ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 74

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

65. aastakäik
15. veebruar 2022


Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2022/C 74/01

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10596 – OTPP / KKR / GREENCOLLAR) ( 1 )

1

2022/C 74/02

Komisjoni Teatis — Rikkumismenetlustes komisjoni poolt Euroopa Liidu Kohtule esildatava põhisumma ja karistusmakse arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine

2


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2022/C 74/03

Euro vahetuskurss — 14. veebruar 2022

5

2022/C 74/04

Komisjoni otsus, 13. detsember 2021, millega antakse Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari riiklikud lennunduse LHÜde eraldamise tabelid Euroopa Liidu tehingulogisse

6


 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2022/C 74/05

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.10620 – GIP / SSE / OTPP / SCOTIA GAS NETWORKS) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

33

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2022/C 74/06

Sellise tootespetsifikaadi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

35

2022/C 74/07

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3

40


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10596 – OTPP / KKR / GREENCOLLAR)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 74/01)

7. veebruar 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10596 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/2


KOMISJONI TEATIS

Rikkumismenetlustes komisjoni poolt Euroopa Liidu Kohtule esildatava põhisumma ja karistusmakse arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine

(2022/C 74/02)

I.   Sissejuhatus

Kui komisjon annab liikmesriigi aluslepingutest tuleneva kohustuse täitmata jätmise tõttu Euroopa Liidu Kohtusse, võib kohus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) järgi määrata rahalise karistuse kahel juhul:

(a)

kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, et täita varasemat otsust, kus on tuvastatud ELi õiguse rikkumine (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 2);

(b)

kui liikmesriik ei ole täitnud seadusandliku menetluse kohaselt vastuvõetud direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamise kohustust (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 3) (1).

Mõlemal juhul võib Euroopa Kohtu määratav karistus koosneda põhisummast, millega karistatakse rikkumise jätkumise (2) eest, ja päeva kohta arvutatavast karistusmaksest, millega mõjutatakse asjaomast liikmesriiki rikkumist võimalikult kiiresti pärast otsuse kuulutamist lõpetama (3). Ettepaneku rahalise karistuse summade kohta teeb kohtule komisjon, kuid lõpliku otsuse nende kohta teeb kohus.

Üldine lähenemisviis, mida komisjon kasutab esildatud karistuste arvutamisel, on välja kujunenud. Alates 1997. aastast (4) ja nagu järjestikustes teatistes (5) ette nähtud, on komisjon kasutanud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse nii asjaomase liikmesriigi maksevõimet kui ka tema institutsioonilist kaalu. Selleks kohaldatakse tegurit „n“ (6). Tegurile „n“ lisanduvad muud tegurid – rikkumise raskus ja selle kestus –, mida komisjon esildatud karistuste arvutamisel arvesse võtab.

Teguri „n“ arvutamisel võetakse arvesse liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja igale liikmesriigile Euroopa Parlamendis ette nähtud esindajate kohtade arvu. Arvutusmeetodit on mitu korda ajakohastatud, (7) viimati 13. aprillil 2021, (8) kui komisjon kohandas meetodit pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust.

Vastava arvutuse tegemiseks kasutatavate andmete ajakohastamist käsitleva 2010. aasta teatisega (9) kehtestas komisjon, et tegurit „n“ ja muid makromajanduslikke andmeid tuleb igal aastal kohandada, (10) et võtta arvesse muutusi inflatsioonis ja sisemajanduse koguproduktis (SKP).

Käesoleva aasta ajakohastuses (11) võetakse arvesse iga liikmesriigi inflatsioonis ja SKPs toimunud muutusi. Asjakohase statistikana inflatsioonimäära ja SKP kohta tuleb kasutada neid andmeid, mis saadi kaks aastat enne ajakohastuse aastat („t–2 reegel“), st 2020. aastal, kuna kaks aastat on minimaalne aeg, mis on vajalik suhteliselt stabiilsete makromajanduslike andmete kogumiseks. Vaatlusaasta inflatsioonimääraks on kinnitatud 1,6 %.

Oluline tegur, mis mõjutab käesoleva aasta ajakohastust, on COVID-19 pandeemia. Pandeemia mõjutas 2020. aastal tugevalt liikmesriikide SKPd, langetades seda EL 27 tasandil 4,4 % ja mõjudes riikide tasandil erinevalt, mis omakorda mõjutab tegureid „n“.

II.   Ajakohastuse komponendid

Ajakohastatavate majanduslike kriteeriumide loetelu on järgmine:

karistusmakse standardne kindla suurusega summa, (12) mis on praegu 2 683 eurot, (13) tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga;

standardne kindla suurusega summa, (14) mis on praegu 895 eurot, (15) tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga;

27 tegurit „n“, mis vaadatakse läbi vastavalt asjaomase liikmesriigi SKP-le, võttes arvesse liikmesriigi kohtade arvu Euroopa Parlamendis; põhisumma ja päevaste karistusmaksete arvutamisel kasutatakse sama tegurit „n“;

minimaalsed põhisumma maksed (16) tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga.

III.   Ajakohastus

Kui komisjon esitab asja Euroopa Kohtule ELi toimimise lepingu artikli 260 lõigete 2 ja 3 alusel, kohaldab ta rahaliste karistuste summa (kas põhisumma või karistusmaksed) arvutamisel järgmisi ajakohastatud väärtusi:

1)

karistusmakse arvutamise standardne kindla suurusega summa on 2 726 eurot;

2)

päevase summa arvutamise standardne kindla suurusega summa, mille alusel määratakse kindlaks põhisumma, on 909 eurot;

3)

27 ELi liikmesriigi tegurid „n“ ja minimaalsed põhisummad on järgmised:

Liikmesriik

Eritegur „n“

Minimaalne põhisumma

(tuhandetes eurodes)

Belgia

0,860

1 940

Bulgaaria

0,280

632

Tšehhi

0,590

1 331

Taani

0,580

1 308

Saksamaa

5,000

11 277

Eesti

0,120

271

Iirimaa

0,610

1 376

Kreeka

0,520

1 173

Hispaania

2,260

5 097

Prantsusmaa

3,750

8 458

Horvaatia

0,220

496

Itaalia

3,110

7 014

Küpros

0,100

226

Läti

0,140

316

Leedu

0,210

474

Luksemburg

0,170

383

Ungari

0,470

1 060

Malta

0,080

180

Madalmaad

1,340

3 022

Austria

0,750

1 692

Poola

1,450

3 270

Portugal

0,570

1 286

Rumeenia

0,750

1 692

Sloveenia

0,170

383

Slovakkia

0,320

722

Soome

0,510

1 150

Rootsi

0,880

1 985

Komisjon kohaldab ajakohastatud väärtusi selliste otsuste suhtes pöörduda ELi toimimise lepingu artikli 260 alusel Euroopa Kohtusse, mille ta teeb alates käesoleva teatise vastuvõtmisest.


(1)  Komisjoni 2011. aasta teatises „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 rakendamine“ (ELT C 12, 15.1.2011, lk 1) ja komisjoni 2017. aasta teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (ELT C 18, 19.1.2017, lk 10) rõhutatakse, et komisjon kohaldab ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaste rahaliste karistuste arvutamiseks sama meetodit, mis kehtestati 2005. aasta teatisega „EÜ asutamislepingu artikli 228 kohaldamine“ (SEK(2005) 1658).

(2)  Presidendi teatis: uuesti sõnastatud teatis EÜ asutamislepingu artikli 228 kohaldamise kohta (SEK(2005) 1658), punkt 10.3.

(3)  SEK(2005) 1658, punkt 14.

(4)  EÜ asutamislepingu artiklis 171 sätestatud karistusmaksete arvutamise meetod (EÜT C 63, 28.2.1997, lk 2).

(5)  Vt eelkõige „Komisjoni teatis – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 rakendamine“ (ELT C 12, 15.1.2011, lk 1) ja „Komisjoni teatis – ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, (ELT C 18, 19.1.2017, lk 10).

(6)  SEK(2005) 1658, punkt 14. Tegur „n“ arvutatakse järgmiselt

Image 1
: GDP n = asjaomase liikmesriigi SKP miljonites eurodes; GDP avg = kõikide liikmesriikide keskmine SKP; Seat n = asjaomase liikmesriigi kohtade arv Euroopa Parlamendis; Seat Avg = kõikide liikmesriikide kohtade keskmine arv Euroopa Parlamendis.

(7)  Komisjoni teatis „Rikkumismenetlustes komisjoni poolt Euroopa Liidu Kohtule esildatava põhisumma ja karistusmakse arvutamise meetodi muutmine“, C(2019) 1396 final (ELT C 70, 25.2.2019, lk 1).

(8)  Komisjoni Teatis „Ühendkuningriigi väljaastumisest tulenev korrektsioon rikkumismenetluses komisjoni poolt Euroopa Liidu Kohtule esildatava põhisumma ja karistusmakse arvutamises“, C(2021) 2283 final (ELT C 129, 13.4.2021, lk 1).

(9)  SEK(2010) 923/3.

(10)  Vt ajakohastuses 2011. aastal (SEK(2011) 1024 (lõplik)), 2012. aastal (C(2012) 6106 final), 2013. aastal (C(2013) 8101 final), 2014. aastal (C(2014) 6767 final), 2015. aastal (C(2015) 5511 final), 2016. aastal (C(2016) 5091 final), 2017. aastal (C(2017) 8720 final), 2018. aastal (C(2018) 5851 final), 2019. aastal (C(2019) 6434 final) ja 2020. aastal (C(2020) 6043 final) majandusandmete iga-aastase kohandamise käigus.

(11)  Käesoleva aasta ajakohastuse jaoks tehti SKP andmetest väljavõte 10. jaanuaril 2022. Inflatsiooni mõõdetakse kaudse SKP deflaatori abil.

(12)  Karistusmakse päevamäära arvutamiseks korrutatakse standardne kindla suurusega summa kõigepealt raskus- ja kestusteguriga ja seejärel teguriga „n“.

(13)  C(2021) 2283 final

(14)  Päevase põhisumma arvutamiseks korrutatakse standardne kindla suurusega summa (mis erineb päevaste karistusmaksete summast) raskusteguri ja teguriga „n“. Seejärel arvutatakse põhisumma päevade arvu alusel, mil rikkumine kestab (kas alates esimesest kohtuotsusest kuni otsuse täitmiseni või kuni otsuse tegemiseni ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 kohaste juhtumite kohta või alates direktiivi ülevõtmise kuupäevast kuni täitmiseni või kuni otsuse tegemiseni ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaste juhtumite kohta). Kui eespool kirjeldatud arvutuskäigu tulemus ületab minimaalse põhisumma, tuleks kohaldada selle alusel arvutatud põhisummat.

