29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/2

P9_TA(2020)0359

Uus Euroopa VKEde strateegia

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta resolutsioon uue Euroopa VKEde strateegia kohta (2020/2131(INI))

(2021/C 445/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, milles viidatakse siseturule, säästvale arengule ja sotsiaalsele turumajandusele,

—	võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (2) (hilinenud maksmise direktiiv),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (3),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta (4),

—	võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni pereettevõtete kohta Euroopas (5),

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (6),

—	võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (7),

—	võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta (8),

—	võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ läbivaatamine“ (COM(2011)0078) ja Euroopa Parlamendi 12. mai 2011. aasta resolutsiooni selle kohta (9),

—	võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),

—	võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2013. aasta teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine“ (COM(2013)0122),

—	võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733),

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

—	võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

—	võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

—	võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel““ (COM(2020)0098),

—	võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

—	võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm“ (COM(2020)0440),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

—	võttes arvesse 2019. aasta novembri aruannet 2018.–2019. aasta Euroopa VKEde kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevadist majandusprognoosi,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 22. jaanuari 2020. aasta eriaruannet 02/2020 „VKEde rahastamisvahend: tõhus ja uuenduslik programm, mille ees on lahendamata ülesandeid“,

—	võttes arvesse 11. juunil 2020 avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemusi,

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2020. aasta juuni aruannet maailmamajanduse väljavaadete kohta,

—	võttes arvesse OECD 10. detsembri 2019. aasta aruannet kadunud ettevõtete kohta (‘The Missing Entrepreneurs 2019’).

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni kirja,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A9-0237/2020),

arvestades, et komisjoni teatis „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ avaldati 10. märtsil 2020, kuid 11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja COVID-19 pandeemiahäire (10), mis mõjutas oluliselt majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist keskkonda, milles VKEd tegutsevad, ning muutis paljude majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste tingimuste muutumise tõttu vajalikuks strateegia läbivaatamise; arvestades, et komisjoni 2020. aasta märtsis esitatud strateegia pakub endiselt lahendusi, tegelemaks nii struktuursete majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega, millega VKEd enne COVID-19 kriisi silmitsi seisid, kui ka eelseisva digi- ja rohepöördega seotud probleemidega; arvestades, et komisjon peaks esitama oma VKEde strateegiat käsitleva teatise ajakohastatud versiooni, mis kajastaks käesolevas resolutsioonis tõstatatud punkte; arvestades, et Euroopa konkurentsivõime jääb teistest arenenud majandustest maha, ohustades Euroopa jõukuse ja heaolu loomise potentsiaali;

arvestades, et 24 miljonit VKEd ELi 27 liikmesriigis on majanduse selgroog ning enne pandeemiat andsid nad üle poole ELi SKPst, andes tööd ligikaudu 100 miljonile töötajale; arvestades, et 98,9 % ELi muus kui finantssektoris tegutsevatest ettevõtjatest on väikeettevõtjad, kellel on vähem kui 49 töötajat (11); arvestades, et mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (MVKEd) on nii riiklikul kui ka ELi tasandil väga keerulised ja heterogeensed, arvestades nende suurust ja väga mitmekesiseid tegevusvaldkondi, mida nad hõlmavad; arvestades, et VKEd on Euroopa tööstuse väärtusahelate arengu ja vastupidavuse jaoks ülitähtsad ning panustavad märkimisväärselt kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku majandusse;

arvestades, et VKEd peaksid olema Euroopa rohelise kokkuleppe ja digistrateegia keskmes ning neid tuleks kohandatud rahastamisvahendite ja VKEsid soodustava õiguskeskkonnaga nõuetekohaselt toetada, et neil oleks võimalik etendada olulist rolli Euroopa majanduse kasvus ning liidu laiemates strateegilistes eesmärkides, sealhulgas keskkonnaeesmärkides 2050. aastaks; arvestades, et oma resolutsioonis ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu rõhutas parlament, et Euroopa roheline kokkulepe ja digiüleminek peaksid COVIDi järgsele taaste- ja ülesehitusstrateegiale kaasa aitama; arvestades, et VKEd tuleb aktiivselt kaasata ELi digistrateegiasse ja Euroopa rohelisse kokkuleppesse ning neid tuleb selles toetada, et parandada nende konkurentsivõimet ja vallandada nende digiteerimise, innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtmise ning pakiliste keskkonna- ja ühiskonnaprobleemide lahendamise potentsiaal; arvestades, et VKEde panus on nende strateegiate edu jaoks otsustava tähtsusega;

arvestades, et pandeemia põhjustatud majanduskriis ja sellest tulenev majanduse väljavaade on viinud märkimisväärse ja teadmata hulga VKEsid ja idufirmasid maksejõuetuse piirile; tuletab meelde, et 2018. aastal maksti õigeaegselt arved ainult 40 %-le ettevõtetest; arvestades, et likviidsuskriis, mille all paljud VKEd kannatavad, ei avalda negatiivset mõju mitte ainult nende igapäevasele tegevusele, vaid ka tulevastele kasvuväljavaadetele, takistades neil pikaajalisi investeeringuid õigesti planeerimast;

arvestades, et Euroopa Keskpanga (EKP) erakorralised varaostud, et reageerida pandeemia põhjustatud majanduskriisile, on enamasti abiks suurematele ettevõtetele, kuna need sõltuvad kommertsvõlgade turust rohkem, kuid ei paranda VKEde rahalist olukorda; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid tegutsema julgelt ja kiiresti, et minimeerida nende ettevõtete kadumisega seotud majanduslikke, sotsiaalseid ja strateegilisi riske; tunnistab, et liidus on VKEde peamine välisrahastamise allikas tavaliselt pangalaenud, moodustades rohkem kui kolm neljandikku VKEde rahastamisest, ning see muudab VKEd pangalaenude vähenemise korral eriti haavatavaks; arvestades, et VKEdel ei ole vahendeid pikaleveninud kriisiga toimetulekuks ning riiklikud meetmed ei tohiks ELi siseturgu negatiivselt mõjutada;

arvestades, et COVID-19 kriisi tagajärjel on kapitalipuudujäägi mõju sektorites, ettevõttetüüpides ja liikmesriikides ebaühtlane ning see põhjustab ühtsel turul lahknevusi; arvestades, et võrdsete tingimuste säilitamine on oluline, et vähendada siseturul konkurentsimoonutusi, sest liikmesriikide erinev majanduskasv on üks ELis toimuva ebavõrdse majandusarengu põhjuseid; arvestades, et VKEd kannatavad ülekaaluka ja sageli reguleerimata ülemaailmse konkurentsi tõttu veelgi enam;

arvestades, et OECD majandusperspektiivis (OECD Economic Outlook) ei välistata, et COVID-19 teise tõsise laine korral on sissetuleku kaotus 2021. aasta lõpuks suurem kui mis tahes viimase 100 aasta jooksul toimunud majanduslanguse puhul (12); arvestades, et pärast COVID-19 puhangut ei tohiks riigiabi põhjustada siseturul eri riikidest pärit VKEde vahel konkurentsimoonutusi; arvestades, et pandeemia on näidanud, et digiüleminek on äärmiselt oluline, ning toonud esile vajaduse majanduse digiteerimise järele, et tagada tulevikus parem vastupanuvõime, samal ajal aga püsivad keskkonnaprobleemid ja nendega tuleb tegeleda; arvestades, et ülemaailmsed osalejad pakuvad ELile tugevat konkurentsi; arvestades, et üks tulemuslik viis, kuidas VKEd saaksid saavutada pikaajalise ja kestliku majanduskasvu, on innovatsioon;

arvestades, et keskkonnasäästlike tavade, uuenduste ja tehnoloogiate kasutuselevõtt loob VKEdele eeldatavasti uusi töökohti ja ärivõimalusi, parandades samal ajal nende konkurentsivõimet ja vähendades kulusid, tingimusel et on olemas õiged haldus-, regulatiivsed ja tehnilised tingimused; arvestades, et paljud VKEd soovivad parandada oma keskkonnatoimet, ressursi- ja energiatõhusust, digitehnoloogiate kasutamist ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, mis kõik on väga olulised nende pikaajalise ja kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamiseks ning võimaldavad neil etendada põhirolli ökoinnovatsiooni otsesel elluviimisel; arvestades, et selleks tuleks tagada parem juurdepääs rahastamisele ja tehnilisele toele;

arvestades, et komisjoni 2020. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (13) kohaselt pole paljudel VKEdel endiselt täit juurdepääsu digiüleminekule ja nad jäävad suurtest ettevõtetest maha nii digioskuste kui ka oma tegevuse digiteerimise poolest, mis osaliselt on tingitud hargmaiste ettevõtjate poolsest ebaausast konkurentsist; arvestades, et võrdsete tingimuste tagamiseks peaksid samad reeglid kehtima nii digitaalsel kui ka mittedigitaalsel ühtsel turul, vältides samal ajal negatiivset mõju töö- ja sotsiaalsetele õigustele; arvestades, et andmete kasutamine võib anda konkurentsieelise ja võimaldada VKEdel digiüleminekust kasu saada, samal ajal kui digikirjaoskusele ja -oskustele keskendumine peaks käima käsikäes digitaristusse tehtavate ELi investeeringute suurendamisega ning VKEde juurdepääsu parandamisega andmetele ning õiglaste äri- ja õigusraamistikega igas turukeskkonnas, st ettevõtjate vahelises, ettevõtjate ja tarbijate vahelises ning ettevõtjate ja valitsuse vahelises keskkonnas;

arvestades, et digiteerimise potentsiaali vabastamise üks peamisi probleeme on kvalifitseeritud töötajate leidmine; arvestades, et komisjon, liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused peaksid võtma meetmeid ettevõtluskeskkonna parandamiseks, et tagada VKEde konkurentsivõime ning liidu kestlik ja pikaajaline majanduskasv; arvestades, et liidu VKEde strateegia annab võimaluse edendada alaesindatud rühmade ettevõtluskultuuri ning võimaldab neil digi- ja rohepöördest tulenevaid võimalusi täielikult ära kasutada;

arvestades, et ettevõtluskultuuri edendamine võib anda VKEdele võimaluse panustada täiel määral kaksiküleminekusse ja sellest kasu saada ning suurendada töökohtade loomist ja seega VKEde mõju tööturule; arvestades, et naised moodustavad 52 % kogu Euroopa elanikkonnast, kuid vaid 34,4 % ELi füüsilisest isikust ettevõtjatest ja 30 % idufirmade ettevõtjatest (14); arvestades, et naiste loovus ja ettevõtluspotentsiaal jäävad kasutamata ning neid tuleks edasi arendada;

arvestades, et vähendada tuleks regulatiivset koormust, näiteks ülereguleerimisest ja liiga keerulistest haldusmenetlustest tingitud nõuete täitmisega seotud rahalisi ja liigseid kulusid, sealhulgas probleeme, mis on seotud patendivaidlustega, näiteks intellektuaalomandi kaitse valdkonnas, aga ka seoses rahastamisvõimalustega; arvestades, et innovatsioon ei ole seotud reguleerimisega, vaid on sageli ühiste pingutuste tulemus, mille käigus ettevõtted suhtlevad, et vahetada laiema innovatsioonisüsteemi raames partneritega teadmisi ja teavet ning viia kokku ideed ja rahastamine; arvestades, et VKEde või tegevusteni, millega VKEd tõenäolisemalt tegelevad, jõuavad pigem toetused kui maksusoodustused;

arvestades, et ELi VKE määratlusele viidatakse enam kui sajas ELi õigusaktis, mis hõlmavad paljusid ELi poliitikavaldkondi; arvestades, et komisjon uurib praegust määratlust täpsemalt ja annab aru viimasel avalikul arutelul tõstatatud konkreetsetest probleemidest, näiteks keerukad omandistruktuurid või võimalik seotuse efekt; arvestades, et komisjon peab endiselt täitma Euroopa Kohtu 15. septembri 2016. aasta otsust, milles nõutakse sõltumatuse/autonoomia kriteeriumide selgitamist;

arvestades, et mikroettevõtjad moodustavad Euroopa VKEdest olulise osa ja neil on rahastamisele juurdepääsuga ning Euroopa ja riiklikul tasandil pakutavatest võimalustest teadasaamisega väga sageli raskusi; arvestades, et COVID-19 kriis on tabanud väga rängalt ka seda ettevõtjate kategooriat ning see väärib suuremat abi ja paremat edendamist, ilma et see piiraks VKEde praegust määratlust;

arvestades, et keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad aitavad tööhõivele ja majanduskasvule märkimisväärselt kaasa, eriti mõnes liikmesriigis; arvestades, et komisjon peaks REFITi algatuse raames hindama vajadust keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja eraldi määratluse järele, et teha võimalikuks sihipärased meetmed, tagades samal ajal, et see ei laienda kehtivat VKE määratlust ega ohusta mingil viisil VKEde toetamist;

Struktuursed probleemid enne COVID-19 kriisi

tunneb heameelt komisjoni VKEde strateegia üle ja jagab tema seisukohta, et VKEd on Euroopa majanduse jaoks väga olulised; rõhutab, et VKEde strateegiat on vaja COVID-19 kriisi valguses ajakohastada, keskendudes samas ülemineku edendamisele sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupidavale ühiskonnale ning konkurentsivõimelisele majandusele, ning nõuab seetõttu, et VKEde strateegia viidaks kooskõlla tööstusstrateegia, Euroopa andmestrateegia (15) ja Euroopa rohelise kokkuleppega, et kõiki VKEsid kaksiküleminekus aktiivselt kaasata ja toetada, eesmärgiga saavutada parem konkurentsivõime, pikaajaline majanduskasv ja suurem vastupidavus;

nõuab ka meetmeid, mis parandaksid ettevõtete loomise keskkonda ja tugevdaksid ettevõtlusvaimu, sealhulgas VKEde halduskoormuse vähendamise kaudu; nõuab sellega seoses selgete eesmärkide, vahe-eesmärkide ja ajakavaga VKEde tegevuskava vastuvõtmist koos korrapärase järelevalve, aruandluse ja hindamistega; rõhutab sellega seoses vajadust edendada liidus ettevõtlusvaimu ja luua tingimused, mis võimaldavad uutel ettevõtetel ja olemasolevatel VKEdel jõudsalt areneda ja uuendusi teha ning aitavad seeläbi kaasa liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele kestlikkusele ning majanduslikule konkurentsivõimele;

tunnistab, et haldusnormide ja regulatiivse koormuse üleküllus takistab VKEde jõudsat edasiminekut, kuna neil puuduvad vajalikud ressursid keeruliste bürokraatlike nõuete täitmiseks;

tunneb seetõttu heameelt komisjoni võetud kohustuse üle kehtestada põhimõte „üks sisse, üks välja“, kuid tuletab meelde, et see üksnes säilitab õigusaktide status quo, millest ei piisa, ning rõhutab, et reguleerimise pidurdamiseks peavad liikmesriigid esimese sammuna vältima ülereguleerimist; arvestades, et avalikul haldusel on nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ettevõtluse lihtsuse tagamisel ja näiteks ka majanduse konkurentsivõimet suurendavate investeeringute edendamisel, kaitstes samas kõrgeimaid läbipaistvuse, töötajate tervise, õiguste ja ohutuse standardeid ja keskkonda;

kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles tunnistama parema õigusloome ja lihtsustamise vajadust ning võtma vastu konkreetsete ja siduvate eesmärkide ja näitajatega tegevuskava, mis on meie majanduse taastumise ja innovatsiooni ning ELi ettevõtete konkurentsivõime säilitamise oluline eeltingimus; märgib, et mitu liikmesriiki on seadnud endale kvantitatiivse eesmärgi vähendada halduskoormust kuni 30 % (16), ning kutsub komisjoni üles seadma ELi tasandil halduskoormuse vähendamiseks kaugelevaatavaid ja siduvaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke võimalikult kiiresti pärast seda, kui on tehtud mõjuhinnang, ent igal juhul hiljemalt 2021. aasta juuniks ning enne komisjoni teatist;

märgib, et selles tegevuskavas tuleks kindlaks määrata valdkonnad, kus VKEde haldus- ja regulatiivset koormust tuleks märkimisväärselt vähendada, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, sealhulgas bürokraatiat, ning toetada liikmesriike reeglite arvu kiirel vähendamisel, tagades samal ajal töötajate õigused, sotsiaalsed ja tervishoiustandardid ning keskkonnakaitse; rõhutab, et bürokraatia vähendamise tulemuslikkuse jälgimiseks on oluline selliseid meetmeid hinnata ka tagantjärele, võttes arvesse VKEde vaatekohta ning kahjustamata töötajate õigusi;

nõuab, et õigusaktide parema ühtlustamisega kaasneks arukas digiteerimine, suurem kasutajasõbralikkus, sujuvamad menetlused ning turvalisemad ja eraelu rohkem kaitsvad andmemenetlused; nõuab sellega seoses suuremat ja sihipärasemat riiklikku ja ELi tasandi tehnilist ja haldusabi, parimate tavade vahetamist ja koolitusvõimalusi VKEdele; kutsub komisjoni üles haldama tõelist ühtset digitaalset juurdepääsupunkti, kuhu koonduksid kõik päringud VKEde ELi rahastamisvõimaluste kohta, ning tagama, et ELi toetuskavad, sealhulgas COVID-19 järelmõju käsitlevad kavad, sisaldaksid tugevat VKEde komponenti;

tunneb heameelt parema õigusloome põhimõtete senise rakendamise üle; märgib, et tuleb teha veelgi edusamme, eelkõige vormide ja menetluste lihtsustamise ja standardimise valdkonnas, rakendades järjekindlalt ühekordsuse ja vaikimisi digitaalsuse põhimõtet nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, ning halduskoormust üldiselt vähendada;

palub komisjonil enne õigusaktide esitamist tehtavates mõjuhinnangutes analüüsida hoolikalt COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju VKEdele ning võtta arvesse VKEde COVID-19 kriisist tulenevaid probleeme;

10.

nõuab seetõttu siduvat testi, mis võimaldaks hinnata seadusandlikest ettepanekutest VKEdele tulenevaid kulusid ja tulusid, kaasa arvatud nende majanduslik mõju ja mõju VKEde töötajatele; eeldab, et VKE-testi tulemusi võetakse täielikult arvesse kõigis seadusandlikes ettepanekutes ja näidatakse selgelt, kuidas lihtsustamine saavutatakse, ning võimaluse korral sõnastatakse lisasoovitused, et vältida VKEdele tarbetut haldus- või regulatiivset koormust; tuletab meelde, et ELi õigusloomeprotsessis tuleks keskenduda pigem mõjuhinnangute kvaliteedile kui algatuste lõpuleviimise kiirusele; palub liikmesriikidel koguda ja edendada parimaid tavasid ja töötada välja suunised VKE-testi süstemaatilise rakendamise kohta ka riiklikul tasandil;

11.

kutsub komisjoni üles tagama õiguskontrollikomitee tulemuslikkust ja head toimimist, tagades, et enamik liikmetest on väliseksperdid ja et sellel on Teadusuuringute Ühiskeskuse toetus; kordab, et õiguskontrollikomitee sõltumatus, läbipaistvus ja objektiivsus ning selle töö peavad olema kaitstud ja komitee liikmete suhtes ei tohiks kehtestada mingit poliitilist kontrolli, seal ei tohi olla huvide konflikti ega kallutatust; kutsub komisjoni üles tagama tasakaalu suurte ja väikeste ettevõtete esindatuse vahel kõigis ELi poliitikakujundamisega seotud asjakohastes organites ja komiteedes, sealhulgas õiguskontrollikomitees; peab praegust nõuet, et õiguskontrollikomitees on ainult üks VKEde esindaja, kes esindab kõiki VKEsid kõigis sektorites, ebapiisavaks, võttes arvesse VKEde suurt mitmekesisust Euroopas;

12.

kutsub üles taaselustama väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ (SBA); rõhutab vajadust põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele“ järjepideva kohaldamise ja põhimõtte „suur suurtes asjades, väike väikestes asjades“ tugevdamise järele, et tagada nõuetekohane keskendumine VKEdele ELi ja riiklikes õigusaktides ning panna alus uuele institutsioonidevahelisele kohustusele vähendada halduskoormust;

13.

võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse nimetada ametisse spetsiaalne ELi VKEde saadik, et muuta VKEde mured nähtavamaks, ning palub komisjonil määrata VKEde saadik komisjoni presidendi alluvuses olevasse kesksesse üksusse, et võimaldada järelevalvet VKEdega seotud küsimuste üle kõigis peadirektoraatides; kutsub komisjoni üles tuginema olemasolevale VKEde tulemuslikkuse ülevaatuse protsessile ja osalema iga-aastases arutelus VKEde liidu olukorra üle, mis toimub Euroopa Parlamendi täiskogu istungil; rõhutab võimalust tugevdada koostööd VKEde saadikute võrgustiku ning VKEsid esindavate riiklike ja kohalike organisatsioonide vahel;

14.

on seisukohal, et ELi eesmärkidele kestlikkuse ja digiteerimise valdkonnas tuleks ette näha ka neile täielikult vastavad rahalised ja muud vahendid, et võimaldada liikmesriikidel selles valdkonnas edendada VKEde üleminekut mõlemas valdkonnas, mis on vähim arenenud piirkondade jaoks eriti oluline; rõhutab, et sellised eesmärgid ei tohi olla vastuolulised ja peavad hoopis üksteist vastastikku tugevdama ning nendega peavad kaasnema meetmed, mis tagavad õigustega tööhõive ja paremad töötingimused;

15.

peab kahetsusväärseks, et VKEdel on olnud suuremate ettevõtetega võrreldes rohkem raskusi rahastamisele juurdepääsul, muu hulgas mitmesuguste rahaliste meetmete ja reguleeriva raamistiku tõttu; soovitab sellega seoses võtta meetmeid, mis parandaksid VKEde, sealhulgas mikroettevõtjate ja idufirmade juurdepääsu krediidile; tuletab meelde, et VKEdel ei ole tavaliselt piisavalt rahalisi vahendeid ega inimressursse, et osaleda rahastamisvahenditele juurdepääsul võrdsetel alustel teiste sidusrühmadega, eriti rahvusvaheliste korporatsioonidega;

16.

väljendab muret raskuste pärast EIP rahastusliinidele juurdepääsul, millega enamik VKEsid, aga eriti piiratud kapitalisatsiooniga VKEd silmitsi seisavad, ja nõuab, et juurdepääsutingimustes võetaks arvesse VKEde suurema kaasamise vajadust; peab kahetsusväärseks, et paljud VKEd, sealhulgas mikroettevõtted ja idufirmad, ei saa selle tõttu, et nad ei tea, mida on võimalik saada, ning ka asjakohaste kõlblikkuskriteeriumide ja menetluste aegluse ja ülemäärase keerukuse tõttu ELi rahalisi vahendeid kasutada; kutsub komisjoni üles neid takistusi menetluste lihtsustamise abil kõrvaldama, tagades internetipõhise juurdepääse teabele ning toetades veelgi rohkem VKEde ja mikroettevõtete jaoks kohandatud stiimuleid;

17.

tuletab sellega seoses liikmesriikidele ja komisjonile meelde, et kiiresti on vaja taastada VKEde likviidsus, et tagada nende toimimine, ning hoiatab, et COVID-19 järgne VKEde, eelkõige mikroettevõtjate püsimajäämine, arvestades nende struktuurilisi nõrkusi võrreldes suuremate ettevõtetega, sõltub kiirest otsuste tegemisest, piisavast rahastamisest ja likviidsuse kiirest kättesaadavusest;

18.

julgustab komisjoni ja liikmesriike kasutama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ELi vahendeid parimal viisil vastavalt kohalike kogukondade erivajadustele ning võttes võimaluse korral arvesse olemasolevaid valdkondlikke ja riiklikke eripärasid; tuletab meelde, et muu hulgas oodatakse neilt VKEdesse investeeringute suunamist;

19.

peab kahetsusväärseks, et taastekavas pöörati VKEdele vähe tähelepanu, ja nõuab meetmeid, mis tagaksid VKEde hõlpsa juurdepääsu;

20.

kutsub komisjoni üles kohandama ELi rahalisi vahendeid paremini, et mittedigitaalsed, kõrgtehnoloogilised ja innovaatilised VKEd oleksid huvitatud rohkem osalema, ning nõuab ka, et uute ELi vahendite kavandamisel võetaks arvesse, kas VKEd saavad rahastamist mõistlikult kasutada ja kas see vastab nende vajadustele, ning tagataks, et VKEd saaksid Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime huvides kasu samavõrra kui kõik teised väärtusahelas osalevad partnerid; tuletab meelde, et idufirmade arengu soodustamiseks on väga oluline tagada pikaajalise kapitali pakkumine, mille eesmärk on saada kasu konkreetsetest pikaajalistest investeeringutest ja mille pakkujad suudavad säilitada oma investeeringud isegi ebasoodsate lühiajaliste tingimuste korral;

21.

rõhutab, et ELi organid peaksid pöörduma ennetavalt VKEde kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi võrgustike ja organisatsioonide poole, et pakkuda olemasolevate ja kavandatavate ELi rahastamisvõimaluste kasutamise kohta õigeaegset teavet ja juhiseid; tuletab komisjonile meelde, et kasutada tuleks kõiki kättesaadavaid suhtlusvahendeid ning ka üliõpilastele ja noortele ettevõtjatele mõeldud võistlusi;

22.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid VKEdele, eelkõige neile, mille ärimudel keskendub immateriaalsele varale, mittediskrimineeriva juurdepääsu pangalaenudele; tuletab meelde, et juurdepääs rahastamisele on majanduskasvu, kestlike muutuste ja innovatsiooni peamine eeldus, ning nõuab innovaatiliste ärimudelite täiendavat toetamist; mõistab hukka eri liikmesriikides asuvate VKEde krediiditingimuste lahknevused ja kutsub liikmesriike üles tegema finants- ja pangandussektoriga koostööd seoses nende kohustusega tagada VKEde jaoks pangalaenudele täielik ja õiglane juurdepääs;

23.

rõhutab, et VKEde jaoks sobivate lahenduste pakkumiseks ei piisa üksnes kapitaliturgude kaudu rahastamisest, ning on veendunud, et finantsteenuste sektor peab olema stabiilne ning pakkuma VKEdele, mikroettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kulutõhusal viisil mitmesuguseid kohandatud rahastamisvõimalusi; rõhutab sellega seoses traditsioonilise panganduse mudelite, sealhulgas väikeste regionaalpankade ning ühistu- ja hoiupankade tähtsust; kutsub EIPd üles tegema tihedamat koostööd oma liikmesriikides asuvate finantsvahendajatega, et levitada VKEdele asjakohast teavet, mis parandaks nende juurdepääsu rahastamisele;

COVID-19 pandeemiast põhjustatud uued probleemid

24.

tuletab meelde, et VKEdele tuleb kiiresti tagada likviidsus ja ühtlasi tugevdada meetmeid VKEde rekapitaliseerimiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tegeleksid hilinenud maksete probleemiga, mis tekitab VKEdele jätkuvalt märkimisväärseid likviidsusprobleeme, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, rakendaksid hilinenud maksmise direktiivi, eelkõige seoses haldusasutuste ja ettevõtjatevaheliste suhetega;

25.

nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks hilinenud maksmise direktiivi järelevalvet ja jõustamist ning hindaks vajadust see läbi vaadata, et tagada kiire maksete tegemine kogu siseturul nii ettevõtjatevaheliste tehingute puhul, eelkõige suurematelt ettevõtjatelt väiksematele, kui ka riigi ja ettevõtjate vaheliste tehingute puhul; kutsub Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutusi üles andma head eeskuju, makstes VKEdele alati õigeaegselt, ning julgustab sellega seoses kasutama aktiivselt rikkumismenetlusi juhtudel, kui direktiivi nõuetekohaselt ei rakendata;

26.

tunnistab vajadust riigiabi eeskirju ajutiselt lõdvendada ja tunnistab, et need on viinud meetmete ebaühtlase rakendamiseni kogu liidus; kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kiiresti meetmeid, et tagada liikmesriikidele võrdsed konkurentsitingimused;

27.

märgib, et riigiabi eeskirjade mis tahes tulevasel hindamisel ja läbivaatamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende VKEde eripära ja ebasoodsaid geograafilisi tingimusi, kes asuvad kõige äärepoolsematel territooriumidel, sealhulgas saartel, äärepoolseimates piirkondades ja mägipiirkondades, samuti muudes piirkondades, sealhulgas mujal kui äärealadel, mida mõjutavad enneolematud loodusõnnetused;

28.

on sügavalt mures selle pärast, et COVID-19 kriis on kõige rängemini tabanud selliseid sektoreid nagu turism, majutus, kultuur, loomemajandus, transport, kaubandusmessid ja üritused, mis koosnevad peamiselt VKEdest; rõhutab pidevate kiirete meetmete tähtsust, et taastada ja säilitada reisijate ja operaatorite usaldus; rõhutab vajadust vabastada need sektorid halduskoormusest ja kulupõhisest reguleerimisest, määrata kindlaks edasised sammud sektorite taastamiseks ja tagada mõjutatud sektorite töötajate õiguste kaitse; tuletab meelde, kui oluline on parandada juurdepääsu digitehnoloogiale ja toetada kultuuri- ja loomesektori VKEde programme, kuna COVID-19 kriis on näidanud nende olulist rolli meie majanduses ja ühiskondlikus elus;

29.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnistaksid peamiste poliitiliste prioriteetidena tööhõive kaitset ning VKEde ja idufirmade püsimajäämist, esitades konkreetsed meetmed majanduslikult elujõuliste, kuid maksejõuetuse ohus olevate VKEde ja idufirmade toetamiseks, pidades eelkõige silmas maksevõime toetamise rahastamisvahendi tühistamist, mida Euroopa Ülemkogu soovitas; võtab teadmiseks tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) algatuse, mille eesmärk on katta riiklike lühendatud tööaja kavade kulud; kutsub komisjoni üles aktiivselt toetama liikmesriike saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi (17) ülevõtmisel, et tagada raskustes olevatele VKEdele tõeline teise võimaluse andmine;

30.

märgib, et COVID-19 kriis on sundinud VKEsid kasutama uuenduslikke tehnoloogiaid, uusi viise oma töö korraldamiseks ja digitaalseid ärimudeleid, nagu e-kaubandus, ühistarbimine ja kaugtöö; juhib tähelepanu asjaolule, et paljudel VKEdel on raskusi uute oludega kohanemisega, ning kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama, et teadusuuringud ja innovatsioon oleksid suunatud VKEde osalemisele, saavutades samas tasakaalu intellektuaalomandi õiguste jõustamise ja innovatsiooni edendamise vahel; nõuab ka töötajate õiguste austamist kogu selle protsessi vältel;

31.

tuletab meelde, et innovatsioon VKEdes on tootlikkuse ja kestliku majanduskasvu peamine liikumapanev jõud, mis võib aidata lahendada ülemaailmseid ja ühiskondlikke probleeme ning pakkuda paremaid töötingimusi; tuletab meelde, et tehnoloogia areng ja digitaliseerimine suurendavad VKEde võimalusi innovatsiooniks ja õitsenguks, kiirendavad teadmiste levikut, uute ärimudelite esilekerkimist ja suurendavad nende suutlikkust kiiremini kasvada;

32.

rõhutab, et innovatsiooni investeerimisel tuleks seada esikohale ökosüsteemid, mis kaasavad VKEsid ja tugevdavad tipptasemel tehnoloogia ühist loomist, väljatöötamist ja siiret tööstusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; rõhutab seetõttu, kui oluline on sihipärane avalik poliitika, et toetada mikroettevõtjate ja VKEde digiülemineku protsessidega seotud horisontaalseid vajadusi, nagu aruandluskohustuste lihtsustamine, ning kutsub liikmesriike üles töötama välja katsealgatusi, et kiirendada VKEdes e-kaubanduse lahenduste kasutuselevõttu, näiteks koolitus- ja nõustamistegevuse, tehnilise abi, parimate tavade või teadmiste kolmnurga (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) lõimimise kaudu, kaasates kõik asjaomased sidusrühmad ja kohalikud ametiasutused;

33.

tunneb heameelt VKEde kaasamise üle Euroopa kosmoseprogrammi, sealhulgas paljude järelteenuste ja rakenduste arendamisse; tunnistab VKEde keskset rolli Euroopa kaitsevaldkonna tarneahelates;

34.

väljendab heameelt komisjoni lubaduse üle korraldada digitaalsete kiirkursuste näol intensiivkoolitus, et mikroettevõtjate ja VKEde töötajad saaksid olla edukad sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturvalisus ja hajusraamatu tehnoloogiad; rõhutab, et programmi „Digitaalne Euroopa“ raames korraldatavatele VKEdele mõeldud digitaalsetele kiirkursustele peaksid eelnema subsideeritud programmid, mis võimaldaksid VKEde omanikel ja juhtidel teha kindlaks oma digitaalsed vajadused ja võimalused; juhib tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõud on hädavajalik, et muuta VKEd edukaks ja võimaldada neil edukalt toime tulla mitte ainult keskkonna- ja digiüleminekuga, vaid ka traditsiooniliste probleemidega, millega need ettevõtted silmitsi seisavad;

35.

peab kahetsusväärseks seda, et seni on vaid 17 % VKEdest on edukalt lõiminud digitehnoloogia oma ettevõttega; nõuab, et tugevdataks meetmeid, mille eesmärk on tegeleda oskuste ja nõudluse mittevastavuse ja oskuste nappusega ning anda VKEdele digikirjaoskus ja digitaalsed oskused, samuti parandada riigihangete ja finantsharidusega seotud oskusi, lisaks krediidi- ja tarneahela juhtimise oskustele kiiresti muutuva tööturu jaoks, võttes arvesse ka COVID-19 kriisist tingitud kiirenemist;

36.

rõhutab vajadust edendada investeeringuid täiendavatesse kutseõppe- ja praktikaprogrammidesse VKEdes; nõuab sellega seoses mikroettevõtjatele kohandatud digioskuste lähenemisviisi väljatöötamist; rõhutab rolli, mida komisjoni oskuste tegevuskava võib sel eesmärgil täita, ning juhib tähelepanu asjaolule, et digi- ja innovatsioonivaldkonna lõhe ületamiseks on vaja suurendada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna lõpetanute osakaalu ning tegeleda lõhega, millega naised mõlemas valdkonnas silmitsi seisavad; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa oskuste tegevuskava üle;

37.

võtab teadmiseks komisjoni valge raamatu tehisintellekti kohta (COM(2020)0065) ja komisjoni seisukoha, et igal liikmesriigil peaks olema vähemalt üks tehisintellektile spetsialiseerunud digitaalse innovatsiooni keskus;

38.

ergutab komisjoni toetama VKEde jõupingutusi muu hulgas vananenud seadmete ajakohastamisel, teadmussiirde edendamisel ja tehnoloogiate, nt tööstuslik tehisintellekt, kõige tõhusamate kasutusviiside kindlakstegemisel ning tööjõu täiendamisel koheselt vajalike oskustega, et võimaldada varade kaugkontrolli, tootmise jälgimist ja töötajate koostööd, samuti keskkonnasäästlikke ärimudeleid, ringmajanduse lähenemisviise ning energia- ja ressursitõhusust valdkondades, kus digitaalne oskusteave on sageli ülioluline ja võimaldab VKEdel konkurentsis püsida; kutsub komisjoni üles kaaluma eespool nimetatud jõupingutuste toetamiseks ka VKEde vautšeriprogrammi loomist;

39.

nõuab tungivalt meetmeid VKEde teadmiste ja oskuste lünkade vähendamiseks seoses keskkonnasäästlike tehnoloogiate, tavade ja ärimudelitega, eelkõige sektorites, kus ELi säästva energia ja keskkonnaeesmärgid nõuavad põhjalikke muutusi;

40.

tuletab meelde, kui tähtsad on sellised vahendid nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis võivad edendada VKEde rahvusvahelistumist, digiteerimist ja innovatsioonipüüdlusi kohalikul tasandil, sealhulgas keskkonna valdkonnas, ning aidata neil täita oma eesmärki; kutsub komisjoni üles viima läbi nende vahendite põhjaliku vahe- ja järelhindamise, konsulteerides kogu hindamisprotsessi vältel VKEde esindajatega, et tagada nende võrgustike tegelik VKEdeni jõudmine;

41.

toonitab, et isikustamata andmed ja tehnosiire akadeemilistelt ringkondadelt VKEdele omavad üliolulist rolli, ning rõhutab, kui oluline on luua Euroopa andmeruumid mittediskrimineerivaks, usaldusväärseks ja turvaliseks isikustamata andmete jagamiseks, et avatud andmemudelit kasutades suurendada andmevooge ettevõtete vahel ja valitsustega;

42.

nõuab, et võetaks vastu paralleelne ja tugevam poliitika, et parandada äärepoolseimate piirkondade VKEde huvides internetitaristut ja ühenduvuse tingimusi, mis on digiteerimise parandamise ja tulemusliku ümberkujundamise põhitingimus; kutsub komisjoni üles kaaluma ühenduvuse siduvaid eesmärke;

Taastamisstrateegia

43.

rõhutab, et programm „Euroopa horisont“ on prioriteet, mis vajab kindlat üldist rahastamist; nõuab, et oluline osa sellest tehtaks kättesaadavaks VKEdele, sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu VKEde komponentidele, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et teadusuuringute ja innovatsiooni vahendid, nagu rahastamisvahend „Accelerator“, pakuksid võimaluse korral innovaatilisi tehnoloogiaid arendavatele VKEdele ja idufirmadele kiirvõimalusi;

44.

nõuab, et ELi üldine teadus- ja innovatsioonipoliitika ja selle vahendid hoitaks võimalikult sektorineutraalsetena ning et rohkem toetataks mitte ainult neid VKEsid ja mikroettevõtteid, kes juba tegelevad innovatsioonialaste jõupingutustega, vaid vastavalt nende vajadustele ka neid ettevõtteid, kes on maha jäänud, eriti traditsioonilise tootmise valdkonnas; nõuab, et Euroopa tasandil eraldataks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas rohkem rahalisi vahendeid mittedigitaalsetele VKEdele ja VKEdele, kes soovivad parandada oma keskkonnatoimet ja ressursitõhusust;

45.

rõhutab, et ühistegevus ja koostöö on VKEde tulemuslikkuse parandamiseks otsustava tähtsusega; märgib sellega seoses, et paremini tuleb edendada ja ergutada klastreid ja partnerlusi kõigi teadmiste kolmnurgas (haridus, teadusuuringud ja innovatsioon) osalejatega, vähendades halduskoormust, lihtsustades menetlusi ja luues VKEde klastrites osalemiseks ühisteenuste rajatisi; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et programmi „Euroopa horisont“ partnerlused ja missioonid oleksid kogu nende rakendamise ajal läbipaistvad ja kaasavad, eelkõige seoses VKEde osalemisega ning nende strateegiliste teadusuuringute kava ja iga-aastaste tööprogrammide koostamisega; rõhutab lisaks vajadust tagada õiglane kord järelduste ja lõpptulemuste jagamiseks kooskõlas põhimõttega olla nii avatud kui võimalik ja nii suletud kui vajalik;

46.

rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondade potentsiaali, kuna need kujutavad endast tõhusat viisi VKEde, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahelise koostöö tõhustamiseks, et edendada kohalikku ettevõtlust ja tegeleda meie ajastu kõige pakilisemate ühiskondlike probleemidega;

47.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima muu hulgas andmemajandusse, tehisintellekti, arukasse tootmisse, asjade internetti ja kvantarvutusse ning tagama neis valdkondades tugeva VKEde komponendi; taunib asjaolu, et enamikul VKEdel puudub juurdepääs nende loodud andmetele; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa andmestrateegia üle, mille eesmärk on luua tõeline andmeturg, kus VKEdel on lihtne juurdepääs andmetele ja nende kasutamisele igat liiki turuolukordades, st ettevõtjalt tarbijale, ettevõtjalt ettevõtjale ja ettevõtjalt valitsusele;

48.

kutsub liikmesriike üles tagama, et VKEd saavad innovatsioonivõimalustele vajalikku toetust, ja maksimeerima oma riiklikes innovatsioonistrateegiates koostoimet ELi programmidega; rõhutab sellega seoses uuenduslike VKEde rolli, kes on spetsialiseerunud teedrajavatele tehnoloogiatele;

49.

rõhutab vajadust suurendada VKEde omanike ja juhtide, VKEde ühenduste ja tugiorganisatsioonide teadlikkust parema keskkonnatoimega tehnoloogiate rahastamisvõimalustest, ökodisaini, tõhusa ressursikasutuse ja -haldusega seotud teenuste (nt nõustamine, juhendamine ja koolitus) ning keskkonnahoidliku ettevõtluse ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate, toodete ja teenuste kohta;

50.

rõhutab, et investeeringud uutesse ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse võivad muuta Euroopa rohelise kokkuleppe uueks majanduskasvu strateegiaks, millest VKEd saavad kasu ja mille kaudu nad saavad suurendada oma innovatsioonipotentsiaali;

51.

tunnistab, et kuigi paljud VKEd on valmis investeerima energiatõhusatesse, ringmajanduspõhistesse ja keskkonnasõbralikesse protsessidesse, toodetesse ja teenustesse, esineb märkimisväärseid takistusi, eelkõige rahalisi takistusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koos regulatiivse koormuse vähendamisega sellised takistused kõrvaldama, kehtestades toetava õigusraamistiku ning tehnilised ja rahalised toetuskavad, muu hulgas erainvesteeringute kaudu, et võimaldada VKEdel keskkonnahoidlikke tavasid, tooteid, protsesse ja teenuseid edukalt ja kiiresti kasutusele võtta; on arvamusel, et suurem sihipärane tehniline ja rahaline abi on oluline VKEdes, sealhulgas mikroettevõtetes keskkonnahoidlike võimaluste edendamiseks; rõhutab, et selline abi peaks võimaldama VKEdel ja mikroettevõtjatel täielikult ära kasutada rohelisest kokkuleppest tulenevaid võimalusi, võttes arvesse nende struktuuri, ärimudelit ja üldisemalt nende vajadusi, sest puudub kõigile sobiv ühtne lähenemisviis; rõhutab sellega seoses vajadust kaasata aktiivselt VKEde organisatsioonide esindajaid;

52.

väljendab heameelt algatuste üle, mis pakuvad VKEdele kõige rohkem tööhõive- ja konkurentsivõimalusi, nagu ringmajanduse tegevuskava rakendamine, kohalike töökohtade loomine ning VKEdele suuremate äri- ja innovatsioonivõimaluste pakkumine; võtab teadmiseks võimalused, mida pakuvad nn renoveerimislaine algatused, sealhulgas linnade taaselustamise projektid; juhib tähelepanu asjaolule, et õigus parandamisele, mis on küll tarbijatele kasulik, võib tõugata VKEsid sisenema ka remondituru segmenti ning et hoonete energiatõhususe suurendamisele suunatud poliitika ei aita mitte ainult ehitussektori VKEsid, vaid ka kõiki VKEsid energiatõhususe edendamisel, ning aitab seeläbi vähendada nende tegevuskulusid; nõuab energiateenuse ettevõtjate jaoks konkurentsivõimelisema turu väljaarendamist;

53.

rõhutab, et riigihanked on kestlike tootmis- ja tarbimisharjumuste edendamiseks strateegiline vahend; on veendunud, et see vahend koos õige toetuse ja abiga võib pakkuda suurepäraseid võimalusi ka kohalikele innovaatilistele VKEdele; märgib keskkonnahoidlike ja ringmajandusel põhinevate riigihangete sarnast rolli ning tuletab sellega seoses meelde, et nende rakendamisega riiklikul tasandil peaks kaasnema koolitus ja toetus avaliku sektori asutustele ja VKEdele;

54.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud raamistikku on pikka aega peetud oluliseks sammuks siseturu toimimise parandamisel; kutsub seetõttu komisjoni üles seadma väljakuulutatud intellektuaalomandi tegevuskava prioriteediks, et tagada autoriõigusega kaitstud toodete ja patenteeritud leiutiste kaitse ELi tasandil ning tugevdada Euroopa ettevõtete, eelkõige VKEde innovatsioonivõimet tugeva ja tasakaalustatud intellektuaalomandi korra alusel, mis toob kasu innovatiivsete VKEde ülemaailmsele konkurentsivõimele ning vähendab haldusmenetluste kulusid ja keerukust, käsitledes samal ajal ka patendivaidlustega seotud probleeme ning pakkudes avatud lähtekoodi ja avatud andmetega mudeleid tulevaseks innovatsiooniks;

55.

tuletab meelde kutsehariduse ja elukestva õppe rolli, mis on olulised oskustööjõu nõudluse ja pakkumise vahelise ebakõla vähendamiseks; ergutab integreerima ettevõtlusoskusi hariduse varastesse etappidesse ning edendama töötute ümberõpet ja oskuste täiendamist, et võimaldada neid tööturule kaasata ja tagada, et VKEd saavad arvestada nõuetekohaselt koolitatud töötajatega;

56.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama ja laiendama algatusi, mille eesmärk on teha kindlaks vajalikud oskused ja kõrvaldada lüngad tööturul VKEdele suunatud hariduse, kutsealase koolituse strateegiate ja oskuste arendamise programmide kaudu, ning peab kahetsusväärseks, et endiselt püsib ettevõtluses sooline lõhe ning lõhe naiste juhitavate mikroettevõtete ja VKEde juurdepääsus rahastamisele; kutsub liikmesriike üles hindama tõkkeid, mis endiselt takistavad naistel saamast ettevõtte asutajateks ja juhtideks; rõhutab, et sugupoolte lõikes esitatava statistika kasutamine aitab seda põhjalikumalt hinnata ja parandab otsustusprotsessi üldist kvaliteeti; nõuab naiste haridus- ja kvalifikatsiooni tõstmise algatusi, et aidata neil parandada oma ettevõtlusoskusi ja enesekindlust; on lisaks veendunud, et avalikus sektoris tuleks edendada e-valitsuse vahendeid ja digitaaloskusi, et muuta avalik haldus ettevõtja- ja kodanikusõbralikumaks, ning kutsub liikmesriike üles tagama riiklike ja piirkondlike parimate tavade vahetamise selles valdkonnas, muu hulgas seoses avaliku halduse ja erasektori vahelise koostööga, et suurendada majanduse konkurentsivõimet;

57.

tuletab meelde, et VKEde strateegia peab hõlmama eri suurusega ja eri tüüpi VKEsid, olenemata sellest, kas nad tegutsevad traditsioonilises, sotsiaalses või kõrgtehnoloogilises sektoris; on seisukohal, et VKEde võrgustiku eriti haavatavad osad on traditsioonilise käsitöö ja turismi valdkonnas, kultuuri- ja loomesektoris ning sotsiaalmajanduses tegutsevad VKEd; tunnistab nende ajaloolist, kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset väärtust ning kutsub liikmesriike üles tagama asjaomaste sektorite konkurentsivõime, muu hulgas edendades põlvkondade vahetumist ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, edendades juurdepääsu innovatsioonivõimalusi käsitlevale teabele ning toetades nende sektorite kaitset ja tõhustamist;

58.

kutsub komisjoni üles pöörama ELi VKEde toetusprogrammide, eelkõige ühtse turu programmi raames erilist tähelepanu ka sotsiaalsetele ettevõtetele, kuna need on kohalikud ettevõtted, kes pakuvad laia valikut tooteid ja teenuseid kogu ELi ühtsel turul ning loovad kvaliteetseid töökohti ja edendavad sotsiaalset innovatsiooni;

59.

kutsub komisjoni üles esitama halduskoormuse vähendamise tegevuskava, sealhulgas meetmete ajakava ja vahehindamised, ja pühenduma selle täitmisele ning VKEde strateegia rakendamisele, mis esitatakse iga-aastasel täiskogu arutelul VKEde liidu olukorra üle; märgib, et pärast WHO pandeemiahoiatust ja COVID-19 leviku piiramiseks mõeldud meetmete rakendamist olid paljud Euroopa ettevõtted sunnitud peatama või aeglustama tootmist kaubanduspiirangute, tarneahela häirete ning kolmandatest riikidest pärit tooraine ja komponentide nappuse tõttu, mis näitab veel kord, et Euroopa tööstus peab saavutama strateegilise sõltumatuse ja vähendama oma sõltuvust ELi mittekuuluvatest riikidest ning tagama, et strateegiliste väärtusahelate peamised osad, sealhulgas töötlevas tööstuses, asuvad paremini ELi piirides; kutsub lisaks komisjoni üles tagama, et meditsiinitarbeid tarnivad ettevõtted ei seisaks uuesti silmitsi samade raskustega, mis tekkisid siseturul, ning õppima COVID-19 kriisi varastes etappides tekkinud probleemidest;

60.

nõuab, et tugevdataks konkurentsieeskirju, et parandada VKEde konkurentsivõimet ja kaitsta neid ebaausate tavade eest, mis võivad põhjustada sotsiaalset dumpingut ja tööturu dereguleerimist; palub komisjonil tagada liidu konkurentsiõiguse tulemuslik jõustamine, ilma et see piiraks töötajate õigusi; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on edendada sotsiaalset dialoogi VKEde poliitika kujundamisel ja rakendamisel ning tagada VKEdele võrdsed võimalused, et nad saaksid kasu siseturust õiglastel alustel ja saaksid kasutada kasvuvõimalusi;

61.

kutsub komisjoni üles tagama, et VKEd areneksid ökosüsteemides, tagades kaasava lähenemisviisi ja tuues kokku kõik väärtusahelas osalejad, et edendada Euroopa juhtpositsiooni strateegilistes sektorites ja konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil;

62.

on seisukohal, et ELi VKEde strateegias tuleks alati arvestada täielikult nende riiklike eripäradega, tagades seeläbi liikmesriikide ulatusliku riikliku autonoomia nõuetekohase arvessevõtmise liidu üldises raamistikus;

63.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et ainult 600 000 VKEd ekspordib praegu väljapoole ELi; tuletab meelde, et need VKEd, kes soovivad pääseda maailmaturule, parandavad oma konkurentsivõimet ainult siis, kui neid toetatakse nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil struktureeritud, prognoositava ja toetava õigusraamistiku, struktureeritud võrgustike, usaldusväärsete teabeallikate ning investeerimisvõimalustele ja kvalifitseeritud tööjõule juurdepääsuga; rõhutab, kui oluline on suurendada VKEde teadlikkust nii siseturust kui ka rahvusvahelistest turgudest ning nende eeskirjadest ja vahenditest, muu hulgas lihtsustades võrdlusraamistikku ja parandades teavitamist kohandatud võimaluste kohta; tuletab sellega seoses meelde VKEde katusorganisatsioonide, võrgustike ja kaubanduskodade rolli liikmesriikides ja rahvusvahelisel tasandil ning ELi delegatsioonide rolli;

64.

kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kasutusele sellised vahendid nagu ühtne digivärav, et selgitada hõlpsalt välja VKEde rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevad võimalused; tunneb sellega seoses heameelt tolliprotseduure ja -formaalsusi puudutava komisjoni uue portaali „Access2Markets“ käivitamise üle ja nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellele vahendile mitmekeelse juurdepääsu;

65.

tuletab meelde vajadust kaasata VKEsid aktiivselt rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse ja nõuda vastastikkust, et tagada nende juurdepääs kolmandates riikides korraldatavatele riigihangetele; nõuab seetõttu, et kaubanduslepingutesse lisataks eraldi VKEde peatükk, milles osutatakse mikroettevõtteid ja VKEsid soosivatele sätetele teistes peatükkides ning pakutakse mikroettevõtete ja VKEde omanikele kiireid vahendeid lepingu asjakohaste ja kasulike aspektide väljaselgitamiseks;

66.

nõuab tungivalt, et komisjon püüdleks võrdsete tingimuste ja sellise regulatiivse keskkonna poole, kus VKEd saaksid üleilmselt jõudsalt areneda ja konkureerida, ning kaaluks kaubanduse kaitsemeetmete kasutuselevõttu, et vähendada kõlvatut konkurentsi, mis tuleneb kolmandate riikide ebaseaduslikest või ebaausatest kaubandustavadest, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmetest, millega ebaõiglaselt takistatakse ELi ettevõtjaid kasutamast vaba juurdepääsu nende riikide turgudele;

67.

on seisukohal, et riiklikud ja Euroopa haldusasutused peaksid olema eeskujuks ning hõlbustama ja suurendama VKEde ja mikroettevõtjate osalemist riigihangetes, lihtsustades juurdepääsu pakkumiskutseid ja menetlusi käsitlevale teabele, vältides samal ajal ebaproportsionaalseid nõudeid ja diskrimineerivaid tavasid (nagu hankekriteeriumid, millega kehtestatakse ostetavate teenuste või kaupade põhielementidest kaugemaleulatuvaid nõudeid või kvalifikatsioone), aidates seeläbi kaasa tarneahelate lühendamisele ja mitmekesistamisele;

68.

nõuab, et avaliku sektori asutustele ja VKEdele antaks rohkem suuniseid riigihanke-eeskirjade olemasolevate paindlikkusvõimaluste kohta ja vastavate kohanduste tegemise kohta;

69.

märgib, et suuremate lepingute jagamine väiksemateks osadeks võib aidata tarneahelaid lühendada ja mitmekesistada, pakkudes paremaid stiimuleid kohalikele VKEdele, sealhulgas hõlbustades VKEde osalemist innovatsioonihangetes ja kommertskasutusele eelnevates hangetes, mis on üldiselt kättesaadavad ainult suurematele kontsernidele;

70.

nõuab nn nullkilomeetri hangete väärtustamist, kehtestades kohalikele ettevõtetele boonuskriteeriumid, juhindudes seejuures ELi põllumajandusalastest õigusaktidest ja lühematest tarneahelatest; nõuab, et avaliku poliitika kujundajad saaksid teatud määral eelistada lepinguid kohalike VKEdega;

71.

rõhutab, kui oluline on teha koostööd riiklike haldajatega, et luua Euroopa riigihanketurg, mis põhineb keskmise suurusega pakkumustel, mis võimaldavad VKEdel hankemenetlustes osaleda, muu hulgas suuremate lepingute väiksemateks osadeks jagamise kaudu, ning kus turuosaliste vahel saab toimuda tõeline ja aus konkurents, ning toonitab vajadust muuta Euroopa ühtne hankedokument VKEdele kättesaadavamaks;

o o

72.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(2) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.

(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 33.

(4) ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40.

(5) ELT C 316, 22.9.2017, lk 57.

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.

(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.

(9) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 102.

(10) WHO peadirektori avasõnad COVID-19 käsitlevas pressi infotunnis, 11. märts 2020.

(11) https://ec.europa.eu/growth/smes_et

(12) OECD Economic Outlook, Volume 2020, Issue I

(13) https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi

(14) Innovation Finance Advisory poolt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga jaoks koostatud aruanne„Funding female entrepreneurs – How to empower growth“ (Naisettevõtjate rahastamine – kuidas kasvu suurendada), juuni 2020.

(15) Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatis „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

(16) Euroopa Poliitikauuringute Keskuse aruanne Saksamaa majandus- ja energeetikaministeeriumile „Feasibility Study: Introducing ‘one-in-one-out’ in the European Commission“ (Teostatavusuuring: põhimõtte „üks sisse, üks välja“ juurutamine Euroopa Komisjonis), 5. detsember 2019.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132. ELT L 172, 26.6.2019, lk 18.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/18

P9_TA(2020)0361

Dublini III määruse rakendamine

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon Dublini III määruse rakendamise kohta (2019/2206(INI))

(2021/C 445/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 78 lõike 2 punkti e,

—	võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 80 solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtte kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 1, 2, 3, 4, 18, 19 ja 47,

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 2, 3, 5, 8 ja 13,

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 14,

—	võttes arvesse ÜRO üleilmset kokkulepet pagulaste kohta,

—	võttes arvesse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli (Genfi konventsioon),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) (1), mis on tuntud kui Dublini III määrus,

—	võttes arvesse nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsust (EL) 2015/1523 (2) ja 22. septembri 2015. aasta otsust (EL) 2015/1601 (3), millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0270) Dublini III määruse muutmiseks,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni poolt 19. oktoobril 2017 vastu võetud läbirääkimisvolitusi, mis kiideti heaks 16. novembri 2017. aasta täiskogu istungil ja mille esimeeste konverents kinnitas 17. oktoobril 2019,

—	võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus (4),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mis on seotud määrusega (EL) nr 604/2013, eelkõige kohtuotsuseid C-695/15 PPU Mirza (ECLI:EU: C:2016:188), C-63/15 Ghezelbash (suurkoda) (*) (ECLI:EU:C:2016:409), C-155/15, Karim (ECLI:EU:C:2016:410), C-578/16 PPU C.K. jt (*) (ECLI:EU:C:2017:127), C-528/15 Al Chodor (ECLI:EU:C:2017:213), C-36/17 Ahmed (kohtumäärus) (ECLI:EU:C:2017:273), C-490/16 A.S. (suurkoda) (ECLI:EU:C:2017:585), C-646/16 Jafari (suurkoda) (*) (ECLI:EU:C:207:586), C-670/16 Mengesteab (suurkoda) (ECLI:EU:C:2017:587), C-60/16 Khir Amayri, ECLI:EU:C:2017:675, C-201/16 Shiri, (ECLI:EU:C:2017:805), C-360/16 Hasan (ECLI:EU:C:2018:35), C-647/16 Hassan (ECLI:EU:C:2018:368), C-213/17 X (ECLI:EU:C:2018:538), C-56/17 Fathi (ECLI:EU:C:2018:803), C-47/17 X (suurkoda) (ECLI:EU:C:2018:900), C-661/17 M.A. jt (suurkoda) (*) (ECLI:EU:C:2019:53), C-163/17 Jawo (suurkoda) (*) (ECLI:EU:C:2019:218) ja C-582/17 H. (suurkoda) (*) ECLI:EU:C:2019:280 ning C-715/17, C-718/17 ja C-719/17, Euroopa Komisjon vs. Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik,

—

võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, mis on seotud määrusega (EL) nr 604/2013, ja eelkõige 5. detsembri 2013. aasta kohtuotsust Sharifi vs. Austria (koja otsus), 3. juuli 2014. aasta kohtuotsus Mohammadi vs. Austria (koja otsus), 21. oktoobri 2014. aasta kohtuotsust Sharifi jt vs. Itaalia ja Kreeka (koja otsus), 4. novembri 2014. aasta kohtuotsust Tarakhel vs. Šveits (suurkoja otsus), ning Euroopa Inimõiguste Kohtu 21. novembri 2011. aasta otsust, mis on seotud 18. veebruari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 343/2003 (Dublin II), kohtuasjas M.S.S. vs. Belgia ja Kreeka (suurkoja otsus) (kaebus nr 30696/09),

—	võttes arvesse komisjoni 13. mail 2015 esitatud Euroopa rände tegevuskava (COM(2015)0240),

—	võttes arvesse 2019. aasta septembri nn Malta deklaratsiooni,

—	võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku 2017. aasta augusti uuringut „Left in limbo“ (Unarusse jäetud) Dublini III määruse rakendamise kohta,

—	võttes arvesse Dublini III määruse hindamist 2015. aastal ja Dublini III määruse rakendamise hindamist 2016. aastal, mille viis komisjoni nimel läbi ICF International,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta novembri eriaruannet 2019/24 „Varjupaigaküsimused, rändajate ümberpaigutamine ja tagasisaatmine: eesmärkide ja tulemuste vaheliste erinevuste käsitlemist tuleb tõhustada“,

—	võttes arvesse komisjoni teatist „COVID-19: suunised varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusi ning ümberasustamist käsitlevate ELi õigusnormide rakendamise kohta“ (2020/C 126/02),

—	võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2. juuni 2020. aasta aruannet COVID-19-ga seotud erakorraliste meetmete kohta varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemides,

—	võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) 2020. aasta juuni aruannet pealkirjaga „Aastaaruanne varjupaigavaldkonna olukorra kohta Euroopa Liidus“,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) 2019. aasta jaanuari rakendamishindamist Dublini määruse kohta, mille koostasid dr Amandine Scherrer Euroopa Parlamendi mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraadi järelhindamisüksusest (esimene osa) ja Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) uurimisrühm järelhindamisüksuse taotluse alusel (teine osa),

—

võttes arvesse teisi Euroopa Parlamendi tellitud uuringuid, eelkõige EPRSi 2016. aasta rakendamishindamist Dublini määruse ja varjupaigamenetluste kohta Euroopas, mille koostasid Gertrud Malmersjo ja Milan Remáč; kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna (liidu sisepoliitika peadirektoraat) 2016. aasta juuni uuringut Dublini III määruse muutmise kohta, mille koostas Francesco Maiani; EPRSi 2018. aasta oktoobri uuringut „Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud varjupaigapoliitikas“, mille koostasid Wouter van Ballegooij ja Cecilia Navarra, ja EPRSi 2019. aasta märtsi uuringut Dublini süsteemi muutmise kohta, mille koostas Anja Radjenovic,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 19. veebruaril 2020. aastal toimunud kuulamist,

—	võttes arvesse automaatse Euroopa Parlamendi uuringu- ja dokumentatsioonikeskuse süsteemi kaudu saadud liikmesriikide parlamentide vastuseid nende töö kohta Dublini III määrusega,

—	võttes arvesse Saksamaa vastuseid viiele küsimusele, mille kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimees ja raportöör saatsid kõikidele Dublini menetluses osalevatele liikmesriikide ametiasutustele,

—	võttes arvesse raportööri teabekogumisreise Bochumisse (Saksamaa), Ter Apelisse (Madalmaad), Bukaresti (Rumeenia) ja Lampedusale (Itaalia),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja III lisa,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kirja,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0245/2020),

arvestades, et 2015. aastal taotles EL+ riikides rahvusvahelist kaitset 1 393 920 ja 2016. aastal 1 292 740 varjupaigataotlejat ehk neli korda rohkem kui aastatel 2012 (373 375 taotlust) ja 2013 (464 515 taotlust); arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluste arv EL+ riikides suurenes uuesti 2018. aasta (665 920 taotlust) ja 2019. aasta (738 425 taotlust) vahel, võrdudes 0,13 % ELi kogurahvastikuga 2019. aastal;

B.	arvestades, et lapsed moodustavad peaaegu poole ELis esitatud varjupaigataotlustest ja 2019. aastal esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ligikaudu 17 700 saatjata alaealist; arvestades, et 86 % neist olid poisid ja 90 % vanuses 14–18 aastat;

arvestades, et liikmesriik, kes väljastab kolmanda riigi kodanikule viisa, vastutab Dublini III määruse artikli 12 kohaselt tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest; arvestades, et Dublini III määruse artikli 14 kohaselt vaatab viisanõudest vabastatud liikmesriigi territooriumile sisenenud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku taotluse läbi nimetatud liikmesriik;

D.	arvestades, et 2019. aastal tehti Dublini vastuvõtmispalvete kohta 145 000 otsust; arvestades, et 2019. aastal oli heakskiidumäär Dublini vastuvõtmispalvete kohta tehtud otsuste puhul 62 %

E.	arvestades, et üks kolmandik liikmesriike võttis aastatel 2008–2017 vastu 90 % varjupaigataotlejatest;

arvestades, et määrates kindlaks liikmesriigi vastutust varjupaigataotluse läbivaatamise eest, lähtutakse tähtsuse järjekorras järgmistest kriteeriumidest: perekonna ühtsus, elamislubade või viisade väljastamine, ebaseaduslik riiki sisenemine või riigis viibimine ning viisavabastus; arvestades, et kui ükski neist põhjustest ei kohaldu, saab artikli 3 lõike 2 alusel vastutavaks esimene liikmesriik, kellele varjupaigataotlus esitati; arvestades, et artikli 13 ebaproportsionaalse kasutamise tõttu, mille kohaselt vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest liikmesriik, kuhu esimesena ebaseaduslikult siseneti, ei jaotata vastutust liikmesriikide vahel õiglaselt; arvestades, et mitu esmase saabumise liikmesriiki Vahemere piirkonnas, Kreeka, Itaalia, Malta, Küpros ja Hispaania, said eelkõige 2015.–2016. aasta rändekriisi ajal suure osa esmakordseid taotlusi;

arvestades, et 2018. aastal registreeriti suurim taotluste arv Saksamaal (82,8 miljonit elanikku, 18,6 % ELi kogurahvastikust) – 184 180 ehk 28 % kõigist taotlustest, mis võrdub 0,22 %-ga Saksamaa elanikkonnast, talle järgnesid Prantsusmaa (66,9 miljonit elanikku, 15 % ELi kogurahvastikust) 120 425 taotlusega (19 % kõigist taotlustest, mis võrdub 0,18 %-ga riigi elanikkonnast), Kreeka (10,74 miljonit elanikku, 2,4 % ELi kogurahvastikust) 66 695 taotlusega (11 % kõigist taotlustest, mis võrdub 0,62 %-ga riigi elanikkonnast), Itaalia (60,48 miljonit elanikku, 13,6 % ELi kogurahvastikust) 59 950 taotlusega (10 % kõigist taotlustest, mis võrdub 0,01 %-ga riigi elanikkonnast) ning Hispaania (46,66 miljonit elanikku, 10,49 % ELi kogurahvastikust) 52 700 taotlusega (9 % kõigist taotlustest, mis võrdub 0,11 %-ga riigi elanikkonnast);

rõhutab, et aastatel 2016–2019 esitasid Saksamaa ja Prantsusmaa ülekaalukalt kõige rohkem vastuvõtmispalveid (68 % kõigist taotlustest), samas kui Hispaania, Eesti, Leedu, Läti, Slovakkia, Bulgaaria, Poola ja Tšehhi Vabariik esitasid vähe vastuvõtmispalveid; rõhutab, et Hispaania ei esitanud peaaegu ühtegi Dublini vastuvõtupalvet, hoolimata varjupaigataotluste suurest ja üha kasvavast hulgast; arvestades, et riikide vahel on suured erinevused: aastatel 2016–2019 toimus 54,6 % üleandmistest Kreekast, 42,2 % Rootsist, 11,2 % Saksamaalt, 6,7 % Prantsusmaalt ja 1,6 % Itaaliast; arvestades, et mitme riigi osas esineb märkimisväärseid teabelünki;

I.	arvestades, et Dublini määrus tugineb põhieeldusele, et varjupaigataotlejatele tagatakse võrdsed õigused kõigis liikmesriikides ja iga taotlus vaadatakse õiglaselt läbi, olenemata sellest, millises ELi riigis on taotlus esitatud; arvestades, et see ei vasta kaugeltki tegelikkusele;

arvestades, et liikmesriigid on ainult väga piiratud määral kasutanud määruse ülalpeetavate isikute klauslit (artikkel 16) või humanitaar- ja diskretsiooniklauslit (artikkel 17); arvestades, et need klauslid pakuvad mõistlikke lahendusi perekonna taasühinemiseks või ümberpaigutamiseks, sealhulgas pärast maaletoimetamist;

arvestades, et enamiku Dublini menetluste puhul ei rakendata korrektselt kriteeriumide tähtsusjärjestust ega kehtestatud tähtaegu ning üleandmist ei toimu; arvestades, et laste ja perekondadega seotud olukordades kahjustavad need puudused eelkõige lapse huvisid ning varjupaigataotlejate õigust perekonna taasühinemisele;

arvestades, et andmed ja uuringud Dublini III määruse rakendamise kohta näitavad perekonda käsitlevate sätete pidevat eiramist ja lapse parimate huvide põhimõtte ebaõiget kohaldamist; arvestades, et näiteks 2018. aastal kasutati perekonna ühtsuse kriteeriumit vaid 5 % vastuvõtmispalvete puhul Prantsusmaal (12 000 taotlusest) ja 3,7 % puhul Saksamaal (17 500 taotlusest), kusjuures Belgias, Rootsis ja Šveitsis oli see näitaja veelgi madalam; rõhutab, et Kreeka esitas seevastu 2018. aastal 77,3 % oma vastuvõtmispalvetest perekonna ühtsuse kriteeriumi alusel; arvestades, et perekonna taasühinemise taotlusi rahuldatakse harvem (48 % juhtudest) kui kõigi menetluste puhul keskmiselt (67,6 % juhtudest); arvestades, et määruse artiklite 16 ja 17 tõhusa rakendamisega oleks võimalik tagada varjupaigataotlejate õigus pereelule ja perekonna ühtsusele;

arvestades, et Dublini III määruse rakendamisel on esinenud märkimisväärseid puudusi, sealhulgas saabujate suure arvu tõttu 2015. aastal ja COVID-19 pandeemia tõttu, mis on õõnestanud liikmesriikidevahelist usaldust ja õigust rahvusvahelisele kaitsele ning toonud kaasa põhiõiguste rikkumisi; arvestades, et Dublini III määruse eeskirjad on osutunud sobimatuks märkimisväärse rändajate sissevooluga toimetulekuks ning selle tulemuseks on meil süsteem, mis paneb mõnele liikmesriigile ülemäärase vastutuse ja koormuse;

arvestades, et Malta deklaratsioonis kokku lepitud ajutine solidaarsusmehhanism otsingu- ja päästetöödeks Vahemerel, mille Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Malta allkirjastasid 23. septembril 2019, kehtis vähemalt kuue kuu jooksul; arvestades, et ükski teine liikmesriik ei ühinenud selle ajutise kokkuleppega;

O.	arvestades, et ennetava tegevuskava sätet (artikkel 33) ei ole kunagi kasutatud;

arvestades, et Dublini III määruse artikli 28 kohaselt võib isikut erandkorras kinni pidada selleks, „et tagada üleandmismenetluse täideviimine“ juhul, kui on olemas asjaomaste isikute „märkimisväärne põgenemise oht“; arvestades, et see määratlus jääb ebaselgeks ja selle tõlgendamine on liikmesriigiti erinev;

arvestades, et alati ei peeta kinni varjupaigataotlejate, eelkõige laste jaoks mõeldud menetluslikest tagatistest ja kaitsemeetmetest; arvestades, et menetluste kestus ja tulemuste puudulik prognoositavus koos halbade vastuvõtutingimuste ja sotsiaalse ebakindlusega mõjutavad varjupaigataotlejate heaolu, kes on paljudel juhtudel saanud traumeerivaid kogemusi kodumaal ja/või teel ELi;

arvestades, et Dublini III määruse rakendamine on tihedalt seotud muude Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitikat käsitlevate dokumentide rakendamisega; arvestades, et Dublini III määruse rakendamist on mõjutanud eelkõige puudused uuesti sõnastatud varjupaigamenetluste direktiivi (2013/32/EL), uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi (2013/33/EL) ja uuesti sõnastatud miinimumnõuete direktiivi (2011/95/EL) rakendamisel; arvestades, et Euroopa Komisjon peaks tegema tõhusamat tööd, sealhulgas rikkumismenetluste abil, tagamaks et liikmesriigid järgivad neid direktiive;

S.	arvestades, et mõned puudused tulenevad Dublini määruse ülesehitusest ja neid ei saa kõrvaldada pelgalt määruse parema rakendamise abil;

arvestades, et teabelüngad takistavad Dublini III määruse rakendamise põhjalikku hindamist; arvestades, et liikmesriigid ei esita statistilist teavet süstemaatiliselt ja järjepidevalt, vaid erineva üksikasjalikkuse või sagedusega; arvestades, et peamised teabelüngad hõlmavad vastuvõtmispalvete aluseid, menetluste kestust, ressursse, tagasivõetud taotlusi, ebaõnnestunud üleandmisi, apellatsioonimenetlusi ja kinnipidamisi;

U.	arvestades, et 6. novembril 2017 võttis parlament kahekolmandikulise häälteenamusega vastu seadusandliku resolutsiooni Dublini IV määruse uuesti sõnastamise ettepaneku kohta;

Solidaarsuse põhimõtte integreerimine Euroopa ühisesse varjupaigasüsteemi

on seisukohal, et kehtiva Dublini III määrusega pannakse väikesele osale liikmesriikidest ebaproportsionaalselt suur vastutus, eriti juhul, kui saabujaid on palju; on seisukohal, et tulenevalt oma geograafilisest asukohast paneb Dublini III määruses sätestatud esmase sisenemise liikmesriigi kriteerium just eesliini riikidele enneolematu ja ebaproportsionaalselt suure koormuse seoses varjupaigataotlejate registreerimise ja vastuvõtmisega; juhib tähelepanu sellele, et oma praegusel kujul kavandatud ja rakendatud Dublini III määrusega ei ole suudetud tagada selle peamist eesmärki, milleks on varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kiire kindlaksmääramine, ning seega kindlustada vastutuse õiglane jaotus liikmesriikide vahel ning tõhus ja kiire juurdepääs varjupaigamenetlustele;

rõhutab, et komisjoni 2015. aasta ettepanekul asutatud esmase vastuvõtu keskused ja ajutine ümberpaigutamisprogramm olid mõeldud selleks, et hõlbustada varjupaigataotluste haldamist taotlejate sisenemisel ELi territooriumile, ning see oli pragmaatiline lähenemisviis, mis kõrvaldas Dublini III määruse puudused, mis hakkasid tol ajal ilmsiks tulema; tuletab lisaks meelde selliste ELi ametite nagu EASO ja Frontex panust nende liikmesriikide toetamisse, kes seisavad silmitsi ülejõukäiva koormusega varjupaigaõigustiku rakendamisel, ning rõhutab vajadust parandada nende asutuste vahelist koostööd;

rõhutab, et kriteeriumide hierarhia ebaõige kohaldamine, eelkõige esmase sisenemise liikmesriigi kriteeriumi ülemäärane kasutamine ja üleandmiste ebatõhus teostamine, on suurendanud teatavate liikmesriikide, eriti nn eesliini liikmesriikide ebaproportsionaalselt suurt vastutust; on seisukohal, et seetõttu vajab EL jätkusuutlikku solidaarsusmehhanismi, millega kehtestatakse õiglased õigusnormid vastutuse jagamiseks liikmesriikide vahel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 80 ning austades täielikult varjupaigataotlejate põhiõigust turvalisusele ja kaitsele;

on seisukohal, et kõige suurema surve all olevatele liikmesriikidele tuleb tagada rohkem vahendeid ja suutlikkust, näiteks EASO kaudu, seni kuni Dublini süsteemi ei reformita;

tuletab meelde, et varjupaigaõigus on põhiõigus; rõhutab, et varjupaigamenetluse eesmärk on vaadata läbi taotlused ja anda rahvusvaheline kaitse taotlejatele, kes selleks kvalifitseeruvad, nähes samas ette kiire ja õiglase otsuse nende jaoks, kes ei kvalifitseeru;

märgib, et vastavalt Dublini III määruse artikli 24 lõikele 4 võivad liikmesriigid taotleda isiku tagasivõtmist või viia läbi tagasisaatmismenetluse isikute puhul, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on liikmesriigis lõpliku otsusega tagasi lükatud; rõhutab, et artikli 24 lõike 4 kohaldamise kontekstis võib nende isikute tagasisaatmine, kellel ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele, eelkõige vabatahtlikkuse alusel, aidata kaasa ELi rändepoliitika toimimisele;

väljendab heameelt ümberpaigutamist käsitlevate 2015. ja 2016. aasta nõukogu otsuste üle, mis võeti vastu kiireloomulise solidaarsusmeetmena; väljendab pettumust liikmesriikide kohustuste täitmata jätmise üle solidaarsuse ja vastutuse jagamise valdkonnas, tunnistades samas mõnede liikmesriikide positiivset panust; tuletab meelde, et Euroopa Komisjon ei järginud Euroopa Parlamendi 18. mai 2017. aasta resolutsioonis väljendatud üleskutset esitada ettepanek ümberpaigutamismeetmete pikendamiseks kuni reformitud Dublini III määruse vastuvõtmiseni; rõhutab, et ajutised ümberpaigutamise kokkulepped ei asenda ühtlustatud ja kestlikku Euroopa ühist varjupaigasüsteemi;

taunib asjaolu, et erinevalt Euroopa Parlamendist ei võtnud nõukogu Dublini IV määruse uuesti sõnastamise ettepaneku suhtes seisukohta, blokeerides nii jõupingutused Dublini III määruse reformimiseks, hoolimata selle hästi dokumenteeritud puudustest; on seisukohal, et sellist blokeerimist võib tõlgendada ELi lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud ELi institutsioonide vastastikuse ja siira koostöö põhimõtte rikkumisena, pidades ühtlasi silmas asjaolu, et nõukogu on alati püüdnud saavutada ühehäälset kokkulepet, kuigi aluslepingutes on ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamus; peab eriti kahetsusväärseks, et liidus kehtivad endiselt needsamad õigusnormid, mis on osutunud ebatõhusaks suure hulga saabujate haldamisel; nõuab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kiiret reformimist;

märgib, et artiklis 33 sätestatud varajase hoiatamise, valmisoleku ja kriisiohjamise mehhanismi ei ole seni kohaldatud, isegi mitte 2015.–2016. aastal saabunud isikute suure arvu tingimustes; märgib lisaks, et ajutise kaitse direktiivi sätteid, mille eesmärk oli käsitleda ajutist kaitset nende ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral, kes ei saa oma päritoluriiki tagasi pöörduda, ei ole veel kordagi kohaldatud;

10.

on seisukohal, et ELis tuleks luua solidaarsusel põhinev mehhanism, et tagada varjupaigaõiguse järjepidevus ELis, eesmärgiga kindlustada juurdepääs varjupaigale ja vastutuse jagamine liikmesriikide vahel; rõhutab, et kõnealuse mehhanismi keskmesse peaks alati jääma varjupaigataotlejate põhiõiguste kaitse; on seisukohal, et selline mehhanism peaks võimaldama osaleda kodanikuühiskonna organisatsioonidel, kes pakuvad professionaalset abi rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele, eriti kui see on õiguslikku laadi;

11.

rõhutab, et artiklis 17 sisalduvat kaalutlusõigust käsitlevat klauslit, mis võimaldab liikmesriigil võtta vastutuse varjupaigataotluse eest, isegi kui teda ei ole Dublini III määruse kohaselt määratud vastutavaks liikmesriigiks, kasutatakse erinevalt, harva ja ainult vähestes liikmesriikides; märgib, et 2018. aastal esines enamik selliseid juhtumeid Saksamaal, Madalmaades ja Prantsusmaal; kutsub kõiki liikmesriike üles kasutama paremini ära artiklis 17 sätestatud kaalutlusõigust, et tegeleda keeruliste olukordade ja humanitaarhädaolukordadega, kuni puudub alaline solidaarsusmehhanism; on seisukohal, et artikli 17 kaalutlusõigust käsitlevaid sätteid tuleks kasutada solidaarsusvahendina vastutuse jagamiseks, eelkõige olukordades, kus saabub palju inimesi maismaalt ja merelt, või esmase vastuvõtu keskustes viibivate varjupaigataotlejate üleandmiseks, kes elavad praegu ebainimlikes, alandavates, ebasanitaarsetes ja ohtlikes tingimustes, ilma piisava juurdepääsuta füüsilise ja vaimse tervise toele;

12.

on seisukohal, et tuleks tõhusalt rakendada perekonna ühtsust käsitlevaid sätteid, mis on vastutuse kindlaksmääramise kriteeriumide tähtsusjärjestuses esimesed, ja et perekonna ühtsuse toetuseks võiks laialdasemalt kasutada ülalpeetavaid isikuid käsitlevaid sätteid (artikkel 16) ning kaalutlusõiguse klauslit (artikkel 17);

13.

toonitab Dublini III määruse rakendamisega seotud arvukaid probleeme; märgib märkimisväärset operatiiv- ja tehnilist tuge, mida EASO osutab liikmesriikide ametiasutustele Dublini menetluste rakendamisel, eelkõige esmase vastuvõtu keskustes;

14.

palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada EASO ametnike tööd, lubades vestluse läbiviijal kõneleda muus kui selle riigi ametlikus keeles, kus vestlus aset leiab, tagades samas, et taotlejale pakutakse suulist tõlget keeles, millest ta aru saab; rõhutab, et EASO peab oma tegevuses järgima kõrgeimaid standardeid ning seadma oma töös kesksele kohale rahvusvahelist kaitset vajavate taotlejate huvid, sealhulgas laste parimad huvid; nõuab piisavate rahaliste ja inimressurssidega Euroopa Varjupaigaameti loomist, et toetada liikmesriike Dublini menetlustes; nõuab tungivalt, et Euroopa Dublini üksuste töökorraldus ja personaliplaneerimine oleks piisav selleks, et muuta sujuvamaks Dublini määrusega seotud menetluste lõpuleviimine ning eelkõige tagada Dublini III määruse III peatüki nõuetekohane kohaldamine, mis seob varjupaigataotleja konkreetse liikmesriigiga;

Põhiõiguste kaitsmine

15.

juhib tähelepanu sellele, et kõigi Dublini III määruse rakendamiseks võetavate meetmete keskmes peab olema põhiõiguste kaitse, sealhulgas laste, inimkaubanduse ohvrite, LGBTI-inimeste ja teiste vähekaitstud isikute kaitse; juhib tähelepanu inimlikele kannatustele, mida Euroopa ühise varjupaigasüsteemi puudused põhjustavad varjupaigataotlejatele, kelle vaimset tervist juba niigi nõrgestavad traumad, mida nad on kogenud oma päritoluriigis ja tõenäoliselt ka rändeteedel;

16.

tuletab meelde, et varjupaigataotlejatel on õigus saada menetluste kohta täielikku teavet; peab kahetsusväärseks, et varjupaigataotlejatele antava teabe tase erineb liikmesriigiti märkimisväärselt; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid alaealistele kohandatud, lapsesõbraliku teabe ja eritoetuse; rõhutab, et õigusabi ja suulise tõlke pakkumine on taotlejate teabe saamise õiguse tagamisel keskse tähtsusega;

17.

juhib tähelepanu sellele, et varjupaigataotlejate, eelkõige vähekaitstud isikute, alaealiste ja perekondade üleandmisega võib kaasneda nende inimõiguste rikkumine; kordab, et tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse ning inimõiguste rikkumine on piisav põhjus üleandmise peatamiseks isegi siis, kui sihtriigis ei esine süsteemseid puudusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hindaksid nõuetekohaselt riske, millega taotlejad võivad sihtliikmesriikides kokku puutuda; rõhutab eelkõige, et üleviimine peab toimuma viisil, mis ei sea mingil juhul isikuid tagasi- ja väljasaatmise ohtu;

18.

märgib, et vastavalt artiklis 28 sätestatule võib varjupaigataotlejaid Dublini menetluse alusel kinni pidada üksnes viimase abinõuna, mida kasutatakse vaid juhul, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kui ei ole võimalik tulemuslikult rakendada ühtegi alternatiivset ja leebemat sunnimeedet, et tagada üleandmismenetluse läbiviimine juhtudel, kus esineb märkimisväärne põgenemisoht; kutsub liikmesriike üles tegema konkreetseid jõupingutusi, et leida kinnipidamisele sobivad alternatiivid;

19.

on seisukohal, et selline kinnipidamine peab olema võimalikult lühike ega tohi kesta kauem kui on mõistlikult vajalik nõutavate haldusmenetluste täitmiseks nõuetekohase hoolsusega, kuni toimub käesoleva määruse kohane üleandmine; rõhutab, et kuna puuduvad ühtlustatud kriteeriumid põgenemise ohu kindlaksmääramiseks, on liikmesriigid vastu võtnud lahknevaid ja mõnikord vastuolulisi kriteeriume; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles selgitama mõistet „märkimisväärne põgenemise oht“;

20.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles selgelt väljendama, et kinnipidamine ei ole kunagi lapse parimates huvides;

21.

tuletab meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul (5) on õigusvastane kehtestada alaealise suhtes kinnipidamismeedet, võtmata arvesse tema parimaid huve, tema individuaalset olukorda saatjata alaealisena, kui see on asjakohane, või ilma proportsionaalsuse hindamiseta või ilma, et oleks olemas alternatiivid kinnipidamisele;

22.

rõhutab, et laste kaitsmise lõppeesmärk, näiteks lastega kaubitsemise vastu, peab alati olema ülimuslik, et tagada lapsrändajatele kiire juurdepääs haridusele, tervishoiule ja asjakohasele majutusele; rõhutab, et saatjata laste suhtes tuleks võtta sobivaid kaitsemeetmeid, nagu tõhus eestkoste;

23.

juhib tähelepanu arvukatele ja süsteemsetele puudustele seoses kriteeriumide tähtsusjärjestuse järgimisega; rõhutab, et perekonna ühtsus pole kaugeltki kõige sagedamini kasutatav kriteerium, kuigi määruse III peatüki kohaselt on see tähtsusjärjestuses esimesel kohal; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid vastastikuse koostöö põhimõtte alusel aitama pädevatel asutustel ja kolmandate riikide kodanikel parandada olemasolevate tõestatud perekondlike sidemete kindlakstegemist vastutava liikmesriigi määramise menetluses; palub komisjonil tagada täielik kriteeriumide tähtsusjärjestuse järgimine;

24.

peab hädavajalikuks selgitada perekonna taasühinemise kriteeriumi kohaldamise tingimusi ning vastavalt määruse artikli 7 lõikele 3 seada prioriteediks artiklite 8, 10 ja 16 kohaldamine peamiste kriteeriumidena varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramisel, et tagada perekonna ühtsuse õiguse tulemuslik kasutamine ja perekonna taasühinemise otsuste kiirem rakendamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama perekonna taasühinemiseks nõutavat tõendamisstandardit paremini saavutatavate standardite ja nõuete suunas; juhib tähelepanu sellele, et mõiste „perekond“ tõlgendamine on liikmesriigiti erinev, mis aitab kaasa kriteeriumide tähtsusjärjestuse mittejärgimisele ja süsteemi düsfunktsionaalsusele; kutsub seetõttu komisjoni üles hoolikalt jälgima perekonnaga seotud määratluste nõuetekohast kohaldamist liikmesriikides, nagu need on määratletud määruse artiklis 3;

25.

tuletab meelde, et määruse kohaselt tuleks kõigis lapsi puudutavates Dublini menetlustes ja otsustes esikohale seada lapse huvid; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid tõlgendavad lapse parimaid huve erinevalt;

26.

taunib asjaolu, et sageli halvendavad ebapiisavad identifitseerimismehhanismid ja mõnikord ekslikud vanuse hindamise meetodid alaealiste olukorda veelgi enam, põhjustades viivitusi või mõjutades Dublini menetluse tulemusi negatiivselt; märgib, et teatavates liikmesriikides on välja töötatud head tavad, näiteks saatjata alaealistele spetsialiseerunud töötajate kasutamine või multidistsiplinaarne lähenemisviis vanuse kindlaksmääramiseks;

27.

väljendab tõsiselt muret selle pärast, et paljudes liikmesriikides toimub esindaja määramine saatjata alaealiste abistamiseks Dublini menetlustes praktiliste probleemide tõttu sageli viivitusega või ei ole see alati tagatud; märgib samuti, et mõnes riigis ei ole need esindajad Dublini menetlustest piisavalt teadlikud ning saatjata alaealistel puudub lastesõbralik tugi;

Menetluste lihtsustamine, tähtaegade märkimisväärne lühendamine ja õiguse säilitamine tõhusale õiguskaitsevahendile

28.

rõhutab, et üleandmismenetluste arv kasvas aastatel 2016–2017 tunduvalt, põhjustades märkimisväärseid tööjõu-, materjali- ja finantskulusid; taunib siiski asjaolu, et üleandmine toimus ainult 11 %-l juhtudest, mis on veel üks varjupaigasüsteemide sagedase ülekoormatuse tegur, näidates selgelt, et määrus ei ole tõhus; peab hädavajalikuks teha jõupingutusi, et kindlustada juurdepääs teabele ning kiired menetlused perekonna taasühinemiseks ja varjupaigataotlejate üleandmiseks;

29.

rõhutab Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu viimaste aastate laialdast kohtupraktikat, mis on selgitanud Dublini määruse kohase üleandmise vältimise vastuvõetavaid põhjuseid, eelkõige mis tahes ohuallikat üksikisikule; märgib eelkõige üha suurenevat hulka Euroopa ja riigikohtute otsuseid peatada üleandmine liikmesriikidele, kus varjupaigataotleja jäetaks ebaõiglaselt ilma rahvusvahelisest kaitsest (kaudne tagasisaatmine) või õigusest Dublini määruse kohasele menetlusele; taunib asjaolu, et varjupaigataotlejad on teatavates liikmesriikides ebainimliku või alandava kohtlemise ohvrid;

30.

märgib, et puudujäägid riiklike varjupaigaasutuste struktuuris ja toimimises koos vahendite nappusega on põhjustanud viivitusi Dublini menetlustes ja takistanud määruse kohaldamist; märgib, et kuigi enamikul riikidel on üksainus varjupaigaküsimustele spetsialiseerunud asutus, on mõned liikmesriigid otsustanud jagada vastutuse erinevate asutuste vahel, tekitades varjupaigataotlejate jaoks teatavatel juhtudel praktilisi raskusi ja lahknevusi määruse rakendamisel;

31.

rõhutab, et Dublini menetluse tõhusus sõltub ka iga riikliku varjupaigaasutuse töö kvaliteedist ja töötajate arvust; märgib, et töötajate arv varjupaigaasutustes võib ühe varjupaigataotleja kohta olla väga erinev; rõhutab, et Dublini riiklikel üksustel napib töötajaid, samas kui nende töökoormus on märkimisväärselt suurenenud; kutsub liikmesriike üles suurendama ressursse, mis on vajalikud Dublini III määruse toimimiseks, eelkõige varjupaigaametnike arvu osas;

32.

juhib tähelepanu koostöö ja teabejagamise puudumisele riikide vahel, mis kahjustab oluliselt ELi solidaarsuse põhimõtet ja aitab otseselt kaasa süsteemide ülekoormamisele teatavates liikmesriikides;

33.

rõhutab, et ebaseadusliku sisenemise kriteeriumi ülemäärane ja osaliselt sobimatu kohaldamine paneb ebaproportsionaalselt suure koormuse esmase sisenemise riikidele, kellel sageli puuduvad vahendid ja suutlikkus varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks ja registreerimiseks; märgib, et tagasivõtmispalved on viimastel aastatel olnud Dublini menetluste domineeriv vorm, mis tähendab, et enamik Dublini menetlusega hõlmatud isikuid on juba taotlenud varjupaika teises liikmesriigis; märgib, et nii Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide kui ka sellest väljapoole jäävate liikmesriikide suhtes tuleks kohaldada piisavaid meetmeid teisese rände vältimiseks;

34.

tuletab meelde, et Dublini menetluse kõigile etappidele on seatud ajalised piirangud selleks, et menetlus oleks lühike ja võimaldaks kiiret juurdepääsu varjupaigamenetlusele; märgib, et tähtaegade arvutamise ja iga menetluse alguse määramise hetke osas valitsevad liikmesriikide vahel endiselt ebaselgus ja erinevused; teeb ettepaneku täpsustada ja ühtlustada tingimusi, mis käivitavad üleandmismenetluse;

35.

on seisukohal, et mõnel juhul vähendavad Dublini III määruse kohased vastutuse üleandmise eeskirjad varjupaigamenetluste tõhusust ja üleandmiste teostamist, suurendades varjupaigataotleja põgenemise ohtu; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid keelduvad üleandmisest sageli otsitud põhjustel; on seisukohal, et need tegurid on muu hulgas kaasa aidanud teisese rände suurenemisele, julgustades varjupaigataotlejaid püsima „väljaspool süsteemi“; palub komisjonil eeskirjad läbi vaadata, et parandada üleandmiste läbiviimist ja loobuda vastutuse üleandmisest juhtudel, kui varjupaigataotleja põgeneb, suurendada usaldust liikmesriikide vahel, jälgida olukorda ja vajaduse korral määrata karistusi liikmesriikidele, kes üleandmisest keelduvad;

36.

märgib, et kriteeriumide hierarhia eeskirjade ebaõige kohaldamine, eelkõige seoses perekondade taasühinemise ja saatjata laste olukorraga, samuti ebaseadusliku sisenemise esmase riigi kriteeriumi ebaproportsionaalne kasutamine kahjustab samuti varjupaigamenetlusi; märgib, et need rakendamislüngad võivad julgustada varjupaigataotlejaid püsima väljaspool süsteemi; rõhutab, et Dublini III määruse toimimiseks ja teisese rände ärahoidmiseks on väga oluline liikmesriikide varjupaigasüsteemide edasine ühtlustamine; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut süsteemi kohta, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse varjupaigataotlejate tõendatud sisulisi sidemeid liikmesriigiga, näiteks varasemaid seaduslikke elamislube või haridusdiplomeid, ning millega tagatakse varjupaigataotlejate suhtelises mõttes võrdne kohtlemine kogu ELis;

37.

on seisukohal, et varjupaigataotlejatele õigusabi andmine Dublini menetlustes, eelkõige esmase vastuvõtu keskustes, on ülioluline, et tagada taotlejate teavitamine nende õigustest ja kohustustest Dublini menetluse ajal; rõhutab, et see parandaks õigusi järgivaid menetlusi, lihtsustaks Dublini menetlusi ja tõhustaks otsuste langetamist; märgib, et seaduslikul esindajal on võimalik tagada, et iga toimik oleks täielik ja täpne, ning aidata vähendada edasikaebuste arvu ja kaitsta õigust mitte saada tagasi ja välja saadetud; märgib murega, et riiklikul tasandil on endiselt lahendamata mõned konkreetsed probleemid, nagu piiratud juurdepääs sõltumatutele seaduslikele esindajatele kõrvalistes varjupaigakeskustes, õigusabi rahalise tasustamise madalad määrad, ettevalmistavateks ja eravestlusteks sobivate ruumide puudumine ning ebapiisav õigusabi andmine kinnipidamiskeskustes viibivatele taotlejatele; kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles suurendama vahendeid, mis on kättesaadavad õigusabi andmiseks Dublini menetluse ajal;

38.

rõhutab, et Dublini menetluse käigus taotlejatele antava teabe kvaliteet ja hulk ei ole kaugeltki rahuldav ning erineb riigiti ja mõnel juhul ka riigi sees märkimisväärselt; märgib, et teabe saamise õiguse järgimist mõjutavad erinevad tegurid, näiteks teabe kvaliteet ja selgus, tõlgi kasutamise võimalus, tõlgitud dokumentide kättesaadavus, õigeaegne juurdepääs teabele; tuletab meelde, et määruse artikli 4 kohane õigus saada teavet on äärmiselt oluline, arvestades Dublini menetluse keerukust ja selleks, et tagada varjupaigataotluse õiglane läbivaatamine ELis; rõhutab, et lüngad selles valdkonnas võivad olla tingitud ressursside puudumisest, kuid ka teadlikest poliitilistest valikutest teatavates riikides, kus on määratud väga vähe seaduslikke esindajaid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid komisjoni ja EASO toetusel varjupaigataotlejatele kättesaadavaks tehtavat teavet keeruliste Dublini menetluste kohta, et tagada selle selgus ja kättesaadavus kõigile, eelkõige seoses perekonna taasühinemisega, kooskõlas määruse artiklitega 4 ja 26, ning juurdepääs tõhusale õiguskaitsele ja õigusabile kooskõlas artikliga 27;

39.

kutsub komisjoni üles hindama Euroopa ühise varjupaigasüsteemi üldist rakendamist ning Dublini III määruse lünki ja puudusi, mis põhjustavad ebaproportsionaalset vastutust ELi välispiiridel asuvatele riikidele;

Dublini süsteemi ühtne ja õigustekeskne rakendamine varjupaigajuhtumite puhul kogu ELis

40.

rõhutab, et kui ei suudeta kinni pidada ELi ainsa varjupaigataotluse põhimõttest, siis on see vastuolus Dublini III määruse eesmärgiga; märgib, et selle põhimõtte rakendamist takistavad mitmesugused tegurid, mis tähendab, et korduvate varjupaigataotluste esitamiseks on mitmeid eri põhjuseid; on seisukohal, et riikide pädevad asutused peaksid oma asjakohast teavet, ennekõike varjupaigataotluste rahuldamise ja tagasilükkamise kohta, jagama üleeuroopalises andmebaasis, nagu EURODAC, et kiirendada menetlusi ja vältida mitmekordseid varjupaigataotlusi, järgides isikuandmete kaitse nõudeid; on seisukohal, et esmatähtis on registreerida kõik varjupaigataotlejad ja kõik rändajad, kes on ebaseaduslikult piiri ületanud;

41.

märgib, et varjupaigataotlejate kaitstuse määr on teatavate riikide kodanike jaoks liikmesriigiti väga erinev ja see võib õhutada neid edasi liikuma; on seisukohal, et taotlejate individuaalsete vajaduste arvessevõtmine Dublini menetlustes vähendaks teisest rännet; on veendunud, et põhimõte võtta arvesse „tõendatud sisulisi sidemeid“ konkreetse liikmesriigiga kujutab endast tõhusat lähenemisviisi teisese rände vähendamiseks, ning nõuab, et see lisataks ümberpaigutamise kriteeriumide hulka;

Juhtimise ja liikmesriikidevahelise lähenemise tugevdamine

42.

rõhutab, et liikmesriikide Dublini üksusi koondav komisjoni võrgustik on kohtunud ainult üks või kaks korda aastas ning sellel ei ole olnud operatiivset rolli; on seisukohal, et EASO Dublini üksuste võrgustiku koordineerimata kasutamine takistab Dublini III määruse tõhusat toimimist; märgib siiski, et EASO Dublini võrgustik on olnud aktiivsem ja et EASO on võtnud mitmeid kasulikke meetmeid, et toetada liikmesriike Dublini III määruse rakendamisel, näiteks koostanud juhenddokumente ja analüüse, korraldanud koolituskursusi või lähetanud töötajaid; nõuab tungivalt tihedamat koostööd riiklike varjupaigaasutuste vahel, et jagada teavet, edendada ühtsete ja parimate tavade väljatöötamist, ühtlustada üleandmist ja aidata vältida mitmekordsete taotluste esitamist; teeb ettepaneku, et EASO-le antaks ülesanne töötada välja tõhustatud juhtimiskord Dublini III määruse kohaldamiseks, sealhulgas igakuine operatiivdialoog riiklike ametiasutuste vahel ning teabe ja parimate tavade vahetamise ja jagamise platvorm;

43.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama määruse rakendamise järelevalveks kasutatavate allikate hulka valitsusväliste osalejate, eelkõige rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide esitatud usaldusväärse ja ajakohase teabe;

44.

märgib, et aastatel 2008–2017 esitasid märkimisväärse arvu varjupaigataotlusi kolmandate riikide kodanikud, kes reisisid Schengeni alale viisavabalt või lühiajalise viisaga (6); märgib lisaks, et mõned neist taotlustest esitati muus liikmesriigis kui see, mille jaoks oli väljastatud viisa; rõhutab, et hilisemate Dublini menetluste puhul on tõestatud, et artiklites 12 ja 14 sätestatud eeskirjad ei ole piisavalt selged, mis takistab vastutava liikmesriigi määramist; palub komisjonil selgitada, kuidas tuleks määruse artikleid 12 ja 14 kohaldada selle kindlaksmääramisel, milline liikmesriik peaks vastutama varjupaigataotluse läbivaatamise eest; teeb ettepaneku kriteeriumihierarhia ühe osana hinnata viisanõudest vabastatud taotlejate võimalikku mõju Dublini süsteemi nõuetekohasele toimimisele;

45.

märgib, et Dublini menetluste tõhustamiseks või varjupaigataotlejate üleandmise tagamiseks on liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolseid lepinguid; rõhutab siiski, et neil on ka kahjulik mõju, mis teatavatel juhtudel nõrgendab määruse eesmärkide saavutamist Euroopa tasandil; nõuab tungivalt, et komisjon ja kõik liikmesriigid uuriksid pigem tõhususe suurendamisele kaasa aitavaid tegureid, võtaksid ühiseid ja kooskõlastatud meetmeid Dublini III määruse tõhusa rakendamise optimeerimiseks ning teeksid tööd määruse rakendamise ühtlustamiseks;

46.

märgib, et liikmesriigid võivad komisjoni toetusel ja temaga kooskõlastatult koostada ennetavaid tegevuskavasid, kui määruse kohaldamine võib olla ohus liikmesriikide varjupaigasüsteemidele avalduva erilise surve ja/või nende varjupaigasüsteemide toimimisega seotud probleemide põhjendatud ohu tõttu vastavalt artiklile 33; märgib, et nende ennetavate meetmete puhul võib arvesse võtta komisjonilt ja EASO-lt saadud teavet ning need võivad anda tulemuseks ELi toimimise lepingu artikliga 80 kooskõlas oleva tõelise ja praktilise solidaarsuse liikmesriikidega, kes seisavad silmitsi suure survega oma varjupaigasüsteemidele üldiselt, sealhulgas segarändevoogude tõttu, ning varjupaigataotlejatega, võimaldades paremat valmisolekut võimaliku varjupaigakriisi korral;

47.

on seisukohal, et Dublini III määruse rakendamine ei ole osutunud tõhusaks, sest selle esmaseid eesmärke, s.o rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutava liikmesriigi kiiret ja õiglast kindlaksmääramist, ei ole saavutatud; tuletab meelde, et mitme Dublini määruse sätte rakendamisel on tuvastatud märkimisväärseid puudujääke; rõhutab, et määruse rakendamine on äärmiselt ebatõhus, kui arvestada liikmesriikide jõupingutusi, inimressursse ja neile eraldatud töötajaid;

48.

kutsub nõukogu üles võtma Dublini III määruse reformimisel ja ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 alusel tegutsedes kasutusele kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise;

49.

taunib asjaolu, et komisjon ei ole ikka veel avaldanud artikli 46 kohast hindamisaruannet; palub komisjonil tagada Dublini III määruse tõhusam rakendamine;

o o

50.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile,

(1) ELT L 180, 29.6.2013, lk 31.

(2) ELT L 239, 15.9.2015, lk 146.

(3) ELT L 248, 24.9.2015, lk 80.

(4) ELT C 58, 15.2.2018, lk 9.

