Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2022/C 11/01)

Viimane väljaanne

ELT C 2, 3.1.2022

Eelmised väljaanded

ELT C 513, 20.12.2021

ELT C 502, 13.12.2021

ELT C 490, 6.12.2021

ELT C 481, 29.11.2021

ELT C 471, 22.11.2021

ELT C 462, 15.11.2021

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu.

Euroopa Kohtu (teine koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Rechtbank Amsterdami eelotsusetaotlus – Madalmaad) – Stichting Cartel Compensation, Equilib Netherlands BV versus Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV jt

(Kohtuasi C-819/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - EÜ artiklid 81, 84 ja 85 - EMP lepingu artikkel 53 - Keelatud kokkulepped - EÜ artiklite 84 ja 85 kehtivuse ajal aset leidnud ettevõtjate tegevus Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja kolmandate riikide vahelise õhutranspordi valdkonnas - Kahju hüvitamise hagi - Riigisiseste kohtute pädevus kohaldada EÜ artiklit 81 ja EMP lepingu artiklit 53)

(2022/C 11/02)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Amsterdam

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Stichting Cartel Compensation, Equilib Netherlands BV

Kostjad: Koninklijke Luchtvaart Maatschappij NV, Martinair Holland NV, Deutsche Lufthansa AG, Lufthansa Cargo AG, British Airways plc, Air France SA, Singapore Airlines Ltd, Singapore Airlines Cargo Pte Ltd, Swiss International Air Lines AG, Air Canada, Cathay Pacific Airways Ltd, Scandinavian Airlines System Denmark-Norway-Sweden, SAS AB, SAS Cargo Group A/S

Resolutsioon

EÜ artikleid 81, 84 ja 85 ning 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 53 tuleb tõlgendada nii, et eraõiguslikus vaidluses, mille ese on kahju hüvitamise hagi, mis on esitatud pärast nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [EÜ] artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta jõustumist, on riigisisene kohus pädev kohaldama EÜ artiklit 81 ja EMP lepingu artiklit 53 liikmesriigi ja kolmanda riigi, mis ei ole Šveits, vahelise õhutranspordiga tegelevate ettevõtjate tegevuse suhtes, mis leidis aset enne 1. maid 2004, liikmesriigi ja Šveitsi vahelise õhutranspordiga tegelevate ettevõtjate tegevuse suhtes, mis leidis aset enne 1. juunit 2002, ning Euroopa Majanduspiirkonna osalisriigi, kes ei ole liikmesriik, ja kolmanda riigi vahelise õhutranspordiga tegelevate ettevõtjate tegevuse suhtes, mis leidis aset enne 19. maid 2005, isegi kui EÜ artiklite 84 ja 85 alusel ei ole selle tegevuse suhtes vastu võetud ühtegi liikmesriigi asutuse või komisjoni otsust, kui see tegevus võis mõjutada vastavalt kas liikmesriikivahelist kaubandust või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu poolte vahelist kaubandust.

---

(1)  ELT C 95, 23.3.2020.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Kriminaalasi Ivan Gavanozovi suhtes

(Kohtuasi C-852/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Direktiiv 2014/41/EL - Otsus, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades - Artikkel 14 - Õiguskaitsevahendid - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 47 - Õiguskaitsevahendite puudumine taotlevas liikmesriigis - Otsus, millega määratakse läbiotsimine, äravõtmine ja tunnistaja ülekuulamine videokonverentsi teel)

(2022/C 11/03)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja pool

Ivan Gavanozov

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, artiklit 14 tuleb koostoimes selle direktiivi artikli 24 lõikega 7 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised Euroopa uurimismääruse teinud taotleva liikmesriigi õigusnormid, mis ei näe ette mingeid õiguskaitsevahendeid, mida kasutades saaks vaidlustada Euroopa uurimismäärust, mille ese on läbiotsimise ja äravõtmise teostamine ning videokonverentsi teel tunnistaja ülekuulamise korraldamine.

2.

Direktiivi 2014/41 artiklit 6 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et see keelab liikmesriigi pädeval asutusel teha Euroopa uurimismäärust, mille ese on läbiotsimise ja äravõtmise teostamine ning videokonverentsi teel tunnistaja ülekuulamise korraldamine, kui selle liikmesriigi õigusnormid ei näe ette mingeid õiguskaitsevahendeid, mida kasutades saaks sellise Euroopa uurimismääruse vaidlustada.

---

(1)  ELT C 68, 2.3.2020.

Euroopa Kohtu (teine koda) 11. novembri 2021. aasta otsus – Autostrada Wielkopolska S.A. versus Euroopa Komisjon, Poola Vabariik

(Kohtuasi C-933/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Riigiabi - Tasulise kiirtee kontsessioon - Seadus, millega teatud sõidukid vabastatakse teemaksust - Tulu kaotamise tõttu kontsessionäärile liikmesriigi antav hüvitis - Varjatud teemaks - Hüvitis, mis Euroopa Komisjoni arvates on liiga suur ja mis hõlmab abi - Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse abi tagasi nõudma - Abisaaja menetlusõigused - Komisjoni kohustus tegutseda erilise hoolsusega - Mõiste „riigiabi“ - Eelis - Kontsessionääri finantsseisundi oodatav paranemine - Turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja kriteerium - Tõendite moonutamine - Põhjenduste puudumine - Vaidlusaluse otsuse moonutamine - Põhjenduste asendamine - Tõendamiskoormise ümberpööramine - Liidu õiguse esimuse põhimõtte rikkumine - Üldkohtu teostatav kohtulik kontroll - Kohustused ja piirid)

(2022/C 11/04)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Autostrada Wielkopolska S.A. (esindajad: Rechtsanwalt O. Geiss ja dikigoros T. Siakka)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Armati, K. Herrmann ja S. Noë), Poola Vabariik (esindajad: B. Majczyna ja M. Rzotkiewicz)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Autostrada Wielkopolska S.A. kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Poola Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

---

(1)  ELT C 87, 16.3.2020.

Euroopa Kohtu (viies koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Verwaltungsgericht Berlini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Energieversorgungscenter Dresden-Wilschdorf GmbH & Co. KG versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-938/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Keskkond - Direktiiv 2003/87/EÜ - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem - Artikli 2 lõige 1 - Kohaldamisala - Artikli 3 punkt e - Mõiste „käitis“ - Mõju heitkogustele ja saastusele - Kõrvalüksused, mis ei tekita kasvuhoonegaase - Artikkel 10a - Üleminekueeskirjad lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks - Andmekogumisvorm - Korrigeeritud lubatud kogus - Arvutusmeetod - Otsus 2011/278/EL - Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik - Jahutusenergia eksportimine üksusesse, mis kuulub sektorisse, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks)

(2022/C 11/05)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Energieversorgungscenter Dresden-Wilschdorf GmbH & Co. KG

Kostja: Bundesrepublik Deutschland

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/29/EÜ, artikli 2 lõiget 1 ja artikli 3 punkti e tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis lubavad Euroopa Liidu tasandil kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga hõlmatud käitise süsteemipiiride hulka arvata kõrvalüksusi, mis ei tekita kasvuhoonegaase, tingimusel, et need vastavad nimetatud direktiivi, mida on muudetud, artikli 3 punktis e loetletud kriteeriumidele, ja täpsemalt, et need võiksid avaldada mõju selle sama direktiivi, mida on muudetud, II lisas loetletud kasvuhoonegaaside heitkogustele ja saastele.

2.

Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks, artikli 7 lõike 5 alusel välja töötatud andmekogumisvormis ette nähtud korrigeeritud lubatud kogus on – isegi siis, kui Euroopa Liidu tasandil kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga hõlmamata käitisest imporditud mõõdetavat soojust saab seostada konkreetse soojusvooga – ühtne lubatud kogus, mida eeskätt soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosale tasuta lubatud heitkoguse ühikute arvutamisel tuleb arvutada ja kohaldada lähtuvalt selle käitiseosa soojusvoogude terviklikust käsitlusest.

3.

Otsuse 2011/278 artikli 6 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et soojuspõhise võrdlusaluse käitiseosa protsessi ei kasutata sektori või allsektori jaoks, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks, kui see protsess puudutab soojust, mida tarbitakse selleks, et toota jahutusenergiat, mida eksporditakse ja tarbitakse üksuses, mis ei ole Euroopa Liidu tasandil kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga hõlmatud ja mis kuulub sektorisse või allsektorisse, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks, kuna see üksus ei ole soojusenergia tarbija.

---

(1)  ELT C 103, 30.3.2020.

Euroopa Kohtu (teine koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Lietuvos Aukščiausiasis Teismase eelotsusetaotlus – Leedu) – UAB „Manpower Lit“versus E.S., M.L., M.P., V.V., R.V.

(Kohtuasi C-948/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Renditöö - Direktiiv 2008/104/EÜ - Artikkel 1 - Kohaldamisala - Mõisted „avalik-õiguslik ettevõtja“ ja „osalemine majandustegevuses“ - Euroopa Liidu asutused - Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) kui „kasutajaettevõtja“ selle direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses - Artikli 5 lõige 1 - Võrdse kohtlemise põhimõte - Peamised töö- ja töölevõtmistingimused - Mõiste „sama töökoht“ - Määrus (EÜ) nr 1922/2006 - ELTL artikkel 335 - Liidu institutsioonide haldusautonoomia põhimõte - ELTL artikkel 336 - Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning muude liidu teenistujate teenistustingimused)

(2022/C 11/06)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pooled

Hageja: UAB „Manpower Lit“

Kostjad: E.S., M.L., M.P., V.V., R.V.

