Miroslav Gavalec, Octavia Spineanu-Matei, Dimitrios Gratsias, Zoltán Csehi ja Maria Lourdes Arastey Sahún, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 19. veebruari 2021, (1)21. aprilli 2021, (2)2. juuni 2021 (3) ja 7. juuli 2021 (4) otsustega Euroopa Kohtu kohtunikeks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2021 kuni 6. oktoobrini 2027, andsid Euroopa Kohtu ees vande 7. oktoobril 2021.

Nicholas Emiliou, Tamara Ćapeta ja Laila Medina, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 21. aprilli 2021,27. juuli 20214 ja 8. septembri 2021 (5) otsustega Euroopa Kohtu kohtujuristideks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2021 kuni 6. oktoobrini 2027, andsid Euroopa Kohtu ees vande 7. oktoobril 2021.

Anthony Michael Collins, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 8. septembri 2021 otsusega5 Euroopa Kohtu kohtujuristiks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2021 kuni 6. oktoobrini 2024, andis Euroopa Kohtu ees vande 7. oktoobril 2021.

(1) ELT L 64, 24.2.2021, lk 4.

(2) ELT L 176, 19.5.2021, lk 3.

(3) ELT L 201, 8.6.2021, lk 28.

(4) ELT L 243, 9.7.2021, lk 45.

(5) ELT L 319, 10.9.2021, lk 4.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/3

Kohtunike määramine kodadesse

(2021/C 513/09)

Euroopa Kohus otsustas 11. oktoobri 2021. aasta üldkoosolekul määrata kohtunikud viiest kohtunikust koosnevatesse kodadesse järgmiselt:

Esimene koda

koja president Alexander Arabadjiev,

kohtunikud Thomas von Danwitz, Peter George Xuereb, Andreas Kumin ja Ineta Ziemele

Teine koda

koja president Alexandra (Sacha) Prechal,

kohtunikud François Biltgen, Nils Wahl, Jan Passer ja Maria Lourdes Arastey Sahún

Kolmas koda

koja president Küllike Jürimäe,

kohtunikud Marek Safjan, Nuno José Cardoso da Silva Piçarra, Niilo Jääskinen ja Miroslav Gavalec

Neljas koda

koja president Constantinos Lycourgos,

kohtunikud Jean-Claude Bonichot, Siniša Rodin, Lucia Serena Rossi ja Octavia Spineanu-Matei

Viies koda

koja president Eugene Regan,

kohtunikud Marko Ilešič, Irmantas Jarukaitis, Dimitrios Gratsias ja Zoltán Csehi

Euroopa Kohus otsustas 11. oktoobri 2021. aasta üldkoosolekul määrata kohtunikud kolmest kohtunikust koosnevatesse kodadesse järgmiselt:

Kuues koda

koja president Ineta Ziemele,

kohtunikud Thomas von Danwitz, Peter George Xuereb ja Andreas Kumin

Seitsmes koda

koja president Jan Passer,

kohtunikud François Biltgen, Nils Wahl ja Maria Lourdes Arastey Sahún

Kaheksas koda

koja president Niilo Jääskinen,

kohtunikud Marek Safjan, Nuno José Cardoso da Silva Piçarra, ja Miroslav Gavalec

Üheksas koda

koja president Siniša Rodin,

kohtunikud Jean-Claude Bonichot, Lucia Serena Rossi ja Octavia Spineanu-Matei

Kümnes koda

koja president Irmantas Jarukaitis,

kohtunikud Marko Ilešič, Dimitrios Gratsias ja Zoltán Csehi

Euroopa Kohus otsustas 11. oktoobri 2021. aasta üldkoosolekul ka määrata asepresidendi esimesse ja kuuendasse kotta kohtuasjade jaoks, milles ta on ettekandja-kohtunik ja mille Euroopa Kohus saadab vastavalt kas viiest või kolmest kohtunikust koosnevale kojale.

Samuti otsustas Euroopa Kohus määrata viiest kohtunikust koosnevate kodade presidendid kolmest kohtunikust koosnevatesse kodadesse kõigi kohtuasjade jaoks, milles nad on ettekandja-kohtunikud ja mille Euroopa Kohus saadab niisugusele kohtukoosseisule. Seetõttu otsustas Euroopa Kohus määrata Alexander Arabadjievi kuuendasse kotta, Alexandra (Sacha) Prechali seitsmendasse kotta, Küllike Jürimäe kaheksandasse kotta, Constantinos Lycourgose üheksandasse kotta ja Eugene Regani kümnendasse kotta.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/4

Nimekirjad, mille alusel moodustatakse kohtukoosseisud

(2021/C 513/10)

Euroopa Kohus koostas 13. oktoobri 2021. aasta üldkoosolekul järgmise nimekirja suurkoja koosseisu moodustamiseks:

Marko Ilešič

Octavia Spineanu-Matei

Jean-Claude Bonichot

Zoltán Csehi

Thomas von Danwitz

Miroslav Gavalec

Marek Safjan

Maria Lourdes Arastey Sahún

Siniša Rodin

Dimitrios Gratsias

François Biltgen

Jan Passer

Peter George Xuereb

Ineta Ziemele

Nuno José Cardoso da Silva Piçarra

Nils Wahl

Lucia Serena Rossi

Niilo Jääskinen

Irmantas Jarukaitis

Andreas Kumin

Euroopa Kohus koostas 13. oktoobri 2021. aasta üldkoosolekul järgmised nimekirjad viiest kohtunikust koosnevate kodade kohtukoosseisude moodustamiseks:

Esimene koda:

Thomas von Danwitz

Ineta Ziemele

Peter George Xuereb

Andreas Kumin

Teine koda:

François Biltgen

Maria Lourdes Arastey Sahún

Nils Wahl

Jan Passer

Kolmas koda:

Marek Safjan

Miroslav Gavalec

Nuno José Cardoso da Silva Piçarra

Niilo Jääskinen

Neljas koda:

Jean-Claude Bonichot

Octavia Spineanu-Matei

Siniša Rodin

Lucia Serena Rossi

Viies koda:

Marko Ilešič

Zoltán Csehi

Irmantas Jarukaitis

Dimitrios Gratsias

Euroopa Kohus koostas 13. oktoobri 2021. aasta üldkoosolekul järgmised nimekirjad kolmest kohtunikust koosnevate kodade kohtukoosseisude moodustamiseks:

Kuues koda

Thomas von Danwitz

Peter George Xuereb

Andreas Kumin

Seitsmes koda

François Biltgen

Nils Wahl

Maria Lourdes Arastey Sahún

Kaheksas koda

Marek Safjan

Nuno José Cardoso da Silva Piçarra

Miroslav Gavalec

Üheksas koda

Jean-Claude Bonichot

Lucia Serena Rossi

Octavia Spineanu-Matei

Kümnes koda

Marko Ilešič

Dimitrios Gratsias

Zoltán Csehi

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/7

Üldkohtu uute liikmete vande andmine

(2021/C 513/12)

Maja Brkan, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 2. juuni 2021. aasta otsusega (1) Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikuks ajavahemikuks 10. juunist 2021 kuni 31. augustini 2025, andis Euroopa Kohtu ees vande 6. juulil 2021.

Pēteris Zilgalvis, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 8. septembri 2021. aasta otsusega (2) Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikuks ajavahemikuks 10. septembrist 2021 kuni 31. augustini 2025, andis Euroopa Kohtu ees vande 27. septembril 2021.

Krisztián Attila Kecsmár ja Ion Gâlea, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 13. oktoobri 2021. aasta otsusega (3) Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikeks ajavahemikuks 18. oktoobrist 2021 kuni 31. augustini 2022, andsid Euroopa Kohtu ees vande 27. oktoobril 2021.

(1) ELT L 203, 9.6.2021, lk 16.

(2) ELT L 319, 10.9.2021, lk 5.

(3) ELT L 368, 18.10.2021, lk 4.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/8

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Apelativen sad – Varna eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: DR (C-845/19), TS (C-863/19)

(Liidetud kohtuasjad C-845/19 ja C-863/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Direktiiv 2014/42/EL - Kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine Euroopa Liidus - Kohaldamisala - Ebaseaduslikul teel saadud vara konfiskeerimine - Majanduslik kasu, mis on saadud kuriteoga, mille eest ei ole isikut süüdi mõistetud - Artikkel 4 - Konfiskeerimine - Artikkel 5 - Laiendatud konfiskeerimine - Artikkel 6 - Konfiskeerimine kolmandalt isikult - Tingimused - Väidetavalt kolmandale isikule kuuluva rahasumma konfiskeerimine - Kolmandad isikud, kellel ei ole õigust osaleda menetlusosalisena konfiskeerimise menetluses - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)

(2021/C 513/13)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Apelativen sad – Varna

Põhikohtuasja menetluse pooled

DR (C-845/19), TS (C-863/19)

menetluses osales: Okrazhna prokuratura – Varna

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuulub narkootilise aine valdamine selle edasiandmise eesmärgil, isegi kui kõik selle süüteo toimepanemisega seotud asjaolud on ühe liikmesriigi sisesed.

Direktiivi 2014/42 tuleb tõlgendada nii, et see ei näe ette üksnes sellise vara konfiskeerimist, mis kujutab endast selle kuriteoga saadud majanduslikku hüve, mille eest selle kuriteo toimepanija on süüdi mõistetud, vaid sellega on hõlmatud ka kõnealusele toimepanijale kuuluva niisuguse vara konfiskeerimine, mille osas asja menetlev liikmesriigi kohus on veendunud, et see on saadud muude kuritegude tulemusena, eeldusel, et järgitakse selle direktiivi artikli 8 lõikes 8 ette nähtud kaitsemeetmeid, ning tingimusel, et kuritegu, milles kõnealune toimepanija on süüdi mõistetud, kuulub selle direktiivi artikli 5 lõikes 2 loetletud kuritegude hulka, ning et see kuritegu saab otse või kaudselt tuua majanduslikku kasu kõnealuse direktiivi tähenduses.

Direktiivi 2014/42 artikli 8 lõikeid 1, 7 ja 9 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad riigi tuludesse konfiskeerida vara, mis väidetakse kuuluvat muule isikule kui asjasse puutuva kuriteo toimepanija, ilma et sellel isikul oleks võimalik osaleda konfiskeerimise menetluses menetlusosalisena.

(1) ELT C 68, 2.3.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/9

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Sąd Najwyższy eelotsusetaotlus – Poola) – SC versus Zakład Ubezpieczeń Społecznych I Oddział w Warszawie

(Kohtuasi C-866/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus - Määrus (EÜ) nr 883/2004 - Artikli 52 lõike 1 punkt b - Töötaja, kes on töötanud kahes liikmesriigis - Vanaduspensioni saamise õiguse omandamiseks riigisiseses õiguses nõutud miinimumperiood - Teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud sissemakseperioodi arvessevõtmine - Liitmine - Makstava vanaduspensioni suuruse arvutamine)

(2021/C 513/14)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: SC

Vastustaja: Zakład Ubezpieczeń Społecznych I Oddział w Warszawie

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 52 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et selle limiidi kindlaksmääramisel, mida sissemakseta kindlustusperioodid ei või vastavalt riigisisestele õigusaktidele sissemakseperioodidega võrreldes ületada, peab asjaomase liikmesriigi pädev asutus selle sätte punktis i viidatud hüvitise teoreetilise suuruse arvutamisel võtma arvesse kõiki kindlustusperioode, sealhulgas teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, samas kui selle sätte punktis ii viidatud hüvitise tegeliku suuruse arvutamine toimub üksnes asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode arvestades.