(5) EDAL, Euroopa Inimõiguste Kohus; Rahimi vs. Kreeka, (kaebus nr 8687/08), 5. juuli 2011. aasta kohtuotsus: https://www.asylumlawdatabase.eu/en/content/ecthr-rahimi-v-greece-application-no-868708-1

(6) Euroopa Komisjon, Euroopa rändevõrgustik, „Impact of Visa Liberalisation on Countries of destination“ (Viisanõude kaotamise mõju sihtriikidele), märts 2019: https://ec.europa.eu/home-affairs/system/files/2019-03/00_eu_visa_liberalisation_2019_synthesis_report_en_0_0.pdf

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/28

P9_TA(2020)0362

Tagasisaatmisdirektiivi rakendamisaruanne

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon tagasisaatmisdirektiivi rakendamise kohta (2019/2208(INI))

(2021/C 445/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 1948. aastal,

—	võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

—	võttes arvesse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli (Genfi konventsioon), eriti õigust mitte saada tagasi- ja välja saadetud,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 3, 4, 6, 7, 18, 19, 20 ja 47,

—	võttes arvesse 19. detsembril 2018. aastal toimunud ÜRO peaassambleel vastu võetud ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt 4. mail 2005. aastal vastu võetud dokumenti „Kakskümmend suunist sunniviisilise tagasisaatmise kohta“,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (1) (edaspidi „tagasisaatmisdirektiiv“),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (2) (edaspidi „SIS-tagasisaatmine“),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (3),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, mis on seotud direktiiviga 2008/115/EÜ, sh kohtuasjades C-357/09 Kadzoev (4), C-61/11 El Dridi (5), C-534/11 Arslan (6), C-146/14 Mahdi (7), C-554/13 Z. Zh. (8), C-47/15 Sélina Affum (9), C-82/16 K.A. jt (10) ning C-181/16 Gnandi (11),

—	võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, mis on seotud direktiiviga 2008/115/EÜ, sealhulgas Amie jt vs. Bulgaaria (kaebus nr 58149/08), N. D. ja N. T. vs. Hispaania (kaebused nr 8675/15 ja nr 8697/15) ning Haghilo vs Küpros (kaebus nr 47920/12)

—	võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2014. aasta teatist ELi tagasisaatmispoliitika kohta (COM(2014)0199),

—	võttes arvesse komisjoni 13. mai 2015. aasta teatist Euroopa rände tegevuskava kohta (COM(2015)0240),

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2016. aasta oktoobri ja 2018. aasta juuni tippkohtumiste järeldusi,

—

võttes arvesse nõukogu 11. mai 2016. aasta dokumenti „Non-binding Common Standards for Assisted Voluntary Return (and Reintegration) Programmes implemented by Member States“ (Liikmesriikide rakendatavate vabatahtliku tagasipöördumise lihtsustamise (ja taasintegreerimise) programmide mittesiduvad ühtsed nõuded),

—	võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2017. aasta teatist tõhusama tagasisaatmispoliitika kohta Euroopa Liidus – uuendatud tegevuskava (COM(2017)0200);

—	võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2017. aasta soovitust (EL) 2017/432 tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel (12),

—	võttes arvesse komisjoni 16. novembri 2017. aasta soovitust (EL) 2017/2338, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (13),

—	võttes arvesse Euroopa rändevõrgustiku 2017. aasta koondaruannet „Tagasipöördumise tõhusus Euroopa Liidu liikmesriikides: ELi eeskirjade ja standarditega seotud probleemid ja head tavad“;

—	võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0634);

—	võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2018. aasta teatist „Rände kõikide aspektide haldamine: Edusammud Euroopa rände tegevuskava raames“ (COM(2018)0798),

—	võttes arvesse komisjoni 16. aprill 2020. aasta teatist „COVID-19: suunised varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusi ning ümberasustamist käsitlevate ELi õigusnormide rakendamise kohta“ (C(2020)2516),

—	võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus (14),

—	võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles (15),

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond (16),

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta novembri eriaruannet nr 24/2019 „Varjupaigaküsimused, rändajate ümberpaigutamine ja tagasisaatmine: eesmärkide ja tulemuste vaheliste erinevuste käsitlemist tuleb tõhustada“,

—	võttes arvesse Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi 2019. aasta märtsi asendavat mõjuhinnangut kavandatud uuesti sõnastatud tagasisaatmisdirektiivi kohta;

—	võttes arvesse Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi Euroopa 2020. aasta juuni hindamist, milles antakse hinnang tagasisaatmisdirektiivi rakendamise ja selle välismõõtme kohta,

—	võttes arvesse Frontexi 15. juuni 2020. aasta hindamisaruannet 2019. aasta teise poolaasta tagasisaatmisoperatsioonide kohta,

—	võttes arvesse Europoli sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse 15. mai 2020. aasta 4. aastaaruannet (2020),

—

võttes arvesse aruandeid Schengeni acquis’ kohaldamise kohta tagasisaatmise valdkonnas, mis on koostatud kooskõlas nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (17),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu 17. septembri 2019. aasta käsiraamatut sisserände kinnipidamise alternatiivide ja nende tõhusate tulemuste tagamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste juhtkomitee (CDDH) 7. detsembri 2017. aasta analüüsi kinnipidamise tõhusate alternatiivide õiguslike ja praktiliste aspektide kohta rände kontekstis,

—	võttes arvesse 13. aprillil 2016. aastal Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet (18),

—	võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta (19),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0238/2020),

arvestades, et komisjon on tagasisaatmisdirektiivi rakendamist hinnanud ainult üks kord (2014. aastal), vaatamata direktiivi artiklis 19 sätestatud õiguslikule kohustusele esitada alates 2013. aastast aruanne direktiivi kohaldamise kohta iga kolme aasta järel; arvestades, et komisjon avaldas 2015. aastal teatise, mis sisaldab tagasisaatmisalast tegevuskava; arvestades, et 2017. aastal andis komisjon välja soovituse tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta tagasisaatmisdirektiivi rakendamisel ning avaldas tagasisaatmiste juhendi; arvestades, et 2018. aasta septembris esitas komisjon mõjuhinnangut tegemata ettepaneku tagasisaatmisdirektiivi uuesti sõnastamiseks selleks, et saavutada tõhusam ja sidusam tagasisaatmispoliitika; arvestades, et Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon volitas Euroopa Parlamendi uuringuteenistust esitama asendavat mõjuhinnangut kavandatud uuesti sõnastamise kohta; arvestades, et see hinnang osutab tõendite puudumisele selle kohta, et uuesti sõnastatud ettepanek tooks kaasa tõhusama tagasisaatmise;

arvestades, et tagasisaatmisdirektiivi kahekordne eesmärk on kehtestada ühised õigusnormid, mis käsitlevad tõhusat tagasisaatmist kooskõlas põhiõiguste ja proportsionaalsuse põhimõttega; arvestades, et komisjon keskendub oma soovituses tagasisaatmise tõhustamise kohta tagasisaatmise määrale kui tagasisaatmisdirektiivi tõhususe näitajale ja soovitab meetmeid, millel võib olla soovimatu mõju ja mis võivad piirata direktiivi teatud kaitsemeetmeid, näiteks õigust edasikaebamisele ja pikema kinnipidamisaja kasutamist; arvestades, et jätkusuutlik tagasisaatmine ja edukas taasintegreerimine on tagasisaatmise tõhususe hindamisel olulised näitajad; arvestades, et praegu ei ole tagasisaatmise järgne seire piisavalt põhjalik ega täpne; arvestades, et on ilmnenud tõendeid selle kohta, et mitte kõik tagasisaatmised ei ole jätkusuutlikud, eriti saatjata alaealiste puhul, sest tagasi pöördumisel puudub personaalse taasintegreerimise kava või toetus;

arvestades, et komisjon on märkinud, et liikmesriigid seisavad silmitsi mitmete tõketega, mis takistavad tõhusat tagasisaatmist ja on menetluslikku, tehnilist ja operatiivset laadi, muu hulgas kõigi asjaomaste sidusrühmadega – sealhulgas kolmandate riikidega – tehtava koostöö erinevast tasemest tingituna; arvestades, et komisjon on tagasisaatmisest loobumise ühe peamise põhjusena nimetanud tagasipöördujate tuvastamist ja vajadust hankida vajalikke dokumente kolmandatest riikidest;

arvestades, et ühtlustamise puudumine mõjutab tugevalt liikmesriikide tagasisaatmispraktikat; arvestades, et komisjoni hinnangute põhjal tagasisaatmise tõhususe suurendamist käsitleva soovituse väljaandmisel selgus, et „tasisaatmisdirektiiviga liikmesriikidele jäetud kaalutlusõigus on viinud direktiivi ebajärjekindla ülevõtmiseni siseriiklikku õigusesse, mis avaldab negatiivset mõju liidu tagasisaatmispoliitika tõhususele“ ning et „[k]õnealuse direktiivi tõhusam rakendamine vähendaks menetluste kuritarvitamise võimalusi ja kõrvaldaks ebatõhususe, tagades samal ajal Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste kaitse“;

arvestades, et komisjon on oma 2015. aastal avaldatud tagasisaatmisalases tegevuskavas seisukohal, et võimaluse korral tuleks eelistada vabatahtliku tagasipöördumise lahendust, ning et eespool nimetatud tegevuskavas on taas kord komisjoni hinnangu kohaselt viidatud, et „2013. aastal olid hinnanguliselt 40 % tagasisaatmistest vabatahtlikud tagasipöördumised, samas kui 2009. aastal oli see number kõigest 14 %“; arvestades, et komisjoni hinnangul ei saa haldustakistuste, terviseprobleemide või väljasaatmise ohu tõttu aastas tagasi saata 300 000 inimest; arvestades, et nende olukorraga tuleks tegeleda, sh tuleks neile anda humanitaarsetel kaalutlustel õiguslik staatus;

arvestades, et tagasisaatmisdirektiivi rakendamisega seotud andmed on Eurostati kaudu avalikult kättesaadavad, kuid need ei ole alati liigitatud ega võrreldavad; arvestades, et rohkem teavet võib saada määrusest (EL) 2018/1860 (Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (edaspidi „SIS-tagasisaatmine“)) ja määrusest (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat;

arvestades, et aastatel 2014–2018 vähenes ebaseaduslike piiriületuste arv 1,82 miljonilt 142 000-ni; arvestades, et liikmesriigid väljastasid 2019. aastal ligikaudu 3 miljonit esmast elamisluba; arvestades, et varjupaigataotluste arv vähenes 1,29 miljonilt 2015. aastal 698 000-ni 2019. aastal; arvestades, et 2018. aastal väljastasid liikmesriigid 283 880 tagasisaatmisotsust, mille alusel saadeti tagasi 147 815 inimest;

arvestades, et liikmesriigid ei jaga süstemaatiliselt teavet välja antud tagasisaatmisotsuste või sisenemiskeeldude kohta, mis tähendab, et liikmesriikide väljastatud tagasisaatmisotsuste ja nende täitmise tagamise vastastikune tunnustamine liidus on praktikas võimatu; arvestades, et tagasivõtmise tõhususe suurendamiseks ja tagasisaatmise sidususe tagamiseks Euroopa tasandil tuleks liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsetele lepingutele eelistada ametlikke ELi lepinguid;

Üldised märkused

märgib, et komisjon ei ole rakendamist hinnanud, ning palub, et komisjon viiks kooskõlas tagasisaatmisdirektiivi artikliga 19 ja parema õigusloome põhimõttega läbi sellise hindamise, mis pidi toimuma 2017. aastal;

kordab, kui oluline on tõenduspõhine ühine lähenemisviis, mis suunaks sidusat poliitikakujundamist ja hästi informeeritud avalikku arutelu, ning palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt tagasisaatmisdirektiivi rakendamist käsitlevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumist ja avaldamist, eriti sisenemiskeeldude ja kinnipidamiste kohta, sest nende kategooriate andmeid Eurostat praegu ei kogu, ning toetust sellele, kasutades eriti ära uusi kättesaadavaid vahendeid, näiteks SIS-tagasisaatmist ja määrust (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat; kutsub liikmesriike üles koguma võimalikult kiiresti määruse (EL) 2020/851 alusel statistilisi andmeid ning osalema prooviuuringutes; märgib murega, et puuduvad tagasisaatmisdirektiivi rakendamisega seotud andmed, sealhulgas soo ja vanuse järgi jaotatud andmed;

on mures, et alates 2015. aastast on täidetud tagasisaatmisotsuste arv vähenenud, ning märgib, et see arv ei pruugi tingimata tähendada ebaseaduslike sisenemiste arvu suurenemist või vähenemist; rõhutab, et tõhus tagasisaatmispoliitika on hästitoimiva ELi varjupaiga- ja rändepoliitika üks põhielemente; rõhutab, et komisjoni sõnul on tagasisaatmise määr langenud 46 %-lt (2016) 37 %-le (2017), kuid see ei pruugi anda täielikku ülevaadet, sest liikmesriikidel on tagasisaatmisdirektiivi rakendamisel kaalutlusruumi, eelkõige on raskusi koostöös kolmandate riikidega, ning mõned liikmesriigid väljastavad ühele isikule rohkem kui ühe tagasisaatmisotsuse ja neid otsuseid ei võeta tagasi, kui tagasisaatmist ei toimu kolmandate riikidega tehtava koostööalaste probleemide või humanitaarpõhjustel, või lahkuvad inimesed vabatahtlikult ilma, et nende tagasi pöördumist oleks registreeritud; rõhutab, et mitte igale tagasisaatmisotsusele ei järgne praktiliste ja õiguslike takistuste tõttu kiireid tagasisaatmis- ja tagasivõtmismenetlusi, ning märgib murega, et see võib põhjustada tõsist koormust mitte ainult kohalikele asutustele, vaid ka asjaomastele inimestele;

nõustub komisjoniga, et on vaja parandada tagasisaatmisdirektiivi rakendamist ja tagasisaatmismenetluste tõhusust liikmesriikides; palub komisjonil algatada vajaduse korral rikkumismenetlused; toonitab, et tagasisaatmisdirektiivi tõhusust tuleks mõõta selliste näitajate alusel nagu tagasisaatmise määr, samuti tagasisaatmise kestlikkus ning põhiõiguste kaitse rakendamine, menetluslike tagatiste järgimine ja vabatahtlike tagasipöördumiste toimumine; rõhutab, et andmete läbipaistvuse ja võrreldavuse suurendamiseks tuleks veelgi tõhustada ja sujuvamaks muuta direktiivi tulemusliku rakendamise mõõtmist liikmesriikide vahel;

märgib, et komisjon on välja toonud, et tagasipöördumise puudumise üks peamisi põhjusi on tagasipöördujate puudulik tuvastamine ja tagasivõtmine kolmandates riikides; rõhutab, et tuleb arendada konstruktiivset rändedialoogi kolmandate riikidega, et tagada vastastikku kasulik koostöö tõhusa ja jätkusuutliku tagasipöördumise huvides;

võtab teadmiseks, et koostöö kolmandate riikidega on muutunud mitteametlikuks; kutsub liikmesriike üles nõudma ja võimaldama, et komisjon sõlmiks ametlikke ELi tagasivõtulepinguid, millega kaasnevad ELi parlamentaarne kontroll ja kohtulik järelevalve; rõhutab, et koostöö hõlbustamiseks tuleks pakkuda stiimuleid; märgib, et tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt kasutatavad kahepoolsed tagasivõtmislepingud ei paku piisavaid menetluslikke tagatisi, sealhulgas asjassepuutuvale isikule individuaalse meetme teatavaks tegemist ning teavet olemasolevate ja tõhusate edasikaebamismeetmete kohta; märgib, et liikmesriikidel on raske tagada regulaarselt tagasipöördujatele saadaolevate istekohtade täielik täitmine Frontexi koordineeritavatel tšarterlendudel; märgib murega, et mõnel juhul välistatakse Frontexi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamine korraldavate või osalevate liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate sihtriikide vahel sõlmitud kahepoolsete lepingutega;

rõhutab vajadust liikmesriikide vahelise tihedama koostöö järele tagasisaatmise alal, sealhulgas teabe jagamisel ja direktiivi 2001/40/EÜ (kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta) kohaldamisel kooskõlas põhiõiguste tagatistega; rõhutab, et asjaomastelt liidu ametitelt on vaja toetust, sh tegevustoetust; rõhutab, et liikmesriigid ja Frontex peaksid tegema tihedamat koostööd;

kutsub liikmesriike üles eraldama tagasisaatmisotsuste vastuvõtmise ja rakendamise eest vastutavatele asutustele piisavalt vahendeid, sealhulgas inimressurssi ja piisavat väljaõpet, et investeerida nende otsuste tegemise ja rakendamise kvaliteeti;

rõhutab õiglaste, kiirete ja tõhusate menetluste olulisust selliste kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, kes viibivad liidu territooriumil ebaseaduslikult (sh nende, kelle taotlused on tagasi lükatud), järgides asjaomaste isikute põhiõigusi;

Tagasisaatmisotsused ja vabatahtlik lahkumine

10.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tagada tagasisaatmisdirektiivis tagasisaatmisotsuste täitmine, ning tuletab meelde direktiivis sätestatud peamist põhimõtet, mille kohaselt peaks eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist sunniviisilisele tagasisaatmisele, kui ei ole tõsist põhjust uskuda et see kahjustaks tagasisaatmismenetluse eesmärki, sest vabatahtlik tagasipöördumine on tavaliselt riikide jaoks jätkusuutlikum, vähem kulukas ja tülikas ning austab paremini asjaomase isiku põhiõigusi; palub komisjonil jätkata vabatahtlike tagasipöördumiste eelistamist sunniviisilistele tagasisaatmistele ning innustada liikmesriike töötama välja tõhus raamistik, mis võimaldaks vabatahtliku tagasipöördumise programme kasutada;

11.

palub komisjonil jätkata ja suurendada toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide rahastamist, et edendada selliste programmide kasutamist lõppeesmärgiga tagada jätkusuutlik tagasipöördumine ja taasintegreerimine;

12.

rõhutab, et tagasisaatmisdirektiivi artikli 7 alusel nähakse tagasisaatmisotsusega üldreeglina ette vabatahtliku lahkumise tähtaeg 7 kuni 30 päeva, mida liikmesriigid peavad vajaduse korral pikendama, võttes arvesse konkreetse juhtumi spetsiifilisi asjaolusid; juhib tähelepanu tagasisaatmisdirektiivi artikli 7 lõikes 4 sätestatud eranditele; märgib, et liikmesriikide vabatahtliku lahkumise abistamise riiklikud programmid ei ole mõnikord küllalt ulatuslikud ega piisavad; tuletab meelde, et liikmesriigid, kes annavad selle vabatahtliku lahkumise tähtaja alles pärast taotluse esitamist, peavad teavitama asjaomaseid kolmandate riikide kodanikke võimalusest selline taotlus esitada;

13.

tunneb heameelt mitme liikmesriigi sätete üle, mis võimaldavad vabatahtliku lahkumise tähtaega pikendada ja võtta piisavalt arvesse individuaalseid asjaolusid; tuletab meelde, et kui tagasisaatmisdirektiiv nõuab liikmesriikidelt väljasaatmise edasilükkamist, näiteks siis, kui see rikuks väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, kohustatakse tagasisaatmisdirektiivi artikli 14 lõikes 2 liikmesriike esitama asjaomastele isikutele kirjalik kinnitus, et tagasisaatmisotsust ajutiselt ei täideta;

14.

rõhutab, et põgenemise ohu lai määratlus võib viia selleni, et liikmesriigid hakkavad vältima vabatahtliku lahkumise tähtaja andmist; tuletab meelde, et vabatahtliku lahkumise tähtaja tühistamine toob kaasa ka sisenemiskeelu kehtestamise, mis võib veelgi õõnestada vabatahtlikku lahkumist; rõhutab, et praeguse õigusraamistiku rakendamist on vaja eduka vabatahtliku tagasipöördumise kiirendamiseks tõhustada;

15.

kutsub liikmesriike ja Frontexit üles jagama teavet ja parimaid tavasid eduka ja inimliku vabatahtliku tagasipöördumise kohta ning osutama liikmesriikide vahel operatiivset tuge vabatahtliku tagasipöördumise tõhustamiseks ja parandamiseks;

16.

rõhutab, kui oluline on individuaalse juhtumikorralduse ja abi pakkumine, mis oleks kohandatud tagasipöördunu individuaalsetele oludele ja väljavaadetele, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealistele;

Menetluslikud tagatised

17.

toonitab, et tagasisaatmisdirektiivi kohaselt peavad väljasaatmist käsitlevad tagasisaatmis- ja sisenemiskeelu otsused olema individualiseeritud, seaduslikult ja faktilistelt põhjendatud, kirjalikult välja antud ning sisaldama teavet olemasolevate õiguskaitsevahendite ja asjaomaste tähtaegade kohta; rõhutab, kui tähtis on anda seda teavet keeles, mida asjaomane isik mõistab; väljendab muret, et tagasisaatmisotsused ei ole piisavalt üksikasjalikud ega põhjendatud;

18.

on seisukohal, et saatjata lapsi ei tohiks tagasi saata, kui ei ole tõestatud, et see on lapse parimates huvides, ning lapsi tuleks nende õigustest ja kasutada olevatest õiguskaitsevahenditest teavitada lapsesõbralikul viisil ja keeles, millest nad aru saavad;

19.

tuletab meelde, et tagasisaatmise lubamatuse põhimõte on liikmesriikidele siduv igas olukorras, sealhulgas tagasisaatmismenetluste puhul, mis ei kuulu tagasisaatmisdirektiivi reguleerimisalasse;

20.

võtab teadmiseks, et edasikaebamise õiguse osas on liikmesriikide vahel olulisi erinevusi, eriti apellatsiooniorgani liigi ja edasikaebamise tähtaegade kohta; rõhutab, et on vaja tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, sealhulgas pakkudes asjakohast ja juurdepääsetavat teavet ning õigusabi, kaasa arvatud rahalisi vahendeid õigusabi jaoks;

21.

märgib, et artikli 2 lõike 2 punktis a sisalduva valikulise klausli kasutamine võib põhjustada olukorra, kus piiridel rakendatakse vähendatud kaitsemeetmeid võrreldes tavalise tagasisaatmismenetlusega; kutsub seepärast liikmesriike üles tagama piiridel menetluslikud kaitsemeetmed ja inimõiguste austamise ning kohaldama tagasisaatmisdirektiivi ka piiridel toimuvale;

22.

rõhutab, et tagasisaatmisdirektiiv võimaldab ajutiselt peatada väljasaatmisotsuse täitmise kuni tagasisaatmisega seotud otsuse ülevaatamiseni; rõhutab, et on vaja tagada selline peatamine juhtudel, kui on piirilt tagasisaatmise oht; märgib, et enamikus riikides ei ole tagasisaatmisega seotud edasikaebusel automaatselt peatavat toimet, mis võib kaitset vähendada; rõhutab, et automaatne peatamine tagaks, et inimesi ei saadeta tagasi enne, kui tagasisaatmismenetluse kohta on tehtud lõplik otsus; rõhutab, et kõikide lapsi puudutavate otsuste, sealhulgas pooleliolevate tagasisaatmist käsitlevate otsuste puhul tuleb esmajärjekorras arvestada lapse huvidega;

23.

tuletab meelde, et tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõige 4 annab liikmesriikidele võimaluse anda oma territooriumil ebaseaduslikult viibivale kolmanda riigi kodanikule humanitaarsetel, inimliku kaastundega seotud või muudel põhjustel autonoomne elamisluba; rõhutab, kui oluline on ammendada tagasisaatmisdirektiivis pakutud võimalused tagasisaatmisotsuste täitmise tagamiseks, pöörates erilist tähelepanu vabatahtlikule tagasipöördumisele; märgib siiski, et tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõike 4 kasutamine on piiratud ja julgustab liikmesriike selle klausli kasutamist laiendama; on mures selle pärast, et liikmesriigid ei ole välja andnud ajutist elamisluba, kui tagasisaatmine ei ole osutunud võimalikuks, mis muudab tagasisaadetamatute sisserändajate jaoks sageli võimatuks juurdepääsu oma põhiõigustele; rõhutab asjaolu, et elamisloa andmine isikutele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, võib aidata ennetada pikale veninud ebaseaduslikku viibimist, vähendada tööalase ärakasutamise ohtu ning võib hõlbustada üksikisikute sotsiaalset kaasatust ja panust ühiskonda; märgib, et lisaks aitaks see inimesi välja administratiivsest õigusvaakumist, kuhu nad võivad jääda; rõhutab samal ajal, et on vaja liidusisest koordineerimist, et hoida ära nende isikute ebaseaduslik edasiliikumine, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus;

Sisenemiskeeld

24.

märgib murelikult, et mõnes liikmesriigis on ulatuslikult levinud sisenemiskeelu automaatne kehtestamine koos vabatahtliku lahkumisega; rõhutab, et selline lähenemisviis võib vähendada vabatahtliku tagasipöördumise stiimuleid; kutsub liikmesriike üles täitma tagasisaatmisdirektiivi kohustust kaaluda keelu tühistamist või peatamist juhtudel, kui kolmanda riigi kodanik suudab näidata, et ta on lahkunud liikmesriigi territooriumilt;

25.

märgib, et isiku olukord võib sissesõidukeeluga kehtestatud perioodil olla erinev ja et tagasisaadetud isik võib sattuda riigis, kuhu ta on saadetud, tagakiusamise ohtu; kutsub liikmesriike üles tühistama sellistel puhkudel sisenemiskeeldu, tuginedes humanitaarsetele kaalutlustele; kordab, et sisenemiskeeldu ei tohiks kohaldada automaatselt, vaid see peaks põhinema individuaalsel hindamisel; kutsub liikmesriike üles kehtestama sisenemiskeelu tühistamise taotlemiseks toimiva menetluse, mille puhul on tagatud individuaalne hindamine, milles võetakse eelkõige arvesse lapse parimaid huve ning austatakse õigust perekonnaelule, perekonna taasühinemise õigust ja proportsionaalsuse põhimõtet;

26.

märgib, et kuigi sisenemiskeelu kehtestamise oht võib olla ajend riigist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtaja jooksul, võib sisenemiskeelu kehtestamine vähendada huvi tagasisaatmisotsuse täitmise järele ja võib suurendada põgenemise ohtu; kutsub liikmesriike üles kaaluma sisenemiskeelu perioodi määramist tagasisaatmisotsuse edukaks täitmiseks; rõhutab, et tagasisaatmisdirektiivis on õigusnormid, mis lubavad sisenemiskeeldu tühistada, ja kutsub liikmesriike üles neid vajaduse korral kasutama;

27.

toonitab, et sisenemiskeeld võib tuua eriti peredele ja lastele kaasa ebaproportsionaalseid tagajärgi; tervitab mõne liikmesriigi kehtestatud võimalust vabastada lapsed sissesõidukeelu kehtestamisest, kuid rõhutab, et laste huvid peaks esikohale tõstma ka vanemate sissesõidukeelu (tühistamise) üle otsustamisel. kutsub liikmesriike üles tagama perekondade taasühinemist ja perekonnaelu õiguse austamist, sealhulgas kasutades seda alusena sisenemiskeeldude kehtestamisest hoidumiseks;

Kinnipidamine ja põgenemise oht

28.

tuletab meelde, et tagasisaatmisdirektiivi artikli 3 lõikes 7 sätestatakse, et põgenemise oht tähendab õigusaktides kehtestatud objektiivsetel kriteeriumitel rajanevate selliste põhjuste olemasolu üksikjuhul, mis annavad alust arvata, et kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust, võib põgeneda; märgib erinevusi põgenemise ohu määratluse ülevõtmises siseriiklikesse õigusaktidesse; rõhutab, et tagasisaatmisdirektiivi artikli 3 lõike 7 järgimiseks tuleb kinnipidamise õigustamiseks põgenemise ohu kindlakstegemisel arvestada asjaomase isiku individuaalseid asjaolusid;

29.

on mures, et mitmete liikmesriikide õigusaktid sisaldavad suurt hulka ja vahel lahknevaid „objektiivseid kriteeriume“ põgenemise ohu kindlaksmääramiseks, mille hulgas on sellised üldkriteeriumid nagu raha puudumine; on mures, et põgenemise ohu hindamiseks kasutatavate objektiivsete kriteeriumide erinevad määratlused liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides võivad põhjustada kinnipidamise ebajärjekindlat kasutamist kogu liidus; peab kahetsusväärseks, et neid kriteeriume kohaldatakse sageli rohkem või vähem automaatselt, samas kui individuaalseid asjaolusid võetakse vähe arvesse; rõhutab, et see on põhjustanud kinnipidamise süstemaatilise kohaldamise paljudes liikmesriikides; rõhutab, et põgenemise ohu kindlakstegemise objektiivseid kriteeriume tuleb määratleda ja rakendada ühtlaselt;

30.

rõhutab, et kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega peab kinnipidamine olema viimane võimalus ning seadusega ette nähtud ja see peab olema vajalik, mõistlik ja proportsionaalne saavutatavate eesmärkidega, see peab kestma võimalikult lühikest aega ning kinnipidamismeetme määramise otsus peab alati põhinema konkreetsete asjaolude individuaalsel hindamisel, mille läbiviimisel on arvestatud asjaomase isiku huvidega;

31.

kordab, et pikem kinnipidamine ei suurenda automaatselt võimalusi tagasipöördumiseks, on enamasti kulukam kui kinnipidamise alternatiivid ning lisab, et riigid ei peaks automaatselt tuginema tagasisaatmisdirektiivi kohaselt lubatud maksimaalsele ajavahemikule ja peaksid tagama, et kõik seadusliku kinnipidamise tingimused oleksid kogu kinnipidamisaja jooksul täidetud;

32.

märgib, et tagasisaatmisdirektiiviga on määratletud, millistel asjaoludel on tagasipöördujate seaduslik kinnipidamine ette nähtud; märgib, et kinnipidamine on võimalik ainult siis, kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik konkreetsel juhul tõhusalt kohaldada; väljendab kahetsust, et tegelikkuses töötavad liikmesriigid välja ja rakendavad väga vähe elluviidavaid alternatiive kinnipidamisele; kutsub liikmesriike üles pakkuma kiiremas korras elluviidavaid kogukonnapõhiseid alternatiive kinnipidamisele, mis avaldavad sisserändajatele, eriti lastele ja vähekaitstud inimestele vähem negatiivset mõju; kutsub liikmesriike üles andma aru meetmete kohta, mida nad kinnipidamise asemel võtavad;

33.

tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid austama kinnipidamistingimuste sõltumatut järelevalvet teostavate asjaomaste ja pädevate riiklike ja rahvusvaheliste organite, nagu inimõigustega tegelevate riiklike institutsioonide, ombudsmani institutsioonide ja riiklike ennetusmehhanismide volitusi;

34.

märgib, et Euroopa Liidus peetakse tagasisaatmismenetluste raames endiselt kinni märkimisväärset hulka lapsi; nõustub ÜRO lapse õiguste komiteega, kes on selgitanud, et lapsi ei tohiks kunagi pidada kinni sisserändega seotud eesmärgil ning kinnipidamist ei saa kunagi põhjendada lapse parimate huvidega, samuti kooskõlas 19. septembri 2016. aasta New Yorgi pagulaste ja rändajate deklaratsiooniga; kutsub liikmesriike üles pakkuma kinnipidamisele sobivaid ja humaanseid alternatiive, mis ei hõlma vabadusekaotust;

35.

kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriikidel ja Frontexil on järelevalveorganid, kellel oleksid nõuetekohased volitused, suutlikkus ja pädevus, suurel määral sõltumatus ja asjatundlikkus ning läbipaistvad menetlused; rõhutab, et tagasisaatmise järelevalve peaks hõlmama tagasisaatmisoperatsioonide kõiki etappe ning et sellel peaks olema piisavad ressursid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama olemasolevaid sõltumatuid järelevalveasutusi, nagu riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja riiklikud inimõiguste asutused, tehes koostööd või nimetades need sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvesüsteemideks; palub tungivalt, et komisjon tagaks tagasisaatmisjärgse järelevalvemehhanismi loomise, et mõista tagasisaadetud isikute saatust, kus see on seaduslik ja praktiliselt võimalik, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud rühmadele, sh saatjata alaealistele ja peredele; kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt korraldama lastekaitseteenuseid riigi ametiasutuste vahel, tagamaks, et tagasisaadetud laste eest hoolitsetakse ja neil on juurdepääs riiklikele lastekaitseteenustele; rõhutab, et tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleb järgida tagasipöördujate taasintegreerimiskavasid; kutsub komisjoni üles hõlbustama tagasipöördumisjärgse järelevalvega seotud heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja eraldama selleks piisavalt rahalisi vahendeid;

36.

kutsub liikmesriike üles tagama tagasisaatmisdirektiivi nõuetekohase rakendamise kõigis selle aspektides. palub, et komisjon jätkaks direktiivi rakendamise jälgimist ja võtaks meetmeid nõuetele mittevastavuse korral;

o o

37.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

(2) ELT L 312, 7.12.2018, lk 1.

(3) ELT L 198, 22.6.2020, lk 1.

(4) ECLI EU:C:2009:741.

(5) ECLI EU:C:2011:268.

(6) ECLI EU:C:2013:343.

(7) ECLI EU:C:2014:1320.

(8) ECLI EU:C:2015:377.

(9) ECLI EU:C:2016:408.

(10) ECLI EU:C:2018:308.

(11) ECLI EU:C:2018:465.

(12) ELT L 66, 11.3.2017, lk 15.

(13) ELT L 339, 19.12.2017, lk 83.

(14) ELT C 58,15.2.2018, lk 9.

(15) ELT C 298,23.8.2018, lk 39.

(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0175.

(17) ELT L 295, 6.11.2013, lk 27.

(18) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(19) ELT C 76, 9.3.2020, lk 86.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/36

P9_TA(2020)0365

Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069145/02 – 2020/2891(RSP))

(2021/C 445/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—	võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 25. septembril 2019. aastal vastu võetud ja 11. novembril 2019. aastal avaldatud arvamust (3),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid (4),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et Monsanto Europe N.V. esitas 17. detsembril 2015 ettevõtte Monsanto (USA) nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17 taotluse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“); arvestades, et nimetatud taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojauba“) sisaldavate või sellest koosnevate toodete (mis on ette nähtud muudeks kasutusviisideks kui toiduks ja söödaks kasutamine, välja arvatud viljelemiseks) turule laskmist;

arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojauba on saadud nelja geneetiliselt muundatud sojaoa transformatsiooni (MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788) ristamisel, annab vastupidavuse glüfosaati ja dikambat sisaldavate herbitsiidide suhtes ja toodab kolme insektitsiidset valku (Cry1A.105, Cry2Ab2 ja Cry1Ac ehk nn Bt-toksiine), mis on teatavate liblikaliste (liblikad ja öölased) vastsetele mürgised (5);

C.	arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa nelja ühekordse, juba kasutusloa saanud transformatsiooni kohta antud varasemaid hinnanguid kasutati neljakordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa hindamise alusena (6);

D.	arvestades, et EFSA võttis 25. septembril 2019 vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 11. novembril 2019 (7);

Liikmesriikide märkused ja lisandused

arvestades, et liikmesriikide pädevad asutused esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le hulgaliselt kriitilisi märkusi (8); arvestades, et neis kriitilistes märkustes väljendatakse muret selle pärast, et ei ole tehtud mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa glüfosaadi jääkide või glüfosaadi analüüse, et ei ole püütud katseliselt hinnata Bt-toksiinide ja herbitsiidijääkide võimalikku sünergilist või antagonistlikku mõju, et puuduvad vastused mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa ja sellest saadud toidu ja sööda ohutusega seotud küsimustele, et saadud toidu või sööda võimalikku pikaajalist reproduktiiv- või arengumõju ei ole hinnatud ning et teabe puudumise tõttu ei ole mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa ohutust võimalik täielikult hinnata;

arvestades, et sõltumatust teaduslikust analüüsist ilmneb, et muu hulgas ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa ohutuse kohta, et toksikoloogiline hindamine ja keskkonnaohtude hindamine ei ole vastuvõetavad ning et riskihindamine ei vasta immuunsüsteemile avalduvate riskide hindamise nõuetele (9);

Täiendherbitsiidid

arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamisega kaasneb herbitsiidide ulatuslikum kasutamine, mis on suurel määral tingitud herbitsiiditolerantse umbrohu tekkest (10); arvestades, et seetõttu võib oodata, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurid puutuvad kokku nii täiendherbitsiidide (glufosinaadi, dikamba ja glüfosaadi) suuremate kui ka korduvannustega, mistõttu võivad nende ainete jääkkogused saakides suureneda;

arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (11) sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018 (12);

arvestades, et eelretsenseeritud uuringus leiti, et glüfosaat ladestub geneetiliselt muundatud sojaubadesse ning see kahjustab vastavalt nende toiteväärtust, võrreldes geneetiliselt muundamata sojaoaga (13); arvestades, et Argentinas ellu viidud katseprojekti raames tuvastati geneetiliselt muundatud sojaubades üllatavalt kõrge glüfosaadijääkide tase (14);

arvestades, et glüfosaadi kantserogeensust puudutavad küsimused on endiselt vastuseta; arvestades, et EFSA leidis 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet otsustas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine on põhjendatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitmed hiljutised eelretsenseeritud uuringud kinnitavad glüfosaadi võimalikku kantserogeenset toimet (15);

K.	arvestades, et 2020. aasta augustis avaldatud teadusuuringus leiti, et dikamba kasutamine võib suurendada maksa- ja sapiteede intrahepaatiliste vähkide tekke riski (16);

L.	arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib see, kuidas taim täiendherbitsiide lagundab, ning lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise (17);

arvestades, et kuigi EFSA arvamuses märgitakse, et „EFSA pestitsiidide üksus on uurinud käesoleva taotlusega seotud herbitsiidijääkide hindamist“, ei ole see piisav, kuna arvesse ei ole võetud täiendherbitsiidide ja lagunemisproduktide kombineeritud toksilisust ega nende võimalikku koostoimet mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa endaga;

N.	arvestades, et paljud liikmesriikide pädevad asutused on EFSA riskihindamise kohta esitatud märkustes öelnud, et peavad geneetiliselt muundatud põllukultuurides leiduvate herbitsiidijääkide ja neist tuleneda võivate terviseriskide analüüsi puudumist murettekitavaks;

Jääkide piirnormide ja sellekohase kontrolli puudumine

O.	arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005 (18), mille eesmärk on tagada seoses jääkide piirnormidega tarbijakaitse kõrge tase, tuleks liidus lubamatute toimeainete, näiteks glufosinaadi jääke imporditud põllukultuurides hoolikalt kontrollida ja jälgida (19);

P.	arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase (2020., 2021. ja 2022. aasta) kontrolliprogrammi kohaselt ei ole liikmesriikidel kohustust toodetes, sh sojaoas sisalduvaid glufosinaadijääke mõõta (20);

Bt-valgud

arvestades, et reas uuringutes on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnedel Bt-valkudel võivad olla adjuvantsed omadused (21), mis tähendab, et need võivad suurendada selliste teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

arvestades, et ühe EFSA GMO-komisjoni liikme esitatud vähemuse arvamuses, mis koostati mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus, leiti, et kui Bt-valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immuunsüsteemile kunagi tuvastatud, võib see tuleneda asjaolust, et toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja EFSAs geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks tehakse, ei olnud neid võimalik täheldada, sest need uuringud ei sisalda selleks eesmärgiks sobivaid katseid (22);

S.	arvestades, et ei saa järeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa tarbimine oleks inimeste ja loomade tervisele ohutu;

Ebademokraatlik otsustusprotsess

T.	arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

U.	arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on turustuslubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu ühtekokku 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal on Euroopa Parlament seni vastu võtnud üheksa vastuväidet; arvestades, et nende GMOde lubamise toetuseks puudus liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

W.	arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui liikmesriigid ei toeta seda apellatsioonikomitees kvalifitseeritud häälteenamusega (23); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist;

arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri hiljutises aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju (24); arvestades, et kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine (25);

arvestades, et EFSA leidis, et reproduktiivtoksiliseks liigitatud glufosinaadi kasutamisel geneetiliselt muundatud maisi puhul umbrohutõrjeks ületab kasutajate hinnanguline kokkupuude selle ainega lubatavat taset isegi siis, kui kasutatakse isikukaitsevahendeid (26); arvestades, et kasutajate suurema kokkupuute oht on eriti murettekitav herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul, kuna kasutatavate herbitsiidide kogused on seal suuremad;

AA.

arvestades, et üks bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peapõhjuseid on metsaraadamine; arvestades, et maakasutusest ja peamiselt raadamisest tingitud maakasutuse muutusest põhjustatud heitkogused on fossiilkütuste põletamise järel tähtsuselt teine kliimamuutuste põhjustaja (27); arvestades, et Pariisi kliimakokkulepe ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel vastu võetud ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava aastateks 2011–2020 ning Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid edendavad metsade säästvat majandamist ning nende kaitset ja taastamist (28); arvestades, et kestliku arengu 15. eesmärk hõlmab eesmärki peatada 2020. aastaks metsaraadamine (29); arvestades, et metsadel on palju eri funktsioone, mis toetavad enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamist (30);

AB.	arvestades, et soja tootmine on üks Lõuna-Ameerikas Amazonase, Cerrado ja Gran Chaco piirkonnas toimuva metsaraadamise peapõhjuseid; arvestades, et Brasiilias on 97 % ja Argentinas 100 % kasvatatavast sojast geneetiliselt muundatud soja (31);

AC.	arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuridest, mida on lubatud Brasiilias ja Argentinas kasvatada, on lubatud ka liitu importida (32); arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud sojaoa kasvatamine Brasiilias on juba lubatud (33);

AD.	arvestades, et komisjoni analüüsis leiti, et liidus on soja olnud juba pikemat aega peamine üleilmset metsaraadamist ja sellega seotud heitkoguseid soodustav tegur ning praegu langeb tema arvele peaaegu pool kogu liidu impordist tingitud raadamisest (34);

AE.

arvestades, et hiljutises eelretsenseeritud teadusuuringus leiti, et liidu süsinikujalajälg on Brasiiliast imporditud soja tõttu suurim maailmas – 13,8 % suurem kui suurimal soja importijal Hiinal, kuna ELi puhul on metsaraadamisest tingitud heitkoguste osakaal suurem (35); arvestades, et ühes teises hiljutises uuringus leiti, et ligikaudu viiendik Brasiilia Amazonase ja Cerrado piirkonnast peamiselt loomasöödaks liitu eksporditavast sojast võib olla seotud ebaseadusliku raadamisega (36);

AF.

arvestades, et ulatuslik raadamine soodustab Amazonase metsatulekahjude teket; arvestades, et komisjoni 2019. aasta teatises väljendatakse soovi kaitsta ja taastada maailma metsi (37); arvestades, et kogu maailma elurikkuse, sealhulgas metsade kaitse on komisjoni hiljuti avaldatud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia (38) peamine eesmärk;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (39) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tulemuslik toimimine;

palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust (40); väljendab siiski suurt pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon parlamendi ja enamiku liikmesriikide vastuseisule vaatamata impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale (41);

kutsub komisjoni üles kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel võimalikult kiiresti edasi liikuma, kaasates täiel määral Euroopa Parlamendi; palub, et komisjon annaks teada, kuidas ja millise aja jooksul seda tehakse;

nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad sellistest rahvusvahelistest kokkulepetest nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavatele GMOdele lubade andmine, kui liikmesriigid vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõikele 3 ei esita apellatsioonikomitees arvamust;

kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiiditolerantseid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui ainejääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride täiendherbitsiididega pihustamisest jäänud jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja võimalikku kombineeritud mõju, sealhulgas vastasmõju geneetiliselt muundatud taime endaga;

kordab oma üleskutset komisjonile mitte anda toidu või söödana kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõne herbitsiidi toimeaine suhtes, mille kasutamine ei ole liidus lubatud;

10.

kutsub taas EFSAt üles edasi arendama ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete transformatsioonide soovimatut mõju, näiteks seoses Bt-toksiinide adjuvantsete omadustega;

11.

väljendab veel kord muret selle pärast, et liidu suur sõltuvus loomasöödaks kasutatava sojaoa impordist põhjustab kolmandates riikides metsaraadamist (42);

12.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada 2021. aasta juuniks seadusandlik ettepanek meetmete kohta, millega vältida või minimeerida raadamisega või metsade seisundi halvenemisega seotud toodete laskmist ELi turule; seniks, arvestades vajadust kiiresti piirata Amazonase, Cerrado ja Gran Chaco piirkonna metsade raadamist ning asjaolu, et liidu nõudlus geneetiliselt muundatud sojaoa järele põhjustab selles piirkonnas metsaraadamist, kordab oma üleskutset komisjonile peatada viivitamata Brasiilias ja Argentinas kasvatatud geneetiliselt muundatud sojaoa import, tuginedes vajaduse korral määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 53, kuni kehtestatakse mõjusad õiguslikult siduvad mehhanismid, mis aitavad vältida raadamise ja sellega seotud inimõiguste rikkumistega seotud toodete liidu turule laskmist;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 hindamist määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016-128), EFSA Journal 2019; 17(11):5847, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5847.

(4) Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles ta esitas GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks võttis parlament oma üheksandal ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS402789 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS402789 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACS-GHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057);

—

Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069);

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0291);

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYN-ØØØH2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292);

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 and NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).

(5) EFSA arvamus, lk 11, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5847

(6) EFSA arvamus, lk 3, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5847

(7) Samas.

(8) Liikmesriikide märkused:

http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2016-00009

(9) Testbiotechi märkus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud sojaoa MON87751 x MON87701 x MON87708 x MON89788 hindamist EFSA poolt määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016), Bayer/Monsanto, detsember 2019, https://www.testbiotech.org/sites/default/files/Testbiotech_Comment_MON87751%20x%20MON87701%20x%20MON87708%20x%20MON89788_fin.pdf

(10) Vt nt Bonny, S. „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohud ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48,

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738; Benbrook, C. M. „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed 16 aastat). Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24 ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. jt, „Herbicide resistance and biodiversity: agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants“ (Herbitsiidiresistentsus ja bioloogiline mitmekesisus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017),

https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-016-0100-y

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(12) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/active-substances/index.cfm?event=as.details&as_id=79

(13) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24491722

(14) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/TBT_Background_Glyphosate_Argentina_0.pdf

(15) Vt näiteks https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887,

https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278

https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610 ning

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/

(16) https://academic.oup.com/ije/advance-article-abstract/doi/10.1093/ije/dyaa066/5827818?redirectedFrom=fulltext

(17) Glüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on ka kirjas EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 (EFSA Journal 2018; 16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263;

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(19) Vt määruse (EÜ) nr 396/2005 põhjendust 8.

(20) Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).

(21) Ülevaate saamiseks vt Rubio-Infante, N., Moreno-Fierros, L. „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis Cry-toksiinide ohutusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5), lk 630–648, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full.

(22) Taotlus EFSA-GMO-DE-2010-86 (Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni kohta, päritolust sõltumata), vähemuse arvamus, EFSA GMO-komisjoni liige J. M. Wal, EFSA Journal 2018; 16(7):5309, lk 34, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309.

(23) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

(24) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Environment/SRToxicsandhumanrights/Pages/Pesticidesrighttofood.aspx

(25) https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/

(26) EFSA järeldused toimeaine glufosinaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Scientific Report (2005) 27, 1-81, lk 3, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2005.27r.

(27) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 1.

(28) Samas, lk 2.

(29) Vt eesmärki 15.2: https://www.un.org/sustainabledevelopment/biodiversity/

(30) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 2.

(31) International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications, „Global status of commercialized biotech/GM crops in 2017: Biotech Crop Adoption Surges as Economic Benefits Accumulate in 22 = Years“ (Kaubanduslike biotehnoloogiliste / geneetiliselt muundatud põllukultuuride üleilmne staatus 2017. aastal. Biotehnoloogiliste põllukultuuride kasutus kasvab hüppeliselt tänu 22 aastaga kogunenud majanduslikule kasule), ISAAA Brief nr 53 (2017), lk 16 ja 21, http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/53/download/isaaa-brief-53-2017.pdf

(32) Kui vaadata 2020. aasta oktoobri seisuga andmeid kahes andmebaasis (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse register (https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/index_en.cfm) ja ISAAA muundatud geneetilisele materjalile lubade andmise andmebaas (http://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/)), saab välja arvutada, kui suurt osa geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuridest, mida on lubatud Brasiilias ja Argentinas kasvatada, on lubatud ka liitu importida. Brasiilia: 17st viljelusloaga geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurist 12 on praegu lubatud liitu importida ja kolme geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuri impordiloa andmine on pooleli. Argentina: 15st viljelusloaga geneetiliselt muundatud sojaoa kultuurist 10 on praegu lubatud liitu importida ja kolme geneetiliselt muundatud sojaoa kultuuri impordiloa andmine on pooleli.

(33) https://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/event/default.asp?EventID=438&Event=MON87751%20x%20MON87701%20x%20MON87708%20x%20MON89788

(34) Komisjoni tehniline aruanne 2013-063 „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“ (ELi tarbimise mõju raadamisele: selle mõju põhjalik analüüs), Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi rahastatud uuring, mille viisid läbi VITO, IIASA, HIVA ja IUCN NL, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf, lk 23–24. Ajavahemikus 1990–2008 importis liit looma- ja taimekasvatussaadusi mahus, mis põhjustas raadamist 90 000 km2 ulatuses. Taimekasvatussaaduste osa selles oli 74 000 km2 (82 %), millest suurima osa (52 000 km2) moodustasid õlikultuurid. Viimasest 82 % (42 600 km2 ehk 47 % kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest) moodustasid sojaoad ja sojakook.

(35) Escobar, N., Tizado, E. J., zu Ermgassen, E. K., Löfgren, P., Börner, J., Godar, J., „Spatially-explicit footprints of agricultural commodities: Mapping carbon emissions embodied in Brazil’s soy exports“ (Põllumajanduslike toorainete ruumilised jalajäljed. Brasiilia sojaekspordist tingitud CO2 heite kaardistamine), Global Environmental Change, 62. kd, mai 2020, 102067,

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959378019308623

(36) Rajão, R., Soares-Filho, B., Nunes, F., Börner, J., Machado, L., Assis, D., Oliveira, A., Pinto, L., Ribeiro, V., Rausch, L., Gibbs, H., Figueira, D., „The rotten apples of Brazil’s agribusiness“ (Brasiilia põllumajandustööstuse mädad õunad), Science, 17. juuli 2020, 369. kd, nr 6501, lk 246–248, https://science.sciencemag.org/content/369/6501/246.

(37) Euroopa Komisjoni teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0352&from=ET

(38) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, mai 2020, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=ET

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(40) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf

(41) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127. https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100

(42) Sama.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/43

P9_TA(2020)0366

Geneetiliselt muundatud mais MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 ning geneetiliselt muundatud mais, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 transformatsioonidest

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069146/02 – 2020/2892(RSP))

(2021/C 445/06)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069146/02,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—	võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 26. septembril 2019. aastal vastu võetud ja 7. novembril 2019. aastal avaldatud arvamust (3),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid (4),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et Monsanto Europe N.V. esitas 24. mail 2017 ettevõtte Monsanto (USA) nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais“) sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17 (edaspidi „taotlus“); arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

B.	arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi koostiseks olevate transformatsioonide kümmet alakombinatsiooni, koosnevad nendest või on nendest toodetud;

C.	arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi neljale alakombinatsioonile on juba luba antud; arvestades, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu hõlmab ülejäänud kuut alakombinatsiooni;

arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais on saadud nelja geneetiliselt muundatud maisi transformatsiooni (MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411) ristamisel, annab vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes ja toodab nelja insektitsiidset valku (Cry1A.105, Cry2Ab2, Vip3Aa20 ja Cry3Bb1) ehk Bt-valku, mis on teatavatele liblikalistele (liblikad ja öölased) ja mardikalistele mürgised (5);

arvestades, et varasemaid hinnanguid nelja ühekordse transformatsiooni ja nelja mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi alakombinatsiooni kohta, millele on juba luba antud, kasutati neljakordse transformatsiooniga geneetiliselt muundatud maisi ja ülejäänud kuue alakombinatsiooni hindamise alusena;

F.	arvestades, et EFSA võttis 26. septembril 2019 selle taotluse kohta vastu pooldava arvamuse, mis avaldati 7. novembril 2019;

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

Liikmesriikide mureküsimused ja katseandmete puudumine alakombinatsioonide kohta

arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi (6); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad muret, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi glüfosaadi jääkide või glüfosaadi metaboliitide kohta ei ole tehtud analüüsi, Bt-valkude ja herbitsiidide jääkide võimalikku sünergistlikku või antagonistlikku mõju ei ole katsetatud, mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja sellest saadud toidu ja sööda ohutusega seotud küsimustele ei ole vastatud, geneetiliselt muundatud maisi võimalikku pikaajalist reproduktiiv- või arengumõju ei ole hinnatud ning puuduva teabe tõttu ei ole mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ohutust võimalik täielikult hinnata;

arvestades, et sõltumatu teaduslik analüüs on näidanud, et muu hulgas ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ohutuse kohta, toksikoloogiline hindamine ja keskkonnaohu hindamine ei ole vastuvõetavad ning riskihindamine ei vasta immuunsüsteemile avalduvate riskide hindamise nõuetele (7);

J.	arvestades, et taotleja ei esitanud katseandmeid mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi kuue alakombinatsiooni kohta, millel praegu luba ei ole (8);

Herbitsiidijääkide ja lagunemisproduktide hindamise puudumine

arvestades, et mitu uuringut näitab, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu (9); arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate glüfosaadiannustega, mistõttu võib saagis esineda nende ainete jääke suuremates kogustes; arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisis avalduvad kaks glüfosaadikindlat valku, mis muudavad selle suuremate annuste ja korduva pihustamise suhtes veelgi vastupidavamaks;

arvestades, et glüfosaadi kantserogeensust puudutavad küsimused on endiselt vastuseta; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine on õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks;

arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon (EFSA GMO-komisjon) märkis 26. septembri 2019. aasta teaduslikus arvamuses, et „EFSA pestitsiidide üksus on uurinud käesoleva taotlusega seotud hindamist herbitsiiditolerantsete maisikultuuride herbitsiidijääkide kohta“ (10); arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse esitatud arvamuse kohaselt ei ole EPSPSi muundusega (11) geneetiliselt muundatud maisi glüfosaadijääkide kohta siiski piisavalt andmeid, et tuletada jääkide piirnormid ja riskihindamise väärtused (12);

N.	arvestades, et EFSA pestititsiidide üksuse andmeil ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaadikindlate geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski (13);

arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ning nende võimalikku koostoimet Bt-valkudega ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde kasutamiseks lubade andmise käigus ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise (14);

Bt-valgud

arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-valgul võivad olla adjuvantsed omadused (15), mis tähendab, et need võivad suurendada selliste teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

arvestades, et ühe EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme poolt vastu võetud vähemuse arvamuses, mis koostati ühe teise mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus, leiti, et kui Bt-valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immuunsüsteemile kunagi tuvastatud, võib see tuleneda asjaolust, et toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja EFSAs geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks tehakse, ei olnud neid võimalik täheldada, sest need uuringud ei sisalda selleks eesmärgiks asjakohaseid katseid (16);

R.	arvestades, et ei saa järeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või selle alakombinatsioonide tarbimine on inimeste ja loomade tervisele ohutu;

Ebademokraatlik otsustamine

S.	arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

T.	arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud enamuse toetuseta, mis on turustuslubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

arvestades, et Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et üheksandal ametiajal on Euroopa Parlament seni vastu võtnud 11 vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

V.	arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus (17); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (18) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kaitse kõrge taseme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust (19); väljendab siiski sügavat pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon loa veel ühe geneetiliselt muundatud sojaoa importimiseks (20), hoolimata parlamendi vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletas selle vastu;

kutsub komisjoni üles liikuma kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel võimalikult kiiresti edasi, kaasates täiel määral Euroopa Parlamendi; palub, et komisjon annaks teada, kuidas ja millise aja jooksul seda tehakse;

nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavatele GMOdele lubade andmine, kui liikmesriigid ei esita apellatsioonikomitees arvamust, kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõikega 3;

kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiiditolerantseid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride lisaherbitsiididega pihustamise jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja võimalikku kombineeritud mõju, sealhulgas geneetiliselt muundatud taime endaga;

palub uuesti, et komisjon ei annaks luba ühelegi mitmekordsete transformatsioonide alakombinatsioonile, kui EFSA ei ole neid taotleja esitatud täielike andmete alusel põhjalikult hinnanud;

10.

on täpsemalt seisukohal, et selliste sortide heakskiitmine, mille kohta ei ole esitatud ohutusandmeid, mida ei ole veel katsetatud või mida ei ole isegi veel loodud, on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega;

11.

kutsub taas EFSAt üles edasi arendama ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete transformatsioonide soovimatut mõju, sh seoses Bt-valkude adjuvantsete omadustega;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 ja alakombinatsioonide hindamist määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2017-144), EFSA Journal 2019; 17(11):5848, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5848.

(4) Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles ta esitas GMOde lubamisele vastuväiteid. Peale selle on parlament üheksandal ametiajal vastu võtnud järgmised resolutsioonid:

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACSGHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba SYHT0H2 (SYNØØØH25) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292);

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 and NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).

(5) EFSA arvamus, lk 11.

(6) Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2017-00442

(7) Testbiotechi märkus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 ja alakombinatsioonide hindamist EFSA poolt määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2017-144), Bayer/Monsanto, detsember 2019, https://www.testbiotech.org/en/content/testbiotech-comment-maize-mon-7427-x-mon89034-x-mir162-x-mon87411.

(8) EFSA arvamus, lk 26.

(9) Vt nt Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohud ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738, Benbrook, C. M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed 16 aastat), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24 ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. et al., „Herbicide resistance and biodiversity: agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants“ (Herbitsiidiresistentsus ja bioloogiline mitmekesisus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017), https://link.springer.com/article/10.1186/s12302-016-0100-y.

(10) EFSA arvamus, lk 8.

(11) Mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab EPSPSi muudatust.

(12) EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 – läbivaadatud versioon, et võtta arvesse väljajäetud andmeid, EFSA Journal 2019; 17(10):5862, lk 4, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5862.

(13) EFSA järeldused toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302.

(14) Glüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on kirjas EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018; 16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263.

(15) Ülevaate saamiseks vt Rubio-Infante, N., Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis’e Cry-toksiinide turvalisusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5): lk 630–648, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full.

(16) Taotlus EFSA-GMO-DE-2010-86 (Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 maisi ja kolme alakombinatsiooni kohta, päritolust sõltumata), vähemuse arvamus, EFSA GMO-komisjoni liige J. M. Wal, EFSA Journal 2018; 16(7):5309, lk 34, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5309.

(17) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(19) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf.

(20) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127, https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/49

P9_TA(2020)0367

Geneetiliselt muundatud mais MIR604 (SYNIR6Ø4-5)

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069147/02 – 2020/2893(RSP))

(2021/C 445/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069147/02,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

—	võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2. juulil 2009. aastal vastu võetud ja 21. juulil 2009. aastal (3) avaldatud arvamust,

—	võttes arvesse EFSA 25. septembril 2019 vastu võetud ja 7. novembril 2019 avaldatud arvamust (4),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid (5),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et komisjoni otsusega 2009/866/EÜ (6) anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MIR604 sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et kõnealuse loa kohaldamisala hõlmab ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi MIR604 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

B.	arvestades, et 26. juulil 2018 esitas loa hoidja Sygenta Crop Protection NV/SA komisjonile Sygenta Crop Protection AG nimel määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohase taotluse kõnealuse loa kehtivuse pikendamiseks;

C.	arvestades, et EFSA võttis 2. juulil 2009. aastal esialgse loataotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 21. juulil 2009. aastal;

D.	arvestades, et EFSA võttis 25. septembril 2019. aastal seoses pikendamistaotlusega vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 7. novembril 2019. aastal;

E.	arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi MIR604 võimalikud kasutusviisid hõlmavad loomasööda ja toidukaupade, näiteks tärklise, siirupite ja õlide tootmist (7);

arvestades, et geneetiliselt muundatud mais MIR604 on loodud tootma sünteetilist insektitsiidset valku mCry3A (tuntud ka kui Bt-toksiin), millel on suurem mürgisus (võrreldes looduslike bakteritega, millest see on saadud), et võidelda maisi juureussi (Diabrotica virgifera) ja teiste seotud mardikaliste maisikahjurite, näiteks maisi juureussi (Diabrotica longicornis) vastu; arvestades, et lisaks sellele saadi geneetiliselt muundatud mais MIR604 koos fosfomannoosi isomeraasi (PMI) geeniga Escherichia coli (E. Coli) tüvest, mis kodeerib PMI valku selektiivse markerina;

G.	arvestades, et kahe geenikonstruktsiooni kombinatsioon tuletati mitmekordsest transformatsioonist, kuid ei hinnatud üksikuid vanemtaimi, mis on vastuolus komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 503/2013 (8);

Liikmesriikide mured seoses EFSA arvamustega

arvestades, et esialgse loataotlusega seotud konsultatsiooniperioodi jooksul esitasid liikmesriigid EFSA arvamuse projektile palju kriitilisi märkusi (9); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad muret, et geneetiliselt muundatud maisist MIR604 valmistatud toidus ja söödas leiduvast mCry3A valgust tulenevat allergeense aktiivsuse suurenemist ei saa välistada, et väliuuringute andmeid ei saa pidada piisavaks turuleviimiseks, et toksikoloogilistes uuringutes ei järgitud OECD katsejuhiseid, nagu EFSA soovitas, ning et uuringus, mille käigus rottidele ja kodulindudele söödeti geneetiliselt muundatud maisi MIR604 sisaldavaid taimi eesmärgiga tõendada toksikoloogilist ohutust, ei kasutatud jääkide piirnorme;

arvestades, et uuendamistaotlusega seotud konsultatsiooniperioodi jooksul esitasid liikmesriigid taas EFSA arvamuse projekti kohta palju kriitilisi märkusi (10); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad muret selle üle, et taotleja rakendatav järelevalvemeetod ei ole täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa nõuetega (11) ning EFSA soovitustega, et väide, et geneetiliselt muundatud mais MIR604 on sama ohutu kui tavapärane mais, ei ole põhjendatud ning et kavandatud üldine järelevalve eeldatava kahjuliku mõju üle ei ole piisavalt põhjalik, ning ka märkust, et liit on ratifitseerinud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, mis teeb selgeks, et nii eksportivatel kui ka importivatel riikidel on bioloogilise mitmekesisuse suhtes rahvusvahelised kohustused;

Kehtetud toksikoloogilised uuringud

arvestades, et uuringutes ägeda mürgisuse ja lagunemise kohta seedevedelikes kasutati rekombinantses E. coli tüves toodetud mCry3A ja PMI valke; arvestades, et E. coli bakterites toodetud nii mCry3A valk kui ka PMI valk erinevad geneetiliselt muundatud taimsetest valkudest (12), mis seab nende mürgisuse uuringute kehtivuse kahtluse alla; arvestades, et mitmed liikmesriigid tõstatasid selle probleemina (13);

L.	arvestades, et üldiselt on eraldatud valkudega tehtud toksikoloogilistel testidel väike tähtsus, kuna valgu mõju kombinatsioonis taime endaga ei ole arvesse võetud;

arvestades, et näiteks mõned taimed, sealhulgas mais, toodavad looduslikult proteaasi inhibiitoreid (PI), mille puhul on tõestatud Bt-toksiinide lagunemise aeglustumine; arvestades, et selle tulemuseks on Bt-toksiini palju suurem mürgisus, kui seda seeditakse koos taimekoega, võrreldes eraldi oleva toksiiniga; arvestades, et Monsanto teadlaste poolt 1990. aastal tehtud uuring näitas, et isegi väga madala PI taseme olemasolu suurendas Bt-toksiinide insektitsiidset aktiivsust kuni 20 korda (14); arvestades, et EFSA ei ole seda koostoimet geneetiliselt muundatud Bt-taimede riskihinnangutes kunagi hinnanud ega maininud;

arvestades, et on tõestatud, et Bt-valkude mürgisust suurendavad tegurid võivad mõjutada ka nende selektiivsust (15), kui Bt-toksiini efektiivsus sihtorganismidele suureneb, võib väheneda ka selle selektiivsus ja muutuda vastuvõtlikuks laiemale hulgale sihtrühmavälistele organismidele; kuigi seni ei ole tehtud süstemaatilisi uuringuid, näitavad mitmed uuringud PI ja Bt-toksiinide mõju sihtrühmavälistele putukatele (16);

O.	arvestades, et suurema mürgisuse oht inimestele ja imetajatele PI ja Bt-toksiinide koostoime tõttu geneetiliselt muundatud taimedes ei ole teada;

Bt-toksiini adjuvantsuse küsimused

arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-toksiinil võivad olla adjuvandi omadused (17), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

arvestades, et kuigi EFSA tunnistab, et Cry1Ac (18) on osutunud adjuvandiks, järeldab ta, et kuna mais ei ole levinud allergeenne toit, ei tekita suure annuse intragastrilise või intranasaalse manustamise järgselt täheldatud Cry valkude adjuvantne toime tõenäoliselt allergeensusega seotud probleeme (19); arvestades, e EFSA ei võta siiski arvesse asjaolu, et mais toodab PIsid (20) ja seega tuleb eeldada Bt-valkude palju aeglasemat lagunemist selle manustamisel koos taimse materjaliga, kui selle isoleeritud vormi puhul; arvestades, et see erinevus võib suurendada ka selle adjuvantsust ning muudab isoleeritud valkude kasutamise uuringud kehtetuks; arvestades, et empiirilisi uuringuid geneetiliselt muundatud taime toodetud Bt-toksiini tegeliku immunogeensuse uurimiseks ei tehtud; arvestades, et lagunemist seedevedelikes uuriti isoleeritud Bt-valguga;

Bt-toksiine sisaldavad taimed: mõju mittesihtorganismidele ning suurem resistentsus

arvestades, et erinevalt putukamürkide kasutamisest, kus kokkupuude toimub pihustamise ajal ja piiratud aja jooksul pärast seda, põhjustab Bt-põllukultuuride kasutamine sihtorganismide ja sihtrühmaväliste organismide pidevat kokkupuudet Bt-toksiinidega; arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi MIR604 kõikides osades leidub mCry3A valke, välja arvatud õietolmus (21);

arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi MIR604 puhul on mCry3A geeni muudetud, et suurendada sihtputukatele avalduvat mürgisust (22), kuid riskihindamisel ei hinnatud mõju sihtrühmavälistele organismidele; arvestades, et üks liikmesriik märgib, et kuna kohalik Cry3A toksiin tegutseb poilase (Chrysomelidae) (23) vastu, tuleks riskihindamisse lisada vähemalt kahjulik mõju sihtrühmavälistele poilastele ja et kuna maisi MIR604 import, transport ja töötlemine võib põhjustada maisi MIR604 juhuslikku esinemist või keskkonda sattumist, tuleb kaaluda geneetiliselt muundatud maisi võimalikku kahjulikku mõju sihtrühmavälistele organismidele (24);

arvestades, et eeldust, Bt-toksiinidel on vaid üks sihtotstarve, ei saa enam pidada õigeks ning mõju sihtrühmavälistele organismidele ei saa välistada (25); arvestades, et üha enam teatatakse, et sihtrühmavälised organismid on erinevatel viisidel mõjutatud; hiljutises ülevaates on ära toodud 39 eksperdihinnangu saanud väljaanded, mis annavad teada Bt-toksiinide märkimisväärsest kahjulikust mõjust paljudele „väljaspool piirkonda asuvatele“ liikidele (26);

arvestades, et kombineeritud mõju, näiteks kombineerimine PIga, võib oluliselt suurendada Bt-toksiinide mürgisust; arvestades, et selektiivsuse küsimus on eriti oluline sünteetiliste Bt-toksiinide, näiteks mCry3A puhul, mis võivad koos suurema mürgisusega näidata väiksemat selektiivsust; arvestades, et EFSA on endiselt seisukohal, et Bt-toksiinid mõjutavad ainult väheseid sihtrühmaväliseid organisme, võtmata arvesse võimaliku kombineeritud mõju; arvestades, et suurem hulk sihtrühmaväliseid organisme võib lekete, jäätmete ja sõnniku kaudu Bt-toksiinidega kokku puutuda;

arvestades, et riskihindamisel ei võetud sihtkahjurite puhul arvesse resistentsuse teket mCry3A valgule, mis võib põhjustada keskkonnale vähem ohutute pestitsiidide kasutamist või suuremate dooside ja taotluste arvu kasvu geneetiliselt muundatud põllukultuurile kasvatusriigis; arvestades, et USA keskkonnakaitseamet teeb ettepaneku kõrvaldada järgmise kolme kuni viie aasta jooksul paljud praegused Bt-maisi hübriidid ja mõned Bt-puuvilla sordid, kuna putukate resistentsus nende põllukultuuride suhtes on suurenenud (27);

arvestades, et kuigi Bt-põllukultuuride kasutamine viib väidetavalt väiksema insektitsiidide kasutuseni, jõuti hiljutises Ühendriikides avaldatud uuringus (28) järeldusele, et „mitmed analüüsid Bt-põllukultuuride mõju kohta pestitsiidide kasutamise harjumustele ei paista olevat arvestanud seemnete puhtimisega ning seetõttu võib Bt-põllukultuuridest tingitud insektitsiidide kasutuse vähenemine (eriti puhitud alal) olla ülehinnatud; arvestades, et samast uuringust selgub, et neonikotinoididega seemnete puhtimist kasutatakse tihti koos Bt-maisi ja -sojaubade kultuuridega, nii et sellisel kasutusharjumusel võivad olla ettenägematud tagajärjed, nimelt sihtrühma kuuluvate kahjurite resistentsus, sihtrühma mittekuuluvate kahjurite levik ja kahjulike tagajärgedega saaste, mis kandub üle ka metsikule loodusele, ja et mõned nendest tagajärgedest on juba ilmnenud; arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks (29);

Ebademokraatlik otsustusprotsess

X.	arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

Y.	arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud enamuse toetuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu ühtekokku 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal seni vastu võtnud 11 vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

AA.	arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees ei puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus (30); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (31) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust (32); väljendab siiski sügavat pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale (33), hoolimata parlamendi vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletas selle vastu;

kutsub komisjoni üles kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel väga kiiresti edasi liikuma, kaasates täiel määral Euroopa Parlamendi; palub, et komisjon annaks teada, kuidas ja millise aja jooksul seda tehakse;

nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks loaandmismenetluses arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde lubamine, kui liikmesriigid apellatsioonikomitees määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohast arvamust ei esita;

kutsub EFSAt üles lõpuks aktsepteerima olulisi erinevusi kohalike Bt-valkude ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride sünteetilistes transgeenides leiduvate valkude vahel ning laiendama oma riskihindamist, et võtta täielikult arvesse kõiki Bt-toksiinide, geneetiliselt muundatud taimede ja nende koostisosade, täiendavate herbitsiididega pritsimise jääkainete ning keskkonna vahelisi kokkpuuteid ja nende koosmõju, samuti mõju tervisele ja toiduohutusele;

kutsub EFSAt üles mitte enam aktsepteerima mürgisuse uuringuid, mis põhinevad isoleeritud valkudel, mis on tõenäoliselt struktuuri ja bioloogilise mõju poolest erinevad taime enda poolt toodetud valkudest, ja nõudma, et kõik katsed tehtaks geneetiliselt muundatud taime koega;

10.

kutsub EFSAt üles tagama, et väliuuringute ja kasvuhoonete andmed hõlmaksid piisavalt laiaulatuslikke põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, et hinnata kõikide stressitegurite mõju, mis on viljelemise ajal ootuspärased geeniekspressioonile ja taimede koostisele;

11.

kutsub EFSAt üles tagama, et väliuuringute ja kasvuhoonete andmed hõlmaksid piisavalt laia valikut eri sorte, et hinnata erinevate geneetiliste taustade mõju geeniekspressioonile ja taime koostisele;

12.

kutsub EFSAd üles nõudma andmeid geneetilistelt muundatud taimedest saadud toidu ja sööda tarbimise mõju kohta soolestiku mikrobioomile;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus (viide EFSA – GMO – UK – 2005 –11), mis käsitleb taotlust geneetiliselt muundatud kahjurikindla maisi MIR604 turule laskmise kohta toidu- ja söödakasutuseks, impordiks ja töötlemiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003, mille esitas äriühing Syngenta Seeds S.A.S äriühingu Syngenta Crop Protection AG nimel, EFSA Journal 2009, 7(7):1193, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1193.

(4) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb hinnangut geneetiliselt muundatud maisi MIR604 kasutusloa pikendamiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-RX-013), EFSA Journal 2019; 17(11):5846; https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5846.

(5) Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks on Euroopa Parlament võtnud üheksandal ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).

(6) Komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/866/EÜ, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 ( ELT L 314, 1.12.2009, lk 102).

(7) EFSA 2009. aasta arvamus, lk 11.

(8) Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1).

(9) 3. Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2005-046.

(10) 1. Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2018-00644.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

(12) EFSA 2009. aasta arvamus, lk 12.

(13) Liikmesriigi märkused, lk 8 ja 14: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2005-046.

(14) MacIntosh, S.C., Kishore, G.M., Perlak, F.J., Marrone, P.G., Stone, T.B., Sims, S.R., Fuchs, R.L. „Potentiation of Bacillus thuringiensis insecticidal activity by serine protease inhibitors“ (Bacillus thuringiensis’e insektitsiidse toime suurendamine seriin-proteaasi inhibiitoritega), Journal of Agricultural and Food Chemistry 1990, 38, lk 1145–1152.

(15) Vt näiteks Then, C. „Risk assessment of toxins derived from Bacillus thuringiensis – synergism, efficacy, and selectivity“ (Bacillus thuringiensis’est saadud toksiinide riskihinnang: koostoimed, tõhusus ja selektiivsus), Environmental Science and Pollution Research 2010, 17, lk 791–797, https://doi.org/10.1007/s11356-009-0208-3.

(16) Vt näiteks Han, P., Niu, C.Y., Lei, C.L., Cui, J.J., Desneux, N. „Quantification of toxins in a Cry1Ac + CpTI cotton cultivar and its potential effects on the honey bee Apis mellifera L.“ (Toksiinide kvantifitseerimine Cry1Ac + CpTI puuvillasordis ja selle võimalikud mõjud mesilasele Apis mellifera L.), Ecotoxicology 2010, 19, lk 1452–1459, https://doi.org/10.1007/s10646-010-0530-z; Babendreier, D., Kalberer, N.M., Romeis, J., Fluri, P., Mulligan, E., Bigler, F. „Influence of Bt-transgenic pollen, Bt-toxin and protease inhibitor (SBTI) ingestion on development of the hypopharyngeal glands in honeybees“ (Bt-transgeense õietolmu, Bt-toksiini ja proteaasi inhibiitori manustamise mõju mesilaste ülalõuanäärmete arenemisele), Apidologie 2005, 36(4), lk 585–594, https://doi.org/10.1051/apido:2005049; Liu, X.D., Zhai, B.P., Zhang, X.X., Zong, J.M. „Impact of transgenic cotton plants on a non-target pest, Aphis gossypii Glover“ (Transgeensete puuvillataimede mõju mittesihtmärkkahjurile, lehetäile Aphis gossypii Glover), Ecological Entomology, 30(3), lk 307–315, https://doi.org/10.1111/j.0307-6946.2005.00690.x.

(17) Tutvumiseks vt Rubio-Infante, N., Moreno-Fierros, L. „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis Cry toksiinide turvalisusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), 2016. aasta Journal of Applied Toxicology väljaanne, 36(5), lk 630–648, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full.

(18) Cry1Ac on üks vähestest Bt-toksiinidest, mida EFSA on üksikasjalikult uurinud.

(19) EFSA 2009. aasta arvamus, lk 16.

(20) Vt põhjendus M.

(21) EFSA 2009. aasta arvamus, lk 8.

(22) EFSA 2009. aasta arvamus, lk 7.

(23) Sugukond mardikaid, keda tuntakse tavapäraselt lehemardikatena.

(24) Liikmesriigi märkused, lk 24: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2005-046.

(25) Vt näiteks Hilbeck, A., Otto, M. „Specificity and combinatorial effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in the context of GMO environmental risk assessment“ (Bacillus thuringiensis’e Cry toksiinide spetsiifilisus ja koosmõjud geneetiliselt muundatud organismide riskihinnangus), Frontiers in Environmental Science 2015, 3:71, https://doi.org/10.3389/fenvs.2015.00071.

(26) Hilbeck, A., Defarge, N., Lebrecht, T., Bøhn, T. „Insecticidal Bt crops – EFSA’s risk assessment approach for GM Bt plants fails by design“ (EFSA lähenemine geneetiliselt muundatud Bt-toksiine tootvatele taimedega seotud riskide hindamisele on puudulik), RAGES 2020, lk 4, https://www.testbiotech.org/sites/default/files/RAGES_report-Insecticidal%20Bt%20plants.pdf.

(27) https://www.dtnpf.com/agriculture/web/ag/crops/article/2020/09/29/epa-proposes-phasing-dozens-bt-corn

(28) Douglas, M.R., Tooker, J.F. „Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops“ (Seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science and Technology 2015, 49, 8, lk 5088–5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g.

(29) Neonikotinoidid: https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en.

(30) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(32) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf

(33) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127, https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/56

P9_TA(2020)0368

Geneetiliselt muundatud mais MON 88017 (MON-88Ø17-3)

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON-88Ø17-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069148/02 – 2020/2894(RSP))

(2021/C 445/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON-88Ø17-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069148/02,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

—	võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 21. aprillil 2009. aastal vastu võetud ja 6. mail 2009. aastal avaldatud arvamust (3),

—	võttes arvesse EFSA 29. jaanuaril 2020. aastal vastu võetud ja 11. märtsil 2020. aastal avaldatud arvamust (4),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid (5),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et komisjoni otsusega 2009/814/EÜ (6) anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et kõnealune luba hõlmab ka selliste muude toodete (v.a toit ja sööt) turule laskmist, mis sisaldavad maisi MON-88Ø17-3 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud maisi, kuid mida ei viljelda;

B.	arvestades, et 10. juulil 2018. aastal esitas äriühing Monsanto Europe N.V. kõnealuse loa kehtivuse pikendamiseks komisjonile loa hoidja Monsanto Company (USA) nimel määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohase taotluse;

C.	arvestades, et EFSA võttis 21. aprillil 2009. aastal esialgse taotluse kohta vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 6. mail 2009. aastal;

D.	arvestades, et EFSA võttis 29. jaanuaril 2020. aastal loa kehtivuse pikendamise taotluse kohta vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 11. märtsil 2020. aastal;

arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 on aretatud tootma valku Cry3Bb1, mis on sünteetiline insektitsiidne valk (tuntud ka kui Bt-toksiin), mis on mardikalistest kahjuritele mürgisem kui looduslikud bakterid, millest see on tuletatud, ning valku CP4 EPSPS, mis annab tolerantsuse glüfosaadi vastu (7);

F.	arvestades, et kahe geenikonstruktsiooni kombinatsioon saadi mitmekordse transformatsiooni teel, ent üksikuid vanemtaimi ei hinnatud, mis on vastuolus rakendusmäärusega (EL) nr 503/2013 (8);

Liikmesriikide märkused EFSA arvamuste kohta

arvestades, et esialgse taotlusega seotud konsultatsiooniperioodi ajal esitasid liikmesriigid EFSA arvamuse eelnõu kohta mitu kriitilist märkust (9); arvestades, et nende hulka kuulusid järgmised tähelepanekud: isoleeritud valkudega, st mitte terve geneetiliselt muundatud taimega tehtud akuutse toksilisuse uuringuid ei saa pidada kuigi kaalukaks; kavandatav turulelaskmisjärgne keskkonnaseire on liiga ebatäpne, et täita järelevalvekava soovimatu mõju kohta inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale; taimede ekspresseeritavate valkude uuringuid ei peaks asendama bakteriaalsete asendusvalkude uuringutega; väliuuringute hooaegade ja asukohtade arv pole geneetiliselt muundatud taimede kaubanduslikul eesmärgil kasutamise ulatust arvestades piisav; riskihinnangu jaoks on vaja rohkem teavet ning ei tohi välistada toidus ja söödas kasutatava valgu mCry3Bb1 põhjustatavat allergeensuse suurenemist geneetiliselt muundatud maisis MON 88017; arvestades, et lisaks sellele seadis üks liikmesriik kahtluse alla riskihinnanguks tehtud uuringute sõltumatuse, sest need viis läbi taotleja Monsanto;

arvestades, et loa pikendamise taotlusega seotud konsultatsiooniperioodi jooksul esitasid liikmesriigid EFSA arvamuse eelnõu kohta jälle palju kriitilisi märkusi (10); arvestades, et nende hulgas esitati tähelepanek, et komisjoni otsusega 2009/814/EÜ heaks kiidetud seirekaval ning seirearuannetel on suuri puudusi ning need ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ (11) ega asjakohaste EFSA suunistega ning et uuringud on ebapiisavad ning vaja on teha veel katseid, et teha kindlaks sõnniku või reovee kaudu Bt-toksiinidega kokku puutumise ulatus ning selle mõju ja riskid muudele kui sihtorganismidele, ning et puuduva informatsiooni tõttu pole võimalik geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 keskkonnaohutust täielikult hinnata;

Täiendavad herbitsiidid ja jääkide analüüsi puudumine

arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamisega kaasneb herbitsiidide ulatuslikum kasutamine, mis on suurel määral tingitud herbitsiiditolerantse umbrohu tekkest (12); arvestades, et seetõttu tuleb eeldada, et geneetiliselt muundatud maisi põllukultuurid puutuvad korduvalt kokku glüfosaadi nii suuremate kui ka korduvannustega, mis võib põhjustada saagis selle aine jääkide suurema koguse;

arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et seevastu Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris glüfosaadi 2015. aastal inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet (13);

L.	arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse arvamuse kohaselt ei ole EPSPSi muudatusega (14) geneetiliselt muundatud maisi glüfosaadijääkide kohta piisavalt andmeid, et tuletada jääkide piirnormid ja riskihindamise väärtused (15);

M.	arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse andmeil ei ole (16) toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski;

arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide ning Bt-toksiinidega koostoime hindamist ei loeta EFSA GMO-komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loaandmismenetluse käigus ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise (17);

Asjakohatud toksikoloogilised uuringud

O.	arvestades, et akuutset toksilisust ning maomahlas lagunemist puudutavates uuringutes kasutati rekombinantses E. coli tüves toodetud valke Cry3Bb1 ja CP4 EPSPS;

P.	arvestades, et üldiselt ei saa toksikoloogilisi uuringuid, mis on tehtud isoleeritud valkudega, pidada kuigi kaalukaks, sest neis ei arvestata valgu ja taime kombinatsiooni mõju;

arvestades, et teatavad taimed, sealhulgas mais, toodavad loomulikult proteinaasi inhibiitoreid (PI), mille puhul on täheldatud, et need aeglustavad Bt-toksiinide lagunemist; arvestades, et seetõttu on Bt-toksiin, kui seda tarvitatakse koos taimega, palju toksilisem kui siis, kui toksiini kasutatakse isoleeritult; arvestades, et 1990. aastal Monsanto teadlaste poolt läbi viidud uuringust nähtus, et isegi väga väike kogus PI-sid suurendas Bt-toksiinide insektitsiidset toimet kuni 20 korda (18); arvestades, et seda koostoimet pole EFSA geneetiliselt muundatud Bt-toksiine tootvate taimede riskihinnangutes kunagi hinnanud ega maininud;

arvestades, et on täheldatud, et Bt-toksiinide toksilisust suurendavad faktorid võivad mõjutada ka nende selektiivsust (19), sest kui Bt-toksiini tõhusus sihtorganismi suhtes suureneb, võib väheneda selle selektiivsus ning see võib mõjutada suuremat hulka muid kui sihtorganisme; arvestades, et kuigi seni pole süsteemseid uuringuid tehtud, võib mitme uuringu põhjal täheldada PI-de koosmõju Bt-toksiinidega mittesihtmärkidest putukatele (20);

S.	arvestades, et PI-de ja taimedes sisalduvate Bt-toksiinide koosmõju tõttu tekkiva suurema toksilisuse oht inimestele ja teistele imetajatele on teadmata;

Bt-toksiini adjuvantsuse küsimused

arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-toksiinidega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-toksiinil võivad olla adjuvandi omadused (21), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

arvestades, et EFSA riskihinnangus ei võeta arvesse asjaolu, et mais toodab PI-sid (22), ning seetõttu tuleb eeldada, et kui Bt-toksiini tarvitatakse koos taimemassiga, laguneb see palju aeglasemalt kui isoleeritult; arvestades, et see erinevus võib suurendada ka Bt-toksiini adjuvantsust ning seetõttu ei ole isoleeritud valke kasutavad uuringud asjakohased; arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede toodetava Bt-toksiini immunogeensust pole empiiriliselt uuritud; arvestades, et Bt-toksiini lagunemist maomahlas, mis võib olla relevantne toksilisuse ja adjuvantsuse seisukohast, testiti isoleeritud Bt-toksiiniga;

Bt-toksiine sisaldavad taimed: mõju muudele kui sihtorganismidele ning suurem resistentsus

V.	arvestades, et erinevalt insektitsiididest, millega on võimalik kokku puutuda pihustamise ajal ning lühikest aega pärast seda, viib Bt-toksiine tootvate taimede kasutamine siht- ja muude kui sihtorganismide pideva kokkupuuteni Bt-toksiinidega;

arvestades, et oletust, et Bt-toksiinid mõjutavad vaid üht kindlat sihtmärki, ei saa enam õigeks pidada, ning arvesse peab võtma ka mõju muudele kui sihtorganismidele (23); arvestades, et teatatakse aina suurenevast muude kui sihtorganismide hulgast, millele avaldatakse paljudel viisidel mõju; arvestades, et hiljutises ülevaates on välja toodud 39 eelretsenseeritud väljaannet, milles teatatakse Bt-toksiinide olulisest kahjulikust mõjust paljudele n-ö mõjuulatusest väljapoole jäävatele liikidele (24);

arvestades, et koosmõju, näiteks kombinatsioon PI-dega võib Bt-toksiinide toksilisust oluliselt suurendada; arvestades, et selektiivsuse aspekt on eriti tähtis sünteetiliste Bt-toksiinide, näiteks Cry3Bb1 puhul, millel võib olla väiksem selektiivsus ja suurem toksilisus; arvestades, et EFSA hinnangul mõjutavad Bt-toksiinid vaid väikest hulka muid kui sihtorganisme ning arvesse ei võeta koosmõju; arvestades, et mahavalgumise, jäätmete ning sõnniku kaudu võib Bt-toksiinidega kokku puutuda suurem hulk muid kui sihtorganisme;

arvestades, et riskihindamisel ei võetud arvesse sihtrühma kahjurite resistentsuse teket Bt-toksiinide vastu, mis viib tõenäoliselt keskkonnale vähem ohutute pestitsiidide või suuremate dooside kasutamise ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride kohta rohkemate taotluste esitamiseni viljelemisriigis; arvestades, et USA keskkonnakaitseamet on teinud ettepaneku kõrvaldada järgmise kolme kuni viie aasta jooksul kasutuselt paljud praegused Bt-maisi hübriidid ja mõned Bt-puuvilla sordid putukate resistentsuse kasvu tõttu nende põllukultuuride suhtes (25);

arvestades, et kuigi väidetavalt toob Bt-toksiine tootvate taimede kasutamine kaasa insektitsiidide kasutamise vähendamise, leiti hiljuti Ameerika Ühendriikides (26) avaldatud uuringus, et mitmes analüüsis, milles vaadeldi Bt-toksiine tootvate taimede mõju pestitsiidide kasutamisele, pole arvesse võetud seemnete puhtimist ning seetõttu võib neis Bt-toksiine tootvate taimede puhul insektitsiidide kasutamise (eriti nn töödeldud ala) vähendamine olla üle tähtsustatud; arvestades, et samas uuringus leiti, et seemnete puhtimine neonikotinoididega toimub sageli Bt-toksiine tootva maisi ja sojaoaga, ning et sellel kasutusviisil võib olla soovimatuid tagajärgi, täpsemalt sihtmärkkahjurite resistentsus, mittesihtmärkkahjurite puhangud ja saaste, mis mõjutab negatiivselt elusloodust; uuringus leiti ka, et mõnda neist mõjudest on juba võimalik täheldada; arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks (27);

AA.	arvestades, et EL on liitunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga (CBD), mis kohustab nii importivaid kui ka eksportivaid riike arvestama bioloogilise mitmekesisusega;

Ebademokraatlik otsustusprotsess

AB.	arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus loa andmist ei toetanud;

AC.	arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid mis on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

AD.

arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal siiani vastu võtnud üksteist vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus nende GMOde lubamist ei pooldanud; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

AE.	arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus (28); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (29) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust (30); väljendab siiski suurt pettumust selle üle, et 28. septembril 2020. aastal andis komisjon impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale (31), hoolimata parlamendi vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletas selle vastu;

kutsub komisjoni üles kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel väga kiiresti edasi liikuma, kaasates täiel määral Euroopa Parlamenti; palub, et komisjon annaks teada, kuidas ja millise aja jooksul seda tehakse;

kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiiditolerantseid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride täiendavate herbitsiididega pihustamise jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja mis tahes kombineeritud mõju, sealhulgas geneetiliselt muundatud taime enda mõju;

kutsub EFSAt üles lõpuks tunnistama olulisi erinevusi looduslike Bt-toksiinide ja geneetiliselt muundatud taimede sünteetiliste transgeenide ekspresseeritud Bt-toksiinide vahel, ning laiendama riskihinnangut, et võtta täielikult arvesse kõiki mõjusid ja koostoimeid Bt-toksiinide, geneetiliselt muundatud taimede ja nende koostisosade ning täiendavate herbitsiidide pihustamise jääkide vahel, samuti mõju tervisele ja toiduohutusele;

10.

kutsub EFSAt üles edaspidi mitte aktsepteerima toksilisuse uuringuid, milles lähtutakse isoleeritud valkudest, mis tõenäoliselt erinevad struktuuri ja bioloogilise mõju poolest neist valkudest, mida taim ise toodab, ning nõudma, et kõik katsed tehtaks geneetiliselt muundatud taime kudedega;

11.

kutsub EFSAt üles tagama, et väliuuringute ja kasvuhoonete andmed hõlmaksid piisavalt laia valikut põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, et hinnata kõikide stressitegurite mõju, mis on viljelemise ajal ootuspärased geeniekspressioonile ja taimede koostisele;

12.

kutsub EFSAt üles tagama, et väliuuringute ja kasvuhoonete andmed hõlmaksid piisavalt laia valikut eri sorte, et hinnata eri geneetiliste taustade mõju geeniekspressioonile ja taime koostisele;

13.

kutsub EFSAt üles nõudma andmeid geneetiliselt muundatud taimedest toodetud toidu ja loomasööda tarbimise mõju kohta soolestiku mikrobioomile;

14.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1075

(4) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 hindamist turule laskmise loa kehtivuse pikendamise eesmärgil vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (taotlus EFSA-GMO-RX-014). EFSA Journal 2020; 18(3):6008, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6008.

(5) Euroopa Parlament võttis kaheksanda koosseisu ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on GMOde kasutamiseks lubade andmise kohta vastuväiteid esitatud. Peale selle on Euroopa Parlament võtnud üheksanda koosseisu ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × 87460 × MON 89034 ×MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).

(6) Komisjoni 30. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/814/EÜ, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON-88Ø17-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 289, 5.11.2009, lk 25).

(7) EFSA arvamus, lk 7 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1075

(9) Liikmesriikide esimesed märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2005-280

(10) Liikmesriikide teised märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2018-00672

(12) Vt nt Bonny S, „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja herbitsiidid: ülevaade ja mõju), Environmental Management. Jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738 ja Benbrook, C.M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muundatud põllukultuuride mõju pestitsiidide kasutamisele USAs – esimesed kuusteist aastat), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24, ja Schütte, G., Eckerstorfer, M., Rastelli, V. jt, „Herbicide resistance and biodiversity: Agronomic and environmental aspects of genetically modified herbicide-resistant plants“ (Herbitsiidiresistentsus ja elurikkus: geneetiliselt muundatud herbitsiidiresistentsete taimede agronoomilised ja keskkonnaaspektid), Environmental Sciences Europe 29, 5 (2017), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/s12302-016-0100-y

(13) Vt näiteks: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887, https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278, https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610 ja https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/

(14) Mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab EPSPSi muudatust.

(15) EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 – läbivaadatud versioon, et võtta arvesse väljajäetud andmeid, EFSA Journal 2019; 17(10):5862, lk 4, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5862.

(16) EFSA järeldused toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302.

(17) Glüfosaadi puhul on see tõepoolest nii, nagu on märgitud EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018; 16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263.

(18) MacIntosh, S.C., Kishore, G.M., Perlak, F.J., Marrone, P.G., Stone, T.B., Sims, S.R., Fuchs, R.L. „Potentiation of Bacillus thuringiensis insecticidal activity by serine protease inhibitors“ (Bacillus thuringiensis’e insektitsiidse toime suurendamine seriin-proteaasi inhibiitoritega). J Agric Food Chem, 1990, 38: 1145–1152.

(19) Vt näiteks: Then, C. „Risk assessment of toxins derived from Bacillus thuringiensis: synergism, efficacy, and selectivity“ (Bacillus thuringiensis’est saadud toksiinide riskihinnang: koostoime, tõhusus ja selektiivsus). Environ Sci Pollut Res Int, 2010, 17, lk 791–797.

(20) Vt näiteks: Han P, Niu CY, Lei CL, Cui JJ, Desneux N. „Quantification of toxins in a Cry1Ac + CpTI cotton cultivar and its potential effects on the honey bee Apis mellifera L.“ (Toksiinide kvantifitseerimine Cry1Ac + CpTI puuvillasordis ja selle võimalik mõju mesilasele Apis mellifera L.). Ecotoxicology. 2010, 19, lk 1452–1459. https://link.springer.com/article/10.1007/s10646-010-0530-z Babendreier, D., Kalberer, N.M., Romeis, J. Fluri, P., Mulligan, E. ja Bigler, F., Apidologie, ‘„Influence of Bt-transgenic pollen, Bt-toxin and protease inhibitor (SBTI) ingestion on development of the hypopharyngeal glands in honeybees“ (Bt-transgeense õietolmu, Bt-toksiini ja proteaasi inhibiitori manustamise mõju mesilaste ülalõuanäärmete arenemisele), 2005, 36 4, lk 585–594, https://doi.org/10.1051/apido:2005049, ja Liu, X.D., Zhai, B.P., Zhang, X.X., Zong, J.M. „Impact of transgenic cotton plants on a non-target pest, Aphis gossypii Glover“ (Transgeensete puuvillataimede mõju mittesihtmärkkahjurile, lehetäile Aphis gossypii). Ecological Entomology, 30(3), lk 307–315.

https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.0307-6946.2005.00690.x

(21) Ülevaate saamiseks vt Rubio Infante, N., Moreno-Fierros, L. (2016) „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensis’e Cry-toksiinide ohutusest ja bioloogilisest mõjust imetajatele), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5): lk 630–648, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full.

(22) Vt põhjendust Q.

(23) Vt näiteks: Hilbeck, A. Otto, M. „Specificity and combinatorial effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in the context of GMO risk assessment“ (Bacillus thuringiensis’e Cry-toksiinide spetsiifilisus ja koosmõju geneetiliselt muundatud organismide riskihinnangus). Frontiers Environmental Science 2015, 3:71.

(24) Hilbeck, A., Defarge, N., Lebrecht, T., Bøhn, T, „Insecticidal Bt crops. EFSA’s risk assessment approach for GM Bt plants fails by design“ (EFSA lähenemine geneetiliselt muundatud Bt-toksiine tootvatele taimedega seotud riskide hindamisele on puudulik), RAGES 2020, lk 4 https://www.testbiotech.org/sites/default/files/RAGES_report-Insecticidal%20Bt%20plants.pdf

(25) https://www.dtnpf.com/agriculture/web/ag/crops/article/2020/09/29/epa-proposes-phasing-dozens-bt-corn

(26) Douglas, M.R., Tooker, J.F., „Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops“ (Seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science and Technology 2015, 49, 8, 5088–5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g.

(27) Neonikotinoidid,https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en

(28) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(30) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf

(31) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127, https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/63

P9_TA(2020)0369

Geneetiliselt muundatud mais MON 89034 (MON-89Ø34-3)

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON-89Ø34-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069149/02 – 2020/2895(RSP))

(2021/C 445/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON-89Ø34-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069149/02,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda (1) kohta, eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

—	võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

—

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 3. detsembril 2008. aastal vastu võetud ja 18. detsembril 2008. aastal (3) avaldatud arvamust,

—	võttes arvesse EFSA 25. septembril 2019 vastu võetud ja 7. novembril 2019 avaldatud arvamust (4),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles on geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) lubamise kohta vastuväiteid esitatud (5),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et komisjoni otsusega 2009/813/EÜ (6) anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta; arvestades, et kõnealune luba hõlmab ka geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toidu ja sööda) turule laskmist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud viljelemiseks;

B.	arvestades, et 3. augustil 2018 esitas Monsanto Europe N.V. komisjonile Monsanto Company, Ühendriigid, nimel määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohase taotluse kõnealuse loa kehtivuse pikendamiseks;

C.	arvestades, et EFSA võttis 3. detsembril 2008. aastal selle taotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 18. detsembril 2008. aastal seoses algse loataotlusega;

D.	arvestades, et EFSA võttis 25. septembril 2019. aastal taotluse pikendamise suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 7. novembril 2019. aastal;

arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 on muundatud tootma looduslikest bakteritest saadavate valkudega võrreldes suurema toksilisusega Cry1A.105 ja Cry2Ab2 sünteetilisi insektitsiidseid valke (tuntud ka Bt-toksiinide nime all), et kaitsta taime spetsiifiliste liblikalistest kahjurite vastu (7);

Liikmesriikide murekohad EFSA arvamuste suhtes

arvestades, et algse loataotlusega seonduva konsulteerimisperioodi ajal esitasid liikmesriigid EFSA arvamuse projekti kohta palju kriitilisi märkusi (8); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad muret seoses sellega, et söötmise uuring broileritega ei ole sobilik toksikoloogilise ohutuse hindamiseks, kuna see ei võta arvesse toksikoloogilisi näitajaid, et taotleja ettepanek keskkonnaseire kava loomiseks ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ lisas VII määratletud eesmärkidele (9), et mõlemate toksiinide koosmõju ei ole uuritud, et geneetiliselt muundatud maisist MON 89034 tehtud toidus ja söödas sisalduvatest Cry1A.105 ja Cry2Ab2 valkudest tingitud allergeensuse suurenemist ei saa välistada ja et järeldus geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 ja hariliku maisi samaväärsuse kohta on ennatlik;

arvestades, et loa pikendamise taotlusega seonduva konsulteerimisperioodi ajal esitasid liikmesriigid jällegi EFSA arvamuse projekti kohta palju kriitilisi märkusi (10); arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad tähelepanekut, et viimastes iga-aastastes seirearuannetes ei mainita asjaolu, et hiljuti on Euroopas (Prantsusmaal) avastatud teosinte taimede looduslikke populatsioone, millel on maisiga ristumise võime, ning et komisjoni otsusega 2005/635/EÜ (11) antud nõusolekul põhineval seirekaval ja seirearuannetel (2010 kuni 2018) on mitmeid puudusi ja et need ei ole kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ ja selle vastavate suuniste ega EFSA suunistega turujärgse keskkonnaseire kohta; lisaks kordasid mitmed liikmesriigid oma muret seoses EFSA algse riskihinnanguga (12);

Kehtetud toksilisuse uuringud

arvestades, et ohutusuuringud akuutse toksilisuse ja degradatsiooni hindamiseks seedevedelikes teostati Cry1A.105 ja Cry2Ab2 valkudega, mis saadi E. coli tüvest; arvestades, et ühe liikmesriigi pädev asutus tõstatas küsimusi E.coli ja MON 89034 (13) valkude samaväärsuse kohta, seades kahtluse alla nende toksilisuse uuringute paikapidavuse;

J.	arvestades, et üldjuhul ei saa isoleeritud valkudega teostatud toksikoloogilistele katsetele suurt kaalu omistada, seoses asjaoluga, et arvesse ei võeta valgu mõju koostoimes taime endaga;

arvestades, et näiteks mõned taimed, sealhulgas mais, toodavad loomulikul teel proteaasi inhibiitoreid, mis on osutunud Bt-toksiinide degradatsiooni aeglustavaks; arvestades, et sellega kaasneb isoleeritud toksiiniga võrreldes palju suurem Bt-toksiini toksilisus, kui seda manustatakse koos taimse materjaliga; arvestades, et Monsato teadlaste korraldatud 1990. aasta uurimus näitas, et isegi väga väike proteaasi inhibiitorite kogus suurendas Bt-toksiinide insektitsiidsust 20-kordselt (14); arvestades, et seda seost ei ole kunagi EFSA geneetiliselt muundatud Bt-taimede riskihinnangutes hinnatud või mainitud;

arvestades, et täheldatud on Bt-toksiinide toksilisust suurendavate tegurite võimekust ühtlasi mõjutada nende selektiivsust (15), kui Bt-toksiini tõhusus sihtorganismide suhtes on suurem, võib ka selle selektiivsus väheneda ja see võib mõjutada suuremat hulka sihtrühma mittekuuluvaid organisme; arvestades, et kuigi tänaseni ei ole süstemaatilist uurimist korraldatud, viitavad mitmed uuringud proteaasi inhibiitorite ja Bt-toksiinide koosmõjule mitte sihtrühma kuuluvatele putukatele (16);

M.	arvestades, et suurema toksilisuse oht inimestele ja imetajatele, mis tuleneb proteaasi inhibiitori ja Bt-toksiinide koostoimest geneetiliselt muundatud taimedes, ei ole teada;

Kahtlused Bt adjuvandi omaduste kohta

arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-toksiinidega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-toksiinil võivad olla adjuvandi omadused (17), mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

arvestades, et kuigi EFSA tunnistab, et Cry1Ac (18) toimib tõendatult adjuvandina, järeldab ta, et kuna mais ei ole tavapäraselt allergeenne toit, ei ole tõenäoline, et täheldatud Cry-valkude adjuvantne toime tekitaks suures koguses mao- või ninakaudsel manustamisel allergeensusega seonduvaid probleeme (19); arvestades aga, et EFSA ei võta arvesse asjaolu, et mais toodab proteaasi inhibiitorit (20) ja seetõttu tuleb eeldada palju aeglasemat Bt-toksiinide degradeerumist koos taimse materjaliga allaneelamisel kui selle isoleeritud vormi puhul; arvestades, et see erinevus võib ühtlasi Bt-toksiinide adjuvandi omadusi suurendada ja muudab uuringud, milles kasutatakse isoleeritud valke, kehtetuks; arvestades, et geneetiliselt muundatud taime toodetud Bt-toksiini tegeliku immunogeensuse uurimiseks ei ole teostatud empiirilisi uuringuid; arvestades, et valkude degradeerumist seedevedelikes, mis on ühtlasi asjakohane võimaliku allergeensuse hindamisel, kontrolliti kasutades isoleeritud E.coli toodetud valke;

Bt-põllukultuurid: mõju sihtrühma mittekuuluvatele organismidele ja suurenenud resistentsus

P.	arvestades, et vastupidiselt insektitsiidide kasutusele, mille korral toimub kokkupuude pihustamise ajal ja hiljem piiratud aja jooksul, viib Bt geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamine sihtrühma kuuluvate ja mittekuuluvate organismide pideva kokkupuuteni Bt-toksiinidega;

arvestades, et eeldust, et Bt-toksiinidel on ainult ühe sihtmärgiga toimeviis, ei saa enam tõeseks pidada ja mõju sihtrühma mittekuuluvatele organismidele ei saa välistada (21); arvestades, et teadete kohaselt on järjest rohkem sihtrühma mittekuuluvaid organisme mitmetel viisidel mõjutatud; arvestades, et hiljutises ülevaates on välja toodud 39 eelretsenseeritud väljaannet, milles teatatakse Bt-toksiinide märkimisväärsest kahjulikust mõjust paljudele n-ö mõjuulatusest välja jäävatele liikidele (22);

arvestades, et selline kombineeritud mõju, nagu koosmõju proteaasi inhibiitoriga võib märkimisväärselt Bt-toksiinide toksilisusesse panustada; arvestades, et selektiivsuse küsimus on eriti asjakohane sünteetiliste Bt-toksiinide, nagu Cry1A.105 ja Cry2Ab2 osas, mis võivad näidata madalamat selektiivsust koos suurema toksilisusega; arvestades, et EFSA kohaselt mõjutavad Bt-toksiinid kombinatoorset mõju mitte arvesse võttes endiselt ainult väikest hulka sihtrühma mittekuuluvatest organismidest; arvestades, et veelgi enam sihtrühma mittekuuluvaid organisme võivad mahavoolanud toote, saaste ja sõnniku kaudu Bt-toksiinidega kokku puutuda;

arvestades, et riskihindamise käigus ei tuvastatud mõju sihtrühma mittekuuluvatele organismidele; arvestades, et üks liikmesriigi pädev asutus on teinud märkuse, et „uuringud ei ole piisavad järeldamaks, et kokkupuude keskkonnaga ja seega mõju sihtrühma mittekuuluvatele organismidele on tühine“ ja „vähestest saadavalolevatest uuringutest tulenevad tõendid näitavad, et Bt-toksiinid leiduvad Bt-põllukultuure tarbinud kariloomade väljaheidetes; seetõttu tuleks Bt-põllukultuuride igasuguse turuleviimise jaoks hilisema mõju ja ohtude kohta sihtrühma mittekuuluvatele organismidele järelduste tegemiseks katseid teostada“ (23);

arvestades, et riskihindamises ei võetud arvesse sihtrühma kahjurite resistentsuse teket Bt-toksiinide vastu, mis viib tõenäoliselt keskkonnale vähem ohutute pestitsiidide või suuremate dooside ja arvukamate geneetiliselt muundatud põllukultuuride taotluste kasutamiseni viljelemisriigis; arvestades, et USA keskkonnakaitseamet on teinud ettepaneku järgmise kolme kuni viie aasta jooksul selliste põllukultuuride putukaresistentsuse suurenemise tõttu järk-järgult paljudest praegustest Bt-maisihübriididest ja samuti ka Bt-puuvillasortidest loobuda (24);

arvestades, et kuigi Bt-põllukultuuride kasutamine viib väidetavalt suurema insektitsiidide kasutuseni, jõuti hiljutises Ühendriikides avaldatud uuringus (25) järeldusele, et „mitmed analüüsid Bt-põllukultuuride mõju kohta pestitsiidide kasutamise harjumustele ei paista olevat arvestanud seemnete puhtimisega ning võivad seega olla ülehinnanud Bt-põllukultuuridest tingitud insektitsiidide kasutuse (eriti puhitud alal) vähenemist“; arvestades, et samast uuringust selgub, et neonikotinoididega seemnete puhtimist kasutatakse tihti koos Bt-maisi ja -sojaubade kultuuridega, et „sellisel kasutusharjumusel võivad olla ettenägematud tagajärjed, nimelt sihtrühma kuuluvate kahjurite resistentsus, sihtrühma mittekuuluvate kahjurite levik ja kahjulike tagajärgedega saaste, millel on kahjulik mõju ka metsikule loodusele“ ja et „mõned nendest tagajärgedest on juba ilmnenud“; arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks (26);

V.	arvestades, et liit kuulub ÜRO bioloogilise mitmekesisuse raamkonventsiooni, mis teeb selgeks, et nii eksport- kui ka importriikidel on bioloogilise mitmekesisusega seonduvad rahvusvahelised kohustused;

Kirjanduse ülevaade

arvestades, et komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 503/2013 (27) nõutakse, et taotleja koostaks loa pikendamise menetluseks kirjanduse ülevaate; arvestades, et kirjanduse otsingus tuvastati 285 väljaannet, kuid taotleja valis pärast oma kohaldamis-/kaasamiskriteeriumite rakendamist ainult viis väljaannet, mida ta pidas toidu ja sööda ohutushinnangu või molekulaarse iseloomustamise kohast asjakohaseks; arvestades, et üks liikmesriigi pädev asutus märkis, et kirjanduse otsing ei võtnud piisavalt arvesse võimalikke kahjulikke mõjusid inim- ja loomade tervisele, sest otsingusõnade seas ei leidunud järgmisi mõisteid: „toksilisus“, „toksiline“, „loomadega tehtud uuringud“, „toksiline mõju“, „kahjulik mõju“ ja „tervisemõju“ (28); arvestades, et üldjuhul ei ole taotlejate poolt teostatud kirjanduse ülevaated GMOde lubade pikendamiseks hea kvaliteediga;

Mittedemokraatlik otsuste vastuvõtmine

X.	arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 26. oktoobril 2020 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

Y.	arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid mis on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal siiani vastu võtnud üksteist vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

AA.	arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMOle luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus (29); arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses(EÜ) nr 178/2002 (30) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust (31); väljendab siiski sügavat pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale (32), hoolimata parlamendi vastuseisust ja sellest, et enamik liikmesriike hääletas selle vastu;

nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks lubade andmise menetluses arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde lubamine, kui liikmesriigid ei esita apellatsioonikomitees määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohast arvamust;

kutsub EFSAd üles lõpuks tunnistama märkimisväärseid erinevusi algsete Bt-toksiinide ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride sünteetilistes transgeenides leiduvate Bt-toksiinide vahel, ning laiendama oma riskihindamist, et võtta täielikult arvesse kõiki Bt-toksiinide, geneetiliselt muundatud taimede ja nende osade, täiendavate herbitsiididega pritsimise jääkainete, keskkonna vahelisi kokkpuuteid ja nende koosmõju, samuti ka mõju tervisele ja toiduohutusele;

kutsub EFSAd üles mitte enam heaks kiitma toksilisuse uuringuid, mis põhinevad isoleeritud valkudel, mis on tõenäoliselt struktuuri ja bioloogilise mõju poolest erinevad taime enda poolt toodetud valkudest, ja nõudma, et kõik katsed teostataks geneetiliselt muundatud taime koega;

10.

kutsub EFSAd üles tegema kindlaks, et kohapeal tehtud katsetest või kasvuhoonetest saadud andmed hõlmaksid piisavalt palju agronoomilisi ja keskkonnaalaseid tingimusi, et hinnata kõigi stressitegurite mõju, mida tuleb viljelemise käigus geeniekspressiooni või taime koostise osas ette näha;

11.

kutsub EFSAd üles tegema kindlaks, et kohapeal tehtud katsetest või kasvuhoonetest saadud andmed hõlmaksid piisavalt palju agronoomilisi ja keskkonnaalaseid tingimusi, et hinnata erinevate geneetiliste taustade mõju geeniekspressioonile või taime koostisele;

12.

kutsub EFSAd üles nõudma andmeid geneetilistelt muundatud taimedest saadud toidu ja sööda tarbimise mõju kohta soolestiku mikrobioomile;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb Monsato taotlust (viide EFSA-GMO-NL-2007-37) putukatele resistentse geneetiliselt muundatud toiduks ja söödaks kasutatava maisi MON89034 turule viimise, impordi ja töötlemise kohta määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/909.

(4) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 hindamist loa pikendamiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-RX-015), EFSA Journal 2019; 17(11):5845, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5845.

(5) Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on GMOde lubamise kohta vastuväiteid esitatud. Lisaks on Euroopa Parlament võtnud üheksandal ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);

—

Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0069).

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi SYHT0H2 (SYN-ØØØH2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0292);

—

Euroopa Parlamendi 11. novembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 87460 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 87460, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0293).

(6) Komisjoni otsus 2009/813/EÜ, 30. oktoober 2009, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON-89Ø34-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003, ELT L 289, 5.11.2009, lk 21.

(7) EFSA esimene arvamus lk 21, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2019.5845.

(8) Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2007-042

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta – komisjoni deklaratsioon ( EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

(10) Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2018-00673

(11) Komisjoni otsus 2005/635/EÜ, 31. august 2005, mis käsitleb herbitsiid glüfosaadi taluvuse parandamiseks geneetiliselt muundatud rapsitoote (Brassica napus L., GT73 liin) turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ ( ELT L 228, 3.9.2005, lk 11).

(12) Vt põhjendust G.

(13) Vt liikmesriigi märkused, lk 7. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2009.1193 ja liikmesriigi märkused, lk 27: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2018-00673

(14) MacIntosh, S.C., Kishore, G.M., Perlak, F.J., Marrone, P.G., Stone, T.B., Sims, S.R., Fuchs, R.L., „Potentiation of Bacillus thuringiensis insecticidal activity by serine protease inhibitors“ (Seriin-proteaasi inhibiitoritest tingitud Bacillus thuringiensise insektitsiidsuse võimendumine), Journal of Agricultural and Food Chemistry 1990, 38, lk 1145–1152.

(15) Vt näiteks Then, C., „Risk assessment of toxins derived from Bacillus thuringiensis: synergism, efficacy, and selectivity“ (Bacillus thuringiensist saadud toksiinide riskihindamine: koostoime, tõhusus ja selektiivsus), Environmental Science Pollution Research 2010, 17, lk 791–797.

(16) Vt näiteks, Han, P., Niu, C.Y., Lei, C.L., Cui, J.J., Desneux, N., „Quantification of toxins in a Cry1Ac + CpTI cotton cultivar and its potential effects on the honey bee Apis mellifera L.“ (Toksiinide kvantifitseerimine Cry1Ac + CpTI puuvilla kultivaris ja selle võimalik mõju meemesilasele Apis mellifera L.), Ecotoxicology 2010, 19, lk 1452–1459, https://link.springer.com/article/10.1007/s10646-010-0530-z; Babendreier, D., Kalberer, N.M., Romeis, J., Fluri, P., Mulligan, E. and Bigler, F., „Influence of Bt-transgenic pollen, Bt-toxin and protease inhibitor (SBTI) ingestion on development of the hypopharyngeal glands in honeybees“ (Bt-transgeense õietolmu, Bt-toksiini ja proteaasi inhibiitori manustamise mõju meemesilaste ülalõuanäärmete arengule), Apidologie 2005, 36(4), lk 585–594, https://doi.org/10.1051/apido:2005049; ja Liu, X.D., Zhai, B.P., Zhang, X.X., Zong, J.M., „Impact of transgenic cotton plants on a non-target pest, Aphis gossypii Glover“ (Transgeensete puuvillataimede mõju sihtrühma mittekuuluvale kahjurile Aphis gossypii Glover) Ecological Entomology, 30(3), lk 307–315, https://doi.org/10.1111/j.0307-6946.2005.00690.x.

