtekuuluvuspoliitikat 2021–2027 reguleerivas ja programmilises raamistikus, milles pööratakse erilist tähelepanu konkreetsete eesmärkidega seotud kuluprogrammide eeltingimustele ja jälgimissüsteemile;

7.

väljendab teisest küljest muret asjaolu pärast, et 2017. aastal oli naiste tööhõive määr ja keskmine palk Euroopas endiselt umbes 12 (67,3vs 79 protsenti) ja 16 protsendi võrra madalam kui meestel, ning et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) analüüside põhjal on ELi riikide soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tulemuslikkus alates 2012. aastast vähenenud. EIGE andmetel, millega hinnatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhielemente skaalal 0-st kuni 16-ni, langes liikmesriikide keskmine tulemus 2012. aasta 8,4 punktilt 2018. aastal 7,4 punktile;

8.

peab kahetsusväärseks ka seda, et ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 ei näe ette konkreetseid meetmeid, mille abil hõlmata sooline võrdõiguslikkus kõikidesse Euroopa Liidu poliitikavaldkondadesse, ning rõhutab vajadust kasutada rohkem tõhusaid näitajaid, mille eesmärk on mõõta ja hinnata strateegiate rakendamise soolist mõju;

9.

kutsub Euroopa Komisjoni üles intensiivistama pingutusi tegeliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, tuginedes kaksikkäsitlusele: ühelt poolt peab see sisaldama konkreetseid algatusi konkreetsete ebavõrdsete olukordade kaotamiseks ja teiselt poolt süvalaiendamist horisontaalse käsitlusviisina, mis laieneb kõigile ELi poliitikavaldkondadele;

10.

tuletab meelde, et tegeliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tuleb see eesmärk kaasata otsustusprotsessi igasse etappi ja sellele järgnevasse rakendamisetappi: kui seatakse prioriteedid, kui töötatakse välja poliitika ja kui eraldatakse vahendeid. Selle raames on oluline, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostaksid programmide kohta asjakohased soolise mõju hinnangud;

11.

soovitab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetod ei tohi siiski tõmmata ära tähelepanu konkreetsetelt meetmetelt ja investeeringutelt, mille eesmärk on kõrvaldada diskrimineerimise põhjused ning toetada naiste emantsipatsiooni, osalemist ja rolli tugevdamist ühiskonnas ja töömaailmas;

12.

nõuab seepärast tungivalt, et Euroopa Komisjon kasutaks rohkem EIGE välja töötatud vahendeid soolise võrdõiguslikkuse ja ühtekuuluvusega seotud kohustuste täitmise korrapäraseks järelevalveks. Kui neist vahenditest ei piisa, kutsub komitee üles looma sihipärased vahendid võrdõiguslikkust ja ühtekuuluvust ühendavate konkreetsete saavutuste hindamiseks;

13.

on seisukohal – viidates parema õigusloome põhimõttele –, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata sellele, et vastuvõetud õigusnormidega suudetaks sotsiaalset ja kultuurilist konteksti reaalselt ja tõhusalt mõjutada, tagades selle, et paberil kinnitatud õiguslikud garantiid viiksid sooliste suhete struktuursete muutusteni. Seepärast tuleks eelistada õigusloomet, mis loobub inimeste käsitlemisest juriidilise abstraktsioonina ja sekkub järjest tähelepanelikumalt ühiskonnas esineva diskrimineerimise konkreetsetesse juhtumitesse;

14.

märgib, et tuleb käsitleda soolist mõõdet ja selle seost digilõhega ning teha rohkem investeeringuid digiüleminekusse, digitaalsesse innovatsiooni ja digitaalsesse ühendatusesse. Ühtekuuluvuspoliitika peaks toetama naiste ja meeste võrdset juurdepääsu koolitusele ja tööhõivele ning aitama tagada, et õiglane rohe- ja digiüleminek ei süvenda soolist lõhet meeste ja naiste vahel;

15.

soovitab Euroopa Komisjonil tungivalt esitada ettepanek ELi rahastatud programmide soolise mõju hindamise metoodika kohta, tehes kättesaadavaks soopõhised andmed ja näitajad, lähtudes sellest, mis lepiti kokku viimases eelarvedistsipliini käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes. Komitee kutsub seepärast komisjoni üles kehtestama korraldusasutustele asjakohaseid koolitusmeetmeid nende uute metoodikate paremaks rakendamiseks;

16.

toonitab, et COVID-19 pandeemia, mis on eriti tugevalt mõjutanud neid majandusharusid, kus on suurem osakaal naistel, on suurendanud soolist ebavõrdsust. Naised töötavad sagedamini töökohtadel, mida peetakse traditsiooniliselt naiste pärusmaaks, nagu tervishoid, jaemüük ja lastehoid. Seega olid need naistöötajad pandeemia ajal eesliinil, mistõttu oli nende kokkupuude viirusega ja kriisi mõjuga ebaproportsionaalselt suur. COVID-19 suurem sooline mõju avaldub mitte ainult tööhõive määra languses, vaid ka naiste suuremates raskustes – võrreldes meestega – pärast piirangute lõppemist tööle naasta. Seepärast tuleb kasutusele võtta piisavad vahendid, et taasintegreerida tööellu naised, kes kaotasid piirangute tagajärjel töö – seejuures tuleb toetuda ka varasematest kriisidest saadud kogemustele;

17.

on seisukohal, et tänu rahastamise mahule, selle laadile ja eesmärgipärasusele on ühtekuuluvuspoliitika ELi mitmesuguste sekkumisvahendite hulgas eriti sobilik aitama kaasa tegeliku soolise võrdõiguslikkuse suurendamisele. Komitee rõhutab, et eelkõige neis piirkondades, kus programmid moodustavad märkimisväärse osa kogueelarvest, sõltub sooline mõju ka sellest, kuidas programme koostatakse ja rakendatakse;

18.

kutsub Euroopa Komisjoni ja eelkõige liikmesriike üles tegema partnerluslepingute koostamisel tihedat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et võtta arvesse probleeme, mis on seotud tõhusa võrdõiguslikkuse poliitikaga kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

19.

tõstab esile, et ühtekuuluvuspoliitika fondid, nagu Euroopa Sotsiaalfond (ESF), võimaldavad rakendada meetmeid, mis on otseselt suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele tööhõives, sotsiaalses kaasatuses, hariduses ja lastehoiuteenustes. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) peaks andma suurema panuse, alates investeeringutest ja teenustest naisettevõtjate toetamiseks ning soolise lõhe vähendamisest teadusuuringutes ja innovatsioonis kuni parema juurdepääsuni füüsilisele, IKT- ja sotsiaalsele taristule;

20.

loodab seega, et panust soolisse võrdõiguslikkusse ei peeta ainult sotsiaalfondi ülesandeks, kuna see fond tegeleb peamiselt inimestega, vaid hõlmatakse kõik vahendid, sealhulgas ERF, mis tegutseb suuresti ettevõtete nimel, samuti Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), millel on oluline roll arengu edendamisel maapiirkondades – need on piirkonnad, kus soolise võrdõiguslikkuse ja naiste tööturul osalemise probleemid on sageli teravamad. Vaja on parandada koostoimet ühtekuuluvuse, taastefondide ja teiste ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate programmide vahel;

21.

rõhutab veel kord, et ühtekuuluvuspoliitikas tuleb käsitleda soolise võrdõiguslikkuse ja naiste tööturul osalemisega seotud küsimusi, seades sellega seotud eesmärgid esmatähtsale kohale, sest on ebareaalne eeldada suuremat majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ilma naiste tööturul osalemist kasvatamata ning diskrimineerimist ja palgaerinevust kaotamata;

22.

on seepärast seisukohal, et protsessi käigus nõuetekohaselt arvesse võetavate tõlgenduste hulgas on väga oluline tõlgendada soopoliitika meetmeid vahendina ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide konkreetseks saavutamiseks. Komitee kiidab komisjoni algatust lisada kaheksandasse ühtekuuluvusaruandesse sooline võrdõiguslikkus;

23.

soovitab ELi kaasrahastatud programmide 2021–2027 korraldusasutustel töötada välja projektid ja meetmed, mille eesmärk on: a) toetada töö- ja eraelu tasakaalustamist, ergutada ettevõtteid töötama välja asjakohaseid strateegiaid töökohal; b) edendada COVID-19 tõttu töölt eemale jäänud naiste taasintegreerimist; c) tugevdada ja parandada isikuhooldusteenuseid, et vabastada naised sellest koormast; d) rakendada konkreetseid ja sihipäraseid meetmeid, mille eesmärk on julgustada naisi osalema nendel tegevusaladel, kus traditsiooniliselt on tugev meeste esindatus; e) võidelda sooliste stereotüüpide ja soorollide vastu ning hoida ära diskrimineerimist ja seksuaalset ja soolist ahistamist töökohal; f) kasutada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise üldise protsessi juhtimiseks konkreetseid oskusi ja professionaalsust; g) pakkuda ELi fondidest abisaajatele tuge ja suuniseid, mis on vajalikud soolise aspekti paremaks kaasamiseks eri sekkumisvaldkondadesse, alates tööpoliitikast kuni teadus- ja arendustegevuseni, keskkonnakaitsest ühistranspordi ja digitehnoloogiani; h) julgustada naisi alustama tegevust ettevõtjana; i) pöörata taristu kujundamisel tähelepanu naiste turvalisuse suurendamisele; j) edendada meetmeid ühisõppe tagamiseks ning sooliste stereotüüpide ja soorollide kaotamiseks klassiruumides; k) kaotada naiste seksistlik kuvand meediakanalites;

24.

soovitab, et 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi korraldusasutused teeksid koostööd võrdõiguslikkusega tegelevate asutustega, koordineeriksid oma tegevust nendega ja otsiksid neilt toetust konkreetsete oskuste ja teadmiste omandamisel, et integreerida süstemaatiliselt sooline perspektiiv kogu rahastamistsükli vältel nii rakenduskavade ettevalmistamise käigus, nende rakendamisel kui ka hindamisetapis, võimaldades seega teha kindlaks mõju, mida need programmid avaldavad soolise ebavõrdsuse vähendamisele nende rakendamise ajal ja pärast seda;

25.

loodab, et avalike teenuste (näiteks ühistranspordi) korraldamise mudelite ja üldiselt sekkumismustrite hindamist arendatakse pidevalt, et kontrollida nende vastavust soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärkidele;

26.

peab ülimalt oluliseks, et sooline aspekt kaasataks ka Euroopa Liidu taasterahastu raames koostatud riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse, rakendades peamistes projektides soolise hindamise põhimõtteid ja vahendeid;

27.

soovitab teha valitseva soolise ebavõrdsuse adekvaatseks hindamiseks vajalikud andmed ja statistika kättesaadavaks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

28.

nõuab, et seni harva kasutatud vahendeid, nagu soolise mõju hindamine ja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine (gender budgeting), levitataks laialdasemalt ELi programmide tasandil;

29.

