—

Üldkohtu presidenti ja asepresidenti ei määrata püsivalt ühessegi kotta;

—

asepresident osaleb igal kohtu tööaastal ühe kohtuasja lahendamisel kõigis kümnes viieliikmelises kojas järgmises järjekorras:

—

viiest kohtunikust, kuuluvad sellesse laiendatud koosseisu asepresident, algselt asja menetlenud kolmeliikmelisse kotta kuulunud kohtunikud ja veel üks asjaomase koja kohtunik, kes määratakse kodukorra artiklis 8 sätestatud järjestusele vastupidises järjekorras;

—

neljast kohtunikust, kuuluvad sellesse laiendatud koosseisu asepresident, algselt asja menetlenud kolmeliikmelisse kotta kuulunud kohtunikud ja asjaomase koja neljas kohtunik.

1.

Kas tõlgendades mõistet „tarbija“, nagu seda on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (1) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklis 17, tuleb lähtuda sisust, mis on sellele mõistele antud nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiiviga 87/102/EMÜ (2) tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, või on sellel mõistel iseseisev sisu?

2.

Kas hinnates küsimust, kas tegemist on „tarbijaga“, on oluline eesmärk, mis tuleneb sellise lepingu õiguspärasest mõjust, millega antakse käesolevas asjas võimalus saada tulevikus kasumit (investeerimisprojekt), või on tähtis lepingu seos isiku kutseala või majandustegevusega lepingu sõlmimise ajal?

3.

Kas mõistet „osamaksetena tasutav laenuleping“, nagu seda on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 17 lõike 1 punktis b, tuleb tõlgendada nii, et see puudutab üksnes asju (kehaline ese, vallasasi) käsitlevaid lepinguid, või hõlmab see kõiki laene, sealhulgas neid, mis tulenevad elamukinnisvara ostmiseks pangaga sõlmitud krediidilepingust?

4.

Kas määrusest nr 1215/2012, mis viitab seoses artikli 62 lõikes 1 sisalduva mõistega „elukoht“ asja lahendava kohtu asukohariigi õigusele, saab tuletada iseseisvad kriteeriumid (näiteks vormiline tunnus, mille kohaselt peab esinema seos teatud riigi territooriumiga), et teha kindlaks, kas tarbijal on elukoht selle liikmesriigi territooriumil, mille kohtusse on tarbija vastu hagi esitatud?

5.

Mida tuleb juhul, kui elamukinnisvara ostmiseks sõlmitud krediidilepingu puhul võib tegemist olla tarbijalepinguga sama määruse artikli 17 lõike 1 punkti c tähenduses, mõista mõiste „peamine elukoht“ all, nagu seda on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 19 punktis 3, ja kas eelkõige on võimalik, et see on seotud tarbija põhihuvide keskmega?

6.

Kas juhul, kui määrus (EL) nr 1215/2015 kehtestab määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks mõiste „elukoht“ puhul iseseisvad kriteeriumid, tuleb ka kohtualluvus kindlaks määrata selle mõiste alusel?

1.

Kas ELTL artiklis 49 sätestatud asutamisvabaduse ning ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabaduse teostamisega on vastuolus sellise õigusnormi nagu seaduse 190/14 artikli 1 lõige 649 kehtestamine, millega vähendatakse komisjonitasu ja tasu üksnes konkreetse piiratud ettevõtjate kategooria puhul, see tähendab ainult mänguautomaate kasutavate hasartmängukorraldajate puhul, ja mitte kõigi hasartmängusektori ettevõtjate puhul?

2.

Kas liidu õiguses kehtiva õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega on kooskõlas sellise eespool viidatud õigusnormi nagu seaduse 190/14 artikli 1 lõige 649 kehtestamine, millega ainuüksi majanduslikel põhjustel vähendati äriühingu ja Itaalia riigiasutuse vahel sõlmitud kontsessiooni kehtivusajal seal ette nähtud tasu?

1.

Kas kaasomandis oleva korterelamu korteriomanikest füüsilised isikud on seoses õigussuhetega, mis puudutavad korterelamu ühiskasutuses olevate ruumide haldamist ja korrashoidu, „tarbijad“ (nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (1) ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 2 punkti b ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL (2) artikli 2 punkti 1 tähenduses)?

2.