(17) Ülevaate saamiseks vt Rubio-Infante, N., Moreno-Fierros, L., „An overview of the safety and biological effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in mammals“ (Ülevaade Bacillus thuringiensise Cry-toksiinide mõju kohta imetajates), Journal of Applied Toxicology, mai 2016, 36(5), lk 630–648, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/jat.3252/full.

(18) Cry1Ac on ainult üks mitmest Bt-toksiinist, mida EFSA on üksikasjalikult uurinud.

(19) EFSA esimene arvamus lk 16, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/909.

(20) Vt põhjendust K.

(21) Vt näiteks Hilbeck, A. and Otto, M. „Specificity and combinatorial effects of Bacillus thuringiensis Cry toxins in the context of GMO risk assessment“ (Bacillus thuringiensise Cry-toksiinide spetsiifilisus ja koostoime GMOde riskihindamise kontekstis), Frontiers in Environmental Science 2015, 3:71.

(22) Hilbeck, A., Defarge, N., Lebrecht, T., Bøhn, T., „Insecticidal Bt crops. EFSA’s risk assessment approach for GM Bt plants fails by design“ (Insektitsiidsed Bt-põllukultuurid. EFSA riskihindamise lähenemine geneetiliselt muundatud Bt-taimedele on ülesehituslikust aspektist ebaõnnestunud), RAGES 2020, lk 4, https://www.testbiotech.org/sites/default/files/RAGES_report-Insecticidal%20Bt%20plants.pdf.

(23) Liikmesriikide märkused, lk 16: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2018-00673.

(24) https://www.dtnpf.com/agriculture/web/ag/crops/article/2020/09/29/epa-proposes-phasing-dozens-bt-corn.

(25) Douglas, M.R., Tooker, J.F., „Large-Scale Deployment of Seed Treatments Has Driven Rapid Increase in Use of Neonicotinoid Insecticides and Preemptive Pest Management in U.S. Field Crops“ (Seemnete puhtimise ulatuslik kasutuselevõtt on kiiresti suurendanud neonikotinoide sisaldavate putukamürkide ja ennetava kahjuritõrje kasutamist põllukultuuride kasvatamisel USAs), Environmental Science and Technology 2015, 49, 8, lk 5088–5097, https://pubs.acs.org/doi/10.1021/es506141g.

(26) Neonikotinoidid, https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en.

(27) Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 ( ELT L 157, 8.6.2013, lk 1).

(28) Liikmesriikide märkused, lk 1: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2018-00673.

(29) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohaselt võib komisjon loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(31) https://tillymetz.lu/wp-content/uploads/2020/09/Co-signed-letter-MEP-Metz.pdf.

(32) MON 87708 × MON 89788 × A5547-127, https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/gm_register_auth.cfm?pr_id=100.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/70

P9_TA(2020)0370

Euroopa kodanikualgatus „Minority SafePack“

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel) kohta (2020/2846(RSP))

(2021/C 445/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa kodanikualgatust „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (ECI(2020)000004),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artiklit 2, artikli 3 lõiget 3 ning artikli 11 lõiget 4,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 19 ja 24, artikli 53 lõiget 1, artiklit 63, artikli 79 lõiget 2, artikli 107 lõike 3 punkti e, artikli 108 lõiget 4, artiklit 109, artiklit 118, artikli 165 lõiget 4, artikli 167 lõiget 5, artikli 173 lõiget 3, artikleid 177 ja 178 ning artikli 182 lõiget 1,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (ELi põhiõiguste harta), eriti selle artikleid 10, 21, 22 ja 51,

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21.–22. juuni 1993. aasta järeldusi, millega kehtestati nõuded, mida riik peab Euroopa Liiduga ühinemiseks täitma (Kopenhaageni kriteeriumid),

—	võttes arvesse ÜRO Peaassambleel 16. detsembril 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 27 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat, samuti vastavate järelevalveorganite arvamusi;

—	võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1990. aasta Kopenhaageni dokumenti ning OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo välja antud arvukaid vähemuste õigusi käsitlevaid temaatilisi soovitusi ja suuniseid,

—	võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni vähemustega seotud miinimumstandardite kohta ELis (2),

—	võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni vähemuste kaitse ja mittediskrimineerimise kohta ELi liikmesriikides (3),

—	võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul (4),

—	võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa ohustatud keelte ja keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus (5),

—	võttes arvesse nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitust tervikliku keeleõppekäsituse kohta (6),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid ja kohtupraktikat, eelkõige kohtuasja T-646/13, Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe vs. komisjon (7), ning kohtuasja T-391/17, Rumeenia vs. komisjon (8),

—	võttes arvesse komisjoni 29. märtsi 2017. aasta otsust (EL) 2017/652, milles käsitletakse kavandatud kodanikualgatust „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (9),

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning petitsioonikomisjoni 15. oktoobril 2020 korraldatud avalikku kuulamist Euroopa kodanikualgatuse Minority SafePack teemal,

—	võttes arvesse Euroopa kodanikualgatusega Minority SafePack esitatud ettepanekuid õigusaktide kohta, mida Euroopa Komisjonilt kodanikualgatuse alusel oodatakse ja mis esitati Euroopa Komisjonile pärast allkirjade üleandmist ning mida tutvustati ka Euroopa Parlamendis avalikul kuulamisel,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 222 lõiget 8,

A.	arvestades, et ELi lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

arvestades, et ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 on märgitud, et liit edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide (vahelist) solidaarsust, samuti austab liit oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise;

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 6 tõdetakse, et EL on pädev kultuuri ja hariduse valdkonnas võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks; arvestades, et komisjon peaks tegema liikmesriikidega aktiivset koostööd nendes poliitikavaldkondades, mis tekitavad suurt muret ka vähemuste hulka kuuluvatele isikutele;

D.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 10 kohaselt püüab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võidelda diskrimineerimisega muu hulgas rassilise või etnilise päritolu alusel;

arvestades, et ELi põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

F.	arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 22 on sätestatud, et liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust;

G.	arvestades, et kultuurilise mitmekesisuse austamine on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 167;

H.	arvestades, et ligikaudu 8 % ELi kodanikest kuulub mõnda rahvusvähemusse ja ligikaudu 10 % räägib piirkondlikku või vähemuskeelt; arvestades, et nad moodustavad oma ainulaadsete keelte ja kultuuridega olulise osa liidu kultuurilisest rikkusest;

arvestades, et vähemuste üldmõiste Euroopas on hõlmatud mitmesuguste terminitega nii õigus- kui ka akadeemilises keeles; arvestades, et neid sotsiaalseid rühmi nimetatakse sageli vaheldumisi rahvusvähemusteks, etnilisteks rühmadeks, traditsioonilisteks või autohtoonseteks vähemusteks, rahvusteks, põhiseaduslike piirkondade elanikeks, keelelisteks vähemusteks, vähemkasutatavaid keeli rääkivateks rühmadeks, keelerühmadeks jne; arvestades, et Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonis, mis on endiselt vähemuste kaitse kõrgeim rahvusvaheline standard Euroopas, kasutatakse terminit „rahvusvähemus“, et vältida Euroopas kasutatavate erinevate terminite kasutamisest tingitud probleemide ülekandumist; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuses Minority SafePack kasutatakse sellistele vähemusrühmadele viitamisel mõistet „rahvus- ja keelevähemused“;

arvestades, et enamikku rahvus- ja keelevähemusi ähvardab üha suurenev assimilatsioon ja keelekadu, mis tähendab keelelist ja kultuurilist vaesumist ELis ja sellise mitmekesisuse kadumist, mida EL aluslepingute kohaselt peaks kaitsma; arvestades, et haridus on peamine vahend vähemuskeelte taaselustamiseks ja säilitamiseks;

K.	arvestades, et UNESCO maailma ohustatud keelte atlases on ELi liikmesriikidest 186 keelt loetletud vähekaitstud või ohustatud keeltena ning lisaks on kolm keelt juba välja surnud;

L.	arvestades, et 15. juulil 2013. aastal esitati Euroopa Komisjonile Euroopa kodanikualgatus Minority SafePack, millega nõuti ELi meetmeid rahvus- ja keelevähemuste toetamiseks 11 valdkonnas;

arvestades, et 13. septembril 2013 leidis otsustas Euroopa Komisjon, et see kodanikualgatus ei ole registreerimiseks piisavalt põhjendatud; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse korraldajad esitasid Euroopa Liidu Kohtule apellatsioonkaebuse ja Euroopa Liidu Kohtu Üldkohus tegi 3. veebruaril 2017 otsuse, millega tühistas komisjoni otsuse;

N.	arvestades, et Üldkohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmiseks vaatas Euroopa Komisjon Euroopa kodanikualgatuse õigusliku lubatavuse uuesti läbi ja olles võtnud vastu otsuse (EL) 2017/652, registreeris kodanikualgatuse üheksas valdkonnas esialgu taotletud 11-st;

arvestades, et pärast allkirjade edukat kogumist järgneb vastavalt Euroopa kodanikualgatuse määruse artiklile 15 komisjoni õigusliku lubatavuse kontrollile Euroopa kodanikualgatuse sisu läbivaatamine; arvestades, et komisjon esitab oma õiguslikud ja poliitilised järeldused Euroopa kodanikualgatuse kohta ELi aluslepingutest lähtudes;

P.	arvestades, et 24. septembri 2019. aasta otsuses kohtuasjas T-391/17 kinnitas Euroopa Liidu Üldkohus komisjoni otsust registreerida Euroopa kodanikualgatus Minority SafePack;

Q.	arvestades, et ajavahemikul 3. aprillist 2017 kuni 3. aprillini 2018 koguti ELis 1 123 422 tõendatud allkirja ning 11 liikmesriigis saavutati riigi tasandil kehtestatud miinimumkünnis;

R.	arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on maailma esimene riikidevahelise osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab kodanikel suhelda otse ELi institutsioonidega;

S.	arvestades, et Minority SafePack on viies seni kokku kuuest edukast Euroopa kodanikualgatusest;

arvestades, et vastavalt määruse (EL) 2019/788 artiklile 14 peab Euroopa Parlament pärast avaliku kuulamise korraldamist hindama poliitilist toetust konkreetsetele Euroopa kodanikualgatustele; arvestades, et selleks korraldas Euroopa Parlament 15. oktoobril 2020 kooskõlas kodukorra artikliga 222 avaliku kuulamise;

kinnitab uuesti oma tugevat toetust Euroopa kodanikualgatusele ning nõuab selle potentsiaali täielikku ärakasutamist; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike jaoks erakordne võimalus väljendada oma püüdlusi ja nõuda ELilt meetmete võtmist; rõhutab, et kodanike aktiivse osalemise võimaldamine neid mõjutavates poliitilistes protsessides on oluline, et tuua Euroopa integratsiooniprojekt kodanikele lähemale;

juhib tähelepanu sellele, et uus Euroopa kodanikualgatuse määrus jõustus 1. jaanuaril 2020 ning et on äärmiselt oluline, et ELi ja liikmesriikide institutsioonid teeksid kõik endast oleneva, et selle ELi osalusvahendi taaskäivitamine oleks edukas; rõhutab, et komisjon peaks võtma nõuetekohaselt arvesse rohkem kui 1,1 miljoni ELi kodaniku poolt kodanikualgatuse Minority SafePack kaudu esitatud nõudmisi;

tuletab meelde, et vähemuste hulka kuuluvate isikute kaitse on koos demokraatia, õigusriigi ja inimõigustega üks ELi alusväärtus, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2;

tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit peab austama oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise; rõhutab, et vähemuskeeled ja -kultuurid on lahutamatu ja võõrandamatu osa liidu kultuurist ja pärandist; rõhutab, et liit peaks ergutama liikmesriike võtma meetmeid vähemuste õiguste kaitse tagamiseks;

kordab oma üleskutset komisjonile (10) koostada kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega vähemuste kaitse ELi miinimumstandardite ühine raamistik, mis on tugevalt integreeritud õigusraamistikku, millega tagatakse demokraatia, õigusriik ja põhiõigused kogu ELis;

kutsub liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed ja kaitsma vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi ning tagama nende õiguste täieliku austamise;

on veendunud, et kogukondades, kus on rohkem kui üks ametlik keel, tuleb kooskõlas iga liikmesriigi põhiseadusliku korraga ja siseriikliku õigusega austada keelelisi õigusi, piiramata ühe rühma õigusi võrreldes teisega; on veendunud, et piirkondlike keelte edendamisel ja keelekogukondade kaitsmisel tuleb järgida kõikide inimeste põhiõigusi;

on seisukohal, et EL peaks liidu programmide abil jätkuvalt suurendama teadlikkust mitmekeelsusest kogu Euroopas ning edendama aktiivselt mitmekeelsuse eeliseid;

tuletab meelde, et puudub ühine määratlus selle kohta, keda võib pidada ELis rahvus- või keelevähemusse kuuluvaks isikuks; rõhutab vajadust kaitsta kõiki vähemusi, sõltumata nende määratlusest, ning rõhutab, et mis tahes määratlust tuleks kohaldada paindlikult, järgides samas subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; ergutab liikmesriike rakendama ja ratifitseerima rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat;

10.

nõuab, et Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu teeks rahvus- ja keelevähemuste õiguste kaitsmisel vastastikku tugevdavat koostööd; juhib tähelepanu sellele, et selline koostöö annaks ELile võimaluse tugineda Euroopa Nõukogu saavutustele ja kogemustele ning võimaldaks Euroopa Nõukogul tõhusamalt rakendada oma soovitusi seoses rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartaga; ergutab liikmesriike rakendama ja ratifitseerima rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat;

Üheksa Euroopa kodanikualgatuses sisalduvat ettepanekut

11.

tõdeb, et rahvus- ja keelevähemuste kaitse on eeskätt liikmesriikide ametiasutuste kohustus; juhib siiski tähelepanu sellele, et liit saab mõjusalt osaleda liikmesriikide ametiasutuste toetamisel selles püüdluses; juhib tähelepanu sellele, et mitmest liikmesriigist on tuua edukaid näiteid eri kogukondade lugupidavast ja harmoonilisest koostegevusest, sealhulgas keele ja kultuuri taaselustamise valdkonnas; kutsub liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid vähemustesse kuuluvate isikute kaitsmisel ja nende õiguste toetamisel ning kutsub ELi üles sellist teabevahetust hõlbustama;

12.

on seisukohal, et kultuurilise ja keelelise identiteedi säilitamise vahendid, mille eesmärk on rahvus- ja keelevähemuste kogukondadele kasu tuua, peavad olema suunatud positiivsetele meetmetele, sealhulgas meetmetele hariduse, kultuuri ja avalike teenuste vallas;

13.

väljendab muret selle pärast, et ärevusttekitavalt on sagenenud vaenukuriteod ja vaenukõne, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast või sallimatusest ja suunatud rahvus- ja keelevähemuste vastu Euroopas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama vaenukõne vastaseid kampaaniaid ning võitlema rahvus- ja keelevähemustesse kuuluvatele isikutele osaks saava rassismi ja ksenofoobia vastu;

14.

tunnustab rahvus- ja keelevähemuste panust ELi kultuuripärandisse ning rõhutab sellega seoses meedia rolli;

15.

rõhutab, et keeleline mitmekesisus on Euroopa kultuurilise rikkuse väärtuslik komponent ja seda tuleks kaitsta, et tagada piirkondlike ja vähemuskeelte edasiandmine ühelt põlvkonnalt teisele; väljendab suurt muret piirkondlike ja vähemuskeelte pärast, mida ähvardab väljasuremine; rõhutab vajadust võtta selles valdkonnas rohkem meetmeid; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles edendama keeleõpet kogu ELis, sealhulgas vähemuskeelte õppimist; märgib, et Euroopa kodanikualgatuses nõutakse Euroopa keelelise mitmekesisuse keskuse loomist, et kaitsta Euroopa rikkalikku keelelist mitmekesisust;

16.

kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles võtma rahastamisprogrammide kavandamisel arvesse rahvus- ja keelevähemuste vajadusi; on seisukohal, et mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse kaitse on regionaalarengu ja innovatsiooni üks liikumapanevaid jõudusid, ning on seetõttu seisukohal, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Ühtekuuluvusfond peaksid seda arvesse võtma; on veendunud, et kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning selle ELi piirkondade majandusarengule avalduva mõju uurimise rahastamine programmi „Euroopa horisont“ kaudu võimaldaks paremini suunata riiklikku poliitikat rahvus- ja keelevähemuste valdkonnas;

17.

tunnustab keele rolli kultuuris; on mures selle pärast, et piirkondlikes või vähemuskeeltes tegutsevad kultuurivaldkonna ettevõtjad võivad laia publikuni jõudmisel ning rahalistele ja haldusressurssidele ligi pääsemisel kogeda lisaprobleeme; kutsub liikmesriike üles võtma arvesse piirkondlikke olusid ja töötama välja meetmeid, et aidata kultuurivallas tegutsejatel end vabalt väljendada, olenemata nende keelelisest või muust eripärast;

18.

usub, et igal ELi kodanikul peaks olema võimalus nautida kultuuri ja meelelahutust oma emakeeles; juhib tähelepanu sellele, et keelevähemused on sageli liiga väikesed või neil puudub institutsiooniline toetus, et luua oma terviklik meediateenuste süsteem; kutsub sellega seoses komisjoni üles viima läbi hindamise ja võtma kõige kohasemaid meetmeid, et toetada selliste meediateenuste arendamist; märgib, et alates Euroopa kodanikualgatuse Minority SafePack esitamisest Euroopa Komisjonile 2013. aastal on kaasseadusandjad autoriõiguse ja audiovisuaalmeedia teenustega seotud olulised ettepanekud juba vastu võtnud; võtab teadmiseks hiljuti vastu võetud komisjoni teatise asukohapõhist tõkestust käsitleva määruse esimese lühiajalist perioodi hõlmava läbivaatamise kohta (COM(2020)0766), milles komisjon teeb ettepaneku teha üksikasjalik kokkuvõte 2022. aastaks, sest selleks ajaks on ilmnenud määruse täielik mõju; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse alustada osana oma meedia- ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskavast sidusrühmadega dialoogi audiovisuaalse sisu üle; rõhutab vajadust tagada tulevastes õigusaktides vähemuskeeltega seotud küsimuste arvessevõtmine;

19.

juhib tähelepanu sellele, et suur hulk kodakondsuseta isikuid Euroopa Liidus kuulub rahvus- ja keelevähemustesse; on seisukohal, et võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide suveräänsust ja pädevust, võiks sellega seoses rakendada ja juba rakendataksegi positiivseid meetmeid; juhib tähelepanu sellele, et kodakondsuse andmine või äravõtmine kuulub liikmesriikide pädevusse;

20.

väljendab toetust Euroopa kodanikualgatusele „Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe“ (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel); kutsub komisjoni üles seda arvesse võttes tegutsema ja esitama aluslepingutest ja Euroopa kodanikualgatuse määrusest lähtuvalt ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks, kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega; juhib tähelepanu sellele, et komisjoni registreeritud kodanikualgatuses nõutakse seadusandlikke ettepanekuid üheksas erinevas valdkonnas, ning tuletab meelde algatuse raames esitatud nõuet, et iga üksikut ettepanekut tuleb kontrollida ja hinnata eraldi;

o o

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 55.

(2) ELT C 363, 28.10.2020, lk 13.

(3) ELT C 463, 21.12.2018, lk 21.

(4) ELT C 433, 23.12.2019, lk 42.

(5) ELT C 93, 9.3.2016, lk 52.

(6) ELT C 189, 5.6.2019, lk 15.

(7) ECLI:EU:T:2017:59.

(8) ECLI:EU:T:2019:672.

(9) ELT L 92, 6.4.2017, lk 100.

(10) Euroopa Parlamendi 13. novembri 2018. aasta resolutsioon vähemustega seotud miinimumstandardite kohta ELis (ELT C 363, 28.10.2020, lk 13).

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/75

P9_TA(2020)0371

Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks (2020/2084(INI))

(2021/C 445/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 3 ja 5,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 9, 151, 152, 153, 156, 157, 162 ja 168,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolle 1, 8 ja 28,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

—	võttes arvesse 2017. aasta novembris Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

—	võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

—

võttes arvesse 2015. aastal COP21-l saavutatud Pariisi kokkulepet, eriti selle preambulit „julgustades pooli oma poliitika ja meetmete rakendamisel edendama õiglast tööjõu üleminekut ja inimväärse töö ja kvaliteetsete töökohtade loomist kooskõlas riiklikult määratletud arenguprioriteetide ja strateegiatega“,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone ja soovitusi, eelkõige 1947. aasta konventsiooni tööinspektsioonide kohta (nr 81), ILO sajanda aastapäeva deklaratsiooni (2019) ja ILO 2016. aasta veebruari suuniseid kõigiga arvestava õiglase ülemineku kohta keskkonnasäästlikule majandusele ja ühiskonnale,

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti 1., 3., 4., 5., 8., 10. ja 13. eesmärki,

—	võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011. aastal kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel,

—	võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (1) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv),

—	võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (2),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta sel teemal (3),

—	võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014),

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

—	võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020)0442),

—	võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm“ (COM(2020)0440),

—	võttes arvesse komisjoni 28. mai 2020. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 pandeemiat (COM(2020)0441),

—	võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas seoses COVID-19 kriisiga (4),

—	võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2020. aasta aruannet demograafiliste muutuste mõju kohta (COM(2020)0241),

—	võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 18. jaanuari 2017. aasta arvamust „ELi vastus demograafilistele väljakutsetele“ (2017/C017/08),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta (COM(2020)0275),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 1. juuli 2020. aasta töödokumenti, mis on lisatud nõukogu soovituse ettepanekule „A Bridge to Jobs – reinforcing the Youth Guarantee“ (Võimalus töökohtadeks – noortegarantii tugevdamine) (SWD(2020)0124),

—	võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (5),

—	võttes arvesse oma 8. juuli 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud sihtotstarbelise eraldise vahenditega (6),

—	võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta (7),

—	võttes arvesse oma 4. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (8),

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta: 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta teatist 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (COM(2019)0650),

—	võttes arvesse 17. detsembri 2019. aasta ettepanekut võtta vastu komisjoni ja nõukogu ühine tööhõivearuanne, mis on lisatud teatisele 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsust (EL) 2019/1181 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (9),

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2019. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (10),

—	võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024): „Liit, mis seab kõrgemad sihid“, mida esitles komisjoni president Ursula von der Leyen,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2019. aasta arvamust teemal „Sotsiaaldialoog digimajanduse innovatsiooniks“ (11),

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevadist majandusprognoosi, mis avaldati 6. mail 2020,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2020. aasta arvamust teemal „Inimväärne miinimumpalk kogu Euroopas“,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. juuli 2020. aasta arvamust teemal „Euroopa taastekava ja mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2019. aasta arvamust teemal „Ühtsed töötuskindlustuse miinimumstandardid ELi liikmesriikides: konkreetne samm Euroopa sotsiaalõiguste samba tõhusaks rakendamiseks“ (12),

—	võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) uurimust „COVID-19: Policy responses across Europe“ (COVID-19: Euroopa poliitilised vastumeetmed),

—

võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilist aruannet „The COVID confinement measures and EU labour markets“ (COVID-19-aegsed liikumispiirangud ja ELi tööturud), mis avaldati 2020. aastal, ning eelkõige selles sisalduvat analüüsi Euroopa Liidu kaugtöömudelite kohta viimaste kättesaadavate andmete alusel,

—	võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat ja 2014. aastal käivitatud Torino protsessi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa sotsiaalharta lepingusüsteemi Euroopa Nõukogus ja selle suhet Euroopa Liidu õigusega,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0233/2020),

arvestades, et kestlik areng on Euroopa Liidu üks peamisi eesmärke; arvestades, et sotsiaalne turumajandus põhineb kahel teineteist täiendaval sambal, nimelt konkurentsiõiguse jõustamisel ja mõjusatel sotsiaalpoliitikameetmetel, mis peaks viima täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi saavutamiseni; arvestades, et kestliku arengu kolm sammast on majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane sammas; arvestades, et kestlik areng põhineb muu hulgas täielikul tööhõivel ja sotsiaalsel progressil; arvestades, et see on üks ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatud Euroopa Liidu peamistest eesmärkidest; arvestades, et kuni praeguseni on esikohale seatud majanduslik ja keskkonnalane kestlikkus;

arvestades, et Euroopa seisab silmitsi tärkavate probleemidega, nagu põlvkondadevaheline suurenev ebavõrdsus, vähenenud sotsiaalsed, tervishoiu, majanduslikud ja keskkonnaalased võimalused ja ressursid, piirkondlikud erinevused ja ebavõrdne ligipääs peamistele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, töökohtadele ja ärivõimalustele ja sotsiaalsele infrastruktuurile; arvestades, et ebavõrdsuse vähendamine on ELi ja liikmesriikide ühine kohustus; arvestades, et (sissetulekute ja võimaluste) ebavõrdsus on enamikes liikmesriikides 2008. aasta majanduskriisist alates suurenenud, pannes proovile nii majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kestlikkuse kui ka kaasatuse, ja et selles kontekstis on edusammud EL 2020 eesmärkide saavutamisel olnud vaevalised;

arvestades, et Euroopas ja kogu maailmas on suur ja eeldatav vajadus kestlikule ressursikasutusele õiglase ülemineku, CO2-heite vähendamise ja tugeva keskkonnakaitse järele, et kaitsta tulevaste põlvkondade elatusallikaid, julgeolekut, tervist ja jõukust; arvestades, et stabiilsele ja kestlikule keskkonnahoidlikule rohemajandusele ja sotsiaalsele mõõtmele üleminemiseks on vaja avaliku ja erasektori osalejate koostööd ning sellega peab kaasnema taasindustrialiseerimine, tööstusbaasi nüüdisajastamine ja siseturu tugevdamine; arvestades, et rohe-, digi- ja demograafiline üleminek mõjutab Euroopa piirkondi, sektoreid, töötajaid ja elanikkonna rühmi erinevalt ning et nimetatud üleminekute jaoks on vaja märkimisväärset ümberõppimist ja tööjõu ümberjaotamist, et hoida mõjutatud sektorites ära töökohtade kadumist;

arvestades, et nendes Euroopa piirkondades, kus vajadus kestliku ülemineku järele on kõige suurem, on üldjuhul ka vaesuse ja tõrjutuse määr kõrge; arvestades, et kiireks taastumiseks on vajalikud otsustavad meetmed ja investeeringud, mis peaksid keskenduma pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisele, käivitama uuesti majandustegevuse, soodustama kestlikku arengut, rohe- ja digiüleminekut, ning rakendama Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, et saavutada tõhusamad ja tugevamad heaoluriigid; arvestades, et rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Euroopa peab tuginema sotsiaalselt tugevale Euroopale, et rajada tee kestliku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade ning kõigile kättesaadavate tugevate sotsiaalhoolekandesüsteemide jaoks;

arvestades, et Eurofoundi teadusuuringud on ilmsiks toonud Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme keerukuse ja neis on soovitatud täiendada Euroopa sotsiaalõiguste samba juurde kuuluvat sotsiaalnäitajate tulemustabelit lisanäitajatega, mis hõlmavad töö kvaliteeti, sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi, tugevaid sotsiaalse heaolu süsteeme ja õiglast liikuvust;

F.	arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ käivitati 2010. aastal aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks; arvestades, et Lissaboni strateegia rakendamisel oleks tulnud kestlikkust ja kaasavust pidada prioriteetsemaks kui majanduskasvu;

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 151 kohaselt võtavad liit ja liikmesriigid, pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on sätestatud 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartas ja 1989. aasta ühenduse hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sambast tulenevad algatused on jagatud vastutus ELi ja liikmesriikide vahel, kus valitsevad eri sotsiaalsüsteemid ja traditsioonid; arvestades seega, et selliste algatustega tuleks kaitsta riiklikke kollektiivläbirääkimiste süsteeme, mis pakuvad kõrgemat kaitset; arvestades, et põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus, võrdsus seaduse ees ja subsidiaarsus on ELi õiguse üldpõhimõtted ning seega tuleb nendest kinni pidada;

arvestades, et naised on alaesindatud majandus- ja poliitikavaldkonna juhtivatel ametikohtadel, mis on seotud COVID-19 kriisi poliitikameetmete üle otsustamisega; arvestades, et naisi tuleks kaasata otsuste tegemisse, et oleks rohkem seisukohti, teadmisi ja kogemusi, mis aitaksid kaasa paremate poliitiliste lahenduste saavutamisele;

arvestades, et sotsiaalsed heaolusüsteemid aitavad tagada inimväärset elu; arvestades, et need süsteemid hõlmavad ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks mõeldud sotsiaalkindlustust, tervishoidu, haridust, eluaset, tööhõivet, õigus- ja sotsiaalteenuseid ning neil on põhiroll sotsiaalse kestliku arengu saavutamises, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse õigluse edendamises ning 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud sotsiaalse kaitse tagamises; arvestades, et sotsiaalkaitsepoliitika on riiklike arengustrateegiate äärmiselt oluline osa, et vähendada kogu eluaja jooksul vaesust ja kaitsetust ning toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu;

arvestades, et sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on tööandjate ja ametiühingute jaoks tähtsad vahendid, et kehtestada õiglased palgad ja töötingimused, ning et tugevad kollektiivläbirääkimiste süsteemid suurendavad liikmesriikide vastupanuvõimet majanduskriisi ajal; arvestades, et tugevate kollektiivläbirääkimiste süsteemidega ühiskonnad on üldjuhul jõukamad ja võrdsemad; arvestades, et kollektiivläbirääkimiste õigus on teema, mis puudutab kõiki Euroopa töötajaid, ning sellel võib olla oluline mõju demokraatiale ja õigusriigile, sealhulgas põhiliste sotsiaalsete õiguste austamisele; arvestades, et kollektiivläbirääkimised on Euroopa põhiõigus, mida Euroopa Liidu institutsioonid on kohustatud vastavalt põhiõiguste harta artiklile 28 järgima; arvestades, et sellega seoses on poliitikameetmed, millega austatakse, edendatakse ja tugevdatakse kollektiivläbirääkimisi ja töötajate positsiooni palgakujundussüsteemides, otsustava tähtsusega töötingimuste kõrgete standardite saavutamisel;

arvestades, et kollektiivläbirääkimised on oluline vahend tööalaste õiguste edendamiseks; arvestades, et OECD andmete kohaselt on viimastel aastakümnetel nii ametiühingusse kuulumise määr kui ka kollektiivläbirääkimiste määr märkimisväärselt langenud; arvestades, et kollektiivläbirääkimiste ulatus on alates 2000. aastast ELi 27st liikmesriigist 22s vähenenud; arvestades, et töö ja töökeskkonna kvaliteet on keskmiselt parem riikides, kus on hästi organiseeritud sotsiaalpartnerid ja suur kollektiivlepingute osakaal; arvestades, et kollektiivläbirääkimised edendavad tööturu head toimimist, kui need on suure ulatusega ja hästi koordineeritud;

arvestades, et Eurofoundi kohaselt on kollektiivläbirääkimised surve all ja et 2008. aasta majanduslangus viis kollektiivläbirääkimiste detsentraliseerimiseni; arvestades, et kuigi iga kuues töötaja ELis on hinnanguliselt kollektiivse palgakokkuleppega hõlmatud, on kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivlepingute kohta kogu ELis usaldusväärseid tõendeid põhjalikumate katvusega andmete kujul raske saada; arvestades, et Euroopa Ametiühingute Instituudi (ETUI) andmete kohaselt on ametiühingusse kuulumise keskmine määr Euroopa Liidus ligikaudu 23 %, kusjuures ametiühingusse kuulumise määr erineb liikmesriigiti väga palju, jäädes vahemikku 74 % kuni 8 %; arvestades, et tööandjate organisatsioonide liikmelisus ja nende esindatavate turgude osakaal varieerub samuti märkimisväärselt;

arvestades, et sotsiaalsete investeeringute eesmärk on investeerida inimestesse, et aidata neil oma elutingimusi parandada; arvestades, et peamised poliitikavaldkonnad sotsiaalsete investeeringute jaoks on sotsiaalkindlustus, tervishoid, pikaajaline hooldus, haridus, eluasemed, tööhõive, õiglus ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele mõeldud sotsiaalteenused; arvestades, et hästi kavandatud sotsiaalpoliitikaga aidatakse kestlikule arengule ja majanduskasvule ja inimeste vaesuse eest kaitsmisele väga palju kaasa ning sellega stabiliseeritakse majandust;

arvestades, et COVID-19 pandeemia üks tagajärg arvatakse olevat vaesuse määra tõus; arvestades, et see seab suuremasse ohtu naised, noored, eakad inimesed, puuetega inimesed ja suured perekonnad; arvestades, et üheliikmeliste leibkondade ja üksi elavate eakate inimeste arv suureneb; arvestades, et üheliikmelistel leibkondadel on suurem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht ning eelkõige on üksi elavad eakamad naised suuremas vaesusohus kui eakamad mehed; arvestades, et üksikvanemaga leibkondadel on suur vaesusesse ja materiaalsesse puudusesse sattumise oht, ning üheainsa sissetuleku ja madalama tööhõivemäära tõttu on neil kulutusi raske planeerida; arvestades, et järjest rohkem noori täiskasvanuid toetub praegu endi vaesuse eest kaitsmisel oma vanematekodule, kuid 29 % kolmest põlvkonnast koosnevatest leibkondadest on vaesusohus ja 13 % elavad suures puuduses;

O.	arvestades, et sooline diskrimineerimine kodus ja tööturul võib põhjustada ressursside ebavõrdset jaotumist, mis muudab naised meestest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu kaitsetumaks; arvestades, et vaesusesse langedes on naistel vähem võimalusi sellest pääseda;

arvestades, et ELis on endiselt märkimisväärne horisontaalne ja vertikaalne tööturu segregatsioon ning naised on vähem tasuvates sektorites üleesindatud; arvestades, et COVID-19 pandeemia on mõjutanud eriti ebakindlate töölepingutega naisi, kuna nad kaotasid oma töökoha esimesena, mis tõi kaasa finantstagajärjed nende peredele ja majanduslikule sõltumatusele ning samuti nende ebapiisava sotsiaalkaitse kriisi ajal;

arvestades, et 2018. aastal oli 27-liikmelises ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ligi 109 miljonit inimest, mis moodustab 21,7 % kogu elanikkonnast ja millest 23 miljonit on lapsed (13); arvestades, et EL ei saavutanud oma 2020. aasta eesmärki vähendada vaesusohus või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra; arvestades, et COVID-19 kriisi tagajärjel vaesusohus või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv liidus tõenäoliselt suureneb; arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on enamikus liikmesriikides kodutus järjepidevalt suurenenud ja seda 70 % ning et ELis on vähemalt 700 000 inimest, kes on öösel peavarjuta; arvestades, et COVID-19 on näidanud, et kodutus tähendab sotsiaalset ja rahvatervise kriisi (14); arvestades, et ligikaudu üks viiendik inimestest ELis on raske võlakoorma alla sattumise ohus ja paljud inimesed ei saa sotsiaaltoetusi, millele neil riiklike süsteemide kohaselt õigus on;

arvestades, et ELis on igast viiest töötajast ühel halva kvaliteediga töökoht; arvestades, et järgmisel kümnel aastal eeldatakse edasist töökohtade polariseerumist ja mittestandardseid tööhõive vorme ning tekib rohkem töökohti oskuste spektri kõrgemas ja madalamas otsas (15); arvestades, et tehnoloogilised muutused ja tehisintellekti kasutus võivad tööturgu märkimisväärselt muuta; arvestades, et selle tagajärjel muutuvad sissetulekud veel ebavõrdsemaks; arvestades, et tööjõu nõudlus on pidevalt kõige väiksem olnud palgaskaala keskosas, eriti märgatavalt majanduslanguse ja töökohtade vähenemise perioodidel 2008. ja 2013. aasta vahel, osaliselt tööhõive liikumise tõttu tootmis- ja ehitussektorist teenustesektorisse; arvestades, et tõenäoliselt aitab pandeemia sellele suundumusele veelgi kaasa; arvestades, et madalat kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti on ühiskonnas vaja alati ja nende töökohtadega peavad kaasnema inimväärne palk ja inimväärsed tingimused; arvestades, et digiteerimine võib luua võimalusi oskuste täiendamiseks, kuid ei paranda tingimata töötingimusi ega loo uusi kvaliteetseid töökohti kõigile;

arvestades, et tähtajaliselt töölepingult tähtajatule lepingule üleminek peaaegu puudub; arvestades, et 60 % töötajatest töötab tähtajalise lepinguga mittevabatahtlikult; arvestades, et üleminekumäärad on eriti madalad riikides, kus on kõrge tähtajalise töölepinguga tööhõive määr; arvestades, et isegi ametiasutustes on ametnike asendamiseks liiga sageli kasutatud ajutisi töötajaid, kelle töötingimused on ebakindlamad;

arvestades, et Eurofoundi uuring uute tööhõivevormide kohta näitab, et tärkavad ja järjest suurema tähtsusega tööhõivevormid, mis erinevad traditsioonilisest tööandja ja töötaja suhtest ja/või mida iseloomustavad mittetraditsioonilised töökorraldus ja tööajad, on sotsiaalkaitse, sotsiaalse dialoogi ja kolletiivläbirääkimistega üldjuhul vähem hõlmatud; arvestades, et kuna selliseid tööhõivevorme kasutatakse rohkem majanduslikult raskel ajal, tuleks COVID-19 pandeemia tagajärjel eeldatavasti tekkiva tööturukriisi leevendamiseks võtta vastumeetmeid;

arvestades, et töötuse määr on üle 7 % ja noorte töötuse määr on tõusnud 17 %-le ning COVID-19 tõttu eeldatakse selle edasist tõusu (16), mis mõjutab eriti naisi ja madalat kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel töötajaid; arvestades, et eeldatavalt suureneb euroala töötuse määr 2021. aastal 2020. aasta 8,3 %-lt ligikaudu 9,3 %-le, kusjuures liikmesriikide vahel on suuri erinevusi (17); arvestades, et töötuse määr võib olla oluliselt kõrgem teatavates rühmades, näiteks puuetega inimesed, etnilised vähemused nagu romad, noored ja eakad; arvestades, et Eurofoundi uuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“ kohaselt on COVID-19 kriis avaldanud tööturule märkimisväärset mõju, sest pandeemia algusest on töötuks jäänud 8 % töötajatest ja 13 % füüsilisest isikust ettevõtjaist; arvestades, et kriisi mõju on saanud tunda ka need, kes jäid tööturule, kuid kelle töötundide arv vähenes märkimisväärselt, mis kajastub sissetuleku vähenemises ning mures tulevase tööturul osalemise ja majandusliku ebakindluse pärast;

arvestades, et Eurostati andmete kohaselt oli ELi 28 liikmesriigis 2018. aastal 8,3 miljonit vaeghõivatud osalise tööajaga töötajat, 7,6 miljonit inimest olid töövõimelised, kuid ei otsinud tööd, ning veel 2,2 miljonit otsisid tööd, kuid ei saanud lühikese aja jooksul tööle asuda; arvestades, et 2018. aastal kogesid ELi 28 liikmesriigis kokku 18,1 miljonit inimest midagi töötusele sarnanevat;

W.	arvestades, et noorte ja ka eakate töötuse vastu võitlemine on ELi piirkondlikul tasandil endiselt üks suurimaid proovikive;

arvestades, et COVID-19 kriis on toonud päevavalgele kuritarvitused seoses piirialatöötajate, piiriüleste töötajate ja hooajatöötajate õigustega ning nende ebakindla olukorra, kus sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise tase on madal; arvestades, et seetõttu on olemas vajadus inimväärsete töötingimuste, eluaseme ning töötervishoiu ja tööohutuse tugevama reguleerimise, tõhusama seire ja tulemusliku jõustamise järele; arvestades, et seetõttu tuleb parandada renditöö direktiivi;

arvestades, et meeste ja naiste tööhõives osalemise lõhe oli 2019. aastal 11,7 %; arvestades, et see erinevus tekitab ELile suure rahalise kulu, mis vastab 320 miljardile eurole aastas või 2,37 %-le ELi SKPst; arvestades, et COVID-19 kriis mõjutab ebaproportsionaalselt palju naiste tööhõivet ja sotsiaalset olukorda ning et 26,5 % naistest töötavad ebakindlatel töökohtadel ning naised moodustavad 60 % osalise tööajaga töötajatest; arvestades, et naisi mõjutavad COVID-19 pandeemiast tingitud raskused rohkem kui mehi, mis tuleneb tööhõivesektoritest, kus nad valdavalt töötavad, ning sellest, et eakate ja laste eest hoolitsemise koorem lasub endiselt eriti tugevalt naiste õlgadel;

arvestades, et puuetega inimesed ja eakad on COVID-19 kriisi vastu eriti kaitsetud; arvestades, et tõenäoliselt kannatavad nad ebaproportsionaalselt rohkem, neil on spetsiifilised toetusvajadused, mida tuleb pandeemiale reageerides algusest peale arvesse võtta, ning et uuringud näitavad, et neil on suurem vaimse tervise probleemide tekkimise oht;

AA.

arvestades, et Euroopa piirkonnad seisavad silmitsi pikaajaliste demograafiliste suundumustega, alates pikemast oodatavast elueast kuni madalama sündimuseni, vananeva ühiskonnani, kahaneva tööjõuni, väiksemate leibkondadeni ja suureneva linnastumiseni; arvestades, et Euroopa rahvastiku osakaalu vähenemisega maailma rahvastikus, millest Euroopa rahvastik moodustab 2070. aastaks eeldatavasti vähem kui 4 %, kaasnevad katsumused; arvestades, et demograafilised muutused mõjutavad tugevalt maapiirkondi ja äärealasid;

AB.	arvestades, et pandeemia on eriti mõjutanud eakaid, mõnedel juhtudel isoleeritud isikute olukorda raskendades; arvestades, et eakatel on kõige suurem internetile ja kaasaegsetele tehnoloogiatele ligipääsu puudumise oht ning seetõttu suurem tõrjutuse, kaasaarvatud digitaalse tõrjutuse oht;

AC.

arvestades, et kriisi tagajärjel on vaesus linnapiirkondades suurenenud, mõjutades rohkem keskmise sissetulekuga leibkondasid ja luues uusi vaesuseohus rühmi, samuti on kriis viinud piirkondliku ebavõrdsuse süvenemiseni, sotsiaalsete puuduste suurenemiseni mahajäänud linnapiirkondades ning ebavõrdse ligipääsuni avalikele teenustele ja tekitanud suurema nõudluse sotsiaalteenuste ja sotsiaalse taristu järele kohalikul tasandil ajal, mil omavalitsuste eelarved on ülekoormatud;

AD.

arvestades, et 2015. aasta Euroopa töötingimuste uuringu tulemuste kohaselt on võrreldes tööandjate ruumides töötavate inimestega kaks korda rohkem regulaarseid kaugtöötajaid teatanud, et nad töötavad rohkem kui ELi seadustes sätestatud 48 tundi ja puhkavad tööpäevade vahel vähem kui 11 tundi; arvestades, et peaaegu 30 % sellistest kaugtöötajatest teatavad, et töötavad vabal ajal iga päev või mitu korda nädalas, samas kui kontoris töötajatest teeb seda vähem kui 5 %; arvestades, et regulaarsed kaugtöötajad kannatavad ka tõenäolisemalt tööga seonduva stressi käes, neid mõjutavad unehäired ning neil on raskusi töö- ja pereelu ühitamisel;

AE.

arvestades, et COVID-19 ja selle vastu võitlemise meetmete, nimelt eraldatuse ja kaugtöö tagajärjel on vägivaldsetes suhetes olevad naised olnud pidevalt vägivallaohus, mis on suurendanud naistevastase vägivalla juhtumite arvu; arvestades, et liikumispiirangute üks tagajärgedest on soolise ja peresisese vägivalla plahvatuslik, umbes 30 % kasv mõnes Euroopa riigis; arvestades, et kogu maailmas kokku on üle 243 miljoni naise vanuses 15–49 viimase 12 kuu jooksul kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda;

AF.

arvestades, et surve naistele on veelgi suurenenud; arvestades, et uued töö- ja eraelu lahususe arvelt kehtestatud ja pikendatavad töövormid on toonud liikumispiirangute ajal kaasa uute psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise vormide plahvatusliku kasvu nii võrgus kui ka väljaspool seda; arvestades, et enamik ettevõtteid ja valitsusi ei ole võtnud meetmeid nende nähtuste vastu võitlemiseks;

rõhutab, et EL on alustanud üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega, kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja ringmajandusele, mis peab tagama sotsiaalse õigluse kõrgeima taseme, suurendades heaolu, sotsiaalset arengut, julgeolekut, õitsengut, võrdsust ja kaasamist ning millega ei jäeta kedagi maha; usub, et kestlik areng lähtub kindlalt Euroopa projektist ja väärtustest ning et sotsiaalne kestlikkus on oluline eeltingimus õiglase ning kaasava rohe-, digi- ja demograafilise ülemineku jaoks; toonitab, et ebavõrdsuse vähendamiseks peavad need protsessid sisalduma üleminekus, mis suudab pakkuda sotsiaalseid võimalusi ja jagatud jõukust; rõhutab, et sotsiaalne õiglus, äraelamist võimaldava töötasuga inimväärne töö, võrdsed võimalused, õiglane liikuvus ja tugevad sotsiaalhoolekandesüsteemid on hädavajalikud elemendid üleminekul kestlikule ja sotsiaalsele Euroopale;

usub, et see taastumisperiood peab olema aeg reformideks, kus ollakse täielikult pühendunud ÜRO tegevuskava aastani 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi rakendamisele, mis põhineb solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel, jõukuse õiglasel jaotumisel, soolisel võrdõiguslikkusel, kvaliteetsetel avalikel sotsiaalhoolekandesüsteemidel, kvaliteetsel tööhõivel ja kestlikul majanduskasvul, s.o mudelil, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalkaitse, võtab arvesse vähekaitstud rühmade vajadusi, edendab osalust ja kodanikuaktiivsust ning parandab kõigi elatustaset; on seisukohal, et see on ELi parim viis sellest kriisist järgmise põlvkonna jaoks kestlikuma, vastupanuvõimelisema ja õiglasemana väljuda;

rõhutab, et edusammud kestliku, õiglase ja kaasava sotsiaalse Euroopa poole nõuavad tugevat jagatud pühendumist ÜRO tegevuskava 2030. aastani edendamisel ning Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ja õiguste rakendamisel ja realiseerimisel; rõhutab, et välja tuleb töötada ambitsioonikas poliitiline tegevuskava eristatavate, teostatavate, kestlike, selgete ja kohustuslike eesmärkide ning sotsiaalse kestlikkuse näitajatega; juhib tähelepanu, et järgmine ELi sotsiaaltippkohtumine on kavandatud toimuma 2021. aasta mais Portos, mis on suurepärane võimalus selle tegevuskava kõrgeimal poliitilisel tasemel vastuvõtmiseks 27 liikmesriigi juhtide ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poolt; nõuab sotsiaalpartnerite kaasamist kogu protsessi käigus;

Juhtimisraamistik sotsiaalse arengu jaoks

on arvamusel, et Porto tegevuskavas tuleks ette näha kahekordne tegutsemisviis, s.t see peaks keskenduma sotsiaalse kestlikkuse osale ELi kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030, sillutades samas ühtlasi teed tegevuskava kaudu Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete realiseerimisele ning see peaks olema järg Lissaboni strateegiale, luues ambitsioonikaid ja kohustuslikke eesmärke ja vahendeid, mis määratlevad teekonna sotsiaalse progressi ja kestlikkuseni; usub, et kõnealune kava võiks sisaldada strateegilist raamistikku kestliku, õiglase ja kaasava sotsiaalse Euroopa jaoks aastani 2030;

rõhutab, et tugeva sotsiaalse Euroopa uue tegevuskava eesmärgid peavad keskenduma kõigi ja eriti kõige haavatavamate kaitsmisele ning taastumise kaasavamaks ja sotsiaalselt õiglasemaks muutmisele ning et neid eesmärke peab tugevdama kohustusliku jõustamise kaudu, võttes arvesse riikide eripärasid ja vajadusi ning peegeldades majanduslikke ja keskkonnakaitsealaseid kohustusi, mille järgimisest oleneb juurdepääs ELi rahalistele vahenditele; on arvamusel, et selles osas peaksid ELi ja liikmesriikide meetmed, programmid ja reformid olema kavandatud viisil, mis panustaks nende kohustuslike eesmärkide saavutamisse ning et õiguslik kaitse peaks tähendama, et tegevusi, meetmeid, programme või reforme, millel võiks olla nende eesmärkide saavutamise edusammudele potentsiaalne negatiivne mõju või mis võiks neid takistada, tuleks vältida;

on veendunud, et juhtimisraamistik sotsiaalse ja kestliku Euroopa heaks peaks põhinema järgmistel reformidel: Euroopa sotsiaalõiguste samba ja aluslepingutes sisalduva sotsiaalse arengu protokolli integreerimine, sotsiaalsete õiguste kaitse samal tasemel majanduslike vabadustega ühtsel turul ning kestliku arengu ja sotsiaalse progressi pakti vastuvõtmine, muutes sotsiaalsed ja kestlikkuse eesmärgid kohustuslikuks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid; leiab, et lisaks tuleks poolaastaprotsessis järgida ühenduse meetodit ning nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid poolaasta protsessi osas kokkuleppe sõlmima, samas peaks rohkem sotsiaalpoliitika valdkondi kuuluma kvalifitseeritud häälteenamusega otsuste vastuvõtmise protsessi alla, eelkõige mittediskrimineerimine, töötajate sotsiaalne kaitse (va piiriüleses olukorras), töötajate kaitse töölepingu lõpetamisel, töötajate ja tööandjate huvide esindamine ja kollektiivne kaitse ning liidus seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike töötingimused;

Rahalised vahendid tugeva sotsiaalse ja kestliku Euroopa jaoks

kutsub liikmesriike kasutama täielikult ära paindlikkust ELi eeskirjade kohaldamisel riigi rahanduse ja eelarvepoliitika suhtes, katmaks erakorralisi kulutusi, et ennetada ja leevendada COVID-19 pandeemia kriisi sotsiaalseid tagajärgi, tugevdada sotsiaalhoolekandesüsteeme, rahastada kvaliteetseid töökohti, avalikke teenuseid, vaesusega võitlemist ning rohe- ja digiüleminekut; väljendab heameelt taasterahastu „NextGenerationEU“ ehk ELi taastekava üle; rõhutab, et õiglase rohe- ja digiülemineku saavutamine on võimalik ainult juhul, kui hariduse, sotsiaalhoolekande ja tervishoiutaristut toetatakse piisavalt, et tagada kõigile sotsiaalne õiglus, sotsiaalne ühtekuuluvus ja õitseng; on mures, et praeguses kriisis on sotsiaalse heaolu süsteemidel enneolematu surve ja nendega seotud avaliku sektori kulutused suurenevad üha kiirenevas tempos; rõhutab, et kriisimeetmetele kulutatud vahendid ei tohiks tulla enim puudust kannatavate inimeste arvelt, vaid et neid tuleks kanda võrdselt; rõhutab seetõttu, et majanduse taastamise soodustamiseks peab ELi investeeringutel majanduse taastekava kaudu olema tugev sotsiaalne mõõde, mis tugevdab vähekaitstud elanikkonnarühmadele mõeldud sotsiaalhoolekandesüsteeme ning investeerib sotsiaalkindlustusse, tervishoiu ja hariduse kättesaadavusse, taskukohastesse eluasemetesse, tööhõivesse, õigus- ja sotsiaalteenustesse, et võidelda kriisi sotsiaalse mõjuga; on seisukohal, et haridusse investeerimine, hästi kavandatud progressiivsed maksu- ja hüvitissüsteemid, sotsiaalsed investeeringud ning kvaliteetsete avalike ja sotsiaalteenuste pakkumine on peamine tõukejõud, millega ennetada ebasoodsate olude ülekandumist ühest põlvkonnast teisele; rõhutab Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tähtsust Euroopa majanduse taastekava ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kontekstis, samal tasandil rohelise kokkuleppe ja digitaalse üleminekuga; nõuab seetõttu, et eesseisvad reformid seotaks taastepaketiga, et saavutada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ühena riigisiseste reformikavade peamistest eesmärkidest, sealhulgas rahalise toetuse kaudu; usub seetõttu, et taastekavas tuleks toetada uusi Porto eesmärke 2030. aastaks koos majanduslike ja keskkonnakaitsealaste eesmärkidega;

rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud taastepaketti peaksid ambitsioonikuse poolest olema võrdväärsed Porto tegevuskava eesmärkidega, sh vajaliku rahalise toetuse andmiseks; usub, et eriomastes sotsiaalarengu kavades tuleks sätestada viis, kuidas Porto tegevuskava eesmärke ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid rakendatakse, sotsiaalsete investeeringute suurus, asjaomased valdkonnad ja soovitud edusammud;

tuletab meelde, et lühendatud tööaja kavad on tõhus vahend majanduskriisis töökohtade säilitamiseks; kiidab heaks eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) loomise erakorralise meetmena, et toetada COVID-19 kriisi kontekstis liikmesriikide lühendatud tööaja kavasid; rõhutab, et tegemist on olulise vahendiga, et toetada riiklikke lühendatud tööaja kavasid, mis võimaldab kaitsta töökohti ja oskusi ning säilitada suure osa palkadest ja sissetulekutest; palub komisjonil hinnata hoolikalt nimetatud ajutise vahendi tulemuslikkust ning uurida võimalust selles valdkonnas püsiva erivahendi kehtestamiseks, mida oleks võimalik liikmesriikide palvel aktiveerida, kui mõni ootamatu kriis põhjustab lühendatud tööaja kavadele ja samalaadsetele meetmetele tehtud kulutustes järjepideva tõusu; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et rahalist toetust antakse ainult ettevõtetele, mis ei ole registreeritud riikides, mis on loetletud ühises maksualast koostööd mittetegevate kolmandate riikide ELi loetelus või maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta esitatud nõukogu järelduste I lisas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et toetusesaajad järgiksid aluslepingutes sätestatud põhiväärtusi ning et avaliku sektori rahalist toetust saavad ettevõtted kaitseksid töötajaid, tagaksid inimväärsed töötingimused, austaksid ametiühinguid ja kohaldatavaid kollektiivlepinguid, maksaksid oma osa maksudest ning hoiduksid aktsiate tagasiostmisest või juhtkonnale preemiate või aktsionäridele dividendide maksmisest; rõhutab, et oluline on kombineerida lühendatud tööaja programme mõjutatud töötajatele mõeldud hariduse ja erialaste koolitustega;

10.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni presidendi teadaande, milles tehakse ettepanek ELi töötuskindlustuse edasikindlustuskava kehtestamise kohta, ning nõuab, et Euroopa Komisjon esitaks oma ettepaneku kiiresti; nõuab, et see vahend kaitseks kõiki töötajate liike, vähendaks väliste šokkide survet riigi rahandusele ning kaitseks riiklikke töötushüvitiste süsteeme kriiside ajal, mis põhjustavad kulude järsu suurenemist; nõuab, et ettepanek hõlmaks majandus- ja rahaliidu liikmesriike ning et majandus- ja rahaliitu mittekuuluvad riigid saaksid ettepanekuga samuti liituda;

11.

kiidab heaks õiglase ülemineku fondi loomise; rõhutab, et keskkonnakaitse- ja kliimameetmete üldine aktsepteerimine ühiskonna poolt on nende tõhusaks rakendamiseks ülioluline; ärgitab liikmesriike kaasama tõhusalt sotsiaalpartnereid, piirkondlikke ja kohalikke valitsusi ning kodanikuühiskonda õiglase ülemineku territoriaalsete kavade koostamisse; tuletab meelde, et kliimamuutustel ja neile järgnevatel struktuurimuutustel on juba praegu tõsine mõju paljudele Euroopa piirkondadele ja nende inimestele; rõhutab, et keskkonnahoidlike ja inimväärsete töökohtade loomine on hädavajalik, et saavutada kaasav tasakaalustatud tööturg, mis on seotud ausa ja õiglase üleminekuga taastuvatel energiaallikatel põhinevale väga ressursi- ja energiatõhusale süsinikuneutraalsele ringmajandusele, ning tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale; nõuab, et muudetud ettepanekus suurendataks summat, mille komisjon 2020. aasta mais õiglase ülemineku fondi jaoks määras; nõuab, et fondil oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et toetada üleminekupiirkondi ja tagada, et luuakse uusi kvaliteetseid töökohti, ning nõuab, et fondist toetuse andmise juhtpõhimõte oleks sotsiaalne ühtekuuluvus; rõhutab, et muudetud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on määrava tähtsusega, et toetada ümberkorraldusest mõjutatud töötajatele mõeldud sotsiaalseid kavasid, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel leppida selle vahendi jaoks Euroopa õiglase ülemineku suurema rahalise toetuse raames kokku tunduvalt suuremas eelarves; nõuab, et olemasolevaid vahendeid kasutataks kestlikult ja ambitsioonikalt, et toetada neid kõige vähem kaitstud ja mahajäänud piirkondi, kasutades vajaduse korral üleminekumeetmeid; tuletab meelde, et on oluline, et rahastamiskõlblikud projektid oleksid kooskõlas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi, selle 2030. aastaks saavutatavate vahesammude ning samuti Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

12.

juhib tähelepanu muutustele, mida õiglane üleminek tööturul ja uute keskkonnahoidlike töökohtade jaotumisel kaasa toob; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegiaid, et tagada naiste juurdepääs uutele keskkonnahoidlikele töökohtadele ja vähendada soolist lõhet taastuvenergiasektori tööhõives;

13.

tuletab meelde, et enne COVID-19 pandeemiat kannatas vaesuse ja materiaalse puuduse käes iga päev enam kui 100 miljonit eurooplast ning et see olukord halveneb kriisi tõttu veel enam; tunnistab, kui olulist rolli mängivad kõik Euroopa sotsiaalvaldkonna fondid ja programmid ning et tulevased ESF+ fond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) mängivad järgmise seitsme aasta jooksul veelgi olulisemat rolli; rõhutab, et taastepingutused peaksid toetama meie ühiskonnas töökohtade loomist ja majanduskasvu, vastupanuvõimet ja õiglust ning et neid tuleks täiendada tugeva sotsiaalse mõõtmega, mis tegeleb sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ning kriisist kõige enam mõjutatud inimeste, eriti vähekaitstud ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks vaesuses elavate, töötute, eakate, noorte, puuetega inimeste, üksikvanemate, liikuvate töötajate ja rändajate vajadustega; tunneb heameelt, et komisjon kavatseb kasutada EGFi, et reageerida COVID-19 kriisi mõjule sotsiaalsele ja majanduslikule tasandil, ning rõhutab, et EGFi kasutusala laiendamine digi- ja roheüleminekule nõuab järgnevateks aastateks piisavat rahastust; kutsub liikmesriike üles kasutama seda fondi täielikult ära, et aidata ülemineku tõttu koondatud töötajaid;

14.

on mures, et COVID-19 puhangust taastumisel muutub eelolevatel aastatel tungivaks vajadus lahendada vaesuse, sh laste vaesuse probleem; rõhutab, et liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 5 % jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) vahenditest selleks, et toetada Euroopa lastegarantii (ECG) raames võetavaid meetmeid; rõhutab, et on oluline luua 3 miljardi euro suurune eraldi eelarve selle rakendamise esimeseks aastaks, kui EL kannatab COVID-19 pandeemia tagajärgede käes, millel on üha suurem mõju lastele, kes on kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste hulgas kõige vähem kaitstud, ning et vahemikus 2021–2027 investeeritakse Euroopa lastegarantiisse kokku vähemalt 20 miljardit eurot; nõuab tungivalt, et seda täiendaks ulatuslik vaesusevastane strateegia, mis hõlmab meetmeid inimväärse ja taskukohase eluaseme tagamiseks ja kodutuse vastu võitlemiseks; tuletab meelde, et igasuguses laste vaesuse kõrvaldamise strateegias tuleb võtta arvesse üksikvanemate ja paljulapseliste perede olukorda, sest ühe vanemaga leibkonnad ja paljulapselised leibkonnad kuuluvad ühiskonna kõige vähem kaitstud rühmade hulka; rõhutab, et liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 3 % jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest selleks, et võidelda toidu ja materiaalse puudusega ning toetada enim puudustkannatavate inimeste sotsiaalset kaasamist;

15.

rõhutab, et COVID-19 kriis on jätnud juba paljud inimesed töötuks, eelkõige noored inimesed, kes satuvad tihemini ebakindlatele töökohtadele; väljendab selles kontekstis heameelt komisjoni kavade üle tugevdada Euroopa noortegarantiid ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma noorte töötuse vähendamise prioriteediks; rõhutab, et on vaja, et liikmesriigid investeeriksid ka edaspidi piisavalt ESF+ ressursse noorte tööhõive toetamise meetmetesse ning eraldaksid seetõttu vähemalt 15 % oma jagatud eelarve täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest sihipärastele meetmetele ja struktuurireformidele, et toetada kvaliteetset noorte tööhõivet; tuletab meelde vajadust siduva, tõhusama ja kaasavama noortegarantii järele, mis võimaldaks noortegarantiid reguleerivate selgete kvaliteedikriteeriumide raamistikus tasustatud praktikat, õpipoisiõpet ja väljaõpet kõigile mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) rühmadele; mõistab hukka tasustamata praktikad, kui need ei ole seotud hariduse omandamisega, sest need on viis noorte töötajate ärakasutamiseks ja rikuvad nende õigusi; kutsub komisjoni üles esitama õigusraamistikku selliste tasustamata praktikate, õppepraktikate ja õpipoisiõppe tõhusaks ja jõustatavaks keelustamiseks;

Porto tegevuskava: eesmärgid ja ettepanekud

16.

usub, et Porto tegevuskava peaks tugeva sotsiaalse Euroopa tegevuskavana kestlikuks arenguks hõlmama majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid heaolunäitajaid ning hõlmama järgmisi valdkondi: inimväärne töö, sotsiaalne õiglus ja võrdsed võimalused, mõjusad sotsiaalse heaolu süsteemid ja õiglane liikuvus; on seisukohal, et käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks tuleks uues tegevuskavas ühendada kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid ning selles tuleks järgida õigustel põhinevat tegutsemisviisi;

17.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema aktiivselt digilõhega juurdepääsul avalikele teenustele, millest paljud on COVID-19 käigus digitaliseeritud, tagades kohalikul tasandil sotsiaalsele innovatsioonile ELi rahalise toetuse, et muuta avalikud teenused hõlpsamini kättesaadavaks, sh suutlikkuse suurendamine ja uuenduslike alt ülespoole suunatud algatuste laiendamine e-kaasatuse ja andmekirjaoskuse tagamiseks, et tagada kõigile kodanikele juurdepääs kvaliteetsetele, juurdepääsetavatele ja kasutusmugavatele üldhuviteenustele;

1. Inimväärne töö ning kestlikud ja kaasavad tööturud

18.

märgib, et inimväärsed palgad on õiglaste töötingimuste ja eduka sotsiaalse turumajanduse keskne osa ning et palgatase peaks võimaldama töötajatel täita enda ja oma perekonna vajadusi; usub, et iga ELi töötaja peaks saama palka, mis tagab vähemalt inimväärse elatustaseme; usub, et tugevamad kollektiivläbirääkimised on parim viis ELis inimväärsete töötasude edendamiseks; kutsub komisjoni üles tuvastama ELis kollekiivläbirääkimiste takistusi ning võtab teadmiseks ettepaneku võtta vastu miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste direktiiv; rõhutab, et nimetatud direktiiv peaks aitama kõrvaldada palgavaesust ja edendada kollektiivläbirääkimisi kooskõlas riikide traditsioonidega ning austades nõuetekohaselt riikide sotsiaalpartnerite autonoomiat ja hästitoimivaid kollektiivläbirääkimiste mudeleid; kordab oma üleskutset komisjonile viia läbi uurimus äraelamist võimaldava töötasu indeksi kohta, et hinnata elukalliduse ja leibkonna põhivajaduste rahuldamiseks vajalikku ligikaudset sissetulekut igas liikmesriigis ja piirkonnas, sest sotsiaalpartnerid saaksid seda võrdlusnäitajana kasutada; nõuab, et seadusjärgne miinimumpalk kehtestataks tasemel, mis on kõrgem kui inimväärseks eluks vajalik, ja et sellesse kaasataks täielikult sotsiaalpartnerid, mis aitab kaasa palgavaesuse kaotamisele ja tagab kõigile töötajatele vaesustasemest kõrgema sissetuleku ning võtab samas arvesse elukalliduse erinevust liikmesriikides; nõuab, et ELi tasandil kooskõlastataks tegutsemisviis, mille abil saavutada reaalpalga kasv, vältida ebamõistliku tööjõukulude konkurentsi tagajärjel tekkivat järkjärgulist langust ja suurendada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist, mis on kasulik kõigile;

19.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühenduma koos sotsiaalpartneritega kollektiivläbirääkimiste 90 % määra saavutamisele 2030. aastaks nendes riiklikes süsteemides, kus on omavahel kombineeritud tööhõive ja töötingimuste reguleerimist seadusandlikult ja sotsiaalpartnerite poolt; rõhutab, et kollektiivläbirääkimised aitavad kaasa sotsiaalsele turumajandusele, nagu on ette nähtud Lissaboni lepinguga; kordab, et tuleb kaitsta Euroopa lepinguid, mis kaitsevad selgesõnaliselt sotsiaalpartnerite autonoomiat, ning mõnes liikmesriigis kehtivaid iseregulatsioonisüsteeme, et sotsiaalpartneritel oleks autonoomse reguleerimise volitused, tagades tugeva legitiimsuse ja edusammud kollektiivlepingute kohaldamisala suurendamisel; kutsub liikmesriike lõpetama kõigi selliste riigisiseste õigusaktide kohaldamist, mis takistavad kollektiivläbirääkimisi, sh tagades ametiühingute organiseerumise eesmärgil juurdepääsu töökohtadele; rõhutab, et reformid liikmesriikides ei tohiks kollektiivläbirääkimisi negatiivselt mõjutada ja et kollektiivläbirääkimisi tuleb edendada valdkondlikul tasandil, sh toetades sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaasaksid sotsiaalpartnereid täielikult Euroopa poliitikakujundamisse, sealhulgas Euroopa poolaasta protsessi; usub, et kavandatud eesmärgid aitaksid kaasa palgavaesuse kaotamisele ja tagaksid Euroopa töötajatele õiglase palga;

20.

kutsub Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi Euroopa riigihangete direktiivi, et kehtestada kollektiivlepinguid täitvate ettevõtete suhtes sooduskohtlemine; kutsub komisjoni samuti üles tugevdama sotsiaalklauslit ja välistama hangetes pakkumused ettevõtetelt, kes on tegelenud kuritegevuse või ametiühingute hävitamisega või keeldunud kollektiivläbirääkimistes osalemast, tagamaks, et avalikke vahendeid investeeritakse õiglaste üleminekuga tegelevatesse ettevõtetesse, et edendada kollektiivlepinguid ja tõsta ametiühingusse kuulumise määra; on lisaks seisukohal, et kogu ELi rahaline toetus ettevõtjatele peaks sõltuma sellest, kas nad täidavad asjakohastest kollektiivlepingutest tulenevaid kohaldatavaid töö- ja tööhõivetingimusi ja/või tööandjate kohustusi; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et sellised avaliku sektori üldhuviteenuste eraisikutest või riiklikud pakkujad tagavad oma töötajatele minimaalsed töötingimused, austades eelkõige õigust pidada läbirääkimisi valdkondlike kollektiivlepingute või ettevõtte tasandi lepingute üle ja neid lepinguid sõlmida ning saada kohast palka;

21.

märgib murelikult, et mitmes liikmesriigis on noorte töötuse tase kõrge ja noorte töötajate töölepingud on ebakindlad, eelkõige sektorites, mida COVID-19 tõsiselt mõjutab; nõuab, et noortegarantiid tugevdataks, et vähendada pikaajalist ja noorte töötust 2030. aastaks vähemalt 50 % võrra, ning lisada sellesse kvaliteetsete töökohtade loomise kriteeriumid kooskõlas ÜRO tegevuskava aastani 2030 säästva arengu 8. eesmärgiga; usub, et on aeg muuta noortegarantii kõigile liikmesriikidele siduvaks ja kaasavaks, sh aktiivsed teavitamismeetmed pikaajaliselt mittetöötavate ja mitteõppivate noorte ja ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga noorte, näiteks puuetega noorte ja romadest noorte jaoks;

22.

rõhutab, et kvaliteetsete töökohtade Euroopa tegevuskava ei ole mitte ainult inimväärikuse küsimus, vaid on kasulik ka majandusele, kuna see parandab tootlikkust ja suurendab sisenõudlust; on seisukohal, et kvaliteetne töökoht peab hõlmama äraelamist võimaldavat palka, töökindlust ja juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pidevõppevõimalusi, häid töötingimusi ohutul ja tervislikul töökohal, mõistlikku tööaega koos hea töö- ja eraelu tasakaaluga, ning ametiühingusse kuulumise õigust ja läbirääkimisõigust; kutsub komisjoni üles lisama Euroopa poolaasta protsessi ja sotsiaalnäitajate tulemustabelisse Euroopa tasandil töö kvaliteedi tõstmise üldise eesmärgi, et suunata ja hinnata seda, kui palju on liikmesriikide tööpoliitikameetmed aidanud rakendada kestliku arengu eesmärke ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast; kutsub liikmesriike üles omistama sotsiaal- ja tööhõivega seotud riigipõhistele soovitustele, eriti neile, mis on antud COVID-19 kriisi tõttu, sama suurt tähtsust, kui omistatakse majandus- ja eelarvesoovitustele;

23.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ELi tööhõivesuunised vaadatakse läbi hiljemalt aasta jooksul pärast nende vastuvõtmist 2020. aastal, et võtta arvesse COVID-19 kriisi ning selle sotsiaalseid ja tööhõivetagajärgi ning reageerida tulevikus sarnastele kriisidele edukamalt; nõuab kindlalt, et demokraatliku otsustusprotsessi tugevdamiseks kaasataks Euroopa Parlament nõukoguga võrdsetel alustel majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste koostamisse; kutsub Eurofoundi üles aitama kaasa töökvaliteedi mõõtmisele eri lepingulistes ja tööhõivekeskkondades ning esitama asjakohaseid poliitilisi analüüse, et aidata parandada töökvaliteeti ja muuta töö kestlikuks;

24.

on mures ebakindlate ja mittestandardsete töövormide, näiliselt füüsilise isikuna tegutsemise ja nulltunnilepinguga töötajate arvu suurenemise pärast, sh riigiasutustes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama eesmärgi suunas kõrvaldada mittevabatahtlik ajutine ja osalise tööajaga tööhõive 2030. aastaks, ning töötama eesmärgi suunas, kus üle 80 % loodud töökohtadest oleksid keskmise või kõrge palgatasemega ja kontsentreerunud kestlikesse sektoritesse; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt nulltunnilepingute ja näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise tava kaotamist;

25.

kutsub liikmesriike üles võtma 2030. aastaks eesmärgi, et tööga seotud surmajuhtumeid ei ole ja tööga seotud haigusi on vähem; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks selle eesmärgi saavutamiseks välja uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegia, milles käsitletaks nii töötajate füüsilist kui vaimset tervist; usub, et nimetatud strateegia peab hõlmama tervishoiu ja ohutuse raamdirektiivi läbivaatamist koos sotsiaalpartneritega, et kaitsta töötajaid hädaolukorras, nagu pandeemia, ning ammendavate ettepanekute esitamist luu- ja lihaskonna ning stressiga seotud vaevuste vähendamise kohta; palub komisjonil jätkata kantserogeenide ja mutageenide direktiivi ajakohastamist ning esitada 2024. aastaks töökeskkonnas kohaldatavate siduvate piirnormide ettepanek veel vähemalt 50 aine kohta, samuti lisada direktiivi reproduktiivsüsteemi kahjustavad ained ning kehtestada kahjulike ainete, näiteks kantserogeensete ja mutageensete ainete kohta rangemad piirnormid; rõhutab, et EL peab jälgima Euroopa vaimse tervise tegevusraamistiku järgimist; märgib, et üks eesmärk on ka vähktõve ennetamine, sest 40 % vähijuhtudest peetakse ennetatavaks; kutsub komisjoni üles esitama ambitsioonikat vähktõvevastase võitluse kava, et aidata vähendada sellest haigusest põhjustatud kannatusi; nõuab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti rolli tugevdamist, et edendada tervislikke ja ohutuid töökohti kogu liidus ning arendada edasi algatusi, et parandada töökohaga seotud ennetustegevust kõigis tegevusvaldkondades;

26.

kutsub komisjoni üles esitama ELi hooldusvaldkonna strateegilise tegevuskava, et liikuda edasi ELi tervishoiusektori, sealhulgas isiku- ja majapidamisteenuseid pakkuvate töötajate kvalitatiivse võimestamisega; kordab, et hooldusvaldkonna tegevuskava peab kajastama ka 100 miljoni mitteametliku hooldaja olukorda ELis, kes pakuvad 80 % pikaajalisest hooldusest, kuid jäävad enamasti tunnustamata; kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja regulatiivse raamistiku, millega tagatakse kvaliteetsed hooldusteenused, sh hinnates tervishoiusektoris uusi võimalusi, mis toovad kasu tarbijatele ja patsientidele, austades samal ajal avalik-õiguslike ja eraõiguslike institutsioonide rolli kodanikele teenuste osutamisel ja tagades hooldajatele inimväärsed töötingimused;

27.

tunnistab, et õiglane, sotsiaalselt kestlik töö ja töötajate tegelik osalemine töötingimuste kujundamisel on digiplatvormidel, nagu ka kõigis muudes sektorites, tähtsamad kui kunagi varem ning et töötajatel peab olema demokraatlik mõju töökohal toimuva juhtimisele; rõhutab, et digiteerimisest saadavat kasu tuleb jagada laialdaselt ja võrdselt ning digisektori töötajatel peavad olema samasugused õigused ja töötingimused nagu teistes sektorites; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku võtta vastu direktiiv inimväärsete töötingimuste ja õiguste kohta digimajanduses, hõlmates seejuures kõiki töötajaid, sealhulgas mittestandardseid ebatüüpiliste lepingutega töötajaid, platvormiettevõtete töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid; kutsub komisjoni üles tagama selle direktiivi raames, et platvormiettevõtted järgivad kehtivaid riigisiseseid ja Euroopa õigusakte, selgitama platvormipõhiste töötajate tööalast staatust, võttes aluseks töösuhte vaidlustatava eelduse, ja kaitsma nende töötingimusi, tagama sotsiaalkaitse ning tervishoiu- ja ohutusnõuete järgimise ning õiguse organisatsioonidega ühineda, olla esindatud ametiühingute poolt ja pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, sh füüsilisest isikust ettevõtjate korral; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks ELi konkurentsiõiguse sihipäraselt läbi, et lubada ebakindlas olukorras olevatel füüsilisest isikust ettevõtjatel kehtestada kollektiivselt hindu, et tagada läbirääkimisjõu parem tasakaal ja õiglasem siseturg;

28.

rõhutab, et COVID-19 pandeemia on esile toonud digilahenduste, eriti kaugtöö tähtsuse; nõuab komisjonilt tungivalt, et see esitaks direktiivi, milles käsitletakse õiglase kaugtöö miinimumstandardeid ja tingimusi, et kaitsta töötajate tervist ja ohutust ning tagada inimväärsed töötingimused, sh vabatahtlikkus, tööajast kinnipidamine, puhkus, töö- ja eraelu tasakaal ning muud tööga seotud digitaalõigused, näiteks õigus olla mittekättesaadav, töötajate eraelu puutumatuse kaitse, sealhulgas elektroonilise kaugseire või muul viisil jälgimise eest ning töötajatele mikrokiibi paigaldamise ja värbamisprotsessis tehisintellekti kasutamise keelamine, võttes samal ajal arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepingut digiülemineku kohta;

29.

kutsub komisjoni üles esitama uut raamdirektiivi töötajate teavitamise, konsulteerimise ja osalemise kohta Euroopa äriühinguvormides, sealhulgas alltöövõtuahelad ja frantsiisid, ning ettevõtete kohta, mis kasutavad Euroopa ettevõtete liikuvuse vahendeid, et kehtestada miinimumstandardid, sealhulgas muutuste ja ümberkorralduste prognoosimise kohta, eelkõige ettevõtte tasandil; nõuab ka Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamist, et tagada muu hulgas selle nõuetekohane jõustamine, õiguskaitse kättesaadavus, tõhusad karistused eeskirjade rikkumise eest ning parandada spetsiaalse läbirääkimiskomisjoni toimimist, sh piiriülese teabe- ja konsulteerimisprotsessi nõuetekohane läbiviimine ja lõpuleviimine enne mis tahes otsuste tegemist; kutsub komisjoni üles edendama töötajate kapitaliosalust, et suurendada töötajate kaasamist, suurendades tööl demokraatiat, vähendades samal ajal ebavõrdsust ja majanduslanguse ajal töökohtade kaotamise ohtu;

30.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama vajalikud tingimused ning nõuded, et vähemalt 80 % äriühingutest oleksid 2030. aastaks seotud äriühingute kestliku üldjuhtimise kokkulepetega, kehtestades töötajatega kokkulepitud strateegiad, et mõjutada positiivselt keskkonna-, sotsiaal- ja majandusarengut valitsemistavade ja turukohaloleku kaudu, parandada juhtkonna vastutust kestlikkuse integreerimisel äriühingu otsustusprotsessi ning edendada äriühingu juhtimistavasid, mis aitavad kaasa äriühingu kestlikkusele ja mis puudutavad muu hulgas äriühingu aruandlust, juhatuse töötasu, palgamäära maksimaalset erinevust, juhatuse koosseisu ja sidusrühmade kaasamist;

31.

nõuab, et võetaks vastu direktiiv, mis käsitleb siduvaid inimõigusi, hoolsuskohustust ja vastutustundlikku äritegevust, sealhulgas töötajate selliseid õigusi, nagu ühinemisõigus ja kollektiivläbirääkimiste õigus, õigus tervishoiule ja ohutusele, sotsiaalkaitsele ja headele töötingimustele, ning millega kehtestatakse siduv hoolsuskohustus, mis hõlmab äriühingute tegevust ja nende majandussuhteid, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelaid; rõhutab, et nimetatud direktiiv peaks tagama ametiühingute ja töötajate esindajate täieliku kaasamise kogu hoolsuskohustuse täitmise protsessi ning peaks tagama õiguse jõuda asjaomastel tasanditel ühisele kokkuleppele hoolsuskohustuse poliitika üle; rõhutab, et nii riiklikud tööinspektsioonid kui ka Euroopa Tööjõuamet (ELA) peavad olema võimelised läbi viima ühiskontrolle kogu ahelas, olema valmis kaebuste esitamiseks ja pakkuma nõuete täitmiseks tuge kõikidele ELi ettevõtjatele ja nendele ettevõtjatele, kes soovivad pääseda siseturule; kutsub komisjoni üles nõudma, et kõik ELi kaubanduspartnerid ratifitseeriksid ILO konventsioonid 81 (tööinspektsioon) ja 129 (tööinspektsioon põllumajanduses);

32.

julgustab komisjoni võtma arvesse pandeemia ajal ühiskonnale väga tähtsaks osutunud sotsiaalsete ettevõtete eripära ning hindama konkreetsete programmide ja rahastamisvahendite väljatöötamist; kutsub komisjoni üles ajakohastama raamistikku ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete loomiseks ja arendamiseks, sest need pööravad õiglastele töötingimustele ja töötajate mõjuvõimu suurendamisele oma laadi tõttu suuremat rõhku;

33.

rõhutab, et tõhus jõustamine on oluline töötajate kaitsmiseks ja sotsiaalsete õiguste rakendamiseks; peab kahetsusväärseks, et enamik liikmesriike on tööinspektorite arvu osas ILO tööinspektsioone käsitlevas konventsioonis võetud kohustuse täitmisel maha jäänud; nõuab kindlalt, et liikmesriigid suurendaksid oma jõustamissuutlikkust, et saavutada hiljemalt 2030. aastaks määr vähemalt üks tööinspektor 10 000 töötaja kohta;

2. Sotsiaalne õiglus ja võrdsed võimalused

34.

rõhutab, et Euroopa jaoks peab olema esmatähtsate eesmärkide seas laste vaesuse kaotamine ning lastele heaolu ja võrdsete võimaluste tagamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama Euroopa lastegarantii vastuvõtmist ja rakendamist, et 2030. aastaks saaks iga laps ELis täieliku juurdepääsu kvaliteetsele ja tasuta tervishoiule, haridusele ja lapsehoiule, elaks inimväärsetes tingimustes ja saaks piisavalt toitu; märgib, et see poliitika peab olema ühendatud teiste vaesuse ja perepoliitika alaste meetmetega, et jõuda põhjalikult läbimõeldud poliitikatsükliteni, mis võimaldavad pakkuda lastele ja nende perekondadele sotsiaalse kaasamise võimalusi, sh riiklikke ja kohalikke laste vaesuse vastu võitlemise strateegiaid, võttes arvesse konkreetseid probleeme, millega eri abivajavad lasterühmad peavad kohalikul tasandil toime tulema;

35.

mõistab hukka, et mõned valitsused kasutavad pandeemiat töötajate ja naiste teatavate põhiõiguste vähendamise ettekäändena; tuletab meelde võõrandamatut õigust juurdepääsule tervishoiuteenustele ning õigust oma keha üle ise otsustada; rõhutab seetõttu, et tuleb tagada õigus reproduktiivtervishoiule, rasestumisvastastele vahenditele ja abordile, sealhulgas legaalse aborditähtaja pikendamise kaudu;

36.

väljendab heameelt nõukogu järelduste üle miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega; kutsub komisjoni üles neid järeldusi edasi arendama, tehes ettepaneku miinimumsissetuleku süsteemide raamistiku kohta, mille eesmärk on kaitsta õigust inimväärsele elule, kaotada vaesus ning tegeleda piisavuse ja katte küsimusega ning mis sisaldaks kaitse taseme säilitamist; rõhutab, et miinimumsissetuleku süsteemiga peaks olema hõlmatud iga inimene Euroopas ja pensionid peaksid tagama vaesuspiirist kõrgema sissetuleku;

37.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seadma eesmärgiks kõrvaldada sooline palgalõhe, mis on praegu 16 %, – ja sellest tulenev pensionilõhe –, s.o seadma 2030. aastaks 0 % eesmärgi, võideldes põhimõtte eest, et naistele ja meestele tuleb võrdse töö eest maksta võrdset tasu; palub komisjonil esitada kiiresti õigusraamistiku palkade läbipaistvuse kohta, mida lubati algselt esimese 100 päeva jooksul teha, sealhulgas palkade läbipaistvuse aruandluse ja palgatasemete alase teabe kohta; kordab, et sooline pensionilõhe tuleneb ka puudulikest pensioniskeemidest, mille puhul ei võeta nõuetekohaselt arvesse rasedus- ja sünnituspuhkuse ega lapsehoolduspuhkuse perioode; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma pikaajalisi meetmeid naiste töötuse kõrge määra vähendamiseks ja naiste tööturul osalemise tagamiseks, et tagada meeste ja naiste võrdne osalemine ja nende võrdsed võimalused tööturul, ning võtma vastu algatusi, mis edendavad naiste juurdepääsu rahastamisele, naisettevõtlust ning naiste rahalist sõltumatust;

38.

kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, mida kohaldatakse nii avaliku kui ka erasektori suhtes, võttes nõuetekohaselt arvesse väikeste ja keskmise suurusega äriühingute eripära, nagu töö väärtuse hindamise kriteeriumide selge määratlemine, sooneutraalsed töö hindamise ja klassifitseerimise süsteemid, soolise võrdõiguslikkuse palgaauditid ja aruanded, millega tagatakse võrdne palk, töötajate õigus nõuda täielikku palgateavet ja õigus hüvitisele ning selged eesmärgid ettevõtetes võrdõiguslikkuse saavutamiseks; nõuab lisaks õiguskaitse paremat kättesaadavust ja tugevamate menetlusõiguste kehtestamist, et võidelda palgadiskrimineerimise vastu; kutsub komisjoni üles edendama tulevastes töötasu läbipaistvust käsitlevates õigusaktides sotsiaalpartnerite ja kollektiivläbirääkimiste rolli kõikidel tasanditel (riiklikul, valdkondlikul, kohalikul ja ettevõtte tasandil); kutsub komisjoni üles võtma rangeid jõustamismeetmeid nende suhtes, kes oma kohustusi ei täida, nagu karistused ja sanktsioonid tööandjatele, kes rikuvad õigust saada võrdse töö eest võrdset palka;

39.

kutsub liikmesriike üles lõpetama naissoost juhatuseliikmete direktiivi blokeerimise ja võtma nõukogus vastu ambitsioonika seisukoha, et võtta meetmeid seoses naiste ja meeste vahelise märkimisväärse tasakaalustamatusega otsustusprotsessi kõrgeimal tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühenduma karjääriredelil tõusmise klaaslae-efekti kõrvaldamisele börsil noteeritud äriühingute juhatustes, kehtestades eesmärgi jõuda vähemalt 40 % naiste esindatuseni kõrgematel juhtivatel ametikohtadel;

40.

kutsub komisjoni üles esitama 2020. aasta järgse puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia, milles käsitletakse kõiki puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid ning mis sisaldab ambitsioonikaid, selgeid ja mõõdetavaid eesmärke, kavandatud meetmeid, millel on selged tähtajad, ja sihtotstarbelisi vahendeid, samuti toetab seda nõuetekohane ja piisavate vahenditega varustatud järelevalvemehhanism koos selgete võrdlusaluste ja näitajatega, rõhutades ühtlasi vajadust saavutada toodete ja teenuste täielik kättesaadavus, sh tehiskeskkonnas, kaasav haridus ja tööturg ning täielik juurdepääs tehisintellekti kasutamisele, et võimaldada puuetega inimestel täiel määral ühiskonnas osaleda, ning pühenduda pikaajaliste hooldusteenuste deinstitutsionaliseerimise protsessi lõpuleviimisele; kutsub liikmesriike üles kasutama Ühtekuuluvusfondist ja ERFist ning eelkõige ESFist saadavaid vahendeid, et parandada juurdepääsu avalikele ruumidele erivajadustega isikute, sealhulgas puuetega inimeste, lastega isikute ja eakate puhul, kes ikka veel puutuvad kokku sotsiaalse tõrjutuse probleemiga;

41.

nõuab tungivalt, et 2021. aasta puuetega inimeste võrdõiguslikkuse strateegiasse lisataks sooline perspektiiv, pöörates sihipäraste meetmete ja tegevuste abil tähelepanu paremale juurdepääsule tööturule;

42.

toetab kaasava ja juurdepääsetava kutsehariduse edendamist, sealhulgas juurdepääsu lairibaühendusele, ning kutse- ja digihariduse edendamist, sh vähekaitstud rühmade ja puuetega inimeste jaoks, et võimaldada eriti madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealistel töötajatel ümber õppida ja uusi oskusi omandada; toetab kogu ELi hõlmavate õpipoisiõppe võimaluste loomist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi puudega inimeste kaasamiseks tööturule, kõrvaldades takistused ja luues võimalusi, mida digitaalne töö pakub nende kaasamiseks, ning luues stiimuleid nende tööhõiveks; tuletab meelde, et Eurofoundi andmeil on vaid ühel kolmest piiranguid seadva kroonilise ja haruldase haigusega töötajast töökoht temale sobivalt kohandatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama oma tööd, et edendada Euroopa puuetega ja krooniliste haigustega inimeste tööhõivet, tööl hoidmist ja tööturule naasmist;

43.

väljendab heameelt ELi uue oskuste tegevuskava üle; rõhutab, kui oluline on juurdepääs koolitusele ja töötajate ümberõppele sellistes tööstusharudes ja valdkondades, mis peavad läbima põhjalikud muudatused, pidades silmas üleminekut rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale; rõhutab, et kvalifikatsioonid ja tõendatud pädevused pakuvad töötajatele lisaväärtust, mis parandab nende positsiooni tööturul ning mida saab tööturu muutumistel üle kanda; nõuab avalik-õiguslikku poliitikat oskuste kohta, mis peab olema suunatud erialaste oskuste ja pädevuste tõendamisele ja kinnitamisele; rõhutab, et oskustel põhinev hüvitiste süsteem peaks olema kehtestatud ettevõtetes, millel on juurdepääs avaliku sektori vahenditele töötajate täiendkoolitusteks ja kokkuleppel töötajate esindajatega, kuna see süsteem tagab avaliku sektori investeeringust saadava tulu; rõhutab, et ELi kestliku konkurentsivõime, sotsiaalse võrdsuse ja vastupanuvõimega seotud oskuste strateegia peab tagama õiguse pidevõppele kõigile ja kõigis valdkondades;

3. Mõjusad sotsiaalse heaolu süsteemid

44.

märgib, et praegu kulutatakse sotsiaalse taristu investeeringutele ELis hinnanguliselt ligikaudu 170 miljardit eurot aastas ning komisjoni hinnangul tuleks investeerida 192 miljardit eurot, kusjuures 62 % investeeringute maksumusest moodustab tervishoid ja pikaajaline hooldus (taskukohane eluase – 57 miljardit eurot, tervishoid – 70 miljardit eurot, pikaajaline hooldus –50 miljardit eurot, haridus ja pidevõpe – 15 miljardit eurot); palub komisjonil ja liikmesriikidel pühendada taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamiseks osa, mis on võrdne keskkonna ja digivaldkonna prioriteetidesse tehtavate investeeringutega; nõuab, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist vahendite eraldamisel võetaks arvesse soolist võrdõiguslikkust;

45.

palub komisjonil jälgida Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2020–2025, ja kutsub liikmesriike üles võtma selle alusel vastu riiklikud soolise võrdõiguslikkuse strateegiad, millel on oluline osa pärast COVID-19 kriisi võetud sotsiaal-majanduslikes meetmetes;

46.

rõhutab veel, et komisjon ja liikmesriigid peavad koguma paremaid ja ühtlustatumaid andmeid kodutute arvu kohta Euroopas, kuna see on mis tahes tõhusa riikliku poliitika alus;

47.

rõhutab, et ELil ja selle liikmesriikidel on kohustus tagada üldine juurdepääs inimväärsetele, ohututele ja taskukohastele eluasemetele kooskõlas ÜRO tegevuskavaga aastani 2030, eelkõige selle 11. eesmärgiga, ning Euroopa sotsiaalharta artiklites 16, 30 ja 31 ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas määratletud põhiõigustega; palub sellega seoses kõigil liikmesriikidel muudetud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerida; rõhutab, et investeeringud sotsiaalsesse, korralikesse ja taskukohasesse eluasemesse on üliolulised, et tagada ja parandada kõigi elukvaliteeti; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles maksimeerima jõupingutusi, investeerides taskukohastesse eluasemetesse, et katta madala ja keskmise sissetulekuga rühmade (kolm madalaima sissetulekuga kvintiili) eluasemevajadused, tagades, et vähemalt 30 % äsja ehitatud majadest oleksid taskukohane eluase nende sissetulekurühmade jaoks, ning et kõrvaldada energiavaesus 2030. aastaks väikese sissetulekuga kodumajapidamiste energiatõhususe investeeringute toetamise kaudu; kutsub liikmesriike üles seadma taastamis- ja vastupanuvõime kavades esikohale renoveerimise; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks ambitsioonika tegevuskava kodutuse järkjärguliseks kõrvaldamiseks 2030. aastaks, sealhulgas kogu Euroopat hõlmava tegutsemisviisi „kõige tähtsam on eluase“; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut riiklike kodutuse kaotamise strateegiate ELi raamistiku kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama miinimumnõudeid piiriülestele ja hooajatöölistele mõeldud kvaliteetse eluaseme kohta, mis ei tohiks olla nende töötasuga seotud, ning tagama korralikud rajatised, üürnike privaatsuse ja kirjalikud üürilepingud, mille täitmise tagab tööinspektsioon, ning kehtestama sellega seotud standardid;

48.

nõuab kindlalt, et kõik töötajad oleksid kaasatud sotsiaalkindlustussüsteemidesse ja neil oleks õigus saada töötushüvitisi, tasustatud haiguspäevi, emadus- ja isaduspuhkust, lapsehoolduspuhkust, õnnetusjuhtumikindlustust ja kaitset töölepingu ebaõiglase lõpetamise eest;

49.

tunneb muret tervishoiuteenuste kvaliteedi ja juurdepääsu tasakaalustamatuse pärast kogu ELis, mis on COVID-19 kriisi tõttu ilmsiks tulnud; tuletab meelde, et vaesemad inimesed elavad üldjuhul keskmiselt kuus aastat vähem kui jõukamad ning et puuetega inimestel on sageli raskusi juurdepääsuga tervishoiuteenustele; rõhutab vajadust tegeleda tervise sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste teguritega, et kõrvaldada tervisealane ebavõrdsus; kutsub komisjoni üles töötama välja ühised näitajad ja meetodid tervise- ning tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse ja juurdepääsetavuse jälgimiseks, et vähendada ebavõrdsust, määrata kindlaks ja tähtsustada valdkondi, mis vajavad parandamist ja suuremat rahastamist; palub komisjonil analüüsida, kuidas eri riikide sotsiaalhoolekandesüsteemid käesoleva kriisi käigus sotsiaalhoolekande vajadusi täidavad, et tuvastada teenustele ja sotsiaalsele kaitsele juurdepääsus ja nende pakkumises tugevused ja nõrkused ning et tagada Euroopas sotsiaalhoolekandesüsteemide jälgimiseks ja hindamiseks süsteem, et kontrollida nende vastupidavust eri raskusastmega šokkide korral ning uurida, kuidas neid saab vastupidavamaks ja stabiilsemaks muuta, et tulevastele kriisidele vastu seista;

50.

rõhutab, et üldine juurdepääs riiklikule, solidaarsusel põhinevale ja piisavale pensionile ja vanaduspensionile peab olema tagatud kõigile; võtab teadmiseks, et liikmesriikides esineb raskusi pensionisüsteemide kestlikkuse tugevdamisel, kuid rõhutab, kui tähtis on solidaarsuse säilitamine pensionisüsteemides, tugevdades tulude poolt; rõhutab, kui tähtsad on riigi- ja tööandjapensioni süsteemid, mis tagavad piisava pensionisissetuleku, mis ületab vaesuspiiri ja võimaldab pensionäridel säilitada oma elatustaseme; on veendunud, et parim viis naistele ja meestele kestlike, kindlate piisavate pensionide tagamiseks on tõsta üldist tööhõive määra ja pakkuda rohkem kvaliteetseid töökohti kõikide vanuserühmade puhul, parandada töö- ja tööhõivetingimusi ning teha vajalikke avaliku sektori kulutusi; on veendunud, et pensionisüsteemide reformides tuleks keskenduda muude aspektide hulgas tegelikule pensionieale ja need peaksid kajastama tööturu suundumusi, sündimust, tervise ja jõukuse olukorda, töötingimusi ja majandusliku sõltuvuse määra; on seisukohal, et nendes reformides tuleb arvesse võtta ka miljonite niisuguste töötajate, eelkõige naiste, noorte ja füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda Euroopas, keda mõjutavad negatiivselt kindlusetud ja ebakindlad töösuhted ning sunnitud töötuse perioodid ja vähendatud tööaeg; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse eakate töötajate eriolukorda tööturul ning tõhustama jõupingutusi aktiivse ja tervisliku vananemise hõlbustamiseks, võideldes eakate tööalase diskrimineerimisega ja töötades välja üle 55-aastastele kodanikele suunatud tööturule sisenemise programme, mille peamine prioriteet on pidevõpe;

51.

tunneb muret selle pärast, et COVID-19 pandeemia on veelgi süvendanud eaka elanikkonna kaitsetust, eraldatust, vaesusriski ja sotsiaalset tõrjutust; rõhutab, et pandeemia on tõestanud vajadust sellise ELi mudeli järele, mis edendab ja kaitseb eakate väärikust ja põhiõigusi; kutsub komisjoni üles esitama kava, et tagada inimeste, sealhulgas eakate vaimne tervis, väärikus ja heaolu, toetades piisavaid kvaliteetseid tervishoiu- ja hooldusteenuseid, investeerides kogukonnapõhistesse teenustesse, haiguste ennetamisse ja tervise edendamisse, sotsiaalkaitsesse ning korralikesse ja taskukohastesse eluasemetesse ja taristusse, toetades samuti sotsiaalmajanduse projekte, sealhulgas kooselamise ja elamuühistute, tervishoiu- ja hoolekandeprogramme, täiskasvanute päevahooldust ja pikaajalist hooldust ning kaitstes hooldajate rolli ja töötingimusi ning soodustades samuti põlvkondadevahelist solidaarsust; palub liikmesriikidel tagada, et iga kodanik saab võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele taskukohastele ennetus- ja raviteenustele, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetes, sh meditsiini- ja hooldusteenused ja -rajatised, kus ei diskrimineerita vanuse alusel;

52.

kiidab heaks hiljutise komisjoni aruande demograafiliste muutuste mõju kohta, milles käsitletakse demograafiliste muutuste mõju eri ühiskonnarühmadele ning ebaproportsionaalselt mõjutatud Euroopa aladele ja piirkondadele; palub komisjonil ja liikmesriikidel pühendada rohkem ERFist saadavaid vahendeid transpordi- ja telekommunikatsiooni taristu parandamisele piirkondades, kus on suur rahvastiku vananemise määr, samuti peamiselt maapiirkondades ja piirkondades, mis kannatavad rahvastiku vähenemise käes;

4. Õiglane liikuvus

53.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi renditöö direktiivi, et luua õiguslik raamistik inimväärsete töötingimuste ja võrdse kohtlemise tagamiseks ELi-siseste hooajatöötajate ja mobiilsete töötajate jaoks tähtajaliste lepingute alusel ajutist tööjõudu vahendavate asutustega või mistahes muud tüüpi tööturu vahendajatega, sealhulgas värbamisasutustega; kutsub liikmesriike üles tõhustama jõustamist ning võitlema ajutist tööjõudu vahendavate kuritahtlike asutuste tegevuse vastu; rõhutab, et see õigusraamistik võiks sisaldada tegutsemiskeeldu tööturu vahendajatele, kes ühtsel turul tegutsedes ei täida renditöö direktiivi, kollektiivlepingu või seadusega tagatud miinimumpalka, garanteeritud töötundide miinimumarvu nädala/kuu kohta, mida tööandja ei saa miinimumpalgast või kollektiivlepinguga sätestatud palgast mistahes alusel maha arvata, palgast mahaarvamiste tegemata jätmist osalise tööajaga lepingute puhul, garanteeritud võrdset kohtlemist kõigi isikute puhul, kes on asjaomases liikmesriigis samas ettevõttes/sektoris töötajatena kaitstud, nõuet, et kõik siseturul tegutsevad ajutist tööjõudu vahendavad asutused oleksid loetletud Euroopa registris ja oleksid sertifitseeritud ühtsel turul tegutsemiseks, ning sanktsioonid ettevõtetele, mis kasutavad ebaausat värbamispraktikat ja tegelevad tööjõu ekspluateerimiseks inimkaubandusega, ning juurdepääsu töölepingute ja tööõiguse alasele teabele keeles, mida töötaja mõistab; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama ühise põllumajanduspoliitika raames otsetoetuste maksmise toetusesaajatele, kes ei järgi riigisisest ega Euroopa tööõigust, ILO konventsioone ega kohaldatavaid kollektiivlepinguid;

54.

rõhutab, et töötajate liikumisvabadus ELis on põhivabadus ja siseturu edu lahutamatu osa; rõhutab, et teenuste vaba liikumine tuleb saavutada nii, et sellega ei kahjustata töötajate õigusi ega sotsiaalseid õigusi; on seisukohal, et teenuste vaba liikumine ning neid teenuseid osutavate töötajate vaba ja õiglane liikuvus kuuluvad kokku ning siseturule on kasulik, kui töötingimusi käsitlevaid reegleid järgitakse ning liikuvate töötajate tervist ja ohutust kaitstakse; märgib hallide alade ja õiguslike lünkade tekkimist mõnede töötajate tõttu, kes kasutavad seda vabadust ebakindlates tingimustes ja sageli petturlike värbamisasutuste ja tööturu vahendajate kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kõigile ELis liikuvatele töötajatele inimväärsed töötingimused ja võrdse kohtlemise;

55.

nõuab ELi tegutsemisviisi, et kõrvaldada tööjõukulude konkurents ja suurendada kõigi jaoks ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist; palub komisjonil ja liikmesriikidel ELis tagada ELis liikuvatele, piiriülestele ja hooajatöötajatele õiglased ja inimväärsed töötingimused ning et neil on teistes liikmesriikides võrdne juurdepääs tööhõivele ja võimalustele ning võrdne sotsiaalkaitse, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 45 lõikes 2; nõuab, et samuti arvestataks lähetatud töötajatega seotud tavasid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava sotsiaalkindlustuse koordineerimise, sealhulgas määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) (18) läbivaatamise ning õiguste ülekantavuse tugevdamise kaudu; nõuab, et sotsiaalkindlustussüsteemide digiteerimist arendataks veelgi edasi; palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada ettevõtjate ülemineku korral kõigi mõjutatud töötajate kaitse ning hinnata vajadust vaadata läbi ettevõtjate üleminekut käsitlev direktiiv;

56.

rõhutab, et tava asutada tütarettevõtted või luua alltöövõtuahelad, et vähendada sotsiaalkindlustust, vältides tööandja kohustusi ja makseid ilma praktikas tõhusat sotsiaalkindlustuskatet loomata, kahjustab nii töötajate kaitset kui ka heaolusüsteemide kestlikkust ning nendega tuleb komisjonil ja liikmesriikidel tegeleda; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta seadusandlikud meetmed, et lõpetada siseturul õigluse tagamiseks kuritahtlikud allhanked ning tagada üldine solidaarvastutus kogu alltöövõtuahelas, et kaitsta töötajate õigusi ja nende nõudeid sellistel juhtudel nagu palgavõlgnevused, sotsiaaltoetuste maksmata jätmine, pankrot, lihtsalt haihtuvad või tasukokkuleppeid mittetäitvad riiuli alltöövõtjad;

57.

kutsub komisjoni üles jõustama jõuliselt kehtiva ELi riigihankedirektiivi sotsiaalklauslit ning uurida vajadust direktiiv läbi vaadata, et tugevdada riigihankelepingute sotsiaalklausleid, mille kohaselt ettevõtjad ja alltöövõtjad peavad täielikult austama töötajate õigust kollektiivläbirääkimistele, ning kehtestama tingimused kohaldatavate valdkondlike kollektiivlepingute ja neis kirjeldatud töötingimuste täielikuks rakendamiseks, samal ajal järgides riigisiseseid tööturu traditsioone ja mudeleid; nõuab seda läbivaatamist selleks, et vabastada kõik sotsiaal- ja hoolekandeasutused hankekohustustest ning luua Euroopa välistamismehhanism, et välistada esmased töövõtjad ja alltöövõtjad, kes on olnud korduvalt seotud ebaausa konkurentsi ja maksupettustega; kutsub liikmesriike üles tagama järgimise, seire ja jõustamise;

58.

on mures laiaulatusliku maksude vältimise tõttu saamata jäänud suure maksutulu pärast; palub nõukogul kiirendada läbirääkimisi õigusaktide üle, mis käsitlevad riigipõhist avalikku aruandlust ja ühist konsolideeritud ettevõtte tulumaksubaasi, ning vaatama läbi nii ettevõtete maksustamise toimimisjuhendi töörühma kriteeriumid kui ka maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kriteeriumid;

59.

väljendab heameelt Euroopa Tööjõuameti (ELA) loomise üle; nõuab, et ELA hakkaks võimalikult kiiresti täismahus tööle; kutsub ametit üles pidama parimate tavade kohta regulaarset teabevahetust liikmesriikide vastavate tööjõuasutustega ning tegema esmaseid kontrolle; rõhutab, et selleks, et ELA oleks võitluses ebaseaduslike võtete ja töötajate ekspluateerimise ja kuritarvitamise vastu tõhus, tuleks sellele anda õigus viia läbi kontrolle ja kehtestada karistusi ettevõtetele, kes nõudeid ei täida; rõhutab, et see nõuab ka ameti laiendatud volitusi, mis hõlmavad ELi õigusakte, nagu näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2008/104/EÜ (19), 2014/36/EL (20) ja 2009/52/EÜ (21), ning asjakohaseid tööohutust ja töötervishoidu käsitlevaid õigusakte; usub, et ELA ja riiklikud tööinspektsioonid peaksid olema kohustatud viima läbi ühiseid või kooskõlastatud inspektsioone, kui riigi sotsiaalpartner juhib kuritarvituse juhtudele tähelepanu; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon käsitleks need aspekte ELA mandaadi hindamisel, mis on kavandatud 2024. aastaks, ning kaasaks ELA töösse ja hindamisse sidusrühmi, kellel on põhjalikud teadmised eri tööturumudelite kohta; on lisaks seisukohal, et ELA juhtkond peaks järgima sama kolmepoolset struktuuri kui teised ametid ning võimaldama seega suuremat sotsiaalpartnerite esindatust, sealhulgas hääleõigust haldusnõukogus;

60.

kutsub komisjoni üles esitama nõuetekohase mõjuhinnangu alusel ettepaneku digitaalse ELi sotsiaalkindlustusnumbri kohta, nagu komisjon teatas 2018. aastal, et edendada ja kaitsta töötajate liikuvust, millel on samuti potentsiaal luua kontrollimehhanism nii üksikisikute kui ka asjaomaste asutuste jaoks, tagamaks, et töötajad on kaetud sotsiaalkindlustusega ja see tasutakse vastavalt kohustustele, näiteks isikliku töökaardiga, ning et ELi tööalase liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju jõustatakse õiglaselt ja tõhusalt; usub lisaks, et töötajatel, nende esindajatel ja inspektsioonidel peab olema juurdepääs ajakohasele teabele oma tööandjate ja nende palgaõiguste ning tööalaste ja sotsiaalsete õiguste kohta vastavalt valdkonnapõhisele kollektiivlepingule või riigisisestele õigusaktidele, kui neid kohaldatakse, ja kooskõlas andmekaitse nõuetega;

61.

kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas kolmandate riikide kodanikud saaksid ELis tööloa tingimusel, et kõik riigisisese ja ELi tööõiguse tagatised tagavad ka kolmandate riikide kodanike tõhusa kaitse ja inimväärsed töötingimused ning et see ei põhjusta tööturu moonutusi; palub komisjonil korraldada ulatusliku uuringu kolmandate riikide kodanike lähetamissuundumuste kohta nende töötingimuste osas ja rõhutab, et uuringu tulemuste alusel võib tekkida vajadus võtta poliitikameetmeid ELi või riiklikul tasandil; on sügavalt mures selle pärast, et praegu suureneb kolmandate riikide kodanike osakaal sektorites, mida saadab ebakindlate töötingimuste ja kuritarvitusjuhtumite maine; rõhutab, et kolmandate riikide kodanikud on sageli ekspluateerimise vastu kaitsetumad ja vajavad seetõttu kaitset; rõhutab, et see hõlmab selliseid kuritarvitusi, nagu näiline lähetamine, fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine, petturlik alltöövõtt ja petturlikud värbamisasutused ning riiulifirmad ja deklareerimata töö; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada kolmandate riikide kodanike korral kohaldatavate õigusaktide ja töötingimuste järgimine, et lõpetada kuritarvitamine, ning palub liikmesriikidel rakendada direktiivi 2009/52/EÜ kaitseelemente, tagades juurdepääsetavad ja tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid, et oleks võimalik tõhusalt sisse nõuda tasumisele kuuluvaid töötasusid ja sotsiaalkindlustusmakseid;

o o

62.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(2) ELT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(3) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0176.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0194.

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0180.

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0033.

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0337.

(9) ELT L 185, 11.7.2019, lk 44.

(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0202.

(11) ELT C 159, 10.5.2019, lk 1.

(12) ELT C 97, 24.3.2020, lk 32.