juhib tähelepanu perioodil 2014–2020 saadud kogemustele, viidates järgmistele kitsaskohtadele, millele tähelepanu pöörata: a) formaalsete avalduste ja konkreetsete tulemuste vahelised erinevused; b) piisavate teadmiste puudumine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamise kohta, eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi sekkumiste vallas; c) vajadus ulatuslikuma soolise lähenemisviisi järele valikukriteeriumides ja hindamissüsteemides; d) võimalus luua tihedam seos riiklike strateegiate ja ühtekuuluvuspoliitika soolise võrdõiguslikkuse meetmete vahel; e) kasulik oleks töötada välja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koordineerimise ja järelevalve juhtimissüsteem;

30.

rõhutab, et korraldusasutustel on oluline vahetada ideid ja häid tavasid soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning et tuleb edendada koolitamist, koordineerimist ja hindamist nii korraldusasutuste kui ka koostööpartnerite osas.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa lähenemisviis tehisintellekti valdkonnas – tehisintellekti käsitlev õigusakt“

(muudetud arvamus)

(2022/C 97/12)

Raportöör: Guido RINK (NL/PES), Emmeni vallavalitsuse liige Viitedokumendid: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehisintellektialase Euroopa lähenemisviisi edendamine“ COM(2021) 205 Ettepanek teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid liidu õigusakte“ COM(2021) 206

I.   SOOVITUSED MUUDATUSETTEPANEKUTEKS

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist ühtse õigusraamistiku kehtestamisega eeskätt tehisintellekti arendamise, turustamise ja kasutamise jaoks kooskõlas liidu väärtustega. Käesolev määrus on ajendatud mitmest kaaluka üldise huvi eesmärgist, nagu kõrgetasemeline tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse, ning sellega tahetakse tagada tehisintellektil põhinevate kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine, vältides seega liikmesriikide kehtestatavaid piiranguid tehisintellektisüsteemide arendamisele, turustamisele ja kasutamisele, kui selleks pole just käesoleva määrusega antud selget luba.

Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist ja tagada kodanikele nende põhiõigused ühtse õigusraamistiku kehtestamisega eeskätt tehisintellekti arendamise, turustamise ja kasutamise jaoks kooskõlas liidu väärtustega. Käesolev määrus on ajendatud mitmest kaaluka üldise huvi eesmärgist, nagu kõrgetasemeline tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse, ning sellega tahetakse tagada tehisintellektil põhinevate kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine, vältides seega liikmesriikide kehtestatavaid piiranguid tehisintellektisüsteemide arendamisele, turustamisele ja kasutamisele, kui selleks pole just käesoleva määrusega antud selget luba.

Motivatsioon

Viitega põhiõigustele soovitakse rõhutada seost Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Muudatusettepanek 2

Lisada põhjenduse 6 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Tehisintellektisüsteemide määratlemine on pidev protsess, mis võtab arvesse konteksti, milles tehisintellekti rakendatakse, peab sammu selles valdkonnas aset leidvate ühiskondlike arengutega ega kaota silmist tipptaseme ökosüsteemi ja usalduse ökosüsteemi vahelist seost.

Motivatsioon

Tehisintellekti ja tehnoloogia valdkonnas toimuvad arengud nõuavad kohanduvat ja arenevat lähenemisviisi. Käesolevas põhjenduses tuuakse esile, et tehisintellekti määratlus peaks muutuma ajas vastavalt tehisintellektisüsteemide ja rakenduste arengule.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lisaks sellele on nende süsteemide vastutustundliku ja proportsionaalse kasutamise tagamiseks oluline panna paika, et igaühes neist kolmest ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukorrast tuleks arvesse võtta teatavaid elemente, eeskätt mis puudutab taotluse aluseks oleva olukorra olemust ja kasutamise tagajärgi seoses kõigi asjaomaste isikute õiguste ja vabadustega ning kasutamise korral ettenähtud kaitsemeetmeid ja tingimusi. Peale selle peaks reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil olema ajas ja ruumis asjakohaselt piiratud, võttes eelkõige arvesse tõendeid või viiteid ohu, ohvrite või toimepanija kohta. Isikute võrdlusandmebaas peaks olema iga eespool nimetatud kolme olukorra puhul iga kasutusmalli jaoks sobiv.

Lisaks sellele on nende süsteemide vastutustundliku ja proportsionaalse kasutamise tagamiseks oluline panna paika, et igaühes neist kolmest ammendavalt loetletud ja kitsalt määratletud olukorrast tuleks arvesse võtta teatavaid elemente, eeskätt mis puudutab taotluse aluseks oleva olukorra olemust ja kasutamise tagajärgi seoses kõigi asjaomaste isikute õiguste ja vabadustega ning kasutamise korral ettenähtud kaitsemeetmeid ja tingimusi. Enne kõnealuste süsteemide erakorralist kasutamist tuleb konsulteerida asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Peale selle peaks reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil olema ajas ja ruumis rangelt piiratud, võttes eelkõige arvesse tõendeid või viiteid ohu, ohvrite või toimepanija kohta. Isikute võrdlusandmebaas peaks olema iga eespool nimetatud kolme olukorra puhul iga kasutusmalli jaoks sobiv.

Motivatsioon

Reaalajas kasutatavaid biomeetrilise kaugtuvastamise süsteeme ei tohiks kasutada kergekäeliselt.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 21

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga kord, kui reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutatakse avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks selleks olema liikmesriigi õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse selge ja konkreetne luba. Põhimõtteliselt tuleks selline luba saada enne kasutamist, kui just pole tegemist nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulise juhtumiga, st olukorraga, kus vajadus kõnealuste süsteemide kasutamise järele on selline, et enne kasutamise algust ei ole reaalselt ega objektiivselt võimalik luba saada. Selliste kiireloomuliste juhtumite korral peaks kasutamine piirduma hädavajaliku miinimumiga ning selle suhtes peaksid kehtima asjakohased kaitsemeetmed ja tingimused, mis on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses ja mida õiguskaitseasutus iga individuaalse kiireloomulise kasutusjuhtumi korral täpsustab . Lisaks sellele peaks õiguskaitseasutus sellistel juhtudel püüdma saada loa nii pea kui võimalik ja põhjendama, miks ta ei saanud luba varem taotleda .

Iga kord, kui reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutatakse avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil, peaks selleks olema liikmesriigi õigusasutuse või sõltumatu haldusasutuse selge ja konkreetne luba. Selline luba tuleks saada enne kasutamist, kui just pole tegemist nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulise juhtumiga, st olukorraga, kus vajadus kõnealuste süsteemide kasutamise järele on selline, et enne kasutamise algust ei ole reaalselt ega objektiivselt võimalik luba saada. Igal juhul peaks kasutamine piirduma hädavajaliku miinimumiga ning selle suhtes peaksid kehtima asjakohased kaitsemeetmed ja tingimused, mis on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses. Lisaks sellele peaks õiguskaitseasutus koheselt teavitama asjaomast kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust ja püüdma saada pädevatelt ametiasutustelt loa.

Motivatsioon

Poliitiline ja haldusalane vastutus avalikult juurdepääsetava ruumi haldamise ja järelevalve eest lasub kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel. Seepärast tuleb nad selliste süsteemide kasutamisse avalikult juurdepääsetavas ruumis nõuetekohaselt kaasata. Kiireloomulistes olukordades, kus eelnev konsulteerimine ei ole arusaadavatel põhjustel võimalik, tuleks asjaomast kohalikku või piirkondlikku omavalitsust koheselt teavitada biomeetriliste süsteemide kasutuselevõtust avalikult juurdepääsetavas ruumis.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 39

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Rände-, varjupaiga- ja piirkontrollihalduses kasutatavad tehisintellektisüsteemid mõjutavad inimesi, kes on tihtipeale eriti haavatavas olukorras ja sõltuvad pädevate asutuste tegevuse tulemustest. Seepärast on sellises kontekstis kasutatavate tehisintellektisüsteemide täpsus, mittediskrimineeriv olemus ja läbipaistvus eriti oluline, et tagada mõjutatud isikute põhiõiguste austamine, eeskätt nende õigus vabale liikumisele, mittediskrimineerimisele, eraelu ja isikuandmete kaitsele, rahvusvahelisele kaitsele ja heale haldusele. Seepärast on otstarbekas liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks sellised tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldusega tegelevatele pädevatele asutustele kasutamiseks valedetektorite ja samalaadsete vahenditena või füüsilise isiku emotsionaalse seisundi tuvastamiseks; teatavate liikmesriigi territooriumile siseneva või viisat või varjupaika taotleva füüsilise isiku põhjustatavate riskide hindamiseks; füüsiliste isikute asjaomaste dokumentide ehtsuse kontrollimiseks; pädevate asutuste abistamiseks varjupaiga-, viisa- ja elamisloataotluste ja nendega seotud kaebuste läbivaatamisel, et teha kindlaks sellist staatust taotlevate füüsiliste isikute vastavus tingimustele. Rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse valdkonna tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/32/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009 ja muudes asjaomastes õigusaktides sätestatud asjaomastele menetlusnõuetele.

Rände-, varjupaiga- ja piirkontrollihalduses kasutatavad tehisintellektisüsteemid mõjutavad inimesi, kes on tihtipeale eriti haavatavas olukorras ja sõltuvad pädevate asutuste tegevuse tulemustest. Seepärast on sellises kontekstis kasutatavate tehisintellektisüsteemide täpsus, mittediskrimineeriv olemus ja läbipaistvus eriti oluline, et tagada mõjutatud isikute põhiõiguste austamine, eeskätt nende õigus vabale liikumisele, mittediskrimineerimisele, eraelu ja isikuandmete kaitsele, rahvusvahelisele kaitsele ja heale haldusele. Seepärast on ilmtingimata vajalik liigitada suure riskiga tehisintellektisüsteemiks sellised tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihaldusega tegelevatele pädevatele asutustele kasutamiseks valedetektorite ja samalaadsete vahenditena või füüsilise isiku emotsionaalse seisundi tuvastamiseks; teatavate liikmesriigi territooriumile siseneva või viisat või varjupaika taotleva füüsilise isiku põhjustatavate riskide hindamiseks; füüsiliste isikute asjaomaste dokumentide ehtsuse kontrollimiseks; pädevate asutuste abistamiseks varjupaiga-, viisa- ja elamisloataotluste ja nendega seotud kaebuste läbivaatamisel, et teha kindlaks sellist staatust taotlevate füüsiliste isikute vastavus tingimustele. Rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduse valdkonna tehisintellektisüsteemid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/32/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009 ja muudes asjaomastes õigusaktides sätestatud asjaomastele menetlusnõuetele.

Motivatsioon

Kõnealuse muudatusega rõhutatakse vajadust kohaldada asjaomaste tehisintellektisüsteemide suhtes suure riskiga tehisintellektisüsteemile ettenähtud ranget korda.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 43

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes tuleks kohaldada nõudeid seoses kasutatavate andmestike kvaliteedi, tehnilise dokumentatsiooni ja andmete säilitamise, läbipaistvuse ja kasutajate teavitamise, inimjärelevalve, stabiilsuse, täpsuse ja küberturvalisusega. Sellised nõuded on vajalikud, et tulemuslikult leevendada riske tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, nagu on asjakohane süsteemi sihtotstarvet arvestades ning kuna muud kaubandust vähem piiravad meetmed ei ole mõistlikult kättesaadavad, et seega vältida põhjendamatuid kaubanduspiiranguid.

