14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/2

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 9. detsembri 2021. aasta otsus (Nejvyšší správní soudi eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – Kemwater ProChemie s. r. o. versus Odvolací finanční ředitelství

(Kohtuasi C-154/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 168 - Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus - Mahaarvamisõiguse materiaalõiguslikud tingimused - Teenuseosutaja maksukohustuslase staatus - Tõendamiskoormis - Mahaarvamisõiguse andmisest keeldumine, kui teenuse tegelikku osutajat ei ole tuvastatud - Tingimused)

(2022/C 73/02)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nejvyšší správní soud

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Kemwater ProChemie s. r. o.

Vastustaja: Odvolací finanční ředitelství

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, tuleb tõlgendada nii, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse andmisest tuleb keelduda, ilma et maksuhaldur peaks tõendama, et maksukohustuslane pani toime käibemaksupettuse või et ta teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, millele mahaarvamisõiguse saamiseks tugineti, oli seotud niisuguse maksudest kõrvalehoidumisega kui olukorras, kus asjaomaste kaupade tegelik tarnija või teenuste tegelik osutaja ei ole tuvastatud, ei tõenda kõnealune maksukohustuslane, et see kaupade tarnija või teenuste osutaja oli maksukohustuslane, kui faktilisi asjaolusid arvestades ja maksukohustuslase esitatud tõenditest hoolimata puuduvad andmed, mis on vajalikud selle kontrollimiseks, kas tegelik tarnija on maksukohustuslane.

(1) ELT C 209, 22.6.2020.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/3

Euroopa Kohtu (neljas koda) 9. detsembri 2021. aasta otsus (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske eelotsusetaotlus – Horvaatia) – HRVATSKE ŠUME d.o.o., Zagreb, kes on HRVATSKE ŠUME javno poduzeće za gospodarenje šumama i šumskim zemljištima u Republici Hrvatskoj p.o., Zagreb õigusjärglane versus BP Europa SE, kes on Deutsche BP AG õigusjärglane, kes omakorda oli The Burmah Oil (Deutschland) GmbH õigusjärglane

(Kohtuasi C-242/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EÜ) nr 44/2001 - Artikli 5 punkt 3 - Mõiste „lepinguväline kahju“ - Kohtulik täitemenetlus - Alusetust rikastumisest tulenev väljaandmise nõue - Artikli 22 punkt 5 - Kohtuotsuste täitmine - Erandlik kohtualluvus)

(2022/C 73/04)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Visoki trgovački sud Republike Hrvatske

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: HRVATSKE ŠUME d.o.o., Zagreb, kes on HRVATSKE ŠUME javno poduzeće za gospodarenje šumama i šumskim zemljištima u Republici Hrvatskoj p.o., Zagreb õigusjärglane

Kostjad: BP Europa SE, kes on Deutsche BP AG õigusjärglane, kes omakorda oli The Burmah Oil (Deutschland) GmbH õigusjärglane

Resolutsioon

Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 22 punkti 5 tuleb tõlgendada nii, et hagi alusetu rikastumisega saadu tagasinõudmiseks ei ole hõlmatud selles sättes ette nähtud erandliku kohtualluvusega, isegi kui hagi on esitatud seetõttu, et möödus tähtaeg, mille jooksul sai sundtäitmise menetluses alusetult üle antud summa tagastamist nõuda sama kohtuliku täitemenetluse raames.

2.	Määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et hagi alusetult saadu tagasinõudmiseks ei ole hõlmatud selles sättes ette nähtud kohtualluvuse alusega.

(1) ELT C 262, 10.8.2020.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/4

Euroopa Kohtu (neljas koda) 9. detsembri 2021. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Pro Rauchfrei e.V. versus JS e.K.

(Kohtuasi C-370/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük - Direktiiv 2014/40/EL - Märgistamine ja pakendamine - Artikli 8 lõige 8 - Terviseohu hoiatused, mis peavad olema tubakatoote igal tarbijapakendil ja igal välispakendil - Sigaretipakkide müügiautomaat - Terviseohu hoiatused, mida pole väljastpoolt näha - Tarbijapakendite kujutamine - Euroopa Liidu tarbijatele suunatud tarbijapakendite ja mis tahes välispakendite „kujutise“ mõiste)

(2022/C 73/05)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Pro Rauchfrei e.V.

Kostja: JS e.K.

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ artikli 8 lõiget 8 tuleb tõlgendada nii, et „tarbijapakendi kujutis“ on selle sätte tähenduses kujutis, mis ei ole sigarettide tarbijapakendi täpne reproduktsioon, kuid mida tarbija selle kujunduses kasutatud piirjoonte, proportsioonide, värvide ja kaubamärgi logo tõttu seostab niisuguse tarbijapakendiga.

Direktiivi 2014/40 artikli 8 lõiget 8 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega hõlmatud sigaretipaki kujutis, millel ei ole nimetatud direktiivi II jaotise II peatükis ette nähtud terviseohu hoiatusi, ei ole selle sättega kooskõlas, isegi kui tarbija saab neid hoiatusi näha niisugusele kujutisele vastaval sigaretipakil enne selle ostmist.

(1) ELT C 390, 16.11.2020.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/5

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 9. detsembri 2021. aasta otsus – Agrochem-Maks d.o.o. versus Euroopa Komisjon, Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-374/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Taimekaitsevahendid - Toimeaine - Määrus (EÜ) nr 1107/2009 - Artikli 6 punkt f - II lisa punkt 2.2 - Mõiste „täiendav kinnitav teave“ - Rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 - Artikli 13 lõige 3 - Tomeaine oksasulfurooni turulelaskmiseks heakskiidu pikendamata jätmine - Pikendamistaotluse vastuvõetavaks tunnistanud referentliikmesriigi otsuse ulatus - Selle liikmesriigi ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) õigus nõuda taotlejalt täiendava teabe esitamist - Referentliikmesriigi õigus muuta oma pikendamise hindamisaruande kavandit - Ettevaatuspõhimõte)

(2022/C 73/06)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Agrochem-Maks d.o.o. (esindajad: advokaadid S. Pappas ja A. Pappas)

Teised menetlusosalised: Euroopa (esindajad: X. Lewis, I. Naglis ja G. Koleva, hiljem G. Koleva), Rootsi Kuningriik (esindajad: J. Lundberg, O. Simonsson, C. Meyer-Seitz, A. M. Runeskjöld, H. Shev, H. Eklinder, R. Shahsavan Eriksson ja M. Salborn Hodgson)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Agrochems-Maks d.o.o. kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Rootsi Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 329, 5.10.2020.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/5

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 9. detsembri 2021. aasta otsus (County Court at Birkenheadi eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – BT versus Seguros Catalana Occidente, EB

(Kohtuasi C-708/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades - Määrus (EL) nr 1215/2012 - Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades - Kohtualluvus kindlustusasjades - Nõue hüvitada liikmesriigis elukohta omavale isikule teises liikmesriigis üüritud eluruumis toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju - Kahjustatud isiku nõue esiteks kindlustusandja ja teiseks selle eluruumi omanikust kindlustatu vastu - Määruse artikli 13 lõike 3 kohaldatavus)

(2022/C 73/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

County Court at Birkenhead

Põhikohtuasja pooled

Hageja: BT

Kostjad: Seguros Catalana Occidente, EB

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 13 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kui kahjustatud isik esitab otsehagi kindlustusandja vastu vastavalt selle artikli 13 lõikele 2, ei saa selle isiku alalise elukoha liikmesriigi kohus otsustada, et nimetatud artikli 13 lõike 3 alusel on tal ühtlasi ka pädevus teha otsus hüvitisnõude kohta, mille kahjustatud isik on esitanud seotud nõudena sellise kindlustusvõtja või kindlustatu vastu, kelle alaline elukoht on teises liikmesriigis ja keda kindlustusandja ei ole kaasanud.

(1) ELT C 110, 29.3.2021.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Stuttgart (Saksamaa) 13. oktoobril 2021 – O.K. versus Mercedes-Benz Bank AG

(Kohtuasi C-630/21)

(2022/C 73/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Stuttgart

Põhikohtuasja pooled

Hageja ja apellatsioonkaebuse esitaja: O.K.

Kostja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: Mercedes-Benz Bank AG

Eelotsuse küsimused

1.	Kas direktiivi 2008/48 (1) artiklit 14 tuleb tõlgendada nii, et tarbija taganemisõigus lõpeb, kui mõlemad pooled on krediidilepingu täielikult täitnud?

2.	Juhul kui vastus küsimusele a on eitav: Kas direktiivi 2008/48 artikliga 14 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millest tulenevalt ei saa tarbija taganemisõigust enam kasutada, kui mõlemad pooled on krediidilepingu täielikult täitnud?

Juhul kui vastus küsimusele a on eitav ja vastus küsimusele b on jaatav:

Kas direktiivi 2008/48 artikli 14 lõikega 3 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on tarbijal, kes on kasutanud direktiivi 2008/48 artikli 14 lõikes 1 sätestatud taganemisõigust, õigus nõuda krediidiandjalt selle tulu väljaandmist, mida krediidiandja on saanud tarbija poolt krediidiandjale kuni krediidilepingust taganemiseni tehtud maksetest?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT 2008, L 133, lk 66).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/6

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Słupsku (Poola) 25. oktoobril 2021 – kriminaalmenetluses süüdistatav D. K.

(Kohtuasi C-647/21)

(2022/C 73/09)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Słupsku

Põhikohtuasja pool

D. K.

Eelotsuse küsimused

Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa z dnia 27 lipca 2001 r. – Prawo o ustroju sądów powszechnych) artikli 47b lõiked 5 ja 6 koostoimes artikli 30 lõikega 1 ja artikli 24 lõikega 1, mille kohaselt on selline liikmesriigi kohtuorgan, nagu kohtukolleegium, pädev vabastama selle kohtu kohtuniku tema kohustusest lahendada teatavad või kõik talle määratud kohtuasjad, kui:

a)	kohtu kolleegiumi kuulub seadusest tulenevalt kohtu esimees, kelle on ametisse nimetanud täidesaatev organ, nagu justiitsminister, kes samal ajal on riigi peaprokurör;

b)	kohtunik vabastatakse tema kohustusest lahendada talle määratud kohtuasju ilma tema nõusolekuta;

c)	liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud kriteeriume, mis kehtivad kohtu kolleegiumile kohtuniku vabastamisel kohustusest vaadata läbi talle määratud kohtuasju, ega kohustust põhjendada sellist kohustusest vabastamist ja seda kohtulikult kontrollida;

d)	kohtu kolleegiumi osa liikmeid on kohtuniku ametisse nimetatud sarnastel asjaoludel, nagu kirjeldatakse Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta otsuses komisjon vs. Poola (kohtunike distsiplinaarkord) (C-791/19, EU:C:2021:596)?

Kas esimeses küsimuses viidatud sätteid ja esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et need annavad liikmesriigi kohtule, kes vaatab läbi kriminaalasja, mis kuulub direktiivi 2016/343 (1) kohaldamisalasse, ja kelle kohtunik on vabastatud kohustusest vaadata läbi esimeses küsimuses kirjeldatud viisil kohtuasju, ning kõigile riigiorganitele õiguse (või seavad kohustuse) jätta kohtu kolleegiumi akti ja muud järgnevad aktid – nagu määrus kohtuasjad, sealhulgas põhikohtuasi uuesti jagada, jättes arvesse võtmata vabastatud kohtuniku – kohaldamata nii, et see kohtunik saab õigusemõistmist jätkata seda kohtuasja läbi vaatavas kohtukoosseisus?

Kas esimeses küsimuses viidatud sätteid ja esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt peavad liikmesriigi õiguskorras kriminaalmenetluses, mis kuulub direktiivi 2016/34 kohaldamisalasse, olemas olema sellised meetmed, mis tagavad, et menetlusosalistel, nagu põhikohtuasja kostjad, on õigus paluda kontrollida ja vaidlustada [esimeses küsimuses] nimetatud otsuseid, millega muudetakse kohtuasja läbivaatava kohtu koosseisu ja sellest tulenevalt esimeses küsimuses kirjeldatud viisil vabastatakse kohtuasja seni läbi vaadanud kohtunik kohustusest teha kohtuasjas lahend?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Słupsku (Poola) 25. oktoobril 2021 – kriminaalmenetluses süüdistatavad M.C., M.F.

(Kohtuasi C-648/21)

(2022/C 73/10)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Słupsku

Põhikohtuasja pooled

M.C., M.F.

Eelotsuse küsimused

a)	kohtu kolleegiumi kuulub seadusest tulenevalt kohtu esimees, kelle on ametisse nimetanud täidesaatev organ, nagu justiitsminister, kes samal ajal on riigi peaprokurör;

b)	kohtunik vabastatakse tema kohustusest lahendada talle määratud kohtuasju ilma tema nõusolekuta;

c)	liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud kriteeriume, mis kehtivad kohtu kolleegiumile kohtuniku vabastamisel kohustusest vaadata läbi talle määratud kohtuasju, ega kohustust põhjendada sellist kohustusest vabastamist ja seda kohtulikult kontrollida;

d)	kohtu kolleegiumi osa liikmeid on kohtuniku ametisse nimetatud sarnastel asjaoludel, nagu kirjeldatakse Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta otsuses komisjon vs. Poola (kohtunike distsiplinaarkord) (C-791/19, EU:C:2021:596)?

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/8

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 27. oktoobril 2021 – FW, CE

(Kohtuasi C-650/21)

(2022/C 73/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: FW, CE

Vastustajad kassatsioonimenetluses: Landespolizeidirektion Niederösterreich, Finanzamt Österreich

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigust, eelkõige direktiivi 2000/78/EÜ (1) artikleid 1, 2 ja 6 koosmõjus põhiõiguste harta artikliga 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et vanuse alusel diskrimineeriv palgasüsteem asendatakse sellise palgasüsteemiga, mille puhul määratakse ametniku palgaaste endiselt kindlaks diskrimineeriva palgastaaži alusel, mis on kindlaks määratud konkreetsel üleminekukuul (2015. aasta veebruar) kehtinud varasema palgasüsteemi alusel, ja algselt kindlaks tehtud varasemate teenistusperioodide osas korrigeeritakse seda küll võrdluskuupäeva kindlaksmääramisega, mille puhul aga pärast 18. eluaasta täitumist kogunenud teenistusperioodide puhul hinnatakse ainult muid pooles ulatuses arvessevõetavaid perioode ja mille puhul kaasneb varasemate teenistusperioodide arvessevõtmise ajavahemiku nelja aasta võrra pikenemisega see, et muud pooles ulatuses arvessevõetavad perioodid tuleb võrdluskuupäeva kindlaksmääramisel ettepoole tuua ainult osas, milles need ületavad nelja pooles ulatuses arvessevõetavat aastat (nelja pooles ulatuses arvessevõetava aasta tervikuna mahaarvamine)?

Kas vastus esimesele küsimusele on teistsugune nende menetluste puhul, milles enne 2019. aasta teise seaduse avalikku teenistust käsitlevate seaduste muutmise kohta (2. Dienstrechts-Novelle, edaspidi „2019. aasta teine seadusemuudatus“) jõustumist oli uus kõrgemale palgaastmele tõusmise lähtekuupäev küll juba lõplikult kindlaks määratud, kuid see ei mõjutanud veel ametniku positsiooni palgaastmestikus, sest ametiasutus ei olnud veel vahetult liidu õigust kohaldades otsust teinud, ja neis menetlustes tuleb nüüd uuesti, ilma et arvestataks vahepeal kindlaks määratud kõrgemale palgaastmele tõusmise lähtekuupäeva, kindlaks määrata võrdluskuupäev vanuse alusel diskrimineerivalt kindlaks määratud kõrgemale palgaastmele tõusmise lähtekuupäeva osas ja muud pooles ulatuses arvessevõetavad perioodid tuleb tervikuna maha arvata?

Kas liidu õigust, eelkõige direktiivi 2000/78/EÜ artikleid 1, 2 ja 6 koosmõjus põhiõiguste harta artikliga 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb hoolimata palgastaaži ja palgaastmestikus oleva positsiooni ümberarvutamisest tuua Austria kohalikus või piirkondlikus omavalitsuses toimunud praktikaperioodid võrdluskuupäeva kindlakstegemisel ettepoole ainult siis, kui ametnik on teenistusse asunud pärast 31. märtsi 2000, ja vastasel korral tuuakse need perioodid ettepoole üksnes muude pooles ulatuses arvessevõetavate perioodidena ja arvatakse tervikuna maha, kusjuures esineb suundumus, et viidatud õigusnormide alusel koheldakse ebasoodsamalt kauem teenistuses olnud ametnikke?

