ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 497
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

64. aastakäik
10. detsember 2021

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

RESOLUTSIOONID

 

Nõukogu

2021/C 497/01

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb juhtimisstruktuuri strateegilisele raamistikule üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030)

1

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2021/C 497/02

Komisjoni teatis — Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes

5

2021/C 497/03

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10495 – WP / AP / T-MOBILE NETHERLANDS) ( 1 )

14

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2021/C 497/04

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/2181, ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1183/2005, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2021/2177

15

2021/C 497/05

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses 2010/788/ÜVJP ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1183/2005

17

 

Euroopa Komisjon

2021/C 497/06

Euro vahetuskurss — 9. detsember 2021

19

 

Kontrollikoda

2021/C 497/07

Eriaruanne nr 25/2021 — ESFi toetus pikaajalise töötuse vastu võitlemiseks:

20

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2021/C 497/08

E-identimise süsteemid, millest teatatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 9 lõikele 1

21

 

V   Teated

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2021/C 497/09

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

25

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Nõukogu

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/1

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb juhtimisstruktuuri strateegilisele raamistikule üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030)

(2021/C 497/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

RÕHUTAB, ET:

1.

 strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (1) (edaspidi „strateegiline raamistik“), on ELi tasandil asjakohasel juhul ja viisil peamine vahend koostööks liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ning kolmandate riikide ja sidusrühmade vahel ning selle peamine eesmärk on toetada haridus- ja koolitussüsteemide edasiarendamist liikmesriikides ning edendada nende Euroopa mõõdet;

2.

 kuni 2030. aastani on strateegilise raamistiku üldine poliitiline eesmärk luua Euroopa haridusruum ja seda edasi arendada;

TULETAB MEELDE, ET

3.

 strateegilist raamistikku käsitlevas nõukogu resolutsioonis paluti komisjonil kooskõlas aluslepingutega ja subsidiaarsuse põhimõtet täielikult arvesse võttes „teha koostööd liikmesriikidega kuni 2021. aasta lõpuni, et leppida kokku sobivas juhtimisstruktuuris, eesmärgiga koordineerida tööd ja juhtida strateegilise raamistiku väljatöötamist üldeesmärgi raames, milleks on Euroopa haridusruumi saavutamine ja edasiarendamine, pöörates tähelepanu teemadele, mis tuleb edastada kõrgemale poliitilise arutelu tasandile, tekitamata liikmesriikidele lisakoormust, tagades samal ajal nende isevastutuse protsessis“;

4.

 esimeses tsüklis kuni 2025. aastani peaks strateegiline raamistik „säilitama kõik HK 2020 järeleproovitud vastastikuse õppimise korraldused, nagu töörühmad, peadirektorite koosseisud ja vastastikuse õppimise vahendid, ning säilitama teiste asjaomaste juhtorganite kaasamise“, (2) tekitamata liikmesriikidele tarbetuid struktuure või lisakoormust;

5.

 strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuri keskmes on soov tagada suurem kooskõla ELi üldiste prioriteetidega, (3) toetades selleks poliitilist juhtimist ELi tasandil, ning hõlbustada tõhusat teabevahetust poliitilise tasandi (nõukogu ja selle asjaomaste ettevalmistavate organite, nimelt hariduskomitee), kõrgetasemeliste ametnike mitteametlike kohtumiste (hariduse ja koolituse valdkonna kõrgetasemeline töörühm, peadirektorite kohtumised (edaspidi „peadirektorite koosolekud“) ja tehnilisel tasandil rakendamise (strateegilise raamistiku töörühmad ja muud eksperdirühmad, sealhulgas näitajate ja sihttasemete alaline töörühm) vahel;

SEAB EESMÄRGIKS

6.

 esitada strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuri suunised ja juhtpõhimõtted, pöörates erilist tähelepanu osalejatele ja nende rollidele, strateegilise raamistiku tegevuse organisatsioonilisele raamistikule ning juhtimisega seotud rakendamisküsimustele. Käesolevat nõukogu resolutsiooni tuleks käsitada vahendina, mis täiendab strateegilist raamistikku käsitlevat nõukogu resolutsiooni;

LEIAB KOOSKÕLAS ALUSLEPINGUTEGA JA SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET TÄIELIKULT ARVESSE VÕTTES, ET

7.

 strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuri juhtpõhimõtted on järgmised:

—

isevastutus ja kaasatus: suurendada liikmesriikide ja nõukogu isevastutust ja kaasatust, pidades silmas nende rolli otsuste tegemisel ja poliitika suunamisel;

—

vastutus: toetada kõrgetasemelist poliitilist juhtimist ELi tasandil ja anda nõu küsimustes, mida tuleb arutada kõrgemal poliitilisel tasandil, nimelt mitteametliku hariduse ja koolituse valdkonna kõrgetasemelise töörühma vahendusel ja toetusel (edaspidi „kõrgetasemeline töörühm“), ilma et see kahjustaks hariduskomitee kui nõukogu asjaomase ettevalmistava organi rolli ja vastutust. Nõukogul on strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuris juhtpositsioon;

—

läbipaistvus, järjepidevus ja tõhusus: tagada mitme tegevussuuna (peadirektorite koosolekutel, strateegilise raamistiku töörühmades, eksperdirühmades ja muudes vastastikuse õppimise vahendites jne) terviklik ja integreeritud korraldus ja ülevaade, ühendades seejuures ülemineku tehniliselt tasandilt poliitilisele ja vastupidi;

—

koostöö: aidata tõhustada koostööd ja koostoimet teiste poliitikavaldkondadega, et toetada riiklikke reforme ja luua Euroopa haridusruum kooskõlas muude ELi tasandi algatuste ja vahenditega, sealhulgas, kuid mitte ainult, Euroopa kõrgharidusruumi, Euroopa poolaasta, Euroopa sotsiaalõiguste samba, Euroopa teadusruumi, ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Liidu taasterahastu ning muude liidu rahastamisprogrammide ja -mehhanismidega, samuti muude algatustega, nagu tööhõive, sotsiaalpoliitika, teadusuuringute ja innovatsiooni, võrdõiguslikkuse, noorte, spordi, kultuuri, rahanduse ja välissuhete valdkonna algatused;

8.

 kõrgetasemeline töörühm, millel peaks strateegilise raamistiku juhtimisstruktuuris olema keskne roll tehnilise tasandi sidumisel poliitilise tasandiga, on mitteametlik rühm, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni kõrged ametnikud, kes kohtuvad, et teha kindlaks, arutada ja juhtida tulevikku vaatavalt Euroopa haridus- ja koolitusalase koostöö strateegilisi ja valdkonnaüleseid küsimusi. Nõukogu tuleks tema asjaomase ettevalmistava organi, nimelt hariduskomitee kaudu korrapäraselt teavitada kõrgetasemelise töörühma arutelude tulemustest;

9.

 koolide, kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse eest vastutavad peadirektoraadi tasandi koosseisud on mitteametlikud töörühmad, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni kõrged ametnikud, kes kohtuvad, et arutada vastava haridus- ja koolitussektoriga seotud küsimusi ning vajaduse korral ka valdkondadevahelisi teemasid. Eesistujariik võib asjakohasel juhul ja viisil kutsuda nendele koosolekutele kolmandaid riike ja sidusrühmi;

10.

 komisjoni eksperdirühmad, (4) näiteks strateegilise raamistiku töörühmad, näitajate ja sihttasemete alaline töörühm, kutseõppe nõuandekomitee või haridusse ja koolitusse tehtavate kvaliteetsete investeeringute eksperdirühm, on strateegilise raamistiku teenistuses eesmärgiga aidata liikmesriike ja komisjoni nende töös arendada edasi poliitikat tehnilisel tasandil muu hulgas vastastikuse õppimise, tehniliste vahetuste ja heade tavade kindlakstegemise kaudu. Nendesse kuuluvad liikmesriikide ja kolmandate riikide eksperdid, rahvusvahelised organisatsioonid, sidusrühmad ja vajaduse korral sõltumatud eksperdid;

11.

 vastastikune õppimine võimaldab sarnaste poliitiliste väljakutsetega kokku puutuvatel liikmesriikidel töötada klastrites ja jagada häid tavasid, keskenduda riigipõhistele probleemidele või toetada konkreetset riiklikku reformikava, saades vajaduse korral abi teistelt riikidelt, sidusrühmade organisatsioonidelt ja sõltumatutelt ekspertidelt;

12.

 eri poliitikavaldkondade vahelise koostoime kontekstis on olulised haridus- ja koolitusasutuste ühised kohtumised teiste samalaadsete asutustega muudest poliitikavaldkondadest, nagu muu hulgas tööhõive, sotsiaalpoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, võrdõiguslikkus, noored, sport, kultuur, rahandus ja välissuhted, ning samuti ELi ja riiklike rahastamisvahendite kasutamine;

NÕUSTUB, ET

13.

 strateegilise raamistiku alusel peaks eesistujariik koostöös eesistujariikide kolmikusse kuuluvate partnerite ja komisjoniga võtma kõrgetasemelise töörühma töö koordineerimisel juhtrolli;

14.

 kõrgetasemelise töörühma tööd juhib eesistujariik. Teabe sujuva liikumise tagamiseks ja arvestades töörühma kavandatud rolli poliitilisel tasandil, peaks töörühm kokku tulema vähemalt kaks korda aastas, st üks kord igal eesistumisperioodil. Vajaduse korral võib eesistujariik ühist huvi pakkuvate päevakorrapunktide arutamiseks kutsuda kõrgetasemelise töörühma koosolekutele vaatlejana osalema kolmandaid riike ja/või sidusrühmi;

15.

 selleks et toetada strateegilises raamistikus tehtava töö juhtimist ja järjepidevust, tuleks tagada korrapärane teabevahetus kahe eelmise eesistujariigi, praeguse eesistujariigi, kahe järgmise eesistujariigi ja komisjoni vahel ning selline ühine teabevahetus peaks toimuma mitteametliku koordineerimis- ja toetusrühma, st kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu raames;

16.

 kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu annab aru kõrgetasemelisele töörühmale ja allub sellele;

17.

 kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu ülesanne on toetada kõrgetasemelist töörühma järgmiselt:

—

anda panus kõrgetasemelise töörühma päevakorra koostamisse, võttes nõuetekohaselt arvesse eesistujariigi prioriteete, strateegilise raamistiku strateegilisi prioriteete ning võimalikke praeguseid suundumusi ja probleeme, sealhulgas ettenägematuid sündmusi ja olukordi, ning pakkuda kõrgetasemelise töörühma koosolekutel arutamiseks välja teemasid, sealhulgas kõiki selliseid teemasid, mis võiksid aidata nõukogus toimuvaid poliitilisi mõttevahetusi ette valmistada;

—

teavitada õigeaegse teabevahetuse tagamiseks kõrgetasemelist töörühma ja vajaduse korral hariduskomiteed Euroopa haridusruumi loomise strateegilises raamistikus tehtud edusammudest, sealhulgas anda korrapäraselt ajakohast teavet peadirektorite koosolekute tulemuste kohta, ning strateegilise raamistiku töörühmade ja eksperdirühmade tööst, vastastikuse õppimise ja muude vastastikuse õppimise tegevuse tulemustest;

—

toetada kõrgetasemelist töörühma, andes laiapõhjalisi suuniseid võimaliku tulevase poliitika jaoks ning haridus- ja koolituspoliitika ning muude poliitikavaldkondade vahelise koostoime jaoks rahvusvahelisel, ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, tehes muu hulgas kindlaks väliseksperdid, teadlased, rahvusvahelised organisatsioonid ja muud sidusrühmade organisatsioonid, kes saavad pakkuda kõrgetasemelise töörühma arutelude jaoks täiendavaid eksperditeadmisi;

—

toetada kõrgetasemelist töörühma sellise koostoime suurendamisel, mis võiks luua lisaväärtust haridus- ja koolituspoliitika ning muude poliitikavaldkondade vahel, nagu tööhõive, sotsiaalpoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, võrdõiguslikkus, noored, sport, kultuur, rahandus või välissuhted;

—

toetada kõrgetasemelist töörühma selle arutamisel, kas strateegilise raamistiku töörühmade volitusi on vaja läbi vaadata, mida teevad koos komisjon ja liikmesriigid, austades samal ajal komisjoni eesõigust nende volituste määratlemisel ja läbivaatamisel;