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ renditöö kohta artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi kohaldamisalasse kuulub olukord, kus rendiagentuur lähetab temaga töölepingu sõlminud isikud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti (EIGE) töökohustusi täitma.

2.

Direktiivi 2008/104 artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tööd, mida teeb Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti (EIGE) lähetatud renditöötaja, võib pidada „samaks töökohaks“ selle sätte tähenduses, isegi kui lähtuda eeldusest, et kõik töökohad, mille puhul EIGE võtab töötajaid tööle otse, hõlmavad ülesandeid, mida saavad täita ainult isikud, kellele kehtivad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

---

(1)  ELT C 77, 9.3.2020.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 9. novembri 2021. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – LW versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-91/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine varjupaiga- ja täiendava kaitse poliitika - Nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks - Direktiiv 2011/95/EL - Artiklid 3 ja 23 - Soodsamad normid, mille liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada varjupaiga või täiendava kaitse saamise õiguse laiendamiseks rahvusvahelise kaitse saaja pereliikmetele - Pagulasseisundi andmine lapsevanema seisundist tuletatud õigusena tema alaealisele lapsele - Perekonna ühtsuse säilitamine - Lapse parimad huvid)

(2022/C 11/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: LW

Vastustaja: Bundesrepublik Deutschland

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, artiklit 3 ja artikli 23 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui soodsamate riigisiseste sätete kohaselt annab liikmesriik tuletatud õigusena ja perekonna ühtsuse säilitamise eesmärgil pagulasseisundi sellise kolmanda riigi kodaniku alaealisele lapsele, kellele selline seisund on antud selle direktiiviga kehtestatud korra alusel, sealhulgas juhul kui laps on sündinud selle liikmesriigi territooriumil ja tal on teise vanema kaudu muu kolmanda riigi kodakondsus, kus ei ähvarda teda tagakiusamine, seda tingimusel, et lapse suhtes ei kehti selle direktiivi artikli 12 lõikes 2 toodud välistamise alus ja tal ei ole oma kodakondsusest või muust tema isiklikku õiguslikku seisundit iseloomustavast tegurist tulenevalt õigust paremale kohtlemisele selles liikmesriigis võrreldes sellega, mis talle saaks osaks pagulasseisundi saamisega. Seejuures ei ole oluline, kas lapsel ja tema vanematel on võimalik ja neilt võib mõistlikult eeldada elama asumist viimati nimetatud kolmandasse riiki.

---

(1)  ELT C 209, 22.6.2020.

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 11. novembri 2021. aasta otsus – Kreeka Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-106/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ühine põllumajanduspoliitika - EAGF ja EAFRD - Euroopa Liidu rahastamisest välja jäetud kulud - Kreeka Vabariigi kulutused - Vastavuse kontrolli menetlus - Väide, mis on esimest korda esitatud suulise menetluse käigus esimeses kohtuastmes - Määrus (EÜ) nr 796/2004 - Artikli 2 punkt 2 - Määrus (EL) nr 1307/2013 - Artikli 4 lõike 1 punkt h - Mõiste „püsikarjamaa“ - Tõendite moonutamine - Delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014 - Artikli 12 lõige 4 - Ühekordne korrektsioon - Tingimused - Tõendamiskoormis)

(2022/C 11/08)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Kreeka Vabariik (esindajad: E. Tsaousi, E. Leftheriotou ja A. Vasilopoulou)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Konstantinidis ja A. Sauka)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 161, 11.5.2020.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (High Court of Justice’i (England & Wales), Chancery Division (business and property courts, insolvency and companies list) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – M-i pankrotihaldur BJ, M-i pankrotihaldur OV versus M-i abikaasa, MH, ILA, M

(Kohtuasi C-168/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Isikute vaba liikumine - Liidu kodakondsus - ELTL artikkel 21 - Asutamisvabadus - ELTL artikkel 49 - Võrdne kohtlemine - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artikli 24 lõige 1 - Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi õigusnormid, mis seavad pensioniskeemis omandatud pensioniõiguste üldjuhul täieliku ja automaatse pankrotivarast välistamise tingimuseks nõude, et see skeem peab olema maksuhalduri poolt tunnustatud - Selle nõude kohaldamine sellise liidu kodaniku maksejõuetusmenetluses, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda selleks, et asuda Ühendkuningriigis alaliselt tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana - Pensioniõigused, mis see liidu kodanik on omandanud oma päritoluliikmesriigis loodud ja maksuhalduri poolt tunnustatud pensioniskeemis - Selliste pensioniõiguste väljaarvamine pankrotivarast välistatava vara hulgast - Pankrotivõlgniku jaoks selgelt ebasoodsama pankrotivarast välistamise korra kohaldamine sellistele pensioniõigustele)

(2022/C 11/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division (business and property courts, insolvency and companies list)

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: M-i pankrotihaldur BJ, M-i pankrotihaldur OV

Kostjad: M-i abikaasa, MH, ILA, M

Resolutsioon

ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis seab pensioniskeemist tulenevate pensioniõiguste pankrotivarast üldjuhul täieliku ja automaatse välistamise sõltuvusse nõudest, et pankroti väljakuulutamise ajal peab see skeem olema selles riigis maksuhalduri poolt tunnustatud, juhul kui see nõue kehtib olukorras, kus liidu kodanikul, kes oli enne tema pankroti väljakuulutamist kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja asunud alaliselt elama sellesse riiki, et tegeleda seal füüsilisest isikust ettevõtjana majandustegevusega, on pensioniõigused, mis tulenevad tema päritoluliikmesriigis loodud ja maksuhalduri poolt tunnustatud pensioniskeemist, välja arvatud juhul, kui sellest riigisisesest sättest tulenev asutamisvabaduse piirang on põhjendatud, kuna see teenib ülekaalukat üldist huvi, on sellega taotletava eesmägi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

---

(1)  ELT C 262, 10.8.2020.

Euroopa Kohtu (viies koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (The Labour Courti, Iirimaa eelotsusetaotlus – Iirimaa) – MG versus Dublin City Council

(Kohtuasi C-214/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Töötajate ohutuse ja tervise kaitse - Tööaja korraldus - Direktiiv 2003/88/EÜ - Artikkel 2 - Mõiste „tööaeg“ - Reservpäästja - Valve väljakutsevalve raames - Valveperioodi ajal ettevõtjana kutsetegevusega tegelemine - Väljakutsevalvest tulenevad piirangud)

(2022/C 11/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

The Labour Court, Iirimaa

Põhikohtuasja pooled

Hageja: MG

Kostja: Dublin City Council

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 2 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et reservpäästja selline valveperiood väljakutsevalve raames, mille ajal see töötaja tegeleb tööandja loal omal käel kutsetegevusega, kuid peab häire korral jõudma oma päästedepoosse hiljemalt kümne minuti jooksul, ei ole „tööaeg“ selle sätte tähenduses, kui kõikidele käesoleva asja asjaoludele, mis puudutavad eelkõige muu kutsetegevusega tegelemise ulatust ja laadi ning seda, et puudub kohustus osaleda kõikides selle päästedepoo väljakutsetes, antavast hinnangust nähtub, et sellele töötajale nimetatud perioodil seatud piirangud ei ole sellised, mis mõjutaksid objektiivselt ja väga oluliselt tema võimalust sel ajavahemikul vabalt kasutada aega, mille jooksul tema kui reservpäästja tööalaseid teeneid ei vajata.

---

(1)  ELT C 262, 10.8.2020.

Euroopa Kohtu (viies koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Tribunal Supremo eelotsusetaotlus – Hispaania) – Ferimet SL versus Administración General del Estado

(Kohtuasi C-281/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 168 - Mahaarvamisõigus - Artikkel 199 - Pöördmaksustamise kord - Neutraalse maksustamise põhimõte - Mahaarvamisõiguse materiaalõiguslikud tingimused - Tarnija maksukohustuslase staatus - Tõendamiskoormis - Pettus - Kuritarvitus - Arve, millele on märgitud fiktiivne tarnija)

(2022/C 11/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Ferimet SL

Vastustaja: Administración General del Estado

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, tuleb koostoimes neutraalse maksustamise põhimõttega tõlgendada nii, et tuleb keelduda lubamast maksukohustuslasel maha arvata talle tarnitud kauba soetamisega seotud käibemaksu, kui maksukohustuslane on arvele, mille ta ise on pöördmaksustamise korra kohaldamise raames selle tehingu kohta väljastanud, teadlikult märkinud fiktiivse tarnija, kui maksukohustuslase esitatud faktilisi asjaolusid ja tõendeid arvestades puuduvad andmed, mis on vajalikud kontrollimaks, kas tegelik tarnija oli maksukohustuslane, või kui on õiguslikult piisavalt tõendatud, et maksukohustuslane pani toime käibemaksupettuse või teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, oli seotud pettusega.

