6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/1

EUROOPA PARLAMENT

ISTUNGJÄRK 2020–2021

19.–23. oktoobri 2020. aasta istungid

20. oktoobril 2020. aastal vastu võetud tekstid, mis käsitlevad 2018. aasta eelarvele heakskiidu andmist, on avaldatud ELTs L 420, 14.12.2020 .

VASTUVÕETUD TEKSTID

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/2

P9_TA(2020)0272

Digiteenuste õigusakt: siseturu toimimise täiustamine

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile „Digiteenuste õigusakt: siseturu toimimise täiustamine“ (2020/2018(INL))

(2021/C 404/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (7),

—	võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta (8),

—	võttes arvesse oma 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni veebiplatvormide ja digitaalse ühtse turu kohta (9),

—	võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega“ (COM(2011)0942),

—	võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitust (EL) 2018/334 ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemise meetmete kohta (10) ja komisjoni 28. septembri 2017. aasta teatist „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine“ (COM(2017)0555),

—

võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa lähenemisviisi kohta veebis leviva väärinfoga võitlemiseks (COM(2018)0236), milles käsitletakse tõendatavalt vale või eksitavat teavet, mida luuakse, avaldatakse ja levitatakse majandusliku kasu eesmärgil või üldsuse ettekavatsetud petmiseks, ja mis võib põhjustada avalikku kahju,

—

võttes arvesse 21. juuni 2016. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit võltsitud kaupade internetimüügi kohta ja selle ülevaadet komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga „Nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohane ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteem“ (COM(2017)0707),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2019. aasta arvamust teemal „Koostöömajandust reguleerivate meetmete Euroopa raamistik“ (ECON-VI/048),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (11),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (12),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (13),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (14), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (16),

—	võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

—	võttes arvesse komisjoni poolt võetud kohustusi dokumendis „Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2019–2024“,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut „Mapping the cost of Non-Europe 2019–2024“ (Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamine, 2019–2024), millest nähtub, et teenuste digitaalse ühtse turu väljakujundamisest saadav võimalik kasu võib olla kuni 100 miljardit eurot,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitikaosakonna uuringut „The e-commerce Directive as the cornerstone of the Internal Market“ (E-kaubanduse direktiiv kui siseturu nurgakivi), milles tuuakse esile neli prioriteeti e-kaubanduse direktiivi parandamiseks,

—	võttes arvesse majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitikaosakonna uuringuid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) korraldatud seminari „Digitaalajastusse sobivad e-kaubanduse eeskirjad“ jaoks,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse läbi viidud Euroopa lisaväärtuse hinnangu uuringut „Digiteenuste õigusakt: Euroopa lisaväärtuse hinnang“ (17),

—	võttes arvesse direktiivi 98/48/EÜ vademeekumit infoühiskonna teenuseid käsitlevate eeskirjade läbipaistvuse mehhanismi kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0181/2020),

arvestades, et e-kaubandus mõjutab inimeste, ettevõtjate ja tarbijate igapäevaelu liidus ning õiglastel ja reguleeritud võrdsetel tingimustel toimides võib see aidata kaasa digitaalse ühtse turu potentsiaali avamisele, suurendada tarbijate usaldust ja tagada uutele osalejatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele uusi turuvõimalusi, soodustades kestlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist;

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) on olnud üks liidu kõige edukamaid õigusakte ja kujundanud digitaalse ühtse turu selliseks, nagu me seda praegu teame; arvestades, et kuna e-kaubanduse direktiiv võeti vastu 20 aastat tagasi, tuleks digiteenuste õigusakti paketis arvesse võtta e-kaubanduse kiiret muutumist ja laienemist kõigis selle vormides koos paljude uute teenuste, toodete, teenuseosutajate, probleemküsimuste ja mitmesuguste sektoripõhiste õigusaktidega; arvestades, et pärast e-kaubanduse direktiivi vastuvõtmist on Euroopa Kohus (edaspidi „kohus“) teinud sellega seoses mitmeid otsuseid;

arvestades, et praegu on liikmesriikide lähenemisviis ebaseadusliku veebisisuga võitlemisele killustatud; arvestades, et selle tulemusena võib asjaomastele teenuseosutajatele kehtida hulganisti mitmesuguseid õiguslikke nõudeid, mis erinevad oma sisu ja ulatuse poolest; arvestades, et näib, et liikmesriikide vahel puudub jõustamine ja koostöö ning olemasoleva õigusraamistikuga on probleeme;

rõhutab, et digiteenuste puhul tuleb täielikult järgida põhiõigusi, eelkõige privaatsust, isikuandmete kaitset, diskrimineerimiskeeldu ning väljendus- ja teabevabadust, samuti meedia pluralismi, kultuurilist mitmekesisust ja lapse õigusi, nagu on sätestatud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“);

arvestades, et oma teatises „Euroopa digitaalse tuleviku kujundamine“ võttis komisjon endale kohustuse võtta digiteenuste õigusakti raames vastu uued ja läbivaadatud eeskirjad veebiplatvormide ja teabeteenuse pakkujate kohta, tugevdada järelevalvet platvormide sisupoliitika üle liidus ning uurida ex ante reguleerimise võimalusi;

arvestades, et COVID-19 pandeemia on toonud kaasa uusi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis mõjutavad tugevalt kodanikke ja majandust; arvestades, et samal ajal on COVID-19 pandeemias ilmsiks tulnud e-kaubanduse sektori suutlikkus ja selle potentsiaal Euroopa majanduse taaskäivitajana; arvestades, et pandeemia on paljastanud ka kehtiva õigusraamistiku puudusi, eelkõige seoses tarbijakaitset käsitleva liidu acquis’ga; arvestades, et see nõuab, et liidu tasandil võetavad meetmed oleksid sidusamad ja kooskõlastatumad, et kõrvaldada tuvastatud raskused ja hoida ära nende tekkimine tulevikus;

arvestades, et COVID-19 pandeemia on samuti näidanud, kui haavatavad on ELi tarbijad selliste ebaausate kauplejate eksitavate kaubandustavade suhtes, kes müüvad veebis ebaseaduslikke tooteid, mis ei vasta liidu ohutusnõuetele või kehtestavad tarbijatele muid ebaõiglasi tingimusi; arvestades, et COVID-19 pandeemia on näidanud ka seda, et platvormid ja vahendusteenused peavad suurendama pingutusi, et valeväiteid tuvastada ja eemaldada ning järjepidevalt ja koordineeritult tegeleda petturitest kauplejate, eriti veebis võltsmeditsiinitarvikute või ohtlike toodete müüjate eksitavate tavadega; arvestades, et komisjon väljendas pärast platvormidele 23. märtsil 2020. aastal kirja saatmist rahulolu platvormide lähenemisviisi üle; arvestades, et vaja on võtta meetmeid liidu tasandil, et kasutada nende eksitavate tavade vastu võitlemiseks sidusamat ja koordineeritumat lähenemist ja kaitsta tarbijaid;

arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks tagama liidu tarbijate ja kasutajate õiguste igakülgse kaitse ning seetõttu peaks selle territoriaalne kohaldamisala hõlmama kolmandates riikides asuvate infoühiskonna teenuste osutajate tegevust, kui nende digiteenuste õigusakti kohaldamisalasse kuuluvad teenused on suunatud liidu tarbijatele või kasutajatele;

arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks täpsustama digiteenuste olemust, järgides seejuures e-kaubanduse direktiivi horisontaalset olemust, ja seda tuleks kohaldada mitte ainult veebiplatvormide, vaid kõigi teenuseosutajate suhtes, kes pakuvad infoühiskonna teenuseid, nagu need on määratletud liidu õiguses;

arvestades, et digiteenuste õigusakt ei tohiks piirata määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), direktiivi (EL) 2019/790 (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta digitaalsel ühtsel turul) direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta) ja direktiivi 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris) kohaldamist;

arvestades, et digiteenuste õigusakt ei tohiks mõjutada direktiivi 2005/29/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161, ega direktiive (EL) 2019/770 ja (EL) 2019/771 digitaalse sisu üleandmise ja digitaalteenuste osutamise lepingute ja kaupade müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, ning määrust (EL) 2019/1150 õigluse ja läbipaistvuse edendamise kohta veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks;

L.	arvestades, et digiteenuste õigusakt ei tohiks piirata direktiivis 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) sätestatud raamistiku kohaldamist;

M.	arvestades, et teatavat liiki ebaseaduslik sisu, mis kujutab endast suurt muret, näiteks ebaseaduslik vaenukõne, on siseriiklikus ja liidu õiguses juba määratletud ning seda ei peaks digiteenuste õigusaktis uuesti määratlema;

arvestades, et läbipaistvuse suurendamine ning kodanike abistamine meedia- ja digitaalse kirjaoskuse omandamisel seoses kahjuliku sisu, vaenukõne ja desinformatsiooni levitamisega, samuti kriitilise mõtlemise arendamine ning sõltumatu professionaalse ajakirjanduse ja kvaliteetse meedia tugevdamine aitab edendada mitmekesist ja kvaliteetset sisu;

O.	arvestades, et WHOIS-andmebaas on avalik andmebaas, mis on olnud kasulik vahend internetist konkreetse domeeninime omaniku ning iga domeeninime andmete ja kontaktisiku leidmiseks;

P.	arvestades, et digiteenuste õigusakti eesmärk peaks olema õiguskindluse ja selguse tagamine, sealhulgas lühiajalise rendituru ja mobiilsete teenuste puhul, edendades läbipaistvust ja selgemaid teabekohustusi;

arvestades, et 2020. aasta märtsis komisjoni poolt teatavate lühiajalise rendi sektori platvormidega saavutatud kokkulepe andmejagamise valdkonnas võimaldab kohalikel omavalitsustel jagamismajanduse arengut paremini mõista ning võimaldab usaldusväärset ja pidevat andmete jagamist, toetades seega tõenditel põhinevat poliitikakujundamist; arvestades, et on vaja astuda täiendavaid samme, et algatada põhjalikum andmete jagamise raamistik lühiajalise rendi veebiplatvormide jaoks;

R.	arvestades, et COVID-19 pandeemia mõjus rängalt ELi turismisektorile ning näitas vajadust jätkata koostöö toetamist roheliste koridoride valdkonnas, et tagada ELi tarneahelate sujuv toimimine ja kaupade liikumine ELi transpordivõrgus;

arvestades, et internetiplatvormide areng ja kasutamine väga mitmesugustel eesmärkidel, kaasa arvatud äritegevuse, transpordi ja turismi ning kaupade ja teenuste jagamise eesmärgil, on muutnud tarbijate ja ettevõtjate suhtlemisviise sisupakkujate, kauplejate ja muude kaupu ning teenuseid pakkuvate isikutega; arvestades, et digitaalset ühtset turgu saadab edu üksnes siis, kui kasutajad usaldavad veebiplatvorme, mis järgivad kõiki kohaldatavaid õigusakte ja kasutajate seaduslikke huve; arvestades, et mis tahes tulevane õigusraamistik peaks käsitlema ka pealetükkivaid ärimudeleid, sealhulgas käitumise mõjutamist ja diskrimineerivaid tavasid, mis kahjustavad oluliselt siseturu toimimist ja kasutajate põhiõigusi;

T.	arvestades, et liikmesriigid peaksid pingutama, et parandada juurdepääsu oma õigus- ja õiguskaitsesüsteemidele ning tõhustada neid veebisisu ebaseaduslikkuse kindlakstegemise ning sisu veebist eemaldamist või sisule juurdepääsu tõkestamist käsitlevate vaidluste lahendamise osas;

arvestades, et digiteenuste õigusakti nõudeid peaks infoühiskonna teenuste osutajatel olema lihtne praktikas rakendada; arvestades, et veebipõhised vahendajad võivad krüpteerida või muul viisil takistada kolmandate isikute, sealhulgas sisu talletavate veebimajutusteenuste vahendajate juurdepääsu oma sisule;

arvestades, et tõhus viis ebaseadusliku tegevuse vähendamiseks on uute uuenduslike ärimudelite edenemise soodustamine ja digitaalse ühtse turu tugevdamine, kõrvaldades põhjendamatud tõkked digitaalse sisu vabale liikumisele; arvestades, et tõkked, mis tekitavad killustunud riiklikke turge, aitavad luua nõudlust ebaseadusliku infosisu järele;

arvestades, et digiteenused peaksid pakkuma tarbijatele otseseid ja tõhusaid ning kasutajasõbralikke, kergesti tuvastatavaid ja juurdepääsetavaid suhtlusvahendeid, nagu e-posti aadress, elektroonilised kontaktvormid, jututoad, kiirsõnumite saatmine või tagasihelistamine, ning peaks tagama, et nende suhtlusvahenditega seotud teave oleks tarbijatele kättesaadav selgel, arusaadaval ja võimaluse korral ühtsel viisil ning et tarbijate taotlusi suunataks digitaalse teenuse osutaja erinevate aluseks olevate digitaalteenuste vahel;

arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks tagama tarbijatele õiguse saada teavet, kui teenust võimaldab tehisintellekt või kui kasutatakse automatiseeritud otsuste tegemise või masinõppe vahendeid või sisu automaatse tuvastamise vahendeid; arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks pakkuma võimalust loobuda mis tahes automatiseeritud isikustamisfunktsioonide kasutamisest, seda piirata või isikustada, pidades eelkõige silmas järjestamist, ja täpsemalt pakkuma võimalust vaadata sisu kureerimata järjekorras, suurendades kasutajate kontrolli selle üle, kuidas sisu nende jaoks järjestatakse;

Y.	arvestades, et isikuandmete kaitset automatiseeritud otsustusprotsesside eest käsitletakse muu hulgas juba isikuandmete kaitse üldmääruses ning digiteenuste õigusakt ei peaks neid meetmeid kordama või muutma;

Z.	arvestades, et komisjon peaks tagama, et digiteenuste õigusakt säilitab inimkeskse lähenemisviisi tehisintellektile kooskõlas tehisintellektil põhinevate teenuste vaba liikumist käsitlevate kehtivate eeskirjadega, austades samal ajal aluslepingutes sätestatud põhiväärtusi ja -õigusi;

AA.	arvestades, et kui see on liidu õigusega lubatud, peaks riiklikel järelevalveasutustel olema juurdepääs läbivaadatavate algoritmide tarkvaradokumentidele ja andmekogumitele;

AB.	rõhutab, et algoritmide läbipaistvuse ja selgitatavuse kontseptsiooni keskmes peaks olema põhimõte, et kasutajale suunatud teave esitatakse kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt;

AC.	arvestades, et on oluline kehtestada meetmed tõhusa jõustamise ja järelevalve tagamiseks; arvestades, et sätete järgimine tuleks tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, sealhulgas proportsionaalsete trahvide määramisega;

AD.	arvestades, et digiteenuste õigusakt peaks tasakaalustama kõigi kasutajate õigused ja tagama, et tema meetmete koostamisel ei eelistataks üht õigustatud huvi teisele ja välditaks meetmete kasutamist ründevahendina ettevõtete või sektorite vahelistes mis tahes konfliktides;

AE.	arvestades, et ex ante siseturu mehhanismi tuleks kohaldada juhul, kui konkurentsiõigusest üksi ei piisa tuvastatud turutõrgete nõuetekohaseks kõrvaldamiseks;

AF.

arvestades, et digiteenuste õigusakti raames kavandatavad seadusandlikud meetmed peaksid põhinema tõenditel; arvestades, et komisjon peaks läbi viima põhjaliku mõjuhinnangu, mis põhineb asjakohastel andmetel, statistikal, analüüsidel ja eri võimaluste uuringutel; arvestades, et mõjuhinnangus tuleks hinnata ja analüüsida ka internetipõhistes kauplemiskohtades müüdavaid ebaturvalisi ja ohtlikke tooteid; arvestades, et mõjuhinnangus tuleks arvesse võtta ka COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde ja Euroopa Parlamendi resolutsioone; arvestades, et digiteenuste õigusaktiga peaksid kaasnema rakendussuunised;

Üldpõhimõtted

väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel ettepanek digiteenuste õigusakti paketi kohta, mis peaks koosnema e-kaubanduse direktiivi muutvast direktiivist ja ettepanekust võtta vastu määrus ex ante reguleerimise kohta seoses süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjatega, kellel on sisule juurepääsu kontrollija roll; palub komisjonil esitada selline pakett Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõike 1 ning artiklite 62 ja 114 alusel, järgides käesoleva resolutsiooni lisas esitatud soovitusi, tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule, mis peaks sisaldama teavet ettepanekute finantsmõju kohta ning põhinema asjakohastel andmetel, statistikal ja analüüsidel;

tõdeb e-kaubanduse direktiivis sätestatud õigusraamistiku tähtsust internetipõhiste teenuste arendamisel liidus ning on veendunud, et põhimõtted, millest seadusandjad lähtusid infoühiskonna teenuste osutajate reguleerimisel 90. aastate lõpus, on endiselt kehtivad ja neid tuleks kasutada mis tahes tulevaste ettepanekute koostamisel; rõhutab, et e-kaubanduse direktiivi loodud õiguskindlus on andnud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) võimaluse laiendada oma äri ja tegutseda hõlpsamini piiriüleselt;

on seisukohal, et kõik väljaspool liitu asutatud digitaalsete teenuste osutajad peavad teenuste suunamisel liitu järgima digiteenuste õigusakti reegleid, et tagada Euroopa ja kolmandate riikide digitaalsete teenuste osutajatele võrdsed tingimused; palub komisjonil lisaks hinnata, kas esineb oht, et kolmandad riigid võtavad vastumeetmeid, suurendades samal ajal teadlikkust sellest, kuidas kohaldatakse liidu õigust liidu turul tegutseda soovivate kolmandate riikide teenuseosutajate suhtes;

rõhutab keskset rolli, mida digitaalse ühtse turu arendamisel on täitnud siseturu klausel, millega kehtestatakse koduriigi kontroll ja liikmesriikide kohustus tagada infoühiskonna teenuste vaba liikumine; rõhutab vajadust tegeleda järelejäänud põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõketega digitaalteenuste osutamisel, nagu keerukad haldusmenetlused, kulukad piiriülesed vaidluste lahendamise menetlused ja juurdepääs asjaomaseid regulatiivseid nõudeid, sealhulgas maksustamist käsitlevale teabele, ning tagada, et ei loodaks uusi põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid tõkkeid;

märgib, et teenuste vaba liikumist käsitlevate liidu reeglite kohaselt võivad liikmesriigid võtta meetmeid, et kaitsta õigustatud avaliku huvi eesmärke, nagu avaliku korra, rahvatervise, avaliku julgeoleku ja tarbijate kaitse, üürieluasemete nappuse vastu võitlemine ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõkestamine, tingimusel et need meetmed on kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

on seisukohal, et tuleks säilitada e-kaubanduse direktiivi peamised põhimõtted, nagu siseturu klausel, asutamisvabadus, teenuste osutamise vabadus ja üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keeld; rõhutab, et põhimõte „mis on ebaseaduslik reaalses maailmas, on seda ka veebis“ ning tarbijakaitse ja kasutajate ohutuse põhimõtted peaksid saama ka tulevase õigusraamistiku põhimõteteks;

rõhutab jagamismajanduse platvormide tähtsust, muu hulgas transpordi- ja turismisektoris, kuna neil platvormidel osutavad teenuseid nii üksikisikud kui ka spetsialistid; kutsub komisjoni üles pärast kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist algatama arusaadavama isikustamata andmete jagamise ja koordineerimise raamistiku platvormide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, mille eesmärk oles eelkõige jagada parimaid tavasid ja määrata kooskõlas ELi andmestrateegiaga kindlaks teavitamiskohustused;

märgib, et andmekaitse korda on pärast e-kaubanduse direktiivi vastuvõtmist märkimisväärselt ajakohastatud, ning rõhutab, et digitaalteenuste kiireks arenguks on vaja tugevat tulevikukindlat õigusraamistikku, et kaitsta isikuandmeid ja eraelu puutumatust; rõhutab sellega seoses, et digitaalteenuste osutajad peavad järgima liidu andmekaitsealaseid õigusakte, nimelt isikuandmete kaitse üldmäärust ja direktiivi 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv), mida praegu läbi vaadatakse, ning põhiõiguste, sealhulgas väljendusvabaduse, inimväärikuse ja mittediskrimineerimise laia raamistikku, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, ning tagama oma süsteemide ja teenuste turvalisuse ja ohutuse;

on kindlalt seisukohal, et õiguskindluse tagamiseks tuleks digiteenuste õigusaktiga tagada tarbijate usaldus ja selles tuleks selgelt määratleda, et tarbijaõigust ja tooteohutusnõudeid järgitakse õiguskindluse tagamiseks; märgib, et digiteenuste õigusaktis puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata puuetega kasutajatele ja tagada infoühiskonna teenuste kättesaadavus; palub komisjonil ärgitada teenuseosutajaid välja töötama tehnilisi vahendeid, mis võimaldaksid infoühiskonna teenuseid puuetega inmestele hästi kättesaadavaks teha, neil neid teenuseid kasutada ja neist kasu saada;

10.

rõhutab, et oluline on säilitada e-kaubanduse direktiivi horisontaalne lähenemisviis; rõhutab, et kõigile sobiv ühtne lähenemisviis (one-size-fits-all) ei sobi kõigi tänapäeva digimaastiku uute probleemide lahendamiseks ning et veebis osalejate ja pakutavate teenuste mitmekesisus nõuab diferentseeritud reguleerimisviisi; soovitab eristada majandus- ja mittemajandustegevust ning platvormide majutatavate digiteenuste eri liike, mitte keskenduda niivõrd platvormi tüübile; on sellega seoses seisukohal, et tulevaste seadusandlike ettepanekute eesmärk peaks olema tagada, et liidu poolt infoühiskonna teenusepakkujatele seatavad uued kohustused oleksid olemuslikult proportsionaalsed ja selged;

11.

tuletab meelde, et paljude seadusandlike ja haldusotsuste ning lepinguliste suhete puhul kasutatakse e-kaubanduse direktiivi määratlusi ja nõudeid ning et nende muutmisel on seetõttu olulised tagajärjed;

12.

rõhutab, et prognoositav, tulevikukindel, selge ja terviklik ELi tasandi raamistik ja aus konkurents on ülimalt olulised tegurid, et edendada kõigi Euroopa ettevõtete, sealhulgas väiksemahuliste platvormide, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sh mikroettevõtete, ettevõtjate ja idufirmade kasvu, suurendada piiriülest infoühiskonna teenuste pakkumist, kaotada turu killustatus ja luua Euroopa ettevõtjatele võrdsed tingimused, et nad saaksid digiteenuste turust täit kasu ja oleksid kogu maailma ulatuses konkurentsivõimelised;

13.

rõhutab, et tulevane siseturuvahend, mis hõlmab eelregulatsioone süsteemsete platvormide kohta, ja väljakuulutatud uus konkurentsivahend, mille eesmärk on kõrvaldada konkurentsiõiguses esinevad lüngad, tuleks säilitada eraldi õigusaktidena;

14.

tuletab meelde, et e-kaubanduse direktiiv koostati tehnoloogianeutraalselt, tagamaks, et IT-sektori kiirest innovatsioonitempost tulenev tehnoloogiline areng ei muudaks seda iganenuks, ning rõhutab, et digiteenuste õigusakt peaks olema jätkuvalt tulevikukindel ja kohaldatav digitaalset ühtset turgu mõjutavate uute tehnoloogiate tekkimisele; palub komisjonil tagada, et kõik muudatused oleksid jätkuvalt tehnoloogianeutraalsed, et tagada ettevõtjatele ja tarbijatele pikaajaline kasu;

15.

on seisukohal, et siseturul on vaja luua võrdsed tingimused platvormimajandusele ja veebivälisele majandusele, nii et kõigil huvitatud isikutel – tarbijatel ja ettevõtjatel – oleksid samad õigused ja kohustused; leiab, et digiteenuste õigusakt ei peaks tegelema platvormitöötajate küsimuse lahendamisega; on seetõttu veendunud, et töötajate, sealhulgas platvormi- või jagamismajanduse töötajate sotsiaalkaitset ja sotsiaalseid õigusi tuleks nõuetekohaselt reguleerida eraldi vahendiga, et tänapäeva digitaalmajanduse probleemidele piisavalt ja terviklikult reageerida;

16.

on arvamusel, et digiteenuste õigusakt peaks lähtuma liidu üldistest väärtustest, mis kaitsevad kodanike õigusi, ja selle eesmärk peaks olema edendada rohke ja mitmekesise veebiökosüsteemi loomist, mis hõlmab laia valikut veebiteenuseid, konkurentsivõimelist digikeskkonda, selgust ja õiguskindlust, et digitaalse ühtse turu potentsiaal täielikult ära kasutada;

17.

on seisukohal, et digiteenuste õigusakt annab liidule võimaluse kujundada digimajandust mitte ainult liidu tasandil, vaid olla selles vallas ka ülejäänud maailmale standardite looja;

Põhiõigused ja -vabadused

18.

märgib, et infoühiskonna teenuste pakkujatel, eriti veebiplatvormidel, sealhulgas suhtlusvõrgustikel, on suur võimekus jõuda laiema publikuni, sealhulgas vähem kaitstud inimrühmadeni, näiteks alaealisteni, ning mõjutada nende käitumist, arvamusi ja tavasid, mistõttu need teenusepakkujad peaksid järgima kasutajaid, kasutajate andmeid ja ühiskonda tervikuna kaitsvaid liidu õigusnorme;

19.

tuletab meelde, et hiljutised skandaalid seoses andmete kogumise ja müügiga, nagu ettevõtte Cambridge Analytica puhul, ning seoses valeuudiste, desinformatsiooni, valijatega manipuleerimise ja muu veebis tekitatud kahjuga (alates vihakõnedest kuni terrorismi levitamiseni) on näidanud vajadust teha pingutusi õigusaktide paremaks järgimiseks ja liikmesriikide koostöö tihendamiseks, et mõista kehtivate õigusnormide eeliseid ja puudujääke ning tugevdada põhiõiguste kaitset veebis;

20.

tuletab sellega seoses meelde, et teatavad kindlad ise- ja kaasregulatsiooni süsteemid, nagu desinformatsiooni käsitlev liidu tegevusjuhis, on aidanud struktureerida dialoogi platvormide ja reguleerivate asutustega; arvab, et veebiplatvormid peaksid kasutusele võtma mõjusad ja piisavad kaitsemeetmed, millega saaks eelkõige tagada, et nad tegutsevad hoolikalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt, ning takistada sellise sisu tahtmatut eemaldamist, mis ei ole ebaseaduslik; sellised meetmed ei tohiks kaasa tuua üleslaaditava sisu kohustuslikku filtreerimist, mis ei ole kooskõlas üldise jälgimiskohustuse keeluga; teeb ettepaneku, et kahjuliku sisu, vaenukõne ja desinformatsiooni vastaseid meetmeid tuleks korrapäraselt hinnata ja edasi arendada;

21.

kordab, kui oluline on tagada väljendus-, teabe- ja arvamusvabadus ning vaba ja mitmekesine ajakirjandus- ja meediamaastik, pidades silmas ka sõltumatu ajakirjanduse kaitset; nõuab, et kaitstaks ja edendataks väljendusvabadust ning arvamuste, teabe, ajakirjanduse, meedia ning kunstilise ja kultuurilise väljenduse mitmekesisuse tähtsust;

22.

rõhutab, et digiteenuste õigusakt peaks tugevdama siseturu vabadusi ning tagama hartas sätestatud põhiõigused ja -põhimõtted; rõhutab, et tarbijate ja kasutajate, sealhulgas alaealiste põhiõigusi peaks kaitsma veebis kasutatavate kahjulike ärimudelite, sealhulgas digitaalset reklaami korraldavate ärimudelite, käitumise manipuleerimise ja diskrimineerivate tavade eest;

23.

rõhutab, et kasutajate põhiõiguste järgimise tagamiseks veebis on oluline suurendada kasutajate mõjuvõimu; kordab, et digiteenuste osutajad peavad austama kasutajate õigust andmeid üle kanda ning seda neile võimaldama, nagu on sätestatud liidu õiguses;

24.

märgib, et biomeetrilisi andmeid käsitatakse isikuandmete erikategooriana, mille töötlemise suhtes kehtivad erieeskirjad; märgib, et biomeetriat saab kasutada ja kasutatakse üha enam üksikisikute tuvastamiseks ja autentimiseks, millega selle potentsiaalsest eelistest hoolimata kaasnevad märkimisväärsed riskid ja sekkumine eraelu puutumatuse õigusse, eriti kui seda tehakse andmesubjekti nõusolekuta, ning mis võimaldab ka identiteedipettust; nõuab seetõttu, et digiteenuste õigusaktiga tagataks, et digiteenuse osutajad salvestavad biomeetrilised andmed ainult seadmele endale, välja arvatud juhul, kui keskselt säilitamine on seadusega lubatud, et digiteenuste kasutajatele antakse teenuse kasutamiseks alati vaikimisi seatud alternatiiv biomeetriliste andmete kasutamisele ning teenuseosutajaid kohustutakse kliente biomeetriliste andmete kasutamise riskidest selgelt teavitama;

25.

rõhutab, et kommunikatsiooni metaandmeid käsitlevast kohtupraktikast lähtuvalt antakse ametiasutustele juurdepääs kasutaja abonendi- ja metaandmetele ainult selleks, et eelneva kohtuliku loaga uurida raskete kuritegude kahtlusaluseid; on aga veendunud, et digiteenuste osutajad ei tohi andmeid säilitada õiguskaitse eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui sõltumatu pädev asutus on andnud otse korralduse üksikute kasutajate andmete sihipäraseks säilitamiseks kooskõlas liidu õigusega;

26.

rõhutab, et oluline on rakendada andmete suhtes tõhusat otspunktkrüpteerimist, kuna see on hädavajalik usalduse ja turvalisuse tagamiseks internetis ning takistab mõjusalt volitamata kolmandate isikute juurdepääsu;

Läbipaistvus ja tarbijakaitse

27.

märgib, et COVID-19 pandeemia on näidanud e-kaubanduse tähtsat rolli ja vastupidavust ning potentsiaali Euroopa majanduse taaselustamise ühe mootorina, kuid samal ajal ka seda, kui haavatavad on ELi tarbijad selliste ebaausate kauplejate eksitavate kaubandustavade suhtes, kes veebis müüvad võltsitud või ohtlikke tooteid ja pakuvad teenuseid, mis ei vasta liidu ohutuseeskirjadele, või kes tekitavad põhjendamatu ja kuritahtliku hinnatõusu või seavad tarbijatele muud ebaõiglased tingimused; rõhutab tungivat vajadust tõhustada liidu reeglite järgimise tagamist ja tarbijakaitset;

28.

rõhutab, et seda probleemi süvendavad raskused petturlike ärikasutajate tuvastamisel, mis muudab tarbijate jaoks keeruliseks kahju hüvitamise taotlemise;

29.

on seisukohal, et e-kaubanduse direktiivis infoühiskonna teenuste osutajate ja nende äriklientide jaoks sätestatud praegusi läbipaistvus- ja teabenõudeid ning äriliste teadaannete minimaalse teabe nõudeid tuleks karmistada paralleelselt meetmetega, mis parandaksid kehtivate reeglite järgimist, kahjustamata sealjuured VKEde konkurentsivõimet;

30.

kutsub komisjoni üles tugevdama e-kaubanduse direktiivi artiklis 5 sätestatud teabenõudeid ning nõudma, et veebimajutusteenuse pakkujad võrdleksid kooskõlas andmeprotokolli käsitlevate õigusaktidega nende ärikasutajate teavet ja isikuandmeid, kellega neil on vahetu ärisuhe, olemasolevates ja kättesaadavates asjaomastes liidu andmebaasides olevate identifitseerimisandmetega; veebimajutusteenuse pakkujad peaksid paluma oma ärikasutajatel tagada, et nende esitatav teave on täpne, täielik ja ajakohastatud, ning neil peaks olema õigus ja kohustus keelduda neile teenuste osutamisest või lõpetada teenuste osutamine, kui teave nende ärikasutajate identiteedi kohta on vale või eksitav; ärikasutajatel peaks olema kohustus teavitada teenuseosutajat muudatustest oma äritegevuses (näiteks äritegevuse lõpetamine);

31.

palub komisjonil seada infoühiskonna teenuste pakkujatele täitmisele kuuluvad kohustused, et suurendada läbipaistvust, teabehulka ja vastutust; palub komisjonil tagada, et täitemeetmeid suunatakse selliselt, et võetakse arvesse eri teenuseid ja meetmed ei too paratamatult kaasa privaatsuse ja õigustoimingute rikkumist; on seisukohal, et need kohustused peaksid olema proportsionaalsed ning nende täitmine tuleks tagada asjakohaste, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste abil;

32.

rõhutab, et tuleks tugevdada e-kaubanduse direktiivis ja ebaausate kaubandustavade direktiivis sätestatud kehtivaid kohustusi äriliste teadaannete ja digireklaami läbipaistvuse suhtes; juhib tähelepanu sellele, et profileerimise, suunamise ja personaalse hinnakujundusega seotud tarbijakaitseprobleeme peaks lahendama muu hulgas selgete läbipaistvuskohustuste ja teabenõuetega;

33.

rõhutab, et veebitarbijad on ebavõrdses suhtes teenuseosutajate ja kauplejatega, kellel on teenuseid pakkudes toeks reklaamitulud ja reklaamid, mis suunatakse otse konkreetsele tarbijale, lähtudes suurandmete ja tehisintellekti mehhanismidega kogutud teabest; märgib, et personaalsel reklaamil, eelkõige mikrosihitud ja käitumispõhisel reklaamil võib olla negatiivne mõju; kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama lisanõudeid isikuandmete kogumisel põhineva suunatud reklaami ja mikrosihtimise kohta ning kaaluma mikro- ja käitumispõhise suunatud reklaami rangemat reguleerimist, eelistades vähem sekkuvaid reklaamivorme, mis ei nõua kasutaja ja sisu vastasmõju ulatuslikku jälgimist; kutsub komisjoni üles kaaluma ka seadusandlike meetmete võtmist, et muuta veebireklaam läbipaistvamaks;

34.

rõhutab, kui oluline on digitaalteenuste arengut silmas pidades liikmesriikide kohustus tagada see, et nende õigussüsteem võimaldaks lepingute sõlmimist elektrooniliste vahendite abil, ning tagada samal ajal tarbijakaitse kõrge tase; kutsub komisjoni üles vaatama läbi kehtivad nõuded elektrooniliste vahendite abil sõlmitud lepingutele, sealhulgas liikmesriikide teatistele, ning neid vajaduse korral ajakohastama; märgib sellega seoses nn arukate lepingute, näiteks hajusraamatu tehnoloogial põhinevate lepingute arvu suurenemist ning palub komisjonil hinnata hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas arukate lepingute väljatöötamist ja kasutamist, muu hulgas ka arukate lepingute kehtivuse ja täitmise küsimusi piiriülestes olukordades, anda selle kohta suuniseid, et tagada ettevõtjatele ja tarbijatele õiguskindlus, ning teha seadusandlikke algatusi ainult juhul, kui selle hindamise tulemusel tuvastatakse konkreetsed lüngad;

35.

kutsub komisjoni üles kehtestama lepingutingimuste ja üldtingimuste miinimumstandardid, eelkõige seoses läbipaistvuse, juurdepääsetavuse, õigluse ja mittediskrimineerivate meetmetega, ning vaatama veel läbi nende lepingutingimustes sisalduvate eelsõnastatud standardklauslite tava, mille üle ei ole eelnevalt eraldi läbi räägitud, kaasa arvatud lõppkasutaja litsentsilepingud, et leida viise nende õiglasemaks muutmiseks ja tagada kooskõla liidu õigusega, et võimaldada tarbijate hõlpsamat kaasamist, sealhulgas klauslite valikul, et oleks võimalik saada teadlikum nõusolek;

36.

rõhutab vajadust parandada ettevõtjate ja tarbijate vahelise elektroonilise suhtluse tõhusust, võttes arvesse virtuaalse identimistehnoloogia arengut; on seisukohal, et digiteenuste õigusakti toimivuse tagamiseks peaks komisjon ajakohastama ka digitaalse tuvastamise õigusraamistikku, nimelt määrust (EL) nr 910/2014 (18) (eIDASe määrus); on seisukohal, et üldiselt tunnustatud ja usaldusväärse digitaalidentiteedi ja usaldusväärsete autentimissüsteemide loomine oleks kasulik moodus, mis võimaldaks turvaliselt tuvastada füüsiliste isikute, juriidiliste isikute ja masinate individuaalset identiteeti, et kaitsta neid võltsprofiilide kasutamise eest; märgib sellega seoses, kui oluline on, et tarbijad saaksid veebis tooteid ja teenuseid turvaliselt osta või kasutada, ilma et nad peaksid kasutama mitteseotud platvorme ja jagama tarbetult nende platvormide kogutud andmeid, sealhulgas isikuandmeid; kutsub komisjoni üles tegema põhjaliku mõjuhinnangu üldiselt tunnustatud avaliku elektroonilise identiteedi loomise kohta alternatiivina erasektori ühtsetele sisselogimissüsteemidele ning rõhutab, et seda teenust tuleks arendada nii, et kogutud andmed oleksid absoluutselt minimaalsed; on seisukohal, et komisjon peaks hindama võimalust luua digiteenuste kasutajate vanuse kontrollimise süsteem, eelkõige selleks, et kaitsta alaealisi;

37.

rõhutab, et digiteenuste õigusakt ei tohiks mõjutada isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet ning kui konkreetsete õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, peaksid digitaalteenuste vahendajad võimaldama oma teenuste anonüümset kasutamist võimalikult suures ulatuses ja töötlema üksnes kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, rõhutab, et selliseid kogutud andmeid ei tohiks kasutada muude digitaalteenuste jaoks kui need, mis nõuavad isiku tuvastamist, autentimist või vanuse kindlakstegemist, ning et neid tuleks kasutada üksnes õiguspärasel eesmärgil ja mitte mingil juhul selleks, et piirata üldist juurdepääsu internetile;

Tehisintellekt ja masinõpe

38.

rõhutab, et kuigi tehisintellektil põhinevatel teenustel või automatiseeritud otsustusvahendeid või masinõppevahendeid kasutavatel teenustel, mida praegu reguleeritakse e-kaubanduse direktiiviga, on tohutu potentsiaal tuua kasu tarbijatele ja teenuseosutajatele, peaks digiteenuste õigusakt tegelema konkreetsete probleemidega, mida need teenused tekitavad seoses mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, sealhulgas kasutatavate andmekogumite ja sihipäraste väljundite tagamisega, algoritmide arusaadava selgitamisega ning vastutusega, mida kehtivates õigusaktides ei käsitleta;

39.

rõhutab peale selle, et alusalgoritmid peavad täielikult vastama nõuetele, mis puudutavad põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning lapse õigusi, nagu need on sätestatud aluslepingutes ja hartas;

40.

on seisukohal, et oluline on tagada, et kasutataks kvaliteetseid ja erapooletuid alusandmekogusid, samuti aidata üksikisikutel saada juurdepääs mitmekesisele sisule, eri arvamustele, kvaliteetsetele toodetele ja teenustele;

41.

kutsub komisjoni üles kehtestama automatiseeritud otsustamisprotsesside suhtes läbipaistvus- ja vastutusnõuded, tagades samal ajal kasutaja privaatsuse ja ärisaladuste kohta kehtivate nõuete täitmise; juhib tähelepanu vajadusele võimaldada pädevate asutuste poolt regulatiivseid välisauditeid, juhtumipõhist järelevalvet ja korduvaid riskihindamisi ning hinnata seonduvaid riske, eelkõige tarbijaid või kolmandaid isikuid ähvardavaid riske, ning on seisukohal, et nende riskide ennetamiseks võetavad meetmed peaksid olema põhjendatud ja proportsionaalsed ega tohiks takistada innovatsiooni; on veendunud, et põhimõtet „inimene juhib“ peab järgima muu hulgas selleks, et vältida tervise- ja ohutusriskide teket, diskrimineerimist, põhjendamatut jälgimist ja kuritarvitusi või ennetada võimalikke ohte põhiõigustele ja -vabadustele;

42.

leiab, et tarbijatel ja kasutajatel peaks olema õigus saada õigeaegset, ülevaatlikku, kergesti arusaadavat ja kättesaadavat teavet ning et nende õigused peaksid olema kindlalt garanteeritud, kui nad suhtlevad automatiseeritud otsustussüsteemide ja muude innovaatiliste digitaalteenuste või -rakendustega; väljendab muret seoses praeguse läbipaistvuse puudumisega digitaalassistentide või juturobotite kasutamisel, mis võib olla eriti kahjulik vähem kaitstud tarbijatele, ning rõhutab, et digitaalteenuste osutajad ei tohiks tarbijatoe jaoks kasutada üksnes automatiseeritud otsustussüsteeme;

43.

on sellega seoses kindlalt seisukohal, et tarbijatel peaks olema võimalik saada täpset teavet selle kohta, et ta suhtleb automatiseeritud otsustussüsteemiga, samuti selle kohta, kuidas saada kontakti otsustusõigusega inimesega, kuidas taotleda automatiseeritud otsustest tulenevate võimalike vigade kontrollimist ja parandamist ning automatiseeritud otsustussüsteemide kasutamisega seotud kahju hüvitamist;

44.

rõhutab, et oluline on suurendada tarbijate valikuvõimalusi, kontrolli ja usaldust tehisintellekti teenuste ja rakenduste suhtes; on seetõttu veendunud, et tarbijate õigusi tuleks laiendada, et neid digitaalmaailmas paremini kaitsta, ning kutsub komisjoni üles võtma arvesse eelkõige vastutuse ja õigluse kriteeriume ja kontrolli, õigust mittediskrimineerimisele ja erapooletute tehisintellekti andmekogumite kasutamisele; on seisukohal, et tarbijatel ja kasutajatel peaks olema suurem kontroll tehisintellekti kasutamise üle ning võimalus tehisintellektipõhiste isikustamisfunktsioonide kasutamisest keelduda, kasutamist piirata või isikustada;

45.

märgib, et sisu automatiseeritud modereerimise vahendid ei suuda tõhusalt mõista inimsuhtluse konteksti ja tähenduse peensusi, mis on vajalik selleks, et kindlaks teha, kas hinnatavat sisu võib pidada seaduse või teenusetingimuste rikkumiseks; rõhutab seetõttu, et selliste vahendite kasutamist ei tohiks digiteenuste õigusaktiga ette näha;

Võitlus ebaseadusliku veebisisu ja -tegevuse vastu

46.

rõhutab, et ebaseadusliku veebisisu ja -tegevuse olemasolu ja levik on tõsine oht, mis õõnestab kodanike usaldust digikeskkonna vastu ja nende kindlustunnet, kahjustab heas seisus digitaalsete ökosüsteemide arengut ning sellel võivad olla tõsised ja pikaajalised tagajärjed üksikisikute turvalisusele ja põhiõigustele; märgib, et samas saab ebaseaduslikku sisu ja tegevust kergesti levitada ja selle negatiivset mõju väga lühikese aja jooksul võimendada;

47.

märgib, et eri liiki ebaseaduslikule sisule ja tegevusele ei ole ühte kõigile sobivat lahendust; rõhutab ka, et sisu, mis võib olla mõnes liikmesriigis ebaseaduslik, ei pruugi seda olla teistes liikmesriikides, sest liidus on ühtlustatud vaid teatud ebaseadusliku sisu liigid; nõuab, et tehtaks ranget vahet ühelt poolt ebaseaduslikul sisul, karistatavatel tegudel ja ebaseaduslikult jagatud sisul ning teiselt poolt kahjulikul sisul, vaenukõnel ja desinformatsioonil, mis ei ole alati ebaseaduslik ja hõlmab paljusid iga juhtumi puhul kohaldatavaid eri aspekte, lähenemisviise ja reegleid; on seisukohal, et õigusliku vastutuse kord peaks puudutama üksnes ebaseaduslikku sisu, nagu on määratletud liidu või liikmesriigi õiguses;

48.

usub siiski, et ilma et see piiraks põhiõiguste laiemat raamistikku ja kehtivaid valdkondlikke õigusakte, aitab paremini ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviis liidu tasandil, milles võetakse arvesse ebaseadusliku sisu ja tegevuse eri liike ning tuginetakse liikmesriikide vahelisele koostööle ja parimate tavade vahetamisele, ebaseadusliku sisuga mõjusamalt tegeleda; toonitab ka vajadust kohandada nende meetmete raskusastet, mida teenuseosutajad peavad rikkumise tõsidusele vastavalt võtma, ning nõuab paremat koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste ja veebimajutusteenuse pakkujate vahel;

49.

on seisukohal, et veebiplatvormide vabatahtlik tegevus ja eneseregulatsioon kogu Euroopas on toonud teatavat kasu, kuid vaja on selget õigusraamistikku ebaseadusliku sisu ja tegevuse kõrvaldamiseks, et tagada kiire teatamine sellisest veebisisust ja selle eemaldamine; toonitab, et digiteenuste osutajatele ei tohi kehtestada nende edastatava või säilitatava teabe üldist jälgimiskohustust ning tuleb hoida ära nii õiguslik kui ka praktiline kogu sisu ja tegevuse aktiivne otsimine, modereerimine või filtreerimine; rõhutab, et ebaseaduslik sisu tuleks eemaldada sealt, kus seda majutatakse, ja juurdepääsu pakkujatelt ei tohi nõuda sisule juurdepääsu blokeerimist;

50.

kutsub komisjoni üles tagama, et veebipõhised vahendajad, kes võtavad omal algatusel veebist maha väidetavalt ebaseadusliku sisu, teeksid seda hoolsalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ning võttes igas olukorras nõuetekohaselt arvesse kasutajate põhiõigusi ja -vabadusi; rõhutab, et kõigi selliste meetmetega peaksid kaasnema kindlad menetluslikud kaitsemeetmed ning mõistlikud läbipaistvus- ja aruandlusnõuded; palub juhul, kui on kahtlusi, et sisu on ebaseaduslik, lasta see läbi vaadata inimesel ja seda ei tohiks eemaldada ilma täiendava uurimiseta;

51.

palub komisjonil esitada uuring sisu ja andmete eemaldamise kohta enne COVID-19 pandeemia ja selle ajal automatiseeritud otsustamisprotsesside tulemusel ning eemaldatud üksuste arvus sisalduvate ekslikult eemaldamise juhtude (valepositiivsete) määra kohta;

52.

kutsub komisjoni üles tegelema liikmesriikide eeskirjade suurenevate erinevuste ja killustatusega ning võtma vastu selged ja prognoositavad ühtlustatud eeskirjad ning läbipaistva, mõjusa ja proportsionaalse teavitamis- ja tegevusmehhanismi; see peaks andma piisavad kaitsemeetmed, võimaldama kasutajatel teavitada veebivahendajaid võimaliku ebaseadusliku veebisisu või -tegevuse olemasolust ning aitama internetipõhistel vahendajatel kiiresti reageerida ja olema läbipaistvam potentsiaalselt ebaseadusliku sisu suhtes võetavate meetmete osas; on arvamusel, et sellised meetmed peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed ja kõigile osalistele kergesti kättesaadavad, et tagada kasutajate ja tarbijate kõrgetasemeline kaitse;

53.

rõhutab, et selline teavitamise ja meetmete mehhanism peab olema inimkeskne; rõhutab, et kehtestada tuleks kaitsemeetmed süsteemi kuritarvitamise vastu, sealhulgas korduva vale märkimise, ebaausate kaubandustavade ja muude skeemide vastu; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks juurdepääsu läbipaistvatele, mõjusatele, õiglastele ja kiiretele vastuväite-, kaebuste lahendamise ja vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidele ning tagaks võimaluse taotleda sisu eemaldamise korral õiguskaitset, et tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile;

54.

tunneb heameelt sisu eemaldamise läbipaistvaks muutmise üle; kutsub komisjoni üles tagama, et aruanded, mis sisaldavad teavet teavitamise ja meetmete võtmise mehhanismide kohta, nagu teadete arv, sisust teavitavate üksuste liik, kaebuse sisu laad, vahendaja vastamise aeg, edasikaebuste arv ning selliste juhtumite arv, kus sisu on tunnistatud ebaseaduslikuks või ebaseaduslikult jagatuks, tuleks teha üldsusele kättesaadavaks;

55.

võtab teadmiseks probleemid, mis on seotud muus liikmesriigis kui teenuseosutaja päritoluriigis välja antud õiguslike ettekirjutuste jõustamisega, ning rõhutab, et seda küsimust on vaja edasi uurida; on seisukohal, et veebimajutusteenuse pakkujatelt ei tohi nõuda, et nad kõrvaldaksid või tõkestaksid juurdepääsu teabele, mis on nende päritoluriigis seaduslik;

56.

rõhutab, et vastutus õiguse täitmise tagamise, veebitoimingute ja -sisu seaduslikkuse üle otsustamise ja veebimajutusteenuse pakkujatele korralduse andmise eest eemaldada ebaseaduslik sisu või tõkestada juurdepääs sellele ning nende korralduste täpsuse, põhjendatuse ja põhiõigustele vastavuse eest lasub sõltumatutel pädevatel ametiasutustel;

57.

rõhutab, et e-kaubanduse direktiivi artiklites 12, 13 ja 14 sätestatud veebiteenuse vahendajate õigusliku vastutuse ja artikliga 15 sätestatud üldise jälgimiskeelu kaitsemeetmed on digiteenuste vaba liikumise lihtsustamiseks, veebisisu kättesaadavuse tagamiseks ning kasutajate põhiõiguste kaitsmiseks otsustava tähtsusega ja need tuleks säilitada; rõhutab sellega seoses, et õigusliku vastutuse korda ja üldise jälgimise keeldu ei tohiks nõrgendada võimaliku uue õigusaktiga või e-kaubanduse direktiivi muude jaotiste muutmise teel;

58.

tunnustab põhimõtet, et neutraalse ja passiivse rolliga digiteenuste, nagu taga- ja taristuteenuste osutajad ei ole vastutavad teenuste kaudu edastatava sisu eest, sest neil puudub kontroll selle sisu üle, nendega ei toimu aktiivset suhtlust või nad ei optimeeri seda; rõhutab siiski, et vaja on täiendavat selgitust aktiivse ja passiivse rolli kohta, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat selles küsimuses;

59.

palub komisjonil kaaluda, kas tasuks kohustada veebimajutusteenuse pakkujat teavitama pädevat õiguskaitseasutust ebaseaduslikust sisust, mis võib kujutada endast rasket kuritegu, kohe kui ta on sellest teada saanud;

Internetipõhised kauplemiskohad

60.

märgib, et kuigi internetipõhiste teenuste osutajate, näiteks internetipõhiste kauplemiskohtade tekkimine on toonud kasu nii tarbijatele kui ka kauplejatele, eelkõige valiku parandamise, kulude vähendamise ja hindade alandamise kaudu, on see teinud tarbijad haavatavamaks ka üha suurema arvu müüjate, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit müüjate, kellel on võimalik pakkuda internetis ebaseaduslikke, ohtlikke või võltsitud tooteid ja teenuseid, mis sageli ei vasta liidu tooteohutuse eeskirjadele ja standarditele ega taga piisavalt tarbijate õigusi, eksitavate kaubandustavade suhtes;

61.

rõhutab, et tarbijatel peaks olema võrdselt ohutu teha oste nii veebis kui ka kauplustes; rõhutab, et on lubamatu, et liidu tarbijad puutuvad kokku ebaseaduslike, võltsitud ja ohtlike toodetega, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale ning muid turvalisusele ohtu kujutavaid riske, mis ohustavad inimeste tervist; toonitab, et tuleb kehtestada asjakohased tooteohutuse ja tarbijakaitsemeetmed, et takistada nõuetele mittevastavate toodete või teenuste müüki internetipõhistel turgudel, ning kutsub komisjoni üles tugevdama vastutuskorda internetipõhistel turgudel;

62.

toonitab turujärelevalve ja toodete vastavuse määruse (EL) 2019/1020 reeglite tähtsust seoses kolmandatest riikidest liitu toodavate toodete vastavusega; palub komisjonil võtta meetmed, et väljaspool liitu asutatud müüjad järgiksid paremini õigusakte, kui puudub liidus registreeritud tootja, importija või turustaja, ning kõrvaldada kõik praegused õiguslikud lüngad, mis võimaldavad väljaspool liitu asutatud tarnijatel müüa Euroopa tarbijatele veebis tooteid, mis ei vasta liidu ohutus- ega tarbijakaitse-eeskirjadele, ilma et neid saaks sellise tegevuse eest karistada või et nad oleks selle eest vastutavad, ning jätmata tarbijatele seaduslikke vahendeid oma õiguste kasutamiseks või kahju eest hüvitise saamiseks; rõhutab sellega seoses, et alati peab olema võimalik teha kindlaks kolmandatest riikidest pärit toodete tootjad ja müüjad;

63.

toonitab, et internetipõhised kauplemiskohad peavad koheselt teavitama tarbijat, kui tema ostetud toode on kauplemiskohast kõrvaldatud, sest kauplemiskohale on teatatud, et toode ei vasta liidu tooteohutuse ja tarbijakaitse eeskirjadele;

64.

toonitab vajadust tagada, et internetipõhised kauplemiskohad konsulteerivad RAPEXiga ja teavitavad pädevaid asutusi niipea, kui nad saavad teada ebaseaduslikest, ohtlikest ja võltsitud toodetest oma platvormidel;

65.

on seisukohal, et internetipõhised kauplemiskohad peaksid tõhustama koostööd turujärelevalveasutuste ja tolliasutustega, vahetades muu hulgas teavet ebaseaduslike, ohtlike ja võltsitud toodete müüja kohta;

66.

kutsub komisjoni üles ärgitama liikmesriike võtma rohkem ühiseid turujärelevalvemeetmeid ja tõhustama koostööd tolliasutustega, et kontrollida veebis müüdavate toodete ohutust enne nende tarbijateni jõudmist; palub komisjonil uurida võimalust luua rahvusvaheline tarbijakeskuste võrgustik, et aidata ELi tarbijatel lahendada vaidlusi kolmandates riikides asuvate kauplejatega;

67.

palub komisjonil tagada, et kui internetipõhised kauplemiskohad pakuvad professionaalseid teenuseid, saavutatakse tarbijakaitse piisav tase asjakohaste kaitsemeetmete ja teavitamisnõuete abil;

68.

on arvamusel, et turismi- ja transporditurul tuleks digiteenuste õigusaktiga püüda tagada õiguskindlus ja selgus, luues juhtimisraamistiku, millega muudetakse ametlikuks platvormide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koostöö eelkõige eesmärgiga jagada parimaid tavasid ning kehtestades lühiajalise rendi ja liikuvusplatvormidele oma teenuseosutajate suhtes asjaomaste riiklike, piirkondlike ja kohalike õigusaktidega seotud teabekohustused; nõuab komisjonilt põhjendamatute tõkete edasist kõrvaldamist ja kõiki sidusrühmi hõlmavate ELi koordineeritud valdkondlike meetmete koostamist, et leppida kokku kriteeriumides, nagu load, litsentsid või vajaduse korral teenuseosutaja kohalik või riiklik registreerimisnumber, mis on kooskõlas ühtse turu eeskirjadega ning vajalik teenuse pakkumiseks lühiajalise rendi ja liikuvusplatvormil; rõhutab, kui oluline on vältida ebaproportsionaalsete teabekohustuste ja tarbetu halduskoormuse kehtestamist kõigile teenuseosutajatele, pöörates erilist tähelepanu vastastikustele teenuseosutajatele ja VKEdele;

69.

nõuab, et digiteenuste õigusakt edendaks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega e-kaubanduse kestlikku kasvu ja jätkusuutlikkust; rõhutab internetipõhiste kauplemiskohtade olulist rolli kestlike toodete ja teenuste edendamisel ja säästva tarbimise hoogustamisel; nõuab meetmeid internetis pakutavate toodete ja teenustega seotud eksitavate tavade ja desinformatsiooni, sealhulgas valede keskkonnaalaste väidete vastu võitlemiseks, kutsudes samal ajal internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujaid üles edendama e-kaubanduse kestlikkust, andes tarbijatele selget ja kergesti arusaadavat teavet internetis ostetavate toodete või teenuste keskkonnamõju kohta;

70.

palub komisjonil uurida põhjalikult toodete ja teenuste veebimüüki käsitleva olemasoleva õigusraamistiku selgust ja järjepidevust, et selgitada välja võimalikud lüngad ja vastuolud ning tõhusa jõustamise puudumine; palub komisjonil analüüsida põhjalikult digiteenuste õigusakti ning tooteohutust ja kemikaale käsitlevate liidu õigusaktide koostoimet; palub komisjonil tagada kooskõla internetipõhiste kauplemiskohtade uute eeskirjade ning direktiivi 2001/95/EÜ (19) (üldise tooteohutuse direktiiv) ja direktiivi 85/374/EMÜ (20) (tootevastutuse direktiiv) läbivaatamise vahel;

71.

võtab teadmiseks jätkuvad probleemid, mis on seotud valikuliste turustuskokkulepete kuritarvitamise või valesti kohaldamisega, et piirata toodete ja teenuste piiriülest kättesaadavust ühtsel turul ja platvormide vahel; palub komisjonil tegutseda selle küsimusega vertikaalsete grupierandite ja muude ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaste poliitikameetmete laiema läbivaatamise käigus, hoidudes selle lisamisest digiteenuste õigusakti;

Süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate ex ante reguleerimine

72.

märgib, et tänapäeval iseloomustavad mõnda turgu suured märkimisväärse võrgumõjuga ettevõtjad, kes suudavad tegutseda de facto digimajanduse veebisisule juurdepääsu kontrollijatena (süsteemi seisukohalt olulised ettevõtjad); rõhutab, kui oluline on tarbijate heaolu edendamiseks aus ja mõjus konkurents olulise digitaalse kohaloluga veebiettevõtjate ja muude teenusepakkujate vahel; palub komisjonil viia läbi põhjalik analüüs turul seni täheldatud eri probleeme ja nende tagajärgi, sealhulgas tarbijatele, VKEdele ja siseturule;

73.

leiab, et turule sisenemise tõkete vähendamine ja süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate reguleerimine annab siseturu vahendile, millega nende märkimisväärse turujõuga süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate suhtes kehtestatakse ex ante regulatiivsed abinõud, võime avada turge uutele osalejatele, sealhulgas VKEdele, ettevõtjatele ja idufirmadele, suurendades seeläbi tarbijate valikuvõimalusi ja arendades innovatsiooni kaugemale sellest, mida konkurentsiõiguse jõustamisega üksi on võimalik saavutada;

74.

tunneb heameelt, et komisjon pidas avalikke konsultatsioone võimaluse üle kehtestada tulevase digiteenuste õigusakti raames sihipärane ex ante reguleerimine, et lahendada süsteemseid probleeme, mis on omased digitaalsetele turgudele; rõhutab siseturu reguleerimise ja konkurentsipoliitika olemuslikku vastastikust täiendavust, nagu rõhutatakse komisjoni erinõunike aruandes „Digitaalajastu konkurentsipoliitika“;

75.

kutsub komisjoni üles määratlema „süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate“ mõiste selgete näitajate alusel;

76.

on seisukohal, et ex ante reguleerimine peaks põhinema määrusel (EL) 2019/1150 (edaspidi „platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlev määrus“) ning meetmed peaksid olema kooskõlas liidu konkurentsieeskirjade ja liidu konkurentsipoliitikaga, mida praegu läbi vaadatakse, et digiajastu probleeme paremini lahendada; ex ante reguleerimine peaks tagama õiglased kauplemistingimused, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes, sealhulgas võimalikud lisanõuded ning suletud loetelu positiivsetest ja negatiivsetest meetmetest, mida sellistelt ettevõtjatelt nõutakse ja/või mille võtmine on keelatud;

77.

palub komisjonil eelkõige analüüsida süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate kasutatavate soovitussüsteemide, sealhulgas selliste süsteemide toimimise reeglite ja kriteeriumide läbipaistmatust ning seda, kas on vaja kehtestada täiendavad läbipaistvuskohustused ja teabenõuded;

78.

rõhutab, et ex ante regulatiivsete abinõude kehtestamine muudes sektorites on parandanud konkurentsi nendes sektorites; märgib, et sarnase raamistiku võiks välja töötada selliste süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate kindlaks tegemiseks, kellel on „kontrollija“ roll, võttes arvesse digisektori eripära;

79.

juhib tähelepanu asjaolule, et süsteemi seisukohalt olulisi ettevõtjaid kasutavate äriklientide suurus ulatub hargmaistest ettevõtjatest mikroettevõtjateni; rõhutab, et süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate ex ante reguleerimine ei tohiks viia neid kasutavatele ettevõtjatele esitatavate täiendavate nõueteni;

80.

juhib tähelepanu suurte andmehulkade kogunemisele ja kogumisele ning selliste andmete kasutamisele süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate poolt, et laieneda ühelt turult teisele, samuti lisavõimalusele sundida kasutajaid kasutama ühe operaatori e-identimist mitme platvormi puhul, mis võib põhjustada läbirääkimispositsiooni tasakaalustamatust ja seega konkurentsi moonutamist ühtsel turul; on seisukohal, et platvormide suurem läbipaistvus ja andmete jagamine süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel on hädavajalik, et tagada ex ante reguleerimise toimimine;

81.

rõhutab, et koostalitlusvõime on keskse tähtsusega, et turg oleks konkurentsivõimeline, kasutajatel oleksid valikuvõimalused ja teenused oleksid innovaatilised ning selleks et piirata kasutajate ja tarbijate kinnistamise ohtu; kutsub komisjoni üles tagama süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate asjakohane koostalitlusvõime ning uurima eri tehnoloogiaid, avatud standardeid ja protokolle, sealhulgas võimalust luua tehniline liides (rakendusliides);

Järelevalve, koostöö ja jõustamine

82.

on veendunud, et digiteenuste piiriülest olemust silmas pidades on digiteenuste õigusakti nõuetekohase jõustamise tagamiseks vaja eelkõige mõjusat järelevalvet ja koostööd, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; rõhutab, et liidu õigusaktide puudulik ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine liikmesriikides tekitab digitaalsel ühtsel turul põhjendamatuid takistusi; kutsub komisjoni üles tegelema nende küsimustega tihedas koostöös liikmesriikidega;

83.

palub komisjonil tagada, et liikmesriigid annaksid riiklikele järelevalveasutustele piisavad rahalised vahendid, inimressursid ja jõustamisvolitused, et nad saaksid täita oma ülesandeid mõjusalt ja aidata kaasa nende vastavale tööle;

84.

rõhutab, et koostöö riiklike ning muude liikmesriikide asutuste, kodanikuühiskonna ja tarbijaorganisatsioonide vahel on digiteenuste õigusakti mõjusa jõustamise saavutamiseks ülimalt oluline; teeb ettepaneku tugevdada päritoluriigi põhimõtet tihedama koostöö kaudu liikmesriikide vahel, et parandada digiteenuste regulatiivset järelevalvet ja saavutada mõjus õiguskaitse piiriüleste juhtumite korral; julgustab liikmesriike koondama ja jagama parimaid tavasid ja andmeid riiklike reguleerivate asutuste vahel ning tagama reguleerivatele asutustele ja õigusasutustele turvalised koostalitlusvõimelised viisid omavaheliseks suhtlemiseks;

85.

kutsub komisjoni üles hindama kõige asjakohasemat järelevalve- ja jõustamismudelit digiteenuste õigusakti käsitlevate sätete kohaldamiseks ning kaaluma riiklike ja liidu ametiasutuste koordineerimisel ja koostööl põhineva hübriidsüsteemi loomist, et tagada digiteenuste õigusakti täitmise tõhus järelevalve ja rakendamine; on seisukohal, et sellisel järelevalvesüsteemil peaks olema vastutus digiteenuste õigusakti järelevalve, nõuetele vastavuse, seire ja rakendamise eest ning tal peaksid olema lisavolitused piiriülesteks algatusteks ja uurimisteks ning talle tuleks anda jõustamis- ja auditeerimisvolitused;

86.

on seisukohal, et ELi koordineerimine koostöös riiklike ametiasutuste võrgustikuga peaks seadma prioriteediks keeruliste piiriüleste küsimuste lahendamise;

87.

tuletab meelde, kui oluline on hõlbustada isikustamata andmete jagamist ja edendada sidusrühmadega peetavat dialoogi; ergutab Euroopa teadusuuringute andmebaasi loomist ja haldamist, et hõlbustada andmete jagamist avaliku sektori asutuste, teadlaste, valitsusväliste organisatsioonide ja ülikoolidega teadusuuringute eesmärgil; kutsub komisjoni üles rajama selline vahend olemasolevatele parimatele tavadele ja algatustele, nagu veebiplatvormimajanduse vaatlusrühm või ELi plokiahela vaatluskeskus;

88.

usub, et komisjon peaks olema Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu volitatud pakkuma taotluse korral liikmesriikidele eksperdiabi digitaalse ühtse turu õigusaktide jõustamisega seotud tehnoloogiliste, haldus- või muude küsimuste analüüsimisel; kutsub riikide reguleerimisasutusi ja komisjoni üles andma liidu VKEdele nende õiguste vallas täiendavat nõu ja abi;

89.

palub komisjonil tugevdada ja ajakohastada olemasolevat liidu raamistikku vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks e-kaubanduse direktiivi raames, võttes arvesse arengusuundumusi direktiivi 2013/11/EL (21) alusel, ning kohtumenetlusteks, et tagada tõhus jõustamine ja tarbijatele kahju hüvitamine; rõhutab vajadust toetada tarbijaid kohtusüsteemi kasutamisel; on veendunud, et mis tahes läbivaatamine ei tohiks nõrgendada väikeettevõtete ja kauplejate õiguskaitset, mida riiklikud õigussüsteemid võimaldavad;

Lõppmärkused

90.

on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta asjakohaste eelarveassigneeringutega;

o o

91.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(2) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

(3) ELT L 136, 22.5.2019, lk 1.

(4) ELT L 136, 22.5.2019, lk 28.

(5) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(6) ELT L 169, 25.6.2019, lk 1.

(7) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(8) ELT C 50 E, 21.2.2012, lk 1.

(9) ELT C 331, 18.9.2018, lk 135.

(10) ELT L 63, 6.3.2018, lk 50.

(11) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(12) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.

(13) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(14) EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20.

(15) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.

(16) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

(17) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/654180/EPRS_STU(2020)654180_EN.pdf

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ning millega tunnistatkse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(20) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).

RESOLUTSIOONI LISA:

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

I. ÜLDPÕHIMÕTTED

Digiteenuste õigusakti pakett (edaspidi „pakett“) peaks aitama kaasa siseturu tugevdamisele ja kindlustama digiteenuste vaba liikumise ja ettevõtlusvabaduse ning samas tarbijakaitse kõrge taseme ning parandama kasutajate õigusi, usaldust ja turvalisust.

Pakett peaks tagama, et internetipõhist ja internetivälist majandustegevust käsitatakse võrdselt ja võrdsetel tingimustel, mis peegeldab täielikult põhimõtet „mis on ebaseaduslik reaalses maailmas, on seda ka veebis“, võttes arvesse internetikeskkonna eripära.

Pakett peaks tarbijatele ja ettevõtjatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjale pakkuma õiguskindlust ja läbipaistvust. Pakett peaks aitama kaasa innovatsiooni toetamisele ning digiteenuste osutamiselt põhjendamatute ja ebaproportsionaalsete tõkete ja piirangute kõrvaldamisele.

See ei tohiks mõjutada kasutajate ja tarbijate põhiõiguste laiaulatuslikku raamistikku, nagu eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimine, inimväärikuse austamine, väljendusvabadus ja tõhusa kohtuliku kaitse õigus.

Pakett peaks tuginema praegu veebiplatvormide suhtes kohaldatavatele õigusnormidele, nimelt e-kaubanduse direktiivile ning platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlevale määrusele.

Pakett peaks hõlmama järgmist:

—

ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1 ning artiklitel 62 ja 114 põhineva e-kaubanduse direktiivi põhjalik läbivaatamine, millega tagatakse:

—	muudetud raamistik selgete kohustustega, sealhulgas läbipaistvuse ja teabe osas;

—	selged ja üksikasjalikud menetlused ja meetmed ebaseadusliku veebisisuga tegelemiseks ja selle eemaldamiseks, sealhulgas ühtlustatud õiguslikult siduv Euroopa teavitamise ja meetmete mehhanism;

—	tulemuslik järelevalve, koostöö ning proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad sanktsioonid;

—

ELi toimimise lepingu artiklil 114 põhinev siseturgu käsitlev õigusakt määruse vormis, millega kehtestatakse ex ante kohustused suurtele platvormidele, mis on digitaalses ökosüsteemis sisule juurdepääsu kontrollijad (süsteemi seisukohalt oluline ettevõtja), ning mida täiendab tõhus institutsiooniline jõustamismehhanism.

II. KOHALDAMISALA

Õiguskindluse huvides tuleks paketis selgitada, millised digiteenused selle kohaldamisalasse kuuluvad. Pakett peaks järgima e-kaubanduse direktiivi horisontaalset olemust ja seda tuleks kohaldada mitte ainult veebiplatvormide, vaid kõigi infoühiskonna teenuste suhtes, nagu need on määratletud liidu õiguses.

Hoiduda tuleks kõigile ühesugust lahendust pakkuvast käsitusest. Erisuguseid meetmeid võib vaja olla digitaalsete teenuste puhul, mida pakutakse üksnes ettevõtjatele ning millele kolmandate isikute või üldsuse juurdepääs on piiratud või puudub, ning teenuste puhul, mis on mõeldud otse tarbijatele ja üldsusele.

Paketi territoriaalset kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks ka kolmandates riikides asutatud äriühingute, teenuseosutajate ja infoühiskonna ühiskonna teenuste osutajate tegevust, kui nad pakuvad ja suunavad teenuseid või kaupu liidu tarbijatele või kasutajatele.

Kui komisjon leiab pärast paketi läbivaatamist, et sellega tuleks muuta e-kaubanduse direktiivi lisa selles sätestatud erandite osas, ei tohiks ta muuta eelkõige tarbijalepingutega seotud lepinguliste kohustuste erandit.

Pakett peaks tagama, et liit ja liikmesriigid säilitavad kõrgetasemelise tarbijakaitse ning liikmesriigid saavad jätkata õigustatud avaliku huvi eesmärkide täitmist, kui see on vajalik, proportsionaalne ja kooskõlas liidu õigusega.

Paketis tuleks ühtselt kindlaks määrata, kuidas selle sätted toimivad koos teiste õigusaktidega, mille eesmärk on hõlbustada teenuste vaba liikumist, et selgitada välja professionaalsete ja mitteprofessionaalsete teenuste suhtes kohaldatav õiguskord kõigis sektorites, sealhulgas veoteenustega ja lühiajalise üürimisega seotud tegevus, kus täpsustamine on vajalik.

Paketis tuleks sidusalt selgitada ka seda, milline on selle sätete koostoime hiljuti vastuvõetud õigusnormidega, mis käsitlevad muu hulgas geoblokeerimist, tooteohutust, turujärelevalvet, ärisuhete platvorme, tarbijakaitset, kaupade müüki ning digisisu üleandmist ja digiteenuseid (1), ja muude väljakuulutatud algatustega, nagu tehisintellekti õigusraamistik.

Paketti peaks olema kohaldatav, ilma et see piiraks teistes õigusaktides, nagu isikuandmete kaitse üldmääruses, autoriõiguse direktiivis (EL) 2019/790 ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis 2010/13/EL sätestatud normide kohaldamist.

III. MÕISTED

Paketis sisalduvates mõistetes tuleks

—

selgitada, mil määral kuuluvad paketi kohaldamisalasse sellised uued digiteenused nagu sotsiaalmeedia võrgustikud, jagamismajanduse teenused, otsingumootorid, WI-FI levialad, veebireklaamid, pilveteenused, veebimajutus, sõnumiteenused, rakenduste poed, võrdlusvahendid, tehisintellektipõhised teenused, sisuedastuse võrgustikud ja domeeninime teenused;

—	selgitada ühelt poolt sisumajutuse vahendajate (tekst, pildid, video- või helisisu) ja teiselt poolt internetipõhiste kauplemiskohtade (kaupade, sealhulgas digitaalsete elementidega kaupade, või teenuste müümiseks) olemust;

—	teha selget vahet majandustegevusel ja tasu eest pakutaval sisul või tehingutel, nagu need on kindlaks määranud kohus ja mis hõlmavad ühelt poolt ka reklaami- ja turundustavasid ning teiselt poolt mittemajanduslikku tegevust ja sisu;

—

selgitada, mis kuulub ebaseadusliku sisu määratluse alla, ja kinnitada, et tarbijakaitset, tooteohutust või toidu või tubakatoodete, kosmeetikatoodete ja võltsitud ravimite või elusloodustoodete pakkumist või müüki käsitlevate liidu õigusnormide rikkumine kuulub samuti ebaseadusliku sisu määratluse alla;

—

määratleda mõiste „süsteemi seisukohalt oluline ettevõtja“, määrates kindlaks selged näitajad, mis võimaldavad reguleerivatel asutustel tuvastada platvormid, mis on märkimisväärse turupositsiooniga sisule juurdepääsu kontrollijad ja millel on internetimajanduses süsteemne roll; näitajates võiks arvesse võtta seda, kas ettevõtja tegutseb olulisel määral mitmepoolsetel turgudel või kas ta suudab kasutajad ja tarbijad kinnistada, tema võrgu suurust (kasutajate arv) ja võrguefekti olemasolu; turuletuleku tõkked, finantstugevus, andmetele juurdepääsu võimalus ning eri allikatest pärit andmete kogumine ja kombineerimine; vertikaalne integratsioon ja roll vältimatu partnerina ning tegevuse tähtsus kolmandate isikute juurdepääsul pakkumisele ja turgudele jne;

—	püüda kodifitseerida Euroopa Kohtu otsused, kui see on vajalik, võttes nõuetekohaselt arvesse neid mõisteid sisaldavaid mitmesuguseid õigusakte.

IV. LÄBIPAISTVUS- JA TEAVITAMISKOHUSTUS

Paketiga tuleks kehtestada selged ja proportsionaalsed läbipaistvus- ja teavitamiskohustused; Need kohustused ei tohiks tekitada erandeid ega uusi vabastusi kehtivast vastutuskorrast, mis on sätestatud e-kaubanduse direktiivi artiklites 12, 13 ja 14, ning need peaksid hõlmama järgmisi aspekte.

1. Üldised teabele esitatavad nõuded

E-kaubanduse direktiivi muudetud sätted peaksid täiendama üldisi teabele esitatavaid nõudeid järgmiste kohustustega:

—	e-kaubanduse direktiivi artiklites 5, 6 ja 10 sätestatud teabele esitatavaid nõudeid tuleb karmistada;

—

ärikasutajatele tuleks kehtestada põhimõte „tunne oma äriklienti“ ning see piirdub veebimajutusteenuse pakkuja otseste ärisuhetega; veebimajutusteenuse pakkujad peaksid võrdlema oma ärikasutajate esitatud identimisandmeid ELi käibemaksu ning ettevõtjate identifitseerimise ja registreerimise andmebaasidega, kui on olemas käibemaksukohustuslasena registreerimise või ettevõtja registreerimise ja identifitseerimise (EORI) number; kui ettevõtja on käibemaksust või ettevõtjana registreerimisest (EORI) vabastatud, tuleks esitada isikut tõendav dokument; kui ärikasutaja tegutseb teiste ettevõtjate agendina, peaks ta end sellena deklareerima; veebimajutusteenuse pakkujad peaksid paluma ärikasutajatel tagada, et kogu esitatud teave oleks täpne ja muudatuste tegemise korral ajakohastatud, ning veebimajutusteenuse pakkujatel ei tohiks lubada teenuseid osutada, kui teave on puudulik või kui pädevad asutused on veebimajutusteenuse pakkujat teavitanud sellest, et tema ärikasutaja andmed on valed, eksitavad või muul viisil kehtetud;

—

eespool osutatud teenustest kõrvalejätmise meedet tuleks kohaldada üksnes ettevõtjatevaheliste lepinguliste suhete suhtes ja see ei tohiks piirata andmesubjektide õigusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest. See meede ei tohiks mõjutada muude kui ärikasutajate veebianonüümsuse kaitset. Uued üldised teabele esitatavad nõuded peaksid veelgi täiustama e-kaubanduse direktiivi artikleid 5, 6 ja 10, et viia need meetmed vastavusse hiljuti vastuvõetud õigusaktides, eelkõige ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivis 93/13/EMÜ (2), tarbija õiguste direktiivis 2011/83/EL (3) ning platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlevas määruses kehtestatud teabele esitatavate nõuetega.

—

e-kaubanduse direktiivi artiklit 5 tuleks veelgi ajakohastada, nõudes, et digiteenuste osutajad annaksid tarbijatele otsesed ja tõhusad suhtlusvahendid, nagu elektrooniline kontaktvorm, juturobotid, kiirsõnumite saatmine või tagasihelistamine, tingimusel et nende suhtlusvahenditega seotud teave on tarbijatele selgel ja arusaadaval viisil kättesaadav.

2. Õiglased lepingutingimused ja üldtingimused

Paketiga tuleks teenuseosutajatele kehtestada miinimumstandardid õiglaste, teostatavate, mittediskrimineerivate ja läbipaistvate lepingutingimuste ja üldtingimuste koostamiseks, mille suhtes kehtivad vähemalt järgmised nõuded:

—	näha ette selged ja üksiti mõistetavad lepingutingimused ja üldtingimused lihtsas ja arusaadavas keeles;

—	märkida lepingutingimustes ja üldtingimustes selgelt, mida liidu või siseriiklikus õiguses mõistetakse ebaseadusliku sisu või tegevuse all, ning selgitada õiguslikke tagajärgi, mis tulenevad kasutajale ebaseadusliku sisu teadlikul salvestamisel või üleslaadimisel;

—	teavitada kasutajaid kõigist lepingutingimustes ja üldtingimustes tehtavatest olulisest muudatusest, mis võivad mõjutada kasutajate õigusi, ning anda nende kohta selgitusi;

—	tagada, et lepingutingimuste ja üldtingimuste varem koostatud standardklauslid, mille üle ei ole eelnevalt eraldi läbi räägitud, sealhulgas lõppkasutaja litsentsilepingud, algavad kokkuvõtliku märkusega ühtlustatud vormis, mille kehtestab komisjon;

—	tagada, et lõpetamisprotsess oleks sama lihtne kui registreerumine (ilma varjatud mustrite või muude tarbija otsust mõjutavate vahenditeta);

—

automaatsüsteemide kasutamise korral sätestada platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva määruse kohaselt oma lepingutingimustes ja üldtingimustes selgelt ja ühemõtteliselt automaatsüsteemide sisendid ja soovitavad väljundid ning järjestuse kindlaksmääramise peamised parameetrid, samuti nende parameetrite suhtelise tähtsuse põhjused võrreldes teiste parameetritega;

—

tagada, et lepingutingimustele ja üldtingimustele esitatavad nõuded oleksid kooskõlas liidu õiguses, sealhulgas ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivis, ebaausate kaubandustavade direktiivis, tarbijaõiguste direktiivis, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161, ja isikuandmete kaitse üldmääruses kehtestatud teabele esitatavate nõuetega ja täiendavad neid.

3. Äriliste teadaannete läbipaistvusnõuded

—	E-kaubanduse muudetud sätted peaksid karmistama äriliste teadaannete praeguseid läbipaistvusnõudeid, kehtestades süsteemse ja vaikimisi läbipaistvuse põhimõtted.

—

Tuginedes e-kaubanduse direktiivi artiklitele 6 ja 7, peaksid kavandatavad meetmed looma platvormide ja tarbijate vaheliste suhete uue raamistiku, milles käsitletakse veebireklaami, digitaalse mõjutamise (digital nudging), individuaalse mõjutamise (micro-targeting), reklaami soovitamise süsteemide ja sooduskohtlemise läbipaistvust; need meetmed peaksid:

—

hõlmama kohustust avalikustada veebireklaami kohta selgelt kindlaks määratud liiki teavet, et võimaldada tõhusat auditeerimist ja kontrolli, näiteks teavet reklaamija kohta ning otseste ja kaudsete maksete või muu tasu kohta, mida teenuseosutajad saavad; see peaks ka võimaldama tarbijatel ja ametiasutustel kindlaks teha, keda tuleks vastutusele võtta näiteks vale või eksitava reklaami korral; meetmed peaksid ka aitama tagada, et ebaseaduslikku tegevust ei oleks võimalik rahastada reklaamiteenuste kaudu;

—

tegema selget vahet ärilise ja poliitilise veebireklaami vahel ning tagama sihtrühmade profiilianalüüsi kriteeriumide läbipaistvuse ja reklaamikampaaniate optimeerimise; andma tarbijatele vaikimisi võimaluse keelduda jälgimisest ja individuaalsest mõjutamisest ning lubada kasutada käitumisandmeid reklaami eesmärkidel ja saada poliitilisi reklaame ja kuulutusi;

—	andma tarbijatele juurdepääsu oma dünaamilisele turundusprofiilile, et nad oleksid teadlikud, kas ja millistel eesmärkidel neid jälgitakse ning kas neile antav teave teenib reklaami eesmärke, ning tagama neile õiguse vaidlustada otsused, mis nende õigusi kahjustavad;

—	tagama, et tasuline reklaam või tasuline paigutus otsingutulemuste järjestuses oleks selgelt, kokkuvõtlikult ja arusaadavalt ära näidatud vastavalt direktiivile 2005/29/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161;

—	tagama mittediskrimineerimise põhimõtte ja mitmekesistamise miinimumnõuete järgimise ning määrama kindlaks agressiivseks reklaamiks loetavad tavad, julgustades samas tarbijasõbralikke tehisintellekti tehnoloogiaid;

—

võtma kasutusele vastutuse ja õigluse kriteeriumid suunatud reklaamiks ja reklaami optimeerimiseks kasutatavate algoritmide jaoks ning võimaldama pädevatel asutustel teha regulatiivseid välisauditeid ja kontrollida algoritmide tehniliste lahenduste valikuid, mis hõlmavad teavet üksikisikute kohta, ilma et tekiks oht rikkuda kasutajate privaatsust ja ärisaladusi;

—	andma juurdepääsu reklaami edastamise andmetele ja teabele reklaami avaldamise kohta, st kus ja millal reklaam avaldatakse, ning tasulise või tasustamata reklaami esitamise kohta.

4. Tehisintellekt ja masinõpe

Läbivaadatud sätetes tuleks järgida allpool loetletud põhimõtteid seoses selliste infoühiskonna teenuste osutamisega, mida võimaldab tehisintellekt või mis kasutavad automatiseeritud otsuste tegemise või masinõppe vahendeid:

—

tagada, et tarbijatel oleks õigus saada teavet, kui teenust võimaldab tehisintellekt, kui teenuse puhul kasutatakse automatiseeritud otsuste tegemise või masinõppe vahendeid või automaatse sisutuvastamise vahendeid, samuti õiguse mitte alluda üksnes automaattöötlemisel põhinevale otsusele ning võimalus keelduda tehisintellektipõhiste individualiseerimisfunktsioonide kasutamisest, seda piirata või individualiseerida, pidades eelkõige silmas teenuste järjestamist;

—	kehtestada põhjalikud mittediskrimineerimise ning algoritmide ja andmekogumite läbipaistvust käsitlevad reeglid;

—	tagada, et algoritmid oleksid selgitatud pädevatele asutustele nii, et nad saavad neid kontrollida, kui neil on alust arvata, et algoritmid on kallutatud;

—

näha ette algoritmide juhtumipõhine järelevalve ja korduv riskihindamine pädevate asutuste poolt ning inimkontroll otsuste tegemise üle, et tagada tarbijakaitse kõrgem tase; need nõuded peaksid olema kooskõlas automatiseerimisteenuste inimesepoolsete kontrollimehhanismide ja riskihindamise kohustustega, mis on sätestatud kehtivates õigusnormides, näiteks proportsionaalsuse kontrolli direktiivis (EL) 2018/958 (4) sätestatud kohustustega, ning need ei tohiks kujutada endast põhjendamatut või ebaproportsionaalset piirangut teenuste vabale liikumisele;

—	nägema ette selge aruandekohustuse, vastutuse ja hüvitamise mehhanismid tehisintellekti rakenduste ja masinõppevahendite kasutamisest tuleneva võimaliku kahjuga tegelemiseks;

—

nägema ette ohutuse, süsteemse ja vaikimisi turvalisuse põhimõtte ning kehtestama tehisintellekti arendajatele tulemuslikud ja tõhusad õigused ja menetlused juhuks, kui algoritmid teevad üksikisikute kohta tundlikke otsuseid, ning võtta arvesse ja kasutada nõuetekohaselt ära tulevaste tehnoloogiliste arengute mõju;

—	tagada kooskõla konfidentsiaalsuse, kasutajate privaatsuse ja ärisaladuse kaitsega;

—	tagada, et kui töökohal kasutusele võetud tehisintellekti tehnoloogial on otsene mõju digiteenuseid kasutavate töötajate töötingimustele, tuleb töötajaid sellest põhjalikult teavitada.

5. Karistused

Normide järgimine tuleks tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, sealhulgas proportsionaalsete trahvide kehtestamisega.

V. EBASEADUSLIKU VEEBISISU VASTU VÕITLEMISE MEETMED

Pakett peaks tagama selguse ja andma juhiseid selle kohta, kuidas veebipõhised vahendajad peaksid ebaseadusliku veebisisuga võitlema. E-kaubanduse direktiivi muudetud normid peaksid

—	selgitama, et ebaseadusliku sisu eemaldamine või sellele juurdepääsu keelamine ei tohiks mõjutada põhiõigusi ning kasutajate ja tarbijate õigustatud huve ja et seaduslik veebisisu peaks alles jääma;

—	parandama õigusraamistikku, võttes arvesse veebiteenuse vahendajate ja interneti keskset rolli avaliku arutelu hõlbustamisel ning faktide, arvamuste ja ideede tasuta levitamisel;

—

säilitama õigusliku aluspõhimõtte, mille kohaselt ei tohiks veebiteenuse vahendajaid kasutajate tegude eest otseselt vastutavaks pidada ja veebiteenuse vahendajad saavad jätkata seadusliku sisu modereerimist õiglastel, ligipääsetavatel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel teenuse osutamise tingimustel;

—	selgitama, et veebiteenuse vahendajate otsus kasutajate üleslaaditud sisu seaduslikkuse kohta peaks olema esialgne ning veebiteenuse vahendajaid ei tohiks pidada selle eest vastutavaks, sest ainult kohus võib teha lõpliku otsuse selle kohta, mis on ebaseaduslik sisu;

—	tagama, et see ei mõjutaks liikmesriikide võimet otsustada, milline sisu on siseriikliku õiguse kohaselt ebaseaduslik;

—	tagama, et meetmed, mida veebiteenuse vahendajaid kutsutakse võtma, oleksid proportsionaalsed, tõhusad ja piisavad, et võidelda tulemuslikult ebaseadusliku veebisisu vastu;

—	kohandama teenuseosutajate võetavate meetmete rangust vastavalt rikkumise raskusastmele;

—	tagama, et ebaseaduslikule sisule juurdepääsu blokeerimine ja selle eemaldamine ei nõua juurdepääsu blokeerimist tervele platvormile ja teenustele, mis on muidu seaduslikud;

—

kehtestama uue läbipaistvuse ja sõltumatuse järelevalve sisu modereerimise ja vahendite üle, mis on seotud ebaseadusliku veebisisu eemaldamisega; selliste süsteemide ja menetlustega peaksid kaasnema tugevad läbipaistvuse ja vastutuse kaitsemeetmed ning need peaksid olema pädevatele asutustele auditeerimiseks ja testimiseks kättesaadavad.

1. Teavitamise ja meetmete mehhanism

Paketiga tuleks kehtestada ühtlustatud ja õiguslikult jõustatav teavitamise ja meetmete mehhanism, mis põhineb selgetel protsessidel ja täpsel ajakaval iga teavitamise ja meetme menetlusetapi jaoks. Teavitamise ja meetmete mehhanism:

—	seda tuleks kohaldada ebaseadusliku veebisisu või -käitumise suhtes;

—	selles tuleks teha vahet eri liiki teenuseosutajate, sektorite ja/või ebaseadusliku sisu ja rikkumise raskusastme vahel;

—	peaks looma hõlpsasti juurdepääsetavad, usaldusväärsed ja kasutajasõbralikud menetlused, mis on kohandatud vastavalt sisu liigile;

—	peaks võimaldama kasutajatel hõlpsalt elektroonilisel teel teavitada veebipõhiseid vahendajaid võimalikust ebaseaduslikust veebisisust või -käitumisest;

—	peaks selgitama arusaadaval viisil käibel olevaid mõisteid ja protsesse, nagu „kiire tegutsemine“, „tegelik teadmine ja teadlikkus“, „suunatud meetmed“, „teavitamise formaat“ ja „teavitamise kehtivus“;

—	peaks tagama, et teavitamine ei too automaatselt kaasa õiguslikku vastutust ega näe spetsiifiliste sisuosade või seaduslikkuse hindamise suhtes ette eemaldamisnõuet;

—

nõudma, et teated oleksid piisavalt täpsed ja piisavalt põhjendatud, et teate saanud teenuseosutaja saaks teadlikult ja hoolikalt otsustada, mida järgnevalt ette võtta, ning sätestama vajalikud nõuded selle tagamiseks, et teates esitataks kogu teave, mis on vajalik ebaseadusliku sisu kiireks eemaldamiseks;

—

teade peaks sisaldama väidetavalt ebaseadusliku sisu asukohta (URL ja vajaduse korral ajatempel), viidet väidetava rikkumise toimepanemise kellaajale ja kuupäevale, kaebuse põhjust koos põhjuste selgitusega, miks teate esitaja peab sisu ebaseaduslikuks, ja vajaduse korral, olenevalt sisu liigist, lisatõendeid kaebuse kohta ning heauskset kinnitust esitatud teabe õigsuse kohta;

—

teate esitajatel peaks olema võimalus, kuid mitte kohustus, märkida teates oma kontaktandmed; kui nad otsustavad seda teha, tuleks tagada nende anonüümsus sisuteenuse pakkuja ees; kui kontaktandmeid ei esitata, võib kasutada IP-aadressi või muud samaväärset; anonüümsed teated ei tohiks olla lubatud, kui need puudutavad isiku- või intellektuaalomandi õiguste rikkumist;

—	kehtestama kaitsemeetmed, et hoida ära nende kasutajate kuritahtlikku käitumist, kes esitavad korrapäraselt, korduvalt ning pahauskselt valesid ja kuritahtlikke teateid;

—

kehtestama veebipõhistele vahendajatele kohustuse kontrollida teavitatud sisu ja vastata teavitajale ja sisu üleslaadijale piisavalt kiiresti põhjendatud otsusega; selline vastamisnõue peaks hõlmama otsuse põhjendust, otsuse tegemise viisi, seda, kas otsuse tegi inimene või automaatne otsustaja, ja teavet selle kohta, kas kumbki pool võib otsuse vahendaja, kohtute või muude üksuste kaudu edasi kaevata;

—	pakkuma teavet ja õiguskaitsevahendeid otsuse vaidlustamiseks vastuväite kaudu, sealhulgas juhul, kui sisu on eemaldatud automatiseeritud lahenduste abil, välja arvatud juhul, kui selline vastuväide on vastuolus õiguskaitseasutuste käimasoleva uurimisega;

—	tagama, et teavitamise ja meetmete mehhanismis ei käsitleta kohtulikke ettekirjutusi, mis on tehtud muus kui veebipõhiste vahendajate liikmesriigis.

Digiteenuste õigusakti teavitamise ja meetmete mehhanism peaks olema siduv ainult ebaseadusliku sisu korral. See aga ei tohiks takistada veebipõhistel vahendajatel võtta muu sisu jaoks kasutusele sarnaseid teavitamise ja meetmete mehhanisme.

2. Teavitamise ja meetmete mehhanismiga seotud vaidluste kohtuväline lahendamine

—	Veebipõhise vahendaja otsus ebaseaduslikuks märgitud sisu puhul tegutseda või mitte peaks sisaldama selget põhjendust selle konkreetse sisu suhtes võetud meetmete kohta. Teavitaja peaks saama teate kättesaamise kinnituse ja teabe sellest tulenevalt võetud meetmete kohta.

—

Ebaseaduslikuks märgitud sisu pakkujaid tuleks sellest viivitamata teavitada ning sellisel juhul tuleb neid teavitada ka sisule juurdepääsu kõrvaldamise, peatamise või selle tõkestamise põhjustest ja otsustest. Kõiki osalisi tuleks nõuetekohaselt teavitada kõigist olemasolevatest õiguslikest võimalustest ja mehhanismidest selle otsuse vaidlustamiseks.

—	Kõigil huvitatud isikutel peaks olema õigus vaidlustada otsus vastuväitega, mille suhtes tuleb kohaldada selgeid nõudeid ja millele tuleb lisada selgitus; huvitatud isikud peaksid saama kasutada ka vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme.

—

Kasutaja õigust olla teavitatud ja vastuväite esitamise õigust enne sisu eemaldamise otsuse tegemist tohib piirata või ära võtta vaid järgmistel juhtudel:

a)	kui veebipõhine vahendaja peab riiklikust õiguslikust nõudest tulenevalt lõpetama kõikide oma veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise konkreetsele kasutajale viisil, mis ei võimalda tal teavitamise ja meetmete mehhanismi järgida; või

b)	kui teavitamine või vastuväite esitamine takistaks käimasolevat kriminaaluurimist, mille puhul peab sisule juurdepääsu peatamise või tühistamise otsus jääma salajaseks.

—

E-kaubanduse direktiivi artikli 17 normid tuleks läbi vaadata, et tagada sõltumatute kohtuväliste vaidluste lahendamise mehhanismide kehtestamine ja kättesaadavus kasutajatele vaidluste puhul, mis puudutavad nende poolt üles laaditud teostele või muule materjalile juurdepääsu blokeerimist või nende eemaldamist.

—

Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism peaks vastama teatavatele standarditele, eelkõige õiglase menetluse, sõltumatuse, erapooletuse, läbipaistvuse ja tõhususe osas. Selline mehhanism peaks võimaldama kaebusi lahendada erapooletult, ei tohi võtta kasutajalt liikmesriigi õigusega tagatud õiguskaitset ega piirata tema õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele.

—	Kui õiguskaitsevahendi ja vastuväitega on kindlaks tehtud, et teavitatud tegevus või teave ei ole ebaseaduslik, peaks veebipõhine vahendaja eemaldatud või peatatud sisu põhjendamatu viivituseta taastama või lubama kasutajal see uuesti üles laadida.

—	Teate väljastamisel, vaidlustamisel või saamisel tuleks kõiki huvitatud pooli teavitada nii vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi kasutamise võimalusest kui ka õigusest pöörduda pädeva riikliku kohtu poole.

—	Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid ei tohiks mingil moel mõjutada asjaosaliste õigusi kohtumenetluse algatamiseks.

3. Teavitamise ja meetmete mehhanismi läbipaistvus

Teavitamise ja meetmete mehhanism peaks olema läbipaistev ja üldsusele kättesaadav. Selleks peaksid veebipõhised vahendajad olema kohustatud avaldama aastaaruandeid, mis peaksid olema standardsed ja sisaldama järgmist teavet:

—	kõigi teavitamise ja meetmete mehhanismi kaudu laekunud teadete arv ja nendega seotud sisuliigid;

—	keskmine vastamisaeg sisuliigi kohta;

—	eksliku eemaldamise juhtude arv;

—	teavitava üksuse liik (eraisikud, organisatsioonid, ettevõtjad, usaldusväärsed teavitajad jne) ja nende teadete koguarv;

—	teave sisu ebaseaduslikkuse olemuse või eemaldamise põhjuseks olnud rikkumise liigi kohta;

—	veebipõhistele vahendajatele laekunud vaidlustatud otsuste arv ja nende käsitlemise viis;

—	veebimajutusteenuse vahendaja rakendatava sisu modereerimise mudeli kirjeldus ja kõikide automaatsete vahendite kirjeldus, sealhulgas sisuline teave kasutatud loogika kohta;

—	korduvate rikkujate suhtes võetavad meetmed, et tagada nende tõhusus sellise süsteemse kuritegeliku käitumise vastu võitlemisel.

Aruande avaldamise kohustuse ja üksikasjalikkuse nõude puhul tuleks arvesse võtta veebipõhiste vahendajate tegevuse mahtu või ulatust ning nende vahendite ja eksperditeadmiste piiratust. Mikroettevõtjatelt ja idufirmadelt tuleks nõuda kõnealuse aruande ajakohastamist ainult siis, kui aastate lõikes on toimunud märkimisväärne muutus.

Veebipõhised vahendajad peaksid samuti avaldama teavet oma menetluste ja huvitatud poolte sekkumise ajakava kohta, näiteks ajavahemik, mille jooksul sisu üleslaadija võib vastata vastuväitega, ajavahemik, mille jooksul vahendaja teavitab mõlemat poolt menetluse tulemusest, ning ajavahemikud otsuse kohta eri liiki kaebuste esitamiseks.

4. „Safe harbour“-põhimõte e-kaubanduse direktiivi artiklites 12, 13 ja 14

Digiteenuste õigusakt peaks e-kaubanduse direktiivi artiklites 12, 13 ja 14 infoühiskonna teenuste osutajate (veebipõhiste vahendajate) vastutuse kohta sätestatud praeguseid piiratud erandeid kaitsma ja need säilitama.

5. Aktiivsed ja passiivsed majutajad

Digiteenuste õigusaktis tuleks säilitada erandid e-kaubanduse direktiivis vahendajatele, kellel on neutraalne ja passiivne roll, ning käsitleda õiguskindluse puudumist aktiivse rolli mõiste puhul, kodifitseerides seda küsimust puudutava Euroopa Kohtu praktika. Selles tuleks samuti selgitada, et veebimajutusteenuse pakkujal on aktiivne roll, kui ta loob sisu või aitab teataval määral kaasa selle ebaseaduslikkusele või kui see tähendab kolmanda isiku sisu ülevõtmist (keskmise kasutaja või tarbija hinnangul).

See peaks tagama, et veebipõhiste vahendajate võetud vabatahtlikud meetmed ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks ei viiks selleni, et neid peetakse aktiivset rolli täitvaks üksnes nende meetmete alusel. Kõigi selliste meetmete rakendamisega peaksid aga kaasnema asjakohased kaitsemeetmed ning sisu modereerimise tavad peaksid olema õiglased, kättesaadavad, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad.

Digiteenuste õigusaktis tuleks säilitada vabastused vastutusest taga- ja taristuteenuste eest, mis ei osale veebipõhiste vahendajate ja nende klientide lepingulistes suhetes ning millega lihtsalt rakendatakse veebipõhiste vahendajate või nende klientide tehtud otsuseid.

6. Üldise jälgimise keeld – e-kaubanduse direktiivi artikkel 15

Digiteenuste õigusakti tuleks üle võtta e-kaubanduse direktiivi artiklis 15 sätestatud üldise jälgimiskohustuse keeld. Veebipõhiste vahendajate suhtes ei tohiks kohaldada üldist jälgimiskohustust.

VI. INTERNETIPÕHISED KAUPLEMISKOHAD

Digiteenuste õigusaktis tuleks esitada konkreetsed uued normid internetipõhiste kauplemiskohtade, toodete veebimüügi, veebis edendamise ja pakkumise ning tarbijatele teenuste osutamise kohta.

Need uued normid peaksid

—	olema kooskõlas üldise tooteohutuse direktiivi reformiga ja seda täiendama;

—	hõlmama kõiki üksusi, kes pakuvad ja suunavad liidus tarbijatele teenuseid ja/või tooteid, sealhulgas juhul, kui nad asuvad väljaspool liitu;

—

eristama internetipõhised kauplemiskohad muud tüüpi teenuseosutajatest, sealhulgas sama ettevõtte tegevuse piires ka muust vahendamise kõrvaltegevusest; kui üks ettevõtte pakutavatest teenustest vastab kauplemiskohaks vajalikele kriteeriumidele, peaksid normid selle äritegevuse osa suhtes täielikult kehtima, olenemata selle ettevõtte sisemisest korraldusest;

—	tagama, et internetipõhised kauplemiskohad selgitaksid, millisest riigist tooteid müüakse või teenuseid pakutakse, sõltumata sellest, kas neid pakub või müüb see kauplemiskoht, kolmas isik või liidus või väljaspool liitu registreeritud müüja;

—	tagama, et internetipõhistest kauplemiskohtadest eemaldatakse kiiresti pakkuja jagatud teadaolevalt eksitav teave, sealhulgas pakkuja antud eksitavad kaudsed garantiid ja kinnitused;

—

tagama, et ametitoiminguid pakkuvad internetipõhised kauplemiskohad näitavad, kas kutseala on reguleeritud direktiivi 2005/36/EÜ tähenduses, et võimaldada tarbijatel teha teadlik valik ja vajaduse korral kontrollida asjaomase pädeva asutuse poole pöördudes, kas kutsetöötaja vastab konkreetse kutsekvalifikatsiooni nõuetele;

—	tagama, et internetipõhised kauplemiskohad on läbipaistvad ja aruandekohustuslikud, ning teevad koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, et tuvastada olukordi, mil tekib tõsine ohtlike toodete oht, ja hoiatavad neid niipea, kui nad saavad teada selliste toodete esinemisest oma platvormidel;

—	tagama, et internetipõhised kauplemiskohad jälgivad liidu ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi (RAPEX), teevad pistelisi kontrolle, et leida tagasikutsutud ja ohtlikke tooteid, ning võtavad võimaluse korral selliste toodete suhtes vajalikke meetmeid;

—

tagama, et pärast seda, kui liidu varajase hoiatamise süsteemid, riiklikud turujärelevalveasutused, toll või tarbijakaitseasutused on tuvastanud, et toode on ohtlik ja/või võltsitud, peaks olema kohustuslik toode kauplemiskohast kiiresti ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast teate saamist eemaldada;

—

tagama, et internetipõhised kauplemiskohad teavitavad tarbijat, kui neilt ostetud toode on platvormilt eemaldatud pärast teadet, et toode ei vasta liidu tooteohutuse ja tarbijakaitse eeskirjadele; tarbijaid tuleks samuti teavitada kõigist ohutusprobleemidest ja vajalikest meetmetest, et tagada toote tegelik tagasinõudmine;

—

tagama, et internetipõhised kauplemiskohad kehtestavad koostöös platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitleva määruse kohaste ametiasutustega meetmed, et piirata ohtlikke tooteid pakkuvate korduvrikkujate tegevust, ning et nad võtavad vastu meetmed, mille eesmärk on vältida juba kõrvaldatud ohtlike toodete taasilmumist;

—	kaaluma võimalust, et kolmandas riigis asuvalt pakkujalt nõutakse liidus filiaali loomist või liidus asuva õigusliku esindaja määramist, keda saab pidada vastutavaks Euroopa tarbijatele selliste toodete või teenuste müümise eest, mis ei vasta liidu ohutuseeskirjadele;

—	käsitlema internetipõhiste kauplemiskohtade vastutust tarbijale tekitatud kahju eest ja kui need ei võta piisavaid meetmeid ebaseaduslike toodete kõrvaldamiseks pärast seda, kui neile on sellistest ebaseaduslikest toodetest teada antud;

—

käsitlema internetipõhiste kauplemiskohtade vastutust, kui neil platvormidel on tugev mõju pakkujatele ja majandustehingute olulistele osadele, näiteks maksevahenditele, hindadele, vaikimisi tingimustele või tegevusele, mille eesmärk on hõlbustada liidu turul tarbijale kaupade müümist, ja kui puudub liidus registreeritud tootja, importija või turustaja, keda saab vastutusele võtta;

—

käsitlema internetipõhiste kauplemiskohtade vastutust, kui internetipõhine kauplemiskoht ei ole tarbijat teavitanud, et kaupade või teenuste tegelik pakkuja on kolmas isik, muutes seeläbi kauplemiskoha tarbija ees lepinguliselt vastutavaks; vastutust tuleks kaaluda ka juhul, kui kauplemiskoht pakub teadlikult eksitavat teavet;

—	tagama, et internetipõhistel kauplemiskohtadel on õigus nõuda süüdiolevalt tarnijalt või tootjalt kahju hüvitamist;

—

proovima laiendada mõnede e-kaubanduse jaemüüjate ja komisjoni võetud kohustust kõrvaldada vastavalt ohtlikud või võltstooted müügist kiiremini, tuginedes vabatahtlike kohustuste võtmise kavadele, nagu tooteohutuse deklaratsioon, ja vastastikuse mõistmise memorandumile võltsitud kaupade internetimüügi kohta, ning märkima, millised neist kohustustest võivad muutuda kohustuslikuks.

VII. SÜSTEEMI SEISUKOHALT OLULISTE ETTEVÕTJATE EX ANTE REGULEERIMINE

Digiteenuste õigusaktis tuleks esitada ettepanek uue eraldi õigusakti kohta, mille eesmärk oleks tagada, et konkreetsete veebiplatvormide süsteemi seisukohalt oluline roll ei kujuta siseturule ohtu, mis tuleneb uute innovaatiliste turuletulijate, sealhulgas VKEde, ettevõtjate ja idufirmade ebaausast välistamisest, millega kaasneb tarbijate valikuvõimaluste vähenemine.

Selleks peaks digiteenuste õigusaktis eelkõige:

—

looma ex ante mehhanismi, et takistada (mitte lihtsalt heastada) digimaailmas süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate tekitatud turutõrkeid, tuginedes platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlevale määrusele; selline mehhanism peaks võimaldama reguleerivatel asutustel rakendada süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate suhtes kaitsemeetmeid turutõrgete kõrvaldamiseks, ilma et selleks oleks vaja tuvastada konkurentsieeskirjade rikkumist;

—

andma reguleerivatele asutustele volitused kehtestada süsteemi seisukohalt oluliseks ettevõtjaks liigitatud ettevõtete suhtes proportsionaalseid ja täpselt määratletud kaitsemeetmeid, võttes aluseks digiteenuste õigusaktide sätestatud kriteeriumid ning selliste positiivsete ja negatiivsete meetmete ammendava loetelu, mida need ettevõtted peavad järgima ja/või mille võtmine on keelatud; komisjon peaks oma mõjuhinnangus põhjalikult analüüsima seni turul täheldatud eri sõlmküsimusi, nagu:

—	koostalitlusvõime ning selliste asjakohaste süsteemi seisukohalt olulistele ettevõtjatele kuuluvate vahendite, andmete, eksperditeadmiste ja ressursside puudumine, mis võimaldaksid tarbijatel digiplatvorme või interneti ökosüsteeme vahetada või ühendada ja koos kasutada;

—	süstemaatiline eeliskuvamine, mis võimaldab süsteemi seisukohalt olulistel ettevõtjatel pakkuda oma teisi teenuseid tarbivaid teenuseid paremini nähtaval viisil;

—	andmete sidumine, mida kasutatakse turuvõimu laiendamiseks ühelt turult lähiturgudele ning mis toob kaasa oma toodete ja teenuste eelistamise ja tarbijale teenuseosutajast sõltuvuse tekitamise;

—	laialt levinud tava keelata kehtestatud lepingutingimuste kaudu kolmandatest isikutest ärikasutajatel suunata tarbijaid oma veebisaidile;

—	süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate kasutatavate soovitussüsteemide, sealhulgas selliste süsteemide toimimise reeglite ja kriteeriumide läbipaistmatus;

—	tagama, et süsteemi seisukohalt olulistele ettevõtjatele antakse võimalus näidata, et kõnealune käitumine on õigustatud;

—

täpsustama, et mõningaid kaitsemeetmeid tuleks kehtestada kõikide süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate suhtes, pidades silmas näiteks läbipaistvuskohustusi äritegevuses, eelkõige andmete kogumise ja kasutamise puhul, ning süsteemi seisukohalt olulistele ettevõtjatele kehtestatavat keeldu toimida nii, et tarbijal oleks raskem teenuseid vahetada või kasutada mitme eri tarnija pakutavaid teenuseid, või muid põhjendamatu diskrimineerimise vorme, mis välistavad teised ettevõtjad või kahjustavad neid;

—	andma reguleerivatele asutustele volitused võtta ajutisi meetmeid ja määrata sanktsioone süsteemi seisukohalt olulistele ettevõtjatele, kes ei täida neile pandud mitmesuguseid regulatiivseid kohustusi;

—	nägema ette, et lõpliku otsuse küsimuses, kas infoühiskonna teenuse osutaja on süsteemi seisukohalt oluline ettevõtja, teeb komisjon, tuginedes ex ante mehhanismis loetletud tingimustele;

—	andma süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjate kasutajatele õiguse saada teavet, andmeid deaktiveerida ning tõhusalt kontrollida ja otsustada, millist sisu nad soovivad näha; kasutajaid tuleks ka nõuetekohaselt teavitada neile konkreetse sisu soovitamise kõigist põhjustest;

—	tagama, et järgitakse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigusi, kohustusi ja põhimõtteid, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumine, eesmärgi piiramine, lõimitud ja vaikimisi andmekaitse ning töötlemise õiguslikud alused;

—

tagama koostalitlusvõime asjakohase taseme, mis nõuab süsteemi seisukohalt olulistelt ettevõtjatelt asjakohaste vahendite, andmete, eksperditeadmiste ja ressursside jagamist, et piirata kasutajate ja tarbijate seotuse ohtu ning kasutajate kunstlikku sidumist ühe süsteemi seisukohalt olulise ettevõtjaga, ilma et neil oleks reaalseid võimalusi või stiimuleid vahetada nende meetmete raames digitaalplatvorme või interneti ökosüsteeme; komisjon peaks uurima erinevaid tehnoloogiaid ning avatud standardeid ja protokolle, sealhulgas võimalust luua tehniline liides (rakendusliides), mille kaudu konkureerivate platvormide kasutajad saaksid süsteemi seisukohalt oluliste ettevõtjatega ühendust võtta ja teavet vahetada; süsteemi seisukohalt olulised ettevõtjad ei tohi kolmandatelt isikutelt koostalitlustegevuse käigus saadud andmeid kasutada äriotstarbeliselt muul eesmärgil kui sellise tegevuse võimaldamiseks; koostalitlusega seotud kohustused ei tohiks piirata, takistada ega aeglustada vahendajate suutlikkust parandada turvaauke;

—	tagama, et uus eelmehhanism ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist, sealhulgas enese-eelistamise ja üldise vertikaalse integratsiooni valdkonnas, ning tagama, et mõlemad poliitikavahendid on täiesti sõltumatud.

VIII. JÄRELEVALVE, KOOSTÖÖ JA TÄITMISE TAGAMINE

Digiteenuste õigusakt peaks parandama olemasolevate normide järelevalvet ja täitmise tagamist ning tugevdama siseturu klauslit kui digitaalse ühtse turu nurgakivi, täiendades seda uue koostöömehhanismiga, mille eesmärk on parandada teabevahetust, koostööd ja vastastikust usaldust ning taotluse korral antavat vastastikust abi liikmesriikide vahel, eelkõige teenuseosutaja päritoluriigi ametiasutuste ja teenuseosutaja teenuste pakkumise kohaks oleva vastuvõtva riigi ametisasutuste vahel.

Komisjon peaks läbi viima põhjaliku mõjuhinnangu, et hinnata digiteenuste õigusakti käsitlevate sätete kohaldamiseks kõige paremini sobivamat järelevalve ja täitmise tagamise mudelit, mis järgiks ühtlasi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Komisjon peaks oma mõjuhinnangus uurima olemasolevaid mudeleid, nagu tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm (ERGA), Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa konkurentsivõrgustik, ning kaaluma kombineeritud järelevalvesüsteemi vastuvõtmist.

Kombineeritud järelevalvesüsteem, mis põhineb ELi koordineerimisel koostöös riiklike ametiasutuste võrgustikuga, peaks parandama digiteenuste õigusakti järelevalvet ja kohaldamist, tagama nõuete täitmise, sealhulgas regulatiivsete trahvide maksmise ja muude sanktsioonide või meetmete täitmise, ning peaks olema võimeline vahendajaid ja platvorme auditeerima. Samuti peaks see vajaduse korral lahendama liikmesriikide ametiasutuste vahelisi piiriüleseid vaidlusi, käsitlema keerulisi piiriüleseid küsimusi, andma nõu ja suuniseid ning kiitma heaks kogu liitu hõlmavad tegevusjuhendid ja otsused ning selle kaudu peaks koos liikmesriikide ametiasutustega saama teha algatusi ja alustada uurimisi piiriülestes küsimustes. Lõplik järelevalve liikmesriikide kohustuste üle peaks jääma komisjonile.

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning koostama koos liikmesriikide ametiasutustega avaliku platvormi tulemustabeli, mis sisaldab asjakohast teavet digiteenuste õigusakti nõuete täitmise kohta. Komisjon peaks hõlbustama ja toetama Euroopa teadusuuringute andmebaasi loomist ja haldamist, et hõlbustada andmete jagamist avaliku sektori asutuste, teadlaste, valitsusväliste organisatsioonide ja ülikoolidega teadusuuringute eesmärgil.

Digiteenuste õigusaktiga tuleks e-kaubanduse direktiivi artiklisse 16 lisada ka uued täitmise tagamise elemendid eneseregulatsiooni kohta.

(1) Direktiivis (EL) 2019/770 ja direktiivis (EL) 2019/771 sätestatud normid.

(2) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 9.7.2018, lk 25).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/31

P9_TA(2020)0273

Digiteenuste akt ning kaubandus- ja tsiviilõiguse normide kohandamine veebis tegutsevatele äriüksustele

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile digiteenuste õigusakti kohta: kaubandus- ja tsiviilõiguse normide kohandamine veebis tegutsevatele äriüksustele (2020/2019(INL))

(2021/C 404/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 11 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (2),

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (5),

—	võttes arvesse 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

—	võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitust (EL) 2018/334 meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu (6),

—	võttes arvesse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (7) ning 10. juunil 1958. aastal New Yorgis allkirjastatud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise ÜRO konventsiooni,

—	võttes arvesse oma 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni hajusraamatu tehnoloogiate ja plokiahelate kohta: usalduse suurendamine vahendajatest loobumise abil (8),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

—	võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“ (COM(2016)0288),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa lisandväärtuse üksuse Euroopa lisandväärtuse hindamise uuringut „Digitaalteenuste akt: Euroopa lisandväärtuse hindamine“ (9),

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0177/2020),

arvestades, et digiteenuseid, mis on liidu majanduse ja paljude kodanike elatusvahendite nurgakivi, tuleb reguleerida viisil, mis tagab kodanike põhiõigused ja muud õigused, toetades samal ajal arengut, majanduslikku progressi ja digitaalkeskkonda ning suurendades usaldust veebikeskkonnas, võttes arvesse kasutajate ja kõigi turuosaliste, sealhulgas VKEde ja idufirmade huve;

arvestades, et mõningaid veebisisu jagamise teenuse osutajaid ja audiovisuaalmeedia teenuseid käsitlevaid õigusnorme on hiljuti ajakohastatud, eelkõige direktiividega (EL) 2018/18081 ja (EL) 2019/790, kuid mitmeid peamisi tsiviil- ja kaubandusõiguse aspekte ei ole liidu või siseriiklikus õiguses rahuldavalt käsitletud, ning arvestades, et selle küsimuse olulisust on rõhutanud digiteenuste valdkonna kiire ja üha kiirenev areng viimastel aastakümnetel, eelkõige uute ärimudelite, tehnoloogiate ja sotsiaalse tegelikkuse esilekerkimine; arvestades, et sellega seoses on vaja põhjalikult ajakohastada internetis tegutsevate äriüksuste suhtes kohaldatavaid tsiviil- ja kaubandusõiguse olulisi sätteid;

arvestades, et mõnel digiteenuseid pakkuval ettevõttel on tänu tugevale andmepõhisele võrguefektile märkimisväärne turuvõim, mis võimaldab neil suruda kasutajatele peale oma äritavasid ning teeb teiste osalejate, eelkõige idufirmade ja VKEde konkureerimise ja uute ettevõtete turule sisenemisegi üha raskemaks;

D.	arvestades, et üksnes konkurentsiõiguse täitmise järelkontrolliga ei saa tõhusalt käsitleda teatavate veebiplatvormide turuvõimu mõju, sealhulgas ausale konkurentsile digitaalsel ühtsel turul;

arvestades, et sisumajutusplatvormid arenesid pelgalt sisu kuvamisega seotud platvormidest keerukateks organismideks ja turuosalisteks, eelkõige sotsiaalvõrgustikud, mis koguvad ja kasutavad kasutusandmeid; arvestades, et kasutajatel on õiguspärane alus eeldada selliste platvormide kasutamisel ja kasutajaandmete kasutamisel platvormide poolt õiglasi tingimusi seoses juurdepääsu, läbipaistvuse, hinnakujunduse ja konfliktide lahendamisega; arvestades, et läbipaistvus võib aidata usaldust digiteenuste vastu märkimisväärselt suurendada;

arvestades, et sisumajutusplatvormid võivad otsustada, millist sisu nende kasutajatele näidatakse, ja mõjutavad sellega tugevalt teabe saamise ja edastamise viisi, kuni selleni, et sisumajutusplatvormid on tegelikult muutunud digivaldkonnas avalikuks ruumiks; arvestades, et avalikke ruume tuleb hallata nii, et kaitstakse avalikke huve, järgitakse kasutajate põhiõigusi ja tsiviilõigusi, eelkõige õigust väljendusvabadusele ja teabele;

arvestades, et õigusnormide kaitse digimaailmas ei hõlma mitte ainult põhiõiguste, eelkõige väljendus- ja teabevabaduse, eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse, mittediskrimineerimise, omandi- ja intellektuaalomandi õiguste austamise tõhusat jõustamist, vaid ka õiguskaitse kättesaadavust ja nõuetekohast menetlust; arvestades, et sisu või õiguskaitsevolituste seaduslikkust käsitlevate otsuste delegeerimine eraettevõtjatele kahjustab läbipaistvust ja nõuetekohast menetlust, mis viib killustatud lähenemiseni; arvestades, et seetõttu on vaja nõuetekohaste tagatistega kiirmenetlust, et tagada tõhusate õiguskaitsevahendite olemasolu;

arvestades, et automatiseeritud vahendid ei suuda praegu usaldusväärselt eristada konkreetses kontekstis ebaseaduslikku sisu seaduslikust sisust ning seetõttu võivad sisu automaatse tuvastamise ja eemaldamise mehhanismid tekitada õigustatud õiguslikke probleeme, eelkõige seoses väljendus- ja teabevabaduse võimalike piirangutega, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11; arvestades, et seetõttu peaks automatiseeritud mehhanismide kasutamine olema proportsionaalne, hõlmama ainult põhjendatud juhtumeid ja järgima läbipaistvaid menetlusi;

I.	arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11 kaitseb ka massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust, mis sõltuvad oma publikuni jõudmisel üha enam veebiplatvormidest;

arvestades, et enamik eurooplasi kasutab digiteenuseid igapäevaselt, kuid nende suhtes kohaldatakse kogu liidus üha enam õigusnorme, mis toob kaasa turu märkimisväärse killustumise ning sellest tuleneva õiguskindlusetuse piiriüleselt tegutsevate Euroopa kasutajate ja teenuste jaoks; arvestades, et sisumajutusplatvormide sisu modereerimise tavasid reguleerivad tsiviilõiguslikud normid põhinevad teatavatel liidu ja liikmesriikide tasandi sektoripõhistel õigusnormidel ning kehtestatud kohustused ja eri tsiviilõiguslike normide täitmise tagamiseks kasutatavad mehhanismid on märkimisväärselt erinevad; arvestades, et selline olukord on viinud digitaalse ühtse turu killustunud normide kogumini, mis nõuab reageerimist liidu tasandil;

arvestades, et teatavate sisumajutusplatvormide praegune ärimudel seisneb sellise sisu reklaamimises, mis tõenäoliselt tõmbab kasutajate tähelepanu ja loob seetõttu rohkem profiilianalüüsi andmeid, et pakkuda tõhusamaid suunatud reklaame ja suurendada selle abil kasumit; arvestades, et selline profiilianalüüs koos suunatud reklaamiga võib tuua kaasa emotsioonide ärakasutamisele suunatud sisu võimendamise, mis sageli ergutab ja soodustab uudisvoogudes ja soovitussüsteemides kõmu, tipnedes kasutajate võimaliku manipuleerimisega;

L.	arvestades, et kasutajatele kontekstipõhise reklaami pakkumiseks on vaja vähem kasutajaandmeid kui käitumispõhise suunatud reklaami jaoks ja seetõttu on see vähem pealetükkiv;

M.	arvestades, et selliste soovitussüsteemide, võrdlusteenuste, sisu kureerimise ja reklaamipaigutuste taga oleva algoritmiloogika valimine jääb sisumajutusplatvormide otsustada ja selle avaliku kontrolli võimalus on väike, mis tekitab vastutuse ja läbipaistvusega seotud probleeme;

arvestades, et suure turuvõimuga sisumajutusplatvormid võimaldavad kasutajatel oma profiile kasutada, et logida sisse kolmandate isikute veebisaitidele, mis annab platvormidele võimaluse jälgida nende tegevust isegi väljaspool oma platvormikeskkonda, mis annab konkurentsieelise andmetele juurdepääsul sisu kureerimise algoritmide kasutamiseks;

arvestades, et niinimetatud nutilepinguid, mis põhinevad hajusraamatu tehnoloogial, sealhulgas plokiahelatel, mis võimaldavad detsentraliseeritud ja täielikult jälgitavat arvestuse pidamist ning oma korralduse täitmist, kasutatakse paljudes valdkondades, kus puudub nõuetekohane õigusraamistik; arvestades, et selliste lepingute seaduslikkuse ja nende täitmise suhtes piiriülestes olukordades on ebakindlust;

arvestades, et platvormide mitteläbiräägitavates tingimustes osutatakse sageli nii kohaldatavale õigusele kui ka väljaspool liitu asuvatele pädevatele kohtutele, mis takistab juurdepääsu õigusemõistmisele; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (10) sätestatakse kohtualluvuse normid; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses täpsustatakse andmesubjekti õigust võtta eraviisilisi täitemeetmeid otse vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu, olenemata sellest, kas töötlemine toimub liidus või mitte, ja olenemata sellest, kas vastutav töötleja on asutatud liidus või mitte; arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 79 on sätestatud, et menetlus algatatakse selle liikmesriigi kohtus, kus on vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht, või teise võimalusena selle liikmesriigi kohtus, kus on andmesubjekti alaline elukoht;

arvestades, et juurdepääs isikustamata andmetele ja nende kaeve on digimajanduse kasvu oluline tegur; arvestades, et nõuetekohased õigusstandardid ja andmekaitse meetmed, mis on seotud andmete koostalitlusvõimega, võivad seotuse efektide kaotamise abil täita olulist osa õiglaste turutingimuste olemasolu tagamisel;

arvestades, et on oluline hinnata võimalust teha Euroopa üksusele ülesandeks tagada ühtlustatud lähenemine digiteenuste õigusakti rakendamisele kogu liidus, hõlbustada koordineerimist riiklikul tasandil ning käsitleda uusi võimalusi ja probleeme, eelkõige neid, mis on piiriülesed ja tulenevad jätkuvast tehnoloogia arengust;

Digiteenuste akt

nõuab, et komisjon esitaks põhjendamatu viivituseta seadusandlike ettepanekute paketi, mis koosneks piisava esemelise, isikulise ja territoriaalse kohaldamisalaga digiteenuste õigusaktist, kus määratletaks peamised kontseptsioonid, ning hõlmaks soovitusi, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas; on arvamusel, et piiramata tulevaste seadusandlike ettepanekute üksikasju, peaks õiguslik alus olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114;

teeb ettepaneku, et digiteenuste õigusakt sisaldaks õigusnorme, millega pandaks maksma sisuhalduse lepingupõhised õigused, kehtestataks sisu modereerimise läbipaistvad, õiglased, siduvad ja ühtsed standardid ja menetlused ning tagataks kättesaadavad ja sõltumatud õiguskaitsevahendid; rõhutab, et kõik seadusandlikud ettepanekud peaksid olema tõenduspõhised ning nendega tuleks püüda kõrvaldada praegused tõkked, mis veebiplatvormidel digiteenuste pakkumisel esinevad, ja ennetada võimalikke uusi põhjendamatuid tõkkeid, tõhustades samal ajal tarbijate ja kodanike kaitset; on veendunud, et seadusandlike ettepanekute eesmärk peaks olema saavutada kestlik ja arukas majanduskasv, käsitleda tehnoloogilisi probleeme ning tagada, et digitaalne ühtne turg on kõigi jaoks õiglane ja turvaline;

teeb lisaks ettepaneku, et sisu modereerimiseks kavandatud meetmeid kohaldataks üksnes ebaseadusliku sisu, mitte kõigest kahjuliku sisu suhtes; teeb sellega seoses ettepaneku, et määrus sisaldaks universaalseid kriteeriume platvormide turuvõimu kindlaksmääramiseks, et anda märkimisväärse turuvõimuga platvormi selge määratlus ja määrata seeläbi kindlaks, kas teatavatele sisumajutusplatvormidele, millel ei ole märkimisväärset turuvõimu, võib teha teatavatest sätetest erandi; rõhutab, et digiteenuste õigusaktiga loodud raamistik peaks olema hoomatav väikeettevõtete, VKEde ja idufirmade jaoks ning peaks seetõttu sisaldama proportsionaalseid kohustusi kõigi sektorite jaoks;

teeb ettepaneku, et digiteenuste õigusaktiga kehtestataks väljaspool liitu asutatud digiteenuste osutajatele kohustus määrata liidus asuvate kasutajate huvidele vastav seaduslik esindaja, kellele võiks esitada taotluse, et võimaldada näiteks tarbija õiguskaitset vale või eksitava reklaami korral, ning teha selle esindaja kontaktandmed nähtavaks ja kättesaadavaks digiteenuse osutaja veebisaidil;

Sisu modereerimisega seotud õigused

rõhutab, et vastutus õigusakti täitmise tagamise eest peab lasuma riigiasutustel; on seisukohal, et lõpliku otsuse kasutaja loodud sisu seaduslikkuse kohta peab tegema sõltumatu kohus, mitte eraettevõtja;

märgib, et määrus peab keelama sellise infosisu modereerimise, mis on diskrimineeriv või hõlmab ärakasutamist ja tõrjumist, eelkõige kõige haavatavamate suhtes, ning peab alati austama kasutajate põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige nende väljendusvabadust;

rõhutab vajadust tarbijaid paremini kaitsta, andes usaldusväärset ja läbipaistvat teavet kuritarvitamise näidete kohta, nagu eksitavate väidete esitamine ja pettused;

soovitab, et määruse kohaldamist peaks hoolikalt jälgima Euroopa üksus, kelle ülesanne on tagada, et sisumajutusplatvormid järgivad määruse sätteid, eelkõige jälgides sisuhalduse standardite järgimist läbipaistvusaruannete alusel ja jälgides sisumajutusplatvormide poolt sisuhalduse eesmärgil kasutatavaid algoritme; kutsub komisjoni üles hindama võimalusi nimetada nende ülesannete täitmiseks ametisse olemasolev või uus Euroopa amet või Euroopa organ või koordineerida ise riiklike ametiasutuste võrgustikku (edaspidi „Euroopa üksus“);

soovitab sisumajutusplatvormidel esitada Euroopa üksusele korrapäraselt terviklikke läbipaistvusaruandeid, mis põhinevad järjepideval metoodikal ja mida hinnatakse asjakohaste tulemusnäitajate alusel, sealhulgas sisu käsitleva poliitika ja tingimuste vastavuse kohta digiteenuste õigusakti sätetele; teeb lisaks ettepaneku, et sisumajutusplatvormid avaldaksid need aruanded ja oma sisuhalduspoliitika ning teeksid need lihtsal ja juurdepääsetaval viisil üldsusele kättesaadavas andmebaasis kättesaadavaks;

10.

nõuab, et märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid hindaksid ohtu, mida nende sisu haldamise poliitika kujutab ühiskonnale seoses seadusliku sisuga, eelkõige seoses mõjuga põhiõigustele, ning alustaksid läbipaistvusaruannete esitamise alusel kaks korda aastas dialoogi Euroopa üksuse ja asjaomaste riiklike ametiasutustega;

11.

soovitab liikmesriikidel näha ette sõltumatud vaidluste lahendamise organid, mille ülesanne on lahendada sisu modereerimise üle tekkinud vaidlusi; on seisukohal, et anonüümsete väljaannete ja üldiste huvide kaitsmiseks peaks mitte ainult kasutajal, kes laadis üles vaidluse objektiks oleva sisu, vaid ka kolmandal isikul, näiteks ombudsmanil, kellel on õigustatud huvi tegutseda, olema võimalik sisu modereerimise otsuseid vaidlustada; kinnitab kasutajate õigust edasisele õiguskaitsele;

12.

on kindlal seisukohal, et digiteenuste õigusakt ei tohi sisaldada sätteid, millega sunnitakse sisumajutusplatvorme kasutama sisu mis tahes vormis täielikult automatiseeritud eelkontrolli, kui liidu kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, ning on seisukohal, et mehhanismidega, mida platvormid kasutavad vabatahtlikult, ei tohi kaasneda automatiseeritud vahenditel ega üleslaaditava sisu filtreerimisel põhinevaid eelkontrolli meetmeid, ning neid peab auditeerima Euroopa amet, et tagada digiteenuste õigusakti sätetele vastavus;

13.

rõhutab, et sisumajutusplatvormid peavad algoritmide ja nende treenimiseks kasutatavate andmete töötlemisel olema läbipaistvad;

Sisu kureerimise, andmete ja veebireklaamiga seotud õigused

14.

on seisukohal, et arvamusi või seisukohti väljendava kasutajale suunatud sisu võimendamine on üks kahjulikumaid tavasid digitaalühiskonnas, eriti juhtudel, kui sellise sisu nähtavust suurendatakse, võttes aluseks kasutaja varasema reaktsiooni muule võimendatud sisule, ja seda tehakse eesmärgiga optimeerida kasutajaprofiile suunatud reklaami jaoks; on mures, et sellised tavad tuginevad ulatuslikule jälgimisele ja andmekaevele; kutsub komisjoni üles analüüsima selliste tavade mõju ja võtma asjakohaseid seadusandlikke meetmeid;

15.

on seisukohal, et suunatud reklaami kasutamist tuleb rangemalt reguleerida vähem pealetükkivate reklaamivormide kasuks, mis ei nõua kasutajate sisuga tegelemise jälgimist, ja et käitumispõhise reklaami näitamine peab sõltuma kasutajate vabatahtlikult antud, konkreetsest, teadlikust ja ühemõttelisest nõusolekust;

16.

võtab teadmiseks kehtivad sätted, mis käsitlevad suunatud reklaami Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (11);

17.

soovitab seetõttu seada digiteenuste õigusaktis selged piirid tingimustele ja kehtestada läbipaistvusnormid selle kohta, kuidas kogutakse andmeid suunatud reklaami pakkumiseks ning sellise suunatud reklaami toimimise ja vastutuse osas, eriti juhul, kui andmeid jälgitakse kolmandate isikute veebisaitidel; on jätkuvalt arvamusel, et vaja on uusi meetmeid, et kehtestada platvormide ja tarbijate vaheliste suhete raamistik, mis käsitleks reklaami, digitaalse müksamise ja sooduskohtlemise läbipaistvuse sätteid; palub komisjonil hinnata suunatud reklaami reguleerimise võimalusi, sealhulgas keeluni viivat järkjärgulist kaotamist;

18.

rõhutab, et kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega ja selleks, et vältida isikuandmete loata avaldamist, identiteedivargust ja muid isikuandmete kuritarvitamise vorme, tuleks digiteenuste õigusaktis sätestada õigus kasutada digiteenuseid anonüümselt, kui see on tehniliselt võimalik; kutsub komisjoni üles nõudma, et sisumajutusplatvormid kontrolliksid nende reklaamijate isikusamasust, kellega neil on ärisuhted, et tagada reklaamijate vastutus juhul, kui reklaamitav sisu leitakse olevat ebaseaduslik; soovitab seetõttu, et digiteenuste õigusakt sisaldaks õigusnorme, mis takistavad platvormidel ärieesmärgil kasutada kolmandate isikute andmeid olukordades, kus need kolmandad isikud konkureerivad;

19.

peab kahetsusväärseks sisumajutusplatvormide ja avaliku sektori asutuste vahelist teabealast ebakõla ning nõuab, et vajalikku teavet vahetataks sujuvamalt; rõhutab, et kommunikatsiooni metaandmeid käsitleva kohtupraktika kohaselt antakse ametiasutustele juurdepääs kasutaja abonendi- ja metaandmetele ainult selleks, et eelneva kohtuliku loaga uurida raskete kuritegude kahtlusaluseid;

20.

soovitab, et teenuseosutajad, kes toetavad märkimisväärse turuvõimuga ühe sisselogimisega teenust, peaksid olema kohustatud toetama ka vähemalt ühte mittekaubanduslikul raamistikul põhinevat avatud ja detsentraliseeritud kasutaja tuvastamise süsteemi; palub komisjonil teha ettepaneku ühiste liidu standardite kohta liikmesriikide riiklike süsteemide jaoks, eelkõige seoses andmekaitsestandardite ja piiriülese koostalitlusvõimega;

21.

kutsub komisjoni üles hindama võimalust määratleda õiglased lepingutingimused, et hõlbustada andmete jagamist ja suurendada läbipaistvust eesmärgiga lahendada turuvõimu tasakaalustamatust; soovitab sel eesmärgil uurida võimalusi hõlbustada andmete koostalitlusvõimet, ühenduvust ja ülekantavust; juhib tähelepanu sellele, et andmete jagamisega peaksid kaasnema piisavad ja asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas isikuandmete tõhus anonüümimine;

22.

soovitab, et digiteenuste õigusaktis nõutaks märkimisväärse turuvõimuga platvormidelt rakenduse programmeerimisliidese pakkumist, mille kaudu saavad kolmandatest isikutest platvormid ja nende kasutajad teha koostööd rakenduse programmeerimisliidest pakkuva platvormi peamiste funktsioonide ja kasutajatega, kaasa arvatud kolmandate isikute teenused, mis on mõeldud kasutajakogemuse suurendamiseks ja kohandamiseks, eelkõige selliste teenuste abil, mis kohandavad privaatsusseadeid ja sisu kureerimise eelistusi; teeb ettepaneku, et platvormid dokumenteeriksid avalikult kõik rakenduse programmeerimisliidesed, mille nad teevad kättesaadavaks, et võimaldada teenuste koostalitlusvõimet ja ühenduvust;

23.

on teisest küljest kindlalt seisukohal, et rakenduse programmeerimisliidest pakkuvad märkimisväärse turuvõimuga platvormid ei tohi jagada, säilitada, rahaks muuta ega kasutada mis tahes andmeid, mida nad saavad kolmandate isikute teenustelt;

24.

rõhutab, et koostalitlusvõime ja ühenduvuse kohustused ei tohi piirata, takistada ega aeglustada sisumajutusplatvormide võimet lahendada turvaküsimusi, samuti ei tohiks turvaküsimuste lahendamise vajadus kaasa tuua koostalitlusvõimet ja ühenduvust tagava rakenduse programmeerimisliidese põhjendamatu peatamise;

25.

tuletab meelde, et koostalitlusvõimet ja ühenduvust käsitlevad sätted peavad järgima kõiki asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte; soovitab sellega seoses, et digiteenuste õigusaktiga nõutaks platvormidelt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 20 lõikes 2 sätestatud andmete ülekantavuse sätete tehnilise teostatavuse tagamist;

26.

nõuab, et sisumajutusplatvormid pakuksid kasutajatele reaalset valikuvõimalust, kas anda või mitte anda eelnev nõusolek suunatud reklaami vaatamiseks, mis põhineb kasutaja varasemal reaktsioonil sisule samal sisumajutusplatvormil või kolmandate isikute veebisaitidel; rõhutab, et valik tuleb esitada selgel ja arusaadaval viisil ning sellest keeldumine ei tohi kaasa tuua platvormi funktsioonidele juurdepääsu blokeerimist; rõhutab, et suunatud reklaami puhul ei tohi nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest; kinnitab taas, et direktiiviga 2002/58/EÜ on suunatud reklaami suhtes kehtestatud osalemisvõimalust käsitlev otsus ning et vastasel juhul on see keelatud; märgib, et kuna üksikisikute veebitegevused võimaldavad sügavamalt mõista nende käitumist ja nendega manipuleerida, rikub digiteenuse iga kasutamisega seotud isikuandmete üldine ja valimatu kogumine ebaproportsionaalselt õigust eraelu puutumatusele; kinnitab, et kasutajatel on digiteenuste kasutamisel õigus mitte olla ulatusliku jälgimise all;

27.

palub komisjonil samas vaimus tagada, et tarbija saaks ühendatud seadme kõiki funktsioone kasutada ka siis, kui tarbija nõusolekut ei anna või võtab tagasi oma nõusoleku mitteoperatiivsete andmete jagamiseks seadme tootja või kolmandate isikutega; kordab, et lepingutingimused peavad olema kolmandate isikutega andmete jagamise võimaluse ja ulatuse suhtes läbipaistvad;

28.

nõuab lisaks, et kasutajatele tagataks asjakohane läbipaistvus ja mõjuvõim kriteeriumide üle, mille kohaselt sisu kureeritakse ja neile nähtavaks tehakse; kinnitab, et see peaks hõlmama ka võimalust loobuda sisu igasugusest kureerimisest, välja arvatud ajaline järjestus; juhib tähelepanu sellele, et platvormide pakutavad rakenduse programmeerimisliidesed peaksid võimaldama kasutajatel kasutada sisu kureerimiseks nende enda valitud tarkvara või teenuseid;

29.

rõhutab, kui oluline on, et digiteenuste õigusakt tagaks laste õiguslikult usaldusväärse ja tõhusa kaitse veebikeskkonnas, hoidudes samal ajal üldiste järelevalve- või filtreerimiskohustuste kehtestamisest, ning kindlustaks täieliku koordineerimise ja väldiks dubleerimist isikuandmete kaitse üldmääruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga;

30.

tuletab meelde, et tasulised reklaamid või sponsitud sisu tasuline paigutus järjestuses tuleks selgelt, kokkuvõtlikult ja arukalt tuvastada; teeb ettepaneku, et platvormid peaksid avalikustama tasuliste reklaamide ja sponsitud sisu päritolu; teeb sellega seoses ettepaneku, et sisumajutusplatvormid avaldaksid kogu sponsitud sisu ja reklaamid ning muudaksid need oma kasutajatele selgelt nähtavaks üldsusele kättesaadavas reklaamiarhiivis, märkides, kes on nende eest maksnud ja kelle nimel, kui see on asjakohane; rõhutab, et see hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid makseid või mis tahes muud tasu, mida teenuseosutajad saavad;

31.

on veendunud, et kui asjakohastest andmetest nähtub, et liidus asuvate platvormide ja kolmandates riikides asuvate platvormide vahel esineb eksitavas reklaamis ja õigusnormide täitmise tagamises olulisi lünki, on mõistlik kaaluda lisavõimalusi liidus kehtivate õigusaktide täitmise tagamiseks; rõhutab vajadust tagada liidu ja kolmandate riikide reklaamijatele võrdsed tingimused;

Kasutustingimusi käsitlevad sätted, nutilepingud ja plokiahelad ning rahvusvaheline eraõigus

32.

täheldab nn nutilepingute, näiteks hajusraamatu tehnoloogial põhinevate lepingute kasvu, kuigi selleks puudub selge õiguslik raamistik;

33.

kutsub komisjoni üles hindama hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate ja eelkõige nutilepingute arendamist ja kasutamist, pakkudes suuniseid, et tagada ettevõtetele ja tarbijatele õiguskindlus, eelkõige nutilepingute seaduslikkuse ja täitmise tagamise küsimustes piiriülestes olukordades ning vajaduse korral notariaalselt kinnitamise nõuete kohta, ja tegema ettepanekuid asjakohase õigusraamistiku kohta;

34.

rõhutab, et vahendajate poolt oma teenuste kasutajatele kehtestatud standardsete lepingutingimuste õigluse ja põhiõiguste standarditele vastavuse suhtes tuleb kohaldada kohtulikku kontrolli; rõhutab, et kasutustingimused, mis piiravad põhjendamatult kasutajate põhiõigusi, näiteks eraelu puutumatuse ja väljendusvabaduse õigust, ei tohiks olla siduvad;

35.

nõuab, et komisjon uuriks võimalusi, kuidas tagada nutilepingute poolte vahel asjakohane tasakaal ja võrdsus, võttes arvesse nõrgema poole erahuvisid või üldsuse muresid, näiteks neid, mis on seotud kartellikokkulepetega; rõhutab vajadust tagada maksejõuetus- ja restruktureerimismenetlustes võlausaldajate õiguste austamine; soovitab tungivalt, et nutilepingud sisaldaksid mehhanisme, mis võivad nende täitmise ja sellega seotud maksed peatada ja tagasi pöörata;

36.

palub komisjonil eelkõige ajakohastada oma olemasolevat suunisdokumenti tarbijaõigusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL (12) kohta, et selgitada, kas ta peab nutilepinguid kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punktis l sätestatud erandi alla kuuluvaks ja kui jah, siis millistel asjaoludel, ning selgitada taganemisõiguse küsimust;

37.

rõhutab vajadust kasutada plokiahela tehnoloogiaid ja eelkõige nutilepinguid kooskõlas konkurentsireeglite ja -nõuetega, sealhulgas nendega, mis keelavad kartellikokkulepped ja kooskõlastatud tegevuse;

38.

on seisukohal, et tüüptingimused ei tohiks takistada õiguskaitse tõhusat kättesaadavust liidu kohtutes ega jätta liidu kodanikke ja ettevõtjaid õigustest ilma; kutsub komisjoni üles hindama, kas andmetele juurdepääsu õiguse kaitse rahvusvahelise eraõiguse alusel on ebakindel ning seab liidu kodanikud ja ettevõtjad ebasoodsasse olukorda;

39.

rõhutab, kui oluline on tagada, et digiteenuste kasutamist liidus reguleeritaks täielikult liidu õigusega liidu kohtute jurisdiktsiooni all;

40.

järeldab lisaks, et nendele probleemidele tuleks leida seadusandlikud lahendused liidu tasandil, kui rahvusvahelise tasandi meetmed ei näi olevat teostatavad või kui on oht, et selliste meetmetega võtab tulemuste saavutamine liiga kaua aega;

41.

rõhutab, et liidus asutatud teenuseosutajatelt ei tohi nõuda, et nad kõrvaldaksid või tõkestaksid juurdepääsu teabele, mis on nende päritoluriigis seaduslik;

o o

42.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas esitatud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

(2) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.

(3) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(4) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

(5) ELT L 136, 24.5.2008, lk 3.

(6) ELT L 63, 6.3.2018, lk 50.

(7) ELT L 339, 21.12.2007, lk 3.

(8) ELT C 11, 13.1.2020, lk 7.

(9) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/654180/EPRS_STU(2020)654180_EN.pdf

(10) ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.

(11) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(12) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A. TAOTLETAVA ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

ETTEPANEKU PEAMISED PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

—	Ettepanekus on esitatud nii aktid, mis tuleks lisada digiteenuste akti, kui ka need aktid, mis seda õigusakti toetavad.

—	Ettepaneku eesmärk on tugevdada veebis tegutsevate äriüksuste suhtes kohaldatavaid tsiviil- ja kaubandusõiguse norme digiteenuste valdkonnas.

—	Ettepaneku eesmärk on tugevdada ja täpsustada kasutajate lepingupõhiseid õigusi seoses sisu modereerimise ja kureerimisega.

—	Ettepaneku eesmärk on käsitleda täpsemalt digiteenuste osutamisel kasutatavaid vastuvõetamatuid ja ebaõiglasi tingimusi.

—	Ettepanekus käsitletakse andmete kogumise selliste aspektide küsimust, mis on vastuolus kasutajate õiglaste lepingupõhiste õigustega ning andmekaitse ja interneti konfidentsiaalsuse normidega.

—	Ettepanekus käsitletakse kasutajate õiguste õiglase rakendamise tähtsust koostalitlusvõime ja ülekantavuse seisukohast.

—	Ettepanekus rõhutatakse, kui olulised on rahvusvahelise eraõiguse normid, mis pakuvad õigusselgust vaidlustamatute tingimuste suhtes, mida kasutavad digiplatvormid, ning tagavad andmetega tutvumise õiguse ja õigusemõistmise kättesaadavuse.

—	Ettepanekus ei käsitleta internetipõhiste kauplemiskohtade reguleerimisega seotud aspekte, mida tuleks komisjoni esitatavas digiteenuste paketis siiski arvesse võtta.

—

Ettepanekus juhitakse tähelepanu vajadusele hinnata tsiviil- ja kaubandusõiguse aspektide nõuetekohase reguleerimise vajadust hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate valdkonnas, ning eelkõige käsitletakse vajadust nutilepingute tsiviil- ja kaubandusõiguse aspektide nõuetekohase reguleerimise järele.

I. DIGITEENUSTE AKTI LISATAVAD ETTEPANEKUD

Digiteenuste akti lisatavate ettepanekute põhielemendid peaksid olema järgmised.

Määrus sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta, mis sisaldab järgmisi elemente:

—	seda tuleks kohaldada liidus juurdepääsetava sisu haldamise, sealhulgas sisu modereerimise ja kureerimise suhtes;

—	selles tuleks sätestada sisu modereerimise proportsionaalsed põhimõtted;

—	sellega tuleks ette näha teavitamise ja meetmete võtmise mehhanismi ametlikud ja menetluslikud standardid, mis on proportsionaalsed platvormi ning kahju olemuse ja mõjuga, tõhusad ja tulevikukindlad;

—	sellega tuleks ette näha sõltumatu vaidluste lahendamise mehhanism liikmesriikides, piiramata juurdepääsu õiguskaitsevahenditele;

—

see peaks sisaldama selgeid näitajaid sisumajutusplatvormide turuvõimu määramiseks, et teha kindlaks, kas teatavatele sisumajutusplatvormidele, millel ei ole märkimisväärset turuvõimu, saab teha teatavatest sätetest erandi. Sellised näitajad võivad hõlmata võrgustiku suurust (kasutajate arv), rahanduslikku usaldusväärsust, juurdepääsu andmetele, vertikaalse integratsiooni taset ja seotuse efekti;

—	selles tuleks sätestada õigusnormid, mis käsitlevad sisumajutusplatvormide vastutust neil müüdavate või reklaamitavate kaupade eest, võttes arvesse VKEde tugitegevust, et vähendada nende koormust selle vastutusega kohanemisel;

—	selles tuleks asjakohaste poliitikavalikute kohaldamisel selgelt eristada ebaseaduslikku ja kahjulikku sisu. Sellega seoses peaks digiteenuste õigusakti kõik meetmed hõlmama üksnes liidu ja siseriiklikus õiguses määratletud ebaseaduslikku sisu;

—	see peaks põhinema haldusõiguse järgimise suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks kehtestatud põhimõtetel ning selles tuleks kasutajate õiguste üha suuremat ühtlustumist silmas pidades selgelt sätestada, et kõik selle reguleerimisalasse kuuluvad aspektid on nende põhimõtetega reguleeritud;

—	see peaks täielikult järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning liidu õigusnorme, mis kaitsevad kasutajaid ja nende turvalisust, eraelu puutumatust ja isikuandmeid, ning muid põhiõigusi;

—	see peaks pakkuma dialoogi märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide ja Euroopa üksuse vahel seadusliku sisu haldamise riskijuhtimise teemal.

Komisjon peaks kaaluma võimalusi Euroopa üksuse loomiseks, kelle ülesanne oleks tagada ettepaneku sätete järgimine järgmiste meetmete abil:

—	jälgida korrapäraselt sisumajutusplatvormidel sisu haldamise eesmärgil kasutatavaid algoritme;

—	vaadata korrapäraselt läbi sisumajutusplatvormide vastavus määruse sätetele, tuginedes sisumajutusplatvormide esitatud läbipaistvusaruannetele ja digiteenuste õigusaktiga loodavale sisu eemaldamist käsitlevate otsuste avalikule andmebaasile;

—	töötada koos sisumajutusplatvormidega välja parimad tavad, et täita tingimuste läbipaistvuse ja vastutuse nõuded, ning samuti sisu modereerimise ja teavitamise ning meetmete võtmise menetluste rakendamise parimad tavad;

—	teha koostööd ja koordineerida tegevust liikmesriikide ametiasutustega seoses digiteenuste õigusakti rakendamisega;

—

hallata sihtotstarbelist fondi, et aidata liikmesriikidel rahastada määruses kirjeldatud sõltumatute vaidluste lahendamise organite tegevuskulusid, mida rahastatakse sisumajutusplatvormidele digiteenuste õigusakti sätete rikkumise eest määratud trahvidest ning märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide panusest;

—

määrata trahve digiteenuste õigusakti täitmata jätmise eest. Trahvisummad tuleks kanda spetsiaalsesse fondi, mis on ette nähtud liikmesriikide abistamiseks määruses kirjeldatud vaidluste lahendamise organite tegevuskulude rahastamisel. Mittevastavuste hulka tuleks arvata

—	määruse sätete rakendamata jätmine;

—	läbipaistvate, juurdepääsetavate, õiglaste ja mittediskrimineerivate tingimuste pakkumata jätmine;

—	Euroopa üksusele läbivaatamiseks sisuhalduse algoritmidele juurdepääsu andmata jätmine;

—	Euroopa üksusele läbipaistvusaruannete esitamata jätmine;

—	poolaastaaruannete avaldamine kogu oma tegevuse kohta ja liidu institutsioonidele aruandmine.

Sisuhaldust käsitlevad läbipaistvusaruanded tuleks kehtestada järgmiselt:

digiteenuste õigusakt peaks sisaldama sätteid, millega nõutakse, et sisumajutusplatvormid avaldaksid ja esitaksid Euroopa üksusele korrapäraselt läbipaistvusaruandeid. Sellised aruanded peaksid olema ülevaatlikud, järgima ühtset metoodikat ja sisaldama eelkõige järgmist:

—

teave sisumajutusplatvormi töödeldud teadete kohta, sealhulgas

—	saadud teadete koguarv, millist liiki sisu kohta, ning vastavalt võetud meetmed;

—	saadud teadete arv esitava üksuse kategooria kohta, näiteks eraisikud, avaliku sektori asutused või eraettevõtjad;

—	rahuldatud eemaldamistaotluste koguarv ja pädevatele asutustele edasi saadetud sisu teadete koguarv;

—	saadud vastuväidete või kaebuste koguarv ning teave nende lahendamise kohta;

—	keskmine aeg avaldamise, teate, vastuväite ja meetmete võtmise vahel;

—	teave sisu modereerimiseks tööle võetud töötajate arvu, nende asukoha, hariduse ja keeleoskuse, samuti otsuste tegemiseks kasutatavate algoritmide kohta;

—	teave avaliku sektori asutuste, näiteks õiguskaitse eest vastutavate asutuste teabenõuete kohta, sealhulgas täielikult täidetud ja täitmata või üksnes osaliselt täidetud teabenõuete arv;

—	teave kasutustingimuste täitmisele pööramise kohta ja teave kohtuotsuste kohta, millega nõutakse liikmesriigi poolt ebaseaduslikuks tunnistatud tingimuste tühistamist ja/või muutmist.

Lisaks peaksid sisumajutusplatvormid avaldama oma otsused sisu eemaldamise kohta avalikult juurdepääsetavas andmebaasis, et suurendada kasutajate jaoks läbipaistvust.

Määrusega asutatavad sõltumatud vaidluste lahendamise organid peaksid avaldama aruandeid neile esitatud pöördumiste arvu, sealhulgas menetlusse võetud pöördumiste arvu kohta.

II. DIGITEENUSTE AKTIGA SEONDUVAD ETTEPANEKUD

Meetmed, mis käsitlevad kasutajate õiglasi lepingupõhiseid õigusi rikkuvat sisu kureerimist, andmeid ja veebireklaami, peaksid hõlmama järgmist:

—

meetmed, millega minimeeritakse andmete kogumist sisumajutusplatvormide poolt (lähtuvalt kasutajate reaktsioonist sisumajutusplatvormidel majutatavale sisule, eesmärgiga koostada suunatud reklaami profiile) eelkõige sel teel, et suunatud isikupõhiste reklaamide kasutamisele seatakse ranged tingimused ning nõutakse kasutaja eelnevat vabatahtlikult antud, konkreetset, teadlikku ja ühemõttelist nõusolekut. Suunatud reklaami puhul ei tohi nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest;

—

sisumajutusplatvormide kasutajaid teavitatakse sellest, kui nende suhtes kohaldatakse suunatud reklaami, neile antakse juurdepääs sisumajutusplatvormi loodud kasutajaprofiilile ja võimalus seda muuta ning antakse valida, kas nad soovivad suunatud reklaami või ei soovi ja võimalus nõusolek tagasi võtta;

—

sisumajutusplatvormid peaksid tegema kättesaadavaks oma kasutajatele näidatud sponsitud sisu ja reklaamide arhiivi, sealhulgas järgmise:

—	kas praegu on sponsitud sisu või sponsorlus aktiivne või mitteaktiivne;

—	ajavahemik, millal sponsitud sisu reklaam oli aktiivne;

—	sponsori või reklaamija nimi ja kontaktandmed ning kui see on erinev, siis selle sponsori või reklaamija nimi ja kontaktandmed, kelle nimel sponsitud sisu või reklaam avaldati;

—	nende kasutajate koguarv, kellele reklaam edastati;

—	teave kasutajate sihtrühma kohta.

Viis, kuidas jõuda kasutajate õiguste õiglase rakendamiseni koostalitlusvõime, ühenduvuse ja ülekantavuse puhul, peaks hõlmama järgmist:

—	hinnang võimaluse kohta määratleda õiglased lepingutingimused, et hõlbustada andmete jagamist eesmärgiga lahendada turuvõimu tasakaalustamatus, eelkõige andmete koostalitlusvõime, ühenduvuse ja ülekantavuse abil;

—

nõue märkimisväärse turuvõimuga platvormidele, et nad pakuksid rakenduse programmeerimisliidest, mille kaudu saavad kolmandatest isikutest platvormid ja nende kasutajad teha koostööd rakenduse programmeerimisliidest pakkuva platvormi peamiste funktsioonide ja kasutajatega, kaasa arvatud kolmandate isikute teenused, mis on mõeldud kasutajakogemuse võimendamiseks ja kohandamiseks, eelkõige selliste teenuste abil, mis kohandavad privaatsusseadeid ja sisu kureerimise eelistusi;

—	sätted, mis tagavad, et rakenduse programmeerimisliidest pakkuvad märkimisväärse turuvõimuga platvormid ei tohi jagada, säilitada, rahaks muuta ega kasutada mis tahes andmeid, mida nad saavad kolmandate isikute teenustelt;

—

sätted, mis tagavad, et koostalitlusvõime ja ühenduvuse kohustused ei tohi piirata, takistada ega aeglustada sisumajutusplatvormide võimet lahendada turvaküsimusi, samuti ei tohiks turvaküsimuste lahendamise vajadus kaasa tuua koostalitlusvõimet ja ühenduvust tagava rakenduse programmeerimisliidese põhjendamatut peatamist;

—	sätted, mis tagavad, et digiteenuste õigusaktiga nõutaks platvormidelt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 20 lõikes 2 sätestatud andmete ülekantavuse sätete tehnilise teostatavuse tagamist;

—	sätted, mis tagavad, et märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid dokumenteeriksid avalikult kõik rakenduse programmeerimisliidesed, mille nad teevad kättesaadavaks, et võimaldada teenuste koostalitlusvõimet ja ühenduvust.

Viis, kuidas saavutada hajusraamatu tehnoloogia, sealhulgas plokiahelate ja eelkõige nutilepingute tsiviil- ja kaubandusõiguslike aspektide nõuetekohane reguleerimine, peaks hõlmama järgmist:

—	meetmed, mis tagavad hajusraamatu tehnoloogiat, nagu plokiahelaid ja nutilepinguid kasutavate digiteenuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks vajaliku õigusraamistiku kehtestamise;

—

meetmed, mis tagavad, et nutilepingutesse lisatakse mehhanismid, millega saab nende täitmise peatada ja tagasi pöörata, arvestades eelkõige nõrgema poole eraviisilisi muresid ja üldsuse muret näiteks seoses kartellikokkulepetega, ning võlausaldajate õigustega maksejõuetuse ja restruktureerimise menetluste korral;

—	meetmed, mis tagavad nutilepingute poolte vahel asjakohase tasakaalu ja võrdsuse, võttes eelkõige arvesse väikeettevõtete ja VKEde huve, mille puhul komisjon peaks uurima võimalikku korda;

—

direktiivi 2011/83/EL käsitleva olemasoleva juhenddokumendi ajakohastamine, et täpsustada, kas nutilepingud kuuluvad kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punktis i sätestatud erandi alla, ning samuti küsimusi, mis on seotud piiriüleste tehingute, notariaalse kinnitamise nõuete ja taganemisõigusega.

Viis, kuidas saavutada rahvusvahelise eraõiguse õiglased normid, mis ei kaota kasutajate juurdepääsu õigusemõistmisele, peaks:

—	tagama, et standardsed kasutustingimused ei hõlma sätteid, mis reguleerivad rahvusvahelise eraõiguse küsimusi õiguskaitse kättesaadavust kahjustavalt, eelkõige sellega seotud olemasolevate meetmete tõhusa jõustamise kaudu;

—	hõlmama meetmeid, mis selgitavad rahvusvahelise eraõiguse norme, mis käsitlevad platvormide andmetega seotud tegevust, et see ei kahjustaks liidu õigussubjekte;

—	tuginema mitmepoolsusele ja võimaluse korral olema kokku lepitud asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel.

Ainult juhul, kui mitmepoolsusel põhinevat lahendust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saavutada, tuleks kavandada liidus kohaldatavad meetmed, millega tagatakse, et digiteenuste kasutamist liidus reguleeritakse täielikult liidu õiguse kohaselt liidu kohtute jurisdiktsiooni all.

B. TAOTLETAVA SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU TEKST

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Tingimused, mida infoühiskonna teenuste osutajad suhetes kasutajatega kohaldavad, on sageli mitteläbiräägitavad ja teenuseosutajad võivad neid tingimusi ühepoolselt muuta. Selliste tingimuste miinimumstandardite ja eelkõige sisu haldamise menetlusstandardite kehtestamiseks on vaja võtta meetmeid seadusandlikul tasandil.

(2)

Sisumajutusplatvormide sisu modereerimise tavasid reguleerivad tsiviilõiguslikud normid põhinevad teatavatel liidu tasandi sektoripõhistel sätetel ja ka liikmesriikide tasandil vastu võetud seadustel ning nende tsiviilõiguslike normidega sisumajutusplatvormidele kehtestatud kohustused ja täitmise tagamise mehhanismid on märkimisväärselt erinevad.

(3)

Sellest tulenev sisumajutusplatvormide poolset sisu modereerimist reguleerivate tsiviilõiguslike normide killustatus ei tekita mitte ainult õiguslikku ebakindlust, mille tõttu võivad sellised platvormid võtta kasutusele rangemad tavad, kui on vajalik nende teenuse kasutamisest tulenevate riskide vähendamiseks, vaid toob kaasa ka digitaalse ühtse turu killustatuse, mis takistab majanduskasvu ja innovatsiooni ning Euroopa ettevõtete arengut ühtsel turul.

(4)

Arvestades digitaalse ühtse turu killustatuse kahjulikku mõju ja ebakindlust, mida see ettevõtetele ja tarbijatele tekitab, sisumajutuse rahvusvahelist olemust, modereerimist vajava sisu tohutut mahtu ja mõne väljaspool liitu asuva sisumajutusplatvormi märkimisväärset turujõudu, tuleb sisumajutusega seotud eri probleeme reguleerida viisil, millega kaasneb täielik ühtlustamine – määruse abil.

(5)

Mis puudutab suhteid kasutajatega, tuleks käesolevas määruses sätestada sisumajutusplatvormide tingimuste aususe, läbipaistvuse ja vastutuse miinimumstandardid. Tingimused peaksid olema selged, juurdepääsetavad, arusaadavad ja ühemõttelised ning sisaldama sisu modereerimise ausaid, läbipaistvaid, siduvaid ja ühtseid standardeid ja menetlusi, mis peaksid tagama kättesaadava ja sõltumatu õiguskaitsevahendi ning järgima põhiõigusi.

(6)

Arvamusi või seisukohti väljendava kasutajale suunatud sisu võimendamine on üks kahjulikumaid tavasid digitaalühiskonnas, eriti juhul, kui sellist sisu võimendatakse lähtuvalt kasutaja varasemast reaktsioonist muule võimendatud sisule ja seda tehakse eesmärgiga optimeerida kasutajaprofiile suunatud reklaami jaoks.

(7)	Algoritmid, mis otsustavad otsingutulemuste järjestuse üle, mõjutavad individuaalset ja sotsiaalset suhtlust ning võivad kujundada arvamust, eriti meediasisu puhul.

(8)

Selleks et tagada muu hulgas see, et kasutajad saavad oma õigused maksma panna, tuleks neile anda asjakohane läbipaistvus ja mõjuvõim neile nähtavaks tehtud sisu kureerimise üle, sealhulgas võimalus loobuda sisu igasugusest kureerimisest, välja arvatud ajaline järjestus. Eelkõige ei tohiks kasutajate suhtes kohaldada kureerimist ilma vabatahtlikult antud, teadliku ja ühemõttelise eraldi nõusolekuta. Suunatud reklaami puhul ei tohiks nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks ja kehtivaks, kui juurdepääs teenusele on seatud sõltuvusse andmetöötlusest.

(9)	Nõusolekut, mille kasutaja on andnud üldiselt sisumajutusplatvormide tingimustele või muule sisumajutusplatvormide poolset sisu haldamist käsitlevate normide üldkirjeldusele, ei tohiks pidada piisavaks nõusolekuks, et kuvada kasutajale automaatselt kureeritud sisu.

(10)

Käesoleva määrusega ei kohustata sisumajutusplatvorme kasutama mis tahes liiki automaatset sisu eelkontrolli, välja arvatud juhul, kui kehtivas liidu õiguses on sätestatud teisiti, ning nähakse ette, et platvormide vabatahtlikult kasutatavad sisu modereerimise menetlused ei too kaasa automaatsetel vahenditel või sisu üleslaadimisel põhinevaid eelkontrollimeetmeid.

(11)

Käesolev määrus peaks sisaldama ka sätteid sisu modereerimise diskrimineerivate tavade, sisu modereerimise eesmärgil ärakasutamise või väljajätmise vastu, eelkõige juhul, kui kasutaja loodud sisu eemaldatakse välimuse, etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, raseduse või laste kasvatamise, keele või sotsiaalse klassi alusel.

(12)	Igale füüsilisele või juriidilisele isikule, sealhulgas avaliku sektori asutustele, kellele sisu veebisaidi või rakenduse kaudu edastatakse, peaks jääma õigus esitada käesoleva määruse kohaselt teade.

(13)

Pärast teate esitamist peaks sisumajutusplatvorm üleslaadijat sellest teavitama, eelkõige teate põhjustest ja võetavatest meetmetest, ning andma talle teavet menetluse kohta, sealhulgas edasikaebamise ja sõltumatute vaidluste lahendamise organite poole pöördumise ning valeteadete korral kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta. Samas ei tohiks sellist teavet anda, kui avaliku sektori asutused on teavitanud sisumajutusplatvormi käimasolevatest õiguskaitsealastest uurimistoimingutest. Sel juhul peaksid üleslaadijat teate esitamisest teavitama asjassepuutuvad asutused kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

(14)	Teate kohta tehtud otsusest tuleks teavitada kõiki asjaomaseid isikuid. Huvitatud isikutele antav teave peaks lisaks otsuse tulemusele sisaldama ka vähemalt otsuse põhjendust ja seda, kas otsuse tegi ainult inimene, samuti asjakohast teavet läbivaatamise või õiguskaitse kohta.

(15)	Sisu tuleks lugeda ilmselgelt ebaseaduslikuks, kui on vaieldamatult ja ilma põhjaliku uurimiseta ilmne, et see rikub õigusnorme, mis reguleerivad sisu seaduslikkust internetis.

(16)

Arvestades sisumajutuse vahetut olemust ja sisu üleslaadimise sageli lühiajalist eesmärki, on vaja kiire ja tõhusa kohtuvälise menetluse tagamiseks määrata sõltumatud vaidluste lahendamise organid. Sellised organid peaksid olema pädevad lahendama kasutaja üleslaaditud sisu seaduslikkuse ja tingimuste nõuetekohase kohaldamise üle tekkinud vaidlusi. See protsess ei tohiks siiski takistada kasutaja õigust õiguskaitsele ega õigust edasi kaevata.

(17)

Sõltumatute vaidluste lahendamise organite loomine võiks vähendada kohtute koormust, pakkudes sisuhaldusotsustega seotud vaidluste kiiret lahendamist, ilma et see piiraks õigust õiguskaitsele kohtus. Arvestades, et sõltumatute vaidluste lahendamise organite loomisest võivad eelkõige kasu saada märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid, on asjakohane, et nad osalevad selliste organite rahastamises. Seda fondi peaks sõltumatult haldama Euroopa üksus, et aidata liikmesriikidel rahastada sõltumatute vaidluste lahendamise organite jooksvaid kulusid. Liikmesriigid peaksid tagama, et sellistele organitele antakse piisavad vahendid, et tagada nende pädevus ja sõltumatus.

(18)

Kasutajatel peaks olema õigus pöörduda õiglase ja sõltumatu vaidluste lahendamise organi kui alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi poole, et vaidlustada otsus, mille sisumajutusplatvorm on teinud kasutaja üleslaaditud sisu kohta esitatud teate alusel. Teate esitajatel peaks olema see õigus, kui neil oleks kõnealuse sisu suhtes kaebeõigus tsiviilkohtumenetluses.

(19)	Mis puudutab kohtualluvust, peaks pädev sõltumatu vaidluste lahendamise organ asuma selles liikmesriigis, kus vaidluse teemaks olev sisu on üles laaditud. Füüsilistel isikutel peaks alati olema võimalik esitada kaebusi oma elukohaliikmesriigi sõltumatule vaidluste lahendamise organile.

(20)

Rikkumisest teatamine aitab ära hoida õigusrikkumisi ja tuvastada üldist huvi ähvardavaid ohte või sellele tekitatavat kahju, mis jääksid muidu avastamata. Rikkumisest teatajatele kaitse pakkumisel on oluline osa väljendusvabaduse, meediavabaduse ja üldsuse teabe saamise õiguse kaitsmisel. Seetõttu tuleks käesoleva määruse asjakohaste rikkumiste suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (1). Seda direktiivi tuleks ka vastavalt muuta.

(21)

Käesolev määrus peaks hõlmama kohustusi anda aru selle rakendamisest ja määrus mõistliku aja jooksul läbi vaadata. Selleks peaksid liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel ette nähtud sõltumatud vaidluste lahendamise organid esitama aruanded neile esitatud pöördumiste arvu ja tehtud otsuste kohta (muutes vajaduse korral isikuandmed anonüümseks), kaasa arvatud käsitletud pöördumiste arv, süsteemseid probleeme käsitlevate andmete, suundumuste ja sõltumatute vaidluste lahendamise organite otsuseid mittejärgivate platvormide kindlakstegemise kohta.

(22)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidus sisu haldamise valdkonnas lepingupõhiste õiguste õigusraamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Käesolevas määruses sätestatud liidu tasandil võetavaid meetmeid aitaks oluliselt tugevdada selline Euroopa üksus, kelle ülesanne on asjakohane järelevalve ja sisumajutusplatvormide vastavuse tagamine käesoleva määruse sätetele. Selleks peaks komisjon kaaluma võimalust nimetada olemasolev või uus Euroopa amet või Euroopa asutus (edaspidi „Euroopa üksus“) või koordineerida võrgustikku või riiklikke asutusi, et kontrollida sisuhalduse standardite järgimist läbipaistvusaruannete alusel ja jälgida sisumajutusplatvormide poolt sisu haldamiseks kasutatavaid algoritme.

(24)	Et tagada sisu võimendamisest tulenevate riskide hindamine, tuleks märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormide ja Euroopa üksuse ning asjaomaste riiklike asutuste vahel luua kaks korda aastas peetav dialoog, mis käsitleb seadusliku sisu sisuhaldamise poliitika mõju põhiõigustele.

(25)	Käesolevas määruses austatakse kõiki põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud vabadusi ja põhimõtteid, nagu need on sätestatud aluslepingutes, eelkõige sõna- ja teabevabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades õigusnormid, millega tagada, et sisuhalduses on olemas õiglased lepingupõhised õigused, ja pakkuda sisuhalduse üle tekkinud vaidluste lahendamiseks sõltumatuid mehhanisme.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse sisumajutusplatvormide suhtes, mis majutavad ja haldavad sisu, mis on liidus veebisaitide või rakenduste kaudu üldsusele juurdepääsetav, olenemata sisumajutusplatvormi asutamise või registreerimise kohast või peamisest tegevuskohast.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata sisumajutusplatvormide suhtes,

a)	mis ei ole kaubanduslikku laadi või

b)	millel on vähem kui [100 000] (2) kasutajat.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„sisumajutusplatvorm“ – infoühiskonna teenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (3) artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses, mille peamine või üks peamisi eesmärke on lubada registreerunud või registreerumata kasutajatel laadida üles sisu avalikult juurdepääsetaval veebisaidil või rakenduses kuvamiseks;

„märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvorm“ – sisumajutusplatvorm, millel on vähemalt kaks järgmist omadust:

a)	võime arendada või säilitada oma kasutajabaasi võrgustiku mõju tõttu, mis seob olulise osa kasutajatest, või kuna tema positsioon järgneval turul võimaldab tal tekitada majanduslikku sõltuvust;

b)	märkimisväärne turuosa, mida mõõdetakse kas aktiivsete kasutajate arvuga või platvormi aastase kogukäibega;

c)	ta on integreeritud kontserni või emaettevõtja kontrollitavasse äri- või võrgustikukeskkonda, mis võimaldab turuvõimu võimendada ühelt turult külgnevale turule;

d)	ta kontrollib juurdepääsu tervele sisu- või teabekategooriale;

tal on juurdepääs suurele hulgale kvaliteetsetele isikuandmetele, mille on esitanud kasutajad või mida on kasutajate kohta järeldatud nende veebikäitumise jälgimise põhjal, ning sellised andmed on hädavajalikud sarnase teenuse osutamiseks ja parandamiseks ning potentsiaalsetel konkurentidel on raske neile juurde pääseda või neid kopeerida;

3)	„sisu“ – kontseptsioon, idee, väljendusvorm või teave mis tahes vormingus, näiteks teksti, piltide, heli ja videona;

4)	„ebaseaduslik veebisisu“ – sisu, mis ei ole kooskõlas liidu õiguse või selle liikmesriigi õigusega, kus seda sisu majutatakse;

5)	„sisuhaldus“ – sisu modereerimine ja kureerimine sisumajutusplatvormidel;

„sisu modereerimine“ – kasutajate avaldatud, jagatud või loodud sisu jälgimine ja sisu suhtes eelnevalt kindlaksmääratud reeglite ja juhiste paketi kohaldamine, et tagada sisu vastavus õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele, samuti platvormi võetud muud sellest tulenevad meetmed, näiteks sisu eemaldamine või kasutaja konto kustutamine või peatamine automatiseeritud vahendite või süsteemi teenindava inimese poolt;

7)	„sisu kureerimine“ – individuaalsete kasutajaprofiilide põhjal sisu valimine, optimeerimine, tähtsuse järjekorda seadmine ja soovitamine eesmärgiga kuvada sisu veebis või rakenduses;

8)	„tingimused“ – kõik mis tahes nimetusega või mis tahes vormis tingimused või kirjeldused, millega reguleeritakse lepingulist suhet sisumajutusplatvormi ja platvormi kasutajate vahel ning mille kehtestab ühepoolselt sisumajutusplatvorm;

9)	„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab sisumajutusplatvormi pakutavaid teenuseid või kes tegeleb sellisel platvormil majutatava sisuga;

10)	„üleslaadija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes lisab sisu sisumajutusplatvormile, olenemata sellest, kas sisu on teistele kasutajatele nähtav või mitte;

11)	„teade“ – ametlik teade, millega vaidlustatakse sisu vastavus õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele.

Artikkel 4

Sisuhalduse põhimõtted

1. Sisu hallatakse õiglasel, seaduslikul ja läbipaistval viisil. Sisuhalduse tavad peavad olema sobivad, sisu liigi ja mahuga proportsionaalsed ja asjakohased ning piirduma sellega, mis on sisu haldamise eesmärkidel vajalik. Sisumajutusplatvormid vastutavad selle eest, et nende sisuhaldustavad on õiglased, läbipaistvad ja proportsionaalsed.

2. Sisumajutusplatvormid ei kohalda kasutajate suhtes sisu modereerimise eesmärgil diskrimineerivaid tavasid, ärakasutamist või väljajätmist, nagu kasutaja loodud sisu eemaldamine välimuse, etnilise päritolu, soo, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, raseduse või laste kasvatamise, keele või sotsiaalse klassi alusel.

3. Sisumajutusplatvormid annavad kasutajatele piisavalt teavet nende sisu kureerimisprofiilide ja üksikkriteeriumide kohta, mille alusel sisumajutusplatvormid nende jaoks sisu kureerivad, kaasa arvatud teave selle kohta, kas kasutatakse algoritme ja millised on nende eesmärgid.

4. Sisumajutusplatvormid tagavad kasutajatele asjakohase mõjuvõimu neile nähtavaks tehtud sisu kureerimise üle, sealhulgas valiku loobuda sisu igasugusest kureerimisest. Eelkõige ei tohi kasutajate suhtes kohaldada kureerimist ilma nende vabalt antud, teadliku ja ühemõttelise eraldi nõusolekuta.

Artikkel 5

Struktureeritud riskidialoog sisuhalduse teemal

Euroopa üksuse ja asjaomaste riiklike asutustega peetava struktureeritud riskidialoogi raames esitavad märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid Euroopa üksusele kaks korda aastas aruande mõju kohta põhiõigustele ja oma sisuhalduspoliitika riskijuhtimise kohta ning selle kohta, kuidas nad riske maandavad.

Artikkel 6

Läbipaistvuskohustus

1. Digiteenuste osutajad võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada avaldada teave selliste huvirühmade rahastamise kohta, kellega teenuseosutajate digiteenuste kasutajad on seotud, ning selliste huvirühmade ja kasutajate vaheliste suhete laadi puudutavate üksikasjade kohta. Selline avalikustamine võimaldab tuvastada juriidiliselt vastutava isiku.

2. Kaubanduslikud digiteenuse osutajad, kes on asutatud väljaspool liitu, määravad liidus asuvate kasutajate huvide kaitseks oma esindaja ning teevad selle esindaja kontaktandmed oma veebiplatvormidel nähtavaks ja juurdepääsetavaks.

Artikkel 7

Teadete esitamise õigus

1. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul või avaliku sektori asutusel, kellele veebisaidi, rakenduse või muu tarkvara kaudu sisu pakutakse, on õigus esitada käesoleva määruse kohaselt teade.

2. Liikmesriigid näevad ette karistused juhuks, kui isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega, esitab süstemaatiliselt ja korduvalt valeteateid. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 8

Teate esitamise kord

Sisumajutusplatvormid esitavad oma tingimustes selge, juurdepääsetava, arusaadava ja ühemõttelise teabe teate esitamise korra kohta, eelkõige järgmise teabe:

a)	maksimaalne tähtaeg, mille jooksul tuleb kõnealuse sisu üleslaadijat teate esitamise korrast teavitada;

b)	aeg, mille jooksul üleslaadija võib edasi kaevata;

c)	tähtaeg, mille jooksul sisumajutusplatvorm peab teadet kiiresti käsitlema ja tegema otsuse;

d)	tähtaeg, mille jooksul sisumajutusplatvorm peab mõlemat poolt otsuse tulemustest teavitama, sealhulgas esitama võetud meetmete põhjenduse.

Artikkel 9

Teate sisu

1. Sisu käsitlev teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	link kõnealusele sisule ja vajaduse korral ajatempel, näiteks seoses videosisuga;

b)	teate esitamise põhjus;

c)	teates esitatud väidet kinnitavad tõendid;

d)	teate esitaja heausksuse deklaratsioon ning

e)	isikuõiguste või intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral teataja isikuandmed.

2. Esimese lõigu punktis e nimetatud rikkumiste korral on teate esitaja isik, keda isikuõiguste rikkumine puudutab, või intellektuaalomandi õiguste valdaja, kelle õigusi rikuti, või isik, kes tegutseb selle isiku nimel.

Artikkel 10

Teave üleslaadijale

1. Pärast teate esitamist ja enne sisu suhtes otsuste vastuvõtmist saab kõnealuse sisu üleslaadija järgmise teabe:

a)	teate põhjus ja meede, mille sisumajutusplatvorm võib võtta;

b)	piisav teave järgitava menetluse kohta;

c)	teave lõikes 3 sätestatud vastamisõiguse kohta; ning

d)	teave olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta seoses valeteatega.

2. Esimese lõigu kohaselt nõutavat teavet ei anta, kui avaliku sektori asutused on teavitanud sisumajutusplatvormi käimasolevatest õiguskaitsealastest uurimistoimingutest.

3. Üleslaadijal on õigus vastata sisumajutusplatvormile vastuteate vormis. Sisumajutusplatvorm võtab võetava meetme kohta otsuse tegemisel arvesse üleslaadija vastust.

Artikkel 11

Teateid käsitlevad otsused

1. Sisumajutusplatvormid tagavad, et pädevad töötajad teevad teadete kohta otsused põhjendamatu viivituseta pärast vajalike uurimistoimingute tegemist.

2. Pärast teate saamist otsustavad sisumajutusplatvormid viivitamata, kas sisu, mille kohta teade esitati, tuleb eemaldada, maha võtta või kättesaamatuks muuta, kui see sisu ei vasta õigusnõuetele. Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 kohaldamist, ei too asjaolu, et sisumajutusplatvorm on lugenud konkreetse sisu nõuetele mittevastavaks, mingil juhul automaatselt kaasa teise kasutaja sisu eemaldamist, mahavõtmist või kättesaamatuks muutmist.

Artikkel 12

Teave otsuste kohta

Kui sisumajutusplatvorm on otsuse teinud, teavitab ta kõiki teate esitamise korraga seotud isikuid otsuse tulemusest, esitades selgel ja lihtsal viisil järgmise teabe:

a)	otsuse põhjendused;

b)	kas otsuse tegi inimene ainuisikuliselt või algoritmi abil;

c)	teave artiklis 13 nimetatud läbivaatamise võimaluse ja kummagi poole õiguskaitsevahendite kohta.

Artikkel 13

Otsuste läbivaatamine

1. Sisumajutusplatvormid võivad kättesaadavaks teha mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel taotleda tehtud otsuste läbivaatamist.

2. Märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid teevad kättesaadavaks lõikes 1 osutatud läbivaatamismehhanismi.

3. Igal juhul teeb läbivaatamise kohta lõpliku otsuse inimene.

Artikkel 14

Sisu eemaldamine

1. Ilma et see piiraks veebisisu käsitlevate kohtu- või haldusotsuste kohaldamist, jääb teate teemaks olnud sisu nähtavaks, kuni selle sisu hindamist ei ole lõpule viidud.

2. Sisumajutusplatvormid tegutsevad kiiresti, et teha ilmselgelt ebaseaduslik sisu kättesaamatuks või see eemaldada.

Artikkel 15

Vaidluste sõltumatu lahendamine

1. Liikmesriigid määravad sõltumatud vaidluste lahendamise organid, et võimaldada kiiret ja tõhusat kohtuvälist õiguskaitsevahendit, kui sisu modereerimise otsuse vastu esitatakse kaebus.

2. Sõltumatud vaidluste lahendamise organid koosnevad sõltumatutest õigusekspertidest, kellel on volitused lahendada sisumajutusplatvormide ja kasutajate vahelisi vaidlusi kõnealuse sisu õigus- ja regulatiivsetele nõuetele, ühenduse suunistele ja tingimustele vastavuse üle.

3. Sisu modereerimist käsitleva vaidluse edastamine sõltumatule vaidluste lahendamise organile ei takista kasutajat pöördumast edasi kohtusse, kui vaidlust ei lahendata ühise kokkuleppega.

4. Märkimisväärse turuvõimuga sisumajutusplatvormid aitavad Euroopa üksuse hallatava sihtotstarbelise fondi kaudu rahaliselt katta sõltumatute vaidluste lahendamise organite tegevuskulusid, et aidata liikmesriikidel neid organeid rahastada. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatutele vaidluste lahendamise organitele antakse piisavad vahendid, et tagada nende pädevus ja sõltumatus.

Artikkel 16

Vaidluste sõltumatu lahendamise menetlusnormid

1. Üleslaadijal, samuti kolmandal isikul, näiteks ombudsmanil, kellel on seaduslik huvi tegutseda, on õigus pöörduda sisu modereerimise juhtumiga pädeva sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, kui sisumajutusplatvorm on otsustanud sisu eemaldada, maha võtta või kättesaamatuks muuta või tegutseda muul viisil, mis on vastuolus üleslaadija eelistatud tegevusega, millest üleslaadija on teada andnud, või mis kujutab endast põhiõiguste rikkumist.

2. Kui sisumajutusplatvorm on otsustanud teate teemaks olevat sisu mitte maha võtta, on teate esitajal õigus pöörduda küsimusega pädeva sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, tingimusel et teate esitajal on tsiviilkohtumenetluses seoses kõnealuse sisuga kaebeõigus.

3. Mis puudutab kohtualluvust, asub pädev sõltumatu vaidluste lahendamise organ selles liikmesriigis, kus vaidluse teemaks olev sisu on üles laaditud. Füüsilistel isikutel on igal juhul lubatud esitada kaebusi oma elukohaliikmesriigi sõltumatule vaidluste lahendamise organile.

4. Kui teate esitajal on õigus pöörduda sisu modereerimise juhtumiga sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole kooskõlas lõikega 2, võib ta pöörduda juhtumiga sellise sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, mis asub liikmesriigis, kus on teate esitaja alaline elukoht või üleslaadija alaline elukoht, kui viimane kasutab teenust mittekaubanduslikel eesmärkidel.

5. Kui sama küsimusega seotud sisumodereerimise juhtumiga on pöördutud teise sõltumatu vaidluste lahendamise organi poole, võib sõltumatu vaidluste lahendamise organ pöördumisega seotud menetluse peatada. Kui sõltumatu vaidluste lahendamise organ on sisu modereerimise küsimuses soovitusi andnud, võib sõltumatu vaidluste lahendamise organ pöördumise menetlemisest keelduda.

6. Liikmesriigid kehtestavad kõik muud nende kohtualluvusse kuuluvate sõltumatute vaidluste lahendamise organite jaoks vajalikud õigusnormid ja menetlused.

Artikkel 17

Isikuandmed

Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (5).

Artikkel 18

Rikkumistest teatamine ja neist teavitavate isikute kaitse

Käesoleva määruse rikkumistest teatamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1937.

Artikkel 19

Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/1937 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkti a lisatakse järgmine punkt:

„xi)	veebisisu haldamine;“;

Lisa I osasse lisatakse järgmine punkt:

„K.	Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt xi – veebisisu haldamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus [XXX] sisuhaldusega seotud lepingupõhiste õiguste kohta.“

Artikkel 20

Aruandlus, hindamine ja läbivaatamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise kohta. Esitatud teabe ja avaliku konsultatsiooni alusel esitab komisjon … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja kohaldamise kohta ning kaalub lisameetmete võtmise, sealhulgas vajaduse korral käesoleva määruse muutmise vajadust.