Kas kaasomandis oleva korterelamu korteriomanikest füüsiliste isikute staatus „tarbijana“ sõltub sellest, millist liiki õigussuhteid on nad sõlminud (enda nimel sõlmitud leping ühiskasutuses olevate ruumide haldamiseks ja korrashoiuks, korteriomandite valitsemise seaduse (ZUES) artikli 2 kohane leping, valitsemine kaasomanike üldkoosoleku kaudu)?

3.

Kas õigusnormid, mis lubavad kaasomandis oleva korterelamu korteriomanikke kohelda (seoses „tarbija“ staatusega) erinevalt, olenevalt sellest, kas nad on või ei ole sõlminud enda nimel ühiskasutuses olevate ruumide haldamise ja korrashoiu lepingu (viimati nimetatud juhul on valitsemisorgan kaasomanike üldkoosolek), on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiviga 2011/83/EL?

1.

Kas määruse (EL) nr 604/2013 (1) („Dublini III määrus“) artikli 27 lõiget 3 – vajaduse korral koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et üldises korras esitatud peatamistaotlus, mis esitatakse koos taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks pädevaks tunnistatud riigile üleandmise otsuse tühistamise kaebusega, ei lükka üleandmise täideviimist edasi seni, kuni kõnealune peatamistaotlus on lahendatud?

2.

Kas Dublini III määruse artikli 27 lõiget 3 – vajaduse korral koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks pädevaks tunnistatud riigile üleandmise otsuse peale esitatud peatamistaotlus lükkab üleandmise täideviimise kuni kõnealuse peatamistaotluse lahendamiseni edasi üksnes tingimusel, et peatamistaotlus on esitatud kiireloomulisena, kui taotleja suhtes kohaldatakse viivitamatult kohaldatavat väljasaatmis- või tagasisaatmismeedet, eelkõige juhul, kui teda hoitakse kinnipidamisasutuses või ta on antud valitsuse järelevalve alla ja ta ei ole veel üldises korras esitanud selle meetme peatamise taotlust koos tühistamistaotlusega?

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetluses tekkinud kohtukulud, välja hagejatelt.

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Unie van Professionele Transporteurs en Logistieke Ondernemers’ilt (UPTR).

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Ära on langenud vajadus läbi vaadata Rumeenia taotlus menetlusse astumiseks.

3.

Mõista Dual Star Logistic SRL-ilt, Eliton Trans SRL-ilt, Agexim Spedition SRL-ilt, SC A & C International Road Cargo SRL-ilt ja Uniunea Naţională a Transportatorilor Rutieri din România’lt (UNTRR) välja Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud, välja arvatud menetlusse astumise taotlusega seotud kulud, ning jätta Dual Star Logistic SRL-i, Eliton Trans SRL-i, Agexim Spedition SRL-i, SC A & C International Road Cargo SRL-i ja Uniunea Naţională a Transportatorilor Rutieri din România (UNTRR) kohtukulud nende endi kanda.

4.

Jätta Dual Star Logistici, Eliton Transi, Agexim Speditioni, SC A & C International Road Cargo, Uniunea Naţională a Transportatorilor Rutieri din România (UNTRR), parlamendi ja nõukogu ning Rumeenia kohtukulud seoses menetlusse astumise taotlusega nende endi kanda.

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Mõista Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulud välja NG-lt ja teistelt hagejatelt, kelle nimed on kohtumääruse lisas.

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Stasys Jakeliūnaselt.

1.

Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.

Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Tühistada 2. juuni 2021. aasta kohtumäärus Puigdemont i Casamajó jt vs. parlament (T-272/21 R).

3.

Otsustada kohtuasja poolte kohtukulude kandmine edaspidi.

4.

Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

—

tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks ning tühistada komisjoni 20. mai 2021. aasta otsus C(2021) 3498 (final) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (AT.40324 – Euroopa riigivõlakirjad); või alternatiivselt vähendada trahvi 51,3 miljoni euroni vastavalt UBSi kasutatud kaubeldud puhasväärtuse metoodikale; või vähendada seda 60,6 miljoni euroni vastavalt UBSi kasutatud korrigeeritud kaubeldud puhasväärtuse metoodikale; või vähendada trahvi komisjoni metoodikas tuvastatud vigade ja ebatäpsuste tõttu vähemalt 65 % võrra;

—

jätta komisjoni kanda nii tema enda kui ka UBSi kohtukulud.

1.

Esimene väide, mille kohaselt jättis komisjon finantsasutuste käibe arvutamisel kohaldamata üldkohaldatavad ELi reeglid, rikkudes niimoodi võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõtteid.

2.