—

toetada kuni 2025. aastani kehtiva juhtimisstruktuuri hindamist, et kõrgetasemeline töörühm saaks anda panuse hariduskomitee aruteludesse juhtimisstruktuuri võimalike muudatuste üle pärast 2025. aastat;

—

koordineerida kõrgetasemelisele töörühmale kinnitamiseks esitatava poliitikakava koostamist 18 kuuks;

18.

 kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu koosolekud toimuvad korrapäraselt, vähemalt kaks korda igal eesistumisperioodil. Kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu tööd koordineerivad võrdsetel alustel eesistujariik ja komisjon, seda ka kaasrahastamise osas. Kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu koosolekuid juhatab eesistujariik;

19.

 vajaduse korral võiks kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu määrata osalevate liikmesriikide hulgast piiratud ajaks raportööri, kelle ülesanne võiks õigeaegse teabevahetuse tagamiseks olla kõrgetasemelise töörühma ja vajaduse korral hariduskomitee teavitamine strateegilise raamistiku töörühmade ning muude eksperdirühmade ja asjaomaste organite tehtud edusammudest;

20.

 kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu sujuva toimimise tagamiseks võiks selle tööülesanded ja töömeetodid, sealhulgas võimaliku raportööri nimetamise, raportööri ülesanded ja tema ametiaja kestuse näha ette kõrgetasemelise töörühma koordineerimisnõukogu koostatud ja kõrgetasemelise töörühma poolt heaks kiidetud volitustes;

21.

 käesolev resolutsioon jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja see vaadatakse vajaduse korral läbi strateegilise raamistiku vahehindamise (mille nõukogu teeb 2025. aastal) tulemusena, võttes arvesse strateegilist raamistikku käsitlevas nõukogu resolutsioonis ette nähtud asjakohaseid komisjoni aruandeid, et kohandada seda võimalike uute arengute ja vajadustega.

(1)  Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1) (edaspidi „strateegilist raamistikku käsitlev nõukogu resolutsioon“).

(2)  Nõukogu resolutsioon strateegilise raamistiku kohta.

(3)  ELi uues strateegilises tegevuskavas 2019–2024 määratakse kindlaks ELi üldised prioriteedid.

(4)  Komisjoni eksperdirühmade register.

II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/5

KOMISJONI TEATIS

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes

(2021/C 497/02)

1.   Sissejuhatus

1.

 Ekspordisubsiidiumid võivad mõjutada negatiivselt turul konkureerivate kaupade tarnijate ja teenuste osutajate vahelist konkurentsi. Seepärast on komisjon aluslepinguga talle pandud konkurentsireeglite järelevalvaja ülesannetes mõistnud alati sügavalt hukka ekspordiabi nii liidusiseses kaubanduses kui ka liidust välja suunduva ekspordi puhul. Käesoleva teatise eesmärgiks on selgitada liidu riigiabi eeskirjade alusel komisjoni hinnangut ekspordikrediidikindlustusele antava liikmesriikide toetuse kohta.

2.

 Komisjon kasutas oma volitusi, et anda suuniseid riigiabi lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse valdkonnas. Sellega püüdis komisjon leida lahendusi olemasolevatele või võimalikele konkurentsimoonutustele siseturul nii eri liikmesriikide eksportijate (kaubandus liidus ja sellest väljaspool) kui ka liidus tegutsevate ekspordikrediidikindlustuse andjate vahel. 1997. aastal kehtestas komisjon riigi sekkumise põhimõtted oma „EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 1 kohases teatises liikmesriikidele asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ (1) („1997. aasta teatis“). 1997. aasta teatise põhimõtted olid mõeldud rakendamiseks alates 1. jaanuarist 1998 viieaastase perioodi vältel. 1997.aasta teatist on hiljem kohandatud ja kohaldamisaega pikendatud 2001, (2) 2004, (3) 2005 (4) ja 2010. aastal (5). Selle põhimõtteid rakendati kuni 31. detsembrini 2012.

3.

 1997. aasta teatise põhimõtete rakendamisel eelkõige finantskriisi ajal aastatel 2009–2011 saadud kogemus näitas, et komisjoni selle valdkonna poliitika tuleb läbi vaadata. Seetõttu võttis komisjoni vastu uue „Teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ (6) (edaspidi „2012. aasta teatis“). 2012. aasta teatise põhimõtteid oli esialgu kavas rakendada 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018 (7). Hiljem on 2012. aasta teatist mitmel korral kohandatud (8) ning selle kohaldamisaega pikendatud 2018. (9) ja 2020. aastal (10). Praeguse seisuga kohaldatakse seda 31. detsembrini 2021.

4.

 2019. aastal korraldas komisjon riigiabi eeskirjade ajakohastamise paketi, raudteede suuniste ja lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse toimivuskontrolli osana 2012. aasta teatise hindamise. (11) Tulemused näitavad, et põhimõtteliselt toimivad eeskirjad hästi, kuid turu arenguga sammu pidamiseks oleks vaja teha neis mõningaid väiksemaid parandusi. Seepärast sisaldab käesolev teatis vaid mõningaid tehnilisi kohandusi ja selles järgitakse jätkuvalt 2012. aasta teatises esitatud põhimõtted.

5.

 Käesolevas teatises sätestatud eeskirjad aitavad tagada, et riigiabi ei moonuta konkurentsi era- ja avalik-õiguslike või riiklikult toetatavate ekspordikrediidikindlustuse andjate vahel. Need eeskirjad aitavad ühtlasi luua eksportijatele võrdsed tingimused.

6.

 Teatis annab liikmesriikidele üksikasjalikumaid selgitusi põhimõtete kohta, mille alusel on komisjonil kavas tõlgendada aluslepingu artikleid 107 ja 108 ning kohaldada neid lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes. See peaks muutma komisjoni asjaomase poliitika võimalikult läbipaistvaks ning tagama etteaimatavuse ja võrdse kohtlemise. Selleks sätestatakse teatises tingimused, mis tuleb täita, kui riiklikud kindlustusandjad soovivad siseneda lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse turule, et kindlustada turukõlblikke riske.

7.

 Riskid, mis on põhimõtteliselt turukõlbmatud, jäävad käesoleva teatise reguleerimisalast välja.

8.

 Käesoleva teatise 2. jaotises kirjeldatakse teatise reguleerimisala ja määratletakse kasutatud mõisted. 3. jaotises käsitletakse aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamist ja üldkeeldu anda riigiabi turukõlblike riskide katteks mõeldud ekspordikrediidikindlustuse jaoks. 4. jaotises nähakse ette erandid turukõlblike riskide kohaldamisalast ja täpsustatakse tingimused, mille korral võib riigi toetus ajutiselt turukõlbmatute riskide kindlustamiseks olla siseturuga kokkusobiv.

2.   Teatise reguleerimisala ja mõisted

2.1.   Reguleerimisala

9.

 Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ainult sellise ekspordikrediidikindlustuse suhtes, mille riskiperiood jääb alla kahe aasta. Kõik muud ekspordi finantseerimise vahendid jäetakse käesoleva teatise reguleerimisalast välja.

2.2.   Mõisted

10.

 Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

„ekspordikrediidikindlustus“– kindlustustoode, millega kindlustusandja kindlustab kaubandusliku või poliitilise riski (või mõlemad), mis on seotud eksporditehingust tulenevate maksekohustustega;

(2)

„eraõiguslik krediidikindlustuse andja“ – ekspordikrediidikindlustust pakkuv äriühing või organisatsioon, kes ei ole riiklik kindlustusandja;

(3)

„riiklik kindlustusandja“ – äriühing või muu organisatsioon, kes pakub ekspordikrediidikindlustust liikmesriigi nimel või toetusel, või ekspordikrediidikindlustust pakkuv liikmesriik;

(4)

„turukõlblikud riskid“ – kaubanduslikud või poliitilised riskid (või mõlemad), mille maksimaalne riskiperiood on alla kahe aasta ning mis on seotud avalik- ja eraõiguslike ostjatega riikides, mis on loetletud lisas; kõiki ülejäänud riske käsitatakse käesolevas teatises turukõlbmatute riskidena;

(5)

„kaubandusriskid“ – hõlmavad eelkõige järgmisi riske:

a)

ostja omavoliline lepingust lahtiütlemine ehk eraõigusliku ostja omavoliline otsus katkestada või lõpetada leping ilma õigusliku põhjenduseta,

b)

eraõigusliku ostja omavoliline õigusliku põhjenduseta otsus keelduda tunnistamast lepinguga hõlmatud kaubad vastuvõetavaks,

c)

eraõigusliku ostja ja tema käendaja maksejõuetus,

d)

asjaolu, et eraõiguslik ostja ja tema käendaja ei tasu lepingust tulenevat võlga, ehk pikaajaline lepinguliste kohustuste täitmata jätmine;

(6)

„poliitilised riskid“ – hõlmavad eelkõige järgmisi riske:

a)

risk, et avalik-õiguslik ostja või riik takistab tehingu tegemist või ei tasu kindlaksmääratud aja jooksul,

b)

risk, mis jääb väljapoole üksikostja pädevust või vastutusala,

c)

risk, et riik ei kanna kindlustusvõtja riigile üle summasid, mida selles riigis tegutsevad ostjad on tasunud,

d)

risk, et kindlustusandja riigist väljaspool ilmneb vääramatu jõud, millega võivad kaasneda sõjalaadsed sündmused, ning selle mõju ei ole muul viisil kindlustatud;

(7)

„riskiperiood“ – tootmisperiood koos krediidiperioodiga;

(8)

„tootmisperiood“ – ajavahemik, mis jääb kauba või teenuste tellimise ja tarnimise vahele;

(9)

„krediidiperiood“ – ostjale ette nähtud ajavahemik ekspordikrediidi tehingu osaks olevate tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest tasumiseks;

(10)

„konkreetse riski kindlustuskaitse“ – kindlustuskaitse, mis hõlmab kogu müüki ühele ostjale või ühe ostjaga sõlmitud konkreetset lepingut;

(11)

„edasikindlustus“ – kindlustus, mille kindlustusandja ostab teiselt kindlustusandjalt eesmärgiga alandada oma riski;

(12)

„kaaskindlustus“ – protsent kahjusummast, millele vastavat osa ei hüvita kindlustusandja, vaid katab muu kindlustusandja;

(13)

„kvoodipõhine edasikindlustus“ – edasikindlustus, mille raames kindlustusandja annab edasikindlustaja kanda teatava protsendi igast kindlustusriskist, mille kindlustusandja on kindlaksmääratud kindlustusliigi puhul võtnud, ning edasikindlustaja tunnistab selle vastuvõetavaks;

(14)

„täiendav kaitse“ – lisakaitse, mis ületab teise kindlustusandja kindlaksmääratud krediidilimiidi;

(15)

„kogukäibe kindlustusleping“ – krediidikindlustusleping, mis ei paku kindlustuskaitset ainult konkreetse riski vastu; see tähendab, et krediidikindlustuslepinguga antakse kindlustuskaitse kogu kindlustusvõtja krediidimüügile või suuremale osale sellest ning mitmele ostjale tehtud müügist tulenevatele maksenõuetele.

3.   Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldatavus

3.1.   Üldpõhimõtted

11.

 Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatakse, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

12.

 Kui ekspordikrediidikindlustust pakub riiklik kindlustusandja, hõlmab see kindlustus riigi vahendite kasutamist. Riigi kaasatus võib anda kindlustusandjale ja/või eksportijale valikulise eelise ning võib seeläbi moonutada või ähvardada moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Jaotistes 3.2, 3.3 ja 4 on sätestatud põhimõtted, millest juhindudes selliseid meetmeid riigiabi eeskirjade alusel hinnata.

3.2.   Riigiabi kindlustusandjatele

13.