2. Ilma et see piiraks teistes liidu õigusaktides sätestatud aruandekohustusi, esitavad liikmesriigid igal aastal komisjonile järgmised statistilised andmed:

a)	sõltumatutele vaidluste lahendamise organitele edastatud vaidluste arv ja vaidluse teemaks oleva sisu liigid;

b)	sõltumatute vaidluste lahendamise organite lahendatud juhtumite arv, liigitatuna tulemuse alusel.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates [XX].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(2) Kasutajate arvu kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse VKEde ja idufirmade olukorda.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/53

P9_TA(2020)0274

Digiteenuste õigusakt ja põhiõigustega seoses tekkivad probleemid

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon digiteenuste õigusakti ja põhiõigustega seoses tekkivate probleemide kohta (2020/2022(INI))

(2021/C 404/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 2,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artiklit 16 ja artiklit 114,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 6, artiklit 7, artiklit 8, artiklit 11, artiklit 13, artiklit 21, artiklit 22, artiklit 23, artiklit 24, artiklit 26, artiklit 38 ja artiklit 47,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (e-kaubanduse direktiiv) (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (autoriõiguste direktiiv) (5),

—	võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitust (EL) 2018/334 meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu (6),

—	võttes arvesse Europoli 18. septembri 2018. aasta internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (IOCTA),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjakohast praktikat,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0172/2020),

arvestades, et ELi eduka ja püsiva digiteenuste poliitika keskmesse tuleb juurutada sellised põhiõigused nagu eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, mittediskrimineerimise põhimõte ning väljendus- ja teabevabadus; arvestades, et neid õigusi tuleb vaadelda nii seadusest kui ka nende rakendamisest lähtuvalt;

B.	arvestades, et digiteenuste liigid ja digiteenuste osutajate rollid on sellest ajast saadik, kui e-kaubanduse direktiiv 20 aastat tagasi vastu võeti, oluliselt muutunud;

C.	arvestades, et kasutajate usalduse saavutavad ainult digiteenused, mis austavad kasutajate põhiõigusi ja mis tagavad mitte ainult teenuste kasutuselevõtu, vaid pakuvad ka ettevõtjatele konkurentsieelist ja stabiilset ärimudelit;

arvestades, et kõigi ELi territooriumil digiteenuseid pakkuvate teenuseosutajate suhtes kohaldatavaid andmekaitse-eeskirju ajakohastati ja ühtlustati kogu ELi piires hiljuti isikuandmete kaitse üldmäärusega; arvestades, et eraelu puutumatuse eeskirjad elektroonilise side sektoris, mis on digiteenuste osa, on hõlmatud eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiiviga ning on praegu läbivaatamisel;

arvestades, et veebiplatvormide kaudu jagatava igat liiki kasutajate loodud sisu ja osutatavate teenuste, sealhulgas pilveteenuste hulk on suurenenud hüppeliselt ja enneolematu kiirusega, mida soodustab kõrgtehnoloogia; arvestades, et see hõlmab ebaseaduslikku sisu, näiteks veebis lapspornot kujutavaid pilte, ja sisu, mis on küll seaduslik, kuid võib olla kahjulik ühiskonnale ja demokraatiale, nagu väärinfo COVID-19 ravimeetodite kohta;

arvestades, et internetis levivat vihakõnet ja väärinfot esineb viimastel aastatel üha rohkem, kuna üksikisikud ja häirivad osalejad kasutavad veebiplatvorme polariseerumise süvendamiseks, mida omakorda kasutatakse poliitilistel eesmärkidel; arvestades, et naised, teise nahavärviga isikud, etnilistesse või keelelistesse vähemustesse kuuluvad või eeldatavasti kuuluvad isikud ja LGBTIQ-inimesed puutuvad internetis sageli kokku nende vastu suunatud diskrimineeriva vihakõne, kiusamise, ähvarduste ja süüdistustega;

arvestades, et sellele suundumusele on kaasa aidanud veebiplatvormid, mille ärimudel põhineb kasutajaandmete kogumisel ja analüüsimisel eesmärgiga tekitada rohkem liiklust ja klikke ning omakorda rohkem profiilianalüüsi andmeid ja seega suuremat kasumit; arvestades, et see toob kaasa kõmulise sisu võimendamise; arvestades, et vihakõne ja väärinfo kahjustavad avalikke huve, sest need kahjustavad lugupidavat ja ausat avalikku arutelu ning seavad ohtu avaliku julgeoleku, kuna need võivad õhutada vägivalda päriselus; arvestades, et sellise sisu vastu on oluline võidelda, et tagada põhiõiguste austamine ning kaitsta õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat ELis;

arvestades, et sotsiaalmeedia ja teised sisu levitamise platvormid kasutavad oma sisu ja reklaamide täpseks suunamiseks ja levitamiseks profiilianalüüsi meetodeid; arvestades, et üksikisikute digitaalsetest jälgedest kogutud andmeid on võimalik kaevandada viisil, mis võimaldab teha väga täpseid järeldusi väga eraeluliste isikuandmete kohta, eriti kui sellised andmed ühendatakse muude andmekogumitega; arvestades, et Cambridge Analytica ja Facebooki skandaalid näitasid riske, mis on seotud veebiplatvormide läbipaistmatute andmetöötlustoimingutega, ning paljastasid, et teatavatele valijatele edastati täppissuunatud poliitilist reklaami ja mõnel juhul isegi sihipärast väärinfot;

arvestades, et automatiseeritud algoritmid, mis otsustavad, kuidas käidelda, prioriseerida, levitada ja kustutada kolmandate isikute sisu veebiplatvormidel, ka poliitiliste ja valimiskampaaniate käigus, taastekitavad sageli ühiskonnas eksisteerivaid diskrimineerivaid mustreid ja seavad sellega juba niigi mõjutatud isikud suurde diskrimineerimisohtu; arvestades, et algoritmide laialdane kasutamine sisu eemaldamiseks või tõkestamiseks tekitab ka muret õigusriigi põhimõtte pärast ning seaduslikkuse, õiguspärasuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi;

arvestades, et väikesel arvul peamiselt väljastpoolt Euroopat pärit teenuseosutajatel on märkimisväärne turujõud ning nad mõjutavad üksikisikute õigusi ja vabadusi, meie ühiskonda ja demokraatiat, kuna nad kontrollivad teabe, teenuste ja toodete esitlemise viisi, mistõttu neil on ka oluline mõju liikmesriikide toimimisele ja nende kodanikele; arvestades, et nende platvormide otsustel võib olla kaugeleulatuv mõju väljendus- ja teabevabadusele ning meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele;

arvestades, et poliitiline lähenemisviis ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemiseks ELis on seni keskendunud peamiselt vabatahtlikule koostööle ja kohtuotsuse alusel sisu eemaldamisele, kuid üha rohkem liikmesriike võtab lisaks vastu riiklikke õigusakte ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks ühtlustamata viisil; arvestades, et hiljutistesse ELi tasandi valdkondlikesse õigusaktidesse lisati teatavat liiki ebaseaduslikku sisu käsitlevad eeskirjad;

arvestades, et puhtalt platvormide iseregulatsioonil põhinev lähenemisviis ei taga piisavat läbipaistvust, vastutust ega järelevalvet; arvestades, et selline lähenemisviis ei anna riigiasutustele, kodanikuühiskonnale ja kasutajatele nõuetekohast teavet selle kohta, kuidas platvormid tegelevad ebaseadusliku sisuga ning nende tingimusi rikkuva ebaseadusliku tegevuse ja sisuga, ega ka selle kohta, kuidas nad sisu üldiselt kureerivad;

M.	arvestades, et selline lähenemisviis ei pruugi tagada põhiõiguste järgimist ja tekitab olukorra, kus õiguskaitsekohustused antakse osaliselt üle erasektori osalejatele, millest tuleneb väljendusvabaduse õigusse sekkumise oht;

N.	arvestades, et regulatiivne ja muu järelevalve on ELis valdkonnapõhine; arvestades, et kasulik oleks ELi eri järelevalveasutuste vaheline täiendav ja ulatuslikum kooskõla;

arvestades, et usaldusväärsete ja võrreldavate avalike andmete puudumine ebaseadusliku ja kahjuliku veebisisu levimuse, teadete ning sisu kohtu korraldusel ja iseregulatsiooni raames eemaldamise kohta ning pädevate asutuste järelmeetmete kohta tekitab läbipaistvuse ja vastutuse puudujäägi nii era- kui ka avalikus sektoris; arvestades, et puudub teave platvormide ja veebisaitide kasutatavate algoritmide kohta ning selle kohta, kuidas platvormid tegutsevad sisu eksliku eemaldamise korral;

arvestades, et laste seksuaalne ärakasutamine internetis on üks ebaseadusliku sisu vorme, mida soodustab tehnoloogia areng; arvestades, et internetis ringleva lapsporno tohutu hulk tekitab suuri probleeme selle avastamisel, uurimisel ja eelkõige ohvrite tuvastamisel; arvestades, et Europoli andmetel suurenesid USAs asuvale riiklikule kadunud ja kuritarvitatud laste keskusele (NCMEC) edastatud teated lapsporno internetis jagamise kohta viimase aasta jooksul 106 %;

arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale tuleks sisu eemaldada liikmesriigi kohtu korraldusel; arvestades, et veebimajutusteenuse pakkujad võivad kasutada automatiseeritud otsinguvahendeid ja -tehnoloogiat, et leida üles ja eemaldada sisu, mis on samaväärne varem ebaseaduslikuks tunnistatud sisuga, kuid neid ei tohiks kohustada talletatavat teavet üldiselt jälgima või aktiivselt otsima ebaseaduslikule tegevusele viitavaid fakte ja asjaolusid, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõikes 1;

arvestades, et usaldusväärne e-identimine on hädavajalik digiteenustele turvalise juurdepääsu tagamiseks ja e-tehingute turvalisemaks muutmiseks; arvestades, et praegu on ainult 15 liikmesriiki teavitanud komisjoni oma e-identimise süsteemist piiriüleseks tunnustamiseks määruse (EL) nr 910/2014 (7) raames (eIDASe määrus);

S.	arvestades, et internet ja veebiplatvormid on jätkuvalt terrorirühmituste peamisi tegevuskohti ning neid kasutatakse propaganda levitamise, värbamise ja nende tegevuse propageerimise vahendina;

on veendunud, et toimiv digitaalne ühtne turg toob ELile ja selle liikmesriikidele selget ühiskondlikku ja majanduslikku kasu; väljendab heameelt selle kasu, eriti teabe parema kättesaadavuse ja väljendusvabaduse tugevdamise üle; rõhutab olulist kohustust tagada õiglane digitaalne ökosüsteem, kus austatakse aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige väljendus- ja teabevabadust, mittediskrimineerimist, meediavabadust ja meedia mitmekesisust, privaatsust ja andmekaitset ning tagatakse veebis kasutajate turvalisus; rõhutab, et seadusandlikud ja muud reguleerivad sekkumised digitaalsel ühtsel turul, mille eesmärk on tagada nimetatud kohustuse täitmine, peaksid rangelt piirduma sellega, mis on vajalik; tuletab meelde, et sisu eemaldamise mehhanismid, mida kasutatakse väljaspool nõuetekohase menetluse tagatisi, on vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10;

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu kohandatud regulatiivse lähenemisviisi, et käsitleda erinevusi, mis on ikka veel veebi- ja pärismaailma vahel, ning lahendada probleemid, mis on tingitud osalejate ja veebis pakutavate teenuste mitmekesisusest; peab sellega seoses hädavajalikuks kohaldada ebaseadusliku ja seadusliku sisu suhtes erinevaid regulatiivseid lähenemisviise; rõhutab, et ebaseadusliku veebisisu ja küberruumi kasutades toime pandavate kuritegude vastu tuleks võidelda sama rangusastmega ja samadest õiguspõhimõtetest lähtudes nagu ebaseadusliku sisu ja tegevuse vastu väljaspool internetti ning samade tagatistega kodanikele; tuletab meelde, et e-kaubanduse direktiiv toimib siseturul pakutavate veebipõhiste teenuste õigusraamistikuna, millega reguleeritakse sisu haldamist;

peab vajalikuks ebaseadusliku sisu kiiret ja järjepidevat eemaldamist, et võidelda kuritegude ja põhiõiguste rikkumistega; on seisukohal, et vabatahtlikud käitumisjuhendid lahendavad probleemi ainult osaliselt;

kutsub digiteenuste osutajaid üles eemaldama sisu veebist hoolsal, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil, võttes igal juhul nõuetekohaselt arvesse kasutajate põhiõigusi, ning võtma arvesse väljendus- ja teabevabaduse otsustavat tähtsust avatud ja demokraatlikus ühiskonnas, et vältida sellise sisu eemaldamist, mis ei ole ebaseaduslik; palub digiteenuste osutajatel, kes soovivad omal algatusel piirata oma kasutajate teatavat seaduslikku sisu, uurida sisu eemaldamise asemel selle märgistamise võimalust, andes sellega kasutajatele võimaluse otsustada tarbida seda sisu omal vastutusel;

on seisukohal, et kõik digiteenuste õigusakti alla kuuluvad õiguslikult volitatud sisu eemaldamise meetmed peaksid puudutama ainult ebaseaduslikku sisu, nagu see on määratletud ELi ja liikmesriikide õiguses, ning et õigusaktid ei tohiks sisaldada määratlemata mõisteid ja termineid, kuna see tekitaks veebiplatvormide jaoks õiguskindlusetust ning ohustaks põhiõigusi ja sõnavabadust;

tunnistab siiski, et praegune digitaalne ökosüsteem soodustab ka probleemset käitumist, nagu täppissuunamine, mis põhineb füüsilisi või psühholoogilisi haavatavusi paljastavatel omadustel, vihakõne, rassistliku sisu ja väärinfo levitamine, uued probleemid, nagu mitme platvormi organiseeritud kuritarvitamine ja kontode loomine või veebisisuga manipuleerimine algoritmide abil; märgib murelikult, et mõned ärimudelid põhinevad kasutajatele kõmulise ja polariseeriva sisu näitamisel, et suurendada nende ekraaniaega ja seeläbi veebiplatvormide kasumit; rõhutab selliste ärimudelite negatiivset mõju üksikisikute põhiõigustele ja ühiskonnale tervikuna; nõuab, et veebiplatvormide monetariseerimispoliitika oleks läbipaistev;

rõhutab seetõttu, et sellise kahjuliku sisu levikut tuleks piirata; on kindel, et sellega seoses on otsustava tähtsusega meediapädevus, kasutajate kontroll neile pakutava sisu üle ning üldsuse juurdepääs kvaliteetsele sisule ja haridusele; väljendab seetõttu heameelt komisjoni algatuse üle luua Euroopa digimeedia vaatluskeskus, mis toetab sõltumatuid faktide kontrollimise teenuseid, suurendab üldsuse teadmisi internetis leviva väärinfo kohta ja toetab digimeedia jälgimise eest vastutavaid riigiasutusi;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sõltumatuid ja avaliku teenusena pakutavaid meedia- ja haridusalgatusi meediapädevuse valdkonnas ning kodanikuühiskonna teadlikkuse suurendamise sihtkampaaniaid; juhib tähelepanu sellele, et kahjulikule sisule tuleks erilist tähelepanu pöörata seoses internetti kasutavate alaealistega, eriti seoses nende kokkupuutega küberkiusamise, seksuaalse ahistamise, pornograafia, vägivalla ja enesevigastamisega;

märgib, et kuna üksikisiku veebipõhine tegevus võimaldab sügavalt mõista tema isiksust ja temaga manipuleerida, rikub digiteenuse kasutamisega seotud isikuandmete üldine ja valimatu kogumine põhjendamatult õigust eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsele; rõhutab eelkõige täppissuunatud ja käitumispõhise reklaami ning üksikisikute hindamise võimalikku negatiivset mõju, eriti alaealistele ja haavatavatele rühmadele, kuna sekkutakse üksikisikute eraellu ning tõstatuvad küsimused seoses andmete kogumise ja kogutud andmete kasutamisega reklaami isikupärastamiseks, toodete või teenuste pakkumiseks või hindade kindlaksmääramiseks; kinnitab, et kasutajate õigus mitte olla digiteenuste kasutamisel põhjaliku jälgimise all lisati isikuandmete kaitse üldmäärusesse ja see õigus tuleks kogu ELis nõuetekohaselt jõustada; märgib, et ettepanekus võtta vastu uus määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul (2017/0003(COD)), nägi komisjon ette, et sihipärase sisu kureerimise puhul on vaja nõusolekuotsust;

10.

on seisukohal, et eksitav või varjatud poliitiline reklaam on eri liiki internetioht, sest see mõjutab meie demokraatliku ühiskonna toimimise põhimehhanisme, eriti kui sellist sisu toetavad kolmandad isikud, sealhulgas välismaised osalejad; rõhutab, et kui profiilianalüüsi kasutatakse ulatuslikult poliitiliseks täppissuunamiseks, et mõjutada hääletamiskäitumist, võib see rängalt kahjustada demokraatia aluseid; palub seetõttu digiteenuste osutajatel võtta vajalikud meetmed sotsiaalmeediarobotite üleslaaditud sisu tuvastamiseks ja märgistamiseks ning ootab komisjonilt suuniseid sellise veenva digitehnoloogia kasutamise kohta valimiskampaaniates ja poliitilise reklaami poliitikas; kutsub sellega seoses üles kehtestama rangeid läbipaistvusnõudeid tasulise poliitilise reklaami näitamise kohta;

11.

peab vajalikuks ebaseadusliku sisu järjepidevat ja põhjendamatu viivituseta eemaldamist rikkumiste korral, eriti mis puudutab lastega seotud rikkumisi, terroristlikku sisu ja põhiõiguste rikkumisi, sellega peavad kaasnema vajalikud kaitsemeetmed, nagu protsessi läbipaistvus, edasikaebamise õigus ja juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele; on seisukohal, et vabatahtlikke käitumisjuhendeid ja lepingulisi teenuse osutamise standardtingimusi ei jõustata piisavalt ning need on aidanud probleemi ainult osaliselt lahendada; rõhutab, et lõplik vastutus seaduse jõustamise, veebitoimingute seaduslikkuse üle otsustamise ja veebimajutusteenuse pakkujatele ebaseadusliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise korralduse andmise eest lasub sõltumatutel pädevatel asutustel;

12.

tunnistab asjaolu, et kuigi teatavat liiki sisu ebaseaduslikkust on lihtne kindlaks teha, on muud liiki sisu puhul raskem otsust teha, sest see nõuab konteksti arvestamist; hoiatab, et praeguste automaatsete vahenditega ei ole võimalik kriitiliselt analüüsida ja piisavalt mõista konkreetse sisu puhul konteksti tähtsust, mis võib kaasa tuua tarbetu eemaldamise ning kahjustada väljendusvabadust ja juurdepääsu mitmekesisele teabele, sealhulgas poliitilistele vaadetele, tuues seega kaasa tsensuuri; rõhutab, et automaatsete teadete läbivaatamine teenuseosutajate või nende töövõtjate poolt ei lahenda seda probleemi täielikult, eriti kui see tellitakse erasektori töötajatelt, kellel puudub piisav sõltumatus, kvalifikatsioon ja aruandekohustus;

13.

märgib murelikult, et ebaseaduslikku veebisisu saab hõlpsasti ja kiiresti paljundada ning nii selle kahjulikku mõju väga lühikese aja jooksul suurendada; on sellest hoolimata arvamusel, et digiteenuste õigusaktis ei tohiks ette näha veebimajutusteenuse pakkujate või muude tehniliste vahendajate kohustust kasutada sisu modereerimiseks automaatseid vahendeid;

14.

tuletab meelde, et kuritegude puhul ei peaks veebiplatvormid ebaseaduslikku veebisisu mitte ainult eemaldama, vaid selle suhtes peaksid võtma järelmeetmeid ka õiguskaitse- ja kohtuasutused; palub komisjonil kaaluda, kas kohustada veebiplatvorme teatama pädevale asutusele rasketest kuritegudest, millest nad on teada saanud; leiab sellega seoses, et mõnes liikmesriigis ei ole põhiküsimuseks mitte lahendamata kohtuasjad, vaid ka algatamata kohtuasjad; nõuab, et kõrvaldataks pädevatele asutustele kaebuste esitamise takistused; on veendunud, et arvestades interneti piirideta olemust ja ebaseadusliku veebisisu kiiret levitamist, tuleks koostööd teenuseosutajate ja riikide pädevate asutuste vahel ning piiriülest koostööd riikide pädevate asutuste vahel parandada ning tugineda vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele; rõhutab sellega seoses vajadust austada ELi õiguskorda ja kehtestatud piiriülese koostöö ja vastastikuse usalduse põhimõtteid; kutsub liikmesriike üles varustama oma õiguskaitse- ja õigusasutusi vajaliku oskusteabe ja vahenditega, mis võimaldaksid neil tõhusalt toime tulla üha suureneva arvu ebaseaduslikku veebisisu käsitlevate juhtumitega ja sisu eemaldamist puudutavate vaidluste lahendamisega, ning parandama õiguskaitse kättesaadavust digiteenuste valdkonnas;

15.

rõhutab, et konkreetset sisu võidakse ühes liikmesriigis pidada ebaseaduslikuks, kuid teises liikmesriigis kuulub see väljendusvabaduse õiguse alla; rõhutab, et selleks, et kaitsta väljendusvabadust, vältida seaduste vastuolu, põhjendamatut ja ebatõhusat asukohapõhist tõkestust ning luua ühtlustatud digitaalne ühtne turg, ei tohiks veebimajutusteenuse pakkujatelt nõuda teabe eemaldamist või sellele juurdepääsu tõkestamist, kui see teave on seaduslik liikmesriigis, kus nad on asutatud või kus elab või on asutatud nende nimetatud seaduslik esindaja; tuletab meelde, et riiklikud ametiasutused saavad jõustada üksnes nende territooriumil asutatud teenuseosutajatele adresseeritud sõltumatute pädevate asutuste eemaldamiskorraldusi; peab vajalikuks tugevdada liikmesriikidevahelise koostöö mehhanisme komisjoni ja asjaomaste liidu ametite toetusel; nõuab liikmesriikidevahelist struktureeritud dialoogi, et selgitada välja teatavat liiki sisuga seotud riskid ja teha kindlaks selliste riskide hindamisel liikmesriikide vahel esinevad võimalikud erinevused;

16.

rõhutab, et ebaseaduslik sisu tuleks eemaldada selle majutuskohas ja pelgalt edastamisega tegelevatelt vahendajatelt ei tohiks nõuda sisule juurdepääsu tõkestamist;

17.

on kindlalt veendunud, et praegust digiteenuseid reguleerivat ELi õigusraamistikku tuleks ajakohastada, et tegeleda liikmesriikidevahelisest killustatusest ja uutest tehnoloogiatest tulenevate probleemidega, nagu profiilianalüüsi sage kasutamine ja kõiki eluvaldkondi puudutav algoritmipõhine otsustamine, ning tagada õigusselgus ja põhiõiguste, eriti väljendusvabaduse ja privaatsusõiguse austamine tulevikukindlal viisil, arvestades tehnoloogia kiiret arengut;

18.

väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle võtta vastu ühtlustatud lähenemisviis digiteenuste osutajate, sealhulgas veebipõhiste vahendajate kohustustele, et vältida siseturu killustumist ja eeskirjade ebajärjepidevat jõustamist; kutsub komisjoni üles pakkuma välja kõige tõhusamaid ja tulemuslikumaid lahendusi siseturu kui terviku jaoks, vältides seejuures uut tarbetut halduskoormust ning hoides digitaalse ühtse turu avatud, õiglase, turvalise ja konkurentsivõimelisena kõigi osalejate jaoks; rõhutab, et digiteenuste osutajate vastutuskord peab olema proportsionaalne, ei tohi seada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ebasoodsasse olukorda ega põhjendamatult piirata innovatsiooni ja juurdepääsu teabele;

19.

on seisukohal, et reform peaks tuginema kehtiva ELi õiguse, eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse ning praegu läbi vaadatava eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi tugevale alusele ja täielikule järgimisele ning selles tuleks austada muude valdkondlike vahendite, nagu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülimuslikkust; rõhutab, et e-kaubanduse eeskirjade ajakohastamine võib mõjutada põhiõigusi; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon oleks oma lähenemisviisis eriti valvas ja integreeriks eeskirjadesse nende läbivaatamisel rahvusvahelised inimõiguste standardid;

20.

rõhutab, et üksikkasutajate praktiline suutlikkus mõista andmete ökosüsteemide keerukust ja nendes orienteeruda on äärmiselt piiratud, nagu ka nende suutlikkus tuvastada, kas nende saadav teave ja kasutatavad teenused on neile kättesaadavad samadel tingimustel kui teistele kasutajatele; palub seetõttu komisjonil seada digiteenuste õigusakti keskmesse läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld;

21.

nõuab kindlalt, et digiteenuste õigusakti eesmärk peab olema tagada veebiteenuste ja diskrimineerimiseta digikeskkonna toimimise suur läbipaistvus; rõhutab, et lisaks kehtivale tugevale õigusraamistikule, mis kaitseb eraelu puutumatust ja isikuandmeid, on vaja veebiplatvormide kohustust tagada algoritmide seaduslik kasutamine; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja e-kaubanduse direktiivil põhinevat korda, mis määratleks selgelt teenuseosutajate vastutuse nende kasutajate ees seisvate riskidega tegelemisel ja nende õiguste kaitsmisel ning näeks ette algoritmide läbipaistvuse ja selgitatavuse kohustuse, karistused selliste kohustuste jõustamiseks, inimsekkumise võimaluse ja muud meetmed, nagu iga-aastased sõltumatud auditid ja spetsiaalsed stressitestid, et aidata nõudeid täita ja tagada nende täitmine;

22.

rõhutab, et mõned digiteenuste osutajad peavad suutma kasutajaid üheselt tuvastada veebiväliste teenustega võrdväärsel viisil; märgib, et teenuse kasutajaks registreerimisel koguvad veebiplatvormid mittevajalikult isikuandmeid, nagu mobiiltelefoni number, mida põhjustab sageli ühtse sisselogimise võimaluse kasutamine; rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmääruses kirjeldatakse selgelt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet, millega piiratakse kogutud andmeid ainult eesmärgi seisukohalt rangelt vajalikega; soovitab, et veebiplatvormid, kes toetavad valitseva turuosaga ühtse sisselogimise teenust, peaksid olema kohustatud toetama ka vähemalt üht mittekaubanduslikul, detsentraliseeritud ja koostalitlusvõimelisel raamistikul põhinevat avatud tuvastamissüsteemi;

23.

rõhutab, et kui on vaja teatavat liiki ametlikku identimist väljaspool internetti, tuleb luua samaväärne turvaline veebipõhine e-identimise süsteem; on arvamusel, et veebis tuvastamist saab edendada eIDASe määruse e-identimise piiriülese koostalitluse jõustamisega kogu Euroopa Liidus; palub komisjonil uurida võimalust luua erasektori ühtsete sisselogimissüsteemide asemel ühtne Euroopa sisselogimissüsteem ja kehtestada digiteenuste osutajatele kohustus pakkuda alati ka vaikimisi seatud ise sisselogimise võimalust; rõhutab, et seda teenust tuleks arendada nii, et identifitseeritavate sisselogimisandmete kogumine sisselogimisteenuse osutaja poolt on tehniliselt võimatu ja kogutavate andmete hulk on võimalikult väike; soovitab seetõttu komisjonil uurida ka digiteenuste kasutajate kontrollisüsteemi loomist, et tagada isikuandmete kaitse ja vanusekontroll, eriti alaealiste puhul, kusjuures seda süsteemi ei tohiks kasutada kaubanduslikel eesmärkidel ega kasutajate saidiüleseks jälgimiseks; rõhutab, et neid sisselogimis- ja kontrollisüsteeme tuleks kohaldada ainult digiteenuste suhtes, mille puhul on nõutav isiku tuvastamine, autentimine või vanuse kontrollimine; tuletab meelde, et liikmesriigid ja liidu institutsioonid peavad tagama, et e-identimine on turvaline, läbipaistev ja töötleb ainult kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, seda kasutatakse üksnes seaduslikul, aga mitte kaubanduslikul eesmärgil ning seda ei kasutata selleks, et piirata üldist juurdepääsu internetile või jälgida kasutajaid saidiüleselt;

24.

peab hädavajalikuks vastutust käsitlevate eeskirjade täielikku ühtlustamist ja selgitamist ELi tasandil, et tagada kogu ELis kasutajate põhiõiguste ja -vabaduste austamine; on arvamusel, et kõnealustes eeskirjades tuleks säilitada selliste vahendajate vastutusest vabastamine, kes ei ole tegelikult teadlikud ebaseaduslikust tegevusest või teabest oma platvormil; väljendab muret selle pärast, et hiljutised riikide õigusaktid vihakõne ja väärinfo vastu võitlemiseks toovad kaasa eeskirjade suureneva killustumise ja põhiõiguste kaitse taseme langemise ELis;

25.

nõuab, et sel eesmärgil esitataks seadusandlikud ettepanekud, mis hoiaksid digitaalse ühtse turu avatuna ja konkurentsivõimelisena, nähes ette ühtlustatud nõuded, et digiteenuste osutajad kohaldaksid mõjusaid, sidusaid, läbipaistvaid ja õiglasi menetlusi ja menetluslikke tagatisi ebaseadusliku sisu eemaldamiseks kooskõlas liikmesriigi ja Euroopa õigusega, sealhulgas ühtlustatud teavitamise ja meetmete menetluse kaudu;

26.

on sellega seoses veendunud, et seoses vastutusega kolmandate isikute sisu eest vajavad veebiplatvormid tingimata selgeid eeskirju, nõudeid ja kaitsemeetmeid; teeb ettepaneku kehtestada ebaseadusliku sisu tõhusaks tuvastamiseks ja eemaldamiseks ühine õigusraamistik;

27.

rõhutab, et eeskirju teavitamise ja meetmete mehhanismide kohta peaksid täiendama nõuded platvormidele võtta erimeetmeid, mis on proportsionaalsed nende ulatuse ning tehnilise ja tegevussuutlikkusega, et tõhusalt tegeleda ebaseadusliku sisu esinemisega nende teenustes; tunnistab seetõttu, et kui see on tehniliselt teostatav, siis võib sõltumatute pädevate asutuste piisavalt põhjendatud korralduste alusel ja sisu spetsiifilist konteksti täiel määral arvesse võttes nõuda digiteenuste osutajatelt, et nad otsiksid perioodiliselt konkreetset sisu, mille kohus on juba ebaseaduslikuks tunnistanud, tingimusel et sellise ettekirjutusega seotud teabe jälgimine ja otsimine piirdub teabega, mis edastab sõnumit, mille sisu ei erine olulisel määral sisust, mille alusel tuvastati õigusvastasus, ja mis sisaldab ettekirjutuses nimetatud elemente, mis kooskõlas Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2019. aasta otsusega kohtuasjas C-18/18 (8) on identsed või samaväärsed sellises ulatuses, mis ei nõuaks teenusepakkujalt selle sisu eraldi hindamist;

28.

märgib, et konkreetsed meetmed tuleks jätta platvormide valida; toetab tasakaalustatud lähenemisviisi, mis põhineb sidusrühmadega peetaval dialoogil ja platvormidega kaasnevate riskide hindamisel, samuti selget vastutusahelat, et vältida tarbetut regulatiivset koormust platvormidele ning tarbetuid ja ebaproportsionaalseid põhiõiguste piiranguid, eelkõige mis puudutab väljendusvabadust, juurdepääsu teabele, sealhulgas poliitiliste ideede kohta, ja õigust eraelu puutumatusele; rõhutab, et teatavaid kohustusi saab rohkem täpsustada valdkondlike õigusaktidega; rõhutab, et sel eesmärgil võetud meetmed ei tohi endast kujutada de jure ega de facto üldist järelevalvenõuet;

29.

rõhutab, et lisaks vastuväitemenetlustele on vaja asjakohaseid kaitsemeetmeid ja nõuetekohase menetluse kohustust, sealhulgas inimjärelevalve ja -kontrolli nõuet, et võimaldada sisu omanikel ja üleslaadijail oma õigusi asjakohaselt ja õigeaegselt kaitsta ning tagamaks, et eemaldamis- või tõkestamisotsused on seaduslikud, täpsed, hästi põhjendatud, kaitsevad kasutajaid ja austavad põhiõigusi; rõhutab, et süstemaatiliselt ja korduvalt valesid või kuritahtlikke teateid esitavate isikute suhtes tuleks võtta sanktsioone; tuletab meelde, et lisaks vastuväitemenetlustele ja vaidluste kohtuvälisele lahendamisele platvormide poolt kooskõlas platvormisisese kaebussüsteemiga peaks olema võimalik kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, et tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile;

30.

toetab piiratud vastutust sisu eest käsitleva praeguse raamistiku säilitamist ja päritoluriigi põhimõtet, kuid peab väga oluliseks eemaldamistaotluste paremat koordineerimist riiklike pädevate asutuste vahel; rõhutab, et ebaseaduslik sisu tuleks eemaldada selle majutuskohas; rõhutab, et selliste korralduste suhtes tuleks kohaldada õiguslikke kaitsemeetmeid, et vältida kuritarvitamist ja tagada põhiõiguste täielik austamine; rõhutab, et pädevate asutuste eemaldamistaotlused peaksid olema konkreetsed ja sisaldama selget viidet eemaldamise õiguslikule alusele; rõhutab, et teenuseosutajate suhtes, kes ei täida seaduslikke korraldusi, tuleks kohaldada tõhusat järelevalve- ja jõustamismehhanismi, sealhulgas proportsionaalseid sanktsioone, võttes arvesse nende tehnilist ja tegevussuutlikkust;

31.

tuletab meelde, et digiteenuste osutajatelt ei tohi seadusega nõuda oma kasutajate või abonentide isikuandmete säilitamist õiguskaitse eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui andmete sihtotstarbelist säilitamist nõuab sõltumatu pädev asutus täielikus kooskõlas liidu õiguse ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga; tuletab lisaks meelde, et selline andmete säilitamine peaks piirduma sellega, mis on rangelt vajalik seoses säilitatavate andmete kategooriate, mõjutatud sidevahendite, asjaomaste isikute ja vastu võetud säilitamistähtajaga;

32.

on seisukohal, et põhiõiguste kaitsmiseks tuleks digiteenuste õigusaktis kehtestada eeskirjad, mille eesmärk on tagada, et digiteenuste osutajate teenuste osutamise tingimused oleksid selged, läbipaistvad ja õiglased ning kasutajatele hõlpsasti kättesaadavad; taunib asjaolu, et mõnede sisuplatvormide teenuste osutamise tingimused sunnivad õiguskaitseametnikke kasutama isiklikke kontosid teatavate kaebuste uurimiseks, mis kujutab endast ohtu nii nendele uurimistele kui ka isiklikule turvalisusele, nõuab, et liikmesriigid koordineeriksid tõhusamalt õiguskaitse järelmeetmeid seoses ebaseadusliku sisuga, millest on teatatud; tuletab meelde, et pädevate asutuste edastatud eemaldamiskorraldus peab alati põhinema seadusel, mitte teenuseosutajate teenuste osutamise tingimustel;

33.

palub komisjonil tagada, et kasutajatel oleks juurdepääs mitmekesisele ja kvaliteetsele veebisisule eesmärgiga tagada kodanike piisav teavitamine; ootab, et digiteenuste õigusakt tagaks, et kvaliteetne meediasisu on kolmandate isikute platvormidel hõlpsasti juurdepääsetav ja leitav ning sisu eemaldamine on kooskõlas inimõiguste standarditega ja piirdub sisuga, mis on ilmselgelt ebaseaduslik või sõltumatu pädeva asutuse poolt ebaseaduslikuks tunnistatud; rõhutab, et seadusliku sisu suhtes ei tohiks kohaldada juriidilisi eemaldamis- ega tõkestamiskohustusi;

34.

toetab ulatuslikumat dialoogi liikmesriikide, pädevate asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel eesmärgiga arendada, hinnata ja parandada pehme õiguse lähenemisviise, nagu väärinfot käsitlev ELi tegevusjuhend, et veelgi rohkem tegeleda seadusliku sisu kategooriate, sealhulgas väärinfoga; ootab komisjonilt suuniseid, mis sisaldavad suurema läbipaistvuse eeskirju sisu modereerimise ja reklaamipoliitika kohta eraldi vahendis, mis on lisatud digiteenuste õigusaktile, tagamaks, et seaduslikku sisu eemaldatakse ja tõkestatakse tingimuste kohaselt võimalikult vähe; palub komisjonil ka luua raamistik, millega keelataks platvormidel kontrollida täiendavalt meediateenuste osutaja vastutusel pakutavat sisu, mille suhtes kehtivad konkreetsed standardid ja järelevalve;

35.

rõhutab lisaks, et kasutajatele tuleks anda rohkem valikuvõimalusi ja suurem kontroll sisu üle, mida nad näevad, sealhulgas rohkem valikuvõimalusi sisu järjestamise viisi osas ja võimalus loobuda igasugusest sisu kureerimisest; on kindlalt veendunud, et soovitussüsteemid peaksid olema üles ehitatud ja toimima kasutajasõbralikult ja täiesti läbipaistvalt;

36.

on seisukohal, et vastutuse (nii era- kui ka avalikus sektoris) ja tõenditel põhineva poliitikakujunduse jaoks on vaja usaldusväärseid andmeid ebaseadusliku tegevuse esinemissageduse ja selle vastu võitlemise kohta ning ebaseadusliku veebisisu eemaldamise kohta, samuti usaldusväärseid andmeid veebiplatvormide sisu kureerimise algoritmide kohta;

37.

nõuab sellega seoses, et platvormidele kehtestataks iga-aastase, kõikehõlmava ja järjepideva avaliku aruandluse kohustus, mis oleks proportsionaalne nende ulatuse ja tegevussuutlikkusega ning hõlmaks täpsemalt nende sisu modereerimise menetlusi, sealhulgas teavet ebaseadusliku veebitegevuse vastu vastu võetud meetmete kohta ja standardseid andmeid eemaldatud sisu hulga ning eemaldamise põhjuste ja aluste kohta, saadud eemaldamistaotluste liigi ja põhjenduse, tagasilükatud taotluste arvu ja tagasilükkamise põhjuste kohta; rõhutab, et sellised aruanded, mis hõlmavad konkreetsel aastal võetud meetmeid, tuleks esitada järgneva aasta esimese kvartali lõpuks;

38.

nõuab lisaks, et ka riiklikele ametiasutustele kehtestataks iga-aastase avaliku aruandluse kohustus, mis hõlmaks standardseid andmeid eemaldamistaotluste arvu ja nende õiguslike aluste, halduslikult või kohtulikult vaidlustatud eemaldamistaotluste arvu ning menetluste tulemuste (märkides ära tulemused, mille kohaselt sisu või tegevus oli loetud ebaseaduslikuks ekslikult) ja karistuste määramise otsuste koguarvu, sealhulgas määratud karistuse liigi kirjelduse kohta;

39.

väljendab muret selle pärast, et seire- ja järelevalveasutused on killustatud ning nende rahalised ja inimressursid on dokumenteeritult napid; nõuab suuremat koostööd liikmesriikide vahel seoses digiteenuste regulatiivse järelevalvega;

40.

on seisukohal, et digiteenuste õigusakti nõuetekohase jõustamise tagamiseks tuleks selles sätestatud menetluste, menetluslike tagatiste ja läbipaistvuskohustuste järgimise järelevalve digitaalsel ühtsel turul ühtlustada; toetab sellega seoses tugevat ja ranget jõustamist sõltumatu ELi järelevalvestruktuuri poolt, millel on pädevus määrata trahve, hinnates selgelt määratletud tegureid, nagu proportsionaalsus, tehnilised ja korralduslikud meetmed ning hooletus; on veendunud, et see peaks hõlmama võimalust võtta trahvide aluseks teatav protsent äriühingu aasta kogukäibest;

41.

rõhutab, et digiteenuste osutajate sisepoliitika ja algoritmide auditeerimisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta liidu õigust, eriti teenuste kasutajate põhiõigusi, võttes arvesse mittediskrimineerimise ning väljendus- ja teabevabaduse tähtsust avatud ja demokraatlikus ühiskonnas ning avaldamata tundlikku äriteavet; rõhutab tungivalt, et kaebuse alusel või järelevalveasutuste algatusel tuleb hinnata, kas ja kuidas digiteenuste osutajad sisu võimendavad, näiteks soovitusmootorite ja optimeerimisfunktsioonidega, nagu automaatne täitmine ja trendimine;

42.

on seisukohal, et platvormide ja riiklike pädevate asutuste koostatud läbipaistvusaruanded tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ning neid tuleks analüüsida, et tunda ära struktuurseid suundumusi eemaldamise, avastamise ja tõkestamise alal ELi tasandil;

43.

rõhutab, kui oluline on anda kasutajatele volitused oma põhiõiguste jõustamiseks internetis, sealhulgas kergesti juurdepääsetavate, erapooletute, läbipaistvate, tõhusate ja vabade kaebuste esitamise menetluste, üksikisikutele ja ettevõtjatele mõeldud ebaseaduslikust sisust ja kuritegelikust käitumisest teavitamise mehhanismide, õiguskaitsevahendite ja haridusmeetmete kaudu ning suurendades teadlikkust andmekaitseküsimustest ja laste turvalisusest internetis;

44.

arvab, et uuenduslike ärimudelite õitsengu võimaldamine ja digitaalse ühtse turu tugevdamine, kõrvaldades digiteenuste vaba liikumist pärssivad takistused ja vältides uute põhjendamatute riigisiseste tõkete kehtestamist, on osutunud varasemate kogemuste põhjal tulemuslikuks ning sellise lähenemisviisi jätkumine vähendaks siseturu killustumist; on lisaks seisukohal, et digiteenuste õigusakt võib pakkuda võimalusi kodanike teadmiste ja oskuste arendamiseks digitaliseerimise valdkonnas, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme, sealhulgas kaitstes turvalisust internetis;

45.

rõhutab, et kokkulepitud küberruumi turvalisuse põhistandardid on hädavajalikud, et digiteenused oleksid kodanikele võimalikult kasulikud; märgib seetõttu, et liikmesriigid peavad võtma kiiresti kooskõlastatud meetmeid, et tagada põhiline küberhügieen ja ennetada välditavaid küberruumi ohte, sealhulgas seadusandlike meetmete abil;

46.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(2) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(3) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(4) ELT L 303, 28.11.2018, lk 69.

(5) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.

(6) ELT L 63, 6.3.2018, lk 50.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014 määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(8) Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2019. aasta otsus, Eva Glawischnig-Piesczek vs. Facebook Ireland Limited, C-18/18, EU:C:2019:821.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/63

P9_TA(2020)0275

Tehisintellekti, robootika ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistik

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta (2020/2012(INL))

(2021/C 404/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—	võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (1),

—	võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (2) (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),

—	võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (3) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (4) (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/680 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK) (5),

—	võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet (6),

—	võttes arvesse 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 2020. aasta juuni järeldusi Euroopa digituleviku kujundamise kohta,

—	võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta (7),

—	võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta (8),

—	võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta (9),

—	võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul (10),

—	võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas, (11)

—	võttes arvesse komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 8. aprilli 2019. aasta aruannet „Usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunised“,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa lisandväärtuse hindamise uuringut „European framework on ethical aspects of artificial intelligence, robotics and related technologies: European added value assessment“ (12) (Euroopa lisandväärtuse hinnang tehisintellekti, robootika ja seotud tehnoloogiate eetiliste aspektide Euroopa raamistikule).

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teaduslike tuleviku-uuringute üksuse hallatava teaduse ja tehnoloogia tuleviku esinduskogu (STOA) taotlusel koostatud ülevaateid ja uuringuid „What if algorithms could abide by ethical principles?“ (Aga mis siis, kui algoritmid järgiksid eetikapõhimõtteid?), „Artificial Intelligence ante portas: Legal & ethical reflections“ (Tehisintellekt tulekul: õiguslikud ja eetilised mõtisklused), „A governance framework for algorithmic accountability and transparency“ (Algoritmilise vastutuse ja läbipaistvuse juhtimise raamistik), „Should we fear artificial intelligence?“ (Kas peaksime tehisintellekti kartma?) ja „The ethics of artificial intelligence: Issues and initiatives“ (Tehisintellekti eetika: probleemid ja algatused),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 12 ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat,

—	võttes arvesse OECD nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitust tehisintellekti kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—	võttes arvesse väliskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0186/2020),

Sissejuhatus

A.	arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamisega tegelevad inimesed ning nende valikud määravad ära sellise tehnoloogia võime ühiskonnale kasu tuua;

arvestades, et kiiresti edendatakse ja arendatakse tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, mis võivad luua ettevõtjatele võimalusi ja tuua kodanikele kasu ning võivad vahetult mõjutada meie ühiskonna kõiki aspekte, sealhulgas põhiõigusi ning sotsiaalseid ja majanduslikke põhimõtteid ja väärtusi, samuti avaldada püsivat mõju kõigile tegevusvaldkondadele;

arvestades, et tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia põhjustavad suuri muutusi tööturul ja töökohtades; arvestades, et need võivad asendada korduvaid operatsioone tegevaid töötajaid, hõlbustada inimeste ja masinate koostööl põhinevaid töösüsteeme, suurendada konkurentsivõimet ja jõukust ning luua kvalifitseeritud töötajate jaoks uusi töövõimalusi, ning samas kaasneb nendega töötajaskonna ümberkorraldamise tõsine probleem;

arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamine võib ka aidata saavutada paljudes eri valdkondades Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärke; arvestades, et digitehnoloogia võib suurendada poliitika mõju keskkonnakaitsele; arvestades, et see võib ka aidata vähendada liiklusummikuid ning kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkoguseid;

arvestades, et sellistes sektorites nagu ühistransport võib tehisintellekti toetatud arukate transpordisüsteemide abil lühendada järjekordi, optimeerida marsruute, võimaldada puuetega inimestele suuremat sõltumatust ning tõsta energiatõhusust, mis tõhustaks CO2-heite vähendamise meetmeid ja vähendaks keskkonnajalajälge;

arvestades, et nende tehnoloogiatega kaasnevad uued ärivõimalused võivad aidata kaasa liidu tööstuse praeguse tervise- ja majanduskriisi järgsele taastumisele, kui neid, näiteks transpordisektoris, ulatuslikumalt kasutada; arvestades, et sellised võimalused võivad luua uusi töökohti, kuna nende tehnoloogiate kasutuselevõtt võib tõsta ettevõtete tootlikkust ja aidata suurendada tõhusust; arvestades, et selle valdkonna innovatsiooniprogrammid võivad anda piirkondlikele klastritele võimaluse jõudsalt areneda;

arvestades, et liidul ja selle liikmesriikidel on eriline kohustus kasutada, edendada ja suurendada tehisintellekti lisaväärtust ning tagada, et tehisintellektitehnoloogiad oleksid ohutud ning aitaksid kaasa nende kodanike heaolule ja üldistele huvidele, kuna need võivad anda tohutu panuse ühise eesmärgi saavutamisse, milleks on liidu kodanike elu parandamine ja jõukuse suurendamine, kuna need toetavad paremate strateegiate kujundamist ja innovatsiooni mitmetes valdkondades ja sektorites; arvestades, et tehisintellekti täispotentsiaali ärakasutamiseks ja kasutajate teavitamiseks tehisintellektitehnoloogiatega kaasnevast kasust ja probleemidest tuleb tehisintellekti või digitaalset kirjaoskust käsitleda haridus- ja koolitustegevuses, muu hulgas e-kaasatust edendades, ning tuleb liidu tasandil korraldada teabekampaaniaid, mis kajastaksid täpselt tehisintellekti arendamise kõiki aspekte;

arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, juurutamist ja kasutamist käsitlev liidu ühine õigusraamistik peaks võimaldama kodanikel saada osa nende potentsiaalsest kasulikkusest ning samas kaitsma kodanikke selliste tehnoloogiatega seotud võimalike riskide eest ja edendama nende usaldusväärsust liidus ja mujal; arvestades, et raamistiku aluseks peaksid olema liidu õigus ja väärtused ning selles tuleks juhinduda läbipaistvuse, selgitatavuse, õigluse, aruandekohustuse ja vastutuse põhimõtetest;

arvestades, et selline õigusraamistik on väga oluline, et vältida siseriiklike õigusaktide erinevusest tingitud siseturu killustumist, ning see aitab edendada väga vajalikke investeeringuid, arendada andmetaristut ja toetada teadusuuringuid; arvestades, et raamistik peaks koosnema ühistest õiguslikest kohustustest ja eetikapõhimõtetest, mis sätestatakse käesoleva resolutsiooni lisas esitatud määruse ettepanekus; arvestades, et selle loomisel tuleks järgida parema õigusloome suuniseid;

arvestades, et liidus on olemas range õigusraamistik, mis peab tagama muu hulgas isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ja mittediskrimineerimise ning edendama soolist võrdõiguslikkust, keskkonnakaitset ja tarbijate õigusi; arvestades, et sellist õigusraamistikku, mis koosneb ulatuslikust horisontaalsete ja valdkondlike õigusaktide kogumist (sh kehtivad tooteohutust ja vastutust käsitlevad õigusnormid), kohaldatakse jätkuvalt tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes, kuigi konkreetseid õigusakte võib olla vaja mõneti kohandada, et kajastada üleminekut digitehnoloogiale ja tegeleda tehisintellekti kasutamisest tulenevate uute probleemidega;

arvestades, et on väljendatud muret, et praegune ELi õigusraamistik, sealhulgas tarbija-, töö- ja sotsiaalõigustik, andmekaitset, tooteohutust ja turujärelevalvet käsitlevad õigusaktid ning diskrimineerimisvastased õigusaktid, ei pruugi enam alati olla tehisintellektist, robotitehnoloogiast ja seonduvast tehnoloogiast tulenevate riskide tulemuslikuks ohjamiseks otstarbekohane;

arvestades, et lisaks kehtivate õigusaktide kohandamisele tuleks tehisintellektitehnoloogiatega seotud õiguslikke ja eetilisi küsimusi käsitleda tulemusliku, tervikliku ja tulevikukindla liidu õigusraamistiku kaudu, mis kajastab aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud liidu põhimõtteid ja väärtusi ning milles tuleks hoiduda ülereguleerimisest, kõrvaldada üksnes senised õiguslikud lüngad ja suurendada õiguskindlust nii ettevõtjate kui ka kodanike jaoks, eelkõige lisades kohustuslikud meetmed, et vältida tavasid, mis kindlasti kahjustaksid põhiõigusi;

arvestades, et igasuguses õigusraamistikus tuleb võtta arvesse kõiki kaalul olevaid huve; arvestades, et edasiste seadusandlike sammude eeltingimusena tuleks hoolikalt uurida, kuidas mis tahes uus õigusraamistik kõiki mõju hindamises osalejaid mõjutab; arvestades, et idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) keskne tähtsus, eriti Euroopa majanduses, õigustab rangelt proportsionaalset lähenemisviisi, mis võimaldab neil areneda ja uuendusi teha;

N.	arvestades, et tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia võivad avaldada tõsist mõju üksikisikute, rühmade ja kogu ühiskonna materiaalsele ja immateriaalsele puutumatusele ning see võimalik individuaalne ja kollektiivne kahju peab kajastuma seadusandlikes lahendustes;

O.	arvestades, et tehisintellekti käsitleva liidu õigusraamistiku järgimiseks võib olla vaja võtta vastu erinormid liidu transpordisektori jaoks;

arvestades, et tehisintellektitehnoloogiad on transpordisektori jaoks strateegilise tähtsusega, ka seetõttu, et need parandavad kõigi transpordiliikide ohutust ja kättesaadavust ning loovad uusi töövõimalusi ja kestlikumaid ärimudeleid; arvestades, et liidu lähenemisviis tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisele transpordis võib suurendada liidu majanduse ülemaailmset konkurentsivõimet ja strateegilist autonoomiat;

arvestades, et kõigist liidu teedel toimuvatest liiklusõnnetustest on ligi 95 % ikka veel seotud inimliku eksimusega; arvestades, et liidu eesmärk oli vähendada 2020. aastaks liiklussurmade arvu liidus 50 % võrra võrreldes 2010. aastaga, kuid edasimineku aeglust arvestades tõhustas liit sellesuunalist tegevust oma ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus aastateks 2021–2030, kavandades edasised sammud liiklussurmade nulltasemele lähenemiseks; arvestades, et tehisintellektil, automatiseerimisel ja teistel uutel tehnoloogiatel on liiklusohutuse suurendamise seisukohalt suur potentsiaal ja eluline tähtsus, kuna need vähendavad inimliku eksimuse võimalusi;

R.	arvestades, et liidu tehisintellekti õigusraamistikus peaks kajastuma ka vajadus tagada töötajate õiguste austamine; arvestades vajadust järgida 2020. aasta juunis sõlmitud Euroopa sotsiaalpartnerite raamlepingut digiülemineku kohta;

arvestades, et liidu tehisintellekti õigusraamistiku kohaldamisala peaks olema piisav, proportsionaalne ja läbima põhjaliku hindamise; arvestades, et see peaks hõlmama suurt hulka tehnoloogiaid ja nende komponente, sealhulgas nende kasutatavaid või toodetavaid algoritme, tarkvara ja andmeid, ning et vaja on sihipärast riskipõhist käsitlust, et mitte takistada edasist innovatsiooni ja vältida tarbetut koormust, eriti VKEde jaoks; arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia rakenduste mitmekesisus raskendab kõigi eri riskide jaoks sobiva ühe lahenduse leidmist;

T.	arvestades, et tehisintellekt ja andmeanalüüs mõjutavad kodanikele kättesaadavaks tehtavat teavet järjest rohkem; arvestades, et kui selliseid tehnoloogiaid valesti kasutatakse, võib see ohustada teabe- ja väljendusvabadust ning meedia vabadust ja mitmekesisust;

arvestades, et liidu tehisintellekti õigusraamistiku geograafiline kohaldamisala peaks hõlmama kõiki tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia komponente, mida liidus arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, sealhulgas juhtudel, kui osa tehnoloogiast võib asuda väljaspool liitu või kui sellel ei ole kindlat asukohta;

arvestades, et liidu tehisintellekti õigusraamistik peaks hõlmama kõiki asjaomaseid etappe ehk siis asjaomaste tehnoloogiate ja nende komponentide arendamist, juurutamist ja kasutamist, selles tuleks nõuda vajalikku tähelepanu asjaomastele õiguslikele kohustustele ja eetikapõhimõtetele ning kehtestada tingimused, mis tagaksid, et arendajad, juurutajad ja kasutajad neid kohustusi ja põhimõtteid täielikult järgivad;

W.	arvestades, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud eetikapõhimõtete ühtlustatud käsitlus eeldab, et liidus saadakse ühtemoodi aru nende tehnoloogiate sellistest aluskontseptsioonidest nagu algoritmid, tarkvara, andmed ja biomeetria;

arvestades, et liidu tasandi meetmed on õigustud, kuna tuleb vältida õiguslikku killustatust või erinevaid riiklikke õigusnorme, mille puudub ühine nimetaja, ning tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel tuleb tagada õiguslikult sätestatud ühiste eetikapõhimõtete ühetaoline kohaldamine; arvestades, et oluliste riskide korral on vaja selgeid õigusnorme;

Y.	arvestades, et ühised eetikapõhimõtted on tõhusad ainult siis, kui need sätestatakse ka õigusaktides ning kui määratakse kindlaks, kes vastutavad nõuetele vastavuse tagamise, hindamise ja järelevalve eest;

arvestades, et eetikasuunised, näiteks kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma vastu võetud põhimõtted, on hea lähtepunkt, kuid üksnes nende abil ei saa tagada, et arendajad, juurutajad ja kasutajad käituvad ausalt ja tagavad üksikisikute mõjusa kaitse; arvestades, et sellised suunised on eriti asjakohased suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia puhul;

AA.

arvestades, et iga liikmesriik peaks määrama riikliku järelevalveasutuse, kes peab vastutama tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise liidu tehisintellekti õigusraamistiku nõuetele vastavuse tagamise, hindamise ja järelevalve eest; lisaks peaks järelevalveasutus tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga võimaldama arutelusid ja arvamuste vahetust; arvestades, et riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema koostööd;

AB.

arvestades, et kogu liidus ühtse käsitluse ja digitaalse ühtse turu optimaalse toimimise tagamiseks tuleks hinnata liidu tasandil toimuvat koordineerimist, mida teostab komisjon ja/või mis tahes muu selleks määrata võidav liidu institutsioon, organ, amet või asutus, uute probleemide ja võimaluste seisukohast, eriti kui need on piiriülese iseloomuga ja tulenevad jätkuvast tehnoloogia arengust; arvestades, et selleks tuleks komisjonile teha ülesandeks leida sobiv lahendus, kuidas sellist liidu tasandil toimuvat koordineerimist struktureerida;

Inimkeskne ja inimese loodud tehisintellekt

on seisukohal, et kogu liidus võrdsete standardite kehtestamiseks ja liidu väärtuste tulemuslikuks kaitsmiseks, ilma et see piiraks valdkondlike õigusaktide kohaldamist, on vaja tõhusat ja ühtlustatud õigusraamistikku, mis põhineb liidu õigusel, hartal ja rahvusvahelisel inimõigustealasel õigusel ning mida kohaldatakse eelkõige suure riskiga tehnoloogiate suhtes;

on veendunud, et igasugune uus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamisega seotud kohustuste ja eetikapõhimõtete õigusraamistik peab täielikult järgima põhiõiguste hartat ning seetõttu austama üksikisiku inimväärikust, autonoomiat ja enesemääramist, vältima kahjustamist, edendama õiglust, kaasamist ja läbipaistvust, välistama (ka vähemusrühmade suhtes) kallutatuse ja diskrimineerimise ning tunnistama ja järgima järgmisi põhimõtteid: kasutatava tehnoloogia kahjulike välismõjude piiramine, tehnoloogiate selgitatavuse tagamine, et tehnoloogia teeniks inimesi, mitte ei asendaks neid ega otsustaks nende eest, kusjuures lõppeesmärk on iga üksiku inimese heaolu kasv;

juhib tähelepanu tehisintellektitehnoloogia kasutajate ning sellega suhtlejate ja selle objektide vahelisele asümmeetriale; sellega seoses rõhutab, et kodanike usaldus tehisintellekti vastu saab rajaneda üksnes nn vaikimisi ja lõimitud eetikapõhimõtete õigusraamistikul, mis tagab, et igasuguse kasutusele võetud tehisintellekti puhul tunnustatakse ja järgitakse täielikult aluslepinguid, põhiõiguste hartat ja liidu teisest õigust; on seisukohal, et sellisele käsitlusele tuginemine peaks olema kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, millest juhindutakse ELi õigusaktides ning mis peaks olema tehisintellekti mis tahes raamistiku keskmes; nõuab sellega seoses selget ja sidusat juhtimismudelit, mis võimaldaks ettevõtjatel ja innovaatoritel tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat edasi arendada;

on veendunud, et igasugused tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud õiguslikud meetmed peaksid olema kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

on seisukohal, et selline käsitlus võimaldab ettevõtetel tuua turule innovaatilisi tooteid ja luua uusi võimalusi, tagades samal ajal liidu väärtuste kaitse ning arendades liidu eetikapõhimõtteid järgivaid tehisintellektisüsteeme; on seisukohal, et väärtustel põhinev ELi õigusraamistik oleks lisaväärtus, mis annaks liidule ainulaadse konkurentsieelise ning tänu siseturu edendamisele suurendaks oluliselt liidu kodanike ja ettevõtete jõukust ja heaolu; toonitab, et selline tehisintellekti eetikaraamistik kujutab endast ka lisaväärtust seoses innovatsiooni edendamisega siseturul; on veendunud, et näiteks transpordisektoris võimaldab selline käsitlus liidu ettevõtetel hõivata ülemaailmse liidripositsiooni;

märgib, et liidu õigusraamistikku tuleks kohaldada tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete suhtes;

märgib, et tehisintellektist, robotitehnoloogiast ja seonduvast tehnoloogiast tulenevate võimaluste aluseks on nn suurandmed, ning algoritmide kasutamise harjutamiseks ja tulemuste täpsustamiseks on vaja andmete kriitilist massi; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle luua ELis ühtne andmeruum andmevahetuse tõhustamiseks ja teadusuuringute toetamiseks, järgides sealjuures täielikult Euroopa andmekaitsenorme;

on seisukohal, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes tuleb täielikult kohaldada kehtivat liidu õigusraamistikku, eelkõige seda, mis käsitleb kaitset, eraelu puutumatust ja isikuandmeid, mida tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja kontrollida ja vajaduse korral ajakohastada, et tulemuslikult maandada neist tehnoloogiatest tulenevaid riske, ning siin võiks kasu olla selle täiendamisest rangete eetiliste juhtpõhimõtetega; juhib tähelepanu sellele, et seal, kus õigusaktide vastuvõtmine oleks enneaegne, tuleks kasutada mittesiduvat õigusraamistikku;

ootab, et komisjon tehisintellekti, sealhulgas ohutust, vastutust ja põhiõigusi käsitleva valge raamatu järelmeetmena lõimiks käesoleva resolutsiooni lisas esitatud seadusandlikku ettepanekusse jõulise eetikakäsitluse, mis hõlmaks muu hulgas ohutuse, vastutuse ja põhiõiguste temaatikat, suurendaks tehisintellektitehnoloogiate võimalusi ja vähendaks nendega seotud riske; ootab, et taotletav seadusandlik ettepanek sisaldaks tehisintellekti peamiste tuntud riskide poliitilisi lahendusi, muu hulgas suurandmete eetilise kogumise ja kasutamise ning algoritmide läbipaistvuse ja nende kallutatuse küsimustes; kutsub komisjoni üles välja töötama tehisintellektitehnoloogia märgistamise kriteeriumid ja näidikud, et stimuleerida läbipaistvust, selgitatavust ja vastutust ning ergutada arendajaid rakendama täiendavaid ettevaatusabinõusid; rõhutab vajadust lõimida tehisintellektialasesse teadus- ja uurimistegevusse sotsiaalset konteksti käsitlevad tehnikavälised valdkonnad;

10.

on seisukohal, et tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat tuleb kujundada vastavalt inimeste vajadustele ning põhimõttele, et nende arendamine, juurutamine ja kasutamine peavad alati teenima inimesi ja mitte vastupidi, nendega peaks alati püüdma suurendada heaolu ja isikuvabadust, hoida rahu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja vältida konflikte, ning ühtlasi tuleks maksimeerida neist saadavat kasu ja vähendada neist tulenevaid riske;

11.

kinnitab, et suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel, sealhulgas, kuid mitte ainult inimeste poolt, tuleks alati lähtuda eetikast ning see tuleb kavandada nii, et austataks inimese toimevõimet ja demokraatlikku kontrolli ning sobivate kontrollimeetmete rakendamisega saaks igal ajal inimkontrolli taastada;

Riskihindamine

12.

rõhutab, et igasuguses tulevases määruses tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia reguleerimisel järgida riskipõhist ja tulevikusuunitlusega käsitlust, sealhulgas valdkonnaüleseid tehnoloogianeutraalseid standardeid ja vajaduse korral valdkonnapõhiseid standardeid; märgib, et riskihindamise süsteemi ühtse rakendamise tagamiseks ja sellega seotud õiguslike kohustuste täitmiseks, et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ja vältida siseturu killustumist, on vaja ammendavat ja kumulatiivset loetelu suure riskiga sektoritest ja suure riskiga kasutusaladest või eesmärkidest; rõhutab, et sellist loetelu tuleb korrapäraselt uuesti hinnata, ning märgib, et nende tehnoloogiate arengut arvestades võib tulevikus olla vaja nende riske uuesti hinnata;

13.

on seisukohal, et selle otsustamine, kas omistada tehisintellektile, robotitehnoloogiale ja seonduvale tehnoloogiale kõrge riskitase ning sellest tulenevalt allutada need tehisintellekti õigusraamistikus sätestatud õiguslikele kohustustele ja eetikapõhimõtetele, peaks alati tulenema erapooletust, reguleeritud ja väljaspoolsest eelhinnangust, mis põhineb kindlatel ja määratletud kriteeriumidel;

14.

on sellega seoses seisukohal, et tehisintellektile, robotitehnoloogiale ja seonduvale tehnoloogiale tuleks omistada kõrge riskitase, kui selle arendamise, juurutamise ja kasutamisega kaasneb märkimisväärne oht kahjustada üksikisikuid või ühiskonda, millega rikutaks liidu õiguses sätestatud põhiõigusi ja ohutusreegleid; on seisukohal, et selle hindamiseks, kas tehisintellektitehnoloogiaga kaasneb niisugune risk, tuleks hinnata, millises sektoris ja millisel konkreetsel viisil või eesmärgil seda arendatakse, juurutatakse või kasutatakse ning kui tõsine on eeldatav kahju; esimest ja teist kriteeriumit (sektorit ning kasutusviisi või -eesmärki) tuleks hinnata kumulatiivselt;

15.

toonitab, et nende tehnoloogiate riskide hindamisel tuleks lähtuda kõrge riskitasemega sektorite ning kõrge riskitasemega kasutusviiside ja -eesmärkide ammendavast ja kumulatiivsest loendist; on kindlalt veendunud, et nende tehnoloogiate riskianalüüs peaks liidu piires olema sidus, eriti juhul, kui hinnatakse nii nende kooskõla tehisintellekti õigusraamistikuga kui ka kooskõla mis tahes muude kohaldatavate valdkondlike õigusaktidega;

16.

on seisukohal, et selline riskipõhine käsitlus tuleks kujundada nii, et olemasolevate vahendite abil võimalikult piirataks ettevõtjate ja eelkõige VKEde halduskoormust; nimetatud vahendid hõlmavad muu hulgas määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete kaitsele avaldatava mõju hindamise loendit;

Ohutusstandardid, läbipaistvus ja aruandekohustus

17.

tuletab meelde, et tarbijate õigus saada teavet on üks liidu õiguse peamisi põhimõtteid, mistõttu seda tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia puhul täielikult rakendada; on seisukohal, et see peaks eelkõige hõlmama läbipaistvust – läbipaistvust seoses tehisintellektisüsteemidega, sealhulgas automatiseerimisprotsessidega ilmneva koostoimega ning seoses nende süsteemide toimimisviisi, võimete (näiteks teabe filtreerimise ja esitamise viisi), täpsuse ja piirangutega; on seisukohal, et selline teave tuleks esitada riiklikele järelevalveasutustele ja tarbijakaitseasutustele;

18.

rõhutab, et tarbijate usaldus on hädavajalik siin käsitletavate tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kuna nendega võivad kaasneda olemuslikud riskid, kui need põhinevad läbipaistmatutel algoritmidel ja kallutatud andmekogumitel; on seisukohal, et tarbijatel peaks olema õigus saada arusaadaval, õigeaegsel, standarditud, täpsel ja kättesaadaval viisil piisavat teavet algoritmiliste süsteemide olemasolust, põhjendustest, võimalikest tulemustest ja mõjust tarbijatele, sellest, kuidas jõuda otsustusõigusega inimeseni ning kuidas süsteemi otsuseid saaks kontrollida, sisuliselt vaidlustada ja parandada; sellega seoses toonitab vajadust silmas pidada ja järgida teavitamise ja avalikustamise põhimõtteid, millele tarbijakaitseõigustik tugineb; peab vajalikuks anda lõppkasutajatele üksikasjalikku teavet transpordisüsteemide ja tehisintellektitoega sõidukite toimimise kohta;

19.

märgib, kui oluline on, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutatavad või nende toodetud algoritmid ja andmekogumid oleksid selgitatavad ning avalikele asutustele, näiteks riiklikele järelevalveasutustele ja turujärelevalveasutustele kättesaadavad (kättesaadavad vaid vältimatu vajaduse korral ning andmekaitset, eraelu puutumatust, intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi reguleerivaid liidu õigusakte täielikult järgides); märgib lisaks, et võimalikest kõige rangemate ja kohaldatavate valdkondlike standardite kohaselt peaksid dokumentatsiooni säilitama suure riskiga tehnoloogiate arendamise eri etappides osalejad; viitab võimalusele, et turujärelevalveasutustele antakse sellega seoses täiendavaid õigusi; rõhutab sellega seoses seadusliku pöördprojekteerimise tähtsust; on seisukohal, et võibolla tuleb kehtivad turujärelevalvet käsitlevad õigusaktid läbi vaadata, et tagada nende eetiline vastavus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia esilekerkimisele;

20.

märgib, et kui riskianalüüsist nii järeldub, peaksid suure riskiga tehnoloogia arendajad ja juurutajad esitama avaliku sektori asutustele kõnealuse tehnoloogia kasutamist ja kavandamist käsitlevad dokumendid ja ohutusjuhendid, sealhulgas (kui see on vältimatult vajalik ja täielikult kooskõlas andmekaitset, eraelu puutumatust, intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi käsitlevate liidu õigusaktidega) süsteemis kasutatava lähtekoodi, arendusvahendid ja andmed, märgib, et selline kohustus võimaldaks hinnata, kuidas nad järgivad liidu õigust ja eetikapõhimõtteid, ning võtab sellega seoses eeskujuks väljaannete seaduspärase talletamise rahvusraamatukogus; rõhutab, kui oluline on eristada algoritmide läbipaistvust ja algoritmide kasutamise läbipaistvust;

21.

märgib lisaks, et inimväärikuse, autonoomia ja ohutuse huvides tuleks piisavalt tähtsustada elutähtsaid ja kõrgtehnoloogilisi meditsiiniseadmeid ning vajadust, et sõltumatud ja usaldusväärsed asutused säilitaksid neid seadmeid kandvate isikute teenindamiseks vajalikud vahendid juhuks, kui algne arendaja või juurutaja neid enam ei teeninda; sellised teenused oleksid näiteks toimimisvigade ja ohtude kõrvaldamiseks vajalik hooldus, remont ja täiustused, sh tarkvarauuendused;

22.

väidab, et suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavat või sellega toodetavat tarkvara, algoritme ja andmeid sõltumata sellest, mis valdkonnas neid arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, tuleks lõimitult arendada turvalisel, jälgitaval, tehniliselt kindlal, usaldusväärsel, eetilisel ja õiguslikult siduval viisil ning allutada sõltumatule kontrollile ja järelevalvele; on eelkõige seisukohal, et kõik tehisintellekti toodete ja teenuste arendus- ja tarneahelates osalejad peaksid olema õiguslikult vastutavad, ning rõhutab vastutust ja aruandekohustust tagavate mehhanismide vajalikkust;

23.

toonitab, et selgitatavust, auditeeritavust, jälgitavust ja läbipaistvust käsitlev määrus ja suunised ning (kui seda nõuab riskianalüüs, kui see on vältimatult vajalik ja toimub täies kooskõlas liidu õigusega, näiteks andmekaitset, eraelu puutumatust, intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi käsitleva õigusega) avaliku sektori asutuste juurdepääs sellise tehnoloogia aluseks olevale tehnoloogiale, andmetele ja andmetöötlussüsteemidele on väga tähtis, et tagada kodanike usaldus nende tehnoloogiate vastu, isegi kui selgitatavuse määr on pöördvõrdelises seoses tehnoloogiate keerukusega; juhib tähelepanu sellele, et vahel (näiteks nn musta kasti algoritmide korral) ei ole võimalik selgitada, miks mingi mudel on viinud teatava tulemuse või otsuseni; on seepärast seisukohal, et siin käsitletud põhimõtete järgimine on vastutuse tagamise eeltingimus;

24.

on seisukohal, et kui kodanikud suhtlevad süsteemiga, milles tehisintellekti toel eelkõige toode või teenus kasutaja jaoks isikupärastatakse, tuleb neile teatada, kas ja kuidas nad saavad sellist isikupärastamist välistada või piirata;

25.

sellega seoses märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat saab usaldada siis, kui see on tehniliselt kindel ja täpne;

26.

rõhutab, et ühendatud tehisintellekti ja robotitehnoloogia võrkude kaitse on tähtis ning tuleb võtta jõulisi meetmeid, et vältida turvarikkumisi, andmelekkeid, andmete rikkumist (data poisoning) küberrünnakuid ja isikuandmete väärkasutamist ning selleks peavad asjaomased asutused, organid ja institutsioonid nii Euroopa kui ka riikide tasandil tegema koostööd omavahel ja nende tehnoloogiate lõppkasutajatega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et liidu digitaalse taristu turvalisuse ja vastupidavuse tagamiseks järgitaks tehisintellektitehnoloogia arendamisel ja juurutamisel alati liidu väärtusi ja austataks põhiõigusi;

Kallutatuse vältimine ja mittediskrimineerimine

27.

tuletab meelde, et sõltuvalt tehisintellekti arendamise ja kasutamise viisist võib see põhjustada ja süvendada kallutatust, sealhulgas alusandmekogumitele olemuslikult omase kallutatuse tõttu, ning seetõttu põhjustada mitmesugust automaatset diskrimineerimist, muu hulgas eelkõige sarnaste omadustega inimrühmade kaudset diskrimineerimist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles igal võimalikul moel sellist kallutatust vältima ja tagama põhiõiguste täieliku kaitse;

28.

väljendab muret selle pärast, et suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatava või sellega toodetava tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel valitseb kallutatuse ja diskrimineerimise oht; tuletab meelde, et kõigil juhtudel tuleb järgida liidu õigust, austada inimõigusi ja üksikisiku inimväärikust, autonoomiat ja enesemääramisõigust ning tagada kõigile võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine;

29.

rõhutab, et tehisintellektitehnoloogiad tuleks kavandada nii, et need järgiksid, teeniksid ja kaitseksid liidu väärtusi ning inimeste füüsilist ja vaimset puutumatust, toetaksid liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning aitaksid rahuldada põhivajadusi; rõhutab vajadust vältida iga sellist kasutamist, mis võiks viia lubamatu otsese või kaudse sunnini, kahjustada psühholoogilist autonoomiat ja vaimset tervist või tuua kaasa põhjendamatu jälgimise, pettuse või lubamatu manipuleerimise;

30.

on kindlalt veendunud, et hartas sätestatud põhilisi inimõigusi tuleb rangelt järgida, tagamaks, et kõnealused kujunemisjärgus tehnoloogiad ei tekita kaitsealaseid tühikuid;

31.

kinnitab, et tarkvara, algoritmide ja andmete võimalik kallutatus ja nende põhjustatav diskrimineerimine võib ilmselgelt üksikisikuid ja ühiskonda kahjustada, mistõttu tuleks soodustada seda tõkestavate strateegiate (nt kallutatust vähendavad andmekogud uurimis- ja arendustegevuses) väljatöötamist ja jagamist ning koostada andmetöötlust käsitlevad õigusnormid; on seisukohal, et teatavates olukordades võib selline käsitlus muuta tarkvara, algoritmid ja andmed kallutatuse ja diskrimineerimise tõkestamise vahendiks ning võrdseid õigusi ja positiivseid ühiskondlikke muutusi toetavaks jõuks;

32.

väidab, et selliste tehnoloogiate aluseks peaksid olema õigluse, täpsuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse eetilised väärtused, mis selles kontekstis tähendab, et süsteemide käitamine ei tohiks tekitada kallutatud väljundeid;

33.

toonitab, kontekstist sõltuvalt, tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavate andmekogumite kvaliteedi ja eelkõige treenimisandmete representatiivsuse tähtsust andmekogumite ja algoritmide kallutatuse vähendamise, kasutatavate algoritmide ning andme- ja agregeerimisstandardite seisukohalt; rõhutab, et kõnealused andmekogumid peaksid olema vastava taotluse korral igal ajal riiklike järelevalveasutuste poolt auditeeritavad, et tagada nende vastavus eelnimetatud põhimõtetele;

34.

rõhutab, et ulatusliku väärinfosõja raames, mida peavad eelkõige Euroopa-välised osalejad, võivad tehisintellektitehnoloogiad avaldada eetiliselt kahjulikku mõju, kui kasutatakse ära andmete ja algoritmide kallutatust või muudetakse teadlikult kolmanda riigi treenimisandmeid, ning neid võidakse ka muul ohtlikul ja kuritahtlikul moel ettenähtamatul viisil ja ettearvamatute tagajärgedega manipuleerida; seetõttu on liidul järjest enam vaja jätkuvalt investeerida teadusuuringutesse, analüüsi, innovatsiooni ning piiriülesesse ja valdkondadevahelisse teadmussiirdesse, et arendada tehisintellekti tehnoloogiaid, milles selgelt puuduks mis tahes profiilianalüüs, kallutatus ja diskrimineerimine ning mis võiksid aidata võltsuudiseid ja väärinfot tulemuslikult tõkestada, järgides seejuures isikuandmete puutumatuse ja Euroopa õigusraamistiku nõudeid;

35.

tuletab meelde, kui tähtis on tagada üksikisikutele mõjusate õiguskaitsevahendite kättesaadavus, ning kutsub liikmesriike üles tagama kättesaadavad, taskukohased, sõltumatud ja tulemuslikud menetlused ja läbivaatamismehhanismid, tagamaks et inimene vaatab erapooletult läbi kõik kaebused, mis puudutavad kodanike õiguste, näiteks tarbija- või kodanikuõiguste rikkumist algoritmipõhiste süsteemide kasutamise tõttu kas avaliku või erasektori osalejate poolt; rõhutab, kui tähtis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu (selle osas jõuti 22. juunil 2020 poliitilisele kokkuleppele), mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ, selliste tulevaste juhtude jaoks, mil vaidlustatakse tarbijate õiguste rikkumisi põhjustada võiva tehisintellektisüsteemi kasutuselevõtmine või jätkuv kasutamine või nõutakse õiguste rikkumise heastamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et riikide ja liidu tasandi tarbijaorganisatsioonidel oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et aidata tarbijatel kasutada oma õigust õiguskaitsele juhtudel, kus nende õigusi on rikutud;

36.

on seepärast seisukohal, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul peaks olema võimalik taotleda hüvitist talle kahjuliku ja liidu või liikmesriigi õigusega vastuolus oleva otsuse eest, mille on teinud tehisintellekt, robotitehnoloogia või seonduv tehnoloogia;

37.

on seisukohal, et juhul, kui siinses kontekstis kahtlustatakse liidu õigusraamistiku rikkumist, siis võiks selle raamistiku tulemusliku jõustamise tagamiseks võimaldada tarbijatel hüvitise taotlemiseks kõigepealt pöörduda ka riiklike järelevalveasutuste poole;

Sotsiaalne vastutus ja sooline tasakaal

38.

toonitab, et sotsiaalselt vastutustundlikul tehisintellektil, robotitehnoloogial ja seonduval tehnoloogial on oma osa ka lahenduste leidmisel, mis kaitsevad ja edendavad meie ühiskonna selliseid põhiõigusi ja väärtusi nagu demokraatia, õigusriik, mitmekesine ja sõltumatu meedia ning objektiivne ja vabalt kättesaadav teave, tervis ja jõukus, võrdsed võimalused, töötajate ja sotsiaalsed õigused, kvaliteetne haridus, lastekaitse, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, sooline tasakaal, digikirjaoskus, innovatsioon ja loovus; tuletab meelde vajadust tagada kõigi kodanike, ka tõrjutute või kaitsetus olukorras olijate, näiteks puuetega inimeste huvide piisav arvessevõtmine ja esindatus;

39.

rõhutab, kui oluline on saavutada üldise digikirjaoskuse kõrge tase, koolitada selle valdkonna kvalifitseeritud spetsialiste ning tagada kogu liidu piires selliste kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine; rõhutab vajadust arendajatest ja inseneridest koosnevate mitmekesiste meeskondade järele, kes töötavad koos peamiste ühiskondlike osalejatega, et vältida sooliste ja kultuuriliste eelarvamuste tahtmatut ülekandumist tehisintellekti algoritmidesse, süsteemidesse ja rakendustesse; toetab õppekavade loomist ja tegevusi üldsuse teadlikkuse suurendamiseks tehisintellekti ühiskondliku, õigusliku ja eetilise mõju kohta;

40.

rõhutab mõtte- ja väljendusvabaduse tagamise elulist tähtsust, kuna nendega tagatakse, et antud tehnoloogiatega ei edendata vihakõnet ega vägivalda, ning peab seega digitaalse väljendusvabaduse takistamist või piiramist liidu aluspõhimõtete kohaselt ebaseaduslikuks, välja arvatud juhul, kui seda põhiõigust kasutatakse ebaseaduslike tegude sooritamiseks;

41.

rõhutab, et tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia võivad aidata vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, ning kinnitab, et nende arendamise Euroopa mudel peab põhinema kodanike usaldusel ja suuremal sotsiaalsel ühtekuuluvusel;

42.

rõhutab, et ühegi tehisintellektisüsteemi juurutamine ei tohiks asjatult piirata kasutajate juurdepääsu avalikele teenustele, näiteks sotsiaalkindlustusele; palub seetõttu komisjonil hinnata, kuidas seda eesmärki saavutada;

43.

rõhutab, kui oluline on vastutustundlik teadus- ja arendustegevus, mille eesmärk on maksimeerida tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia täielikku potentsiaali kodanike ja üldsuse huvides; nõuab liidu ja liikmesriikide vahendite mobiliseerimist vastutustundliku innovatsiooni toetamiseks ja arendamiseks;

44.

rõhutab, et tehnoloogilised teadmised muutuvad üha olulisemaks ning seetõttu on vaja pidevalt ajakohastada koolituskursusi, eelkõige tulevaste põlvkondade jaoks, ning edendada juba tööturul olevate inimeste kutsealast ümberõpet; väidab sellega seoses, et innovatsiooni ja koolitust tuleb edendada lisaks erasektorile ka avalikus sektoris;

45.

rõhutab, et kõnealuste tehnoloogiate arendamine, juurutamine ja kasutamine ei tohiks mingil viisil kahjustada üksikisikuid, ühiskonda ega keskkonda ning et seetõttu tuleks nende arendajad, juurutajad ja kasutajad vastavalt kehtivatele liidu ja liikmesriikide vastutust käsitlevatele õigusnormidele sellise kahju tekitamise eest vastutusele võtta;

46.

kutsub liikmesriike üles hindama, kas nende tehnoloogiate kasutuselevõtust tulenev töökohtade kadumine peaks tingima asjakohast avalikku poliitikat, näiteks tööaja lühendamist;

47.

väidab, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia laialdase ühiskondliku aktsepteerimise jaoks tingimuste loomiseks on hädavajalik liidu väärtustest ja eetikapõhimõtetest lähtuv disainikäsitlus; on seisukohal, et selline usaldusväärse, eetiliselt vastutustundliku ja tehniliselt töökindla tehisintellekti arendamisele suunatud käsitlus võimaldab olulisel määral saavutada kestlikku ja arukat liikuvust, mis on ohutu ja kättesaadav;

48.

juhib tähelepanu autonoomsete sõidukite suurele lisaväärtusele piiratud liikumisvõimega isikute jaoks, kuna sellised sõidukid võimaldavad neil kui üksikisikutel osaleda tõhusamalt maanteeliikluses ja lihtsustavad seeläbi nende igapäevaelu; rõhutab kättesaadavuse tähtsust, eriti „liikuvus kui teenus“ (Mobility as a Service, MaaS) tüüpi süsteemide kavandamisel;

49.

kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama usaldusväärsete tehisintellektisüsteemide arendamist, et muuta transport ohutumaks, tõhusamaks, kättesaadavamaks, taskukohasemaks ja kaasavamaks, sealhulgas piiratud liikumisvõimega ja eelkõige puuetega inimeste jaoks, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 (13) ning reisijate õigusi käsitlevaid liidu õigusakte;

50.

on seisukohal, et tehisintellekt võib aidata paremini ära kasutada puuetega inimeste oskusi ja pädevusi ning et tehisintellekti rakendamine töökohtadel võib toetada kaasavat tööturgu ja puuetega inimeste kõrgemat tööhõivemäära;

Keskkond ja kestlikkus

51.

väidab, et valitsused ja ettevõtjad peaksid püüdma tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia abil inimestele ja meie planeedile kasu tuua ning aitama saavutada kestliku arengu, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärke; nende tehnoloogiate arendamine, juurutamine ja kasutamine peaks toetama rohepööret, aitama kaitsta keskkonda ning (kooskõlas liidu õigusega) minimeerida ja heastada nende olelusringi jooksul ja kogu tarneahela ulatuses keskkonnale tekitatavat kahju;

52.

nende tehnoloogiate suurt keskkonnamõju arvestades peaksid valdkondlikud asutused eelmise punkti kohaldamisel vajaduse korral hindama tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise mõju kogu olelusringi kestel; hindamine võiks hõlmata nende valmistamiseks vajaliku toorme tootmise ning nende arendamisest, juurutamisest ja kasutamisest tingitud energiakulu ja kasvuhoonegaaside heite hinnangulist mõju;

53.

teeb ettepaneku, et vastutustundlike ja kõige eesrindlikumate tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia potentsiaali uurida, stimuleerida ja maksimeerida vastutustundliku teadus- ja arendustegevusega, mis eeldab liidu ja liikmesriikide ressursside mobiliseerimist;

54.

juhib tähelepanu asjaolule, et nende tehnoloogiate arendamine, juurutamine ja kasutamine võimaldab edendada ÜRO kestliku arengu eesmärke, ülemaailmset energiapööret ja CO2-heite kaotamist;

55.

on seisukohal, et sotsiaalse vastutuse, soolise võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitse ja kestlikkuse eesmärgid ei tohiks piirata nendes valdkondades praegu kehtivaid üldisi ja valdkondlikke kohustusi; on veendunud vajaduses kehtestada (eeskätt suure riskiga tehnoloogiate) arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele mittesiduvad rakendamissuunised, milles võetaks arvesse meetodeid selle hindamiseks, kuidas nad käesoleva määruse nõudeid ja eesmärke täidavad;

56.

kutsub liitu üles edendama ja rahastama inimkeskse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, mis aitab lahendada keskkonna- ja kliimaprobleeme ning maksude, hangete või muude stiimulite abil tagada põhiõiguste austamise;

57.

rõhutab, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas automatiseeritud otsustusprotsesside ja masinõppe arendamine, juurutamine ja kasutamine tekitab praegusajal suure CO2-jalajälje, kuid edaspidi võivad need tehnoloogiad aidata IKT-sektori praegust CO2-jalajälge vähendada; rõhutab, et need ja muud nõuetekohaselt reguleeritud seonduvad tehnoloogiad peaksid olema otsustava tähtsusega rohelise kokkuleppe, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel paljudes eri sektorites ning peaksid suurendama keskkonnakaitsemeetmete mõju, nt jäätmetekke vähendamisel ja keskkonnaseisundi halvenemise pidurdamisel;

58.

kutsub komisjoni üles teostama uuringut, mis käsitleks tehisintellekti tehnoloogia CO2-jalajälje mõju ning tarbijate tehisintellektitehnoloogia kasutamisele ülemineku positiivseid ja negatiivseid tagajärgi;

59.

märgib, et arvutus-, salvestus- ja energiaressursse nõudvate tehisintellektirakenduste kiirenevat arengut arvestades tuleks hinnata tehisintellektisüsteemide keskkonnamõju kogu nende olelusringi kestel;

60.

on seisukohal, et sellistes valdkondades nagu tervishoid peab vastutus lasuma lõppkokkuvõttes füüsilisel või juriidilisel isikul; rõhutab, et algoritmide jaoks on vaja jälgitavaid ja avalikult kättesaadavaid koolitusandmeid;

61.

toetab kindlalt komisjoni teatises Euroopa andmestrateegia kohta kavandatud tervishoiu Euroopa andmeruumi loomist, mille eesmärk on edendada terviseandmete vahetamist ja toetada teadusuuringuid, mis järgivad täielikult andmekaitset, sealhulgas andmete töötlemist tehisintellekti tehnoloogia abil, ning mis tugevdab ja laiendab terviseandmete kasutamist ja taaskasutamist; ergutab, et laiendataks terviseandmete piiriülest vahetamist, nende andmete ühendamist ja kasutamist turvaliste liithoidlate kaudu, teatavat liiki terviseteabe vahetamist, nagu Euroopa tervisekaardid, genoomiline teave ja digitaalsed tervisepildid, et hõlbustada kogu liitu hõlmavaid koostalitlusvõimelisi registreid või andmebaase sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, teadus ja tervishoid;

62.

tõstab esile tehisintellekti kasulikkust haiguste ennetamises, ravis ja tõrjes, mille näiteks on see, et tehisintellekt prognoosis COVID-19 epideemiat enne WHOd; nõuab tungivalt, et komisjon annaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele piisava õigusraamistiku ja vahendid vajalike reaalajas anonüümitud ülemaailmsete terviseandmete kogumiseks sõltumatult ja koostöös liikmesriikidega, et tegeleda muude eesmärkide hulgas ka COVID-19 kriisi käigus ilmnenud probleemidega;

Eraelu puutumatus ja biomeetria

63.

märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisest, juurutamisest ja kasutamisest tulenevate andmete, sealhulgas selliste isikuandmete nagu biomeetriliste andmete tootmine ja kasutamine kasvab kiiresti, rõhutades seega vajadust austada kodanike õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ja tagada nende õiguste järgimine kooskõlas liidu õigusega;

64.

juhib tähelepanu, et selle tehnoloogia pakutav võimalus kasutada isiku- ja isikustamata andmeid, et inimesi kategoriseerida ja täpsemalt segmenteerida, teha kindlaks üksikisikute nõrkused või kasutada ära täpseid prognoosivaid teadmisi, peab olema tasakaalustatud selliste tegelikult tagatud andmekaitse ja eraelu puutumatuse põhimõtetega nagu võimalikult väheste andmete kogumine, õigus esitada vastuväiteid profiilianalüüsile ja oma andmete kasutamist kontrollida, õigus saada selgitust automaatsel andmetöötlusel põhineva otsuse kohta, lõimprivaatsus ning proportsionaalsuse, vajalikkuse ja täpselt määratletud eesmärgiga piirdumise põhimõtted kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega;

65.

rõhutab, et kui avaliku sektori asutused kasutavad kaugtuvastustehnoloogiaid, näiteks biomeetriliste tunnuste tuvastust, eelkõige näotuvastust, olulistes avalikes huvides, tuleks nende kasutamine alati avalikustada, see peaks olema proportsionaalne, sihipärane ja piirduma konkreetsete eesmärkidega, see peaks olema ajaliselt piiratud kooskõlas liidu õigusega ning võtma nõuetekohaselt arvesse inimväärikust ja autonoomiat ning hartas sätestatud põhiõigusi. Sellise kasutamise kriteeriumid ja piirangud peaksid alluma kohtulikule kontrollile ja demokraatlikule kontrollile ning võtma arvesse selle psühholoogilist ja sotsiaalkultuurilist mõju kodanikuühiskonnale;

66.

juhib tähelepanu sellele, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutuselevõtul avaliku võimu alaste otsuste raames on eeliseid, kuid see võib kaasa tuua tõsiseid väärkasutamisi, nagu massiline jälgimine, ennetav politseitöö ja nõuetekohaste menetlusõiguste rikkumine;

67.

on seisukohal, et tehnoloogiaid, mis võivad teha automatiseeritud otsuseid, asendades seega avaliku sektori asutuste otsused, tuleks käsitleda äärmiselt ettevaatlikult, eelkõige õiguse ja õiguskaitse valdkonnas;

68.

on veendunud, et liikmesriigid peaksid selliseid tehnoloogiaid kasutama üksnes juhul, kui on olemas põhjalikud tõendid nende usaldusväärsuse kohta ning võimalik on sisuline inimsekkumine ja läbivaatamine juhtudel, kui kaalul on põhivabadused, või seda tehakse süstemaatiliselt; rõhutab, kui oluline on, et riiklikud ametiasutused hindaksid sellistel juhtudel rangelt kasutatud tehisintellekti süsteemide põhiõigustele avalduvat mõju, eelkõige pärast seda, kui need tehnoloogiad on hinnatud suure riskiga tehnoloogiateks;

69.

on seisukohal, et kõikide avaliku võimu õiguste raames tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seoses tehtud otsuste suhtes tuleks kohaldada sisulist inimsekkumist ja nõuetekohast menetlust, eelkõige pärast seda, kui need tehnoloogiad on hinnatud suure riskiga tehnoloogiateks;

70.

on veendunud, et tehnoloogia areng ei tohiks viia tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamiseni nii, et nad võtavad iseseisvalt vastu avaliku sektori otsuseid, millel on otsene ja märkimisväärne mõju kodanike õigustele ja kohustustele;

71.

märgib, et õiguskaitse ja piirikontrolli valdkonnas võivad tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia suurendada avalikku turvalisust ja julgeolekut, kuid seejuures on vaja ulatuslikku ja ranget avalikku kontrolli ning võimalikult suurt läbipaistvust üksikute rakenduste riskihindamisel, aga ka üldist ülevaadet tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamisest õiguskaitse ja piirikontrolli valdkonnas; on seisukohal, et selliste tehnoloogiatega kaasnevad märkimisväärsed eetilised riskid, millega tuleb asjakohaselt tegeleda, võttes arvesse võimalikku negatiivset mõju üksikisikutele, eelkõige nende õigusele eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele ja mittediskrimineerimisele; rõhutab, et nende väärkasutamine võib muutuda otseseks ohuks demokraatiale ning nende tehnoloogiate juurutamisel ja kasutamisel tuleb järgida proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet, põhiõiguste hartat ning asjakohaseid liidu teiseseid õigusakte, näiteks andmekaitsereegleid; rõhutab, et kohtuotsuste tegemisel ei tohiks tehisintellekt kunagi asendada inimesi; on seisukohal, et selliste otsustega nagu kautsjoni vastu vabastamine või tingimisi vangistuse kohaldamine, mida arutatakse kohtus, või üksnes automatiseeritud töötlemisel põhinevate otsustega, millel on üksikisikute suhtes õiguslikud tagajärjed või mis neid märkimisväärselt mõjutavad, peab alati kaasnema inimesepoolne sisuline hindamine ja otsuse langetamine;

Hea juhtimistava

72.

rõhutab, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, eelkõige suure riskiga tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise asjakohane juhtimine, sealhulgas selliste meetmete kehtestamine, mis keskenduvad aruandekohustusele ning võimaliku kallutatuse ja diskrimineerimise riskidega tegelemisele, võib suurendada kodanike ohutust ja usaldust selle tehnoloogia vastu;

73.

on seisukohal, et nende tehnoloogiate juhtimise ühine raamistik, mida koordineerivad komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus ja mida rakendavad iga liikmesriigi riiklikud järelevalveasutused, tagaks sidusa liidu lähenemisviisi ja hoiaks ära ühtse turu killustumise;

74.

märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamiseks kasutatakse suures mahus andmeid ning et selliste andmete töötlemist, jagamist, kättesaadavust ja kasutamist tuleb reguleerida vastavalt õigusaktidele ning nendes sätestatud kvaliteedi-, tervikluse-, koostalitlusvõime-, läbipaistvus-, turvalisus-, privaatsus- ja kontrollinõuetele;

75.

tuletab meelde, et juurdepääs andmetele on digitaalmajanduse kasvu oluline osa; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et andmete koostalitlusvõimel on seotuse mõju piiramise kaudu oluline roll õiglaste turutingimuste tagamisel ja võrdsete võimaluste edendamisel digitaalsel ühtsel turul;

76.

rõhutab vajadust tagada isikuandmete piisav kaitse, eelkõige vähekaitstud rühmi puudutava või neilt saadud andmete puhul, näiteks puuetega inimesed, patsiendid, lapsed, eakad, vähemused, rändajad ja muud tõrjutuse ohus olevad rühmad;

77.

märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamine, juurutamine ja kasutamine avaliku sektori asutuste poolt on sageli antud allhanke korras eraõiguslikele isikutele; on seisukohal, et see ei tohiks mingil viisil kahjustada avalike väärtuste ja põhiõiguste kaitset; on seisukohal, et riigihangete tingimused peaksid vajaduse korral kajastama avaliku sektori asutustele kehtestatud eetikanorme;

Tarbijad ja siseturg

78.

rõhutab, kui oluline on kohaldada tehisintellekti reguleerivat raamistikku, kui liidu tarbijad kasutavad või nende suhtes kohaldatakse algoritmipõhist süsteemi, nad on algoritmipõhise süsteemi sihtrühmaks või suunatakse algoritmipõhise süsteemi poole, olenemata seda süsteemi arendavate, müüvate või kasutavate üksuste asukohast; on ühtlasi veendunud, et õiguskindluse huvides tuleks sellises raamistikus kehtestatud reegleid kohaldada kõigi arendajate suhtes ja kogu väärtusahela ulatuses, st asjaomase tehnoloogia ja selle komponentide arendamise, juurutamise ja kasutamise etapis, ning need peaksid tagama tarbijakaitse kõrge taseme;

79.

märgib tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete ning selliste valdkondade nagu asjade internet, tehniline masinõpe, reeglipõhised süsteemid või automatiseeritud ja abistatud otsuste tegemise protsessid, vahelist olemuslikku seost; märgib lisaks, et välja võiks töötada standardsed ikoonid, mis aitaksid tarbijatele selliseid süsteeme selgitada, kui need süsteemid on olemuselt keerukad või nende abil on võimalik teha otsuseid, millel on tarbijate elule suur mõju;

80.

tuletab meelde, et komisjon peaks analüüsima kehtivat õigusraamistikku ja selle kohaldamist, sealhulgas tarbijaõigustikku, tootevastutust käsitlevaid õigusakte, tooteohutust käsitlevaid õigusakte ja turujärelevalvet käsitlevaid õigusakte, et teha kindlaks õiguslikud lüngad, samuti kehtivaid regulatiivseid kohustusi; on seisukohal, et see on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas see suudab reageerida tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia esilekerkimisega seotud väljakutsetele ja tagada tarbijakaitse kõrge taseme;

81.

rõhutab vajadust tegeleda mõjusalt tehisintellektist, robotitehnoloogiast ja seonduvast tehnoloogiast tulenevate probleemidega ning tagada, et tarbijad omaksid mõjuvõimu ja oleksid nõuetekohaselt kaitstud; rõhutab vajadust vaadata kaugemale traditsioonilistest teavitamise ja avalikustamise põhimõtetest, millele tarbijakaitseõigustik on rajatud, kuna vaja on tugevamaid tarbijaõigusi ja selgeid piiranguid tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisele, juurutamisele ja kasutamisele, tagamaks et selline tehnoloogia aitab kaasa tarbijate elu paremaks muutmisele ja areneb viisil, mis austab põhi- ja tarbijaõigusi ning liidu väärtusi;

82.

juhib tähelepanu sellele, et otsusega nr 768/2008/EÜ (14) kehtestatud õigusraamistikuga kehtestatakse tootjatele, importijatele ja turustajatele ühtlustatud kohustuste loetelu, ergutatakse standardite kasutamist ja nähakse sõltuvalt toote ohtlikkusest ette mitu kontrollitasandit; on seisukohal, et seda raamistikku tuleks kohaldada ka toodete suhtes, millesse on sisse ehitatud tehisintellekt;

83.

märgib, et selleks, et analüüsida tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia mõju tarbijatele, võiks juurdepääsu andmetele laiendada riiklikele pädevatele asutustele, järgides täielikult liidu õigust, näiteks andmekaitset, eraelu puutumatust ja ärisaladusi käsitlevat õigust; tuletab meelde, kui oluline on tarbijate harimine, et suurendada nende teadlikkust ja oskusi tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga ümberkäimisel, et kaitsta neid võimalike ohtude eest ja kaitsta nende õigusi;

84.

kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid andmete jälgitavuse meetmete kohta, pidades silmas nii andmete kogumise seaduslikkust kui ka tarbijaõiguste ja põhiõiguste kaitset, järgides samal ajal täielikult liidu õigust, näiteks andmekaitset, eraelu puutumatust, intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi käsitlevat õigust;

85.

märgib, et need tehnoloogiad peaksid olema kasutajakesksed ja kavandatud viisil, mis võimaldab tehisintellektitooteid või -teenuseid kasutada igaühel, olenemata tema vanusest, soost, võimetest või omadustest; märgib, et eriti oluline on nendele juurdepääs puuetega inimestele; märgib, et ei tohiks olla kõigile ühtmoodi sobivat lähenemist ning nende puhul tuleks kaaluda universaaldisaini põhimõtteid, mis on suunatud võimalikult paljudele kasutajatele, järgides asjakohaseid juurdepääsetavusstandardeid; rõhutab, et see võimaldab üksikisikute võrdset juurdepääsu olemasolevale ja kujunemisjärgus arvutivahendatud inimtegevusele ja tugitehnoloogiale ning võimaldab neil selles aktiivselt osaleda;

86.

rõhutab, et kui tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel või kasutamisel on lisaks avatud hangetele ja avatud lepingustandarditele kasutatud märkimisväärselt ka avalikest allikatest pärit vahendeid, võiks kaaluda võimalust, et kood, genereeritud andmed (niivõrd kui need ei ole isiklikud) ja koolitatud mudel võiksid olla tehtud arendaja nõusolekul vaikimisi avalikuks, et tagada läbipaistvus, suurendada küberturvalisust ja võimaldada nende taaskasutamist, et edendada innovatsiooni; rõhutab, et sellisel viisil on võimalik ära kasutada ühtse turu kogu potentsiaal, vältides turu killustumist;

87.

on seisukohal, et tehisintellektil, robotitehnoloogial ja seonduval tehnoloogial on tohutu potentsiaal pakkuda tarbijatele võimalusi pääseda juurde mitmetele mugavustele oma elu paljudes aspektides koos paremate toodete ja teenustega ning saada kasu paremast turujärelevalvest, tingimusel et jätkuvalt kohaldatakse kõiki kohaldatavaid põhimõtteid, tingimusi (sh läbipaistvus ja auditeeritavus) ja reegleid;

Julgeolek ja kaitse

88.

rõhutab, et Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhindub hartas ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud põhimõtetest ning universaalsete põhiväärtuste austamise ühisest käsitusest, mis puudutab inimeste puutumatuid ja võõrandamatuid õigusi, inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust ja õigusriiki; rõhutab, et kõigis liidu raamistikus tehtavates kaitsealastes jõupingutustes tuleb neid universaalseid põhiväärtusi järgida, edendades samal ajal rahu, julgeolekut ja progressi Euroopas ja maailmas;

89.

väljendab heameelt selle üle, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teatavate tavarelvade konventsiooni kõrgete konventsiooniosaliste 2019. aasta kohtumisel kiideti heaks autonoomsete relvasüsteemide arendamise ja kasutamise 11 juhtpõhimõtet; peab siiski kahetsusväärseks, et ei ole suudetud kokku leppida autonoomseid surmavaid relvi reguleerivas õiguslikult siduvas õigusaktis koos tõhusa täitmise tagamise mehhanismiga; peab tervitatavaks ja toetab komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 9. aprillil 2019. aastal avaldatud aruannet usaldusväärse tehisintellekti eetikasuuniste kohta ja rühma seisukohta autonoomsete surmavate relvasüsteemide suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja autonoomsete surmavate relvade määratlemise ja staatuse riiklikud strateegiad, eesmärgiga jõuda liidu tasandi tervikliku strateegiani, ning edendaksid koos liidu kõrge esindaja / komisjoni asepresidendiga ning nõukoguga arutelu autonoomsete, poolautonoomsete ja kaugjuhitavate relvade arendamise ja kasutamise eetilisi ja õiguslikke parameetreid käsitlevate rahvusvaheliste normide kehtestamise üle ÜRO tavarelvade konventsiooni raamistikus ja muudel asjakohastel foorumitel; tuletab sellega seoses meelde oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete surmavate relvasüsteemide kohta ja nõuab veel kord, et kiiresti töötataks välja ja võetaks vastu ühine seisukoht autonoomsete surmavate relvasüsteemide kohta, eesmärgiga keelustada rahvusvahelisel tasandil kooskõlas maailma kõige silmapaistvamate tehisintellekti valdkonna teadlaste avaldusega nende 2015. aasta avalikus kirjas selliste autonoomsete surmavate relvasüsteemide arendamine, tootmine ja kasutamine, mis võimaldavad korraldada rünnakuid ilma tegeliku inimkontrollita; väljendab heameelt nõukogu ja parlamendi kokkuleppe üle jätta Euroopa Kaitsefondi rahastatud meetmetest välja autonoomsed surmavad relvad, „mille üle puudub sihtmärkide valimisel ja […] ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll“; on veendunud, et tähelepanuta ei tohi jätta muude kaitsevaldkonna tehisintellekti rakenduste, nagu luureteave, seire ja eelluure, või küberoperatsioonide eetilisi aspekte, ning erilise hoolega tuleb jälgida droonide arendamise ja juurutamise küsimusi sõjalistes operatsioonides;

90.

rõhutab, et kaitse- ja julgeoleku valdkonna kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis ei ole rahvusvahelise õigusega hõlmatud, tuleks hinnata humaansuse põhimõtte ja üldkinnistunud arusaamade põhjal;

91.

soovitab, et mis tahes ELi raamistik, mis reguleerib tehisintellektil põhinevate süsteemide kasutust kaitsevaldkonnas – nii lahingu- kui ka muus olukorras – peab järgima kõiki kohaldatavaid õigusrežiime, eelkõige rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust, ning olema kooskõlas liidu õiguse, põhimõtete ja väärtustega, pidades silmas tehnilise ja julgeolekutaristu erinevusi liidus;

92.

tunnistab, et erinevalt kaitsetööstuslikust baasist võivad otsustava tähtsusega tehisintellekti uuendused pärineda väikestest liikmesriikidest, mistõttu peaks ÜJKP standardne lähenemisviis tagama, et väiksemaid liikmesriike ja VKEsid ei jäeta kõrvale; rõhutab, et ühised ELi tehisintellekti alased võimekused, mis vastavad liikmesriikide tegevuskontseptsioonidele, võivad ületada tehnilise lõhe, mis võib jätta välja riigid, kellel puuduvad asjakohane tehnoloogia, selle valdkonna eksperditeadmised või suutlikkus rakendada tehisintellekti süsteeme oma kaitseministeeriumis;

93.

on seisukohal, et liidu raamistikus nii praegu kui ka tulevikus toimuv julgeoleku- ja kaitsealane tegevus tugineb tehisintellektile, robotitehnoloogiale ja autonoomiale ning seonduvale tehnoloogiale ning et töökindel, vastupidav ja usaldusväärne tehisintellekt võib anda panuse kaasaegsele ja tõhusale sõjaväele; liit peab seetõttu võtma julgeoleku- ja kaitsevaldkonna tehisintellekti süsteemide teadus- ja arendustegevuses juhtiva rolli; on veendunud, et tehisintellektil põhinevate rakenduste kasutamine julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas võib sõjaliste operatsioonide juhtidele pakkuda mitmeid otseseid eeliseid, näiteks kvaliteetsemaid kogutud andmeid, suuremat olukorrateadlikkust, kiiremat otsuste tegemist, vähemat ohtu kaasneva kahju tekkimiseks tänu paremale kaabelühendusele, kohapealsete vägede kaitset ning sõjalise varustuse suuremat töökindlust; rõhutab, et usaldusväärse tehisintellekti arendamine kaitsevaldkonnas on hädavajalik, et tagada Euroopa strateegiline autonoomia sõjaliste võimete ja operatsioonide valdkonnas; tuletab meelde, et tehisintellekti süsteemid on muutumas põhielementideks ka uute julgeolekuohtude, näiteks kübersõja ja hübriidsõja vastu võitlemisel nii internetis kui ka väljaspool seda; rõhutab samal ajal kõiki ohte ja probleeme, mis kaasnevad tehisintellekti reguleerimata kasutamisega; märgib, et tehisintellekti suhtes võidakse kasutada manipuleerimist ning selles võivad esineda vead ja ebatäpsused;

94.

rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogia on oma olemuselt kahese kasutusega ning tehisintellekti arendamisele kaitsealases tegevuses tuleb kasuks sõjalise ja tsiviiltehnoloogia vaheline koostoime; rõhutab, et kaitsealases tegevuses kasutatav tehisintellekt on valdkonnaülene murranguline tehnoloogia, mille arendamine võib pakkuda võimalusi ELi konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia jaoks;

95.

tunnistab, et tänapäeva arenenud hübriidsõjas võib info maht ja levimiskiirus kriisi algetapis inimanalüütikutele üle jõu käia ning et tehisintellekti süsteem võiks teavet töödelda, tagamaks, et otsuseid tegevatel inimestel oleks kiireks reageerimiseks vajaliku aja vältel ülevaade kogu teabest;

96.

rõhutab, kui oluline on investeerida tehisintellekti jaoks vajalikku inimkapitali arengusse, edendada vajalikke oskusi ja haridust julgeoleku- ja kaitseotstarbelise tehisintellekti tehnoloogia valdkonnas, eelkõige seoses eetikaküsimustega inimlikul vastutusel põhinevate poolautonoomsete ja autonoomsete operatsioonisüsteemide vallas; rõhutab eelkõige, kui oluline on tagada, et selle valdkonna eetikaspetsialistidel oleksid asjakohased oskused ja et nad saaksid nõuetekohast koolitust; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti oma täiendatud oskuste tegevuskava, mis kuulutati välja 19. veebruari 2020. aasta tehisintellekti valges raamatus;

97.

rõhutab, et kvantandmetöötlus võib kujutada endast pärast tuumarelva konfliktiolukordades kõige revolutsioonilisemat muutust, ning nõuab seetõttu tungivalt, et kvantandmetöötluse tehnoloogia edasiarendamine oleks liidu ja liikmesriikide prioriteet; tõdeb, et agressiooniaktid, sealhulgas kvantandmetöötluse abil sooritatavad rünnakud elutähtsa taristu vastu tekitavad konfliktiolukorra, kus olemasolev otsustamisaeg väheneb päevadelt ja tundidelt minutitele ja sekunditele, mistõttu liikmesriigid on sunnitud välja töötama enda kaitsmiseks suutlikkuse ning koolitama nii poliitikakujundajaid kui sõjaväelasi sellistes ajalistes raamides tulemuslikult reageerima;

98.

nõuab investeeringute suurendamist Euroopa kaitseotstarbelisse tehisintellekti ja seda toetavasse elutähtsasse taristusse;

99.

tuletab meelde, et enamik maailma praegustest sõjalistest jõududest juba teeb tehisintellekti sõjalise mõõtme vallas märkimisväärseid teadus- ja arendustegevuse alaseid pingutusi; on seisukohal, et liit peab tagama, et ta ei jääks selles osas maha;

100.

palub komisjonil lõimida oma tööstuspoliitikasse suutlikkuse suurendamine küberturvalisuse valdkonnas, et tagada ohutute, vastupidavate ja tugevate tehisintellekti- ja robotitehnoloogiasüsteemide arendamine ja juurutamine; kutsub komisjoni üles uurima plokiahelal põhinevate küberturvalisuse protokollide ja rakenduste kasutamist, et parandada tehisintellekti taristute vastupidavust, usaldusväärsust ja stabiilsust andmete krüptimise vahenduseta mudelite kaudu; soovitab Euroopa sidusrühmadel uurida ja kavandada täiustatud elemente, mis aitaksid avastada mitteusaldusväärseid ja pahatahtlikke tehisintellekti- ja robotitehnoloogiasüsteeme, mis võivad kahjustada Euroopa Liidu ja kodanike julgeolekut;

101.

rõhutab, et kõikidel kaitsevaldkonna tehisintellekti süsteemidel peab olema konkreetne ja täpselt määratletud ülesande raamistik, kus inimestel säilitab võimalus tuvastada ja välja lülitada või desaktiveerida kasutuses olevaid süsteeme, kui need väljuvad oma ülesande raamistikus määratletud ja inimese korraldusel määratud kasutusalast või tegutsevad tahtmatult või olukorda pingestavalt; on seisukohal, et tehisintellektil põhinevad ja sõjaliseks kasutuseks mõeldud süsteemid, tooted ja tehnoloogia peaksid olema varustatud nn musta kastiga, mis registreerib kõik masina poolt tehtud andmetehingud;

102.

rõhutab, et tehisintellekti süsteemide projekteerimise, arendamise, juurutamise ja kasutamise otsuse eest peab täielikult vastutama inimene, kuna mis tahes relvasüsteemi üle peab toimuma sisuline inimese järelevalve ja kontroll, samuti peab inimese tahe jääma määravaks tehisintellektil põhineva relvasüsteemi otsuse puhul kasutada jõudu, millel võivad olla surmavad tagajärjed; rõhutab, et inimkontroll peaks kehtima tehisintellektil põhinevate süsteemide juhtimisel ja kontrollimisel ning järgima inimosaluse, inimsekkumise ja inimkontrolli põhimõtet sõjaväelise juhtkonna tasandil; rõhutab, et tehisintellektil põhinevad süsteemid peavad võimaldama sõjalisel juhtkonnal võtta täieliku vastutuse ja aruandekohustuse surmava jõu kasutamise eest, ning kui selliste süsteemide abil võetakse surmavaid või laiaulatuslikke hävitavaid meetmeid, siis hinnata olukorda ja võtta lähtuvalt eristamise, proportsionaalsuse ja ettevaatuse põhimõttest vastu otsus, mida ei saa usaldada masinale; toonitab vajadust luua selged ja jälgitavad loa- ja vastutusraamistikud arukate relvade ja muude tehisintellektil põhinevate süsteemide kasutuselevõtuks, kasutades kordumatuid kasutajatunnuseid, nagu biomeetrilised spetsifikatsioonid, et neid saaksid kasutusele võtta üksnes volitatud töötajad;

Transport

103.

rõhutab tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamise potentsiaali kõigi autonoomsete maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordi liikide puhul ning samuti ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku ja ühendvedude edendamisel, kuna sellised tehnoloogiad võivad aidata leida kaupade ja reisijate veoks optimaalset transpordiliikide kombinatsiooni; rõhutab lisaks nende potentsiaali muuta transpordi-, logistika- ja liiklusvood tõhusamaks ning kõik transpordiliigid ohutumaks, arukamaks ja keskkonnasõbralikumaks; juhib tähelepanu sellele, et eetilist lähenemisviisi tehisintellektile võib näha ka varajase hoiatamise süsteemina, eelkõige seoses transpordi ohutuse ja tõhususega;

104.

rõhutab asjaolu, et ülemaailmne konkurents äriühingute ja majanduspiirkondade vahel kohustab liitu edendama investeeringuid ja tugevdama transpordisektoris tegutsevate äriühingute rahvusvahelist konkurentsivõimet, luues tehisintellekti lahenduste ja edasiste uuenduste arendamiseks ja rakendamiseks soodsa keskkonna, kus liidus asuvad ettevõtjad võivad saada tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel maailmas juhtivaks jõuks;

105.

rõhutab, et liidu transpordisektoris on vaja ajakohastada õigusraamistikku, mis käsitleb selliseid kujunemisjärgus tehnoloogiaid ja nende kasutamist transpordisektoris, ning luua selge eetiline raamistik usaldusväärse tehisintellekti saavutamiseks, mis hõlmab ohutust, turvalisust, inimeste autonoomia austamist, järelevalvet ja vastutust käsitlevaid aspekte, ning et see suurendab kasu, mida jagavad kõik ja mis on esmatähtis, et suurendada investeeringuid, mida tehakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni, oskuste arendamisse ja tehisintellekti juurutamisse avalike teenuste, VKEde, idufirmade ja ettevõtjate poolt, tagades samal ajal andmekaitse ja koostalitlusvõime, ilma et see tekitaks ettevõtjatele ja tarbijatele liigset halduskoormust;

106.

märgib, et tehisintellekti arendamine ja rakendamine transpordisektoris ei ole võimalik ilma kaasaegse taristuta, mis on intelligentsete transpordisüsteemide oluline osa; rõhutab, et liikmesriikide arengutaseme püsivad erinevused tekitavad ohu, et vähim arenenud piirkonnad ja nende elanikud jäävad autonoomse liikuvuse arendamisest saadavast kasust ilma; nõuab, et liidu transporditaristu ajakohastamist, sealhulgas selle integreerimist 5G võrku, rahastataks piisavalt;

107.

soovitab töötada välja kogu liitu hõlmavad usaldusväärsed tehisintellekti standardid kõigi transpordiliikide, sealhulgas autotööstuse jaoks, ning tehisintellektil põhinevate sõidukite ja nendega seotud toodete ja teenuste katsetamiseks;

108.

märgib, et tehisintellektisüsteemid võivad aidata märkimisväärselt vähendada liiklussurmade arvu, näiteks reageerimisaja lühendamise ja õigusnormide parema järgimise kaudu; on siiski seisukohal, et autonoomsete sõidukite kasutamisega ei ole võimalik kaotada kõiki õnnetusi, ning rõhutab, et seetõttu muutub üha olulisemaks tehisintellekti otsuste selgitatavus, et põhjendada tehisintellekti otsuste puudusi ja soovimatuid tagajärgi;

Tööhõive, töötajate õigused, digioskused ja töökoht

109.

märgib, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia rakendamine töökohal võib soodustada kaasavamat tööturgu ning avaldada mõju töötervishoiule ja tööohutusele, samas kui seda saab kasutada ka töötajate töö jälgimiseks, hindamiseks, prognoosimiseks ja suunamiseks, millel on otsene ja kaudne mõju nende karjäärile; arvestades, et tehisintellektil peaks olema positiivne mõju töötingimustele ning see peaks juhinduma inimõiguste ning liidu põhiõiguste ja -väärtuste austamisest; arvestades, et tehisintellekt peaks olema inimkeskne, suurendama inimeste ja ühiskonna heaolu ning aitama kaasa õiglasele ja võrdsele üleminekule; sellistel tehnoloogiatel peaks seetõttu olema positiivne mõju töötingimustele, juhindudes inimõiguste ning liidu põhiõiguste ja -väärtuste austamisest;

110.

rõhutab, et töötajate ja nende esindajate oskusi tehisintellekti vallas tuleb arendada töökohal pakutava koolituse ja hariduse kaudu, et inimesed saaksid tehisintellekti lahenduste mõjust paremini aru; rõhutab, et kui tehisintellekti kasutatakse töölevõtmisel või muude personaliotsuste langetamisel, tuleks kandidaate ja töölisi sellest nõuetekohaselt ja kirjalikult teavitada, ja neile teatada, kuidas saab sellisel juhul automatiseeritud otsuse tühistamiseks taotleda selle läbivaatamist inimese poolt;

111.

rõhutab vajadust tagada, et tehisintellekti ja robotitehnoloogia arendamisest ja kasutamisest tulenev tootlikkuse kasv ei too kasu mitte ainult ettevõtte omanikele ja aktsionäridele, vaid ka ettevõtetele ja töötajatele paremate töö- ja tööhõivetingimuste, sealhulgas palkade, majanduskasvu ja arengu kaudu, ning teenib laiemas mõttes ka ühiskonna huve, eriti kui selline kasu saadakse töökohtade arvelt; kutsub liikmesriike üles hoolikalt uurima tehisintellekti võimalikku mõju tööturule ja sotsiaalkindlustussüsteemidele ning töötama välja strateegiad selle kohta, kuidas maksude ja sotsiaalmaksu reformimise ning muude meetmete abil tagada pikaajaline stabiilsus, juhul kui avaliku sektori tulud on väiksemad;

112.

rõhutab selle olulisust, et ettevõtted investeeriksid formaalsesse ja informaalsesse koolitusse ning elukestvasse õppesse, et toetada õiglast üleminekut digitaalmajandusele; rõhutab sellega seoses, et tehisintellekti kasutavatel ettevõtetel on kohustus pakkuda kõigile asjaomastele töötajatele piisavat ümber- ja täiendusõpet, et nad saaksid õppida kasutama digitaalseid vahendeid ning töötada koostöörobotite ja muude uute tehnoloogiatega ning kohaneda niimoodi tööturu muutuvate vajadustega ja säilitada oma töökoha;

113.

on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata uutele töövormidele, nagu juhu- ja platvormitöö, mis tulenevad uute tehnoloogiate rakendamisest; rõhutab, et tehisintellekti mõju tuleb arvesse võtta ka kaugtöö tingimuste reguleerimisel kogu liidus ning inimväärsete töö- ja töötingimuste tagamisel digitaalmajanduses; kutsub komisjoni üles konsulteerima selles küsimuses sotsiaalpartnerite, tehisintellekti arendajate, teadlaste ja muude sidusrühmadega;

114.

rõhutab, et tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia ei tohi mingil viisil mõjutada liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste kasutamist, sealhulgas streigiõigust ja -vabadust ning õigust võtta kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga muid aktsioone, mis kuuluvad liikmesriigi konkreetsesse töösuhete süsteemi, ega mõjutada õigust pidada läbirääkimisi, sõlmida kollektiivlepinguid ja tagada nende täitmine või teha kooskõlas riikliku õiguse ja/või tavaga kollektiivseid aktsioone;

115.

kordab hariduse ja pidevõppe tähtsust, et arendada digitaalajastul vajalikke ametioskusi ja võidelda digitaalse tõrjutuse vastu; kutsub liikmesriike üles investeerima kvaliteetsesse, reageerimisvõimelisesse ja kaasavasse haridusse, kutseõppesse ja elukestva õppe süsteemidesse ning töötajate ümber- ja täiendusõppe poliitikasse sektorites, mida tehisintellekt võib tõsiselt mõjutada; rõhutab vajadust tagada praegustele ja tulevastele töötajatele vajalikud kirja-, arvutus- ja digitaaloskused, pädevus loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (nn STEM valdkonna) vallas ning valdkonnaülesed pehmed oskused, nagu kriitiline mõtlemine, loovus ja ettevõtlikkus; rõhutab, et sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata ebasoodsas olukorras olevate rühmade kaasamisele;

116.

tuletab meelde, et töökohal kasutatavad tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia peavad universaaldisaini põhimõtetest lähtudes olema kõigile kättesaadavad;

Haridus ja kultuur

117.

rõhutab vajadust töötada välja kriteeriumid tehisintellekti arendamiseks, juurutamiseks ja kasutamiseks, pidades silmas nende mõju haridus-, meedia-, noorte-, teadus-, spordi- ning kultuuri- ja loomesektorile, töötades neis valdkondades välja tehisintellekti tehnoloogia sihttasemed ja määrates kindlaks selle eetiliselt vastutustundliku ja aktsepteeritud kasutamise põhimõtted, mida saab nendes valdkondades nõuetekohaselt rakendada, sealhulgas selge vastutuskorra, mis kehtib tehisintellekti kasutamisest saadud toodete puhul;

118.

märgib, et igal lapsel on õigus kvaliteetsele avalikule haridusele kõikidel haridusastmetel; nõuab seetõttu selliste kvaliteetsete tehisintellekti süsteemide arendamist, juurutamist ja kasutamist, mis hõlbustaksid ja pakuksid kvaliteetseid haridusvahendeid kõikidel astmetel, ning rõhutab, et uute tehisintellekti süsteemide juurutamine koolides ei tohiks tekitada ühiskonnas suuremat digilõhet; tunnistab, et tehisintellekti ja robotitehnoloogia panus haridusse võib olla tohutult suur; märgib, et tehisintellektipõhised isikustatud õppesüsteemid ei tohiks asendada haridussuhteid, millesse on kaasatud õpetajad, ning et traditsioonilisi haridusvorme ei tohiks kõrvale jätta, juhtides samal ajal tähelepanu sellele, et õpetajatele, kes soovivad omandada asjakohaseid oskusi tehnoloogiliste muutustega kohanemiseks ning mitte ainult tehisintellekti potentsiaali ärakasutamiseks, vaid ka selle piirangute mõistmiseks, tuleb pakkuda rahalist, tehnoloogilist ja haridustoetust, sealhulgas erikoolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas; nõuab, et liidu tasandil töötataks välja strateegia, mis aitaks muuta ja ajakohastada meie haridussüsteeme, valmistada ette kõigi tasemete haridusasutusi ning anda õpetajatele ja õpilastele vajalikud oskused ja võimed;

119.

rõhutab, et haridusasutused peaksid püüdma kasutada tehisintellekti süsteeme hariduslikel eesmärkidel, mis on saanud Euroopa eetilise vastavuse tunnistuse;

120.

rõhutab, et digiteerimise ja uute tehnoloogiatega pakutavad võimalused ei tohi põhjustada kultuuri- ja loomesektori töökohtade üldist kadumist, originaalide säilitamise hooletusse jätmist ega vähema tähelepanu pööramist kultuuripärandi traditsioonilisele kättesaadavusele, mida tuleks samavõrra soosida; märgib, et liidus välja töötatud, juurutatud ja kasutatavad tehisintellekti süsteemid peaksid kajastama liidu kultuurilist mitmekesisust ja mitmekeelsust;

121.

möönab tehisintellekti kasvavat potentsiaali teabe, meedia ja veebiplatvormide valdkonnas, sealhulgas vahendina desinformatsiooni vastu võitlemisel vastavalt liidu õigusele; rõhutab, et kui tehisintellekti ei reguleerita, siis võib sellel olla ka andmete ja algorütmide kallutatuse ärakasutamisest tulenev eetiliselt kahjulik mõju, mis väljendub desinformatsiooni levitamises ja infomullide loomises; rõhutab videojagamis- ja voogedastusplatvormide kasutatavate algoritmide läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tähtsust, et tagada juurdepääs kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesisele sisule;

Riiklikud järelevalveasutused

122.

märgib, et lisaväärtust annab see, kui igas liikmesriigis on määratud riiklik järelevalveasutus, kes vastutab suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel õiguslike kohustuste ja eetikapõhimõtete järgimise tagamise, hindamise ja järelevalve eest, aidates nii kaasa nende tehnoloogiate õiguslikule ja eetilisele nõuetele vastavusele;

123.

on veendunud, et need asutused peavad oma ülesandeid dubleerimata tegema koostööd valdkondlike õigusaktide rakendamise eest vastutavate asutustega, et teha kindlaks eetilisest seisukohast suure riskiga tehnoloogiad ning teha järelevalvet nõutavate ja asjakohaste meetmete rakendamise üle, kui sellised tehnoloogiad on kindlaks määratud;

124.

märgib, et sellised asutused peaksid tegema koostööd mitte ainult omavahel, vaid ka komisjoni ja muude asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, et tagada ühtne piiriülene tegevus;

125.

teeb ettepaneku, et selles koostöös töötataks välja ühised kriteeriumid ja taotlemismenetlus eetikapõhimõtete järgimist kinnitava Euroopa tunnistuse väljastamiseks, sealhulgas juhuks, kui sellise tehnoloogia arendaja, juurutaja või kasutaja, mida ei peeta suure riskiga tehnoloogiaks, esitab taotluse tõendi saamiseks, et asjakohane riiklik järelevalveasutus on talle andnud positiivse hinnangu nõuetele vastavuse kohta;

126.

nõuab, et sellistele asutustele tehtaks ülesandeks edendada liidus innovatsiooni ja korrapärast teabevahetust kodanikuühiskonnaga, osutades abi teadlastele, arendajatele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele ning digitaalselt veel mitte küpsetele ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või idufirmadele; eelkõige seoses teadlikkuse suurendamise ning arendamise, juurutamise, koolituse ja talentide ligitõmbamise toetamisega, et tagada tõhus tehnosiire ning juurdepääs tehnoloogiale, projektidele, tulemustele ja võrgustikele;

127.

nõuab, et iga liikmesriik rahastaks oma määratud riiklikke järelevalveasutusi piisavalt, ning rõhutab vajadust suurendada riiklike turujärelevalveasutuste suutlikkust, oskusi ja pädevusi ning teadmisi tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia konkreetsete riskide kohta;

Koordineerimine liidu tasandil

128.

rõhutab, kui oluline on liidu tasandil koordineerimine, mida teevad komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus, et vältida killustatust ja tagada kogu liidus ühtlustatud lähenemisviis; on seisukohal, et koordineerimisel tuleks keskenduda iga liikmesriigi riiklike järelevalveasutuste volitustele ja meetmetele, nagu on osutatud eelmises alajaos, samuti parimate tavade jagamisele nende asutuste vahel ning selle valdkonna teadus- ja arendustegevuses tehtava koostöö soodustamisele kogu liidus; kutsub komisjoni üles hindama ja leidma kõige sobivamat lahendust sellise koordineerimise struktureerimiseks; näited olemasolevatest asjakohastest liidu institutsioonidest, organitest ja asutustest on ENISA, Euroopa andmekaitseinspektor ja Euroopa Ombudsman;

129.

on seisukohal, et selline koordineerimine ja eetikapõhimõtete järgimist kinnitav Euroopa tunnistus tooksid selles kontekstis kasu mitte ainult liidu tööstuse arengule ja innovatsioonile, vaid suurendaksid ka inimeste teadlikkust selle tehnoloogiaga kaasnevatest võimalustest ja riskidest;

130.

soovitab luua eksperdikeskuse, mis ühendaks liidu tasandil akadeemilisi ringkondi, teaduse ja tööstuse esindajaid ja üksikeksperte, et edendada teadmiste ja tehnilise oskusteabe vahetamist ning hõlbustada koostööd kogu liidus ja väljaspool; nõuab ka, et see eksperdikeskus hõlmaks sidusrühmade organisatsioone, näiteks tarbijakaitseorganisatsioonid, et tagada tarbijate laialdane esindatus; on seisukohal, et algoritmiliste süsteemide võimaliku ebaproportsionaalse mõju tõttu naistele ja vähemustele peaksid sellise struktuuri otsustustasandid olema mitmekesised ja tagama soolise võrdõiguslikkuse; rõhutab, et liikmesriigid peavad oma riiklike turujärelevalve strateegiate raames töötama tehisintellekti jaoks välja riskijuhtimisstrateegiad;

131.

teeb ettepaneku, et komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus annaks riiklikele järelevalveasutustele vajalikku abi seoses nende rolliga esmaste kontaktpunktidena juhul, kui kahtlustatakse liidu tehisintellekti reguleerivas raamistikus sätestatud õiguslike kohustuste ja eetiliste põhimõtete, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumist; samuti peaks ta andma mis tahes vajalikku abi riiklikele järelevalveasutustele juhtudel, kui viimased viivad läbi vastavushindamisi, et toetada kodanike õigust vaidlustada ja kasutada õiguskaitsevahendeid, toetades vajaduse korral konsulteerimist teiste liidu pädevate asutustega, eelkõige tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ja riiklike tarbijakaitseasutustega, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega, kes asuvad teistes liikmesriikides;

132.

tunnustab akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna ja tööstuse esindajatest ning Euroopa tehisintellekti liidust koosneva kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma väärtuslikke tulemusi, eelkõige usaldusväärse tehisintellekti eetikasuuniseid, ning soovitab, et töörühm võiks pakkuda eksperditeadmisi komisjonile ja/või mis tahes muule selleks määratavale asjaomasele liidu institutsioonile, organile, ametile või asutusele;

133.

märgib, et tehisintellektiga seotud projektid on kaasatud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi; on veendunud, et ka tulevane Euroopa Kaitsefond ja alaline struktureeritud koostöö (PESCO) võivad pakkuda tulevaste tehisintellektiga seotud projektide jaoks hästi kohandatud raamistikke, mis võiksid aidata liidu püüdlusi selles valdkonnas paremini ühtlustada, ning edendada samas liidu eesmärki tugevdada inimõigusi, rahvusvahelist õigust ja mitmepoolseid lahendusi; rõhutab, et tehisintellektiga seotud projektid tuleks sünkroniseerida ELi laiemate tehisintellekti käsitlevate tsiviilprogrammidega; märgib, et kooskõlas Euroopa Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valge raamatuga tehisintellekti kohta tuleks luua tipptaseme- ja katsekeskused, kus keskendutakse tehisintellektiga seotud uurimis- ja arendustegevusele julgeoleku ja kaitse valdkonnas, koos rangete spetsifikatsioonidega, mis toetavad erasektori sidusrühmade osalemist ja investeeringuid;

134.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valge raamatu tehisintellekti kohta ja peab kahetsusväärseks, et selles ei võetud arvesse sõjalisi aspekte; palub komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil esitada üldise lähenemisviisi osana valdkondlik tehisintellekti strateegia kaitsealase tegevuse jaoks liidu raamistikus, millega tagatakse nii kodanike õiguste kui ka liidu strateegiliste huvide austamine ning mis põhineb järjepideval lähenemisviisil, mis hõlmab nii tehisintellektil põhinevate süsteemide loomist kui ka nende sõjalist kasutust, ning luua tehisintellekti kõrgetasemelises eksperdirühmas julgeoleku ja kaitse töörühm, mis peaks tegelema konkreetselt tehisintellekti poliitika- ja investeerimisküsimustega ning käsitlema ka tehisintellekti eetilisi küsimusi julgeoleku ja kaitse valdkonnas; kutsub nõukogu, komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles alustama sel eesmärgil struktureeritud dialoogi Euroopa Parlamendiga;

Eetikapõhimõtetele vastavust kinnitav Euroopa sertifikaat

135.

teeb ettepaneku, et selles koostöös töötataks välja ühised kriteeriumid ja taotlemismenetlus eetikapõhimõtetele vastavust kinnitava Euroopa sertifikaadi väljastamiseks, sealhulgas juhuks, kui sellise tehnoloogia arendaja, juurutaja või kasutaja, mida ei peeta suure riskiga tehnoloogiaks, esitab taotluse tõendi saamiseks, et asjakohane riiklik järelevalveasutus on talle andnud positiivse hinnangu nõuetele vastavuse kohta;

136.

on veendunud, et selline eetikapõhimõtetele vastavuse Euroopa sertifikaat edendaks sisseprojekteeritud eetilisust kogu tehisintellekti ökosüsteemide tarneahelas; soovitab seetõttu, et suure riskiga tehnoloogiate puhul võiks selline sertifitseerimine olla tehisintellekti, robotitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate riigihankemenetlustes osalemise kohustuslik eeltingimus;

Rahvusvaheline koostöö

137.

on seisukohal, et tulemuslikku piiriülest koostööd ja eetikanorme on võimalik saavutada vaid juhul, kui kõik sidusrühmad püüavad tagada inimtegevuse primaarsust ja järelevalvet, tehnilist ohutust ja töökindlust, läbipaistvust, vastutust, mitmekesisust, õiglust, mittediskrimineerimist ning sotsiaalset ja ökoloogilist heaolu ning järgivad eraelu puutumatuse, andmehalduse ja andmekaitse põhimõtteid, eelkõige neid, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679;

138.

rõhutab, et liidu õiguslikud kohustused ja eetikapõhimõtted nende tehnoloogiate arendamiseks, juurutamiseks ja kasutamiseks võivad asetada Euroopa maailmas tehisintellekti valdkonnas esikohale ning seetõttu tuleks neid edendada kogu maailmas, tehes koostööd rahvusvaheliste partneritega ning jätkates samal ajal kriitilist ja eetikal põhinevat dialoogi kolmandate riikidega, kellel on alternatiivsed tehisintellekti reguleerimise, arendamise ja juurutamise mudelid;

139.

tuletab meelde, et nende tehnoloogiatega seotud võimalustel ja riskidel on ülemaailmne mõõde, kuna nende kasutatavat tarkvara ja andmeid imporditakse sageli liitu ja eksporditakse sealt välja, ning seetõttu on rahvusvahelisel tasandil vaja järjepidevat koostööl põhinevat lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles võtma initsiatiivi, et hinnata, milliseid kahe- ja mitmepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid tuleks kohandada, et tagada järjekindel lähenemisviis ja edendada kogu maailmas eetikanõuetele vastavuse Euroopa mudelit;

140.

juhib sellega seoses ka tähelepanu eelnimetatud liidu tasandi koostöö lisandväärtusele;

141.

nõuab koostoime ja võrkude loomist eri Euroopa tehisintellekti valdkonna teaduskeskuste ning muude mitmepoolsete foorumitega, näiteks Euroopa Nõukogu, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliiduga (ITU), et kooskõlastada jõupingutused ja paremini koordineerida tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist;

142.

rõhutab, et liit peab ÜRO teatavate tavarelvade konventsiooni valitsuste eksperdirühma raamistikus ja muudel asjakohastel foorumitel juhtima mitmepoolsete pingutuste toetamist, et pidada arutelusid tõhusa rahvusvahelise õigusraamistiku üle, mis tagaks tegeliku inimkontrolli autonoomsete relvasüsteemide üle, et neid tehnoloogiaid edasi arendada, luues selleks selgelt määratletud võrdluspõhised protsessid ja võttes vastu õigusaktid nende eetiliseks kasutamiseks, ning pidada nõu sõjaväe, tööstuse, õiguskaitse, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega, et mõista nendega seotud eetilisi aspekte, piirata selliste tehnoloogiate olemuslikke riske ning ära hoida nende kasutamine kuritahtlikel eesmärkidel;

143.

tunnistab NATO rolli Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku peamise edendajana ning nõuab NATO raames koostööd kaitseotstarbeliste tehisintellekti süsteemide ühiste standardite ja koostalitluse loomiseks; rõhutab, et Atlandi-ülesed suhted on tähtsad ühiste väärtuste säilitamiseks ning tulevaste ja tekkivate ohtude tõrjumiseks;

144.

rõhutab, et tähtis on koostada eetilise käitumise koodeks, mida tuleks järgida tehisintellektil põhinevate relvasüsteemide juurutamisel sõjalistes operatsioonides ja mis sarnaneks juba kehtivale reguleerivale raamistikule, mis keelab keemia- ja bioloogiliste relvade kasutuselevõtu; on seisukohal, et komisjon peaks kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega algatama tehisintellektipõhiste relvasüsteemide sõjategevuses kasutamise kohta standardite koostamise ning et EL peaks püüdma saavutada selliste standardite vastuvõtmise rahvusvahelisel tasandil; on seisukohal, et liit peaks rahvusvahelistel foorumitel ajama tehisintellekti alast diplomaatiat selliste temaga sarnastel seisukohtadel olevate partneritega nagu G7, G20 ja OECD;

Lõppmärkused

145.

järeldab pärast eespool nimetatud mõtteid tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetilise mõõtmega seotud aspektide kohta, et õiguslik ja eetiline mõõde tuleks sätestada mõjusas, tulevikku suunatud ja terviklikus liidu tasandi õigusraamistikus, mida toetavad liikmesriikide pädevad asutused ning mida koordineerib ja edendab komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus, keda korrapäraselt toetab eespool nimetatud eksperdikeskus, ning mida siseturul nõuetekohaselt austatakse ja sertifitseeritakse;

146.

palub kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud menetlusega, et komisjon esitaks ELi toimimise lepingu artikli ss114 alusel ja käesoleva ettepaneku lisas esitatud soovitustele põhinedes ettepaneku võtta vastu määrus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta; juhib tähelepanu sellele, et ettepanek ei tohiks õõnestada sektoripõhiseid õigusakte, vaid peaks hõlmama üksnes tuvastatud lünki;

147.

soovitab komisjonil pärast kõigi asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist vaadata vajaduse korral läbi kehtivad liidu õigusaktid, mida kohaldatakse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes, et reageerida nende kiirele arengule kooskõlas käesoleva ettepaneku lisas esitatud soovitustega, vältides ülereguleerimist, sealhulgas VKEde suhtes;

148.

on veendunud, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud liidu õigusraamistiku korrapärane hindamine ja vajaduse korral läbivaatamine on oluline, et tagada tehnoloogia arengu kiire tempo juures kohaldatavate õigusaktide ajakohasus;

149.

on seisukohal, et taotletud seadusandlikul ettepanekul oleks finantsmõju, kui mõnele Euroopa asutusele usaldataks eespool nimetatud koordineerimisülesanded ning kui sellele eraldataks vajalikud tehnilised vahendid ja inimressursid oma uute ülesannete täitmiseks;

o o

150.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 252, 8.10.2018, lk 1.

(2) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(3) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(4) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(5) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.

(6) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(7) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.

(8) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163.

(9) ELT C 433, 23.12.2019, lk 86.

(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0332.

(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0081.

(12) https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU(2020)654179

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

RESOLUTSIOONI LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A. TAOTLETAVA ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

Ettepaneku peamised põhimõtted ja eesmärgid on järgmised:

—	suurendada kõigil tasanditel kaasatud sidusrühmade ja ühiskonna usaldust tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia vastu, eriti kui neid peetakse suure riskiga tehnoloogiaks;

—

toetada liidus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, sealhulgas aidates koormuse ja bürokraatia võimalikult ulatusliku vähendamisega ettevõtjatel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, ning idufirmadel kindlustundega hinnata ja käsitleda praegusi ja tulevasi regulatiivseid nõudeid ja riske innovatsiooni ja ettevõtluse arendamise protsessis ning sellele järgnevas etapis, kus neid kasutavad kutsealasel eesmärgil kasutajad ja eraisikud;

—

toetada liidus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia juurutamist, luues asjakohase ja proportsionaalse õigusraamistiku, mida tuleks kohaldada ilma, et see piiraks kehtivate ja tulevaste valdkondlike õigusaktide kohaldamist, ning mille eesmärk on suurendada õiguskindlust ja soodustada innovatsiooni ning tagada samal ajal põhiõigused ja tarbijakaitse;

—	toetada liidus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamist, tagades, et neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse eetikapõhimõtetele vastavalt;

—

nõuda läbipaistvust ja paremat teabevahetust kodanike hulgas ja organisatsioonides, kes tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat arendavad, juurutavad ja kasutavad, et tagada selle tehnoloogia vastavus liidu õigusele, põhiõigustele ja -väärtustele ning eetikapõhimõtetele, mis on sätestatud taotletavas määruse ettepanekus.

II.

Ettepanek koosneb järgmistest elementidest:

—	määrus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta;

—	komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse koordineeriv roll liidu tasandil ning eetikapõhimõtetele vastavust kinnitav Euroopa sertifitseerimissüsteem;

—	Euroopa Komisjoni toetav roll;

—	iga liikmesriigi järelevalveasutuse roll, mis seisneb tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia puhul eetikapõhimõtete kohaldamise tagamises;

—	asjakohaste teadus- ja arendusprojektide ning asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, muude ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna esindajate kaasamine ja nendega konsulteerimine ning nende toetamine;

—	lisa, millega kehtestatakse suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide ammendav ja kumulatiivne loetelu.

III.

Määrus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta tugineb järgmistele põhimõtetele:

—	inimkeskne ning inimese loodud ja juhitav tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia;

—	suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kohustuslik vastavushindamine;

—	ohutus, läbipaistvus ja vastutus;

—	tagatised ja kaitsemeetmed kallutatuse ja diskrimineerimise vastu;

—	õigus õiguskaitsele;

—	tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud sotsiaalne vastutus ja sooline võrdõiguslikkus;

—	keskkonnasäästlik tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia;

—	eraelu puutumatuse austamine ja biomeetria kasutamise piirangud;

—	tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate andmetega, seotud hea juhtimistava.

IV.

Liidu tasandil koordineerimise tagamiseks peaks komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus täitma järgmisi põhiülesandeid:

—	tegema taotletava määruse ettepaneku ja asjakohaste valdkondlike liidu õigusaktide rakendamise järelevalve alast koostööd;

—

tegema koostööd suuniste esitamisel taotletava määruse ettepaneku ühetaoliseks kohaldamiseks, nimelt niisuguste kriteeriumide kohaldamiseks, mille alusel otsustatakse, et tegemist on suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga, ning koostatakse määruse lisas esitatud suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide loetelu;

—

tegema koostööd iga liikmesriigi järelevalveasutusega, et töötada välja taotletavas määruse ettepanekus ja asjakohases liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele vastavust kinnitav Euroopa sertifikaat ning töötada välja taotlusmenetlus mitte suureks peetava riskiga tehnoloogia arendajale, juurutajale ja kasutajale, kes soovib tõendada oma vastavust taotletavale määruse ettepanekule;

—

tegema koostööd valdkonnaülese ja piiriülese koostöö toetamisel, vahetades korrapäraselt teavet asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga ELis ja kogu maailmas, eelkõige ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, teadlaste ja pädevate asutustega, muuhulgas rahvusvahelisel tasandil tehniliste standardite väljatöötamise kohta;

—	tegema koostööd iga liikmesriigi järelevalveasutusega, et kehtestada siduvad suunised meetodite kohta, mida iga järelevalveasutus peab vastavushindamise tegemisel järgima;

—	tegema koostööd iga liikmesriigi järelevalveasutusega suhtlemisel ning nende volituste ja ülesannete koordineerimisel;

—	tegema koostööd teadlikkuse suurendamisel, teabe jagamisel ning arendajate, juurutajate ja kasutajatega toimuvas teabevahetuses osalemisel kogu liidus;

—	tegema koostööd teadlikkuse suurendamisel, teabe jagamisel, digikirjaoskuse, -koolituse ja -oskuste edendamisel ning projekteerijate, arendajate, juurutajate, kodanike, kasutajate ja institutsiooniliste organitega toimuvas teabevahetuses osalemisel kogu liidus ja rahvusvahelisel tasandil;

—	tegema koostööd tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise juhtimise niisuguse ühise raamistiku koordineerimisel, mida peab hakkama rakendama iga liikmesriigi järelevalveasutus;

—	tegema koostööd eksperdikeskusena tegutsemisel, edendades teabevahetust ja toetades ühise arusaama kujundamist ühtsel turul;

—	tegema koostööd julgeoleku ja kaitse töörühmale töötingimuste tagamisel.

Lisaks peaks komisjon täitma järgmisi ülesandeid:

—	koostama delegeeritud õigusaktidega ühise loetelu suure riskiga tehnoloogiatest, mis tehakse liidus kindlaks koostöös iga liikmesriigi järelevalveasutusega, ning seda loetelu edaspidi ajakohastama;

—	ajakohastama määruse lisas esitatud loetelu delegeeritud õigusaktidega.

VI.

Iga liikmesriigi järelevalveasutus peaks täitma järgmisi põhiülesandeid:

—

aitama kaasa taotletavas määruse ettepanekus kehtestatud õigusraamistiku ühetaolisele kohaldamisele koostöös teiste liikmesriikide järelevalveasutustega ning muude ametiasutustega, kes vastutavad valdkondlike õigusaktide rakendamise eest, samuti komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutusega, pidades eelkõige silmas taotletavas määruse ettepanekus sätestatud riskihindamise kriteeriumide ning lisas esitatud suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide loetelu kohaldamist ning niisuguse kohaldamise tulemusel suure riskiga tehnoloogia kindlakstegemise korral vajalike ja asjakohaste meetmete rakendamise edasist järelevalvet;

—

hindama, kas liidus arendatavat, juurutatavat ja kasutatavat tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, tuleb pidada suure riskiga tehnoloogiaks vastavalt riskihindamise kriteeriumidele, mis on sätestatud taotletavas määruse ettepanekus ja selle lisas esitatud loetelus;

—

väljastama taotletavas määruse ettepanekus ja asjakohases liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele vastavust kinnitava Euroopa sertifikaadi, sealhulgas juhul, kui selleks kasutatakse taotlusmenetlust, mille komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus on välja töötanud mitte suureks peetava riskiga tehnoloogia arendaja, juurutaja või kasutaja jaoks, kes soovib tõendada oma vastavust taotletavale määruse ettepanekule;

—	hindama ja jälgima nende vastavust taotletavas määruse ettepanekus ja asjakohases liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele;

—

vastutama tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia juhtimisstandardite kehtestamise ja rakendamise eest, ühtlasi suheldes ja pidades korrapärast dialoogi kõikide asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonna esindajatega; tegema selleks liidu tasandil ühise raamistiku koordineerimise alast koostööd komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutusega;

—

suurendama teadlikkust, esitama üldsusele tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat käsitlevat teavet ning toetama asjakohastel kutsealadel, sealhulgas kohtusüsteemis, koolituse pakkumist, suurendades seeläbi kodanike ja töötajate mõjuvõimu õiglaseks üleminekuks vajalike digikirjaoskuse, -oskuste ja -vahenditega;

—

olema esimene kontaktpunkt, kellega võtta ühendust juhul, kui kahtlustatakse taotletavas määruse ettepanekus sätestatud juriidiliste kohustuste ja eetikapõhimõtete rikkumist, ning tegema sellisel juhul vastavushindamise; vastavushindamise tegemisel võib ta konsulteerida teiste liidu pädevate asutustega, eelkõige tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku, riiklike tarbijakaitseorganite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega, ja/või neid teavitada.

VII.	Sidusrühmade keskse tähtsusega ülesanne peaks olema teha koostööd komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse ning iga liikmesriigi järelevalveasutusega.

B. TAOTLETAVA SEADUSANDLIKU ETTEPANEKU TEKST

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamine, juurutamine ja kasutamine peaks põhinema soovil teenida ühiskonda. Sellise tehnoloogiaga võivad kaasneda võimalused ja riskid, mille käsitlemiseks ja reguleerimiseks tuleks liidu tasandil kehtestada terviklik õigusraamistik, milles võetakse arvesse eetikapõhimõtteid ning mida tuleb järgida alates sellest, kui sellist tehnoloogiat hakatakse arendama ja juurutama, kuni selle kasutamiseni.

(2)

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete liidus arendamine, juurutamine ja kasutamine peaks olema kõikides liikmesriikides ühesugusel määral õigusraamistikule vastav, et kasutada tõhusalt ära sellise tehnoloogia võimalusi ja tegeleda järjepidevalt sellega seotud riskidega ning hoida ära õiguslikku killustatust. Tuleks tagada, et käesolevas määruses sätestatud reegleid kohaldatakse kogu liidus ühetaoliselt.

(3)

Sellega seoses kujutab kogu liidus järgitavate reeglite ja tavade praegune mitmekesisus endast märkimisväärset ühtse turu killustatuse riski ning ohustab märkimisväärselt nii üksikisikute kui ka ühiskonna heaolu ja jõukuse kaitset ning takistab tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia innovatsiooni edendamise ning heaolu ja jõukuse säilitamise alase täieliku potentsiaali sidusat uurimist. Erinevused selles, kui suurel määral võtavad arendajad, juurutajad ja kasutajad sellele tehnoloogiale omast eetilist mõõdet arvesse, võivad takistada niisuguse tehnoloogia vaba arendamist, juurutamist ja kasutamist liidus ning sellised erinevused võivad takistada võrdsete tingimuste loomist, tehnoloogiliste edusammude tegemist ning majandustegevust liidu tasandil, moonutada konkurentsi ja takistada ametiasutusi täitmast oma liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Lisaks loob tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtteid kajastava ühise õigusraamistiku puudumine kõigi osaliste, nimelt arendajate, juurutajate ja kasutajate jaoks õiguskindlusetuse.

(4)

Käesolev määrus peaks aga samaaegselt liidu tasandil sidusa lähenemisviisi saavutamisele kaasa aitamisega ja selles seatud piirangute raames jätma liikmesriikidele teatava rakendamisalase diskretsiooni, sealhulgas selle osas, kuidas nende asjaomased riiklikud järelevalveasutused peavad oma volitusi käesolevas määruses sätestatud eesmärki silmas pidades täitma.

(5)	Käesolev määrus ei piira kehtivate ega tulevaste valdkondlike õigusaktide kohaldamist. See peaks olema oma eesmärgiga proportsionaalne, et see ei takistaks liidus põhjendamatult innovatsiooni, ning olema kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga.

(6)

Sellise raamistiku geograafiline kohaldamisala peaks hõlmama kõiki tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia komponente kogu nende liidus arendamise, juurutamise ja kasutamise protsessis, sealhulgas juhul, kui osa tehnoloogiast võib asuda väljaspool liitu või kui sellel ei ole kindlat või ühte asukohta, näiteks pilvandmetöötluse teenuste puhul.

(7)

Liidus on vaja ühist arusaama sellistest mõistetest nagu tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia ning biomeetria, et võimaldada ühtset regulatiivset lähenemisviisi ja seeläbi õiguskindlust nii kodanikele kui ka äriühingutele. Need peaksid olema tehnoloogianeutraalsed ja need tuleks vajaduse korral läbi vaadata.

(8)

Lisaks tuleb arvesse võtta niisuguste tehisintellekti ja robotitehnoloogiaga seotud tehnoloogiate olemasolu, mis võimaldavad tarkvaral juhtida füüsilisi ja virtuaalseid protsesse ning mille autonoomia tase on erinev (1). Näiteks automatiseeritud sõidukijuhtimise puhul on ühingu SAE International standardiga J3016 ette nähtud kuus sõidukijuhtimise automatiseerimise taset.

(9)

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel tuleks tagada inimvõimete täiendamine, mitte nende asendamine, ning seejuures ei tohi minna vastuollu kodanike parimate huvidega ja tuleb tagada vastavus liidu õigusele, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud põhiõigustele, Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ning muudele liidus kohaldatavatele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

(10)

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia enda tehtud või nendelt saadud teabe alusel tehtud otsuseid peaksid ka edaspidi sisuliselt läbi vaatama, hindama ja kontrollima ning nendesse sekkuma inimesed. Sellise tehnoloogia tehniline ja tegevuslik keerukus ei tohiks mingil juhul takistada selle juurutajat või kasutajat vähemalt käivitamast tõrkekindlat seiskamist, tehnoloogia toiminguid muutmast või peatamast või eelmist olekut taastamast, millega taastatakse turvalised funktsioonid, kui vastavus liidu õigusele ning käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele on ohus.

(11)

Tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, mille arendamise, juurutamise ja kasutamisega kaasneb märkimisväärne risk tekitada üksikisikutele või ühiskonnale vigastusi või kahju, rikkudes liidu õiguses sätestatud põhiõigusi ja ohutusreegleid, tuleks liigitada suure riskiga tehnoloogiaks. Neile sellise hinnangu andmisel tuleks arvesse võtta sektorit, kus neid arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, nende spetsiifilist kasutusala ja -eesmärki ning eeldatava vigastuse või kahju tõsidust. Tõsidusaste tuleks kindlaks määrata võimaliku vigastuse või kahju ulatuse, mõjutatud isikute arvu, tekitatud kahju koguväärtuse ja ühiskonnale tervikuna tekitatud kahju alusel. Raskeks kehavigastuseks või oluliseks kahjuks liigituvad näiteks laste, tarbijate ja töötajate õiguste rikkumised, mis oma ulatuse, mõjutatud laste, tarbijate või töötajate arvu või kogu ühiskonnale avalduva mõju tõttu kujutavad endast märkimisväärset liidu õiguses sätestatud põhiõiguste ja ohutusreeglite rikkumise ohtu. Käesolevas määruses tuleks esitada suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide ammendav ja kumulatiivne loetelu.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud nõudeid, eelkõige neid, mis on seotud suure riskiga tehnoloogiaga, tuleks kohaldada üksnes tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete suhtes, mille arendamine, juurutamine või kasutamine toimub liidus ning mida käesolevas määruses sätestatud riskihindamise põhjal peetakse suure riskiga tehnoloogiaks. Selliseid nõudeid tuleb täita, ilma et see piiraks üldist nõuet, et mis tahes tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamine, juurutamine ja kasutamise peaks olema liidus inimkeskne ning põhinema inimeste autonoomia ja inimeste ohutuse põhimõttel kooskõlas liidu õigusega, austades täielikult põhiõigusi, nagu inimväärikus, õigus vabadusele ja turvalisusele ning õigus isikupuutumatusele.

(13)

Suure riskiga tehnoloogia puhul tuleks järgida ohutuse, läbipaistvuse, vastutuse, kallutamatuse ja mittediskrimineerimise, sotsiaalse vastutuse ja soolise võrdõiguslikkuse, õiguskaitse õiguse, keskkonnasäästlikkuse, eraelu puutumatuse ja hea juhtimistava põhimõtteid, võttes aluseks erapooletu, objektiivse ja välise riskihindamise, mille teeb riiklik järelevalveasutus vastavalt käesolevas määruses ja selle lisas esitatud loetelus sätestatud kriteeriumidele. Hindamisel tuleks arvesse võtta arendaja või juurutaja seisukohti ja enesehindamist.

(14)

Komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus peaks arendajatele, juurutajale ja kasutajatele koostama mittesiduvad rakendussuunised meetodite kohta, millega tagatakse vastavus käesolevale määrusele. Seda tehes peaksid nad konsulteerima asjaomaste sidusrühmadega.

(15)

Kõnealuse tehnoloogia riskihindamine peaks liidus olema sidus, eriti juhul, kui seda hinnatakse nii käesoleva määruse seisukohast kui ka kooskõlas mis tahes kohaldatavate valdkondlike õigusaktidega. Sellest tulenevalt peaksid riiklikud järelevalveasutused teavitama teisi asutusi, kes teevad riskihindamist kooskõlas valdkondlike õigusaktidega, sellest, kui kõnealusele tehnoloogiale antakse käesolevas määruses ette nähtud riskihindamisel suure riskiga tehnoloogia hinnang.

(16)

Selleks et suure riskiga tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed, oleksid usaldusväärsed, tuleks niisugust tehnoloogiat arendada, juurutada ja kasutada ohutul, läbipaistval ja vastutustundlikul viisil kooskõlas selliste ohutusnõuetega nagu töökindlus, vastupanuvõime, turvalisus, täpsus ja vigade tuvastamine, selgitatavus, tõlgendatavus, kontrollitavus, läbipaistvus ja tuvastatavus ning viisil, mis võimaldab asjakohased funktsioonid välja lülitada või eelmise oleku taastada, millega taastatakse turvalised funktsioonid, kui neid nõudeid ei järgita. Läbipaistvus tuleks tagada seeläbi, et avaliku sektori asutustele antakse juhul, kui see on tingimata vajalik, juurdepääs sellise tehnoloogia aluseks olevatele tehnoloogia-, andme- ja andmetöötlussüsteemidele.

(17)

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, eriti suure riskiga tehnoloogia arendajad, juurutajad ja kasutajad vastutavad ohutuse, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtete järgimise eest erineval määral vastavalt nende seotusele asjakohase tehnoloogiaga, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmetega. Arendajad peaksid tagama, et asjakohane tehnoloogia projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetele ning juurutajad ja kasutajad peaksid selle tehnoloogia juurutamisel ja kasutamisel neid nõudeid täielikult järgima. Selleks peaksid suure riskiga tehnoloogia arendajad hindama ja prognoosima väärkasutuse riske, mida nende arendatava tehnoloogia puhul võib põhjendatult eeldada. Samuti peavad nad tagama, et nende arendatavad süsteemid annavad võimaluste piires ja asjakohaste vahendite, näiteks vastutuse välistamise teadete kaudu märku vigade või ebatäpsuste tõenäosusest.

(18)

Arendajad ja juurutajad peaksid tegema kasutajatele kättesaadavaks kõik asjakohase tehnoloogia hilisemad, eelkõige tarkvaraga seotud, uuendused, nagu on sätestatud lepingus või liidu või riigi õiguses. Kui riskihindamine seda näitab, peaksid arendajad ja juurutajad esitama avaliku sektori asutustele kõnealuse tehnoloogia kasutamist käsitlevad asjakohased dokumendid ja sellega seotud ohutusjuhised, sealhulgas süsteemis kasutatava lähtekoodi, arendusvahendid ja andmed, kui see on tingimata vajalik ja täielikus kooskõlas andmekaitset, eraelu puutumatust ja intellektuaalomandi õigusi ning ärisaladusi käsitlevate liidu õigusaktidega.

(19)

Üksikisikutel on õigus eeldada, et nende kasutatav tehnoloogia toimib mõistlikul viisil ja väärib nende usaldust. Kodanike usaldus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete vastu sõltub tehniliste protsesside mõistmisest ja neist arusaamisest. Selliste protsesside selgitatavuse tase peaks sõltuma protsesside kontekstist ning ekslike või ebatäpsete väljundite tagajärgede tõsidusest ning peab olema piisav nende vaidlustamiseks ja õiguskaitse taotlemiseks. Kontrollitavus, jälgitavus ja läbipaistvus peaksid vähendama sellise tehnoloogia võimalikku mittemõistetavust.

(20)

Ühiskonna usaldus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete vastu sõltub sellest, kuivõrd on asjakohase tehnoloogia puhul võimalik neid hinnata, kontrollida ja jälgida. Kui arendajate osalemise ulatuse tõttu on see vajalik, peaksid nad tagama, et selline tehnoloogia projekteeritakse ja ehitatakse viisil, mis võimaldab sellist hinnatavust, kontrollitavust ja jälgitavust. Kui see on tehniliselt võimalik, peaksid arendajad, juurutajad ja kasutajad tagama, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia juurutamisel ja kasutamisel järgitakse täielikult läbipaistvusnõudeid ning võimaldatakse kontrollitavust ja jälgitavust.

(21)

Läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks tuleks kodanikke teavitada sellest, kui süsteemis kasutatakse tehisintellekti, kui tehisintellekti süsteemid isikustavad kasutaja jaoks toodet või teenust, kas nad saavad isikustamise välja lülitada või seda piirata ning kui nad puutuvad kokku automatiseeritud otsuste tegemise tehnoloogiaga. Lisaks tuleks läbipaistvusmeetmeteid tehniliste võimaluste piires täiendada selgete ja arusaadavate selgitustega kasutatud andmete ja algoritmi, selle kasutuseesmärgi, väljundi ja võimalike ohtude kohta.

(22)

Tarkvara, algoritmide ja andmete kallutatus ja nende kaudu toimuv diskrimineerimine on ebaseaduslik ning selle vältimiseks tuleks reguleerida nende projekteerimise ja juurutamise protsesse. Kallutatus võib tuleneda nii automatiseeritud süsteemilt saadud teabel põhinevatest või niisuguse süsteemi tehtud otsustest, samuti andmekogumitest, millel niisuguste otsuste tegemine põhineb või millega süsteemi treenitud on.

(23)

Tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavaid või nendega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid tuleks pidada kallutatuks näiteks siis, kui nende kasutamisel ei saada mõne isiku või isikute rühma puhul optimaalseid tulemusi tingituna üksikisiku või ühiskonna eelarvamuslikust suhtumisest ja nende omadusi käsitlevate andmete hilisemast töötlemisest.

(24)

Liidu õiguse kohaselt tuleks tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavaid või nendega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid pidada diskrimineerivaks, kui need loovad väljundeid, millel on ebaproportsionaalne kahjulik mõju ja millega kaasneb mõne isiku või isikute rühma teistest erinev kohtlemine, sealhulgas nende teistega võrreldes halvemasse olukorda seadmine nende isikuomadustega seotud põhjustel – seda objektiivselt või mõistlikult põhjendamata ja tehnoloogia väidetavast neutraalsusest hoolimata.

(25)

Kooskõlas liidu õigusega on õiguspärased eesmärgid, mida võib käesoleva määruse alusel pidada isikute või nende rühmade erinevat kohtlemist objektiivselt põhjendatavateks eesmärkideks, järgmised: avaliku julgeoleku ja turvalisuse ning rahvatervise kaitse, kuritegevuse ennetamine, põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, õiglane esindatus ja objektiivsed nõuded kutsealal töötamiseks.

(26)

Tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed, peaksid aitama teha kestlikke edusamme. Niisugune tehnoloogia ei tohiks olla vastuolus keskkonnakaitse ega rohelisele majandusele ülemineku eesmärkidega. Sellel võib olla oluline roll ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, et võimaldada tulevastele põlvkondadele õitsengut. Sellise tehnoloogiaga võidakse toetada piisavate edusammude jälgimist, võttes aluseks kestlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse näitajad ning kasutades vastutustundlikke teadus- ja innovatsioonivahendeid, milleks on vaja liidu ja liikmesriikide eraldatavaid vahendeid, et toetada projekte, millega nende eesmärkide poole püüeldakse, ja neisse investeerida.

(27)

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel ei tohiks mingil juhul tekitada üksikisikutele ega ühiskonnale tahtlikult mis tahes vigastust või kahju ega sellega sisseprojekteeritult leppida. Seetõttu tuleks suure riskiga tehnoloogiat arendada, juurutada ja kasutada sotsiaalselt vastutustundlikult.

(28)

Seetõttu tuleks arendajaid, juurutajaid ja kasutajaid pidada üksikisikutele ja ühiskonnale tekitatud mis tahes vigastuse või kahju eest vastutavaks vastavalt sellele, kuivõrd nad on tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisse, juurutamisse ja kasutamisse kaasatud, ning kooskõlas liidu ja riikide vastutusreeglitega.

(29)

Eelkõige arendajaid, kes teevad tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise käiku ja viisi määravaid ja kontrollivaid otsuseid, ning juurutajaid, kes on nende juurutamisse kaasatud, tehes juurutamist käsitlevaid otsuseid ning kontrollides sellega seotud riske või saades juurutamisest kasu, ning täidavad juhtimis- või haldusülesandeid, tuleks üldiselt pidada vastutavaks mis tahes vigastuse või kahju tekitamise ärahoidmise eest, milleks nad peavad arendamisprotsessis kehtestama meetmed, mida nad peavad juurutamisetapis ka üksikasjalikult järgima.

(30)

Sotsiaalselt vastutustundlikku tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, võib määratleda tehnoloogiana, mis aitab leida lahendusi, millega kaitstakse ja edendatakse ühiskonda puudutavaid eri eesmärke, eelkõige eesmärke, mis on seotud demokraatia, tervishoiu ja majandusliku jõukuse, võrdsete võimaluste, töötajate ja sotsiaalsete õiguste, mitmekesise ja sõltumatu meedia ning avalikku arutelu võimaldava objektiivse ja vabalt kättesaadava teabe, kvaliteetse hariduse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, soolise tasakaalu, digikirjaoskuse, innovatsiooni ja loovusega. Siia hulka kuulub ka tehnoloogia, mille arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse selle lõplikku mõju kodanike füüsilisele ja vaimsele heaolule ning millega ei õhutata vaenu ega vägivalda. Need eesmärgid tuleks saavutada eelkõige suure riskiga tehnoloogia abil.

(31)

Tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat tuleks arendada, juurutada ja kasutada ka selleks, et toetada sotsiaalset kaasatust, demokraatiat, pluralismi, solidaarsust, õiglust, võrdsust ja koostööd, ning nende sellealast potentsiaali tuleks teadus- ja innovatsiooniprojektide kaudu võimalikult palju suurendada ja uurida. Seetõttu peaksid liit ja selle liikmesriigid võtma selliste projektide toetamiseks ja nendesse investeerimiseks kasutusele oma kommunikatsiooni-, haldus- ja rahalised vahendid.

(32)	Projekte, mis on seotud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia potentsiaaliga tegeleda sotsiaalse heaolu küsimusega, tuleks ellu viia vastutustundlike teadus- ja innovatsioonivahenditega, et tagada nende projektide puhul algusest peale eetikapõhimõtetele vastavus.

(33)

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel tuleks arvesse võtta nende keskkonnajalajälge. Kooskõlas kohaldatavas liidu õiguses kehtestatud kohustustega ei tohiks niisugune tehnoloogia tekitada oma olelusringi jooksul ega kogu oma tarneahelas keskkonnale kahju ning seda tuleks arendada, juurutada ja kasutada nii, et sellega hoitakse keskkonda, leevendatakse ja korvatakse selle keskkonnajalajälge, aidatakse kaasa rohelisele majandusele üleminekule ning toetatakse kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkide saavutamist.

(34)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks arendajaid, juurutajaid ja kasutajaid pidada keskkonnale tekitatud mis tahes kahju eest vastutavaks vastavalt sellele, kuivõrd nad on suure riskiga tehnoloogiaks peetava tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisse, juurutamisse ja kasutamisse kaasatud, ning kooskõlas kohaldatavate keskkonnavastutuse reeglitega.

(35)

Sellist tehnoloogiat tuleks arendada, juurutada ja kasutada ka selleks, et toetada kooskõlas kohaldatavas liidu õiguses kehtestatud kohustustega selliste keskkonnaeesmärkide saavutamist nagu jäätmetekke ja CO2 jalajälje vähendamine, kliimamuutuste vastu võitlemine ja keskkonnakaitse, ning selle potentsiaali tuleks selles valdkonnas teadus- ja innovatsiooniprojektide kaudu võimalikult palju suurendada ja uurida. Seetõttu peaksid liit ja liikmesriigid võtma selliste projektide toetamiseks ja nendesse investeerimiseks kasutusele oma kommunikatsiooni-, haldus- ja rahalised vahendid.

(36)	Projekte, mis on seotud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia potentsiaaliga lahendada keskkonnaprobleeme, tuleks ellu viia vastutustundlike teadus- ja innovatsioonivahenditega, et tagada nende projektide puhul algusest peale eetikapõhimõtetele vastavus.

(37)

Liidus arendatava, juurutatava ja kasutatava tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete puhul tuleks täielikult austada liidu kodanike õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Eelkõige peaks selle arendamine, juurutamine ja kasutamine olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (3).

(38)

Eelkõige tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete kasutamise eetilisi piire nõuetekohaselt arvesse võtta siis, kui isikute automaatseks tuvastamiseks kasutatakse kaugtuvastustehnoloogiat, näiteks biomeetriliste tunnuste tuvastamist, eelkõige näotuvastust. Kui avaliku sektori asutused kasutavad niisugust tehnoloogiat olulise avaliku huviga seotud põhjustel, eelkõige isikute turvalisuse tagamiseks ja riikliku hädaolukorraga tegelemiseks, mitte vara turvalisuse tagamiseks, peaks niisugune kasutamine olema alati avalik, proportsionaalne ja sihipärane, piirduma erieesmärkidega ning olema ajaliselt piiratud ning seejuures tuleks järgida liidu õigust ja võtta nõuetekohaselt arvesse inimeste väärikust ja autonoomiat ning hartas sätestatud põhiõigusi. Sellise kasutamise kriteeriumid ja piirangud peaksid olema allutatud kohtulikule kontrollile ja demokraatlikule kontrollile ning neid tuleks arutada koos kodanikuühiskonnaga.

(39)

Asjakohastel standarditel põhinev juhtimine suurendab ohutust ning tekitab kodanikes suurema usalduse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamise, juurutamise ja kasutamise vastu.

(40)	Avaliku sektori asutused peaksid enne niisuguse suure riskiga tehnoloogia juurutamist, mis toetab avalikus sektoris tehtavaid otsuseid ning millel on otsene ja märkimisväärne mõju kodanike õigustele ja kohustustele, hindama selle mõju põhiõiguste seisukohast.

(41)

Olemasolevatest asjakohastest juhtimisstandarditest võib nimetada näiteks komisjoni moodustatud kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma koostatud eetikasuuniseid usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks ning muid tehnilisi standardeid, näiteks neid, mille on Euroopa tasandil vastu võtnud Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) ning üleilmsel tasandil Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) ning Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (IEEE).

(42)

Kui andmeid kasutavad ja jagavad mitu osalejat, on tegemist tundliku tegevusega, mistõttu tuleks tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, juurutamist ja kasutamist reguleerida asjakohaste reeglite, standardite ja protokollidega, milles võetakse arvesse kvaliteeti, terviklust, turvalisust, usaldusväärsust, eraelu puutumatust ja kontrolli käsitlevaid nõudeid. Andmehaldusstrateegias tuleks keskenduda selliste andmete töötlemisele, jagamisele ja kättesaadavusele, sh nende nõuetekohasele haldamisele, kontrollitavusele ja jälgitavusele, ning tagada piisav kaitse andmete puhul, mis puudutavad vähekaitstud rühmi, sealhulgas puuetega inimesi, patsiente, lapsi, alaealisi, vähemusi ja rändajaid ning muid tõrjutuse ohus olevaid rühmi. Lisaks peaks arendajatel, juurutajatel ja kasutajatel olema arendatava, juurutatava ja kasutatava tehnoloogia usaldusväärsuse suurendamiseks kasutatavate andmekogumite hindamisel võimalik tugineda vajaduse korral võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatele.

(43)

Liikmesriigid peaksid määrama järelevalveasutuseks sõltumatu haldusasutuse. Eelkõige peaks iga riiklik järelevalveasutus vastutama niisuguse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kindlakstegemise eest, mida peetakse käesolevas määruses sätestatud riskihindamiskriteeriumide alusel suure riskiga tehnoloogiaks, ning niisuguse tehnoloogia puhul käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse hindamise ja jälgimise eest.

(44)

Iga riiklik järelevalveasutus peaks kandma ka vastutust niisuguse tehnoloogia hea juhtimistava eest ning seda peaks koordineerima komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus. Sellest tulenevalt on neil oluline roll liidu kodanike usalduse ja turvalisuse suurendamisel ning demokraatliku, pluralistliku ja võrdõigusliku ühiskonna võimaldamisel.

(45)

Selleks et hinnata käesoleva määruse kohaselt suure riskiga tehnoloogiat ja jälgida selle vastavust käesolevale määrusele, peaksid riiklikud järelevalveasutused tegema vajaduse korral koostööd asutustega, kes vastutavad niisuguse tehnoloogia hindamise ja jälgimise ning valdkondlikele õigusaktidele vastavuse tagamise eest.

(46)

Riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema sisulist ja korrapärast koostööd nii omavahel kui ka komisjoni ja muude asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, et tagada sidusad piiriülesed meetmed ning võimaldada liidus kõnealuse tehnoloogia järjepidevat arendamist, juurutamist ja kasutamist vastavalt käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele.

(47)

Sellise koostöö kontekstis ja selleks, et saavutada liidu tasandil täielik ühtlustamine, peaksid riiklikud järelevalveasutused abistama komisjoni suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia ühise ja ammendava loetelu koostamisel kooskõlas käesolevas määruses ja selle lisas sätestatud kriteeriumidega. Lisaks tuleks välja töötada eetikapõhimõtetele vastavust kinnitava Euroopa sertifikaadi väljastamise menetlus, sealhulgas vabatahtlik taotlusmenetlus mitte suureks peetava riskiga tehnoloogia arendaja, juurutaja või kasutaja jaoks, kes soovib tõendada oma vastavust käesolevale määrusele.

(48)

Riiklikud järelevalveasutused peaksid tagama võimalikult paljude sidusrühmade (tööstussektori esindajad, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, teadlased, tarbijad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid) kokkutoomise ning looma pluralistliku foorumi aruteludeks ja arvamuste vahetuseks, et jõuda mõistetavate ja täpsete järeldusteni, millest juhinduda juhtimise reguleerimisel.

(49)

Riiklikud järelevalveasutused peaksid tagama võimalikult paljude sidusrühmade, näiteks tööstussektori esindajate, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, teadlaste, tarbijate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise ning looma aruteluks ja arvamuste vahetuseks pluralistliku foorumi, et soodustada koostööd sidusrühmadega, eriti akadeemilise ringkonna, teadus- ja tööstusvaldkonna ning kodanikuühiskonna esindajate ja üksikekspertidega, ning nende vahel, mille tulemusel saaks selle valdkonna juhtimise reguleerimise kohta suuniste andmiseks teha mõistetavaid ja täpseid järeldusi.

(50)

Peale selle peaksid riiklikud järelevalveasutused andma abi ja asjatundlikke haldussuuniseid arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning idufirmadele, kellel on käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtete ja juriidiliste kohustuste järgimisel raskusi.

(51)	Komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus peaks koostama mittesiduvad rakendussuunised meetodite kohta, mida riiklikud järelevalveasutused peavad vastavushindamisel kasutama.

(52)

Rikkumisest teatamine juhib ametiasutuste tähelepanu liidu õiguse võimalikule ja tegelikule rikkumisele ning aitab ära hoida vigastusi, kahju ja kahjustusi, mis muidu tekiksid. Ühtlasi aitavad teatamismenetlused parandada ettevõtte- ja organisatsioonisisest teabevoogu ning vähendada niimoodi puudustega ja vigaste toodete ja teenuste arendamise ohtu. Tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid andmeid, arendavad, juurutavad ja kasutavad ettevõtjad ja organisatsioonid, peaksid sisse seadma kanalid rikkumisest teatamiseks ning teatajaid tuleks kättemaksu eest kaitsta.

(53)

Ei ole võimalik prognoosida, kui kiiresti arenevad tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed, ning arengu aluseks olevad tehniline masinõpe, arutlusprotsessid ja muu tehnoloogia. Seda arvestades on asjakohane ja vajalik kehtestada läbivaatamismehhanism, mille kohaselt peaks komisjon lisaks määruse kohaldamisest aru andmisele esitama korrapäraselt aruande, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamisala võimalikku muutmist.

(54)

Kuna käesoleva määruse eesmärki kehtestada liidus tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamist, juurutamist ja kasutamist reguleeriv ühine eetikapõhimõtete ja juriidiliste kohustuste raamistik ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

Käesolevas määruses sätestatud liidu tasandi koordineerimise ülesanne oleks kõige õigem anda komisjonile ja/või mis tahes selleks määratavale asjaomasele liidu institutsioonile, organile, ametile või asutusele, et vältida killustumist ja tagada käesoleva määruse järjepidev kohaldamine. Komisjonile tuleks seetõttu teha ülesandeks leida sobiv lahendus, kuidas koordineerimist liidu tasandil korraldada, st kuidas koordineerida igas liikmesriigis määratud riikliku järelevalveasutuse volitusi ja tegevust, mis puudutavad tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia riskihindamist, sellise tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise juhtimise reguleerimiseks ühise raamistiku kehtestamist, käesoleva määrusega kehtestatud eetikapõhimõtetele ja juriidilistele kohustustele vastavust kinnitava sertifikaadi väljatöötamist ja väljastamist, sidusrühmade ja kodanikuühiskonna esindajatega korrapärase arvamuste vahetuse toetamist ning liidu tasandil sellise eksperdikeskuse loomist, kuhu on koondunud akadeemilise ringkonna, teadus- ja tööstusvaldkonna esindajad ning üksikeksperdid ja mille eesmärk on soodustada teadmiste, sealhulgas tehniliste eriteadmiste vahetamist, liidu tegutsemisviisi edendamist rahvusvahelise koostöö kaudu ning selle tagamist, et kogu maailmas tegutsetaks seoses kõnealuse tehnoloogiaga kaasnevate võimaluste ja riskidega ühetaoliselt järjepidevalt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada kõikehõlmav ja tulevikukindel liidu õigusraamistik, mis hõlmab eetikapõhimõtteid ja juriidilisi kohustusi, mida tuleb liidus täita tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liidus arendatava, juurutatava ja kasutatava tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete suhtes.

Artikkel 3

Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes, mille mingi osa on liidus arendatud, juurutatud või kasutusel, sõltumata sellest, kas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed asuvad väljaspool liitu või neil puudub kindel geograafiline asukoht.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„tehisintellekt“ – tarkvarapõhine või riistvarasse integreeritud intelligentselt käituv süsteem, mis suudab muu hulgas oma tegutsemiskeskkonna kohta andmeid koguda ning neid töödelda, analüüsida ja tõlgendada ning sooritab teataval määral autonoomseid toiminguid, et saavutada konkreetseid eesmärke (4);

b)	„autonoomia“ – tehisintellektisüsteem, mis oma töös tõlgendab teatavat sisendit ja kasutab kindlaksmääratud juhiseid, samas nendega piirdumata, olgugi et süsteemi käitumist piiravad ja suunavad süsteemile seatud eesmärk ja muud arendaja poolt projekteerimise käigus tehtud valikud;

c)	„robotitehnoloogia“ – tehnoloogia, mille abil sooritavad automaatjuhitavad ümberprogrammeeritavad mitmeotstarbelised masinad (5) muu hulgas tehisintellekti või seonduvat tehnoloogiat kasutades füüsilises maailmas toiminguid, mida tavapäraselt on sooritanud või algatanud inimesed;

d)	„seonduv tehnoloogia“ – tehnoloogia, mille abil tarkvara juhib osaliselt või täiesti autonoomselt füüsilist või virtuaalset protsessi, ning biomeetrilisi, geneetilisi või muid andmeid tuvastav tehnoloogia ja inimestele omaseid tunnuseid jäljendav või muul viisil kasutav tehnoloogia;

„suur risk“ – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamisega kaasnev märkimisväärne risk tekitada üksikisikutele või ühiskonnale liidu õiguses sätestatud põhiõigusi ja ohutusreegleid rikkudes vigastusi või kahju, võttes arvesse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kindlat kasutusala ja -eesmärki, sektorit, kus neid arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, ning tõenäoliselt tekkiva vigastuse või kahju tõsidust;

„arendamine“ – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia loomise või treenimise või olemasolevale tehisintellektile, robotitehnoloogiale ja seonduvale tehnoloogiale uue rakendusvõimaluse loomise eesmärgil algoritmide koostamine ja loomine, tarkvara kirjutamine ja kujundamine ning andmete kogumine, salvestamine ja haldamine;

g)	„arendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise käiku ja viisi määravaid ja juhtivaid otsuseid;

h)	„juurutamine“ – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia käitamine ja haldamine, turulelaskmine ja muul viisil kasutajatele kättesaadavaks tegemine;

i)	„juurutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on kaasatud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia juurutamisse ning täidab seejuures juhtimis- või haldusülesandeid, s.o teeb otsuseid, kontrollib riske ja saab juurutamisest kasu;

j)	„kasutamine“ – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogiaga seotud mis tahes tegevus, mis ei ole arendamine ega juurutamine;

k)	„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat muul kui arendamise ja juurutamise eesmärgil;

l)	„kallutatus“ – üksikisiku või ühiskonna eelarvamuslik suhtumine mõnda isikusse või isikute rühma tingituna selle isiku või isikute rühma isikuomadustest;

m)	„diskrimineerimine“ – mõne isiku või isikute rühma teistest erinev kohtlemine, mis ei ole objektiivselt ega mõistlikult põhjendatud ja on seetõttu liidu õigusega keelatud;

„vigastus või kahju“ – muu hulgas vaenu õhutamise, kallutatuse, diskrimineerimise või häbimärgistamise tagajärjel tekkinud füüsiline vigastus ja vaimse tervise kahjustus, varaline ja moraalne kahju, näiteks rahaline ja muu majanduslik kahju, töökoha kaotus ja õppimisvõimalustest ilma jäämine, valiku- ja väljendusvabaduse põhjendamatu piiramine, eraelu puutumatusest ilma jäämine, ning liidu õiguse rikkumine, mis tekitab teisele isikule kahju;

„hea juhtimistava“ – viis, millega tagatakse, et arendajad, juurutajad ja kasutajad kehtestavad asjakohased ja mõistlikud käitumisreeglid ja -protokollid, mis põhinevad ametlikel reeglitel, menetlustel ja väärtustel ning mida järgides saavad nad eetikaküsimusi asjakohaselt lahendada nende tekkimisel või enne seda.

Artikkel 5

Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes kohaldatavad eetikapõhimõtted

1. Tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse liidus kooskõlas liidu õigusega ning inimväärikust, autonoomiat ja ohutust ning teisi hartas sätestatud õigusi täielikult järgides.

2. Tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas muude andmete ja biomeetriliste andmete põhjal saadud isikuandmeid, kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ.

3. Liit ja selle liikmesriigid soodustavad uurimisprojekte, mille eesmärk on leida tehisintellektil, robotitehnoloogial ja seonduval tehnoloogial põhinevaid lahendusi, millega püütakse edendada sotsiaalset kaasamist, demokraatiat, pluralismi, solidaarsust, õiglust, võrdsust ja koostööd.

II peatükk

Suure riskiga tehnoloogiaga seotud kohustused

Artikkel 6

Suure riskiga tehnoloogiaga seotud kohustused

1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ainult sellise liidus arendatava, juurutatava ja kasutatava tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete suhtes, millega kaasnevat riski peetakse suureks.

2. Suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et oleks tagatud vastavus käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtetele.

Artikkel 7

Inimkeskne ja inimese loodud tehisintellekt

1. Suure riskiga tehistehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et kogu aeg on tagatud täielik inimjärelevalve.

2. Lõikes 1 osutatud tehnoloogiat arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et vajaduse korral saab muu hulgas tehnoloogia muutmise või seiskamise kaudu taastada täieliku inimjuhtimise.

Artikkel 8

Ohutus, läbipaistvus ja vastutus

1. Suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et oleks tagatud, et

neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse vastupidavana, et nendega oleks tagatud piisav turvalisus, st et need vastaksid küberturvalisuse miinimumpõhimõtetele, mis on tuvastatud riskiga proportsionaalsed, ja välditaks tehnilistelt nõrkade kohtade ärakasutamist pahatahtlikul või ebaseaduslikul eesmärgil;

b)	neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse ohutul viisil, millega on tagatud kaitsemeetmed, mis hõlmavad ohutus- või turvariski korral rakendavaid varuplaani ja -meetmeid;

c)	neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et need töötavad piisavalt kindlalt, et täita kasutaja mõistlikke ootusi eesmärkide saavutamise ja selliste toimingute tegemise suhtes, milleks nad loodi, muuhulgas tagades, et kõiki toiminguid saab teha korduvalt;

d)	neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et need täidavad oma eesmärke ja teevad toiminguid täpselt; kui juhuslikku ebatäpsust ei õnnestu vältida, peab süsteem teatama juurutajatele ja kasutajatele sobiva vahendi abil võimaluse korral vigade ja ebatäpsuste tõenäosuse;

e)	neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse lihtsasti kirjeldataval viisil, et tehnoloogia tehnilisi protsesse saaks läbi vaadata;

f)	neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse nii, et need annavad kasutajatele teada, et nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, ning esitavad tehisintellekti arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele korrektselt ja ammendavalt oma suutlikkust, täpsust ja piiranguid puudutavad andmed;

g)	neid arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse kooskõlas artikliga 6 nii, et kui punktides a–g toodud ohutusnõudeid ei järgita, saaks asjaomased funktsioonid ajutiselt välja lülitada ja eelmise oleku taastada, millega taastatakse turvalised funktsioonid.

2. Kooskõlas artikli 6 lõikega 1 arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, läbipaistval ja jälgitaval viisil, nii et selle elemendid, protsessid ja etapid oleksid dokumenteeritud rangeimate kohaldatavate normide kohaselt ning et artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused saaksid hinnata sellise tehnoloogia vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Eelkõige peab tehnoloogia arendaja, juurutaja ja kasutaja vastutama lõikes 1 sätestatud ohutusnõuete järgimise eest ja suutma seda tõendada.

3. Lõikes 1 osutatud tehnoloogia arendaja, juurutaja ja kasutaja tagab, et artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused ja vajaduse korral muud riiklikud või Euroopa valdkondlikud järelevalveorganid saaksid lõikes 1 sätestatud ohutusnõuete täitmiseks võetud meetmeid auditeerida.

Artikkel 9

Kallutatus ja mittediskrimineerimine

1. Liidus arendatud, juurutatud ja kasutatavas suure riskiga tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed peavad olema kallutamata ja, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei tohi need kedagi rassi, soo, seksuaalse sättumuse, raseduse, puude, füüsiliste ega geneetiliste iseärasuste, vanuse, rahvusvähemuse hulka kuulumise, etnilise ega sotsiaalse päritolu, keele, usutunnistuse ega veendumuste, poliitiliste vaadete ega kodanikuaktiivsuse, kodakondsuse, tsiviilõigusliku ega majandusliku seisundi, hariduse ega karistusregistri andmete alusel diskrimineerida.

2. Erandina lõikest 1 ning ilma et see piiraks ebaseaduslikku diskrimineerimist käsitleva liidu õiguse kohaldamist, võib isikute või isikute rühmade erinev kohtlemine olla põhjendatud vaid juhul, kui seda tehakse objektiivsel, mõistlikul ja õiguspärasel eesmärgil ning kui see on proportsionaalne ja vajalik niivõrd, kuivõrd puuduvad muud võimalused, millega rikutaks võrdse kohtlemise põhimõtet vähem.

Artikkel 10

Sotsiaalne vastutus ja sooline võrdõiguslikkus

Liidus arendatavat, juurutatavat ja kasutatavat suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid või sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, arendatakse, juurutatakse ja kasutatakse kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, põhimõtete ja väärtustega ning nii, et ei sekkuta valimistesse ega aidata kaasa desinformatsiooni levitamisele, austatakse töötajate õigusi, edendatakse kvaliteetset haridust ja digikirjaoskust, ei suurendata soolist ebavõrdsust sellega, et takistatakse kõigile võrdsete võimaluste tagamist, ega rikuta intellektuaalomandiõigusi ega nendega seotud piiranguid ja erandeid.

Artikkel 11

Keskkonnasäästlikkus

Suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete keskkonnasäästlikkust hindavad artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused või vajaduse korral muud riiklikud või Euroopa valdkondlikud järelevalveorganid, kes tagavad, et on kehtestatud meetmed, millega leevendada ja korvata sellise tehnoloogia üldist mõju loodusvaradele, energiatarbimisele, jäätmetekkele, CO2 jalajäljele, kliimamuutustega seotud hädaolukorrale ja keskkonnaseisundi halvenemisele, et tagada kooskõla kohaldatava liidu ja liikmesriigi õigusega ning muude rahvusvaheliste keskkonnaalaste kohustustega, mille liit on võtnud.

Artikkel 12

Eraelu puutumatuse austamine ja isikuandmete kaitse

Biomeetriliste andmete kasutamisega ja kogumisega selleks, et isikuid avalikus kohas biomeetria või näotuvastuse abil kaugidentida, kaasneb spetsiifiline oht põhiõigustele ning neid võimalusi juurutavad ja kasutavad suure avaliku huvi eesmärgil üksnes liikmesriikide avaliku sektori asutused. Kõnealused asutused tagavad, et kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ, antakse sellisest juurutamisest ja kasutamisest üldsusele teada, see on proportsionaalne, sihipärane ja piiratud kindlate eesmärkide ja asukohaga ja ajaliselt ning selle puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse inimväärikust ja autonoomiat ning hartas sätestatud põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

Artikkel 13

Õigus õiguskaitsele

Igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus taotleda õiguskaitset vigastuse või kahju korral, mis on tekitatud sellega, et suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendamisel, juurutamisel või kasutamisel on rikutud liidu õigust ja eiratud käesolevas määruses sätestatud nõudeid.

Artikkel 14

Riskihindamine

1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavaid ja sellega toodetavaid tarkvara, algoritme ja andmeid, suure riskiga tehnoloogiana, kui objektiivsetel kriteeriumidel, nagu nende kasutusala ja -eesmärk, sektor, kus neid arendatakse, juurutatakse või kasutatakse, ning tekitatud võimaliku vigastuse või kahju tõsidus, põhineva riskihindamise tulemusel selgub, et nende arendamise, juurutamise või kasutamisega kaasneb liidu õiguses sätestatud põhiõiguste ja ohutusreeglite rikkumise korral suur risk tekitada üksikisikutele tõenäoliselt vigastusi või üksikisikutele või ühiskonnale kahju.

2. Ilma et see piiraks kohaldatavate valdkondlike õigusaktide kohaldamist, teevad tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete riskihindamist vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele ning käesoleva määruse lisas sätestatud ammendavale ja kumulatiivsele loetelule artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused ning seda koordineerib komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus.

3. Komisjon koostab lõikes 2 osutatud riiklike järelevalveasutustega koostööd tehes artikli 20 kohaste delegeeritud õigusaktidega liidus tuvastatud suure riskiga tehnoloogia ühise loetelu ja hoiab seda ajakohasena.

4. Samuti ajakohastab komisjon artikli 20 kohaste delegeeritud õigusaktidega korrapäraselt käesoleva määruse lisas esitatud loetelu.

Artikkel 15

Vastavushindamine

1. Komisjoni ja/või mis tahes muu selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse koordineerimisel hindavad artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused, kas suure riskiga tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia vastavad käesoleva määruse artiklites 6–12 sätestatud nõuetele, ning teevad seejärel sellise tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia üle järelevalvet.

2. Tarkvara, algoritme ja andmeid, mida kasutatakse suure riskiga tehnoloogias või mida toodetakse suure riskiga tehnoloogiaga, mis vastavad lõikes 1 sätestatud hindamise kohaselt käesolevas määruses sätestatud nõuetele, käsitatakse samuti nendele nõuetele vastavana, välja arvatud juhul, kui asjaomane riiklik järelevalveasutus otsustab teha hindamise omal algatusel või arendaja, juurutaja või kasutaja taotlusel.

3. Ilma et see piiraks valdkondlike õigusaktide kohaldamist, koostab komisjon ja/või mis tahes selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks siduvad suunised meetodite kohta, mida riiklikud järelevalveasutused peavad lõikes 1 osutatud vastavushindamisel kasutama.

Artikkel 16

Eetikapõhimõtetele vastavust kinnitav Euroopa sertifikaat

1. Kui kooskõlas artikliga 15 tehtud vastavushindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et suure riskiga tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavad või sellega toodetavad tarkvara, algoritmid ja andmed, vastavad nõuetele, väljastab asjaomane riiklik järelevalveasutus eetikapõhimõtetele vastavust kinnitava Euroopa sertifikaadi.

2. Sellise tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arendaja, juurutaja ja kasutaja, mida ei peeta suure riskiga tehnoloogiaks ja milles suhtes seetõttu artiklites 6–12 sätestatud nõudeid ega artiklites 14 ja 15 sätestatud riskihindamist ja vastavushindamist ei kohaldata, võib samuti taotleda käesolevas määruses sätestatud nõuetele või nendest osale vastavuse tõendamist, kui see on riikliku järelevalveasutuse otsuse kohaselt asjaomase tehnoloogia laadi tõttu põhjendatud. Sertifikaat väljastatakse üksnes juhul, kui asjaomane riiklik järelevalveasutus on teinud vastavushindamise ja selle tulemus on positiivne.

3. Lõikes 2 osutatud sertifikaadi väljastamiseks töötab komisjon ja/või mis tahes muu selleks määratav asjaomane liidu institutsioon, organ, amet või asutus välja taotlusmenetluse.

III peatükk

Institutsiooniline järelevalve

Artikkel 17

Juhtimisnormid ja rakendussuunised

1. Liidus arendatud, juurutatud ja kasutatav tehisintellekt, robotitehnoloogia ja seonduv tehnoloogia peavad vastama asjakohastele juhtimisnormidele, mille artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused on kehtestanud kooskõlas liidu õiguse, põhimõtete ja väärtustega ning komisjoni ja/või mis tahes selleks määratava asjaomase liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse koordineerimisel ning sidusrühmadega konsulteerides.

2. Lõikes 1 osutatud normid sisaldavad mittesiduvaid rakendussuuniseid meetodite kohta, mille alusel peavad arendajad, juurutajad ja kasutajad käesolevat määrust täitma, ning need avaldatakse hiljemalt käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks.

3. Liidus arendatud, juurutatud ja kasutatavas tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavaid või nendega toodetavaid andmeid haldavad arendajad, juurutajad ja kasutajad kooskõlas asjaomaste liikmesriigi, liidu ja muude Euroopa organisatsioonide ja rahvusvaheliste reeglite ja normidega ning asjakohaste tööstus- ja äritegevuse protokollidega. Kui see on teostatav, kontrollivad arendajad ja juurutajad eelkõige tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavate andmete välisallikate kvaliteeti ning kehtestavad nende andmete kogumise, säilitamise, töötlemise ja kasutamise järelevalveks mehhanismid.

4. Ilma et see piiraks andmete ülekandmise õiguse kasutamist ja nende isikute õigusi, kes tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia kasutamisega andmed tekitasid, tuleb liidus arendatud, juurutatud ja kasutatavas tehisintellektis, robotitehnoloogias ja seonduvas tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate andmete kogumisel, säilitamisel, töötlemisel, jagamisel ja kättesaadavaks tegemisel järgida asjaomaseid liikmesriigi, liidu ning muude Euroopa organisatsioonide ja rahvusvahelisi reegleid ja norme ning asjakohaseid tööstus- ja äritegevuse protokolle. Eelkõige tagavad arendajad ja juurutajad, et nimetatud protokolle kohaldatakse tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamisel ja juurutamisel ning selleks tuleb selgelt määratleda sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate andmete töötlemisel ja kättesaadavaks tegemisel kehtivad nõuded ning andmete töötlemise ja kättesaadavaks tegemise eesmärk, kohaldamisala ja adressaadid, ning kogu see teave peab olema igal ajal auditeeritav ja jälgitav.

Artikkel 18

Järelevalveasutused

1. Iga liikmesriik määrab sõltumatu avaliku sektori asutuse (edaspidi „järelevalveasutus“), kes vastutab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve eest ning artiklites 14, 15 ja 16 sätestatud riski- ja vastavushindamise ning sertifitseerimise eest, ilma et see piiraks valdkondlike õigusaktide kohaldamist.

2. Riiklik järelevalveasutus peab aitama tagada käesoleva määruse ühetaolist kohaldamist kogu liidus. Sel eesmärgil teevad kõigi liikmesriikide järelevalveasutused koostööd omavahel ning komisjoni ja/või mis tahes muude selleks määratavate asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega.

3. Riiklik järelevalveasutus on esimene, kelle poole pöörduda, kui kahtlustatakse, et tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise või kasutamise tõttu on rikutud käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtteid ja juriidilisi kohustusi, sealhulgas diskrimineeritakse kedagi või rikutakse muid õigusi. Sellistel juhtudel teeb asjaomane riiklik järelevalveasutus vastavushindamise, et toetada kodanike õigust vaidlustamisele ja õiguskaitsele.