Teine väide, mille kohaselt oli komisjoni ekslik kõrvalekaldumine trahvisuunistest (1) meelevaldne ja ebapiisavalt selgitatud, minnes vastuollu asjakohase kohtupraktika ja UBSi kaitseõigustega.

3.

Kolmas väide, mille kohaselt ei põhjendanud komisjon oma metoodikavalikut piisavalt.

4.

Neljas väide, mille kohaselt ei kasutanud komisjon UBSi käibe arvutamiseks kõige täpsemaid olemasolevaid andmeid.

5.

Viies väide, mille kohaselt rakendas komisjon omaenda metoodikat sisuliselt valel viisil, milles oli hulk sisulisi ebatäpsusi ja vigu, mille tulemusel määrati UBSile ebaproportsionaalselt kõrge trahv.

—

tühistada kaubandusleping, mille Euroopa Liidu Nõukogu ja Ühendkuningriigi valitsus allkirjastasid 30. detsembril 2020, ning Euroopa Liidu Nõukogu 29. aprilli 2021. aasta otsus 2021/689 selle lepingu sõlmimise kohta, osas, milles nendes kiidetakse heaks artikkel COMPROV.16, ja osas, milles nendes ei säilitata liikumisvabadust Ühendkuningriigi kodanikele, kellel on tihedaid perekondlikke ja varalisi suhteid Euroopa Liidu territooriumil, vastavalt artiklile VSTV 1;

—

mõista Euroopa Liidult välja kõik kohtukulud, sealhulgas advokaaditasud 5 000 eurot.

1.

Esimene väide, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga (edaspidi „leping“) on rikutud õigusriigi põhimõtet. Hagejad väidavad sellega seoses, et lepingu artikkel COMPROV.16 välistab peaaegu kõigi sätete osas võimaluse neid vaidlustada kohtus, eelkõige liidu kohtus.

2.

Teine väide, et on rikutud selliste isikute põhiõigusi, kellel on Euroopa Liidus tihedaid perekondlikke ja varalisi suhteid. See väide jaguneb kolmeks osaks.

—

tühistada komisjoni 2. juuni 2021 aasta otsus jätta rahuldamata hageja taotlus tutvuda komisjoni dokumentidega ja edastada talle ärakirjad komisjoni kogu kirjavahetusest 1. aprillist 2020:

ja eelkõige BioNTechi pakutavate vaktsiinide hulga ja tarneaegade kohta, osas milles hagejal keelduti võimaldamast nende dokumentidega tutvuda tervikuna või osaliselt;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide: hagejal on õigus tutvuda Euroopa Komisjoni vaidlusaluste dokumentidega vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) artikli 2 lõikele 1.

2.

Teine väide: määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b ei takista vaidlusaluse teabega tutvumist. Taotletud teave on vajalik nii riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse, riigi majandusliku heaolu ja avaliku korra huvides kui ka tervise kaitseks. Sellistel juhtudel on lubatav üksikisiku privaatsuse ja puutumatuse riive. Viimaseks, taotletud teabe avalikustamise suhtes esineb oluline avalik huvi.

3.

Kolmas väide: määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 punkti 2 teine taane ei takista vaidlusaluste dokumentidega tutvumise õiguse kasutamist. See säte ei välista seda õigust, kuna selles ette nähtud erandi kohaldamine on ajaliselt piiratud ja puudutab ainult käimasolevat nõustamist. Hageja esitatud taotlus tutvuda dokumentidega käsitleb ainult lõpetatud toiminguid.

4.

Neljas väide: määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimene lõik ei takista vaidlusaluste dokumentidega tutvumise õiguse kasutamist. Nimetatud artikliga ei kaitsta käimasolevat otsustusmenetlust. Hageja taotluse dokumentidega tutvuda ese on dokumendid, mis käsitlevad kostja läbirääkimisi vaktsiinide tarnimise üle. Need läbirääkimised on juba lõppenud. Lisaks on vaidlusaluse teabe avalikustamise suhtes ülekaalukas avalik huvi, kuna liidu poolt vaktsiinide hankimist arutatakse juba mitmeid nädalaid kogu Euroopas.

5.

Viies väide: määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teine taane ei takista vaidlusaluste dokumentidega tutvumise õiguse kasutamist. Selle teabe avaldamisega ei kahjustata ühegi füüsilise või juriidilise isiku ärihuve. Taotletud teave ei ole ärisaladus direktiivi (EL) 2016/943 (2) tähenduses.