(13) https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/10163468/3-16102019-CP-EN.pdf/edc3178f-ae3e-9973-f147-b839ee522578

(14) https://www.feantsa.org/public/user/Resources/resources/Rapport_Europe_2020_GB.pdf

(15) Eurofound (2018), „Ülespoole suunatud majanduslik ja sotsiaalne lähenemine Euroopa Liidus: mõisted, mõõtmine ja näidikud“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

Eurofound (2017), „Kuues Euroopa töötingimuste uuring – ülevaatearuanne (2017. aasta ajakohastus)“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(16) Töötuse statistika: Eurostat, juuli 2020

(17) Euroopa majanduse 2020. aasta sügisprognoos, Euroopa Komisjon,https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip136_en.pdf

(18) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajana riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 375).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/94

P9_TA(2020)0372

Äriühingu kestlik üldjuhtimine

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta (2020/2137(INI))

(2021/C 445/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse ÜRO 2011. aasta äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid (1),

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke (2),

—	võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele (3),

—	võttes arvesse OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku ettevõtluse kohta (4) ning suuniseid institutsionaalsetele investoritele vastutustundliku ettevõtluse kohta (5),

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (6),

—	võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal vastu võetud Pariisi kokkulepet (7),

—	võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2018. aasta eriaruannet ülemaailmse soojenemise kohta 1,5 C võrra (8),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. märtsi 2020. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (9),

—	võttes arvesse ELi tegevuskava jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta (COM(2018)0097),

—	võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogrammi (COM(2020)0440),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (10) (raamatupidamisdirektiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (11) (muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (12),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega (13) (aktsionäride õiguste direktiiv),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (14),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (15) (avalikustamise määrus),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (16) (taksonoomiamäärus),

—	võttes arvesse komisjoni suuniseid muu kui finantsteabe avaldamise kohta (muu kui finantsteabe esitamise metoodika) (17) ja komisjoni suuniseid muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa (18),

—	võttes arvesse kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi lõpparuannet „A new vision for Europe’s capital markets“ (Euroopa kapitaliturgude uus visioon) (19),

—	võttes arvesse komisjoni jaoks 2020. aasta juulis koostatud uuringut juhtide ülesannete ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta,

—	võttes arvesse ÜRO 2008. aasta ettevõtlust ja inimõigusi käsitlevat raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada“ (20),

—	võttes arvesse komisjoni jaoks 2020. aasta mais koostatud uuringut „Improving financial security in the context of the Environmental Liability Directive“ (Finantstagatise parandamine keskkonnavastutuse direktiivi kontekstis) (21),

—	võttes arvesse kliimamuutuste vähendamise ülemaailmseid kohustusi käsitlevaid Oslo põhimõtteid (22),

—	võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma 2017. aasta juuni soovitusi,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0240/2020),

A.	arvestades, et Euroopa Liit rajaneb Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustel, ja arvestades, et liidu keskkonnapoliitika põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiibil;

arvestades, et äriühingu kontekstis tähendab kestlik lähenemisviis seda, et äriühingutes võetakse nõuetekohaselt arvesse üldisi ühiskondlikke ja keskkonnaprobleeme, nagu nende töötajate õigused ja planeedi taluvuspiiride austamine, et tegeleda nende tegevusest tulenevate kõige pakilisemate ohtudega;

arvestades, et äriühingu kestlikku üldjuhtimist edendavad mitmed rahvusvahelised algatused on vabatahtlikud, need on vaid pehme õiguse vahendid ja on osutunud äriühingute käitumise kestlikumaks muutmisel suuresti ebatõhusaks; arvestades, et kestliku rahanduse tegevuskava kohaselt komisjoni jaoks koostatud uuringus juhtide ülesannete ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta rõhutatakse eeliseid, mis saadakse kestlikkuse ja pikaajaliste kaalutlustega seonduvate juhtide kohustuste selgitamisel; tõstab esile lühiajalisusega seotud probleeme ja tuletab meelde, et äriühingutel on vaja arvestada pikaajalisi huve, et hoida ELi liidu enda võetud kestlikkusega seotud kohustuste täitmisel õigel teel; arvestades, et uuringus osutatakse selgelt vajadusele võtta sellega seoses vastu ELi õigusaktid;

arvestades, et eelmisel seadusandlikul perioodil tegi EL mitu algatust finants- ja majandustegevuse läbipaistvuse ja pikaajalisuse edendamiseks, näiteks aktsionäride õiguste direktiiv, kestliku rahanduse tegevuskava, avalikustamise määrus ja taksonoomiamäärus; arvestades, et see suundumus algas muu hulgas muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi vastuvõtmisega; arvestades, et muu kui finantsteabe avalikustamine on vajalik, et mõõta, jälgida ja hallata ettevõtete tegevust ning nende pikaajalist mõju ühiskonnale ja keskkonnale;

arvestades, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv on põimunud äriühingu kestliku üldjuhtimisega ja on olnud oluline samm edasi muu kui finantsteabe avalikustamise edendamisel ELis; arvestades, et selles on siiski tõsiseid puudusi, mis tuleb kõrvaldada, et muuta see investoritele ja sidusrühmadele kasulikumaks;

arvestades, et vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele peavad äriühingud ja finantseerimisasutused parandama kliima- ja keskkonnateabe avalikustamist, et investorid oleksid täielikult teadlikud oma investeeringute kestlikkusest; arvestades, et komisjon on võtnud endale kohustuse sel eesmärgil muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv läbi vaadata; arvestades, et 2020. aasta kohandatud tööprogrammi kohaselt kavatseb komisjon esitada ettepaneku vaadata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv läbi 2021. aasta esimesel trimestril;

arvestades, et sidusrühmad on sageli väljendanud arvamust, et äriühingute muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi kohaselt esitatud muu kui finantsteave on ebapiisav, ebausaldusväärne ja võrreldamatu; arvestades, et need, kelle ülesanne on selle teabe ettevalmistamine, on väljendanud segadust vabatahtlike aruandlusraamistike rohkuse suhtes ja nõudnud õiguslikku selgitust ja standardimist; arvestades, et täieliku ja usaldusväärse teabe avaldamine on vajalik selleks, et vähendada mis tahes võimalikke kahjulikke mõjusid kliimale, keskkonnale ja ühiskonnale; arvestades, et muu kui finantsteabe avalikustamise parandamine võib suurendada äriühingute vastutust ja usaldust nende vastu; arvestades, et need parandused ei tohiks põhjustada kõlvatut ja ebavõrdset konkurentsi; arvestades, et seetõttu tuleks avalikustamiskohustustes võtta arvesse halduskulusid ning need peaksid olema proportsionaalsed äriühingu suurusega ning kooskõlas muude äritegevuse suhtes kohaldatavate õigusaktidega, nt ärisaladuste austamist ja rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate õigusaktidega;

arvestades, et komisjoni jaoks koostatud uuring juhtide ülesannete ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta näitab, et ELis on börsil noteeritud äriühingute seas üha süvenev suundumus keskenduda oma aktsionäride lühiajalistele huvidele; arvestades, et uuringus pakutakse ELi tasandil välja mitmeid seadusandlikke võimalusi, mis parandaksid oluliselt äriühingute kestlikkust; arvestades, et Euroopa äriühingute jaoks on vaja vastu võtta õigusraamistik, austades täielikult proportsionaalsuse põhimõtet ja vältides Euroopa äriühingute ülemäärast halduskoormust; arvestades, et selle raamistikuga tuleb tagada siseturul õiguskindluse järgimine, seda parandada ning mitte tekitada ebasoodsaid konkurentsiolukordi;

arvestades, et kestlik lähenemisviis äriühingu üldjuhtimisele hõlmab nii inimõigusi kui ka keskkonnakaitset; arvestades, et keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste ning inimõiguste, altkäemaksu ja korruptsiooniga seotud teabe avalikustamise õiguslikult siduvat kohustust tuleks pidada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes määratletud inimõiguste austamist puudutava ettevõtjate vastutuse põhimõtte osaks;

J.	arvestades, et Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk on ohjeldada ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt alla 2 oC tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 oC tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes;

K.	arvestades, et tihenev ülemaailmne konkurents loodusvaradele juurdepääsu pärast toob sageli kaasa loodus- ja inimkeskkonna jätkusuutmatu ärakasutamise äriühingute poolt;

L.	arvestades, et äriühingu üldjuhtimisel on keskne roll ELi kohustuste täitmisel seoses ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe rakendamisega;

arvestades, et kliimamuutused seavad tõsisesse ohtu toiduga kindlustatuse, nimelt toidu kättesaadavuse, sellele ligipääsetavuse ja selle kasutamise ning toidusüsteemide stabiilsuse; arvestades, et naispõllumajandustootjad annavad praegu 45–80 % kogu toiduainete toodangust arenguriikides, mida mõjutavad ebaproportsionaalselt kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine;

N.	arvestades, et Århusi konventsiooniga kehtestatakse üldsusele ja ühendustele mitmed keskkonnaalased õigused, sealhulgas õigus pääseda juurde keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemises ja õiguskaitse kättesaadavus;

O.	arvestades, et 2017. aastal leidis ÜRO Århusi konventsiooni vastavuskomitee, et EL rikkus Århusi konventsiooni, kuna ei võimaldanud üldsuse esindajatel ELi institutsioonide otsuseid ELi kohtutes vaidlustada;

P.	arvestades, et komisjon on seadnud ajavahemikuks 2019–2024 suuremad eesmärgid ja kehtestanud Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava, kinnitades, et „Euroopa peab juhtima üleminekut […], mis hoolib ka planeedi tervisest“;

arvestades, et äriühingute juhtidel on õiguslik ja põhikirjaline kohustus tegutseda oma äriühingu huvides; arvestades, et seda kohustust on eri jurisdiktsioonides tõlgendatud erinevalt ja et äriühingu huvi on sageli samastatud aktsionäri finantshuvidega; arvestades, et see, mida peetakse äriühingu huviks, peaks hõlmama ka asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas töötajate huve ja laiemaid ühiskondlikke huve; arvestades, et selle kohustuse kitsas tõlgendamine, pöörates liiga suurt tähelepanu lühiajalisele kasumi maksimeerimisele, kahjustab äriühingu pikaajalist tulemuslikkust ja kestlikkust ning seega ka selle aktsionäride pikaajalisi huve;

arvestades, et äriühingu kestlikku üldjuhtimist käsitlevate ELi õigusaktide järjepidevus tuleks saavutada konkreetsete kohustuste ja stiimulite kehtestamise kaudu, mitte ainult teabe edastamise kohustusena; arvestades, et vaja on täiendavat raamistikku, milles määratletakse äriühingute juhatuste ülesanded seoses kestlikkusega;

arvestades, et ELis äriühingu üldjuhtimise kestlikumaks, läbipaistvamaks ja vastutustundlikumaks muutmiseks peaks komisjon lisaks muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi läbivaatamise ettepanekutele kehtestama uued õigusaktid hoolsuskohustuse ja juhtide kohustuste kohta; arvestades, et kui hoolsuskohustused ja juhtide kohustused on hõlmatud ühe õigusaktiga, peaksid need olema selgelt kaheks eri osaks jagatud; arvestades, et need ülesanded ja kohustused täiendavad üksteist, kuid ei ole omavahel asendatavad ning üks ei ole alam kui teine;

Muu kui finantsteabe avalikustamise kohustused

palub komisjonil äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas uute meetmete ettepanekute tegemisel leida õige tasakaal ühelt poolt seoses vajadusega leevendada lühiajalist survet äriühingute juhtidele ja edendada kestlikkusega seotud probleemide integreerimist äriühingu otsuste tegemisse ning teiselt poolt seoses vajadusega piisava paindlikkuse järele, tagades samal ajal ühtlustamise; rõhutab juhtide rolli tugevdamise tähtsust äriühingute pikaajaliste huvide järgimisel ELi tasandi tulevases tegevuses ning äriühingute juhtorganites kultuuri loomist, milles võetakse arvesse ja rakendatakse äriühingu kestlikku üldjuhtimist;

väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv läbi vaadata; rõhutab, et selline läbivaatamine peaks olema täielikult kooskõlas avalikustamise määruses ja taksonoomiamääruses kehtestatud nõuetega; kutsub komisjoni üles võtma arvesse käesolevas resolutsioonis sisalduvaid soovitusi;

kordab oma üleskutset laiendada muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi kohaldamisala, et see hõlmaks kõiki ELi territooriumil asutatud, börsil noteeritud ja noteerimata suurettevõtjaid, nagu on sätestatud raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4; rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamiseks peaksid muu kui finantsteabe avalikustamise kohustused kehtima ka ELi-väliste äriühingute suhtes, kes tegutsevad ELi turul; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks suure riskiga majandustegevuse sektorid, millel on märkimisväärne mõju kestlikkusega seotud küsimustele, mis võiksid õigustada nende sektorite väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arvamist muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi kohaldamisalasse; on sellega seoses seisukohal, et komisjon peaks tuginema sõltumatutele välisekspertidele, et koostada soovituslik, mitteammendav ja korrapäraselt ajakohastatav loetelu konfliktidest mõjutatud ja kõrge riskiga valdkondadest, samuti konkreetsed juhised VKEdele; on eelkõige seisukohal, et investeeringute ja sektoritega, mis on sageli seotud ebaseadusliku äritegevusega, nagu keskkonnakuriteod, looduslike liikidega kaubitsemine, korruptsioon või majanduskuritegevus, tuleb spetsiaalselt tegeleda; rõhutab, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiv tuleb läbi vaadata ka selleks, et tagada finantsturu osalistele juurdepääs asjakohastele andmetele, täitmaks avalikustamise määruses sätestatud kohustusi;

rõhutab, et äriühingu kestlik üldjuhtimine on oluline sammas, mis võimaldab ELil saavutada majanduse, mis on nii vastupidav kui ka kestlik, edendada võrdseid võimalusi, et säilitada ja suurendada ELi äriühingute rahvusvahelist konkurentsivõimet ning kaitsta ELi töötajaid ja ettevõtjaid kolmandatest riikidest lähtuva ebaausa konkurentsi eest, ning võib seega olla kasulik ELi kaubandus- ja investeerimispoliitikale, kui see on piisavalt mõõdetav ja proportsionaalne;

märgib, et COVID-19 pandeemia on toonud esile ülemaailmsete tarneahelate kaitsetuse ning on näidanud, et vabatahtlikest reeglitest üksi ei piisa, nagu on märgata näiteks rõivasektoris, kus tootmine kriisi ajal katkes, mis avaldas negatiivset mõju kogu tarneahelale; märgib, et paremini kindlaks määratud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistavade ning riskimaandamismeetmetega äriühingud saavad kriisiga paremini hakkama; tõdeb, et OECD on väitnud (23), et äriühingud, kes võtavad ennetavaid meetmeid COVID-19 kriisiga seotud ohtudega tegelemiseks viisil, mis leevendab kahjulikku mõju töötajatele ja tarneahelatele, loovad tõenäoliselt pikaajalisemat väärtust ja vastupanuvõimet ning parandavad lühiajalises perspektiivis oma elujõulisust ning keskpikas ja pikas perspektiivis oma taastumise väljavaateid;

märgib, et taksonoomiamäärusega seatakse rida keskkonnaeesmärke, nimelt seoses kliimamuutuste, vee- ja mereressursside kasutamise ja kaitse, ringmajandusele ülemineku, reostuse vältimise ja kontrolli ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemidega; on seisukohal, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi keskkonnaküsimuste mõistet tuleb tõlgendada kooskõlas taksonoomiamäärusega ja selles tuleb hõlmata kõiki reostuse vorme; kutsub komisjoni üles võtma arvesse finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitusi ja edendama ökosüsteemide väärtust kajastavate uuenduslike raamatupidamistehnikate väljatöötamist; peab sama oluliseks määrata täpselt kindlaks muud kestlikkusega seotud küsimused, millele muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivis viidatakse, näiteks sotsiaal- ja töötajatega seotud küsimused, inimõiguste austamine ning korruptsiooni ja altkäemaksu vastane võitlus; on veendunud, et töötajatega seotud küsimused võivad hõlmata äriühingute palgapoliitika avalikustamist, mille raames võidakse näidata palka detsiilide kaupa ja tuua esile sooline palgalõhe;

on seisukohal, et äriühingute kestlik üldjuhtimine on keskse tähtsusega äriühingute pikaajalise tegutsemissuuna kujundamisel, millega viiakse nende tegevus kooskõlla ELi üldiste keskkonnaeesmärkide saavutamisega, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes, ning ELi võetud kohustusega vähendada kasvuhoonegaaside heidet, liikudes eesmärgi poole saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus; rõhutab, et kõik valdkonnad peaksid selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama;

on seisukohal, et olulisuse määratlus peaks viitama mis tahes asjakohasele keskkonna-, inimõiguste ja juhtimise mõjule ühiskonnale tervikuna, lisaks väärtuse loomisele ja äriühingute puhta finantstulemusega seotud küsimustele; nõuab selle määratluse läbivaatamist kooskõlas kahepoolse olulisuse põhimõttega, mis kehtestati muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiviga ja mida selgitati täpsemalt komisjoni suunistes kliimaga seotud teabe avaldamise kohta; on seisukohal, et olulisust tuleks hinnata protsessis, kuhu on kaasatud asjakohased sidusrühmad;

märgib, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiiviga antakse selle kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele märkimisväärne paindlikkus avalikustada asjakohast teavet viisil, mida nad peavad kõige kasulikumaks; märgib, et äriühingud võivad praegu oma äranägemisel tugineda mitmele eri raamistikule; täheldab, et nad pole endiselt kindlad, kuidas oma avalikustamiskohustusi kõige paremini täita; peab vajalikuks luua proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes ulatuslik ELi raamistik, et hõlmata kõiki kestlikkusega seotud küsimusi, mis on olulised muu kui finantsteabe terviklikuks avalikustamiseks; rõhutab sellega seoses, et ELi õigusraamistikuga tuleks tagada, et avalikustatav teave oleks selge, tasakaalustatud, arusaadav, sektori äriühingute vahel võrreldav, kontrollitav ja objektiivne ning sisaldaks tähtajalisi kestlikkuse eesmärke; rõhutab, et selle raamistikuga tuleks hõlmata ka kohustuslikke standardeid, nii üldisi kui ka sektoripõhiseid; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni kohustuse üle toetada ELi muu kui finantsteabe avalikustamise standardite väljatöötamise protsessi; rõhutab, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi läbivaatamise raames tuleks kehtestada konkreetsed kohustuslikud aruandekohustused ja -standardid, kaasates nõuetekohaselt kõiki asjaomaseid sidusrühmi, nagu kodanikuühiskond, keskkonnaorganisatsioonid ja sotsiaalpartnerid;

10.

on seisukohal, et iga-aastases tegevusaruandes tuleks esitada ka muud kui finantsteavet kajastavad aruanded, et vältida äriühingutele tekitatavat lisakoormust; peab kiiduväärseks kapitaliturgude liidu tegevuskavas (COM(2020)0590) võetud komisjoni kohustust esitada 2021. aasta kolmandaks kvartaliks seadusandlik ettepanek kogu ELi hõlmava üldkasutatava digitaalse veebiplatvormi loomiseks, kus võib tasuta tutvuda äriühingute avaldatud finantsteabe ja muu kui finantsteabega; on seisukohal, et see platvorm peaks võimaldama kasutajatel võrrelda äriühingute avaldatud andmeid, lisades sellised kategooriad nagu teemad, sektorid, riigid, käive ja töötajate arv;

11.

märgib, et muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivis on muud kui finantsteavet kajastavad aruanded vabastatud sisu hindamise nõudest, mis äriühingute finantsaruannetele muidu kehtib; on seisukohal, et muud kui finantsteavet kajastavad aruanded tuleb allutada kohustuslikule auditile, olenevalt asjaomase äriühingu suurusest ja tegevusvaldkonnast; on seisukohal, et objektiivsuse ja sõltumatuse nõuete kohaselt peaks hindamisteenuse pakkuja tegema auditi kooskõlas ELi tulevase raamistikuga; rõhutab eeltoodut arvestades vajadust tegeleda kohustusliku auditeerimise olemuslike valede stiimulitega, vaadates läbi kohustusliku auditi direktiivi (24); kinnitab, et see annaks ka võimaluse tegeleda peaaegu monopoli moodustavate nn suureks nelikuks nimetatud raamatupidamisettevõtetega, mis tavaliselt auditeerivad suurimaid börsil noteeritud äriühinguid;

12.

rõhutab, et töötajate esindajad peaksid olema kaasatud muu kui finantsteabe avalikustamise protsessi määratlemisse ja teabe kontrollimisse, eelkõige seoses sotsiaalse kestlikkuse eesmärkide ja toodete tarneahela, sh tegevuse edasiandmise ja allhankega seotud küsimustega;

13.

rõhutab, kui oluline on kehtestada kohustus, millega nõutakse teatavatelt ELi äriühingutelt iga-aastase riigipõhise aruande koostamist kõigi maksujurisdiktsioonide kohta, kus nad tegutsevad; kutsub nõukogu üles võtma võimalikult kiiresti vastu oma üldise lähenemisviisi, et alustada parlamendiga läbirääkimisi komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198);

14.

on veendunud, et EL peaks tegema kõik endast oleneva, tagamaks, et vabakaubanduslepingud, mille üle nad läbi räägivad, sisaldavad klausleid, mis kohustavad partnerriike kehtestama oma äriühingutele võrreldavad kohustused, et vältida uusi konkurentsi moonutavaid meetmeid;

Juhtide hoolsuskohustus ja lisameetmed äriühingu üldjuhtimise kestlikumaks muutmiseks

15.

rõhutab mitmekesisuse ja kaasatuse tähtsust äriühingutes, mis toob kaasa parema ettevõtlusalase tulemuslikkuse; kutsub nõukogu üles võtma võimalikult kiiresti vastu üldise lähenemisviisi, et alustada parlamendiga läbirääkimisi ettepaneku üle naissoost juhatuseliikmete kohta (25), mille eesmärk on teha lõpp naiste ja meeste tasakaalust väljas esindatusele äriühingute otsuste tegemise kõrgeimal tasemel; kutsub komisjoni üles uurima edasisi ettepanekuid soolise tasakaalu parandamiseks tippjuhtide ja äriühingutes mõjukatel ametikohtadel töötavate isikute seas;

16.

rõhutab vajadust töötajate suurema kaasamise järele äriühingu otsustusprotsessidesse, et tulemuslikumalt lõimida oma äriühingute pikaajalisi eesmärke ja mõjusid; kutsub komisjoni üles uurima võimalust vaadata läbi Euroopa töönõukogu direktiiv (26) ja luua uus raamistik töötajate teavitamiseks, nendega konsulteerimiseks ja Euroopa äriühingutes osalemiseks;

17.

rõhutab, et ökoloogiline üleminek ja digiteerimise kasv avaldavad tööjõule sügavat mõju; on seetõttu seisukohal, et äriühingu kestliku üldjuhtimise juurde peaks kuuluma see, et tunnustatakse töötaja õigust saada tööajal jätkuvat kutseõpet ja elukestvat õpet, ning et see oleks ka tegelikult tagatud;

18.

märgib, et äriühingud ei ole abstraktsed üksused, mis on eraldatud tänapäeva keskkonna- ja sotsiaalsetest probleemidest; on seisukohal, et äriühingud peaksid aktiivsemalt panustama kestlikkusse, sest nende pikaajaline tulemuslikkus, vastupanuvõime ja isegi ellujäämine võivad sõltuda nende piisavast reageerimisest keskkonna- ja sotsiaalsetele küsimustele; toonitab sellega seoses, et juhtide hoolsuskohustust nende äriühingu suhtes tuleks määratleda mitte ainult seoses aktsiate kaudu lühiajalise kasumi maksimeerimisega, vaid ka seoses kestlikkuse probleemidega; märgib tegevdirektorite suurt rolli äriühingu strateegia määratlemisel ja selle tegevuse jälgimisel; on seisukohal, et tegevdirektorite juriidilisi kohustusi tegutseda oma äriühingu huvides tuleks mõista kohustusena lõimida pikaajalised huvid ja kestlikkuse riskid, mõjud, võimalused ja sõltuvused äriühingu üldisesse strateegiasse; rõhutab, et see prioriteetide seadmise kohustus võib kaasa tuua ülemineku jätkusuutmatutelt investeeringutelt kestlikele investeeringutele;

19.

kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku, tagamaks, et juhtide kohustusi ei saa vääralt tõlgendada, nii et need tähendaksid üksnes aktsionäride vara väärtuse lühiajalist maksimeerimist, vaid need peavad hõlmama ka äriühingu pikaajalist huvi ja laiemaid ühiskondlikke, sealhulgas töötajate ja muude asjaomaste sidusrühmade huve; on lisaks veendunud, et sellise ettepanekuga tuleks tagada, et haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite liikmetel, kes tegutsevad riigi õigusega neile antud pädevuse piires, on õiguslikult siduv kohustus määratleda ja avalikustada äriühingu kestlikkuse strateegia ning teostada selle üle järelevalvet;

20.

rõhutab seoses keskkonnavastutuse direktiivi (27) käimasoleva läbivaatamisega, et äriühingutel peaksid olema finantstagatised keskkonnavastutuse kohustuse täitmiseks üksikisikutele ja ökosüsteemidele tekitatud keskkonnakahjude korral;

21.

on seisukohal, et äriühingute kestlikkuse strateegiate raames tuleks vastavalt nende hoolsuskohustustele tuvastada ja tegeleda ühelt poolt oluliste küsimustega, mis vastavad muu kui finantsteabe avalikustamise nõuetele, ja teiselt poolt olulise mõjuga, mis kõnealustel äriühingutel võib olla keskkonna-, kliima-, sotsiaal- ja töötajate küsimustes, ning nende ärimudelitest, tegevusest ja tarneahelatest tulenevate tagajärgedega inimõigustele, altkäemaksule ja korruptsioonile, sealhulgas väljaspool ELi; on seisukohal, et juhtide hoolsuskohustus äriühingu ees eeldab ka seda, et nad järgivad kohustust mitte kahjustada ökosüsteeme ja kaitsta asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas töötajate huve, keda äriühingu tegevus võib ebasoodsalt mõjutada;

22.

usub, et tulevaste õigusaktide reguleerimisala peaks hõlmama kõiki ELi territooriumil asutatud, börsil noteeritud ja noteerimata suurettevõtjaid, nagu on sätestatud raamatupidamisdirektiivi artikli 3 lõikes 4; rõhutab, et võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks seda õigusakti kohaldada ka ELi-väliste äriühingute suhtes, kes tegutsevad ELi turul; kutsub komisjoni üles määrama kindlaks suure riskiga majandustegevuse sektorid, millel on märkimisväärne mõju kestlikkusega seotud küsimustele, mis võiks õigustada selle õigusakti kohaldamist nimetatud sektorite VKEde suhtes; on lisaks seisukohal, et pärast komisjoni praegu teostatavat mõjuhinnangut peaksid kestlikkuse strateegiad sisaldama mõõdetavaid, konkreetseid, tähtajalisi ja teaduspõhiseid eesmärke ning üleminekukavasid, mis on kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas, eelkõige Pariisi kokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja rahvusvaheliste lepingutega raadamise kohta; usub, et strateegiad võiksid hõlmata ka sisepoliitikat, milles käsitletakse õiglast palka (mis põhineb äraelamist võimaldaval töötasul riikide kaupa), soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ja poliitikat, millega tagatakse töötajate õiguste tulemuslikum lõimimine äritegevusse; rõhutab, et sellise äriühingusisese poliitika sisu peaksid kindlaks määrama äriühingud ise, võttes oma töötajaid nõuetekohaselt arvesse ja konsulteerides nendega; on seisukohal, et neis poliitikavaldkondades tuleks arvesse võtta sektoripõhiseid ja/või geograafilisi küsimusi ning eriti vähekaitstud rühmadesse või kogukondadesse kuuluvate isikute õigusi; on seisukohal, et tegevdirektorite töötasude muutuva osa sidumine strateegias seatud mõõdetavate eesmärkide saavutamisega aitaks viia juhtide huvid vastavusse nende äriühingute pikaajaliste huvidega; kutsub komisjoni üles veelgi selliseid tippjuhtide ametikohtade tasustamisskeeme edendama;

23.

märgib, et mõned liikmesriigid on oma seadusandlusesse lisanud mõiste „lojaalsusaktsiad“, mille kohaselt pikaajalist osalust premeeritakse hääleõiguse ja maksusoodustuste kaudu; kutsub komisjoni üles kaaluma uute mehhanismide kasutuselevõttu, et edendada kestlikku tootlust ja äriühingute pikaajalist tulemuslikkust; rõhutab, et jaotamata kasum võib aidata kaasa piisavate reservide loomisele;

24.

on seisukohal, et ka aktsionäride õiguste direktiivi tuleks muuta, et stimuleerida aktsionäre kannatlikult käituma, premeerides eelkõige pikaajalist osalust hääleõiguste ja maksusoodustuste kaudu;

25.

väljendab muret, et teatavad rahvusvahelised investeerimislepingud, nagu energiaharta leping, seavad hargmaiste äriühingute finantshuvid keskkonna- ja kliimaprioriteetidest tähtsamale kohale; nõuab komisjonilt tungivalt kiirete meetmete võtmist, et tagada kehtivate ja tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute täielik kooskõla ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, ning ettepanekute esitamist äriühingute poolt teostatava maa hõivamise ja raadamise vastu võitlemiseks muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi eelseisva läbivaatamise käigus;

26.

on seisukohal, et kestlikkuse strateegiate kindlaksmääramisel ja seiramisel peaks äriühingutel olema kohustus teavitada asjaomaseid sidusrühmi ning nendega konsulteerida; usub, et sidusrühma mõistet tuleks tõlgendada laiemalt ja sellega tuleks hõlmata kõiki isikuid, kelle õigusi ja huve võivad äriühingu otsused mõjutada, näiteks töötajad, ametiühingud, kohalikud kogukonnad, põlisrahvad, kodanike ühendused, aktsionärid, kodanikuühiskond ning keskkonnaorganisatsioonid; peab lisaks sellele väga vajalikuks konsulteerida majandusküsimuste kestlikkusega tegelevate riiklike ja kohalike ametiasutustega, eelkõige nendega, kes vastutavad avaliku sektori tööhõive- ja keskkonnapoliitika eest;

27.

on seisukohal, et see kaasamine peab toimuma asjaomase äriühingu suurusest ja tegevusvaldkonnast olenevalt, erandiga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele), kes ei tegutse kõrge riskiga sektorites, mille peaks määratlema komisjon, ning et see peaks toimuma nõuandekomiteede kaudu, kus osalevad sidusrühmade esindajad või pressiesindajad, sealhulgas töötajad ja sõltumatud eksperdid, ning kelle ülesanne on anda nõu äriühingu kestlikkuse strateegia sisu ja rakendamise teemal; leiab, et nimetatud nõuandekomiteedel peaks olema õigus taotleda sõltumatut auditit, kui see on heaks kiidetud valdava häälteenamusega ja juhul, kui kestlikkuse strateegia nõuetekohase rakendamise küsimuses peaks tekkima põhjendatud kaebusi;

28.

on veendunud, et riigiabi, ELi rahalisi vahendeid või muud riiklikku rahastust saavad äriühingud või koondamiskavasid ellu viivad äriühingud peaksid püüdma säilitada oma töötajate töökohad ja pakkuma neile kaitset, vastavalt oma juhtide töötasusid kohandama, maksma oma õiglase osa maksudest, rakendama oma kestlikkuse strateegiat kooskõlas eesmärgiga vähendada oma CO2 jalajälge ning hoiduma dividendide väljamaksmisest või aktsiate tagasiostukavade pakkumisest aktsionäride tasustamiseks;

o o

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) https://www.ohchr.org/documents/publications/guidingprinciplesbusinesshr_en.pdf

(2) https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/

(3) http://mneguidelines.oecd.org/guidelines/

(4) https://www.oecd.org/investment/due-diligence-guidance-for-responsible-business-conduct.htm

(5) https://mneguidelines.oecd.org/RBC-for-Institutional-Investors.pdf

(6) https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_emp/---emp_ent/---multi/documents/publication/wcms_094386.pdf

(7) https://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf

(8) https://www.ipcc.ch/2018/10/08/summary-for-policymakers-of-ipcc-special-report-on-global-warming-of-1-5c-approved-by-governments/

(9) ELT L 150, 20.5.2014, lk 195.

(10) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(11) ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.

(12) ELT L 157, 15.6.2016, lk 1.

(13) ELT L 132, 20.5.2017, lk 1.

(14) ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.

(15) ELT L 317, 9.12.2019, lk 1.

(16) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.

(17) ELT C 215, 5.7.2017, lk 1.

(18) ELT C 209, 20.6.2019, lk 1.

(19) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/business_economy_euro/growth_and_investment/documents/200610-cmu-high-level-forum-final-report_en.pdf

(20) http://www.undocs.org/A/HRC/8/5

(21) https://ec.europa.eu/environment/legal/liability/pdf/Final_report.pdf

(22) https://climateprinciplesforenterprises.files.wordpress.com/2017/12/osloprincipleswebpdf.pdf

(23) http://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/covid-19-and-responsible-business-conduct-02150b06/#:~:text=A%20responsible%20business%20conduct%20(RBC,both%20government%20and%20business%20response

(24) ELT L 158, 27.5.2014, lk 196.

(25) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2012. aasta direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (COM(2012)0614).

(26) ELT L 122, 16.5.2009, lk 28.

(27) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/102

P9_TA(2020)0373

Nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon nõukogu soovituse kohta jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja koolituse kohta (2020/2767(RSP))

(2021/C 445/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14 õiguse kohta saada haridus,

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige 4. eesmärki ja selle alaeesmärke,

—	võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille nõukogu, parlament ja komisjon kuulutasid välja 2017. aasta novembris, eelkõige 1. põhimõtet, mis käsitleb haridust, koolitust ja elukestvat õpet, ning 4. põhimõtet, mis käsitleb tööhõive aktiivset toetamist,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu 1. juuli 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja koolituse kohta (COM(2020)0275) ning sellele lisatud talituste töödokumenti (SWD(2020)0123),

—	võttes arvesse komisjoni 2017. aasta oktoobri aruannet „Mapping of VET graduate tracking measures in EU Member States“ (Kutsehariduse ja koolituse lõpetajate jälgimismeetmete kaardistamine ELi liikmesriikides“),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitust Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitust Euroopa kutsehariduse ja koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (2),

—	võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2020. aasta järeldusi, milles käsitletakse COVID-19 kriisiga toimetulekut hariduse ja koolituse valdkonnas,

—	võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2019. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme (3),

—	võttes arvesse nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitust kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (4),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274) ning sellele lisatud talituste töödokumente (SWD(2020)0121) ja (SWD(2020)0122),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0276),

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu 1. juuli 2020. aasta soovitus „Töösild – noortegarantii tugevdamine“ ja asendada nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (COM(2020)0277),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist Euroopa haridusruumi loomise kohta 2025. aastaks (COM(2020)0625) ja sellele lisatud talituste töödokumenti (SWD(2020)0212),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava (2021–2027) – Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624) ja sellele lisatud talituste töödokumenti (SWD(2020)0209),

—	võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

—	võttes arvesse hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö poliitikaraamistikku (HK 2020),

—	võttes arvesse isikliku, sotsiaalse ja õppimispädevuse Euroopa raamistikku (LifeComp),

—

võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 15. aprilli 2020. aasta kokkuvõtvat aruannet, mis põhineb Cedefopi õpipoisiõppe ekspertide kogukonna esitatud teabel ja mille pealkiri on „How are European countries managing apprenticeships to respond to the COVID-19 crisis?“ (Kuidas haldavad Euroopa riigid õpipoisiõpet COVID-19 kriisile reageerimiseks?),

—

võttes arvesse Cedefopi 2020. aasta aruannet „Vocational education and training in Europe, 1995-2035 – Scenarios for European vocational education and training in the 21st century“ (Kutseharidus ja koolitus Euroopas aastatel 1995–2035 – Euroopa kutsehariduse ja koolituse stsenaariumid 21. sajandil),

—	võttes arvesse seitsme Cedefopi uurimistöö sarja „The changing nature and role of vocational education and training in Europe“ (Kutsehariduse ja koolituse olemuse ja rolli muutumine Euroopas),

—	võttes arvesse Cedefopi 2013. aasta väljaannet „Benefits of vocational education and training in Europe for people, organisations and countries“ (Euroopa kutsehariduse ja koolituse eelised inimestele, organisatsioonidele ja riikidele),

—	võttes arvesse oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta (5),

—	võttes arvesse oma 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis (6),

—	võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta (7),

—	võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni oskuste arendamise poliitika kohta noorte töötuse vastu võitlemiseks (8),

—	võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja koolituses: pidevõppe lähenemisviis (9),

—	võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist (10),

—	võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 85/368/EMÜ Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta (11),

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 6. mai 2020. aasta uuringut „VET in a time of crisis: Building foundations for resilient vocational education and training systems“ (Kriisiaegne kutseharidus- ja koolitus. Vundamendi rajamine vastupanuvõimelistele kutseharidus- ja koolitussüsteemidele),

—	võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi nõukogu soovituse kohta jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja koolituse kohta (O-000068/2020 – B9-0027/2020 ja O-000069/2020 – B9-0028/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et kutseharidus ja koolitus on oluline osa Euroopa haridus- ja elukestva õppe süsteemidest, millega antakse noortele ja täiskasvanutele tööks vajalikke teadmiseid, oskusteavet, oskusi ja pädevusi; arvestades, et umbes pooled Euroopa Liidu keskkoolilõpetanutest on läbinud kutsehariduse ja koolituse; arvestades, et kutseharidus ja koolitus võib olla kiirenevate makrosuundumuste ja tulevaste üleminekute põhjustatud probleemide lahendamisel väga oluline ning see võib olla määrava tähtsusega, et vähendada kasvavat oskustöötajate nappust ELi tööturul;

B.	arvestades, et Cedefopi andmetel arvab umbes kaks kolmandikku eurooplastest (68 %), et gümnaasiumiastme kutseharidusel on nende riigis positiivne kuvand, samas kui veidi alla veerandi (23 %) sõnul on sellel negatiivne kuvand (12);

C.	arvestades, et haridusel ja koolitusel on ka keskne roll inimeste integreerimisel ühiskonda ja poliitilises protsessis osalemise edendamisel, aidates seeläbi luua kaasamist ning demokraatlikku ja aktiivset kodanikuühiskonda;

D.	arvestades, et kutseharidus ja koolitus võib edendada õpilaste ja töötajate kutsealast arengut, ettevõtte tulemuslikkust, konkurentsivõimet, teadusuuringuid ja innovatsiooni ning on eduka tööhõive- ja sotsiaalpoliitika keskne aspekt;

arvestades, et kutseharidus ja koolitus on Euroopas väga mitmekesine ega ole kõigile õppijatele võrdselt atraktiivne; arvestades, et riiklikud süsteemid ja algatused peavad olema ELi tasandil paremini ühilduvad ja vastastikku siduvad; arvestades, et komisjonil ja ELi poliitikal võib olla oluline roll liikmesriikide kutsehariduse ja koolituse alase tegevuse toetamisel ja koordineerimisel ELi tasandil; arvestades, et rahvusvaheliste ja riiklike kutsehariduse ja koolituse pakkujate võrgustike ja partnerluse roll on väga oluline kutsehariduse ja koolituse poliitilise kava ja ELi parima tava levitamisel;

arvestades, et esmast kutseharidust ja koolitust ei peeta enam üksnes kutseharidusalaseks võimaluseks, vaid akadeemilise hariduse alternatiivseks võimaluseks, mis sisaldab palju akadeemilise hariduse elemente ja võib lõpuks viia kõrghariduse omandamiseni; arvestades, et riikides, kus duaalõpe on hästi välja kujunenud, on kutsehariduses alati ühendatud praktikakogemus töökohal akadeemilise õppega klassiruumis;

G.	arvestades, et jätkuval kutseõppel on oluline tähtsus ELi sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamisel; arvestades, et jätkuv kutseõpe parandab täiskasvanute osalust elukestvas õppes, tugevdab nende tööalast konkurentsivõimet ja suurendab tööhõivet Euroopas;

arvestades, et Euroopa kutsehariduse ja koolituse süsteemid seisavad silmitsi suurte probleemidega; arvestades, et neil süsteemidel peab olema suutlikkus kohaneda kiiresti arenevate rohe- ja digiülemineku, tehnoloogia arengu, kutsealaste muutuste ja kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadele ülemineku, tööturu muutuvate vajaduste, praeguste oskuste puudujääkide lahendamise ja tulevaste ennetamise, uute ärimudelite, töökorralduse uute vormide, demograafiliste suundumuste, ühtekuuluvuse ja infrastruktuuri arenguga; arvestades, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad suurendama oma jõupingutusi ja toetust, et luua kutsehariduse ja -koolituse jaoks parimad võimalikud tingimused, et tööturul nende probleemide ja oskuste vajadustega kiiresti kohaneda;

arvestades, et riikidel, kus on hästi välja töötatud kutseõppeprogrammid, on noorte tööpuudust lihtsam vältida ka kriisiaegadel; arvestades, et IZA töö-ökonoomika instituudi (IZA Institute of Labor Economics) analüüsi kohaselt tulid duaalse kutseõppega riigid paremini toime 2008. aasta majanduskriisiga ja selle mõjudega noortele tööturul; arvestades, et noorte töötuse määr kasvas sel ajal märkimisväärselt riikides, kus puudus duaalne kutseõpe (13);

arvestades, et hoolimata pingutustest koordineeritud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomiseks ja riiklike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamiseks on paljudel ELis liikuvatel töötajatel raskusi sellega, et nende oskusi ja koolitusi tunnustataks ning samaväärse töö leidmisega teistes liikmesriikides;

K.	arvestades, et duaalõpe ei võimalda sageli haridusprotsessi jätkamist kõigil tasanditel; arvestades, et duaalõpe peab olema paindlik ja suutma reageerida tööturu muutustele ning uutele, seni tundmatutele töökohtadele;

arvestades, et õppepraktika ja kutseõpe programmi „Erasmus+“ raames välisriikide tööandjate juures mõjutab märkimisväärselt kutsekoolide ja tehnikumide õpilaste ja koolilõpetajate toetamist töö leidmisel ja tööturul nõutavate pädevuste, sealhulgas keele, oskuskeele ja sotsiaalsete oskuste arendamisel;

arvestades, et COVID-19 pandeemia on pannud kutsehariduse ja -koolituse ning üldhariduse tõsise surve alla, katkestades õppimise nii töökohal kui ka klassiruumis; arvestades, et pandeemia on eriti häirinud töökohal toimuvat õpet, sealhulgas õpipoisiõpet ja koolituskavasid, kus osalemiste, pakkumiste ja uute õpilaste arv on sageli märkimisväärselt vähenenud; arvestades, et COVID-19 kriisi tagajärjed pakuvad võimalust käivitada kutsehariduses digitaalne ja tehnoloogiline revolutsioon, mis võib võimaluse korral murda füüsilisi tõkkeid ning suurendada oluliselt selle ulatust ja mõju oodatavatele tulemustele;

N.	arvestades, et paljudes sektorites mõjutavad suurel määral õpipoisiõpet ettevõtte sulgemine ja lühendatud tööaeg;

arvestades, et tõenäoliselt kannatavad just noored ebaloomulikult palju COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisi tagajärgede tõttu töötuse näol; arvestades, et 2020. aasta augusti seisuga, olles varasematel kuudel kiiresti kasvanud, oli noorte töötuse määr ELis 17,6 % ja euroalal 18,1 % (võrreldes 2019. aasta augustiga oli see vastavalt 14,1 % ja 15,4 %) ning arvestades, et see eeldatavasti kasvab lähitulevikus veelgi, hoides paljusid noori ebakindla ja ebatüüpilise töö või tegevusetuse lõksus, ning ei paku piisavalt sotsiaalset kaitset; arvestades, et EL peab seadma noorte tööpuuduse ning mittetöötavad ja mitteõppivad noored (NEET-noored) üheks peamiseks poliitiliseks prioriteediks, et vältida uue „kadunud põlvkonna“ tekkimist praeguse kriisi tagajärjel, millel on samuti kahjulik mõju miljonite noorte vaimsele tervisele ja elule; arvestades, et kutseharidus ja koolitus on õppijate ettevalmistamisel demokraatliku ühiskonna jaoks ning eduka tööturule sisenemise ja seal osalemise põhitegur;

arvestades, et hiljutine sotsiaal-majanduslik areng ja COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis on suurendanud sotsiaalset ebavõrdsust ning rõhutanud vajadust muuta kutsehariduse ja koolituse süsteemid mitte ainult tõhusamaks, vaid ka haavatavaid rühmi ja maapiirkondades või äärealadel elavaid inimesi silmas pidades kättesaadavamaks ja kaasavamaks; arvestades, et olulise tähtsusega on võrdsed võimalused kõigile; arvestades, et juurdepääs arvutitele, lairibaühendusele, digitaalsele toele ja muudele tehnoloogilistele õppevahenditele on väga oluline kutsehariduse ja koolituse pakkujate ning õpilaste jaoks, et vältida ebavõrdsuse süvenemist ja tagada, et keegi ei jääks maha;

arvestades, et 60 miljonit täiskasvanut ELis on madala kvalifikatsiooniga; arvestades, et Cedefopi andmetel on ELis 128 miljonit täiskasvanut, kellel on madal haridustase, vähesed digi- või kognitiivsed oskused või kes on keskmiselt kõrge haridustasemega, kuid kellel on oht, et nende oskused kaovad või aeguvad ning vajavad seetõttu täienduskoolitust ja ümberõpet; arvestades, et hästi väljatöötatud ja kaasavad kutseharidus- ja koolitussüsteemid on strateegiliselt olulised kõigi õppijate pädevuste ja oskuste suurendamiseks ning juurdepääsu tagamiseks kvaliteetsetele töövõimalustele;

R.	arvestades, et 2017. aastal oli ELis kutsepõhiharidust omandavaid õpilasi 4,3 %, keskharidust omandasid 47,8 % ja kutsekeskharidust või kutseõpet keskhariduse baasil 92 %; arvestades, et 2017. aastal oli 46,7 % kõigist ELi kutsekeskhariduse programmi lõpetanutest naised (14);

S.	arvestades, et kutsehariduse ja koolituse puhul on COVID-19 kriis toonud välja mõned kaugõppe probleemid ja piirangud tehnilistes ning sisuga seotud valdkondades;

T.	arvestades, et kaugõpe ohustab haavatavate õppijate koolist väljalangemise osakaalu suurenemist ja peab seetõttu jääma tavapärasele õppele pigem täienduseks kui alternatiiviks;

arvestades, et ELi tasandil puudub kutsehariduse ja koolituse mikrokvalifikatsioonitunnistuste kokkulepitud määratlus ja ühine mõistmine; arvestades, et mikrokvalifikatsioonitunnistused peaksid olema mõeldud kvalifikatsiooni täiendamiseks ning neid tuleks tunnustada kui tõendit sisukate ja kvaliteetsete saavutuste kohta, tuginedes väljastamisviisi, hindamise ja kestuse standarditele;

V.	arvestades, et 2015. aastal pakkus esmakutseõpet peaaegu kolmandik (30,5 %) kõigist kümne või enama töötajaga ettevõtetest 28 ELi liikmesriigis, kuigi see osakaal oli liikmesriigiti väga erinev (15);

W.	arvestades, et 2015. aastal pakkus 72,6 % kümne või enama töötajaga ettevõtetest 28 ELi liikmesriigis oma töötajatele jätkuvat kutseõpet; arvestades, et see tähistas kasvu võrreldes 2005. aasta ja 2010. aastaga, mil vastavad osakaalud olid 59,7 % ja 65,7 % (16);

arvestades, et esmakutseõppe ja jätkuva kutseõppe mõju tööturu tulemustele peegeldab sageli otsest või kaudset individuaalse tootlikkuse koondmõju; arvestades, et peamised tulemused, mida riigid rõhutavad, on suurem osalemine tööturul, väiksem tööpuudus, võimalus omandada kvalifikatsioon kõikide kategooriate jaoks, millel seda varem polnud, ja võimalus edasi liikuda ametialases hierarhias; arvestades, et elukestva õppe kaudu saavad inimesed parandada oma töövõimalusi ja kvalifikatsioonitaset, mis toob kaasa suurema tasu ning suurema majandusliku ja sotsiaalse väljundi, näiteks majandusliku sõltumatuse, ning võib suurendada ka vaimset heaolu (17);

Y.	arvestades, et esmakutseõppel ja jätkuval kutseõppel on otsene mõju põlvkondade vahetumisele ja perede olukorrale;

Z.	arvestades, et esmakutseõpe ja jätkuv kutseõpe aitavad ettevõtteid ja innovatsiooni tõhusamaks muuta;

rõhutab, et kutseharidusel ja -koolitusel on eelkõige tänu keskendumisele praktikale ja töökohal toimuvale õppele oluline roll õiglasele üleminekule ja pidevatele muutustele suunatud tööturul; rõhutab, et kvaliteedile orienteeritud kutseharidus ja koolitus võib pakkuda asjakohaseid ja kvaliteetseid teadmisi, oskusi ja pädevusi kõigil tasemetel igas suuruses ja sektoris asuvatele ettevõtetele ning inimestele nii alus- kui ka jätkuhariduses vastavalt nende individuaalsetele vajadustele; rõhutab, et kutseharidus ja koolitus on oluline selleks, et täita oskuste puudujääkidest tingitud lünki ELi tööturul, anda noortele õpilastele vajalikke oskusi tööturule pääsemiseks ning töötajate täienduskoolituse ja ümberõppega viia nende oskused vastavusse tööandjate vajadustega, mis on eriti oluline VKEde jaoks ja uute investeeringute jaoks majandusse; rõhutab lisaks vajadust edendada isikliku arengu oskusi, et aidata inimestel kasvada nii isiklikult kui ka ametialaselt, et nende potentsiaali maksimeerida;

nõuab kutsehariduse ja koolituse kooskõlastamist ametliku ja traditsioonilise haridussüsteemiga ning integreerimist poliitikavaldkonnana kogu hariduspoliitika ulatuses nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, ja et see ei oleks tagaplaanile jäetud ega seatud üksnes teisejärguliseks prioriteediks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kutseharidus ja klassikaline haridus on üksteist täiendavad ja prioriteetselt võrdsed;

tuletab meele, kui oluline on läheneda kutseharidusele ja koolitusele kui integreerimise ja kaasatuse edendamise põhivahendile sidusama ühiskonna arenguks;

rõhutab tungivat vajadust ajakohastada ja oluliselt laiendada kutsehariduse ja koolituse poliitikat, et muuta see kaasavamaks, kättesaadavamaks, vastupidavamaks, atraktiivsemaks ja tõhusamaks tööalase võrdsuse, inimkapitali arendamise ja aktiivse ühiskonnas osalemise toetamisel; on seisukohal, et kutsehariduse ja koolituse poliitika peaks andma inimestele head põhioskused ja -pädevused, et nad suudaksid kohaneda praeguse ja tulevase sotsiaal-majandusliku ja tööturu arenguga ning digi- ja roheüleminekuga, demograafiliste muutuste ja kõigi muude makromajanduslike suundumustega kaasnevate võimaluste ja probleemidega, ning peaks täitma Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke; rõhutab kutsehariduse ja koolituse poliitika olulist osa seoses kõigi töötajate täienduskoolituse ja ümberõppega, et nad saaksid peamiste üleminekutega paremini toime tulla;

tuletab meelde, et kutseharidus ja koolitus aitavad suurendada konkurentsivõimet ja sotsiaalset sidusust; rõhutab vajadust suurendada investeeringuid inimkapitali ja oskustesse ning luua tööeluga seotud oskuste baas;

tuletab meelde, et COVID-19 pandeemia leviku peatamiseks kehtestatud isolatsioonimeetmed on pannud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse süsteemid tõsise surve alla ja õppijad ebakindlasse olukorda; rõhutab, et kutsehariduses ja koolituses esinevad häired süvendavad juba olemasolevat hariduse ebavõrdsust, vähendades paljude ühiskonna kõige haavatavamate inimeste võimalusi, keda tuleb selles sektoris toetada jätkusuutlike investeeringute ja tõhusate mitterahaliste meetmete kaudu; rõhutab sellega seoses, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kvaliteetsele kutseharidusele ja koolitusele oleks tagatud võrdne juurdepääs, sealhulgas äärealadel või maapiirkondades, kus distantsõpet võib takistada internetiühenduse puudumine;

rõhutab, et väga oluline on kindlustada vajalikud rahalised vahendid, tehniline abi ja suunised, et tagada kutsehariduse ja koolituse pakkujate, õpetajate, koolitajate ning õpilaste juurdepääs digiseadmetele ja e-õppe lahendustele; julgustab liikmesriike edendama paindlikke haridusmudeleid ja toetama kaugõppijaid selliste vahenditega nagu e-ressursid, e-materjalid, tasuta veebikoolitus ja, mis kõige tähtsam, seadmed ja interneti lairibaühendus kõikides koolides ja kodumajapidamistes; rõhutab, et ametiasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu kodumajapidamistele, kellel puudub juurdepääs arvutitele ja hea lairibaühendus ning stimuleerima nende jaoks lahendusi, et vältida digilõhet ja ebavõrdsuse suurenemist haridussektoris, kus on palju ebasoodsas olukorras olevaid õpilasi;

kardab õpipoisiõppe praktikakohtade arvu dramaatilist langust järgmiseks sügiseks, arvestades, et COVID-19 kriis võib kaasa tuua paljude sektorite koolitustegevuse võimaliku vähenemise; rõhutab, et noorte koolitusvõimaluste puudumine võib keskpikas perspektiivis mõnes piirkonnas põhjustada ka oskustööliste nappuse suurenemist; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles kaaluma, kuidas alternatiivset ettevõtteülest koolitust mõistlikult laiendada, et lahendada ähvardav tühimik õpipoisiõppe praktikakohtades;

nõuab kvaliteedigarantiid, millega tagatakse, et inimesed, kes lõpetasid oma koolituse ja/või hariduse COVID-19 kriisi ajal, saavad täita võimalikud lüngad nende koolituses ja (uuesti) läbida oma praktikasse ja/või õpipoisiõppesse lisatud kursusi isegi pärast oma kraadi omandamist ja/või praktika ja/või õpipoisiaja lõpetamist, mis võisid olla tühistatud või piiratud või mõnel muul viisil ebaõnnestunud, kui COVID-19-vastased meetmed olid kehtestatud;

10.

väljendab heameelt nõukogu soovituse üle jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -koolituse kohta; toetab ettepaneku üldeesmärke, milleks on ajakohastada ELi kutsehariduse ja koolituse poliitikat ning kinnitada kutsehariduse ja koolituse keskset rolli elukestvas õppes ja kiiresti muutuva tööturuga kohanemisel; väljendab heameelt jõupingutuste üle, et kutsehariduse ja koolituse juhtimist lihtsustada, välja töötada rahvusvahelistumise strateegia ning kindlustada õppijatele ja õpetajatele rohkem Euroopa koostöö- ja liikumisvõimalusi; rõhutab igasuguste töötajateni jõudvate oskuste olulist rolli kestlikule ja digimajandusele üleminekul;

11.

väljendab heameelt ettepaneku kvantitatiivsete eesmärkide üle, nimelt 2025. aastaks peaks tööga hõivatud kooli lõpetanute osakaal olema vähemalt 82 %, 60 % hiljuti kutsehariduse ja -õppe omandanutest peaksid saama kutsehariduse ja -koolituse ajal kasu kokkupuutest töökohal toimuva õppega ning 8 % kutsehariduse ja -koolituse omandanutest peaksid saama kasu välismaal toimuvast õpirändest; kutsub liikmesriike üles ergutama õppimisvõimalusi, sealhulgas töökohapõhist õpet; tuletab meelde, et erieesmärgid võivad aidata liikmesriikidel seada eesmärke ning muuta kutsehariduse ja -koolituse poliitika rohkem kaasavamaks ja kohandada see rohkem tööturu vajadustega; kutsub komisjoni üles esitama iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande soovituse rakendamise kohta;

12.

kutsub komisjoni üles laiendama õpipoiste jaoks kasulikke liikuvuse programme, näiteks meede „ErasmusPro“, tugevdades Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja „Erasmus+“ programmide vahelist sünergilist toimet ning tagades programmiperioodil 2021–2027 piisavad ressursid; kutsub liikmesriike üles seadma kutsehariduse ja koolituse õpilaste jaoks ambitsioonikam eesmärk õpirändeks välismaal; tuletab meelde, et sarnaste algatuste, raamistiku ET2020 ja kõrghariduse programmi Erasmus raames seati eesmärgiks, et aastaks 2020 on kõrgkooli lõpetanute liikuvus 20 %; rõhutab, et suuremad liikumisvõimalused võivad aidata laiendada õpipoiste isiklikke, hariduslikke ja erialaseid võrgustikke ning muuta kutsehariduse ja koolituse atraktiivsemaks (et seda ei tajutaks teise valikuna), ning avada kutsehariduse ja koolituse potentsiaal liikuvuseks, mis omakorda võib aidata kaasa tulevase „Erasmus+“ programmi edule;

13.

palub komisjonil lisada sotsiaalvaldkonna tulemustabelisse kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide ja rakendamisega näitaja oskuste nappuse kohta, mis võiks olla kasulik kutsehariduse ja koolituse riiklikele poliitikakujundajatele, et teha kindlaks, kus on vaja teha rohkem pingutusi, ning paremini koordineerida ELi tasandil, jälgida oskuste nappusega seotud muutusi ja progressi ning stimuleerida ülespoole suunatud lähenemist liikmesriikide vahel;

14.

rõhutab, et läbimõeldult suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja noortesõbralikud teabevahetuskanalid, nagu sotsiaalmeedia, võivad mängida otsustavat rolli, et jõuda noorteni ning tõsta kutsehariduse ja koolituse tuntust ja muuta see atraktiivsemaks; rõhutab, et koolidel, eriti algkoolidel ja põhikoolidel, on oluline roll kutsehariduse ja koolituse poolt pakutavate võimaluste tutvustamisel, kutsehariduse ja koolituse atraktiivsemaks muutmisel ning noorte õpilaste suunamisel nendele kutsealadele;

15.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema koostööd sidusrühmadega ELi kutsehariduse ja koolituse veebiplatvormi väljatöötamiseks, nagu paljud kutsehariduse ja koolituse pakkujad ning poliitikakujundajad hiljutises ELi uuringus (18) nõudsid, ja mida tuleks võimalikult kiiresti edendada; toetab ideed, et selline platvorm võiks pakkuda võimalusi võrgustike loomiseks ja heade tavade vahetamiseks ning pakkuda digilahendusi, sealhulgas töökohapõhine õpe, ja kogu olemasolevat materjali kaugõppeks turvalises, kvaliteetses ja mitmekeelses keskkonnas; rõhutab, et kutsehariduse ja koolituse platvorm võib olla ühenduslüli kutsehariduse tipptaseme keskuste platvormide vahel ELi tasandil; soovitab, et platvorm tuleks siduda ELi kutsehariduse ja koolituse veebiportaaliga (mis on avatud sidusrühmade panusele), et muuta kutsehariduse tipptaseme keskuste poolt nende ökosüsteemidele pakutavad tegevused ja teenused nähtavaks, et tutvustada kutsehariduse ja koolituse poolt õppijatele pakutavate võimaluste rohkust riiklikul ja ELi tasandil, suurendada teabevahetust ning tõsta kutsehariduse ja koolituse atraktiivsust;

16.

kutsub komisjoni üles tutvuma ideega veebipõhisest tööportaalist, mis on spetsiaalselt mõeldud ELi praktika- ja õpipoisiõppe võimaluste jaoks ning koondab kõik sarnased olemasolevad ELi algatused nähtavamal, terviklikumal ja kasutajasõbralikumal viisil; on seisukohal, et sellest instrumendist, kui seda asjakohaste kanalite kaudu piisavalt avalikustatakse, võib saada Euroopa Liidu noorte, haridusasutuste ja ettevõtete keskpunkt; on seisukohal, et portaali võiks ühendada kutsehariduse ja koolitusega, mis aitaks suunata noori talente sinna, kus tööturu vajadused seda kõige enam nõuavad, suurendada ELi liikuvust, võidelda noorte tööpuuduse vastu ning lahendada praegust ja tulevast oskuste nappust; on seisukohal, et sellist algatust saaks toetada noortegarantii ja „Erasmus+“ programmide abil, et suurendada nende programmide mõju ning see võiks täiendada muid ELi algatusi ja olla nendega seotud, nagu Euroopa tööalase liikuvuse portaal (EURESe portaal), Europass ja tulevane ELi kutseharidus- ja koolitusportaal;

17.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles analüüsima komisjoni poolt 2020. aasta märtsist maini läbi viidud uuringus, mis käsitles COVID-19 pandeemia probleeme ja mõju kutseharidusele ja koolitusele, kutsehariduse ja koolituse sidusrühmade poolt esitatud nõudeid, ning pakkuma neile tuge ja lahendusi; toetab lisaks ühise ELi kutsehariduse ja koolituse platvormi loomist, eelkõige virtuaalreaalsuse simulatsioonisüsteemide ja muude kutsehariduse jaoks mõeldud digivahendite väljatöötamist teadusprojektide ja katseetappide abil, veebipõhiste avatud kutseõppekursuste, Euroopa virtuaalsete projektide, näiteks virtuaalne Erasmus, avalikkusele suunatud kutseharidusega seotud ELi YouTube’i kanali ja Euroopa koolitusnädalate loomist, ning lisaks Euroopa Sotsiaalfondi ja tulevase Euroopa Sotsiaalfond+ paindlikumaks muutmist, et neil oleks võimalik rahastada haridustehnoloogiat, õpetajate ja koolitajate koolituste korraldamist ning e-õppe rakendamist;

18.

rõhutab, et COVID-19 pandeemia põhjustatud häired kutsehariduse ja koolituse pakkumisel on kutsehariduse ja koolituse õpilastele avaldanud märkimisväärset haridusalast ja sotsiaalset mõju, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele õpilastele, ja tekitavad tõsiseid probleeme õpilastele, kes töötavad kõige paremini otsese juhendamise all ja õpetaja juuresolekul; rõhutab, et seda ei tohiks käsitleda ainult probleemina, vaid ka ainulaadse võimalusena ajakohastada kutsehariduse ja koolituse süsteeme tehnoloogiliste uuenduste kaudu sellistes valdkondades nagu virtuaalne reaalsus, tehisintellekt, tööstus 4.0 ja asjade internet, samuti veebi- ja kaugõppe, hübriidpraktika ja alternatiivsete hindamiste suurema kasutamise kaudu; rõhutab, et sellised reformid võivad lõppkokkuvõttes aidata muuta kutsehariduse ja koolituse süsteeme tugevamaks, reageerimisvõimelisemaks ja vastupidavamaks kui need olid enne COVID-19 kriisi ning anda õpilastele ja töötajatele tulevikuoskused ja -töökohad; märgib samas, et õpetajate, koolitajate ja õpilaste suuremad digioskused on kvaliteetse veebiõppe peamine eeltingimus;

19.

rõhutab tungivat vajadust võtta vastu kõik vajalikud meetmed, et vähendada koolist väljalangenute arvu kutsehariduse vallas, tugevdada kutsehariduse kaasamist ja kvaliteeti, tagada kõigile noortele ja täiskasvanud õppijatele võrdne juurdepääs kvaliteetsele õpipoisiõppele, tagada kõigile töötajatele võrdne juurdepääs ja õigus töötajate koolitamisele kõikides ettevõtetes kõikides sektorites, pöörates erilist tähelepanu VKEdele;

20.

väljendab heameelt idee üle töötada välja virtuaalsed liikuvusvõimalused, et ületada COVID-19 piirangud, ning julgustab liikmesriike ja kutsehariduse ja koolituse pakkujaid hõlbustama asukohtadeta õppimisvõimalusi, ka tulevikus, võimaldades äärealadel ja maapiirkondades või välismaal asuvatel õpilastel pääseda võimaluse korral ELi kursustele asukohapiiranguteta;

21.

tuletab meelde, et kõigi asjaomaste osalejate kaasamine kutsehariduse ja koolituse poliitika kujundamisse ja rakendamisse aitab tagada, et kutseharidus ja koolitus vastavad tööturul vajalikele oskustele ning aitavad kaasa poliitika paremale elluviimisele; kutsub seetõttu liikmesriike üles tegema tihedat koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, nagu sotsiaalpartnerid, ettevõtted, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, sotsiaalsed ettevõtted, näiteks ühistud ja mittetulundusühendused, kutsehariduse ja koolituse pakkujad ja nende ühendused, kutsehariduse ja koolituse õppurid ja nende õpilasesindused, uurimiskeskused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, avaliku ja erasektori tööturuasutused, nõustajad ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et koordineerida ELi tasandil erinevate süsteemide parem vastastikune sidumine ja vahetada parimaid tavasid; nõuab kohalike ökosüsteemide, sealhulgas eespool nimetatud sidusrühmade loomist, et tugevdada kutsehariduse ja koolituse kvaliteeti, kvantiteeti, kaasamist ja mainet positiivse valikuna; rõhutab vajadust propageerida potentsiaalsete taotlejate seas aktiivselt kutseharidusega seotud tööhõivevõimalusi ja suunata õpilasi sektoritesse, kus puuduvad kutsehariduse ja koolituse kvalifikatsiooniga töötajad; rõhutab, kui oluline on tugev side kutsehariduse ja koolituse ning töömaailma vahel; rõhutab, et pakutav koolitus peaks vastama kohalikele probleemidele ja vajadustele;

22.

väidab, et tugev haridusalus, mis annab õpilastele laialdased teadmised ja põhilised kirja-, arvutus-, suhtlemis- ja digioskused ning pehmed oskused, näiteks kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja emotsionaalne intelligentsus, on aluseks edasi õppimiseks ja töökohapõhiseks õppeks ning see on noorte tuleviku (nii töötaja kui indiviidi) jaoks olulise tähtsusega, võimaldades neil kogu tööelu jooksul muutuvate nõudmistega kohaneda;

23.

rõhutab vajadust mikrokvalifikatsioonitunnistuste ühtse läbipaistva määratluse järele; on veendunud, et mikrokvalifikatsioonitunnistused võivad ainult täiendada kvalifikatsiooni ning nende kvaliteet peab olema tagatud, akrediteeritud ja tuginema väljastamisviisi, hindamise ja kestuse standarditele; rõhutab mikrokvalifikatsioonitunnistuste pakkujate täpselt määratletud kvaliteedinõuete ülimat tähtsust;

24.

tuletab meelde hariduse tegelikku väärtust, mis ületab selle rolli tööturul; kutsub liikmesriike üles panema suuremat rõhku hariduse rollile, mis ületab tööturu vajadusi, arvestades isiklikku arengut, heaolu ja kodanikuaktiivsust toetavate teadmiste ja oskuste arengut;

25.

kutsub liikmesriike üles töötama välja sotsiaalpartnerite kaasabil kvaliteetsed ja kaasavad kutsehariduse ja koolituse süsteemid ning täiskasvanuharidusalane poliitika, et parandada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute (nii töötajate kui ka töötute) oskusi ja pädevusi, kes vajavad kiiret tuge kvaliteetsetele töökohtadele pääsemiseks;

26.

toetab kutsehariduse ja koolituse õppijate esindusstruktuuride loomist ning edendamist kõikidel tasanditel, et anda kutsehariduse ja koolituse õppijatele hääl kutsehariduse ja koolituse õppekavade juhtimisel ning seeläbi aidata parandada kutsehariduse ja koolituse programme;

27.

toetab kutsehariduse tipptaseme keskuste kavandatavat edendamist, mis koondab paljusid kutsehariduse ja -koolituse sidusrühmi ja kohalikke partnereid; rõhutab, et sellised keskused võivad olla innovatsiooni, kvaliteedi ja kaasavuse edasiviivaks jõuks ning hõlbustada heade tavade vahetamist, edendada vastastikust õppimist ning aidata parandada kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ja pakkumist kogu ELis; kutsub liikmesriike üles tagama kindlad investeeringud nende keskuste ja kõigi kutseharidusasutuste arendamisse ning tuletab meelde, et kutsehariduse tipptaseme keskuste toetamine programmi „Erasmus+“ kaudu nõuab ambitsioonikat programmieelarvet; kutsub liikmesriike üles võtma täiendavaid meetmeid asjaomaste sidusrühmade ühendamiseks ja kaasamiseks, et aidata suurendada nende keskuste hariduse asjakohasust ja kvaliteeti ning viia paremini kokku oskuste pakkumine ja nõudlus ning toetada tööandjaid kutseharidusvõimaluste lahenduste leidmisel; kutsub liikmesriike üles muutma kutsehariduse tipptaseme keskused liikumapanevaks jõuks ühiste Euroopa kutsehariduse ja koolituse kvalifikatsioonide, õppekavade ja diplomite väljatöötamiseks; kutsub liikmesriike lisaks üles edendama piirkondlikke koostööstrateegiaid, et töötada välja piiriülesed programmid, mille eesmärk on hõlbustada õppijate ja töötajate liikuvust ning parandada territoriaalset ja piirkondlikku koostööd, sealhulgas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaudu;

28.

usub kindlalt, et kõigil õpilastel peaks olema juurdepääs tasakaalustatud, täpsele ja tunnetuslikult nõudlikule teadmistepõhisele õppekavale, kuna see on parim võimalik ettevalmistus nii kutse- kui akadeemilisteks õpinguteks, tagades, et kutsehariduse ja koolituse programmi valinud noored on seda teinud, sest see oli nende valik või kutsumus, mitte madalate saavutuste või võimetuse tõttu kasutada muid akadeemilisi võimalusi; rõhutab, et digi- ja roheoskused tuleks integreerida õppekavadesse ja tunnistada, et need on kõigi õppijate põhioskused; tuletab meelde Cedefopi väidet, et õppekavade kohandamine ja keskkonnaalase teadlikkuse arvessevõtmine koos säästva arengu ja ettevõtluse tõhustamise põhimõtetega on parem kui täiesti uute koolitusprogrammide väljatöötamine;

29.

kutsub liikmesriike üles tagama kutsehariduse ja koolituse poliitika asjakohase rahastamise nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et tagada investeeringud, mis on vajalikud selleks, et muuta kutsehariduse ja koolituse süsteemid kaasaegsemaks, vastupidavamaks, atraktiivsemaks ja kaasavamaks; rõhutab vajadust suurendada õppijate ja õpetajate kutsehariduse ja koolituse valdkonna liikuvuse rahastamist, sealhulgas programmis „Erasmus+“; kutsub liikmesriike üles töötama välja stiimuleid, et aidata VKEdel julgustada kutsehariduse ja koolituse valdkonna õppijaid osalema Euroopa liikuvuse algatuses; rõhutab vajadust suurendada koolituskeskuste rahastamist, et finantseerida spetsiaalseid meeskondi, kelle ülesandeks on liikuvuse praktiline korraldamine; kutsub komisjoni üles korraldama kogu ELi hõlmav VKEdele suunatud kampaania, et rõhutada kutsealase sisse- ja väljaliikuvuse eeliseid nende heaolule;

30.

rõhutab vajadust töötada välja rohkem programme, nagu eTwinning ja Euroopa täiskasvanuõppe elektrooniline platvorm (EPALE), mis toetavad võrgustike loomist ja koolidevahelist koostööd; tuletab meelde, et need projektid võivad aidata põhiõppekavasid rakendada ja julgustada osalema õpilasi, kes ei soovi osaleda kaugõppimise teel;

31.

kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu kutsehariduse ja koolituse valdkonna õpetajate ja koolitajate pidevale koolitamisele ja kutsealasele arengule, et võimaldada neil täita oma üha multifunktsionaalsemaid ülesandeid ja kohustusi hariduse kvaliteedi ja innovatsiooni edendajatena; tuletab meelde, kui oluline on, et kutsehariduse ja koolituse valdkonna õpetajatel oleksid kvaliteetsed digioskused ja sobivad tehnoloogilised seadmed, et nad oskaksid täielikult ära kasutada digiõppe pakutavaid võimalusi ja aidata anda õppuritele digiüleminekuks vajalikud oskused; rõhutab, et kutsehariduse ja koolituse valdkonnas koostööd tegevate filiaalide ja ettevõtete esindajatel peavad olema pedagoogilised oskused; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles arendama paremini välja kutsehariduse ja koolituse valdkonna õpetajate võimaluse kogu oma karjääri vältel ka teadusuuringuid teha, kuna nii saaksid nad vahetada ja ergutada parimaid tavasid ning aidata realiseerida kogu Euroopa teadusruumi potentsiaali;

32.

kutsub liikmesriike üles edendama duaalset kutsehariduse ja koolituse mudelit, mis võib muuta noorte tööturule pääsemise palju lihtsamaks, eelkõige võrreldes üldhariduse valdkonnaga, kuna õppevorm, mis ühendab struktureeritud töökohapõhise õppe teooriaga, annab tõendatud oskused, mis on tööandjatele olulised ja tööturule ülekantavad; rõhutab sellega seoses selliste digilahenduste potentsiaali, mis võivad anda positiivse panuse tõhusasse duaalsüsteemi;

33.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kutsehariduse ja koolituse väljatöötamisel roheliste töökohtade sektori arengut paremini ära, looksid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid praktikakohti, et pakkuda noortele eriteadmisi ja koolitust ning aidata toime tulla noorte suure tööpuudusega;

34.

ergutab liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi integreerima koolitus- ja haridussüsteemidesse säästva arengu ning keskkonnaalased pädevused ja oskused, tugevdades eelkõige kutsehariduse ja koolituse süsteeme, ja ergutama uurimiskeskusi välja töötama keskkonnasäästliku tootmise tehnoloogiaid, projekte ja patente koostöös uute keskkonnasäästlike ettevõtjatega; ergutab mõttevahetust uurimiskeskuste ning ettevõtjate ja spetsialistide võrgustike vahel; tuletab meelde loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) oskuste tähtsust ja vajadust tagada, et suurem hulk naisi õpiks selle valdkonna õppeaineid;

35.

kutsub liikmesriike üles parandama oskuste prognoosimise süsteeme, et teha paremini kindlaks uued tekkivad muutused ja vajaminevad oskused, nii et kutseharidus- ja koolitussüsteemid oleksid paremini informeeritud sellest, millises valdkonnas on vaja oskustesse investeerida, ning reageeriksid paremini tööturu muutuvatele vajadustele, ning tagama, et haridus, koolitus ja elukestev õpe oleks kõigile kättesaadav õigus; rõhutab, et kutseharidus ja koolitus on tõhusam, kui see põhineb kindlal oskuste prognoosimisel, mis võimaldab oskuste puudujääke ette näha ja kindlaks teha ning kutse- ja elukestva õppe programme kohandada tulevikku suunatud tööturule; on veendunud, et kutsehariduse ja koolituse programmid tuleks muuta paindlikumaks ja paremini kohandatavaks, et nende abil oleks võimalik tööturu kõikumistele reageerida ja neile vastu pidada ning et need võimaldaksid kutsehariduse ja koolituse valdkonnas õppijate arukat ja sihipärast suundumust, nii esmaõppe kui ka täiskasvanute täienduskoolituse ja ümberõppe korral, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu vajadustele ning oskuste aegumist;

36.

nõuab tasulise õppepuhkuse poliitika kehtestamist kooskõlas ILO tasustatud õppepuhkuse konventsiooniga, et võimaldada töötajatel osaleda koolitusprogrammides tööajal ja isiklike kuludeta, et toetada elukestvat õpet;

37.

kutsub liikmesriike, piirkondlikke omavalitsusi ning kohalikke asutusi üles koos sotsiaalpartnerite ja koolitajatega kohandama ja rakendama oskuste arendamise ja prognoosimise strateegiaid, mille eesmärk on üldiste, valdkondlike ja kutsealapõhiste oskuste parandamine; märgib, et need strateegiad peaksid hõlmama loodavate töökohtade tüübi ja taseme põhjalikku hindamist ning nõutavaid oskusi ja teadmisi, mis võimaldaks ette näha ja kindlaks teha, millises valdkonnas oskustest vajaka jääb ning kus on vajalikud sihipärased kutseõppe ja elukestva õppe programmid, milles keskendutakse oskuste ja töökohtade kokkusobitamisele, et suurendada tööhõivet;

38.

väljendab heameelt soovituse üle, et kutsehariduse ja koolituse pakkujad peaksid saama piisava autonoomia, paindlikkuse, toetuse ja rahastamise; tuletab meelde, et kutsehariduse ja koolituse pakkujate rahaline ja strateegiline sõltumatus on oluline, et kiiresti kohaneda muutustega oskuste nõudluse valdkonnas ning rohe- ja digiüleminekuga kaasnevate võimaluste ja probleemidega; kutsub liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi kvalifitseeritud koolitusprogrammide loomiseks sektorites, kus puudub piisav tööjõud, näiteks tervishoiu- ja hooldussektor, põllumajandus, ehitus, keskkonnasektor ja ringmajandus;

39.

kutsub liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu sellele, et muuta kutseharidus ja koolitussüsteemid kaasavamaks ja kõigile kättesaadavamaks kogu tööea jooksul, sealhulgas haavatavatele rühmadele, nagu puuetega inimesed, NEET-noored, vanemad töötajad, pikaajalised töötud, madala kvalifikatsiooniga ja väheste oskustega täiskasvanud, koondatud töötajad, vähemused ja etnilised rühmad, rändetaustaga inimesed, pagulased ja inimesed, kellel on oma geograafilise asukoha tõttu vähem võimalusi; nõuab konkreetseid meetmeid tagamaks, et ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga inimestel, kes satuvad sageli vaesuse nõiaringi, oleks juurdepääs kutseharidusele ja koolitusele, nagu nähakse ette Euroopa sotsiaalõiguste sambas; julgustab rahvaarvu vähenemise probleemiga silmitsi seisvaid liikmesriike tagama, et nooremad inimesed saaksid kasu kutsehariduse ja koolituse programmidest, ning eelkõige kvaliteetse tööhõive võimalusena; rõhutab, et ennetavad meetmed, nagu oskuste hindamine ja karjääri- ning kutsenõustamine, võivad pikemas perspektiivis vähendada NEET-noorte arvu ning rahuldada oskustöötajate nappuse all kannatavate ettevõtete ja sektorite vajadusi;

40.

väljendab heameelt ettepaneku üle, et kutsehariduse ja koolituse süsteemidel peaks olema sama oluline roll ka täiskasvanute jaoks, kes vajavad pidevat täiendusõpet ja ümberõpet; kutsub komisjoni üles vastu võtma terviklikku lähenemist kutseharidusele ja koolitusele ning täiskasvanuharidusele, mis hõlmaks nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset õpet; kutsub liikmesriike üles muutma kutseharidus ja koolitus täiskasvanud õppijatele atraktiivsemaks ja ligipääsetavamaks ning looma tugevamaid seoseid ja tihedamat koostööd täiskasvanutele suunatud kutsehariduse ja koolituse ning mitteformaalse täiskasvanute õppe vahel, et edendada tähtsamate pädevuste omandamist, sealhulgas heade põhioskuste, digi-, valdkonnaüleste, roheliste kutseoskuste ja teiste eluks vajalike oskuste omandamist, mis loovad tugeva aluse vastupanuvõimele, elukestvale tööalasele konkurentsivõimele, sotsiaalsele kaasatusele, aktiivsele kodanikuosalusele ja isiklikule arengule; rõhutab, et kutsehariduse ja koolituse programmide maine ja kaasatuse parandamiseks tehtavate jõupingutustega peavad kaasnema jõupingutused, mis tugevdavad nende hariduslikku väärtust ning suurendavad õpipoiste sotsiaalsete ja töötaja õiguste kvaliteeti ja austamist;

41.

rõhutab, kui oluline on jõuda inimesteni maa- ja äärepoolseimates piirkondades ning muuta kutseharidus ja koolitus kättesaadavamaks ning nendes piirkondades põllumajanduses, kalanduses, metsanduses ja muudel töökohtadel töötavate inimeste jaoks paremini kohandatuks ning anda neile kõik vajalikud oskused, sh rohe- ja digioskused, et nad oskaksid paremini kasutada rohelise ja sinise majanduse praegusi ja tulevasi võimalusi ning saaksid anda olulise panuse keskkonna säilitamisse;

42.

rõhutab, et töökohapõhine õpe ning duaalse kutsehariduse ja koolituse süsteemi edendamine ja rakendamine peaksid olema uue Erasmuse programmi prioriteedid;

43.

kutsub liikmesriike üles jätkama vastavalt Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegiale soolise kallutatuse ja soostereotüüpsete valikute käsitlemist, tagades ja soodustades naiste võrdset osalemist kutseõppes tavapärastel „meeste“ kutsealadel ja meeste võrdset osalemist „naiste“ kutsealadel; nõuab soolise mõõtme tugevdamist jõupingutustes kutsehariduse ja koolituse süsteemide ajakohastamisel ning et õppimine nii tööl kui ka väljaspool seda muudetaks kättesaadavamaks naistöötajatele ja neile, kellel on perehoolduskohustus, eriti sektorites, kus naised on alaesindatud, eelkõige digi-, STEM ja rohesektorites, et võidelda soolise segregatsiooni vastu hariduses ja tööhõives ning võidelda soostereotüüpide vastu;

44.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama rohemajandusele ülemineku raames rohkem tähelepanu naiste ja tütarlaste vajadustele paremate elukestva õppe võimaluste järele, eelkõige valdkondades, kus on suur potentsiaal roheliste töökohtade loomiseks, nagu teadus, uurimistegevus, inseneriteadused, digitehnoloogia ja uued tehnoloogiad, et tugevdada naiste positsiooni ühiskonnas, kaotada soostereotüübid ning pakkuda töökohti, mis vastavad täiel määral naiste konkreetsetele vajadustele ja oskustele;

45.

kutsub liikmesriike üles edendama kutsehariduses ja koolituses osalemist kampaaniate abil, milles rõhutatakse üksikisiku ja tööandja eeliseid, ning pakkudes soodustusi, sealhulgas pikaajalisi soodustusi, et katta praktikakohtade tööandjate osalised kulud; tunnistab selliste algatuste tähtsust nagu WorldSkills võistlused, millel on peamine mõju kutsehariduse ja koolituse positiivsele kuvandile, uute töökohtade ja uute oskuste edendamisele, noorte meelitamisel kutsehariduskoolitusele, kutseharidussüsteemide kohandamisele kaasaegse majandusega ning hariduse, tööandjate ja tööturu vahelise koostöö hoogustamisele;

46.

väljendab heameelt Euroopa haridusruumi eesmärgi üle arendada välja tõeline Euroopa õpperuum, kus piirid ei takista kvaliteetset ja kaasavat haridust ega koolitust; on seisukohal, et soovitus peaks selle eesmärgi täitma;

47.

väljendab heameelt ettepaneku üle suurendada kutsehariduse ja koolitusprogrammide paindlikkust, kasutada mikrokvalifikatsioonitunnistusi ja suurendada läbitavust teiste haridussektoritega, kuna see suurem paindlikkus võimaldab kutsehariduse ja koolituse programme kohandada vastavalt individuaalsetele vajadustele, kaotamata seejuures täielikku kvalifikatsiooni; märgib, et see algatus võimaldab ka tunnustuse ülekandmist ja õpitulemuste kogumist; pooldab sellega seoses ideed Euroopa kutseõppe põhiprofiilidest ja integreerimisest Europassi platvormiga, sh tulevased isiklikud õppekontod, mis peaksid aitama hõlbustada kvalifikatsioonide tunnustamist ja liikuvust; rõhutab, et õppekavad peavad looma aluse, mis võimaldab inimestel akadeemiliste ja kutsealade vahel liikuda, sealhulgas omandatud pädevused; rõhutab, et kvalifikatsioonistruktuur peab võimaldama võrreldavust; rõhutab, et õppekavad peavad tagama inimese tööalase konkurentsivõime ka tulevikus, nähes ette oskuste vajadusi keskpikas ja pikas perspektiivis; kutsub liikmesriike üles ergutama kutsehariduse ja koolituse edasist moodulõpet, et luua rohkem sildu haridus- ja koolitussüsteemide vahel; rõhutab Euroopa kutsehariduse ja koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) tähtsust, mis on võimaldanud paremini tunnustada liikuvusperioodidel saavutatud õpitulemusi; kutsub liikmesriike üles kaaluma kutsehariduse ja koolituse Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) arendamist; kutsub liikmesriike üles tagama, et kutsehariduse ja koolituse programmid suudaksid luua kõrgemat oskustaset;

48.

väljendab heameelt Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) raamsätete üle ja nõuab nende rakendamise hindamist; tunneb heameelt EQAVETi raamistiku ja selle rakendamise puudusi käsitlevate elementide integreerimise üle soovitusse, eelkõige seoses kvaliteedistandarditega, ning ECVETi põhiprintsiipide lisamise üle, mis toetavad paindlikkust ja liikuvust, mis töötati välja muude vahendite, näiteks programmi „Erasmus+“ raames;

49.

tunneb heameelt kõigi võimalike sünergiliste toimete ja kutsehariduse suurema rolli üle noortegarantii raames, pidades silmas selle tõhusust töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate noorte tööturule ülemineku hõlbustamisel;

50.

kutsub liikmesriike üles tugevdama keeleõpet kutsehariduse ja koolituse süsteemides, kuna selle vähene oskus takistab oluliselt liikuvust, samas kui mitme keele hea oskus annab tööturul lisaväärtust;

51.

rõhutab, et kutsehariduse ja koolituse pakkumise parandamisega peab kaasnema juurdepääs teabele, nõuannetele ja nõustamisteenustele juurdepääsetavas vormis kõigile täiskasvanud õppijatele ja õpilastele juba varases eas;

52.

rõhutab, et õpipoisiõpe on kutsehariduse ja koolituse programmide oluline osa; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid täiendavaid jõupingutusi, et tagada kvaliteetne, mitmekesine ja kohandatud õpipoisiõpe, sealhulgas õiglane töötasu, mis on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eelkõige õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega, sealhulgas puuetega inimeste vajadustele kohandatud töökeskkond, sotsiaalkaitsele ja koolituse kättesaadavusele; kutsub komisjoni seoses sellega üles läbi vaatama kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistik; kutsub liikmesriike üles soodustama kutsehariduse ja koolituse liikuvust, hõlbustades liikmesriikide haldusraamistiku eeldusi kutsehariduse ja koolituse välismaalasest õpilaste jaoks; ergutab komisjoni ja liikmesriike tegutsema Euroopa õpipoisiõppe põhikirja loomise nimel;

53.

rõhutab, kui oluline on tagada, et soovituse eesmärgid oleksid kooskõlas Euroopa taastekava praeguse poliitika ja õigusraamistikuga, pöörates erilist tähelepanu investeeringutele oskustesse, haridusse ja koolitusse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ning REACT-EU, samuti Euroopa oskuste tegevuskava, digiõppe tegevuskava, Euroopa haridusruumi, programmi „Erasmus+“ ja noortegarantii kaudu;

54.

rõhutab vajadust parandada kutsehariduse ja koolituse lõpetajate käekäigu jälgimist, kuna nende tööjõuturul töötamise parem mõistmine on kutsehariduse ja koolituse kvaliteedi ja asjakohasuse hindamise ning parandamise üks peamisi viise, koos oskuste pakkumise ja nõudluse prognoosimisega;

55.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ressursse, mis on eraldatud kutsehariduse ja koolitusprogrammide digiteerimiseks ning haridusasutuse lõpetajate käekäigu jälgimiseks;

56.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 155, 8.7.2009, lk 1.

(2) ELT C 155, 8.7.2009, lk 11.

(3) ELT C 389, 18.11.2019, lk 1.

(4) ELT C 153, 2.5.2018, lk 1.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0267.

(6) ELT C 28, 27.1.2020, lk 8.

(7) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.

(8) ELT C 11, 12.1.2018, lk 44.

(9) ELT C 58, 15.2.2018, lk 65.

(10) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 67.

(11) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 119.

(12) Cedefop, „European public opinion survey on vocational education and training“ (Euroopa avaliku arvamuse uuring kutsehariduse ja -koolituse kohta), 2017.

(13) Eichhorst, W, „Does vocational training help young people find a (good) job?“ (Kas kutseõpe aitab noortel (head) tööd leida?), IZA töö-ökonoomika instituut (IZA Institute of Labor Economics).

(14) Eurostat, „Vocational education and training statistics“ (Kutsehariduse ja koolituse statistika,) andmed pärinevad 2020. aasta septembrist.

(15) Eurostat, „Vocational education and training statistics“ (Kutsehariduse ja koolituse statistika,) andmed pärinevad 2020. aasta septembrist.

(16) Eurostat, „Vocational education and training statistics“ (Kutsehariduse ja koolituse statistika,) andmed pärinevad 2020. aasta septembrist.

(17) Cedefop, „The benefits of vocational education and training“ (Kutsehariduse ja koolituse eelised), 2011.

(18) Komisjoni uuring Euroopa kutseoskuste nädala jaoks, 9.–13. november 2020.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/114

P9_TA(2020)0375

Sunniviisiline töö ja uiguuride olukord Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon sunniviisilise töö ja uiguuride olukorra kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas (2020/2913(RSP))

(2021/C 445/14)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ja raporteid olukorra kohta Hiinas, eriti 19. detsembri 2019. aasta resolutsiooni uiguuride olukorra kohta Hiinas (China Cables) (1), 18. aprilli 2019. aasta resolutsiooni Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta (2), 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas (3), 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta (4), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta (5), 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta (6) ning 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine (7),

—	võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta (8),

—	võttes arvesse 2019. aasta Sahharovi auhinna andmist uiguuri majandusteadlasele Ilham Tohtile, kes võitleb rahumeelselt Hiina uiguuri vähemuse õiguste eest,

—	võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1998 (9) ja nõukogu 7. detsembri 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/1999 (10), mis käsitlevad inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli märkusi välisasjade nõukogu 7. detsembri 2020. aasta kohtumise järel,

—	võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldusi inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates,

—	võttes arvesse nõukogu eesistuja Charles Micheli märkusi pärast 14. septembril 2020 toimunud ELi ja Hiina juhtide kohtumist,

—	võttes arvesse nõukogu eesistuja Charles Micheli ja komisjoni president Ursula von der Leyeni ühisavaldust ELi huvide ja väärtuste kaitsmise kohta keerulises ja elutähtsas partnerluses, mille nad tegid 22. juunil 2020 toimunud ELi ja Hiina 22. tippkohtumise järel,

—	võttes arvesse ÜRO ekspertide 26. juuni 2020. aasta üleskutset võtta otsustavaid meetmeid põhivabaduste kaitsmiseks Hiinas,

—	võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

—	võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

—	võttes arvesse välisasjade nõukogu poolt 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 26. oktoobri 2018. aasta avaldust olukorra kohta Xinjiangis,

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kus on sätestatud, et „kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses“ ning et „kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist“,

—	võttes arvesse 25. juunil 2012. aastal vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, millega seatakse inimõiguste kaitse ja edendamine kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse,

—	võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse küsimuses, piinamise ja muu julma kohtlemise kohta, sõnavabaduse kohta internetis ja mujal ning inimõiguste kaitsjate kohta,

—	võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

—	võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Hiina allkirjastas 1998. aastal, kuid mida ta ei ole ratifitseerinud,

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli, mida Hiina ei ole allkirjastanud,

—	võttes arvesse ÜRO 2011. aasta äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,

—

võttes arvesse Austraalia strateegilise poliitika instituudi (ASPI) 2020. aastal avaldatud aruandeid „Uyghurs for sale – „Re-education“, forced labour and surveillance beyond Xinjiang“ (Uiguurid müügiks – „ümberkasvatus“, sunniviisiline töö ja järelevalve mitte ainult Xinjiangis) ja „Cultural erasure – Tracing the destruction of Uyghur and Islamic spaces in Xinjiang“ (Kultuuriline kustutamine – uiguuri- ja islamialade hävitamise jälgedel Xinjiangis) ning instituudi Xinjiangi andmeprojekti,

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

arvestades, et ELi ja Hiina pikaajaliste suhete keskmes peaks jätkuvalt olema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamine ja järgimine, mis on kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neid väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga järgida neid omaenda arengu- ja rahvusvahelises koostöös;

arvestades, et olukord Xinjiangis, kus elab rohkem kui 10 miljonit uiguuri moslemit ja kasahhi, on kiiresti halvenenud, eriti pärast Hiina valitsuse kampaania „Otsustav vastulöök vägivaldsele terrorismile“ käivitamist 2014. aastal, ning arvestades, et uiguure ja teisi peamiselt islamiusuliste etniliste vähemuste liikmeid Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas on meelevaldselt kinni peetud ja piinatud, nende usutavadele ja kultuurile on kehtestatud rängad piirangud ning nad allutatakse kõikjaleulatuvale digitaalsele jälgimissüsteemile, mis jälgib igapäevaelu kõiki aspekte, kasutades näotuvastuskaameraid, mobiiltelefonide skannimist, isikuandmete laiaulatuslikku ebaseaduslikku kogumist, agregeerimist ja töötlemist ning politsei laialdast ja sekkuvat kohalolekut; arvestades, et Hiina režiimi on üldiselt karmistatud ning vähemuste, eelkõige uiguuride, tiibetlaste ja mongolite kohtlemine on muutunud rangemaks, eesmärgiga neid hiinlastest enamuse elustiili ja kommunistliku ideoloogia pealesurumise kaudu assimileerida; arvestades, et politsei on laialdaselt kasutanud ennetava politseitegevuse platvorme, nagu integreeritud ühisoperatsioonide platvorm, et jälgida kahtlasi isikuid igapäevase, seadusliku ja vägivallatu käitumise alusel;

arvestades, et usaldusväärsete teadete kohaselt peetakse nn poliitilise ümberkasvatuse keskustes kinni või on kinni peetud üle miljoni inimese, mis kujutab endast suurimat ühe etnilise vähemuse liikmete massivangistust tänapäeva maailmas; arvestades, et Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna kinnipidamislaagrite süsteem laieneb ning alates 2017. aastast on rajatud või laiendatud rohkem kui 380 oletatavat kinnipidamisasutust ning 2019. aasta juulist kuni 2020. aasta juulini on ehitatud või laiendatud vähemalt 61 kinnipidamiskohta;

arvestades, et uiguuride kannatused laienevad ka nooremale põlvkonnale; arvestades, et teadete kohaselt on väikelapsi saadetud riiklikesse lastekodudesse isegi juhul, kui vaid üks nende vanematest on viibinud kinnipidamislaagris; arvestades, et uuringutulemuste kohaselt oli 2019. aasta lõpuks majutusasutustesse paigutatud üle 880 000 uiguuri lapse; arvestades, et usaldusväärsed uuringud näitavad, et Hiina ametivõimud on rakendanud uiguuri naiste vastu suunatud sündide ennetamise meetmete ametlikku kava, püüdes vähendada uiguuride sündimust; arvestades, et selle kava raames kohaldavad Hiina ametivõimud fertiilses eas uiguuri naiste suhtes süstemaatiliselt sunniviisilisi aborte, emakasiseseid süste ja steriliseerimist, kusjuures 2018. aastal paigaldati Hiinas 80 % kõigist uutest emakasisesest vahenditest Uiguuri piirkonnas, vaatamata asjaolule, et piirkond moodustab vaid 1,8 % Hiina elanikkonnast; arvestades, et sellised meetmed sündide ennetamiseks uiguuri elanikkonnas võivad vastata suurimate inimsusvastaste kuritegude hulka kuulumise kriteeriumidele;

arvestades, et 2018. aasta augustis süüdistas ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Hiina Rahvavabariigi valitsust väärkohtlemises Xinjiangis, sealhulgas kinnipidamislaagrite loomises massiliselt ja meelevaldselt kinnipeetute jaoks; arvestades, et 2018. aasta septembris mainis ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet oma esimeses sellel ametikohal peetud kõnes äärmiselt häirivaid teateid uiguuride ja teiste moslemikogukondade väidetavast ulatuslikust meelevaldsest kinnipidamisest kõikjal Xinjiangis asuvates nn ümberkasvatuslaagrites;

arvestades, et uute, 1. veebruaril 2018 jõustunud usuküsimusi käsitlevate õigusnormidega kehtestatakse usulistele rühmitustele ja nende tegevusele suuremad piirangud ning sunnitakse neid veelgi hoolikamalt järgima partei poliitikat; arvestades, et usu- ja südametunnistusevabadus on jõudnud suurimasse madalseisu alates majandusreformide alustamisest ja Hiina avanemisest 1970. aastate lõpus; arvestades, et usuvangide arv Hiinas on üks maailma suurimaid; arvestades, et usaldusväärsed aruanded on paljastanud mošeede, kirikute ja muude pühakodade tahtliku ja süstemaatilise hävitamise, enamasti alates 2017. aastast, vähendades nende asutuste arvu kõige väiksemaks pärast kultuurirevolutsiooni;

arvestades, et Hiina ei ole veel ratifitseerinud kaheksast ILO põhikonventsioonist nelja, nimelt konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta, konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta, konventsiooni nr 29 sunniviisilise töö kohta ja konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta; arvestades, et Hiina on ratifitseerinud tööhõives ja töökohtadel diskrimineerimise vastase konventsiooni nr 111 ning võrdse tasustamise konventsiooni nr 100; arvestades, et WTO lepingud võimaldavad võtta vastu kaubandusmeetmeid seoses vangide valmistatud toodetega;

arvestades, et paralleelselt vägivaldse terrorismi vastase kampaaniaga „Otsustav vastulöök vägivaldsele terrorismile“ on tööjõu üleviimise programmid alates 2014. aastast ulatuslikumaks muutunud, viidates sellele, et need on muutunud Hiina valitsuse poliitiliseks prioriteediks vaesuse leevendamise vahendina Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas; arvestades, et on mitmeid usaldusväärseid aruandeid uiguuride sunniviisilise töö kohta rõiva-, tehnoloogia- ja autotööstuse tootmisahelates, sealhulgas ASPI 2020. aasta märtsi aruanne, milles tehti üheksas Hiina provintsis kindlaks 27 tehast, mis kasutavad Xinjiangist aastatel 2017–2019 üle viidud vähemalt 80 000 uiguuri tööjõuna; arvestades, et need tehased tarnivad tooteid vähemalt 82-le ülemaailmsele kaubamärgile, sealhulgas paljudele Euroopa hargmaistele ettevõtetele kuuluvatele kaubamärkidele;

arvestades, et Hiina on üks maailma suurimaid puuvillatootjaid ning Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond toodab üle 20 % maailma puuvillatoodangust; arvestades, et Hiina on lõnga suurim tootja ja eksportija ning suurim tekstiili ja rõivaste tootja ja eksportija; arvestades, et Hiina valitsus kavatseb 2025. aastaks kahekordistada Uiguuri piirkonna tootmisvõimsuse, kusjuures rõivad ja tekstiil on selle kava üks põhielemente; arvestades, et ainuüksi kolm uiguuri piirkonda kaasasid ainuüksi 2018. aastal valitsuse sunnitöölise koolitus- ja üleviimiskava kaudu puuvillakorjamisse vähemalt 570 000 inimest; arvestades, et Xinjiangi etniliste vähemuste tööjõu üleviimine puuvillakorjamisse ületab tõenäoliselt seda näitajat mitmesaja tuhande inimese võrra, mistõttu sunniviisiline töö on Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas puuvillakoristusele omane ja üldine tunnus; arvestades, et 84 % Hiina puuvillast on pärit Xinjiangi Uiguuri autonoomsest piirkonnast, mis tähendab, et Hiina puuvillast valmistatud lõnga, tekstiili ja rõivaste puhul on erakordselt suur oht, et need on valminud sunniviisilise ja vangide tööga, olenemata sellest, kas need on valmistatud Hiinas või mujal maailmas;

arvestades, et teadete kohaselt saab rohkem kui 80 rahvusvahelise kaubamärgi all tegutsevat suurettevõtet oma tarneahelates uiguuri sunniviisilisest tööst väidetavalt otsest või kaudset kasu; arvestades, et praegune rõhumise kontekst takistab sõltumatute uurimiste ja auditite läbiviimist Uiguuri piirkonnas;

arvestades, et ettevõtetel puuduvad usaldusväärsed vahendid, et kontrollida, kas Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna töökohtades esineb sunniviisilist tööd, või takistada sunniviisilist tööd nendes töökohtades kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning inimõigustega seotud hoolsuskohustuse standarditega;

arvestades, et kehtivate ELi õigusaktide (ELi või liikmesriikide tasandil) kohaselt ei ole ettevõtjatel õiguslikku kohustust võtta meetmeid, et takistada oma tarneahelates inimõiguste rikkumistele kaasaaitamist; arvestades, et ELi muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiiviga kehtestatakse ettevõtjatele aruandekohustus, kuid ei nõuta neilt meetmete võtmist, et vältida rikkumisi oma tarneahelates, samuti ei võimalda see nende vastutusele võtmist;

arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse komisjonis toimunud kuulamisel märkis juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis, et sunniviisilise töö vastu võitlemine on ELi prioriteet ning et ka ELi ja Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu raames tuleb ELi investeeringute puhul austada asjaomaseid ILO konventsioone sunniviisilise töö kohta;

arvestades, et õiguskomisjon tegeleb praegu ettevõtja hoolsuskohustuse ja ettevõtja vastutuse algatusega; arvestades, et nõukogu avaldas 1. detsembril 2020 oma järeldused inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates, milles kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut äriühingute kestlikku juhtimist käsitleva ELi õigusraamistiku kohta, sealhulgas sektoriüleste hoolsuskohustuste kohta ülemaailmsetes tarneahelates; arvestades, et komisjon teatas, et ta esitab 2021. aasta teises kvartalis seadusandliku ettepaneku äriühingu kestliku juhtimise kohta, milles käsitletakse vajadust inimõigustega seotud hoolsuskohustuse järele kõigis väärtusahelates;

arvestades, et nõukogu on vastu võtnud otsuse ja määruse, millega kehtestatakse ELi ülemaailmne inimõiguste rikkujate vastane sanktsioonirežiim, mis võimaldab ELil kehtestada piiravaid meetmeid sihtmärgiks olevatele isikutele, üksustele ja asutustele, sealhulgas riikidele ja valitsusvälistele osalejatele, kes vastutavad tõsiste inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste, sealhulgas orjuse eest kogu maailmas, või on nendega seotud;

arvestades, et USA Kongress võttis 2019. aastal vastu uiguure käsitleva inimõiguspoliitika seaduse; arvestades, et 22. septembril 2020 võttis USA Esindajatekoda vastu uiguuride sunniviisilise töö ennetamise seaduse, millega kehtestatakse Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonnaga seotud mitmesugused piirangud, sealhulgas keeld importida Xinjiangist teatavaid tooteid ja sanktsioonid seal inimõiguste rikkumiste eest vastutavatele isikutele ja üksustele;

Q.	arvestades, et Hiina on teinud edusamme majandus- ja sotsiaalvaldkonnas, kuid ei suuda tagada inimõiguste ja põhivabaduste põhilisi rahvusvahelisi standardeid;

R.	arvestades, et EL on oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus lubanud tugevdada inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamist kõigis oma välistegevuse valdkondades ning seada inimõigused kõigi kolmandate riikide, ka strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse;

mõistab teravalt hukka valitsuse juhitava sunniviisilise töö süsteemi, eelkõige uiguuri, etnilise kasahhi ja kirgiisi ning teiste moslemivähemuste ekspluateerimise kinnipidamislaagrites ja väljaspool neid asuvates tehastes Xinjiangis, sunniviisilise töö tegijate üleviimise teistesse Hiina haldusüksustesse ning asjaolu, et tuntud Euroopa kaubamärgid ja ettevõtted on saanud kasu sunniviisilise töö kasutamisest; kutsub asjaomaseid erasektori osalejaid üles hindama oma tegevust Xinjiangis, täitma oma ettevõtja vastutuse kohustust, viima läbi sõltumatuid auditeid inimõiguste järgimise kohta kogu tarneahelas ning lõpetama ärisuhted, kui leitakse, et need rikuvad inimõigusi, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas nende tarnijate tegevuse või ärisuhete kaudu on Hiina väärtusahelas otseselt või kaudselt toimunud inimõiguste rikkumisi;

on sügavalt mures üha repressiivsema režiimi pärast, mille all kannatavad palju usu- ja etnilised vähemused, eelkõige uiguurid ja kasahhid, ning millega rikutakse nende inimväärikust ning piiratakse nende õigusi kultuurilisele väljendusvabadusele, usu-, sõna- ja väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadusele; mõistab hukka inimõiguste olukorra halvenemise Mandri-Hiinas ja Hongkongis ning nõuab, et Hiina ametivõimud austaksid põhivabadusi;

mõistab sügavalt hukka jätkuva tagakiusamise ning rasked ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised, mis kujutavad endast inimsusvastaseid kuritegusid; kutsub Hiina valitsust üles viivitamata lõpetama uiguuride ja teiste moslemivähemuste meelevaldse kinnipidamise ilma süüdistuse esitamise, kohtumõistmise või süüdimõistva otsuseta, sulgema kõik laagrid ja kinnipidamiskeskused ning vabastama kinnipeetavad viivitamata ja tingimusteta; kutsub Hiina ametivõime üles lõpetama valitsuse toetatavad sunniviisilise töö ja massilise steriliseerimise programmid; palub Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna ametivõimudel anda teavet kinnipeetud isikute asukoha ja tervisliku seisundi kohta ning need isikud viivitamata vabastada, kui puuduvad tõendid tegeliku kuritegeliku tegevuse kohta;

mõistab teravalt hukka digitaalsete jälgimistehnoloogiate laialdase kasutamise Xinjiangi elanike jälgimiseks ja kontrollimiseks ning hiljuti avalikustatud katsetused näotuvastustarkvaraga, mis võib saata nn uiguurihäire valitsusasutustele, kui kaamerasüsteem tuvastab uiguuri vähemuse liikmeid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Hiina ei täida kohustusi, mille võttis, ühinedes Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni inimkeskse tehisintellekti põhimõtetega ja allkirjastades G20 2019. aasta juuni deklaratsiooni, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkuvalt kutsuda Hiinat üles täitma oma sellealaseid kohustusi;

kutsub Hiina ametivõime üles võimaldama vaba, sisulist ja takistamatut juurdepääsu Xinjiangi provintsile ning ajakirjanike ja rahvusvaheliste vaatlejate, sealhulgas ELi ametnike piiramatut juurdepääsu kinnipidamislaagritele, järgides president Xi Jinpingi poolt 14. septembril 2020 ELi ja Hiina tippkohtumisel ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ELi inimõiguste eriesindajale ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste volitatud esindajatele esitatud kutset; nõuab, et EL ja liikmesriigid nõuaksid jätkuvalt ÜRO teabekogumismissiooni saatmist Xinjiangi ja eriesindaja määramist;

palub Hiinalt luba Euroopa Parlamendi missiooni lähetamiseks Xinjiangi tingimusel, et sellele võimaldatakse vaba ja piiramatu juurdepääs, tagades samal ajal konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kohalikule elanikkonnale;

mõistab teravalt hukka Hiina Kommunistliku Partei läbiviidava massilise kampaania uiguuride sündimuse mahasurumiseks Xinjiangis ning kutsub Hiina ametivõime üles viivitamata lõpetama kõik meetmed, mille eesmärk on hoida ära laste sündimist uiguuride hulgas, sealhulgas sunniviisilised steriliseerimised, abordid või sanktsioonid sündivuskontrolli rikkumiste eest;

nõuab tungivalt, et Hiina valitsus ratifitseeriks ja rakendaks ILO konventsiooni nr 29 sunniviisilise töö kohta, ILO konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta, ILO konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning ILO konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta; nõuab tungivalt, et Hiina ratifitseeriks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti;

väljendab sügavat muret teadete pärast, et Hiina ametivõimud ahistavad uiguure välismaal, et sundida neid tegutsema informaatoritena teiste uiguuride vastu, pöörduma tagasi Xinjiangi või vaikima olukorrast piirkonnas, kasutades selleks mõnikord ka pereliikmete kinnipidamist; palub komisjonil ja kõigil ELi liikmesriikidel viivitamatult uurida selliseid teateid, et tagada Xinjiangi diasporaasse kuuluvate inimeste kaitse, ning kiirendada uiguuride ja teiste turgi moslemite esitatud varjupaigataotluste menetlemist; väljendab heameelt, et Saksamaa ja Rootsi, pidades silmas meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja muu väärkohtlemise ohtu, otsustasid peatada kõigi etniliste uiguuride, kasahhide ja teiste turgi moslemite tagasisaatmise Hiinasse;

10.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles alustama dialoogi riikidega, kus uiguurid on Hiinasse väljasaatmise ohus, et vältida selliste väljasaatmiste toimumist; kutsub nõukogu liikmeid üles peatama oma väljaandmislepingud Hiina Rahvavabariigiga, et hoida ära Euroopas viibivate uiguuride, Hongkongi kodanike, tiibetlaste või Hiina teisitimõtlejate väljaandmine Hiina Rahvavabariigis toimuvaks poliitiliseks kohtumõistmiseks;

11.

kutsub ELi üles tegutsema proaktiivselt selle nimel, et ÜRO viiks läbi Hiinat puudutava sõltumatu uurimise, et tagada vastutusele võtmine toime pandud kuritegude eest;

12.

väljendab sügavat muret meetmete pärast, mida Hiina riik võtab piirkonna üle „laiaulatusliku järelevalve“ tagamiseks Hiina elektroonilise järelevalvesüsteemi Skynet paigaldamisega suurematesse linnadesse, GPS-jälitusseadmete paigaldamisega kõigile mootorsõidukitele, näotuvastusskannerite kasutamisega kontrollpunktides ja raudtee- ja bensiinijaamades, kasutades seejuures tehisintellekti kaamerasüsteemidel põhinevat tarkvara uiguuride ja teiste etniliste vähemusrühmade liikmete tuvastamiseks, ning Xinjiangi politsei vereanalüüside võtmise kampaaniaga, mille eesmärk on Hiina DNA-andmebaasi veelgi laiendada; väljendab sügavat muret viimaste paljastuste pärast seoses nimekirjaga, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid rohkem kui 2 000 uiguurist vangi kohta, keda aastatel 2016–2018 Aksu prefektuuris kinni hoiti; väljendab ühtlasi muret selle pärast, et Hiina ekspordib selliseid tehnoloogiaid autoritaarsetele režiimidele kogu maailmas; nõuab, et EL ja liikmesriigid jälgiksid nende tehnoloogiate omandamist ja arendamist ning nende pakkujate tegevust ning hoiduksid andmast neile juurdepääsu ELi ja riiklikele avaliku sektori vahenditele ja riigihangetele;

13.

kritiseerib asjaolu, et parlamendi administratsioon ja komisjon hankisid soojuskaameraid firmalt nimega Hikivision; nõuab läbimõeldud hankepoliitika kehtestamist, milles võetaks nõuetekohaselt arvesse inimõigustega seotud probleeme; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi administratsioon ja selle president katkestaksid viivitamata kõik otsesed või kaudsed ärisuhted Hikivisioniga ning parandaksid oma hanketegevuse läbipaistvust;

14.

kutsub Hiina ametivõime üles viivitamata ja tingimusteta vabastama uiguuri teadlase ja 2019. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Ilham Tohti ning kuni tema vabastamiseni tagama, et tal oleks regulaarne ja piiramatu juurdepääs pereliikmetele ja soovitud advokaatidele ning teda ei piinataks ega koheldaks muul viisil vääriti; nõuab Ilham Tohti väidetava piinamise viivitamatut, tulemuslikku ja erapooletut uurimist ning süüdlaste kohtu alla andmist;

15.

väljendab heameelt selle üle, et komisjoni 2021. aasta tööprogrammi on lisatud seadusandlik algatus tarneahelaga seotud kohustuslikku inimõigustealast hoolsuskohustust käsitlevate õigusaktide kohta; kutsub komisjoni üles võtma hiljemalt 2021. aasta teises kvartalis vastu asjakohased seadusandlikud ettepanekud, mis kavakohaselt sisaldaksid kolme eraldiseisvat, kuid üksteist vastastikku tugevdavat ettepanekut juhtide ülesannete ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta, inimõigustega seotud ja keskkonnaalase ettevõtjate hoolsuskohustuse kohta ning muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi reformi kohta; on seisukohal, et sunniviisilise töö ja muude inimõiguste rikkumiste probleemi tõhusaks käsitlemiseks ettevõtete tarneahelates peaksid sellised õigusaktid sisaldama ka asjaomaste kaupade ELi turule laskmise keeldu; tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta oma hiljutises resolutsioonis kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta, milles nõuti täiendavaid meetmeid, näiteks selliste toodete impordi keelustamist, mis on seotud inimõiguste raskete rikkumistega, nagu sunniviisiline töö või lapstööjõu kasutamine;

16.

kutsub liikmesriike üles vastavalt oma pädevusele ja riiklikele oludele suurendama jõupingutusi ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tõhusaks rakendamiseks, sealhulgas uute või ajakohastatud riiklike tegevuskavade kaudu, mis sisaldavad erinevaid vabatahtlikke ja kohustuslikke meetmeid;

17.

on arvamusel, et laiaulatuslik investeerimisleping Hiinaga peab sisaldama asjakohaseid kohustusi järgida sunniviisilise töö vastaseid rahvusvahelisi konventsioone; on eelkõige seisukohal, et Hiina peaks seetõttu ratifitseerima ILO konventsioonid nr 29 ja 105;

18.

väljendab heameelt kaasseadusandjate hiljuti saavutatud kokkuleppe üle ELi kahesuguse kasutusega kaupade määruse reformimise kohta riikliku julgeoleku ja inimõigustega seotud kaalutlustel;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et veenda Hiina valitsust sulgema laagrid ja lõpetama kõik inimõiguste rikkumised Xinjiangis ja mujal, näiteks Tiibetis; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kordaksid seda sõnumit Hiina valitsusele igas olukorras ja kõige kõrgemal tasandil; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi senine lähenemisviis ja kasutatud vahendid ei ole andnud käegakatsutavaid tulemusi Hiina inimõiguste olukorra parandamisel, mis on viimase kümne aasta jooksul üha halvenenud; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ja rakendaks tervikliku ELi strateegia, et tagada Hiinas tõelised edusammud inimõiguste valdkonnas; kutsub Hiina ametivõime üles jätkama 1998. aastal Hiina poolt allkirjastatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ratifitseerimiseks vajalike reformide elluviimist riigis ning rakendama ÜRO inimõigustega tegelevate organite soovitusi;

20.

väljendab heameelt kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi vastuvõtmise üle 7. detsembril 2020; kutsub liikmesriike ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles viivitamata hindama sanktsioonide kehtestamist Hiina ametiisikute ja riigi poolt juhitavate üksuste suhtes (nagu Xinjiang Production and Construction Corporation), kes vastutavad uiguuride ja teiste turgi moslemite massilise kinnipidamise poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest Xinjiangis, sunniviisilise töö kasutamise eest ning usuvabaduse, liikumisvabaduse ja muude põhiõiguste ränga mahasurumise eest selles ja muudes piirkondades, näiteks Tiibetis;

21.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles rakendama juulis kokku lepitud meetmete paketti, sealhulgas luues rõhutud inimestele Hiinas nn päästepaadi-süsteemi seoses inimõiguste ja põhivabaduste jätkuva halvenemisega;

22.

kordab oma toetust eelseisvale ELi ja USA dialoogile Hiina teemal ning nõuab tungivalt, et inimõigused oleksid selle päevakorras tähtsal kohal; nõuab demokraatlike riikide suuremat omavahelist kooskõlastamist sanktsioonide ja muude meetmete rakendamisel, et reageerida inimõiguste rikkumistele Mandri-Hiinas ja Hongkongis ning Hiina Rahvavabariigist tulenevatele geopoliitiliste probleemidele;

23.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0110.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0422.