---

(1)  ELT C 320, 28.9.2020.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus – Itaalia) – Regione Veneto versus Plan Eco Srl

(Kohtuasi C-315/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Keskkond - Määrus (EÜ) nr 1013/2006 - Jäätmesaadetised - Artikli 3 lõige 5 ja artikli 11 lõike 1 punkt i - Direktiiv 2008/98/EÜ - Jäätmekäitlus - Artikkel 16 - Iseseisvuse põhimõte ja läheduse põhimõte - Otsus 2000/532/EÜ - Euroopa jäätmeloend - Segaolmejäätmed, mille mehaaniline töötlemine ei muuda nende olemust)

(2022/C 11/12)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Regione Veneto

Vastustaja: Plan Eco Srl

Menetluses osales: Futura Srl

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta artikli 3 lõiget 5 ja artiklit 11 tuleb tõlgendada nii, et iseseisvuse põhimõtet ja läheduse põhimõtet arvestades võib lähtekoha pädev asutus eelkõige sama määruse artikli 11 lõike 1 punktis i nimetatud põhjendusele tuginedes esitada vastuväiteid sellise segaolmejäätmete saadetise suhtes, mis pärast nende jäätmete mehaanilist töötlemist energia tootmiseks taaskasutamise eesmärgil, mis ei muutnud siiski oluliselt jäätmete algseid omadusi, liigitati komisjoni 3. mai 2000. aasta otsuse 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu), mida on muudetud komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsusega 2014/955/EL, lisas kehtestatud jäätmenimistu koodinumbri 19 12 12 alla.

---

(1)  ELT C 304, 14.9.2020.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Cour de cassationi eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Bank Sepah versus Overseas Financial Limited, Oaktree Finance Limited

(Kohtuasi C-340/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) - Iraani Islamivabariigi vastu suunatud piiravad meetmed - Määrus (EÜ) nr 423/2007 - Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kelle puhul Euroopa Liidu Nõukogu on kindlaks teinud, et nad osalevad tuumarelvade levikus - Mõisted „rahaliste vahendite külmutamine“ ja „majandusressursside külmutamine“ - Külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside suhtes kaitsemeetme kohaldamise võimalus - Vara külmutamisest varasem ning Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programmiga mitte seotud nõue)

(2022/C 11/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Bank Sepah

Vastustajad: Overseas Financial Limited, Oaktree Finance Limited

Resolutsioon

1.

Nõukogu 19. aprilli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, mida on muudetud nõukogu 5. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 618/2007, artikli 7 lõiget 1 koostoimes määruse nr 423/2007 artikli 1 punktidega h ja j, nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 423/2007, artikli 16 lõiget 1 koostoimes määruse nr 961/2010 artikli 1 punktidega h ja i ning nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 961/2010, artikli 23 lõiget 1 koostoimes määruse nr 267/2012 artikli 1 punktidega j ja k tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus kohaldada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside suhtes ilma riigi pädeva asutuse eelneva loata kaitsemeetmeid, millega antakse asjaomasele võlausaldajale õigus oma nõuete rahuldamisele eelisjärjekorras võrreldes teiste võlausaldajatega, isegi kui nende meetmete tagajärg ei ole, et vara väljub võlgniku vara hulgast.

2.

Asjaolu, et isikult või üksuselt, kelle rahalised vahendid või majandusressursid on külmutatud, sissenõutava nõude alus ei ole seotud Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programmiga ning on varasem kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 23. detsembri 2006. aasta resolutsioon 1737 (2006), ei ole esimesele eelotsuseküsimusele vastamisel asjakohane.

---

(1)  ELT C 339, 12.10.2020.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband eV versus Dr. August Oetker Nahrungsmittel KG

(Kohtuasi C-388/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Määrus (EL) nr 1169/2011 - Toidualase teabe esitamine tarbijatele - Artikli 9 lõike 1 punkt l - Toitumisalane teave - Artikli 31 lõike 3 teine lõik - Energiasisalduse ja toitainete koguse arvutamine - Võimalus anda sellekohast teavet valmistoidu kohta - Tingimused - Artikli 33 lõike 2 teine lõik - Väljendamine portsjoni või tarbimisühiku kohta)

(2022/C 11/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband eV

Kostja: Dr. August Oetker Nahrungsmittel KG

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruse (EÜ) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004, artikli 31 lõike 3 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et see säte on kohaldatav üksnes sellise toidu suhtes, mille puhul on vajalik valmistamine ja mille valmistamisviis on ette kindlaks määratud.

---

(1)  ELT C 433, 14.12.2020.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. novembri 2021. aasta otsus (Krajský soud v Brně eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – ELVOSPOL versus Odvolací finanční ředitelství

(Kohtuasi C-398/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 90 - Käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamine - Võlgniku pankroti tõttu hinna osaline või täielik mittetasumine - Tasumisele kuuluva käibemaksu korrigeerimiseks liikmesriigi õigusnormidega ette nähtud tingimused - Tingimus, mille kohaselt ei või osaliselt või täielikult tasumata nõue olla tekkinud võlgnikust äriühingu pankroti väljakuulutamisele eelneva kuue kuu jooksul - Vastuolu)

(2022/C 11/15)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský soud v Brně

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: ELVOSPOL

Vastustaja: Odvolací finanční ředitelství

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 90 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis seab käibemaksusumma korrigeerimiseks tingimuse, et osaliselt või täielikult tasumata võlanõue ei või olla tekkinud võlgnikust äriühingu pankroti väljakuulutamisele eelnenud kuue kuu jooksul, samas kui see tingimus ei võimalda välistada, et see nõue võib lõpuks muutuda selliseks, mille rahuldamist ei ole enam võimalik nõuda.

---

(1)  ELT C 359, 26.10.2020.

Sun Stars & Sons Pte Ltd 12. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 12. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-638/19: Sun Stars & Sons versus EUIPO – Valvis Holding (AC AQUA AC)

(Kohtuasi C-424/21 P)

(2022/C 11/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Sun Stars & Sons Pte Ltd (esindaja: odvetnica M. Maček)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Valvis Holding SA

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 11. novembri 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta Sun Stars & Sons Pte Ltd kohtukulud tema enda kanda.

Sun Stars & Sons Pte Ltd 12. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 12. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-637/19: Sun Stars & Sons versus EUIPO – Carpathian Springs (AQUA CARPATICA)

(Kohtuasi C-425/21 P)

(2022/C 11/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Sun Stars & Sons Pte Ltd (esindaja: odvetnica M. Maček)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Carpathian Springs SA

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 11. novembri 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta Sun Stars & Sons Pte Ltd kohtukulud tema enda kanda.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD, Portugal) 26. juulil 2021 – The Navigator Company S.A. ja Navigator Pulp Figueira S.A. versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-459/21)

(2022/C 11/18)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD)

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: The Navigator Company S.A. ja Navigator Pulp Figueira S.A.

Vastustaja: Autoridade Tributária e Aduaneira

Eelotsuse küsimus

Kas võrdväärsuse põhimõttega on vastuolus selline riigisisene käibemaksunorm, nagu on ette nähtud käibemaksuseadustiku artikli 21 lõikes 1, mis jäeti kehtima standstill-tingimuse alusel ja mis välistab sõiduki-, sõidu- ja majutus- ning esinduskulude raames makstud käibemaksu mahaarvamise kas täielikult või 50 % ulatuses, samas kui ettevõtte tulumaksu raames võib need kuludena täielikult maha arvata (ilma et see mõjutaks hilisemat kontrolli ja teatavate tingimuste kohaldumist) ja autonoomse maksustamise raames võib need tegelikult kuludena maha arvata enam kui 50 % ulatuses?

König Ludwig International GmbH & Co. KG 29. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 31. mai 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-332/20: König Ludwig International versus EUIPO

(Kohtuasi C-465/21 P)

(2022/C 11/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: König Ludwig International GmbH & Co. KG (esindajad: Rechtsanwalt O. Spuhler, Rechtsanwältin J. Stock)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 12. novembri 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta König Ludwig International GmbH & Co. KG kohtukulud tema enda kanda.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wiesbaden (Saksamaa) 14. septembril 2021 – BU versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-564/21)

(2022/C 11/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Wiesbaden

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: BU

Vastustaja: Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariik), keda esindab Bundesamt für Migration und Flüchtlinge

Eelotsuse küsimused

1.

Kas põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele tuleneb, et haldusasutuse toimik – ka elektroonilises vormis toimik –, mille on asutus kohustatud esitama toimikuga tutvumise või kohtuliku kontrolli raames, peab olema täielik ja selles peavad olema kõik leheküljed nummerdatud, et oleks võimalik tuvastada muudatusi.

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (1) artikli 23 lõikega 1 ja artikli 46 lõigetega 1–3 on vastuolus liikmesriigi halduspraktika, mille kohaselt esitab asutus varjupaigataotleja esindajale ja kohtule reeglina ainult dokumentide elektroonilise haldamise süsteemi väljavõtte, mis sisaldab elektrooniliste PDF-failide ebatäielikku, struktureerimata ja mittekronoloogilist kogumit, millel puudub struktuur ja kronoloogiline järjestus, rääkimata elektroonilise toimiku täielikust sisust.

3.	Kas direktiivi 2013/32/EL artikli 11 lõikest 1 ja artikli 45 lõike 1 punktist a tuleneb, et varjupaigataotlust menetleva asutuse otsuse teinud isik peab otsuse omakäeliselt allkirjastama ja toimikusse lisama või tuleb see omakäeliselt allkirjastatud dokumendina ka taotlejale kätte toimetada?

4.	Kas kirjaliku vormi nõue direktiivi 2013/32/EL artikli 11 lõike 1 ja artikli 45 lõike 1 punkti a tähenduses on täidetud, kui otsuse teinud isik on otsuse allkirjastanud, seejärel aga selle skaneerinud ja originaali hävitanud, mille tulemusel on otsus vaid osaliselt kirjalik?