—

tühistada tervikuna või osaliselt komisjoni 20. mai 2021. aasta otsuse juhtumis AT.40324 (Euroopa riigivõlakirjad), milles käsitletakse ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohast menetlust („otsus“), artikli 1 neljas taane ja seega tühistada tervikuna või osaliselt see, et komisjon tuvastas hagejate vastutuse;

—

alternatiivselt tühistada tervikuna või osaliselt otsuse artikli 2 teine taane ja seega tühistada tervikuna või osaliselt hagejatele määratud trahv;

—

teise alternatiivina vähendada hagejatele otsuse artikli 2 teises taandes määratud trahvi oluliselt kuni summani, mida Euroopa Kohus peab sobivaks;

—

mõista hagejate kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud õigusnormi, leides, et hagejad panid toime ELTL artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 „eesmärgil“ põhineva rikkumise.

2.

Teine väide, mille kohaselt hindas komisjon vääralt faktilisi ja/või õiguslikke asjaolusid kõnealuste kontaktide klassifitseerimisel ja selle tulemusel ka oma järelduses, et need on konkurentsivastased.

3.

Kolmas väide, mille kohaselt on hagejate väidetava rikkumise ajavahemiku osas hinnatud vääralt faktilisi ja/või õiguslikke asjaolusid.

4.

Neljas väide, mille kohaselt on hinnatud vääralt faktilisi ja/või õiguslikke asjaolusid, leides, et 18. jaanuarist 2011 kuni 28. novembrini 2011 leidis aset üks ja vältav rikkumine.

5.

Viies väide, mille kohaselt on rikutud olulisi menetlusnorme ja aluslepinguid vastutuse osas muu hulgas küsimustes, mis puudutavad seda, kuidas komisjon oma järeldusi esitas, seda, kuidas ta on asjakohaseid kontakte klassifitseerinud, ja et hagejate osalemise kestuse kindlaksmääramisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

6.

Kuues väide, mille kohaselt on vääralt hinnatud faktilisi asjaolusid, võttes aluseks käibe võrdlusnäitaja, mis põhineb tegelikult sisuliselt ebatäpsetel eeldustel ja mille kasutamist ei ole komisjon põhjendanud; veelgi enam, isegi eraldi võttes on välja pakutud metoodika vigane.

7.

Seitsmes väide, mille kohaselt on rikutud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid ja et trahv peaks olema individuaalne, võttes arvesse hagejate trahvide arvutamist komisjoni käibe võrdlusnäitaja alusel.

8.

Kaheksas väide, mille kohaselt on komisjoni käibe võrdlusnäitaja esitamisel rikutud kaitseõigusi ja põhjendamiskohustust.

9.

Üheksas väide, mille kohaselt on hagejate väidetavas rikkumises osalemise raskust iseloomustades hinnatud vääralt faktilisi asjaolusid ja rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

10.

Kümnes väide, mille kohaselt on jäetud hagejate trahvide arvutamisel kergendava asjaoluna arvesse võtmata hagejate piiratud rolli.

—

tühistada vaidlustatud otsus ja nõustuda kaubamärgi (EUIPO taotlus nr 017867693) registreerimisega;

—

jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda;

—

jätta C8 kohtukulud tema enda kanda;

—

mõista MCO(IP) Holdings Limited’i kohtukulud välja EUIPO-lt.

—

Vastastikuse sõltuvuse põhimõtte valesti kohaldamine, mille tagajärjel ekslikult keelduti kaubamärgi registreerimisest;

—

vastastikuse sõltuvuse põhimõtte valesti kohaldamine, mille tagajärjel apellatsioonikoda ekslikult jättis kaebuse rahuldamata;

—

vastastikuse sõltuvuse põhimõtte valesti kohaldamine, mille tagajärjel vastulausega nõustuti ja selle tagajärjel ekslikult keelduti kaubamärgi registreerimisest.

—

tühistada vaidlustatud otsus ja nõustuda kaubamärgi (EUIPO taotlus nr 017867689) registreerimisega;

—

jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda;

—

jätta C8 kohtukulud tema enda kanda;

—

mõista MCO(IP) Holdings Limited’i kohtukulud välja EUIPO-lt.

—

Vastastikuse sõltuvuse põhimõtte valesti kohaldamine, mille tagajärjel ekslikult keelduti kaubamärgi registreerimisest;

—

vastastikuse sõltuvuse põhimõtte valesti kohaldamine, mille tagajärjel apellatsioonikoda ekslikult jättis kaebuse rahuldamata;

—

vastastikuse sõltuvuse põhimõtte valesti kohaldamine, mille tagajärjel vastulausega nõustuti ja selle tagajärjel ekslikult keelduti kaubamärgi registreerimisest.