 Kui riiklikule kindlustusandjale antakse võrreldes eraõiguslike kindlustusandjatega teatavad eelised, võib tegemist olla riigiabiga. Eelised võivad olla eri kujul ja hõlmata järgmist:

a)

riigi tagatised laenude ja kahjude jaoks;

b)

erand nõudest luua piisava suurusega kindlusvaru ja muudest nõuetest, kui selline erand tuleneb ekspordikrediidikindlustuse tehingute välja jätmisest riigi nimel või riigi tagatisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/138/EÜ (12);

c)

osaline või täielik vabastamine tavaliselt makstavatest maksudest (nt ettevõtte tulumaksust ja kindlustuslepingutele kehtestatud maksudest);

d)

riigipoolne abi või kapitalisüstid või muus vormis rahastamine, mis ei ole kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega;

e)

riigipoolsete mitterahaliste teenuste osutamine turuväärtusest soodsamatel tingimustel, näiteks juurdepääs riigi taristule, rajatistele või piiratud levikuga teabele;

f)

riigipoolne otsene edasikindlustamine või otsene riigi edasikindlustuse tagamine tingimustel, mis on soodsamad kui eraõiguslikul edasikindlusturul, mis tingib edasikindlustuskaitse hindade allalöömise või võimaldab tekitada kunstlikult sellise mahu, mis ei ole eraõiguslikul turul võimalik.

3.3.   Ekspordikrediidi jaoks riigiabi andmise keeld

14.

 Riiklikele kindlustusandjatele seoses turukõlblike riskidega antavad eelised, mis on loetletud punktis 13, mõjutavad liidusisest krediidikindlustusteenuste kaubandust. Need toovad kaasa erinevusi eri liikmesriikides turukõlblike riskide puhul pakutavas kindlustuskaitses. See moonutab konkurentsi eri liikmesriikide kindlustusandjate vahel, mõjutades omakorda liidusisest kaubandust, olenemata sellest, kas tegemist on liidusisese või väljapoole liitu suunatud ekspordiga. (13) Kui riiklikel kindlustusandjatel on võrreldes eraõiguslike krediidikindlustusandjatega sellised eelised, ei tohiks nad olla võimelised turukõlblikke riske kindlustama. Seetõttu on vaja määrata kindlaks, millistel tingimustel võivad riiklikud kindlustusandjad tegutseda, et tegemist ei oleks riigiabiga.

15.

 Riiklikele kindlustusandjatele antavad eelised kanduvad mõnikord vähemalt osaliselt üle ka eksportijatele. Sellised eelised võivad moonutada konkurentsi ja kaubandust ning kujutada riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kui aga turukõlblike riskide katteks pakutav ekspordikrediidikindlustus vastab käesoleva teatise jaotises 4.3 sätestatud tingimustele, leiab komisjon, et eksportijatele ei ole antud põhjendamatuid eeliseid.

4.   Ajutiselt turukõlbmatute riskide katteks antava ekspordikrediidikindlustuse tingimused

4.1.   Üldpõhimõtted

16.

 Kui riiklikele kindlustusandjatele antakse võrreldes eraõiguslike krediidikindlustuse andjatega punktis 13 kirjeldatud mis tahes eeliseid, ei tohi nad, nagu punktis 14 märgitud, kindlustada turukõlblikke riske. Kui riiklikud kindlustusandjad või nende tütarettevõtjad soovivad seda siiski teha, peavad nad jälgima, et neile ei anta seda tehes otse või kaudselt riigiabi. See tähendab, et neil peab olema teataval määral omavahendeid (solventsusmarginaal, sh tagatisfond) ja kindlustustehnilisi eraldisi (eelkõige tasanduseraldis) ning nad peavad olema saanud loa kooskõlas direktiiviga 2009/138/EMÜ. Nad peavad igal juhul haldama turukõlblike riskide kindlustamist ja riigi toetusel või nimel toimuvat turukõlbmatute riskide kindlustamist eraldi ning pidama nende kohta eraldi raamatupidamisarvestust, mis kinnitab, et nad ei kasuta turukõlblike riskide kindlustamiseks riigiabi. Kindlustusandja enda nimel kindlustatud äritegevuse kohta peetav raamatupidamisarvestus peaks olema kooskõlas nõukogu direktiiviga 91/674/EÜ (14).

17.

 Liikmesriigid, kes annavad ekspordikrediidikindlustuse andjale edasikindlustuskatte sellega, et osalevad turukõlblikke ja turukõlbmatuid riske hõlmavates eraõigusliku edasikindlustussektori lepingutes või on nendega seotud, peavad tõendama, et selline kord ei too kaasa punkti 13 alapunktis f osutatud riigiabi.

18.

 Käesoleva teatise jaotises 4 sätestatud tingimustel võivad riiklikud kindlustusandjad pakkuda ekspordikrediidikindlustust ajutiselt turukõlbmatute riskide katteks.

4.2.   Erandid turukõlblike riskide mõistest: ajutiselt turukõlbmatud riskid

19.

 Olenemata turukõlbliku riski mõistest, käsitatakse lisas loetletud riikides registreeritud ostjatega seotud teatavaid kaubanduslikke või poliitilisi riske (või mõlemaid) ajutiselt turukõlbmatute riskidena:

a)

kui komisjon otsustab jaotises 5.2 kirjeldatud viisil ajutiselt kustutada lisas esitatud turukõlbliku riski riikide loetelust ühe või mitu riiki, kuna eraõigusliku kindlustusturu suutlikkus ei ole asjaomases riigis piisav, et katta kõiki majanduslikult põhjendatud riske;

b)

kui komisjon otsustab pärast liikmesriigilt käesoleva teatise jaotises 5.3 osutatud teate saamist, et riskid, mis on seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, kes vastavad komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (15) esitatud määratlusele ja kelle ekspordi kogukäive aastas ei ületa 2,5 miljonit eurot, on teate saatnud liikmesriigi eksportijate jaoks ajutiselt turukõlbmatud;

c)

kui komisjon otsustab pärast liikmesriigilt käesoleva teatise jaotises 5.3 osutatud teate saamist, et konkreetse riski kindlustuskaitse, mille riskiperiood on vähemalt 181 päeva, aga alla kahe aasta, on teate saatnud liikmesriigi eksportijate jaoks ajutiselt turukõlbmatu;

d)

kui komisjon otsustab pärast liikmesriigilt käesoleva teatise jaotises 5.4 osutatud teate saamist, et ekspordikrediidikindlustuse ebapiisava pakkumise tõttu on teatavad riskid teate saatnud liikmesriigi eksportijate jaoks ajutiselt turukõlbmatud.

20.

 Et minimeerida konkurentsimoonutusi siseturul, võivad riiklikud kindlustusandjad katta punkti 19 kohaselt ajutiselt turukõlbmatutena käsitatavaid riske, kui nad täidavad jaotises 4.3 kehtestatud tingimusi.

4.3.   Ajutiselt turukõlbmatute riskide katmise tingimused

4.3.1.   Kindlustuskatte kvaliteet

21.

 Riiklike kindlustusandjate pakutava kindlustuskatte kvaliteet peab vastama turustandarditele. See tähendab, et kindlustada võib ainult majanduslikult põhjendatud riske ehk riske, mis on vastuvõetavad usaldusväärsete kindlustamispõhimõtete alusel. Maksimaalne kattemäär peab kaubandus- ja poliitiliste riskide puhul olema 95 % ja nõude ooteaeg vähemalt 90 päeva.

4.3.2.   Kindlustamispõhimõtted

22.

 Riskide hindamisel tuleb alati lähtuda usaldusväärsetest kindlustamispõhimõtetest. Seepärast ei tohi olla võimalik riigi toetavatest skeemidest kindlustada majanduslikult ebaratsionaalseid tehinguid. Kõnealuste põhimõtete kohaselt peavad riski heakskiitmise kriteeriumid olema selgelt sõnastatud. Juhul kui ärisuhe on juba loodud, peab eksportijatel olema positiivne kogemus kaubanduses või maksete kasseerimisel või mõlemat. Ostjatel ei tohi olla varasemaid maksevõlgnevusi, ostjapoolse kohustuse täitmata jätmise tõenäosuse risk peab olema aktsepteeritav ning samuti peab seda olema nende sise- või välisfinantsreiting.

4.3.3.   Asjakohane hinnakujundus

23.

 Ekspordikrediidilepingutega seotud riski kindlustamise eest tuleks nõuda asjakohast hinda. Selleks et eraõiguslikke krediidikindlustuse andjaid välja ei tõrjutaks, peaks riigi toetatavate skeemide keskmine preemiamäär olema kõrgem kui eraõiguslike krediidikindlustuse andjate keskmised määrad samaväärsete riskide eest. Niimoodi tagatakse riigi sekkumise järkjärguline kadumine, sest suuremad kindlustuspreemiad tagavad, et eksportijad pöörduvad tagasi eraõiguslike krediidikindlustuse andjate juurde niipea, kui turutingimused seda lubavad ning risk muutub uuesti turukõlblikuks.

24.

 Hinda peetakse asjakohaseks, kui minimaalne aastane riskipreemia (16) (edaspidi „safe-harbour preemia“) vastab ostja asjaomase riskikategooria puhul (17) alljärgnevas tabelis sätestatule. Safe-harbour preemiat võib mitte kasutada juhul, kui liikmesriik esitab tõendid selle kohta, et need määrad ei ole konkreetse riski puhul asjakohased. Kogukäibe kindlustuslepingu puhul peab riskikategooria vastama lepinguga kaetud ostjate keskmisele riskikategooriale.

Riskikategooria

Minimaalne aastane riskipreemia (18) (%-des kindlustatud mahust)

Suurepärane (19)

0,2 – 0,4

Hea (20)

0,41 – 0,9

Rahuldav (21)

0,91 – 2,3

Nõrk (22)

2,31 – 4,5

25.

 Kaaskindlustuse, kvoodipõhise edasikindlustuse ja täiendava kaitse puhul peetakse hinnakujundust asjakohaseks ainult juhul, kui nõutav preemia on vähemalt 30 % kõrgem kui eraõigusliku krediidikindlustuse andja (algse) katte eest küsitav preemia.

26.

 Selleks et hinnakujundust saaks käsitada asjakohasena, tuleb riskipreemiale lisada olenemata lepingu kehtivusajast haldustasu.

4.3.4.   Läbipaistvus ja aruandlus

27.

 Liikmesriigid peavad avaldama punkti 19 kohaselt ajutiselt turukõlbmatutena käsitatavate riskide kindlustamiseks kasutatavad skeemid riiklike kindlustusandjate veebisaitidel ning täpsustama kõik tingimused.

28.

 Selliste riskide kohta, mida käsitatakse punkti 19 kohaselt ajutiselt turukõlbmatuna ja mida kindlustavad riiklikud kindlustusandjad, tuleb neil esitada komisjonile aastaaruanne. Seda tuleb teha hiljemalt sekkumisjärgse aasta 31. juulil.

29.

 Aruanne peab sisaldama iga skeemi kohta järgmist teavet:

a)

võimaldatud krediidilimiidi summa;

b)

kindlustatud kaubamaht;

c)

nõutavad kindlustusmaksed;

d)

registreeritud ja välja makstud kahjunõuded;

e)

tagasisaadud summad;

f)

skeemi halduskulud.

30.

 Teave esitatakse (näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab andmeid otsida, andmetest väljavõtet teha, andmeid alla laadida ja neid hõlpsasti internetis avaldada. Liikmesriigid peavad avaldama aruanded riiklike kindlustusandjate veebisaitidel.

5.   Menetluskord

5.1.   Üldpõhimõtted

31.

 Riiklikud kindlustusandjad võivad kindlustada punkti 19 alapunktis a täpsustatud riske tingimusel, et jaotises 4.3 loetletud tingimused on täidetud. Sellisel juhul ei ole vaja komisjonile sellest teatada.

32.

 Riiklikud kindlustusandjad võivad kindlustada punkti 19 alapunktides b, c ja d täpsustatud riske tingimusel, et jaotises 4.3 loetletud tingimused on täidetud ning komisjonile on sellest teatatud ja komisjoni nõusolek saadud.

33.

 Kui mõni jaotises 4.3 loetletud tingimus on täitmata, ei tähenda see automaatselt, et ekspordikrediidikindlustus või ekspordikrediidikindlustuse skeem ei ole lubatud. Kui liikmesriik soovib mõnest jaotises 4.3 sätestatud tingimusest kõrvale kalduda või tal on kahtlus, et kavandatud ekspordikrediidikindlustuse skeem ei vasta komisjoni teatises, eelkõige jaotises 4 sätestatud tingimustele, peaks ta sellest skeemist komisjonile teatama.

34.

 Riigiabieeskirjade alusel tehtav analüüs ei mõjuta konkreetse meetme kokkusobivust muude aluslepingu sätetega.