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes tuleks kohaldada nõudeid seoses kasutatavate andmestike kvaliteedi, tehnilise dokumentatsiooni ja andmete säilitamise, läbipaistvuse ja kasutajate teavitamise, inimjärelevalve, stabiilsuse, täpsuse ja küberturvalisusega. Sellised nõuded on vajalikud, et tulemuslikult leevendada riske tervisele, ohutusele , andmeturbele, tarbijate õigustele ja põhiõigustele, nagu on asjakohane süsteemi otstarvet arvestades ning kuna muud kaubandust vähem piiravad meetmed ei ole mõistlikult kättesaadavad, et seega vältida põhjendamatuid kaubanduspiiranguid. Füüsilisi isikuid või isikute rühmi, keda puudutavad suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis lastakse liidu turule või võetakse muul viisil kasutusele, tuleks asjakohasel, hõlpsasti ligipääsetaval ja arusaadaval viisil teavitada, ning neil peaks olema juurdepääs sõnaselgele, hõlpsasti ligipääsetavale ja avalikult kättesaadavale teabele, milles selgitatakse, et nende suhtes kohaldatakse selliseid süsteeme.

Motivatsioon

Süsteemide pakkujate ja kasutajate suhtes kohaldatavaid läbipaistvus- ja teavitamisnõudeid tuleks laiendada isikutele või isikute rühmadele, keda võib mõjutada määruse III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamine. Arusaadavat viisi mõistetakse ka kui „kasutajale arusaadavat ja kättesaadavat keelt, k.a. auditiiv-verbaalsed ja visuaal-motoorsed keeled“.

Muudatusettepanek 7

Lisada põhjenduse 44 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Tehisintellektisüsteemi pakkujad hoiduvad oma kvaliteedijuhtimissüsteemis kõigist meetmetest, mis tingivad põhjendamatut diskrimineerimist soo, päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või mis tahes muul alusel.

Motivatsioon

Ebaseadusliku diskrimineerimise juured peituvad inimtegevuses. Tehisintellektisüsteemide pakkujad peaksid hoiduma oma kvaliteedijuhtimissüsteemis mis tahes meetmetest, mis võiksid põhjustada diskrimineerimist.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 47

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seoses läbipaistmatusega, mis võib muuta teatavad tehisintellektisüsteemid füüsiliste isikute jaoks arusaamatuks või liiga keeruliseks, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul nõuda teatavat läbipaistvust. Kasutajad peaksid suutma süsteemi väljundit tõlgendada ja asjakohaselt kasutada. Seepärast peaks suure riskiga tehisintellektisüsteemidega olema kaasas asjaomane dokumentatsioon ja kasutusjuhendid, mis peaksid sisaldama täpset ja selget teavet muu hulgas võimalike riskide kohta, mis võivad esineda seoses põhiõiguste ja diskrimineerimisega, kui see on asjakohane.

Seoses läbipaistmatusega, mis võib muuta teatavad tehisintellektisüsteemid füüsiliste isikute või kõigi tasandite valitsusasutuste jaoks arusaamatuks või liiga keeruliseks, tuleks suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul nõuda suurt läbipaistvust. Kasutajad peaksid suutma süsteemi väljundit tõlgendada ja asjakohaselt kasutada. Seepärast peaks suure riskiga tehisintellektisüsteemidega olema kaasas asjaomane dokumentatsioon ja kasutusjuhendid, mis peaksid sisaldama täpset ja selget teavet muu hulgas võimalike riskide kohta, mis võivad esineda seoses põhiõiguste ja diskrimineerimisega, kui see on asjakohane.

Motivatsioon

Sõnaühendi „teatav läbipaistvus“ kasutamine vähendab suure riskiga tehisintellektisüsteemide loojate vastutust.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 48

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks projekteerida ja arendada selliselt, et füüsilised isikud saavad teha järelevalvet nende toimimise üle. Selleks peaks süsteemi pakkuja tegema enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks asjakohased inimjärelevalve meetmed. Kui see on asjakohane, tuleks selliste meetmetega eeskätt tagada, et süsteemi on sisse ehitatud käitamisega seotud piirangud, mida süsteem ise ei saa tühistada, et süsteem reageerib inimoperaatori käskudele ning et järelevalvega tegelema määratud füüsilised isikud on selle ülesande täitmiseks piisavalt pädevad ning neil on vajalik koolitus ja õigused.

Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleks projekteerida ja arendada selliselt, et füüsilised isikud ja kõigi tasandite valitsusasutused saavad teha järelevalvet nende toimimise üle. Selleks peaks süsteemi pakkuja tegema enne süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kindlaks asjakohased inimjärelevalve meetmed. Kui see on asjakohane, tuleks selliste meetmetega eeskätt tagada, et süsteemi on sisse ehitatud käitamisega seotud piirangud, mida süsteem ise ei saa tühistada, et süsteem reageerib inimoperaatori käskudele ning et järelevalvega tegelema määratud füüsilised isikud on selle ülesande täitmiseks piisavalt pädevad ning neil on vajalik koolitus ja õigused.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 67

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Suure riskiga tehisintellektisüsteemidel peaks olema CE-märgis, mis näitab nende vastavust käesolevale määrusele, et nad saaksid siseturul vabalt liikuda. Liikmesriigid ei tohiks luua põhjendamatuid tõkkeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavate ja CE-märgisega suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmisele või kasutusele võtmisele.

Suure riskiga tehisintellektisüsteemidel peaks olema CE-märgis, mis näitab nende vastavust käesolevale määrusele, et nad saaksid siseturul vabalt liikuda. Liikmesriigid ei tohiks luua tõkkeid käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavate ja CE-märgisega suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmisele või kasutusele võtmisele. Liikmesriikidel on õigus reguleerida suure riskiga tehisintellekti tavasid ja -süsteeme üksnes tulenevalt ülekaalukatest ja nõuetekohaselt õigustatud avalikest ja riiklikest julgeolekuhuvidest.

Motivatsioon

Kuigi liikmesriigid ei tohiks takistada määruse kohaldamist, peaks neile jääma õigus reguleerida suure riskiga tehisintellektisüsteeme, kui kaalul on avalikud ja riiklikud julgeolekuhuvid.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 70

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Teatavate tehisintellektisüsteemide puhul, mis on mõeldud suhtlema füüsiliste isikutega või sisu looma, võib esineda kellenagi esinemise või pettuse spetsiifilisi riske olenemata sellest, kas süsteemid on liigitatud suure riskiga süsteemideks või mitte. Seepärast peaks nende süsteemide kasutamise suhtes teatavates olukordades kehtima spetsiifilised läbipaistvuskohustused, ilma et see piiraks suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kehtivate nõuete ja kohustuste kohaldamist. Esmajoones tuleks füüsilistele isikutele teada anda, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga , kui see just ei ole asjaoludest ja kasutamise kontekstist tulenevalt ilmselge . Peale selle tuleks füüsilisi isikuid teavitada, kui nad puutuvad kokku emotsioonide tuvastamise süsteemi või biomeetrilise liigitamise süsteemiga. Selline teave tuleks edastada vormingus, mis on puuetega inimestele juurdepääsetaval kujul. Kui kasutaja kasutab tehisintellektisüsteemi, et luua või manipuleerida kujutisi või audio- või videosisu, mis sarnaneb märgatavalt olemasolevate isikute, kohtade või sündmustega ja võib inimesele ekslikult ehtne näida, peaks kõnealune kasutaja avalikustama, et see sisu on kunstlikult loodud või seda on manipuleeritud, tähistades tehisintellekti väljundi vastavalt ja avalikustades selle tehisliku päritolu.

Teatavate tehisintellektisüsteemide puhul, mis on mõeldud suhtlema füüsiliste isikutega või sisu looma, võib esineda kellenagi esinemise või pettuse spetsiifilisi riske olenemata sellest, kas süsteemid on liigitatud suure riskiga süsteemideks või mitte. Seepärast peaks nende süsteemide kasutamise suhtes kehtima spetsiifilised läbipaistvuskohustused, ilma et see piiraks suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kehtivate nõuete ja kohustuste kohaldamist. Esmajoones tuleks füüsilistele isikutele süstemaatiliselt teada anda, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga. Peale selle tuleks füüsilisi isikuid teavitada, kui nad puutuvad kokku emotsioonide tuvastamise süsteemi või biomeetrilise liigitamise süsteemiga. Selline teave tuleks edastada vormingus, mis on puuetega inimestele juurdepääsetaval kujul. Kui kasutaja kasutab tehisintellektisüsteemi, et luua või manipuleerida kujutisi või audio- või videosisu, mis sarnaneb märgatavalt olemasolevate isikute, kohtade või sündmustega ja võib inimesele ekslikult ehtne näida, peaks kõnealune kasutaja avalikustama, et see sisu on kunstlikult loodud või seda on manipuleeritud, tähistades tehisintellekti väljundi vastavalt ja avalikustades selle tehisliku päritolu.

Motivatsioon

Läbipaistvuse ja teavitamise kohustuse suhtes ei tohi teha erandeid, kui füüsilised isikud suhtlevad tehisintellektisüsteemidega.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 76

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtset rakendamist, tuleks luua Euroopa tehisintellekti nõukoda. Nõukoda peaks vastutama mitmesuguste nõustamisalaste ülesannete eest, sh arvamuste, soovituste, nõuannete või juhendite väljaandmine käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, muu hulgas tehniliste kirjelduste või olemasolevate standardite kohta, mis puudutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, ning komisjonile nõu ja abi andmine konkreetsetes tehisintellektiga seotud küsimustes.

Et hõlbustada käesoleva määruse sujuvat, tulemuslikku ja ühtset rakendamist, tuleks luua Euroopa tehisintellekti nõukoda. Nõukoda peaks vastutama mitmesuguste nõustamisalaste ülesannete eest, sh arvamuste, soovituste, nõuannete või juhendite väljaandmine käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, muu hulgas tehniliste kirjelduste või olemasolevate standardite kohta, mis puudutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, ning komisjonile nõu ja abi andmine konkreetsetes tehisintellektiga seotud küsimustes. Euroopa tehisintellekti nõukoja koosseis peaks peegeldama Euroopa ühiskonna huve. Nõukoja moodustamisel tuleb tagada sooline tasakaal.

Motivatsioon

Euroopa tehisintellekti nõukoda peaks olema Euroopa ühiskonna laiemate huvide tõene peegelpilt. Siinkohal peetakse muu hulgas silmas inimõiguste, kliima, tehisintellektisüsteemide energiatõhusa kasutamise, turvalisuse, sotsiaalse kaasatuse, tervishoiu jt teemadega seotud huve. Sooline tasakaal on eeltingimus eripalgelisuse tagamiseks nõustamisel, suuniste koostamisel jne.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 77

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriikidel on käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel tähtis roll. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama ühe või mitu riigi pädevat asutust tegelema käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise järelevalvega. Selleks, et suurendada liikmesriikide töökorralduse tõhusust ja luua ametlik kontaktpunkt suhtlemiseks üldsuse ja muude vastaspooltega liikmesriigi ja liidu tasandil, tuleks igas liikmesriigis määrata üks riigi ametiasutus riigi järelevalveasutuseks.