—

tunnistada Oleksandr Viktorovytch Klymenko hagi vastuvõetavaks;

—

tuvastada, et kehtestades Klymenko suhtes piiravaid meetmeid, tühistatud või mitte, mis puudutasid:

—

on Euroopa Liidu Nõukogu tegevuse tõttu tekkinud Euroopa Liidu lepinguväline vastutus;

—

tuvastada, et sellest tulenevalt on Euroopa Liit kohustatud hüvitama hagejale sellega tekitatud kahju;

—

mõista Euroopa Liidu Nõukogult välja 50 000 euro suurune hüvitis au ja maine kahjustamisega tekitatud kahju eest, millele tuleb lisada seadusjärgne intress ja mis tahes muu põhjendatud summa;

—

kohustada Euroopa Liidu Nõukogu maksma hagejale 500 euro suurune summa iga kuu eest, mil tema nimi oli kantud vaidlusalustesse loeteludesse, et hüvitada talle tekkinud mittevaraline kahju, mis tulenes igapäevaelus esile kutsutud raskustest ja tervise kahjustamisest, millele tuleb lisada seadusjärgne intress ja mis tahes muu põhjendatud summa;

—

mõista kohtukulud välja nõukogult.

1.

Esimene väide, mille kohaselt kujutas ebapiisav põhjendamine endast kaitseõiguste tagamise põhimõtte ja õiguse tõhusale õiguskaitsele rikkumist.

2.

Teine väide, mille kohaselt tehti kaalutlusviga, mis tulenes sellest, et nõukogu rikkus oma kohustust tõendada piiravate meetmete põhjendatust.

—

tühistada hagejat puudutavas osas järgmised aktid:

sellest tulenevalt

—

anda korraldus kustutada George Haswani nimi eespool viidatud aktide lisadest;

—

mõista nõukogult välja mittevaralise kahju hüvitiseks 100 000 eurot;

—

Üldkohtu kodukorra 134 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, mistõttu palub hageja selle sätte alusel jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud, mille kohta ta esitab tõendid menetluse käigus.

1.

Esimene väide, et on rikutud kaitseõigusi ja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Hageja heidab nõukogule ette, et viimane on rikkunud tema kaitseõigusi, eelkõige õigust olla ära kuulatud, enne kui tehakse otsus jätta tema nimi sanktsioonide loeteludesse.

2.

Teine väide, et on rikutud põhjendamiskohustust. Hageja heidab nõukogule ette piirdumist umbmääraste ja üldiste põhjendustega, toomata selgelt ja konkreetselt esile põhjusi, millest lähtudes nõukogu on oma kaalutlusõigust kasutades asunud seisukohale, et hageja suhtes tuleb kõnealuseid piiravaid meetmeid kohaldada.

3.

Kolmas väide, et põhiõiguste piiramisel on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja leiab, et tema suhtes võetud meede on seatud eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ning riivab ülemääraselt tema ettevõtlusvabadust ja õigust omandile, sest meede puudutab kogu mõjutavat majandustegevust ilma muude kriteeriumideta.

4.

Neljas väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ja puuduvad tõendid. Hageja väidab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kohtuliku kontrolli tõhususe eelduseks eelkõige, et nende põhjenduste õiguspärasuse kontrollimisel, millel rajaneb otsus kanda või jätta isiku nimi nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone, veendub liidu kohus, et see otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. Nõukogu väited, mis puudutavad „tihedaid sidemeid režiimiga“ ja väidetavat vahendajarolli režiimi ja ISILi naftatehingutes, on alusetud ning tuleb seetõttu tagasi lükata.

5.

Viies väide käsitleb tekitatud kahju hüvitamist.

—

tühistada EL nõukogu 27. mai 2021. aasta otsus 2021/855 (ÜVJP), millega muudetakse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis puudutab Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) hagejat puudutavas osas;

—

tühistada EL nõukogu 27. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/848, millega rakendatakse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (2), hagejat puudutavas osas; ja

—

mõista nõukogult välja kõik seoses menetlusega tekkinud kulud, sh hageja kulud.