(1) ELT C 61, 24.2.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/9

Euroopa Kohtu (teine koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus – Euroopa Parlament versus UZ

(Kohtuasi C-894/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Ametnikud - Distsiplinaarmenetlus - Distsiplinaarkaristus - Haldusjuurdlus - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõige 1 - Objektiivse erapooletuse nõue - Vastuapellatsioonkaebus - Abitaotluse rahuldamata jätmine - Põhiõiguste harta artikli 41 lõige 2 - Õigus olla ära kuulatud)

(2021/C 513/15)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Parlament (esindajad: V. Montebello-Demogeot ja I. Lázaro Betancor)

Teine menetlusosaline: UZ (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista apellatsioonkaebusega seotud kulud välja Euroopa Parlamendilt.

3.	Mõista vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud välja UZilt.

(1) ELT C 77, 9.3.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/10

Euroopa Kohtu (viies koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Tribunalul Bucureşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Wilo Salmson France SAS versus Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Nerezidenţi

(Kohtuasi C-80/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 167 – 171 ja artikli 178 punkt a - Käibemaksu mahaarvamise õigus - Käibemaksu tagastamine maksukohustuslastele, kelle asukoht on mõnes muus liikmesriigis kui tagastamisliikmesriik - Arve omamine - Direktiiv 2008/9/EÜ - Tagastamistaotluse rahuldamata jätmine - Arve „tagasivõtmine“ tarnija poolt - Uue arve väljastamine - Uus tagastamistaotlus - Rahuldamata jätmine)

(2021/C 513/16)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Wilo Salmson France SAS

Vastustaja: Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Nerezidenţi

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (muudetud nõukogu 13. juuli 2010. aasta direktiiviga 2010/45/EL), artikleid 167–171 ja 178 ning nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112 maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis, tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis, ei saa kasutada õigust saada tagasi kaubatarnelt tasutud käibemaks, kui sellel maksukohustuslasel ei ole asjaomaste kaupade ostu kohta direktiivi 2006/112 (muudetud direktiiviga 2010/45) tähenduses arvet. Üksnes juhul, kui dokumendis on puudusi, mis jätavad liikmesriigi maksuhalduri ilma tagastamistaotluse põhjendamiseks vajalikest andmetest, on võimalik asuda seisukohale, et selline dokument ei kujuta endast „arvet“ direktiivi 2006/112 (muudetud direktiiviga 2010/45) tähenduses.

Direktiivi 2006/112 (muudetud direktiiviga 2010/45) artikleid 167–171 ja 178 ning direktiivi 2008/9 artikli 14 lõike 1 punkti a esimest juhtumit tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui teatava tagastamisperioodiga seotud käibemaksu tagastamise taotlus jäetakse rahuldamata ainuüksi põhjusel, et vastav käibemaks muutus sissenõutavaks varasemal tagastamisperioodil, samas kui selle kohta esitati arve alles sellel teataval perioodil.

Direktiivi 2006/112 (muudetud direktiiviga 2010/45) artikleid 167–171 ja 178 ning direktiivi 2008/9 tuleb tõlgendada nii, et kauba tarnija poolt arve ühepoolne tühistamine pärast seda, kui tagastamisliikmesriik on teinud otsuse, millega jäeti rahuldamata sellel arvel põhinev käibemaksu tagastamise taotlus, kui see otsus on juba lõplikult jõustunud ning kui tarnija on seejärel hilisemal tagastamisperioodil väljastanud samade tarnete kohta uue arve, ilma et neid tarneid oleks kahtluse alla seatud, ei mõjuta vähimalgi määral selle käibemaksu tagasisaamise õiguse olemasolu, mida on juba kasutatud, ega perioodi, mille jooksul seda tuleb kasutada.

(1) ELT C 279, 24.8.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/11

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sad eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalmenetlus järgmise isiku suhtes: ZX

(Kohtuasi C-282/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Direktiiv 2012/13/EL - Õigus saada kriminaalmenetluses teavet - Artikli 6 lõige 3 - Kahtlustatava või süüdistatava õigus saada teavet oma õiguste kohta - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 47 ja 48 - Riigisisesed õigusnormid, mis ei näe ette menetlusviisi süüdistusakti sisus esinevate ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks pärast eelistungit)

(2021/C 513/17)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

menetluses osales: Spetsializirana prokuratura

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiivi 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, artikli 6 lõiget 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis ei näe ette menetlusviise, mis võimaldaksid kriminaalasjas pärast eelistungit kõrvaldada süüdistusakti sisus esinevad ebatäpsused ja puudused, mis rikuvad süüdistatava õigust saada süüdistuse kohta üksikasjalikku teavet.

Direktiivi 2012/13 artikli 6 lõiget 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on kohustatud nii palju kui võimalik tõlgendama süüdistuse muutmist käsitlevaid riigisiseseid õigusnorme kooskõlaliselt nii, et see võimaldab prokuröril kohtuistungi ajal kõrvaldada süüdistusakti sisulised ebatäpsused ja puudused viisil, mis täielikult ja tõhusalt arvestab süüdistatava kaitseõigusi. Ainult juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et selline kooskõlaline tõlgendamine ei ole võimalik, peab ta jätma kohaldamata riigisisese õigusnormi, mis keelab kohtumenetlust peatada ja saata asja tagasi prokurörile, et viimane koostaks uue süüdistusakti.

(1) ELT C 287, 31.8.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/12

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Sąd Rejonowy dla Krakowa-Śródmieścia w Krakowie eelotsusetaotlus – Poola) – T.B., D. sp. z. o. o. versus G. I. A/S

(Kohtuasi C-393/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades - Määrus (EL) nro1215/2012 - Kohtualluvus kindlustusasjade puhul - Artikli 11 lõike 1 punkt b - Artikkel 12 - Artikli 3 lõige 2 - Isikuline kohaldamisala - Mõiste „kahjustatud isik“ - Ettevõtja - Valikuline kohtualluvus - Artikli 7 punkt 2)

(2021/C 513/18)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Krakowa-Śródmieścia w Krakowie

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: T.B., D. sp. z. o o.

Kostja: G. I. A/S

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 13 lõiget 2 koostoimes selle määruse artikli 11 lõike 1 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et sellele ei saa tugineda äriühing, kes osutab liiklusõnnetuses kannatanule selle õnnetusjuhtumiga tekitatud kahjuga seotud teenuseid ja omandab vastutasuna kannatanult kindlustushüvitise nõudeõiguse, eesmärgiga esitada selle väljamaksmise nõue õnnetusjuhtumi põhjustanud isiku kindlustusandjale, kuigi selliste nõuete sissenõudmine ei ole hõlmatud tema majandustegevusega.

Määruse nr 1215/2012 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellele saab tugineda majandustegevuses osaleja, kes loovutamislepingu alusel on omandanud liiklusõnnetuses kannatanu nõudeõiguse, eesmärgiga esitada kahjustava sündmuse toimumise koha liikmesriigi kohtule lepinguvälise kahju hagi õnnetusjuhtumi põhjustanud isiku, kelle elu- või asukoht on muus kui õnnetusjuhtumi toimumise liikmesriigis, kindlustusandja vastu, juhul kui on täidetud selle sätte kohaldamise tingimused, mida peab hindama eelotsuse taotluse esitanud kohus.

(1) ELT C 423, 7.12.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/13

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Kúria eelotsusetaotlus – Ungari) – CHEP Equipment Pooling NV versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-396/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Käibemaksu tagastamise kord maksukohustuslaste puhul, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis - Direktiiv 2008/9/EÜ - Artikli 20 lõige 1 - Tagastamisliikmesriigi nõue esitada lisateavet - Asjaolud, mille kohta võidakse esitada lisateabe nõue - Tagastamistaotlusele kantud summa ja esitatud arvetel oleva summa vaheline erinevus - Hea halduse põhimõte - Käibemaksu neutraalsuse põhimõte - Õigust lõpetav tähtaeg - Tagajärjed maksukohustuslase vigade paranduse suhtes)

(2021/C 513/19)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Kúria

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: CHEP Equipment Pooling NV

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Resolutsioon

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis, artikli 20 lõiget 1 tuleb tõlgendada neutraalse maksustamise ja hea halduse põhimõtet arvesse võttes nii, et sellega on vastuolus, kui tagastamisliikmesriigi maksuhaldur tagastab juhul, kui ta on kindel – võttes vajaduse korral arvesse maksukohustuslase esitatud lisateavet –, et tegelikult tasutud sisendkäibemaksu summa, nagu see on märgitud tagastamistaotlusele lisatud arvel, on suurem kui sellele taotlusele kantud summa, käibemaksu ainult selle viimati nimetatud summa ulatuses, ilma et ta oleks enne palunud viivitamatult ja temale kõige sobivamate vahenditega maksukohustuslaselt, et viimane parandaks oma tagastamistaotluse taotlusega, mis loetakse esitatuks esialgse taotluse esitamise kuupäeval.

(1) ELT C 423, 7.12.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/13

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus – Lípidos Santiga, SA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-402/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Energeetika - Direktiiv (EL) 2018/2001 - Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine - Toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuse kasutuse piiramine - Delegeeritud määrus (EL) 2019/807 - Maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete määratlemine - Palmiõli - Tühistamishagi - Tingimus, et füüsiline või juriidiline isik peab olema otseselt seotud - Vastuvõetamatus)

(2021/C 513/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Lípidos Santiga, SA (esindaja: abogado P. Muñiz Fernández)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: B. De Meester ja K. Talabér-Ritz)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Lípidos Santiga SAlt.

(1) ELT C 348, 19.10.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/14

Euroopa Kohtu (kuues koda) 23. septembri 2021. aasta määrus (Gericht Erster Instanz Eupeni eelotsusetaotlus – Belgia) – IO versus Wallonische Region

(Kohtuasi C-23/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - ELTL artikkel 49 - Asutamisvabadus - Maanteeliiklus - Ühes liikmesriigis elav juht - Teises liikmesriigis registreeritud sõiduk - Selles teises liikmesriigis asutatud äriühingu juhi ja osaniku käsutusse antud sõiduk - Esimeses liikmesriigis registreerimise kohustus)

(2021/C 513/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gericht Erster Instanz Eupen

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: IO

Vastustaja: Wallonische Region

Resolutsioon

ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt selles liikmesriigis elav äriühingu juht või füüsilisest isikust ettevõtja võib kasutada erandit kohustustest registreerida nimetatud liikmesriigis sõiduk, mis on registreeritud teises liikmesriigis ja mille on tema käsutusse andnud juriidilisest isikust või juriidilise isiku staatuseta äriühing, ainult juhul, kui kõnealuses sõidukis on kogu aeg kaasas dokumendid, mis tõendavad, et asjaomane isik vastab selle erandi kohaldamise tingimustele.

ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt on selles liikmesriigis elav äriühingu osanikust juht, kes ei saa teises liikmesriigis asuvalt äriühingult töötasu ega tulu, kohustatud registreerima esimesena nimetatud liikmesriigis sõiduki, mille see äriühing on tema käsutusse andnud, ilma et tal oleks võimalik tõendada oma tegelikku rolli nimetatud äriühingus, tingimusel et sõiduk ei ole ette nähtud alaliseks kasutamiseks peamiselt esimeses liikmesriigis ja et seda ei kasutata ka tegelikult nii.

(1) ELT C 128, 12.4.2021.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/15

Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. septembri 2021. aasta määrus (Amtsgericht Lennestadti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Nemzeti Útdíjfizetési Szolgáltató Zrt versus NW

(Kohtuasi C-30/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EL) nr 1215/2012 - Artikli 1 lõige 1 - Esemeline kohaldamisala - Mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad“ - Menetlus, milles nõutakse sisse tasulise tee kasutamisega seotud tasu)

(2021/C 513/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Amtsgericht Lennestadt

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Nemzeti Útdíjfizetési Szolgáltató Zrt.

Kostja: NW

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaldamisalasse kuulub kohtulikul teel esitatud nõue niisuguse tasu sissenõudmiseks, mis on seotud tasulise tee kasutamisega ja mille on esitanud seaduse alusel volitatud äriühing, kes peab sellisest tee kasutamisest tekkinud õigussuhet eraõiguslikuks.

(1) ELT C 148, 26.4.2021.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 19. augustil 2021 – DB versus Austrian Airlines AG

(Kohtuasi C-510/21)

(2021/C 513/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: DB

Kostja: Austrian Airlines AG

Eelotsuse küsimused

Kas 1999. aasta 28. mail Montréalis sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni, millele Euroopa Ühendus kirjutas alla 9. detsembril 1999 ja mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 5. aprilli 2001. aasta otsusega 2001/539/EÜ (1), artikli 17 lõike 1 tähenduses toimunud õnnetusele järgnevat meditsiinilist esmaabi õhusõiduki pardal, mis põhjustab reisija õnnetuse tegelikest tagajärgedest eristatava edasise kehavigastuse, tuleb pidada õnnetuse põhjuseks olnud sündmusega ühtseks õnnetusjuhtumiks?

Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt,

kas meditsiinilise esmaabi tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõue on vastuolus nimetatud konventsiooni artikliga 29, kui nõue esitatakse küll riigisisese õiguse kohase aegumistähtaja jooksul, kuid juba pärast konventsiooni artiklis 35 sätestatud õigust lõpetavat tähtaega?

(1) Nõukogu 5. aprilli 2001. aasta otsus rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsioon) sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (EÜT 2001, L 194, lk 38; ELT eriväljaanne 07/05, lk 491).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Cluj (Rumeenia) 24. augustil 2021 – ASA versus DGRFP Cluj

(Kohtuasi C-519/21)

(2021/C 513/24)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Cluj

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: ASA

Vastustaja: DGRFP Cluj

Tagatise realiseerimise nõude saanud isikud: BP, MB

Eelotsuse küsimused

Kas käibemaksudirektiivi 2006/[1]12 (1) üldiselt ning artikleid 9, 12, 14, 62, 63, 65, 73 ja 78 võib sellises konkreetses kontekstis nagu põhikohtuasjas tõlgendada nii, et:

—

seoses maksustatava teokoosseisu tekkimise kontrollimisega kinnisasja võõrandamises seisnevate maksustatavate tehingute korral ja arvestades maksustatava väärtuse kindlaksmääramise meetodit on maksukohustuslased ka füüsilised isikud, kes on juriidilise isiku staatuseta ühenduse sellise ühingulepingu pooled, mis on [sõlmitud] maksukohustuslasega, kes on kohustatud maksu tasuma järgnevatelt tehingutelt, millelt ta oleks pidanud selle sisse nõudma, arvestades et ühinguleping ei olnud maksuasutuses registreeritud enne tegevuse alustamist, vaid esitati maksuasutusele enne maksualaste haldusaktide väljastamist?

Kas käibemaksudirektiivi 2006/112 üldiselt ja selle artiklit 167, artikli 168 punkti a, artikli 178 punkti a, artiklit 179 ning proportsionaalsuse põhimõtet ja neutraalsuse põhimõtet võib sellises konkreetses kontekstis nagu põhikohtuasjas tõlgendada nii, et:

maksukohustuslasel tekib mahaarvamisõigus siis, kui ta ei ole kohustatud tasuma maksu ega ole ise tasunud sisendkäibemaksu maksustatavate tehingute raames kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt, ning kui käibemaksu peavad tasuma või on tasunud füüsilised isikud, kelle suhtes ei ole maksukohustuslase staatust kindlaks tehtud, aga kes on juriidilise isiku staatuseta ühenduse sellise ühingulepingu pooled, mis on [sõlmitud] maksukohustuslasega, kes on kohustatud maksu tasuma järgnevatelt tehingutelt, millelt ta oleks pidanud selle sisse nõudma, arvestades et ühinguleping ei olnud maksuasutuses registreeritud enne tegevuse alustamist[;]

maksukohustuslasele on võimalik anda mahaarvamisõigus sellises konkreetses olukorras nagu põhikohtuasjas, kui maksukohustuslane ei ole kohustatud maksu tasuma ega ole ise tasunud sisendkäibemaksu maksustatavate tehingute raames kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt, ning kui käibemaksu peab tasuma või on tasunud füüsiline isik, kelle suhtes on maksukohustuslase staatus kindlaks tehtud, kes on juriidilise isiku staatuseta ühenduse ühingulepingu pool, ja kes koos maksukohustuslasega kavatseb samuti kasutada või oleks saanud kasutada oma mahaarvamisõigust, ning viimati nimetatud on kohustatud tasuma järgnevatelt tehingutelt tasumisele kuuluva käibemaksu, mida nad oleksid pidanud sisse nõudma, arvestades et ühingulepingut ei registreeritud maksuasutuses enne tegevuse alustamist?

Kui vastus on eitav ja/või võttes arvesse ka õiguskindluse põhimõtet, siis:

kas sellise maksukohustuslase taotlus, kes peab tasuma käibemaksu ja sellega seotud kulusid, on vastuvõetav nõude esitamiseks füüsiliste isikute suhtes, kelle puhul ei ole tuvastatud, et nad on maksukohustuslased, ja kes on juriidilise isiku staatuseta ühenduse sellise ühingulepingu pooled, mis on [sõlmitud] maksukohustuslasega, kes on kohustatud maksu tasuma järgnevatelt tehingutelt, millelt ta oleks pidanud selle sisse nõudma, arvestades et ühinguleping ei olnud maksuasutuses registreeritud enne tegevuse alustamist, selleks et saada osa [maksust], mis on ette nähtud kasumi jaotamiseks, millele neil isikutel on ühingulepingu alusel õigus seoses käibemaksukohustuse ja maksukohustuslase kantavate seonduvate kohustustega?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk l).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Pfälzisches Oberlandesgericht (Saksamaa) 24. augustil 2021 – MS versus Saatgut Treuhandverwaltungs GmbH

(Kohtuasi C-522/21)

(2021/C 513/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Pfälzisches Oberlandesgericht

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: MS

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Saatgut Treuhandverwaltungs GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas komisjoni 24. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1768/95 (1) ühenduse sordikaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta artikli 18 lõige 2 on osas, milles see näeb ette õiguse nõuda selles nimetatud tingimustel minimaalse kahjuhüvitisena neljakordse litsentsitasu summat, kooskõlas nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (alusmäärus) (2), eelkõige selle artikli 94 lõike 2 esimese lausega?

(1) EÜT 1995, L 173, lk 14; ELT eriväljaanne 03/18, lk 63.

(2) EÜT 1994, L 227, lk 1; ELT eriväljaanne 03/16, lk 390.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 24. augustil 2021 – Reclamantă: IG versus Agenţia Judeţeană de Ocupare a Forţei de Muncă Ilfov

(Kohtuasi C-524/21)

(2021/C 513/26)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Reclamantă: IG

Vastustaja: Agenţia Judeţeană de Ocupare a Forţei de Muncă Ilfov

Eelotsuse küsimused

Kas sellisena, nagu on direktiivi 2008/94 (1) ülevõtmiseks kehtestatud riigisiseseid õigusnorme – töötasunõuete rahuldamise tagatisfondi loomise ja kasutamise seaduse nr 200/2006 (Legea nr. 200/2006 privind constituirea și utilizarea Fondului de garantare pentru plata creanțelor salariale) artikli 15 lõikeid 1 ja 2 koostoimes seaduse nr 200/2006 metodoloogiliste rakendusnormide (Normele metodologice de aplicare a Legii nr. 200/2006) artikliga 7 – tõlgendatud Înalta Curte de Casație și Justiție – Completul pentru dezlegarea unor chestiuni de drept (Rumeenia kassatsioonikohtu õigusküsimuste kolleegium) otsuses nr 16/2018, nimelt et kolmekuine ajavahemik, mille eest saab tagatisfond maksejõuetu tööandja vastu tekkinud töötasunõudeid katta ja rahuldada, on seotud üksnes maksejõuetusmenetluse algatamise kuupäevaga, on need õigusnormid autonoomse mõiste „maksejõuetus“ aspektist direktiivi 2008/94 artikli 1 lõikega 1 ja artikli 2 lõikega 1 vastuolus?

Kas sellisena, nagu on töötasunõuete rahuldamise tagatisfondi loomise ja kasutamise seaduse nr 200/2006 artikli 15 lõikeid 1 ja 2 tõlgendatud Înalta Curte de Casație și Justiție – Completul pentru dezlegarea unor chestiuni de drept (Rumeenia kassatsioonikohtu õigusküsimuste kolleegium) otsuses nr 16/2018, nimelt et kuni kolmekuine ajavahemik, mille eest saab tagatisfond maksejõuetu tööandja vastu tekkinud töötasunõudeid katta ja rahuldada, jääb võrdlusperioodi piiresse, mis kestab kolm maksejõuetusmenetluse algatamisele vahetult eelnevat kuud ja kolm maksejõuetusmenetluse algatamisele vahetult järgnevat kuud, on need õigusnormid direktiivi 2008/94 artikli 3 [teise lõiguga] ja artikli 4 lõikega 2 vastuolus?

Kas liikmesriigi haldustava, mille kohaselt nõutakse Curtea de Conturi (kontrollikoda) otsuse alusel ja olukorras, kus puuduvad töötajat tagasi maksma kohustavad riigisisesed erinormid, töötajalt sisse summad, mis on väidetavalt välja makstud ajavahemike eest, mis ei kuulu õigusnormides ette nähtud piiresse, või mida on taotletud pärast seaduses ette nähtud aegumistähtaega, on direktiivi 2008/94 sotsiaalse eesmärgiga ja direktiivi artikli 12 punktiga a kooskõlas?

4.	Kas direktiivi 2008/94 artikli 12 punktis a kasutatud mõiste „kuritarvitus“ tõlgendamisel saab seda, et pankrotihalduri vahendusel fondist välja makstud töötasunõuded nõutakse töötajalt tagasi üldise aegumistähtaja järgimise eesmärgil, pidada piisavaks objektiivseks põhjenduseks?