(15)  C(2021) 2283 final

(16)  Minimaalne kindlaksmääratud põhisumma makse määratakse kindlaks iga liikmesriigi kohta eriteguri „n“ alusel. Kui liidetud päevased põhisumma maksed ei ületa minimaalset kindlaksmääratud põhisummat, esitatakse kohtule ettepanek minimaalse kindlaksmääratud põhisumma kohta.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/5


Euro vahetuskurss (1)

14. veebruar 2022

(2022/C 74/03)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1316

JPY

Jaapani jeen

130,60

DKK

Taani kroon

7,4411

GBP

Inglise nael

0,83720

SEK

Rootsi kroon

10,6158

CHF

Šveitsi frank

1,0472

ISK

Islandi kroon

142,60

NOK

Norra kroon

10,0693

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

24,527

HUF

Ungari forint

357,06

PLN

Poola zlott

4,5400

RON

Rumeenia leu

4,9457

TRY

Türgi liir

15,3510

AUD

Austraalia dollar

1,5902

CAD

Kanada dollar

1,4431

HKD

Hongkongi dollar

8,8283

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7112

SGD

Singapuri dollar

1,5247

KRW

Korea vonn

1 354,50

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

17,1310

CNY

Hiina jüaan

7,1937

HRK

Horvaatia kuna

7,5293

IDR

Indoneesia ruupia

16 190,53

MYR

Malaisia ringit

4,7420

PHP

Filipiini peeso

58,114

RUB

Vene rubla

86,3480

THB

Tai baat

36,800

BRL

Brasiilia reaal

5,8965

MXN

Mehhiko peeso

23,1331

INR

India ruupia

85,4715


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/6


KOMISJONI OTSUS,

13. detsember 2021,

millega antakse Euroopa Liidu tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari riiklikud lennunduse LHÜde eraldamise tabelid Euroopa Liidu tehingulogisse

(2022/C 74/04)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1)

võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega, (2) eriti selle artiklit 49,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon andis otsusega C(2020) 9188 (3) tehingulogi põhihaldajale korralduse sisestada Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tšehhi ja Ungari riiklikud lennunduse LHÜde eraldamise tabelid aastate 2021–2023 kohta Euroopa Liidu tehingulogisse.

(2)

Kõnealuses otsuses leidis komisjon, et pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus (4) sätestatud üleminekuperioodi lõppu ei kohaldata Ühendkuningriigis asuvatelt lennuväljadelt väljuvate ja sinna saabuvate või Ühendkuningriigis asuvate lennuväljade vahel käitatavate lendude suhtes ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) kohaseid aruandlus- ja nõuetele vastavuse kohustusi; see on kooskõlas ajutise erandiga, mis on sätestatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a lõikes 1, mille kohaselt peaksid liikmesriigid lugema väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumit asuvate riikide lennuväljadel maanduvate või sealt väljuvate teatavate lendude puhul täidetuks kõnealuse direktiiviga heitkoguste suhtes kehtestatud nõuded.

(3)

Liit ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik sõlmisid lepingu 2020. aasta detsembris (5). Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (edaspidi „leping“) allkirjastas liit nõukogu otsuse (EL) 2020/2252 (6) alusel ja kiitis liit heaks nõukogu otsuse (EL) 2021/689 (7) alusel. Lepingut kohaldati ajutiselt kuni selle jõustumiseni 1. mail 2021 (8). Lepingus on sätestatud, et igal lepinguosalisel peab olema tõhus süsinikdioksiidi heite maksustamise süsteem, mis hõlmab lennundust, ning et EMP territooriumil asuvatelt lennuväljadelt Ühendkuningriigis asuvatele lennuväljadele suunduvaid lende reguleeritakse ELi HKSiga.

(4)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a lõike 7 kohaselt kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a lõikes 1 sätestatud erandit üksnes asjakohases lepingus sätestatud tingimusi järgides.

(5)

17. juunil 2021 võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2021/1416, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses Ühendkuningriigist saabuvate lendude väljajätmisega ELi HKSist (9).

(6)

Seepärast on vaja läbi vaadata igale õhusõiduki käitajale aastateks 2021–2023 eraldatud lennunduse lubatud heitkoguse ühikute (LHÜde) arv ja uuendada Euroopa Liidu tehingulogis vastavaid riiklikke lennunduse LHÜde eraldamise tabeleid, et võtta arvesse EMP territooriumil asuvalt lennuväljalt väljuvate ja Ühendkuningriigis asuvale lennuväljale maanduvate lendude lisamist ELi HKSi kohaldamisalasse.

(7)

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari on esitanud komisjonile oma riiklikud lennunduse LHÜde eraldamise tabelid.

(8)

Komisjon leiab, et Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari esitatud riiklikud lennunduse LHÜde eraldamise tabelid on kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 28a.

(9)

Seepärast tuleks põhihaldajale anda korraldus laadida läbivaadatud lennunduse LHÜde eraldamise tabelid üles Euroopa Liidu tehingulogisse,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Põhihaldaja sisestab Euroopa Liidu tehingulogisse Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari riiklikud lennunduse LHÜde eraldamise tabelid, milles esitatakse aastateks 2021–2023 ette nähtud tasuta eraldatavad lennunduse LHÜde lõplikud aastamahud, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Brüssel, 13. detsember 2021

Komisjoni nimel

juhtiv asepresident

Frans TIMMERMANS


(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2)  ELT L 177, 2.7.2019, lk 3.

(3)  Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta otsus C(2020) 9188, millega antakse tehingulogi põhihaldajale korraldus sisestada Euroopa Liidu tehingulogisse Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tšehhi ja Ungari riiklikud lennunduse LHÜde eraldamise tabelid.

(4)  ELT C 384 I, 12.11.2019, lk 1.

(5)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 444, 31.12.2020, lk 14).

(6)  Nõukogu 29. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2252 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta, (ELT L 444, 31.12.2020, lk 2).

(7)  Nõukogu 29. aprilli 2021. aasta otsus (EL) 2021/689 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 149, 30.4.2021, lk 2).

(8)  Teade ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ning Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu jõustumise kohta (ELT L 149, 30.4.2021, lk 2560).

(9)  Komisjoni 17. juuni 2021. juuni delegeeritud määrus (EL) 2021/1416, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses Ühendkuningriigist saabuvate lendude väljajätmisega liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (ELT L 305, 31.8.2021, lk 1).


LISA

2021.–2023. aasta riiklike LHÜde eraldamise tabelite muudatused

Märkus: aastate 2021–2023 kohta esitatud väärtused on koguväärtused, mis on saadud pärast 2,2 % aastase lineaarse vähendamisteguri kohaldamist.

 

 

Liikmesriik:

Belgia

 

 


HKSi tunnus

Käitaja nimi

2021

2022

2023

1905

3M COMPANY

14

14

14

00123

ABELAG AVIATION

293

287

280

7649

ABX Air Inc

9 507

9 294

9 080

33612

Allied Air Ltd

54

53

52

1084

Belgian Air Force

154

151

147

908

Brussels Airlines N.V. / S.A.

271 849

265 734

259 619

4369

CAL CARGO AIRLINES

1 079

1 054

1 030

f11336

Corporate Wings LLC

1

1

1

f11102

FedEx Express Corporate Aviation

4

3

3

13457

Flying Partners CVBA

77

75

73

29427

Flying Service

247

242

236

24578

G.A.F.I. Ltd

3

3

3

29980

Hainan Airlines

37

36

35

24997

JET AIRWAYS (INDIA) LTD

33

32

32

28582

Jet Aviation Business Jets AG for INTER-WETAIL AG

14

13

13

27709

Kalitta Air LLC

1 560

1 525

1 490

31207

N604FJ LLC

3

2

2

2344

SAUDI ARABIAN AIRLINES

2 962

2 895

2 828

27769

SEA AIR

21

20

20

26784

Southern Air Inc

50

49

48

27011

TNT Airways S.A.

101 181

98 905

96 629

30011

TUI Airlines Belgium

95 794

93 639

91 484

36269

VF International SAGL

19

19

18

 

KOKKU

484 956

474 046

463 137


 

 

Liikmesriik:

Bulgaaria

 

 


11775

AIR VIA Ltd.

48 273

47 187

46 101

28445

BH Air Ltd

27 434

26 817

26 200

29056

BULGARIAN AIR

73 968

72 304

70 640

27538

BULGARIAN AIR CHRTR.

26 925

26 319

25 713

 

KOKKU

176 600

172 627

168 654


 

 

Liikmesriik:

Tšehhi

 

 


34430

CAIMITO ENTERPRISES LIMITED

13

13

13

859

Ceské aerolinie a.s.

245 321

239 802

234 284

24903

Travel Service a.s.

115 423

112 826

110 230

 

KOKKU

360 757

352 641

344 527


 

 

Liikmesriik:

Taani

 

 


3456

Air Alsie A/S

380

372

363

22466

Air Greenland AS

155

151

148

366

Danish Air Transport A/S

5 556

5 431

5 306

26272

Execujet Europe A/S

35

34

33

32158

Jet Time A/S

41 154

40 228

39 302

12230

Nordic Aviation Capital A/S

9

8

8

142

P/F Atlantic Airways

605

591

578

9918

Star Air A/S

86 243

84 303

82 363

4357

SUN-AIR of Scandinavia

5 783

5 653

5 523

46967

Sunclass Airlines ApS

172 640

168 756

164 873

31527

SYMPHONY MILLENNIUM LTD.

1

1

1

 

KOKKU

312 561

305 528

298 498


 

 

Liikmesriik:

Saksamaa

 

 


3647

Adolf Würth GmbH & Co. KG

152

148

145

6802

Aero Personal s.a. de c.v.

9

9

8

156

Aeroflot - Russian Airlines

273

267

261

35126

Aerologic GmbH

8 091

7 909

7 727

201

AIR CANADA

123

120

118

33133

Air China Cargo Co. Ltd

8 537

8 345

8 153

786

Air China Limited

31

31

30

237

Air India Ltd.

45

44

43

32419

AirBridgeCargo Airlines LLC

2 119

2 072

2 024

22317

Air-Service GmbH

19

18

18

21756

Airtrans Flugzeugvermietungs GmbH

32

32

31

33706

Arcas Aviation GmbH & Co. KG

8

8

7

19480

Asiana Airline

6 569

6 421

6 274

14559

ASW Air-Service Werkflugdienst GmbH & Co.KGFlughafen Geb. 34722335 Hamburg

12

11

11

20979

Atlas Air Inc.

837

818

800

27868

Atlasjet Airlines

164

161

157

516

Bahag Baus Handelsgesellschaft AG Zug/Schweiz Zweigniederlassung Mannheim

8

8

7

30586

BALL CORP

1

1

1

509

BASF SE

38

37

36

25978

Bauhaus Gesellschaft für Bau- und Hausbedarf mbH & Co.vertreten durch die Bauhaus Gesellschaft für Bau- und Hausbedarf mbH

9

9

8

32764

BHARAT FORGE

3

3

3

3166

BLACK & DECKER

2

2

2

23956

Blue Sky Airservice GmbH

4

4

4

14658

BMW AGBMW Flight ServiceLieferanten Nr 915508-10G.A.T P.O. BOX85356 München-Flughafen

61

59

58

6667

BOMBARDIER AEROSPACE

10

10

9

31614

Bombardier Transportation GmbH -3

10

10

9

1778

Bundesamt für Infrastruktur, Umweltschutz und Dienstleistungen der Bundeswehr

415

405

396

15176

Bundespolizei-Fliegergruppe

31

31

30

19823

CA "Air Moldova" IS

1 013

990

968

5800

CATHAY PACIFIC

6 960

6 804

6 647

35418

Challenge Aero AG

2

2

2

824

Condor Flugdienst GmbH

201 127

196 602

192 078

26466

DC Aviation GmbH

421

411

402

30996

Deere & Company

3

3

3

4484

Delta Air Lines Inc.