4. Riiklik järelevalveasutus vastutab tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes artiklis 17 osutatud asjakohaste liikmesriigi, Euroopa ja rahvusvaheliste reguleerimisreeglite ja -normide kohaldamise järelevalve eest ning muu hulgas kaasab selleks võimalikult palju sidusrühmi. Selleks loovad kõigi liikmesriikide järelevalveasutused foorumid, kus on võimalik sidusrühmadega, kelle hulgas on akadeemilise ringkonna, teadus- ja tööstusvaldkonna ning kodanikuühiskonna esindajaid, ja sidusrühmadel omavahel korrapäraselt aru pidada.

5. Riiklik järelevalveasutus annab eelkõige asjaomastele teadus- ja arendusorganisatsioonidele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning idufirmadele asjatundlikke haldussuuniseid ja -abi, mis puudutavad tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia suhtes kohaldava liidu õiguse ning käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtete üldist rakendamist.

6. Kõik liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] teada, millised õigusnormid nad käesoleva artikli alusel vastu võtavad ning edastavad viivitamata kõik nende hilisemad muudatused.

7. Liikmesriigid võtavad kõik käesolevas määruses sätestatud eetikapõhimõtete ja juriidiliste kohustuste täitmise tagamiseks vajalikud meetmed. Liikmesriigid toetavad nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil sidusrühmade ja kodanikuühiskonna püüdlusi tegutseda eelkõige piiriüleste uute võimaluste ja probleemide korral, mis tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arenguga kaasnevad, kiiresti, eetiliselt ja teadlikult.

Artikkel 19

Rikkumisest teatamine ja rikkumisest teatajate kaitse

Käesoleva määruse nõuete rikkumisest teatamise ja rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (6).

Artikkel 20

Koordineerimine liidu tasandil

1. Komisjonil ja/või mis tahes selleks määrataval asjaomasel liidu institutsioonil, organil, ametil või asutusel on järgmised ülesanded:

—

tagada, et artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused teevad artikli 8 lõikes 1 ning käesoleva määruse lisas sätestatud suure riskiga sektorite ning suure riskiga kasutusalade ja -eesmärkide loetelus ette nähtud ühiste objektiivsete kriteeriumide alusel artiklis 14 osutatud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia riskihindamist ühetaoliselt;

—	võtta teadmiseks suure riskiga tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia vastavushindamine ja sellele järgnev järelevalve, millele on osutatud artiklis 15 ja mida peavad tegema artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused;

—	töötada välja taotlusmenetlus, mida artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused peavad artiklis 16 osutatud sertifikaadi väljastamiseks kasutama;

—	koostada artikli 17 lõikes 4 osutatud siduvad suunised meetodite kohta, mida artiklis 18 osutatud riiklikud järelevalveasutused peavad kasutama, ilma et see piiraks valdkondlike õigusaktide kohaldamist;

—	koordineerida artiklis 18 osutatud riiklike järelevalveasutuste poolt artiklis 17 osutatud asjakohaste juhtimisnormide, sealhulgas arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele mõeldud, käesoleva määruse täitmise meetodeid käsitlevate mittesiduvate rakendussuuniste kehtestamist;

—	teha artiklis 18 osutatud riiklike järelevalveasutustega koostööd, et nad saaksid kooskõlas artikli 18 lõikega 2 aidata käesolevat määrust kogu liidus ühetaoliselt kohaldada;

—

tegutseda eksperdikeskusena, kes edendab tehisintellekti, robotitehnoloogiat ja seonduvat tehnoloogiat käsitleva teabe vahetamist ning toetab ühtsel turul ühise arusaama kujundamist, esitades artiklis 18 osutatud riiklikele järelevalveasutustele lisasuuniseid, arvamusi ja ekspertteavet, jälgides asjakohase liidu õiguse rakendamist, määrates kindlaks parimate tavade standardid ja andes vajaduse korral soovitusi reguleerivate meetmete kohta; seda tehes peaks ta suhtlema võimalikult paljude sidusrühmadega ja tagama, et tema otsustustasandite koosseis on mitmekesine ja tagab soolise võrdõiguslikkuse;

—	tagada töötingimused julgeoleku ja kaitse töörühmale, mille eesmärk on analüüsida poliitika- ja investeerimisküsimusi, mis on seotud tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetilise kasutamisega julgeoleku ja kaitse valdkonnas.

Artikkel 21

Volituste delegeerimine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 14 lõigetes 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14 lõigetes 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 14 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 22

Direktiivi (EL) 2019/1937 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/1937 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine alapunkt:

„xi)	tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamine, juurutamine ja kasutamine;“

Lisa I osasse lisatakse järgmine punkt:

„K.

Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt xi – tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamine, juurutamine ja kasutamine:

„xxi)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus [XXX] tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamise eetikapõhimõtete kohta.““

Artikkel 23

Läbivaatamine

Komisjon jälgib tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia, sealhulgas sellises tehnoloogias kasutatavate või sellega toodetavate tarkvara, algoritmide ja andmete arengut pidevalt ning esitab hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva määruse kohaldamist käsitleva aruande koos hinnanguga selle kohta, kas käesoleva määruse kohaldamisala oleks vaja muuta.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates XX.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Ammendav ja kumulatiivne loetelu suure riskiga sektoritest ning suure riskiga kasutusaladest ja -eesmärkidest, millega kaasneb põhiõiguste ja ohutusreeglite rikkumise risk

Suure riskiga sektorid

—

tööhõive

—

haridus

—	tervishoid

—

transport

—	energeetika

—	avalik sektor (varjupaigaküsimused, ränne, piirikontroll, kohtusüsteem ja sotsiaalkindlustusteenused)

—	kaitse ja julgeolek

—	rahandus, pangandus, kindlustus

Suure riskiga kasutusalad ja -eesmärgid

—	töölevõtmine

—	üliõpilaste hindamine, sh neile hinnete panemine

—	avaliku sektori raha eraldamine

—	laenude andmine

—	kauplemine, vahendamine, maksustamine jms

—	ravi, sh raviprotseduurid

—	valimisprotsess ja poliitilised kampaaniad

—	avaliku sektori otsused, millel on füüsiliste või juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele suur ja otsene mõju

—	automatiseeritud sõidukijuhtimine

—	liikluskorraldus

—	autonoomsed relvasüsteemid

—	energia tootmine ja jaotamine

—	jäätmekäitlus

—	heitekontroll

(1) Automatiseeritud sõidukijuhtimise puhul on ühingu SAE International standardiga J3016 ette nähtud kuus sõidukijuhtimise automatiseerimise taset. Viimati ajakohastati seda 2018. aastal (J3016_201806), vt https://www.sae.org/standards/content/j3016_201806/.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(4) Euroopa Komisjoni teatisest COM(2018)0237 (25.4.2018, lk 1) muudetud kujul üle võetud määratlus.

(5) Võetud standardis ISO 8373 esitatud tööstusrobotite määratlusest.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/107

P9_TA(2020)0276

Tehisintellekti tsiviilvastutuse kord

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti tsiviilvastutuse korra kohta (2020/2014(INL))

(2021/C 404/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 114 ja 169,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (1) (tootevastutuse direktiiv),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbijaõiguste kohta (3), samuti muid tarbijakaitset käsitlevaid õigusnorme,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrust (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid (4),

—	võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (6),

—	võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet ja parema õigusloome suuniseid (7),

—	võttes arvesse 6. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434),

—	võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237),

—	võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2018. aasta teatist „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava“ (COM(2018)0795),

—	võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2019. aasta teatist „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019)0168),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele (COM(2020)0064),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

—	võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta (8),

—	võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta (9),

—	võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta (10),

—	võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas (11),

—	võttes arvesse oma 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni automatiseeritud otsustusprotsesside, tarbijakaitse ning kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamise kohta (12),

—	võttes arvesse kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 8. aprilli 2019. aasta aruannet „Usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunised“ („Ethics Guidelines for Trustworthy AI“),

—	võttes arvesse kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 8. aprilli 2019. aasta aruannet „Tehisintellekti määratlus: peamised võimalused ja teadusvaldkonnad“ („A definition of AI: Main Capabilities and Disciplines“),

—	võttes arvesse kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma 26. juuni 2019. aasta aruannet „Poliitilised ja investeerimissoovitused seoses usaldusväärse tehisintellektiga“ („Policy and Investment Recommendations for Trustworthy AI“),

—	võttes arvesse vastutust ja uusi tehnoloogiaid käsitleva eksperdirühma – uute tehnoloogiate rühma 21. novembri 2019. aasta aruannet „Vastutus tehisintellekti ja teiste kujunemisjärgus digitehnoloogiate eest“ („Liability for Artificial Intelligence and Other Emerging Digital Technologies“),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse Euroopa lisaväärtuse hinnangu uuringut „Euroopa lisaväärtuse hinnang tehisintellekti tsiviilvastutuse korrale“ („Civil liability regime for artificial intelligence: European added value assessment“) (13),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teaduslike tuleviku-uuringute üksuse 2016. aasta juuni poliitikaülevaadet robootikaga seotud õiguslike ja eetiliste kaalutluste kohta (14),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aasta oktoobri uuringut õiguskomisjoni jaoks „Euroopa tsiviilõiguse normid robootika valdkonnas“ („European Civil Law Rules in Robotics“) (15),

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0178/2020),

arvestades, et vastutuse mõistel on meie igapäevaelus oluline topeltroll: ühelt poolt tagab see, et kahju kannatanud isikul on õigus nõuda ja saada hüvitist sellelt isikult, kes tõendatult kahju tekitamise eest vastutab, ning teiselt poolt pakub see füüsilistele ja juriidilistele isikutele majanduslikke stiimuleid kahju tekitamisest hoidumiseks või siis kalkuleerimaks oma käitumisse sisse ka hüvitise maksmise risk;

arvestades, et igasugune tulevikku suunatud tsiviilvastutuse õigusraamistik peab tekitama usalduse toodete ja teenuste, sealhulgas ka digitaaltehnoloogia ohutuse, usaldusväärsuse ja terviklikkuse suhtes, nii et omavahel oleksid tasakaalus ühelt poolt võimalike kahjuohvrite tõhus ja õiglane kaitse ja samas jääks teiselt poolt piisavalt tegutsemisruumi, mis võimaldaks ettevõtetel, eeskätt väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel arendada uusi tehnoloogiaid, tooteid või teenuseid; arvestades, et see aitab suurendada usaldust ja tekitada stabiilsust investeeringute jaoks; arvestades, et igasuguse vastutusraamistiku lõppeesmärk peaks olema õiguskindluse tagamine kõigile osalistele, olgu selleks tootja, käitaja, mõjutatud isik või mis tahes muu kolmas isik;

arvestades, et liikmesriigi õigussüsteem võib kohandada oma vastutust käsitlevaid õigusnorme teatavate osalejate jaoks või siis neid teatavate tegevuste puhul karmistada; arvestades, et mittesüüline vastutus tähendab seda, et osapoolt võib lugeda süü puudumisest hoolimata vastutavaks; arvestades, et paljudes lepinguvälist kahju käsitlevates riiklikes õigusaktides loetakse kostja mittesüüliselt vastutavaks juhul, kui risk, mille ta on näiteks autode või ohtliku tegevuse kujul üldsusele tekitanud või mida ta ei saa kontrollida, nagu näiteks loomade puhul, viib kahju või kahjustuse põhjustamiseni;

D.	arvestades, et igale tulevasele liidu õigusaktile, mille eesmärk on selge vastutuse määramine seoses tehisintellektisüsteemidega, peaks eelnema analüüs ja konsulteerimine liikmesriikidega selle üle, kuidas kavandatav õigusakt vastab majanduslikele, õiguslikele ja sotsiaalsetele tingimustele;

arvestades, et tehisintellekti tsiviilvastutuse kord peaks olema laiapõhjalise avaliku arutelu teema, mille juures võetaks arvesse kõiki kaalul olevaid huve, eelkõige eetilisi, õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, et vältida arusaamatusi ja põhjendamatuid kartusi, mida selline tehnoloogia võib kodanike seas põhjustada; arvestades, et edasiste seadusandlike sammude eeltingimusena tuleks mõjuhinnangus hoolikalt uurida, kuidas mis tahes uus reguleeriv raamistik kõiki osalejaid mõjutab;

F.	arvestades, et tehisintellektisüsteemide mõiste hõlmab paljusid eri tehnoloogiaid, sealhulgas lihtsat statistikat, masinõpet ja süvaõpet;

arvestades, et mõiste „tehisintellekt“ võimalikku ebaselgust saaks vältida „automatiseeritud otsustusprotsessi“ mõiste kasutamisega; arvestades, et automatiseeritud otsustusprotsess tähendab seda, et kõigepealt delegeerib kasutaja tarkvara või teenust kasutades otsuse tegemise kas osaliselt või täielikult mingile muule üksusele; arvestades, et asjaomane üksus kasutab seejärel omakorda automaatselt toimivaid otsustamismudeleid kasutaja asemel mingi toimingu tegemiseks või et aidata kasutajal toimingu tegemisel teadlikku otsust teha;

arvestades, et teatavad tehisintellektisüsteemid tekitavad kehtivas vastutusraamistikus suuri õiguslikke probleeme ja võivad viia olukordadeni, kus nende läbipaistmatuse tõttu võib olla äärmiselt kulukas või lausa võimatu kindlaks teha, kes omas tehisintellektisüsteemiga seotud riski üle kontrolli või milline kood, sisend või millised andmed lõppkokkuvõttes kahjustava tegevuse põhjustasid; arvestades, et see tegur võib raskendada kahju või kahjustuse ja seda põhjustava käitumise vahelise seose tuvastamist, mistõttu ohvrid ei pruugi saada piisavat hüvitist;

arvestades, et õiguslikke probleeme põhjustab ka tehisintellektisüsteemi ühenduvus teiste tehisintellektisüsteemide ja muude süsteemidega, sõltuvus välisandmetest, ohustatus küberturvalisuse rikkumistest ning samuti üha autonoomsemate, muu hulgas masinõpet ja süvaõpet kasutavate tehisintellektisüsteemide ülesehitus;

arvestades, et tehisintellektisüsteemide usaldusväärsed eetikastandardid koos kindlate ja õiglaste hüvitamismenetlustega võivad aidata neid õiguslikke probleeme lahendada ja vältida ohtu, et kasutajad ei soovi uut arenevat tehnoloogiat omaks võtta; arvestades, et õiglase vastutuse menetlus tähendab, et igal inimesel, kes kannatab tehisintellektisüsteemide põhjustatud kahju või kellele tehisintellektisüsteemid põhjustasid varalise kahju, peaks olema samasugune kaitsetase nagu juhtudel, mis ei hõlma tehisintellektisüsteeme; arvestades, et kasutajal peab olema kindlus, et tehisintellekti kasutavate süsteemide põhjustatud võimalikul kahjul on piisav kindlustuskate ning et on kindlaks määratud seaduslik hüvitusmenetlus;

arvestades, et õiguskindlus on ka tehisintellektil põhineva tehnoloogia dünaamilise arengu ja innovatsiooni ning selle igapäevase praktilise rakendamise oluline eeltingimus, eelkõige idufirmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; arvestades, et idufirmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete keskne tähtsus, eriti Euroopa majanduses, õigustab rangelt proportsionaalset lähenemisviisi, mis võimaldab neil areneda ja uuendusi teha;

arvestades, et tehisintellektisüsteemide ja ka sellest tehnoloogiast tingitud ohtude paljusus ja mitmekesisus raskendab kõigi eri riskide jaoks sobiva ühtse lahenduse leidmist; arvestades, et seetõttu tuleks lähtuda käsitlusest, mille puhul kasutatakse eksperimente, katseprojekte ja katselisi regulatsioone proportsionaalsete ja tõenduspõhiste lahenduste leidmiseks, vajaduse korral konkreetsete olude ja sektorite jaoks,

Sissejuhatus

on seisukohal, et tehisintellektisüsteemide ühiskonda, töökohtadele ja majandusse kaasamisega seotud väljakutse on praeguse poliitilise tegevuskava üks kõige olulisemaid küsimusi; arvestades, et tehisintellektipõhiste tehnoloogiate abil saaks ja tuleks püüda parandada meie elu pea igas valdkonnas, alates isiklikust sfäärist (nt transpordisektor, personaalne haridus, ohustatud isikute abistamine, terviseprogrammid ja laenude andmine) kuni töökeskkonna (nt rasketest ja korduvatest töödest vabastamine) ja selliste globaalprobleemideni nagu kliimamuutused, tervishoid, toitumine ja logistika;

on kindlalt veendunud et tehisintellektisüsteemide eeliste tõhusaks ärakasutamiseks ja nende võimaliku väärkasutamise ja liidusisese õigusliku killustatuse vältimiseks on väga oluline, et kogu ELis kehtiksid kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes ühesugused, põhimõtteil rajanevad ja tulevikukindlad õigusaktid; on seisukohal, et ehkki eelistada tuleks sektoripõhiseid õigusnorme arvukate võimalike eri rakenduste jaoks, näib olevat vajalik ka ühistel põhimõtetel rajanev horisontaalne õigusraamistik, mis tagaks õigusselguse ja kogu liidus võrdsed standardid ning kaitseks mõjusalt meie euroopalikke väärtusi ja kodanike õigusi;

väidab, et digitaalne ühtne turg tuleb täielikult ühtlustada, kuna digitaalvaldkonda iseloomustavad kiire piiriülene dünaamika ja rahvusvahelised andmevood; on seisukohal, et liit saavutab eesmärgi säilitada liidu digitaalne suveräänsus ning edendada Euroopas toimuvat digitaalset innovatsiooni üksnes ühiste, järjepidevate ja innovatsioonikultuurile vastavate õigusnormide abil;

märgib, et tehisintellekti valdkonnas on ülemaailmne võidujooks juba käimas ja et liit peaks oma teaduslikku ja tehnoloogilist potentsiaali ära kasutades olema selle eesotsas; rõhutab tungivalt, et tehnoloogia areng ei tohi õõnestada kasutajate kaitset kahju eest, mida võivad põhjustada tehisintellekti kasutavad seadmed ja süsteemid; soovitab edendada rahvusvahelisel tasandil liidu tsiviilvastutuse standardeid;

on kindlalt veendunud, et tehisintellektisüsteeme käsitlevad uued ühised õigusnormid tuleks kehtestada ainult määruse vormis; on seisukohal, et vastutus tehisintellektisüsteemi põhjustatud kahju eest on üks peamisi aspekte, mida tuleb selles raamistikus käsitleda;

Vastutus ja tehisintellekt

on veendunud, et hästitoimivat vastutuskorda ei ole vaja täielikult muuta, kuid tehisintellektisüsteemide keerukus, ühenduvus, läbipaistmatus, kaitsetus, uuenduste läbi ajakohastatavus, iseõppimisvõime ja võimalik autonoomia, samuti nendega seotud osalejate arvukus kujutavad endast siiski liidu ja liikmesriikide vastutusraamistike õigusnormide jaoks suurt väljakutset; on seisukohal, et vastutuskordade spetsiifilised ja kooskõlastatud kohandused on vajalikud selleks, et vältida olukorda, kus isikud, kes kannavad kahju või kelle vara on kahjustatud, jäävad hüvitiseta;

märgib, et mis tahes füüsiline või virtuaalne tegevus, seadmed või protsessid, mida juhivad tehisintellektisüsteemid, võivad tehniliselt olla kahju otseseks või kaudseks põhjustajaks, kuid pea alati on põhjus selles, et keegi on need süsteemid üles ehitanud, kasutusele võtnud või neisse sekkunud; sellega seoses märgib, et tehisintellektisüsteemidele juriidilise isiku staatuse andmiseks puudub vajadus; on seisukohal, et tehisintellektisüsteemide läbipaistmatuse, ühenduvuse ja autonoomia tõttu võib praktikas olla väga raske või isegi võimatu teha kindlaks tehisintellektisüsteemide konkreetsete kahjulike tegevuste aluseks olnud konkreetne inimtegevus või süsteemi kavandamist mõjutanud otsused; tuletab meelde, et laialdaselt aktsepteeritud vastutuse kontseptsioonide kohaselt saab sellest takistusest siiski mööda minna, muutes vastutavaks tehisintellektisüsteemiga seotud riske tekitavad, alal hoidvad või kontrollivad isikud kogu väärtusahela ulatuses;

on seisukohal, et ehkki tootevastutuse direktiiv on rohkem kui 30 aasta jooksul võimaldanud defektsest tootest põhjustatud kahju tulemuslikku hüvitamist, tuleks seda siiski muuta, et kohandada direktiivi digitaalmaailmaga ja lahendada kujunemisjärgus digitehnoloogiatest tingitud probleeme, mis võimaldab tagada kõrgetasemelise tulemusliku tarbijakaitse, anda tarbijatele ja ettevõtetele õigusselguse ning VKEdel ja idufirmadel vältida riske ja suuri kulusid; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks, kas tootevastutuse direktiiv tuleks muuta määruseks, et „toote“ mõiste selgitamiseks määrata kindlaks, kas digitaalne sisu ja digitaalteenused jäävad selle õigusakti kohaldamisalasse, ning kaaluda selliste mõistete nagu „tootja“, „kahju“ ja „defekt“ kohandamist; on seisukohal, et tootevastutuse direktiivi läbivaatamise järel kogu liidu ulatuses õigusselguse saavutamiseks peaks „tootja“ mõiste hõlmama toote valmistajaid, arendajaid, programmeerijaid, teenusepakkujaid ja tagasüsteemi käitajaid; palub komisjonil kujunemisjärgus digitaaltehnoloogiate põhjustatud kahjude puhul kaaluda tõendamiskohustust reguleerivate õigusnormide muutmist, seda selgelt määratletud juhtudel ja pärast nõuetekohast hindamist; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tagada, et ajakohastatud liidu õigusakt piirduks selgelt määratletud probleemidega, mille jaoks on juba olemas teostatavad lahendused, ning samas võimaldaks hõlmata edasist tehnoloogia arengut, sealhulgas tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvaral põhinevaid arenguid; märgib, et tootevastutuse direktiivi tuleks jätkuvalt kasutada ka defektse tehisintellektisüsteemi tootja vastu esitatud tsiviilvastutusnõuete puhul, kui tehisintellektisüsteem kvalifitseerub kõnealuse direktiivi kohaselt tooteks; juhib tähelepanu sellele, et tootevastutuse raamistiku mis tahes ajakohastamine peaks käima käsikäes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) (16) ajakohastamisega, et tagada ohutuse ja turvalisuse integreerimine tehisintellektisüsteemidesse juba nende kavandamisetapis;

on seisukohal, et liikmesriikide kehtiv, süül põhinev kahjuõigus pakub enamikul juhtudel piisavat kaitset isikutele, kes kannatavad kahju, mille on põhjustanud sekkuv kolmas osapool, näiteks häkker, või kelle vara selline kolmas isik on kahjustanud, kuna sekkumine kujutab endast harilikult süülist tegevust; märgib, et kehtiva riikliku kahjuõiguse täiendamine vastutust käsitlevate õigusnormidega näib olevat vajalik vaid erijuhtudel, sealhulgas juhul, kui kolmas isik ei ole kättesaadav või on maksejõuetu;

10.

peab seetõttu asjakohaseks keskenduda käesolevas raportis tehisintellektisüsteemi käitaja vastu esitatud tsiviilvastutusnõuetele; kinnitab, et käitaja vastutus on põhjendatud asjaoluga, et ta kontrollib tehisintellektisüsteemiga seotud riski sarnaselt auto omanikuga; on seisukohal, et tehisintellektisüsteemi keerukuse ja ühenduvuse tõttu on käitaja paljudel juhtudel mõjutatud isiku esimene nähtav kontaktpunkt;

Käitaja vastutus

11.

on seisukohal, et käitajat hõlmavad vastutust käsitlevad õigusnormid peaksid hõlmama igasugust tehisintellektisüsteemide käitamist, sõltumata sellest, kus käitamine toimub ja kas see toimub füüsiliselt või virtuaalselt; märgib, et avalikus ruumis toimuvad ja paljusid isikuid ohustavad käitamised on siiski juhtumid, mis vajavad täiendavat kaalumist; on seisukohal, et võimalikud kahjuohvrid ei ole sageli käitamisest teadlikud ning nad ei saa tavaliselt esitada käitaja vastu lepingulise vastutusega seotud nõudeid; märgib, et kahju realiseerumise korral saavad sellised isikud esitada ainult süülise vastutuse nõude ning neil võib olla keeruline tehisintellektisüsteemi käitaja süüd tõestada, mistõttu nõuded võivad jääda rahuldamata;

12.

peab asjakohaseks hõlmata käitaja mõistega nii esi- kui ka tagasüsteemi käitajat, niivõrd kui tootevastutuse direktiiv viimast ei hõlma; märgib, et esisüsteemi käitaja all tuleks mõista füüsilist või juriidilist isikut, kes omab teataval määral kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riskide üle ja saab süsteemi käitamisest kasu; väidab, et tagasüsteemi käitaja tuleks määratleda füüsilise või juriidilise isikuna, kes pidevalt määratleb kasutatava tehnoloogia omadused, tagab andmed ja olulised tagasüsteemi tugiteenused ning kes seetõttu omab teataval määral kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riskide üle; on seisukohal, et kontroll tähendab käitaja mis tahes tegevust, mis mõjutab tehisintellektisüsteemi toimimist ja seeläbi kolmandate osapoolte selle võimalike riskidega kokkupuutumise määra; on seisukohal, et selline tegevus võib mõjutada tehisintellektisüsteemi toimimist kogu selle ulatuses, määratledes süsteemi sisendi, väljundi või tulemused, või siis muuta selle süsteemi teatavaid kindlaid funktsioone või protsesse;

13.

märgib, et võib esineda olukordi, kus käitajaid on mitu, näiteks esisüsteemi ja tagasüsteemi käitaja; on seisukohal, et sellisel juhul peaksid kõik käitajad olema solidaarselt vastutavad ning omama samas õigust esitada üksteise vastu proportsionaalseid nõudeid; on seisukohal, et vastutuse ulatuse peaks määrama see, kui suurel määral mingi käitaja omas kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riski üle; on seisukohal, et eri etappides osalejate paremaks väljaselgitamiseks tuleks parandada toodete jälgitavust;

Erinevad vastutust käsitlevad õigusnormid erinevate riskide korral

14.

tunnistab, et vastutuse puhul on määravaks teguriks see, millist tüüpi tehisintellektisüsteemi käitaja kontrollib; märgib, et suure olemusliku riskiga ja autonoomselt toimiv tehisintellektisüsteem võib üldsust palju suuremal määral ohustada; on seisukohal, et õiguslike probleemide tõttu, mida tehisintellektisüsteemid tekitavad olemasolevale tsiviilvastutuskorrale, näib olevat mõistlik kehtestada kõrge riskitasemega autonoomsete tehisintellektisüsteemide jaoks ühtne mittesüülise vastutuse kord; rõhutab, et selline riskipõhine käsitlus, mis võib hõlmata mitut riskitaset, peaks põhinema selgetel kriteeriumidel ja kõrge riski asjakohasel määratlusel ning tagama õiguskindluse;

15.

on veendunud, et tehisintellektisüsteem on kõrge riskitasemega, kui selle autonoomse käitamisega kaasneb märkimisväärne võimalus tekitada kahju ühele või mitmele inimesele viisil, mis on juhuslik ja mille ettenägemist ei saa mõistlikul viisil eeldada; on seisukohal, et selle otsustamisel, kas tehisintellektisüsteem on kõrge riskitasemega, tuleb arvestada ka sooritatud tegevuste iseloomu ja seda, millises sektoris võib eeldada oluliste riskide tekkimist; on seisukohal, et riskipotentsiaali olulisus sõltub võimaliku kahju tõsiduse, riskist tingitud kahju tekkimise tõenäosuse ja tehisintellektisüsteemi kasutamise viisi vahelistest seostest;

16.

soovitab kõik kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemid ammendavalt loetleda kavandatava määruse lisas; tunnistab, et tehnoloogia kiiret arengut ja vajalikke tehnilisi ekspertteadmisi silmas pidades peaks komisjon selle lisa asjatute viivitusteta ja vähemalt iga kuue kuu järel läbi vaatama ja vajaduse korral seda delegeeritud õigusaktiga muutma; on veendunud, et komisjon peaks tegema tihedat koostööd uue alalise komiteega, mis sarnaneb olemasoleva alalise lähteainete komitee või mootorsõidukite tehnilise komiteega, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid ja sidusrühmad; on seisukohal, et kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma tasakaalustatud koosseis võiks olla sidusrühmade grupi moodustamisel eeskujuks ning selle koosseisus võiks olla ka eetikaküsimuste ja vaimse tervise spetsialiste, antropolooge ja sotsiolooge; on lisaks seisukohal, et Euroopa Parlament peaks vastloodud alalise komitee nõustamiseks nimetama nõuandeeksperdid;

17.

märgib, et tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate areng on väga dünaamiline ja üha kiirenev; rõhutab, et kasutajatele piisava kaitse tagamiseks on vaja kiirkäsitlusest lähtudes analüüsida Euroopa turule tulevate tehisintellektisüsteeme kasutavate uute seadmete ja süsteemidega seotud võimalikke riske; soovitab kõiki sellega seotud menetlusi võimalikult palju lihtsustada; teeb lisaks ettepaneku, et seda, kas tehisintellektisüsteem kujutab endast suurt riski, peaks komisjon hakkama hindama samal ajal tooteohutuse hindamisega, et vältida olukorda, kus kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteem on juba turul heaks kiidetud, kuid ei ole veel liigitatud kõrge riskitasemega süsteemiks ja toimib seega ilma kohustusliku kindlustuskaitseta;

18.

märgib, et komisjon peaks hindama, kuidas teha uurimisasutusele kättesaadavaks ja kasutatavaks kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemides kogutud, salvestatud või säilitatavad andmed, et koguda tõendeid selle tehisintellektisüsteemi põhjustatud kahju kohta, ning kuidas saaks parandada selliste andmete jälgitavust ja auditeeritavust, kahjustamata seejuures põhiõigusi ja eraelu puutumatust;

19.

väidab, et sarnaselt liikmesriikide mittesüülise vastutuse süsteemidega peaks kavandatav määrus hõlmama selliste tähtsate ja õiguslikult kaitstud õiguste rikkumist nagu õigus elule, tervisele, füüsilisele puutumatusele ja varale, ning selles tuleks sätestada hüvitiste summad ja ulatus ning aegumistähtaeg; on seisukohal, et kavandatav määrus peaks hõlmama ka märkimisväärset mittemateriaalset kahju, mis põhjustab tõendatavat ja liidu vastutusõigusega ühtlustatud piirmäära ületavat majanduslikku kahju, ning selles peaks asjaomaste isikute juurdepääs õiguskaitsele olema tasakaalus teiste asjaomaste isikute huvidega; nõuab tungivalt, et komisjon liidu õiguses sätestatud kahju piirmäärasid uuesti hindaks ja need ühtlustaks; on seisukohal, et komisjon peaks põhjalikult analüüsima kõigi liikmesriikide õigustavasid ja nende kehtivaid siseriiklikke õigusakte, millega nähakse ette mittemateriaalse kahju hüvitamine, et hinnata, kas mittemateriaalse kahju lisamine tehisintellektiga seotud õigusaktidesse on vajalik ja ega see ei ole vastuolus liidu kehtiva õigusraamistikuga ega kahjusta liikmesriikide riigisisest õigust;

20.

määrab kindlaks, et kõik tehisintellektisüsteemide juhitud tegevused, seadmed või protsessid, mis põhjustavad kahju, kuid mida ei ole loetletud kavandatava määruse lisas, peaksid jääma süülise vastutuse alla; on veendunud, et mõjutatud isik peaks siiski saama kasu käitaja süü presumptsioonist, ning käitaja peaks saama oma süütust tõestada, kui ta tõendab, et ta on hoolsuskohustust täitud;

21.

on seisukohal, et tehisintellektisüsteemi suhtes, mida komisjon ja vastloodud alaline komitee ei ole veel hinnanud ning mida seetõttu ei ole veel liigitatud kõrge riskitasemega süsteemiks ega ole kantud kavandatava määruse lisas esitatud loetellu, tuleks erandina lõikes 20 sätestatud korrast siiski kohaldada mittesüülist vastutust, kui see on korduvalt põhjustanud vahejuhtumeid, mille tagajärjeks on tõsine kahju; märgib, et sellisel juhul peaks komisjon ka põhjendamatu viivituseta hindama, kas nimetatud lisa tuleb läbi vaadata ja kõnealune tehisintellektisüsteem sinna lisada; on seisukohal, et kui komisjon sellise hindamise järel otsustab asjaomase tehisintellektisüsteemi loendisse lisada, peaks sellel lisamisel olema tagasiulatuv mõju kuni esimese süsteemi poolt tõendatult põhjustatud vahejuhtumini, mille tagajärjeks oli tõsine kahju;

22.

nõuab, et komisjon hindaks vajadust liidu tasandi lepinguõiguse normide järele, et vältida lepingulisi vastutusest vabastamise klausleid, sealhulgas ettevõtjatevahelistes ning ettevõtjate ja haldusasutuste vahelistes suhetes;

Kindlustus ja tehisintellektisüsteemid

23.

peab vastutuskindlustust üheks peamiseks teguriks, mis määrab uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste edu; märgib, et nõuetekohane vastutuskindlustus on oluline ka selleks, et tõendada üldsusele, et uut tehnoloogiat võib usaldada, hoolimata sellest, et mõjutatud isikud võivad kannatada kahju või esitada õiguslikke nõudeid; märgib seejuures, et käsitletav reguleerimissüsteem keskendub vajadusele kasutada ja suurendada tehisintellektisüsteemide eeliseid, ning samal ajal kehtestab tugevad kaitsemeetmed;

24.

on seisukohal, et arvestades märkimisväärset kahju tekitamise potentsiaali ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (17), peaks kõigil kavandatava määruse lisas loetletud kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide käitajatel olema sõlmitud vastutuskindlustuse leping; on seisukohal, et selline kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide kohustusliku kindlustamise kord peaks hõlmama kavandatavas määruses sätestatud hüvitiste suurust ja ulatust; on teadlik asjaolust, et selline tehnoloogia on praegu veel väga haruldane, kuna see eeldab suurel määral iseseisvat otsustusprotsessi, ja seetõttu on praegused arutelud peamiselt tulevikku suunatud; on sellegipoolest veendunud, et riskide osas valitsev ebakindlus ei tohiks muuta kindlustusmakseid üle jõu käivalt kõrgeks ning seeläbi takistada teadusuuringuid ja innovatsiooni;

25.

on veendunud, et avaliku sektori vahenditest rahastatav liidu tasandi hüvitusmehhanism ei ole võimalike kindlustuslünkade täitmiseks õige viis; on seisukohal, et andmete puudumine tehisintellektisüsteemidega seotud riskide kohta koos ebakindlusega tulevaste arengute suhtes raskendab kindlustussektoril kohandatud või uute kindlustustoodete väljatöötamist; on seisukohal, et kui jätta kohustusliku kindlustuse arendamine täielikult turu hooleks, toob see tõenäoliselt kaasa lähenemisviisi „üks lahendus kõigi jaoks“ koos ebaproportsionaalselt kõrgete kindlustusmaksete ja valede stiimulitega, paneb ettevõtjad valima kõige odavamat kindlustust ja mitte parimat kindlustuskatet ning võib pidurdada teadusuuringuid ja innovatsiooni; on seisukohal, et komisjon peaks tegema tihedat koostööd kindlustussektoriga, et näha, kuidas saab andmeid ja uuenduslikke mudeleid kasutada selliste kindlustuspoliiside loomiseks, mis pakuvad piisavat kindlustuskatet mõistliku hinnaga;

Lõpetuseks

26.

palub komisjonil esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 ettepaneku võtta vastu määrus, mis käsitleb vastutust tehisintellektisüsteemide käitamise eest, järgides lisas toodud soovitusi;

27.

on seisukohal, et taotletaval ettepanekul puudub finantsmõju;

o o

28.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 210, 7.8.1985, lk 29.

(2) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(3) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.

(4) ELT L 117, 5.5.2017, lk 1.

(5) ELT L 252, 8.10.2018, lk 1.

(6) ELT L 136, 22.5. 2019, lk 1.

(7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.

(9) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163.

(10) ELT C 433, 23.12.2019, lk 86.

(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0081.

(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0032.

(13) https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU(2020)654178

(14) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/563501/EPRS_STU(2016)563501(ANN)_EN.pdf

(15) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/571379/IPOL_STU(2016)571379_EN.pdf

(16) ELT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(17) ELT L 263, 7.10.2009, lk 11.

RESOLUTSIOONI LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED EESMÄRGIGA TÖÖTADA VÄLJA EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, MIS KÄSITLEB VASTUTUST TEHISINTELLEKTISÜSTEEMIDE KÄITAMISE EEST

A. ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

Käesolevas raportis käsitletakse digiteerimise üht olulist aspekti, mida omakorda kujundavad piiriülene tegevus, ülemaailmne konkurents ja olulised sotsiaalsed kaalutlused. Juhinduda tuleks alljärgnevatest põhimõtetest.

1.	Tõeline digitaalne ühtne turg vajab täielikku ühtlustamist määruse abil.

2.	Tehisintellektisüsteemide arengust tulenevad uued õiguslikud probleemid tuleb lahendada sellega, et tootjale, käitajale, mõjutatud isikule ja mis tahes muule kolmandale isikule tagatakse kogu vastutusahela ulatuses maksimaalne õiguskindlus.

3.	Tuleb vältida ülereguleerimist ja bürokraatiat, sest see takistaks Euroopa tehisintellektialast innovatsiooni, eriti kui tehnoloogia, toote või teenuse on välja töötanud VKEd või idufirmad.

4.	Tehisintellekti tsiviilvastutust käsitlevate õigusnormidega tuleks püüda saavutada tasakaal ühelt poolt üldsuse kaitse ja teiselt poolt innovatsiooni, eelkõige tehisintellektisüsteemidesse investeerimise äriliste stiimulite vahel.

5.	Praeguse hästitoimiva vastutuskorra asendamise asemel tuleks teha mõned vajalikud kohandused, võttes kasutusele uued ja tulevikusuunitlusega ideed.

6.	Tulevane määruse ettepanek ja tootevastutuse direktiiv on tehisintellektisüsteemide ühise vastutusraamistiku kaks sammast, mis vajavad tihedat kooskõlastamist ja ühtlustamist kõigi, nii liidu kui ka riikliku tasandi poliitikas osalejate vahel.

7.	Selleks, et kodanikud uut tehnoloogiat rohkem usaldaksid, peab neil olema õigus samal tasemel kaitsele ja õigustele, sõltumata sellest, kas kahju põhjustajaks on tehisintellektisüsteem või midagi muud või kas kahju on tekkinud füüsiliselt või virtuaalselt.

Tulevases määruse ettepanekus tuleks käsitleda nii materiaalset kui ka mittemateriaalset kahju. Euroopa Komisjoni kutsutakse üles põhjalikult analüüsima kõigi liikmesriikide õigustavasid ja kehtivaid õigusnorme, millega nähakse ette mittemateriaalse kahju hüvitamine, et hinnata, kas mittemateriaalse kahju lisamine tulevasse määruse ettepanekusse on õiguslikult korrektne ja mõjutatud isiku seisukohast vajalik. Komisjon peaks siinjuures lähtuma muu hulgas oma 19. veebruari 2020. aasta teatisest tehisintellekti ja robootika ohutuse ja vastutusega seotud mõju kohta. Praegu kättesaadava teabe põhjal on Euroopa Parlament veendunud, et oluline mittemateriaalne kahju tuleks õigusakti lisada juhul, kui mõjutatud isik kannab märgatavat, see tähendab tõendatavat majanduslikku kahju.

B. TAOTLETAVA ETTEPANEKU TEKST

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb vastutust tehisintellektisüsteemide käitamise eest

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastutuse mõistel on meie igapäevaelus oluline topeltroll: ühelt poolt tagab see, et kahju kannatanud isikul on õigus nõuda hüvitist sellelt isikult, kes kahju tekitamise eest vastutab, ning teiselt poolt pakub see isikutele majanduslikke stiimuleid kahju tekitamisest hoidumiseks. Igasuguse vastutusraamistikuga tuleks püüda suurendada usaldust toodete ja teenuste, sealhulgas kujunemisjärgus digitehnoloogiate (nt tehisintellekt, asjade internet või robootika) ohutuse, usaldusväärsuse ja järjepidevuse vastu, et saavutada tasakaal võimalike kahjuohvrite tõhusa kaitse ning samal ajal piisava tegevusvabaduse andmise vahel, et võimaldada uute tehnoloogiate, toodete või teenuste arendamist.

(2)

Eelkõige uute toodete ja teenuste olelusringi alguses, pärast eeltestimist, esineb kasutajale ja kolmandatele isikutele teatav risk, et miski ei toimi nõuetekohaselt. See katse ja eksituse meetod on samal ajal peamine tehnilise progressi võimaldaja, milleta enamikku meie tehnoloogiaid ei eksisteeriks. Seni on uute toodete ja teenustega kaasnevaid riske nõuetekohaselt leevendanud tooteohutust ja vastutust käsitlevad ranged õigusaktid.

(3)

Tehisintellekti areng on kehtivate vastutusraamistike jaoks siiski suur väljakutse. Tehisintellektisüsteemide igapäevane kasutamine põhjustab olukordi, kus nende läbipaistmatus (nn musta kasti element) ja nende olelusringis osalejate arvukus muudavad väga kulukaks või isegi võimatuks selle kindlakstegemise, kes vastutas kõnealuse tehisintellektisüsteemi kasutamise riski kontrollimise eest või milline kood või sisend põhjustas kahjuliku toimingu. Sellele probleemile lisandub tehisintellektisüsteemi ja teiste tehisintellektisüsteemide ning muude kui tehisintellektisüsteemide vaheline ühenduvus, nende sõltuvus välisandmetest, kaitsetus küberturvalisuse rikkumiste ees ning tehisintellektisüsteemide masinõppe ja süvaõppe suutlikkusest tulenev kasvav autonoomia. Lisaks neile keerulistele omadustele ja võimalikele nõrkustele võib tehisintellektisüsteeme kasutada ka tõsise kahju tekitamiseks, näiteks selleks, et kahjustada inimväärikust ja Euroopa väärtusi ja vabadusi, jälgides üksikisikuid nende tahte vastaselt, võttes kasutusele ühiskondlikud hindamissüsteemid, langetades tervisekindlustuse, laenude andmise, kohtumääruste, töölevõtmise või tööhõive valdkonnas kallutatud otsuseid või luues autonoomseid surmavaid relvasüsteeme.

(4)

On oluline rõhutada, et tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtu eelised kaaluvad tugevalt üles nende puudused. Need aitavad tõhusamalt võidelda kliimamuutuste vastu, parandada arstlikku läbivaatust ja töötingimusi, integreerida puuetega ja eakamaid inimesi paremini ühiskonda ja pakkuda igat liiki õpilastele kohandatud koolituskursusi. Selleks et kasutada erinevaid tehnoloogilisi võimalusi ja suurendada inimeste usaldust tehisintellektisüsteemide kasutamise vastu, ennetades samal ajal kahjulikke stsenaariume, on parimaks edasiseks sammuks usaldusväärsed eetikastandardid koos kindla ja õiglase hüvitise menetlusega.

(5)

Et võidelda ohutusreeglite rikkumise vastu, on vaja ka sobivat vastutuskorda. Käesolevas määruses sätestatud vastutuskord peab aga arvesse võtma kõiki kaalul olevaid huve. Edasiste seadusandlike meetmete eeltingimusena tuleks hoolikalt uurida, kuidas mõjutaks uus reguleeriv raamistik väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) ja idufirmasid. Selliste ettevõtete keskne roll Euroopa majanduses õigustab rangelt proportsionaalset lähenemisviisi, et nad saaksid areneda ja uuendusi teha. Teisest küljest peab ohvritel, kellele tehisintellektisüsteem on tekitanud kahju või kahjustusi, olema õigus kahju hüvitamisele ja täielikule kompensatsioonile kannatatud kahju või kahjustuse eest.

(6)

Kehtiva õigusraamistiku vajalikud muudatused peaks algama selgitusega, et tehisintellektisüsteemid ei ole juriidilised isikud ega oma inimteadvust ning et nende ainus ülesanne on teenida inimkonda. Paljud tehisintellektisüsteemid ei erine ka nii palju teistest tehnoloogiatest, mis mõnikord põhinevad veelgi keerulisemal tarkvaral. Lõpuks kasutatakse enamikku tehisintellektisüsteeme teisejärguliste ülesannete täitmiseks, ilma et see ohustaks ühiskonda rohkem kui minimaalselt. Termini „tehisintellekt“ võimalikku ebaselgust saaks vältida, kui kasutada terminit „automatiseeritud otsustusprotsess“. See termin tähistab olukorda, kus kasutaja delegeerib tarkvara või teenust kasutades otsuse tegemise esialgu kas osaliselt või täielikult mingile muule üksusele. Asjaomane üksus kasutab seejärel omakorda automaatselt toimivaid otsustamismudeleid kasutaja asemel mingi toimingu tegemiseks või et aidata kasutajal toimingu tegemisel teadlikku otsust teha.

(7)

Siiski on olemas ka tehisintellektisüsteemid, mis on välja töötatud ja mida kasutatakse kriitilise tähtsusega valdkondades ning mis põhinevad sellistel tehnoloogiatel nagu neuronvõrgud ja süvaõppe protsessid. Nende läbipaistmatus ja autonoomsus võib teha väga keeruliseks teha tagantjärele kindlaks, millised nende süsteemide projekteerimisel või käitamisel tehtud inimotsused olid konkreetsete tegevuste aluseks. Sellise tehisintellektisüsteemi käitaja võib näiteks väita, et kahju või kahjustuse põhjustanud füüsiline või virtuaalne tegevus, seade või protsess ei olnud tema kontrolli all, sest selle põhjustas tema tehisintellektisüsteemi autonoomne töö. Lisaks ei peaks ainuüksi autonoomse tehisintellektisüsteemi käitamine olema piisav alus vastutusnõude aktsepteerimiseks. Selle tulemusena võib esineda vastutusega seotud juhtumeid, kus vastutuse jaotus võib olla ebaõiglane või ebatõhus, või kus isik, kes saab tehisintellektisüsteemi tõttu kahju või kahjustuse, ei suuda tõendada tootja, sekkuva kolmanda isiku või käitaja süüd ja jääb ilma hüvitiseta.

(8)

Siiski peaks alati olema selge, et igaüks, kes tehisintellektisüsteemi loob, seda hooldab või kontrollib või sellesse sekkub, peaks vastutama tegevuse, seadme või protsessi põhjustatud kahju või kahjustuse eest. See tuleneb õiguse üldistest ja üldtunnustatud vastutuse käsitlustest, mille kohaselt üldsusele riski tekitav isik vastutab, kui see risk põhjustab kahju või kahjustusi, ning peaks seega kas riski eelnevalt minimeerima või tagantjärele hüvitama. Sellest tulenevalt ei ole tehisintellektisüsteemide arvu suurenemise tõttu vaja kogu liidus vastutust käsitlevaid õigusnorme täielikult läbi vaadata. Tehisintellektiga seotud probleemide lahendamiseks piisaks, kui olemasolevaid õigusakte konkreetselt kohandada ning kehtestada selgelt hinnatud ja sihipäraseid uusi sätteid, et vältida õiguslikku killustatust ja tagada kogu liidus seoses tehisintellektiga tsiviilvastutust käsitlevate õigusaktide ühtlustamine.

(9)

Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ (3) (tootevastutuse direktiiv) on olnud üle 30 aasta tõhus vahend defektse toote tekitatud kahju hüvitamisel. Seega tuleks seda kasutada ka defektse tehisintellektisüsteemi tootja vastu kahju või kahjustuse saanud poole esitatud tsiviilvastutusnõuete puhul. Kooskõlas liidu parema õigusloome põhimõtetega tuleks kõiki vajalikke seadusandlikke parandusi arutada kõnealuse direktiivi vajaliku läbivaatamise käigus. Liikmesriikide kehtiv süülist vastutust käsitlev õigus pakub enamikul juhtudel samuti piisavat kaitset isikutele, kes saavad kahju või kahjustuse, mille on põhjustanud sekkuv kolmas isik, kuna selline sekkumine kujutab endast regulaarselt süülist tegevust, kui kolmas isik kasutab tehisintellektisüsteemi kahju tekitamiseks. Seepärast peaks käesolev määrus keskenduma tehisintellektisüsteemi käitaja vastu esitatavatele nõuetele.

(10)

Käitaja vastutus käesoleva määruse alusel põhineb asjaolul, et ta kontrollib tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riske samal määral nagu auto omanik. Mida keerukam ja autonoomsem on süsteem, seda suuremat mõju avaldab algoritmide määratlemine ja mõjutamine, näiteks pideva ajakohastamise teel. Kuna tehisintellektisüsteemi käitajaks võib sisuliselt pidada sageli rohkem kui ühte isikut, tuleks käesoleva määruse kohaselt käitajaks lugeda nii esisüsteemi kui ka tagasüsteemi käitajat. Kuigi üldiselt näib esisüsteemi käitaja olevat isik, kes peamiselt otsustab tehisintellektisüsteemi kasutamise üle, võib tagasüsteemi käitajal olla operatsiooniriskide üle tegelikult suurem kontroll. Kui tagasüsteemi käitaja on ühtlasi „tootja“ tootevastutuse direktiivi artikli 3 tähenduses, siis tuleks direktiivi kohaldada ka tema suhtes. Kui on ainult üks käitaja, kes on ühtlasi tehisintellektisüsteemi tootja, peaks käesolev määrus olema tootevastutuse direktiivi suhtes ülimuslik.

(11)

Kui kasutaja, täpsemalt tehisintellektisüsteemi kasutav isik, osaleb kahju põhjustavas sündmuses, peaks ta käesoleva määruse kohaselt vastutama üksnes juhul, kui ta kvalifitseerub ka käitajaks. Kui see nii ei ole, võib kasutaja raske hooletuse või tahtliku riskipanuse ulatus tuua kaasa kasutaja süülise vastutuse nõude esitaja ees. See ei tohiks mõjutada kasutaja kohaldatavaid tarbijaõigusi.

(12)

Käesolev määrus peaks võimaldama mõjutatud isikul esitada vastutusnõudeid kogu vastutusahela kohta ja tehisintellektisüsteemi kogu kasutustsükli jooksul. Määrus peaks ka põhimõtteliselt hõlmama kõiki tehisintellektisüsteeme, sõltumata sellest, kus neid käitatakse ja kas käitamine toimub füüsiliselt või virtuaalselt. Suurem osa käesoleva määruse kohastest vastutusnõuetest peaks siiski käsitlema kolmanda isiku vastutuse juhtumeid, kui tehisintellektisüsteemi käitatakse avalikus ruumis ja see seab paljud isikud ohtu. Sellises olukorras ei ole mõjutatud isikud sageli käitatavast tehisintellektisüsteemist teadlikud ning neil ei ole käitajaga lepingulisi ega õiguslikke suhteid. Seega asetab tehisintellektisüsteemi käitamine nad olukorda, kus kahju või kahjustuse tekkimise korral on neil ainult süülisel vastutusel põhinevad nõuded tehisintellektisüsteemi käitaja vastu, samas kui neil on tõsiseid raskusi käitaja süü tõendamisega.

(13)

Määrav tegur on see, millist liiki tehisintellektisüsteemi käitaja kontrollib. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteem ohustab kasutajat või üldsust potentsiaalselt palju suuremal määral ja viisil, mis on juhuslik ja mida ei ole põhjendatult võimalik ette ennustada. See tähendab, et tehisintellektisüsteemi autonoomse käitamise alguses on enamik potentsiaalselt mõjutatud isikutest tundmatud ja tuvastamatud (nt inimesed avalikul väljakul või naabermajas) võrreldes tehisintellektisüsteemi käitamisega, mis hõlmab konkreetseid isikuid, kes on andnud käitamiseks korrapäraselt eelneva nõusoleku (nt operatsioon haiglas või müügiesitlus väikeses kaupluses). Selle kindlaksmääramine, kui oluline on kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi poolt kahju või kahjustuse tekitamise potentsiaal, sõltub selliste tegurite koosmõjust nagu tehisintellektisüsteemi turulelaskmise kasutuseesmärk, tehisintellektisüsteemi kasutamise viis, võimaliku kahju või kahjustuse tõsidus, võimalikku kahju tekitava otsustusprotsessi sõltumatuse määr ja riski realiseerumise tõenäosus. Tõsidusaste tuleks kindlaks määrata selliste tegurite alusel nagu käitamisest tuleneva võimaliku kahju ulatus mõjutatud isikutele, sh eelkõige mõju põhiõigustele, mõjutatud isikute arv, võimaliku kahjustuse koguväärtus ja ühiskonnale tervikuna tekitatud kahju. Kahju või kahjustuse tekkimise tõenäosuse kindlaksmääramisel tuleks lähtuda asjakohastest teguritest nagu algoritmiliste arvutuste roll otsustusprotsessis, otsuse keerukus ja mõju pöörduvus. Lõppkokkuvõttes peaks kasutusviis sõltuma asjakohastest teguritest, näiteks kontekstist ja sektorist, kus tehisintellektisüsteemi käitatakse, sellest, kas sellel võib olla õiguslik või faktiline mõju mõjutatud isiku tähtsatele õiguslikult kaitstud õigustele, ning sellest, kas mõju on võimalik mõistlikult vältida.

(14)

Kõik kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemid peaksid olema ammendavalt loetletud käesoleva määruse lisas. Pidades silmas kiiret tehnilist ja turuarengut kogu maailmas ning tehisintellektisüsteemide nõuetekohaseks läbivaatamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust seoses kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide liikidega ja kriitilise tähtsusega sektoritega, kus neid kasutatakse. Käesolevas määruses sätestatud mõistete ja sätete alusel peaks komisjon selle lisa põhjendamatu viivituseta, kuid vähemalt iga kuue kuu järel läbi vaatama ja vajaduse korral seda delegeeritud õigusaktidega muutma. Seda, kas tehisintellektisüsteem kujutab endast suurt riski, peaks komisjon hakkama hindama samal ajal tooteohutuse hindamisega, et vältida olukorda, kus kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteem on juba turul heaks kiidetud, kuid ei ole veel liigitatud kõrge riskitasemega süsteemiks ja toimib seega ilma kohustusliku kindlustuskaitseta. Äriühingutele ja teadusuuringute organisatsioonidele piisava planeerimis- ja investeerimiskindluse andmiseks tuleks kriitilise tähtsusega sektorite loendit muuta ainult iga 12 kuu järel. Käitajaid tuleks kutsuda üles teavitama komisjoni, kui nad töötavad uue tehnoloogia, toote või teenusega, mis kuulub mõnda lisas sätestatud olemasolevasse kriitilise tähtsusega sektorisse ja mis võib hiljem kvalifitseeruda kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemiks.

(15)

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone huvirühmadega, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (4) sätestatud põhimõtetega. Komisjoni peaks käesoleva määruse kohasel regulaarsel läbivaatamisel abistama alaline komitee – kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide tehniline komitee (TCRAI-komitee). Alaline komitee peaks koosnema liikmesriikide esindajatest ning sidusrühmade, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide, mõjutatud isikuid esindavate ühenduste, eri sektorite ja suurusega ettevõtjate esindajate ning teadlaste tasakaalustatud valikust. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade ja alalise TCRAI-komitee koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(16)

Käesolev määrus peaks hõlmama kahju või kahjustuse tekitamist elule, tervisele, kehalisele puutumatusele ja varale, samuti märkimisväärset mittemateriaalset kahju, mis põhjustab tõendatavat ja liidu vastutusõigusega ühtlustatud piirmäära ületavat majanduslikku kahju, ning selles peaks asjaomaste isikute juurdepääs õiguskaitsele olema tasakaalus teiste asjaomaste isikute huvidega. Komisjon peaks uuesti hindama liidu õiguses sätestatud kahju piirmäärasid ja need ühtlustama. Olulist mittemateriaalset kahju tuleks mõista kui kahju, mille tagajärjel kannatab mõjutatud isik märkimisväärset kahju, tema isiklike huvide objektiivset ja tõendatavat kahjustamist ning majanduslikku kahju, mille arvutamisel võetakse arvesse näiteks minevikus teenitud aasta keskmist tulu ja muid asjakohaseid asjaolusid. Määruses tuleks kindlaks määrata ka hüvitise suurus ja ulatus ning vastutusnõuete esitamise aegumistähtaeg. Käesolevas määruses tuleks sätestada märkimisväärselt madalam hüvitise ülemmäär, kui on sätestatud tootevastutuse direktiivis, kuna käesolevas määruses osutatakse ainult ühele inimesele tekitatud kahjule, mis tuleneb tehisintellektisüsteemi ühest toimingust, samas kui esimeses osutatakse mitmele tootele või isegi tootesarjale, millel on sama puudus.

(17)

Igasuguse füüsilise või virtuaalse tegevuse, seadmete või protsesside suhtes, mida juhivad tehisintellektisüsteemid, mida ei ole käesoleva määruse lisas loetletud kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemina, tuleks kohaldada süülist vastutust, juhul kui riigi tasandil ei kehti rangemad seadused ja tarbijakaitse õigusaktid. Hüvitise suuruse ja ulatuse ning aegumistähtaja suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada liikmesriikide siseriiklikke õigusakte, sealhulgas mis tahes asjakohast kohtupraktikat. Isik, kes saab kahju või kahjustuse tehisintellektisüsteemi tõttu, mida ei loeta kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemiks, peaks siiski saama lähtuda käitaja süü eeldusest.

(18)

Hoolsus, mida võib käitajalt eeldada, peaks olema vastavuses i) tehisintellektisüsteemi olemusega, ii) seadusjärgse õigusega, mida see võib mõjutada, iii) võimaliku kahjuga, mida tehisintellektisüsteem võib põhjustada, ja iv) sellise kahju tõenäosusega. Sealjuures tuleks võtta arvesse, et käitajal võivad olla piiratud teadmised tehisintellektisüsteemis kasutatavatest algoritmidest ja andmetest. Tuleks eeldada, et käitaja on sobiva tehisintellektisüsteemi valimisel rakendanud nõuetekohast hoolsust, mida temalt võib põhjendatult eeldada, kui ta on valinud tehisintellektisüsteemi, mis on sertifitseeritud samasuguse süsteemi alusel nagu komisjoni kavandatud vabatahtliku sertifitseerimise süsteem (5). Tuleks eeldada, et käitaja on rakendanud tehisintellektisüsteemi käitamisel nõuetekohast hoolsust sellises ulatuses, mida temalt võib põhjendatult eeldada, kui ta suudab tõendada, et ta on selle käitamise ajal tehisintellektisüsteemi tegelikult ja korrapäraselt jälginud ning on teavitanud tootjat võimalikest ebareeglipärasustest käitamise ajal. Tuleks eeldada, et käitaja on töökindluse säilitamisel rakendanud nõuetekohast hoolsust sellises ulatuses, mida temalt võib põhjendatult eeldada, kui ta on installeerinud kõik tehisintellektisüsteemi tootja pakutavad saadaolevad värskendused. Kuna käitajate teadmiste tase võib varieeruda sõltuvalt sellest, kas nad on lihtsalt tarbijad või spetsialistid, tuleks hoolsuskohustust vastavalt kohandada.

(19)

Et võimaldada käitajal tõendada, et ta ei ole süüdi, või et mõjutatud isik saaks tõendada süü olemasolu, peaks tootjatel olema kohustus teha koostööd mõlema asjaomase poolega, sealhulgas esitada hästi dokumenteeritud teavet. Nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool asuvatel tootjatel peaks olema kohustus määrata liidus tehisintellekti eest vastutav esindaja, kes oleks käitajate kõikidele taotlustele vastamise kontaktisik, sarnaselt andmekaitseametnikele, kes tegutsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (6) artikli 37 alusel, tootja esindajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 (7) artikli 3 punkti 41 ja artikli 13 lõike 4 alusel ning volitatud esindajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 (8) artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 alusel.

(20)

Seadusandja peab arvesse võtma tehisintellektisüsteemidega seotud vastutusriske kogu nende olelusringi jooksul alates arendamisest ja kasutusest kuni kasutusea lõpuni, sh jäätmete ja ringlussevõtu majandamine. Tehisintellektisüsteemide lisamine tootesse või teenusesse kujutab endast ettevõtjate jaoks finantsriski ning mõjutab seega oluliselt VKEde ning idufirmade suutlikkust ja võimalusi oma uutel tehnoloogiatel põhinevate projektide ning teadus- ja arendusprojektide kindlustamiseks ja rahastamiseks. Vastutuse eesmärk ei ole seega mitte ainult kaitsta üksikisikute olulisi seadusjärgseid õigusi, vaid ka määrata kindlaks, kas ettevõtjad, eelkõige VKEd ja idufirmad, suudavad kapitali kaasata, uuendusi teha ning lõppkokkuvõttes uusi tooteid ja teenuseid pakkuda, samuti kas kliendid usaldavad selliseid tooteid ja teenuseid ning on valmis kasutama, hoolimata nendega seotud võimalikest riskidest ja nende vastu esitatud õiguslikest nõuetest.

(21)

Kindlustus võib aidata tagada, et ohvrid saavad tõhusat hüvitist, ning koondada kõigi kindlustatud isikute riskid. Üks tegureid, millele kindlustusandjad kindlustustoodete ja -teenuste pakkumisel tuginevad, on riskihindamine, mis põhineb juurdepääsul piisavatele varasematele andmetele nõuete kohta. Kvaliteetsetele andmetele juurdepääsu puudumine või nende ebapiisav hulk võib olla põhjus, miks kindlustustoodete loomine uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate jaoks on alguses keeruline. Parem juurdepääs uute tehnoloogiatega loodud andmetele ja nende kasutamise optimeerimine koos kohustusega esitada põhjalikult dokumenteeritud andmeid suurendab kindlustusandjate võimet modelleerida tekkivaid riske ja edendada uuenduslikuma kindlustuskaitse arengut.

(22)

Arvestades, et varasemad andmed nõuete kohta puuduvad, tuleks uurida, kuidas ja millistel tingimustel vastutust kindlustada, et siduda kindlustus tootega, mitte vastutava isikuga. On juba olemas kindlustustooted, mis on tehnoloogia arenedes välja töötatud valdkondade ja kindlustuskaitse liikide kaupa. Paljud kindlustusandjad on spetsialiseerunud teatavatele turusegmentidele (nt VKEd) või pakuvad kindlustuskaitset teatavatele tooteliikidele (nt elektrikaubad), mis tähendab, et tavaliselt on kindlustustoode kindlustatud isikule kättesaadav. Kõigile sobivat lahendust on aga raske ette kujutada ja kindlustusturg vajab kohanemiseks aega. Komisjon peaks tegema kindlustussektoriga tihedat koostööd, et töötada välja uuenduslikud kindlustustooted, mis võiksid vähendada kindlustuse puudujääke. Erandjuhtudel, näiteks kollektiivset kahju tekitanud sündmuse korral, kui hüvitis ületab oluliselt käesolevas määruses sätestatud maksimumsummasid, tuleks liikmesriike julgustada looma piiratud ajavahemikuks spetsiaalset hüvitusfondi, mis tegeleks kõnealuste juhtumite konkreetsete vajadustega. Samuti võiks luua spetsiaalsed hüvitusfondid, et katta need erandjuhud, mil kahju põhjustab tehisintellektisüsteem, mida ei ole veel liigitatud kõrge riskiga tehisintellektisüsteemiks ja mis seega ei ole veel kindlustatud. Õiguskindluse tagamiseks ja kõikide potentsiaalselt mõjutatud isikute teavitamise kohustuse täitmiseks tuleks spetsiaalse hüvitusfondi olemasolu ja fondist kasu saamise tingimused avalikustada selgelt ja kõikehõlmavalt.

(23)

On äärmiselt oluline, et käesoleva määruse mis tahes tulevased muudatused käiksid käsikäes tootevastutuse direktiivi vajaliku läbivaatamisega, et see põhjalikult ja järjepidevalt läbi vaadata ning tagada kõigi osaliste õigused ja kohustused kogu vastutusahelas. Uue vastutuskorra kehtestamine tehisintellektisüsteemide käitajale nõuab, et käesoleva määruse üle peetavaid läbirääkimisi ja tootevastutuse direktiivi läbivaatamist koordineeritaks põhjalikult nii sisu kui ka lähenemisviisi osas, nii et need koos moodustaksid tehisintellektisüsteemide ühtse vastutusraamistiku, tasakaalustades tootjate, käitajate, tarbijate ja mõjutatud isikute huvisid seoses vastutusriskiga ja asjaomase hüvitamise korraga. Seepärast on vaja kohandada ja ühtlustada tehisintellektisüsteemi, esisüsteemi ja tagasüsteemi käitaja, tootja, arendaja, defekti, toote ja teenuse määratlusi kõigis õigusaktides ja seda tuleks ette näha paralleelselt.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärk on luua liidu tasandil tulevikku suunatud ja ühtne lähenemisviis, millega kehtestatakse Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele ühised Euroopa standardid, ning tagada õiguste järjepidevus ja õiguskindlus kogu liidus ja vältida digitaalse ühtse turu killustumist, mis takistaks digitaalse suveräänsuse säilitamist ja digitaalse innovatsiooni edendamist Euroopas, samuti tagada kodanike ja tarbijaõiguste kõrgel tasemel kaitse, eeldab see tehisintellektisüsteemide vastutuskorra täielikku ühtlustamist. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke kiirete tehnoloogiliste muutuste, tehisintellektisüsteemide piiriülese arengu ja kasutamise ning lõpuks vastuoluliste seadusandlike lähenemisviiside tõttu kogu liidus piisavalt saavutada, saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Liit võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid füüsiliste ja juriidiliste isikute tsiviilvastutusel põhinevate nõuete kohta, mis on tekkinud tehisintellektisüsteemide käitajate vastu.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu territooriumil, kui tehisintellektisüsteemil põhinev füüsiline või virtuaalne tegevus, seade või protsess on põhjustanud kahju või kahjustusi füüsilise isiku elule, tervisele, kehalisele puutumatusele või füüsilise või juriidilise isiku varale või märkimisväärset mitteainelist kahju, mis on toonud kaasa tõendatavat majanduslikku kahju.

2. Kõik tehisintellektisüsteemi käitaja ning tehisintellektisüsteemi tõttu kahju või kahjustusi saanud füüsilise või juriidilise isiku vahelised kokkulepped, millega hoitakse kõrvale käesolevas määruses sätestatud õigustest ja kohustustest või piiratakse neid, olenemata sellest, kas need on sõlmitud enne või pärast kahju või kahjustuse tekitamist, loetakse seoses käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega õigustühiseks.

3. Käesolev määrus ei piira täiendavaid nõudeid, mis tulenevad lepingulistest suhetest ning tootevastutust, tarbijakaitset, diskrimineerimisvastast võitlust, töösuhteid ja keskkonnakaitset käsitlevatest õigusaktidest käitaja ja füüsilise või juriidilise isiku vahel, kes on tehisintellektisüsteemi tõttu kahju kannatanud, ning mida võib liidu või siseriikliku õiguse alusel käitaja vastu esitada.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„tehisintellektisüsteem“ – tarkvarapõhine või riistvarasse integreeritud intellekti matkiv süsteem, mis suudab muu hulgas oma tegutsemiskeskkonna kohta andmeid koguda ning neid töödelda, analüüsida ja tõlgendada ning sooritab teataval määral autonoomseid toiminguid, et saavutada konkreetseid eesmärke;

b)	„autonoomne“ – tehisintellektisüsteem, mis tõlgendab teatavat sisendit ja kasutab kindlaksmääratud juhiseid, ilma et need juhised süsteemi piiraksid, sest süsteemi käitumist piiravad ja suunavad süsteemile seatud eesmärk ja muud arendaja poolt arendamise käigus tehtud valikud;

„kõrge riskitase“ – autonoomselt toimiva tehisintellektisüsteemi märkimisväärne potentsiaal põhjustada ühele või mitmele isikule juhuslikult ja ettearvamatul viisil kahju; potentsiaali olulisus sõltub võimaliku kahju või kahjustuse tõsiduse, otsuste tegemise autonoomia määra, riski realiseerumise tõenäosuse ja tehisintellektisüsteemi kasutamise viisi ja konteksti vastastikusest mõjust;

d)	„käitaja“ – nii esisüsteemi kui ka tagasüsteemi käitaja, kui viimase vastutus ei ole juba hõlmatud direktiiviga 85/374/EMÜ;

e)	„esisüsteemi käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes omab teataval määral kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riskide üle ja saab süsteemi käitamisest kasu;

f)	„tagasüsteemi käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes pidevalt määratleb kasutatava tehnoloogia omadused, tagab andmed ja olulised tagasüsteemi tugiteenused ning seetõttu omab teataval määral kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riskide üle;

„kontroll“ – käitaja mis tahes tegevus, mis mõjutab tehisintellektisüsteemi toimimist ja seeläbi kolmandate osapoolte selle võimalike riskidega kokkupuutumise määra; selline tegevus võib mõjutada toimimist kogu selle ulatuses, määrates kindlaks süsteemi sisendi, väljundi või tulemused, või siis muuta selle süsteemi konkreetseid funktsioone või protsesse; see, kui suurel määral selline tegevus tehisintellektisüsteemi toimimise neid aspekte kindlaks määrab, sõltub sellest, kui palju saab käitaja tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riski mõjutada;

h)	„mõjutatud isik“ – isik, kes saab tehisintellektisüsteemi juhitud füüsilise või virtuaalse tegevuse, seadme või protsessi tõttu kahju või kahjustusi ning kes ei ole selle süsteemi käitaja;

i)	„kahju või kahjustused“ – kahjulik mõju füüsilise isiku elule, tervisele, kehalisele puutumatusele või füüsilise või juriidilise isiku varale või märkimisväärse mitteainelise kahju tekitamine, mis on toonud kaasa tõendatavat majanduslikku kahju;

j)	„tootja“ – tootja direktiivi 85/374/EMÜ artikli 3 tähenduses.

II PEATÜKK

KÕRGE RISKITASEMEGA TEHISINTELLEKTISÜSTEEMID

Artikkel 4

Mittesüüline vastutus kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide eest

1. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi käitaja on sõltumata oma süüst vastutav kõigi tehisintellektisüsteemi juhitud füüsilise ja virtuaalse tegevuse, seadme ja protsessi tekitatud kahjude ja kahjustuste eest.

2. Kõik kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemid ja kriitilise tähtsusega sektorid, kus neid kasutatakse, on loetletud käesoleva määruse lisas. Komisjonil on vastavalt artiklile 13 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selle ammendava loendi muutmiseks,

a)	lisades sinna uusi kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide liike ja kriitilise tähtsusega sektoreid, kus neid juurutatakse,

b)	jättes loendist välja süsteemid, mida ei saa enam lugeda kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemideks ja/või

c)	muutes kriitilise tähtsusega sektoreid, kus olemasolevaid kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteeme kasutatakse.

Delegeeritud õigusakt, millega lisa muudetakse, jõustub kuus kuud pärast selle vastuvõtmist. Otsustades, milliseid uusi kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteeme ja/või kriitilise tähtsusega sektoreid tuleks delegeeritud õigusaktidega lisasse kanda, võtab komisjon täielikult arvesse käesolevas määruses ja eelkõige artikli 3 punktis c sätestatud kriteeriumeid.

3. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi käitaja ei saa vastutusest vabaneda, väites, et ta toimis nõutava hoolsusega või et kahju või kahjustuse põhjustas tema tehisintellektisüsteemi juhitud autonoomne tegevus, seade või protsess. Kui kahju või kahjustuse põhjustas vääramatu jõud, ei ole käitaja selle eest vastutav.

4. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi esisüsteemi käitaja peab tagama, et tema süsteemi tegevus on kaetud vastutuskindlustusega, mis on käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud hüvitise suurust ja ulatust arvestades piisav. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi tagasüsteemi käitaja peab tagama, et tema tegevus on kaetud ettevõtte- või tootevastutuskindlustusega, mis on käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud hüvitise suuruse ja ulatust arvestades piisav. Kui leitakse, et tehisintellektisüsteemi käitamisele või pakutavale teenusele annavad kindlustuskaitse teised, muude liidu või riiklike õigusaktide kohaselt juba toimivad esisüsteemi või tagasüsteemi käitajate kohustusliku kindlustuse skeemid või olemasolevad ettevõtete vabatahtliku kindlustuse fondid, loetakse käesoleva määruse kohane tehisintellektisüsteemi või pakutava teenuse kindlustuslepingu sõlmimise kohustus täidetuks niivõrd, kui asjaomane olemasolev kohustuslik kindlustus või ettevõtte vabatahtliku kindlustuse fond katab käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud hüvitise suuruse ja hüvitise ulatuse.

5. Tehisintellektisüsteemidega seotud süüst sõltumatu vastutuse liigitusest tuleneva vastuolu korral on käesolev määrus riikliku vastutuskorra suhtes ülimuslik.

Artikkel 5

Hüvitise suurus

1. Kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi käitaja, kes on käesoleva määruse kohaselt kahju või kahjustuse eest vastutav, tasub hüvitisena:

a)	kuni kaks miljonit eurot mõjutatud isiku surma või tema tervisele või kehalisele puutumatusele tekitatud kahju eest kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi käitamise tagajärjel;

kuni miljon eurot märkimisväärse mitteainelise kahju eest, mis on toonud kaasa tõendatavat majanduslikku kahju või kahjustanud mõjutatud isiku vara, sealhulgas juhul, kui isiku mitut varaühikut kahjustati ühe ja sama kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi ühe ja sama käitamise tagajärjel; kui mõjutatud isikul on käitaja vastu ka lepingulisel vastutusel põhinev nõue, ei maksta käesoleva määruse alusel hüvitist, kui varalise kahju või märkimisväärse mitteainelise kahju kogusumma on väiksem kui [500 eurot] (9).

2. Kui ühe ja sama kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi ühe ja sama käitamise tagajärjel mitmele isikule tekitatud kahju või kahjustuse eest makstava hüvitise kogusumma ületab lõikes 1 sätestatud maksimumsumma, vähendatakse igale isikule makstavat summat proportsionaalselt nii, et hüvitise kogusumma ei ületaks lõikes 1 sätestatud maksimumsummasid.

Artikkel 6

Hüvitise ulatus

1. Kui käitaja loetakse mõjutatud isiku surmaga lõppenud tervisekahju eest vastutavaks, arvutatakse artikli 5 lõike 1 punktis a märgitud summa raames makstava hüvitise suurus järgmiselt: aluseks võetakse mõjutatud isiku surmale eelnenud ravi kulud ning surma eel saadud rahaline kahju tulenevalt tema töövõime kaotusest või vähenemisest või tema suurenenud vajadustest enne surma kannatatud kahju kestuse ajal. Lisaks hüvitab vastutav käitaja surnud mõjutatud isiku matusekulud isikule, kes vastutab nende kulude kandmise eest.

Kui mõjutatud isik oli tema surmaga lõppenud kahju põhjustanud vahejuhtumi ajal suhtes kolmanda isikuga ja oli õiguslikult kohustatud seda kolmandat isikut toetama, maksab vastutav käitaja sellele kolmandale isikule hüvitist, tasudes tema ülalpidamise eest sama palju, kui oleks pidanud tasuma mõjutatud isik, ning seda aja jooksul, mis vastab selle isiku vanuses ja temaga üldjoontes sarnase inimese keskmisele oodatavale elueale. Käitaja maksab hüvitist ka sellisele kolmandale isikule, kes oli surma põhjustanud vahejuhtumi ajal juba eostatud, aga veel sündimata.

2. Vastutava käitaja poolt artikli 5 lõike 1 punktis b märgitud summa raames mõjutatud isiku tervise või kehalise puutumatuse kahjustamise eest makstav hüvitis peab katma seonduvad ravikulud ning mis tahes rahalise kahju, mida mõjutud isik on kandnud seoses tema töövõime ajutise peatamise, vähenemise või püsiva kaotusega või sellest tuleneva meditsiiniliselt tõendatud vajaduste suurenemisega.

Artikkel 7

Aegumistähtaeg

1. Artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud tsiviilvastutusel põhinevate nõuete, mis tulenevad elu, tervise või kehalise puutumatuse kahjustamisest, erakorraline aegumistähtaeg on 30 aastat alates kahju tekkimise kuupäevast.

2. Artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud tsiviilvastutusel põhinevate nõuete, mis tulenevad varalise kahju või märkimisväärse mitteainelise kahju tekitamisest, mis on põhjustanud tõendatavat majanduslikku kahju, erandlik aegumistähtaeg on:

a)	10 aastat alates varalise kahju tekkimise kuupäevast või märkimisväärse mitteainelise kahju tekkimise kuupäevast, mis on põhjustanud tõendatavat majanduslikku kahju;

b)	30 aastat alates kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemi sellise käitamise kuupäevast, mille tagajärjeks oli varaline kahju või mitteaineline kahju.

Esimeses lõigus osutatud tähtaegadest kohaldatakse seda, mis saabub varem.

3. Käesolev artikkel ei piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse aegumistähtaegade peatumist või katkemist.

III PEATÜKK

MUUD TEHISINTELLEKTISÜSTEEMID

Artikkel 8

Süüline vastutus muude tehisintellektisüsteemide eest

1. Sellise tehisintellektisüsteemi käitaja, mis ei ole artikli 3 punkti c ja artikli 4 lõike 2 kohaselt kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteem ja mida seega käesoleva määruse lisas ei loetleta, on süü korral vastutav kõigi tehisintellektisüsteemi juhitud füüsilisest või virtuaalsest tegevusest, seadmest või protsessist tingitud kahjude või kahjustuste eest.

2. Käitaja ei ole vastutav, kui ta suudab tõendada, et ta ei ole kahju või kahjustuse tekkimises süüdi, tuues põhjenduseks järgmised asjaolud:

a)	tehisintellektisüsteem aktiveeriti tema teadmata, samas kui olid võetud kõik mõistlikud ja vajalikud meetmed selle aktiveerimise ärahoidmiseks väljaspool käitaja kontrolli, või

b)	hoolsuskohustus oli täidetud kõigi järgmiste toimingutega: valiti vajalike ülesannete ja oskuste jaoks sobiv tehisintellektisüsteem, pandi see nõuetekohaselt tööle, jälgiti selle toiminguid ja süsteemi töökindluse säilitamiseks installeeriti korrapäraselt kõik saadavalolevad värskendused.

Käitajat ei vabasta vastutusest väide, et kahju või kahjustuse põhjustas tema tehisintellektisüsteemi juhitud autonoomne tegevus, seade või protsess. Kui kahju või kahjustuse põhjustas vääramatu jõud, ei ole käitaja selle eest vastutav.

3. Kui kahju või kahjustuse põhjustas kolmas isik, kes tehisintellektisüsteemi sekkudes muutis selle toimimist või mõju, peab käitaja ikkagi hüvitist maksma juhul, kui sellist kolmandat isikut ei leita või kui ta on maksejõuetu.

4. Tehisintellektisüsteemi tootja on käitaja või mõjutatud isiku nõudel kohustatud temaga koostööd tegema ja esitama talle teavet määral, mis sõltub nõude tähtsusest, et vastutuse saaks kindlaks määrata.

Artikkel 9

Hüvitist ja aegumistähtaega reguleerivad liikmesriigi õigusnormid

Artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud tsiviilvastutusel põhinevate nõuete aegumistähtaja ning hüvitise suuruse ja ulatuse suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusnorme, kus kahju või kahjustus tekkis.

IV PEATÜKK

VASTUTUSE JAGUNEMINE

Artikkel 10

Kannatanu kaassüü

1. Kui kahju või kahjustuse põhjustasid nii tehisintellektisüsteemi juhitud füüsiline või virtuaalne tegevus, seade või protsess kui ka mõjutatud isiku või tema vastutuse alla kuuluva isiku tegevus, vähendatakse vastavalt sellele käesolevas määruses sätestatud käitaja vastutuse ulatust. Käitaja ei ole vastutav juhul, kui kahju või kahjustuse tekitas ainult mõjutatud isik või tema vastutuse alla kuuluv isik.

2. Vastutav käitaja võib mõjutatud isiku kaassüü tõendamiseks kasutada tehisintellektisüsteemi genereeritud andmeid, järgides määrust (EL) 2016/679 ja muid asjaomaseid andmekaitseseadusi. Ka mõjutatud isik võib kasutada selliseid andmeid tõendi või selgitusena vastutusnõudes.

Artikkel 11

Solidaarvastutus

Kui tehisintellektisüsteemil on mitu käitajat, on nad solidaarselt vastutavad. Kui esisüsteemi käitaja on ühtlasi tehisintellektisüsteemi tootja, on käesolev määrus tootevastutuse direktiivi suhtes ülimuslik. Kui tagasüsteemi käitaja on ühtlasi tootja tootevastutuse direktiivi artikli 3 tähenduses, siis tuleks direktiivi kohaldada ka tema suhtes. Kui on ainult üks käitaja, kes on ühtlasi tehisintellektisüsteemi tootja, peaks käesolev määrus olema tootevastutuse direktiivi suhtes ülimuslik.

Artikkel 12

Regressiõigus hüvitise maksmise korral

1. Käitajal ei ole õigust regressinõuet esitada enne, kui mõjutatud isik on täielikult kätte saanud hüvitise, millele tal on käesoleva määruse kohaselt õigus.

2. Kui käitaja on mõjutatud isiku suhtes teiste käitajatega solidaarselt vastutav ning on vastavalt artikli 4 lõikele 1 või artikli 8 lõikele 1 sellele mõjutatud isikule hüvitise täielikult välja maksnud, võib see käitaja oma vastutusega proportsionaalse osa hüvitisest teistelt käitajatelt sisse nõuda.

Vastutuse ulatus põhineb sellel, kui suurel määral käitaja omas kontrolli tehisintellektisüsteemi käitamise ja toimimisega seotud riski üle. Kui solidaarselt vastutava käitaja panust temalt kätte ei saada, katavad teised käitajad puudujäägi. Selles ulatuses, milles solidaarselt vastutav käitaja tasub mõjutatud isikule hüvitise ja nõuab teistelt vastutavatelt käitajatelt ettemaksete korrigeerimist, läheb mõjutatud isiku teiste käitajate vastu esitatud nõue üle sellele käitajale. Nõudeõiguse üleminek ei tohi algset nõuet kahjustada.

3. Kui defektse tehisintellektisüsteemi käitaja hüvitab täielikult mõjutatud isikule tekitatud kahju või kahjustuse vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 1 või artikli 8 lõikele 1, võib ta vastavalt direktiivile 85/374/EMÜ ja tootevastutust käsitlevatele siseriiklikele õigusnormidele taotleda defektse tehisintellektisüsteemi tootjalt hüvitist.

4. Kui mõjutatud isikule hüvitab kahju või kahjustuse vastavalt artikli 4 lõikele 1 või artikli 8 lõikele 1 käitaja kindlustusandja, lähevad kõik mõjutatud isiku sama kahju eest mõnele teisele isikule esitatud tsiviilvastutusel põhinevad nõuded üle käitaja kindlustusandjale summas, mille ulatuses kindlustusandja mõjutatud isikule kahju hüvitas.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide alalise tehnilise komiteega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Hiljemalt 1. jaanuariks 202X [kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele põhjaliku aruande, mis sisaldab käesoleva määruse läbivaatamist tehisintellekti edasiarendamise valguses.

Esimeses lõigus osutatud aruande koostamisel nõuab komisjon liikmesriikidelt asjakohast teavet kohtupraktika ja kohtulike kokkulepete kohta ning õnnetuste statistikat (õnnetuste arv, kannatatud kahju, asjaomased tehisintellekti rakendused, kindlustusseltside makstud hüvitised), samuti teavet mõjutatud isikute individuaalselt või kollektiivselt esitatud nõuete arvu ja ajavahemiku kohta, mil neid nõudeid kohtus menetleti.

Vajaduse korral lisatakse komisjoni aruandele seadusandlikud ettepanekud, millega kõrvaldada aruandes tuvastatud võimalikud puudujäägid.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 202X.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

[…]

(1) ELT …

(2) ELT …

(3) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).

(4) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(5) Vt komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valge raamatu „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ lk 24 (COM(2020)0065).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(9) Euroopa Komisjon vaatab selle läbi, nagu on märgitud resolutsiooni punktis 19.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/129

P9_TA(2020)0277

Intellektuaalomandi õigused tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon intellektuaalomandi õiguste kohta tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel (2020/2015(INI))

(2021/C 404/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 16, 26, 114 ja 118,

—	võttes arvesse Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni,

—	võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet (1) ja komisjoni parema õigusloome suuniseid (COM(2015)0215),

—	võttes arvesse Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepingut, WIPO esituste ja fonogrammide lepingut ning WIPO 29. mai 2020. aasta läbivaadatud aruteludokumenti intellektuaalomandi poliitika ja tehisintellekti kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (7),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (8),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (9),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

—	võttes arvesse komisjoni moodustatud kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma tööd,

—	võttes arvesse komisjoni teatisi „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066) ja „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

—	võttes arvesse Euroopa Patendiameti (EPO) 2019. aasta novembri kontrollisuuniseid,

—	võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja selle Tulevikutehnoloogiate Instituudi töödokumenti 2016/05 „Veebiplatvormide majanduspoliitiline väljavaade“,

—	võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024): „Liit, mis seab kõrgemad sihid: Minu tegevuskava Euroopa jaoks“,

—	võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta (10),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0176/2020),

A.	arvestades, et liidu intellektuaalomandi õigusraamistiku eesmärk on edendada innovatsiooni ja loovust ning juurdepääsu teadmistele ja teabele;

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 118 on sätestatud, et liidu seadusandja kehtestab meetmed selleks, et luua Euroopa intellektuaalomandi õigused, mis tagaksid intellektuaalomandi õiguste ühetaolise kaitse kogu liidus; arvestades, et ühtne turg soodustab tingimusi suuremaks majanduskasvuks, et tagada liidu kodanike jõukus;

C.	arvestades, et viimase aja arengud tehisintellekti ja sarnaste kujunemisjärgus tehnoloogiate vallas kujutavad endast märkimisväärset tehnoloogilist progressi, mis loob liidu kodanikele, ettevõtetele, avalikule haldusele, loovisikutele ja kaitsesektorile uusi võimalusi ja väljakutseid;

D.	arvestades, et tehisintellektiga loodud väljundite puhul võivad tehisintellekti tehnoloogiad raskendada intellektuaalomandi õiguste jälgimist ja rakendamist, mis takistab nende inimloojate õiglast tasustamist, kelle tööl need tehnoloogiad põhinevad;

arvestades, et eesmärk muuta liit tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas maailmas juhtivaks jõuks peab hõlmama jõupingutusi liidu digitaalse ja tööstusliku suveräänsuse taastamiseks ja kaitsmiseks, liidu konkurentsivõime tagamiseks ning innovatsiooni edendamiseks ja kaitsmiseks, ning nõuab liidu tööstuspoliitika struktuuri ümberkujundamist, mis võimaldaks liidul olla tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas esirinnas, kuid austada samas kultuurilist mitmekesisust; arvestades, et liidu ülemaailmne juhtpositsioon tehisintellekti valdkonnas nõuab tõhusat intellektuaalomandi süsteemi, mis sobib digitaalajastusse ja võimaldab uuendajatel tuua turule uusi tooteid; arvestades, et tugevad kaitsemeetmed on üliolulised, et kaitsta liidu patendisüsteemi kuritarvitamise eest, mis kahjustab uuendajaid, kes tegelevad tehisintellekti arendamisega; arvestades, et on vaja inimkeskset lähenemist tehisintellektile, mis on kooskõlas eetikapõhimõtete ja inimõigustega, et tehnoloogiad toimiksid kui vahendid inimeste ja ühise hüve teenistuses;

arvestades, et tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas on reguleerimiseks asjakohane liidu tasand, et vältida ühtse turu killustumist ning siseriiklike sätete ja suuniste lahknemist; arvestades, et tehisintellekti valdkonnas on täielikult ühtlustatud liidu õigusraamistikul potentsiaali kujuneda rahvusvahelisel tasandil seadusandlikuks kriteeriumiks; arvestades, et tehisintellekti süsteemide uued ühised eeskirjad peaksid olema määruse vormis, et kehtestada kogu liidus võrdsed standardid, ning arvestades, et õigusaktid peavad olema tulevikukindlad ja tagama, et nad suudavad nende tehnoloogiate kiire arenguga sammu pidada, ning et nende suhtes tuleb võtta põhjalike mõjuhinnangute kaudu järelmeetmeid; arvestades, et õiguskindlus aitab kaasa tehnoloogiaarendusele ja et kodanike usaldus uute tehnoloogiate vastu on selle sektori arenguks oluline, kuna see tugevdab liidu konkurentsieelist; arvestades, et tehisintellekti reguleeriv raamistik peaks seetõttu tekitama usaldust tehisintellekti ohutuse ja usaldusväärsuse vastu ning looma tasakaalu avalike huvide kaitse ja ettevõtlusstiimulite vahel, mida pakutakse innovatsiooni investeerimiseks;

arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad põhinevad arvutuslikel mudelitel ja algoritmidel, mida Euroopa patendikonventsiooni mõistes loetakse matemaatilisteks meetoditeks ja mis seetõttu ei ole patenditavad; arvestades, et matemaatilised meetodid ja arvutiprogrammid võivad olla Euroopa patendikonventsiooni artikli 52 lõike 3 alusel patendiga kaitstud, kui neid kasutatakse tehisintellekti süsteemi osana, mis aitab kaasa täiendava tehnilise mõju saavutamisele; arvestades, et sellise võimaliku patendikaitse mõju tuleks põhjalikult hinnata;

arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad põhinevad selliste arvutiprogrammide loomisel ja teostamisel, mille suhtes kohaldatakse autoriõiguse kaitse erikorda, mille kohaselt saab kaitsta ainult arvutiprogrammi väljendust, aga mitte meetodeid ja põhimõtteid, millel põhinevad programmi elemendid;

I.	arvestades, et tehisintellektiga seotud patente antakse üha sagedamini;

arvestades, et tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate areng tõstatab küsimusi seoses innovatsiooni kaitsmise ja intellektuaalomandi õiguste kohaldamisega tehisintellekti või seonduvate tehnoloogiatega kaasnevate materjalide, sisu ja andmete suhtes, mis võivad olla tööstuslikku või kunstilist laadi ja mis loovad erinevaid ärivõimalusi; arvestades, et sellega seoses on oluline teha vahet inimloomingul, mis on loodud tehisintellekti abil ja tehisintellekti iseseisval tegevusel põhineva loomingu vahel;

arvestades, et tehisintellekt ja seonduvad tehnoloogiad sõltuvad suurel määral juba olemasolevast sisust ja suurtest andmemahtudest; arvestades, et läbipaistvam ja avatum juurdepääs teatavatele isikustamata andmetele ja andmebaasidele liidus, eelkõige VKEde ja idufirmade jaoks, ning andmete koostalitlusvõime, mis piirab seotuse efekti, mängib olulist rolli Euroopa tehisintellekti arendamise edendamisel ja Euroopa ettevõtete üleilmse konkurentsivõime toetamisel; arvestades, et isikuandmete kogumisel tuleb järgida põhiõigusi ja andmekaitse-eeskirju ning see nõuab kohandatud juhtimist, eelkõige seoses andmehalduse ja tehisintellekti tehnoloogiate väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel kasutatavate andmete läbipaistvusega, mida tuleb kohaldada tehisintellektil põhineva süsteemi kogu elutsükli jooksul;

võtab teadmiseks komisjoni valge raamatu pealkirjaga „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ ja Euroopa andmestrateegia; rõhutab, et järeldused, milleni neis on jõutud, võivad aidata kaasa inimkeskse tehisintellekti potentsiaali avamisele ELis; märgib siiski, et vaatamata intellektuaalomandi õiguste suurele tähtsusele ei ole komisjon käsitlenud nende kaitset tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate vallas; rõhutab vajadust luua ühtne Euroopa andmeruum ning on veendunud, et selle kasutamine hakkab mängima liidu majanduses olulist rolli innovatsiooni ja loovuse alal, ja et seda tuleks soodustada; rõhutab, et liidul peaks olema oluline roll tehisintellekti arendamise, kasutusele võtmise ja kasutamise aluspõhimõtete kehtestamisel, kuid see ei tohiks piirata tehisintellekti arendamist ega konkurentsi;

juhib tähelepanu asjaolule, et tehisintellekti ja seonduvad tehnoloogiate arendamine transpordi- ja turismisektoris toob kaasa innovatsiooni, teadusuuringud ja investeeringute mobiliseerimise ja annab märkimisväärset majanduslikku, ühiskondlikku, keskkonnaalast, avalikku ja ohutusalast kasu, muudab need sektorid uute põlvkondade jaoks atraktiivsemaks ning loob uusi tööhõivevõimalusi ja kestlikumaid ärimudeleid, kuid rõhutab, et see ei tohiks kahjustada inimesi ega ühiskonda;

rõhutab, kui oluline on luua tehisintellekti tehnoloogiate valdkonna jaoks toimiv ja täielikult ühtlustatud õigusraamistik; soovitab, et selline raamistik peaks olema pigem määruse kui direktiivi vormis, et vältida Euroopa digitaalse ühtse turu killustumist ja edendada innovatsiooni;

kutsub komisjoni üles kõigis tehisintellekti käsitlevates õigusaktides arvesse võtma ja nõuetekohaselt rakendama kõrgetasemelise eksperdirühma suunistes kindlaks määratud seitset põhinõuet, mille üle väljendati heameelt komisjoni 8. aprilli 2019. aasta teatises (11);

rõhutab, et tehisintellektiga seotud tehnoloogiate arendamine, kasutuselevõtt ja kasutamine ning andmepõhise maailmamajanduse kasv nõuavad oluliste tehniliste, sotsiaalsete, majanduslike, eetiliste ja õiguslike küsimuste käsitlemist eri tegevusvaldkondades, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste alal ja seoses nende mõjuga neile poliitikavaldkondadele; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiate potentsiaali avamiseks on vaja kõrvaldada tarbetud õiguslikud tõkked, et mitte takistada liidu areneva andmemajanduse kasvu ja innovatsiooni; nõuab, et seoses tehisintellekti tehnoloogiate arendamisega tuleb läbi viia intellektuaalomandi õiguste kaitse mõjuhinnang;

rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiate valdkonnas on ülitähtis intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud kaitse ja toonitab sellise kaitse mitmemõõtmelist olemust, kuid rõhutab ka seda, kui oluline on tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrge tase ning luua õiguskindlust ja usaldust, mida on vaja, et soodustada investeerimist nendesse tehnoloogiatesse ning tagada nende pikaajaline elujõulisus ja kasutamine tarbijate poolt; leiab, et liidul on potentsiaali saavutada tehisintellekti tehnoloogiate loomise alal juhiroll, kui ta töötab välja toimiva õigusraamistiku, mida tehnoloogiaarenduse kontekstis regulaarselt hinnatakse, ning rakendab aktiivset riiklikku poliitikat, pidades eelkõige silmas koolitusprogramme ja rahalist toetust teadusele ning avaliku ja erasektori koostööd; kordab vajadust tagada uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks piisav tegutsemisruum; rõhutab, et loovust ja innovatsiooni toetava keskkonna loomine, mis soodustab tehisintellekti tehnoloogiate kasutamist loovisikute poolt, ei tohi toimuda loomeinimeste ega liidu eetiliste põhimõtete arvelt;

on ühtlasi seisukohal, et liit peab käsitlema tehisintellekti eri mõõtmeid tehnoloogiliselt neutraalse ja piisavalt paindlike määratluste abil, mida saaks kohaldada ka tulevaste tehnoloogiaarenduste ja tulevaste kasutajate suhtes; peab vajalikuks jätkata tehisintellekti ja intellektuaalomandi õiguste vastastikuse mõju arutamist nii intellektuaalomandiga tegelevate asutuste kui ka kasutajate seisukohast; on veendunud, et väljakutse, mida kujutab endast tehisintellekti rakenduste hindamine, tekitab vajaduse teatavate läbipaistvusnõuete ja uute meetodite väljatöötamise järele, kuna näiteks adaptiivsed õpisüsteemid võivad iga sisendi järel ümber kalibreeruda, mis muudab üksnes eelneva avalikustamise teatavatel juhtudel ebatõhusaks;

rõhutab, kui oluline on see, et voogedastusteenuste puhul kasutataks algoritme läbipaistvalt ja vastutustundlikult, et juurdepääs eri vormides ja keeltes kultuuri- ja loomesisule ning erapooletu juurdepääs Euroopa päritolu teostele oleks paremini tagatud;

soovitab intellektuaalomandi õiguste osas eelistada sektoripõhist ja tehisintellekti tehnoloogiate mõjusid arvestavat hindamist; on seisukohal, et sellise lähenemisviisi puhul tuleks arvesse võtta näiteks inimsekkumise määra, tehisintellekti autonoomiat, kasutatud andmete ja autoriõigusega kaitstud materjali rolli ja päritolu tähtsust ning muude asjakohaste tegurite võimalikku kaasamist; tuletab meelde, et igas lähenemisviisis tuleb leida õige tasakaal nii ressursside kui ka tööga seotud investeeringute kaitsmise vajaduse ning loomise ja jagamise stimuleerimise vajaduse vahel; on seisukohal, et inimese osa hindamiseks seoses tehisintellekti algoritmiandmetega on vaja põhjalikumaid uuringuid; on seisukohal, et murrangulised tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, annavad nii väikestele kui ka suurtele ettevõtetele võimaluse töötada välja turuliidriks saavaid tooteid; on arvamusel, et kõik ettevõtted peaksid tulemuslikust ja usaldusväärsest intellektuaalomandi õiguste kaitsest võrdselt kasu saama; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma idufirmadele ja VKEdele ühtse turu programmi ja digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu toetust, et kaitsta nende tooteid;

10.

soovitab, et hinnangus keskendutaks tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate mõjule ja tagajärgedele kehtiva patendiõiguse, kaubamärkide ja disainilahenduste kaitse, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste süsteemi raames, sealhulgas andmebaaside ja arvutiprogrammide õiguskaitse kohaldatavusele ning avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastasele kaitsele; tunnistab tehisintellekti tehnoloogiate potentsiaali intellektuaalomandi õiguste jõustamise parandamisel, hoolimata inimesepoolse kontrolli ja -läbivaatamise vajadusest, eriti kui see puudutab õiguslikke tagajärgi; rõhutab lisaks vajadust hinnata, kas lepinguõigust tuleks ajakohastada, et tarbijaid kõige paremini kaitsta, ja kas konkurentsieeskirju on vaja kohandada, et tegeleda turutõrgete ja kuritarvitustega digitaalmajanduses, vajadust luua tehisintellektiga seotud majandussektoritele terviklikum õigusraamistik, võimaldades seeläbi Euroopa ettevõtetel ja asjaomastel sidusrühmadel oma tegevust laiendada, ning vajadust luua õiguskindlus; rõhutab, et intellektuaalomandi kaitse tuleb alati ühitada teiste põhiõiguste ja -vabadustega;

11.

juhib tähelepanu sellele, et matemaatilisi meetodeid kui selliseid ei patenteerita, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse tehnilisel otstarbel tehniliste leiutiste kontekstis, mis on ise patenteeritavad ainult siis, kui on täidetud leiutiste suhtes kohaldatavad kriteeriumid; juhib lisaks tähelepanu sellele, et kui leiutis on seotud tehnilisi vahendeid sisaldava meetodiga või tehnilise seadmega, on selle eesmärk tervikuna võttes tegelikult tehnilist laadi ning seda ei jäeta patentsusest välja; rõhutab sellega seoses patendikaitse raamistiku rolli tehisintellekti leiutiste stimuleerimisel ja nende levitamise edendamisel ning vajadust luua Euroopa ettevõtetele ja idufirmadele võimalusi tehisintellekti arendamise ja juurutamise edendamiseks Euroopas; juhib tähelepanu sellele, et standardi rakendamiseks olulistel patentidel on tähtis roll uute tehisintellekti ja seonduvate tehnoloogiate arendamisel ja levitamisel ning koostalitlusvõime tagamisel; kutsub komisjoni üles toetama tööstusstandardite kasutuselevõtmist ja ergutama ametlikku standardimist;

12.

märgib, et patendikaitse saab anda tingimusel, et leiutis on uus ja mitte endastmõistetav ning sellel on leiutustase; märgib lisaks, et patendiõiguse kohaselt tuleb esitada aluseks oleva tehnoloogia täielik kirjeldus, mis võib põhjenduste keerukust arvesse võttes tekitada mõne tehisintellekti tehnoloogia puhul raskusi; rõhutab ka õiguslikke probleeme seoses pöördprojekteerimisega, mis on erand arvutiprogrammide autoriõiguse ja ärisaladuste kaitsest, mis omakorda on innovatsiooni ja teadusuuringute jaoks otsustava tähtsusega ning mida tuleks tehisintellekti tehnoloogiate arendamise kontekstis nõuetekohaselt arvesse võtta; kutsub komisjoni üles hindama võimalusi toodete nõuetekohaseks testimiseks, näiteks modulaarselt, tekitamata intellektuaalomandi õiguste omajatele või ärisaladustega seoses kergesti kopeeritavate toodete ulatuslikust avalikustamisest tulenevaid riske; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiad peaksid olema hariduslikel ja teadusuuringute eesmärkidel, näiteks tõhusamate õppemeetodite jaoks avalikult kättesaadavad;

13.

märgib, et kunstilist laadi sisu loomeprotsessi autonoomsemaks muutumine võib tõstatada küsimusi seda sisu hõlmavate intellektuaalomandi õiguste omamise kohta; on sellega seoses seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogiale juriidilise isiku staatuse andmine ei oleks asjakohane, ning juhib tähelepanu, et sellisel võimalusel on negatiivne mõju inimloojatele mõeldud stiimulitele;

14.

juhib tähelepanu erinevusele tehisintellekti abil loodud inimloomingu ja tehisintellekti loomingu vahel, kusjuures viimane tekitab uusi regulatiivseid probleeme intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel, näiteks omamise, leiutamise ja asjakohase tasustamise küsimustes ning võimaliku turukontsentratsiooniga seotud küsimustes; on lisaks seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogiate arendamisega seotud intellektuaalomandi õigusi tuleks eristada tehisintellekti loomingule potentsiaalselt antavatest intellektuaalomandi õigustest; rõhutab, et kui tehisintellekti kasutatakse ainult loomeprotsessis autorit abistava vahendina, kohaldatakse jätkuvalt kehtivat autoriõiguse raamistikku;

15.

on seisukohal, et tehisintellekti tehnoloogia loodud tehnilist loomingut tuleb kaitsta intellektuaalomandi õiguste õigusraamistiku alusel, et ergutada investeeringuid sellisesse loominguvormi ja parandada õiguskindlust kodanike ja ettevõtjate ning samuti leiutajate jaoks, kuna nad on praegu tehisintellekti tehnoloogiate peamised kasutajad; on seisukohal, et kunstlike loojate ja robotite iseseisvalt loodud teoseid ei pruugi olla võimalik autoriõigusega kaitsta, et järgida füüsilise isikuga seotud originaalsuse põhimõtet, kuna mõiste „intellektuaalne looming“ hõlmab autori isikut; kutsub komisjoni üles toetama tehisintellekti loodud teoste suhtes liidus kohaldatavate ühiste ja ühtsete autoriõigust käsitlevate sätete puhul horisontaalset, tõenduspõhist ja tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi, kui leitakse, et selliste teoste suhtes võib kohaldada autoriõiguse kaitset; soovitab, et võimalike õiguste omandiõigus tuleks anda ainult füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on teose seaduslikult loonud, ja ainult siis, kui autoriõiguse omaja on andnud selleks loa, kui kasutatakse autoriõigusega kaitstud materjali, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse autoriõiguse erandeid või piiranguid; rõhutab, kui oluline on hõlbustada juurdepääsu andmetele ja andmete jagamist, avatud standardeid ja avatud lähtekoodiga tehnoloogiat ning ergutada samal ajal investeeringuid ja edendada innovatsiooni;

16.

märgib, et tehisintellekt võimaldab suure hulga tehnika taseme või intellektuaalomandi õigustega seotud andmete töötlemist; märgib samas, et tehisintellekt või seonduvad tehnoloogiad, mida kasutatakse intellektuaalomandi õiguste andmise registreerimismenetluses ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise eest vastutuse kindlaksmääramisel, ei saa otsuste kvaliteedi ja õigluse tagamiseks asendada juhtumipõhist inimesepoolset läbivaatamist; märgib, et tehisintellekti võime sooritada üha rohkem tavapäraselt inimeste täidetavaid ülesandeid järk-järgult suureneb, ning rõhutab seetõttu vajadust kehtestada piisavad kaitsemeetmed, sealhulgas projekteerimissüsteemid, mis hõlmavad tehisintellekti otsuste tegemise inimosaluse põhimõttel töötavaid kontrolli- ja läbivaatamisprotsesse, läbipaistvust ja verifitseerimist;

17.

märgib seoses isikustamata andmete kasutamisega tehisintellekti tehnoloogiates, et autoriõigusega kaitstud teoste ja muu materjali ning nendega seotud andmete, sealhulgas olemasoleva sisu, kvaliteetsete andmekogumite ja metaandmete seaduslikku kasutamist tuleb hinnata lähtuvalt intellektuaalomandi õiguste kaitse piiranguid ja erandeid käsitlevatest kehtivatest eeskirjadest, näiteks teksti- ja andmekaevega seotud erand, nagu on sätestatud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul käsitlevas direktiivis; kutsub üles üksikasjalikumalt selgitama autoriõiguse normide kohast andmekaitset ning võimalikku kaubamärgi ja tööstusdisaini kaitset teoste puhul, mis on loodud iseseisvalt tehisintellekti rakenduste kaudu; on seisukohal, et edendada tuleks vabatahtlikku isikustamata andmete jagamist ettevõtjate ja sektorite vahel ning see peaks põhinema õiglastel lepingulistel kokkulepetel, sealhulgas litsentsilepingutel; rõhutab intellektuaalomandi õigusi puudutavaid probleeme, mis tekivad, kui süvavõltsingute loomiseks kasutatakse eksitavaid, manipuleeritud või lihtsalt madala kvaliteediga andmeid, olenemata sellest, kas sellised süvavõltsingud sisaldavad autoriõigusega kaitstud andmeid; on mures selle pärast, et kodanikke võidakse massiliselt manipuleerida demokraatia destabiliseerimiseks, ning nõuab suuremat teadlikkuse tõstmist ja meediapädevust ning hädavajalike tehisintellekti tehnoloogiate kättesaadavaks tegemist, et kontrollida fakte ja teavet; on seisukohal, et tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kogu olelusringi kestel kasutatavate kontrollitavate isikustamata andmete registreerimine kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega võiks hõlbustada autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise jälgimist ja seeläbi paremini kaitsta õiguste omajaid ning aidata kaasa eraelu puutumatuse kaitsele; rõhutab, et tehisintellekti tehnoloogiad võivad olla kasulikud intellektuaalomandi õiguste jõustamisel, kuid see eeldaks inimesepoolset läbivaatamist ja selle tagamist, et kõik tehisintellektil põhinevad otsustussüsteemid on täiesti läbipaistvad; rõhutab, et ükski tulevane tehisintellekti kord ei tohi kõrvale hoida avatud lähtekoodiga tehnoloogiat puudutavatest võimalikest nõuetest avalikes hangetes ega takistada digiteenuste vastastikust ühenduvust; märgib, et tehisintellektisüsteemid on tarkvarapõhised ja põhinevad statistilistel mudelitel, mis võivad sisaldada vigu; rõhutab, et tehisintellekti loodud väljund ei tohi olla diskrimineeriv ning üks tõhusamaid viise tehisintellektisüsteemide kallutatuse vähendamiseks on tagada – niivõrd kui see on liidu õiguse kohaselt võimalik –, et koolituseks ja masinõppeks on olemas võimalikult palju isikustamata andmeid; kutsub komisjoni üles kaaluma avalike andmete kasutamist sellistel eesmärkidel;

18.

rõhutab, kui oluline on digitaalse ühtse turu strateegia täielik rakendamine, et parandada isikustamata andmete kättesaadavust ja koostalitlusvõimet ELis; rõhutab, et Euroopa andmestrateegia peab tagama tasakaalu ühelt poolt andmete liikumise, laiema kättesaadavuse ning andmete kasutamise ja jagamise edendamise ning teiselt poolt intellektuaalomandi õiguste ja ärisaladuste kaitse vahel, järgides samas andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirju; rõhutab sellega seoses vajadust hinnata, kas intellektuaalomandit käsitlevad liidu eeskirjad on asjakohane vahend andmete, sealhulgas tehisintellekti arendamiseks vajalike valdkondlike andmete kaitsmiseks, ning tuletab meelde, et struktureeritud andmeid, näiteks andmebaase, mis omavad intellektuaalomandi kaitset, ei pruugita tavaliselt käsitleda andmetena; leiab, et tuleb esitada täielik teave intellektuaalomandiga kaitstud andmete kasutamise kohta, eriti platvormide ja ettevõtete vaheliste suhete raames; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle luua ühtne Euroopa andmeruum;

19.

märgib, et komisjon kaalub õigusaktide soovitavust selliste küsimuste valdkonnas, mis mõjutavad ettevõtjate vahelisi suhteid, kelle eesmärk on kasutada isikustamata andmeid, ning pooldab andmebaaside direktiivi võimalikku läbivaatamist ja ärisaladuste kaitse direktiivi rakendamise võimalikku täpsustamist üldraamistikuna; ootab huviga komisjoni algatatud Euroopa andmestrateegia teemalise avaliku arutelu tulemusi;

20.

rõhutab, et komisjon peaks püüdma Euroopa tehisintellekti arendajate huvides saavutada intellektuaalomandi tasakaalustatud ja innovatsioonist lähtuva kaitse, tugevdada Euroopa ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, sealhulgas kaitsta võimaliku menetlustaktika kuritarvitamise eest, ning tagada kasutajatele suurima õiguskindluse, eelkõige rahvusvahelise tasandi läbirääkimistel, eriti mis puudutab käimasolevaid arutelusid tehisintellekti ja andmerevolutsiooni üle Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) tasandil; väljendab heameelt selle üle, et komisjon esitas hiljuti liidu seisukohad WIPO avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb intellektuaalomandipoliitikat ja tehisintellekti puudutava WIPO aruteludokumendi eelnõu; tuletab sellega seoses meelde liidu eetilist kohustust toetada kogu maailmas arengut, hõlbustades piiriülest koostööd tehisintellekti valdkonnas, sealhulgas piiriüleste teadusuuringute ning teksti- ja andmekaevega seotud erandite ja piirangute kaudu, nagu on sätestatud autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul käsitlevas direktiivis;

21.

on täiesti teadlik sellest, et tehisintellekti valdkonnas tehtavad edusammud eeldavad täieliku edu saavutamiseks avaliku sektori investeeringuid taristusse, koolitusse ja digioskustesse ning ühenduvuse olulist parandamist; juhib seetõttu tähelepanu turvaliste ja jätkusuutlike 5G võrkude tähtsusele tehisintellekti tehnoloogiate täielikul kasutuselevõtul ning, mis veelgi olulisem, tööle, mis tuleb kogu liidus 5G taristute ja turvalisuse valdkonnas ära teha; võtab teadmiseks tehisintellektiga seotud intensiivse patendialase tegevuse transpordisektoris; väljendab muret selle pärast, et see võib põhjustada ulatuslikke kohtuvaidlusi, mis kahjustavad kogu sektorit tervikuna ja võivad mõjutada ka liiklusohutust, kui me ei võta viivitamata vastu õigusakte tehisintellektiga seotud tehnoloogiate arendamise kohta liidu tasandil;

22.

toetab komisjoni valmisolekut paluda tootmissektori peamistel osalejatel (transporditootjad, tehisintellekti ja ühenduvusega tegelevad innovaatorid, turismisektori teenusepakkujad ja teised autotranspordi väärtusahela osalised) leppida kokku, millistel tingimustel nad oleksid valmis oma andmeid jagama;

23.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(2) ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.

(3) EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20.

(4) ELT L 111, 5.5.2009, lk 16.

(5) ELT L 157, 15.6.2016, lk 1.

(6) ELT L 172, 26.6.2019, lk 56.

(7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(8) ELT L 303, 28.11.2018, lk 59.

(9) ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

(10) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.

(11) „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019)0168).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/136

P9_TA(2020)0279

Raport ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimislepingu rakendamise kohta

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimislepingu rakendamise aastaaruande kohta (2019/2201(INI))

(2021/C 404/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 8 ning V jaotist, eriti selle artikleid 21, 22, 36 ja 37, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda ja jõustus täielikult 1. juulil 2016,

—	võttes arvesse Moldova Vabariigi kodanike jaoks 2014. aasta märtsis kehtestatud viisavabadust, mis tulenes Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud muudatusettepanekutest nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001 (1),

—	võttes arvesse 2017. aasta novembris allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, laenukorralduse lepingut ja 100 miljoni euro suuruse mikromajandusliku finantsabi toetuslepingut aastateks 2017–2018,

—	võttes arvesse Moldova riiklikku tegevuskava Moldova Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise assotsieerimislepingu rakendamise kohta aastatel 2017–2019,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Moldova Vabariigi kohta, eriti eelmist, 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Moldova vahelise assotsieerimislepingu rakendamise kohta (2), 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni poliitilise kriisi kohta Moldova Vabariigis pärast Chișinău linnapea valimiste kehtetuks tunnistamist (3), 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel (4), 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmist (5) ning 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga (6),

—

võttes arvesse ELi 2018. aasta juulis vastu võetud otsust külmutada makromajandusliku finantsabi esimese väljamakse tegemine pärast seda, kui kõrgeima astme kohus langetas otsuse Chișinău linnapea valimise kohta ning 2018. aasta novembris võeti vastu otsus lõpetada finantsabi andmine mure tõttu õigusriigi väärtuste järgimise ja demokraatia tagasilanguse pärast riigis,

—	võttes arvesse sellele järgnenud 2019. aasta juulis vastu võetud ELi otsust taastada eelarvetoetuse eraldised, arvestades Moldova Vabariigi pühendumust õigussüsteemi reformimisele,

—	võttes arvesse 2019. aasta oktoobris vastu võetud ELi otsust maksta demokraatia standardite rakendamise parandamise ja õigusriigi väärtuste kaitsmise olulisemate reformide elluviimise tulemusena välja esimene makromajandusliku finantsabi väljamakse summas 30 miljonit eurot,

—	võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse talituste 11. septembri 2019. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Moldova Vabariigi kohta,

—	võttes arvesse 30. septembril 2019. aastal toimunud ELi ja Moldova Vabariigi assotsiatsiooninõukogu viienda kohtumise tulemusi,

—	võttes arvesse idapartnerluse tippkohtumiste ühisavaldusi, neist viimane võeti vastu 24. novembril 2017. aastal Brüsselis,

—	võttes arvesse välisasjade nõukogu 26. veebruari 2018. aasta järeldusi Moldova Vabariigi kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 3. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2308 demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Moldova Vabariigis;

—

võttes arvesse Transparency Internationali 2019. aastal koostatud korruptsiooni tajumise indeksit, mis omistas Moldova Vabariigile 120. koha 180 hinnatud riigi ja territooriumi (esimene koht on parim) seas, kui 2018. aasta Transparency Internationali korruptsiooni tajumise nimekirjas oli Moldova 117. kohal,

—	võttes arvesse Economist Intelligence Uniti 2019. aasta demokraatiaindeksit, mis liigitab Moldova Vabariigi „hübriidrežiimiks“,

—	võttes arvesse Freedom House’i 2020. aasta aruannet „Freedom in the World“, mis annab Moldova Vabariigile hinnangu „osaliselt vaba“, ja 2020. aasta aruannet „Nations in Transit“, milles hinnatakse Moldova Vabariiki „ülemineku- või hübriidrežiimina“;

—

võttes arvesse Moldova riiklikku tegevuskava ELi ja Moldova assotsieerimislepingu rakendamiseks, inimõiguste riiklikku tegevuskava 2018–2022, naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise riiklikku strateegiat aastateks 2018–2023, milles mainitakse sõnaselgelt Istanbuli konventsiooni ratifitseerimist,

—	võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud analüüse ja soovitusi, eriti 8. märtsi 2018. aasta dokumenti Moldova noorte probleemide, väärtuste ja püüdluste kohta ja 20. aprilli 2018. aasta Moldova noorte heaolupoliitika ülevaadet,

—

võttes arvesse arvamusi ja soovitusi, mille andsid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon, eelkõige 15. märtsil 2018 Moldova valimisreformi kohta, 24. juunil 2019 konstitutsioonilise olukorra kohta, eelkõige seoses võimalusega parlamendi laialisaamiseks, ning 14. oktoobril 2019 riigikohtu ja prokuratuuri reformi seaduseelnõu kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2020. aasta ühisteatist teemal „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat – vastupanuvõime tugevdamine, idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“,

—	võttes arvesse nõukogu 11. mai 2020. aasta järeldusi idapartnerluse poliitika kohta pärast 2020. aastat,

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19-ga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta otsust (EL) 2020/701, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kontekstis (7),

—	võttes arvesse 10. juulil 2020 avaldatud komisjoni kolmandat aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule viisanõudest vabastamise peatamise korra kohta ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb idapartnerlust 2020. aasta juuni tippkohtumise eel,

—	võttes arvesse ELi-Moldova parlamentaarse assotsiatsioonikomitee, Euronesti parlamentaarse assamblee, idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi, ELi ja Moldova kodanikuühiskonna platvormi ja muude Moldova kodanikuühiskonna esindajate soovitusi ja meetmeid,

—	võttes arvesse ELi-Moldova parlamentaarse assotsiatsioonikomitee Strasbourgis 18.–19. detsembril 2019 toimunud 7. kohtumisel vastu võetud avaldust ja soovitusi,

—	võttes arvesse järeldusi, mille tegi Moldova Vabariigi 24. veebruari 2019. aasta parlamendivalimistele saadetud Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissioon, mis oli osa OSCE/ODIHRi juhitud rahvusvahelisest valimisvaatlusmissioonist,

—	võttes arvesse muude riikide hulgas ka Moldova Vabariigi abistamiseks 29. märtsil 2020 vastu võetud komisjoni majandusabipaketti võitluseks COVID-19 pandeemiaga, mis hõlmas olemasolevate vahendite ümbersuunamist, et leevendada kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0166/2020),

arvestades, et EL ja Moldova Vabariik on pühendunud edendama poliitilist seotust ja saavutama majanduslikku integratsiooni ning Moldova Vabariik võttis endale assotsieerimislepinguga / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga kohustuse liidu õigustiku ülevõtmiseks oma seadustesse ja tavadesse paljudes valdkondades; arvestades, et nende pingutuste toetamiseks kohustus liit andma Moldova Vabariigile märkimisväärset rahalist ja eelarvelist abi, tingimusel et austatakse Euroopa põhiväärtusi ja põhimõtteid, nagu õigusriik, inimõigused ja demokraatlikud õigused, ning et korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, oligarhiliste struktuuride ja onupojapoliitika vastane võitlus on tagatud; arvestades, et tõsise tagasilöögi korral võib koostöö tagasi pöörata;

B.	arvestades, et 13. septembril 2017 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse anda Moldova Vabariigile makromajanduslikku finantsabi summas 100 miljonit eurot IMFi programmi kontekstis, et toetada riigi majandus- ja finantsreforme;

C.	arvestades, et EL on korduvalt väljendanud muret õigusriigi olukorra pärast, 2014. aastal paljastatud pangapettuse eest vastutavate isikute kriminaalmenetluse peatumise ja jätkuvate inimõiguste rikkumiste pärast;

arvestades, et 2018. aasta Transparency Internationali korruptsioonitaju nimekiri ja Freedom House’i 2020. aasta aruanded näitavad viimasel ajal Moldova Vabariigi kergeid edusamme, samas kui nende indeksite üldine suundumus, nagu ka demokraatia indeks, näitavad demokraatia, korruptsiooni, poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorra pikemaajalist halvenemist Moldova Vabariigis;

arvestades, et hoolimata valitsuse muudatustest on Moldova Vabariigi riigiasutused jäänud endiselt nõrgaks ja Moldova Vabariik võitleb jätkuvalt riigi kaaperdamise probleemiga, sest võimu ja kontrolli koondumine kõrgeimal valitsustasandil kõikide oluliste sektorite ja asutuste üle pole märkimisväärselt vähenenud;

F.	arvestades, et õigusriigi väärtuste ja demokraatliku protsessi tõsiste rikkumiste tõttu peatas EL 2018. aastal eelarvetoetuse raames viimase kahe väljamakse tegemise õigussektori reformide toetamise programmi;

arvestades, et 11. juunil 2019 leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (kohtuasjas Ozdil jt vs Moldova Vabariik), et Moldova Vabariik rikkus 2018. aasta septembris õigusi vabadusele, turvalisusele, privaatsusele ja perekonnaelule, kui julgeolekuteenistus (SIS) pidas kinni ja saatis Türgisse tagasi viis Türgi kodanikku, kes olid taotlenud varjupaika; arvestades, et see varjatud väljaandmine on vaid üks näide Türgi kodanike tahtevastasest kadunuks jääma sundimise, ebaseadusliku kinnipidamise ja Türgisse väljasaatmise süstemaatilisest mudelist kümnetes riikides üle kogu maailma;

arvestades, et pärast seda, kui 2019. aasta juunis moodustati ulatuslike reformide elluviimisele pühendunud valitsus, kelle programmis keskenduti kohtusüsteemi reformimisele, tegi komisjon esimese makromajandusliku finantsabi väljamakse ja taastas valdkondliku eelarvetoetuse programmide väljamaksed ning teatas samas, et ta jätkab rangete tingimuste kohaldamist; arvestades, et 10. juulil 2020 kiitis komisjon heaks makromajandusliku finantsabi programmist 30 miljoni euro suuruse teise ja viimase osamakse väljamaksmise;

arvestades, et Moldova Vabariigil ei olnud siiski juurdepääsu selle programmi raames, mis aegus 2020. aasta juulis, ülejäänud saadaolevatele rahalistele vahenditele; arvestades, et see abi sõltub endiselt eelnevalt kokku lepitud reformide elluviimisest, eelkõige sellistest reformidest, mille eesmärk on tugevdada õigusriiki ja demokraatlikke standardeid ning saavutada kodanikele käegakatsutavaid tulemusi;

arvestades, et 2019. aasta novembris võttis Moldova parlament vastu 2019. aasta juunis moodustatud valitsusele esitatud umbusaldusavalduse, misjärel moodustati vähemusvalitsus ja hiljem uus koalitsioonivalitsus; arvestades, et liidu institutsioonide esindajad on väljendanud muret endise valitsuse asendamise viisi ja Moldova Vabariigi poolt assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu raames läbiviidava reformiprotsessi pärast;

arvestades, et uue koalitsioonivalitsuse enamus Moldova Vabariigi parlamendis on pidevalt kahanenud, sest saadikuid on valitsevast liidust välja tõrjutud; arvestades, et Moldova Vabariigis toimuvad sügisel presidendivalimised ja et praegu on tegemist terava poliitilise ebastabiilsuse perioodiga; arvestades, et president Igor Dodon on rõhutanud, et parlament tuleb laiali saata ja võimalikult kiiresti tuleb korraldada ennetähtaegsed valimised; arvestades, et 7. juulil 2020 otsustas Moldova Vabariigi konstitutsioonikohus, et ennetähtaegsed valimised võiksid toimuda alles pärast presidendivalimisi;

arvestades, et 17. aprillil 2020 allkirjastasid Venemaa ja Moldova valitsused 200 miljoni euro suuruse laenulepingu, mille üle pidasid läbirääkimisi mõlema riigi presidendid ning mille alusel annab Venemaa Föderatsioon Moldova Vabariigile soodsa 2 %-lise intressimääraga laenu; arvestades, et see leping ratifitseeriti 23. aprillil ja samal päeval pärast parlamendi opositsiooni liikmete pöördumist peatas Moldova Vabariigi konstitutsioonikohus laenulepingu ratifitseerimisseaduse jõustumise selle põhiseadusega kokkusobivuse uurimise lõpuni; arvestades, et 6. mail teatas konstitutsioonikohtu esimees Moldova ametivõimude survest konstitutsioonikohtule ning katsetest selle kohtunikke diskrediteerida; arvestades, et 7. mail 2020 tunnistas konstitutsioonikohus laenulepingu põhiseadusega vastuolus olevaks; arvestades, et praegu peetakse Venemaa Föderatsiooniga läbirääkimisi uue laenulepingu üle;

M.	arvestades, et COVID-19 pandeemia on tõestanud liidu ja naaberriikide ühiste ohtude käsitlemisel kasvavat vajadust kooskõlastamise järele; arvestades, et liit on sellele vajadusele reageerinud, pakkudes muu hulgas oma naabritele rahalist abi;

N.	arvestades, et COVID-19 kriisi ajal on solidaarsus idapartnerluse riikidega ülimalt tähtis ja liit pakkus märkimisväärset tuge puhangu mõju vähendamiseks piirkonnas; arvestades, et sellega seoses saab Moldova Vabariik ümbersuunatud kahepoolsest rahastamisest 87 miljonit eurot;

arvestades, et liit teeb Moldova Vabariigile kättesaadavaks ka täiendavad 100 miljoni euro suurused makromajandusliku finantsabi laenud osana otsusest anda makromajanduslikku finantsabi kümnele naabruses asuvale partnerriigile, et aidata neil piirata koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud majanduslangust; arvestades, et erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi esimene osamakse tehakse võimalikult kiiresti, kuna Moldova Vabariigiga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum on ratifitseeritud; arvestades, et teise osamakse – mis makstakse välja ühe aasta jooksul pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist – saamiseks peab riik järgima teatavaid tingimusi; arvestades, et selle makromajandusliku finantsabi andmise oluline eeltingimus on see, et riik austab tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas parlamentaarset mitmeparteisüsteemi, õigusriigi põhimõtet ja tagab inimõiguste austamise; arvestades, et vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine peaks olema teretulnud ja tuleks tagada võetud kohustuste täitmine;

arvestades, et Moldova Vabariik on võtnud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks rahvusvahelisi ja riiklikke kohustusi; arvestades, et riik on võtnud meetmeid naiste poliitilise esindatuse edendamiseks, sealhulgas erakondade valimisnimekirjade kohustusliku 40 % suuruse soolise kvoodi vastuvõtmise kaudu; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse riikliku strateegia 2017–2021 eesmärkide, sealhulgas asjakohase rahastamise ja tugevamate rakendusmehhanismide edendamise täitmiseks tuleb teha täiendavaid pingutusi;

arvestades, et hoolimata kogu majandusarengust on rahalise abi ja reformipüüdluste sotsiaalne mõju olnud üsna marginaalne; arvestades, et Moldova Vabariik on endiselt üks Euroopa vaeseimaid riike, kus on mahajäetud külade ja äärmise vaesuse tõttu kehv sotsiaalne olukord; arvestades, et 2018. aastal töötas Moldova Vabariigis 38,5 % töötajatest mitteametlikult ning neil ei olnud ligipääsu mitte mingisugusele sotsiaalsele kaitsele;

arvestades, et alates 1989. aastast on Moldova Vabariigi rahvaarv vähenenud peaaegu kolmandiku võrra; arvestades, et need on halvimad demograafilised näitajad kogu Euroopas; arvestades, et moldovlased lahkuvad riigist kõrgema palga, parema hariduse ja võimaluste saamiseks; arvestades, et sellisel arengul on sügavad ja pikaajalised poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed; arvestades, et Moldova Vabariik seisab silmitsi tööjõupuudusega ja selliste spetsialistide nagu õdede ja arstide puudusega; arvestades, et eakad, kellest suur osa sõltub rahasaadetistest, on Moldova Vabariigi kõige haavatavam ja vaesem elanikkonnarühm;

arvestades, et Moldova Vabariigi probleemidele ei saa lahendust pakkuda väljastpoolt riiki ning riigi probleemide lahendamiseks on vaja suurendada Moldova rahva vastutust; arvestades, et endiselt tuleb tegeleda selliste peamiste probleemidega nagu võitlus korruptsiooni ja oligarhiliste struktuuride vastu, demokraatlikest standarditest kinnipidamine, vajadus leida lahendusi mitmetahulistele sotsiaalsetele probleemidele, tagada meedia pluralism ning võidelda vaesuse ja väljarändega;

Ühised väärtused ja üldised põhimõtted

tuletab meelde, et väärtused, millele liit tugineb, nimelt demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriik, on ka liidu ja Moldova Vabariigi lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni keskmes; kinnitab veel kord liidu pühendumust toetada Moldova Vabariigi liikumist Euroopa suunas poliitilise assotsieerimise, majandusintegratsiooni ja vastavate reformide kaudu; märgib, et assotsieerimisleping / põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping on jätkuvalt esmatähtis Moldova Vabariigi arenguks, eelkõige praegusel erakorralisel ajal, ja peab kiiduväärseks Moldova ühiskonna ja ametiasutuste jätkuvat osalemist selles protsessis; tuletab siiski meelde, et vaja on edasist arengut selle rakendamisel, et kasutada täielikult ära selle potentsiaali ja eeliseid, keskendudes eelkõige riigiasutuste sõltumatusele, nende vastupanuvõimele oligarhide mõju vastu, korruptsioonivastasele võitlusele, õiglusele, õigusriigi tugevdamisele ja kodanike elutingimuste parandamisele; rõhutab, et assotsieerimisleping / põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping oli peamine struktuurireformide, demokraatia ja õigusriigi edendaja ja toetaja;

peab kiiduväärseks kõiki kavatsusi liikuda suurema poliitilise, inimliku ja majandusliku integratsiooni poole liiduga vastavalt diferentseerimise põhimõttele ning põhinedes Moldova Vabariigi ametiasutuste ja ühiskonna saavutustel, tulemustel ja püüdlustel;

võtab teadmiseks IMFi 2020. aasta märtsis korraldatud artikli IV kohase konsulteerimise ning IMFi nõukogu laiendatud laenuvahendi ja laiendatud rahastamisvahendi korra kohaste Moldova Vabariigi majandustulemuste kuuenda ja viimase aruande järeldused, pöörates esmajoones tähelepanu Moldova pangasüsteemi taastamisele ja finantssektori juhtimise tugevdamisele;

väljendab heameelt liidu makromajandusliku finantsabi teise osa väljamakse üle; tunnistab Moldova Vabariigi reformipüüdlusi sellistes valdkondades nagu korruptsioonivastane võitlus, rahapesuvastase raamistiku tugevdamine, valitsusväliste organisatsioonide tegevust käsitleva uue seaduse vastuvõtmine ning märgib, et Moldova Vabariik on ühinenud OECD korruptsiooni vastastikuse eksperdihinnangu programmiga (Istanbuli tegevuskava);

on arvamusel, et ELi makromajandusliku finantsabiprogrammi (2017–2020) teise osa väljamaksmisele peaksid järgnema Moldova ametiasutuste pingutused, et täita asjakohased tingimused valdkondades, mis on seotud rahapesuvastase raamistiku tugevdamisega, millega seoses peaks see andma käegakatsutavaid ja püsivaid tulemusi, ning riikliku panga sõltumatuse tugevdamisega;

kutsub Moldova valitsust ja ELi üles tegema koostööd, et saada üle COVID-19 kriisi negatiivsest mõjust sotsiaalsele ja majanduslikule arengule;

peab kiiduväärseks tulemusi, mis saavutati läbirääkimistel ELi uue erakorralise makromajandusliku finantsabi programmiga seotud vastastikuse mõistmise memorandumi üle, mille eesmärk on võidelda COVID-19 pandeemia negatiivse majandusliku mõjuga;

Assotsieerimislepingu rakendamise olulisus seoses praeguste poliitiliste sündmustega ja 1. novembri presidendivalimiste eel

märgib, et Moldova Vabariigi 2019. aasta novembri tegevuskava on vähem ambitsioonikas kui eelmise valitsuse 2030. aasta üldine tegevuskava, ning on mures, et poliitiline ebastabiilsus ja sagedased valitsuse vahetused mõjutavad assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätete rakendamist ja piiravad reformide tempot; toetab järgmise assotsieerimiskava sidumist uue riikliku tegevuskavaga assotsieerimislepingu rakendamise kohta ning rõhutab, kui oluline on võtta kiiresti vastu uus tegevuskava kui vahend assotsieerimislepingu rakendamise kiirendamiseks ja selle prioriteetide ajakohastamiseks, kaasates aktiivselt parlamentaarset osalust ning ELi ja Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmade panust; rõhutab, et ELi poliitiline ja rahaline toetus jääb sõltuvaks konkreetsete reformide tulemustest, eelkõige kohtusüsteemi ja õigusriigi valdkonnas; kordab sellega seoses kõigi assotsieerimiskavas kokku lepitud prioriteetsete reformide ja makromajandusliku finantsabi teise ja kolmanda osa väljamaksmise tingimuste täitmise olulisust;

peab kiiduväärseks Moldova Vabariigi konstruktiivset panust idapartnerluse raames tehtavasse koostöösse ning ergutab assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikide ja komisjoni vahelist alalist ja intensiivsemat poliitilist mõttevahetust assotsieerimisega seotud reformide teemal; kutsub komisjoni üles kasutama nõuetekohaselt ära olemasolevaid mehhanisme, et jätkata reformide konkreetse rakendamise jälgimist ja töötada välja tingimuslikkuse mehhanism, sealhulgas selged võrdlusalused, kaasates mõjusalt kodanikuühiskonda, eriti kohalikul tasandil; peab selles kontekstis hädavajalikuks suurendada rahalist toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, millel on ülitähtis roll avalikes aruteludes osalemise edendamisel ja nii Moldova ametiasutuste tegevuse kui ka liidu poliitika tõhususe jälgimisel riigis; soovitab lisaks luua Ukraina tugirühma kogemustele tuginedes sarnane struktuur Moldova Vabariigi jaoks, et suurendada ELi toetuse tõhusust ja nähtavust;

10.

rõhutab, et pikaajalises perspektiivis, sealhulgas valimiseelsel perioodil, tuleks olukorda Moldova Vabariigis hoolikalt jälgida OSCE/ODIHRi tavade ja standardite kohaselt, eriti praegusel kriisiperioodil, sest eelseisvad presidendivalimised testivad demokraatia ja õigusriigi põhimõtete toimimist riigis;

11.

kutsub sellega seoses Moldova ametivõime üles tagama 1. novembriks 2020 kavandatud vabad ja õiglased presidendivalimised, ning nõuab tungivalt, et Moldova ametivõimud täiustaksid veelgi valimisseadusandlust, et tagada hääleõiguse tõhusus, valimiskampaaniate õiglus, seadusandliku protsessi läbipaistvus ja demokraatlik järelevalve, et võimaldada piisavat avalikku kontrolli valitsuse ja parlamendi tegevuse üle; nõuab, et Moldova ametivõimud hoiduksid reeglite ja eeskirjade muutmisest poliitilise kasu eesmärgil, mis lõpeb alati poliitiliste rahutuste ja ebastabiilsusega, mis mõjutavad struktuurireformidele pühendumist; toonitab tulevasi valimisi silmas pidades valitsuse demokraatliku legitiimsuse, koalitsiooni moodustamise läbipaistvuse ja valijate tahte austamise tähtsust ning seda, kui oluline on, et valitsuse enamus kajastaks rahva häält;

12.

kutsub Moldova ametiasutusi üles tugevdama demokraatlikke mehhanisme, sealhulgas mitmeparteilist parlamendisüsteemi, ja tagama vaba, sõltumatu ja pluralistliku meedia ning õiglase juurdepääsu rahastamisele ja meediale; nõuab sellega seoses, et Moldova ametiasutused tugevdaksid vastupanuvõimet väärinfo ja teabega manipuleerimise vastu kodu- ja välismaiste osalejate poolt nii internetis kui ka väljaspool seda ning rakendaksid meetmeid, et tegeleda veelgi pakilisema vajadusega võidelda häälte ostmise, valimisvaatlejate hirmutamise, altkäemaksu andmise ja muude korruptiivsete tavade, samuti riigi ressursside väärkasutamise vastu, kuna need tavad õõnestavad ja hävitavad kõiki Moldova Vabariigi poliitiliste osalejate demokraatlikke pingutusi;

13.

rõhutab vajadust tugeva ja õiglase poliitilise konkureerimise järele presidendikandidaatide vahel, mis poleks võimalik ilma tervikliku ja läbipaistva erakondade rahastamise ja presidendikampaania rahastamise süsteemita;

14.

nõuab tungivalt, et Moldova Vabariigi valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nii Transnistria piirkonnas kui ka väljaspool Moldova Vabariiki elavad Moldova kodanikud saaksid osaleda valimistel kaasaval, läbipaistval ja õiglasel viisil, ilma välise sekkumiseta;

Reformid ja institutsiooniline raamistik

15.

tervitab reforme, mis viisid viisavabaduse kehtestamiseni Euroopa Liiduga; Moldova Vabariigi kodanikud on seda programmi laialdaselt kasutanud ja see on väga hea näide sellest, kuidas assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamine puudutab kodanike elu, edendades inimestevahelisi kontakte teiste eurooplastega; kutsub liitu ja Moldova Vabariiki üles veelgi parandama inimestevahelisi kontakte ja suhtlust, et luua elanikkonna hulgas vastastikuseid positiivseid kuvandeid;

16.

kiidab heaks asjaolu, et alates 2014. aastast on viisavabadusest kasu saanud enam kui 2,3 miljonit Moldova kodanikku, ning märgib, et vastavalt komisjoni viimasele aruandele täidab Moldova Vabariik jätkuvalt viisavabaduse nõudeid ja viisavaba liikumine annab jätkuvalt positiivseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi eeliseid nii liidule kui ka Moldova Vabariigile; julgustab mõlemat poolt toetama inimeste vaba liikumist ka kriiside ajal;

17.

tunnustab Moldova ametiasutuste pingutusi iga-aastases viisanõudest vabastamise mehhanismi aruandes esitatud soovituste rakendamisel; soovitab jätkata viisavabaduse poliitikaga seotud kriteeriumide rakendamist ning kutsub ametiasutusi üles jätkama pingutusi nende kriteeriumide täitmiseks, eriti korruptsioonivastases võitluses, tugevdama kohtusüsteemi, kohaldama rahapesuvastaseid õigusakte ja võtma konkreetseid meetmeid põhjendamatute varjupaigataotluste suurenemise vastu võitlemiseks; on sellega seoses mures Schengeni+ piirkonnas ebaseaduslikult viibivate Moldova kodanike arvu kasvu pärast (tõus 47 %) ja varjupaigataotluste arvu suurenemise (tõus 48 %) pärast; nõuab tungivalt, et Moldova ametivõimud jätkaksid Schengeni ala liberaliseeritud viisarežiimi kontekstis võetud kohustuste täitmist, tagades tõhusa rändehalduse ja varjupaigaõigused Moldova Vabariigis kolmandate riikide taotlejatele;

18.

peab kiiduväärseks Moldova Vabariigi parlamendi poolt arvukate õigusaktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas riigile assotsieerimislepingust tulenevate kohustustega, mis on nimelt seotud avaliku halduse, riigi finantsjuhtimise ja kohtusüsteemi reformidega; rõhutab nende õigusaktide täieliku rakendamise olulisust, sh teiseste õigusaktide vastuvõtmise teel;

19.

väljendab heameelt avaliku sektori finantsjuhtimises tehtud edusammude üle ning kutsub Moldova ametiasutusi üles kiirendama muude assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu reformide rakendamist, mis põhinevad õigusriigi põhimõtte parandamisel;

20.

tunnustab Moldova Vabariigi poolt avaliku halduse toimimise parandamiseks tehtud olulisi samme; palub seetõttu Moldova valitsusel tagada avaliku halduse reformi 2016–2020 täieliku rakendamise kooskõlas OECD/SIGMA avaliku halduse põhimõtetega; julgustab lisaks Moldova ametiasutusi suurendama läbipaistvust ja võitlema laialt levinud korruptsiooni vastu avalikus halduses ning looma avaliku halduse riiklikku kooli;

21.

rõhutab, et assotsieerimislepingu tõhusam ja jätkusuutlikum rakendamine tuleneb riigiasutuste ja -ametite erapooletust ja professionaalsest haldamisest; väljendab sellega seoses veel kord muret selle pärast, et puudub pidev pühendumus avalikku sektorit paremaks muuta, mis pärsib pädevaid inimesi tegemast karjääri avalikus halduses, ning rõhutab, et on vaja arendada professionaalset avalikku haldust ja julgustada noori alustama karjääri avalikus sektoris, et saavutada läbipaistvam haldus, kus onupojapoliitika ja soosimine ei põhjusta kroonilist politiseerumist;

22.

nõuab tungivalt, et võimalikult kiiresti alustataks ulatuslikumat detsentraliseerimisreformi, sealhulgas Moldova Vabariigi haldusterritoriaalse süsteemi, regionaalarengu ja halduse detsentraliseerimise reformi koos võimalusega saada kohalikke makse; rõhutab sellega seoses vajadust põhjalikuma ja laiema koostöö järele kohalike omavalitsuste vahel kohalike omavalitsuste arvu vähendamiseks ja lisameetmete võtmiseks, et tagada nende suurem sõltumatus ja vähendada tegevuskulusid; kutsub Moldova ametiasutusi üles järgima kohaliku demokraatia ja kohaliku autonoomia põhimõtteid kooskõlas kohalike omavalitsuste Euroopa hartaga, mis tagab kohalikele omavalitsustele piisava pädevuse ja piisavad rahalised vahendid ning tagab nende tõhususe;

23.

tunneb muret meedia- ja reklaamisektorite suure kontsentratsiooni ja politiseerituse pärast, mis toob kaasa avalikkuse vähese usalduse meedia vastu; kutsub Moldova ametiasutusi üles jätkama meediasektori reformi eelkõige kodanikuühiskonna suurema kaasamisega sellesse protsessi ning kutsub Moldova Vabariiki üles vaatama läbi audiovisuaalmeedia seadustiku ja liberaliseerima reklaamituru kooskõlas Euroopa meediavabaduse ja mitmekesisuse standarditega, nagu on soovitanud komisjon ja Veneetsia komisjon, et tagada meedia- ja reklaamituru omandisuhete täielik läbipaistvus;

24.

on seisukohal, et meedia pluralismi ja selle sõltumatuse tugevdamine peaks olema liidu ja Moldova Vabariigi partnerlussuhetes prioriteediks ning see peaks kajastuma asjakohaselt ka rahaeraldistes; kutsub komisjoni üles suurendama toetust sõltumatule meediale, sealhulgas piirkondades; nõuab tungivalt, et Moldova võimud hoiduksid kasutamast COVID-19 pandeemiat, et võtta meetmeid, mis vähendavad sõnavabadust ja piiravad meedia suutlikkust kajastada sõltumatult ja erapooletult koroonakriisi ühiskondliku mõju kogu mõõdet; väljendab muret valeuudiste ja desinformatsiooni levimise pärast Moldova Vabariigis koroonaviiruse kriisi ajal ning juhib tähelepanu vajadusele, et nii kohalikud omavalitsused kui ka liit arendaksid välja eriprogramme, mis edendavad meediapädevust, võitlevad desinformatsiooni vastu ja toetavad kvaliteetset, faktikontrolli läbinud meediasisu;

25.

nõuab tungivalt, et Moldova võimud soodustaksid vaba ja sõltumatut meediat, sh sõltumatu auditi läbiviimise kaudu, ning tagaksid audiovisuaalnõukogu kui sõltumatu reguleeriva asutuse tõhususe, mille kaudu võideldakse ajakirjanike jätkuva hirmutamise, avalike ja reguleerivate asutuste politiseerimise ja läbipaistvuse puudumise, avalikkuse teabele juurdepääsu ja kvaliteetse meediasisu puudumise vastu ning kindlustatakse meediaomandi läbipaistvus;

26.

rõhutab, et liit on suurim Moldova Vabariigile abi andja; täheldab suure murega valitsuse juhtivate poliitikute liidu vastu suunatud pidevat propagandat, väärinfokampaaniaid ja halvustavaid sõnumeid, mis esitavad avalik-õiguslikus televisioonis ja meedias moonutatud ja ebareaalset pilti; peab kahetsusväärseks selliseid avalikke rünnakuid liidu abi ja maine vastu, sest need õõnestavad assotsieerimislepingu ning ELi ja Moldova Vabariigi suhete rakendamist; palub Moldova ametiasutustel lõpetada väärinfo levitamise ja ELi-vastase propaganda kampaaniad, millega Moldova Vabariigi kodanikud üldiselt kokku puutuvad, ning suurendada toetust võitlusele valeuudiste, kommunikatsiooni hübriidsõja, sihipäraste väärinfo levitamise kampaaniate ja meediaprogrammide halvenemise vastu; rõhutab, et poliitiline osalus massimeedias kahjustab struktuurselt põhivabadusi ja juurdepääsu teabele;

27.

taunib Chişinău praeguse valitsuse Euroopast kaugenemist riigi demokraatlike püüdluste kahjuks ja nõuab tungivalt, et euroopameelsed erakonnad leiaksid dialoogi kaudu lahendusi, et tagada Euroopa integratsiooniprotsessi järjepidevus Moldova Vabariigis ja saada täielikult kasu kõikidest assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu pakutavatest eelistest;

28.

kutsub Moldova ametiasutusi üles tegema rohkem pingutusi tagamaks, et assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu võimalused ja ELi abi ning programmid jõuaksid kohalikule tasandile, sealhulgas ka riigi kaugematesse osadesse, eriti maapiirkondadesse, et elanikud saaksid anda tõuke positiivsete muutuste jaoks oma kogukondades, eriti nendes, kes on nõukogude aja nostalgia ja Venemaa manipuleerimise suhtes haavatavamad;

29.

on seisukohal, et ametiasutused peavad andma läbipaistvat teavet välisabi kohta, mida nad kavatsevad taotleda, ning et Venemaa Föderatsiooni rahastamist tuleks parlamendis ning ekspertide ja kodanikuühiskonnaga avalikult arutada, sealhulgas seoses geostrateegiliste tingimustega ja sellist tüüpi rahastamisest tuleneva pikaajalise mõjuga majandusele; on seisukohal, et ELi rahalise abiga seotud tingimuste osas peavad ametiasutused avalikkusele vajalikke selgitusi andma; rõhutab, et ELi tingimusi tuleb vaadelda kui võimalust viia läbi vajalikke reforme;

30.

rõhutab vajadust võidelda Venemaa väärinfo vastu faktilise ja kättesaadava kvaliteetteabe abil, samuti avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu; julgustab Moldova Vabariigi ametiasutusi otsima põhjalikumat koostööd liidu ja selle liikmesriikidega, et tõhustada heade tavade ja lahenduste rakendamist võitlemiseks desinformatsiooni, propaganda, manipuleerimise ja vaenuliku mõjutamisega, mis on korraldatud välisjõudude poolt sisepoliitiliste protsesside ja liiduga suhete terviklikkuse lõhestamiseks, destabiliseerimiseks ja kahjustamiseks;

31.

tunnustab Moldova parlamendi edusamme mittekaubanduslikke organisatsioone käsitleva uue seaduse vastuvõtmisel osana ELi makromajandusliku finantsabi saamise tingimuste nõuetest; loodab, et selle kiire ja tõhus rakendamine edendab kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide õiguste ja vabaduste ning ühinemisvabaduse täielikku austamist, ning nõuab Moldova valitsuselt suuremat toetust kodanikuühiskonna arengule; juhib tähelepanu valitsusväliste organisatsioonide kesksele rollile igas demokraatlikus ühiskonnas ja avaldab lootust, et uued õigusaktid parandavad avaliku otsustamise läbipaistvust ja pakuvad ajakohastatud raamistikku riigi kodanikuühiskonna toimimiseks; nõuab tungivalt, et Moldova võimud hoiduksid igasugusest survest valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele kodanikuühiskonna esindajatele; avaldab kahetsust usaldamatuse ja vaenulikkuse pärast, millega poliitilised ametnikud kodanikuühiskonnale üldiselt lähenevad; nõuab tungivalt kodanikuühiskonna sisukamat ja aktiivsemat kaasamist poliitika kujundamise ja rakendamise protsessidesse, eelkõige seoses inimõiguste ja põhivabadustega, mille suhtes valitsusvälised organisatsioonid võiksid tegutseda järelevalvajana ja nõuda asjaomastelt riigiasutustelt aruandmist; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles andma kodanikuühiskonnale poliitilist, tehnilist ja rahalist toetust ning nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid kehtestaksid selged eeskirjad, mis aitaksid vältida toetuste andmist nn GONGOdele (valitsuse poolt asutatud ja mitteametlike kanalite läbi rahastatud valitsusvälised organisatsioonid);

32.

kutsub Moldova ametiasutusi üles edendama avalike otsuste vastuvõtmise läbipaistvust ning tagama sidusrühmade ja kodanikuühiskonna nõuetekohase kaasamise ja nendega konsulteerimise kõigil etappidel, mis suurendab ka avalikku kontrolli ja läbiviidud reformide sotsiaalset vastuvõetavust;

33.

väljendab heameelt 2019. aasta augustis vastu võetud valimisi käsitlevate õigusaktide muutmise üle ning Moldova konstitutsioonikohtu 2020. aasta veebruaris tehtud otsuse üle erakondade asutamise territoriaalsete nõuete kohta;

34.

juhib tähelepanu asjaolule, et COVID-19 kriis on toonud ilmsiks asjaolu, et Moldova Vabariigi tervishoiusüsteem on liiga vähe arenenud ja sellel on raske toime tulla hiljutise haigusjuhtumite arvu kasvuga; nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja Moldova Vabariik suurendaksid koostööd rahvatervise vastupanuvõime alal, vahetaksid parimaid tavasid ja teeksid koostööd kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja VKEde kogukondadega epideemiastrateegiate väljatöötamisel, keskendudes ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele; kutsub Moldova valitsust üles tugevdama tervishoiusüsteemi, parandama sanitaartingimusi, eriti haiglates, ning andma oma elanikkonnale täielikku läbipaistvat ja kaasavat asjakohast teavet pandeemia kohta;

Koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas ning edu Transnistria konflikti lahendamisel

35.

väljendab heameelt Moldova Vabariigi osalemise üle ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidel ja operatsioonidel, küberturvalisuse ja küberkuritegude uurimisel ning Moldova Vabariigi koostöö üle NATOga ja selle üle, et Moldova järgib ELi ÜVJP deklaratsioone; kutsub ELi institutsioone üles kaasama Moldova Vabariiki küberturvalisust, hübriidohtusid ja küberkuritegude uurimist käsitlevatesse uutesse koostöövormidesse;

36.

tunnistab Moldova ja Ukraina piiril tegutseva Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni olulisust piirihaldus- ja tollirežiimi ühtlustamisel liidu omaga, samuti Transnistria küsimuse lahendamisel;

37.

tunnustab Moldova Vabariigi kogemusi ja teadmisi ning panust, mida see võib anda liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse, ning julgustab tegema tihedamat koostööd ELiga seotud kaitsepoliitika valdkonnas, sealhulgas osalema alalises struktureeritud koostöös, kui kolmandate riikide kaasamise küsimus on otsustatud;

38.

kinnitab veel kord ELi toetust Moldova Vabariigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning 5 + 2 läbirääkimisprotsessis tehtavatele pingutustele Transnistria konflikti rahumeelse, püsiva ja tervikliku poliitilise lahenduseni jõudmisel, mis põhineb Moldova Vabariigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamisel tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, kus Transnistrial on eristaatus, mis tagaks inimõiguste kaitse ka aladel, mida põhiseaduslikud võimud praegu ei kontrolli; tuletab meelde, et ÜRO Peaassamblee võttis 22. juunil 2018. aastal vastu resolutsiooni, milles kutsuti Vene Föderatsiooni oma vägesid ja relvastust Moldova Vabariigi territooriumilt tingimusteta välja viima ja kinnitati uuesti toetust selle resolutsiooni viivitamatule rakendamisele;

39.

julgustab Moldova valitsust jätkama konfliktilahendamiseks soodsa keskkonna edendamist ja toetama tegevust, mis suurendab konfliktist lõhestatud kogukondade usaldust ja inimestevahelisi kontakte;

40.

tunnistab suurenenud vastastikust sõltuvust Moldova Vabariigi ja Transnistria piirkonna vahelises julgeolekus ning nende stabiilsust kui peamist tegurit selliste julgeolekuprobleemide ennetamisel ja lahendamisel nagu hübriidohud, küberrünnakud, kübersekkumine valimistesse, desinformatsiooni- ja propagandakampaaniad ning kolmandate osaliste sekkumine poliitilisesse, valimis- ja teistesse demokraatlikesse protsessidesse;

41.

tervitab Moldova valitsuse pingutusi laiendada põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ja viisavabaduse eeliseid Transnistria piirkonnale, mis on võimaldanud piirkonnas märkimisväärselt liikuvust ja kaubavahetust suurendada, ning kõiki meetmeid, mis edendavad majanduskoostööd ning suurendavad kaupade ja teenuste vahetust Moldova Vabariigi ja Transnistria vahel;

42.

on seisukohal, et Dnestri läänekaldal registreeritud ja Moldova ametnike tollikontrollile allutatud Transnistria ettevõtjatele tariifivaba juurdepääsu tagamisega ELi turgudele tõi põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping kaasa kaubanduse suuremahulise liikumise Euraasia majandusliidust Euroopa Liidu poole; julgustab Moldova ametiasutusi liikuma edasi kaubanduse ja ELi turgudega suhtlemise poole, et parandada turule pääsemist, läbipaistvust, häid äritavasid ning vähendada oligarhide turuga manipuleerimise ja monopoliseerimise võimet;

43.

rõhutab, et Transnistria probleemi lahendamisel tuleb austada Moldova Vabariigi suveräänset õigust valida ise oma kaitse- ja välispoliitika kurss;

44.

nõuab tungivalt, et Moldova Vabariigi ametivõimud kaaluksid seaduste paketi väljatöötamist ja rakendamist konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, mis oli assotsieerimislepingu rakendamise riikliku tegevuskava osa aastatel 2017–2019;

Õigusriik ja hea valitsemistava

45.

on mures õigusriigi ja demokraatlike institutsioonide reformide aegluse pärast; nõuab tungivalt, et Moldova valitsus viiks viivitamata lõpule kohtureformid, et kindlustada kohtusüsteemi ja korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud institutsioonide sõltumatus, erapooletus ja tõhusus; palub sellega seoses Moldova valitsusel tagada põhiseaduse kohtunike ülemkogu puudutavate muudatuste läbipaistva koostamise ja hilisema vastuvõtmise, kasutades rahvusvahelisi pretsedente ja häid tavasid kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega ning konsulteerides Euroopa Nõukogu ja ELi ekspertide, kodanikuühiskonna ja teiste huvitatud osalistega; avaldab kahetsust, et parlamendis kiirustati kohtunike ülemkogu liikmete ametisse nimetamist käsitlevate muudatusettepanekute tegemisega; rõhutab vajadust tagada kohtunike ülemkogu sõltumatus ning palub Moldova ametiasutustel tagada kohtunike teenetepõhise valimise ja edutamise;

46.

kutsub ametiasutusi üles jätkama tõhusaid konsultatsioone õigussüsteemi reformi kontseptsiooni ja tegevuskava vastuvõtmiseks, mis põhineb ulatuslikul analüüsil, tagades sidusrühmade laialdase konsensuse ning järgides rangelt Moldova põhiseadust ja Euroopa standardeid;

47.

väljendab muret madala usalduse pärast kohtusüsteemi terviklikkuse ja tõhususe vastu ja kohtuvõimu vastuvõtlikkuse pärast poliitilisele survele, mis takistab selle sõltumatust; palub Moldova Vabariigi ametiasutustel tagada kohtunike ametisse nimetamise protsesside läbipaistvus ja see, et peaprokurör, tema meeskond ja üldse prokurörid oleksid oma tegevuses sõltumatud ning järgiksid professionaalsuse ja usaldusväärsuse kõige kõrgemaid standardeid;

48.

juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et ressursside nappus ja teadmiste puudumine hea valitsemistava, õigusriigi ja inimõiguste kohta on lokkav ja kahjustab Moldova administratsiooni tõhusat toimimist, ning kutsub komisjoni üles suurendama rahastamist olemasolevate eelarvetoetuse ja tehnilise abi vahendite kaudu, mille eesmärk on tugevdada kohtu- ja õiguskaitseasutuste suutlikkust ja tõhusust, võttes arvesse reformide rakendamisel tehtud edusamme;

49.

kutsub Moldova Vabariigi ametiasutusi üles tugevdama konstitutsioonikohtu täielikku sõltumatust ning tagama, et sellele ei saaks avaldada ühelgi viisil poliitilist survet; on kindlalt vastu kõigile konstitutsioonikohtu kohtunike hirmutamis- või survekatsetele ning mõistab hukka äärmiselt suure surve, väljapressimise ja ahistamise, mida pidid kohtu kohtunikud enne Venemaa laenuotsuse vastuvõtmist taluma; avaldab sügavat kahetsust konstitutsioonikohtu politiseerimise katsete pärast ning prokuröride ja korruptsioonivastase keskuse passiivsuse pärast konstitutsioonikohtu sõltumatuse kaitsmisel;

50.

väljendab muret püsiva pikaajalise edusammude puudumise suundumise pärast seoses korruptsiooniga Moldova Vabariigis ning kutsub seepärast valitsust üles tõhustama korruptsiooni ja riigi kaaperdamise vastast võitlust, samuti rahapesu, salakaubaveo ja organiseeritud kuritegevuse, sh inimkaubanduse tõkestamist; kutsub Moldova Vabariigi valitsust üles kehtestama konkreetseid meetmeid riikliku korruptsioonivastase võitluse keskuse ja prokuratuuri korruptsioonivastase võitluse eriosakonna sõltumatuse, usaldusväärsuse ja tõhususe tugevdamiseks ning avalike korruptsioonivastaste asutuste ja õiguskaitseasutuste depolitiseerimise tagamiseks; juhib tähelepanu, et suurkorruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ennetamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks tuleb teha pidevaid ja järjepidevaid pingutusi; on seisukohal, et see on ainus viis Moldova kodanike usalduse taastamiseks ja püsivate reformide läbiviimiseks Moldova Vabariigis; kutsub komisjoni üles toetama palju järjekindlamalt pettusi ja rahapesu jälgivaid kodanikuühiskonna organisatsioone;

51.

nõuab tungivalt, et ametiasutused suurendaksid organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ja kuritegelike võrgustike lammutamiseks tehtavaid pingutusi;

52.

peab kiiduväärseks rahapesuvastaste sanktsioonide seaduse vastuvõtmist 21. mail 2020 ning nõuab uute õigusaktide kohaldamise suuniste kiiret väljatöötamist ning asjaomaste asutuste eriväljaõpet; kutsub kõiki huvitatud pooli üles jätkama salakaubaveo ja rahapesu vastu võitlemisel, kuritegelike võrgustike lammutamisel ja oligarhide mõju vähendamisel tehtavaid järjekindlaid pingutusi; nõuab tihedamat koostööd Europoli, Interpoli ja tolliorganisatsioonidega, nagu Maailma Tolliorganisatsiooni ja OECD korruptsioonivastased võrgustikud;

53.

märgib murega komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 2019. aasta assotsieerimiskava rakendamise aruande järeldusi Moldova kohta, mille kohaselt on pettuste ja rahapesu tõkestamise vahendite ja asutuste loomine olnud aeglane; loodab, et uus valitsus toetub korruptsiooni vastu võitlemisel ning kriminaalsete ja rahapesuskeemide paljastamisel eelmise valitsuse hiljutistele sammudele;

54.

võtab teadmiseks 2014. aastal paljastatud ulatuslike pangapettuste ja muude rahapesujuhtumite eest vastutusele võtmiseks võetud meetmed; kinnitab siiski veel kord oma muret selle pärast, et seni ei ole õnnestunud tagada läbipaistvat kohtumõistmist kõigi 2014. aastal avastatud pangapettuses kahtlustavate suhtes ning varastatud varade tagastamine on aeglane; kordab oma muret, et varasid pole sisuliselt tagasi nõutud, ja rõhutab, et selles suunas tuleb võtta täiendavaid meetmeid; kutsub Moldova ametiasutusi üles süüdistuse esitamise protsessi kiirendama, tooma kõik vastutavad isikud viivitamatult kohtu ette ja nõudma tagasi ebaseaduslikult omastatud raha; kutsub liikmesriike üles pakkuma Moldova Vabariigi ametiasutustele juhtumi uurimisel märkimisväärset abi, kui selleks soovi avaldatakse;

55.

peab kiiduväärseks uue seaduse vastuvõtmist programmi „Kodakondsus investeeringute vastu“ kaotamiseks 1. septembrist 2020 praeguse moratooriumi lõppemisel 18. juunil 2020; on seisukohal, et see on oluline samm korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu ohtude vähendamiseks Moldova Vabariigis; märgib, et kuni programmi tühistamiseni jätkatakse ainult olemasolevate taotluste menetlemist, ning kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima, kuidas seda tehakse;

56.

kutsub Moldova Vabariigi ametiasutusi üles suurendama erakondade rahastamise läbipaistvust ning uurima kõiki õigusnormide rikkumisi õiglaselt ja erapooletult; rõhutab vajadust võidelda Moldova poliitikute hulgas leviva korruptsiooniga; on sügavalt mures hiljutiste väidete pärast parlamendiliikmete ülesostmise kohta poliitilise kuuluvuse muutmiseks, samuti süüdistuste pärast valitud esindajate röövimise, hirmutamise ja nendele surve avaldamise kohta; juhib tähelepanu sellele, et neid väiteid tuleb uurida ja selline käitumine on vastuolus väärtustega, mis on Moldova Vabariigiga sõlmitud assotsieerimislepingu keskmes; juhib tähelepanu ka erakondade vastutusele võidelda korruptsiooniga nende endi ridades; kutsub lisaks ametiasutusi üles tagama, et valimiskampaanias ei kasutataks heategevusfondide vahendeid; nõuab tungivalt, et võimud keelaksid valimiskampaania ajal haldusvahendite kasutamise valitseva poliitilise eliidi hüvanguks;

Inimõigused ja põhivabadused

57.

tunnistab inimõiguste kaitset käsitlevate õigusaktide parandamist, eelkõige uue 2018.–2022. aasta inimõiguste tegevuskava tulemusena; kutsub Moldova ametiasutusi üles märkimisväärselt suurendama pingutusi ning võtma vastu rakendusmeetmeid ja teiseseid õigusakte, et kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas eelkõige vähemuste ja haavatavate rühmade puhul, nagu naised ja lapsed, keda inimkaubitsejad kuritarvitavad, keelevähemused, puuetega inimesed, romad ning LGBT+ inimesed, tunnistades sellega inimõiguste austamist kui demokraatliku ühiskonna otsustava tähtsusega kriteeriumi ja olulist tingimust; on mures selle pärast, et endiselt on lahendamata ja karistamata märkimisväärsed inimõigustega seotud probleemid, nagu surve ja poliitiliselt motiveeritud süüdistuse esitamine ja kinnipidamine, piinamine, meelevaldne kinnipidamine, karmid ja eluohtlikud vanglatingimused, meelevaldne või ebaseaduslik sekkumine eraellu, sunniviisilise või kohustusliku lapstööjõu kasutamine;

58.

väljendab sügavat muret nende moldovlaste olukorra pärast, kes on COVID-19 kriisi tõttu jäänud ELi liikmesriikidesse ilma sotsiaalse kaitseta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama COVID-19 kontekstis kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele ELi kodanikega võrdse kohtlemise, nagu on sätestatud direktiivis 2014/36/EL (8), ja tuletab meelde, et sellistel töötajatel on samad töö- ja sotsiaalsed õigused kui ELi kodanikel; kutsub liikmesriike üles tagama piiriülestele ja hooajatöötajatele kvaliteetse eluaseme, mis ei oleks osa nende töötasust, samuti tagama inimväärsed elamistingimused, üürniku eraelu puutumatuse ja tööinspektsioonide kinnitatud kirjalikud üürilepingud ning kehtestama sellekohased standardid;

59.

märgib murega, et assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste rakendamine sotsiaalvaldkonnas on piiratud, eriti sellistes valdkondades nagu tööinspektsioon, diskrimineerimisvastased meetmed ja sotsiaalne dialoog; tunneb muret, et elatustaseme oluliseks tõstmiseks on edusammud makromajanduslike finantshaavatavustega tegelemisel endiselt ebapiisavad ning et seda ohustavad nüüd COVID-19 kriisi tagajärjed; nõuab, et ametiühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid tuleks tingimata assotsieerimislepingute rakendamisse kaasata;

60.

rõhutab, et liit peab hoidma Moldova Vabariiki vastutavana oma kohustuste täitmise eest assotsieerimislepingu sotsiaalse mõõtme osas; kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikke iga-aastaseid arenguaruandeid assotsieerimislepingu sotsiaalsete ja tööhõivega seotud küsimuste rakendamise kohta, milles ei analüüsita mitte ainult asjakohaste liidu direktiivide ja normide ülevõtmist, vaid ka nende tegelikku rakendamist; kutsub komisjoni üles võtma omaks tööhõivespetsialistide ettepanekud mehhanismi kehtestamiseks kokkulepitud standardite rikkumiste karistamiseks; soovitab kasutada makromajandusliku finantsabi väljamakseid finantsvõimendusena või tingimusena, et sundida Moldova Vabariiki parandama oma tööjõu töötingimusi;

61.

väljendab muret inimõiguste austamise pärast Transnistria piirkonnas, eriti COVID-19 pandeemia taustal;

62.

kutsub komisjoni üles ajakohastama assotsieerimislepingute tähelepanuta jäetud valdkondi, mille seas on sellised olulised poliitikavaldkonnad nagu sooline võrdõiguslikkus, Euroopa roheline kokkulepe ja tervishoiukriiside ennetamine;

63.

rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus on kestliku ja kaasava arengu oluline eeltingimus; nõuab tungivalt, et Moldova valitsus ja ametiasutused rakendaksid meetmeid, et veelgi parandada naiste esindatust ja võrdset kohtlemist poliitilise ja ühiskondliku elu kõigil tasanditel; palub komisjonil lõimida sooline võrdõiguslikkus kõigisse Moldova Vabariigiga seotud poliitikavaldkondadesse, programmidesse ja meetmetesse ning julgustab Moldova Vabariigi ametiasutusi edendama programme, mis hõlmavad järjepidevat soolise võrdõiguslikkuse mõõdet, pakuvad rohkem tuge ühiskonna kõige ebasoodsamas olukorras ja haavatavamatele rühmadele ning rakendavad õigusakte, et võidelda vihakõne ja haavatavamate rühmade vastu suunatud füüsilise vägivalla vastu;

64.

nõuab tungivalt, et Moldova võimud ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni, mille Moldova Vabariik allkirjastas 6. veebruaril 2017, kuid mille ratifitseerimine on hilinenud, hoolimata sellest, et seda on nimetatud inimõiguste riiklikus tegevuskavas 2018–2022 ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise riiklikus strateegias 2018–2023; tuletab meelde, et Moldova Vabariigis on levinud naiste ja tüdrukute vastane vägivald ning viiest naisest kaks on alates 15. eluaastast kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda partneri või muu isiku kui partneri poolt;

65.

nõuab, et võetaks täiendavaid meetmeid inimkaubanduse ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitlevate riiklike õigusaktide rakendamiseks ning parandama oluliselt ohvritele osutatavate teenuste kvaliteeti, samuti suurendama kuriteoohvrite, eelkõige laste kaitset, abistamist ja toetamist uurimise ajal ja pärast kohtumenetlust; nõuab lisaks rohkem tuge ohvrite sotsiaalseks taasintegreerimiseks; nõuab tihedamat koostööd Moldova Vabariigi ja liikmesriikide õigusasutuste ning täitevasutuste vahel, et vähendada piiriülest kuritegevust, eriti inimkaubandust ja ebaseaduslikku uimastikaubandust;

66.

kutsub ametiasutusi üles tagama õigust õiglasele kohtumenetlusele ja austama inimõigusi kinnipidamis- ja parandusasutustes, vältides sealhulgas ebapiisavate tervishoiuteenuste osutamist; rõhutab sellega seoses vajadust tagada vangidele turvaline keskkond; nõuab lisaks meetmete võtmist, et vältida valikulist ja poliitilistelt kallutatud õigusmõistmist;

67.

kordab oma üleskutset, et Moldova ametiasutused tagaksid kolmandate riikide väljaandmistaotluste läbipaistva menetlemise, täites samas õiguslikke menetlusi täielikus kooskõlas Euroopa põhimõtete ja standarditega;

68.

nõuab konkreetsemate meetmete võtmist kinnipidamistingimuste parandamiseks ja puuetega inimeste nende tahte vastaselt psühhiaatriahaiglates kinnipidamise lõpetamiseks; nõuab piinamise ja väärkohtlemise täielikku kaotamist vanglates, millega avaldatakse survet vangistatud või kinni peetud poliitilistele oponentidele;

69.

tunnistab riiklikul tasandil võetud meetmeid piinamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, kuid rõhutab, et Moldova Vabariiki mõistetakse Euroopa Inimõiguste Kohtus endiselt sageli süüdi piinamise ja väärkohtlemise eest; nõuab seetõttu tungivalt täiesti sõltumatu agentuuri loomist, mis tegeleks spetsiaalselt politsei ja teiste õiguskaitseametnike poolt toime pandud piinamiste ja muude inimõiguste rikkumiste uurimisega;

70.

tunneb muret vihakõne juhtumite jätkuva esinemise pärast, mille põhjustajateks on nii poliitikud kui ka usu- ja kogukonnajuhid; rõhutab sellega seoses, et sihtmärgiks on eelkõige olnud naised ja LGBTI+ inimesed; kutsub riigiametnikke üles hoiduma vihakõnega seotud tegevusest ja vihakõne esinemisel seda avalikult hukka mõistma ning ametivõime viimistlema vihakõne vastu võitlemise õiguslikku ja institutsionaalset raamistikku, et võidelda selle nähtuse vastu kõigi olemasolevate mehhanismidega;

71.

tuletab meelde, et Magnitski-tüüpi õigusakte kehtestava seaduse eelnõu on Moldova parlamendis juba tutvustatud; julgustab seadusandlikku organit jätkama seaduse läbivaatamist, mis vastuvõtmise korral aitaks võidelda inimõiguste rikkumiste, korruptsiooni ja rahapesu vastu;

Kaubandus- ja majanduskoostöö

72.

on seisukohal, et ELi abi andmisel Moldova Vabariigile tuleks jätkuvalt seada prioriteediks kodanike elatustaseme parandamine, keskendudes sellistele valdkondadele nagu VKEde arengu hõlbustamine, noorte abistamine ning hariduse- ja tervishoiu üldine reform;

73.

väljendab heameelt ettevõtlusalgatuste üle, mille eesmärk on arendada Moldova idufirmasid; tunnistab siiski, et täiendavate tööhõivevõimaluste loomiseks, mis meelitaks noori ja oskustöölisi kodumaale naasma, on vaja täiendavaid avaliku sektori reforme ja rahalist abi;

74.

kutsub komisjoni üles aitama kaasa Moldova Vabariigi noorte majandusprobleemide lahendamisele, investeerides programmidesse, mis soosivad noorte ja sotsiaalset ettevõtlust, ning tugevdama seost haridussüsteemi reformi ja tööturu nõudmistega; rõhutab vajadust investeerida programmidesse, mis on suunatud maapiirkondadest pärit noortele, sest see kategooria on linnapiirkondade noortega võrreldes üks kõige haavatavamaid ning neil puuduvad sotsiaal-majanduslikud võimalused;

75.

tunnistab, et ajude äravool, mille on sageli põhjustanud usalduse puudumine kohtusüsteemi vastu, onupojapoliitika ja nõuetekohaste reformide puudumine riigis, kujutab endast tõsist ohtu Moldova tulevikule, ning tunneb muret Moldova kodanike ulatusliku väljarände pärast, mis rõhutab negatiivseid demograafilisi suundumusi; julgustab Moldova valitsust rakendama täiendavaid meetmeid selle nähtuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, luues eelkõige noortele töötajatele võimalusi ja parandades nende tingimusi ja palgataset koduriigis, et nad saaksid pärast välismaal õppimist või koolitust koju tagasi pöörduda, ning toetades noorte ettevõtlust; kutsub komisjoni üles oma programmides sellele küsimusele keskenduma;

76.

rõõmustab Moldova majanduse mitmekesistamise ning Moldova ja ELi vahelise kaubanduse märkimisväärse suurenemise üle, samuti asjaolu üle, et liit on suurim investor riigis; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aastal oli 70 % Moldova Vabariigi koguekspordist ja 56 % kogu kaubavahetusest seotud liiduga; julgustab edasisi edusamme sellistes valdkondades nagu tolliseadustik, intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste kaitse, sanitaar- ja fütosanitaarstandardite parandamine, turutingimuste parandamine energia valdkonnas, riigihanked ja VKEde juurdepääs rahastamisele;

77.

julgustab põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täielikku rakendamist, et veelgi suurendada ELi ja Moldova Vabariigi kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid, kõrvaldades sealjuures mittetariifsed kaubandustõkked, hõlbustades juurdepääsu ühtsele turule ja liikudes edasi ühtsesse turgu sulandumisega; tuletab meelde, et Moldova Vabariigiga sõlmitavas põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus tuleb järgida kestliku arengu peatükkides sätestatud eeskirju kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige Pariisi kokkuleppega, ja WTO eeskirjadega;

78.

peab kiiduväärseks, et Moldova parlament võttis vastu Euroopa LEADER-lähenemise kui riigi maaelupoliitika aluse; julgustab siiski Moldova Vabariiki, sealhulgas ka järgmises põllumajanduse ja maaelu arengu riiklikus strateegias ette nähtud erimeetmete abil täiel määral ära kasutama liidu eelisekspordi võimalusi põllumaade tõhusama ja säästvama harimise ning ka demokraatlikuma juurdepääsu ja maa kasutamise abil selliste põllumajandustoodete tootmiseks, mis võimendaksid Moldova Vabariigi suhtelisi põllumajanduseeliseid;

79.

väljendab heameelt seaduste lähendamise üle liidu õigustikule ning julgustab komisjoni pakkuma Moldova institutsioonidele ja avaliku halduse asutustele selle tähtsa ülesande täitmiseks tehnilist ja finantsabi; rõhutab, et sellist abi tuleks kasutada selleks, et suurendada teadmisi inimõigustest ja õigusriigi põhimõttest, ning kutsub Moldova ametiasutusi üles kiirendama assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ühtlustamist, sealhulgas loomatervise ja toiduohutuse standardite osas;

80.

väljendab heameelt riikliku strateegia „Digitaalne Moldova 2020“ üle, kuid nõuab, et komisjon toetaks ja abistaks meedia- ja infopädevusega seotud programme ja reforme, et kajastada praegust digitaalajastut, ning ajakohastada valdkondlikku koostööd digitaalmajanduses; kutsub Moldova Vabariiki üles looma usaldusväärset digitaalset turumajandust, suurendades vajadust edusammude järele avatud andmete valdkonnas, laiendades juurdepääsu digitaalsüsteemidele ning parandades kodanike juurdepääsu elektroonilistele teenustele ja mitmesugustele sidelahendustele;

81.

kutsub komisjoni üles toetama investeeringuid ELi suure arengu-, kasvu- ja konkurentsipotentsiaaliga sektoritesse, eeskätt kolme strateegilise tähtsusega valdkonda (kestlik energia ja kliima, digitaalne ühtne turg ja küberturvalisus ning transport);

82.

kutsub Moldova valitsust üles tegelema sihipärasemalt ka kaubanduse sotsiaalse mõõtme ja kestliku arenguga, järgides ja jõustades tööstandardeid, ratifitseerides ja rakendades täielikult kõiki ILO konventsioone ning kõrvaldades järelejäänud puudused tööinspektsioonisüsteemis, samuti saades üle tööinspektsiooni süsteemi piirangutest ja puudustest ning kohtusüsteemi probleemidest, mis takistavad tööstandardite jõustamist;

83.

kutsub Moldova ametiasutusi üles võtma vastu ja rakendama poliitikat, mille eesmärk on reguleerida selliste jurisdiktsioonide üksuste osalemist, kes ei rakenda rahvusvahelisi läbipaistvusstandardeid (offshore-jurisdiktsioonid), või selliste ettevõtete osalemist, mida kontrollivad otseselt või kaudselt riigiasutustega kauplevad ettevõtted (avalikud hanked, erastamine, kontsessioonid ning avaliku ja erasektori partnerlus);

84.

kutsub ELi üles kaaluma võimalust, et assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna riigid ühinevad ühtse euromaksete piirkonnaga, sest see on kodanikele kasulik ja pakuks uusi võimalusi VKEde arenguks;

Energeetika, keskkond ja kliimamuutused

85.

kutsub Moldova valitsust üles jätkama energiasektori reformimist, et suurendada sektori vastupanuvõimet, kulude ja lepingute läbipaistvust ning parandada energiasõltumatust ja tõhusust, suurendades eriti energiaühendusi liiduga ning energiaallikate, sealhulgas taastuvenergia mitmekesistamist ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist; rõhutab, et kõik need aspektid on riigi energiajulgeoleku parandamisel ülitähtsad;

86.

peab tervitatavaks meetmeid, millega tugevdatakse energiasektorit reguleeriva asutuse institutsioonilist suutlikkust ja sõltumatust, ja julgustab võtma vajalikke ja kiireloomulisi meetmeid kolmanda energiapaketi rakendamiseks, eriti maagaasi valdkonnas, ning selleks, et tagada täielik vastavus energiaühenduse acquis’le; kutsub eelkõige Moldova Vabariigi riiklikku energiasektorit reguleeriva ametit üles kinnitama ausal konkurentsil põhinevaid energiaturu eeskirju ja tagama, et kõik turuosalised, sealhulgas riigile kuuluvad ettevõtjad, neid järgiksid;

87.

rõhutab, kui oluline on suurendada piirkonna taristualast koostööd, pidades silmas ka Moldova Vabariigi energiavarustuse mitmekesistamist, ning parandada Moldova Vabariigi energiasektori ühenduvust, tagades samas keskkonna kestlikkuse;

88.

rõhutab Moldova Vabariigi elektrisüsteemi mitmekesistamise olulisust; nõuab tungivalt, et Moldova ametiasutused tagaksid Moldova Vabariigi ja Rumeenia elektrisüsteemide ühendamise projekti õigeaegse rakendamise, pakkudes vajalikku tuge ja ressursse;

89.

julgustab Moldova ametiasutusi jätkama pingutusi riigi energiajulgeoleku tugevdamiseks ja kiidab Ungheni–Chișinău gaasijuhtme valmimist 2020. aasta lõpuks; kutsub lisaks komisjoni üles kaasama Moldova Vabariiki energia siseturu vastupidavustestidesse;

90.

kiidab heaks Moldova Vabariigi, Ukraina ja Rumeenia vahel 2019. aasta detsembris sõlmitud kokkulepped, et Ukraina ja Moldova Vabariik saaksid Trans-Balkani torujuhtme kaudu gaasi, ja 2020. aasta veebruaris vastu võetud tegevuskava, et tagada ülekandesüsteemi operaatori Moldovatransgazi sõltumatus;

91.

tervitab samme, mida on tehtud Moldova Vabariigi ja ELi elektrisüsteemide asünkroonseks ühendamiseks läbi Rumeenia, mis on oluline verstapost Moldova Vabariigi energiataristu tugevdamisel ja mitmekesistamisel; kutsub kõiki ametiasutusi üles täitma ELi toetusel eesmärki ühendada Moldova Vabariik 2024. aastaks Rumeenia elektrivõrguga;

92.

peab tervitatavaks Moldova Vabariigi 2019. aasta veebruari kliima- ja keskkonnapaketti ning riigi tegutsemist, tänu millele sai Moldovast neljas riik maailmas, kes esitas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise suuremaid eesmärke; nõuab riigi suuremat pühendumust 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppele, et võidelda kliimamuutuste vastu, samuti kliimamuutuste süvalaiendamise rakendamiseks kõigis poliitikakujundamise valdkondades;

93.

kutsub Moldova Vabariiki üles veelgi suurendama oma osalust kliimamuutuste vastases võitluses, eelkõige jäätmekäitluses ja Nistru jõe veemajanduses, ning kutsub komisjoni üles hõlbustama Moldova Vabariigi osalemist Euroopa rohelises kokkuleppes ja tagama, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ei lähe vastuollu selles sätestatud keskkonnaeesmärkide ja -algatustega;

94.

tunnistab Moldova Vabariigi haridussüsteemi edasise moderniseerimise tähtsust ning noorte kasvavat rolli kõikides eluvaldkondades ja kutsub ELi üles pakkuma täiendavat tuge, eriti kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et vastata tööturu vajadustele; rõhutab vajadust edendada noorte vabatahtliku tegevuse ja kodanikuühiskonna kaasamise võimalusi ning investeerida rohkem noortesse, laiendades Moldova esindajate rahastamist ja suurendades nende osalust olemasolevates liikuvusprogrammides, nagu Erasmus+, „Loov Euroopa“ ja „Horisont 2020“;

95.

julgustab komisjoni korraldama konsultatsioone, valmistama ette ja looma kodanikele kohandatud programme, pidades vahetult ühendust toetuse saajatega, kasutades programmide rahaliste vahendite taotlemiseks ja nende kasutamisest teatamiseks veebiplatvormi; kutsub sellega seoses üles kaaluma rohelise kokkuleppe eesmärke ja Moldova Vabariigi kodanike igapäevaseid vajadusi;

Institutsioonilised sätted

96.

rõhutab, et ilma poliitikute tõelise otsusekindluseta riiki reformida ja liiduga assotsieerimislepingut tõeliselt rakendada ei ole võimalik saavutada reaalset ja püsivat arengut; julgustab sellega seoses kõiki riigi poliitilisi osalejaid ja poliitilisi jõude andma oma panust ning algatama mitmepoolseid formaate ja heas usus koostööd Moldova Vabariigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, aidates nii kaasa demokraatia kvaliteedile ja inimeste elutingimuste parandamisele; julgustab sellega seoses Moldova ametiasutusi kasutama Jean Monnet’ dialoogi, et toetada erakonnasisest dialoogi ja suurendada parlamendi suutlikkust;

97.

nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid selgitaksid tihedas koostöös Moldova Vabariigi ametiasutustega assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ning ELi abi kasulikkust Moldova Vabariigi kodanikele;

98.

kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa Liidu delegatsiooni Moldova Vabariigis ning tõhustama järelevalvet ja tugevdama Chișinăus asuvat projektimeeskonda, et aidata Moldova Vabariigil teha tõhusat teavitustööd oma õiguse lähendamisest ELi õigusele, võidelda väärinfo vastu ning edendada kõigi asjaosaliste silmis ELi ja Moldova Vabariigi positiivset kuvandit;

o o

99.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Moldova Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0458.

(3) ELT C 118, 8.4.2020, lk 109.

(4) ELT C 356, 4.10.2018, lk 130.

(5) ELT C 334, 19.9.2018, lk 199.

(6) ELT C 11, 12.1.2018, lk 82.