5.2.   Turukõlbliku riski riikide loetelu muutmine

35.

 Selleks et otsustada, kas erasektori ebapiisava suutlikkuse tõttu on põhjendatud riigi ajutine eemaldamine turukõlbliku riski riikide loetelust, nagu on osutatud punkti 19 alapunktis a, võtab komisjon arvesse järgmisi tegureid, mis on esitatud tähtsuse järjekorras:

a)

eraõigusliku krediidikindlustuse suutlikkuse vähenemine: eelkõige peamise kindlustusandja otsus loobuda asjaomase riigi ostjate riskide kindlustamisest, kindlustatud kogusummade oluline vähenemine või heakskiitmise määrade märkimisväärne langus asjaomases riigi puhul kuuekuuse perioodi vältel;

b)

riigireitingute halvenemine: eelkõige äkiline muutus krediidireitingutes kuuekuuse perioodi vältel, näiteks järjestikused reitingu alandamised sõltumatute reitinguagentuuride poolt, või krediidiriski vahetustehingutega seotud marginaalide suur kasv;

c)

ettevõtlussektori tulemuste halvenemine: eelkõige maksejõuetuse juhtumite järsk sagenemine asjaomases riigis kuuekuuse perioodi vältel.

36.

 Komisjon võib vaadata lisas esitatud turukõlbliku riski riikide loetelu läbi vähemalt kolme liikmesriigi kirjaliku taotluse korral või omal algatusel, kui turusuutlikkus muutub ebapiisavaks, et katta kõiki majanduslikult põhjendatud riske.

37.

 Kui komisjon soovib muuta lisas esitatud turukõlbliku riski riikide loetelu, konsulteerib ta liikmesriikide, eraõiguslike krediidikindlustuse andjate ja sidusrühmadega ning nõutab neilt teavet. Konsulteerimisest ja saadud teabe laadist antakse teada komisjoni veebisaidil. Üldjuhul ei ole konsulteerimiseperiood pikem kui 20 tööpäeva. Kui komisjon otsustab kogutud teabe põhjal turukõlbliku riski riikide loetelu muuta, avaldab ta selle otsuse oma veebisaidil.

38.

 Riigi ajutine eemaldamine turukõlbliku riski riikide loetelust kehtib üldjuhul vähemalt 12 kuud. Sel ajal allkirjastatud kindlustuslepingud, mis on seotud loetelust ajutiselt eemaldatud riigiga, võivad kehtida kuni 180 päeva pärast ajutise eemaldamise lõppemist. Pärast kõnealust kuupäeva ei tohi alla kirjutada uutele kindlustuslepingutele. Kolm kuud enne ajutise eemaldamise lõppemist kaalub komisjon vajadust pikendada asjaomase riigi loetelust eemaldamise kehtivust. Kui komisjon leiab punktis 35 sätestatud tegureid arvesse võttes, et riigi turusuutlikkus ei ole endiselt piisav kõikide majanduslikult põhjendatud riskide katmiseks, võib ta kooskõlas punktiga 37 ajutise eemaldamise kehtivust pikendada.

5.3.   Punkti 19 alapunktides b ja c osutatud ajutiselt turukõlbmatutest riskidest teatamise kohustus

39.

 Punkti 19 alapunktides b ja c täpsustatud riskide puhul näib praegu komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal, et tegemist on turulõhega ja seepärast on need riskid turukõlbmatud. Tuleb siiski meeles pidada, et kindlustuskate ei ole puudulik igas liikmesriigis ja et olukord võib aja jooksul muutuda, sest erasektor võib hakata sellest turusegmendist huvituma. Riigi sekkumine peaks olema lubatud üksnes selliste riskide kindlustamiseks, mida turg muidu ei kataks.

40.

 Seepärast peab liikmesriik juhul, kui ta tahab kindlustada käesoleva teatise punkti 19 alapunktides b või c nimetatud riske, teatama sellest komisjonile vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3 ning tõendama oma teates, et ta on võtnud ühendust oma riigi peamiste kindlustusandjate ja -maakleritega (23) ning andnud neile võimaluse tõendada, et asjaomaste riskide kindlustamine on riigis võimalik. Kui asjaomased kindlustusandjad ja -maaklerid ei anna liikmesriigile või komisjonile 30 päeva jooksul pärast liikmesriigilt vastava päringu saamist teavet kindlustustingimuste ja kindlustusmahtude kohta nende riskikategooriate lõikes, mida liikmesriik tahab katta, või kui edastatud teave ei tõenda, et asjaomaseid riske on selles liikmesriigis võimalik katta, käsitab komisjon riske ajutiselt turukõlbmatutena.

5.4.   Muudest juhtumitest teatamise kohustus

41.

 Punkti 19 alapunktis d nimetatud riskide puhul peab asjaomane liikmesriik tõendama oma teates, mille ta esitab komisjonile vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3, et selles konkreetses liikmesriigis ei ole eraõigusliku kindlustusturu pakkumisšoki tõttu kindlustuskaitse eksportijatele kättesaadav, eelkõige tulenevalt peamise krediidikindlustuse andja lahkumisest riigist, suutlikkuse vähenemisest või piiratud tootevalikust võrreldes muude liikmesriikidega.

6.   Kohaldamiskuupäev ja kehtivus

42.

 Komisjon kohaldab käesolevas teatises esitatud põhimõtteid alates 1. jaanuarist 2022, välja arvatud lisas esitatud riikide loetelu, mida kohaldatakse alates 1. aprillist 2022. Kuni 31. märtsini 2022 käsitab komisjon kõikidesse riikidesse suunatud ekspordiga seotud kaubanduslikke ja poliitilisi riske ajutiselt turukõlbmatutena vastavalt praeguse COVID-19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku (24) punktis 33 ja ajutise raamistiku 6. muudatust käsitleva komisjoni teatise C(2021) 8442 punktis 62 sätestatud ajutisele erandile. Komisjon võib igal ajal otsustada käesolevat teatist kohandada, kui see on vajalik konkurentsipoliitikaga seotud põhjustel või selleks, et võtta arvesse liidu muud poliitikat ja rahvusvahelisi kohustusi.

(1)  EÜT C 281, 17.9.1997, lk 4.

(2)  EÜT C 217, 2.8.2001, lk 2.

(3)  ELT C 307, 11.12.2004, lk 12.

(4)  ELT C 325, 22.12.2005, lk 22.

(5)  ELT C 329, 7.12.2010, lk 6.

(6)  ELT C 392, 19.12.2012, lk 1.

(7)  2012. aasta teatise punkti 18 alapunkti a ja jaotist 5.2 hakati kohaldama alates 2012. aasta teatise vastuvõtmise kuupäevast.

(8)  ELT C 398, 22.12.2012, lk 6. ELT C 372, 19.12.2013, lk 1; ELT C 28, 28.1.2015, lk 1; ELT C 215, 1.7.2015, lk 1; ELT C 244, 5.7.2016, lk 1; ELT C 206, 30.6.2017, lk 1; ELT C 225, 28.6.2018, lk 1; ELT C 457, 19.12.2018, lk 9; ELT C 401, 27.11.2019, lk 3; ELT C 101I, 28.3.2020, lk 1; ELT C 340I, 13.10.2020, lk 1; ELT C 34, 1.2.2021, lk 6.

(9)  ELT C 457, 19.12.2018, lk 9.

(10)  ELT C 224, 8.7.2020, lk 2.

(11)  Komisjoni talituste töödokument „2012. aasta riigiabi eeskirjade ajakohastamise paketi, raudteede suuniste ja lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse toimivuskontroll“ (30. oktoober 2020, SWD(2020) 257 final).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(13)  Kohus jõudis kohtuasjas Belgia Kuningriik vs. komisjon (C-142/87) tehtud otsuses järeldusele, et mitte ainult liidusisesele ekspordile antav abi, vaid ka väljapoole liitu suunatud ekspordile antav abi võib mõjutada liidusisest konkurentsi ja kaubandust. Mõlemat tegevusliiki kindlustavad ekspordikrediidikindlustuse andjad ning seetõttu võib selles suhtes antav abi mõjutada liidusisest konkurentsi ja kaubandust.

(14)  Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7.)

(15)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(16)  Iga riskikategooria safe-harbour riskipreemia vahemikud on määratud kindlaks üheaastase krediidiriski vahetustehingute riskimarginaali alusel, mis põhinesid kolme suurema krediidireitinguagentuuri (Standard & Poor, Moody’s ja Fitch) aastate 2007–2011 reitingutel, lähtudes eeldusest, et lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse keskmine sissenõudmise määr on 40 %. Vahemikud on järgnevalt esitatud sujuvalt ja lünkadeta, eesmärgiga võtta paremini arvesse asjaolu, et riskipreemiad aja jooksul muutuvad.

(17)  Ostja riskikategooriad põhinevad krediidireitingul. Ei ole vaja kasutada konkreetse reitinguagentuuri reitinguid. Sama hästi võib kasutada nii riiklikke reitingusüsteeme kui ka pankade kasutatavaid reitingusüsteeme. Kui ettevõtja kohta ei ole avalikku reitingut, võib kasutada kontrollitud teabel põhinevat reitingut.

(18)  30-päevase kindlustuslepingu safe-harbour preemia arvestamiseks võib aastase riskipreemia jagada 12-ga.

(19)  Väga hea riskikategooria hõlmab riske, mis on samaväärsed Standardi & Poori krediidireitingutega AAA, AA+, AA, AA–, A+, A või A–.

(20)  Hea riskikategooria hõlmab riske, mis on samaväärsed Standardi & Poori krediidireitingutega BBB+, BBB või BBB–.

(21)  Rahuldav riskikategooria hõlmab riske, mis on samaväärsed Standardi & Poori krediidireitingutega BB+, BB või BB–.

(22)  Nõrk riskikategooria hõlmab riske, mis on samaväärsed Standardi & Poori krediidireitingutega B+, B või B–.

(23)  Kõnealused krediidikindlustusandjad ja kindlustusmaaklerid peaksid esindama asjaomase riigi turgu piisaval määral, pidades silmas pakutavaid tooteid (näiteks konkreetsete riskide kindlustamine) ja turuosa (näiteks peaks nende ühine turuosa olema vähemalt 50 %).

(24)  Komisjoni teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“, C(2020)1863, 19. märts 2020 (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1), mida on muudetud komisjoni teatistega C(2020) 2215 (ELT C 112I, 4.4.2020, lk 1), C(2020) 3156 (ELT C 164, 13.5.2020, lk 3), C(2020) 4509 (ELT C 218, 2.7.2020, lk 3), C(2020) 7127 (ELT C 340I, 13.10.2020, lk 1), C(2021) 564 (ELT C 34, 1.2.2021, lk 6) ja C(2021) 8442 (ELT C 473, 24.11.2021, lk 1). Lisateavet ajutise erandi kohta esitatakse ajutise raamistiku 6. muudatust käsitleva komisjoni teatise C(2021) 8442 punktides 24–27 ja 62.

LISA

Turukõlbliku riski riikide loetelu

Belgia

Küpros

Slovakkia

Bulgaaria

Läti

Soome

Tšehhi

Leedu

Rootsi

Taani

Luksemburg

Austraalia

Saksamaa

Ungari

Kanada

Eesti

Malta

Island

Iirimaa

Madalmaad

Jaapan

Kreeka

Austria

Uus-Meremaa

Hispaania

Poola

Norra

Prantsusmaa

Portugal

Šveits

Horvaatia

Rumeenia

Ühendkuningriik

Itaalia

Sloveenia

Ameerika Ühendriigid

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/14

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10495 – WP / AP / T-MOBILE NETHERLANDS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 497/03)

17. novembril 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10495 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/15

Teatis isikutele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/2181, ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1183/2005, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2021/2177

(2021/C 497/04)

Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitleva nõukogu otsuse 2010/788/ÜVJP (1) (mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/2181 (2)) II lisasse ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1183/2005 (3) (mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2021/2177 (4)) Ia lisasse kantud isikutele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud, et eespool nimetatud lisades loetletud isikud peaksid jätkuvalt olema kantud selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas otsuses 2010/788/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 1183/2005. Nende isikute loetellu kandmise põhjendused on esitatud nimetatud lisade vastavates kannetes.