(3) ELT C 11, 13.1.2020, lk 25.

(4) ELT C 433, 23.12.2019, lk 103.

(5) ELT C 238, 6.7.2018, lk 108.

(6) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185.

(7) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80.

(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0337.

(9) ELT L 410 I, 7.12.2020, lk 1.

(10) ELT L 410 I, 7.12.2020, lk 13.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/121

P9_TA(2020)0376

Iraan, eelkõike 2012. aastal Sahharovi auhinna võitnud Nasrin Sotoudehi juhtum

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon Iraani, eelkõige 2012. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Nasrin Sotoudehi juhtumi kohta (2020/2914(RSP))

(2021/C 445/15)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta, eriti 13. detsembri 2018. aasta resolutsiooni Iraani ja eelkõige Nasrin Sotoudehi juhtumi kohta (1) ning 17. septembri 2019. aasta resolutsiooni naiste õiguste kaitsjate ja vangistatud ELi ja Iraani topeltkodakondsusega isikute olukorra kohta (2),

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 9. detsembri 2020. aasta avaldust Iraani kohta, milles taotletakse Nasrin Sotoudehi vabastamist,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 12. detsembri 2020. aasta avaldust Ruhollah Zami hukkamise kohta,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 25. novembri 2020. aasta avaldust, milles kutsutakse Iraani üles loobuma Ahmadreza Djalali hukkamisest,

—	võttes arvesse Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 26. oktoobri 2020. aasta avaldust, milles nõutakse vastutuse võtmist meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest, ning tema 21. juuli 2020. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis,

—	võttes arvesse 9. detsembril 2020 toimunud viiendat Euroopa Liidu ja Iraani kõrgetasemelist dialoogi,

—	võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

—	võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse küsimuses, piinamist käsitlevad ELi suuniseid ning ELi suunised sõnavabaduse kohta,

—	võttes arvesse Sahharovi mõttevabaduse auhinna andmist Nasrin Sotoudehile 2012. aastal,

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

arvestades, et 2012. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Nasrin Sotoudeh on Iraani jurist, inimõiguste aktivist ja poliitvang, kes on viimase 15 aasta jooksul võidelnud naiste, laste, usuvähemuste, ajakirjanike, kunstnike ja surmamõistetute õiguste eest ning keda Iraani ametivõimud seetõttu pidevalt ründavad ja ahistavad ning on mitu korda vahistanud ja vangistanud; arvestades, et tema kohtu alla andmine ja tema vastu esitatud süüdistused näitavad, kui karmilt Iraani kohtusüsteem kriminaliseerib inimõiguste eest võitlemist;

arvestades, et Nasrin Sotoudehi on alates 13. juunist 2018 meelevaldselt kinni peetud selle eest, et ta esindas naisi, kes protesteerisid Iraani seaduse vastu, mis kehtestas pearäti kandmise kohustuse, ning et 2019. aasta märtsis mõisteti ta tagaselja 33 aastaks vangi ja talle määrati 148 piitsahoopi; arvestades, et ÜRO eksperdid on korduvalt väljendanud tõsist muret selle pärast, et tema praegune kinnipidamine on meelevaldne, ja nõudnud tema vabastamist;

arvestades, et Nasrin Sotoudeh vabastati ajutiselt 7. novembril 2020 pärast seda, kui tema COVID-19 testi tulemus osutus positiivseks; arvestades, et talle anti korraldus pöörduda 2. detsembril 2020 tagasi Teheranis asuvasse naiste kinnipidamiskeskusesse (Qarchaki vanglasse), mis on tuntud julmade ja ebainimlike kinnipidamistingimuste poolest; arvestades, et sellel Iraani ametivõimude otsusel võivad olla Nasrin Sotoudehi jaoks eluohtlikud tagajärjed ja see pikendab tema meelevaldset vangistust ning on vastuolus Iraani kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest;

D.	arvestades, et Iraani ametivõimud on rünnanud Nasrin Sotoudehi perekonda, sugulasi ja sõpru ning eriti tema abikaasat Reza Khandani eesmärgiga neid vaikima sundida ja lõpetada Nasrin Sotoudehi vabastamise kampaaniad;

arvestades, et Nasrin Sotoudehi vahistamine on osa naiste õiguste kaitsjate jõulisemaks muutunud mahasurumisest Iraanis; arvestades, et naiste õiguste kaitsjaid, kes on aktiivselt võidelnud naiste mõjuvõimu ja õiguste suurendamise nimel, on ahistatud, meelevaldselt vahistatud ja kinni peetud ning nende õigust õiglasele kohtumenetlusele on rikutud;

arvestades, et Ahmadreza Djalali – Iraani-Rootsi arst ning teadlane ja professor Belgias VUB ülikoolis ja Itaalias Università degli Studi del Piemonte Orientale ülikoolis –, kes mõisteti 2017. aasta oktoobris fabritseeritud spionaažisüüdistuste alusel surma, on väidetavalt üle viidud hukkamiseelsesse üksikvangistusse, hoolimata laialdast kinnitust leidnud asjaoludest, mille kohaselt oli tema kohtuprotsess äärmiselt ebaõiglane ja tema süüdimõistmine põhines piinamise käigus väljapressitud tunnistustel; arvestades, et Iraani ametnikud on ähvardanud teda ning tema Rootsis ja Iraanis asuvaid pereliikmeid tappa; arvestades, et Evini poliitvanglas kirjutatud kirjas andis ta teada, et tema kinnipidamise põhjustas tema keeldumine Euroopa institutsioonides Iraani heaks spioneerimisest; arvestades, et Ahmadreza Djalalile teatati 24. novembril 2020, et tema hukkamine toimub peatselt;

arvestades, et 12. detsembril 2020 hukati ajakirjanik Ruhollah Zam pärast ülemkohtus 8. detsembril 2020 kiirkorras tehtud otsust jätta jõusse tema surmanuhtlus jõuga väljapressitud tunnistustele tuginevate ebamääraste süüdistuste eest seoses „korruptsiooniga maailmas“; arvestades, et Ruhollah Zam, kellele Prantsusmaa andis 2009. aastal varjupaiga ja kes juhtis Iraani ametivõimude suhtes kriitiliselt meelestatud populaarset suhtluskanalit Telegram, meelitati Iraaki, kus Iraani ametivõimud ta röövisid ja seejärel Iraani viisid; arvestades, et tema hukkamine sõnavabaduse õiguse kasutamise eest on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse jõhker rikkumine;

H.	arvestades, et Euroopa Liidu kodanikku, teadlast ja Pariisi poliitikauuringute instituudi (Sciences Po) Prantsuse-Iraani teadusdirektorit Fariba Adelkhah’d on alates 2019. aasta juunist meelevaldselt Evini vanglas kinni peetud;

arvestades, et ELi ja Iraani topeltkodakondsusega isikuid vahistatakse jätkuvalt, kusjuures vahistamisele järgneb pikaajaline üksikvangistus ja ülekuulamine ilma nõuetekohase menetluseta ja võimaluseta õiglasele kohtumõistmisele, ning sageli määratakse neile pikaajaline vanglakaristus, mis põhineb ebamäärastel või üldsõnalistel riikliku julgeoleku ja spionaažiga seotud süüdistustel; arvestades, et Iraan ei tunnista topeltkodakondsust, piirates sellega välisriikide saatkondade juurdepääsu Iraanis viibivatele topeltkodakondsusega isikutele;

arvestades, et Iraani kohtud ei täida nõuetekohase menetluse ja õiglase kohtupidamise nõuet, ei võimalda juurdepääsu õigusnõustamisele, eelkõige uurimise ajal, ega luba korraldada konsulaarvisiite ning ÜRO või humanitaarabiorganisatsioonide külastusi; arvestades, et Iraani kohtusüsteemi karistuste aluseks on sageli ebamäärased või üldsõnalised riikliku julgeoleku ja spionaažiga seotud süüdistused; arvestades, et kohtutel puuduvad sõltumatud mehhanismid vastutuse tagamiseks ning endiselt tekitab tõsist muret kohtunike politiseeritus;

arvestades, et Iraani ametivõimud on jõuliselt maha surunud kodanikuühiskonna protestid vaesuse, inflatsiooni, korruptsiooni ja poliitilise autoritaarsuse vastu Iraanis; arvestades, et Iraani luureteenistus surub üha jõulisemalt maha kodanikuühiskonna esindajate ja inimõiguste kaitsjate, juristide, keskkonnaaktivistide, naiste õiguste kaitsjate, üliõpilaste, ajakirjanike, õpetajate, veoautojuhtide ja rahumeelsete aktivistide tegevust;

arvestades, et ÜRO inimõiguste eksperdid on kutsunud Iraani üles tagama inimõiguste kaitsjate ja juristide õigused, kes on vangistatud selle eest, et nad on avalikult toetanud meeleavaldusi pearäti kohustusliku kandmise vastu Iraanis, ning nad on korduvalt väljendanud tõsist muret alaealiste õigusrikkujate jätkuva hukkamise pärast Iraanis;

arvestades, et on esitatud arvukalt teateid vanglates valitsevate ebainimlike ja alandavate tingimuste kohta ning selle kohta, et kinnipidamise ajal ei tagata arstiabi piisavat kättesaadavust eesmärgiga kinnipeetavaid hirmutada, karistada või neile survet avaldada, mis on vastuolus ÜRO poolt vastu võetud kinnipeetavate kohtlemise standardsete miinimumnõuetega;

N.	arvestades, et kümned inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud, juristid ja aktivistid on ikka veel rahumeelse aktivismi pärast trellide taga ning neile ei võimaldata armuandmist ega ajutist vabastamist, mida koroonapandeemia ajal kasutati vanglate ülerahvastatuse vähendamiseks;

arvestades, et Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör, kes esitas oma aastaaruande ÜRO Peaassambleele 21. juulil 2020, oli šokeeritud, et Iraan kasutab jätkuvalt surmanuhtlust ja et hukkamiste arv on suur, ning kinnitas, et saadud aruanded annavad endiselt tunnistust jätkuvast sõnavabaduse piiramisest ning vähemuste ja naiste diskrimineerimisest;

arvestades, et ÜRO eriraportöör kinnitas samas aruandes, et vaatamata selgetele tõenditele selle kohta, et Iraani julgeolekujõud kasutasid 2019. aasta novembris toimunud meeleavaldustel ülemäärast ja surmavat jõudu, mis põhjustas rohkem kui 300 inimese, sealhulgas naiste ja laste surma, ei ole Iraani ametivõimud peaaegu aasta hiljem suutnud läbi viia rahvusvahelistele standarditele vastavat uurimist;

arvestades, et meeleavaldajate surmamõistmine on sagenenud, kuna piinamise teel pressitakse välja nn ülestunnistusi, mille järel meeleavaldajad hukatakse, ilma et nende advokaate või pereliikmeid sellest teavitataks, nagu juhtus tippmaadleja Navid Afkariga, kes tapeti 12. septembril 2020 hukkamise teel süüdistuste eest, mida ta täielikult eitas; arvestades, et tema vennad on endiselt vanglas ja neile on valitsusvastastes meeleavaldustes osalemise eest määratud väga pikad karistused;

R.	arvestades, et parlament võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni töörühma loomist Lähis-Ida, eelkõige Iraani jaoks;

arvestades, et internetis ja tänaval toimuvate meeleavalduste lämmatamiseks kasutatakse massijälgimist võimaldavaid tehnoloogiaid, sealhulgas internetitsensuuri; arvestades, et riiklik meedia on riigi juhtfiguuride osalusel korraldanud meeleavaldajate ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud desinformatsioonikampaaniaid, et moonutada 2019. aasta novembris toimunud meeleavalduste käsitust;

mõistab teravalt hukka asjaolu, et naissoost inimõiguste kaitsja ja advokaat Nasrin Sotoudeh on omavoliliselt kinni peetud, süüdi mõistetud ja hiljuti vanglasse tagasi viidud ning nõuab, et Iraani Islamivabariigi ametivõimud vabastaksid ta viivitamatult ja tingimusteta ning võimaldaksid tal saada vajalikku arstiabi;

mõistab teravalt hukka Prantsusmaal elanud ajakirjaniku ja suhtluskanali Amad News Telegram toimetaja Ruhollah Zami hukkamise 12. detsembril 2020 ning maadleja Navid Afkari hukkamise 12. septembril 2020; avaldab sügavat kaastunnet nende perekondadele, sõpradele ja kolleegidele; kutsub ELi ja selle liikmesriikide institutsioone üles pakkuma tõhusamat kaitset ELis elavatele Iraani kodanikele, keda Iraani luureteenistused ahistavad ja ähvardavad;

kutsub Iraani üles viivitamata peatama Rootsi-Iraani teadlase Ahmadreza Djalali peatse hukkamise, ta vabastama, maksma talle hüvitist ning lõpetama tema perekonna ähvardamise Iraanis ja Rootsis; mõistab lisaks teravalt hukka tema piinamise, meelevaldse kinnipidamise ja surmamõistmise; märgib, et dr Ahmadreza Djalalile teatati 24. novembril 2020, et prokuratuur on andnud korralduse karistus täide viia ning et ta viidi üle Evini vangla 209. jao üksikkongi; kordab oma nõudmist, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja ELi liikmesriigid sekkuksid kiiresti, et peatada Ahmadreza Djalali hukkamise plaanid, tühistada tema surmanuhtlus ja tagada tema viivitamatu vabastamine;

kutsub kõiki ELi liikmesriike üles tegema ühiselt avalikke pöördumisi ja diplomaatilisi algatusi, et kooskõlas ELi suunistega inimõiguste kaitsjate kohta jälgida ebaõiglasi kohtuprotsesse ja külastada vanglaid, kus peetakse kinni inimõiguste kaitsjaid ja teisi meelsusvange, sealhulgas ELi kodanikke Iraanis;

kutsub Iraani valitsust üles viivitamata ja tingimusteta vabastama sadu inimesi, kes on meelevaldselt kinni peetud arvamus- ja sõnavabaduse rahumeelse kasutamise eest, sealhulgas meeleavaldajaid, ajakirjanikke, meediatöötajaid, teisitimõtlejaid, kunstnikke, kirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid, juriste, naiste õiguste kaitsjaid, töötajate õiguste aktiviste, vähemuste õiguste aktiviste, looduskaitsjaid, surmanuhtluse vastaste kampaaniate korraldajaid ja teisi, sealhulgas isikuid, kes nõuavad tõde, õiglust ja hüvitamist seoses 1980. aasta massiliste kohtuväliste hukkamistega; rõhutab, et Iraani ametivõimud peavad kuni nende isikute vabastamiseni tagama nende füüsilise ja vaimse tervise;

nõuab tungivalt, et Iraan loobuks viivitamata kõigist süüdistustest ja tühistaks kõik reisipiirangud meelevaldse kinnipidamise ja muude piiravate meetmete ohvriks langenud ELi-Iraani topeltkodakondsusega isikute suhtes, nagu Fariba Adelkhah, Nahid Taghavi, Kameel Ahmady ja Nazanin Zaghari-Ratcliffe; kordab oma nõudmist vabastada viivitamata ja tingimusteta Kamran Ghaderi, Massoud Mossaheb ja Morad Tahbaz, keda praegu Iraani vanglates kinni peetakse, ning mõistab taas hukka Iraani õigusasutuste jätkuva tava pidada pärast ebaõiglast kohtuprotsessi kinni nii Iraani kui ka ELi kodakondsusega isikuid, jättes nad ilma konsulaartoetusest;

väljendab muret füüsilise rünnaku pärast naissoost inimõiguste kaitsja Golrokh Iraee vastu ja tema sunniviisilise üleviimise pärast Evini vanglasse 13. detsembril 2020; nõuab tema olukorra viivitamatut selgitamist ja kordab oma nõudmist ta vabastada;

väljendab kõige karmimat hukkamõistu seoses väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise õiguse mahasurumisega; nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud tagaksid kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti täieliku rakendamise, millega Iraan on ühinenud, ning tagaksid kõigi kinnipeetavate õiguse nõuetekohasele menetlusele ja õiglasele kohtumõistmisele, sealhulgas õigusele olla esindatud enda valitud advokaadi poolt;

mõistab hukka Iraani karistusseadustikus sisalduvad piirangud kodanikuühiskonna tegutsemisruumile, surmanuhtluse kasutamise poliitilise represseerimise vahendina, amputatsiooni, piitsutamise ning muud julmad ja ebainimlikud karistused, julmad ja ebainimlikud kinnipidamistingimused, piinamise või väärkohtlemisega saadud ülestunnistused ning kohtupidamise tsiviilisikute üle revolutsioonikohtutes; mõistab hukka surmanuhtluse kasutamise heidutusena rahumeelse protesti, inimõiguste aktivismi ja sõnavabaduse kasutamise õiguse vastu; kutsub Iraani valitsust üles kehtestama kõigile käimasolevatele hukkamistele viivitamatult moratooriumi, eesmärgiga surmanuhtlus täielikult kaotada;

10.

märgib Iraani naiste edusamme hariduse, teaduse ja uurimistöö valdkonnas, mille näiteks on asjaolu, et enamik Iraani ülikoolide üliõpilasi on naised; nõuab tungivalt, et Iraani Islamivabariik kaotaks nii seaduses kui ka praktikas naiste ja tütarlaste igasuguse diskrimineerimise ja muud inimõiguste rikkumised; toetab kindlalt Iraani naisi ja inimõiguste kaitsjaid, kes jätkavad inimõiguste kaitsmist hoolimata raskustest ja isiklikest tagajärgedest, mida nad kogevad;

11.

kutsub Iraani ametivõime üles lõpetama etnilistesse ja usuvähemustesse kuuluvate isikute, sealhulgas kristlaste ja bahaistide ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste igasuguse diskrimineerimise ning vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik isikud, kes on vangistatud usu- ja veendumusvabaduse kasutamise või seksuaalse sättumuse eest;

12.

nõuab ÜRO juhitud uurimist seoses rahvusvahelise õiguse kohaste kuritegude ja muude tõsiste inimõiguste rikkumistega, mis pandi toime 2019. aasta novembris ja 2020. aasta jaanuaris toimunud meeleavalduste ajal; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid kehtestaksid nende kuritarvituste eest vastutavate ametnike suhtes sihipärased piiravad meetmed;

13.

toetab kindlalt Iraani rahva soovi elada vabas, stabiilses, kaasavas ja demokraatlikus riigis, kus austatakse riiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi seoses inimõiguste ja põhivabadustega; kutsub Iraani ametivõime üles tagama kõigi nende meeleavalduste käigus toimunud surmajuhtumite, meeleavaldajate tapmise eest kriminaalvastutuses kahtlustatavate isikute ning kõigi tahtmatute kadumiste ja kohtuväliste hukkamiste ohvrite sõltumatu ja erapooletu uurimise; kutsub Iraani ametivõime lisaks üles ohvrite säilmed välja kaevama ja perekondadele üle andma, tuvastama kurjategijad ja esitama neile süüdistuse ning pakkuma ohvritele tõhusaid õiguskaitsevahendeid;

14.

peab tervitatavaks, et nõukogu võttis vastu inimõiguste rikkumisega seotud sanktsioonide mehhanismi, nn Magnitski akti, mis on oluline ELi vahend inimõiguste rikkujate karistamiseks; nõuab sihipäraste meetmete võtmist Iraani ametnike vastu, kes on toime pannud tõsiseid inimõiguste rikkumisi, näiteks Ruhollah Zami ja Navid Afkari hiljutise hukkamise, või topelt- või välisriigi kodakondsusega isikute meelevaldse kinnipidamise Iraanis, samuti nõuab meetmete võtmist tõsiste inimõiguste rikkumistega seotud isikute vastu, sealhulgas kohtunike vastu, kes on surma mõistnud ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid, teisitimõtlejaid ja aktiviste;

15.

on seisukohal, et kui Iraani ametivõimud ei vabasta dr Ahmadreza Djalalit, nagu seda taotlevad EL ja liikmesriigid, on vaja rakendada täiendavaid sihipäraseid sanktsioone;

16.

kutsub nõukogu üles kooskõlas komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Iraani välisministri poolt 2016. aasta aprillis kokku lepitud ühise avaldusega käsitlema oma kahepoolsetes suhetes Iraaniga inimõiguste rikkumisi keskse küsimusena; kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama inimõiguste ning eelkõige inimõiguste kaitsjate olukorra käsitlemist ELi-Iraani kõrgetasemelise dialoogi raames ning kutsub Iraani ametivõime tungivalt üles lõpetama inimõiguste kaitsjate vastu suunatud hirmutamis- ja kättemaksuaktid ELi ja ÜRO ametnikega suhtlemise eest;

17.

kutsub Euroopa välisteenistust ja ELi liikmesriike üles oma diplomaatiliste ja konsulaaresinduste kaudu täielikult toetama Sahharovi auhinna laureaate ning looma ohustatud Sahharovi auhinna laureaatide toetamiseks institutsioonidevahelise töörühma; on seisukohal, et ELi delegatsioonid peaksid ohus olevaid laureaate rohkem toetama;

18.

nõuab Euroopa välisteenistuse suutlikkuse tugevdamist Iraani sekkumiste ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks Euroopa pinnal; nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud lõpetaksid internetiteenuste ja -sisu tsenseerimise ning hoiduksid internetiühenduse katkestamisest, mis on vastuolus rahvusvaheliste inimõigustega;

19.

kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tegelema naissoost inimõiguste kaitsjate erilise kaitsetuse probleemiga, võttes asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis kaitsevad naisi konkreetsete ja soopõhiste ohtude eest, millega nad kokku puutuvad;

20.

nõuab, et Iraani ametivõimud esitaksid kõigile ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajatele alalise kutse riigi külastamiseks ja teeksid nendega aktiivselt koostööd; nõuab tungivalt, et nad tagaksid eelkõige, et Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorraga tegeleval ÜRO eriraportööril lubatakse riiki siseneda;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraani Islamivabariigi kõrgeimale juhile ja presidendile ning Iraani parlamendi Majlise liikmetele.

(1) ELT C 388, 13.11.2020, lk 127.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0019.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/126

P9_TA(2020)0377

ELi veealaste õigusaktide rakendamine

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon ELi veealaste õigusaktide rakendamise kohta (2020/2613(RSP))

(2021/C 445/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 191,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (1) (veepoliitika raamdirektiiv),

—	võttes arvesse nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (2) (asulareovee puhastamise direktiiv),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (3) (põhjaveedirektiiv),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (4) (üleujutuste direktiiv),

—	võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (5) (nitraaadidirektiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008 aasta direktiivi 2008/105/EÜ (mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ) (6) (keskkonnakvaliteedi standardite direktiiv),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrust (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (7),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (9) (REACH-määrus),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (10),

—	võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2019. aasta aruannet veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi toimivuskontrolli kohta ning selle samal kuupäeval tehtud kokkuvõtet,

—	võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2019. aasta hinnangut nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivile 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta ning selle samal kuupäeval tehtud kokkuvõtet,

—	võttes arvesse komisjoni 1. veebruari 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0753),

—	võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (programm „EL tervise heaks“) (COM(2020)0405),

—	võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (11),

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 4. detsembri 2019. aasta aruannet „Euroopa keskkond – hetkeolukord ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“,

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“, eriti selle punkti 2.2 „Kliimaneutraalsusele teed sillutav tööstus“ (COM(2020)0102),

—	võttes arvesse ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030 (12),

—	võttes arvesse strateegiat „Talust taldrikule“ (13),

—	võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi (14),

—	võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist kestliku Euroopa investeerimiskava ja Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava kohta (COM(2020)0021),

—	võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatist „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020)0098),

—	võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),

—	võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2019. aasta teatist „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019)0128),

—	võttes arvesse Pariisi kokkulepet,

—	võttes arvesse OECD 2020. aasta mai uuringut „Financing Water Supply, Sanitation and Flood Protection – Challenges in EU Member States and Policy Options“ (veevarustuse, kanalisatsiooni ja üleujutuste kaitse rahastamise kohta – ELi liikmesriikide väljakutsed ja poliitikavalikud),

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti puhta vee ja kanalisatsiooni eesmärki (kestliku arengu eesmärk nr 6) (15) ning ookeanide, merede ja mereressursside kaitse ja säästva kasutamise eesmärki (kestliku arengu eesmärk nr 14),

—	võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 2019. aasta mai üleilmset hindamisaruannet bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 2019. aasta novembri aruannet „Ühise põllumajanduspoliitika mõju hindamine veele“,

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 28. juuli 2010. aasta resolutsiooni 64/292, milles tunnustatakse õigust joogiveele ja sanitaartingimustele kui inimõigust,

—	võttes arvesse Euroopa Kohtu 28. mai 2020. aasta otsust kohtuasjas C-535/18, IL jt vs. Land Nordrhein-Westfalen,

—	võttes arvesse Euroopa Kohtu 1. juuli 2015. aasta otsust kohtuasjas C-461/13, Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland e.V. vs. Bundesrepublik Deutschland (Weseri kohtuasi),

—	võttes arvesse Euroopa kodanikualgatust „Right2Water“ ja parlamendi raportit Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta,

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 2. juuli 2020. aasta arvamust veepoliitika raamdirektiivi, põhjaveedirektiivi, keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi ja üleujutuste direktiivi toimivuskontrolli kohta (16),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta (jooksev programm)“ (17),

—	võttes arvesse küsimusi nõukogule ja komisjonile ELi veealaste õigusaktide rakendamise kohta (O-000077/2020 – B9-0077/2020 ja O-000078/2020 – B9-0078/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et vesi on eluks hädavajalik ning et veemajandusel on oluline roll ELi ökosüsteemiteenuste säilitamisel ning ressursside kasutamisel ja majanduslikul tootmisel; arvestades, et EL peab leidma praegustele veeprobleemidele toimivad lahendused ja haldama veevarusid tõhusalt, sest need mõjutavad otseselt inimeste tervist, keskkonda, selle kvaliteeti ja ökosüsteeme, energiatootmist, põllumajandust ja toiduga kindlustatust;

arvestades, et vesi on toidutarneahela oluline osa; arvestades, et põhja- ja pinnavee hea kvaliteet ja piisavas koguses kättesaadavus on vajalik õiglase, tervisliku ja keskkonnasõbraliku ja kestliku toidusüsteemi saavutamiseks, nagu on kirjeldatud strateegias „Talust taldrikule“; arvestades, et puhas ja piisav vesi on ELis tõelise ringmajanduse rakendamise ja saavutamise oluline osa;

C.	arvestades, et vesi on ELi majanduses suure väärtusega ja et veest sõltuvad ELi sektorid toodavad 26 % ELi aastasest kogulisandväärtusest, mistõttu on ülitähtis tagada kvaliteetse vee jätkuv kättesaadavus piisavas koguses, et seda saaks kasutada kõikidel eesmärkidel;

arvestades, et veepoliitika raamdirektiiviga loodi raamistik 110 000 pinnaveekogu kaitsmiseks ELis, et saavutada 2015. aastaks nende „hea ökoloogiline ja keemiline seisund“, ning 13 400 põhjaveekogu kaitsmiseks ELis, et saavutada samaks tähtajaks nende „hea kvantitatiivne ja keemiline seisund“, ning joogiveevarude kaitsmiseks kooskõlas artikli 7 lõikega 2; arvestades, et toimivuskontrolli käigus tuvastati olulisi puudusi ELi veealaste õigusaktide rakendamisel ning nende eesmärke ei saavutata tõenäoliselt 2027. aasta lõplikuks tähtajaks, kui liikmesriikides ei alustata viivitamata kõiki vajalikke rakendamisalaseid jõupingutusi ja kui veega seotud valdkondlikud poliitikameetmed pole kooskõlastatud veepoliitika raamdirektiivi nõuetega; arvestades, et veemajanduse kavandamine ja meetmeprogrammid peaksid jätkuma ka pärast 2027. aasta tähtaega, mis peaks veelgi parandama vee kvaliteeti ja kvantiteeti;

E.	arvestades, et 74 % põhjaveekogude pindalast on heas keemilises seisundis ja 89 % on heas kvantitatiivses seisundis; arvestades, et ajavahemikul 2004–2015 vähenes lämmastiku kogubilanss ELis 10 % (18);

arvestades, et hea keemiline seisund on saavutatud ainult 38 % pinnaveest ja ainult 40 % on hea ökoloogilise seisundi või potentsiaaliga, ning arvestades, et 16 % pinnavee seisund on andmete puudumise tõttu endiselt teadmata; arvestades, et 81 % pinnaveest saavutaks hea keemilise seisundi, kui see ei reostuks üldlevinud, püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete, näiteks elavhõbedaga; arvestades, et ainult üks neljast Euroopa Keskkonnaameti analüüsitud veepoliitika raamdirektiivi magevee näitajatest on viimase 10–15 aasta jooksul teinud edusamme (19);

arvestades, et põhimõtte „üks halb – kõik halb“ („one out all out“) kohaselt peetakse vee seisundit heaks ainult siis, kui kõiki hinnangu elemente peetakse heaks, mis ei kajasta vee kvaliteedi parameetrite paranemist; arvestades, et hea seisund ei sõltu mitte ainult leevendavatest meetmetest praeguse surve lahendamiseks, vaid ka taastamismeetmetest, et lahendada varasem surve, ja õigeaegsetest ennetusmeetmetest uute ohtude vastu (20);

arvestades, et veepoliitika raamdirektiivi tõhusus ja eesmärkide saavutamine sõltub selle rakendamisest ja jõustamisest liikmesriikide pädevate asutuste poolt, piisava rahastamise tagamisest, sealhulgas ELi finantsinstrumentide kaudu, muude ELi õigusaktide rakendamisest ja veealaste eesmärkide paremast integreerimisest muudesse poliitikatesse; arvestades, et sidusrühmade kaasamine on tõhusa rakendamise võti;

arvestades, et veepoliitika raamdirektiivi artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama joogivee tootmiseks kasutatavate veekogude kaitse eesmärgiga vältida nende kvaliteedi halvenemist; arvestades, et toimivuskontroll näitab selgelt, et joogivee kaitsealade puhul on tehtud vähe edusamme;

J.	arvestades, et esmatähtis on tegeleda pinna- ja põhjavee reostuse keemiliste ja muude põhjustega selle tekkekohas, sest see on kõige kestlikum, tõhusam ja tasuvam meede koos põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamisega;

arvestades, et veepoliitika raamdirektiivis rõhutatakse vajadust kaitsta joogivee võtmiseks kasutatavaid veekogusid; arvestades, et joogivee-ettevõtjad peaksid saama tugineda kvaliteetsetele veeressurssidele, et kodanikud ei peaks kalli puhastamise eest maksma; arvestades, et seetõttu on vaja vähendada reostust selle tekkekohas;

arvestades, et 2019. aasta IPBESi ülemaailmses bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste hindamise aruandes nimetatakse veereostust oluliseks ohuks ülemaailmsele bioloogilisele mitmekesisusele; arvestades, et magevee bioloogiline mitmekesisus on Euroopas üks ohustatumaid, ning arvestades, et veereostusel on negatiivne mõju taimestikule ja loomastikule; arvestades, et Euroopa märgalad, mis toimivad looduslike süsiniku sidujatena, on alates 1970. aastast vähenenud 50 % ja mageveeliigid on sellest ajast alates vähenenud 83 %;

M.	arvestades, et kliimamuutused ohustavad veeressursse kogu maailmas nii suurte kui ka väikeste veekoguste osas; arvestades, et terved ja vastupidavad magevee ökosüsteemid suudavad paremini kliimamuutuste mõju leevendada ja nendega kohaneda;

arvestades, et veepoliitika raamdirektiiv ei sisalda erisätteid kliimamuutuste mõjudega tegelemiseks; arvestades, et teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta tunnistab komisjon siiski, et põhja- ja pinnavee looduslikud funktsioonid tuleb taastada; arvestades, et toimivuskontrolli käigus leiti, et veepoliitika raamdirektiiv „annab piisavalt rangeid suuniseid kiireloomuliste probleemide lahendamiseks ning on samas piisavalt paindlik, et seda saaks vajaduse korral tõhusamalt rakendada edasiste ülesannetega toimetulekuks, mida direktiivis ei ole nimetatud, nagu kliimamuutused, veenappus ja uued saasteained“;

arvestades, et linnapiirkonnad kasvavad pidevalt ja suurendavad survet reoveepuhastitele; arvestades, et peamine ja osaliselt reguleerimata veereostuse allikas ELis on puhastamata või ebapiisavalt puhastatud asula- ja/või tööstusreovesi; arvestades, et asulareovee puhastamise direktiiv ei olnud algselt kavandatud käsitlema keemiliste ainete, farmatseutiliste jääkide või mikroplastide veekogudesse juhtimist; arvestades, et asulareovee puhastamise direktiiv aitas tõhusalt piirata veekogude reostust, vähendades biokeemilist hapnikutarvet ning lämmastiku ja fosfori kogust puhastatud reovees kogu ELis; arvestades, et sellest hoolimata tuleks rohkem tähelepanu pöörata nii olemasolevatele kui ka uutele saasteallikatele; arvestades, et peamine vee hajureostusallikas on põllumajandus, mis põhjustab toitainete, pestitsiidide, antibiootikumide ja muude saasteainete heidet valgaladele ja jõgedesse; arvestades, et praeguse ühise põllumajanduspoliitika veega seotud sätted ei olnud veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks piisavad; arvestades, et hajureostus takistab põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamist;

arvestades, et kolmandik Euroopa riikidest kannatab veenappuse all, mis tähendab, et neil on aastas vähem kui 5 000 m3 vett inimese kohta (21); arvestades, et veevarude eraldamise osas tekkivate konfliktide korral tuleb esmajärjekorras tagada inimõigus veele; arvestades, et ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioonis teatas 13 liikmesriiki, et neil on kõrbestumise oht (22);

arvestades, et veevõtmine avaldab ELi veeressurssidele märkimisväärset survet; arvestades, et umbes neljandik ELi looduskeskkonnast võetud veest kasutatakse põllumajanduses; arvestades, et vee taaskasutuse miinimumnõudeid käsitleva uue määruse suhtes on jõutud kokkuleppele, mis hõlbustab puhastatud asulareovee kasutamist põllumajandusmaa niisutamiseks;

arvestades, et on olukordi, kus veekogusid haldavaid üksusi rahastatakse tegevustest, mis halvendavad veekogude keemilist ja ökoloogilist seisundit, takistades veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamist; arvestades, et sellistes olukordades on huvide konflikte raske vältida ja need hoiavad veekogusid haldavaid üksusi nõiaringides, muutes need sõltuvaks veekogusid halvendavast tegevusest;

arvestades, et 60 % vesikondadest asub riikidevahelistes piirkondades, mis muudab tõhusa piiriülese koostöö ülioluliseks; arvestades, et 20 Euroopa riigi hulgast sõltub rohkem kui 10 % teiste riikide veevarudest, kusjuures viis riiki sõltuvad sellest, et rohkem kui 75 % nende ressurssidest tuleb jõgede kaudu välismaalt; arvestades, et asulareovee puhastamise direktiivi eiramine piirialadel põhjustab veepoliitika raamdirektiivi piiriüleste veekogude seisundi halvenemist, mis muudab vastuvõtva liikmesriigi veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamise võimatuks;

T.	arvestades, et jõgede ühendatus alates väikestest ojadest kuni suudmete ja deltadeni on niisuguste kalade rändliikide jaoks ülioluline, mille eluetapid on vastavate ökosüsteemide ja toiduahela nurgakivi ning mis omandavad kalanduskogukondades üha suuremat sotsiaal-kultuurilist väärtust;

U.	arvestades, et veesektori üldine energiatarbimine ELis on märkimisväärne ja see peab olema tõhusam, et aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele ja eesmärgile saavutada 2050. aastal CO2-neutraalsus;

arvestades, et hüdroenergial on potentsiaal CO2 heite teataval määral vähendamisel elektritootmises ning see võib seega aidata kaasa Pariisi kokkuleppe kohaste ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele; arvestades, et hüdroenergiat tuleb vaadelda terviklikult, sealhulgas selle mõju hüdromorfoloogilistele tingimustele ja elupaikadele; arvestades, et tuuleenergia ja päikeseenergia abil toodetud elektriga võrreldes on hüdroenergia stabiilsema toodanguga ning aitab seetõttu hoida elektrivarustust konstantsena ja võrku stabiilsena; arvestades, et pump-hüdroakumulatsioonijaamad annavad rohkem kui 90 % (23) ELi energiasalvestuse võimsusest; arvestades, et Euroopa Liit peaks toetama liikmesriike, kes tegelevad keskkonnasõbralike hüdroenergiaprojektidega, mis samal ajal ei ohusta kohalike kogukondade tervist;

arvestades, et veekogude struktuursed muutused on peamine surve nende seisundile (24); arvestades, et hüdromorfoloogia mõjutab 40 % pinnaveekogudest, hõlmates füüsikalisi muutusi (26 %), tamme, tõkkeid ja lüüse (24 %), hüdroloogilisi muutusi (7 %) või muid hüdromorfoloogilisi muutusi (7 %); arvestades, et praegu on Euroopas üle 21 000 hüdroelektrijaama; arvestades, et vananenud tammide ja paisude kõrvaldamiseks ei ole võetud ulatuslikke ELi meetmeid, hoolimata tõenditest, et ELi kooskõlastamine selles küsimuses annaks lisaväärtust;

X.	arvestades, et ÜRO Peaassamblee tunnustas 28. juulil 2010 õigust veele ja sanitaartingimustele inimõigusena;

arvestades, et õigust veele ja sanitaartingimustele on lisaks muudele rahvusvahelistele konventsioonidele ja lepingutele sõnaselgelt tunnustatud naiste igasuguse diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonis ja lapse õiguste konventsioonis ning need kohustavad osalisriike võtma sellega seoses asjakohaseid meetmeid;

arvestades, et miljonil inimesel Euroopas puudub juurdepääs veele ja kaheksal miljonil puuduvad sanitaartingimused (25), samas kui kogu maailmas puudub 844 miljonil inimesel ohutu juurdepääs ohutule joogiveele (26) ja kolmandikul maailma elanikkonnast puuduvad põhilised sanitaartingimused; arvestades, et Euroopa kodanikualgatus Right2Water kogus 2014. aasta märtsis üle 1,8 miljoni allkirja; arvestades, et Right2Water palus tagada kõigile ELis ja kogu maailmas vee ja sanitaartingimused, elanikkonnale parema juurdepääsu joogiveele ja suurema läbipaistvuse veekvaliteedi puhul ning samuti õiguse veele ELi õigusaktides; arvestades, et komisjon võttis vastusena kodanikualgatusele Right2Water vastu oma sellekohase teatise (27); arvestades, et Euroopa Parlament kritiseeris oma 8. septembri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta komisjoni algatuse nõuete täitmata jätmise eest ning kutsus komisjoni üles tunnustama universaalset juurdepääsu ja inimõigust veele (28);

AA.	arvestades, et uuringud näitavad, et reovee testimine võib toimida varajase hoiatamise süsteemina COVID-19 puhangute ennustamiseks või nende asukoha tuvastamiseks, mängides seega olulist rolli pandeemiavastases võitluses;

tunneb heameelt veepoliitika raamdirektiivi edu üle integreeritud veemajanduse piisava juhtimisraamistiku loomisel, samuti vee kvaliteedi parandamisel või mõnel juhul vähemalt veekvaliteedi halvenemise pidurdamisel;

lükkab tagasi kõik katsed käsitleda vett kaubana (näiteks veefutuuridega kauplemine New Yorgi börsil); mõistab hukka looduse käsitlemise kaubana, sest tagajärjeks on see, et olulised avalikud hüved on avatud spekuleerimisele, mis välistab üldise õiguse neid kasutada;

tunneb heameelt komisjoni hinnangu üle, et veepoliitika raamdirektiiv on selleks otstarbeks sobiv, kuid märgib, et selle rakendamist tuleb parandada ja kiirendada, kaasates liikmesriikide asjaomased pädevad asutused ning integreerides veelgi veepoliitika raamdirektiivi eesmärke valdkondlikesse poliitikameetmetesse, eriti põllumajanduse, transpordi ja energia valdkonnas, tagades, et kõik pinna- ja põhjaveekogumid oleksid heas seisundis hiljemalt 2027. aastaks;

rõhutab, et veepoliitika raamdirektiivi läbivaatamine pole vajalik; kutsub õigusliku ebakindluse kaotamiseks komisjoni üles kuulutama, et vee raamdirektiivi ei muudeta; kutsub komisjoni üles jätkama vajaduse korral lisade ajakohastamise ettepanekute esitamist;

peab sügavalt kahetsusväärseks, et pooled ELi veekogudest pole ikka veel head seisundit saavutanud ja et veepoliitika raamdirektiivi eesmärke pole veel saavutatud peamiselt puuduliku rahastamise, eelkõige aeglase rakendamise, ebapiisava täitmise tagamise, ettevaatusabinõude rakendamise ja „saastaja maksab“ põhimõtte puudumise tõttu ning paljudes liikmesriikides direktiivi erandite laialdase kasutamine tõttu, ning peab ka kahetsusväärseks, et keskkonnaeesmärkide integreerimine valdkondlikesse poliitikatemeetmetesse on olnud ebapiisav;

rõhutab vajadust taastada ja parandada vee kvaliteeti; märgib, et veekogude seisundi parandamiseks on oluline kaasata liikmesriikide valitsuse ja ametiasutuste kõiki tasandeid ning teha koostööd veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide integreerimisel poliitikasse, õigusaktidesse ja veepoliitika raamdirektiivi meetmetesse; tuletab meelde seisundi halvenemise vältimise põhimõtet, mille kohaselt peavad liikmesriigid rakendama veekogude seisundi halvenemise vältimiseks vajalikke meetmeid; kutsub liikmesriike üles võtma viivitamatult vajalikke meetmeid, et tagada veepoliitika raamdirektiivi rakendamine, täitmise tagamine ja järgimine, muu hulgas kolmandate vesikonna majandamiskavade kaudu, mille liikmesriigid peavad vastu võtma 2021. aastal; nõuab tungivalt, et EL, selle liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused tagaksid järgmise veemajanduskava õigeaegse vastuvõtmise, järgides avaliku konsulteerimise nõudeid; kutsub komisjoni üles suurendama rahastamise kättesaadavust ja pakkuma liikmesriikidele vajalikku tuge veepoliitika raamdirektiivi rakendamisel;

juhib tähelepanu OECD uuringule, mille kohaselt tuleb ELi veesektorisse suunata enne 2030. aastat veel 253 miljardit eurot, et säilitada või saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide täielik järgimine (29); kutsub komisjoni, nõukogu, liikmesriike ja vajaduse korral piirkondlikke omavalitsusi üles määrama kindlaks ja tagama vajalikud vahendid ja rahastamisvahendid taristu jaoks, mis ei kahjustaks keskkonda ega rahvatervist, ning tuvastama ka halvasti toimivad ja standarditele mitte vastavad infrastruktuurid ning tegelema uute murettekitavate saasteainete ja muude ühiskondlike probleemidega; rõhutab vajadust anda rahalist toetust kestlikele uuendusmeelsetele meetoditele ja eriti looduspõhistele lahendustele, nagu süsinikuneutraalse või laguunipõhise puhastamise taristu, märgalade ja üleujutuskohtade taastamine, kuivendatud turbamaade niisutamine, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse avaliku ja erasektori partnerlust; rõhutab veemajandusega ja muu sellega seotud maakasutusega, näiteks põllumajandusega, seotud olemasolevate rahastamis- ja finantseerimisvoogude, sealhulgas toetuste kohandamise tähtsust, et võimaldada üleminekut traditsioonilistelt insenerimeetmetelt looduspõhistele lahendustele;

kutsub liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, sealhulgas tagama vajalikud rahalised vahendid ja inimressursi ning vajalikud eksperditeadmised, et saavutada veepoliitika raamdirektiivi täielik järgimine võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt 2027. aastal; kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele soovitusi 2027. aasta tähtaja järgimise tagamiseks; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike veedirektiivide rakendamisel tehnilise abi ja asjakohase koolitusega, jagades häid tavasid ja oskusteavet veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks, ning edendama liikmesriikide vahelisi erialaseid vahetusprogramme; kutsub komisjoni üles andma juhiseid kohtuotsuse C-461/13 tagajärgede kohta veepoliitika raamdirektiivi rakendamisele; kutsub komisjoni üles pakkuma selgeid juhiseid artikli 4 lõike 4 punkti c kohaste erandite kohaldamise kohta pärast 2027. aastat;

kutsub liikmesriike üles määrama kindlaks rakendusmeetmed, mida on vaja veekogude hea seisundi tagamiseks, ja kavandama tegevusjuhiseid parimate olemasolevate tõendite põhjal; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles avalikustama liikmesriikide tegevusjuhised ja asjakohased hinnangud, et parandada heade tavade ja strateegiate vahetamist ning üldsuse juurdepääsu teabele;

10.

on seisukohal, et põhimõte „üks halb – kõik halb“ peaks jääma puutumata; kutsub komisjoni üles töötama välja täiendavad aruandlusmeetodid (näiteks kaugus sihtmärgist, rakendatud meetmed ja individuaalsete kvaliteedinäitajate puhul tehtud edusammud), mis võimaldavad paremini hinnata hea veeseisundi saavutamist; rõhutab, kui oluline on läbipaistvus ja üldsuse põhjalik teavitamine vee kvaliteedist ELis;

11.

mõistab hukka erandite kasutamise rohkem kui poolte Euroopa veekogude puhul siis, kui see ei ole piisavalt põhjendatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ajakohastama erandite kasutamise juhenddokumente, et piirduda selle tavaga ainult täielikult põhjendatud juhtumitega nii, et see ei takistaks enam veepoliitika raamdirektiivi keskkonnaeesmärkide saavutamist; kutsub komisjoni üles jätkama rikkumismenetlusi kiiresti ja süstemaatiliselt siis, kui erandid pole õigustatud;

12.

peab kahetsusväärseks, et kulude katmise põhimõtte, mis näeb ette, et kõik veetarbijad osalevad veeteenuste kulude katmises tõhusalt ja rahaliselt proportsionaalselt, kohaldamine jääb mitmes liikmesriigis nõrgaks või puudub üldse, eriti kodumajapidamistes, tööstuses ja põllumajanduses; rõhutab, et veekasutus mõnes ELi osas ohustab veekogude kvantitatiivset seisundit, mis ületab ökoloogilise voolu säilitamise taset; kutsub liikmesriike ja nende piirkondlikke omavalitsusi üles rakendama piisavat vee hinnapoliitikat ja täielikult rakendama kulude katmise põhimõtet nii keskkonna- kui ka ressursikulude puhul kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga ning rakendama ka põhimõtet, et saastaja maksab; tuletab meelde, et kulude katmise põhimõtet võib rakendada, võttes arvesse selle sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke mõjusid, samuti mõjutatud piirkondade geograafilisi ja kliimatingimusi; kutsub komisjoni üles seda põhimõtet jõustama; rõhutab siiski, et tuleb tagada õigus veele ja sanitaartingimustele, võimaldades kõigile taskukohaseid ja kvaliteetseid veeteenuseid;

13.

kutsub komisjoni üles võtma rangeid ja kiireid meetmeid liikmesriikide rikkumiste vastu, tagamaks, et kõik liikmesriigid järgiksid võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks täielikult veealaseid õigusakte ja eelkõige veepoliitika raamdirektiivi; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks ranged ja kiired meetmed ka ELi veealaste õigusaktide süsteemse rikkumisega seotud avalike rikkumiste puhul; kutsub komisjoni üles suurendama oma ressursse seoses rikkumismenetlustega üldiselt ja eriti ELi keskkonnaalaste õigusaktidega;

14.

märgib, et kliimamuutustel oli ja võib jätkuvalt olla märkimisväärne negatiivne mõju mageveeallikatele, kuna põuad toovad kaasa jõgede vooluhulga vähenemise ja saasteainete suurema kontsentratsiooni, eriti suletud veevööndites, ning tugevad vihmasajud, mis tingivad suurema äravoolu linnadest ja põllumajandusmaalt; tuletab meelde, et äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu tsüklonite ja tormide sagedasem esinemine põhjustab magevee ja rannikuvete soolsuse suurenemist; rõhutab, et temperatuuri tõus põhjustab suuremat veestressi, mõjutades keskkonda ning mitut majandussektorit, mis sõltuvad suuresti veevõtust ja -kasutusest, ning elukvaliteeti; rõhutab, et veeökosüsteemide vastupanuvõimet, üleujutusi ja veepuudust ning nende mõju toiduainete tootmisele tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta tulevases ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias vastavalt Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktile b ja ka veepoliitika raamdirektiivi rakendamise protsessis;

15.

soovitab komisjonil toetada liikmesriike teadmiste ja parimate tavade jagamisel ja hõlbustamisel erinevates kliimamuutustega kohanemise püüdlustes ELi piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

16.

rõhutab, et kõige rohkem on ohus jõed ja märgalad, kuigi neid peetakse suurimateks ökosüsteemi teenuste pakkujateks; tuletab meelde, et märgaladel, nagu mere- ja rannikuökosüsteemidel, on oluline roll vee ja kliima reguleerimisel ning nad pakuvad teenuseid oma looduslike ökosüsteemide ja ressursside kaudu ning majandus- või kultuuritegevuse arendamisel, mis kõik sõltuvad veeressursside heast ökoloogilisest seisundist; rõhutab, et märgalad on ülemaailmsel tasandil süsiniku sidujad ja kliima stabiliseerijad, neil on oluline roll üleujutuste ja põudade leevendamisel, need pakuvad puhast vett, kaitsevad rannajoont, täidavad põhjaveekihte, säilitavad suurt geoloogilist mitmekesisust, mängivad maapiirkondades olulist rolli ning pakuvad ühiskonnale puhkealade ja kultuurialaseid teenuseid; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vastu meetmed põhjaveekihtide kasutamise vähendamiseks, linnaarengu kavandamise üleujutusaladelt kaugemale suunamiseks ning jõgede ja märgaladega seotud bioloogilise mitmekesisuse austamiseks;

17.

rõhutab, et vee tõhus kasutamine on oluline panus ELi kliimaeesmärkide saavutamisse, sest see võib säästa vee pumpamiseks kasutatavat energiat, vähendada vee töötlemiseks kasutatavate kemikaalide hulka ja vähendada veestressi; märgib, et mõnes liikmesriigis on torustikest lekkimise määr kõrge, mis pole kliimamuutuse eesmärkide ja ressursitõhususe püüdluste seisukohast vastuvõetav; tunneb heameelt, et uue joogiveedirektiivi kohaselt hindab komisjon lekkemäära ja määrab künnisväärtused, mis käivitavad meetmete võtmise asjaomastes liikmesriikides; tervitab ka suurte veetarnijate uut kohustust muuta lekkemäär läbipaistvaks;

18.

märgib, et kogu ELis seisavad joogivee tootmiseks kasutatavad veekogud vastamisi uue ja vana survega, mis põhjustavad veevarustajate suurenenud vajadust puhastustöötluse järele; kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult veepoliitika raamdirektiivi artikli 7 lõiget 3 ja võtma kõik vajalikud meetmed, et peatada inimeste poolt tarbimiseks mõeldud veevõtuks kasutatavate veekogude seisundi halvenemine;

19.

tunneb heameelt niisuguste tõendite üle, mille kohaselt on direktiivid toonud kaasa keemilise reostuse vähenemise ELi vetes; märgib sellegipoolest, et kemikaalide puhul tuleb teha kiireid täiustusi; märgib, et komisjon on tuvastanud ootamatuid erinevusi liikmesriikide vahel peamiselt selles, kuidas ajakohastatakse prioriteetsete ainete loetelu ja kuidas võetakse arvesse segude koosmõju; märgib lisaks, et prioriteetsete ainete direktiiv sisaldab seni vähese joogiveega varustamise seisukohast olulisi aineid; juhib tähelepanu sellele, et klassifitseerimis-, hindamis- ja aruandlusmeetodite lähenemisviiside märkimisväärsed erinevused muudavad kogu ELi hõlmavad võrdlused ja analüüsid keerukaks;

20.

kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed hea keemilise seisundi saavutamiseks ja võtma otsustavaid meetmeid kogu ELis, kui liikmesriigid ei järgi ELi õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardeid; rõhutab, et joogivee tootmiseks olulised ained, nagu per- ja polüfluoroalküülained (PFAS) ning asjakohased ravimid, tuleks lisada prioriteetsete ainete loetellu; on seisukohal, et uusi ja segatoksilist mürgistust põhjustavaid saasteaineid saab ja tuleks käsitleda veepoliitika raamdirektiivi ja selle konkreetsete tütardirektiivide raames; kutsub komisjoni üles ajakohastama prioriteetsete ainete direktiivi ja põhjaveedirektiivi lisasid ja lisama nendesse asjakohaseid aineid, et võimaldada veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamist ja joogiveevarude paremat kaitset; kutsub komisjoni üles viima veealaste õigusaktide rakendamise vastavusse jätkusuutlikkuse keemilise strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, et mageveekogud ja nende ökosüsteemid oleks piisavalt kaitstud, määrama ajakava per- ja polüfluoroalküülainete kõigi vähemoluliste kasutusviiside järkjärguliseks lõpetamiseks ja ergutama ohutute ja mittepüsivate alternatiivide väljatöötamist per- ja polüfluoroalküülainete igakülgseks kasutamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon rahastaks üldlevinud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete vastu võitlemist käsitlevaid uuringuid ja strateegiate väljatöötamist, et parandada veekogude kvaliteeti ning vähendada loomade ja inimeste tervisele ning keskkonnale avalduvaid riske; soovitab töötada välja uued suunised segude ning kokteiliefekti täiustatud seiremeetodite ja aruandluse kohta; nõuab jälgimisnimekirja ulatuslikumat kasutamist võimalike veesaasteainete jälgimiseks ja nende veekeskkonnale kujutatava ohu kindlakstegemiseks; kutsub komisjoni üles kiirendama tööd segude hindamise ja haldamise meetodite väljatöötamisel ning täiendama oma tööd segude hindamise teguri kehtestamisega;

21.

märgib, et mikroplast on magevees hinnanguliselt püsinud sajandeid ja praegused veepuhastusjaamad ei filtreeri neid osakesi täielikult; tunneb seetõttu heameelt otsuse üle töötada välja mikroplasti seire metoodika ja jälgimisnimekirja koostamise üle muudetud joogiveedirektiivi raames; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid allikakontrolli meetmeid mittetoksilise keskkonna ja ringmajanduse saavutamiseks; rõhutab, et heitkoguste vähendamine tekkekohas leevendaks survet ökosüsteemidele ja vähendaks veetöötluse kulusid; nõuab otsustavat tegutsemist ELi, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil, et võidelda tervikliku lähenemisviisi abil uute saasteainetega, nagu per- ja polüfluoroalküülained, mikroplast, endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid ja farmaatsiatooted, alustades kontrollist lähtekohtades ja viimase võimalusena täiendava toruotsatehnoloogia rakendamisega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötlemislahenduste rahastamiseks rakendama saasteainetele täielikult olelusringi käsitlevat lähenemisviisi, rakendades samal ajal põhimõtet, et saastaja maksab, ka selliste uuenduslike vahendite kaudu nagu laiendatud tootjavastutus;

22.

rõhutab, kui oluline on tõhustada meetmeid nii magevee kui soolvee eutrofeerumise vastu, mida põhjustab lämmastik ja fosfor kõikidest allikatest, sealhulgas põllumajandusest ning töötlemata või sobimatult töödeldud heitveest; tuletab meelde, et eutrofeerumine nõrgendab veekogude keskkonnaseisundit ja muudab need sissetungivate võõrliikide suhtes kaitsetumaks; nõuab tungivalt, et kõik põllumajandustootjad kasutaksid kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakendust, mis hõlbustab paremat majandamist ja vähendab toitainete lekkeid põhja- ja pinnavette; kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt tuvastama nitraadireostuse suhtes tundlikke piirkondi ning täielikult rakendama ja jõustama nitraadidirektiivi alusel vastu võetud meetmeid;

23.

rõhutab, et veepoliitika rakendamisel peaksid liikmesriigid täielikult tegelema praeguse bioloogilise mitmekesisuse kriisiga, minimeerides veeökosüsteemide stressitegureid ja taastades degradeerunud ökosüsteemid; rõhutab uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 tähtsust; tuletab meelde, et veepoliitika raamdirektiivi rakendamisel tuleks tagada täielik kooskõla uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia, loodusdirektiivide ja muude keskkonnaalaste õigusaktidega;

24.

tervitab komisjoni kohustust oma bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastaks 2030 taastada ELis 25 000 km vabavoolulisi jõgesid tõkete kõrvaldamise ja üleujutuste taastamise kaudu ning kehtestada kogu ELi hõlmava metoodika ja sätete kaardistamise ja hindama ökosüsteemide seisundit ning tagama, et need on heas seisukorras; märgib, et ELis on praegu 21 000 hüdroelektrijaama ning et hüdroelektrijaamad ja väikesed hüdroelektrijaamad annavad ELis suurima osa taastuvenergiast; võtab teadmiseks vähese mõjuga hüdroenergia arengu; juhib siiski tähelepanu sellele, et tammide rajamine võib negatiivselt mõjutada elupaiku ja põhjustada pinnaveele suurt survet; tuletab meelde, et veepoliitika raamdirektiiv kehtestab hüdromorfoloogiliste tingimuste kaitsmiseks ranged kriteeriumid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et oleks rangelt hinnatud sellest tulenevate muutuste mõju vee kvaliteedile ja kvantiteedile ning ökosüsteemidele ning et kõikides olemasolevates ja potentsiaalsetes uutes hüdroenergia projektides austatakse veepoliitika raamdirektiivi eesmärke; palub seetõttu komisjonil tungivalt hüdroelektrijaamade keskkonnamõju hindamisel konsulteerida kõigi asjaomaste peadirektoraatidega, sealhulgas energeetika peadirektoraadiga, ning võtta arvesse nende soovitusi;

25.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed pinnaveekogudele avaldatava surve vähendamiseks, et taastada jõgede looduslikud funktsioonid ja kaitsta ökosüsteeme; kutsub liikmesriike üles hoiduma hüdroelektrijaamade ehitamisest ja vältima muid ehitusprojekte, mis tooksid kaitsealadel kaasa märkimisväärse hüdromorfoloogilise surve veele; on seisukohal, et ELi toetusi ja riiklikke rahalisi vahendeid kohtades, mis ei ole kaitsealad, tuleks anda ainult uutele hüdroelektrijaamadele, mille üldine kasu kaalub selgelt üles negatiivsed üldmõjud;

26.

tunneb heameelt asjaolu üle, et kümnenda iga kahe aasta tagant esitatava aruande kohaselt, mis käsitleb ELi direktiivi asulareovee puhastamise kohta (asulareovee puhastamise direktiiv) rakendamist liikmesriikides (30), on asulareovee kogumine ja puhastamine ELis viimase kümne aasta jooksul paranenud, ning asjaolu üle, et asulareovee puhastamise direktiivi abil on saastekoormust vähendatud, aidates seeläbi kaasa vee kvaliteedi paranemisele; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et asulareovee puhastamise direktiivi täielikku järgimist ei ole ikka veel saavutatud, sest teatavad liikmesriigid on oma eesmärkidest endiselt väga kaugel; toetab komisjoni seisukohta, et järelejäänud reostuse, uute murettekitavate saasteainete, energiakasutuse ja settekäitluse ning juhtimisprobleemide lahendamiseks on vaja teha rohkem; peab lisaks kahetsusväärseks, et asulareovee puhastamise direktiivi hindamisel ei analüüsita tööstusreovee kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse juhtimise tõhusust;

27.

kutsub komisjoni üles võtma ülaltoodut arvesse asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamisel; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriike direktiivi rakendamisel, võimaldades kestlikku vee rahastamist ning ergutades uuenduslike reoveetehnoloogiate väljatöötamist ja juurutamist; kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt, kuidas asulareovee puhastamise direktiivi nõuded, mis käsitlevad asulareoveepuhastite projekteerimist, ehitamist ja laiendamist kõigis tehnilise arengu etappides, toimivad koos veepoliitika raamdirektiivis ette nähtud seisundi halvenemise ärahoidmise kohustusega, et tagada kahe õigusakti sidusus ja asulareovee käitlemine, säilitades kõik stiimulid nõuetekohaste tehniliste käitlusmeetmete võtmiseks; julgustab komisjoni võtma vajaduse korral seadusandlikke meetmeid; rõhutab, et uute saasteainete vastu võitlemisel on väga tähtsad niisugused meetmed, mille eesmärk on eelkõige lahendada probleem selle tekkekohas; rõhutab, et asulareovee puhastamise direktiivi tulevasel läbivaatamisel tuleks võtta arvesse ka uusi probleeme, mida sellised saasteained tekitavad;

28.

juhib tähelepanu sellele, et asulareovee puhastamise direktiivis ja veepoliitika raamdirektiivis ei käsitleta piisavalt kliimamuutustest tingitud probleeme, nagu sademevee ülevool, asulavee äravool ja üleujutused linnastutes, samuti ei käsitleta nendes piisavalt puhastatud reovee mõju suublale; on veendunud, et EL, selle liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused peaksid paremini tegelema sademevee ülevoolu ja asulavee äravoolu suurenemise mõju jälgimise ja kontrollimisega, sest see reostab oluliselt suublatest pinna- ja põhjaveekogusid;

29.

nõuab kindlalt, et hüdroelektrijaamade keskkonnamõju hindamisel on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab heitevaba elektrienergia pakkumise ühiskondlikku kasu ning hüdroenergia ja pump-hüdroakumulatsioonijaamade panust energiavarustuse kindlustamisse ning kahjulikku mõju pinnaveele ja elupaikadele; rõhutab sellega seoses panust, mida hüdroelektrijaamades toodetud elekter saab anda ELi kliima- ja energiaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppe raames võetud ELi kohustuste täitmisse, kuid leiab, et seda ei tohiks saavutada pinnavee kahjustamisega ja elupaikade kaitse arvelt; tunnistab, et keskkonnale ja veeloomadele avaldatava mõju vähendamiseks on olemas eri viisid ja tehnoloogiad; juhib tähelepanu sellele, et olemasolevate jõeelektrijaamade tõhusust saab oluliselt suurendada;

30.

märgib, et üleminek kaupade autoveolt siseveeteedele peaks olema täielikult kooskõlas veepoliitika raamdirektiivis ette nähtud seisundi halvenemise ärahoidmise põhimõttega, samuti muude keskkonnaalaste õigusaktidega, sealhulgas linnudirektiivi ja elupaikade direktiiviga, ning peaks toimuma käsikäes kestlike alternatiivkütuste ja -tehnoloogiate ning siseveelaevanduse toetamisega, näiteks kaldalt laevale elektritoide, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja teisi saasteaineid ning vältida veekogude ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist ning õhukvaliteedi halvenemist, samuti et vältida veeökosüsteemides stressi tekitamist, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja püüelda saasteta keskkonna poole;

31.

märgib veesektori suurt energiatarbimist; kutsub komisjoni üles kaaluma energiatõhusaid meetmeid ja võimalust kasutada puhastatud reovett taastuvenergia kohapealse allikana; kutsub komisjoni üles edendama reoveepuhastite energiatõhususe suurendamist, et tunnustada ja rakendada sektori energiasäästu potentsiaali; juhib tähelepanu sellele, et kooskõlas komisjoni poolt koostatud asulareovee puhastamise direktiivi hinnanguga on potentsiaalne energiasääst vahemikus 5 500 GWh kuni 13 000 GWh aastas;

32.

tunnistab, et kogu veevõtt Euroopas on viimase 15 aasta jooksul vähenenud rohkem kui 20 %; märgib sellegipoolest, et kaheksat riiki võib pidada veestressiga riikideks (31), mis esindavad 46 % Euroopa elanikkonnast, et veestressiga riikide arv kasvab pidevalt ja et umbes veerand ELi looduskeskkonnast eraldatud veest kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel (32); märgib vee taaskasutamise potentsiaali veevarude ringmajanduse loomiseks ning vee otse veekogudest ja põhjaveest võtmise vähendamiseks; tunneb heameelt selle üle, et kokkuleppele on jõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu uues, vee taaskasutuse miinimumnõudeid käsitlevas määruses, millega hõlbustatakse puhastatud asulareovee kasutamist põllumajanduslikuks niisutuseks; toetab niisutustaristu jätkuvat ajakohastamist innovatsiooni ja uue tehnoloogia abil;

33.

rõhutab üleujutusriski hindamise ning katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku kavandamise vahelise sünergia loomise tähtsust liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames; kutsub komisjoni, liikmesriike ja vajaduse korral piirkondlikke omavalitsusi üles töötama välja põuaohjestrateegiaid, eelkõige selleks, et tagada joogivee pakkumine ja toidu tootmine veemajanduskavade ja üleujutusriski maandamise kavade raames ning integreerida taimkatte seisundi ja selle põuale reageerimise digitaliseeritud seire-, kontrolli- ja varajase hoiatamise süsteemid, et toetada tõhusaid ja andmepõhiseid otsuseid kaitse-, reageerimis- ja kommunikatsioonimeetmete kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma eespool nimetatud kavades lammide ja märgalade taastamisele ning põhjaveekogumite kaitsele, sest heas seisundis veekogud ja ökosüsteemid on hädavajalikud nii põua kui ka üleujutuste negatiivse mõju vähendamiseks;

34.

märgib, et üks valdkond, kus sidusrühmad pidasid veepoliitika raamdirektiivi ebaefektiivseks, on põudade tagajärgede haldamine (33); kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi kliimamuutustega ja uute (liigse) veevõtmise probleemidega tegelemiseks, mis võivad tekkida vesikondades, sealhulgas nendes, kus varem ei ole veevõtmisega seotud probleeme esinenud (34); märgib, et terviklik lähenemine veemajandusele ja kliimaga kohanemisele võib aidata tõhusamalt reageerida ja vähendada äärmuslike sündmuste mõju; nõuab kliimamuutustega seotud kaalutluste täielikku integreerimist direktiivi rakendamisse ja rõhutab sellega seoses ka looduspõhiste lahenduste potentsiaali; kordab, et veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide ja vajalike kohanduste jaoks tuleks tagada piisavad avaliku sektori kulutused;

35.

soovitab lahendada põudade ja veenappuse probleemid, pidades veevõtmist joogivee tootmiseks muudest kasutusviisidest tähtsamaks, et tagada inimõigus veele, ning rakendades lahendusi vihmavee ja üleujutuste lainete kogumiseks hilisemaks kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sademevee kogumise projektid hoonete ja taristu, maa-aluste hoiubasseinide ja duaalsete veejaotusvõrkude projekteerimisel kodudes ning kasutamata karjääride taaskasutamise projektid; julgustab tegema teadusuuringuid niisuguste meetmete valdkonnas, mis aitavad võidelda põua ja veepuuduse vastu, ning neisse investeerima;

36.

rõhutab vajadust viia ühine põllumajanduspoliitika, joogiveedirektiiv (35), nitraadidirektiiv, taimekaitsevahendite määrus (36) ja REACH-määrus kooskõlla veepoliitika raamdirektiiviga, pidades silmas vajadust võtta rohkem veekaitsemeetmeid ja suurendada vee kasutamise tõhusust põllumajanduses; rõhutab vajadust märkimisväärselt suurendada ühise põllumajanduspoliitika mõlema samba keskkonna- ja kliimamuutuste meetmete rahastamist ning ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise raames sihtotstarbeliste ökoloogiliste meetmete täiendavat rahastamist, et tagada säästev veemajandus ja parandada mulla kvaliteeti; nõuab tungivalt, et liikmesriigid integreeriksid oma ühise põllumajanduspoliitika strateegilistesse kavadesse väetiste kasutamise ning pestitsiidide kasutamise ja riskide vähendamise ning rakendaksid neid põhimõtteid, ning rakendaksid veega seotud elemente oma tingimuslikes süsteemides; kutsub komisjoni üles seadma ühise põllumajanduspoliitikaga seotud soovitustes liikmesriikidele prioriteediks mageveereostus ja liigne veevõtt; kutsub lõpuks komisjoni üles tagama, et vee raamdirektiivi rakendataks ka ühtekuuluvuspoliitika (ühissätete määrus (37), Euroopa Regionaalarengu Fond/Ühtekuuluvusfond (38)) kaudu ja kooskõlas ühissätete määruse teise poliitilise eesmärgiga;

37.

tunneb heameelt pestitsiidide kasutamise ja riskide vähendamise 50 % võrra 2030. aastaks üle ning väetistest tulenevate toitainete kao vähendamise eesmärkide saavutamise üle, nagu on sätestatud „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiates, pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi läbivaatamise otsuses ja toitainete parema haldamise kaasamise ühise põllumajanduspoliitika uue strateegiakava ja kahe strateegia eesmärkides; nõuab eespool nimetatud eesmärkide ja eelseisva saasteta tegevuskava sisseviimist õigusaktidesse; rõhutab tungivat vajadust vähendada pestitsiidide mõju joogiveevarudele, pöörates täielikku tähelepanu nende kaitsele toimeainete (uuesti) heakskiitmisel ja pestitsiidide (uuesti) lubamisel;

38.

kutsub komisjoni üles parandama standardite ühtlustamist ja vähendama põhjaveedirektiivis künniste laia valikut liikmesriikides;

39.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama vee- ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika koostoimet, kehtestades asjakohased meetmed väikeste veekogude ja põhjavee ökosüsteemide paremaks kaitsmiseks veemajandamise kontekstis, sealhulgas aruandlusnõuded, suunised ja projektid;

40.

julgustab komisjoni ja liikmesriike integreerima üleujutuste riskijuhtimise direktiivi tihedamalt looduspõhiste lahenduste eelistamise poliitikaga ja rahastamisvooge vastavalt kohandada; rõhutab valgala integreeritud ja tervikliku haldamise tähtsust;

41.

palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada veepoliitika raamdirektiivil ja merestrateegia raamdirektiivil põhinev integreeritud lähenemisviis, arvestades, et 97,3 % maa veeressurssidest pärinevad ookeanidest ning põhjavesi, mandri-, ülemineku-, ranniku- ja mereveed on ühendatud veeringlusega ning maa ja mere vahelise seosega;

42.

nõuab kalade rände parandamiseks kogu ELis piisavate rahaliste vahendite suurendamist; nõuab vajaduse korral, et jõgede ühenduvus lisatakse ELi säästva tegevuse keskkonnahoidliku taksonoomia raames välja töötatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka ning energia- ja transpordiprojektide jätkusuutlikkust kaalutakse ainult siis, kui need hõlmavad looduslikke kalateid;

43.

märgib, et vee ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse kuulub ELi säästva rahastamise taksonoomia kuue keskkonnaeesmärgi hulka; julgustab seetõttu seda kasutama avaliku ja erasektori investeeringute liigutamisel veekogude kaitse tagamiseks;

44.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma järgmises veeplaneerimistsüklis kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada veeökosüsteemide säilitamist ja taastamist, propageerida looduspõhiseid lahendusi, kaasata finantssektorit säästvate investeeringute edendamise kaudu ning edendada suutlikkust ja haridust keskkonnahoidliku kasvu suhtes;

45.

kutsub komisjoni üles abistama ja toetama liikmesriike veepoliitika raamdirektiivi veekogude piiriüleses koordineerimises; kutsub liikmesriike üles seadma esikohale veepoliitika raamdirektiivi meetmed ja UWWD rakendamist piiriülestes piirkondades ning parandama koostööd rahvusvahelistes vesikondades;

46.

nõuab tungivalt, et komisjon ühtlustaks ja täiustaks veekvaliteedi ja keskkonna saasteainete seiresüsteeme, kogudes muu hulgas andmeid ohtlike ainete, sealhulgas radioaktiivsete ja pestitsiidide jääkide ning metaboliitide, biotsiidide, farmaatsiajääkide, murettekitavate kemikaalide peamiste heiteallikate kohta, nagu per- ja polüfluoroalküülained ja mikroplastid, samuti muud ELi veekogudes esilekerkivad muret tekitavad saasteained, ning soodustaks uusima ja kõige tõhusama tehnika kasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu suunised võrkude ja andmete aruandluse ühtlustatud standardite kohta; kutsub komisjoni üles hõlbustama oma nullreostuse tegevuskavas mitteinvasiivsete seiremeetodite ja bioindikaatorite kasutamist, et minimeerida inimeste ja metsloomade kokkupuudet saasteainetega õhus, pinnases ja vees; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid komisjonile andmete edastamisel oma täielikke seirevõrke;

47.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja veeteenuse pakkujaid üles digitaliseerimist süvalaiendama ning tõhustama haldus- ja mõõteandmete kasutamist tõenduspõhiste otsuste tegemisel nii regulatiivsel kui ka tarbimistasandil; nõuab digitaalselt võimaldatud veetehnoloogiaid, et võimaldada kaugseiret ja aruandeid vee kvaliteedi, lekete, kasutamise ja ressursside kohta;

48.

märgib digitaliseerimise ja tehisintellekti potentsiaali veekogude haldamise ja seire parandamisel, paremate andmete loomisel ja tõendite analüüsimisel, et toetada otsustajaid, arvestades, et need võivad suuresti kaasa aidata veekvaliteedi väikeste muutuste kiirele tuvastamisele, mis võivad tekitada veekogudele ohtu, parimate tavade hindamisel ja kõige kulutõhusamate meetmete kindlaksmääramisel;

49.

kutsub liikmesriike üles looma õigusraamistikke, mis väldiksid olukordi, kus veekogusid haldavaid üksusi rahastatakse tegevusteks, mis halvendavad nende keemilist ja ökoloogilist seisundit; kutsub liikmesriike üles selgelt eraldama majandamise eest vastutavad üksusi ja veekogude seisundi hindamise eest vastutavaid üksusi;

50.

rõhutab vajadust ühtlustada veeandmed ja luua liikmesriikidele kohustuslikud aruandlusstandardid, et suurendada andmete läbipaistvust; kutsub komisjoni üles jätkama Euroopa veeteabesüsteemi (WISE) täiustamist, et muuta see kasutajasõbralikuks teabevahendiks kõigile ELis, pakkudes teavet veevarude koguse, kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta, lisaks veekogude majandamise võrdlusuuringutele;

51.

märgib, et toimivusaruande kohaselt on veel arenguruumi nii veepoliitikat ja veekvaliteeti käsitleva teabe kättesaadavuse kui ka selle üksikasjalikkuse puhul; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seda parandama ja esitama ELi elanikele selget, terviklikku ja hõlpsasti kättesaadavat teavet; nõuab lisaks suuremat läbipaistvust ja seetõttu ka märkimisväärseid edusamme avaliku konsulteerimise, üldsuse teadlikkuse ja hariduse osas, mis on seotud veega ning vee, ökosüsteemide, sanitaartingimuste, tervishoiu, toiduohutuse, toiduainetega kindlustatuse ja katastroofide ennetamise omavaheliste seostega, ning ettevõtjate, veeteenuse pakkujate, üldsuse, ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise valdkondadevahelise dialoogi edendamist ning õiguskaitse kättesaadavuse tagamist nii keskkonnamõju hindamise direktiivi kui ka veepoliitika raamdirektiivi raames kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktikaga;

52.

tunneb heameelt asjaolu üle, et EL reageeris osaliselt Right2Water kodanikualgatusele joogiveedirektiivi uuesti sõnastamisel, lisades tervise ja keskkonna parandamiseks uue artikli veele juurdepääsu ja selle kvaliteedi suurema läbipaistvuse kohta; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama ja jõustama veepoliitika raamdirektiivi, et tagada kõigile juurdepääs veele ja reageerima täielikult kodanikualgatusele Right2Water;

53.

kutsub liikmesriike ja veeteenuse pakkujaid üles süstemaatiliselt kasutama COVID-19 testimist heitvees varajase hoiatamise süsteemina, et toetada võitlust pandeemia vastu;

54.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(2) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

(3) ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.

(4) ELT L 288, 6.11.2007, lk 27.

(5) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(6) ELT L 348, 24.12.2008, lk 84.

(7) ELT L 177, 5.6.2020, lk 32.

(8) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(9) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(10) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

(12) Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380).

(13) Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(15) Sisaldub ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsioonis 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Muudame oma maailma: 2030. aasta säästva arengu tegevuskava“.

(16) ELT C 324, 1.10.2020, lk 28.

(17) ELT C 110, 22.3.2019, lk 94.

(18) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Agri-environmental_indicator_-_gross_nitrogen_balance

(19) Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 4. detsembri 2019. aasta aruanne Euroopa keskkonna ning selle seisundi ja väljavaadete kohta 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks.

(20) Komisjoni 10. detsembri 2019. aasta kokkuvõte veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi toimivuskontrollist.

(21) https://www.eea.europa.eu/publications/92-9167-025-1/page003.html

(22) Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta juuni taustdokument kõrbestumise kohta ELis.

(23) Komisjoni 2020. aasta märtsi uuring energia salvestamise kohta – panus Euroopa elektrivarustuse kindlusesse, lk 20.

(24) https://ec.europa.eu/info/news/implementation-report-water-framework-directive-and-floods-directive-questions-and-answers-2019-feb-26_en

(25) https://www.right2water.eu/documents

(26) Maailma Terviseorganisatsioon ja ÜRO lastefond, edusammud joogivee, kanalisatsiooni ja hügieeni alal: 2017 uuendus ja SDG lähtejooned, Maailma Terviseorganisatsioon ja ÜRO Lastefond, Genf, 2017, lk 3.

(27) Komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatis Euroopa kodanikualgatuse „Vesi ja kanalisatsioon on inimõigus! Vesi on avalik hüve, mitte kaup!“ kohta (COM(2014)0177).

(28) ELT C 316, 22.9.2017, lk 99.

(29) http://www.oecd.org/environment/financing-water-supply-sanitation-and-flood-protection-6893cdac-en.htm

(30) Komisjoni 10. septembri 2020. aasta kümnes aruanne rakendamise seisu ja rakenduskavade kohta (COM(2020)0492).

(31) https://www.eea.europa.eu/archived/archived-content-water-topic/water-resources/water-abstraction

(32) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Archive:Agri-environmental_indicator_-_water_abstraction

(33) Veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi toimivuskontroll, lk 66.

(34) Veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi toimivuskontroll, lk 199.

(35) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(38) Komisjoni 29. mai 2018. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (COM(2018)0372).

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/140

P9_TA(2020)0378

ELi julgeolekuliidu strateegia

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (2020/2791(RSP))

(2021/C 445/17)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2 ja 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 4, 16, 67, 75, 82–87 ja 88,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (ELi põhiõiguste harta), eelkõige selle artikleid 6, 7, 8, 11, 14, 21 ja 24,

—	võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020)0605),

—	võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist „ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu“ (COM(2020)0607),

—	võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist „Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0608),

—	võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatist „ELi uimastitevastase võitluse programm ja tegevuskava 2021–2025“ (COM(2020)0606),

—	võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatist „ELi terrorismivastane tegevuskava: enneta, tõkesta, kaitse, reageeri“ (COM(2020)0795),

—	võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni liidu rahapesuvastaste õigusaktide rakendamise seisu kohta (1),

—	võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni liidu tervikliku poliitika kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks – komisjoni tegevuskava ja muud viimase aja arengud (2),

—	võttes arvesse oma 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni terrorismi käsitleva erikomisjoni tähelepanekute ja soovituste kohta (3),

—	võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni, millega rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule (4),

—	võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta (5),

—	võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga (6),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 6. oktoobri 2020. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-511/18 La Quadrature du Net jt, C-512/18 French Data Network jt ja C-520/18 Ordre des barreaux francophones et germanophone jt,

—	võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat massjälgimise ja andmete säilitamise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist „Euroopa, mis kaitseb: algatus laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust piiriülestele terrorikuritegudele“ (COM(2018)0641),

—	võttes arvesse viimaseid Europoli aruandeid (7),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et liidu julgeolekupoliitika peab jätkuvalt rajanema ELi lepingu artiklis 2 sätestatud alusväärtustel, sealhulgas demokraatia, isikuvabaduste ja õigusriigi põhimõtetel ning ELi põhiõiguste hartal; arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 6 sätestatud õigus turvalisusele tähendab kaitset põhjendamatute arreteerimiste, läbiotsimiste ja muude riigipoolsete sekkumiste eest; arvestades, et Euroopa projekti aluseks on avatud ühiskonna idee; arvestades, et nende õiguste ja vabaduste kasutamist tohib piirata ainult seadusega ning nimetatud õiguste ja vabaduste olemust arvesse võttes; arvestades, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada vaid juhul, kui need on vajalikud ja tõepoolest vastavad liidu tunnustatud üldist huvi teenivatele eesmärkidele, või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi;

arvestades, et uus ELi julgeolekuliidu strateegia peaks andma sobivad moodused Euroopa julgeolekuohtude kiiresti muutuval maastikul ilmnevate seniste ja uute probleemide lahendamiseks; arvestades, et komisjon on peamiste probleemidena välja toonud küberkuritegevuse, sealhulgas identiteedivarguse, küberturvalisuse, hübriidrünnakud, väärinfo, terrorirünnakud ja organiseeritud kuritegevuse (inimkaubandus, tulirelvakaubandus, ebaseaduslik uimastikaubandus, finants-, majandus- ja keskkonnakuriteod jne);

arvestades, et terrorirünnakute arv ELis oli 2019. aastal langustrendis, kuid hiljuti toimusid siin jälle terrorirünnakud; arvestades, et mitmeid paremäärmuslaste toime pandud rünnakuid ei loetud ametlikult terrorirünnakuteks (8); arvestades, et džihaaditerrorismi oht on endiselt suur ning viimastel aastatel on suurenenud paremäärmusliku terrorismi oht; arvestades, et mõnedes liikmesriikides ilmneb jätkuvalt vasakpoolse terrorismi oht; arvestades, et terrorism selle kõigis avaldumisvormides tuleb hukka mõista ja ära hoida; arvestades, et internet on üks levinumaid vahendeid, mida terroriorganisatsioonid terroristliku infosisu levitamiseks, uute liikmete värbamiseks ja vägivalla õhutamiseks kasutavad (9);

D.	arvestades, et komisjoni 30. septembril 2020. aastal avaldatud aruande (10) kohaselt on enamikust liikmesriikidest teatatud suurtest lünkadest direktiivi (EL) 2017/541 (11) rakendamisel;

arvestades, et Euroopas ilmnevad jätkuvalt organiseeritud kuritegevuse uued vormid, mille juures kasutatakse ära muutuvat ühiskonna muutuvaid valupunkte, kusjuures enamik organiseeritud kuritegelikke ühendusi tegeleb mitut eri liiki kuritegevusega; arvestades, et hinnanguliselt on organiseeritud kuritegelike ühenduste kasum ELis 110 miljardit eurot aastas, kuid ainult umbes üks protsent sellest kasumist konfiskeeritakse (12); arvestades, et organiseeritud kuritegevus on tihedalt seotud korruptsiooniga;

arvestades, et 2019. aastal algatas komisjon rikkumismenetluse 23 liikmesriigi suhtes seoses 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust) (13) sätete täitmata jätmisega; arvestades, et liikmesriigid on direktiivi rakendamisel teinud edusamme, kuid endiselt on puudusi eelkõige ennetamise ja kriminaalõiguse ning ohvrite kaitse, toetamise ja abistamise osas; arvestades, et veebipõhist seksuaalset sundi ja lastelt väljapressimist ning seksuaalset ärakasutamist laste endi toodetud avameelse veebisisu põhjal soodustab veebiseadmete laialdane kättesaadavus; arvestades, et üha rohkem lapsi ja teismelisi langeb veebipõhise peibutamise ohvriks;

arvestades, et seksuaalne ärakasutamine on ELis jätkuvalt kõige levinum inimkaubanduse eesmärk, mitmes liikmesriigis on aga täheldatud ka töise ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse kasvu (14); arvestades, et esitatud süüdistuste ja süüdimõistvate kohtuotsuste arv on aruannetes nimetatud ohvrite arvuga võrreldes endiselt väike; arvestades, et inimkaubanduse ohvrid leitakse peamiselt digitehnoloogia abil ning sotsiaalmeedia ja internetiteenuste kaudu;

arvestades, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Europoli aruannete kohaselt on ELis ebaseadusliku uimastituru (mis muutub üha keerukamaks, innovatiivsemaks ja paremini kohanenuks) hinnanguline jaeväärtus ligikaudu 30 miljardit eurot aastas ning ebaseaduslikust uimastikaubandusest saadav tulu on kuritegelike ühenduste (kes võivad olla seotud ka muu ebaseadusliku tegevuse ja terrorismiga) üks peamisi sissetulekuallikaid; arvestades, et ebaseaduslikust uimastikaubandusest on saamas üks vägivalla ja korruptsiooni kasvu mootoreid ning sellel võib olla ühiskonnale ulatuslik kahjulik mõju; arvestades, et uimastitega seotud surmajuhtumite arv Euroopas näib olevat stabiilne – igal aastal üle 9 000 juhtumi (15) –, ning arvestades, et uimastitarbimine on jätkuvalt oluline rahvatervise probleem;

I.	arvestades, et 2019. aastal pakkus Europol liikmesriikidele jätkuvalt operatiivanalüüse ja menetlusteavet ning ennetavat tuge kõrgetasemelistele uurimistele kolmes püsivalt liidu sisejulgeolekut ohustavas valdkonnas (küberkuritegevus, tõsine ja organiseeritud kuritegevus ja terrorism);

arvestades, et 2019. aastal oli Prümi võrgustikul kõigi liikmesriikide andmebaasidega kokku võrdlemiseks saadaval üle 9,2 miljoni DNA-profiili ja samal aastal tehti üle 2,2 miljoni DNA-otsingu; arvestades, et 2019. aastal tehti lisaks ligi 400 000 sõrmejäljeotsingut, mis andsid 10 000 kinnitatud päringutabamust, ning üle 16 miljoni sõiduki registriandmete otsingu (16);

arvestades, et kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö on üks liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alustugesid, mille aluseks on kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte; arvestades, et vastastikuseks tunnustamiseks on vaja liikmesriikide vastastikust usaldust; arvestades, et paljude kuritegude uurimiseks on vaja elektrooniliselt talletatavaid tõendeid (e-tõendid); arvestades, et pädevad asutused kogevad sageli teenuseosutajatelt piiriüleste uurimiste käigus vajalike andmete saamisel praktilisi raskusi, kuna sellised praegused vahendid nagu vastastikuse õigusabi lepingud ja Euroopa uurimismäärus ei ole tulemuslikud; arvestades, et kehtivad menetlused võivad olla aeglased ja selleks ajaks, kui taotlus teenusepakkujani jõuab, on vajalikud andmed tihtipeale juba kustutatud; arvestades, et kaasseadusandjad arutavad praegu e-tõendite seadusandlikku paketti;

L.	arvestades, et kriminaalmenetluse õigluse tagamiseks vastu võetud menetlustagatiste direktiivi (17) ei ole rahuldavalt rakendatud ning see kahjustab õigusasutuste vastastikust usaldust ja koostööd;

arvestades, et Euroopa Kohus on mitmel puhul otsustanud, et üldine andmete säilitamine ja elektroonilise side andmete või reisiandmete massiline jälgimine ei ole kooskõlas ELipõhiõiguste hartaga; arvestades, et liidetud kohtuasjades C-511/18, C-512/18 ja C-520/18 tehtud otsuses kinnitas Euroopa Kohus kohtuasjas Tele2 tehtud otsuse, leides, et andmete sihipärane säilitamine on lubatud ainult konkreetsete isikute või konkreetse geograafilise piirkonna puhul; arvestades, et lisaks täpsustas kohus siiski, et sideallikale omistatud IP-aadresse võib rangeid kaitsemeetmeid kasutades üldiselt ja valimatult säilitada tõsiste kuritegude ja tõsiste avaliku julgeoleku ohtude tõkestamise eesmärgil;

N.	arvestades, et ohvrite õiguste direktiivi (18) ei ole rahuldavalt rakendatud, eelkõige selle mittetäieliku ja/või ebaõige ülevõtmise tõttu (19);

arvestades, et COVID-19 kriisi ajal on märkimisväärselt sagenenud teatavad kuriteod, nagu lapsporno tootmine ja internetis levitamine, ning aruannetes hinnatakse, et selliste materjalide levik on mõnes liikmesriigis suurenenud 25 %; arvestades, et 70–85 % väärkoheldud lastest tunneb nende tegude sooritajat ja valdav enamik lastest on nende inimeste ohvrid, keda nad usaldavad; arvestades, et pandeemia ajal on märkimisväärselt sagenenud teatud koduvägivallast, eriti naiste ja laste vastu suunatud vägivallast; arvestades, et pandeemia on kogu Euroopas suuresti mõjutanud rasket ja organiseeritud kuritegevust sellistes valdkondades nagu küberkuritegevus, kaupade võltsimine, pettused ja organiseeritud varavastane kuritegevus (20); arvestades, et kriis põhjustab viivitusi, takistab juurdepääsu õiguskaitsele, abile ja toetusele ning halvendab vanglates valitsevaid tingimusi; arvestades, et kriis on raskendanud migrantide olukorda, muutnud nad kergemaks saagiks kurjategijatele ning muutnud salakaubaveo ja inimsmugeldamise marsruute;

väljendab heameelt ELi uue julgeolekuliidu strateegia avaldamise üle ja juhib tähelepanu vajadusele mõjusalt rakendada ja hinnata selle valdkonna kehtivaid ELi õigusakte; nõustub komisjoniga selles, et kui õigus- ja jõustamisraamistikus tuvastatakse puudujääke, tuleb võtta parandusmeetmeid seadusandlike ja muude kui seadusandlike algatuste kujul; rõhutab lisaks, et julgeolekuliidu strateegia raames võetavad meetmed peavad olema küllalt paindlikud, et reageerida pidevalt muutuvatele oludele ja kuritegelike organisatsioonide tegutsemismeetoditele;

rõhutab, et iga uue seadusandliku ettepanekuga peab kaasnema selle mõjude, sealhulgas põhiõigustele avalduva mõju ja diskrimineerimise ohtude põhjalik hindamine; rõhutab ELi Põhiõiguste Ameti keskset rolli põhiõiguste järgimise hindamisel;

juhib tähelepanu sellele, et sõltumata terrorismi olemusest on igasuguse terrorismi eesmärk ohustada Euroopa demokraatlikke ühiskondi ja Euroopa väärtusi; mõistab hukka viimaste aastate ohvriterohked rünnakud, eriti paremäärmuslaste ja džihadistide terroriteod; rõhutab õiguskaitseasutuste tähtsat tööd, mis on aidanud nurjata paljud rünnakud; märgib, et terrorismioht ELis on siiski endiselt suur; nõuab, et komisjon tagaks terrorismivastase võitluse direktiivi (EL) 2017/541 kiire ja täieliku rakendamise kõigis liikmesriikides; väljendab rahulolu seoses ELi uue terrorismivastase tegevuskavaga, mille komisjon esitas 9. detsembril 2020; kavas edendatakse senisel tööl ja kavas esitatud uutel algatustel põhinevat, eri tõukejõududest, nt Europoli 2020. aasta TE-SAT aruandes nimetatud teguritest lähtuva terroriohu ühtset käsitlust (enneta, tõkesta, kaitse, reageeri); on veendunud, et kavas sisalduvad meetmed, eelkõige need, mis on ette nähtud tegevuse koordineerimiseks, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtava koostöö tõhustamiseks ja liikmesriikide pädevate asutuste vahelise teabevahetuse parandamiseks terrorismi rahastamise takistamise, veebis ja mujal toimuva radikaliseerumise tõkestamise, koolitus- ja ennetustegevuse, vihakõne, sallimatuse ja rassismi tõkestamise ning terroriohvrite kaitse, abistamise ja toetamise eesmärgil, aitavad tulevikus terrorismiohtu senisest tulemuslikumalt ära hoida;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama radikaliseerumise ennetamisel ja tõkestamisel terviklikku käsitlust, mis peaks endas ühendama julgeoleku-, haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja diskrimineerimisvastased meetmed, ning kaasama kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku, rohujuure tasandi kogukondlikud algatused ja ettevõtmised, kogukondades toimuva politseitegevuse, keele- ja väärtuspõhise lõimimise ja elukestva õppe; kordab oma üleskutset komisjonile kasutada selleks tulemuslikumalt ELi vahendeid ning töötada välja meetodid asjaomaste programmide tulemuslikkuse hindamiseks;

rõhutab, et haridus, sealhulgas kriitilise mõtlemise võime ning digioskuste ja veebipõhiste ohutusoskuste arendamine on keskmises ja pikas perspektiivis ennetustegevuse seisukohast keskse tähtsusega ning kuritegevuseni viiva radikaliseerumise ja õigusetuse vähendamiseks ülioluline;

kordab, et kuigi terroristlik veebisisu ei ole ainuke tegur, on tõestatud, et see mõjub katalüsaatorina üksikisikute ja eriti noorte radikaliseerumisel, kellest mõned panevad toime direktiivis (EL) 2017/541 määratletud terroritegusid; on seisukohal, et sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine on radikaliseerumise algpõhjuste kõrvaldamiseks ülioluline; rõhutab vajadust teha kiiresti kindlaks ja kõrvaldada terroristlik veebisisu, tuginedes selgetele õigussätetele, sealhulgas inimkontrollile ning asjakohastele ja kindlatele kaitsemeetmetele, mis tagavad põhiõiguste ja põhiseaduslike normide täieliku järgimise; toonitab, et selles on küll mõningat edu saavutatud, sellesse protsessi tuleb aga hoopis tugevamalt kaasata ettevõtjad; nõuab, et loodaks läbipaistvad mehhanismid, mis võimaldaksid veebis leiduva terroristliku infosisu kiiret tuvastamist ja sellest teatamist ning lubaksid ELi kodanikel sellist sisu märgistada; on seisukohal, et hiljuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud ettepanek võtta vastu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta (21) on selles valdkonnas oluline abivahend, ning nõuab määruse täielikku rakendamist niipea, kui seda hakatakse kohaldama; rõhutab vajadust tugevdada Europoli ELi internetisisust teavitamise üksuse (EU IRU) suutlikkust;

tuletab meelde, et usuvabadus ja sõnavabadus on ELi põhiõiguste harta artiklites 10 ja 11 sätestatud põhiõigused; nõuab, hiljutiste usuliselt motiveeritud terrorirünnakute valguses, et EL ja liikmesriigid neid põhiõigusi kaitseksid;

tunnustab komisjoni poolt välja kuulutatud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevuskava; kordab oma varasemaid üleskutseid vaadata läbi nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (22) ja rõhutab vajadust võtta kasutusele organiseeritud kuritegevuse ühtne määratlus; on seisukohal, et ühtses määratluses tuleks võtta arvesse ka vägivalla, korruptsiooni või hirmutamise kasutamist kuritegelike ühenduste poolt majandustegevuse või riigihangete enda kontrolli alla saamiseks või demokraatlike protsesside mõjutamiseks; on veendunud, et organiseeritud kuritegelikke ühendusi saab tõhusamalt purustada, kui võtta neilt kuritegelikul teel saadud kasum; rõhutab sellega seoses vajadust täiendavate meetmete järele varade külmutamiseks ja konfiskeerimiseks, seda ka ilma süüdimõistva kohtuotsuseta, ning kutsub liikmesriike üles tõhustama sellealast koostööd ja teabevahetust; märgib, et uusi kuritegevuse liike, näiteks keskkonnakuritegusid, organiseeritud varavastast kuritegevust või kultuuriväärtustega kaubitsemist ei tohiks tähelepanuta jätta, sest nende tuludest rahastatakse tihtipeale muud liiki kuritegevust;

tunnustab komisjoni 7. mai 2020. aasta teatist tegevuskava kohta, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, millega täiustatakse nende kuritegude vastaseid ELi meetmeid, eelkõige kehtivate õigusaktide jõustamist ja rakendamist; kinnitab vajadust parandada ELi haldus-, kohtu- ja õiguskaitseorganite ning eelkõige liikmesriikide rahapesu andmebüroode koostööd, sealhulgas rahapesu andmebüroode sidevõrgu FIU.net kaudu; on veendunud, et tuleks suurendada turvalisuse valdkonnas praegu toimivate koostöömudelite, näiteks kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) nähtavust; on veendunud, et EL peab olema eeskujuks rahapesuvastase töökonna hädavajaliku reformimise eestvedajaks; on veendunud, et rahapesuvastast direktiivi tuleb põhjalikult hinnata ja vajaduse korral muuta;

10.

kordab oma üleskutset ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele võidelda otsustavalt süsteemse korruptsiooni vastu ning töötada välja tulemuslikud vahendid korruptsiooni ennetamiseks, ärahoidmiseks, selle eest karistamiseks ja pettuste tõkestamiseks, ning jälgida korrapäraselt avalike vahendite kasutamist; palub seetõttu komisjonil viivitamata taas alustada iga-aastast korruptsioonivastast järelevalvet ja aruandlust, mis peaks hõlmama kõiki liikmesriike ja ELi institutsioone, ameteid ja asutusi; rõhutab seetõttu, et uue mitmeaastase finantsraamistiku ja taastekava raames antava ELi rahalise toetuse kasutamine organiseeritud kuritegelike ühenduste poolt korruptsiooni ja pettuste eesmärgil on vaja tulemuslikult ära hoida;

11.

tuletab meelde, et liikmesriigid, kus antakse investoritele elukoht ja kodakondsus investeerimiskavade alusel, soodustavad tihtipeale korruptsiooni ja rahapesu ning toovad seeläbi liitu turvariske; tunneb heameelt komisjoni algatatud sellekohaste rikkumismenetluste (23) üle; kordab oma üleskutset komisjonile kasutada täielikult oma seadusandlike algatuste tegemise õigust ja esitada seadusandlik ettepanek selliste kavade keelustamiseks või reguleerimiseks;

12.

rõhutab tungivat vajadust liidu ja riiklikul tasandil tõhusamalt võidelda kasvava laste seksuaalse kuritarvitamise vastu nii veebis kui ka väljaspool, sealhulgas tuleb laste seksuaalset kuritarvitamist ennetada ja avastada ja sellest teatada, võtta lapsporno veebist maha ning parandada sellega seotud süütegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist; võtab teadmiseks komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatise ELi strateegia kohta, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse kuritarvitamise vastu; võtab lisaks teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada uus põhjalik õigusakti ettepanek, millega nõutakse teenusepakkujatelt veebikeskkonnas toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise avastamist ja sellest teatamist enne juunit 2021; eeldab, et see ettepanek on täielikult kooskõlas põhiõigustega ja sellele lisatakse põhjalik mõjuhinnang;

13.

rõhutab, et selliste meetmetega peab kaasnema üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaania koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas laste õigusi kaitsvate organisatsioonidega, ning see peab harima lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid internetis esinevate ohtude teemal; nõuab laste, sealhulgas nende isikuandmete ja privaatsuse paremat kaitset veebis ning palub liikmesriikidel toetada praegu toimivaid sellealaseid kampaaniaid ja võrgustikke;

14.

kutsub liikmesriike üles direktiivi 2011/93/EL täielikult rakendama ja eraldama kiiresti selle direktiivi täielikuks rakendamiseks vajalikud rahalised ja inimressursid; taunib asjaolu, et mitme liikmesriigi kriminaalkoodeksid näevad lapsega toimuva sugulise iseloomuga tegevuse eest ette väga leebed karistused, mis ei toimi tulemusliku hoiatava abinõuna (24); kutsub neid liikmesriike üles neid karistusi ümber hindama ja tegema vajalikud seadusemuudatused, et viia oma seadustik kiiresti vastavusse direktiivi 2011/93/EL sätetega; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks, kas nimetatud direktiivi tuleb tõhustada, lisades sinna ohvrite kaitset ja toetamist ja selliste süütegude ennetamist käsitlevad sätted;

15.

tuletab komisjonile meelde oma üleskutset nimetada ametisse ELi laste õiguste esindaja, kes peaks toimima kõigi ELis lastega seotud küsimuste ja poliitikameetmete kontaktpunktina; väljendab rahulolu komisjoni otsuse üle lisada 24. juuli 2020. aasta ELi strateegiasse laste seksuaalse kuritarvitamise tulemuslikumaks tõkestamiseks laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja tõkestamise Euroopa keskuse loomine, mida nõutakse Euroopa Parlamendi 26. novembri 2019. aasta resolutsioonis lapse õiguste kohta; keskus peaks endasse koondama Euroopa kooskõlastatud ja eri sidusrühmi kaasava tegevuse, mis hõlmab õiguskaitset, laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamist ja ohvrite abistamist;

16.