(7) ELT L 165, 27.5.2020, lk 31.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 375).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/152

P9_TA(2020)0282

Euroopa hariduse tulevik COVID-19 kontekstis

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Euroopa hariduse tuleviku kohta COVID-19 kontekstis (2020/2760(RSP))

(2021/C 404/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 14,

—	võttes arvesse institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (1),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Euroopa haridusruumi loomine 2025. aastaks“ (COM(2020)0625),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

—	võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

—	võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks (2),

—	võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta (3),

—	võttes arvesse oma 12. juuni 2018. aasta resolutsiooni hariduse ajakohastamise kohta ELis (4),

—	võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi Euroopa hariduse tuleviku kohta COVID-19 kontekstis (O-000052/2020 – B9-0020/2020 ja O-000053/2020 – B9-0021/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga on juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ning elukestvale õppele põhiline inimõigus ning hädavajalik selleks, et omandada ja säilitada oskusi, osaleda täiel määral ja aktiivselt ühiskonnas ning omada juurdepääsu arenevale tööturule;

arvestades, et UNESCO andmetel mõjutas haridus- ja koolitusasutuste sulgemine COVID-19 kriisi haripunktis peaaegu 1,6 miljardit õppijat enam kui 190 riigis ehk 94 % kogu maailma õppuritest; arvestades, et see mõjutab endiselt üle 60 % õppuritest kogu maailmas; arvestades, et madala sissetulekuga riikidest on pakkunud mingil kujul distantsõpet vähem kui 25 %; arvestades, et enim arenenud riikides oli digiõpe kättesaadav ligikaudu 90 %-le, mis tähendab, et 10 % kooliõpilastest jäi ikkagi maha (5);

arvestades, et ELi tasandil on endiselt suuri lahknevusi, kuna mõnes liikmesriigis on kuni 32 % õpilastest olnud mitu kuud ilma juurdepääsuta haridusele; arvestades, et paljudel õppuritel ei ole juurdepääsu seetõttu, et puuduvad digiseadmed, ei ole piisavalt digioskusi või oli olukord juba varem ebasoodne; arvestades, et isegi kui õppuritel oli juurdepääs digiharidusele, pidid nad sageli õppima ilma õpetaja, kaaslaste või koduse abita ning mõnikord ebastabiilses koduses keskkonnas;

arvestades, et COVID-19 pandeemia on põhjustanud võib-olla ajaloo kõige tõsisema häire maailma haridus- ja koolitussüsteemides ja see võib kahjustada terve põlvkonna haridust ning kaotada aastakümnetega toimunud arengu; arvestades, et tekkivad lüngad hariduses vähendavad tõenäoliselt selle põlvkonna tulevast sissetulekutaset ning võivad negatiivselt mõjutada ka tööviljakuse kasvu ja liidu kui terviku konkurentsivõimet; arvestades, et sama põlvkonda ootab ees sisenemine tööturule ajal, mil seda mõjutab tugevalt COVID-19-st põhjustatud majanduskriis;

arvestades, et haridusasutustel on palju laiem sotsiaalne ja hingeharidust andev roll ning nad toetavad õppurite füüsilist ja vaimset tervist; arvestades, et õpetajate ja õpilaste otsese suhtlemise puudumine on paljudel juhtudel mõjutanud õpilaste heaolu ja vaimset tervist; arvestades, et pandeemia on toonud esile õpetajate otsustava rolli hariduses ja ühiskonnas; arvestades, et õpetajad ja muud haridustöötajad on sageli ülekoormatud, mis näitab selgelt, et neid on vaja rohkem toetada ja nende tööd rohkem tunnustada;

arvestades, et kriis on kiirendanud üleminekut digiõppele ja ergutanud innovatsiooni hariduses, näiteks e-õppe võimaluste parandamist; arvestades, et viimastel aastatel õppetehnoloogia ettevõtetesse tehtud investeeringud on parandanud internetipõhist haridust ja e-õppe lahendusi; arvestades, et ettevõtete ja haridusasutuste partnerlused aitavad edendada innovatsiooni haridussektoris; arvestades, et lõplikuks haridusliku sisu üle otsustajaks peaks jääma haridusasutus;

arvestades, et samal ajal on äkiline üleminek massilisele veebipõhisele ja distantsõppele, mida kriis on hoogustanud, toonud esile tohutud lõhed digihariduse poliitika kujundamises ja elluviimises Euroopa Liidus ja liikmesriikides; arvestades, et kriis on näidanud ka vajadust liikmesriikide suurema koostöö ja koordineerimise järele haridus- ja koolituspoliitika valdkonnas;

arvestades, et äkiline digiüleminek toimus olukorras, kus 43 % eurooplastest puuduvad põhilised digioskused (6); arvestades, et inimeste digioskuste tase on otseselt seotud sellega, millises liikmesriigis ja asulas nad elavad, milline on nende sotsiaal-majanduslik staatus, vanus, sissetulek, haridustase ja töökoht; arvestades, et digiüleminek ja uute tehnoloogiate kasutamine mõjutavad tööturgu, nõudes kõrgemat digikirjaoskuse taset;

I.	arvestades, et pandeemia annab võimaluse hariduse tulevik ümber mõtestada;

J.	arvestades, et komisjon soovib luua 2025. aastaks Euroopa haridusruumi;

arvestades, et Euroopa Ülemkogus 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku suhtes saavutatud poliitiline kokkulepe tooks kaasa suured kärped sellistes haridusalastes juhtprogrammides nagu „Erasmus+“; arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud haridusprogrammidele ambitsioonikat eelarvet; arvestades, et praeguse majanduskriisi tõttu ei tohiks kärpida avaliku sektori kulutusi haridusele;

L.	arvestades, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kuulub hariduspoliitika liikmesriikide ainupädevusse, kusjuures liidul on toetav ja koordineeriv roll;

kiidab haridus- ja koolitusasutusi, eelkõige õpetajaid ja haridustöötajaid ning õpilasi ja lapsevanemaid loovuse ja leidlikkuse eest kohanemisel interneti- ja kaugõppega, eriti arvestades kiiresti muutuvaid olusid ja ebakindlaid aegu; avaldab tunnustust ka kodanikele, kodanikuühiskonnale ja mitteformaalse hariduse pakkujatele hea eeskuju eest haridustavade kohandamisel ja selliste algatuste väljatöötamisel, mis on võimaldanud õppimist jätkata; nõuab suuremaid jõupingutusi, et toimivaid algatusi laiendada ja muuta neid nähtavamaks ning edendada parimaid tavasid kõigis haridussektorites; kutsub komisjoni üles looma liikmesriikidele platvormi heade tavade jagamiseks ning sellega seoses uurima võimalusi uuteks algatusteks, nagu Euroopa veebipõhise ülikooli loomine;

rõhutab siiski, et äkiline üleminek digitehnoloogiale hariduses ja koolituses on toonud esile ka digitaalse lõhe seoses juurdepääsuga digitaristule ja -seadmetele, internetipõhise õpetamise kvaliteediga ning õpilaste, õpetajate ja koolitajate oskustega;

mõistab hukka asjaolu, et meil on Euroopas ikka veel õpilasi ja üliõpilasi, kellel puudub juurdepääs digiharidusele; kordab, et on vaja parandada ühenduvust Euroopa tasandil, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel, ning suurendada juurdepääsu digiseadmetele; juhib tähelepanu sellele, et hariduses kasutatavate arvutite, tahvelarvutite ja tarkvara valdkonnas on Euroopas tipptasemel innovatsioon;

tunneb muret õpetajate ja õpilaste digioskuste puudujääkide pärast, mis takistavad tõhusat digiharidust; tuletab seetõttu meelde vajadust investeerida õpetajate ja koolitajate oskuste täiendamisse ja ametialasesse arengusse kogu Euroopas, tagamaks, et neil oleks olemas digioskused, mida nad saaksid ka edasi õpetada; märgib, et sellega seoses on väga tähtis õpetajate liikuvus ja teadmiste jagamine ning kutsub komisjoni üles sellist tegevust rohkem toetama;

märgib, et kriis on mõjutanud erinevaid haridus- ja koolitussektoreid erineval määral ning kõrgharidusasutused on tänu olemasolevale taristule, ressurssidele ja digitaalsete vahenditega seotud kogemustele sageli edukamad; rõhutab, et häired alushariduses, koolihariduses, kutsehariduses ja -koolituses, täiskasvanuhariduses ja mitteformaalses hariduses on olnud tõsisemad, ning nõuab suuremaid jõupingutusi, et pakkuda nendele sektoritele tõhusat distantsõpet; tuletab sellega seoses meelde vajadust piisava rahalise toetuse järele;

palub, et komisjon koguks kõigist liikmesriikidest andmeid pandeemia mõju kohta õppijate osalemisele distantsõppes, keskendudes eelkõige takistustele digivahendite puudumise tõttu, hindaks neid andmeid ja avaldaks need; kutsub komisjoni üles koguma andmeid ka õpetajate digioskuste kohta kõigis liikmesriikides;

märgib murega, et digihariduse lõhed on süvendanud olemasolevat ebavõrdsust nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees ning on avaldanud ebaproportsionaalset mõju neile, kes juba kannatavad sotsiaalsete, majanduslike või muude ebasoodsate tingimuste all, kellel on õpiraskused ja puue ning teistele haavatavate või vähemusrühmade liikmetele; rõhutab, et on esmatähtis see digitaalne lõhe viivitamata kaotada;

tuletab lisaks meelde koolide ja muude haridusasutuste olulist sotsiaalset rolli, näiteks regulaarsete einete ja hingehariduse pakkumisel; rõhutab, et liikumispiirangud mõjuvad õppurite vaimsele tervisele ja heaolule halvasti, koosmõjus stressiga, mis on seotud hindamise ja hinnete panemisega ning eraldatusega eakaaslastest;

tunneb seetõttu heameelt, et haridustöötajad ja liikmesriigid püüavad tagada näost-näkku õppe jätkumist keskkonnas, mis on COVID-19 eest kaitstud; kutsub kõiki liikmesriike üles tegema kõik vajaliku, et tagada kõigile võimalus näost-näkku õppeks; tunnistab, et haridusasutuste taasavamisega kaasnevad probleemid ning taunib koordineerimise või parimate tavade vahetamise puudumist Euroopa tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd, et minimeerida töötajate ja õppijate terviseriske ning teha kõik, mis võimalik, et näost-näkku õpe saaks jätkuda; on samal ajal veendunud, et uute liikumispiirangute korral peavad haridusasutused olema valmis pakkuma kõigile õppijatele kvaliteetset digiõpet ning käsitlema vaimset tervist ja heaolu koostöös lapsevanemate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega;

10.

rõhutab, et sotsiaalne ja hariduslik ebavõrdsus juurdub sageli varases lapsepõlves ja kipub täiskasvanueas süvenema, kuna madalam haridustase toob tavaliselt kaasa halvemad tööhõiveväljavaated, mis omakorda kipub vähendama juurdepääsu töökohal toimuvale koolitusele ja arenguvõimalustele;

11.

tunneb muret digitaalse kirjaoskuse ebaühtlase taseme pärast, mille kriis esile tõi ning mille tõttu paljud inimesed on hädas põhiliste internetiandmete kaitse, küberturvalisuse ja infopädevusega; rõhutab sellega seoses väärinfo ja libauudiste eraldiseisvat probleemi; toonitab, kui tähtis on õpetada digitaalse ja infopädevuse põhioskusi tõelise elukestva õppe lähenemisviisi kaudu, ning rõhutab vajadust parandada eakate ja ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit inimeste juurdepääsu digioskuste õppimisele; nõuab, et läbivaadatud digiõppe tegevuskavasse lisataks laiaulatuslikud Euroopa digitaalse kirjaoskuse algatused;

12.

on seisukohal, et kriisist tuleb õppida eelkõige seda, et liidu tulevase haridus- ja koolituspoliitika keskmes peavad olema kaasamine ja võrdsed võimalused nii juurdepääsu kui ka kvaliteedi osas;

13.

rõhutab, et kriis on näidanud vajadust paljusid huvirühmi hõlmava ja koosloova lähenemisviisi järele hariduspoliitikas, nii et selle kujundamisse ja elluviimisse oleks kaasatud õpetajad ja koolitajad, õppurid, mitteformaalse hariduse ja koolituse pakkujad, lapsevanemad, ettevõtjad, kodanikuühiskond, ametiühingud ja kohalikud omavalitsused; tuletab meelde, et õppimine toimub formaalses, mitteformaalses ja informaalses keskkonnas ning et poliitika kujundamine peab seda mitmetahulist lähenemisviisi arvestama;

14.

on veendunud, et kriis annab võimaluse põhjalikult analüüsida haridus- ja koolituspoliitika tulevast suunitlust ja selle kohta pandeemiajärgse taastumise kavas laiemalt; rõhutab hariduse keskset rolli rohe- ja digipöördes; tuletab meelde, et Euroopa rohelises kokkuleppes tunnustatakse koolide, koolitusasutuste ja ülikoolide keskset rolli muutuste juhtimisel;

15.

märgib lisaks, et nüüd on aeg õppekavad ja õppemeetodid uuesti läbi mõelda ja neid ajakohastada ning muutuste tempot kiirendada; ergutab liikmesriike kaasama oma haridus- ja koolitussüsteemidesse arukal ja õppijakesksel viisil digiteerimist ja innovatsiooni ning arendama uusi ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, plokiahel, kohandatud õppelahendused ja mängustamine; rõhutab, et on vaja uurida uuenduslike tehnoloogiate mõju haridusele ja edendada Euroopa tasandil näiteid parimatest tavadest; tuletab meelde, et digitaalse hariduse sisu kontekstis on tähtsad intellektuaalomandi õiguste aluseks olevad õiguslikud ja eetilised põhimõtted; rõhutab, et digitehnoloogia kasutamine tuleks integreerida haridusse varasest east alates, rakendades sealjuures vajalikku täiskasvanute ja professionaalset järelevalvet ning kõrgeimaid andme- ja autoriõiguse kaitse standardeid;

16.

rõhutab, et otsene suhtlemine õpetajate ja õppijate vahel ei ole asendatav ning et ainult näost-näkku õppeprotsessis saab tõhusalt omandada inimestevahelise suhtluse ja sotsiaalseid oskusi; on seetõttu seisukohal, et kuigi pandeemiaga kaasneb tõenäoliselt üleminek kombineeritud haridusmudelile, milles on ühendatud inimeste klassiruumis õppimine ja e-õppe lahendused, peab hariduse ja koolituse keskmesse jääma näost-näkku õppimine; tuletab meelde humanitaarteaduste uuringute tähtsust ja usub, et need on teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna õppeainete ja ettevõtlusoskuste täiendamiseks olulised;

17.

on seisukohal, et parem koostöö ja koordineerimine liikmesriikide vahel ning ambitsioonikam liidu haridus- ja koolituspoliitika oleksid aidanud COVID-19 kriisile tõhusamalt reageerida, ning nõuab tungivalt, et liit täidaks edaspidi aktiivsemat koordineerivat rolli;

18.

kutsub seetõttu komisjoni üles tegema ettepaneku Euroopa tulevase hariduspoliitika julge poliitilise raamistiku kohta, nii et Euroopa haridusruumist saaks üldpõhimõtetel põhineva nõrga visiooni asemel konkreetne tööprogramm, millel on mõõdetavad eesmärgid, sealhulgas muutes kvalifikatsioonide, diplomite ja välismaal veedetud õppeperioodide automaatse vastastikuse tunnustamise liidus reaalsuseks hiljemalt 2025. aastaks; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks ajakohastatud digiõppe tegevuskava suhtes sama julget lähenemisviisi, minnes erinevate meetmete kogumilt üle täielikult väljakujundatud digioskuste ja haridusstrateegiale; nõuab, et komisjon kaasaks Euroopa Parlamendi aktiivselt poliitikakujundamise kõikidesse etappidesse;

19.

rõhutab, et tulevane Euroopa hariduspoliitika peab põhinema ühisel poliitikaraamistikul, mis tagab, et asjakohased poliitilised algatused, nagu Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum, digiõppe tegevuskava, noortegarantii ja lastegarantii, täiendavad ja toetavad selgeid üldisi poliitikaeesmärke; on seisukohal, et kodanikega peetav dialoog peab sisaldama hariduse mõõdet, näiteks eelseisval Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi raamistikus;

20.

märgib, et liikumine Euroopa kõrgharidusruumi suunas on edenenud palju paremini kui sarnased protsessid muudes haridussektorites; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon keskenduks elukestva õppe lähenemisviisi kaudu suurematele jõupingutustele teistes haridussektorites, eelkõige alushariduses, koolihariduses, täiskasvanuhariduses ning kutsehariduses ja -koolituses;

21.

tuletab meelde, et programm „Erasmus+“ on Euroopa haridusruumi loomise toetamiseks peamine rahastamisvahend; rõhutab programmi „Erasmus+“ toetusel välja töötatud vahendite väärtust õppematerjalide tootmiseks ja jagamiseks, näiteks e-mestimise kaudu, ning õpetajakoolituse moodulite väljatöötamiseks, näiteks School Education Gateway kaudu; on veendunud, et selliseid vahendeid tuleks hariduskogukonnas laiendada, paremini rahastada ja aktiivselt edendada, et veebipõhisele õpetamisele ja õppimisele tõelist kasu tuua; tuletab meelde, et on selle poolt, et programm „Erasmus+“ täiendaks liikuvust virtuaalse õppe ja koostöö vahenditega, kuid ei asendaks seda; juhib tähelepanu sellele, et mitmed Euroopa Parlamendi kavandatud haridusega seotud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed annavad väärtusliku panuse, ning nõuab, et edukaimad neist võetaks poliitikasse ja programmidesse üle;

22.

rõhutab lisaks kutseoskuste tippkeskuste, DiscoverEU ja Euroopa ülikoolide algatuste võimalikku panust Euroopa haridusruumi; taunib siiski asjaolu, et komisjoni 2020. aasta mai muudetud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus – mida Euroopa Ülemkogu 2020. aasta juulis veelgi vähendas – jäetakse programm „Erasmus+“ ilma rahalistest vahenditest nende juhtalgatuste elluviimiseks, ilma et see mõjutaks programmi põhielemente, eelkõige õpirände võimaluste laiendamist ja programmi kaasavamaks muutmist;

23.

juhib tähelepanu sellele, et hariduspoliitikat võivad toetada mitmed liidu rahastamisprogrammid; kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks sihtotstarbelised investeeringud haridusasutuste ja õppijate digitaristusse ja -seadmetesse, et võimaldada distants- ja e-õpet, pöörates erilist tähelepanu digiseadmetele ja internetiühendusele äärealadel ja maapiirkondades; rõhutab, et selleks tuleks kasutada Euroopa ühendamise rahastut, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit ning Euroopa Regionaalarengu Fondi;

24.

rõhutab, et kvaliteetsed haridussüsteemid loovad aluse ELi ülemaailmsele konkurentsivõimele, ning tuletab meelde, et hästitoimivad haridus- ja koolitussüsteemid nõuavad suuri avaliku sektori investeeringuid; rõhutab sellega seoses, et ambitsioonikas poliitika ilma vastava rahastamiseta ei ole usaldusväärne; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et juulis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel saavutatud poliitilises kokkuleppes järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta kärbitakse eelkõige programme, mis toetavad haridus- ja koolituspoliitikat, eriti programme „Erasmus+“, „Euroopa horisont“ ja Euroopa Sotsiaalfond+; kordab oma nõudmist, et programmi „Erasmus+“ eelarvet kolmekordistataks võrreldes mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 eelarvega; kutsub liikmesriike üles kasutama majanduse elavdamise kava kaudu kättesaadavaid vahendeid ambitsioonikalt, et hoogustada investeeringuid haridusse; ergutab liikmesriike märkimisväärselt suurendama avaliku sektori kulutusi haridusele;

25.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0485.

(4) ELT C 28, 27.1.2020, lk 8.

(5) Brookings Institution, aprill 2020.

(6) Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks 2019.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/157

P9_TA(2020)0283

Komisjoni kohustused vastastikuse viisavabaduse valdkonnas vastavalt määruse (EL) 2018/1806 artiklile 7

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon komisjoni kohustuste kohta vastastikuse viisavabaduse valdkonnas vastavalt määruse (EL) 2018/1806 artiklile 7 (2020/2605(RSP))

(2021/C 404/09)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (1), eriti selle artiklit 7 (vastastikkuse mehhanism),

—	võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni komisjoni kohustuste kohta vastastikuse viisavabaduse valdkonnas vastavalt määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõikele 4 (2),

—

võttes arvesse järgmisi komisjoni teatisi vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmise kohta: 12. aprilli 2016. aasta teatis (COM(2016)0221), 13. juuli 2016. aasta teatis (COM(2016)0481), 21. detsembri 2016. aasta teatis (COM(2016)0816), 2. mai 2017. aasta teatis (COM(2017)0227), 20. detsembri 2017. aasta teatis (COM(2017)0813) ja 19. detsembri 2018. aasta teatis (COM(2018)0855), ning komisjoni viimast, 23. märtsi 2020. aasta teatist „Ülevaade olukorrast seoses vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisega viisapoliitika valdkonnas“ (COM(2020)0119),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 17 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 80, 265 ja 290,

—	võttes arvesse oma 19. oktoobril 2020 toimunud arutelu kohustuste üle vastastikuse viisavabaduse valdkonnas,

—	võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust komisjoni kohustuste kohta vastastikuse viisavabaduse valdkonnas vastavalt määruse (EL) nr 2018/1806 artikli 1 lõikele 7 (O-000049/2020 – B9-0022/2020),

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.	arvestades, et vastastikuse viisavabaduse kriteerium on üks ELi viisapoliitika aluspõhimõtetest, mis üldise arusaamise kohaselt tähendab seda, et kolmandasse riiki reisivate ELi kodanike suhtes tuleb kohaldada samu tingimusi nagu ELi reisivate sama kolmanda riigi kodanike suhtes;

arvestades, et vastastikuse viisavabaduse mehhanismi eesmärk on saavutada selline vastastikune viisavabadus; arvestades, et ELi viisapoliitika keelab liikmesriikidel kehtestada viisanõudeid sellise kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on loetletud määruse (EL) 2018/1806 II lisas (riigid, kelle kodanikud vabastatakse lühiajalise viibimise puhul viisanõudest);

arvestades, et vastastikkuse mehhanism vaadati 2013. aastal Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandja osalusel läbi, sest seda oli vaja kohandada jõustunud Lissaboni lepingu ja Euroopa Liidu Kohtu nende otsuste valguses, mis käsitlevad teisesest õigusest tulenevaid õiguslikke aluseid, ning selleks, et „liit reageeriks solidaarse tegutsemisega, kui määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud kolmas riik kohaldab vähemalt ühe liikmesriigi kodanike suhtes viisanõuet“ (määruse (EL) nr 1289/2013 põhjendus 1);

arvestades, et vastastikkuse mehhanismiga kehtestatakse menetlus, milles nähakse kindla ajakava kohaselt ette meetmed, millega vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmine lõpetada; arvestades, et kõnealuse mehhanismi aluseks olev loogika näeb ette järjest rangemate meetmete kehtestamise kõnealuse kolmanda riigi suhtes, sealhulgas lõpuks viisanõudest vabastamise peatamise kõigi asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes (vastastikkuse mehhanismi kohaldamise teine etapp);

arvestades, et selleks, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohane osalemine vastastikkuse mehhanismi kohaldamise teises etapis ning arvestades määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud kolmanda riigi kõigi kodanike viisanõudest vabastamise peatamise poliitiliselt eriti tundlikku laadi ja selle horisontaalset mõju liikmesriikidele, Schengeni riikidele ja liidule endale, eelkõige nende välissuhetele ja Schengeni ala üldisele toimimisele, anti komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate vastastikkuse põhimõtte elementide kohta, sealhulgas peatada viisanõudest vabastamine asjaomase kolmanda riigi kõigi kodanike suhtes;

F.	arvestades, et „Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeerimise tagasi võtta“ (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 2 punkt a);

G.	arvestades, et „delegeeritud õigusakt võib jõustuda alles pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud seadusandlikus aktis kehtestatud tähtaja jooksul sellele vastuväiteid“ (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 2 punkt b);

H.	arvestades, et komisjon vaidlustas vastastikkuse mehhanismi rakendamise teises etapis tehtud delegeeritud õigusaktide valiku Euroopa Liidu Kohtus, ning arvestades, et kohus otsustas siiski, et seadusandja valik oli korrektne (kohtuasi C-88/14);

I.	arvestades, et nimetatud mehhanismiga pannakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selgelt kohustused ja vastutus vastastikkuse mehhanismi eri etappides;

J.	arvestades, et seega on kaalul küsimus ELi liikmesriikide vahelisest solidaarsusest ja institutsiooniline küsimus, mis seisneb selles, et Euroopa Parlamendilt ja nõukogult on praegu võetud õigus vastastikkuse mehhanismi kohaldamise teises etapis piisavalt osaleda;

K.	arvestades, et komisjoni ei tohiks jätta olukorda, kus tema viivitamine ja ELi õigusaktide rakendamisest keeldumine võivad nõrgestada tema usaldusväärsust aluslepingute täitmise järelevalvajana, vaid talle tuleks meelde tuletada tema institutsioonilisi ja õiguslikke kohustusi;

kordab oma seisukohta, et komisjon on õiguslikult kohustatud võtma vastu delegeeritud õigusakti – millega peatatakse ajutiselt viisanõudest vabastamine selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei ole kaotanud viisanõuet teatavate ELi liikmesriikide kodanike suhtes – 24 kuu jooksul pärast sellekohaste teadete avaldamise kuupäeva ja see tähtaeg oli 12. aprill 2016;

kutsub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 265 lähtudes komisjoni üles võtma vastu nõutav delegeeritud õigusakt hiljemalt kahe kuu jooksul pärast käesoleva resolutsiooni vastuvõtmist;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 303, 28.11.2018, lk 39.

(2) ELT C 263, 25.7.2018, lk 2.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/159

P9_TA(2020)0284

Euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika 2020

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika 2020 kohta (2020/2079(INI))

(2021/C 404/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3 ja 5 ning artikli 6 lõiget 1,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 4, 6, 9, 145, 148, 149, 151, 152, 153, 154, 155, 156, 158, 165, 166, 168, 174 ja 349,

—	võttes arvesse 13. aprillil 2016. aastal Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet (1),

—	võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus), ning direktiivi 2000/43/EÜ (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),

—	võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eriti 1., 3., 4., 5., 8., 10. ja 13. eesmärki,

—	võttes arvesse nõukogu 19. mai 2020. aasta määrust (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrust (EL) 2020/559, millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 puhangule (3),

—	võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2020. aasta teatist „Reageerimine koroonaviirusele. Iga eurot tuleb kasutada parimal võimalikul viisil, et kaitsta elusid ja säilitada elatusvahendeid“ (COM(2020)0143),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrust (EL) 2020/460, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID-19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (4),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“ (COM(2020)0112),

—	võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilist aruannet „The COVID confinement measures and EU labour markets“ (COVIDi piirangumeetmed ja ELi tööturud), mis avaldati 2020. aastal, ning eelkõige selle analüüsi Euroopa Liidu kaugtöömudeleid käsitlevate viimaste kättesaadavate tõendite kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2019. aasta teatist „Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine: kokkuvõte viie juhi aruandele järgnenud nelja aasta jooksul tehtust – Euroopa Komisjoni panus 21. juuni 2019. aasta euroala tippkohtumisele“ (COM(2019)0279),

—	võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

—	võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „2020. aasta Euroopa poolaasta: riigipõhised soovitused“ (COM(2020)0500),

—	võttes arvesse komisjoni teatist stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta (COM(2020)0123) ja sellele järgnenud nõukogu 23. märtsi 2020. aasta selleteemalist otsust,

—	võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2020. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2020)0070),

—	võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2017)0677) ja parlamendi 19. aprilli 2018. aasta sellekohast seisukohta (5),

—	võttes arvesse nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsust (EL) 2019/1181 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (6),

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta teatist 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (COM(2019)0650),

—	võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 17. detsembri 2019. aasta ühise tööhõivearuande ettepanekut, mis on lisatud teatisele 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta (COM(2019)0653),

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2019)0652),

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta aruannet „Häiremehhanismi aruanne 2020“ (COM(2019)0651),

—	võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2019. aasta teatist 2020. aasta eelarvekavade kohta: üldhinnang (COM(2019)0900),

—	võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) pealkirjaga „Liit, mis seab kõrgemad sihid – Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, mida esitles komisjoni president Ursula von der Leyen,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teadaannet dokumendis „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024)“: „Selleks et toetada iga abivajavat last, loon Euroopa lastegarantii, arendades edasi Euroopa Parlamendi ideed“,

—	võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250) ning eelkõige 11. põhimõtet, millega tugevdatakse laste õiguste edendamise olulisust,

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. juuni 2020. aasta järeldusi „Demograafilised väljakutsed – edasine tegevus“ (7),

—	võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldusi töö- ja pereelu ühitamise kohta demograafiliste muutuste kontekstis (11841/11),

—	võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

—	võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 (8),

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu 13. märtsi 2018. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (COM(2018)0132),

—	võttes arvesse komisjoni 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketti, mida kirjeldatakse üksikasjalikult tema teatises „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083),

—	võttes arvesse komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ (COM(2011)0173) ning sellele järgnenud rakendamis- ja hindamisaruandeid,

—	võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (9),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (10),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 26. aprilli 2017. aasta töödokumenti, milles tehakse kokkuvõte 2013. aasta soovituse „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ tulemustest (SWD(2017)0258),

—

võttes arvesse komisjoni strateegilist soolise võrdõiguslikkuse kava 2016–2019 ja Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti 2011–2020 ning nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldusi selle pakti kohta (11), ning komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

—	võttes arvesse komisjoni 29. mai 2013. aasta aruannet Barcelona eesmärkide kohta „Lapsehoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu heaks“ (COM(2013)0322),

—

võttes arvesse 2002. aastal Barcelonas kokkulepitud lapsehoiuteenuste eesmärke, mille kohaselt sooviti 2010. aastaks võimaldada lapsehoiuteenuseid vähemalt 90 %-le kolmeaastastest ja vanematest lastest, kes ei ole veel jõudnud kohustuslikku kooliikka, ja vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest,

—	võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646),

—	võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ (COM(2016)0581),

—	võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava. Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

—	võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

—	võttes arvesse ringmajanduse paketti (direktiivid (EL) 2018/849 (12), (EL) 2018/850 (13), (EL) 2018/851 (14) ja (EL) 2018/852) (15),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas. Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

—	võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2012. aasta valget raamatut „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava“ (COM(2012)0055),

—	võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta teatist „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus“ (COM(2009)0567),

—	võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi „Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamine“ (15071/15),

—	võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta (16),

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2019. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (17),

—	võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni hariduse kohta digiajastul ning ELi poliitikakujundamisega seotud probleemide, võimaluste ja õppetundide kohta (18),

—	võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni võimaluste kohta töötajatele kvaliteetsete töökohtade leidmiseks vigastuse või haiguse järel (19),

—	võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ebavõrdsusevastase võitluse kohta töökohtade loomise ja majanduskasvu hoogustamiseks (20),

—	võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku poliitika kui vaesuse vastu võitlemise vahendi kohta (21),

—	võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta (22),

—	võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (23),

—	võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta (24),

—	võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (25),

—	võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014–2020 (26),

—	võttes arvesse OECD ja Euroopa Komisjoni algatust „State of Health in the EU“ (Tervise olukord ELis) ja sellega seotud aruannet „Health at a glance: Europe 2018 (Euroopa tervishoiu ülevaade 2018. aastal),

—	võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet pensionide piisavuse ning vanemaealiste inimeste sissetulekute praeguse ja tulevase piisavuse kohta ELis, mis avaldati 26. aprillil 2018. aastal,

—	võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruannet rahvastiku vananemise ning majandus- ja eelarveprognooside kohta ELi liikmesriikides (2016–2070), mis avaldati 28. mail 2018. aastal,

—	võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat ja 2014. aastal käivitatud Torino protsessi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa sotsiaalharta lepingusüsteemi Euroopa Nõukogus ja selle suhetes Euroopa Liidu õigusega,

—	võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (27),

—	võttes arvesse 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi (28),

—	võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2015. aasta septembri lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu 2014. aasta juunis komiteele esitatud esialgse aruandega,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (võrdse kohtlemise direktiiv) (29) ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu (1992) artiklit 141, mis puudutab võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet,

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2014. aasta aruannet soolise võrdõiguslikkuse kohta,

—	võttes arvesse ELi noortestrateegiat aastateks 2019–2027, mis põhineb nõukogu 26. novembri 2018. aasta resolutsioonil, ning strateegia „Euroopa 2020“ eesmärki vähendada haridustee poolelijätnute osakaalu alla 10 %;

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta märtsi dokumenti „Lastegarantii teostatavusuuring – lõpparuanne“,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2017. aasta aprilli eriaruannet nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0276),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (Euroopa ligipääsetavuse akt) (30),

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevade majandusprognoosi,

—	võttes arvesse 2019. aasta mais avaldatud Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustiku uuringut „In-work poverty in Europe: A study of national policies“ (Töötajate vaesus Euroopas: riikide poliitika uuring),

—	võttes arvesse nõukogu 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (14582/18),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (31),

—	võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas seoses COVID-19 kriisiga (32),

—	võttes arvesse komisjoni majandusprognoose 2020. aasta suveks,

—	võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Euroopa taastumisvajaduste määratlemine“ (SWD(2020)0098),

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta järeldusi maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta (6129/20),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0183/2020),

A.	arvestades, et ELi on tabanud ajaloo suurim majanduslangus ja majandustegevus väheneb Euroopas ebatavaliselt kiiresti; arvestades, et 2020. aasta suve majandusprognooside kohaselt väheneb ELi SKP 2020. aastal ligikaudu 8,3 % ja euroala SKP 8,7 %;

arvestades, et COVID-19 kriis tekitas sümmeetrilise šoki, mis mõjutas kõiki liikmesriike, kuigi kriisi mõju on ebaühtlane ja see mõjutab tugevamalt enam kui 109 miljonit kodanikku, kes elasid juba enne pandeemiat vaesusohus; arvestades, et sotsiaalkaitsesüsteemid on kriisi sotsiaalsete tagajärgede leevendamises ning kõigile inimväärsete elamistingimuste ja niisuguste esmaste teenuste nagu tervishoiu, hariduse ja eluaseme tagamises rängalt proovile pandud; arvestades, et COVID-19 kriis suurendab tõenäoliselt olemasolevat ebavõrdsust ning sellele tuleb reageerida Euroopa tasandil ja koordineeritult, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

C.	arvestades, et praegune kriis hõlmab ka piirkondliku ja territoriaalse ebavõrdsuse süvenemise riski liikmesriikides ja liikmesriikide vahel;

arvestades, et Euroopa majandus-, sotsiaal- ja tervishoiupoliitika tulemuslik koordineerimine, mille keskmes on Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas, on kriisi mõju leevendamisel ning majanduslikult innovaatilisel, sotsiaalselt õiglasel ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil toimuva majanduse taastamise tagamisel otsustava tähtsusega; arvestades, et Euroopa Parlamendi suurem kaasatus tugevdab poolaasta demokraatlikku järelevalvet;

arvestades, et nõukogu 23. märtsi 2020. aasta otsusega aktiveeriti stabiilsuse ja kasvu pakti üldine vabastusklausel, mis pakub majandus- ja tervishoiusüsteemide toetusmeetmete jaoks vajalikku paindlikkust; arvestades, et sotsiaalsed investeeringud on kestliku arengu, vaesuse kaotamise ja kaasava ühiskonna tagamiseks väga olulised;

F.	arvestades, et teatavatel finants- ja majanduskriisi tõttu tehtud poliitikavalikutel ja investeeringupiirangutel on olnud kohati alarahastatud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide pakutavale kaitsetasemele kahetsusväärsed tagajärjed, mis on süvendanud pandeemia mõju mõnes liikmesriigis;

arvestades, et kiireks taastumiseks on vaja otsustavaid meetmeid ja investeeringuid, mis peavad keskenduma pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisele, käivitama uuesti majandustegevuse, soodustama kestlikku arengut, rohe- ja digipööret ning rakendama ÜRO kestliku arengu eesmärke, rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe eesmärke ning Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, et saavutada tõhusamad ja tugevamad heaoluriigid;

arvestades, et kavandatavast taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kasu saamiseks peaksid liikmesriigid ette valmistama taaste ja vastupidavuse kavad, mis tuleks lisada riiklikele reformikavadele ja võtavad arvesse Euroopa poolaasta tulemusi, samuti riiklikud energia- ja kliimakavad ning õiglase ülemineku kavad, ja esitama aruande edusammudest kavade rakendamisel Euroopa poolaasta kontekstis; arvestades, et liikmesriigid peaksid koostama konkreetsed sotsiaalse arengu kavad koos selgete eesmärkidega selle kohta, kuhu sotsiaalsed investeeringud suunatakse ja kuidas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid pärast Euroopa Komisjoni presidendi väljakuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava vastuvõtmist rakendatakse;

arvestades, et sotsiaalselt kestlikud reformid on need, mis põhinevad solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel, vara õiglasel jaotamisel, soolisel võrdõiguslikkusel, kvaliteetsel riiklikul haridussüsteemil kõigi jaoks, kvaliteetsel tööhõivel ja kestlikul majanduskasvul – mudelil, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalse kaitse, annab haavatavatele elanikkonnarühmadele suurema mõjuvõimu, soodustab osalemist ja kodanikumeelsust ning parandab kõigi elatustaset; arvestades, et tugevdatud sotsiaalse kaitse süsteemid on võitluses vaesuse ja ebavõrdsusega ning kaasava ja kestliku majanduskasvu toetamisel määrava tähtsusega;

J.	arvestades, et komisjoni talituste töödokumendi „Euroopa taastumisvajaduste määratlemine“ kohaselt on sotsiaalsete vajaduste hulgast kõige kiiremini vaja tegeleda töötusega; arvestades, et selles dokumendis hindab komisjon, et sotsiaalsesse taristusse on vaja investeerida 192 miljardit eurot;

arvestades, et eeldatavalt suureneb euroala töötuse määr 2020. aastal 2019. aasta 7,5 %-lt ligikaudu 9,5 %-le, kusjuures liikmesriikide vahel on olulisi erinevusi; arvestades, et töötus kasvab sektorite, soo, vanuse ja sotsiaal-majanduslike rühmade lõikes ebaühtlaselt; arvestades, et riiklikud palgatoetused, ettevõttetoetused ja lühendatud tööaeg, mida toetatakse Euroopa meetmetega, võimaldavad säilitada töökohti ja suurel määral töötasu; arvestades, et paljud töökohad on keskpikas perspektiivis siiski suures ohus ja töötusega võitlemiseks on vaja teha suuri pingutusi; arvestades, et tulevikus peaks Euroopa töötusedasikindlustuse skeem selliseid erinevusi piirama, aidates liikmesriikidel katta otseselt riiklike lühendatud tööaja loomise või pikendamisega seonduvaid kulutusi;

arvestades, et 2020. aasta esimeses pooles halvenes COVID-19 pandeemia ning selle kontrolli all hoidmiseks võetud meetmete tõttu olukord euroala tööturul ulatuslikult; arvestades, et 2020. aasta tööhõive vähenemine umbes 4 % tähendab tegelikult veel olulisemat töötundide vähenemist, kuna lühendatud tööajaga töötavad töötajad on tegelikult töötud, kuid statistika mõttes tööga hõivatud; arvestades, et töötuks lugemiseks peab inimene olema tööturul kättesaadav, mis ei olnud rangete liikumispiirangute tingimustes igal pool võimalik, ning paljud inimesed, kelle seotus tööturuga on nõrk, ei julgenud aktiivselt tööd otsida ja seepärast ei loetud neid töötuteks;

arvestades, et olukord tööturul on halvenenud tööturukategooriate piires ebaühtlaselt; arvestades, et esimesena kaotasid oma töökohad ebakindlates töötingimustes ja ebakindlate töölepingute alusel töötavad inimesed, sealhulgas lepingulised töötajad ning töötajad, kes olid värvatud läbi renditöö agentuuride; arvestades, et sageli ei saa nad oma õigusi kasutada, nende töökohakindlus ja sotsiaalkindlustuskaitse on kehv või puudub hoopiski ning nende tervise- ja ohutusriskid on suuremad; arvestades, et noorte töötuse määr on suurenenud rohkem kui üldine töötuse määr ning liikumispiirangute tõttu on väga suurel määral kannatanud ka füüsilisest isikust ettevõtjad;

N.	arvestades, et põhivastutus noorte töötusega võitlemisel on liikmesriikidel, sest nad peavad välja töötama ja rakendama tööturgu reguleerivad raamistikud, haridus- ja koolitussüsteemid ning aktiivse tööturupoliitika;

arvestades, et 2020. aasta suve prognooside kohaselt aeglustavad tööturu pandeemiaeelse taseme saavutamist mitmed tegurid, näiteks ajutise lühendatud tööaja toetuskavad; arvestades, et kavadega ei saa täielikult ennetada võimalikku töötuse taseme suurenemist olukorras, kus majandustegevus on nõrk pikema aja jooksul ja on oodata suure hulga ettevõtete tegevuse kokkutõmbamist või lõpetamist; arvestades, et eriti raskeks võib osutuda kogu ELis eeldatava töötuse suurenemismääraga toimetulek liikmesriikides, kus töötuse tase oli juba võrdlemisi suur enne pandeemia algust, kus majandus taastub eeldatavalt aeglaselt või kus tööturud ja sotsiaalkaitsesüsteemid ei ole piisavad või piisavalt tõhusad;

arvestades, et Eurostati andmete kohaselt oli ELi 28 liikmesriigis 2018. aastal 8,3 miljonit vaeghõivatud osalise tööajaga töötajat, 7,6 miljonit inimest olid töö jaoks kättesaadavad, kuid ei otsinud tööd, ning veel 2,2 miljonit inimest otsisid tööd, kuid ei saanud lühikese aja jooksul tööle asuda; arvestades, et 2018. aastal oli ELi 28 liikmesriigis kokku 18,1 miljonit inimest olukorras, mis teataval määral sarnaneb töötusega;

Q.	arvestades, et ajavahemikus 2002–2018 vähenes ELi keskmise töötasuga töökohtade osakaal 13 protsendipunkti;

arvestades, et liikmesriikidel on tööturul sellised struktuursed probleemid nagu osalejate vähesus ning oskuste ja erialaste teadmiste mittevastavus nõudlusele; arvestades, et aina rohkem on vaja konkreetseid meetmeid mitteaktiivse tööjõu integreerimiseks ja taasintegreerimiseks, et täita tööturu nõudmisi;

arvestades, et tööturu olukorra halvenemise puhul ennustatakse palgatõusu piiramist ning töötajate läbirääkimisvõimaluste nõrgenemist; arvestades, et sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on tööandjate ja ametiühingute jaoks tähtsad vahendid, et kehtestada õiglased palgad ja töötingimused, ning tugev kollektiivläbirääkimiste süsteem suurendab majanduskriisi ajal liikmesriikide vastupidavust;

arvestades, et kollektiivläbirääkimiste õigus on teema, mis puudutab kõiki Euroopa töötajaid, ning sellel on oluline mõju demokraatiale ja õigusriigile, sealhulgas põhiliste sotsiaalsete õiguste ja kollektiivläbirääkimiste austamisele; arvestades, et kollektiivläbirääkimised on Euroopa põhiõigus, mida Euroopa Liidu institutsioonid on kohustatud järgima vastavalt põhiõiguste harta artiklile 28; arvestades, et sellega seoses on poliitikameetmed, millega austatakse, edendatakse ja tugevdatakse kollektiivläbirääkimisi ja töötajate seisukohta palgakujundussüsteemides, otsustava tähtsusega väga kvaliteetsete töötingimuste saavutamisel;

U.	arvestades, et kollektiivläbirääkimistega hõlmatus on vähenenud alates 2000. aastast 22 liikmesriigis 27-st; arvestades, et kogu Euroopa Liidus on ametühingute liikmelisuse keskmine tase umbes 23 %, kuid liikmesriikide vahel on suured erinevused, mis jäävad vahemikku 8–74 %;

arvestades, et palgad, mis tagavad inimväärse elatustaseme, tugevad kollektiivläbirääkimiste süsteemid, demokraatia töökohal, palkade läbipaistvus, prognoositav tööaeg, paindlik töökorraldus, piisav sotsiaalkaitse ja investeeringud avalikesse teenustesse võivad vähendada palgavaesust, tervisealast ja sotsiaalset ebavõrdsust, tekitada nõudlust ning parandada tervist ja heaolu;

arvestades, et ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis ja 1919. aastal loodud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirjas tunnistatakse töötajate vajadust teenida äraelamist võimaldavat töötasu; arvestades, et Eurofoundi määratluse kohaselt on äraelamist võimaldav töötasu selline sissetulek, mis on vajalik töötajale elementaarse, kuid sotsiaalselt vastuvõetava elatustaseme tagamiseks; arvestades, et enamikus riikides jääb miinimumtöötasu vaesuspiirist allapoole;

arvestades, et kriisil on märkimisväärne mõju sotsiaalsetele tingimustele, mis mõjutavad eelkõige naisi, väikese sissetulekuga leibkondi ja peresid, eakaid, vähemusi ja teisi haavatavaid rühmi, tuues kaasa suurema ebavõrdsuse, ebakindluse, vaesuse, töötuse ja sotsiaalsed erinevused ning õõnestades Euroopa sotsiaalseid ja tööhõivestandardeid; arvestades, et suurim töö kaotamise ja vaesusse sattumise risk on muu hulgas noortel, ebakindlate töötingimustega töötajatel, mittestandardsete ja ajutiste lepingutega töötajatel, madala kvalifikatsiooniga isikutel, mittevabatahtliku osalise tööajaga töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel ning platvormi- ja võõrtöötajatel; arvestades, et nendesse haavatavatesse kategooriatesse kuuluvad paljud COVID-19-le reageerimiseks olulistel ametikohtadel olevad eesliini töötajad;

arvestades, et kriis on näidanud iga töötaja olulisust ja seda, et meie ühiskond ei toimi liikumispiirangute tingimustes mitte üksnes tänu tervishoiutöötajatele, teadlastele ja julgeolekutöötajatele, vaid suures osas tänu puhastusteenindajatele, transporditöölistele, kaupluste kassapidajatele, hooldustöötajatele, kaubavedajatele, koduabilistele, platvormitöötajatele, klienditoetöötajatele, toidu- ja põllumajandustöötajatele, kaluritele ning paljudele teistele, kelle panus on asendamatu; arvestades, et sageli on nende töötajate töötingimused kehvad ja töötasu madal ning paljudes sektorites on suurem osa neist naised;

Z.	arvestades, et erinevus meeste ja naiste palga ja pensioni vahel jääb COVID-19 kriisi tõttu püsima ja võib veelgi süveneda; arvestades, et naised teenivad kogu ELis ikka veel keskmiselt 16 % vähem kui mehed ning meeste ja naiste pensioni erinevus ELis on peaaegu 37,2 %;

AA.

arvestades, et ELis on keelatud töökohal diskrimineerida vanuse, soo, sooidentiteedi, puude, etnilise või rassilise päritolu, usu või veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel ning igaühel on õigus võrdsele kohtlemisele värbamisel, töötingimuste osas, edutamisel, töö tasustamisel, väljaõppe kättesaadavuse osas ja tööandjapensioniskeemide (II sammas) puhul;

AB.

arvestades, et järgmise 10 aasta jooksul eeldatakse töökohtade jätkuvat polariseerumist ning oodata on rohkem ja vähem oskusi nõudvate töökohtade hulga suurenemist; arvestades, et tõenäoliselt aitab pandeemia sellele suundumusele veelgi kaasa; arvestades, et astmeline maksusüsteem on üldise ebavõrdsuse vähendamise ja hästi toimiva heaoluriigi rahastamise hädavajalik tingimus;

AC.

arvestades, et töömaailmas toimuvad tehnoloogilisest innovatsioonist, digiteerimisest, demograafilistest muutustest, kliimamuutustest ja üleilmastumisest tingitud ümberkujundavad muutused; arvestades, et lisaks on praegune kriis avaldanud tohutut mõju meie tööharjumustele; arvestades, et digitehnoloogia kasutamine ja selle edendamine kaasaval viisil on pikas perspektiivis majanduslikult ja sotsiaalselt kasulik, võib suurendada konkurentsivõimet ja luua töövõimalusi, kuid tekitab ka probleeme, nagu sotsiaalne eraldatus, digitaalne tõrjutus, suurem ebavõrdsus, andmekaitse, töötajate tervise ja töötingimuste halvenemine ning töötajate õiguste kaitse; arvestades, et investeeringud digioskustesse, kvalifikatsiooni ja täiskasvanute ametlikku koolitusse tugevdavad tööalast konkurentsivõimet, töötasu suurenemist ja ettevõtete konkurentsivõimet; arvestades, et eespool nimetatud üldised probleemid nõuavad õiglast üleminekut, et kedagi ei jäetaks kõrvale;

AD.	arvestades, et töötajate vaba liikumine on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid ja hädavajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks;

AE.

arvestades, et ELi 2013. aasta lastesse investeerimise soovituse rakendamine ei ole andnud lubatud tulemusi; arvestades, et Euroopa poolaasta ei ole piisavalt tähtsustanud laste vaesuse ja sotsiaalse eraldatuse probleemi lahendamist ning ELi rahastust ei ole kasutatud nii ulatuslikult või strateegiliselt, kui oleks pidanud; arvestades, et konkreetsete eesmärkidega ELi lastegarantii kehtestamine oleks mõjus viis tagada, et liikmesriigid võtavad kõrgetasemelise poliitilise kohustuse tagada laste, eelkõige haavatavas olukorras olevate laste sotsiaalsed õigused ning võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

AF.	arvestades, et tervisealane ebavõrdsus tuleneb sotsiaalsest ebavõrdsusest ning on eelkõige seotud soo, haridustaseme, tööhõive, sissetuleku, elamistingimuste ning ebavõrdse juurdepääsuga arstiabile, haiguste ennetamisele ja tervise edendamise teenustele;

AG.	arvestades, et inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse tuleb tagada kogu liidu poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel;

AH.	arvestades, et suuremas osas liikmesriikides on olemas erinevad miinimumtöötasude kavad, et pakkuda vaesuseriskis elavatele inimestele turvalisust;

AI.

arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on enamikus liikmesriikides kodutus pidevalt suurenenud; arvestades, et vähemalt 700 000 inimest on ELis igal ööl kodutud, mis on 70 % rohkem kui 10 aastat tagasi; arvestades, et COVID-19 on näidanud, et kodutus tähendab sotsiaalset ja ka rahvatervise kriisi;

palub komisjonil koostada strateegia „Euroopa 2020“ asendamiseks poliitiline strateegia, mille eesmärk on vaesuse likvideerimine ning selliste põhivahendite nagu Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja Euroopa poolaasta ühendamine, võttes arvesse pikaajalist visiooni heaolumajandusest ning meie keskkonna ja ühiskonnamudelite kestlikkust kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;

võtab teadmiseks komisjoni 2020. aasta riigipõhised soovitused; väljendab muret selle pärast, et liikmesriigid on teinud neile 2019. aastal adresseeritud 10 riigipõhisest soovitusest kuue puhul edusamme piiratult või ei ole neid üldse teinud ning areng on liikmesriikide ja poliitikavaldkondade piires ebaühtlane, kusjuures eriti aeglane on edasiminek maksubaasi laiendamise ning tervishoiu ja pikaajalise hoolduse vallas; rõhutab, et riigipõhised soovitused peaksid olema kooskõlas ELi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega; rõhutab, et riigipõhiste soovituste rakendamine on sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja sotsiaalsete õiguste parandamiseks ning täieliku ja kvaliteetse tööhõive ja sotsiaalselt õiglase ülemineku saavutamiseks väga oluline; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid olenemata sellest, kas nad on euroala liikmed või ei, soovitusi paremini, eelkõige neid, mis käsitlevad tööhõive- ja sotsiaalküsimusi; rõhutab, et eelmisest kriisist saadud õppetundidest õppides ning COVID-19 majandus- ja sotsiaalkriisile reageerides peaksid riigipõhised soovitused edendama tööturu reguleerimist, tugevdama meie majanduspoliitika vastupidavust ja toetama avalikke teenuseid;

tunneb muret COVID-19 kriisi laastava sotsiaalse mõju pärast eelkõige naistele, madala sissetulekuga leibkondadele ja peredele ning haavatavatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed, vähemuste hulka kuuluvad inimesed, pagulased ja rändajad ning kriisi ajal eesliinil olevad töötajad, mis suurendab veelgi olemasolevat ja tekitab uut ebavõrdsust ning võib ohustada Euroopa sotsiaalseid ja tööhõivestandardeid; rõhutab, et praeguse kriisi sotsiaalseid tagajärgi tasakaalustab ainult otsustav ja kooskõlastatud Euroopa reageering, mis näitab, et EL on sotsiaalsel õiglusel, solidaarsusel ja integratsioonil põhinev asendamatu projekt; kutsub liikmesriike üles kaitsma täiel määral inimeste sotsiaalseid õigusi ning rõhutab, et ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi paketil (REACT-EL) peab olema keskne roll kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste abistamisel, tagades piisavad rahalised vahendid Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks, et toetada tööhõivet, eelkõige noorte tööhõivet Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu, ning edendada ELi ühtekuuluvust, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades;

peab tervitatavaks liikmesriikide otsust rakendada üldist vabastusklauslit, et võimaldada suuremat paindlikkust vajalike meetmete võtmisel, mille eesmärk on toetada Euroopa kodanike tervist ja kodanikukaitsesüsteeme, säilitada töökohti, toetada kindlat taastumist ja stabiliseerida Euroopa sotsiaalne turumajandust palub, et liikmesriigid kasutaksid nimetatud fiskaalset paindlikkust täies mahus, et hoida ära ja leevendada kriisi sotsiaalseid tagajärgi, tugevdada sotsiaalhoolekande süsteeme, finantseerida kvaliteetseid töökohti, avalikke teenuseid, vaesusega võitlemist ja rohepööret; väljendab heameelt komisjoni teate üle algatada kõigi asjaomaste sidusrühmadega laiaulatuslik avalik arutelu, et uurida ELi eelarvereeglite võimalikke arengusuundi; kutsub liikmesriike üles selles arutelus osalema, et ergutada kestlikku majanduskasvu soodustavaid sotsiaalseid investeeringuid, säilitades samal ajal eelarve kestlikkuse;

rõhutab usaldusväärse ja vastutustundliku eelarvemenetluse tähtsust ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama investeeringuid vastuseks tervishoiukriisile, eelkõige investeeringuid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidesse; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa poolaastal puudub endiselt tegevuskava Euroopas esineva ebavõrdsuse suurenemise jälgimiseks ja sellega tegelemiseks; nõuab seetõttu komisjonilt tungivalt avalik-õigusliku poliitika ja ebavõrdsuse ülekanduva mõju paremat hindamist tulude ja jõukuse jaotumise tähenduses ning ebavõrdsuse tuvastamisel ka individuaalsete põhjalike analüüside abil, kuna see võimaldab siduda majandusliku koordineerimise tööhõive ja sotsiaalse tulemuslikkusega; kutsub komisjoni üles uurima, millised peaksid olema majandusliku ebavõrdsuse kõige täpsemad näitajad, ning jälgima ebavõrdsuse arengut;

peab tervitatavaks taasterahastut „NextGenerationEU“ ehk ELi taastekava; nõuab ühelt poolt rohe- ja digipöörde ning teiselt poolt haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutaristute vahelist tasakaalu; rõhutab, et taastekava peab olema täielikult kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning aitama kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisele; kutsub liikmesriike üles kasutama üldist vabastusklauslit ning investeerima inimestesse ja sotsiaalhoolekandesüsteemidesse ja toetama raskustesse sattunud elujõulisi ettevõtteid, et säilitada töökohad ja palgad; nõuab konkreetseid sotsiaalse arengu kavasid, et tagada tõhusamad, võrdsemad ja tugevamad heaoluriigid; nõuab suurte sihtidega mitmeaastast finantsraamistikku, mida tugevdavad uued omavahendid, ning on vastu ühtekuuluvusele suunatud programmide, näiteks ESF+ rahastamise mis tahes vähendamisele;

rõhutab Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise tähtsust, sealhulgas Euroopa taastekava kontekstis, et tagada sotsiaalne õiglus, sotsiaalne ühtekuuluvus ja heaolu kõigi jaoks; muretseb, et praeguses kriisis on heaolusüsteemidel enneolematu surve ja avaliku sektori kulutused suurenevad üha kiirenevas tempos; rõhutab, et majanduse taastamise soodustamiseks peaksid ELi investeeringud majanduse taastekava ja mitmeaastase finantsraamistiku kaudu stimuleerima tugeva sotsiaalse mõõtmega majanduskasvu, eelkõige tugevdades hoolekandesüsteeme ja investeerides stabiilsetesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse, tervishoidu, haridusse, eluasemesse, tööhõivesse, kultuuri, õigusesse ning piisavatesse ja kättesaadavatesse riiklikesse sotsiaalteenustesse, et võidelda kriisi sotsiaalse mõjuga ja kaotada vaesus;

tunneb heameelt komisjoni TERA ettepaneku üle kui erakorralise meetme üle, millega toetatakse liikmesriikide lühendatud tööaja kavasid seoses COVID-19 kriisiga ning suurendatakse seeläbi ettevõtete võimalusi saada majandustegevuse jätkamiseks ja töökohtade säilitamiseks vajalikku likviidsust; võtab teadmiseks rahastu ajutise iseloomu; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima võimalust võtta liikmesriikide taotlusel kasutusele alaline erivahend ootamatu kriisi korral, mis toob kaasa lühendatud tööaja kavade ja sarnaste meetmetega seotud kulude pideva suurenemise;

rõhutab komisjoni kohustust mobiliseerida Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et reageerida COVID-19 kriisi tagajärgedele seoses tööhõivega; kutsub seetõttu liikmesriike üles esitama komisjonile kiiresti rahastamistaotlused, et aidata COVID-19 tõttu töökoha kaotanud Euroopa töötajatel saada ümberõpet, omandada uus eriala ja pöörduda tööturule tagasi;

10.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et rahalist abi antakse ainult ettevõtjatele, kes ei ole registreeritud riikides, mis on nimetatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste lisas 1; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et abisaajad järgiksid aluslepingutes sätestatud põhiväärtusi ning et avaliku sektori rahalist toetust saavad ettevõtted kaitseksid töötajaid, tagaksid inimväärsed töötingimused, austaksid ametiühinguid ja kohaldatavaid kollektiivlepinguid, maksaksid oma osa maksudest ning hoiduksid aktsiate tagasiostmisest või juhtkonnale preemiate või aktsionäridele dividendide maksmisest;

11.

rõhutab, et Euroopa poolaastas on kesksel kohal sotsiaalvaldkonna tulemustabel; kutsub komisjoni üles tugevdama tulemustabelit, kajastades kõiki Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet, ning töötama välja sotsiaalsed eesmärgid, muu hulgas vaesuse vähendamise osas, ning keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurite sotsiaalsete aspektide integreerimise meetodi; rõhutab riiklike reformikavade eelhindamiste ja põhjalike järelhindamiste tähtsust;

12.

tunneb muret COVID-19 kriisi negatiivse mõju pärast Euroopa tööturule ja enneolematu töökohtade kadumise pärast, eelkõige strateegilistes sektorites, samuti sellega seotud vaesuse suurenemise ja elatustaseme erinevuste pärast, mis mõjutavad eelkõige noori, naisi ja madala kvalifikatsiooniga töötajaid ning mitteametlikus majanduses ja ebakindlates töösuhetes töötavaid isikuid; tuletab meelde komisjoni presidendi teadaannet ELi töötushüvitiste edasikindlustuskava esitlemise kohta; kutsub liikmesriike üles rakendama töökohtade säilitamise meetmeid ja edendama paindlikku töökorraldust, et säilitada töökohti; kutsub liikmesriike üles investeerima piisavalt mõjusasse aktiivsesse tööturupoliitikasse, haridusse, koolitusse ja elukestvasse õppesse ning kasutama täielikult ära olemasolevaid ja uusi ELi rahastamisvahendeid, et vältida pikaajalist töötust, eriti piirkondades, kus on märkimisväärselt ebasoodsad demograafilised olud, näiteks maapiirkondades; nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid ka uusi tööhõivevõimalusi, sealhulgas avaliku sektori investeeringute ja tööhõiveprogrammide kaudu, ning tugevdaksid avalike tööturuasutuste rolli, pöörates erilist tähelepanu noorte, puuetega inimeste ja diskrimineerimise all kannatavate inimeste tööturule sisenemise toetamisele;

13.

märgib murelikult, et mitmes liikmesriigis on noorte töötuse tase kõrge ja noorte töötajate töölepingud on ebakindlad, eelkõige sektorites, mida COVID-19 tõsiselt mõjutab; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid noorte töötuse vastu võitlemiseks, kasutades täiel määral ära praeguseid ja uusi rahastamisvahendeid, nagu noortegarantii ja programm „Erasmus+“; nõuab mõjusamat ja kaasavamat noortegarantiid, milles pööratakse erilist tähelepanu kvaliteetsele tööhõivele ja inimväärsele töötasule, keskendudes eelkõige neile, kes on tööturust kõige kaugemal;

14.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et COVID-19 pandeemia ei halvendaks tööturust kõige kaugemale jäävate elanikkonnarühmade olukorda, näiteks mitteametlikud hooldajad, pikaajaliselt haiged inimesed, puuetega inimesed, terviseprobleemide või keeruliste krooniliste haigustega inimesed, sisserändajad ja põgenikud ning etnilistesse ja usulistesse vähemustesse kuuluvad inimesed;

15.

rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsat rolli ELi kestlikus ja kaasavas majandusarengus, majanduskasvus ning töökohtade loomises; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada rohkem VKEsid ja nende töötajaid majandustegevuse jätkamisel ning samuti üleminekul digitaalsemale ja keskkonnasäästlikumale majandusele;

16.

kutsub liikmesriike üles edendama aktiivselt ring- ja sotsiaalmajanduse arengut, soodustama sotsiaalseid uuendusi, sotsiaalset ettevõtlust ning tugevdama nende kestlikkust ja julgustama selliste töövormide kasutamist, mis loovad kvaliteetseid töövõimalusi;

17.

on veendunud, et ülemaailmse konkurentsivõime säilitamiseks ja suurendamiseks peab liikmesriikide tööturu õigusraamistik olema selge, lihtne ja paindlik, ning samal ajal säilitama kõrgeid tööstandardeid;

18.

rõhutab, et ELi majanduse taastekava edukaks rakendamiseks on vaja nõuetekohast sotsiaalset dialoogi kõigil tasanditel ja sotsiaalpartnerite tulemuslikku kaasamist, töötajate ja ametiühingute õiguste tugevdamist ning kollektiivläbirääkimisi ja töötajate osalemist, mis on demokraatia ja kaasamise peamised vahendid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist, muu hulgas ESF+ kaudu, et suurendada ametiühingutesse kuulumise määra, tugevdada sotsiaalset dialoogi, kollektiivläbirääkimisi ja töötajate kaasamist ettevõttega seotud küsimustesse, ning austama riigihangete puhul kollektiivlepinguid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ka sotsiaalpartnerite täieliku kaasamise poliitika kujundamisse, sealhulgas Euroopa poolaastasse;

19.

peab tervitatavaks komisjoni teise etapi konsultatsiooni sotsiaalpartneritega miinimumpalkade ELi raamistiku üle; märgib, et inimväärsed töötasud on olulised õiglaste töötingimuste ja toimiva sotsiaalse turumajanduse jaoks; kutsub liikmesriike üles tagama kollektiivlepingute või riigi õiguse kaudu kõigile töötajatele inimväärset äraelamist võimaldava töötasu, mis ületab vaesuspiiri; on veendunud, et tugevamad kollektiivläbirääkimised on üks parimaid viise ELis elamisväärsete töötasude edendamiseks; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks ELis sotsiaaldialoogi takistavad asjaolud ja esitama Euroopa miinimumpalga raamistiku, et kaotada palgavaesus kooskõlas riiklike traditsioonidega ning austades nõuetekohaselt riiklike sotsiaalpartnerite autonoomiat ja hästi toimivaid kollektiivläbirääkimiste mudeleid; rõhutab, et ükski algatus ei tohi kahjustada sotsiaalpartnerite autonoomsust ega töötasude kehtestamist kollektiivläbirääkimiste süsteemides; nõuab, et ELi tasandil kooskõlastataks tegutsemisviis, mille abil vältida ebamõistlikku tööjõukulude konkurentsi ja suurendada kõigi jaoks ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist; rõhutab lisaks, et töötasu peaks võimaldama töötajatel rahuldada enda ja oma perekonna vajadusi ning et iga töötaja peaks liidus saama äraelamist võimaldavat töötasu; palub komisjonil sellega seoses uurida, kuidas teha kindlaks, mida äraelamist võimaldav töötasu peaks hõlmama ja kuidas seda tuleks mõõta, mis võiks olla sotsiaalpartnerite jaoks võrdlusvahendiks;

20.

nõuab kõigile töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele juurdepääsu riiklikule, solidaarsusel põhinevale ja piisavale vanaduspensionile, mis ületab vaesuspiiri; palub liikmesriikidel garanteerida oma pensionisüsteemide asjakohasus ja jätkusuutlikkus; on veendunud, et pensionisüsteemi reformid peaksid muu hulgas keskenduma tegelikule pensionieale ja kajastama tööturu suundumusi, sündimust, tervise ja jõukuse olukorda, töötingimusi ja majandusliku sõltuvuse määra ning nendega peaksid kaasnema aktiivse vananemise strateegiad; on seisukohal, et nendes reformides tuleb arvesse võtta ka miljonite niisuguste töötajate, eelkõige naiste, noorte ja füüsilisest isikust ettevõtjate olukorda Euroopas, kes seisavad silmitsi kindlusetute ja ebakindlate töösuhete ning sunnitud töötuse perioodide ja vähendatud tööajaga; on veendunud, et liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama reformide tegemist etapiviisiliselt;

21.

Kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult eesliini töötajate ja hädavajalike töötajate, platvormitöötajate, mittestandardsete töötajate ja ebakindlates töösuhetes olevate töötajate töö- ja tööhõivetingimusi, tehes kindlaks nende ebakindla olukorra põhjused, esitama ELi õigusraamistiku koos selgete ja lihtsate suunistega, et tagada piisavad töötunnid, inimväärsed töötingimused kõigile töötajatele, õigused ja üldine juurdepääs sotsiaalkaitsele ning tugevdada kollektiivläbirääkimiste ulatust, võidelda ebakindlate lepingute, näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, nulltunnilepingute ja mittestandardsete lepingute väärkasutamise vastu; kutsub komisjoni üles kehtestama alltöövõtule ranged piirangud ja parandama sotsiaalkaitse standardeid, samuti andma suuniseid sõltumatute töövõtjate tööalase staatuse kontrollimiseks, et võidelda näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vastu; rõhutab, et ajutiste või paindlike lepingutingimuste alusel töötajatele peaks kehtima sama kaitse nagu kõigile teistele töötajatele;

22.

märgib murega, et ebatüüpilise töökorraldusega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääs sotsiaalkaitsesüsteemidele ei ole piisav; kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid nende probleemide lahendamiseks, eelkõige järgides nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitust töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta; rõhutab vajadust muuta juurdepääs sotsiaalkaitsele üldiseks, eriti praeguses keerulises olukorras;

23.

rõhutab, et hiljutine pandeemia on tõestanud digitaalsete lahenduste, eelkõige kaugtöö tähtsust ning vajadust kehtestada sellekohased suunised ja eeskirjad Euroopa tasandil; on veendunud, et nõuetekohaselt reguleeritud paindlikul töökorraldusel, kaugtööl ja asukohast sõltumatutel töökohtadel võib olla oluline roll töökohtade säilitamisel, töö- ja eraelu paremal tasakaalustamisel, igapäevaste sõitudega seotud CO2-heite vähendamisel, puudega inimeste tööhõivevõimaluste suurendamisel ning see võib olla vahend maapiirkondade rahvastikukaoga võitlemiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ettepanekut ELi kaugtöö tegevuskava kohta, sealhulgas õigusraamistiku kohta, et tagada inimväärsed töötingimused, sealhulgas töötundide, puhkuse ning töö- ja eraelu tasakaalu austamine ja õigus mitte olla kättesaadav; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata lastega vanemate, üksikvanemate ja abivajavaid sugulasi pidevalt hooldavate mitteametlike hooldajate olukorrale, kuna COVID-19 pandeemia on näidanud, et nendel rühmadel on kaugtöö puhul kõige raskem töö- ja pereelu ühildada; rõhutab seetõttu asjakohaste lapsehoiulahenduste tähtsust;

24.

muretseb eriti madalapalgalistes sektorites töötavate hooajatööliste ja muude piiriüleselt töötavate töötajate töö- ja elamistingimuste pärast; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama õiguste ülekantavust ja tagama liidus liikuvatele, piiriülestele ja hooajatöötajatele õiglased ja võrdsed töötingimused; kutsub liikmesriike üles seadma eesmärgiks avalikud teenused täielikult digitaliseerida, et hõlbustada tööjõu õiglast liikuvust, eelkõige seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega; palub seetõttu, et komisjon esitaks pärast nõuetekohast mõjuhinnangut ettepaneku ELi digitaalse sotsiaalkindlustusnumbri kohta, millel oleks samuti potentsiaal luua kontrollimehhanism nii üksikisikute kui ka asjaomaste asutuste jaoks, et tagada sotsiaalkindlustuse maksmine vastavalt kohustustele; on lisaks veendunud, et igal töötajal peab olema juurdepääs täielikule ülevaatele sellest, kes on tema tööandjad, ning tema enda palga- ja tööõigustele, kas kooskõlas kollektiivlepingute või vajaduse korral riiklike õigusaktidega; nõuab lisaks kogu ELis alltöövõtjate vastutust teatavates sektorites, nagu põllumajanduses ja lihatööstuses, eriti kohapealsete töölepingute puhul, ning selgeid eeskirju üldiste alltöövõtuga seotud tavade kohta;

25.

märgib, et COVID-19 pandeemia on suurendanud miljonite töötajate tervise ja ohutusega seotud riske; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle vaadata läbi bioloogiliste mõjurite direktiiv (2000/54/EÜ) eesmärgiga kohandada seda ülemaailmse pandeemia ja muude erakorraliste asjaoludega ning tagada töötajate täielik kaitse kokkupuutest tulenevate ohtude eest; kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku, tööstressi ja luu- ja lihaskonna vaevusi käsitleva direktiivi, direktiivi vaimse heaolu kohta töökohal ning ELi vaimse tervise strateegia, et kaitsta kõiki töötajaid töökohal; kutsub üles tugevdama Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti rolli, et edendada tervislikke ja ohutuid töökohti kogu liidus; rõhutab, et töötervishoidu ja -ohutusse tehtud investeeringud parandavad töökvaliteeti ja töötajate heaolu ning aitavad kaasa Euroopa majanduse tootlikkusele ja konkurentsivõimele;

26.

tunneb muret piiratud põlvkondadevahelise sotsiaalse liikuvuse ja suureneva sissetulekute ebavõrdsuse pärast; juhib tähelepanu asjaolule, et suur ebavõrdsus vähendab majanduse tootlikkust ja kestliku arengu võimalusi; palub komisjonil ja liikmesriikidel tegeleda ebavõrdsusega ning võidelda diskrimineerimise vastu; rõhutab, et liikmesriigid peaksid kujundama oma riiklikud maksu- ja toetussüsteemid nii, et vähendada ebavõrdsust, edendada õiglust, kaitsta leibkondi ja perekondi ning soodustada haridust ja tööturul osalemist, tagades samal ajal täieliku kooskõla ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ning Euroopa rohelises kokkuleppes määratletud kliima- ja keskkonnaeesmärkidega; rõhutab, et investeeringud haridusse ja oskustesse ning paremini kujundatud maksude ja soodustuste süsteemid on ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks peamised poliitilised vahendid;

27.

kutsub komisjoni üles täitma laste õigustega seotud rahvusvahelisi juriidilisi kohustusi, mida liikmesriigid (ja mõnede õiguste puhul ka EL tervikuna) on kohustunud järgima; kutsub komisjoni üles esitama 2020. aastal ELi lastegarantii; nõuab, et kasutataks ära kõik 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku võimalused lastesse investeerimiseks ning et selle rahalisi vahendeid kasutataks selleks, et arendada ELi lastegarantii võimalikku lisaväärtust vaesuse ja Euroopa demograafiliste muutustega seotud negatiivsete suundumuste vastu võitlemisel; nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid Euroopa ja riikide tasandil tegevuskavad, et tagada laste juurdepääs viiele peamisele sotsiaalõigusele – juurdepääs tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tausta lastehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toidule;

28.

kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti lastesse investeerimist käsitleva nõukogu 2013. aasta soovituse kolmel sambal põhineva lähenemisviisi alusel ELi lastegarantii ning õigustel põhineva, tervikliku ja integreeritud vaesusevastase strateegia, millel on kindlaksmääratud vaesuse vähendamise eesmärk, ning riiklike kodutuse kaotamise strateegiate ELi raamistiku, võttes kasutusele eluaseme tagamise esikohale seadmise põhimõtte, ning 2020. aasta järgse ELi romasid käsitleva strateegilise raamistiku, millel on konkreetsed eesmärgid ja riiklik rahastamine; palub komisjonil viia läbi ka võrdleva uuringu liikmesriikide miinimumsissetuleku tagamise eri kavade kohta, mis pakuksid hädasolijatele vajalikku sotsiaalkaitse alustuge ja turvavõrgustikku, ning tuua välja parimate tavade näited, et esitada sellekohane raamistik;

29.

rõhutab sotsiaalhoolekandesüsteemide automaatse stabiliseerimise mõõtme tähtsust välismõju, näiteks majanduslanguse põhjustatud sotsiaalse šoki lainete leevendamisel; kutsub seetõttu liikmesriike üles kehtestama tööhõivekindluse taastamise poliitika, pakkudes sotsiaalkaitset igat liiki töötajatele, kaasa arvatud koondamise korral; kutsub ühtlasi liikmesriike, võttes arvesse ILO soovitust nr 202, milles määratakse kindlaks sotsiaalkaitse alammäärad, üles tagama ja suurendama investeeringuid sotsiaalkaitsesüsteemidesse, et tagada nende toimivus vaesuse ja ebavõrduse ennetamisel ja kaotamisel, kindlustades samal ajal nende jätkusuutlikkuse;

30.

tunneb heameelt asjaolu üle, et COVID-19 pandeemia ajal kasutasid paljud liikmesriigid erakorralisi meetmeid kodutuse ennetamiseks ja sellega tegelemiseks, peatades väljatõstmisi ja pakkudes hädaolukorras majutust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid juurdepääsu eluasemele ning pakuksid jätkusuutlikke, ennetavaid ja reaktiivseid lahendusi kodutuse probleemi likvideerimiseks 2030. aastaks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koguksid kodutuse kohta paremaid ja ühtlustatumaid andmeid ja lisaksid kodutuse probleemi kõigisse asjaomastesse poliitikasuundadesse;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama konkreetseid ettepanekuid õiglase ülemineku tagamiseks elamute energiatõhususe parandamise osas ja tegelema, nagu kohane, energiaostuvõimetuse probleemiga seoses rohelise kokkuleppe eesmärkide ja põhimõtetega;

32.

toonitab, et töötasude läbipaistvus on ebaõiglaste palgaerinevuste ja diskrimineerimisega võitlemisel hädavajalik; tunneb seetõttu heameelt komisjoni kavatsuse üle kehtestada siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed, mis peaksid hõlmama meeste ja naiste võrdse tasustamise indeksit ning austama täielikult riiklike sotsiaalpartnerite autonoomiat; nõuab tungivalt nende meetmete kiiret vastuvõtmist, et vähendada soolist palga- ja pensionilõhet ning vältida edasist soolist ebavõrdsust ja diskrimineerimist tööturul; kordab vajadust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise järele kõigis eelarve- ja poliitikavaldkondades; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama naiste ettevõtlust ja hõlbustama nende juurdepääsu rahastamisele; kutsub liikmesriike üles vabastama nõukogus ummikseisust läbirääkimised naissoost juhatuseliikmete direktiivi üle; nõuab, et pensioniõiguste hulka lisataks paremini emapuhkuse ja vanemapuhkuse perioodid;

33.

on mures diskrimineerimise ja rassismi suurenemise pärast Euroopas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama diskrimineerimisvastaste õigusaktide, poliitika ja tavade rakendamist ning tegema lõpu vähemuste struktuursele diskrimineerimisele töö saamisel ja töökohtadel; kutsub komisjoni üles esitama teatise, mis käsitleb suuniseid vähemuste, sealhulgas etniliste vähemuste segregatsiooni vältimiseks tööturul ning liikmesriikide ja tööandjate diskrimineerimisvaba töölevõtmispoliitika standardeid, sealhulgas soovitusi võrdõiguslikkuse kavade vastuvõtmiseks ettevõtte tasandil ja valdkondlikes kollektiivlepingutes ning töökohtades mitmekesisuse rakkerühmade loomiseks, mis peaksid võitlema stereotüüpide, eelarvamuste ja negatiivsete hoiakutega ning ennetama diskrimineerimist värbamisel, edutamisel, tasustamisel ja koolitusele juurdepääsul; rõhutab, et neid võrdõiguslikkuse tegevuskavasid tuleks kasutada ka etnilise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks töökohal, rassismi, sellega seotud diskrimineerimise ja töökiusamise vastaste sise-eeskirjade väljatöötamiseks, tööjõu värbamise, karjääriredelil edasiliikumise ja tööturul püsimise jälgimiseks ja läbivaatamiseks võrdõiguslikkuse seisukohast, et teha kindlaks otsesed või kaudsed diskrimineerivad tavad ja võtta parandusmeetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks kõigis nimetatud valdkondades; nõuab, et need võrdõiguslikkuse tegevuskavad hõlmaksid sel eesmärgil võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumist kooskõlas eraelu puutumatuse ja põhiõiguste standarditega;

34.

juhib tähelepanu vajadusele võidelda vanuselise diskrimineerimise vastu tööturul, sealhulgas suurendades teadlikkust nõukogu direktiivist 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ning tagades juurdepääsu pidevõppe võimalustele kohandatud kursuste ja koolituste kaudu;

35.

kutsub liikmesriike üles pakkuma kättesaadavaid ja taskukohaseid kvaliteetseid lastehoiu- ja alusharidusteenuseid ning lühi- ja pikaajalisi hooldus- ja sotsiaalteenuseid, sealhulgas eakatele ja puuetega inimestele, et hõlbustada iseseisvat elu ja naiste osalemist tööturul; kutsub sellega seoses liikmesriike üles rakendama täielikult ja kiiresti direktiivi lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu kohta; nõuab hooldusteenuste ELi raamistiku väljatöötamist, et kehtestada miinimumstandardid ja kvaliteedisuunised;

36.

tunnistab Euroopa hooldustöötajate otsustavat rolli pandeemia ajal; kutsub üles koostama Euroopa hooldustöötajate strateegiat, et tagada selles sektoris õiglane tööjõuliikuvus ja parandada hooldustöötajate töötingimusi;

37.

juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis on halvendanud puuetega inimeste elatustaset; kutsub komisjoni üles esitama ulatuslikku ja pikaajalist 2020. aasta järgset ELi puuetega inimeste strateegiat, mis põhineb puuetega inimeste ja neid esindavate pereliikmete või organisatsioonidega konsulteerimisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kriisi leevendamise meetmeid kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et tagada puuetega inimeste õiguste kaitse, nende täielik ja tõhus osalemine ja kaasamine ühiskonda ning nende võrdsed võimalused ja mittediskrimineeriv juurdepääs kaupadele, teenustele ja vaba aja tegevustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ka jõupingutusi, et tagada puuetega inimestele juurdepääs tööturule, kõrvaldades tõkked, kasutades ära digitaalse töö pakutavaid võimalusi ja luues stiimuleid nende värbamiseks;

38.

tunneb muret selle pärast, et haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal ei ole vähenenud, eriti tõrjutud rühmades, ja kehvade õpitulemustega õpilaste osakaal suureneb; rõhutab, et lüngad põhilistes arvutus-, kirja- ja digioskustes takistavad tõsiselt sisulist osalemist ühiskonnas ja tööturul; kutsub liikmesriike üles tagama, et kvaliteetne, kättesaadav ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe on igaühe õigus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et investeerida kvaliteetsesse haridusse, kutseharidusse ja koolitusse vajadustele kohandatud toetuse abil, tugevdades uue kvalifikatsiooni omandamise ja ümberõppe meetmeid, eelkõige digioskuste omandamist, ning edendada elukestvat õpet, et võimaldada tööjõul kohaneda tööturu muutuvate vajadustega; rõhutab, et õpitulemusi halvendavad ka sotsiaalne tõrjutus, diskrimineerimine, stereotüübid, vaesus ja segregatsioon, mille vastu tuleb samuti võidelda; kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima haridussüsteemist varakult lahkumist põhjustavaid tegureid, sealhulgas selle sotsiaalseid aspekte, ning esitama selle põhjal ettepaneku probleemi lahendamiseks;

39.

rõhutab, et kvalifikatsioonide vastavusse viimine oskuste ja töövõimalustega ning kutsekvalifikatsioonide kiire tunnustamine ja parem sertifitseerimine ELis võib aidata kaasa hästi toimiva ja kaasava Euroopa tööturu loomisele ning et selle eesmärgi saavutamisele võiks kaasa aidata tihedam koostöö haridussüsteemide ja ettevõtete vahel; kutsub liikmesriike üles kasutama haridusvaldkonnas maksimaalselt ära digitaalseid lahendusi, võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut ja tööturu tulevasi vajadusi;

40.

rõhutab, et kvalifikatsioonid ja tõendatud pädevused pakuvad töötajatele lisaväärtust, mis parandab nende positsiooni tööturul ning mida saab tööturu muutumistel üle kanda; kutsub üles koostama avalik-õiguslikku poliitikat oskuste kohta, mis peab olema suunatud erialaste oskuste ja pädevuste tõendamisele ja kinnitamisele; rõhutab, et oskustel põhinev hüvitiste süsteem peaks olema kehtestatud ettevõtetes, millel on juurdepääs avaliku sektori vahenditele töötajate täiendkoolitusteks kokkuleppel töötajate esindajatega, kuna see süsteem tagab avaliku sektori investeeringust saadava tulu;

41.

väljendab heameelt ajakohastatud Euroopa oskuste tegevuskava üle, mille eesmärk on vastata ELi tööturu, ühiskonna ning ökoloogilise ja digitaalse ülemineku vajadustele ja tulevastele väljakutsetele; rõhutab, et piisavate oskuste toetamine rõhuasetusega digitaalsetele oskustele, parandab tootlikkust ning hõlbustab rohe- ja digipööret keskkonnahoidlikuma ja arukama majanduse suunas; kutsub liikmesriike üles tegelema digiteerimise, automatiseerimise, oskuste nappuse ja nõudlusele mittevastavuse ning digitaalse tõrjutuse probleemiga; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata noortele, pikaajalistele töötutele, soolise vägivalla ohvritele, puuetega inimestele, romadele ja teistele diskrimineerimise ohus olevatele rühmadele; rõhutab tungivat vajadust luua noortegarantii põhimõtetega kooskõlas olev oskuste garantii, et kõik ELi kodanikud saaksid kvaliteetseid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi;

42.

rõhutab vajadust tegeleda tervishoiu sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste teguritega; kutsub üles looma Euroopa tervishoiuliitu, katsetama seda, kui vastupidavad on ELi tervishoiusüsteemid, nõuab kvaliteetsete tervishoiuteenuste miinimumstandardeid, Euroopa tervishoiuvaldkonna reageerimismehhanismi ning ELi tervishoiuasutuste ja kodanikukaitse suutlikkuse tugevdamist, mis kõik põhinevad solidaarsuse, mittediskrimineerimise, strateegilise autonoomia ja koostöö põhimõtetel, asetades rahvatervisega seotud kaalutlused kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemise ja rakendamise keskmesse, nagu on sätestatud aluslepingus, koos süstemaatilise tervisemõju hindamisega kõigi asjaomaste poliitikavaldkondade puhul ning erilise tähelepanu pööramisega tervishoiuteenuste osutamisele ja eakate ravile; kutsub liikmesriike üles tagama kõigile juurdepääsu kvaliteetsele, inimkesksele ja kättesaadavale tervishoiule, sealhulgas tõhusale ja hästi rahastatud üldisele ennetavale tervishoiule ja tervise edendamisele; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa poolaastas minnakse kulude kokkuhoiult üle tulemustele orienteeritusele ja tervisenäitajatele tervishoius; kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et võidelda tervisealase ebavõrdsuse vastu ELi liikmesriikide vahel ja nende sees, töötama välja ühised näitajad ja meetodid tervise ja tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse jälgimiseks, et vähendada ebavõrdsust, teha kindlaks parandamist ja suuremat rahastamist vajavad valdkonnad ja seada need tähtsuse järjekorda; on seisukohal, et komisjon peaks hindama sotsiaalsetele, majanduslikele ja keskkondlikele riskiteguritele suunatud poliitikas võetud meetmete tõhusust, et vähendada tervisealast ebavõrdsust;

43.

kordab õigusriigi – sealhulgas sõltumatute ja tõhusate kohtusüsteemide, kvaliteetse avaliku halduse ja nõuetekohaste riigihangete ning toimivate korruptsioonivastaste raamistike – tähtsust usaldusväärse ettevõtluskeskkonna, toimiva tööturu ja ELi vahendite nõuetekohase kasutamise alusena; rõhutab, et õigusriigi ja kohtusüsteemi tõhususe hindamist tuleks seetõttu Euroopa poolaastas ka edaspidi arvesse võtta; palub liikmesriikidel ratifitseerida muudetud Euroopa sotsiaalharta;

44.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(2) ELT L 159, 20.5.2020, lk 1.

(3) ELT L 130, 24.4.2020, lk 7.

(4) ELT L 99, 31.3.2020, lk 5.

(5) ELT C 390, 18.11.2019, lk 196.

(6) ELT L 185, 11.7.2019, lk 44.

(7) ELT C 205, 19.6.2020, lk 3.

(8) ELT L 138, 13.5.2014, lk 5.

(9) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11.

(10) ELT L 188, 12.7.2019, lk 79.

(11) ELT C 155, 25.5.2011, lk 10.

(12) ELT L 150, 14.6.2018, lk 93.

(13) ELT L 150, 14.6.2018, lk 100.

(14) ELT L 150, 14.6.2018, lk 109.

(15) ELT L 150, 14.6.2018, lk 141.

(16) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0033.

(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0202.

(18) ELT C 134, 24.4.2020, lk 16.

(19) ELT C 433, 23.12.2019, lk 9.

(20) ELT C 356, 4.10.2018, lk 89.

(21) ELT C 346, 27.9.2018, lk 156.

(22) ELT C 337, 20.9.2018, lk 135.

(23) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.

(24) ELT C 76, 28.2.2018, lk 93.

(25) ELT C 35, 31.1.2018, lk 157.

(26) ELT C 366, 27.10.2017, lk 117.

(27) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 25.

(28) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0205.

(29) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(30) ELT L 151, 7.6.2019, lk 70.

(31) ELT L 186, 11.7.2019, lk 105.

(32) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0176.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/175

P9_TA(2020)0285

Raadamine

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks (2020/2006(INL))

(2021/C 404/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõiget 1,

—	võttes arvesse komisjoni 21. mai 2003. aasta teatist „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek“ (COM(2003)0251),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused („ELi puidumäärus“) (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (3),

—

võttes arvesse ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 12, mis käsitleb säästvat tarbimist ja tootmist, ja eesmärki nr 15, mille kohaselt tuleb kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist, majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine,

—	võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) sõlmitud Pariisi kokkulepet,

—	võttes arvesse komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi tellitud uuringut hoolsuskohustuse nõuete kohta tarneahelas (2020),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) 2020. aasta septembri uuringut „ELi õigusraamistik ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks – Euroopa lisaväärtuse hinnang“ (4),

—	võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste 16. detsembri 2019. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“,

—	võttes arvesse 7. detsembri 2015. aasta Amsterdami deklaratsiooni „Teeme lõpu Euroopa riikide põllumajandustoorme tarneahelatest tingitud metsaraadamisele“,

—	võttes arvesse raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva ÜRO programmi (REDD+) mehhanismi,

—	võttes arvesse ÜRO metsanduse strateegilist kava aastateks 2017–2030, milles on määratletud kuus metsandusalast eesmärki ja 26 nendega seotud sihti, mis tuleb saavutada aastaks 2030,

—	võttes arvesse ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni, mis võeti vastu 17. juunil 1994,

—	võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) arendatavaid riiklikke kestlikke toormeplatvorme,

—	võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (5),

—	võttes arvesse 1969. aasta Ameerika inimõiguste konventsiooni,

—	võttes arvesse 1987. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1989. aasta konventsiooni nr 169 põlis- ja hõimurahvaste kohta,

—	võttes arvesse ÜRO 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

—	võttes arvesse OECD/FAO suuniseid vastutustundlike põllumajanduslike tarneahelate kohta,

—	võttes arvesse FAO aruannet maailma metsade seisundi kohta 2020. aastal „The State of the World’s Forests 2020“,

—	võttes arvesse FAO väljaannet „The State of the World’s Forests 2018 – Forest Pathways to Sustainable Development“, FAO (2018),

—	võttes arvesse FAO 2015. aasta ülemaailmse metsaressursside hindamise aruannet „Global Forest Resources Assessment 2015 – FRA 2015 Desk Reference“,

—	võttes arvesse 1973. aasta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES),

—	võttes arvesse 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning selle 2000. aasta Cartagena bioohutuse protokolli ja 2010. aasta geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli,

—	võttes arvesse ÜRO valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi 6. mai 2019. aasta üleilmset hindamisaruannet bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kohta 2019. aastal,

—	võttes arvesse ÜRO 2006. aasta vastutustundlike investeeringute põhimõtteid,

—	võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 2011. aastal heakskiidetud äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD 2011. aastal ajakohastatud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele,

—	võttes arvesse ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 8. augusti 2019. aasta eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta,

—	võttes arvesse ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) üleilmset kava võitluseks looduslike liikide ja metsade suhtes toimepandud kuritegude vastu,

—	võttes arvesse keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, mille ÜRO Euroopa Majanduskomisjon võttis vastu 25. juunil 1998. aastal Århusis,

—	võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjaid toetava ELi poliitika kohta (6),

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides (7),

—	võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta (8),

—	võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele (9),

—	võttes arvesse oma 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni maailma põlisrahvaste õiguste rikkumise, sealhulgas maa hõivamise kohta (10),

—	võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni loodusvarade läbipaistva ja vastutustundliku majandamise ning metsade kohta arenguriikides (11),

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (12),

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta (13),

—	võttes arvesse oma 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel (14),

—	võttes arvesse 21. märtsi 2019. aasta „Metsatõotust“, millega paljud ametis olevad Euroopa Parlamendi liikmed tõotasid edendada poliitikat, millega kaitsta ja taastada metsi kogu maailmas ning tunnustada ja kindlustada metsarahvaste territooriume ja nende õigusi,

—	võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatist „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM(2019)0352),

—	võttes arvesse komisjoni 2018. aasta jaanuari teostatavusuuringut, milles käsitletakse võimalusi tõhustada ELi tegevust raadamise vastu võitlemisel,

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 – Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

—	võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),

—	võttes arvesse 2018. aasta aprillis tehtud kodanikuühiskonna esindajate avaldust ELi rolli kohta metsade ja õiguste kaitsel,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, arengukomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A9-0179/2020),

arvestades, et elurikkad metsad kui looduslikud süsiniku sidujad on asendamatud võitluses kliimamuutuste vastu kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt allpool 2 oC võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu 1,5 oC-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, kuna kõige ajakohasemad teaduslikud andmed näitavad, et temperatuuri tõusu piiramine 1,5 oC-ni vähendaks inimestele ja looduslikele ökosüsteemidele põhjustatavat kahju 2 oC stsenaariumiga võrreldes oluliselt määral (15), samuti kliimamuutustega kohanemisel ja elurikkuse säilitamisel; arvestades, et mitte ainult raadatud alad, vaid ka inimtegevuse tagajärjel halvenenud seisundiga metsad võivad muutuda süsinikdioksiidi allikaks;

arvestades, et metsad on koduks 80 %-le planeedi bioloogilistest liikidest ja katavad 30 % selle maapinnast (16); arvestades, et metsad on mõnede planeedi tihedaimate, kõige haavatavamate ja mitmekesisemate ökosüsteemide jaoks eluliselt olulised orgaanilised taristud; arvestades, et raadamine on kõige tõsisem oht 85 %-le ohustatud või väljasuremisohus liikidest ning aastatel 1970–2012 on 58 % selgroogsetest loomadest raadamise tõttu maakera pinnalt juba kadunud (17);

C.	arvestades, et metsad on elatus- ja sissetulekuallikaks ligikaudu 25 %-le maailma elanikkonnast (18) ning nende hävitamisel on tõsised tagajärjed kõige kaitsetumate inimeste, sealhulgas metsaökosüsteemidest tugevalt sõltuvate põlisrahvaste elatusvahenditele;

D.	arvestades, et maakasutuse muutusest, enamasti raadamise tõttu, tulenevad heited moodustavad ligikaudu 12 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ning on suuruselt teine kliimamuutuste põhjus söe, nafta ja gaasi põletamise järel (19);

arvestades, et raadamine mõjutab eelkõige ürgmetsi; arvestades, et ürgmetsadel on suured süsinikuvarud ning neid iseloomustavad ainulaadsed ökoloogilised omadused ja elurikkuse tase ning seetõttu ei saa neid uuesti istutatud metsadega asendada; arvestades, et metsastamisel, viiduna läbi viisil, mis on kooskõlas kohalike ökosüsteemide kaitse ja tugevdamisega, võib olla oluline roll võitluses kliimamuutuste vastu;

arvestades, et selleks, et aidata toime tulla elurikkuse vähenemise ja kliimakriisidega, on oluline, et metsi kaitstakse ja taastatakse nii, et maksimeerida nende suutlikkus talletada süsinikku ja kaitsta elurikkust; arvestades, et see toob mitmesugust kasu, sest soodustab olemasolevate metsade kasvamist maksimaalse süsiniku talletamise potentsiaalini, taastades samal ajal eelnevalt kahjustatud ökosüsteemid ja võimaldades orgaanilisel materjalil laguneda, ja kaitseb samuti elurikkust ning mulda, õhku, maad ja vett;

G.	arvestades, et üldsuse surve metsa mittetootlike funktsioonide täitmiseks kasvab kogu maailmas, mis on sageli teravas lahkhelis metsade seisundi halvenemisega;

arvestades, et metsad pakuvad ühiskonnale olulisi ökosüsteemi teenuseid, nagu puhas õhk, veevoolu reguleerimine, CO2 heite vähendamine, kaitse vee- ja tuuleerosiooni eest, loomade ja taimede elupaigad, kahjustatud maa taastamine, vastupanuvõime kliimamuutustele; ainuüksi veevoogude loomuliku reguleerimise väärtuseks metsades hinnatakse 1 360–5 235 USA dollarit (2007. aasta väärtus) (20) hektari kohta aastas ning raadamine mõjutab seda „loomulikku teenust“ tugevalt; arvestades, et metsadel ja elurikkusel on ka oma sisemine väärtus, mis ületab nende kasutusväärtust inimeste jaoks, sealhulgas süsinikuvaruna, mida ei saa rahas väljendada ega kvantifitseerida;

I.	arvestades, et metsadel on paljude inimeste ja rahvaste jaoks kultuuriline, sotsiaalne ja vaimne väärtus;

J.	arvestades, et kuigi metsaga kaetus on liidus viimastel aastakümnetel suurenenud, on puudega kaetud ala vähenemine maailmas viimase 18 aasta jooksul pidevalt kiirenenud ning ainuüksi 2019. aastal hävitati 3,8 miljonit hektarit ürgseid vihmametsi (21);

arvestades, et maailma metsade raadamine, nende seisundi halvenemine ja nende maakasutuse muutmine suurendab ohtu põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele, kellele on vastuseks nende jõupingutustele kaitsta oma metsi, maad ja keskkonda osaks saanud inimõiguste rikkumised, rünnakud ja tapmised, ning et 2018. aastal tapeti igal nädalal keskmiselt üle kolme maa- ja keskkonnakaitsja, kusjuures ainuüksi Amazonase piirkonnas on viimasel kümnendil loodusvarade ja maakasutuse alastes konfliktides hukkunud üle 300 inimese (22);

arvestades, et kliimamuutused, ülemaailmne elurikkuse kadumine ning looduslike ökosüsteemide, sealhulgas metsade hävitamine ja muutmine mõjutavad rängalt eluslooduse elupaiku ning suurendavad metsloomade, inimeste ja koduloomade kokkupuudet, mis suurendab looduslikelt liikidelt pärinevate epideemiate ja pandeemiate uute puhangute ohtu; arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kinnitab, et uute nakkushaiguste kasv langeb kokku troopiliste metsade raadamise kiirenemisega, mis on eelkõige seotud õlipalmide või sojaoa istutamisega (23); arvestades, et rohkem kui kaks kolmandikku uutest nakkushaigustest pärineb loomadelt, kellest valdav enamus on pärit metsikust loodusest; arvestades, et elurikkuse ja hästi toimivate ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine on seega väga oluline, et suurendada meie vastupanuvõimet ning ennetada uute haiguste teket ja levikut;

arvestades, et vesi on väärtuslik ressurss; arvestades, et veevarude kaitse õigusraamistiku puudumine või ebapiisav rakendamine muudab selle ressursi kasutamise kontrollimise võimatuks ning võimaldab liigset veevõtmist, reostust ja vee hõivamist; arvestades, et see kahjustab järgmise etapi ökosüsteeme ja kohalikke kogukondi; arvestades, et esineb vee hõivamise juhtumeid metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade tootmise tõttu (24);

arvestades, et metsaressursside ja taastuvate toorainete kestlik majandamine ning metsamaade kasutamine viisil ja määral, millega säilitatakse nende elurikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ja nende potentsiaal täita praegu ja tulevikus asjakohaseid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil ning millega ei kahjustata teisi ökosüsteeme, on oluline element üldises poliitilises lähenemisviisis raadamise peatamiseks nii liidu kui ka ülemaailmsel tasandil;

O.	arvestades, et hinnanguliselt on vähemalt 10 % ülemaailmsest raadamisest seotud liidu tarbimisega;

P.	arvestades, et oluline on edendada kestlikku toitumist, milleks tuleks suurendada tarbijate teadlikkust tarbimisharjumuste mõjust ja pakkuda teavet tervislikumate ja väiksema keskkonnajalajäljega toitumisviiside kohta;

Üldised märkused

rõhutab, et ligikaudu 80 % ülemaailmsest raadamisest on tingitud põllumajanduses kasutatava maa laiendamisest (25); rõhutab selles kontekstis, et komisjoni 2019. aasta juuli teatises ulatuslikumate ELi meetmete kohta maailma metsade kaitseks ja taastamiseks tunnistatakse, et liidu nõudlus selliste toodete järele nagu palmiõli, liha, soja, kakao, mais, puit ja kautšuk, sealhulgas töödeldud toodete või teenuste kujul, on tugev raadamise, metsade seisundi halvenemise, ökosüsteemide hävitamise ja sellega seonduvate inimõiguste rikkumiste ajend kogu maailmas ning põhjustab umbes 10 % kogu lõpptarbimisega seotud raadamisest maailmas (26); märgib lisaks, et muude kaupade, nagu puuvilla, kohvi, suhkruroo, rapsiseemnete ja mangroovimetsades kasvatud krevettide tarbimine ELis aitab samuti kaasa ülemaailmsele raadamisele;

juhib tähelepanu, et ülemaailmne metsade säilitamine ja nende seisundi halvenemise ärahoidmine on mõned meie aja suurimatest kestlikkusealastest väljakutsetest ja ilma nendeta ei ole võimalik saavutada kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, Pariisi kokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärke; rõhutab, et praeguse poliitikaga ei ole paljudes maailma paigus võimalik metsade ja ökosüsteemide kestlikku kasutamist tagada;

märgib suurima murega, et aastatel 2014–2018 tõusis puudega kaetud ala vähenemise määr 43 %, ulatudes keskmiselt 26,1 miljoni hektarini aastas, võrreldes 18,3 miljoni hektariga aastas ajavahemikul 2002–2013; on eriti mures ürgmetsade hävimise pärast, kuna kolmel viimasel aastal, mille kohta andmed on kättesaadavad (2016, 2017 ja 2018) on registreeritud selle sajandi kõrgeim metsade hävimise määr, kusjuures ainuüksi Brasiilia Amazonase metsade raadamise määr oli 2019. aasta juunis võrreldes 2018. aasta juuniga suurenenud 88 %; juhib tähelepanu sellele, et looduslike metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ei toimu mitte ainult troopilistel aladel, vaid kogu maailmas, sealhulgas liidus ja selle vahetus naabruses;

peab kahetsusväärseks, et kogu maailma metsaala moodustab praegu vaid 68 % hinnangulisest industriaalühiskonna eelsest tasemest, aastatel 1990–2015 vähenes metsaga kaetus maa puhastamise ja puidutootmise tõttu 290 miljoni hektari võrra ning aastatel 2000–2013 vähenes puutumata metsade (rohkem kui 500 km2 suurused maa-alad, kus satelliidid ei tuvasta inimtegevuse mõju) pindala 7 % võrra (27);

märgib samuti, et elupaikade muutmisel ja hävitamisel ning looduslike metsaalade kahanemisel on tõsised tagajärjed inimeste ja loomade tervisele kogu maailmas, samuti mõju elurikkusele, eelkõige seoses zoonooside sagenemisega (viimase 30 aasta jooksul 50 pandeemiat), millest viimatine on COVID-19 pandeemia;

märgib murega, et COVID-19 pandeemia traagilise puhangu järel kinnitavad teadusuuringud jätkuvalt murettekitavat seost zoonootiliste haiguste ning raadamise, kliimamuutuste ja elurikkuse kadumise vahel;

rõhutab, et ürgmetsad on asendamatud ning ürgmetsade kadumist ei saa kompenseerida uuel metsal põhineva lähenemisega; märgib, et raadamise ja metsade seisundi halvenemise peatamine koos olemasolevate metsade kaitse, kestliku taastamise, metsastamise ja taasmetsastamisega viisil, mis võimaldab maksimeerida nende süsiniku talletamise ja elurikkuse kaitsmise võime, võib pakkuda elatusvahendeid, suurendada kohalike kogukondade sissetulekut ja pakkuda majandusarengu võimalusi; rõhutab sellega seoses, kui oluline on edendada agroökoloogiat ja kestlikku põllumajandustootmist ülemaailmsel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, vältida jätkusuutmatuid maakasutuse ja -majandamise tavasid, tulla toime looduslike häiringutega ja leevendada kliimamuutusi;

rõhutab, et suurte metsaalade olemasolu aitab vältida kontinentaalsete piirkondade kõrbestumist; teeb ettepaneku pöörata arengu- ja kaubanduspoliitikas suurt tähelepanu ka metsade kui niiskusallika kaitsele; rõhutab näiteks, et kuni 40 % kogu vihmast Etioopia mägialadel – mis on Niiluse peamine allikas – saadakse Kongo basseini metsadest ringlusse võetud niiskusest ning et raadamise peatamine piirkonnas on oluline ka kliimapõgenike kriisi seisukohast;

rõhutab tõsiasja, et raadamise põhjused ulatuvad kaugemale metsasektorist iseenesest ja on seotud paljude küsimustega, nagu maaomand, nõrk valitsemine ja õiguskaitse, põlisrahvaste õiguste kaitse, kliimamuutused, demokraatia, inimõigused ja poliitiline vabadus, kaupade tarbimise tasemed, suur sõltuvus sööda impordist, põllumajanduspoliitika ning sellise avaliku poliitika puudumine, millega edendatakse ja stimuleeritakse kestlikult ja seaduslikult hangitud ja toodetud kaupu; tuletab meelde, et metsaökosüsteemide kaitsmisel on keskne roll põlisrahvaste hulka kuuluvatel naistel ja naissoost põllumajandustootjatel; kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et käsitleda raadamise probleemi tervikuna ühtse ja õiguslikult siduva poliitikaraamistiku kaudu, tagades samal ajal ökosüsteemide säilitamise; usub, et sooline võrdõiguslikkus metsandusalases hariduses on metsade kestlikus majandamises ülioluline ning see peaks kajastuma liidu poliitikas;

10.

märgib, et paljudes riikides on raadamine tingitud asjakohase poliitika (nt maakasutuse planeerimine) puudumisest, ebaselgetest omandisuhetest ja muudest maaõigustest, halvast valitsemistavast ja õiguskaitsest, ebaseaduslikust tegevusest ning ebapiisavatest investeeringutest kestlikku metsamajandamisse;

11.

märgib, et Euroopa Parlament on alates 2015. aasta detsembrist vastu võtnud 40 vastuväidet geneetiliselt muundatud toidu ja sööda impordile, millest 11 puudutasid geneetiliselt muundatud soja importi; tuletab meelde, et üks põhjuseid selle impordi vastu seista oli selle kasvatamisega seonduv raadamine sellistes riikides nagu Brasiilia ja Argentina, kus soja on selle pestitsiididega töötlemise eesmärgil peaaegu täielikult geneetiliselt muundatud; märgib, et hiljutises kogu liidu teadlaste poolt läbi viidud ja vastastikuse eksperdihinnangu läbinud teadusuuringus leiti, et liidul on Brasiiliast soja importimise tõttu maailma suurim süsinikujalajälg – 13,8 % suurem kui sellisel impordil Hiina, kes on maailma suurim soja importija; märgib, et liidu suur süsinikujalajälg on tingitud tema tarbimisega seotud raadamisest tulenevate heitkoguste osakaalust (28); märgib ühtlasi, et komisjoni arvamuse kohaselt on soja olnud ajalooliselt liidu suurim üleilmse raadamise ja sellega seotud heitkoguste põhjustaja – selle arvele langeb ligi pool kogu liidu impordiga seotud raadamisest (29);

12.

juhib tähelepanu sellele, kuidas geneetiliselt muundatud organismide tootmine on raadamise peamine tõukejõud, eelkõige Brasiilias ja Argentinas, ning usub, et geneetiliselt muundatud organismide import liitu tuleks lõpetada; tuletab meelde, et liha tarbimine, isegi liidusiseselt, aitab kaasa raadamisele väljaspool liitu, suurendades nõudlust odava geneetiliselt muundatud loomasööda järele, eelkõige geneetiliselt muundatud sojaoa impordi järele;

13.

märgib, et algselt toidu ja sööda tootmiseks kasutatud karjamaade ja põllumajandusmaa muutmine biomasskütuste tootmise maaks (maakasutuse kaudne muutus) võib samuti metsadele negatiivset mõju avaldada;

Vabatahtlik kolmandate poolte sertifitseerimine ja märgised

14.

väljendab heameelt seoses ettevõtjate kasvava teadlikkusega ülemaailmse raadamise, metsade seisundi halvenemise ja ökosüsteemide hävitamise probleemist, vajadusest võtta korporatiivseid meetmeid ja vastavaid kohustusi ning üha suurematest nõudmistest läbipaistvate, järjepidevate, ühtsete, usaldusväärsete ja jõustatavate nõuete järele kestlike tarneahelate jaoks, sealhulgas nõudluse vähenemisest metsi ohustavate kaupade järele; märgib, et mõned ettevõtjad on omaks võtnud 2014. aasta New Yorgi deklaratsiooni metsade kohta ja võtnud meetmeid raadamise vastu võitlemiseks, kuid kahjuks ei ole need sageli piisavalt ambitsioonikad, hõlmavad ainult osa tarneahelast ning ei ole kavandatud tegelemiseks mitme omavahel seotud raadamise põhjustajaga (30), mistõttu nad ei vasta oma kestlikkusalastele väidetele ega väljakuulutatud kohustustele; rõhutab seda silmas pidades, et ettevõtete vabatahtlikud raadamisvastased kohustused ei ole veel olnud ülemaailmse raadamise peatamiseks piisavad;

15.

juhib tähelepanu sellele, et kolmandate poolte sertifitseerimissüsteemidel on olnud oluline roll ettevõtjate ja kodanikuühiskonna kokkuviimisel, et kujundada ühine arusaam raadamise probleemist; märgib siiski, et kuigi vabatahtlikud kolmandate poolte sertifitseerimissüsteemid on aidanud kaasa heade tavade väljatöötamisele, ei suuda need süsteemid üksi ülemaailmset raadamist ja ökosüsteemide seisundi halvenemist peatada ja tagasi pöörata ning peaksid üksnes täiendama siduvaid meetmeid; märgib, et vabatahtlik kolmandate poolte sertifitseerimine võib olla abivahend raadamisega seotud riskide hindamisel ja maandamisel, kui see on kavandatud ja täielikult rakendatud, pidades silmas hästi defineeritud, mõõdetavaid ja ambitsioonikaid kestlikkuse kriteeriume, millel see põhineb, sertifitseerimis- ja akrediteerimisprotsessi usaldusväärsust, sõltumatuid järelevalve- ja vastavusmehhanisme, tarneahela järelevalve võimalusi ning kindlaid nõudeid ürgmetsade ja muude looduslike metsade kaitsmiseks ja kestliku metsamajandamise edendamiseks;

16.

märgib, et kolmandate poolte sertifitseerimine ja märgised üksi ei ole tulemuslikud metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade ja toodete liidu siseturule sisenemise ärahoidmiseks; rõhutab seetõttu, et kolmandate poolte sertifitseerimine saab üksnes täiendada, kuid ei saa asendada ettevõtjate põhjalikke kohustuslikke hoolsuskohustuse menetlusi, mis tagavad ka nende sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud põhimõttega „saastaja maksab“;

17.

väljendab muret, et olemasolevate sertifitseerimissüsteemide ja märgiste rohkus tekitab tarbijates segadust ja vähendab nende võimalusi teha teadlikke valikuid; rõhutab sellega seoses, et tuleks kaaluda teabe esitamise kohustuse ühtlustamist;

18.

rõhutab, et üksnes tarbijate valikust sõltuv poliitiline meede veeretab vastutuse raadamisvabade toodete ostmise eest põhjendamatult tarbijatele, mis ei ole piisavalt tulemuslik kestlikuma tootmise peavoolustamiseks; usub, et tarbijate teavitamine raadamisvabadest toodetest võib olla võimas vahend hoolsuskohustuse õigusraamistiku täiendamiseks ja selle teema nõudluse poolega tegelemiseks; nõuab tungivalt, et komisjon integreeriks raadamisega seotud kaalutlused veelgi tugevamalt ELi ökomärgisesse, keskkonnahoidlikesse riigihangetesse ja muudesse ringmajandusega seotud algatustesse niisuguste meetmete ja algatuste ulatusliku kogumi osana, mis tagavad raadamisvabad tarneahelad; palub komisjonil samuti lisada raadamise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise ohu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/29/EÜ (31) esitatud keskkonnasäästlikkust käsitlevate väidete kriteeriumide hulka ning luua ELi eelneva heakskiitmise süsteemi keskkonnasäästlikkust käsitlevate väidete kasutamise lubamiseks;

19.

märgib, et seni ei ole kehtestatud eeskirju, mis keelaksid lasta liidu turule tooteid, mis aitasid kaasa metsade hävitamisele; märgib, et isegi puit, mis on kooskõlas päritoluriigi õigusega seaduslikult üles töötatud, võib aidata kaasa raadamisele ja sellel on siiski vaba juurdepääs liidu turule; märgib, et seetõttu ei ole paljude metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade tarbijatel liidus mingit tagatist, et need tooted ei aita kaasa raadamisele, ning et seetõttu põhjustavad tarbijad raadamist süütult, tahtmatult ja teadmatult;

20.

märgib, et kriteeriumid selle kohta, mida kujutab endast raadamisvaba kaup, või sertifitseerimissüsteemide aluseks olevad tooted ei ole alati olnud piisavalt kõikehõlmavad, sest mõnikord hõlmavad need ainult toote teatavaid asjakohaseid koostisaineid, ainult toote olelusringi osi või kasutavad ebapiisavat määratlust „raadamisvaba“, mis võib viia selleni, et ettevõtjad hakkavad märgiseid ostma ja õõnestavad sertifitseerimise üldist ambitsioonikust;

Hoolsuskohustusel põhinevad kohustuslikud reeglid

21.

kiidab selles osas heaks terve rea ettevõtete üleskutsed kehtestada metsi ohustavate kaupade tarneahelates liidu reeglid kohustusliku hoolsuskohustuse kohta;

22.

tuletab meelde oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ja oma taotlust, et komisjon esitaks viivitamata ettepaneku hoolsuskohustusel põhineva ELi õigusraamistiku kohta, et tagada liidu turule lastavate toodete kestlikud ja raadamisvabad tarneahelad, pöörates erilist tähelepanu imporditud raadamise peamiste põhjustega tegelemisele ja ergutades selle asemel importi, mis ei põhjusta raadamist välismaal, võttes arvesse kaupade ekspordi majanduslikku tähtsust arenguriikide jaoks, eelkõige väikepõllumajandustootjate jaoks, ja võttes arvesse kõigi sidusrühmade, eelkõige VKEde tagasisidet;

23.

tuletab meelde, et oma 2008. aasta teatises raadamise kohta seadis komisjon eesmärgi peatada hiljemalt 2030. aastaks metsapindala vähenemine maailmas ja vähendada 2020. aastaks troopiliste metsade raadamise koguulatust vähemalt 50 %; hoiatab, et teist eesmärki ei saavutata peaaegu kindlasti;

24.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle võidelda ülemaailmse raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu, kuid nõuab ambitsioonikamat poliitilist lähenemisviisi; palub komisjonil esitada ettepaneku, millele on lisatud mõjuhinnang, ELi õigusraamistiku loomiseks, mille aluseks on kohustusliku hoolsuskohustuse, aruandluse, avalikustamise ja kolmanda poole osalemise nõuded, samuti vastutus ja karistused kohustuste rikkumise korral kõigi selliste ettevõtjate puhul, kes lasevad esmakordselt liidu turule metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu ja nendest kaupadest saadud tooteid, ning juurdepääs õigusemõistmisele ja õiguskaitsevahenditele nende kohustuste täitmata jätmise tõttu kannatanute jaoks; märgib, et liidu turul kauplejatele tuleks kehtestada jälgitavuse kohustus, eelkõige seoses kaupade ja nendest saadud toodete päritolu kindlaksmääramisega nende liidu siseturule laskmise hetkel, et tagada kestlikud ja raadamisvabad väärtusahelad, nagu on sätestatud käesoleva resolutsiooni lisas; rõhutab, et sama õigusraamistikku tuleks kohaldada ka kõigi finantseerimisasutuste suhtes, millel on luba liidus tegutseda ja mis annavad raha ettevõtjatele, kes töötavad üles, koguvad, toodavad või töötlevad metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu ja nendest saadud tooteid või kauplevad nendega;

25.

usub, et liit peab tagama üksnes selliste ülemaailmsete tarneahelate ja rahavoogude edendamise, mis on kestlikud ja raadamisvabad ning millega ei kaasne inimõiguste rikkumisi; on veendunud, et suurtel turgudel, nagu liidu turg, kehtestatud kohustuslikel kestlikkuseeskirjadel on potentsiaal muuta ülemaailmsed tootmistavad kestlikumateks;

26.

juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse ELi õigusraamistikuga hõlmatud, metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade kindlaksmääramisel tuleks lähtuda objektiivsetest, läbipaistvatest ja teaduspõhistest kaalutlustest, et sellised kaubad on seotud metsade ning suure süsinikuvaru ja elurikkusega ökosüsteemide hävitamise ja seisundi halvenemisega, samuti ohuga põlisrahvaste õigustele ja inimõigustele üldiselt;

27.

rõhutab, et selline ELi õigusraamistik peaks tagama mitte üksnes metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade ja nendest saadud toodete ülestöötamise, tootmise, kogumise ja töötlemise seaduslikkuse päritoluriigis, vaid ka nende ülestöötamise, tootmise, kogumise ja töötlemise kestlikkuse;

28.

rõhutab, et mitmete uuringute (32) kohaselt ei mõjuta raadamisega seotud toodete liidu siseturule sisenemise vältimise õigusraamistik liidus müüdavate ja käesoleva resolutsiooni lisas käsitletud kaupade mahtu ega hinda ning et ettevõtjate lisakulud nende õiguslike kohustuste täitmiseks on minimaalsed;

29.

rõhutab valitsusväliste organisatsioonide, keskkonnaaktivistide, tööstusliitude ja rikkumisest teatajate panust võitluses raadamise, elurikkuse kadumise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemisega päädiva ebaseadusliku metsaraie vastu;

30.

märgib, et sellist ELi õigusraamistikku tuleks laiendada ka muudele suure süsinikuvaru ja elurikkusega ökosüsteemidele peale metsade, nagu mere- ja rannikuökosüsteemid, märgalad, turbaalad või savannid, et vältida surve ümbersuunamist nendele maastikele;

31.

usub, et neid kohustusi tuleks kohaldada kõigi ettevõtjate suhtes, kes lasevad liidu turule metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu, olenemata nende suurusest või registreerimiskohast, kui hoolika hindamise tulemusel on leitud, et need on toimivad ja kohaldatavad kõigi turul tegutsejate, sealhulgas VKEde suhtes; tunnistades küll, et ettevõtja riskihinnangule järgnevad meetmed peavad olema proportsioonis kõnealuse kaubaga seotud riskide tasemega, usub siiski, et killustunud lõppturul on väiksemate ja suuremate ettevõtete kaasamine keskse tähtsusega, et tagada nii laiaulatuslik mõju kui ka tarbijate usaldus; rõhutab, et õigusraamistik ei tohi tekitada liigset koormust väikestele ja keskmise suurusega tootjatele, sealhulgas väikepõllumajandustootjatele, ega takistada nende pääsu turgudele ja osalemist rahvusvahelises kaubanduses suutlikkuse puudumise tõttu; rõhutab seetõttu, et VKEde jaoks on vaja ELi tasandil koordineeritud toetusmehhanismi, et tagada nende arusaamine, valmisolek ja suutlikkus toota kooskõlas keskkonna- ja inimõigustealaste nõuetega;

32.

rõhutab, et paljud tarneahelas tegutsevad liidu ettevõtjad on VKEd, ning nõuab seetõttu tõhusat rakendamist, mis oleks VKE-sõbralik ning piiraks nendele langevat halduskoormust vältimatu miinimumini; on seisukohal, et tuleks kehtestada varase hoiatamise mehhanism, et hoiatada ettevõtteid, kui nad impordivad aladelt, kus võib esineda raadamist;

33.

usub, et kogu liitu hõlmavad kohustuslikud hoolsuskohustuse nõuded tooksid ettevõtjatele kasu võrdsete tingimuste loomise kaudu, kehtestades konkurentidele samad standardid, ning annaksid õiguskindluse, vastandina eri meetmete mosaiigile riiklikul tasandil;

34.

tuletab meelde komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi tellitud uuringut hoolsuskohustuse nõuete kohta tarneahelas, mille andmetel enamik vastanud ettevõtjatest nõustus, et kohustuslikul hoolsuskohustusel oleks positiivne mõju inimõigustele ja keskkonnale;

35.

rõhutab, et digitaliseerimisel ja uutel tehnoloogiavahenditel on potentsiaal pakkuda ettevõtjatele enneolematuid lahendusi inimõigustealaste ja keskkonnamõjude kindlakstegemiseks, vältimiseks, leevendamiseks ja arvessevõtmiseks;

36.

on veendunud, et metsi ohustavaid kaupu käsitlev tulevane õigusraamistik peaks tuginema FLEGTi tegevuskavast, ELi puidumäärusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/821 (33) (konfliktimineraalide määrus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/95/EL (34) (muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv), ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata (ETR) kalapüüki käsitlevatest õigusaktidest ja muudest tarneahelate reguleerimiseks tehtud liidu algatustest saadud kogemustele;

37.

väljendab heameelt muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi käimasoleva läbivaatamise üle ja kutsub komisjoni üles parandama muu kui finantsteabe avalikustamise kvaliteeti ja ulatust, eelkõige finantsasutuste keskkonnaaspektide alase aruandluse osas, ning edendama metsaga seotud kaalutluste integreerimist ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse;

ELi puidumäärus ja FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud

38.

on veendunud, et ELi puidumäärus, eriti selle hoolsuskohustuse nõuded, on hea mudel, mille põhjal töötada välja tulevane ELi õigusraamistik ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks, kuid et ELi puidumääruse puudulik rakendamine, hõlmatud puittoodete piiratud ulatus ja puudulik jõustamine tähendavad, et see ei vasta oma mõttele ega eesmärgile; on seetõttu arvamusel, et ELi puidumäärusest saab võtta õppust, et töötada tulevasele ELi õigusraamistikule ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks välja paremad rakendamis- ja jõustamiseeskirjad; tuletab meelde, et metsasaaduste ülestöötamise ja nendega kauplemise seaduslikkus on praegu hõlmatud ELi puidumäärusega, ning rõhutab seetõttu, et ELi tulevases õigusraamistikus tuleks vältida topeltreguleerimist ning metsasaaduste seaduslikku ja ebaseaduslikku ülestöötamist ja nendega kauplemist reguleerivad meetmed tuleks ühtlustada;

39.

kutsub komisjoni üles hindama ELi puidumäärusega hõlmatud kaupade võimalikku lisamist ELi õigusraamistikku ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks käsitleva ettepaneku kohaldamisalasse, võttes arvesse eelseisvat ELi puidumääruse toimivuskontrolli ning tagades FLEGTi tegevuskava eesmärkide saavutamise; seda tehes peaks komisjon hindama ka võimalikku mõju kehtivatele vabatahtlikele partnerluslepingutele; liidu puitu tootvad partnerriigid peaksid olema selle kohustusega tihedalt seotud;

40.

väljendab heameelt heade tulemuste üle ELi FLEGTi tegevuskava ja vabatahtlike partnerluslepingute raames kolmandate riikidega tehtavas koostöös ebaseadusliku raie pakkumise poolega seotud probleemi lahendamisel ning rõhutab, et seda tööd tuleks tõhustada, eriti seire ja kontrollide ning ka suutlikkuse suurendamise osas; rõhutab, et vabatahtlikud partnerluslepingud moodustavad väga mõjusa raamistiku heade partnerlussuhete loomiseks nende riikidega ning edendada tuleks uute vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimist rohkemate partneritega; kutsub ELi üles suurendama FLEGTi rahastamist;

41.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi FLEGTi töökava 2018–2022 täieliku rakendamise;

42.

peab kiiduväärseks komisjoni eelseisvat FLEGT-määruse ja ELi puidumääruse toimivuskontrolli kui võimalust tugevdada nende jõustamist ja parandada veelgi nende rakendamist ning laiendada nende kohaldamisala, et hõlmata näiteks trükitooted, puidust tooted ja konfliktipiirkondadest pärit puit ning tugevdada kodanikuühiskonna rolli;

43.

kordab oma nõudmist, et puidu ja puittoodete importi tuleks liidu piiridel põhjalikumalt kontrollida, tagamaks, et imporditud tooted tõesti vastavad liitu sisenemiseks kehtestatud kriteeriumidele; kutsub üles rakendama õigeaegselt ja tulemuslikult liidu tolliseadustikku ja suurendama riiklike tolliasutuste suutlikkust, et tagada liidu tolliseadustiku parem ühtlustamine ja rakendamine; rõhutab, et komisjon peab tagama, et tollikontroll toimuks kogu liidus samade standardite kohaselt ning otsese ja ühtse tollikontrolli mehhanismi abil, mis on liikmesriikidega kooskõlastatud ja vastab täielikult subsidiaarsuse põhimõttele;

44.

on arvamusel, et kaubanduspõhised partnerluslepingud metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade peamiste tootjariikidega võiksid olla kasulikud, et võidelda raadamise pakkumise poolega seotud põhjustega, ning märgib, et FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu mudel on üks võimalus;

45.

ettepanekuga tuleks tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks õiguskindlus kõigi uute liidu tasandi meetmete ja raamistike osas, mis on seotud FLEGTi vabatahtlike partnerluslepingute praeguse kasutamise ja litsentsimisega, et kindlustada huvi investeerida liitu eksportimisse viisil, mis ei põhjusta raadamist; ergutab komisjoni sõlmima põllumajanduslike toorainete peamiste tootjariikidega kaubanduspõhiseid partnerluslepinguid, et võidelda raadamise pakkumispoolsete põhjustajatega;

Kaubandus ja rahvusvaheline koostöö

46.

rõhutab, et ülemaailmse raadamise probleemiga tõhusamaks tegelemiseks tuleb kaubandus- ja investeerimispoliitika läbi vaadata ja luua ülemaailmselt võrdsed võimalused, samuti võtta arvesse seost kaubanduslepingute ning ülemaailmse elurikkuse ja metsa ökosüsteemi vahel;

47.

kordab, et liidu kaubandus- ja investeerimispoliitika, sealhulgas vabakaubandusleping Mercosuriga, peaks hõlmama siduvaid ja jõustatavaid kestliku arengu peatükke, milles järgitakse täielikult rahvusvahelisi kohustusi, eriti Pariisi kokkulepet ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mis on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega ja milles järgitakse inimõigusi; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik tulevased kaubandus- ja investeerimislepingud sisaldaksid õiguslikult siduvaid ja jõustatavaid sätteid, sealhulgas ebaseadusliku raiega seotud ja korruptsioonivastaseid sätteid, et vältida raadamist ja metsade seisundi halvenemist ning ökosüsteemide hävitamist ja nende seisundi halvenemist;

48.

soovitab teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ rõhutatud põhimõtte „ära tekita kahju“ kontekstis komisjonil hinnata paremini ja regulaarselt olemasolevate kaubandus- ja investeerimislepingute mõju raadamisele, metsa ja ökosüsteemide seisundi halvenemisele, maa hõivamisele ja inimõigustele ning tagada, et kõikide vabakaubandus- ja investeerimislepingute kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevad peatükid sisaldaksid nõudlikumaid siduvaid ja jõustatavaid sätteid metsa ja ökosüsteemide kaitse, elurikkuse, maa hõivamise lõpetamise ja kestliku metsanduse kohta;

49.

juhib tähelepanu sellele, et hinnadumpingu vältimiseks ja puidu kestliku kasutamise tagamiseks, puidu dumpinguhindadel põhinevate kahepoolsete lepingute leviku tõkestamiseks ning täiendava metsaraie käivitamise vältimiseks tuleks kaaluda parandusmeetmeid, sealhulgas ühise puiduoksjoni süsteemi loomist, et võimaldada jälgida materjali päritolu ning võtta hinnas arvesse kliima, elurikkuse ja inimõigustega seotud küsimusi;

50.

on seisukohal, et kaubandus ja rahvusvaheline koostöö on olulised vahendid kõrgemate kestlikkusstandardite kindlustamiseks, eriti metsadega seotud sektorite ja nendest tulenevate väärtusahelate osas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama koostööd kolmandate riikidega tehnilise abi, teabevahetuse ja heade tavade vahetamise kaudu metsade säilitamise, kaitsmise ja kestliku kasutamise valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu organiseeritud kuritegevuse ja raadamisega seotud kaupade vahelisele seosele, ning edendama ja hõlbustama teadus- ja akadeemilist koostööd kolmandate riikidega, samuti teadusprogramme, et edendada teadmisi ja innovatsiooni elurikkuse, ökoettevõtluse ja ringmajanduse valdkonnas; rõhutab, kui oluline on võtta arvesse meetmete mõju metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade tootmisest sõltuvate vähim arenenud riikide tööhõivele ja majanduskasvule; kutsub liitu üles toetama kolmandate riikide valitsusi ja kodanikuühiskonda nende raadamisvastases töös ning tegema nendega koostööd, eriti GSP+ kava kaudu; kutsub komisjoni üles hindama, kas tuleks välja töötada uus spetsiaalne kaubandusabi vahend, et hõlbustada kaubandust metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade tootmisega seotud riskide leevendamise kontekstis;

51.

palub komisjoni, et vastuvõetavad meetmed sisaldaksid raadamise terviklikku ja diferentseeritud käsitlust, võttes arvesse selle mitmekülgsust ja seoseid nii kestlike ettevõtmiste loomise kui ka kuritegeliku majandustegevuse vastase võitlusega; kutsub sel eesmärgil üles algatama dialoogi kolmandate riikidega, et analüüsida igal üksikjuhul eraldi metsapindala vähenemise peamisi põhjusi ja rakendatavate meetmete asjakohasust;

52.

rõhutab, et vabakaubanduslepingute riigihankeid käsitlevates sätetes tuleks võtta arvesse lepingute sõlmimise sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja vastutustundliku ettevõtluse alaseid kriteeriume;

53.

toonitab, et liidu tasandi kohustuslikke nõudeid tuleb täiendada tihedama ja tugevdatud ülemaailmse koostöö, tugevdatud ülemaailmse keskkonnaalase juhtimise ja kolmandate riikidega tehtava koostööga tehnilise abi, teabevahetuse ja heade tavade vahetamise kaudu metsade säilitamise, kaitsmise ja kestliku kasutamise alal, tunnustades eriti erasektoris elluviidavaid kestlikkusega seotud algatusi; tõdeb, et vaja on suurendada jõupingutusi peamistel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas WTOs ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD), et peatada raadamine ja metsade seisundi halvenemine ning taastada metsad ja vältida soovimatu raadamise märgistega tarneahelate ümbersuunamist teistesse maailma piirkondadesse;

54.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama kaubanduse ja rahvusvahelise koostöö kaudu vajalikke investeeringuid, et tugevdada metsandussektorites ja nende väärtusahelates kõrgemaid kestlikkusstandardeid, edendades ringluspõhist biomajandust, keskkonnahoidlikku turismi, taastuvenergiat, arukat põllumajandust ja muid asjakohaseid valdkondi ning seda ka kolmandates riikides;

55.

56.

märgib, kui oluline on tagada, et raadamine kaasatakse riigi tasandi poliitilistesse dialoogidesse, ning aidata partnerriikidel arendada ja rakendada metsanduse ja kestliku metsanduse riiklikke raamistikke; rõhutab, et kõnealustes riiklikes raamistikes tuleb võtta arvesse nii riigisiseseid vajadusi kui ka ülemaailmseid kohustusi; rõhutab vajadust rakendada mehhanisme, millega stimuleerida väikepõllumajandustootjaid säilitama ja parandama ökosüsteemi ning kestliku metsanduse ja põllumajanduse pakutavaid tooteid;

57.

on arvamusel, et jõuline tegevus liidu siseturul peaks käima käsikäes jõulise tegevusega rahvusvahelisel tasandil; seepärast tuleks ELi välistegevuse riiklikesse soovituskavadesse lisada sätted, millega aidata kolmandate riikide ettevõtjatel ja väikepõllumajandustootjatel, kes teevad koostööd ettevõtjatega, kes lasevad metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu liidu siseturule, viia ellu tegevusi metsi ja ökosüsteeme kahjustamata;

58.

on veendunud, et käesoleva resolutsiooni lisas esitatud määrus peaks olema ja võib olla kavandatud nii, et see oleks kooskõlas WTO reeglitega, ning sellega peaksid kaasnema kaubanduspõhised partnerluslepingud peamiste põllumajanduslike toorainete tootjariikidega, et võidelda raadamise pakkumisega seotud põhjustega;

59.

teeb ettepaneku, et komisjon peaks kolmandate riikidega riiklike soovituskavade üle läbirääkimisi pidades seadma prioriteediks sätted, millega aidata kolmandate riikide ettevõtjatel ja väikepõllumajandustootjatel, kes teevad koostööd ettevõtjatega, kes lasevad metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu liidu siseturule, viia ellu tegevusi, mis ei kahjusta metsi, ökosüsteeme ega inimõigusi;

60.

juhib tähelepanu sellele, et raadamist käsitleva ELi õigusraamistiku tugevdamisel võib olla oluline mõju maa hindadele kolmandates riikides, ning spekuleerimise vältimiseks ei tohiks tähtpäeva määrata pärast seda, kui komisjon on avaldanud käesoleva resolutsiooni lisas kirjeldatud ettepaneku;

Raadamine ja inimõigused

61.

rõhutab, et õigusraamistiku muutmine teatavate alade kasutamise legaliseerimiseks ja omandiõiguste muutmine ei kõrvalda selle muutuse rakendamisest tulenevat negatiivset mõju inimõigustele ja keskkonnale; rõhutab seetõttu, et hoolsuskohustuse kriteeriumid peavad hõlmama muid elemente, mis lähevad tegevuse õiguspärasusest kaugemale;

62.

märgib, et metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade tootmine avaldab kohalikele kogukondadele negatiivset mõju mitte üksnes otsese raadamise, ökosüsteemi seisundi halvenemise ja maa hõivamise kaudu, vaid ka vee hõivamise kaudu, mis võib mõjutada metsi ja muid ökosüsteeme;

63.

rõhutab, et kohalikud kogukonnad, põlisrahvad ning maa ja keskkonna kaitsjad on sageli ökosüsteemide säilitamise eest võitlemise eesliinil; märgib, et mõnedes piirkondades on maa ja ressursside kasutamist puudutavad konfliktid põlisrahvaste vastu suunatud vägivalla peamiseks põhjuseks (35); väljendab muret, et metsade ja muude väärtuslike ökosüsteemide seisundi halvenemine ja nende hävitamine käivad sageli käsikäes inimõiguste rikkumistega või tulenevad neist; mõistab hukka igasuguse karistamise, ahistamise ja tagakiusamise osalemise eest tegevuses, mille eesmärk on kaitsta keskkonda; nõuab seetõttu tungivalt, et ELi tulevasse õigusraamistikku lisataks inimõiguste, eriti maaomandi-, maavaldus- ja töötajate õiguste kaitse, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigustele; kutsub komisjoni üles ergutama tootjariike viima õigusreforme läbi kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade tulemuslikul ja sisulisel osalusel; kutsub liitu ja liikmesriike üles toetama järgmisel ÜRO Peaassambleel seda, et üleilmselt tunnustataks õigust tervislikule keskkonnale;

64.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma liidu tasandil kiirreageerimismehhanismi, et toetada keskkonna- ja metsakaitsjaid liidus ja kogu maailmas;

65.

rõhutab, et sellise õigusraamistiku osaks peab olema ettevõtjate põhjustatud inimõiguste- ja keskkonnaalase kahju ohvrite jaoks tulemusliku juurdepääsu tagamine õigusemõistmisele ja õiguskaitsevahenditele;

66.

rõhutab, et lisaks raadamist põhjustavaid kaupu käsitleva ELi õigusraamistiku loomisele peab liit otsustavamalt käsitlema inimõiguste, keskkonnavastutuse ja õigusriigi põhimõtte rakendamist horisontaalsete küsimustena asjaomaste riikide ja teiste peamiste importivate riikidega;

67.

rõhutab, et selline õigusraamistik tuleb välja töötada kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ees ning seda tuleb arvesse võtta tulevase Cotonou-järgse lepingu eesmärkides;

68.

tuletab meelde, kui oluline on austada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; toetab käimasolevaid läbirääkimisi eesmärgiga luua siduv ÜRO instrument, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega, ning rõhutab, kui oluline on, et liit osaleks proaktiivselt selles protsessis;

ELi meetmed ja poliitika sidusus

69.

rõhutab, et metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade liidus tarbimise mõju tuleb piisavalt käsitleda kõigis ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, strateegia „Talust taldrikule“ ning ÜPP strateegiakavade määruse regulatiivsetes ja mitteregulatiivsetes järeltegevustes ja -meetmetes, sealhulgas liikmesriikide riiklikes strateegiakavades;

70.

rõhutab, kui tähtis on edendada kestlikku toitumist ning suurendada selleks tarbijate teadlikkust tarbimisharjumuste mõjust ja anda teavet niisuguste toitumisviiside kohta, mis on inimeste tervisele paremad ja mille keskkonnajalajälg on väiksem; on veendunud, et tuleb kehtestada tulemuslikud meetmed, mille eesmärk on suurendada toetust agroökoloogilistele tavadele ja vähendada toidu raiskamist kogu tarneahelas; märgib, kui oluline on kavandada tarbijatele suunatud teadlikkuse suurendamise meetmeid, et suurendada nende arusaamist tarbimisharjumuste mõjust metsadele, elurikkusele ja kliimale, toetades ja ergutades taimsetele toodetele keskenduvaid toiduvalikuid;

71.

on seisukohal, et kolmandatest riikidest pärit impordi transpordi tekitatud süsiniku jalajälje minimeerimiseks ning kestliku kohaliku tootmise ja töökohtade loomise stimuleerimiseks peaks liit ergutama kestliku kohaliku päritoluga puidu, raietoodete või metsa biomassi kasutamist;

72.

rõhutab vajadust vähendada sõltuvust metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade impordist, propageerides kohalikult toodetud taimset valku, rohumaadel karjatamist, seaduslikku ja kestlikult hangitud sööta, eriti rakendades liidu valgustrateegiat;

73.

toetab uute ÜPP strateegiakavade kohast lämmastikku siduvate ning liblikõieliste ja valgurikaste kultuuride edendamist muu hulgas viljavahelduse, tingimuslikkuse, ökokavade ja põllumajanduse keskkonnameetmete, uute sektoripõhiste sekkumiste ja tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu, et suurendada liidu omavarustatust valgurikaste kultuuridega ja samal ajal aidata saavutada elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke; märgib ühtlasi, et loomakasvatusfarmide sissetulek ja kasumlikkus tuleks viia kooskõlla tootmismahtudega, mis on võimalikud loomade karjamaadel karjatamise või söödakultuuride omatoodangu puhul; nõuab, et rohkem uuritaks ja edendataks uuenduslikke tootmissüsteeme ja -viise, mis võimaldavad vähendada väliseid sisendeid ja kulusid (näiteks sellised söödapõhised karjatamisviisid nagu vahelduv karjatamine), isegi juhul, kui nende tootmismahud võivad olla väiksemad;

74.

rõhutab, kui tähtis on arendada kestlikku biomajandust, mille puhul omandavad suure majandusliku väärtuse kestlikult toodetud tooted;

75.

rõhutab, et liidu bioenergiapoliitika peaks vastama rangetele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele kriteeriumidele;

76.

tuletab meelde, et liit käsitleb raadamise ohtu ELi puidumääruse, FLEGTi tegevuskava, tootjariikides mitut sidusrühma hõlmavaid protsesse edendavate vabatahtlike partnerluslepingute ning taastuvenergia direktiivi (36) abil, mis sisaldavad mitmeid reegleid ja mida võiks kasutada väärtusliku alusena, et viia raadamise ja ebaseadusliku metsaraie oht miinimumini; märgib, et taastuvenergia direktiiviga laiendatakse liidu kestlikkuse kriteeriumide täitmise kohustust biokütustelt kõigile bioenergia lõppkasutuse viisidele, sealhulgas küttele/jahutusele ja elektrile, kuid kuna see hõlmab üksnes bioenergia tootmiseks kasutatavat toorainet, ei ole praegu võimalik tagada, et raadamisega või ökosüsteemide ümberkorraldamisega seotud kaupade mitteenergeetiline kasutamine biokütusena oleks keelatud;

77.

rõhutab, et paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ sätestatud eesmärkide saavutamiseks kasutatavad meetodid ei tohi põhjustada raadamist ega metsade seisundi halvenemist mujal maailmas; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama 2021. aastaks läbi komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/807 (37) lisatud aruande asjakohased aspektid ning vajaduse korral muutma kõnealust määrust põhjendamatu viivituseta ja igal juhul enne 2023. aastat, tuginedes teaduslikele teadmistele ja järgides ettevaatuspõhimõtet; palub komisjonil uuesti hinnata sojakasvatuse andmeid ja lõpetada järk-järgult maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga biokütuste tootmine nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2030. aastaks;

78.

on seisukohal, et biokütuste ulatusliku kasutamisega liidus peavad kaasnema piisavad kestlikkuse kriteeriumid, et vältida maakasutuse otsest ja kaudset muutust, sealhulgas raadamist; märgib lisaks, et praegused kriteeriumid ei võta piisavalt arvesse biokütuste tootmisel kasutatud fossiilseid tooraineid; nõuab seetõttu läbivaadatud taastuvenergia direktiivi käimasoleva rakendamise käigus selle mõju, sealhulgas bioenergia kestlikkuskriteeriumide tulemuslikkuse jälgimist ja hindamist; juhib tähelepanu tooraine kohalike tarneahelate tähtsusele pikaajalise kestlikkuse saavutamisel;

79.

on seisukohal, et põlis- ja ürgmetsi tuleks käsitleda ja kaitsta kui ülemaailmset ühisvara ning et nende ökosüsteemidele tuleks anda õiguslik staatus;

Teabevahetus ja teadlikkuse suurendamine

80.

rõhutab, kui oluline on tagada liidus raadamisvabadest tarneahelatest pärit toodete tarbimine ja süstemaatiliselt hinnata selliste toodete tarbimise mõju liidus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja teabe- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid imporditud kaupade ja toodete ning nende mõju kohta maailma metsadele ja suure elurikkusega ökosüsteemidele, samuti raadamise ja ökosüsteemide hävitamise sotsiaal-majanduslike tagajärgede ning metsaga seotud kuritegude kohta liidus ja kolmandates riikides;

81.

juhib tähelepanu sellele, et komisjon peaks kaaluma võimalust teha ettepanek ürgmetsade arvamiseks UNESCO maailmapärandi hulka, et aidata neid kaitsta raadamise eest ning suurendada võimalust üldsuse tähelepanu juhtimiseks nende kaitsmise vajadusele; kui see ei ole teostatav, tuleks hinnata muid õiguslikke võimalusi nende eesmärkide saavutamiseks;

Mõisted, metsaandmed ja seire

82.

märgib, et mõiste „mets“ praegune määratlus, selle liigitus ning mitmed muud raadamise ja kestliku metsamajandamisega seotud mõisted ja põhimõtted, mille on vastu võtnud asjaomased organid, näiteks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, on puhtalt tehnilised ega erista piisavalt looduslikke metsi ja metsaistandusi, kus metsa majanduslik funktsioon kaalub üles selle muud funktsioonid, ning rõhutab, et see võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua maailma metsade pindala ja seisundit käsitlevate andmete moonutamise; kutsub asjaomaseid sidusrühmi üles ühtlustama terminoloogia kasutamist vastavalt resolutsiooni projekti lisas esitatud sõnastusele ning rõhutab sellise selgituse tähtsust seotud vahendite tulemusliku kasutamise jaoks;

83.

rõhutab, et eelkõige tuleb teha raadamisega seotud kaupade tootmise ja nendega kauplemise sõltumatut järelevalvet; palub komisjonil tõhustada nendes küsimustes tehtavaid jõupingutusi programmi „Euroopa horisont“ raames ja toetada sõltumatut järelevalvet tootjariikides ning nendevahelist parimate tavade ja kogemuste vahetamist, et parandada kasutusel olevaid meetodeid ja teabe detailsust;

84.

rõhutab olemuslikku vajadust parandada mehhanisme, mis aitaksid kindlaks teha siseturule lastava puitmaterjali allikat või päritolu;

85.

märgib, et liitu siseneva impordi tolliandmete parem kättesaadavus suurendaks üleilmse väärtusahela läbipaistvust ja vastutust; kutsub komisjoni üles looma liidus tollipartnerlust, laiendades samal ajal tolliandmetega seonduvaid nõudeid, eelkõige nähes kohustuslike tolliandmetena ette viite eksportijale ja tootjale, suurendades seeläbi ülemaailmsete väärtusahelate läbipaistvust ja jälgitavust;

86.

märgib, et tõhusaks rakendamiseks peab olema kindel selliste andmete kättesaadavus ja täpsus, mida kasutatakse selle hindamiseks, millal on toimunud maa raadamine/kasutuse muutus;

87.

kutsub liitu üles arendama selliseid uurimis- ja seireprogramme nagu Maa seire Euroopa programm Copernicus ja muud põhitarbeainete tarneahela seireprogrammid, et oleks võimalik tuvastada tooted, mille tootmisetapp põhjustas raadamist või keskkonnaseisundi halvenemist, ja anda nende kohta varajane hoiatus;

88.

palub komisjonil uurida Copernicuse satelliidisüsteemi tõhusamat kasutamist metsaseireks ning metsatulekahjude ja metsakahjustuste ennetamiseks, sealhulgas tulekahjude, metsakahjustuste, raadamise ja ökosüsteemi muutumise põhjuste seireks ja kindlakstegemiseks, kõikide liikmesriikide asjakohaste ametiasutuste juurdepääsu hõlbustamiseks ning VKEdele ja idufirmadele avatud andmete otseallika tagamiseks;

89.

väljendab heameelt metsavaatluskeskuse loomise üle eesmärgiga koguda andmeid ja teavet metsade hävitamise kohta nii Euroopas kui ka kogu maailmas ning nõuab, et vaatluskeskus looks mehhanismi metsakaitsjate kaitsmiseks;

90.

kutsub üles looma varajase hoiatamise mehhanisme, et teavitada avaliku sektori asutusi, ettevõtteid, sealhulgas kolmandate poolte süsteeme, ja tarbijaid kaupadest, mis on pärit ökosüsteemide ümberkujundamise ning metsade ja savannide seisundi halvenemise ohuga piirkondadest ja piirkondadest, kus on rikutud inimõigusi, ning aitama neid probleeme lahendada tihedama dialoogi ja andmevahetuse kaudu asjaomaste kolmandate riikidega;

91.

kutsub komisjoni üles looma Euroopa andmebaasi, millesse kogutaks liidu ja kolmandate riikide käimasolevad ja varasemad projektid ning liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolsed projektid, et hinnata nende mõju maailma metsadele; rõhutab, et oluline on kaasata nende projektide rakendamisse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

Metsamajandus, teadusuuringud ja innovatsioon

92.

rõhutab vajadust võtta arvesse metsandussektori ja muude sektorite vahelisi seoseid, samuti digitaliseerimise ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise tähtsust, et seirata raadamist;

93.

märgib, et otseselt metsandussektoris töötab liidus vähemalt 500 000 inimest (38) ning kogu maailmas 13 miljonit inimest (39) ning et need töökohad asuvad peamiselt maapiirkondades;

94.

märgib, et liidu tasandil jätab mõne liikmesriigi poliitika mulje metsade ja nende majandamise killustatud ja ebaühtlasest raamistikust, mistõttu vajavad nad kestlikkuse edendamiseks paremat koordineerimist;

95.

nõuab, et valitsused, ettevõtjad, tootjad ja kodanikuühiskond teeksid tihedalt koostööd, et toetada poliitiliste ja õiguslike raamtingimuste kaudu erasektori projekte;

96.

toonitab teadusuuringute ja innovatsiooni esmatähtsat rolli, et suurendada kestliku metsamajandamise ja metsandussektori panust metsade raadamise probleemi ja kliimamuutuste vastu võitlemisse;

97.

nõuab kahjustavate sündmuste korral vastastikuse abi osutamist teadusuuringute ja vahetuse kaudu, et leida geograafilistele tingimustele kohandatud meetmed, mis suudavad kaitsta ulatuslike tulekahjude eest või takistada kahjurite levikut;

98.

väljendab heameelt meetmete üle, mille eesmärk on kohandada metsaistandusi kliimamuutustega; väljendab heameelt, et paljudes riikides on juba soovitatud ja viiakse ellu vastupidavate kohalike puuliikide arvu suurendamist tervetes ja elurikastes metsades;

99.

rõhutab, kui oluline on õpetada liidus ja kolmandates riikides metsa, istanduste ja agrometsanduse kestlikku majandamist (sh ühtne taimestik); on seisukohal, et need on olulised tegurid elurikkuse ning agrometsandusega tegelevate põllumajandustootjate ja metsakogukondade sissetuleku tagamisel;

100.

rõhutab hariduse ning kvalifitseeritud ja hea väljaõppega tööjõu tähtsust kestliku metsamajandamise edukal rakendamisel; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel rakendada meetmeid ja kasutada olemasolevaid partnerlusi, et edendada selles valdkonnas parimate tavade vahetamist;

101.

nõuab, et tugevdataks ülemaailmset koostööd, et jagada paremini teadmisi ja kogemusi, kuidas multifunktsionaalseid metsi kestlikumalt majandada;

102.

kutsub seetõttu ELi üles arendama metsade kaitseks rahvusvahelisi liite kolmandate riikidega, järgides usaldusväärset poliitikat, mille eesmärk on metsade raadamise lõpetamine, integreeritud maaplaneerimine, maaomandi läbipaistvus ja metsa põllumajandusmaaks muutmise vältimine; nõuab seetõttu, et üleilmsete metsakaitsekokkulepete raames tagataks rahvusvaheline rahastamine tihedas koostöös Euroopa riikide valitsuste ja rahvusvaheliste osalejatega;

103.

nõuab, et töötataks välja kogu maailma metsade kestlikku tulevikku käsitlev lähenemisviis, mis ühendaks nii majanduslikud kui ka keskkondlikud huvid, kuna paljude riikide jaoks on metsad oluliseks ressursiks, millest nad ei ole nõus vabatahtlikult loobuma;

104.

nõuab liidusisest terviklikumat lähenemisviisi, kus liit pakuks kohalikele omavalitsustele metsastamise ja kestlike majandamisviiside jaoks otsetoetust; nõuab eeskätt liidu jõulisemat rolli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abistamisel kehtivate metsakaitse õigusnormide jõustamisel;

105.

nõuab tugevat rahalist toetust ja stimuleerimisprogramme meetmete jaoks, mis on mõeldud halvenenud seisundis ja põllumajandustegevuseks sobimatu maa metsastamiseks;

Rahastamine

106.

kutsub komisjoni üles võtma vastu kliima- ja keskkonnakindla mitmeaastase finantsraamistiku, pöörates erilist tähelepanu mõjule, mida võivad avaldada välistegevuse fondid, aidates kaasa metsade raadamisele ja ökosüsteemide seisundi halvenemisele, ning teatavad teadus- ja arendustegevuse fondid; nõuab mitmeaastase finantsraamistiku ja kõigi ELi eelarvete kontrollimist rohelise kokkuleppe alusel;

107.

on veendunud, et ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid peaksid hõlmama ka raadamist ja hoolsuskohustuse ettepaneku järgimist; riigihankeid käsitleva direktiivi 2014/24/EL (40) läbivaatamisel tuleks lepingu sõlmimise kriteeriumidesse lisada hoolsuskohustuse järgimine;

108.

nõuab tungivalt, et kõik liidu institutsioonid ja ametid näitaksid eeskuju, muutes oma käitumist, hankeid ja raamlepinguid nii, et need kasutaksid üksnes raadamisvabasid tooteid;

109.

kutsub komisjoni eelkõige üles tegema Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepingu ning direktiivi 2014/24/EL raames algatusi, et keelata selliste imporditud toodete riiklik ostmine, mille tulemuseks on metsade raadamine;

110.

kutsub liitu üles pakkuma asjakohast toetust olemasolevate kaitsealade kaitsmiseks ning uute ja asjakohaselt valitud kaitsealade loomiseks, eelkõige riikides, mis on suured puidutootjad;

111.

kutsub liitu üles seadma partnerriikidele rahalise abi andmise tingimuseks kestlikku metsamajandamist toetavate siduvate kontseptuaalsete vahendite toimiva süsteemi kasutuselevõtmise (nt metsamajandamiskavad); rõhutab, et need toimivad ainult siis, kui on ette valmistatud piisava asjatundlikkusega, ning kutsub liitu üles kehtestama ja jõustama selged eeskirjad nende järgimiseks;

112.

nõuab, et metsandussektoril oleks tulevases naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendis oluline koht ning et kasutataks ära välisinvesteeringute kava ja piirkondlike segarahastamisvahendite kogu potentsiaal, et võimendada erasektori rahaliste vahendite kasutamist kestliku metsamajandamise edendamiseks; nõuab, et uute standardite ja sertifitseerimissüsteemide kasutuselevõtmise asemel tõhustataks juba olemasolevaid standardeid ja sertifitseerimissüsteeme, ning rõhutab, et sellised standardid ja sertifitseerimissüsteemid peavad olema kooskõlas WTO reeglitega;

113.

rõhutab vajadust tagada metsast sõltuvate kogukondade ja põlisrahvaste tavapäraste maavaldusõiguste tegelik tunnustamine ja austamine sotsiaalse õigluse küsimusena kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlike suunistega riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis, põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooniga ja ILO konventsiooniga nr 169; kutsub komisjoni üles toetama maa-, kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlike suuniste levitamist, kasutamist ja rakendamist ülemaailmsel, piirkondlikul ja riigi tasandil, samuti välisinvesteeringute kava raames;

114.

kutsub üles süvendama ELi ja AKV riikide koostööd, et tegeleda raadamise ja kõrbestumise süveneva probleemiga AKV riikides, töötades selleks välja tegevuskavad, mille eesmärk on parandada metsade majandamist ja kaitset ning luua seiresüsteemid; kutsub liitu üles tagama, et raadamine kaasataks poliitilisse dialoogi riikide tasandil, ning aitama partnerriikidel välja töötada ja rakendada riiklikke raamistikke metsade ja kestlike tarneahelate kohta, toetades samal ajal partnerriike riiklikult kindlaksmääratud panuste tõhusal rakendamisel vastavalt Pariisi kokkuleppele;

115.

nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel ettepaneku ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks, järgides käesoleva ettepaneku lisas sätestatud soovitusi;

o o

116.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.

(2) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.

(3) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(4) EPRS, „ELi õigusraamistik ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks – Euroopa lisaväärtuse hinnang“, PE 654.174, september 2020

(5) ELT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0226.

(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0405.

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0098.

(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0330.

(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0279.

(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0333.

(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

(13) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

(14) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0212.

(15) Aruanne „Global Warming of 1,5 oC, an IPCC special report on the impacts of global warming of 1,5 oC above pre-industrial levels and related global greenhouse gas emission pathways, in the context of strengthening the global response to the threat of climate change, sustainable development, and efforts to eradicate poverty.“

(16) Teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, Euroopa Komisjon, 2019.

(17) „Living planet 2016“, WWF, Zoological society of London, Stockholm Resilience Centre.

(18) Teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, Euroopa Komisjon, 2019.

(19) Smith, P. et al. (2014), „Agriculture, Forestry and Other Land Use (AFOLU)“. Avaldatud väljaandes „Climate Change 2014: Mitigation of Climate Change. Contribution of Working Group III to the Fifth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change [Edenhofer, O. et al. (toimetajad)]. Cambridge University Press, Cambridge, Ühendkuningriik; New York, NY, USA.

(20) Cook, NASA Goddardi Kosmoseuuringute Instituut, 2005.

(21) „We Lost a Football Pitch of Primary Rainforest Every 6 Seconds in 2019“, Maailma Loodusvarade Instituut, võrgus, 2. juuni 2020.

(22) „Rainforest Mafias: How Violence and Impunity Fuel Deforestation in Brazil’s Amazon“, Human Rights Watch, võrgus, 17. september 2019.

(23) Bruce A. Wilcox ja Brett Ellis, Nakkushaiguste ökoloogia keskus, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna troopikameditsiini ja nakkushaiguste instituut, Hawaii ülikool, Manoa, USA, 2006.

(24) Nagu on teatanud näiteks keskkonnaõigluse atlases – https://ejatlas.org/conflict/water-grabbing-and-agribusiness-in-the-south-coast-of-guatemala – Guatemala puhul (suhkruroog, palmiõli ja banaanid).

(25) FAO. 2016. „State of the World’s Forests 2016. Forests and agriculture: land-use challenges and opportunities“. Rome. http://www.fao.org/3/a-i5588e.pdf

(26) Euroopa Komisjon, 2013. „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation. Final report“ (ELi tarbimise mõju raadamisele: põhjalik analüüs ELi tarbimise mõju kohta raadamisele. Lõppauranne). Euroopa Komisjoni rahastatud uuring, mille viisid läbi VITO, IIASA, HIVA ja IUCN NL.

(27) IPBESi 2019. aasta aruanne.

(28) Escobar, N., Tizado, E. J., zu Ermgassen, E. K., Löfgren, P., Börner, J. ja Godar, J. (2020), „Spatially-explicit footprints of agricultural commodities: Mapping carbon emissions embodied in Brazil's soy exports“, Global Environmental Change, 62, 102067, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959378019308623.

(29) Komisjoni tehniline aruanne 2013-063 „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“ (ELi tarbimise mõju raadamisele: põhjalik analüüs ELi tarbimise mõju kohta raadamisele). Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi rahastatud uuring, mille viisid läbi VITO, IIASA, HIVA ja IUCN NL, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf, lk 23–24.

(30) Viie aasta hindamisaruanne New Yorgi deklaratsiooni kohta „Protecting and restoring forests. A Story of Large Commitments yet Limited Progress“, september 2019,

https://forestdeclaration.org/images/uploads/resource/2019NYDFReport.pdf.

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)

(ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.)

(32) https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959378014001046.

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (ELT L 130, 19.5.2017, lk 1).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).

(35) Brasiilia riigiprokuratuuri aruanne: http://www.mpf.mp.br/pgr/noticias-pgr/conflitos-associados-a-terra-sao-principal-causa-de-violencia-contra-indigenas-e-comunidades-tradicionais-no-brasil-segundo-mpf

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(37) Komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/807, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramise osas, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise osas (ELT L 133, 21.5.2019, lk 1).

(38) Eurostati metsamajanduse andmebaas https://ec.europa.eu/eurostat/web/forestry/data/database

(39) http://www.fao.org/rural-employment/agricultural-sub-sectors/forestry/en

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

RESOLUTSIOONI LISA:

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

1. Eesmärk

Määruse ettepanek (edaspidi „ettepanek“) peaks looma aluse selliste loodusvarade nagu loodusmetsade, elurikkuse ja looduslike ökosüsteemide kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ning aitama tugevdada nende kestliku majandamise raamistikku, vältimaks nende seisundi halvenemist ja ümberkujundamist, tagades et liidu turg ja tarbimisharjumused ei avaldaks neile kahjulikku mõju. Ettepanek peaks hõlmama ka inimõiguste kaitset ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade selliste ametlike ja tavapäraste õiguste kaitset, mis neil on maade, territooriumide ja ressursside suhtes, mida mõjutab loodusvarade ülestöötamine, kogumine ja toodete tootmine.

See peaks tagama läbipaistvuse ja kindluse järgneva suhtes:

a)	ettepanekuga hõlmatud kaubad ja nendest saadud tooted, mida turustatakse liidu siseturul,

b)	kõigi liidu siseturul aktiivsete ettevõtjate tarnetavad ja nende rahastamine,

c)	nende ettevõtjate tootmistavad (see hõlmab ka veevõttu), kes töötavad üles, koguvad, tarnivad ja töötlevad käesoleva määrusega hõlmatud metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu või toodavad neist saadud tooteid liidu siseturul, samuti nende ettevõtjate rahastajate tavad.

See peaks aitama täita liidu ja selle liikmesriikide võetud rahvusvahelisi keskkonna- ja inimõigustealaseid kohustusi, nagu Pariisi kokkulepe, kestliku arengu eesmärgid ja inimõigustega seotud kohustused, mis on sätestatud rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes, ning kehtestama õiguslikult siduvad kestlikkuse kriteeriumid inimõiguste jaoks ning loodusmetsade ja looduslike ökosüsteemide kaitsmiseks nende ümberkujundamise ja seisundi halvenemise eest, nagu on sätestatud ettepanekus. Ettepanek peaks olema riskipõhine, proportsionaalne ja elluviidav.

2. Kohaldamisala

Ettepanekut tuleks kohaldada kõigi ettevõtjate suhtes, olenemata nende õiguslikust vormist, suurusest või väärtusahelate keerukusest, st kõigi füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes (välja arvatud mittekommertslikud tarbijad), kes lasevad ettepanekuga hõlmatud kaubad ja nendest saadud tooted esimest korda liidu siseturule või rahastavad seda tegevust teostavaid ettevõtjaid. Seda peaks kohaldama nii liidu kui ka liiduväliste ettevõtjate suhtes. Ettevõtjad, kes ei asu liidus, peaksid ülesannete täitmiseks määrama volitatud esindaja (kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1020 (1)).

Kõigil ettevõtjatel peaks olema õigus lasta metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu ning nendest saadud tooteid seaduslikult liidu turule ainult siis, kui nad suudavad käesoleva lisa jaotises 4 osutatud sätete kohaselt tõendada, et nende enda tegevuses ja kõigi ärisuhete piires, mis neil on kogu väärtusahela äripartnerite ja üksustega (st transpordiettevõtjad, tarnijad, kauplejad, frantsiisi- ja litsentsivõtjad, ühisettevõtted, investorid, kliendid, töövõtjad, äritarbijad, konsultandid, finants-, juriidilised ja muud nõustajad), on oht pea olematu, et liidu turule lastud tooted:

—	pärinevad maalt, mis on saadud loodusmetsade või muude looduslike ökosüsteemide ümberkujundamise teel,

—	pärinevad loodusmetsadest või looduslikest ökosüsteemidest, mille seisund on halvenemas, ning

—	on toodetud või seotud inimõiguste rikkumisega.

Finantsasutustel, kes osutavad finants-, investeerimis-, kindlustus- või muid teenuseid ettevõtjatele, kes osalevad kaupade tarneahelas, lasub ka hoolsuskohustus tagada, et tarneahela ettevõtjad täidavad käesolevas ettepanekus sätestatud kohustusi.

Ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid ja läbipaistvaid meetmeid tagamaks, et neid standardeid järgitakse kogu nende tarneahela piires.

Ettepanek peaks hõlmama kõiki kaupu, mida seostatakse kõige sagedamini raadamise, loodusmetsade seisundi halvenemise ning looduslike ökosüsteemide ümberkujundamise ja seisundi halvenemisega, mis on tingitud inimtegevusest. Nende kaupade loetelu tuleks koostada sõltumatu eksperdi hinnangu alusel, võttes arvesse ettevaatusprintsiipi, ja esitada käesoleva ettepaneku lisas ning sellesse peaksid kuuluma vähemalt palmiõli, soja, liha, nahk, kakao, kohv, kautšuk ja mais ning kõik nendest kaupadest saadud vahe- või lõpptooted ning tooted, mis neid kaupu sisaldavad. Kui saadud tooted sisaldavad sisendit rohkem kui ühest ettepanekuga hõlmatud kaubast, tuleks hoolsuskohustust kohaldada iga sellise kauba suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 995/2010 (2) (edaspidi „ELi puidumäärus“) hõlmatud kaubad tuleks kolme aasta jooksul alates ettepaneku jõustumise kuupäevast integreerida ettepaneku kohaldamisalasse, pärast seda, kui komisjon on sõltumatu eksperdihinnangu põhjal viinud läbi oma hindamise, võttes arvesse ettevaatusprintsiipi.

Komisjon peaks sõltumatu eksperdihinnangu alusel ja ettevaatusprintsiipi arvestades õigeaegselt vastu võtma delegeeritud õigusaktid, et vaadata läbi ja täiendada nende kaupade ja neist saadud toodete loetelu, mida ettepanek hõlmab, kui ilmneb tõendeid nende ülestöötamise, kogumise või tootmise kahjuliku mõju kohta loodusmetsadele, looduslikele ökosüsteemidele või inimõigustele ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade ametlikele ja tavapärastele õigustele maade, territooriumide ja ressursside suhtes. Komisjon peaks esilekerkivate riskide kindlakstegemisel etendama valvsat ja ennetavat rolli ning aktiivselt konsulteerima erinevate sidusrühmadega, kellel on asjakohased kogemused, et koostada kaupade nimekiri, mis kajastab asjaomaste sektorite inimõiguste ja keskkonnariskide alaste teadmiste taset.

Ettepanekut tuleks kohaldada ka kõigi liidus tegevusluba omavate finantseerimisasutuste suhtes, kes osutavad rahastamis-, investeerimis-, kindlustus- või muid teenuseid ettevõtjatele, kes töötavad üles, koguvad, toodavad, töötlevad või müüvad metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu ja nendest saadud tooteid või kauplevad nendega, tagamaks, et need finantseerimisasutused ise ja nende tarneahela ettevõtjad austavad ettepanekus sätestatud keskkonna- ja inimõigustega seotud kohustusi.

Ettepanekut tuleks kohaldada kaupleja suhtes, st mis tahes füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes äritegevuse käigus müüb või ostab liidu siseturul tegutsevatelt ettevõtjatelt ettepanekuga hõlmatud kaupu või nendest saadud tooteid, mis on juba liidu siseturule lastud. Liidu siseturul tegutsevatel ettevõtjatel ei tohiks olla lubatud teha kauplejatega koostööd, välja arvatud juhul, kui kauplejad suudavad:

—	tuvastada ettevõtjad või kauplejad, kes on tarninud määrusega hõlmatud kaubad ja nendest saadud tooted; ning

—	tuvastada vajaduse korral ettevõtjad, kellele nad on ettepanekuga hõlmatud kaupu ja nendest saadud tooteid tarninud; ning

—	tagada oma toodete jälgitavuse, et oleks võimalik kindlaks teha nende päritolu, kui need lastakse liidu siseturule.

3. Üldised kohustused

3.1. Raadamine ja looduslike ökosüsteemide ümberkujundamine

Ettepanekuga hõlmatud kaubad ja nendest saadud tooted, mis lastakse liidu turule, ei tohiks põhjustada raadamist ega looduslike ökosüsteemide ümberkujundamist ega olla saadud kummagi sellise tegevuse tagajärjel.

Seepärast ei tohiks metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu, mis on liidu turule lastud toorme kujul või nendest kaupadest saadud või neid sisaldavate toodetena, üles töötada, koguda ega toota maalt, millel oli jaotises 3.3 „Mõisted“ esitatud määratluse kohaselt loodusmetsa või loodusliku ökosüsteemi staatus mingil minevikus (kuid mitte hiljem kui 2015. aastal) kehtestatud lõppkuupäeval, mis on teaduspõhine, põhjendatud, praktikas rakendatav ja kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega, kuid mis on pärast seda kaotanud selle staatuse raadamise või ümberkujundamise tagajärjel.

3.2. Loodusmetsade ja looduslike ökosüsteemide seisundi halvenemine

Ettepanekuga hõlmatud kaubad ja nendest saadud tooted, mis lastakse liidu turule, ei tohiks põhjustada inimtegevusest tulenevat loodusmetsade või looduslike ökosüsteemide seisundi halvenemist ega olla saadud nende tulemusena.

Seepärast ei tohiks metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu, mis on liidu turule lastud toorme kujul või nendest kaupadest saadud või neid sisaldavate toodetena, üles töötada, koguda ega toota maalt, millel mingil kindlaksmääratud lõppkuupäeval oli jaotises 3.3 esitatud määratluse kohaselt loodusmetsa või loodusliku ökosüsteemi staatus. See lõppkuupäev peab olema minevikus, kuid mitte hiljem kui 2015. aastal, ning olema teaduspõhine, põhjendatud, praktikas rakendatav ja kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Liidu turule peaks olema seaduslikult võimalik lasta ainult kaupa, mis on töötatud üles, kogutud või toodetud kooskõlas kaitse-eesmärkidega ning kui see ei toonud kaasa ökosüsteemi funktsioonide kadumist ega halvenemist maal ega külgneval maal, kus see üles töötati, koguti või toodeti.

3.3. Mõisted

Komisjoni seadusandlik ettepanek peaks sisaldama määratlusi selle kohta, mis on „mets“, mis on „loodusmets“, millel on isegi inimtegevuse olemasolul palju või enamik asjaomase ala algupärase metsa omadusi, mis on „raadamine“, „metsa seisundi halvenemine“, „looduslik ökosüsteem“, „ökosüsteemide seisundi halvenemine“ ja „ökosüsteemide ümberkujundamine“. Need määratlused peaksid põhinema objektiivsetel ja teaduslikel kaalutlustel ning võtma arvesse asjakohaseid rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste organisatsioonide allikaid, samuti muid algatusi, milles nähakse ette sobivaid määratlusi, nagu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Euroopa Keskkonnaamet, aruandekohustuse raamalgatus või suure süsinikuvaru lähenemisviis.

Määratlused peaksid lähtuma järgmistest põhimõtetest:

—	need peaksid võimaldama saavutada kõrgeimal tasemel keskkonnakaitse, eelkõige metsade ja muude looduslike ökosüsteemide puhul, ning olema kooskõlas liidu rahvusvaheliste ja siseriiklike kohustustega metsade, elurikkuse ja kliimakaitse valdkonnas,

—	need peaksid toetama liidu eesmärki kaitsta loodusmetsi ja looduslikke ökosüsteeme, sealhulgas eelkõige ürgmetsi ja looduslikult uuenenud metsi, ning vältida nende asendamist inimtegevusest tulenevate metsade ja ökosüsteemidega, näiteks puuistandustega,

—	need peaksid olema piisavalt laiaulatuslikud, et kaitsta teisi looduslikke ökosüsteeme, mis metsadena on olulised elurikkuse säilitamiseks või Pariisi kokkulepetes sätestatud kliimaeesmärkide saavutamiseks,

—

nad peaksid püüdma tagada, et maailma metsade kaitseks võetavate liidu meetmete heakskiitmine ei viiks selleni, et ümberkujundamise ja seisundi halvenemise probleemid kanduvad üle teistesse looduslikesse ökosüsteemidesse, mis on elurikkuse, kliima ja inimõiguste kaitse seisukohast sama olulised kui loodusmetsad.

3.4. Inimõiguste rikkumine

Metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu, mis on liidu turule lastud toorme kujul või nendest kaupadest saadud või neid sisaldavate toodetena, ei tohiks üles töötada, koguda ega toota maalt, mis on omandaud või mida kasutatakse, rikkudes siseriiklikes õigusaktides sätestatud inimõigusi või vähemalt ELi põhiõiguste hartas või rahvusvahelistes lepingutes sätestatud õigusi, näiteks põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi, sealhulgas maaomandiõigusi ja menetlusõigust anda või jätta andmata oma vabatahtlik eelnev ja teadlik nõusolek, nagu on sätestatud näiteks ÜRO põlisrahvaste küsimuste alalise foorumi ning ÜRO ja piirkondlike lepinguorganite poolt, õigust veele, õigust keskkonnakaitsele ja säästvale arengule, õigust kaitsta inimõigusi ja keskkonda ilma mis tahes tagakiusamise ja ahistamiseta, töötaja õigusi, mis on sätestatud ILO põhikonventsioonides, ja muid rahvusvaheliselt tunnustatud maakasutuse, juurdepääsu või omandiga seotud inimõigusi ning inimõigust tervislikule keskkonnale, nagu on määratletud inimõiguste ja keskkonna raampõhimõtetes ning ÜRO inimõiguste ja keskkonna eriraportööri määratletud standardites ja heades tavades.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata lapstööjõu kasutamisele, võttes eesmärgiks see kaotada.

Hõlmatud kaupade ülestöötamise, kogumise või tootmise kõigis etappides tuleks austada kohalikke kogukondi ja põlisrahvaste kogukonda ja maaomandiga seotud õigusi oma kõigis vormides, olgu need siis avalikud, eraõiguslikud, kogukondlikud, kollektiivsed, põlisrahvaste, naiste või tavaõigused. Tuleks kindlaks määrata ja austada põlisrahvaste ning kohalike kogukondade ametlikke ja tavadel põhinevaid õigusi maadele, territooriumidele ja ressurssidele ning nende suutlikkust kaitsta neid õigusi ilma survemeetmeteta. Need õigused hõlmavad õigusi maade, territooriumide ja ressursside omamiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja haldamiseks.

Ettepanekuga hõlmatud kaupu ei tohiks hankida maalt, mille omandamine ja kasutamine kahjustab kogukonna ja maaomandiga seotud õigusi. Eelkõige ei tohiks liidu turule lastud kaubad olla üles töötatud, kogutud või toodetud põlisrahvaste ja kohalike kogukondade maadelt, ei sellistelt, mis kuuluvad neile ametlikult ega ka sellistelt, mis kuuluvad neile tavapärase omandiõiguse alusel, ilma nende vaba, eelneva ja teadliku nõusolekuta.

4. Kohustus tuvastada, ennetada ja leevendada kahju väärtusahelas

4.1. Hoolsuskohustus

Ettevõtjad peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et vastavalt ettepanekus sätestatule austada inimõigusi, loodusmetsi ja looduslikke ökosüsteeme ning tagada nende kaitse kogu nende väärtusahela ulatuses. See peaks hõlmama kõiki ettevõtte ärisuhteid äripartnerite ja üksustega kogu väärtusahelas (nt tarnijad, kauplejad, frantsiisi- ja litsentsivõtjad, ühisettevõtted, investorid, kliendid, töövõtjad, äritarbijad, konsultandid, transpordiettevõtjad, finants-, juriidilised ja muud nõustajad) ning mis tahes muu riikliku või mitteriikliku üksusega, mis on otseselt seotud tema äritegevuse, toodete või teenustega.

Seejuures peaksid ettevõtjad kasutama hoolsuskohustuse osas riskipõhist käsitlust, kus hoolsuskohustuse laad ja ulatus vastavad kahjuliku mõju tüübile ja riskitasemele. Suurema riskiga alade suhtes tuleks kohaldada tõhustatud hoolsuskohustust.

Piisavalt ja tõhusalt tuleks võtta järgmisi meetmeid:

a) Kogu väärtusahela kindlakstegemine

Ettevõtjad peaksid kindlaks tegema, kas kogu nende väärtusahelas olevad kaubad ja tooted vastavad ettepaneku kestlikkuse ja inimõiguste kriteeriumidele, hankides ja hinnates teavet täpse(te) maa-ala(de) kohta, kust need kaubad pärinevad. Lisaks keskkonnakriteeriumidele peab hangitud teave võimaldama ettevõtjal järeldada, et neil, kes kasutavad maad metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade tootmiseks, on õigus seda teha ja nad on saanud nendel maa-aladel õigusi omavatelt isikutelt eelneva vaba ja teadliku nõusoleku ning et nad ei riku ega ole rikkunud käesolevas ettepanekus osutatud inimõigusi.

Eelkõige peavad ettevõtjad omama ja tegema kättesaadavaks teabe järgneva kohta:

i)	kaupade täpne ülestöötamis-, kogumis- või tootmisala või -alad; kariloomade, veiseliha ja naha puhul peab ettevõtjatel olema võimalik saada teavet erinevate karjamaade kohta, kus kariloomi on karjatatud, või kui kariloomi kasvatatakse söödaga, siis kasutatud sööda päritolu kohta;

ii)	ülestöötamis-, kogumis- või tootmisala praegune ökoloogiline seisund;

iii)	ala ökoloogiline seisund käesolevas ettepanekus osutatud lõppkuupäeval;

iv)	maa õiguslik seisund (omand/maaomand, sealhulgas põlisrahvaste ja kohalike kogukondade ametlikud ja tavapärased õigused maale, territooriumidele ja ressurssidele) ning tõendid eelneva vaba ja teadliku nõusoleku kohta;

kõnealuse kauba tarneahela elemendid, et saada teavet selle kohta, kui tõenäoline on ristsaastumine tundmatu päritoluga toodetega või toodetega, mis pärinevad raadatud aladelt või aladelt, kus loodusmetsa, metsade ja ökosüsteemide ümberkujundamine ja kahjustumine aset leidis, ning selle kohta, kus, kes ja millistel tingimustel kaubad on üles töötanud, ümber kujundanud või töödelnud, et teha kindlaks, kas käesolevast ettepanekust tulenevad inimõigustealased kohustused on täidetud.

Ettevõtjatel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on seotud liidu siseturule sisenevate toodete päritoluga, tulenevalt nende kaupade GPS-koordinaatide süstemaatilisest deklareerimisest pärast ettepaneku jõustumist, nagu on sätestatud käesoleva lisa jaotises 4.1.

b) Ettepanekus sätestatud kriteeriumide alusel väärtusahelas tegelike ja potentsiaalsete metsade ja ökosüsteemidega seotud riskide tuvastamine ja hindamine.

Kui ettevõtja alustab uut tegevust või kaasab uusi äripartnereid, peaks ta kindlaks tegema uues tarne- ja investeerimisahelas osalejad ning hindama nende põhimõtteid ja tavasid, samuti nende ülestöötamise, tootmise, kogumise ja töötlemisega seotud tegevuskohti. Olemasoleva tegevuse osas tuleks kindlaks teha ja hinnata jätkuvat kahjulikku mõju ja kahju, samuti võimalikke riske. Riskianalüüs tuleks teha pigem riskide kohta, mis tulenevad ettevõtja tegevusest või mõjust asjaomastele loodusmetsadele ja looduslikele ökosüsteemidele, põlisrahvastele, kohalikele kogukondadele ja üksikisikutele, mitte niivõrd äriühingu aktsionäride materiaalse riski kohta. Kui ettevõtjal on suur hulk tarnijaid, tuleks määratleda üldised valdkonnad, kus kahjuliku mõju oht on kõige märkimisväärsem, ja selle riskihinnangu põhjal eelistada tarnijaid hoolsuskohustuse põhjal.

Kui ettevõtjal on suur hulk tarnijaid, tuleks määratleda üldised valdkonnad, kus kahjuliku mõju oht on kõige märkimisväärsem, ja selle riskihinnangu põhjal eelistada tarnijaid hoolsuskohustuse põhjal.

c) Riskide ennetamine ja nende maandamine pea olematu tasemeni

Välja arvatud juhul, kui punktis b osutatud riskide kindlakstegemise ja hindamise menetluste käigus kindlaks tehtud risk on pea olematu, mistõttu ei ole ettevõtjal mingit põhjust olla mures, et kaubad ja tooted ei pruugi vastata käesolevas raamistikus sätestatud kriteeriumidele, peaksid ettevõtjad võtma kasutusele riskide vähendamise menetlused. Need menetlused peaksid koosnema asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete kogumist, millega vähendatakse tõhusalt ja tõendatavalt kõik kindlakstehtud riskid pea olematuks, nt tarnijatega sõlmitud lepingute muutmine, tarnijate toetamine kasutatavate tavade muutmisel, ostu- ja investeerimistavade muutmine, selleks et hõlmatud kaubad ja tooted saaks seaduslikult siseturule lasta.

d) Keskkonna- ja inimõiguste rikkumiste lõpetamine

Kui ettevõtjad jõuavad pärast punktides a, b ja c osutatud nõuete põhjalikku järgimist järeldusele, et tegevus või selle osa soodustab või võib põhjustada või soodustada kahjulikku mõju inimõigustele, loodusmetsadele või looduslikele ökosüsteemidele, nii nagu on sätestatud ettepanekus, mida ei ole võimalik ära hoida või leevendada, peaksid nad lõpetama kogu oma tegevuse või selle tegevuse osad.

e) Hoolsuskohustuse süsteemi ja selle rakendamise tõhususe jälgimine ja pidev parandamine

Ettevõtjad peaksid korrapäraselt kontrollima, kas nende hoolsuskohustuse süsteem sobib kahjuennetamiseks, ning tagama, et kaubad ja tooted vastavad raamistikule, ning mittevastavuse korral seda kohandama või töötama välja muud meetmed. Hoolsuskohustuse süsteemi hindamine peaks põhinema kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel näitajatel, sisemisel ja välisel tagasisidel ning selgetel aruandlusprotsessidel.

f) Kolmandate poolte sertifitseerimissüsteemid

Kolmandate poolte sertifitseerimissüsteemid võivad täiendada ja tagada toodete päritolu kindlakstegemist ning hoolsuskohustuse süsteemide riskide hindamise ja leevendamise komponente, tingimusel et need süsteemid on oma kestlikkuse kriteeriumide ulatuse ja vastupidavuse poolest piisavad selleks, et kaitsta loodusmetsi ja looduslikke ökosüsteeme ümberkujundamise ja seisundi halvenemise eest, nagu on sätestatud ettepanekus, ja et nad suudavad jälgida tarneahelaid, ning tingimusel, et nad vastavad nõuetekohasele läbipaistvuse, erapooletuse ja usaldusväärsuse tasemele. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktiga kehtestama miinimumkriteeriumid ja suunised ettevõtjatele kolmandate poolte sertifitseerimissüsteemide usaldusväärsuse ja töökindluse hindamiseks. Need miinimumkriteeriumid peaksid eeskätt tagama sõltumatuse oma tööstusharust, sotsiaalsete ja keskkonnahuvide kaasamise standardite kehtestamisse, sõltumatu kolmanda poole auditeerimise, auditeerimisaruannete avalikustamise, läbipaistvuse kõigis etappides ja avatuse. Sertifitseerimissüsteemid peaksid andma sertifikaate ainult toodetele, mille sisu on 100 % sertifitseeritud. Ettevõtjad võivad oma hoolsuskohustuse süsteemides kasutada ainult nendele kriteeriumidele vastavaid sertifitseerimissüsteeme. Kolmanda poole sertifitseerimine ei tohiks kahjustada ettevõtja vastutuse põhimõtet.

g) Vabatahtlike partnerluslepingute roll

Liit võib metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu tootvate riikidega (partnerriikidega) pidada läbirääkimisi vabatahtlike partnerluslepingute üle, mis loovad pooltele õiguslikult siduva kohustuse rakendada litsentsimissüsteemi ja reguleerida nende kaupadega kauplemist vastavalt neid tootva riigi siseriiklikule õigusele ning ettepanekus sätestatud keskkonna- ja inimõiguste kriteeriumidele. Ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvaid, metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu, mis on pärit vabatahtliku partnerluslepinguga partnerriigist, tuleks ettepaneku eesmärgi kohaselt käsitleda pea olematu riskiga kaupadena, niivõrd kui rakendatakse partnerluslepingut. Sellised lepingud peaksid põhinema mitut sidusrühma hõlmavatel riiklikel dialoogidel, milles osalevad tulemuslikult ja sisuliselt kõik sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond, põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad.

4.2. Konsulteerimiskohustus

Ettevõtjad peaksid:

a)	nõuetekohaselt, õigel ajal ja otse konsulteerima mõjutatud ja potentsiaalselt mõjutatud sidusrühmadega;

b)	võtma hoolsuskohustuse meetmete määratlemisel ja rakendamisel kohaselt arvesse sidusrühmade seisukohti;

c)	tagama, et hoolsuskohustuse meetmete määratlemisse ja rakendamisse oleksid kaasatud esindavad ametiühingud ja töötajate esindajad;

looma varajase hoiatamise mehhanismi, mis annab töötajatele ja huvitatud pooltele, kel on põhjendatud kahtlused, võimaluse teavitada ettevõtjat mis tahes ohust kahjustada loodusmetsi, looduslikke ökosüsteeme ja inimõigusi kogu väärtusahelas; ettevõtja peaks seda teavet oma hoolsuskohustuse protsessides arvesse võtma;

e)	võtma nõuetekohaselt arvesse põlisrahvaste ja kohalike kogukondade teadmisi ning kohalike kogukondade, põlisrahvaste, maa ja keskkonnakaitsjate väljendatud riske ja muresid.

4.3. Läbipaistvus- ja aruandluskohustus

Ettevõtjad peaksid igal aastal esitama pädevale asutusele ning üldsusele kättesaadaval ja asjakohasel viisil aruande oma hoolsuskohustuse täitmise ja konsulteerimisprotsesside, tuvastatud riskide, riskianalüüsi, riskide maandamise ja heastamise menetluste ning nende rakendamise ja tulemuste kohta, koormamata seejuures ebaproportsionaalselt VKEsid.

Komisjon peaks vastu võtma delegeeritud õigusaktid, et sätestada aruannete vorm ja nende osad. Eelkõige peaksid ettevõtjad muu hulgas andma aru süsteemi kohta, mida nad kasutavad ja kuidas nad kohaldavad seda kõnealuste kaupade, tuvastatud riskide ja mõjude suhtes; meetmete kohta, mis on võetud olemasolevate kuritarvituste lõpetamiseks ja heastamiseks ning kuritarvitamise ohu ennetamiseks ja maandamiseks, samuti nende tulemuste kohta; selliste meetmete rakendamise ja tõhususe jälgimise meetmete ning tulemuste kohta, varajase hoiatamise mehhanismi kaudu saadud hoiatuste kohta, selle kohta, kuidas ettevõtja neid hoolsuskohustuse protsessides arvesse võttis, ning kõigi tütarettevõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate, toodete ja nende koguse ja päritolu kohta. Täielike ja õigeaegsete aruannete avaldamata jätmist tuleks karistada ja see peaks tooma kaasa toodete liidu siseturule laskmise loa peatamise.

4.4. Dokumenteerimiskohustus

Ettevõtjad peaksid pidama kirjalikku arvestust kõigi hoolsuskohustuse meetmete ja nende tulemuste üle ning tegema need pädevatele asutustele nõudmise korral kättesaadavaks.

4.5. Komisjoni suunised

Komisjon peaks välja töötama suunised ja juhised, et hõlbustada ettepanekus sisalduvate õiguslike kohustuste täitmist, eelkõige selleks, et selgitada ootusi seoses hoolsuskohustuse täitmisega konkreetsetes olukordades, sektorites või seoses teatavat liiki ettevõtjatega. Seda tehes peaks komisjon tuginema olemasolevates keskkonnajuhtimissüsteemides leiduvatele headele tavadele ja neid laiendama.

Ettevõtjate abistamiseks nende hoolsuskohustuste täitmisel peaks komisjon avaldama piirkondlikke hotspot-analüüse, milles käsitletakse metsi ja ökosüsteeme ohustavaid kaupu.

5. Kontroll, järelevalve, jõustamine, sanktsioonid ja õiguskaitse kättesaadavus

5.1. Riiklik jõustamine

Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma riikliku õiguse ja tavadega tagama jaotises 4 viidatud kohustuste jõustamise järgmiselt:

nägema ette proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad karistused ja sanktsioonid sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest või juhul, kui nende kohustuste täitmata jätmine põhjustab loodusmetsadele või looduslikele ökosüsteemide kahjustamise või inimõiguste rikkumiste ohtu, on nendega seotud või süvendab neid; karistused ja sanktsioonid peaksid hõlmama:

mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mis on proportsionaalsed loodusmetsadele, looduslikele ökosüsteemidele või inimõigustele tekitatud kahjuga, nagu on sätestatud ettepanekus, loodusmetsa ja loodusliku ökosüsteemi ning inimõiguste taastamise maksumusega ning rikkumisest mõjutatud kogukondadele tuleneva majandusliku kahjuga;

ii)	asjaomaste hõlmatud kaupade ja neist saadud toodete püsivat arestimist;

iii)	toodete liidu siseturule laskmise loa viivitamatut peatamist;

iv)	riigihankemenetlustest kõrvalejätmist;

v)	kõige raskemate rikkumiste korral kriminaalkaristusi üksikisikutele ja võimaluse korral juriidilistele isikutele;

määrama pädevad riiklikud uurimis- ja jõustamisasutused (edaspidi „pädevad asutused“); need pädevad asutused peaksid jälgima, et ettevõtjad täidaksid tulemuslikult ettepanekus sätestatud kohustusi; selleks peaksid pädevad asutused viima läbi ametlikke kontrolle vastavalt kavale, mis võib hõlmata ettevõtjate valdustes tehtavaid kontrolle ja kohapealseid auditeid, ning neil peaks olema võimalik võtta vastu ajutisi korraldusi ning lisaks sellele, ilma et see piiraks sanktsioonide kohaldamist, peaks neil olema õigus nõuda ettevõtjatelt parandusmeetmete võtmist; samuti peaksid pädevad asutused viima läbi õigeaegseid ja põhjalikke kontrolle, kui neil on asjakohast teavet, sealhulgas kolmandate isikute põhjendatud kahtlusi, ning käsitlema oma tegevusega seotud teavet kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta;

tagama, et üldsusel on õigus kohtu- või haldusasutustes eeskirjade mittetäitmist vaidlustada, ning see peaks hõlmama kõiki isikuid või rühmi, kelle õigusi, kohustusi või huve ettevõtja täielik või osaline kohustuste täitmata jätmine otseselt või kaudselt mõjutab, sealhulgas töötajaid, kliente, tarbijaid ja lõppkasutajaid, ametiühinguid, riikidevahelisi ametiühinguliite, kohalikke kogukondi, riiklikke või kohalikke ametiasutusi või institutsioone, ajakirjanikke, valitsusväliseid organisatsioone ja kohalikke kodanikuühiskonna organisatsioone.

Komisjon peaks võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada liikmesriikide pädevatele asutustele kohaldatavad õiguslikult siduvad normid ja suunised, et tagada ettepaneku tõhus ja ühtne rakendamine ja jõustamine kogu liidus, eriti järgneva suhtes:

—	ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate kandmine avalikku registrisse ning avalikustamine;

—	riikide pädevate asutuste tehtava vastavuskontrolli kvaliteedi ja kvantiteedi standardite kehtestamine;

—	lisasuunised vastavuskontrolli tegemiseks, näiteks riikide pädevatele asutustele mõeldud juhised, milles täpsustatakse kontrollide kriteeriume toodete riskitaseme paremaks analüüsimiseks ja hindamiseks, ning piisav dokumentatsioon kasutatavate hoolsuskohustuse süsteemide kohta;

—

suunised kolmandate isikute kahtluste kohta, et kehtestada kogu liitu hõlmavad kriteeriumid hindamaks, kas kahtlused on käsitlemiseks piisavalt olulised ja põhjendatud, ning töötada välja selged menetlusstandardid, et riiklikud pädevad asutused saaksid kolmandate isikute väljendatud kahtlustele õigeaegselt, erapooletult, tulemuslikult ja läbipaistvalt reageerida;

—	liidu tasandi kriteeriumid, mis aitavad täpsustada, millal tuleks ettevõtjale edastada teade parandusmeetmete või karistuse kohta või millal kohaldada muid karistusi; ning

—	pädevate asutuste kohustused anda avalikult aru kontrolli- ja täitetoimingute, avastatud rikkumiste ja olulistele kahtlustele reageerimise kohta.

5.2. Tsiviilvastutus ja õiguskaitsevahendite kättesaadavus

a) Tsiviilvastutus

Ettevõtjad peaksid:

vastutama ettepanekus sätestatu kohaselt ühiselt ja solidaarselt inimõigustele või loodusmetsadele ja looduslikele ökosüsteemidele tekitatud kahju eest, mille kontrollitavad või majanduslikult sõltuvad üksused on põhjustanud, mida nad on süvendanud, millele nad on kaasa aidanud või millega nad on seotud;

ii)

vastutama ettepanekus sätestatu kohaselt inimõigustele või loodusmetsadele ja looduslikele ökosüsteemidele tekitatud kahju eest, mis on ärisuhte kaudu otseselt seotud nende toodete, teenuste või tegevusega, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõestada, et tegutsesid vajaliku hoolsusega ja võtsid asjaolusid arvestades kõik mõistlikud meetmed, mis oleksid võinud kahju ära hoida; ettevõtjad võivad seetõttu vastutusest vabaneda, kui nad suudavad tõestada, et olid vajaliku hoolsusega teinud kõik, et kahjuoht tuvastada ja kahju ära hoida.

b) Tõendite avaldamine

Kui hageja on esitanud mõistlikult kättesaadavad faktid ja tõendid, millest piisab hagi toetuseks, peaks kostja tõendama järgmist:

i)	tema suhte olemus kahju tekitanud üksustega;

ii)	kas ta tegutses vajaliku hoolsusega ja võttis kõik mõistlikud meetmed kahju tekkimise ärahoidmiseks.

c) Õiguskaitsevahendite kättesaadavus

Kahju kannatanud pooltel peaks olema õigus kättesaadavatele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele, et taotleda õiguskaitset ettevõtjate vastu, kes põhjustavad või süvendavad nende õiguste kahjustamist, on sellega seotud või aitavad sellele kaasa. Mitteriiklikud kaebuste lahendamise mehhanismid peaksid täiendama kohtuliku heastamise mehhanisme, et parandada vastutust ja õiguskaitsevahendite kättesaadavust.

6. Lõppsätted

6.1. Kaitse taseme säilitamine

Ettepaneku rakendamine ei tohiks mingil juhul anda alust põlisrahvaste ja kohalike kogukondade maa, territooriumide ja ressursside või keskkonnaga seotud ametlike ja tavapäraste õiguste kaitse üldise taseme vähendamise õigustamiseks. Eelkõige ei tohiks see mõjutada muid olemasolevaid allhanke- või tarneahelaga seotud vastutuse raamistikke.