5.	Kas selline tõlgendus ja riigisisene haldustava, mis võrdsustavad töötajatelt tagasi nõutavad töötasunõuded maksunõuetega, millelt arvestatakse intressi ja viivitustrahvi, on direktiivi sätete ja eesmärgiga kooskõlas?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (kodifitseeritud versioon) (ELT 2008, L 283, lk 36).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 24. augustil 2021 – Agenţia Municipală pentru Ocuparea Forţei de Muncă Bucureşti versus IM

(Kohtuasi C-525/21)

(2021/C 513/27)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Agenţia Municipală pentru Ocuparea Forţei de Muncă Bucureşti

Vastustaja: IM

Eelotsuse küsimused

4.	Kas direktiivi 2008/94 artikli 12 punktis a kasutatud mõiste „kuritarvitus“ tõlgendamisel saab seda, et pankrotihalduri vahendusel fondist välja makstud töötasunõuded nõutakse töötajalt tagasi üldise aegumistähtaja järgimise eesmärgil, pidada piisavaks objektiivseks põhjenduseks?

5.	Kas selline tõlgendus ja riigisisene haldustava, mis võrdsustavad töötajatelt tagasi nõutavad töötasunõuded maksunõuetega, millelt arvestatakse intressi ja viivitustrahvi, on direktiivi sätete ja eesmärgiga kooskõlas?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (kodifitseeritud versioon) (ELT 2008, L 283, lk 36).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 9. septembril 2021 – UniCredit Bank Austria AG versus Verein für Konsumenteninformation

(Kohtuasi C-555/21)

(2021/C 513/28)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: UniCredit Bank Austria AG

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Verein für Konsumenteninformation

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (1), artikli 25 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette, et kui krediidisaaja kasutab laenusumma osaliselt või täielikult ennetähtaegse tagasimaksmise õigust, siis vähenevad krediidisaaja poolt tasumisele kuuluv intress ja lepingu kestusest sõltuvad kulud proportsionaalselt, kuid lepingu kestusest sõltumatute kulude puhul ei ole seda ette nähtud?

(1) ELT 2014, L 60, lk 34.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad (Bulgaaria) 20. septembril 2021 – LM, NO versus HUK-COBURG-Allgemeine Versicherung AG

(Kohtuasi C-577/21)

(2021/C 513/29)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sofiyski gradski sad

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: LM, NO

Kostja: HUK-COBURG-Allgemeine Versicherung AG

Eelotsuse küsimused

Kas mõiste „isikukahju“ tõlgendamine nii, et psüühilise valu ja kannatuste korral, mille on põhjustanud lapsele ühe vanema surm liiklusõnnetuse tagajärjel, on sellega tegemist ainult siis, kui see valu ja need kannatused on tekitanud lapsel patoloogilise tervisekahjustuse, on vastuolus direktiivi 84/5/EMÜ artikli 1 lõikega 1?

2.	Kas põhimõte, mille kohaselt peab liikmesriigi kohus tõlgendama riigisisest õigust kooskõlas liidu õigusega, kehtib juhul, kui liikmesriigi kohus ei kohalda omaenda riigisisest õigust, vaid muu Euroopa Liidu liikmesriigi õigust?

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/20

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Nürnberg (Saksamaa) 28. septembril 2021 – A versus Finanzamt M

(Kohtuasi C-596/21)

(2021/C 513/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Nürnberg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: A

Vastustaja: Finanzamt M

Eelotsuse küsimused (1)

1.	Kas [tarneahela] teisel kauba soetajal võib keelata kauba ostult sisendkäibemaksu mahaarvamise, kuna ta pidi teadma, et algne müüja hoidis esimesel võõrandamisel käibemaksust kõrvale, kuigi ka esimene soetaja teadis, et algne müüja hoidis esimesel võõrandamisel käibemaksust kõrvale?

2.	Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: Kas teise soetaja puhul on mahaarvamisõiguse kasutamise keelamine piiratud maksudest kõrvalehoidmise tõttu saamata jäänud maksutulu summaga?

Juhul kui vastus teisele küsimusele on jaatav: Kas saamata jäänud maksutulu arvutatakse

a.	nii, et võrreldakse tarneahelas seaduse alusel tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikult kindlaksmääratud käibemaksuga;

b.	nii, et võrreldakse tarneahelas seaduse alusel tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikult tasutud käibemaksuga või

c.	muul viisil?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/21

Unie van Professionele Transporteurs en Logistieke Ondernemers (UPTR) 28. septembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 28. juuli 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-634/20: UPTR versus parlament ja nõukogu

(Kohtuasi C-603/21 P)

(2021/C 513/31)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellant: Unie van Professionele Transporteurs en Logistieke Ondernemers (UPTR) (esindaja: advokaat F. Vanden Bogaerde)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

—	esiteks: tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks;

—

teiseks: tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määruse (1) (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga, artikli 2 punkt 4. Nõude alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artikkel 263 ja allpool kokkuvõtlikult esitatud väited;

—	kolmandaks: otsustada kohtukulude jaotamine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide: Algse hagi vastuvõetavus

Apellandi liikmetel peab olema õigus tõhusale õiguskaitsele. Tõhusa õiguskaitse saamiseks ei tohi käesolevas asjas lähtuda mõiste „otseselt ja isiklikult puudutatud“ kitsast tõlgendusest. See tuleneb spetsiifilisest karistusõiguslikust/sanktsioone puudutavast kontekstist, kus apellandi liikmetel ei ole subjektiivset õigust, mistõttu ei ole neil võimalik otse kohtusse pöörduda.

Keeruline on tõdeda, et esineb tõhus kohtulik kaitse, kui apellandi liikmed on sunnitud leidma end õigusvastases olukorras, selleks et seejärel sõltuda kontrolli-instantsidest, kellel peab olemas olema võimalus uurida või karistada, ilma et viimased oleksid selleks kohustatud. Peale selle ei ole tagatud tõhus õiguskaitse, kuna liikmesriigi kohus ei ole endiselt kohustatud esitama Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse.

Teine väide: siseturu rikkumine

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 eesmärk on Euroopa siseturu rajamine. Euroopa siseturg luuakse muu hulgas teenuste vaba liikumise põhimõttega.

Teenuste vaba liikumist transpordisektoris reguleerivad Euroopa Liidu toimimise lepingu VI jaotise sätted.

Sellest tuleneb, et mis puudutab autovedusid ja eriti kabotaažvedusid, siis tuleb püüelda sammhaaval liberaliseerimise poole.

Ajalooliselt on see liberaliseerimine transporditurul ka tegelikult saavutatud. Transporditurul saavutatud liberaliseerimine ja piirangute tühistamine on siiski tagasi pööratud. Vaidlustatud sättega pööratakse saavutatud liberaliseerimine veegi enam tagasi, kuna säte sisaldab laiaulatuslikku piirangut, mis on kahjulik eelkõige nende veoettevõtjate jaoks, kes on apellandi liikmed.

Põhjused, mis olid tegelikult selle piirangu aluseks, käsitleti juba teistes liidu seadusandlikes algatustes (Mobility Package).

Vaidlustatud säte on vastuolus ELL artikli 3 lõigega 3 ja ELTL IV jaotise teenuste vaba liikumisega ning tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks.

Kolmas väide: proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

Mõju hindamine, mis viidi läbi, arvestades ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 ja määrust (EÜ) nr 1072/2009 eesmärgiga kohandada neid autoveo valdkonnas toimunud arengutega, on tehtud selleks, et jätkata kabotaažvedude liberaliseerimist Euroopa Liidus.

Mõju hindamisel ei arvestatud võimalikku ooteaega, mis lisati alles hiljem seadusandlikus menetluses. Seetõttu saab üksnes eeldada, et nelja päeva pikkuse ooteaja lisamine pärast viimast kabotaažvedu võib oluliselt mõjutada kabotaažvedude arvu Euroopa Liidus. Selle ooteaja tagajärgi ei hinnatud siiski seadusandlikus menetluses mõju hindamisel.

Mis puudutab kabotaažveo regulatsiooni muutmist, millega oluliselt langetati seni saavutatud taset liberaliseerimisel, kuna sisse viidi nelja päeva pikkune ooteaeg pärast viimast kabotaažvedu, siis ei ole võimalik väita, et tegemist ei ole „olulise“ muudatusega. Seetõttu tuleb vajalikuks lugeda hilisema seadusandliku menetluse mõju hindamine.

Euroopa Parlament ja nõukogu ei saa väita, et seadusandliku menetluse mõju hindamise ajakohastamine ei ole sobiv või vajalik.

Mõju hindamise ajakohastamata jätmist tuleks seega käsitada proportsionaalsuse põhimõtte – millega on seotud Euroopa Parlament ja nõukogu – rikkumisena.

(1) ELT 2020, L 249, lk 17.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Městský soud v Praze (Tšehhi Vabariik) 30.septembri 2021. aasta – Heureka Group a.s. versus Google LLC

(Kohtuasi C-605/21)

(2021/C 513/32)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Městský soud v Praze

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Heureka Group a.s.

Kostja: Google LLC

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2014/104 (1) artikli 21 lõiget 1 ja liidu õiguse üldpõhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et direktiiv 2014/104 ja eelkõige selle artikkel 10 on otseselt või kaudselt kohaldatav käesolevas vaidluses, milles nõutakse hüvitist kahju eest, mida põhjustati ELTL artikli 102 rikkumisega, mis oli alanud enne direktiivi 2014/104 jõustumist ja lõppes, kui selle rakendamiseks määratud ülesvõtmise tähtaeg oli möödunud, olukorras, kus kahju hüvitamise hagi esitati pärast direktiivi ülesvõtmise tähtaja möödumist, või tuleb neid tõlgendada nii, et direktiivi 2014/104 artiklit 10 kohaldatakse ainult vaidlusaluse tegevuse selle osa (ja sellest tuleneva kahju osa) suhtes, mis leidis aset pärast direktiivi 2014/104 jõustumist või ülesvõtmise tähtaja möödumist?

Kas lähtudes direktiivi 2014/104 mõttest ja eesmärgist või ELTL artiklist 102 ning tõhususe põhimõttest tuleb direktiivi 2014/104 artikli 22 lõiget 2 tõlgendada nii, et „artikli 21 kohaselt võetud riigisisesed meetmed, välja arvatud [artikli 22] lõikes 1 osutatud meetmed“ on direktiivi 2014/104 rakendavad riigisisesed õigusnormid ehk teisisõnu, kas direktiivi 2014/104 artikkel 10 ja aegumisnormid kuuluvad direktiivi 2014/104 artikli 22 esimese või teise lõigu kohaldamisalasse?