(1) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 5. novembril 2021 – Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl

(Kohtuasi C-663/21)

(2022/C 73/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl

Kaasatud isik: A A

Eelotsuse küsimused

Kas hindamisel, kas pagulasele pädeva asutuse poolt eelnevalt antud varjupaigataotleja seisundit võib direktiivi 2011/95/EL (1) artikli 14 lõike 4 punktis b nimetatud põhjusel tühistada, on eraldi kriteeriumina vajalik hüvede kaalumine ning lähtuda tuleb sellest, et tühistamiseks peab üldine huvi tagasisaatmise vastu kaaluma üles pagulase huvi saada jätkuvalt kaitset riigi poolt, kellelt kaitset taotleti, kusjuures võrrelda tuleb ühelt poolt kuriteo moraalset laiduväärsust ja võimalikku ohtu ühiskonnale ning teiselt poolt välismaalase huvi kaitse vastu, arvestades tema suhtes võetavate meetmete mahtu ja liiki?

Kas direktiivi 2008/115/EÜ (2) ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel sätetega, eelkõige artikliga 5, artikliga 6, artikliga 8 ja artikliga 9 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellelt võetakse varjupaigataotleja seisundi tühistamisega ära tema senine pagulasena riigis elamise õigus, tuleb tagasisaatmisotsus teha isegi siis, kui juba tagasisaatmisotsuse tegemise ajal on selge, et tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte tõttu ei või isikut riigist määramata aja jooksul välja saata ja see ka õiguslikult kehtival viisil tuvastatud?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT 2011, L 337, lk 9).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT 2008, L 348, lk 98).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal de première instance francophone de Bruxelles (Belgia) 11. novembril 2021 – UL, SA Royal Antwerp Football Club versus Union royale belge des sociétés de football association ASBL

(Kohtuasi C-680/21)

(2022/C 73/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de première instance francophone de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: UL, SA Royal Antwerp Football Club

Kostja: Union royale belge des sociétés de football association ASBL

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artiklit 101 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus „kodus treenitud mängijate“ reeglid, mille UEFSA täitevkomitee võttis vastu 2. veebruaril 2005, mille kiitis heaks 52 UEFA liikmesühingut Tallinna kongressil 21. aprillil 2005 ja mida viiakse ellu määrustega, mille on vastu võtnud nii UEFA kui ka selle liikmesföderatsioonid?

Kas ELTL artikleid 45 ja 101 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohaldatakse kodus treenitud mängijate matšilehele kandmise ja võistlema saatmise reegleid, mis on kindlaks määratud URBSFA föderaalmääruse artiklitega P335.11 ja P.1422 ning võetud üle URBSFA uue põhimääruse 4. jaotises asuvasse artiklisse B4.1[12] ja 6. jaotises paiknevasse artiklisse B6.109?

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/11

EDP España, S.A. 18. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 8. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-328/18: Naturgy Energy Group versus komisjon

(Kohtuasi C-693/21 P)

(2022/C 73/15)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: EDP España, S.A. (esindajad: advokaadid J.L. Buendía Sierra, A. Lamadrid de Pablo, V. Romero Algarra)

Teised menetlusosalised: Naturgy Energy Group, S.A., varem Gas Natural SDG, S.A., Euroopa Komisjon, Viesgo Producción, S.L., Viesgo Generación, S.L.-i õigusjärglane

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tunnistada käesolevas apellatsioonkaebuses esitatud nõuded vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada Üldkohtu 8. septembri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-328/18 Naturgy Energy Group, S.A. vs. komisjon;

—	tühistada komisjoni 27. novembri 2017. aasta otsus riigiabi SA.47912 (2017/NN) kohta (1) – Hispaania keskkonnastiimul söeküttel töötavatele elektrijaamadele, otsus, millega komisjon algas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise nõuet järgmiste väidetega:

Esimene väide: Üldkohus tõlgendas ja kohaldas vääralt põhjendamiskohustust osas, mis puudutab valikulisuse mõistet.

Apellant väidab, et Üldkohus väldib tuletamast õiguslikku tagajärge, mis tuleneb liidu kohtute praktikast ja mida ta tema kohtuasjas ei kohalda, nimelt et põhjenduse puudumine seoses valikulisuse mõistega peab kaasa tooma selle, et menetluse alustamise otsus tühistatakse. Veelgi enam, Üldkohus püüab seda põhjenduse puudumist tasandada, rekonstrueerides – kohtupraktikaga vastuollu minnes – põhjenduskäigu, tuginedes otsuse erinevatele lõikudele.

Teine väide: juhuks, kui Euroopa Kohus ei nõustu apellatsioonkaebuse esimese väitega: Üldkohus tõlgendas ja kohaldas seoses valikulisuse mõistega vääralt ELTL artikli 107 lõiget 1.

Konkreetsemalt väidab apellant, et Üldkohus leidis ekslikult, et temapoolne kontroll peaks olema piiratud küsimusega, kas komisjon tegi ilmselge hindamisvea. Üldkohus tegi vea sellega, et ta keskendus oma analüüsis küsimusele, kas pooled olid „ilmselgelt“ edukalt tõendanud, et komisjon tegi oma analüüsis vea, mitte aga kesksele küsimusele, st sellele, kas komisjon tegi vea valikulisuse analüüsimisel või mitte. Igal juhul – ka siis, kui kohaldamisele kuuluski see test – oleks Üldkohus pidanud järeldama, et komisjon tegi ilmselge hindamisvea valikulisuse nõude analüüsimisel.

(1) ELT 2018, C 80, lk 20.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/12

GABO:mi Gesellschaft für Ablauforganisation:milliarium mbH & Co. KG 18. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 9. septembri 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-881/19: GABO:mi versus komisjon

(Kohtuasi C-696/21)

(2022/C 73/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: GABO:mi Gesellschaft für Ablauforganisation:milliarium mbH & Co. KG (esindaja: Rechtsanwalt Ch. Mayer)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada vaidlustatud kohtumäärus osas, milles see ei ole seotud toetuslepingutega, millele on alla kirjutanud REA või IMI-JU (CANCER-ID, DIACAT, EU-AIMS, EUC2LID, EUROFORGEN, ONCOTRACK, RADAR-CNS), ning mõista kostjalt Ivo-Meinert Willrodti kui GABO:mi Gesellschaft für Ablauforganisation:milliarium mbhH & Co. KG pankrotihalduri kasuks välja 1 304 465,36 eurot, millele lisandub intress 74 024,01 eurot;

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtumäärus osas, milles see ei ole seotud toetuslepingutega, millele on alla kirjutanud REA või IMI-JU (CANCER-ID, DIACAT, EU-AIMS, EUC2LID, EUROFORGEN, ONCOTRACK, RADAR-CNS), tunnistada apellandi poolt Euroopa Liidu Üldkohtusse esitatud hagi vastuvõetavaks ja suunata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse sisulise otsuse tegemiseks;

—	kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud kohtumäärus osas, milles see ei ole seotud toetuslepingutega, millele on alla kirjutanud REA või IMI-JU, ja suunata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse ja

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

1. Apellatsioonkaebuse esimene väide: teavitamiskohustuse rikkumise tõttu on rikutud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele

Üldkohus on rikkunud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, kui leidis, et hagi on vastuvõetamatu, ilma et ta oleks hagejat eelnevalt teavitanud, milles seisnes kohtuasja eseme väidetav täpsuse puudumine.

Harta artiklis 47 sätestatud õigusega peab menetluspoolte jaoks kaasnema hoolsuskohustus, mis on selles sättes esitatud kui kohustus teavitada pooli kohtu õiguslikust seisukohast enne otsuse tegemist ja kutsuma neid üles esitama seisukohti või vajadusel andma põhjalikumaid selgitusi. Seda tuleb kohaldada eelkõige niisuguses kohtuasjas nagu käesolev, milles näib olevat ebakõlasid apellandile (hageja) kättesaadavate dokumentide ulatuse üle ja milles – Üldkohtu seisukoha järgi – ei olnud väide lihtsalt piisavalt põhjendatud.

2. Apellatsioonkaebuse teine väide: Üldkohtu kodukorra artikli 76 punkti d ebaõige kohaldamine

Üldkohtu järeldus, et hagiavaldus ei vastanud Üldkohtu kodukorra artikli 76 punkti d nõuetele, on õiguslikult väär. Üldkohus on ülemäära laiendanud selle artikli kohaseid hagi põhjendamise nõudeid.

Nimelt, erinevalt Üldkohtu eeldusest oli komisjoni jaoks olemas piisav kaitse, samuti oli võimalik Üldkohtul hagi kohta otsus teha. Seda eriti seetõttu, et komisjon oli juba nõustunud hageja väidetega.

Pealegi ei olnud hagiavaldus hageja taotletud summasid puudutavas osas puudulik ja ebamäärane.

Lisaks ei olnud hagiavaldus vastupidi Üldkohtu järeldusele täielikult ebaselge; igal juhul aga puudus hageja tuginetava õigusliku aluse ja tema esitatud väidete vahel „vastuolu“.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/13

Naturgy Energy Group, S.A, varem Gas Natural SDG, S.A. 19. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 8. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-328/18: Naturgy Energy Group versus komisjon

(Kohtuasi C-698/21 P)

(2022/C 73/17)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Naturgy Energy Group, S.A., varem Gas Natural SDG, S.A. (esindajad: advokaadid F. González Díaz, J. Blanco Carol)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, EDP España, S.A., Viesgo Producción, S.L., Viesgo Generación, S.L.-i õigusjärglane

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

a.	tühistada Üldkohtu 8. septembri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-328/18 Naturgy Energy Group vs. komisjon;

b.	teha kohtuasjas lõplik otsus, saatmata seda tagasi Üldkohtule, mida võimaldaks Euroopa Liidu põhikirja artikkel 61; tühistada komisjoni 27. novembri 2017. aasta otsus riigiabi SA.47912 (2017/NN) kohta (1) – Hispaania keskkonnastiimul söeküttel töötavatele elektrijaamadele;

c.	mõista nii käesoleva kohtumenetluse kui ka Üldkohtus toimunud menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust järgmiste väidetega.

1. Esimene väide, mille kohaselt rikuti õigusnormi vaidlusaluse otsuse põhjendatuse kontrollimisel, seoses vaidlusaluse meetme valikulise laadiga.

Naturgy on seisukohal, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta analüüsis vaidlusaluse otsuse põhistust seoses vaidlusaluse meetme valikulise laadiga.

Kokkuvõttes peab Naturgy võimatuks järeldada, et ametliku uurimismenetluse alustamise otsuse põhistus on õiguspärane, kui see ei viita ei valikulisuse analüüsile, mida nõuab kohtupraktika abi valikulisuse õigustamiseks, ega sisalda isegi mitte kokkuvõtlikku sedastust, ka esialgset, selle kohta, millised on põhjused, mille tõttu kõnealune meede on võrreldavuse analüüsist lähtudes valikuline. Naturgy väitel ei saa Üldkohus õiguspäraselt tugineda vaidlusaluse otsuse esialgsele laadile, et kontrollida põhistust väära standardi alusel. Eelkõige ja arvestades seda, et ametliku uurimismenetluse alustamise otsuse ese on rakendamisel olev meede, mis toob abisaajatele kaasa olulised õiguslikud tagajärjed, oleks Üldkohus pidanud nõudma, et komisjon tooks välja põhjendused kooskõlas standarditega, mis on paika pandud valikulisust käsitlevas kohtupraktikas, isegi kui need põhjendused oleksid lühidad ja esialgsed.

2. Teine väide, mille kohaselt rikuti õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisel seoses vaidlusaluse meetme valikulisuse kontrolliga.

Naturgy väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta analüüsis vaidlustatud meetme valikulisuse iseloomustust, mille koostas komisjon. Naturgy on seisukohal, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi mitte üksnes seeläbi, et ta leidis, et õiguslikud kriteeriumid meetme valikulisuse kontrollimiseks on erinevad, sõltuvalt sellest, kas kõnealust meedet on analüüsitud enne või pärast ametliku uurimismenetluse alustamist, vaid rikkus õigusnormi ka sellega, et pööras ümber tõendamiskoormise ning jättis tuvastamata, et komisjon tegi vea, kui ta järeldas ametliku uurimismenetluse alustamise otsuse põhistuses, et vaidlusalune meede on valikuline, ja/või jättis kooskõlas õigusnormidega välja toomata meetme valikulisuse.

(1) ELT 2018, C 80, lk 20.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte costituzionale (Itaalia) 22. novembril 2021 – O.G.

(Kohtuasi C-700/21)

(2022/C 73/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte costituzionale

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: O.G.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 13. juuni 2002. aasta [raamotsuse] 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise (1) üleandmiskorra kohta artikli 4 punktiga 6, arvestades selle tõlgendamisel sama raamotsuse artikli 1 lõiget 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 7, on vastuolus sellised õigusnormid, nagu Itaalia õigusnormid, mis välistavad absoluutselt ja automaatselt – vabadusekaotuse või julgeolekumeetme täideviimiseks tehtud Euroopa vahistamismääruse menetluse raames – Euroopa vahistamismäärust täitvate õigusasutuste võimaluse keelduda oma territooriumil viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike üleandmisest, sõltumata sidemetest, mis viidatud isikutel Itaaliaga on?

2.	Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis milliste kriteeriumide ja eelduste alusel tuleb neid sidemeid pidada nii olulisteks, et Euroopa vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud üleandmisest keelduma?

(1) EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourg (Luksemburg) 1. detsembril 2021 – GV versus Caisse nationale d’assurance pension

(Kohtuasi C-731/21)

(2022/C 73/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation du Grand-Duché de Luxembourg

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: GV

Vastustaja: Caisse nationale d’assurance pension

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 18, 45 ja 48 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EL) nr 492/2011 töötajate vaba liikumise kohta Euroopa Liidus (1) artikli 7 lõikega 2 on vastuolus sellised liikmesriigi õiguse sätted nagu Luksemburgi sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel 195 ja 9. juuli 2004. aasta muudetud seaduse teatavate kooseluvormide õiguslike tagajärgede kohta artiklid 3, 4 ja 4-1, mis seavad selle, kas päritoluliikmesriigis õiguspäraselt sõlmitud ja registreeritud tsiviilpartnerluse elusolevale partnerile makstakse toitjakaotuspensioni, millele tal on õigus seetõttu, et surnud partner töötas vastuvõtvas liikmesriigis, sõltuvaks tingimusest, et tsiviilpartnerlus on kantud selle riigi peetavasse registrisse, selleks et kontrollida, kas täidetud on kõnealuse liikmesriigi õiguses nõutud sisulised tingimused tsiviilpartnerluse tunnustamiseks ja selle kehtimiseks kolmandate isikute suhtes, samas kui toitjakaotuspensioni maksmine vastuvõtvas liikmesriigis sõlmitud tsiviilpartnerluse elusolevale partnerile sõltub üksnes sellest, kas tsiviilpartnerlus on selles liikmesriigis õiguspäraselt sõlmitud ja registreeritud?

(1) ELT 2011, L 141, lk 1.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/16

PAO Severstal 3. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 22. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-753/16: Severstal versus komisjon

(Kohtuasi C-747/21 P)

(2022/C 73/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: PAO Severstal (esindajad: advokaadid M. Krestiyanova ja N. Tuominen)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Eurofer, Euroopa Teraseühendus, ASBL

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	teha asjas lõplik otsus, kui menetlusstaadium seda võimaldab;

—	teise võimalusena, saata asi tagasi Üldkohtule;

—	mõista Euroopa Kohtus ja Üldkohtus kantud menetluskulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses esitatakse järgmised väited:

—

Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, tõlgendades ebaõigesti alusmääruse (1) artikli 18 lõiget 1 ja tuvastas asjaolusid vääralt. Üldkohus lähtus igasuguse selgituseta eeldusest, et asjaomane toode oli pooltoode. See oli/on aga poolte esimene vaidluspunkt. Jättes selle vaidluspunkti arutelust kõrvale, hindamata selle tähendust artikli 18 lõike 1 kohaldamisele, ei puuduta Üldkohus seda, et ilma poolte nimetatud erimeelsust lahendamata ei saa teha järeldust selle kohta, kas komisjon on käesolevas menetluses kohaldanud artikli 18 lõiget 1 õigesti või mitte.