—

tühistada ACERi apellatsiooninõukogu 28. mai 2021. aasta otsus asjas A-007-2021 (konsolideeritud) („vaidlustatud apellatsiooninõukogu otsus“), millega jäeti rahuldamata taotlus tühistada ja anda edasiseks uurimiseks üle 4. detsembri 2020. aasta otsus nr 33/2020 (edaspidi „ameti otsus“), millega kehtestatakse piirkondliku talitluskindluse koordineerimise metoodika peamise võimsusarvutuse ala jaoks (edaspidi „ROSC-metoodika“);

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna eeldas, et ACER oli pädev minema kaugemale kitsast volitusest kiita heaks põhivõrguettevõtja välja töötatud metoodika, nagu on sätestatud määruse 2017/1485 (1) artikli 6 lõigetes 3 ja 8 ning et tal oli lubatud välja töötada meetmed, mis märkimisväärselt laiendavad piirkondliku koordineerimise kohaldamisala ja ulatust.

2.

Teine väide, et apellatsiooninõukogu ei ole piisavalt põhjendanud oma otsust ja on seega rikkunud ELTL artiklit 296.

3.

Kolmas väide, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna leidis, et ROSC-metoodika, nagu see on esitatud ameti otsuses, on kooskõlas määruse 2019/943 (2) artikli 35 lõikega 5 ja direktiivi 2019/944 (3) artikli 40 lõike 1 punktiga d.

4.

Neljas väide, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna eeldas, et ROSC-metoodika ei mõjuta põhivõrguettevõtja võimalust kasutada keskjuhtimise mudelit.

5.

Viies väide, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna leidis, et ameti otsusega vastu võetud ROSC-metoodika ei jäta kehtestamata õiglaseid reegleid piiriüleses elektrikaubanduses ega tagamata ülekoormuse juhtimise ja investeeringutega seotud stiimulite kooskõla sellist riistvara puudutavate parandusmeetmetega nagu faasinihutustrafod.

6.

Kuues väide, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna leidis, et ameti otsusega vastu võetud ROSC-metoodika ei takista talitluskindluse piiride hoidmist, eriti pinge piiride puhul, ja seega eeldas, et ROSC-metoodika on asjakohaste õigusnormidega kooskõlas.

—

tühistada ACERi apellatsiooninõukogu 28. mai 2021. aasta otsus asjas A-007-2021 (konsolideeritud) („vaidlustatud apellatsiooninõukogu otsus“), millega jäeti rahuldamata taotlus tühistada ja anda edasiseks uurimiseks üle 30. novembri 2020. aasta otsus nr 30/2020 (edaspidi „ameti otsus“), mis puudutab peamise piirkonna põhivõrguettevõtjate ettepanekut koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika kohta (edaspidi „RDCTCS-metoodika“);

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, et rikutud on õigusnorme järgnevalt: apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna leidis, et ACER ei olnud piiratud määruse 2019/943 (1) artikli 16 lõikega 13 ja ACER oli tegelikult pädev võtma meetmeid, millega karistati piirkonnaüleseid tehinguid viisil, mis on vastuolus selle määruse artikli 16 lõikega 13; apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna ei võtnud arvesse komisjoni määruse 2015/1222 (2) artikli 9 lõikest 11 tulenevaid ACERi pädevuse piire ning kuna ta leidis, et ACERi pädevus on määruse 2019/942 (3) artikli 6 lõikega 10 „üle antud“.

2.

Teine väide, et apellatsiooninõukogu ei ole piisavalt põhjendanud oma otsust ja on seega rikkunud ELTL artiklit 296.

3.

Kolmas väide, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna leidis, et vooluhulga liigendamine ei lähe vastuollu ACERi RDCTCS-metoodika artikli 2 määratlustega.

4.

Neljas väide, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna leidis, et vooluhulga liigendamine ACERi RDCTCS-metoodikas (importivate pakkumispiirkondade ringvoo ülehindamine) ei riku komisjoni määruse 2015/1222 artikli 74 lõike 6 punkte c ja i.

5.

Viies väide, et apellatsiooninõukogu on rikkunud õigusnormi, kuna leidis, et ACERi kehtestatud künnisest ringvoo 10 % väärtus ei ole liiga kõrge, mis rikub aga „saastaja maksab“ põhimõtet, nagu see on sätestatud määruse 2019/943 artikli 16 lõikega 13.