---

(1)  ELT 2013, L 180, lk 60.

Public.Resource.Org, Inc., Right to Know CLG 23. septembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies laiendatud koda) 14. juuli 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-185/19: Public.Resource.Org, Inc. ja Right to Know CLG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-588/21 P)

(2022/C 11/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Public.Resource.Org, Inc. ja Right to Know CLG (esindajad: solicitor F. Logue, Rechtsanwalt J. Hackl, Rechtsanwalt C. Nüßing)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Euroopa Standardikomitee (CEN), Asociación Española de Normalización (UNE), Asociaţia de Standardizare din România (ASRO), Association française de normalisation (AFNOR), Austrian Standards International (ASI), British Standards Institution (BSI), Bureau de normalisation/Bureau voor Normalisatie (NBN), Dansk Standard (DS), Deutsches Institut für Normung eV (DIN), Koninklijk Nederlands Normalisatie Instituut (NEN), Schweizerische Normen- Vereinigung SNV, Standard Norge, Suomen Standardisoimisliitto ry (SFS), Svenska institutet för standarder (SIS), Institut za standardizaciju Srbije (ISS)

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada edasi kaevatud otsus ja tuvastada, et taotletud dokumentidega (EN 71-4:2013, EN 71-5:2015, EN 71-12:2013, ja EN 12472:2005+A1:2009) tuleb võimaldada tutvuda;

—	teise võimalusena saata asi Üldkohtule tagasi ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

1.

Eksitud on selle erandi kohaldatavuse hindamisel, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 2 esimeses taandes. a. Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi autoriõigusest tuleneva kaitse hindamisel: — jättes tunnustamata, et taotletud harmoniseeritud standardid ei saa olla autoriõiguse kaitse objekt, kuna need on ELi õiguse osa ja õigusriigi põhimõtte kohaselt peab õigusnormidega saama vabalt tutvuda; — jättes tunnustamata, et kuigi taotletud harmoniseeritud standardid võivad olla autoriõigusega kaitstud, on õigus õigusnormidega saama vabalt tutvuda autoriõiguse kaitse suhtes ülimuslik; — asudes väärale seisukohale, et komisjonil ei olnud pädevust kontrollida, kas taotletud harmoniseeritud standardid on autoriõigusega kaitstud ja — asudes väärale seisukohale, et taotletud harmoniseeritud standardid on looming ja seega autoriõigusega kaitstav „teos“. b. Teiseks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta andis hinnangu ärihuvide kahjustamise kohta: — vääralt kohaldades eeldust, et taotletud harmoniseeritud standard kahjustaks huvi, mida on kaitstud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes. — jättes hindamata ärihuvidele avalduva konkreetse mõju.

2.

Õigusnormi rikkumine, mis seisneb ülekaaluka üldise huvi tunnustamata jätmises. Üldkohus rikkus õigusnormi seeläbi, et ta ei tunnustanud ülekaaluka üldise huvi esinemist: — tuvastades ekslikult, et hagejad ei tõendanud oma põhjendatud huvi; — võttes ekslikult arvesse asjakohatud tegurit, milleks on standardimissüsteemi toimimine; — asudes seisukohale, et kohtuotsus James Elliott (kohtuasi C-613/14) (2) ei anna alust kohustuse tekkimisele levitada harmoniseeritud standardeid aktiivselt ja — asudes seisukohale, et harmoniseeritud standardid toovad õiguslikke tagajärgi kaasa üksnes asjaomaste isikute suhtes.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001 aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

(2)  27. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus (kohtuasi C-613/14, James Elliott Construction, EU:C:2016:821).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajský súd v Prešove (Slovaki Vabariik) 28. septembri 2021. aasta – SP, CI versus Všeobecná úverová banka a.s.

(Kohtuasi C-598/21)

(2022/C 11/22)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský súd v Prešove

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: SP, CI

Kostja: Všeobecná úverová banka a.s.

Eelotsuse küsimused

A.

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47 koostoimes artiklitega 7 ja 38, nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiviga 93/13/EMÜ (1) (edaspidi „direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste lepingutingimuste kohta“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (2) (edaspidi „direktiiv 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta“), samuti Euroopa Liidu õiguse tõhususe põhimõttega on vastuolus sellised õigusnormid nagu Slovaki Vabariigi tsiviilseadustiku (Občiansky zakonník) § 53 lõige 9 ja § 565, mille kohaselt ei võeta enneaegse sissenõudmise korral arvesse selle toimingu proportsionaalsust – eelkõige tarbijate kohustuste rikkumise kaalu võrreldes laenu suuruse ja selle maksetähtajaga?

B.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav (ei ole vastuolus), esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus järgmised küsimused: - B.1 Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47 koostoimes artiklitega 7 ja 38, direktiiviga 93/13/EMÜ ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, direktiiviga 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta ja Euroopa Liidu õiguse tõhususe põhimõttega on vastuolus kohtupraktika, mis põhimõtteliselt ei peata pandiõiguse realiseerimist niisuguse kinnisvara eraenampakkumise teel, mis on tarbijate või muude isikute elukoht, ning samas ei võta arvesse tarbija kohustuste rikkumise kaalu võrreldes laenu suuruse ja selle maksetähtajaga, ka juhul, kui on olemas muid võimalusi laenuandja nõude rahuldamiseks kohtulikus täitemenetluses, kus eelisjärjekorras ei minda pandiõigusega koormatud eluruumi müügi teed? - B.2 Kas direktiivi 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tarbijate kaitsmine ebaausate kaubandustavade eest tarbijatele laenu andmisel hõlmab kõiki laenuandja nõuete tasumise viise, sealhulgas uue laenu võtmist eelmisest laenust tulenevate kohustuste katmiseks? - B.3 Kas direktiivi 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta tuleb tõlgendada nii, et ebaausaks kaubandustavaks loetakse ka sellise laenuandja käitumine, kes annab korduvalt laene tarbijale, kes ei ole võimeline laene tagasi maksma, ja selle tulemusena tekib niisuguste laenude ahel, mida laenuandja tarbijale faktiliselt välja ei maksa, vaid peab need kinni eelmiste laenude ja laenu kogukulude katmiseks? - B.4 Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (3) (edaspidi „direktiiv 2008/48/EMÜ tarbijakrediidi kohta“), artikli 2 lõike 2 punkti a koostoimes selle direktiivi põhjendusega 10 tuleb tõlgendada nii, et see ei välista kõnealuse direktiivi kohaldamist isegi laenu puhul, millel on kõik tarbijakrediidi omadused, kui laenu eesmärk ei ole kokku lepitud ja kui peale väikese osa on laenuandja kogu laenusumma määranud eelmiste tarbijalaenude katmiseks ja tagatisena on kokku lepitud kinnisvara pandiõigus? - B.5 Kas Euroopa Kohtu 21. aprilli 2016. aasta otsust Radlinger ja Radlingerová, C-377/14, EU:C:2016:283, tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav tarbijalaenulepingule ka juhul, kui selle lepingu kohaselt on osa antud laenust mõeldud laenuandja kulude katmiseks?

---

(1)  EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.

(2)  ELT 2005, L 149, lk 22.

(3)  ELT 2008, L 133, lk 66.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Administrativo e Fiscal de Braga, Juízo Administrativo Comum (Portugal) 28. septembril 2021 – Vapo Atlantic SA versus Entidade Nacional para o Setor Energético E.P.E. (ENSE) jt

(Kohtuasi C-604/21)

(2022/C 11/23)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Administrativo e Fiscal de Braga, Juízo Administrativo Comum

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Vapo Atlantic, S.A.

Vastustaja: Entidade Nacional para o Setor Energético E.P.E. (ENSE)

Teised menetlusosalised: Fundo Ambiental, Fundo de Eficiência Energética (FEE)

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 98/34/EÜ (1) artikli 1 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „muud nõuded“ sama direktiivi artikli 8 lõike 1 tähenduses hõlmab selle kindlaksmääramist, mitu protsenti biokütust on vastavalt direktiivi 98/70/EÜ (2) artiklile 7a, mis lisati direktiiviga 2009/30/EÜ (3), ja vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ (4) artikli 3 lõikes 4 nimetatud eesmärgile teatav ettevõtja kohustatud kasutama mootorikütustes, mida ta tarbimiseks ringlusse lubab, nagu on ette nähtud vaidlusaluse riigisisese õigusakti puhul?

2.

Kas direktiivi 98/34/EÜ artikli 8 lõiget 1, eelkõige väljendit „välja arvatud siis, kui tegemist on rahvusvahelise või Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega“, tuleb tõlgendada nii, et see välistab riigisisese õiguse sätte, mis määrab kindlaks mootorikütustes biokütuste kasutamise protsendimäärad vastavalt direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõikele 2, mis on lisatud direktiiviga 2009/30/EÜ, ja vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 4 nimetatud eesmärgile?

3.	Kas direktiivi 2009/30/EÜ artikli 4 lõike 1 teist lõiku ja direktiivi (EL) 2015/1513 (5) artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et tegemist on kaitseklauslitega, mis on ette nähtud direktiivi 98/34/EÜ artikli 10 lõike 1 kolmanda taande tähenduses siduvates ühenduse õigusaktides?

4.