6.2. Soodsamad sätted

Mis puudutab metsi ja ökosüsteeme ohustavate kaupade tarneahelas inimõiguste kaitset ja keskkonnastandardeid, võivad liikmesriigid kehtestada või säilitada sätted, mis on selles ettepanekus sätestatust rangemad.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/202

P9_TA(2020)0286

Sooline võrdõiguslikkus ELi välis- ja julgeolekupoliitikas

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas (2019/2167(INI))

(2021/C 404/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärke nr 5 ja nr 16,

—	võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW),

—	võttes arvesse ÜRO ja ELi rahuoperatsioonide ja kriisiohjamise strateegilise partnerluse prioriteete aastateks 2019–2021, mille nõukogu kiitis heaks 18. septembril 2018 ning mille üldiseks prioriteediks on naised, rahu ja julgeolek,

—	võttes arvesse 1995. aasta Pekingi deklaratsiooni ja neljanda naiste maailmakonverentsi tegevusprogrammi ning läbivaatamiskonverentside tulemusi,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning selle järelmeetmeid käsitlevaid resolutsioone 1820 (19. juuni 2008), 1888 (30. september 2009), 1889 (5. oktoober 2009), 1960 (16. detsember 2010), 2106 (24. juuni 2013), 2122 (18. oktoober 2013), 2242 (13. oktoober 2015), 2467 (23. aprill 2019) ja 2493 (29. oktoober 2019),

—	võttes arvesse 12. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

—	võttes arvesse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi ühisdeklaratsiooni kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (2),

—	võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastast ÜRO konventsiooni ja selle protokolle, eriti protokolli inimestega, eelkõige naiste ja lastega kauplemise takistamise, sellise kauplemise vastu võitlemise ja selle eest karistamise kohta,

—	võttes arvesse ELi ja ÜRO algatust „Spotlight“,

—	võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

—	võttes arvesse ELi strateegilist lähenemisviisi naistele, rahule ja julgeolekule ning selle tegevuskava aastateks 2019–2024,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 24. juuni 2013. aasta kohtumisel vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimesed) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

—	võttes arvesse komisjoni 2015. aasta detsembris avaldatud LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu,

—	võttes arvesse nõukogu poolt 26. oktoobril 2015. aastal vastu võetud ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020 (GAP II) ja selle rakendamise aastaaruandeid,

—

võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni talituste ühise töödokumendi (SWD(2015)0182) „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ rakendamise kohta (3) ning 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) kümnenda aastapäeva kohta (4),

—	võttes arvesse 19. mai 2017. aasta Euroopa konsensust arengu küsimuses,

—	võttes arvesse 5. märtsil 2020. aastal esitatud komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiat (COM(2020)0152),

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse tsiviiloperatsioonide ülema 8. oktoobri 2018. aasta soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise teemalisi tegevussuuniseid missioonide juhtidele ja personalile,

—	võttes arvesse dokumenti „Naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamine ÜJKP missioonide ja operatsioonide raames“, mille nõukogu võttis vastu 22. märtsil 2012,

—	võttes arvesse 22. jaanuari 2018. aasta ajakohastatud üldisi käitumisnorme ÜJKP missioonide ja operatsioonide jaoks,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2017. aasta novembri soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste strateegiat aastateks 2018–2023,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 10. novembri 2016. aasta aruannet inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse Euroopa Liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse integreerimist käsitleva lähteolukorra analüüsi kohta,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ja artikli 21 lõiget 1,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A9-0145/2020),

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõte on ELi oluline väärtus, mis on sätestatud aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; arvestades, et seetõttu tuleks soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist rakendada ja integreerida läbiva põhimõttena kõikidesse ELi meetmetesse ja poliitikavaldkondadesse; arvestades, et EL peaks aitama luua maailma, kus kõik inimesed, olenemata soost, rassist, nahavärvusest, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, geneetilistest omadustest, keelest, usutunnistusest või veendumustest, poliitilistest või muudest arvamustest, rahvusvähemusse kuulumisest, varalisest seisundist, sünnipärast, puudest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või identiteedist, saavad elada rahumeelselt, kasutades võrdseid õigusi ja samu võimalusi oma potentsiaali realiseerimiseks;

arvestades, et viies kestliku arengu eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus ja suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu üle maailma; arvestades, et ükski arengustrateegia ei saa olla tõhus, kui naistel ja tütarlastel ei ole keskset rolli, ning arvestades, et viies kestliku arengu eesmärk tuleb horisontaalselt integreerida eri poliitikavaldkondadesse, kus ELil on tegutsemispädevus;

arvestades, et mitu riiki, nagu Rootsi, Taani, Šveits ja Norra, on võtnud vastu raamistikud, et liikuda välispoliitika suunas, mille keskmes on kindlalt sooline võrdõiguslikkus, ning arvestades, et Prantsusmaa, Hispaania, Luksemburg, Iirimaa, Küpros ja Saksamaa on muu hulgas teatanud kavatsusest seada sooline võrdõiguslikkus oma välispoliitika prioriteediks; arvestades, et selline poliitika peaks edendama välispoliitikas soolist võrdõiguslikkust kujundavat käsitust, milles seatakse esikohale sooline võrdõiguslikkus, kaitstakse ja edendatakse naiste ja teiste traditsiooniliselt tõrjutud rühmade inimõigusi, tagatakse nende õiglane juurdepääs sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele ressurssidele ning nende osalemine kõigil tasanditel, eraldatakse piisavad vahendid selle eesmärgi saavutamiseks ning võetakse arvesse naissoost inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna seisukohti; arvestades, et igasuguse tulevase ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk peaks olema nende eesmärkide saavutamine;

arvestades, et füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald, vaesus, relvakonfliktid ja kliima- ning tevishoiualased ja muud hädaolukorrad mõjutavad eriti naisi ja tütarlapsi ning nende mõjuvõimu suurendamine on selliste probleemide lahendamiseks hädavajalik; arvestades, et naiste ja LGBTIQ+ inimeste õiguste osas on toimunud tagasiminek; arvestades, et rahuni viiva tegevuse edendamiseks peab igasugune arusaam julgeolekust selgelt keskenduma inimõigustele; arvestades, et LGBTI-inimesi käsitlevad nõukogu suunised on tõhus vahend nende inimõiguste täieliku kasutamise edendamiseks ning hea alus, millele rajada kõrgete eesmärkidega tulevane LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia;

arvestades, et välis- ja julgeolekupoliitika, milles ei arvestata naiste, tütarlaste ja LGBTI+ inimeste õigusi ega käsitleta praegust ebaõiglust, tugevdab tasakaalustamatust veelgi; arvestades, et igaüks, kes soovib sellist ebaõiglust lõpetada, peab tunnistama, et sugude vahel valitseb jõudude ebavõrdne tasakaal;

arvestades, et naisi ja tütarlapsi ümbritsev valdav narratiiv käsitleb ohvristamist, mis jätab nad ilma tegevusvõimekusest ega anna neile võimalust olla muutuste eestvedaja; arvestades, et üha rohkem tõendeid näitab, et naiste ja tütarlaste sisuline osalemine konfliktide ennetamises ja lahendamises, rahu kindlustamises ja konfliktijärgses ülesehituses suurendab rahu püsivust, kvaliteeti ja kestvust ning kohalike kogukondade vastupanuvõimet ning aitab ära hoida soolise vägivalla kõiki vorme; arvestades, et kuigi naistel on püsiva rahu saavutamisel sedavõrd otsustav osa, olid aastatel 1992–2018 peamistes rahuprotsessides vaid 13 % läbirääkijatest, 4 % allkirjastajatest ja 3 % vahendajatest naised;

arvestades, et naised ja tütarlapsed võivad kogeda mitmesuguseid diskrimineerimise vorme; arvestades, et diskrimineerimisele ja marginaliseerumisele aitavad kaasa sooline vägivald, sealhulgas varajased ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine, ebapiisav juurdepääs tervishoiule, haridusele, puhtale veele, kanalisatsioonile ja toitumisele, piiratud juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenustele ning ebavõrdne osalemine poliitiliste otsuste tegemisel ning avaliku ja erasektori asutustes; arvestades, et selleks et tütarlapsed saaksid oma inimõigusi täielikult kasutada, on eriti oluline nende kaitse vägivalla ja diskrimineerimise eest eeskätt hariduse, teabe ja tervishoiuteenuste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste osas; arvestades, et pagulastest ja rändajatest tütarlapsed on eriti kaitsetus olukorras;

arvestades, et tänased tütarlapsed on need, kellel tuleb tulevikus tegelda konfliktide ja hädaolukordade tagajärgedega, ning neil tuleb pikaajaliste konfliktide korral üles kasvada kaugeleulatuva kahjuliku mõju tingimustes; arvestades, et tütarlastel on spetsiifilised vajadused ja neil on spetsiifilised probleemid, mis erinevad täiskasvanud naiste vajadustest ja probleemidest, mida laste või naiste puhul üldiselt sageli tähele ei panda;

I.	arvestades, et 2020. aastal on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse raamistiku olulised aastapäevad, sealhulgas 1995. aasta Pekingi deklaratsioon ja tegevusprogramm ning ÜRO Julgeolekunõukogu 2000. aasta resolutsioon nr 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“;

arvestades, et ELi strateegiline lähenemisviis naiste, rahu ja julgeoleku teemale kujutab endast märkimisväärset edusammu ELi osalemisel ÜRO naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavas; arvestades, et selles rõhutatakse vajadust konkreetsete kohustuste ja meetmete järele, samuti vajadust kaasata, kaitsta ja toetada naisi ja tütarlapsi püsiva rahu ja julgeoleku saavutamiseks; arvestades, et sellise strateegilise lähenemisviisi rakendamiseks võeti 2019. aastal vastu ELi naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava, kuid selle poliitilise kohustuse täitmine on endiselt keeruline ülesanne; arvestades, et äärmiselt oluline on, et ELi töötajad suurendaksid oma jõupingutusi naiste, rahu ja julgeoleku küsimuste integreerimiseks oma töösse eesmärgiga mitte ainult parandada missioonide tõhusust, vaid tagada neis ka naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus;

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse teine tegevuskava (GAP II) sai alguse Euroopa Parlamendi soovitustest, milles keskenduti ELi institutsioonilise kultuuri ümberkujundamisele peakorterite ja delegatsioonide tasandil, et tekitada süsteemne muutus viisis, kuidas EL käsitleb soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, samuti keskenduti naiste ja tütarlaste elu muutmisele neljas keskses valdkonnas; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse arvestamine ELi välis- ja julgeolekupoliitikas sõltub suuresti GAP II edukast rakendamisest ja hindamisest, et soovitada meetmeid tulevase tegevuskava parema raamistiku jaoks (uus ehk kolmas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava);

arvestades, et algne GAP I tõi teatavat edu, kuid sellel oli ka hulk puudusi: kitsas kohaldamisala, sooteadliku eelarvestamise puudumine, ELi delegatsioonide vähene arusaamine soolise võrdõiguslikkuse raamistikust, kohustuste võtmata jätmine ELi juhtide poolt ning institutsioonilise struktuuri ja stiimulite puudumine töötajate motiveerimiseks ja piisavaks toetamiseks; arvestades, et GAP II oli oluline samm soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ELi välissuhetes koos mitme positiivse suundumusega, kuid nõuab ELilt ja selle liikmesriikidelt täielikku teadlikkust ja vankumatut pühendumist, et kaitsta olukorra halvenemise eest ja kiirendada oma edusamme; arvestades, et GAP II-s esineb endiselt palju puudusi seoses peamiste prioriteetide ja sooküsimustega seotud kestliku arengu eesmärkide rakendamisega, probleeme kõigi eesmärkide ja kvalitatiivsete andmete osas tehtud edusammudest täpse aruandlusega ning soolise võrdõiguslikkuse arvestamisega poliitikadialoogides; arvestades, et tegevuskava kohaldamisala on vaja veelgi laiendada, nõuetekohaselt rakendada sootundlikku eelarvestamist ning ühtlustada programmitöö ja eelarvetsüklite ajakavasid; arvestades, et ELi juhtide suurem pühendumus ning institutsioonilise struktuuri ja stiimulite kehtestamine motiveerimiseks, piisavaks toetamiseks ja töötajate koolitamiseks on äärmiselt olulised, et saavutada käegakatsutavaid tulemusi soolise võrdõiguslikkuse suurendamisel kogu maailmas;

M.	arvestades, et GAP II-s on seatud eesmärk integreerida 2020. aastaks soolise võrdõiguslikkuse meetmed 85 % kõigist uutest ELi algatustest; arvestades, et vaatamata tehtud edusammudele hõlmas 2018. aastal ainult 55–68 % uutest programmidest soolist mõõdet;

arvestades, et ELi delegatsioonid ja missioonid on GAP II rakendamisel partnerriikides esmatähtsad ning delegatsioonide ja missioonide juhtide ja personali juhtimistööl ja teadmistel on oluline roll GAP II eduka rakendamise tagamisel; arvestades, et soovitav on, kui ELi delegatsioonides pääseb juhtimise ja haldusega seotud ametikohtadele rohkem naisi;

arvestades, et naised on endiselt suuresti alaesindatud ja alahinnatud poliitikas ja otsustusprotsessides, sealhulgas välispoliitika ja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas ELis ja kogu maailmas; arvestades, et ELis on kaitseministri ametikohal kuus naist ja 27 välisministrist ainult kolm on naised; arvestades, et sooliselt tasakaalustatud ametissenimetamised annavad otsustusprotsessile suure lisaväärtuse;

P.	arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2024 on seatud eesmärk saavutada 2024. aasta lõpuks kõigil komisjoni juhtimistasanditel 50 %-line sooline tasakaal;

arvestades, et Euroopa välisteenistuses on 75 % keskastme juhtide ja 87 % kõrgema juhtkonna ametikohtadel mehed; arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on võtnud kohustuse saavutada oma ametiaja lõpuks eesmärk, et 40 % juhtivatel ametikohtadel oleksid naised; arvestades, et tema kõige viimaste ametisse nimetamiste tulemusel loodi struktuur, millesse kuuluvad üksnes meessoost asepeasekretärid;

arvestades, et ELi poliitikas kaldutakse kujutama naisi seksuaalse ja soolise vägivalla ohvritena ning tegelema nende kaitsega peamiselt siis, kui seksuaalne ja sooline vägivald on aset leidnud; arvestades, et tugevam poliitika ja tegevuse keskendamine inimõiguste rikkumiste ennetamisele, millega vähendatakse jõudude tasakaalustamatust sugudevahelistes suhetes, parandaks ELi poliitikat selles valdkonnas;

arvestades, et kogu maailmas on tehtud edusamme seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamisel, kuid seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste tagamisel ja nendele juurdepääsul esineb jätkuvalt suuri puudusi; arvestades, et kogu maailmas täheldatakse muret tekitavat tagasiminekut naiste ja LGBTIQ+ inimeste õigustes, mis tähendab seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste piiramist ning seksuaalhariduse ja soouuringute keelamist; arvestades, et 2018. aastal vähenes seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud ELi meetmete arv ning samas valdkonnas oli kõige väiksem ka soolise võrdõiguslikkusega tegelevate komisjoni talituste ülemaailmsete meetmete arv; arvestades, et on olemas tungiv vajadus kinnitada uuesti ELi võetud kohustust edendada, kaitsta ja täita iga inimese õigust omada ilma diskrimineerimise ja vägivallata täielikku kontrolli oma seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste küsimustes;

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse nõustajate ja teabekeskuste töö on oluline ELi soolise võrdõiguslikkuse ning naiste, rahu ja julgeoleku poliitika analüüsimiseks, kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks, samuti soolise aspekti integreerimiseks igapäevastesse ülesannetesse ja tegevusse; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse nõustajad ja teabekeskused täidavad olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse poliitika horisontaalsel integreerimisel; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse suurem tähtsustamine ELi delegatsioonides, piisav aeg soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamiseks ja projektijuhid, kes on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse piisavale arvestamisele oma töös, on vajalikud tagamaks, et teabekeskused saavad oma ülesandeid asjakohaselt arendada; arvestades, et on vaja lisameetmeid selle tagamiseks, et soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikute ametijuhendis oleks nende ülesannete hulgas soolise võrdõiguslikkuse arvestamine ja edendamine;

U.	arvestades, et ainult kolmandik kõigist ELi delegatsioonidest tegeleb LGBTIQ+ inimeste õigustega; arvestades, et ELi LGBTIQ+ suuniseid ei kohaldata ühetaoliselt ning nende rakendamine sõltub suurel määral delegatsioonide juhtide teadmistest ja huvist, mitte struktuurse lähenemisviisi järgimisest;

arvestades, et kodanikuühiskonna naisrühmadel ja -aktivistidel on rahu ja julgeoleku tegevuskava edendamisel otsustava tähtsusega roll ning nende osalemine soolise võrdõiguslikkuse küsimuste peavoolustamisel on hädavajalik; arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruum eri valdkondades aheneb, sealhulgas naisorganisatsioonide ja naissoost inimõiguste kaitsjate, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ja LGBTIQ+ inimeste õiguste valdkonnas; arvestades, et naissoost inimõiguste kaitsjad seisavad sageli silmitsi mitmesuguste lisariskide ja -takistustega, mis on valdkondadevahelised ja valitsevate sooliste stereotüüpide kujundatud; arvestades, et kogu GAP III kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise tsükli jooksul tuleb tagada järjepidev koostöö naisorganisatsioonide ja naissoost inimõiguste kaitsjatega; arvestades, et vaja on kõrgemate eesmärkidega sise- ja välistegevust, et aktiivselt tegelda kõigi tagasilöökidega ja jätkata liikumist sooliselt võrdõigusliku ühiskonna suunas;

arvestades, et piiratud rahastamine ja töötajate vähesus on peamised takistused ELi soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide elluviimisel; arvestades, et poliitika sidusus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on samuti puudulik ning seni puudub ühtne süsteem, mis hõlbustaks soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise ühesugust mõistmist ja rakendamist ELi institutsioonides;

arvestades, et soolise perspektiivi lisamine ELi välis- ja julgeolekupoliitikasse tähendab ka spetsiifilise soolise mõõtme ja selliste ülemaailmsete nähtuste nagu kliimamuutused, ränne, kaubandus ja julgeolek tundmist ning nende mõju tõkestamist ja keskendumist nende naiste ja rühmade kogemustele ja vajadustele, kes seisavad silmitsi poliitika kujundamise keskmes oleva diskrimineerimise ja tõrjumise arvukate ja läbipõimunud vormidega;

kutsub ELi ja selle liikmesriike üles jätkuvalt tugevdama naiste ja tütarlaste õigusi ning edendama välis- ja julgeolekupoliitikas soolist võrdõiguslikkust kujundavat käsitust; rõhutab, et selline poliitika peab põhinema järjepideval soolise võrdõiguslikkuse arvestamisel, soolisel analüüsil koos soo ja vanuse alusel eristatud andmete ja sootundlike näitajatega ning süstemaatilisel soolise mõju hindamisel, et määrata kindlaks, sõnastada ja jälgida meetmeid kõigis sektorites eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust, ning et naistel ja erineva taustaga inimestel oleks sisukas ja õiglane roll otsuste tegemisel; julgustab ELi uurima võimalusi, kuidas soolise võrdõiguslikkuse analüüsi süstemaatiliselt jagada, hallata ja ajakohastada;

nõuab tungivalt, et komisjon, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriigid suurendaksid veelgi oma toetust soolisele võrdõiguslikkusele, kõigi naiste ja tütarlaste inimõiguste täielikule kasutamisele ja nende mõjuvõimu suurendamisele kogu maailmas ning täidaksid peamist ja suuremat rolli selle jaoks ressursside tõhusamaks muutmisel ja võimendamisel;

peab tervitatavaks asjaolu, et GAP II-l on kolm temaatilist sammast, nimelt 1) tagada tütarlaste ja naiste füüsiline ja vaimne puutumatus, 2) edendada majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning tütarlaste ja naiste mõjuvõimu suurendamist ning 3) suurendada tütarlaste ja naiste sõnaõigust ja osalust; märgib, et temaatilistes prioriteetides ja ELi eri osalejate tehtud edusammud on olnud ebaühtlased; nõuab seetõttu komisjonilt, komisjoni asepresidendilt ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt ja kõigilt liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava täielikuks rakendamiseks ja selles sätestatud tulemuslikkuse miinimumstandardite saavutamiseks; peab kahetsusväärseks, et 2018. aastal oli GAP II raames kõige vähem teada antud meetmetest, mille eesmärk oli võidelda naiste ja tütarlastega kaubitsemise vastu kõigi ekspluateerimise vormide eesmärgil, ning et see oli ka ainus eesmärk, mille puhul teatatud meetmete arv võrreldes 2017. aastaga vähenes;

kiidab heaks komisjoni ettepaneku vaadata 2020. aastal läbi ja esitada uus ehk kolmas ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2021–2025 (GAP III); rõhutab, et GAP III peaks tuginema kehtivas GAP II-s ette nähtud tegevusele ja seda laiendama ning võtma arvesse selle praegusel rakendamisel saadud kogemusi; rõhutab, et see dokument peab olema teatise vormis, et tagada selle tõhus rakendamine; tuletab meelde, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erinorme ja -menetlusi ning et liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika peaks teineteist täiendama ja tugevdama, austades täielikult ELi põhimõtteid ja aluslepinguid, sealhulgas ELi lepingu artikleid 2, 3 ja 5; väljendab heameelt komisjoni soovituste üle liikmesriikidele nende lähenemisviisi kohta soolisele võrdõiguslikkusele välistegevuses ja jätkata poliitiliste eesmärkide saavutamist oma vastutusalas vastavalt tegevuskavale;

väljendab heameelt naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ELi tegevuskava üle ning nõuab selle jõulist rakendamist; väljendab heameelt selle üle, et ELi ja NATO koostööd käsitlevasse 2018. aasta ühisdeklaratsiooni lisati naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava edendamine; peab tervitatavaks otsust uuendada ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ning nõuab, et sellesse lisataks soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine ja sihipärased meetmed soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas; väljendab ühtlasi heameelt inimkaubanduse kaotamist käsitleva uue ELi strateegia üle, mis on kavandatud 2021. aastaks;

kutsub üles suurendama veelgi poliitika sidusust ja koordineerimist ELi välistegevuses sisalduvate soolise võrdõiguslikkuse alaste kohustuste rakendamisel; rõhutab, et ELi strateegiline lähenemisviis tuleks siduda ja sünkroniseerida uue GAP III-ga, ning nõuab, et naiste, rahu ja julgeoleku teemaline 2019. aasta ELi tegevuskava lisataks GAP III eraldi peatükina; rõhutab naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga seotud kehtiva normatiivse raamistiku tähtsust; nõuab, et see raamistik oleks kõigi ELi ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete lähtealus ning kõik katsed selles valdkonnas võetud kohustustest loobuda või neist taganeda tuleb kindlalt tagasi lükata;

kutsub kõiki liikmesriike üles järgima feministlikku välis- ja julgeolekupoliitikat, mis käsitleks tõkkeid, mis ühtaegu takistavad naisi pääsemast kõrgema tasandi juhtivatele ja keskse tähtsusega ametikohtadele, nagu suursaadiku ja vahendaja ametikohad rahvusvahelistel rahukõnelustel ja läbirääkimistel, ja neil püsida ning on takistuseks ka algastme ametikohtade puhul; tuletab meelde, et arvesse tuleks võtta naiste osalemist takistavaid tegureid, nagu töö- ja eraelu head tasakaalu soodustava poliitika puudumine ja perekondlike kohustuste ebavõrdne jagunemine ning ootus, et naised on peamiselt hooldajad, mistõttu tuleb naistel sageli teha karjääripause või minna osalise tööajaga tööle, ning üldsuse üldist arvamust naisjuhtide kohta; rõhutab lisaks, et naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevas tegevuskavas naiste juhtrolli käsitlevate eesmärkide edendamisel on võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte üks ELi aluspõhimõtteid ning seda tuleks peavoolustada naiste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamisega nii väljaspool ELi kui ka ELis; tuletab meelde, et liikmesriikidel on kohustus kaotada sooline diskrimineerimine seoses sama või võrdväärse töö tasustamise kõigi aspektide ja tingimustega;

Sooline võrdõiguslikkus kui ELi välistegevuse juhtpõhimõte

kutsub Euroopa välisteenistust, asjaomaseid komisjoni talitusi, väljaspool Euroopa Liidu piire töötavaid Euroopa ameteid ja liikmesriike üles süstemaatiliselt integreerima soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist ja valdkonnaülest perspektiivi ELi välis- ja julgeoleku-, laienemis-, kaubandus- ja arengupoliitikasse, sealhulgas mitmepoolsetesse foorumitesse ja kogu poliitika kujundamisse, poliitilistesse ja strateegilistesse dialoogidesse, avalikesse avaldustesse, ülemaailmsesse inimõiguste alasesse aruandlusse ning järelevalve-, hindamis- ja aruandlusprotsessidesse; rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus peaks olema kogu ELi välistegevuses peamine eesmärk;

rõhutab, et ELi poliitikale ja tavadele ning praegusele programmitöö tsüklile omast võimudünaamikat tuleb põhjalikumalt analüüsida, et uurida ja käsitleda nende soolist mõju;

10.

tuletab meelde, kui tähtis on integreerida valdkondadevaheline perspektiiv kogu ELi välistegevusse, ning samuti seda, et ELi meetmetes tuleks arvestada erineva taustaga naiste kogemusi, eriti nende naiste kogemusi, kes seisavad silmitsi vanuse, soo, rassi, usu, sotsiaal-majandusliku ja õigusliku seisundi, võimete, seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel diskrimineerimise ja tõrjutuse läbipõimunud vormidega; tuletab meelde, et naised ei ole homogeenne rühm ega räägi ühel häälel;

11.

rõhutab vajadust tagada jätkuv pühendumine kolmanda tegevuskava rakendamisele kõige kõrgemal poliitilisel tasandil; palub GAP III-s täpsustada, et 85 % ametlikust arenguabist tuleks suunata programmidele, mille oluline või peamine eesmärk on sooline võrdõiguslikkus, ning et selle laiema kohustuse raames tuleks suur osa ametlikust arenguabist eraldada programmidele, mille peamine eesmärk on sooline võrdõiguslikkus, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused; nõuab täiendavaid sihipäraseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks; nõuab lisaks, et uus tegevuskava tugevdaks GAP II-s võetud kindlatel tõenditel põhinevat lähenemisviisi, milles kasutatakse kvalitatiivseid analüüse, et hinnata selliste programmide tegelikku mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele; nõuab soolise võrdõiguslikkuse jaoks eraldatud ja partnerriikides GAP III kaudu välja makstavate ELi rahaliste vahenditega seotud aruandluse parandamist;

12.

soovitab, et GAP III-ga kaasneksid selged, mõõdetavad ja tähtajalised edunäitajad, et jälgida lühiajalisi, keskmise ajaplaani ja pikaajalisi muutusi, vastutuse jagamist eri osalejatele, ning selged eesmärgid igas partnerriigis, mis on välja töötatud tihedas koostöös asjaomase partnerriigiga ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide, teiste asjaomaste kodanikuühiskonna osalejate ning kohalike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) aktiivsel kaasamisel; kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja ELi liikmesriike üles võtma uue tegevuskavaga taas kohustuse peavoolustada soolist võrdõiguslikkust kõigis sektorites; kutsub Euroopa välisteenistust, asjaomaseid komisjoni talitusi ja ELi liikmesriike üles tegema ettepanekuid soopõhiste lisameetmete kohta;

13.

nõuab, et GAP III-s tegeldaks tõsiselt tagasiminekuga naiste õigustes, parandades naiste ja tütarlaste juurdepääsu haridusele, teabele ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ja seonduvatele õigustele ning tagades nende kaitse sunduse, vägivalla, diskrimineerimise ja kuritarvitamise eest; rõhutab samuti, et uues tegevuskavas tuleks sõnaselgelt käsitleda naiste õiguste kaitset ja edendamist ning naiste osalemist kõikjal, sealhulgas ebakindlates riikides ja konfliktiolukordades;

14.

usub, et haridus on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise saavutamiseks väga oluline; nõuab seepärast, et ELi üles pühenduks tulevases GAP III-s veelgi enam soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja sooliste stereotüüpide vastu võitlemisele haridussüsteemis ja selle abil; nõuab sellega seoses, et arutataks mitmesuguseid võimalusi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas;

15.

väljendab rahulolu naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ELi strateegilise lähenemisviisiga ning 2019. aastal vastu võetud ELi tegevuskavaga naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning nõuab nende jõulist rakendamist; väljendab siiski kahetsust, et olenemata selgetest eesmärkidest ja näitajatest on selle poliitilise kohustuse elluviimine endiselt probleem ning nõuab edasiste jõupingutuste tegemist; rõhutab, et naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamiseks on olulised riiklikud tegevuskavad; peab kiiduväärseks asjaolu, et peaaegu kõik ELi liikmesriigid on aasta lõpuks vastu võtnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 käsitlevad riiklikud tegevuskavad; peab siiski kahetsusväärseks, et ainult ühes neist on eraldatud eelarve nende tegevuskavade rakendamiseks; kutsub ELi liikmesriike üles eraldama sellise eelarve ning töötama välja riiklikud parlamentaarse järelevalve mehhanismid ning võtma naiste kontrolli-, hindamis- ja järelevalvemehhanismides osalemise jaoks kasutusele kvoodid; peab kahetsusväärseks, et paljud ELi töötajad ei ole naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat tegevuskava oma töösse integreerinud ja arvatakse, et seda võib rakendada oma äranägemise järgi eesmärgiga parandada missioonide tõhusust, kuid mitte selleks, et tagada naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus kui selline;

16.

kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et rakendada struktureeritud sooteadlikku eelarvestamist, et jälgida täpselt kõiki seonduvaid kulutusi, sealhulgas välistegevuse valdkonnas, ning korraldada ELi rahastatavate eri programmide soolise mõju eel- ja järelhindamisi ning anda aru Euroopa Parlamendile; rõhutab, et see hindamine peaks põhinema soo ja vanuse alusel eristatud andmetel ning selle tulemus tuleks integreerida programmitöö tsüklisse; rõhutab vajadust suurendada võrdõiguslikkuse analüüsi usaldusväärsust, ühtlustades ELi delegatsioonide kogutud andmeid nii, et neid saaks võrrelda; nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse analüüsil oleks osa riigi strateegiliste eesmärkide, programmide, projektide ja dialoogi kujundamisel;

17.

nõuab, et kavandatava naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) määruse raames toetataks 85 % sihtotstarbelise rahastamise eraldamist programmidele, mille oluline või peamine eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine, ning halduspiirangute vähendamisele, et kohalikud ja väikesed kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et oluline on muuta soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine ja sihipärased meetmed NDICI määruse kohasteks selgeteks eesmärkideks ja tagada, et partnerid saaksid selle rakendamiseks loota piisavale poliitilisele ja rahalisele toetusele; nõuab, et kõigi ELi eelarvest rahastatavate ELi välis- ja julgeolekupoliitika meetmete projektide valimise, seire ja hindamise etappides kasutataks soopõhiseid näitajaid; rõhutab vajadust muuta olemasolevate ja tulevaste ELi vahendite kasutamine tõhusamaks sooteadliku eelarvestamise abil, eelkõige ajal, mil tuleb lahendada tähtsaid küsimusi, nagu järgmine mitmeaastane finantsraamistik, eelarvepiirangud ja COVID-19 kriisi tagajärjed;

18.

kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja ELi delegatsioone üles tunnustama tütarlapsi ja noori naisi muutuste algatajatena ning toetama nende turvalist, sisulist ja kaasavat osalemist ühiskondlikus ja avalikus elus, sealhulgas võtma arvesse noote juhitavate organisatsioonide tagasisidet ja toetama neid suutlikkuse suurendamise abil; rõhutab tütarlaste, noorte naiste ja naiste positiivset rolli püsiva rahu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel, sealhulgas tütarlaste ja naiste juhitavate kohalike algatustega konfliktide ennetamisel ja rahu tagamisel; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid hädaolukordades hariduse jaoks piisava eelarve, et igal tütarlapsel oleks eduvõimalus, hoolimata konfliktidest ja loodusõnnetustest põhjustatud oludest;

19.

tunnustab, et humanitaarkriisid suurendavad seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud probleeme, ning tuletab meelde, et kriisipiirkondades puutuvad naised ja tütarlapsed, eelkõige sellistes vähekaitstud rühmades nagu pagulased ja rändajad, eriti kokku seksuaalse vägivalla, suguhaiguste, seksuaalse ärakasutamise, vägistamise sõjarelvana kasutamise ja soovimatu rasedusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama humanitaarabi andmisel suurt tähtsust soolisele võrdõiguslikkusele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, samuti vastutusele ning õigusemõistmise ja õiguskaitsevahendite kättesaadavusele seksuaal- ja reproduktiivõiguste rikkumise ning soolise vägivalla korral, sealhulgas humanitaarabi osutajate koolitusele ning praegusele ja edaspidisele rahastamisele; rõhutab, kui oluline on OECD arenguabi komitee soovitus seksuaalse ärakasutamise, väärkohtlemise ja ahistamise lõpetamise kohta arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas; peab sellega seoses tervitatavaks arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas tegutsevate sidusrühmade keskendumist kuritarvitamise ja ahistamise vastu võitlemisele konfliktiolukorras; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide ning samuti naiste juhitavate organisatsioonide ja naiste õiguste kaitsjate kaasamist humanitaarabi koordineerimise ja otsuste tegemise struktuuridesse;

20.

nõuab liidu sise- ja välisprogrammide koostoime uurimist, et tagada ühtne ja järjepidev lähenemisviis nii liidusisestele kui ka -välistele poliitikasuundadele, näiteks naiste suguelundite moonutamise korral;

21.

kutsub komisjoni töötama välja väärtustepõhise kaubanduspoliitika, mis tagab töö- ja keskkonnaõiguste kõrgetasemelise kaitse ning põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse austamise; tuletab meelde, et kõik ELi kaubandus- ja investeerimislepingud peavad võtma arvesse soolist aspekti ning sisaldama põhjalikku ja jõustatavat peatükki kaubanduse ja kestliku arengu kohta; tuletab meelde, et kaubanduslepingute läbirääkimised võivad olla oluline vahend soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks kolmandates riikides, ning nõuab sooliselt eristatud andmete kogumist kaubanduse mõju kohta; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid eel- ja järelhindamistes arvesse ELi kaubanduspoliitika ja -lepingute riigi- ja sektoripõhist soolist mõju; rõhutab, et kaubandusläbirääkimistel tuleks arvesse võtta soolise analüüsi tulemusi, arvestades nii nende positiivset kui ka negatiivset mõju kogu protsessi jooksul alates läbirääkimistest kuni rakendamiseni, ning sellele peaksid lisanduma meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vältimiseks või kompenseerimiseks; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tagada esimest korda ELi jaoks eraldi soolise võrdõiguslikkuse peatüki lisamine Tšiili ja ELi vahelisesse ajakohastatud assotsieerimislepingusse ning nõuab, et edendataks ja toetataks selliste peatükkide lisamist kõikidesse edasistesse ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse, tuginedes olemasolevatele rahvusvahelistele eeskujudele ja nende lisaväärtusele pärast läbiviidud hindamisi;

22.

kutsub liikmesriike üles järgima täielikult relvaeksporti käsitlevat ühist seisukohta ning kutsub eelkõige liikmesriike üles võtma arvesse riski, et eksporditud materjale kasutatakse sooliseks vägivallaks või naiste ja laste vastaseks vägivallaks või selle hõlbustamiseks; rõhutab, et sootundlik lähenemisviis tähendab inimestele keskendunud julgeolekukäsitlust, mille eesmärk on parandada naiste turvalisust, sealhulgas majanduslikku, sotsiaalset ja tervisealast turvalisust;

Soolisele võrdõiguslikkusele ja mitmekesisusele keskendumine ELi peakorterites ja delegatsioonide institutsioonilises kultuuris

23.

kutsub liikmesriike üles looma ametlikku soolise võrdõiguslikkuse töörühma; nõuab, et moodustataks uus nõukogu koosseis, kus saavad kokku soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatele ministritele ja riigisekretäridele eesmärgiga soodustada soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist kogu ELi poliitikas, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitikas;

24.

peab tervitatavaks Euroopa välisteenistuse sooküsimuste peanõuniku ja ELi mitteametliku naiste, rahu ja julgeoleku rakkerühma senist tööd, sealhulgas asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise tagamist oma aruteludes; peab siiski kahetsusväärseks sooküsimuste peanõuniku ametikohale eraldatud töötajate arvu ja vahendite piiratust ning nõuab, et ametikoha täitja annaks aru otse komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale; rõhutab, et sellele ametikohale eraldatud vahendeid tuleb veelgi tõhusamalt kasutada; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat jätkama jõupingutuste tegemise soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamisel, nimetama igas Euroopa välisteenistuse direktoraadis ametisse ühe täiskohaga sooküsimustega tegeleva nõuniku, kes annab aru otse peanõunikule, ning ergutama oma töötajaid tegema tihedat koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga; rõhutab, et ELi institutsioonide ja asutuste vahel teadmiste vahetamine on oluline ja väga tõhus vahend, millega vältida kõrgeid halduskulusid ja bürokraatia asjatut suurenemist;

25.

väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste strateegia üle aastateks 2018–2023 ning nõuab selle ajakohastamist, et lisada sellesse konkreetsed, mõõdetavad ja siduvad poliitilised kohustused naiste esindatuse kohta juhtivatel ametikohtadel; nõuab tungivalt, et saavutataks eesmärk, mille kohaselt 50 % naistest töötab juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas delegatsioonide juhtidena ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidel ja operatsioonidel; tunneb heameelt komisjoni edusammude üle selles valdkonnas, sest naised moodustavad 41 % komisjoni kõigi tasandite juhtidest; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et Euroopa välisteenistus on kaugel selle eesmärgi saavutamisest, kuna ainult kaks kaheksast ELi eriesindajast on naised ning naiste osakaal keskastme juhtide ametikohtadel on 31,3 % ja kõrgema astme juhtide ametikohtadel 26 %; kutsub praegust komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma vajalikke meetmeid selle olukorra parandamiseks ning palub liikmesriikidel esitada juhtivatele ametikohtadele kandidaadiks rohkem naisi;

26.

rõhutab mittediskrimineerimise ja mitmekesisuse põhimõtte tähtsust ELi institutsioonides, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21; rõhutab, et Euroopa välisteenistusel on vaja kohandada oma värbamis- ja töölevõtmise protsesse, et pöörata rohkem tähelepanu mitmekesisusele ja kaasamisele; rõhutab vajadust sootundlike värbamismenetluste järele, sealhulgas Euroopa Personalivaliku Ametis; nõuab, et sootundlik juhtimine kuuluks kesk- ja kõrgema juhtkonna ametikohtade kirjeldustesse;

27.

palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada, et ELi delegatsioonide juhid välisriikides vastutaksid ametlikult soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise eest oma delegatsiooni töö kõikides aspektides ning tagaksid selle, et nad annavad sellest aru anda; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada, et ELi delegatsioonides oleksid eraldi sihtotstarbelised soolise võrdõiguslikkuse kontaktpunktid, et tagada töö sujumine ja hoida bürokraatia võimalikult väiksena; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse kontaktpunktidel peab olema piisavalt vahendeid ja aega oma ülesannete täitmiseks ja ametijuhendid, milles on üksikasjalikult kirjeldatud nende kohustused; rõhutab, et nad peaksid aru andma otse delegatsiooni juhile/osakonna juhatajale, neil peaks olema juurdepääs kõigile oma ülesannete täitmiseks vajalikele dokumentidele ja koolitusele ning neil peaks vajaduse korral olema juhtimisülesanded; nõuab, et kõikidel ELi delegatsioonidel oleksid võrdõiguslikkuse suunised ja delegatsioonide töö hõlbustamiseks välja töötatud veebipõhine aruandlus, selged vormid ja juhendid;

28.

rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei ole võimalik ilma soolist võrdõiguslikkust arvestava juhtimiseta; nõuab sellega seoses soolise võrdõiguslikkuse ja selle peavoolustamise alast kohustuslikku ja kohandatud koolitust kõigile Euroopa välisteenistuse juhtidele, ELi diplomaatilise teenistuse töötajatele ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide juhtidele või ülematele; rõhutab, et uute ELi delegatsioonide juhtide ülesannete kirjeldused ja ametijuhendid peavad sisaldama spetsiifilisi viiteid soolisele võrdõiguslikkusele; rõhutab, et nende hindamisel tuleb kohaldada erikriteeriume, mille alusel mõõta võrdõiguslikkuse peavoolustamiseks tehtud tööd; rõhutab, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine peaks olema kõigi ELi eriesindajate jaoks läbiv prioriteet ja nende mandaadi juhtpõhimõte, eelkõige ELi inimõiguste eriesindaja puhul;

29.

rõhutab, et naiste osalemine ÜJKP missioonidel aitab kaasa missiooni tõhususele ja suurendab ELi usaldusväärsust meeste ja naiste võrdsete õiguste edendajana kogu maailmas; väljendab heameelt asjaolu üle, et kõik ÜJKP tsiviilmissioonid on nüüdseks nimetanud ametisse soolise võrdõiguslikkuse nõustajad, ning kutsub ÜJKP sõjalisi missioone üles tegema sama; julgustab ELi liikmesriike nimetama olemasolevate vabade ametikohtade jaoks naiskandidaate; nõuab, et kõik ELi lähetatud sõjaväelased ja tsiviiltöötajad oleksid soolise võrdõiguslikkuse ning naiste, rahu ja julgeoleku valdkonnas saanud piisava koolituse, eelkõige seoses sellega, kuidas integreerida soolist perspektiivi oma ülesannetesse; peab kahetsusväärseks, et ÜJKP missioonidel ja eelkõige sõjalistel operatsioonidel töötavate naiste arv on endiselt väga väike; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus edendaks vajaliku poliitilise kohustuse võtmist, et suurendada naiste arvu ELi kriisiohjamise missioonides ja operatsioonides; nõuab tungivalt, et liikmesriigid otsiksid võimalusi värbamis- ja kinnistamispoliitika tugevdamiseks ning naiste osaluse edendamiseks rahu tagamise ja rahuvalvemissioonidel;

30.

peab kahetsusväärseks, et üksnes mõned ELi ÜJKP missioonid pakuvad koolitust seksuaalse ja soolise ahistamise kohta, ning kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles korraldama kõikidele missioonidele ja operatsioonidele kohustuslikke koolitusi sellise ahistamise tõkestamiseks ning tagama ohvritele ja rikkumisest teatajatele tõhusa kaitse; nõuab ÜJKP missioonide ja operatsioonide uuendatud üldiste käitumisstandardite ajakohastamist, et lisada täisleppimatuse põhimõte ELi juhtide ja juhtkonna tegevusetuse suhtes seoses seksuaalse ja soolise vägivallaga;

31.

nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning ELi liikmesriigid lisaksid ÜJKPga seotud nõukogu otsustesse ja missioonide mandaatidesse viited ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1325 ja järelmeetmete resolutsioonidele ning tagaksid, et kõigil ÜJKP missioonidel ja operatsioonidel oleks iga-aastane tegevuskava selle kohta, kuidas rakendada tulevase GAP III eesmärke ning naiste, rahu ja julgeoleku teemalist ELi tegevuskava; nõuab, et uute ÜJKP vahendite, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi ja kavandatud Euroopa rahutagamisrahastu jaoks nähtaks ette sooline analüüs;

32.

kiidab heaks sooküsimustega tegelevate kontaktisikute suureneva võrgustiku, milles on olemas haldustugi ja juurdepääs koolitusele; märgib sellega seoses, et korraldati Lääne-Balkani riikides ja Türgis asuvate sooküsimustega tegelevate kontaktisikute piirkondlik kohtumine, mille eesmärk oli tõhustada tööd soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise vallas; kiidab heaks parema koostöö Lääne-Balkani riikidega G7 partnerlusalgatuse raames, kus EL nõustus looma partnerlussuhted Bosnia ja Hertsegoviinaga, et laiendada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat tegevuskava;

33.

juhib tähelepanu sellele, et oluline on edendada soolist võrdõiguslikkust ELi välispoliitikas ka Euroopa Parlamendi suhete kaudu kolmandate riikidega; kiidab sellega seoses heaks parlamendi delegatsioonide otsuse määrata igas delegatsioonis ametisse esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimustes; juhib tähelepanu vajadusele edendada võrdõiguslikkust ja mitmekesisust kõikides Euroopa Parlamendi delegatsioonide tegevustes, sealhulgas parlamendi ametlike kohtumiste ajal kolmandate riikidega;

Naiste ja tütarlaste õiguste kaitse ja edendamise ning nende osalemise esikohale seadmine

34.

nõuab, et EL ja liikmesriigid täidaksid kõiki ülemaailmse soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga seotud rahvusvahelisi kohustusi; nõuab lisaks, et nad ergutaksid partnerriike tühistama naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni suhtes tehtud reservatsioonid, pakkudes selleks tuge, ning rakendama 1995. aastal Pekingis toimunud ÜRO neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava, sealhulgas õigusaktide abil;

35.

tuletab meelde naiste keskset rolli rahuloojatena ning rõhutab, kui oluline on naiste roll dialoogi edendamisel, rahu kindlustamisel, ning nende erinevad seisukohad on muutnud arusaama rahu ja julgeoleku tähendusest; juhib tähelepanu sellele, et naiste sisulise ja õiglase osalemise tagamine ELi välispoliitilistel läbirääkimistel ning rahu- ja julgeolekuprotsessides on seotud heaolu kasvu, inimõiguste rikkumise vähenemise ning üleilmse julgeoleku, demokraatia ja püsiva rahu edendamisega; märgib, et naiste õiguste edendamine kriisidest või konfliktidest räsitud riikides soodustab tugevamate ja vastupidavamate kogukondade teket; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles kaitsma naiste ja tütarlaste õigusi ning tagama ELi konfliktide ennetamise ja vahendamisega seotud tegevuses nende täieliku ja sisulise osalemise konfliktitsükli eri etappides;

36.

juhib tähelepanu sellele, et pühendumine seksuaalse ja soopõhise vägivalla kõigi vormide, sealhulgas lähisuhtevägivalla, veebipõhise vägivalla, selliste kahjulike tavade nagu naiste suguelundite moonutamine ning lapsega sõlmitud ja varajased abielud ja sundabielud, „au nimel“ toime pandud vägivald, samuti konfliktidega seotud seksuaalse ja soolise vägivalla, inimkaubanduse, seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamise vastasele võitlusele ning nende eest kohtu alla andmisele on ülimalt oluline; rõhutab sellega seoses, et kannatanuid on vaja abistada; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata naistele ja tütarlastele, kes seisavad silmitsi diskrimineerimise arvukate ja läbipõimunud vormidega; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni kui esimese õiguslikult siduva rahvusvahelise vahendi, mille eesmärk on naistevastase vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine, näidates sellega eeskuju kogu maailmas ja muutes ELi pühendumuse sellise vägivalla likvideerimisele oma välissuhetes usutavaks; nõuab naistevastast vägivalda ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevate ELi suuniste läbivaatamist ja ajakohastamist;

37.

rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei ole võimalik ilma meeste ja noorukite kaasamiseta; on veendunud, et soolise võrdõiguslikkuse edendamise protsessis tuleb kutsuda mehi ja noorukeid osalema ja aitama aktiivselt muutusi ellu viia, võideldes seeläbi sooliste stereotüüpide vastu; tuletab eelkõige meelde meeste ja noorukite rolli ja vastutust seksuaalse ja soolise vägivalla vastases võitlemises;

38.

kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tagama inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste täieliku rakendamise ning võtma vastu lisa, mille eesmärk on tunnustada ja arendada täiendavaid strateegiaid ja vahendeid, et paremini ja tõhusamalt reageerida ja ennetada konkreetseid olukordi, ohtusid ja riskitegureid, millega naissoost inimõiguste kaitsjad, sealhulgas tütarlapsed ja nooraktivistid silmitsi seisavad; nõuab soolise perspektiivi viivitamatut kohaldamist ja erimeetmeid naissoost inimõiguste kaitsjate toetamiseks kõigis programmides ja vahendites, mille eesmärk on kaitsta inimõiguste kaitsjaid;

39.

rõhutab, et paljudes maailma piirkondades ei ole naiste ja tütarlaste inimõigused täielikult tagatud ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas naiste ja tütarlaste õiguste organisatsioonid, seisavad silmitsi üha suuremate probleemidega üle maailma ahenevas demokraatlikus tegevusruumis. tuletab meelde olulist tööd, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid on kohapeal teinud, et säilitada rahu ja kaasata naised rahuprotsessi, poliitikasse, valitsemisse, institutsioonide ülesehitamisse, õigusriiki ja julgeolekusektorisse; kutsub ELi delegatsioone üles jälgima tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas ning suundumust kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise poole ning võtma konkreetseid meetmeid kodanikuühiskonna kaitsmiseks ähvarduste, ahistamise, vägivalla ja vaenukõne eest; nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa välisteenistus, liikmesriigid ja ELi delegatsioonide juhid tagaksid suutlikkuse asjakohase edendamisega toetuse kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas naisorganisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele ning muudaksid nendega tehtava koostöö ja konsulteerimise oma töö standardelemendiks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid algatusi, mille eesmärk on vaidlustada ja kujundada ümber negatiivsed soolised normid ja stereotüübid kõigis olukordades;

40.

kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust süstemaatiliselt toetama seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu ning seonduvaid õigusi, mis aitab kaasa kõigi tervist käsitlevate kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, näiteks sünnieelne hooldus ja meetmed suure riskiga sündide ennetamiseks ning imikute ja väikelaste suremuse vähendamiseks; juhib tähelepanu vajadusele toetada juurdepääsu pereplaneerimisele ja emade tervishoiuteenustele, igakülgsele eakohasele seksuaalharidusele, rasestumisvastastele vahenditele, ohututele ja seaduslikele aborditeenustele ning austada naiste õigust teha otsuseid oma keha kohta ja olla kaitstud igasuguse diskrimineerimise, sunduse või vägivalla eest; kutsub komisjoni üles tõkestama nn üleilmse suutropireegli (global gag rule) mõju, toetades oluliselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste rahastamist olemasolevatest ELi välismõõtme rahastamisvahenditest;

41.

tuletab meelde, et kultuurilise ja struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu mõjutavad kliimamuutused ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi; tunnistab, et sooline võrdõiguslikkus on rahu, julgeoleku ja kestliku arengu saavutamise ning kliimaprobleemide tõhusa lahendamise seisukohast oluline ning et sellise ausa ja õiglase ülemineku saavutamiseks, kus mitte kedagi ei jäeta kõrvale, on otsustava tähtsusega valdkondadevahelise perspektiivi olemasolu; juhib tähelepanu asjaolule, et ainult 30 % kliimaläbirääkijatest on naised, ja tuletab meelde, et naiste sisuline ja võrdne osalemine ELi, riigi ja kohaliku tasandi kliimapoliitika ja meetmete üle otsuste tegemise organites on pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline; soovitab tungivalt luua GAP III-s selged seosed Pariisi kokkuleppega ning palub, et EL ja tema liikmesriigid tagaksid naisorganisatsioonidele juurdepääsu rahvusvahelistele kliimafondidele;

42.

peab kahetsusväärseks, et naised ja tütarlapsed kogu maailmas puutuvad jätkuvalt kokku süstemaatilise diskrimineerimise paljude vormidega; märgib, et on vaja võidelda naiste vaesuse vastu, tagades neile võrdse juurdepääsu majandusressurssidele; tuletab meelde, et naiste suurem kaasatus tööturul, suurem toetus naiste ettevõtlusele, võrdne kapitali kättesaadavus ka naisettevõtjatele, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse töö eest võrdse palga kaitse ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamine on tähtsad tegurid pikaajalise kestliku ja kaasava majandusliku heaolu saavutamisel, ebavõrdsusega võitlemisel ja naiste ergutamisel saavutada rahaline iseseisvus; kutsub sellega seoses liikmesriike ja ELi institutsioone üles suurendama vajaduse korral rahastamise kättesaadavust, sealhulgas mikrokrediidi tagamisega ning tegema koostööd partnerriikidega, et edendada naiste staatust, sealhulgas sellistes valdkondades nagu pärandiõigus omandile ja maale, juurdepääs õiguslikule seisundile ning finants- ja digitaalsele kirjaoskusele ning kaitse lapstööjõu kasutamise ja muude ekspluateerimisvormide eest;

43.

rõhutab vajadust rakendada ELi rändepoliitikas sooline perspektiiv, mis tagab naistest ja tütarlastest varjupaigataotlejate ja pagulaste õigused, võtta viivitamata kasutusele sootundlikud varjupaiga- ja rändemenetlused ning tõhustada tööd, et tagada Euroopa vastuvõtukeskustes võimaliku vägivalla, ahistamise, vägistamise ja naistega kaubitsemise nõuetekohane kindlakstegemine ja kaitse nende eest;

44.

mõistab hukka igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla, sealhulgas inimkaubanduse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama koostööd kolmandate riikidega, et võidelda inimkaubanduse kõigi vormide vastu, pöörates erilist tähelepanu inimkaubanduse soolisele mõõtmele, eriti selleks, et tõkestada lapsega sõlmitud abielusid, naiste ja tütarlaste seksuaalset ärakasutamist ning seksiturismi; nõuab sootundlikku lähenemisviisi inimkaubandusele, käsitledes põhjalikult selle mõju mitmesuguste inimõiguste kasutamisele;

45.

nõuab, et sõjaaegse vägistamise ohvriks langenud tütarlastel ja naistel peab olema juurdepääs mittediskrimineerivale hooldusele, eelkõige põhjalikule arstiabile; rõhutab sellega seoses vajadust tagada, et kõikide naiste ja tütarlaste õigust elule ja inimväärsele kohtlemisele kaitstakse, eelkõige kahjulike tavade vastase aktiivse võitluse abil; rõhutab, et vägistamise kasutamine relva ja sunnivahendina tuleb kaotada ning EL peaks avaldama survet kolmandate riikide valitsustele ja kõigile sidusrühmadele, kes on seotud piirkondadega, kus toimub sooline vägivald, et teha sellele tavale lõpp, anda toimepanijad kohtu alla ja teha koostööd ellujäänute, kannatada saanud naiste ja kogukondadega, et aidata neil terveneda ja taastuda;

46.

võtab teadmiseks jätkuvad eduammud ELi ja ÜRO algatuse „Spotlight“ rakendamisel, et kaotada naiste- ja tütarlastevastane vägivald kogu maailmas – sellega seoses eraldati 2018. aastal Aafrikas ja Ladina-Ameerikas elluviidavate programmide jaoks 270 miljonit eurot; nõuab, et EL võtaks kindla juhtrolli algatuses „Kaitse tagamine soolise vägivalla eest hädaolukordades“ ning konfliktidega seotud seksuaalse ja soolise vägivalla ohvrite toetamisel; tuletab komisjonile ja ELi liikmesriikidele meelde seksuaalse ja soolise vägivalla lõpetamist humanitaarkriisides käsitleva Oslo konverentsi tulemuste tähtsust;

47.

märgib, et 2018. aastal leppisid EL ja ÜRO aastateks 2019–2021 rahuoperatsioone ja kriisiohjet käsitlevaks koostööks kokku uutes, tulevikku suunatud prioriteetides; rõhutab vajadust muuta ELi ja ÜRO vahelise naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva koostööplatvormi loomine välisasjade ja julgeolekuküsimuste tähtsaks osaks;

48.

märgib, et ÜRO on hoiatanud, et COVID-19 pandeemia on toonud ilmsiks ja süvendanud igat liiki ebavõrdsust, sealhulgas soolist ebavõrdsust; peab äärmiselt muret tekitavaks koduse hoolduse ja riikliku hooldustöö ebavõrdset jaotust ja seda, et naised moodustavad umbes 70 % kogu maailma tervishoiutöötajatest ning et muret tekitab soolise vägivalla järsk kasv, mis on osaliselt tingitud pikemast piirangute perioodist ning piiratud juurdepääsust reproduktiiv- ja emadustervisele; nõuab seetõttu sihipäraste ja konkreetsete meetmete väljatöötamist, et tegelda COVID-19 sotsiaal-majandusliku mõjuga naistele ja tütarlastele; rõhutab, et kiiremas korras tuleks teha kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid selle tagamiseks, et naisorganisatsioonidel, inimõiguste kaitsjatel ja rahu kindlustajatel oleks täielik ja takistusteta juurdepääs kvaliteetsele tehnoloogiale, et neil oleks võimalik sisuliselt osaleda COVID-19 kriisi ajal otsuste tegemise protsessis; rõhutab, kui vajalik on, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjon tunnustaksid inimeste julgeoleku vajalikkust, mis hõlmab naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ELi strateegilise lähenemisviisi kõiki aspekte; rõhutab vajadust tagada, et COVID-19-le suunatud ELi ülemaailmse vastuse rakendamine oleks sootundlik ning selles käsitletaks nõuetekohaselt naiste ja muude tõrjutud rühmade erivajadusi ning tagataks nende kaasamine kogu kavandamistsüklis.

o o

49.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.

(2) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.

(3) ELT C 76, 9.3.2020, lk 168.

(4) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 56.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/215

P9_TA(2020)0278

Soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise struktureeritud koostöö (PESCO) rakendamise ja juhtimise kohta

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise struktureeritud koostöö (PESCO) rakendamise ja juhtimise kohta (2020/2080(INI))

(2021/C 404/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja eriti selle artiklit 36, artikli 42 lõiget 6, artiklit 46 ja selle protokolli (nr 10) alalise struktureeritud koostöö kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (1),

—	võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (2),

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/909, millega kehtestatakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektide ühised projektijuhtimise reeglid (3),

—	võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/1797, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (4),

—	võttes arvesse 12. novembri 2019. aasta nõukogu otsust (ÜVJP) 2019/1909, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (5),

—	võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

—	võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

—	võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2019. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

—	võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta soovitust, mis käsitleb alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud siduvamate kohustuste täiteetappe ning millega määratakse kindlaks kitsamad eesmärgid (2018/C374/01) (6),

—	võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiseadusliku, õigusliku ja institutsioonilise mõju ning Lissaboni lepingust tulenevate võimaluste kohta (7),

—	võttes arvesse relvakaubanduslepingut, mis jõustus 2014. aasta detsembris,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta septembri ülevaadet nr 09/2019 Euroopa kaitse kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0165/2020),

arvestades, et ELi lepingu artikli 42 lõike 2 kohaselt hõlmab ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist, mis viib ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu ühehäälselt niiviisi otsustab; arvestades, et PESCO on oluline samm selle eesmärgi saavutamise suunas;

arvestades, et PESCOt tuleks kasutada Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sätestatud vastastikuse abi ja toetuse kohustuse edasiseks rakendamiseks ja arendamiseks, nagu tuletati meelde liikmesriikide poolt nõukogule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale PESCO kohta esitatud ühisteates, mille 23 liikmesriiki allkirjastasid 13. novembril 2017, et parandada liikmesriikide valmisolekut pakkuda kaasliikmesriigile solidaarsust, kui see satub oma territooriumil relvastatud rünnaku ohvriks;

arvestades, et ELi lepingu artikliga 42 loodud alalist struktureeritud koostööd käsitleva protokolli (nr 10) artikli 1 punkti a kohaselt on üks PESCO eesmärke see, et liikmesriigid arendavad intensiivsemalt oma kaitsevõimet, arendades oma riiklikku panust ja vajaduse korral osalemist riikidevahelistes relvajõududes, Euroopa peamistes varustusprogrammides ning Euroopa Kaitseagentuuri tegevuses;

arvestades, et protokolli nr 10 artikli 1 punktis b on sätestatud, et liikmesriik peab „olema võimeline hiljemalt 2010. aastaks tagama kavandatud missioonideks kas iseseisvalt või osana riikidevahelistest relvajõudude rühmadest eriülesandega lahinguüksusi, mis on taktikalisel tasandil tugielementidega, kaasa arvatud transport ja logistika, lahinguformeeringutena korraldatud, ning mis on võimelised Euroopa Liidu lepingu artiklis 43 osutatud ülesandeid täitma 5 kuni 30 päeva jooksul eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni taotluste korral, ning mida saab lahinguvalmis hoida esialgse 30-päevase perioodi vältel, mida saab pikendada vähemalt 120 päevani“; arvestades, et artikli 1 punkti b tuleb muuta, et see vastaks nõuetekohaselt järjest keerulisemale geopoliitilisele keskkonnale; arvestades, et liikmesriigid on selle eesmärgi saavutamisest endiselt kaugel;

E.	arvestades, et ELi ühise kaitsestrateegia loomine on mitmete ja üha suurenevate ohtude kontekstis vajalikum kui kunagi varem;

arvestades, et ELi üldise julgeoleku- ja kaitsestrateegia kohane ambitsioonitase hõlmab kriisiohjamist ja partnerite võimekuse suurendamist, et kaitsta Euroopat ja selle kodanikke; arvestades, et ükski liikmesriik ei saa end kaitsta üksinda, kuna ELi ees seisvad ning liidu kodanike, piirkondade ja taristute vastu suunatud julgeoleku- ja kaitseohud on ühised mitmetahulised ohud, millega ei saa tegeleda liikmesriik omaette; arvestades, et tulemuslik ELi süsteem ressursside tõhusaks, sidusaks, strateegiliseks ja ühiseks kasutamiseks oleks kasulik ELi julgeoleku ja kaitse üldisele tasemele ning see on kiiresti halvenevas julgeolekukeskkonnas vajalikum kui kunagi varem; arvestades, et vaja on teha suuremaid jõupingutusi küberkaitsealases koostöös, näiteks tuleb tõhustada teabevahetust, koolitust ja operatiivtuge, et hübriidohtudega paremini võidelda;

arvestades, et PESCO peamised osalejad on osalevad liikmesriigid, kes annavad liidu käsutusse võimed ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamiseks (ELi lepingu artikli 42 lõige 1 ja artikli 42 lõige 3) ning kasutavad neid ELi operatsioonidel ja missioonidel, kui nõukogu usaldab neile liidu raames teatava ülesande täitmise (ELi lepingu artikli 42 lõiked 1, 4 ja 5, artikkel 43 ja artikkel 44), ning arendavad muu hulgas, kui see on asjakohane, Euroopa Kaitseagentuuri raames oma kaitsevõimet (ELi lepingu artikli 42 lõige 3 ja artikkel 45);

arvestades, et PESCO pikaajaline eesmärk on pakkuda liidule operatiivset tegutsemisvõimet, kasutades sõjalisi vahendeid, mida täiendavad tsiviilvahendid, et luua liikmesriikidele kättesaadav sidus kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjaliste operatsioonide tarbeks; arvestades, et PESCO peaks tugevdama ELi võimet tegutseda rahvusvahelise julgeoleku tagajana, et aidata tulemuslikult ja usaldusväärselt kaasa rahvusvahelise, piirkondliku ja Euroopa julgeoleku tagamisele, hoides samal ajal ära ka ebakindluse levimist, ja suurendama koostegutsemisvõimet, et kaitsta ELi kodanikke ja maksimeerida hangete dubleerimise, ülevõimsuse ja kooskõlastamatuse vähendamise kaudu kaitsekulutuste tõhusust;

arvestades, et vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2017/2315, millega loodi alaline struktureeritud koostöö, on ühtsete jõudude põhimõtet järgides ja tingimusel, et välditakse dubleerimist ja esmatähtsaks peetakse koostegutsemisvõimet, liikmesriikide tõhusamast kaitsevõimest kasu ka NATO-le, kuna see tugevdab alliansi Euroopa sammast ja vastab korduvatele nõudmistele parandada atlandiülest koormuse jagamist; arvestades, et NATO on endiselt paljude liikmesriikide julgeolekustruktuuri nurgakivi;

arvestades, et PESCO loob siduva raamistiku osalevate liikmesriikide vahel, kes kirjutasid alla 20 siduvale kohustusele ELi lepingus sätestatud viies valdkonnas ning lubasid sellega püsivalt ja struktuurselt kaitsevõimet liidu raamistikus ühiselt rahastada, kavandada, arendada ja kasutada; arvestades, et need kohustused peaksid tähendama seda, et lihtsalt kaitsekoostöölt liigutakse kahepoolsete kasulike partnerluste kaudu liikmesriikide kaitsejõudude täieliku koostegutsemisvõime ja tugevdamise suunas; arvestades, et siduvaid kohustusi hinnatakse PESCO sekretariaadi poolt igal aastal riiklikes rakenduskavades, millega osalevatel liikmesriikidel on võimalik tutvuda; arvestades, et nendest siduvatest kohustustest hoolimata ei ole PESCO-le loodud tõhusat vastavuse tagamise mehhanismi; arvestades, et PESCO projekte tuleks rakendada viisil, mis kajastab tööstuslikku võimekust, dubleerimisega seotud probleeme või osalevate liikmesriikide eelarvepiiranguid; arvestades, et PESCO vastavuse tagamise mehhanismi tuleks parandada;

arvestades, et osalevad liikmesriigid peavad näitama üles täielikku poliitilist seotust 20 siduva kohustusega, mille nad on heaks kiitnud; arvestades, et sõjalise võimekuse kavandamise tsüklid kestavad tavaliselt kauem kui kolm aastat; arvestades, et praegused riikliku sõjalise võimekuse kavandamise tsüklid on enamasti ajendatud varem loodud NATO kaitseplaneerimise protsessist; arvestades, et rohkem edusamme tuleks teha PESCO märkimisväärsel integreerimisel riiklikesse kaitseplaneerimise protsessidesse, et tagada osalevate liikmesriikide võimekus PESCO projektid lõpule viia;

arvestades, et PESCO loodi algselt uuendusliku koostöövormina, millega ühinesid liikmesriigid, kes soovisid ja suutsid viia oma kaitsekoostöö kõrgemale tasemele; arvestades, et 25 osaleva liikmesriigi olemasolu ei tohi põhjustada PESCO piiratust käsitluse tõttu, mille puhul taandub koostöö vähimale ühisele nimetajale; arvestades, et osalevate liikmesriikide arv näitab valmisolekut tihedamaks koostööks julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas;

arvestades, et PESCO projektide kolme esimese laine tulemusena on algatatud ja vastu võetud 47 projekti; arvestades, et seni pole ühtegi neist veel käivitatud; arvestades, et esimese laine projektide puhul on peamiselt tegemist kaitsevõimeprojektidega, milles osaleb suurim arv liikmesriike; arvestades, et PESCO projektide kaasav olemus ei tohi ohustada osalevate liikmesriikide kõrgeid eesmärke; arvestades, et on oluline, et PESCO keskenduks projektidele, mis pakuvad tõelist lisaväärtust;

arvestades, et PESCO 47 projekti vahel ei näi olevat kõikehõlmavat ühist loogikat; arvestades, et praeguses projektide loetelus puuduvad sidusus, laiahaardelisus ja strateegilised eesmärgid, mis ei võimalda kõrvaldada ka kõige ilmsemaid kaitsevõimealaseid puudujääke, samuti ei kõrvaldata piisavalt ega täielikult suurimaid puudusi, mis on põhieesmärkide protsessi rakendamisega võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks teinud; arvestades, et üks nendest projektidest on tarbetu dubleerimise vältimiseks peatatud; arvestades, et ülejäänud projektidega ei ole saavutatud piisavat edu või neid ähvardab peatamine ning umbes 30 projekti on endiselt ideetasandil või ettevalmistusetapis; arvestades, et kaugeleulatuvate sõjalise võimekuse projektide väljatöötamine võib võtta kuni 10 aastat; arvestades, et valdav osa PESCO projektidest ühtib Euroopa Kaitsefondi ja NATO puudujääkidega;

O.	arvestades, et PESCO teine etapp algab 2021. aastal; arvestades, et kõnealune teine etapp peab andma konkreetseid ja märkimisväärseid tulemusi, mis tähendab, et projektid on vaja tähtsuse järjekorda seada;

arvestades, et teatavate PESCO projektide puhul, näiteks EUFORi kriisidele reageerimise operatsioonide tuumik (EUFOR CROC), sõjaväeline liikuvus ja logistikakeskuste võrgustik, ollakse keskendunud operatiivtegevusele, samas kui teised projektid, nagu küberturbe kiirreageerimisrühmad ja küberturvalisusealane vastastikune abistamine, on rohkem suunatud sõjalise võimekuse arendamisele; arvestades, et mõlemad lähenemisviisid on vajalikud selleks, et oluliselt kaasa aidata ELi ühise integreeritud julgeoleku- ja kaitsestrateegia väljatöötamisele;

Q.	arvestades, et mõned strateegiliselt tähtsaimad PESCO projektid võivad aidata oluliselt kaasa sidusa, kõiki aspekte hõlmava ühtse väekogumi loomisele;

R.	arvestades, et kõige suuremad Euroopa kaitseprojektid, nagu tulevane õhuvõitlussüsteem (Future Air Combat System (FCAS)) ja peamine maapealne lahingusüsteem (Main Ground Combat System (MGCS)), jäävad praegu PESCO kohaldamisalast välja;

S.	arvestades, et on väga oluline seada tähtsuse järjekorda ja kaotada võimearendusplaanis kindlaks tehtud puudujäägid ning tugineda kaitseküsimuste iga-aastasele kooskõlastatud läbivaatamisele eesmärgiga suurendada Euroopa strateegilist sõltumatust;

arvestades, et vaid mõnes PESCO praegustest projektidest tegeletakse piisavalt võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealaste puudustega või võetakse juba tarvilikul määral arvesse võimearendusplaanist tulenevaid suure mõjuga võimetealaseid eesmärke, ja et neid peaks pidama prioriteetseks;

U.	arvestades, et PESCO, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise, riiklike rakenduskavade ja võimearendusplaani vahelist kooskõla, sidusust ja vastastikust tugevdamist peab veelgi parandama;

V.	arvestades, et NATO kaitseplaneerimine aitab kaasa NATO liikmeks oleva 21 osaleva liikmesriigi riiklikule kaitseplaneerimisele;

W.	arvestades, et liikmesriikide, ELi ja NATO prioriteetide koostoime tuleks luua võimalikult kiiresti, kui see on vajalik ja asjakohane; arvestades, et ELi ja NATO prioriteetide koostoime tuleks paremini ühtlustada, et saavutada ELi võimekusealased eesmärgid;

arvestades, et pidades silmas kahe organisatsiooni erinevat olemust ja nende vastavaid kohustusi, võiks PESCO olla tõhus ja täiendav vahend võimete arendamise prioriteetide käsitlemiseks ja ELis kindlaks määratud sõjalise võimekuse tagamiseks ning see võib aidata kaasa NATO eesmärkide saavutamisele;

arvestades, et koos ELi üldise strateegiaga võiks spetsiaalne kaitse- ja julgeolekustrateegia, näiteks ELi julgeoleku ja kaitse valge raamat, mida on soovitatud mitmes parlamendi raportis, soodustada ühist arusaamist praegustest ja tulevastest probleemidest ning anda PESCO ja võimearendusplaani jaoks olulisi juhiseid, mis tulenevad pikaajaliste strateegiliste eesmärkide ja meetmete mõistmisest;

arvestades, et praegu sõltuvad PESCO projektid 25 osaleva liikmesriigi rahalisest panusest; arvestades, et eeldatakse, et COVID-19 pandeemia tagajärjel riikide kaitse-eelarved vähenevad; arvestades, et paradoksaalsel moel võiks praegusest 47 PESCO projektist mitu järgmist asjakohase rahastamise korral liikmesriikide valmisolekut tugevdada, kui peaks tekkima uus laiaulatuslik rahvatervise kriis: sõjaväeline liikuvus, Euroopa meditsiinistaap ja paljud teised projektid, mis on seotud logistika ja transpordi, tervishoiu ja katastroofiabiga, valmisolekuga keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarelvade vastu ning võitlusega pahatahtliku kübertegevuse ja vaenulike desinformatsioonikampaaniate vastu; arvestades, et kui strateegilisele võimekusele, mida ELil ja liikmesriikidel praegu napib, mõeldud rahasummasid kärbitakse, siis väheneb ka ELi ja liikmesriikide võime võidelda ühiselt tulevaste pandeemiate, keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude ja muude suure rahvusvahelise mõjuga ettearvamatute ohtude vastu;

AA.

arvestades, et kahesuguse kasutusega transporditaristu rahastamisest saavad kasu nii tsiviil- kui ka sõjaväeline liikuvus, ning arvestades, et ühtlustatud haldusmenetluste rakendamise abil saaks liigutada vahendeid nõuetekohaste tarneteede kaudu kogu ELis ning aidata kaasa ühise julgeoleku- ja kaitsekeskkonna ülesehitamisele;

AB.	arvestades, et PESCO ja tulevane Euroopa Kaitsefond peavad teineteist täiendama ning nendevahelisi seoseid tuleb edasi arendada, et tagada võimearendusplaanis kindlaks määratud keskse tähtsusega võimed;

AC.

arvestades, et teatud PESCO projektidest pärineva ja tulevasest Euroopa Kaitsefondist eraldatava arenguvõime võimaliku kaasrahastamise saamine on innustanud osalevaid liikmesriike taotlusi mitmekordistama ning soodustanud mõttevahetusi ja koostööd; arvestades, et kõik projektid peavad lähtuma ELi parimatest strateegilistest huvidest;

AD.

arvestades, et mõnel erijuhul võib kolmandate riikide osalemine üksikutes PESCO projektides, juhul kui nad vastavad kokkulepitud poliitilistele sisulistele ja juriidilistele tingimustele, olla liidu strateegilistes huvides, eriti kui tegemist on tehnilise oskusteabe või lisavõimaluste pakkumisega, ning kui see puudutab strateegilisi partnereid; arvestades, et kolmandate riikide mis tahes osalemine PESCO projektides ei tohiks õõnestada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika edendamise eesmärki;

AE.

arvestades, et kolmandate riikide osalemine võib olla ainult erandlik ning otsustatud juhtumipõhiselt ja ELi liikmesriikide kutsel, arvestades, et selline osalemine, mida tuleb teha väga tingimuslikult ning väljakujunenud ja tõhusa vastastikkuse alusel, peaks pakkuma teatavatele projektidele lisaväärtust ja aitama tugevdada PESCOt ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning täitma suuremaid kohustusi;

AF.	arvestades, et kokkulepe kolmandate riikide osalemise kohta PESCO projektides on juba ammu vajalik;

AG.	arvestades, et seoses poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) rolliga PESCO ja võimete arendamise kontekstis on parlament juba nõudnud, et ELi lepingu artiklis 38 osutatud PJK volitusi tõlgendataks kitsalt;

AH.	arvestades, et PESCOt juhivad osalevad liikmesriigid; arvestades, et PESCO sekretariaat peaks hõlbustama ka edaspidi kontakte teiste ELi osalistega võimaliku koostoime osas teiste ELi vahendite ja algatustega, et tagada läbipaistvus ja kaasatus ning vältida asjatut dubleerimist;

AI.	arvestades, et ELi tasandi süvenev kaitsekoostöö liikmesriikide vahel peaks käima käsikäes liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi kontrollivolituste tugevdamisega;

AJ.

arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu peaks keskenduma sõjaväelise liikuvuse ja koostegutsemisvõimega seotud projektidele, mis on ootamatu konflikti või kriisi korral üliolulised; arvestades, et PESCO peaks aitama kaasa sõjaväelise liikuvuse vallas tõhusa Schengeni ala loomisele, mille eesmärk on vähendada piiridel tehtavaid menetlusi ja taristu koormust miinimumini; arvestades, et sellega seoses tuleks pidada kiiduväärseks Rail Baltica projekti, mis on keskse tähtsusega Balti riikide integreerimiseks Euroopa raudteevõrku, ning tuleks tagada selle täielik tõhusus;

AK.	arvestades, et PESCO võib sellega seoses toetada julgeoleku ja kaitse suuremat sidusust, koordineerimist ja koostegutsemisvõimet ning aidata kaasa liidu solidaarsuse, ühtekuuluvuse ja vastupanuvõime tugevdamisele;

AL.	arvestades, et parlament peaks koos nõukoguga täitma aluslepingutes ette nähtud seadusandlikke ja eelarvelisi ning poliitilise kontrolli ja konsulteerimise ülesandeid;

AM.	arvestades, et parlament nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja edastaks oma iga-aastase aruande PESCO rakendamise kohta;

AN.	arvestades, et osalevate liikmesriikide PESCO raames tehtavad ühised teadus- ja arendustegevuse alased jõupingutused rajavad teed olulistele tehnoloogilistele läbimurretele, mis omakorda annavad liidule tänapäevaste kaitsevõimete valdkonnas konkurentsieelise;

soovitab nõukogul ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

teavitada parlamenti ja arutada sellega PESCO läbivaatamisega seotud küsimusi ning tagada parlamendi seisukohtade asjakohane arvessevõtmine kooskõlas ELi lepingu artikliga 36, pidades eriti silmas PESCO 2020. aastal lõppeva esimese etapi praegust strateegilist ülevaadet, et tagada suurem vastutus, läbipaistvus ja kontroll;

b)	rõhutab, kui oluline on jätkata esmatähtsana konfliktide lahendamist;

viia ellu liidu strateegilised eesmärgid ja määrata kindlaks ühised ohud, rakendades muu hulgas 2016. aasta ELi üldises strateegias seatud kaugelevaatavaid eesmärke, sealhulgas käimasoleva strateegiliste suunistega seotud töö kaudu, mis tuleb ellu viia koostöös kõigi sidusrühmade ja institutsioonidega, ning tugevdada PESCO operatiivmõõdet;

d)	koostada strateegilisi suuniseid puudutava arutelu tulemuste põhjal võimalikult kiiresti täieulatuslik ELi julgeoleku ja kaitse valge raamat; võtta teadmiseks asjaolu, et strateegiliste suuniste esimesi tulemusi on oodata 2022. aasta esimesel poolel;

e)	tagada mitmesuguste ELi kaitsealaste algatuste ja operatsioonide vahel koostoime ja sidusus;

julgustada sihipäraste ettepanekute ja piisava teabevahetuse teel osalevaid liikmesriike liikuma kaitsevaldkonnas kitsalt riiklikult fookuselt tugevamale Euroopa fookusele ja tegema struktuurseid pingutusi, et esmatähtsana kasutataks rohkem Euroopa koostöö põhist tegutsemisviisi, kuna ükski osalev liikmesriik ei suuda kaitsevõimes tuvastatud puudujääke üksi kõrvaldada; julgustada osalevaid liikmesriike ja liidu liikmesriike lähiaastatel üldisemalt mitte vähendama oma kaitsekulutusi ja eeskätt rahalist kaasatust Euroopa koostööprojektides;

g)	suurendada ELi eelarves soovi kaitsevõimet tugevdada, eriti järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tulevase Euroopa Kaitsefondi ja sõjaväelise liikuvuse piisava rahastamise kaudu;

tagada, et PESCOt kasutatakse tõhusalt selleks, et liikuda ELi kestliku ja tõhusa kaitsekoostöö suunas, parandades ühise eesmärgina osalevate liikmesriikide kaitse- ja koostegutsemisvõimet, eriti jõudude kättesaadavuse, koostegutsemisvõime, paindlikkuse ja rakendatavuse osas, mis on kooskõlas eesmärgiga saavutada ELi strateegiline sõltumatus, säilitades samal ajal tiheda koostöö huvitatud osalevate liikmesriikide vahel, suurendades ELi ja NATO koostööd ELi ja NATO liikmete vahel ning säilitades tiheda koostöö teiste rahvusvaheliste partneritega;

tagada, et kooskõlas võimearendusplaanist tulenevate prioriteetidega rahastatakse Euroopa Kaitsefondist PESCO mõju maksimeerimiseks selliste PESCO projektide põhjal saavutatud võimekust, mis on strateegiliselt tähtsaim; tagada, et PESCO projektide valik on kooskõlas võimearendusprioriteetidest tulenevate suure mõjuga võimetealaste eesmärkidega;

j)	tunnistada, et parlament koos nõukoguga täidab aluslepingutes ette nähtud seadusandlikke ja eelarvelisi ning poliitilise kontrolli ja konsulteerimise ülesandeid;

lisada otse PESCO projektitsüklisse seos PESCO ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja Euroopa Kaitsefondi vahel eesmärgiga aidata tõhusamalt kaasa liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna eesmärkide saavutamisele; sätestada, et enne eelarveotsuste tegemist tuleb iga projekti kohta koostada dokumentatsioon;

suunata PESCO jõupingutused projektidele, mille eesmärk on tugevdada süstemaatiliselt ÜJKP sõjalist valdkonda,

i)	mis aitavad rohkem operatiivsusele keskendudes kaasa märkimisväärsete võimelünkade kõrvaldamisele, mis võimaldab reageerida vahetult vajadusele, et Euroopa armeed operatsioonides osaleksid,

ii)	millel on strateegiline ja integreeriv mõõde, näiteks EUFOR CROC, sõjaväeline liikuvus, logistikakeskuste võrgustik või küberturbe kiirreageerimisrühmad, või

iii)	mis loovad lisasünergiat ja mastaabiefekti, kui see on asjakohane;

m)	suunata PESCO tähelepanu tõelise strateegilise Euroopa mõõtmega struktuuriprojektidele, et tugevdada seeläbi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi;

n)	rõhutada teatavate väheste strateegiliste projektide ja eelkõige strateegiliste abivahendite (juhtimine ja kontroll, transport, luure) olulisust, mida tuleks pidada esmatähtsaks, kuna need panevad aluse paremini integreeritud Euroopa kaitsele;

võtta teadmiseks asjaolu, et PESCO loodi Lissaboni lepingu raames selleks, et tuua kokku liikmesriigid, kes on valmis ühendama oma ressursid ja võimed ühiste ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas; pidada vajalikuks, et liit töötaks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastutusel järk-järgult välja ühise raamistiku, mille raames liikmesriigid koostavad oma riikliku kaitsepoliitika ülevaateid, jagavad tulemusi ja koondavad luureandmeid, et panna alus tõelisele Euroopa mõõtmega kaitsele;

tunnistada sellega seoses, kui väärtuslikud on komisjoni poliitilised suunised, mis käsitlevad kaitsepoliitikat ja eelkõige vajadust astuda julgeid samme tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu suunas ning võtta kasutusele ELi julgeolekut käsitlev integreeritud ja terviklik lähenemisviis; võtta seisukoht, et komisjoni uue kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi loomine peaks aitama saavutada suuremat sidusust, õiglast koostööd ja integreeritud koordineerimist kaitsevõime loomisel kõigis liikmesriikides, tugevdama ELi sõjalist taristut ning tõhustama ELi tööstust ja siseturgu;

tunnistada, et parlament peaks täitma olulist osa ÜJKP elluviimise ja hindamise kontrollimisel ja järelevalves; teavitada täielikult parlamenti ja konsulteerida temaga 2020. aastal lõppeva PESCO esimese etapi hetkel käimasoleva strateegilise läbivaatamise raames; võtta seisukoht, et koos liikmesriikide ELi tasandi kaitsekoostöö süvendamisega tuleks suurendada ka parlamendi kontrollivolitusi;

püüelda selle poole, et liikmesriikide relvajõudude keskse tähtsusega võimekuse osad, nagu tulevased põhilised maa-, mere-, õhu- ja muud platvormid koondatakse PESCO alla või on sellega vähemalt tihedalt seotud, et

i)	suurendada ühise ÜJKP sõjalist tegevusvalmidust ja

ii)	tagada, et PESCO jõupingutused täiendavad olemasolevat võimekust ja seda kasutatakse viisil, millega kõrvaldatakse olemasolevad puudujäägid ja korvatakse üldkulud;

s)	töötada välja uuenduslikke stiimuleid, et tõhustada ÜJKP missioonide ja operatsioonide koostegutsemisvõimet ja lähetamist;

t)	suurendada investeeringuid tsiviilotstarbelise transpordi taristu omavahelisse ühendamisse, mis on kooskõlas sõjaväelise liikuvuse kavandamisega;

kaaluda ELi lahingugruppide süsteemi reformi raames süsteemi toomist PESCO alla, et suurendada selle operatiivvõimet, modulaarsust ja paindlikkust, luues alalised rahvusvahelised üksused, mis täidavad ELi lepingu artikli 43 lõike 1 kohaseid sõjalisi ülesandeid ja tõhustavad ELi suutlikkust viia ellu kriisiohjamisoperatsioone, sealhulgas neist kõige keerulisemaid, nagu rahu taastamise operatsioonid, ning kasutada seda strateegilise väljaspool operatsiooniala asuva valmisolekuväena;

toetada ja edendada vajaduse korral PESCO projektide rühmitamist võimete järgi ning hinnata nende strateegilist tähtsust, pidades silmas eesmärki saavutada kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum ja koondada oma jõupingutused neile projektidele, mille abil saavutatakse kõige tõenäolisemalt Euroopa strateegiline sõltumatus; vaadata üle 47 projektist koosnev praegune loetelu ja rühmitada või tühistada osalevate liikmesriikide äranägemisel need projektid, mis ei ole piisavalt edukad või millest ei tulene ELile piisavalt vastastikust kasu;

edendada vastavust PESCO 20 kohustusega, määrates kindlaks selged ja lihtsad vastavusnäitajad ning tagades, et tulevased projektitaotlused on seotud konkreetse ELi võimearendusprioriteediga; tagada, et projekti edenemise ülevaated põhineksid selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel, sealhulgas kaasrahastamise puhul Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi / tulevase Euroopa Kaitsefondi raames; tagada, et need kriteeriumid on indikaatoriteks kõigile PESCO projektides osalevatele liikmesriikidele; tagada, et osalevad liikmesriigid parandavad veelgi oma riiklikes rakenduskavades, milles kirjeldatakse, kuidas nad kavatsevad täita 20 PESCO kohustust, sisalduva teabe kvaliteeti ja üksikasjalikkust;

parandada ELi kaitseplaneerimise ja -arendamise vahendite ning algatuste sidusust; kasutada PESCO projektitsükli ja muude kaitsevõimeprotsesside (näiteks ELi peaeesmärgi protsess, võimearendusplaan ja kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine) koostoimet, et soodustada sihipärasemate, paremini läbimõeldud, paremini välja töötatud ja struktureeritud projektide esitamist; veenduda, et esitamise tsükkel võimaldaks ühel ja samal ajal rakendada mitut Euroopa algatust, kaasa arvatud Euroopa Kaitsefondi;

y)	julgustada osalevaid liikmesriike kaasama võimearendusplaani oma riigikaitse kavandamise protsessidesse, selleks et aidata kõrvaldada võimekuse puudujääke;

kinnitada taas PESCO sekretariaadi keskset rolli kõikide projektide ühtse kontaktpunktina ning kutsuda sekretariaati üles tegema regulaarseid projektide edenemise ajakohastatud ülevaateid parlamendile ja kõikidele sidusrühmadele, kasutades projekti koordineerimise eest vastutava(te)lt liikmesriigilt (-riikidelt) kogutud teavet; julgustada osalevaid liikmesriike pidama PESCO sekretariaadiga seoses riiklike rakenduskavade läbivaatamise ja ajakohastamisega tõhusamat dialoogi;

aa)	kutsuda osalevaid liikmesriike üles tagama märgatavaid edusamme praeguste PESCO projektide saavutamisel;

ab)

selgitada PESCO protsessis poliitika- ja julgeolekukomitee rolli, mida ei ole ELi lepingus sätestatud, ning tagada sellega seoses Euroopa Liidu sõjalise komitee (ELSK) oluline roll ad hoc sõjalise nõu andmisel komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale;

ac)	kaasata ELSK kõiki aspekte hõlmava väekogumi kindlaksmääramisse;

ad)

kontrollida ELi kaitsenõukogu loomist, mis põhineb praeguse välisasjade nõukogu kaitseministrite taseme formaadil, mis on ka Euroopa Kaitseagentuuri ministrite taseme juhtorgan ja ELi kaitseministrite PESCO formaat, et tagada vajaduse korral ressursside prioriseerimine ning tulemuslik koostöö ja integratsioon liikmesriikide vahel;

ae)	selgitada või määrata kindlaks seos PESCO ja Euroopa Kaitsefondi juhtimise vahel ning teavitada parlamenti PESCO projektide Euroopa Kaitsefondi poolse rahastamise järelkontrollist;

af)	kaaluda, nagu mõni osalev liikmesriik on palunud, PESCO projektide esitamise tsükli muutmist, mille tulemusena võiksid projektid olla fokusseeritumad, läbimõeldumad ja struktureeritumad;

ag)

selgitada kolmandate poolte PESCOs osalemisega seotud reegleid, võttes arvesse ELi otsustusprotsessi sõltumatuse ja täieliku vastastikkuse tähtsust ning arusaama, et ELi jaoks peetakse kõige kasulikumaks üksikjuhtumipõhist tegutsemisviisi, võttes arvesse

i)	vajadust koostada ja vastu võtta terviklik ja põhjalik dokument, millega reguleeritakse edasist koostööd PESCO projektides osalevate kolmandate pooltega, ja

ii)	asjaolu, et kõigi PESCO projektide tasemel tuleks tagada kolmanda osapoole kaasamisega seotud otsustusprotsess;

ah)	toetada ideed, et tulevased PESCO projektiettepanekud peaksid põhinema tulevastel ohtudel; tugevdada partnerlust NATO, ÜRO, Aafrika Liidu ja muude organisatsioonidega; tagada PESCO projektide kõigis olulistes aspektides VKEde osalus ja kaasamine;

ai)

tagada, et PESCO projektidega arendatakse edasi ja suurendatakse osalevate liikmesriikide tööstuslikku suutlikkust nanotehnoloogia, superarvutite, tehisintellekti, droonitehnoloogia, robootika jms valdkonnas, kindlustades omakorda neis valdkondades Euroopa iseseisvuse ja sõltumatuse välismaistest importijatest ning hõlbustades uute töökohtade loomist;

aj)	võtta teadmiseks, et COVID-19 pandeemia on näidanud, et ELil ei ole tervishoiu valdkonnas piisavat pädevust; tunnistada, et samal ajal tuleb luua ELi ühine kaitsestrateegia, et reageerida rünnakutele ELi piiridel ja territooriumidel, ning et PESCO on positiivne samm selle eesmärgi suunas;

ak)

tunnustada Euroopa relvajõudude olulist rolli COVID-19 pandeemiaga seotud probleemidele reageerimisel nii tervishoiualase hädaolukorra lahendamise kui ka tsiviilmissioonide ja -operatsioonide toetamise kaudu, ning asjaolu, et Euroopa relvajõududel on ka piiriülene mõõde ja solidaarsusfunktsioon; näha, et uued ambitsioonikad PESCO projektid võivad aidata kaasa Euroopa ühiste võimete arendamisele selles valdkonnas, viies edasi varasemate projektide raames tehtud tööd, eriti katastroofiabi siirmist võimaldava sõjaliste võimete paketi ja Euroopa meditsiinistaabi osas;

al)	kutsuda nõukogu ja osalevaid liikmesriike üles keskenduma kübervastupidavusvõimele ning töötama välja ühise strateegia ja menetlused, et reageerida PESCO projektide vahendusel küberintsidentidele ja muuta liikmesriikide struktuurid vastupidavamaks;

am)

tuletada meelde Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis Euroopa tuleviku konverentsi kohta (8) väljendatud seisukohta, mille kohaselt peaksid eelnevalt kindlaks määratud poliitilised prioriteedid hõlmama julgeolekut ja ELi rolli maailmas, ent tegu ei ole ammendava loeteluga, ning tunnistada, et see võimaldaks kaasata kodanikke arutelusse PESCO tugevdamise üle, mis aitaks liikuda liidu autonoomse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika suunas;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.

(2) ELT L 65, 8.3.2018, lk 24.

(3) ELT L 161, 26.6.2018, lk 37.

(4) ELT L 294, 21.11.2018, lk 18.

(5) ELT L 293, 14.11.2019, lk 113.

(6) ELT C 374, 16.10.2018, lk 1.

(7) ELT C 263, 25.7.2018, lk 125.

(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/224

P9_TA(2020)0280

Soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale suhete kohta Valgevenega

Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2020. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale suhete kohta Valgevenega (2020/2081(INI))

(2021/C 404/14)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 8 ning V jaotist, eelkõige selle artikleid 21, 22, 36 ja 37, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

—	võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2016. aasta järeldusi Valgevene kohta,

—	võttes arvesse idapartnerluse käivitamist Prahas 7. mail 2009. aastal kui ELi ja tema kuue Ida-Euroopa partneri – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene – ühist püüdlust,

—	võttes arvesse Prahas (2009), Varssavis (2011), Vilniuses (2013), Riias (2015) ja Brüsselis (2017) toimunud idapartnerluse tippkohtumiste ühisdeklaratsioone ning idapartnerluse juhtide 2020. aastal peetud videokonverentsi,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelist riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingut (1), mis jõustus 1. juulil 2020,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelist viisalihtsustuslepingut (2), mis jõustus 1. juulil 2020,

—	võttes arvesse ELi ja Valgevene vahelise kahepoolse inimõigustealase dialoogi 6. vooru, mis toimus 18. juunil 2019 Brüsselis,

—

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli ning naabruspoliitika ja laienemise voliniku Olivér Várhelyi 10. augusti 2020. aasta ühisavaldust ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 11. augustil 2020. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Valgevenes toimunud presidendivalimiste kohta,

—

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 19. juuni 2020. aasta avaldust Valgevene hiljutiste arengute kohta ning komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli 14. juulil 2020, 7. augustil 2020 ja 17. augustil 2020 tehtud avaldusi Valgevene valimiste kohta,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja avaldusi surmanuhtluse kohaldamise kohta Valgevenes, eriti 30. juulil 2019, 28. oktoobril 2019, 20. detsembril 2019, 11. jaanuaril 2020 ja 7. märtsil 2020 tehtud avaldusi,

—	võttes arvesse oma soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb idapartnerlust 2020. aasta juuni tippkohtumise eel,

—	võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu Valgevene inimõiguste olukorra eriraportööri 10. juuli 2020. aasta aruannet,

—	võttes arvesse ÜRO avaldusi olukorra kohta Valgevenes, eelkõige ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 12. augusti 2020. aasta avaldust, ÜRO inimõiguste olukorra eriraportööride 13. augusti 2020. aasta avaldust ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 21. augusti 2020. aasta avaldust,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 13. augusti 2020. aasta avaldust, milles nõutakse vägivalla lõpetamist Valgevenes,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi fraktsioonide PPE, S&D, Renew Europe, Verts/ALE ja ECR poliitiliste juhtide 17. augusti 2020. aasta ühisavaldust Valgevene kohta,

—

võttes arvesse välisasjade nõukogu 14. augusti 2020. aasta erakorralise kohtumise peamist tulemust, Euroopa Ülemkogu 19. augusti 2020. aasta järeldusi Valgevene olukorra teemal pärast 9. augustil 2020 toimunud presidendivalimisi ning Euroopa Ülemkogu 1. oktoobri 2020. aasta ja välisasjade nõukogu 12. oktoobri 2020. aasta järeldusi, mis käsitlevad piiravate meetmete kehtestamist isikute suhtes, keda peetakse vastutavaks rahumeelsete meeleavaldajate, opositsiooniliikmete ja ajakirjanike represseerimise ja hirmutamise eest pärast Valgevene 2020. aasta presidendivalimisi, samuti valimiseeskirjade rikkumiste eest,

—	võttes arvesse avalikku kirja 2020. aasta Valgevene presidendivalimiste diplomaatilise jälgimise kohta, mis avaldati 13. augustil 2020 Minskis,

—	võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat ning läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikat,

—

võttes arvesse oma resolutsioone Valgevene kohta, eriti 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Valgevenes (3), 6. aprilli 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Valgevenes (4), 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Valgevene kohta (5), 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni meediavabaduse halvenemise kohta Valgevenes ja eelkõige Harta 97 juhtumi kohta (6) ning 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni olukorra kohta Valgevenes (7),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0167/2020),

arvestades, et Aljaksandr Lukašenka režiimi tegevus on kuritegelik ja vastuolus Euroopa väärtuste, demokraatia põhimõtete ja Valgevene rahva tahtega; arvestades, et ehkki Valgevenes püsivad olulised põhivabaduste ja inimõiguste piirangud, on ELi kaalutletud poliitika Valgevene suhtes andnud mõningaid tulemusi allkirjastatud lepingute ja tihedama koostöö näol sellistes valdkondades nagu keskkond ja ühendatus, piiriülene koostöö ja piirihaldus, kuid režiimi poolt idapartnerluse põhiväärtustest kinnipidamise osas ei ole tulemused piisavad; arvestades, et Valgevene režiimi ebaseaduslik tegevus on neile tulemustele ohuks ning ELi ja Valgevene suhted tuleb põhjalikult läbi vaadata, sest režiim ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ega ELiga sõlmitud kokkuleppeid; arvestades, et ELi ja Valgevene tulevased suhted määratakse kindlaks partnerluse prioriteetides, milles lepivad kokku Euroopa Liit ja Valgevene uued, õiguspärased ja demokraatlikult valitud ametivõimud, ning need peaksid põhinema ELi ühistel alusväärtustel, nimelt demokraatial, õigusriigi põhimõttel ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel;

B.	arvestades, et Valgevene rahval on Euroopaga ühine pärand ja kultuur ning Valgevene piirneb praegu kolme ELi liikmesriigiga; arvestades, et olukord Valgevenes võib avaldada ELile otsest mõju;

arvestades, et mitte ühedki Valgevenes 1994. aastast tänaseni toimunud parlamendi- ega presidendivalimised ei ole olnud vabad ega õiglased, kuid vaatamata neile karmidele ebademokraatlikele tingimustele hääletasid Valgevene inimesed pärast enam kui kaks aastakümmet kestnud rõhumist selgelt muutuse poolt; arvestades, et hiljutised presidendivalimised ei olnud ei vabad ega õiglased ning neid varjutas eelmistest valimistest rohkemgi kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabaduste eiramine, ning neile valimistele eelnes vaid väiksemahuline kampaania, mis toimus äärmiselt piiratud ja represseerivas õhustikus, mis ei võimaldanud tegelikku üldist poliitilist konkurentsi;

D.	arvestades, et Valgevene ametivõimud ei järginud usaldusväärse, läbipaistva, vaba ja õiglase presidendivalimiste protsessi rahvusvahelisi miinimumnõudeid;

arvestades, et presidendivalimiste kampaaniale heitsid varju ulatuslik bürokraatlik sekkumine, millega toetati ametisolevat presidenti, teiste kandidaatide, nende perekondade ja toetajate hirmutamine ja represseerimine, piisava hulga allkirju kogunud kandidaatide registreerimisest keeldumine, hulgalised vahistamised ning püüded sundida vaikima sõltumatuid ajakirjanikke ja blogijaid ja sulgeda dissidentlikke veebisaite;

arvestades, et enamikku kandidaate takistas osalemast piirangutega ja meelevaldne registreerimisprotsess, muu hulgas olid takistusteks peamise presidendipretendendi Viktar Babarõka ja teise olulise kandidaadi Svjatlana Tsihhanovskaja abikaasa Sjargei Tsihhanovski vahistamine ning asjaolu, et keskvalimiskomisjon keeldus registreerimast peamist opositsioonikandidaati Valerõi Tsapkalat, tuues põhjuseks kehtivate toetusallkirjade ebapiisava arvu ja andmata võimalust taotleda tagasilükkamise ümbervaatamist; arvestades, et see rõhutab kandideerimisele tehtud takistuste ebaproportsionaalsust ja põhjendamatust, mis on vastuolus OSCE kohustuste ja muude rahvusvaheliste standarditega; arvestades, et selline kandidaatide väljajätmine kitsendas Valgevene inimeste võimalust oma kandidaate valida;

arvestades, et rühm „Inimõiguste kaitsjad vabade valimiste nimel“ on teatanud, et opositsioonikandidaate seati ka muul moel ebasoodsamasse olukorda, näiteks piirati kohti, kus valimistegevus võis seaduslikult toimuda, peeti kinni kandidaatide kampaaniameeskondade liikmeid ja blokeeriti peaaegu kõigi opositsiooni esindajate kandideerimine ringkondade valimiskomisjonidesse, mille tulemusel oli sinna valitutest vaid 1,1 % opositsioonierakondade ja 96,7 % valitsusmeelsete erakondade esindajaid;

H.	arvestades, et Valgevene valitsus ei saatnud OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroole õigeaegset kutset vaadelda 9. augusti 2020. aasta presidendivalimisi, millest tingituna puudusid nendel valimistel sõltumatud rahvusvahelised vaatlejad;

arvestades, et keskvalimiskomisjoni poolt koroonaviiruse pandeemia ajal kehtestatud piirangute tõttu ei võimaldatud kohalikel valimisvaatlejatel oma ülesandeid täielikult täita hääletamise kõigil etappidel – eelhääletamisel, valimiste päeval hääletamisel ja kodus hääletamisel; arvestades, et Valgevene režiim kasutas eelhääletamist valimisaktiivsuse mitmekordistamiseks, lisaks dokumenteeriti arvukalt sundhääletamise juhtumeid teatud kategooria valijate, näiteks sõjaväelaste, riigiteenistujate, riigiettevõtete töötajate ning sotsiaaleluruumides elavate kodanike puhul; arvestades, et valimiste päeval ei võimaldatud kohalikel valimisvaatlejatel jälgida hääletussedelite loendamist ning ringkonna valimiskomisjonide ja keskvalimiskomisjoni väljakuulutatud valijate arv ja valimistulemused erinesid märgatavalt vaatlejate tähelepanekutest;

arvestades, et Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonide loodud sõltumatud platvormid (näiteks Golos-Belarus2020.org) korraldasid sõltumatuid lävepakuküsitlusi ja analüüsisid enam kui 200 ringkonna valimiskomisjoni protokolle, mis näitasid tegelikke tulemusi, viidates selgelt, et Svjatlana Tsihhanovskaja sai absoluutse häälteenamuse (vahemikus 71,1–97,6 %);

arvestades, et keskvalimiskomisjon kuulutas valimiste võitjaks Aljaksandr Lukašenka, kes sai väidetavalt 80,10 % häältest, samas kui tema peamine oponent Svjatlana Tsihhanovskaja sai ainult 10,12 %; arvestades, et valimispäevadel teatati pidevalt rikkumistest, sageli ei lastud inimestel hääleõigust kasutada ning ringkonna valimiskomisjonide protokolle võltsiti;

arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei tunnustanud presidendivalimiste tulemusi, sest valimiste õigluses on põhjust kahelda, nad mõistsid hukka ebaproportsionaalse ja vastuvõetamatu jõu kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate suhtes ning toetasid Valgevene inimeste õigust otsustada oma tuleviku üle;

arvestades, et Valgevene rahva valitud presidenti Svjatlana Tsihhanovskajat hirmutati ja sunniti Valgevenest lahkuma kaks päeva pärast presidendivalimisi; arvestades, et ka teised kodaniku- ja poliitilised aktivistid ning tööliste juhid lahkusid Valgevenest enda või oma pereliikmete turvalisust ähvardava ohu tõttu;

arvestades, et Valgevene režiim keeldub alustamast dialoogi rahvaga ega tunnusta koordinatsiooninõukogu, mille asutas Svjatlana Tsihhanovskaja ainsa eesmärgiga hõlbustada dialoogi abil rahumeelset ja korrakohast võimuvahetust, ning püüab nõukogu hirmutada ja laiali saata, võttes sihikule selle liikmed ja algatades nende vastu kriminaalmenetluse; arvestades, et Svjatlana Aljaksijevitš on ainus koordinatsiooninõukogu juhatuse liige, keda Valgevene võimud ei ole kinni pidanud ega riigist lahkuma sundinud;

arvestades, et pärast 9. augustil 2020 toimunud presidendivalimisi ja nende võltsitud tulemusi, mille kohaselt kuulutas end võitjaks ametisolev president, toimuvad kõikjal Valgevenes enneolematud rahumeelsed meeleavaldused, kus nõutakse vabade ja õiglaste uute valimiste korraldamist; arvestades, et meeleavaldusi on vägivaldselt maha surutud, tuhandeid valgevenelasi on kinni peetud, ja sadu haiglasse viidud, kinnitust on leidnud vähemalt kuus surmajuhtumit ja kümned inimesed on ikka veel kadunud;

P.	arvestades, et Euroopa Parlament väljendab toetust Valgevene rahva nõudmistele korraldada vabad ja õiglased valimised ning tema võimele oma riigi tuleviku üle vabalt otsustada;

Q.	arvestades, et Euroopa Parlament tunnustab ja julgustab kogu riigis jätkuvate rahumeelsete meeleavalduste korraldamist ning kiidab Valgevene naiste rolli ja kindlakäelist juhtimist;

võttes arvesse Valgevene meeleavaldajate tunnistusi ebaseadusliku kinnipidamise vältel kogetud ebainimlike tingimuste ja kohtlemise kohta, sealhulgas teateid lõputust peksmisest, vägistamistest, alandavast kohtlemisest ja ebainimlikest kinnipidamistingimustest ülerahvastatud kongides, kus puudusid joogivesi, toit, sanitaarruumid ja arstiabi; arvestades, et Valgevene opositsiooniliider ja poliitvang Paval Sevjarõnets lõikas protestiks piinamise ja ebainimlike kinnipidamistingimuste vastu oma veenid läbi; arvestades, et pärast vabastamist sattusid paljud inimesed haiglasse ja mõned viidi intensiivravile selliste vigastustega nagu murtud jäsemed, koljumurrud ning nägemise ja kuulmise kahjustus, millest osal on koos kogetud psühholoogiliste traumadega elukestvad tagajärjed, muu hulgas viljatus;

arvestades, et viimastel kuudel on Valgevenes muutunud tavaliseks režiimi vastaste, valimisvaatlejate, ajakirjanike, blogijate, kodanikuühiskonna aktivistide ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud repressioonid, sealhulgas füüsiline vägivald, tundmatute ja eraldusmärkideta isikute poolt läbi viidavad inimröövid, haldustrahvid, lapse isikuhooldusõiguse kaotamise ähvardused, kriminaalmenetlused ning füüsiline ja psüühiline piinamine;

T.	arvestades, et Valgevene inimesed vajavad kiiresti rahvusvahelise üldsuse abi ja tuge;

U.	arvestades, et olukord Valgevenes nõuab, et kiiremas korras viidaks läbi rahvusvaheline uurimine rahumeelsete meeleavaldajate inimõiguste rikkumiste ja Valgevene võimude poolse ülemäärase jõu kasutamise kohta;

arvestades, et inimõiguste kaitsjate, opositsiooni esindajate, kodanikuühiskonna ja meedia töökeskkond on pidevalt halvenenud, sest neid hirmutatakse ja ahistatakse süstemaatiliselt ning nende põhivabadusi piiratakse; arvestades, et inimõiguste organisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide registreerimisest keeldutakse süstemaatiliselt ning registreerimata rühmadesse kuulumine ja välismaise rahalise toetuse saamine on kriminaliseeritud; arvestades, et inimõiguste juristidel on keelatud kaitsta vahistatud kodaniku- ja poliitilisi aktiviste, kes ei saa loota õiglasele kohtumõistmisele;

W.	arvestades, et õiguskaitseametnike laialdane karistamatus aitab veelgi kaasa inimõiguste rikkumisele ning inimõiguste kaitsjate ja süütute inimeste vastu suunatud survemeetmetele;

arvestades, et Valgevene inimõiguste olukorra eriraportööri 2020. aasta juuli aruandes märgitakse, et Valgevene inimõiguste õigus- ja regulatiivset kaitset ei ole oluliselt parandatud, ning lisaks ülaltoodud probleemidele juhitakse aruandes tähelepanu surmanuhtluse jätkuvale kohaldamisele, haavatavate rühmade, sealhulgas naiste, puuetega inimeste, etniliste ja usuvähemuste ja LGBTIQ-inimeste levinud diskrimineerimisele, kinnipeetavate sunnitöö, piinamise ja muud liiki julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise pidevale praktiseerimisele ning valgevene keelt kõnelevate isikute diskrimineerimisele;

arvestades, et Valgevene inimõiguste organisatsioonide andmetel on Valgevenes poliitilistel põhjustel kinni peetud ligikaudu 100 inimest; arvestades, et vangistatud Valgevene opositsiooni liikmete hulgas on Mikola Statkevitš, demokraatlik kandidaat 2010. aasta presidendivalimistel ja meelsusvang aastatel 2011–2017, veel üks endine meelsusvang Anatol Liabedzka, Valgevene koordinatsiooninõukogu juhatuse liikmed Marõja Kalesnikava, Lilija Ulasava ja Maksim Znak, presidendipretendent Viktar Babarõka ning videoblogija Sjargei Tsihhanovski;

Z.	arvestades, et Euroopa Parlament avaldab sügavat kaastunnet Aljaksandr Taraikovski, Aljaksandr Vihhori, Artsjom Parukovi, Henadz Šutavi ja Kanstantsin Šõšmakovi surma puhul omastele ja kogu Valgevene rahvale;

AA.

arvestades, et 14. augustil 2020 keelas Valgevene režiim sissepääsu riiki kahele Euroopa Parlamendi liikmele – Valgevenega suhtlemiseks loodud delegatsiooni esimehele Robert Biedrońile ja parlamendi Valgevene alalisele raportöörile Petras Auštrevičiusile –, kelle oli visiidile kutsunud Valgevene kodanikuühiskond;

AB.

arvestades, et alates 2014. aastast on Valgevene karistusseadustiku artikli 328 kohaselt 18 000 alaealisele vägivallatu uimastitega seotud süüteo eest mõistetud ebaproportsionaalselt pikk vangistus kestusega 8–15 aastat; arvestades, et kinnipidamise ja vangistuse ajal rikutakse ohtralt Valgevene alaealiste õigusi, sealhulgas rakendatakse nende suhtes füüsilist vägivalda ja piinamist ning neid sunnitakse töötama tervistkahjustavates tingimustes;

AC.

arvestades, et 2016. aastal tühistas EL enamiku Valgevene-vastaseid sanktsioone, välja arvatud relvaembargo ja sanktsioonid nelja isiku suhtes, kuid seda ei tehtud mitte seetõttu, et Valgevene oleks täitnud kõik tingimused, vaid pigem lootuses, et riik jätkab poliitilise ja kodanike osaluse võimaluste parandamist ning parandab inimõiguste ja põhivabaduste austamist; arvestades, et demokraatliku valitsemistava ja inimõiguste valdkonnas ei ole tehtud mingeid edusamme ning haldus-, finants- ja füüsilised repressioonid demokraatliku opositsiooni, kodanikuühiskonna organisatsioonide, ajakirjanike ja blogijate ning isegi tavainimeste vastu on sagenenud;

AD.	arvestades, et Euroopa Ülemkogu leppis 2020. aastal kokku kehtestada sanktsioonid paljude isikute suhtes, kes vastutavad Valgevenes vägivalla ja repressioonide kasutamise ja valimistulemuste võltsimise eest, ning et sanktsioonidega keelati neil ELi siseneda ja külmutati nende finantsvarad ELis;

AE.	arvestades, et on vastuvõetamatu, kui mõni liikmesriik ei mõista üheselt hukka valimistulemuste võltsimist, vägivalda ja repressioone ning peab Aljaksandr Lukašenka Valgevenet partnerriigiks, sest Valgevene olukord nõuab kindla ja põhimõttelise seisukoha võtmist ja ELi ühistegevuses kokkuleppimist;

AF.

arvestades, et Valgevene ametivõimud eitasid COVID-19 levimist riigis, raisates sellega väärtuslikku aega, mida oleks võinud kasutada riigi elanikkonna ja eelkõige meditsiinitöötajate ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks, võimud ei tühistanud massiüritusi – eelkõige 9. mail 2020 toimunud tuhandete osavõtjatega sõjaväeparaadi ja iga-aastast kogukonnatöö päeva, millel osales veerand Valgevene elanikkonnast – ja hirmutasid selle asemel ajakirjanikke, blogijaid, demokraatlikku opositsiooni, kodanikuühiskonna organisatsioone ja tavainimesi, kes jagasid olulist teavet pandeemia ja vajalike ettevaatusabinõude kohta, ning võimude tegevuse tulemuseks oli üks Euroopa kõrgemaid COVID-19 nakkuse määrasid elaniku kohta ja Valgevenest sai piirkondlik ohukolle; arvestades, et Valgevene valitsus ja president ei esitanud pandeemia kohta fakte ega reageerinud sellele õigeaegselt ning levitasid selle asemel aktiivselt valeteavet, mis ohustas kodanike tervist;

AG.

arvestades, et EL oli solidaarne Valgevene rahvaga COVID-19 pandeemia algusest saadik ja eraldas riigile 60 miljonit eurot nakkuspuhangu koheste ja otseste tagajärgede leevendamiseks ning vastusena Valgevene valimisjärgsele olukorrale lisati Valgevene inimeste toetuseks veel 53 miljonit eurot; arvestades, et Valgevene uurib võimalust taotleda ELilt makromajanduslikku finantsabi;

AH.	arvestades, et COVID-19 pandeemia on näidanud Valgevene ühiskonna vastupanuvõimet, kindlameelsust ja enneolematut iseorganiseerumist, eelkõige võrreldes ametivõimude uimase reageerimisega pandeemiale ning koguni pandeemia olemasolu ja mõju eitamisega;

AI.

arvestades, et Valgevenes ei ole registreeritud sõltumatuid uudisteagentuure ja ajakirjandusvabadus selles riigis on 2015. aastast saadik märkimisväärselt halvenenud, nagu kinnitab igal aastal ajakirjandusvabaduse indeks, ning olukord on veelgi halvenenud pärast 2020. aasta augustis toimunud presidendivalimisi; arvestades, et väheste sõltumatute ajakirjanike, blogijate, fotograafide või meediaväljaannete suhtes, kes suudavad riigis tegutseda ja mõistavad hukka inimõiguste rikkumised, rakendatakse süstemaatiliselt selliseid ahistamis- ja karistusmeetmeid nagu vahistamine või kriminaaluurimise alustamine, neid süüdistatakse muu hulgas teabe ebaseaduslikus tootmises ja levitamises, äärmusluses, presidendi laimamises ja solvamises või huligaansuses, ning arvestades, et internetis tehtud avalduste eest vastutusele võtmine on sagenenud; arvestades, et 2000. ja 2016. aastal tapeti kaks inimõigusi käsitlenud ajakirjanikku pärast seda, kui nad olid aktiivselt avaldanud teateid inimõiguste rikkumiste kohta ja kritiseerinud Valgevene autoritaarse valitsuse repressioonipoliitikat;

AJ.

arvestades, et pärast presidendivalimisi kitsendas Valgevene režiim veelgi karmimalt meediavabadust ja inimeste õigust teabele juurde pääseda ja seda jagada, blokeerides internetiühenduse, tõkestades ajalehtede trükkimist ning vahistades, piinates ja koheldes ebainimlikult neid kohalikke ajakirjanikke ja väliskorrespondente, kes on meeleavaldusi jälginud või kajastanud, ja neid, kes on kritiseerinud riigi keskkonnapoliitikat või kommenteerinud COVID-19 pandeemiat Valgevenes; arvestades, et Valgevene režiimi poolt lubatud rünnakute ajal rahumeelsete meeleavaldajate vastu võeti eeskätt sihikule rünnakuid kajastavad ajakirjanikud ja mitu neist sai vigastada; arvestades, et riigile kuuluvad telejaamad ei kajasta käimasolevaid meeleavaldusi ega Aljaksandr Lukašenka režiimi toimepandud julmusi ning neid kasutatakse väärinfo levitamiseks ja Svjatlana Tsihhanovskaja, poliitiliste aktivistide ja rahumeelsete meeleavaldajate ründamiseks ja laimamiseks; arvestades, et pärast riigile kuuluvates telejaamades toimunud ajakirjanike ametist lahkumist asendati nad Venemaa propagandaekspertidega;

AK.

arvestades, et välismeediaga koostööd tegevad ja selle heaks töötavad sõltumatud ajakirjanikud antakse kohtu alla väärteomenetluse seadustiku artikli 22 punkti 9 alusel, mille kohaselt on Valgevenes nõuetekohaselt registreerimata ja akrediteerimata meediakanalilt rahaliste hüvede saamine ebaseaduslik; arvestades, et Poolas ametlikult registreeritud telekanalit Belsat TV ei registreerita Valgevenes ning selle tegevust survestatakse ja rünnatakse pidevalt, muu hulgas on telekanali ajakirjanikke jõhkralt kinni peetud ja kaastöötajatele on määratud trahve, mille kogusumma ulatub 18. juuni 2020. aasta seisuga 101 791 USA dollarini;

AL.	arvestades, et Venemaa on avaldanud Valgevenele enneolematut survet kahe riigi integratsiooni süvendamiseks liitriigi raames, mis kahjustaks Valgevene suveräänsust ja mille tulemuseks on muu hulgas kestev ummikseis Venemaa nafta ja gaasi impordi küsimuses;

AM.	arvestades, et 26 aastat võimul olnud Aljaksandr Lukašenka poliitika on õõnestanud riigi suveräänsust ja sõltumatust ning nõrgestanud Valgevene identiteeti, pärandit ja kultuuri;

AN.	arvestades, et julgeolekuküsimustes on Valgevene Venemaaga tihedalt seotud ja temast sõltuv ning osaleb ELi liikmesriike ohustavates ettevõtmistes, nagu läbipaistmatu ühine sõjaline õppus Zapad 2017. aastal, 2021. aastaks kavandatud ühine sõjaline õppus Zapad ja ohtlike tuumarajatiste ehitamine;

AO.

arvestades, et pärast massimeeleavalduste puhkemist pöördus Aljaksandr Lukašenka Venemaa poole abi saamiseks, et tagada Valgevene režiimi püsimajäämine, ning ta püüab päästa oma kuvandit ja üldsuse toetust, levitades eksitavaid kuulujutte, nagu ähvardaks Valgevenet välisoht läänest, ja kasutades neid valesid selleks, et õigustada Valgevene relvajõudude intensiivsemat tegevust ja liikumist Poola ja Leedu piiril Grodno piirkonnas, mis kujutab endast otsest ohtu ELile ja selle liikmesriikidele;

AP.

arvestades, et Valgevene ehitab koostöös Venemaa riikliku korporatsiooniga Rosatom Astravjetsi tuumaelektrijaama põhjendamatusse asukohta, mis paikneb vaid 20 kilomeetri kaugusel ELi välispiirist ja 45 kilomeetri kaugusel Leedu pealinnast; arvestades, et Astravjetsi tuumajaama ehitamise käigus on eiratud tuumaohutuse rahvusvahelisi standardeid, aset on leidnud tõsised ohutusnormide rikkumised ja rasked vahejuhtumid ning ehitusplatsil ei katkestatud tööd vaatamata COVID-19 puhangule; arvestades, et Astravjetsi tuumajaama esimene reaktor kavatseti käivitada enne 2020. aasta augusti presidendivalimisi ja enne ELi tuumaohutusasutuste läbi viidud vastupidavustestide põhjal antud soovituste täielikku rakendamist;

AQ.

arvestades, et keeruline majanduslik olukord, mida halvendavad üleriigilised streigid ja Valgevene režiimi keeldumine alustada Valgevene rahvaga riigisisest dialoogi, näitab, et Valgevene majandusmudel on ammendunud ja riik võib olla sisenemas üleminekuperioodi, kus ELil võib olla oluline tasakaalustav roll;

AR.	arvestades, et suhted Valgevene kodanikuühiskonnaga on märkimisväärselt tihenenud, mille näiteks on ELi toetust saanud ettevõtmised ja inimestevahelised aktiivsemad suhted;

soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:

Valimiste järgne olukord Valgevenes

kindlalt toetada ELi ja selle liikmesriikide otsust mitte tunnustada Valgevene keskvalimiskomisjoni teatatud võltsitud valimistulemusi, kuna valimiste õigluses on põhjust kahelda, ning mitte tunnustada Aljaksandr Lukašenkat riigi seadusliku presidendina pärast seda, kui tema praegune ametiaeg hiljemalt 5. novembril 2020 lõpeb; mõista hukka asjaolu, et Aljaksandr Lukašenka kuulutas end Valgevene presidendiks 23. septembril 2020. aastal salajas ja õigusvastaselt toimunud ametisse vannutamise tseremoonial; kutsuda Aljaksandr Lukašenkat seetõttu üles austama Valgevene rahva otsust ja astuma rahumeelselt tagasi; kutsuda kõiki liikmesriike üles mõistma hukka valimiste võltsimine, opositsiooni ja kodanikuühiskonna mahasurumine, inimõiguste, sõna- ja meediavabaduse piiramine ning demokraatlike põhiväärtuste ja õigusriigi põhimõtte rikkumine;

b)	kinnitada, et sellisel tegevusel on kahjulik mõju ELi ja Valgevene suhetele;

toetada ühemõtteliselt Valgevene rahva õigustatud nõudmist uute vabade ja õiglaste valimiste järele, mis tuleb korraldada võimalikult kiiresti OSCE ja sõltumatute rahvusvaheliste vaatlejate järelevalve all; rõhutada vajadust leida praegusele kriisile rahumeelne ja demokraatlik lahendus, mida toetaks sõltumatu ja vaba meedia ning tugev kodanikuühiskond;

nõuda tungivalt, et Valgevene valimisprotsess vastaks täiel määral rahvusvahelistele normidele, OSCE soovitustele ja Veneetsia komisjoni arvamustele, ning nõuda Valgevene Vabariigi valimisõigusaktide muutmist, et lisada neisse olulised menetluslikud ja õiguslikud tagatised, mis suurendaksid kaasavust, terviklikkust ja läbipaistvust valimisprotsessi kõigis etappides, eelkõige tuleb lisada selged ja mõistlikud kriteeriumid ja mehhanismid kandidaatide registreerimiseks ja allkirja kontrollimiseks, tagada kõigi valimisprotsessis osalejate esindajate kaasamine valimiskomisjonidesse ning võimaldada kõigile osalejatele võrdne juurdepääs meediale;

nõuda vabade ja õiglaste valimiste läbiviimist ja seejärel läbipaistvat ja kaasavat põhiseadusreformi protsessi, mille käigus konsulteeritaks avalikult kõigi Valgevene ühiskonna asjaomaste sidusrühmadega, kuna tegemist on otsustava tähtsusega võimalusega teha tõelisi muudatusi, sealhulgas seoses põhiliste kodanikuõiguste ja -vabadustega, võttes ette praeguse poliitilise süsteemi nõrgad kohad, tagada läbipaistva ja pluralistliku valimisprotsessi ning võimaldada Valgevene rahval olla esindatud demokraatlikult valitud parlamendis ning osaleda aktiivselt poliitilises elus ja protsessides;

kutsuda ametivõime üles suurendama läbipaistvust, kõrvaldama meelevaldsed tõkked, mille tõttu ei ole Valgevenes alates 2000. aastast registreeritud ühtegi uut erakonda, võimaldama erakondade, usuühenduste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatute ametiühingute registreerimist ning peatama registreeritud organisatsioonide suhtes kohaldatavad piirangud ja praeguse režiimi poliitiliste oponentide tagakiusamine;

g)	märkida, et Svjatlana Tsihhanovskaja, kes sõltumatute sotsioloogiliste uuringute kohaselt sai 2020. aasta presidendivalimistel üle poole häältest, on Valgevene inimeste silmis nende valitud president;

tunnustada Svjatlana Tsihhanovskaja loodud koordinatsiooninõukogu kui Valgevenes demokraatlikke muutusi ja vabadust nõudvate inimeste seaduslikku esindajat ning nõuda, et Valgevene režiim alustaks koordinatsiooninõukoguga dialoogi; mõista hukka koordinatsiooninõukogu liikmete tagakiusamine ja nõuda, et ametivõimud loobuksid kõigist liikmete vastu algatatud kohtumenetlustest ning vabastaksid kõik kinnipeetud ja vahistatud liikmed;

toetada koordinatsiooninõukogu pingutusi võimu rahumeelseks ja demokraatlikuks üleminekuks, mille saavutamiseks tuleb Valgevene valitsusel pidada riigisisest kaasavat dialoogi opositsiooni, kodanikuühiskonna ja koordinatsiooninõukoguga ja millesse tuleb kaasata kirikute esindajad, kes on austatud ja neutraalsed vahendajad; anda kogu vajalikku abi koordinatsiooninõukogu organisatsiooni ja toimimise tugevdamiseks;

j)	julgustada looma Brüsselis ja muudes pealinnades demokraatlikku Valgevenet pooldav sõltumatu keskus, mille eesmärk on levitada Valgevene demokraatlike protsessidega seotud teavet ja tegevusi, ja seda toetama;

k)	nõuda tungivalt, et Aljaksandr Lukašenka võtaks vastu OSCE praeguse ja tulevaste eesistujate pakkumise hõlbustada riigisisest dialoogi eesmärgiga lahendada poliitiline kriis ja pingeline olukord riigis, ning tagada, et EL osutab OSCE-le konkreetset abi seoses tema ettepanekuga täita vahendajarolli;

nõuda rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud vägivalla, julmade repressioonide, piinamise ja rünnakute viivitamatut peatamist; mõista hukka muu hulgas Valgevene siseministeeriumi 12. oktoobri 2020. aasta avaldus, millega ähvardati kasutada rahumeelsete meeleavaldajate vastu erivahendeid ja surmavaid relvi; nõuda Aljaksandr Lukašenka režiimi õiguskaitseasutuste poolt Valgevene rahva vastu toime pandud kuritegude täielikku ELi-poolset või rahvusvahelist uurimist ning seda, et ametivõimud võimaldaksid kõigile inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste ohvritele juurdepääsu õigusemõistmisele ja tagaksid nende õiguse tõhusale õiguskaitsele;

m)	läbi vaadata nõukogu 18. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 765/2006 (8) (mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid) III lisa, mis sisaldab loetelu varustusest, mida võidakse kasutada siserepressioonideks Valgevenes, ja seda ajakohastada, lisades loetellu muu hulgas ka seiredroonid

n)	mõista hukka koordinatsiooninõukogu laialiajamiseks mõeldud Valgevene režiimi taktika, mis seisneb nõukogu liikmete hirmutamises ja nii nende kui ka opositsioonipoliitikute ja aktivistide Valgevenest välja saatmises, et kaugendada neid sisemistest poliitilistest protsessidest;

kutsuda Valgevenet üles viivitamata ja tingimusteta vabastama kõiki poliitvange ja kodanikuühiskonna liikmeid, ajakirjanikke ning kõiki teisi meelevaldselt enne ja pärast valimiskampaaniat ja selle ajal kinni peetud isikuid ning loobuma kõigist süüdistustest nende vastu; nõuda inimõiguste ja vabaduste, sealhulgas ajakirjandusvabaduse, kogunemisvabaduse ning muude poliitiliste ja kodanikuvabaduste täielikku taastamist ja austamist Valgevenes;

p)	kiita heaks paljude üle kogu riigi asuvate tehaste ja asutuste töötajate tegutsemise, kes ühinesid protestiavaldustega mitmel viisil, sealhulgas streikides, ja pakkuda vajalikku tuge neile töötajatele, keda režiim on karistanud demokraatlike õiguste kasutamise eest;

q)	tegeleda probleemidega, mida kogevad sõltumatud ametiühingud, nagu registreerimisest keeldumine, juhtide poliitilistel põhjustel vastutusele võtmine ja vastselt tööle võetud töötajate sunniviisiline võtmine riigi kontrolli all olevate ametiühingute liikmeks;

r)	olla jätkuvalt valvas kandidaatide, meeleavaldajate, aktivistide ja sõltumatute ajakirjanike vahistamise, kadunuks jäämise ja ahistamise juhtumite suhtes ning jälgida selliseid juhtumeid koos Valgevene ametivõimudega;

jälgida jätkuvalt tähelepanelikult inimeste vahistamise ja kadunuks jäämise juhtumeid Valgevenes, juhtida Valgevene ametivõimude tähelepanu sellistele juhtumitele ja nõuda neilt asjakohast ja viivitamatut tegutsemist; võtta kasutusele sihtotstarbeline ELi abiprogramm poliitiliste repressioonide ja politseivägivalla ohvrite abistamiseks, mis hõlmaks eelkõige nendele isikutele juurdepääsu võimaldamist õigusnõustajatele, materiaalset ja meditsiinilist abi ning rehabilitatsiooni;

nõuda, et sõltumatult ja tulemuslikult uuritaks Aljaksandr Taraikovski, Aljaksandr Vihhori, Artsjom Parukovi, Henadz Šutavi ja Kanstantsin Šõšmakovi surmajuhtumeid, mis on seotud meeleavaldustega, 1999. aastal aset leidnud poliitilise opositsiooni esindajate Juri Zahharenko, Anatoli Krasovski ja Viktar Gantšari mõrvu ning 2000. aastal teadmata kadunuks jäänud ajakirjaniku Dmitri Zavadski käekäiku ja asukohta;

u)	kutsuda Valgevenet üles võtma oma karistusseadustikku piinamise konkreetne määratlus kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste normidega, tagama, et piinamise eest karistatakse sanktsioonidega, ning tegema õigusaktidesse muudatused, millega kriminaliseeritakse inimeste kadunuks jääma sundimine;

kutsuda ametivõime üles parandama kinnipidamiskohtades tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, eriti arvestades COVID-19 pandeemiat, ning parandama ka meditsiinitöötajate töötingimusi, arvestades teateid, et politsei takistab vigastatud meeleavaldajate abistamist ja vahistab meditsiinitöötajaid;

w)	rakendada võimalikult kiiresti ELi välisministrite ja Euroopa Ülemkogu vahel kokku lepitud sanktsioone, neid otstarbekalt rahvusvaheliste partneritega kooskõlastades;

laiendada sanktsioone, laiendades nendega hõlmatud isikute ringi Aljaksandr Lukašenka ning hulga kõrgete ja keskastme ametnikega, samuti keskvalimiskomisjoni liikmetega, kes vastutavad Valgevene presidendivalimiste tulemuste võltsimise eest või on sellele kaasa aidanud ning vastutavad kodaniku- ja inimõiguste rikkumise eest või on sellele kaasa aidanud; seda nimekirja peaks kohaldama kogu EL ja seda tuleks pidevalt ajakohastada ja laiendada vastavalt Aljaksandr Lukašenka režiimi toime pandud kuritegude määrale;

y)	kehtestada režiimi esindajatele, sanktsioonide alla kuuluvatele isikutele ja nende pereliikmetele viisakeelud ja rahalised sanktsioonid, kaasa arvatud varade külmutamine;

kiiresti kasutusele võtta ja tegevusse rakendada ELi inimõiguste sanktsioonide mehhanism, mis võimaldab kohaldada USA Magnitski seaduse kohaste sanktsioonidega sarnaseid sanktsioone üksikisikute ja ettevõtete suhtes, kes on seotud raskete inimõiguste rikkumistega ja on vastutavad muude kuritegude kordasaatmise eest, ning kohaldada neid Valgevene ametiisikute, sealhulgas uurijate ja kohtunike suhtes, kes tegelevad kriminaalasjadega poliitvangide vastu, ning muude üksikisikute ja ettevõtete suhtes, kes on seotud Valgevenes rahumeelsete allkirjade kogumise kampaaniate ja meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega, sealhulgas kinnipeetavate ja poliitvangide piinamise ja väärkohtlemisega;

aa)	kaaluda Valgevene suhtes valdkondlike sanktsioonide rakendamist, kuna need võiksid suurendada survet režiimile, kuid ei tohiks avaldada pikaajalist negatiivset mõju elanikkonnale;

ab)

kindlalt toetada Valgevene iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; avaldada kindlat vastuseisu mis tahes kolmanda riigi, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni varjatud või avalikule sekkumisele, eriti sekkumisele Valgevene riigimeediasse ja julgeolekujõududesse; rõhutada, et Valgevene meeleavaldused on oma olemuselt demokraatiat nõudvad, mitte geopoliitilise ambitsiooniga; korrata, et Euroopa Liit on valmis Valgevenega sidemeid arendama nii kahepoolselt kui ka idapartnerluse raames, kui vaid Valgevene täidab kõik eelnevalt kokkulepitud tingimused, mis seonduvad demokraatia, õigusriigi, vabade ja õiglaste valimiste, rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja põhivabadustega;

ac)

kutsuda Venemaa Föderatsiooni üles mitte astuma samme, mis võiksid ohustada Valgevene suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; väljendada muret selle pärast, et Venemaa kasutab läbirääkimisi Valgevenele nafta- ja gaasitarnete jätkamise üle poliitilise survevahendina; avalikult mainida Venemaa Föderatsiooni hübriidset sekkumist Valgevene asjadesse, näiteks niinimetatud meediaekspertide lähetamist Valgevene riigimeediasse ja nõustajate lähetamist Valgevene sõjaväe- ja õiguskaitseasutustesse, mõista selline sekkumine hukka ja püüda selle jätkamist takistada; hoiatada katsete eest olukorda militariseerida ja suhetes naaberriikidega pingeid õhutada;

ad)	mõista hukka asjaolu, et Valgevene esitas Svjatlana Tsihhanovskajale süüdistuse avalike üleskutsete eest, mille eesmärk oli väidetavalt kahjustada riigi julgeolekut ja haarata võimu, ning mõista hukka Venemaa Föderatsiooni otsus kanda ta riikidevahelisse tagaotsitavate isikute nimekirja;

ae)	rõhutada, et 2020. aasta augusti lõpus Leedu ja Poola piiril toimunud Valgevene relvajõudude sõjaline õppus, millele järgnes vaenulik ja eksitav teabekampaania, on tarbetult suurendanud pingeid ja usaldamatust;

af)

tunnistada, et kuigi enne 9. augusti 2020. aasta ebaausaid presidendivalimisi rakendatud kaalutletud poliitika on mõningal määral edendanud kahepoolseid suhteid, toimus valimiste ajal ja järel tagasiminek sellistes olulistes valdkondades nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste (sealhulgas sõna- ja väljendusvabadus, meediavabadus ning töötajate õigused) järgimine ning kodanikuühiskonna seisund, sotsiaal-majanduslikku olukorda iseloomustavad leibkondade vähene sissetulek ja kõrge töötuse määr ning majandus on stagneerunud ja kannatab raskelt riigiettevõtete ja korruptsiooni tõttu; kuna EL on asunud idapartnerluses rakendama individualiseeritumat lähenemisviisi ning ka ELi ja Valgevene suhteid täies ulatuses läbi vaatama, kaaluda inimõiguste olukorra edasise halvenemise korral põhimõtte „vähema eest vähem“ kohaldamist, mis ei tohiks aga mõjutada kodanikuühiskonna, inimõiguslaste, sõltumatu meedia ja Valgevene inimeste kaasamist ja toetamist, kuna sellist poliitilist, rahalist, tehnoloogilist ja teabealast toetust on vaja just suurendada, järgides põhimõtet „rohkema eest rohkem“, ning vaja on soodustada kodanikuühiskonna suuremat osalemist Valgevenes teoksil olevates algatustes ja projektides, mida toetavad EL, teised rahvusvahelised organisatsioonid ja üksikud riigid;

ag)

valmistada ette Valgevenet käsitleva poliitika põhjalik läbivaatamine, keskendudes eelkõige ELi toetusele Valgevene kodanikuühiskonnale ja inimestele, võttes arvesse Valgevene mitmesuguseid võimalikke arengustsenaariume, ning peatada läbirääkimised ELi ja Valgevene partnerluse prioriteetide üle, kuni Valgevenes ei ole toimunud vabad ja õiglased presidendivalimised; rõhutada, et EL peab presidendivalimiste järgsele olukorrale Valgevenes reageerima ühtselt ja järjekindlalt;

ah)	väljendada heameelt 12. oktoobril 2020. aastal kohtunud välisasjade nõukogu avalduse üle, milles väljendatakse ELi valmisolekut toetada rahumeelset üleminekut demokraatiale ja kasutada mitmesuguseid idapartnerlusega kooskõlas olevaid vahendeid, sealhulgas põhjaliku majandusliku toetuse kava;

ai)

toetada algatust moodustada Valgevene küsimusega tegelemiseks endistest riigipeadest ja valitsusjuhtidest koosnev kõrgetasemeline delegatsioon, kelle ülesanne oleks aidata lõpetada vägivald, aidata vabastada poliitvangid ja kinnipeetavad ning uurida siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kõiki võimalusi soodsa keskkonna loomiseks, et jõuda Valgevenes kaasava poliitilise dialoogini;

aj)

mõista hukka Valgevene ametivõimude poolt Minskis asuvate Leedu ja Poola saatkondade vastu võetud meetmed ja ametivõimude nõudmised kutsuda tagasi Leedu ja Poola suursaadikud ja vähendada nende saatkondade diplomaatiliste töötajate arvu; tagada ELi liikmesriikide koordineeritud ja ühtne reageerimine; väljendada sellega seoses heameelt nende liikmesriikide solidaarsuse üle, kes otsustasid oma suursaadikud konsultatsioonideks tagasi kutsuda;

ak)	pakkuda Valgevene suhtes välja tugevdatud ja palju tihedama koostöö variant, mis hõlmab ka ELi oluliselt suuremaid rahalisi ja tehnilisi kohustusi, juhul kui Valgevenes peaksid teoks saama demokraatlikud muutused, sealhulgas uued valimised;

al)

pärast uute presidendivalimiste toimumist Valgevenes töötada Valgevene jaoks välja terviklik programm ja korraldada demokraatliku Valgevene rahastajate konverents, kus oleksid koos rahvusvahelised finantsasutused, G7 riigid, ELi liikmesriigid ja institutsioonid ning teised toimijad, kes on valmis osalema mitme miljardi euro suuruses finantspaketis, millega toetada Valgevene tulevast reformitegevust ja majanduse ümberkorraldamist;

am)

viivitamata lõpetada kõik ELi finantsabi väljamaksed Valgevene ebaseaduslikele ametivõimudele ning hoiduda Valgevene valitsuse ja riigi kontrolli all olevate projektide rahastamisest, sealhulgas sõprusprojektide ja piiriüleste koostööprojektide rahastamisest ning kodanikuühiskonnale ette nähtud toetuse või rahastuse suunamisest nimetatud üksuste kaudu; seada selged tingimused tagamaks, et ELi rahaline toetus Valgevenele ei satuks režiimi esindajate kätte ega aitaks selle tegevust legitimeerida, välja arvatud juhul, kui režiim lõpetab kõik repressioonid, alustab dialoogi kodanikega ning võimaldab uute, vabade ja õiglaste valimiste korraldamist;

an)

tagada, et 53 miljoni euro suurune lisatoetus vastaks Valgevene inimeste vajadustele, nii et see lisaks COVID-19-ga seotud abile aitaks katta ka meeleavaldajate julma mahasurumise tagajärjel vigastatud ja traumeeritud Valgevene inimeste ravi kulusid, ning kõige raskemate juhtumite korral hõlbustada ja toetada kannatanute ravi ning taastumist ELi liikmesriikides; väljendada toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja aktivistidele, sealhulgas paguluses tegutsevatele organisatsioonidele ja aktivistidele, Valgevene režiimi ohvritele õigusteenuseid osutavate organisatsioonide ja juristide tegevuse võimaldamisele, inimõiguste rikkumiste dokumenteerimisele ja uurimisele, streikivatele Valgevene töötajatele, sõltumatutele ametiühingutele, sõltumatule meediale ja uurivale ajakirjandusele;

ao)	koostöös kodanikuühiskonna ja Valgevene rahva demokraatlike esindajate, ELi ning rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja institutsioonidega, kellel on Valgevenega töötamise kogemus, töötada välja ELi rahaliste vahendite jagamise strateegia;

ap)

nõuda, et Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Maailmapanga, ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu rakendatavate toetusprogrammide tingimuseks seataks ka inimõiguste ja demokraatia olukorra parandamine ning rahvusvaheliste tuumaohutusnormide järgimine; panna tähele ja püüda lahendada praegust olukorda, kus nende rahvusvaheliste organisatsioonide ja Valgevene riigistruktuuride koostöös rakendatavate programmide juhtorganitesse ei kaasata tavaliselt sõltumatuid sidusrühmi, mis mitte ainult ei soodusta programmide puhul üksnes kaheldavate tulemuste saavutamist, vaid aitab ka Valgevene riigi omanduses olevatel avalikel organisatsioonidel (valitsuse loodud valitsusvälised organisatsioonid) kodanikuühiskonna organisatsioone ELiga tehtava koostöö struktuurist välja tõrjuda;

aq)	tunnustada rohkearvulisi tegusid, mis tõendavad solidaarsust Valgevene rahvaga, sealhulgas raha kogumist, heategevuslikku ja humanitaarabi; sellega seoses mõista hukka sõltumatu ametiühingu Solidarność (NSZZ Solidarność) korraldatud humanitaarabisaadetise peatamine;

ar)	toetada Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust Valgevene kodanikkonna arengu ja rolli tugevdamiseks avalike suhete kujundamisel ja Valgevene tulevaste poliitiliste juhtide tugevdamisel;

as)

tuletada Valgevene ametivõimudele meelde, et COVID-19 pandeemia ajal reageeris ja vastas EL Valgevene kiireloomulistele vajadustele kiiresti, kogudes kokku üle 60 miljoni euro, et aidata rahuldada kiireloomulisi vajadusi, nagu tervishoiusektori ja vähem kaitstud kogukondade toetamine, ning lühiajalisi vajadusi sotsiaalse ja majandusliku taastumise toetuseks;

at)

rõhutada, et ELi edaspidine makromajanduslik toetus Valgevenele COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgede leevendamiseks sõltub rangete poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide, eelkõige demokraatia ja inimõigustega seotud kriteeriumide järgimisest, eelkõige poliitiliste repressioonide lõpetamisest ja kõigi poliitvangide vabastamisest; võtta teadmiseks mõne ELi liikmesriigi väljendatud mure tuumaohutuse pärast ning Valgevene ja Venemaa sõjalisest koostööst tulenevad ohud ning nõuda asjakohaste meetmete võtmist, et võidelda viiruse vastu ja kaitsta elanikkonda;

au)	nõuda, et sellist toetust tuleb hoolikalt jälgida, et vältida ELi vahendite mis tahes väärkasutamist, näiteks katsetusjärgus ravimite või vaktsiinide rahastamiseks;

av)

rõhutada vajadust reageerida Valgevene režiimi püüetele levitada väärinfot, nagu tähendaks ELi toetus Valgevenele režiimi toetamist; väljendada muret valeuudiste ja desinformatsiooni leviku pärast Valgevenes COVID-19 pandeemia ajal ning kutsuda nii Valgevene ametivõime kui ka ELi üles töötama välja eriprogramme desinformatsiooni ja propaganda vastu;

aw)

kutsuda Valgevene ametivõime üles avalikult tunnistama COVID-19 pandeemiast tulenevat ohtu, tugevdama tervishoiusüsteemi, andma kodanikele selgelt ja kaasaval viisil asjakohast elu hoida aitavat teavet ja statistikat pandeemia kohta, rakendama 2020. aasta aprillis Valgevenes viibinud Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide missiooni soovitusi, parandama meditsiinitöötajate töötingimusi ning tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sealhulgas kinnipidamiskohtades;

ax)

käsitada tuumaohutust ELi jaoks jätkuvalt olulise küsimusena, kuna tuumaõnnetusel võivad olla kogu piirkonna jaoks katastroofilised tagajärjed; tegeleda kiiremas korras Astravjetsi tuumaelektrijaama probleemiga, kuna jaam alustab peagi tegevust, Venemaalt on saabunud esimene tuumkütuse tarne ja kütus on juba esimesse reaktorisse laaditud ning käimas on muud tehnilised ettevalmistused elektritootmise alustamiseks 2020. aasta novembris;

ay)

nõuda Astravjetsi tuumaelektrijaama kavandatud kasutuselevõtu edasilükkamist, kuni rahvusvahelised tuumaohutusstandardid on täidetud, kohustuslikud avalikud kuulamised on peetud ja Valgevene poliitiline olukord on stabiliseerunud, arvestades mitmeid vastupidavustestidel tuvastatud lahendamata tuumaohutusprobleeme, jaama ohutuse kohta lõpliku järelduse puudumist, kasutatud tuumkütuse ja energiavarude ebapiisavat ladustamismahtu ning Valgevene praegust ebastabiilset olukorda, mis raskendab reageerimismeetmeid õnnetuse korral, mistõttu on reaktori käivitamisel oht suurem;

az)

väljendada muret selle pärast, et Valgevene ei rakenda täielikult ELi tuumaohutusasutuste poolt enne Astravjetsi tuumaelektrijaama esimese reaktori käikulaskmist tehtud vastupidavustestide soovitusi, märkides lisaks, et jaama ehitamisel ei tagata teisese kontrollreservi olemasolu, mis on vajalik selle ohutuks toimimiseks;

ba)

nõuda rahvusvaheliste tuuma- ja keskkonnaohutusnõuete täielikku järgimist, läbipaistvat, kaasavat ja konstruktiivset koostööd rahvusvaheliste ametiasutustega ning Valgevene sõltumatutele keskkonnaorganisatsioonidele Astravjetsi tuumaelektrijaama pääsu võimaldamist ja seiresuutlikkuse tagamist ning siduda ELi rahalise toetuse väljamaksmine nende nõuete täitmisega; toetada pingutusi Euroopa solidaarsuse tagamiseks Astravjetsi tuumaelektrijaamast ELi turule elektrienergia importimise keelustamise küsimuses;

Inimõigused ja meediavabadus

bb)

tunnustada Valgevene inimesi nende julguse ja otsustavuse eest ja toetada kindlalt nende pürgimust demokraatlike muutuste, sotsiaalse õigluse ja vabaduse poole ning tahet kujundada riigi tulevikku demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtete alusel eesmärgiga tagada Valgevene Vabariigi vabadus, sõltumatus, suveräänsus ja õitseng;

bc)

rõhutada Valgevene Vabariigi õigusaktide muutmise vajadust, et tagada põhilised kodanikuõigused ja -vabadused, nagu kogunemis-, ühinemis-, väljendus- ja arvamusvabadus, meediavabadus ning rahumeelse kogunemise vabadust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja OSCE suuniste järgimine; kutsuda Valgevenet üles tegema täielikku koostööd Valgevene inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööriga, ka seoses tema visiitidega Valgevenesse, ning ÜRO piinamisvastase komitee ja ÜRO inimõiguste komiteega, et viia ellu kauaoodatud reformid inimõiguste kaitsmiseks, demokraatia tugevdamiseks ning kinnipeetud isikute piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise probleemi käsitlemiseks Valgevenes;

bd)

mõista hukka surmanuhtluse jätkuv kohaldamine Valgevenes ja jätkata Valgevene ametivõimudega koostööd surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamiseks esimese sammuna selle lõpliku kaotamise suunas ning püüda enne surmanuhtluse kaotamist kehtestada toimiv õigus surmaotsuse peale edasi kaevata; toetada surmanuhtluse kaotamise üle peetava avaliku arutelu hoogustamist, mis valmistaks ette pinnast võimalikule tulevasele rahvahääletusele selles küsimuses;

be)

mõista hukka inimõiguslaste, opositsioonitegelaste, sealhulgas potentsiaalsete presidendikandidaatide, nende toetajate ja pereliikmete, rahumeelsete meeleavaldajate, kodanikuühiskonna aktivistide, valimisvaatlejate, keskkonnaõiguste kaitsjate, usujuhtide, sportlaste, üliõpilaste ja teadlaste ning sõltumatute ajakirjanike ja blogijate jätkuv hirmutamine ja tagakiusamine, eelkõige kadunuks jääma sundimine ja suurte trahvide määramine ametivõimude poolt; kutsuda Valgevenet üles lõpetama sellised repressioonid ja tagama neile inimestele õiguse tegutseda kättemaksu kartmata ja ilma igasuguste piiranguteta; taunida arstide, meditsiinitöötajate ja teiste inimeste vaikima sundimist ja hirmutamist, kes avalikult rääkisid COVID-19 levikust Valgevenes ja hoiatasid selle eest;

bf)

juhtida tähelepanu katsetele tõkestada ja piirata inimõiguste keskuse Vjasna liikmete, eelkõige Aljaksandr Burakovi, Ales Burakovi, Raman Kisljaki, Uladzimir Vjalihhini, Alena Masljukova, Andrei Mjadzvedzevi ja Sjargei Latsinski tööd ja neid vaikima sundida, ning nõuab nende inimeste ja nende pereliikmete kinnipidamise, vastutusele võtmise ja hirmutamise lõpetamist;

bg)	tunnistada repressioonide pärssivat mõju kodanikuühiskonnale ja inimõiguste kaitsjate olulist rolli sõltumatu järelevalve tagamisel, eriti valimiste ajal;

bh)

mõista hukka Valgevene režiimi pingutused keelata riigi suhtes kriitiliste valgevenelaste, nagu Valgevene katoliku kiriku juhi peapiiskop Tadeusz Kondrusiewiczi, samuti sõltumatute ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ning rahvusvahelise üldsuse esindajate, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmete Valgevenesse sisenemine;

bi)	ELi liikmesriikides töötada välja täpne kord ja arendada välja suutlikkus Schengeni viisa taotluste kiireks läbivaatamiseks ja viisade andmiseks ning luua humanitaarkoridor Valgevene kodanikele, kes vajavad kiireloomulist meditsiiniabi või taotlevad poliitilistel põhjustel varjupaika;

bj)

mõista hukka kogu Valgevenes jätkuv puuetega inimeste, HIVi nakatunud inimeste, vähemuste, LGBTQI-inimeste ja kinnipeetavate perekondade diskrimineerimine ja häbimärgistamine ning kutsuda üles looma Valgevenes riigi tasandil sõltumatu inimõigustega tegeleva asutuse, koostama uue inimõigustealase tegevuskava ning võtma vastu laiaulatuslikud diskrimineerimisvastased õigusaktid;

bk)

tuletada meelde, et Valgevene on ratifitseerinud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, mille kohaselt peavad riigi õigusaktid tagama kõigile inimestele võrdse ja tõhusa kaitse mis tahes alusel diskrimineerimise ees, olgu selleks rass, nahavärv, sugu, keel, usk, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, varaline seisund ning sünd või muud asjaolud; väljendada muret selle pärast, et valitsusametnike, kohtunike, prokuröride ja advokaatide teadlikkus ja teadmised sellest paktist on endiselt kasinad; kutsuda Valgevene ametivõime üles parandama haridussüsteemi ja levitama meedias teavet eesmärgiga edendada sallivat suhtumist kaitsetumatesse rühmadesse;

bl)

nõuda meetmete võtmist tulemuslikuks võitlemiseks naiste suhtes jätkuvalt käibivate stereotüüpide ja naiste diskrimineerimise vastu, muu hulgas parandada nende töökeskkonda, avada neile juurdepääs kõigi sektorite töökohtadele, vähendada soolist palgalõhet ja soodustada nende osalemist poliitikas; võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse ELi suhetes Valgevenega;

bm)	tõstatada Valgevenes valgevene keele kõnelejate diskrimineerimise küsimus ja toetada algatusi, mille eesmärk on edendada valgevene keele laiemat kasutamist haridussüsteemis, avalikus elus ja kultuurielus ning meedias;

bn)

taunida sunniviisilise töö levikut, mis puudutab ebaproportsionaalselt suures ulatuses selliseid vähem kaitstud inimrühmi nagu riigiettevõtete ja haldusasutuste töötajad, üliõpilased, nn tööravikeskustes viibivad inimesed, vangid ja ajateenijad; kutsuda Valgevenet üles tühistama kõik õigusaktid, mis lubavad sunniviisilist tööd, ja mitte sundima valgevenelasi osalema iga-aastasel kogukonnatöö päeval;

bo)	käsitleda ebaproportsionaalsete karistuste küsimust Valgevene õigussüsteemis, eelkõige seoses karistusseadustiku artikliga 328, mille kohaselt alaealisi karistatakse uimatitega seotud vägivallatute süütegude eest ebaproportsionaalselt pika vangistusega;

bp)	õhutada jätkama ELi ja Valgevene inimõigustealast dialoogi, kuid rõhutada, et selle tegelik kasulikkus ei seisne pelgalt institutsioonilistes kontaktides vaid pigem mõõdetavates edus, mida aga dialoogis osalevate Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonide hinnangul ei ole saavutatud;

bq)

jälgida meediavabaduse olukorda Valgevenes ja toetada sõltumatuid meediaväljaandeid, blogipidajaid ja ajakirjanikke, sealhulgas neid, kes teevad vabakutselistena kaastööd registreerimata välismeediakanalitele ja Poolas paiknevatele meediakanalitele, nagu Belsat TV, Valgevene Euroopa Raadio ja Radio Racja, ning luua neile ohutu töökeskkond, kuna tegemist on oluliste teabeallikatega Valgevene jaoks ja Valgevene kohta ning alternatiivsete seisukohtade edastamiseks väga vajalike kanalitega;

br)

mõista karmilt hukka interneti ja meedia mahasurumine, teesulud ning ajakirjanike hirmutamine ja nende akrediteeringute tühistamine Valgevenes eesmärgiga peatada teabe edastamine riigis valitseva olukorra kohta, samuti rahvusvahelisele meediale ja demokraatliku kogukonda esindavatele parlamendi- ja valitsusliikmetele Valgevenesse pääsu sulgemine;

bs)	mõista hukka Valgevene välisministeeriumi otsuse tühistada kõikide välisriikide meediaorganisatsioonide heaks töötavate ja riigis toimuvaid meeleavaldusi kajastavate ajakirjanike akrediteeringud, viidates akrediteerimiskorra ajakohastamisele;

bt)

tunnustada nende ajakirjanike ja avalik-õiguslike meediakanalite töötajate tegevust, kes vaatamata rõhumisele ja ähvardustele jäid truuks ajakirjanikueetikale ja jätkasid demokraatliku opositsiooni toetamist ning kes seejärel vallandati; tunnustada sõltumatu meedia, sealhulgas veebisaidi charter97.org, Belsat TV ja Radio Svoboda tööd; kasutada Euroopa demokraatia rahastut ja muid vahendeid, et toetada meediakanaleid ja ajakirjanikke, kes kannatavad Valgevene režiimi repressioonide all;

bu)

valvsalt vastustada Valgevene riigimeedia levitatavat propagandat ja desinformatsiooni, milles süüdistatakse ELi ja selle liikmesriike Valgevenes käimasolevatesse protsessidesse sekkumises ning väidetava julgeolekuohu tekitamises riigi territoriaalsele terviklikkusele, samuti vastustada kolmandatest jõududest lähtuvaid hübriidohtusid; nõuda nende väidetavate ajakirjanike töölt kõrvaldamist, kes saadeti Venemaalt asendama Valgevene riiklikest telejaamadest lahkunud töötajaid;

Majanduslik ja valdkondlik koostöö

bv)	tuletada Valgevenele meelde, et EL on tema suuruselt teine kaubanduspartner ning et majandussuhete intensiivistamine võib aidata luua ülimalt vajaliku tasakaalu Valgevene väliskaubanduses, mis sõltub endiselt väga suures ulatuses Venemaast ja Euraasia Majandusliidust;

bw)	rõhutada Valgevene Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protsessi jätkamise tähtsust, kuna see soodustab majanduse ajakohastamist ja mitmekesistamist, aitab kaasa stabiilsema ettevõtluskeskkonna loomisele riigis ja lihtsustab reeglitepõhist kaubavahetust ELiga;

bx)	võtta teadmiseks, et pärast valimisi õnnitles Aljaksandr Lukašenkat esimesena Hiina president; väljendada muret Hiina investeeringute suurendamise pärast Valgevene strateegilisse taristusse ja hoiatada sõltuvusmõju eest, mida see võib Valgevenele tekitada;

by)

märkida, et Valgevene majanduses on seisak, enam kui viiendik elanikkonnast elab absoluutses vaesuses ja COVID-19 põhjustatud kriisi tõttu kipub see arv suurenema; võtta teadmiseks, et miinimumpalk Valgevenes on 375 Valgevene rubla kuus ehk 137 eurot ning et Valgevenes valitseb demograafiline kriis, kus tööealine elanikkond väheneb ja tööjõud rändab Valgevenest massiliselt välja;

bz)

võtta teadmiseks, et Valgevene režiimi keeldumine alustada rahvaga dialoogi, eelkõige aga üle riigi jätkuvad riigiettevõtete töötajate ning õpetajate ja sotsiaal- ja kultuuritöötajate streigid avaldavad majandusele kahjulikku mõju; võtta teadmiseks ka sellise olukorra kahjulik mõju IT-sektorile, mis ei pruugi taastuda oma varasemale tasemele;

ca)

avaldada kahetsust Valgevene ametivõimude soovimatuse üle järgida selliste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide soovitusi nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond ning viia ellu reforme, millega vähendataks riigile kuuluvate ettevõttete suurt hulka, kujundataks ümber ettevõtlussektor, ergutataks ettevõtlust, toetataks VKEsid, vähendataks valitsemissektori võlga, antaks elanikkonnale kanda realistlikud elamiskulud ja parandataks tingimusi tööturul;

cb)	väljendada muret seoses riigi poolt erasektorile kehtestatud kahjulike reeglitega, eriti nõudega maksta miinimumpalka, mis ei oleks madalam kui kümne edukama riigiettevõtte keskmine palk;

cc)

väljendada muret Valgevene avaliku sektori asutustes ja riigiettevõtetes levinud ulatusliku süsteemse korruptsiooni pärast, soovitada ja toetada korruptsioonivastaseid uurimisi ja teavituskampaaniaid, avaldada rahulolematust korruptsioonijuhtumitest teatavate ajakirjanike ahistamise ja tagakiusamise pärast ning nõuda uurivatele ajakirjanikele ja rikkumisest teatajatele turvalist keskkonda;

cd)	nõuda Aljaksandr Lukašenka perekonna ja tema partnerite rahavoogude, sealhulgas Valgevene riigiettevõtete offshore-piirkondades toimuva tegevuse ning Valgevene ettevõtete korruptsiooniskeemide põhjalikku uurimist;

ce)	tunnustada ja toetada Valgevene energiavarustuse mitmekesistamist ning Venemaast sõltuvuse vähendamist, mida võimaldab nafta ja gaasi importimine uutelt tarnijatelt, sealhulgas ELi territooriumi kaudu; soovitada ka keskkonnasäästlikkuse parandamist ja alternatiivsete energiaallikate arendamist;

cf)

rõhutada, kui oluliseks peab EL kliimamuutuste leevendamist, eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2015. aasta Pariisi kokkuleppe täitmise kaudu, ning õhutada Valgevenet tõhustama koostööd ELiga keskkonnaküsimustes, pidades silmas keskkonnasäästlikku muutust, energiatõhusust, kestlikkust ja kliimaneutraalsust, ning kasutama Ida-Euroopa energiatõhususe ja keskkonnapartnerluse pakutavaid võimalusi, nõuda aga Valgevenelt keskkonnaaktivistide ahistamise lõpetamist; kutsuda Valgevenet üles suurendama pingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja võtta kliimamuutusi arvesse kõikides poliitikakujundamise valdkondades;

cg)	rõhutada põhjamõõtme keskkonnapartnerluse raames tehtud algatusi, millega püütakse lahendada selle piirkonna kõige pakilisemaid keskkonnaprobleeme;

Inimestevahelised kontaktid

ch)

kinnitada, et EL on huvitatud võimalikult laialdastest inimestevahelistest kontaktidest, mis oleks parim viis ELi ja Valgevene lähendamiseks ning vastastikuse mõistmise ja parimate tavade vahetamise edendamiseks; edendada selliseid tõendatult edukaid vahetusprogramme nagu liikuvusprogramm inimestevaheliste sihtkontaktide soodustamiseks (MOST) ja korrata, et viisalihtsustusleping on selle poliitika selge väljendus;

ci)	tunnustada edusamme liikuvuspartnerluse ning viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute rakendamisel, mis on osa ELi ja Valgevene vahelise turvalise ja hästi hallatud liikuvuskeskkonna kujundamisest;

cj)	tunnistada ja kasutada ära asjaolu, et kasvav liikuvus ELi ja Valgevene vahel suurendab Valgevene kodanike kokkupuudet Euroopa väärtustega ja toetab demokraatlikku ümberkorraldamist;

ck)	uurida võimalusi Valgevene kodanikele viisavaba reisimise lubamiseks, et inimestevahelised kontaktid ei takerduks Valgevene ametivõimude ebademokraatlike põhimõtete tõttu;

cl)	toetada piiriülest koostööd ja liikumist Valgevene ja naabruses asuvate ELi liikmesriikide vahel, eelkõige soovitada Valgevene ametivõimudel kehtestada Leeduga kohaliku piiriliikluse kord, mis tooks kasu neile, kes elavad 50 kilomeetri raadiuses mõlemal pool piiri;

cm)	tunnustada Valgevene diasporaa rolli Valgevene demokraatlikus ärkamises ja kaasata ELi liikmesriikides elavaid diasporaa liikmeid oluliste osalistena Valgevenes toimuvasse rahvuslikku dialoogi;

cn)

toetada koostööd kultuurivaldkonnas selliste programmide kaudu nagu programm „Loov Euroopa“ ja eelkõige loovuse edendamiseks mõeldud konkreetsete projektide kaudu, kaasates kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohaliku tasandi algatusi; edendada ja elavdada kultuuriliste väljendusvormide kaudu Euroopa solidaarsust Valgevene ühiskonnaga;

co)

tõhustada pingutusi, et Valgevene noored saaksid osa kvaliteetsemast haridusest, ning jätkata selleks Bologna protsessi rakendamist, võimaldada rohkem akadeemilist liikuvust ja pakkuda rohkem võimalusi õppida ELis programmi „Erasmus+“ kaudu, kuna see võib reaalselt ja pikaajaliselt aidata muuta mentaliteeti Valgevenes, kanda Valgevenesse loomulikul viisil Euroopa väärtusi ja Valgevenet demokratiseerida;

cp)	toetada Valgevene noori, kes kogu riiki haaranud meeleavaldustel osalemise tõttu jäetakse Valgevenes hariduse saamisest ilma, ja võimaldada neile stipendiume õppimiseks ELi liikmesriikide haridusasutustes;

cq)	säilitada ELi rahaline toetus Vilniuses eksiilis tegutsevale Valgevene Euroopa Humanitaarülikoolile (EHU);

cr)	võimaldada stipendiume teadustöötajatele, kes on meeleavaldustel osalemise tõttu kaotanud õppejõu või teaduri koha;

cs)	anda kiireloomulist humanitaarabi, sealhulgas Schengeni viisasid ja stipendiume sportlastele ja nende pereliikmetele, kellelt on võetud sissetulek nende poliitilise seisukoha tõttu ning kes on pidanud kannatama Aljaksandr Lukašenka režiimi füüsiliste ja vaimsete repressioonide käes;

ct)	toetada haridusprogramme nende Valgevene riigiteenistujate ametialaseks ümbersuunamiseks, kes on vallandatud või vabatahtlikult avalikust teenistusest lahkunud;

cu)	toetada COVID-19 puhangut arvesse võttes Valgevenes hariduse digitaliseerimist;

cv)	tunnistada, et paljud Valgevenes käimasoleva demokraatliku revolutsiooni eestkõnelejad on ELi liikmesriikide ülikoolide vilistlased või on osalenud mitmesugustes ELi toetatud programmides, mille eesmärk on tõsta kutsekvalifikatsiooni ja soodustada kutsetegevust;

cw)	õhutada Valgevene teadusringkondi tihendama koostööd Euroopa partneritega ja kasutama täiel määral programmi „Euroopa horisont“ võimalusi;

cx)	tugevdada demokraatia toetamise programme ja strateegilist kommunikatsiooni ning toetada rohkemate kohalike kogukondade hõlmamist, piirdumata traditsiooniliselt euroopameelsete rühmadega;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ning komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ELT L 181, 9.6.2020, lk 3.

(2) ELT L 180, 9.6.2020, lk 3.

(3) ELT C 224, 27.6.2018, lk 135.

(4) ELT C 298, 23.8.2018, lk 60.

(5) ELT C 390, 18.11.2019, lk 100.

(6) ELT C 11, 13.1.2020, lk 18.

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0231.

(8) ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/240

P9_TA(2020)0281

Soovitus komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja nõukogule tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) 10. läbivaatamisprotsessi ettevalmistamise ning tuumarelvastuse kontrolli ja tuumadesarmeerimise võimaluste kohta

Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2020. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) 10. läbivaatamisprotsessi ettevalmistamist ning tuumarelvastuse kontrolli ja tuumadesarmeerimise võimalusi (2020/2004(INI))

(2021/C 404/15)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (1),

—

võttes arvesse nõukogu 13. aprilli 2000. aasta ühist seisukohta, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2000. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise kohta (2), ja nõukogu ja 25. aprilli 2005. aasta ühist seisukohta, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2005. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise kohta (3),

—	võttes arvesse nõukogu 29. märtsi 2010. aasta otsust 2010/212/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2010. aasta läbivaatamiskonverentsiks (4),

—	võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta,

—	võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mis võeti vastu 12. detsembril 2003. aastal,

—	võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2019. aasta järeldusi Iraani kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 15. aprilli 2019. aasta otsust (ÜVJP) 2019/615, mis käsitleb liidu toetust meetmetele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) osalisriikide 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistamiseks (5),

—	võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsust (ÜVJP) 2019/938, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Ida tuumarelva- ja kõikide muude massihävitusrelvade vaba tsoon (6),

—	võttes arvesse 14. juunil 2019. aastal avaldatud 2018. aasta eduaruannet massihävitusrelvade leviku vastase Euroopa Liidu strateegia rakendamise kohta,

—	võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid kohustusi, mille kohaselt kõik osalisriigid kohustuvad viima heas usus ellu tuumadesarmeerimise ja lõpetama tuumavõidurelvastumise,

—	võttes arvesse tuumarelvade keelustamise lepet (TPNW), mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon võttis vastu 7. juulil 2017. aastal ja mis avati allkirjastamiseks 20. septembril 2017. aastal,

—	võttes arvesse NATO 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel vastu võetud kommünikeed,

—	võttes arvesse Põhja-Atlandi Nõukogu 20. septembri 2017. aasta avaldust tuumarelvade keelustamise leppe kohta,

—	võttes arvesse NATO peasekretäri 2. augusti 2019. aasta avaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohta,

—	võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni allkirjastatud uut START-lepingut, mis kehtib alates 5. veebruarist 2011,

—	võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud lepingu osalisriikide 2000. aasta konverentsil vastu võetud lõppdokumenti,

—	võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud lepingu osalisriikide 2010. aasta konverentsil vastu võetud lõppdokumenti,

—	võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2018. aasta mitteametlikku dokumenti („Meie ühise tuleviku tagamine: desarmeerimise tegevuskava“ („Securing Our Common Future: An Agenda for Disarmament“),

—	võttes arvesse Rootsi poolt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele esitatud töödokumenti („Etapiviisiline desarmeerimisdiplomaatia“ („Unlocking disarmament diplomacy through a „stepping stone“ approach“),

—	võttes arvesse USA poolt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele esitatud töödokumenti „Tuumadesarmeerimiseks keskkonna loomise (CEND) algatuse juurutamine“ („Operationalising the Creating an Environment for Nuclear Disarmament (CEND) Initiative“),

—

võttes arvesse töödokumenti „Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu 50. aastapäev: Euroopa Liidu lühihinnang“ („The Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons at 50: a brief assessment by the European Union“), mille Euroopa Liit esitas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele,

—

võttes arvesse töödokumenti „Tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise algatuse ettepanekud läbipaistvuse suurendamiseks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise protsessi tugevdamise eesmärgil“ („Proposals by the Non-Proliferation and Disarmament Initiative to enhance transparency for strengthening the review process for the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons“), mille esitasid tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise algatuse liikmed (Austraalia, Kanada, Tšiili, Saksamaa, Jaapan, Mehhiko, Madalmaad, Nigeeria, Filipiinid, Poola, Türgi ja Araabia Ühendemiraadid) tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele,

—	võttes arvesse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektori, Iraani Islamivabariigi asepresidendi ja Iraani aatomienergiaorganisatsiooni (AEOI) juhi 26. augusti 2020. aasta ühisavaldust,

—	võttes arvesse IAEA 20. augusti 2018. aasta, 19. augusti 2019. aasta ja 3. septembri 2020. aasta aruandeid kaitsemeetmete kohaldamise kohta Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis,

—	võttes arvesse USA 22. mai 2020. aasta teadet otsuse kohta taganeda avatud taeva lepingust,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0020/2020),

arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise leping (NPT) on viimase 50 aasta jooksul kahtlemata olnud kõige olulisem rahvusvaheline vahend tuumarelvakorra reguleerimiseks; arvestades, et see on ülemaailmse strateegilise stabiilsuse nurgakivi ja asendamatu kaitsevall tuumarelvade leviku ohu vastu; arvestades, et see on aidanud märkimisväärselt kaasa tuumaarsenali vähendamisele ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise hõlbustamisele; arvestades, et tegemist on küpse ja pragmaatilise lepinguga, mis on peaaegu universaalne ja millest on laialdaselt kinni peetud; arvestades, et 1995. aastal leppisid NPT osalisriigid kokku selle tähtajatus pikendamises; arvestades, et kuna 2015. aastal ei jõutud sisulises lõppdokumendis kokkuleppele, on äärmiselt oluline, et 10. läbivaatamiskonverents oleks edukas;

arvestades, et alates 1968. aastast on NPT ajendanud mitmeid Euroopa, Ladina-Ameerika, Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riike tuumarelvadest loobuma; arvestades, et see on teinud võimalikuks tuumaenergia rahumeelse arengu; arvestades, et see on kaasa toonud tuumarelvistu järsu vähenemise pärast külma sõda; arvestades, et ainult mõni üksik riik on NPT väliselt tuumarelvistut arendanud;

arvestades, et NPT kolm sammast – tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine – täiendavad ja tugevdavad üksteist ning on omavahel lahutamatult seotud; arvestades, et mis tahes tulevased edusammud desarmeerimise ja tuumarelvade täieliku kaotamise suunas nõuavad seetõttu selliste relvade leviku vastaste kehtivate normide säilitamist; arvestades, et NPT on võimaldanud luua rahvusvahelise kaitsesüsteemi;

arvestades, et NPT perioodiliste läbivaatamiskonverentside eesmärk on hinnata NPT rakendamist ja koostada edu saavutamiseks järkjärguline tegevuskava; arvestades, et läbivaatamisprotsess annab osalisriikidele iga viie aasta tagant võimaluse säilitada ja tugevdada tuumarelva leviku tõkestamise korda;

arvestades, et 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil kinnitati veel kord tuumarelva leviku tõkestamise ülemaailmse korra tugevdamise lõppeesmärki, kui NPT osalisriigid kohustusid uuesti järgima NPT põhisätteid ja võtsid vastu 64 punktist koosneva tegevuskava, mis sisaldab muu hulgas konkreetseid tuumarelva leviku tõkestamise, desarmeerimise ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise tegevuskavasid, mille aluseks on konkreetsed ja mõõdetavad meetmed, mida osalisriigid võtavad kolme samba toetamiseks;

arvestades, et tuumadesarmeerimist käsitlevas osas kohustusid osalisriigid, sealhulgas tunnustatud tuumariigid, esimest korda kiirendama tegelikke edusamme desarmeerimisel ja viima lõpule oma siirdud või siirmata tuumaarsenali täieliku likvideerimise; arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise samba raames kokku lepitud meetmed hõlmavad mitmesuguseid küsimusi, nagu kaitsemeetmete tugevdamine, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) toetamine, tuumamaterjali füüsiline kaitse, lisaprotokollide sõlmimine ja jõustumine, tuumaenergiaga seotud ekspordi kaitsemeetmed, tuumatehnoloogia siire ja tuumaterrorism;

arvestades, et läbipaistvuse põhimõte on tuumadesarmeerimise lahutamatu osa, kuna see aitab selgitada välja olemasolevaid arsenale ja toetab kontrolliprotsessi; arvestades, et läbipaistvus aitab luua usaldust ja kindlustunnet ning loob ühise aluse dialoogile, mis on tuumarelvade vähendamise ja lõpliku likvideerimise eeltingimus; arvestades, et IAEA juhatajate nõukogule esitatavad aruanded on oluline vahend läbipaistvuse tagamiseks tuumarelva mitteomavate riikide võetud tuumarelva leviku tõkestamise kohustuste täitmisel;

arvestades, et NPT sätted toetavad riikide õigust kasutada tuumaenergiat rahuotstarbelistel eesmärkidel ning osaleda seadmete, materjalide ning tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist puudutava teadusliku ja tehnoloogilise teabe vahetamises, tagades samal ajal tuumarelvavabade riikide eeliskohtlemise ja võttes nõuetekohaselt arvesse arengumaade vajadusi;

arvestades, et katsetamisvastane norm toetab nii tuumarelvade leviku tõkestamise sammast kui ka desarmeerimise sammast, aidates seega takistada potentsiaalsetel tuumarelvariikidel otsimast võimalusi tuumarelvade väljatöötamiseks ja omandamiseks; arvestades, et osalisriigid on võtnud kohustuse hoiduda kuni tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) jõustumiseni igasugustest tuumaplahvatustest ja uute tuumarelvatehnoloogiate kasutamisest; arvestades, et kõik tuumariigid on kohustunud CTBT viivitamata ratifitseerima; arvestades, et kõik riigid on ka kokku leppinud, et viivitamata tuleks alustada läbirääkimisi tuumarelvades kasutatava lõhustuva materjali tootmise keelustamise lepingu üle;

arvestades, et NPT on loonud aluse tuumavabade tsoonide loomiseks kogu maailmas; arvestades, et Lähis-Ida tuumarelvavaba tsooni loomine on üks ELi pikaajalisi eesmärke; arvestades, et EL eraldas hiljuti eelarvevahendid meetmetele, mille eesmärk on soodustada kaasavat dialoogi ekspertide ja poliitikakujundajate vahel, et edendada valmidust massihävitusrelvadest vaba tsooni loomiseks Lähis-Idas;

arvestades, et 2019. aasta novembris New Yorgis toimunud Lähis-Ida tuumarelvavaba ja kõigist muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomise konverentsi esimesel istungil vastu võetud poliitilises deklaratsioonis (milles ei osalenud 28 ELi liikmesriiki) kohustusid ülejäänud osalejad jätkama õiguslikult siduva lepingu koostamist, et luua Lähis-Idas tuumarelvadest ja muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon;

L.	arvestades, et alates NPT jõustumisest 1970. aastal ei ole pooltel läbivaatamiskonverentsidel suudetud saavutada konsensust sisulise lõppdeklaratsiooni suhtes ning viimane lõppdeklaratsioon võeti vastu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil;

arvestades, et 10. läbivaatamiskonverents toimub eriti keerulises rahvusvahelises julgeolekuolukorras, kuna Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmisel ei ole tehtud edusamme, USA on taganenud Iraaniga sõlmitud ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast (JCPOA), Iraan on seda lepet väidetavalt rikkunud ning Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa on sellele vastanud ametlike kaebustega, mis on käivitanud JCPOA vaidluste lahendamise mehhanismi, keskmaa-tuumajõudude piiramise leping on kokku varisenud ning Venemaa ja USA vahel START-lepingu pikendamise üle peetavad läbirääkimised on ummikseisus; arvestades, et 191 NPT tuumarelvaga ja -relvata osalisriigi omavahelised lahkarvamused ja erimeelsused tuumarelvade vähendamise ja likvideerimise parima lähenemisviisi küsimuses muudavad arutelu veelgi keerulisemaks;

N.	arvestades, et mitmed tuumariigid kavatsevad oma tuumarelvi või nende kandevahendeid moderniseerida või ajakohastavad neid praegu, ning arvestades, et mõned neist vähendavad oma riiklikus sõjalises doktriinis nende kasutamise künnist;

arvestades, et 1994. aasta Budapesti memorandumiga, millele kirjutasid alla Ukraina, Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, anti Ukrainale tuumarelvistikust loobumise ja NPT-ga ühinemise eest vastutasuks julgeolekutagatised tema territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu suunatud ähvarduste või jõu kasutamise vastu; arvestades, et Budapesti memorandumiga Ukrainale antud julgeolekutagatiste täielik täitmata jätmine ja rahvusvahelise õiguse eiramine Venemaa poolt on kahjustanud tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise alaste kõneluste õhkkonda;

arvestades, et ülemaailmse julgeolekukeskkonna halvenemist süvendab veelgi riikide ja rahvuste vahel kasvav usaldamatus, ning et arsenalide moderniseerimist on soodustanud uued tehnoloogiad, mis suurendavad ülemaailmseid julgeolekuriske, eelkõige seoses tuumarelvade ning nende juhtimis-, kontrolli- ja varajase hoiatamise süsteemide vastu suunatud võimalike küberrünnakutega, samuti tuumarelvade üha suurem roll riikide poliitikas, strateegiates ja doktriinides, mis tekitab uue ülemaailmse tuumavõidurelvastumise ohu; arvestades, et üha rohkem riike püüab endale saada tuumarelvi, mida oleks võimalik kasutada lahingutegevuses;

arvestades, et on märkimisväärne risk, et suurt sõjalist jõudu omavad toimijad ei kaldu enam kasutama relvastuskontrolli ja desarmeerimist, et leevendada rahvusvahelisi pingeid ja parandada ülemaailmset julgeolekukeskkonda, mis lõppkokkuvõttes seab tuumarelvad strateegilises bilansis taas tähtsale kohale ja suurendab seega tuumaohtu kogu maailmas;

arvestades, et ülemaailmne tuumaarsenal koosneb peaaegu 14 000 tuumalõhkepeast ning USA ja Venemaa valduses on üle 90 % sellest arsenalist; arvestades, et isegi tuumarelvade piiratud kasutamisel oleksid katastroofilised humanitaartagajärjed, kuna ükski riik ega rahvusvaheline organisatsioon ei ole suuteline toime tulema sellise rünnaku otseste tagajärgedega ja pakkuma ohvritele piisavat abi;

arvestades, et USA ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolse uue START-lepingu pikendamine, mille peamine eesmärk peab olema jätkuvalt vähendada kontrollitaval viisil külma sõja võidurelvastumise tulemusel tekkinud tuumalõhkeainete varusid ning millega piiratakse mõlema poole kasutatavate strateegiliste tuumalõhkepeade arvu 1 550-ni kuni selle kehtivuse lõppemiseni 2021. aasta veebruaris, oleks strateegilise stabiilsuse säilitamise ja uue võidurelvastumise piiramise põhielement;

T.	arvestades, et USA on teatanud avatud taeva lepingust taganemisest, mis jõustub 22. novembril 2020; arvestades, et avatud taeva leping on olnud oluline relvastuskontrolli vahend, mis on aidanud usaldust suurendada;

U.	arvestades, et NATO on väljendanud tugevat toetust NPT täielikule rakendamisele ning on võtnud endale kohustuse luua tuumarelvavaba maailma jaoks tingimused täielikus kooskõlas NPT sätetega ja samm-sammult (step-by-step approach);

arvestades, et USA juhitud algatusega „Tuumadesarmeerimiseks keskkonna loomine“ (CEND), milles sätestatakse ülesanded, mis tuleb täita, et luua tingimused desarmeerimiseks, püütakse minna kaugemale tavapärasest samm-sammulisest lähenemisviisist, et tegeleda julgeolekukeskkonna praeguse halvenemise probleemiga;

arvestades, et Rootsi esitatud etapiviisilise strateegiaga (stepping-stone approach) võetakse ette järjekestvad, kergemini saavutatavad sammud neljas peamises valdkonnas, mille eesmärk on luua koostööharjumusi, vähendada tuumarelvade tähtsust, suurendada läbipaistvust ja vähendada tuumaohte, et oleks võimalik olemasolevaid desarmeerimise eesmärke täita;

arvestades, et sellised küberrünnaku meetodid nagu andmete manipuleerimine, digitaalne segamine ja küberpettused võivad ohustada kommunikatsiooni terviklikkust, mis suurendab ebakindlust otsuste tegemisel; arvestades, et kriisi ajal võivad sellised küberrünnakud tuumarelvasüsteemide vastu olukorda pingestada ja muu hulgas viia tuumarelvade tahtmatu kasutamiseni;

arvestades, et mitmepoolne dialoog ja diplomaatia on osutunud tõhusaks vahendiks tuumarelva leviku kriisi ja konfliktide eskaleerumise ennetamisel, nagu näitas ühine laiaulatuslik tegevuskava (JCPOA), mida peetakse ajalooliseks saavutuseks ja oluliseks panuseks ülemaailmsesse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi;

arvestades, et massihävitusrelvade osas on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) seisund püsinud muutumatuna (KRDV taganes 2003. aastal lepingust ja omandas tugevatest rahvusvahelistest sanktsioonidest hoolimata suutlikkuse toota tuumarelvi); arvestades, et IAEA 2018. ja 2019. aasta aruannete andmetel jätkas P’yõngyang oma tuumategevust; arvestades, et kogu 2020. aasta jooksul tuli teateid KRDV tuumarajatiste tegevusest; arvestades, et KRDV viis väidetavalt 7. detsembril 2019 läbi suure vedelkütusrakettmootori maapealse katsetuse; arvestades, et 1. jaanuaril 2020 teatas KRDV kavatsusest tühistada kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide heitmise ja tuumakatsetuste moratoorium; arvestades, et konkreetsed eduväljavaated tuumarelvavabaks piirkonnaks saamise suunas on lühikeses perspektiivis kasinad; arvestades, et Põhja-Koreast lähtub endiselt tuuma- ja ballistiliste rakettide oht kogu piirkonnale ja maailmale;

AA.	arvestades, et Arktika piirkonnas on tuumalaevade arv viimase kümne aasta jooksul järsult suurenenud; arvestades, et radioloogilise ja tuumamaterjali olemasolu Arktikas põhjustab tõsiste vahejuhtumite või õnnetuste ohtu;

AB.	arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2020. aasta läbivaatamise konverents, mis pidi algselt toimuma 27. aprillist22. maini 2020, tuli COVID-19 pandeemia tõttu edasi lükata;

soovitab nõukogul ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

korrata, et tegelikult toimiv mitmepoolsus ja reeglitepõhine rahvusvaheline kord on tuumarelvade leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise edasiviimise eeltingimus; kinnitada, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on tuumarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise režiimi nurgakivi, oluline kaitsevall tuumarelva leviku ohu vastu ning asendamatu raamistik rahu ja julgeoleku säilitamiseks ja tugevdamiseks kogu maailmas;

veel kord kinnitada ELi ja selle liikmesriikide täielikku toetust tuumarelva leviku tõkestamise lepingule ja selle kolmele üksteist tugevdavale sambale, milleks on tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine, ning kinnitada varasema samm-sammulise lähenemisviisi kehtivust, mis põhineb eelmiste läbivaatamisprotsesside käigus, eelkõige 1995., 2000. ja 2010. aastal, võetud kohustustel; rõhutada, et kolme sambaga tasakaalustatud lähenemisviis on oluline 10. läbivaatamiskonverentsil positiivse tulemuse saavutamiseks ning konkreetsete, tulemuslike ja konsensuslike meetmete vastuvõtmiseks, mis võimaldaksid jätkata varasemate kohustuste täitmist; rõhutada ELi olulist rolli rahule orienteeritud poliitika hõlbustamisel ja rahvusvahelise stabiilsuse edendamisel;

c)	tagada viivitamata nõukogu otsuse vastuvõtmine, millega vormistataks ametlikult ELi ühine seisukoht tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi kohta;

d)	rõhutada, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on olnud olnud juba viis aastakümmet asendamatu vahend rahu ja julgeoleku tagamiseks kogu maailmas;

jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsi eelsete meetmete toetamist 1,3 miljoni euro suuruse rahalise toetusega teavitustegevuseks, mis koosneb kolmest temaatilisest seminarist, mis hõlmavad tuumadesarmeerimist, tuumarelva leviku tõkestamist ja tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist ning neljast piirkondlikust kohtumisest ja kahest kõrvalüritusest; jätkata ELi tegevuse peamiste eesmärkide toetamist, eelkõige mis puudutab usalduse ja kindlustunde suurendamist, teadlikkuse suurendamist takistustest ja võimalikest lähenemisvaldkondadest ning sisendite väljatöötamist tegevuskava jaoks, et saavutada 10. läbivaatamisprotsessi edukas tulemus;

jätkuvalt rõhutada, et riikidevaheliste lahknevuste edasine süvenemine viiks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui usaldusväärse ülemaailmse õigusliku vahendi järkjärgulise diskrediteerimiseni ja ülemaailmse desarmeerimisrežiimi nõrgenemiseni, mis põhjustaks tuumarelva edasise ülemaailmse leviku ohtu; hoiatada osalisriike, et võttes arvesse konsensuse puudumist 2015. aasta läbivaatamiskonverentsil ja ettevalmistavates komiteedes ei saa tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tulevikku ilma riikide selgelt toetava hoiakuta enam enesestmõistetavaks pidada;

tuletada osalisriikidele meelde, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 50. aastapäev, mis langeb kokku 10. läbivaatamiskonverentsiga, võib soodustada avameelset ja tulemustele orienteeritud dialoogi, et taastada vastastikune usaldus ja kindlustunne, võtta eesmärgiks laiendada kattuvaid valdkondi ja teha kindlaks ühised alused arutelude jätkamiseks; lõppeesmärk on võtta vastu kokkulepitud dokument, milles tunnistataks ühise eesmärgina tuumadesarmeerimist ja tuumarelvade täielikku kaotamist kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artikliga VI;

nõuda tugevat poliitilist juhtimist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsi toetamiseks; anda tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikidele sõnum, et riigipeade ja valitsusjuhtide osalemine tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsil näitaks, kui oluliseks riigid seda lepingut ja selle läbivaatamise protsessi peavad; kutsuda osalisriikide esindajaid üles kasutama 10. läbivaatamiskonverentsi võimalust, et kinnitada veel kord, et „tuumasõda ei saa võita ja seda ei tohi kunagi pidada“;

i)	rõhutada, et lepingu valikuline kohaldamine või lepingu memorandumi mittejärgimine NPT osalisriikide poolt vähendab usaldust kogu NPT süsteemi vastu; kutsub kõiki NPT allkirjastanud riike üles tagama enda võetud kohustuste täitmise;

j)	väljendada rahulolu selle üle, et 72 aastat ei ole tuumarelvi kasutatud; hoiatada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriike, et tuumarelvade võimaliku kasutamise olukordade laiendamine võib tõsiselt ohustada ülemaailmset strateegilist stabiilsust ja nende relvade mittekasutamise tava;

kutsuda kõiki riike üles tunnustama tuumarelvade ja nendega seotud transporditehnoloogiate suhtes kontrolli, desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamise režiimi kui olulist usalduse suurendamise vahendit, mis aitab oluliselt kaasa rahvusvahelise julgeolekukeskkonna halvenemise peatamisele ning sellega suure riikidevahelise sõja ärahoidmisele ning rahu ja julgeoleku säilitamisele;

rõhutada, et tuumarelvavaba maailma saavutamiseks on oluline efektiivne tuumadesarmeerimise kontroll; jätkata ja tõhustada pingutusi, sealhulgas koostöös rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning kodanikuühiskonnaga, et lahendada kontrollimisprobleeme seoses ohutus-, julgeoleku- ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise nõuetega; kinnitada, et strateegilisele stabiilsusele ja ühisele julgeolekule aitab kaasa üksnes realistlik relvade piiramise ja usalduse suurendamise protsess;

nõuda, et osalisriigid teeksid kõik endast oleneva, et saavutada uut edu relvastuskontrolli ja tuumadesarmeerimise protsessides, eelkõige ülemaailmse tuumarelvavarude üldise vähendamise kaudu, ning tagaksid, et ei pöörataks tagasi tuumarelvade arsenali vähenemise suundumust, mis algas pärast tuumarelvastuse kõrgpunkti 1986. aastal; anda sõnum, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingut tuleks kasutada kõigi sellesuunaliste diplomaatiliste pingutuste platvormina;

kutsuda USAd ja Venemaad üles suurendama vastastikust usaldust ja kindlustunnet, pidades silmas dialoogi taasalustamist võimalike viiside üle, kuidas luua uusi relvastuskontrolli alaseid suhteid; rõhutada, et kui Venemaa ja USA enne tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsi kohustuksid selgelt pikendama uue START-lepingu kehtivust enne 2021. aasta veebruari, oleks see oluline panus läbivaatamiskonverentsi kordaminekusse; soovitada mõlemal poolel tungivalt pidada läbirääkimisi uue õigusakti üle, mis hõlmaks nii paigaldatud kui ka paigaldamata relvi ning strateegilisi ja mittestrateegilisi relvi ja mis puudutaks ka Hiinat, võttes arvesse asjaolu, et Hiina varustab end aktiivselt rakettidega; väljendada muret seoses asjaoluga, et Venemaa võttis Orenburgi piirkonnas hiljuti kasutusele ülehelikiirusega raketid Avangard; tuletada Venemaale meelde, et kõigi kasutusel olevate ülehelikiirusega rakettide Avangard suhtes kohaldatakse uues START lepingus kehtestatud 550 lõhkepea piirangut ja sellega seotud kontrollisätteid;

väljendada veel kord ELi sügavat kahetsust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu hiljutise kokkuvarisemise pärast, mis oli tingitud sellest, et Venemaa on kasutusele võtnud tuuma-, mobiilse ja raskesti avastatava raketisüsteemi SSC-8, mis alandab tuumarelvade relvakonfliktides kasutamise künnist, ning rõhutada, et sellel on märkimisväärne negatiivne mõju Euroopa julgeolekule ja strateegiliste tuumarelvade kontrolli raamistikule; kutsuda mõlemat keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule alla kirjutanud riiki üles jätkama dialoogi võimaluste üle panna maksma uus õiguslikult siduv vahend lühikese ja keskmise ulatusega rakettide reguleerimiseks; toetada pingutusi sellise vahendi mitmepoolseks muutmisel, laiendades seda kõigile teistele riikidele, kes omavad seda liiki relvi, Hiina kaasa arvatud;

p)	väljendada muret keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kehtivuse lõppemise pärast, pidades silmas ka asjaolu, et keskmise levikualaga raketid võivad eriti suure tõenäosusega suurendada tuumaalase eskaleerumise ohtu Euroopa mandril;

q)	toetada kõnelusi mitmepoolse ballistiliste rakettide lepingu üle, mis ulatuks kaugemale USA ja Venemaa vahelisest keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust ja hõlmaks ka teisi osalisi;

kutsuda USA-d ja Venemaad üles avaldama kõigile teistele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalistele ja ÜRO Julgeolekunõukogule deklaratsiooni, milles nad esitaksid pärast keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganemist enda poolt võetavad meetmed, et tagada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu VI artiklist tulenevate kohustuste täitmine; astuda liidu nimel sel eesmärgil vajalikke samme;

s)	kutsuda Venemaad üles täitma Budapesti memorandumis sätestatud kohustust ja austama Ukrainale antud julgeolekutagatisi;

käsitada tuumarelvade kontrollirežiimist loobumist või selle kokkuvarisemist ohtliku pretsedendina tuumarelva leviku tõkestamise lepingu jaoks; pidada meeles, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriigid võivad pidada selliseid sündmusi ohuks oma riiklikule julgeolekule ning et selle tagajärjed võivad kõigutada tuumarelva leviku tõkestamise lepingut tervikuna;

u)	tuua need probleemid välja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 10. läbivaatamiskonverentsil; astuda vajalikke diplomaatilisi ja poliitilisi samme, et kõrvaldada otsene oht, mida tekitavad Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele keskmaa-tuumarelvad;

rõhutada NATO liikmesriikide senist panust tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustuste täitmisse, mis hõlmab tuumarelvavarude vähendamist 95 % võrra alates külma sõja lõpust, tuumarelvade lahtisidumist sihtmärkidest, nende häireseisundis oleku vähendamist ja nende kaitsealase rolli vähendamist; kutsuda NATOt ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu allkirjastanud riike üles jätkama oma pingutusi tuumarelvade edasiseks vähendamiseks täielikus kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga, tuginedes rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut edendavale samm-sammulisele lähenemisviisile;

märkida, et TPNW, mille võtsid vastu 122 riiki, millele on nüüdseks alla kirjutanud 84 riiki ja mille on ratifitseerinud 37 riiki, annab tunnistust soovist saavutada tuumarelvavaba maailma eesmärk; rõhutada, et tuumadesarmeerimist ei saa eraldada kollektiivsest julgeolekust ja seda on võimalik saavutada ainult strateegilist konteksti arvesse võttes, ning see peab olema osa järkjärgulisest protsessist, mis tagab kõigi tingimusteta julgeoleku, vältides samal ajal igasugust uut võidurelvastumist; tuletada meelde, et tuumarelvaarsenali kvantitatiivse arengu takistamise vahendina on lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise leping oluline ja asendamatu samm tuumarelvavaba maailma suunas;

kinnitada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste õigust kasutada tuumaenergiat rahuotstarbeliselt, et nad saaksid kooskõlas selle lepingu sätetega rahuldada oma pikaajalisi energiavajadusi; teha koostööd riikidega, kes soovivad arendada selle valdkonna suutlikkust, et kasutada tuumaenergiat vastutustundlikult üksnes rahumeelsetel eesmärkidel, tingimusel et kõik ohutus-, julgeoleku- ja tuumarelva leviku tõkestamise tingimused on täidetud; kaaluda kohaste meetmete võtmist juhul, kui need riigid ei tee koostööd ning ei täida kõiki ohutus-, julgeoleku- ja tuumarelva leviku tõkestamise tingimusi; anda abi, muutes samal ajal tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise suutlikkust arendada soovivate riikide jaoks kohustuslikuks tugeva tuumaohutuskultuuri arendamise, ning tunnustada IAEA ja selle kaitsemeetmete süsteemi rolli ja väärtust tuumarelva leviku tõkestamise lepingu rakendamisel ja tuumajulgeoleku raamistiku tugevdamisel;

piirata tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga hõlmatud tuumatehnoloogia üleandmist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikidele, kes on vastu võtnud IAEA täieulatuslikud kaitsemeetmed ja rakendavad neid, toetades seega tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 1995. aasta läbivaatamiskonverentsi otsust, et tundliku tuumatehnoloogia üleandmise uue tarnekorra puhul tuleks eeltingimusena võtta vastu IAEA täieulatuslikud kaitsemeetmed ja rahvusvaheliselt siduvad kohustused mitte omandada tuumarelvi ega muid tuumalõhkeseadmeid;

jätkata kooskõlas 1995. aasta resolutsiooniga pingutusi Lähis-Idas tuumarelvadest ja muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomiseks; jätkata algatusi usalduse suurendamise meetmete edendamiseks, mille eesmärk on edendada ekspertide ja poliitikakujundajate vahel kaasavat dialoogi ja mida toetatakse projektide elluviimiseks ette nähtud 2,86 miljoni euro suuruse rahastamispaketiga;

aa)

toetada piirkondlikku lähenemisviisi kui üht olulist viisi desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise edendamiseks; võtta arvesse Lähis-Ida tuumarelvavaba tsooni loomist käsitleva konverentsi esimese istungjärgu tulemusi; innustada kõiki osalevaid riike tegema kõik endast oleneva, et seda püüet konverentsi teisel istungjärgul edasi arendada;

ab)

ülal hoida Rootsi esitatud etapiviisilise lähenemisviisi ettepanekut, mille eesmärk on suurendada poliitilist toetust pragmaatilistele, lühiajalistele ja saavutatavatele kohustustele seoses ülemaailmse desarmeerimisrežiimiga, mille üldised eesmärgid on taastada usaldus ja kindlustunne, toetada meetmeid, mis keskenduvad tuumarelvade tähtsuse vähendamisele, riikide koostööharjumuste parandamisele, tuumariskide vähendamisele ja läbipaistvuse suurendamisele ja mis toimivad vahemeetmetena olemasolevate kohustuste täitmise hõlbustamiseks osalisriikide poolt;

ac)

paluda osalisriikidel välja töötada ja kasutusele võtta meetmed mille eesmärk on vähendada tuumarelvade tahtliku või juhusliku kasutamise riske; need meetmed võiksid hõlmata sidekanalite ja -protokollide parandamist, küberjulgeolekut, tava- ja tuumavarade selget eristamist, hübriidohtudele, küberrünnakutele vastupidavuse võime parandamist ning otsuste tegemise aja pikendamist kriisiolukorras;

ad)

toetada tuumarelvariikide võetud kohustust parandada läbipaistvust kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2000. aasta läbivaatamiskonverentsil heaks kiidetud 13 desarmeerimisammuga; tuletada meelde, et aruandlusmehhanismi edasine parandamine – tuumariikide aruandlusraamistike süstematiseerimine aitaks saavutada eri tuumariikide ühesuguse läbipaistvuse; pöörata sellega seoses erilist tähelepanu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisealgatuse ettepanekutele, et suurendada läbipaistvust tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise protsessi tugevdamiseks;

ae)

võtta teadmiseks USA 10. läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele esitatud ettepanek tuumadesarmeerimise keskkonna toimimise ja loomise kohta, mille eesmärk on välja selgitada rahvusvahelise julgeolekukeskkonna tegurid, mis takistavad edasisi edusamme desarmeerimisel, nende teguritega tegeleda ning võtta kasutusele pragmaatilisem desarmeerimise käsitus ja aidata kaasa 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi eduka tulemuse saavutamisele; osaleda selle ettepaneku edasistes aruteludes 10. läbivaatamiskonverentsi raamistikus ja väljaspool seda;

af)

kutsuda kõiki riike üles viivitamata osalema aruteludes ühe lahendamata prioriteedi – tuumarelvade jaoks lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu – teokstegemiseks ja lõpuleviimiseks, kuna see on hädavajalik vahend tuumavõidurelvastumise jätkumise ohu välistamiseks ja oluline samm tuumarelvade likvideerimise suunas;

ag)

tagada, et EL jätkaks tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) ja Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) tugevat toetamist; tuletada veel meelde, kui oluline ja kiireloomuline ülesanne on saavutada tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu jõustumine, et takistada uute relvade väljatöötamist;

ah)

kinnitada ELi jätkuvat toetust ühisele laiaulatuslikule tegevuskavale (JCPOA, Iraani tuumalepe) kui parimale võimalikule vahendile kinnituse saamiseks selle kohta, et Iraan kasutab tuumaenergiat eranditult rahumeelselt, ning olulisele vahendile, mis aitab suurendada stabiilsust ja julgeolekut Lähis-Idas; jätkuvalt rõhutada ELi olulist rolli edasiste sammude leidmisel tuumakokkuleppe kindlustamiseks; korrata, et EL peab kahetsusväärseks USA taganemist ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast (JCPOA) ja sanktsioonide taaskehtestamist; tervitada Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi (E3) poolt ÜROs väljendatud vastuseisu USA ettepanekule taaskehtestada sanktsioonid Iraani suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 alusel, kuna USA ei ole enam ühise laiaulatusliku tegevuskava osaline; tervitada AEOI ja IAEA 26. augusti 2020. aasta ühisavaldust IAEA poolt tuvastatud kaitsemeetmete rakendamise probleemide heas usus lahendamise kohta, mille kohaselt annab Iraan IAEA-le juurdepääsu agentuuri poolt kindlaks määratud kahele asukohale ja hõlbustab IAEA kontrollitegevust; tuletada meelde IAEA olulist rolli, kuna see on ainus sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, kes vastutab tuumarelva leviku tõkestamise alaste kohustuste järelevalve ja kontrolli eest; kutsuda Iraani üles tagama ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate tuumaenergia alaste kohustuste täitmine täies ulatuses;

ai)	väljendada kahetsust, et Iraan toetab vägivaldseid valitsusväliseid jõude ning arendab ja kasutab ballistiliste rakettide alast suutlikkust, mis destabiliseerib Lähis-Ida laiemalt;

aj)

kinnitada ELi täielikku toetust Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) tuumavabaks piirkonnaks muutmise eesmärgile, mis tuleb teoks teha täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult, kooskõlas kõigi asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega; nõuda, et KRDV loobuks oma tuumarelvaprogrammist ning asuks uuesti täitma tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ja IAEA kaitsemeetmete tingimusi; jätkata käimasoleva dialoogiprotsessi toetamist, püüdes samal ajal läbirääkimistel aktiivsemalt osaleda ja kasutades selleks ära ELi diplomaatilist asjatundlikkust; tuletada meelde, et KRDV on jätkuvalt piirkondliku ja rahvusvahelise tuuma- ja ballistiliste rakettide ohu allikas;

ak)

jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui rahvusvahelise rahu ja julgeoleku seisukohast olulise mitmepoolse instrumendi kaitsmist ja säilitamist, edendada lepingu ülemaailmset kohaldamist ning tugevdada selle rakendamist lepingu kolme võrdselt tähtsa, üksteist vastastikku tugevdava samba kaudu; kutsuda kõiki tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriike üles uuendama pingutusi üksteisega koostöö tegemiseks ning uuesti jõuliselt pühenduma tuumarelva tõkestamise lepingu terviklikule, täielikule ja tasakaalustatud täitmisele;

al)

kutsuda kõiki riike, kes seda veel teinud ei ole, üles tuumarelvavabade riikidena tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutama ja seda lepingut ratifitseerima ning kuni lepinguga ühinemiseni täitma selle tingimusi ja kohustuma järgima tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise eesmärke, esitama ka tõendeid selle kohta, et nad ei tegele tuumatehnoloogia üleandmisega, ning tugevdama tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooni;

am)

tuletada meelde, et tuumadesarmeerimine tuleb läbi viia realistlikult ja järkjärguliselt, võttes kohaselt arvesse kõigi julgeolekuhuve, ning et tuumarelvadega seotud strateegiliste ohtude vähendamise aluseks on tuumadoktriinide läbipaistvus, poliitiliste ja sõjaliste otsustajate dialoog, kriisikommunikatsiooni vahendid ja edasikindlustusmeetmed;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0130.