Liikmesriikidel on käesoleva määruse kohaldamisel ja täitmise tagamisel tähtis roll. Seoses sellega peaks iga liikmesriik määrama ühe või mitu riigi pädevat asutust tegelema käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise järelevalvega. Selleks, et suurendada liikmesriikide töökorralduse tõhusust ja luua ametlik kontaktpunkt suhtlemiseks üldsuse ja muude vastaspooltega liikmesriigi ja liidu tasandil, tuleks igas liikmesriigis määrata üks riigi ametiasutus riigi järelevalveasutuseks. Kui liikmesriigid peavad seda vajalikuks, usaldatakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele järelevalve- või jõustamisülesanded.

Motivatsioon

Selleks et tagada määruse ning selle järelevalve- ja jõustamisraamistiku rakendatavus, tuleks anda liikmesriikidele volitused usaldada vajaduse ja võimaluse korral järelevalve- või jõustamisülesanded kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Muudatusettepanek 14

Põhjendus 79

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et kindlustada liidu ühtlustamisõigusaktide hulka kuuluvas käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise asjakohane ja tulemuslik tagamine, tuleks määrusega (EL) 2019/1020 kehtestatud toodete turujärelevalve ja nõuetele vastavuse süsteemi kohaldada täies ulatuses. Põhiõiguste kaitset käsitleva liidu õiguse järelevalvega tegelevatel riigi ametiasutustel või organitel, sh võrdõiguslikkust edendavatel asutustel peaks olema juurdepääs käesoleva määruse kohaselt loodud dokumentatsioonile, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Selleks et kindlustada liidu ühtlustamisõigusaktide hulka kuuluvas käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise asjakohane ja tulemuslik tagamine, tuleks määrusega (EL) 2019/1020 kehtestatud toodete turujärelevalve ja nõuetele vastavuse süsteemi kohaldada täies ulatuses. Põhiõiguste kaitset käsitleva liidu õiguse järelevalvega tegelevatel riigi ametiasutustel ning – asjakohasel juhul – kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel või organitel, sh võrdõiguslikkust edendavatel asutustel peaks olema juurdepääs käesoleva määruse kohaselt loodud dokumentatsioonile, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Motivatsioon

Muudatusettepanekus võetakse arvesse ELi liikmesriikide erinevaid valitsemisstruktuure.

Muudatusettepanek 15

Põhjendus 83

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu ja riikide tasandil peaksid kõik käeoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust.	Pädevate asutuste usaldusliku ja konstruktiivse koostöö tagamiseks liidu, riikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil peaksid kõik käeoleva määruse kohaldamises osalejad austama oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsust.

Motivatsioon

Muudatusettepanekus võetakse arvesse ELi liikmesriikide erinevaid valitsemisstruktuure.

Muudatusettepanek 16

I JAOTIS, artikkel 3 lõige 1 – Mõisted

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„tehisintellektisüsteem“ – tarkvara, mille arendamiseks on kasutatud üht või mitut I lisas loetletud tehnoloogiat või lähenemisviisi ja mis võib teatavate inimese kindlaks määratud eesmärkide jaoks luua väljundeid, näiteks sisu, prognoose, soovitusi või otsuseid, mis mõjutavad keskkondi, millega nad suhtlevad;

„tehisintellektisüsteem“ – tarkvara, mille arendamiseks on kasutatud üht või mitut I lisas sisalduvas mittetäielikus loetelus toodud tehnoloogiat või lähenemisviisi kombineerituna sotsiaalsete tavade, identiteedi ja kultuuriga, ja mis , tajudes oma keskkonda läbi andmete kogumise, tõlgendades kogutud struktureeritud ja struktureerimata andmeid, hallates teadmisi või töödeldes neist andmetest saadud teavet, võib teatavate inimese kindlaks määratud eesmärkide jaoks luua väljundeid, näiteks sisu, prognoose, soovitusi või otsuseid, mis mõjutavad keskkondi, millega nad suhtlevad;

Motivatsioon

Tehisintellektisüsteem koosneb tehniliste koostisosade kombinatsioonist, mis seob andmeid, algoritme ja andmetöötlusvõimsust sotsiaalsete tavade, ühiskonna, identiteedi ja kultuuriga. Sellise dünaamilise sotsiaal-tehnilise koosluse määratlus peaks seepärast olema kasutatav ka tulevikus ja seda tuleks korrapäraselt ajakohastada, et kajastada täpselt tehisintellekti üha kasvavat ühiskondlikku mõju, tuues samas välja tehisintellektiga seotud kiiresti muutuvad probleemid ja võimalused, sealhulgas seose teadmushalduse ja tehisintellekti vahel. Sellega seoses tuleks määrust kohaldada ka teise algoritmi poolt välja töötatud algoritmi suhtes.

Muudatusettepanek 17

Artikli 5 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Järgmised tehisintellekti kasutusviisid on keelatud:	Järgmised tehisintellekti kasutusviisid on keelatud:
(a) selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, milles on kasutatud inimese teadvusest kaugemale ulatuvale alalävisele tajule suunatud võtteid, et oluliselt moonutada isiku käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab sellele või mõnele teisele isikule füüsilist või psühholoogilist kahju;	(a) selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, milles on kasutatud inimese teadvusest kaugemale ulatuvale alalävisele tajule suunatud võtteid, et oluliselt moonutada isiku käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab sellele või mõnele teisele isikule füüsilist või psühholoogilist kahju , rikub või võib rikkuda teise füüsilise isiku või füüsiliste isikute rühma põhiõigusi, sealhulgas nende füüsilist või psühholoogilist tervist ja ohutust, avaldab või võib avaldada kahjulikku mõju tarbijatele, sh rahalise kahju või majandusliku diskrimineerimise näol, või õõnestab või võib õõnestada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet ;
(b) selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis kasutavad ära konkreetse isikute rühma mis tahes haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest või füüsilise või vaimse tervise häirest, et oluliselt moonutada sellesse rühma kuuluva isiku käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab sellele või mõnele teisele isikule füüsilist või psühholoogilist kahju;	(b) selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine, mis kasutavad ära konkreetse isikute rühma mis tahes haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest või füüsilise või vaimse tervise häirest, et oluliselt moonutada sellesse rühma kuuluva isiku käitumist viisil, mis põhjustab või tõenäoliselt põhjustab sellele või mõnele teisele isikule füüsilist või psühholoogilist kahju;
(c) selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine ametiasutuste poolt või nende nimel, et hinnata või liigitada füüsiliste isikute usaldusväärsust teatava aja jooksul, lähtudes nende sotsiaalsest käitumisest või teadaolevatest või prognoositud iseloomulikest või isikuomadustest , kusjuures ühiskondliku reitingu tulemuseks on üks või mõlemad järgmisest: i) teatavaid füüsilisi isikuid või füüsiliste isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine sotsiaalses kontekstis, mis ei ole seotud kontekstiga, milles andmed algselt loodi või koguti; ii) teatavaid füüsilisi isikuid või füüsiliste isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine, mis ei ole põhjendatud või on ebaproportsionaalne võrreldes nende sotsiaalse käitumise või selle kaalukusega;	(c) selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine ametiasutuste poolt või nende nimel, et hinnata või liigitada füüsiliste isikute või füüsiliste isikute rühmade usaldusväärsust teatava aja jooksul, lähtudes nende sotsiaalsest käitumisest või teadaolevatest või prognoositud iseloomulikest või isikuomadustest , mis viib tehisintellektipõhise sotsiaalse hindamiseni üldistel eesmärkidel ;
(d) avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitse jaoks, välja arvatud juhul, kui selline kasutamine on vajalik rangelt ainult ühel järgmistest eesmärkidest, ja ainult selleks vajalikus ulatuses: i) konkreetsete võimalike kuriteoohvrite, kaasa arvatud kadunud laste, sihipärane otsimine; ii) füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardava konkreetse, suure ja vahetu ohu või terrorirünnaku ärahoidmine; iii) nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK ([62]) artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteo toimepanija või sellises kuriteos kahtlustatava avastamine, tema asukohta kindlaks tegemine, tema tuvastamine või vastutusele võtmine, kui tegemist on kuriteoga, mille eest karistatakse asjaomases liikmesriigis vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat, nagu selle liikmesriigi õigusaktides kindlaks määratud.	(d) selliste tehisintellektisüsteemide turule laskmine, kasutusele võtmine või kasutamine ametiasutuste poolt või nende nimel, tehisintellektipõhise sotsiaalse hindamise inimjärelevalveta rakendamine konkreetsetel eesmärkidel, st sellistes sotsiaalsetes kontekstides, mis on seotud kontekstiga, milles andmed algselt loodi või koguti, et hinnata või liigitada füüsiliste isikute või füüsiliste isikute rühmade usaldusväärsust teatava aja jooksul, lähtudes nende sotsiaalsest käitumisest või teadaolevatest või prognoositud iseloomulikest või isikuomadustest, kusjuures ühiskondliku reitingu tulemuseks on teatavaid füüsilisi isikuid või füüsiliste isikute rühmi kahjustav või nende suhtes ebasoodne kohtlemine, mis ei ole põhjendatud või on ebaproportsionaalne võrreldes nende sotsiaalse käitumise või selle kaalukusega;
	( e ) avalikult juurdepääsetavas ruumis reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemide kasutamine õiguskaitse jaoks, välja arvatud juhul, kui selline kasutamine on vajalik rangelt ainult ühel järgmistest eesmärkidest, ja ainult selleks vajalikus ulatuses: i) konkreetsete võimalike kuriteoohvrite, kaasa arvatud kadunud laste, sihipärane otsimine; ii) füüsiliste isikute elu või füüsilist turvalisust ähvardava konkreetse, suure ja vahetu ohu või terrorirünnaku ärahoidmine; iii) nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK ([62]) artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteo toimepanija või sellises kuriteos kahtlustatava avastamine, tema asukohta kindlaks tegemine, tema tuvastamine või vastutusele võtmine, kui tegemist on kuriteoga, mille eest karistatakse asjaomases liikmesriigis vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat, nagu selle liikmesriigi õigusaktides kindlaks määratud.

Motivatsioon

Alalävised tehnikad võivad üldiselt kahjustada vabadust, inimõigusi ja sel viisil õõnestada demokraatliku õigusriigi toimimist. Samas võib tehisintellekt kahjustada ka tarbijate õigusi. Täienduste eesmärk on mitte jätta selle osas kõhklusi.

Mis puudutab ühiskondlikku liigitamist valitsuste poolt või nende nimel, siis tuleks see keelata, kui seda tehakse üldistel eesmärkidel, võttes arvesse sellistest tavadest tulenevaid ohte, nagu on selgitatud põhjenduses 17. Andmete loomine või kogumine konkreetsetel eesmärkidel peaks olema lubatud üksnes inimese järelevalve all ja tingimusel, et sellega ei rikuta õigust väärikusele ja mittediskrimineerimisele ning võrdsuse ja õigluse väärtusi.

