Komisjoni teatis päritolureeglite üleminekueeskirjade kohaldamise kohta, millega nähakse ette diagonaalne kumulatsioon Euroopa – Vahemere piirkonnas asuvate reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste vahel

(2021/C 426/01)

Päritolu diagonaalse kumulatsiooni kohaldamiseks reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste (1) vahel teatavad asjaomased osalised üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega jõus olevad päritolureeglid.

Diagonaalset kumulatsiooni saab kohaldada ainult juhul, kui lõpptootjaks ja lõppsihtkohaks olevad reegleid kohaldavad konventsiooniosalised on sõlminud ühesuguseid päritolureegleid sisaldavad vabakaubanduslepingud kõikide päritolustaatuse kujunemisega seotud osalistega – s.o kõikide reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega, kelle territooriumilt pärinevad kasutatud materjalid. Materjale, mis on pärit sellise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kes ei ole sõlminud vabakaubanduslepingut lõpptootjaks ja/või lõppsihtkohaks oleva reegleid kohaldava konventsiooniosalisega, käsitatakse päritolustaatuseta materjalidena.

Reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste poolt Euroopa Komisjonile esitatud teadete alusel on lisatud tabelites esitatud järgmine teave.

Tabel 1. Lihtsustatud ülevaade kumuleerimisvõimalustest 2021. aasta 1. septembri seisuga.

Tabel 2. Kuupäev, millest alates diagonaalset kumulatsiooni kohaldatakse.

Tabelis 1 tähistab „X“ seda, et kahe partneri vahel on sõlmitud päritolureegleid sisaldav vabakaubandusleping, mis võimaldab kumulatsiooni päritolureeglite üleminekueeskirjade alusel. Kui diagonaalne kumulatsioon hõlmab kolme partnerit (A, B ja C), peab „X“ olema märgitud kastidesse, mis on seotud partneritega A-B, B-C ja A-C (st „X“ peab olema märgitud kolmes kohas).

Tabelis 2 osutavad nimetatud kuupäevad kuupäevale, mil kohaldatakse diagonaalset kumulatsiooni vastavalt A liite artiklile 8 iga päritolureegleid käsitleva protokolli suhtes, mis on sõlmitud reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste vahel. Sel juhul on kuupäeva ees märgitud „(T)“.

Allpool esitatud tabelites on loetletud reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste koodid.

— Euroopa Liit	EL
— EFTA riigid:
— Island	IS
— Šveits (sh Liechtenstein) (2)	CH (+ LI)
— Norra	NO
— Fääri saared	FO
— Barcelona protsessis osalejad:
— Jordaania	JO
— Palestiina (3)	PS
— ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejad:
— Albaania	AL
— Põhja-Makedoonia	MK
— Gruusia	GE

Tabel 1.

Lihtsustatud ülevaade diagonaalse kumulatsiooni võimalustest päritolureeglite üleminekueeskirjade alusel Euroopa – Vahemere piirkonnas 2021. aasta 1. septembri seisuga.

	EL	CH (+LI)	IS	NO	FO	JO	PS	AL	MK	GE
EL		X	X	X	X	X	X	X	X	X
CH (+LI)	X
IS	X
NO	X
FO	X
JO	X
PS	X
AL	X
MK	X
GE	X

Tabel 2.

Kuupäev, millest alates kohaldatakse päritolureeglite üleminekueeskirju, millega nähakse ette diagonaalne kumulatsioon Euroopa–Vahemere piirkonnas

	EL	CH (+LI)	IS	NO	FO	JO	PS	AL	MK	GE
EL		(T) 01.09.2021	(T) 01.09.2021	(T) 01.09.2021	(T) 01.09.2021	(T) 01.09.2021	(T) 01.09.2021	(T) 01.09.2021	(T) 09.09.2021	(T) 01.09.2021
CH (+LI)	(T) 01.09.2021
IS	(T) 01.09.2021
NO	(T) 01.09.2021
FO	(T) 01.09.2021
JO	(T) 01.09.2021
PS	(T) 01.09.2021
AL	(T) 01.09.2021
MK	(T) 09.09.2021
GE	(T) 01.09.2021

---

(1)  „Reegleid kohaldav konventsiooniosaline“ – Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni osaline, kes lisab päritolureeglite üleminekueeskirjad mõne teise konventsiooniosalisega sõlmitud kahepoolsesse sooduskaubanduslepingusse.