—

tühistada komisjoni 10. juuni 2021. aasta otsus riigiabi SA.28599 (C 23/2010) kohta (Ex NN 36/2010, Ex CP 163/2009)), mida Hispaania Kuningriik andis maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtuks äärealadel ja vähem linnastunud piirkondades (välja arvatud Castilla-La Mancha);

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide, et on rikutud Hispaania Kuningriigi õigust olla ära kuulatud, mis on esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) (1) artikli 41 lõikes 2, ja on rikutud määruse 2015/1589 (2) artikli 4 lõiget 4 koostoimes selle määruse artikliga 6, kuna valikulisuse tõendamise kohustus pandi Hispaania Kuningriigile.

2.

Teine väide, et on rikutud ELTL artiklit 266, kuna Euroopa Komisjon ületas oma pädevust, kui ta täitis 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsust C-70/16 P, ja on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, eelkõige reformatio in peius keelu põhimõtet, ja harta artiklit 47.

3.

Kolmas väide, et on rikutud harta artiklis 41 esitatud hea halduse põhimõtet, kuna kohtuotsuses kehtestatud valikulisuse põhjendamise kohustuse täitmisega on õigustamatult viivitatud kolm aastat ja kuus kuud.

4.

Neljas väide, et on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna valikulisust on valesti analüüsitud, mille tõttu on tõendamiskoormis ümber pööratud.

5.

Viies väide, et on rikutud määruse 2015/1589 artikli 1 punkti d, kuna meede on kvalifitseeritud „abikavaks“.

6.

Kuues väide, et on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna lisati arusaamatud ja vastuolulised koguselised kriteeriumid, et määratleda samas otsuses toodud eelist.

7.

Seitsmes väide, et on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna tuvastatud abisaajate suhtes ei esinenud eelist ja kuna abisaaja tuvastamisel on tehtud hindamisviga.

8.

Kaheksas väide, et on rikutud ELTL artiklit 107, kuna kokkusobivuse analüüsil tehti hindamisviga.

—

tühistada toimingute osakonna 14. juuni 2021. aasta teatis menetluses 50057C ja kõigis muudes toimikutes, kus on märgitud hageja/õiguse omaja registrijärgne asukoht väljaspool Euroopa Liitu, ning mille kohaselt hagejal ei ole õigust esindada kliente, kelle registrijärgne asukoht/elukoht on väljaspool Euroopa Liitu;

—

tunnistada õigusvastaseks muudatus, mis on EUIPO suunistesse sisse viidud seoses Hispaania advokaatide kutsealase esindamisega EUIPO-s (lisa 1, 5. jagu, A osa);

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

—

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud aluslepinguid, kuna EUIPO on eiranud õiguskindluse, õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid seeläbi, et ta teatas hagejale, et tal puudub õigus esindada poolt EUIPO menetluses, sest Hispaanias võib „abogado“ esindada üksnes kliente, kelle alaline elukoht on Euroopa Liidus ning kliente, kelle alaline elukoht on väljaspool Euroopa Liitu, peab esindaja elukutseline esindaja, kellel on litsents „Agente Oficial de la Propiedad Industrial“.

—

Teine väide, mille kohaselt on rikutud määruse (EL) 2017/1001 (1) artiklit 120.

—

Kolmas väide, mille kohaselt puudub EUIPO-l pädevus võtta Hispaania advokaatidel õigus, mis on ette nähtud juba aastast 1996 ning mille kohaselt on neil täielikult ja tingimusteta õigus pooli EUIPO-s esindada.

—

tühistada komisjoni 9. juuni 2021. aasta otsus jätta rahuldamata hageja taotlus tutvuda komisjoni dokumentidega ja edastada talle ärakirjad järgmistest dokumentidest: juhtkomitee (Steering Committee) ja ühiste läbirääkimiste meeskonna (Joint Negotiations Team) koosolekute kõik protokollid, kokkuvõtted, memod, teated, märkused, toimikud, läbirääkimiste protokollid, otsused, ettepanekud, stenogrammid, e-kirjad, kirjavahetus, telefonikõnede salvestused – sealhulgas eelostulepingute (Advance Purchase Agreements) kohta – ja konkreetsete ravimifirmadega sõlmitud lepingud COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks COVID-19 vaktsiinide tarnimise kohta. Eelostulepingute all mõeldakse kõiki COVID-19 vaktsiinide ostu,- tarne-, tagatis- ja reserveerimislepinguid ELi liikmesriikide jaoks.

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide: hagejal on õigus tutvuda Euroopa Komisjoni vaidlusaluste dokumentidega vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) artikli 2 lõikele 1. Komisjoni keeldumine on selle sättega vastuolus.

2.