Kui eelnevatele küsimustele antud vastust arvestades on sellele küsimusele vastata vaja: siis kas direktiivi 98/34/EÜ artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellist liikmesriigi õigusnormi, nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas, millega määratakse direktiivi 98/70/EÜ artikli 7a lõike 2 ülevõtmisel, mis on lisatud direktiiviga 2009/30/EÜ, kindlaks mootorikütustes biokütuste kasutamise protsendimäär, ei saa ettevõtja suhtes kohaldada?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT 1998, L 204, lk 37; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT 1998, L 350, lk 58; ELT eriväljaanne 13/23, lk 182).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT 2009, L 140, lk 88).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 140, lk 16).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1513, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT 2015, L 239, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Szegedi Törvényszék (Ungari) 4. oktoobril 2021 – Napfény-Toll Kft. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-615/21)

(2022/C 11/24)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Szegedi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Napfény-Toll Kft.

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Eelotsuse küsimus

Kas õiguskindluse põhimõtet ja tõhususe põhimõtet, mis on osa ühenduse õigusest, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui sellised liikmesriigi õigusnormid nagu maksukorraldust käsitleva 2003. aasta XCII seaduse (az adózás rendjéről szóló 2003. évi XCII. törvény, edaspidi „endine maksukorralduse seadus“) § 164 lõige 5 ja sellel põhinev praktika, mis ei jäta kohtule mingit kaalutlusruumi, näevad ette, et käibemaksu valdkonnas peatub maksuhalduril maksusumma määramise aegumine kõigi kohtulike kontrollide ajaks, olenemata korduvate maksumenetluste arvust, ja nende peatumiste kestus kumuleerub mitme järjestikuse kohtuliku kontrolli puhul piiramatult ka siis, kui kohus tuvastab otsuse kohta, mille maksuhaldur on teinud varasemast kohtulahendist tulenenud uuendatud menetluses, et maksuhaldur on jätnud selles varasemas kohtulahendis antud suunised täitmata, teisisõnu: uus kohtumenetlus toimub maksuhalduri enda süül?

29. oktoobril 2021 esitatud hagi – Euroopa Parlament versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-657/21)

(2022/C 11/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Parlament (esindajad: R. Crowe, U. Rösslein ja C. Burgos)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Euroopa Komisjon ei taganud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (1), mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, täielikku ja viivitamatut rakendamist alates selle kohaldamise kuupäevast 1. jaanuarist 2021, on Euroopa Komisjon rikkunud aluslepinguid;

—	teise võimalusena tühistada komisjoni õigusvastane keeldumine tagada määruse 2020/2092 täielik ja viivitamatu rakendamine alates selle kohaldamise kuupäevast;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et komisjon on rikkunud ELL artikli 17 lõike 1 teises lauses sätestatud kohustust tagada aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamine.

Komisjon jättis määruse 2020/2092 täielikult rakendamata, kuna ta õigusvastaselt loobus kohaldamast selle määruse artikli 6 põhisätteid kuni hetkeni, mil ta on lõpetanud määruse kohaldamise juhendi väljatöötamise, milleni ta jõuab alles siis, kui Euroopa Kohus on teinud otsuse kahe liikmesriigi hagi kohta, mille nad esitasid selle määruse tühistamiseks. Määruse täielikult rakendamata jätmine kuni Euroopa Kohtu otsusteni nimetatud tühistamishagide kohta kujutab endast komisjoni nende kohustuste rikkumist, mis tulenevad ELL artikli 17 lõikest 1, mis kohustab teda tagama aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamine.

Teine väide, et komisjon on rikkunud ELL artikli 17 lõike 3 kolmandast lõigust tulenevat kohustust olla oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu.

Kuna komisjon ei taganud määruse täielikku ja viivitamatut rakendamist ilma enesele kehtestatud kitsendusteta alates selle kohaldamise kuupäevast ja vastavalt Euroopa Nõukogu juhistele, on ta rikkunud ELL artikli 17 lõike 3 kolmandast lõigust tulenevat sõltumatuse kohustust.

Kolmas väide, et rikutud on ELL artikli 13 lõiget 2 ja institutsioonidevahelise tasakaalu ja lojaalse koostöö põhimõtteid.

Kuna komisjon ei taganud määruse täielikku ja viivitamatut rakendamist ilma enesele kehtestatud kitsendusteta alates selle kohaldamise kuupäevast ja vastavalt Euroopa Nõukogu juhistele, on ta rikkunud ELL artikli 13 lõiget 2, mille kohaselt tegutseb iga institutsioon talle aluslepingutega antud volituste piires, ning institutsioonidevahelise tasakaalu ja lojaalse koostöö põhimõtteid.

---

(1)  ELT 2020, L 433I, lk 1.

MKB Multifunds BV 5. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-277/20: MKB Multifunds versus komisjon

(Kohtuasi C-665/21 P)

(2022/C 11/26)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellant: MKB Multifunds BV (esindajad: advokaadid J.M.M. van de Hel, R. Rampersad)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik

Apellandi nõuded

MKB Multifunds palub Euroopa Kohtul,

—	tunnistada MKB Multifunds‘i apellatsioonkaebus põhjendatuks ja vastuvõetavaks;

—	tühistada Üldkohtu määrus,

—	asendada Üldkohtu määrus Euroopa Kohtu otsusega ja tühistada komisjoni otsus,

—	mõista MKB Multifunds’i kantud kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Üldkohus leidis vääralt, et MKB Multifunds’i nõuded on vastuvõetamatud. Üldkohus rikkus oma hinnangus õigusnormi. MKB Multifunds esitab apellatsioonkaebuse põhjenduseks järgmised väited:

Esimene väide, et Üldkohus rikkus oma määruse punktides 36 ja 38 õigusnormi sellega, et ei kohaldanud protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ega ELTL artiklit 51. Üldkohtu hinnangul ei olnud MKB Multifunds’i enda avaldustel mingit tõenduslikku väärtust, kuna need „on ainult avaldused“. Üldkohus ei ole põhjendanud, miks MKB Multifunds’i avaldused usaldusväärsed ei ole. Järelikult on määrus ebapiisavalt põhjendatud.

Teine väide, et vaidlustatud määruse punktis 30 tõlgendas Üldkohus vääralt määruse 2015/1589 (1) artikli 1 punkti h tähenduses mõistet „huvitatud pool“. Üldkohus tõlgenduse kohaselt peab MKB Multifunds tõendama, et ta tegelikult fondifondide sektoris tegutses, st et ta oli otseselt DVI-ga konkurentsis ja kandis konkreetseid tagajärgi. See ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt on ettevõtja huvitatud pool, kui i) ta on (potentsiaalne) konkurent, kes ei tegutse samal turul, ja ii) ebaseaduslik abi võib tema huve kahjustada. Üldkohus kohaldas õigusnormi rikkudes liiga rangeid kriteeriume ja ei tunnistanud, et MKB Multifunds oli vähemalt DVI potentsiaalne konkurent ning et MKB Multifunds oli piisavalt tõendanud, et ebaseadusliku abi andmine kahjustab tema huve.

Kolmas väide, et määruse punktides 53–55 tõlgendas Üldkohus ELTL artikli 263 lõike 4 tähenduses mõistet „puudutab otseselt“ liiga kitsalt. Järelikult ei võtnud Üldkohus arvesse asjaolu, et MKB Multifunds oli esitanud konkreetsed argumendid, mis näitasid, et komisjoni otsus puudutas teda teatud isiklike omaduste või eriliste asjaolude tõttu, mis eristasid teda kõigist teistest isikutest.

---

(1)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).

KNi 9. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 1. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-377/20: KN versus EMSK

(Kohtuasi C-673/21 P)

(2022/C 11/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: KN (esindajad: advokaadid M. Casado García-Hirschfeld ja M. Aboudi)

Teine menetlusosaline: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Apellandi nõuded

—	tühistada Üldkohtu 1. septembri 2021. aasta kohtuotsus KN vs. EMSK (T-377/20);

—	rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded;

—	mõista kõik kohtukulud, seal hulgas Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulud välja EMSK-lt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant vaidlustab oma kaebuse raames eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktid 167–169, 171–177 ja 197.

Ta esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks üheainsa väite, mille kohaselt on vaidlustatud kohtuotsuses moonutatud faktilisi asjaolusid ja tehtud ilmseid hindamisvigu, mille tulemusel on selle põhjendus õiguslikult ebatäpne.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – Jenkinson versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-602/15 RENV) (1)

(Vahekohtuklausel - Euroopa Liidu rahvusvaheliste missioonide rahvusvahelise tsiviilisikkoosseisu liikmed - Töölevõtmine lepingulisel alusel - Järjestikused tähtajalised töölepingud - Nõue kvalifitseerida kõik lepingulised suhted ümber tähtajatuks lepinguks - Lepingulise vastutuse hagi - Lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagi)

(2022/C 11/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Liam Jenkinson (Killarney, Iirimaa) (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. Vitro ja M. Bishop), Euroopa Komisjon (esindajad: B. Mongin, D. Bianchi ja G. Gattinara), Euroopa Välisteenistus (esindajad: S. Marquardt, R. Spáč ja E. Orgován), Eulex Kosovo (Pristina, Kosovo) (esindaja: advokaat E. Raoult)

Ese

Esimese võimalusena esiteks ELTL artikli 272 alusel esitatud nõue, millega palutakse ühelt poolt kvalifitseerida kõik hageja teenistuslepingud ümber tähtajatuks töölepinguks ja teiselt poolt saada hüvitist lepingulise kahju eest, mis talle selle tõttu väidetavalt tekitati, ning teiseks ELTL artiklite 268 ja 340 alusel esitatud nõuded, milles palutakse tuvastada nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ehk Eulex Kosovo missiooni lepinguväline vastutus.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja Eulex Kosovo missiooni kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja hageja kohtukulud, mis on seotud apellatsioonimenetlusega Euroopa Kohtus kohtuasjas C-43/17 P ja esialgse menetlusega Üldkohtus kohtuasjas T-602/15, ja seda alates vastuvõetamatuse vastuväidetest, mille kostjad vastavalt esitasid eraldi dokumentidega viimati nimetatud kohtuasjas.