—

Teiseks tegi Üldkohus ilmse hindamisvea alusmääruse artikli 9 lõike 4 tõlgendamisel, sest jättis kõrvale olulised argumendid või esitamata põhjenduse. Üldkohtu nõusolekul ületas komisjon oluliselt uurimisperioodi piire, valides 2008. aasta „kõige viimaseks tüüpiliseks aastaks“, mida ei mõjutanud finantskriis. Sellega seoses väidab apellant, et vaidlustatud otsuses kahjustamise tuvastamine on puudulik, sest selleks ei kaalutud positiivseid ja negatiivseid tähtsust omavaid tegureid. Selles kontekstis väidab apellant, et liidu tootmiskulude vähendamist oleks pidanud teiste tegurite hulgas siduma liidu majandusharu olukorraga pärast 2012. aasta ülemaailmset finantskriisi. Üldkohus keeldus aga isegi kaalumast seda, kas finantskriis võis mõjutada kahjustuse tekkimist.

—

Kolmandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui tõlgendas alusmääruse artikli 2 lõiget 9, sest ei vastanud kõikidele argumentidele, millest mõned oli ta ise esitanud. Üldkohus kaldus kõrvale enda kohtupraktikast, et asuda õigusvastaselt seisukohale, et artikli 2 lõikes 9 ette nähtud kohandamist saab analoogia alusel kohaldada ka kahjumarginaali arvutamisele. Müügi-, üld- ja halduskulude ning apellandi CIF-ekspordihinna kohandamine kahju arvutamiseks on sobimatu, ebamõistlik ja kujutab endast ilmset hindamisviga, sest ainuke tähtsust omav ekspordihind on hetke vaba turu hind (CIF) liidu piiril liidu turule sisenedes ja konkureeriv liidu tööstuse turuhind. Apellandi seisukohti kinnitab Üldkohtu otsus T-383/17: Hansol Paper vs. komisjon (2) (punktid 196-204).

(1) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51, parandus ELT 2010, L 7, lk 22).

(2) Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta otsus (kohtuasi T-383/17: Hansol Paper vs. komisjon, EU:T:2020:139).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/17

Novolipetsk Steel PAO 3. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 22. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-752/16: NLMK versus komisjon

(Kohtuasi C-748/21 P)

(2022/C 73/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Novolipetsk Steel PAO (esindajad: advokaadid M. Krestiyanova ja N. Tuominen)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Eurofer, Euroopa Teraseühendus, ASBL

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	teha asjas lõplik otsus, kui menetlusstaadium seda võimaldab;

—	teise võimalusena, saata asi tagasi Üldkohtule;

—	mõista Euroopa Kohtus ja Üldkohtus kantud menetluskulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses esitatakse järgmised väited:

—

Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, tõlgendades ebaõigesti alusmääruse (1) artikli 18 lõiget 1, tuvastas asjaolusid vääralt ja moonutas selgeid tõendeid. Üldkohus lähtus igasuguse selgituseta eeldusest, et asjaomane toode oli pooltoode ega selgitanud, miks lähtub ainult komisjoni vaatenurgast. See oli/on aga poolte esimene vaidluspunkt ja mõjutab oluliselt alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamist. Jättes selle vaidluspunkti arutelust kõrvale, hindamata selle tähendust artikli 18 lõike 1 kohaldamisele, ei puuduta Üldkohus seda, et ilma poolte nimetatud erimeelsust lahendamata ei saa teha järeldust selle kohta, kas komisjon on käesolevas menetluses kohaldanud artikli 18 lõiget 1 õigesti või mitte.

—

Teiseks tegi Üldkohus ilmse hindamisvea alusmääruse artikli 9 lõike 4 tõlgendamisel, sest jättis kõrvale olulised argumendid või esitamata põhjenduse. Üldkohtu nõusolekul ületas komisjon oluliselt uurimisperioodi või vaatlusaluse perioodi piire, valides 2008. aasta „kõige viimaseks tüüpiliseks aastaks“, mis järgnes finantskriisile. Sellega seoses väidab apellant, et vaidlustatud otsuses kahjustamise tuvastamine on puudulik, sest selleks ei kaalutud positiivseid ja negatiivseid tähtsust omavaid tegureid. Selles kontekstis väidab apellant, et liidu tootmiskulude vähendamist oleks pidanud teiste tegurite hulgas siduma liidu majandusharu olukorraga pärast 2012. aasta ülemaailmset finantskriisi. Üldkohus keeldus aga isegi kaalumast seda, kas finantskriis võis mõjutada kahjustuse tekkimist.

—

(2) Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta otsus (kohtuasi T-383/17: Hansol Paper vs. komisjon, EU:T:2020:139).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/18

TUIfly GmbH 10. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 29. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-447/18: TUIfly GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-763/21 P)

(2022/C 73/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: TUIfly GmbH (esindajad: advokaadid L. Giesberts ja D. J. Westarp)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—

tühistada täies ulatuses Euroopa Liidu Üldkohtu 29. septembri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-447/18 ja tunnistada kehtetuks Euroopa Komisjoni 11. novembri 2016. aasta otsuse (EL) 2018/628 Austria rakendatud riigiabi SA.24221(2011/C) (ex 2011/NN) kohta Klagenfurti lennujaamale, Ryanairile ja teistele lennujaama kasutavatele lennuettevõtetele (ELT 2018, L 107, lk 1) artiklid 7 ja 8, ning artiklid 9, 10 ja 11 osas, milles need käsitlevad artikleid 7 ja 8;

—	mõista mõlema kohtuastme kulud välja apellatsioonimenetluse teiselt menetlusosaliselt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant kaks väidet.

Esiteks märkis apellant, et Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuses valesti ELTL artikli 107 lõiget 1 ning rikkus sellega liidu õigust. ELTL artikli 107 lõike 1 puhul ületas Üldkohus turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtet kohaldades liidu õiguse puhul lubatud tõlgenduse piire.

Kõigepealt eeldas Üldkohus vääralt – lähtudes komisjoni arvamusest –, et apellandile anti eelis. Üldkohus esitas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtet kohaldades vääralt terve hulka lubamatuid seisukohti. Nimelt ei tõlgendanud Üldkohus ELTL artikli 107 lõiget 1 rangelt objektiivselt, vaid subjektiivselt. Seejuures lähtus Üldkohus (komisjoni seisukohta järgides) sellest, et enne kokkulepete sõlmimist ei olnud liikmesriik esitanud äriplaane. Tol ajal ei vastanud see aga ei kohtupraktikale ega haldustavale, nii et Üldkohus rikkus nii õiguspärase ootuse põhimõtet kui ka tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet.

Peale selle tugines Üldkohus kasumlikkuse analüüsi puhul üksnes lühiajalise kasumlikkuse kaalutlustele, kuigi Euroopa Liidu kohtute praktika kohaselt on see sisuliselt vale ning ei vastanud ka asjassepuutuva aja haldustavale. Seejuures kohaldas Üldkohus turunduslepingute suhtes õigusvastaselt tagasiulatuvalt komisjoni lennundussuuniseid, mis võeti vastu alles pärast turunduslepingute sõlmimist. Peale selle oli kohaldamine samuti ekslik. Lisaks põhjendas Üldkohus oma seisukohti odavlennusektori väidetavate erisustega, mida määrava tähtsusega ajal olemas ei olnud.

Apellant väidab, et pikaajalise kasumlikkuse kaalutluste nõuetekohaselt arvestamisel või ilma eespool nimetatud rikkumisteta oleks pidanud riigiabi olemasolu ELTL artikli 107 lõike 1 alusel eitama.

Teiseks heidab apellant Üldkohtule ette, et see kohaldas seoses riigiabi võimalike põhjendustega vääralt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c ning väljendas end ilmselgelt vastuoluliselt.

Kõigepealt oli sisuliselt vale Üldkohtu valitud kontrollikriteerium (tuginemine üksnes apellandi üksikute teenindatavate lendude kasumlikkusele), sest Üldkohus jättis tähelepanuta seaduse ülesehituse puhul kohustusliku eristuse faktide ja põhjenduste tasandi vahel. Peale selle ei olnud see kriteerium (iseäranis 2003. aasta turunduslepingu puhul) mingilgi moel kooskõlas haldus- või kohtupraktikaga. Erinevalt lennujaamale antavast riigiabist ei arvestanud Üldkohus apellandi puhul õigusvastaselt Kärnteni piirkonna transpordivajadusi. Selles on lennujaamale ja apellandile antud riigiabi sarnasuse või siis identsete huvide tõttu lahendamatu väärtushinnangutel põhinev vastuolu. Üldkohus eiras ELTL artikli 107 lõike 3 aluseks olevaid põhiväärtusi ja seega rikkus kõnealust sätet.

Apellant väidab, et ELTL artikli 107 lõike 3 õiguspärase kohaldamise korral oleks pidanud eeldama riigiabi põhjendatust.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/20

Oriol Junqueras i Viese 15. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 5. oktoobri 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-613/20: Junqueras i Vies versus parlament

(Kohtuasi C-780/21 P)

(2022/C 73/25)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Oriol Junqueras i Vies (esindaja: advokaat M. Marsal i Ferret)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Liidu Kohtul:

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu (kuues koda) 5. oktoobri 2021. aasta määrus kohtuasjas T-613/20;

—	tuvastada, et apellandi hagi on täies ulatuses vastuvõetav;

—	suunata asi tagasi Üldkohtule, et Euroopa Liidu Üldkohtu kuues koda jätkaks pärast hagi vastuvõetavaks tunnistamist selle läbivaatamist;

—	mõista vastuvõetamatuse vastuväite menetluse ning käesoleva apellatsioonimenetlusega seonduvad kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitas oma kaebuse põhistamiseks viis väidet koos nende õiguslike põhjendustega.

Esimese väite kohaselt on määruses rikutud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklid 6 ja 13) tulenevaid nõudeid, sest otsusega, et hagi on vastuvõetamatu, (ja otsustega, millega jäeti kohtuasjad liitmata ning menetlus peatamata) jäetakse soovitavast toimest ilma otsus, mille Euroopa Kohus teeb kohtuasjas C-115/21 [P], ja otsus, mille Üldkohus võib ise teha kohtuasjas T-24/20 (1), kui asi suunatakse talle tagasi. Seda seetõttu, et Üldkohus tõlgendas õiguslikult vääralt ka tagajärgi, mis võivad olla kohtuasjades T-24/20 ja C-115/21 [P] tehtavatel lahenditel. Üldkohus leidis, et Oriol Junqueras i Viesele parlamendiliikme koha tagasiandmiseks on vaja Hispaania Kuningriigi ametiasutuste uut otsust, samas kui selliste kohtuotsuste tagajärjel, millega apellandi nõuded rahuldatakse, jääks Oriol Junqueras i Vies parlamendiliikme kohale edasi.

Teise väite kohaselt on vaidlustatud kohtumääruses õiguslikult vääralt tõlgendatud nõudeid, mis on kohtupraktikas ette nähtud selleks, et saaks asuda seisukohale, et vaidlustatud akt puudutab isikut otseselt, mistõttu seal on õiguslikult vääralt järeldatud, et apellandil puudub õigus esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel. Kohtumäärus jätab soovitavast toimest ilma otsused, mis võidakse teha kohtuasjas C-115/21 [P] ja kohtuasjas T-24/20, ning samuti ei ole seal tuvastatud asjaolu, et kui akti ei oleks vastu võetud, siis oleks Oriol Junqueras i Viese parlamendiliikme koht endiselt vaba ja talle selle tagasiandmine ning tema õiguste taastamine ei oleks takistatud.

Kolmas väide, mille kohaselt kohtumääruses on rikutud õigust võrdsusele (harta artikkel 20) ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artikkel 47). Üldkohus asus vääralt seisukohale, et nende õiguste rikkumist käsitleti ainult kohtuasja sisulisi küsimusi käsitleva vaidluse raames, samas kui olukorras, kus Oriol Junqueras i Vieset oleks koheldud samamoodi nagu seda Euroopa Parlamendi liiget, kes on vaidlustatud akti adressaat, (Euroopa Kohtu 19. detsembri 2019. aasta otsuse kohtuasjas C-502/19 (2) tagajärgede vahetu kohaldamine ja Euroopa Parlamendi otsus, mis on vastuolus Hispaania Kuningriigi poolt edastatud otsusega) ei oleks vaidlustatud akti vastu võetud, sest Oriol Junqueras i Vies oleks oma parlamendiliikme koha säilitanud. Õiguse võrdsusele ja õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile rikkumine näitab, et Oriol Junqueras i Vies on otseselt puudutatud isik; see annab talle õiguse esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel.

Neljas väide, mille kohaselt on kohtumääruses õiguslikult vääralt tõlgendatud harta mõju. Kohtumääruses eitati tõika, et hartast tulenevate õiguste otsene puutumus vaidlustatud aktist annab õiguse esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel, ning seal jäeti tunnustamata asjaolu, et käesoleval juhul ei ole eiratud liidu õiguse kohtuliku kontrolli pädevust, sest Oriol Junqueras i Vieselt ei saa nõuda vaide esitamist akti peale, millega loetakse vabaks parlamendiliikme koht, mida ta soovib tagasi saada; seetõttu on kohtumääruses rikutud õigusnorme.

Viies väide, mille kohaselt kohtumääruses on õiguslikult vääralt kohaldatud tõhususe ja Euroopa Liidu õiguse esimuse põhimõtteid. Kohtumääruses on rikutud õigusnorme, sest seal ei tuvastatud, et vaidlustatud akt on otsus, millega viiakse ellu tahet jätta soovitava mõjuta Euroopa Kohtu 19. detsembri 2019. aasta otsus kohtuasjas C-502/19; seeläbi rikuti ka harta artiklis 47 ette nähtud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile osas, milles see puudutab õigust kohtulahendite õigesti täitmisele, ja seetõttu on Oriol Junqueras i Viesel õigus esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel.

(1) 15. detsembri 2020. aasta kohtumäärus Junqueras i Vies vs. parlament (T-24/20, EU:T:2020:601).

(2) 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Junqueras Vies (C-502/19, EU:C:2019:1115).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/21

Covestro Deutschland AG 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-745/18: Covestro Deutschland AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-790/21 P)

(2022/C 73/26)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Covestro Deutschland AG (esindajad: Rechtsanwälte T. Hartmann, M. Kachel ja D. Fouquet)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

1.	tühistada Euroopa Liidu Kohtu 6. oktoobri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-745/18 ja Euroopa Komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus C(2018) 3166 abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta aastatel 2012 ja 2013;

2.	teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlusalune otsus apellanti puudutavas osas;

3.	kolmanda võimalusena esimesele nõudele tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks, selleks et tühistada vaidlusalune otsus;

4.	teise võimalusena teisele nõudele tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks, selleks et tühistada vaidlusalune otsus apellanti puudutavas osas;

5.	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust nelja väitega.

Apellatsioonkaebuse esimene ja teine väide: rikutud on õigust olla ära kuulatud ja rikutud on põhjendamiskohustust

Apellatsioonkaebuse kahes esimeses väites leiab apellant, et Üldkohus rikkus liidu menetlusõigusnorme, nimelt apellandi õigust olla ära kuulatud ja Üldkohtu kohustust põhjendada oma kohtuotsust. Nende rikkumiste tõttu jõudis Üldkohus ekslikult järeldusele, et tegemist on riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Apellatsioonkaebuse nende kahe väite esimeses osas märgib apellant, et Üldkohus ei ole riigi kontrolli analüüsimisel arvesse võtnud apellandi argumente Stromnetzentgeltverordnungi (StromNEV) § 19 lõike 2 kohase lisatasu suuruse kindlaksmääramise kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 8).

Apellatsioonkaebuse nende kahe väite teises osas leiab apellant, et Üldkohus ei võtnud arvesse tema argumente StromNEV § 19 lõike 2 kohase lisatasu suuruse kindlaksmääramise kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 12, 94, 103, 129, 135 ja 146).

Apellatsioonkaebuse nende kahe väite kolmandas osas heidab apellant ette, et Üldkohus ei võtnud arvesse tema argumente selle kohta, et võrgutasudest vabastamise tõttu kogu saamatajäänud tulu ja võrgutasude vabastamisest tingitud kulusid ei hüvitatud (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 130 ja 143).

Apellatsioonkaebuse nende kahe väite neljandas osas kinnitab apellant, et Üldkohus ei võtnud riigi ressursside laadi analüüsimisel arvesse tema argumente selle kohta, et Bundesnetzagenturi 2011. aasta otsus on tühine (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 107 ja 125).

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: rikutud on ELTL artikli 107 lõiget 1

Apellatsioonkaebuse kolmandas väites leiab apellant lisaks, et Üldkohus rikkus liidu materiaalõigusnorme, kuna Üldkohus luges StromNEV § 19 lõike 2 kohase lisatasu riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 78–145).