Teine väide: hageja taotlusele dokumentidega tutvuda ei saa kohaldada ühtegi määruses (EÜ) nr 1049/2001 nimetatud erandit. Muu hulgas ei välista hageja taotluse rahuldamist ka määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud erand. Vaidlusaluse teabe avaldamine on vajalik mitme avaliku huvi eesmärgi täitmiseks. Sellistel juhtudel on lubatav üksikisiku privaatsuse ja puutumatuse riive. Lisaks peab olema tõendatud konkreetne ja otsene oht. Kostja ei ole aga oma tõendamiskoormist täitnud.

—

tunnistada hagi koos lisatud dokumentide ja ärakirjadega vastuvõetavaks;

—

rahuldada hagi, tühistada vaidlustatud otsus ja tunnistada vaidlusalune ELi kaubamärk nr 8 914 855 kasutamata jätmise tõttu kehtetuks;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

—

Vaidlusaluse ELi kaubamärgi tegelik kasutamine ei ole tõendatud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 lõike 1 punkt a ja artikli 58 lõike 1 punkt a).

—

tühistada allpool toodud põhjustel komisjoni 16. juuni 2021. aasta rakendusotsuse (EL) nr 2021/988, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (FEASR) (1) (ad hoc otsus nr 66), mis tehti teatavaks numbriga C (2021) 4118;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

—

Esimene väide, et on vääralt tõlgendatud määrust (EL) 1383/2015 (2) (põhjendus 5) ja määrusega (EL) 1383/2015 muudetud määruse (EL) nr 639/2014 (3) artikli 53 lõiget 4 ning rikutud määruse (EL) nr 1383/2015 artiklit 1, mõistlikkuse, diskrimineerimiskeelu ja proportsionaalsuse põhimõtteid seoses sellega, kuidas käsitleti andmete hilinenud edastamist elektroonilisse andmebaasi nende meetmete osas, mis näevad ette loomapidamisperioodi.

—

Teine väite, et on vääralt tõlgendatud määrust 1383/2015 (põhjendus 5) ja määrusega (EL) 1383/2015 muudetud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 53 lõiget 4 ning rikutud mõistlikkuse, diskrimineerimiskeelu ja proportsionaalsuse põhimõtteid seoses sellega, kuidas käsitleti andmete hilinenud edastamist elektroonilisse andmebaasi nende meetmete osas, mis ei näe ette loomapidamisperioodi.

—

Kolmas väide, et on vääralt tõlgendatud määrust (EÜ) nr 1760/2000 (4) (artikkel 7) seoses andmete elektroonilisse andmebaasi edastamise tähtajaga.

—

tühistada ELTL artikli 263 kohaselt hagejat puudutavas osas nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2021/1002, millega rakendatakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes (ELTL 2021, L 219I, lk 70), ja nõukogu 21. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/997, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artikli 8a lõiget 1 (ELT 2021, L 219I, lk 3);

—

mõista Üldkohtu kodukorra artikli 134 alusel kohtukulud välja nõukogult.

—

tühistada komisjoni 13. juuli 2021. aasta otsus jätta rahuldamata hageja taotlus tutvuda komisjoni dokumentidega ja edastada talle ärakirjad kogu kirjavahetusest, mida komisjon on alates 1. aprillist 2020 pidanud äriühinguga AstraZeneca plc või tema tütarühingutega, Saksamaa liidukantseleiga või Saksamaa terviseministeeriumiga äriühingu AstraZeneca plc või tema tütarühingute suhtes, ning mis puudutab eelkõige AstraZeneca plc pakutud COVID-19 vaktsiinide koguseid ja nende tarneaegu.

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide: hagejal on õigus tutvuda Euroopa Komisjoni vaidlusaluste dokumentidega vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (1) artikli 2 lõikele 1. Komisjoni keeldumine rikub seda tingimust.

2.

Teine väide: määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teine taane ei takista vaidlusaluse teabega tutvumist. Selles sättes ette nähtud erandi kohaldamine on ajaliselt piiratud ja see kehtib vaid kohtumenetluse ja õigusnõustamise kohta. Belgias AstraZeneca vastu käimasolev menetlus nr 2021/48/C puudutab täiesti erinevaid asjaolusid ja on juba lõppenud 18. juuni 2021. aasta kohtuotsusega. Poolte võrdsuse põhimõtte ja hea õigusmõistmise põhimõtte kahjustamise eeldused ei ole samuti täidetud, kuna kõik menetlused, mida võidaks kahjustada on juba lõppenud.