Muudatusettepanek 18

Artikli 5 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriik võib otsustada näha ette võimaluse osaliselt või täielikult lubada reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks lõike 1 punktis d ning lõigetes 2 ja 3 loetletud piirides ja tingimustel. Selline liikmesriik kehtestab oma siseriiklikus õiguses lõikes 3 osutatud lubade taotlemise, andmise ja kasutamise ning nende lubadega seotud järelevalve jaoks vajalikud üksikasjalikud õigusnormid. Kõnealustes õigusnormides tuleb täpsustada, milliste lõike 1 punktis d loetletud eesmärkide, sealhulgas milliste selle punkti alapunktis iii osutatud kuritegude puhul võib anda pädevatele asutustele loa kasutada neid süsteeme õiguskaitse jaoks.

Liikmesriik võib otsustada näha ette võimaluse osaliselt või täielikult lubada reaalajas toimuva biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemi kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse jaoks lõike 1 punktis d ning lõigetes 2 ja 3 loetletud piirides ja tingimustel. Selline liikmesriik kehtestab oma siseriiklikus õiguses lõikes 3 osutatud lubade taotlemise, andmise ja kasutamise ning nende lubadega seotud järelevalve jaoks vajalikud üksikasjalikud õigusnormid. Kõnealustes õigusnormides tuleb täpsustada, milliste lõike 1 punktis d loetletud eesmärkide, sealhulgas milliste selle punkti alapunktis iii osutatud kuritegude puhul võib anda pädevatele asutustele loa kasutada neid süsteeme õiguskaitse jaoks. Kõnealustes õigusnormides tuleb sätestada asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teavitamise ja nendega konsulteerimise kord. Konsulteerimine peab toimuma enne nende süsteemide erakorralist kasutamist avalikult juurdepääsetavas ruumis. Kiireloomulistes olukordades, kus eelnev konsulteerimine ei ole arusaadavatel põhjustel võimalik, teavitatakse asjaomast kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust viivitamata tehisintellekti sellisest kasutamisest.

Motivatsioon

Poliitiline ja haldusalane vastutus avalikult juurdepääsetava ruumi haldamise ja järelevalve eest lasub kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel. Seetõttu peaks neil olema võimalik anda oma panus enne tehisintellekti sellist kasutuselevõttu ning neid tuleks nõuetekohaselt teavitada tehisintellektisüsteemide erakorralisest kasutamisest õiguskaitse eesmärgil.

Kiireloomulises olukorras, kus eelnev konsulteerimine ei ole arusaadavatel põhjustel võimalik, teavitatakse asjaomast kohalikku või piirkondlikku omavalitsust viivitamata.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikkel 13 Läbipaistvus ja kasutajate teavitamine	Artikkel 13a Läbipaistvus ja kasutajate teavitamine
1.   Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada selliselt, et oleks tagatud nende töö piisav läbipaistvus selleks, et kasutajad saaksid tõlgendada süsteemi väljundit ja seda asjakohaselt kasutada. Tagada tuleb käesoleva jaotise 3. peatükis sätestatud kasutaja ja pakkuja asjaomaste kohustuste täitmiseks asjakohast liiki ja asjakohasel tasemel läbipaistvus.	1.   Suure riskiga tehisintellektisüsteeme tuleb projekteerida ja arendada selliselt, et oleks tagatud nende töö piisav läbipaistvus selleks, et kasutajad saaksid tõlgendada süsteemi väljundit ja seda asjakohaselt kasutada. Tagada tuleb käesoleva jaotise 3. peatükis sätestatud kasutaja ja pakkuja asjaomaste kohustuste täitmiseks asjakohast liiki ja asjakohasel tasemel läbipaistvus ning arusaadav selgitus . Selgitus esitatakse vähemalt selle riigi keeles, kus tehisintellektisüsteemi kasutatakse.
2.   Suure riskiga tehisintellektisüsteemiga peab kaasas olema sobivas digivormingus või muus vormis kasutusjuhend, mis sisaldab kokkuvõtlikku, täielikku, täpset ja selget teavet, mis on kasutajatele oluline, juurdepääsetav ja mõistetav.	2.   Suure riskiga tehisintellektisüsteemiga peab kaasas olema sobivas digivormingus või muus vormis läbipaistev, arusaadav ja üldsusele kättesaadav kasutusjuhend, mis sisaldab kokkuvõtlikku, täielikku, täpset ja selget teavet, mis on kasutajatele oluline, juurdepääsetav ja mõistetav.
3.   Lõikes 2 osutatud teabest peavad selguma järgmised asjaolud:	3.   Lõikes 2 osutatud teabest peavad selguma järgmised asjaolud:
(a) pakkuja ning asjakohasel juhul tema volitatud esindaja nimi ja kontaktandmed;	(a) pakkuja ning asjakohasel juhul tema volitatud esindaja nimi ja kontaktandmed;
(b) suure riskiga tehisintellektisüsteemi omadused, funktsioonid ja toimimispiirangud, muu hulgas:	(b) suure riskiga tehisintellektisüsteemi omadused, funktsioonid ja toimimispiirangud, muu hulgas:
i) süsteemi sihtotstarve;	i) süsteemi sihtotstarve;
ii) artiklis 15 osutatud täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse tase, mille põhjal on suure riskiga tehisintellektisüsteem testitud ja valideeritud ja mida võib eeldada, ning kõik teadaolevad ja prognoositavad asjaolud, mis võivad seda täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taset mõjutada;	ii) artiklis 15 osutatud täpsuse (esitatuna mudelite hindamiseks asjakohases mõõdustikus) , stabiilsuse ja küberturvalisuse tase, mille põhjal on suure riskiga tehisintellektisüsteem testitud ja valideeritud ja mida võib eeldada, ning kõik teadaolevad ja prognoositavad asjaolud, mis võivad seda täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taset mõjutada;
iii) kõik teadaolevad või prognoositavad asjaolud, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, mis võib seada ohtu tervise ja ohutuse või põhiõigused;	iii) kõik teadaolevad või prognoositavad asjaolud, mis on seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutamisega vastavalt selle sihtotstarbele või mõistlikult prognoositava väärkasutamise tingimustes, mis võib seada ohtu tervise ja ohutuse või põhiõigused;
iv) süsteemi toimimine, mis puudutab isikuid või isikute rühmi, kelle peal kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada;	iv) süsteemi toimimine, mis puudutab isikuid või isikute rühmi, kelle peal kavatsetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi kasutada;
v) kui see on asjakohane, siis sisendandmete spetsifikatsioonid või muu asjakohane teave kasutatud treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike kohta, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet;	v) kui see on asjakohane, siis sisendandmete spetsifikatsioonid või muu asjakohane teave kasutatud treenimis-, valideerimis- ja testimisandmestike kohta, võttes arvesse tehisintellektisüsteemi sihtotstarvet; vi) mudeli häälestamiseks kasutatavad parameetrid ning ülesobitamise ja alasobitamise vältimiseks võetud meetmed;
(c) suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja selle toimimise muudatused, mille pakkuja on esialgse vastavushindamise ajal ette kindlaks määranud, kui neid on;	(c) suure riskiga tehisintellektisüsteemi ja selle toimimise muudatused, mille pakkuja on esialgse vastavushindamise ajal ette kindlaks määranud, kui neid on;
(d) artiklis 14 osutatud inimjärelevalve meetmed, kaasa arvatud tehnilised meetmed, mis on kehtestatud selleks, et kasutajatel oleks lihtsam tehisintellektisüsteemide väljundit tõlgendada;	(d) artiklis 14 osutatud inimjärelevalve meetmed, kaasa arvatud tehnilised meetmed, mis on kehtestatud selleks, et kasutajatel oleks lihtsam tehisintellektisüsteemide väljundit tõlgendada;
(e) suure riskitasemega tehisintellektisüsteemi eeldatav eluiga ning mistahes hooldus- ja hoolikusmeetmed, mis on vajalikud, et tagada tehisintellektisüsteemi nõuetekohane toimimine, muu hulgas tarkvarauuenduste vallas.	(e) suure riskitasemega tehisintellektisüsteemi eeldatav eluiga ning mistahes hooldus- ja hoolikusmeetmed, mis on vajalikud, et tagada tehisintellektisüsteemi nõuetekohane toimimine, muu hulgas tarkvarauuenduste vallas.
	13b Läbipaistvus ja mõjutatud isikute teavitamine Füüsilisi isikuid või füüsiliste isikute rühmi, kelle suhtes on kavas kasutada suure riskiga tehisintellektisüsteemi, teavitatakse sellisest kasutamisest asjakohasel, hõlpsasti ligipääsetaval ja arusaadaval viisil ning neil on juurdepääs sellekohasele sõnaselgele, hõlpsasti ligipääsetavale ja avalikult kättesaadavale teabele.

Motivatsioon

Usalduse ökosüsteemi tugevdamiseks tuleks teha suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutusjuhised üldsusele kättesaadavaks. Need juhised peavad olema koostatud keeles, mis on arusaadav selle riigi lugejale, kus tehisintellektisüsteem kasutusele võetakse.

Algoritmide läbipaistvuse ja n-ö selgitatavuse kontekstis peaks olema võimalik selgitada, milliste parameetritega mudel on häälestatud ja milliseid meetmeid on võetud ülesobitamise ja alasobitamise vältimiseks.

Artikliga 13b reguleeritakse läbipaistvuse ja nende isikute teavitamise kohustus, kes suhtlevad tehisintellektisüsteemidega või keda tehisintellektisüsteem võib mõjutada.

Muudatusettepanek 20

Artikli 14 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Lõikes 3 osutatud meetmed võimaldavad isikutel, kellele on antud ülesanne tegeleda inimjärelevalvega, teha olenevalt asjaoludest järgmist:	Lõikes 3 osutatud meetmed võimaldavad isikutel, kellele on antud ülesanne tegeleda inimjärelevalvega, teha olenevalt asjaoludest järgmist:
a) mõista täielikult suure riskiga tehisintellektisüsteemi võimekusi ja piiranguid ning suuta tegeleda sellise süsteemi nõuetekohase seirega, et võimalikult kiiresti avastada märke kõrvalekalletest, väärtalitlusest ja ootamatust toimimisest ning need kõrvaldada;	a) mõista täielikult suure riskiga tehisintellektisüsteemi võimekusi ja piiranguid ning suuta tegeleda sellise süsteemi nõuetekohase seirega, et võimalikult kiiresti avastada märke kõrvalekalletest, väärtalitlusest ja ootamatust toimimisest ning need kõrvaldada;
b) olla pidevalt teadlik võimalusest, et tekib kalduvus hakata automaatselt tuginema või liigselt tuginema suure riskiga tehisintellektisüsteemi toodetud väljundile (nn kalduvus eelistada automatiseerimist), seda eriti siis, kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, mida kasutatakse, et saada teavet või soovitusi füüsiliste isikute tehtavate otsuste jaoks;	b) olla pidevalt teadlik võimalusest, et tekib kalduvus hakata automaatselt tuginema või liigselt tuginema suure riskiga tehisintellektisüsteemi toodetud väljundile (nn kalduvus eelistada automatiseerimist) või mõnda muud liiki kallutatus , seda eriti siis, kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, mida kasutatakse, et saada teavet või soovitusi füüsiliste isikute tehtavate otsuste jaoks;
c) suuta korrektselt tõlgendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljundit, võttes arvesse eeskätt süsteemi omadusi ning kättesaadavaid tõlgendamisvahendeid ja -meetodeid;	c) suuta korrektselt tõlgendada suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljundit, võttes arvesse eeskätt süsteemi omadusi ning kättesaadavaid tõlgendamisvahendeid ja -meetodeid;
d) suuta igas konkreetses olukorras otsustada, et suure riskiga tehisintellektisüsteemi ei kasutata, või jätta suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljund muul moel kõrvale, sürjutada või tagasi võtta;	d) suuta igas konkreetses olukorras otsustada, et suure riskiga tehisintellektisüsteemi ei kasutata, või jätta suure riskiga tehisintellektisüsteemi väljund muul moel kõrvale, sürjutada või tagasi võtta;
e) suuta sekkuda suure riskiga tehisintellektisüsteemi töösse või katkestada süsteemi töö stopp-nupu või muu sarnase protseduuriga.	e) suuta sekkuda suure riskiga tehisintellektisüsteemi töösse või katkestada süsteemi töö stopp-nupu või muu sarnase protseduuriga.