rõhutab, et otspunktkrüpteerimine toetab kodanike eraelu puutumatust, sealhulgas kaitseb veebis surfavaid lapsi, aitab kaitsta IT-süsteemide turvalisust ja on hädavajalik muu hulgas ka uurivatele ajakirjanikele ja rikkumisest teatajatele; juhib tähelepanu sellele, et nn tagauksed võivad tõsiselt ohustada krüpteerimise kindlust ja tõhusust, ning neid võivad kuritarvitada kurjategijad ja kolmandate riikide jõud, kes püüavad meie ühiskonda destabiliseerida; juhib tähelepanu sellele, et kurjategijad kohanevad kiiresti uute arengusuundumustega ja kasutavad kujunemisjärgus tehnoloogiaid ebaseaduslikel eesmärkidel; kutsub seetõttu liikmesriike ja ELi Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) üles pakkuma õiguskaitseasutustele vajalikes valdkondades kvaliteetset koolitust; palub komisjonil hinnata, kas oleks võimalik leida õiguslik lahendus, mis võimaldaks seaduslikku ja sihipärast juurdepääsu vajalikele andmetele, järgides samal ajal põhiõigusi;

17.

juhib tähelepanu sellele, et väärinfo, eriti kui seda võimendavad uued tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt ja süvavõltsingud, olgu need siis riiklike või valitsusväliste jõudude juurutatud, võivad ohustada demokraatiat ja julgeolekut; kutsub komisjoni üles seadma väärinfo tõkestamise meie julgeolekuliidu strateegia lahutamatuks osaks ning muu hulgas eraldama selleks piisavalt rahalisi vahendeid; võtab teadmiseks Euroopa demokraatia tegevuskava, milles käsitletakse väärinfot võimaliku ohuna sisejulgeolekule; tuletab meelde, kui olulised on teadlikkuse tõstmise kampaaniad kodanike teavitamiseks asjaolust, et selliseid väärinfo levitamise meetodeid kasutatakse;

18.

tunnistab, et võitlus hübriidohtudega, mille eesmärk on nõrgestada sotsiaalset ühtekuuluvust ja õõnestada usaldust institutsioonide vastu, ning ELi vastupanuvõime tugevdamine on julgeolekuliidu strateegia oluline element; rõhutab sellega seoses vajadust tõhustada koostööd liikmesriikide vahel ja paremini kooskõlastada kõigi osalejate tegevust ELi tasandil, et nendele ohtudele vastu seista; väljendab heameelt komisjoni esitatud hübriidohtude vastu võitlemise põhimeetmete üle ja rõhutab vajadust nendega seotud kaalutlusi arvesse võtta üldises poliitika kujundamises;

19.

rõhutab, et uued ja arenevad tehnoloogiad hõlmavad läbivalt kõiki julgeoleku aspekte ning tekitavad uusi julgeolekuprobleeme ja ohte; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kriitiliselt tähtsate taristute, sealhulgas digi- ja sidetaristute turvamine; kutsub komisjoni üles ELi sisejulgeoleku tagamiseks kavandama ennetavalt uute tehnoloogiate uurimist, arendamist ja kasutuselevõttu, austades täielikult põhiõigusi ja Euroopa väärtusi; rõhutab, et EL ei tohi rahastada tehnoloogiaid, millega rikutakse põhiõigusi;

20.

juhib tähelepanu sellele, et 5G taristu on Euroopa tulevase julgeoleku strateegiline komponent ja Euroopa strateegilise vastupidavuse oluline osa; kutsub komisjoni üles koostama Euroopa 5G ülesehitamise kava, mis hõlmaks selle arendamise rahastamist Euroopas, ja kavandama põhiõigusi ja Euroopa väärtusi eiravatest riikidest pärineva 5G tehnoloogia järkjärgulise kõrvaldamise ja asendamise;

21.

märgib, et inimeste organiseeritud ebaseaduslik üle piiri toimetamine on sageli seotud muude organiseeritud kuritegevuse vormidega; loodab, et ajavahemikku 2021–2025 hõlmavas ELi tegevuskavas migrantide ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks esitatakse meetmed, millega suurendatakse suutlikkust ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustike tegevust tõkestada ning selliseid võrgustikke tuvastada, uurida ja vastutusele võtta; on seisukohal, et tegevuskava põhiküsimuste seas tuleb käsitleda sotsiaalmeedia platvormide ja veebisõnumiplatvormide kasutamist, mille kaudu ebaseaduslikult üle piiri toimetajad reklaamivad oma teenuseid ja värbavad kliente; on veendunud vajaduses pöörata erilist tähelepanu saatjata alaealistele, kes moodustavad väga kaitsetu rühma ja keda ähvardavad mitmesugused ohud, sealhulgas vägivald, väärkohtlemine ja ekspluateerimine ELi suunduvatel ja ELi sisestel rändeteedel (25); võtab teadmiseks ELi ametite ja üksuste, eriti Europoli sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse (EMSC) rolli; palub liikmesriikidel vastavalt komisjoni 2020. aasta suunistele järgida rahvusvahelist õigust seoses merehädalistele humanitaarabi andmisega;

22.

väljendab heameelt ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase ELi tegevuskava 2020–2025 vastuvõtmise üle, mis sisaldab asjakohaseid näitajaid ja aruandlussätteid, hõlmab Kagu-Euroopa partnereid (Lääne-Balkani riigid, Moldova ja Ukraina) ning ühtlasi tugevdab koostööd Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikidega; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle kehtestada süstemaatiline ja ühtlustatud andmete kogumine tulirelvade konfiskeerimise kohta;

23.

nõuab Euroopa Parlamendi pakutud ettevalmistava meetme kiiret rakendamist tumeveebi tõhusaks jälgimiseks ELi tasandil ning palub liikmesriikidel ja komisjonil kaaluda täiendavaid meetmeid tumeveebis tulirelvadega kaubitsemise tõkestamiseks;

24.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle kinnitada järgmiseks viieks aastaks vastuvõetava uue ELi uimastitevastase võitluse programmiga liidu ja liikmesriikide tahet kaitsta inimeste tervist ja turvalisust uimastitega seotud ohtude eest; on seisukohal, et liidu uimastipoliitika peaks jätkuvalt järgima integreeritud, tasakaalustatud, multidistsiplinaarset ning tõenditel ja inimõigustel põhinevat käsitlust ja olema tihedalt kooskõlastatud liidu välistegevusega; nõuab, et ebaseaduslike uimastite vastaste liidu meetmete juures pöörataks võrdset tähelepanu nii ebaseaduslike uimastite pakkumisele kui ka nõudlusele ja eraldataks võrdselt vahendeid mõlema aspektiga tegelemiseks, ning nõuab, et ELi tegevuskavas pöörataks suuremat tähelepanu ennetamisele ja rehabiliteerimisele, sealhulgas eeskätt lastele ja noortele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil;

25.

toetab kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemist käimasolevates aruteludes komisjoni teatise üle, mis käsitleb ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava aastateks 2021–2025; on seisukohal, et kavandades liidu ja liikmesriikide vastuseid uimastiprobleemidele, tuleks võimalikult laialdaselt kaasata asjaomaseid isikuid, sealhulgas uimastitarbijaid; nõuab EMCDDA mandaadi laiendamist, et see hõlmaks kõiki eri sõltuvusi;

26.

võtab teadmiseks komisjoni 9. detsembri 2020. aasta seadusandliku ettepaneku (26) Europolile suuremate volituste andmiseks tema aluslepingus sätestatud missiooni ja volituste täitmiseks, et ta saaks paremini toimida ELi õiguskaitsealase teabevahetuse ja koostöö keskusena terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, ning Europolile vajalike vahendite andmiseks, et võimaldada tulemuslikumat koostööd kõigi asjaomaste partneritega; rõhutab, et selliste muudatustega peaks kaasnema suurem poliitiline vastutus ning tõhustatud kohtulik ja parlamentaarne kontroll, kusjuures pööratakse teravdatud tähelepanu vastutusele, läbipaistvusele ja põhiõiguste austamisele; rõhutab, et Europoli volituste muutmisega tuleks ameti andmekaitsekord viia täielikult kooskõlla määrusega (EL) 2018/1725 (27); nõuab, et vastavalt kehtiva Europoli määruse artiklis 68 sätestatule tuleb esitada hinnang Europoli volituste praegusele õigusraamistikule;

27.

võtab teadmiseks Prümi otsuste õigusraamistiku võimaliku ajakohastamise; tunnistab eri ekspertide tuvastatud puudusi ja võimalikke parandusi, mis seonduvad muu hulgas andmete ebapiisava kvaliteediga; tuletab meelde Prümi otsuste kasutamiseks vajalike täpsete ja üldkättesaadavate andmete tähtsust ning kutsub komisjoni üles koguma neid andmeid kõigilt osalevatelt liikmesriikidelt, et praegust Prümi raamistikku nõuetekohaselt hinnata ja võimaldada sisulist demokraatlikku kontrolli; nõuab, et iga uus ettepanek peab sisaldama liikmesriikide kohustust esitada need andmed komisjonile, ning neid tuleb kasutada korrapäraste üldkättesaadavate läbivaatamisaruannete koostamiseks; nõuab lisaks, et ettepanekule lisataks põhjalik mõjuhinnang, milles käsitletaks selle mõju põhiõigustele ja näidataks, kas automatiseeritud andmevahetus annaks lisaväärtust ning kas oleks vaja täiendavaid biomeetriliste andmete kategooriaid; rõhutab, et iga uue lahenduse puhul tuleb järgida vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ja andmekaitset käsitlevat ELi õigustikku ning tagada kindlad põhiõiguste kaitsemeetmed;

28.

juhib tähelepanu sellele, et reisijaid käsitleva eelteabe direktiiv (28) on aidanud tõhustada piirikontrolli ja tuvastada julgeolekut ohustavaid isikuid; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada reisijaid käsitleva eelteabe direktiivi uus versioon, mis oleks kooskõlas Lissaboni lepingu sätetega ja andmekaitset käsitleva ELi õigustikuga; loodab, et selle läbivaatamisega kaasneb põhjalik mõjuhinnang, milles käsitletakse ka mõju põhiõigustele;

29.

tuletab meelde, et viimastel aastatel on lõpule viidud olulised ELi seadusandlikud algatused, mille eesmärk on tuvastada kurjategijad liidu välispiiridel ja tõhustada politseikoostööd, selleks et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kehtiks kõrge turvalisuse tase; lisaks tuletab meelde, et need algatused hõlmavad ELi infosüsteemide ja nende koostalitlusvõime uut struktuuri ning et nüüd tuleks keskenduda nende õigeaegsele rakendamisele koos põhiõiguste täieliku järgimisega;

30.

rõhutab, et õiguskaitseorganite piisav teabe töötlemise võime on kogu liidu kui terviku julgeolekumeetmete oluline osa; juhib tähelepanu sellele, et ühe või mitme liikmesriigi ebapiisav suutlikkus vähendab tõsiselt ELi julgeolekupoliitika tulemuslikkust; kutsub komisjoni üles tegema oma pädevuse piires kõik selleks, et tagada liikmesriikides piisav teabe töötlemise suutlikkus;

31.

tunnustab Eurojusti tööd liikmesriikide õigusasutuste töö toetamiseks ja koordineerimiseks rahvusvahelise kuritegevuse uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel; nõuab tõhusamat tegevust õigusasutuste vahelise vastastikuse usalduse edendamiseks, sealhulgas menetluslikku tegevuskava käsitlevate direktiivide tulemusliku rakendamise kaudu, ning Euroopa Liidu õigussüsteemis andme- ja teabevahetuse hõlbustamiseks; rõhutab, et kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö digiteerimine on arengus maha jäänud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma õigusasutustele rahalist toetust, et tagada piisavad analüütilised standardid ja sobivad digitaalsed vahendid nendevahelise koostöö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks ning turvalise teabevahetuse võimaldamiseks; tervitab komisjoni 2. detsembri 2020. aasta teatist õigusemõistmise digiteerimise kohta ELis ja ettepanekut võtta vastu määrus piiriülestes tsiviil- ja kriminaalmenetlustes kasutatava elektroonilise sidesüsteemi kohta (e-CODEXi süsteem);

32.

juhib tähelepanu vajadusele parandada liikmesriikide õigusalast koostööd ning kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist, sealhulgas kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö vahendite õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise kaudu; juhib tähelepanu asjaolule, et õigusriigi olukorra teatav muutumine mitmes liikmesriigis on mõjutanud sellist teabevahetust ning üldse kogu politsei- ja õigusalast koostööd; rõhutab sellega seoses, et vastastikuse usalduse aluseks on ühtne arusaam Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtustest, sealhulgas õigusriigist, mille olulised osad on sõltumatu kohtusüsteem ja korruptsioonivastane võitlus;

33.

kordab oma nõudmist võtta täiendavaid meetmeid, et tugevdada õiguskaitseasutuste koolitust rassismi ja diskrimineerimise vastaste strateegiate vallas ning ennetada ja tuvastada rassilist ja etnilist profileerimist ja vägivalda ning need keelustada; kutsub liikmesriike üles sellesse valdkonda investeerima ning tegema koostööd CEPOLi ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga; rõhutab, et radikaliseerumise, terrorismi ja rahapesu suundumuste tundmaõppimiseks on jätkuvalt vaja koolitust;

34.

väljendab heameelt Euroopa Prokuratuuri asutamise üle; nõuab, et tuleb säilitada selle asutuse sõltumatus ning tagada tema tulemuslik toimimine riiklikes kohtumenetlustes; väljendab muret komisjoni tegematajätmiste pärast, kuna komisjon ei ole arvestanud Euroopa Prokuratuuri rolli meie julgeolekuliidu tugevdamisel; nõuab, et kui Euroopa Prokuratuur on täielikult toimivaks muutunud, tuleb hinnata võimalust laiendada tema volitusi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 83;

35.

kutsub liikmesriike üles tagama ohvrite õiguste direktiivi ja muude ohvrite õigusi käsitlevate ELi õigusnormide täieliku ja nõuetekohase rakendamise; peab tänuväärseks ohvrite õiguste strateegia vastuvõtmist ja ohvrite õiguste koordinaatori ametikoha loomist komisjonis; kordab oma nõudmist pöörata suurimat tähelepanu kaitsetumatele ohvritele ning võimalusele maksta arestitud ja konfiskeeritud varade ja kuritegeliku tulu arvel ohvritele hüvitist; kordab oma nõudmist tagada ohvriabiteenuste jätkusuutlik rahastamine;

36.

kinnitab vajadust tulemuslikult kaitsta ja abistada kaitsetuid inimkaubanduse ohvreid ja aidata neid taas ühiskonda integreerida, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealistele; juhib tähelepanu vajadusele koolitada õiguskaitsetöötajaid inimkaubanduse psühholoogiliste aspektide ning diskrimineerimisvastaseid õigusakte rakendava soo- ja lastesõbraliku lähenemisviisi omandamiseks;

37.

rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on väga tähtis radikaliseerumise ning seksuaalse ja laste kuritarvitamise tõkestamisel ja koduvägivalla piiramisel; kutsub komisjoni üles lisama olulise tõkestava komponendina oma julgeolekustrateegiasse soolist võrdõiguslikkust toetavad meetmed ning palub, et nõukogu aktiveeriks üleminekuklausli, milleks tuleb ühehäälselt vastu võtta otsus lugeda naiste ja tütarlaste vastane vägivald (ja muud soolise vägivalla ilmingud) üheks ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 määratletud kuritegudest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma prioriteediks võitluse perevägivalla vastu ning moodustama selleks spetsialiseeritud õiguskaitseüksused ja võtma selliste kuritegude sooritajad vastutusele; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada vastavad ajakohastatud andmed; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni;

38.

peab kahetsusväärseks ELi turvameetmete täieliku ja õigeaegse rakendamise süstemaatilist puudulikkust liikmesriikides; on seisukohal, et turvameetmete rakendamine peab vastama nii seaduse kirjatähele kui ka selle vaimule; märgib, et kui süstemaatiliselt jäetakse turvameetmed täielikult ja õigeaegselt rakendamata, võivad need kaotada oma mõtte ega pruugi turvalisust suurendada ning seetõttu võivad mitte enam vastata vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetele; kutsub komisjoni üles alustama rikkumismenetlusi kohe pärast ülevõtmise tähtpäevade kättejõudmist või rikkumise tuvastamist;

39.

rõhutab praeguste ELi turvameetmete mõjusust tõendavate andmete tähtsust; juhib tähelepanu asjaolule, et põhiõiguste piiramise vajalikuks ja proportsionaalseks pidamise ulatus sõltub nende meetmete tulemuslikkusest, mida kinnitatakse üldkättesaadavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tõenditega; kahetseb, et komisjon on seni turvameetmete kohta kättesaadavaks teinud ainult anekdootlikke (subjektiivseid/mittetõendatavaid) tõendeid, kuid ei ole esitanud arvnäitajaid;

40.

kutsub komisjoni üles korrapäraselt hindama kehtivat julgeolekupoliitikat ja -lepinguid ning viima need vajaduse korral kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga; on seisukohal, et USA ja Austraaliaga sõlmitud broneeringuinfo lepinguid tuleb kiiresti muuta, et need vastaksid Euroopa Liidu Kohtu praktikale, ning leiab, et komisjoni keeldumise seda teha võib lugeda tõsiseks tegevusetuseks;

41.

väljendab muret selle pärast, et õiguskaitseasutused tellivad mõningaid meetmeid erasektori teenuseosutajatelt, ning nõuab julgeoleku valdkonnas paremat järelevalvet igasuguse avaliku ja erasektori koostöö üle; kahetseb, et turvasüsteeme või nende osi loovate eraettevõtete ELi poolt rahastamine ei ole läbipaistev;

42.

on tõsiselt mures selle pärast, et mõningatele julgeoleku valdkonnas tegutsevatele ELi ametitele ei eraldata nende volituste täielikuks täitmiseks piisavalt vahendeid; nõuab justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste ja organite nõuetekohast rahastamist ja töötajatega komplekteerimist, et EL saaks julgeolekuliidu strateegia ellu viia;

43.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0022.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0204.

(3) ELT C 388, 13.11.2020, lk 42.

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0021.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0173.

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0066.

(7) Terrorismi olukorda ja suundumusi Euroopa Liidus (TE-SAT) käsitlev 2020. aasta aruanne, 23. juuni 2020; 2020. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (IOCTA), 5. oktoober 2020; „Exploiting isolation: Offenders and victims of online child sexual abuse during the COVID-19 pandemic“ (Isolatsiooni viljad: laste seksuaalne kuritarvitamine internetis, selle toimepanijad ja nende ohvrid), 19. juuni 2020.

(8) Europol, 2020. aasta TE-SAT aruanne, lk 66.

(9) Europoli 2020. aasta TE-SAT aruanne, lk 24.

(10) Komisjoni 30. septembri 2020. aasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 (terrorismivastase võitluse kohta) artikli 29 lõikele 1 (COM(2020)0619).

(11) ELT L 88, 31.3.2017, lk 6.

(12) ELi julgeolekuliidu strateegia, lk 19.

(13) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.

(14) Kolmandale aruandele inimkaubanduse vastases võitluses tehtud edusammude kohta (2020), mida nõutakse direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) artikli 20 alusel, lisatud komisjoni talituste töödokument (SWD(2020)2020), lk 3.

(15) EMCDDA, „European Drug Report 2020: Trends and Developments“ (Euroopa uimastiprobleemide aruanne. Arengud ja suundumused), september 2020, lk 66.

(16) Deloitte Consulting & Advisory CVBA, „Study on the Feasibility of Improving Information Exchange under the Prüm Decisions“ (Prümi otsuste kohase teabevahetuse parandamise teostatavuse uuring), mai 2020, lk 7.

(17) ELT L 132, 21.5.2016, lk 1.

(18) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(19) Komisjoni 11. mai 2020. aasta aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK) rakendamise kohta (COM(2020)0188), lk 9.

(20) Europol, „How COVID-19-related crime infected Europe during 2020“ (COVID-19-ga seotud kuritegevuse levik Euroopas 2020. aastal), 12. november 2020.

(21) COM(2018)0640

(22) ELT L 300, 11.11.2008, lk 42.

(23) 20. oktoobri 2020. aasta rikkumismenetlused Küprose ja Malta suhtes seoses nende investoritele kodakondsuse andmise kavadega (nn kuldpassi kavad).

(24) Komisjoni 16. detsembri 2016. aasta aruanne, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud vajalikke meetmeid, et täita 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (COM(2016)0871), lk 8.

(25) Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus (Europol), Neljas iga-aastane tegevusaruanne – 2020.

(26) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 seoses Europoli koostööga eraõiguslike isikutega, Europoli poolt kriminaaluurimise käigus isikuandmete töötlemisega ning Europoli rolliga teadus- ja uuendustegevuses (COM(2020)0796).

(27) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(28) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24).

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/150

P9_TA(2020)0379

Vajadus luua soolise võrdõiguslikkuse küsimusega tegelev nõukogu erikoosseis

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis (2020/2896(RSP))

(2021/C 445/18)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 10, 19, 157 ja 236 ning artikli 153 lõike 1 punkti i,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23,

—	võttes arvesse nõukogu kodukorra artikli 2 lõiget 1,

—	võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistustest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (diskrimineerimisvastane direktiiv) (COM(2008)0426),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (1),

—

võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuseliikmete direktiiv) (COM(2012)0614),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mis jõustus 1. augustil 2014,

—	võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (COM(2016)0109),

—	võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks (2),

—	võttes arvesse oma 30. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni soolise palgalõhe kohta (3),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas (4),

—	võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta (5),

—	võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 28. oktoobril 2020. aastal avaldatud 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

—	võttes arvesse EIGE 19. novembri 2020. aasta aruannet soolise ebavõrdsuse kohta ELis hoolduses ja töötasus,

—	võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasised sammud“,

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2020. aasta järeldusi soolise palgalõhe kaotamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 2., 3., 9. ja 15. põhimõtet,

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, milles lepiti kokku 2015. aastal, eelkõige eesmärke nr 5 ja nr 8,

—	võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. novembri 2020. aasta ühisteatist „ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava: ambitsioonikas kava soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses“ (JOIN(2020)0017),

—	võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

—	võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevus 2020–2025“ (COM(2020)0565),

—	võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (COM(2020)0620),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.	arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja peamisi eesmärke; arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleks täiel määral austada;

B.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise põhimõte, mille kohaselt peaks liit kogu oma tegevuses püüdma kaotada meeste ja naiste ebavõrdsust ning edendama võrdõiguslikkust;

arvestades, et diskrimineerimine soo ja sooidentiteedi alusel on sageli läbi põimunud diskrimineerimisega muul alusel, näiteks rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning see põhjustab kahe- või mitmekordset diskrimineerimist; arvestades, et nii soolise kui ka üldise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja horisontaalset, valdkonnaülest perspektiivi ja soolõimet ELi poliitikas;

arvestades, et horisontaalne valdkondadevaheline perspektiiv on hädavajalik igasuguse soolise võrdõiguslikkuse poliitika jaoks, et diskrimineerimise arvukaid ohte ära tunda ja nendega tegeleda; arvestades, et ELi poliitikas ei ole valdkondadevahelist lähenemisviisi seni rakendatud ja käsitletakse ainult diskrimineerimise individuaalset mõõdet, mistõttu jäävad kõrvale selle institutsiooniline, struktuuriline ja ajalooline mõõde; arvestades, et valdkonnaülene analüüs võimaldab ühtaegu mõista struktuurilisi tõkkeid ja pakub ka tõendeid võrdlusaluste loomiseks ning aitab kujundada strateegilist ja tõhusat poliitikat süsteemse diskrimineerimise, tõrjumise ja soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks;

arvestades, et EIGE 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt ei ole naiste ja meeste võrdõiguslikkust üheski ELi riigis täielikult saavutatud; arvestades, et ELi edusammud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on endiselt aeglased ning indeks paraneb keskmiselt ühe punkti võrra iga kahe aasta tagant; arvestades, et selle tempoga kulub ELil soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks üle 60 aasta;

arvestades, et sooline vägivald selle kõigis vormides kujutab endast diskrimineerimist ja inimõiguste rikkumist juurdunud soolise ebavõrdsuse tingimustes, mis aitab seda põlistada ja tugevdada; arvestades, et sooline vägivald on üks suurimaid takistusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2014. aasta uuring näitas, et iga kolmas naine on alates 15. eluaastast kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, et 55 % naistest on kogenud ühes või mitmes vormis seksuaalset ahistamist ning et keskmiselt iga kahe ja poole päeva tagant sureb koduvägivalla tagajärjel üks naine; arvestades, et vägivallavaba elu on võrdõiguslikkuse eeltingimus; arvestades, et ELis tapetakse igal aastal koduvägivalla tagajärjel ligikaudu 3 500 naist (6); arvestades, et on tingimata vaja sooliselt eristatud ja sootundlikke võrreldava iseloomuga andmeid, et kajastada täielikult soolise vägivalla ulatust, muuta ebavõrdsus nähtavaks ja luua sihipärane poliitika; arvestades, et sooliselt eristatud ja sootundlikke andmeid kasutatakse ELi ja liikmesriikide poliitikavaldkondades endiselt vähe;

arvestades, et komisjoni viimaste andmete kohaselt on ELi sooline palgalõhe tunnitasus 16 %, kuigi see on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et kui võtta arvesse tööhõivemäära ja üldist tööturul osalemist, ulatub sooline palgalõhe 40 %-ni; arvestades, et pensionieas naiste olukord on veelgi halvem, sest nende pension on muu hulgas soolise palgalõhe tõttu meeste omast umbes 37 % väiksem; arvestades, et tööhõive määr ELis, mis liikmesriigiti märkimisväärselt erineb, oli 2018. aastal meeste puhul endiselt kõrgem (79 %) kui naiste puhul (67,4 %); arvestades, et 2018. aastal töötas ELis osalise tööajaga 31,3 % 20–64-aastastest töötavatest naistest, samas kui meeste puhul oli see näitaja 8,7 %; arvestades, et naised on üleesindatud mitteametlikus majanduses, mittevabatahtlikus osalise tööajaga töös ning ebakindlatel ja madalapalgalistel töökohtadel;

arvestades, et tasustamata hooldustööd ja majapidamistöid teevad peamiselt naised, mis toob kaasa erinevused tööhõives ja karjääri edenemises ning suurendab soolist palga- ja pensionilõhet; arvestades, et hinnangute kohaselt osutavad hooldussektoris 80 % teenustest mitteametlikud hooldajad, kes on enamasti naised (75 %), sealhulgas sisserännanud naised;

I.	arvestades, et naised on seetõttu endiselt alaesindatud ja kannatavad tööturul mitmesuguse diskrimineerimise all, ning arvestades, et eesmärk on neid erinevusi vähendada, pakkudes naistele töökohal samu võimalusi kui meestele;

arvestades, et nagu märgiti komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014), aitavad paremad lastehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenused tagada hoolduskohustuste võrdsema jagamise naiste ja meeste vahel, et hõlbustada naiste osalemist tööturul meestega võrdsetel alustel;

K.	arvestades, et sooline ebavõrdsus ja struktuurilised tõkked püsivad paljudes valdkondades, surudes naisi ja mehi traditsioonilistesse rollidesse ning piirates naiste võimalusi kasutada täiel määral ära oma põhiõigust võrdsele kohtlemisele tööhõive, töö ja töötasu valdkonnas;

arvestades, et otsuseid tegevatel ametikohtadel, sealhulgas majandussektoris, on naised alaesindatud ning valitud organites on olukord soolisest võrdõiguslikkusest kaugel; arvestades, et EIGE andmetel on ELis kõigist parlamendiliikmetest naisi vähem kui kolmandik; arvestades, et enamikul otsuseid tegevatel organitel puuduvad eksperditeadmised soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

arvestades, et stereotüüpsed seisukohad soorollide kohta suurendavad soolist ebavõrdsust ja aitavad säilitada soolist vägivalda; arvestades, et soolise ebavõrdsuse vastu võitlemine on ühiskonna kui terviku huvides, ning arvestades, et meeste osalemine võitluses soolise ebavõrdsuse ja soolise vägivalla vastu on otsustava tähtsusega;

arvestades, et juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning seonduvatele õigustele on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks hädavajalik; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustest ilmajätmine on soolise vägivalla vorm; arvestades, et Euroopa Parlament käsitles seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi oma hiljuti vastu võetud programmis „EL tervise heaks“, et tagada õigeaegne juurdepääs kaupadele, mida on vaja seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ohutuks tagamiseks;

arvestades, et ELis on saavutatud edu, kuid on veel arenguruumi, sest soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste valdkonnas (sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas) on tõsiseid tagasilööke; arvestades, et selle tagasiminekuga tuleb võidelda ning soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi tuleb kaitsta kõrgeimal poliitilisel tasandil;

arvestades, et COVID-19 pandeemia on avaldanud ebaproportsionaalset mõju naistele ja tütarlastele, sest olemasolev ebavõrdsus on muu hulgas toonud kaasa soolise vägivalla hüppelise kasvu ja naiste suurema väljalangemise tööturult; arvestades, et on väga tähtis, et COVID-19 kriisile reageerimise kõikides etappides arvestataks soolist aspekti;

arvestades, et naised, kes teevad meie ühiskonnas kõige ebakindlamat tööd, on COVID-19 pandeemia ajal kõige rängemini kannatanud osalise töötuse, töö kaotamise ohu ja sunnitud kaugtöö tõttu, mis on tingitud lastehoiuteenuste puudumisest; arvestades, et viiendik ELi naistest oli juba enne vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus (7); arvestades, et naised moodustavad ka 85 % üksikvanemaga peredest, keda ähvardab veelgi suurem ebakindlus ja vaesuse oht; arvestades, et kardetavasti langeb lähikuudel maailmas vaesusesse 500 miljonit inimest (8), kellest enamik on naised; arvestades, et vaesusel ja sotsiaalsel tõrjutusel on struktuursed põhjused, mis tuleb likvideerida ja ümber pöörata, eelkõige tööhõive-, eluaseme, liikuvuse ja avalikele teenustele juurdepääsuga seotud poliitika kaudu;

R.	arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud, kui oluline on ELi integratsioon ning kui tähtis on tugevdada liikmesriikide koostööd ja dialoogi, jagada lahendusi ning võtta meetmeid ELi tasandil ja kooskõlastada reageerimist, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

arvestades, et mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on soolise aspekti arvestamine tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkuleppele esimest korda horisontaalne prioriteet ning sellega peaks kaasnema kõigi seadusandlike ja poliitiliste ettepanekute mõju hindamine ning programmide sooteadlik järelevalve ja hindamine, sealhulgas soolisele võrdõiguslikkusele eraldatud vahendite kasutamise jälgimise abil; arvestades, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ning peamiste ELi rahastamisprogrammide kõrgeimal poliitilisel tasandil tuleks jälgida ka sooteadliku eelarvestamise rakendamist; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õiguste austamine on majanduse taastumise ja kaasava kestliku arengu eeltingimused;

T.	arvestades, et kaheksa aastat pärast Istanbuli konventsiooni heakskiitmist ei ole kõik liikmesriigid ega EL seda ikka veel ratifitseerinud; arvestades, et Istanbuli konventsioon on kõige tähtsam olemasolev rahvusvaheline vahend soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks;

arvestades, et mitmes resolutsioonis, näiteks 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks, kutsus Euroopa Parlament nõukogu üles aktiveerima ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud sillaklauslit, et lisada sooline vägivald eurokuritegude nimekirja; arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud direktiivi soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks;

arvestades, et seitse aastat pärast seda, kui komisjon esitas ettepaneku ja Euroopa Parlament võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha, ei ole veel jõutud kokkuleppele direktiivis, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuseliikmete direktiiv), ning et sellest ajast saadik on ettepanek nõukogus blokeeritud;

arvestades, et 12 aastat pärast komisjoni ettepanekut ei ole veel jõutud kokkuleppele nõukogu direktiivi suhtes, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, ning et sellest ajast saadik on ettepanek nõukogus blokeeritud;

arvestades, et nõukogu rõhutas oma 10. detsembri 2019. aasta järeldustes „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasised sammud“, et „kuigi vanad probleemid on alles, tekivad uued. Soolise võrdõiguslikkuse eesmärke ei ole täielikult saavutatud“, ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles „tõhustama soolist võrdõiguslikkust, […] edendades aktiivselt kõrgetasemelist poliitilist dialoogi soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ELi tasandil ja kõrgeimal poliitilisel tasandil“;

arvestades, et kõrgetasemeline poliitiline dialoog ja dialoog ELi tasandil on osutunud liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamisel ja Euroopa integratsiooni edendamisel enamikus poliitikavaldkondades tõhusaks; arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitsmiseks ja edendamiseks sooteadlike liidu õigusaktide vastuvõtmise kaudu on vaja struktureeritud dialoogi kõrgeimal poliitilisel tasandil;

arvestades, et nõukogul on ELi kaasseadusandjana väga oluline roll; arvestades, et nõukogu koosseisud tuleb kujundada nii, et need vastaksid praegustele poliitilistele ülesannetele ja prioriteetidele; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse teemale pühendatud nõukogu koosseisu puudumine suurendab soopimedate õigusaktide vastuvõtmise ohtu;

AA.	arvestades, et praegune komisjon on oma presidendi poliitilistes suunistes ja järgnevates meetmetes näidanud üles tugevat pühendumust soolise võrdõiguslikkuse edendamisele;

AB.	arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusi käsitletakse praegu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu tasandil, mis ei kajasta piisavalt kõiki aspekte, millega tuleb tegeleda;

AC.	arvestades, et Euroopa Parlament on juba nõudnud, et loodaks soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatest ministritest ja riigisekretäridest koosnev uus nõukogu koosseis;

AD.

arvestades, et mitu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariiki on pidanud vajalikuks korraldada soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite ja riigisekretäride mitteametlikke kohtumisi ning lisada päevakorda soolise võrdõiguslikkuse küsimusi; arvestades, et see tava tuleb ametlikult kinnitada ning luua selle valdkonna alaline foorum;

AE.	arvestades, et naiste õiguste ülespoole lähendamiseks ja ühtlustamiseks Euroopas on hädavajalik, et liikmesriigid tegutseksid ühtse tugeva pakti alusel, jagades ja rakendades ELis kehtivaid kõige ambitsioonikamaid õigusakte ja parimaid tavasid;

AF.

arvestades, et on olemas volinik, kelle ainus vastutusvaldkond on võrdõiguslikkus, ja Euroopa Parlamendil on naiste õigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele pühendatud komisjon, nõukogus aga puudub soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev erikoosseis ning soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatel ministritel ja riigisekretäridel ei ole aruteluks spetsiaalset ametlikku foorumit;

AG.	arvestades, et Euroopa Ülemkogul on õigus kehtestada kvalifitseeritud häälteenamusega nõukogu koosseisude loetelu (või seda muuta), välja arvatud üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu;

peab kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatel ministritel ja riigisekretäridel ei ole spetsiaalset institutsioonilist foorumit, mis tagaks, et liikmesriikide esindajad kohtuvad korrapäraselt, arutavad, võtavad vastu õigusakte, teevad poliitilisi otsuseid ja vahetavad parimaid tavasid; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite ja riigisekretäride kokkutoomine loob paremini suunatud ja tõhusama koostööfoorumi, mis tagab soolise võrdõiguslikkuse tugevama integreerimise ELi strateegiatesse ja poliitilistesse protsessidesse, sidusa lähenemisviisi ja kõigi seonduvate poliitikate koordineerimise;

rõhutab, kui tähtis on koondada soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavad ministrid ja riigisekretärid ühte ametlikku foorumisse, et töötada välja ühised ja konkreetsed meetmed ja õigusaktid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna probleemidega tegelemiseks ning tagada, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusi arutataks kõrgeimal poliitilisel tasandil, võttes arvesse diskrimineerimise eri vorme, millega puutuvad kokku eri rassidest naised, etnilistesse, usulistesse ja keelelistesse vähemustesse kuuluvad naised, eakad, puuetega, roma naised, LGBTI-naised, pagulased, rändajad ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad naised;

rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse alase nõukogu koosseisu loomine annaks olulise poliitilise sõnumi; kinnitab, et nõukogu soolise võrdõiguslikkuse erikoosseis, mis võimaldab soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatel ministritel ja riigisekretäridel korrapäraselt kohtuda ja arutelusid pidada, tugevdab soolõimet liidu õigusaktides, dialoogi ja koostööd liikmesriikide vahel, teabe vahetamist parimate tavade ja õigusloome kohta ning suutlikkust leida ühiseid lahendusi kogu ELi hõlmavatele probleemidele, aitab vähendada liikmesriikidevahelisi erinevusi ning ühtlustada valdkondadevahelise lähenemisviisi kaudu naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitset Euroopas;

rõhutab, et konkreetne soolist võrdõiguslikkust käsitlev nõukogu koosseis oleks tähtsaim element, mis aitaks jätkata läbirääkimisi põhiliste soolise võrdõiguslikkuse dokumentide üle, nagu Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine, direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuseliikmete direktiiv) ning nõukogu direktiiv, mis käsitleb võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (diskrimineerimisvastane direktiiv), samuti edendada muid sooga seotud küsimusi, millega tuleb lähiaastatel tegeleda, näiteks soolise vägivalla lisamine eurokuritegude nimekirja ja soolise vägivalla teemalise direktiivi vastuvõtmine;

kutsub nõukogu ja Euroopa Ülemkogu üles looma nõukogu soolise võrdõiguslikkuse koosseisu, et hõlbustada soolõimet kõigis ELi poliitikavaldkondades ja õigusaktides;

palub Euroopa Ülemkogul teha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 236 ja nõukogu kodukorra artikli 2 lõikele 1 otsus kvalifitseeritud häälteenamusega ja muuta nõukogu koosseisude loetelu;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0080.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0025.

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0286.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0173.

(6) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2018/630296/EPRS_BRI(2018)630296_EN.pdf

(7) Eurostat, 2018.

(8) Valitsusväliste organisatsioonide (Oxfam) ja ÜRO andmetel.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/156

P9_TA(2020)0382

ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta (2020/2532(RSP))

(2021/C 445/19)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,

—	võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

—	võttes arvesse 2013. aasta aprillis avaldatud kliimamuutustega kohanemist käsitlevat ELi strateegiat ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente,

—	võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2018. aasta aruannet kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia rakendamise kohta (COM(2018)0738),

—	võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi kohanemiserinevuste aruannet 2018. aasta kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2020. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080),

—	võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

—	võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

—	võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet üleilmse soojenemise kohta 1,5 oC, viiendat hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

—	võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019. aastal avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 33/2018 „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“,

—	võttes arvesse ülemaailmse kliimamuutustega kohanemise komisjoni (Global Commission on Adaptation) 2019. aasta juhtaruannet „Adapt Now: A Global Call for Leadership on Climate Resilience“ (Kohaneda tuleb kohe: ülemaailmne üleskutse juhirolli võtmiseks kliimamuutustele vastupanuvõime valdkonnas),

—	võttes arvesse ELi seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 ja selle visiooni 2050. aasta kohta,

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta (1),

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (2),

—	võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (3),

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 25. jaanuaril 2017. aastal avaldatud näitajatel põhinevat aruannet „Climate change, impacts and vulnerability in Europe 2016“ (Kliimamuutused, nende mõju ja haavatavus Euroopas 2016. aastal),

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2. aprillil 2019. aastal avaldatud näitajatel põhinevat hinnangut „Economic losses from climate-related extremes in Europe“ (Äärmuslikest ilmastiku- ja kliimaoludest põhjustatud majanduslik kahju Euroopas),

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 4. septembri 2019. aasta aruannet „Climate adaptation in the agricultural sector in Europe“ (Euroopa põllumajandussektori kohanemine kliimamuutustega),

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 4. detsembri 2019. aasta aruannet „The European environment – state and outlook 2020: knowledge for transition to a sustainable Europe“ (Euroopa keskkond – hetkeolukord ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks),

—	võttes arvesse komisjoni peamiste teadusnõunike sõltumatu rühma 29. juuni 2020. aasta teaduslikku arvamust kliimamuutustega seotud tervisemõjudega kohanemise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 8. septembri 2020. aasta aruannet „Healthy environment, healthy lives: how the environment influences health and well-being in Europe“ (Hea keskkonnaseisund, hea elu: kuidas keskkond mõjutab tervist ja heaolu Euroopas),

—	võttes arvesse ÜRO Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrust (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (5),

—	võttes arvesse Cancúni kohanemisraamistikku,

—	võttes arvesse kliimamuutuste tagajärgedest tingitud kahju ja kahjustuste käsitlemise Varssavi rahvusvahelist mehhanismi,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (6),

—	võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta (7),

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 33/2018 „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 25/2018 „Üleujutuste direktiiv: riski hindamisel tehti edusamme, kuid kavandamist ja rakendamist tuleb parandada“,

—

võttes arvesse komisjoni alt-üles analüüsil põhinevaid (PESETA) aruandeid kliimamuutustest põhjustatud majandusliku mõju kohta ELi sektorites („Projections of economic impacts of climate change in sectors of the EU based on bottom-up analysis“), eelkõige 2018. ja 2020. aasta PESETA III ja IV aruandeid,

—	võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta (O-000075/2020 – B9-0075/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et täheldatud kliimamuutused avaldavad juba ulatuslikku mõju ökosüsteemidele (ja eelkõige bioloogilisele mitmekesisusele), sotsiaal- ja majandussektoritele (suurenev ebavõrdsus) ja inimeste tervisele; arvestades, et oluline on vältida ökosüsteemidele ja elusloodusele mitmete ja sageli omavahel seotud ohtude tekkimist, sealhulgas elupaikade kadumist ja halvenemist; arvestades, et kliimamuutuste mõju registreeritakse jätkuvalt kogu maailmas ja ELis, ning arvestades, et on täiendavaid tõendeid selle kohta, et tulevased kliimamuutused suurendavad äärmuslikke kliimaolusid paljudes ELi piirkondades ja kolmandates riikides ning vallandavad nakkuskandjate sissetungi, mis võib kaasa tuua varem ELis likvideeritud nakkushaiguste taaspuhkemise; arvestades, et kliimamuutustega kohanemine ei ole mitte ainult ELi majanduslikes huvides, vaid on hädavajalik ka üldsuse heaolu tagamiseks;

arvestades, et kliimamuutused mõjutavad ja hakkavad prognooside kohaselt mõjutama ELi liikmesriike, piirkondi ja sektoreid erinevalt; arvestades, et ranniku- ja saarepiirkonnad on kliimamuutuste mõjude suhtes eriti haavatavad; arvestades, et kohanemisvõime on ELi piirkondades väga erinev ning ELi saarte ja äärepoolseimate piirkondade kohanemisvõime on piiratud; arvestades, et kohanemisstrateegiates tuleks samuti innustada üleminekut kestlikule arengule haavatavates piirkondades, nagu saared, tuginedes keskkonnahoidlikele ja looduspõhistele lahendustele; arvestades, et Vahemere piirkond kannatab tulevikus rohkem kuumusest tingitud inimeste suremuse, veepuuduse, kõrbestumise, elupaikade kadumise ja metsatulekahjude tõttu;

C.	arvestades, et korallrahud ja mangroovid, mis on olulised looduslikud süsiniku sidujad, on kliimamuutuste tõttu ohus;

D.	arvestades, et mulla seisund on kõrbestumise mõju leevendamisel peamine tegur, kuna muld on suurim süsiniku reservuaar ning kõigi ökosüsteemide ja põllukultuuride alustala, millel on märkimisväärne veesäilitusvõime ja oluline roll ühiskonna vastupanuvõime suurendamisel keskkonnamuutuste suhtes;

arvestades, et veesektor, põllumajandus, kalandus, metsandus ning maismaa ja mere bioloogiline mitmekesisus on omavahel tihedalt seotud ning on samuti seotud maakasutuse ja rahvastiku muutumisega; arvestades, et kliimamuutuste mõju mujal maailmas võib ELi mõjutada kaubanduse, rahvusvaheliste rahavoogude, rahvatervise, rände ja julgeoleku kaudu;

F.	arvestades, et veesektori üldine energiatarbimine ELis on märkimisväärne ja see peab olema tõhusam, et aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisele ja eesmärgile saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus;

G.	arvestades, et veepoliitika raamdirektiiv ei sisalda erisätteid kliimamuutuste mõjuga tegelemiseks; arvestades, et teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta tunnistab komisjon siiski, et põhja- ja pinnavee looduslikud funktsioonid tuleb taastada;

arvestades, et hoonete arvele langeb umbes 40 % kogu ELi energiatarbimisest ning 36 % süsinikdioksiidi heitkogustest, ning arvestades, et nende põhjalik renoveerimine, sealhulgas etapiviisiline täielik renoveerimine on seetõttu väga oluline, et saavutada ELi 2050. aastaks seatud kasvuhoonegaaside netonullheite eesmärk;

arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul ulatus äärmuslikest ilmastiku- ja kliimaoludest tulenev kahju aastatel 1980–2017 ELi 28 liikmesriigis 426 miljardi euroni ning kliimamuutustest tulenevad prognoositavad kahjukulud on eeldatavasti suured isegi Pariisi kokkuleppe rakendamisel; arvestades, et neid kulusid tuleks arvesse võtta rakendatavate meetmete kulude-tulude analüüsis; arvestades, et kliimamuutustele vastupanuvõimelised investeeringud võivad piirata kliimamuutuste kahjulikku mõju ja seega vähendada kohanemiskulusid; arvestades, et kliimamuutuste mõjul väljaspool ELi on tõenäoliselt mitmeid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi ELile, sealhulgas kaubanduse, rahvusvaheliste rahavoogude, kliimast tingitud ümberasumise ja julgeoleku kaudu; arvestades, et kliimamuutustega kohanemiseks vajalikke investeeringuid ei ole veel hinnatud ega mitmeaastase finantsraamistiku kliimavaldkonna eraldistesse lisatud;

arvestades, et kliimamuutusi ja nende mõju saab oluliselt vähendada ambitsioonika ülemaailmse leevenduspoliitika abil, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe leevenduseesmärgiga; arvestades, et praegused heitkoguste vähendamise kohustused ei ole Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad ning toovad kaasa globaalse soojenemise üle 3 oC võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

arvestades, et kliimamuutustega kohanemine on vajalik, et prognoosida kliimamuutuste praegust ja tulevast kahjulikku mõju ja tulla sellega toime ning ennetada või vähendada kliimamuutustest tulenevaid lühi- ja pikaajalisi riske; arvestades, et töökindel ELi kohanemisstrateegia on haavatavate piirkondade ja sektorite ettevalmistamiseks põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et uude strateegiasse tuleks paremini integreerida ühised rahvusvahelised püüdlused, muu hulgas kestliku arengu, bioloogilise mitmekesisuse ja katastroofiohu vähendamise valdkonnas;

arvestades, et mehhanismid, millest rahastatakse kohanemismeetmeid, mille eesmärk on tegeleda kahju ja kahjustuste või kliimast tingitud ümberasumisega, on tõhusamad, kui naised, sh kohapeal tegutsevad naised, saavad kavandamisprotsessis, otsuste tegemises ja rakendamises täielikult osaleda; arvestades, et naiste teadmistest, sh kohalikke ja põliseid olusid puudutavatest teadmistest, võib olla kasu katastroofide ohjamisel, bioloogilise mitmekesisuse suurendamisel, veemajanduse ja toiduga kindlustatuse parandamisel, kõrbestumise ennetamisel, metsade kaitsmisel, taastuvenergia tehnoloogiale kiire ülemineku tagamisel ja rahvatervise toetamisel;

arvestades, et kliimamuutustega seotud terviseohud mõjutavad inimesi, eelkõige mõnda haavatavat rühma (eakad, lapsed, välitingimustes töötajad ja kodutud); arvestades, et need ohud suurendavad muu hulgas äärmuslikest ilmastikunähtustest (kuumalained, tormid, üleujutused, metsapõlengud) ja tekkivatest nakkushaigustest (mille levikut, ajastust ja intensiivsust mõjutavad temperatuuri, niiskuse ja sademete muutused) tingitud haigestumust ja suremust; arvestades, et ökosüsteemide muutused võivad samuti suurendada nakkushaiguste ohtu;

N.	arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustavad prognoositavad kliimamuutused 2030. aastaks ligikaudu 250 000 täiendavat surmajuhtumit aastas;

O.	arvestades, et ökosüsteemide, näiteks metsade, rohu- ja turbamaade ning märgalade taastamine toob kaasa positiivse muutuse vastava maakasutussüsteemi süsinikubilansis ning on nii leevendav kui ka kohanemismeede;

P.	arvestades, et investeerimine keskkonnakatastroofide ennetamisse võib tõhusalt parandada kliimamuutustega kohanemist ning vähendada kliimaga seotud äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust ja intensiivsust;

arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2019. aastal avaldatud kliimamuutusi ja maad käsitleva eriaruande kohaselt on suure süsinikusisaldusega ökosüsteemide kaitsel vahetu positiivne mõju kliimamuutustele; arvestades, et taastamismeetmete ja maakasutussüsteemidega seotud muude meetmete positiivne mõju ei ole vahetu;

R.	arvestades, et eesmärk saavutada veekogude hea ökoloogiline seisund on kliimamuutustega kohanemisel otsustava tähtsusega, kusjuures veekogude ökoloogiline seisund on muutuva kliima tõttu üha suurema surve all;

Üldised märkused

rõhutab, et kliimamuutustega kohanemine on vajalik liidu kui terviku ning kõigi riikide ja piirkondade jaoks, et minimeerida kliimamuutuste kahjulikku ja pöördumatut mõju, rakendades samal ajal ambitsioonikaid leevendusmeetmeid, et teha jõupingutusi selleks, et hoida globaalne soojenemine alla 1,5 oC võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, kasutada täiel määral ära kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduskasvu ja kestliku arengu võimalusi ning maksimeerida kasu, mis kaasneb muude keskkonnapoliitika meetmete ja keskkonnaalaste õigusaktidega; rõhutab sellega seoses oma vankumatut pühendumust Pariisi kokkuleppes kindlaks määratud ülemaailmsele kohanemise eesmärgile;

tunnistab, et ELi linnad ja piirkonnad seisavad juba praegu silmitsi kliimamuutuste ulatuslike kahjulike mõjudega, nagu äärmuslikud vihmasajud, üleujutused ja põuad, ning et need nähtused kujutavad endast keskkonna-, majanduslikke ja ohutusriske kohalikele kogukondadele ja ettevõtjatele; on seisukohal, et tulevane strateegia peaks seda pakilisust kajastama ja pakkuma sellega seoses välja asjakohased meetmed;

soovitab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi reageerimisvõimet täiendada ennetavalt kavandatud kliimamuutustega kohanemisega, mis vähendab ELi territooriumi ja selle elanike haavatavust kohanemisvõime suurendamise ja tundlikkuse vähendamise abil;

väljendab oma toetust ülemaailmsele kliimamuutustega kohanemise komisjonile seoses selle tööga kliimamuutustega kohanemisele tähelepanu juhtimisel;

nõuab taas suurema tähelepanu pööramist kliimamuutustega kohanemisele; nendib seepärast rahuloluga, et komisjon esitab uue strateegia, mis on ELi kliimapoliitika oluline osa, ning palub tal esitada strateegia viivitamata; peab seda võimaluseks näidata, et EL on ülemaailmselt juhtpositsioonil ülemaailmse kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisel rahastamise kasvu ning teadusuuringute, teenuste, tehnoloogia ja kohanemistavade edendamise kaudu; on seisukohal, et uus strateegia peaks olema lahutamatu osa Euroopa rohelisest kokkuleppest, mille eesmärk on ehitada üles vastupanuvõimeline EL, luues ja säilitades süsteemid, millel on kiiresti muutuvas kliimas suur kohanemis- ja reageerimisvõime, edendades kestlikku majandusarengut, kindlustades elukvaliteedi ja rahvatervise, tagades vee ja toiduga kindlustatuse, austades ja kaitstes bioloogilist mitmekesisust, võttes kasutusele puhtad energiaallikad ning tagades kliima ja sotsiaalse õigluse; väljendab heameelt kliimamuutustega kohanemise juhtimiskorra tõhustamise üle Euroopa kliimaseaduse raames;

kiidab heaks komisjoni 2018. aasta novembri hinnangu kliimamuutustega kohanemist käsitlevale ELi strateegiale ja võtab teadmiseks komisjoni järelduse, et strateegia laiaulatuslikud eesmärgid ei ole täielikult täidetud, kuid edusamme on tehtud kõigi selle üksikmeetmete osas; on sellega seoses veendunud, et uues strateegias seatud eesmärgid peavad olema ambitsioonikamad, et EL oleks kliimamuutuste prognoositavaks kahjulikuks mõjuks valmis;

nõuab, et kliimamuutustega kohanemist võetaks arvesse taristu ehitamisel ja olemasoleva taristu renoveerimisel kõikides sektorites ja ruumilises planeerimises, ning nõuab ruumilise planeerimise, hoonete, kogu asjakohase taristu ja muude investeeringute tõhusat kliimakindluse tagamist, eelkõige eelhindamise abil, et hinnata projektide suutlikkust tulla toime keskmise pikkusega ja pikaajalise kliimamõjuga globaalse temperatuuri tõusu eri stsenaariumides, et teada saada, kas need on kõlblikud liidu rahastuse saamiseks või mitte, ning tagada, et ELi rahalisi vahendeid kulutatakse tõhusalt kliimamuutustega seotud pikaajalistele projektidele; nõuab inseneristandardite ja -tavade reformimist kogu ELis, et võtta arvesse füüsilisi kliimariske;

rõhutab, et roheline taristu aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele looduskapitali kaitse, looduslike elupaikade ja liikide kaitse, hea ökoloogilise seisundi, veemajanduse ja toiduga kindlustatuse kaudu;

peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2013. aasta strateegias ei pöörata piisavalt tähelepanu kohanemismeetmete rakendamise kiireloomulisusele; tervitab kohanemismeetmete tugevamat juhtimist osana Euroopa kliimamäärusest ja nõuab, et uus strateegia sisaldaks siduvaid ja mõõdetavaid eesmärke nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, prioriteetsete valdkondade ja investeerimisvajaduste kindlaksmääramist, sealhulgas hinnangut selle kohta, mil määral ELi investeeringud aitavad vähendada liidu üldist kliimaalast haavatavust, sagedasemat läbivaatamist koos selgete eesmärkidega, nõuetekohast hindamist ja uusimatest teadusandmetest lähtuvaid näitajaid, et mõõta strateegia rakendamisel tehtud edusamme; tunnistab vajadust ajakohastada pidevalt meetmeid ja kavasid enneolematult palju muutuvas maailmas; kutsub seetõttu komisjoni üles uut strateegiat korrapäraselt läbi vaatama ja ajakohastama kooskõlas Euroopa kliimaseaduse asjakohaste sätetega;

10.

märgib samuti, et kohalike ja piirkondlike kohanemisstrateegiate arvu osas on edusammud olnud oodatust väiksemad ning liikmesriikide vahel on erinevused; julgustab liikmesriike motiveerima ja abistama piirkondi kohanemiskavade rakendamisel ja meetmete võtmisel; rõhutab, et kohanemisstrateegiates tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta territoriaalseid eripärasid ja kohalikke teadmisi; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik ELi piirkonnad oleksid valmis kohanema ja kliimamuutuste mõjuga toime tulema; tõdeb sellega seoses linnapeade pakti olulisust, kuna see on suurendanud kohanemisalast koostööd kohalikul tasandil, ning alalise riikliku mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi olulisust, mis nähti ette energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses; nõuab, et Euroopa kliimapaktis suurendataks kliimamuutustega kohanemise rolli;

11.

tuleb meelde, kui oluline on ohjata füüsilisi kliimariske, ning nõuab, et kohustuslikud kliimaalased riskihindamised integreeritaks kliimamuutustega kohanemist käsitlevasse ELi strateegiasse, kaasa arvatud riiklikud kohanemiskavad;

12.

nõuab, et avalikud hanked oleksid kliimasõbralike materjalide ja teenuste kasutamisel eeskujuks;

13.

rõhutab, kui oluline on uues strateegias veelgi edendada kliimamuutustega kohanemist piirkondades ja linnades, näiteks edendades õigusraamistikke, mis nõuavad piisavaid kohanemisstrateegiaid ning järelevalvet piirkondlikul ja linna tasandil pärast nõuetekohast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna ja noorteorganisatsioonidega, ametiühingute ja kohalike ettevõtjatega, ning pakkudes rahalisi stiimuleid nende elluviimiseks; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste kõige haavatavamate geograafiliste piirkondade nagu rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade valmisoleku ja kohanemisvõime parandamisele, mida kliimamuutused looduskatastroofide ja äärmuslike ilmastikunähtuste kaudu eriti mõjutavad; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni 2013. aasta kohanemisstrateegias puudus suurel määral sooline perspektiiv, ning rõhutab, et sooline perspektiiv võtab täielikult arvesse naiste ja tütarlaste haavatavust ning toetab ka soolist võrdõiguslikkust osalemisel;

14.

rõhutab vajadust parandada piiriülest koostööd ja koordineerimist kliimamuutustega kohanemisel ning kiirel reageerimisel kliimakatastroofidele; soovitab sellega seoses komisjonil toetada liikmesriike teadmiste ja parimate tavade jagamisel mitmesugustes kliimamuutustega kohanemise püüdlustes piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

15.

rõhutab, et liikmesriikidel, piirkondadel ja linnadel tuleb suurendada oma kohanemisvõimet, et vähendada haavatavust ja kliimamuutuste sotsiaalset mõju; nõuab, et komisjon ja ELi ametid näeksid ette vajaliku suutlikkuse suurendamise ja koolituse ning raamistiku teabe ja parimate tavade nõuetekohaseks vahetamiseks kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste vahel;

16.

rõhutab, et kohanemisstrateegiatega tuleks ergutada ka haavatavaid piirkondi, näiteks saari, minema üle keskkonnahoidlikel ja looduspõhistel lahendustel põhinevale mudelile, ning need peaksid suurendama iseseisvat toimetulekut, et tagada paremad elamistingimused, sealhulgas säästvad ja kohalikud põllumajandus- ja kalandustavad, vee säästev majandamine, taastuvenergia ulatuslikum kasutamine jne kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, et suurendada nende piirkondade vastupanuvõimet ja nende ökosüsteemide kaitset;

17.

märgib, et lisaks on vaja kaardistada kliimamuutuste mõju, näiteks seoses looduslike ohtude esinemisega; väljendab seetõttu heameelt juba käivitatud ELi kliimamuutuste ja tervise vaatluskeskuse projekti Climate-ADAPT üle ning julgustab komisjoni projekti edasi arendama ja laiendama, et see hõlmaks ka muid sektoreid;

18.

rõhutab olulist koostoimet ja võimalikke kompromisse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel; rõhutab asjaolu, et praeguse kohanemisstrateegia hindamisel on toonitatud vajadust pöörata poliitikameetmetes ja kavades suuremat tähelepanu kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise vahelisele seosele; märgib, et koostoimelised lähenemisviisid nendele küsimustele on olulised nii kliima- ja keskkonnakriisi pakilisuse kui ka vajaduse tõttu kaitsta inimeste tervist ning tugevdada ökoloogiliste ja sotsiaalsüsteemide vastupanuvõimet, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale; rõhutab, et kuigi ühised pingutused on olulised tõhusate leevendusmeetmete tagamiseks selle ülemaailmse piiriülese olemuse tõttu, tuleb erilist tähelepanu pöörata ka kliimamuutuste mõjule ja kohanemiskuludele igas piirkonnas, eelkõige nendes piirkondades, mis seisavad silmitsi kahekordse ülesandega panustada ülemaailmsesse leevendustegevusse ja kanda samal ajal kliimamõjuga tegelemise kasvavaid kulusid;

19.

on veendunud, et kliimamuutuste kahjulik mõju võib olla suurem kui liikmesriikide kohanemisvõime; on seetõttu arvamusel, et liikmesriigid ja liit peaksid tegema koostööd, et kahju vältida, vähendada ja sellega tegeleda, nagu on ette nähtud Pariisi kokkuleppe artiklis 8; tunnistab vajadust arendada edasi kahjude ja kahjustustega tegelemiseks vajalikke meetmeid;

20.

tunnistab, et kliimamuutuste mõju on piiriülene, sest see mõjutab näiteks kaubandust, rännet ja julgeolekut; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks, et uus strateegia oleks terviklik ja hõlmaks kõiki kliimamuutuste tagajärgi;

21.

rõhutab, et EL peab olema valmis kliimast tingitud ümberasumiseks, ning tunnistab vajadust võtta asjakohaseid meetmeid, et kaitsta kliimamuutuste mõju tõttu ohustatud elanikkonnarühmade inimõigusi;

Looduspõhised lahendused ja roheline taristu

22.

tuletab meelde, et kliimamuutused ja nende tagajärjed ei mõjuta üksnes inimesi, vaid ka bioloogilist mitmekesisust ning mere- ja maismaaökosüsteeme ning et IPBESi teedrajava aruande kohaselt on kliimamuutused tähtsuselt kolmas bioloogilise mitmekesisuse vähenemise otsene põhjustaja kogu maailmas, ning et kestlikud elatusvahendid on üliolulised, et leevendada inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis ja nendega kohaneda; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama suuremat sidusust 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiast tulenevate kohanemismeetmete ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmete rakendamise vahel;

23.

ergutab tõeliselt sidusa ja vastupanuvõimelise üleeuroopalise loodusvõrgustiku arendamist, mis koosneb ökoloogilistest koridoridest, et vältida geneetilist eraldamist, võimaldada liikide rännet ning säilitada ja parandada terveid ökosüsteeme, võimaldades samal ajal arendada traditsioonilist, kuid kliimamuutustele vastupanuvõimelist taristut;

24.

rõhutab, kui oluline on kasutada kestlikke looduspõhiseid kohanemislahendusi, kaitsta ja taastada mere- ja maismaaökosüsteeme, mis võivad samal ajal aidata leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja võidelda eri liiki reostuse vastu; nõuab, et uude strateegiasse lisataks ambitsioonikad kavad nende lahenduste tõhusamaks kasutamiseks koos piisavate rahaliste vahenditega, sealhulgas mitmeaastasest finantsraamistikust, programmist InvestEU ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, ning teeb ettepaneku uurida kättesaadavate finantstoodete portfelle ja parandada rahastamistingimusi, et muuta praegust mitteoptimaalset investeerimisolukorda paremaks; nõuab lisaks, et programmi LIFE kasutataks otstarbekalt, et see võiks toimida kliimamuutustega kohanemise innovatsiooni katalüsaatorina ning muutuda ruumiks, kus eksperimenteerida, arendada ja katsetada lahendusi, et suurendada liidu vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud ohtudele;

25.

rõhutab vajadust hinnata metsade, puude ja rohelise taristu potentsiaali kliimamuutustega kohanemisel ja ökosüsteemi teenuste osutamisel ja seda rohkem ära kasutada, kuna näiteks linnapiirkondades kasvavad puud võivad lisaks muude eeliste pakkumisele, nagu õhukvaliteedi parandamine, vähendada ka äärmuslikke temperatuure; nõuab rohkemate puude istutamist linnadesse, säästva metsamajandamise toetamist ja integreeritud reageerimist metsatulekahjudele, sealhulgas näiteks neid kustutavate tuletõrjujate asjakohast koolitamist, et kaitsta ELi metsi äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustatud hävingu eest; rõhutab, et kõik taasmetsastamise ja põllumajandusega seotud kohanemismeetmed peaksid põhinema uusimatel teaduslikel teadmistel ja neid tuleks rakendada täielikus kooskõlas ökoloogiliste põhimõtetega;

26.

märgib, et nende metsaalade kindlaksmääramine, mis on jäänud oma looduslikule seisundile kõige lähemale ja millele tuleks seetõttu anda eriline kaitse, oli ELi teise, 1977. aasta keskkonnaalase tegevusprogrammi üks prioriteete; märgib lisaks, et kuigi meetmeid ei ole veel võetud, seadis EL selle prioriteediks ka 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegias; kutsub komisjoni üles viima kliimamuutustega kohanemist käsitleva tulevase ELi strateegia kooskõlla ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega, eelkõige seoses kõigi ürgmetsade range kaitsega ning selle säilitamise ja taastamise eesmärkidega;

27.

tõstab esile puutumatute metsa ökosüsteemide (8) rolli keskkonnastressist, sealhulgas kliimamuutustest, ülesaamisel tänu nende olemuslikele omadustele, mis võimaldavad neil maksimeerida kohanemisvõimet ja mis hõlmavad arengut võimaldavaid liine, mis on ainulaadselt kohanenud, et elada aja jooksul üle olulisi hooajalisi temperatuurimuutusi ja maastikutasandi häiringuid;

28.

rõhutab, et mitmed tehnoloogialahendused võimaldavad puude taasistutamist; mõistab, et mõnel juhul võivad linnade ehitustööd kaasa tuua haljasalade hävitamise, ning toetab sellega seoses puude taasistutamist, andes neile uue elu uutes hästi kavandatud kohtades;

29.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles liigitama rohelist taristut kavandamise, rahastamise ja investeeringute seisukohast elutähtsa taristu kategooriasse;

30.

märgib, et teatavad rohelise taristu osad kannatavad samuti suurema kuumuse ja muude stressirohkete tingimuste all ning et selleks, et need tekitaksid mitte ainult füüsikalisi, vaid ka füsioloogilisi jahutamisefekte, peame pakkuma neile soodsaid tingimusi, mulda ja niiskust, et need saaksid linnapiirkondades jõudsalt areneda; rõhutab seetõttu nõuetekohase rohelise linnaplaneerimise rolli, milles võetakse arvesse rohelise taristu eri komponentide vajadusi, mitte üksnes puude istutamist;

31.

tunnistab ookeanide rolli kliimamuutustega kohanemisel ning rõhutab vajadust tagada ja edendada merede ja ookeanide head seisundit ja vastupanuvõimet; tuletab meelde, et IPCC eriaruandes „The Ocean and Cryosphere in a Changing Climate“ (Ookean ja krüosfäär muutuvas kliimas) täpsustati, et kliimamehhanismid sõltuvad ookeanide ja mereökosüsteemide seisundist, mida praegu mõjutavad globaalne soojenemine, reostus, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ülekasutamine, hapestumine, hapnikusisalduse vähenemine ja rannikuerosioon; toonitab, et IPCC osutab samuti sellele, et ookean on lahenduse osa ning aitab kliimamuutuste mõju leevendada ja nendega kohaneda, ning rõhutab, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ökosüsteemide reostust ning edendada looduslikke süsiniku sidujaid;

32.

osutab asjaolule, et ranniku- ja mereökosüsteemide seisundi halvenemine ohustab kohalike kogukondade ja kogu majanduse füüsilist turvalisust, majanduslikku heaolu ja toiduga kindlustatust ning nõrgendab nende võimet pakkuda elutähtsaid ökosüsteemi teenuseid, nagu toit, süsinikdioksiidi säilitamine ja hapniku tootmine, ning toetada looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemiseks;

33.

hoiatab, et teatavad rannikualad võivad sattuda suure surve alla merevee taseme tõusu ja soolase vee tungimise tõttu nii joogivee võtmiseks kasutatavatesse ranniku põhjaveekihtidesse kui ka kanalisatsiooni, samuti äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu, millel võivad olla sellised tagajärjed nagu ikaldus, veekogude saastumine, taristu kahjustumine ja sundränne; ergutab arendama rohelist taristut rannikulinnades, mis asuvad tavaliselt märgalade lähedal, et säilitada bioloogilist mitmekesisust ja rannikualade ökosüsteeme ning tugevdada majanduse, turismi ja rannikumaastike kestlikku arengut, mis aitab samuti parandada vastupanuvõimet kliimamuutustele nendes haavatavates piirkondades, mida meretaseme tõus eriti mõjutab;

34.

toetab algatusi, sealhulgas linnastrateegiate väljatöötamist ja paremat ruumilist planeerimist, et kasutada ära katuste ja muu taristu (nt pargid, linnaaiad, haljaskatused ja -seinad, õhufiltreerimisseadmed, jahedad kõnniteed, poorne betoon ja muud meetmed) potentsiaali, kuna need võivad aidata kaasa linnade kõrge temperaturi alandamisele, vihmavee säilitamisele ja taaskasutamisele ning toidu tootmisele, vähendades samal ajal õhusaastet, parandades elukvaliteeti linnades, vähendades ohte inimtervisele ja kaitstes bioloogilist mitmekesisust, sealhulgas tolmeldajaid; on veendunud, et taristu, nagu teed, parklad, raudteed, elektrisüsteemid, kanalisatsioon ja muu, tuleb muuta bioloogilise mitmekesisuse ja kliimakindlaks;

35.

tunnistab, et avaliku sektori asutuste hinnangud selle kohta, millist mõju avaldavad ruumilised planeeringud ja linnaarendus veesüsteemile, võivad anda planeerimisasutustele vajalikku nõu selliste ehitusviiside kohta, mis ei põhjusta probleeme veesüsteemile; kutsub liikmesriike üles lisama sellised hinnangud strateegiatesse; kutsub liikmesriike üles koostama üleujutusohu ja üleujutusriski kaardid kooskõlas direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta) artikliga 6, et vähendada seeläbi üleujutuste mõju;

36.

tuletab meelde, et kliimamuutused mõjutavad nii vee kvantiteeti kui ka kvaliteeti, kuna vee väiksem vooluhulk veekogudes tähendab vähem selliste kahjulike ainete lahjendamist, mis ohustavad bioloogilist mitmekesisust, inimeste tervist ja joogiveega varustamist; nõuab seetõttu paremat veemajandust linna- ja maapiirkondades, sealhulgas säästva kuivendamise loomist maa parema planeerimise kaudu, mis kaitseb ja taastab looduslikke voolusüsteeme ja loodusliku vee säilitamise meetmeid, et aidata leevendada üleujutusi ja põudasid, hõlbustada põhjavee taastumist ja tagada joogivee tootmiseks vajalike veevarude kättesaadavus; rõhutab, et kliimamuutustega kohanemise meetmed veemajanduses peaksid olema kooskõlas meetmetega, millega tõhustatakse kestlikkust ja ringlust põllumajanduses, edendatakse energiasüsteemi ümberkujundamist ning kaitstakse ja taastatakse ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust; nõuab sellega seoses tugevat seost tulevase vett, õhku ja pinnast käsitleva nullsaaste tegevuskava ja kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia vahel;

37.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles täielikult rakendama direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, parandades veede kvaliteeti ülesvoolu; märgib, et meetmed vee säilitamiseks ja võtmiseks ülesvoolu asuvatelt veekogudelt mõjutavad veekogusid allavoolu – ka piiriüleselt –, mis võib takistada allavoolu asuvate alade majanduslikku arengut ja piirata joogiveevarude kättesaadavust; nõuab sidusaid poliitikameetmeid kõigis piirkondades, et aidata saavutada vähemalt veekogude hea ökoloogiline seisund ELis, ning rõhutab, kui oluline on tagada veepoliitika raamdirektiivile vastav ökoloogiline läbivool ja magevee ökosüsteemi ühenduvuse märkimisväärne paranemine;

38.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama veelgi vee korduskasutamist, et vältida eri veekasutusviiside vahelisi jaotuskonflikte, tagades samal ajal joogivee tootmiseks piisavate veevarude kättesaadavuse, mis on hädavajalik, et tagada inimõigus veele;

39.

märgib veesektori suurt energiatarbimist; kutsub komisjoni üles kaaluma energiatõhusaid meetmeid ja võimalust kasutada puhastatud reovett taastuvenergia kohapealse allikana; märgib, et praegust asulareovee puhastamise direktiivi ei ole pärast selle vastuvõtmist 1991. aastal kordagi läbi vaadatud; kutsub komisjoni üles vaatama läbi asulareovee puhastamise direktiivi, et tagada selle positiivne panus liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse;

Kohanemismeetmed ja järjepidevus

40.

rõhutab vajadust peavoolustada kliimamuutustega kohanemine kõikides asjakohastes ELi poliitikavaldkondades, mis on suunatud kestlikumale tulevikule, nagu põllumajandus ja toiduainete tootmine, metsandus, transport, kaubandus, energeetika, keskkond, veemajandus, hooned, taristu, tööstus-, merendus- ja kalanduspoliitika, samuti ühtekuuluvuspoliitika ja kohalik areng ning sotsiaalpoliitika, ja maksimeerida nendega kaasnevaid kasusid, ning rõhutab vajadust tagada, et muud Euroopa rohelise kokkuleppe algatused oleksid kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmetega kooskõlas;

41.

kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama kõigi asjakohaste seadusandlike ja eelarveettepanekute kliima- ja keskkonnamõju ning tagama, et need oleksid täielikult kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 oC;

42.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi poliitika võimaldas perioodil 2014–2020 kliima- ja keskkonnakahjulikke toetusi, mis süvendas ELi ökosüsteemide vastupanuvõime vähenemist; nõuab tungivalt, et kõigis poliitikavaldkondades kohaldatavad eeskirjad hoiaksid ära sellise avaliku sektori vahendite kasutamise;

43.

kutsub komisjoni üles võtma ambitsioonika lähenemisviisi eelseisvale renoveerimislainele ning võtma vastu nõuetekohased algatused, millega tagatakse tugeva kulutõhusa fookusega etapiviisiline ja põhjalik renoveerimine; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni soovi üle luua Euroopa ehitussektori insenere, arhitekte ja muud töötajaskonda ühendav Euroopa Bauhaus, nagu rõhutati 16. septembril 2020 Euroopa Parlamendis peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus;

44.

nõuab, et uus strateegia oleks kooskõlas ülemaailmse tegevuse ja kokkulepetega, nagu Pariisi kokkulepe, kestliku arengu eesmärgid ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon; palub komisjonil määrata uues strateegias kindlaks meetmed, mis edendavad ja hõlbustavad kohanemist väljaspool ELi, eelkõige vähim arenenud riikides ja väikestes saareriikides, mida kliimamuutused ja meretaseme tõus kõige rohkem mõjutavad, ning suurendada oma välistegevuse raames arenguriikidele antavat tehnilist abi ja parimate tavade jagamist;

45.

nõuab, et uue kohanemisstrateegiaga edendataks ja arendataks kohanemislahendusi koos kolmandate riikidega, eelkõige maailma nendes osades, mis on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad ja neist kõige enam mõjutatud; rõhutab lisaks tõhusa ja sihipärase suutlikkuse suurendamise vajadust arengumaades, kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate levitamist ning tarneahelates esinevaid kohustusi;

46.

nõuab, et komisjon tegeleks asjakohaselt ja kiiresti kõrbestumise ja mulla degradeerumise probleemidega, mis juba mõjutavad enamikku liidu riike ja mis on muutunud üheks kliimamuutuste kõige nähtavamaks tagajärjeks, ning töötaks välja metoodika ja näitajad nende ulatuse hindamiseks; rõhutab samuti vajadust tegeleda mulla katmisega; tuletab meelde järeldusi Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta eriaruandes „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“, eelkõige vajadust tõhustada ELi mullaalast õigusraamistikku, tõhustada meetmeid, et täita liikmesriikide võetud kohustus saavutada hiljemalt 2030. aastaks ELis mulla degradeerumise neutraalsus, ning tegeleda paremini kõrbestumise algpõhjustega, eelkõige mittesäästvate põllumajandustavadega; peab kahetsusväärseks, et selles valdkonnas puudub spetsiaalne ELi poliitika ja meetmed; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama kohanemisstrateegia raames ELi kõrbestumise vastu võitlemise strateegia; nõuab kõrbestumise ja mulla degradeerumise vastu võitlemiseks piisavat rahastamist;

47.

tunnistab kliimamuutuste ebavõrdset mõju ja asjaolu, et kahjulikud mõjud ei varieeru mitte ainult liikmesriigiti, vaid eelkõige ka piirkonniti, mõjutades nende vajadusi kohanemismeetmete järele; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama liikmesriikidele ja piirkondadele suunised, et aidata neil suunata kohanemismeetmeid kõige tõhusamal viisil;

48.

rõhutab vajadust parandada valmisolekut ja kohanemisvõimet kliimamuutustega suurel määral kokku puutuvates geograafilistes piirkondades, nagu ELi saared ja äärepoolseimad piirkonnad;

49.

tunnistab, et kliimamuutuste kahjulik mõju puudutab eelkõige ühiskonna vaeseid ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi, kuna nende kohanemisvõime on tavaliselt piiratum ja nad sõltuvad rohkem kliimatundlikest ressurssidest; rõhutab, et kliimamuutustega kohanemise jõupingutustes tuleb käsitleda kliimamuutuste ja ulatuslike sotsiaal-majanduslike haavatavuse allikate, sealhulgas vaesuse ja soolise ebavõrdsuse vahelist seost;

50.

nõuab tugevdatud sotsiaalkaitsesüsteeme, et kaitsta kõige haavatavamaid piirkondi ja inimesi kliimamuutuste kahjuliku mõju eest, ning haavatavate rühmade kindlakstegemist õiglase kohanemispoliitika kujundamisel kõigil asjaomastel valitsemistasanditel;

51.

toonitab, et kohanemismeetmete valik peaks põhinema mitme kriteeriumi analüüsil, mille aluseks on tõhusus, tulemuslikkus, finantskulud, kooskõla kliimamuutuste leevendamisega, linnaperspektiiv jne; kutsub komisjoni üles töötama välja kliimakindluse määratluse, et tagada kõigi meetmete tõhusus ja otstarbekohasus;

52.

rõhutab kliimamuutustega vähese kohanemise ohtu ja sellega seotud kulusid; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja näitajad, millega mõõta prognoositava mõju põhjal, kas liit täidab kliimamuutustega kohanemise eesmärke või ei täida;

53.

ergutab töötama välja ühiseid meetodeid ja lähenemisviise kohanemismeetmete tõhususe jälgimiseks ja hindamiseks, tunnistades samas, et kliimamuutuste mõju ja kohanemismeetmed on kohalikud ja kontekstipõhised;

Rahastamine

54.

nõuab, et suurendataks rahastamist kõigil valitsemistasanditel ning et kliimamuutustega kohanemisse kaasataks avaliku ja erasektori investeeringuid; tuletab meelde oma seisukohta, milles nõutakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ja taasterahastus „NextGenerationEU“ kliimaga seotud kulutuste 30 % eesmärki ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste 10 % eesmärki, mis peaks aitama kaasa nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele; nõuab, et kliimamuutustele vastupanuvõimet peetaks ELi rahastamise põhikriteeriumiks; on seisukohal, et Euroopa Investeerimispank (EIP) kui kliimapank peaks rahastama ka kliimamuutustega kohanemise meetmeid (9); kutsub EIPd kui ELi kliimapanka üles nõuetekohaselt rahastama kliimamuutustega kohanemist ELi poolt ja pühenduma oma kliimapanga tegevuskavas kliimamuutustega kohanemise suuremale ambitsioonikusele, ning nõuab suuremaid stiimuleid VKEdele, kellel võib olla keskne roll uuenduslike kestlike kohanemislahenduste väljatöötamisel; rõhutab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja taastefond ei tohiks suurendada survet ökosüsteemidele ega vähendada nende ühenduvust ega põhjustada nende ülekasutamist, kuna ainult looduse säästev kasutamine võimaldab liidul kohaneda ohtliku inimtegevusest tingitud kliimasüsteemi häirimisega ja seda leevendada (10); nõuab piisavat rahalist toetust ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia kaitse- ja taastamiseesmärkide rakendamiseks; rõhutab vajadust muuta kliimamuutustega kohanemise rahastus kaasavaks ja sooteadlikuks;

55.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi kliimameetmete rahastamise jälgimise metoodikas ei tehta vahet kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel ning et kliimavaldkonna sihtotstarbelist rahastamist on olnud raske jälgida, sest seda on kasutatud pigem arvepidamisvahendina kui poliitika kujundamise tegeliku toetusena; nõuab, et kliimavaldkonna sihtotstarbelise rahastamise süsteem oleks poliitikapõhine ja hõlmaks järelevalvekriteeriume, mis võimaldavad võrrelda ELi fonde, eristades kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist kõigi ELi eelarvevahendite lõikes;

56.

ergutab ELi Solidaarsusfondi paremat kasutamist parema taastamise põhimõttele vastava rahastamismehhanismina, mis aitab kaasa ka kohanemisele ja tulevikku suunatud kavandamisele;

57.

tõdeb, et kohanemine on kulukas; märgib siiski, et tegevusetusega kaasnevad kulud on eeldatavasti palju suuremad; rõhutab, kui oluline on kohanemisse investeeringute tegemine, kuna lisaks elude päästmisele ja keskkonnakaitsele võivad ennetusmeetmed olla kulutõhusamad; rõhutab ennetuspõhimõtet ning kutsub komisjoni üles töötama välja lähenemisviise tagamaks, et kohanemismeetmete võtmata jätmisest tulenevaid kulusid ei kantaks üle üldsusele, ja jõustama põhimõtet „saastaja maksab“, kohustades kohanemise eest vastutama saastajat; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid, et avaliku sektori investeeringud oleksid kliimakindlad ning samal ajal stimuleeriksid rohelisi ja kestlikke erainvesteeringuid toimima süsteemsete muutuste katalüsaatorina; on veendunud, et põhimõte „ära tekita kahju“ peaks olema tulevases kohanemisstrateegias selgelt väljendatud, eelkõige selleks, et vältida negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja vältida vähest kohanemist;

58.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle laiendada ELi Solidaarsusfondi kohaldamisala, et see hõlmaks rahvatervisega seotud hädaolukordi, nagu pandeemiad;

Teadlikkuse suurendamine, kohanemisalased teadmised ja teadusuuringud

59.

rõhutab, kui oluline on suurendada teadlikkust kliimamuutuste, näiteks äärmuslike ilmastikunähtuste mõjust muu hulgas tervisele ja keskkonnale, ning kohanemisvajadusest ja selle kasulikkusest mitte ainult otsustajate seas, vaid ka asjakohase ja pideva teavitamise ja harimise kaudu kõigis eluetappides ja -valdkondades; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et eelarvekärpeid on tehtud sellistes olulistes programmides nagu programm „EL tervise heaks“ ja Erasmus;

60.

tunnistab, et esmatähtsaid teadmistelünki ei ole kõrvaldatud ja et on tekkinud uusi lünki; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema edasi kindlaks ja täitma teadmistelüngad, sealhulgas seoses elutähtsate sektoritega, et tagada teadlik otsuste tegemine, arendades edasi selliseid vahendeid nagu Climate-ADAPT ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kliimale keskenduv teadmis- ja innovaatikakogukond (EIT Climate-KIC); rõhutab sellega seoses, kui oluline on parem teadmiste jagamine liikmesriikide vahel, mis on endiselt ebapiisav, ning parem koordineerimine sellistes küsimustes nagu rahvusvahelised vesikonnad, üleujutuskaitse, ehituseeskirjad ja ehitus potentsiaalselt suure riskiga piirkondades; kutsub komisjoni üles looma kohanemisanalüüsi ja modelleerimise foorumit, et parandada kliimamuutuste mõju ja kohanemise mudelite kasutamist poliitika kujundamisel;

61.

osutab suurele hulgale innovatsioonile, mis toetab projekte ja meetmeid kliimamuutustega kohanemise meetmete jaoks, nagu tehnoloogia arendamine, digitaalteenused jne, ning rõhutab, et EL peab toetama selliste algatuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu;

62.

rõhutab, kui oluline on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni programmi „Euroopa Horisont“ ja muude rahastamismehhanismide abil, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemist, looduspõhiseid lahendusi, keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muid lahendusi, mis võivad aidata võidelda kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste vastu; tuletab samuti meelde programmi „Euroopa horisont“ potentsiaali suurendada ELi kodanike vastupanuvõimet kliimamuutustele, mis aitab seeläbi kaasa kohanemisele ka ühiskonna ümberkujundamise kaudu; peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna eelarvetes on ulatuslikult kärbitud selliseid programme nagu „Euroopa horisont“, sest need kärped vähendavad ELi konkurentsivõimet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tipptasemel tehnoloogia ja lahenduste valdkonnas; tuletab meelde teadlaste olulist rolli globaalse soojenemise vastu võitlemisel ja rõhutab sellega seoses rahvusvaheliste partnerite vahelise tiheda teaduskoostöö tähtsust; märgib, et põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI) võib olla oluline vahend uute tehnoloogiate ja tavade väljatöötamisel kliimamuutustega kohanemiseks põllumajandusliku toidutööstuse süsteemides;

63.

rõhutab, kui oluline on, et kohanemismeetmed põhineksid uusimatel teaduslikel teadmistel ja kättesaadavatel andmetel; võtab sellega seoses teadmiseks töö, mida on juba tehtud selliste ELi programmidega nagu Copernicus, ning rõhutab andmete kohustusliku kogumise rolli võimalikult täpsete prognooside tagamisel; nõuab teadus- ja arendustegevuse suurendamist, et leida uuenduslikke lahendusi kohanemiseks, ning sihipärast toetust digitaalsetele uuendustele, mis kasutavad digiteerimist kestlikuks ümberkujundamiseks;

64.

märgib, et kliimamuutuste mõju tervisele suureneb ning et Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tervishoidu ja kliimamuutusi käsitleva aruande ning organisatsiooni Lancet Countdown kohaselt hakatakse neid mõjusid alles praegu arvesse võtma; rõhutab seetõttu, kui oluline on uurida edasi kliimamuutuste mõju inimeste tervisele, ning nõuab, et ELi programmide, näiteks programmi „Euroopa horisont“ ja programmi LIFE kaudu investeeritaks selle valdkonna teadusuuringutesse, tehtaks sektoriülest riskihindamis- ja järelevalvealast koostööd ning suurendataks tervishoiusektori teadlikkust ja suutlikkust, sealhulgas kohalikul tasandil, ning jagataks parimaid tavasid ja uusimaid teadmisi kliimamuutustest inimeste tervisele tulenevate riskide kohta; nõuab, et kogutud andmed suunataks tervishoiu Euroopa andmeruumi;

65.

kutsub komisjoni üles võtma oma strateegias arvesse vajadust tagada liikmesriikidele kliimale vastupanuvõimelised tervishoiusüsteemid, mis suudavad ennetada kliimamuutuste tagajärgi tervisele ja neile reageerida, eriti kõige haavatavamate inimeste jaoks, kaasates tervishoiukogukondi täielikult kohanemisvahendite kavandamisse; rõhutab, et see peaks hõlmama ennetusprogramme, kohanemismeetmete kavasid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid kliimamuutuste mõju kohta tervisele, nagu surm, vigastused, äärmuslikest temperatuuridest, üleujutustest ja tulekahjudest tingitud toidu- ja veetekkeliste haiguste suurenenud oht, samuti häiritud ökosüsteemide mõju, mis toob kaasa haiguste, muutunud õietolmuhooaegade ja allergia riski; kutsub komisjoni samuti üles eraldama vajalikke vahendeid siirutajatega levivate haiguste seirevõrgustiku ja entomoloogilise seire säilitamiseks ja edasiarendamiseks ning selle nõuetekohaseks rakendamiseks liikmesriikides;

Varajane hoiatamine ja kiirreageerimine

66.

nõuab, et uues strateegias pöörataks rohkem tähelepanu kriiside ennetamisele ja nendeks valmisoleku kavandamisele ning kriisiohjamisele ja katastroofidele reageerimisele, sealhulgas pandeemiate korral, kasutades ära kõiki koostoimeid tugevdatud liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga ning kaasates aktiivselt selliseid ELi ameteid nagu EEA ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC); on arvamusel, et liikmesriigid peaksid koordineerima selliste valmisolekukavade koostamist liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu; kutsub komisjoni üles töötama välja suunised linnade kuumusega seotud hädaolukordade kohta ning ergutama sellega seoses parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

67.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja asjakohased ennetus- ja kiirreageerimiskavad selliste kliimakatastroofide puhuks nagu kuumalained, üleujutused ja põud, milles võetakse arvesse piirkondade, näiteks piiri- või rannikualade eripära, ning mis sisaldavad piiriülese tegevuse mehhanisme, mis tagab jagatud vastutuse ja solidaarsuse liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega; rõhutab vajadust võtta vastu kliimamuutuste tagajärgedega kokku puutuvate territooriumide ja linnade kohanemisstrateegia, mille aluseks on uus innovaatiline ökosüsteemil põhinev lähenemisviis riskiennetusele ja -juhtimisele, eelkõige määrates kindlaks taganemisalad, üleujutuskindlad alad, loodusliku kaitse ja juhul, kui see on oluline, tehiskaitse;

68.

palub riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel luua õigeaegse varajase hoiatamise süsteemid ja valmistada ette asjakohased vahendid, et reageerida äärmuslikele ilmastikunähtustele ning muudele kliimamuutuste ja pandeemiate negatiivsetele mõjudele;

o o

69.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

(4) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(5) ELT L 177, 5.6.2020, lk 3.

(6) ELT L 288, 6.11.2007, lk 27.

(7) ELT C 316, 22.9.2017, lk 99.

(8) Watson, J. E. M. jt: „The exceptional value of intact forest ecosystems“, Nature, Ecology and Evolution, 2. kd, nr 4, Macmillan Publishers Limited, London, 2018.

(9) Euroopa Parlamendi 23. juuli 2020. aasta resolutsioon Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta, Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.

(10) IPBES, „Global Assessment on Biodiversity and Ecosystem Services“, 2019.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/168

P9_TA(2020)0383

Petitsioonikomisjoni 2019. aasta arutelud

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2019. aasta arutelude tulemuste kohta (2020/2044(INI))

(2021/C 445/20)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuste kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 24 ja 227, mis kajastavad seda, kui suurt tähtsust omistatakse aluslepingus ELi kodanike ja elanike õigusele pöörduda oma muredega Euroopa Parlamendi poole,

—	võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228, milles käsitletakse Euroopa Ombudsmani rolli ja ülesandeid,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse kodanike õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

—	võttes arvesse ELi toimimise lepingu sätteid rikkumismenetluse kohta, eriti selle artikleid 258 ja 260,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ja artikli 227 lõiget 7,

—	võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A9-0230/2020),

A.	arvestades, et pärast Euroopa Parlamendi valimisi 23.–26. mail 2019 ja Euroopa Parlamendi uue koosseisu tegevuse algust 2. juulil 2019 pidas petitsioonikomisjon 10. juulil 2019 avakoosoleku;

B.	arvestades, et 2019. aastal sai Euroopa Parlament 1 357 petitsiooni, mis on 11,23 % rohkem kui 2018. aastal esitatud 1 220 petitsiooni ja näitab, et hoolimata valimisteaegsest pausist parlamendi töös kasutasid ELi kodanikud ja elanikud endiselt õigust esitada petitsioone;

C.	arvestades, et 2019. aastal kasvas võrreldes 2018. aastaga nende kasutajate arv, kes toetasid Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu üht või mitut petitsiooni (kokku 28 075 kasutajat); arvestades, et petitsioonide toetuseks tehti 31 679 hiireklõpsu;

D.	arvestades, et 2019. aastal esitatud petitsioonidest oli 41 petitsioonile lisatud veel ühe või mitme kodaniku allkiri, 8 petitsioonile üle 100 allkirja ja 3 petitsioonile üle 10 000 allkirja;

arvestades, et esitatud petitsioonide arv oli ELi kogurahvastiku arvu arvestades endiselt tagasihoidlik; arvestades, et saadud petitsioonide üldarv näitab, et kodanike teadlikkuse tõstmiseks petitsiooniõiguse suhtes on vaja rohkem pingutada ja võtta asjakohaseid meetmeid; arvestades, et kodanikud ootavad petitsiooniõiguse kasutamisel ELi institutsioonidelt nende murede lahendamisel lisaväärtust;

arvestades, et 2019. aastal esitatud 1 357 petitsioonist tunnistati 938 lubatavaks, 406 jäeti lubatavaks tunnistamata ja 13 võeti tagasi; arvestades, et lubatavaks tunnistamata jäetud petitsioonide suhteliselt suur osakaal (30 %) 2019. aastal näitab, et paljude jaoks ei ole ELi tegevusvaldkonnad ikka veel selged; arvestades, et seetõttu on vaja käsitleda seda probleemi teabekampaaniate abil, et selgitada liidu pädevusi ja Euroopa Parlamendile petitsioonide esitamise korda;

G.	arvestades, et petitsioonide lubatavuse kriteeriumid on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 227 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 226, mille kohaselt võivad petitsioone esitada ELi kodanikud või elanikud, keda ELi tegevusvaldkondadega seotud teema otseselt mõjutab;

arvestades, et üks Euroopa Liidu kodanike põhiõigusi on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole; arvestades, et petitsiooni esitamise õigus tagab ELi kodanikele ja elanikele avatud, demokraatliku ja läbipaistva mehhanismi otse oma valitud esindajate poole pöördumiseks ja on seega oluline kodanike ELi tegevusvaldkondades aktiivselt osalemise seisukohalt;

arvestades, et kodanike vahetu osalemise suurendamiseks ja ELi otsustusprotsessi täiustamiseks on vaja demokraatlikku valitsemistava, mis põhineb läbipaistvusel, põhiõiguste tulemuslikul kaitsel ja ELi kodanike taotluste kaasamisel ELi poliitilisse tegevuskavasse; arvestades, et demokraatlikku ja täiesti läbipaistvat valitsemistava tuleks samuti pidada petitsioonikomisjoni töö mõjususe ja kodanikusõbralikkuse suurendamise nurgakiviks;

arvestades, et petitsiooni esitamise õigus peaks suurendama Euroopa Parlamendi valmisolekut reageerida kaebustele ja muredele seoses ELi põhiõigustest kinnipidamise ja ELi õigusaktide järgimisega liikmesriikides; arvestades, et petitsioonid on muu hulgas väga kasulik teabeallikas ELi õiguse väära kohaldamise või rikkumise juhtumite kohta; arvestades, et petitsioonid võimaldavad Euroopa Parlamendil ja teistel ELi institutsioonidel hinnata ELi õiguse ülevõtmist ja kohaldamist ning selle mõju ELi kodanikele ja elanikele ning tuvastada ELi õiguse puudusi ja vastuolusid, mis kahjustavad eesmärki tagada kodanike põhiõiguste täielik kaitse;

K.	arvestades, et kodanikud pöörduvad petitsioonikomisjoni poole tavaliselt viimase abinõuna, kui leiavad, et teised organid ja institutsioonid ei suuda nende mureküsimusi lahendada;

L.	arvestades, et Euroopa Parlament on juba pikka olnud rahvusvahelisel tasandil petitsioonimenetluse arendamisel esirinnas ning parlamendi petitsioonimenetlus on Euroopas kõige avatum ja läbipaistvam, võimaldades petitsiooni esitajatel parlamendi tegevuses osaleda;

arvestades, et petitsioonikomisjon vaatab iga petitsiooni hoolikalt läbi; arvestades, et igal petitsiooni esitajal on õigus saada mõistliku aja jooksul ning oma emakeeles või petitsiooni esitamiseks kasutatud keeles oma petitsiooni kohta vastus ning teave sellest, mida petitsioonikomisjon tema petitsiooni lubatavuse kohta otsustas ja milliseid järelmeetmeid petitsioonikomisjon võtta kavatseb;

arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevus sõltub petitsiooni esitajate kirjeldatud probleemidest ja esitatud teabest; arvestades, et petitsioonikomisjoni töös on väga tähtsad petitsiooni esitajatelt saadav teave ning Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja muude organite jagatavad eksperditeadmised; arvestades, et lubatavaks tunnistatud petitsioonid sisaldavad sageli väärtuslikku teavet ka teiste parlamendikomisjonide ja laiendatud töörühmade töö jaoks;

arvestades, et väga paljusid petitsioone arutatakse petitsioonikomisjoni avalikel koosolekutel; arvestades, et petitsioonide esitajatel palutakse sageli oma petitsioone tutvustada ja nad osalevad täiel määral aruteludes, aidates nii petitsioonikomisjoni tööle aktiivselt kaasa; arvestades, et 2019. aastal pidas petitsioonikomisjon üheksa korralist koosolekut, kus 239 petitsiooni esitaja osavõtul arutati 250 petitsiooni ning aktiivselt (sõnavõtuga) osales 126 petitsiooni esitajat; arvestades, et petitsioonikomisjoni töö Euroopa kodanike mõjuvõimu suurendamisel annab olulise panuse parlamendi kuvandi ja autoriteedi tugevdamisse;

arvestades, et peamised probleemid, mida 2019. aastal esitatud petitsioonides käsitleti, olid seotud keskkonnateemaga (eelkõige saaste, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse küsimused), põhiõigustega (peamiselt lapse õigused, hääleõigus ja ELi kodanike õigused, eelkõige Brexitiga seoses), põhiseadusküsimustega (eelkõige seoses Euroopa Parlamendi valimiste ja Ühendkuningriigi EList väljaastumisega), tervisega (eelkõige tervishoidu ning ohtude ja mürgiste ainete mõju puudutavad küsimused), transpordiga (eelkõige lennu- ja rongireisijate õigused, rahvusvahelised ühendused ja hooajalised graafikumuudatused), siseturuga (eelkõige tarbijate õiguste ja isikute vaba liikumise küsimused), tööhõivega (eelkõige tööturule juurdepääs ja ebakindlad töölepingud) ning kultuuri ja haridusega (eelkõige puudega laste juurdepääs haridusele ja koolikiusamine) jpm tegevusvaldkondadega;

Q.	arvestades, et 2019. aasta petitsioonidest esitati Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu 73,9 % (1 003 petitsiooni), 2018. aastal aga 70,7 % (863 petitsiooni);

arvestades, et 2019. aastal arendati petitsioonide veebiportaali edasi ning uuel versioonil on kohanduv veebikujundus ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi veebisaidi (Europarl) uue ilme ja kasutusmugavusega; arvestades, et tänu sellele on kodanikel veebiportaali mugavam kasutada ja sellesse lihtsam pääseda, sest seda saab nüüd kasutada mis tahes seadmest ning see on optimeeritud Euroopa standardi EN 301 549 kohaldamiseks; arvestades, et portaal vastab osaliselt ka veebisisu juurdepääsetavussuuniste (Web Content Accessibility Guidelines, WCAG) taseme 2.1 standardile AA; arvestades, et uued isikuandmete kaitse põhimõtted on kõigis keeleversioonides üles laaditud e-kirja mallidesse ja registreerimislehele, samuti on kasutajakontode registreerimisel võimalik kasutada helilist robotilõksu; arvestades, et parandati petitsioonide veebiportaali ja rakenduse ePetition sünkroonimismehhanismi, mille tulemusel on portaal ja rakendus nüüd veel paremini integreeritud; arvestades, et arvukatele individuaalsetele abipäringutele on edukalt vastatud;

arvestades, et valimistest tingitud pausi tõttu Euroopa Parlamendi töös ei toimunud 2019. aastal käsitletud petitsioonidega seoses teabekogumiskülastusi; arvestades, et petitsioonikomisjon viis läbi mitmete varasemate teabekogumiskülastustega seotud järelhindamisi ja kinnitas kahe 2018. aastal toimunud teabekogumiskülastuse aruanded; arvestades, et 2020. aastaks on kavandatud rida teabekogumiskülastusi;

T.	arvestades, et petitsioonikomisjoni arvates on Euroopa kodanikualgatus tähtis osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab kodanikel aktiivselt osaleda ELi poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse kohta on antud liiga vähe tulemuslikku teavet;

arvestades, et meedial on igas demokraatlikus süsteemis keskne roll ja meedia muudab petitsioonikomisjoni protsessi läbipaistvamaks; arvestades, et kvaliteetajakirjandus on kogu Euroopa Liidu jaoks oluline; arvestades, et mõnes Euroopa meediakanalis valitseb teatav segadus seoses petitsioonikomisjoni rolli ja volitustega;

arvestades, et kodukorra kohaselt vastutab petitsioonikomisjon ka suhete eest Euroopa Ombudsmaniga, kelle ülesanne on uurida Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste haldusomavoli kohta laekunud kaebusi; arvestades, et 2019. aastal etendas petitsioonikomisjon olulist osa Euroopa Ombudsmani valimiste korraldamisel, viies kodukorra artikli 231 kohaselt läbi kandidaatide avaliku kuulamise; arvestades, et 18. detsembril 2019 valiti Euroopa Parlamendi ametiajaks 2019–2024 Euroopa Ombudsmaniks uuesti Emily O’Reilly;

arvestades, et oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioonis Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites (1), väljendati toetust ombudsmani uurimistegevusele ja kutsuti nõukogu üles võtma kõik vajalikud meetmed ombudsmani soovituste võimalikult kiireks elluviimiseks; arvestades, et nõukogu ei ole ombudsmanile ega ka Euroopa Parlamendi resolutsioonile vastanud ega ole teinud midagi soovituste elluviimiseks;

arvestades, et 2019. aastal tihenesid petitsioonikomisjoni ja Euroopa Ombudsmani suhted veelgi, nagu näitab ombudsmani aktiivne osalemine petitsioonikomisjoni koosolekutel; arvestades, et pärast oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni Ombudsmani ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (2), osales Emily O’Reilly petitsioonikomisjoni 2. aprilli 2019. aasta koosolekul, et vahetada arvamusi oma uute kavandatavate õiguste teemal, ja esitas petitsioonikomisjoni 4. septembri 2019. aasta koosolekul oma 2018. aasta aruande;

arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mille liikmed on ka Euroopa Ombudsman, riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide sarnased organid ning mille eesmärk on edendada ELi õiguse ja poliitikaga seotud teabe vahetust ja jagada parimaid tavasid;

arvestades, et petitsioonide võrgustiku tegevust tuleks parandada, tagades mõjusama koostöö petitsioonidega tegelevate komisjonide vahel; arvestades, et petitsioonide võrgustik peaks tugevdama dialoogi ja koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonidega, et tagada kodanike poolt petitsioonides tõstatatud küsimuste piisav käsitlemine ja lahendamine;

AA.

arvestades, et oma poliitilistes suunistes Euroopa Komisjonile aastateks 2019–2024 kohustus komisjoni president Ursula von der Leyen vastama Euroopa Parlamendi poolt ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel vastu võetud resolutsioonidele seadusandliku aktiga, et anda Euroopa Parlamendile suurem roll ELi õigusaktide algatamisel; arvestades, et petitsioonikomisjonil peaks olema strateegiline roll otsese seose loomisel Euroopa Parlamendi seadusandliku algatuse õiguse ja kodanike poolt petitsioonides tõstatatud küsimuste vahel;

tuletab meelde, et petitsioonikomisjon kui ainuke kodanikega vahetult suhtlev parlamendikomisjon peab tugevdama oma keskset rolli ELi kodanike ja elanike õiguste kaitsmisel ja edendamisel oma pädevuste raames, tagades petitsioonide esitajate murede ja kaebuste kiire läbivaatamise ja lahendamise avatud, demokraatliku ja täielikult läbipaistva petitsioonimenetluse teel ning tõhustatud koostöö ja dialoogi kaudu teiste ELi institutsioonide ja riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning hoidudes andmast petitsioonide esitajatele erapoolikuid või politiseeritud vastuseid;

peab kahetsusväärseks, et petitsioonide esitajaid ei teavitata ikka veel piisavalt sellest, mille alusel võib petitsiooni tunnistada vastuvõetamatuks; rõhutab, kui oluline on pidev teavitamine ja avalik arutelu liidu tegevusvaldkondade teemal, et tõsta üldsuse teadlikkust õigusest pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ning anda selgemat ja üksikasjalikumat teavet ELi volituste kohta; rõhutab vajadust võtta kiiresti kõik vajalikud meetmed selleks, et viia ellu ELi demokraatlik juhtimine, mis põhineb läbipaistvusel, põhiõiguste tõhusamal kaitsel ja kodanike vahetul kaasamisel ELi otsustusprotsessidesse; on arvamusel, et väga oluline on leida viis petitsiooniõiguse paremaks edendamiseks ja kodanike sellest õigusest teavitamiseks; teeb ettepaneku tõhustada Euroopa Liidus teavituskampaaniaid, et tagada ELi kodanikele paremad teadmised ELi pädevustest ja aidata üldsusel petitsioonikomisjoni rolli paremini mõista;

nõuab sihipärasemat ja aktiivsemat pressi- ja teabeteenust ning aktiivsemat tegutsemist sotsiaalmeedias, et paremini tutvustada petitsioonikomisjoni tööd ja et komisjon tõhusamalt reageeriks üldsuse muredele ja ELis peetavatele aruteludele, kusjuures selleks tuleks esile tõsta ka neid juhtumeid ja edulugusid, kus petitsiooni esitaja tõstatatud probleem petitsioonikomisjoni abiga edukalt lahendati;

soovitab korraldada ajakirjanikele ja meediale suunatud kampaaniaid ja teavitusüritusi, et vältida ebamäärast teavet ja seeläbi parandada petitsioonikomisjoni suhteid meediaga; rõhutab, et meedial on tähtis roll Euroopa kodanike teavitamisel petitsioonikomisjoni igapäevatööst ning ta saab oma tegevusega aidata parandada kodanike teadmisi petitsioonikomisjoni tööst; rõhutab, et ELi ülesanne on soodustada Euroopa kodanike täpset teavitamist;

juhib tähelepanu asjaolule, et petitsioonid võimaldavad Euroopa Parlamendil ja teistel ELi institutsioonidel pidada vahetut dialoogi ELi kodanike ja seaduslike elanikega, keda ELi õiguse rikkumine või väär kohaldamine mõjutab, ning avastatud probleemid lahendada; on seepärast rahul asjaoluga, et petitsioonid toimivad ELi kodanike jaoks ELi institutsioonidele juurdepääsu teena; rõhutab vajadust petitsioonikomisjoni ja juhtivate komisjonide, ELi institutsioonide ning riikide valitsuste ja piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tihedama koostöö järele ELi õiguse rakendamise ja selle järgimisega seotud järelepärimiste ja ettepanekute asjus;

leiab, et tagamaks petitsioonide edastamise asjaomastele pädevatele asutustele, tuleb parandada koostööd riikide parlamentide, liikmesriikide valitsuste, vastutavate riiklike institutsioonide ja ombudsmanidega;

tuletab meelde, et petitsioonid aitavad Euroopa Komisjonil täita aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli; kinnitab, et hea koostöö petitsioonikomisjoni ja Euroopa Komisjoni vahel on äärmiselt oluline ning et kiiremad vastused Euroopa Komisjonilt on petitsioonide menetlemisel hädavajalikud; sellega seoses tunnustab lubadust, mille Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresident Maroš Šefčovič andis oma kuulamisel volinikukandidaadina – tõhustada veelgi petitsioonide käsitlemist Euroopa Komisjonis ja tagada täpsete vastuste andmine kolme kuu jooksul; tuletab meelde oma palvet, et komisjon tagaks läbipaistvuse ning juurdepääsu dokumentidele esitatud petitsioonidega seotud EU Piloti menetluste raames ning seoses juba lõpetatud EU Piloti menetluste ja rikkumismenetlustega;

kutsub Euroopa Komisjoni üles petitsioonikomisjoni töös aktiivsemalt osalema, tagamaks, et petitsioonide esitajad saaksid ELi õiguse rakendamisega seotud taotlustele ja kaebustele täpsed vastused;

on seisukohal, et kui avastatakse probleem seoses ELi õiguse kohaldamise või rikkumisega, ei peaks komisjon veeretama kogu vastutust tegutsemise eest üksnes petitsiooni esitajale; on veendunud, et komisjon peab uurima, kas riiklikud ametiasutused on asunud petitsioonis nimetatud probleemi lahendama, ning peab nende ebatõhusa tegutsemise korral olema valmis sekkuma;

10.

rõhutab, et läbipaistvus ja kodanike juurdepääs kõigi ELi institutsioonide, sealhulgas nõukogu dokumentidele peaks olema reegel, et tagada kodanike demokraatlike õiguste kaitse kõrgeim tase; juhib tähelepanu sellele, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 (3) selle praegusel kujul ei kajasta enam tegelikku olukorda; palub komisjonil esitada ettepanek selle 2001. aasta määruse uuestisõnastamiseks, et heade haldustavade edendamise teel suurendada läbipaistvust ja vastutust;

11.

märgib, et petitsioonikomisjon saab pidevalt kaebusi teatavate ametiasutuste toime pandud õigusriigi põhimõtte rikkumiste kohta; tuletab meelde, et ELi õiguse tulemusliku, võrdse ja ühesuguse kohaldamise tagamine on äärmiselt oluline õigusriigi põhimõtte toetamiseks, mis on ELi lepingu artikli 2 kohaselt üks liidu ja selle liikmesriikide alusväärtusi; subsidiaarsuse põhimõtet järgides kutsub komisjoni üles täitma oma 17. juuli 2019. aasta teatises „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“ (COM(2019)0343) võetud kohustusi, et edendada õigusriigi põhimõtte austamise kultuuri, tõhustada koostööd liikmesriikide ametiasutustega ning astuda ühiselt ja tulemuslikult vastu liidus tegelikult ilmnevatele ohtudele;