609

596

582

8980

Delta Technical Services Ltd

8

8

7

1776

Deutsche Lufthansa AG

2 000 943

1 955 932

1 910 921

35715

DHL Air Limited

2 049

2 003

1 957

967

Direct Air Service GmbH & Co. KG

14

13

13

2044

Dr. August Oetker KG

21

20

20

28795

DULCO Handel GmbH & Co. KG

17

16

16

8082

E.I. du Pont de Nemours and Company

3

3

3

24568

ebm-papst Mulfingen GmbH & Co. KG

25

25

24

996

EGYPTAIR

246

241

235

9807

EMIRATES

13 712

13 403

13 095

29929

ETIHAD AIRWAYS

200

196

191

36121

European Air Transport Leipzig GmbH

301 879

295 089

288 298

8272

Farnair Switzerland AG

7 271

7 108

6 944

14557

Firma Steiner FilmInhaber Herr Siegfried Steiner

16

15

15

32678

Fresena Flug Gmbh & CO KG

12

11

11

28944

Germanwings GmbH

362 409

354 256

346 104

26105

Hansgrohe AG

21

20

20

32953

HeidelbergCement AG

14

13

13

33269

Herrenknecht Aviation GmbH

15

14

14

27680

HURKUS HAVAYOLU TASIMACILIK VE TICARET A.S. (d.b.a. FREEBIRD AIRLINES)

575

562

549

35785

ifm traviation gmbh

34

33

33

1528

Iran Air

2 397

2 343

2 289

1562

Jat Airways

413

403

394

28589

Jet Aviation Business Jets AG for FANCOURT FLUGCHARTER GmbH & CO KG

2

2

2

21462

Johnson Controls Inc

77

76

74

21723

Joint Stock Company Ural airlines

25

25

24

f10653

Kimberly-Clark Corporation

3

3

3

1652

KOREAN AIR LINES CO. LTD.

21 107

20 632

20 158

1673

KUWAIT AIRWAYS

6 155

6 016

5 878

6383

Lechair GmbH

3

3

3

42192

Liebherr Geschäftsreiseflugzeug GbR

27

27

26

15456

Luftfahrt-BundesamtHermann-Blenk-Straße 2638108 Braunschweig

11

11

10

3857

Lufthansa Cargo AG

8 067

7 885

7 704

25067

MNG Havayollari ve Tasimacilik A.S. (MNG Airlines)

1 909

1 866

1 823

24270

Montenegro Airlines

55

0

0

12218

Nike Inc

9

9

8

567

OBO JET-Charter GmbH

23

23

22

22820

Oman Air

82

80

78

25059

Omni Air International

11 276

11 023

10 769

17692

ONUR AIR TASIMACILIK A.S.

2 383

2 330

2 276

23244

Open Joint Stock Company "Rossiya Airlines" JSC "Rossiya Airlines"

58

56

55

8236

Owens Corning

2

2

2

12648

Pacelli-Beteiligungs GmbH & Co. KG

4

4

4

10690

PEGASUS HAVA TASIMACILIGI A.S.

1 288

1 259

1 230

22294

PENSKE JET INC

1

1

1

775

Pentastar Aviation LLC

6

6

6

3751

PROCTER & GAMBLE

5

5

5

2196

QANTAS AIRWAYS

69

68

66

21912

QATAR AIRWAYS

334

327

319

606

Robert Bosch GmbH

74

73

71

24784

Samsung Techwin

1

1

1

18991

SAP AG

27

27

26

38681

Silk Way West Airlines

530

518

506

2463

SINGAPORE AIRLINES

14 547

14 220

13 892

31870

Sm Aviation Service GmbH

5

5

5

29841

Spirit of Spices GmbH

3

3

3

5216

SRILANKAN AIRLINES LIMITED

2 193

2 143

2 094

29368

Star Aviation Ltd

5

5

5

15526

STATE ENTERPRISE ANTONOV DESIGN BUREAU

2 846

2 782

2 718

10201

SunExpress

1 543

1 509

1 474

2681

Thai Airways International Public Company Limited

165

162

158

31353

Tidnish Holdings Limited

1

1

1

37070

Trevo Aviation Limited

23

23

22

1389

TUIfly GmbH

211 900

207 134

202 367

32741

Ulla Popken GmbH

15

14

14

2782

UNITED AIRLINES

740

724

707

8960

United Parcel Service Co.

116 462

113 842

111 223

18224

UZBEKISTAN AIRWAYS

103

100

98

31669

Vacuna Jets Limited

9

9

8

2833

Viessmann Werke GmbH & Co.KG

81

79

78

18671

Volga-Dnepr Airlines LLC

9 111

8 906

8 701

2840

VOLKSWAGEN AG VOLKSWAGEN AirService

481

470

460

1323

WEKA Flugdienst GmbH

13

12

12

30605

Wheels Aviation Ltd.Montreal Avenue D-41577836 Rheinmünster

10

10

9

27514

Wirtgen Beteiligungsgesellschaft mbH

10

10

9

5960

Zeman FTL

35

34

34

 

KOKKU

3 343 956

3 268 683

3 193 460


 

 

Liikmesriik:

Eesti

 

 


38604

SmartLynx Airlines Estonia

9 716

9 498

9 279

30036

ULS AIRLINES CARGO (varem KUZU AIRLINES CARGO)

395

386

377

 

KOKKU

10 111

9 884

9 656


 

 

Liikmesriik:

Iirimaa

 

 


132

AER LINGUS

478 073

467 319

456 564

29670

AERO WAYS

5

5

5

298

AIR CONTRACTORS

12 201

11 926

11 652

31782

AMERIPRISE FINANCIAL

1

1

1

35166

AT&T INC

1

1

1

27087

AVIONETA LLC

3

3

3

1537

BAXTER HEALTH CARE

2

2

2

6890

BECTON DICKINSON

2

2

2

33247

BLUE CITY HOLDINGS LLC

2

2

2

29250

CENTURION AVTN SRVCS

7

7

6

21455

CITYJET LIMITED

54 321

53 099

51 877

36082

CMC GROUP INC

3

3

3

131

Comhfhorbairt Gaillimh (trading as Aer Arann)

13 383

0

0

32509

COOK AIRCRAFT LEASING

3

3

3

28444

CROSS AVIATION LTD

36

35

34

6064

DUBAI AIR WING

42

42

41

1009

Eli Lilly and Company

2

2

2

23828

EMC Corporation

90

88

86

29521

FAIRMONT AVIATION SE

3

3

3

21578

FEDERAL-MOGUL

2

2

2

18781

FJ900 Inc.

5

5

5

9532

FL AVIATION CORPORATION

7

7

6

f10208

FLIGHTSTAR CORPORATION

3

3

3

22958

GROUP HOLDINGS Inc

3

3

3

28219

Harley-Davidson Motor Company Group LLC.

2

2

2

29387

HARBERT FUND ADVISORS INC.

1

1

1

21857

HARSCO Corporation

4

4

4

21409

IRVING AIR SERVICE INC

2

2

2

f10275

JELD-WEN Inc.

1

1

1

1584

JOHNSON & JOHNSON

2

1

1

f10286

KANSAS CITY LIFE INSURANCE COMPANY

2

2

2

20894

KOHLER CO

3

3

3

1823

LOCKHEED MARTIN CORPORATION

1

1

1

27893

MERCK & CO

2

2

2

2079

OWENS-ILLINOIS GENERALINC.

6

6

6

F10361

PNC FINANCIAL SERVICES GROUP

1

1

1

32096

PRIME AVIATION JSC

8

8

8

8651

RYANAIR LIMITED

3 557 748

3 477 717

3 397 686

3696

TEXAS INSTRUMENTS INC

2

2

2

25363

THE BOEING COMPANY

3

2

2

26380

THE HERTZ CORPORATION

6

6

6

2797

UNITED STATES STEEL

12

12

12

29120

VEN AIR

9

9

9

8142

VIRGIN ATLANTIC AIRWAYS LTD

173

169

165

36499

WARNER CHILCOTT

1

1

1

f10815

Washington Penn Plastic Company

6

6

6

f10485

XEROX CORPORATION

2

2

2

 

KOKKU

4 116 197

4 010 523

3 918 231


 

 

Liikmesriik:

Kreeka

 

 


20514

AEGEAN AIRLINES SA

369 755

361 437

353 120

39537

AIR CANADA ROUGE LP

44

43

42

40100

ELLINAIR S.A.

1 591

1 556

1 520

31722

GAINJET S.A.

225

220

215

34624

OLYMPIC AIR

184 160

180 017

175 874

9012

S & K (BERMUDA)

41

40

39

31109

SKY EXPRESS S.A.

2 936

2 870

2 804

 

KOKKU

558 752

546 183

533 614


 

 

Liikmesriik:

Hispaania

 

 


26560

245 Pilot Services

1

1

1

8740

ABBOTT LABORATORIES

5

5

5

160

Aerolíneas Argentinas

25

24

23

2880

Aerovías de Mexico S.A de C.V

33

32

32

9345

AIR EUROPA LINEAS AEREAS S.A.U

239 195

233 814

228 434

22380

AIR NOSTRUM

169 923

166 101

162 278

f10006

Air Products & Chemicals Inc

1

1

1

36793

AIRLEASE CORPORATION

1

1

1

29159

AIRMAX LLC

1

1

1

36637

Alba Star, S.A.

12 627

12 343

12 059

21575

ARABASCO

6

6

6

12669

BA CITYFLYER LTD

9 534

9 319

9 105

2621

Binter Canarias, S.A.

2

2

1

24180

CORPORACION YGNUS AIR S.A.

8 684

8 489

8 293

35909

COVINGTON AVIATION

1

1

1

8808

Eastman Kodak Company

2

2

2

30842

EJS AVIATION SERVICES LTD

1

1

1

4025

EMBRAER

3

3

3

31186

ENGUIA GEN CE LTDA

1

1

1

40052

Evelop Airlines, S.L.

11 949

11 680

11 411

27226

Executive Airlines S.L.

306

299

292

26852

Executive Skyfleet Inc

5

5

5

5453

FLYBE limited

50 188

49 059

47 930

10992

FLYING LION Ltd

3

3

3

4402

GESTAIR S.A.

225

220

215

25841

GF AIR

4

3

3

38329

IBERIA EXPRESS

21 971

21 476

20 982

1475

IBERIA Líneas Aéreas de España S.A. Operadora

744 366

727 622

710 877

28586

Jet Aviation Business Jets AG (JBJA) for GO AHEAD INTERNATIONAL LTD.