(2)  Šveitsi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel kehtib tolliliit.

(3)  Sellist nimekasutust ei tõlgendata Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta selles küsimuses võetud liikmesriikide individuaalseid seisukohti.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10338 – GALILEO/M6/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 426/02)

14. oktoobril 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10338 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

20. oktoober 2021

(2021/C 426/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1623
JPY	Jaapani jeen	132,78
DKK	Taani kroon	7,4404
GBP	Inglise nael	0,84503
SEK	Rootsi kroon	10,0150
CHF	Šveitsi frank	1,0739
ISK	Islandi kroon	150,00
NOK	Norra kroon	9,7435
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,519
HUF	Ungari forint	361,59
PLN	Poola zlott	4,5850
RON	Rumeenia leu	4,9487
TRY	Türgi liir	10,7821
AUD	Austraalia dollar	1,5528
CAD	Kanada dollar	1,4349
HKD	Hongkongi dollar	9,0375
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6219
SGD	Singapuri dollar	1,5629
KRW	Korea vonn	1 364,31
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,8307
CNY	Hiina jüaan	7,4302
HRK	Horvaatia kuna	7,5092
IDR	Indoneesia ruupia	16 404,06
MYR	Malaisia ringit	4,8369
PHP	Filipiini peeso	58,972
RUB	Vene rubla	82,5141
THB	Tai baat	38,774
BRL	Brasiilia reaal	6,4830
MXN	Mehhiko peeso	23,4814
INR	India ruupia	87,0086

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOHTUOTSUS,

15. juuli 2021,

kohtuasjas E-14/20

Liti-Link AG vs. LGT Bank AG

(Direktiiv 2004/39/EÜ - Direktiiv 2006/73/EÜ – Mõiste „põhitingimused“ – Teabe piisav avalikustamine klientidele – Mõiste „kokkuvõtlik vorm“ – Vastuvõetavus)

(2021/C 426/04)

Kohtuasjas E-14/20: Liti-Link AG vs. LGT Bank AG on Liechtensteini Vürstiriigi apellatsioonikohus (Fürstlicher Oberster Gerichtshof) esitanud kohtule EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE, mis käsitleb komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega) tõlgendamist. Kohus koosseisus esimees Páll Hreinsson, ettekandja-kohtunik Per Christiansen ja kohtunik Bernd Hammermann tegi 15. juulil 2021 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega) artikli 26 viimast lõiku tuleb tõlgendada nii, et investeerimisühing võib avalikustada teenustasu, vahendustasu või mitterahalise hüve tasumise korra põhitingimused kokkuvõtlikus vormis, tingimusel et investeerimisühing on enne investeerimis- või kõrvalteenuse osutamist kliendile selgelt teatanud, et selliseid hüvesid antakse kolmandatele isikutele või saadakse neilt; on kohustunud kliendi soovil avalikustama täiendavaid üksikasju; peab sellest kohustusest kinni. Artikli 26 kohase kokkuvõtliku teabe võib avaldada üldistel või eelnevalt sõnastatud tingimustel, tingimusel et iga klient saab konkreetse investeerimisteenuse kohta teavet ja et see teave annab kliendile piisava aluse teadlike investeerimisotsuste tegemiseks.

2.

Direktiivi 2006/73/EÜ artikli 26 viimase lõigu kohase avaldamisega kaasneb investeerimisühingu kohustus näidata enne asjaomase investeerimis- või kõrvalteenuse osutamist selgelt ning ammendaval, täpsel ja arusaadaval viisil, kas ja millal pakutakse teenus- või vahendustasu või mitterahalist hüve. Üldine avalikustamine, mis piirdub viitega võimalusele, et investeerimisühing võib saada kolmandalt isikult teenustasu, vahendustasu või mitterahalist hüve, ei ole selle direktiivi artikli 26 tähenduses piisav.

3.

Kui teenus- või vahendustasude summat ei ole võimalik kindlaks teha, peab direktiivi 2006/73/EÜ artikli 26 esimese lõigu punkti b alapunkti i kohane korrektne avalikustamine võimaldama kliendil välja arvutada kolmanda isiku poolt investeerimisühingule makstud teenus- või vahendustasude summa, et tal oleks võimalik teha teadlik otsus investeeringu kohta.

4.