Kas direktiivi 2014/104 artikli 10 või ELTL artikli 102 ja tõhususe põhimõttega on kooskõlas niisugused riigisisesed õigusnormid ja nende tõlgendus, mille kohaselt subjektiivse aegumistähtaja kulgemise alguse seisukohalt oluline „kahju tekitamisest teadasaamine“ on seotud kahju kannatanud isiku teadasaamisega „individuaalsest osalisest kahjust“, mis on tekitatud järk-järgult pideva või jätkuva konkurentsivastase tegevuse ajal (kuna kohtupraktika lähtub eeldusest, et asjaomane kahjunõue on tervikuna jagatav) ja millega seoses hakkavad kulgema autonoomsed subjektiivsed aegumistähtajad, olenemata sellest, kas kahju kannatanud isik on täiesti teadlik kahjust, mida on põhjustanud ELTL artikli 102 rikkumine tervikuna ehk teisisõnu, kas niisugused riigisisesed õigusnormid ja nende tõlgendus, mille kohaselt võib konkurentsivastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakata kulgema enne niisuguse tegevuse lõpetamist, mis seisneb oma hinnavõrdlusteenuse soodsamale kohale paigutamises ja esitamises, on vastuolus ELTL artikliga 102?

Kas direktiivi 2014/104 artikli 10 lõigetega 2, 3 ja 4 ja/või ELTL artikliga 102 ning tõhususe põhimõttega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et kahju hüvitamise hagide subjektiivne aegumistähtaeg on kolm aastat ja see hakkab kulgema päevast, mil kahju kannatanud isik sai teada või pidi teada saama osalisest kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust, kuid mis ei võta arvesse (i) konkurentsiõiguse rikkumise lõpetamise kuupäeva, (ii) hetke, mil kahju kannatanud isik sai teada, et tegevus kujutab endast konkurentsireeglite rikkumist, ja mis samas (iii) ei peata ega katkesta kolmeaastast aegumistähtaega ajaks, mil menetlus on komisjonis pooleli, kui menetluse ese on ELTL artikli 102 veel mitte lõppenud rikkumine, ja mis (iv) ei sisalda sätteid, mille kohaselt aegumistähtaja kulgemise peatamine lõpeb mitte varem kui üks aasta pärast konkurentsireeglite rikkumist puudutava otsuse jõustumist?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiiv 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT 2014, L 349, lk 1).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Paris (Prantsusmaa) 30. septembril 2021 – Doctipharma SAS versus Union des Groupements de pharmaciens d’officine (UDGPO), Pictime Coreyre

(Kohtuasi C-606/21)

(2021/C 513/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d'appel de Paris

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Doctipharma SAS

Vastustajad: Union des Groupements de pharmaciens d’officine (UDGPO), Pictime Coreyre

Eelotsuse küsimused

—	Kas niisugust Doctipharma tegevust, nagu on kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses ja mida teostatakse tema veebisaidil www.doctipharma.fr ja selle veebisaidi kaudu, tuleb pidada „infoühiskonna teenuseks“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta (1) direktiivi 98/34/EÜ tähenduses?

—

Kas sellisel juhul kuulub niisugune Doctipharma tegevus, nagu on kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses ja mida teostatakse tema veebisaidil www.doctipharma.fr ja selle veebisaidi kaudu, 6. novembri 2001. aasta (2) Euroopa direktiivi (muudetud 8. juuni 2011. aasta direktiiviga) artikli 85c kohaldamisalasse?

—

Kas 6. novembri 2001. aasta direktiivi (muudetud 8. juuni 2011. aasta direktiiviga) artiklit 85c tuleb tõlgendada nii, et keeld, mis tuleneb rahvatervise seadustiku (Code de la santé publique) artiklite L.5125-25 ja L.5125-26 tõlgendusest ja mille kohaselt on keelatud Doctipharma tegevus veebisaidil www.doctipharma.fr ja selle veebisaidi kaudu, mida on kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses, kujutab endast rahvatervise kaitsel põhinevat piirangut?

—

Kui vastus sellele on eitav, siis kas 6. novembri 2001. aasta direktiivi (muudetud 8. juuni 2011. aasta direktiiviga) artiklit 85c tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt on lubatud Doctipharma tegevus veebisaidil www.doctipharma.fr ja selle veebisaidi kaudu, mida on kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses?

—

Kas Doctipharma tegevuse keeld, mis tuleneb tõlgendusest, mille Cour de cassation (kassatsioonikohus, Prantsusmaa) andis rahvatervise seadustiku (Code de la santé publique) artiklitele L.5125-25 ja L.5125-26, on sellisel juhul põhjendatud rahvatervise kaitsega 6. novembri 2001. aasta direktiivi (muudetud 8. juuni 2011. aasta direktiiviga) artiklit 85c tähenduses?

—	Kui vastus sellele on eitav, siis kas 6. novembri 2001. aasta direktiivi (muudetud 8. juuni 2011. aasta direktiiviga) artiklit 85c tuleb tõlgendada nii, et sellega on lubatud Doctipharma tegevus „infoühiskonna teenuse“ osutamisel?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT 1998, L 204, lk 37; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT 2001, L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/24

14. oktoobril 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-633/21)

(2021/C 513/34)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Kostantinidis, M. Noll-Ehlers)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada, et kuna Kreeka Vabariik:

—	esiteks ületas alates 2010. aastast süstemaatiliselt ja jätkuvalt lämmastikdioksiidi aasta piirtasemeid Ateena linnastus (EL0003), on see liikmesriik rikkunud kohustust, mis tuleneb talle direktiivi 2008/50/EÜ (1) artiklist 13 koostoimes selle direktiivi XI lisaga;

—

teiseks ei võtnud alates 11. juunist 2010 vastu vajalikke meetmeid, et tagada NO2 aasta piirtaseme järgmine Ateena linnastus (EL0003), on see liikmesriik rikkunud kohustust, mis tuleb talle direktiivi 2008/50 artikli 23 lõikest 1 (koostoimes selle direktiivi XV lisa punktiga A) ja eelkõige nimetatud direktiivi artikli 23 lõike 1 teises lõigus esitatud kohustust kehtestada asjakohased meetmed, nii et saavutamata jätmise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks.

2)	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi esimese väitega rõhutab komisjon, et direktiiv 2008/50 välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta nõuab, et liikmesriigid piiraks oma elanike kokkupuudet lämmastikdioksiidiga (NO2). Komisjon väidab, et alates 2006. aastast, kui direktiivi 2008/50 artikli 13 alusel muutus kohustuslik järgida lämmastikdioksiidi (NO2) päevaseid ja aasta piirtasemeid, ei ole Kreeka Vabariik järjepidevalt – tuginedes tema esitatud õhukvaliteedi aasta-aruannetele – järginud Ateena linnastus (EL0003) päevaseid piirtasemeid.

Hagi teise väitega märgib komisjon, et direktiivi 2008/50 artikli 23 lõike 1 teine lõik paneb liikmesriikidele piirtasemete ületamise korral selge ja kiireloomulise kohustuse kehtestada õhukvaliteedi kavades asjakohased meetmed, nii et saavutamata jätmise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks. Komisjon rõhutab, et Kreeka Vabariik rikkus direktiivi 2008/50 artikli 23 lõikes 1 kehtestatud kohustust, kui ta ei koostanud asjakohast õhukvaliteedi kava lämmastikdioksiidi kohta, mis hõlmaks Ateena linnastut (EL0003).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT 2008, L 152, lk 1).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/26

Üldkohtu 22. septembri 2021. aasta otsus – T i D kontrolni sistemi versus EUIPO – Sigmatron (valgussignaali andmise aparaadid ja seadmed)

(Kohtuasi T-503/20) (1)

(Ühenduse disainilahendus - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Valgussignaali andmise aparaate ja seadmeid kujutav ühenduse disainilahendus - Varasem ühenduse disainilahendus - Kehtetuks tunnistamise alus - Eristatavuse puudumine - Varasema disainilahenduse kehtetuks tunnistamine - Mõju puudumine - Varasema disainilahenduse avalikustamine - Asjatundlik kasutaja - Autori vabadusaste - Erineva üldmulje puudumine - Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikkel 6 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

(2021/C 513/38)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Hageja: T i D kontrolni sistemi EOOD (Varna, Bulgaaria) (esindaja: advokaat P. Priparzhenski)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: P. Georgieva ja A. Folliard-Monguiral)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Sigmatron EOOD (Sofia, Bulgaaria) (esindaja: advokaat A. Kostov)

Ese

Hagi EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 30. aprilli 2020. aasta otsuse (asi R 956/2019-3) peale, mis käsitleb Sigmatroni ja T i D kontrolni sistemi vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja T i D kontrolni sistemi EOOD’ilt.

(1) ELT C 329, 5.10.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/26

Üldkohtu 28. oktoobri 2021. aasta määrus – Diusa Rendering ja Assograssi versus komisjon

(Kohtuasi T-201/18) (1)

(Rahvatervis - Teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad - 2. kategooria materjalidest saadud orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate ekspordi keeld - Komisjoni keeldumine algatada keelu läbivaatamiseks menetlus - Tegevusetushagi - Eelnõuettepanek puuduste kõrvaldamiseks meetmete võtmise kohta - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2021/C 513/39)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Diusa Rendering Srl (Plaisance, Italia) ja Assograssi – Associazione Nazionale Produttori Grassi e Proteine Animali (Buccinasco, Itaalia) (esindajad: advokaat M. Moretto)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Bianchi, W. Farrell ja B. Eggers)

Ese

ELTL artikli 265 alusel esitatud hagi, milles palutakse tuvastada, et komisjon jättis õigusvastaselt algatamata nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT 1999, L 184, lk 23), artiklis 5a sätestatud menetluse, et vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT 2009, L 300, lk 1) artikli 43 lõikega 3 kehtestatud 2. kategooria materjalidest saadud orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate ekspordikeeld.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Diusa Rendering Srl ja par Assograssi – Associazione Nazionale Produttori Grassi e Proteine Animali kohtukulud.

(1) ELT C 166, 14.5.2018.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/27

Üldkohtu 25. oktoobri 2021. aasta määrus – 4B Company versus EUIPO – Deenz [ripats (ehe)]

(Kohtuasi T-329/20) (1)

(Ühenduse disainilahendus - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Ühenduse registreeritud disainilahendus, milleks on ripats (ehe) - Ühenduse disainilahenduse säilitamine muudetud kujul - Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõige 6 - Põhjendatud huvi - Vastuvõetamatus)

(2021/C 513/40)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: 4B Company Srl (Montegiorgio, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Brogi)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: S. Scardocchia ja A. Folliard Monguiral)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Deenz Holding Ltd (Dubai, Araabia Ühendemiraadid) (esindaja: advokaat N. Alberti)

Ese

Hagi EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 19. märtsi 2020. aasta otsuse (asi R 2449/2018-3) peale, mis puudutab 4B Company ja Deenz Holdingu vahelist disainilahenduse kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja 4B Company Srl-ilt.