18

17

17

7532

JET2.COM LIMITED

142 061

138 865

135 669

6281

JOHNSON SC AND SON

1

1

1

30440

Lark Aviation

1

1

1

1689

Latam Airlines Group, S.A.

20 850

20 381

19 912

15453

OJSC «TRANSAERO Airlines»

7

7

7

35266

PCS Aviation Services LLC

1

1

1

32000

PRIVILEGE STYLE S.A.

12 570

12 287

12 005

32852

Priyan Foundation

6

6

6

29804

PUNTO FA S.L.

18

17

17

f11770

REAL WORLD TOURS INC

1

1

1

29825

SAS Institute Inc.

7

7

7

30794

SLEEPWELL AVIATION LTD

4

4

4

31936

SQUADRON AVIATION SERVICES LIMITED

3

3

3

11309

SWIFTAIR S.A.

15 862

15 505

15 149

34933

TAILWIND HAVA YOLLARI A.S.

106

104

102

30131

TUI Airways Limited

366 484

358 240

349 996

24765

UNICASA IND DE MOVEIS SA

1

1

1

29086

Vim Airlines

7

7

7

38266

VOLOTEA, S.A.

97 868

95 666

93 465

30190

VUELING AIRLINES S.A.

679 072

663 797

648 521

29378

WAMOS AIR S.A.

16 262

15 896

15 530

 

KOKKU

2 620 273

2 561 328

2 502 388


 

 

Liikmesriik:

Prantsusmaa

 

 


4306

ACCOR SA

14

14

14

28604

AFRIQIYAH AIRWAYS

60

58

57

186

AIR ALGERIE

27

27

26

35192

Air Arabia Maroc

25

24

24

29420

AIR AUSTRAL

2 157

2 109

2 060

30304

AIR CARAIBES

47

46

45

227

Air France

1 488 354

1 454 873

1 421 393

252

AIR MADAGASCAR

557

544

532

261

Air Mauritius Ltd

739

723

706

5636

AIR SEYCHELLES

1 554

1 519

1 484

5633

AIR TRANSAT

2 722

2 661

2 599

29815

Aircairo

966

944

922

24094

Airbus Transport International

26 163

25 575

24 986

369

AMERICAN AIRLINES

613

599

585

35644

AMY'S KITCHEN INC.

5

5

4

35895

ANDROMEDA LTD

1

1

1

6188

Apex Oil Company Inc.

4

4

4

406

ARKIA ISRAELI AIRLINES LTD ("Arkia")

37

36

35

27518

ASL AIRLINES FRANCE SA

56 895

55 615

54 335

436

AURIGNY AIR SERVICES LIMITED

8

8

8

29467

AVIALAIR

12

11

11

6323

BANLINE AVIATION

18

18

17

9170

BEL AIR LIMITED

7

7

7

30067

BONGRAIN BENELUX S.A.

22

22

21

4790

BOUYGUES

23

23

22

32578

CALVIN KLEIN STUDIO LLC

1

1

1

10054

CCM Airlines

63 991

62 551

61 112

31445

Celestial Airways

1

1

1

f10770

Charles Schwab

2

2

2

29834

China Cargo Airlines Co.Ltd.

8 522

8 330

8 138

12141

China Eastern Airlines Co.Ltd.

11

11

11

31057

CLOUD AIR SERVICES LTD

3

3

3

9049

COLLEEN CORP

2

2

1

6369

Corsair

5 254

5 135

5 017

30051

COSTA AZZOURA LTD.

2

2

2

12219

Cox Enterprises Inc

1

1

1

35062

CPI Aviation LLC

8

8

8

F10210

CROWN CORK & SEAL

3

3

3

33204

CTC AVIATION JET SERVICES LTD

19

19

18

18972

DASSAULT AVIATION

20

20

19

1139

Dassault Falcon Jet

3

3

3

9703

Disney Aviation Group

1

1

1

944

DONINGTON AVIATION

14

13

13

7028

Dow Chemical Company The

5

5

5

24571

DSWA LLC

1

1

1

32311

Elysair-OpenSkies

121

118

115

23881

EXECUTIVE JET MANAGEMENT

52

51

50

1147

Federal Express Corporation d/b/a FedEx Express

72 383

70 755

69 127

7521

FORMULA ONE MNGMT

68

67

65

35426

FTC Consulting AG

1

1

1

32164

FUTURA TRAVELS

2

2

2

7618

GAMA AVIATION LTD

284

277

271

9002

GIE ATR

8

8

8

1365

GULF AIR

47

46

45

5362

Halliburton Energy Services

6

6

6

32412

Hamilton Aviation Inc

1

1

1

21879

ISRAIR Airlines and Tourism LTD

24

23

23

1559

JAPAN AIRLINES INTERNATIONAL Co. Ltd

2 277

2 225

2 174

28006

JAPAT AG

14

14

13

32707

Jet Aviation Business Jets AG for MASC AIR LIMITED

1

1

1

31488

Jet Aviation Business Jets AG for YYA AVIATION LTD.

4

4

4

24536

JPMORGAN CHASE BANK National Association

1

1

1

31595

JSC Premier Avia

5

5

5

6510

KALAIR LTD

3

3

3

4489

Limited Service Corporation

25

25

24

7764

LVMH SERVICES

27

26

26

19696

LYRECO

31

30

29

34154

MARCO POLO AVIATION LTD

1

1

1

1976

Maritime Investment & Shipping Co Ltd

12

12

12

1855

Middle East Airlines - Airliban s.a.l.

40

39

38

1098

MIL FRANCE

336

328

321

35455

Mont Blanc Aviation Ltd.

3

3

3

31095

NETJETS INTERNATIONAL

32

31

31

35373

Next Generation Ventures

1

1

1

31199

Nissan Corporate Aviation

2

2

2

32959

NOFA

1

1

1

10326

NOUVELAIR TUNISIE

3 093

3 024

2 954

2088

PAKISTAN INTERNATIONAL AIRLINES CORP.

3 229

3 156

3 084

17921

PLANE SAILING LTD

7

7

7

31920

PRESTBURY TWO LLP

2

2

2

28189

ProAir-Charter-Transport GmbH

4

4

4

22432

QATAR AMIRI FLIGHT

224

219

214

31585

QUALCOMM Incorporated

2

2

2

35828

Related Companies

2

2

2

258

Royal Air Maroc

1 301

1 271

1 242

25946

Salem Aviation

4

4

4

5432

SAUDI OGER

31

30

30

32411

Scotts Miracle-Gro

5

5

5

1249

SELIA

47

46

44

2752

Société Tunisienne de l'Air "TUNISAIR"

1 093

1 068

1 043

2642

SYRIAN ARAB AIRLINES

892

872

852

159

TAG AVIATION S.A.

119

117

114

26684

TAG AVIATION UK LTD

338

330

322

4386

TAM Linhas Aéreas S.A.

103

101

99

799

The Coca-Cola Company

3

2

2

4744

TITAN AIRWAYS

2 164

2 115

2 067

32673

Transavia France

57 154

55 868

54 582

28237

TWIN JET

1 975

1 930

1 886

19445

Vietnam Airlines

5

5

5

33703

Viking Aviation Ltd

1

1

1

23592

Vulcan Inc.

3

3

3

32120

WILDERNESS POINT ASSOC

1

1

1

 

KOKKU

1 806 509

1 765 870

1 725 233


 

 

Liikmesriik:

Horvaatia

 

 


12495

Croatia Airlines hrvatska zrakoplovna tvrtka d.d.

71 755

70 140

68 526

 

KOKKU

71 755

70 140

68 526


 

 

Liikmesriik:

Itaalia

 

 


11479

Air Dolomiti S.p.A. LARE

3 232

3 159

3 087

11698

AIR ITALY S.P.A.

228 648

223 504

218 361

23132

Albanian Airlines

4

4

3

28123

AMRASH

3

3

3

36153

BAYHAM LIMITED

8

8

8

20198

Belavia - Belarusian Airlines

29

29

28

8974

BERWIND CORPORATION

3

3

3

590

BRITISH AIRWAYS PLC

542 984

530 769

518 555

35318

CARGOLUX ITALIA

7 824

7 648

7 472

26954

Carnival Corporation

2

2

2

36770

CHEMIPLASTICA AVIATION LTD

2

2

2

f10307

Colony Advisors, LLC

5

5

5

32850

Consolidated Press Holdings Limited

5

4

4

31211

CSC TRANSPORTATION INC

1

1

1

33586

E+A Aviation Ltd.

4

3

3

1039

Ethiopian Airlines Enterprise

10 851

10 607

10 363

35213

GEDEAM TOURISM S.A.

22

21

21

23240

GTC Management Services

2

2

2

493

J C BAMFORD EXCAVATORS LIMITED

35

34

33

f10781

LUCKY FIVES LLC

4

4

3

32051

MERIDIAN AIR COMPANY LTD.

309

302

295

28484

Neos

16 061

15 700

15 338

31232

Petroff Air Ltd

12

12

11

8487

Poste Air Cargo S.R.L.

14 741

14 409

14 078

f10400

SERVICIOS AEREOS SUDAMERICANOS S.A.

3

3

3

8484

SIRIO S.p.A.

310

303

296

34831

Società Aerea Italiana S.p.A.

966 446

944 706

922 966

22663

TAVISTOCK

4

4

4

f11186

Trinity Broadcasting of FL. Inc.

1

1

1

26545

WIDEWORLD SERVICES LTD.

6

6

5

29423

Wind Jet S.p.a.

137 603

134 507

131 412

 

KOKKU

1 929 164

1 885 765

1 842 368


 

 

Liikmesriik:

Küpros

 

 


10639

AIRSTAR CORPORATION

3

3

3

7132

Joannou & Paraskevaides (Aviation) Limited

16

16

15

 

KOKKU

19

19

18


 

 

Liikmesriik:

Läti

 

 


23085

"AirBaltic Corporation" A/S

181 349

177 270

173 190

21470

SmartLynx Airlines Limited

9 005

8 803

8 600

 

KOKKU

190 354

186 073

181 790


 

 

Liikmesriik:

Luksemburg

 

 


724

Cargolux Airlines Interantional SA

20 344

19 887

19 429

f11328

eBay Inc.

1

1

1

26052

Global Jet Luxembourg

257

251

246

1781

LUXAIR Société de Navigation Aérienne S.A.

51 827

50 661

49 495

29957

West Air Luxembourg SA

5 350

5 229

5 109

32947

YANGTZE RIVER EXPRESS AIRLINES Company Limited

3 324

3 249

3 174

 

KOKKU

81 103

79 278

77 454


 

 

Liikmesriik:

Ungari

 

 


29227

CityLine Hungary Kft

3 189

3 118

3 046

27768

Smartwings Hungary Kft.

5 577

5 451

5 326

30078

WIZZ AIR HUNGARY LTD

604 841

591 235

577 629

 

KOKKU

613 607

599 804

586 001


 

 

Liikmesriik:

Malta

 

 


256

AIR MALTA PLC

141 734

138 546

135 358

34461

Comlux Malta Ltd.