12.

nõuab tungivalt Euroopa Komisjonilt meetmeid, et tagada artikli 51 kohaldamisala võimalikult järjekindel ja laiahaardeline tõlgendus; tuletab meelde, et enamiku petitsiooniesitajate ootused seoses neile hartas antud õigustega on suured ega piirdu nende õiguste praeguse kohaldamisalaga;

13.

on veendunud, et petitsioonide põhjalikuks käsitlemiseks tuleb kindlasti teha koostööd teiste parlamendikomisjonidega; märgib, et 2019. aastal edastati teistele parlamendikomisjonidele arvamuse küsimiseks 65 petitsiooni ja teavitamise eesmärgil 351 petitsiooni ning teistelt komisjonidelt saadi 38 arvamust ja 9 kinnitust selle kohta, et petitsioone võeti nende töös arvesse; nendib ka, et 2018. aastal edastati teistele parlamendikomisjonidele arvamuse küsimiseks 47 petitsiooni ja teavitamise eesmärgil 660 petitsiooni ning et teistelt komisjonidelt saadi 30 arvamust ja 38 kinnitust selle kohta, et petitsioone võeti nende töös arvesse; tuletab meelde, et petitsioonide esitajaid teavitatakse otsusest küsida nende petitsiooni käsitlemisel teiste parlamendikomisjonide arvamust; rõhutab seepärast, kui oluline on teiste komisjonide panus selleks, et Euroopa Parlament saaks kodanike muredele kiiremini ja tõhusamalt reageerida;

14.

usub, et petitsioonide võrgustik on kasulik vahend, et suurendada teadlikkust petitsioonides tõstatatud küsimustest ja hõlbustada petitsioonide käsitlemist teistes parlamendikomisjonides, kuhu need saadetakse arvamuse saamiseks või teavitamise eesmärgil; märgib, et on vaja tagada petitsioonidega seotud järelmeetmed Euroopa Parlamendi töös ja õigusloomes; rõhutab, et petitsioonide võrgustikku võiks pidada strateegiliseks vahendiks, millega edendada ELi toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud Euroopa Parlamendi seadusandliku algatuse õigust ning seeläbi käsitleda petitsioonides esile toodud ELi õiguse puudusi ja vastuolusid, et tagada kodanike õiguste täielik kaitse; on seisukohal, et petitsioonide võrgustiku korrapärased koosolekud on parlamendikomisjonide koostöö edendamiseks hädavajalikud, kuna võimaldavad võrgustiku liikmetel vahetada teavet ja jagada parimaid tavasid; rõhutab, et parlamendikomisjonide tihedam koostöö võib tõhustada kuulamiste ja samateemaliste parlamendiuuringute kavandamist; soovitab koostada mehhanismi, mis võimaldaks petitsioonikomisjoni vahetult õigusloomeprotsessi kaasata;

15.

juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni 2019. aastal vastu võetud olulistele aastaaruannetele, eelkõige petitsioonikomisjoni 2018. aasta tegevuse aruandele (4) ja Euroopa Ombudsmani 2018. aasta tegevuse aruandele (5);

16.

nendib, et petitsioonikomisjon on avaldanud arvamust petitsioonides tõstatatud olulistel teemadel, andes oma panuse selliste Euroopa Parlamendi ja seadusandlike raportite koostamisse nagu raport Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus (6) ja raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega lõpetatakse aastaaegadega seotud kellakeeramine ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/84/EÜ (7);

17.

toonitab, et paljude petitsioonide tulemuseks on olnud seadusandlik või poliitiline tegevus raportite, resolutsiooni ettepanekute või eelotsuste ja rikkumismenetluste näol;

18.

võtab teadmiseks, et 2019. aastal tekitasid petitsioonide esitajatele kõige enam muret keskkonnaküsimused; juhib sellega seoses tähelepanu kodukorra artikli 227 lõike 2 kohasele resolutsiooni ettepanekule jäätmekäitluse kohta, mis võeti vastu 21. märtsil 2019 petitsioonikomisjonis ja 4. aprillil 2019 täiskogu istungil (8); rõhutab, et jäätmekäitlus on üks peamisi üleilmseid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme, ning kordab oma üleskutset võimalikult suurendada jäätmetekke ennetamist ning jäätmete korduskasutust, liigiti kogumist ja ringlussevõttu, et kiirendada üleminekut ringmajandusele; kordab oma üleskutset komisjonile kasutada täielikult ära läbivaadatud jäätmedirektiivides sätestatud varajase hoiatamise süsteemi potentsiaal; juhib tähelepanu Valledora (Itaalia) teabekogumiskülastuse lõpparuandele, mis võeti vastu 11. aprillil 2019, ning kutsub pädevaid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles tagama kõigi selles sisalduvate soovituste täielik ja järjepidev rakendamine;

19.

juhib tähelepanu kliimamuutuste eitamise teemalisele kuulamisele, mille petitsioonikomisjon korraldas 21. märtsil 2019 koostöös keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoniga; on veendunud, et petitsioonikomisjon peab jätkama võitlust kliimamuutuste eitamise vastu, muu hulgas edendades tulemuslike ja hoiatavate sanktsioonide kehtestamist sidusrühmadele, kes teevad lobitööd ELi institutsioonides ja kelle tegevus on otseselt või kaudselt seotud kliimamuutuste eitamisega; rõhutab, kui tähtis on tagada, et petitsioonikomisjoni tulevases töös oleks tagatud eriline tähelepanu kliimamuutustele, et üldiselt tugevdada ELi institutsioonide tegevust, mille eesmärk on järjepidevalt rakendada Euroopa rohelist kokkulepet ja Pariisi kokkulepet;

20.

viitab uuringutele „Cross-border nuclear safety, liability and cooperation in the European Union“ (Piiriülene tuumaohutus, vastutus ja koostöö Euroopa Liidus) ja „Endocrine Disruptors: From Scientific Evidence to Human Health Protection“ (Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid: teaduslikest tõenditest inimeste tervise kaitseni), mille petitsioonikomisjon tellis järelmeetmena neid probleeme käsitlenud märkimisväärsele hulgale petitsioonidele ja mis esitati petitsioonikomisjoni 20. veebruari 2019. aasta ja 2. aprilli 2019. aasta koosolekul; peab kahetsusväärseks arvukatest petitsioonidest ilmnevat tõsiasja, et keskkonnaeeskirju ei rakendata liikmesriikides alati nõuetekohaselt; rõhutab, kui tähtis on täita keskkonnakaitses ELi kodanike ootusi, ning seetõttu nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tagaksid selles valdkonnas ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise; on veendunud, et komisjon peab tõhustama oma tegevust, tagamaks et liikmesriikide poolt niisugustele taristuprojektidele loa andmiseks tehtud keskkonnamõju hindamised, mille puhul petitsioonide esitajad on osutanud inimeste tervist ja keskkonda mõjutavatele tõsistele ohtudele, põhineksid täpsetel ja põhjalikel analüüsidel, mis on igati kooskõlas ELi õigusega;

21.

on ülimalt mures tõsiste tervisekahjude pärast kodanikel, kes elavad piirkondades, kus toodetakse suurtes kogustes kantserogeenseid aineid, kusjuures suurimat kahjulikku mõju on täheldatud laste puhul; on kindlalt veendunud, et komisjon peab täielikult kasutama ja järjepidevalt rakendama määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) XIV lisa sätteid ainete kohta, millele antakse kasutusluba kui kantserogeensetele, püsivatele ja bioakumuleeruvatele ainetele, ning tagama nende asendamise mittetoksiliste alternatiivsete ainetega, muu hulgas edendades tööstuslikke protsesse, mis aitavad seda saavutada;

22.

juhib tähelepanu 2019. aastal esitatud arvukatele Brexiti-teemalistele petitsioonidele, milles nõuti peamiselt ELi kodanike õiguste kaitsmist enne ja pärast Brexitit; kiidab heaks petitsioonikomisjoni tubli töö, mis aitas tänu petitsioonide esitajate tõstatatud probleemide kuuldavaks tegemisele tagada, et kodanike õigused oleksid Brexiti läbirääkimistel Euroopa Parlamendi üks peamisi prioriteete; rõhutab, et nii ELis kui ka Ühendkuningriigis on palju kodanikke, kes on kokkuleppeta Brexiti võimalusest tingitud ebakindluse tõttu pöördunud petitsioonikomisjoni poole, kuna nad kardavad, et nende õigused satuvad kokkuleppe puudumise korral ohtu; juhib tähelepanu sellele, et muus kui oma liikmesriigis elavate ELi kodanike õiguste säilitamiseks võivad olla kasulikud asjakohased õigusaktid juhuks, kui liikmesriik muudab oma staatust ELis;

23.

tuletab meelde petitsioonikomisjoni erilist kaitsvat rolli ELis seoses ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni käimasolevale olulisele tööle seoses puuetega seotud küsimusi käsitlevate petitsioonidega; nendib, et puuetega seotud küsimusi käsitlevate petitsioonide arv vähenes 2019. aastal võrreldes eelneva aastaga; tõdeb aga, et kättesaadavus ja diskrimineerimine on endiselt ühed peamised probleemid, millega puuetega inimesed silmitsi seisavad; tuletab meelde, et 2019. aastal pööras petitsioonikomisjon erilist tähelepanu puuetega lapsi kaasavat haridust käsitlevate petitsioonide arutamisele; nõuab, et uuele oskuste tegevuskavale omistataks Euroopas keskne tähtsus ja et tehtaks konkreetseid ettepanekuid, kuidas edendada Euroopas kaasamist ning hõlbustada oskuste tunnustamist ja ülekantavust;

24.

avaldab heameelt, et 2019. aastal tegeles petitsioonikomisjon kodanike ELi institutsioonide läbipaistvuse ja vastutusega seotud muredega, mida väljendati mitmetes petitsioonides; tuletab sellega seoses meelde, et petitsioonikomisjoni 2. aprilli 2019. aasta koosolekul toimus seminar „Huvide konfliktid: ELi institutsioonide ja asutuste usaldusväärsus, vastutus ja läbipaistvus“, kus käsitleti ELi institutsioonides ja asutustes huvide konfliktide, usaldusväärsuse, vastutuse, läbipaistvuse, käitumisjuhendite ja pöördukse efektiga seoses saavutatud tulemusi; juhib tähelepanu olulisele panusele, mille andis sellesse arutellu Euroopa Ombudsman, kes käsitles oma põhiettekandes ELi institutsioonide saavutusi ja probleeme;

25.

nõuab, et kiiresti võetaks vastu õigusreformid, mille eesmärk on lahendada ELi otsustusprotsessi läbipaistmatuse probleem, huvide konfliktid ja kõik ELi tasandi eetilised küsimused, mis mõjutavad kodanike petitsioonides tõstatatud küsimustega seotud õigusloomeprotsessi;

26.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites (9), sai Euroopa Parlamendi täiskogul enamuse toetuse; tuletab meelde, et nõukogu kui kaasseadusandja on liidu kodanike jaoks hädavajalik institutsioon; peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljud nõukogu arutelud ja kohtumised toimuvad endiselt suletud uste taga; kutsub nõukogu üles rakendama suurema läbipaistvuse poliitikat, et seeläbi suurendada kodanike usaldust avalike institutsioonide vastu; soovitab nõukogul teha teatavate koosolekute materjalid ja dokumendid paremini kättesaadavaks, et parandada teabevahetust Euroopa kodanike ja riikide parlamentidega;

27.

võtab teadmiseks tulemused, mis saavutati petitsioonikomisjonis 12. novembril 2019 korraldatud avalikul kuulamisel, kus käsitleti USA välismaiste kontode maksukuulekuse seadust (FATCA) ja selle piiriülest mõju ELi kodanikele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ja nõukogu näivad väärtustavat rahvusvahelisi suhteid USAga rohkem kui ELi kodanike õigusi ja huve, eelkõige seoses FATCAga, ning palub nõukogul ja komisjonil täita oma kohustusi ning võtta asjaomaste kodanike toetamiseks kiiresti sisulisi meetmeid, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) kahjuliku mõju kohta ELi kodanikele (10);

28.

juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni käimasolevale olulisele tööle loomade heaolu kaitse tagamiseks ELis, mida näitab märkimisväärse hulga selleteemaliste petitsioonide arutamine petitsioonikomisjoni 2019. aasta koosolekutel; peab ülimalt oluliseks käivitada uus loomade heaolu käsitlev ELi strateegia, et täita kõik praegused lüngad ning tagada täielik ja tulemuslik loomade heaolu kaitse selge ja põhjaliku õigusraamistiku abil, mis on täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 13 nõuetega; juhib tähelepanu ELi hundipopulatsiooni ümberhindamist käsitlenud avalikule kuulamisele, mille petitsioonikomisjon korraldas 5. detsembril 2019 koostöös keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoniga, et teha kuuldavaks kodanike mured seoses huntide kaitse õigusraamistikuga ning huntide ja muude kiskjaliste, näiteks pruunkarude populatsioonide mõjuga keskkonnale ja maakogukondadele; rõhutab, et elupaikade direktiivi kohaselt kuuluvad suurkiskjad enamikus liikmesriikides kaitsealuste liikide hulka; kutsub liikmesriike üles kasutama kehtivates ELi õigusaktides ette nähtud vahendeid paremini selleks, et lahendada kaitsealuste suurkiskjate kaitsega seoses tekkida võivaid konflikte; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ajakohastatud ELi suunised liikide kaitset käsitlevate normide kohta, et saavutada mõjutatud piirkondades inimeste ja suurkiskjate rahuldav kooseksisteerimine;

29.

peab oluliseks, et kodanikud saaksid vahetult osaleda seadusandlike ettepanekute algatamises; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus on põhjapaneva tähtsusega vahend kodanikuaktiivsuse ja üldsuse osalemise tagamiseks; peab kiiduväärseks, et 17. aprillil 2019 võeti vastu Euroopa kodanikualgatuse uued eeskirjad, millega tehti mitmeid struktuurilisi ja tehnilisi parandusi, et muuta see vahend kasutajasõbralikumaks ja kättesaadavamaks ning soodustada ELi kodanike suuremat osalemist liidu õigusloomeprotsessis; võtab teadmiseks arvukad uued Euroopa kodanikualgatused, mille Euroopa Komisjon 2019. aastal registreeris – see näitab, et kodanikud kasutavad osalemisvõimalusi, et poliitikakujundamisel ja õigusloomes kaasa rääkida; nõuab rohkem teavituskampaaniaid Euroopa kodanikualgatuse rolli tutvustamiseks, et edendada selle ressursi kasutamist Euroopa kodanike poolt; peab kahetsusväärseks, et enamik edukaid Euroopa kodanikualgatusi ei ole viinud komisjoni seadusandliku ettepanekuni; soovitab komisjoni käsitleda Euroopa kodanikualgatusi võimalikult avatult ja vastutulelikult, et kodanikud hakkaksid selles vahendis nägema Euroopa osalusdemokraatia tõeliselt edukat vahendit; seepärast palub, et komisjon algataks kõigi Euroopa Parlamendi toetatud edukate Euroopa kodanikualgatuste põhjal seadusandlikud ettepanekud;

30.

tuletab meelde, et suhtlemine Euroopa Ombudsmaniga on Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt üks petitsioonikomisjoni ülesandeid; kiidab heaks Euroopa Parlamendi viljaka koostöö Euroopa Ombudsmaniga ja osalemise Euroopa ombudsmanide võrgustikus; rõhutab Euroopa Ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suurepäraseid suhteid; võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni olulise rolli selle tagamisel, et Euroopa Ombudsmani 2019. aasta valimiste raames toimuvad kandidaatide avalikud kuulamised oleksid läbipaistvad ja tõhusad;

31.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Ombudsman osaleb kogu aasta jooksul korrapäraselt petitsioonikomisjoni töös; on kindlalt veendunud, et liidu institutsioonid, organid ja asutused peavad tagama ombudsmani soovitustele järjepidevad ja tulemuslikud järelmeetmed;

32.

tuletab meelde, et petitsioonide veebiportaal on hädavajalik vahend sujuva, tõhusa ja läbipaistva petitsioonide esitamise protsessi tagamiseks; kiidab sellega seoses heaks portaali kooskõlla viimise Euroopa Parlamendi veebisaidi (Europarl) ilmega; tuletab meelde, et alates 2017. aasta lõpust laaditakse portaali automaatselt üles sellised dokumendid nagu petitsioonikomisjoni koosolekute päevakorrad, protokollid ja teatised, tänu millele on portaal nüüd paremini kohanduv, läbipaistvam ja kodanikele kättesaadavam; toonitab, et tuleb jätkuvalt püüda muuta portaal puuetega inimestele kättesaadavamaks, arvestades ka arenguid, mis võimaldavad esitada petitsioone ELi liikmesriikide viipekeeltes, tagamaks et kõik liidu kodanikud saaksid kasutada oma õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 20 ja 24 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 44; teeb ettepaneku tagada petitsioonide veebiportaali suurem nähtavus Euroopa Parlamendi veebisaidil; on seisukohal, et petitsiooniõigus on otseselt seotud institutsiooni tegevusega ning väärib Euroopa Parlamendi veebisaidil nähtavat ja kergesti kättesaadavat kohta; nõuab, et uuritaks, kuidas tõkestada varastatud või võltsidentiteetide kasutamist;

33.

toonitab, et kuigi parlamendi petitsioonide portaalis ühele või mitmele petitsioonile toetust avaldanute arv on 2018. aastaga võrreldes kasvanud, kogevad mõned petitsioonide esitajad, kes soovivad toetada mitut petitsiooni, endiselt tehnilisi raskusi;

34.

rõhutab, et e-petitsioonide vahend (ePetition) on petitsioonikomisjoni toimimise seisukohast oluline andmebaas, kuid nõuab selle liidese parandamist ja ajakohastamist, et teha selle kasutamine lihtsamaks ja kättesaadavamaks;

35.

tunnustab petitsioonikomisjoni sekretariaati selle eest, et ta käsitleb petitsioone tõhusalt ja väga hoolikalt ning vastavalt parlamendikomisjoni suunistele ja petitsioonide elutsüklile Euroopa Parlamendi haldusüksuses;

36.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või nendega samaväärsetele pädevatele asutustele.

(1) ELT C 411, 27.11.2020, lk 149.

(2) ELT C 449, 23.12.2020, lk 182.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(4) Aruanne võeti vastu 22. jaanuaril 2019.

(5) Aruanne võeti vastu 12. novembril 2019.

(6) Arvamus võeti vastu 21. jaanuaril 2019.

(7) Arvamus võeti vastu 20. veebruaril 2019.

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0338.

(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0045.

(10) ELT C 118, 8.4.2020, lk 141.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/176

P9_TA(2020)0384

Inimõiguste olukorra halvenemine Egiptuses, eelkõige organisatsiooni Isiklike Õiguste Egiptuse Algatus aktivistide juhtum

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2020. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra halvenemise kohta Egiptuses, eriti organisatsiooni Isiklike Õiguste Egiptuse Algatus aktivistide juhtumi kohta (2020/2912(RSP))

(2021/C 445/21)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eriti 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni (1),

—	võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 2013. aasta augusti ja 2014. aasta veebruari järeldusi Egiptuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse välisasjade ja julgeolekupoliitika pressiesindaja avaldusi Egiptuse kohta, eriti 21. novembri 2020. aasta avaldust inimõiguste aktivistide hiljutise vahistamise kohta,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 20. novembri 2020. aasta avaldust Egiptuse kohta,

—

võttes arvesse ÜRO ekspertide 27. novembri 2020. aasta nõudmist vabastada Egiptuse inimõiguste kaitsjad, kes vangistati pärast diplomaatidega kohtumist, ning ekspertide 7. detsembri 2020. aasta avaldust, mis puudutas otsust vabastada kolm organisatsiooni Isiklike Õiguste Egiptuse Algatus (EIPR) kõrgemat ametnikku kautsjoni vastu,

—	võttes arvesse Egiptuse inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist 2019.–2020. aastal ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt,

—	võttes arvesse ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), ÜRO HIV- ja AIDSi-vastase ühisprogrammi (UNAIDS) ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 13. mai 2020. aasta ühisavaldust COVID-19 kohta vanglates ja muudes suletud kohtades,

—

võttes arvesse ELi-Egiptuse 2001. aasta assotsieerimislepingut, mis jõustus 2004. aastal ja mida tugevdati 2007. aasta tegevuskavaga; võttes arvesse ELi ja Egiptuse partnerluse 2017.–2020. aasta prioriteete, mis võeti vastu 25. juulil 2017. aastal, samuti ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu 2017. aasta kohtumise järel tehtud ühisavaldust ning 2019. aasta 23.–24. juunil toimunud ELi-Egiptuse poliitikaküsimuste, inimõiguste ja demokraatia allkomitee kuuendal kohtumisel tehtud ühisavaldust,

—	võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse, piinamise, väljendusvabaduse ja inimõiguste kaitsjate kohta,

—

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ja Araabia inimõiguste hartat, mille Egiptus on ratifitseerinud,

—	võttes arvesse Egiptuse põhiseadust, eriti selle artiklit 52 piinamise kõigi vormide ja liikide keelustamise kohta, artiklit 73 kogunemisvabaduse kohta ja artiklit 93 rahvusvahelise inimõigustealase õiguse siduva laadi kohta,

—	võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Egiptus ratifitseeris 20. märtsil 1984. aastal,

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

arvestades, et inimõiguste olukord Egiptuses on pidevalt halvenenud, sest ametivõimud suruvad kodanikuühiskonda, inimõiguste kaitsjaid, tervishoiutöötajaid, ajakirjanikke, opositsiooniliikmeid, teadlasi ja juriste üha jõulisemalt maha ning jätkavad jõhkralt ja süstemaatiliselt igasuguse teisitimõtlemise mahasurumist, kahjustades sellega põhivabadusi, eelkõige väljendusvabadust nii internetis kui ka väljaspool seda, ühinemis- ja kogunemisvabadust, poliitilist pluralismi, õigust osaleda avalikes asjades ja õigusriigi põhimõtte järgimist;

arvestades, et pärast seda, kui kolm organisatsiooni Isiklike Õiguste Egiptuse Algatus (EIPR) – mis on Egiptuse üks viimaseid sõltumatuid inimõiguste organisatsioone – aktivisti, s.o Gasser Abdel Razek, Karim Ennarah ja Mohammad Basheer kohtusid 3. novembril 2020. aastal 13 välissaadiku ja diplomaadiga, võtsid julgeolekujõud nad 15.–19. novembril 2020. aastal vahi alla ning neile esitati süüdistus terrorismis ja riikliku julgeolekuga seotud kuritegudes;

arvestades, et pärast seda, kui riigi ja rahvusvahelisel tasandil väljendati muret, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja ning liikmesriikide poolt, lubati aktivistidele 3. detsembril 2020. aastal, et nad lastakse kautsjoni vastu vabaks, kuid süüdistusest ei loobutud; arvestades, et kuigi aktivistid 6. detsembril 2020. aastal vabastati, jättis terroriga seotud juhtumeid menetlev Egiptuse kohus jõusse prokuröri otsuse aktivistide varad külmutada, kuni uurimine on lõpetatud;

arvestades et EIPRi mahasurumine algas 2016. aastal, kui EIPRi endise juhi ja asutaja Hossam Bahgati pangakontod külmutati ja tal keelati riigist lahkuda; arvestades, et EIPR teeb Egiptuses isiklike, poliitiliste, kodaniku-, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja vabaduste edendamisel hindamatut tööd;

arvestades, et 7. veebruaril 2020. aastal vahistati Kairo rahvusvahelises lennujaamas meelevaldselt EIPRi soolise võrdõiguslikkuse uurija ja Itaalia Bologna ülikooli kraadiõppe Erasmuse-üliõpilane Patrick George Zaki; arvestades, et tema advokaadi sõnul küsitles Egiptuse riiklik julgeolekuagentuur Patrick George Zakit 17 tundi, enne kui ta viidi Mansourasse, kus teda peksti ja piinati elektrišokiga; arvestades, et Patrick George Zakit süüdistati muu hulgas õõnestava propaganda levitamises ning meeleavaldustele ja terrorismile õhutamises; arvestades, et kuigi tervisliku seisundi tõttu on ta Tora vanglas COVID-19 nakatumise korral eriti suures ohus, on Patrick George Zaki eelvangistust viimase 10 kuu jooksul pidevalt pikendatud; arvestades, et Erasmuse programmi on peetud ELi põhiväärtuste edendamisel üheks edukaimaks algatuseks; arvestades, et Patrick George Zaki kinnipidamine ajal, mil ta on stipendiumi abil Euroopasse õppima tulnud, ohustab neid väärtusi ja EL peab tegema kõik endast oleneva, et leida sellele juhtumile lahendus;

arvestades, et ajakirjanike tegutsemisruumi piiramise tõttu on meediavabadus Egiptuses viimastel aastatel vähenenud; arvestades, et ajakirjanikke ja nende pereliikmeid kiusatakse üha enam taga ning neid peetakse kinni, ähvardatakse ja hirmutatakse; arvestades, et Egiptuse ametivõimud blokeerivad endiselt kohalike ja rahvusvaheliste uudisteorganisatsioonide ja inimõiguste organisatsioonide veebisaite;

arvestades, et kümned tuhanded inimõiguste kaitsjad, sealhulgas naiste õiguste aktivistid, LGBTI-aktivistid, juristid, ajakirjanikud, muud aktivistid, rahumeelsed teisitimõtlejad ja opositsiooniliikmed on endiselt eluohtlikes tingimustes vangistatud; arvestades, et inimõiguste kaitsjate kadunuks jääma sundimisest on saamas Egiptuse ametivõimude pidev tava; arvestades, et eelvangistust ja ettevaatusabinõusid kasutatakse selleks, et takistada aktivistidel ja nende advokaatidel teha Egiptuses oma seaduslikku inimõigustealast tööd või kasutada rahumeelselt põhivabadusi;

arvestades, et Egiptuse kodanikuühiskonna aktivistidel, inimõiguste kaitsjatel, ajakirjanikel ja akadeemilistel ringkondadel peaks olema võimalik takistusteta õiguspäraselt tegutseda, ilma et nad peaksid kartma survemeetmeid enda või sugulaste vastu; arvestades, et nende tööd, sotsiaalmeedia kontosid ja isiklikke seadmeid jälgitakse digitaalselt ebaseaduslikult;

arvestades, et paljud inimõigusorganisatsioonid kritiseerivad president al-Sisi kehtestatud terrorismivastaseid õigusakte, kuna need annavad ametivõimudele ohtlikult suure tõlgendamisruumi ning neid väärkasutatakse selleks, et vaigistada inimõiguste kaitsjaid, nende advokaate, aktiviste ja opositsiooni liikmeid; arvestades, et terrorismis kahtlustatavatele ei võimaldata sageli õiglast kohtumõistmist, sest nad suunatakse otse sõjaväekohtusse; arvestades, et Human Rights Watchi andmetel on Egiptuse ametivõimud alates 2013. aasta sõjaväelisest riigipöördest kandnud umbes 3000 inimest terroristide nimekirja, mõistnud 3000 inimest surma ja 60 000 inimest kinni pidanud;

arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide andmetel on Egiptus hukanud 2020. aastal vähemalt 110 inimest ning 66 neist hukkamistest on toimunud pärast 3. oktoobrit 2020, mis tähendab, et viimase kahe kuu jooksul on hukatud rohkem inimesi kui kogu 2019. aastal; arvestades, et vähemalt 39 inimest ähvardab peatne hukkamine; arvestades, et nendele karistustele eelnevad väidetavalt äärmiselt ebaõiglased kohtuprotsessid, mida varjutavad sunniviisiline „süü omaksvõtt“ ja muud tõsised inimõiguste rikkumised, sealhulgas piinamine ja sunniviisiline kadumine, ning tegusid ei uurita tõsiselt ja puudub nõuetekohane menetlus ohvrite jaoks, näiteks kopti kristliku munk Isaiah al-Maqari juhtumi puhul; arvestades, et endiselt mõistetakse surma ka lapsi; arvestades, et Egiptuse lasteseaduse artikkel 122 on endiselt väga murettekitav, sest see võimaldab teatavatel asjaoludel mõista laste üle kohut täiskasvanute kohtutes toimuvatel kollektiivsetel kohtuprotsessidel ning selle tõttu on alates 2011. aastast surma mõistetud vähemalt 17 alaealist;

arvestades, et Egiptuses kehtib alates 10. aprillist 2017 erakorraline seisukord; arvestades, et kollektiivsed kohtuprotsessid jätkuvad, ehkki need on pälvinud laialdast rahvusvahelist hukkamõistu, kuna ei vasta rahvusvahelise õiguse põhinõuetele, mis puudutab nõuetekohast menetlust ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele; arvestades, et sõjaväekohtutes on kohtu all rohkem tsiviilisikuid kui kunagi varem;

arvestades, et viimastel aastakümnetel on Egiptuse ühiskonda räsinud naiste vastu suunatud seksuaalne vägivald ja ahistamised, seejuures süüdistatakse sageli ohvreid, ning ametivõimud on teinud vähe, et kahtlusaluseid vastutusele võtta või vaidlustada diskrimineerivaid norme, mis sellist vägivalda toetavad; arvestades, et endiselt on laialt levinud kuritarvituslikud tavad, nagu neitsilikkuse kontroll, sealhulgas Egiptuse ametivõimude poolt; arvestades, et naistevastase vägivalla seadus, mille menetlemine Egiptuse parlamendis 2017. aastal seiskus, on siiani ratifitseerimata; arvestades, et olemasolevaid poliitikameetmeid ja seadusi naiste suguelundite moonutamise vastu ei jõustata nõuetekohaselt ning see tava jätkub; arvestades, et naiste õiguste kaitsjad ja naisaktivistid kannatavad jätkuvalt repressioonide all;

arvestades, et 10. detsembril 2020, pärast nelja-aastast kohtulikku uurimist teatasid Itaalia prokurörid Roomas, et neil on ühemõttelised tõendid nelja Egiptuse riikliku julgeoleku ametniku osalemise kohta Itaalia teadusassistendi Giulio Regeni röövimises, raskelt vigastamises ja mõrvas; arvestades, et Egiptuse õiguste ja vabaduste komisjoni advokaadid toetavad jätkuvalt Regeni õigusmeeskonda Itaalias, kuna nad on Egiptuse seaduslikud esindajad; arvestades, et Egiptuse ametivõimud on pidevalt takistanud Giulio Regeni röövimise, piinamise ja tapmise ning 2013. aastal Kairos kinni peetud Prantsuse õpetaja Eric Langi surma juhtumite uurimist ja tõe avaldamist, mis takistab süüdlaste vastutusele võtmist;

arvestades, et EL on Egiptuse suurim majanduspartner ning peamine välisinvesteeringute allikas; arvestades, et 2017. aasta juunis võtsid EL ja Egiptus vastu partnerluse prioriteedid, soovides tõhustada koostööd paljudes valdkondades, sealhulgas julgeoleku, terrorismivastase võitluse ja kohtureformi valdkonnas;

mõistab veel kord kõige karmimalt hukka Egiptuse ametivõimude ja julgeolekujõudude jätkuvad ja süvenevad repressioonid põhiõiguste ja inimõiguste kaitsjate, juristide, meeleavaldajate, ajakirjanike, blogijate, ametiühingutegelaste, üliõpilaste, laste, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse aktivistide, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste, poliitiliste vastaste, sealhulgas nende pereliikmete, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vähemuste vastu üksnes seetõttu, et nad kasutavad oma põhivabadusi ja väljendavad teisitimõtlemist; nõuab kõigi inimõiguste rikkumise juhtumite sõltumatut ja läbipaistvat uurimist ning nendes tegudes süüdiolevate isikute vastutusele võtmist; rõhutab, kui tähtis on tugev ja hästitoimiv kodanikuühiskond;

on šokeeritud EIPRi juhtivate aktivistide Gasser Abdel Razeki, Karim Ennarah’i ja Mohammad Basheeri hiljutisest vahistamisest selle eest, et nad kohtusid Kairos seaduslikult Euroopa diplomaatidega; väljendab heameelt nende ajutise vabastamise üle, kuid nõuab tungivalt, et ametivõimud loobuksid kõigist nende vastu esitatud süüdistustest, lõpetaksid nende ning EIPRi asutaja ja tegevjuhi Hossam Bahgati igasuguse ahistamise ja hirmutamise ning tühistaksid kõik nende ja EIPRi suhtes kehtestatud piiravad meetmed, sealhulgas reisikeelud ja varade külmutamise; kutsub Egiptuse valitsust üles tagama, et nende juhtumit käsitletakse läbipaistvalt, õiglaselt ja kiiresti;

peab kahetsusväärseks, et vabastamisotsust ei laiendatud teistele EIPRi kinnipeetavatele, eelkõige Patrick George Zakile, kelle kinnipidamiskorraldust pikendati 6. detsembril 2020 veel 45 päeva võrra; nõuab, et Patrick George Zaki viivitamata ja tingimusteta vabastataks ning loobutaks kõigist tema vastu esitatud süüdistustest; on seisukohal, et tema vahistamisele ja pikaajalisele kinnipidamisele on vaja jõulist, kiiret ja koordineeritud ELi diplomaatilist reageerimist;

tuletab meelde oma nõudmist, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks isikud, kes on meelevaldselt kinni peetud ja süüdi mõistetud õiguspärase ja rahumeelse inimõigustealase tegevuse eest, eelkõige Mohamed Ibrahim, Mohamed Ramadan, Abdelrahman Tarek, Ezzat Ghoneim, Haytham Mohamadeen, Alaa Abdel Fattah, Ibrahim Metwally Hegazy, Mahienour El-Massry, Mohamed El-Baqer, Hoda Abdelmoniem, Ahmed Amasha, Islam El-Kalhy, Abdel Moneim Aboul Fotouh, Esraa Abdel Fattah, Ramy Kamel, Ibrahim Ezz El-Din, Zyad el-Elaimy, Hassan Barbary, Ramy Shaath, Sanaa Seif, Solafa Magdy, Hossam al-Sayyad, Mahmoud Hussein ja Kamal El-Balshy;

rõhutab, et jätkuvad vahistamised ja kinnipidamised on osa laiemast tavast Egiptuses, mis hõlmab inimõigusi kaitsvate organisatsioonide hirmutamist ning üha suuremat sõnavabaduse piiramist nii internetis kui ka väljaspool seda, samuti ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse piiramist, ning nõuab sellise tegevuse lõpetamist; mõistab hukka tõsiasja, et Egiptus kasutab jätkuvalt terrorismivastaseid õigusakte, inimõiguste kaitsjate meelevaldset lisamist oma terroristide nimekirjadesse ja kohtueelset kinnipidamist selleks, et rünnata ja kriminaliseerida inimõiguste kaitsjate tööd; selline tegevus on vastuolus õigusriigi põhimõtte ja Egiptuse kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest; nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud tunnistaksid kehtetuks kõik kuritarvitatavad õigusaktid, eelkõige valitsusväliste organisatsioonide 2019. aasta seaduse ja terrorismivastase seaduse, või muudaksid neid; kutsub Egiptuse ametivõime veel kord üles lõpetama kohtuasja 173/2011 (välisrahastamine) ning tühistama kõik reisikeelud ja varade külmutamised, mis on selle juhtumiga seoses kehtestatud vähemalt 31 inimõiguste kaitsjale ja inimõigustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide töötajatele;

palub Egiptuse ametivõimudel tagada, et kinnipeetavate kohtlemisel järgitaks põhimõtteid kõigi kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta, mis on sätestatud ÜRO Peaassamblee 9. detsembril 1988. aastal vastu võetud resolutsioonis 43/173, nii et neil oleks kuni vabastamiseni täielik juurdepääs oma perekondadele, enda valitud advokaatidele ja piisavale arstiabile ning et igasuguse väidetava väärkohtlemise või piinamise suhtes viidaks läbi usaldusväärne uurimine;

väljendab sügavat muret kinnipeetavate ja vangide olukorra pärast, keda peetakse COVID-19 pandeemia ajal ülerahvastatud kinnipidamiskohtades väga halbades tingimustes, ning kutsub ametivõime üles kinnipidamiskohtade ülekoormatust kiiresti vähendama; kutsub ametivõime üles andma sõltumatule organisatsioonile piiramatu juurdepääsu Tora range režiimiga vanglale, et jälgida kinnipidamistingimusi; mõistab hukka meditsiinitöötajate ja ajakirjanike meelevaldsed vahistamised, ahistamised ja repressioonid selle eest, et nad andsid 2020. aastal teada COVID-19 olukorrast või Egiptuse riigi meetmetest; kutsub Egiptuse ametivõime üles seda teguviisi lõpetama ja vabastama kõik meditsiinitöötajad, keda meelevaldselt kinni peetakse;

taunib hukkamiste arvu kasvu Egiptuses ja on surmanuhtluse kasutamise vastu; kutsub Egiptuse ametivõime üles kehtestama surmanuhtlusele moratooriumi, et see kaotada, ning võtma kõik meetmed, et tagada nõuetekohaste menetlustagatiste range järgimine ja kõik võimalikud kaitsemeetmed õiglase kohtumõistmise tagamiseks; kutsub Egiptust üles vabastama viivitamata kõik alaealised, kellele on määratud surmanuhtlus, ning muutma oma lasteseaduse artiklit 122;

kutsub Egiptuse ametivõime üles võtma vastu tervikliku seaduse naistevastase vägivalla kohta ja riikliku strateegia, et jõustada heakskiidetud seadused seksuaalvägivalla vastu; nõuab tungivalt, et ametivõimud kasutaksid kehtivaid ÜRO suuniseid, näiteks ÜRO naistevastase vägivalla vastaste õigusaktide käsiraamatut, et määrata kindlaks naistevastase vägivalla vastase võitluse komponendid, sealhulgas ohvrite ja tunnistajate kaitse koolitatud ametnike ja teenuseosutajate kaudu; kutsub Egiptuse ametivõime üles lõpetama naiste igasugune tagakiusamine nn moraali rikkumise tõttu, samuti naiste inimõiguste kaitsja Amal Fathy tagakiusamine; kutsub ametivõime üles lõpetama viivitamata LGBTI-kogukonna liikmete ja üksikisikute vahistamine ja vastutusele võtmine üksnes nende tegeliku või arvatava seksuaalse sättumuse alusel, näiteks Seif Bedouri puhul;

10.

mõistab hukka Egiptuse ametivõimude katse eksitada ja takistada uurimist Itaalia teadlase Giulio Regeni 2016. aastal toimunud röövimise, piinamise ja mõrva asjus; peab kahetsusväärseks, et Egiptuse ametivõimud ei nõustu endiselt esitama Itaalia ametiasutustele kõiki vajalikke dokumente ja teavet, et võimaldada Regeni mõrva kiiret, läbipaistvat ja erapooletut uurimist kooskõlas Egiptuse rahvusvaheliste kohustustega; nõuab, et EL ja liikmesriigid nõuaksid tungivalt, et Egiptuse ametivõimud teeksid Itaalia õigusasutustega täielikku koostööd ning nõustuksid lõpuks saatma Rooma Itaalia prokuröridele nelja kahtlusaluse elukoha aadressid, nagu Itaalia seadustes nõutakse, nii et neile saaks Itaalias õiglases kohtumenetluses uurimise lõppedes esitada ametliku süüdistuse; hoiatab Egiptuse ametivõime hoiduma kättemaksust tunnistajate ning Egiptuse õiguste ja vabaduste komisjoni ja selle advokaatide vastu;

11.

avaldab tugevat poliitilist ja inimlikku toetust Giulio Regeni perekonnale, kes otsib pidevalt ja väärikalt tõde; tuletab meelde, et tõe otsimine Euroopa kodaniku röövimise, piinamise ja mõrvamise kohta ei ole üksnes perekonna ülesanne, vaid et riiklikud ja ELi institutsioonid on kohustatud võtma kõik vajalikud diplomaatilised meetmed;

12.

märgib, et Egiptus on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide oluline partner paljudes valdkondades, sealhulgas kaubanduse, julgeoleku, rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse ja inimestevaheliste kontaktide valdkonnas; toetab Egiptuse rahva püüdlusi luua vaba, stabiilne, jõukas, kaasav ja demokraatlik riik, mis austab inimõiguste kaitsel ja edendamisel oma riiklikke ja rahvusvahelisi õigusakte;

13.

tuletab Egiptuse ametivõimudele meelde, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on ELi ja Egiptuse suhete oluline osa ning et kodanikuühiskonnale tegutsemisruumi andmine on ühine kohustus, mis on sätestatud ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetides, nagu on kirjas Egiptuse põhiseaduses; rõhutab, et ükski inimõiguste kaitsja ei tohiks seista silmitsi rahaliste piirangute, kriminaliseerimise, reisikeeldude või kautsjoniga seotud tingimustega ega olla vangistatud oma õiguspärase inimõigustealase töö eest; nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja väljendaks avalikult muret inimõiguste olukorra pärast Egiptuses ja igal kõrgetasemelisel kohtumisel Egiptuse ametivõimudega;

14.

ärgitab ELi delegatsiooni ja liikmesriikide esindajaid Kairos osalema Egiptuse ja välisajakirjanike, blogijate, ametiühingutegelaste, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide kohtuprotsessidel riigis ja neid kinnipidamisasutustes külastama;

15.

kordab, et kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning liikmesriike üles reageerima Egiptuses toime pandud repressioonidele ja inimõiguste rikkumistele ühtselt ja kindlameelselt ning ühtlasi koordineerima oma tegevust teiste sarnaselt meelestatud partneritega ning kasutama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada Egiptuse inimõiguste olukorras konkreetsed edusammud; nõuab eelkõige tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid eelseisval ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärgul juhtrolli, et luua Egiptuses toime pandavate ränkade inimõiguste rikkumiste jaoks kauaoodatud järelevalve- ja aruandlusmehhanism; väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis vastu kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi / ELi Magnitski akti, ning kordab, et kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja liikmesriike üles kaaluma, kas Egiptuse kõrgete ametnike suhtes, kes vastutavad riigis kõige rängemate rikkumiste eest, tuleks võtta sihipäraseid piiravaid meetmeid;

16.

kordab nõudmist, et ELi Egiptuse-suhted vaadataks põhjalikult ja ammendavalt läbi; on seisukohal, et Egiptuses valitseva inimõiguste olukorra tõttu tuleb komisjoni eelarvetoetuse meetmed põhjalikult läbi vaadata, ning nõuab, et ELi abi antaks peamiselt ainult demokraatlike osalejate ja kodanikuühiskonna toetamiseks; nõuab, et kõik ELi, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Euroopa Investeerimispanga poolt Egiptusele antava rahalise toetuse või koolituse vormid oleksid läbipaistvamad; tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid ei tohi inimõiguste rikkumiste eest vastutavaid juhte autasustada;

17.

nõuab, et EL kehtestaks uute partnerlusprioriteetide üle läbirääkimiste pidamiseks selged sihtmärgid, mis asetaksid ELi ja Egiptuse suhete keskmesse edasise koostöö, et teha edusamme demokraatlike institutsioonide reformimisel ning õigusriigi ja inimõiguste edendamisel, ning käsitleks inimõigustega seotud probleeme kõigil Egiptuse ametivõimudega peetavatel kõnelustel; nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus seaksid ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu järgmise istungi keskmesse vajaduse inimõiguste olukorda reaalselt parandada, milleks tuleb eelkõige vabastada meelevaldselt kinnipeetavad inimõiguste kaitsjad ja ajakirjanikud; kordab, et rände haldamisel ja terrorismivastases võitluses tehtava koostöö ega geopoliitiliste kaalutluste tõttu ei tohiks vähendada pideva surve avaldamist inimõiguste austamisele ja inimõiguste rikkumiste eest vastutusele võtmisele;

18.

kordab oma hiljutisi üleskutseid liikmesriikidele järgida 21. augusti 2013. aasta välisasjade nõukogu järeldusi, milles teatati, et vastavalt ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP (2) peatatakse kõigi selliste seadmete ekspordilitsentsid, mida võidakse kasutada riigisisesteks repressioonideks, ning mõistab hukka selle, et liikmesriigid on neid kohustusi pidevalt eiranud; kutsub liikmesriike üles peatama igasuguse relvade, jälgimistehnoloogia ja muu sellise julgeolekuvarustuse ekspordi Egiptusesse, mis võib hõlbustada rünnakuid inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide vastu, sealhulgas sotsiaalmeedias, ning muid riigisiseseid repressioone; nõuab, et EL rakendaks täielikku kontrolli selliste Egiptusesse eksporditavate kaupade üle, mida on võimalik kasutada repressioonideks, piinamiseks või surmanuhtluse täideviimiseks;

19.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Egiptuse valitsusele ja parlamendile ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0043.

(2) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/186

P9_TA(2020)0358

Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta (2018/2070(ACI))

(2021/C 445/24)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2018)0323) ja muudetud ettepanekut (COM(2020)0444),

—	võttes arvesse institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 295, 310, 311, 312, 323 ja 324,

—	võttes arvesse 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud Pariisi kokkulepet,

—	võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (1),

—	võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused (2),

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (3),

—	võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (4),

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. juulil 2020. aastal vastu võetud järeldusi,

—	võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta (5),

—	võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (6),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 148 lõiget 1,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9-0261/2020),

A.	arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis on asjakohane võtta vastu institutsioonidevaheline kokkulepe, milles sätestatakse selle rakendussätted;

B.	arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad jõudsid 10. novembril 2020 mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ning omavahendite ja Euroopa Liidu taasterahastu osas üldisele poliitilisele kokkuleppele;

arvestades, et nimetatud kokkulepe hõlmab uut institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“);

D.	arvestades, et 5. novembril 2020 saavutati ka poliitiline kokkulepe, mis puudutab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises;

E.	arvestades, et uue kokkuleppega asendatakse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (7);

arvestades, et eelarvedistsipliini rakendamiseks ning institutsioonide vaheliseks koostööks eelarveküsimustes ja usaldusväärseks finantsjuhtimiseks on vaja, et nõukogu jagaks Euroopa Parlamendiga Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus vajalikku teavet, tagamaks, et Euroopa Parlament saab kas otse või komisjoni kaudu vajaliku teabe selle kohta, kuidas nõukogu oma eelarvet täidab;

arvestades, et uus kokkulepe sisaldab olulisi uusi elemente, eelkõige tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtuks järgmise seitsme aasta jooksul, sätteid Euroopa Liidu taasterahastu vahendite kasutamise tugevdatud eelarvekontrolli kohta ning kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide ning soolise võrdõiguslikkuse ja soolõimega seotud kulutuste seire korda;

arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab esimest korda sätteid Euroopa Liidu omavahendite kohta, nimelt uut lisa, milles esitatakse tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027, mis on piisav, et katta Euroopa Liidu taasterahastu intressi- ja tagasimaksekulud; arvestades, et tegevuskava suurendab omavahendite otsuse muutmise usaldusväärsust ja kestlikkust, tagades, et omavahendite ülemmäärad on piisavalt kõrged, et täita liidu kohustusi kooskõlas eelarvedistsipliini põhimõttega ELi toimimise lepingu artikli 310 lõike 4 tähenduses; arvestades, et omavahenditest saadavast tulust, mis ületab tagasimaksevajadust, jätkatakse liidu eelarve rahastamist üldtuluna kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega; arvestades, et tegevuskavaga ei ole välistatud, et rahastamisperioodil 2021–2027 võiks esitada uute omavahendite ettepanekuid;

arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab uut osa, mis käsitleb koostööd seoses Euroopa Liidu taasterahastuga ja mille eesmärk on tagada eelarvepädevate institutsioonide asjakohane kaasamine taasterahastu sihtotstarbelise välistulu haldamisse; arvestades, et selles osas viidatakse uuele ühisdeklaratsioonile selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele;

arvestades, et kokkuleppega nähakse ette liidu programmide raames kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide, soolise võrdõiguslikkuse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste järelevalve; arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab olulisi täiustusi seoses selliste meetodite väljatöötamise ja rakendamisega, mida saab kasutada kliimameetmetega seotud kulude puhul liidu eelarvest kulutatava 30 %-lise osakaalu ja Euroopa Liidu taasterahastu kulude jälgimiseks, uue mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgi väljatöötamiseks, mille kohaselt kulutatakse bioloogilisele mitmekesisusele alates 2024. aastast 7,5 % aastas ning 2026. ja 2027. aastal 10 % aastas, ning soolise võrdõiguslikkusega, sealhulgas soolõime edendamisega seotud kulutuste mõõtmiseks;

K.	arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab uut osa toetusesaajaid käsitlevate andmete kvaliteedi ja võrreldavuse kohta, mille eesmärk on võtta kasutusele standardmeetmed, et koguda, võrrelda ja koondada teavet ja andmeid liidu rahaliste vahendite lõplike saajate kohta;

arvestades, et institutsioonidevahelist kokkulepet kohaldatakse horisontaalselt ja see ei takista kaasseadusandjaid leppimast eraldi õigusnormina kokku lisameetmetes, et parandada andmete kvaliteeti ja võrreldavust, eelkõige seoses otsese eelarve täitmise programmidega, või suurendada eelarvepädevate institutsioonide osalemist sihtotstarbelise välistulu haldamises;

arvestades, et peale selle sisaldab institutsioonidevaheline kokkulepe esimest korda sätteid, mis käsitlevad mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste ajal toimuvat institutsioonide koostööd ja arutelu, mille eesmärk on rakendada aluslepingu nõudeid, mille kohaselt peavad institutsioonid võtma kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist ning edendada konsultatsioone ja eelarveküsimustes oma seisukohtade lähendamist;

arvestades, et institutsioonidevahelises kokkuleppes on säilitatud olemasolevad sätted ja see sisaldab uut korda, mis puudutab selliste erivahendite kasutuselevõtmist nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, solidaarsus- ja hädaabireserv, Brexitiga kohanemise reserv, ühtne varuinstrument ja paindlikkusinstrument;

O.	arvestades, et institutsioonidevahelises kokkuleppes nähakse ette, et kavandamise ja prognooside läbipaistvust tuleb edaspidi sihipäraselt kohandada;

arvestades, et Euroopa Liidu taasterahastu hõlmab uut taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit; arvestades, et seoses poliitilise kokkuleppega, mis saavutati Euroopa Liidu taasterahastu suhtes ja eelarvepädevate institutsioonide kaasamise suhtes selle vahendi sihtotstarbelise välistulu haldamisse, on asjakohane tuletada meelde vajadust luua objektiivne, õiglane ja läbipaistev õigusraamistik taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist rahastatavate projektide valimiseks ning rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli sellisele taastumisele kaasaaitamisel, mis ei ole sümmeetriline mitte ainult liikmesriikide, vaid ka piirkondade vahel;

kiidab lisatud kokkuleppe sõlmimise heaks;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendiga kokkuleppele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 363, 28.10.2020, lk 179.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0220.

(7) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE EUROOPA PARLAMENDI, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJONI VAHEL, MIS KÄSITLEB EELARVEDISTSIPLIINI, EELARVEALAST KOOSTÖÖD NING USALDUSVÄÄRSET FINANTSJUHTIMIST, SAMUTI UUSI OMAVAHENDEID, SEALHULGAS UUTE OMAVAHENDITE KASUTUSELEVÕTMISE SUUNAS LIIKUMISE TEGEVUSKAVA

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

edaspidi „institutsioonid“,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Käesoleva kokkuleppe eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini, parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, samuti rakendada koostööd ja koostada tegevuskava mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusaja jooksul uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumiseks, mis on piisavad nõukogu määruse (EL) 2020/… (1) (*1) (edaspidi „Euroopa taasterahastu määrus“) alusel loodud Euroopa Liidu taasterahastu tagasimakseteks.

Käesolevas kokkuleppes osutatud eelarvedistsipliin hõlmab kõiki kulusid. Käesolev kokkulepe on institutsioonide jaoks siduv kogu oma kehtivusaja jooksul. Käesoleva kokkuleppe lisad on selle lahutamatu osa.

Käesolev kokkulepe ei muuda institutsioonide asjaomast eelarvepädevust ega asjaomaseid seadusandlikke volitusi, mis on sätestatud aluslepingutes, nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/… (2) (*2) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (3) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nõukogu otsuses (EL, Euratom) 2020/… (4) (*3) (edaspidi „omavahendite otsus“), ning ei piira liikmesriikide parlamentide volitusi omavahendite suhtes.

Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes institutsioonide ühisel kokkuleppel.

Käesolev kokkulepe on neljaosaline:

—	I osa sisaldab sätteid, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistiku ning temaatiliste ja mittetemaatiliste erivahenditega;

—	II osas käsitletakse institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd;

—	III osa sisaldab liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud sätteid;

—	IV osa sisaldab sätteid, mis on seotud toetusesaajate andmete kvaliteedi ja võrreldavusega liidu eelarve kaitsmise kontekstis.

Käesolev kokkulepe jõustub … (*4) ning sellega asendatakse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5).

I OSA

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK JA ERIVAHENDID

A. MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKUGA SEOTUD SÄTTED

Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid eelarvemenetluse käigus ja liidu üldeelarve vastuvõtmise ajal niivõrd kui võimalik, et mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud alamrubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ puhul.

Maksete assigneeringute prognooside ajakohastamine

Komisjon kohandab igal aastal maksete assigneeringute prognoose ajavahemikuks vähemalt aastani 2027. Seejuures võetakse arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute tegelikku täitmist ning eelarve täitmise prognoose. Samuti võetakse arvesse reegleid, mis on koostatud selleks, et tagada maksete assigneeringute korrakohane kujunemine võrreldes kulukohustuste assigneeringutega ja liidu kogurahvatulu kasvu prognoosidega.

B. TEMAATILISTE JA MITTETEMAATILISTE ERIVAHENDITEGA SEOTUD SÄTTED

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

Kui asjakohases alusaktis sätestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise tingimused on täidetud, esitab komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt.

Samal ajal Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmäärusega.

Solidaarsus-ja hädaabireserv

10.

Kui komisjon leiab, et solidaarsus- ja hädaabireservi kasutuselevõtmise tingimused on täidetud, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks kõnealusest reservist vastavatele eelarveridadele kooskõlas finantsmäärusega.

Otsuse võtta kasutusele mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõike 1 punkti a kohased summad teevad komisjoni ettepaneku alusel kooskõlas asjakohase alusaktiga ühiselt Euroopa Parlament ja nõukogu.

Enne kui komisjon teeb ettepaneku paigutada solidaarsus- ja hädaabireservist vahendid ümber mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõike 1 punkti b kohaseks toetuseks, uurib ta assigneeringute ümberjaotamise võimalust.

Brexitiga kohanemise reserv

11.

Kui asjakohases instrumendis sätestatud Brexitiga kohenemise reservi kasutuselevõtmise tingimused on täidetud, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele.

Brexitiga kohanemise reserviga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmäärusega.

Ühtne varuinstrument

12.

Komisjon võib seoses eelarve- või paranduseelarve projektiga teha ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud kõikidele või osadele varudele vastavate summade kasutuselevõtmiseks. Ettepaneku nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud summade kasutuselevõtmiseks teeb komisjon pärast kõikide muude rahaliste võimaluste põhjalikku analüüsimist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad võtta need varud kasutusele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

Paindlikkusinstrument

13.

Komisjon esitab paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulusid vajava rubriigi piires.

Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa. Sellise ettepaneku võib teha seoses eelarve- või paranduseelarve projektiga.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paindlikkusinstrumendi kasutusele võtta ELi toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames.

II OSA

INSTITUTSIOONIDEVAHELISE EELARVEALASE KOOSTÖÖ PARANDAMINE

A. INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖMENETLUS

14.

Institutsioonidevahelise eelarvealase koostöö üksikasjad on esitatud I lisas.

15.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 5 võtavad institutsioonid kõik vajalikud meetmed uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise või selle muutmise hõlbustamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 osutatud seadusandlikule erimenetlusele. Sellised meetmed hõlmavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu korrapäraseid kohtumisi ja teabevahetust ning komisjoni initsiatiivil parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ning komisjoni presidendi kohtumisi, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 324, et edendada konsulteerimist ja institutsioonide seisukohtade lähendamist. Kui on esitatud uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek või ettepanek selle sisuliseks muutmiseks, püüavad institutsioonid määrata kindlaks nendevahelise koostöö ja dialoogi erikorra kogu selle vastuvõtmiseni viiva menetluse vältel.

Eelarve läbipaistvus

16.

Komisjon koostab koos liidu üldeelarvega esitatava iga-aastase aruande, milles on kokku pandud kõik kättesaadavad mittekonfidentsiaalsed andmed, mis on seotud:

a)	liidu varade ja kohustustega, sealhulgas liidu poolt kooskõlas aluslepingutega tehtud laenutehingutest tulenevate varade ja kohustustega;

b)	Euroopa Arengufondi, (6) Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi ja teiste võimalike tulevaste mehhanismide tulude, kulude, varade ja kohustustega;

c)	liikmesriikide kuludega tõhustatud koostöö raames, kui need ei ole kantud liidu üldeelarvesse;

kliimameetmetega seotud kuludega vastavalt tõhusale metoodikale, mille komisjon on kehtestanud, ning asjakohasel juhul kooskõlas valdkondlike õigusaktidega kliimakulutuste ja nende tulemuslikkuse seireks, et saavutada üldine eesmärk, et kulud kliimaeesmärkide toetamiseks oleksid vähemalt 30 % kogu liidu eelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kuludest, võttes arvesse Euroopa Liidu taasterahastu poolse rahastamise järkjärgulise kaotamise mõju ning eristades võimaluse korral kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist.

Kui ühe või mitme asjaomase programmi puhul ei ole kliimameetmetega seotud kulude eesmärgi saavutamisel tehtud piisavaid edusamme, konsulteerivad institutsioonid omavahel kooskõlas oma kohustuste ja asjakohaste õigusaktidega vajalike meetmete üle, millega tagada, et liidu kulutused kliimaeesmärkidele kogu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusaja jooksul oleksid vähemalt 30 % kogu liidu eelarvest ja Euroopa Liidu taasterahastu kuludest;

kuludega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja ümberpööramiseks komisjoni poolt koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kehtestatud tõhusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika alusel ning asjakohasel juhul kooskõlas valdkondlike õigusaktidega, et püüelda eesmärgi poole eraldada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest iga-aastastest kulutustest ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele, võttes arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide olemasolevaid kattuvusi;

naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning kõikide jaoks õiguste ja võrdsete võimaluste edendamisega kogu asjakohaste programmide rakendamise ja järelevalve jooksul ning nende eesmärkide ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega, tugevdades sealhulgas mõjuhinnangutes ja hindamistes soolise mõju hindamist parema õigusloome raamistikus. Komisjon uurib, kuidas saaks töötada välja metoodika asjaomaste kulude mõõtmiseks programmide tasandil mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027. Komisjon võtab selle metoodika kasutusele niipea kui see on kättesaadav. Hiljemalt 1. jaanuaril 2023 rakendab komisjon selle metoodika teatavatele keskselt juhitud programmidele, et katsetada selle teostatavust. Poole aja möödudes uuritakse, kas metoodikat saab laiendada teistele programmidele mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusaja lõpuni;

g)	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide rakendamisega kõigis mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 asjakohastes liidu programmides.

Esimese lõigu punktides d ja e osutatud tõhusad metoodikad sisaldavad võimaluse korral viidet liidu eelarve panusele Euroopa rohelisse kokkuleppesse, mis hõlmab põhimõtet „ära tekita kahju“.

Esimese lõigu punktis d osutatud tõhus metoodika on läbipaistev, terviklik, tulemustele orienteeritud ja tulemuspõhine, hõlmab iga-aastast komisjonipoolset konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ning selles määratakse kindlaks asjakohased meetmed, mis tuleb võtta seatud eesmärkide saavutamiseks kui edusammud ei ole piisavad.

Ükski käesolevas punktis osutatud metoodika ei tohiks tekitada projekti haldajatele ega toetusesaajatele ülemäärast halduskoormust.

17.

Komisjon koostab igal aastal aruande Euroopa Liidu taasterahastu rakendamise kohta. See iga-aastane aruanne koondab kättesaadava ja mittekonfidentsiaalse teabe, mis on seotud järgmisega:

—	omavahendite otsuse artikli 5 alusel tehtud laenutehingutest tulenevad varad ja kohustused;

—	Euroopa Liidu taasterahastu rakendamise raames eelmisel aastal liidu programmidele eraldatud vahendite koondsumma programmide ja eelarveridade kaupa;

—	laenatud vahendite osakaal Euroopa Liidu taasterahastu ja liidu eriprogrammide eesmärkide saavutamisel.

B. FINANTSSÄTETE INKORPOREERIMINE SEADUSANDLIKESSE AKTIDESSE

18.

Igas seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud ja mitmeaastasi programme käsitlevas seadusandlikus aktis sisaldub säte, millega seadusandja määrab kindlaks programmi rahastamispaketi.

See summa on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse II lisas osutatud programmide puhul suurendatakse lähtesummat automaatselt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud täiendavate eraldistega.

Euroopa Parlament ja nõukogu ning eelarveprojekti koostamisel ka komisjon kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 15 % kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades sõnaselgelt ja täpselt põhjendatud ning mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellisest kõrvalekaldumisest tingitud summa suurenemine jääb allapoole asjaomase rubriigi jaoks kehtestatud ülemmäära, ilma et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku määruses ja käesolevas kokkuleppes osutatud vahendite kasutamist.

Neljandat lõiku ei kohaldata kolmandas lõigus osutatud täiendavate eraldiste suhtes.

Käesolevat punkti ei kohaldata seadusandliku tavamenetluse kohaselt eraldatud ühtekuuluvuspoliitikaga seotud ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute suhtes, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav rahastamispakett, ega mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 18 osutatud suuremahuliste projektide suhtes.

19.

Mitmeaastasi programme käsitlevad õiguslikult siduvad liidu aktid, mida ei võeta vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ei sisalda „vajalikuks peetavat summat“.

Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitatakse seda summat seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvepädevust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus. Sellekohane säte lisatakse kõikidesse siduvatesse liidu õigusaktidesse, mis sisaldavad sellist lähtesummat.

C. KALANDUSKOKKULEPETEGA SEOTUD KULUD

20.

Kalanduskokkulepetega seotud kulude suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid.

Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama kalanduskokkulepete läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende kokkulepete mõjust eelarvele.

Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik toimingud tehakse võimalikult kiiresti.

Pärast asjaomase eelarveaasta 1. jaanuari kehtima hakkavate uute kalanduskokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate kalanduskokkulepete uuendamiseks eelarves sätestatud summad paigutatakse reservi.

Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest, sealhulgas reservist, ei piisa, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaliku teabe olukorra põhjuste ning meetmete kohta, mida on võimalik kehtestatud menetluste kohaselt vastu võtta. Vajaduse korral esitab komisjon sobivate meetmete kohta ettepaneku.

Kord kvartalis esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku teabe kehtivate kalanduskokkulepete rakendamise kohta ja aasta järelejäänud osa käsitleva finantsprognoosi.

21.

Ilma et see mõjutaks kalanduskokkulepete üle peetavate läbirääkimiste suhtes kohaldatavat asjakohast menetlust, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu saavutama eelarvealase koostöö raames õigeaegse kokkuleppe kalanduskokkulepete piisava rahastamise küsimuses.

D. ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA (ÜVJP) RAHASTAMINE

22.

ÜVJP tegevuskulude üldsumma kantakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki pealkirja „ÜVJP“ all. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) koostatud prognoosidest. Ettenägematute meetmeteks jaoks jäetakse piisav varu. Rahalisi vahendeid ei või kanda reservi.

23.

ÜVJP kulude puhul, mis kantakse liidu eelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 41 kohaselt, püüavad institutsioonid lähtuda komisjoni koostatud eelarveprojektist ja jõuda ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 osutatud lepituskomitees igal aastal kokkuleppele tegevuskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel. Kui kokkuleppele ei jõuta, kannavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või, kui see on väiksem, eelarveprojektis esitatud summa.

ÜVJPga seotud tegevuskulude üldsumma jaotatakse ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud kolmandas lõigus. Iga artikkel hõlmab juba heakskiidetud meetmeid, kavandatud, kuid veel heakskiitmata meetmeid ja summasid tulevaste ehk ettenägemata meetmete jaoks, mille nõukogu kiidab heaks asjaomasel eelarveaastal.

ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kantakse, olla järgmised:

—	finantsmääruse artikli 52 lõike 1 punktis g nimetatud suuremad missioonid;

—	muud missioonid (kriisiohjeoperatsioonid, konfliktide ärahoidmine ja lahendamine ning rahu- ja julgeolekuprotsesside stabiliseerimine, järelevalve ja elluviimine);

—	tuumarelva leviku tõkestamine ja desarmeerimine;

—	erakorralised meetmed;

—	ettevalmistavad ja järelmeetmed;

—	Euroopa Liidu eriesindajad.

Kuna komisjonil on õigus assigneeringuid finantsmääruse kohaselt ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, siis tagatakse sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ettenähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu küsimuse komisjoni ettepanekul kiirkorras lahendada.

24.

Igal aastal peab kõrge esindaja Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku käsitleva dokumendi üle, mis esitatakse asjaomase aasta 15. juuniks ja milles määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju liidu eelarvele, ning hinnatakse aastal n-1 käivitatud meetmeid ning ÜVJP kooskõla ja täiendavust liidu teiste välisrahastamisvahenditega. Lisaks peab kõrge esindaja hoidma Euroopa Parlamenti regulaarselt toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid nõupidamiskohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt iga aasta 30. novembril. Osalemise nimetatud kohtumistel otsustavad vastavalt Euroopa Parlament ja nõukogu, võttes arvesse asjaomaste kohtumiste eesmärki ja vahetatava teabe laadi.

Neile kohtumistele kutsutakse osalema ka komisjon.

Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulud, saadab kõrge esindaja viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast otsuse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), milles käsitletakse eelkõige neid kulusid, mis on seotud ajakava, kaasatavate töötajate, ruumide ja muu taristu kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ning turvameetmetega.

Kord kvartalis annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja eelarveaasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.

E. INSTITUTSIOONIDE OSALEMINE ARENGUPOLIITIKAS

25.

Komisjon peab Euroopa Parlamendiga mitteametlikku dialoogi arengupoliitika küsimuste üle.

III OSA

LIIDU VAHENDITE USALDUSVÄÄRNE FINANTSJUHTIMINE

A. FINANTSPLANEERING

26.

Komisjon esitab kaks korda aastas, kõigepealt koos eelarveprojekti juurde kuuluvate dokumentidega ja seejärel pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist täieliku finantsplaneeringu mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1, 2 (välja arvatud alamrubriik „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“), 3 (üksnes „Keskkond ja kliimameetmed“ ning „Merenduspoliitika ja kalandus“), 4, 5 ja 6 kohta. Nimetatud planeering peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ning hõlmama järgmist:

kehtivad õigusaktid, eristades seejuures mitmeaastaseid programme ja iga-aastaseid meetmeid:

i)	mitmeaastaste programmide puhul peaks komisjon osutama, millise menetluse kohaselt need on vastu võetud (seadusandlik tava- või erimenetlus), milline on nende kestus, rahastamispaketi kogusumma ning kui suur on nende halduskulude osakaal;

ii)	komisjon peaks mitmeaastase finantsraamistiku määruse II lisas osutatud mitmeaastaste programmide puhul läbipaistvalt märkima mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklist 5 tulenevad täiendavad eraldised;

iii)	iga-aastaste meetmete (mis seonduvad katseprojektide, ettevalmistavate meetmete ja ametitega) ning komisjoni institutsiooniliste õiguste raames rahastatavate meetmete puhul peaks komisjon esitama nende mitmeaastaste kulude eelarvestuse;

b)	menetluses olevate seadusandlike ettepanekute puhul: menetluses olevate komisjoni ettepanekute viimased versioonid.

Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga seadusandliku ettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see kajastub eelarveprojekti esitamise ajal või eelarve lõpliku vastuvõtmise järel esitatud finantsplaneeringus. Eelkõige peaks komisjon teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu järgmisest:

a)	kõik vastuvõetud uued seadusandlikud aktid ja kõik menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud, mis ei kajastu eelarveprojekti ajal või eelarve lõpliku vastuvõtmise järel esitatud finantsplaneeringus (koos asjaomaste summadega);

b)	komisjoni iga-aastases õigusloomeprogrammis ette nähtud õigusaktid märkega selle kohta, kas neil on tõenäoliselt finantsmõju.

Vajaduse korral peaks komisjon osutama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest seadusandlikest ettepanekutest.

B. AMETID JA EUROOPA KOOLID

27.

Enne ettepaneku esitamist uue ameti asutamise kohta peaks komisjon esitama usaldusväärse, täieliku ja objektiivse mõjuhinnangu, võttes muu hulgas arvesse personali ja pädevuste kriitilist massi, kulutõhususe aspekte, subsidiaarsust ja proportsionaalsust, mõju liikmesriigi ja liidu tegevusele, ning eelarvemõju asjaomase rubriigi kuludele. Tuginedes neile andmetele, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvealase koostöö raames endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele, ilma et see piiraks kavandatud ameti asutamist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist.

Menetlusetapid on järgmised:

—

esiteks võtab komisjon uue ameti asutamise ettepaneku vastu ja tutvustab seda korrapäraselt esimestel kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis järgnevad asjaomase ettepaneku vastuvõtmisele, ning tutvustab finantsselgitusi, mis esitatakse koos kõnealuse ameti asutamist käsitleva seadusandliku ettepanekuga ja milles tuuakse välja selle tagajärjed finantsplaneerimise järelejäänud perioodiks;

—	teiseks abistab komisjon seadusandliku protsessi käigus seadusandjat kavandatud muudatuste finantstagajärgede hindamisel. Selliseid finantstagajärgi tuleks arutada asjaomaste seadusandlusalaste kolmepoolsete läbirääkimiste käigus;

—

kolmandaks esitab komisjon enne seadusandliku protsessi lõppu ajakohastatud finantsaruande, võttes arvesse seadusandjapoolseid võimalikke muudatusi; see lõplik finantsaruanne võetakse viimaste seadusandlusalaste kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda ning see kinnitatakse ametlikult seadusandja poolt. Samuti võetakse see järgmiste eelarvealaste kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda, mis kiireloomulistel juhtudel võivad toimuda lihtsustatud korras, et saavutada rahastamist käsitlev kokkulepe;

—	neljandaks, võttes arvesse komisjoni eelarvehinnangut seadusandliku protsessi sisu kohta, kinnitatakse kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepe ühisavalduses. Nimetatud kokkulepe tuleb heaks kiita Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastavalt nende kodukorrale.

Sama menetlust rakendatakse ametit käsitleva õigusakti muutmise korral, kui sellega võib kaasneda mõju kõnealuse ameti vahenditele.

Kui ameti ülesanded peaksid oluliselt muutuma ilma kõnealuse ameti asutamist käsitlevat õigusakti muutmata, annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet muudetud finantsselgituse kaudu, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele.

28.

Eelarvemenetluse käigus tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta 19. juulil 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta lisatud ühise lähenemisviisi asjakohaseid sätteid.

29.

Kui juhatajate nõukogu näeb ette uue Euroopa kooli loomise, kohaldatakse sarnast menetlust mutatis mutandis selle eelarvemõju kohta liidu eelarvele.

IV OSA

LIIDU EELARVE KAITSMINE: TOETUSESAAJATE ANDMETE KVALITEET JA VÕRRELDAVUS

30.

Vastavalt Euroopa Parlamendi nõudmisele ja vastuseks Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järelduste punktile 24, et tugevdada liidu eelarve ja Euroopa Liidu taasterahastu kaitset pettuste ja reeglite rikkumise eest, lepivad institutsioonid kokku standardmeetmete kehtestamises, et kontrolli ja auditite eesmärgil koguda, võrrelda ja koondada teavet ja andmeid liidu rahaliste vahendite lõppsaajate ja toetusesaajate kohta.

31.

Tõhusate kontrollide ja auditite tagamiseks on vaja koguda andmeid nende kohta, kes saavad lõpptulemusena otsest või kaudset kasu liidu rahastamisest, mis toimub jagatud eelarve täitmise raames ning projektidest ja reformidest, mida toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, sealhulgas andmeid rahaliste vahendite saajate tegelikult kasu saavate omanike kohta. Selliste andmete kogumise ja töötlemisega seotud reeglid peavad vastama kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

32.

Liidu eelarve kaitse tõhustamiseks teeb komisjon kättesaadavaks integreeritud ja koostalitlusvõimelise teabe- ja järelevalvesüsteemi, sealhulgas ühtse andmekogumis- ja riskihindamisvahendi, et hinnata ja analüüsida punktis 31 osutatud andmeid, pidades silmas üldist kohaldamist liikmesriikides. Kõnealune süsteem tagaks tõhusa kontrolli huvide konflikti, õigusnormide rikkumise, topeltrahastamise probleemide ja rahaliste vahendite väärkasutamise üle. Kõnealune teave peaks olema komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja teistele liidu uurimis- ja kontrolliasutustele vajaduse korral kättesaadav, et nad saaksid teostada järelevalvet liikmesriikide tehtavate kontrollide ja auditite üle, eelkõige selleks, et avastada reeglite rikkumist ja viia läbi haldusjuurdlusi seoses asjaomaste liidu rahaliste vahendite väärkasutamisega ning saada nende jaotamisest täpne ülevaade.

33.

Ilma et see piiraks institutsioonide õigusi, mis tulenevad aluslepingutest, kohustuvad institutsioonid asjakohaste alusaktidega seotud seadusandliku menetluse käigus tegema lojaalset koostööd, et tagada järelmeetmed Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldustele vastavalt käesolevas osas kirjeldatud lähenemisviisile.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

Komisjoni nimel

president

(1) Nõukogu … määrus (EL) 2020/…, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L …).

(*1) ELT: palun sisestada teksti dokumendis ST 9971/20 (2020/0111(NLE)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(2) Nõukogu … määrus (EL, Euratom) 2020/…, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L …).

(*2) ELT: palun sisestada teksti dokumendis ST 9970/20 (2018/0166(APP)) sisalduva määruse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(4) Nõukogu … otsus (EL, Euratom) 2020/… Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L …).

(*3) ELT: palun sisestada teksti dokumendis ST 10046/20 (2018/0135(CNS)) sisalduva otsuse number ning esitada joonealuses märkuses kõnealuse määruse kuupäev, number, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(*4) ELT: palun sisestada teksti käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäev.

(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(6) Nagu on sätestatud sisekokkuleppes nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1), ja sellele eelnenud sisekokkulepetes.

I LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ EELARVEMENETLUSE AJAL

A osa. Eelarvemenetluse ajakava

Institutsioonid lepivad igal aastal aegsasti enne eelarvemenetluse algust kokku pragmaatilises ajakavas, tuginedes senistele tavadele.

Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid oma eelarvealaseid õigusi tõhusalt kasutada, esitatakse eelarvepositsioonid, ümberpaigutusettepanekud või muud teated, millega kaasnevad tähtajad, nii, et on võetud arvesse kõik vaheajad ja kuupäevad, millest kõnealused institutsioonid on teineteisele õigel ajal oma talituste kaudu teatanud.

B osa. Eelarvemenetluse prioriteedid

Aegsasti enne eelarveprojekti vastuvõtmist komisjoni poolt peetakse kolmepoolsed läbirääkimised, et arutada komisjoni poolt punkti 37 kohaselt esitatud teabe alusel järgmise eelarveaasta eelarve võimalikke prioriteete ja jooksva eelarveaasta eelarve täitmisest tulenevaid küsimusi.

C osa. Eelarveprojekti koostamine ja esialgse eelarvestuse ajakohastamine

Teisi institutsioone peale komisjoni kutsutakse üles võtma oma eelarvestusi vastu enne märtsi lõppu.

Komisjon esitab igal aastal eelarveprojekti, milles on näidatud liidu tegelikud rahastamisvajadused.

Seejuures võtab ta arvesse:

a)	liikmesriikide prognoose seoses struktuurifondidega;

b)	assigneeringute kasutamise võimet, püüdes hoida kindlat seost kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute vahel;

võimalusi algatada uusi tegevussuundi katseprojektide, uute ettevalmistavate meetmete või mõlema kaudu või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastasi meetmeid, olles eelnevalt hinnanud, kas finantsmääruse tähenduses on alusakti vastuvõtmise eeldused olemas (alusakti mõiste, alusakti vajalikkus rakendamisel ja erandite tegemisel);

d)	vajadust tagada, et iga muutus kuludes võrreldes eelmise aastaga vastab eelarvedistsipliini piirangutele.

Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega tegevuskulude kandmist eelarvesse.

Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mis komisjon on andnud oma eelarveprojektides ja seoses jooksva eelarveaasta eelarve täitmisega.

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarveliigenduse jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu lepitusmenetluse käigus kõiki olulisi muudatusi komisjoniga arutama.

Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lojaalse ja usaldusväärse institutsioonidevahelise koostöö huvides hoidma oma vastavate läbirääkijate kaudu korrapäraseid aktiivseid kontakte kõikidel tasanditel kogu eelarvemenetluse jooksul ning eelkõige kogu lepitusperioodi vältel kokkuleppe saavutamise eesmärgil. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad vajaliku teabe ja dokumentide õigeaegse ja pideva vastastikuse vahetamise nii ametlikul kui ka mitteametlikul tasandil ning peavad vajaduse korral koostöös komisjoniga lepitusperioodi jooksul tehnilisi või mitteametlikke kohtumisi. Komisjon tagab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegse ja võrdse juurdepääsu teabele ja dokumentidele.

10.

Kuni lepituskomitee kokkukutsumiseni võib komisjon vajaduse korral esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 2 eelarveprojekti kirjalikke muutmisettepanekuid, sealhulgas kirjaliku muutmisettepaneku, millega ajakohastatakse eeskätt põllumajanduskulude eelarvestust. Komisjon esitab ajakohastamist käsitleva teabe niipea kui see on kättesaadav arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende nõudmisel kõik nõuetekohased põhjendused.

D osa. Lepitusmenetlusele eelnev eelarvemenetlus

11.

Kolmepoolsed läbirääkimised peetakse aegsasti enne nõukogus toimuvat lugemist, et institutsioonid saaksid eelarveprojekti arutada.

12.

Et komisjonil oleks piisavalt aega hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kavandatud selliste muudatuste teostatavust, mis loovad uusi ettevalmistusmeetmeid või käivitavad katseprojekte või pikendavad käimasolevate kestust, teavitavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni oma asjaomastest kavatsustest, nii et esimesed arutelud saaksid toimuda juba nimetatud kolmepoolsetel läbirääkimistel.

13.

Kolmepoolsed läbirääkimised võib pidada enne Euroopa Parlamendi täiskogu hääletust.

E osa. Lepitusmenetlus

14.

Kui Euroopa Parlament võtab vastu nõukogu seisukoha kohta esitatud muudatusettepanekud, võtab nõukogu eesistuja samal täiskogu istungil teadmiseks nimetatud kahe institutsiooni seisukohtade erinevused ja annab Euroopa Parlamendi presidendile oma nõusoleku kutsuda viivitamata kokku lepituskomitee. Kiri lepituskomitee kokkukutsumiseks saadetakse välja hiljemalt selle nädala esimesel tööpäeval, mis järgneb sellele lõppenud parlamendi osaistungjärgule, mil toimus täiskogu hääletus, ning lepitusperiood algab järgmisel päeval. 21-päevane ajavahemik arvutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (1).

15.

Kui nõukogu ei ole nõus kõikide Euroopa Parlamendis vastu võetud muudatusettepanekutega, tuleks tal kinnitada oma seisukohta kirjas, mis saadetakse enne lepitusperioodile kavandatud esimest kohtumist. Sellisel juhul jätkab lepituskomitee järgmistes punktides sätestatud tingimustel.

16.

Lepituskomitee eesistujateks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad ühiselt. Lepituskomitee kohtumiste eesistujaks on kordamööda seda korraldavad institutsioonid. Iga institutsioon määrab vastavalt oma kodukorrale kindlaks kohtumisel osalejad ja läbirääkimisvolitused. Euroopa Parlament ja nõukogu on esindatud lepituskomitees asjakohasel tasandil, nii et kumbki delegatsioon saab võtta oma institutsioonile poliitilisi kohustusi ning et saaks teha tegelikke edusamme lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.

17.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 5 teisele lõigule võtab komisjon lepituskomitee menetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et lähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti.

18.

Kogu lepitusmenetluse vältel toimuvad erineval esindatuse tasemel kolmepoolsed läbirääkimised, et lahendada tekkivaid küsimusi ja valmistada ette lepituskomitees saavutatavat kokkulepet.

19.

Lepituskomitee kohtumised ja kolmepoolsed läbirääkimised toimuvad kordamööda Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides, et jagada võrdselt ruumide, sealhulgas tõlketeenusega seonduvaid kulusid.

20.

Institutsioonid lepivad lepituskomitee kohtumiste ja kolmepoolsete läbirääkimiste toimumiskuupäevades eelnevalt kokku.

21.

Lepituskomiteele tehakse kättesaadavaks tavapärased dokumendid (sisenddokumendid), milles võrreldakse eelarvemenetluse eri etappe (2). Nimetatud dokumendid sisaldavad eelarveridade kaupa esitatud summasid, mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kogusummasid ning koonddokumenti summade ja märkustega kõikide tehniliselt avatuks peetavate eelarveridade kohta. Ilma et see piiraks lepituskomitee lõplikku otsust, loetletakse eraldi dokumendis kõik tehniliselt suletuks peetavad eelarveread (3). Kõnealused dokumendid liigitatakse eelarve liigenduste kaupa.

Lepituskomiteele esitatavatele sisenddokumentidele lisatakse veel muud dokumendid, sealhulgas komisjoni kiri nõukogu seisukoha ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute teostatavuse kohta ning kirjad teistelt institutsioonidelt nõukogu seisukoha või Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta.

22.

Eesmärgiga jõuda lepitusperioodi lõpuks kokkuleppele, tehakse kolmepoolsetel läbirääkimistel järgmist:

a)	määratakse kindlaks käsitletavate eelarveküsimustega seotud läbirääkimiste ulatus;

b)	kinnitatakse tehniliselt suletuks peetavate eelarveridade loetelu sõltuvalt lõplikust kokkuleppest eelarveaasta kogu eelarve kohta;

c)	käsitletakse punktis a välja toodud küsimusi, et saavutada võimalik kokkulepe, mille lepituskomitee peab heaks kiitma;

d)	käsitletakse temaatilisi küsimusi, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa.

Kolmepoolsete läbirääkimiste ajal või vahetult pärast seda koostatakse ühiselt esialgsed järeldused ja samal ajal lepitakse kokku järgmise kohtumise päevakord. Sellised järeldused registreerib kolmepoolsed läbirääkimised korraldanud institutsioon ning need loetakse esialgselt heakskiidetuks 24 tunni pärast, ilma et see mõjutaks lepituskomitee lõplikku otsust.

23.

Kolmepoolsete läbirääkimiste järeldused ja võimaliku kinnitamise dokument on lepituskomitee kohtumistel tema käsutuses koos eelarveridadega, milles kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutati esialgne kokkulepe.

24.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu sekretariaadid koostavad komisjoni abiga ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 ette nähtud ühise teksti. See koosneb kaaskirjast, mis adresseeritakse delegatsioonide esimeeste poolt Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ning mis sisaldab lepituskomitees saavutatud kokkuleppe kuupäeva, ja lisadest, kuhu kuuluvad järgmised osad:

a)	kõikide eelarvepunktide arvnäitajad ridade kaupa ja kogusummad mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa;

b)	koonddokument, milles esitatakse summad ja lõpptekst kõikide ridade kohta, mida on lepitusmenetluse käigus muudetud;

c)	loetelu ridadest, mida võrreldes eelarveprojekti või seda käsitleva nõukogu seisukohaga ei muudetud.

Lepituskomitee võib heaks kiita ka eelarvega seotud järeldused ja võimalikud ühisavaldused.

25.

Ühine tekst tõlgitakse Euroopa Parlamendi teenistustes liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse ja esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mis järgneb punktis 24 osutatud ühises tekstis kokkuleppimise kuupäevale.

Pärast ühise teksti vastuvõtmist vaadatakse eelarve õiguskeeleliselt läbi, lisades sellesse ühise teksti lisad koos eelarveridadega, mida lepitusmenetluse käigus ei muudetud.

26.

Kolmepoolseid läbirääkimisi või lepituskomitee kohtumise korraldanud institutsioon tagab suulise tõlke kõikidesse keeltesse lepituskomitee kohtumiste ajal ja vastavalt vajadusele asjaomastesse keeltesse kolmepoolsete läbirääkimiste ajal.

Läbirääkimisi või kohtumise korraldanud institutsioon tagab koosolekudokumentide paljundamise ja jaotamise.

Institutsioonide teenistused teevad koostööd läbirääkimiste tulemuste tõlgendamisel ühise teksti lõpliku toimetamise eesmärgil.

F osa. Paranduseelarved

Üldpõhimõtted

27.

Võttes arvesse seda, et paranduseelarved on sageli seotud spetsiifiliste ja mõnikord kiireloomuliste küsimustega, lepivad institutsioonid kokku järgmistes põhimõtetes, et tagada asjakohane institutsioonidevaheline koostöö paranduseelarvete sujuva ja kiire otsustusprotsessi nimel, püüdes niipalju kui võimalik vältida paranduseelarvetega seotud lepituskohtumiste kokkukutsumist.

28.

Institutsioonid püüavad niipalju kui võimalik paranduseelarvete arvu piirata.

Ajakava

29.

Komisjon teatab eelnevalt Euroopa Parlamendile ja nõukogule paranduseelarvete projektide vastuvõtmise võimalikud kuupäevad, ilma et see mõjutaks lõpliku vastuvõtmise kuupäeva.

30.

Euroopa Parlament ja nõukogu püüavad kumbki vastavalt oma sisekorrale vaadata komisjoni vastuvõetud paranduseelarve projekti läbi aegsasti pärast selle esitamist.

31.

Menetluse kiirendamiseks tagavad Euroopa Parlament ja nõukogu oma asjaomaste ajakavade võimalikult ulatusliku kooskõlastamise, et menetlusi saaks läbi viia sidusal ja ühtsel viisil. Seetõttu püüavad nad võimalikult kiiresti kehtestada orienteeruva ajakava paranduseelarve lõpliku vastuvõtmise eri etappide jaoks.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad arvesse paranduseelarve suhtelist kiireloomulisust ning selle õigeaegse heakskiitmise vajadust, et paranduseelarve rakenduks asjaomasel eelarveaastal.

Koostöö paranduseelarve lugemise ajal

32.

Institutsioonid teevad kogu menetluse jooksul koostööd heas usus, kõrvaldades võimaluse korral takistused, et võtta paranduseelarve vastu menetluse varases etapis.

Asjakohasel juhul ja kui arvamused võivad lahkneda, võib Euroopa Parlament või nõukogu teha enne, kui kumbki võtab paranduseelarve suhtes lõpliku seisukoha, või komisjon teha igal ajal ettepaneku korraldada eraldi kolmepoolsed läbirääkimised, et arutada lahkarvamusi ning püüda leida kompromiss.

33.

Kõik komisjoni esitatud paranduseelarvete projektid, mida ei ole veel lõplikult heaks kiidetud, võetakse automaatselt iga-aastase eelarvemenetluse käigus korraldatavate kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda. Komisjon esitab paranduseelarvete projektid ning Euroopa Parlament ja nõukogu teatavad oma asjaomased seisukohad võimaluse korral enne kolmepoolseid läbirääkimisi.

34.

Kui kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatakse kompromiss, kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu arvestama kolmepoolsete läbirääkimiste tulemustega paranduseelarve arutamisel kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja oma kodukorra kohaselt.

Koostöö pärast paranduseelarve lugemist

35.

Kui Euroopa Parlament kiidab nõukogu seisukoha ilma muudatusteta heaks, võetakse paranduseelarve kooskõlas ELi toimimise lepinguga vastu.

36.

Kui Euroopa Parlament võtab muudatused vastu oma liikmete häälteenamusega, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c. Enne lepituskomitee kohtumist kutsutakse siiski kokku kolmepoolsed läbirääkimised:

a)	kui kõnealuste kolmepoolsete läbirääkimiste käigus saavutatakse kokkulepe ja kui Euroopa Parlament ja nõukogu nõustuvad kolmepoolsete läbirääkimiste tulemustega, lõpetatakse lepitusmenetlus kirjavahetuse teel ilma lepituskomitee kohtumiseta;

kui kõnealuste kolmepoolsete läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, tuleb kokku lepituskomitee ja korraldab oma töö vastavalt asjaoludele, eesmärgiga jõuda enne ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 sätestatud 21-päevast tähtaega otsustusprotsessiga võimalikult kaugele. Lepituskomitee võib töö viia lõpule kirjavahetuse teel.

G osa. Eelarve täitmine, maksed ja täitmata kulukohustused

37.

Võttes arvesse vajadust tagada maksete koguassigneeringute korrapärane progressioon seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida ebatavalist täitmata kulukohustuste edasikandumist ühest aastast teise, lepivad institutsioonid kokku, et jälgivad tähelepanelikult makseprognoose ja täitmata kulukohustuste taset eesmärgiga vähendada ohtu, et liidu programmide elluviimisel võiks tekkida mitmeaastase finantsraamistiku lõpus maksete assigneeringute puudujäägi tõttu tõrkeid.

Selleks et tagada kõigi rubriikide kohaste maksete hallatav tase ja profiil, kohaldatakse kõigi rubriikide puhul rangelt kulukohustuste vabastamise reegleid, eelkõige kulukohustuste automaatse vabastamise reegleid.

Eelarvemenetluse käigus kohtuvad institutsioonid korrapäraselt, eesmärgiga hinnata ühiselt olukorra arenemist ning eelarve täitmise väljavaateid jooksval aastal ja tulevastel eelarveaastatel. Kõnealune hindamine leiab aset teemakohaste institutsioonidevaheliste kohtumistena asjakohasel tasandil, mille eel esitab komisjon üksikasjaliku ülevaate olukorrast fondide ja liikmesriikide kaupa ning maksete sooritamise, ümberpaigutamise, saadud hüvitamistaotluste ja läbivaadatud prognooside, sealhulgas pikaajaliste prognooside kohta, kui see on asjakohane. Eelkõige selleks, et tagada, et liit saab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 323 täita kõik oma finantskohustused, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest kulukohustustest ajavahemikul 2021–2027, analüüsivad ja arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni hinnanguid maksete assigneeringute nõutava taseme kohta.

H osa. Koostöö seoses Euroopa Liidu taasterahastuga (4) (*1)

38.

Ainuüksi COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks antakse komisjonile volitused laenata liidu nimel kapitaliturgudelt rahalisi vahendeid kuni 750 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades, millest kuni 390 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades võib omavahendite otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt kasutada kuludeks ja kuni 360 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades laenude andmiseks. Nagu on sätestatud Euroopa taasterahastu määruses, on kuludeks kasutatav summa sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

39.

Institutsioonid leiavad, et tuleb suurendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli eelarvepädevate institutsioonidena seoses Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbelise välistuluga, et tagada kohane kontroll sellise tulu kasutamise üle ja kaasamine selle tulu kasutamisse, tehes seda Euroopa taasterahastu määruses ja kui see on kohane, asjakohastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud piirides. Institutsioonid leiavad samuti, et tuleb tagada kõigi Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluvate fondide täielik läbipaistvus ja nähtavus.

Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluv sihtotstarbeline välistulu

40.

Võttes arvesse vajadust tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohane kaasamine Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluva sihtotstarbelise välistulu juhtimisse, lepivad kolm institutsiooni kokku menetluses, mis on sätestatud punktides 41–46.

41.

Komisjon esitab eelarvemenetluse raames oma eelarvestuse projektis üksikasjaliku teabe. Selline teave sisaldab kulukohustuste ja maksete assigneeringute ning juriidiliste kohustuste üksikasjalikku prognoosi, liigitatuna rubriikide ja Euroopa taasterahastu määrusele vastavat sihtotstarbelist tulu saavate programmide kaupa. Komisjon esitab asjakohase lisateabe, mida nõuab Euroopa Parlament või nõukogu. Komisjon lisab eelarveprojektile dokumendi, milles esitatakse kogu asjakohane teave Euroopa Liidu taasterahastu kohta, sealhulgas kokkuvõtlikud tabelid, kuhu on koondatud eelarveassigneeringud ja Euroopa Liidu taasterahastu sihtotstarbeline tulu. Kõnealune dokument on osa punktis 44 ette nähtud sihtotstarbelist välistulu käsitlevast liidu üldeelarve lisast.

42.

Komisjon ajakohastab korrapäraselt punktis 41 osutatud teavet ja esitab seda kogu eelarveaasta jooksul, vähemalt enne iga punktis 45 osutatud erikoosolekut. Komisjon teeb asjakohase teabe Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks piisavalt vara, et võimaldada sisulisi arutelusid ja nõupidamisi vastavate planeerimisdokumentide üle, seda veel enne kui komisjon võtab vastu asjakohased otsused.

43.

Institutsioonid kohtuvad eelarvemenetluse raames korrapäraselt, et ühiselt hinnata Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluva sihtotstarbelise välistulu kasutamist, eelkõige hetkeseisu ja väljavaateid, ning arutada vastavates eelarveprojektides esitatud iga-aastaseid prognoose ja nende jaotust, võttes kohaselt arvesse Euroopa taasterahastu määruses ja kui see on kohane, asjakohastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud piiranguid ja tingimusi.

44.

Euroopa Parlament ja nõukogu lisavad liidu üldeelarvele lisana dokumendi, milles on esitatud kõik eelarveread, kuhu laekub Euroopa Liidu taasterahastust saadav sihtotstarbeline tulu. Lisaks kasutavad nad Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluva sihtotstarbelise tulu esitamise eelarvestruktuuri, eelkõige eelarvemärkusi, et tulude kasutamist nõuetekohaselt kontrollida. Vastavalt finantsmääruse artiklile 22 lisavad Euroopa Parlament ja nõukogu kulude eelarvestusse selgitused, sealhulgas üldised selgitused, millistele eelarveridadele võib kanda Euroopa taasterahastu määruse kohasele sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid, ning märgivad asjakohased summad. Komisjon, vastutades sihtotstarbelise tulu kasutamise eest, kohustub neid märkusi nõuetekohaselt arvesse võtma.

45.

Institutsioonid lepivad kokku institutsioonidevaheliste erikohtumiste korraldamises asjakohasel tasandil, et hinnata Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluva sihtotstarbelise välistulu hetkeseisu ja väljavaateid. Need kohtumised toimuvad vähemalt kolm korda eelarveaasta jooksul, just enne või pärast eelarvealaste kolmepoolsete läbirääkimiste toimumist. Lisaks korraldavad institutsioonid lisakohtumisi, kui mõni institutsioon esitab põhjendatud taotluse. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad igal ajal esitada kirjalikke märkusi sihtotstarbelise välistulu kasutamise kohta. Komisjon kohustub võtma nõuetekohaselt arvesse kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu märkusi ja soovitusi. Nendel kohtumistel võidakse käsitleda märkimisväärseid kõrvalekaldeid Euroopa Liidu taasterahastu kuludest vastavalt punktile 46.

46.

Komisjon esitab üksikasjaliku teabe kõikide kõrvalekaldumiste kohta oma esialgsetest prognoosidest enne punktis 45 osutatud institutsioonidevahelist kohtumist ja ka vastavalt vajadusele, kui on tegemist märkimisväärse kõrvalekaldumisega. Kõrvalekaldumine Euroopa Liidu taasterahastu prognoositavatest kuludest on märkimisväärne, kui kulu erineb konkreetse eelarveaasta prognoosist ja konkreetse programmi puhul rohkem kui 10 %. Märkimisväärse kõrvalekaldumise korral esialgsetest prognoosidest arutavad institutsioonid küsimust, kui Euroopa Parlament või nõukogu annab sellisest soovist teada kahe nädala jooksul pärast märkimisväärsest kõrvalekaldumisest teatamist. Institutsioonid hindavad seda ühiselt, et jõuda kolme nädala jooksul koosoleku kokkukutsumisest asjas ühisele seisukohale. Komisjon võtab saadud märkused täiel määral arvesse. Komisjon kohustub loobuma otsuse tegemisest enne arutelude või kolmenädalase tähtaja lõppemist. Viimasel juhul põhjendab komisjon oma otsust nõuetekohaselt. Kiireloomulisel juhul võivad institutsioonid leppida kokku tähtaegade lühendamises ühe nädala võrra.

Euroopa Liidu taasterahastu alusel antavad laenud

47.

Selleks et tagada Euroopa Liidu taasterahastu laenukomponendi kohta täielik teave ning selle läbipaistvus ja nähtavus, esitab komisjon oma eelarvestuse projektis üksikasjaliku teabe Euroopa Liidu taasterahastu alusel liikmesriikidele antavate laenude kohta, pöörates samal ajal erilist tähelepanu tundlikule kaitstud teabele.

48.

Teave Euroopa Liidu taasterahastu alusel antavate laenude kohta esitatakse eelarves vastavalt finantsmääruse artikli 52 lõike 1 punkti d nõuetele, mis sisaldab ka nimetatud punkti alapunktis iii osutatud lisa.

(1) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(2) Eri etapid on järgmised: jooksva eelarveaasta eelarve (sealhulgas vastuvõetud paranduseelarved); esialgne eelarveprojekt; nõukogu seisukoht eelarveprojekti kohta; Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud nõukogu seisukoha kohta ja komisjoni esitatud kirjalikud muutmisettepanekud (kui institutsioonid ei ole neid veel täielikult heaks kiitnud).

(3) Tehniliselt suletuks peetav eelarverida on eelarverida, mille suhtes ei esine Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel lahkarvamusi ning mille kohta ei ole esitatud kirjalikke muutmisettepanekuid.

(4) Kui komisjon esitab ELi toimimise lepingu artikli 122 alusel ettepaneku nõukogu õigusakti kohta, millel võib olla märgatav mõju eelarvele, kohaldatakse menetlust, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni … ühisdeklaratsioonis selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele (ELT …).

(*1) ELT: palun lisada joonealusesse märkusesse dokumendis SN 3633/3/20 REV 3 ADD 1 sisalduva ühisdeklaratsiooni kuupäev ja täiendada avaldamisviidet.

II LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ UUTE OMAVAHENDITE KASUTUSELEVÕTMISE SUUNAS LIIKUMISE TEGEVUSKAVA OSAS

Preambul

A.	Institutsioonid on pühendunud lojaalsele ja läbipaistvale koostööle ning uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava rakendamisele suunatud tööle mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusaja jooksul.

B.	Institutsioonid tunnistavad, kui tähtis on seos Euroopa Liidu taasterahastuga, milles uued omavahendid tuleks kasutusele võtta.

Ainuüksi COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks antakse komisjonile omavahendite otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt volitused võtta liidu nimel kapitaliturgudelt laenu kuni 750 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades, millest kuni 390 000 miljonit eurot 2018. aasta hindades võib kõnealuse otsuse artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt kasutada kuludeks.

Euroopa Liidu taasterahastu alla kuuluvate kulude katteks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed ja maksmisele kuuluvad intressid tuleb katta liidu üldeelarvest, sealhulgas pärast 2021. aastat kasutusele võetud uutest omavahenditest saadavast piisavast tulust. Kõik sellega seotud kohustused makstakse täielikult tagasi hiljemalt 31. detsembriks 2058, nagu on sätestatud omavahendite otsuse artikli 5 lõike 2 teises lõigus. Iga-aastased makstavad summad sõltuvad emiteeritud võlakirjade tähtajast ja võla tagasimaksmise strateegiast, pidades samal ajal kinni nimetatud lõike kolmandas lõigus osutatud vahendite põhisumma tagasimaksmise piirmäärast, milleks on 7,5 % kõnealuse otsuse artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud kuludeks ette nähtud maksimumsummast.

Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksmisega seotud kulud liidu eelarvest ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat. Samuti on soovitav leevendada kogurahvatulul põhinevate omavahendite suurenemise mõju liikmesriikidele.

Sellest tulenevalt ning et Euroopa Liidu taasterahastu tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa. Kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega ei tähenda see ühegi konkreetse omavahendi sihtotstarbelist kasutamist või eraldamist konkreetse kululiigi katmiseks.

Institutsioonid tõdevad, et uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmine peaks toetama mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu kulude piisavat rahastamist, vähendades samal ajal liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu liidu aastaeelarve rahastamiseks. Tuluallikate mitmekesistamine võib omakorda hõlbustada liidu tasandi kulude suunamist prioriteetsetele valdkondadele ja ühiste avalike hüvede rahastamisele, mis oleks riikide enda kulutustega võrreldes oluliselt tõhusam.

Seetõttu peaksid uued omavahendid olema kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega ja toetama selliseid liidu prioriteete, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja digiajastule vastav Euroopa, ning aitama kaasa õiglasele maksustamisele ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamisele.

I.	Institutsioonid leiavad, et uued omavahendid tuleks eelistatult luua viisil, mis võimaldab tekitada nn „uut raha“. Samal ajal püütakse vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), ja kodanike koormust.

J.	Uued omavahendid peaksid vastama lihtsuse, läbipaistvuse, prognoositavuse ja õigluse kriteeriumidele. Uute omavahendite arvutamine, ülekandmine ja kontrollimine ei tohiks kaasa tuua liidu institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele liigset halduskoormust.

K.	Võttes arvesse uute omavahendite kasutuselevõtmise keerukaid menetlusnõudeid, leiavad institutsioonid, et omavahendite süsteemi vajaliku reformi elluviimiseks tuleks omavahendite otsust muuta võimalikult vähe.

L.	Seetõttu lepivad institutsioonid kokku, et teevad ajavahemikul 2021–2027 koostööd käesolevas lisas sätestatud põhimõtete alusel, et püüda võtta uued omavahendid kasutusele vastavalt B osas sätestatud tegevuskavale ja selles märgitud tähtpäevadele.

M.	Institutsioonid tunnistavad samuti, kui olulised on institutsioonidevahelises 13. aprilli 2016. aasta parema õigusloome kokkuleppes (1) sätestatud parema õigusloome vahendid, eelkõige mõjuhinnang.

A osa. Rakendamispõhimõtted

Komisjon esitab vajalikud seadusandlikud ettepanekud uute omavahendite ja võimalike muude uute omavahendite kohta, nagu on osutatud punktis 10, järgides parema õigusloome põhimõtteid. Sellega seoses võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusi. Kõnealustele seadusandlikele ettepanekutele lisatakse asjakohased omavahendeid käsitlevad rakendusaktid.

Institutsioonid lepivad kokku järgmistes juhtpõhimõtetes uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmiseks:

koguda uutest omavahenditest summa, mis on piisav, et katta omavahendite otsuse artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud kuludeks võetud laenu põhisumma ja intresside tagasimaksmiseks eeldatavad kogukulud, järgides samal ajal kõikehaaravuse põhimõtet. Omavahenditest saadavast tulust, mis ületab tagasimaksevajaduse, jätkatakse liidu eelarve rahastamist üldtuluna kooskõlas kõikehaaravuse põhimõttega;

b)	püüda mitte vähendada liidu programme ja fonde kuludega, millega kaetakse Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulusid;

c)	viia omavahendid kooskõlla selliste liidu prioriteetidega nagu kliimamuutustega võitlemine, ringmajandus ja digiajastule vastav Euroopa ning panustada õiglasse maksustamisse ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamisse;

d)	järgida lihtsuse, läbipaistvuse ja õigluse kriteeriume;

e)	tagada tuluvoo stabiilsus ja prognoositavus;

f)	mitte põhjustada liidu institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele liigset halduskoormust;

g)	luua eelistatavalt „uusi“ lisatulusid;

h)	püüda samal ajal vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja kodanike koormust.

Euroopa Parlament ja nõukogu analüüsivad ja arutavad punktis 1 osutatud seadusandlikke ettepanekuid ja jätkavad nende käsitlemist ilma põhjendamatu viivituseta vastavalt oma sisemenetlusele, et hõlbustada kiiret otsuse tegemist. Pärast seda, kui komisjon on oma ettepanekud esitanud, saavad Euroopa Parlamendi liikmed ja nõukogu esindajad oma arutelude käigus komisjoni esindajate juuresolekul kokku, et anda vastastikku teavet töö hetkeseisu kohta. Lisaks alustavad institutsioonid korrapärast dialoogi, et teha kokkuvõtteid tegevuskavaga seotud edusammudest.

B osa. Uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava

Esimene etapp: 2021

Esimese etapina võetakse kasutusele uus omavahend, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2021 ja mis koosneb riikide osamaksetest, mis arvutatakse ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kaalu põhjal, nagu on ettenähtud omavahendite otsuses. Nimetatud otsus jõustub eelduste kohaselt 2021. aasta jaanuaris, tingimusel, et liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.

Komisjon kiirendab oma tööd ja esitab pärast 2020. aastal algatatud mõjuhinnanguid ettepanekud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ja digilõivu kohta ning nendega kaasneva ettepaneku võtta selle alusel kasutusele uued omavahendid 2021. aasta juuniks, pidades silmas nende kasutuselevõttu hiljemalt 1. jaanuariks 2023.

Komisjon vaatab 2021. aasta kevadel läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, sealhulgas selle võimaliku laiendamise lennundusele ja merendusele. Komisjon teeb 2021. aasta juuniks ettepaneku ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva omavahendi kohta.

Institutsioonid leiavad, et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ja ELi heitkogustega kauplemise süsteem on temaatiliselt omavahel seotud ning et seetõttu oleks õigustatud nende arutamine samas vaimus.

Teine etapp: 2022 ja 2023

Vastavalt aluslepingute alusel kohaldatavatele menetlustele ja tingimusel, et liikmesriigid need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiidavad, kavatsetakse kõnealused uued omavahendid kasutusele võtta 1. jaanuariks 2023.

Nõukogu arutab kõnealuseid uusi omavahendeid hiljemalt 1. juuliks 2022, pidades silmas nende kasutuselevõttu 1. jaanuariks 2023.

Kolmas etapp: 2024–2026

10.

Mõjuhinnangute põhjal teeb komisjon ettepaneku täiendavate uute omavahendite kohta, mille hulka võivad kuuluda finantstehingute maks ja ettevõtlussektoriga seotud rahaline panus või uus äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas. Komisjon püüab esitada ettepaneku 2024. aasta juuniks.

11.

Vastavalt aluslepingute alusel kohaldatavatele menetlustele ja tingimusel, et liikmesriigid need kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiidavad, kavatsetakse sellised täiendavad uued omavahendid kasutusele võtta 1. jaanuariks 2026.

12.

Nõukogu arutab neid uusi omavahendeid hiljemalt 1. juuliks 2025, pidades silmas nende kasutuselevõttu 1. jaanuariks 2026.

(1) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/240

P9_TA(2020)0357

Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 ***

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (09970/2020 – C9-0409/2020 – 2018/0166(APP))

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

(2021/C 445/43)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (09970/2020),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a (C9-0409/2020),

—	võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (1),

—	võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused (2),

—	võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta (3),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 92 ning artikli 105 lõikeid 1 ja 4,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning põhiseaduskomisjoni kirju,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A9-0260/2020),

annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, käesolevale resolutsioonile lisatud kujul;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonid;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi deklaratsiooni;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni deklaratsioonid;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendiga alla Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 363, 28.10.2020, lk 179.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.

1. LISA: NÕUKOGU MÄÄRUSE EELNÕU, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2021–2027

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2020/…,

…,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 312,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1),

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

(1)	Võttes arvesse vajadust piisava prognoositavuse järele keskpika tähtajaga investeeringute ettevalmistamisel ja rakendamisel, peaks mitmeaastase finantsraamistiku kestus olema alates 1. jaanuarist 2021 seitse aastat.

(2)	COVID-19 kriisi majandusliku mõju tõttu peab liit ette nägema pikaajalise finantsraamistiku, mis sillutab teed õiglasele ja kaasavale üleminekule rohelisele ja digitaalsele tulevikule, toetab liidu pikemaajalist strateegilist autonoomiat ja aitab tal tulevikus vapustustele paremini vastu seista.