Esiteks väidab apellant sellega seoses, et Üldkohus kasutas oma analüüsis riigiabi valdkonnas õiguslikult valesid kriteeriume, kui ta leidis, et vaidlusalune lisatasu on eelis. Üldkohus võttis ekslikult aluseks eelise ega võtnud arvesse asjaolu, et puudub asja laadist või StromNEV ülesehitusest tulenev valikulisus.

Teiseks väidab apellant, et Üldkohus luges StromNEV § 19 lõike 2 kohase lisatasu ekslikult riigi ressurssidest antud abiks. Sellega võttis Üldkohus juba aluseks eksliku lähtepunkti riigi ressursside laadi hindamisel ning leidis valesti, et tegemist on riigi ressursside laadile viitava siduva rahalise kohustusega.

Kolmandaks on apellant ka seisukohal, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et esineb riigi kontroll ressursside üle, mis pärinevad StromNEV § 19 lõike 2 kohasest lisatasust.

Apellatsioonkaebuse neljas väide: rikutud on diskrimineerimiskeeldu

Lõpuks märgib apellant apellatsioonkaebuse neljandas väites, et rikutud on diskrimineerimiskeeldu, mis seisneb selles, et esiteks ei võtnud Üldkohus arvesse õigusvastast ebavõrdset kohtlemist, mis tuleneb sellest, et komisjon kohustas vaidlusaluse otsusega tagasi nõudma abi, mis anti StromNEV 2013 § 32 lõike 7 kohase üleminekukorra alusel, et teiseks Üldkohus eristab õigusvastaselt baaskoormuse tarbijaid, ning et kolmandaks kohtleb Üldkohus õigusvastaselt võrdselt antitsüklilisi tarbijaid ja baaskoormuse tarbijaid (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 192–210).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/22

Saksamaa Liitvabariigi 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-745/18: Covestro Deutschland AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-791/21 P)

(2022/C 73/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja R. Kanitz)

Teised menetlusosalised: Covestro Deutschland AG, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. oktoobri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-745/18 osas, milles hagi jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata,

—	Üldkohtu põhikirja artikli 61 lõike 1 alusel tühistada komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas StromNEVi § 19 kohaselt baaskoormuse tarbijate suhtes aastatel 2012 ja 2013,

—	mõista kohtukulud Üldkohtus ja Euroopa Kohtus välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab ühe väite, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1. Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et Saksa Stromnetzentgeltverordnungi (StromNEV) § 19 lõikega 2 kehtestatud kord kujutab endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Esiteks tuvastas Üldkohus võrgutasude riikliku laadi hindamisel ekslikult, et tarbijatel või lõpptarbijatel lasuva siduva rahalise kohustuse olemasolu ja riigi kontroll nende vahendite või nende vahendite haldajate üle on kaks tegurit, mis „kuuluvad ühe alternatiivi hulka“.

Teiseks lähtus Üldkohus „tarbijatel või lõpptarbijatel lasuva siduva rahalise kohustuse“ olemasolu hindamisel ekslikult sellest, et asjasse ei puutu elektrienergia tarnija ja lõppkasutajate vaheline suhe. Lisaks võttis Üldkohus ekslikult arvesse võrgutasude kogumise kohustust, mitte aga seadusest tulenevat võrgutasude maksmise kohustust.

Kolmandaks lähtus Üldkohus hindamisel, kas tegemist on riigi kontrolliga või riigi kasutamispädevusega, ekslikult sellest, et kogutud võrgutasude ainukasutusõigus ei välista, et riik ei võiks neid vahendeid kasutada.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/23

AZ-i 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-196/19: AZ versus komisjon

(Kohtuasi C-792/21 P)

(2022/C 73/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: AZ (esindajad: Rechtsanwälte T. Hartmann, D. Fouquet, M. Kachel)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

a)	tühistada Euroopa Liidu Kohtu 6. oktoobri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-196/19 ja tühistada Euroopa Komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus C(2018) 3166 abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta aastatel 2012 ja 2013;

b)	teise võimalusena alapunktile a) tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja tühistada vaidlusalune otsus apellanti puudutavas osas;

teise võimalusena punktile 1:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlusalune otsus osas, millega kohustati baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 7 000 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 20 % kehtestatud võrgutasudest, baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 7 500 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 15 % kehtestatud võrgutasudest, ja baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 8 000 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 10 % kehtestatud võrgutasudest, ning ülejäänud osas saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks seoses esimeses kohtuastmes esitatud nõudega 1 a) tühistada vaidlusalune otsus ka ülejäänud osas;

teise võimalusena punktile a) tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlusalune otsus apellanti puudutavas osas, millega kohustati baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 7 000 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 20 % kehtestatud võrgutasudest, ning ülejäänud osas saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks seoses esimeses kohtuastmes esitatud nõudega 1 b) tühistada vaidlusalune otsus tervikuna [või „ka ülejäänud osas“] apellanti puudutavas osas;

teise võimalusena punktile 2:

a)	tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks seoses esimeses kohtuastmes esitatud nõudega 1 a) tühistada vaidlusalune otsus;

b)	teise võimalusena punktile a) tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks seoses esimeses kohtuastmes esitatud nõudega 1 b) tühistada vaidlusalune otsus apellanti puudutavas osas;

teise võimalusena punktile 3:

b)	teise võimalusena punktile a) tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlusalune otsus apellanti puudutavas osas, millega kohustati baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 7 000 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 20 % kehtestatud võrgutasudest;

teise võimalusena punktile 4:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks seoses esimeses kohtuastmes esitatud nõudega 2 a) tühistada vaidlusalune otsus osas, millega kohustati baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 7 000 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 20 % kehtestatud võrgutasudest, baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 7 500 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 15 % kehtestatud võrgutasudest, ja baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 8 000 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 10 % kehtestatud võrgutasudest;

teise võimalusena punktile a) tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks seoses esimeses kohtuastmes esitatud nõudega 2 b) tühistada vaidlusalune otsus apellanti puudutavas osas, millega kohustati baaskoormuse tarbijat, kes kasutab võrku vähemalt 7 000 tundi aastas, tagasi maksma rohkem kui 20 % kehtestatud võrgutasudest;

6.	mõista komisjonilt välja menetlusega seotud kulud, sealhulgas advokaadi- ja reisikulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant neli väidet.

Esimene ja teine väide: rikutud on õigust olla ära kuulatud ja rikutud on põhjendamiskohustust

Apellatsioonkaebuse nende kahe väite esimeses osas märgib apellant, et Üldkohus ei võtnud valikulise eelise analüüsimise alusena arvesse apellandi argumente võrdlusraamistiku ebaõigsuse kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 8, 117 ja 127).

Apellatsioonkaebuse nende kahe väite teises osas leiab apellant, et Üldkohus ei võtnud arvesse tema argumente Stromnetzentgeltverordnungi (StromNEV) § 19 lõike 2 kohase lisatasu suuruse kindlaksmääramise kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 12, 68, 100 ja 101).

Apellatsioonkaebuse nende kahe väite kolmandas osas leiab apellant, et Üldkohus ei võtnud arvesse tema argumente selle kohta, et võrgutasudest vabastamise tõttu kogu saamatajäänud tulu ja võrgutasude vabastamisest tingitud kulusid ei hüvitatud (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 95 ja 96).

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: rikutud on ELTL artikli 107 lõiget 1

Esiteks väidab apellant sellega seoses, et Üldkohus kasutas oma analüüsis õiguslikult valesid riigiabiõiguslikke kriteeriume riigiabiõiguse tähenduses siduva rahalise kohustuse ja riigi kontrolli suhtes (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 77, 83, 86 ja 101).

Teiseks väidab apellant, et tuginedes riigisisese õiguse moonutatud käsitlusele, rikkus Üldkohus õigusnormi ja kvalifitseeris StromNEV § 19 lõike 2 kohase lisatasu riigiabiõiguse tähenduses siduvaks rahaliseks kohustuseks, kuigi võrguettevõtjal puudub tasu kogumise kohustus ja elektrienergia kasutajal või lõpptarbijal tasu maksmise kohustus ning võrguettevõtjale ei hüvitata ei saamatajäänud tulu ega tekkinud kulu (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 68 ja 75–115).

Kolmandaks kinnitab apellant, et tuginedes riigisisese õiguse moonutatud käsitlusele, rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et esineb riigi kontroll StromNEV § 19 lõike 2 kohase lisatasu üle, kuna Üldkohus lähtus oletusest, et kogutakse tasu ja täielikult kaetakse kulud, ning leidis, et Bundesnetzagentur kehtestas lisatasu suuruse (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 100–112).

Neljandaks tõdeb apellant, et tuginedes riigisisese õiguse moonutatud käsitlusele, kehtestas Üldkohus puuduliku ja vigase võrdlusraamistiku (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 8 ja 128–131).

Apellatsioonkaebuse neljas väide: rikutud on diskrimineerimiskeeldu

Lõpuks märgib apellant apellatsioonkaebuse neljandas väites, et rikutud on diskrimineerimiskeeldu, mis seisneb selles, et Üldkohus ei võtnud arvesse õigusvastast ebavõrdset kohtlemist, mis tuleneb sellest, et komisjon kohustas vaidlusaluse otsusega tagasi nõudma abi, mis anti StromNEV 2013 § 32 lõike 7 kohase üleminekukorra alusel, ning seetõttu leidis Üldkohus, et rikutud ei ole liidu õigusega kehtestatud võrdse kohtlemise üldpõhimõtet (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 141).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/26

Saksamaa Liitvabariigi 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-196/19: AZ versus komisjon

(Kohtuasi C-793/21 P)

(2022/C 73/29)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja R. Kanitz)

Teised menetlusosalised: AZ, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. oktoobri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-196/19 osas, milles hagi jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata,

—	Üldkohtu põhikirja artikli 61 lõike 1 alusel tühistada komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus C(2018) 3166 final abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas StromNEVi § 19 kohaselt baaskoormuse tarbijate suhtes aastatel 2012 ja 2013,

—	mõista kohtukulud Üldkohtus ja Euroopa Kohtus välja komisjonilt

Väited ja peamised argumendid

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/26

Saksamaa Liitvabariigi 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-233/19 ja T-234/19: Infineon Technologies Dresden GmbH & Co. KG ja Infineon Technologies AG versus komisjon

(Kohtuasi C-794/21 P)

(2022/C 73/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja R. Kanitz)

Teised menetlusosalised: Infineon Technologies Dresden GmbH & Co. KG, Infineon Technologies AG, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. oktoobri 2021. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-233/19 ja T-234/19 osas, milles hagi jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata,

—	Üldkohtu põhikirja artikli 61 lõike 1 alusel tühistada komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas StromNEVi § 19 kohaselt baaskoormuse tarbijate suhtes aastatel 2012 ja 2013,

—	mõista kohtukulud Üldkohtus ja Euroopa Kohtus välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/27

WEPA Hygieneprodukte GmbH, WEPA Deutschland GmbH & Co. KG, viimane varem Wepa Leuna GmbH, ja Wepa Papierfabrik Sachsen GmbH 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-238/19: Wepa Hygieneprodukte GmbH jt versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-795/21 P)

(2022/C 73/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellandid: WEPA Hygieneprodukte GmbH, WEPA Deutschland GmbH & Co. KG, viimane varem Wepa Leuna GmbH, ja Wepa Papierfabrik Sachsen GmbH (esindajad: Rechtsanwälte H. Janssen ja A. Vallone ning Rechtsanwältin D. Salm)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

1.	täielikult tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-238/19,

2.	tühistada komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas StromNEVi § 19 kohaselt baaskoormuse tarbijate suhtes aastatel 2012 ja 2013,

3.	teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse,

4.	mõista komisjonilt välja mõlema astme kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimeses väites leiavad apellandid, et Üldkohus moonutas asjaolusid ja jättis tähelepanuta riigisisese õiguse sisu ja ulatuse, kuna oma otsuses lähtus ta sellest, et esiteks määras Bundesnetzagentur (föderaalne võrguagentuur, Saksamaa) siduvalt kindlaks lisatasu suuruse Stromnetzentgeltverordnungi (StromNEV) § 19 lõike 2 alusel, teiseks kehtestas Bundesnetzagentur selleks väga üksikasjalikud eeskirjad ning kolmandaks kaeti selle lisatasu arvelt täielikult võrguettevõtjate saamata jäänud tulu. Seega puudusid Üldkohtu otsuse tegemiseks olulised asjaolud, mis peaksid tõendama riigi kontrolli olemasolu lisatasust saadud vahendite üle.

Apellatsioonkaebuse teises väites leiavad apellandid, et Üldkohus jättis tähelepanuta nõuded riigi ressurssidest antavale abile ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Üldkohus ei võtnud esiteks arvesse, et StromNEV § 19 lõike 2 kohase lisatasu puhul ei ole tegemist ei maksu, „siduva rahalise kohustuse“ ega „maksulaadse lõivuga“ (apellatsioonkaebuse teise väite esimene osa). Üldkohus jättis teiseks tähelepanuta, et baaskoormuse tarbija maksust vabastamine StromNEV § 19 lõike 2 teise lause alusel ja lisatasu StromNEV § 19 lõike 2 alusel ei ole riigi ressurssidest antav abi (apellatsioonkaebuse teise väite teine osa). Kui aga lisatasu ei ole maks – mis on käesoleval juhul nii –, siis ei ole ELTL artikli 107 lõike 1 tingimus ka Üldkohtu arvates täidetud. Lisaks, isegi kui tegemist oleks maksuga, ei ole ELTL artikli 107 lõike 1 tingimus täidetud seetõttu, et lisatasu ei ole riigiabi või abi, mida antakse riigi ressurssidest.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/28

Saksamaa Liitvabariigi 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-238/19: Wepa Hygieneprodukte GmbH jt versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-796/21 P)

(2022/C 73/32)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: J. Möller ja R. Kanitz)

Teised menetlusosalised: WEPA Hygieneprodukte GmbH, WEPA Deutschland GmbH & Co. KG, viimane varem Wepa Leuna GmbH, Wepa Papierfabrik Sachsen GmbH ja Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. oktoobri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-238/19 osas, milles hagi jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata,

—	Üldkohtu põhikirja artikli 61 lõike 1 alusel tühistada komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas StromNEVi § 19 kohaselt baaskoormuse tarbijate suhtes aastatel 2012 ja 2013,

—	mõista kohtukulud Üldkohtus ja Euroopa Kohtus välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/29

Infineon Technologies AG ja Infineon Technologies Dresden GmbH & Co. KG 17. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-233/19 ja T-234/19: Infineon Technologies Dresden GmbH & Co. KG ja Infineon Technologies AG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-800/21 P)

(2022/C 73/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellandid: Infineon Technologies AG ja Infineon Technologies Dresden GmbH & Co. KG (esindajad: Rechtsanwälte L. Assmann ja M. Peiffer)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	täielikult tühistada Üldkohtu (kolmas koda) 6. oktoobri 2021. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-233/19 ja T-234/19 (ECLI:EU:T:2021:647),

—	tühistada komisjoni 28. mai 2018. aasta otsus abikava SA.34045 (2013/C) (ex 2012/NN) kohta, mida Saksamaa rakendas StromNEVi § 19 kohaselt baaskoormuse tarbijate suhtes,

—	teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse,

—	mõista komisjonilt välja mõlema astme kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva menetluse taust on võrgutasudest vabastamine, mille alusel ei pidanud apellandid aastatel 2012 ja 2013 elektrienergia eest üldvõrgust oma võrguettevõtjatele võrgutasu maksma (edaspidi „võrgutasudest vabastamine“).

Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuses, et võrgutasudest vabastamist rahastati riigi ressurssidest ja see on järelikult riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 111). Seega eiras Üldkohus täielikult riigiabi mõistet Euroopa Kohtu praktika tähenduses.

Võrgutasudest vabastamist rahastatakse Stromnetzentgeltverordnungi (StromNEV) § 19 lõike 2 alusel lisatasudest. See ei ole – vastupidi sellele, mida Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97 – Euroopa Kohtu praktika tähenduses siduv rahaline kohustus, mis võiks kaudselt viidata riigi ressurssidele ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Apellatsioonkaebuses vaidlevad apellandid esmajoones vastu liidu õiguse kohaldamisele ja väidavad, et Üldkohus tõlgendas riigisisest õigust valesti, lähtudes liidu riigiabiõiguse kriteeriumidest (apellatsioonkaebuse esimene väide). Tegelikult ei toimu võrgutasudest vabastamine riigi ressurssidest ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et riigi ressurssidega selles tähenduses on tegemist vaid juhul, kui esineb piisavalt otsene seos riigieelarvega. StromNEV § 19 lõike 2 kohane vaidlusalune lisatasu ei ole piisavalt otseselt seotud Saksa riigieelarvega. See lisatasu on seega eraõiguslik, mitte riigi ressurss, ja seda maksavad võrgu kasutajad võrguettevõtjatele.