58

56

55

38482

Vista Jet Ltd

87

85

83

 

KOKKU

141 879

138 687

135 496


 

 

Liikmesriik:

Madalmaad

 

 


2297

ALIA ROYAL JORDANIAN

518

506

495

29157

BROKERAGE & MANAGMT

4

4

4

6984

China Airlines

5 538

5 414

5 289

24134

CHINA SOUTHERN

3 177

3 106

3 035

30777

Corendon Airlines

645

631

616

37301

Corendon Dutch Airlines B.V.

36 571

35 749

34 926

22713

Eastman Chemical Company

2

2

2

29824

EIE EAGLE INC ESTABLISHMENT

2

2

2

1005

ELAL israeli airlines

1 245

1 217

1 189

14846

EVA AIR

5 039

4 925

4 812

3735

KENYA AIRWAYS

45

44

43

12405

KOM Activity I B.V.

10

10

9

1640

Koninklijke Luchtvaart maatschappij NV

701 677

685 893

670 109

29439

Liberty Global Europe BV

22

21

21

f11885

Liberty Global Inc.

2

2

2

1801

MALAYSIA AIRLINES

1 075

1 050

1 026

1833

Martinair Holland N.V.

1 686

1 648

1 611

278

Nippon Cargo Airlines

6 378

6 234

6 091

2440

Shell Aircraft International

18

17

17

2723

Transavia Airlines CV

399 711

390 719

381 728

30852

TUI Airlines Nederland BV

35 028

34 240

33 452

 

KOKKU

1 198 393

1 171 434

1 144 479


 

 

Liikmesriik:

Austria

 

 


31943

AMGEN

4

4

4

27885

Austin Jet Holding GmbH

14

13

13

440

Austrian Airlines AG

400 165

391 164

382 162

33061

Avcon Jet Aktiengesellschaft

77

75

74

45083

easyJet Europe Airline GmbH

1 793 005

1 752 672

1 712 338

30323

International Jet Management GmbH

135

131

128

9965

Magna International Inc.

2

2

2

35956

Pegasus Jet Ltd.

5

5

5

45298

Sparfell GmbH

175

171

167

25989

The Flying Bulls GmbH

14

14

13

19210

Ukraine International Airlines

3 216

3 144

3 071

 

KOKKU

2 196 812

2 147 395

2 097 977


 

 

Liikmesriik:

Poola

 

 


36143

Enter Air Sp. Z o.o.

67 529

66 010

64 491

30797

Magellan Pro-Service Sp. z o.o.

11

11

11

1763

POLSKIE LINIE LOTNICZE LOT S.A.

211 759

206 995

202 232

38446

Smartwings Poland Sp. z o.o.

53

52

51

 

KOKKU

279 352

273 068

266 785


 

 

Liikmesriik:

Portugal

 

 


9568

Air Bear

4

4

4

10014

ANADARKO PETROLEUM CORPORATION

1

1

1

24973

Flight Management Corporation

2

1

1

32417

IBIS PARTICIPACOES E SERVICOS LTDA

3

3

3

23781

Netjets Transportes Aereos SA

3 146

3 075

3 005

25573

SATA INTERNACIONAL S.A.

469

459

448

5683

SWAGELOK

2

2

2

388

TAAG - Linhas Aéreas de Angola - Angola Airlines

2

2

2

2649

TRANSPORTES AEREOS DECABO VERDE-SA

15

15

14

2656

Transportes Aéreos Portugueses S.A.

484 086

473 197

462 307

27218

White Airways S.A.

1 970

1 926

1 882

 

KOKKU

489 700

478 685

467 669


 

 

Liikmesriik:

Rumeenia

 

 


30600

BLUE AIR AVIATION S.A.

143 492

140 264

137 036

26254

CARPATAIR S.A.

24 076

23 535

22 993

2658

S.C. TAROM S.A.

128 848

125 950

123 051

 

KOKKU

296 416

289 749

283 080


 

 

Liikmesriik:

Slovakkia

 

 


36243

Travel Service a.s. organizacná zložka Slovensko

11 786

11 521

11 256

 

KOKKU

11 786

11 521

11 256


 

 

Liikmesriik:

Soome

 

 


380

Alticor Inc.

3

3

3

372

AMERICAN EXPRESS

1

1

1

8930

METROPOLITAN LIFE

5

5

5

1167

Finnair Oyj

467 129

456 621

446 113

22109

FRANKLIN TEMPLETON TRAVEL INC.

7

7

7

8849

HONEYWELL INTERNATIONAL Inc

12

12

12

32127

River Aviation Oy

35

34

33

37304

Verizon Corporate Services Group Inc.

3

3

3

 

KOKKU

467 195

456 686

446 177


 

 

Liikmesriik:

Rootsi

 

 


30326

Amapola Flyg AB

5 510

5 386

5 262

31345

ATLANTIC AIRLINES UK

1 799

1 758

1 718

21131

ATRAN

2 338

2 285

2 233

22830

Braathens Regional Airways AB

75 880

74 173

72 466

1116

MIL SWEDEN

90

88

86

24970

Nova Airlines AB

56 716

55 440

54 164

2351

Scandinavian Airlines System SAS

1 198 730

1 171 765

1 144 800

23235

TUIfly Nordic AB

91 821

89 755

87 690

20170

West Air Sweden AB

13 197

12 900

12 604

 

KOKKU

1 446 081

1 413 550

1 381 023

Käitajad, keda praegu haldab Šveits

33938

AMAC AEROSPACE

4

4

4

2850

easyJet Switzerland SA

152 013

148 594

145 174

6101

Edelweiss Air AG

15 466

15 118

14 770

29471

Jet Aviation Zurich-Airport AG

99

97

94

31311

MSC Aviation S.A.

23

22

22

28494

Swiss International Air Lines Ltd.

229 766

224 597

219 429

 

KOKKU

397 371

388 432

379 493


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/33


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum: M.10620 – GIP / SSE / OTPP / SCOTIA GAS NETWORKS)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 74/05)

1.   

7. veebruaril 2022 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Global Infrastructure Partners („GIP“, Ameerika Ühendriigid),

Ontario Teachers’ Pension Plan Board („OTPP“, Kanada),

SSE plc („SSE“) (Ühendkuningriik),

Scotia Gas Networks Ltd („SGN“) (Ühendkuningriik).

GIP, OTPP ja SSE omandavad ettevõtja SGN üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

GIP: juhtiv sõltumatu taristufondi valitseja, kes keskendub transpordi-, energeetika-, jäätme- ja muudele sektoritele;

OTPP: pensionihüvitiste haldamine ja pensioniskeemi varade investeerimine;

SSE: rahvusvaheline energiaettevõtja. SSE põhitegevus koosneb kolmest segmendist: i) SSEN Transmission, kes omab, käitab ja hooldab elektri ülekandevõrku Põhja-Šotimaal; ii) SSEN Distribution, kes omab, käitab ja hooldab elektrijaotusvõrke Šotimaa põhjaosas ning Kesk- ja Lõuna-Inglismaal; ning iii) SSE Renewables, kes arendab, ehitab ja käitab varasid, mis toodavad taastuvatest energiaallikatest elektrit, ning omab neid;

SGN: Ühendkuningriigi suuruselt teine gaasijaotusvõrk. SGN omab ettevõtjaid Scotland Gas Networks plc ja Southern Gas Networks plc. Need kaks jaotusvõrku katavad kogu Šotimaa, Lõuna-Londoni ja Kagu-Inglismaa.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.10620 – GIP / SSE / OTPP / SCOTIA GAS NETWORKS

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

Faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/35


Sellise tootespetsifikaadi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2022/C 74/06)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse leiab Euroopa Komisjoni andmebaasist eAmbrosia.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„SALINĀTĀ RUDZU RUPJMAIZE“

ELi nr: TSG-LV-1043-AM01 – 30. detsember 2020

Liikmesriik või kolmas riik: Läti

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

„Salinātā rudzu rupjmaize“

2.   Toote liik [XI lisa alusel]

Klass 2.24. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.   Registreerimise alused

3.1.   Toode

on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil;

on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

Leib „Salinātā rudzu rupjmaize“ võlgneb oma eripära retseptile ja valmistamismeetodile.

Erinevalt teistest rukkileibadest ei kasutata leivas „Salinātā rudzu rupjmaize“ pagaripärmi, tainasse pannakse jämedat rukkijahu, umbes 0,8 % köömneid, 8–16 % suhkrut ja kuni 3 % kääritamata rukkilinnaseid.

Valmistamismeetodi eripära seisneb selles, et enne taina valmistamist „magustatakse“ umbes 30 % rukkijahust, st seda kuumutatakse kuuma veega ning kuuma veega kuumutatud jahu hoitakse eraldi ja seda kääritatakse vähemalt 12 tundi. Lisaks valmistatakse kuuma veega kuumutatud jahu ette lehtpuidust astjates, milles see jahtub maha aeglasemalt kui metallist vm materjalist anumates. Pärast kuuma veega (85–95 °C) kuumutamist hoitakse jahu veel 2–4 tundi temperatuuril 63–65 °C, et tärklis lõhustuks suhkruteks, mis annab tootele magusa maitse. Lisaks säilivad varem kuumutatud kääritatud jahust pärit piimhapet sisaldavad bakterid astjate seintel, mis toob vähehaaval kaasa piimhappekäärimise ja suurendab kuuma veega kuumutatud jahu happesust jahtumisel. Piimhappekäärimine takistab soovimatute mikroorganismide teket. Kuuma veega kuumutatud jahu ja juuretise ettevalmistamise protsessi pikkus võimaldab mikroorganismidel paljuneda piisavas koguses, et leib omandaks nõutava happesuse, lõhna ja poorsuse, nii et pagaripärmi pole tarvis lisada.

Läti leiva „Salinātā rudzu rupjmaize“ teine eripära seisneb selles, et jahu kuuma veega kuumutamise ja taina ettevalmistamise ajal lisatakse köömneid, mis annab leivale selle erilise köömnelõhna.

Läti leib „Salinātā rudzu rupjmaize“ on tuntud ka pätsi pikliku kuju poolest, mille pikkus on vähemalt kaks korda suurem kui laius ja otsad on käsitsi ümardatud, tumeda, sileda ja särava kooriku poolest, millele on kantud tärklisepastat, ja lõhnava sisu poolest. Leiba „Salinātā rudzu rupjmaize“ küpsetatakse kuumal ahjupõrandal, mitte küpsetusplaatidel ega vormides. See tagab soojuse intensiivse ülekande ja käsitsi vormitud leiva kuju säilimise ning võimaldab küpsetada suuremaid pätse, millel on tugev koorik.

3.2.   Nimi:

on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta;

väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

Sõna „salināt“ tähendab magustama, suhkrut lisama, näiteks valades väga kuuma vett jahule [K. Karulis, „Latviešu etimoloģijas vārdnīca“ (läti keele etümoloogia sõnaraamat), II köide, 1992)]. Tegemist on iidse sõnaga, mida kasutatakse Lääne-Lätis laialdaselt alates 18. sajandist.