(1) ELT C 247, 27.7.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/28

Üldkohtu 22. oktoobri 2021. aasta määrus – Fachverband Spielhallen ja LM versus komisjon

(Kohtuasi T-510/20) (1)

(Riigiabi - Avalik-õiguslike kasiinooperaatorite maksustamine Saksamaal - Kaebus - Esialgse uurimise etapp - Komisjoni otsus, milles tuvastatakse, et tegemist ei ole riigiabiga - Ametliku uurimismenetluse algatamise tingimused - Tõsised raskused - Mõiste „riigiabi“ - Kasumi kärpimine - Eelis - Valikulisus - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2021/C 513/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Fachverband Spielhallen eV (Berliin, Saksamaa), LM (esindajad: advokaadid A. Bartosch ja R. Schmidt)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja K. Blanck)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: R. Kanitz ja S. Costanzo)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi nõudega tühistada komisjoni 9. detsembri 2019. aasta otsus C(2019)8819 (finaal), mis puudutab riigiabi SA.44944 (2019/C) (ex 2019/FC) – Avalik-õiguslike kasiinooperaatorite maksustamine Saksamaal ja riigiabi SA.53552 (2019/C) (ex 2019/FC) – Väidetav tagatis avalik-õiguslikele kasiinooperaatoritele Saksamaal, osas, millega jäeti rahuldamata hagejate kaebus, mis oli suunatud selle vastu, et Nordrhein-Westfahleni liidumaale (Saksamaa) avalik-õiguslike kasiinooperaatorite poolt kasumi kärpimise raames makstud summad arvati ettevõtlusmaksu ja tulumaksu või juriidilise isiku tulumaksu arvutamisel aluseks võetavast maksustatavast summast maha.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Fachverband Spielhallen eV ja LMi kohtukulud nende enda kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.	Jätta Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 329, 5.10.2020.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/28

Üldkohtu 22. oktoobri 2021. aasta määrus – Equinoccio-Compañía de Comercio Exterior versus komisjon

(Kohtuasi T-22/21) (1)

(Tühistamishagi - Ühinemiseelse abi rahastamisvahend - Kolmas riik - Riigihange - Hankijapoolne lepingu lõpetamine - Hankija taotlus pangatagatise sissenõudmiseks - Kolmandas riigis asuva ELi delegatsiooni juhi või tema asetäitja antav kaasallkiri - Pädevuse puudumine)

(2021/C 513/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Equinoccio-Compañía de Comercio Exterior, SL (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid D. Luff ja R. Sciaudone)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Bianchi ja T. Van Noyen)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa Komisjoni 5. novembri 2020. aasta kiri (toimiku nr GK/Regio.ddg.d. 1(2020)6793282), mis käsitles Türgi teaduse, tööstuse ja tehnoloogiaministeeriumi nõuet pangatagatise sissenõudmiseks.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Equinoccio-Compañía de Comercio Exterior, SLilt.

(1) ELT C 128, 12.4.2021.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/29

Üldkohtu presidendi 25. oktoobri 2021. aasta määrus – Troy Chemical Company ja Troy versus komisjon

(Kohtuasi T-297/21 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Biotsiidid - Rakendusmäärus (EL) 2021/348 - Olemasoleva toimeaine karbendasiimi heakskiitmine kasutamiseks tooteliikidesse 7 (pinnakaitsevahendid) ja 10 (müürikaitsevahendid) kuuluvates biotsiidides - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2021/C 513/43)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Troy Chemical Company BV (Delft, Madalmaad), Troy Corp. (Florham Park, New Jersey, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: advokaadid D. Abrahams, H. Widemann ja L. Gorywoda)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lindenthal ja M. Farley)

Ese

ELTL artiklitel 278 ja 279 põhinev nõue esiteks peatada komisjoni 25. veebruari 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/348, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine karbendasiimi kasutamine tooteliikidesse 7 ja 10 kuuluvates biotsiidides (ELT 2021, L 68, lk 174) kohaldamine, ja teiseks kohaldada muid ajutisi meetmeid, mida Üldkohus peab sobivaks.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/29

14. septembril 2021. aastal esitatud hagi – WO versus Euroopa Prokuratuur

(Kohtuasi T-603/21)

(2021/C 513/44)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: WO (esindaja: advokaat V. Vitkovskis)

Kostja: Euroopa Prokuratuur

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	ELTL artikli 270 alusel tühistada Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi põhjendamatu ja õigusvastane otsus 028/2021 hageja kandidatuuri tagasilükkamise kohta Euroopa delegaatprokuröri ametikohale;

—	mõista Euroopa Prokuratuurilt hageja kasuks välja hüvitis tema isikuandmete kaitse rikkumise eest; ebaõiglase ametisse nimetamise menetluse eest ning õigusvastase otsuse eest, millega jäeti kõrvale tema kandidatuur Euroopa delegaatprokuröri ametikohale.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

1.	Esimene väide, et vaidlusalune otsus rajaneb ainult oletustel ja et sellel puudub nõuetekohane põhistus.

2.	Teine väide, et vaidlusalune otsus sisaldab hageja kohta valeinfot.

3.	Kolmas väide, et vaidlustatud otsus põhineb hageja kohta õigusvastaselt saadud isikuandmetel.

4.	Neljas väide, et Euroopa Prokuratuur on pannud toime rikkumise seoses hageja isikuandmetega, sh seoses otsuses sisalduva teatava teabega.

Viies väide, et vaidlusalune otsus on seotud hagejale rohkem kui 15 aastat tagasi määratud distsiplinaarkaristusega ja põhineb sellel. Euroopa Liidus puudub õigussüsteem ja/või õigusakt, mis lubaks käsitada haldusrikkumist/distsiplinaarrikkumist asjassepuutuvana pärast seda, kui sellest on 15 aastat mööda läinud.

6.	Kuues väide, mille kohaselt ühtegi hageja argumentidest ei võetud arvesse. Need jäeti tähelepanuta.

7.	Seitsmes väide, et ametisse nimetamise menetlust rikuti seeläbi, et hageja suhtes kohaldati lisakriteeriume ja et teda hinnati võrreldes muude kandidaatidega pikema perioodi alusel. Seega rikuti kõigi kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet.

8.	Kaheksas väide, et hageja suhtes kohaldati tema kandidatuuri tagasilükkamise kontekstis õigusakti, mida ei ole olemas.

Üheksas väide, et Euroopa Prokuratuur rikkus samuti liikmesriikide ja EL institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõtet. Puudutatud isiku Euroopa delegaatprokuröri kandidaadiks nimetanud liikmesriigi institutsiooni arvamus jäeti tähelepanuta. Lisaks hindas Euroopa Prokuratuur hageja väitel tema sobivuse kriteeriumid nõuetele mittevastavalt ümber.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/30

27. septembril 2021 esitatud hagi – BZ versus EKP

(Kohtuasi T-631/21)

(2021/C 513/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: BZ (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada EKP juhatuse 16. märtsi 2021. aasta ja 13. juuli 2021. aasta otsused, kuna nendega vastavalt: a) vaadati hageja olukord uuesti läbi ning määrati talle ex aequo et bono hinnates hüvitis 50 000 eurot, et hüvitada talle tekitatud kahju (sealhulgas kahju, mis tekitati talle personalihalduse peadirektoraadi 12. jaanuari 2021. aasta kirjas sedastatud rikkumistega), ning b) jäeti rahuldamata tema 18. mail 2021 esitatud erikaebus juhatuse 16. märtsi 2021. aasta otsuse peale;

—

mõista EKP-lt hageja kasuks välja:

—	hüvitis 200 000 eurot EIÕK artikli 8 rikkumise eest, mis puudutab hageja eraelu puutumatuse rikkumist väärikuse ja erialase kohustusetunde seisukohast;

—	hüvitis 130 000 eurot EIÕK artikli 8 rikkumise eest, mis puudutab hageja eraelu puutumatuse rikkumist õiguse tervisele seisukohast;

—	hüvitis 20 000 eurot vigase uurimisaruande ja kohtuasjas F-43/10 tehtud tühistatud kohtuotsuse kasutamise eest, saates need dokumendid [konfidentsiaalne];

—	saamatajäänud tulu, mille summa arvutatakse vastavalt poolelioleva kohtuasja T-500/16 tulemusele;

—	mittevaralise kahju eest 20 000 eurot juurdlusmaterjalide hävitamise tõttu;

—	mittevaralise kahju eest 52 000 eurot viivituse tõttu tema hindamisel ning töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise menetluses otsuse tegemisel 2007. aastal, mis hõlmab ajavahemikku 2007–2021;

—	150 000 eurot mittevaralise ja varalise kahju eest, mis tekitati hindamata jätmise ja töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise otsuse puudumisega;

—	700 000 eurot lõpliku võimaluse kaotuse tõttu, mis tuleneb uue juurdluse läbiviimata jätmisest (mittevaraline ja varaline kahju);

—	mõista kohtukulud välja EKP-lt, sealhulgas hageja kohtukulud käesolevas menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimene väide, et juhatuse 16. märtsi 2021. aasta otsus sisaldab fakti- ja õiguslikke vigu ning et EKP personalieeskirjade artiklit 8.2.1 ja EKP ametieeskirjade artiklit 42 on moonutatud ja valesti kohaldatud.

Teine väide, et on rikutud ELTL artiklit 266, sealhulgas on jäetud: a) tekitatud kahju hüvitamata nõuetekohaselt, mitte õigluse alusel (eelkõige ex aequo et bono); b) hagejale määramata hüvitis ebasoodsate olukordade/kahju eest, sealhulgas hüvitis võimaluse kaotuse eest, mis tekkis seetõttu, et EKP ei ole võimeline viima juurdlust uuesti läbi, ning samuti vastavalt proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele; ja c) hüvitamata tühistatud otsuste varasemate tagajärgede eest.

3.	Kolmas väide, et on rikutud läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtteid ning EL põhiõiguste harta artikleid 41, 42 ja 47 ning rikutud on õiguskindluse ja hagi esitamise õiguse põhimõtteid.

4.	Neljas väide, et on rikutud hoolitsemiskohustust, töötajate heaolu ning EL põhiõiguste harta artikleid 21 ja 31.

5.	Viies väide, et põhjendused ei ole põhjendatud.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/32

25. oktoobril 2021 esitatud hagi – energy cake versus EUIPO – Foodtastic (ENERGY CAKE)

(Kohtuasi T-686/21)

(2021/C 513/46)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: energy cake GmbH (Viin, Austria) (esindaja: advokaat A. Bernegger)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Foodtastic GmbH (Dortmund, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk ENERGY CAKE – ELi kaubamärk nr 14 808 935

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 11. augusti 2021. aasta otsus asjas R 2324/2020-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkti a;

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkte b ja c koostoimes artikli 7 lõikega 2.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/32

25.oktoobril 2021 esitatud hagi – BNP Paribas Public Sector versus SRB

(Kohtuasi T-688/21)

(2021/C 513/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: BNP Paribas Public Sector SA (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Champsaur ja A. Delors)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

ELTL artiklite 256 ja 263 alusel tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) 13. augusti 2021. aasta otsus viitega srb.e.e4.co(2021)570897 osas, milles sellega keelduti tagastamast summasid, mis vastavad aastatega 2015–2021 seotud rahalistele tagatistele, rikkudes sellega rakendusmääruse 2015/81 artikli 7 lõiget 3;

—

seoses lepingutega 2016–2021 ja ELTL artiklite 272 ja 340 alusel:

—

tuvastada, et SRB, keeldudes tagastamast tagasivõtmatute maksekohustuste rahalistele tagatistele vastavaid summasid aastate 2016 (kaasa arvatud) – 2021 (kaasa arvatud) kohta, rikkus oma tagastamiskohustust, mis tuleneb sissemakseperioodide 2016–2021 kohta sõlmitud iga lepingu punktist 12.5, mis näeb sõnaselgelt ette rakendusmääruse 2015/81 artikli 7 lõike 3 kohaldamise, ja