(3)

Käesoleva määrusega kehtestatud iga-aastased kulukohustuste assigneeringute ülemmäärad iga kululiigi kohta ning iga-aastased maksete assigneeringute ülemmäärad peavad järgima kulukohustuste ülemmäärasid ja omavahendite ülemmäärasid, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 311 kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).

(4)

Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (2) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid, kuid mitte omavahendite ülemmäära.

(5)	Mitmeaastases finantsraamistikus ei tuleks arvesse võtta eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest finantsmääruse tähenduses.

(6)	Mitmeaastane finantsraamistik tuleks kindlaks määrata 2018. aasta hindades. Samuti tuleks sätestada reeglid mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastaseks tehniliseks kohandamiseks, et arvutada ümber ülemmäärad ja olemasolevad varud.

(7)

Tuleks sätestada reeglid muudeks olukordadeks, mille puhul võib olla vaja mitmeaastast finantsraamistikku kohandada. Need kohandused võivad olla seotud uute reeglite või jagatud eelarve täitmisega hõlmatud programmide hilinenud vastuvõtmisega, meetmetega, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, või meetmetega, mis on võetud liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korra kohta käiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel. Samuti tuleks sätestada reeglid programmispetsiifilise kohandamise mehhanismi kohta.

(8)	Tagada tuleks konkreetne ja võimalikult suur paindlikkus, et võimaldada liidul täita ELi toimimise lepingu artiklist 323 tulenevaid kohustusi.

(9)

Selleks et liit saaks reageerida konkreetsetele ettenägematutele asjaoludele või tagajärgedele ning võimaldada seega eelarvemenetluse sujuvat toimimist, on vajalikud järgmised temaatilised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, solidaarsus-ja hädaabireserv ning Brexitiga kohanemise reserv. Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ole ette nähtud selleks, et tegeleda põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate, turuga seotud kriiside tagajärgedega.

(10)

Veelgi suurema paindlikkuse võimaldamiseks on vajalikud järgmised erivahendid: ühtne varuinstrument ja paindlikkusinstrument. Ühtne varuinstrument peaks võimaldama vastavalt kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmääradest allapoole jäävate olemasolevate varude ümber paigutamist eelarveaastate vahel ja kulukohustuste assigneeringute puhul mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide vahel, ilma mitmeaastase finantsraamistiku kogu perioodi jaoks ettenähtud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummasid ületamata. Paindlikkusinstrument peaks võimaldama rahastada vastava eelarveaasta konkreetseid ettenägematuid kulusid.

(11)	Vastu tuleks võtta erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.

(12)	On vaja näha ette mitmeaastase finantsraamistiku muutmine juhul, kui aluslepingute läbivaatamine mõjutab eelarvet, kui Küpros taasühendatakse või kui liit laieneb, samuti eelarve täitmist silmas pidades.

(13)	Samuti võib olla vaja muuta käesolevat määrust seoses ettenägematute asjaoludega, millega ei ole võimalik tegeleda mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmäärade piires. Seepärast on sellisteks juhtudeks vaja ette näha mitmeaastase finantsraamistiku muutmine.

(14)

Erisätted on vajalikud ka selliste suuremahuliste projektidega tegelemiseks, mis kestavad mitmeaastasest finantsraamistikust oluliselt kauem. Vaja on kindlaks määrata maksimumsummad, mida makstakse nendele projektidele liidu üldeelarvest, tagades seeläbi, et neile eraldatavad summad ei mõjuta muid kõnealusest eelarvest rahastatavaid projekte.

(15)	Eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö reguleerimiseks on vaja sätestada üldised reeglid, võttes samas arvesse aluslepingutes sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi „institutsioonid“) eelarvepädevust ning läbipaistvusnõudeid.

(16)

Komisjon peaks esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. juulit 2025, et institutsioonid saaksid võtta selle vastu piisavalt aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikele 4 kehtivad käesoleva määrusega ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku viimase aasta ülemmäärad edasi juhul, kui käesoleva määrusega kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuks ei ole uut mitmeaastast finantsraamistikku vastu võetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Mitmeaastane finantsraamistik

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (edaspidi „finantsraamistik“).

Artikkel 2

Vastavus finantsraamistiku ülemmääradele

1. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „institutsioonid“) järgivad iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel iga-aastaste kulude ülemmäärasid, mis on sätestatud I lisas (edaspidi „finantsraamistiku ülemmäärad“).

I lisas esitatud rubriigi 3 vaheülemmäär ei mõjuta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kahe samba vahelist paindlikkust. ÜPP esimese samba suhtes pärast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja otsetoetuste vahelisi ümberpaigutamisi kohaldatav kohandatud ülemmäär sätestatakse asjakohases õigusaktis ning finantsraamistikku kohandatakse vastavalt sellele käesoleva määruse artikli 4 kohase tehnilise kohandamise raames.

2. Kui on vaja kasutada artiklites 8, 9, 10 ja 12 ette nähtud erivahendite vahendeid, võib kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomastest ülemmääradest suurematena.

Kui on vaja kasutada artiklis 11 sätestatud ühtse varuinstrumendi vahendeid, kantakse kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse finantsraamistiku konkreetse aasta asjaomastest ülemmääradest suurematena.

3. Juhul kui on vaja kasutada tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

Artikkel 3

Omavahendite ülemmäära järgimine

1. Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ning artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab omavahendite ülemmäära, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud EL toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).

2. Vajaduse korral finantsraamistikus ülemmäärasid vähendatakse, et tagada omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära järgimine.

2. peatükk

Finantsraamistiku kohandused

Artikkel 4

Tehnilised kohandused

1. Komisjon teeb igal aastal enne aasta n+1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

a)	hindab ülemmäärad ja kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute üldsummad ümber aasta n+1 hindades;

b)	arvutab omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära piiresse jääva kättesaadava varu;

c)	arvutab artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud ühtse varuinstrumendi alusel kättesaadava kulukohustuste assigneeringute summa ja artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud maksimaalse kogusumma;

d)	arvutab artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ühtse varuinstrumendi kohase maksekohustuste assigneeringute ülemmäära kohandamise ja artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud maksimaalse kogusumma;

e)	arvutab artikli 5 lõikes 1 osutatud konkreetsete programmide jaoks täiendavad eraldised ning artikli 5 lõikes 2 osutatud iga-aastase kohanduse tulemuse.

2. Lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused tehakse 2 % suurusele aastadeflaatorile tuginedes.

3. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Ilma et see piiraks artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tehta asjaomase aasta suhtes kas kõnealuse aasta jooksul või järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

Artikkel 5

Programmispetsiifiline kohandus

1. Liidu institutsioonide poolt nõukogu määruste (EÜ) nr 1/2003 (3) ja (EÜ) nr 139/2004 (4) alusel määratud trahvidest saadava tuluga võrdne summa, mis on kantud aasta n-1 eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 107, pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (5) artikli 141 lõikes 1 osutatud aasta n-1 summa mahaarvamist, on kättesaadav täiendava eraldisena järgmise puhul:

a)	aasta n+1 kulukohustuste assigneeringud II lisas loetletud programmidele kooskõlas protsendimääradega, mis on nende programmide jaoks sätestatud II lisa tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“, alates 2022. aastast kuni 2027. aastani, ning

b)	aasta n+1 maksete assigneeringud alates 2022. aastast kuni 2027. aastani.

Ajavahemikul 2022–2027 on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma vastavalt 11 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Ajavahemikul 2022–2026 eraldatakse igal aastal kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldistena vastavalt vähemalt 1 500 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ning see ei ületa 2 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

Programmidele ajavahemikuks 2022–2027 ette nähtud kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma on esitatud II lisa tabeli veerus „Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma“.

2. Aasta n+1 asjaomaste rubriikide kulukohustuste assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele, kooskõlas protsendimääradega, mis on nende rubriikide jaoks sätestatud II lisas esitatud tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“. Aasta n+1 maksete assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse automaatselt ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele.

Artikkel 6

Kohandused tulenevalt meetmetest, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korraga

1. Juhul kui vastavalt asjakohastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada liidu vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmine selliste meetmete kontekstis, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, või meetmetega, mis on võetud liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korra kohta käiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel, kantakse peatatud kulukohustustele vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.

2. Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või liidu üldeelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2.

Artikkel 7

Kohandus tulenevalt uutest reeglitest või jagatud eelarve täitmise kohastest programmidest

1. Kui pärast 1. jaanuari 2021 võetakse vastu uued reeglid või jagatud eelarve täitmise kohased programmid struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi jaoks, kantakse 2021. aastal kasutamata jäänud eraldistele vastavad summad võrdsete osadena aastapõhiselt üle aastatesse 2022–2025 ning finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.

2. Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. peatükk

Erivahendid

1. JAGU

TEMAATILISED ERIVAHENDID

Artikkel 8

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

1. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta, ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Artikkel 9

Solidaarsus- ja hädaabireserv

1. Solidaarsus- ja hädaabireservi võib kasutada järgneva rahastamiseks:

a)	abi andmine, et reageerida suurtest loodusõnnetustest tulenevatele hädaolukordadele, mis on hõlmatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 (6), ning

kiire reageerimine konkreetsetele hädaabivajadustele liidus või kolmandates riikides selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige hädaolukordadele reageerimiseks ja tugioperatsioonideks pärast punktiga a hõlmamata loodusõnnetusi, inimtegevusest tingitud õnnetusi, humanitaarkriise ulatuslike ohtude korral rahva-, looma- või taimetervisele ning liidu välispiiridel rändevoogudest tekkiva erakorralise surve korral, kui olukord seda nõuab.

2. Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1200 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

3. Solidaarsus-ja hädaabireservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna.

4. Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste katmiseks jääma kasutada vähemalt veerand lõikes 2 osutatud iga-aastasest summast.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib kuni iga aasta 1. septembrini võtta kogusummast kasutusele maksimaalselt järgmise protsendimäära:

—	50 % lõike 1 punkti a kohaselt antavast abist. Lõike 5 kohaldamisel vähendatakse selle arvutuse tulemusel saadavat summat eelmisel aastal kasutusele võetud summa võrra;

—	35 % lõike 1 punkti b kohaselt kolmandatele riikidele antavast abist;

—	15 % lõike 1 punkti b kohaselt liidus antavast abist.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib alates iga aasta 1. septembrist kasutada kättesaadava summa ülejäänud osa teises lõigus osutatud abi andmiseks, et katta kuni kõnealuse aasta lõpuni tekkivaid vajadusi.

5. Erandjuhtudel ning juhul, kui solidaarsus- ja hädaabireservi allesjäänud rahalistest vahenditest ei piisa nende summade katmiseks, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti a kohaselt abi andmiseks kõnealuses punktis osutatud katastroofi toimimise aastal, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks solidaarsus- ja hädaabireservis järgmiseks aastaks kättesaadavatest iga-aastastest summadest maksimaalselt kuni 400 miljoni euro (2018. aasta hindades) ulatuses.

Artikkel 10

Brexitiga kohanemise reserv

1. Brexitiga kohanemise reservist antakse abi selleks, et leevendada ettenägematuid ja negatiivseid tagajärgi liikmesriikides ja sektorites, mis on kõige rängemalt mõjutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest lahkumisest, vastavalt asjakohases vahendis ettenähtule ja seal sätestatud tingimustele.

2. Brexitiga kohanemise reserv ei ületa iga-aastast summat, milleks on 5 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

3. Brexitiga kohanemise reservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

2. JAGU

MITTETEMAATILISED ERIVAHENDID

Artikkel 11

Ühtne varuinstrument

1. Ühtne varuinstrument koosneb järgmisest:

a)	alates 2022. aastast finantsraamistiku aasta n-1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varudele vastavad summad, mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastateks 2022–2027 kindlaks määratud kulukohustuste assigneeringute ülemmääradele;

b)	alates 2022. aastast summad, mis on võrdsed sooritatud maksete ja finantsraamistiku aasta n–1 maksete ülemmäära vahega, et korrigeerida aastate 2022–2027 maksete ülemmäära ülespoole, ning

lisasummad, mis võidakse teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus konkreetseks aastaks kindlaks määratud kulukohustuste või maksete assigneeringute või asjakohasel juhul nende mõlema ülemmääradele, tingimusel et kulukohustuste assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult finantsraamistiku jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate ühe või mitme rubriigi varuga ning maksete assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult tulevaste eelarveaastate jaoks kindlaks määratud maksete ülemmäära kohase varuga.

Esimese lõigu punkti c alusel võib summad võtta kasutusele üksnes siis, kui nimetatud lõigu punktide a ja b alusel kättesaadavatest summadest ei piisa ja igal juhul viimase abinõuna, et reageerida ettenägematutele asjaoludele.

Esimese lõigu punkti c kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade kogusummat. Selle punkti kohaselt tasaarvestatud summasid ei võeta seega enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktide a ja c alusel ühtse varuinstrumendi kasutamisel ei tohi ületada ühelgi konkreetsel aastal kokku:

a)	0,04 % liidu kogurahvatulust kulukohustuste assigneeringute puhul, arvutatuna artiklis 4 osutatud finantsraamistiku iga-aastase tehnilise kohandamise käigus;

b)	0,03 % liidu kogurahvatulust maksete assigneeringute puhul, arvutatuna artiklis 4 osutatud finantsraamistiku iga-aastase tehnilise kohandamise käigus.

Ühtse varuinstrumendi kasutamisel igal konkreetsel aastal peetakse kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmääradest.

3. Lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud iga-aastased kohandused võrrelduna aastate 2025–2027 algsete maksete ülemmääradega ei tohi ületada järgmisi maksimumsummasid (2018. aasta hindades):

—	2025 – 8 000 miljonit eurot;

—	2026 – 13 000 miljonit eurot;

—	2027 – 15 000 miljonit eurot.

Artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud summad ületavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud maksimumsummasid.

Iga ülespoole korrigeerimine tasaarvestatakse täielikult aasta n–1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega.

4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud summad kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames, et võimaldada kulude rahastamist, mida ei saa rahastada finantsraamistikus konkreetseks aastaks kättesaadavate asjakohaste ülemmäärade piires.

Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ülespoole korrigeerimise viib läbi komisjon alates 2022. aastast osana artiklis 4 osutatud tehnilisest kohandamisest.

Artikkel 12

Paindlikkusinstrument

1. Paindlikkusinstrumenti võib kasutada selleks, et rahastada konkreetsel eelarveaastal kulukohustuste assigneeringutena ja vastavate maksete assigneeringutena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada muul moel ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 915 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2. Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n+2. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+2, tühistatakse.

4. peatükk

Finantsraamistiku muutmine

Artikkel 13

Finantsraamistiku muutmine

1. Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 ja artiklite 14–17 kohaldamist, võib ettenägematute asjaolude korral finantsraamistikku muuta, pidades kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäärast.

2. Üldjuhul tuleb kõik lõike 1 kohased ettepanekud finantsraamistiku muutmiseks esitada ja vastu võtta enne asjaomase aasta või esimese asjaomase aasta eelarvemenetluse algust.

3. Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist.

4. Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära suurendamine mõne muu rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

5. Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel.

Artikkel 14

Rakendamisega seotud muutmine

Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon asjakohasel juhul ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

Artikkel 15

Muutmine aluslepingute läbivaatamise korral

Kui aluslepingute läbivaatamine mõjutab eelarvet, muudetakse finantsraamistikku vastavalt.

Artikkel 16

Muutmine liidu laienemise korral

Kui liiduga ühineb uus riik või mitu uut riiki, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisest tulenevaid kulusid.

Artikkel 17

Muutmine Küprose taasühendamise korral

Kui Küpros taasühendatakse, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse Küprose küsimuse terviklikku lahendust ja taasühendamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vajadusi.

5. peatükk

Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

Artikkel 18

Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet kohaldamisalasse kuuluvate suuremahuliste projektide jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 maksimaalselt 13 202 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

2. Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektile eraldatakse liidu üldeelarvest aastateks 2021–2027 maksimaalselt 5 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).

6. peatükk

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

Artikkel 19

Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

1. Institutsioonid võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks meetmeid.

2. Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad menetluse kõikides etappides asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähenemist.

3. Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma töö ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on liidu üldeelarve lõplik vastuvõtmine.

4. Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigel ajal teisi institutsioone kohtumiste korrast.

Artikkel 20

Eelarve ühtsus

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.

7. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 21

Üleminek järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule

Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK (EL 27)

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

Kulukohustuste assigneeringud

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2021–2027 kokku

1.	Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

19 712

19 666

19 133

18 633

18 518

18 646

18 473

132 781

2.	Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

49 741

51 101

52 194

53 954

55 182

56 787

58 809

377 768

2a.	Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

45 411

45 951

46 493

47 130

47 770

48 414

49 066

330 235

2b.	Vastupanuvõime ja väärtused

4 330

5 150

5 701

6 824

7 412

8 373

9 743

47 533

3.	Loodusvarad ja keskkond

55 242

52 214

51 489

50 617

49 719

48 932

48 161

356 374

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

38 564

38 115

37 604

36 983

36 373

35 772

35 183

258 594

4.	Ränne ja piirihaldus

2 324

2 811

3 164

3 282

3 672

3 682

3 736

22 671

5.	Julgeolek ja kaitse

1 700

1 725

1 737

1 754

1 928

2 078

2 263

13 185

6.	Naabrus ja maailm

15 309

15 522

14 789

14 056

13 323

12 592

12 828

98 419

7.	Euroopa avalik haldus

10 021

10 215

10 342

10 454

10 554

10 673

10 843

73 102

millest: institutsioonide halduskulud

7 742

7 878

7 945

7 997

8 025

8 077

8 188

55 852

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

154 049

153 254

152 848

152 750

152 896

153 390

155 113

1 074 300

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

156 557

154 822

149 936

1 061 058

II LISA

PROGRAMMISPETSIIFILINE KOHANDUS – PROGRAMMIDE LOETELU, JAOTAMISPÕHIMÕTTED JA KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE TÄIENDAVATE ERALDISTE KOGUSUMMA

Miljonites eurodes (2018. aasta hindades)

Jaotamispõhimõte

Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma

1.	Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

36,36 %

4 000

Programm „Euroopa horisont“

27,27 %

3 000

InvestEU fond

9,09 %

1 000

2b.	Vastupanuvõime ja väärtused

54,55 %

6 000

Programm „EL tervise heaks“

26,37 %

2 900

Programm „Erasmus+“

15,46 %

1 700

Programm „Loov Euroopa“

5,45 %

600

Õiguste ja väärtuste programm

7,27 %

800

4.	Ränne ja piirihaldus

9,09 %

1 000

Integreeritud piirihalduse fond

9,09 %

1 000

KOKKU

100,00 %

11 000

(1) … nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(3) Nõukogu 16. detsembril 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(4) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(5) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.

(6) Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

2. LISA: DEKLARATSIOONID

1. Prioriteetsete programmide rahastamispaketid, taasterahastu „NextGenerationEU“ kulud ning paindlikkus

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta

Ilma et see piiraks seadusandja ja eelarvepädevate institutsioonide volitusi, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et Euroopa Parlamendi poolt kindlaks määratud programmide puhul suurendatakse vastavalt kas alusaktides esitatud rahastamispakette või finantsplaneeringut 2,5 miljardi euro võrra 2018. aasta hindades. See saavutatakse finantsraamistiku ülemmäärade raames olemasolevate varude vastava vähendamisega, piiramata paindlikkusinstrumendi võimalikku kasutamist 2021. aastal.

Ilma et see piiraks institutsioonide seadusandlikke volitusi, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et finantsraamistiku määruse II lisas loetletud programmide alusaktidesse lisatakse säte rahastamispakettide suurendamise kohta selles täpsustatud summade võrra. Programmide puhul, millega kehtestatakse eelarvelisi tagatisi, kajastub lisasumma antud tagatiste täiendavas tasemes.

Euroopa Parlamendi deklaratsioon eriprogrammide tugevdamise kohta mittesihtotstarbelistest varudest

2,5 miljardi euro suurune summa (2018. aasta hindades), millele osutatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta, jaotatakse järgmiselt:

—	programm „Euroopa horisont“: +0,5 miljardit eurot

—	programm „Erasmus+“: +0,5 miljardit eurot, millest 165 miljonit eurot 2021. aastal

—	programm „EL tervise heaks“: +0,5 miljardit eurot, millest 70 miljonit eurot 2021. aastal

—	Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet: +0,5 miljardit eurot

—	humanitaarabi: +0,5 miljardit eurot

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon AKV riikide investeerimisrahastust tagasi saadavate vahendite kasutamise kohta naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi jaoks

Nõukogu nõustub, et ajavahemikul 2021–2027 kasutatakse AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasi saadavatest vahenditest kuni 1 miljard eurot (2018. aasta hindades) naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi jaoks. Kolm institutsiooni leiavad, et naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend peaks võimaldama nimetatud vahendite vastuvõtmist.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon vabanenud vahendite taaskasutamise kohta seoses teadusprogrammiga

Ilma et see piiraks nende institutsioonilisi õigusi, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et teevad teadusprogrammi jaoks aastatel 2021–2027 uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad kuni 0,5 miljardile eurole (2018. aasta hindades) vabastatud kulukohustuste summast, mis tuleneb kõnealusesse programmi või selle eelkäijasse kuuluvate projektide täielikust või osalisest rakendamata jätmisest, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 15 lõikes 3.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon taasterahastu „NextGenerationEU“ intressikulude ja tagasimaksete käsitlemise kohta finantsraamistikus 2021–2027

Kolm institutsiooni leiavad, et kuludega, millega kaetakse taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiskulusid, püütakse mitte vähendada ELi programme ja fonde.

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et taasterahastu „NextGenerationEU“ intressikulude ja tagasimaksete käsitlemine finantsraamistikus 2021–2027, mis praegu on seitsmeks aastaks prognoositud 12,9 miljardile eurole, ei mõjuta kõnealuse küsimuse käsitlemist tulevastes finantsraamistikes alates 2028. aastast.

Kolm institutsiooni nõustuvad tegema jõupingutusi piisavate uute omavahendite kasutuselevõtmiseks, et katta tagasimaksete ja intressidega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa.

2. Omavahendid

Komisjoni deklaratsioon digimaksul põhineva omavahendi kehtestamise kohta

Võttes arvesse rahvusvahelisel tasandil toimuvaid arenguid, kiirendab komisjon oma tööd seoses liidus digimaksu kehtestamiseks vajalike ettepanekute esitamisega ning esitab alusakti ettepaneku võimalikult kiiresti, hiljemalt 2021. aasta juuniks. Selle põhjal teeb komisjon ettepaneku, et digimaksust saadav tulu muutuks hiljemalt 2023. aasta jaanuaris omavahendiks.

Komisjoni deklaratsioon finantstehingute maksul põhineva omavahendi kehtestamise kohta

Arutelud finantstehingute maksu üle tõhustatud koostöö raames jätkuvad ja need tahetakse lõpule viia enne 2022. aasta lõppu. Kui finantstehingute maksu osas jõutakse kokkuleppele, teeb komisjon ettepaneku kanda finantstehingute maksust saadav tulu ELi eelarvesse omavahendina.

Kui 2022. aasta lõpuks kokkulepet ei saavutata, teeb komisjon mõjuhinnangute põhjal ettepaneku uuel finantstehingute maksul põhineva uue omavahendi kohta. Komisjon püüab need ettepanekud esitada 2024. aasta juuniks, pidades silmas omavahendi kasutuselevõttu hiljemalt 1. jaanuaril 2026.

3. Eelarvepädevate institutsioonide roll

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon selliste ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhinevate uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „kolm institutsiooni“) tunnistavad, et ELi toimimise lepingu artikkel 122 on õiguslik alus, võtmaks vastu konkreetsete kriisiolukordade käsitlemiseks meetmeid, millel võib olla eelarvemõju, mis omakorda võib mõjutada liidu kulude kujunemist selle omavahendite piires.

(2)

Võttes arvesse nende aluslepingutest tulenevat eelarvepädevust, on asjakohane, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid arutavad selliste kavandatavate õigusaktide mõju eelarvele, mille mõju on tõenäoliselt märgatav. Selleks peaks komisjon esitama kogu asjakohase teabe, mis võib olla vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu arutelude hõlbustamiseks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Käesolevas deklaratsioonis on esitatud komisjoni aktiivse abiga toimuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise eelarvekontrollimenetluse (edaspidi „menetlus“) kord.

Seda menetlust võib kohaldada komisjoni ettepanekute suhtes ELi toimimise lepingu artiklil 122 põhineva nõukogu õigusakti kohta, millel võib olla märgatav mõju liidu eelarvele.

Komisjon lisab igale sellisele ettepanekule hinnangu kavandatava õigusakti eelarvemõju kohta ning märgib, kas kõnealune õigusakt võib tema arvates avaldada märgatavat mõju liidu eelarvele. Selle alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu nõuda menetluse algatamist.

Menetlus toimub ühiskomitees, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad asjakohasel tasandil. Komisjon osaleb ühiskomitee töös.

Ilma et see piiraks nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 122 kohast pädevust, alustavad Euroopa Parlament ja nõukogu konstruktiivset dialoogi, et jõuda ühise arusaamani kavandatava õigusakti eelarvemõju suhtes, võttes nõuetekohaselt arvesse küsimuse kiireloomulisust.

Menetlus peaks toimuma ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kahte kuud, välja arvatud siis, kui kõnealune õigusakt tuleb vastu võtta enne konkreetset kuupäeva, või kui asja kiireloomulisuse tõttu määrab nõukogu selleks lühema tähtaja.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon finantsmääruse sihtotstarbelise välistulu ning laenuvõtmise ja -andmise sätete ümberhindamise kohta

Seoses taasterahastuga „NextGenerationEU“ (NGEU) lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et finantsmääruse järgmise läbivaatamise raames hinnatakse ja vajaduse korral muudetakse järgmist:

—	sihtotstarbelist välistulu käsitlevad sätted, eelkõige nagu on osutatud finantsmääruse artikli 21 lõikes 5;

—	laenutehingute aruandlust käsitlevad sätted.

Kolm institutsiooni tunnistavad, et sihtotstarbelise tulu suhtes kohaldatakse kehtivaid reegleid auditite ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta.

4. Horisontaalsed küsimused – kliima, bioloogiline mitmekesisus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning kestliku arengu eesmärgid

Komisjoni deklaratsioon kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasamise kohta

Komisjon tagab, et kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika on juurdepääsetav, läbipaistev ja avalikult kättesaadav. Komisjon vahetab Euroopa Parlamendi ja nõukoguga arvamusi kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika üle. Läbipaistvus ja teabevahetus Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kliimaeesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude kohta on üks kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise peamisi põhimõtteid.

Komisjoni deklaratsioon kliimaga seotud panuste kohta eri programmides

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadusandlikke volitusi seoses asjaomaste valdkondlike alusaktidega, on kliimaga seotud panused aastateks 2021–2027 (võttes arvesse üldise eesmärgi saavutamist, milleks on tagada vähemalt 30 % ELi kogueelarvest ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks) märgitud asjaomaste programmide ja fondide puhul järgmiselt:

Programmid	Eeldatav miinimumpanus
Programm „Euroopa horisont“	35 %
ITER	100 %
InvestEU fond	30 %
Euroopa ühendamise rahastu	60 %
ERF	30 %
Ühtekuuluvusfond	37 %
REACT-EU	25 %
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend	37 %
ÜPP 2021–2022	26 %
ÜPP 2023–2027	40 %
EMKF	30 %
Programm „LIFE“	61 %
Õiglase ülemineku fond	100 %
Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend	25 %
ÜMT	25 %
Ühinemiseelne abi	16 %

Komisjon kasutab siin toodud kliimaga seotud panuseid võrdlusalusena kõrvalekallete hindamiseks ja ebapiisavate edusammude korral meetmete väljapakkumiseks.

Komisjoni deklaratsioon bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimise metoodika ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasamise kohta

Komisjon tagab, et bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimise metoodika on juurdepääsetav, läbipaistev ja avalikult kättesaadav. Pärast komisjoni poolt hiljuti käivitatud metoodikauuringu lõpuleviimist vahetab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukoguga metoodika üle arvamusi. Läbipaistvus ja teabevahetus Euroopa Parlamendi ja nõukoguga bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude kohta on jälgimise seisukohast võtmetähtsusega.

5. Muud deklaratsioonid

Komisjoni deklaratsioon läbivaatamise/muutmise kohta

Komisjon esitab 1. jaanuariks 2024 finantsraamistiku toimimise läbivaatamise.

Kõnealusele läbivaatamisele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud finantsraamistiku määruse muutmiseks ELi toimimise lepingus sätestatud korras.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/257

P9_TA(2020)0364

Eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes ***I

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085 – C8-0034/2017 – 2017/0035(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 445/45)

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Määrusega (EL) nr 182/2011 kehtestatud süsteem on praktikas üldiselt hästi toiminud ning leidnud komisjoni ja teiste asjaosaliste rollide vahel sobiva institutsioonilise tasakaalu. See süsteem peaks seega muutmata kujul edasi toimima , välja arvatud teatavad sihipärased muudatused , mis käsitlevad menetluse teatavaid aspekte apellatsioonikomitee tasandil. Muudatuste eesmärk on tagada laiem poliitiline aruandekohustus ja vastutus poliitiliselt tundlike rakendusaktide eest, muutmata seejuures õiguslikku ja institutsioonilist vastutust rakendusaktide eest, nagu see on reguleeritud määruses (EL) nr 182/2011.

(2)

Määrus (EL) nr 182/2011 on praktikas üldiselt tulemuslikult toiminud ning leidnud komisjoni ja teiste asjaosaliste rollide vahel sobiva institutsioonilise tasakaalu. Süsteemi põhiosad võivad seega muutmata kujul edasi toimida. Määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud asjakohase otsustusprotsessi lisaväärtuse tase ei ole siiski olnud täiesti rahuldav. Seetõttu tundub , et oleks vaja teha teatavaid sihipäraseid muudatusi , mis käsitlevad menetluse teatavaid aspekte apellatsioonikomitee tasandil. Muudatuste eesmärk on tagada laiem poliitiline aruandekohustus ja vastutus poliitiliselt tundlike rakendusaktide eest, muutmata seejuures õiguslikku ja institutsioonilist vastutust rakendusaktide eest, nagu see on reguleeritud määruses (EL) nr 182/2011. Käesoleva muutmisakti täiendav eesmärk on suurendada liidu kodanike teadlikkust rakendusaktidega seotud menetlustest. Selleks et suurendada usaldust liidu institutsioonide ja organite vastu, on oluline mitte ainult teavitada liidu kodanikke otsustusprotsessist, vaid ka selgitada nende institutsioonide ja organite otsuste põhjuseid.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)

Teatavate konkreetsete juhtumite puhul on määruses (EL) nr 182/2011 ette nähtud küsimuse edastamine apellatsioonikomiteele. Tegelikkuses on apellatsioonikomitee poole pöördutud juhtudel, kus komitees ei ole kontrollimenetluse raames saavutatud kvalifitseeritud häälteenamust ettepaneku poolt ega vastu, mistõttu arvamust ei ole esitatud. Enamik sellistest juhtumitest on olnud seotud geneetiliselt muundatud organismidega, geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga ning taimekaitsevahenditega.

(3)

Teatavate konkreetsete juhtumite puhul on määruses (EL) nr 182/2011 ette nähtud küsimuse edastamine apellatsioonikomiteele. Tegelikkuses on apellatsioonikomitee poole pöördutud juhtudel – eelkõige seoses geneetiliselt muundatud organismidega, geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga ning taimekaitsevahenditega – , kus komitees ei ole kontrollimenetluse raames saavutatud kvalifitseeritud häälteenamust ettepaneku poolt ega vastu, mistõttu arvamust ei ole esitatud.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3a)	Selle tulemusena on ainult väga vähestel juhtudel edastatud küsimus apellatsioonikomiteele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 182/2011, ja seetõttu puudutab käesolev muutmisakt neid.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)	Kogemus on näidanud, et valdaval enamikul juhtudest kordab apellatsioonikomitee kontrollimenetluse komitee tulemust ja arvamust ei esitata. Seega ei ole apellatsioonikomitee aidanud liikmesriikide seisukohti selgitada.

(4)

Kogemus on näidanud, et valdaval enamikul juhtudest kordab apellatsioonikomitee kontrollimenetluse komitee tulemust ja arvamust ei esitata. Seega ei ole apellatsioonikomitee aidanud liikmesriikide seisukohti selgitada ega saada üle arvamuste puudumisest kontrollimenetluse raames . Määruses (EL) nr 182/2011 on sätestatud, et komisjon võib sellistel juhtudel võtta vastu rakendusakti eelnõu, jättes komisjoni ülesandeks otsustada liikmesriikide nimel vajaduse üle tagada õigusaktide tulemuslik rakendamine ning viis, kuidas seda teha.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)	Määruses (EL) nr 182/2011 on sätestatud, et komisjon võib sellistel juhtudel võtta vastu rakendusakti eelnõu, mistõttu jääb kaalutlusõigus komisjonile.

välja jäetud

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)	See õigus on aga tunduvalt piiratum, kui on tegemist loa andmisega toodetele või ainetele, näiteks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda puhul, kuna komisjon on kohustatud võtma otsuse vastu mõistliku aja jooksul ega saa otsusetegemisest kõrvale hoida.

(6)

See õigus on aga tunduvalt piiratum, kui on tegemist loa andmisega toodetele või ainetele, näiteks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda puhul, kuna komisjon on kohustatud võtma otsuse vastu mõistliku aja jooksul ega saa otsusetegemisest kõrvale hoida. Sellega seoses juhtis Euroopa Ombudsman oma otsuses juhtumi nr 1582/2014 kohta tähelepanu sellele, et komisjon peab järgima kehtivaid õigusnorme geneetiliselt muundatud organismide lubamise tähtaegade kohta.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)

Ehkki komisjonil on volitus teha selliste juhtumite puhul otsuseid, siis küsimuste erilise tundlikkuse tõttu peaksid ka liikmesriigid võtma otsusetegemise protsessis igakülgse vastutuse. Seda aga ei juhtu , kui liikmesriigid ei suuda kvalifitseeritud häälteenamust saavutada, muu hulgas arvukate hääletamisest kõrvale hoidmise juhtude või hääletamisele mitteilmumise tõttu .

(7)

Ehkki komisjon on pädev tegema selliste juhtumite puhul otsuseid, siis küsimuste erilise tundlikkuse tõttu peaksid ka liikmesriigid võtma otsusetegemise protsessis suurema vastutuse. Kui põhiõigusakt käsitleb inimeste , loomade või taimede tervise või ohutuse kaitset ja kui liikmesriigid ei suuda saavutada kvalifitseeritud häälteenamust , et võtta vastu rakendusakti eelnõu, millega antakse teatavale tootele või ainele luba, tuleks see lugeda loa andmisest keeldumiseks .

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)

Selleks et suurendada apellatsioonikomitee lisaväärtust, tuleks seega tema rolli suurendada, nähes ette võimaluse apellatsioonikomitee täiendava koosoleku pidamiseks arvamuse esitamata jätmise korral. Apellatsioonikomitee täiendava koosoleku nõuetekohane esindatuse tasand peaks olema ministrite tasand, mis tagaks poliitilise arutelu. Sellise täiendava koosoleku korraldamiseks tuleks apellatsioonikomitee arvamuse esitamise tähtaega pikendada.

(8)

Selleks et suurendada apellatsioonikomitee lisaväärtust, tuleks seega tema rolli suurendada, nähes ette võimaluse apellatsioonikomitee täiendava koosoleku pidamiseks arvamuse esitamata jätmise korral. Apellatsioonikomitee täiendava koosoleku nõuetekohane esindatuse tasand peaks olema piisavalt kõrge poliitiline tasand, näiteks ministrite tasand, mis tagaks poliitilise arutelu. Sellise täiendava koosoleku korraldamiseks tuleks apellatsioonikomitee arvamuse esitamise tähtaega pikendada. Selline pikendamine peaks siiski olema üksnes lühiajaline.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)

Komisjonil peaks olema võimalus pöörduda konkreetsete juhtumite puhul nõukogu poole, et nõukogu edastaks oma seisukohad ja suunised arvamuse puudumise võimaliku laiema mõju, sh institutsionaalse, õigusliku, poliitilise ja rahvusvahelise mõju kohta. Komisjon peaks võtma nõukogu iga seisukoha arvesse kolme kuu jooksul pärast selle edastamist. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon edastamisel määrata lühema tähtaja.

(10)

Komisjonil peaks olema võimalus pöörduda konkreetsete juhtumite puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu poole, et nad edastaksid oma seisukohad ja suunised arvamuse puudumise võimaliku laiema mõju, sh institutsionaalse, õigusliku, majandusliku, poliitilise ja rahvusvahelise mõju kohta. Komisjon peaks võtma arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu iga seisukoha , mis on esitatud kolme kuu jooksul pärast küsimuse edastamist. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon edastamisel määrata lühema tähtaja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohad tuleks saata põhjendamatu viivituseta ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning vastavalt Euroopa Parlamendile või nõukogule.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10a)

Kui selgub, et mitme sarnase rakendusakti eelnõu kohta oleks liikmesriikidelt raske saada positiivset arvamust, tuleks kaaluda asjaomastes alusaktides komisjonile antud rakendamisvolituste muutmist.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)	Apellatsioonikomitee tasandil esindatud liikmesriikide häälte läbipaistvust tuleks suurendada ja liikmesriikide esindajate hääled avalikustada.

(11)

Nõuande- ja kontrollimenetluste kõigi etappide jooksul liikmesriikide esindajate antud häälte läbipaistvust tuleks suurendada ja liikmesriikide esindajate hääled avalikustada. Kui õigusakt puudutab eriti tundlikke valdkondi, nagu tarbijakaitse, inimeste, loomade või taimede tervis või ohutus või keskkonnakaitse, peaks iga liikmesriigi esindaja esitama juhtumipõhised üksikasjalikud põhjendused hääletamiste ja hääletamisest hoidumiste kohta. Komisjon peaks andma ka teavet komiteede koosseisu kohta, sealhulgas kohalviibivate isikute ning asutuste ja organisatsioonide kohta, kuhu need isikud kuuluvad, samuti koosolekute päevakordade ning arutlusel olevate dokumentide ja tekstide eelnõude kohta.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11a)

Selleks et suurendada liidu kodanike teadlikkust ja arusaamist menetlusest ning suurendada selle nähtavust, peaks iga liikmesriigi esindaja põhjendama oma hääletamist, hääletamisest hoidumist või igat selle esindaja puudumist.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11b)

Registri kättesaadavust tuleks veelgi suurendada ja selle sisu tuleks muuta, et tagada otsustusprotsessi suurem läbipaistvus, eelkõige lisades selle protsessi kohta rohkem teavet. Sellest seisukohast oleks oluline element registri otsingufunktsioonide parandamine, et võimaldada otsinguid poliitikavaldkondade kaupa.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 3 – lõige 7 – lõik 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Kui apellatsioonikomitee jätab arvamuse artikli 6 lõike 3 teise lõigu kohaselt esitamata, siis võib eesistuja otsustada, et apellatsioonikomitees peetakse täiendav koosolek ministrite tasandil. Sellisel juhul esitab apellatsioonikomitee oma arvamuse kolme kuu jooksul alates algse pöördumise kuupäevast.“;	„Kui apellatsioonikomitee jätab arvamuse artikli 6 lõike 3 teise lõigu kohaselt esitamata, siis võib eesistuja või liikmesriikide lihtenamus otsustada, et apellatsioonikomitees peetakse täiendav koosolek piisavalt kõrgel poliitilisel tasandil, näiteks ministrite tasandil. Sellisel juhul esitab apellatsioonikomitee oma arvamuse kolme kuu jooksul alates algse pöördumise kuupäevast.“;

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 6 – lõige 3 a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„3a. Kui apellatsioonikomitee arvamust ei esita, võib komisjon suunata küsimuse arvamuse saamiseks nõukogusse , et nõukogu edastaks oma seisukohad ja suunised arvamuse puudumise võimaliku laiema mõju, sh institutsionaalse, õigusliku, poliitilise ja rahvusvahelise mõju kohta. Komisjon võtab arvesse nõukogu iga seisukoha, mis on esitatud kolme kuu jooksul pärast küsimuse edastamist. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon edastamisel määrata lühema tähtaja.“;

„3a. Kui apellatsioonikomitee arvamust ei esita, võib komisjon suunata küsimuse arvamuste saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule , et nad edastaksid oma seisukohad ja suunised arvamuse puudumise võimaliku laiema mõju, sh apellatsioonikomitee hääletuse tulemuse institutsionaalse, õigusliku, majandusliku, poliitilise ja rahvusvahelise mõju kohta. Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu iga seisukoha, mis on esitatud kolme kuu jooksul pärast küsimuse edastamist. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon edastamisel määrata lühema tähtaja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohad saadetakse põhjendamatu viivituseta ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning vastavalt Euroopa Parlamendile või nõukogule. “;

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)

lisatakse järgmine lõige:

„4a. Kui alusaktis käsitletakse inimeste, loomade või taimede tervise või ohutuse kaitset ning rakendusakti eelnõuga nähakse ette teatavale tootele või ainele loa andmine, siis erandina lõikes 3 sätestatust antakse see luba üksnes siis, kui lõike 1 kohase hääletuse tulemusel esitatakse positiivne arvamus.

Esimeses lõigus sätestatu ei piira komisjoni õigust esitada sama teemat käsitlev muudetud rakendusakti eelnõu.“;

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b b (uus)

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 6 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

bb)

lisatakse järgmine lõige:

„4b. Liikmesriikide esindajad põhjendavad oma lõike 1 kohast hääletamist või hääletamisest hoidumist või hääletamiselt puudumist.

Kui õigusakt puudutab eriti tundlikke valdkondi, nagu tarbijakaitse, inimeste, loomade või taimede tervis või ohutus või keskkond, esitavad liikmesriikide esindajad juhtumipõhised üksikasjalikud põhjendused hääletamise või hääletamisest hoidumise kohta.“;

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a (uus)

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

-a)	lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

b)	komiteede koosolekute päevakorrad;

„b)	komiteede koosolekute päevakorrad , sealhulgas otsustamiseks esitatud tekstide eelnõud ja arutamisele tulevad dokumendid ;“;

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt -a a (uus)

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

-aa)	lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

c)	protokollide kokkuvõtted ning nimekirjad asutustest ja organisatsioonidest, kuhu kuuluvad liikmesriikide poolt neid esindama määratud isikud;

„c)	protokollide kokkuvõtted ning koosolekul osalenud isikute nimekirjad ja nimekirjad asutustest ja organisatsioonidest, kuhu need liikmesriikide poolt neid esindama määratud isikud kuuluvad ;“;

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„e)	hääletustulemused, sh apellatsioonikomitee puhul iga liikmesriigi esindaja antud hääl;“

„e)

hääletustulemused, sh iga liikmesriigi esindaja antud hääl ja kõik hääletamisest hoidumised, koos hääletamise või hääletamisest hoidumise põhjustega ning juhul, kui õigusakt käsitleb eriti tundlikke valdkondi, nagu tarbijakaitse, inimeste, loomade või taimede tervis või ohutus või keskkond, hääletamise või hääletamisest hoidumise üksikasjalikud ja juhtumipõhised põhjused ;“

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 10 – lõige 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

aa)	lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on lõikes 1 osutatud teabele juurdepääs kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

„3. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on lõikes 1 osutatud teabele juurdepääs kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ja ilma põhjendamatu viivituseta .“;

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„5. Registris avaldatakse viited kõigile lõike 1 punktides a–d, f ja g osutatud dokumentidele ning lõike 1 punktides e–h osutatud teabele .“	„5. Registris avaldatakse kõik lõikes 1 osutatud dokumendid ja kogu seal osutatud teave .“

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	lisatakse järgmine lõige:

„5a. Registri otsingufunktsioonid võimaldavad otsingute tegemist poliitikavaldkondade kaupa.“;

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 182/2011

Artikkel 11

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3a)	artikkel 11 asendatakse järgmisega:

Artikkel 11

„Artikkel 11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu kontrolliõigus

Kui põhiõigusakt võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu teatada komisjonile igal ajal, et nende arvates ületab rakendusakti eelnõu põhiõigusaktis sätestatud rakendamisvolitusi. Sellisel juhul vaatab komisjon kõnealuse rakendusakti eelnõu läbi, võttes arvesse väljendatud seisukohti, ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu, kas ta kavatseb rakendusakti eelnõu muutmata jätta, seda muuta või selle tagasi võtta.

Kui põhiõigusakt võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu teatada komisjonile igal ajal, et nende arvates ületab rakendusakti eelnõu põhiõigusaktis sätestatud rakendamisvolitusi või on vastuolus põhiõigusakti eesmärkidega . Sellisel juhul vaatab komisjon kõnealuse rakendusakti eelnõu läbi, võttes arvesse väljendatud seisukohti, ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu, kas ta kavatseb rakendusakti eelnõu muutmata jätta, seda muuta või selle tagasi võtta.

Lisaks, kui Euroopa Parlament või nõukogu peab asjakohaseks põhiõigusaktis komisjonile antud rakendamisvolitused läbi vaadata, võib ta igal ajal paluda komisjonil esitada ettepaneku nimetatud põhiõigusakti muutmiseks.“

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevat määrust ei kohaldata pooleliolevate menetluste suhtes, mille kohta apellatsioonikomitee on määruse jõustumise kuupäeva seisuga juba arvamuse esitanud .	Käesolevat määrust kohaldatakse menetluste suhtes, mida alustatakse pärast määruse jõustumise kuupäeva.

(1) Küsimus suunati vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks vastutavale komisjonile (A9-0187/2020).

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 445/270

P9_TA(2020)0385

Euroopa Liidu üldeelarve eelarveaastaks 2021 – kõik jaod

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2021. aasta teise üldeelarve projekti kohta (13892/2020 – C9-0408/2020 – 2020/0371(BUD))

(2021/C 445/49)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—	võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (1),

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (3),

—	võttes arvesse nõukogu määrust, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027,

—

võttes arvesse institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava,

—	võttes arvesse 10. novembri 2020. aasta poliitilist kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027,

—	võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 8. oktoobri 2018. aasta eriaruannet globaalse soojenemise kohta 1,5 oC võrra (4),

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta (5),

—	võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni 2021. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (6),

—	võttes arvesse oma 14. mai 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestuse kohta (7),

—	võttes arvesse komisjoni poolt 27. juulil 2020. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti (COM(2020)0300) (edaspidi „esimene eelarveprojekt“),

—	võttes arvesse 28. septembril 2020. aastal vastu võetud ja 1. oktoobril 2020. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta (11072/1/2020 – C9-0314/2020),

—	võttes arvesse oma 12. novembri 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve projekti kohta (8),

—	võttes arvesse asjaolu, et lepituskomitee ei jõudnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikes 6 osutatud 21-päevase tähtaja jooksul ühise teksti osas kokkuleppele,

—	võttes arvesse lepituskomitee avaldust 2021. aasta eelarve sisu käsitleva ühise arusaama kohta,

—	võttes arvesse komisjoni poolt 10. detsembril 2020. aastal kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikega 8 vastu võetud Euroopa Liidu 2021. aasta teist üldeelarve projekti (COM(2020)0836),

—	võttes arvesse 14. detsembril 2020. aastal vastu võetud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2021. aasta teise üldeelarve projekti kohta (13892/2020 – C9-0408/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0267/2020),

tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 312 lõikes 1 on sätestatud, et liidu aastaeelarve vastab mitmeaastasele finantsraamistikule; märgib, et lepituskomitee 4. detsembri 2020. aasta koosolekul ei suudetud ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 sätestatud 21-päevase lepitusperioodi jooksul ühises tekstis kokku leppida, kuna lepitusmenetluse lõpuks puudus selgus mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) osas;

tuletab meelde, et lepituskomitee jõudis kokkuleppele 2021. aasta eelarve sisu käsitlevas ühises arusaamas, mis põhines komisjoni poolt 4. detsembril 2020 esitatud ühiste järelduste nr 4 eelnõu elementidel, ning palus komisjonil esitada ühisel arusaamal põhineva 2021. aasta teise eelarveprojekti, niipea kui on piisavalt kindel, et on võimalik järgida ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 1; märgib, et ühiste järelduste eelnõu nr 4 elemendid sisaldavad viit avaldust, muu hulgas võitluse kohta laste vaesuse vastu Euroopa Sotsiaalfondi+ raames ning võitluse kohta COVID-19 kriisi mõju vastu kõige enam kannatanud sektoritele, nagu turism ja VKEd, ja inimestele;

märgib, et lepituskomitee kehtestatud tingimused on täidetud ja komisjoni esitatud liidu 2021. aasta teine üldeelarve projekt vastab ühisele arusaamale; märgib, et kulukohustuste assigneeringute kogusumma 2021. aasta eelarves on 164 251,5 miljonit eurot, mis jätab mitmeaastase finantsraamistiku 2021. aasta ülemmäärade alla kulukohustuste assigneeringute jaoks 778,8 miljoni euro suuruse varu;

tunneb heameelt selle üle, et lepitusläbirääkimiste käigus saavutatud 185 miljoni euro suurune kasv võrreldes esimese eelarveprojektiga, nagu seda on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2020, vastab parlamendi peamistele poliitilistele prioriteetidele; märgib, et assigneeringute suurendamine hõlmab 60,3 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammile, 42 miljonit eurot programmile LIFE, 25,7 miljonit eurot programmile „Digitaalne Euroopa“, 6,6 miljonit eurot õiguste ja väärtuste programmile (millest 4,8 miljonit eurot on ette nähtud Daphne programmile), 2,7 miljonit eurot õigusprogrammile, 25 miljonit eurot humanitaarabile osana 500 miljoni euro suurusest täiendavast summast aastateks 2021–2027, mis lepiti kokku seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, 10,2 miljonit eurot naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) raames Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile (UNRWA) ning 7,3 miljonit eurot Euroopa Prokuratuurile peamiselt personali arvu suurendamiseks; märgib peale selle, et kirjalik muutmisettepanek nr 1/2020 hõlmas juba programmide „Euroopa horisont“, „Erasmus+“ ja „EL tervise heaks“ assigneeringute suurendamist, kajastades mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusi;

märgib, et maksete assigneeringute kogusumma 2021. aasta eelarves on 166 060,5 miljonit eurot, mis jätab mitmeaastase finantsraamistiku 2021. aasta ülemmäärade alla maksete assigneeringute jaoks 2 001,4 miljoni euro suuruse varu; väljendab heameelt selle üle, et 2021. aastaks kokku lepitud maksete assigneeringute kogusumma suureneb 2020. aasta eelarvega võrreldes 1,2 %; rõhutab, kui oluline on ühisavaldus maksete assigneeringute kohta, milles Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad põhjendatud vajaduste korral võtma õigeaegselt vastu vajalikud otsused;

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud ühisavaldusele nimetatud lõike rakendamise kohta nõustus lepituskomitee esmakordselt tegema teadusuuringute eelarveridadel uuesti kättesaadavaks 20 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid; nõuab kindlalt finantsmääruse artikli 15 lõike 3 täielikku rakendamist mitmeaastases finantsraamistikus, et saavutada kokkulepitud 500 miljoni euro suurune summa;

tuletab meelde lepituskomitee selgitust, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) assigneeringute vähendamine 61 miljoni euro võrra 2021. aastal ei mõjuta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste raames poliitilisel tasandil kokku lepitud 500 miljoni euro suurust üldist lisasummat (2018. aasta hindades) ning et see kärbe kompenseeritakse järgnevatel aastatel kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva kokkuleppega;

väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamendil õnnestus põhjendada diferentseeritumat eelarve liigendust võrreldes komisjoni esimeses eelarveprojektis kavandatud liigendusega, nimelt NDICI, programmi „Erasmus+“, õiguste ja väärtuste programmi ning sotsiaaldialoogi osas; on veendunud, et tänu nendele muudatustele on Euroopa Parlamendil ja nõukogul võimalik paremini täita oma otsustusfunktsiooni iga-aastases eelarvemenetluses ja teha eelarve täitmise üle kontrolli; peab aga kahetsusväärseks, et lepitusmenetluse käigus ei nõustunud nõukogu ega komisjon parlamendi pakutud üksikasjalikuma liigendusega, eelkõige Varjupaiga- ja Rändefondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi puhul, samuti NDICI suurema diferentseeritusega, eelkõige naabruspoliitika tegevussuuna puhul;

märgib, et Euroopa Parlamendi assigneeringute kogusumma 2021. aasta eelarves on 2 063 miljonit eurot;

10.

väljendab heameelt ühtekokku 75 ametikoha loomise ja vastava assigneeringute suurendamise üle Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa välisteenistuse jaoks, et tagada neile piisavad vahendid ja töötajad, mis võimaldaksid neil täita oma ülesandeid võimalikult hästi ja tegutseda optimaalselt;

11.

väljendab heameelt seoses assigneeringute summa suurendamisega 590 854 euro võrra Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee suulise tõlke eelarvereal ning 564 796 euro võrra Euroopa Regioonide Komitee tehnilise varustuse ja sisseseade ning kolmandate isikute ja fraktsioonide teabevahetustegevuse eelarveridadel;

12.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada 2021. aasta eelarves Euroopa välisteenistuse assigneeringuid seoses uute kohustustega Euroopa rahutagamisrahastu juhtimisel ning konsulaarteenistuste parema toimimise nimel; väljendab heameelt seoses komisjoni töötajate eelarveneutraalse üleviimisega liidu delegatsioonide haldusüksustest Euroopa välisteenistusse, et lihtsustada ja ühtlustada haldus- ja raharinglust ning võimaldada asjaomaste töötajate tõhusat ja autonoomset juhtimist; väljendab heameelt seoses assigneeringute summa suurendamisega 1 miljoni euro võrra strateegilise teabevahetuse suutlikkuse eelarvereal, et võidelda desinformatsiooni vastu;

13.

nõustub, et lähetusteks ette nähtud eelarveridade summade 10 % kärpimine on COVID-19 puhangust tingitud tervise- ja majanduskriisi tõttu õigustatud;

14.

kiidab heaks nõukogu seisukoha Euroopa Liidu 2021. aasta teise üldeelarve projekti kohta ja käesolevale resolutsioonile lisatud ühisavaldused;

15.

teeb presidendile ülesandeks kuulutada Euroopa Liidu 2021. aasta üldeelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

16.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(4) https://www.ipcc.ch/sr15/

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0166.

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0123.

(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0302.

LISA: LEPITUSKOMITEE AVALDUS

ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5 osutatud lepituskomitee vaatas 4. detsembri 2020. aasta koosolekul läbi komisjoni ettepaneku 2021. aasta üldeelarve projekti kohta (COM(2020)0300) ja 2021. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1 (COM(2020)0748).

Lepituskomitee jõudis sellel koosolekul ühisele arusaamisele 2021. aasta eelarve sisu suhtes, mis põhineb komisjoni poolt 4. detsembril 2020 esitatud ühiste järelduste nr 4 eelnõu elementidel.

Tuletades meelde ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 1, mille kohaselt „liidu aastaeelarve vastab mitmeaastasele finantsraamistikule“, ning pidades silmas mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027 seonduvaid asjaolusid, ei ole lepituskomiteel võimalik jõuda ühise teksti suhtes kokkuleppele 21-päevase lepitusperioodi jooksul, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikes 5.

Seepärast palutakse komisjonil niipea, kui on piisavalt kindel, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 1 on võimalik järgida, esitada uus 2021. aasta eelarveprojekt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikega 8 ning võttes nõuetekohaselt arvesse lepituskomitees saavutatud ühist arusaamist, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid selle alusel uut 2021. aasta eelarveprojekti kiiresti menetleda.

LISA: 2021. aasta eelarve – ühiste järelduste sisu

Ühised järeldused hõlmavad järgmisi jagusid:

1.	Eelarve 2021

2.	2020. aasta eelarve – paranduseelarve nr 10/2020

Avaldused

Kokkuvõtlik ülevaade

A. Eelarve 2021

Ühiste järelduste kohaselt:

—	2021. aasta eelarve kulukohustuse assigneeringute kogusumma on 164 251,5 miljonit eurot. Seega jääb 2021. aastal mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmääraga võrreldes kokku 778,8 miljoni euro suurune varu.

—	2021. aasta eelarve maksete assigneeringute kogusumma on 166 060,5 miljonit eurot. Seega jääb 2021. aastal mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmääraga võrreldes kokku 2 001,4 miljoni euro suurune varu.

—

Paindlikkusinstrumendi raames võetakse 2021. aastal alamrubriigist 2b (Vastupanuvõime ja väärtused) kasutusele 76,4 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid.

Komisjoni hinnangul on paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisest 2018., 2019., 2020. ja 2021. aastal tulenev maksete assigneeringute summa 2021. aastal 628,5 miljonit eurot. Järgmises tabelis on esitatud nende aastate eest tasumata summade maksmise ajakava:

Paindlikkusinstrumendi maksete ajakava
Kasutuselevõtmise aasta	2021	2022	2023	2024	Kokku
2018	34,2	0,0	0,0	0,0	34,2
2019	135,2	140,9	82,2	0,0	358,4
2020	413,7	66,2	39,9	0,0	519,8
2021	45,4	13,0	10,3	7,6	76,4
Kokku	628,5	220,1	132,5	7,6	988,7

B. Eelarve 2020

Paranduseelarve projekt nr 10/2020 kiidetakse heaks komisjoni esitatud kujul.

1. Eelarve 2021

1.1. Nn suletud read

Kui käesolevates järeldustes ei ole märgitud teisiti, kinnitatakse kõik eelarveread, mida ei nõukogu ega Euroopa Parlament ei ole muutnud, ja eelarveread, mille puhul Euroopa Parlament kiitis vastaval lugemisel heaks nõukogu muudatusettepanekud, vastavalt komisjoni ettepanekule 2021. aasta eelarveprojekti kohta, mida muudeti kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021.

Ülejäänud eelarveridade suhtes jõudis lepituskomitee kokkuleppele alljärgnevates punktides 1.2–1.7 toodud järeldustes.

1.2. Horisontaalsed küsimused

Detsentraliseeritud asutused

Kõigile detsentraliseeritud asutustele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena ja ametikohtade arv) vastab komisjoni poolt kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2021 kavandatud tasemele, välja arvatud:

—

Rubriigis 2b:

—	Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA, eelarveartikkel 07 10 04) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 638 178 euro võrra;

—	Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE, eelarveartikkel 07 10 05) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 971 628 euro võrra;

—	Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust, eelarveartikkel 07 10 07) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 500 000 euro võrra;

—	Euroopa Prokuratuurile (EPPO, eelarveartikkel 07 10 08) nähakse ette veel 8 ametikohta (2022. aastaks ette nähtud ametikohtade arvu suurendamine tuuakse ettepoole) ning selle kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 7 252 790 euro võrra.

—

Rubriigis 4:

—	Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex, eelarveartikkel 11 10 01) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid vähendatakse 61 000 000 euro võrra;

—	Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (eu-LISA, eelarveartikkel 11 10 02) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 500 000 euro võrra.

Rakendusametid

Rakendusametitele ette nähtud ELi rahaline toetus (kulukohustuste ja maksete assigneeringutena ja ametikohtade arv) vastab komisjoni poolt eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021) kavandatud tasemele.

Komisjon esitab 2021. aastal paranduseelarve projekti, et viia eelarve ülesehitus ja assigneeringud pärast uute rakendusametite ametlikku loomist nendega kooskõlla. Uute rakendusametite loomist käsitlev komisjoni rakendusotsus ja neile volituste andmist käsitlevad komisjoni otsused peaks võetama vastu 2021. aasta alguses.

Katseprojektid / ettevalmistavad meetmed

Vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule otsustati heaks kiita 59 katseprojektist / ettevalmistavast meetmest koosnev terviklik pakett, mille kulukohustuste assigneeringute kogusumma on 71,8 miljonit eurot.

Kui katseprojekti või ettevalmistava tegevuse jaoks saab kasutada olemasolevat õiguslikku alust, võib komisjon teha ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks asjaomasele eelarvereale, et hõlbustada tegevuse elluviimist.

Pakett jääb täielikult katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks finantsmääruses ette nähtud ülemmäärade piiresse.

1.3. Kulukohustuste assigneeringud finantsraamistiku kulurubriikide kaupa

Olles võtnud arvesse eespool toodud järeldusi nn suletud eelarveridade, ametite ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, on lepituskomitee jõudnud kokkuleppele järgmises.

Rubriik 1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

Kulukohustuste assigneeringud kinnitatakse summas, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021 muudetud eelarveprojektis ja mida on korrigeeritud vastavalt lepituskomitees kokku lepitule. Üksikasjad on esitatud järgmises tabelis.

Eelarverida/programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1.0.221	Euroopa ühendamise rahastu – Transport	1 725 058 000	1 785 393 458	60 335 458
02 03 01	Euroopa ühendamise rahastu –Transport	1 711 996 420	1 772 331 878	60 335 458
1.0.23	Programm „Digitaalne Euroopa“	1 103 848 000	1 129 576 962	25 728 962
02 04 03	Tehisintellekt	293 895 160	318 323 274	24 428 114
02 04 04	Oskused	82 290 594	83 591 442	1 300 848
PPPA	Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed			35 965 000
	Kokku			122 029 420

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 20 816,6 miljonit eurot, jättes rubriigi 1 kulude ülemmäära alla 102,4 miljoni euro suuruse varu.

Vastavalt finantsmääruse (1) artikli 15 lõikele 3 lepiti lepituskomitees kokku, et teadusuuringute eelarveridade kulukohustuste assigneeringud tehakse kogusummas 20 miljonit eurot uuesti kättesaadavaks. Eelarveridade assigneeringuid suurendatakse järgmiselt.

(eurodes)
Eelarveread		Kulukohustuste assigneeringud
01 02 02 10	Tervise teemavaldkond	3 400 000
01 02 02 40	Digitaalvaldkonna, tööstuse ja kosmose teemavaldkond	3 400 000
01 02 02 50	Kliima, energia ja liikuvuse teemavaldkond	6 600 000
01 02 02 60	Toidu, biomajanduse, loodusvarade, põllumajanduse ja keskkonna teemavaldkond	6 600 000
Kokku		20 000 000

Lepituskomitees lepiti ka kokku, et kõnealused assigneeringud moodustavad osa kuni 0,5 miljardi euro suurusest (2018. aasta hindades) üldsummast, mis nähti ajavahemikuks 2021–2027 ette 10. novembril 2020 kokku lepitud ühisavalduses. Seega jääb 2022.–2027. aastal 2018. aasta hindades veel kasutada 481,2 miljonit eurot.

Alamrubriik 2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Kulukohustuste assigneeringud jäetakse samale tasemele kui komisjoni algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021.

Alamrubriik 2b. Vastupanuvõime ja väärtused

Eelkõige on lepituskomitees kokku lepitud, et praegust intressimäärakeskkonda ja tööhõive toetamise erakorralise rahastu hiljutiste rahastamistehingute edu silmas pidades võib eelarverea 06 04 01 assigneeringuid vähendada 71,9 miljoni euro võrra, säilitades samal ajal täielikult suutlikkuse rahastada 2021. aastal Euroopa Liidu taasterahastu tagastamatut komponenti.

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

Eelarve 2021

Erinevus

2.2.23

Euroopa Liidu taasterahastu rahastamiskulud

111 461 000

39 591 000

-71 870 000

06 04 01

Euroopa Liidu taasterahastu – perioodilised kupongimaksed ja tähtpäeval tehtavad tagasiostud

106 461 000

34 591 000

-71 870 000

07 03 01

Edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat

2 298 294 584

07 03 01 01

Edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat – Kaudne eelarve täitmine

1 755 470 446

07 03 01 02

542 824 138

2.2.351

Õigus

43 696 000

46 392 538

2 696 538

07 07 01

Õigusalase koostöö edendamine

10 646 000

11 319 945

673 945

07 07 02

Õigusalase koolituse toetamine

17 570 000

18 682 268

1 112 268

07 07 03

Tõhusa juurdepääsu hõlbustamine õigusemõistmisele

14 380 000

15 290 325

910 325

2.2.352

Õigused ja väärtused

90 624 000

97 179 152

6 555 152

07 06 02

Edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus

34 938 000

36 238 848

1 300 848

07 06 03

Daphne

15 690 000

20 444 304

4 754 304

07 06 04

Kaitsta ja edendada liidu väärtusi

500 000

2.2.3

DAG

Detsentraliseeritud asutused

211 135 699

220 498 295

9 362 596

07 10 04

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

23 111 517

23 749 695

638 178

07 10 05

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

7 955 000

8 926 628

971 628

07 10 07

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust)

42 345 006

42 845 006

500 000

07 10 08

Euroopa Prokuratuur (EPPO)

37 700 000

44 952 790

7 252 790

07 20 04 06

Konkreetsed pädevused sotsiaalpoliitika valdkonnas, sh sotsiaaldialoog

49 380 381

28 326 381

-21 054 000

07 20 04 09

Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed

21 054 000

PPPA

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

31 870 000

Kokku

-21 385 714

Sellest tulenevalt on kokkulepitud kulukohustuste assigneeringute tase 4 671,4 miljonit eurot, jätmata alamrubriigi 2b kulude ülemmäära alla varu ja võttes kasutusele 76,4 miljoni euro ulatuses paindlikkusinstrumendi vahendeid.

Rubriik 3. Loodusvarad ja keskkond

Eelarverida/programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
3.2.21	Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE)	696 491 000	738 505 372	42 014 372
09 02 01	Loodus ja bioloogiline mitmekesisus	258 642 156	274 720 400	16 078 244
09 02 02	Ringmajandus ja elukvaliteet	168 461 328	178 933 566	10 472 238
09 02 03	Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed	121 426 944	128 975 334	7 548 390
09 02 04	Puhtale energiale üleminek	127 332 437	135 247 937	7 915 500
PPPA	Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed			3 740 000
	Kokku			45 754 372

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 58 568,6 miljonit eurot, jättes rubriigi kulude ülemmäära alla 55,4 miljoni euro suuruse varu.

Rubriik 4. Ränne ja piirihaldus

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

Eelarve 2021

Erinevus

4.0.2

DAG

Detsentraliseeritud asutused

794 770 045

734 270 045

-60 500 000

11 10 01

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)

566 949 620

505 949 620

-61 000 000

11 10 02

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA)

227 820 425

228 320 425

500 000

Kokku

-60 500 000

Tulenevalt 10. novembril 2020 Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud poliitilisest kokkuleppest mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta ja kuni asjaomaste tekstide heakskiitmiseni lepiti lepituskomitees kokku, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2021. aasta assigneeringute vähendamine ei mõjuta selles kontekstis poliitilisel tasandil kokku lepitud 0,5 miljardi euro suurust lisasummat (2018. aasta hindades). Lisaks nimetatud lisasummale kompenseeritakse 2021. aastaks kavandatud kärbe järgnevatel aastatel kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva kokkuleppega, järgides samal ajal usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 2 278,8 miljonit eurot, jättes rubriigi kulude ülemmäära alla 188,2 miljoni euro suuruse varu.

Rubriik 5. Julgeolek ja kaitse

Kulukohustuste assigneeringud jäetakse samale tasemele kui komisjoni algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021.

Rubriik 6. Naabrus ja maailm

Eelarverida/programm

Nimetus

Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)

2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

Eelarve 2021

Erinevus

6.0.111

Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend

12 060 779 767

12 070 958 148

10 178 381

15 02 01 10

Lõunanaabrus

1 460 009 385

1 470 187 766

10 178 381

6.0.12

Humanitaarabi

1 478 000 000

1 503 000 000

25 000 000

15 03 01

Humanitaarabi

1 391 512 450

1 416 512 450

25 000 000

6.0.1

SPEC

Õigused

91 394 973

93 023 514

1 628 541

15 20 04 03

Välistegevusega seotud teavituspoliitika ja strateegiline kommunikatsioon

41 756 023

43 384 564

1 628 541

PPPA

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

175 000

Kokku

36 981 922

Tulenevalt 10. novembril 2020 Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud poliitilisest kokkuleppest mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 suhtes ja kuni asjaomaste tekstide heakskiitmiseni lepiti lepituskomitees kokku, et humanitaarabi assigneeringute suurendamine moodustab osa üldisest 0,5 miljardi euro suurusest lisasummast (2018. aasta hindades), milles on selles kontekstis poliitiliselt kokku lepitud.

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 16 097,2 miljonit eurot, jättes rubriigi kulude ülemmäära alla 149,8 miljoni euro suuruse varu.

Rubriik 7. Euroopa avalik haldus

Lepituskomitee leppis institutsioonide ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade arvu ja assigneeringud kokku tasemel, mille komisjon kavandas kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021 muudetud eelarveprojektis, kuid järgmiste eranditega:

—

Euroopa Parlamendi jagu, mis on heaks kiidetud sellisel kujul, nagu see võeti vastu parlamendi lugemisel, ja mida on täiendavalt kohandatud, et võtta arvesse i) kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2021 kohase töötasude läbivaadatud ajakohastamise mõju ja ii) kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2021 kohast kahe ametikoha üleviimist Euroopa Parlamendist Euroopa Komisjoni, et toetada CERT-EU tegevust.

—	Nõukogu jagu, mis on heaks kiidetud sellisel kujul, nagu see võeti vastu nõukogu lugemisel, ja mida on täiendavalt kohandatud, et võtta arvesse kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2021 kohase töötasude läbivaadatud ajakohastamise mõju.

—

Euroopa Kontrollikoja jagu, mille puhul on kokku lepitud ametikohtade loetelude muutmisest tulenevas tehnilises ajakohastamises vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõikele 1. See toiming hõlmas ühe alalise AST11 ametikoha, ühe alalise AST8 ametikoha, ühe alalise AST7 ametikoha, kahe alalise AST5 ametikoha, ühe alalise AST4 ametikoha ja ühe ajutise AST/SC3 ametikoha muutmist vastavalt kolmeks alaliseks AD7 ametikohaks ja neljaks alaliseks AD5 ametikohaks, mis assigneeringute taset ei mõjuta.

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jagu, mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 590 854 euro võrra.

—	Euroopa Regioonide Komitee jagu, mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 564 796 euro võrra.

—

Euroopa Andmekaitseinspektori jagu, mille puhul on kokku lepitud ametikohtade loetelude muutmisest tulenevas tehnilises ajakohastamises vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõikele 1. See toiming hõlmas ühe alalise AST5 ametikoha muutmist üheks alaliseks AST/SC6 ametikohaks, mis assigneeringute taset ei mõjuta.

—	Euroopa välisteenistuse jagu, mille kulukohustuste ja maksete assigneeringuid suurendatakse 1,0 miljoni euro võrra strateegilise teabevahetuse suutlikkuse suurendamiseks.

Lisaks lepiti lepituskomitees kokku, et erandkorras vähendatakse COVID-19 pandeemia tõttu kõigi institutsioonide (v.a Euroopa Parlament) lähetustega seotud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 10 %.

Kõik kohandused, mille tulemusena vähenevad rubriigi 7 assigneeringud kokku 8,8 miljoni euro võrra, on esitatud jagude kaupa järgmistes tabelites.

1. jagu – Euroopa Parlament

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1 4 0 0	Muud teenistujad — Peasekretariaat ja fraktsioonid	63 837 727	65 039 727	1 202 000
1 4 0 1	Muud teenistujad — Turvalisus	38 084 545	34 584 545	-3 500 000
2 0 0 0	Üür	26 301 000	27 301 000	1 000 000
2 0 2 6	Hoonete turvalisus ja valve	16 030 000	19 530 000	3 500 000
3 0 2	Vastuvõtu- ja esinduskulud	845 500	858 500	13 000
3 0 4 2	Koosolekud, kongressid, konverentsid ja delegatsioonid	2 780 000	2 857 000	77 000
3 2 0	Eksperdiarvamuste hankimine	6 629 500	7 491 500	862 000
2 1 2	Mööbel	5 910 000	4 910 000	-1 000 000
10 1	Ettenägematute kulude reserv	4 500 000	2 346 000	-2 154 000
	Kokku			0

2. jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1 3 3 1	Nõukogu peasekretariaadi lähetuskulud	3 600 000	3 240 000	- 360 000
1 3 3 2	Euroopa Ülemkoguga seotud teenistujate sõidukulud	1 650 000	1 485 000	- 165 000
2 2 0 0	Delegatsioonide sõidukulud	17 228 000	15 505 000	-1 723 000
2 2 0 1	Mitmesugused sõidukulud	570 000	513 000	-57 000
2 2 1 3	Teavitamine ja avalikud üritused	5 095 000	4 585 500	- 509 500
	Kokku			-2 814 500

3. jagu – Komisjon

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
20 02 06 01	Lähetus- ja esinduskulud	59 145 000	53 230 000	-5 915 000
20 02 07 01	Lähetus- ja esinduskulud	6 083 000	5 475 000	- 608 000
20 03 15 01 – O1 01 03 01	Väljaannete talitus – Lähetus- ja esinduskulud	235 000	212 000	-23 000
20 03 15 02 – O2 01 03 01	Euroopa Personalivaliku Amet – Lähetus- ja esinduskulud	401 000	361 000	-40 000
20 03 16 01 – O3 01 03 01	Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet – Lähetus- ja esinduskulud	153 000	138 000	-15 000
20 03 16 02 – O4 01 03 01	Infrastruktuuri- ja logistikaamet – Brüssel – Lähetus- ja esinduskulud	138 000	124 000	-14 000
20 03 16 03 – O5 01 03 01	Infrastruktuuri- ja logistikaamet – Luxembourg – Lähetus- ja esinduskulud	111 000	100 000	-11 000
20 03 17 – O6 01 03 01	Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) – Lähetus- ja esinduskulud	1 460 000	1 314 000	- 146 000
	Kokku			-6 772 000

4. jagu – Euroopa Liidu Kohus

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1 6 2	Lähetused	500 000	405 000	-45 000
	Kokku			-45 000

5. jagu – Euroopa Kontrollikoda

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1 6 2	Lähetused	3 320 000	2 988 000	- 332 000
	Kokku			- 332 000

6. jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1 6 2	Lähetused	421 082	378 974	-42 108
2 5 4 8	Tõlgid	6 735 709	7 326 563	590 854
	Kokku			548 746

7. jagu – Euroopa Regioonide Komitee

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1 6 2	Lähetused	311 461	280 315	-31 146
2 1 4	Tehniline varustus ja sisseseade	1 097 271	1 262 067	164 796
2 5 4 1	Kolmandad osapooled	104 100	304 100	200 000
2 6 4	Komitee fraktsioonide teabevahetustegevus	195 049	395 049	200 000
	Kokku			533 650

8. jagu – Euroopa Ombudsman

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
3 0 0	Töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel	150 000	135 000	-15 000
	Kokku			-15 000

9. jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1 1 2 0	Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud	155 000	139 500	-15 500
3 0 3 0	Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud	50 000	45 000	-5 000
3 0 4 8	Euroopa Andmekaitsenõukogu eesistuja ja tema asetäitjate kulud	59 000	53 100	-5 900
	Kokku			-26 400

10. jagu – Euroopa välisteenistus

Eelarverida/Programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus (eurodes)
Eelarverida/Programm	Nimetus	2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)	Eelarve 2021	Erinevus
1 4 0	Lähetused	9 132 050	8 229 645	- 902 405
2 2 1 4	Strateegilise teabevahetuse suutlikkus	3 000 000	4 000 000	1 000 000
	Kokku			97 595

Selle tulemusena lepiti kokku kulukohustuste assigneeringutes summas 10 448,3 miljonit eurot, jättes rubriigi 7 kulude ülemmäära alla 186,7 miljoni euro suuruse varu.

Temaatilised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, solidaarsus-ja hädaabireserv ning Brexitiga kohanemise reserv

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ning solidaarsus- ja hädaabireservi puhul jäetakse kulukohustuste assigneeringud samale tasemele kui komisjoni algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021.

p.m. Brexitiga kohanemise reserv lisatakse paranduseelarvesse 2021. aasta alguses.

1.4. Maksete assigneeringud

2021. aasta eelarve maksete assigneeringud kinnitatakse samal tasemel kui algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2020 ja millele lisanduvad järgmised lepituskomitees kokku lepitud korrigeerimised:

võetakse arvesse liigendamata kuludeks kokku lepitud kulukohustuste assigneeringute taset, mille puhul võrdub maksete assigneeringute tase kulukohustuste assigneeringute tasemega. See hõlmab Euroopa taasterahastu rahastamiskulude vähendamist 71,9 miljoni euro võrra ja detsentraliseeritud asutustele antava liidu toetuse kohandust. Kogumõju on 123,0 miljoni euro suurune kärbe;

2.	kõigi rubriigi 7 korrigeerimiste tulemusena väheneb kogusumma 8,8 miljoni euro võrra;

kõigi Euroopa Parlamendi kavandatud uute katseprojekte ja ettevalmistavate meetmete maksete assigneeringud kinnitatakse summas, mis moodustab vastavate kulukohustuste assigneeringutest 25 %, või parlamendi kavandatud summas, kui see on väiksem. Käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pikendamise korral nähakse maksete assigneeringud ette eelarveprojektis märgitud tasemel pluss 25 % vastavatest uutest kulukohustuste assigneeringutest või parlamendi kavandatud summa, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem. Kogumõju on 17,9 miljoni euro suurune lisasumma;

4.	järgmiste eelarveridade korrigeerimises lepiti kokku liigendatud kulude kulukohustuste assigneeringute muutumise tõttu:

Eelarverida/programm

Nimetus

Maksete assigneeringute muutus (eurodes)

2021. aasta eelarve projekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1)

Eelarve 2021

Erinevus

1.0.221

Euroopa ühendamise rahastu – Transport

12 067 092

02 03 01

Euroopa ühendamise rahastu –Transport

33 691 420

45 758 512

12 067 092

1.0.23

Programm „Digitaalne Euroopa“

1 916 490

02 04 03

Tehisintellekt

21 891 450

23 711 034

1 819 584

02 04 04

Oskused

6 130 200

6 227 106

96 906

2.2.351

Õigus

1 078 615

07 07 01

Õigusalase koostöö edendamine

4 258 400

4 527 978

269 578

07 07 02

Õigusalase koolituse toetamine

7 028 000

7 472 907

444 907

07 07 03

Tõhusa juurdepääsu hõlbustamine õigusemõistmisele

5 752 000

6 116 130

364 130

2.2.352

Õigused ja väärtused

2 089 154

07 06 02

Edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus

12 489 000

12 879 258

390 258

07 06 03

Daphne

4 706 910

6 244 139

1 537 229

07 06 04

Kaitsta ja edendada liidu väärtusi

161 667

2.2.3

ERIV

Õigused

07 20 04 06

Konkreetsed pädevused sotsiaalpoliitika valdkonnas, sh sotsiaaldialoog

42 886 000

23 234 000

-19 652 000

07 20 04 09

Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed

19 652 000

3.2.21

Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE)

1 336 954

09 02 01

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus

6 870 000

7 297 067

427 067

09 02 02

Ringmajandus ja elukvaliteet

10 394 052

11 040 188

646 136

09 02 03

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed

2 295 581

2 438 284

142 703

09 02 04

Puhtale energiale üleminek

1 947 232

2 068 280

121 048

6.0.111

Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend

10 178 381

15 02 01 10

Lõunanaabrus

143 096 572

153 274 953

10 178 381

6.0.12

Humanitaarabi

20 000 000

15 03 01

Humanitaarabi

1 800 000 000

1 820 000 000

20 000 000

6.0.1

SPEC

Õigused

1 318 031

15 20 04 03

Välistegevusega seotud teavituspoliitika ja strateegiline kommunikatsioon

33 794 511

35 112 542

1 318 031

KOKKU

49 984 716

Kokku on maksete assigneeringute tase 166 060,5 miljonit eurot, mis on 63,9 miljonit eurot vähem kui algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021.

1.5. Reservid

Muid reserve lisaks neile, mis sisalduvad algses eelarveprojektis, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2021, ei ole.

Nende uute programmide kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, mille õiguslikku alust viimistletakse ja mis eeldatavasti võetakse vastu 2021. aasta alguses, ei kanta ajutiselt reservi.

Arvestades COVID-19 pandeemiaga seotud vajaduste kiireloomulisust, nõustub lepituskomitee erandkorras jätma ECDC ja EMA jaoks ette nähtud summad reservi paigutamata.

1.6. Eelarvemärkused

Eelarvemärkuste tekst vastab eelarveprojektile, mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2020 ja millele lisanduvad järgmised lepituskomitees kokku lepitud korrigeerimised.

—

Eelarveread, mille puhul kiidetakse muudatusteta heaks Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud:

Eelarverida	Nimetus
Peatükk 07 10	Detsentraliseeritud asutused

—

Eelarveread, mille puhul kiidetakse heaks Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud koos muudatusega, mille komisjon esitas teostatavust käsitlevas kirjas:

Eelarverida	Nimetus
01 02 02 20	Kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna teemavaldkond
07 02 01	ESF+ jagatud eelarve täitmise haru – tegevuskulud
15 03 02	Suurõnnetuste ärahoidmine, suurõnnetuste ohu vähendamine ja nendeks valmisolek

—

Eelarveread, mille puhul eelarveprojektis esitatud märkusi on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga ja mis kiideti heaks järgmiselt:

Eelarverida	Nimetus
Peatükk 02 04	Programm „Digitaalne Euroopa“
Peatükk 02 04	Muuta teksti järgmiselt: Nende üheaegne edendamine aitab luua edukat andmepõhist majandust, soodustada kaasatust ja võrdseid võimalusi kõigile ning tagada väärtuste loomist.
02 04 04	Oskused
02 04 04	Lisada järgmine tekst: Programmiga edendatakse tõhusalt võrdseid võimalusi kõigile ja arvestatakse soolist aspekti selle meetmetes.
Peatükk 03 02	Ühtse turu programm (sh VKEd)
Peatükk 03 02	Muuta teksti järgmiselt: Samuti toetab programm naiste osalemist ja aitab kaasa kõigi ühtse turu osaliste – ettevõtete, kodanike (sealhulgas tarbijad), kodanikuühiskonna ja riigiasutuste – mõjuvõimu suurendamisele.
03 02 02	Lisada järgmine tekst: Programmiga edendatakse tõhusalt võrdseid võimalusi kõigile ja arvestatakse soolist aspekti selle meetmetes.

—

Vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud ühisavaldusele artikli 15 lõike 3 rakendamise kohta nõustub lepituskomitee tegema kulukohustuste assigneeringud teadusuuringute eelarveridadel uuesti kättesaadavaks. Eelarveridade 01 02 02 10, 01 02 02 40, 01 02 02 50 ja 01 02 02 60 märkusi kohandatakse vastavalt:

Eelarverida	Nimetus
01 02 02 10	Lisada järgmine tekst: Kuna teadusprojektide täielik või osaline rakendamata jätmine tõi 2019. aastal kaasa assigneeringute vabastamise, saab vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 teha selles eelarvepunktis kättesaadavaks 3 400 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid.
01 02 02 40	Lisada järgmine tekst: Kuna teadusprojektide täielik või osaline rakendamata jätmine tõi 2019. aastal kaasa assigneeringute vabastamise, saab vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 teha selles eelarvepunktis kättesaadavaks 3 400 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid.
01 02 02 50	Lisada järgmine tekst: Kuna teadusprojektide täielik või osaline rakendamata jätmine tõi 2019. aastal kaasa assigneeringute vabastamise, saab vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 teha selles eelarvepunktis kättesaadavaks 6 600 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid.
01 02 02 60	Lisada järgmine tekst: Kuna teadusprojektide täielik või osaline rakendamata jätmine tõi 2019. aastal kaasa assigneeringute vabastamise, saab vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 teha selles eelarvepunktis kättesaadavaks 6 600 000 eurot kulukohustuste assigneeringuid.

—

Uued eelarveread, mille kohta tehakse järgmine eelarve selgitus:

Eelarverida

Nimetus

07 20 04 09

Lisada järgmine tekst:

Assigneeringust kaetakse kulud seoses töötajate organisatsioonide, kaasa arvatud kandidaatriikide töötajate organisatsioonide esindajate teavitus- ja koolitusmeetmetega, mis tulenevad liidu meetmetest liidu sotsiaalse mõõtme rakendamise raames.

Need meetmed peaksid kaasama töötajate organisatsioonid Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ees seisvate probleemide lahendamisse, nagu on ette nähtud strateegias „Euroopa 2020“ ning seoses liidu algatustega, mille eesmärk on leevendada majanduskriisi tagajärgi.

Eritähelepanu pööratakse koolitusele, milles käsitletakse sooga seotud probleeme töökohas.

07 06 04

Lisada järgmine tekst:

Assigneering keskendub õiguste kaitsmisele, edendamisele ja nende kohta teadlikkuse tõstmisele, milleks antakse rahalist toetust kohalikul, piirkondlikul ja riikidevahelisel tasandil tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele nende õiguste edendamiseks ja toetamiseks, ning sellega tugevdatakse ka liidu väärtuste kaitset ja edendamist ja õigusriigi põhimõtete järgimist ning soodustatakse demokraatlikuma liidu ülesehitamist, demokraatlikku dialoogi, läbipaistvust ja head valitsemistava.

Eespool nimetatud erieesmärgi saavutamiseks toetatakse eelkõige programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja mittetulunduslikke sidusrühmi, et suurendada nende tegutsemisvalmidust ja toetada neid õiguste edendamisel ning tagada nende teenuste, nõustamise ja toetustegevuse piisav kättesaadavus kõigile kodanikele.

—

Uued eelarveread on saadud eelarverea 07 03 01 jagamisel kaheks eelarvereaks. Nende eelarvemärkused on järgmised.

Eelarverida

Nimetus

07 03 01

Olemasolev tekst kustutada

07 03 01 01

Lisada järgmine tekst:

Assigneering on ette nähtud programmi „Erasmus+“ haridus- ja koolitustegevusele, mis toimub eelarve kaudse täitmise raames. Sellega toetatakse kolme põhimeedet ja Jean Monnet’ meetmeid.

1. põhimeede: õpiränne

Hariduse ja koolituse valdkonnas toetatakse programmi vahendusel järgmisi tegevusi: a) üliõpilaste ja kõrgkoolide töötajate õpiränne; b) kutsekoolide õpilaste ja töötajate õpiränne; c) kooliõpilaste ja koolide töötajate õpiränne; d) täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate õpiränne; e) keeleõppevõimaluste, sh õpirännet toetavate keeleõppevõimaluste loomine.

2. põhimeede: asutuste ja organisatsioonide vaheline koostöö

Hariduse ja koolituse valdkonnas toetatakse programmi vahendusel järgmisi tegevusi: a) partnerluste loomine koostööks ja tavade vahetuseks, sh väiksemahuliste partnerluste loomine selleks, et muuta programm laiemalt kättesaadavaks ja kaasavamaks; b) tipptaset arendavate partnerluste, eelkõige Euroopa ülikoolide, erialase tipptaseme keskuste ja ühiste magistrikraadide raames tegutsevate partnerluste loomine; c) innovatsioonipartnerluste loomine Euroopa innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks; d) veebiplatvormide ja virtuaalkoostöövahendite loomine, sh eTwinningu tugiteenuste ja täiskasvanuõppe veebiplatvormi loomine Euroopas.

3. põhimeede: toetused poliitika väljatöötamiseks ja koostööks

Hariduse ja koolituse valdkonnas toetatakse programmi vahendusel järgmisi tegevusi:

hariduse ja koolituse valdkonnas kehtivate liidu üldtegevuskavade ja sektoripõhiste tegevuskavade ettevalmistamine ja rakendamine, sh Eurydice võrgustiku või muude asjaomaste organisatsioonide tegevuse toel; b) pädevuste, oskuste ja kvalifikatsioonide kvaliteedi ja läbipaistvuse suurendamiseks ning nende tunnustamiseks vajalike liidu vahendite ja meetmete toetamine; c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh hariduse ja koolituse valdkonna kogu liitu hõlmavate võrgustike, Euroopa valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; d) meetmete võtmine programmi rakendamise kvaliteedi parandamiseks ja kaasavuse suurendamiseks; e) koostöö teiste liidu vahenditega ja liidu muu poliitika toetamine; f) Euroopa poliitika väljundite ja prioriteetide, samuti programmi igakülgne tutvustamine ja levitamine.

Jean Monnet’ meetmed Programmiga toetatakse õpetamist, õppimist, uurimistööd ja debatte Euroopa integratsiooni teemal, kasutades selleks järgmisi meetmeid: a) Jean Monnet’ meetmed kõrghariduse valdkonnas; b) Jean Monnet’ meetmed muudes hariduse ja koolituse valdkondades; c) toetused järgmistele Euroopa huvides tegutsevatele asutustele: Euroopa Ülikool-Instituut, sh selle riikideülese valitsemise kool (Firenze); Euroopa Kolledž (Brugge ja Natolini ülikoolilinnakud); Euroopa Avaliku Halduse Instituut (Maastricht); Euroopa Õigusakadeemia (Trier); Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur (Odense) ja Euroopa Rahvusvaheline Koolituskeskus (Nice).

07 03 01 02

Lisada järgmine tekst:

Assigneering on ette nähtud programmi „Erasmus+“ haridus- ja koolitustegevusele, mis toimub eelarve otsese täitmise raames. Sellega toetatakse kolme põhimeedet ja Jean Monnet’ meetmeid.

1. põhimeede: õpiränne

2. põhimeede: asutuste ja organisatsioonide vaheline koostöö

3. põhimeede: toetused poliitika väljatöötamiseks ja koostööks

Hariduse ja koolituse valdkonnas toetatakse programmi vahendusel järgmisi tegevusi:

hariduse ja koolituse valdkonnas kehtivate liidu üldtegevuskavade ja sektoripõhiste tegevuskavade ettevalmistamine ja rakendamine, sh Eurydice võrgustiku või muude asjaomaste organisatsioonide tegevuse toel; b) pädevuste, oskuste ja kvalifikatsioonide kvaliteedi ja läbipaistvuse suurendamiseks ning nende tunnustamiseks vajalike liidu vahendite ja meetmete toetamine; c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh hariduse ja koolituse valdkonna üleliiduliste võrgustike, Euroopa valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; d) meetmete võtmine programmi rakendamise kvaliteedi parandamiseks ja kaasavuse suurendamiseks; e) koostöö teiste liidu vahenditega ja liidu muu poliitika toetamine; f) Euroopa poliitika väljundite ja prioriteetide, samuti programmi igakülgne tutvustamine ja levitamine.

Tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ega nõukogu muudatustega ei saa muuta ega laiendada olemasoleva õigusliku aluse kohaldamisala ega vähendada institutsioonide halduslikku autonoomsust ning meetmeid peab olema võimalik katta olemasolevatest vahenditest.

1.7. Eelarve liigendus

Kokku on lepitud komisjoni koostatud eelarveprojektis (mida on muudetud kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1/2020) sisalduvas eelarve liigenduses, millele on lisatud uued katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed (välja arvatud uus ettevalmistav meede PA 01 21 01, mille assigneeringud lisatakse olemasolevale ettevalmistavale meetmele PA 01 20 01). Lisaks on lepituskomitees kokku lepitud järgmistes kohandustes.

—

Lisatud on kaks eelarverida:

Eelarverida	Rubriik/Poliitikavaldkond	Nimetus
07 20 04 09	2b / 2.2.3SPEC	Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed
07 06 04	2b / 2.2.352	Kaitsta ja edendada liidu väärtusi

—

Ilma et see mõjutaks assigneeringute suurust, jagatakse eelarverida 07 03 01 „Edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat“ kaheks eelarvereaks:

Eelarverida/programm	Nimetus	Assigneeringud (eurodes)
Eelarverida/programm	Nimetus	Kulukohustused	Maksed
07 03 01	Edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat
07 03 01 01	Edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat – Kaudne eelarve täitmine	1 755 470 446	1 468 151 286
07 03 01 02	Edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat – Otsene eelarve täitmine	542 824 138	295 331 144

2. Eelarve 2020

Paranduseelarve projekt 10/2020 kiidetakse heaks komisjoni esitatud kujul.

3. Avaldused

3.1. Euroopa Komisjoni ühepoolne avaldus laste vaesuse vastu võitlemise kohta Euroopa Sotsiaalfond+ raames

Laste vaesuse vastu võitlemine muutub veelgi olulisemaks, eriti praeguse COVID-19 kriisi kontekstis, ning sellele tuleb eraldada piisavalt vahendeid. Muudetud ettepanekus Euroopa Sotsiaalfond+ kohta (COM(2020)0447) käsitletakse ühe konkreetse teemavaldkonnana laste vaesuse küsimusega tegelemist. Selles nõutakse, et iga liikmesriik eraldaks vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla, selleks, et toetada laste vaesuse vastu võitlemisega seotud sihtotstarbelisi meetmeid ja struktuurireforme (artikli 7 lõige 3a). Arvestades praegu ette nähtud riiklikke eraldisi, on see 2021.–2027. aasta programmitöö perioodil jooksevhindades peaaegu 5 miljardit eurot.

3.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus maksete assigneeringute kohta

Nõukogu ja parlament kutsuvad komisjoni üles jätkama 2021. aastal 2014.–2020. aasta programmide (eelkõige alamrubriigi 2a ja maaelu arengu programmide) rakendamise tähelepanelikku ja aktiivset jälgimist. Selleks paluvad nõukogu ja parlament komisjonil esitada aegsasti ajakohastatud arvandmed 2021. aasta maksete assigneeringute seisu ja prognooside kohta. Kui arvandmed näitavad, et 2021. aasta eelarvesse kirjendatud assigneeringud ei ole vajaduste katmiseks piisavad, paluvad nõukogu ja parlament komisjonil esitada niipea kui võimalik sobiv lahendus, muu hulgas paranduseelarve projekt, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul oleks põhjendatud vajaduste korral võimalik õigeaegselt vastu võtta vajalikud otsused. Nõukogu ja parlament võtavad asjakohasel juhul arvesse küsimuse kiireloomulisust, lühendades vajaduse korral otsuse tegemiseks ette nähtud kaheksanädalast ajavahemikku. Sama kehtib mutatis mutandis, kui arvnäitajad näitavad, et 2021. aasta eelarve assigneeringud on vajalikust suuremad.

3.3. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus COVID-19 kriisi mõju käsitlemise kohta

Et käsitleda enneolematu COVID-19 kriisi mõju viisil, mis on ELi parimates huvides, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma vajalikke meetmeid, et kasutada kiiresti ära uue põlvkonna ELi programmide kogu potentsiaali, pöörates erilist tähelepanu sellistele kriisist enim mõjutatud majandussektoritele nagu turism ja VKEd ning kriisist enim mõjutatud inimrühmadele nagu lapsed ja noored.

3.4. Komisjoni ühepoolne avaldus detsentraliseeritud asutuste juhtimise kohta

Komisjon on väga huvitatud selle tagamisest, et ELi detsentraliseeritud asutused täidaksid oma ülesandeid, sealhulgas tugevdades ja ühtlustades nende juhtimist ning toetades kõigi detsentraliseeritud asutuste ühtlustatud planeerimist ja aruandlust. Komisjon leiab, et Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2020 ja tema poolt sellele antud vastused võiksid olla alus koostööl põhinevatele järelmeetmetele, mis vajavad nõukogu ja parlamendi toetust.

3.5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus Brexitiga kohanemise reservi kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil esitada ettepanek asjakohase õigusakti kohta, mis on vajalik Brexitiga kohanemise reservi viivitamatuks rakendamiseks, et 2021. eelarveaastal saaks teha kättesaadavaks ja võtta kasutusele piisaval hulgal assigneeringuid. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad oma aruteludes arvesse selle küsimuse kiireloomulisust.

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil esitada paranduseelarve projekt niipea, kui see on asjakohane, et teha 2021. eelarveaastal kättesaadavaks vajalikud assigneeringud. Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad sellise paranduseelarve projekti läbi võimalikult kiiresti.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 445

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 29. oktoober 2021

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Parlament
	Kolmapäev, 16. detsember 2020
2021/C 445/24	Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta (2018/2070(ACI))	186
	Neljapäev, 17. detsember 2020
2021/C 445/25	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta otsus kodukorra muutmise kohta parlamendi toimimise tagamiseks eriolukorras (2020/2098(REG))	206

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Parlament
	Esmaspäev, 14. detsember 2020
2021/C 445/26	Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (09644/1/2020 – C9-0376/2020 – 2016/0365(COD))	213
	Teisipäev, 15. detsember 2020
2021/C 445/27	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Marek Opiola kontrollikoja liikmeks (C9-0350/2020 – 2020/0806(NLE))	214
2021/C 445/28	P9_TA(2020)0340 Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ***I Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007 (COM(2020)0308 – C9-0203/2020 – 2020/0139(COD)) P9_TC1-COD(2020)0139 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/…, millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007	215
2021/C 445/29	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepingu sõlmimist (09292/2020 – C9-0205/2020 – 2019/0275(NLE))	216
2021/C 445/30	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2020) sõlmimise kohta (11260/20 – C9-0372/2020 – 2020/0274(NLE))	217
2021/C 445/31	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli kehtivusaja pikendamist) sõlmimise kohta (11262/20 – C9-0368/2020 – 2020/0275(NLE))	218
2021/C 445/32	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (06230/3/2020 – C9-0354/2020 – 2017/0332(COD))	219
2021/C 445/33	P9_TA(2020)0345 Euroopa raudteeaasta (2021) ***I Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa raudteeaasta (2021) kohta (COM(2020)0078 – C9-0076/2020 – 2020/0035(COD)) P9_TC1-COD(2020)0035 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/…, mis käsitleb Euroopa raudteeaastat (2021)	221
2021/C 445/34	P9_TA(2020)0346 Euroopa Parlamendi ja nõukogu volitus komisjonile hääletada Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamise poolt ***I Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega volitatakse komisjoni hääletama Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamise poolt (COM(2020)0774 – C9-0378/2020 – 2020/0343(COD)) P9_TC1-COD(2020)0343 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/…, millega volitatakse komisjoni hääletama Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamise poolt	222
2021/C 445/35	Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta resolutsioon mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 10/2020 kohta: maksete assigneeringute suurendamine vastavalt ajakohastatud kuluprognoosidele ning muudele kulude ja tulude kohandustele (13643/2020 – C9-0395/2020 – 2020/0298(BUD))	223
2021/C 445/36	Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 29. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/2124 seoses kauba liidust väljaviimise piiripunktis tehtava ametliku kontrolliga ning teatavate transiiti ja ümberlaadimist käsitlevate sätetega (C(2020)07418 – 2020/2855(DEA))	225
2021/C 445/37	Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 7. detsembri 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa seoses teatavate loomsete toodete identifitseerimismärgi kasutamisega Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga (C(2020)08765 – 2020/2907(DEA))	227
2021/C 445/38	Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 20. novembri 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 sisenemise ülddeklaratsioonide ja väljaveoeelsete deklaratsioonide esitamise tähtaegade osas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, Kanalisaartelt ja Mani saarelt lähtuva või sinna suunduva meretranspordi puhul (C(2020)08072 – 2020/2890(DEA))	229
2021/C 445/39	Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 6. novembri 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/815 seoses ühtse elektroonilise aruandlusvormingu jaoks regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud taksonoomia ajakohastamisega 2020. aastal (C(2020)7523 – 2020/2865(DEA))	231
	Kolmapäev, 16. detsember 2020
2021/C 445/40	P9_TA(2020)0354 EAFRD ja EAGFi 2021. ja 2022. aasta toetusi käsitlevad üleminekusätted ***I Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal (COM(2019)0581 – C9-0162/2019 – 2019/0254(COD)) P9_TC1-COD(2019)0254 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega	233
2021/C 445/41	P9_TA(2020)0355 Lisavahendid seoses COVID-19 pandeemiaga: REACT-EU ***I Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU) (COM(2020)0451 – C9-0149/2020 – 2020/0101(COD)) P9_TC1-COD(2020)0101 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses ▌lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)	237
2021/C 445/42	Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (09980/1/2020 – C9-0407/2020 – 2018/0136(COD))	238
2021/C 445/43	Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (09970/2020 – C9-0409/2020 – 2018/0166(APP))	240
	Neljapäev, 17. detsember 2020
2021/C 445/44	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ja Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste tulemuslikkusega (10008/1/2020 – C9-0393/2020 – 2018/0170(COD))	256
2021/C 445/45	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085 – C8-0034/2017 – 2017/0035(COD))	257
2021/C 445/46	P9_TA(2020)0374 Liidu meede Euroopa kultuuripealinnad aastateks 2020–2033 ***I Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede Euroopa kultuuripealinnad aastateks 2020–2033 (COM(2020)0384 – C9-0275/2020 – 2020/0179(COD)) P9_TC1-COD(2020)0179 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, millega muudetakse otsust nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede Euroopa kultuuripealinnad aastateks 2020–2033	267
2021/C 445/47	P9_TA(2020)0381 Raudteeohutuse ja -ühenduse teatavad aspektid seoses La Manche’i tunneliga ***I Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raudteeohutuse ja -ühenduse teatavate aspektide kohta seoses piiriülese taristuga, mis ühendab liitu ja Ühendkuningriiki La Manche’i väina püsiühenduse kaudu (COM(2020)0782 – C9-0379/2020 – 2020/0347(COD)) P9_TC1-COD(2020)0347 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/… raudteeohutuse ja -ühenduse teatavate aspektide kohta seoses piiriülese taristuga, mis ühendab liitu ja Ühendkuningriiki La Manche’i väina püsiühenduse kaudu	268
2021/C 445/48	P9_TA(2020)0389 Kalapüügiload liidu kalalaevade püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes ja Ühendkuningriigi kalalaevade püügitoiminguteks liidu vetes ***I Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2403 seoses liidu kalalaevadele kalapüügilubade andmisega püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes ja Ühendkuningriigi kalalaevade püügitoimingutega liidu vetes (COM(2020)0830 – C9-0396/2020 – 2020/0366(COD)) P9_TC1-COD(2020)0366 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2403 seoses liidu kalalaevadele kalapüügilubade andmisega püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes ja Ühendkuningriigi kalalaevade püügitoimingutega liidu vetes	269
	Reede, 18. detsember 2020
2021/C 445/49	Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2021. aasta teise üldeelarve projekti kohta (13892/2020 – C9-0408/2020 – 2020/0371(BUD))	270
2021/C 445/50	P9_TA(2020)0386 Põhiline kaupade ja sõitjate veoühendus pärast üleminekuperioodi lõppu seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ***I Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühiseeskirjade kohta, millega tagatakse põhiline kaupade ja sõitjate maanteeühendus pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus nimetatud üleminekuperioodi lõppu (COM(2020)0826 – C9-0399/2020 – 2020/0362(COD)) P9_TC1-COD(2020)0362 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, mis käsitleb ühiseid reegleid, et tagada põhiline veoseveo- ja sõitjate autoveoühendus pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu	294
2021/C 445/51	P9_TA(2020)0387 Lennuühendus pärast üleminekuperioodi lõppu seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ***I Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühiseeskirjade kohta, millega tagatakse põhiline lennuühendus pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus nimetatud üleminekuperioodi lõppu (COM(2020)0827 – C9-0398/2020 – 2020/0363(COD)) P9_TC1-COD(2020)0363 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, mis käsitleb ühiseid reegleid, et tagada põhiline lennuühendus pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu	295
2021/C 445/52	P9_TA(2020)0388 Lennundusohutus pärast üleminekuperioodi lõppu seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ***I Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate lennundusohutuse aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppemisega (COM(2020)0828 – C9-0397/2020 – 2020/0364(COD)) P9_TC1-COD(2020)0364 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/… teatavate lennundusohutuse aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppemisega	296

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 237b
	Parlamendi poliitilise tasakaalu häirumine
	1. President võib esimeeste konverentsi heakskiidul võtta parlamendiliikmete või mõne fraktsiooni osalemise hõlbustamiseks vajalikke meetmeid, kui ta jõuab usaldusväärsete tõendite alusel järeldusele, et parlamendi poliitiline tasakaal on tugevalt häiritud, kuna märkimisväärne arv parlamendiliikmeid või mõni fraktsioon ei saa turvalisuse või ohutusega seotud põhjustel või tehniliste vahendite puudumise tõttu mujal kodukorras sätestatud tavapärase töökorralduse kohaselt parlamendi töös osaleda.
	Selliste meetmete ainus eesmärk on võimaldada asjaomaste parlamendiliikmete kaugosalemist, kasutades artikli 237c lõike 1 alusel valitud tehnilisi vahendeid või muid sama otstarbega asjakohaseid vahendeid.
	2. Lõike 1 kohaseid meetmeid võib võtta märkimisväärse arvu parlamendiliikmete huvides, kui nende osalemist takistavad neist mitteolenevad piirkondlikul tasandil ilmnenud erandlikud ja ettenägematud asjaolud.
	Lõike 1 kohaseid meetmeid võib võtta ka fraktsiooni liikmete huvides, kui fraktsioon on neid taotlenud ja fraktsiooni osalemist takistavad fraktsioonist mitteolenevad erandlikud ja ettenägematud asjaolud.
	3. Sel juhul kohaldatakse artikli 237a lõike 2 teist ja kolmandat lõiku ning artikli 237a lõigetes 4 ja 5 sätestatud reegleid ja põhimõtteid.

Sisukord		Lehekülg

	EUROOPA PARLAMENT ISTUNGJÄRK 2020–2021 14.–18. detsembri 2020. aasta istungid VASTUVÕETUD TEKSTID	1

	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Kolmapäev, 16. detsember 2020
2021/C 445/01	Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta resolutsioon uue Euroopa VKEde strateegia kohta (2020/2131(INI))	2
	Neljapäev, 17. detsember 2020
2021/C 445/02	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta (2020/2923(RSP))	15
2021/C 445/03	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon Dublini III määruse rakendamise kohta (2019/2206(INI))	18
2021/C 445/04	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon tagasisaatmisdirektiivi rakendamise kohta (2019/2208(INI))	28
2021/C 445/05	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87751 × MON 87701 × MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069145/02 – 2020/2891(RSP))	36
2021/C 445/06	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × MON 87411 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja MON 87411 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069146/02 – 2020/2892(RSP))	43
2021/C 445/07	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MIR604 (SYN-IR6Ø4-5) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069147/02 – 2020/2893(RSP))	49
2021/C 445/08	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 88017 (MON-88Ø17-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069148/02 – 2020/2894(RSP))	56
2021/C 445/09	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 (MON-89Ø34-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D069149/02 – 2020/2895(RSP))	63
2021/C 445/10	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon Euroopa kodanikualgatuse Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe (Vähemuste turvapakett – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse nimel) kohta (2020/2846(RSP))	70
2021/C 445/11	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon tugeva sotsiaalse Euroopa kohta õiglaste üleminekute jaoks (2020/2084(INI))	75
2021/C 445/12	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta (2020/2137(INI))	94
2021/C 445/13	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon nõukogu soovituse kohta jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja koolituse kohta (2020/2767(RSP))	102
2021/C 445/14	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon sunniviisilise töö ja uiguuride olukorra kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas (2020/2913(RSP))	114
2021/C 445/15	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon Iraani, eelkõige 2012. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Nasrin Sotoudehi juhtumi kohta (2020/2914(RSP))	121
2021/C 445/16	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon ELi veealaste õigusaktide rakendamise kohta (2020/2613(RSP))	126
2021/C 445/17	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (2020/2791(RSP))	140
2021/C 445/18	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis (2020/2896(RSP))	150
2021/C 445/19	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta (2020/2532(RSP))	156
2021/C 445/20	Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2019. aasta arutelude tulemuste kohta (2020/2044(INI))	168
	Reede, 18. detsember 2020
2021/C 445/21	Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2020. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra halvenemise kohta Egiptuses, eriti organisatsiooni Isiklike Õiguste Egiptuse Algatus aktivistide juhtumi kohta (2020/2912(RSP))	176
	ARVAMUSED
	Euroopa Parlament
	Teisipäev, 15. detsember 2020
2021/C 445/22	Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni määruse eelnõule, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisa seoses ainerühmaga 4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenool, etoksüülitud (hõlmab täpselt määratletud aineid ja tundmatu või muutuva koostisega aineid, kompleksseid reaktsioonisaadusi ja bioloogilist päritolu materjale, polümeere ja homolooge) (D070073/02 – 2020/2898(RPS))	182
2021/C 445/23	Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni määruse eelnõule, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 39 ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 4, 7, 9 ja 16 (D069602/1 – 2020/2851(RPS))	184