(2) EÜT L 97, 19.4.2000, lk 1.

(3) ELT L 106, 27.4.2005, lk 32.

(4) ELT L 90, 10.4.2010, lk 8.

(5) ELT L 105, 16.4.2019, lk 25.

(6) ELT L 149, 7.6.2019, lk 63.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/249

P9_TA(2020)0268

Määruse (EL) nr 168/2013 muutmine seoses L-kategooria seerialõpu sõidukite suhtes COVID-19 pandeemia tõttu võetavate erimeetmetega ***I

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses L-kategooria seerialõpu sõidukite suhtes COVID-19 puhangu tõttu võetavate erimeetmetega (COM(2020)0491 – C9-0285/2020 – 2020/0251(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 404/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0491),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0285/2020),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. oktoobri 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 59 ja artikli 52 lõiget 1,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A9-0190/2020),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P9_TC1-COD(2020)0251

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 20. oktoobril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses L-kategooria seerialõpu sõidukite suhtes COVID-19 pandeemia tõttu võetavate erimeetmetega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/1694) lõplikule kujule).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/250

P9_TA(2020)0269

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancillary sectors

Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancillary sectors) (COM(2020)0485 – C9-0294/2020 – 2020/1996(BUD))

(2021/C 404/17)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0485 – C9-0294/2020),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (1) (edaspidi „EGFi määrus“),

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni kirju,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0192/2020),

arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda; arvestades, et abi osutatakse rahalise toetuse näol töötajatele ja ettevõtetele, mille heaks nad töötasid;

arvestades, et Hispaania ametiasutused esitasid taotluse EGF/2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancillary sectors, et saada EGFilt rahalist toetust seoses Hispaanias NUTS 2. tasandi piirkonnas Galicias (ES11) toimunud 960 koondamisega (4) majandussektorites, mis on liigitatud NACE Revision 2 osadesse 24 (metallitootmine), 25 (metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed), 30 (muude transpordivahendite tootmine), 32 (muu tootmine), 33 (masinate ja seadmete remont ja paigaldus) ja 43 (eriehitustööd).

arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumidel, millega lubatakse, et ühes piirkonnas asuvate VKEdega seonduv ühistaotlus võib hõlmata NACE Revision 2 liigituse järgi eri majandussektorites tegutsevaid VKEsid, tingimusel, et need VKEd on selles piirkonnas peamine või ainuke ettevõtlusliik;

arvestades, et VKEd on selle piirkonna majanduse selgroog ja ettevõtted, kus töötab vähem kui 250 töötajat, moodustavad rohkem kui 95 % piirkonna ettevõtetest, ning arvestades, et 38 ettevõtet, mida käesolev taotlus puudutab, on VKEd; arvestades, et Galicia kuulub Atlandi telje liitu ning selle majandus sõltub väga palju piiriülestest ettevõtetest ja töötajatest;

E.	arvestades, et Galicia laevaehituses tehakse allhankeid sama mustri järgi mis Euroopa laevaehitussektoris, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega laevatehastest, kusjuures allhangetel on väärtusloomes ja tööjõus suur osakaal;

F.	arvestades, et Hispaania väitel on Euroopa kaotanud alates 2004. aastast oma kaubalaevade ehitussektori (5) Ida-Aasiale ning 2008. aastal alanud majandus- ja finantskriis tõi kaasa tellimuste märkimisväärse vähenemise, laevaehituse turu laienemise Aasias ja intensiivse ülemaailmse konkurentsi (6);

G.	arvestades, et liidu laevaehitajate turuosa on vähenenud seetõttu, et Ida-Aasia riikides rakendatakse subsideerimismeetmeid ja maksualast sooduskohtlemist (nt riigiabi) ning seal on väiksemad tööjõukulud;

H.	arvestades, et Galicias asuvates laevatehastes ehitatakse tehnoloogiliselt keerukaid sõjalaevu, nafta- ja kemikaalitankereid, avamerelaevu, okeanograafia- ja seismiliste uuringute laevu, puksiire, reisilaevu ja kalalaevu;

arvestades, et Factorias Vulcano laevatehase sulgemine 2019. aasta juulis ja võlausaldajate pankrotieelsed nõuded HJ Barrerase laevatehasele 2019. aasta oktoobris on viinud koondamisteni, kuna pooled kõnealuse taotlusega hõlmatud koondamistest leidsid aset ettevõtjate juures, kes on HJ Barrerase võlausaldajad;

arvestades, et Factorias Volcano alltöövõtjad on väga spetsialiseerunud ja sõltuvad seetõttu suurel määral põhilaevatehasest, see aga toob kaasa vastastikuse sõltuvuse ja samad tagajärjed laevaehituse abitööstuse tööhõivele, nagu see oleks siis, kui ettevõtted kuuluksid ühte NACE majandussektorisse;

nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja et Hispaanial on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 2 054 400 eurot, mis moodustab 3 424 000 euro suurustest kogukuludest 60 %, kaasa arvatud individualiseeritud teenuste kulud 3 274 000 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuse kulud 150 000 eurot;

märgib, et Hispaania ametiasutused esitasid taotluse 13. mail 2020 ning pärast Hispaanialt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 11. septembril 2020 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada;

märgib, et Hispaania ametiasutused hakkasid sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individualiseeritud teenuseid osutama 13. augustil 2020 ja seetõttu kehtib õigus EGFi rahalist toetust saada 13. augustist 2020 kuni 13. augustini 2022;

märgib, et Hispaania hakkas EGFi rakendamiseks halduskulusid kandma 8. juunil 2020 ning EGFist saab seetõttu toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulude katteks ajavahemikus 8. juunist 2020 kuni 13. veebruarini 2023;

tunneb heameelt selle üle, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostas Hispaania sotsiaalpartneritega konsulteerides ning koostöölepingu kaudu kaasatakse sotsiaalpartnerid ka teenuste rakendamisse;

tunneb heameelt selle üle, et ASIME ning ametiühingud CCOO (7) ja UGT (8), kes on Galicia sotsiaaldialoogis osalevad sotsiaalpartnerid, on kaasatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisse ja teenuste rakendamisse; rõhutab, et sotsiaalpartnerid peaksid olema kaasatud ka meetmete järelevalvesse;

võtab arvesse, et Galicia laevatehaste ja kõrvaltööstusharude sektori aastakäive oli 2018. aastal ligikaudu 2000 miljonit eurot, ning et laevaehitussektorist sõltus 10 000 otsest ja 25 000 kaudset töökohta, samas kui möödunud aastal vähenes sektori käive 11 % ja töökohtade arv 20,8 % (ligikaudu 2 000 võrra);

rõhutab, et koondamised toimusid Galicia piirkonnas suure tööpuuduse tingimustes (2019. aastal 11,7 %); väljendab seetõttu heameelt EGFi toetusega ette nähtud ümber- ja täiendusõppe meetmete üle, et muuta piirkondlik laevaehitussektor, piiriülene majandus ja üldine tööturg tulevikus vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks;

rõhutab, et tulemuslikud teadusuuringud, spetsialiseerumine ja tehnoloogiline innovatsioon on otsustava tähtsusega Euroopa laevaehitustööstuse tugevdamisel ja selle konkurentsivõimelisuse suurendamisel ülemaailmsel tasandil võrreldes riikidega, mille tööjõukulud on väiksemad, mis kasutavad subsideerimismeetmeid ja saavad kasu soodsamast maksukohtlemisest;

10.

rõhutab, et koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused peavad olema kohandatud ametinõuetele;

11.

märgib, et 94 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on mehed ja 78,2 % on 30–54aastased; märgib, et koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused hõlmavad järgmist: infosessioonid ja ettevalmistavad seminarid, kutsenõustamine tööle asumiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks, koolitus (sealhulgas ettevõtlusalane koolitus neile, kes soovivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana), tööle naasmise järgne juhendamine, aktiivse tööotsimise toetamine ja mitmesugused stimuleerivad meetmed;

12.

tunneb heameelt, et lisatud on osalemise stiimulid kuni 400 euro ulatuses, transpordikulude toetus – 0,19 eurot kilomeetri kohta pluss lisakulud, nagu teemaksud ja parkimiskulud, toetus ülalpeetavate isikute hooldajatele kuni 20 eurot päevas osalemise eest ja töökohavahetuse stiimulid, mis võimaldavad palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana tööd alustavatele inimestele maksta 200 eurot kuus maksimaalselt kuue kuu jooksul, et toetada sihtrühma kuuluvate toetusesaajate tööotsingut või koolitust, tingimusel et nad neis meetmetes aktiivselt osalevad;

13.

tuletab meelde, et kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud ega asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid;

14.

märgib, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid, ning korraldusasutuse vahendusasutus on Xunta de Galicia (9);

15.

rõhutab, et Hispaania ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest;

16.

kordab, et EGFi toetus ei asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

17.

tuletab meelde, et kehtivate õigusnormide kohaselt võiks EGFi kasutada selleks, et toetada COVID-19 põhjustatud ülemaailmse kriisi olukorras alaliselt koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ilma EGFi määrust muutmata, sest Hispaania on üks neist liikmesriikidest, millele pandeemia mõjus väga rängalt;

18.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4) EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(5) Kaubalaevade ehitussektor hõlmab tankerite, puistlastilaevade ja konteinerlaevade ehitamist.

(6) 2018. aastaks oli Hiinast saanud liider (35,5 %), talle järgnesid Jaapan (23,4 %) ja Lõuna-Korea (22,7 %), Euroopa turuosa oli langenud vaid 6,8 %-le. Tellimuste hulgas oli Hiina kui turuliidri turuosa 2019. aastal 34 %, Lõuna-Koreal 26 % ja Jaapanil 15 %.

(7) CCOO Galicia tööstusettevõtete liit.

(8) UGT metalli-, ehitus- ja sellega seotud tööstusharude liit (MCA-UGT).

(9) Xunta de Galicia ja eelkõige Consellería de Facenda – Dirección General de política financiera, tesoro y fondos europeos / Servicio de inspección y control de fondos comunitarios koostöös ametiga Consellería de Economía, Emprego e Industria – Secretaría Xeral de Emprego / Subdirección Xeral de Relacións Laborais hakkab tegutsema korraldusasutuse vahendusasutusena.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF 2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancillary sectors)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2020/1598).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/254

P9_TA(2020)0287

Ühine põllumajanduspoliitika – liikmesriikide koostatavate EAGFi ja EAFRD rahastatavate strateegiakavade toetamine ***I

Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (*1) ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (COM(2018)0392 – C8-0248/2018 – 2018/0216(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 404/18)

Muudatusettepanekud 776 ja 847

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks ja turule orienteeritumaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, demograafilise, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist. Uus poliitika peaks samuti lihtsustama toetusesaajate tegevust ning tagama neile piisava sissetuleku. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline, et mitmeaastase finantsraamistiku rahastamine aastatel 2021–2027 jääks samale tasemele, nagu see oli 2014.–2020. aastal.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1a)

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on Euroopa Liidu maapiirkondade arengus jätkuvalt kesksel kohal. Seepärast on oluline püüda peatada järkjärgulist loobumist põllumajanduslikust tegevusest, säilitades tugeva ÜPP, mida toetatakse piisavalt, et leevendada maapiirkondade rahvaarvu vähenemist ning jätkata tarbijate ootuste täitmist keskkonna-, toiduohutuse ja loomade heaolu küsimustes. Pidades silmas, et liidu tootjatel tuleb täita uusi õigusnõudeid ja ambitsioonikamaid keskkonnaeesmärke, ning võttes arvesse hindade volatiilsust ja ELi piiride suuremat avatust kolmandate riikide impordile, tuleks säilitada ÜPP eelarve vähemalt samal tasemel nagu aastatel 2014–2020.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1b)

ÜPP üleilmse mõõtme ja mõju arvessevõtmiseks peaks komisjon tagama sidususe ja järjepidevuse liidu muude välispoliitika meetmete ja välisrahastamisvahenditega, eelkõige arengukoostöö ja kaubanduse valdkonnas. Liidu pühendumus poliitikavaldkondade arengusidususele nõuab poliitika kujundamisel arengueesmärkide ja -põhimõtete arvestamist.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt eelkõige lõplike toetusesaajate halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel , tagades samal ajal sektori poliitilise kindluse ja rahalise kindlustatuse . Suurem subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse. Tagamaks, et selline subsidiaarsus poleks märk ÜPP taasriigistamisest, peaks käesolev määrus sisaldama kindlaid Euroopa Liidu sätteid, mille eesmärk on vältida konkurentsimoonutusi ja tagada kõikide liidu põllumajandustootjate mittediskrimineeriv kohtlemine tervel liidu territooriumil.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)

Täielikult liidu tasandil kehtestatud ühiste määratluste kasutamine on liikmesriikidele kaasa toonud teatavaid raskusi oma eripäradega arvestamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seetõttu tuleks liikmesriikidele võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavas teatavate määratluste kindlaks määramisel. Ühtsete võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb siiski liidu tasandil kehtestada vajalike oluliste elementidega mõisteid (edaspidi „raammääratlus“) sisaldav raamistik.

(3)	Liikmesriikidele tuleks võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavas teatavate määratluste kindlaks määramisel. Ühtsete võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb siiski liidu tasandil kehtestada vajalike ühiste elementidega mõisteid (edaspidi „raammääratlus“) sisaldav raamistik.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)

Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riiklike toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et jätkusuutlikkuse ja sellega seotud sekkumisliikide jaoks määratud sissetulekutoetust käsitletaks jätkuvalt rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandustegevuse raammääratlus hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist. Arvestades kohandamist kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama põllumajandustegevuse tegeliku määratluse oma ÜPP strateegiakavas.

(4)

Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riiklike toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et jätkusuutlikkuse ja sellega seotud sekkumisviiside jaoks määratud sissetulekutoetust käsitletaks jätkuvalt rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandustegevuse raammääratlus hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist. Arvestades kohandamist kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama põllumajandustegevuse määratluse oma ÜPP strateegiakavas , mis vastaks liidu raammääratluse ühistele elementidele .

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

(5)

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid ühiseid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus ja liidu põllumajandustootjate võrdne kohtlemine , kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele ja traditsioonilistele tavadele . „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota ainult või muu hulgas loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5a)

Põllumajandustootmise tulevikku silmas pidades tuleks keskenduda kvaliteetse toidu tootmisele, kuna selles valdkonnas on liidul konkurentsieelis. Liidu standardid tuleks säilitada ning võimaluse korral neid rangemaks muuta, ning tuleks ette näha meetmed, et suurendada veelgi toiduainetootjate pikaajalist tootlikkust ja konkurentsivõimet ning võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja kasutada tõhusamalt ressursse, tugevdades seeläbi liidu ülemaailmset liidrirolli.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)	Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise säilitamiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %, kuuluma toetuskõlblike hektarite määratluse alla.

(8)	Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise säilitamiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %, kuuluma toetusõiguslike hektarite määratluse alla.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud tegelikele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „tegeliku põllumajandustootja“ raammääratlus. Selle raamistiku alusel peaksid liikmesriigid määrama oma ÜPP strateegiakavas kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei loeta tegelikeks põllumajandustootjateks, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetulekukriteeriumid, tööjõusisendid põllumajandusettevõttes, ettevõtte eesmärk ning kuulumine registritesse. Samuti ei tohiks see välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

(9)

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada ühiseid elemente hõlmav „aktiivse põllumajandustootja“ raammääratlus. See ei tohiks välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Raammääratlus peaks igal juhul aitama säilitada liidus eksisteerivat perekondliku põllumajandustootmise mudelit.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9a)

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtteid ja soolise aspekti arvessevõtt on tähtis vahend selle põhimõtte ÜPPsse lõimimiseks. Seepärast tuleks eelkõige keskenduda naiste osalemise edendamisele maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus. Naiste juhitud põllumajandusettevõtted kipuvad üldiselt olema väiksemad ning naiste kui põllumajandustootjate abikaasade töö ei ole alati tunnustatud ja nähtav, mis mõjutab nende majanduslikku sõltumatust. Käesolev määrus peaks aitama kaasa naiste töö nähtavuse suurendamisele, suuremale väärtustamisele ja arvesse võtmisele konkreetsete eesmärkide raames, mida liikmesriigid oma strateegiakavades esitavad. Soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted peaksid olema ÜPP sekkumiste ettevalmistamise, elluviimise ja hindamise lahutamatu osa. Liikmesriigid peavad samuti tugevdama oma suutlikkust võtta soolist aspekti arvesse ja koguda soopõhiselt eristatud andmeid.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)	Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustena makstavate sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada „noore põllumajandustootja“ raammääratlus.

(10)	Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustena makstavate sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada ühiste elementidega „noore põllumajandustootja“ raammääratlus.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10a)

Selleks et tagada maapiirkondades ettevõtluse arengu soodustamise eesmärgil otsetoetustena makstavate sekkumisviiside ja maaelu arengu sekkumisviiside vaheline kooskõla, tuleb ELi tasandil kehtestada ühiste elementidega „uue põllumajandustootja“ raammääratlus.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks , nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid kohaldama oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks ning võtta arvesse eelkõige asjakohaseid kliima- , energia- ja keskkonnaalaseid liidu õigusakte .

(11)

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmiseks , nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid järgima oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks nii majandus- , keskkonna- kui ka sotsiaalvaldkonnas .

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)

Kuna ÜPP rakendamismudeli kohaselt peaks liit kehtestama liidu eesmärgid ja määratlema sekkumisliigid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu alusnõuded , millest viimaste kohaselt kohandatakse liidu raamistik toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesoleva määruses ja [horisontaalmääruses] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

(13)

Kuna ÜPP rakendamismudeli kohaselt peaks liit kehtestama liidu eesmärgid ja määratlema sekkumisviisid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded , millest viimaste kohaselt kohandatakse liidu raamistik toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesoleva määruses ja [horisontaalmääruses] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13a)

ÜPP strateegiakavade rakendamisel tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sh Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid ja komisjon peaksid täitma ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooniga seotud kohustusi ning tagama juurdepääsu vastavalt selle artiklile 9 ja kooskõlas liidu õigusega, millega ühtlustatakse toodete ja teenuste kättesaadavuse nõudeid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvessevõttu, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu toimuva diskrimineerimisega. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa mis tahes liiki segregatsioonile, diskrimineerimisele või tõrjutusele. Nimetatud fondide eesmärke tuleks täita kestliku arengu seisukohast ning kooskõlas Århusi konventsiooni raames ja liidus edendatud eesmärgiga säilitada ja kaitsta keskkonda ning parandada selle kvaliteeti ja võidelda kliimamuutuste vastu, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13b)

Rakendamismudel ei tohiks tekitada olukorda, kus kõigis 27 riigis viiakse ellu erinevat põllumajanduspoliitikat, mis seaks ohtu ÜPP ühise vaimu ja tekitaks moonutusi. See peaks jätma liikmesriikidele tugeva ühise õigusraamistiku piires teatava paindlikkuse.

Muudatusettepanekud 17 ja 779

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

(15)

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, vastastikkusklauslite puudumine kaubanduslepingutes kolmandate riikidega, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Toiduainete tarneahela tasakaalustamatus mõjutab peamiselt primaarsektorit, mis on selle nõrgim lüli, kuid niisugune tasakaalustamatus avaldab negatiivset mõju ka tootjate sissetulekule. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise ja oma ettevõtete vastupidavuse parandamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)

Keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus ELi põllumajanduse ja metsanduse suur prioriteet. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema asjaomaseid eesmärke arvestades ambitsioonikam. Rakendamismudeli kohaselt peaksid keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamiseks võetavad meetmed olema tulemuspõhised ning ELi toimimise lepingu artiklit 11 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada tulemuse saavutamise kohustusena.

(16)

Keskkonnakaitse, elurikkuse ja geneetilise mitmekesisuse toetamine ja parandamine põllumajandussüsteemis, samuti kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus ELi põllumajanduse , aianduse ja metsanduse suur prioriteet. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema asjaomaseid eesmärke arvestades ambitsioonikam , kajastades samal ajal piisavalt tootjate ees seisvat suuremat koormust ja suuremaid nõudeid . Rakendamismudeli kohaselt peaksid keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamiseks võetavad meetmed olema tulemuspõhised ning ELi toimimise lepingu artiklit 11 tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada tulemuse saavutamise kohustusena.

Kuna paljudes liidu maapiirkondades esineb struktuurilisi probleeme, nagu atraktiivsete töövõimaluste puudumine, oskustööjõu nappus, ühenduvuse, taristute ja oluliste teenuste alarahastatus, samuti noorte väljavool, on oluline tugevdada asjaomaste piirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda kooskõlas Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0. Seda tuleb teha eelkõige töökohtade loomise ja põlvkondade vahetuse kaudu, tuues komisjoni kavandatud tööhõive ja majanduskasvu maapiirkondadesse, parandades sotsiaalset kaasatust, põlvkondade vahetust ning edendades arukate külade loomist kõigis Euroopa maapiirkondades. Nagu on märgitud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad uued maapiirkondade väärtusahelad, nagu taastuvenergia, kasvav biomajandus, ringmajandus ning ökoturism, suurendada maapiirkondade kasvupotentsiaali ja tööhõivet. Sellega seoses võib rahalistel vahenditel ja InvestEU tagatise kasutamisel olla tähtis roll rahastamisele juurdepääsu tagamisel ning põllumajandusettevõtete kasvupotentsiaali edendamisel. Maapiirkondades on riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks olemas tööhõivevõimaluste potentsiaal selliselt, et kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate raames edendatakse nende sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni.

Kuna paljudes liidu maapiirkondades esineb struktuurilisi probleeme, nagu atraktiivsete töövõimaluste puudumine, oskustööjõu nappus, lairibaühenduse ja ühenduvuse, taristute ja oluliste teenuste alarahastatus, samuti noorte väljavool, on oluline tugevdada asjaomaste piirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda kooskõlas Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0. Seda tuleb teha eelkõige töökohtade loomise ja põlvkondade vahetuse kaudu, tuues komisjoni kavandatud tööhõive ja majanduskasvu maapiirkondadesse ning parandades sotsiaalset kaasatust, noorte toetamist, naiste suuremat osalemist maapiirkondade majanduses, põlvkondade vahetust ning edendades arukate külade loomist kõigis Euroopa maapiirkondades. Et maapiirkondade majandust stabiliseerida ja mitmekesistada, tuleks toetada mittepõllumajanduslike ettevõtete arendamist, loomist ja säilitamist. Nagu on märgitud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad uued maapiirkondade väärtusahelad, nagu taastuvenergia, kasvav biomajandus, ringmajandus ning ökoturism, suurendada maapiirkondade kasvupotentsiaali ja tööhõivet , kaitstes samal ajal loodusvarasid . Sellega seoses võib rahalistel vahenditel ja InvestEU tagatise kasutamisel olla tähtis roll rahastamisele juurdepääsu tagamisel ning põllumajandusettevõtete kasvupotentsiaali edendamisel. Maapiirkondades on riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks olemas tööhõivevõimaluste potentsiaal selliselt, et kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate raames edendatakse nende sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16a)

Komisjon peaks maapiirkondade sotsiaalmajandusliku kestlikkuse nimel kontrollima, kas liikmesriigid tagavad ÜPP strateegiakava raames sidususe Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/41/EL kohaldamise (1a) ning maaelu arengu fondide kasutamise pikaajalise lähenemisviisi vahel.

Muudatusettepanek 853

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16b)

Põllumajandus võib olla majanduskasvu ja vaesuse vähendamise oluline tõukejõud, kuid see sektor on paljudes riikides ebatõhus, osaliselt seetõttu, et naised, kes annavad suure panuse maapiirkondade majandusse, seisavad silmitsi piirangutega. Liikmesriigid peaksid võtma mõjusaid meetmeid, et toetada naiste olulist rolli maapiirkondade arendamisel ja säilitamisel.

Muudatusettepanekud 20 ja 781

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega tootmist, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

(17)

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule , tervislikule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, kvaliteetse toodangu ja kvaliteedieristuse, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega kestlikku tootmist , nagu suure loodusväärtusega põllumajandustootmissüsteemid , aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

Muudatusettepanek 782

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17a)

Kooskõlas kohustusega järgida 2030. aasta tegevuskava ja Pariisi kokkulepet ning kooskõlas rahvusvahelise põllumajandusteadmiste, teaduse ja arengutehnoloogia hindamise järeldustega, samuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriraportööri soovitustega, mis käsitlevad õigust toidule, peaksid liit ja liikmesriigid üle minema kestlikule Euroopa toidu- ja põllumajandussüsteemile. Sellel üleminekul tuleks keskenduda mitmekesiste, säästvate ning vastupanuvõimeliste põllumajandustavade edendamisele, mis aitavad kaitsta ja suurendada loodusvarasid, tugevdada ökosüsteeme, kohaneda kliimamuutustega ja neid leevendada, kohandades loomakasvatust vastavalt ökoloogilisele taluvusvõimele, vähendades sõltuvust mittesäästvatest sisenditest, sealhulgas fossiilsetest energiaallikatest, ning parandades järk-järgult elurikkust ja mullakvaliteeti.

Muudatusettepanekud 21 ja 783

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17b)

Kuigi Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks käsitatakse vaktsineerimist kulutõhusa rahvatervisega seotud meetmena antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel, on diagnoosimise, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsineerimise suhteliselt suurem maksumus võrreldes tavapäraste antibiootikumidega takistuseks loomade vaktsineerimise määra tõstmisel.

Muudatusettepanek 784

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17c)

Et täita ÜPP keskkonnaeesmärgid, aga ka ühiskondlikud nõuded seoses suurema toiduohutusega, tuleks edendada väga väikese raskmetallisisaldusega väetisetoodete kasutamist.

Muudatusettepanek 1100

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19a)

Põllumajandustootjate ja nende perekondade heaolu tagamiseks ning pidades silmas asjaolu, et stress on põllumajandusettevõtetes toimunud õnnetuste peamine põhjus, tagavad liikmesriigid poliitika sotsiaalse kestlikkuse, hoides regulatiivse ja halduskoormuse võimalikult madalana, võimaldades põllumajandustootjatel töö- ja eraelu tervislikult tasakaalustada ning tagades põllumajanduse elujõulisuse liidus;

Muudatusettepanekud 728 ja 785

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)

Tuginedes varasemale nõuetele vastavuse süsteemile, mida rakendatakse kuni 2020. aastani, seob uus tingimuslikkuse süsteem ÜPP toetuse saamise toetusesaajate vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud põhinõuetele. Põhinõuded hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke majandamistingimusi ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. Kõnealustes põhinõuetes tuleks paremini arvesse võtta keskkonna- ja kliimaprobleeme ning ÜPP keskkonnaaspekte, seades seega sihikindlamaid keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke kui need, mis komisjon avaldas oma teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ ja teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Tingimuslikkuse eesmärk on toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetusesaajate teadlikkust nimetatud põhinõuete järgimise vajadusest. Samuti on siht see, et ÜPP vastaks paremini ühiskonna ootustele, parandades poliitika sidusust keskkonna, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud eesmärkidega. Tingimuslikkus peaks olema ÜPP keskkonnaalase struktuuri lahutamatu osa, moodustades ühtlasi ühe osa ambitsioonikamatest keskkonna- ja kliimaalastest põhikohustustest, ning seda tuleks ammendavalt kohaldada kõikjal ELis. Selliste põllumajandustootjate suhtes, kes ei järgi kõnealuseid nõudeid, peaksid liikmesriigid tagama proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamise kooskõlas [horisontaalmäärusega].

(21)

Tuginedes varasemale nõuetele vastavuse süsteemile, mida rakendatakse kuni 2020. aastani, seob uus tingimuslikkuse süsteem ÜPP toetuse saamise toetusesaajate vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise , kohaldatavate töö- ja töötingimuste , loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud põhinõuetele. Põhinõuded hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke majandamistingimusi ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. Kõnealustes põhinõuetes tuleks paremini arvesse võtta keskkonna- ja kliimaprobleeme ning ÜPP keskkonnaaspekte, seades seega sihikindlamaid keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke kui need, mis komisjon avaldas oma teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ ja teatises mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Lisaks on eriti oluline, et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid, et tagada tööandjate juurdepääs otsetoetustele, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid töö- ja tööhõivetingimusi ja/või tööandjate kohustusi, mis tulenevad kõikidest asjakohastest kollektiivlepingutest ning sotsiaal- ja tööõigusest riiklikul ja liidu tasandil, muu hulgas teadlikkuse valdkonnas seoses töötingimuste, töötasu, tööaja, tervise ja ohutuse, eluaseme, soolise võrdõiguslikkuse, töötajate vaba liikumise, võrdse kohtlemise, töötajate lähetamise, kolmandate riikide kodanike viibimistingimuste, renditöö, sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse kooskõlastamisega liikmesriikide vahel.

Tingimuslikkuse eesmärk on toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetusesaajate teadlikkust nimetatud põhinõuete järgimise vajadusest. Toetusesaajad peaksid saama nende nõuete täitmise eest ka asjakohast hüvitist. Samuti on siht see, et ÜPP vastaks paremini ühiskonna ootustele, parandades poliitika sidusust keskkonna, töönormide, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud eesmärkidega. Tingimuslikkus peaks olema ÜPP keskkonnaalase ja sotsiaalse struktuuri lahutamatu osa, moodustades ühtlasi ühe osa ambitsioonikamatest keskkonna- , sotsiaalsetest ja kliimaalastest põhikohustustest, ning seda tuleks ammendavalt kohaldada kõikjal ELis. Selliste põllumajandustootjate suhtes, kes ei järgi kõnealuseid nõudeid, peaksid liikmesriigid tagama proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamise kooskõlas [horisontaalmäärusega].

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust ning eelkõige toitainete kasutamist . Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks teised riiklikud standardid , mis on seotud III lisas sätestatud põhieesmärkidega , et parandada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku keskkonna- ja kliimamõju . Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku osana kehtestatakse põllumajandusettevõtete põllumajandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse toetamiseks toitainete haldamise kavad, kasutades selleks sihtotstarbelist elektroonilist põllumajandusettevõtte säästlikkust soodustavat abivahendit, mille liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele kättesaadavaks. Kõnealune abivahend peaks aitama kaasa otsuste tegemisele põllumajandusettevõtetes kohapeal, alustades toitainete minimaalse kasutamise funktsioonidega. Laialdane koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus peaksid samuti võimaldama lisada teisi põllumajandusettevõtetes kohapeal kasutatavaid elektroonilisi ja e-valitsuse rakendusi. Põllumajandustootjatele üle kogu liidu võrdsete tingimuste tagamiseks võib komisjon anda liikmesriikidele toetust abivahendi väljatöötamiseks, samuti vajalike andmete säilitamise ja töötlemise teenuste jaoks.

(22)

Muudatusettepanek 1127

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22a)

Kogu liidus toimuva elurikkuse vähenemise vastu võitlemiseks on hädavajalik tagada kõikides liikmesriikides tingimuslikkuse ja ökokavade alusel mittetootlike alade ja elementide miinimumtase. Sellega seoses peaksid liikmesriigid oma strateegiakavades püüdma tagada vähemalt 10 % elurikkusele kasulike maastikuelementide pindala. Need peaksid muu hulgas hõlmama puhverribasid, külvikorraga või külvikorravälist kesa, hekke, mittetootlikke puid, terrass-seinu ja tiike, mis kõik aitavad parandada süsiniku sidumist, ennetada mulla erosiooni ja vähenemist, filtreerida õhku ja vett ning toetada kliimamuutustega kohanemist.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)

Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Tingimuslikkuse eeskirjade järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid kohustuslikud majandamisnõuded hõlmama keskkonda, rahvatervist, loomatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, mille kohaldamine riigi tasandil tähendab põllumajandustootjatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (12) või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (13) kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (14) lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (16) asjakohased sätted kohustuslike majandamisnõuetena lisatud tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete loetelu on vastavalt kohandatud.

(23)

Selleks et kohustuslikud majandamisnõuded hakkaksid põllumajandusliku majapidamise tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peavad liikmesriigid neid täiel määral rakendama. Tingimuslikkuse eeskirjade järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid kohustuslikud majandamisnõuded hõlmama keskkonda, rahvatervist, loomatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, mille kohaldamine riigi tasandil tähendab põllumajandustootjatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (11) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (12) või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (13) kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (14) lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (15) (veepoliitika raamdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (16) asjakohased sätted kohustuslike majandamisnõuetena lisatud tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete loetelu on vastavalt kohandatud.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)

Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma põllumajandusettevõtete nõustamisteenused , et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet.

(24)

Liikmesriigid peaksid osutama kvaliteetseid põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid , et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet. Kõik ELi algatused, mis on seotud nõustamisteenuste ja innovatsioonisüsteemidega, peaksid võimaluse korral lähtuma liikmesriikide tasandil juba olemasolevatest teenustest ja süsteemidest.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)

Liidu õigusaktides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama nõuded miinimumpindalale, mille puhul saadakse tootmiskohustusega sidumata toetust. Asjaomased nõuded peaksid arvestama vajadusega vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kohaldamine. Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile tegelikele põllumajandustootjatele ning vastamaks aluslepingu eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisliigina „põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Asjaomase toetuse sihipärasemaks muutmiseks võib toetussummasid diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaal-majanduslikud ja/või agronoomilised tingimused. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, võivad liikmesriigid rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne kõiki ühtlustamisi olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavale, võttes arvesse ka toetusi, mis on ette nähtud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul. Liikmesriigid peaksid jõudma täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt varasematelt väärtustelt edasi .

(26)

Liidu õigusaktides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama nõuded miinimumpindalale, mille puhul saadakse tootmiskohustusega sidumata toetust. Asjaomased nõuded peaksid arvestama vajadusega vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kohaldamine. Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile aktiivsetele põllumajandustootjatele ning vastamaks aluslepingu eesmärgile tagada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisviisina „põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Asjaomase toetuse sihipärasemaks muutmiseks võib toetussummasid diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaal-majanduslikud , keskkonna- ja/või agronoomilised tingimused. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, võivad liikmesriigid rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne kõiki ühtlustamisi olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavale, võttes arvesse ka toetusi, mis on ette nähtud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul. Liikmesriigid peaksid jõudma täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt 2026. aastaks täieliku ühtlustamiseni .

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26a)

ÜPP kaudu makstav sissetulekutoetus on Euroopas paljude väikeste põllumajandustootjate ja põllumajanduslike pereettevõtete jaoks peamine stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse toetaja ning kuigi põllumajandustootjate suhtes on ootused kasvanud, ei ole seda teinud rahalised hüved. ÜPP üldine osakaal liidu eelarves väheneb, samas kui sektoris aset leidvad turukriisid ja aktiivsete põllumajandustootjate arvu vähenemine seavad sektori püsimajäämise jätkuvalt ohtu. Põllumajanduslike pereettevõtete mudelit tuleks kaitsta ÜPP üldeesmärgina ja liikmesriikide strateegiliste kavade abil, et luua sobiv koht esmatähtsale rollile, mis sellel mudelil on maapiirkondade sotsiaalse struktuuri toetamisel ja paljudele maapiirkonna elanikele elamisvõimaluste pakkumisel. Põllumajanduslikud pereettevõtted aitavad kaasa kestlikule toidutootmisele, loodusvarade säilitamisele, mitmekesistamise vajaduse täitmisele ning toiduga kindlustatuse tagamisele. Esimesed, kes üleilmastumisega kaasneva suure surve all kannatavad, on väikeste põllumajanduslike pereettevõtete mudeli kasutajad. Selline olukord tähendaks ilmselgelt, et ÜPP eesmärke ei ole suudetud täita ning see õõnestaks tulevikus ÜPP toetamiseks toodavaid argumente. Seetõttu tuleks ÜPP strateegiakavades püüda erieesmärkide kaudu sellist põllumajandustootmismudelit jätkuvalt kaitsta.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)

Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena. Halduskoormuse edasise vähendamise eesmärgil peaksid liikmesriigid siiski esialgselt lubama teatavate põllumajandustootjate automaatset lisamist lihtsustatud kavasse, pakkudes neile võimalust teatud aja jooksul selles osalemisest loobuda. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks liikmesriikidele anda võimalus kohaldada lihtsustatud kavas osalevatele väikestele põllumajandusettevõtjatele tingimuste lihtsustatud kontrolli.

Muudatusettepanekud 28 ja 791

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30a)

Mahepõllumajandus areneb paljudes liikmesriikides ning kogemused näitavad, et mahepõllumajandus pakub avalikke hüvesid, säilitab ökosüsteemi teenuseid ja loodusvarasid, vähendab sisendeid, meelitab ligi noori põllumajandustootjaid ja eelkõige naisi, loob töökohti, katsetab uusi ärimudeleid, vastab ühiskonna nõudmistele ning taaselustab maapiirkondi. Siiski kasvab nõudlus mahetoodete järele endiselt kiiremini kui tootmismaht. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende ÜPP strateegiakava sisaldab eesmärke mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava põllumajandusmaa osakaalu tõstmiseks, et täita tõusvat nõudlust mahetoodete järele ning arendada kogu mahepõllumajanduslike toodete tarneahelat. Liikmesriigid peaksid saama rahastada mahepõllumaale üleminekut ja selle säilitamist kas maaelu arengu meetmetest või keskkonnakavadest või neid kahte viisi omavahel kombineerides ning nad peaksid tagama, et eelarveeraldised on mahetootmise eeldatava kasvuga vastavuses.

Muudatusettepanekud 29 ja 792

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)

ÜPP peaks tagama liikmesriikidele piisava paindlikkuse keskkonnamõju suurendamisel, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama põllumajandustootjatele otsetoetuste kohased vabatahtlikud keskkonnakavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid saaksid neid määratleda kui toetusi, mida makstakse avalike hüvede soodustamise ja pakkumise eest sellise põllumajandustegevuse kaudu, mis on kasulik keskkonnale ja kliimale , või hüvitisena selliste tavade kasutuselevõtu eest . Mõlemal juhul peaks olema eesmärgiks ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemi kohaselt ette nähtud. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada keskkonnakavad sellistele põllumajandustavadele nagu püsirohumaade ja maastikuelementide tõhusam majandamine ning mahepõllumajandus . Sellised keskkonnakavad võivad sisaldada ka rohujuuretasandi kavasid , mis võidakse seada tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud kohustuste võtmisel.

(31)

ÜPP peaks tagama liikmesriikidele piisava paindlikkuse keskkonnamõju suurendamisel, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas komisjoni määratletud kliima- ja keskkonnasõbralike põllumajandustavade loetelu alusel kehtestama põllumajandustootjatele otsetoetuste kohased vabatahtlikud keskkonnakavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid saaksid neid määratleda kui toetusi, mida makstakse avalike hüvede soodustamise ja pakkumise eest sellise põllumajandustegevuse kaudu, mis on kasulik keskkonnale ja kliimale. Eesmärgiks peaks olema ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemi kohaselt ette nähtud. Liikmesriigid peaksid määrama teatava protsendi oma otsetoetuste eraldisest keskkonnakavade toetamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada keskkonnakavad , et soodustada keskkonnale kasulikke tootmismudeleid, eriti ekstensiivse loomakasvatuse puhul, ning edendada igat liiki põllumajandustavasid, nagu püsirohumaade ja püsivate maastikuelementide tõhusam majandamine, ning luua keskkonnaohutuse sertifitseerimissüsteeme, näiteks mahepõllumajandust, integreeritud tootmist või keskkonda säästvat põllumajandust . Sellised keskkonnakavad võivad sisaldada meetmeid, mis ei ole seotud maaelu arengu põllumajandusliku keskkonnapoliitika ja kliimakohustustega, samuti sarnaseid meetmeid, mida võib käsitada rohujuuretasandi kavadena , mis võidakse seada tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud kohustuste võtmisel.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)

Tuleks tagada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse vastavus liidu rahvusvahelistele kohustustele. Kõnealused kohustused hõlmavad eelkõige GATTi alla kuuluvaid õliseemneid käsitleva Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vastastikuse mõistmise memorandumis (17) kehtestatud nõudeid, mida pärast ELi koosseisu muutumist kohaldatakse edaspidi õliseemnetega seotud ELi eraldi baaskülvipinna muudatuste suhtes. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte vastavate üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)

Sektoripõhiste sekkumisliikide abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil välja töötada asjaomaste sektoripõhiste sekkumisliikide sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatud üldised sekkumised peaksid hõlmama puu- ja köögiviljasektorit, veinisektorit, mesindustoodete sektorit, oliiviõli ja lauaoliivide sektorit, humalasektorit ja teisi määratletavaid tooteid, mille puhul sektoripõhiste programmide kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

(35)

Sektoripõhiste sekkumisviiside abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil välja töötada asjaomaste sektoripõhiste sekkumisviiside sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatud üldised sekkumised peaksid hõlmama puu- ja köögiviljasektorit, veinisektorit, mesindustoodete sektorit, oliiviõli ja lauaoliivide sektorit, humalasektorit ja teisi artiklis 39 määratletud tooteid, mille puhul sektoripõhiste programmide kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35a)

Arvestades mesindussektorile ette nähtud toetuste suurendamist ja tunnustades elurikkuse säilitamise ja toiduainete tootmise olulist rolli, on vaja suurendada ka liidu kaasrahastamise maksimummäära ning lisada uusi rahastamiskõlblikke meetmeid, mille eesmärk on edendada sektori arengut.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)

Maaelu arengu sekkumiste puhul on põhimõtted määratud kindlaks liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengu sekkumised sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele erivajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja teistele maa valdajatele, kes vabatahtlikkuse alusel võtavad selliseid juhtimisalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja parandamisele (sh veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, mullastik, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi seoses Natura 2000 alade ja geneetilise mitmekesisuse toetusega. Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhiste sekkumistena.

(37)

Maaelu arengu sekkumiste puhul on põhimõtted määratud kindlaks liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema õigus määratleda konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengu sekkumised sisaldavad toetusi, mis on seotud keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele erivajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja põllumajandustootjate rühmadele ning teistele maa valdajatele, kes vabatahtlikkuse alusel võtavad selliseid juhtimisalaseid kohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja parandamisele (sh veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, mullastik, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi seoses Natura 2000 alade , suure loodusväärtusega alade ja geneetilise mitmekesisuse toetusega. Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud , kollektiivsete või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhiste sekkumistena.

Muudatusettepanek 729

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37a)

Selleks et tagada liidu ökosüsteemide vastupanuvõime ja edendada elurikkust, peaks liikmesriikidel olema lubatud anda toetusi põllumajanduse-keskkonnaalaste jätkusuutlike tavade, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisele ning geneetiliste ressursside kaitse ja parandamise jaoks, eelkõige traditsiooniliste aretusmeetodite abil.

Muudatusettepanekud 34, 794 ja 856

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)

Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks ; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolu; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

(38)

Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus hõlmab lisatasu mahepõllumaale ülemineku eest ja võib hõlmata lisatasu mahepõllumaa säilitamise eest ; toetusi teistele sekkumisviisidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu suure loodusväärtusega põllumajandustootmine, agroökoloogia ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; traditsiooniliste põllumajandusmaastike kaitsmist, loomade heaolu ja loomatervist ; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist ning elurikkust . Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisviiside raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid ning nad võivad tõhustada mesindussektorile omaseid põllumajanduslikke keskkonnameetmeid, mis on osades liidu piirkondades juba olemas, ning töötada välja edasisi meetmeid . Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid , finantsstiimuleid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Liikmesriigid peaksid toetusesaajatele pakkuma ka finantsstiimuleid. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanekud 35 ja 795

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)

Metsandusalased meetmed peaksid aitama kaasa liidu metsandusstrateegia rakendamisele ning põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad määrusest, milles käsitletakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumist [LULUCF määrus], ning Euroopa metsade kaitse kohustustele, mis on võetud ministrite konverentside käigus. Sekkumised peaksid põhinema metsamajandamiskavadel või samaväärsetel vahenditel ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning säästvat metsandust, sh maa metsastamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid.

(39)

Metsandusalased meetmed peaksid aitama kaasa agrometsandussüsteemide kasutamise laiendamisele ning liidu metsandusstrateegia rakendamisele ning põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/841 (1a) ning Euroopa metsade kaitse kohustustele, mis on võetud ministrite konverentside käigus. Sekkumised peaksid põhinema kestlikel metsamajandamiskavadel või samaväärsetel vahenditel , mis võimaldavad tõhusat süsinikdioksiidi sidumist atmosfäärist ja suurendavad elurikkust ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning säästvat metsandust, sh maa metsastamist , tulekahjude ennetamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud pindalapõhised piirangud. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

(40)

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud , sh mägi- ja saarepiirkondades . Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (1a) loodud Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel , võimaldades samas strateegiakavades piisavat paindlikkust, et suurendada eri sekkumiste vastastikust täiendavust . Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike , põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute tegemise toetuste kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu.

(41)

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike investeeringute tegemise toetuste kaudu , millega püütakse suurendada põllumajandusettevõtete vastupidavust . Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)

Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada finantsvahendite kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele turuletulijatele, tuleks julgustada InvestEU fondi tagatise kasutamist ning toetuste ja finantsvahendite kombineerimist. Kuna finantsvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus, sellest, kuivõrd on haldusasutused ja paljud võimalikud toetusesaajad kursis finantsvahenditega, peaksid liikmesriigid sätestama ÜPP strateegiakavas asjakohased eesmärgid, toetusesaajad, eelistatud tingimused ning muud võimalikud toetuskõlblikkuse eeskirjad.

(42)

Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada finantsvahendite kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele turuletulijatele, tuleks julgustada toetuste ja finantsvahendite kombineerimist. Kuna finantsvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus, sellest, kuivõrd on haldusasutused ja paljud võimalikud toetusesaajad kursis finantsvahenditega, peaksid liikmesriigid sätestama ÜPP strateegiakavas asjakohased eesmärgid, toetusesaajad, eelistatud tingimused ning muud võimalikud toetusõiguslikkuse eeskirjad.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)

Noored põllumajandustootjad ja uued turuletulijad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maakitsikusega, kõrgete hindadega ning juurdepääsuga krediidile. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest (nii sisendite kui ka saagi puhul) ning nende vajadus ettevõtlus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Liikmesriigid peaksid välja töötama strateegilise raamistiku ning kindlaks tegema selged ja sidusad sekkumised põlvkondade vahetuseks asjaomasele küsimusele pühendatud erieesmärgiga seoses. Selleks võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas sätestada eelistingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvahenditele, ning peaksid oma ÜPP strateegiakavasse lisama abi sihtotstarbelise kasutamise vähemalt summas, mis vastab 2 %-le aasta otsetoetuste eelarvest. Tuleks kehtestada noorte põllumajandustootjate ja maapiirkondade idufirmade toetuse maksimaalse summa suurendamine kuni 100 000 euroni, mis oleks kättesaadav ka finantsvahendi vormis toetuse kaudu või sellega kombineerituna.

(43)

Noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maakitsikusega, kõrgete hindadega ning juurdepääsuga krediidile. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest (nii sisendite kui ka saagi puhul) ning nende vajadus ettevõtlus- , riskiennetus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Liikmesriigid peaksid välja töötama strateegilise lähenemise ning kindlaks tegema selged ja sidusad sekkumised põlvkondade vahetuseks asjaomasele küsimusele pühendatud erieesmärgiga seoses. Selleks võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas sätestada eelistingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate finantsvahenditele, ning peaksid oma ÜPP strateegiakavasse lisama abi sihtotstarbelise kasutamise vähemalt summas, mis vastab 2 %-le esimese samba aasta otsetoetuste eelarvest. Tuleks kehtestada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja maapiirkondade idufirmade toetuse maksimaalse summa suurendamine kuni 100 000 euroni, mis oleks kättesaadav ka finantsvahendi vormis toetuse kaudu või sellega kombineerituna.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)

Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega. Et kohandada riskijuhtimise abivahendeid põllumajandustootjate probleemidega, eeskätt kliimamuutustega, tuleb ÜPP vahenditesse lisada põllumajandustootjatele niisuguse kantud kulu ja kahju hüvitamine, mis on seotud meetmetega, mida võeti, et võidelda loomade haiguste või kahjurite levikuga taimedel, ning mahepõllumajandusega tegelevatele põllumajandustootjatele sellise kantud kahju hüvitamine, mis tekkis neist sõltumatu välise saastumise tagajärjel. Tuleks ka tagada EAFRDst rahastatavate sekkumiste kooskõla riiklike riskijuhtimissüsteemidega.

Muudatusettepanekud 41 ja 796

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)

Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus võib sisaldada kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks kvaliteedisüsteemide loomine ; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegeleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandus; kogukonna toetatud põllumajandus; LEADERi raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks.

(45)

Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus võib sisaldada kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks selle alustamine, sertifitseerimiskulud ning kvaliteedisüsteemide edendamine ja haldamine ; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegeleva Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad , sealhulgas agrometsandus ; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandustootmine; kogukonna toetatud põllumajandus; LEADERi raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide , sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1a) kohaselt tunnustatud tootjarühmade moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks. Et edendada põlvkondadevahelist vahetumist, tuleks kaaluda eritoetuste maksmist põllumajandustootjatele, kes soovivad põllumajandustootmise lõpetada enne seaduslikku pensioniikka jõudmist ning kavatsevad oma põllumajandusettevõtte anda üle koostööaltis nooremale põllumajandustootjale.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)

EAGF peaks jätkama käesolevas määruses kirjeldatud otsetoetustena makstavate sekkumisliikide ja sektoripõhiste sekkumisliikide rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengu sekkumisliikide rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise eeskirjad tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisliigid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

(47)

EAGF peaks jätkama käesolevas määruses kirjeldatud otsetoetustena makstavate sekkumisviiside ja sektoripõhiste sekkumisviiside rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengu sekkumisviiside rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise eeskirjad tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisviisid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)

ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Asjaomased riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % suunas ELi keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist.

(48)

EAGFist ei tohiks toetada meetmeid, mis võiksid kahjustada keskkonda või mis ei ole kooskõlas säästliku põllumajandusliku majandamise põhimõtetele vastavate kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Asjaomased riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % suunas ELi keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)

EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada EAFRD ühekordse toetuse määr liikmesriikide avaliku sektori kulutustele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. Arengu, kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks tuleks kehtestada asjakohane EAFRD osaluse määr vähem arenenud piirkondade , ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Egeuse mere väikesaarte puhul .

(49)

EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada EAFRD üldise osaluse määr liikmesriikide avaliku sektori kulutustele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade ning Egeuse mere väikesaarte puhul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/2013 (1a) artikli 1 lõikes 2, tuleks arengu , kauguse ja isoleerituse tasemest tingitud eripiirangute leevendamiseks kehtestada kõrgem EAFRD osaluse määr .

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49a)

Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et liidu tasandil liigitada piirkonnad ja alad, mis võivad saada EAFRD-lt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (1a) . Uusimaid liigitusi ja andmeid tuleks kasutada piisava toetuse tagamiseks, eelkõige selleks, et tegeleda arengus mahajäänud piirkondadega ning liikmesriigisiseste piirkondadevaheliste erinevustega.

Muudatusettepanekud 46 ja 797

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50)

EAFRDst ei tuleks toetada investeeringuid, millest tuleneb kahju keskkonnale. Sellest tulenevalt on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad välistamiseeskirjad ning ka võimalus kõnealuste tagatiste täiustamiseks delegeeritud õigusaktides. EAFRDst ei peaks nimelt rahastatama investeeringuid niisutussüsteemidesse , mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele, ega investeeringuid metsastamisse , mis ei vasta metsade säästva majandamise põhimõtete kohastele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele .

(50)

EAFRDst tuleks esmajärgus toetada investeeringuid, mis loovad ühel ajal nii majanduslikku kui ka keskkonnaga seotud kasu, jättes seejuures toetamata investeeringud, millest tuleneb kahju keskkonnale või mis ei ole kooskõlas kliima-, keskkonna-, loomade heaolu ja elurikkuse eesmärkidega. Tuleks eelistada investeeringuid, mis toovad kasu nii majandusele kui ka keskkonnale. Sellest tulenevalt on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad täpsemad välistamiseeskirjad ning ka võimalus kõnealuste tagatiste täiustamiseks delegeeritud õigusaktides. EAFRDst ei peaks nimelt rahastatama investeeringuid metsastamisse , mis ei vasta metsade säästva majandamise põhimõtete kohastele kliima- ja keskkonnaeesmärkidele. EAFRDst ei peaks samuti katma investeeringuid niisutussüsteemidesse, mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele. Liikmesriigid peaksid tagama, et ametiasutused osalevad kõigi metsastamise või taasmetsastamise meetmete raames aktiivselt ökoloogias ning metsatulekahjude haldamisel ning tugevdavad leebete ennetusmeetmete ja maakasutuse korraldamise rolli.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51a)

Et tagada liidu sõltumatus taimsete valkude impordist, peaks ÜPP edendama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/28/EÜ (1a) (taastuvenergia direktiiv) valgurikaste kultuuride õlil põhinevate kaassaaduste kasutamist biokütustena.

Muudatusettepanek 858

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51b)

EAGFist ja EAFRDst ei tohiks toetada põllumajandustootjaid, kelle tegevus hõlmab pullide kasvatamist härjavõitluse eesmärgil. Selline rahastamine rikub selgelt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni.

Muudatusettepanek 798

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab see programm liidu poliitikas esitatud kliimaküsimuste integreerimisse ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse . ÜPP kohaste meetmetega saab ÜPP kogu rahastamispaketist eeldatavasti 40 % ulatuses panustada kliimaeesmärkidesse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(52)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab see programm kliimaküsimuste integreerimisse ja keskkonda kahjustavate toetuste järkjärgulisse lõpetamisse liidu poliitikas ning üldise eesmärgi saavutamisse, mis näeb ette pühendada vähemalt 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele. ÜPP meetmetega tuleks vähemalt 40 % kogu rahastamispaketist panustada kliimaeesmärkidesse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54)

Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti eespool osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla eeskirjades tuleks kehtestada kogu ELi hõlmavad konkreetsed ÜPP eesmärgid, sekkumiste peamised liigid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Asjaomase ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus.

(54)

Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti eespool osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla õigusnormides tuleks kehtestada üleliidulised konkreetsed ÜPP eesmärgid, peamised sekkumisviisid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Asjaomase ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)

Selleks et tagada kõnealuste ÜPP strateegiakavade strateegiline laad ja lihtsustada seoseid liidu poliitikaga, nimelt kehtestatud pikaajaliste eesmärkidega, mis tulenevad kliimamuutuste, metsade, elurikkuse ja veega seotud liidu õigusaktidest või rahvusvahelistest kokkulepetest, on asjakohane koostada üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta. Liikmesriikide haldusstruktuuri nõuetekohaselt arvesse võttes tuleks strateegiakavadesse lisada vajaduse korral maaelu arengu piirkondlikud sekkumised.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55a)

On väga oluline, et ÜPP strateegiakavadel oleks selge, lihtne ja üheti mõistetav raamistik, et vältida riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil poliitika ülereguleerimist.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55b)

Uue rakendamismudeliga ei tohiks seada kahtluse alla ühtse turu terviklikkust ega ÜPP ajalooliselt euroopalikku olemust, sest ÜPP peaks jääma tõeliselt ühiseks poliitikaks, et tagada liidu lähenemisviis ja võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek 730

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55c)

Liit ja liikmesriigid peaksid tagama kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208, et kõikides ÜPP sekkumistes võetakse arvesse arengukoostöö eesmärke ja austatakse nii õigust toidule kui ka õigust arengule. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et ÜPP strateegilised kavad aitavad võimalikult suurel määral kaasa kestliku arengu tegevuskavas aastaks 2030 ja Pariisi kokkuleppes sätestatud ning Euroopa rohelise kokkuleppe, liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu strateegia „Talust toiduauani“ ja elurikkuse strateegia alusel vastu võetud kohaldatavate õigusaktide eesmärkide õigeaegsele saavutamisele.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(56)

Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta.

(56)

Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud realistlikud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada lõplikele kasusaajatele kindlust tagades neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta. Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja maksimeerib ÜPP eesmärkide saavutamisse tehtavat panust, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel, tagades samal ajal ÜPP ühtsuse. ÜPP strateegiakavade täitmise juures on vaja tagada, et protsessi kaasatakse põllumajandusettevõtjad ja nende organisatsioonid.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)	Selle tagamiseks, et liikmesriikide eesmärkide seadmine ja sekkumiste kavandamine on asjakohane ja ÜPP eesmärkide saavutamisel maksimaalne, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel.

(57)	Samuti on oluline, et ÜPP strateegiakavad kajastaksid asjakohaselt muudatusi liikmesriikide tingimustes, (nii sisemistes kui ka välistes) struktuurides ja turuolukorras ning et neid oleks seega võimalik aja jooksul nende kajastamiseks kohandada.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58)

ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude abivahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustena makstavate sekkumiste liike, sektoripõhiseid sekkumisliike kui ka maaelu arengu sekkumisi. Kõnealused kavad peaksid tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sh nende eesmärkidega seotud mõõdetavad ülesanded. Kõnealuste kavade aastapõhise seire võimaldamiseks on vajalik, et kõnealused eesmärgid tuginevad tulemusnäitajatele.

(58)

ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude abivahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustena makstavate sekkumiste liike, sektoripõhiseid sekkumisviise kui ka maaelu arengu sekkumisi. Kõnealused kavad peaksid tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sh nende eesmärkidega seotud mõõdetavad ülesanded. Kõnealuste kavade seire võimaldamiseks on vajalik, et kõnealused eesmärgid tuginevad tulemusnäitajatele.

Muudatusettepanek 800

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58a)

Käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud erieesmärkide seireks kättesaadava teabe kvantiteet ja kvaliteet vaheldub märkimisväärselt. Mõne erieesmärgi, eelkõige elurikkuse seire jaoks on teadmusbaas hetkel nõrk või piisavalt kohandamata, et võimaldada kindlate mõjunäitajate loomist, näiteks tolmeldajate ja põllukultuuride bioloogilise mitmekesisuse jälgimiseks. Liidu kui terviku jaoks artiklis 6 ja I lisas sätestatud erieesmärgid ja näitajad peaksid põhinema kõigi liikmesriikide jaoks ühisel või võrreldaval teadmusbaasil ja metoodikal. Komisjon peaks kindlaks tegema valdkonnad, kus teadmised on lünklikud või kus teadmusbaasi ei ole ühise põllumajanduspoliitika mõju jälgimiseks piisavalt kohandatud. Komisjon peaks kasutama liidu eelarvet, et ühiselt reageerida teadmiste ja seirega seotud takistustele seoses kõigi artikli 6 erieesmärkide ja näitajatega. Komisjon peaks koostama selle teema kohta aruande ning avalikustama oma tähelepanekud.

Muudatusettepanek 801

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59)

Strateegias tuleks rõhutada täiendavust nii ÜPP abivahendite kui ka liidu muude poliitikate vahel . Iga ÜPP strateegiakava peaks vajaduse korral tuginema keskkonna- ja kliimaalastele õigusaktidele ning kõnealustest õigusaktidest tulenevaid riiklikke kavasid peaks kirjeldama praeguse olukorra analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) osana. Asjakohane on loetleda õigusaktid, millele tuleks konkreetselt osutada ÜPP strateegiakavas.

(59)

Strateegias tuleks rõhutada täiendavust nii ÜPP abivahendite vahel kui ka liidu muu poliitikaga, kaasa arvatud ühtekuuluvus . Iga ÜPP strateegiakava peaks tuginema keskkonna- ja kliimaalastele õigusaktidele ja liidu kohustustele poliitikavaldkondade arengusidususe vallas ning kõnealustest õigusaktidest tulenevaid riiklikke kavasid peaks kirjeldama praeguse olukorra analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) osana. Asjakohane on loetleda õigusaktid, millele tuleks konkreetselt osutada ÜPP strateegiakavas.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59a)

Kuna sissetulekutoetuste kava on põllumajandusettevõtete majandusliku elujõulisuse tagamisel väga oluline, on asjakohane võtta arvesse sotsiaalset mõju, mida ÜPP avaldab maapiirkondades töökohtade loomisele. Sel põhjusel peaksid liikmesriigid võtma strateegiakavade planeerimisel arvesse ka seda, kuidas ettevõte konkreetses piirkonnas tööhõivet mõjutab. Vastavate poliitikavahendite kavandamisel ja rakendamisel tuleks pidada esmatähtsaks meetmeid ja tegevusi, millega luuakse tööhõivevõimalusi.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)

Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakava teatud osa rakendamise delegeerimisel riigi tasandil vastavalt riiklikule raamistikule , et hõlbustada piirkondade vahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades on esitatud riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus.

(60)

Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakava teatud osa kavandamise ja rakendamise delegeerimisel riigi tasandil maaelu arengu sekkumisprogrammide kaudu kooskõlas riikliku raamistikuga , et hõlbustada piirkondade vahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades on esitatud riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus.

Muudatusettepanek 802

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 68 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(68a)

Vesi on põllumajanduses oluline tootmistegur. Veemajandus on seega põhiküsimus ja vaja on paremaid veemajanduse vorme. Lisaks mõjutavad veevarusid suuresti kliimamuutused, millega kaasnevad sagedasemad ja intensiivsemad põuad, aga ka tugevad sajuperioodid. Vee kogumine sügisel ja talvel on mõistlik lahendus. Lisaks aitavad veekogud luua elurikkust soodustavat keskkonda. Need võimaldavad ka hoida mulda elujõulisena ning tagada veekogudes piisava voolu, mis soodustab veeorganismide elu.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(69)

Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama korraldusasutus. Sellise asutuse ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutus peaks olema võimeline delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ÜPP strateegiakavade haldamisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrusega (EL, Euratom) X] [uus finantsmäärus] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) X [uus horisontaalmäärus].

(69)

Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama korraldusasutus. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondades, võivad liikmesriigid luua piirkondlikke korraldusasutusi. Nende ülesanded tuleks täpsustada käesolevas määruses. Korraldusasutused peaksid olema võimelised delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja täpse juhtimise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et ÜPP strateegiakavade haldamisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrusega (EL, Euratom) X] [uus finantsmäärus] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) X [uus horisontaalmäärus].

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70)

Vastavalt jagatud juhtimise põhimõttele aitavad liikmesriikide esindajate moodustatud komisjonid Euroopa Komisjoni ÜPP rakendamisel. Süsteemi lihtsustamiseks ja liikmesriikide seisukoha ühtlustamiseks luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ainult üks seirekomisjon, liites omavahel maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni, mis loodi programmiperioodi 2014–2020 raames. Liikmesriikide abistamise eest ÜPP strateegiakavade rakendamisel jagavad vastutust korraldusasutus ja asjaomane seirekomisjon. Euroopa Komisjoni peaks aitama ka ühise põllumajanduspoliitika komisjon vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

(70)

Vastavalt jagatud juhtimise põhimõttele aitavad liikmesriikide esindajate moodustatud komisjonid Euroopa Komisjoni ÜPP rakendamisel. Süsteemi lihtsustamiseks ja liikmesriikide seisukoha ühtlustamiseks luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ainult üks seirekomisjon, liites omavahel maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni, mis loodi programmiperioodi 2014–2020 raames. Liikmesriikide abistamise eest ÜPP strateegiakavade rakendamisel jagavad vastutust korraldusasutus ja asjaomane seirekomisjon. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondades, võivad liikmesriigid luua piirkondlikke seirekomisjone. Euroopa Komisjoni peaks aitama ka ühise põllumajanduspoliitika komisjon vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)

Komisjoni algatusel peaks EAFRD tehnilise abi kaudu toetama tegevusi, mis on seotud [horisontaalmääruse artiklis 7] osutatud ülesannete täitmisega. Tehnilist abi võib osutada ka liikmesriigi algatusel ÜPP strateegiakavaga seotud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi suurendamine on võimalik ainult Malta puhul.

(71)

Muudatusettepanekud 60 ja 803

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(74)

Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad aitaksid kaasa teiste jagatud juhtimisega poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisele. Tulemuspõhine poliitika tähendab aastast ja mitmeaastast hindamist valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumised aitavad saavutada kavandatud eesmärke. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud väljundnäitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad liidu õigusaktidest tulenevate riiklike keskkonna- ja kliimakavandamisvahendite alla.

(74)

Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad aitaksid kaasa teiste jagatud juhtimisega poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisele. Tulemuspõhine poliitika tähendab hindamisi valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumised aitavad saavutada kavandatud eesmärke. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud väljundnäitajad , näiteks vee kvaliteet ja kvantiteet, peaksid hõlmama sekkumisi, mis kuuluvad liidu õigusaktidest tulenevate riiklike keskkonna- ja kliimaplaneerimismisvahendite alla.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75)	Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima ja nendest komisjonile aru andma . Komisjon peaks esitama aruande kogu programmitöö perioodil erieesmärkide saavutamisel tehtu kohta liikmesriikide edastatud teavet ja põhinäitajaid kasutades.

(75)	Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima. Komisjon peaks esitama aruande kogu programmitöö perioodil erieesmärkide saavutamisel tehtu kohta liikmesriikide edastatud teavet ja põhinäitajaid kasutades.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76)

Kehtestada tuleks mehhanismid, mis võimaldaksid võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks juhul, kui ÜPP strateegiakava rakendamisel ilmneb seatud eesmärkidest olulisi kõrvalekaldeid. Märkimisväärselt ja põhjendamatult viletsate tulemusnäitajate korral võidakse liikmesriikidelt nõuda tegevuskavade esitamist. Kui kavandatud tulemusi ei saavutata, võib see kaasa tuua väljamaksete peatamised ning lõpuks liidu fondide vähendamise. Lisaks sellele kehtestatakse tulemuspreemia jaotamisel põhineva stimuleerimismehhanismi osana selline tulemuspreemia. millega ergutatakse heade keskkonna- ja kliimatulemuste saavutamist.

(76)

Muudatusettepanek 1144

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 78 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(78a)

Artiklis 106 kirjeldatud hindamine tuleks läbi viia strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia kvantifitseeritud eesmärkide alusel.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 80 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80a)

Kolmandate riikidega sõlmitavad ja põllumajandussektorit puudutavad kaubanduslepingud peaksid sisaldama mehhanisme ja kaitseklausleid, et tagada ELi ja kolmandate riikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused ja tarbijakaitse.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 81

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(81)

Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kooskõlas asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema anonüümsed, seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks koondatud ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45 / 2001 (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (20). Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest.

(81)

Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kokkusobiv asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema anonüümsed, seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks koondatud ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018 / 1725 (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (20). Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 83

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(83)

Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetustena makstavate sekkumisliikide sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi käsitlevad eeskirjad ning teatavad seotud elemendid toetuskõlblikkuse nõuete kohta ning eeskirjad toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuete kohta; keskkonnakavade eeskirjad; meetmed, mille eesmärk on vältida tootmiskohustusega seotud toetuse saajate kahju turgude struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sh otsust, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; eeskirjad ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise eeskirjad ja tingimused.

(83)

Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetustena makstavate sekkumisviiside sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi käsitlevad eeskirjad ning teatavad seotud elemendid toetusõiguslikkuse nõuete kohta , kehtestatakse kriteeriumid võrdväärsete meetmete kindlakstegemiseks ja asjakohased nõuded, mida kohaldatakse riiklike või piirkondlike sertifitseerimissüsteemide suhtes ; koostatakse kliimat, keskkonda ja loomade heaolu toetavate põllumajandustavade näidete kataloog; meetmed, mille eesmärk on vältida tootmiskohustusega seotud toetuse saajate kahju turgude struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sh otsust, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; eeskirjad ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise eeskirjad ja tingimused.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 84

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(84)

Selle tagamiseks, et sektoripõhiste sekkumistega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime loomisele teiste ÜPP vahenditega ning selleks et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ja eeskirjadega, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi; eeskirjad sektoripõhiste sekkumiste nõuetekohaseks toimimiseks liidu finantsabi arvutamise alusel, sh võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine ning liidu finantsabi ülemmäär turult kõrvaldamise jaoks; eeskirjad kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega ning eeskirjad, mille alusel teevad tootjad erandi veinivalmistamise kõrvalsaaduste kohta, ja eeskirjad erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti eeskirjad destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks. Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine sekkumisteks mesindussektoris, tuleks komisjonile delegeerida teatavate õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealust liiki sekkumiste rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega.

(84)

Selle tagamiseks, et sektoripõhiste sekkumisviisidega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime loomisele teiste ÜPP vahenditega ning selleks et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ja eeskirjadega, millega reguleeritakse olukordi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi; eeskirjad sektoripõhiste sekkumisviiside nõuetekohaseks toimimiseks liidu finantsabi arvutamise alusel, sh võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine ning liidu finantsabi ülemmäär turult kõrvaldamise jaoks; eeskirjad kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viinamarjaistanduste ümberistutamisega ning eeskirjad, mille alusel teevad tootjad erandi veinivalmistamise kõrvalsaaduste kohta, ja eeskirjad erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti eeskirjad destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks ja eeskirjad, mis on seotud toimimis-, seire- ja ka hindamisraamistikuga. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte tingimuslikkuse nõuetest ajutiste erandite tegemise kohta väga ebasoodsates oludes, nagu katastroofid või epideemiad. Komisjonile tuleks samuti anda õigus määrata kindlaks põllumajandus- ja keskkonnatavadega võrdväärsed tavad ja riiklikud või piirkondlikud keskkonna sertifitseerimissüsteemid . Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine sekkumisteks mesindussektoris, tuleks komisjonile delegeerida teatavate õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealust liiki sekkumiste rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega. Pidades silmas ÜPP strateegikavade koostamist, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada liikmesriigi ning pädevate piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja muude partnerite vahelise partnerluse käitumisjuhend.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 85

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(85)	Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengu sekkumiste eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile delegeerida teatud õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses toetusega juhtimisalasteks kohustusteks, investeeringuteks ja koostööks .

(85)	Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengu sekkumiste eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses teatud sekkumisviiside miinimum- ja maksimumtoetuse summade täiendamisega .

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(86)

Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses otsetoetustena makstavate sekkumisliikide eraldiste ja ÜPP strateegiakava sisu käsitlevate eeskirjadega .

(86)	Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigusaktide vastuvõtmise volitused seoses otsetoetustena makstavate sekkumisviiside eraldistega .

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 87

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(87)

Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ning selleks et vältida ebaõiglast konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega, koostada eeskirjad kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega, arvutada vähendamine, kui toetuskõlblik puuvillakasvatusmaa ületab põhikasvupinda, anda liidu rahalist toetust veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, teha maaelu arengu sekkumisliikide toetuseks antava liidu toetuse kogusumma iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavasse lisatavate elementide esitamise kohta , et koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavade heakskiitmise korra ja tähtaegade kohta ning kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta , koostada eeskirjad tegevus-, seire- ja hindamisraamistiku kohta, koostada eeskirjad iga-aastase tulemusaruande esitamise ja sisu kohta, koostada eeskirjad sellise teabe kohta, mida liikmesriigid peavad komisjonile saatma tulemushindamiseks, koostada eeskirjad andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise koostoime kohta ning kehtestada kord, mille alusel tagatakse järjekindel lähenemisviis liikmesriikidele tulemuspreemia jaotamise kindlaksmääramiseks . Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (22).

(87)

Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ning selleks et vältida ebaõiglast konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega, koostada eeskirjad kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega, arvutada vähendamine, kui toetusõiguslik puuvillakasvatusmaa ületab põhikasvupinda, anda liidu rahalist toetust veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, teha maaelu arengu sekkumisviiside toetuseks antava liidu toetuse kogusumma iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kehtestada ÜPP strateegiakavade standardvorm , et koostada eeskirjad ÜPP strateegiakavade heakskiitmise korra ja tähtaegade ning ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste esitamise ja heakskiitmise kohta ning kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (22).

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 92 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(92a)

Liidu saarepiirkondades esineb põllumajandustegevuse elluviimisel ja maapiirkondade arengul erilisi raskusi. Tuleks hinnata ÜPP mõju nendele piirkondadele ning kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 229/2013 kehtestatud meetmete laiendamist kõigile liidu saarepiirkondadele.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 93

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(93)	Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid Horvaatiale kehtivad erisätted, mis puudutavad otsetoetuste ning täiendava riikliku otsetoetuse järkjärgulist kehtestamist järkjärgulise kohaldamise mehhanismi raames, jätkuvalt kehtima kuni 1 . jaanuarini 2021 .

(93)

Õiguskindluse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid Horvaatiale kehtivad erisätted, mis puudutavad otsetoetuste ning täiendava riikliku otsetoetuse järkjärgulist kehtestamist järkjärgulise kohaldamise mehhanismi raames, jätkuvalt kehtima . Horvaatial on ühinemislepingu kohaselt õigus saada makseid ka 2022 . aastal, mis hõlmab lisarahastamispaketti Horvaatia demineeritud maa-ala riikliku reservi jaoks, ning seda õigust tuleks 2022. aasta riiklike rahastamispakettide arvutamisel arvesse võtta .

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	sekkumisliigid ja liikmesriikidele esitatud ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ning nendega seotud rahastamiskord;

b)	sekkumisviisid ja liikmesriikidele esitatud ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks , tagades võrdsed tingimused, ning nendega seotud rahastamiskord;

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	liikmesriikide koostatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“), sihtide seadmine , sekkumiste kindlaksmääramine ja rahaliste vahendite eraldamine , mis on kooskõlas erieesmärkide ja väljaselgitatud vajadustega;

liikmesriikide koostatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“), vajaduse korral koostöös piirkondadega , milles seatakse sihid, määratakse kindlaks sekkumised ja eraldatakse rahalised vahendid , mis on kooskõlas erieesmärkide ja väljaselgitatud vajadustega ning vastavad siseturu nõudmistele ;

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevat määrust kohaldatakse EAGFist ja EAFRDst rahastatavale liidu toetusele liikmesriikide koostatud ja komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakava alla kuuluvateks sekkumisteks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 .	2. Käesolevat määrust kohaldatakse EAGFist ja EAFRDst rahastatavale liidu toetusele liikmesriikide koostatud ja komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakava alla kuuluvateks sekkumisteks ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2022 .

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva määruse alusel EAFRD poolt rahastatava toetuse puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [CPR] (26) II jaotise III peatükki, III jaotise II peatükki ning artikleid 41 ja 43.	2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning ÜPP strateegiakavade vahelise sidususe tagamiseks kohaldatakse käesoleva määruse alusel EAFRD poolt rahastatava toetuse puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [CPR] (26) II jaotise III peatükki, III jaotise II peatükki ning artikleid 41 ja 43.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)

„põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratud kindlaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, mis on määratud kindlaks liikmesriigi poolt;

„põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratud kindlaks Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb headele põllumajandustootmise tavadele vastava põllumajandusliku tegevusega, mis on määratud kindlaks liikmesriigi poolt;

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	„avalikud hüved“ – hüved või teenused, mida turg ei hüvita ning mille keskkonnaalased ja ühiskondlikud tulemused ületavad keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu alaste õigusaktidega ette nähtud kohustuslikke tulemusi.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

bb)

„Euroopa avalikud hüved“ – avalikud hüved või teenused, mida saab tõhusalt pakkuda vaid liidu tasandil sekkumise kaudu, et tagada liikmesriikidevaheline koordineerimine ja võrdsed võimalused liidu põllumajandusturul. Euroopa avalike hüvede hulka kuuluvad eelkõige veekaitse, elurikkuse kaitse, mullaviljakuse kaitse, tolmeldajate kaitse ja loomade heaolu;

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	„ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada, nii et majanduslikku kahju kannatanud põllumajandustootjale hüvitatakse tema kahju ;

e)	„ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad kaitsta end riskide eest ning saada hüvitist majandusliku kahju või sissetuleku vähenemise korral ;

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)	projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomaste programmide raames;

i)	projekt, leping, meede või projektide rühm, mis on valitud välja asjaomase strateegiakava raames;

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)	rahastamisvahendite puhul programmi osalus rahastamisvahendis ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus;

ii)	rahastamisvahendite puhul strateegiakava osalus rahastamisvahendis ja seejärel kõnealusest rahastamisvahendist lõppsaajatele antav rahaline toetus;

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)	eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik , kes vastutab algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest;

i)	eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, füüsiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm , kes vastutab algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest;

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)	riigiabi kavade puhul asutus , mis saab toetust;

ii)	riigiabi kavade puhul üksus , mis saab toetust;

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)	„sihtväärtused“ – erieesmärgiga seotud näitajate eelnevalt kokkulepitud väärtused, mis tuleb saavutada perioodi lõpuks;

i)	„sihtväärtused“ – erieesmärgiga seotud näitajate eelnevalt kokkulepitud väärtused, mis tuleb saavutada ÜPP strateegiakava perioodi lõpuks;

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)	„vahe-eesmärgid“ – vahepealsed sihtväärtused, mis tuleb erieesmärgiga seotud näitaja puhul saavutada kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul.

j)	„vahe-eesmärgid“ – vahepealsed sihtväärtused, mis tuleb liikmesriigil erieesmärgiga seotud tulemusnäitaja puhul õigeaegsete edusammude tagamiseks saavutada kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul.

Muudatusettepanekud 86 ja 1148cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „rahastamiskõlblik hektar“, „tegelik põllumajandustootja“ ja „noor põllumajandustootja“:	1. Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „toetusõiguslik hektar“, „aktiivne põllumajandustootja“, „noor põllumajandustootja“ ning „uus põllumajandustootja“:

Muudatusettepanekud 866 ja 1185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)

„põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta;

„põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa tootmist ja paludikultuuri ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta , sealhulgas agrometsanduses ;

Muudatusettepanekud 87 ja 1148cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	„põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad . Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

„põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure , püsirohumaad ja agrometsandussüsteeme. Põllumajandusmaa osana hõlmatakse maastikuelemente . Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ , „püsirohumaa“ ja „agrometsandussüsteemid“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

Muudatusettepanek 1148cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„põllumaa“ peab olema põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, ja sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (28) artiklitele 22, 23 ja 24, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (29) artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65;

„põllumaa“ – põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas põllukultuuride ja puistute/põõsastike kombinatsioon, kus tegeldakse metsapõllumajandusliku agrometsandusega, ning tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (28) artiklitele 22, 23 ja 24, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (29) artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65;

Muudatusettepanek 1148cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)	„püsikultuurid“ peavad olema külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets;

ii)

„püsikultuurid“ – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid, kaasa arvatud (kui liikmesriik nii sätestab) kilevoodriga konteinerites kasvatatavad taimed, samuti lühikese raieringiga madalmets;

Muudatusettepanekud 1148cp5, 1148cp6, 1148cp7, 89cp2 ja 804cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)

„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ peavad olema maa , mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel). See võib hõlmata muid liike, nagu põõsad ja/või puud, mis sobivad karjatamiseks või loomasööda tootmiseks .

iii)

„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja mis ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem küntud ; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud , ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks. Kui liikmesriik nii otsustab, tähendab külvikorra vahetus samuti haljassööda liigi vahetust, kui uuskülvi liigid erinevad eelmise külvi omadest.

Liikmesriigid võivad otsustada lugeda püsirohumaaks ka järgmise:

i)	karjatamiseks sobiv ja kohalike tavade kohaselt selleks kasutatav maa, mille puhul rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt valdavad; ja/või

ii)	karjatamiseks sobiv maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole karjamaal ülekaalus või kus need puuduvad, sellisel maal võib olla põõsaid ja/või puid ning muid ressursse, mida loomad tarbivad (lehed, lilled, varred, viljad);

Muudatusettepanekud 90 ja 1148cp8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iiia)

„agrometsandussüsteemid“ – maakasutussüsteemid, kus puid kasvatatakse samal maal, kus toimub põllumajanduslik tootmine;

Muudatusettepanek 1148cp9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iiib)

„ajutine rohumaa“ – põllumaa, kus rohi või muud rohttaimed kasvavad (st roteeruvad) vähem kui viie aasta jooksul või kündmise ja taaskülvamise korral rohkem kui viie aasta jooksul.

Muudatusettepanekud 91 ja 1148cp10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	Otsetoetuste vormis sekkumisliikide puhul peab „rahastamiskõlblik hektar“ olema määratletud nii, et see hõlmab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad:

Otsetoetuste vormis sekkumisviiside puhul peab „toetusõiguslik hektar“ olema määratletud nii, et see hõlmab põllumajandusliku majapidamise mis tahes põllumajandusmaad , sealhulgas liikuvaid või statsionaarseid ajutisi tehnilisi rajatisi, eelkõige taluteid ja veekünasid, samuti silopalle ja sookultuuride kasvatamiseks kasutatavaid taastatud märgalasid :

Muudatusettepanekud 1148cp11 ja 1148cp12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – alapunktid i, i a (uus) ja ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, ning mis on põllumajandustootja kasutuses. Kui see on keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud, võivad rahastamiskõlblikud hektarid hõlmata ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant;

mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse valdavalt põllumajanduslikuks tegevuseks, ning mis on põllumajandustootja kasutuses. Kui see on keskkonnakaitse , elurikkuse ja kliima seisukohast põhjendatud, võivad toetusõiguslikud hektarid hõlmata ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kolme aasta tagant;

ia)

mis, kui liikmesriigid nii otsustavad, võib sisaldada maastikuelemente, sealhulgas biotoope, nagu puud, põõsad, põllumähised ja niisked alad, tingimusel et need ei hõlma rohkem kui kolmandikku iga põllumajandusliku maatüki pindalast, nagu on määratletud määruse (EL) …/… [Horisontaalne määrus] artikli 63 lõikes 4;

ii)	mille puhul on õigus teha makseid käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajao või põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotisele, ja mis:

ii)	majapidamise mis tahes ala, mille puhul on õigus teha makseid käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajao või põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotisele, ja mis:

—	ei vasta direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2000/147/EÜ või direktiivi 2009/60/EÜ rakendamise tulemusena enam „rahastamiskõlbliku hektari“ määratlusele, mis on esitatud määruse (EL) nr 1307/2013 punktis a;

—	ei ole liikmesriigi määratluse kohaselt „rahastamiskõlblik hektar“ vastavalt käesoleva punkti alapunktidele i ja ia

—	direktiivide 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ või 2000/60/EÜ kohaldamise tulemusena

—	käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, keskkonda ja elurikkust käsitlevate eesmärkide saavutamist toetavate pindalapõhiste meetmete tulemusena. Sellist ala tohib kasutada sookultuuride kasvatamiseks;

—

mis individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestmiseks on metsastatud määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 31, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43, määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 22 või siseriikliku kava kohaselt, mille tingimused vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõigetele 1, 2 ja 3, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 22 või käesoleva määruse artiklitele 65 ja 67. Liikmesriigid võivad kehtestada sobivad tingimused, et lisada maa metsastamine era või riikliku rahastamise kaudu, mis aitab saavutada ühte või mitut konkreetset keskkonna, elurikkuse ja kliimaga seotud eesmärki.

—	mis individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestmiseks on jäetud tootmisest kõrvale määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 või käesoleva määruse artikli 65 kohaselt.

—	mis individuaalse põllumajandustootja asjaomase kohustuse kestmiseks on jäetud tootmisest kõrvale määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklite 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 või käesoleva määruse artikli 65 kohaselt.

Muudatusettepanekud 93 ja 1148cp13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on rahastamiskõlblikud hektarid üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %;	Kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on toetusõiguslikud hektarid üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %;

Muudatusettepanek 1148cp14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)

„tegelik põllumajandustootja“ tuleb määratleda tagamaks, et sissetulekutoetust ei eraldata isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest või kelle peamine äritegevus ei ole põllumajanduslik, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele. Mõiste alusel peab saama määrata kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei käsitata tegelike põllumajandustootjatena, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetuleku testid, põllumajandusettevõtte tööjõu sisendid, äriühingu eesmärgid ja/või äriühingu registrisse kandmine;

„ aktiivne põllumajandustootja“ tuleb määratleda selliselt, et toetust eraldataks ainult füüsilistele või juriidilistele isikutele või füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kes tegelevad vähemalt minimaalsel tasemel põllumajandustegevuse ja avalike hüvede loomisega vastavalt ÜPP strateegiakava eesmärkidele, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele , eelkõige osalise tööajaga põllumajandustootjatele, osaelatus-põllumajandusettevõtjatele ja suure loodusväärtusega põllumajandustootmisele. Määratlus peab igal juhul säilitama liidu perekondlike üksik- või ühinenud põllumajandustootjate mudeli, olenemata põllumajandustootja suurusest, ning võib vajaduse korral arvesse võtta ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud piirkondade eripära. Määratlusega tagatakse, et toetusi ei anta füüsilistele või juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kes haldavad lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid. Liikmesriigid võivad otsustada lisada loetellu muid sarnaseid mittepõllumajanduslikke ettevõtteid või tegevusi või kustutada selliselt lisatud tegevusi ning neil on õigus teha määratluses erand isikutele ja ettevõtetele, kes tegelevad põllumajandustoodete suuremahulise töötlemisega, välja arvatud sellises töötlemises osalevad põllumajandusettevõtjate rühmad.

Kui ÜPP makseid saav majapidamine kuulub suuremasse struktuuri, kelle põhitegevus ei ole põllumajandus, peab see olema läbipaistev. Mõiste sõnastamisel teeb liikmesriik järgmist:

määrab eesmärgi ja mittediskrimineerivate kriteeriumite põhjal kindlaks ühe või mitu elementi, näiteks sissetuleku testi, põllumajandusettevõtte tööjõu sisendid, äriühingu eesmärgid, minimaalse põllumajandusliku tegevuse kriteeriumid, asjaomased kogemused, väljaõpe ja/või oskused, ja/või põllumajandusliku tegevuse riiklikusse registrisse kandmine;

ii)

määrab riiklike ja piirkondlike eripärade põhjal kindlaks otsetoetuste summa, mis ei ole suurem kui 5 000 eurot ning mille alusel loetakse põllumajandustootjad, kes tegelevad vähemalt minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevuse ja avalike hüvede loomisega, igal juhul „aktiivseks põllumajandustootjaks“.

Muudatusettepanekud 95 ja 1148cp15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	„noor põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks:

e)	„noor põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks vanusepiiri 40 eluaastat ja :

Muudatusettepanekud 96 ja 1148cp16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)	vanusepiiri, mis ei tohi ületada 40 aastat;

välja jäetud

Muudatusettepanekud 97 ja 1148cp16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)	asjakohast koolitust ja/või nõutavaid oskusi.

iii)	asjakohast koolitust ja/või asjakohaseid oskusi.

Muudatusettepanekud 98 ja 1148cp16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Põllumajandusliku majapidamise juhile kohaldatavate tingimuste täitmist hinnates võtavad liikmesriigid arvesse partnerluskokkulepete erijooni.

Muudatusettepanekud 99 ja 1148cp16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ea)

„uus põllumajandustootja“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab järgmist:

i)	„põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimusi;

ii)	asjakohast koolitust ja/või asjakohaseid oskusi;

iii)	vanusepiiri, mis ületab 40 eluaastat.

Sellele määratlusele vastavat „uut põllumajandustootjat“ ei käsitata „noore põllumajandustootjana“ punkti e tähenduses.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll, millele on osutatud lõike 1 punktis c ja mis on mõeldud rahvatervise kaitsmiseks.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis c ja mis on mõeldud rahvatervise kaitsmiseks.

Muudatusettepanekud 101 ja 1149cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk on veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut ning see aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:	Seoses ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärkidega on EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut ning see aitab saavutada järgmisi majanduse, keskkonna ja ühiskonnaga seotud üldeesmärke:

Muudatusettepanekud 102 ja 1149cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	tõhustada arukat , vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse;

a)	tõhustada nüüdisaegset, konkurentsivõimelist , vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse , kaitstes samas põllumajandusliku pereettevõtte mudelit ;

Muudatusettepanek 1149cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;

b)	toetada ja parandada keskkonnakaitset, elurikkust ja kliimameetmeid ning saavutada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärgid ;

Muudatusettepanekud 104 ja 1149cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda , et aidata kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele, tagades põllumajandustootjatele piisava sissetuleku, püüdes saavutada põllumajandusega tegeleva elanikkonna õiglast elatustaset ja võideldes maapiirkondade rahvastikukao vastu, pöörates erilist tähelepanu vähem asustatud ja vähem arenenud piirkondadele ning tasakaalustatud territoriaalsele arengule .

Muudatusettepanekud 105 ja 1149cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise , innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu.	Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori ajakohastamine põllumajanduses ja need seotakse selle eesmärgiga, tagades põllumajandustootjatele juurdepääsu teadusuuringutele, koolitusele ning teadmiste jagamisele ja teadmussiirde teenustele , innovatsioonile ja digiüleminekule põllumajanduses ja maapiirkondades, ning ergutades nende kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus;

kindlustada põllumajandustootja elujõulisust tagav sissetulek ja põllumajandussektori vastupanuvõime kogu liidus, et tagada pikaajaline toiduga kindlustatus ja põllumajanduslik mitmekesisus, tagades samal ajal õiglaste hindadega ohutu ja kvaliteetse toidu, et põllumajandustootjate arvu vähenemine peatada ja ümber pöörata ning tagada põllumajandustootmise majanduslik jätkusuutlikkus liidus ;

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

suurendada põllumajandusettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja turule orienteeritust kohalikel, riiklikel, liidu ja rahvusvahelistel turgudel, samuti turu stabiliseerimist, riskijuhtimist ja kriisiohjamist, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suutlikkust , pöörates erilist tähelepanu kvaliteedierinevustele, teadusuuringutele , innovatsioonile , tehnoloogiale , teadmussiirdele ja teadmiste vahetamisele ja digiüleminekule , ning hõlbustada põllumajandustootjate juurdepääsu ringmajanduse dünaamikale ;

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas ;

c)	parandada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni väärtusahelates, soodustades ühinguvorme, tootjaorganisatsioone ja kollektiivläbirääkimisi ning edendades lühikesi tarneahelaid ja parandades turu läbipaistvust ;

Muudatusettepanek 1150cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse ;

panustada kliimamuutuste leevendamisse ja globaalse soojenemisega kohanemisse ning , vähendades kasvuhoonegaaside heiteid, sh CO2 sidujad, CO2 sidumine ja ladustamine põllumajandus- ja toidusektoris, ning säästva energia kaasamine, tagades samas toiduga kindlustatuse ning metsakaitse ja säästva metsamajanduse vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele;

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk , vähendades samas sõltuvust kemikaalidest eesmärgiga saavutada asjaomastes õigusaktides sätestatud eesmärgid ning premeerides põllumajandustootmise tavasid ja süsteeme, mis annavad mitmekesist kasu keskkonnale, sealhulgas peatavad kõrbestumist ;

Muudatusettepanek 1150cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

edendada ökosüsteemi teenuseid , panustada elurikkuse vähenemise ümberpööramisele ja peatamisele, sealhulgas kaitses kasulikku taimestikku, loomastikku ja tolmeldajaliike, edendades agrobioloogilist mitmekesisust, looduskaitset ja agrometsandust ning panustades suurema loodusliku vastupidavuse saavutamisse, taastades ja säilitades muldasid, veekogusid, elupaiku ja maastikke ning toetades suure loodusväärtusega põllumajandustootmise süsteeme;

Muudatusettepanekud 112 ja 1150cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)	olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks ja neid toetada ning edendada naiste osalemist põllumajandussektoris, eeskätt kõige suurema rahvastikukaoga piirkondades ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades; soodustada kogu liidus koolitamist ja kogemuste saamist, säästva ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist maapiirkondades;

Muudatusettepanek 1150cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust ;

edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust maapiirkondades, sealhulgas töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeeringute, sotsiaalse kaasamise, maapiirkondade vaesuse vastu võitlemise ja kohaliku arengu kaudu, sealhulgas kvaliteetsete kohalike teenuste kaudu maapiirkondade kogukondadele, keskendudes eelkõige looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele ; inimväärsete elamis-, töö- ja majandustingimuste edendamine; tegevuste ja sissetulekute mitmekesistamine, sh põllumajandusturism, kestlik biomajandus, ringmajandus, metsakaitse ja sööstev metsamajandus, tagades samas soolise võrdõiguslikkuse; maapiirkondades võrdsete võimaluste toetamine konkreetsete toetusmeetmetega ning naiste põllumajanduses, käsitöönduses, turisminduses ja kohalike teenuste osutamisel tehtava töö tunnustamine;

Muudatusettepanek 1150cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)	parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine kui ka loomade heaolu.

parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub ohutu, toitev, kvaliteetne ja säästev toit, vähese sisendiga põllumajandustootmine, mahepõllumajandus, toidu raiskamise vähendamine, antimikroobikumiresistentsusega võitlemine ning loomade tervise ja heaolu parandamine ning samuti ühiskonna põllumajandustootjate ja maapiirkondade tähtsusest teadlikkuse suurendamine, sealjuures kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele kaasa aitamine.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erieesmärke täites peavad liikmesriigid tagama ÜPP toetuse lihtsuse ja tulemuslikkuse .	2. Konkreetsete eesmärkide täitmiseks peavad liikmesriigid ja komisjon tagama lõplike toetusesaajate jaoks ÜPP toetuse tulemuslikkuse ja lihtsustamise, vähendades halduskoormust ning tagades samal ajal, et toetusesaajaid ei diskrimineerita .

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikliga 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkide saavutamist hinnatakse väljundit, tulemust ja mõju kajastavate ühiste näitajate põhjal. Ühiste näitajate kogum hõlmab järgmist:	Artikliga 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkide saavutamist hinnatakse väljundit, tulemust ja mõju kajastavate ühiste näitajate ja ametlike teabeallikate põhjal. Ühiste näitajate kogum hõlmab järgmist:

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)

tulemusnäitajad, mis peegeldavad asjaomaste erieesmärkide kehtestamist ja mille abil hinnatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seoses kõnealuste erieesmärkidega ÜPP strateegiakavades, ühtlasi kasutatakse neid sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud näitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis kuuluvad vastavate riiklike keskkonna- ja kliimakavandamisvahendite alla , mis tulenevad liidu õigusaktidest, mis on loetletud XI lisas;

tulemusnäitajad, mis peegeldavad asjaomaste erieesmärkide kehtestamist ja mille abil hinnatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seoses kõnealuste erieesmärkidega ÜPP strateegiakavades, ühtlasi kasutatakse neid sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud näitajad võivad hõlmata sekkumisi, mis aitavad kaasa kohustustele , mis tulenevad liidu õigusaktidest, mis on loetletud XI lisas;

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade ja ÜPP kontekstis .

c)	mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõikega 1 ette nähtud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade kontekstis, võttes arvesse ÜPPst välja jäävaid välistegureid .

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad jaotada I lisas sätestatud väljundnäitajad ja tulemusnäitajad oma strateegilistes kavades üksikasjalikumalt, vastavalt oma konkreetsetele riiklikele ja piirkondlikele erijoontele.

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kohandada ühiseid väljund-, tulemus- ja mõjunäitajaid, et võtta arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi ja vajaduse korral lisada uusi näitajaid .	2. Komisjon viib strateegiakavade kohaldamise kolmanda aasta lõpuks läbi I lisas sätestatud väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate tõhususe täieliku hindamise.
	Pärast kõnealuse hindamise tegemist on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kohandada vajaduse korral ühiseid näitajaid, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud poliitika elluviimise käigus saadud kogemusi.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisliikidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.	Liikmesriigid ja vajaduse korral nende piirkonnad püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisviisidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.

Muudatusettepanekud 122 ja 1117cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid töötavad välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.	Liikmesriigid töötavad vajaduse korral koostöös oma piirkondadega välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Muudatusettepanek 1104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad ÜPP strateegiakavade koostamisel – kohaldatavuse korral koostöös oma piirkondadega – arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 39 esitatud eripõhimõtteid, nimelt põllumajandusliku tegevuse eripära, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning põllumajanduspiirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest; vajadust viia asjakohaseid kohandamisi ellu järk-järgult; tõsiasja, et liikmesriikides kujutab põllumajandus endast kogu rahvamajandusega tihedalt seotud sektorit.

Muudatusettepanekud 123 ja 1117cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele , on siseturuga kokkusobiv ega moonuta konkurentsi .	Liikmesriigid , vajaduse korral koostöös oma piirkondadega, tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ega takista siseturu nõuetekohast toimimist .

Muudatusettepanek 1117cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada artiklis 15 osutatud toetuste vähendamist või artiklites 26, 27, 29, 66, 67 ja 68 osutatud toetusi ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud viisil kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse liikmesriigi õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva aktiivse üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

Muudatusettepanekud 124 ja 1117cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kehtestavad õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist toetusesaajatele ÜPP strateegiakava alusel ja kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) [HzR] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.	Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral koostöös oma piirkondadega õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist toetusesaajatele ÜPP strateegiakava alusel ja kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) [HzR] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

Muudatusettepanekud 731 ja 807

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9a

Kestlik areng

ÜPP strateegiakavade eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas kestliku arengu põhimõttega ning liidu püüdlustega edendada keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärke, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse „saastaja maksab“ põhimõtet. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et ÜPP erieesmärkide ettevalmistamisel ja rakendamisel edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, elurikkust, vastupidavust katastroofidele ning riskide leevendamist ja ennetamist. Sekkumiste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet. Komisjon kontrollib strateegilist kooskõla V jaotise III peatükis kirjeldatud menetluse kohaselt.

Muudatusettepanek 808

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9b

Vastavus Pariisi kokkuleppele

ÜPP strateegiakavade eesmärke taotletakse kooskõlas Pariisi kokkuleppega, selleks et saavutada kokkuleppes sätestatud ülemaailmsed eesmärgid ja järgida kohustusi, mis on sätestatud liidu ja liikmesriikide riiklikult määratletud toetuste raames.

Enne strateegiakavade kinnitamist tagab komisjon, et kõigi strateegiakavade eesmärkide ja meetmete kombinatsioon võimaldab käesolevas artiklis sätestatud kliimaeesmärkide täitmist.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 9c Soolise aspekti arvessevõtt Liikmesriigid tagavad soolise aspekti arvessevõtu oma ÜPP strateegiakavade ettevalmistamisel, rakendamisel ja hindamisel, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja võidelda soolise diskrimineerimise vastu.

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige - 1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Komisjon tagab, et liikmesriikide strateegiakavad järgivad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohustusi.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisliikidel põhinevad sekkumised, sealhulgas artiklis 3 sätestatud mõisted ja ÜPP strateegiakavades kindlaks määratavad mõisted, mis on esitatud artiklis 4, vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktis 1 esitatud sätetele.	Käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisviisidel põhinevad sekkumised, sealhulgas artiklis 3 sätestatud mõisted ja ÜPP strateegiakavades kindlaks määratavad mõisted, mis on esitatud artiklis 4, vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktis 1 esitatud sätetele.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et sekkumised, mille aluseks on puuvilla eritoetus, mis on ette nähtud käesoleva jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos, vastavad WTO põllumajanduslepingu artikli 6 lõike 5 sätetele.	välja jäetud

Muudatusettepanek 809

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10a

ÜPP globaalne mõõde

1. Liit ja liikmesriigid tagavad kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 208, et kõikides ÜPP sekkumistes võetakse arvesse arengukoostöö eesmärke ja austatakse nii õigust toidule kui ka õigust arengule.

2. Liikmesriigid tagavad, et ÜPP strateegiakava panustab suurimal võimalikul määral kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ja samuti Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkide, eriti kestliku arengu eesmärkide 2, 10, 12 ja 13, õigeaegsesse saavutamisse. Seega peavad ÜPP sekkumised:

i)	aitama kaasa mitmekesise ja kestliku põllumajanduse ja vastupanuvõimeliste agroökoloogiliste tavade arendamisele nii liidus kui ka partnerriikides;

ii)	aitama säilitada seemnete, kasvatatavate taimede, koduloomade ning nendega suguluses olevate looduslike liikide geneetilist mitmekesisust nii liidus kui ka partnerriikides;

iii)	lõimima täielikult kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed;

3. ÜPP ühtivust poliitikavaldkondade arengusidususega hinnatakse korrapäraselt, kasutades muu hulgas artiklis 119a sätestatud seiremehhanismidest saadud teavet. Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande hindamise tulemuste ja liidu poliitilise reageeringu kohta.

Muudatusettepanek 1151cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, – mille kohaselt määratakse halduskaristus toetusesaajatele, kes saavad käesoleva jaotise II peatüki kohaselt otsetoetusi või artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt iga-aastaseid toetusi ja kes ei vasta liidu õiguses sätestatud kohustuslikele majandamisnõuetele ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, nagu on loetletud III lisas, – mida kohaldatakse järgmistes valdkondades:

1. Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, – mille kohaselt käesoleva jaotise II peatüki kohaselt otsetoetusi või artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt iga-aastaseid toetusi saavatele toetusesaajatele määratakse halduskaristus, kui nad ei vasta liidu õiguses sätestatud kohustuslikele majandamisnõuetele ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, nagu on loetletud III lisas, – mida kohaldatakse järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanekud 810cp2, 887, ja 1151cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	kliima ja keskkond;

a)	kliima ja keskkond, sealhulgas vesi, õhk, pinnas, elurikkus ja ökosüsteemiteenused ;

Muudatusettepanek 1151cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. ÜPP strateegiakavasse lisatavate halduskaristuste eeskirjade puhul tuleb järgida määruse (EL) [HzR] IV jaotise IV peatükis sätestatud nõudeid.	2. ÜPP strateegiakavasse lisatavate tulemuslike ja proportsionaalsete halduskaristuste eeskirjade puhul tuleb järgida määruse (EL) [HzR] IV jaotise IV peatükis sätestatud nõudeid.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses tingimuslikkuse eeskirjade ajutiste eranditega haiguspuhangute, ebasoodsate kliimatingimuste, katastroofide või loodusõnnetuste korral.

Muudatusettepanek 732

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11a

Sotsiaalse tingimuslikkuse põhimõte ja kohaldamisala

1. Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegilistesse kavadesse tingimuslikkuse süsteemi, mille kohaselt käesoleva jaotise II ja III peatüki alusel otsetoetuste või artiklite 65, 66 ja 67 kohaste iga-aastaste lisatasude saajate suhtes kohaldatakse halduskaristust, kui nad ei täida kohaldatavaid töö- ja töötingimusi ja/või tööandja kohustusi, mis tulenevad kõikidest asjakohastest kollektiivlepingutest ning sotsiaal- ja tööõigusest, riiklikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil.

2. ÜPP strateegiakavasse lisatava tulemusliku ja proportsionaalse halduskaristuste süsteemi puhul tuleb järgida määruse (EL) [HzR] IV jaotise IV peatükis sätestatud nõudeid.

Muudatusettepanek 1128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	Artikkel 12
Liikmesriikide kohustused seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga	Liikmesriikide kohustused seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga
1. Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid vastavalt III lisas esitatud standardite peamise eesmärgiga, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusettevõtte struktuure.	1. Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad, konsulteerides kõigi asjaomaste sidusrühmadega riiklikul või vajaduse korral piirkondlikul tasandil, toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid vastavalt III lisas esitatud standardite peamise eesmärgiga, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusettevõtte struktuure, tagades seeläbi, et maa aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamisele .
2. III lisas esitatud peamiste eesmärkide puhul võivad liikmesriigid ette näha täiendavad standardid lisaks neile, mis on kõnealuste peamiste eesmärkide puhul kehtestatud. Liikmesriigid ei või siiski määrata kindlaks miinimumnõudeid muude peamiste eesmärkide kohta kui need, mis on esitatud III lisas.	2. Selleks, et kaitsta ÜPP ühtsust ja tagada kõigile võrdsed tingimused, ei või liikmesriigid III lisas esitatud peamiste eesmärkide puhul ette näha täiendavaid standardeid lisaks neile, mis on kõnealuste peamiste eesmärkide puhul tingimuslikkuse süsteemis kehtestatud. Lisaks ei või liikmesriigid määrata kindlaks miinimumnõudeid muude peamiste eesmärkide kohta kui need, mis on esitatud III lisas.
	Liikmesriigid edastavad, vajaduse korral elektrooniliste vahendite kaudu, toetusesaajatele põllumajandusettevõtte tasandil kohaldatavate nõuete ja standardite loetelu ning sellekohase selge ja täpse teabe.
	2a. Põllumajandustootjaid, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (1a) (mahepõllumajanduse määrus) sätestatud nõuetele, peetakse käesoleva määruse III lisas sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile ja nõudele 8 vastavaks.
	2b. ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt määratletud liidu äärepoolseimad piirkonnad ja määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2 määratletud Egeuse mere väikesaared on vabastatud käesoleva määruse III lisas sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standarditest ja nõuetest 1, 2, 8 ja 9.
	2c. Põllumajandustootjad, kes osalevad artikli 28 alusel vabatahtlikes kliima- ja keskkonnakavades, mille põllumajandustegevus vastab maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standarditele 1, 8, 9 või 10, loetakse vastavaks maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise vastavatele standarditele nagu on sätestatud käesoleva määruse III lisas, tingimusel, et need kavad toovad kliima- ja keskkonnakaitsele suuremat kasu võrreldes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise vastavatele standarditega 1, 8, 9 ja 10. Selliseid tegevusi hinnatakse käesoleva määruse V jaotise kohaselt.
3. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, et näha ette põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, millele on osutatud III lisas, selle sisu ja funktsioonid esitatud vahendit kasutama hakkavate toetusesaajate jaoks.
Komisjon võib toetada liikmesriike kõnealuse vahendi kavandamisel ning andmete talletamise ja töötlemisteenuste nõuete osas.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kohta, sealhulgas püsirohumaa suhtarvu süsteemi üksikasjade, võrdlusaasta ja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi (GAEC 1) alla kuuluva ümberarvestuskursi kehtestamine , nagu on osutatud III lisas , ning põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, selle vahendi vorm ja täiendavad miinimumelemendid ning funktsionaalsused .	4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, mis käsitlevad püsirohumaa suhtarvu süsteemi, võrdlusaasta ja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi (GAEC 1) alla kuuluva ümberarvestuskursi edasisi elemente , nagu on osutatud III lisas.

Muudatusettepanek 1129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused

1. Liikmesriigid lisavad ÜPP strateegiakavasse süsteemi, millega pakkuda nõuandeteenust põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele maa majandamise ja põllumajandusettevõtete juhtimise („põllumajandusettevõtete nõuandeteenused“) kohta.

1. Liikmesriigid lisavad ÜPP strateegiakavasse süsteemi, millega pakkuda kvaliteetset ja sõltumatut nõuandeteenust põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele maa majandamise ja põllumajandusettevõtete juhtimise („põllumajandusettevõtete nõuandeteenused“) kohta, mis vajaduse korral tuginevad liikmesriikide tasandil juba olemasolevatele süsteemidele . Liikmesriigid eraldavad nende teenuste rahastamiseks eelarve ning nende teenuste lühikirjeldus lisatakse riiklikesse ÜPP strateegiakavadesse.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 30 % käesoleva artikliga seotud eraldistest nõuandeteenustele ja tehnilisele abile, mis aitavad kaasa artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud eesmärkide saavutamisele.

2. Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõõdet ning nendega pakutakse ajakohast, teadusuuringute ja innovatsiooni alusel välja töötatud tehnilist ja teaduslikku teavet. Need teenused integreeritakse põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) kuuluvatesse põllumajandusnõustajate, teadlaste, põllumajandusorganisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmade pakutavatesse omavahel seotud teenustesse.

2. Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset mõõdet ning nendega pakutakse ajakohast, teadusuuringute ja innovatsiooni alusel välja töötatud tehnilist ja teaduslikku teavet, võttes arvesse traditsioonilisi põllumajandustootmise tavasid ja meetodeid . Need teenused integreeritakse põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) kuuluvatesse põllumajandusalaste nõuandevõrgustike , nõustajate, teadlaste, põllumajandusorganisatsioonide , -ühistute ja teiste asjaomaste sidusrühmade pakutavatesse omavahel seotud teenustesse.

3. Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamine on erapooletu ja et nõustajate puhul ei esine mingisugust huvide konflikti.

3. Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõustamine on erapooletu ja kohandatud mitmesuguste tootmisviiside ja põllumajandusettevõtetega ning et nõustajate puhul ei esine mingisugust huvide konflikti.

3a. Liikmesriigid tagavad, et põllumajandusettevõtete nõuandeteenused on pädevad nõu andma nii tootmise kui ka avalike hüvede pakkumise valdkonnas.

4. Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused hõlmavad vähemalt järgmist:

4. Põllumajandusettevõtete nõuandeteenused , mille liikmesriigid on loonud , hõlmavad vähemalt järgmist:

(a)

kõik nõuded, tingimused ja halduskohustused, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele, kes on ÜPP strateegiakavas selleks ette nähtud, sealhulgas tingimuslikkuse nõuded ja standardid ning toetuskavade tingimused, samuti rahastamisvahendid ja äriplaanid, mis on ÜPP strateegiakava alusel koostatud;

kõik nõuded, tingimused ja halduskohustused, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele, kes on ÜPP strateegiakavas selleks ette nähtud, sealhulgas tingimuslikkuse nõuded ja standardid, ökokavad, keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused vastavalt artiklile 65, ning toetuskavade tingimused, samuti rahastamisvahendid ja äriplaanid, mis on ÜPP strateegiakava alusel koostatud;

(b)

liikmesriikide poolt kindlaks määratud nõuded, et kohaldada direktiivi 2000/60/EÜ, direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ, direktiivi 2008/50/EÜ, direktiivi (EL) 2016/2284, määrust (EL) 2016/2031, määrust (EL) 2016/429, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklit 55 (30) ning direktiivi 2009/128/EÜ;

(c)	teatisega „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (31) ette nähtud põllumajandustavad antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vältimiseks;

c)	teatisega „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (31) ette nähtud põllumajandustavad antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vältimiseks;

(d)	riskijuhtimine , nagu on osutatud artiklis 70 ;

d)	riskiennetus ja -juhtimine ;

(e)	innovatsioonitoetus, et eelkõige valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajandusliku tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, nagu on osutatud artiklis 114;

e)	innovatsioonitoetus, et eelkõige valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajandusliku tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, nagu on osutatud artiklis 114;

(f)	digitehnoloogia areng põllumajanduses ja maapiirkondades, nagu on osutatud artikli 102 punktis b.

f)	digitehnoloogia areng põllumajanduses ja maapiirkondades, nagu on osutatud artikli 102 punktis b;

fa)	tootmissüsteemide majandusliku tulemuslikkuse optimeerimise, konkurentsivõime parandamise, turule orienteerituse, lühikeste tarneahelate ja ettevõtluse edendamise meetodid;

fb)	esimest korda tegutsema asuvate põllumajandustootjate erinõustamine;

fc)	ohutusstandardid ja psühhosotsiaalne hooldus põllumajandustootmise kogukondades;

fd)	toitainete säästev majandamine, sealhulgas kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakendus;

fe)	agroökoloogiliste ja agrometsandustavade ja -meetodite parandamine nii põllumajandus- kui ka metsamaadel;

ff)	koondumine tootjaorganisatsioonidesse ja muudesse põllumajandustootjate rühmadesse;

fg)	põllumajandustootjate, kes soovivad muuta tootmist, eelkõige tarbijanõudluse muutumise tõttu, abistamine uusi oskusi ja vajalikke seadmeid käsitlevate nõuannetega;

fh)	maa liikuvuse ja õigusjärgluse kavandamise teenused;

fi)	kõik põllumajandustavad, mille abil on võimalik vähendada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, edendades looduslikke meetodeid mullaviljakuse parandamiseks ja kahjuritõrjeks;

fj)	kliimamuutustele vastupanuvõime ja nendega kohanemise parandamine; ning

fk)	loomade heaolu parandamine.

4a. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse ja liidu õiguse muude asjakohaste sätete kohaldamist, ei tohi nõustamisteenuste eest vastutavad isikud ja üksused avaldada isikuandmeid või äriteavet või kõnealust põllumajandustootjat või toetusesaajat puudutavaid andmeid, mis on saadud nende nõustamisülesande täitmise käigus, ühelegi isikule peale nõustatava põllumajandustootja või toetusesaaja, välja arvatud rikkumiste korral, mille puhul on teatamine riigiasutustele vastavalt siseriiklikele või liidu õigusaktidele kohustuslik.

4b. Liikmesriigid tagavad asjakohaste avalike menetlustega ka selle, et põllumajandusettevõtete nõustamissüsteemis töötavad nõustajad on sobivalt kvalifitseeritud ja et neid koolitatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek 811

Ettepanek võtta vastu määrus

III jaotis – peatükk 1– Jagu 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jagu 3a

Mahepõllumajandus

Artikkel 13a

Mahepõllumajandus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/8481a määratletud mahepõllumajandus on sertifitseeritud põllumajandussüsteem, mis võib aidata kaasa mitmete ÜPP erieesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1. Arvestades mahepõllumajanduse eeliseid ja ka suurenevat nõudlust selle järele, mis edestab jätkuvalt tootmise suurenemist, hindavad liikmesriigid, kui suurt toetust mahepõllumajanduse sertifitseerimise abil hallatav põllumajandusmaa vajab. Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse analüüsi, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist, eeldatavat nõudlust ja selle potentsiaali täita ÜPP eesmärke, ning seavad eesmärgid, et suurendada mahepõllumajanduslikult hallatava põllumajandusmaa osakaalu ning töötada välja kogu mahepõllumajanduslik tarneahel. Liikmesriigid määravad selle hinnangu alusel kindlaks mahepõllumajandusele üleminekuks ja selle säilitamiseks asjakohase toetuse taseme kas artikli 65 kohaste maaelu arengu meetmete abil, ning tagavad, et eraldatud eelarved on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise eeldatava kasvuga.

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	kliima- ja keskkonnakavad .

d)	kliima- , keskkonna- ja loomade heaolu kavad ning

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

da)	konkurentsivõime suurendamise kavad;

Muudatusettepanekud 163, 733cp2, 765, 897, 1118cp2, 1126cp2 ja 1207cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne lõike 1 kohaldamist arvavad liikmesriigid põllumajandustootjale käesoleva peatüki alusel asjaomasel kalendriaastal makstavast otsetoetuste summast maha:	Enne lõike 1 kohaldamist võivad liikmesriigid arvata põllumajandustootjale käesoleva peatüki alusel asjaomasel kalendriaastal makstavast otsetoetuste summast maha:

Muudatusettepanekud 164, 733cp3, 766, 1118cp3, 1126cp3 ja 1207cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	palgad , mis on seotud põllumajandustootja deklareeritud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed; ning

a)	50 % palkadest , mis on seotud põllumajandustootja deklareeritud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed; ning

Muudatusettepanekud 165, 733cp4, 899, 1118cp4, 1126cp4 ja 1207cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)

samaväärsed kulud korrapärase ja tasustamata tööjõu puhul, mis on seotud nende isikute põllumajandusliku tegevusega, kes töötavad asjaomases põllumajandusettevõttes, kuid ei saa palka või saavad vähem tasu kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa, kuid kelle töö hüvitatakse põllumajandusettevõtte majanduslike tulemuste alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanekud 166, 767, 900, 1118cp5 ja 1126cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	artiklites 27 ja 28 osutatud otsetoetused.

Muudatusettepanekud 167, 768, 1118cp6, 1126cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides a ja b osutatud summade arvutamisel kasutavad liikmesriigid põllumajandustegevuse eest riiklikul või piirkondlikul tasandil makstavaid keskmisi standardpalku korrutatuna asjaomase põllumajandustootja poolt deklareeritud aastaste tööühikute arvuga.

Esimese lõigu punktis a osutatud summade arvutamisel kasutavad liikmesriigid tegelikku palgakulu või põllumajandustegevuse ja seotud tegevuse eest riiklikul või piirkondlikul tasandil makstavaid keskmisi standardpalku korrutatuna asjaomase põllumajandustootja poolt deklareeritud aastaste tööühikute arvuga. Liikmesriigid võivad kasutada eri liiki põllumajandusettevõtetega seotud standardse palgakulu näitajaid või võrdlusaluseid töökohtade loomise kohta eri liiki põllumajandusettevõtetes.

Muudatusettepanekud 1096 ja 1126cp7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a. Komisjon kogub kokku teabe kõikide ÜPP esimesest ja teisest sambast saadavate toetuste kohta ning arvestab välja kogusumma, mida füüsiline isik saab kas otse otsetoetustena või kaudselt ÜPP toetusi saavate juriidiliste isikute kasusaava omanikuna (otsetoetused ja maaelu arengu toetused). Komisjon jälgib seda teavet reaalajas ning lõpetab maksete tegemise, kui kogusumma on suurem kui:

a)	esimese samba puhul 500 000 eurot otsetoetusi;

teise samba puhul 1 000 000 eurot investeeringuid. Komisjonile tuleb piirmäära ületamisest teada anda. Komisjon hindab erandite tegemist konkreetsete ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtumite kaupa. Komisjon töötab välja selgelt määratletud, objektiivsed kriteeriumid, mis tuleb põhjendamatu viivituseta avaldada liikmesriikide ametiasutustele mõeldud suunistena.

Ülemmääradest tuleks välja jätta toetused projektidele, mis toovad kasu laiemale elanikkonnale ja mida viivad ellu piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, omavalitsused või linnad.

Komisjon loob ARACHNE süsteemi või muude sobivate IT-vahendite kohandamise ja laiendamise kaudu reaalajas toimiva teavitamis- ja järelevalvesüsteemi. Liikmesriigid on käesoleva määruse alusel rahaliste vahendite saamise tingimusena kohustatud sisestama sellesse süsteemi reaalajas kõik asjakohased andmed (nt projekt, maksed, juriidiline isik, füüsiline isik, tegelikud tulusaajad jne). Komisjon kasutab reaalajas toimivat teavitamis- ja järelevalvesüsteemi selleks, et saada täpne ülevaade liidu vahendite jaotamisest ja õiglasest eraldamisest ning jälgida rahaliste vahendite kasutamist ja saada eraldatud vahenditest üldpilt.

Muudatusettepanekud 168, 733cp7, 769, 1118cp7, 1126cp8 ja 1207cp7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Maksete vähendamisest tulenevat hinnangulist tulemit kasutatakse eelkõige selleks, et aidata rahastada jätkusuutlikkuseks antavat täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ning seejärel muid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste alla kuuluvaid sekkumisi.	Maksete vähendamisest tuleneva hinnangulise tulemi prioriteet on rahastada jätkusuutlikkuseks antavat täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ning seejärel muid tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste alla kuuluvaid sekkumisi.

Muudatusettepanekud 169, 733cp8, 770, 1118cp8, 1126cp9 ja 1207cp8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühtlasi võivad liikmesriigid kasutada kogu vastavat tulemit või osa sellest, et rahastada vahendite ümberpaigutamise teel EAFRD raames rahastatavaid sekkumisliike, mis on täpsustatud IV peatükis. Selline vahendite ümberpaigutamine EAFRDsse on osa ÜPP strateegiakava finantstabelitest ja selle võib läbi vaadata 2023 . aastal kooskõlas artikliga 90. Sel juhul ei kohaldata EAGFist EAFRDsse vahendite ümberpaigutamisel artikli 90 alusel kehtestatud ülempiire.

Ühtlasi võivad liikmesriigid kasutada kogu vastavat tulemit või osa sellest, et rahastada vahendite ümberpaigutamise teel EAFRD raames rahastatavaid sekkumisviise, mis on täpsustatud IV peatükis. Selline vahendite ümberpaigutamine EAFRDsse on osa ÜPP strateegiakava finantstabelitest ja selle võib läbi vaadata 2024 . aastal kooskõlas artikliga 90.

Muudatusettepanekud 170, 733cp9, 771, 1118cp9, 1126cp10 ja 1207cp9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a. Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada lõikes 1 osutatud vähendamist kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriiklike õigusnormidega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

Muudatusettepanekud 733cp10, 772, 1118cp10 ja 1126cp11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Kui liikmesriik eraldab põllumajandustootjatele artikli 26 kohaselt täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust ja kasutab selleks vähemalt 12 % oma IV lisas sätestatud rahaeraldisest otsetoetuste jaoks, siis võib ta otsustada käesolevat artiklit mitte kohaldada.

Muudatusettepanekud 172, 773, 903, 1118cp11 ja 1126cp12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3c. Põllumajandustootjatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad lõid käesoleva artikli õiguslike tagajärgede ärahoidmiseks vajalikud tingimused kunstlikult, ei anta soodustust, mis seisneb toetuse vähendamise vältimises.

Muudatusettepanekud 173, 775, 1118cp12 ja 1126cp13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud maksete vähendamiste arvutamise ühtlustatud alus, et oleks tagatud eraldiste nõuetekohane jaotamine toetuse saamise õigustele vastavatele toetusesaajatele.	välja jäetud

Muudatusettepanekud 174, 1208 ja 1213cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid annavad tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi käesolevas jaos sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.	1. Liikmesriigid annavad aktiivsetele põllumajandustootjatele tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi käesolevas jaos sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kehtestavad pindalaga seotud künnise ja annavad tootmiskohustusega sidumata otsetoetust üksnes tegelikele põllumajandustootjatele, kelle põllumajandusliku majapidamise rahastamiskõlblik pindala , mille eest tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi taotletakse, ületab selle pindala künnise .	Liikmesriigid kehtestavad pindalaga seotud künnise ja /või otsetoetuste miinimummäära ja annavad otsetoetust üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele, kelle pindala ja/või otsetoetuste maht on künnise täitnud või selle ületanud .

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pindalaga seotud künnise kehtestamisel on liikmesriikide eesmärk tagada, et tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi võib anda üksnes tegelikele põllumajandustootjatele, kui:	Pindalaga seotud künnise või toetuste miinimummäära kehtestamisel on liikmesriikide eesmärk tagada, et otsetoetusi võib anda üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele, kui:

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	vastavate maksete haldamine ei tekita ülemäärast halduskoormust ja

a)	vastavate künnise täitnud või selle ületanud maksete haldamine ei tekita ülemäärast halduskoormust ja

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	asjaomased summad on tõhus panus, et saavutada artikli 6 lõikes 1 seatud eesmärke, mille jaoks tootmiskohustusega sidumata otsetoetused on ette nähtud.

b)	asjaomased künnise täitnud või selle ületanud summad on tõhus panus, et saavutada artikli 6 lõikes 1 seatud eesmärke, mille jaoks otsetoetused on ette nähtud.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et lõiget 1 ei kohaldata äärpoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte suhtes.	3. Asjaomased liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat artiklit ei kohaldata äärpoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte ning Baleaari saarte saarestiku suhtes.

Muudatusettepanek 180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Erijuhtudel, kui põllumajandustootjad ei oma põllumajandustootmissüsteemi omadustest tulenevalt pindala, kuid saavad käesoleva määruse jõustumise hetkel põhitoetuse alusel toetust, võib põhiline sissetulekutoetus seisneda summas põllumajandusettevõtte kohta.

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks artiklite 19–24 kohaldamist, antakse põhilist sissetulekutoetust iga rahastamiskõlbliku hektari eest, mille tegelik põllumajandustootja on deklareerinud.	3. Ilma et see piiraks artiklite 19–24 kohaldamist, antakse põhilist sissetulekutoetust iga toetusõigusliku hektari eest, mille aktiivne põllumajandustootja on deklareerinud.

Muudatusettepanek 1119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõiked 2 ja 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida põhilise sissetulekutoetuse summa hektari kohta erinevate territooriumirühmade vahel, kus on sarnased sotsiaalmajanduslikud või agronoomilised tingimused .	2. Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida põhilise sissetulekutoetuse summa hektari kohta eri piirkonnarühmade järgi vastavalt sotsiaal-majanduslikele, keskkonna- või agronoomilistele tingimustele . Liikmesriigid võivad otsustada suurendada summat looduslikust või piirkondlikust eripärast tulenevate ebasoodsate tingimustega piirkondade ja väheasustatud piirkondade korral ning püsirohumaadele ettenähtud toetuse korral. Liikmesriikide määratletud traditsiooniliste ulatuslike alpikarjamaade korral võib põhilise sissetulekutoetuse summat hektari kohta vähendada olenemata põllumajandusettevõtte sissetulekust.
	2a. Liikmesriigid võivad kehtestada liikmesriigi määratud võrdlusperioodi alusel mehhanismid, millega piiratakse riigi toetuskõlblike hektarite arvu, millele võib toetust maksta.

Muudatusettepanek 184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriigid, kes on kohaldanud määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise I peatüki 1. jaos kehtestatud põhitoetuskava, otsustavad mitte anda põhilist sissetulekutoetust toetusõiguste alusel, muutuvad määruse (EL) nr 1307/2013 alusel eraldatud toetusõigused 31. detsembril 2022 kehtetuks. Liikmesriigid, kes on toetusõiguste sisemise kohandamisprotsessi juba lõpetanud, võivad otsustada toetusõiguste kasutamisest loobuda varem.

Muudatusettepanek 1120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 20	Artikkel 20
Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine	Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine
1. Liikmesriigid määravad kindlaks toetusõiguste ühikuväärtuse enne käesoleva artikli kohast lähenemist, kohandades toetusõiguste väärtust proportsionaalselt oma väärtusele, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1307/2013 toetusaastaks 2020 , ning sellega seotud toetusi kõnealuse määruse III jaotise III peatükiga ette nähtud vastavate kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul taotlusaastaks 2020 .	1. Liikmesriigid määravad kindlaks toetusõiguste ühikuväärtuse enne käesoleva artikli kohast lähenemist, kohandades toetusõiguste väärtust proportsionaalselt oma väärtusele, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1307/2013 toetusaastaks 2023 , ning sellega seotud toetusi kõnealuse määruse III jaotise III peatükiga ette nähtud vastavate kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade puhul taotlusaastaks 2023 .
2. Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida toetusõiguste väärtust vastavalt artikli 18 lõikele 2.	2. Liikmesriigid võivad otsustada diferentseerida toetusõiguste väärtust vastavalt artikli 18 lõikele 2.
3. Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 2026. taotlusaastaks toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme liikmesriigi või iga liikmesriikide rühma kohta, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.	3. Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 2026. taotlusaastaks toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme liikmesriigi või iga liikmesriikide rühma kohta, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.
4. Kui toetusõiguste väärtus, nagu on kindlaks määratud vastavalt lõikele 1, ei ole liikmesriigis või territooriumide rühmas, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ühtne, tagavad liikmesriigid toetusõiguste väärtuste lähenemise ühesugusele ühikuväärtusele hiljemalt 2026. taotlusaastaks.	4. Kui toetusõiguste väärtus, nagu on kindlaks määratud vastavalt lõikele 1, ei ole liikmesriigis või territooriumide rühmas, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ühtne, tagavad liikmesriigid toetusõiguste väärtuste täieliku lähenemise ühesugusele ühikuväärtusele hiljemalt 2026. taotlusaastaks.
5. Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 2026. taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 75 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.	5. Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 2024. taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 75 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2024. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.
	5a. Lõike 4 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et hiljemalt programmiperioodi viimaseks taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 100 % põhilise sissetulekutoetuse keskmisest planeeritud ühikusummast 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.
6. Liikmesriigid rahastavad toetusõiguste väärtuse suurendamist, mis peab vastama lõigetele 4 ja 5, kasutades selleks mis tahes võimalikku tulemit, mis saadakse lõike 3 kohaldamisel ning vajaduse korral vähendades erinevust lõike 1 kohaselt kindlaks määratud toetusõiguste väärtuse ja keskmise ühikusumma vahel, mis on kavandatud 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.	6. Liikmesriigid rahastavad toetusõiguste väärtuse suurendamist, mis peab vastama lõigetele 4 ja 5, kasutades selleks mis tahes võimalikku tulemit, mis saadakse lõike 3 kohaldamisel ning vajaduse korral vähendades erinevust lõike 1 kohaselt kindlaks määratud toetusõiguste väärtuse ja keskmise ühikusumma vahel, mis on kavandatud 2026. taotlusaastaks, nagu on sätestatud kooskõlas artikli 106 lõikega 1 edastatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või territooriumide puhul, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.
Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada kõigi või osa toetusõiguste vähendamist väärtuse ulatuses, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 1 ja mis ületab 2026. taotlusaasta põhilise sissetulekutoetuse keskmist kavandatavat ühikusummat, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas, mis edastatakse kooskõlas artikli 106 lõikega 1 liikmesriigile või territooriumidele, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.	Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada kõigi või osa toetusõiguste vähendamist väärtuse ulatuses, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 1 ja mis ületab 2026. taotlusaasta põhilise sissetulekutoetuse keskmist kavandatavat ühikusummat, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas, mis edastatakse kooskõlas artikli 106 lõikega 1 liikmesriigile või territooriumidele, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 18 lõikega 2.
7. Lõikes 6 osutatud vähendamised peavad põhinema objektiivsetel ja mitte-diskrimineerivatel kriteeriumidel. Ilma et see piiraks kooskõlas lõikega 5 kehtestatud miinimumväärtust, võib sellise kriteeriumi alla kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine, mis ei tohi olla madalam kui 30 %.	7. Lõikes 6 osutatud vähendamised peavad põhinema objektiivsetel ja mitte-diskrimineerivatel kriteeriumidel. Ilma et see piiraks kooskõlas lõikega 5 kehtestatud miinimumväärtust, võib sellise kriteeriumi alla kuuluda maksimaalse vähendamise kehtestamine, mis ei tohi olla madalam kui 30 % aastas .

Muudatusettepanek 190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid annavad tegelikele põllumajandustootjatele, kellele kuulub põllumajanduslik majapidamine või kes seda rendivad, toetusõigused põhilise sissetulekutoetuse saamiseks kõnealuste toetusõiguste aktiveerimisega. Liikmesriigid tagavad, et toetusõiguste aktiveerimiseks deklareerib tegelik põllumajandustootja mis tahes toetusõigusega seotud rahastamiskõlblikud hektarid.	1. Liikmesriigid annavad põllumajandustootjatele, kellele kuulub põllumajanduslik majapidamine või kes seda rendivad, toetusõigused põhilise sissetulekutoetuse saamiseks kõnealuste toetusõiguste aktiveerimisega. Liikmesriigid tagavad, et toetusõiguste aktiveerimiseks deklareerib aktiivne põllumajandustootja mis tahes toetusõigusega seotud toetusõiguslikud hektarid.

Muudatusettepanek 191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik, kes otsustab anda toetusõigustel põhinevat põhilist sissetulekutoetust haldab riiklikku reservi.	1. Iga liikmesriik, kes otsustab anda toetusõigustel põhinevat põhilist sissetulekutoetust , loob riikliku reservi , mis moodustab VII lisas kehtestatud eraldistest maksimaalselt 3 % .

Muudatusettepanek 192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid võivad ületada lõikes 1 osutatud protsendimäära, kui see on vajalik jaotamisnõuete täitmiseks vastavalt lõike 4 punktidele a ja b ning lõikele 5.

Muudatusettepanek 193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et reservist eraldatavad toetusõigused jaotatakse üksnes tegelikele põllumajandustootjatele.	3. Liikmesriigid tagavad, et reservist eraldatavad toetusõigused jaotatakse üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele.

Muudatusettepanek 194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	noored põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise;

a)	noored põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise , või

Muudatusettepanek 195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise selle juhina, ning kellel on asjakohane koolitus või kes on omandanud vajalikud oskused , mis liikmesriigid on noorte põllumajandustootjate puhul kindlaks määranud .

b)	põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise selle juhina, ning kellel on asjakohane koolitus või kes on omandanud vajalikud oskused ja teadmised .

Muudatusettepanek 196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	käesoleva lõike esimese lõigu punktide a ja b puhul võivad liikmesriigid eelistada naisi, et artikli 6 lõike 1 punktis h osutatud eesmärgi täitmisele kaasa aidata.

Muudatusettepanek 197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel teha kindaks ka muud juhtumid, mis on artiklis 96 kirjeldatud vajaduste hindamise kohaselt haavatavamad või artiklis 6 sätestatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks asjakohasemad, samuti põllumajandustootjad, kes on hakanud äsja kasutama kollektiivselt hallatavaid alasid.

Muudatusettepanek 198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid jaotavad toetusõigusi või suurendavad olemasolevate toetusõiguste väärtust tegelike põllumajandustootjate puhul, kellel on õigus saada toetust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel. Liikmesriigid tagavad, et asjaomastele tegelikele põllumajandustootjatele eraldatakse sellel hulgal ja väärtuses toetusõigusi, mis on kehtestatud kõnealuse kohtumääruse või haldusaktiga liikmeriigi poolt kindlaks määratud kuupäevaks.

5. Liikmesriigid jaotavad toetusõigusi või suurendavad olemasolevate toetusõiguste väärtust aktiivsete põllumajandustootjate puhul, kellel on õigus saada toetust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel. Liikmesriigid tagavad, et asjaomastele aktiivsetele põllumajandustootjatele eraldatakse sellel hulgal ja väärtuses toetusõigusi, mis on kehtestatud kõnealuse kohtumääruse või haldusaktiga liikmeriigi poolt kindlaks määratud kuupäevaks.

Muudatusettepanek 199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Liikmesriigid võivad tingimusel, et käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 sätete jaoks jäävad alles piisavad vahendid, kasutada riiklikku reservi, et suurendada lineaarselt sissetulekutoetust või et täita teatavaid artikli 6 lõikes 1 ette nähtud eesmärke, tuginedes mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 23

välja jäetud

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust eeskirjadega, mis hõlmavad järgmist:

a)	reservi loomine;

b)	juurdepääs reservile;

c)	toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuded.

Muudatusettepanek 201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes tegelikule põllumajandustootjale.	1. Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes aktiivsele põllumajandustootjale.

Muudatusettepanek 202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Toetusõigustele ei saa anda turuväärtust.

Muudatusettepanek 203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kindlasummaline toetus väikestele põllumajandustootjatele	Lihtsustatud kava väikestele põllumajandustootjatele

Muudatusettepanek 204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad anda liikmesriigi poolt kindlaks määratud väikestele põllumajandustootjatele kindlasummalist toetust, käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel. Liikmesriigid kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena.

Liikmesriigid kehtestavad lihtsustatud kava väikestele põllumajandustootjatele, kes taotlevad kuni 1 250 euro suurust toetust . See kava võib koosneda käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel kindlasummalisest toetusest või toetusest hektari kohta, mida võib diferentseerida artikli 18 lõike 2 kohaselt määratletud territooriumide kaupa . Liikmesriigid kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena.

Muudatusettepanek 205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Lihtsustatud kavas osaleda soovivad põllumajandustootjad peavad esitama taotluse hiljemalt liikmesriigi kindlaks määratud kuupäevaks, mis ei piira võimalust, et liikmesriik lisab tingimusi täitvad põllumajandustootjad kavva automaatselt, pakkudes neile võimalust sellest kindlaksmääratud aja jooksul lahkuda.

Muudatusettepanek 206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Lihtsustatud kavas osalevate põllumajandustootjate suhtes võivad liikmesriigid kohaldada määruse (EL) [HzR] artiklis 84 sätestatud tingimuste lihtsustatud kontrolli.

Muudatusettepanek 207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1c. Liikmesriigid võivad kehtestada õigusnormid ja osutada teenuseid halduskulude vähendamiseks, et aidata väikestel põllumajandustootjatel nõudeid täita.

Muudatusettepanek 208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1d. Liikmesriigid tagavad, et ühtegi käesolevas artiklis ette nähtud soodustust ei anta põllumajandusettevõtetele juhul, kui on kindlaks tehtud, et nad on pärast 1. juunit 2018 kunstlikult loonud tingimusi, mis on võimaldanud neil saada väikestele põllumajandustootjatele ette nähtud toetust.

Muudatusettepanek 209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad toetuse ümberjaotamise suurematelt väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, nähes ümberjaotava sissetulekutoetuse ette iga-aastaselt hektari kohta arvestatava tootmiskohustusega sidumata toetuse vormis, mida makstakse põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust põhitoetuskava alusel, millele on osutatud artiklis 17.	2. Liikmesriigid tagavad toetuse õiglase ümberjaotamise suurematelt väiksematele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, nähes ümberjaotava sissetulekutoetuse ette iga-aastaselt hektari kohta arvestatava tootmiskohustusega sidumata toetuse vormis, mida makstakse põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust põhitoetuskava alusel, millele on osutatud artiklis 17.

Muudatusettepanek 210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid kehtestavad hektari kohta makstava summa või erinevad summad eri hektaritüüpide kohta , samuti põllumajandustootja kohta maksimaalse hektarite arvu, mille eest ümberjaotavat sissetulekutoetust makstakse .	3. Liikmesriigid kehtestavad toetuse, mis vastab hektari kohta makstavale summale, või erinevad summad eri hektaritüüpide kohta . Nad võivad neid summasid diferentseerida vastavalt artikli 18 lõike 2 kohaselt määratletud territooriumidele .

Muudatusettepanekud 1158cp3 ja 211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Ümberjaotatava toetuse summa hektari kohta ei moodusta põhilisest sissetulekutoetusest jätkusuutlikkuseks rohkem kui 65 % vastavalt riiklikule või territooriumipõhisele keskmisele korrutatuna toetusõiguslike hektarite arvuga.

Muudatusettepanek 212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõik 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Toetusõiguslike hektarite arv põllumajandustootja kohta ei ole suurem kui 30 hektarit või suurem kui põllumajanduslike majapidamiste riiklik keskmine või artikli 18 lõikes 2 kehtestatud territooriumide põhine keskmine. Liikmesriigid tagavad selle toetuse alates põllumajandusliku majapidamise esimesest toetusõiguslikust hektarist.

Muudatusettepanek 213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõik 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3c. Liikmesriigid määravad artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi alusel kindlaks mittediskrimineerivad kriteeriumid, et arvutada ÜPP strateegiakavade kontekstis jätkusuutlikkuse eesmärgil sissetuleku täiendavaks ümberjaotamiseks antav summa, ja kehtestavad ka rahalise ülemmäära, mille ületamisel ei ole põllumajandusettevõtetel ümberjaotatavale toetusele õigust. Liikmesriigid võtavad arvesse põllumajandusettevõtete sissetulekute keskmist taset riigi või piirkonna tasandil. Jaotuskriteeriumides võtavad nad arvesse ka nende piirkondade, sealhulgas saarpiirkondade looduslikke ja konkreetseid piiranguid põllumajandustegevuse arendamisel.

Muudatusettepanek 214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Vastavaks taotlusaastaks kavandatud summa hektari kohta ei tohi ületada riigi keskmist hektari kohta makstavate otsetoetuste summat kõnealusel taotlusaastal.	välja jäetud

Muudatusettepanek 215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Riigi keskmine otsetoetuse summa hektari kohta on määratud kindlaks suhtena antud taotlusaasta eest makstavate otsetoetuste riikliku ülemmäära, mis on ette nähtud IV lisas, ja kõnealuseks taotlusaastaks hektarites väljendatud põhilise sissetulekutoetuse kavandatud väljundite koguarvu vahel.	välja jäetud

Muudatusettepanek 216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a. Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada lõikes 3 osutatud maksimaalset hektarite arvu kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse riikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisse.

Muudatusettepanekud 217, 743, 1158cp5 ja 1219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5b. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis ettenähtud soodustusi ei anta põllumajandustootjatele, kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad jagasid oma põllumajandusliku majapidamise üksnes selleks, et saada toetust ümberjaotava toetuse alusel. See kehtib ka põllumajandustootjate suhtes, kelle põllumajanduslikud majapidamised on moodustatud kõnealuse jagamise tulemusel.

Muudatusettepanekud 218 ja 1161cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad ette näha täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.	1. Liikmesriigid võivad ette näha täiendava sissetulekutoetuse artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud kriteeriumidele vastavalt määratletud noortele põllumajandustootjatele käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

Muudatusettepanek 1159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Osana nende kohustustest aidata kaasa erieesmärgile „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arendamist maapiirkondades“ , mis on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis g, ning selleks, et suunata vähemalt 2 % oma otsetoetuste eraldistest selle eesmärgi saavutamisele kooskõlas artikli 86 lõikega 4, võivad liikmesriigid sätestada täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele, kes on äsja esmakordselt tegevust alustanud ning kellel on õigus saada toetust põhilise sissetulekutoetuse raames, millele on osutatud artiklis 17.

2. Osana nende kohustustest olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks kooskõlas eesmärgiga , mis on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis g, ning selleks, et suunata vähemalt 4 % oma otsetoetuste eraldistest selle eesmärgi saavutamisele kooskõlas artikli 86 lõikega 4, võivad liikmesriigid sätestada täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele, kes on äsja esmakordselt põllumajandusliku majapidamise juhina tegevust alustanud ning kellel on õigus saada toetust põhilise sissetulekutoetuse raames, millele on osutatud artiklis 17.

Muudatusettepanek 1161cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele antakse tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetuse vormis rahastamiskõlbliku hektari kohta.

3. Täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele antakse kuni seitsmeks aastaks alates noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esitamisest ning seda kas aktiivse põllumajandustootja kohta makstava ühekordse toetuse või tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetuse vormis rahastamiskõlbliku hektari kohta. Sel juhul võidakse see välja arvutada kas riiklikul tasandil või artikli 18 lõikes 2 määratletud territooriumide põhjal.

Muudatusettepanek 221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Noored põllumajandustootjad, kes on määruse (EL) nr 1307/2013 viimase rakendamisaasta jooksul saanud nimetatud määruse artiklis 50 ette nähtud toetust, võivad saada käesolevas artiklis ette nähtud toetust käesoleva artikli lõikes 3 osutatud maksimaalseks perioodiks.

Muudatusettepanek 222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Toetust makstakse hektarite arvu eest, mis ei ületa põllumajandusettevõtete keskmist suurust riiklikul tasandil või artikli 18 lõikes 2 määratletud territooriumidel.

Muudatusettepanek 223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3c. Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted seoses põllumajandustootjate rühmadesse, tootjaorganisatsioonidesse või ühistutesse kuuluvate noorte põllumajandustootjatega, et nad ei jääks selliste üksustega liitumisel käesoleva artikli kohasest toetusest ilma.

Muudatusettepanek 1160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3d. Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi noortele põllumajandustootjatelekõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

Muudatusettepanek 1130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

Kliima- ja keskkonnakavad

Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

1. Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlikud kliima- ja keskkonnakavad („ökokavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1. Liikmesriigid koostavad ja näevad ette vabatahtlikud kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ( edaspidi „ökokavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. Ühe tegevusvaldkonna ökokavad peavad olema kooskõlas teise tegevusvaldkonna eesmärkidega.

Liikmesriigid pakuvad laia valikut ökokavasid, et tagada põllumajandustootjate võimalus osaleda ja toetada erinevaid ambitsioonitasemeid. Liikmesriigid koostavad erinevad kavad, et pakkuda kaasnevaid hüvesid, edendada koostoimet ja rõhutada integreeritud lähenemisviisi. Ühtsuse ja tulemusliku tasustamise hõlbustamiseks loovad liikmesriigid punkti- või reitingusüsteemid.

2. Käesoleva sekkumisliigi alusel annavad liikmesriigid toetust tegelikele põllumajandustootjatele, kes võtavad kohustuse kasutada rahastamiskõlblikel hektaritel kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid .

2. Käesoleva sekkumisviisi alusel annavad liikmesriigid toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad endale kohustuse säilitada ja edendada säästvaid tavasid ning lähevad üle põllumajandustavadele ja -meetoditele ning sertifitseeritud kavadele, mis aitavad kliimat, keskkonda ja loomade heaolu paremini toetada, ja mis on määratud vastavalt artiklile 28a ja kantud artiklis 28b osutatud loeteludesse ning on kohandatud nii, et nad vastaksid konkreetsetele riiklikele või piirkondlikele vajadustele .

3. Liikmesriigid koostavad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade loetelu.

3. Ökokavadele makstakse toetust iga-aastase maksena rahastamiskõlbliku hektari kohta ja/või maksena põllumajandusettevõtte kohta ja seda antakse ergutustoetusena, mis ületab tekkinud lisakulude ja saamata jäänud tulude hüvitist ja mis võib koosneda kindlasummalisest maksest. Maksete tase varieerub iga ökokava ambitsioonitaseme kohaselt, tuginedes mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

4. Kõnealused tavad peavad olema kavandatud nii, et vastaksid ühele või mitmele konkreetsele keskkonna- ja kliimaalasele eesmärgile, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f.

5. Käesoleva sekkumisliigi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mis:

(a)	on rangemad kui kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos;

(b)	on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud siseriikliku ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

(c)	on rangemad kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a;

(d)	erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 65.

6. Ökokavadele makstakse toetust iga-aastase maksena rahastamiskõlbliku hektari kohta ja seda antakse kas:

(a)	täiendava toetusena lisaks põhilisele sissetulekutoetusele, nagu on kehtestatud käesoleva jao 2. alajaos või

(b)	toetustena, millega hüvitatakse toetusesaajatele täielikult või osaliselt kohustustega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud, nagu on sätestatud artiklis 65.

7. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine on kooskõlas artikliga 65.

8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust lisaeeskirjadega ökokavade kohta.

Muudatusettepanek 238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28a

Konkurentsivõime suurendamise kavad

1. Liikmesriigid võivad ette näha vabatahtlikud konkurentsivõime suurendamise kavad („konkurentsikavad“) käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

2. Käesoleva sekkumisviisi alusel otsustavad liikmesriigid anda toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes võtavad kohustuse teha kulutusi, mis aitaksid kaasa põllumajandustootja põllumajandusliku konkurentsivõime suurendamisele.

3. Liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlblike kulutuste kategooriatest, mis aitavad kaasa põllumajandustootja põllumajandusliku konkurentsivõime suurendamisele.

4. Kõnealused kulutused tuleb kavandada nii, et need vastaksid ühele või mitmele konkreetsele majanduslikule eesmärgile, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c, ning aitaksid kaasa artiklis 5 sätestatud sektoriülese eesmärgi saavutamisele.

5. Selle sekkumisviisi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mille toetamine ei tooks käesoleva määruse suhtes kaasa topeltrahastamist.

6. Konkurentsikavadele makstakse toetust iga-aastase maksena ja seda antakse kas

a)	toetusõiguslike hektarite põhise lisatoetusena lisaks põhilisele sissetulekutoetusele, nagu on kehtestatud käesoleva jao 2. alajaos, või

b)	toetusena toetusesaaja kulutuste täielikuks või osaliseks hüvitamiseks või

c)	sellele sekkumisviisile vastavate väljundite põhjal.

7. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine oleks kooskõlas artiklitega 27, 28, 65, 68, 69, 70, 71 ja 72.

8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust lisaeeskirjadega konkurentsikavade kohta.

Muudatusettepanek 1131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28b

Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade rahastamiskõlblikud tavad

1. Käesoleva sekkumisviisiga hõlmatud põllumajandustavad aitavad kaasa ühe või mitme artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i sätestatud erieesmärgi saavutamisele, samal ajal säilitades ja parandades põllumajandustootjate majandustulemusi artikli 6 lõike 1 punktides a ja b sätestatud erieesmärkide kohaselt.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põllumajandustavad hõlmavad vähemalt kahte järgmistest kliima- ja keskkonnameetmete valdkondadest:

a)	kliimamuutustega seotud meetmed, sealhulgas põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti süsiniku sidumise säilitamine ja/või tõhustamine;

b)	meetmed muude kui kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks;

c)	põllumajanduspiirkondade veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine;

d)	mulla erosiooni vähendamise meetmed, mulla viljakuse parandamine ja toitainete haldamise parandamine, samuti mullaelustiku säilitamine ja taasloomine;

e)	elurikkuse kaitse, elupaikade ja liikide kaitse või taastamine, tolmeldajate kaitse ja maastikuelementide haldamine, sealhulgas uute maastikuelementide rajamine;

f)	meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või elurikkusele ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks;

g)	alade eraldamine mittetootlikele elementidele või tsoonidele, kus pestitsiide ja väetisi ei kasutata;

h)	loomade heaolu suurendamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise meetmed;

i)	meetmed sisendite vähendamiseks ja loodusvarade säästva majandamise parandamiseks, näiteks täppispõllundus;

j)	meetmed loomade ja taimede mitmekesisuse parandamiseks, et saavutada suurem vastupanuvõime haigustele ja kliimamuutustele.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põllumajandustavad:

a)	on rangemad kui kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos;

b)	on rangemad kui loomade heaolu ja väetiste ning taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded ning muud liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

c)	on rangemad kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a;

d)	erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 65, või täiendavad neid.

4. Komisjon võtab [kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, koostades soovitusliku ja mittetäieliku loetelu käesoleva artikli lõigetele 1, 2 ja 3 vastavate tavade liikide näidetest.

Muudatusettepanek 1132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 28c
	Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade rahastamiskõlblike tavade riiklikud loetelud
	Liikmesriigid koostavad koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega artiklis 28 osutatud kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadest rahastamiskõlblike tavade riiklikud loetelud koos võimalusega valida artiklis 28b osutatud soovituslike ja mitteammendava loetelu näidete hulgast või kehtestada täiendavad tavad, mis vastavad artikli 28b tingimustele, ning võttes arvesse nende konkreetseid riiklikke või piirkondlikke vajadusi artikli 96 kohaselt.
	Riiklikud loetelud koosnevad mitut liiki meetmetest, välja arvatud artiklis 65 hõlmatud, või sama laadi, kuid erineva ambitsioonitasemega meetmetest artikli 28 kohaselt.
	Liikmesriigid peavad nendesse loeteludesse lisama vähemalt ökokavad, et käivitada põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend ning vajaduse korral märgalade ja turbaalade asjakohane hooldamine.
	Direktiivide 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ kohaselt määratud alasid, kus viiakse läbi samaväärseid tegevusi, käsitatakse automaatselt kava jaoks rahastamiskõlblikena.
	Komisjon kiidab riiklikud loetelud heaks artiklites 106 ja 107 sätestatud korra kohaselt.
	Parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks ning teadmusbaasi parandamiseks ja lahenduste leidmiseks annab komisjon liikmesriikidele riiklike loetelude koostamisel vajalikke suuniseid kooskõlas artiklis 113 sätestatud Euroopa ja riiklike ühise põllumajanduspoliitika võrgustikega.
	Riiklike loetelude hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse kavade ülesehitust, tõenäolist kasulikku mõju, kasutuselevõttu, alternatiivide olemasolu ja kavade panust artiklis 28a osutatud erieesmärkide saavutamisse.
	Komisjon hindab riiklikke loetelusid iga kahe aasta järel. Hinnangud tehakse avalikult kättesaadavaks ning ebapiisavuse või negatiivse hinnangu korral esitavad liikmesriigid muudetud riiklikud loetelud ja kavad artiklites 106 ja 107 sätestatud korras.

Muudatusettepanek 239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust tegelikele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.	1. Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust aktiivsetele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

Muudatusettepanekud 240 ja 1162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise, et ületada selle või nendega seotud raskusi, parandades nende konkurentsivõimet, ülesehitust, jätkusuutlikkust või kvaliteeti. Erandina eelmisest lausest võivad liikmesriigid toetada artiklis 30 loetletud valgurikkaid põllukultuure ja kaunvilju, et parandada nende konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või kvaliteeti. Lisaks peavad need sekkumised olema kooskõlas artikli 6 lõikes 1 sätestatud asjakohaste erieesmärkidega.

Muudatusettepanek 241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust antakse iga-aastase toetuse vormis hektari või looma kohta .	3. Tootmiskohustusega seotud toetus on tootmise piiramise kava, mille raames antakse iga-aastast toetust kindlaksmääratud pindala ja saagikuse alusel või kindlaksmääratud loomade arvu alusel ning mille puhul järgitakse rahalisi ülemmäärasid, mille liikmesriigid määravad kindlaks iga meetme jaoks ja mille nad teatavad komisjonile .

Muudatusettepanek 242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liikmesriigid võivad otsustada suunata või suurendada tootmiskohustusega seotud toetust vastavalt toetusesaaja kohustusele parandada oma konkurentsivõimet, kvaliteeti või sektorit struktureerida.

Muudatusettepanek 1163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3b. Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse liikmesriigi õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

Muudatusettepanek 243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele seal, kus need on olulised majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaga seotud põhjustel : teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis , piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets ning muud kui toiduks kasutatavad põllukultuurid, välja arvatud puud, mida kasutatakse selliste toodete tootmiseks, mis võivad asendada fossiilmaterjale .

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, tärklisekartul , piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets.

Muudatusettepanek 244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Erandina lõikest 1 võib tootmiskohustusega seotud toetust anda põllumajandustootjatele, kelle käsutuses ei ole toetusõiguslikke hektareid.

Tootmiskohustusega seotud toetuse andmisega tagavad liikmesriigid järgmiste tingimuste täitmise:

a)	on olemas selge keskkonnaalane või sotsiaal-majanduslik vajadus või kasu;

b)	toetus ei tekita siseturul suuri moonutusi; ning

c)	loomakasvatustoetus on kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ.

Muudatusettepanekud 1229 ja 1353

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1b. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus ei kata seda proportsionaalset osa kariloomade arvust, mis müüakse härjavõitlusega seotud tegevusteks (nii otse kui ka vahendajate kaudu).

Muudatusettepanek 245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid annavad puuvilla eritoetust tegelikele põllumajandustootjatele, kes toodavad CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla käesolevas alajaos sätestatud tingimustel.	Liikmesriigid annavad puuvilla eritoetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes toodavad CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla käesolevas alajaos sätestatud tingimustel.

Muudatusettepanek 247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Bulgaaria: 624,11 eurot,

—	Bulgaaria: X eurot,

Muudatusettepanek 248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Kreeka: 225,04 eurot,

—	Kreeka: X eurot,

Muudatusettepanek 249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Hispaania: 348,03 eurot,

—	Hispaania: X eurot,

Muudatusettepanek 250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Portugal: 219,09 eurot.

—	Portugal: X eurot.

Muudatusettepanekud 251 ja 1042

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	puu- ja köögiviljasektor, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis i;

a)	puu- ja köögiviljasektor, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis i , ja sellised tooted on töötlemiseks ette nähtud ;

Muudatusettepanek 252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	muud sektorid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a–h, k, m, o–t ja w.

f)	muud sektorid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a–h, k, m, o–t ja w , samuti valgurikkad kultuurid .

Muudatusettepanek 253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisliike, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f.	3. Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisviise, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f , ning nad põhjendavad oma sektorite valikut ja sekkumisviisi.

Muudatusettepanek 254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	käesolevas peatükis kehtestatud sekkumisliikide nõuetekohase toimimise tagamine;

a)	käesolevas peatükis kehtestatud sekkumisviiside nõuetekohase toimimise tagamine , eelkõige selleks, et vältida konkurentsimoonutusi siseturul ;

Muudatusettepanek 255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)	tootjaorganisatsioonide toetamine seoses nende käesoleva peatüki kohaste konkreetsete ülesannete täitmisega;

Muudatusettepanek 256

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	liidu rahalise toetuse ülemmäär turult kõrvaldamise korral, millele on osutatud artikli 46 lõike 4 punktis a, ja sekkumisliikide korral, millele on osutatud artikli 52 lõikes 3;

liidu rahalise toetuse ülemmäär turult kõrvaldamise korral, millele on osutatud artikli 46 lõike 4 punktis a, ja sekkumisviiside korral, millele on osutatud artikli 52 lõikes 3 , samuti tasuta jaotamisest kõrvaldatud toodete kindlaksmääratud pakendi- ja transpordikulu ning sellel eesmärgil kohaletoimetamisele eelnenud töötlemiskulud ;

Muudatusettepanek 257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	rakendusfondi loomise ja haldamise ning abi- ja ettemaksetaotluste tingimuste kehtestamine.

Muudatusettepanek 258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Puu- ja köögiviljasektoris püütakse saavutada järgmisi eesmärke:	Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püütakse puu- ja köögiviljasektoris saavutada järgmisi eesmärke:

Muudatusettepanek 259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	koondada tarneteid ning viia turule puu- ja köögiviljasektori tooteid, sealhulgas otseturunduse kaudu; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega;

b)	koondada tarneid ning viia turule puu- ja köögiviljasektori tooteid, sealhulgas otseturunduse ja lühikeste tarneahelate kaudu , ning edendades lepingute kollektiivläbirääkimisi ; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a , b ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 260

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)

teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja arendada need meetodid välja , sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c ja i osutatud erieesmärkidega;

teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja neid arendada ja rakendada , sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a , b , c ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)

arendada välja, rakendada ja edendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikke viljelustavasid ja tootmistehnoloogiat, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla, õhu, elurikkuse ja muude loodusvarade kaitset; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 262

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega;

suurendada toodete kaubanduslikku väärtust ja kvaliteeti , sealhulgas parandada töötlemiseks ette nähtud tooteid ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või muude avaliku või erasektori kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 263

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)	edendada ning turustada puu- ja köögiviljasektori tooteid nii värskelt kui ka töödeldult; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega;

g)	edendada ning turustada puu- ja köögiviljasektori tooteid nii värskelt kui ka töödeldult; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b , c ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 264

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)	vältida ja juhtida riske, et hoida ära puu- ja köögiviljaturu kriise ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega.

i)	vältida , maandada ja juhtida riske , sealhulgas fütosanitaaraspekte , et hoida ära puu- ja köögiviljaturu kriise ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 265

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ia)	käidelda ja vähendada kõrvalsaadusi ja jäätmeid;

Muudatusettepanek 266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ib)	edendada geneetilist mitmekesisust.

Muudatusettepanekud 267 ja 819cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele , ökoloogilisele pakendamisele ning jäätmete vähendamisele ;

a)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, sealhulgas varasse, mis on mõeldud vee säästmiseks ja vee kvaliteedi parandamiseks, energia tootmiseks ja säästmiseks , ökoloogiliseks pakendamiseks, jäätmete vähendamiseks, jäätmete liikumise seireks, ning tootmise seireks ;

Muudatusettepanek 268

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)	meetmed puu- ja köögiviljasektori toodete tootmise planeerimiseks ja nõudlusele kohandamiseks, eelkõige kvaliteedi ja koguse vallas;

Muudatusettepanek 269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ab)	meetmed toodete kaubandusliku väärtuse suurendamiseks;

Muudatusettepanek 270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ac)	tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine;

Muudatusettepanek 271

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)

teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele, jäätmete vähendamisele, kahjurikindlusele, pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamisele, ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimisele ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud puu- ja köögiviljasortide kasutamise ergutamisele;

teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, keskendudes sellistele meetmetele nagu vee säästmisele ja kvaliteedile, energia tootmisele ja säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele, jäätmete vähendamisele, kahjurikindlusele, integreeritud taimekaitsele, pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamisele , tolmeldajate kaitsele , ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimisele ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud puu- ja köögiviljasortide kasutamise ergutamisele;

Muudatusettepanek 272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	keskkonna parandamise ja kliimamuutuste mõju leevendamise ning nendega kohanemise meetmed;

Muudatusettepanek 273

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	integreeritud tootmine;

d)	integreeritud tootmine , edendades loodusvarade säästvat kasutamist, vähendades samas sõltuvust pestitsiididest ja muudest sisenditest ;

Muudatusettepanek 274

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	meetmed mulla säilitamiseks ja mulla süsinikusisalduse suurendamiseks;

e)	meetmed mulla struktuuri säilitamiseks ja taastamiseks ning mulla süsinikusisalduse suurendamiseks , sealhulgas mulla degradeerumise vältimiseks ;

Muudatusettepanek 275

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	meetmed kahjurikindluse suurendamiseks;

h)	meetmed kahjurikindluse suurendamiseks ja kahjurite tekitatud kahju leevendamiseks, sealhulgas integreeritud taimekaitse edendamisega ;

Muudatusettepanek 276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ha)	meetmed, mille eesmärk on võtta kasutusele tootmissüsteemid, millega edendatakse eriti bioloogilist ja struktuurilist mitmekesisust;

Muudatusettepanek 277

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)	meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

k)	meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist ning edendada lühikesi tarneahelaid ;

Muudatusettepanek 279

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)	müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge ja jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele;

n)	müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge , otsida uusi turuväljundeid ning jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele;

Muudatusettepanek 280

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)	nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

nõuandeteenused ja tehniline abi, sealhulgas need, mis on seotud säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ja nende kasutamise vähendamisega, integreeritud taimekaitsega, panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse , agroökoloogiliste tavadega, toodete kvaliteedi ja turustustingimuste parandamisega, samuti need, mis on seotud läbirääkimistega ja kolmandate riikide suhtes ekspordi fütosanitaarprotokollide kohaldamisega .

Muudatusettepanek 281

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)	koolitus ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

p)	koolitus ja parimate tavade vahetamine, muu hulgas seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, alternatiividega pestitsiididele, pestitsiidide säästva kasutamisega ja nende kasutamise vähendamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

Muudatusettepanek 282

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

pa)	meetmed, mille eesmärk on parandada innovatsiooni abil kvaliteeti;

Muudatusettepanek 283

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt p b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

pb)	jälgitavus- ja sertifitseerimissüsteemide loomine.

Muudatusettepanek 284

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks;

b)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks , sealhulgas ühiseks ladustamiseks ;

Muudatusettepanek 285

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	turult kõrvaldamine tasuta jaotamiseks või muuks otstarbeks;

d)	turult kõrvaldamine tasuta jaotamiseks , kaasa arvatud turult kõrvaldatud toodete tasuta jaotamise eelse töötlemise kulud, või muuks otstarbeks;

Muudatusettepanek 286

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)	saagikindlustus, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid;

saagikindlustus , sealhulgas indekseeritud kindlustuspoliitikad, mis katavad mõõdetava ohu esinemise , mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid;

Muudatusettepanek 287

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	muude määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude või üksiktootjate juhendamine;

h)	muude määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude või üksiktootjate erialased vahetused ja/või juhendamine;

Muudatusettepanek 288

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ha)	toodete müügiedendustegevus ja teadlikkuse tõstmine puu- ja köögiviljatarbimise tervislikkusest vastusena turukriisidele;

Muudatusettepanek 289

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)	kolmanda riigi fütosanitaarprotokolli rakendamine ja juhtimine liidu territooriumil, et hõlbustada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele;

i)	läbirääkimised kolmanda riigi fütosanitaarprotokolli üle, selle rakendamine ja juhtimine liidu territooriumil, et võimaldada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele , sealhulgas turu-uuringud ;

Muudatusettepanek 290

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ia)	fütosanitaarkriiside ennetus ja ohjamine;

Muudatusettepanek 291

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)	nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate ning pestitsiidide säästva kasutamisega.

k)	nõustamisteenused ja tehniline abi, muu hulgas seoses säästvate kahjurikontrollitehnikatega, nagu integreeritud taimekaitse, ning pestitsiidide säästva kasutamise ja nende kasutamise vähendamisega;

Muudatusettepanek 292

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ka)	koolitusmeetmed ja parimate tavade vahetamine.

Muudatusettepanek 293

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Rakenduskavad kestavad vähemalt kolm aastat ja maksimaalselt seitse aastat. Neis järgitakse artikli 42 punktides d ja e osutatud eesmärke ning vähemalt kahte kõnealusesse artiklisse kuuluvat muud eesmärki.	2. Rakenduskavad kestavad vähemalt kolm aastat ja maksimaalselt seitse aastat. Neis järgitakse artikli 42 punktides b, d ja e osutatud eesmärke ning vähemalt kahte kõnealusesse artiklisse kuuluvat muud eesmärki.

Muudatusettepanek 294

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad võivad olla osalised rakenduskavad või täielikud rakenduskavad. Täielikud rakenduskavad peavad vastama samadele haldusnormidele ja tingimustele kui tootjaorganisatsioonide rakenduskavad.

Muudatusettepanek 295

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad ei hõlma samu sekkumisi kui liikmesorganisatsioonide rakenduskavad. Liikmesriigid käsitlevad tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid koos liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega.

Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad ei hõlma samu toiminguid kui liikmesorganisatsioonide rakenduskavad. Liikmesriigid käsitlevad tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid koos liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega. Samuti võivad tootjaorganisatsioonide liidud esitada osalised rakenduskavad, mis sisaldavad meetmeid, mille liikmesorganisatsioonid on oma rakenduskavades kindlaks määranud, kuid mida nad ei ole rakendanud.

Muudatusettepanek 296

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 6 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade raames tehtavaid sekkumisi rahastatakse täielikult kõnealuse liidu liikmesorganisatsioonide osalustest ja et selline rahastamine tuleb kõnealuste liikmesorganisatsioonide rakendusfondidest;

a)	tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade raames tehtavaid toiminguid rahastatakse täielikult kõnealuse liidu liikmesorganisatsioonide osalustest ja et selline rahastamine tuleb kõnealuste liikmesorganisatsioonide rakendusfondidest;

Muudatusettepanek 298

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)	rakenduskava hõlmab kolme või enamat meedet, mis on seotud artikli 42 punktides d ja e osutatud eesmärkidega;

Muudatusettepanek 300

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud rakenduskavasid tuleb juhtida vastavalt määrustele, mille alusel need heaks kiideti, kuni nende lõpuleviimiseni, välja arvatud juhul, kui tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit otsustab vabatahtlikult käesoleva määruse vastu võtta.

Muudatusettepanek 301

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	rahaliste osalustega:

välja jäetud

(i)	tootjaorganisatsiooni liikmetelt ja/või tootjaorganisatsioonilt endalt; või

ii)	tootjaorganisatsioonide liitudelt kõnealuste liitude liikmete kaudu;

Muudatusettepanek 302

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid ja/või nende liidud võivad moodustada rakendusfondi. Fondi rahastatakse:	1. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid ja/või nende liidud võivad moodustada liikmesriikide poolt heaks kiidetud rakenduskavade rahastamiseks rakendusfondi. Fondi rahastatakse tootjaorganisatsioonide endi või tootjaorganisatsioonide liitude ja/või selle partnerite osalustest koos artikli 46 alusel antud rahalise toetusega.

Muudatusettepanek 303

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	4,5 % iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest;

b)	4,5 % iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest; ja

Muudatusettepanek 304

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)

5 % turustatud toodangu väärtusest:

—	tootjaorganisatsioonide puhul, kelle turustatud toodang ja liikmete arv rakenduskava esitamise aastal on 25 % suurem kui keskmine turustatud toodang ja nende eelmise rakenduskava kehtivuse ajal registreeritud tootjaliikmete keskmine arv;

—	ühinemise tulemusena tekkinud tootjaorganisatsiooni esimese rakenduskava puhul;

—	iga riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude puhul.

Muudatusettepanek 305

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	5 % iga riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest.

välja jäetud

Muudatusettepanek 306

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina esimesest lõigust võib liidu rahalist toetust suurendada järgmiselt:

Erandina esimesest lõigust võib punktides a, b ja b a osutatud liidu rahalist toetust suurendada 0,5 % turustatud toodangu väärtusest, kui seda summat kasutatakse ainult ühe või mitme 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärgiga seotud sekkumise jaoks;

(a)

tootjaorganisatsioonide puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 4,6 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 4,1 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks;

(b)

tootjaorganisatsioonide liitude puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 5 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 4,5 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks, mida rakendavad tootjaorganisatsioonide liidud oma liikmete nimel;

(c)

riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude puhul võib turustatud toodangu väärtuse protsendimäära suurendada 5,5 %-ni, tingimusel et turustatud toodangu 5 % suurust väärtust ületavaid summasid kasutatakse üksnes üheks või mitmeks sekkumiseks, mis on seotud artikli 42 punktides c, d, e, g, h ja i osutatud eesmärkide saavutamiseks, mida rakendavad riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide või riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude oma liikmete nimel.

Muudatusettepanek 307

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	eri liikmesriikides tegutsevad tootjaorganisatsioonid rakendavad sekkumisi artikli 42 punktides b ja e osutatud eesmärkide saavutamiseks riikideüleselt;

a)	eri liikmesriikides tegutsevad tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud rakendavad sekkumisi artikli 42 punktides b ja e osutatud eesmärkide saavutamiseks riikideüleselt;

Muudatusettepanek 308

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit rakendab rakenduskava esimest korda;

d)	määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud ühes liikmesriigis tegutsev tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit või eri liikmesriikides tegutsevate tootjaorganisatsioonide liit rakendab rakenduskava esimest korda;

Muudatusettepanek 309

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	mägi- ja saarepiirkondades tegutsevad tootjaorganisatsioonid;

Muudatusettepanek 310

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Nende liikmesriikide piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on liidu keskmisest märkimisväärselt madalam, võivad liikmesriigid anda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonidele riiklikku rahalist abi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest osalustest ja on kuni 10 % mis tahes sellise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Riikliku rahalise abiga täiendatakse rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

1. Nende liikmesriikide piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on liidu keskmisest märkimisväärselt madalam ning saare- ja äärepoolseimates piirkondades , võivad liikmesriigid anda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonidele riiklikku rahalist abi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest osalustest ja on kuni 10 % mis tahes sellise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Riikliku rahalise abiga täiendatakse rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

Muudatusettepanek 311

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid püüavad saavutada vähemalt ühte artikli 6 lõikes 1 osutatud erieesmärki mesindussektoris.	Liikmesriigid püüavad saavutada artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomast erieesmärki mesindussektoris.

Muudatusettepanek 312

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Mesindussektoris valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas iga artikli 6 lõikega 1 ette nähtud konkreetse eesmärgi puhul ühte või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:	1. Mesindussektoris valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühte või mitu sekkumist järgmistest sekkumisviisidest:

Muudatusettepanek 313

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele;

a)	tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele , sealhulgas heade tavade edendamine, teave ja reklaam, ning põhi- ja jätkuõpe ning -koolitus ;

Muudatusettepanek 314

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	meetmed võitluseks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje ;

b)	meetmed võitluseks kahjurite ja mesilaste haigustega ning nende ennetamiseks , eriti varroatoosi tõrjeks, ning epideemiakindluse suurendamiseks ;

Muudatusettepanek 315

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	mesilaste tervise riiklike võrgustike loomine ja/või arendamine;

Muudatusettepanek 316

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete analüüsimiseks;

d)	riiklike, piirkondlike või kohalike laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete , mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimiseks;

Muudatusettepanek 317

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	mesitarude taasasustamine liidus ;

e)	meetmed mesilaspopulatsioonide praeguse arvu säilitamiseks või suurendamiseks ;

Muudatusettepanek 318

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindamist ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele ;

f)	koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindamist ja mesindustooteid käsitlevate teadus- ja katseprogrammide kohaldamisele ;

Muudatusettepanek 319

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ha)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse;

Muudatusettepanek 320

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hb)	tootmise kavandamise ja pakkumise nõudlusega kohandamise meetmed;

Muudatusettepanek 321

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hc)	ebasoodsate ilmastikutingimuste ennetamise meetmed;

Muudatusettepanek 322

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hd)	kliimamuutuste ja ebasoodsate ilmastikutingimustega kohanemise meetmed;

Muudatusettepanek 323

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

he)	mesinike ja põllumajandustootjate vahelise koostöö edendamise, eelkõige pestitsiidide kasutamise mõju vähendamise meetmed;

Muudatusettepanek 324

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hf)	energia säästmine, suurem energiatõhusus ja ökoloogiline pakendamine;

Muudatusettepanek 325

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hg)	jäätmetekke vähendamine ning kõrvalsaaduste ja jäätmete parem kasutamine ja käitlemine;

Muudatusettepanek 326

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hh)	meetmed mesilaste tolmeldamise parandamiseks ja nende kooseksisteerimiseks looduslike tolmeldajatega, sealhulgas soodsate elupaikade loomise ja säilitamise abil;

Muudatusettepanek 327

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hi)	geneetilise mitmekesisuse suurendamise meetmed;

Muudatusettepanek 328

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt h j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hj)	noorte või uute mesinike toetamise meetmed.

Muudatusettepanek 329

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisliikidele on maksimaalselt 50 % kuludest. Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid.	4. Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisviisidele on maksimaalselt 75 % kuludest , välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul, kus see on kuni 85 % . Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid.

Muudatusettepanek 330

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Oma ÜPP strateegiakava koostamisel küsib iga liikmesriik nõu mesindussektori esindusorganisatsioonidelt.	5. Oma ÜPP strateegiakava koostamisel küsib iga liikmesriik nõu mesindussektori esindusorganisatsioonidelt ja pädevatelt asutustelt .

Muudatusettepanek 331

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude arvu.	6. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude ja/või mesilaskolooniate arvu.

Muudatusettepanek 332

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Kõiki enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud riiklikke kavasid reguleeritakse kuni nende kehtimise eeldatava lõpukuupäevani vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013.

Muudatusettepanek 333

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust käesolevas jaos sätestatud nõudeid täiendavate nõuetega, mis hõlmavad järgmist:	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust käesolevas jaos sätestatud nõudeid täiendavate nõuetega, mis hõlmavad järgmist:

Muudatusettepanek 334

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	liikmesriikidele artikli 49 lõikega 6 kehtestatud kohustus teatada komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude arv;

a)	liikmesriikidele artikli 49 lõikega 6 kehtestatud kohustus teatada komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesitarude ja/või mesilaskolooniate arv;

Muudatusettepanek 335

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	mesitaru määratlus ja tarude arvu arvutamise meetodid;

b)	mesitaru määratlus ja tarude ja mesilaskolooniate arvu arvutamise meetodid;

Muudatusettepanek 336

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid püüavad saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki veinisektoris:	Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püüavad liikmesriigid saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki veinisektoris:

Muudatusettepanek 337

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	suurendada ELi veinitootjate konkurentsivõimet, sealhulgas aidata kaasa säästlike tootmissüsteemide edendamisele ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisele; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b–f ja h osutatud erieesmärkidega ;

a)	suurendada ELi veinitootjate majanduslikku jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet vastavalt artikli 6 lõike 1 punktidele a, b ja c ;

Muudatusettepanek 338

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)

panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvate tootmissüsteemide parandamisse ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisse, sealhulgas toetades viinamarjakasvatajaid sisendite kasutamise vähendamisel ja keskkonnahoidlikumate meetodite ja viljelustavade rakendamisel, ning säilitada traditsiooniliste liidu sortide mitmekesisus; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud erieesmärkidega.

Muudatusettepanekud 339 ja 820cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)

tõhustada liidu veiniettevõtete tulemuslikkust ning nende kohandamist turunõudlusele, samuti suurendada nende konkurentsivõimet viinamarjasaaduste tootmisel ja turustamisel, sealhulgas energia säästmine, üleilmne energiatõhusus ja säästlikkuse protsessid; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g ja h osutatud erieesmärkidega;

tõhustada liidu veiniettevõtete tulemuslikkust ning nende kohandamist turunõudlusele, samuti suurendada nende pikaajalist konkurentsivõimet viinamarjasaaduste tootmisel ja turustamisel, sealhulgas energia säästmine, üleilmne energiatõhusus ja säästlikkuse protsessid; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g ja h osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 340

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	parandada tarnete koondamist, pidades silmas majandustulemusi ja sektorite ülesehitust, kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgiga;

Muudatusettepanek 341

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	kasutada veinitootmise kõrvalsaadusi tööstuses ja energeetikas liidu veini kvaliteedi tagamiseks, kaitstes samal ajal keskkonda; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega;

f)	kasutada veinitootmise kõrvalsaadusi ja jääke tööstuses, energeetikas või põllumajanduses liidu veini kvaliteedi tagamiseks, kaitstes samal ajal keskkonda; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 342

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	tõhustada liidu viinamarjaveinide konkurentsivõimet kolmandates riikides; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja h osutatud eesmärkidega;

h)	parandada liidu viinamarjaveinide konkurentsivõimet kolmandates riikides , sealhulgas veiniturgude avamine, mitmekesistamine ja tugevdamine ; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja h osutatud eesmärkidega;

Muudatusettepanek 343

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ia)	tagada viinamarjakasvatuse majanduslik jätkusuutlikkus ja kasumlikkus piirkondades, kus on märkimisväärsed looduslikud piirangud, kallakutel asuvatel aladel ja vähem arenenud piirkondades kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja h sätestatud konkreetsetele eesmärkidele;

Muudatusettepanek 820cp7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõik 1 – punkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ib)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse; see eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärkidega.

Muudatusettepanekud 344 ja 1122cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)

viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas viinapuude taasistutamine, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt; siia alla ei kuulu viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse samale maatükile varasemat viljelussüsteemi kasutades sama viinamarjasort;

viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas viinapuude taasistutamine, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt , või pärast vabatahtliku väljajuurimist taasistutamiseks kliimamuutustega kohanemise põhjustel ning geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks ; siia alla ei kuulu viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse samale maatükile varasemat viljelussüsteemi kasutades sama viinamarjasort;

Muudatusettepanekud 345 ja 1122cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)	viinapuude istutamine maa-aladele, mis on antud määruse (EL) nr 1308/2013 I jaotise III peatüki sätestatud lubade andmise süsteemi alusel kadumisohus olevates traditsioonilistes veinitootmise piirkondades, mille määratlevad liikmesriigid, kui veinitootmise mitmekesisuse kaitsmise meede;

Muudatusettepanekud 346 ja 1122cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ab)	teadusuuringud ja eksperimentaalne tootmine ning muud meetmed, eriti Euroopa viinamarjasortide mitmekesisuse säilitamise, uurimise ja sortidevahelise ja sordisisese mitmekesisuse parandamise valdkonnas ning tegevused nende majandusliku kasutamise edendamiseks;

Muudatusettepanekud 347 ja 1122cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ac)	pestitsiidide kasutamise vähendamise meetmed;

Muudatusettepanekud 348 ja 1122cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt a d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ad)	riskide võtmise vähendamise meetmed viinamarjakasvatajate puhul, kes tahavad muuta põhjalikult oma tegevust ja toodete süsteemi, et jätkusuutlikumalt toota, sealhulgas struktuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse lisamisega;

Muudatusettepanekud 349 ja 1122cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud töötlemisrajatistesse ja veinitootmise taristusse ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse;

materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud veiniettevõtetesse, sealhulgas kallakutel asuvates ja astangulistes piirkondades, välja arvatud toimingud, mis on seotud punktis a kirjeldatud sekkumisviisiga, töötlemisrajatistesse ja veinitootmise taristusse ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse; selliste investeeringute eesmärk võib olla viinamarjaistanduste kaitsmine kliimast tulenevate ohtude eest ja põllumajanduslike majapidamiste kohandamine liidu uute õiguslike nõuetega;

Muudatusettepanekud 350 ja 1122cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	saagikindlustus loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju, halbadest ilmastikutingimustest, loomadest, taime haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu;

d)	saagikindlustus loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju, halbadest ilmastikutingimustest, loomadest, taime haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning samal ajal selle tagamine, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid ;

Muudatusettepanekud 351 ja 1122cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud innovatsiooni, mis seisneb veinitootmise uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete , tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamises, samuti muud investeeringud lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides, sealhulgas teadmiste vahetamiseks;

materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud digiüleminekusse ja innovatsiooni, mis seisneb uuenduslike toodete ja määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud toodete või veinitootmise kõrvaltoodetega seotud tehnoloogiliste protsesside , tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamises, samuti muud investeeringud lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides, sealhulgas teadmiste vahetamiseks ja/või kaasaaitamiseks kliimamuutustega kohanemisele ;

Muudatusettepanekud 353 ja 1122cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)	teavitustegevus liikmesriikides seoses liidu veinide vastutustundliku tarbimise soodustamisega ning päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavate liidu kvaliteedikavade edendamisega ;

g)	teavitustegevus liikmesriikides seoses liidu veinide vastutustundliku tarbimise soodustamisega;

Muudatusettepanekud 354 ja 1122cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ga)	meetmed, mis on suunatud turgude paremale tundmisele, nt olemasolevate turgude majanduslike ja õiguslike uuringute teostamine, samuti veiniturismi edendamise meetmed, mille eesmärk on suurendada eurooplaste teadlikkust viinamarjaistanduste kohta;

Muudatusettepanekud 355 ja 1122cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	kolmandates riikides toimuv müügiedendustegevus , mis koosneb ühest või mitmest järgmisest elemendist :

h)	kolmandates riikides toimuv müügiedendus- ja teavitustegevus , mis koosneb ühest või mitmest järgmisest meetmest ja tegevusest, millega püütakse parandada veinisektori konkurentsivõimet ning avada, luua, mitmekesistada või tugevdada turge :

Muudatusettepanekud 356 ja 1122cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)	uurimused uute turgude kohta , mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks;

iv)	uute või olemasolevate turgude uuringud , mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks ja tugevdamiseks ;

Muudatusettepanekud 357 ja 1122cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt h – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)	tehniliste toimikute ettevalmistamine, sealhulgas laboratoorsed testid ja hindamised, veinivalmistustavade eeskirjade, taimekaitse- ja hügieenieeskirjade, aga ka muude kolmandate riikide nõudmiste jaoks veinisektori toodete impordil, et hõlbustada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele;

vi)

tehniliste toimikute ettevalmistamine, sealhulgas laboratoorsed testid ja hindamised, veinivalmistustavade eeskirjade, taimekaitse- ja hügieenieeskirjade, aga ka muude kolmandate riikide nõudmiste jaoks veinisektori toodete impordil, et takistada kolmandate riikide turgudele juurdepääsu piiramist või juurdepääsu võimaldada ;

Muudatusettepanekud 358 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ia)	veekasutuse ja -majanduse parandamise meetmed;

Muudatusettepanekud 359 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõik 1 – punkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ib)	mahepõllumajanduslik tootmine;

Muudatusettepanekud 360 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ic)	integreeritud tootmine;

Muudatusettepanekud 361 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

id)	täppis- ja digiteeritud tootmine;

Muudatusettepanekud 362 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ie)	mullakaitse ja muldade süsinikusisalduse suurendamine;

Muudatusettepanekud 363 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

if)	elurikkust ja maastikuhooldust soodustavate elupaikade loomine või säilitamine, sealhulgas nende ajaloolise eripära säilitamine;

Muudatusettepanekud 364 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ig)	viinamarjade kahjurikindluse ja viinamarjahaiguste suhtes vastupanuvõime suurendamine;

Muudatusettepanekud 365 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – punkt i h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ih)	jäätmete tekitamise vähendamine ning jäätmekäitluse tõhustamine.

Muudatusettepanekud 366 ja 1122cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esimese lõigu punktis h osutatud müügiedendusmeetmeid kohaldatakse üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort.

Muudatusettepanek 367

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga liikmesriigid põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide ja sekkumisliikide valikut veinisektoris. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised.

2. Iga liikmesriigid põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide ja sekkumisviiside valikut veinisektoris. Valitud sekkumisviisidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised. Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted teavitustegevuse ja müügiedenduse kohta, mida viivad kõigi asjaomaste ettevõtete nimel läbi kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid haldavad asutused, eeskätt seoses nende meetmete maksimaalse kestusega.

Muudatusettepanek 368

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liidu rahaline toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktis a, ei tohi ületada 50 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest või 75 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest vähem arenenud piirkondades .	Liidu rahaline toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktis a, ei tohi ületada 50 % viinamarjaistanduste vabatahtliku ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest või 75 % viinamarjaistanduste kohustusliku ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest.