Apellandid põhjendavad apellatsioonkaebust ka sellega, et Üldkohus moonutas asjaolusid, kuna ta eiras riigisisese õiguse sisu ja ulatust (apellatsioonkaebuse teine väide).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/30

Versobank AS-i 17. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 6. oktoobri 2021. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-351/18 ja T-584/18: Ukrselhosprom PCF ja Versobank versus EKP

(Kohtuasi C-803/21 P)

(2022/C 73/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Versobank AS (esindaja: Rechtsanwalt O. Behrends)

Teised menetlusosalised: Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Komisjon, Ukrselhosprom PCF LLC

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	tühistada EKP 26. märtsi 2018. aasta otsus („esimene vaidlustatud otsus“) ja 17. juuli 2018. aasta otsus („teine vaidlustatud otsus“) apellandi tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta;

—	saata liidetud kohtuasjad T-351/18 ja T-584/18 osas, milles Euroopa Liidu Kohus ei saa teha sisulist otsust, tagasi Üldkohtusse tühistamishagide kohta otsuse tegemiseks;

—	mõista apellandi kohtukulud ja käesoleva apellatsioonkaebusega seotud kulud välja EKP-lt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kuus väidet.

Esimene väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, sest ta leidis vääralt, et kohtuasjas T-351/18 on otsuse tegemise vajadus ära langenud; ta jättis ebaõigesti tähelepanuta asjaolu, et teise vaidlustatud otsuse väidetav ex tunc mõju on vastuolus ELTL artikliga 263, ning asus ekslikule seisukohale, et apellandil puudub huvi esimese vaidlustatud otsuse tühistamise vastu.

Teine väide: Üldkohus rikkus õigusnormi seoses mitme olulise menetlusnormi rikkumisega.

Kolmas väide: Üldkohus jättis ekslikult tunnistamata, et EKP ületas oma pädevust, kui ta tuvastas asjaolusid makse- ja muude finantsteenuste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades, samuti kriisilahenduse küsimustes.

Neljas väide: Üldkohus rikkus õigusnormi, sest ta tuvastas asjaolusid küsimuses, mis oli välistatud riigisiseses halduskohtus kinnitatud kompromissi tõttu.

Viies väide: Üldkohus kohaldas seoses maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta antud hinnangutega ja otsustega kriisilahendust mitte läbi viia riigisisese õiguse asemel ekslikult SRMi määrust (1) ning tõlgendas vääralt nende tähtsust ilma nende otsuste esitamist nõudmata.

Kuues väide: Üldkohus (1) ei järginud enda pädevuse piire vastavalt ELTL artiklile 263, kui ta tuvastas asjaolusid, mida reguleerib riigisisene õigus ja mis kuuluvad pädevate riigisiseste asutuste ja kohtute ainupädevusse, ning läks kaugemale EKP otsuste kontrollimisest, tuvastades asjaolusid ja andes hinnanguid, mida EKP ei olnud teinud; (2) jõudis oma otsuses üllatavatele järeldustele, mis põhinesid vahetult enne kohtuistungit hilinenult esitatud mahukatel dokumentidel, ilma et apellandile oleks antud võimalust esitada nende kohta oma seisukoht; (3) ei võtnud arvesse harta artiklist 47 tuleneva apellandi õiguse rikkumist enne menetluse algust ja asjaolu, et apellandil puudus püsivalt menetluse ajal tõhus esindus, ning (4) ekslikult keeldus nõudmast riigisisesel tasandil tehtud kriisilahendusotsuste esitamist, esitades samas üksikasjalikke, kuid vääraid seisukohti nende otsuste õigusliku tähtsuse ja aluse kohta.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/31

European Union Copper Task Force’i 22. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 13. oktoobri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-153/19: European Union Copper Task Force versus komisjon

(Kohtuasi C-828/21 P)

(2022/C 73/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: European Union Copper Task Force (esindajad: abogadas I. Moreno-Tapia Rivas ja C. Vila Gisbert)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	teha tühistamishagi kohta sisuline kohtuotsus või teise võimalusena saata kohtuasi lahendamiseks Üldkohtule tagasi;

—	mõista apellatsioonimenetlusega kaasnevad kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab apellatsioonkaebust järgmiste väidetega.

Üldkohus rikkus õigusnormi seoses oma kohtuliku kontrolli ulatusega ja rikkus apellandi õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

Üldkohus rikkus meelevaldsuse keelu põhimõtet, kuna ta ei nõudnud PBT-omaduste (püsivus, bioakumuleeruvus ja toksilisus) kohaldamisala osas ühtlustatud lähenemisviisi.

Üldkohus rikkus ettevaatuspõhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Üldkohus rikkus menetlusnorme, kui ta jättis rahuldamata apellandi taotluse eksperdi määramiseks.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/32

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – Tšehhi Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-627/16 RENV) (1)

(EAGF ja EAFRD - Rahastamisest välja jäetud kulud - Tšehhi Vabariigi tehtud kulutused - Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused - Tavapärased kohapealsed ja kaugseire teel läbiviidavad kontrollid - Lahknevused kontrollitulemustes - Viinamarjakasvatus- ja veinisektor - Investeeringute kohapealne kontroll valimi võtmise teel)

(2022/C 73/36)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek, O. Serdula, J. Pavliš ja J. Vláčil)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Walkerová ja J. Aquilina)

Hageja toetuseks menetlusse astuja: Rootsi Kuningriik (esindajad: C. Meyer-Seitz, F. Bergius ja H. Shev)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 20. juuni 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1059, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (ELT 2016, L 173, lk 59), osas, milles ei rahastata kulusid, mida Tšehhi Vabariik on kandnud EAGFi raames 462 517,83 euro suuruses summas, mis puudutab tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi, ja 636 516,20 euro suuruses summas, mis puudutab veinisektori investeeringutega seotud kulusid.

Resolutsioon

Tühistada komisjoni 20. juuni 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1059, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles ei rahastata järgmisi kulusid, mida Tsehhi Vabariik on kandnud EAGFi raames:

—	eelarveaastatel 2013–2015 tootmiskohustusega sidumata otsetoetustena 69 054,23 eurot, seoses riskianalüüsi puudustega;

—	eelarveaastatel 2011–2014 veinisektori insvesteeringutega seotud kulude alusel 636 516,20 eurot.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta Tšehhi Vabariigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud Üldkohtu ja Euroopa Kohtu menetlustes nende endi kanda.

4.	Jätta Rootsi Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 392, 24.10.2016.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/33

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – HG versus komisjon

(Kohtuasi T-693/16) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Kolmandas riigis töötamine - Administratsiooni antud pere elamispind - Seal elamise kohustuse täitmata jätmine - Distsiplinaarmenetlus - Kõrgemasse palgajärku tõusmise edasilükkamine distsiplinaarkaristusena - Liidule tekitatud kahju hüvitamine - Personalieeskirjade artikkel 22 - Hagi sisuline rahuldamata jätmine - Apellatsiooniastmes tühistamine - Apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsus, mille Euroopa Kohus on uuesti läbi vaadanud ja tühistanud - Üldkohtusse tagasisaatmine)

(2022/C 73/37)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: HG (esindaja: advokaat L. Levi)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon (esindaja: T. Bohr, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Ese

Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 19. juuli 2016. aasta otsuse HG vs. komisjon (F-149/15, EU:F:2016:155) peale selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 19. juuli 2016. aasta kohtuotsus HG vs. komisjon (F-149/15).

2.	HG poolt Euroopa Liidule makstava kahjuhüvitise suuruseks on käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga 80 000 eurot.

3.	Jätta kohtuasjas F-149/15 esitatud hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4.	Jätta HG ja Euroopa Komisjoni kohtukulud kohtuasjades F-149/15, T-693/16 P, T-440/18 RENV ja T-693/16 P-RENV-RX nende endi kanda.

(1) ELT C 441, 28.11.2016.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/33

Üldkohtu 8. detsembri 2021. aasta otsus – Dyson jt versus komisjon

(Kohtuasi T-127/19) (1)

(Lepinguväline vastutus - Energeetika - Direktiiv 2014/60/EL - Energiatarbimise näitamine märgistel ja ühtses tootekirjelduses - Delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013 - Tolmuimejate energiamärgistus - Energiatõhusus - Mõõtmismeetod - Tühistamine Üldkohtu poolt - Eraõiguslikele isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine)

(2022/C 73/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Dyson Ltd (Malmesbury, Ühendkuningriik) ja veel 14 hagejat, kelle nimed on esitatud kohtuotsuse lisas (esindajad: solicitors E. Batchelor, T. Selwyn Sharpe ja M. Healy)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J.-F. Brakeland, Y. Marinova ja K. Talabér-Ritz)

Ese

ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue hüvitada kahju, mis hagejatele väidetavalt tekkis komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega (ELT 2013, L 192, lk 1), õigusvastasuse tõttu.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Dyson Ltd ja 14 hageja, kelle nimed on esitatud kohtuotsuse lisas, kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 139, 15.4.2019.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/34

Üldkohtu 8. detsembri 2021. aasta otsus – Küpros versus EUIPO – Fontana Food (GRILLOUMI)

(Kohtuasi T-556/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi GRILLOUMI taotlus - Varasemad riigisisesed sõnalised sertifitseerimismärgid ΧΑΛΛΟΥΜΙ HALLOUMI - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Kaupade ja teenuste sarnasus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2022/C 73/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Küprose Vabariik (esindajad: S. Malynicz, QC, barrister S. Baran ja solicitor V. Marsland)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Gája)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Fontana Food AB (Tyresö, Rootsi) (esindajad: advokaadid P. Nihlmark ja L. Zacharoff)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. mai 2019. aasta otsuse (asi R 1284/2018-4) peale, mis käsitleb Küprose Vabariigi ja Fontana Foodi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 29. mai 2019. aasta otsus (asi R 1284/2018-4).

2.	Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Küprose Vabariigi kohtukulud.

3.	Jätta Fontana Food AB kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 328, 30.9.2019.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/35

Üldkohtu 8. detsembri 2021. aasta otsus – Küpros versus EUIPO – Fontana Food (GRILLOUMI BURGER)

(Kohtuasi T-593/19) (1)

(Euroopa Liidu sõnamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi GRILLOUMI BURGER taotlus - Varasemad riigisisesed sõnalised sertifitseerimismärgid ΧΑΛΛΟΥΜΙ HALLOUMI - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Maine kahjustamise puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5))

(2022/C 73/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Küprose Vabariik (esindajad: S. Malynicz, QC, barrister S. Baran ja solicitor V. Marsland)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: D. Gája ja D. Botis)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Fontana Food AB (Tyresö, Rootsi) (esindajad: advokaadid P. Nihlmark ja L. Zacharoff)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 19. juuni 2019. aasta otsuse (asi R 1297/2018-4) peale, mis käsitleb Küprose Vabariigi ja Fontana Foodi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Küprose Vabariigilt.

(1) ELT C 363, 28.10.2019.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/35

Üldkohtu 8. detsembri 2021. aasta otsus – Foundation for the Protection of the Traditional Cheese of Cyprus named Halloumi versus EUIPO – Fontana Food (GRILLOUMI BURGER)

(Kohtuasi T-595/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi GRILLOUMI BURGER taotlus - Varasem Euroopa Liidu sõnaline kollektiivkaubamärk HALLOUMI - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Maine kahjustamise puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5))

(2022/C 73/41)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Foundation for the Protection of the Traditional Cheese of Cyprus named Halloumi (Nikosia, Küpros) (esindajad: S. Malynicz, QC, barrister S. Baran ja solicitor V. Marsland)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Gája)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Fontana Food AB (Tyresö, Rootsi) (esindajad: advokaadid P. Nihlmark ja L. Zacharoff)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 19. juuni 2019. aasta otsuse (asi R 1356/2018-4) peale, mis käsitleb Foundation for the Protection of the Traditional Cheese of Cyprus named Halloumi ja Fontana Foodi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Foundation for the Protection of the Traditional Cheese of Cyprus named Halloumilt.

(1) ELT C 357, 21.10.2019.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/36

Üldkohtu 8. detsembri 2021. aasta otsus – JP versus komisjon

(Kohtuasi T-247/20) (1)

(Dokumentidega tutvumine - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Dokumendid, mis on seotud avaliku konkursiga EPSO/AD/363/18, mis korraldati administraatorite (AD 7) töölevõtmiseks maksustamise valdkonnas - Dokumentidega tutvumise taotluse piiramine - Dokumentidega tutvumise võimaldamisest osaline keeldumine - Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 3 - Otsustamisprotsessi kaitsev erand - Personalieeskirjade III lisa artikkel 6 - Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus - Dokumentidega osalise tutvumise võimaldamine - Lepinguväline vastutus)

(2022/C 73/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: JP (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Ehrbar ja D. Milanowska)

Ese

Esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 24. veebruari 2020. aasta otsus C(2020) 1195 (final), mis puudutab dokumentidega tutvumise kordustaotlust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel, ja teiseks ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue mõista välja hüvitis hagejale tekitatud mittevaraline kahju eest.

Resolutsioon

Tühistada komisjoni 24. veebruari 2020. aasta otsus C(2020) 1195 (final), mis puudutab dokumentidega tutvumise kordustaotlust määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel, selles osas, milles JP-l ei võimaldatud tutvuda konkursi EPSO/AD/363/18 raames küsimustega, mis sisaldusid asjaomase valdkonnaga seotud vestluse käigus hageja antud vastustele hindajate poolt antud hinnangu (dokument nr 1) osades „Anchor“ ja rubriikides „Possible questions“, ning osas, milles tal ei võimaldatud tutvuda küsimustega, mis sisaldusid üldvõimetele ja –oskustele keskendunud vestluse käigus hageja antud vastustele hindajate poolt antud hinnangu (dokument nr 2) rubriikides „Situation 1“, „Situation 2“ ja „Situation 3“.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 222, 6.7.2020.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/37

Üldkohtu 8. detsembri 2021. aasta otsus – Talleres de Escoriaza versus EUIPO – Salto Systems (KAAS KEYS AS A SERVICE)

(Kohtuasi T-294/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu sõnamärk KAAS KEYS AS A SERVICE - Suhteline keeldumispõhjus - Kirjeldavus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c) - Eristusvõime puudumine - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt b) - Tavapäraseks muutunud märgid või tähised - Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt d (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt d) - Põhjendamiskohustus - Õigus olla ärakuulatud - Määruse 2017/1001 artikli 94 lõige 1)

(2022/C 73/43)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Talleres de Escoriaza, SA (Irun, Hispaania) (esindajad: advokaadid T. Müller ja F. Togo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: D. Gája)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Salto Systems, SL (Oiartzun, Hispaania) (esindaja: advokaat A. Alejos Cutuli)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 28. veebruari 2020. aasta otsuse (asi R 1363/2019-4) peale, mis käsitleb Talleres de Escoriaza ja Salto Systemsi vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Talleres de Escoriaza, SA-lt.