Väljend „salinātā rudzu rupjmaize“ tähistab jämedast rukkijahust leiba, mida valmistatakse kuumaveemeetodit kasutades, mis seisneb selles, et ühele osale jahust valatakse väga kuuma vett, et leib saaks magusam.

Etnograaf Indra Čekstere selgitas oma 2004. aastal avaldatud uuringus „Mūsu maize“ (Meie igapäevane leib), et Läti kodudes „valmistatakse sageli rukkileiba „Salinātā rudzu rupjmaize“, valades sõtkumisastjas olevale jahule väga kuuma vett“.

4.   Kirjeldus

4.1.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (selle määruse artikli 7 lõige 2)

„Salinātā rudzu rupjmaize“ on Lätis valmistatud jämedast rukkijahust naturaalselt kergitatud leib, mille valmistamiseks kasutatakse kuuma veega kuumutatud jahu ja juuretist. Seda tüüpi leiba küpsetatakse väga kuumal ahjupõrandal. Leivapäts on pikliku kujuga ning kaalub üks või mitu kilo; sellel on sile tumedat värvi koorik, millele kantakse pärast küpsetamist tärklisepastat või vett.

Kuju ja välimus: piklik ümarate otstega päts, mille pikkus on vähemalt kaks laiust; kooriku pealisküljel võib olla kujutis, külgedel aga sälgud.

Koorik: tume, sile, läikiv; peale võib olla raputatud köömneid; kooriku alumisel küljel võib olla kliisid, jahu või vahtralehti.

Sisu: tume, väikeste või suurte aukudega, elastne, koorik võib olla kergelt niiske.

Maitse ja lõhn: küpsetatud leiva ja köömnete meeldiv lõhn, tuntav rukkileiva magushapu maitse.

4.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (asjaomase määruse artikli 7 lõige 2)

„Salinātā rudzu rupjmaize“ valmistamise meetod koosneb mitmest etapist: ettevalmistamine, kuuma veega kuumutatud jahu jahutamine ja kääritamine, taina sõtkumine ja kergitamine, osadeks jaotamine, pätside vormimine, küpsetamine.

Leiva „Salinātā rudzu rupjmaize“ retsept (10 kg jahu kohta)*

Kuuma veega kuumutatud jahu

3 kg jämedat rukkijahu

0,08–0,1 kg köömneid

6–8 l väga kuuma vett

0,05–0,3 kg kääritamata rukkilinnaseid

Vee temperatuur: 85–95 °C

Kuuma veega kuumutatud jahu temperatuur

esialgu: 63–68 °C

lõpuks: 35–28 °C

Ettevalmistusaeg: 12–24 tundi

Kuuma veega kuumutatud jahu kääritamine

7–10 kg kuuma veega kuumutatud jahu mahajahutatuna

juuretist 0,4–1,6 kg

Kääritusaeg: 3–6 tundi

Kääritustemperatuur: 35–36 °C

Tainas

7–12 kg kuuma veega kuumutatud jahu kääritatuna

7–10 kg rukkijahu

0,8–1,6 kg suhkrut

0,15–0,2 kg soola

Kääritusaeg: 2–3 tundi

Kääritustemperatuur: 30–34 °C

*

Esitatud retsepti järgi on võimalik valmistada umbes 15–20 kilo tainast ja küpsetada 13–18 ühekilost pätsi, võttes arvesse, et leib kaotab küpsetamisel 10 % massist. Pärast küpsetamist kaetakse pätsid tärklisepastaga, mis valmistatakse keetes koos kartulitärklist ja vett, mille tulemusena saadakse vedel pasta.

Jahu, mida leiva „Salinātā rudzu rupjmaize“ valmistamiseks kuumutatakse, on jäme rukkijahu. Traditsiooniliselt valmistatakse kuuma veega kuumutatud jahu ette lehtpuidulaudadest, näiteks papli- või pärnalaudadest astjates mahutavusega umbes 30 liitrit ning seda segatakse puulabida abil. Taina eelneva kääritamise tulemusena tekkiv mikrofloora, mis säilib puuastjate seintel, kutsub esile piimhappekäärimise; seetõttu astjat ei pesta, vaid seda kaabitakse hoolega ja säilitatakse kuivas kohas. Kuuma veega kuumutatakse umbes 30 % (3 kg) leiva valmistamiseks kasutatud jahu üldkogusest (10 kg). Kuumutamiseks ettenähtud jahu ja köömned „magustatakse“, st neid kuumutatakse veega, mille temperatuur on umbes 95 °C. Selle protsessi lõpul peaks jahu temperatuur olema 63–68 °C.

Üldiselt tuleks kasutada 2–2,5 korda rohkem vett kui jahu. Vesi lisatakse vähehaaval, et jahu ja vett oleks kergem segada ühtlaseks massiks, mis sarnaneb paksule kreemile. Kui kuuma veega kuumutatud jahu temperatuur on 63–65 °C, lisatakse 50–300 grammi kääritamata rukkilinnaseid ja segatakse kõik hästi läbi. Köömned ja linnased annavad tootele iseloomuliku köömnelõhna ja magushapu maitse. Magus maitse on tingitud sellest, et linnased lõhustavad tärklise suhkruteks, samal ajal kui hapu maitse annavad piimhape ja piimhappe käärimisel tekkiv äädikhape.

Õigesti valmistatud kuuma veega kuumutatud jahu mass peaks olema ühtlane, sarnanedes paksule kreemile, ja pruunikashalli värvi. Kui kuuma veega kuumutatud jahu on valmis, tuleb see jätta 2–4 tunniks astjasse, milles see valmistati, hoides optimaalset temperatuuri (63-65 °C), et tärklis lõhustuks suhkruteks. Seejärel tuleb kuuma veega kuumutatud jahu segada, et see maha jahutada. Kuuma veega kuumutatud jahu jahutatakse ja kääritatakse samas astjas 12–24 tundi. Kui massi temperatuur on umbes 36 kraadi, lisatakse kuuma veega kuumutatud jahule piimhappekäärimise soodustamiseks umbes 0,4–1,6 kg juuretist eelmisest leivateost. Esialgu saab seda juuretist lisada üksnes astja ülemisse ossa, seejärel mõni tund hiljem sügavamale, kuni poolele kogusele, ja lõpuks kuni põhjani välja. Käärimise ajal muutub kuuma veega kuumutatud jahu kergelt hapukaks ja tekib meeldiv magushapu maitse.

Kui kuuma veega kuumutatud jahu on käärinud, sõtkutakse tainast puust leivaastjas või sõtkumiskausis. Käärinud kuuma veega kuumutatud jahule lisatakse rukkijahu, suhkrut ja soola; võib lisada ka kuni 10 % nisujahu. Tainast sõtkutakse, kuni see ei jää enam käte külge ja kõik koostisained moodustavad ühtlase segu. Taina pind vajutatakse niiskete kätega lamedaks, seejärel kaetakse tainas kinni ja asetatakse sooja kohta, et kerkimine jätkuks. Kui taina peale tekivad lõhed ja selle maht on kahekordistunud, näitab see, et tainas on kerkinud. Seejärel võib selle jagada osadeks ja hakata küpsetama.

Kerkinud taina jaotamisel osadeks peavad käed olema niisked. „Salinātā rudzu rupjmaize“ vormitakse piklikeks pätsideks, mis silutakse niiskete kätega; suurimate pätside külgedele tehakse sälgud, et need ei lõhkeks, ja pätsi peale võib teha risti, sälgud või mõne märgi. Tainapätsid võib asetada tekstiiliga kaetud pinnale, labidale või kliide või vahtralehtedega kaetud plaatidele; seejärel pannakse need ahju. Pätse küpsetatakse kuumal ahjupõrandal, mitte küpsetusplaatidel ega vormides. Ahi kuumutatakse küpsetamise algul väga kõrge temperatuurini (280–350 °C), et moodustuks tugevam koorik, mis ei lähe katki. Seejärel jätkatakse küpsetamist madalamal temperatuuril (200–250 °C). Leiba küpsetatakse 1–2 tundi sõltuvalt pätsi suurusest. Pärast ahjust väljavõtmist kantakse kuumadele pätsidele tärklisepastat või vett, et koorik jääks pehmem ja säravam.

Leiva organoleptilised ja füüsikalis-keemilised omadused

Kuju ja välimus

Piklik päts, mille pikkus on laiusest vähemalt kaks korda suurem; paks tume ja läikiv koorik; võib olla üle puistatud köömnetega

Sisu poorsus

Ühtlane; augud võivad olla nii suured kui ka väikesed

Sisu elastsus

Tume, elastne ja kergelt niiske

Maitse ja lõhn

küpsetatud leiva ja köömnete meeldiv lõhn, tuntav rukkileiva magushapu maitse.

Leiva happesus, pH

V lisa 2. osa punktid 5 -10

Niiskussisaldus, %

V lisa 2. osa punktid 38 –45

Pärast küpsetamist pannakse kuum leib jahedasse hästi ventileeritud ruumi või linase kangaga kaetuna jahtuma. Kui leib on jahtunud, võib seda müüa terve pätsina või väiksemateks tükkideks lõigatuna või viilutatuna. Selle võib pakkida ka riidest või paberist kotti või kilekotti. Seda võib hoida toatemperatuuril (15–25 °C) või sügavkülmutatuna (–18 °C juures). Leib „Salinātā rudzu rupjmaize“ püsib kaua värske ja säilib vähemalt 5–10 päeva.

4.3.   Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)

Rukkileib on alati olnud läti perede põhitoit, seepärast on see veel tänapäevalgi üks Läti rahvuslikke sümboleid. Seda on nimetatud Läti kultuuripärandi osas „Rahvatraditsioonid“. Läti kultuuripärand on sarnaselt teiste Euroopa riikide samasugustele kogumitele kõige tähelepanuväärsemate ja tähtsamate kunstiteoste ning kultuuriliste väärtuste kogum, mis peegeldab rahva ajaloo kõige olulisemaid saavutusi kultuuri alal.

Etnograaf Indra Čekstere 2004. aastal avaldatud uurimuses „Mūsu maize“ (Meie igapäevane leib) osutatakse, et kõige sagedamini küpsetati Läti kodudes leiba „Salinātā rudzu rupjmaize“, mille valmistamisel valati astjas jahule peale kuum vesi. Juuretisena lisatakse tükk eelmise leivateo tainast, mis on lahustatud soojas vees. Vedel tainas segatakse sõtkumisastjas ja seda lastakse öö läbi käärida. Tainast patsutatakse tugevalt pika puust labidaga. Hommikul hakatakse tainast sõtkuma. Seda tehakse kaua ning seejuures lisatakse veel jahu ja köömneid. Sõtkumine lõpetatakse kui tainas ei jää enam käte külge. Astjas kerkiva tainaga pannakse ahju kõrvale, jahuga ülepuistatud või vahtralehtedega kaetud leivalabidale vormitakse väikesed piklikud pätsid ja need pannakse kiiresti ahju.”