Asjaomaste isikute tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjakohase liikmesriigi või asjakohaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaidid on esitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1183/2005 II lisas, luba kasutada külmutatud rahalisi vahendeid põhivajadusteks või erimakseteks (vt määruse artikkel 3).

Asjaomased isikud võivad esitada enne 1. septembrit 2022 nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisele aadressile:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Saadud tähelepanekuid võetakse arvesse järgmisel läbivaatamisel, mida nõukogu teeb kooskõlas otsuse 2010/788/ÜVJP artikliga 9.

Samuti juhitakse asjaomaste isikute tähelepanu võimalusele vaidlustada nõukogu otsus Euroopa Liidu Üldkohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 275 teises lõigus ning artikli 263 neljandas ja kuuendas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

(1)  EÜT L 336, 21.12.2010, lk 30.

(2)  EÜT L 443, 10.12.2021, lk 75.

(3)  EÜT L 193, 23.7.2005, lk 1.

(4)  EÜT L 443, 10.12.2021, lk 3.

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/17

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas nõukogu otsuses 2010/788/ÜVJP ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1183/2005

(2021/C 497/05)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP (2), mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/2181 (3) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1183/2005 (4), mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega määrusega (EL) 2021/2177 (5), mis käsitlevad Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid.

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on Euroopa Liidu Nõukogu, keda esindab nõukogu peasekretariaadi RELEXi peadirektoraadi (välissuhted) peadirektor, ning töötlev talitus on peadirektoraadi RELEX üksus 1.C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Data Protection Officer

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2010/788/ÜVJP, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2021/2181, ning määrusele (EÜ) nr 1183/2005, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2021/2177.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2010/788/ÜVJP ja määruses (EÜ) nr 1183/2005 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud isikuandmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid nendega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid oma õiguste teostamiseks on esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse viis aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 336, 21.12.2010, lk 30.

(3)  ELT L 443, 10.12.2021, lk 75.

(4)  ELT L 193, 23.7.2005, lk 1.

(5)  ELT L 443, 21.11.2021, lk 3.

Euroopa Komisjon

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/19

Euro vahetuskurss (1)

9. detsember 2021

(2021/C 497/06)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1311

JPY

Jaapani jeen

128,21

DKK

Taani kroon

7,4362

GBP

Inglise nael

0,85740

SEK

Rootsi kroon

10,2570

CHF

Šveitsi frank

1,0446

ISK

Islandi kroon

147,40

NOK

Norra kroon

10,1550

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,434

HUF

Ungari forint

365,81

PLN

Poola zlott

4,6045

RON

Rumeenia leu

4,9493

TRY

Türgi liir

15,6175

AUD

Austraalia dollar

1,5840

CAD

Kanada dollar

1,4363

HKD

Hongkongi dollar

8,8186

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6672

SGD

Singapuri dollar

1,5446

KRW

Korea vonn

1 331,42

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

18,0190

CNY

Hiina jüaan

7,2114

HRK

Horvaatia kuna

7,5305

IDR

Indoneesia ruupia

16 265,76

MYR

Malaisia ringit

4,7693

PHP

Filipiini peeso

57,045

RUB

Vene rubla

83,2976

THB

Tai baat

37,960

BRL

Brasiilia reaal

6,2718

MXN

Mehhiko peeso

23,8011

INR

India ruupia

85,5075

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Kontrollikoda

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/20

Eriaruanne nr 25/2021

ESFi toetus pikaajalise töötuse vastu võitlemiseks:

(2021/C 497/07)

(2021/C / )

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati eriaruanne nr 25/2021: „ESFi toetus pikaajalise töötuse vastu võitlemiseks: meetmeid tuleb paremini suunata, kohandada ja jälgida“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/21

E-identimise süsteemid, millest teatatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (1) (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 9 lõikele 1

(2021/C 497/08)

Süsteemi nimetus

Teatatud süsteemi alusel kasutatavad e-identimise vahendid

Teatav liikmesriik

Tagatistase

Süsteemi eest vastutav ametiasutus

Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev

Saksamaa eID, mis põhineb laiendatud juurdepääsukontrollil (EAC)

Riiklik isikutunnistus

Elektrooniline elamisluba

Saksamaa Liitvabariik

Kõrge

Föderaalne siseministeerium

Alt-Moabit 140

10557 Berliin

DGI2@bmi.bund.de

+49 30186810

26.9.2017

SPID – e-identiteedi avalik süsteem

SPIDi eID vahendeid pakuvad:

—

Aruba PEC S.p.A.

—

Namirial S.p.A.

—

InfoCert S.p.A.

—

In.Te.S.A. S.p.A.

—

Poste Italiane S.p.A

—

Register S.p.A.

—

Sielte S.p.A.

—

Telecom Italia

Trust Technologies S.r.l.

Itaalia

Kõrge

Märkimisväärne Madal

AgID – Agenzia per l’Italia

digitale

Viale Liszt, 21

00144 Rooma

eidas-spid@agid.gov.it

+39 0685264407

10.9.2018

—

Lepida S.p.A.

 

 

 

13.9.2019

Riiklik identimis- ja autentimissüsteem

(NIAS)

Isikutunnistus (eOI)

Horvaatia Vabariik

Kõrge

Horvaatia

avaliku halduse

ministeerium

Maksimirska 63,

10000 Zagreb

e-gradjani@uprava.hr

7.11.2018

 

Eesti eID süsteem: isikutunnistus

 

Eesti eID süsteem: elamisluba

 

Eesti eID süsteem: digi-ID

 

Eesti eID süsteem: e-residendi digi-ID

 

Eesti eID süsteem: mobiil-ID

 

Eesti eID süsteem: diplomaadikaart

—

isikutunnistus

—

elamisluba

—

digi-ID

—

e-residendi digi-ID

—

mobiil-ID

—

diplomaadikaart

Eesti Vabariik

Kõrge

Politsei- ja Piirivalveamet

Pärnu mnt 139,

15060 Tallinn

eid@politsei.ee

+372 6123000

7.11.2018

Documento Nacional de Identidad electrónico (DNIe)

Hispaania isikutunnistus (DNIe)

Hispaania Kuningriik

Kõrge

Hispaania Kuningriigi

siseministeerium

C / Julián González

Segador, s/n

28043 Madrid

divisiondedocumentacion@policia.es

7.11.2018

Luksemburgi riiklik e-isikutunnistus

Luksemburgi e-isikutunnistus

Luksemburgi Suurhertsogiriik

Kõrge

Siseministeerium

BP 10

L-2010 Luxembourg

minint@mi.etat.lu

secretariat@ctie.etat.lu

+352 24784600

7.11.2018

Belgia eID süsteem FAS / eCards

Belgia kodaniku e-isikutunnistus

Välismaalase e-isikutunnistus

Belgia Kuningriik

Kõrge

Poliitika ja tugiteenuste föderaalne avalik teenistus (BOSA) / Digiülemineku peadirektoraat

Simon Bolivarlaan 30,

1000 Brüssel

eidas@bosa.fgov.be

27.12.2018

Cartão de Cidadão (CC)

Portugali riiklik

e-isikutunnistus

Portugali Vabariik

Kõrge

AMA – Haldussüsteemi ajakohastamise amet

Rua de Santa Marta 55, 3o

1150 - 294 Lissabon

ama@ama.pt

+351 217231200

28.2.2019

GOV.UK Verify

GOV.UK Verify eID vahendeid pakuvad:

—

Barclays

—

Experian

—

Post Office

—

SecureIdentity

—

Digidentity

Ühendkuningriik

Märkimisväärne

Madal

Valitsuse digitaalteenistus

The White Chapel Building

10 Whitechapel High St

London E1 8QS

eidas-support@digital.cabinet-office.gov.uk

+44 78585008654

2.5.2019

Itaalia e-ID, mis põhineb riiklikul isikutunnistusel (CIE)

e-isikutunnistus (Carta di Identità elettronica, CIE)

Itaalia

Kõrge

Siseministeerium

Piazza del Viminale 1

00184 Rooma

segreteriaservizidemografici@interno.it

+39 0646527751

13.9.2019

Tšehhi Vabariigi riiklik identimissüsteem

Tšehhi e-isikutunnistus

Tšehhi Vabariik

Kõrge

Tšehhi Vabariigi siseministeerium

Nad Štolou 936/3

P. O. BOX 21

170 34 Praha 7

eidas@mvcr.cz

13.9.2019

Madalmaade e-identimise raamistik (Afsprakenstelsel Elektronische Toegangsdiensten)

eHerkenning (ettevõtetele)

Madalmaade Kuningriik

Kõrge

Märkimisväärne

Sise- ja kuningriigi suhete ministeerium

- Logius

Postbus 96810

2509 JE Den Haag

info@eherkenning.nl

13.9.2019

Slovakkia eID süsteem

Slovakkia e-isikutunnistus

Slovaki Vabariik

Kõrge

Slovaki Vabariigi investeeringute ja teabe asepeaministri kantselei

Štefánikova 15

811 05 Bratislava

eidas@vicepremier.gov.sk

+421 220928177

18.12.2019

Läti eID süsteem

 

e-isikutunnistus

 

eParaksts karte

 

eParaksts karte+

 

eParaksts

Läti

Kõrge

Märkimisväärne

Läti Vabariigi

siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsiooniamet

(OCMA)

Čiekurkalna 1. līnija 1 k-3

LV-1026, Riia

rigas.1.nodala@pmlp.gov.lv

Läti riiklik raadio- ja televisioonikeskus (LVRTC)

Ērgļu iela 14 Riia, LV-1012

eparaksts@eparaksts.lv

18.12.2019

Belgia eID süsteem FAS / itsme®

itsme® mobiiliäpp

Belgia Kuningriik

Kõrge

Poliitika ja tugiteenuste föderaalne avalik teenistus (BOSA) / Digiülemineku peadirektoraat

Simon Bolivarlaan 30,

1000 Brüssel

eidas@bosa.fgov.be

18.12.2019

Taani eID süsteem (NemID)

 

NemID kaart

 

NemID mobiiliäpp

 

NemID token

 

NemID riistvara võti

 

NemID IVR

 

NemID Magna card (võtmekaart)

Taani Kuningriik

Märkimisväärne

Rahandusministeeriumi digitaliseerimisagentuur

Landgreven 4

1017 Kopenhaagen K

digst@digst.dk

+45 33925200

8.4.2020

Chave Móvel Digital (CMD)

Digitaalne mobiilvõti (mobiil-ID)

Portugali Vabariik

Kõrge

AMA – Haldussüsteemi ajakohastamise amet

Rua de Santa Marta 55 3o

1150 - 294 Lissabon

ama@ama.pt

+351 217231200

8.4.2020

Leedu eID süsteem

(ATK - Asmens tapatybės kortelė)

Leedu riiklik isikutunnistus

Leedu Vabariik

Kõrge

Leedu Vabariigi

siseministeerium

Šventaragio str. 2

Vilnius LT-01510

bendrasisd@vrm.lt

+370 52717130

21.8.2020

Madalmaade eID süsteem (DigiD)

DigiD

Madalmaade Kuningriik

Märkimisväärne

Kõrge

- Logius

Postbus 96810 2509 JE

Haag

logiussecretariaatproductiehuis@logius.nl

21.8.2020

Malta eID süsteem

(Identity Malta)

Elektrooniline isikutunnistus (e-ID Card) Elamisluba (e-RP Card)

Malta Vabariik

Kõrge

Identity Malta

Castagna Building Valley Road, Msida

enquiries@identitymalta.com

+356 25904900

10.12.2021

Prantsusmaa e-ID süsteem (FranceConnect+ /The Digital Identity La Poste)

L’Identité numérique La Poste (e-ID La Poste, La Poste Mobile App)

Prantsuse Vabariik

Märkimisväärne

DINUM (Direction interministérielle du numérique)

20 avenue de Ségur 75007 PARIS

eidas@franceconnect.gouv.fr

10.12.2021

(1)  ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.

V Teated

MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

10.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 497/25

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2021/C 497/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„COLLI BERICI“

PDO-IT-A0450-AM02

Taotluse esitamise kuupäev: 13. juuli 2018

1.   Muudatuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

2.1.   Poolvahuveinide kategooria ja Novello veinitüübi väljajätmine

Osana nimetusega „Colli Berici“ hõlmatud tootetüüpide üldisest läbivaatamisest jäetakse välja valgete veinide puhul poolvahuveinide kategooria ja punaste veinide puhul Novello veinitüüp.