3.	Mõista Liam Jenkinsonilt välja kohtukulud, mis on seotud Üldkohtusse tagasisaatmise menetlusega kohtuasjas T-602/15 RENV, kaasa arvatud hagi esitamisega seotud kulud, ning kostjate kohtukulud, mis on seotud selle menetlusega.

---

(1)  ELT C 90, 7.3.2016.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – Rumeenia versus komisjon

(Kohtuasi T-495/19) (1)

(Institutsiooniline õigus - Euroopa kodanikualgatus - Ühtekuuluvuspoliitika - Rahvusvähemusega piirkonnad - Otsus registreerimise kohta - Tühistamishagi - Vaidlustatav akt - Vastuvõetavus - Määruse (EL) nr 211/2011 artikli 4 lõike 2 punkt b - Põhjendamiskohustus)

(2022/C 11/29)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Rumeenia (esindajad: E. Gane, R. Haţieganu, L. Liţu ja L.-E. Baţagoi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: H. Stancu, I. Martínez del Peral ja H. Krämer)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Ungari (esindajad: M. Fehér, M. Tátrai ja K. Szíjjártó)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 30. aprilli 2019. aasta otsus (EL) 2019/721, mis käsitleb kavandatud kodanikualgatust „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ (ELT 2019, L 122, lk 55).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Rumeenia kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Ungari kohtukulud tema enda kanda.

---

(1)  ELT C 288, 26.8.2019.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – Sasol Germany jt versus komisjon

(Kohtuasi T-661/19) (1)

(REACH - Väga ohtlikud ained - Loetelu koostamine kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse - Otsus, milles 4-tert-butüülfenool nimetatakse loetelusse kandmise kriteeriumidele vastavaks aineks - Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikkel 57 - Tõendite kaalukuse lähenemisviis - Ilmne hindamisviga - Proportsionaalsus)

(2022/C 11/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Sasol Germany GmbH (Hamburg, Saksamaa), SI Group – Béthune (Béthune, Prantsusmaa), BASF SE (Ludwigshafen-sur-le-Rhin, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lindenthal ja K. Mifsud-Bonnici)

Kostja toetuseks menetlusse astujad: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: D. Klebs, J. Möller, S. Heimerl ja S. Costanzo), Euroopa Kemikaaliamet (esindajad: M. Heikkilä, W. Broere, S. Mahoney ja A. Hautamäki)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi, milles palutakse tühistada komisjoni 5. juuli 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1194, milles käsitletakse 4-tert-butüülfenooli (PTBP) määratlemist väga ohtliku ainena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktile f (ELT 2019, L 187, lk 41).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi läbi vaatamata.

2.	Jätta Sasol Germany GmbH, SI Group – Béthune ja BASF SE kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Saksamaa Liitvabariigi ja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 406, 2.12.2019.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – Di Bernardo versus komisjon

(Kohtuasi T-41/20) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Töölevõtmine - Konkursiteade - Avalik konkurss - Konkursile lubamise tingimused - Reservnimekirja kandmata jätmine - Ebapiisav töökogemus - ELTL artikkel 266 - Otsus, mis on vastu võetud Üldkohtu otsuse täitmiseks - Tühistamishagi täitmiseks vajalikud meetmed - Personalieeskirjade III lisa artikkel 2 - Võrdne kohtlemine - Ilmne hindamisviga - Vastutus)

(2022/C 11/31)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Danilo Di Bernardo (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat S. Orlandi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Brauhoff ja D. Milanowska)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue, millega palutakse esiteks tühistada 29. novembri 2018. aasta kohtuotsuse Di Bernardo vs. komisjon (T-811/16, ei avaldata, EU:T:2018:859) täitmiseks avaliku konkursi EPSO/AST-SC/03/15 komisjoni tehtud 13. märtsi 2019. aasta otsus mitte kanda hageja nime palgaastmega SC 1 sekretäride/kantseleitöötajate reservnimekirja finantstehnilise abi valdkonnas ja teiseks mõista hagejale seeläbi tekitatud varalise kahju eest välja hüvitis.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Danilo di Bernardolt.

---

(1)  ELT C 77, 9.3.2020.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – Alkattan versus nõukogu

(Kohtuasi T-218/20) (1)

(Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Süüria vastu suunatud piiravad meetmed - Rahaliste vahendite külmutamine - Põhjendamiskohustus - Kaitseõigused - Õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele - Hindamisviga - Loetellu kandmise kriteeriumide kindlaksmääramine)

(2022/C 11/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Waseem Alkattan (Damaskus, Süüria) (esindaja: advokaat G. Karouni)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. Limonet ja V. Piessevaux)

Ese

Esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2020/212, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2020, L 43 I, lk 6), nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/211, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2020, L 43 I, lk 1), nõukogu 28. mai 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/719, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2020, L 168, lk 66), nõukogu 28. mai 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/716, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2020, L 168, lk 1), nõukogu 27. mai 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/855, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2021, L 188, lk 90), ja nõukogu 27. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/848, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2021, L 188, lk 18), ning teiseks ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue, milles palutakse hüvitada nende aktidega hagejale väidetavalt tekitatud kahju.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Waseem Alkattan’ilt.

---

(1)  ELT C 201, 15.6.2020.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – Phi Group versus EUIPO – Gruppo Cadoro (REDELLO)

(Kohtuasi T-532/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi REDELLO taotlus - Varasem Euroopa Liidu kujutismärk CADELLO 88 - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2022/C 11/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Phi Group GmbH (Zug, Šveits) (esindajad: advokaadid P. Campolini ja L. Bidaine)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: L. Rampini, V. Ruzek ja A. Folliard-Monguiral)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Gruppo Cadoro GmbH (Eglisau, Šveits)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 22. juuni 2020. aasta otsuse (asi R 2677/2019-4) peale, mis käsitleb Gruppo Cadoro ja Phi Groupi vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Phi Group GmbH-lt.

---

(1)  ELT C 348, 19.10.2020.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – Solar Electric jt versus komisjon

(Kohtuasi T-678/20) (1)

(Riigiabi - Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia, sealhulgas fotogalvaanilise energia turg - Prantsuse seadusega kehtestatud kohustus osta elektrienergiat turuhinnast kõrgema hinnaga - Kaebuse tagasilükkamine - Määruse (EL) 2015/1589 artikli 12 lõige 1 ja artikli 24 lõige 2 - Kohaldamisala)

(2022/C 11/34)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Solar Electric Holding (Lamentin, Prantsusmaa), Solar Electric Guyane (Lamentin), Solar Electric Martinique (Lamentin), Société de production d’énergies renouvelables (Lamentin) (esindaja: advokaat S. Manna)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja A. Bouchagiar)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 3. septembri 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hagejate 20. juuni 2020. aasta kaebus hagejate fotogalvaaniliste seadmete jaoks ebaseadusliku riigiabi andmise kohta.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Solar Electric Holdingult, Solar Electric Guyane’ilt, Solar Electric Martinique’ilt ja Société de production d’énergies renouvelables’ilt.

---

(1)  ELT C 44, 8.2.2021.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – Monster Energy versus EUIPO – Frito-Lay Trading Company (MONSTER ja MONSTER ENERGY)

(Liidetud kohtuasjad T-758/20 ja T-759/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Tühistamismenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgid MONSTER ja MONSTER ENERGY - Kaubamärkide tegelik kasutamine - Kasutamine kaupade jaoks, mille jaoks kaubamärgid on registreeritud - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkt a (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkt a))

(2022/C 11/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Monster Energy Co. (Corona, California, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: solicitor P. Brownlow)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: V. Ruzek ja E. Śliwińska)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Frito-Lay Trading Company GmbH (Bern, Šveits) (esindajad: advokaadid V. von Bomhard ja J. Fuhrmann)

Ese

Hagid EUIPO teise apellatsioonikoja 5. oktoobri 2020. aasta otsuste (asjad R 2927/2019-2 ja R 2928/2019-2) peale, mis käsitlevad kahte Frito-Lay Trading Company ja Monster Energy vahelist kaubamärgi tühistamismenetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagid rahuldamata..

2.	Mõista kohtukulud välja Monster Energy Co-lt.

---

(1)  ELT C 53, 15.2.2021.

Üldkohtu 10. novembri 2021. aasta otsus – PIK-KO versus EUIPO – Haribo Ricqles Zan (P.I.C. Co.)

(Kohtuasi T-73/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu kujutismärk P.I.C. Co. - Varasem siseriiklik kujutismärk PIK - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt a (nüüd määruse 2017/1001 artikli 53 lõike 1 punkt a) - Osaliselt kehtetuks tunnistamine)

(2022/C 11/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: PIK-KO AD (Kazichene, Bulgaaria) (esindaja: advokaat A. Ivanova)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: M. Capostagno)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Haribo Ricqles Zan (Marseille, Prantsusmaa)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 27. novembri 2020. aasta otsuse (asi R 1847/2019-5) peale, mis käsitleb Haribo Ricqles Zani ja PIK-KO vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja PIK-KO AD-lt.