Motivatsioon

Esineb erinevat liiki kallutatusi, mis võivad osutuda problemaatiliseks. Näidetena võib tuua looja või kasutaja enda kallutatuse (sotsiaalne kallutatus), kallutatuse selle suhtes, kas kasutusele võetud tehisintellektisüsteem on probleemile sobiv lahendus (tehnoloogiline kallutatus), ja kallutatuse statistilised vormid.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 14, uus lõige lõike 5 järel

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Kõik tehisintellektisüsteemide tehtud otsused, millele on osutatud III lisa punkti 5 alapunktides a ja b, vaadatakse üle inimeste poolt ja need otsused põhinevad hoolikal otsustusprotsessil. Nende otsuste puhul peab olema tagatud inimestevaheline suhtlus.

Motivatsioon

Artiklis 14 käsitletakse üksnes suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes teostatavat inimjärelevalvet. Ametiasutuste otsuste puhul on oluline rõhutada, et tagatud peab olema inimsekkumine, suhtlus ja nõuetekohane menetlemine.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 17, lõike 1 uued punktid pärast punkti m

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtavad kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis tagab käesoleva määruse järgimise. Kvaliteedijuhtimissüsteem peab olema kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhendite kujul süsteemselt ja nõuetekohaselt dokumenteeritud ning sisaldama vähemalt järgmisi aspekte:	Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad võtavad kasutusele kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis tagab käesoleva määruse järgimise. Kvaliteedijuhtimissüsteem peab olema kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhendite kujul süsteemselt ja nõuetekohaselt dokumenteeritud ning sisaldama vähemalt järgmisi aspekte:
a) strateegia õigusnormidele vastavuse tagamiseks, sealhulgas vastavushindamise ja suure riskiga tehisintellektisüsteemis tehtavate muudatuste haldamismenetluste järgimiseks;	a) strateegia õigusnormidele vastavuse tagamiseks, sealhulgas vastavushindamise ja suure riskiga tehisintellektisüsteemis tehtavate muudatuste haldamismenetluste järgimiseks;
b) meetodid, protseduurid ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekteerimiseks, projekteerimise järelevalveks ja projektide kontrollimiseks;	b) meetodid, protseduurid ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekteerimiseks, projekteerimise järelevalveks ja projektide kontrollimiseks;
c) meetodid, protseduurid ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamiseks, kvaliteedi kontrollimiseks ja kvaliteedi tagamiseks;	c) meetodid, protseduurid ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamiseks, kvaliteedi kontrollimiseks ja kvaliteedi tagamiseks;
d) enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamist, selle ajal ja pärast seda teostatavad läbivaatamis-, testimis- ja valideerimisprotseduurid ning nende teostamise sagedus;	d) enne suure riskiga tehisintellektisüsteemi arendamist, selle ajal ja pärast seda teostatavad läbivaatamis-, testimis- ja valideerimisprotseduurid ning nende teostamise sagedus;
e) kohaldatavad tehnilised kirjeldused, sh standardid, ja juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies mahus, siis ka vahendid, mida kasutatakse, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavus käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele;	e) kohaldatavad tehnilised kirjeldused, sh standardid, ja juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies mahus, siis ka vahendid, mida kasutatakse, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemi vastavus käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud nõuetele;
f) andmehalduse süsteemid ja protseduurid, sh andmete kogumine, andmeanalüüs, andmete märgendamine, andmete talletamine, andmete filtreerimine, andmekaeve, andmete agregeerimine, andmesäilitus ja mis tahes muud andmetega seotud toimingud, mida teostatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmise eel ja eesmärgil;	f) andmehalduse süsteemid ja protseduurid, sh andmete kogumine, andmeanalüüs, andmete märgendamine, andmete talletamine, andmete filtreerimine, andmekaeve, andmete agregeerimine, andmesäilitus ja mis tahes muud andmetega seotud toimingud, mida teostatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide turule laskmise või kasutusele võtmise eel ja eesmärgil;
g) artiklis 9 osutatud riskijuhtimissüsteem;	g) artiklis 9 osutatud riskijuhtimissüsteem;
h) turustamisjärgse seire süsteemi loomine, rakendamine ja toimivana hoidmine vastavalt artiklile 61;	h) turustamisjärgse seire süsteemi loomine, rakendamine ja toimivana hoidmine vastavalt artiklile 61;
i) protseduurid, mis on seotud tõsistest intsidentidest ja tõrgetest teatamisega vastavalt artiklile 62;	i) protseduurid, mis on seotud tõsistest intsidentidest ja tõrgetest teatamisega vastavalt artiklile 62;
j) suhtlemine riikide pädevate asutustega, pädevate asutustega, sh valdkondlike pädevate asutustega, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, teavitatud asutustega, teiste operaatoritega, klientidega või muude huvitatud isikutega;	j) suhtlemine riikide pädevate asutustega, pädevate asutustega, sh valdkondlike pädevate asutustega, kes pakuvad või toetavad juurdepääsu andmetele, teavitatud asutustega, teiste operaatoritega, klientidega või muude huvitatud isikutega;
k) kõigi vajalike dokumentide ja teabega seotud andmete säilitamise süsteemid ja protseduurid;	k) kõigi vajalike dokumentide ja teabega seotud andmete säilitamise süsteemid ja protseduurid;
l) ressursside haldamine, sh varustuskindlusega seotud meetmed;	l) ressursside haldamine, sh varustuskindlusega seotud meetmed;
m) aruandekohustuse raamistik, millega nähakse ette juhtkonna ja muude töötajate vastutus seoses kõigi käesolevas lõikes loetletud aspektidega.	m) aruandekohustuse raamistik, millega nähakse ette juhtkonna ja muude töötajate vastutus seoses kõigi käesolevas lõikes loetletud aspektidega;
	n) meetmed põhjendamatu diskrimineerimise ennetamiseks soo, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või mis tahes muul alusel; o) selgitus selle kohta, kuidas on suure riskiga tehisintellektisüsteemi kavandamisel arvesse võetud eetilisi küsimusi.

Motivatsioon

Täiendusega rõhutatakse, et kaasavus ja põhjendamatu diskrimineerimise vastane võitlus peaksid olema kvaliteedisüsteemi olulised elemendid.

Süsteem peab vastama eetilistele väärtustele, mida tehisintellektisüsteemi kasutaja süsteemilt ootab või mida pakkuja võib õigustatult oodata, et suure riskiga tehisintellektisüsteemilt ilmselt eeldatakse. Pakkuja peaks suutma selgitada, kuidas ta on seda arvesse võtnud.

Muudatusettepanek 23

Artikli 19 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad tagama, et nende süsteemid läbivad enne turule laskmist või kasutusele võtmist asjakohase vastavushindamise vastavalt artiklile 43. Kui sellise vastavushindamise kohaselt tõendatakse, et tehisintellektisüsteemid vastavad käesoleva jaotise 2. peatüki nõuetele, koostavad pakkujad ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt artiklile 48 ja kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise vastavalt artiklile 49.

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad tagama, et nende süsteemid läbivad enne turule laskmist või kasutusele võtmist asjakohase vastavushindamise vastavalt artiklile 43. Kui sellise vastavushindamise kohaselt tõendatakse, et tehisintellektisüsteemid vastavad käesoleva jaotise 2. peatüki nõuetele, koostavad pakkujad ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt artiklile 48 ja kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise vastavalt artiklile 49. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkuja avaldab ELi vastavusdeklaratsiooni ja vastavushindamise kokkuvõtte üldsusele kättesaadavas kohas.

Motivatsioon

Tehisintellektisüsteemide usalduse ökosüsteemi tugevdamiseks peavad suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad olema avatud. Selleks peab üldsusel olema võimalik kontrollida, kas vastavushindamine on läbi viidud nõuetekohaselt ja kooskõlas määruse sätetega.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 29, uus lõige lõike 6 järel

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutajad on vastutavad eetilise hinnangu eest enne süsteemi kasutama hakkamist. Nad peavad suutma selgitada tehnoloogia kasutuselevõtu võimalikku mõju inimestele ja ühiskonnale. Nad täpsustavad tehisintellektisüsteemi kasutuselevõtuga silmas peetavat eesmärki, üldisi väärtusi ja seda, kuidas nende väärtustega on arvestatud ning kas neid on süsteemis rakendatud või mitte. Nad hindavad süsteemi tegelikku mõju inimestele ja ühiskonnale kogu tehisintellektisüsteemi olelusringi jooksul.

Motivatsioon

Eetika on lai mõiste. Tehnoloogiaeetika järgimiseks on mitmeid võimalusi, seda nii teoreetiliste põhjenduste kui ka konkreetsete meetodite, vahendite ja arvestuslike väärtuste osas. Väärtused on teemad, mida teatud inimesed/inimeste rühmad peavad oluliseks. Need võivad olla konkreetsemad või üldisemad. Oluline on hoida potentsiaalselt rakendatavate moraalsete väärtuste ring avatuna ning jätkata tehisintellektisüsteemi olelusringi hindamist.

Muudatusettepanek 25

Artikli 52 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Pakkujad tagavad, et füüsiliste isikutega suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et füüsilistele isikutele antakse teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga , välja arvatud juhul, kui see on asjaolude ja kasutamise konteksti tõttu ilmne . See kohustus ei kehti tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks ning nende eest vastutusele võtmiseks, välja arvatud juhul, kui sellised süsteemid on üldsusele kättesaadavad, et kuritegudest teatada.

Pakkujad tagavad, et füüsiliste isikutega suhtlema mõeldud tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et füüsilistele isikutele antakse teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga. See kohustus ei kehti tehisintellektisüsteemide suhtes, mida on seadusega lubatud kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks ning nende eest vastutusele võtmiseks, välja arvatud juhul, kui sellised süsteemid on üldsusele kättesaadavad, et kuritegudest teatada. See suhtlus ei tohiks piirata tehisintellektisüsteemidega suhtlevate füüsiliste isikute valikute ulatust ja õiguslikku seisundit.