Muudatust taotleti seetõttu, et nimetust ei ole poolvahuveinide ega Novello puhul pärast 2014. aasta saagikoristust kasutatud.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikleid 1, 2, 5, 6, 7 ja 8 ning koonddokumendi punkte 4 ja 5.2.

2.2.   Tüübi Superiore kasutuselevõtmine Bianco (valgete) ja Rosso (punaste) veinide puhul

Selle muudatusega võetakse kasutusele tüübid Bianco Superiore ja Rosso Superiore, mille suhtes kohaldatakse kooskõlas traditsioonilist mõistet „Superiore“ puudutavate kehtivate õigusaktidega rangemaid tehnilisi ja kvaliteedinõudeid.

Täpsemalt kehtivad veini „Colli Berici“ Bianco Superiore puhul järgmised nõuded:

—

viinamarjade maksimaalne saagikus hektari kohta on väiksem kui tavalisel Bianco tüüpi veinil (14 000 kg/ha, mitte 16 000 kg/ha);

—

viinamarjade väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 10,50 % ja veini minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on 12 %, s.t 1 % kõrgem kui tavalisel Bianco tüüpi veinil.

Veini „Colli Berici“ Rosso Superiore puhul kehtivad järgmised nõuded:

—

viinamarjade maksimaalne saagikus hektari kohta on väiksem kui tavalisel Rosso tüüpi veinil (13 500 kg/ha, mitte 15 000 kg/ha);

—

viinamarjade väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 11 % ja veini minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,50 %, s.t 1 % kõrgem kui tavalisel Rosso tüüpi veinil.

Lisaks sellele on lisatud nõue varaseima kuupäeva kohta, millal uusi Superiore tüüpi veine võib turule lasta, ning määratletud on nende muud füüsilised, keemilised ja organoleptilised omadused.

Muudatuse eesmärk on pakkuda tarbijatele väga erinevaid tooteid, sh parema kvaliteediga veini, mis on saadud viinamarjade saagikuse vähendamisega hektari kohta, mistõttu on nii viinamarjade kui ka veinide üldalkoholisisaldus kõrgem.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artikleid 1, 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 ning koonddokumendi punkte 4, 5.2 ja 9.

2.3.   Muudetud viinamarjasortide segu Bianco ja Rosso tüüpi veinide puhul

Bianco tüüpi veinide puhul peab viinamarjasort „Garganega“ moodustama nüüd minimaalselt 30 % ja maksimaalselt 60 %, võrreldes varasemate 50 % ja 100 %ga. Viinamarjasortide segu peab nüüd sisaldama ka 20–50 % sorti „Sauvignon“.

Rosso veini puhul peab „Merlot“ moodustama vähemalt 50 % nagu enne, samas kui maksimumi on vähendatud 100 %-lt 65 %-le. Viinamarjasortide seas peab nüüd olema ka 20–50 % sorti „Tai Rosso“, samas kui sortide „Nero“, „Cabernet Franc“, „Cabernet Sauvignon“ ja „Carmenère“ osakaal võib küündida 30 %ni. Mittearomaatsete punaste viinamarjade osakaal (v.a eespool nimetatud) võib moodustada kuni 15 % varasema 50 % asemel.

Pärast mitu aastat väldanud katseid segada viinamarjasorti „Garganega“ erinevas mahus mitme valge viinamarjasordiga, mida on traditsiooniliselt kasutatud selle sordi täiendamiseks Bianco tüüpi veini valmistamisel, leiti „Sauvignon“ olevat kaitstud päritolunimetuse „Colli Berici“ tootmispiirkonnas traditsiooniliselt kasvatatud ja sobivaimate sortide seas kõige parem täiendav sort Bianco tüüpi veinide tootmiseks, sest tagab suurema järjekindlusega tüüpiliste lõhna- ja maitseomaduste esiletõusmise.

Samuti otsustati pärast mitu aastat kestnud katsetusi muuta Rosso tüüpi veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide segu; lisati kohalik „Tai Rosso“ kui kõige tüüpilisem punase viinamarja sort, mida on piirkonnas traditsiooniliselt kasvatatud, sest leiti, et see toob järjekindlalt ja selgelt esile veini tüüpilised lõhna- ja maitseomadused, samuti välised tunnused.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 2, kuid ei mõjuta koonddokumenti.

2.4.   „Colli Berici“ Bianco / Rosso: lisatud on viinamarjade maksimaalne saagikus hektari kohta ja viinamarjade väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides ning suurendatud on viinamarjade saagikust hektari kohta

Bianco ja Rosso tüüpi veini puhul on lisatud viinamarjade maksimaalne saagikus hektari kohta ja viinamarjade väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides. Need väärtused ei olnud kehtivas tootespetsifikaadis konkreetselt märgitud, vaid need määrati kindlaks veinide valmistamiseks kokku segatavate üksikute viinamarjasortide kaalutud keskmiste väärtustena.

Lisatud on järgmised väärtused:

viinamarjade maksimaalne saagikus hektari kohta:

—

„Colli Berici“ Bianco: 16 000 kg/ha;

—

„Colli Berici“ Rosso: 15 000 kg/ha;

viinamarjade väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides:

—

„Colli Berici“ Bianco: 9,50 %

—

„Colli Berici“ Rosso: 10,00 %.

Lisaks on nende kahe veinitüübi puhul viinamarjade saagikust hektari kohta suurendatud järgmiselt:

—

„Colli Berici“ Bianco: 13 000 kg/ha (üksikute sortide kaalutud keskmine) kuni 16 000 kg/ha.

—

„Colli Berici“ Rosso: 12 500 kg/ha (üksikute sortide kaalutud keskmine) kuni 15 000 kg/ha.

Esimene muudatus on redaktsiooniline, sest Bianco ja Rosso tüüpi veinide tootmiseks kasutatud viinamarjade maksimaalne saagikus hektari kohta ja väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on nüüd selgelt väljendatud, mitte enam nagu praeguses tootespetsifikaadis, kus see oli määratud kindlaks veinide tootmiseks kokku segatud üksikute viinamarjasortide kaalutud keskmiste väärtustena.

Muudatus tähendab seega, et esitatakse täpsed ja eelnevalt kindlaks määratud väärtused sõltumata sellest, millist viinamarjasorti kasutatakse.

See muudatus tuleneb samuti eespool kirjeldatud Bianco Superiore ja Rosso Superiore lisamisest uute tüüpidena, sest see võimaldab kõnealuseid väärtusi (maksimaalne saagikus hektari kohta ja väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides) selgelt eristada Bianco ja Rosso tüüpide puhul võrreldes piiravamate väärtustega, mis on kehtestatud traditsioonilist nimetust Superiore kandvate uute tüüpide tootmiseks mõeldud viinamarjade suhtes.

Teise muudatuse puhul tugineb maksimaalse saagikuse mõõdukas tõus hektari kohta piirkonnas tegelikult saavutatud saagikusele. Eeskätt on kasvatusmeetodite ja kliimamuutustega seotud katsed näidanud, et samasugused kõrged kvaliteedistandardid säilitatakse nii viinamarjade kui ka nendest valmistatud veinide puhul.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 4 ja koonddokumendi punkti 5.2.

2.5.   Täiendavad pakendamiseeskirjad

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Colli Berici“ jaoks kasutatavate klaaspudelite maksimaalne suurus tõsteti viielt liitrilt üheksale liitrile.

Keeratav kork pika silindrilise äärisega, mida võis kasutada üksnes kuni 1,5liitriste pudelite puhul, on nüüd lubatud ka selliste suuremate klaaspudelite puhul. Ka T-kujuline klaaskork on nüüd selliste suuremate klaaspudelite puhul lubatud.

Vahuveinide korgid peavad vastama kehtivatele ELi õigusaktidele.

Klaaspudelite alternatiivina papist või muust jäigast materjalist karbis oleva polüetüleenist või polüestrist mitmekihilise veinilähkri kasutamine ei ole piiratud enam üksnes kuni kaheliitriste või suuremate mahutitega.

Lisaks suurendati selliste mahutite maksimaalset suurust viielt liitrilt 20 liitrile.

On täpsustatud, et selliseid alternatiivseid mahuteid ei või kasutada Superiore ja Riserva tüüpide puhul.

Tootjatel tuleb lubada kasutada oma veinide jaoks sobivat pakendit, et nad oleksid suutelised kiiresti reageerima mitmesugustele rahvusvaheliste turgude nõuetele. See on eriti asjakohane selliste turgude puhul nagu Saksamaa ja Põhja-Euroopa, kus on juba märkimisväärne nõudlus keeratava korgi või klaaskorgiga pudelis või erinevas suuruses alternatiivsetes pakendites müüdava veini järele.

Tootjatele antakse samuti võimalus kasutada suuremaid klaaspudeleid, et vastata ettevõtjate ja kollektsionääride nõudlusele selliste pudelite järele.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 8 ja koonddokumendi punkti 9.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Colli Berici

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.

Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   „Colli Berici“ Bianco – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: õlgkollane;

lõhn: õrn, küpsete valgete puuviljade varjundiga;

maitse: kuiv, harmooniline.

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 10,50 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

2.   „Colli Berici“ Superiore – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: õlgkollane kuni kuldkollane;

lõhn: intensiivne, küpsete valgete puuviljade varjundiga;

maitse: kuiv, harmooniline, hästi struktureeritud, peen;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 16,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

3.   „Colli Berici“ Bianco Spumante – kvaliteetvahuveini kategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: kahvatu õlgkollase eri varjundid, erk;

lõhn: õrn, puuviljaline, kergelt aromaatne, lillenootidega;

maitse: brut kuni demi-sec või poolkuiv; värske, peen, harmooniline;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,50 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

5,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

4.   „Colli Berici“ Bianco Passito – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: kuldkollane;

lõhn: veinine, intensiivne, püsiv;

maitse: küpsete puuviljade magusus;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 14,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

11,50

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   „Colli Berici“ Rosso – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: rubiinpunane, laagerdumisel kaldub granaatpunase poole;

lõhn: punaste marjade intensiivsus;

maitse: vähemal või rohkemal määral kuiv, harmooniline, ümar, sametine;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

6.   „Colli Berici“ Superiore – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: rubiinpunane, laagerdumisel kaldub granaatpunase poole;

lõhn: intensiivne, püsiv, punaste marjade varjundiga, vahel vürtsikas;

maitse: kuiv, harmooniline, struktureeritud;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,50 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 24,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

7.   „Colli Berici“ Rosso Riserva – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: rubiinpunane, laagerdumisel kaldub granaatpunase poole;

lõhn: intensiivne, püsiv, punaste marjade varjundiga, vahel vürtsikas;

maitse: kuiv, harmooniline, struktureeritud;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,50 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 24,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

8.   „Colli Berici“ (klassikaline meetod) – kvaliteetvahuveini kategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Vaht: õrn ja püsib kaua;

värvus: erineva intensiivsusega õlgkollane;

lõhn: õrn, peene pärmivarjundi, lille- ja küpsete valgete puuviljade nootidega;

maitse: extra brut kuni demi-sec, tüüpiline, elav, harmooniline, ümar;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 16,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

9.   „Colli Berici“ Spumante Rosato/Rosé (klassikaline meetod) -– kvaliteetvahuveini kategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Vaht: õrn ja püsib kaua;

värvus: heleroosa erinevad varjundid;

lõhn: õrn, külluslik, pärmi ja marjade õrna varjundiga;

maitse: extra brut kuni demi-sec, tüüpiline, elav, harmooniline, keskmine täidlus;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17,0 g/l;

jääksuhkur: 15–33 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

10.   „Colli Berici“ Garganega/Garganego – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: kahvatu kulla tooni õlgkollane;

lõhn: kergelt veinine õrna, eristuva, sordile omase lõhnaga;

maitse: kuiv, pisut mõrkjas ja harmooniline keskmise täidluse ja täpselt õige happesusega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

11.   „Colli Berici“ Tai – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: õlgkollane;

lõhn: õrnalt veinine;

maitse: kuiv, harmooniline, värske täidlusega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

12.   „Colli Berici“ Sauvignon – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: õlgkollane;

lõhn: õrn, sordile omane;

maitse: kuiv, harmooniline, värske täidlusega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

13.   „Colli Berici“ Pinot Bianco – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: kahvatu õlgkollane;

lõhn: õrnalt intensiivne, sordile omane;

maitse: harmooniline, ümar, sametine;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

14.   „Colli Berici“ Pinot Nero – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: rubiinpunane, veini vananedes kaldub oranžika poole;

lõhn: õrn;

maitse: kuiv ja külluslik;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

15.   „Colli Berici“ Pinot Grigio – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: õlgkollane kuni vasekollane;

lõhn: õrn, meeldiv, sordile omane;

maitse: kuiv, harmooniline, sametine;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

16.   „Colli Berici“ Chardonnay – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: õlgkollane, kahvaturoheka varjundiga;

lõhn: õrn, sordile omane, peen, meeldiv;

maitse: kuiv, harmooniline, siidine, sordile omane;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

17.   „Colli Berici“ Manzoni Bianco – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: õlgkollane;

lõhn: õrn, mahe, sordile omane;

maitse: kuiv, harmooniline.