Direktiivi 2006/73/EÜ artikli 26 viimases lõigus sätestatud tingimused teenustasude, vahendustasude või mitterahaliste hüvede kokkuvõtlikul kujul avalikustamiseks ei ole täidetud, kui investeerimisühing kohustub avaldama kliendile täiendavaid üksikasju üksnes taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu kohta.

5.	EMP õigus ei nõua siseriiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtmata EMP õiguse sätete vahetut õigusmõju. Siseriiklik kohus on siiski kohustatud võimalikult suures ulatuses tagama EMP õigusega taotletava tulemuse, tõlgendades siseriiklikku õigust kooskõlas EMP õigusega.

KOHTUOTSUS

15. juuli 2021

kohtuasjas E-7/20

Kriminaalmenetlus M & X AG vastu

Direktiiv 2001/83/EÜ – Direktiiv 2011/62/EL – Ravimid – Ravimite hulgimüük – Ravimite vahendamine – Asutamisvabadus)

(2021/C 426/05)

Kohtuasjas E-7/20: Kriminaalmenetlus M & X AG vastu on Liechtensteini Vürstiriigi apellatsioonikohus (Fürstliches Obergericht) esitanud kohtule EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/62/EL (millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) seoses vajadusega vältida võltsitud ravimite sattumist seaduslikku tarneahelasse) tõlgendamist. Kohus koosseisus esimees Páll Hreinsson, kohtunik Per Christiansen ja ettekandja-kohtunik Bernd Hammermann tegi 15. juulil 2021 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Selle üle, kas toode kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) artikli 1 punktis 2 sätestatud ravimi määratluse alla, tuleb otsustada igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse selles sättes ette nähtud tegureid, nagu toote esitusviis või farmakoloogilised, immunoloogilised või ainevahetuslikud omadused. Selline toode, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis on mõeldud intravenoosseks manustamiseks ning mida pakutakse arsti retsepti alusel valmistatuna ja inimeste haigussümptomite leevendamiseks, on ravim artikli 1 punkti 2 tähenduses.

2.	Sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasja puhul, kus ravimit on müüdud hulgi- ja/või jaemüügi tasandil EMP riikides, tuleb asuda seisukohale, et see on mõeldud EMP riikides turuleviimiseks direktiivi 2001/83/EÜ tähenduses.

3.	Ravim valmistatakse tööstuslikult või tööstuslikku protsessi hõlmava meetodiga, kui selle valmistamine või tootmine hõlmab tööstuslikku protsessi, mida üldiselt iseloomustavad järjestikused toimingud, mis võivad olla mehaanilised või keemilised, et saada märkimisväärne kogus standardset toodet.

4.	Ravimi suhtes, mis ei ole valmistatud farmakopöa ettekirjutuste kohaselt või mis ei ole ette nähtud tarnimiseks otse kõnealuse apteegi teenindatavatele patsientidele, ei saa kohaldada direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud erandit.

5.	Ravimite hankimine, tarnimine ja eksportimine, välja arvatud ravimite tarnimine üldsusele, kujutab endast ravimite hulgimüüki direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punkti 17 tähenduses, isegi kui hulgimüüja ei ole neid tooteid füüsiliselt käidelnud.

6.	Siseriiklik meede, millega kehtestatakse direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punkti 17 tähenduses „ravimite hulgimüügina“ käsitatava tegevuse suhtes nimetatud direktiivi artikli 77 lõikes 1 sätestatud loanõue, on EMP õigusega kooskõlas.

7.	Asjaolu, et toode ei ole ühes EMP riigis klassifitseeritud ravimiks, ei mõjuta seda, kas teise EMP riigi pädevad asutused võivad seda vastavalt direktiivile 2001/83/EÜ ravimiks klassifitseerida.

EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamise taotlus, mille Oslo tingrett esitas 1. juulil 2021 kohtuasjas PRA Group Europe AS vs. Staten v/Skatteetaten

(Kohtuasi E-3/21)

(2021/C 426/06)

Oslo tingrett (Oslo ringkonnakohus) esitas 1. juulil 2021 EFTA kohtule taotluse, mis saabus kohtu kantseleisse 2. juulil 2021, nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas PRA Group Europe AS vs. Staten v/Skatteetaten. Arvamust taotletakse järgmistes küsimustes:

1.