Muudatusettepanek 369

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades;

a)	50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades , järskudel nõlvadel ja saarepiirkondades asuvates viinamarjakasvatustes, mis ei kuulu käesoleva lõigu punktides c ja d osutatute alla ;

Muudatusettepanek 370

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	75 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349;

c)	85 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349;

Muudatusettepanek 371

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Liidu rahaline abi artikli 52 lõike 1 punktides aa, ab, ac, fa, ia, ib, ic, id, ie, if, ig ja ih osutatud eesmärkide saavutamiseks ei tohi ületada 50 % otsestest või rahastamiskõlblikest kuludest.

Muudatusettepanek 372

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades;

a)	50 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest vähem arenenud piirkondades , järskudel nõlvadel ja saarepiirkondades asuvates viinamarjakasvatustes, mis ei kuulu käesoleva lõigu punktides c ja d osutatute alla ;

Muudatusettepanek 373

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	75 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349;

c)	85 % rahastamiskõlblikest investeeringukuludest äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 349 esimeses lõigus ;

Muudatusettepanek 374

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu rahalist toetust antakse esimeses lõigus osutatud maksimumtasemel üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele soovituse 2003/361/EÜ tähenduses; siiski võib seda kohaldada kõikide ettevõtjate puhul äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349, ja Egeuse mere väikesaartele, mis on määratud kindlaks määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2.

välja jäetud

Muudatusettepanek 375

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettevõtjate puhul, kes ei ole hõlmatud soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 ja kus on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse esimeses lõigus osutatud piirmäära poole võrra.

Esimeses lõigus kehtestatud ülemmäärasid võib vähendada selliste ettevõtjate tehtud investeeringute korral, kes ei ole mikroettevõtjad ega väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad. Siiski võib neid kohaldada kõikide ettevõtjate puhul äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, ja Egeuse mere väikesaartele, mis on määratud kindlaks määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikes 2.

Muudatusettepanek 376

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liidu rahaline toetus teavitustegevusele ja müügiedendusele, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktides g ja h, ei tohi ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest.	6. Liidu rahaline toetus teavitustegevusele ja müügiedendusele, millele on osutatud artikli 52 lõike 1 punktides g ja h, ei tohi ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest. Liikmesriigid võivad ettevõtjate suuruse järgi diferentseerida, et suurendada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavat toetust.

Muudatusettepanek 377

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga asjaomane liikmesriik esitab oma ÜPP strateegiakavas selliste kulude minimaalse osakaalu, mis on ette nähtud keskkonnakaitseks , kliimamuutustega kohanemiseks , tootmissüsteemide ja -protsesside jätkusuutlikkuse tõhustamiseks , liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamiseks , energia säästmiseks ja ülemaailmse energiatõhususe parandamiseks veinisektoris.

4. Iga asjaomane liikmesriik tagab oma ÜPP strateegiakavas , et vähemalt 5 % kuludest nähakse ette või vähemalt üks meede võetakse selliste eesmärkide täitmiseks, millega soodustatakse keskkonnakaitset , kliimamuutustega kohanemist , tootmissüsteemide ja -protsesside jätkusuutlikkuse tõhustamist , liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamist , energia säästmist ja ülemaailmse energiatõhususe parandamist veinisektoris , kooskõlas artikli 51 punktides aa, b ja f sätestatud eesmärkidega .

Muudatusettepanek 378

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Kõiki enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] heaks kiidetud programme juhitakse kuni nende lõpuleviimise kuupäevani vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013.

Muudatusettepanek 379

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriik määrab oma ÜPP strateegiakavas kindlaks ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisliiki oma valitud eesmärkide, saavutamiseks, nagu on ette nähtud lõikega 1. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määrab liikmesriik kindlaks sekkumised. Artikli 82 lõikes 3 nimetatud liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide, sekkumisliikide ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku sekkumiste valikut.

2. Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriik määrab oma ÜPP strateegiakavas kindlaks ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisviisi oma valitud eesmärkide saavutamiseks, nagu on ette nähtud lõikega 1. Valitud sekkumisviisidest lähtuvalt määrab liikmesriik kindlaks sekkumised. Artikli 82 lõikes 3 nimetatud liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide, sekkumisviiside ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku sekkumiste valikut ilma, et ta oleks kohustatud läbi viima artikli 103 lõikes 1 osutatud eelhindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ning artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi .

Muudatusettepanek 380

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	vähendada keskkonnamõju ja panustada kliimameetmetesse oliivipuude kasvatamise teel; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega;

c)	vähendada keskkonnamõju ja panustada kliimameetmetesse kliimamuutustega kohanemise ja nende vähendamisega oliivipuude kasvatamise teel; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 381

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	parandada oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteeti; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud erieesmärgiga ;

d)	parandada oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteeti; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja f osutatud erieesmärkidega ;

Muudatusettepanek 382

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	vältida ja juhtida riske, et suurendada kahjurikindlust, hoida ära oliiviõli- ja lauaoliivituru kriise ja nendega toime tulla; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis h osutatud erieesmärgiga.

f)	vältida ja juhtida riske, et suurendada kahjurikindlust, hoida ära oliiviõli- ja lauaoliivituru kriise ja nendega toime tulla , sealhulgas ennetamise parandamine ja kahjurikindluse suurendamine ; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärgiga;

Muudatusettepanek 1241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitse ja parandamine, sealhulgas mulla säilitamine.

Muudatusettepanek 383

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklis 56 osutatud eesmärgi saavutamiseks valivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas välja ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisliiki. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised.	1. Artiklis 56 osutatud eesmärgi saavutamiseks valivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas välja ühe või mitu artiklis 60 osutatud sekkumisviisi , mis määratakse kindlaks liikmesriigi tasandil . Valitud sekkumisviisidest lähtuvalt määravad nad kindlaks sekkumised.

Muudatusettepanek 384

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sekkumised, mille artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid kindlaks määravad, viiakse ellu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade abil. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 61 ja 62.	2. Sekkumised, mille artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid kindlaks määravad, viiakse ellu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude ja/või tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiidetud rakenduskavade abil. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 61 ja 62.

Muudatusettepanek 385

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Erandina lõikest 2 võivad artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid usaldada rakenduskavade rakendamise määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelistele organisatsioonidele, kui need organisatsioonid on juba kehtestanud sarnase programmi määruse (EL) nr 1308/2013 alusel.

Muudatusettepanek 386

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)

75 % tegelikest kuludest sekkumisliikide puhul, millele on osutatud artikli 60 lõike 1 punktides f ja h, kui rakenduskava rakendatakse vähemalt kolmes kolmandas riigis või mittetootja-liikmesriigis vähemalt kahest tootja-liikmesriigist pärit tootjaorganisatsiooni poolt, ning 50 % tegelikest kuludest kui selle sekkumisliigi puhul ei ole kõnealune tingimus täidetud.

85 % tegelikest kuludest sekkumisviiside puhul, millele on osutatud artikli 60 lõike 1 punktides f ja h, kui rakenduskava rakendatakse vähemalt kolmes kolmandas riigis või mittetootja-liikmesriigis vähemalt kahest tootja-liikmesriigist pärit tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu poolt, ning 50 % tegelikest kuludest kui selle sekkumisviisi puhul ei ole kõnealune tingimus täidetud.

Muudatusettepanek 387

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

da)	saarepiirkondade puhul suurendatakse punktides a–d nimetatud protsente 10 % võrra.

Muudatusettepanek 388

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad täiendava rahastamise kuni 50 %-le kuludest, mida liidu rahaline toetus ei kata.	välja jäetud

Muudatusettepanekud 824 ja 1242

Ettepanek võtta vastu määrus

III jaotis 3 – peatükk 3 – jagu 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 58a

Liblikõieliste kultuuride sektori eesmärgid

Sõltumata artiklites 5 ja 6 osutatud üldeesmärkidest, taotlevad liikmesriigid liblikõieliste kultuuride sektoris järgmisi eesmärke:

a)	toetuskava suurendab liidus liblikõieliste kultuuride kestlikku tootmist ja tarbimist, et suurendada toidu ja söödaga omavarustatust vastavalt I lisas kehtestatud eesmärkidele;

sõltuvuse vähendamine kontsentreeritud söödasegudest, mis sisaldavad soja, eelkõige kui see pärineb piirkonnast, mida on hiljuti raadatud või mille maakasutuseesmärki on muudetud, vastavalt kestliku arengu eesmärgile 15, ELi lubadusele hoiduda täielikult raadamisest ja eraettevõtjate kohustumisele vältida täielikult raadamist;

c)	toitainetsüklite sulgemine ja nende piiramine kohalike ja piirkondlike vesikondadega vastavalt veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EÜ;

d)	kohalike ja piirkondlikke toidu- ja loomasöödaturgude ja kohalike tingimustega kohandatud madala sisendiga seemnesortide turgude tugevdamine.

Asjaomases sektoris rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaalaste kohustuste ja õigusaktidega ega tohi põhjustada otsest või kaudset maakasutuse muutust, ning neil peab olema ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitega globaalse biosfääri haldusmudeli (GLOBIOM) põhjal tegelik positiivne mõju.

Artikkel 58b

Sekkumisviisid

Artiklis 58a osutatud eesmärkide saavutamiseks valivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades ühe või mitu järgmistest sekkumisviisidest:

investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse; teadusuuringuteks mõeldud ja eksperimentaaltoodang ning muud meetmed, sealhulgas tegevused, mille eesmärk on:

i)	mullakaitse, sealhulgas tegelik ja tõestatud muldade süsinikusisalduse suurendamine, ilma süsteemse tuginemiseta pestitsiididele;

ii)	veekasutuse ja veemajanduse, sealhulgas vee säästmise tõhustamine;

iii)	muutuvate kliimatingimustega kohandatud puu- ja köögiviljasortide ning viljelustavade kasutamise edendamine;

iv)	viljelustavade parandamine, et suurendada kultuuride kahjurikindlust ja vähendada nende vastuvõtlikkust kahjuritele;

v)	pestitsiidide kasutamise ja neist sõltumise vähendamine;

vi)	elurikkust soodustavate põllumajanduslike elupaikade loomine ja säilitamine pestitsiide kasutamata;

b)	nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses kliimamuutustega kohanemisega ja nende mõju leevendamisega, samuti põllumajandustootjapoolse kõige asjakohasema külvikorra valimise osas;

c)	koolitus, sealhulgas kootsimine ja parimate tavade vahetamine;

d)	mahepõllumajanduslik tootmine ja meetodid;

e)	meetmed, mille eesmärk on suurendada toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist.

Muudatusettepanek 389

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid püüavad saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki artikli 39 punktis f osutatud muudes sektorites:	Kooskõlas artiklitega 5 ja 6 püüavad liikmesriigid saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki artikli 39 punktis f osutatud muudes sektorites:

Muudatusettepanek 390

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	planeerida tootmist ja kohandada seda vastavalt nõudlusele, eriti seoses kvaliteedi ja koguse , tootmiskulude optimeerimise, investeeringutasuvuse ja omahindade tasakaalustamisega; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i osutatud erieesmärkidega;

a)	planeerida tootmist ja kohandada seda vastavalt nõudlusele, eriti seoses kvaliteedi , koguse ja mitmekesisuse , tootmiskulude optimeerimise, investeeringutasuvuse ja omahindade tasakaalustamisega; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 391

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	tarnete koondamine ja asjaomaste toodete turule laskmine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega;

b)	tarnete koondamine ja asjaomaste toodete turule laskmine ning lepingute kollektiivläbirääkimiste edendamine ; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 392

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)

teha teadusuuringuid jätkusuutlike tootmismeetodite vallas ja need meetodid välja arendada , sealhulgas kahjurikindlus, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad ja tootmistehnikad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c ja i osutatud erieesmärkidega;

uurida ja arendada jätkusuutlikke tootmismeetodeid ja neid rakendada , sealhulgas kahjurikindlus ja vastupanuvõime loomahaigustele ning kliimamuutustele , geneetiline mitmekesisus, mullakaitse, bioohutuse tugevdamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine ning pikaajalist majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad ja tootmistehnikad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, c , d, e, f ja i osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 393

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)

edendada, arendada välja ja rakendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, loomade heaolu standardeid, kahjurikindlust, keskkonnahoidlikke viljelustavasid. tootmistehnoloogiat ja tootmismeetodeid, keskkonnahoidlikku kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist ja käitlemist, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla ja muude loodusvarade kaitset; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega;

edendada, arendada välja ja rakendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, loomade heaolu standardeid, kahjurikindlust, keskkonnahoidlikke viljelustavasid, tootmistehnoloogiat ja tootmismeetodeid, vastupanuvõimet loomahaigustele, keskkonnahoidlikku kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist ja käitlemist, loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla ja muude loodusvarade kaitset ; heitkoguste vähendamine ja energiatõhususe suurendamine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e ja f osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 394

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis d;

e)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse , sealhulgas troopiliste ja zoonootiliste haiguste ennetamisse ja ohjamisse , nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis d;

Muudatusettepanek 395

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega;

suurendada toodete kaubanduslikku väärtust, sealhulgas parandada tootekvaliteeti ja turu segmenteerimist ning edendada selliseid tooteid, mis kuuluvad kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riiklike kvaliteedikavade alla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 396

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)	korraldada ühe või mitme artikli 40 punktis f osutatud sektori toodete müügiedendust ja turustamist; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega;

g)	korraldada ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud sektori toodete müügiedendust ja turustamist; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 397

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	vältida ja juhtida riske, et hoida ära ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud ühe või mitme sektori turukriise ja nendega toime tulla. kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega.

h)	vältida , maandada ja juhtida riske, et hoida ära ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud ühe või mitme sektori turukriise ja nendega toime tulla. kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega;

Muudatusettepanek 398

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ha)	hoida ära kariloomade vastu suunatud kiskjarünnakud;

Muudatusettepanek 399

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

hb)	panustada valgurikaste taimede, eelkõige sööda ja kaunviljade edendamise liidu strateegiasse.

Muudatusettepanekud 400 ja 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 59 punktides a–g osutatud eesmärkide saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:	1. Artikli 56 punktides a–fa ja artikli 59 punktides a–g osutatud eesmärkide saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas kaks või rohkem sekkumist järgmistest sekkumisviisidest:

Muudatusettepanekud 401 ja 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)	mullakaitse, sealhulgas muldade süsinikusisalduse suurendamine;

i)	mullakaitse ja mulla viljakuse ja struktuuri taastamine , sealhulgas mulla degradeerumise ennetamine ja muldade süsiniku sidumise võime suurendamine ning väetistest tulenevate saasteainete vähendamine ;

Muudatusettepanek 402

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)	veekasutuse ja -majanduse parandamine, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž;

ii)	mõistliku veekasutuse ja -majanduse parandamine, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž , aidates kaasa veekogude heale seisundile ;

Muudatusettepanek 403

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)	energia säästmine ja energiatõhususe suurendamine;

iv)	energia säästmine ja energiatõhususe suurendamine , sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutamine, näiteks põllumajandusjääkide säästev kasutamine ;

Muudatusettepanek 404

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iva)	saastavate gaaside ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine;

Muudatusettepanekud 405 ja 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v)	ökoloogiline pakendamine;

v)	ökoloogiline pakendamine ja pakendijäätmete tekke vähendamine ;

Muudatusettepanekud 406 ja 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)	loomatervis ja loomade heaolu;

vi)	bioohutus, loomatervise kaitse ja loomade heaolu , sealhulgas säästev majandamine ning troopiliste ja zoonootiliste haiguste ennetamine ;

Muudatusettepanek 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vii)	jäätmete tekitamise vähendamine ning kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamise ja käitlemise tõhustamine;

vii)	heitkoguste ja jäätmete tekitamise vähendamine ning kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamise ja käitlemise tõhustamine;

Muudatusettepanek 407

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

viia)

troopiliste ja zoonootiliste haiguste ennetamine ja ohjamine;

Muudatusettepanekud 408 ja 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt viii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

viii)

kahjurikindluse suurendamine ;

viii)

põllukultuuride kahjuritele vastupanuvõime parandamine integreeritud taimekaitse edendamise kaudu, mis hõlmab ka asjakohaseid juhtimis- ja viljelustavasid, ning loomahaiguste vastu võitlemise abil ;

Muudatusettepanekud 409 ja 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ix

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ix)	pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamine;

ix)	pestitsiidide kasutamise märkimisväärne vähendamine;

Muudatusettepanek 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ix a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ixa)	loomahaigustele vastupanuvõime parandamine ja antibiootikumide kasutamise vähendamine;

Muudatusettepanek 410

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

x)	elurikkust soodustavate elupaikade loomine ja säilitamine;

x)	elurikkust soodustavate elupaikade loomine ja säilitamine ja kohalike sortide edendamine ;

Muudatusettepanek 411

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

xa)	antimikroobikumide kasutamise vähendamine;

Muudatusettepanek 412

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

xb)	toodangu kasvatamise, koristamise ja kohaletoimetamise tingimuste parandamine;

Muudatusettepanek 413

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

xc)	järelevalvemeetmed, turualased teadmised ja turu järelevalve;

Muudatusettepanek 414

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt a – alapunkt x d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

xd)	kariloomade vastu suunatud kiskjarünnakute ärahoidmine;

Muudatusettepanekud 415 ja 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses kliimamuutustega kohanemisega ja nende mõju leevendamisega ;

nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses tootmiskvaliteedi, elurikkuse ja keskkonnaga, kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemisega ning kahjurite ja loomahaiguste vastu võitlemisega, kahjurikindluse ja loomahaigustele vastupanuvõime parandamisega ning tootekvaliteedi parandamisega ;

Muudatusettepanek 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	koolitus, sealhulgas kootsimine ja parimate tavade vahetamine;

c)	koolitus, sealhulgas kootsing ja parimate tavade vahetamine eelkõige mahepõllumajanduse, permakultuuri kujundamise kursuste ja süsiniku kasutamise tõhustamise tavade alal ;

Muudatusettepanek 416

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

da)	integreeritud tootmine;

Muudatusettepanek 417

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	meetmed, mille eesmärk on suurendada ühe või mitme artikli 40 punktis f osutatud sektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

e)	meetmed, mille eesmärk on suurendada ühe või mitme artikli 39 punktis f osutatud sektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

Muudatusettepanek 418

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	jälgitavuse ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate toodete kvaliteedi järelevalve.

h)	kogu tootmisahela ulatuses jälgitavuse ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate toodete kvaliteedi järelevalve , sealhulgas oliivide ja õli päritolu jälgitavus tootmisahela eri etappides ning teave tootmismeetodite kohta;

Muudatusettepanek 419

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ha)	kolmandate riikide fütosanitaar- ja veterinaarprotokollide rakendamine.

Muudatusettepanek 420

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 59 punktis h osutatud eesmärgi saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:	2. Punktis f või artiklis 56 ja artikli 59 punktis h osutatud eesmärgi saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisviisidest:

Muudatusettepanek 421

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks;

b)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, muutes nii turuleviidavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks ja kohandades pakkumist paremini nõudlusele ;

Muudatusettepanek 422

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine;

c)	tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine , samuti toodete töötlemine nende ladustamise hõlbustamiseks ;

Muudatusettepanekud 423 ja 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	viljapuude taasistutamine liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt seal, kus see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel või kohanemiseks kliimamuutustega;

d)	viljapuude või oliivisalude taasistutamine liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt seal, kus see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel või kus see on vajalik kohanemiseks kliimamuutustega;

Muudatusettepanek 424

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

da)	loomade tervise ja heaolu toetamise meetmed;

Muudatusettepanek 425

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

db)	loomakarja taastamine pärast tervishoiu kaalutlustel toimunud sundtapmist või looduskatastroofidest tingitud kaotusi;

Muudatusettepanek 426

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

dc)	geneetiliste ressursside parandamine;

Muudatusettepanek 427

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt d d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

dd)	põllumajanduslikus majapidamises kohustusliku sanitaarperioodi pikendamine loomataudide kriisi tõttu;

Muudatusettepanek 826cp

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	saagi- ja toodangukindlustus, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid.

saagi- ja toodangukindlustus, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega on samal ajal tagatud, et kõik toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid. Kindlustust ei anta, kui tootjad ei võta aktiivselt meetmeid oma riskide miinimumini viimiseks.

Muudatusettepanek 428

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Liikmesriigid tagavad, et artikli 59 punktis h osutatud eesmärkidega seotud sekkumised ei ületa tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade kogukulu ühe kolmandiku võrra .	7. Liikmesriigid tagavad, et artikli 59 punktis h osutatud eesmärkidega seotud sekkumised ei moodusta tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade kogukulust enam kui 50 % .

Muudatusettepanek 429

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendusfondid	Tootjaorganisatsioonide rakendusfondid

Muudatusettepanek 430

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Lõikes 1 ettenähtud 50 % piirmäär tõstetakse 60 %-le määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude jaoks esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamise aastat ning üksnes looduslike piirangutega piirkondades tegutsevate tootjaorganisatsioonide jaoks.

Muudatusettepanek 431

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	keskkonna- , kliima- ja muud halduskohustused;

a)	põllumajandus- ja keskkonnasäästlikkuse , kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning muud majandamiskohustused;

Muudatusettepanek 432

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi ;

e)	noorte põllumajandustootjate , uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning kestliku põllumajandusettevõtluse stardi- ja arendusabi ;

Muudatusettepanek 433

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ea)	maapiirkondade naised;

Muudatusettepanek 434

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	teadmiste vahetamine ja teave;

h)	teadmiste vahetamine ja teave; ja

Muudatusettepanekud 435, 1123cp2 ja 1165cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ha)	digitehnoloogia kasutuselevõtt;

Muudatusettepanek 1133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 65

Keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused

Põllumajandus- ja keskkonnasäästlikkus , meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ja muud keskkonnale kasulikud majandamiskohustused

1. Liikmesriigid võivad anda toetust keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustuste täitmiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1. Liikmesriigid võivad anda toetust põllumajanduse säästlikele keskkonnatavadele , kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks , sealhulgas looduslike riskide ohjamiseks , ja muude majandamiskohustuste , nagu metsamajandus, geneetiliste ressursside kaitse ja parandamine ning loomatervis ja loomade heaolu , täitmiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

2. Iga liikmesriik lisab põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused oma ÜPP strateegiakavasse.

3. Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust kogu oma territooriumil kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajadustega.

3. Käesoleva sekkumisviisi alusel annavad liikmesriigid toetust kogu oma territooriumil kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike vajadustega. Selle toetuse maksimumsummad on sätestatud IXaa lisas.

4. Liikmesriigid eraldavad toetust põllumajandusettevõtjatele ja muudele toetusesaajatele , kes võtavad vabatahtlikult halduskohustusi artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamise huvides.

4. Liikmesriigid eraldavad toetust põllumajandusettevõtjatele, nende rühmadele ja muudele maavaldajatele , kes võtavad vabatahtlikult majandamiskohustusi , nagu märgalade ja orgaaniliste muldade asjakohane kaitse , artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomaste erieesmärkide saavutamise huvides. Esmatähtsaks võib pidada kavasid, mis on suunatud konkreetselt kohalike keskkonnatingimuste ja -vajaduste lahendamisele ning aitavad asjakohastel puhkudel kaasa XI lisas loetletud õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamisele.

5. Käesoleva sekkumisliigi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mis:

5. Käesoleva sekkumisviisi alusel toetavad liikmesriigid üksnes neid kohustusi, mis:

(a)	on rangemad kui kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos;

a)	on rangemad kui kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos;

(b)	on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud siseriikliku ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

b)	on rangemad kui väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse ennetamise asjaomased miinimumnõuded ning muud liidu õigusega ette nähtud asjaomased kohustuslikud nõuded;

(c)	on rangemad kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a;

c)	on rangemad kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a;

(d)	erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 28.

d)	erinevad toetuse eraldamisel võetud kohustustest lähtuvalt artiklist 28 või täiendavad neid , tagades topeltrahastamise vältimise .

6. Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta. Toetust makstakse välja aastapõhiselt.

6. Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Samuti annavad liikmesriigid toetusesaajatele rahalise stiimuli ja vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta, kas pindala hektari kohta või mõne teise kindlaksmääratud ühiku kohta olenevalt kohustuse iseloomust. Liikmesriigid võivad anda iga-aastast toetust tervet farmi hõlmavate programmide eest, mis on suunatud põllumajandustootmise süsteemide terviklikule ümberkujundamisele vastavalt selles punktis kirjeldatud eesmärkidele. Toetust makstakse välja aastapõhiselt.

6a. Toetuse suurus sõltub iga tootmismudelis muutuseid lubava tava või tavade kogu kestlikkuse ambitsiooni tasemest, põhinedes mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, et pakkuda osalemiseks tõhusat stiimulit. Liikmesriigid võivad toetusi diferentseerida ka tulenevalt piirangute laadist, mis võetud kohustuste tõttu põllumajandustegevust mõjutavad, ning vastavalt eri tootmissüsteemidele.

7. Liikmesriigid võivad edendada ja toetada ühiseid kavu ja tulemuspõhiseid toetuskavu, et julgustada põllumajandustootjaid tegema märkimisväärset pingutust, et parandada keskkonna kvaliteeti suuremas ulatuses ja mõõdetaval viisil.

7. Liikmesriigid võivad edendada ja toetada vabatahtlikke ühiseid kavu ja majandamiskohustuste kombinatsiooni kohapeal juhitavate skeemide kujul ja tulemuspõhiseid toetuskavu, sealhulgas territoriaalse lähenemise teel , et julgustada põllumajandustootjaid ja nende rühmi tegema märkimisväärset pingutust, et parandada keskkonna kvaliteeti suuremas ulatuses ja mõõdetaval viisil. Nad tagavad kõik vajalikud vahendid nõustamise, koolituse ja teadmusiirde näol, et oma tootmissüsteeme muutvaid põllumajandustootjaid abistada.

8. Kohustused võetakse viieks ja seitsmeks aastaks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada teatavat kavandatud keskkonnaalast kasu, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse ajavahemiku lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning uute kohustuste puhul, mis tulenevad esialgsel ajavahemikul kantud kohustusest, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas lühema ajavahemiku.

8. Kohustused võetakse tavaliselt viieks ja seitsmeks aastaks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada teatavat kavandatud keskkonnaalast kasu, sealhulgas võttes arvesse metsanduse pikaajalist iseloomu , võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse ajavahemiku lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine. Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning uute kohustuste puhul, mis tulenevad esialgsel ajavahemikul kantud kohustusest, võivad liikmesriigid määrata oma ÜPP strateegiakavas lühema ajavahemiku.

9. Kui käesoleva sekkumisliigi alusel antakse toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustele, mille alusel hakatakse kasutama või säilitatakse määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavu ja meetodeid, ning metsa-, keskkonna- ja kliimateenused , kehtestavad liikmesriigid hektari kohta makstava toetuse.

9. Kui käesoleva sekkumisviisi alusel antakse toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustele, sealhulgas mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele üleminekule või nende säilitamisele vastavalt määrusele (EÜ) nr 834/2007, integreeritud taimekaitsele, agrometsandussüsteemide kaitsele ning metsa-, keskkonna- ja kliimateenustele , kehtestavad liikmesriigid hektari kohta makstava toetuse, mida makstakse olenevalt kohustuse iseloomust pindala hektari kohta või mõne teise kindlaksmääratud ühiku alusel .

10. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva sekkumisliigi alusel tööd tegevatel inimestel on juurdepääs vastava tegevuse rakendamiseks vajalikele teadmistele ja teabele.

10. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva sekkumisviisi alusel tööd tegevatel inimestel on vastava tegevuse rakendamiseks ligipääs vajalikele asjakohastele teadmistele ja teabele ning et neile, kes seda vajavad, tehakse kättesaadavaks asjakohane koolitus, samuti oskusteave, et aidata oma tootmissüsteeme muuta soovivaid põllumajandustootjaid .

11. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuv sekkumine on kooskõlas artikliga 28.

Muudatusettepanekud 448 ja 1166cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad anda toetust looduslike või muude pindalapõhised piirangute puhul käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele.	1. Liikmesriigid võivad anda toetust looduslike või muude piirkonna eripärast tulenevate piirangute puhul , sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad, käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanekud 449 ja 1166cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõnealust toetust antakse tegelikele põllumajandustootjatele määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohaselt kindlaks määratud alade eest.	2. Kõnealust toetust antakse tegutsevatele põllumajandustootjatele määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohaselt kindlaks määratud alade eest ja Horvaatia Vabariigi sõjas kannatanud alade eest.

Muudatusettepanekud 450 ja 1166cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a. Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse siseriikliku õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

Muudatusettepanek 451

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel alal looduslike või muude pindalapõhiste piirangutega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud.

3. Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel alal looduslike või muude piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud. Nad võivad anda toetusesaajatele ka rahalise stiimuli jätkata põllumajandustegevust nendes piirkondades. Toetuse summat võib muuta, et võtta arvesse looduslike piirangute raskusastet, mis mõjutavad põllumajandustegevust ja põllumajandussüsteemi. Toetuse puhul võib asjakohastel puhkudel arvesse võtta ka sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid. Liikmesriigid tagavad, et toetuste arvutamine on nõuetekohane ja täpne ning ausate arvutamismeetoditega eelnevalt kindlaks määratud.

Muudatusettepanek 1166cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 3 osutatud täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud arvutatakse seoses looduslike või muude alapõhiste piirangutega, võrdlusena võib tuua pindalad, mis ei ole looduslike ja muude alapõhiste piirangutega hõlmatud.

Toetuse summat võib muuta, et võtta arvesse piiranguid, mis mõjutavad erinevate tootmissüsteemide põllumajandustegevust.

Liikmesriigid võivad kehtestada minimaalse toetuse piirmäära, millest väiksemat toetust ei anta.

Antavates toetustes võib vajaduse korral arvesse võtta ka sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnakriteeriume.

Muudatusettepanek 452

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest.	5. Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest ja selle suhtes kehtivad IXaa lisas kehtestatud miinimum- ja maksimumsummad .

Muudatusettepanek 1124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 67

Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid

1. Liikmesriigid võivad anda toetust direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2009/147/EÜ või direktiivi 2000/60/EÜ rakendamisest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite puhul käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele.

2. Kõnealuseid toetusi võib lõikes 1 osutatud ebasoodsate asjaoludega hõlmatud alade puhul anda põllumajandustootjatele, metsamaa valdajatele ning teistele maa haldajatele.

2. Kõnealuseid toetusi võib anda põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate ühendustele, metsamaa valdajatele, metsamaa valdajate ühendustele, metsaomanikele ja metsaomanike ühendustele . Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetust anda ka teistele maa haldajatele.

2a. Juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada toetusi kõnealuste juriidiliste isikute või rühma liikmete tasandil, kui individuaalsete liikmete puhul sätestatakse liikmesriigi õigusega õigused ja kohustused, mis on võrreldavad põllumajandusliku majapidamise juhi staatuses oleva üksiku põllumajandustootja õiguste ja kohustustega, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksualase seisundiga, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisesse.

3. Ebasoodsate asjaoludega hõlmatud alade kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid lisada sinna ka järgmised alad:

(a)	direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandus- ja metsaalad;

a)	direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandus- ja metsaalad;

(b)

muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisega, tingimusel et kõnealused alad ei ületa iga ÜPP strateegiakava territoriaalse kohaldamisala kohta 5 % Natura 2000 territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvatest aladest;

(c)	põllumajandusalad, mis direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kuuluvad veemajanduskavade alla.

c)	põllumajandusalad, mis direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kuuluvad veemajanduskavade alla.

4. Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel pindalal piirkondlike ebasoodsate teguritega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud.

4. Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda üksnes sellist toetust, millega hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel pindalal piirkondlike ebasoodsate teguritega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud.

5. Lõikes 4 osutatud täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud arvutatakse:

(a)

arvestades direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva määruse käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos, ning seoses põllumajandusmaa säilitamise tingimustega vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a;

(b)

arvestades direktiivi 2000/60/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui vastavad kohustuslikud majandamisnõuded, välja arvatud III lisas kehtestatud SMR 2 , ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; ning kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a.

arvestades direktiivi 2000/60/EÜ piiranguid seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui vastavad kohustuslikud majandamisnõuded, välja arvatud III lisas kehtestatud SMR 1 , ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos; ning kui põllumajandusmaa säilitamise tingimused vastavad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile a.

6. Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest.

6. Toetust antakse aasta kohta pindala hektari eest ja selle suhtes kehtivad IXaa lisas kehtestatud maksimumsummad .

Muudatusettepanek 1139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 68

Investeeringud

Artikkel 68

Investeeringud

1. Liikmesriigid võivad anda investeeringutoetust käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

1a. EAFRD toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab investeerimistegevusele eelnema seda laadi investeeringuid käsitleva õiguse kohane eeldatava keskkonnamõju hinnang, kui on tõenäoline, et investeering avaldab keskkonnale kahjulikku mõju.

2. Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavateks investeeringuteks, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. Metsandussektorile makstav toetus peab põhinema metsamajanduskaval või samaväärsel vahendil.

2. Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavateks investeeringuteks, sealhulgas kollektiivses vormis, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele. Metsandussektorile makstav toetus peab põhinema metsamajanduskaval , mis hõlmab kohaliku ökosüsteemiga kohanenud liikide istutamise nõuet, või samaväärsel vahendil teatavat liikmesriigi kindlaksmääratavat suurust ületavate ettevõtete puhul .

2a. Liikmesriigid eraldavad vähemalt 30 % käesolevas artiklis osutatud toetusest keskkonna- ja kliimaalasteks investeeringuteks, mis aitavad kaasa artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid kehtestavad kõnealuste investeeringute prioriteedid suurema toetuse, suurema punktisummaga hindamise ja muude sarnase mõjuga objektiivsete kriteeriumide abil.

Liikmesriigid võivad seada prioriteediks ka noorte põllumajandustootjate käesoleva artikli kohaselt tehtud investeeringud.

3. Liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlbmatutest investeeringutest ja kulukategooriatest ning see peab hõlmama vähemalt järgmist:

(a)	põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

a)	põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

(b)	toetusõiguste ostmine;

b)	toetusõiguste ostmine;

(c)	maa ostmine, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt, kasutades selleks rahastamisvahendeid;

c)	maa ostmine, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt, kasutades selleks rahastamisvahendeid;

(d)	loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine ;

d)	loomade ost , välja arvatud loomad, keda kasutatakse masinate asemel maastiku säilitamiseks ja kaitseks suurte röövloomade eest ;

da)	üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

(e)	laenu intressimäär, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;

e)	laenu intressimäär, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;

(f)	investeeringud niisutuseks, mis ei ole vastavuses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 kohase veekogude hea seisundi saavutamisega, sealhulgas niisutuse laiendamine, nii et see mõjutab veekogusid, mille olukorda hinnatakse asjaomases veemajanduskavas madalamaks kui hea;

(g)	investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu kohalikesse arengustrateegiatesse;

g)	investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu kohalikesse arengustrateegiatesse; samuti võivad liikmesriigid ette näha spetsiaalsed erandid investeeringute puhul lairibaühendusse, kui on kehtestatud selged kriteeriumid täiendavuse tagamiseks teistest liidu vahenditest antava toetusega;

(h)	investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega lähtuvalt säästva metsamajandamise põhimõtetest, mis on välja arendatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

h)	investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega lähtuvalt säästva metsamajandamise põhimõtetest, mis on välja arendatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

ha)	investeeringud, mis ei vasta loomatervist ja loomade heaolu käsitlevatele õigusaktidele või direktiivile 91/676/EMÜ;

hb)	investeeringud bioenergia tootmisse, mis ei ole kooskõlas taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega.

Esimese lõigu punkte a, b, d ja g ei kohaldata, kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu.

Erandina esimese lõigu punktidest a–h võivad liikmesriigid näha ette erandid saarepiirkondades, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, et võtta arvesse eraldatuse ja kaugusega seotud ebasoodsaid asjaolusid.

4. Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest .

4. Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks lisas IXa a sätestatud rahastamiskõlblikud kulud .

Toetuse maksimummäära võib suurendada järgmiste investeeringute puhul:

(a)	metsastamine ja mittetulusad investeeringud seoses keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f;

a)	metsastamine , agrometsandussüsteemide rajamine ja mittetulusad investeeringud , sealhulgas maakorraldus, seoses keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega, mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f;

(b)	investeeringud maapiirkonna põhiteenustesse;

b)	investeeringud maapiirkonna põhiteenustesse;

(c)	investeeringud loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamisse ning vastavatesse ennetusmeetmetesse metsa- ja põllumajanduskeskkonnas.

investeeringud põlengute, muu loodusõnnetuse ja katastroofi (sealhulgas tormid, üleujutused, kahjurid ja haigused, samuti metsade taastamine demineerimise teel) tagajärjel kahjustatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamisse ning vastavatesse ennetusmeetmetesse metsa- ja põllumajanduskeskkonnas , samuti investeeringud metsade tervise säilitamisse;

ca)	investeeringud uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja -süsteemidesse, mis osalevad samal ajal artikli 6 lõikes 1 punktides a, b, d, e ja f nimetatud eesmärkides;

cb)	investeeringud kariloomade kaitseks kiskjate eest;

cc)	investeeringud äärepoolseimatesse piirkondadesse ja looduslike piirangutega piirkondadesse, sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad;

cd)	loomade heaoluga seotud investeeringud.

Muudatusettepanek 475

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 68a

Investeeringud niisutusse

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 68 kohaldamist, käsitatakse uute ja olemasolevate niisutatud ja kuivendatud alade niisutuse puhul rahastamiskõlblike kuludena üksnes käesolevas artiklis sätestatud tingimustele vastavaid investeeringuid.

2. Direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt nõutavast veemajanduskavast on komisjonile teatatud kogu ala puhul, millel investeerimine toimub, samuti muude alade puhul, mille keskkonda võib investeerimine mõjutada. Eelnimetatud direktiivi artikli 11 kohaselt veemajanduskava alusel jõustuvad meetmed, mis on põllumajandussektori jaoks asjakohased, on täpsustatud asjaomases meetmeteprogrammis.

3. Teostatakse veemõõtmist, mis võimaldab mõõta vee kasutamist toetatud investeeringu tasandil, või tehakse selline mõõtmine võimalikuks investeeringu osana.

4. Olemasoleva niisutusrajatise või niisutusinfrastruktuuri elemendi parendamiseks tehtav investeering on rahastamiskõlblik üksnes siis, kui eelnevalt on hinnatud, et see annab vähemalt 5–25 % potentsiaalse veekokkuhoiu vastavalt olemasoleva rajatise või infrastruktuuri tehnilistele parameetritele.

Kui investeering mõjutab põhja- või pinnaveekogusid, mille puhul on asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on ainult vee koguse tõttu vähem kui hea:

a)	tagab investeering investeerimistasandil tõhusa veekasutuse vähenemise, mis ulatub vähemalt 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on investeeringuga võimalikuks tehtud;

kui investeering tehakse ühes ja samas põllumajanduslikus majapidamises, on selle tulemuseks samuti põllumajandusliku majapidamise kogu veekasutuse vähenemine kuni 50 % potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on tehtud võimalikuks investeerimistasandil. Põllumajandusliku majapidamise kogu veekasutus hõlmab majapidamise poolt müüdavat vett.

Ühtki lõike 4 tingimust ei kohaldata olemasolevasse rajatisse tehtava investeeringu suhtes, mis mõjutab üksnes energiatõhusust, või veehoidla rajamiseks tehtava investeeringu suhtes või investeeringu suhtes taaskasutatud vee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogu.

5. Investeering, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogu, on rahastamiskõlblik üksnes järgmistel tingimustel:

a)	veekogu seisundi puhul ei ole asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et see on ainult vee kvaliteedi tõttu vähem kui hea ja

b)	keskkonna eelanalüüs näitab, et investeeringul ei ole märkimisväärset kahjulikku mõju keskkonnale; sellise keskkonnamõju analüüsi teeb pädev asutus või see kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks ning see võib puudutada ka põllumajanduslike majapidamiste rühmasid.

Programmis kehtestatud ja põhjendatud alasid, mida ei ole niisutatud, kuid millel varem oli kasutusel niisutusrajatis, võib käsitada niisutatud ala netopindala suurenemise kindlaks määramise eesmärgil niisutatud aladena.

6. Erandina lõike 5 punktist a võib investeering, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, olla siiski rahastamiskõlblik, kui:

a)	investeering on ühendatud olemasoleva niisutusrajatise või niisutustaristu elemendi jaoks tehtava investeeringuga, mille puhul on eelnevalt hinnatud, et see annab võimaliku veekokkuhoiu vähemalt 5–25 % ulatuses vastavalt olemasoleva rajatise või taristu tehnilistele parameetritele ning

b)	investeering tagab investeerimistasandil tervikuna veekasutuse tõhusa vähenemise, mis ulatub vähemalt 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on investeerimisega olemasolevasse niisutusrajatisse või taristuelementi võimalikuks tehtud.

7. Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest. maksimummäära võidakse suurendada investeeringute puhul äärepoolseimatesse piirkondadesse ja looduslike piirangutega piirkondadesse, sealhulgas mägi- ja saarepiirkonnad.

Muudatusettepanek 1168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 68b

Digitehnoloogia kasutuselevõtmine

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 68 kohaldamist ning selleks, et aidata kaasa artiklis 5 sätestatud sektoriülese eesmärgi ja artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele, võivad liikmesriigid anda toetust digitehnoloogia kasutuselevõtmiseks maapiirkondades käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas täpsustab.

2. Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda toetust digitehnoloogia kasutuselevõtu soodustamiseks, et toetada muu hulgas täppispõllumajandust, arukate külade maaettevõtlust ning IKT-taristu arendamist põllumajandusettevõtete tasandil.

3. Liikmesriigid kehtestavad digitehnoloogia kasutuselevõtu toetuse maksimummääraks 30 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Muudatusettepanek 477

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi	Noorte põllumajandustootjate , uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning kestliku põllumajandusettevõtluse stardi- ja arendusabi

Muudatusettepanek 478

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad anda toetust noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks ja põllumajandusettevõtluse stardiabiks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele.

1. Liikmesriigid võivad anda toetust noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks või nende lõimimiseks olemasolevatesse põllumajandusettevõtetesse, uutele põllumajandustootjatele ning põllumajandusettevõtluse stardiabiks ja arendamiseks, sealhulgas põllumajandustegevuse mitmekesistamiseks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi täpsustab, et aidata kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. Käesoleva artikli alusel abi andmiseks tuleks nõuda äriplaani esitamist.

Muudatusettepanek 479

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et aidata kaasa järgmisele:	2. Käesoleva artikli alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et aidata kaasa järgmisele:

Muudatusettepanek 480

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)	uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine;

Muudatusettepanek 481

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	põllumajandusettevõtluse stardiabi seoses põllumajanduse või metsamajanduse või põllumajandusliku majapidamise sissetuleku mitmekesistamisega;

b)	põllumajandusettevõtluse stardi- ja arenguabi seoses põllumajanduse, metsamajanduse , biomajanduse, ringmajanduse ja maaturismi või sissetuleku mitmekesistamisega;

Muudatusettepanek 482

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	põllumajandusettevõtluse stardiabi sellisele mittepõllumajanduslikule tegevusele maapiirkondades, mis kuuluvad kohalike arengustrateegiate alla.

c)	põllumajandusettevõtluse stardiabi oma tegevusvaldkonda mitmekesistavate maapiirkonnas tegutsevate põllumajandustootjate, samuti mikroettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate sellisele mittepõllumajanduslikule tegevusele maapiirkondades, mis kuulub kohalike arengustrateegiate alla.

Muudatusettepanek 483

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a. Liikmesriigid võivad kehtestada erisätted tagamaks, et noored põllumajandusettevõtjad ning põllumajandustootjate rühmadesse, tootjaorganisatsioonidesse või ühistutesse astuvad uued põllumajandusettevõtjad ei jääks stardiabist ilma. Nimetatud sätetes tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning teha kindlaks, et noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad osalevad ühistu tegevuses.

Muudatusettepanek 484

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid annavad toetust kindlasummalise maksena. Toetus peab olema piiratud maksimaalselt 100 000 euro suuruse summaga ja seda võib kombineerida rahastamisvahenditega.	4. Liikmesriigid annavad toetust kindlasummalise maksena , mida võib diferentseerida kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega . Toetus peab olema piiratud maksimaalselt IXaa lisas ette nähtud summaga ja seda võib kombineerida rahastamisvahenditega.

Muudatusettepanek 485

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Käesoleva artikli kohase toetuse võib maksta välja mitme osamaksena.

Muudatusettepanekud 486, 1152cp1 ja 1063

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid annavad toetust riskijuhtimisvahenditele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.	1. Liikmesriigid võivad anda toetust riskijuhtimisvahenditele , võttes arvesse nende vajadusi ja SWOT-analüüse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb. Liikmesriigid tagavad, et see säte ei kahjusta erasektori ega avaliku sektori riigi osalusega riskijuhtimisvahendeid.

Muudatusettepanek 487

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva sekkumisliigi alusel annavad liikmesriigid toetust selleks , et edendada riskijuhtimisvahendeid, mis aitavad tegelikel põllumajandustootjatel juhtida oma tootmist ja sissetulekuriske väljapoole nende kontrolli jäävat põllumajandustegevust, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele.	2. Käesoleva sekkumisviisi alusel võib anda toetust, et edendada riskijuhtimisvahendeid, mis aitavad aktiivsetel põllumajandustootjatel juhtida oma tootmis- ja sissetulekuriske väljapoole nende kontrolli jäävat põllumajandustegevust, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud asjaomaste erieesmärkide saavutamisele. Need vahendid võivad koosneda mitut riski hõlmavatest riskijuhtimissüsteemidest.
	Lisaks tuleks soodustada seda, et riskimaandamisstrateegiad suurendaksid põllumajandusettevõtte toimetulekuvõimet looduslike ja kliimamuutustega seotud riskide korral ning vähendaksid sissetulekuriske.

Muudatusettepanekud 488, 1065 ja 1152cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	rahaline osalus kindlustusskeemide maksetes;

rahaline osalus kindlustusskeemide maksetes , millega kaetakse halbadest ilmastikutingimustest, loodusõnnetustest ja katastroofidest, looma- või taimehaiguste puhangutest, keskkonnajuhtumist, mahepõllukultuuride saastumisest või vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ vastuvõetud meetmest põhjustatud kahjusid, et kõrvaldada või vähendada taimehaigusi või taimekahjustajaid ;

Muudatusettepanekud 489, 1067 ja 1152cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	rahaline osalus ühisfondides, sealhulgas fondide moodustamise halduskuludes;

rahaline osalus ühisfondides, sealhulgas fondide moodustamise halduskuludes , et maksta põllumajandustootjatele rahalist hüvitist halbadest ilmastikutingimustest, loodusõnnetustest ja katastroofidest, looma- või taimehaiguste puhangutest, keskkonnajuhtumist, mahepõllukultuuride saastumisest või vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ vastuvõetud meetmest põhjustatud kahjusid, et kõrvaldada või vähendada taimehaigusi või taimekahjustajaid ;

Muudatusettepanekud 490, 1068 ja 1152cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)

rahaline osalus sissetuleku stabiliseerimise vahendina, mis võtab ühisfondide vormi ja tagab järgmise:

i)	hüvitise maksmine kõigi sektorite põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud;

ii)	hüvitise maksmine teatud konkreetse sektori põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud.

Muudatusettepanekud 948 ja 1270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

bb)	rahaline osalus riskimaanduses, näiteks maastikuelementide ja pinnase kaitse, mis aitavad vähendada selliseid riske nagu põud, üleujutused ja tulekahju.

Muudatusettepanekud 491 ja 1152cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a. Liikmesriigid piiravad lõike 3 punktides b ja ba osutatud rahalist osalust ühisfondides järgmiste elementidega:

a)	ühisfondi moodustamise halduskulud, mis on vähenevatena jaotatud maksimaalselt kolme aasta peale;

b)	ühisfondidest põllumajandustootjatele rahaliseks hüvitamiseks makstavad summad. Lisaks võib rahaline osalus olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks;

c)	fondi tehtavate iga-aastaste sissemaksete täiendamine;

d)	ühisfondi algne põhivara.

Muudatusettepanekud 492 ja 1152cp7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	rahastamiskõlblike kindlustusskeemide ja ühisfondide liigid ja rahastamise ulatus ;

a)	rahastamiskõlblike kindlustusskeemide ja ühisfondide liigid ning sissetulekute stabiliseerimise vahendid ;

Muudatusettepanekud 493, 1071, 1152cp8 ja 1272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	metoodika, mille alusel arvutada kahjusid ja hüvitamise vajadust põhjustavaid tegureid,

b)	metoodika, mille alusel arvutada kahjusid ja hüvitamise vajadust põhjustavaid tegureid, sealhulgas bioloogiliste, ilmastiku või majanduslike indeksite kasutamine ettevõtte või kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil;

Muudatusettepanek 1152cp9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid tagavad, et toetust antakse üksnes selleks, et katta vähemalt 20 % keskmisest aastatoodangust või põllumajandustootja sissetulekust eelneva kolmeaastase perioodi või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise alusel, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

5. Liikmesriigid tagavad, et toetust antakse üksnes selleks, et: katta kahjud, mis moodustavad 20 % asjaomase toote keskmisest aastatoodangust või põllumajandustootja sissetulekust eelneva kolmeaastase perioodi või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise alusel, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Tootmiskadude korral võib seda perioodi pikendada neljale aastale või perioodi kaheksa aasta keskmisele, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

Muudatusettepanekud 494, 1074 ja 1152cp10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 70 % rahastamiskõlblikest kuludest .	6. Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks IXaa lisas sätestatud rahastamiskõlblikud kulud .

Muudatusettepanekud 1152cp11 ja 1276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid tagavad, et ülemäärane hüvitamine, mis võib tuleneda käesoleva artikli alusel toimuvate sekkumiste kombineerimisest muude avaliku või erasektori riskijuhtimise kavadega, on välistatud.

7. Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse riskimaandusmeetmeid, et suurendada põllumajandusettevõtte vastupidavust looduslike ja kliimamuutustega seotud ohtude suhtes ning vähendada avatust sissetulekute ebastabiilsusele, lisaks tagavad liikmesriigid, et ülemäärane hüvitamine, mis võib tuleneda käesoleva artikli alusel toimuvate sekkumiste kombineerimisest muude avaliku või erasektori riskijuhtimise kavadega, on välistatud.

Muudatusettepanekud 495, 1076 ja 1152cp12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Liikmesriigid, kes kehtestavad riiklikud kindlustusskeemid või kellel on need olemas enne … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], võivad kasutada käesolevas artiklis sätestatud vahendeid nende riskide katmiseks, mida nimetatud riiklikud süsteemid ei hõlma.

Muudatusettepanek 496

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd.

Muudatusettepanekud 497 ja 1170cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et ergutada koostöövorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust ning mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.	2. Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et ergutada koostöövorme ja säilitada olemasolevaid vorme , millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust , millest vähemalt üks tegeleb põllumajandustootmisega, ning mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

Muudatusettepanekud 498 ja 1170cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid anda EAFRD toetust kohalikele tegevusrühmadele, kes rakendavad kohaliku arengu strateegiat, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

Muudatusettepanekud 499 ja 1170cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid katta kõigi koostööaspektidega seotud kulud .	3. Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid katta kõigi vajalike koostööaspektidega , sealhulgas liidu kvaliteedikavas osalemisega seotud sertifitseerimiskulud .

Muudatusettepanekud 500 ja 1170cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad anda toetust, mille eesmärk on edendada kvaliteedisüsteeme, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muid koostöövorme, kindlaksmääratud summa kujul.

Muudatusettepanek 1170cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui tegemist on koostööga põllumajandusettevõtte pärimise kontekstis võivad liikmesriigid anda toetust ainult pensioniikka jõudnud põllumajandustootjatele .	7. Kui tegemist on koostööga põllumajandusettevõtte pärimise kontekstis ja eesmärgiga toetada põlvkondade vahetumist põllumajandustootja tasandil, võivad liikmesriigid anda toetust ainult nendele põllumajandustootjatele, kellel ei ole pensioniikka jõudmiseni jäänud üle viie aasta .

Muudatusettepanekud 501 ja 830cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Liikmesriigid kehtestavad toetuse ülempiiriks maksimaalselt seitse aastat, välja arvatud kollektiivsed keskkonna ja kliimameetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke , mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f.	8. Liikmesriigid kehtestavad toetuse ülempiiriks maksimaalselt seitse aastat, välja arvatud kollektiivsed keskkonna ja kliimameetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et saavutada keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke , mis on esitatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f. Liikmesriigid ei toeta keskkonda kahjustavaid sekkumisi.

Muudatusettepanekud 502 ja 1170cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8a. Kohalikud tegevusrühmad võivad pädevalt makseasutuselt taotleda ettemakset, kui selline võimalus on strateegiakavas ette nähtud. Ettemakse summa ei või ületada 50 % riiklikust toetusest, mis on seotud jooksvate kulude ja elavdamiskuludega.

Muudatusettepanek 503

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8b. Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavadele, sealhulgas teavitus- ja edendamismeetmetele, ning tootjarühmade ja -organisatsioonide loomisele mõeldud toetuse maksimumsumma on sätestatud IXaa lisas.

Muudatusettepanek 830cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8c. Algatusega LEADER, millele on lõikes 1 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, nähakse ette põllumajandus- ja/või metsandusettevõtete aktiivne ja juhtiv osalemine.

Muudatusettepanek 504

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 71a Valdkondlikud allprogrammid, millega toetatakse põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavasid Liikmesriigid võivad kehtestada määruses (EL) nr 1151/2012 ettenähtud põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade jaoks valdkondliku allprogrammi, mis saavutab artikli 6 lõikes 1 osutatud erieesmärgid.

Muudatusettepanek 505

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad anda toetust põllumajanduse, metsanduse ja maaelualase ettevõtluse alaste teadmiste vahetamiseks ja teabeks käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.	1. Liikmesriigid võivad anda toetust teadmiste vahetamiseks ja teabeks individuaalsel või kollektiivsel alusel käesolevas artiklis esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb , põllumajanduse, metsanduse, sealhulgas agrometsanduse, keskkonna ja kliimakaitse, maaelualase ettevõtluse, arukate külade ja ÜPP sekkumiste jaoks .

Muudatusettepanek 506

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid katta mis tahes selliste asjakohaste meetmete kulusid, millega edendada innovatsiooni, juurdepääsu koolitusele ja nõustamisele ning teadmiste ja teabe vahetust ning levitamist, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.	2. Käesoleva sekkumisviisi alusel võivad liikmesriigid ja liit katta mis tahes selliste asjakohaste meetmete kulusid, millega edendada innovatsiooni, juurdepääsu koolitusele ja nõustamisele , kavade ja uuringute koostamist ning teadmiste ja teabe vahetust ning levitamist, mis aitab saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.

Muudatusettepanek 507

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kehtestavad toetuse maksimummääraks 75 % rahastamiskõlblikest kuludest .	Liikmesriigid võivad anda toetust kuni IXaa lisas ette nähtud maksimummääras .

Muudatusettepanek 508

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina esimesest lõigust, juhul kui tegemist on põllumajandusettevõtte nõustamisteenuste alustamisega, võivad liikmesriigid anda toetust kindlaksmääratud summas kuni 200 000 eurot .	Erandina esimesest lõigust, juhul kui tegemist on põllumajandusettevõtte nõustamisteenuste alustamisega, võivad liikmesriigid anda toetust kuni IXaa lisas ette nähtud maksimummääras .

Muudatusettepanek 509

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid kohaldada äärepoolseimates piirkondades ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kõrgemat määra või maksta suurema summa kui see, mis on kehtestatud kõnealuses lõikes, et saavutada artiklis 6 osutatud erieesmärke.	välja jäetud

Muudatusettepanek 510

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6a. Käesoleva artikli kohane toetus ei hõlma sellist teoreetilist või praktilist õpet, mis moodustab osa kesk- või kõrghariduse kohustuslikest tavaprogrammidest või -süsteemidest.

Muudatusettepanek 511

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6b. Teadmussiiret ja teavet pakkuvatel asutustel peab olema kõnealuse ülesande täitmiseks asjakohane suutlikkus personali kvalifikatsiooni ja koolituse näol.

Muudatusettepanek 512

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 72a

Meetmed maapiirkonnas elavate naiste toetamiseks

1. Liikmesriigid võtavad vastu erimeetmeid, mis keskenduvad naiste suuremale kaasamisele maapiirkondade majandusse kehtivate õigusaktidega kooskõlas olevate sekkumise abil artikli 6 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmiseks.

2. Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades anda toetust, et edendada naiste kaasamist muuhulgas teadmussiirdesse ja teabemeetmetesse, nõustamisteenustesse, materiaalsesse varasse tehtavatesse investeeringutesse, põllumajandus- ja maaelualase ettevõtluse alustamisse ja arendamisse, digitehnoloogia kasutamisse ja koostöösse.

Muudatusettepanek 513

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 72b

Arukate külade strateegia väljatöötamine

1. Selleks et edendada digiüleminekut ja innovatsiooni, hõlbustada ettevõtluse arendamist, sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet maapiirkondades, arendavad ja rakendavad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades arukate külade strateegiat, võttes arvesse artikli 64 punktides a, b, d, e, g ja h sätestatud sekkumisviise ning elemente, mis tagavad artiklis 102 sätestatud kaasajastamise ja strateegiad.

2. Liikmesriigid peaksid lisaks lõikes 1 sätestatud sekkumisviisidele suhtuma eriti hoolikalt meetmetesse, mille puhul käsitletakse maapiirkonnas järgmisi küsimusi:

a)	maapiirkondade majanduse digiüleminek;

b)	täppispõllumajandus;

c)	digitaalsete platvormide arendamine;

d)	liikuvus maapiirkondades;

e)	sotsiaalne innovatsioon;

f)	arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse seadmete väljatöötamine kohalikul tasandil ning energiaühistute arendamise toetamine.

3. Liikmesriigid peaksid võtma eelkõige arvesse EAFRD ja teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist kooskõlastamist, nagu on sätestatud artikli 98 punkti d alapunktis iii.

4. Liikmesriigid võivad lisada oma arukate külade strateegia kogukondade juhitud kohaliku arengu terviklikesse strateegiatesse, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 25 lõikes c.

Muudatusettepanek 514

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ÜPP strateegiakava korraldusasutus või muu selleks määratud vahendusasutus määrab kindlaks valikukriteeriumid järgmiste sekkumisliikide puhul: investeeringud, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, põllumajandusettevõtluse stardiabi, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave, pärast konsulteerimist artiklis 111 osutatud seirekomisjoniga. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja toetuse suunamine vastavalt sekkumise eesmärgile.

ÜPP strateegiakava korraldusasutus või asjakohasel juhul piirkondlikud korraldusasutused või muu selleks määratud vahendusasutus määrab kindlaks valikukriteeriumid järgmiste sekkumisviiside puhul: investeeringud, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, uued põllumajandustootjad, põllumajandusettevõtluse stardiabi, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave, erimeetmed maapiirkondades elavate naiste, samuti digitehnoloogia kasutamise toetamiseks, pärast konsulteerimist artiklis 111 osutatud seirekomisjoniga. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja toetuse suunamine vastavalt sekkumise eesmärgile.

Muudatusettepanek 515

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada valikukriteeriumeid selliste investeeringusekkumiste puhul, mis on selgelt suunatud keskkonnaeesmärkidele või mida rakendatakse koos ökosüsteemide taastamise tegevustega .	Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada valikukriteeriumeid selliste investeeringute puhul, mis on seotud katastroofijärgsete taastamistegevustega .

Muudatusettepanek 516

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Valikukriteeriumid ei tohi olla kindlaks määratud tegevuste puhul, mis on saanud programmi „Horisont 2020“ või „Euroopa horisont“ kvaliteedimärgise või on valitud välja programmi „Life+“ raames, tingimusel et sellised tegevused on ÜPP strateegiakavaga kooskõlas.	välja jäetud

Muudatusettepanek 1173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tegevusi ei valita toetuse saamiseks välja, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus ÜPP strateegiakava raames rahastuse saamiseks on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud või mitte.

Erandina esimesest lõigust võib toetuse saamiseks valida seemikute varajase hooldamise ja noorte istikute hooldamise ökoloogilistel, kaitse- ja meelelahutuslikel eesmärkidel, kui need tööd on füüsiliselt lõpetatud enne, kui ametiasutusele esitatakse toetuse taotlus.

Selliseid tegevusi ei nõuta või neil loetakse olevat ergutav mõju, kui

i)	abikavaga antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ja ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada; abi andmise tingimus on see, et abikava jaoks ette nähtud eelarve ei ole ammendatud;

ii)	abikava on vastu võetud ja jõustunud enne, kui toetusesaaja on kandnud rahastamiskõlblikke kulusid;

iii)	abikava hõlmab ainult selliseid alasid, kus vastavalt riiklikele õigusaktidele on kasvama pandud uus mets ja pädevat asutust on sellest teavitatud; ning

iv)	abikava hõlmab ainult selliseid meetmeid, mis põhinevad metsamajanduskaval või sellega samaväärsel kaval.

Muudatusettepanek 517

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui tegemist on põllumajandustootjatega, keda on mõjutanud rasked ilmastikutingimused ja/või turukriis, võidakse käesoleva lõike punktis a sätestatud makseid tagada käibekapitaliga.

Muudatusettepanek 518

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Kui käesoleva artikli alusel rahalisi vahendeid ei kasutata või tagastatakse rahastamisvahendist, tuleks need säilitada kasutamiseks ÜPP strateegilise kava maaelu arengu osas.

Muudatusettepanek 519

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 520

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses täiendavate nõuetega lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, mis hõlmavad tingimusi, mille alusel saada maaelu arengu toetust järgmistes sekkumisliikides:

Komisjonil on ka õigus võtta vastu õigusakte, mis on delegeeritud artikli 138 kohaselt, millega täiendatakse IXb lisa minimaalsete ja maksimaalsete piirmäärade osas seoses käesolevas peatükis toodud toetustega.

(a)	halduskohustused, millele on osutatud artiklis 65;

(b)	investeeringud, millele on osutatud artiklis 68;

(c)	koostöö, millele on osutatud artiklis 71.

Muudatusettepanek 521

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EAGFist ja EAFRDst rahastatavad kulud	EAGFi ja EAFRD rahaeraldised

Muudatusettepanek 522

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EAGFist rahastatakse sekkumisliike, mis on seotud:	1. EAGFi rahastamispakett perioodiks 2021–2027 on 2018. aasta hindades 286 143 miljonit eurot (jooksevhindades 322 511 miljonit eurot).
	Selle rahastamispaketi raames ja määruse (EL) [HzR] II jaotise I peatüki sätetest olenemata rahastatakse EAGFist sekkumisviise, mis on seotud:

Muudatusettepanek 523

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. EAFRDst rahastatakse sekkumisliike, millele on osutatud III jaotise IV peatükis .	2. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahastamispakett perioodiks 2021–2027 on 2018. aasta hindades 96 712 miljonit eurot (jooksevhindades 109 000 miljonit eurot).
	EAFRDst rahastatakse sekkumisviise, millele on osutatud III jaotise IV peatükis, artiklis 112 osutatud tehnilist abi liikmesriikide algatusel ning artikli 83 lõikes 2 osutatud tehnilist abi komisjoni algatusel.

Muudatusettepanek 524

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kulud on EAGFi ja EAFRD osaluste jaoks rahastamiskõlblikud alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb aastale , millal komisjon ÜPP strateegiakava heaks kiidab.	1. Kulud on EAGFi ja EAFRD osaluste jaoks rahastamiskõlblikud alates ajast , millal komisjon ÜPP strateegiakava heaks kiidab.

Muudatusettepanek 525

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kulud, mis muutuvad rahastamiskõlblikuks ÜPP strateegiakava muudatuse tõttu, on EAFRD osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, millal muutmistaotlus komisjonile esitatakse.	Kulud, mis muutuvad rahastamiskõlblikuks ÜPP strateegiakava muudatuse tõttu, on EAFRD ja EAGFi osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, millal muutmistaotlus komisjonile esitatakse.

Muudatusettepanek 526

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina artikli 73 lõikest 5 ja esimesest lõigust võib selliste erakorraliste meetmete puhul, mis on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest või ebasoodsatest ilmastikutingimustest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaalmajanduslike tingimuste olulisest ja järsust muutumisest, näha ÜPP strateegiakavaga ette, et EAFRDst rahastatavate, strateegiakava muutmisega seotud kulude rahastamiskõlblikkus võib alata alates kuupäevast, mil sündmus toimus.

Erandina artikli 73 lõikest 5 ja esimesest lõigust võib selliste erakorraliste meetmete puhul, mis on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest , sealhulgas tulekahjud, põud ja üleujutused, või ebasoodsatest ilmastikutingimustest , epideemiatest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaalmajanduslike tingimuste olulisest ja järsust muutumisest, näha ÜPP strateegiakavaga ette, et EAFRDst rahastatavate, strateegiakava muutmisega seotud kulude rahastamiskõlblikkus võib alata alates kuupäevast, mil sündmus toimus.

Muudatusettepanek 527

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kulud on EAFRD toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud, kui need on kandnud toetusesaaja ja need on makstud 31. detsembriks [ 2029 ]. Lisaks on kulud EAFRD toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult 31. detsembriks [ 2029 ].	3. Kulud on EAFRD osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud, kui need on kandnud toetusesaaja ja need on makstud 31. detsembriks [ 2030 ]. Lisaks on kulud EAFRD osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult 31. detsembriks [ 2030 ].

Muudatusettepanek 528

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Saksamaale eraldatav liidu rahaline toetus sekkumisliikidele humalasektoris on 2 188 000 eurot aastas.	3. Saksamaale eraldatav liidu rahaline toetus sekkumisviisidele humalasektoris on X eurot aastas.

Muudatusettepanek 529

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõik 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	Kreekale 10 666 000 eurot aastas;

a)	Kreekale X eurot aastas;

Muudatusettepanek 530

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	Prantsusmaale 554 000 eurot aastas ja

b)	Prantsusmaale X eurot aastas ja

Muudatusettepanek 531

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	Itaaliale 34 590 000 eurot aastas.

c)	Itaaliale X eurot aastas.

Muudatusettepanek 532

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Liikmesriigid võivad vaadata lõikes 6 nimetatud otsused 2023. aastal läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 107.	7. Kaks aastat pärast strateegiakavade kohaldamise alguskuupäeva võivad liikmesriigid vaadata lõikes 6 nimetatud otsused läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 107.

Muudatusettepanek 533

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse alusel antava liidu toetuse kogusumma maaelu arengu sekkumisliikide jaoks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on jooksevhindades 78 811 miljonit eurot kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 (38).	1. Käesoleva määruse alusel antava liidu toetuse kogusumma maaelu arengu sekkumisviiside jaoks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on jooksevhindades 109 000 miljonit eurot kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 (38).

Muudatusettepanek 534

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. ÜPP strateegiakavadega kehtestatakse kõikidele sekkumistele kohaldatav ühtne EAFRD osaluse määr.	1. ÜPP strateegiakavadega kehtestatakse sekkumistele kohaldatav ühtne EAFRD osaluse määr piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 .

Muudatusettepanek 535

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. EAFRD vahendid eraldatakse järgmisele kolmele NUTS 2. tasandi piirkonna kategooriale:

a)	vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst (edaspidi „vähem arenenud piirkonnad“);

b)	üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–100 % EL 27 keskmisest SKPst (edaspidi „üleminekupiirkonnad“);

c)	enam arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on suurem kui 100 % EL 27 keskmisest SKPst (edaspidi „enam arenenud piirkonnad“).

Piirkondade klassifitseerimine ühte kolmest piirkonnakategooriast määratakse kindlaks selle alusel, kuidas iga piirkonna ostujõu standardites väljendatud ja liidu arvandmete alusel ajavahemikuks 2014–2016 arvutatud SKP elaniku kohta on seotud EL 27 sama võrdlusperioodi keskmise SKPga.

Muudatusettepanek 536

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel (määruse (EL) nr 229/2013 tähenduses);

a)	85 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel (määruse (EL) nr 229/2013 tähenduses);

Muudatusettepanek 537

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades;

b)	85 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades;

Muudatusettepanek 538

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	65 % üleminekupiirkondade jaoks;

Muudatusettepanek 539

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	65 % rahastamiskõlblikest kuludest artikli 66 kohaste maksete puhul;

c)	75 % rahastamiskõlblikest kuludest artikli 66 kohaste maksete puhul;

Muudatusettepanek 540

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	43 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades.

d)	53 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades.

Muudatusettepanek 541

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõik 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)

80 % käesoleva määruse artiklis 65 osutatud halduskohustuste, käesoleva määruse artiklis 67 osutatud toetusmaksete, käesoleva määruse artiklis 68 osutatud mittetulusate investeeringute, käesoleva määruse artikli 71 kohaste Euroopa innovatsioonipartnerluse toetamise ning programmi „LEADER“ puhul, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule;

90 % käesoleva määruse artiklis 65 osutatud majandamiskohustuste, käesoleva määruse artiklis 67 osutatud toetusmaksete, käesoleva määruse artiklis 68 osutatud mittetulusate investeeringute, mis on seotud metsastamise ning keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, artikli 69 lõike 2 punktis a osutatud tegevuste, käesoleva määruse artikli 71 kohaste Euroopa innovatsioonipartnerluse toetamise ning programmi „LEADER“ puhul, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule , artiklis 72 osutatud tegevuste, rahastamisvahenditest toetatavate tegevuste, artiklis 72 a (uus) osutatud meetmete ning väherahvastatud piirkondade puhul.

Muudatusettepanek 542

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	100 % selliste tegevuste puhul, mida rahastatakse vahenditest, mis paigutatakse ümber EAFRDsse kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 15 ja 90 .

b)	100 % selliste tegevuste puhul, mida rahastatakse vahenditest, mis paigutatakse ümber EAFRDsse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 90, kui nende tegevustega täidetakse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke .

Muudatusettepanek 1134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 86

Miinimum- ja maksimumrahaeraldised

1. Vähemalt 5 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette programmile „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule.

2. Vähemalt 30 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas nähakse ette sekkumisteks, millega saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f , välja arvatud artikli 66 kohased sekkumised .

2. Vähemalt 35 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette igat liiki sekkumisteks, millega saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i.

Esimeses lõigus osutatud EAFRD koguosaluse arvutamisel võib arvesse võtta kõige rohkem 40 % vastavalt artiklile 66 antavatest toetustest.

Esimest lõiku ei kohaldata äärepoolseimate piirkondade suhtes.

2a. Vähemalt 30 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette artiklite 68, 70, 71 ja 72 kohasteks sekkumisteks, millega saavutada aruka, paindliku ja mitmekesise põllumajanduse arendamiseks ette nähtud erieesmärke, nagu määratletud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c.

3. Kuni 4 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, võib kasutada liikmesriikide algatusel võetud tehnilise abi meetmete rahastamiseks, millele on osutatud artiklis 112.

EAFRD osalust võib suurendada 6 %-ni selliste ÜPP strateegiakavade puhul, kus maaelu arenguks antava liidu toetuse kogusumma on kuni 90 miljonit.

Tehniline abi hüvitatakse määruse (EL, Euratom…/… [uus finantsmäärus] artikli 125 lõike 1 punkti e kohase kindlamääralise maksena määruse (EL) nr [HZR] artikli 30 kohaste vahemaksete raames. Kõnealune kindlamääraline makse kujutab endast protsenti ÜPP strateegiakavas tehnilise abi jaoks ette nähtud deklareeritud kogukulust.

4. Iga liikmesriik peab eraldama X lisas kehtestatud miinimumsumma selleks, et aidata kaasa erieesmärgile „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arendamist“, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktis g . Lähtudes olukorra tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude analüüsist (edaspidi „SWOT-analüüs“) ning käsitlemist vajavate vajaduste kindlakstegemisest kasutatakse summat järgmisteks sekkumisliikideks:

4. Liikmesriigid eraldavad täiendavaks sissetulekutoetuseks noortele põllumajandustootjatele vastavalt artiklis 27 ettenähtule vähemalt X lisas kehtestatud summad .

(a)	noorte põllumajandustootjate täiendav sissetulekutoetus, mis on kehtestatud artiklis 27;

(b)	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, millele on osutatud artiklis 69.

4a. Liikmesriigid eraldavad vähemalt 60 % VII lisas sätestatud summadest:

a)	III jaotise II peatüki 2. alajaos nimetatud jätkusuutlikkuse tagamise määratud sissetulekutoetuseks;

b)	III jaotise II peatüki 2. jao 3. alajaos nimetatud ümberjaotavaks toetuseks;

c)	III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos nimetatud tootmiskohustusega seotud toetusteks;

d)	III jaotise III peatüki 7. jaos nimetatud sekkumisviisideks muudes sektorites.

Liikmesriik võib erandina esimese lõike alusel eraldatud summast juhul, kui ta kasutab artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud varianti, esimese lõigu alusel määratud miinimumsummat suurenenud summa ulatuses vähendada.

4b. Vähemalt 6 % VII lisas sätestatud summadest eraldatakse artiklis 26 osutatud ümberjaotatavaks toetuseks.

4c. Vähemalt 30 % VII lisas sätestatud perioodiks 2023–2027 eraldatud kogusummast tuleb jätta artiklis 28 nimetatud kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade jaoks.

Kui kõigi iga-aastaste summade kogusumma vastab sellele protsendile, võivad liikmesriigid igal kalendriaastal eraldada erineva summa, mis võib olla liikmesriigi poolt vastavalt esimesele lausele määratud protsendist väiksem või suurem.

Liikmesriik võib erandina artikli 28 alusel eraldatud summast juhul, kui ta kasutab artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud varianti, esimese lõigu alusel määratud miinimumsummat suurenenud summa ulatuses vähendada.

5. Tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos, peab soovitusliku rahaeraldise ülemmäär olema 10 % VII lisaga ette nähtud summadest.

5. Tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos, peab soovitusliku rahaeraldise ülemmäär olema 10 % VII lisaga ette nähtud summadest. Liikmesriigid võivad osa sellest üle kanda artikli 82 lõikes 6 sätestatud maksimumeraldise suurendamiseks, kui eraldis on ebapiisav III jaotise III peatüki 7. jaos käsitletud sekkumiste rahastamiseks.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 4 kasutasid vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuseks rohkem kui 13 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, otsustada kasutada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust rohkem kui 10 % ulatuses VII lisaga ette nähtud summast. Saadav protsendimäär ei tohi ületada protsendimäära, mille komisjon on heaks kiitnud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse puhul 2018. taotlusaasta kohta.

Esimeses lõigus osutatud protsendimäära võib suurendada kuni 2 % võrra, tingimusel et summa, mis vastab 10 % ületavale protsendimäärale, eraldatakse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt valgurikaste taimede toetusele.

Heakskiidetud ÜPP strateegiakavasse lisatud summa, mis tuleneb esimese ja teise lõigu kohaldamisest, on siduv.

6. Ilma et see piiraks määruse (EL) [HzR] artikli 15 kohaldamist, ei tohi maksimumsumma, mida võib liikmesriigis enne käesoleva määruse artikli 15 kohaldamist käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt kalendriaastal anda, ületada summasid, mis on määratud kindlaks ÜPP strateegiakavas kooskõlas lõikega 6.

7. Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas kasutada teatavat osa EAFRD eraldisest, et toetada ja ajakohastada [LIFE määruse] raames kindlaks määratud strateegilisi loodusprojekte ning rahastada põllumajandus- ja maaeluvaldkonna inimeste õppimisega seotud riikidevahelist liikuvust kooskõlas [Erasmuse määrusega].

7. Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas kasutada teatavat osa EAFRD eraldisest, et toetada ja ajakohastada põllumajandustootjate kogukondade kaasamise korral [LIFE määruse] raames kindlaks määratud strateegilisi loodusprojekte ning rahastada põllumajandus- ja maaeluvaldkonna inimeste õppimisega seotud riikidevahelist liikuvust kooskõlas [Erasmuse määrusega], pöörates eelkõige tähelepanu noortele põllumajandustootjatele ja maapiirkonnas elavatele naistele .

Muudatusettepanek 1135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 87

Kliimameetmetega seotud kulude kontrollimine

1. Liikmesriikide esitatud teabe põhjal hindab komisjon poliitika panust kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse, kasutades lihtsat ja ühtset metoodikat.

1. Liikmesriikide esitatud teabe põhjal hindab komisjon poliitika panust kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse, kasutades ühtset rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat.

2. Panust kulude kontrollimise sihtväärtuse saavutamisel hinnatakse konkreetse panuse kaalu kindlaksmääramise abil, jaotades panused lähtuvalt sellest, kas toetus annab kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele märkimisväärse või mõõduka panuse. Kaal määratakse kindlaks järgmiselt:

(a)	40 % kuludest jätkusuutlikkuseks antava põhilise sissetulekutoetuse ja täiendava sissetulekutoetuse puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki II jao 2. ja 3. alajaos;

(b)	100 % kuludest kliima- ja keskkonnakavade puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki II jao 4. alajaos;

(c)	100 % kuludest sekkumistele, millele on osutatud artikli 86 lõike 2 esimeses lõigus;

(d)	40 % kuludest looduslike või muude pindalapõhiste piirangute puhul, millele on osutatud artiklis 66.

2a. Komisjon töötab artiklis 139a viidatud vahehindamise raames välja ühtse teaduspõhise ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmiseks, sh elurikkuse säilitamiseks tehtud kulutuste täpsemaks jälgimiseks, ja hindab eri tüüpi meetmete hinnangulist panust.

Muudatusettepanek 1175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Lõikes 1 osutatud kavandatud ühikusummad peavad olema ühtsed või keskmised, nagu liikmesriigid on kindlaks määranud.

Muudatusettepanek 554

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Varieeruvusprotsent on protsent, mille ulatuses võib tegeliku keskmise või ühtse ühikuväärtuse summa ületada kavandatud keskmist või ühesugust ühikuväärtust, millele on osutatud ÜPP strateegiakavas.	Varieeruvusprotsent on protsent, mille ulatuses võib tegeliku keskmise või ühtse soovitusliku ühikuväärtuse summa ületada kavandatud keskmist või ühesugust soovituslikku ühikuväärtust, millele on osutatud ÜPP strateegiakavas.

Muudatusettepanek 555

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Mitte ühegi otsetoetuste vormis sekkumise puhul ei tohi tegeliku keskmise või ühtse ühikuväärtuse summa olla kunagi väiksem kui kavandatud ühikusumma, välja arvatud juhul, kui realiseeritud väljund ületab ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud kavandatud väljundit.	Mitte ühegi otsetoetuste vormis sekkumise puhul ei tohi tegeliku keskmise või ühtse soovitusliku ühikuväärtuse summa olla kunagi väiksem kui kavandatud soovituslik ühikusumma, välja arvatud juhul, kui realiseeritud väljund ületab ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud kavandatud väljundit.

Muudatusettepanek 556

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui sekkumise raames on kindlaks määratud erinevad summad ühiku kohta, kohaldatakse käesolevat lõiku vastava sekkumise iga ühtse või keskmise ühikusumma suhtes.	Kui sekkumise raames on kindlaks määratud erinevad soovituslikud summad ühiku kohta, kohaldatakse käesolevat lõiku vastava sekkumise iga ühtse või keskmise soovitusliku ühikusumma suhtes.

Muudatusettepanek 557

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Liikmesriigid võivad summasid sekkumisviiside piires ümber jaotada.

Muudatusettepanek 1136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 90

Otsetoetuste eraldiste ja EAFRD eraldiste vaheline paindlikkus

1. artikli 106 lõikega 1 ette nähtud ÜPP strateegiakava ettepanekus võivad liikmesriigid otsustada ümber paigutada:

(a)	kuni 15 % liikmesriigi otsetoetuste eraldisi, mis on ette nähtud IV lisas ja millest on maha arvatud VI lisaga ette nähtud puuvillatoetuse eraldised, kalendriaastateks 2021 –2026 liikmesriigi EAFRD eraldistesse aastateks 2022–2027 . või

kuni 12 % liikmesriigi otsetoetuste eraldiste kogusummast , mis on ette nähtud IV lisas ja millest on maha arvatud VI lisaga ette nähtud puuvillatoetuse eraldised kalendriaastateks 2023 –2026 ja mis on üle kantud liikmesriigi EAFRD eraldistesse aastateks 2024–2027, kui liikmesriigid kasutavad vastavat suurenemist artiklis 65 nimetatud põllumajanduse keskkonnasekkumiste jaoks põllumajandustootjate hüvanguks ; või

(b)	kuni 15 % eelarveaastateks 2022 –2027 liikmesriigile ette nähtud EAFRD eraldisi liikmesriigile IV lisas kindlaks määratud otsetoetustesse kalendriaastateks 2021 –2026.

b)	kuni 5 % eelarveaastateks 2024 –2027 liikmesriigile ette nähtud EAFRD eraldisi liikmesriigile IV lisas kindlaks määratud otsetoetustesse kalendriaastateks 2023 –2026, kui vastav suurenemine eraldatakse artiklis 28 osutatud tegevusteks.

Liikmesriigi otsetoetusteeraldiste EAFRD eraldistesse ümberpaigutamise protsenti, millele on osutatud esimeses lõigus, võib suurendada:

Erandina esimese lõigu puntist b võivad liimesriigid, kus keskmine summa hektari kohta on liidu keskmisest madalam, paigutada kuni 12 % EAFRD eraldistest ümber otsetoetuseraldisteks. Ümberpaigutatud summa ei tohi aga olla suurem kui summa, mis on vajalik, et viia riigi keskmine summa hektari kohta vastavusse liidu keskmisega. See eraldatakse täies ulatuses artiklis 28 nimetatud sekkumisteks.

(a)	kuni 15 protsendipunkti võrra, kui liikmesriigid kasutavad vastavat suurenemist EAFRD rahastatud sekkumistes, et täita artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke;

(b)	kuni 2 protsendipunkti võrra, kui liikmesriigid kasutavad vastavat suurendamist vastavalt artikli 86 lõike 5 punktile b.

Vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a otsetoetuste jaoks ümberpaigutatud eraldised võib lahutada artikli 86 lõikes 4a või lõikes 4c või nendes mõlemas sätestatud kohustuste osast.

2. Lõikes 1 osutatud otsustes esitatav lõikega 1 ette nähtud protsendimäär võib kalendriaastate lõikes erineda.

3. Liikmesriigid võivad vaadata lõikes 1 nimetatud otsused 2023 . aastal läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 107.

3. Liikmesriigid võivad vaadata lõikes 1 nimetatud otsused 2024 . aastal läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 107.

Liikmesriigid edastavad oma lõikes 1 osutatud otsused ja artiklite 15 ja 26 rakendamist puudutava otsuse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2021.

Muudatusettepanek 562

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik koostav oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.	Iga liikmesriik ja asjakohastel puhkudel koostöös piirkondadega koostab oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 563

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 96 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas artiklis 97 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks mõõdetavad sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas osutatud tulemusnäitajate ühise kogumi alusel.

Artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 96 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab iga liikmesriik ja asjakohastel puhkudel koostöös piirkondadega oma ÜPP strateegiakavas artiklis 97 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks mõõdetavad sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas osutatud tulemusnäitajate ühise kogumi alusel.

Muudatusettepanek 564

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga ÜPP strateegiakava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.	Iga ÜPP strateegiakava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek 565

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ÜPP strateegiakavade heakskiitmine ja rakendamine liikmesriikides ei põhjusta toetusesaajate jaoks viivitusi abi taotlemise perioodil ega õigeaegsel väljamaksmisel toetusesaajatele.

Muudatusettepanek 832cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 92 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Suuremad ambitsioonid keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide puhul	Keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu alaste eesmärkide suurem ambitsioonikus

Muudatusettepanek 567

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 92 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik seab eesmärgiks anda oma ÜPP strateegiakava ja eelkõige sekkumisstrateegia elementide abil, millele on osutatud artikli 97 lõike 2 punktis a, suurem üldine panus konkreetsete keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, saavutamisse võrrelduna üldise panusega , mida andis määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 110 lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud eesmärgi saavutamine EAGFi ja EAFRD toetuste abil ajavahemikul 2014–2020.

1. Iga liikmesriik seab eesmärgiks anda oma ÜPP strateegiakava ja eelkõige sekkumisstrateegia elementide abil, millele on osutatud artikli 97 lõike 2 punktis a, suurem üldine eraldatud eelarveosa konkreetsete põllumajanduskeskkonna ja kliimaalaste eesmärkide, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, saavutamisse võrrelduna üldise eelarveosaga , mis eraldati määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 110 lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud eesmärgi saavutamiseks EAGFi ja EAFRD osaluste abil ajavahemikul 2014–2020.

Muudatusettepanek 832cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 92 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga liikmesriik selgitab olemasoleva teabe põhjal oma ÜPP strateegiakavas , kuidas ta suurema üldise panuse abil lõikes 1 sätestatud eesmärke saavutada kavatseb . Kõnealune selgitus peab põhineb sellistel asjakohastel elementidel, mis on osutatud artikli 95 lõike 1 punktides a–f ja artikli 95 lõike 2 punktis b.

2. Liikmesriigid selgitavad oma ÜPP strateegiakavades kõige värskema ja usaldusväärse teabe põhjal , millist keskkonna- ja kliimamõju nad tahavad aastatel 2021–2027 saavutada , kuidas nad kavatsevad saavutada lõikes 1 sätestatud suurema üldise panuse ning seejuures tagada, et I lisas osutatud mõjunäitajate alusel seatud eesmärgid parandavad praegust olukorda . Kõnealune selgitus peab põhinema sellistel asjakohastel elementidel, mis on osutatud artikli 95 lõike 1 punktides a–f ja artikli 95 lõike 2 punktides a ja b.

Muudatusettepanek 1177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 92 a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 92a

Riskijuhtimine ja riskiennetusmeetmed

Liikmesriigid selgitavad olemasoleva teabe ja SWOT-analüüsi põhjal oma ÜPP strateegiakavas, kuidas nad kavatsevad pakkuda piisavaid ja asjakohaseid riskijuhtimislahendusi, et aidata põllumajandustootjatel tulla toime kliima-, sanitaar- ja majandusohtudega. Käesolevas artiklis osutatud riskijuhtimislahendused võivad hõlmata artiklis 70 loetletud riskijuhtimisvahendeid või mis tahes olemasolevat riiklikku riskijuhtimislahendust.

Muudatusettepanek 569

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 93 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik koostab kogu oma territooriumi kohta eraldiseisva ÜPP strateegiakava.	Iga liikmesriik koostab ja asjakohastel puhkudel koostöös piirkondadega kogu oma territooriumi kohta eraldiseisva ÜPP strateegiakava.

Muudatusettepanek 570

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 93 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit , peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga.	Kui ÜPP strateegiakava elemendid on kehtestatud ja/või rakendatud piirkondlikul tasandil piirkondlike sekkumisprogrammide abil , peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga.

Muudatusettepanekud 571 ja 734cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigi asutus, kes vastutab ÜPP strateegiakava koostamise eest, tagab, et keskkonna- ja kliimavaldkonna pädev asutus on tõhusalt kaasatud kava keskkonna- ja kliimaaspektide ettevalmistamisse.	2. Liikmesriigi asutus, kes vastutab ÜPP strateegiakava koostamise eest, tagab, et keskkonna- ja kliimavaldkonna pädev avaliku sektori asutus on täielikult kaasatud kava keskkonna- ja kliimaaspektide ettevalmistamisse.

Muudatusettepanekud 572 ja 734cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik seab sisse partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega. Partnerlus hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:	Iga liikmesriik seab sisse partnerlussuhted pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega , samuti muude partneritega . Partnerlus hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:

Muudatusettepanekud 573 ja 734cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid;

b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid , eelkõige põllumajandussektori esindajad, ja sealhulgas kohalikud tegevusrühmad programmide „LEADER“ kontekstis ;

Muudatusettepanekud 574 ja 734cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	asjaomased kodanikuühiskonda esindavad organid ning vajaduse korral sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid.

c)	asjaomased kodanikuühiskonda esindavad organid , mis on seotud kõikide artiklis 5 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega, ning vajaduse korral sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid.

Muudatusettepanekud 575 ja 734cp7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kaasavad kõnealused partnerid ÜPP strateegiakava ettevalmistamisse.	Liikmesriigid kaasavad kõnealused partnerid täielikult ÜPP strateegiakava ettevalmistamisse.

Muudatusettepanekud 576 ja 734cp9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et tagada tulemuslik koordineerimine ÜPP strateegiakavade rakendamisel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja koostööd liikmesriikidega.	4. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et tagada tulemuslik koordineerimine ÜPP strateegiakavade rakendamisel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, koostööd liikmesriikidega ning siseturu nõuetekohast toimimist .

Muudatusettepanekud 577, 970 ja 1312cp7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakt, et kehtestada käitumisjuhend liikmesriikide toetamiseks lõikes 3 osutatud partnerluse korraldamisel. Käitumisjuhendis sätestatakse raamistik, mille piires peavad liikmesriigid püüdma rakendada partnerluspõhimõtet vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja piirkondlikule pädevusele.

Muudatusettepanek 578

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 95 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	sihtväärtus ja rahastamiskavad;

e)	sihtväärtus ja rahastamiskavad , sealhulgas asjakohasel juhul piirkondliku sekkumise programmides ;

Muudatusettepanek 579

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 95 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	III lisa partneritega konsulteerimise kohta;

c)	III lisa partneritega konsulteerimise kohta , artikli 94 lõikes 3 osutatud pädevate piirkondlike ja kohalike asutuste ning partnerite esitatud märkuste kokkuvõte ;

Muudatusettepanek 580

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 95 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	IV lisa puuvilla eritoetuse kohta;

d)	IV lisa puuvilla eritoetuse kohta , kui see on asjakohane ;

Muudatusettepanek 581

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 95 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	V lisa ÜPP strateegiakava kohaldamisala raames ette nähtud täiendava riikliku rahastamise kohta.

e)	V lisa strateegiakava riigiabi kohta, mis ei ole vabastatud ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 täitmisest vastavalt artikli 131 lõikele 4, ning ÜPP strateegiakava kohaldamisala raames kõikideks arengusekkumisteks ette nähtud täiendava riikliku rahastamise kohta.

Muudatusettepanek 582

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 95 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ea)	VI lisa kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade kohta vastavalt artiklis 28 osutatule;

Muudatusettepanek 583

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 95 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

eb)	VII lisa piirkondliku sekkumise programmide kohta ning

Muudatusettepanek 584

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 95 – lõige 2 – punkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ec)	VIII lisa strateegiakavade elementide kohta, mis aitavad suurendada konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek 585

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	iga artiklis 6 sätestatud konkreetse eesmärgi vajaduste kindlaksmääramine SWOT-analüüsi põhjal saadud tõendite põhjal. Vaja on kirjeldada kõiki vajadusi, olenemata sellest, kas neid käsitletakse ÜPP strateegiakavas või mitte;

b)	iga artiklis 6 sätestatud konkreetse eesmärgi , sealhulgas loomade heaolu vajaduste kindlaksmääramine SWOT-analüüsi põhjal saadud tõendite põhjal. Vaja on kirjeldada kõiki vajadusi, olenemata sellest, kas neid käsitletakse ÜPP strateegiakavas või mitte;

Muudatusettepanek 586

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	vajaduse korral selliste haavatavate geograafiliste piirkondade nagu äärepoolseimad piirkonnad konkreetsete vajaduste analüüs;

d)	vajaduse korral selliste eraldatud või haavatavate geograafiliste piirkondade nagu äärepoolseimad piirkonnad , mägipiirkonnad ja saarepiirkonnad, konkreetsete vajaduste analüüs;

Muudatusettepanek 587

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	prioriteetide seadmine ja järjestamine , sealhulgas tehtud valikute mõistlik põhjendamine ja vajaduse korral põhjendus, miks teatavaid kindlaksmääratud vajadusi ei ole ÜPP strateegiakavas käsitletud või on käsitletud osaliselt.

e)	prioriteetide seadmine ja järjestamine vastavalt tehtud valikutele ja vajaduse korral põhjendus, miks teatavaid kindlaksmääratud vajadusi ei ole ÜPP strateegiakavas käsitletud või on käsitletud osaliselt;

Muudatusettepanek 588

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ea)	kokkuvõte valdkondadest, mille kohta puudub põhiteave või on see ebapiisav, et anda täielik kirjeldus hetkeolukorrast seoses artiklis 6 sätestatud konkreetsete eesmärkide ja nende jälgimisega.

Muudatusettepanek 589

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Osutatud hindamise puhul peavad liikmesriigid kasutama kõige uuemaid ja kõige usaldusväärsemaid andmeid.	Osutatud hindamise puhul peavad liikmesriigid kasutama kõige uuemaid ja kõige usaldusväärsemaid andmeid ning asjakohasel juhul kasutama sooliselt eristatud andmeid .

Muudatusettepanek 590

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)

ÜPP strateegiakava sotsiaal-majandusliku ülesehituse selgitus, milles kirjeldatakse artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c, g, h ja i määratletud põllumajandusliku majandusarengu ja maapiirkondadega seotud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ette nähtud erinevate sekkumiste vastastikust täiendavust ja põhitingimusi;

Muudatusettepanek 591

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	asjakohasel juhul ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakavas tegeletakse suure loodusväärtusega põllumajandussüsteemide vajadustega, sealhulgas nende sotsiaal-majandusliku elujõulisusega seotud aspektidega;

Muudatusettepanek 592

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)

seoses erieesmärgiga „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada nende ettevõtluse arendamist“ , mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktis g, esitatakse ülevaade ÜPP strateegiakava vastavatest sekkumistest ning eritingimustest, nagu näiteks artiklite 22 lõikes 4, artiklites 27, 69 ja artikli 71 lõikes 7 esitatud tingimused. Eelkõige osutavad liikmesriigid artikli 86 lõikele 5, kui nad esitavad oma rahastamiskava seoses sekkumisliikidega, millele on osutatud artiklites 27 ja 69. Ülevaates selgitatakse ka koosmõju riiklike vahenditega, et parandada liidu ja siseriiklike meetmete vahelist kooskõla kõnealuses valdkonnas;

seoses eesmärgiga „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada nende ettevõtluse arendamist“ vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile g, esitatakse ülevaade ÜPP strateegiakava vastavatest sekkumistest ning eritingimustest, nagu näiteks artikli 22 lõikes 4, artiklites 27, 69 ja artikli 71 lõikes 7 esitatud tingimused. Eelkõige osutavad liikmesriigid artikli 86 lõikele 5, kui nad esitavad oma rahastamiskava seoses sekkumisviisidega, millele on osutatud artiklites 27 ja 69. Ülevaates selgitatakse ka koosmõju riiklike vahenditega, et parandada liidu ja siseriiklike meetmete vahelist kooskõla kõnealuses valdkonnas;

Muudatusettepanek 593

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	riiklike ja piirkondlike sekkumiste vaheliste seoste kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotamine sekkumise kohta ja fondi kohta.

f)	riiklike ja piirkondlike sekkumiste vaheliste seoste kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotamine sekkumise kohta ja fondi kohta, ning

Muudatusettepanek 594

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	selgitus, kuidas ÜPP strateegiakava peaks aitama saavutada loomade tervise ja heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise eesmärki. Eelkõige käsitlevad liikmesriigid artiklites 28 ja 65 osutatud sekkumisviise.

Muudatusettepanek 1112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 2 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fb)	selgitus selle kohta, kuidas aitavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud iga erieesmärgiga seotud sekkumised kaasa lõplike toetusesaajate huvides toimuvale lihtsustamisele ja halduskoormuse vähendamisele.

Muudatusettepanek 595

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühised elemendid mitme sekkumise puhul	Mitmele sekkumisele ühised elemendid strateegiakavades

Muudatusettepanek 1113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iia)	lõplike toetusesaajate huvides toimuva lihtsustamise ning regulatiiv- ja halduskoormuse vähendamisega seotud üldise panuse kirjeldus.

Muudatusettepanek 835

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	selgitus selle kohta, kuidas ÜPP strateegiakava toetab mahepõllumajandust, et aidata viia mahepõllumajanduslik tootmine kooskõlla kasvava nõudlusega, nagu on sätestatud artiklis 13a.

Muudatusettepanek 596

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	kirjeldus, kuidas kasutatakse tehnilist abi, millele on osutatud artikli 83 lõikes 2, artikli 86 lõikes 3 ja artiklis 112, ning ÜPP võrgustikke, millele on osutatud artiklis 113;

c)	kirjeldus, kuidas kasutatakse tehnilist abi, millele on osutatud artikli 83 lõikes 2, artikli 86 lõikes 3 ja artiklis 112, ning ÜPP võrgustikke, millele on osutatud artiklis 113, ning

Muudatusettepanek 597

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	asjaomase sekkumise eriprojekt või -nõuded, millega tagatakse tegelik panus artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärgi (-eesmärkide) saavutamiseks. Keskkonna- ja kliimameetmete puhul peab seos tingimuslikkuse nõuetega näitama, et tegevused ei kattu;

c)	asjaomase sekkumise eriprojekt või -nõuded, millega tagatakse tegelik panus artikli 6 lõikega 1 ette nähtud asjaomase erieesmärgi (-eesmärkide) saavutamiseks. Keskkonna- ja kliimameetmete puhul peab seos tingimuslikkuse nõuetega näitama, et tegevused ei kattu;

Muudatusettepanek 598

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	toetuskõlblikkuse tingimused,

d)	toetuskõlblikkuse tingimused kooskõlas käesoleva määrusega;

Muudatusettepanek 599

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	sellest tulenevad iga-aastased rahalised eraldised sekkumiseks, nagu on osutatud artiklis 88. Kui see on asjakohane, tuleb esitada toetusteks kavandatud summade jaotus ja rahastamisvahenditeks kavandatavad summad;

h)	sellest tulenevad iga-aastased rahalised eraldised sekkumiseks, nagu on osutatud artiklis 88. Kui see on asjakohane, tuleb esitada toetusteks kavandatud summade jaotus ja rahastamisvahenditeks kavandatavad summad, ning

Muudatusettepanek 600

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)	märge selle kohta, kas sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja kuulub riigiabi hindamise alla.

i)	märge selle kohta, kas sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja kuulub riigiabi hindamise alla vastavalt teabele, mille komisjon on riigiabi suunistes andnud .

Muudatusettepanek 601

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 95 lõike 1 punktis e osutatud sihtväärtuste kava koosneb kokkuvõtvast tabelist, milles on esitatud artikli 97 lõike 1 punktis a osutatud sihtväärtused, tuues välja aastaste vahe-eesmärkide jaotuse.	1. Artikli 95 lõike 1 punktis e osutatud sihtväärtuste kava koosneb kokkuvõtvast tabelist, milles on esitatud artikli 97 lõike 1 punktis a osutatud sihtväärtused, tuues välja aastaste või asjakohasel juhul mitmeaastaste vahe-eesmärkide jaotuse , jaotatuna vajaduse korral osaliselt piirkondade kaupa .

Muudatusettepanek 602

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	III jaotise III peatüki VII jaos osutatud sektoripõhiste sekkumisliikide alla kuuluvate eraldiste jaotus sekkumiste kaupa, näidates ära kavandatud väljundid ja keskmise ühikusumma;

e)	III jaotise III peatükis osutatud sektoripõhiste sekkumisviiside alla kuuluvate eraldiste jaotus sekkumiste kaupa, näidates ära kavandatud väljundid ja keskmise ühikusumma;

Muudatusettepanek 603

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)

liikmesriikide maaelu arengu eraldiste jaotus pärast ümberpaigutamist otsetoetustesse ja otsetoetustest, nagu on osutatud punktis b, sekkumisliigi ja sekkumise kaupa, sealhulgas ajavahemiku kogusumma, näidates ära ka kohaldatava EAFRD toetuse määra, jaotatuna vajaduse korral sekkumise ja piirkonna kaupa. Kui vahendid paigutatakse otsetoetuste alt ümber, tuleb täpsustada, millist sekkumist (milliseid sekkumisi) või selle osa ümberpaigutatavast vahendist rahastatakse. Käesolevas tabelis täpsustatakse ka kavandatavad väljundid sekkumise kohta ning keskmised või ühtsed ühikumäärad , samuti vajaduse korral rahastamisvahendite jaoks kavandatud toetuste ja summade jaotus. Täpsustada tuleb ka tehnilise abi summad;

liikmesriikide maaelu arengu eraldiste jaotus pärast ümberpaigutamist otsetoetustesse ja otsetoetustest, nagu on osutatud punktis b, sekkumisviisi ja sekkumise kaupa, sealhulgas ajavahemiku kogusumma, näidates ära ka kohaldatava EAFRD osaluse määra, jaotatuna vajaduse korral sekkumise ja piirkonna kaupa. Kui vahendid paigutatakse otsetoetuste alt ümber, tuleb täpsustada, millist sekkumist (milliseid sekkumisi) või selle osa ümberpaigutatavast vahendist rahastatakse. Käesolevas tabelis täpsustatakse ka kavandatavad väljundid sekkumise kohta ning keskmised või ühtsed ühikusummad , samuti vajaduse korral rahastamisvahendite jaoks kavandatud toetuste ja summade jaotus. Täpsustada tuleb ka tehnilise abi summad; ning

Muudatusettepanek 604

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolevas lõikes osutatud elemendid koostatakse aasta kaupa.	Käesolevas lõikes osutatud elemendid koostatakse vajaduse korral aasta kaupa ja võivad asjakohasel juhul sisaldada piirkondlikke tabeleid .

Muudatusettepanek 605

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 100a

Piirkondliku sekkumise programmid

Iga maaelu arengu piirkondliku sekkumise programm sisaldab vähemalt järgmisi jagusid:

a)	SWOT-analüüsi kokkuvõte;

b)	vajaduste hinnangu kokkuvõte;

c)	sekkumisstrateegia;

kooskõlas artiklis 99 sätestatud riikliku strateegiakavaga piirkondlikul tasandil juhitavate ja rakendatavate sekkumiste toimimisalane kirjeldus. Konkreetsemalt sisaldab iga käesoleva artikli punkti c kohases strateegias nimetatud sekkumine järgmisi elemente:

i)	sekkumise kirjeldus;

ii)	toetuskõlblikkuse tingimused;

iii)	toetuse määr;

iv)	toetuse ühikusumma arvutamine;

v)	rahastamiskava;

vi)	tulemusnäitajad;

vii)	sihtväärtused;

viii)

selgitus sihtväärtuste saavutamise kohta;

e)	mitmeaastane rahastamiskava ning

f)	juhtimis- ja koordineerimissüsteemi kirjeldus.

Muudatusettepanek 606

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ÜPP ajakohastamist tagavate üksikasjade kirjelduses, millele on osutatud artikli 95 lõike 1 punktis g, tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse põllumajandussektori ja ÜPP kaasajastamist ning mis peavad sisaldama eelkõige järgmist:	ÜPP ajakohastamist tagavate üksikasjade kirjelduses, millele on osutatud artikli 95 lõike 1 punktis g, tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse uute probleemide lahendamiseks põllumajandussektori ja ÜPP kaasajastamist , sealhulgas üleminek jätkusuutlikumatele mudelitele, ning mis peavad sisaldama eelkõige järgmist:

Muudatusettepanek 607

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa sektoriülesele üldeesmärgile, mis on seotud teadmiste edendamise ja jagamisega, innovatsiooni ja digiüleminekuga ning nende kasutuselevõtu ergutamisega , millele on osutatud artikli 5 teises lõigus, eelkõige järgmise kaudu:

ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa sektoriülesele üldeesmärgile, mis on seotud põllumajanduses ja maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamisega, innovatsiooni ja digiüleminekuga ning nende kasutuselevõtu ergutamise ja edendamisega , millele on osutatud artikli 5 teises lõigus, eelkõige järgmise kaudu:

Muudatusettepanek 836

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iia)	sidusus kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmisega.

Muudatusettepanek 608

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	kirjeldus, kuidas toimib strateegia digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ning kõnealustest tehnoloogiatest kasutamiseks ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise nimel.

kirjeldus, millist strateegiat kasutatakse digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ja arukates külades ning kõnealuste tehnoloogiate kasutamistingimuste puhul (tingimused hõlmavad põllumajandustootjate teavitamist nende õigustest seoses isikuandmete kaitse ja kasutamisega) ÜPP strateegiakava sekkumiste tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise nimel.

Muudatusettepanek 609

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	kui see on asjakohane, siis territoriaalsete aspektide analüüs, tuues esile eelkõige sihipäraste sekkumistega hõlmatud piirkonnad;

e)	kui see on asjakohane, siis territoriaalsete aspektide analüüs, tuues esile eelkõige sihipäraste sekkumistega hõlmatud piirkonnad , sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandusalad ;

Muudatusettepanek 610

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 6 lõike 1 punktis g sätestatud erieesmärgi „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks“ puhul sisaldab SWOT-analüüs lühikest analüüsi maale juurdepääsu, maa liikuvuse ja maa ümberkorraldamise, rahastamise ja krediidi kättesaadavuse ning teadmistele ja nõuannetele juurdepääsu kohta.	Artikli 6 lõike 1 punktis g sätestatud erieesmärgi „olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks“ puhul sisaldab SWOT-analüüs lühikest analüüsi maale juurdepääsu, maaomandi liikuvuse ja maa ümberkorraldamise, rahastamise ja krediidi kättesaadavuse ning teadmistele ja nõuannetele juurdepääsu ja riskiga toimetuleku suutlikkuse kohta.

Muudatusettepanek 611

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 103 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	ÜPP strateegiakavaga ette nähtud täiendava riikliku rahastamise lühike kirjeldus, sealhulgas summad meetmete kaupa ja märge vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele;

a)	ÜPP strateegiakavaga ette nähtud täiendava riikliku rahastamise lühike kirjeldus, sealhulgas summad sekkumiste kaupa ja märge vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele;

Muudatusettepanek 612

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 103 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. ÜPP strateegiakava VI lisa sisaldab kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava kirjeldust vastavalt artiklis 28 osutatule.

Muudatusettepanek 613

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 103 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5b. ÜPP strateegiakava VII lisa sisaldab piirkondliku sekkumise programmide kirjeldust.

Muudatusettepanek 615

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 104

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 104	välja jäetud
Delegeeritud volitused ÜPP strateegiakava sisu suhtes
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust peatükki seoses ÜPP strateegiakava sisu ja kava lisadega.

Muudatusettepanek 616

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rakendamisvolitused ÜPP strateegiakava sisu suhtes	Rakendamisvolitused ÜPP strateegiakava vormi suhtes

Muudatusettepanek 617

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette eeskirjad, kuidas esitada ÜPP strateegiakava elemente, mida on kirjeldatud artiklites 96–103. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega sätestatakse standardvorm ja eeskirjad, kuidas esitada ÜPP strateegiakava elemente, mida on kirjeldatud artiklites 96–103. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 1153cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku, mis sisaldab artiklis 95 osutatud teavet, hiljemalt 1. jaanuaril 2020 .	1. Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku, mis sisaldab artiklis 95 osutatud teavet, hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Komisjon julgustab liikmesriike vahetama ÜPP strateegiakavade koostamisel üksteisega teavet ja parimaid tavasid.

Muudatusettepanek 619

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakavasid, võttes arvesse kavade terviklikkust, nende kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtete, käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätete ning horisontaalmäärusega, samuti hindab ta kavade tegelikku panust artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisse, mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumised.

2. Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakavasid, võttes arvesse kavade terviklikkust, nende kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtete, käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätete ning horisontaalmäärusega, samuti hindab ta kavade tegelikku panust artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisse, mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, sealhulgas kasutatud teabe kvaliteeti, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumised.

Muudatusettepanek 1153cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks hiljemalt kaheksa kuud pärast seda, kui liikmesriik on kava esitanud.	ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik on kava esitanud.

Muudatusettepanekud 620, 1153cp3 ja 1331

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Heakskiitmine ei hõlma teavet, mis on esitatud artikli 101 punktis c ja ÜPP strateegiakava I–IV lisas, millele on osutatud artikli 95 lõike 2 punktides a–d.	välja jäetud

Muudatusettepanek 1153cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik paluda komisjonil kiita heaks ÜPP strateegiakava, mis ei sisalda kõiki elemente. Sellisel juhul osutab asjaomane liikmesriik ÜPP strateegiakava puuduvatele osadele ning esitab soovituslikud sihtväärtused ja rahastamiskavad, millele on osutatud artiklis 100, kogu ÜPP strateegiakava kohta, et näidata kava üldist järjepidevust ja sidusust. ÜPP strateegiakava puuduvad elemendid esitatakse komisjonile kava muudatusena vastavalt artiklile 107 hiljemalt kolme kuu jooksul. Need on kooskõlas ja vastavuses sihtväärtuste ja rahastamiskavadega, mille liikmesriigid eelnevalt esitasid ning ei kaldu ambitsioonikuse osas märkimisväärselt kõrvale ega vähenda seda.

Muudatusettepanekud 621, 983, 1153cp5 ja 1333

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule riiklike ÜPP strateegiakavade kohta kokkuvõtliku aruande kuue kuu jooksul pärast nende heakskiitmist koos selgesti kirjeldatud hinnangutega, et anda teavet otsuste kohta, mida liikmesriigid on teinud oma artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 1153cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7b. Komisjon tõlgib ÜPP strateegiakavad inglise keelde ja avaldab need internetis viisil, millega tagatakse avalikustamine ja läbipaistvus liidu tasandil.

Muudatusettepanekud 623, 985 ja 1153cp7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7c. ÜPP strateegiakavade heakskiitmine ja nende rakendamine liikmesriikides ei põhjusta toetusesaajate jaoks viivitusi toetuse taotlemise perioodil ega toetuse õigeaegsel väljamaksmisel, eelkõige rakendamise esimesel aastal.

Muudatusettepanek 735cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks.	1. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks , sealhulgas vajaduse korral piirkondlike sekkumisprogrammide muudatuse kokkuleppel piirkondlike korraldusasutustega .

Muudatusettepanekud 625 ja 735cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. ÜPP strateegiakava muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja eelkõige kajastama kava muudatuste oodatavat mõju artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vastavalt vajadusele muudetud kava koos ajakohastatud lisadega.	2. ÜPP strateegiakava muutmise taotlused peavad sisaldama selgitust kava muudatuste oodatava mõju kohta artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vastavalt vajadusele muudetud kava koos ajakohastatud lisadega.

Muudatusettepanekud 626 ja 735cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. ÜPP strateegiakava muutmise taotluse võib esitada ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud võimalikud erandid, mille komisjon määrab kindlaks artikli 109 kohaselt.	7. ÜPP strateegiakava muutmise taotluse võib esitada ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud võimalikud erandid, mis on sätestatud käesolevas määruses ja mille komisjon määrab kindlaks artikli 109 kohaselt.

Muudatusettepanekud 627 ja 735cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. ÜPP strateegiakava iga muudatuse peab komisjon oma rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.	8. ÜPP strateegiakava iga muudatuse peab komisjon oma rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse nõuetekohaselt.

Muudatusettepanekud 628 ja 735cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Ilma et see piiraks artikli 80 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavadel õiguslik mõju vaid pärast seda, kui komisjon on nad heaks kiitnud.	9. Ilma et see piiraks artikli 80 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavadel õiguslik mõju vaid pärast seda, kui komisjon on nad heaks kiitnud ja need avaldatakse .

Muudatusettepanek 1137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 107a ÜPP strateegiakavade läbivaatamine Liikmesriigid vaatavad 31. detsembriks 2025 strateegiakavad läbi, et veenduda, et strateegiakavad on kooskõlas kohaldatavate ELi kliima- ja keskkonnaalaste õigusaktidega, ja esitavad komisjonile vastavalt taotlused strateegiakavade muutmiseks.

Muudatusettepanek 629

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealune tähtaeg ei tohi sisaldada ajavahemikku, mis algab kuupäevaga, mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saadab liikmesriigile oma tähelepanekud või muudetud dokumentide taotluse ja lõpeb kuupäevaga, mil liikmesriik komisjonile vastab.	välja jäetud

Muudatusettepanek 630

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 109 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	ÜPP strateegiakavade esitamise sagedus programmitöö perioodil, sealhulgas selliste erandjuhtude kindlaksmääramine, mille puhul artikli 107 lõikes 7 osutatud muudatuste maksimumarvu arvesse ei võeta.

c)	ÜPP strateegiakavade muudatuste esitamise sagedus ÜPP strateegiakavade rakendamise programmitöö perioodil, sealhulgas selliste erandjuhtude kindlaksmääramine, mille puhul artikli 107 lõikes 7 osutatud muudatuste maksimumarvu arvesse ei võeta.

Muudatusettepanek 631

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid luua ka piirkondlikud ametiasutused riiklike strateegiakavade raames EAFRD-st rahastatud sekkumiste elluviimiseks ja juhtimiseks, kui kõnealused sekkumised on piirkondliku ulatusega. Sellisel juhul määrab riiklik korraldusasutus EAFRD riikliku koordineerimisasutuse, kes tagab liidu eeskirjade ühetaolise kohaldamise, tagades sidususe strateegiakava riiklikul tasandil sätestatud elementidega vastavalt artikli 93 teisele lõigule.

Muudatusettepanek 736cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Korraldusasutus vastutab ÜPP strateegiakava tegeliku, tõhusa ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest. Eelkõige tagab ta , et:	2. Korraldusasutus vastutab ÜPP strateegiakava tegeliku, tõhusa ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest ning vajaduse korral koos piirkondlike korraldusasutustega seoses piirkondlike sekkumisprogrammidega . Eelkõige tagatakse nendega , et:

Muudatusettepanekud 632 ja 736cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)	iga-aastase tulemusaruande koostamise ja selles sisalduvad seire koondtabelid ning esitab selle pärast seirekomisjoni poolset heakskiitu komisjonile;

g)	koostatakse seire tulemusaruanne ja selles sisalduvad seire koondtabelid ning see esitatakse pärast seirekomisjoni poolset heakskiitu komisjonile;

Muudatusettepanekud 633 ja 736cp4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)	võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on iga-aastase tulemusaruande alusel teinud;

h)	võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on tulemusaruande alusel teinud;

Muudatusettepanek 736cp5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriik või korraldusasutus võivad ÜPP strateegiakava sekkumiste juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse, regionaalarengu asutuse või valitsusvälise organisatsiooni.	3. Liikmesriik või korraldusasutused või vajaduse korral piirkondlikud korraldusasutused võivad ÜPP strateegiakava sekkumiste juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse, regionaalarengu asutuse või valitsusvälise organisatsiooni.

Muudatusettepanekud 634 ja 736cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust üksikasjalike eeskirjadega teabe kohaldamise, avalikustamise ja nähtavuse nõuetega, mis on osutatud lõike 2 punktides j ja k .	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust üksikasjalike eeskirjadega lõike 2 punktides j ja k osutatud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõuete kohaldamise kohta .

Muudatusettepanekud 635 ja 736cp7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 636

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 110a

Vahendusasutus

Ilma et see piiraks liikmesriikide haldus- ja kohtuliku kontrolli eeskirjade kohaldamist, määravad liikmesriigid oma tegevuses sõltumatu vahendusasutuse, kelle ülesanne on pädevate asutuste tehtud otsused uuesti läbi vaadata. Toetusesaajate taotlusel püüavad need asutused saavutada asjaomaste poolte vahel kokkulepitud lahendused. Nad pakuvad nõutavat oskusteavet ning neis peavad olema esindatud ametiasutused ja sidusrühmad.

Muudatusettepanek 637

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid asutavad komisjoni, mis teostab ÜPP strateegiakava seiret („seirekomisjon“) enne ÜPP strateegiakava esitamist .	Liikmesriigid asutavad riikliku komisjoni, mis teostab ÜPP strateegiakava seiret („seirekomisjon“) , ja asjakohasel juhul piirkondlikud seirekomisjonid .

Muudatusettepanek 638

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra.	Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra. Riiklik seirekomisjon võtab oma kodukorra vastu koostöös piirkondlike seirekomisjonidega.

Muudatusettepanek 639

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja vaatab läbi kõik küsimused, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamist.	Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja vaatab läbi kõik tema pädevusse kuuluvad küsimused, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamist.

Muudatusettepanek 640

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik avaldab seirekomisjoni kodukorra ning kõik seirekomisjoniga jagatavad andmed veebis .	Liikmesriik avaldab seirekomisjonide kodukorrad ning arvamused ja edastab need komisjonile .

Muudatusettepanek 641

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik otsustab seirekomisjoni koosseisu ning tagab, et asjakohased avalik-õiguslikud asutused ja vahendusasutused ning artikli 94 lõikes 3 osutatud partnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.	Liikmesriik ja asjakohasel juhul piirkonnad otsustab /otsustavad seirekomisjonide koosseisu , võttes nõuetekohaselt arvesse huvide konfliktide vältimist, ning tagab /tagavad , et asjaomased avalik-õiguslikud asutused ja vahendusasutused ning kõigi artikli 6 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmiseks asjakohaste artikli 94 lõikes 3 osutatud partnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.

Muudatusettepanek 642

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik avaldab seirekomisjoni liikmete nimekirja veebis.	Liikmesriik avaldab seirekomisjoni liikmete nimekirja veebis ning liikmesriigid teevad selle teatavaks komisjonile .

Muudatusettepanek 643

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Seirekomisjon kontrollib järgmist:	3. Seirekomisjonid kontrollivad järgmist:

Muudatusettepanek 645

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

da)	riikliku ÜPP võrgustiku kaudu esitatud asjakohane teave;

Muudatusettepanek 646

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	tulemusaruanded;

Muudatusettepanek 647

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 3 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fb)	lihtsustamisel ja lõplike toetusesaajate halduskoormuse vähendamisel tehtud edusammud.

Muudatusettepanek 648

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	ÜPP strateegiakava projekti kohta;

välja jäetud

Muudatusettepanek 649

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	iga-aastaste tulemusaruannete kohta;

c)	tulemusaruannete kohta;

Muudatusettepanek 650

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Seirekomisjonid võivad nõuda riiklikult ÜPP võrgustikult konkreetsete sekkumistega seotud teavet ja analüüsi.

Muudatusettepanek 651

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik loob riikliku tasandi põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja muude uuenduste valdkonnas tegutsejatele ühendamiseks riikliku ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku (riiklik ÜPP võrgustik) hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on ÜPP strateegiakava heaks kiitnud.

1. Iga liikmesriik loob riikliku tasandi põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna organisatsioonide , põllumajandussektori esindajate ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste, muude uuenduste valdkonnas tegutsejate ja muude osaliste ühendamiseks riikliku ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku (riiklik ÜPP võrgustik) hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on ÜPP strateegiakava heaks kiitnud. Riiklik ÜPP võrgustik rajaneb liikmesriikide olemasolevatel võrgustruktuuridel.

Muudatusettepanek 652

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 4 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)	riiklike ÜPP võrgustike puhul osaleda Euroopa ÜPP võrgustikus ja aidata selle tegevusele kaasa.

j)	riiklike ÜPP võrgustike puhul osaleda Euroopa ÜPP võrgustikus ja aidata selle tegevusele kaasa;

Muudatusettepanek 653

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 4 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ja)	Euroopa ÜPP võrgustike puhul osaleda riiklikes ÜPP võrgustikes ja aidata nende tegevusele kaasa;

Muudatusettepanek 654

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 4 – punkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

jb)	esitada artiklis 111 osutatud seirekomisjonidele nende taotletav teave.

Muudatusettepanek 655

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärk on edendada innovatsiooni ja parandada teadmiste vahetust.	2. Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärk on edendada kestlikku innovatsiooni ja parandada teadmiste vahetust.

Muudatusettepanek 656

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist ning

c)	soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist , sealhulgas teabe vahetamist põllumajandustootjate vahel, ning

Muudatusettepanek 657

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.

d)	teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise ja põllumajandustootjate jaoks vajalikest teadusuuringutest.

Muudatusettepanek 658

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa innovatsioonipartnerluse osaks on Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad . Nad koostavad kava innovaatiliste projektide väljatöötamiseks, katsetamiseks, kohandamiseks või rakendamiseks; kava põhineb interaktiivsel innovatsioonimudelil, mille kesksed põhimõtted on järgmised:

Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad moodustatakse Euroopa innovatsioonipartnerluse elluviimiseks ning need võivad moodustada muu hulgas tootja- ja tootmisharudevahelised organisatsioonid ning rühmadesse võivad kuuluda eri liikmesriikidest pärit liikmed . Nad koostavad kava innovaatiliste projektide väljatöötamiseks, katsetamiseks, kohandamiseks või rakendamiseks; kava põhineb interaktiivsel innovatsioonimudelil, mille kesksed põhimõtted on järgmised:

Muudatusettepanek 659

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	töötada välja uuenduslikke lahendusi, milles keskendutakse põllumajandus- või metsandusettevõtjate vajadustele, ja lahendada vajaduse korral kogu tarneahela vastastikust mõju;

a)	töötada välja uuenduslikke lahendusi, milles keskendutakse põllumajandus- või metsandusettevõtjate vajadustele, ja lahendada vajaduse korral kogu tarneahela vastastikust mõju ning võtta ühtlasi arvesse tarbijate huve ;

Muudatusettepanek 660

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kavandatav innovatsioon võib põhineda uutel, kuid ka traditsioonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes.	Kavandatav innovatsioon võib põhineda uutel, kuid ka traditsioonilistel ja agroökoloogilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes.

Muudatusettepanek 661

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Töörühmad levitavad oma projektide tulemusi eelkõige ÜPP võrgustiku kaudu.	Töörühmad levitavad oma kavasid ja projektide tulemusi eelkõige ÜPP võrgustiku kaudu ning rühmadesse võivad kuuluda mitmest liikmesriigist pärit liikmed .

Muudatusettepanek 662

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 115 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	väljundit, tulemust, mõju ja konteksti kajastavate näitajate ühine kogum, sealhulgas artiklis 7 osutatud näitajad , ning mida kasutatakse seire, hindamise ja iga-aastase tulemusaruande alusena;

a)	väljundit, tulemust, mõju ja konteksti kajastavate artiklis 7 osutatud näitajate ühine kogum , mida kasutatakse seire, hindamise ja tulemusaruande alusena;

Muudatusettepanek 663

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 115 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	sihtväärtused ja iga-aastased vahe-eesmärgid, mis on kehtestatud tulemusnäitajaid kasutades vastava erieesmärgi kohta;

b)	sihtväärtused ja iga-aastased või asjakohasel juhul mitmeaastased vahe-eesmärgid, mis on kehtestatud tulemusnäitajaid kasutades vastava erieesmärgi kohta;

Muudatusettepanek 664

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 115 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Tulemusraamistik hõlmab järgmist:

3. Tulemusraamistik hõlmab ÜPP strateegiakavade sisu, sealhulgas piirkondliku sekkumise programmide sisu, kui see on asjakohane.

(a)	ÜPP strateegiakavade sisu;

(b)	määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turukorraldusmeetmed ja muud sekkumissätted.

Muudatusettepanek 665

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	hinnata ÜPP mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust;

a)	hinnata ÜPP mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust ning lihtsustamist toetusesaajate jaoks ;

Muudatusettepanek 666

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)	toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühist õppeprotsessi.

e)	toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühist õppeprotsessi , võttes arvesse valdkondi, kus lähteandmed puuduvad või on ebapiisavad ning mille jaoks saab välja töötada asjakohasemad ja täpsemad näitajad .

Muudatusettepanek 667

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 117 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid loovad elektroonilise infosüsteemi, milles nad registreerivad ja säilitavad sellise põhilise teabe ÜPP strateegiakavade rakendamise kohta, mida on vaja seireks ja hindamiseks, eelkõige iga rahastamiseks valitud sekkumise, samuti lõpetatud sekkumised, sealhulgas teave iga toetusesaaja ja tegevuse kohta.	Liikmesriigid loovad elektroonilise infosüsteemi või kasutavad olemasolevat süsteemi , milles nad registreerivad ja säilitavad sellise põhilise teabe ÜPP strateegiakavade rakendamise kohta, mida on vaja seireks ja hindamiseks, eelkõige iga rahastamiseks valitud sekkumise, samuti lõpetatud sekkumised, sealhulgas teave iga toetusesaaja ja tegevuse kohta.

Muudatusettepanek 668

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 118 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et ÜPP strateegiakavade kohaste sekkumiste raames toetust saavad isikud ja kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele või teistele asutustele, kes on volitatud täitma korraldusasutuse ülesandeid, ÜPP strateegiakava seireks ja hindamiseks vajaliku teabe.	Liikmesriigid tagavad, et ÜPP strateegiakavade kohaste sekkumiste raames toetust saavad isikud ja kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele või piirkondlikele korraldusasutustele või teistele asutustele, kes on volitatud täitma korraldusasutuse ülesandeid, ÜPP strateegiakava seireks ja hindamiseks vajaliku teabe.

Muudatusettepanek 669

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 118 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad kõikehõlmavate, täielike, õigeaegsete ja usaldusväärsete andmeallikate loomise, mis võimaldavad teha poliitiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusat seiret, kasutades väljund-, tulemus- ja mõjunäitajad.	Liikmesriigid tagavad selliste kõikehõlmavate, õigeaegsete ja usaldusväärsete andmeallikate , sealhulgas andmebaaside loomise, mis võimaldavad teha poliitiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusat seiret, kasutades väljund-, tulemus- ja mõjunäitajad.

Muudatusettepanek 670

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 119 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Korraldusasutus ja seirekomisjon jälgivad ÜPP strateegiakava rakendamist ja ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamiseks tehtut, kasutades selleks väljund- ja tulemusnäitajaid.	Korraldusasutus ning seirekomisjon jälgivad ÜPP strateegiakava rakendamist ja ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamiseks tehtut, kasutades selleks väljund- ja tulemusnäitajaid , vajaduse korral koostöös piirkondlike korraldusasutuste ja piirkondlike seirekomisjonidega .

Muudatusettepanek 671

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 120 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tulemusraamistiku rakendamise volitused	Tulemusraamistiku alased delegeeritud volitused

Muudatusettepanek 672

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 120 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab vastu rakendusaktid tulemusraamistiku sisu kohta . Osutatud õigusaktid sisaldavad taustanäitajate loetelu, muid näitajaid, mida on vaja seoses poliitika asjakohase seire ja hindamisega, näitajate arvutamise meetodeid ja vajalikke sätteid, et tagada liikmesriikide kogutud andmete täpsus ja usaldusväärsus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega .

Komisjon võtab vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks tulemusraamistiku sisu. Osutatud õigusaktid sisaldavad taustanäitajate loetelu, muid näitajaid, mida on vaja seoses poliitika asjakohase seire ja hindamisega, näitajate arvutamise meetodeid ja vajalikke sätteid, et tagada liikmesriikide kogutud andmete täpsus ja usaldusväärsus. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 138 .

Muudatusettepanek 673

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga-aastased tulemusaruanded	Tulemusaruanded

Muudatusettepanek 674

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. 15. veebruariks 2023 ja seejärel iga järgmise aasta 15. veebruariks kuni aastani 2030 esitavad liikmesriigid komisjonile iga-aastase tulemusaruande ÜPP strateegiakava rakendamise kohta eelmisel eelarveaastal . 2023. aastal esitatav aruanne hõlmab eelarveaastaid 2021 ja 2022. III jaotise II peatükis osutatud otsetoetuste puhul hõlmab aruanne ainult 2022. eelarveaastal.	1. Liikmesriigid esitavad komisjonile tulemusaruanded ÜPP strateegiakava rakendamise kohta vastavalt määruse (EL) [horisontaalmäärus] artiklile 8 .

Muudatusettepanek 675

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Viimane iga-aastane tulemusaruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2030 , sisaldab kokkuvõtet rakendusperioodil tehtud hindamiste kohta.	2. Viimane tulemusaruanne, mis esitatakse, sisaldab kokkuvõtet rakendusperioodil tehtud hindamiste kohta.

Muudatusettepanek 676

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Selleks et iga-aastane tulemusaruanne oleks vastuvõetav, peab see sisaldama kogu lõigetes 4, 5 ja 6 nõutavat teavet. Kui tulemusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon sellest liikmesriigile 15 tööpäeva jooksul alates tulemusaruande kättesaamisest; vastasel juhul loetakse aruanne vastuvõetavaks.	3. Selleks et tulemusaruanne oleks vastuvõetav, peab see sisaldama kogu lõigetes 4, 5 ja 6 nõutavat teavet. Kui tulemusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon sellest liikmesriigile 15 tööpäeva jooksul alates tulemusaruande kättesaamisest; vastasel juhul loetakse aruanne vastuvõetavaks.

Muudatusettepanek 677

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse põhiline kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave ÜPP strateegiakava rakendamise kohta, viidates finantsandmetele ning väljund- ja tulemusnäitajatele ja kooskõlas artikli 118 teise lõiguga. Samuti lisatakse teave saavutatud väljundite, tehtud kukutuste, saavutatud tulemuste ja eesmärkide saavutamiseks veel vajaliku kohta.	Tulemusaruannetes esitatakse põhiline kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave ÜPP strateegiakava rakendamise kohta, viidates finantsandmetele ning väljund- ja tulemusnäitajatele ja kooskõlas artikli 118 teise lõiguga. Samuti lisatakse teave saavutatud väljundite, tehtud kukutuste, saavutatud tulemuste ja eesmärkide saavutamiseks veel vajaliku kohta.

Muudatusettepanek 678

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui käesoleva määruse artiklis 89 nimetamata sekkumisliikide puhul on tegeliku väljundi ja tegelike kulude suhtarv 50 % erinev kavandatud aastasest väljundi- ja kulusuhtest, esitab liikmesriik põhjenduse selle kõrvalekalde kohta.	välja jäetud

Muudatusettepanek 679

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Esitatud andmed peavad seostuma osaliselt ja täielikult rakendatud sekkumismeetmetega seotud näitajate saavutatud väärtustega. Aruannetes esitatakse ka kokkuvõte eelmisel eelarveaastal rakendatud ÜPP strateegiakava rakendamise seisust ja teemadest, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava täitmist, eelkõige vahe-eesmärkidest kõrvalekaldumistega seotud kõrvalekalded, esitades põhjendused ja, kui see on asjakohane, kirjeldades võetud meetmeid.

5. Esitatud andmed peavad seostuma osaliselt ja täielikult rakendatud sekkumismeetmetega seotud näitajate saavutatud väärtustega. Aruannetes esitatakse ka kokkuvõte rakendatud ÜPP strateegiakava rakendamise seisust ja teemadest, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava täitmist, eelkõige vahe-eesmärkidest kõrvalekaldumistega seotud kõrvalekalded, esitades põhjendused ja, kui see on asjakohane, kirjeldades võetud meetmeid.

Muudatusettepanek 680

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Komisjon annab määruse (EL) [HzR] artiklis [52] osutatud iga-aastasele tulemusaruandele hinnangu, teeb raamatupidamiskontrolli ja kiidab aruande heaks, lähtudes iga-aastases tulemusaruandes esitatud teabest.	välja jäetud

Muudatusettepanek 681

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga-aastase tulemusaruande hinnangus võib komisjon teha oma tähelepanekud iga-aastaste tulemusaruannete kohta ühe kuu jooksul pärast aruannete esitamist. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.	Komisjon viib läbi tulemuslikkuse hindamise, lähtudes tulemusaruannetes esitatud teabest, ja võib teha tähelepanekuid kõige rohkem ühe kuu jooksul pärast täielike aruannete esitamist. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

Muudatusettepanek 682

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Kui ühe või mitme tulemusnäitaja väärtusest selgub, et asjaomase aruandeaasta puhul on erinevus vastavast vahe-eesmärgi väärtusest üle 25 %, võib komisjon paluda liikmesriigil esitada tegevuskava, mis on kooskõlas määruse (EL) nr [ HZR ] artikli 39 lõikega 1 ning milles kirjeldatakse kavandatavaid parandusmeetmeid ja eeldatavat ajakava.

9. Kui ühe või mitme tulemusnäitaja väärtusest selgub, et asjaomase aruandeaasta puhul on erinevus vastavast vahe-eesmärgi väärtusest üle 25 %, esitab liikmesriik selle erinevuse kohta põhjenduse. Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriigil esitada komisjoniga konsulteerides koostatava tegevuskava, mis on kooskõlas määruse (EL) [ horisontaalmäärus ] artikli 39 lõikega 1 ning milles kirjeldatakse kavandatavaid parandusmeetmeid ja rakendamise eeldatavat ajakava.

Muudatusettepanek 683

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Iga-aastased tulemusaruanded ning kodanike jaoks koostatud nende sisu kokkuvõte, tehakse üldsusele kättesaadavaks.	10. Kodanike jaoks koostatakse tulemusaruannete sisu kokkuvõte ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek 684

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 11

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad iga-aastaste tulemusaruannete sisu esitamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	11. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad tulemusaruannete sisu esitamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 685

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga-aastane läbivaatuskoosolek	Läbivaatamiskoosolekud

Muudatusettepanek 686

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid korraldavad igal aastal koos komisjoniga iga-aastase hindamiskoosoleku , mida juhatatakse ühiselt või juhatab seda komisjon ja mis toimub kõige varem kaks kuud pärast iga-aastase tulemusaruande esitamist.	1. Liikmesriigid korraldavad igal aastal koos komisjoniga läbivaatamiskoosoleku , mida juhatatakse ühiselt või juhatab seda komisjon ja mis toimub kõige varem kaks kuud pärast tulemusaruande esitamist.

Muudatusettepanek 687

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga-aastase hindamiskoosoleku eesmärk on analüüsida iga kava tulemuslikkust, sealhulgas edusamme seatud sihtväärtuste saavutamisel, mis tahes probleeme, mis võivad mõjutada tulemuslikkust ja varasemaid või tulevasi meetmeid, mida kavatsetakse probleemide lahendamiseks võtta.	2. Läbivaatamiskoosoleku eesmärk on analüüsida iga kava tulemuslikkust, sealhulgas edusamme seatud eesmärkide saavutamisel, mis tahes probleeme, mis võivad mõjutada tulemuslikkust , ning varasemaid või tulevasi meetmeid, mida tuleb nende lahendamiseks võtta. Võimaluse korral kasutatakse koosolekuid mõju analüüsimiseks.

Muudatusettepanek 688

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 123	välja jäetud
Tulemuspreemia
1. Liikmesriikidele võib anda aastal 2026 tulemuspreemiat, et premeerida rahuldavaid tulemusi seoses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, tingimusel et asjaomane liikmesriik on täitnud artikli 124 lõikes 1 sätestatud tingimuse.
2. Tulemuspreemia suurus on 5 % liikmesriigi jaoks 2027. eelarveaastal ette nähtud summast, mis on kehtestatud IX lisas.
Artiklite 15 ja 90 alusel EAGFi ja EAFRD vahel ümberpaigutatud vahendeid tulemuspreemia arvutamisel arvesse ei võtmata.

Muudatusettepanek 689

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 124	välja jäetud
Tulemuspreemia määramine
1. 2026. aasta tulemusaruande hindamise alusel antakse liikmesriikide eraldisest artikli 123 teise lõigu kohaselt kinni peetud tulemuspreemia sellele liikmesriigile, kelle ÜPP strateegiakava artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f ette nähtud keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide suhtes kehtestatud tulemusnäitajad on jõudnud 2025. aasta jooksul vähemalt 90 % tasemele nende sihtväärtusest.
2. Komisjon võtab kahe kuu jooksul pärast iga-aastase tulemusaruande kättesaamist 2026. aastal vastu rakendusakti, ilma et kohaldataks artiklis 139 osutatud komiteemenetlust, et otsustada iga liikmesriigi puhul, kas nende ÜPP strateegilised kavad on saavutanud käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud sihtväärtused.
3. Kui lõikega 1 ette nähtud sihtväärtused on saavutatud, eraldab komisjon lõikes 2 osutatud otsuse alusel asjaomastele liikmesriikidele tulemuspreemia summa, mis määratakse lõplikult kindlaks 2027. majandusaasta kohta.
4. Kui lõikega 1 ette nähtud sihtväärtusi ei saavutata, ei täida komisjon 2027. eelarveaastaks võetud kohustusi asjaomastele riikidele makstava tulemuspreemia osas.
5. Tulemuspreemia määramisel võib komisjon arvesse võtta vääramatu jõu juhtusid ja tõsiseid sotsiaalmajanduslikke kriise, mis takistasid asjakohaste vahe-eesmärkide saavutamist.
6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette üksikasjalik kord, millega tagada ühtne lähenemisviis tulemuspreemia eraldamisel liikmesriikidele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 690

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 125 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid teevad eelhindamisi, et parandada oma ÜPP strateegiakavade koostamise kvaliteeti.	1. Liikmesriigid , asjakohasel juhul koos piirkondadega, teevad eelhindamisi, et parandada oma ÜPP strateegiakavade koostamise kvaliteeti.

Muudatusettepanek 691

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 125 – lõige 3 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)	ÜPP strateegiakava seiremenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus;

g)	ÜPP strateegiakava seiremenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete , sealhulgas asjakohasel juhul sooliselt eristatud andmete kogumise menetluste sobivus;

Muudatusettepanek 692

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid hindavad ÜPP strateegiakavasid, et parandada nende väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti ning hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisaväärtust ja mõju seoses nende osatähtsusega selliste ÜPP üldiste ja erieesmärkide saavutamisel, millele on osutatud artiklis 5 ja artikli 6 lõikes 1.	1. Liikmesriigid , asjakohasel juhul koos piirkondadega, hindavad ÜPP strateegiakavasid, et parandada nende väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti ning hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisaväärtust ja mõju seoses nende osatähtsusega selliste ÜPP üldiste ja erieesmärkide saavutamisel, millele on osutatud artiklis 5 ja artikli 6 lõikes 1.

Muudatusettepanek 693

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid delegeerivad hindamised sõltumatult tegutsevatele ekspertidele.	2. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad delegeerivad hindamised sõltumatult tegutsevatele ekspertidele.

Muudatusettepanek 694

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid tagavad, et on kehtestatud menetlused hindamiseks vajalike andmete koostamiseks ja kogumiseks.	3. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad tagavad, et on kehtestatud menetlused hindamiseks vajalike andmete koostamiseks ja kogumiseks.

Muudatusettepanek 695

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et ÜPP strateegiakava sekkumisi artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamiseks hinnatakse nõuetekohaselt.	4. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad vastutavad selle eest, et ÜPP strateegiakava sekkumisi artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamiseks hinnatakse nõuetekohaselt.

Muudatusettepanek 696

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid koostavad hindamiskava, mis sisaldab andmeid kavandatud hindamise kohta rakendusperioodi jooksul.	5. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad koostavad hindamiskava, mis sisaldab andmeid kavandatud hindamise kohta rakendusperioodi jooksul.

Muudatusettepanek 697

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid esitavad hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast ÜPP strateegiakava vastuvõtmist.	6. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul piirkonnad esitavad hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast ÜPP strateegiakava vastuvõtmist.

Muudatusettepanekud 987 ja 1335

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 127 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Niipea kui kõik riiklikud ÜPP strateegiakavad on heaks kiidetud, tellib Euroopa Komisjon nende eeldatava koondmõju sõltumatu hindamise. Kui analüüs näitab, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ei tehta piisavalt ühiseid jõupingutusi, võtab Euroopa Komisjon asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata liikmesriikidelt ÜPP strateegiakavade muutmise nõudmist või käesolevale määrusele muudatusettepanekute esitamist.

Muudatusettepanekud 988 ja 1336

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 127 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon teeb vahehindamise, et uurida EAGFi ja EAFRD tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust kolmanda aasta lõpuks pärast ÜPP strateegiakavade rakendamise algust, võttes arvesse I lisas esitatud näitajaid. Komisjon võib kasutada kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav vastavalt [uue finantsmääruse] artiklile [128].

2. Komisjon teeb ja teeb avalikkusele kättesaadavaks vahehindamise, et uurida EAGFi ja EAFRD tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust kolmanda aasta lõpuks pärast ÜPP strateegiakavade rakendamise algust, võttes arvesse I lisas esitatud näitajaid. Komisjon võib kasutada kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav vastavalt [uue finantsmääruse] artiklile [128]. Kui vahehindamise käigus selgub, et Euroopa rohelise kokkuleppe ning liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide eesmärkide saavutamiseks ei ole tehtud piisavalt ühiseid jõupingutusi, esitab Euroopa Komisjon liikmesriikidele soovitused, et tagada Euroopa rohelise kokkuleppe ja XI lisas loetletud õigusaktide eesmärkide saavutamine. Liikmesriigid kirjeldavad oma iga-aastases tulemusaruandes, kuidas soovitusi on arvesse võetud, või põhjendavad soovituste või nende osade mittejärgimist.

Muudatusettepanek 698

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 127 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4a. Komisjon võtab oma hindamisaruannetes arvesse käesoleva määruse I lisas osutatud näitajaid ning ÜPP-väliseid tegureid, mis on saavutatud tulemusi mõjutanud.

Muudatusettepanek 699

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 129 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Konteksti ja mõju näitajateks vajalikud andmed on peamiselt loodud selliste andmeallikate poolt nagu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (Farm Accountancy Data Network) ja Eurostat. Kui kõnealuste näitajate jaoks vajalikud andmed ei ole kättesaadavad või need ei ole täielikud, käsitletakse lünki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (40) alusel loodud Euroopa statistikaprogrammi, põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu õigusliku raamistiku või muude andmete esitajate, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaagentuuriga sõlmitud ametlike kokkulepete raames.

2. Konteksti ja mõju näitajateks vajalikud andmed on peamiselt pärit sellistest andmeallikatest nagu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (Farm Accountancy Data Network) ja Eurostat. Kui kõnealuste näitajate jaoks vajalikud andmed ei ole kättesaadavad või need ei ole täielikud, kõrvaldab komisjon lüngad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (40) alusel loodud Euroopa statistikaprogrammi, põllumajandusliku raamatupidamise andmesidevõrgu õigusliku raamistiku või muude andmete esitajate, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaagentuuriga sõlmitud ametlike kokkulepete raames.

Muudatusettepanek 1340

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 129 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a. Liikmesriigid parandavad Euroopa rohelise kokkuleppega ettenähtud peamiste põllumajanduseesmärkide, mis vastavad mõju- ja taustanäitajatele I.10, I.15, I.18, I.19, I.20, I.26, I.27 ja C.32, lõikes andmete kogumise kvaliteeti ja sagedust. Andmed avaldatakse ja esitatakse õigeaegselt komisjonile, et hinnata ÜPP tõhusust ja võimaldada liidu tasandil seatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude seiret.

Muudatusettepanek 700

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 129 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Säilitatakse olemasolevad haldusregistrid, nagu ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, põldude identifitseerimise süsteem ning looma- ja istandusregistrid. Ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ning põldude identifitseerimise süsteemi arendatakse edasi, et need vastaksid paremini ÜPP vajadustele. Haldusregistritest saadud andmeid kasutatakse nii palju kui võimalik statistilistel eesmärkidel, tehes seda koostöös liikmesriikide statistikaasutuste ja Eurostatiga.

3. Säilitatakse olemasolevad ajakohased haldusregistrid, nagu ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, maatükkide identifitseerimise süsteem ning looma- ja istandusregistrid. Ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi ning maatükkide identifitseerimise süsteemi arendatakse edasi, et need vastaksid paremini ÜPP vajadustele. Haldusregistritest saadud andmeid kasutatakse nii palju kui võimalik statistilistel eesmärkidel, tehes seda koostöös liikmesriikide statistikaasutuste ja Eurostatiga.

Muudatusettepanek 701

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 129 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad, milles käsitletakse teabe saatmist liikmesriikide poolt, võttes arvesse vajadust vältida põhjendamatut halduskoormust, samuti eeskirjad andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 702

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 130 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui käesoleva määruse III jaotise kohast toetust antakse ettevõtjatevahelise koostöö vormidele, võib seda anda üksnes sellistele koostöövormidele , mis vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 206–209 alusel kohaldatavatele konkurentsieeskirjadele.	Kui käesoleva määruse III jaotise kohast toetust antakse ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse vormidele, võib seda anda üksnes sellistele kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse vormidele , mis vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 206–209 alusel kohaldatavatele konkurentsieeskirjadele.

Muudatusettepanekud 1092, 1146 ja 1179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 132 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 132a
	Riiklik üleminekutoetus
	1. Liikmesriigid võivad jätkata riikliku üleminekutoetuse andmist põllumajandustootjatele igas sektoris, mille komisjon määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 lõike 7 või artikli 133a lõike 5 kohaselt 2013. aastal heaks kiitis.
	2. Põllumajandustootjatele anda lubatud riikliku üleminekutoetuse kogusumma on piiratud 50 %ga igast sektoripõhisest toetussummast, mille komisjon määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 lõike 7 või artikli 133a lõike 5 kohaselt 2013. aastal heaks kiitis.
	3. Liikmesriigid võivad objektiivsete kriteeriumite alusel ja lõikes 2 sätestatud määra piires määrata kindlaks antava riikliku üleminekutoetuse summad.
	4. Liikmesriigid võivad otsustada kohandada tootmiskohustusega sidumata riikliku üleminekutoetuse kavade võrdlusperioodi. Kohandatud võrdlusperiood ei või olla hilisem kui 1. juuni 2018.

Muudatusettepanek 703

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 133 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata liikmesriikide fiskaalmeetmete suhtes, mille puhul liikmesriigid otsustavad kalduda kõrvale üldistest maksueeskirjadest, lubades põllumajandustootjate suhtes kohaldada tulumaksubaasi, mida arvutatakse mitmeaastase perioodi alusel.

Selleks et piirata sissetulekute muutlikkuse mõju, ergutades põllumajandustootjaid headel aastatel kokku hoidma, et tulla toime halbade aastatega, ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 liikmesriikide fiskaalmeetmete suhtes, mille puhul liikmesriigid otsustavad kalduda kõrvale üldistest maksueeskirjadest, lubades põllumajandustootjate suhtes kohaldada tulumaksubaasi, mida arvutatakse mitmeaastase perioodi alusel , sealhulgas osa maksubaasist üle kandes, sealhulgas lükates osa maksubaasist edasi või lubades välja arvata sihtotstarbelisele põllumajanduse säästukontole paigutatud summad. .

Muudatusettepanekud 1097, 1125 ja 1180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 134 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 134a

Kaebuste esitamise kord põllumajandustootjatele ja VKEdele

1. Komisjon kehtestab korra, mille kohaselt põllumajandustootjad ja VKEd saavad komisjonile järgmistel juhtudel vahetult kaebusi esitada:

—	maa hõivamine või selle tõsine oht,

—	riiklike ametiasutuste tõsised rikkumised,

—	ebaregulaarne või erapoolik kohtlemine seoses hangete või toetuste jaotamisega,

—	kuritegelike struktuuride, organiseeritud kuritegevuse ja oligarhiliste struktuuride surve või hirmutamine,

—	nende põhiõiguste tõsine rikkumine.

2. Komisjon loob komisjonis kontaktpunkti, kus nende kaebustega tegeletakse.

3. Komisjon töötab välja kaebuste esitamise menetluse ja hindamiskriteeriumid ning muudab need läbipaistvaks.

4. Komisjon tagab isikutele või ettevõtjatele kaebuse esitamise järel piisava kaitse.

5. Komisjon peaks kindlaks tegema, kas selle mehhanismi kaudu saadud teavet tuleb käsitleda vahetult nende auditites või tuleb see edastada otse Euroopa Prokuratuurile või Euroopa Pettustevastasele Ametile.

Muudatusettepanek 704

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 135 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liidu äärepoolseimates piirkondades vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse III jaotise I peatüki 2. jao artikli 3 lõike 2 punkte a ja b, artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja d ning IX jaotise artiklit 16. III jaotise I peatüki 2. jao artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja d, ning IX jaotise artiklit 16 kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud mis tahes kohustuseta.

1. Liidu äärepoolseimates piirkondades vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikli 3 punkte a ja b, artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja d , III jaotise I peatüki 2. jagu, artiklit 16 ning IX jaotist . Artikli 4 lõike 1 punkte a, b ja d, III jaotise I peatüki 2. jagu, artiklit 16 ning IX jaotist kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud mis tahes kohustuseta.

Muudatusettepanek 705

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 135 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Egeuse mere väikesaartele vastavalt määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse III jaotise I peatüki 2. jao artikli 3 lõike 2 punkte a ja b, artiklit 4, III jaotise II peatüki 1. ja 2. jagu ning IX jaotist. III jaotise I peatüki 2. jao artiklit 4 , III jaotise II peatüki 1. ja 2. jagu ning IX jaotist kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud mis tahes kohustuseta.

2. Egeuse mere väikesaartele vastavalt määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikli 3 punkte a ja b, artiklit 4, III jaotise I peatüki 2. jagu, III jaotise II peatüki 1. ja 2. jagu ning IX jaotist. Artiklit 4, III jaotise I peatüki 2. jagu , III jaotise II peatüki 1. ja 2. jagu ning IX jaotist kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud mis tahes kohustuseta.

Muudatusettepanek 706

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 138 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artiklites 4, 7, 12, 15, 23 , 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 104 ja 141 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

2. Artiklites 4, 7, 11, 12, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 83, 94, 110, 120 ja 141 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Muudatusettepanek 707

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 138 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 7, 12, 15, 23 , 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 104 ja 141 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 7, 11, 12, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 83, 94, 110, 120 ja 141 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek 708

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 138 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 4, 7, 12, 15, 23 , 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 104 ja 141 jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 4, 7, 11, 12, 28, 32, 35, 36, 37, 41, 50, 78, 81, 83, 94, 110, 120 ja 141 jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek 1138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 139 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 139a

Vahehindamine

1. Komisjon viib 30. juuniks 2025 läbi ÜPP vahehindamise ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, et hinnata liikmesriikide uue rakendamismudeli toimimist ja korrigeerida vastavalt artikli 87 lõikes 3 nimetatud uuele metoodikale kliimamuutuste jälgimiseks kasutatavaid kaale, ning esitab vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.

2. Liikmesriikide strateegiakavade liidu kliima- ja keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse tagamiseks võetakse lõikes 1 nimetatud vahehindamises arvesse hindamise ajal kehtivate asjakohaste õigusaktide sätteid.

Muudatusettepanek 710

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 140 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määrus (EL) nr 1305/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021 .

Määrus (EL) nr 1305/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022 .

Ilma et see piiraks käesoleva määruse IX ja IXa lisa kohaldamist, kohaldatakse määrust (EL) nr 1305/2013 siiski kuni 31. detsembrini 2022 järgmise suhtes:

(a)	vastavalt maaelu arengu programmidele läbi viidavad tegevused, mille komisjon on määruse (EL) nr 1305/2013 alusel heaks kiitnud, ning

(b)	maaelu arengu programmid, mis on kiidetud heaks vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 10 lõikele 2 enne 1. jaanuari 2022.

Muudatusettepanek 711

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 140 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määrus (EL) nr 1307/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021 .	Määrus (EL) nr 1307/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022 .

Muudatusettepanek 712

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 140 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse nõudeaastate kohta, mis algavad enne 1. jaanuari 2021 .	Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse nõudeaastate kohta, mis algavad enne 1. jaanuari 2022 .

Muudatusettepanek 713

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 140 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määruse (EL) nr 1307/2013 artiklite 17 ja 19 ning kõnealuse määruse I lisa kohaldamist jätkatakse Horvaatia puhul kuni 31. detsembrini 2021 .	Määruse (EL) nr 1307/2013 artiklite 17 ja 19 ning kõnealuse määruse I lisa kohaldamist jätkatakse Horvaatia puhul kuni 31. detsembrini 2022 .

Muudatusettepanek 714

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 141 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust meetmetega, millega kaitsta toetusesaajate mis tahes omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi ulatuses, mis on vajalik et minna üle määrustes (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 kehtestatud korralt käesoleva määrusega sätestatavale korrale. Kõnealustes üleminekueeskirjades sätestades eelkõige tingimused, mille kohaselt komisjoni poolt vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 heakskiidetud toetuse võib ühendada käesoleva määruse kohaselt antava toetusega, sealhulgas tehnilise abi ja järelhindamise jaoks.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust meetmetega, mille eesmärk on kaitsta toetusesaajate mis tahes omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi ulatuses, mis on vajalik, et minna üle määrustes (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 kehtestatud korralt käesoleva määrusega sätestatavale korrale. Kõnealustes üleminekueeskirjades sätestades eelkõige tingimused, mille kohaselt komisjoni poolt vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 , määrusele (EL) nr 1307/2013 ja määrusele (EL) nr 1308/2013 heakskiidetud toetuse võib ühendada käesoleva määruse kohaselt antava toetusega, sealhulgas tehnilise abi ja järelhindamise jaoks.

Muudatusettepanek 715

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 141 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 141a Aruanded Euroopa Komisjon esitab 31. detsembriks 2025 aruande selle kohta, kuidas on ÜPP mõjutanud muid saarepiirkondi kui neid, millele on osutatud artiklis 135. Kõnealusele aruandele lisatakse strateegiakavade muutmise ettepanekud, et võtta arvesse nende piirkondade eripärasid ja parandada artikli 6 lõikes 1 osutatud eesmärkide puhul oodatavaid tulemusi.

Muudatusettepanek 1154

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek

I LISA

ARTIKLI 7 KOHASED MÕJU-, TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD

Poliitika tulemuslikkuse hinnang (mitmeaastane) – MÕJU	Iga-aastane tulemuslikkuse ülevaade – TULEMUS*		Iga-aastane tulemuslikkuse kontroll – VÄLJUND
Eesmärgid ja nende vastavad mõjunäitajad*			Üldised sekkumisviisid ja nende väljundnäitajad*

ELi valdkonnaülene eesmärk: Ajakohastamine

Näitaja

Tulemusnäitajad

(ainult ÜPP toetatud sekkumismeetmete põhjal)

Põllumajanduslikud teadmised ja innovatsioonisüsteemid (AKIS)

Väljundnäitajad

Teadmiste, innovatsiooni ja digiteerimise edendamine ja kasutuselevõtt põllumajanduses ja maapiirkondades

I.1.	Teadmiste ja innovatsiooni jagamine: teadmiste jagamisele ja innovatsioonile eraldatavate vahendite osakaal ÜPP eelarvest

R.1.	Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

Põllumajanduslikke teadmisi ja innovatsiooni käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP)**

O.1.	EIP töörühmade arv

R.2.	Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine: põllumajanduslike teadmiste ja innovatsioonisüsteemidega (AKIS) seotud nõustajate arv (võrreldes põllumajandustootjate koguarvuga)

O.2.	EIP töörühmi moodustavate või nendes osalevate nõustajate arv

R.3.	Põllumajanduse digiteerimine: ÜPP kaudu täppispõllumajanduse tehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal

ELi erieesmärgid

Mõjunäitajad

Tulemusnäitajad

(ainult ÜPP toetatud sekkumismeetmete põhjal)

Üldine sekkumisviis

Väljundnäitajad (sekkumisviisi kaupa)

Toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada toiduga kindlustatust

I.2.	Sissetulekuerinevuste vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine võrreldes üldise majandusega

R.4.	Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega: sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

ÜPP toetus

O.3.	ÜPP toetusesaajate arv

I.3.	Põllumajandusettevõtete sissetulekute erinevuse vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine

R.5.	Riskijuhtimine: ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal

Toodanguga sidumata otsetoetus

O.4.	Hektarite arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta

I.4.	Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagava sissetuleku toetamine: põllumajandusliku sissetuleku taseme muutumine sektorite kaupa (võrreldes põllumajandussektori keskmise sisetulekuga)

R.6.	Ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

O.5.	Toetusesaajate arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta

I.5.	Panustamine territoriaalsesse tasakaalu: põllumajandusliku sissetuleku muutumine looduslike piirangutega aladel (võrreldes keskmisega)

R.7.	Erivajadustega piirkondades asuvate põllumajandusettevõtete toetuse suurendamine: erivajadustega piirkondades antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

O.6.	Hektarite arv, mille puhul makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud suuremat sissetulekutoetust

O.7.	Toetusesaajate arv, kellele makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud suuremat sissetulekutoetust

suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

I.6.	Põllumajandusettevõtete tootlikkuse suurendamine: täistootlus

R.8.	Keskendumine raskustes olevate sektorite põllumajandusettevõtetele: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad kasu tootmiskohustusega seotud toetusest, et suurendada konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või tõsta kvaliteeti

Riskijuhtimisvahendid

O.8.	Toetatud riskijuhtimisvahenditega hõlmatud põllumajandustootjate arv

I.7.	Põllumajanduslike toiduainete kaubandus: põllumajanduslike toiduainete import ja eksport

R.9.	Põllumajandusettevõtete kaasajastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Tootmiskohustusega seotud toetus

O.9.	Tootmiskohustusega seotud toetusega hõlmatud hektarite arv

Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas

I.8.	Põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas: toidutarneahela esmatootjate saadav lisandväärtus

toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate osakaal

O.10.

Tootmiskohustusega seotud toetusega hõlmatud loomade arv

R.11.

Tarnete koondamine: rakenduskava rakendavate tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtuse osakaal

Toetus looduslike piirangute või muude piirkondlike ebasoodsate tegurite korral

O.11.

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade lisatoetust saavate hektarite arv (kolm kategooriat)

Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse

I.9.	Põllumajandusettevõtte vastupanuvõime suurendamine: indeks

R.12.

Kliimamuutustega kohanemine: kliimamuutustega parema kohanemise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

O.12.

Natura 2000 või veepoliitika raamdirektiivi alusel toetust saavate hektarite arv

I.10.

Panustamine kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse: põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähendamine

I.11.

Süsinikdioksiidi sidumise võimendamine: suurendada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust

I.12.

Säästva energia osakaalu suurendamine põllumajanduses: taastuvenergia tootmine põllumajandus- ja metsandussektoris

R.13.

Heitkoguste vähendamine loomakasvatussektoris: kasvuhoonegaaside heitkoguste ja või ammoniaagi vähendamise, sh sõnnikukäitlemisega seotud kohustustega loomühikute osakaal

R.14.

Süsiniku säilitamine mullas ja biomassis: heitkoguste vähendamise ning süsiniku sidumisvõime säilitamise ja/või suurendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal (püsirohumaa, põllumajandusmaa turbarabas, mets jne)

R.15.

Roheline energia põllumajandus- ja metsandussektoris: investeeringud taastuvenergia, sh biopõhise energia tootmisvõimsusesse

R.16.

Energiatõhususe suurendamine: energiasääst põllumajanduses

R.17.

Metsastatud maa: metsastamise ja metsamaa loomise, sh agrometsanduse toetust saav ala

Majandamiskohustustega seotud toetused (keskkond-kliima, geneetilised ressursid, loomade heaolu)

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv

Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk

I.13.

Mulla erosiooni vähendamine: mõõduka ja tugeva mulla erosiooniga maa protsent põllumajandusmaast

R.18.

Mulla kvaliteedi parandamine: mulla majandamist toetavate majandamiskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

O.14.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (metsandusega seotud) hektarite arv

I.14.

Õhukvaliteedi parandamine: põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähendamine

R.19.

Õhukvaliteedi parandamine: ammoniaagi heitkoguste vähendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

O.15.

Mahepõllumajandustoetust saavate hektarite arv

I.15.

Veekvaliteedi parandamine: toitainete üldine tasakaal põllumajandusmaal

R.20.

Vee kvaliteedi kaitse: vee kvaliteediga seotud majandamiskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

O.16.

Loomade heaolu, loomatervise või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

I.16.

Toitainete lekke vähendamine: nitraadid põhjavees – põhjaveepunktide protsent, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, vastavalt nitraadidirektiivile

R.21.

Toitainete säästlik haldamine: toitainete parema haldamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

O.17.

Geneetilisi ressursse toetavate projektide arv

I.17.

Veeressurssidele avaldatava surve vähendamine: veekasutuse indeks pluss (WEI+)

R.22.

Säästlik veekasutus: veevarude tasakaalu parandamise kohustustega seotud niisutatud alade osakaal

Investeeringud

O.18.

Toetust saavate tootlike investeeringute arv põllumajandusettevõtetes

R.23.

Keskkonna-/kliimaalane tulemuslikkus investeeringute kaudu: keskkonnahoiu või kliimaga seotud investeeringutega seotud toetust saavate põllumajandustootjate osakaal

O.19.

Toetust saavate kohalike taristute arv

R.24.

Keskkonna-/kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine teadmiste kaudu: keskkonna-/kliimaalase tulemuslikkusega seotud nõustamis- või koolitustoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

O.20.

Toetust saavate mittetulusate investeeringute arv

O.21.

Tootlike investeeringute arv väljaspool põllumajandusettevõtet

Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

I.18.

Põllumajandusmaa linnustikupopulatsioonide suurendamine: põllumajandusmaa linnustiku indeks

R.25.

Säästva metsamajandamise toetamine: metsade kaitset ja majandamist toetavate majandamiskohustustega seotud metsamaa osakaal

Tegevuse alustamise toetused

O.22.

Tegevuse alustamise toetust saavate põllumajandustootjate arv

I.19.

Bioloogilise mitmekesisuse tõhusam kaitse: selliste liidu tähtsusega liikide ja elupaikade protsent põllumajandussektoris, mille arvukus/ulatus on stabiilne või suurenev

R.26.

Metsade ökosüsteemide kaitse: maastiku, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide teenuseid toetavate majandamiskohustustega seotud metsamaa osakaal

O.23.

Tegevuse alustamise toetust saavate maapiirkondade ettevõtjate arv

I.20.

Ökosüsteemi teenuste osutamise edendamine: maastikuelemente sisaldava kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.27.

Elupaikade ja liikide säilitamine: bioloogilise mitmekesisuse säilitamist või taastamist toetavate majandamiskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Koostöö

O.24.

Toetust saavate tootjarühmade/-organisatsioonide arv

O.25.

ELi kvaliteedikavades osalemiseks toetust saavate põllumajandusettevõtjate arv

R.28.

Natura 2000 toetamine: kaitse, säilitamise ja taastamise kohustustega seotud Natura 2000 võrgustiku ala

O.26.

Põlvkondade vahetuse projektide arv (noored/vanemaealised põllumajandustootjad)

R.29.

Maastikule iseloomulike vormide säilitamine: maastikule iseloomulike vormide (sh hekkide) haldamise kohustustega seotud põllumajandusmaa osakaal

O.27.

Kohaliku arengu strateegiate arv (LEADER)

O.28.

Koostöörühmade arv (v.a punkti O.1 all esitatud Euroopa innovatsioonipartnerlus)

Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades

I.21.

Atraktiivsuse suurendamine noorte põllumajandustootjate jaoks: uute põllumajandustootjate arv

R.30.

Põlvkondade vahetus: ÜPP toetuse abil põllumajandusettevõtet asutavate noorte põllumajandustootjate arv

Teadmiste vahetamine ja teave

O.29.

Koolituse läbinud/nõustatud põllumajandustootjate arv

Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust

I.22.

Maapiirkondade töökohtadesse panustamine: tööhõivemäära muutumine peamiselt maapiirkondades

R.31.

Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: uued töökohad toetatud projektides

O.30.

Koolituse läbinud/nõustatud muude isikute kui põllumajandustootjate arv

I.23.

Maapiirkondade majanduskasvu panustamine: muutused SKP-s elaniku kohta peamiselt maapiirkondades

R.32.

Maapiirkondade biomajanduse arendamine: toetuse abil loodud biomajandusettevõtete arv

Horisontaalsed näitajad

O.31.

Keskkonnategevusega hõlmatud hektarite arv (tingimuslikkuse, rohujuuretasandi kava, põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete, metsandusmeetmete ning mahepõllumajandusega hõlmatud füüsilise pindala koondnäitaja)

I.24.

Õiglasem ÜPP: ÜPP toetuse jaotamise parandamine

R.33.

Maapiirkondade majanduse digiteerimine: toetust saanud arukate külade strateegiaga hõlmatud maaelanikkond

O.32.

Hektarite arv, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi (heade põllumajandus- ja keskkonnatavade kaupa)

I.25.

Sotsiaalse kaasatuse edendamine maapiirkondades: vaesusindeksi muutumine maapiirkondades

R.34.

Euroopa maapiirkondade ühendamine: ÜPP toetuse kaudu teenustele ja taristule paremast juurdepääsust kasu saava maaelanikkonna osakaal

Valdkondlikud programmid

O.33.

Rakendusfondi/-programmi moodustavate tootjaorganisatsioonide arv

R.35.

Sotsiaalse kaasatuse parandamine: toetatud sotsiaalse kaasatuse projektidest kasu saavate vähemus- ja/või haavatavamatesse rühmadesse kuuluvate inimeste arv

O.34.

Müügiedendus- ja teavitusmeetmete arv ning turujärelevalve

Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit kui ka loomade heaolu .

I.26.

Antibiootikumide kasutamise piiramine: müük/kasutamine toiduloomade hulgas

R.36.

Antibiootikumide kasutamise piiramine: antibiootikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

O.35.

Mesinduse säilitamise/arendamise meetmete arv

I.27.

Pestitsiidide säästlik kasutamine: pestitsiididega kaasnevate ohtude ja mõju vähendamine**

R.37.

Pestitsiidide säästlik kasutamine: pestitsiidide kasutamisega kaasnevate ohtude ja mõju vähendamiseks pestitsiidide säästva kasutamiseni viivate toetatud erimeetmetega seotud põllumajandusmaa osakaal

I.28.

Tarbijanõudluse rahuldamine kvaliteetse toidu järele: toodangu väärtus vastavalt ELi kvaliteedikavadele (sh orgaaniline toodang)

R.38.

Loomade heaolu parandamine: loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

Enamik mõjunäitajaid on varasemalt kogutud teiste kanalite kaudu (Euroopa statistika, Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Keskkonnaamet …) ning neid on kasutatud teiste ELi õigusaktide või kestliku arengu eesmärkide raames. Andmete esitamise sagedus ei tarvitse alati olla kord aastas, esineda võib kahe- kuni kolmeaastaseid viivitusi.

**	Pestitsiidide säästva kasutamise direktiiv

*	Kaudsed tulemused. Liikmesriikide poolt igal aastal esitavad andmed, mille eesmärk on jälgida ÜPP kavades seatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme.

*	Liikmesriikide iga-aastased andmed deklareeritud kulude kohta.

**	EIP alla kuuluvate töörühmade toetuse suhtes kohaldatakse koostöösätteid

Muudatusettepanek

I LISA

ARTIKLI 7 KOHASED MÕJU-, TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD

Poliitika tulemuslikkuse hinnang (mitmeaastane) – MÕJU	Iga-aastane tulemuslikkuse ülevaade – TULEMUS*		Iga-aastane tulemuslikkuse kontroll – VÄLJUND
Eesmärgid ja nende vastavad mõjunäitajad*			Üldised sekkumisviisid ja nende väljundnäitajad*

ELi valdkonnaülene eesmärk: Ajakohastamine

Näitaja

Tulemusnäitajad

(ainult ÜPP toetatud sekkumismeetmete põhjal)

Põllumajanduslikud teadmised ja innovatsioonisüsteemid (AKIS)

Väljundnäitajad

Sektori moderniseerimine, tagades, et põllumajandustootjatel oleks juurdepääs teadusuuringutele, koolitusele ning teadmiste jagamisele ja teadmussiirdeteenustele, innovatsioon ja digiteerimine põllumajanduses ja maapiirkondades ning nende kasutuselevõtu ergutamine

I.1.	Teadmiste ja innovatsiooni jagamine: teadmiste jagamisele ja innovatsioonile eraldatavate vahendite osakaal ÜPP eelarvest

R.1.	Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada kestlikku majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

Põllumajanduslikke teadmisi ja innovatsiooni käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP)**

O.1.	EIP töörühmade arv

R.2.	Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine: põllumajanduslike teadmiste ja innovatsioonisüsteemidega (AKIS) seotud nõustajate arv (võrreldes põllumajandustootjate koguarvuga)

O.2.	EIP töörühmi moodustavate või nendes osalevate nõustajate arv

R.3.	Põllumajanduse digiteerimine: ÜPP kaudu täppis- ja arukale põllumajanduse tehnoloogiale (mis võib säästa tootmissisendeid ning suurendada kestlikkust ja ökoloogilist tulemuslikkust) antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal

ELi erieesmärgid

Mõjunäitajad

Tulemusnäitajad

(ainult ÜPP toetatud sekkumismeetmete põhjal)

Üldine sekkumisviis

Väljundnäitajad (sekkumisviisi kaupa)

Toetada põllumajandussektori elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduslikku mitmekesisust, tagades samal ajal õiglaste hindadega ohutu ja kvaliteetse toidu, et liidus põllumajandustootjate arvu vähenemine peatada ja ümber pöörata ning tagada põllumajandustootmise majanduslik kestlikkus

I.2.	Sissetulekuerinevuste vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine võrreldes üldise majandusega

R.4.	Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega: sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

ÜPP toetus

O.3.	ÜPP toetusesaajate arv , sealhulgas jaotus sekkumisviiside kaupa

I.3.	Põllumajandusettevõtete sissetulekute erinevuse vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine

R.5.	Riskijuhtimine: ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal

Toodanguga sidumata otsetoetus

O.4.	Hektarite arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta

I.4.	Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagava sissetuleku toetamine: põllumajandusliku sissetuleku taseme muutumine sektorite kaupa (võrreldes põllumajandussektori keskmise sissetulekuga)

R.6.	Ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

O.5.	Toetusesaajate arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta

O.5a.

Põhilise sissetulekutoetuse saajate arv

O.6.	Hektarite arv, mille puhul makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud suuremat sissetulekutoetust

O.7.	Toetusesaajate arv, kellele makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud suuremat sissetulekutoetust

O.7b.

Ökokavadeks toetust saavate toetusesaajate arv

I.4a.

Põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa vähenemise vältimine: põllumajandustootjate ja põllumajanduses töötajate arvu muutumine sektorite kaupa (võrreldes strateegiakava kohaldamisele eelnenud aastaga)

I.5.	Panustamine territoriaalsesse tasakaalu: põllumajandusliku sissetuleku muutumine looduslike piirangutega aladel (võrreldes keskmisega)

R.7.	Erivajadustega piirkondades asuvate põllumajandusettevõtete toetuse suurendamine: erivajadustega piirkondades antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

Suurendada põllumajandusettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja turule orienteeritust kohalikel, üleriigilistel, liidu ja rahvusvahelistel turgudel, samuti turu stabiliseerimist, riski- ja kriisiohjamist, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suutlikkust, pöörates erilist tähelepanu kvaliteedierinevustele, teadusuuringutele, innovatsioonile, tehnoloogiale, teadmussiirdele ja teadmiste vahetamisele ja digiüleminekule ning hõlbustada põllumajandustootjate juurdepääsu ringmajanduse dünaamikale

I.6.	Põllumajandusettevõtete tootlikkuse suurendamine: täistootlus

R.8.	Keskendumine raskustes olevate sektorite põllumajandusettevõtetele: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad kasu tootmiskohustusega seotud toetusest, et suurendada konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või tõsta kvaliteeti

Riskijuhtimisvahendid

O.8.	Toetatud riskijuhtimisvahenditega hõlmatud põllumajandustootjate arv

I.7.	Põllumajanduslike toiduainete kaubandus: põllumajanduslike toiduainete import ja eksport

R.9.	Põllumajandusettevõtete kaasajastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Tootmiskohustusega seotud toetus

O.9.	Tootmiskohustusega seotud toetusega hõlmatud hektarite arv

Parandada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni väärtusahelates, ergutades ühinguvorme, tootjaorganisatsioone ja kollektiivläbirääkimisi ning edendades lühikesi tarneahelaid

I.8.	Põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas: toidutarneahela esmatootjate saadav lisandväärtus

R.10.

Parem tarneahela korraldus: toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate osakaal

O.10.

Tootmiskohustusega seotud toetusega hõlmatud loomade arv

O.10a.

Liblikõieliste taimede kasvatamise kohustusega hõlmatud hektarite arv

R.11.

Tarnete koondamine: rakenduskava rakendavate tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtuse osakaal

Toetus looduslike piirangute või muude piirkondlike ebasoodsate tegurite korral

O.11.

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade lisatoetust saavate hektarite arv (kolm kategooriat)

Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse , vähendades kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas edendades CO2 sidujaid, CO2 sidumist ja säilitamist põllumajandus- ja toidusektoris ning hõlmates säästva energia, tagades samal ajal toiduga kindlustatuse, metsade säästva majandamise ja kaitse kooskõlas Pariisi kokkuleppega

I.9.	Põllumajandusettevõtte vastupanuvõime suurendamine: indeks

R.12.

Kliimamuutustega kohanemine: kliimamuutustega parema kohanemise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.12a.

Vastupidavuse parandamine suurema geneetilise mitmekesisuse abil: geneetilist mitmekesisust toetavate maakasutusviiside ja valikute osakaal

O.12.

Natura 2000 või veepoliitika raamdirektiivi alusel toetust saavate hektarite arv

I.10.

Panustamine kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse: põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähendamine

I.11.

Süsinikdioksiidi sidumise võimendamine: suurendada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust

I.12.

Säästva energia tootmise ja kasutamise tagamine põllumajanduses: taastuvenergia tootmine ja kasutamine põllumajandus- ja metsandussektoris , seejuures näidates süsiniku sidumise bilanssi ja kasvuhoonegaaside heite netovähenemist ilma maakasutuse otsese või kaudse muutuseta

R.13.

Heitkoguste vähendamine loomakasvatussektoris: kasvuhoonegaaside heitkoguste ja või ammoniaagi vähendamise, sh toitainete majandamisega seotud kohustustega loomühikute osakaal

R.14.

R.15.

Taastuvenergia põllumajandus- ja metsandussektoris: investeeringud taastuvenergia, sh biopõhise energia tootmisvõimsusesse

R.16.

Energiatõhususe suurendamine: energiasääst põllumajanduses

Metsastatud maa: metsastamise taastamise ja alalise metsamaa loomise, sh agrometsanduse toetust saav ala

Majandamiskohustustega seotud toetused (keskkond-kliima, geneetilised ressursid, loomade heaolu)

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest (k.a ökokava) kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv ja muude üksuste arv

O.13a.

Kohustustega hõlmatud hektarite arv suure loodusväärtusega maal

Edendada säästvat arengut ja loodusvarade tõhusat majandamist ning aidata kaasa vee, mulla ja õhu kvaliteedi kaitsele ja parandamisele, sealhulgas taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide säästva ja vähendatud kasutamise kaudu

I.13.

Mullaerosiooni vähendamine ja mulla äärmuslikele ilmastikutingimustele vastupidavuse suurendamine: mõõduka ja tugeva mulla erosiooniga maa protsent põllumajandusmaast

R.18.

Mulla kvaliteedi parandamine ja kaitsmine selle vastupidavuse suurendamiseks : mulla majandamist toetavate majandamiskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal , et parandada mulla kvaliteeti ja mullaelustiku rohkust

O.14.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (metsandusega seotud) hektarite arv

O.14a.

Integreeritud taimekaitset toetavate kohustustega hõlmatud hektarite arv

I.13a.

Ülemiste mullakihtide kujundamine ning vee ja toitainete säilitamise võime suurendamine: asjakohase orgaanilise aine osakaal pealismullas

R.18a.

Mahepõllumajanduse arendamine: suurem põllumajandusmaa osakaal ja toetust saavate põllumajandusettevõtete arv, et a) minna üle mahepõllumajandustavadele; või b) säilitada mahepõllumajandustavad*a

* a	Seoses punktidega a ja b tuleb esitada eraldi andmekogumid

I.14.

Õhukvaliteedi parandamine: põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähendamine

R.19.

Õhukvaliteedi parandamine: ammoniaagi heitkoguste vähendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal vastavalt XI LISAS osutatud liidu õigusaktidele

I.15.

Veekvaliteedi parandamine: toitainete üldine tasakaal põllumajandusmaal

R.20.

Vee kvaliteedi kaitse: veekogude seisundi parandamiseks kehtestatud vee kvaliteediga seotud majandamiskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

O.15.

Mahepõllumajandustoetust saavate hektarite arv

R.21.

Toitainete säästlik haldamine: toitainete parema haldamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

O.16.

Loomade heaolu, loomatervise või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

I.16.

Toitainete lekke vähendamine: nitraadid põhjavees – põhjaveepunktide protsent, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, vastavalt nitraadidirektiivile

R.22.

Säästlik veekasutus: veevarude tasakaalu parandamise kohustustega seotud niisutatud alade osakaa l, sealhulgas mulla erosiooni vähendamise, vee mõõtmise ja pinnase veesäilitusvõime suurendamise meetmed vastavaltdirektiivile 2000/60/EÜ

O.17.

Geneetilisi ressursse ja geneetilist mitmekesisust toetavate projektide ja põllumajandustootjate arv , sh jaotus sektorite kaupa

I.17.

Veeressurssidele avaldatava surve vähendamine: veekasutuse indeks pluss (WEI+)

R.23.

Keskkonna-/kliimaalane tulemuslikkus investeeringute kaudu: keskkonnahoiu või kliimaga seotud tootlike ja vähetootlike investeeringutega seotud toetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Investeeringud

O.18.

Toetust saavate tootlike investeeringute arv põllumajandusettevõtetes

17a

Pestitsiidide põhjavette ja pinnaveekogudesse sattumise piiramine: põhjaveekogude osakaal, mille seisund oh halb, ning pinnaveekogude osakaal, kus on ületatud põllumajanduses prioriteetsete ainetena kasutatavatele pestitsiididele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/105/EÜ1a kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõuded

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

O.19.

Toetust saavate kohalike taristute arv

O.20.

Toetust saavate mittetulusate investeeringute arv

O.21.

Tootlike investeeringute arv väljaspool põllumajandusettevõtet

R.24

Keskkonna-/kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine looduslikku kahjuritõrjet käsitlevate teadmiste ja nõuannete kaudu : keskkonna-/kliimaalase tulemuslikkusega seotud nõustamis- või koolitustoetust saavate põllumajandustootjate osakaal , sealhulgas sertifitseeritud koolitajate nõuanded integreeritud taimekaitse, vähese sisendiga süsteemide ja keemilistele sisenditele alternatiivsete meetodite ja nende kasutuselevõtu kohta

R.24a.

Pestitsiidide keskkonda sattumise piiramine: põllumajandusmaa osakaal, kus antakse toetust erimeetmeteks, millega piirata pestitsiidide sattumist pinna- ja põhjavette

R.24b.

Mulla kaitsmine külvikorra abil: külvikordi toetavate kohustustega, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega seotud kohustustega hõlmatud põllumaa osakaal

Edendada ökosüsteemi teenuseid ja panustada elurikkuse vähenemise ümberpööramisele, sealhulgas kaitses kasulikku taimestikku, loomastikku ja tolmeldajaliike, toetades elurikkust põllumajanduses, looduskaitset ja agrometsandust ning aidates kaasa suurema loodusliku vastupidavuse saavutamisse, taastades ja säilitades muldasid, veekogusid, elupaiku ja maastikke ning toetades suure loodusväärtusega põllumajandustootmise süsteeme

I.18.

Põllumajandusmaa linnustikupopulatsioonide suurendamine: põllumajandusmaa linnustiku indeks

R.25.

Säästva metsamajandamise toetamine: metsade kaitset ja majandamist toetavate majandamiskohustustega seotud metsamaa osakaal

Tegevuse alustamise toetused

O.22.

Tegevuse alustamise toetust saavate noorte põllumajandustootjate arv

O.22a.

Tegevuse alustamise toetust saavate uute põllumajandustootjate arv

O.23.

Tegevuse alustamise toetust saavate maapiirkondade ettevõtjate arv

I.19.

Elurikkuse tõhusam kaitse: selliste liidu tähtsusega liikide ja elupaikade protsent põllumajandussektoris, mille arvukus/ulatus on stabiilne või suurenev

R.26.

Metsade ökosüsteemide kaitse: maastiku, elurikkuse ja ökosüsteemide teenuseid toetavate majandamiskohustustega seotud metsamaa osakaal

I.19a.

Tolmeldajate arvukuse languse peatamine ja arvukuse tõusulepööramine: tolmeldajate näitaja*a

I.20.

Ökosüsteemi teenuste osutamise edendamine: maastikuelemente sisaldava põllumajandusmaa osakaal

R.27.

Elupaikade ja liikide säilitamine: elurikkuse säilitamist või taastamist toetavate majandamiskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa , sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandusmaa osakaal

Koostöö

O.24.

Toetust saavate tootjarühmade/-organisatsioonide arv

O.25.

ELi kvaliteedikavades osalemiseks toetust saavate põllumajandusettevõtjate arv

I.20a.

Elurikkuse suurendamine põllumajandussüsteemis: põllukultuuride mitmekesisus

O.26.

Põlvkondade vahetuse projektide arv (noored/vanemaealised põllumajandustootjad)

R.28.

Natura 2000 toetamine: kaitse, säilitamise ja taastamise kohustustega seotud Natura 2000 võrgustiku ala

O.27.

Kohaliku arengu strateegiate arv (LEADER)

R.28a.

Elurikkuse parandamine põllumajanduses: elurikkust põllumajanduses toetavate kohustustega hõlmatud maa osakaal, jaotatuna sekkumisviiside kaupa

O.28.

Koostöörühmade arv (v.a punkti O.1 all esitatud Euroopa innovatsioonipartnerlus)

R.29.

Maastikule iseloomulike vormide säilitamine: maastikule iseloomulike vormide (sh hekkide , puude ja muu poolloodusliku taimestiku ) haldamise kohustustega seotud põllumajandusmaa osakaal

R.29a.

Mesipuude säilitamine: mesindustoetust saavate toetusesaajate arv

R.29b.

Suure loodusväärtusega põllumajandustootmise edendamine: suure loodusväärtuse loomise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Olla atraktiivne noorte ja uute põllumajandustootjate jaoks ja neid toetada ning edendada naiste osalemist põllumajandussektoris, eriti kõige suurema rahvastikukaoga piirkondades ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel soodustada kogu liidus koolitamist ja kogemusi, keskkonnahoidliku ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist maapiirkondades

I.21.

Atraktiivsuse suurendamine noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks ning soodustada ettevõtluse arendamist : noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate arv , sealhulgas sooline jaotus ja VKEd maapiirkondades

R.30.

Põlvkondade vahetus: ÜPP toetuse abil põllumajandusettevõtet asutavate noorte ja uute põllumajandustootjate arv , sh sooline jaotus

Teadmiste vahetamine ja teave

O.29.

Koolituse läbinud/nõustatud põllumajandustootjate arv

Edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust maapiirkondades, sealhulgas tööhõive loomise, majanduskasvu, investeeringute, sotsiaalse kaasamise, maapiirkondade vaesuse vastu võitlemise ja kohaliku arengu kaudu, sealhulgas kvaliteetsete kohalike teenuste kaudu maapiirkondade kogukondadele, keskendudes eelkõige looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele ; inimväärsete elamis-, töö- ja majandustingimuste edendamine; tegevuse ja sissetulekute mitmekesistamine, sealhulgas põllumajandusturism, biomajandus, ringmajandus ja säästev metsamajandus, austades samas soolist võrdõiguslikkust ; edendada maapiirkondades võrdseid võimalusi konkreetsete toetusmeetmetega ja tunnustada naiste tööd põllumajanduses, käsitöös, turisminduses ja kohalike teenuste osutamisel

I.22.

Maapiirkondade töökohtadesse panustamine: tööhõivemäära muutumine peamiselt maapiirkondades , sh sooline jaotus

R.31.

Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: uued töökohad toetatud projektides , sh sooline jaotus

O.30.

Koolituse läbinud/nõustatud muude isikute kui põllumajandustootjate arv

I.23.

Maapiirkondade majanduskasvu panustamine: muutused SKP-s elaniku kohta peamiselt maapiirkondades

R.32.

Maapiirkondade biomajanduse arendamine: toetuse abil loodud biomajandusettevõtete arv

Horisontaalsed näitajad

O.31.

I.24.

Õiglasem ÜPP: ÜPP toetuse jaotamise parandamine

R.33.

Maapiirkondade majanduse digiteerimine: põllumajandustootmise digitaliseerimiseks toetust saanud maaelanikkonna osakaal ja toetust saanud arukate külade strateegiaga hõlmatud maapiirkondade osakaal

O.32.

Hektarite arv, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi (heade põllumajandus- ja keskkonnatavade kaupa)

I.25.

Sotsiaalse kaasatuse edendamine maapiirkondades: vaesusindeksi muutumine maapiirkondades , sh sooline jaotus

R.34.

Euroopa maapiirkondade ühendamine: ÜPP toetuse kaudu teenustele ja taristule paremast juurdepääsust kasu saava maaelanikkonna osakaal

Valdkondlikud programmid

O.33.

Rakendusfondi/-programmi moodustavate tootjaorganisatsioonide arv

R.35.

Sotsiaalse kaasatuse parandamine: toetatud sotsiaalse kaasatuse projektidest kasu saavate vähemus- ja/või haavatavamatesse rühmadesse kuuluvate inimeste arv

O.34.

Müügiedendus- ja teavitusmeetmete arv ning turujärelevalve

Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev, kvaliteetne ja säästev toit , mahepõllundus, toidujäätmed kui ka keskkonnahoidlikkus, antimikroobikumiresistentsus ning loomade tervise ja heaolu parandamine ning ühiskonna teadlikkuse suurendamine põllumajanduse ja maapiirkondade tähtsusest, sealjuures kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele kaasa aitamine

I.26.

Antibiootikumide kasutamise piiramine ja veterinaarravimite asjakohane kasutamine põllumajanduses : müük/kasutamine toiduloomade hulgas

R.36.

Antibiootikumide kasutamise piiramine: antibiootikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

O.35.

Mesinduse säilitamise/arendamise meetmete arv

I.27.

Pestitsiidide säästlik ja vähesem kasutamine pestitsiididega kaasnevate ohtude , kasutuse ja mõju vähendamine**

R.37.

Pestitsiidide säästlik ja vähesem kasutamine pestitsiidide kasutamisega kaasnevate ohtude ja mõju vähendamiseks pestitsiidide säästva ja vähesema kasutamiseni viivate toetatud erimeetmetega seotud põllumajandusmaa osakaal

I.28.

Tarbijanõudluse rahuldamine kvaliteetse toidu järele: toodangu väärtus vastavalt ELi kvaliteedikavadele (sh orgaaniline toodang)

R.38.

Loomade heaolu parandamine: loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

*a	Tolmeldajate indeksit rakendatakse pärast seda, kui komisjon on kehtestanud nende metoodika

**	Pestitsiidide säästva kasutamise direktiiv.

*	Kaudsed tulemused. Liikmesriikide poolt igal aastal esitavad andmed, mille eesmärk on jälgida ÜPP kavades seatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme.

*	Liikmesriikide iga-aastased andmed deklareeritud kulude kohta.

**	EIP alla kuuluvate töörühmade toetuse suhtes kohaldatakse koostöösätteid

Muudatusettepanek 1141

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Komisjoni ettepanek

III LISA

ARTIKLI 11 KOHASED TINGIMUSLIKKUSEESKIRJAD

SMR: kohustuslikud majandamisnõuded

GAEC: maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid

Pindala

Põhiküsimus

Nõuded ja standardid

Standardi peamine eesmärk

Kliima ja keskkond

Kliimamuutused

(leevendamine ja muutustega kohanemine)

GAEC 1

Püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine

Põllumajandusliku otstarbe muutmise vastased üldised kaitsemeetmed süsinikuvaru säilitamiseks

GAEC 2

Märg- ja turbaalade asjakohane kaitse

Süsinikurikaste muldade kaitse

GAEC 3

Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel

Mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine

Vesi

SMR 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik:

artikli 11 lõike 3 punktid e ja h, mis on seotud fosfaatide hajureostusallikate kontrollimise suhtes kohaldatavate kohustuslike nõuetega

SMR 2

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1):

artiklid 4 ja 5

GAEC 4

Puhverribade rajamine vooluveekogude äärde (2)

Jõevoolu kaitse reostuse ja äravoolu eest

GAEC 5

Põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustava abivahendi (3) kasutamine

Toitainete säästlik haldamine

Muld

(kaitse ja kvaliteet)

GAEC 6

Mulla degradeerumise ohtu vähendavad maaharimistavad, sealhulgas kalde arvessevõtmine

Kohaspetsiifilistele tingimustele vastav minimaalne maakasutus erosiooni piiramiseks

GAEC 7

Katmata mulla puudumine kõige kriitilisema(te)l perioodi(de)l

Mulla kaitse talvel

GAEC 8

Külvikord

Mulla potentsiaali säilitamine

Bioloogiline mitmekesisus ja maastik

(kaitse ja kvaliteet)

SMR 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7):

artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4

SMR 4

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7):

artikli 6 lõiked 1 ja 2

GAEC 9

—	Tootmisega mitteseotud objektide või maa-alade all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal

—	Maastikule iseloomulike vormide säilitamine

—	Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

—	Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus)

Tootmisega mitteseotud objektide ja maa-ala säilitamine, et suurendada põllumajandusettevõtte bioloogilist mitmekesisust

GAEC 10

Keeld muuta või künda Natura 2000 aladel asuvaid püsirohumaid

Elupaikade ja liikide kaitse

Rahva-, looma- ja taimetervis

Toiduohutus

SMR 5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1):

artiklid 14 ja 15, artikli 17 lõige 1 (4) ning artiklid 18, 19 ja 20

SMR 6

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3):

artikli 3 punktid a, b, d ja e ning artiklid 4, 5 ja 7

Loomade identifitseerimine ja registreerimine

SMR 7

Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31):

artiklid 3 , 4 ja 5

SMR 8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1):

artiklid 4 ja 7

SMR 9

Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8):

artiklid 3 , 4 ja 5

Loomahaigused

SMR 10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1):

artiklid 7, 11, 12, 13 ja 15

SMR 11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1):

artikli 18 lõige 1 suu- ja sõrataudi, sigade vesikulaarhaiguse ja lammaste katarraalse palaviku osas

Taimekaitsevahendid

SMR 12

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1):

artikli 55 esimene ja teine lause

SMR 13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71):

artikli 5 lõige 2 ja artikli 8 lõiked 1–5;

artikkel 12 seoses piirangutega, mida kohaldatakse pestitsiidide kasutamise suhtes vee raamdirektiivi ja Natura 2000 võrgustikku käsitlevate õigusaktide põhjal kindlaks määratletud kaitsealadel;

artikli 13 lõiked 1 ja 3, milles käsitletakse pestitsiidide käitlemist ja ladustamist ning pestitsiidijääkide töötlemist

Loomade heaolu

SMR 14

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7):

artiklid 3 ja 4

SMR 15

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5):

artiklid 3 ja 4

SMR 16

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ põllumajandusloomade kaitse kohta (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23):

artikkel 4

Muudatusettepanek

III LISA

ARTIKLI 11 KOHASED TINGIMUSLIKKUSE NORMID

SMR: kohustuslikud majandamisnõuded

GAEC: maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid

Pindala

Põhiküsimus

Nõuded ja standardid

Standardi peamine eesmärk

Kliima ja keskkond

Kliimamuutused

(leevendamine ja muutustega kohanemine)

GAEC 1

Püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine piirkondlikul või riiklikul tasandil kindlaks määratud tasemel, võrreldes võrdlusaastaga 2018.