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 14,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

18.   „Colli Berici“ Tai Rosso – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: kahvatu rubiinpunane;

lõhn: veinine, sordile omane;

maitse: meeldiv, pisut mõrkjas ja harmooniline, täpselt õiges koguses tanniinidega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

19.   „Colli Berici“ Tai Rosso Riserva – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: intensiivne rubiinpunane;

lõhn: veinine, intensiivne, sordile omane;

maitse: meeldiv, pisut mõrkjas ja harmooniline, täpselt õiges koguses tanniinidega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

20.   „Colli Berici“ Tai Rosso Spumante – kvaliteetvahuveini kategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Vaht: õrn ja püsib kaua;

värvus: kahvatu rubiinpunane;

lõhn: puuviljaline, intensiivne, sordile omane;

maitse: brut kuni demi-sec; värske, elav, puuviljaline, pisut mõrkjas;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

21.   „Colli Berici“ Merlot – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: rubiinpunane;

lõhn: veinine, meeldivalt intensiivne, sordile omane;

maitse: pehme, harmooniline, täidlane;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

22.   „Colli Berici“ Merlot Riserva – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: sügav rubiinpunane;

lõhn: veinine, meeldivalt intensiivne, sordile omane;

maitse: pehme, harmooniline, täidlane;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,50 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

23.   „Colli Berici“ Cabernet – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: sügav rubiinpunane;

lõhn: meeldivalt intensiivne, sordile omane;

maitse: kuiv ja jõuline, täpselt õiges koguses tanniinidega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

24.   „Colli Berici“ Cabernet Riserva – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: sügav rubiinpunane, laagerdumisel kaldub granaatpunase poole;

lõhn: meeldivalt intensiivne, sordile omane;

maitse: kuiv ja jõuline, täpselt õiges koguses tanniinidega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

25.   „Colli Berici“ Cabernet Sauvignon – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: intensiivne rubiinpunane;

lõhn: veinine, sordile omane, intensiivne;

maitse: vähemal või rohkemal määral kuiv, ümar, sametine;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

26.   „Colli Berici“ Cabernet Sauvignon Riserva – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: intensiivne rubiinpunane, laagerdumisel kaldub granaatpunase poole;

lõhn: veinine, intensiivne, püsiv;

maitse: vähemal või rohkemal määral kuiv, ümar, sametine;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,50 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 22,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

27.   „Colli Berici“ Cabernet Franc – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: intensiivne rubiinpunane;

lõhn: veinine, sordile omane, intensiivne;

maitse: kuiv, ümar;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

28.   „Colli Berici“ Cabernet Franc Riserva – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: intensiivne rubiinpunane, laagerdumisel kaldub granaatpunase poole;

lõhn: sordile omane, püsiv;

maitse: kuiv, ümar;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

29.   „Colli Berici“ Carmenère – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: sügav rubiinpunane;

lõhn: meeldivalt intensiivne, sordile omane;

maitse: kuiv ja jõuline, täpselt õiges koguses tanniinidega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

30.   „Colli Berici“ Carmenère Riserva – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: sügav rubiinpunane, laagerdumisel kaldub granaatpunase poole;

lõhn: intensiivne, sordile omane;

maitse: kuiv ja jõuline, täpselt õiges koguses tanniinidega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

31.   „Colli Berici“ Barbarano Rosso / „Colli Berici“ Barbarano – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: kahvatu rubiinpunane;

lõhn: veinine, intensiivne, sordile omane;

maitse: meeldiv ja harmooniline, täpselt õiges koguses tanniinidega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

32.   „Colli Berici“ Barbarano Rosso / „Colli Berici“ Barbarano Riserva – veinikategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Värvus: intensiivne rubiinpunane;

lõhn: veinine, intensiivne, sordile omane;

maitse: pisut mõrkjas ja harmooniline, täpselt õiges koguses tanniinidega;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 13,00 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 20,0 g/l.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

33.   „Colli Berici“ Barbarano Rosso / „Colli Berici“ Barbarano Spumante – kvaliteetvahuveini kategooria

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Vaht: õrn ja püsib kaua;

värvus: kahvatu rubiinpunane;

lõhn: intensiivne, vaarikate ja sõstarde varjundiga;

maitse: brut kuni demi-sec; värske, elav, puuviljaline, pisut mõrkjas;

minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 11,50 %;

suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 17,0 g/l:

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

–

b.   Maksimaalne saagikus

1.

Bianco, Bianco Spumante, Bianco Passito

16 000 kg viinamarju hektari kohta

2.

Bianco Superiore, Garganega

14 000 kg viinamarju hektari kohta

3.

Rosso

15 000 kg viinamarju hektari kohta

4.

Rosso Superiore

13 500 kg viinamarju hektari kohta

5.

Rosso Riserva

12 500 kg viinamarju hektari kohta

6.

Chardonnay, Spumante (klassikaline meetod), Rosé Spumante (klassikaline meetod), Merlot, Merlot Riserva

13 000 kg viinamarju hektari kohta

7.

Tai, Sauvignon, Pinot Bianco, Pinot Nero, Pinot Grigio, Manzoni Bianco, Tai Rosso, Tai Rosso Riserva, Tai Rosso Spumante

12 000 kg viinamarju hektari kohta

8.

Cabernet, Cabernet Riserva, Cabernet Sauvignon, Cabernet Sauvignon Riserva, Cabernet Franc, Cabernet Franc Riserva

12 000 kg viinamarju hektari kohta

9.

Carmenère, Carmenère Riserva

12 000 kg viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

A.

Kaitstud päritolunimetusega veini „Colli Berici“ tootmispiirkond hõlmab kommuunide Albettone, Alonte, Altavilla, Arcugnano, Barbarano Vicentino, Brendola, Castegnero, Grancona, Mossano, Nanto, Orgiano, San Germano dei Berici, Sovizzo, Villaga ja Zovencedo tervet haldusterritooriumi; ja osa kommuunide Asigliano Veneto, Campiglia dei Berici, Creazzo, Longare, Lonigo, Montebello Vicentino, Montecchio Maggiore, Montegalda, Montegaldella, Monteviale, Sarego, Sossano ja Vicenza haldusterritooriumist.

B.

Kaitstud päritolunimetusega veini „Colli Berici“ Barbarano tootmispiirkond hõlmab osa kommuunide Longare, Castegnero, Villaga, Barbarano Vicentino, Mossano ja Nanto haldusterritooriumist.

Selle ala piirid on kindlaks määratud järgmiselt.

Piir, mille alguspunkt on Longare kommuunis, Palazzo Biancos Lumignanos, kulgeb mööda munitsipaalteed Castegnerosse 21 meetri kõrguseni ja sealt läbi küla keskuse. Seejärel suundub see mööda teed edasi, kuni ühineb rajaga, mis moodustab piiri Costalunga ja Cozza vahel, pöörates sellest ära ristumisel Dei Monti provintsiteega 23 meetri kõrgusel. Edasi kulgeb piir mööda munitsipaalteed läbi terve küla kuni 24 meetri kõrguseni, pöördub siis 25 meetri kõrgusel vasakule ja liigub edasi teed mööda kuni Cà Ghiottoni (kõrgus 21 m). Edasi otse liikudes möödub see Gianesini Orfalia põllumajandusettevõtte väravast ja sealt edasi liigub mööda rada, mis kulgeb paralleelselt kraaviga, kuni liitub taas 18 meetri kõrgusel Mossanosse viiva munitsipaalteega. Siin keerab piir paremale, kirde suunas Villa Montruglio poole kuni punktini, kus see liitub kõrgusjoonega, mis tähistab mäeharja, järgides seda kuni Palùni, kus see liitub Mossanosse viiva munitsipaalteega. Piir liigub edasi mööda mäeharja, läbides 20 meetri kõrguse Pozzoles; 21, 19 ja 20 meetri kõrguse Cà Salvis enne, kui see liitub taas Dorsale dei Berici provintsiteega. Pärast pööret paremale kulgeb piir mööda teed, kuni ristub Sottocosta munitsipaalteega ja liigub sealt sama teed mööda edasi, kuni jõuab 19 meetri kõrgusele. Seejärel suundub piir paremale, jõudes 28 meetri kõrgusele, sealt vasakule mööda rada kuni Casa Faggionatoni (kõrgus 25 m). Sealt järgib piir mäeharja tähistavat kõrgusjoont, kuni ühineb taas Dorsale dei Berici provintsiteega, liikudes mööda teed lõuna poole, kuni ristub Villagasse viiva teega 19 meetri kõrgusel. Sealt edasi pöördub piir paremale, järgides munitsipaalteed kuni Toarani, möödudes Case Paradiso (kõrgus 23 m) ja sealt edasi lõuna poole läbi 21 ja 20 meetri kõrguspunktide, st Bagno di Villaga ja Forno. Vahetult pärast 21 meetri kõrgusele jõudmist suundub piir paremale ja sealt edasi lääne poole, pöörates Cà Ochest paremale läbi kõrguste 22 ja 19 meetrit ning siis mööda Ronca Salgani teed. Toarast liigub piir mööda teed Pozzolosse, kulgedes pärast esimest käänakut otse läbi 20 meetri kõrguse ala ja Tapparo oja; seejärel suundub edasi piirini loode suunas, läbi 22 meetri kõrguspunkti, kuni ühineb taas rajaga Tarche küla kohal (kõrgus 96 m).

Siin ühineb see Pozzolosse viiva teega, mida järgib, kuni ristub Barabarano munitsipaalteega. Pärast Crosaronit ja 192 meetri kõrgusele jõudmist kulgeb piir mööda mäeharja (kõrgus 200 m), mööda Colonia de Giovannist kuni Dorsale dei Berici teeni, mille ületab 206 meetri kõrguspunkti läheduses. Sealt edasi liigub piir mööda metsa piiri Monte della Cengia alt, läbides kõrgused 356, 250 ja 290 meetrit, ja ühineb siis taas munitsipaalteega Mossanost Crosarasse. Piir järgib teed kuni Cà Leonardini ja siis kulgeb edasi mööda metsaserva, möödudes Cà Rigost kuni Cà Marziaini välja. Sealt edasi kulgeb see mööda külavaheteed, kuni liitub Nanto-Monti munitsipaalteega Monte della Torretta juures. Piir kulgeb edasi ida suunas mööda sedasama munitsipaalteed kuni Chiesa Vecchia di Nantoni, sealt edasi põhja poole mööda metsaserva, möödudes Cà Lunardi kohalt (kõrgus 193 m), edasi 106 meetri kõrguspunktist ja sealt Castenegrost põhja poole 93 meetri kõrgusel. Edasi kulgeb piir mööda mäeharja (kõrgus 100 m) kuni Lumignano surnuaiani. Edasi läbib piir 73 ja 25 meetri kõrguspunkte, kuni jõuab tagasi alguspunkti Palazzo Biancos. Ala hõlmab mägesid Castello di Belvedere ümber, mida piiritleb kontuurjoon 28 meetri kõrgusel.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

 

Cabernet Franc N. – Cabernet

 

Cabernet Sauvignon N. – Cabernet

 

Carmenère N. – Cabernet

 

Chardonnay B.

 

Durella B. – Durello

 

Garganega B.

 

Grapariol B.