---

(1)  ELT C 138, 19.4.2021.

4. novembril 2021 esitatud hagi – Lyubetskaya versus nõukogu

(Kohtuasi T-556/21)

(2022/C 11/37)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sviatlana Lyubetskaya (Minsk, Valgevene) (esindaja: advokaat D. Litvinski)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/997, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1;

—	tühistada nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/1002 millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, mis tugineb isikliku vastutuse põhimõtte rikkumisele. Hageja väidab, et vaidlustatud aktide eesmärk ja sisu, tõlgendatuna nende sätete, konteksti ja eesmärkide valguses, on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna asja menetlev asutus ei ole täitnud oma kohustust kindlaks teha, kas süüks pandav tegu on omistatav puudutatud isikule.

2.	Teise väite kohaselt on tehtud hindamisviga ning selles väites tuginetakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47. Hageja leiab, et vaidlustatud aktidel puudub igasugune faktiline põhjendus ning nendes tehakse vaid järeldusi, mis põhinevad ainult kostja parlamentaarsele staatusele.

3.	Kolmas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja väidab sellega seoses, et vaidlustatud meetmete eesmärk ja sisu, tõlgendatuna nende tingimuste, konteksti ja eesmärkide valguses, on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, eriti arvestades tema kui parlamendiliikme positsiooni.

5. novembril 2021 esitatud hagi – Omelyanyuk versus nõukogu

(Kohtuasi T-557/21)

(2022/C 11/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Aleksandr Omelyanyuk (Minsk, Valgevene) (esindaja: advokaat D. Litvinski)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/997, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1;

—	tühistada nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/1002 millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduses tugineb hageja kolmele väitele, mis on põhiosas samad või identsed nendega, mis on esitatud kohtuasjas T-556/21: Lyubetskaya vs. nõukogu.

5. novembril 2021 esitatud hagi – Gusachenka versus nõukogu

(Kohtuasi T-579/21)

(2022/C 11/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Siarhei Gusachenka (Minsk, Valgevene) (esindaja: advokaat D. Litvinski)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/997, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1 (1);

—	tühistada nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/1002 millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (2);

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduses tugineb hageja kolmele väitele, mis on põhiosas samad või identsed nendega, mis on esitatud kohtuasjas T-556/21: Lyubetskaya vs. nõukogu.

---

(1)  ELT 2021, L 219I, lk 3.

(2)  ELT 2021, L 219I, lk 70.

5. novembril 2021 esitatud hagi – Haidukevich versus nõukogu

(Kohtuasi T-580/21)

(2022/C 11/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Aleh Haidukevich (Semkino, Valgevene) (esindaja: advokaat D. Litvinski)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/997, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1 (1);

—	tühistada nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/1002 millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (2);

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduses tugineb hageja kolmele väitele, mis on põhiosas samad või identsed nendega, mis on esitatud kohtuasjas T-556/21: Lyubetskaya vs. nõukogu.

---

(1)  ELT 2021, L 219I, lk 3.

(2)  ELT 2021, L 219I, lk 70.

5. novembril 2021 esitatud hagi – Skryba versus nõukogu

(Kohtuasi T-581/21)

(2022/C 11/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Siarheï Skryba (Marialivo, Valgevene) (esindaja: advokaat D. Litvinski)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/997, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1 (1);

—	tühistada nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/1002 millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (2);

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduses tugineb hageja kolmele väitele, mis on põhiosas samad või identsed nendega, mis on esitatud kohtuasjas T-556/21: Lyubetskaya vs. nõukogu.

---

(1)  ELT 2021, L 219I, lk 3.

(2)  ELT 2021, L 219I, lk 70.

5. novembril 2021 esitatud hagi – Rubnikovich versus nõukogu

(Kohtuasi T-582/21)

(2022/C 11/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Siarhei Rubnikovich (Tarasovo, Valgevene) (esindaja: advokaat D. Litvinski)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/997, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1 (1);

—	tühistada nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/1002 millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (2);

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduses tugineb hageja kolmele väitele, mis on põhiosas samad või identsed nendega, mis on esitatud kohtuasjas T-556/21: Lyubetskaya vs. nõukogu.

---

(1)  ELT 2021, L 219I, lk 3.

(2)  ELT 2021, L 219I, lk 70.

5. novembril 2021 esitatud hagi – Bakhanovich versus nõukogu

(Kohtuasi T-583/21)

(2022/C 11/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Aliaksandr Bakhanovich (Brest, Valgevene) (esindaja: advokaat D. Litvinski)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/997, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1 (1);

—	tühistada nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/1002 millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (2);

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduses tugineb hageja kolmele väitele, mis on põhiosas samad või identsed nendega, mis on esitatud kohtuasjas T-556/21: Lyubetskaya vs. nõukogu.

---

(1)  ELT 2021, L 219I, lk 3.

(2)  ELT 2021, L 219I, lk 70.

18. oktoobril 2021 esitatud hagi – NFL Properties Europe versus EUIPO – Groupe Duval (DUUUVAL)

(Kohtuasi T-671/21)

(2022/C 11/44)

Hagiavalduse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: NFL Properties Europe GmbH (Eschborn, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Kloth, R. Briske, D. Habel ja M. Tillwich)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Groupe Duval (Boulogne-Billancourt, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „DUUUVAL“ taotlus – registreerimistaotlus nr 18 066 416

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 4. augusti 2021. aasta otsus asjas R 243/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada viienda koja 4. augusti 2021. aasta vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud ja apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja kostjalt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

18. oktoobril 2021 esitatud hagi – IR versus komisjon

(Kohtuasi T-685/21)

(2022/C 11/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: IR (esindajad: advokaadid: S. Pappas ja A. Pappas)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada 11. detsembri 2020. aasta otsus, millega Brüsseli arveldusbüroo keeldus hageja poja puhul raske haiguse hüvitise maksmise pikendamisest;

—	tühistada 8. juuli 2021. aasta otsus, millega ametisse nimetav asutus jättis rahuldamata hageja kaebuse, mille viimane esitas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlusalused otsused põhinevad õigusvastaselt arstliku komisjoni teisel arvamusel.

2.	Teine väide, et vaidlusalused otsused ei ole põhjendatud.

3.	Kolmas väide, et hageja arvates on vaidlusalustes otsustes on tehtud ilmseid hindamisvigu ja moonutatud faktilisi asjaolusid.

4.	Neljas väide, et on rikutud õigust heale haldusele ja õigust olla ära kuulatud.

5.	Viies väide, et vaidlusalused otsused põhinevad õigusvastaselt arstliku komisjoni arvamusel.

6.	Kuues väide, et on rikutud kohtueelset menetlust.

2. novembril 2021 esitatud hagi – Zielonogórski Klub Żużlowy Sportowa versus EUIPO – Falubaz Polska (FALUBAZ)

(Kohtuasi T-703/21)

(2022/C 11/46)

Hagiavalduse keel: poola

Pooled

Hageja: Zielonogórski Klub Żużlowy Sportowa S.A. (Zielona Góra, Poola) (esindaja: advokaat T. Grucelski)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Falubaz Polska S.A. spółka komandytowo-akcyjna (Zielona Góra)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „FALUBAZ“ – ELi kaubamärk nr 14 535 835

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 24. augusti 2021. aasta otsus asjas R 1681/2020-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsus tervikuna;

mõista kohtuvaidluse kaotajalt välja kohtukulud ja hageja poolt EUIPO apellatsioonikoja menetluses kantud vältimatud kulud;

apellatsioonikoja teise menetluspoole menetlusse astumise korral jätta tema kohtukulud tema enda kanda.

Väited

—	Tõendite vaba hindamise põhimõtte rikkumine, kuna tõendeid hinnati meelevaldselt;

—	Nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) artikli 52 lõike 1 punkti b rikkumine (nüüd määruse artikli 59 lõike 1 punkt b) rikkumine.

---

(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1)

4. novembril 2021 esitatud hagi – Roos jt versus parlament

(Kohtuasi T-710/21)

(2022/C 11/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Robert Roos (Poortugaal, Madalmaad), Anne-Sophie Pelletier (Ixelles, Belgia), Francesca Donato (Palermo, Itaalia), Virginie Joron (Durningen, Prantsusmaa) ja IC (esindajad: advokaadid P. de Bandt, M. Gherghinaru ja L. Panepinto)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 27. oktoobri 2021. aasta otsus, mis käsitleb erandlikke tervisekaitse- ja ohutuseeskirju, mis reguleerivad pääsu Euroopa Parlamendi hoonetesse tema kolmes töökohas;

—	mõista kõik menetluskulud, sealhulgas vaidlustatud otsuse täitmise peatamise taotlusega seotud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsusel puudub kehtiv õiguslik alus, et tekitada Euroopa Parlamendi liikmete suhtes tagajärgi. Hagejad vaidlustavad selle, et Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 25 on kehtiv õiguslik alus vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks ja seega nende suhtes vaidlustatud meetme kohaldamiseks. Lisaks väidavad nad, et selline juhatuse otsus, nagu vaidlustatud otsus, ei saa olla aluseks meetmetele, mis hõlmavad väga tundlike andmete töötlemist, kuna vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 8 peavad sellise andmete töötlemise olulised elemendid olema sätestatud „seaduses“, mida parlamendi juhatuse otsus ei ole.