(1) ELT C 247, 27.7.2020.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/37

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – Stichting Comité N 65 Ondergronds Helvoirt versus komisjon

(Kohtuasi T-569/20) (1)

(Keskkond - Määrus (EÜ) nr 1367/2006 - Liikmesriikide kohustus kaitsta ja parandada välisõhu kvaliteeti - Vaie - Vaide vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätmine)

(2022/C 73/44)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Stichting Comité N 65 Ondergronds Helvoirt (Helvoirt, Madalmaad) (esindajad: advokaadid T. Malfait ja A. Croes)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Haasbeek, G. Gattinara ja M. Noll-Ehlers)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. Bulterman, M. de Ree, J. Langer ja J. Hoogveld), Euroopa Parlament (esindajad: W. Kuzmienko ja C. Ionescu Dima), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: K. Michoel ja A. Maceroni)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 6. juuli 2020. aasta otsus, millega jäeti vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata kaebuse CHAP (2019) 2512 menetlemise lõpetamise otsuse peale esitatud vaie.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Stichting Comité N 65 Ondergronds Helvoirti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Madalmaade Kuningriigi, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 378, 9.11.2020.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/38

Üldkohtu 8. detsembri 2021. aasta otsus – Sun West jt versus komisjon

(Kohtuasi T-623/20) (1)

(Riigiabi - Elektrienergia tootmine fotogalvaaniliste seadmetega - Kohustus osta elektrienergiat turuhinnast kõrgema hinnaga - Kaebuse tagasilükkamine - Määruse (EL) 2015/1589 artikli 12 lõike 1 teine lõik ja artikli 24 lõige 2)

(2022/C 73/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sun West (Saint-Allouestre, Prantsusmaa), JB Solar (Saint-Allouestre), Azimut56 (Saint-Allouestre), Azimut56 (Saint-Allouestre) (esindaja: advokaat S. Manna)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouchagiar ja B. Stromsky)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 28. juuli 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hagejate kaebus riigiabi kohta, mida Prantsuse Vabariik õigusvastaselt andis fotogalvaaniliste seadmetega elektrienergia tootjatele 10. juuli 2006. aasta ning 12. jaanuari ja 31. augusti 2010. aasta tariifimääruste alusel, ning milles nad taotlesid selle tuvastamist, et abi on siseturuga kokkusobimatu.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Sun Westi, JB Solari ja Azimut56-i kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 414, 30.11.2020.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/39

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – OI versus komisjon

(Kohtuasi T-705/20) (1)

(Avalik teenitus - Ametnikud - Töölevõtmine - Sisekonkurss COM/03/AD/18 (AD 6) - Otsus mitte kanda hageja nime konkursi reservnimekirja - Põhjendamiskohustus - Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus - Vahehinnetest ja konkursiteates ette nähtud katse osadele omistatud osakaaludest teatamata jätmine)

(2022/C 73/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: OI (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Milanowska ja T. Lilamand)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – Administraatorid konkursikomisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus vaadata uuesti läbi selle konkursikomisjoni 16. detsembri 2019. aasta otsus mitte kanda hageja nime kõnealuse konkursi reservnimekirja.

Resolutsioon

1.	Tühistada sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – Administraatorid konkursikomisjoni 25. märtsi 2020. aasta otsus mitte kanda OId reservnimekirja palgaastme AD 6 administraatorite töölevõtmiseks arengukoostöö ning naabruspoliitika valdkonnas.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 28, 25.1.2021.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/40

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – QF versus komisjon

(Kohtuasi T-85/21) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Töölevõtmine - Sisekonkurss COM/03/AD/18 (AD 6) - Otsus mitte kanda hageja nime konkursi reservnimekirja - Põhjendamiskohustus - Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus - Vahehinnetest ja konkursiteates ette nähtud katse osadele omistatud osakaaludest teatamata jätmine)

(2022/C 73/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: QF (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Milanowska ja T. Lilamand)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – Administraatorid konkursikomisjoni 15. aprilli 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus vaadata uuesti läbi selle konkursikomisjoni 16. detsembri 2019. aasta otsus mitte kanda hageja nime kõnealuse konkursi reservnimekirja.

Resolutsioon

1.	Tühistada sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – Administraatorid konkursikomisjoni 15. aprilli 2020. aasta otsus mitte kanda QFi reservnimekirja palgaastme AD 6 administraatorite töölevõtmiseks Euroopa avaliku halduse valdkonnas.

2.	Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

(1) ELT C 98, 22.3.2021.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/41

Üldkohtu 29. novembri 2021. aasta määrus – Kanellou versus nõukogu

(Kohtuasi T-515/16) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Personalieeskirjade 2014. aasta reform - Iga-aastaste sõidukulude hüvitamine ja sõiduaja andmine - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2022/C 73/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Despina Kanellou (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja R. Meyer)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Parlament (esindajad: E. Taneva ja M. Ecker), Euroopa Komisjon (esindajad: G. Gattinara ja B. Mongin)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue sisuliselt tühistada otsus lõpetada alates 1. jaanuarist 2014 iga-aastaste sõidukulude hüvitamine, et hageja saaks säilitada sideme oma päritolukohaga.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Despina Kanellou kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.	Jätta Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 395, 10.11.2014 (kohtuasi, mis algselt oli registreeritud Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbri all F-77/14 ja mis kanti Euroopa Liidu Üldkohtusse üle 1. septembril 2016).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/42

Üldkohtu 29. novembri 2021. aasta määrus – Bergallou versus nõukogu

(Kohtuasi T-521/16) (1)

(Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Personalieeskirjade 2014. aasta reform - Iga-aastane sõidukulude hüvitamine ja sõiduaja andmine - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2022/C 73/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Amal Bergallou (Lot, Belgia) (esindaja: advokaat M. Velardo)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja R. Meyer)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Parlament (esindajad: E. Taneva ja M. Ecker)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue, millega sisuliselt palutakse esiteks tühistada otsused keelduda andmast hagejale alates 1. jaanuarist 2014 sõiduaega ja hüvitamast igal aastal tema sõidukulusid, mis oleks vajalikud, et ta saaks säilitada sidemed oma päritolukohaga, ja teiseks mõista kostjalt välja hüvitis hagejal väidetavalt tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Amal Bergallou kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.	Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 431, 1.12.2014 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-98/14 ja anti 1. septembril 2016 üle Euroopa Liidu Üldkohtule).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/42

Üldkohtu 29. novembri 2021. aasta määrus – Nguyen versus nõukogu

(Kohtuasi T-522/16) (1)

(Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Personalieeskirjade 2014. aasta reform - Iga-aastane sõidukulude hüvitamine ja sõiduaja andmine - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2022/C 73/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Huynh Duong Vi Nguyen (Woluwe-Saint-Lambert, Belgia) (esindaja: advokaat M. Velardo)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja R. Meyer)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Euroopa Parlament (esindajad: E. Taneva ja M. Ecker)

Ese

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Huynh Duong Vi Nguyeni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.

3.	Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 448, 15.12.2014 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-998/14 ja anti 1. septembril 2016 üle Euroopa Liidu Üldkohtule).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/43

Üldkohtu 29. novembri 2021. aasta määrus – Aresu versus komisjon

(Kohtuasi T-524/16) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Personalieeskirjade 2014. aasta reform - Sõiduaeg - Kodumaapuhkus - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2022/C 73/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Antonio Aresu (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat M. Velardo)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Gattinara ja F. Blanc)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Euroopa Parlament (esindajad: E. Taneva ja M. Ecker), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja R. Meyer)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue, millega palutakse tühistada otsus mitte enam anda hagejale alates 1. jaanuarist 2014 viiepäevast sõiduaega, mida talle varem anti, lähtuvalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade V lisa artiklist 7, mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013 (ELT 2013, L 287, lk 15).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Antonio Aresu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kulud.

3.	Jätta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 26, 26.1.2015 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-106/14 ja anti 1. septembril 2016 üle Euroopa Liidu Üldkohtule).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/44

Üldkohtu 29. novembri 2021. aasta määrus – Grupa Azoty jt versus komisjon

(Kohtuasi T-726/20) (1)

(Tühistamishagi - Riigiabi - Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat - Abikõlblikud sektorid - Väetise tootmise sektorist väljajätmine - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

(2022/C 73/55)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Grupa Azoty S.A. (Tarnów, Poola), Azomureș S.A. (Târgu Mureş, Rumeenia), Lipasmata Kavalas LTD Ypokatastima Allodapis (Palaio Fáliro, Kreeka) (esindajad: advokaadid D. Haverbeke, L. Ruessmann ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouchagiar ja G. Braga da Cruz.)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada osaliselt komisjoni 25. septembri 2020. aasta teatis „Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat“ (ELT 2020, C 317, lk 5).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	EFTA järelevalveameti menetlusse astumise avalduse üle otsustamise vajadus on ära langenud.

3.	Jätta Grupa Azoty S.A., Azomureș SA ja Lipasmata Kavalas LTD Ypokatastima Allodapise kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta EFTA järelevalveameti kulud, mis seonduvad tema menetlusse astumise avaldusega, tema enda kanda.

(1) ELT C 72, 1.3.2021.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/45

Üldkohtu 29. novembri 2021. aasta määrus – Advansa Manufacturing jt versus komisjon

(Kohtuasi T-741/20) (1)

(Tühistamishagi - Riigiabi - Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat - Abikõlblikud sektorid - Keemilise kiu tootmise sektorist väljajätmine - Otsese puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

(2022/C 73/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Advansa Manufacturing GmbH (Frankfurt, Saksamaa) ja 14 teist hagejat, kelle nimed on toodud kohtumääruse lisas (esindajad: advokaadid D. Haverbeke, L. Ruessmann ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouchagiar ja G. Braga da Cruz)

Ese

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	EFTA järelevalveameti menetlusse astumise avalduse üle otsustamise vajadus on ära langenud.

3.	Jätta Advansa Manufacturing GmbH ja teiste hagejate, kelle nimed on esitatud kohtumääruse lisas, kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta EFTA järelevalveameti kulud, mis seonduvad tema menetlusse astumise avaldusega, tema enda kanda.

(1) ELT C 79, 8.3.2021.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/45

Üldkohtu 30. novembri 2021. aasta määrus – Airoldi Metalli versus komisjon

(Kohtuasi T-744/20) (1)

(Dumping - Hiinast pärit pressitud alumiiniumi import - Akt, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks - Akt, mille peale ei saa hagi esitada - Ettevalmistav akt - Vastuvõetamatus - Lõplik dumpinguvastane tollimaks - Põhjendatud huvi kadumine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2022/C 73/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Airoldi Metalli SpA (Molteno, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Campa, D. Rovetta, G. Pandey ja V. Villante)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Luengo ja P. Němečková)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1428, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes (ELT 2020, L 336, lk 8).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta Airoldi Metalli SpA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Euroopa Parlamendi, Airoldi Metalli ja komisjoni menetlusse astumise avaldusega seotud kulud nende endi kanda.

(1) ELT C 53, 15.2.2021.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/46

Üldkohtu presidendi 30. novembri 2021. aasta määrus – Roos jt versus parlament

(Kohtuasi T-710/21 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Avalik teenistus - Tervishoiukriisiga seonduvad tingimused sissepääsuks Euroopa Parlamendi hoonetesse parlamendi kolmes töökohas - Täitmise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2022/C 73/58)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Robert Roos (Poortugaal, Madalmaad), Anne-Sophie Pelletier (Ixelles, Belgia), Francesca Donato (Palermo, Itaalia), Virginie Joron (Durningen, Prantsusmaa), IC (esindajad: advokaadid P. de Bandt, M. Gherghinaru ja L. Panepinto)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: S. Alves ja A.-M. Dumbrăvan)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada Euroopa Parlamendi juhatuse 27. oktoobri 2021. aasta otsuse erakorraliste tervishoiu- ja ohutuseeskirjade kohta, mis käsitlevad sissepääsu Euroopa Parlamendi hoonetesse parlamendi kolmes töökohas, täitmine.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Tühistada 5. novembri 2021. aasta kohtumäärus Roos jt vs. parlament (T-710/21 R).

3.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/47

5. novembril 2021 esitatud hagi – Agentur für Globale Gesundheitsverantwortung versus Euroopa Ravimiamet

(Kohtuasi T-713/21)

(2022/C 73/60)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Agentur für Globale Gesundheitsverantwortung (Elsbethen, Austria) (esindaja: advokaat A. Steindl)

Kostja: Euroopa Ravimiamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada EMA 21. septembri 2021 (EMA/468888/2021) otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 13. augusti 2021. aasta vaie EMA 28. juuli 2021. aasta (EMA/421922/2021) otsuse peale;

—	võimaldada tutvuda uuringuga „c4591001-interim-ado-report-body“, mille alusel koostati 22. Juuli 2021. aasta hindamisaruanne EMA/CHMP/282047/2021 Rev. 1 ja tehti komisjoni 31. mai 2021. aasta rakendusotsus C(2021)4034(final).

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide: otsus on tühine, kuna õiguslikult kvalifitseeriti valesti uuringu C4591001 anonüümitud andmed, mis puudutavad uuringust osavõtjaid USAst, määruse 2018/1725 (1) kohasteks isikuandmeteks.

2.	Teine väide: otsus on tühine, kuna EMA rikkus õigusnormi asudes seisukohale, et uuring C4591001 ei ole pediaatrilise näidustuse muutumise osas veel lõppenud ja et see on kooskõlas kliiniliste andmete avaldamise poliitikaga „EMA Policy(0070) on Clinical Data Publication“ (EMA/144064/2019).

3.	Kolmas väide: otsus on tühine, kuna EMA rikkus õigusnormi asudes seisukohale, et kohaldatav on määruse 1049/2001 (2) artikli 4 lõike 2 esimene taane (füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide, sealhulgas intellektuaalomandi kaitse).

4.	Neljas väide: otsus on tühine, kuna EMA rikkus õigusnormi asudes seisukohale, et ei esine ülekaalukaid üldisi huve määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase lause tähenduses.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/48

16. novembril 2021 esitatud hagi – Greenspider versus Eismea

(Kohtuasi T-733/21)

(2022/C 73/61)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Greenspider GmbH (Germering, Saksamaa) (esindajad: advokaadid G. Vignolo ja V. Palmisano)

Kostja: Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tuvastada, et käesolev hagi on ELTL artikli 272 alusel vastuvõetav ja põhjendatud;

—	tuvastada, et Greenspider on nõuetekohaselt täitnud oma lepingulised kohustused, mis tulenevad lepingust GA (Grant Agreement);

—	tuvastada, et Belgia tsiviilseadustiku artikli 1162 kohaselt on kahtluse korral Greenspideri tõlgendus lepingust ülimuslik Eismea tõlgenduse suhtes;

—	tuvastada, et Eismea poolt Greenspiderile saadetud deebetarve väljastamise tingimused ei ole täidetud ja seega ei kuulu sellega nõutud summa tasumisele;

—	tuvastada, et Eismea on rikkunud oma lepingulisi kohustusi, ja sellest tulenevalt mõista temalt Greenspideri kasuks välja 111 475,00 eurot;

—	mõista Greenspideri käesolevas menetluses kantud kohtukulud välja Eismealt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et Eismea on rikkunud oma lepingulisi kohustusi.

—	Sellega seoses kinnitab hageja, et väide tugineb sellele, et põhjendused, mida amet esitas projekti rahastamiskõlblike kulude saldo maksmisest keeldumiseks, on põhjendamatud, ja et ühikukulusid tuleb tunnustada.

Teine väide, et on rikutud lepingu suhtes kohaldatavaid õigusnorme.

—

Sellega seoses osutab hageja, et väide tugineb sellele, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse nr 966/2012 (1) artiklit 126; on kuritarvitatud privaatautonoomia põhimõtet: rikuti Belgia tsiviilseadustiku artiklit 1162 ning nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (2) artikleid 3 ja 5 ning jäeti need kohaldamata; on rikutud lepingu heas usus täitmise põhimõtet ja õigust on kuritarvitatud; on rikutud hea halduse põhimõtet; on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid ning on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1).

(2) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/49

19. novembril 2021 esitatud hagi – Eurecna versus komisjon

(Kohtuasi T-739/21)

(2022/C 73/62)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Eurecna SpA (Veneetsia, Itaalia) (esindaja: advokaat R. Sciaudone)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsused, mis puudutavad võlgade tasaarvestamist ja sisalduvad komisjoni 10. septembri 2021. aasta, 16. septembri 2021. aasta ja 30. septembri 2021. aasta kirjades, millega komisjon nõudis peaaegu tervikuna tagasi Euroopa Liidu rahastatud projekti raames makstud summat, mis loeti tagasinõudmisele kuuluvaks raamatupidamismenetluse käigus väidetavalt toime pandud eeskirjade eiramise tõttu;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et 10. septembri 2021. aasta otsusel puudub õiguslik alus.

2.	Teine väide, et 10. septembri 2021. aasta otsusega seoses on rikutud kaitseõigusi.

Kolmas väide, et vaidlustatud nõuet ei ole olemas.

—

Selle kohta väidab hageja, et seoses Ernst & Young (EY) läbi viidud auditiga on rikutud hea halduse ja hoolsuse põhimõtet haldusmenetluses; EY läbi viidud auditiga on rikutud kaitseõigusi; on rikutud hea halduse põhimõtet, kuna haldusmenetluses ei järgitud erapooletuse nõuet, ning EY aruandes on lepingut vääralt tõlgendatud.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/50

7. detsembril 2021 esitatud hagi – SE versus komisjon

(Kohtuasi T-763/21)

(2022/C 73/63)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: SE (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada 23. aprilli 2021. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur nooremspetsialistide pilootprogrammi;

—	tühistada vajalikus ulatuses 27. augusti 2021. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 27. aprilli 2021. aasta kaebus;

—	mõista välja hüvitis varalise kahju eest, mis talle tekitati, kuna ta kaotas võimaluse olla määratud ajutise teenistuja AD 5 ametikohale alates 1. oktoobrist 2021, nagu on leitud hagiavalduses;

—	mõista välja hüvitis varalise kahju eest, mis talle tekitati, kuna ta kaotas võimaluse saada alaliseks ametnikuks, mis sõltub sellistel sisekonkurssidel osalemisest, milles võivad osaleda ainult ajutised teenistujad, kes on AD tasemel, nagu on leitud hagiavalduses;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et on tegemist vanuse alusel diskrimineerimisega, mis on vastuolus EL põhiõiguste harta artikli 21 lõikega 1, personalieeskirjade artikliga 1d ja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 10 lõikega 1.