I. Heinola ja S. Stinkule koostatud ja 2006. aastal Läti Kultuurkapitali toetusel avaldatud teoses „Latviešu tradicionālie ēdieni“ (Läti rahvusköök) on öeldud, et kuni XX sajandini olid lätlaste ja liivlaste põhilised tegevusalad põllumajandus ja kalapüük ning et seetõttu olid nende põhitoiduks rukkileib, mida nad ise küpsetasid, ja erinevad veega keedetud road. Selles raamatus on kirjeldatud leiva valmistamist, märkides, et seda tehti rukkijahust ja et üks osa sellest jahust kuumutati kuuma veega. Tainas valmistati puuastjas ning see kerkis tänu eelmisest leivateost jäetud juuretisele ja astja seintele jäänud mikroorganismidele. Tainast vormiti pikad pätsid, mida küpsetati puuküttega ahjus.

Ka selle ala spetsialist Zigrīda Liepiņa kirjeldab oma 1993. aastal avaldatud raamatus „Daudzveidīgā maizīte“ (Väike leib igal kujul), kuidas valmistatakse traditsioonilist leiba „Salinātā rudzu rupjmaize“, st sellist, nagu seda tehti veel XX sajandi algul. Selles kirjelduses on rõhutatud, et jahu kuuma veega kuumutamise meetod on ainulaadne ja et tainas käärib puuastjates kaua, mis annab leivale erilise ja meeldiva lõhna ning tänu millele on leiva sisu poorne ja elastne.

„Salinātā rudzu rupjmaize“ valmistamist ja retsepti on kirjeldanud ka kodunduse ja käsitöö õpetaja M. Leiše. Ta märgib, et leiva valmistamiseks kasutati soovitatavalt lehtpuidust anumat, et ühele osale jahust valati väga kuuma vett ning et seda segu segati seejärel puulabidaga, kuni saadi ühtlane tainas. Umbes 12 tundi hiljem, kui kuumtöödeldud jahu on jahtunud, lisatakse juuretis ja segul lastakse käärida ning alles siis hakatakse tainast sõtkuma. Kerkiv tainas jaotati osadeks ja pätse küpsetati väga kuumal ahjupõrandal [„Praktiskā mājturība“ (Praktiline kodundus), mille avaldas A. Gulbis Riias 1931. aastal].

L. Dumpe kirjeldas oma 2006. aastal avaldatud raamatus „Latviešu tautas ēdieni“ (Läti rahvusköök), millesse on koondatud etnograafiaekspeditsioonidel kogutud dokumendid, kuidas leiba „Salinātā rudzu rupjmaize“ valmistati 1915. aasta paiku. Ta kirjutab, et „tavalist leiba kääritati sooja veega temperatuuril 45–65 °C, samal ajal kui „Salinātā“ leiba kääritati kuuma veega temperatuuril 95 °C. Tainast segati, kuni see enam käte külge kinni ei jäänud ja sõrmega vajutades jäi tainasse hele triip. Sõtkutud tainas kaeti kinni ja sellel lasti soojas kohas kerkida. Kerkinud tainas jagati tükkideks, millest vormiti piklikud pätsid, mis küpsetati ahjupõrandal. Seejärel kanti kuumadele pätsidele vett või tärklisepastat, mis muutis kooriku pehmeks ja läikivaks.“


(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.


15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/40


Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3

(2022/C 74/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

„Jumilla“

PDO-ES-A0109-AM05

Taotluse esitamise kuupäev: 10. veebruar 2021

1.   Taotleja ja õigustatud huvi

Consejo Regulador D.O. „Jumilla“ (päritolunimetuse „Jumilla“ regulatiivnõukogu)

Ühing, mis koosneb kõigist viinamarjakasvatajatest ja veinitootjatest, kes kasvatavad viinamarju, mis on mõeldud kaitstud päritolunimetusega „Jumilla“ veini tootmiseks, ja toodavad, säilitavad või villivad veini, millel on õigus seda nimetust kanda.

2.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

Toote nimetus

Viinamarjasaaduse kategooria

Seos piirkonnaga

Turustamiskeeld

3.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas ja pakendamata kaitstud veini päritolunimetusega mitte hõlmatud veinitehastesse viimise võimaluse kaotamine.

a)

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: 8. Kohaldatavad nõuded

b)

Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab: 9. Lisatingimused

Põhjus(ed)

Tegemist on liidu muudatusega, mis kuulub ühte määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriatest, täpsemalt: täiendavad piirangud toote turustamisele.

Vastavalt määruse (EL) 2019/33 artiklile 4 põhjendatakse muudatust järgmiselt.

Kvaliteediga seotud põhjused

Kaitstud päritolunimetusega „Jumilla“ veinide tootmine ei lõpe virde veiniks muutmise protsessiga alkoholkäärimise ja muude täiendavate protsesside kaudu, vaid pigem pakendamisega. Pakendamist tuleb lugeda nende veinide tootmise viimaseks etapiks, kuna see hõlmab ka muid veinivalmistustavasid, mis võivad eriomadusi mõjutada, näiteks filtreerimine, stabiliseerimine ja mitmesugused parandusmeetmed. Lisaks on paljudel juhtudel veini viimistlemiseks vajalik teatud aeg selle pudelis laagerdumiseks, mis toimub sertifitseeritud veinitootjate veiniriiulitel.

Võimalus vein lahtiselt määratletud piirkonnast välja viia on andnud veinitootjatele õppetunde, mis on neid veennud selle viimase etapi olulisuses.

Päritolunimetust tunnustati Hispaanias 1966. aastal. Nagu kogu sektor, on ka kvaliteedinõuded aja jooksul märgatavalt arenenud ja tänapäeval on villimise hoolikas jälgimine kvaliteedi eeltingimus. Seetõttu soovivad tootjad ise tagada, et järelevalve hõlmaks kogu veini, millel on õigus „Jumilla“ nimetust kanda. Piisab, kui märkida, et 20 aastat tagasi (hooajal 2000–2001) eksporditi lahtiselt 86 % kaitstud päritolunimetusega veinist, samas kui praegu on see vaid umbes 4 %.

Lisaks on selge, et pikad vahemaad ja pikaajaline transport suurendavad toote omaduste muutumise ohtu, näiteks võib vein oksüdeeruda või selle kvaliteet temperatuurimuutuste tõttu halveneda. Toote sellisel viisil vedamine kahjustab selle kvaliteeti.

Kuna enamik tootjaid on sellest teadlikud, moodustab lahtiselt turule lastud veini kogus praegu vaid murdosa kaitstud päritolunimetuse „Jumilla“ kogumüügist.

Toote kvaliteedi täielikuks tagamiseks peaks villimine toimuma vaid kaitstud päritolunimetusega hõlmatud sertifitseeritud tootjate juures, st määratletud piirkonnas. Need tootjad on toote maine eest otseselt vastutavad ja saavad sellest kasu, mujal villides võib see aga ohtu sattuda.

Päritolu tagamine

Määratletud piirkonnas tegutseb Hispaania pädeva asutuse määratud kontrollorgan, mida akrediteerib vastavalt standardile ISO 17065 toodete sertifitseerimise kohta riiklik akrediteerimisasutus. Täielik jälgitavus on vajalik tooraine ja toodangu tegeliku päritolu tagamiseks. Jälgimistoimingute tegemise õigus on vaid kontrollorgani esindajal, kes ei saa vahemaa tõttu ja rahalistel põhjustel käia teistes liikmesriikides või kolmandates riikides asuvates veinitehastes villitava veini päritolu tagamas.

Väljapoole selle tegutsemispiirkonda saadetavale lahtisele veinile annab kontrollorgan kaasa saatelehe, mis kinnitab toote päritolu tagatust ja kaitstud päritolunimetuse „Jumilla“ nõuetele vastavust kuni välja saatmiseni. Kui aga hilisem kontroll puudub, on see tõend päritolunimetuse mõttes kasutu ja kehtetu.

ELi õigus näeb küll ette koostöö sihtriikide kontrollorganitega, kuid kogemused näitavad, et see piirdub vaid tavapärase tootjapoolse kontrolliga. Villimisnõuete täitmist ei kontrollita nõuetekohaselt asjaomaseid spetsifikaate järgides.

Täpsemalt peab igal pudelil olema päritolutõend lisaetiketi või nummerdatud pitseri kujul. Määratletud piirkonnast väljaspool asuvad villimistehased ei ole kontrollorganilt neid tõendeid aga tellinud. See tähendab, et lisamärgiseid ja nummerdatud pitsereid ei kasutata, kuigi need on spetsifikaadis ette nähtud.

Kolmandates riikides on villimise olukord veelgi halvem ja umbes 75 % lahtiselt müüdavast „Jumilla“ veinist läheb väljaspool ELi asuvatesse riikidesse. Sellisel juhul ei ole veinide kontrollimiseks mehhanismi isegi kehtestatud.

Lisaks ei ole kontrollorganil võimalik teada, kuidas sellised tooted turule jõuavad – kas kaitstud päritolunimetust kandes, muu nime all või teiste veinidega segatult.

Kontrolli tagamine

Enne muutmistaotluse esitamist pandi villimata kaitstud veini saadetistele kaasa päritolutõend, kui registreeritud ettevõtja seda soovis.

Eespool esitatud põhjenduste ja kogemuse põhjal ning võttes arvesse kvaliteedi tagamise ja kontrolli puudumist lahtiselt transporditava veini puhul, näib olevat ebasobiv jätkata sertifikaatide väljastamist veinidele, mida enne turule laskmist rohkem ei kontrollita.

Praegused andmed näitavad selgelt, et lahtiselt eksporditava veini hulk on aja jooksul järk-järgult vähenenud. Näiteks eksporditi hooajal 2010–2011 20 704 hektoliitrit ehk umbes 25 % toodangust. Hooajal 2019–2020 oli see näitaja 8 939 hektoliitrit ehk umbes 4 % toodangust. Hooajal 2021 ei ole veini määratletud piirkonnast lahtiselt eksporditud. See vähendab veelgi kontrollorgani kontrollipüüdluste põhjendatust, sest mahud on väga väikesed ja eri sihtkohtade vahel hajutatud.

Lisaks usuvad nii kontrollorgan ise kui ka vastav pädev asutus, et tegelikult lastakse need veinid turule ilma kaitstud päritolunimetuseta. Seega ei pea kaitstud päritolunimetusega „Jumilla“ veini villimisega tegelevad tootjad oma tootmistavasid muutma ning ei kahjustata ka nende huvisid.

Meetme vastu ei ole ükski villimata veini eksportiv tootja ning selle on heaks kiitnud kõik päritolunimetusega hõlmatud veinitootjad ja viinamarjakasvatajad. Spetsifikaadi muudatuse heakskiitmise riigisisese vastulausete ja vastuväidete menetluse käigus sekkumisi ei olnud.