 

Incrocio Bianco Fedit 51 C.S.G.B.

 

Manzoni Bianco B. – Incrocio Manzoni 6.0.13 B.

 

Marzemina Bianca B. – Marzemina

 

Merlot N.

 

Pinot Bianco B.

 

Pinot Grigio

 

Pinot Nero N.

 

Riesling Italico B. – Riesling

 

Riesling Renano B. – Riesling

 

Sauvignon B.

 

Tocai Friulano B. – Tai

 

Tocai Rosso N. – Tai Rosso

 

Trebbiano di Soave B. – Trebbiano

 

Trebbiano Toscano B. – Trebbiano

 

Vespaiola B.

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   „Colli Berici“ – kõik kategooriad: vein, kvaliteetvahuvein

Looduslikud tegurid

Berici mäed (Colli Berici, samuti tuntud kui Monti Berici) on Alpide eelmägede viimane paljand ja kõige märkimisväärsem maastikuelement Vicenzast lõuna pool. Tegemist on mõõduka kõrgusega (300–400 meetrit) künklike mägedega, mida on kujundanud tektoonilised kurrutused ja pealenihked ning laialipillatud vulkaanikuhikud. Mägede ja eelmägede maapind koosneb peaaegu eranditult erinevatest settelise päritoluga lubjarikastest kivimikompleksidest, mis on aja jooksul muutunud kivirohkeks punasavimullaks. Mineraalsoolarikaste muldade kujunemisele on aidanud kaasa ka arvukad basaltkivimi paljandid ja vulkaaniline tuff. Karstunud lubjakivist maastikuvormidele iseloomulike lohkude, karstilehtrite ja koobaste tõttu on Berici mägedes head veejuhtivustingimused ja vahel ka teatav veepuudus. Fimoni järv on piirkonna ainus looduslik veekogu.

Maastikku rikastab mäenõlvade ja orgude vaheldumine, nõlvade eriline asend ja kõrgus, mis pakub kaitset udu ja hiliste külmade eest ning tõhustab päikesekiirgust, tagades pikaajalise päevavalguse kuudel, mis on viinapuude kasvamise ja viinamarjakobarate küpsemise seisukohast üliolulised.

Berici mägedes valitseb mikrokliima, mis sobib väga hästi viinamarjakasvatuseks; kuni hilissügiseni on temperatuur mõõdukas, päevane ja öine temperatuurivahemik on hea ning aastane sademetehulk on vähene (500–600 mm).

Ajaloolised ja inimtegurid

On teada, et 13. sajandist peale on Berici mägede põhjaosas pühendutud täielikult viinapuude kasvatamisele, nagu ka Barbarano mägedes, mille omanikuks oli Vicenza piiskop, kes pani paika saagikoristuse ja viinamarjade töötlemise ajad tagamaks, et talunikke ei häiritaks perioodil, mis on kõige sobivam viinapuude eest hoolitsemiseks. Kohalikud veinid laagerdusid Berici mägedes asuvates koobastes, kus pimedus ja stabiilne madal temperatuur tagasid head hoiutingimused. 1290. aastal kehtestati Costozzas kaubanduslikud ja tehnilised eeskirjad, samuti eeskirjad piirkonna viinamarjaistanduste ja veinide kaitsmiseks.

Veneetsia vabariigi tõus andis viinamarjakasvatusele tugeva tõuke. 19. sajandil lasi Austria ertshertsog uurida Lombardia ja Veneetsia veine; uuring hõlmas mõningaid tehnilisi ja viinapuude valikuga seotud aspekte, muu hulgas uuriti Berici mägede veine.

Lisaks Berici mägedes looduslikult kasvavale kahele viinamarjasordile, st „Garganega“ ja „Tocai Rosso“, imporditi sinna Prantsusmaalt, eeskätt Bordeaux’ piirkonnast, 19. sajandi algusest peale rahvusvahelisi sorte. Need Berici mägedesse istutatud viinamarjasordid on aja jooksul kohaliku pinnase ja kliimaga kohanedes omandanud erilised tunnusjooned. „Cabernet Franc“ Berici mägedest oli esimene kontrollitud päritolunimetusega vein „Cabernet“ Itaalias. Alates tootmise taaselustamisest 1950. aastatel hakati järk-järgult täiustama kvaliteeti ja kasvatusmeetodeid, samuti veinitootmise korraldust, ning 20. septembril 1973 tunnustas Itaalia ministeerium nimetust „Colli Berici“ kontrollitud päritolunimetusena (Denominazione d’origine Controllata, DOC).

8.2.   „Colli Berici“ – veinikategooria

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna tingimuste ning toote kvaliteedi ja omaduste vahel, mis on valdavalt seotud geograafilise keskkonnaga:

Veinide „Colli Berici“ kategooria eriomadused tulenevad tootmispiirkonna mulla- ja kliimatingimuste ning inimtegurite koostoimest, mis on mõjutanud viinamarjade veinivalmistuspotentsiaali ja traditsioonilist töötlemistehnoloogiat minevikus ja mõjutab seda ka tänapäeval.

Looduslikke ja mittelooduslikke viinamarjasorte kasvatatakse maa-alal, mida peetakse iga sordi jaoks mulla ja kliima seisukohast kõige sobivamaks, tänu millele suudetakse toota omanäolisi kvaliteetveine.

Vee piiratud kättesaadavus, mille põhjuseks on hea veejuhtivusega karstilehtrid ja madal aastane sademetehulk, hoiab viinapuude vegetatiivset kasvu tagasi ja see on oluline tagamaks eriti kontsentreeritud veinide kvaliteetset tootmist. Muld, mille koostis on suure või väga suure koresesisaldusega (35–75 %) ja mis sisaldab rikkalikult mineraalsooli ja karstilist päritolu lubjakivi ning on hea veejuhtivusega, määrab kindlaks punaste veinide struktuuri ja omadused; veinidel on kõrge antotsüaniini- ja polüfenoolisisaldus, sügav värv ja hea tanniinilõhn küpsete puuviljade ja vürtsinootidega. Eeskätt kujunevad veinidel, mida valmistatakse kohalikel muldadel kasvatatud „Tai Rosso“, „Carmenère“ ja „Merlot“ viinamarjasortidest, komplekssed ja küpsed fenoolühendite noodid, mida tasakaalustavad puuviljalised ja vürtsikad varjundid.

Aladel, mille mullad on moodustunud valdavalt vulkaanikuhikutest pärit basaltkivimist, aitab mullastiku kvaliteet tuua esile valgete veinide „Colli Berici“ õrnad lõhnanoodid koos nende tugeva maitse ning värske ja puuviljalise aroomiga. Eeskätt on just „Garganega“ ja „Pinot Bianco“ viinamarjadest valmistatud veinidel keerukam lõhn ja maitse.

„Garganega“ on sort, mida kasutakse kõige sagedamini passito-tüüpi (kuivatatud viinamarjadest valmistatud) veinide tootmiseks.

Viinamarju kuivatatakse kuivatusmajades (ruumides, mida traditsiooniliselt kuivatamiseks kasutatakse). Kuivatamisperioodi kestus varieerub ja sõltub omadustest, mida veini valmistaja soovib lõpptootes selle meetodiga esile tõsta.

Kuivatamist soodustavad öise ja päevase temperatuuri märgatav kõikumine, mis on eriti märkimisväärne hilissuvel ja sügisel, ning Alpide selles piirkonnas mäenõlvadelt alla puhuvad tuuled.

Kuivatamiseks sobivad eriti hästi hõredad kobarad, s.t sellised, mille viinamarjade vahel on rohkelt ruumi, ja need valitakse viinamarjaistanduses välja korjamise ajal. Kuivatatavad viinamarjad ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinide valmistamiseks kasutatavad viinamarjad korjatakse umbes kümme päeva varem kui kuiva veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad, et saavutada suurem happesus, mis suudaks tasakaalustada toodetava veini suhkrusisaldust.

8.3.   „Colli Berici“ – kvaliteetvahuveini kategooria

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna tingimuste ning toote kvaliteedi ja omaduste vahel on valdavalt seotud geograafilise keskkonnaga:

Kvaliteetvahuveinide kategooriasse kuuluvate veinide „Colli Berici“ eriomadused tulenevad tootmispiirkonna mulla- ja kliimatingimuste ning inimtegurite koostoimest, mis on mõjutanud viinamarjade veinivalmistuspotentsiaali ja traditsioonilist töötlemistehnoloogiat minevikus ja mõjutab seda ka tänapäeval.

Konkreetsemalt iseloomustavad tootmispiirkonna keskkonda pehmed kevaded, mis soodustavad väga varajaste sortide kasvu; suved ei ole liiga kuumad ning tänu sellele ei küpse viinamarjad liiga vara ning säilitavad hea kõrge happesuse ja suhkrusisalduse suhte.

Vahuveini tootmisele on tulnud kasuks see, et piirkonnas asub Conegliano veinivalmistuskool, kus on 19. sajandi lõpust peale pakutud väga head vahuveinide valmistamise koolitust.

Selline spetsialiseerumine on võimaldanud ettevõtjatel kindlaks määrata sordid, mis sobivad kõige paremini vahuveini tootmiseks, ja täiustada viinamarjaistanduste juhtimist, alustades pookealuste valikust ja viinapuude kujundamismeetoditest ning lõpetades võrakujundusega. Kõik need aspektid on olulised, et saada viinamarju, mis sobivad kuveedeks, millest kavatsetakse valmistada nõutavate organoleptiliste omadustega, nimelt värskeid ja elegantseid, kvaliteetvahuveine.

Need viinamarjad korjatakse tavaliselt varem kui vaiksete veinide tootmiseks ette nähtud viinamarjad, et tagada kvaliteetvahuveini jaoks vajalik õige tasakaal suhkrusisalduse ja happesuse vahel. Baasvein valmistatakse harilikult ühest sordist, teised komponendid lisatakse kuvee valmistamise etapis.

Veine „Colli Berici“ Spumante (klassikaline meetod) ja „Colli Berici“ Spumante Rosato (klassikaline meetod) valmistatakse traditsioonilisel viisil, kus teisene kääritamine toimub pudelis; seda meetodit on aja jooksul tehnika ja teaduse edusamme arvesse võttes kohandatud. Järgitakse eelnevalt kindlaks määratud kvaliteedieesmärke, et saavutada peene maitsega puuviljalised veinid, millel on õrn pärmivarjund, mis on tüüpiline teisesele kääritamisele pudelis, ning mille suhkrusisaldus on extra brut kuni demi-sec.

Kvaliteetvahuveinid „Colli Berici“ Bianco Spumante, „Colli Berici“ Tai Rosso Spumante ja „Colli Berici“ Barbarano Spumante on sündinud tänu tehnoloogilistele uuendustele mahutis kääritamise protsessis, mis on aidanud muuta käärimisprotsessi tõhusamaks. See on parandanud veinide lõhna ja maitset ning erilisi organoleptilisi omadusi, tuues eeskätt esile värskuse ja aroomid, mis on lahutamatult seotud nende veinide jaoks täiuslikult sobiva keskkonnaga. Nende veinitüüpide suhkrusisaldus on brut kuni demi-sec.

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) kvaliteetvahuveinide „Colli Berici“ ainulaadsus ja eripära tulenevad seega pH ja happesuse tasakaalust, mis võimendab sobivate veinivalmistamisprotsesside tulemusena saadud veinide meeldivat lõhna ja üldist elegantsi.

9.   Olulised lisatingimused

Erieeskirjad pakendamise kohta

 

Õigusraamistik:

 

liikmesriigi õigusaktid

 

Lisatingimuse liik:

 

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veine „Colli Berici“ tuleb turustada traditsioonilistes, kuni üheksaliitristes klaaspudelites, mis on suletud korkmaterjalist korgi, pika silindrilise äärisega keeratava korgi või T-kujulise klaaskorgiga.

Vahuveinide korgid peavad vastama kehtivatele ELi õigusaktidele.

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Colli Berici“ kategooria puhul võib klaaspudelite alternatiivina kasutada mitmekihilist polüetüleenist või polüestrist 20liitrist veinilähkrit, mis on paigutatud papist või muust jäigast materjalist karpi. Selliseid alternatiivseid mahuteid ei või siiski kasutada Superiore ja Riserva veinitüüpide puhul.

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/17001

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.