Motivatsioon

Kui tehisintellektisüsteeme kasutatakse füüsiliste isikutega suhtlemise vahendina, on oht piirata nende süsteemidega suhtlevate füüsiliste isikute valikuid. Kui füüsilised isikud puutuvad kokku tehisintellektisüsteemidega, tuleks neid sellest alati nõuetekohaselt teavitada ning see ei tohiks sõltuda konkreetse olukorra tõlgendamisest. Nende õigused peavad tehisintellektsüsteemidega suhtlemisel olema alati tagatud.

Muudatusettepanek 26

Artikli 57 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Nõukoda koosneb riiklikest järelevalveasutustest, keda esindab asutuse juht või samaväärne kõrge ametnik, ning Euroopa Andmekaitseinspektorist. Koosolekutele võib kutsuda muid riiklikke asutusi, kui arutlusel olevad küsimused on nende jaoks olulised.	Nõukoda koosneb riiklikest järelevalveasutustest, keda esindab asutuse juht või samaväärne kõrge ametnik, ning Euroopa Andmekaitseinspektorist. Koosolekutele võib kutsuda muid riiklikke , piirkondlikke ja kohalikke asutusi, kui arutlusel olevad küsimused on nende jaoks olulised.

Motivatsioon

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema võimalik osaleda tehisintellektisüsteemide järelevalves ja koostada aruandeid nende rakendamisest kohapeal.

Muudatusettepanek 27

Artikkel 58

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjonile artikli 56 lõike 2 kohaselt nõu ja abi andes teeb nõukoda eelkõige järgmist:	Komisjonile artikli 56 lõike 2 kohaselt nõu ja abi andes teeb nõukoda eelkõige järgmist:
a) kogub ja jagab eksperditeadmisi ja parimaid tavasid liikmesriikides;	a) kogub ja jagab eksperditeadmisi ja parimaid tavasid liikmesriikides , piirkondlikes ja kohalikes omavalitsustes ;
b) aitab edendada liikmesriikides ühesuguseid haldustavasid, sh artiklis 53 osutatud regulatsiooni testkeskkondade toimimise jaoks;	b) aitab edendada liikmesriikides ühesuguseid haldustavasid, sh artiklis 53 osutatud regulatsiooni testkeskkondade toimimise jaoks;
c) annab välja arvamusi, soovitusi või kirjalikke seisukohti käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, eeskätt järgmise kohta:	c) annab välja arvamusi, soovitusi või kirjalikke seisukohti käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes, eeskätt järgmise kohta:
i) III jaotise 2. peatükis sätestatud nõudeid käsitlevad tehnilised kirjeldused või olemasolevad standardid, ii) artiklites 40 ja 41 osutatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste kasutamine, iii) juhenddokumentide, sh artiklis 71 osutatud haldustrahvide määramise suuniste ettevalmistamine.	i) III jaotise 2. peatükis sätestatud nõudeid käsitlevad tehnilised kirjeldused või olemasolevad standardid, ii) artiklites 40 ja 41 osutatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste kasutamine, iii) juhenddokumentide, sh artiklis 71 osutatud haldustrahvide määramise suuniste ettevalmistamine.

Motivatsioon

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kohalikele elanikele ja ettevõtetele kõige lähemal seisev tasand. Neile tuleb teadmiste jagamisel anda selge positsioon.

Muudatusettepanek 28

Artikli 59 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Iga liikmesriik asutab või määrab riigi pädevad asutused, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine. Riigi pädevad asutused korraldatakse nii, et kindlustada nende tegevuse ja ülesannete objektiivsus ja erapooletus.	Iga liikmesriik asutab või määrab riigi pädevad asutused, et tagada käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine. Riigi pädevad asutused korraldatakse nii, et kindlustada nende tegevuse ja ülesannete objektiivsus ja erapooletus. Kui liikmesriigid peavad seda vajalikuks, volitatakse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi täitma järelevalve- või jõustamisülesandeid.

Motivatsioon

Selleks et tagada määruse ning asjaomase järelevalve- ja jõustamisraamistiku rakendatavus, peaksid liikmesriigid saama usaldada vajaduse ja võimaluse korral järelevalve- või jõustamisülesanded kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Sellega seoses tuleb kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimaldada toetust ja koolitusi, et nad oleksid täielikult võimestatud täitma järelevalve- või jõustamisülesandeid.

Muudatusettepanek 29

Artikli 69 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käitumisjuhendeid võivad koostada üksikud tehisintellektisüsteemide pakkujad või nende esindusorganisatsioonid või mõlemad ning sellesse tegevusse võib kaasata ka kasutajaid ja huvitatud sidusrühmi ning nende esindusorganisatsioone. Käitumisjuhendid võivad käia ühe või mitme tehisintellektisüsteemi kohta, võttes arvesse asjaomaste süsteemide sihtotstarbe sarnasusi.

Käitumisjuhendeid võivad koostada riikide valitsused, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, üksikud tehisintellektisüsteemide pakkujad või nende esindusorganisatsioonid või mõlemad ning sellesse tegevusse võib kaasata ka kasutajaid ja huvitatud sidusrühmi ning nende esindusorganisatsioone. Käitumisjuhendid võivad käia ühe või mitme tehisintellektisüsteemi kohta, võttes arvesse asjaomaste süsteemide sihtotstarbe sarnasusi.

Motivatsioon

Riiklikele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleks anda õiguslik pädevus koostada käitumisjuhendeid nende poolt arendatavate või kasutatavate tehisintellektisüsteemide tarvis.

Muudatusettepanek 30

I LISA – Tehisintellekti meetodid ja lähenemisviisid, millele on viidatud artikli 3 punktis 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Teaduse praegust taset arvestades loetakse tehisintellekti alla kuuluvaks järgmised tehnikad ja meetodid:
a) Masinõppe lähenemisviisid, sh juhendatud õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe, kasutades mitmesuguseid meetodeid, sh süvaõpet;	a) masinõppe lähenemisviisid, sh juhendatud õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe, kasutades mitmesuguseid meetodeid, sh süvaõpet;
b) loogika- ja teadmistepõhised lähenemisviisid, sh teadmuste esitamine, induktiivne (loogiline) programmeerimine, teadmusbaasid, järeldavad ja deduktiivsed masinad, (sümbol)arutlus ja eksperdisüsteemid;	b) loogika- ja teadmistepõhised lähenemisviisid, sh teadmuste esitamine, induktiivne (loogiline) programmeerimine, teadmusbaasid, järeldavad ja deduktiivsed masinad, (sümbol)arutlus ja eksperdisüsteemid;
c) statistilised lähenemisviisid, Bayesi hinnang, otsingu- ja optimeerimismeetodid.	c) statistilised lähenemisviisid, Bayesi hinnang, otsingu- ja optimeerimismeetodid.

Motivatsioon

Tehisintellekti meetodite määratlus ja loetelu peaksid olema tulevikukindlad. Tehisintellektisüsteemide arendamiseks kasutatavate konkreetsete meetodite ja lähenemisviiside loetelu ei pea olema lõplik ning peab olema selge, et see põhineb teaduse hetkeseisul.

Muudatusettepanek 31

III lisa punktid 1–5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Artikli 6 lõike 2 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemid on järgmistes valdkondades loetletud tehisintellektisüsteemid.	Artikli 6 lõike 2 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemid on järgmistes valdkondades loetletud tehisintellektisüsteemid.
1. Biomeetriline tuvastamine ja füüsiliste isikute liigitamine:	1. Biomeetriline tuvastamine ja füüsiliste isikute liigitamine:
a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks füüsiliste isikute reaalajas ja tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise jaoks.	a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks füüsiliste isikute reaalajas ja tagantjärele toimuva biomeetrilise tuvastamise jaoks.
2. Elutähtsa taristu juhtimine ja käitamine:	2. Elutähtsa taristu juhtimine ja käitamine:
a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks maanteeliikluse korraldamise ja käitamise ning vee, gaasi, kütteenergia ja elektri tarnimise turvakomponentidena.	a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks maanteeliikluse korraldamise ja käitamise ning vee, gaasi, kütteenergia ja elektri tarnimise ning telekommunikatsiooni, vee- ja internetitaristu turvakomponentidena.
3. Haridus ja kutseõpe:	3. Haridus ja kutseõpe:
a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et määrata kindlaks füüsiliste isikute juurdepääs haridus- ja kutseõppeasutustele või määrata isikud neisse asutustesse;	a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et määrata kindlaks füüsiliste isikute juurdepääs haridus- ja kutseõppeasutustele või määrata isikud neisse asutustesse;
b) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et hinnata haridus- ja kutseõppeasutuste õpilasi ning haridusasutusse vastuvõtmiseks tavapäraselt nõutavate testide tegijaid.	b) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et hinnata haridus- ja kutseõppeasutuste õpilasi ning haridusasutusse vastuvõtmiseks tavapäraselt nõutavate testide tegijaid.
4. Tööhõive, töötajate juhtimine ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine:	4. Tööhõive, töötajate juhtimine ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine:
a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et inimesi tööle võtta või välja valida, eeskätt seoses töökuulutuste avaldamise, avalduste sõelumise või filtreerimise ning vestluste või testide käigus kandidaatide hindamisega;	a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et inimesi tööle võtta või välja valida, eeskätt seoses töökuulutuste avaldamise, avalduste sõelumise või filtreerimise ning vestluste või testide käigus kandidaatide hindamisega;
b) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et teha edutamise ja töösuhte lõpetamise otsuseid, jagada ülesandeid ning tegeleda selliste suhete kontekstis inimeste töötulemuste ja käitumise seire ja hindamisega.	b) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et teha edutamise ja töösuhte lõpetamise otsuseid, jagada ülesandeid ning tegeleda selliste suhete kontekstis inimeste töötulemuste ja käitumise seire ja hindamisega.
5. Juurdepääs olulistele era- ja avalik-õiguslikele teenustele ja hüvedele ning nende kasutamine:	5. Juurdepääs olulistele era- ja avalik-õiguslikele teenustele ja hüvedele ning nende kasutamine:
a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks ametiasutustele või nende nimel, et hinnata füüsiliste isikute vastavust sotsiaaltoetuste ja -teenuste saamise tingimustele ning selliseid toetusi ja teenuseid anda, vähendada, tühistada või tagasi nõuda;	a) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks ametiasutustele või nende nimel, et hinnata füüsiliste isikute vastavust sotsiaaltoetuste ja -teenuste saamise tingimustele ning selle vastavuse üle otsustada ning selliseid toetusi ja teenuseid anda, vähendada, tühistada või tagasi nõuda;
b) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et hinnata füüsiliste isikute krediidikõlblikkust või anda neile krediidihinnang, välja arvatud tehisintellektisüsteemid, mille on kasutusele võtnud väikepakkujad oma tarbeks;	b) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks selleks, et määrata kindlaks füüsiliste isikute krediidikõlblikkus või anda neile krediidihinnang, välja arvatud tehisintellektisüsteemid, mille on kasutusele võtnud väikepakkujad oma tarbeks;
c) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks kiirabi ja päästeteenistuse, sealhulgas tuletõrje ja arstiabi väljasaatmiseks ja väljasaatmisprioriteetide seadmiseks.	c) tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud kasutamiseks kiirabi ja päästeteenistuse, sealhulgas tuletõrje ja arstiabi väljasaatmiseks ja väljasaatmisprioriteetide seadmiseks.