Riiklik akrediteerimisasutus, kes kontrollorgani tööd igal aastal auditeerib, on esitanud märkused kontrollorgani tagatisega eksporditud veini koguste üle kontrolli kaotamise kohta. Käesoleva muudatusettepanekuga lahendataks ka sellised probleemid, mis võivad kahjustada kontrollorgani positsiooni veini sertifitseerimisasutusena.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Jumilla

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.

Liköörvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valged veinid (Jumilla ja Jumilla Dulce)

Välimus: varieerub metalsest topaasini. Selge ja kirgas.

Lõhn: värsked puuviljad. Magusates veinides võib tunda kuivatatud puuviljade nüansse.

Maitse: tasakaal happesuse ja magususe vahel. Magusates veinides domineerib magusus happesuse üle.

Tabelis sätestamata analüütilised nõuded on kooskõlas veinialaste kehtivate ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11

Minimaalne üldhappesus

4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

13,3

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

2.   Roosad veinid (Jumilla ja Jumilla Dulce)

LÜHIKIRJELDUS

Välimus: vaarikaroosast kahvatu lõheroosani. Selge ja kirgas.

Lõhn: värsked puuviljad. Punased puuviljad. Magusates veinides võib tunda kuivatatud puuviljade nüansse.

Maitse: tasakaalustatud happesusega. Magusates veinides domineerib magusus happesuse üle.

Tabelis sätestamata analüütilised nõuded on kooskõlas veinialaste kehtivate ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11,5

Minimaalne üldhappesus

4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

13,3

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

3.   Roosad veinid (Jumilla Monastrell)

LÜHIKIRJELDUS

Välimus: vaarikaroosast kahvatu lõheroosani. Selge ja kirgas.

Lõhn: värsked puuviljad. Punased puuviljad. Magusates veinides võib tunda kuivatatud puuviljade nüansse.

Maitse: tasakaalustatud happesusega. Magusates veinides domineerib magusus happesuse üle.

Tabelis sätestamata analüütilised nõuded on kooskõlas veinialaste kehtivate ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

12

Minimaalne üldhappesus

4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

13,3

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.   Punased veinid (Jumilla Monastrell)

LÜHIKIRJELDUS

Välimus: lillakaspunasest tellispunaseni, magusad veinid võivad omandada ookerpunase varjundi. Selge ja kirgas.

Lõhn: punased puuviljad. Mustad puuviljad. Magusates veinides esineb kuivatatud puuviljade nüansse.

Maitse: tasakaalustatud happesusega. Tanniinine. Magusates veinides domineerib magusus happesuse üle.

Tabelis sätestamata analüütilised nõuded on kooskõlas veinialaste kehtivate ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

12,5

Minimaalne üldhappesus

4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

13,3

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Punased veinid (Jumilla ja Jumilla Dulce)

LÜHIKIRJELDUS

Välimus: lillakaspunasest tellispunaseni, magusad veinid võivad omandada ookerpunase varjundi. Selge ja kirgas.

Lõhn: punased puuviljad. Mustad puuviljad. Magusates veinides esineb kuivatatud puuviljade nüansse.

Maitse: tasakaalustatud happesusega. Tanniinine. Magusates veinides domineerib magusus happesuse üle.

Tabelis sätestamata analüütilised nõuded on kooskõlas veinialaste kehtivate ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

12

Minimaalne üldhappesus

4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

13,3

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

6.   Liköörveinid (Tinto Monastrell)

LÜHIKIRJELDUS

Välimus: varieerub kirsipunasest ookerpunaseni. Selge ja kirgas.

Lõhn: mustad puuviljad. Kuivatatud puuviljad.

Maitse: magusus domineerib happesuse üle. Tanniinine.

Tabelis sätestamata analüütilised nõuded on kooskõlas veinialaste kehtivate ELi õigusaktidega.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

15

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Viljelustavad

Kaitstud päritolunimetusega „Jumilla“ hõlmatud viinamarjaistandustes võib olla kasutusel kas ekstensiiv- või intensiivviljelus.

Ekstensiivviljelus – viinamarjaistandused, kus maapinna, kõrguse, sademete hulga ja muude keskkonnategurite tõttu vastab istutustihedus järgmistele põllumajanduslikele parameetritele: maksimaalselt 1 900 ja minimaalselt 1 100 taime hektari kohta.

Intensiivviljelus – viinamarjaistandused, mis samade keskkonnategurite tõttu vastavad järgmistele põllumajanduslikele parameetritele: 1 500–3 350 taime hektari kohta.

Viinamarju koristatakse viisil, mis ei kahjusta nende kvaliteeti. Kaitstud päritolunimetusega veinide tootmisel kasutatakse ainult piisavalt küpseid terveid viinamarju, mille tihedus valgete viinamarjade puhul on minimaalselt 10,70 kraadi Baumé skaalal ja punaste viinamarjade puhul 11 kraadi Baumé skaalal.

Liköörveini valmistamiseks mõeldud sordi „Monastrell“ viinamarjade tihedus peab saagikoristuse ajal olema minimaalselt 13 kraadi Baumé skaalal.

Virde või veini pressimisel kasutatav surve peab olema selline, et pärast töötlemist oleks saagis kuni 74 liitrit valmisveini 100 kilogrammi viinamarjade kohta.

Laagerdamisprotsessi arvutamisel loetakse laagerdumise alguskuupäevaks iga aasta oktoobri esimene päev.

b.   Maksimaalne saagikus

1.

Levinud punased sordid

5 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

37 hektoliitrit hektari kohta

2.

Levinud valged sordid

5 625 kilogrammi viinamarju hektari kohta

41,62 hektoliitrit hektari kohta

3.

Intensiivviljelus

8 750 kilogrammi viinamarju hektari kohta

64,75 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega „Jumilla“ veinide tootmispiirkond hõlmab Jumilla omavalitsusüksust Murcia provintsis ning Fuentealamo, Albatana, Onturi, Hellíni, Tobarra ja Montealegre del Castillo omavalitsusüksuseid Albacete provintsis.

7.   Veiniviinamarjasordid

„AIRÉN“

„CABERNET SAUVIGNON“

„CHARDONNAY“

„GARNACHA TINTA“

„GARNACHA TINTORERA“

„MACABEO“ – „VIURA“

„MALVASIA AROMATICA - MALVASIA DE SITGES“

„MERLOT“

„MONASTRELL“

„MOSCATEL DE GRANO MENUDO“

„PEDRO XIMENEZ“

„PETIT VERDOT“

„SAUVIGNON BLANC“

„SYRAH“

„TEMPRANILLO“ – „CENCIBEL“

„VERDEJO“

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Vein

Kõige olulisem sort on „Monastrell“, mis on väga vastupidav ja piirkonna karmide tingimustega (põud, kuumad suved ja kevadkülmad) suurepäraselt kohanenud. Veinid on täidlased, lopsakad, suure alkoholisisalduse ja happesusega, neile on iseloomulikud küpsete puuviljade aroom ja hästi põimunud kootavus.

Teised lubatud sordid täiendavad „Monastrelli“ suurepäraselt, andes peale lõhnabuketi täiustamise ka värvipüsivuse, happesuse ja laagerdumisvõime.

8.2.   Liköörveinid

Need veinid on valmistatud sordist „Monastrell“, mis annab tänu piirkonnas valitsevatele kõrgetele temperatuuridele veinidele keskmise intensiivsusega kuni väga intensiivse värvuse (mis võib olla peaaegu läbipaistmatu).

9.   Kohaldatavad lisanõuded (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistamine

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kaitstud päritolunimetus peab olema siltidel nähtaval kohal ning kirjutatud 3–10 mm kõrguste tähtedega.

Nimetuse kõrval peavad paiknema sõnad „Denominación de Origen Protegida“ või „Denominación de Origen“, mis peavad olema kirjutatud vähemalt 2 mm kõrguste tähtedega, kuid ei tohi ületada kaitstud päritolunimetuse kirjasuurust.

Muud tingimused on sätestatud kehtivates veinide märgistamist käsitlevates üldistes õigusaktides ning regulatiivnõukogu kehtestatud täpsemates eeskirjades ja määrustes.

Pakenditel peavad olema regulatiivnõukogu väljastatud kvaliteetsed pitserid, lisaetiketid või nummerdatud sildid. Need tuleb veinitehases pakendil nähtavale kohale kinnitada selliselt, et neid ei oleks võimalik uuesti kasutada.

Veinide transportimine

Õigusraamistik

Kaitstud päritolunimetusi / kaitstud geograafilisi tähiseid haldav organisatsioon, kui see on liikmesriikides ette nähtud.

Lisatingimuse liik

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud vein tuleb pakendada eranditult kaitstud päritolunimetusega „Jumilla“ hõlmatud piirkonnas asuvates tootmisüksustes.

Kaitstud päritolunimetuse nõuetekohase kasutamise tagamiseks tuleb kogu vein enne välja saatmist villida.

Kaitstud päritolunimetusega veinide tootmine ei lõpe virde veiniks muutmise protsessiga alkoholkäärimise ja muude täiendavate protsesside kaudu, vaid pigem pakendamisega. Pakendamist tuleb lugeda nende veinide tootmise viimaseks etapiks, kuna see hõlmab ka muid veinivalmistustavasid, mis võivad eriomadusi mõjutada, näiteks filtreerimine, stabiliseerimine ja mitmesugused parandusmeetmed. Lisaks on paljudel juhtudel veini viimistlemiseks vajalik teatud pudelis laagerdumise aeg. Samuti on selge, et pikad vahemaad ja pikaajaline transport suurendavad toote omaduste muutumise ohtu, näiteks võib vein oksüdeeruda või selle kvaliteet temperatuurimuutuste tõttu halveneda. Seega on veini kvaliteedi säilitamiseks vajalik, et see villitaks kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonnas.

Kontrollorgani nimetab Hispaania pädev asutus ja seda akrediteerib riiklik akrediteerimisasutus vastavalt standardile ISO 17065 toodete sertifitseerimise kohta. Väljaspool määratletud piirkonda tegutsevatele ettevõtjatele saadetava lahtise veini päritolu ja vastavust kaitstud päritolunimetusele „Jumilla“ saab kontrollorgan tagada vaid kuni välja saatmise hetkeni. Vahemaa ja kulude tõttu ei saa kontrollorgan tegutseda sihtriikides, kus riiklikud pädevad asutused tegelikkuses veini ei kontrolli. Umbes 75 % villimata kujul saadetavast veinist läheb kolmandatesse riikidesse. Seega ei tea kontrollorgan, kuidas need veinid turule lastakse. Kindel on aga see, et lisaetikette ega nummerdatud pitsereid pudelitele ei paigaldata, sest villimisettevõtted pole neid tellinud. Järelikult ei tohiks kaitstud päritolunimetust „Jumilla“ kandvat veini väljaspool määratletud piirkonda villida. Seega on päritolu ja kontrolli tagamiseks oluline, et veini villitaks vaid määratletud piirkonnas.

Link tootespetsifikaadile

https://www.mapa.gob.es/es/alimentacion/temas/calidad-diferenciada/pcdopjumillamodificacionmayoram05limpio_tcm30-556674.pdf


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.