—

kohustada SRBd tagastama hagejale summad, mis vastavad sularahatagatistele, mille SRB oma lepingulisi kohustusi rikkudes kinni pidas, ning hüvitama kõik sellega seotud kulud, viivitusintressid ja kõrvalkulud (või teise võimalusena maksma hagejale need summad hüvitisena kahju eest, mis vastab nende lepingute rikkumisele);

—

esimese võimalusena 2015. aasta lepingu ja teise võimalusena 2016.–2021. aastate lepingute puhul, lähtudes SRB lepinguvälisest vastutusest ja ELTL artikli 340 alusel:

—	tuvastada, et SRB keeldumine tagastada summasid, mis vastavad tagasivõtmatute maksekohustuste rahalistele tagatistele aastate 2015–2021 (kaasa arvatud) kohta, kujutab endast alusetut rikastumist, ja

—	kohustada SRBd tagastama hagejale nimetatud summad, mille SRB on ilma igasuguse õigusliku aluseta kinni pidanud, ning hüvitama kõik sellega seotud kulud, viivitusintressid ja kõrvalkulud;

—	mõista kõik kohtukulud välja SRB-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et on rikutud rakendusmääruse nr 2015/81 (1) artikli 7 lõiget 3 ja ühtse kriisilahenduskorra määrust, kuna Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsus rikub rakendusmääruse nr 2015/81 artikli 7 lõiget 3, milles on sõnaselgelt sätestatud, et nende asutuste tagasivõtmatud maksekohustused, mis ei kuulu enam määruse (EL) nr 806/2014 (2) kohaldamisalasse, tühistatakse ning nende tagatised tagastatakse.

Teine väide, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu rikkus õigusnormi, kui ta väitis, et ta kohaldab ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 70 lõiget 4 tagasivõtmatute maksekohustuste suhtes, kuigi see säte puudutab ainult ex ante rahalisi osamakseid ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu ajab segi rahalised osamaksed ja rahalised tagatised, mis on seotud tühistamatute maksekohustustega.

Kolmas väide, et rikutud on lepingutingimusi, mis seovad hagejat ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu, mistõttu tekib viimase lepinguline vastutus. Hageja leiab, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu keeldumine tagastada summad, mis vastavad 2016.–2021. aasta tühistamatute maksekohustustega seotud sularahatagatistele, kujutab endast nimetatud lepingu rikkumist.

Hageja esitab teise võimalusena väite ka seoses 2016.–2021. aasta lepingutega. Ta väidab sellega seoses, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu keeldumine tagastada summad, mis vastavad 2015.–2021. aasta tagasivõtmatute maksekohustustega seotud rahalistele tagatistele, kujutab endast Ühtne Kriisilahendusnõukogu alusetust rikastumist.

(1) Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/81, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega (ELT 2015, L 15, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/34

22. oktoobril 2021 esitatud hagi – Auken jt versus komisjon

(Kohtuasi T-689/21)

(2021/C 513/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Margrete Auken, Tilly Metz, Jutta Paulus, Michèle Rivasi and Kimberly van Sparrentak (esindaja: advokaat B. Kloostra)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	Tühistada kostja keelduv otsus, mille ta vaikimisi tegi 13. augustil 2021, hagejate poolt 30. juunil 2021 esitatud kordustaotluse kohta, mis puudutas 9. juuni 2021. aasta otsust, millega lükati osaliselt tagasi hagejate taotlus tutvuda dokumentidega; ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimene väide, et kostja kohaldas õigusvastaselt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõikes 2 sätestatud erandeid.

2.	Teine väide, et kostja ei põhjendanud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandite kohaldamist ja rikkus sellega määrust (EÜ) nr 1049/2001, kuna ta ei tõlgendanud ega kohaldanud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest taanet ja artikli 4 lõiget 3 kitsalt.

3.	Komas väide, et kostja kohaldas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandeid ebajärjepidevalt.

4.	Neljas väide, et kostja ei võtnud arvesse ülekaalukat avalikku huvi taotletud teabe avalikustamise vastu.

5.	Viies väide, et vaidlustatud otsus on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikega 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 lõikega 1.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/35

25. oktoobril 2021 esitatud hagi – LW Capital versus komisjon

(Kohtuasi T-690/21)

(2021/C 513/49)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: LW Capital (München, Saksamaa) (esindaja: advokaat C. Ziegler)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada osaliselt komisjoni 3. juuni 2021. aasta otsus, mis puudutab riigiabi SA.56826 (2020/N) – Saksamaa – Saksamaa soojuse ja elektrienergia koostootmise seaduse reform 2020 („KWKG“), ning riigiabi SA.53308 (2019/N) Saksamaa – olemasolevate koostootmisjaamade toetamise muutmine 2019 (KWKG § 13) (ELT 2021, C 306, lk-d 1 ja 2 ), niivõrd, kui selles otsuses ei seata kahtluse alla (i) koostootmisel saadud elektri toetamist uutes, ajakohastatud ja täiendavate seadmetega varustatud tõhusates koostootmisjaamades ning (ii) koostootmisel saadud elektri toetamist tõhusates gaasküttel koostootmisjaamade tegevkäitistes kaugküttesektoris;

—	jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite.

Selle ühe väitega vaidlustab hageja vaidlustatud otsuse „aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumise“ tõttu ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses koostoimes teise lõiguga. Nimetatud rikkumine seisneb selles, et komisjon oleks pidanud kahtlema Saksamaa poolt ette pandud KWKG 2020 riigiabi regulatsiooni kokkusobivuses ja oleks seetõttu pidanud alustama ametlikku uurimist ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses. Kuna komisjon aga seda ei teinud, rikkus ta hageja menetluslikke õigusi.

Hageja väidab, et rikutud on ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevaid menetluslikke õigusi koostoimes ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c ning diskrimineerimiskeelu, proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, samuti on tõendeid vääralt hinnatud.

20.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 513/35

27. oktoobril 2021 esitatud hagi – Alcogroup ja Alcodis versus komisjon

(Kohtuasi T-691/21)

(2021/C 513/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Alcogroup (Brüssel, Belgia) ja Alcodis (Brüssel) (esindajad: advokaadid P. de Bandt, C. Binet ja M. Nuytten)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kõik käesoleva menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad esitasid hagi komisjoni 17. septembri 2021. aasta otsuse peale, millega hagejatel paluti alustada teatud tingimustel uuesti kokkuleppemenetlust asjas AT.40054 – Ethanol Benchmarks; hagi toetuseks esitasid nad kaks väidet.

—

Esimene väide, et on rikutud kokkuleppemenetlusele kohaldatavaid eeskirju. Hagejad väidavad sellega seoses, et võttes vastu vaidlustatud otsuse, milles hagejatel palutakse alustada teatud tingimustel uuesti kokkuleppemenetlust, on komisjon rikkunud kokkuleppemenetlusele kohaldatavaid eeskirju. Nimelt ei võimalda kohaldatavad eeskirjad komisjonil esiteks menetluse selles etapis kokkuleppemenetlust uuesti algatada ja teiseks ei võimalda eeskirjad tal seda teha, pannes hagejatele kohustuse loobuda igasugusest arutelust nende asjaolude üle, mis neile on ette heidetud.

—	Teine väide, et on rikutud kaitseõigusi. Hagejad leiavad, et komisjon ei saa uue kokkuleppemenetluse algatamist seada sõltuvusse tingimusest, et nad loobuvad nendest argumentidest, mille nad olid esitanud tavapärase menetluse raames pärast seda, kui esimene kokkuleppemenetlus ebaõnnestus.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 513

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 20. detsember 2021

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2021/C 513/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1
	Euroopa Kohus
2021/C 513/02	Euroopa Kohtu uute liikmete vande andmine	2
2021/C 513/03	Euroopa Kohtu presidendi valimine	2
2021/C 513/04	Euroopa Kohtu asepresidendi valimine	2
2021/C 513/05	Viiest kohtunikust koosnevate kodade presidentide valimine	2
2021/C 513/06	Peakohtujuristi valimine	3
2021/C 513/07	Kolmest kohtunikust koosnevate kodade presidentide valimine	3
2021/C 513/08	Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 märgitud kohtuasju lahendavate kodade määramine	3
2021/C 513/09	Kohtunike määramine kodadesse	3
2021/C 513/10	Nimekirjad, mille alusel moodustatakse kohtukoosseisud	4
2021/C 513/11	Kohtusekretäri valimine	6
	Üldkohus
2021/C 513/12	Üldkohtu uute liikmete vande andmine	7