Motivatsioon

Telekommunikatsiooni-, vee- ja internetitaristu on elutähtsa taristu lahutamatu osa.

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kvalifitseerimise puhul on oluline, et kas sellised süsteemid võivad kujutada kodanikele tõelist ohtu. Elanike poolt avalikele teenustele esitatavate nõuete pelk analüütiline ja teoreetiline hindamine ei kujuta endast suurt riski. Sõna „hindama“ täiendatakse sõnaga „otsustama“, millega rõhutakse, et see oht tekib elanike jaoks eeskätt otsuste tegemisel.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Tipptaseme ökosüsteem

1.

rõhutab, et komisjoni eesmärki viia EL tehisintellekti vastutustundlikus ja inimkeskses arendamises maailmas juhtpositsioonile on võimalik saavutada ainult juhul, kui kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on selles oluline roll. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on parimad võimalused aidata luua soodne keskkond, et suurendada lähiaastatel tehisintellekti tehtavaid investeeringuid ja suurendada usaldust tehisintellekti vastu;

2.

rõhutab, et lisaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisele on oluline pakkuda neile toetust ja koolitusi, et suurendada nende pädevust asjaomases valdkonnas, eriti kuna neile võidakse anda järelevalve- ja jõustamisülesanded;

3.

märgib, et tehisintellekti arendamiseks tehakse kättesaadavaks ELi rahalised vahendid, kuid juhib tähelepanu sellekohase lähenemisviisi killustatusele, mis tuleneb programmide mitmekesisusest. See suurendab killustumise ja kattuvuse ohtu;

4.

kutsub seetõttu komisjoni üles arendama tugevaid ja pluralistlikke ühtseid andmeruume ning neid ühendama, et lahendada neis ühiskondlikke kasutusmalle avaliku ja erasektori andmeid kasutades. See nõuab ka kooskõlastamist Euroopa andmestrateegiast lähtuvate seadusandlike algatustega;

Usalduse ökosüsteem

5.

peab kahetsusväärseks, et määruse ettepanekus ei viidata kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, vaatamata sellele, et õigusraamistikku kohaldatakse nii avaliku kui ka erasektori osalejate suhtes;

6.

märgib sellega seoses, et tehisintellektisüsteemidest võib olla suur tugi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suhtluses kodanikega ja nendepoolsel teenuste osutamisel. Lisaks võivad tehisintellektisüsteemid muu hulgas suurendada avaliku sektori tõhusust ning aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel reageerida kohandustele, mis on kohalikul ja piirkondlikul tasandil vajalikud seoses rohe- ja digiüleminekuga. Seepärast on oluline, et määruse käimasoleva läbivaatamise käigus kasutataks aktiivselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemusi;

7.

soovib mõistete „pakkuja“ ja „kasutaja“ täiendavat selgitamist eelkõige olukordades, kus ettevõtted, teadusasutused, valitsused ja elanikud töötavad tehisintellektisüsteeme ühiselt välja ning katsetavad neid eluslaborites. Nõuetekohaselt tuleks arvestada ka kodanike või tarbijatega, keda mõjutavad tehisintellektil põhinevad otsused süsteemides, mida käitavad professionaalsed kasutajad;

8.

rõhutab, et enne kui tehisintellektisüsteeme hakatakse reaalajas kasutama füüsiliste isikute biomeetriliseks kaugtuvastamiseks õiguskaitse eesmärgil avalikult juurdepääsetavates ruumides, tuleb konsulteerida asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

9.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni üle, mille teema on tsiviilvastutuse eeskirjade kohandamine digiajastu ja tehisintellektiga seotud konkreetsetele probleemidele (1), ning loodab, et selle tulemuseks on ajakohastatud raamistik, millega tagatakse tarbijatele tehisintellekti rakenduste põhjustatud kahju hüvitamine;

10.

on hämmastunud, miks demokraatlikes protsessides, nagu valimised, kasutatavaid tehisintellektisüsteeme ei ole lisatud suure riskiga tehisintellekti süsteemide loetellu;

11.

nõuab, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul kohaldataks füüsiliste isikute suhtes samu läbipaistvus- ja teavitamisnõudeid nagu praegu kasutajate suhtes;

12.

juhib tähelepanu inimõigustega seotud tõsistele ohtudele ja tagajärgedele, mis tulenevad ühiskondlikust liigitamisest;

13.

suhtub sellega seoses väga skeptiliselt määruses (2) esitatud kahte põhjusesse, mille alusel määrata kindlaks, millal ühiskondlik reiting toob kaasa füüsilisi isikuid või füüsiliste isikute rühmi kahjustava või nende suhtes ebasoodsa kohtlemise, kuna selliste põhjuste olemasolu on äärmiselt raske kindlaks teha. Komitee kutsub sellega seoses üles sõnastama sõnaselgelt kindlad kaitsemeetmed tagamaks, et ühiskondliku liigitamise keelust ei hakata mööda hiilima;

14.

märgib, et määruse põhjendustes käsitletakse riske, mis ähvardavad üksikisikuid interaktsiooni puhul suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, muu hulgas hariduse, koolituse, tööhõive, töötajate juhtimise, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või teatavatele olulistele era- ja avalik-õiguslikele teenustele juurdepääsu ja nende teenuste kasutamise kontekstis;

15.

kutsub komisjoni üles täiendavalt uurima ametiasutustele kasutamiseks mõeldud tehisintellektisüsteemide liigitamist suure riskiga süsteemideks (3);

16.

kutsub üles määrama asutuse, mis annaks kaalukat eelnevat nõu määruse sätete tõlgendamise kohta muu hulgas seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega. See suurendab õiguskindlust ja vähendab tehisintellektisüsteemide kavandamise ja rakendamise kulusid;

17.

rõhutab sellega seoses, et oluline on määrus selgelt sõnastada, sest see on otsustav usalduse ökosüsteemi loomisel ja tehisintellektisüsteemide arendamise ja kasutamisega seotud õiguskindlusetuse kõrvaldamisel. Sellega välditaks kavandatud nõuete väärtõlgendusi ja minimeeritaks tehisintellekti rakenduste järgneva ebamõistliku haldamise riski, maksimeerides seeläbi määruse tulemuslikkust ja karistuste usaldusväärsust. Samal ajal ja kooskõlas Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga on otsustav varakult tuvastada ja kõrvaldada võimalikud kattuvused ja/või vastuolud kehtivate eeskirjadega;

18.

märgib, et paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kasutavad sarnaste ülesannete täitmiseks samu tehisintellektisüsteeme. Enamikul juhtudel on need süsteemid välja töötanud eraettevõtjad;

19.

juhib tähelepanu sellele, et määruse ettepanek ei ole kodanike õiguste tagamise seisukohast eraldiseisev eeskiri, vaid seda tuleb vaadelda koostoimes kehtivate õigusaktidega. Seepärast kutsutakse liikmesriike üles hoolitsema pidevalt vajalike haldusmeetmete eest, et võtta arvesse avalikus sektoris tehisintellekti kasutamisega seotud võimalusi ja riske;

20.

juhib tähelepanu sellele, et see tähendab, et vastavushindamises tõlgendavad Euroopa ja riiklikke eeskirju ettevõtjad ja teavitatud asutused ning see mõjutab kõnealuseid tehisintellektisüsteeme kasutavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tavasid. Seetõttu on raske öelda, kui palju on nendes tehisintellektisüsteemides arvesse võetud kohalikku ja piirkondlikku poliitikat. Seepärast juhib komitee tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erivajadustele ning asjaolule, et kõigile sobiv ühtne lähenemisviis võib kahjustada tehisintellektisüsteemide tõhusust nendele vajadustele vastamisel. Lisaks teeb komitee ettepaneku, et liikmesriikidele tuleks anda volitused reguleerida suure riskiga tehisintellektisüsteeme avalikust huvist tulenevatel tungivatel ja põhjendatud asjaoludel;

21.

nõuab sellega seoses, et vastavushindamised oleksid läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad. Lisaks peab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olema võimalik osaleda tehisintellektisüsteemide järelevalves, koostada aruandeid nende rakendamisest kohapeal ning anda ametlik panus Euroopa Komisjoni koostatavasse hinnangusse määruse kohaldamise kohta;

22.

rõhutab, et reguleeritud testimiskeskkonna rakendamiseks on vaja luua asjakohased õiguslikud, metodoloogilised ja eetilised tingimused, et oleks võimalik arendada tehnoloogiat, õigusakte ja õigusaktide hindamist. Lisaks tuleks kehtestada selged kriteeriumid ettevõtjate lubamiseks reguleeritud testimiskeskkonda. Tagamaks, et tarbijaorganisatsioonid saaksid jõustada tehisintellekti seaduse sätteid, tuleb see seadus lisada Euroopa direktiivi (mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid – (EL) 2020/1828) I lisasse;

Teavituskampaaniad

23.

rõhutab, kui olulised on avalikud kampaaniad, et üldsust tehisintellekti süsteemide olemasolust ja kasulikkusest ning võimalikest riskidest teavitada ning nendega kurssi viia. Samuti rõhutab komitee tungivat vajadust anda tarbijatele kõikehõlmavat teavet tehisintellekti/masinapõhise otsustusprotsessi valdkonnas. Seepärast palub komitee, et Euroopa Komisjon rahastaks vastavasisulisi kampaaniaid;

Halduskoormus

24.

väljendab muret halduskoormuse pärast, mis võib kaasneda kavandatava määrusega. See halduskoormus võib takistada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel edendada innovatsiooni ja võtta kasutusele tehisintellektisüsteeme (4);

Proportsionaalsus ja subsidiaarsus

25.

leiab, et määruse eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega. ELi tegevuse lisaväärtus selles valdkonnas ja komisjoni valitud õiguslike aluste asjakohasus on selge ja järjepidev. Mõjuhinnang sisaldas eraldi peatükki subsidiaarsuse kohta. Lisaks ei esitanud ühegi liikmesriigi parlament kehtestatud tähtajaks, 2. septembriks 2021, põhjendatud arvamust selle kohta, et subsidiaarsuse põhimõttest ei ole kinni peetud.

---

([62])  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

([62])  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(1)  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12979-Civil-liability-adapting-liability-rules-to-the-digital-age-and-artificial-intelligence/public-consultation_et.

(2)  Artikli 5 lõike 1 punkt c.

(3)  III lisa, punkt 5a.

(4)  Hiljutises, Euroopa Komisjoni toetusel valminud uuringus („Study to support an Impact Assessment of Regulatory Requirements for Artificial Intelligence in Europe“, lk 12) prognoositi, et mõistlikke eelduseid aluseks võttes võib tehisintellektisüsteemi sertifitseerimine maksta keskmiselt 16 800–23 000 eurot, mis on laias laastus 10–14 % arenduskuludest.