Kas eksisteerib piirang EMP lepingu artikli 31 tähenduses, tõlgendades koostoimes artikliga 34, kui Norra äriühingute kontserni sissemaksed suurendavad intressi mahaarvamise maksimummäära ja seega intressi mahaarvamise õigust seotud poolte ees olevatelt võlgadelt piiratud intressi mahaarvamise korra alusel, kuid selline võimalus ei ole Norra maksueeskirjade kohaselt lubatud, kui tegemist on EMP äriühingute tehtavate investeeringutega või investeeringutega EMP äriühingutesse?

2.

Kas Norra äriühinguga samasse kontserni kuuluv EMP äriühing on võrreldavas olukorras Norra äriühinguga, mis kuulub ühte kontserni mõne teise Norra äriühinguga, ja kui oluline on võrreldavuse hindamisel see, et EMP äriühing ei ole Norra äriühingule kontserni sissemakset tegelikult teinud, vaid tegemist oli pigem laenuga?

3.	Piirangu olemasolu korral: millised üldisest huvist lähtuvad põhjused võivad sellist piirangut õigustada?

KOHTUOTSUS

15. juuli 2021

kohtuasjas E-11/20

Eyjólfur Orri Sverrisson vs. Islandi riik

(Direktiiv 2003/88/EÜ – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaeg – Sõit sellisesse töökohta, mis ei ole töötaja kindel või tavapärane töökoht – Rahvusvaheline reisimine)

(2021/C 426/07)

Kohtuasjas E-11/20: Eyjólfur Orri Sverrisson vs. Islandi riik on Reykjavíki piirkonnakohus (Héraðsdómur Reykjavíkur) järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu artikli 34 alusel esitatud kohtule TAOTLUSE, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta), eriti selle artikli 2 lõike 1 tõlgendamist. Kohus koosseisus esimees Páll Hreinsson, kohtunik Per Christiansen ja ettekandja-kohtunik Bernd Hammermann tegi 15. juulil 2021 järgmise resolutiivosaga otsuse:

1.

Aeg, mille selline töötaja nagu põhikohtuasja hageja veedab väljaspool tavapärast tööaega, reisides muusse kohta kui tema kindel või tavapärane töökoht, et selles kohas teha oma tööd või täita oma ülesandeid, nagu nõuab tema tööandja, on „tööaeg“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikli 2 lõike 1 tähenduses. Kui tööleping on sõlmitud EMP riigi õiguse kohaselt ja seda reguleerib EMP riigi õigus, ei ole oluline, kas reis toimub EMP piires või kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest.

2.	Reisi ajal tehtud töö intensiivsust ei ole vaja hinnata.

KOHTUOTSUS,

15. juuli 2021,

kohtuasjas E-9/20

EFTA järelevalveamet vs. Norra Kuningriik

(Töötajate vaba liikumine – Asutamisvabadus – Määrus (EL) nr 492/2011 – Äriühingu esindajate kombineeritud elukoha- ja kodakondsusnõue – Peadirektor – Juhatuse liikmed – Järjepidevus)

(2021/C 426/08)

Kohtuasjas E-9/20: EFTA järelevalveamet vs. Norra Kuningriik – TAOTLUS, milles palutakse tuvastada, et jättes jõusse Norra äriühinguõiguses sätestatud erinevad kodakondsus- ja/või elukohanõuded isikute suhtes, kes täidavad teatavaid juhtimisülesandeid Norras registreeritud ja asutatud äriühingutes, on Norra Kuningriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitest 31 ja 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EL) nr 492/2011 (töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires) artikli 1 lõikest 1. Kohus koosseisus esimees Páll Hreinsson, kohtunik Per Christiansen ja ettekandja-kohtunik Bernd Hammermann tegi 15. juulil 2021 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Norra Kuningriik on rikkunud EMP lepingu artiklist 31 tulenevaid kohustusi, jättes jõusse aktsiaseltside seaduse § 6-11 lõike 1 ja § 6-36 lõike 2, osaühingute seaduse § 6-11 lõike 1 ning finantsettevõtjate seaduse § 7-5 ja § 8-4 lõike 5.

2.	Jätta taotluse ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta poolte kohtukulud nende endi katta.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum: M.10500 – PSPIB/ADIC/Local)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 426/09)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum: M.10516 – Bain Capital/ITP Aero)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 426/10)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10466 – Goldman Sachs/Eneos/NIPPO)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 426/11)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.