2.

Teine väide, et rikutud on parlamendiliikmete vabaduse ja sõltumatuse põhimõtet ning neile aluslepingutega antud puutumatust. Hagejad leiavad, et vaidlustatud otsus on vastuolus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikliga 2 (mis sätestab parlamendiliikmete vabaduse ja sõltumatuse põhimõtte) ja Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikliga 7 (mis näeb muu hulgas ette, et Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut). Vaidlustatud otsus toob tegelikult kaasa selle, et hagejad peavad iga kord, kui nad soovivad parlamenti minna, esitama kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendi. Kui hagejad ei suuda või ei soovi sellist tõendit esitada, ei lubata neil parlamendihoonetesse siseneda.

3.

Kolmas väide, et on rikutud isikuandmete töötlemise üldpõhimõtteid. See väide koosneb kahest osast. — Esimene väiteosa, et on rikutud andmete isikuandmete töötlemise eesmärgi piiramise põhimõtet ja õiguspärasuse põhimõtet. Selleks, et taotlejate ELi digitaalsetes COVID-tõendites sisalduvaid isikuandmeid saaks kasutada neile parlamendi hoonetesse sissepääsu võimaldamiseks, on seadusega ette nähtud, et need on kogutud sel eesmärgil. Kuna puudub õiguslik alus, mis selgesõnaliselt lubaks vaktsineerimise, testimise või taastumisega seotud meditsiiniliste andmete töötlemist töökohale ja parlamendi assambleedele pääsemise tingimusena, ei või parlamendi kantselei mingil juhul lubada sellist andmetöötlust, veel enam normi abil, mis ei ole seadus selle sõna formaalses tähenduses. — Teine väiteosa, et rikutud on õigluse, läbipaistvuse ja miinimumini viimise põhimõtteid, kuna hagejaid ei teavitatud nende isikuandmete kogumise ajal sellest, et neid andmeid kasutatakse selleks, et võimaldada või keelata neile pääs töökohale, kus nad teostaavad oma parlamendiliikme mandaati.

4.

Neljas väide, et vaidlustatud otsus rikub põhjendamatult õigust eraelu ja isikuandmete puutumatusele, õigust füüsilisele puutumatusele, õigust vabadusele ja turvalisusele ning õigust võrdsusele ja mittediskrimineerimisele. See väide koosneb kahest osast. — Esimene väiteosa, et on rikutud hagejate õigust füüsilisele puutumatusele, vabadusele ja turvalisusele, võrdsusele ja mittediskrimineerimisele ning eraelu ja isikuandmete puutumatusele. — Teine väiteosa, et vaidlustatud otsusega esimeses väiteosas viidatud õiguste ja põhimõtete rikkumine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, kuna vaidlustatud meede ei ole taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajalik, sobiv ega proportsionaalne.

10. novembril 2021 esitatud hagi – G.J. Riedel versus EUIPO – Brew Dog (Punk)

(Kohtuasi T-720/21)

(2022/C 11/48)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: G.J. Riedel GmbH (Kufstein, Saksamaa) (esindaja: advokaat D. Terheggen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Brew Dog plc (Ellon, Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärgi „Punk“ ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 365 577

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 12. juuli 2021. aasta otsus asjas R 291/2020-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

11. novembril 2021 esitatud hagi – D’Amato jt versus parlament

(Kohtuasi T-722/21)

(2022/C 11/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Rosa D’Amato (Taranto, Itaalia), Claude Gruffat (Mulsans, Prantsusmaa), Damien Carême (Argenteuil, Prantsusmaa) ja Benoît Biteau (Sablonceaux, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. de Bandt, M. Gherghinaru ja L. Panepinto)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 27. oktoobri 2021. aasta otsus erakorraliste tervishoiu- ja ohutuseeskirjade kohta, mis käsitlevad sissepääsu Euroopa Parlamendi hoonetesse parlamendi kolmes töökohas;

—	mõista kõik kohtukulud, sealhulgas vaidlustatud otsuse täitmise peatamise nõudega seotud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad põhjendavad oma hagi nelja väitega, mis on samad või sarnased kohtuasjas T-710/21, Roos jt vs. parlament esitatud väidetega.

11. novembril 2021 esitatud hagi – Rooken jt versus parlament

(Kohtuasi T-723/21)

(2022/C 11/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Robert Jan Rooken (Muiderberg, Madalmaad) ja veel kaheksa hagejat (esindajad: advokaadid P. de Bandt, M. Gherghinaru ja L. Panepinto)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Parlamendi juhatuse 27. oktoobri 2021. aasta otsus erakorraliste tervishoiu- ja ohutuseeskirjade kohta, mis käsitlevad sissepääsu Euroopa Parlamendi hoonetesse parlamendi kolmes töökohas;

—	mõista kõik kohtukulud, sealhulgas vaidlustatud otsuse täitmise peatamise nõudega seotud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad põhjendavad oma hagi nelja väitega, mis on samad või sarnased kohtuasjas T-710/21, Roos jt vs. parlament esitatud väidetega.

10. novembril 2021 esitatud hagi – Rolex versus EUIPO – PWT (krooni kujutis)

(Kohtuasi T-726/21)

(2022/C 11/51)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Rolex SA (Genf, Šveits) (esindaja: advokaat C. Sueiras Villalobos)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: PWT A/S (Aalborg, Taani)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärgi (krooni kujutis) ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 263 679

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 25. augusti 2021. aasta otsus asjas R 2389/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kohtukulud välja EUIPO-lt või teise võimalusena (apellatsioonikoja menetluse teise poole menetlusse astumise korral) solidaarselt EUIPO-lt ja apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 5 rikkumine.

9. novembril 2021 esitatud hagi – TO versus EASO

(Kohtuasi T-727/21)

(2022/C 11/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: TO (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Kostja: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada 1. jaanuaril 2021 jõustunud otsus, mille kuupäev on 18. detsember 2020, millest hageja sai teada 4. jaanuaril 2021 lingi [konfidentsiaalne] (1) kaudu ja mille tegi [konfidentsiaalne], selles osas, milles sellega ei pikendata veel üheks aastaks ehk kuni 31. detsembrini 2021 reservnimekirja, mille viide on [konfidentsiaalne] ning mis kehtis kuni 31. detsembrini 2020;

—	seetõttu avada uuesti ja pikendada reservnimekirja, nii nagu tehti 44 muu pikendatud reservnimekirjaga, mida on mainitud vaidlustatud otsuses, üheks aastaks alates selle uuesti avamisest, ning selle tulemusel nimetada hageja kõrgemale palgaastmele AST 3;

—

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis nii varalise kui mittevaralise kahju eest: — selle töötasu, mida ta sai praeguses AST 1 palgajärgus 3, ja AST 3 palgajärgu töötasu vahe, mis on arvutatud viie aasta kohta alates kahju tekitamise kuupäevast ehk 1. jaanuarist 2021, võttes arvesse võimaluse kaotust, mis on hinnatud 75 %-le; — selle pensioniõiguse, millele on õigus praegu AST 1 palgajärgus 3, ja AST 3 palgajärgu 1 pensioniõiguse vahe, mis on arvutatud sama viieaastase ajavahemiku kohta, alates kahju tekitamise kuupäevast ehk 1. jaanuarist 2021, võttes arvesse võimaluse kaotust, mis on hinnatud 75 %-le; — 7 500 eurot tekitatud mittevaralise kahju eest; — esialgu 1 euro haiguskindlustuse kaotuse eest;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et on rikutud hageja õiguskindlust ja õiguspäraseid ootusi ning vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud.

2.	Teine väide, et on rikutud diskrimineerimiskeelu põhimõtet, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artikli 1d lõiget 1 ning personalieeskirjade artiklit 27 ja artikli 29 lõike 1 kolmandat ja neljandat lõiku.

3.	Kolmas väide, et on rikutud personalieeskirjade artiklit 12a, hea halduse põhimõtet, hoolitsemiskohustust, on ületatud pädevust ja kuritarvitatud võimu.

4.	Neljas väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

---

(1)  Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.

5. novembril 2021 esitatud hagi – LW versus komisjon

(Kohtuasi T-728/21)

(2022/C 11/53)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: LW (esindajad: advokaadid L. Levi ja N. Flandin)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja otsus viia hageja sama üksuse raames üle teisele ametikohale;

—	koos sellega tühistada vajalikus ulatuses kostja vaidlustatud otsus, millega jäeti rahuldamata hageja üleviimise otsuse peale esitatud kaebus;

—	mõistja hageja kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.	Esimene väide, et teisele ametikohale üleviimise otsus mõjutas hageja õiguslikke huve.

2.	Teine väide, et teisele ametikohale üleviimise otsust ei teinud pädev ametisse nimetamise asutus.

3.	Kolmas väide, et teisele ametikohale üleviimise otsus ja vaidlustatud otsus võeti vastu personalieeskirjade artikli 7 lõiget 1 rikkudes.

4.	Neljas väide, mille kohaselt rikuvad teisele ametikohale üleviimise otsus ja vaidlustatud otsus hoolsuskohustuse põhimõtet.

5.	Viies väide, et teisele ametikohale üleviimise otsuse ja vaidlustatud otsuse puhul on rikutud põhjendamiskohustust.

6.	Kuues väide, et teisele ametikohale üleviimise otsuse ja vaidlustatud otsuse puhul on probleemiks huvide konflikti küsimus.