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2021/C 513/13	Liidetud kohtuasjad C-845/19 ja C-863/19: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Apelativen sad – Varna eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: DR (C-845/19), TS (C-863/19) (Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Direktiiv 2014/42/EL – Kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine Euroopa Liidus – Kohaldamisala – Ebaseaduslikul teel saadud vara konfiskeerimine – Majanduslik kasu, mis on saadud kuriteoga, mille eest ei ole isikut süüdi mõistetud – Artikkel 4 – Konfiskeerimine – Artikkel 5 – Laiendatud konfiskeerimine – Artikkel 6 – Konfiskeerimine kolmandalt isikult – Tingimused – Väidetavalt kolmandale isikule kuuluva rahasumma konfiskeerimine – Kolmandad isikud, kellel ei ole õigust osaleda menetlusosalisena konfiskeerimise menetluses – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)	8
2021/C 513/14	Kohtuasi C-866/19: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Sąd Najwyższy eelotsusetaotlus – Poola) – SC versus Zakład Ubezpieczeń Społecznych I Oddział w Warszawie (Eelotsusetaotlus – Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus – Määrus (EÜ) nr 883/2004 – Artikli 52 lõike 1 punkt b – Töötaja, kes on töötanud kahes liikmesriigis – Vanaduspensioni saamise õiguse omandamiseks riigisiseses õiguses nõutud miinimumperiood – Teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud sissemakseperioodi arvessevõtmine – Liitmine – Makstava vanaduspensioni suuruse arvutamine)	9
2021/C 513/15	Kohtuasi C-894/19 P: Euroopa Kohtu (teine koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus – Euroopa Parlament versus UZ (Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Haldusjuurdlus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõige 1 – Objektiivse erapooletuse nõue – Vastuapellatsioonkaebus – Abitaotluse rahuldamata jätmine – Põhiõiguste harta artikli 41 lõige 2 – Õigus olla ära kuulatud)	9
2021/C 513/16	Kohtuasi C-80/20: Euroopa Kohtu (viies koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Tribunalul Bucureşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Wilo Salmson France SAS versus Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti, Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Direcţia Generală Regională a Finanţelor Publice Bucureşti – Administraţia Fiscală pentru Contribuabili Nerezidenţi (Eelotsusetaotlus – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artiklid 167 – 171 ja artikli 178 punkt a – Käibemaksu mahaarvamise õigus – Käibemaksu tagastamine maksukohustuslastele, kelle asukoht on mõnes muus liikmesriigis kui tagastamisliikmesriik – Arve omamine – Direktiiv 2008/9/EÜ – Tagastamistaotluse rahuldamata jätmine – Arve tagasivõtmine tarnija poolt – Uue arve väljastamine – Uus tagastamistaotlus – Rahuldamata jätmine)	10
2021/C 513/17	Kohtuasi C-282/20: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sad eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalmenetlus järgmise isiku suhtes: ZX (Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Direktiiv 2012/13/EL – Õigus saada kriminaalmenetluses teavet – Artikli 6 lõige 3 – Kahtlustatava või süüdistatava õigus saada teavet oma õiguste kohta – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 47 ja 48 – Riigisisesed õigusnormid, mis ei näe ette menetlusviisi süüdistusakti sisus esinevate ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks pärast eelistungit)	11
2021/C 513/18	Kohtuasi C-393/20: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Sąd Rejonowy dla Krakowa-Śródmieścia w Krakowie eelotsusetaotlus – Poola) – T.B., D. sp. z. o. o. versus G. I. A/S (Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus (EL) nro1215/2012 – Kohtualluvus kindlustusasjade puhul – Artikli 11 lõike 1 punkt b – Artikkel 12 – Artikli 3 lõige 2 – Isikuline kohaldamisala – Mõiste kahjustatud isik – Ettevõtja – Valikuline kohtualluvus – Artikli 7 punkt 2)	12
2021/C 513/19	Kohtuasi C-396/20: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus (Kúria eelotsusetaotlus – Ungari) – CHEP Equipment Pooling NV versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága (Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Käibemaks – Käibemaksu tagastamise kord maksukohustuslaste puhul, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis – Direktiiv 2008/9/EÜ – Artikli 20 lõige 1 – Tagastamisliikmesriigi nõue esitada lisateavet – Asjaolud, mille kohta võidakse esitada lisateabe nõue – Tagastamistaotlusele kantud summa ja esitatud arvetel oleva summa vaheline erinevus – Hea halduse põhimõte – Käibemaksu neutraalsuse põhimõte – Õigust lõpetav tähtaeg – Tagajärjed maksukohustuslase vigade paranduse suhtes)	13
2021/C 513/20	Kohtuasi C-402/20 P: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 21. oktoobri 2021. aasta otsus – Lípidos Santiga, SA versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Energeetika – Direktiiv (EL) 2018/2001 – Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine – Toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuse kasutuse piiramine – Delegeeritud määrus (EL) 2019/807 – Maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete määratlemine – Palmiõli – Tühistamishagi – Tingimus, et füüsiline või juriidiline isik peab olema otseselt seotud – Vastuvõetamatus)	13
2021/C 513/21	Kohtuasi C-23/21: Euroopa Kohtu (kuues koda) 23. septembri 2021. aasta määrus (Gericht Erster Instanz Eupeni eelotsusetaotlus – Belgia) – IO versus Wallonische Region (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – ELTL artikkel 49 – Asutamisvabadus – Maanteeliiklus – Ühes liikmesriigis elav juht – Teises liikmesriigis registreeritud sõiduk – Selles teises liikmesriigis asutatud äriühingu juhi ja osaniku käsutusse antud sõiduk – Esimeses liikmesriigis registreerimise kohustus)	14
2021/C 513/22	Kohtuasi C-30/21: Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. septembri 2021. aasta määrus (Amtsgericht Lennestadti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Nemzeti Útdíjfizetési Szolgáltató Zrt versus NW (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Määrus (EL) nr 1215/2012 – Artikli 1 lõige 1 – Esemeline kohaldamisala – Mõiste tsiviil- ja kaubandusasjad – Menetlus, milles nõutakse sisse tasulise tee kasutamisega seotud tasu)	15
2021/C 513/23	Kohtuasi C-510/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 19. augustil 2021 – DB versus Austrian Airlines AG	15
2021/C 513/24	Kohtuasi C-519/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Cluj (Rumeenia) 24. augustil 2021 – ASA versus DGRFP Cluj	16
2021/C 513/25	Kohtuasi C-522/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Pfälzisches Oberlandesgericht (Saksamaa) 24. augustil 2021 – MS versus Saatgut Treuhandverwaltungs GmbH	17
2021/C 513/26	Kohtuasi C-524/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 24. augustil 2021 – Reclamantă: IG versus Agenţia Judeţeană de Ocupare a Forţei de Muncă Ilfov	17
2021/C 513/27	Kohtuasi C-525/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Rumeenia) 24. augustil 2021 – Agenţia Municipală pentru Ocuparea Forţei de Muncă Bucureşti versus IM	18
2021/C 513/28	Kohtuasi C-555/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 9. septembril 2021 – UniCredit Bank Austria AG versus Verein für Konsumenteninformation	19
2021/C 513/29	Kohtuasi C-577/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad (Bulgaaria) 20. septembril 2021 – LM, NO versus HUK-COBURG-Allgemeine Versicherung AG	20
2021/C 513/30	Kohtuasi C-596/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Nürnberg (Saksamaa) 28. septembril 2021 – A versus Finanzamt M	20
2021/C 513/31	Kohtuasi C-603/21 P: Unie van Professionele Transporteurs en Logistieke Ondernemers (UPTR) 28. septembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 28. juuli 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-634/20: UPTR versus parlament ja nõukogu	21
2021/C 513/32	Kohtuasi C-605/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Městský soud v Praze (Tšehhi Vabariik) 30.septembri 2021. aasta – Heureka Group a.s. versus Google LLC	22
2021/C 513/33	Kohtuasi C-606/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Paris (Prantsusmaa) 30. septembril 2021 – Doctipharma SAS versus Union des Groupements de pharmaciens d’officine (UDGPO), Pictime Coreyre	23
2021/C 513/34	Kohtuasi C-633/21: 14. oktoobril 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik	24
2021/C 513/35	Kohtuasi C-258/20: Euroopa Kohtu presidendi 24. septembri 2021. aasta määrus (Juzgado de lo Social no 1 de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – HV versus Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)	25
2021/C 513/36	Kohtuasi C-689/20: Euroopa Kohtu presidendi 21. septembri 2021. aasta määrus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Banka DSK EAD versus RP	25
2021/C 513/37	Kohtuasi C-336/21: Euroopa Kohtu presidendi 20. septembri 2021. aasta määrus (Landesgericht Korneuburgi eelotsusetaotlus – Austria) – L GmbH versus F GmbH, BW, SW	25
	Üldkohus
2021/C 513/38	Kohtuasi T-503/20: Üldkohtu 22. septembri 2021. aasta otsus – T i D kontrolni sistemi versus EUIPO – Sigmatron (valgussignaali andmise aparaadid ja seadmed) (Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Valgussignaali andmise aparaate ja seadmeid kujutav ühenduse disainilahendus – Varasem ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise alus – Eristatavuse puudumine – Varasema disainilahenduse kehtetuks tunnistamine – Mõju puudumine – Varasema disainilahenduse avalikustamine – Asjatundlik kasutaja – Autori vabadusaste – Erineva üldmulje puudumine – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikkel 6 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)	26
2021/C 513/39	Kohtuasi T-201/18: Üldkohtu 28. oktoobri 2021. aasta määrus – Diusa Rendering ja Assograssi versus komisjon (Rahvatervis – Teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad – 2. kategooria materjalidest saadud orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate ekspordi keeld – Komisjoni keeldumine algatada keelu läbivaatamiseks menetlus – Tegevusetushagi – Eelnõuettepanek puuduste kõrvaldamiseks meetmete võtmise kohta – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	26
2021/C 513/40	Kohtuasi T-329/20: Üldkohtu 25. oktoobri 2021. aasta määrus – 4B Company versus EUIPO – Deenz [ripats (ehe)] (Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse registreeritud disainilahendus, milleks on ripats (ehe) – Ühenduse disainilahenduse säilitamine muudetud kujul – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõige 6 – Põhjendatud huvi – Vastuvõetamatus)	27
2021/C 513/41	Kohtuasi T-510/20: Üldkohtu 22. oktoobri 2021. aasta määrus – Fachverband Spielhallen ja LM versus komisjon (Riigiabi – Avalik-õiguslike kasiinooperaatorite maksustamine Saksamaal – Kaebus – Esialgse uurimise etapp – Komisjoni otsus, milles tuvastatakse, et tegemist ei ole riigiabiga – Ametliku uurimismenetluse algatamise tingimused – Tõsised raskused – Mõiste riigiabi – Kasumi kärpimine – Eelis – Valikulisus – Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)	28
2021/C 513/42	Kohtuasi T-22/21: Üldkohtu 22. oktoobri 2021. aasta määrus – Equinoccio-Compañía de Comercio Exterior versus komisjon (Tühistamishagi – Ühinemiseelse abi rahastamisvahend – Kolmas riik – Riigihange – Hankijapoolne lepingu lõpetamine – Hankija taotlus pangatagatise sissenõudmiseks – Kolmandas riigis asuva ELi delegatsiooni juhi või tema asetäitja antav kaasallkiri – Pädevuse puudumine)	28
2021/C 513/43	Kohtuasi T-297/21 R: Üldkohtu presidendi 25. oktoobri 2021. aasta määrus – Troy Chemical Company ja Troy versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine – Biotsiidid – Rakendusmäärus (EL) 2021/348 – Olemasoleva toimeaine karbendasiimi heakskiitmine kasutamiseks tooteliikidesse 7 (pinnakaitsevahendid) ja 10 (müürikaitsevahendid) kuuluvates biotsiidides – Kohaldamise peatamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine)	29
2021/C 513/44	Kohtuasi T-603/21: 14. septembril 2021. aastal esitatud hagi – WO versus Euroopa Prokuratuur	29
2021/C 513/45	Kohtuasi T-631/21: 27. septembril 2021 esitatud hagi – BZ versus EKP	30
2021/C 513/46	Kohtuasi T-686/21: 25. oktoobril 2021 esitatud hagi – energy cake versus EUIPO – Foodtastic (ENERGY CAKE)	32
2021/C 513/47	Kohtuasi T-688/21: 25.oktoobril 2021 esitatud hagi – BNP Paribas Public Sector versus SRB	32
2021/C 513/48	Kohtuasi T-689/21: 22. oktoobril 2021 esitatud hagi – Auken jt versus komisjon	34
2021/C 513/49	Kohtuasi T-690/21: 25. oktoobril 2021 esitatud hagi – LW Capital versus komisjon	35
2021/C 513/50	Kohtuasi T-691/21: 27. oktoobril 2021 esitatud hagi – Alcogroup ja Alcodis versus komisjon	35
2021/C 513/51	Kohtuasi T-473/19: Üldkohtu 20. oktoobri 2021. aasta määrus – Diageo jt versus komisjon	36
2021/C 513/52	Kohtuasi T-476/19: Üldkohtu 20. oktoobri 2021. aasta määrus – AstraZeneca jt versus komisjon	36
2021/C 513/53	Kohtuasi T-628/19: Üldkohtu 27. oktoobri 2021. aasta määrus – Teva versus komisjon ja EMA	36
2021/C 513/54	Kohtuasi T-515/20: Üldkohtu 26. oktoobri 2021. aasta määrus – Puma versus EUIPO – Caterpillar (SPEEDCAT)	37
2021/C 513/55	Kohtuasi T-708/20: Üldkohtu 28. oktoobri 2021. aasta määrus – TrekStor versus EUIPO (e.Gear)	37