2.	Teine väide, et tegemist on pädevuse kuritarvitamisega ja/või pädevuse puudumisega.

3.	Kolmas väide, et osalemiskutse on õigusvastane.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/50

7. detsembril 2021 esitatud hagi – Imdea Materiales versus komisjon

(Kohtuasi T-765/21)

(2022/C 73/64)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Fundación Imdea Materiales (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid P. Suárez Fernández, J. Salinas Casado ja Z. Marcos Vaquero)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tuvastada, et Euroopa Komisjon rikkus lepingu üldtingimuste „FP7 Grant Agreement – Annex II General Conditions“ artiklit II.22.5 ja et seetõttu tuleb menetlust uuesti alustada hetkest, mil esitati märkused Euroopa Komisjonile;

—	tuvastada, et IMDEA (Fundación Imdea Materiales) ei ole rikkunud lepingutingimusi ning lugeda seetõttu tühiseks tema suhtes võetud meetmed abi tagasinõudmiseks ja kahju hüvitamiseks;

—	teise võimalusena arvutada proportsionaalsuse põhimõtte alusel ümber summa, mille Euroopa Komisjon tagasi nõuab.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et Euroopa Komisjon rikkus üldtingimuste artiklit II.22.5, sest ta ei võimaldanud IMDEA-l tutvuda taotletud dokumentide ja teabega, mistõttu ta ei saanud neid märkuste esitamisel arvesse võtta.

Teine väide, et kulud, mille IMDEA Euroopa Komisjonile seoses projektis Compose3 osalenud uurijatega deklareeris, olid üldtingimuste artiklite II.14 ja II.15 kohaselt tegelikud.

—	Hageja esitab selle kohta arvukaid tõendeid, millest koostoimes nähtub, et need kulud olid tegelikud.

3.	Kolmas väide, et proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest tulenevalt rikkus Euroopa Komisjon üldtingimuste artiklit II.22.6, sest ta ei kaalunud võetud karistusmeetmeid.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/51

11. detsembril 2021 esitatud hagi – Bategu Gummitechnologie versus komisjon

(Kohtuasi T-771/21)

(2022/C 73/65)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Bategu Gummitechnologie GmbH (Viin, Austria) (esindaja: advokaat G. Maderbacher)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—	mõista liidult, keda esindab komisjon, välja 70 695 720,35 eurot;

—	mõista kohtukulud välja liidult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab ELTL artikli 268 alusel nõude hüvitada kahju, mida ta kandis ilmse õigusnormirikkumise tõttu, mille komisjon pani toime oma ametikohustuste täitmisel. Komisjon jättis täitmata oma kohustused, kuna ta ei tuvastanud ega lõpetanud teatavate raudteetootjate poolt toime pandud ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisi. Komisjon tekitas õiguspärase ootuse ja ajendas hagejat tegema investeeringuid.

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et komisjon pani toime olulise võimu kuritarvitamise ja tegi ilmse hindamisvea Komisjon ei uurinud hoolikalt kõiki hageja poolt määruse nr 1/2003 (1) artikli 7 alusel esitatud ametliku kaebusega seonduvaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Teine väide, et komisjon rikkus õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtteid

Komisjon andis selgeid, tingimusteta ja järjekindlaid kinnitusi, et raudteeveeremites kasutatavad materjalid peavad vastama nõuetele, mille komisjon ise oli kehtestanud. Neid kinnitusi silmas pidades on hageja teinud suuri investeeringuid muu hulgas nendele nõuetele vastava tehnoloogia väljatöötamisse, mis muutus komisjoni tegevusetuse tõttu väärtusetuks.

Kolmas väide, et kostja on oluliselt rikkunud hageja põhiõigust omandile, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2) artiklis 17

Vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale Euroopa inimõiguste konventsiooni I lisaprotokolli artikli 1 kohta, mida tuleb vastavalt harta artiklile 52 arvesse võtta harta tõlgendamisel, oli komisjon kohustatud võtma positiivseid meetmeid hageja intellektuaalomandi kaitsmiseks. Komisjon neid meetmeid ei võtnud.

Neljas väide, et on rikutud hageja õigust heale haldusele, millele viitab harta artikkel 41

Komisjonil kulus umbes neli aastat pärast seda, kui hageja oli esitanud ametliku kartellivastase kaebuse, et teatada hagejale, et ta ei kavatse väidetavat rikkumist selle kaebuse tagajärjel lõpetada, ja ta ei ole ikka veel teinud kaebuse kohta lõplikku otsust. Kuid komisjoni esitatud toimiku materjalidest ei ole siiski võimalik leida põhjust selliseks kauakestvaks menetluseks. Seega on komisjon rikkunud harta artiklit 41.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT 2012, C 202, lk 391).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/52

13. detsembril 2021 esitatud hagi – Brobet versus EUIPO – Efbet Partners (efbet)

(Kohtuasi T-772/21)

(2022/C 73/66)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Brobet ltd. (Ta'Xbiex, Malta) (esindaja: advokaat F. Bojinova)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Efbet Partners OOD (Sofia, Bulgaaria)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõna- ja kujutismärk „efbet“ – ELi kaubamärk nr 10 818 748

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 22. septembri 2021. aasta otsus asjas R 624/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus osaliselt, nimelt 3. osa, milles Brobet Limited’i apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata seoses sama menetluspoole õiguste tühistamisega ELi kaubamärki nr 010818748 puudutavas osas seoses järgmiste kaupade ja teenustega: klassi 9 kuuluvad arvutiliidesed; salvestatud arvutitarkvara, mis on ülekantav muule andmekandjale; elektroonikamängude tarvikud; ning klassi 41 kuuluvad teenused nagu meelelahutus (v.a hasartmängud); teabeteenused, mis kuuluvad meelelahutuse valdkonda (v.a hasartmängud); mängud (v.a hasartmängud);

—	mõista hageja käesoleva tühistamismenetlusega seotud kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 95 lõike 1 rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/53

15. detsembril 2021 esitatud hagi – Financiere Batteur versus EUIPO – Leno Beauty (by L.e.n.o beauty)

(Kohtuasi T-779/21)

(2022/C 73/67)

Hagiavalduse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Financiere Batteur (Hérouville-Saint-Clair, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. Greffe ja F. Donaud)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Leno Beauty Sas (Ventimiglia, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi „by L.e.n.o beauty“ taotlus – registreerimistaotlus nr 18 083 647

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 13. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 514/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/54

18. detsembril 2021 esitatud hagi – EAA versus komisjon

(Kohtuasi T-781/21)

(2022/C 73/68)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: European Aluminium Association (EAA) (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid B. O’Connor ja M. Hommé)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1784 artikkel 3, millega komisjon ei nõua ajutisi tollimakse sisse;

—	mõista hagejale käesoleva hagi esitamisega tekkinud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1784 (1) artikli 3 tühistamiseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et komisjon on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 2016/1036 (2) ja täpsemalt selle artikli 10 lõiget 2, selle määruse 2016/1036 eset ja eesmärki ning komisjoni väljakujunenud praktikat nõuda ajutised tollimaksud sisse.

2.	Teine väide, et komisjon ei ole järginud ELTL artikli 296 kohustust esitada põhjendused.

3.	Kolmas väide, et komisjon ei järginud õiglase menetluse ja hea halduse põhimõtteid.

(1) Komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1784, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT 2021 L 359 lk 6).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016 L 176 lk 21).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/54

18. detsembril 2021 esitatud hagi – EAA versus komisjon

(Kohtuasi T-782/21)

(2022/C 73/69)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: European Aluminium Association (EAA) (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid B. O’Connor ja M. Hommé)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	võtta menetlust korraldav meede kohtuasja kahe aspekti kohta;

—	tühistada rakendusotsus (EL) 2021/1788, (1) millega komisjon peatab rakendusmääruse (EL) 2021/1874 (2) mõju;

—	mõista hagejale käesoleva hagi esitamisega tekkinud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et komisjon on rikkunud määrust 2016/1036 (3) ja täpsemalt selle artikli 14 lõiget 4. Täpsemalt ei hinnanud komisjon kahju küsimust, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/1036 artikli 3 lõikes 5, vaid analüüsis piiratud ja vähendatud arvu kahjunäitajaid. Peale selle ei hinnanud komisjon liidu huvi. Lisaks ei võtnud komisjon arvesse liidu CO2 heitkoguste vähendamise poliitikat ja kehtestas endale tähtaja, mis ei olnud seaduses sätestatud. Lõpuks tegi komisjon vea õiguslikus kriteeriumis, mida kohaldatakse kahju jätkumisele.

Teine väide, et komisjon on rikkunud õiglase menetluse ja hea halduse põhimõtteid. Täpsemalt oli komisjoni üldine tegevus peatamise uurimisel puudulik ja peatamise uurimist ei olnud õiguslikult või faktiliselt algatatud. Lisaks kehtestas komisjon asjatuid ajalisi piiranguid, et järgida ebamõistlikku ja ebavajalikku tähtaega. Pealegi tegutses komisjon ebajärjepidevalt, laenates avalikustamise mõiste, mida kohaldatakse uutele uurimistele ja läbivaatamistele, mitte aga tähtajad, mida neile uurimistele kohaldatakse. Lõpuks ei avaldatud pooltele liidu huvi hindamist ja pooled ei saanud selle kohta arvamust avaldada.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud ELTL artiklit 296, kuna ta ei põhjendanud piisavalt oma otsust. Täpsemalt ei selgitanud komisjon piisavalt, miks oli vajalik kehtestada tähtaeg, et peatamise uurimine lõpetataks samal ajal kui dumpinguvastane uurimine. Lisaks ei esitanud komisjon piisavalt põhjuseid, miks oli liidu huvides meetmed peatada.

4.	Neljas väide, et komisjon on asjaolude hindamisel ilmselgelt eksinud. Nimelt tegi komisjon vea, kui ta hindas turutingimusi, liidu tootmisharu suutlikkust turgu kaubaga varustada, analüüsis EL-välist tootmist käsitlevaid andmeid ja hindas pakkumist ning nõudlust.

5.	Viies väide, et komisjon on valesti kasutanud peatamissätet. Komisjon kasutas valesti oma pädevust, võimaldades peatamise kui alternatiivi edututele taotlustele välistada toodet vaadeldava toote alt.

(1) Komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1788, millega peatatakse Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes määrusega (EL) 2021/1784 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2021 L 359 lk 105).

(2) Komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1784, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT 2021 L 359 lk 6).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036, kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016 L 176 lk 21).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/55

20. detsembril 2021 esitatud hagi – NP versus komisjon

(Kohtuasi T-784/21)

(2022/C 73/70)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: NP (esindaja: advokaat C. Mourato)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 8. veebruari 2021. aasta otsus, kuna sellega jäeti osaliselt rahuldamata hageja 2. oktoobri 2020. aasta taotlused, mis põhinesid psühholoogilisel ahistamisel, mille eest on vastutav Euroopa Komisjon personalieeskirjade artikli 12a lõigete 1–3 alusel, ning eelkõige kuna komisjon ei tunnistanud ahistamist alates 2014. aasta novembrist, hindas väidetavaid fakte ilmselgelt valesti, ei teinud neist vajalikke järeldusi ning rikkus oma abistamiskohustust, keeldus pärast töövõimetuks tunnistamist alustamast menetlust hageja nähtamatu ajukahjustuse tunnistamiseks enne tööle ennistamise menetlust ning keeldus tegemast kindlaks mõistlikke abinõusid, et oleks võimalik täita hageja ametikoha põhiülesandeid ning milleks on meditsiinilise osaline tööaeg, kaugtöö ning täienduskoolitused vastavalt personalieeskirjade artikli 1d lõikele 4, artiklile 33 ja VIII lisa artiklile 15 ning komisjoni 7. aprilli 2004. aasta otsusele C(2004) 1318;

—	mõista Euroopa Komisjonilt hageja kasuks välja 40 000 euro suurune hüvitis selle raames tekitatud mittevaralise kahju eest;

—

mõista Euroopa Komisjonilt hageja kasuks välja 106 649,02 euro suurune hüvitis selle raames tekitatud varalise kahju eest kuni 31. detsembrini 2021, jättes alles võimaluse, et hageja saab nõuda selle hüvitise ümberhindamist, mis hõlmab varalist kahju ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kuni taotletud tööle ennistamise kuupäevani;

—	mõista kohtukulud Euroopa Liidu Üldkohtu kodukorra artikli 134 alusel välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, mis puudutab hageja psühholoogilist ahistamist Euroopa Komisjoni meditsiinitalituse mitmete töötajate poolt, sellega kaasnevaid hoolitsemiskohustuse rikkumisi ning diskrimineerimiskeelu ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumisi tema taotluse raames ennistada ta tööle pärast töövõimetust, mis algas 2014. aasta novembrist, väidetavate faktide hindamise ilmseid vigu ja abistamiskohustuse rikkumist ning lõpuks kohustuse rikkumist algatada menetlus tema puude tuvastamiseks, mis peab toimuma enne menetlust, mis on seotud tema tööle ennistamisega.

2.	Teine väide, mis puudutab kahju hüvitamise nõuet eespool nimetatud ahistamise tõttu.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/56

20. detsembril 2021 esitatud hagi – Team Beverage versus EUIPO (TEAM BUSINESS IT DATEN – PROZESSE – SYSTEME)

(Kohtuasi T-786/21)

(2022/C 73/71)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Team Beverage AG (Bremen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid O. Spieker, D. Mienert ja J. Selbmann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: sinist ja halli värvi ELi kujutismärgi TEAM BUSINESS IT DATEN – PROZESSE – SYSTEME taotlus – registreerimistaotlus nr 17 660 655

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 8. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 2185/2020-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c koostoimes artikli 7 lõikega 2;

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b koostoimes artikli 7 lõikega 2.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/57

21. detsembril 2021 esitatud hagi – UniSkin versus EUIPO – Unicskin (UNISKIN by Dr. Søren Frankild)

(Kohtuasi T-787/21)

(2022/C 73/72)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: UniSkin ApS (Silkeborg, Taani) (esindaja: advokaat M. Hoffgaard Rasmussen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Unicskin, SL (Madrid, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi UNISKIN by Dr. Søren Frankild taotlus – registreerimistaotlus nr 18 153 435

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 20. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 771/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja sellest tulenevalt lükata registreerimistaotlusele esitatud vastulause tervikuna tagasi.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/58

22. detsembril 2021 esitatud hagi – PL versus komisjon

(Kohtuasi T-790/21)

(2022/C 73/73)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: PL (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi 16. veebruari 2021. aasta otsus teisele ametikohale üleviimise kohta;

—	tühistada vajalikus ulatuses otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus, mille ta esitas 16. septembril 2021 artikli 22c alusel;

—	tuvastada komisjoni tegevusetus võtta meetmeid Üldkohtu 15. aprilli 2015. aasta ja 13. detsembri 2018. aasta otsuste täitmiseks seoses nende põhjendustega ning komisjoni poolt seadusjõu rikkumine;

—	mõista komisjonilt välja hüvitis 250 000 eurot tekitatud varalise kahju eest ja 100 000 eurot tekitatud mittevaralise kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et haldusasutusel, kes jättis hageja kaebuse rahuldamata, puudub pädevus.

Teine väide, et on rikutud ELTL artiklit 266, seadusjõudu, tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet, menetlust on moonutatud, rikutud on menetlustagatisi ning õigust olla tõhusalt ja selle õiguse eesmärgiga kooskõlas ära kuulatud:

—	esimene osa, et on rikutud hageja kaitseõigusi, õigust olla ära kuulatud, puudus haldusuurimine ning rikutud on võistlevuse põhimõtet ja poolte võrdsuse põhimõtet, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, õigust heale haldusele ega ole järgitud mõistliku aja põhimõtet;

—	teine osa, et mööndi menetluseesmärgi täitmata jätmist ja on moonutatud menetlust, ei ole täidetud hoolitsemiskohustust ega ole tagatud informaatorile omistatav kaitse;

—

kolmas osa, et on rikutud tagasiulatuva jõu ja seda puudutava õiguskindlusega seotud põhimõtteid ja norme ning on rikutud erapooletuse (objektiivne ja subjektiivne) põhimõtet, tahet võtta vastu sama otsus sama ulatuse ja põhjustega, selle asemel, et hüvitada selle võimaluse kaotus, et õigeaegselt ja tõhusalt järgitakse hageja menetlusõigusi.

Kolmas väide, et on rikutud Euroopa Liidu personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artiklit 22a, abistamis- ja hoolitsemiskohust teisele ametikohale üleviimise raames, personalieeskirjade artiklit 22c ja rikkumisest teatajate staatusele omistatavat kaitset, hoolitsemiskohustust, neutraalsust, erapooletust, objektiivsust, hageja õigust tema toimiku võrdsele kohtlemisele administratsiooni poolt ja on rikutud tema õiguspärast ootust ja on moonutatud menetlust. See väide jaguneb neljaks osaks:

—	esimene osa, et on rikutud personalieeskirjade artiklit 22c, kuna ametisse nimetav asutus ei järginud selles sättes ette nähtud menetlust;

—	teine osa, et on rikutud hoolitsemiskohustust;

—	kolmas osa, et on rikutud pädeva ametisse nimetava asutuse objektiivsuse, erapooletusele ja neutraalsuse põhimõtet ning võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet;

—	neljas osa, et on rikutud tõendamiskoormisele kohaldatavaid norme.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/59

21. detsembril 2021 esitatud hagi – Polisario Rinne versus nõukogu

(Kohtuasi T-793/21)

(2022/C 73/74)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Front populaire pour la libération de la Saguia el-Hamra et du Rio de oro (Polisario rinne) (esindaja: advokaat G. Devers)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—	tühistada vaidlustatud määrus;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagis nõukogu 28. septembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/1750 millega muudetakse määrust (EL) 2019/440, mis käsitleb kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli alusel (ELT 2021, L 349, lk 1), tugineb hageja ühele väitele, mille kohaselt puudub sellel määrusel õiguslik alus, sest otsus 2019/441 (1) on õigusvastane.

1.	Esimese väiteosa kohaselt puudus nõukogul pädevus otsuse 2019/441 vastuvõtmiseks, sest liidul ja Maroko Kuningriigil ei ole pädevust sõlmida Sahara rahva asemel, keda esindab Polisario Rinne, rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis oleksid kohaldatavad Lääne-Sahara piirkonnas.

2.	Teise väiteosa kohaselt on rikutud kohustust analüüsida küsimust, kas järgitud on põhiõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust, kuna enne otsuse 2019/441 vastuvõtmist nõukogu seda küsimust ei uurinud.

3.	Kolmandas väiteosas leiab hageja, et nõukogu on rikkunud kohustust täita Euroopa Kohtu otsust, kuna otsuse 2019/441 põhjenduses on jäetud tähelepanuta 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsuse Western Sahara Campaign UK (C-266/16, EU:C:2018:118) põhjendus.

Neljandas väiteosas leiab hageja, et rikutud on põhiprintsiipe ja –väärtusi, millest liidul tuleb oma rahvusvahelisel tegutsemisel lähtuda, kuna:

esiteks, rikkudes rahva õigust rahvusliku ühtekuuluvuse austamisele, ei tunnusta otsus 2019/441 Sahara rahva olemasolu, asendades selle mõistetega „Lääne-Sahara elanikkond“ ja „asjaomane elanikkond“;

teiseks, rikkudes rahva õigust ise otsustada oma loodusvarade üle, käsitleb otsus 2019/441 niisuguse rahvusvahelise lepingu sõlmimist, millega korraldatakse tema kalavarude kasutamist liidu laevade poolt ilma sahara rahva nõusolekuta;

kolmandaks käsitleb otsus 2019/441 Maroko Kuningriigiga sõlmitud ja okupeeritud Lääne-Sahara piirkonnas kohaldatava rahvusvahelise lepingu sõlmimist, mis väljendab selle Kuningriigi annekteerimispoliitikat nimetatud territooriumi suhtes; samuti rikub see otsus niisuguse poliitika jätkamise tõttu mitmest aspektist põhiõigusi.

5.	Viienda väiteosa kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna otsus 2019/441 on vastuolus liidu avaldustega, milles ta on korduvalt rõhutanud vajadust austada enesemääramise ja rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtteid.

Kuues väiteosa puudutab proportsionaalsuse põhimõtte väära kohaldamist, kuna arvestades Lääne-Sahara eristaatust, enesemääramisõiguse puutumatust ja saharalaste staatust puudutatud kolmanda osapoolena, ei saanud nõukogu asetada proportsionaalsesse suhtesse kalanduslepingust saadavat väidetavat „kasu“ ja Sahara loodusvaradele sellega avaldatavat mõju.

Seitsmendas väiteosas leiab hageja, et ühine kalanduspoliitika on vastuoluline, kuna otsuses 2019/441 heaks kiidetud lepingu alusel saavad Euroopa Liidu laevad ilma Sahara rahva nõusolekuta juurdepääsu nende kalavarudele, mille eest makstakse rahaline hüvitis Maroko ametivõimudele, kuigi Lääne-Sahara veed ei ole Maroko „veed“ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklite 61 ja 62 tähenduses.

Kaheksanda väiteosa kohaselt on rikutud enesemääramisõigust, kuna:

esiteks eitab vaidlustatud otsus Sahara rahva kui enesemääramisõigusega subjekti õigust rahvuslikule ühtekuuluvusele, sest otsuses 2019/441 kasutatakse selle rahva asemel mõisteid „Lääne-Sahara elanikkond“ ja „asjaomane elanikkond“;

teiseks rikub otsus 2019/441 Sahara rahva õigust ise otsustada oma loodusvarade üle, sest sellega korraldatakse tema kalavarude kasutamist liidu laevade poolt ilma selle rahva nõusolekuta;

kolmandaks on rikutud Sahara rahva õigust oma riikliku territooriumi terviklikkuse austamisele, kuna otsus 2019/441 ei arvesta Lääne-Sahara eristaatusega, nõustudes Lääne-Sahara ebaseadusliku jagamisega Maroko „müüriga“.

Üheksas väiteosa puudutab rahvusvaheliste lepingute suhtelise toime põhimõtte rikkumist, kuna otsuses 2019/441 ei arvestata Sahara rahva kui puudutatud kolmanda isikuga liidu ja Maroko suhetes, pannes sellele rahvale ilma tema nõusolekuta rahvusvahelised kohustused seoses tema territooriumi ja looduvaradega.

10.

Kümnendas väiteosas leiab hageja, et rikutud on rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist kriminaalõigust, kuna:

esiteks puudutab otsus 2019/441 Lääne-Sahara suhtes kohaldatava rahvusvahelise lepingu sõlmimist, kuigi Maroko okupatsioonijõududel ei ole selle territooriumi suhtes jus tractatus’st ja neil on keelatud sealseid loodusvarasid kasutada;

teiseks hakkab liit otsusega 2019/441 heaks kiidetud lepingu alusel subsideerima Maroko taristuid okupeeritud Sahara territooriumil, et Maroko Kuningriik saaks püsivalt oma tsiviilelanikud ja relvajõud sinna viia;

kolmandaks, kasutades mõisteid „Lääne-Sahara elanikkond“ ja „asjaomane elanikkond“, õigustab otsus 2019/441 Maroko koloniaalasunike ebaseaduslikku ümberasumist okupeeritud Lääne-Sahara aladele.

11.

Üheteistkümnendas väiteosas leitakse, et rikutud on liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelist vastutust reguleerivast õigusest, kuna seetõttu, et otsus 2019/441 käsitleb Maroko Kuningriigiga Lääne-Sahara suhtes kohaldatava lepingu sõlmimist, kiidetakse selles heaks Maroko okupatsioonijõude rahvusvahelise õiguse rasked rikkumised Sahara rahva vastu ning aidatakse kaasa nende rikkumiste tõttu tekkinud olukorra säilitamisele.

(1) Nõukogu 4. märts 2019. aasta otsus (EL) 2019/441 Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu, selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse sõlmimise kohta (ELT 2019, L 77, lk 4).

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/61

22. detsembril 2021 esitatud hagi – Wenz Kunststoff versus EUIPO – Mouldpro (MOULDPRO)

(Kohtuasi T-794/21)

(2022/C 73/75)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Wenz Kunststoff GmbH & Co. KG (Lüdenscheid, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Bühling ja D. Graetsch)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Mouldpro ApS (Ballerup, Taani)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk MOULDPRO – ELi kaubamärk nr 10 022 317

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 8. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 646/2020-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta rahuldamata Mouldpro ApS 30. jaanuari 2018. aasta taotlus kustutada registrist ELi kaubamärk nr 10 022 317;

teise võimalusena:

—	jätta rahuldamata kaubamärgi registrist kustutamise taotlus kaupade „(klassi 17 kuuluvad) plastist torumuhvid“ osas;

kolmanda võimalusena:

—	saata asi uueks läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks EUIPO-le tagasi;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas apellatsioonikoja menetlusega seotud kulud, välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkti a rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/62

23. detsembril 2021 esitatud hagi – Gustopharma Consumer Health versus EUIPO – Helixor Heilmittel (HELIXORIGINAL)

(Kohtuasi T-797/21)

(2022/C 73/77)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Gustopharma Consumer Health, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Wachinger ja R. Drozdz)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Helixor Heilmittel GmbH (Rosenfeld, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi HELIXORIGINAL taotlus – registreerimistaotlus nr 17 234 824

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 18. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 1644/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/63

23. detsembril 2021 esitatud hagi – Gustopharma Consumer Health versus EUIPO – Helixor Heilmittel (HELIXFORTE)

(Kohtuasi T-798/21)

(2022/C 73/78)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Gustopharma Consumer Health, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid J. Wachinger ja R. Drozdz)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Helixor Heilmittel GmbH (Rosenfeld, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi HELIXORIGINAL taotlus – registreerimistaotlus nr 17 234 824

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 19. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 1645/2019-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/63

28. detsembril 2021 esitatud hagi – Fieldpoint (Cyprus) versus EUIPO (HYPERLIGHTOPTICS)

(Kohtuasi T-800/21)

(2022/C 73/79)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fieldpoint (Cyprus) LTD (Nikosia, Küpros) (esindajad: advokaadid P. Rath ja S. Gebele)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi HYPERLIGHTOPTICS taotlus – registreerimistaotlus nr 18 335 960

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 6. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 1166/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tuvastada, et ELi kaubamärgi taotlus nr 18 335 960 „HYPERLIGHTOPTICS“ on rahuldatav;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõike 2 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõike 2 rikkumine;

—	Võrdsuse põhimõtte rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/64

28. detsembril 2021 esitatud hagi – Fieldpoint (Cyprus) versus EUIPO (HYPERLIGHTEYEWEAR)

(Kohtuasi T-801/21)

(2022/C 73/80)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fieldpoint (Cyprus) LTD (Nikosia, Küpros) (esindajad: advokaadid P. Rath ja S. Gebele)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi HYPERLIGHTEYEWEAR taotlus – registreerimistaotlus nr 18 335 969

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 6. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 1165/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	tuvastada, et ELi kaubamärgi taotlus nr 18 335 969 „HYPERLIGHTEYEWEAR“ on rahuldatav;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõike 2 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõike 2 rikkumine;

—	Võrdsuse põhimõtte rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/65

23. detsembril 2021 esitatud hagi – just-organic.com versus EUIPO (JUST ORGANIC)

(Kohtuasi T-802/21)

(2022/C 73/81)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: just-organic.com GmbH (Essen, Saksamaa) (esindaja: advokaat C. Menebröcker)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi JUST ORGANIC taotlus – registreerimistaotlus nr 18 317 774

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 20. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 1010/2021-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega lükati tagasi ELi kaubamärgi registreerimistaotlus nr 18 317 774;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/65

23. detsembril 2021 esitatud hagi – NS versus parlament

(Kohtuasi T-805/21)

(2022/C 73/82)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: NS (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada 21. jaanuari 2021. aasta otsus viia hageja üle Presidentuuri peadirektoraadi nõuniku ametikohale ja olenevalt vajadusest tühistada 8. märtsi 2021. aasta otsus alusetult saadu tagasinõudmiseks;

—	olenevalt vajadusest tühistada 16. septembri 2021. aasta otsus jätta hageja 7. aprilli 2021. aasta kaebus rahuldamata;

—	hüvitada hagejale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimene väide, et rikuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41 ning eelkõige rikuti õigust olla ära kuulatud ja põhjendamiskohustust.

2.	Teine väide, et ilmselgelt puudusid teenistuse huvid ja rikuti hoolitsemiskohustust.

3.	Kolmas väide, et kuritarvitati võimu ja menetlust.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/66

27. detsembri 2021. aasta esitatud hagi – NT versus EMA

(Kohtuasi T-806/21)

(2022/C 73/83)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: NT (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Ravimiamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada 15. märtsi 2021. aasta otsus;

—	olenevalt vajadusest tühistada 30. septembri 2021. aasta otsus;

—	mõista kostjalt välja hüvitis 2 500,00 eurot hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimene väide, et otsus ei olnud õiguslikult piisavalt põhjendatud. Hageja väidab sellega seoses, et puudus nõuetekohane ja üksikasjalik kontroll olukorra ja edastatud järeldustes sisalduvate vastuolude üle. Ta väidab lisaks, et rikuti mõistet „kutsehaigus“ ja tehti ilmne hindamisviga.

2.	Teine väide, et asutuse meditsiinitöötaja ei andnud teavet või andis väära teavet hageja määratud arstile ja sõltumatule arstile, mis puudutab kutsehaiguse kvalifitseerimist personalieeskirjade tähenduses.

3.	Kolmas väide, et töövõimetuskomitee rikkus menetlusnormi ja tegi ennatlikke järeldusi, kui ta pidi arvesse võtma tööga tektitatud stressi olukorda ning et selleni viinud asjaolude üle teostatakse hetkel haldusjuurdlust.

4.	Neljas väide, et teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus rikkus hageja õigust olla enne otsuse vastuvõtmist ära kuulatud ning hoolitsuskohustust, abistamiskohustust ja hea halduse põhimõtet.

5.	Viies väide, et juhatus rikkus ametikohustusi, menetledes hageja taotlust, kes ise oli talle tekitatud kahju ex aequo et bono hinnanud 2 500,00 eurole.

14.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 73/67

29. detsembril 2021 esitatud hagi – QI versus komisjon

(Kohtuasi T-807/21)

(2022/C 73/84)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: QI (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi peadirektori 26. veebruari 2021. aasta otsus, millega hageja personalieeskirjade artikli 24 alusel 25. oktoobril 2020 esitatud kaebus rahuldamata jäeti;

—	tühistada vajalikus ulatuses komisjoni 27. septembri 2021. aasta otsus, millega hageja 26. mai 2021. aasta kaebus rahuldamata jäeti;

—	mõista komisjonilt hageja kasuks välja tekitatud mittevaralise ja varalise kahju eest kahjuhüvitis, mis on ex aequo et bono hinnatuna 100 000 eurot;

—	mõista kõik käesoleva kohtuastme kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimese väite kohaselt oli abitaotluse rahuldamata jätmine ennatlik, kuna see jäeti rahuldamata, ilma et oleks algatatud juurdlust ja oodatud ära hageja tervisetoimikuga tutvumise taotluse läbivaatamise tulemus, millega rikuti seega õigust olla enne otsuse vastuvõtmist tulemuslikult ära kuulatud.

Teise väite kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga seoses sellega, et Euroopa Liidu personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) vastase käitumise kohta puudusid piisavad tõendid. Hageja väidab, et ahistamine leidis tegelikult aset, menetlustähtajad olid liiga lühikesed ning rikuti personalieeskirjade artiklit 59, mille kohaselt ei ole lubatud kontrollid, mille meditsiinitalitus käesoleval juhtumil läbi viis.

3.	Kolmanda väite kohaselt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, hageja abistamis- ja hoolitsemiskohustust, hageja õigust heale haldusele ning õiglasele menetlusele. Samuti väidab hageja, et on rikutud tema õiguspärast ootust.

4.	Neljanda väite kohaselt on rikutud õigust olla tulemuslikult ära kuulatud seoses võistlevuse puudumisega komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti (IDOC) hinnatud asjaolude osas enne juhtumi lõpetamist.

5.	Viies väide puudutab varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 73

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 14. veebruar 2022

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2022/C 73/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1