Suurim variatsioonikordaja on võrdlusaastaga võrreldes 5 %. (5)

Põllumajandusliku otstarbe muutmise vastased üldised kaitsemeetmed süsinikuvaru säilitamiseks

GAEC 2

Märgalade tõhus kaitse ja turbarabade asjakohane hooldus

Süsinikurikaste muldade kaitse

GAEC 3

Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel

Mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine

Vesi

SMR 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik:

artikli 11 lõike 3 punktid e ja h, mis on seotud fosfaatide hajureostusallikate kontrollimise suhtes kohaldatavate kohustuslike nõuetega

SMR 2

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1):

artiklid 4 ja 5

GAEC 4

Vähemalt 3 m laiuste puhverribade rajamine vooluveekogude äärde ilma pestitsiide ja väetisi kasutamata (6)

Jõevoolu , veevarude ja ökosüsteemide kaitse reostuse ja äravoolu eest

Muld

(kaitse ja kvaliteet)

GAEC 6

Asjakohased mulla degradeerumise ja kao ohtu vähendavad maaharimistavad, sealhulgas kalde arvessevõtmine

Kohaspetsiifilistele tingimustele vastav minimaalne maakasutus erosiooni piiramiseks

GAEC 7

Katmata mulla puudumine kõige kriitilisema(te)l perioodi(de)l , välja arvatud selle harimise ajal

Mulla füüsiline kaitse erosiooni eest, mullaelustiku säilitamine

GAEC 8

Külvikord põllumaal, sealhulgas liblikõielised kultuurid, v.a vees kasvavad kultuurid

Mulla potentsiaali säilitamine

Bioloogiline mitmekesisus ja maastik

(kaitse ja kvaliteet)

SMR 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7):

artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4

SMR 4

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7):

artikli 6 lõiked 1 ja 2

GAEC 9

—	Tootmisega mitteseotud objektide või maa-alade all asuva põllumajandusmaa , kus ei kasutata pestitsiide ega väetisi, minimaalne osakaal 5 % (7)

—	Maastikule iseloomulike vormide säilitamine

—	Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

—	Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus)

Tootmisega mitteseotud objektide ja maa-ala säilitamine, et suurendada põllumajandusettevõtte bioloogilist mitmekesisust

GAEC 10

Püsirohumaa asjakohane kaitse Natura 2000 aladel vastavalt kohaspetsiifilistele kaitsekorralduskavadele

Elupaikade ja liikide kaitse , süsiniku neeldamine

Rahva-, looma- ja taimetervis

Toiduohutus

SMR 5

artiklid 14 ja 15, artikli 17 lõige 1 (8) ning artiklid 18, 19 ja 20

SMR 6

artikli 3 punktid a, b, d ja e ning artiklid 4, 5 ja 7

Loomade identifitseerimine ja registreerimine

SMR 7

Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31):

artikkel 3

SMR 8

artikkel 7

SMR 9

artiklid 3 ja 5

Loomahaigused

SMR 10

artiklid 7, 11, 12, 13 ja 15

SMR 11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1):

artikli 18 lõige 1 suu- ja sõrataudi, sigade vesikulaarhaiguse ja lammaste katarraalse palaviku osas

Taimekaitsevahendid

SMR 12

artikli 55 esimene ja teine lause

SMR 13

artikli 5 lõige 2 ja artikli 8 lõiked 1–5;

artikli 13 lõiked 1 ja 3, milles käsitletakse pestitsiidide käitlemist ja ladustamist ning pestitsiidijääkide töötlemist

Loomade heaolu

SMR 14

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7):

artiklid 3 ja 4

SMR 15

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5):

artiklid 3 ja 4

SMR 16

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ põllumajandusloomade kaitse kohta (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23):

artikkel 4

Muudatusettepanek 718

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

LIIKMESRIIKIDELE OTSETOETUSTEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 81 LÕIKE 1 ESIMESES LÕIGUS

(jooksevhinnad eurodes)
Kalendriaasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	485 603 954	485 603 954	485 603 954	485 603 954	485 603 954	485 603 954	485 603 954
Bulgaaria	776 281 570	784 748 620	793 215 670	801 682 719	810 149 769	818 616 819	818 616 819
Tšehhi Vabariik	838 844 295	838 844 295	838 844 295	838 844 295	838 844 295	838 844 295	838 844 295
Taani	846 124 520	846 124 520	846 124 520	846 124 520	846 124 520	846 124 520	846 124 520
Saksamaa	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939
Eesti	167 721 513	172 667 776	177 614 039	182 560 302	187 506 565	192 452 828	192 452 828
Iirimaa	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279
Kreeka	2 036 560 894	2 036 560 894	2 036 560 894	2 036 560 894	2 036 560 894	2 036 560 894	2 036 560 894
Hispaania	4 768 736 743	4 775 898 870	4 783 060 997	4 790 223 124	4 797 385 252	4 804 547 379	4 804 547 379
Prantsusmaa	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964
Horvaatia	344 340 000	367 711 409	367 711 409	367 711 409	367 711 409	367 711 409	367 711 409
Itaalia	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516
Küpros	46 750 094	46 750 094	46 750 094	46 750 094	46 750 094	46 750 094	46 750 094
Läti	299 633 591	308 294 625	316 955 660	325 616 694	334 277 729	342 938 763	342 938 763
Leedu	510 820 241	524 732 238	538 644 234	552 556 230	566 468 227	580 380 223	580 380 223
Luksemburg	32 131 019	32 131 019	32 131 019	32 131 019	32 131 019	32 131 019	32 131 019
Ungari	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672
Malta	4 507 492	4 507 492	4 507 492	4 507 492	4 507 492	4 507 492	4 507 492
Madalmaad	703 870 373	703 870 373	703 870 373	703 870 373	703 870 373	703 870 373	703 870 373
Austria	664 819 537	664 819 537	664 819 537	664 819 537	664 819 537	664 819 537	664 819 537
Poola	2 972 977 807	3 003 574 280	3 034 170 753	3 064 767 227	3 095 363 700	3 125 960 174	3 125 960 174
Portugal	584 824 383	593 442 972	602 061 562	610 680 152	619 298 742	627 917 332	627 917 332
Rumeenia	1 856 172 601	1 883 211 603	1 910 250 604	1 937 289 605	1 964 328 606	1 991 367 607	1 991 367 607
Sloveenia	129 052 673	129 052 673	129 052 673	129 052 673	129 052 673	129 052 673	129 052 673
Slovakkia	383 806 378	388 574 951	393 343 524	398 112 097	402 880 670	407 649 243	407 649 243
Soome	505 999 667	507 783 955	509 568 242	511 352 530	513 136 817	514 921 104	514 921 104
Rootsi	672 760 909	672 984 762	673 208 615	673 432 468	673 656 321	673 880 175	673 880 175

Muudatusettepanek

LIIKMESRIIKIDELE OTSETOETUSTEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 81 LÕIKE 1 ESIMESES LÕIGUS

(jooksevhinnad eurodes)
Kalendriaasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	X	X	X	X	X	X	X
Bulgaaria	X	X	X	X	X	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X	X
Taani	X	X	X	X	X	X	X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X	X
Eesti	X	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X	X
Prantsusmaa	X	X	X	X	X	X	X
Horvaatia	X	X	X	X	X	X	X
Itaalia	X	X	X	X	X	X	X
Küpros	X	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X	X
Ungari	X	X	X	X	X	X	X
Malta	X	X	X	X	X	X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X	X
Austria	X	X	X	X	X	X	X
Poola	X	X	X	X	X	X	X
Portugal	X	X	X	X	X	X	X
Rumeenia	X	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X	X
Slovakkia	X	X	X	X	X	X	X
Soome	X	X	X	X	X	X	X
Rootsi	X	X	X	X	X	X	X

Muudatusettepanek 719

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

LIIKMESRIIKIDELE VEINISEKTORI SEKKUMISLIIKIDE JAOKS ETTE NÄHTUD IGA-AASTASED RAHAERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 82 LÕIKES 1

EUR (jooksevhinnad)
Bulgaaria	25 721 000
Tšehhi Vabariik	4 954 000
Saksamaa	37 381 000
Kreeka	23 030 000
Hispaania	202 147 000
Prantsusmaa	269 628 000
Horvaatia	10 410 000
Itaalia	323 883 000
Küpros	4 465 000
Leedu	43 000
Ungari	27 970 000
Austria	13 155 000
Portugal	62 670 000
Rumeenia	45 844 000
Sloveenia	4 849 000
Slovakkia	4 887 000

Muudatusettepanek

LIIKMESRIIKIDELE VEINISEKTORI SEKKUMISVIISIDE JAOKS ETTE NÄHTUD IGA-AASTASED RAHAERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 82 LÕIKES 1

EUR (jooksevhinnad)
Bulgaaria	X
Tšehhi Vabariik	X
Saksamaa	X
Kreeka	X
Hispaania	X
Prantsusmaa	X
Horvaatia	X
Itaalia	X
Küpros	X
Leedu	X
Ungari	X
Austria	X
Portugal	X
Rumeenia	X
Sloveenia	X
Slovakkia	X

Muudatusettepanek 720

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

LIIKMESRIIKIDELE PUUVILLATOETUSEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 81 LÕIKE 1 TEISES LÕIGUS

(jooksevhinnad eurodes)
Kalendriaasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Bulgaaria	2 509 615	2 509 615	2 509 615	2 509 615	2 509 615	2 509 615	2 509 615
Kreeka	180 532 000	180 532 000	180 532 000	180 532 000	180 532 000	180 532 000	180 532 000
Hispaania	58 565 040	58 565 040	58 565 040	58 565 040	58 565 040	58 565 040	58 565 040
Portugal	174 239	174 239	174 239	174 239	174 239	174 239	174 239

Muudatusettepanek

LIIKMESRIIKIDELE PUUVILLATOETUSEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 81 LÕIKE 1 TEISES LÕIGUS

(jooksevhinnad eurodes)
Kalendriaasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Bulgaaria	X	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X	X
Portugal	X	X	X	X	X	X	X

Muudatusettepanek 721

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

LIIKMESRIIKIDELE OTSETOETUSTEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED (V.A PUUVILLATOETUS), PÄRAST MAHAARVAMISI JA ENNE ÜMBERPAIGUTAMIST, MILLELE ON OSUTATUD RTIKLI 81 LÕIKES 1

(jooksevhinnad eurodes)
Kalendriaasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	485 603 954	485 603 954	485 603 954	485 603 954	485 603 954	485 603 954	485 603 954
Bulgaaria	773 771 955	782 239 005	790 706 055	799 173 104	807 640 154	816 107 204	816 107 204
Tšehhi Vabariik	838 844 295	838 844 295	838 844 295	838 844 295	838 844 295	838 844 295	838 844 295
Taani	846 124 520	846 124 520	846 124 520	846 124 520	846 124 520	846 124 520	846 124 520
Saksamaa	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939	4 823 107 939
Eesti	167 721 513	172 667 776	177 614 039	182 560 302	187 506 565	192 452 828	192 452 828
Iirimaa	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279	1 163 938 279
Kreeka	1 856 028 894	1 856 028 894	1 856 028 894	1 856 028 894	1 856 028 894	1 856 028 894	1 856 028 894
Hispaania	4 710 171 703	4 717 333 830	4 724 495 957	4 731 658 084	4 738 820 212	4 745 982 339	4 745 982 339
Prantsusmaa	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964	7 147 786 964
Horvaatia	344 340 000	367 711 409	367 711 409	367 711 409	367 711 409	367 711 409	367 711 409
Itaalia	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516	3 560 185 516
Küpros	46 750 094	46 750 094	46 750 094	46 750 094	46 750 094	46 750 094	46 750 094
Läti	299 633 591	308 294 625	316 955 660	325 616 694	334 277 729	342 938 763	342 938 763
Leedu	510 820 241	524 732 238	538 644 234	552 556 230	566 468 227	580 380 223	580 380 223
Luksemburg	32 131 019	32 131 019	32 131 019	32 131 019	32 131 019	32 131 019	32 131 019
Ungari	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672	1 219 769 672
Malta	4 507 492	4 507 492	4 507 492	4 507 492	4 507 492	4 507 492	4 507 492
Madalmaad	703 870 373	703 870 373	703 870 373	703 870 373	703 870 373	703 870 373	703 870 373
Austria	664 819 537	664 819 537	664 819 537	664 819 537	664 819 537	664 819 537	664 819 537
Poola	2 972 977 807	3 003 574 280	3 034 170 753	3 064 767 227	3 095 363 700	3 125 960 174	3 125 960 174
Portugal	584 650 144	593 268 733	601 887 323	610 505 913	619 124 503	627 743 093	627 743 093
Rumeenia	1 856 172 601	1 883 211 603	1 910 250 604	1 937 289 605	1 964 328 606	1 991 367 607	1 991 367 607
Sloveenia	129 052 673	129 052 673	129 052 673	129 052 673	129 052 673	129 052 673	129 052 673
Slovakkia	383 806 378	388 574 951	393 343 524	398 112 097	402 880 670	407 649 243	407 649 243
Soome	505 999 667	507 783 955	509 568 242	511 352 530	513 136 817	514 921 104	514 921 104
Rootsi	672 760 909	672 984 762	673 208 615	673 432 468	673 656 321	673 880 175	673 880 175

Muudatusettepanek

LIIKMESRIIKIDELE OTSETOETUSTEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED (V.A PUUVILLATOETUS), PÄRAST MAHAARVAMISI JA ENNE ÜMBERPAIGUTAMIST, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 81 LÕIKES 1

(jooksevhinnad eurodes)
Kalendriaasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	X	X	X	X	X	X	X
Bulgaaria	X	X	X	X	X	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X	X
Taani	X	X	X	X	X	X	X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X	X
Eesti	X	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X	X
Prantsusmaa	X	X	X	X	X	X	X
Horvaatia	X	X	X	X	X	X	X
Itaalia	X	X	X	X	X	X	X
Küpros	X	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X	X
Ungari	X	X	X	X	X	X	X
Malta	X	X	X	X	X	X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X	X
Austria	X	X	X	X	X	X	X
Poola	X	X	X	X	X	X	X
Portugal	X	X	X	X	X	X	X
Rumeenia	X	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X	X
Slovakkia	X	X	X	X	X	X	X
Soome	X	X	X	X	X	X	X
Rootsi	X	X	X	X	X	X	X

Muudatusettepanek 722

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

LIIKMESRIIKIDELE SEKKUMISLIIKIDE JAOKS ETTE NÄHTUD LIIDU MAAELU ARENGU TOETUS (2021–2027), MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 83 LÕIKES 3

(jooksevhinnad eurodes)
Aasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	2021–2027 KOKKU
Belgia	67 178 046	67 178 046	67 178 046	67 178 046	67 178 046	67 178 046	67 178 046	470 246 322
Bulgaaria	281 711 396	281 711 396	281 711 396	281 711 396	281 711 396	281 711 396	281 711 396	1 971 979 772
Tšehhi Vabariik	258 773 203	258 773 203	258 773 203	258 773 203	258 773 203	258 773 203	258 773 203	1 811 412 421
Taani	75 812 623	75 812 623	75 812 623	75 812 623	75 812 623	75 812 623	75 812 623	530 688 361
Saksamaa	989 924 996	989 924 996	989 924 996	989 924 996	989 924 996	989 924 996	989 924 996	6 929 474 972
Eesti	87 875 887	87 875 887	87 875 887	87 875 887	87 875 887	87 875 887	87 875 887	615 131 209
Iirimaa	264 670 951	264 670 951	264 670 951	264 670 951	264 670 951	264 670 951	264 670 951	1 852 696 657
Kreeka	509 591 606	509 591 606	509 591 606	509 591 606	509 591 606	509 591 606	509 591 606	3 567 141 242
Hispaania	1 001 202 880	1 001 202 880	1 001 202 880	1 001 202 880	1 001 202 880	1 001 202 880	1 001 202 880	7 008 420 160
Prantsusmaa	1 209 259 199	1 209 259 199	1 209 259 199	1 209 259 199	1 209 259 199	1 209 259 199	1 209 259 199	8 464 814 393
Horvaatia	281 341 503	281 341 503	281 341 503	281 341 503	281 341 503	281 341 503	281 341 503	1 969 390 521
Itaalia	1 270 310 371	1 270 310 371	1 270 310 371	1 270 310 371	1 270 310 371	1 270 310 371	1 270 310 371	8 892 172 597
Küpros	15 987 284	15 987 284	15 987 284	15 987 284	15 987 284	15 987 284	15 987 284	111 910 988
Läti	117 307 269	117 307 269	117 307 269	117 307 269	117 307 269	117 307 269	117 307 269	821 150 883
Leedu	195 182 517	195 182 517	195 182 517	195 182 517	195 182 517	195 182 517	195 182 517	1 366 277 619
Luksemburg	12 290 956	12 290 956	12 290 956	12 290 956	12 290 956	12 290 956	12 290 956	86 036 692
Ungari	416 202 472	416 202 472	416 202 472	416 202 472	416 202 472	416 202 472	416 202 472	2 913 417 304
Malta	12 207 322	12 207 322	12 207 322	12 207 322	12 207 322	12 207 322	12 207 322	85 451 254
Madalmaad	73 151 195	73 151 195	73 151 195	73 151 195	73 151 195	73 151 195	73 151 195	512 058 365
Austria	480 467 031	480 467 031	480 467 031	480 467 031	480 467 031	480 467 031	480 467 031	3 363 269 217
Poola	1 317 890 530	1 317 890 530	1 317 890 530	1 317 890 530	1 317 890 530	1 317 890 530	1 317 890 530	9 225 233 710
Portugal	493 214 858	493 214 858	493 214 858	493 214 858	493 214 858	493 214 858	493 214 858	3 452 504 006
Rumeenia	965 503 339	965 503 339	965 503 339	965 503 339	965 503 339	965 503 339	965 503 339	6 758 523 373
Sloveenia	102 248 788	102 248 788	102 248 788	102 248 788	102 248 788	102 248 788	102 248 788	715 741 516
Slovakkia	227 682 721	227 682 721	227 682 721	227 682 721	227 682 721	227 682 721	227 682 721	1 593 779 047
Soome	292 021 227	292 021 227	292 021 227	292 021 227	292 021 227	292 021 227	292 021 227	2 044 148 589
Rootsi	211 550 876	211 550 876	211 550 876	211 550 876	211 550 876	211 550 876	211 550 876	1 480 856 132
EL-27 kokku	11 230 561 046	11 230 561 046	11 230 561 046	11 230 561 046	11 230 561 046	11 230 561 046	11 230 561 046	78 613 927 322

Tehniline abi (0,25 %)	28 146 770	28 146 770	28 146 770	28 146 770	28 146 770	28 146 770	28 146 770	197 027 390
Kokku	11 258 707 816	11 258 707 816	11 258 707 816	11 258 707 816	11 258 707 816	11 258 707 816	11 258 707 816	78 810 954 712

Muudatusettepanek

LIIKMESRIIKIDELE SEKKUMISVIISIDE JAOKS ETTE NÄHTUD LIIDU MAAELU ARENGU TOETUS (2021–2027), MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 83 LÕIKES 3

(jooksevhinnad eurodes)
Aasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	2021–2027 KOKKU
Belgia	X	X	X	X	X	X	X	X
Bulgaaria	X	X	X	X	X	X	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X	X	X
Taani	X	X	X	X	X	X	X	X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X	X	X
Eesti	X	X	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X	X	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X	X	X
Prantsusmaa	X	X	X	X	X	X	X	X
Horvaatia	X	X	X	X	X	X	X	X
Itaalia	X	X	X	X	X	X	X	X
Küpros	X	X	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X	X	X
Ungari	X	X	X	X	X	X	X	X
Malta	X	X	X	X	X	X	X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X	X	X
Austria	X	X	X	X	X	X	X	X
Poola	X	X	X	X	X	X	X	X
Portugal	X	X	X	X	X	X	X	X
Rumeenia	X	X	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X	X	X
Slovakkia	X	X	X	X	X	X	X	X
Soome	X	X	X	X	X	X	X	X
Rootsi	X	X	X	X	X	X	X	X
EL-27 kokku	X	X	X	X	X	X	X	X

Tehniline abi (0,25 %)	X	X	X	X	X	X	X	X
Kokku	X	X	X	X	X	X	X	X

Muudatusettepanek 723

Ettepanek võtta vastu määrus

IXa lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

LIIKMESRIIKIDELE SEKKUMISLIIKIDE JAOKS ETTE NÄHTUD LIIDU MAAELU ARENGU TOETUS (2021–2027), MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 83 LÕIKES 3

(2018. aasta hinnad, eurodes)
Aasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	2021–2027 KOKKU
Belgia	63 303 373	62 062 131	60 845 226	59 652 182	58 482 532	57 335 815	56 211 584	417 892 843
Bulgaaria	265 462 940	260 257 785	255 154 691	250 151 658	245 246 723	240 437 964	235 723 494	1 752 435 255
Tšehhi Vabariik	243 847 768	239 066 440	234 378 862	229 783 198	225 277 645	220 860 437	216 529 840	1 609 744 190
Taani	71 439 928	70 039 145	68 665 828	67 319 440	65 999 451	64 705 344	63 436 611	471 605 747
Saksamaa	932 828 433	914 537 679	896 605 568	879 025 067	861 789 281	844 891 452	828 324 953	6 158 002 433
Eesti	82 807 411	81 183 737	79 591 899	78 031 273	76 501 248	75 001 224	73 530 611	546 647 403
Iirimaa	249 405 348	244 515 047	239 720 635	235 020 230	230 411 990	225 894 108	221 464 812	1 646 432 170
Kreeka	480 199 552	470 783 875	461 552 818	452 502 763	443 630 160	434 931 529	426 403 460	3 170 004 157
Hispaania	943 455 836	924 956 702	906 820 296	889 039 505	871 607 358	854 517 018	837 761 782	6 228 158 497
Prantsusmaa	1 139 511 952	1 117 168 580	1 095 263 314	1 073 787 562	1 052 732 904	1 032 091 083	1 011 854 003	7 522 409 398
Horvaatia	265 114 382	259 916 061	254 819 668	249 823 204	244 924 709	240 122 264	235 413 984	1 750 134 272
Itaalia	1 197 041 834	1 173 570 426	1 150 559 241	1 127 999 256	1 105 881 623	1 084 197 670	1 062 938 892	7 902 188 942
Küpros	15 065 175	14 769 779	14 480 176	14 196 251	13 917 893	13 644 993	13 377 444	99 451 711
Läti	110 541 260	108 373 784	106 248 808	104 165 498	102 123 037	100 120 625	98 157 475	729 730 487
Leedu	183 924 845	180 318 475	176 782 819	173 316 489	169 918 127	166 586 399	163 319 999	1 214 167 153
Luksemburg	11 582 043	11 354 944	11 132 298	10 914 018	10 700 017	10 490 213	10 284 523	76 458 056
Ungari	392 196 885	384 506 750	376 967 402	369 575 884	362 329 298	355 224 802	348 259 610	2 589 060 631
Malta	11 503 233	11 277 679	11 056 548	10 839 753	10 627 209	10 418 832	10 214 541	75 937 795
Madalmaad	68 932 004	67 580 397	66 255 291	64 956 167	63 682 517	62 433 840	61 209 647	455 049 863
Austria	452 754 814	443 877 269	435 173 793	426 640 974	418 275 464	410 073 985	402 033 318	2 988 829 617
Poola	1 241 877 681	1 217 527 138	1 193 654 057	1 170 249 075	1 147 303 015	1 124 806 877	1 102 751 840	8 198 169 683
Portugal	464 767 377	455 654 291	446 719 893	437 960 679	429 373 215	420 954 132	412 700 130	3 068 129 717
Rumeenia	909 815 361	891 975 844	874 486 121	857 339 335	840 528 760	824 047 803	807 890 003	6 006 083 227
Sloveenia	96 351 317	94 462 075	92 609 878	90 793 998	89 013 723	87 268 356	85 557 212	636 056 559
Slovakkia	214 550 513	210 343 640	206 219 255	202 175 740	198 211 510	194 325 010	190 514 716	1 416 340 384
Soome	275 178 124	269 782 474	264 492 622	259 306 492	254 222 051	249 237 305	244 350 299	1 816 569 367
Rootsi	199 349 116	195 440 310	191 608 147	187 851 124	184 167 769	180 556 636	177 016 310	1 315 989 412
EL-27 kokku	10 582 808 505	10 375 302 457	10 171 865 154	9 972 416 815	9 776 879 229	9 585 175 716	9 397 231 093	69 861 678 969

Tehniline abi (0,25 %)	26 523 330	26 003 264	25 493 396	24 993 526	24 503 457	24 022 997	23 551 958	175 091 928
Kokku	10 609 331 835	10 401 305 721	10 197 358 550	9 997 410 341	9 801 382 686	9 609 198 713	9 420 783 051	70 036 770 897

Muudatusettepanek

LIIKMESRIIKIDELE SEKKUMISVIISIDE JAOKS ETTE NÄHTUD LIIDU MAAELU ARENGU TOETUS (2021–2027), MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 83 LÕIKES 3

(2018. aasta hinnad, eurodes)
Aasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	2021–2027 KOKKU
Belgia	X	X	X	X	X	X	X	X
Bulgaaria	X	X	X	X	X	X	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X	X	X
Taani	X	X	X	X	X	X	X	X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X	X	X
Eesti	X	X	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X	X	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X	X	X
Prantsusmaa	X	X	X	X	X	X	X	X
Horvaatia	X	X	X	X	X	X	X	X
Itaalia	X	X	X	X	X	X	X	X
Küpros	X	X	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X	X	X
Ungari	X	X	X	X	X	X	X	X
Malta	X	X	X	X	X	X	X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X	X	X
Austria	X	X	X	X	X	X	X	X
Poola	X	X	X	X	X	X	X	X
Portugal	X	X	X	X	X	X	X	X
Rumeenia	X	X	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X	X	X
Slovakkia	X	X	X	X	X	X	X	X
Soome	X	X	X	X	X	X	X	X
Rootsi	X	X	X	X	X	X	X	X
EL-27 kokku	X	X	X	X	X	X	X	X

Tehniline abi (0,25 %)	X	X	X	X	X	X	X	X
Kokku	X	X	X	X	X	X	X	X

Muudatusettepanek 725

Ettepanek võtta vastu määrus

IXa a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IXaa LISA

TOETUSTE SUURUS TEATAVATE MAAELU ARENGU SEKKUMISVIISIDE PUHUL

Artikkel	Sisu	Miinimum-/maksimumsumma eurodes või miinimum-/maksimummäär
Artikkel 65	Põllumajanduse keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete ning muude majandamiskohustustega seotud abi	600 (*2)	Maksimaalselt hektari kohta aastas üheaastaste kultuuride puhul
		900 (*2)	Maksimaalselt hektari kohta aastas mitmeaastaste erikultuuride puhul
		450 (*2)	Maksimaalselt hektari kohta aastas muu maakasutuse puhul
		200 (*2)	Maksimaalselt loomühiku kohta aastas põllumajandustootjate jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude kasvatamiseks
		500	Maksimaalselt loomühiku kohta loomade heaolu edendavate tegevuste puhul
		200 (*2)	Maksimaalselt hektari kohta aastas tegevuste puhul, mis hõlmavad metsa-, keskkonna- ja kliimateenuseid ja metsa säilitamist
Artikkel 66	Looduslike või muude piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seotud abi	25	Minimaalselt hektari kohta aastas toetusesaaja toetust saava maa-ala kohta keskmiselt
		250 (*2)	Maksimaalselt hektari kohta aastas
		450 (*2)	Maksimaalselt hektari kohta aastas mägialadel, mis on määratletud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõikes 2
Artikkel 67	Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate teguritega seotud abi	500 (*2)	Maksimaalselt hektari kohta aastas esialgsel perioodil, mis ei ületa viit aastat
		200 (*2)	Maksimaalselt hektari kohta aastas
		50 (*3)	Minimaalselt hektari kohta aastas veepoliitika raamdirektiivi kohasteks toetusteks
Artikkel 68	Investeerimisabi	55 %	Rahastamiskõlblike kulude ülemmäär. Seda määra võib ületada kooskõlas artikli 68 lõikega 4
Artikkel 68 a	Niisutusse investeerimise abi	75 %	Rahastamiskõlblike kulude ülemmäär
Artikkel 69	Abi noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks ning kestliku põllumajandusettevõtluse stardi- ja arendusabi	100 000	Maksimaalselt abisaaja kohta
Artikkel 69 a	Abi digitehnoloogia kasutamiseks	70 %	Rahastamiskõlblike kulude ülemmäär
Artikkel 70	Abi riskijuhtimisvahendite kasutamiseks	70 %	Rahastamiskõlblike kulude ülemmäär
Artikkel 71	Koostöö: Abi põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade jaoks	3 000	Maksimaalselt põllumajandusliku majapidamise kohta aastas
		70 %	Teavitus- ja müügiedendusmeetmete rahastamiskõlblikest kuludest
	Koostöö: abi tootjarühmade ja -organisatsioonide loomiseks	10 %	Protsendina turustatud toodangust esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamist. Abi väheneb järk-järgult
		100 000	Kõigil juhtudel maksimaalselt aasta kohta
Artikkel 72	Abi nõustamisteenusteks	1 500	Ühe nõustamise maksimumsumma
		200 000	Maksimaalselt nõustajate koolituseks kolme aasta kohta
	Abi muude teadmiste vahetamise ja teabeteenuste jaoks	100 %	Rahastamiskõlblike kulude ülemmäär

Muudatusettepanek 724

Ettepanek võtta vastu määrus

X lisa – tabel

Komisjoni ettepanek

EESMÄRGI „OLLA ATRAKTIIVNE NOORTE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE JAOKS JA SOODUSTADA ETTEVÕTLUSE ARENDAMIST“ SAAVUTAMISEKS ETTE NÄHTUD MIINIMUMERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 86 LÕIKES 5

(jooksevhinnad eurodes)
Kalendriaasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	9 712 079	9 712 079	9 712 079	9 712 079	9 712 079	9 712 079	9 712 079
Bulgaaria	15 475 439	15 644 780	15 814 121	15 983 462	16 152 803	16 322 144	16 322 144
Tšehhi Vabariik	16 776 886	16 776 886	16 776 886	16 776 886	16 776 886	16 776 886	16 776 886
Taani	16 922 490	16 922 490	16 922 490	16 922 490	16 922 490	16 922 490	16 922 490
Saksamaa	96 462 159	96 462 159	96 462 159	96 462 159	96 462 159	96 462 159	96 462 159
Eesti	3 354 430	3 453 356	3 552 281	3 651 206	3 750 131	3 849 057	3 849 057
Iirimaa	23 278 766	23 278 766	23 278 766	23 278 766	23 278 766	23 278 766	23 278 766
Kreeka	37 120 578	37 120 578	37 120 578	37 120 578	37 120 578	37 120 578	37 120 578
Hispaania	94 203 434	94 346 677	94 489 919	94 633 162	94 776 404	94 919 647	94 919 647
Prantsusmaa	142 955 739	142 955 739	142 955 739	142 955 739	142 955 739	142 955 739	142 955 739
Horvaatia	6 886 800	7 354 228	7 354 228	7 354 228	7 354 228	7 354 228	7 354 228
Itaalia	71 203 710	71 203 710	71 203 710	71 203 710	71 203 710	71 203 710	71 203 710
Küpros	935 002	935 002	935 002	935 002	935 002	935 002	935 002
Läti	5 992 672	6 165 893	6 339 113	6 512 334	6 685 555	6 858 775	6 858 775
Leedu	10 216 405	10 494 645	10 772 885	11 051 125	11 329 365	11 607 604	11 607 604
Luksemburg	642 620	642 620	642 620	642 620	642 620	642 620	642 620
Ungari	24 395 393	24 395 393	24 395 393	24 395 393	24 395 393	24 395 393	24 395 393
Malta	90 150	90 150	90 150	90 150	90 150	90 150	90 150
Madalmaad	14 077 407	14 077 407	14 077 407	14 077 407	14 077 407	14 077 407	14 077 407
Austria	13 296 391	13 296 391	13 296 391	13 296 391	13 296 391	13 296 391	13 296 391
Poola	59 459 556	60 071 486	60 683 415	61 295 345	61 907 274	62 519 203	62 519 203
Portugal	11 693 003	11 865 375	12 037 746	12 210 118	12 382 490	12 554 862	12 554 862
Rumeenia	37 123 452	37 664 232	38 205 012	38 745 792	39 286 572	39 827 352	39 827 352
Sloveenia	2 581 053	2 581 053	2 581 053	2 581 053	2 581 053	2 581 053	2 581 053
Slovakkia	7 676 128	7 771 499	7 866 870	7 962 242	8 057 613	8 152 985	8 152 985
Soome	10 119 993	10 155 679	10 191 365	10 227 051	10 262 736	10 298 422	10 298 422
Rootsi	13 455 218	13 459 695	13 464 172	13 468 649	13 473 126	13 477 604	13 477 604

Muudatusettepanek

NOORTE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE JAOKS ETTE NÄHTUD MIINIMUMERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 86 LÕIKES 4

(jooksevhinnad eurodes)
Kalendriaasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	X	X	X	X	X	X	X
Bulgaaria	X	X	X	X	X	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X	X
Taani	X	X	X	X	X	X	X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X	X
Eesti	X	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X	X
Prantsusmaa	X	X	X	X	X	X	X
Horvaatia	X	X	X	X	X	X	X
Itaalia	X	X	X	X	X	X	X
Küpros	X	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X	X
Ungari	X	X	X	X	X	X	X
Malta	X	X	X	X	X	X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X	X
Austria	X	X	X	X	X	X	X
Poola	X	X	X	X	X	X	X
Portugal	X	X	X	X	X	X	X
Rumeenia	X	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X	X
Slovakkia	X	X	X	X	X	X	X
Soome	X	X	X	X	X	X	X
Rootsi	X	X	X	X	X	X	X

Muudatusettepanek 844

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

XI LISA

ELi KESKKONNA- JA KLIIMAALASED ÕIGUSAKTID, MILLE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE LIIKMESRIIGID OMA ÜPP STRATEEGIAKAVADEGA ARTIKLITE 96, 97 JA 103 KOHASELT PEAKSID KAASA AITAMA

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ , 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta;

—	nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ , 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta;

—	nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ , 23. oktoober 2000 , millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik;

—	nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest;

—	nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ;

—

[Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus XXX, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta];

—

[Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus XXX, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta];

—

[Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus XXX, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta];

—

[Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus XXX, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta];

—	direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta;

—	direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta;

—	[Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv XXX, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta];

—	[Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv XXX, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta];

—

[Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus XXXX, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiivi 94/22/EÜ, direktiivi 98/70/EÜ, direktiivi 2009/31/EÜ, määrust (EÜ) nr 663/2009, määrust (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiivi 2010/31/EL, direktiivi 2012/27/EL, direktiivi 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013];

—

[Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus XXXX, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiivi 94/22/EÜ, direktiivi 98/70/EÜ, direktiivi 2009/31/EÜ, määrust (EÜ) nr 663/2009, määrust (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiivi 2010/31/EL, direktiivi 2012/27/EL, direktiivi 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013];

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) XX/XX vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

Muudatusettepanek 1155

Ettepanek võtta vastu määrus

XII lisa

Komisjoni ettepanek

XII LISA

ARTIKLI 128 KOHANE PÕHINÄITAJATEL PÕHINEV ARUANDLUS

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) näitajad

Eesmärgid

Põhinäitajad

Toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada toiduga kindlustatust

O.3.	ÜPP toetusesaajate arv

R.6.	Ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule ning nende kasutuselevõtule

R.9.	Põllumajandusettevõtete kaasajastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas

R.10.

Parem tarneahela korraldus: toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate osakaal

Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse

R.14.

Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv

R.4.	Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega: sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

R.27.

Elupaikade ja liikide säilitamine: bioloogilise mitmekesisuse säilitamist või taastamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arendamist

R.30.

Põlvkondade vahetus: ÜPP toetuse abil põllumajandusettevõtet asutavate noorte põllumajandustootjate arv

Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ning kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas biomajandust ning säästvat metsandust

R.31.

Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: uued töökohad toetatud projektides

R.34.

Euroopa maapiirkondade ühendamine: ÜPP toetuse kaudu teenustele ja taristule paremast juurdepääsust kasu saava maaelanikkonna osakaal

Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit kui ka loomade heaolu

O.16.

Loomade heaolu, loomatervise või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

Muudatusettepanek

XII LISA

ARTIKLI 128 KOHANE PÕHINÄITAJATEL PÕHINEV ARUANDLUS

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) näitajad

Eesmärgid

Põhinäitajad

Toetada põllumajandussektori elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduslikku mitmekesisust, tagades samas õiglaste hindadega ohutu ja kvaliteetse toidu, et liidus põllumajandustootjate arvu vähenemine peatada ja ümber pöörata ning kindlustada põllumajandustootmise majanduslik kestlikkus

O.3.	ÜPP toetusesaajate arv , sealhulgas jaotus sekkumisviiside kaupa

R.6.	Ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

Suurendada põllumajandusettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja turule orienteeritust kohalikel, üleriigilistel, liidu ja rahvusvahelistel turgudel, samuti turu stabiliseerimist, riski- ja kriisiohjamist ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suutlikkust, pöörates erilist tähelepanu kvaliteedierinevustele, teadusuuringutele, innovatsioonile, tehnoloogiale , teadmussiirdele, teadmiste vahetamisele ja digiüleminekule, ning hõlbustada põllumajandustootjate juurdepääsu dünaamilisele ringmajandusele

R.9.	Põllumajandusettevõtete kaasajastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Parandada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni väärtusahelates, ergutades ühinguvorme, tootjaorganisatsioone ja kollektiivläbirääkimisi ning edendades lühikesi tarneahelaid

R.10.

Parem tarneahela korraldus: toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate osakaal

Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse , vähendades kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas edendades CO2 sidujaid, CO2 sidumist ja säilitamist põllumajandus- ja toidusektoris ning hõlmates säästva energia, tagades ühtlasi toiduga kindlustatuse, metsade säästva majandamise ja kaitse kooskõlas Pariisi kokkuleppega

R.14.

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest (k.a ökokava) kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv ja muude üksuste arv

R.4.	Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega: sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse , vähendades kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas edendades CO2 sidujaid, CO2 sidumist ja säilitamist põllumajandus- ja toidusektoris ning hõlmates säästva energia, tagades ühtlasi toiduga kindlustatuse, metsade säästva majandamise ja kaitse kooskõlas Pariisi kokkuleppega

R.27.

Olla atraktiivne noorte ja uute põllumajandustootjate jaoks ja neid toetada ning edendada naiste osalemist põllumajandussektoris, eriti kõige suurema rahvastikukaoga piirkondades ja looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel; soodustada kogu liidus koolitamist ja kogemuste omandamist, keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamist ja töökohtade loomist maapiirkondades

R.30.

Põlvkondade vahetus: ÜPP toetuse abil põllumajandusettevõtet asutavate noorte ja uute põllumajandustootjate arv , sh sooline jaotus

Edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust maapiirkondades , sealhulgas tööhõive loomise, majanduskasvu, investeeringute, sotsiaalse kaasamise, maapiirkondade vaesuse vastu võitlemise ja kohaliku arengu kaudu, kaasa arvatud kvaliteetsete kohalike teenuste kaudu maapiirkondade kogukondadele, keskendudes eelkõige looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele; edendada inimväärseid elamis-, töö- ja majanduslikke tingimusi; mitmekesistada tegevust ja sissetulekuid , sealhulgas põllumajandusturismi, biomajanduse, ringmajanduse ja säästva metsamajanduse valdkonnas, austades soolist võrdõiguslikkust; edendada maapiirkondades võrdseid võimalusi konkreetsete toetusmeetmetega ja tunnustada naiste tööd põllumajanduses, käsitöös, turisminduses ja kohalike teenuste osutamisel

R.31.

Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: uued töökohad toetatud projektides, sh sooline jaotus

R.34.

Euroopa maapiirkondade ühendamine: ÜPP toetuse kaudu teenustele ja taristule paremast juurdepääsust kasu saava maaelanikkonna osakaal

Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev , kvaliteetne ja säästev toit , mahepõllundus, toidujäätmed kui ka keskkonnahoidlikkus, mikroobide resistentsus, loomade tervise ja heaolu parandamine ning ühiskonna teadlikkuse suurendamine põllumajanduse ja maapiirkondade tähtsusest, sealjuures kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele kaasa aitamine

O.16.

Loomade heaolu, loomatervise või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

(*1) Märge „cp“ vastuvõetud muudatusettepaneku päises tähistab kõnealuse muudatusettepaneku vastavat osa.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0200/2019).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

(11) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(13) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(11) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(13) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(17) Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum GATTi alla kuuluvate õliseemnete kohta (EÜT L 147, 18.6.1993).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(1a) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) […/…], [täielik pealkiri] (ELT L).

(28) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

(29) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(31) „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339).

(38) Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2018)0322).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(2) Hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi kohased puhverribad peavad nii direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud tundlikel aladel kui ka nendest väljaspool vastama vähemalt nõuetele, mis on seotud direktiivi 91/676/EMÜ II lisa punkti A alapunktis 4 osutatud väetiste vooluveekogude lähedal kasutamise tingimustega, mida kohaldatakse kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 5 lõike 4 alusel koostatud liikmesriikide tegevusprogrammidega.

(3) Vahend peab tagama vähemalt järgmised elemendid ja funktsioonid.

Elemendid

—	põllumajandusettevõtet käsitlev asjakohane teave, mis põhineb põldude identifitseerimise süsteemil (LPIS) ning ühtsel haldus- ja kontrollisüsteemil (IACS)

—	mullaproove käsitlev teave vastavalt asjakohasele ruumilisele ja ajalisele skaalale;

—	teave asjakohaste majandamistavade, varasemate saagiandmete ning saagikuseesmärkide kohta

—	teave põllumajandusettevõttes toitainete haldamise suhtes kohaldatavate asjakohaste õiguslike piirangute ja nõuete kohta

—	täielik toitainete eelarve

Funktsioonid

—	eri allikatest (põldude identifitseerimise süsteemist (LPIS), ühtsest haldus- ja kontrollisüsteemist (IACS), põllumajandustootja koostatud andmetest, mullaanalüüsidest jne) pärit teabe võimalikult ulatuslik automaatne koondamine, et vältida põllumajandustootjate andmete topeltsisestamist

—	kahepoolne suhtlemine makseasutuste/korraldusasutuste ja põllumajandustootjate vahel on lubatud

—	modulaarsus ja võimalus toetada täiendavaid jätkusuutlikkuse eesmärke (nt heitkoguste ohjamine, veemajandus)

—	ELi andmete koostalitlusvõime, avatuse ja taaskasutamise põhimõtete järgimine

—	andmete turvalisuse ja privaatsuse tagamine kooskõlas parimate kehtivate standarditega

(4) Mida on eelkõige rakendatud järgmiste õigusaktidega:

—	määruse (EÜ) nr 470/2009 artikkel 14 ja määruse (EÜ) No 37/2010 lisa

—	määrus (EÜ) nr 852/2004: artikli 4 lõige 1 ja I lisa A osa II jao punkti 4 alapunktid g, h, ja j, punkti 5 alapunktid f ja h ning punkt 6; III jao punkti 8 alapunktid a, b, d, e ning punkti 9 alapunktid a ja c;

—

määrus (EÜ) nr 853/2004: artikli 3 lõige 1 ja III lisa IX jao I peatüki I jaotise punkti 1 alapunktid b, c, d, e; I jaotise punkti 2 alapunkti a alapunktid i, ii, iii, alapunkti b alapunktid i, ii ja alapunkt c; I jaotise punkt 3; I jaotise punkt 4; I jaotise punkt 5; II jaotise punkti A alapunktid 1, 2, 3 ja 4; II jaotise punkti B alapunktid a ja d, alapunkt 2, alapunkti 3 alapunktid a ja b, III lisa X jao I peatüki punkti 1 alapunkt 1;

—

määrus (EÜ) nr 183/2005: artikli 5 lõige 1 ja I lisa A osa I jaotise punkti 4 alapunktid e ja g; II jaotise punkti 2 alapunktid a, b ja e; artikli 5 lõige 5 ja III lisa (pealkirja „Söötmine“ punkti 1 (pealkirjaga „Ladustamine“), esimene ja viimane lause ning punkti 2 (pealkirjaga „Jaotamine“) kolmas lause), artikli 5 lõige 6 ning

—	määrus (EÜ) nr 396/2005: artikkel 18

(5) Tuleb tagada, et püsirohumaa osakaal piirkondlikul ja/või riiklikul tasandil ei väheneks.

(6) Liikmesriigid, kus on märkimisväärsed veeärastus- ja niisutuskraavid, võivad selle ala puhul nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kohandada miinimumlaiust vastavalt liikmesriigi kohalikele oludele.

(7) Määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 46 sätestatud paindlikkuse kasutamine

(8) Mida on eelkõige rakendatud järgmiste õigusaktidega:

—	määruse (EÜ) nr 470/2009 artikkel 14 ja määruse (EÜ) No 37/2010 lisa

—	määrus (EÜ) nr 852/2004: artikli 4 lõige 1 ja I lisa A osa II jao punkti 4 alapunktid g, h, ja j, punkti 5 alapunktid f ja h ning punkt 6; III jao punkti 8 alapunktid a, b, d, e ning punkti 9 alapunktid a ja c;

—

—	määrus (EÜ) nr 396/2005: artikkel 18

(9) 2018. aasta hinnad on esitatud vaid teavitamise eesmärgil; need on soovituslikud ja ei ole õiguslikult siduvad.

(10) 2018. aasta hinnad on esitatud vaid teavitamise eesmärgil; need on soovituslikud ja ei ole õiguslikult siduvad.

(*2) Neid summasid võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel suurendada, võttes arvesse maaelu arengu programmides põhjendatavaid erilisi asjaolusid.

(*3) Seda summat võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vähendada, võttes arvesse maaelu arengu programmides põhjendatavaid erilisi asjaolusid.

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/571

P9_TA(2020)0288

Ühine põllumajanduspoliitika: rahastamine, haldamine ja seire ***I

Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (*1) ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 (COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 404/19)

Muudatusettepanek 284

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet , majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet ja investeeringuid, tõstes tööstandardeid, võideldes ja kohanedes kliimamuutustega ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmise ja maaelu arenguga .

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1a)

On vajalik, et põllumajandussektor ei kannataks finantstagajärgede all selliste poliitiliste otsuste tõttu nagu Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust või uute liidu poliitikameetmete rahastamine. Arvesse tuleks võtta Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2018/2714(RSP), milles peeti kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekus 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta vähendati ÜPP vahendeid 15 %, ning väljendati eriti kindlalt Euroopa Parlamendi vastuseisu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis võiksid ÜPP põhisisu ja eesmärke kahjustada. Samuti seati sellega seoses kahtluse alla ettepanek vähendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid rohkem kui 25 %.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1b)

ÜPP etendab oma otsetoetuste ja teise samba vahenditega olulist rolli põllumajandustootjate jaoks liidus, aidates märkimisväärselt kaasa mitte üksnes toiduga kindlustatusele, vaid ka investeeringutele ja tööhõivele maapiirkondades. ÜPP jaoks ette nähtud jõulised kärped ei ole vastuvõetavad. Seepärast tuleks ÜPPs osutada peamist tähelepanu selle põhitegevustele ning EL 27 ühisele põllumajanduspoliitikale aastatel 2021–2027 eraldatavad vahendid peaksid jääma vähemalt 2014.–2020. aasta eelarve tasemele, eelarvestades samal ajal põllumajanduse kriisireservi esialgse summa.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1c)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 tuleks ÜPP rakendamisel arvestada arengukoostöö eesmärkidega, sealhulgas ka kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmisega vastavalt Pariisi kokkuleppele.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)

Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse , ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

(3)

Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus ja paindlikkus , et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas oma konkreetsete vajaduste ja liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse . Liikmesriigid peaksid kehtestama ja välja kujundama ka toetusesaajate kontrollimiseks vajaliku raamistiku , et tagada jätkuvalt ÜPP strateegiakavade sekkumismeetmete vastavus kohaldatavatele liidu õigusnormidele . Liidu põhinõuded, sealhulgas maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund ning kohustuslikud majandamisnõuded, tagavad ühise lähenemisviisi ja võrdsed võimalused liikmesriikidele.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud sekkumisviiside ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) …/… [uus finantsmäärus] (12) sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud sekkumisviiside ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 [uus finantsmäärus] (12) sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5a)	Käesoleva määruse suhtes tuleks kohaldada osa määruse (EL) …/…[ühissätete määrus] (1a) sätetest.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5b)	Liikmesriigid ei peaks kehtestama täiendavaid eeskirju, mis raskendavad toetusesaajal EAGFi ja EAFRD kasutamist.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)

Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid.

(9)

Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste , iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid. Makseasutused peaksid arendama oma rolli põllumajandustootjate nõustajana ja tegema jõupingutusi menetluste lihtsustamiseks toetusesaajatele, tagades samas vastavuse liidu standarditele.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)

Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

(10)

Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

Muudatusettepanek 265

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)

Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kuludele , mida rahastab liit, vastama väljund ning need peavad olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega.

(11)

Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peaksid ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kulud , mida rahastab liit, olema kooskõlas liidu asjaomaste nõuete ja juhtimissüsteemidega, sealhulgas liikmesriikide kohustustega seoses liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ja tulemuslikkuse aruandlusega .

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)

Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2021. aastasse üle kanda, nii et seda ei kantaks tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

(14)	Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14a)

Praegune kriisireserv tuleb üle vaadata ja seda tuleb tugevdada ELi põllumajanduse kriisireservi loomise huvides, mis on tõhusam ja paindlikum vahend, mis peaks andma täiendavat toetust põllumajandussektorile turumuutuste korral ja võimaldama liidul reageerida tõhusamalt põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavatele suurtele kriisidele. Sel eesmärgil ning et oleks võimalik arendada välja usaldusväärne raamistik, mis võimaldab põllumajandustootjatel riske asjakohaselt juhtida, tuleks ELi põllumajanduse kriisireservi assigneeringud koondada selleks, et rahastada turu stabiliseerimise meetmeid ja määruses (EL) nr 1308/2013 osutatud erakorralisi meetmeid, samuti meetmeid, mis võimaldaksid asendada sissetulekute stabiliseerimise vahendeid, mille liikmesriigid on kehtestanud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 70 alusel ning mis on tehtud põllumajandustootjatele kättesaadavaks põllumajandusest saadava sissetuleku järsu languse korral, mis ületab Euroopa Komisjoni poolt eelnevalt kindlaks määratud piirmäära sektori kohta ning millega seoses tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14b)

ELi põllumajanduse kriisireserv tuleks luua ÜPP eelarve raames ning selle esialgne summa tuleks kehtestada 2021. aastal lisaks EAGFi ja EAFRD eelarvetele. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 punktiga d nähakse ette, et kulukohustustega sidumata assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seetõttu tuleks sätestada erand vastavast punktist, millega lubataks kanda põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringuid üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmis(t)el eelarveaasta(te)l, võimaldades nii ELi põllumajanduse kriisireservi vahendite kogumist aasta-aastalt kogu programmitöö perioodi jooksul.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)

Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

(15)

Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks , menetluste võimalikult suuremaks lihtsustamiseks ning toetusvormide keerukuse vähendamiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16a)

Otsetoetuste taseme ühtlustamine liikmesriikide vahel on möödapääsmatu selleks, et tagada siseturul võrdsed tingimused. Otsetoetuste õiglane jaotamine liikmesriikide vahel tuleb lahendada kiiremas korras.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)

Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks ning põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

(21)

Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks , loodusõnnetuste puhul abivajaduse hindamiseks ja abi kiireks andmiseks ning tootmiseks vajalike põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21a)

Komisjoni põllumajandusturgude järelevalvet tuleks laiendada, et jälgida kaubavooge arengumaadesse ja arengumaadest valdkondades, mille partnerriigid on liigitanud tundlikuks, et tagada ÜPPga seotud põllumajandusliku toidutööstuse kaubandusalaste tulemuste kooskõla liidu kohustusega tagada poliitikavaldkondade arengusidusus.

Muudatusettepanek 266

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)

ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja nad on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega .

(25)

ÜPP rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Siiski peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud ainult siis, kui need vastavad kohaldatavatele liidu nõuetele ja kui kehtivate juhtimissüsteemide normid, sealhulgas liikmesriikide tulemuslikkuse aruandlusega seotud kohustused, on täidetud . ÜPP uus rõhuasetus tulemustele orienteeritud tulemuslikkusmudelile ei tohiks ära kaotada liikmesriikide kohustust kontrollida kulutuste seaduslikkust ja korrektsust, et tagada liidu finantshuvide kaitse.

Muudatusettepanek 267

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)

Liikmesriigid peaksid saatma N+1 aasta 15. veebruariks komisjonile raamatupidamise aastaaruande ja ÜPP strateegiakava rakendamise iga-aastase tulemusaruande . Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida tulemuslikkuse aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

(28)

Liikmesriigid peaksid saatma raamatupidamise aastaaruande, auditi kokkuvõtte ja liidu vahendite haldaja kinnituse komisjonile iga aasta 15. veebruariks . Seoses ÜPP strateegiakava rakendamise tulemusaruandega peaksid liikmesriigid saatma oma esimese tulemusaruande teisel kalendriaastal pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva ja seejärel igal aastal . Iga-aastase tulemuslikkuse seire ja mitmeaastase tulemuslikkuse hindamise eesmärgil peaks tulemusaruanne kajastama ÜPP riiklikus strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud toiminguid ja edusamme ning sisaldama teavet saavutatud väljundite ja tehtud kulude kohta igal aastal, teavet saavutatud tulemuste kohta ja kauguse kohta vastavate eesmärkide saavutamiseni iga kahe aasta tagant ning võimaluse korral aruandlust mõjude kohta, kasutades määruse (EL)… /… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 129 osutatud andmeid . Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

Muudatusettepanek 268

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)

Kasutusele tuleks võtta uus maksete peatamise vorm juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale hea ja arusaadav põhjendus, peaks komisjonil olema õigus lisaks N–1 eelarveaasta kulude vähendamisele, peatada ka tulevased kulud seoses selle sekkumismeetmega , mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed. Selline peatamine tuleks kinnitada iga-aastases tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses .

(29)

Kasutusele tuleks võtta iga-aastane tulemuslikkuse seire juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale hea ja arusaadav põhjendus, peaks komisjonil olema õigus nõuda asjaomaselt liikmesriigilt hinnangut ÜPP strateegiakava rakendamist mõjutavate probleemide kohta ning töötada välja ja rakendada järgmiseks eelarveaastaks täiendavaid parandusmeetmeid seoses sekkumisega , mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed.

Muudatusettepanek 269

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)

Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada . Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav , peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga , mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid . Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

(30)

Võttes arvesse vajalikku üleminekut tulemustele orienteeritud tulemuslikkuse mudelile tuleks tulemuslikkuse aruandlus saavutatud tulemuste ja vastavate eesmärkide saavutamise kauguse kohta esitada esimest korda käesoleva määruse jõustumisele järgneva teise kalendriaasta 15. aprilliks ning tulemuslikkuse mitmeaastase hindamise peaks komisjon läbi viima iga kahe aasta tagant. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav ja kui liikmesriigid ei suuda tuua nõuetekohaselt rahuldavaid põhjuseid, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks tegevuskava , mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides. Tegevuskavas tuleks kirjeldada vajalikke parandusmeetmeid ja selle täitmise eeldatavat ajakava . Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui ilmneb, et tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

Muudatusettepanek 270

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30a)

Kui olukord ei parane kuuenda kuu lõpuks pärast komisjoni otsust maksete peatamise kohta tulemuslikkuse mitmeaastase hindamise raames, peaks komisjonil olema õigus asjaomase liikmesriigi puhul peatatud summa lõplikuks vähendamiseks. Lõplikult vähendatud summad jaotatakse ümber, et premeerida liikmesriike, kelle tulemuslikkus määruse (EL)… /… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 6 lõikes 1 osutatud konkreetsete eesmärkide saavutamisel on rahuldav.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)

Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

(39)

Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

Muudatusettepanek 271

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)

Kooskõlas uue rakendamismudeliga tuleks ette näha iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine, et kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust aruandes esitatud väljundite põhjal. Tuleks kehtestada toetuste vähendamise mehhanism, selleks et lahendada olukordi, kus deklareeritud kuludele vastavad väljundid puuduvad ning liikmesriik ei suuda seda kõrvalekallet põhjendada.

välja jäetud

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)

Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid, et veenduda, et fondidest rahastatud sekkumised tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, (15) nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (16), nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (18) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise, sh pettuste tõkestamine, avastamine, parandamine ja uurimine, kadumaläinud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral halduskaristuste kohaldamine. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et teha kindlaks, kas on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve. Kooskõlas määrusega (EL) nr 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur korraldada uurimisi ja esitada süüdistusi liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude suhtes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (19). Kooskõlas finantsmäärusega peavad kõik liidu vahendeid saavad isikud ja üksused tegema täielikku koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamises osalevad kolmandad isikud annavad samasugused õigused. Et OLAF saaks teostada oma pädevust, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldaksid neil teatada komisjonile avastatud eeskirjade eiramistest ja muudest ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

(42)

Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid, et veenduda, et fondidest rahastatud sekkumised on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, (15) nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (16), nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (18) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise (sh pettuste) tõkestamine, avastamine, parandamine ja uurimine, kadumaläinud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral halduskaristuste kohaldamine. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et teha kindlaks, kas on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve. Kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur korraldada uurimisi ja esitada süüdistusi liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude suhtes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (19). Kooskõlas finantsmäärusega peavad kõik liidu vahendeid saavad isikud ja üksused tegema täielikku koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamises osalevad kolmandad isikud annavad samasugused õigused. Et OLAF saaks teostada oma pädevust, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldaksid neil teatada komisjonile avastatud eeskirjade eiramistest ja muudest ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46a)

Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajatele võrdsed tingimused, tuleks teatavad kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Muudatusettepanek 215

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46b)

suurema vastutuse ja läbipaistvuse tagamiseks EAFRD ja EAGFi toetuste puhul peaksid liikmesriigid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kaudu koguma täiendavat teavet omandistruktuuride kohta; maade koondumise ja omandistruktuuride jälgimise ning võimalike huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuse uurimise hõlbustamiseks peaksid abisaajad vajaduse korral märkima oma emaettevõtte või ettevõtjate andmed; taotlemist tuleks hõlbustada, et minimeerida halduskoormust, nt eeltäidetud taotlusvormide ja juurdepääsu kaudu asjakohastele andmetele;

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)

Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks säilitada. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi.

(47)

Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad , sealhulgas varajase hoiatamise süsteem, ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks asjakohasel tasandil säilitada , võttes arvesse proportsionaalsust ja seda, et põllumajandustootjatele ja haldusorganitele ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust . Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi , mis võib piirata nende juhtude arvu, kui on vajalik põllumajandusettevõtte kohapealne kontroll, ning vähendada põllumajandustootjate halduskoormust .

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)

Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et tulemuslikkuse aastaaruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

(48)

Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et aruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

Muudatusettepanek 299

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)

Komisjoni teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine. Seega on tekkinud vajadus jagada keskkonna- ja kliimaalastel eesmärkidel liikmesriikide ja liidu tasandil põldude identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide seisukohalt oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tehakse statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

(49)

Komisjoni teatistes „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ , „Euroopa roheline kokkulepe“, „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ning „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja -sihtidesse panustamine. Seega on tekkinud vajadus jagada keskkonna- ja kliimaalastel eesmärkidel liikmesriikide ja liidu tasandil põldude identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide seisukohalt oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tehakse statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

Muudatusettepanekud 209 ja 285

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49a)

Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ rõhutatakse, et on tähtis tagada Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud peamiste põhimõtete järgimine. Õiglaste, tugevate ja kestlike toidusüsteemide loomisel mängivad olulist rolli töötajate sotsiaalkaitse, töö- ja elamistingimuste ning tervise ja ohutuse kaitsega seotud kaalutlused. ÜPP peaks olema üks vahenditest, millega edendatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)	Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta.

(53)

Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides ning liidu poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuste täitmiseks on vaja korraldada liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta. Selline süsteem peaks aitama ka tuvastada ebakõlasid ÜPP rakendamise ja liidu välispoliitika eesmärkide vahel. See aitaks kaasa järelevalve teostamisele määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] viidatud ÜPP eesmärkide saavutamise üle, võimaldades hinnata kolmandates riikides asuvate ettevõtjate mõju kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 ja liidu arengueesmärkidele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208.

Muudatusettepanekud 210 ja 286

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

(55)

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus , millega tagatakse, et maksetega edendatakse suuremat kestlikkust ning tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine liikmesriikides ja nende vahel, eriti seoses ÜPP sotsiaal-, keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomade heaolu puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud üldeeskirjad ning rikkumistega seotud kontrollid ja karistused kehtestada liidu tasandil.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalsed karistusmäärad. Selliseid määrasid tuleks kohaldada esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse juhtude suhtes ; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus peaks potentsiaalselt kaasa tooma täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaksid liikmesriigid võtma väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille puhul teavitatakse toetusesaajat kohustusest võtta parandusmeetmed, võimaldades tal mittevastavus heastada . Halduskaristusi ei tohiks määrata mittevastavuse juhtudel, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud, lihtne hooletus või pädeva või muu asutuse poolt tunnistatud ilmsed vead.

Muudatusettepanek 216

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 66 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(66a)

pärast Euroopa Parlamendi nõudmisi (1a) suurema läbipaistvuse järele põllumaa jaotamisel ja maa koondumisel, mis mõjutab põllumajandustootjate juurdepääsu maale, ning Euroopa ombudsmani (1b) ja kontrollikoja arvamusi vajaduse kohta juhtida rohkem tähelepanu ÜPP abisaajatega seotud omandistruktuuridele liidu rahaliste vahendite võimaliku pettuse ja väärkasutuse kontekstis ning arvestades, et kättesaadav statistika (1c) ei anna täielikku ülevaadet põllumajandusettevõtete omandiõiguse ja kontrolli kohta; selleks et hõlbustada riigiasutuste järelevalvet maahõivamise ja maade koondumise valdkonnas ning tagada suurem vastutus ja läbipaistvus EAFRD ja EAGFi toetuse puhul, tuleks teave omandistruktuuride kohta avalikkusele kättesaadavaks teha; liikmesriikide tagantjärele avaldatud ÜPP vahenditest toetusesaajate nimekiri peaks vajaduse korral võimaldama ka emaettevõtjate tuvastamist; see aitaks parandaks märkimisväärselt omandistruktuuride jälgimist ning hõlbustaks võimalike huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuse uurimist;

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)

Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

(71)

Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi liidu ja riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

Muudatusettepanek 272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a )	„eeskirjade eiramine“ – eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

a )	„eeskirjade eiramine“ – eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

(b )

„juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

b )

„juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas liikmesriikide kohustused seoses käesoleva määruse artiklis 57 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ning aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 38a osutatud iga-aastase tulemuslikkuse seire ja artiklis 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse hindamise jaoks;

(c )	„liidu põhinõuded“ – määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] ja käesolevas määruses sätestatud nõuded.

c )	„liidu põhinõuded“ – määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] ja käesolevas määruses sätestatud nõuded, määruses (EL) 2018/1046 (finantsmäärus) ja direktiivis 2014/24/EL (riigihangete direktiiv) sätestatud nõuded .

ca)	„liidu nõuded“ – liidu põhinõuded ja abikõlblikkuse eeskirjad, mis tulenevad määrusest (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus], mis sisaldub liikmesriigi ÜPP strateegiakavas;

cb)„	väljundnäitaja“ – väljundnäitaja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 12 tähenduses;

cc)„	tulemusnäitaja“ – tulemusnäitaja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 13 tähenduses;

cd)„	suur puudus“ – suur puudus määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 30 tähenduses;

ce)„	vahendusasutus“ – vahendusasutus määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 7 tähenduses;

cf)„	tegevuskava“ – tegevuskava nagu osutatud käesoleva määruse artikli 39 lõikes 1 ja artikli 40 lõikes 1.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-a)	toetusesaaja surm;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( p )

raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

( a )

loodusõnnetus või ilmastikutingimused , mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(aa)	toetusesaaja pikaajaline töövõimetus;

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ab)	turutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( q )

põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel ;

( b )

põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine;

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( r )

toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse;

( c )

toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse või nende kannatamine taimekahjurirünnakute tõttu ;

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad kohaldada esimese lõigu punkti a sama loodusõnnetuse või samade ilmastikutingimuste tõttu kannatanud põllumajanduslike majapidamiste rühma suhtes.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EAFRD eelarvet täidetakse liikmesriikide ja liidu koostöös. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 4. peatükis osutatud ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele.	EAFRD eelarvet täidetakse liikmesriikide ja liidu koostöös. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 4. peatükis osutatud ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele ja nimetatud määruse artikli 112 kohastele meetmetele .

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mõlemast fondist võib kas komisjoni algatusel või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikku ettevalmistust, seiret, haldus- ja tehnilist abi ning hindamist, auditeerimist ja kontrolli. Eelkõige hõlmavad need järgmist:

Mõlemast fondist võib kas komisjoni algatusel või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikku tõhusamat ettevalmistust, seiret, haldus- ja tehnilist abi ning hindamist, auditeerimist ja kontrolli. Määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 86 lõikes 3 osutatud EAFRD rahalise osaluse puhul võetakse arvesse haldussuutlikkuse suurenemist seoses uute juhtimis- ja kontrollisüsteemidega liikmesriikides. Eelkõige hõlmavad need järgmist:

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( aa )

ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

( f )

ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus parimate ÜPP tavade kohta , konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega , samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( cc )

rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

( h )

rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, asjaomaste sidusrühmadega koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7 a

Pädev asutus

1. Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, kes vastutab järgmise eest:

(a)	artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(b)	artiklis 10 osutatud koordineerivale asutusele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(c)	artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine ja selle volituste lõpetamine;

(d)	pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

2. Pädev asutus teeb komisjoni poolt kooskõlas artikli 12 lõikega 1 vastu võetavate kriteeriumide kontrollimise põhjal vormikohase otsuse:

(a)	makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta;

(b)	sertifitseerimisasutuse määramise ja selle volituste lõpetamise kohta.

Pädev asutus annab komisjonile viivitamata teada makseasutustele, koordineerivale asutusele ja sertifitseerimisasutusele akrediteeringu andmise või nende määramise kohta ja nende akrediteeringu tühistamise või nende lõpetamise kohta.

Komisjon edendab parimate tavade vahetust seoses juhtimissüsteemide toimimisega liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek 273/rev

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseasutused ja koordineerivad asutused

Makseasutused

7. Makseasutused on liikmesriikide asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

1. Makseasutused on liikmesriikide ja asjakohasel juhul piirkondade asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Kui maksete tegemine välja arvata, võib nimetatud ülesannete täitmist delegeerida.

8. Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega.

2. Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 12a lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega.

Iga liikmesriik piirab akrediteeritud makseasutuste arvu järgmiselt:

Iga liikmesriik piirab vastavalt oma põhiseaduslikele sätetele akrediteeritud makseasutuste arvu järgmiselt:

(a)	üks asutus riigi tasandil või, kui see on kohaldatav, üks asutus piirkonna kohta; ning

a)	üks asutus riigi tasandil või, kui see on kohaldatav, üks asutus piirkonna kohta; ning

(b)	üks asutus, nii EAGFi kui ka EAFRD kulude haldamiseks.

b)	üks asutus, nii EAGFi kui ka EAFRD kulude haldamiseks , kui on olemas vaid riigi tasandi makseasutus .

Kui makseasutused luuakse piirkondlikul tasandil, peavad liikmesriigid siiski lisaks akrediteerima riiklikul tasandil makseasutuse selliste toetuskavade jaoks, mida nende iseloomu tõttu tuleb hallata riigi tasandil, või andma kõnealuste kavade haldamise volitused üle oma piirkondlikele makseasutustele.

Makseasutuste akrediteerimine ajavahemikuks 2014–2020 kantakse üle programmitöö perioodi 2021–2027, kui nad on teatanud pädevale asutusele, et nad vastavad akrediteerimistingimustele, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 7a lõike 2 punktile a teostatud läbivaatamine näitab, et see ei ole nii.

Makseasutustelt, mis ei suutnud hallata EAGFi või EAFRD kulusid vähemalt kolme aasta jooksul, võetakse nende akrediteering ära.

Liikmesriigid ei tohi täiendavalt määrata uut makseasutust pärast käesoleva määruse jõustumist .

Liikmesriigid võivad täiendavalt määrata makseasutusi pärast … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev ], tingimusel et:

a)	akrediteeritud makseasutuste arv ei suurene võrreldes 31. detsembri 2019. aasta olukorraga või

b)	uued makseasutused määratakse seoses haldusliku ümberkorraldusega asjaomases liikmesriigis .

9. Määruse (EL, Euratom) 2018/… [uus finantsmäärus] artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

3. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

(a)

raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on kantud nende akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artiklile 51;

(b)	artikli 52 lõikes 1 osutatud iga-aastane tulemusaruanne, mis tõendab, et kulud tehti vastavalt artiklile 35 ;

iga-aastane kokkuvõte lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, sealhulgas nende tulemused ning auditi ja kontrollide käigus süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga b ;

(c)	finantsmääruse artikli 63 lõikega 6 ettenähtud liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et:

c)	finantsmääruse artikli 63 lõikega 6 ettenähtud liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et:

(i)	asjaomane teave on nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktiga a,

i)	asjaomane teave on nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktiga a,

(ii)	juhtimissüsteem toimib nõuetekohaselt, andes vajaliku tagatise seoses iga-aastases tulemusaruandes esitatud väljunditega, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktidega b ja c ,

ii)	sisekontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja on kooskõlas liidu põhinõuetega , andes finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktidega b ja c ette nähtud vajaliku tagatise selle kohta, et kulud tehti vastavalt käesoleva määruse artiklile 35 s,

(iii)

auditi ja kontrollide käigus süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga b.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega, millele on osutatud esimeses lõigus, erakorraliselt pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teise lõiguga.

3a. Määruse (EL) … / … (ÜPP strateegiakava määrus) artiklis 38a osutatud iga-aastase tulemuslikkuse seire ja artiklis 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamise tegemiseks koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks tulemusaruande ja esitab selle komisjonile.

Aruandes kajastatakse teostatud toiminguid ja tehtud edusamme ÜPP riiklikus strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamisel ning see sisaldab teavet igal aastal saavutatud väljundite ja tegelike kulude kohta, teavet saavutatud tulemuste ja vastavate eesmärkide saavutamise kauguse kohta iga kahe aasta järel ning võimaluse korral aruande määruse (EL)… / … [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 129 osutatud andmete kasutamise mõju kohta.

Tulemusaruanne esitatakse komisjonile esimest korda … [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel igal järgneval aastal kuni aastani 2030 (kaasa arvatud). Esimene tulemusaruanne hõlmab kaht esimest eelarveaastat pärast … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva aasta]. Määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] II peatüki III jaotises osutatud otsetoetustest hõlmab tulemusaruanne ainult eelarveaastat … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale järgnev aasta].

4. Mitme makseasutuse akrediteerimise korral määravad liikmesriigid avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kellele ta paneb järgmised ülesanded:

(a)	komisjonile esitatava teabe kogumine ja komisjonile edastamine;

(b)	artikli 52 lõikes 1 osutatud iga-aastase tulemusaruande esitamine;

(c)	meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni järelmeetmetest;

(d)	liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise edendamine ja tagamine. Esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses kohaldatakse koordineeriva asutuse suhtes liikmesriigipoolset eriakrediteerimist.

Koordineeriva asutuse esitatav iga-aastane tulemusaruanne sisaldab artikli 11 lõikes 1 osutatud arvamust ja edastamisel lisatakse sellele liidu vahendite haldaja kinnitus, mis hõlmab kõnealust aruannet tervikuna.

5. Kui akrediteeritud makseasutus ei täida või enam ei täida ühte või mitut lõikega 2 ettenähtud akrediteerimiskriteeriumit, tunnistab liikmesriik omal algatusel või komisjoni taotlusel akrediteeringu kehtetuks, kui makseasutus ei tee pädeva asutuse poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul vajalikke kohandusi vastavalt probleemi tõsidusele.

12. Makseasutused haldavad oma vastutusalasse kuuluvaid riikliku sekkumisega seotud toiminguid ja tagavad nende kontrolli ning neil lasub üldine vastutus kõnealuses valdkonnas.

6. Makseasutused haldavad oma vastutusalasse kuuluvaid riikliku sekkumisega seotud toiminguid ja tagavad nende kontrolli ning neil lasub üldine vastutus kõnealuses valdkonnas.

Kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu, mida rakendab EIP või muu rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, peab makseasutus tuginema kontrolliaruandele, mida tõendavad EIP või muu rahvusvahelise asutuse esitatud maksetaotlused.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

välja jäetud

Pädev asutus

1. Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, kes vastutab järgmise eest:

(j)	artikli 8 lõikes 2 osutatud makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(k)	artikli 8 lõikes 4 osutatud koordineeriva asutuse akrediteerimine;

(l)	artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine;

(m)	pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine.

14. Pädev asutus teeb vormikohase otsuse makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta selliste akrediteerimistingimuste kontrollimise alusel, mille komisjon võtab vastu vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile a. Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata antud ja tühistatud akrediteeringutest.

Muudatusettepanek 222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10a

Koordineerivad asutused

1. Mitme makseasutuse akrediteerimise korral liikmesriigis, määrab see liikmesriik avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kellele ta paneb järgmised ülesanded:

a)	komisjonile esitatavate dokumentide, andmete ja teabe korrastamine ja komisjonile edastamine;

b)	meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada nendest ja kõikidest muudest järelmeetmetest komisjoni;

c)	liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise tagamine;

Esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses kohaldatakse koordineeriva asutuse suhtes liikmesriigipoolset eriakrediteerimist.

Makseasutuste koostatud ja koordineeriva asutuse poolt esitatavad artikli 8 lõigetes 3 ja 3a osutatud dokumendid, andmed ja teave sisaldavad artikli 11 lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutuse arvamust ja need esitatakse koos liidu vahendite haldaja kinnitusega, mis hõlmab kõiki neid dokumente.

Muudatusettepanek 274

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Sertifitseerimisasutus on avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, mille liikmesriik on määranud vähemalt kolmeks aastaks, ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist. Juhul, kui see asutus on eraõiguslik auditeerimisasutus, ja kui kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus seda nõuab, valib selle välja liikmesriik avaliku pakkumismenetluse teel.

Liikmesriik, kes määrab enam kui ühe sertifitseerimisasutuse, määrab aga lisaks ka riikliku tasandi avalik-õigusliku sertifitseerimisasutuse, kes vastutab koordineerimise eest.

Finantsmääruse artikli 63 lõike 7 esimese lõigu kohaldamisel esitab sertifitseerimisasutus kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega koostatud arvamuse, milles märgitakse kas:

(a )	raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate;

a )	raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate;

(b )	liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemid toimivad nõuetekohaselt;

b )	liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemid toimivad nõuetekohaselt;

(c )

artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse jaoks väljundnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded ning määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 115 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire jaoks tulemusnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded, mis tõendavad, et käesoleva määruse artiklit 35 on järgitud , on korrektsed;

c )

artiklis 38a osutatud iga-aastase tulemuslikkuse seire jaoks ning määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamise jaoks esitatud tulemusaruanded, mis kajastavad elluviidud tegevusi ja riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme , on korrektsed;

(d )	kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013 ja mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.

d )

kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus], määruses (EL) nr 1308/2013 , määruses (EL) nr 228/2013, määruses (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) nr 1144/2014 ning mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed ning tõendavad, et käesoleva määruse artiklit 35 on järgitud.

Kõnealuses arvamuses märgitakse ka seda, kas kontroll seab artikli 8 lõike 3 punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Kui toetust rahastamisvahendi kaudu, mida rakendab EIP või muu rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, peab makseasutus tuginema kontrolliaruandele, mille on koostanud selliste asutuste välisaudiitorid.

2 . Sertifitseerimisasutus peab valdama vajalikku tehnilist oskusteavet. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

2 . Sertifitseerimisasutus peab valdama vajalikku tehnilist oskusteavet nii finantsjuhtimise alal kui ka seoses sekkumismeetmete kavandatud eesmärkide saavutamise hindamisega. Kõik andmed ja kogu teave, mida kasutatakse selleks, et sertifitseerimisasutused saaksid kinnitada eesmärkide täitmist, ning järelduste aluseks olevad andmed ja teave tehakse läbipaistval viisil kättesaadavaks . Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste ülesannetega, sealhulgas teostatavate kontrollidega ja kontrollitavate asutustega, ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega.

Rakendusaktides sätestatakse ka:

(a)	auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase;

(b)	sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.

3a. Kui liikmesriikide pädevad asutused on määranud käesolevas artiklis osutatud sertifitseerimisasutused ja teavitanud sellest komisjoni, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ammendava loetelu sellistest asutustest hiljemalt üks aasta pärast … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] ning teist korda hiljemalt neli aastat pärast seda.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
20 . EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) [COM(2018) 322].	1 . EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) [COM(2018)0322] , milles sätestatakse liikmesriikide jaoks konkreetsed ülemmäärad .

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12 a

Komisjoni volitused

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega, milles käsitatakse järgmist:

(a)	artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutuste ja artikli 10 lõikes 4 osutatud koordineerivate asutuste akrediteerimise miinimumtingimused;

(b)	makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega ning eeskirjad nende juhtimis- ja kontrollialase pädevuse sisu kohta;

(c)

makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise ning sertifitseerimisasutuste määramise ja lõpetamise menetlused, samuti makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteeringu järelevalve menetlused, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

(d)	makseasutuste vahendite haldaja kinnituse aluseks olev töö ja kontrollid, millele on osutatud artikli 9 lõike 3 punktis c;

(e)	koordineeriva asutuse toimimine ja teabe esitamine komisjonile vastavalt artikli 10 lõikele 4.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste ülesannetega, sealhulgas teostatavate kontrollidega ja kontrollitavate asutustega, ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega.

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse ka järgmist:

(a)	auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase; ning

(b)	sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi, mis võivad hõlmata võimalust jälgida makseasutuste kohapealseid kontrolle.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Reserv , mille eesmärk anda põllumajandussektorile täiendavat toetust turukorralduseks või turu stabiliseerimiseks või põllumajandustoodangu tootmist ja turustamist mõjutavate kriiside korral (edaspidi „põllumajandusreserv“), määratakse kindlaks EAGFi puhul iga aasta alguses .	ÜPP eelarves määratakse kindlaks ELi põllumajanduse kriisireserv (edaspidi „reserv“) , mille eesmärk on anda põllumajandussektorile täiendavat toetust turukorralduseks või turu stabiliseerimiseks ning kiireks reageerimiseks põllumajandustoodangu tootmist ja turustamist mõjutavate kriiside korral.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumajandusreservi assigneeringud kantakse otse liidu eelarvesse.

Reservi assigneeringud kantakse otse liidu eelarvesse ning neid kasutatakse sellel eelarveaastal või nendel eelarveaastatel, mille jaoks taotletakse lisatoetust järgmiste meetmete rahastamiseks:

(a)	meetmed põllumajandusturgude stabiliseerimiseks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 alusel;

(b)	erakorralised meetmed määruse (EL) nr 1308/2013 I peatüki V jaotise alusel;

(c)	meetmed, millega täiendatakse määruse (EL) … / … [ÜPP strateegiakavade määrus] artiklis 70 viidatud sissetuleku stabiliseerimise vahendid turukriiside korral, mis toimuvad sektori jaoks sätestatud piirmäärast sagedamini .

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli täiendamiseks, et määrata kindlaks sektoripõhised piirmäärad, mis on vajalikud selleks, et käivitada meetmed käesoleva artikli teise lõigu punktis c osutatud sissetulekute stabiliseerimise vahendite täiendamiseks.

Muudatusettepanekud 79 ja 242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Põllumajandusreservist tehakse vahendid kättesaadavaks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 ning artiklite 219, 220 ja 221 kohaste meetmete jaoks aastaks või aastateks, mille jaoks lisatoetust taotletakse.	välja jäetud

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik - 1 (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2021. aastal kehtestatakse täiendusena EAGFi ja EAFRD eelarvetele esialgne 400 000 000 euro suurune summa jooksevhindades.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Põllumajandusreservi summa peab olema vähemalt 400 miljonit eurot jooksevhindades ajavahemiku 2021–2027 iga aasta alguses . Komisjon võib vajaduse korral põllumajandusreservi summat aasta jooksul kohandada, võttes arvesse turuarenguid või väljavaateid asjaomasel või järgmisel aastal ning olemasolevaid assigneeringuid EAGFi raames .	ELi põllumajanduse kriisireservi summa peab olema ajavahemiku 2021–2027 iga aasta alguses vähemalt võrdne esialgse, 2021. aastal eraldatud summaga, mis võib suureneda selle ajavahemiku jooksul kuni 1 500 000 000 euroni jooksevhindades, ilma et see piiraks eelarveasutuse vastu võetud asjaomaseid otsuseid .
	Põllumajanduse kriisireservi kohandatakse iga-aastase eelarvemenetluse teel või vajaduse korral aasta jooksul, võttes arvesse kriisiarenguid või väljavaateid asjaomasel aastal või järgmistel aastatel ning olemasolevaid EAGFile määratud kulusid või olemasolevaid varusid vastavalt EAGFi ülemmäärale.

Muudatusettepanekud 82 ja 244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Juhul kui need olemasolevad assigneeringud ei ole piisavad, võib kasutada finantsdistsipliini, et täita reserv esimeses lõigus osutatud esialgse summa piires.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel.	Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse reservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada reservi järgmistel eelarveaastatel.

Muudatusettepanekud 84 ja 247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse ka kriisireservi kasutamata summa, mis on 2020. aasta lõpus alles, üle 2012. aastasse ilma artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele tagasi kandmata ja tehakse põllumajandusreservi rahastamiseks kättesaadavaks.	välja jäetud

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud erimeetmete jaoks määruse (EL) nr 228/2013 IV peatüki ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatüki alusel antava liidu rahalise toetuse kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesoleva artikli kohaselt kindlaks määratud kohandamise määra kohaldatakse üksnes 2 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes, mida antakse toetusesaajatele asjaomasel kalendriaastal.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
42 . Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lisamaksed või mahaarvamised lõike 3 kohaselt tehtud maksete kohandamiseks, kohaldamata artiklis 101 osutatud menetlust.	6 . Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lisamaksed või mahaarvamised lõike 3 kohaselt tehtud maksete kohandamiseks, kohaldades artiklis 101 osutatud menetlust.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kooskõlas artikli 7 punktiga b edastab asjaomased satelliitandmed tasuta pindala seiresüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või kontrolliasutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.	Kooskõlas artikli 7 punktiga b edastab asjaomased satelliitandmed tasuta pindala seire- ja kontrollisüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või kontrolliasutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib usaldada artikli 64 lõike 1 punktis c osutatud pindala seiresüsteemi puudutavate tehnikate või töömeetoditega seotud ülesanded vastavate üksuste hooleks.	Komisjon võib usaldada artikli 64 lõike 1 punktis c osutatud pindala seire- ja kontrollisüsteemi puudutavate tehnikate või töömeetoditega seotud ülesanded vastavate üksuste hooleks.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( gg )

tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti põllukultuuride seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid;

( b )

tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti pinnase, vee, põllukultuuride ja muude taimede seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid , hinnates põllumajandussüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele ja edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ;

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( ii )

suurendada maailmaturgude läbipaistvust;

( d )

soodustada konkreetseid meetmeid, mis suurendavad maailmaturgude läbipaistvust , sealhulgas turgude seiret, võttes arvesse liidu eesmärke ja kohustusi, sealhulgas poliitikavaldkondade arengusidusust ;

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, riiklike laborite ja asutustega ning erasektorit kaasates.

Artikli 7 kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP ja selle mõju rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, Eurostati, riiklike laborite ja asutustega ning erasektorit kaasates , tagades samas võimalikult suures ulatuses erapooletuse, läbipaistvuse ja avalikest allikatest pärineva teabe .

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	2021. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(a)	2021. aastal: 1,5 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	2022. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(b)	2022. aastal: 1,5 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
55 . Täiendavaid eelmakseid ei tehta ega maksta tagasi, kui ümberpaigutamine EAFRDsse või EAFRDst on toimunud vastavalt määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklile 90.	3 . Täiendavaid eelmakseid võidakse teha või maksta tagasi, kui ümberpaigutamine EAFRDsse või EAFRDst on toimunud vastavalt määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklile 90.

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
56 . Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava jaoks ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.	4 . Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava või piirkondliku sekkumisprogrammi jaoks ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
58 . Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga sekkumisliigi toetusmäära selle sekkumisliigi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 85.	1 . Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava puhul või asjakohasel juhul iga piirkondliku sekkumisprogrammi puhul . Need arvutatakse, kohaldades iga sekkumisliigi kaasrahastamise määra selle sekkumisliigi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 85.

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 25 % ÜPP strateegiakavasse panustatud kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

(a)	esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 25 % ÜPP strateegiakava kaasrahastamise kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

68 . Komisjon teeb lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase tulemusaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisliikide suhtes kehtiva rahastamiskava, ÜPP asjaomase strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikega 3 ettenähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

1 . Komisjon teeb lõppmakse pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisliikide suhtes kehtiva rahastamiskava, ÜPP asjaomase strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikega 3 ette nähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
70 . Kui komisjon ei ole lõikes 1 sätestatud tähtajaks saanud viimast iga-aastast tulemusaruannet ning kava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine vastavalt artiklile 32.	3 . Kui komisjon ei ole lõikes 1 sätestatud tähtajaks saanud viimast iga-aastast kontrollimis- ja heakskiitmisaruannet ning kava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine vastavalt artiklile 32.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 . Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

1 . Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7 . Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+ 3 aasta 31. jaanuariks.	3 . Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+ 4 aasta 31. jaanuariks.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( g )

eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+ 2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

( a )

eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+ 3 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevus võib EAFRD raames saada ÜPP strateegiakava alusel ja muudest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest või liidu vahenditest eri liiki toetusi üksnes juhul, kui kumuleeritud toetuse kogusumma, mis on saadud eri liiki toetustena, ei ületa suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kõnealuse sekkumisliigi suhtes kohaldatakse, nagu on osutatud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotises. Sellistel juhtudel ei tohi liikmesriigid deklareerida komisjonile kulusid seoses järgmisega :

Muudatusettepanek 275

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui:

Kulusid meetmete eest, mis on sätestatud määrustes (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1144/2014, võib liit rahastada üksnes juhul, kui:

(a )	need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt,

a )	need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt; ja

(b )	need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega või

b )	need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega.

(c)

seoses sekkumisliikidega, millele on osutatud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus],

i)	need vastavad aruandes esitatud konkreetsele väljundile ning

ii)	need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega ega laiene riiklikes ÜPP strateegiakavades kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.

Esimese lõigu punkti c alapunkti i ei kohaldata ettemaksete suhtes , mis on tehtud toetusesaajatele määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikide alusel.

Kulusid meetmete eest , mis on sätestatud määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] , võib liit rahastada üksnes juhul, kui

a)	need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt;

b)	need on tehtud kooskõlas kohaldatavate liidu nõuetega ja

need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega, sealhulgas liikmesriikide kohustustega, mis on seotud käesoleva määruse artiklis 57 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega, ning aruandlussüsteemiga, mis on võetud kasutusele määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud tulemusaruande jaoks.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

78 . Kui komisjon teeb kuludeklaratsioonide või artiklis 88 osutatud teabe põhjal kindlaks, et artiklis 36 osutatud maksetähtaegadest ei ole kinni peetud, antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei esita kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi või kui komisjon loeb vastuse mitterahuldavaks , võib komisjon asjaomasele liikmesriigile tehtavaid igakuiseid makseid või vahemakseid vähendada rakendusaktidega, mis käsitlevad artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või artiklis 30 osutatud vahemakseid.

2 . Kui komisjon teeb kuludeklaratsioonide või artiklis 88 osutatud teabe põhjal kindlaks, et artiklis 36 osutatud maksetähtaegadest ei ole kinni peetud, antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei esita kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi või kui komisjon on jõudnud seisukohale, et esitatud märkused on ilmselgelt ebapiisavad , võib komisjon asjaomasele liikmesriigile tehtavaid igakuiseid makseid või vahemakseid vähendada rakendusaktidega, mis käsitlevad artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või artiklis 30 osutatud vahemakseid. Komisjon tagab, et vähendamine ei tekita asjaomase liikmesriigi lõplikele toetusesaajatele lisaviivitusi ega -raskusi.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
79 . Käesoleva artikli kohased vähendamised ei piira artikli 51 kohaldamist.	3 . Käesoleva artikli kohaseid vähendamisi kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja need ei piira artikli 51 kohaldamist.

Muudatusettepanek 276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1 . Kui liikmesriigid ei esita artikli 8 lõikes 3 või artikli 11 lõikes 1 osutatud dokumente artikli 8 lõikega 3 ettenähtud tähtaegadeks , võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiste maksete kogusumma. Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui ta on saanud asjaomaselt liikmesriigilt puuduvad dokumendid, tingimusel et kättesaamise kuupäev ei ole hilisem kui kuus kuud pärast tähtaega.	1. Kui liikmesriigid ei esita artiklis 8 või artikli 11 lõikes 1 osutatud dokumente ja andmeid artikliga 8 ja asjakohasel juhul määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 129 lõikega 1 ette nähtud tähtaegade jooksul , võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiste maksete kogusumma. Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui ta on saanud asjaomaselt liikmesriigilt puuduvad dokumendid, tingimusel et kättesaamise kuupäev ei ole hilisem kui kuus kuud pärast tähtaega.
Artiklis 30 osutatud vahemaksete puhul loetakse kuludeklaratsioonid kõnealuse artikli lõike 6 kohaselt vastuvõetamatuks.	Artiklis 30 osutatud vahemaksete puhul loetakse kuludeklaratsioonid kõnealuse artikli lõike 6 kohaselt vastuvõetamatuks.
2. Kui artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise raames teeb komisjon kindlaks, et erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.
Peatamist kohaldatakse sekkumistega seotud asjaomaste kulude suhtes, mida on artikli 52 lõike 2 kohaselt vähendatud, ja kinnipeetav summa ei ületa kooskõlas artikli 52 lõikega 2 kohaldatud vähendamisele vastavat protsendimäära. Komisjon hüvitab liikmesriikidele kinnipeetud summad või vähendab neid püsivalt artiklis 52 osutatud rakendusaktiga.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega maksete peatamise määra kohta.
3. Käesoleva artikliga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.	3. Käesoleva artikliga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Enne kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja annab liikmesriigile võimaluse märkuste esitamiseks ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.	Enne kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja annab liikmesriigile võimaluse märkuste esitamiseks ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Rakendusaktides, millega määratakse artikli 19 lõike 3 kohaselt kindlaks igakuised maksed või artikli 30 kohaselt vahemaksed, tuleb võtta arvesse käesoleva lõike alusel vastu võetavaid rakendusakte.	Rakendusaktides, millega määratakse artikli 19 lõike 3 kohaselt kindlaks igakuised maksed või artikli 30 kohaselt vahemaksed, tuleb võtta arvesse käesoleva lõike alusel vastu võetavaid rakendusakte.

Muudatusettepanek 277

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 38a
	Iga-aastane tulemuslikkuse seire
	1. Komisjon teeb seiret määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistega seotud toimingute üle ning hindab tulemusaruandes kajastatud tegeliku väljundi ja tegelike kulutuste vastavust alates … [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel igal aastal.
	2. Kui komisjon teeb lõikes 1 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse seire käigus kindlaks, et deklareeritud kulude ja asjakohasele teatatud väljundile vastava summa erinevus on suurem kui 35 %, peab liikmesriik esitama komisjonile selle kohta põhjendused enne nimetatud määruse artiklis 122 osutatud läbivaatuskoosoleku toimumist.
	Kui asjaomane liikmesriik ei suuda erinevust nõuetekohaselt põhjendada, palub komisjon asjaomasel liikmesriigil esitada ÜPP strateegiakava rakendamist mõjutavate probleemide hinnangu, pidades eelkõige silmas võimalikke edasisi lahknevusi asjakohastest tuleviku vahe-eesmärkidest ja prognoositavaid raskusi tulemusnäitajatega seotud sihtide saavutamisel määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamise raamistikus, ning asjakohasel juhul kirjeldada meetmeid, mida on juba võetud ja mida alles võetakse.
	Komisjon võib asjakohasel juhul esitada läbivaatuskoosolekul varajase hoiatuse ja paluda liikmesriigil töötada järgmise eelarveaasta jaoks välja lisaparandusmeetmed ja neid rakendada.
	3. Hiljemalt 15. märtsiks … [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja igal järgneval aastal edastab komisjon Euroopa Parlamendile kokkuvõtva aruande eelneval kalendriaastal tehtud iga-aastase tulemuslikkuse seire kohta, sh esitatud varajased hoiatused.

Muudatusettepanek 278

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Maksete peatamine seoses mitmeaastase tulemuslikkuse seirega	Maksete peatamine ja vähendamine seoses mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamisega
1. Kui riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtavad edusammud, mille seire toimus kooskõlas määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 115 ja 116, on edasilükatud või ebapiisavad , võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides .	1. Komisjon teeb määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamise niisuguse teabe põhjal, mis esitatakse tulemusaruannetes alates [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel iga kahe aasta tagant.
	Kui tulemusnäitajate vahe-eesmärkide saavutamiseks tehtavad edusammud on edasilükkunud või ebapiisavad ning kui riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud ning kooskõlas määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 115 ja 116 jälgitava ühe või mitme tulemusnäitaja teatatud väärtus paljastab suurema kui 25 % puudujäägi asjakohase aruandeaasta puhul, peab asjaomane liikmesriik esitama selle puudujäägi kohta põhjenduse enne nimetatud määruse artiklis 122 osutatud läbivaatuskoosoleku toimumist.
	Kui asjaomane liikmesriik ei suuda puudujääki põhjendada, võib komisjon läbivaatuskoosolekul paluda asjaomasel liikmesriigil komisjoniga konsulteerides koostada ja kehtestada tegevuskava ning seda rakendada.
	Asjaomane liikmesriik esitab teises lõigus osutatud tegevuskava komisjonile kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist ning see peab sisaldama vajalikke parandusmeetmeid ja eeldatavat ajakava selle täitmiseks. Tegevuskavas esitatakse selgelt sekkumised, mis on seotud tulemusnäitajatega, mille puhul puudujääk tuvastati.
	30 päeva jooksul komisjon kas teavitab asjaomast liikmesriiki kirjalikult sellest, et ta kiidab tegevuskava heaks, või saadab asjaomasele liikmesriigile taotluse, et tegevuskava muudetaks. Asjaomane liikmesriik täidab tegevuskava ja järgib selle täitmisel eeldatavat ajakava, mille komisjon on heaks kiitnud.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte , millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade loomise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	Käesolevas lõikes osutatud tegevuskavade kehtestamiseks võtab komisjon kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid , millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades lisareeglid kõnealuste tegevuskavade elementide, sh eelkõige edunäitajate määratluse ja tegevuskavade kehtestamise menetluse kohta .
2 . Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.	2 . Kui asjaomane liikmesriik ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui liikmesriigi esitatud tegevuskava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist ja liikmesriigile 30 päeva jooksul vastamise võimaluse andmist võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.
	Kui asjaomane liikmesriik vastas ja esitas oma tähelepanekud ning komisjon pidas neid tähelepanekuid ebapiisavaks, esitab komisjon vajaduse korral ja hiljemalt rakendusakti vastuvõtmisel põhjenduse selle kohta, miks esitatud tähelepanekud ei olnud piisavad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
	Komisjon võtab enne käesoleva artikli alusel maksete peatamise menetluse algatamist arvesse tegevuskava täitmiseks esitatud ajakava. Komisjon võtab arvesse ka niisuguste vääramatu jõu ja tõsiste kriiside esinemist, mis võisid takistada liikmesriigil oma tegevuskava nõuetekohaselt rakendada, sh asjakohaseid vahe-eesmärke saavutada.
Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega selliste sekkumistega seotud asjaomaste kulude suhtes, mis olid kõnealuse tegevuskavaga hõlmatud. Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud tulemusaruande läbivaatamine kinnitab rahuldavaid edusamme eesmärkide saavutamisel. Kui puudust riikliku ÜPP strateegiakava lõppemise ajaks ei kõrvaldata, võib komisjon vastu võtta rakendusakti, millega vähendatakse lõplikult asjaomase liikmesriigi puhul kinnipeetud summat.	Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega selliste sekkumistega seotud asjakohaste kulude suhtes, mis olid kõnealuse tegevuskavaga hõlmatud. Komisjon hüvitab peatatud maksed, kui määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud tulemuslikkuse läbivaatamine kinnitab rahuldavaid edusamme tulemusnäitajatega seotud vahe-eesmärkide ja tulemusnäitajate teatatud väärtuse saavutamisel.
	Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad rahuldavad edusammud seda, et asjaomane liikmesriiki on tegevuskava rakendanud ning asjakohaste aruandlusaastate puhul on saavutatud vahe-eesmärkide ning asjakohaste tulemusnäitajate teatatud väärtuse puudujääk väiksem kui 25 %.
	Asjaomane liikmesriik võib vabatahtlikkuse alusel anda komisjonile teada edusammudest, mida ta on tegevuskava raames eelarveaastal teinud, et võimaldada komisjonil hinnata vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Kui liikmesriik suudab tõendada, et peatamise põhjustanud puudujääki on eelarveaastal vähendatud nii, et see on väiksem kui 25 %, peatatud maksed hüvitatakse.
	Kui olukorda ei ole pärast peatamist kuuenda kuu lõpuks parandatud, võib komisjon vastu võtta rakendusakti, millega vähendatakse lõplikult asjaomase liikmesriigi puhul kinnipeetud summat. Lõplikult vähendatud summad jaotatakse ümber liikmesriikidele, et premeerida rahuldavat tulemuslikkust, millele on osutatud artiklis 39a.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega maksete peatamise määra ja kestuse kohta ning kõnealuste maksete tagasimaksmise või vähendamise tingimuse kohta seoses mitmeaastase tulemuslikkuse seirega .	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust reeglitega maksete peatamise määra ja kestuse kohta ning kõnealuste maksete tagasimaksmise või vähendamise tingimuse kohta seoses mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamisega .
3 . Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.	3 . Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Enne kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja palub tal vastata ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.	Enne kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja palub tal vastata ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

Muudatusettepanek 279

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 39a
	Mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamisega seotud maksete vähendamisest tingitud vahendite ümberjaotamine
	1. Vahendid, mis on saadud käesoleva määruse artikli 39 lõike 3 kohastest vähendustest, paigutatakse tulemusreservi ja neid kasutatakse niisuguste liikmesriikide premeerimiseks, kus määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 6 lõikes 1 osutatud ja nende ÜPP strateegiakavas lisaks täpsustatud erieesmärkidega seotud tulemuslikkus on olnud rahuldav.
	2. Niisugused vahendid võib eraldada liikmesriikidele ÜPP strateegiakava lõpus, et premeerida rahuldavat tulemuslikkust, eeldusel et asjaomane liikmesriik on täitnud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimuse.
	3. Viimase mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamise alusel eraldatakse vahendid üksnes liikmesriikidele, kes on saavutanud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 6 lõikes 1 ja nende ÜPP strateegiakavades sätestatud erieesmärkide suhtes kohaldatavate tulemusnäitajate sihtväärtuse vähemalt 90 % ulatuses.
	Komisjon võtab kahe kuu jooksul pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 121 lõikes 2 osutatud kõikide liikmesriikide viimase tulemusaruande saamist, ilma et kohaldataks artiklis 101 osutatud komiteemenetlust, vastu rakendusakti, et otsustada iga liikmesriigi puhul, kas selle ÜPP strateegiakavaga on saavutatud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud sihtväärtused.
	4. Kui lõikes 3 osutatud sihtväärtused on saavutatud, arvutab komisjon samas lõikes osutatud otsuse alusel asjaomasele liikmesriigile või asjaomastele liikmesriikidele antava summa, mis loetaks lõplikult eraldatuks eelarveaastal, mis järgneb ÜPP strateegiakavade sulgemisele. Vahendite eraldamisel võib komisjon arvesse võtta vääramatu jõu juhtusid ja tõsiseid sotsiaal-majanduslikke kriise, mis takistasid asjakohaste vahe-eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek 224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1 . Tõsiste puuduste korral juhtimissüsteemide toimimisel võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.	1 . Kui makseasutuse liidu vahendite haldaja kinnituses avastatakse tõsiseid puuduseid juhtimissüsteemide toimimisel ja need on sertifitseerimisasutuse arvates või artikli 47 kohaste komisjoni kontrollide käigus märgitud, palub komisjon asjaomasel liikmesriigil vastata ja esitada puuduste kohta kommentaarid kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist, et hinnata parandusmeetmete ja mõnel juhul ka tegevuskava vajadust. Peale nimetatud ajavahemiku lõppemist palub komisjon vajaduse korral asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.
	Liikmesriik esitab kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotlust komisjonile esimeses lõigus osutatud tegevuskava, sealhulgas vajalikud parandusmeetmed ja eeldatava ajakava selle täitmiseks. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile kirjalikult, et ta nõustub tegevuskavaga, või saadab liikmesriigile taotluse selle muutmiseks. Liikmesriik järgib tegevuskava ja selle täitmise eeldatavat ajakava, mille komisjon on heaks kiitnud.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakte , millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade loomise menetluse kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte , millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades käesolevas lõikes osutatud tegevuskavade elementide ja tegevuskavade ja nende kehtestamise korra kohta täiendavad eeskirjad .
2 . Kui liikmesriik ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.	2 . Kui liikmesriik ei esita ega rakenda selle artikli lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks või kui seda ei ole kohaldatud vastavalt komisjoni lõikes 1 osutatud kirjalikule taotlusele , võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida liikmesriik, kus puudused esinevad, on kandnud esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 53 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.	Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida liikmesriik, kus puudused esinevad, on kandnud esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 53 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.
3 . Käesoleva artikliga ettenähtud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Enne lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja palub tal vastata ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.	3 . Enne lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja palub tal vastata ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui asjaomane liikmesriik vastas ja esitas oma märkused ning komisjon leidis, et need märkused on ebapiisavad, esitab komisjon vajaduse korral ja hiljemalt rakendusakti vastuvõtmisel põhjenduse, miks esitatud märkused ei olnud piisavad.
Rakendusaktides, millega määratakse kindlaks artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed, tuleb võtta arvesse käesoleva lõike esimese lõigu alusel vastu võetavaid rakendusakte .	Rakendusaktides, millega määratakse kindlaks artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed, tuleb võtta arvesse lõike 1 kolmanda lõigu alusel vastu võetavaid delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

(a)	enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud meetmete puhul;

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
92 . Liikmesriigid võivad otsustada teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 68 ja 71 osutatud sekkumiste raames.	3 . Liikmesriigid võivad otsustada teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 68 ja 71 ning III jaotise III peatükis, samuti määruse (EL) nr 1308/2013 II peatüki I jaos osutatud sekkumiste raames.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
96 . Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral võib neid kasutada ainult EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks.	2 . Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral kasutatakse neid ainult kas EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks ning nendest rahastatakse eelkõige EAGFi raames loodud põllumajandusreservi, pidades kinni artiklis 14 sätestatud piiridest .

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, sealhulgas selle koostoimest kliima, keskkonna, loomade heaolu ja arenguga. Selle eesmärk on teavitada kodanikke eesseisvatest väljakutsetest põllumajanduse ja toiduainete valdkonnas, teavitada põllumajandustootjaid ja tarbijaid, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada kestlikumat liidu põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teavituse eesmärk on levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet.	Teavituse eesmärk on levitada liidus ja sellest väljaspool kommunikatsioonikava abil ühtset , erapooletut, tõenditel põhinevat , objektiivset ja terviklikku teavet.

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses tingimustega, mille alusel hüvitatakse fondide raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses kuludeklaratsioonide üksikasjadega seotud tingimustega, mille alusel hüvitatakse fondide raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Finantsmääruse artikli 127 kohaldamisel tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle , välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa toetuda sertifitseerimisasutuste tööle asjaomasel eelarveaastal , ning võtab seda oma riskihindamisel arvesse , et otsustada komisjoni auditite vajalikkus asjaomases liikmesriigis .	Finantsmääruse artikli 127 kohaldamisel tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle ning võtab seda arvesse asjaomases liikmesriigis komisjoni auditite vajalikkust käsitleva riskihindamise koostamisel, välja arvatud juhul , kui ta on seda liikmesriiki teavitanud asjaolust , et ta ei saa sellele tööle toetuda .

Muudatusettepanek 282

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt riiklikele õigus- ja haldusnormidele või aluslepingu artiklile 287 või aluslepingu artikli 322 alusel korraldatud mis tahes kontrolli või nõukogu määrusel (Euratom, EÜ) nr 2185/96 põhinevat kontrolli, võib komisjon liikmesriikides teostada kontrolle, et kindlaks teha eelkõige järgmist:

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt riiklikele õigus- ja haldusnormidele või aluslepingu artiklile 287 või aluslepingu artikli 322 alusel korraldatud mis tahes kontrolli või nõukogu määrusel (Euratom, EÜ) nr 2185/96 või finantsmääruse artiklil 127 põhinevat kontrolli, võib komisjon liikmesriikides teostada kontrolle, et kindlaks teha järgmist:

(a )	haldustavade vastavus liidu õigusnormidele;

a )	haldustavade vastavus liidu õigusnormidele;

(b )	kas artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) nr …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel on konkreetne väljund, nagu on esitatud iga-aastases tulemusaruandes ;

b )	kas artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) nr …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastav tegevus on toimunud vastavalt liidu nõuetele ja kas seda on kontrollitud, et tagada neile nõuetele vastavus ;

ba)	kas muu artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 kohaldamisalasse kuuluv tegevus on toimunud ja kas seda on kontrollitud kooskõlas liidu õigusega;

(c )	kas sertifitseerimisasutuse töö on tehtud kooskõlas artikliga 11 ja käesoleva peatüki 2. jaoga;

c )	kas sertifitseerimisasutuse töö on tehtud kooskõlas artikliga 11 ja käesoleva peatüki 2. jaoga;

(d )	kas makseasutus vastab artikli 8 lõikes 2 kehtestatud akrediteerimiskriteeriumidele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 8 lõiget 5.

d )	kas makseasutus vastab artikli 8 lõikes 2 kehtestatud akrediteerimiskriteeriumidele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 8 lõiget 5.

da)	kas artiklites 39 ja 40 osutatud tegevuskavasid rakendatakse nõuetekohaselt.

Kui komisjon ei saa tugineda artiklis 46 osutatud sertifitseerimisasutuse tööle, võib ta juhul, kui liikmesriigi juhtimis-, haldus- ja kontrollisüsteemis on tuvastatud tõsiseid puudusi, või selleks, et tagada liidu finantshuvide kaitse vastavalt käesoleva määruse artiklile 57, teha laiendatud järelevalvet, sealhulgas kohapealseid kontrolle, seni kuni juhtimissüsteemi tõsised puudused püsivad.

Komisjoni poolt komisjoni nimel kontrolli teostama volitatud isikutel või komisjoni ametnikel, kes tegutsevad neile antud pädevuse piires, on juurdepääs raamatupidamisdokumentidele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel andmekandjal koostatud või sellel saadud ja säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud EAGFi või EAFRD rahastatud kuludega.

Kontrolli teostamise volitused ei mõjuta siseriiklike sätete kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema siseriikliku õiguse alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 erisätteid, ei osale komisjoni poolt komisjoni nimel tegusema volitatud isikud muu hulgas kodude läbiotsimisel või isikute ametlikul küsitlemisel asjaomase liikmesriigi õiguse alusel. Neil on siiski juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

2. Komisjon teavitab kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontroll läbi viiakse, võttes arvesse makseasutusele kontrollide korraldamisest tulenevat haldusmõju. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.

Komisjoni taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul viivad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused läbi täiendavaid kontrolle või uuringuid seoses käesoleva määrusega hõlmatud tegevustega. Komisjoni ametnikud või komisjoni poolt tema nimel tegutsema volitatud esindajad võivad sellises kontrollis osaleda.

Kontrolli parandamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul teatavate kontrolli või uuringute puhul taotleda abi nimetatud liikmesriikide asutustelt.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

111 . Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe eeskirjade eiramise kohta määruse ( EL , Euratom) nr 2988/95 tähenduses ja ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastamise muude juhtude kohta, oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete tagasinõudmiseks vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole võetud meetmete kohta.

3 . Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe eeskirjade eiramise kohta määruse ( EÜ , Euratom) nr 2988/95 tähenduses ja ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastamise muude juhtude kohta, oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole võetud meetmete kohta. Komisjon võtab selle teabe kokku ja avaldab mitmeaastased aruanded, mis edastatakse Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek 280

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14 . Enne kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid võtab komisjon artikli 8 lõike 3 punktide a ja c kohaselt edastatud teabe alusel rakendusaktidega vastu otsuse akrediteeritud makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta seoses artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kuludega.	1 . Enne kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid võtab komisjon artikli 8 lõike 3 punktide a , b ja c kohaselt edastatud teabe alusel rakendusaktidega vastu otsuse akrediteeritud makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta seoses artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kuludega.
Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ja nad ei piira artiklite 52 ja 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide kohaldamist.	Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ja nad ei piira artikli 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide kohaldamist.
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.	Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
115 . Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 sätestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise eeskirjad seoses lõike 1 teises lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nende rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada.	2 . Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 sätestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise reeglid seoses lõike 1 teises lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nende rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 52	välja jäetud
Iga-aastase tulemusaruande kontrollimine ja heakskiitmine
16. Kui artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel ei ole konkreetset väljundit iga-aastases tulemusaruandes esitatud, võtab komisjon enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. oktoobrit vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks summad, mida liidupoolse rahastamise raames vähendatakse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide sisu.
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
117. Komisjon hindab vähendatavaid summasid sekkumiseks deklareeritud iga-aastaste kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahelise erinevuse alusel kooskõlas riikliku ÜPP strateegiakavaga, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi.
118. Enne lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist annab komisjon liikmesriikidele võimaluse esitada oma märkused ja põhjendada mis tahes erinevusi.
119. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega asjaomaselt liikmesriigilt saadud põhjenduste kriteeriumide ja vähendamiste kohaldamise meetodite ja kriteeriumide kohta.
120. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad seoses lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nende rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 281

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21 . Kui komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulud ei ole tehtud kooskõlas liidu õigusega, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega määratakse liidupoolsest rahastamisest väljajäetavad summad.

1 . Kui komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulud ei ole tehtud kooskõlas liidu õigusega, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega määratakse liidupoolsest rahastamisest väljajäetavad summad.

Määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikide puhul kohaldatakse esimeses lõigus osutatud liidu rahastatavatest kuludest väljaarvamist üksnes liikmesriikide juhtimissüsteemides esinevate tõsiste puuduste korral.

Esimest lõiku ei kohaldata riiklikes ÜPP strateegiakavades ja liikmesriigi õigusnormides sätestatud üksikute toetusesaajate rahastamiskõlblikkuse tingimustele mittevastavuse juhtude suhtes.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2 . Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud puuduste raskusastme alusel.

2 . Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud mittevastavuse raskusastme alusel. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse rikkumise laadi ja liidule tekkinud rahalist kahju. Väljajätmisel tugineb ta valesti makstud vahenditena tuvastatud summadele. Kui täpset summat ei ole mõistlikult võimalik välja arvutada, kasutatakse proportsionaalsel viisil kindlamääralisi finantskorrektsioone.

12 . Enne lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist, edastatakse kirjalikult teave komisjoni järelduste ja liikmesriigi vastuste kohta, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes. Seejärel antakse liikmesriikidele võimalus tõendada, et rikkumise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem.

3 . Enne lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist, edastatakse kirjalikult teave komisjoni järelduste ja liikmesriigi vastuste kohta, mille järel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes. Seejärel antakse liikmesriikidele võimalus tõendada, et rikkumise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem.

Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema poole seisukohtade kooskõlastamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse tulemuste aruanne esitatakse komisjonile. Komisjon võtab aruande soovitusi arvesse enne rahastamisest keeldumise otsuse tegemist ja esitab põhjendused, kui ta otsustab kõnealuseid soovitusi mitte järgida.

4 . Rahastamisest ei saa keelduda, kui tegemist on:

(a )	artikli 5 lõikes 2 osutatud kuludega, mis kanti rohkem kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

a )	artikli 5 lõikes 2 osutatud kuludega, mis kanti rohkem kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

(b )	mitmeaastaste sekkumiste kuludega, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse või artiklis 6 osutatud maaelu arengu sekkumiste alla, ja mille puhul viimane kohustus vahendite saajale tekkis enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

b )	mitmeaastaste sekkumiste kuludega, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse või artiklis 6 osutatud maaelu arengu sekkumiste alla, ja mille puhul viimane kohustus vahendite saajale tekkis enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

(c )	artiklis 6 osutatud maaelu arengu sekkumiste kuludega (välja arvatud käesoleva lõike punktis b osutatud kulud), millega seoses teostas makseasutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest.

c )	artiklis 6 osutatud maaelu arengu sekkumiste kuludega (välja arvatud käesoleva lõike punktis b osutatud kulud), millega seoses teostas makseasutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest.

5 . Lõiget 4 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a)	liikmesriigi antud toetused, mille kohta komisjon on algatanud aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, või rikkumised, millele kohta komisjon on asjaomasele liikmesriigile esitanud põhjendatud arvamuse kooskõlas aluslepingu artikliga 258;

a )	liikmesriigi antud toetused, mille kohta komisjon on algatanud aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, või rikkumised, millele kohta komisjon on asjaomasele liikmesriigile esitanud põhjendatud arvamuse kooskõlas aluslepingu artikliga 258;

(b )	liikmesriik ei täida käesoleva määruse IV jaotise III peatükist tulenevaid kohustusi, tingimusel et komisjon teavitab kõnealust liikmesriiki kirjalikult asjaomaseid kulusid käsitleva kontrolli tulemustest 12 kuu jooksul pärast liikmesriigilt aruande saamist.

b )	liikmesriik ei täida käesoleva määruse IV jaotise III peatükist tulenevaid kohustusi, tingimusel et komisjon teavitab kõnealust liikmesriiki kirjalikult asjaomaseid kulusid käsitleva kontrolli tulemustest 12 kuu jooksul pärast liikmesriigilt aruande saamist.

6 . Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta.

6 . Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust reeglitega finantskorrektsioonide , sealhulgas lõikes 2 osutatud kindlamääraliste finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta.

12 . Komisjon võtab vastu rakendusaktid , millega kehtestatakse eeskirjad seoses lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nende rakendamisega võetavate meetmetega , sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning lõikes 3 sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

7 . Komisjon võtab kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid , millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades reeglid seoses meetmetega, mis tuleb võtta seoses lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmise ja rakendamisega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning lõikes 3 sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 53 a

Sissenõudmine mittevastavuse korral

1. Liikmesriigid nõuavad toetusesaajatelt sisse maksed, mis on alusetult tehtud eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaajad ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ning nad algatavad vajaduse korral sel eesmärgil kohtumenetluse.

2. Kui summa ei ole tagasi makstud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse esitamise kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, katab tagasi maksmata jätmisega seonduvad rahalised kulud 50 % ulatuses asjaomane liikmesriik ja 50 % ulatuses liit, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi kohustust jätkata sissenõudmismenetlusi vastavalt artiklile 57.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada sissenõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha üksnes järgmistel juhtudel:

sissenõudmisel juba kantud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa; seda tingimust peetakse täidetuks, kui

i)	toetusesaajalt sekkumise raames tehtava individuaalse maksena sissenõutava summa suurus ilma intressideta ei ole suurem kui 100 eurot või

ii)

toetusesaajalt sekkumise raames tehtava individuaalse maksena sissenõutava summa suurus ilma intressideta on vahemikus 100–250 eurot ning kui asjaomane liikmesriik kohaldab vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriiklike võlgade sissenõudmisest loobumise suhtes lävendit, mis on sama suur või suurem kui sissenõutav summa;

b)	sissenõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on siseriikliku õiguse kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Summad, mis nõutakse tagasi eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaaja ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ja nende summade intressid makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse laekumise kuu alla.	Summad, mis nõutakse sisse eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaaja ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ja nende summade intressid , mis arvutatakse välja alates päevast, mis järgneb kuupäevale, mil makse tuli tasuda, makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse laekumise kuu alla.

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid teha makseasutusele kui võla sissenõudmise eest vastutavale asutusele ülesandeks arvestada toetusesaaja võlg maha edaspidistest sellele toetusesaajale tehtavatest maksetest.

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavas osutatud maaelu arengu sekkumiste tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades vastava liidupoolse rahastamise kas osaliselt või täielikult Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja tõsidust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavas osutatud maaelu arengu sekkumiste tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades vastava liidupoolse rahastamise kas osaliselt või erandlike asjaolude korral täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja tõsidust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või tagasinõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid , mis arvutatakse välja alates päevast, mis järgneb kuupäevale, mil makse tuli tasuda, jaotatakse ümber muudele sama ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele.

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid arvavad kõik toetusesaajale temapoolse eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel maha makseasutuse poolt toetusesaajale tehtavatest mis tahes tulevastest maksetest.

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või sissenõutud vahendeid täielikult uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ette nähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber maaelu arengu tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

Muudatusettepanek 226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad ÜPP raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse. Nende sätete ja meetmete eesmärk on eelkõige järgmine:

1 . Järgides ÜPP raames kohaldatavaid juhtimissüsteeme, võtavad liikmesriigid vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse , sealhulgas artiklis 35 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kohaldamine . Nende sätete ja meetmete eesmärk on eelkõige järgmine:

(a )	kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust;

a )	kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust , sealhulgas toetusesaajate tasandil ;

(b )	tagada tõhusa kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

b )	tagada tõhus kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

(c)	vältida, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettusi;

c )	vältida, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettusi;

(d )	kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt siseriiklikule õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d )	kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt siseriiklikule õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

(e )	nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi.

e )	nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi.

2 . Liikmesriigid loovad tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu sekkumismeetmeid reguleerivate liidu õigusnormidega.

3 . Liikmesriigid võtavad sobivad ettevaatusabinõud, et tagada lõike 1 punktis d osutatud karistuste kohaldamise proportsionaalsus ja astmelisus avastatud mittevastavuse tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele.

Liikmesriikide kehtestatud korraga tuleb tagada , et eelkõige, et ei tohi kehtestada karistusi:

Liikmesriikide kehtestatud korraga tuleb tagada eelkõige, et ei tohi kehtestada karistusi:

(a)	kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;

a )	kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;

(b )	kui mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada;

b )	kui mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada;

(c)	kui asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi lõikes 1 osutatud kohustustega seotud mittevastavuses või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi.

c )	kui asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi lõikes 1 osutatud kohustustega seotud mittevastavuses või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi.

Kui toetuse saamise tingimistele mittevastavus tuleneb vääramatu jõu tõttu , säilitab toetusesaaja õiguse toetusele.

Kui toetuse saamise tingimustele mittevastavus tuleneb vääramatust jõust , säilitab toetusesaaja õiguse toetusele.

4 . Liikmesriigid kehtestavad korra, millega tagatakse fonde puudutavate kaebuste tõhus läbivaatamine, ning peavad komisjoni taotluse korral uurima komisjonile esitatud kaebusi, mis kuuluvad nende ÜPP strateegiakava kohaldamisalasse Liikmesriigid teavitavad nende kontrollide tulemustest komisjoni.

4 . Liikmesriigid kehtestavad korra, millega tagatakse fonde puudutavate kaebuste tõhus läbivaatamine, ning peavad komisjoni taotluse korral uurima komisjonile esitatud kaebusi, mis kuuluvad nende ÜPP strateegiakava kohaldamisalasse. Liikmesriigid teavitavad nende kontrollide tulemustest komisjoni.

Kui liikmesriigis on avastatud kaebuste läbivaatamise ja käsitlemisega seotud puudusi, loob komisjon kaebuste lahendamise mehhanismi, mille kaudu toetusesaajad, kes puutuvad kokku ebaõiglase kohtlemisega või kohtlemisega, mis seab nad ebasoodsamasse olukorda seoses avaliku sektori vahendite eraldamise või väljamaksmisega kas otsese või koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmise korral, sealhulgas seoses avaliku pakkumise otsustega, võivad esitada kaebused otse komisjonile. Komisjon tagab, et füüsilistele ja juriidilistele isikutele on kaebuse esitamise järel tagatud piisav kaitse.

5 . Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 alusel vastuvõetud sätetest ja võetud meetmetest.

6 . Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikud eeskirjad seoses järgnevaga:

(a)	menetlused, tähtajad ja teabevahetus seoses lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustega;

a )	menetlused, tähtajad ja teabevahetus seoses lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustega;

(b )	teade ja teatis, mille liikmesriigid esitavad komisjonile seoses lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusega.

b )	teade ja teatis, mille liikmesriigid esitavad komisjonile seoses lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 57 a

Vigade parandamine

1. Liikmesriigid võivad otsustada lisada oma ÜPP strateegiakavadesse sätted, millega antakse toetusesaajatele õigus eelnevalt esitatud haldusdeklaratsiooni või toetusetaotlust muuta või muul moel taastada selle nõuetele vastavus, ilma et seejuures kohaldataks vähendamisi või karistusi, kui

a)	toetusesaaja tegi oma olukorrast teavitamisel tehnilise vea;

b)	toetusesaaja ei mõistnud oma olukorraga seoses toetuskõlblikkuse kriteeriume, kohustusi või muid toetuse eraldamisega seotud kohustusi.

Seda muutmise või nõuetele vastavuse taastamise õigust kohaldatakse juhul, kui viga või tegevusetus toimus heas usus ning seda ei peeta pettusekatseks.

Toetusesaaja heas usus tegutsemise kindlaksmääramine on liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste kohustus.

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad kontrollide sellise taseme, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks .

Liikmesriigid tagavad tõhusaks riskijuhtimiseks vajaliku kontrollide taseme, mis võib olla algsest tasemest madalam, kui haldus- ja seiresüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad on jäänud vastuvõetavale tasemele . Asjaomane asutus koostab kõigi taotlejate alusel kontrollivalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust osast, et saada representatiivne veamäär, ja riskipõhisest osast, mis hõlmab valdkondi, kus oht liidu finantshuvidele on kõige suurem.

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 4 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ll)	muud eeskirjad liikmesriikide tehtavate kontrollide kohta seoses meetmetega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis.

välja jäetud

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	tagatakse mittediskrimineeriv kohtlemine, õiglus ja proportsionaalsuse järgimine tagatise esitamisel;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( l )

( c )

„loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000 (33), või lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 21/2004 (34) , või asjakohasel juhul sigade identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2008/71/EÜ (34a) , ning muud liikmesriikide loodud andmebaasid loomade kohta ;

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( o )

„toetusetaotlusteta süsteem“ – pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, kus ametisasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad vajalikud andmed vähemalt üksikute pindalade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis.

( f )

„toetusetaotlusteta süsteem“ – eeltäidetud või muud liiki pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, kus ametiasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad vajalikud andmed vähemalt üksikute pindalade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis.

Muudatusettepanek 165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( r )

pindala seiresüsteem ;

( c )

pindala seire- ja kontrollisüsteem ;

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

149 . Ühtne süsteem toimib elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide alusel ning võimaldab andmete vahetamist ja integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel.

2 . Ühtne süsteem toimib elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide alusel ning võimaldab andmete vahetamist ja integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide (GIS) vahel. Selleks võimaldab GIS kihitada põllumajandusettevõtete maatükke, katastriüksuseid või võrdlusmaatükke käsitlevaid georuumilisi andmeid määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] XI lisas loetletud liidu õigusaktide kohaselt määratletud kaitstavaid piirkondi ja kindlaksmääratud alasid, näiteks Natura 2000 võrgustiku alasid või nitraaditundlikke alasid ning maastikuelemente ja ökoloogilist infrastruktuuri (puud, hekid, tiigid, puhverribad, kaldavööndid jms) piiritlevate andmetega.

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
150 . Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, võib komisjon kasutada ühtse süsteemi loomise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.	3 . Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, kasutab komisjon ühtse süsteemi loomise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.

Muudatusettepanek 168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva kümne kalendriaasta või turustusaastate kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad.	Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva kümne kalendriaasta või turustusaasta kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad. Andmebaasidest võib asjakohast teavet anda ka kokkuvõtte vormis.

Muudatusettepanek 169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Et toetusesaajad ja võimalikud toetusesaajad saaksid esitada täpse taotluse, tagavad liikmesriigid, et neil on juurdepääs kõigile võrdlus- ja tunnusandmetele maa kohta, mida nad kasutavad või kavatsevad kasutada.

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
60 . Artikli 63 lõikes 2 osutatud ja riiklike ÜPP strateegiakavade alusel rakendatavate pindalapõhiste sekkumiste jaoks ettenähtud toetuse puhul nõuavad liikmesriigid, et taotlus esitaks georuumilist rakendust kasutades, mille pädev asutus taotluse esitamiseks ette näinud.	1 . Artikli 63 lõikes 2 osutatud ja riiklike ÜPP strateegiakavade alusel rakendatavate pindalapõhiste sekkumiste jaoks ettenähtud toetuse puhul nõuavad liikmesriigid, et taotlus esitataks niisugust vormi kasutades, mille pädev asutus on oma georuumilises rakenduses ette näinud.

Muudatusettepanek 171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui liikmesriik otsustab kasutada toetusetaotlusteta süsteemi, võimaldab ta ametiasutustel maksta toetusesaajatele rahastamiskõlblikke toetusi ametlikes elektroonilistes andmebaasides sisalduvate andmete alusel (tingimusel et ei ole toimunud muutusi), mida vajaduse korral täiendatakse muutuse kajastamiseks lisateabega. Need andmed ja mis tahes sellise lisateabe kinnitab toetusesaaja.

Muudatusettepanek 172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
65 . Liikmesriigid loovad pindala seiresüsteemi ja tagavad selle toimimise.	1 . Liikmesriigid loovad pindala seire- ja kontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon kehtestada pindala seire- ja kontrollisüsteemi loomiseks üleminekuperioodi liikmesriikidele, kes ei ole viimasel ajal sellist pindala seire- ja kontrollisüsteemi kasutanud.

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid hindavad igal aastal pindala seiresüsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.	Liikmesriigid hindavad igal aastal pindala seire- ja kontrollisüsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Muudatusettepanek 227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 63 lõikes 2 osutatud süsteem sekkumiste ja meetmetega hõlmatud toetusesaajate identifitseerimisandmete registreerimiseks võimaldab kindlaks teha kõik sama toetusesaaja esitatud taotlused.	Artikli 63 lõikes 2 osutatud süsteem sekkumiste ja meetmetega hõlmatud toetusesaajate identifitseerimisandmete registreerimiseks võimaldab kindlaks teha kõik sama toetusesaaja esitatud taotlused. Samuti tagab see, et kui toetusesaajad kuuluvad kontserni direktiivi 2013/34/EL artikli 2 esimese lõigu punkti 11 tähenduses, on võimalik kontsern kindlaks teha.

Muudatusettepanek 174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid loovad toetusega seoses kontrolli- ja karistuste süsteemi, nagu on osutatud artiklis 63.	Liikmesriigid loovad toetusega seoses kontrolli- ja karistuste süsteemi, millele on osutatud artiklis 63. Liikmesriigid teevad makseasutuste või nende poolt volitatud asutuste kaudu toetusetaotluste halduskontrolle, et kontrollida toetuste puhul rahastamiskõlblikkuse tingimuste täitmist. Kõnealuseid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid.

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikli 63 lõikes 2 osutatud iga sekkumise puhul tagavad liikmesriigid, et iga-aastaste kohapealsete kontrollide valim hõlmab vähemalt 5 % kõigist toetusesaajatest. Seda protsenti suurendatakse vajaduse korral, kui teatava sekkumise või meetme raames tuvastatakse oluline mittevastavus. Kui veamäärad jäävad vastuvõetavale tasemele, võivad liikmesriigid aga seda protsenti vähendada.

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikli 57 lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis.	välja jäetud

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( uu )

komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm , sisu ja tingimused:

( a )

komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm ja tingimused:

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( vv )

georuumilise taotlussüsteemi põhijooned ja eeskirjad, millele on osutatud artiklites 67 ja 68.

( b )

komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades sisu käsitlevad eeskirjad, mille kohaselt tuleb komisjonile edastada ja kättesaadavaks teha järgmine:

i)	põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seire- ja kontrollisüsteemi kvaliteedi hindamisaruanded;

ii)	parandusmeetmed, mida liikmesriikidel tuleb rakendada, nagu on osutatud artiklites 66, 67 ja 68;

iii)	georuumilise taotlussüsteemi ning pindala seire- ja kontrollisüsteemi põhijooned ja eeskirjad, millele on osutatud artiklites 67 ja 68.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
181 . Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis.	2 . Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis. Vajaduse korral kutsub komisjon kolmandate riikide, sealhulgas arengumaade eksperte hindama liikmesriikide tasandil rakendatava ÜPP välismõju.

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 79

välja jäetud

Kavandamine

183. Liikmesriigid koostavad järgmisel kontrolliperioodil artikli 75 kohaselt tehtavate kontrollide kava.

184. Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 15. aprilli lõikes 1 osutatud kava ning täpsustavad:

(i)	kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;

(j)	kava koostamisel arvesse võetud kriteeriumid.

185. Kui komisjon ei ole kaheksa nädala jooksul oma märkusi edastanud, rakendavad liikmesriigid enda kehtestatud ja komisjonile edastatud kavasid.

186. Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis kavas tehtavate liikmesriikide muudatuste suhtes.

187. Komisjon võib mis tahes etapis taotleda, et liikmesriik hõlmaks kavaga teatavat liiki ettevõtjaid.

188. Ettevõtjaid, kelle laekumiste või maksete summa oli väiksem kui 40 000 eurot, kontrollitakse käesoleva peatüki kohaselt ainult konkreetsete põhjuste korral, millest liikmesriigid peavad teatama oma lõikes 1 osutatud aastakavas või millest teatab komisjon kõnealuse kava muutmise taotluses.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 101 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta esimeses lõigus sätestatud künnist.

Muudatusettepanek 182

Ettepanek võtta vastu määrus

IV jaotis – IV peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja karistused	Kestliku arengu tagamiseks mõeldud tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja karistused

Muudatusettepanekud 183, 211cp1 ja 283cp1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid loovad kontrollisüsteemi, millega tagatakse , et määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 11 ning vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud toetuse saajad täidavad määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos osutatud kohustusi.

Liikmesriikidel peab olema kontrollisüsteem , mille eesmärk on tagada, et järgmised toetusesaajad täidavad määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos osutatud kohustusi:

a)	toetusesaajad, kes saavad otsetoetusi määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise II peatüki kohaselt;

b)	toetusesaajad, kes saavad iga-aastaseid toetusi kooskõlas määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 65, 66 ja 67;

c)	toetusesaajad, kes saavad toetust kooskõlas määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükiga ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükiga.

Muudatusettepanek 211cp2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 1 – lõik 3 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et tagada asjakohastest kollektiivlepingutest ning sotsiaal- ja tööõigusest riiklikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil tulenevate kohaldatavate töö- ja tööhõivetingimuste järgimine, tagavad liikmesriigid koostöö tööinspektsioonide eest vastutavate pädevate riiklike asutuste ja esimeses lõigus osutatud kontrollisüsteemi vahel. Piiriülestes olukordades tagatakse koordineerimine ja koostöö ka Euroopa Tööjõuametiga (ELA), mille tegevus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1149.

Muudatusettepanekud 184, 211cp3 ja 283cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ba)	„mittevastavuse korduvus“ – samale nõudele või standardile mittevastavus, mis tuvastatakse rohkem kui üks kord, tingimusel et toetusesaajat on teavitatud eelmisest mittevastavusest ja tal on asjakohasel juhul olnud võimalus võtta vajalikud meetmed selle eelmise mittevastavuse heastamiseks.

Muudatusettepanekud 185, 211cp3 ja 283cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud kontrollisüsteemide puhul teevad liikmesriigid järgmist:	3. Selleks et täita lõikes 1 osutatud kontrollikohustusi, teevad liikmesriigid järgmist:

Muudatusettepanekud 186, 211cp3 ja 283cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( c )

võivad vajaduse korral kasutada kaugseiret või pindala seiresüsteemi kohapealsete kontrollide tegemiseks, nagu on osutatud punktis a;

( c )

võivad vajaduse ja võimaluse korral kasutada kaugseiret või pindala seire- ja kontrollisüsteemi kohapealsete kontrollide tegemiseks, nagu on osutatud punktis a , ning

Muudatusettepanek 187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ca)	loovad varajase hoiatamise süsteemi;

Muudatusettepanekud 188, 211cp3 ja 283cp3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	kehtestavad kontrollivalimi punktis a osutatud kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal ning mis peab sisaldama juhuvalikut ja hõlmama vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes saavad määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaoga ettenähtud toetust.

välja jäetud

Muudatusettepanek 291

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a. Liikmesriigid kehtestavad kontrollivalimi käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal, mille puhul nad võivad kasutada kaalutegureid, ning juhuvaliku põhjal, ning nad tagavad, et kontrollivalim hõlmab vähemalt 5 % toetusesaajatest, kes saavad määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaoga ette nähtud toetust.

Muudatusettepanekud 190 ja 211cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3b. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 25 osutatud kavades osalevate põllumajandustootjate lihtsustatud kontrollide kohta.

Muudatusettepanekud 191 ja 211cp6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3c. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad käesolevas artiklis osutatud kontrollide tegemise kohta, sealhulgas eeskirjad, mis tagavad, et riskianalüüsides võetakse arvesse järgmisi tegureid:

a)	põllumajandustootjate osalemine põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste süsteemis, mis on sätestatud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 13;

b)	põllumajandustootjate osalemine sertifitseerimissüsteemis, mis on sätestatud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 12 lõikes 3 a, kui kõnealune määrus hõlmab asjakohaseid nõudeid ja standardeid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanekud 212cp1 ja 293

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle süsteemi kohaselt kohaldatakse esimeses lõigus osutatud halduskaristusi üksnes juhul, kui mittevastavus on toetusesaajale vahetult omistatava tegemise või tegematajätmise tagajärg; ja kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest:	Selle süsteemi kohaselt kohaldatakse esimeses lõigus osutatud halduskaristusi üksnes juhul, kui mittevastavus on toetusesaajale vahetult omistatava tegemise või tegematajätmise tagajärg; ja kui täidetud on üks , kaks või kõik järgmistest tingimustest:

Muudatusettepanekud 212cp2 ja 294

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba)	mittevastavus mõjutab toetusesaaja palgatud töötajate töö- ja tööhõivetingimusi.

Muudatusettepanek 228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 . Lõikes 1 osutatud karistussüsteemide puhul teevad liikmesriigid järgmist:

(a )	lisavad halduskaristuste kohaldamise eeskirjad, juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel on maa üle antud. Kõnealustes eeskirjades peab rikkumistega seotud vastutus üleandjate ja ülevõtjate vahel olema jaotatud õiglaselt ja erapooletult.

a )

lisavad halduskaristuste kohaldamise eeskirjad, juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel on põllumajandusmaa või põllumajanduslik majapidamine või selle osa üle antud. Kõnealustes eeskirjades peab rikkumistega seotud vastutus üleandjate ja ülevõtjate vahel olema jaotatud õiglaselt ja erapooletult.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „üleandmine“ mis tahes liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa lakkab olemast üleandja kasutuses.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „üleandmine“ mis tahes liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa lakkab olemast üleandja kasutuses;

(b )	võivad olenemata lõikest 1 otsustada mitte kohaldada karistust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta, kui karistuse summa on kuni 100 eurot. Toetusesaajat teavitatakse avastatud mittevastavusest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest;

b )	võivad olenemata lõikest 1 otsustada mitte kohaldada karistust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta, kui karistuse summa on kuni 100 eurot. Toetusesaajat teavitatakse avastatud mittevastavusest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest;

(c )	näevad ette, et halduskaristust ei tohi määrata, kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud.

c )

näevad ette, et halduskaristust ei tohi määrata, kui:

i)	mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;

ii)	mittevastavuse põhjuseks on avaliku sektori asutuse korraldus või

iii)	mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et toetusesaaja, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada.

Muudatusettepanek 229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud halduskaristusi kohaldatakse, vähendades kõnealuse määruse kõnealuses jaos loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mis ta on esitanud või esitab rikkumise tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.	1. Halduskaristusi kohaldatakse, vähendades artikli 84 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud või esitab rikkumise tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.
Kõnealuste vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamisel võetakse arvesse kindlakstehtud mittevastavuse raskusastet, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad karistused peavad olema hoiatavad ja proportsionaalsed ning vastama käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.	Kõnealuste vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamisel võetakse arvesse kindlakstehtud mittevastavuse raskusastet, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad karistused peavad olema hoiatavad ja proportsionaalsed ning vastama käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.
2 . Hooletusest tingitud mittevastavuse korral on vähendamine üldjuhul 3 % käesoleva artikli 1 lõikes osutatud maksete kogusummast.	2 . Hooletusest tingitud mittevastavuse korral on vähendamine üldjuhul 3 % käesoleva artikli 1 lõikes osutatud maksete kogusummast. Vähendamise kindlaksmääramisel lähtutakse mittevastavuse raskusastme hinnangust, võttes aluseks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumid.
Liikmesriigid võivad kehtestada varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse mittevastavuse üksikjuhtumite korral, mis esineb esimest korda ja mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Kui sellele järgneva kontrolli käigus, mis tehakse kolme kalendriaasta jooksul, tehakse kindlaks, et mittevastavust ei ole kõrvaldatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist tagasiulatuvalt.	Liikmesriigid kehtestavad ja võtavad kasutusele artikli 84 lõikes 3 osutatud varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse mittevastavuse üksikjuhtumite korral, mis esineb esimest korda ja mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Asjaomane ametiasutus teavitab toetusesaajat kohustusest võtta parandusmeetmeid ja pakub välja parandusmeetmed, mida tuleb võtta mittevastavuse heastamiseks . Kui sellele järgneva kontrolli käigus, mis tehakse kolme kalendriaasta jooksul, tehakse kindlaks, et mittevastavust ei ole kõrvaldatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist tagasiulatuvalt.
Mittevastavuste puhul, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomatervisele, kohaldatakse siiski alati toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist.	Mittevastavuste puhul, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomatervisele, kohaldatakse siiski alati toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist.
Liikmesriigid võivad määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 3. jaos sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi raames näha ette kohustusliku koolituse toetusesaajatele , kes on saanud varajase hoiatuse .	Liikmesriigid näevad varajase hoiatuse saanud toetusesaajatele määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 3. jaos sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi raames ette tingimuslikkust käsitleva erikoolituse , millest osavõtu võib teha kohustuslikuks .
3 . Korduvuse korral on vähendusprotsent suurem, kui see on hooletusest tingitud mittevastavuse korral ja esimest korda sisse nõutud .	3 . Mittevastavuse korduvuse korral on vähendusprotsent üldjuhul 10 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast .
	Edasise korduvuse korral ja kui asjaomane toetusesaaja ei esita nõuetekohast põhjendust, käsitatakse toetusesaaja tegevust lõike 4 tähenduses tahtlikuna.
4. Tahtliku rikkumise korral on see vähendusprotsent suurem kui lõike 3 kohaselt korduvuse korral kohaldatud protsendimäär või toetuse saajate hulgast väljaarvamine ning selliseid tagajärgi võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.	4 . Tahtliku rikkumise korral on see vähendusprotsent vähemalt 15 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast ja võib ulatuda täieliku maksetest ilmajätmiseni ning selliseid tagajärgi võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.
5 . Selleks et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ning karistussüsteemi tõhusus ja hoiatav mõju, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust täiendavate eeskirjadega karistuste kohaldamise ja arvutamise kohta.	5 . Selleks et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ning karistussüsteemi tõhusus ja hoiatav mõju, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust täiendavate eeskirjadega karistuste kohaldamise ja arvutamise kohta.

Muudatusettepanek 202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad endale jätta 20 % artiklis 86 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.	Liikmesriigid võivad endale jätta 25 % artiklis 86 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.

Muudatusettepanek 230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1 . Liikmesriigid tagavad fondidest toetuse saajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise kooskõlas [määruse (EL) …/… (ühissätete määrus) artikli 43 lõigetega 3–5] ning käesoleva artikli lõigetega 2, 3 ja 4.	1 . Liikmesriigid tagavad fondidest toetuse saajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise kooskõlas [määruse (EL) …/… (ühissätete määrus) artikli 43 lõigetega 3–5] ning käesoleva artikli lõigetega 2, 3 ja 4. Kui toetusesaajad kuuluvad kontserni direktiivi 2013/34/EL artikli 2 esimese lõigu punkti 11 tähenduses, võimaldab avaldatud teave kontserni kindlaks teha.

Muudatusettepanek 203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 100 a

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 100 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Muudatusettepanek 204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)

määruse (EL) nr 1306/2013 artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artikleid 9 ja 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 43, 51, 52, 54, 110 ja 111 ning asjaomaseid rakenduseeskirju ja delegeeritud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt EAGFi puhul seoses põllumajanduslikul eelarveaastal 2020 ja varem tekkinud kulude ja tehtud maksetega ning EAFRD puhul seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide raames tehtud kulude ja maksetega.

(a)

määruse (EL) nr 1306/2013 artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artiklit 9 , artikli 26 lõiget 5, artiklit 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 43, 51, 52, 54, 110 ja 111 ning asjaomaseid rakenduseeskirju ja delegeeritud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt EAGFi puhul seoses põllumajanduslikul eelarveaastal 2020 ja varem tekkinud kulude ja tehtud maksetega ning EAFRD puhul seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide raames tehtud kulude ja maksetega.

Muudatusettepanek 205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 103

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 103	välja jäetud
Üleminekumeetmed
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 101 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses eranditega, mida tehakse vajaduse korral käesolevas määruses sätestatud eeskirjadest ja nendele lisaks.

(*1) Märge „cp“ vastuvõetud muudatusettepaneku päises tähistab kõnealuse muudatusettepaneku vastavat osa.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0199/2019).

(12) Määrus (EL, Euratom) nr … [uus finantsmäärus] .

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 . (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(1a) [ühissätete määrus].

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(16) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(17) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(18) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013 aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(16) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(18) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(1a) Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2017. aasta resolutsioon põllumajandusmaa koondumise hetkeseisu kohta ELis: põllumajandustootjate maale juurdepääsu hõlbustamine (vastuvõetud tekstid P8_TA(2017)0197)

(1b) Euroopa Ombudsmani otsus 1782/2019 /EWM kohta

(1c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1091, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (ELT L 200, 7.8.2018, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

(34) Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

(34a) Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31).

6.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 404/651

P9_TA(2020)0289

Ühine põllumajanduspoliitika – ÜTK määruse ja muude määruste muutmine ***I

Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (*1) ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks (COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 404/20)

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega (sh suurema tähelepanu pööramise kaudu agrometsandusele), toidu raiskamise vähendamist ja tervislike toitumisharjumuste alase hariduse edendamist, tervisliku toidu tootmist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist. Teatises rõhutatakse ka ÜPP ülemaailmset mõõdet ja märgitakse ära liidu võetud kohustus edendada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1a)

Kaubanduslepingute väljatöötamine toob kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime suurenemise rahvusvahelisel tasandil, avades neile samas uued perspektiivid. Selleks et säilitada aus konkurents ja tagada vastastikkus rahvusvahelises kaubanduses, peab liit tagama tema enda tootjate jaoks kehtestatud tootmisstandarditele vastavate tootmisstandardite järgimise eelkõige keskkonna- ja tervishoiuvaldkonnas, lähtudes vastastikkuse põhimõttest.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt ja esmajoones tootjatele jätkusuutliku sissetuleku tagamisele tähelepanu pöörates peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriigid kannavad suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2a)

Sellest hoolimata on hindade üha suurem kõikumine ja põllumajandustootjate vähenevad sissetulekud, mida on süvendanud ÜPP üha suurem keskendumine turgudele, tekitanud vajaduse luua uusi avaliku sektori vahendeid pakkumise reguleerimiseks, millega tagatakse tootmise õiglane jaotumine riikide ja põllumajandustootjate vahel.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)	ÜPP sidususe tagamiseks peaksid kõik tulevase ÜPP sekkumismeetmed moodustama osa strateegilisest toetuskavast, mis hõlmaks teatud valdkondlikke sekkumismeetmeid, mis on varem sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 (10).

(3)

ÜPP sidususe tagamiseks tuleks kõigis tulevase ÜPP sekkumismeetmetes järgida kestliku arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja põhiõigustega seotud põhimõtteid ning need meetmed peaksid olema osa strateegilisest toetuskavast, mis hõlmaks teatud valdkondlikke sekkumismeetmeid, mis on varem sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 (10).

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3a)

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide konkretiseerimiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada oma hiljuti üleskerkinud probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, mis kajastavad teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Ilma et see piiraks ÜPP strateegiakavades sätestatud erieesmärke, tuleks ka määratleda terve rida põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud lisaeesmärke.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevad mõisted, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis sisaldavad nende mõistete määratluste muudatusi . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seega tuleks välja jätta kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust.

(4)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevad mõisted, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis sisaldavad nende mõistete määratluste ajakohastamist ilma uusi lisamata . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seega tuleks välja jätta kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)

Võttes arvesse viinapuude tegeliku kasvuala vähenemist mitmes liikmesriigis aastatel 2014–2017 ning sellest tulenevat võimalikku tootmiskadu , peaks liikmesriikidel olema võimalik määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 nimetatud alade kindlaksmääramisel, mille jaoks väljastatakse uus luba uusistutuseks, valida kas olemasolev baasmäär või protsendimäär kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast 31. juuli 2015. aasta seisuga, mida suurendatakse ala võrra, mis vastab määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud alale, millele antakse istutusõigused, mida saab asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2016 loaks ümber vormistada.

(8)

Seadmata kahtluse alla asjaolu, et rahvusvahelisel turul prognoositavale nõudluse kasvule vastav liiga kiirelt kasvav viinapuude uusistutus võib keskpikas perspektiivis viia uuesti olukorrani , kus tarnemaht on liiga suur, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 nimetatud alade kindlaksmääramisel, mille jaoks väljastatakse uus luba uusistutuseks, võtta arvesse viinapuude tegeliku kasvuala vähenemist mitmes liikmesriigis aastatel 2014–2017 ning sellest tulenevat võimalikku tootmise vähenemist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida kas olemasolev baasmäär või protsendimäär kogu oma territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast 31. juuli 2015. aasta seisuga, mida suurendatakse ala võrra, mis vastab määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud alale, millele antakse istutusõigused, mida saab asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2016 loaks ümber vormistada.

Muudatusettepanek 256

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8a)

Viinamarjakasvatuses tõhusama mullaharimine saavutamiseks tuleks anda luba taasistutuslubade pikendamiseks kolmelt aastalt kuuele aastale, nagu tehti varasemas taasistutusõiguste määruses. Taasistutusloa kasutamisaja pikendamine võib avaldada positiivset mõju keskkonnale, kuna pinnas saab puhata ning bakterid ja viirused tapetakse looduslike protsessidega, kasutamata selleks keemilisi aineid.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8b)

Selleks et reageerida kõrvalehoidmise juhtumitele, millega käesolevas määruses ei ole arvestatud, tuleks liikmesriikidele anda volitused võtta meetmeid selle vältimiseks, et loataotlejad ei saaks kõrvale hoida rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest, kui nende tegevus ei ole juba hõlmatud käesoleva määruse kohaste konkreetsetest rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest kõrvalehoidmise vastaste sätetega.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)

Liikmesriikide eeskirju veiniviinamarjasortide liigitamise kohta tuleks muuta, et lisada varem välja jäetud veiniviinamarjasordid Noah, Othello, Isabelle, Jacquez, Clinton ja Herbemont. Tagamaks, et liidu veinitootmine muutub haiguskindlamaks ning et kasutatakse muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid viinamarjasorte, tuleks liidus lubada istutada veinitootmise jaoks liigi Vitis Labrusca sorte ning liikide Vitis vinifera, Vitis Labrusca sortide ja muude perekonna Vitis liikide ristamisel saadud sorte.

välja jäetud

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)	Vastavussertifikaate ja veini impordi analüüsiaruandeid käsitlevate sätete kohaldamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

(11)	Vastavussertifikaate ja veini impordi analüüsiaruandeid käsitlevate sätete kohaldamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepinguga , tagades, et jälgitavus- ja kvaliteedistandardid on vastavuses Euroopa standarditega.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)

Päritolunimetuse mõiste määratlus tuleks viia kooskõlla intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (12) (TRIPS-leping), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ (13) ja eelkõige selle artikli 22 lõikega 1, st nimetus peab näitama, et toode on pärit teatud piirkonnast või teatud kohast.

välja jäetud

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)

Ühtse otsustusprotsessi tagamiseks seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 96 nimetatud riiklikus eelmenetluses esitatud kaitsetaotluste ja vastuväidetega, tuleks komisjonile õigel ajal ja korrapäraselt teatada liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikega 5 komisjonile edastatud kaitsetaotlusega seotud menetluse algatamisest liikmesriigi kohtus või muudes asutustes. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et sellistel asjaoludel ja vajaduse korral peatada taotluse kontrollimine kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on otsustanud liikmesriigi taotluse hindamise küsimuse üle riiklikus eelmenetluses.

(13)

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)	Geograafiliste tähiste registreerimine tuleks muuta lihtsamaks ja kiiremaks, eraldades intellektuaalomandi eeskirjadele vastavuse hindamise muudele toote spetsifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamisest ning turustamisstandardeid ja märgistamist käsitlevatele eeskirjadele vastavuse hindamisest.

välja jäetud

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14a)

Liikmesriike, kes ühinesid liiduga alates 2004. aastast, tuleks julgustada alustama geograafiliste tähiste registreerimisega seotud menetlusi, hõlbustades liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14b)

Seetõttu tuleks arenguriikides asuvaid partnereid aidata geograafiliste tähiste ja märgiste süsteemi arendamisel. Neid tähiseid ja märgiseid peaksid tunnustama ka liit ja selle liikmesriigid.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)

Liikmesriigi pädeva asutuse tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja asjaoludele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas esitatud teave on õige ja tõepärane. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning et arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid.

(15)

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17a)

Veinisektori päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitsmisel saadud kogemus on näidanud, et kehtivad liidu või kolmandate riikide päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimis-, muutmis- ja tühistamismenetlused võivad olla keerulised, koormavad ja pikaajalised. Määrusega (EL) nr 1308/2013 loodi õiguslikud lüngad, eelkõige seoses menetlusega, mida tuleb järgida tootespetsifikaatide muutmise taotluste puhul. Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevad menetluseeskirjad veinisektoris ei ole kooskõlas liidu õiguse alusel kvaliteedisüsteemidele kohaldatavate eeskirjadega toiduainete-, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide sektoris. See olukord on toonud kaasa ebakõlad selle intellektuaalomandiõiguste kategooria kohaldamise viisis. Neid ebakõlasid tuleks käsitleda intellektuaalomandiõiguste kaitse kontekstis, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 2. Käesoleva määrusega tuleks seepärast asjaomaseid menetlusi lihtsustada, selgitada, täiendada ja ühtlustada. Menetlused tuleks võimalikult suurel määral kehtestada nii, et need järgiksid põllumajandustoodete ja toiduainetega seotud intellektuaalomandi õiguste kaitsele kohaldatavaid mõjusaid ja nõuetekohaselt tõestatud menetlusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 ja selle rakendusmäärustes, võttes samas arvesse veinisektori eripära.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17b)

Päritolunimetused ja geograafilised tähised on lahutamatult seotud liikmesriikide territooriumiga. Kõige suuremad teadmised asjaomastest üksikasjadest on siseriiklikel ja kohalikel ametiasutustel, kes tunnevad neid kõige paremini. Seda tuleks võtta arvesse asjaomastes menetluseeskirjades, arvestades ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikega 3 kehtestatud subsidiaarsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17c)

Liikmesriigi pädevate asutuste tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja faktidele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus vastab kaitse saamise tingimustele. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17d)

Kaitstud nimetuse kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega viinamarjasaaduste tootjad tegutsevad muutuval ja nõudlikul turul. Olgugi et nad vajavad menetlusi, mis lubaksid neil kohaneda kiiresti turu nõudmistega, karistatakse neid hoopis praegu jõus oleva muutmismenetluse pikkuse ja keerukusega, mis piirab nende turule reageerimise suutlikkust. Kaitstud nimetuse kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega viinamarjasaaduste tootjail peaks samuti olema võimalik võtta arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut ja keskkonnamuutusi. Selleks et vähendada nimetatud menetluste etappide arvu ja kohaldada selles valdkonnas subsidiaarsuse põhimõtet, on oluline, et otsused muudatuste kohta, mis ei puuduta tootespetsifikaadi olulisi elemente, oleks võimalik heaks kiita liikmesriigi tasandil. Tootjad peaksid saama neid muudatusi kohaldada alates sellest, kui siseriiklik menetlus on lõpule viidud. Ei ole vaja, et taotlus tuleks heakskiidu saamiseks liidu tasandil uuesti läbi vaadata.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17e)

Selleks et kaitsta selliste kolmandate isikute õigusi, kes on asutatud muudes liikmesriikides kui liikmesriik, kus viinamarjasaadusi toodetakse, on siiski oluline, et muudatuste heakskiitmine, mis nõuab vastuväitemenetlust liidu tasandil, kuuluks jätkuvalt komisjoni pädevusalasse. Seepärast on vaja lisada uus muudatuste klassifikatsioon: tüüpmuudatused, mis ei anna alust vastuväitemenetlusele ELi tasandil ning on seega kohaldatavad alates sellest, kui liikmesriik need heaks kiidab, ning liidu tasandi muudatused, mis on kohaldatavad üksnes pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt pärast liidu tasandi vastuväitemenetluse lõppu.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17f)

Lisada tuleks mõiste „ajutine muudatus“, et kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaadusi saaks loodusõnnetuse või halbade ilmastikutingimuste korral või sanitaar- või fütosanitaarmeetmete vastuvõtmise korral, mis takistavad ajutiselt ettevõtjail spetsifikaatidest kinnipidamist, selliste kaitstud nimetuste all jätkuvalt turustada. Ajutiste muudatuste kiireloomulise iseloomu tõttu on oluline, et need hakkaksid kehtima kohe, kui liikmesriik need heaks kiidab. Ajutiste muudatuste vastuvõtmist õigustavate kiireloomuliste põhjuste loetelu on nende muudatuste erakorralisuse tõttu ammendav.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 g)

On oluline, et liidu muudatuste puhul järgitaks kaitsetaotluste menetlust, et kindlustada samaväärne tõhusus ja samaväärsed tagatised. Neid tuleks kohaldada mutatis mutandis, välja arvatud mõne etapi puhul, mis tuleks halduskoormuse vähendamise eesmärgil välja jätta. Tuleks määratleda tüüp- ja ajutiste muudatuste puhul järgitav menetlus, et võimaldada liikmesriikidel taotlusi asjakohaselt hinnata ja tagada liikmesriikides vastu võetud lähenemisviisi sidusus. Liikmesriikide tehtud hindamine peaks olema ranguse ja ammendavuse mõttes samaväärne hindamisega, mida tehakse kaitsetaotluste menetluse raames.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17h)

On oluline, et kolmandate riikide kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega seotud tüüp- ja ajutised muudatused tehtaks kooskõlas liikmesriikides sätestatud lähenemisviisiga ja heakskiitmise otsused võetaks vastu kooskõlas asjaomases kolmandas riigis kehtiva süsteemiga.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17i)

Selleks et kaitsta ettevõtjate seadusjärgseid huve, võttes samas arvesse konkurentsipõhimõtet ja kohustust anda tarbijatele asjakohast teavet, tuleks võtta vastu eeskirjad selliste viinamarjasaaduste ajutise märgistamise ja esitlusviisi kohta, mille nimetuse suhtes on esitatud taotlus kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise saamiseks.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22a)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti gb (mis käsitleb veinis sisalduvate koostisosade loetelu kohustuslikku lisamist märgisele) kohaldamisel delegeeritud õigusaktiga ei esitata loetelu partii kaupa.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23a)

Selleks et tagada õiguskindlus seoses liidua piimatootmise kestliku arenguga ja võtta arvesse ühtse turu kahanemist pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist, on vaja ajakohastada kehtivaid Liidu kvantitatiivseid piiranguid, et võimaldada piimatootjatest või nende ühendustest koosnevatel tootjaorganisatsioonidel pidada meiereidega oma liikmete ühise toorpiimatoodangu või selle osa suhtes kollektiivläbirääkimisi lepingutingimuste, sealhulgas hindade üle.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23b)

Selleks et võtta arvesse määruses (EL) 2017/2393 sätestatud viimaseid arengusuundumusi õigusloomes ja kaotada teatavad erireeglid, mis on muutunud võrreldes üldise korraga piiravaks, tuleks täpsustada, et piimatootjatest või nende ühendustest koosnevaid tootjaorganisatsioone võib määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 152 ja 161 kohaselt tunnustada ning et piima- ja piimatoodete sektori tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad erireeglid nende tunnustamise kohta ja tunnustamise äravõtmist käsitlevad reeglid tuleks välja jätta.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23c)

Vaja oleks kodifitseerida riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude ja riikidevaheliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise reeglid ning reeglid asjaomaste liikmesriikide vastutusala selgitamise kohta. Selleks et austada asutamisõigust, tunnistades samas raskusi, mis seisavad selliste organisatsioonide ees nende tunnustamisel liikmesriigi poolt, kus nendel organisatsioonidel või liitudel on märkimisväärne arv liikmeid või kus neil on märkimisväärne turustatava toodangu maht või väärtus, või tootmisharudevaheliste organisatsioonide ees nende tunnustamise üle otsustamisel liikmesriigi poolt, kus on nende asukoht, on asjakohane teha selliste organisatsioonide ja liitude tunnustamise eest vastutavaks Euroopa Komisjon ja kehtestada reeglid, mis käsitlevad haldusabi kehtestamist, mida liikmesriigid peavad andma üksteisele ja komisjonile, et komisjon saaks otsustada, kas organisatsioon või liit täidab tunnustamise tingimusi, ning tegelda tingimustele mittevastavuse juhtumitega.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23d)

Selleks et võimaldada põllumajandustootjail reageerida teiste lülide kontsentreerumisele põllumajanduslike tarnete väärtusahelas, tuleks võimaldada tootjaorganisatsioonide liitudel osaleda tootjaorganisatsioonide liitude loomises. Sama eesmärgi saavutamiseks tuleks lubada tootmisharudevahelistel organisatsioonidel luua tootmisharudevaheliste organisatsioonide liite.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23e)

Pidades silmas kaitstud päritolunimetuste (KPNid) ja kaitstud geograafiliste tähiste (KGTd) olulisust liidu põllumajandustootmises ja võttes arvesse, kui edukas on olnud kvaliteedimärgisega juustu ja kuivatatud singi tarnekorralduse reeglite kasutuselevõtt, et tagada lisaväärtus ja säilitada nimetatud toodete kvaliteet, tuleks laiendada nendest reeglitest saadavat kasu kõigile kvaliteedimärgisega põllumajandustoodetele. Seetõttu tuleks lubada liikmesriikidel neid reegleid kohaldada, et tootmisharudevahelise organisatsiooni, tootjaorganisatsiooni või või määruses (EL) nr 1151/2012 määratletud rühma taotlusel reguleerida kogu piiritletud geograafilises piirkonnas toodetud kvaliteetsete põllumajandustoodete tarnet, tingimusel et suurem osa nimetatud toodete tootjaid ja asjakohasel juhul suurem osa põllumajandustootjaid asjaomases geograafilises piirkonnas neid reegleid toetavad.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23f)

Selleks et soodustada paremat turusignaalide edastamist ja tugevdada tootjahindade ja lisaväärtuse vahelist seost kogu tarneahelas, oleks vaja laiendada põllumajandustootjate (sealhulgas põllumajandustootjate liitude) ja nende esmaostjate vahelisi väärtuse jaotamise mehhanisme ülejäänud tootesektoritele, millel on Euroopa või siseriikliku õigusega tunnustatud kvaliteedimärgis. Põllumajandustootjatele, sealhulgas põllumajandustootjate liitudele tuleks anda luba leppida tootmise, töötlemise ja turustamise eri etappides tegutsevate osalejatega kokku väärtuse jaotamise klauslites, sealhulgas turukasumis ja -kahjumis.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23 g)

Selleks et tagada iga tüüpi väärtuse jaotamise klauslite tegelik kasutamine, tuleks täpsustada, et sellised klauslid võivad põhineda eelkõige majandusnäitajail, mis on seotud asjakohaste tootmis- ja turustamis- ning väljatöötamiskuludega, asjaomasel turul või asjaomastel turgudel valitsevate põllumajandustoodete ja toiduainete hindade ja nende muutumisega või koguste, koostise, kvaliteedi ja jälgitavusega või asjakohasel juhul tootespetsifikaatidele vastavusega.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27a)

Selleks et saavutada eesmärk aidata kaasa põllumajandusturgude stabiilsusele, tuleks tugevdada vahendeid, millega nähakse ette põllumajandusturgude läbipaistvus. Kuna Euroopa põllumajandustoodete turgude eri vaatluskeskuste kogemus on osutunud ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste valikute tegemisel ning turu muutumise jälgimise ja registreerimise lihtsustamisel kasulikuks, tuleks luua Euroopa põllumajandustoodete turgude vaatluskeskus ja kehtestada vaatluskeskuse tööks vajaliku teabe edastamise süsteem.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27b)

Selleks, et hõlbustada kõigi liidu asutuste ja institutsioonide valikute tegemist ning suurendada turuhäirete ennetamise ja juhtimise meetmete mõjusust, tuleks näha ette varajase hoiatamise mehhanism, mille abil Euroopa põllumajandusturgude vaatluskeskus hoiataks Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni turuhäire ohust ja soovitaks asjakohasel juhul meetmeid, mida võtta. Komisjonil – ainsal algatusvolitusega organil selles valdkonnas – oleks aega 30 päeva, et pakkuda Euroopa Parlamendile ja nõukogule turuhäiretega toimetulekuks asjakohaseid meetmeid või põhjendada nende puudumist.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)

Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 (17), tunnistatakse kehtetuks määrusega …/… ( ÜPP strateegiakava määrus ), tuleks turustamisstandardite ja kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega seotud kontrolle ja karistusi käsitlevad sätted lisada määrusesse (EL) nr 1308/2013.

(29)

Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 (17), tunnistatakse kehtetuks määrusega …/… ( horisontaalmäärus ), tuleks turustamisstandardite ja kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega seotud kontrolle ja karistusi käsitlevad sätted lisada määrusesse (EL) nr 1308/2013 , täpsustades tõhususe huvides, et kõnealused kontrollid võivad hõlmata dokumendikontrolle ja kohapealseid kontrolle, mida vajatakse üksnes juhul, kui toote spetsifikatsioonis nähakse ette nõuded, millele vastavust ei ole võimalik dokumentide kontrollimise kaudukindlalt kontrollida .

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30a)

Selleks et jätkuvalt toetada suhkrusektori arengut ja selle üleminekuperioodi pärast kvoodisüsteemi kohaldamise lõppu, on vaja täpsustada, et turuhindadest teatamine hõlmab ka etanooli, lubada kasutada vahekohtumenetluse alternatiivina lepitus- või vahendusmehhanisme ja kodifitseerida käesolevas määruses väärtuse jaotamise klausel.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33a)

Tuleks kehtestada õigusmehhanismid, millega tagatakse, et tooteid, mis kannavad vabatahtlikku kvaliteedinimetust „mägipiirkonna toode“, võib turustada muu riigi turul ainult siis, kui sellega ei rikuta asjaomases riigis selle kvaliteedinimetuse kasutamise nõudeid, kui need on olemas.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34a)

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) ja kaitstud geograafilise tähisega (KGT) tähistatud toodete nimekirja tuleks täiendada toodetega, mille nõudlus liidu tarbijate seas suureneb, näiteks mesilasvaha, mis leiab toiduaine- ja kosmeetikatööstuses üha suuremat kasutust.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)	Määruse (EL) nr 228/2013 (20) ja määruse (EL) nr 229/2013 (21) kohaste finantsmeetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite summasid tuleks ajakohastada .

(35)	Määruse (EL) nr 228/2013 (20) ja määruse (EL) nr 229/2013 (21) kohaste finantsmeetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite summad tuleks säilitada .

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35a)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid on äärepoolseimate piirkondade mitmekesistamisega seotud põllumajandustegevuse arenguks hädavajalikud ettevõtjad, seda eriti loomakasvatussektorites. Äärepoolseimate piirkondade kohalikud turud on oma väiksuse ja saarelise asendi tõttu eriti haavatavad hinna kõikumisele, mis on seotud impordivoogudega mujalt liidust või kolmandatest riikidest. Kõnealused tootmisharudevahelised organisatsioonid koondavad kokku turul osalevad kõigi etappide ettevõtjad ja võtavad kollektiivseid meetmeid, eelkõige andmete kogumise või teabe levitamise meetmete kaudu, mis võimaldavad kohalikul toodangul asjaomasel turul konkurentsivõimeliseks jääda. Selleks on asjakohane lubada, piiramata ELi toimimise lepingu artiklite 28, 29 ja 110 ning määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 164 ja 165 kohaldamist, et kõnealune liikmesriik võib tootmisharudevahelistes kokkulepetes ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist teha vastutavaks kohalikul turul osalevad, kuid organisatsiooni mittekuuluvad üksikud ettevõtjad või ettevõtjate rühmad, olenemata nende päritolust, sealhulgas juhtudel, kui osamaksude kogusummast rahastatakse üksnes kohaliku tootmise alalhoidmiseks võetavaid meetmeid või kui osamaks kehtestatakse mingile teisele turustustegevuse etapile.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt - 1 (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Põhjendus 25a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1)

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(25a)

Toetuse abil, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, tuleks võimaluse korral edendada lühikese tarneahela tooteid.“

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt - 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Põhjendus 127 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1a)

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(127a)

Piima- ja piimatoodetesektori kirjalikes lepingutes, mis võivad mõnes liikmesriigis olla kohustuslikud või mida tootjad, tootjaorganisatsioonid või nende liidud võivad igal juhul nõuda, tuleks lisaks muudele elementidele sätestada tarne eest makstav hind, mis kataks ideaalis tootmiskulud ja mille saab arvutada kergesti kättesaadavate ja arusaadavate tootmis- ja turustamiskulusid kajastavate näitajate põhjal, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata objektiivsetele kriteeriumitele ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringutele tuginedes.“

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt - 1 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Põhjendus 139a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1b)

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(139a)

Kirjalikes lepingutes, mis võivad mõnes liikmesriigis olla kohustuslikud või mida tootjad, tootjaorganisatsioonid või nende liidud võivad igal juhul nõuda, tuleks lisaks muudele elementidele sätestada tarne eest makstav hind, mis kataks ideaalis tootmiskulud ja mille saab arvutada kergesti kättesaadavate ja arusaadavate tootmis- ja turustamiskulusid kajastavate näitajate põhjal, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata objektiivsetele kriteeriumitele ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringutele tuginedes.“

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt - 1 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

-1c)	Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 1

„Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, mis hõlmab kõiki aluslepingute I lisas loetletud tooteid, v.a kalapüügi- ja vesiviljelustooted, mis on määratletud liidu õigusaktides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta. Käesolevas määruses määratakse kindlaks avalik-õiguslikud standardid, turu läbipaistvuse reeglid ja kriisijuhtimisvahendid, mis võimaldavad ametiasutustel, eeskätt komisjonil, tagada järelevalve põllumajandusturgude üle, nende juhtimise ja reguleerimise.

2. Lõikes 1 piiritletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks I lisa asjakohastes osades loetletud sektoriteks:

a)	teravili, I osa;

a)	teravili, I osa;

b)	riis, II osa;

b)	riis, II osa;

c)	suhkur, III osa;

c)	suhkur, suhkrupeet ja suhkruroog, III osa;

d)	kuivsööt, IV osa;

d)	kuivsööt, IV osa;

e)	seemned, V osa;

e)	seemned, V osa;

f)	humal, VI osa;

f)	humal, VI osa;

g)	oliiviõli ja lauaoliivid, VII osa;

g)	oliiviõli ja lauaoliivid, VII osa;

h)	lina ja kanep, VIII osa;

h)	lina ja kanep, VIII osa;

i)	puu- ja köögiviljad, IX osa;

i)	puu- ja köögiviljad, IX osa;

j)	töödeldud puu- ja köögiviljasaadused, X osa;

j)	töödeldud puu- ja köögiviljasaadused, X osa;

k)	banaanid, XI osa;

k)	banaanid, XI osa;

l)	vein, XII osa;

l)	vein, XII osa;

m)	eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, XIII osa;

m)	eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, XIII osa;

n)	tubakas, XIV osa;

n)	tubakas, XIV osa;

o)	veise- ja vasikaliha, XV osa;

o)	veise- ja vasikaliha, XV osa;

p)	piim ja piimatooted, XVI osa;

p)	piim ja piimatooted, XVI osa;

q)	sealiha, XVII osa;

q)	sealiha, XVII osa;

r)	lamba- ja kitseliha, XVIII osa;

r)	lamba- ja kitseliha, XVIII osa;

s)	munad, XIX osa;

s)	munad, XIX osa;

t)	linnuliha, XX osa;

t)	linnuliha, XX osa;

u)	põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, XXI osa;

u)	põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, XXI osa;

v)	mesindustooted, XXII osa;

v)	mesindustooted, XXII osa;

w)	siidiussid, XXIII osa;

w)	siidiussid, XXIII osa;

x)	muud tooted, XXIV osa.

x)	muud tooted, XXIV osa.“

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt - 1 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 1a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1d)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 1a

Erieesmärgid

Ilma et see piiraks määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakavade määrus] artiklites 5 ja 6 osutatud üld- ja erieesmärkide kohaldamist ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 39, aidatakse artiklis 1 nimetatud põllumajandustoodete ühise turukorraldusega kaasa järgmiste erieesmärkide saavutamisele:

a)	põllumajandusturgude stabiliseerimises osalemine ja nende läbipaistvuse suurendamine;

b)	toidutarneahela tõrkevaba toimimise soodustamine ning õiglase sissetuleku tagamine põllumajandustootjatele;

c)	tootjate positsiooni parandamine väärtusahelas ja põllumajandustoodete pakkumise kontsentreerimise edendamine;

d)	põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele kaasa aitamine ning Euroopa põllumajandustoodete kvaliteedi parandamine;“

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt - 1 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

-1e)	Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

„Artikkel 2

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üldsätted

Määrust (EL) nr 1306 / 2013 ja selle alusel vastu võetud sätteid kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes .

Käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) […/ …] [horisontaalmäärus] ja selle alusel vastu võetud sätteid.“

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 3 – lõik 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kooskõlas artikliga 227 on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisas sätestatud sektoreid käsitlevaid mõisteid niivõrd, kui see on vajalik nende mõistete ajakohastamiseks turu arenguid silmas pidades .	Kooskõlas artikliga 227 on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse ajakohastamise eesmärgil turu arengut silmas pidades II lisas sätestatud sektoreid käsitlevaid mõisteid ilma uusi mõisteid kehtestamata .

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)	Artikkel 6 jäetakse välja;

välja jäetud

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 6

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3a)	Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

Artikkel 6

„Artikkel 6

Turustusaastad

Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

a)	jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektorite puhul;

a)	jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektorite puhul;

b)	1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste kuivsööda- ja siidiussisektorite puhul;

b)	1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste kuivsööda- ja siidiussisektorite puhul;

c)	1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

c)	1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

i)	teraviljasektor;

i)	teraviljasektor;

ii)	seemnesektor;

ii)	seemnesektor;

iii)	oliiviõli ja lauaoliivide sektor ;

iii)	lina- ja kanepisektor ;

iv)	lina- ja kanepisektor ;

iv)	piima- ja piimatootesektor ;

v)	piima- ja piimatootesektor;

d)	1. augustist järgmise aasta 31. juulini veinisektori puhul;

d)	1. augustist järgmise aasta 31. juulini veinisektori puhul;

e)	1. septembrist järgmise aasta 31. augustini riisisektori puhul;

e)	1. septembrist järgmise aasta 31. augustini riisi- ja lauaoliivide sektorite puhul;

f)	1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini suhkrusektori puhul.

f)	1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini suhkru- ja oliiviõlisektorite puhul.“

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 11

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3b)	Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

Artikkel 11

„Artikkel 11

Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted

Kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega ning mis tahes selliste lisanõuete ja -tingimustega, mille komisjon võib sätestada artikli 19 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja artikli 20 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes:

a)	pehme nisu, kõva nisu, oder ja mais;

a)	pehme nisu, kõva nisu, oder ja mais;

b)	koorimata riis;

b)	koorimata riis;

c)	veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla;

c)	veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla;

d)	või, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist;

d)	või, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist;

e)	pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist.

e)	pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist;

ea)	valge suhkur;

eb)	CN-koodi 0104 10 30 või 0204 alla kuuluv lambaliha;

ec)	CN-koodi 0203 alla kuuluv värske, jahutatud või külmutatud sealiha;

ed)	CN-koodi 0207 alla kuuluv värske, jahutatud või külmutatud kanaliha.“

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 12

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3c)	Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

Artikkel 12

„Artikkel 12

Riikliku sekkumise ajavahemikud

Riiklik sekkumine toimub:

Riiklik sekkumine toimub terve aasta jooksul artiklis 11 loetletud toodete puhul.“

a)	pehme nisu, kõva nisu, odra ja maisi puhul 1. novembrist 31. maini;

b)	koorimata riisi puhul 1. aprillist 31. juulini;

c)	veise- ja vasikaliha puhul terve aasta jooksul;

d)	või ja lõssipulbri puhul 1. märtsist 30. septembrini.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 13

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3d)	Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

Artikkel 13

„Artikkel 13

Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine

1. Artiklis 12 osutatud ajavahemike jooksul:

a)	alustatakse riiklikku sekkumist pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul;

a)	alustatakse riiklikku sekkumist või ja lõssipulbri puhul;

b)	võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid) puhul, kui turuolukord seda nõuab. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;

võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist pehme nisu, kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid) , valge suhkru, lamba-, sea- või kanaliha puhul, kui turuolukord seda nõuab. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;

võib komisjon rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, alustada riiklikku sekkumist veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud IV lisa punktis A osutatud liidu veise rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb alla 85 % artikli 7 lõike 1 punktis d sätestatud võrdluskünnisest.

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega lõpetatakse riiklik sekkumine veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi jooksul ei ole käesoleva artikli lõike 1 punktiga c ette nähtud tingimused enam täidetud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 14

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3e)	Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

Artikkel 14

Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või pakkumusmenetluse teel

Kui on alustatud artikli 13 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, võtab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed artiklis 11 osutatud toodete kokkuostuhindade kehtestamise ning vajaduse korral meetmed koguseliste piirangute kehtestamise kohta , kui kokkuostmine toimub kindlaksmääratud hinnaga .

„Kui on alustatud artikli 13 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, võtab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu korra artiklis 11 osutatud toodete kokkuostuhindade kehtestamise kohta.“

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 15 – lõige 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3f)	Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Riikliku sekkumise hind tähendab järgmist:

„1. Riikliku sekkumise hind tähendab maksimaalset hinda, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub pakkumismenetluse teel.“

a)	riikliku sekkumise raames kokku ostetavate toodete hind, kui riiklik sekkumine toimub kindlaksmääratud hinna alusel või

b)	maksimaalne hind, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub pakkumusmenetluse teel.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 15 – lõige 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3 g)	Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Nõukogu võtab ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu meetmed riikliku sekkumise hinna taseme kindlaksmääramise, sealhulgas hinna tõstmise ja alandamise määra kohta.

„2. Nõukogu võtab ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu korra riikliku sekkumise hinna taseme kindlaksmääramise, sealhulgas hinna tõstmise ja alandamise määra kohta.“

Muudatusettepanek 266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3h)	Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige: „2a. Nõukogu kasutab riikliku sekkumise hinnataseme korrigeerimisel objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume, mis on kooskõlas eesmärgiga kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 39.“

Muudatusettepanek 232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 16

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3i)	Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

Artikkel 16

„Artikkel 16

Riiklikest sekkumisvarudest võõrandamise üldpõhimõtted

1. Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võõrandades tuleb:

a)	vältida turu mis tahes häirimist,

a)	vältida turu mis tahes häirimist,

b)	tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning

b)	tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning

c)	järgida ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

c)	järgida ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

2. Riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid võib võõrandada, tehes need kättesaadavaks asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi jaoks. Sel juhul vastab selliste toodete arvestuslik väärtus käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud asjaomasele kindlaksmääratud riikliku sekkumise hinnatasemele.

2a. Liikmesriigid teatavad komisjonile andmed ettevõtete kohta, kes on riiklikku sekkumist kasutanud, samuti riiklike sekkumisvarude ostjate kohta.

3. Igal aastal teeb komisjon avalikuks tingimuste üksikasjad, mille alusel riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid eelmise aasta jooksul müüdi.

3. Igal aastal teeb komisjon avalikuks tingimuste üksikasjad, mille alusel riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid eelmise aasta jooksul osteti, kui see on asjakohane, ja müüdi. Need üksikasjad sisaldavad ettevõtete andmeid, asjaomaseid koguseid ning ostu- ja müügihindu.“

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt b

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3j)	Artikli 17 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

b)	oliiviõli ;

„b)	oliiviõli ja lauaoliivid ;“

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3k)

Artikli 17 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„ia)

riis.“

Muudatusettepanek 257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 23 – lõige 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

ba)	artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Lõike 1 kohaselt kehtestatud toetuskavas (edaspidi „koolikava“) osaleda soovivad liikmesriigid, kes taotlevad vastavat liidu toetust, eelistavad siseriiklikke olusid arvesse võttes toodete jagamist ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

„3. Lõike 1 kohaselt kehtestatud toetuskavas (edaspidi „koolikava“) osaleda soovivad liikmesriigid, kes taotlevad vastavat liidu toetust, näevad siseriiklikke olusid arvesse võttes ette toodete jagamise ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

a)	puu- ja köögivili ning banaanisektori värsked tooted;

a)	puu- ja köögivilja puhul:

b)	joogipiim ja selle laktoosivabad alternatiivid.

i)	eelkõige puu- ja köögivili ning banaanisektori värsked tooted;

ii)	töödeldud puu- ja köögiviljasaadused;

b)	piima ja piimatoodete puhul:

i)	joogipiim ja selle laktoosivabad alternatiivid;

ii)	juust, kohupiim, jogurt ja muud fermenteeritud või hapendatud piimatooted ilma lisatud lõhna- ja maitseaineteta, puuviljade, pähklite või kakaota.“

Muudatusettepanek 258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 23 – lõige 4

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

bb)	artikli 23 lõige 4 jäetakse välja.

4. Olenemata lõikest 3, selleks et edendada konkreetsete toodete tarbimist ja/või reageerida oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, võivad liikmesriigid siiski näha ette toodete jagamise ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

a)	töödeldud puu- ja köögiviljatooted, lisaks lõike 3 punktis a osutatud toodetele;

b)	juust, kohupiim, jogurt ja muud fermenteeritud või hapendatud piimatooted ilma lisatud lõhna- ja maitseaineteta, puuviljade, pähklite või kakaota, lisaks lõike 3 punktis b osutatud toodetele.

Muudatusettepanek 259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 23 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

bc)	artiklile 23 lisatakse järgmine lõige: „8a . Kui tervishoiu ja toitumise eest vastutavad riiklikud asutused seda põhjendavad, võivad liikmesriigid oma riiklikus strateegias sätestada, et käesoleva artikli lõigetes 3 ja 5 osutatud tooteid jagatakse koolides samal ajal kui tavalist koolitoitu.“

Muudatusettepanek 260/rev

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 23 – lõige 11

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

bd)	artikli 23 lõige 11 asendatakse järgmisega:

11. Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid ühest või enamast objektiivsest kriteeriumist, nagu tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus ja kättesaadavus ning võimaluste piires liidust pärit toodete eelistamine. Liikmesriigid võivad julgustada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnaalast kasu ning, kui see on asjakohane, määrusega (EL) nr 1151/2012 kasutusele võetud kvaliteedikavade alusel tunnustatud tooteid.

„11. Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid ühest või enamast objektiivsest kriteeriumist, nagu tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus ja kättesaadavus ning võimaluste piires liidust pärit toodete eelistamine. Liikmesriigid võivad edendada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnaalast kasu , sealhulgas kestlike pakendite kasutamist, ning, kui see on asjakohane, määrusega (EL) nr 1151/2012 kasutusele võetud kvaliteedikavade alusel tunnustatud tooteid.

Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates jätkusuutlikkuse ja õiglase kaubanduse alaste kaalutluste esmatähtsustamist.

Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates jätkusuutlikkuse ja õiglase kaubanduse alaste kaalutluste esmatähtsustamist.“;

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 23a – lõige 2 – lõik 3 – viimane lause

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)	lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause jäetakse välja;

välja jäetud

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c – alapunkt iii – sissejuhatav osa

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 23a – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)	lõige 4 asendatakse järgmisega:

iii)	lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 61

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4a)	Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

Artikkel 61

„Artikkel 61

Kestus

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2030 koos vahehindamisega , mille viib läbi komisjon eesmärgiga hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta vajaduse korral ettepanekuid.

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2050 koos hindamisega , mille viib läbi komisjon iga kümne aasta järel ja esimest korda 1. jaanuaril 2023 eesmärgiga hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta vajaduse korral ettepanekuid tõhustamiseks .“

Muudatusettepanek 261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 62 – lõige 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4b)	artikli 62 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Lõikes 1 osutatud luba kehtib kolm aastat alates selle väljastamise päevast. Selle tootja suhtes, kes ei ole luba selle kehtivuse ajal kasutanud, rakendatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 89 lõikes 4 ette nähtud halduskaristusi.

„3. Lõikes 1 osutatud luba kehtib kolm aastat alates selle väljastamise päevast. Selle tootja suhtes, kes ei ole luba selle kehtivuse ajal kasutanud, rakendatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 89 lõikes 4 ette nähtud halduskaristusi. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et käesoleva määruse artikli 66 lõikes 1 osutatud load kehtivad kuus aastat alates nende väljaandmise kuupäevast.“

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 62 – lõige 4

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4c)	Artikli 62 lõige 4 asendatakse järgmisega:

4. Käesolevat peatükki ei kohaldata katseteks mõeldud piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes või pooktaimede kasvatamise suhtes või selliste piirkondade suhtes, kust saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, või piirkondade suhtes, kus uus istandus rajatakse siseriikliku õiguse kohaselt avalikes huvides toimuva sundvõõrandamise raames.

„4. Käesolevat peatükki ei kohaldata katseteks mõeldud piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes või pooktaimede kasvatamise suhtes , sellistes piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes, kust saadavad viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjamahla tootmiseks, või selliste piirkondade suhtes, kust saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, või piirkondade suhtes, kus uus istandus rajatakse siseriikliku õiguse kohaselt avalikes huvides toimuva sundvõõrandamise raames.“

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 63 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)	Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„1. Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad kas

a)	1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või

1 % alast, mis moodustab nende territooriumi tegeliku viinapuude kasvuala, nagu see mõõdeti 2015. aasta 31. juulil, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja artikli 85k nende territooriumil tootjatele antud istutusõigustega hõlmatud ala, mis on 1. jaanuaril 2016 kättesaadav istutusõiguste loaks muutmiseks, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 68.“

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 63

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5a)	Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

Artikkel 63

„Artikkel 63

Uusistutuste kaitsemehhanism

1. Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad 1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil.

1. Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad kas

a)	1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või

1 % alast, mis moodustab nende territooriumi tegeliku viinapuude kasvuala, nagu see mõõdeti 31. juulil 2015. aastal,, ning ala, mille suhtes kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja artikli 85k kehtisid tootjatele nende territooriumil antud istutusõigused, mille suhtes võis alates 1. jaanuarist 2016 kohaldada käesoleva määruse artiklis 68 osutatud üleminekut õigustelt loaks.

2. Liikmesriigid võivad:

a)	kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsendimäära kui lõikes 1 sätestatu;

a)	kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsendimäära kui lõikes 1 sätestatu;

piirata lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele või piirkondade puhul, millel ei ole geograafilist tähist.

3. Lõikes 2 osutatud piirangud aitavad kaasa viinapuude istutamise korralisele kasvule, need tuleb seada üle 0 % ning neil on üks või mitu alljärgnevatest konkreetsetest põhjendustest:

a)	vajadus vältida veinitoodete ülepakkumise tõendatud ohtu seoses nimetatud toodete turuväljavaadetega, ületamata seda, mis on vajalik kõnealuse vajaduse rahuldamiseks;

a)	vajadus vältida veinitoodete ülepakkumise tõendatud ohtu seoses nimetatud toodete turuväljavaadetega, ületamata seda, mis on vajalik kõnealuse vajaduse rahuldamiseks;

b)	vajadus vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu.

b)	vajadus vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu;

ba)	tahe aidata kaasa asjaomaste toodete arendamisele, säilitades samal ajal nende kvaliteedi.

3a. Liikmesriigid võivad võtta vajalikke regulatiivseid meetmeid, et vältida olukordi, kus ettevõtjad hoiavad kõrvale lõigete 2 ja 3 alusel kasutusele võetud piiravatest meetmetest.

4. Liikmesriigid avaldavad kõik lõike 2 alusel tehtud otsused, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult nendest otsustest ja põhjendustest.

4.	Liikmesriigid avaldavad kõik lõike 2 alusel tehtud otsused, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult nendest otsustest ja põhjendustest.

4a. Liikmesriigid võivad käesolevas artiklis sätestatud piirangutest kaugemale ulatuvaid lubasid välja anda istandustele, mis on rajatud eesmärgiga säilitada viinapuude geneetilisi ressursse.“

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 64

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5b)	Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

Artikkel 64

„Artikkel 64

Lubade andmine viinapuude uusistutuseks

1. Kui toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ei ületa liikmesriigi poolt eraldatud pindala, kiidetakse kõik sellised taotlused heaks.

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamiseks kohaldada ühte või mitut järgnevat objektiivset ja mittediskrimineerivat toetuskõlblikkuse kriteeriumit:

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil kohaldada ühte või mitut järgnevat objektiivset ja mittediskrimineerivat toetuskõlblikkuse kriteeriumit:

a)	taotlejal on põllumajandusmaa, mis ei ole väiksem kui pindala, mille jaoks ta luba taotleb;

a)	taotlejal on põllumajandusmaa, mis ei ole väiksem kui pindala, mille jaoks ta luba taotleb;

b)	taotlejal on piisavad ametioskused ja pädevus;

b)	taotlejal on piisavad ametioskused ja pädevus;

c)	taotlus ei kujuta endast konkreetse kaitstud päritolunimetuse maine seadusvastase omastamise märkimisväärset ohtu, mida eeldatakse, välja arvatud siis, kui sellise ohu olemasolu tõendavad riigiasutused;

c)	taotlus ei kujuta endast konkreetse kaitstud päritolunimetuse maine seadusvastase omastamise märkimisväärset ohtu, mida eeldatakse, välja arvatud siis, kui sellise ohu olemasolu tõendavad riigiasutused;

ca)	taotleja ei ole viinapuid istutanud ilma loata, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 71, ega ilma istutusõiguseta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85a ja 85b;

ca)	taotleja ei ole viinapuid istutanud ilma loata, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 71, ega ilma istutusõiguseta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85a ja 85b;

d)	nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel üks või mitu lõikes 2 osutatud kriteeriumi, tingimusel et neid kohaldatakse objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

d)	nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel üks või mitu lõikes 2 osutatud kriteeriumi, tingimusel et neid kohaldatakse objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

2. Kui lõikes 1 osutatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ületab liikmesriigi poolt eraldatud pindala, antakse load vastavalt hektarite proportsionaalsele jaotusele kõikide taotlejate vahel pindala alusel, mille kohta nad on luba taotlenud. Lubade andmisel võib kehtestada miinimum- ja/või maksimumpindala taotleja kohta ning selliseid lubasid võib osaliselt või täielikult anda ka vastavalt ühele või mitmele järgnevale objektiivsele ja mittediskrimineerivale prioriteetsuskriteeriumile:

a)	tootjad, kes alustavad esimest korda viinapuude istutamisega ning kes on põllumajandusettevõtte juhid (uued turule sisenejad);

a)	tootjad, kes alustavad esimest korda viinapuude istutamisega ning kes on põllumajandusettevõtte juhid (uued turule sisenejad);

b)	piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna säilitamisele;

b)	piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna või viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisele;

c)	piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma maakorralduse raames;

c)	piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma maakorralduse raames;

d)	looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad;

d)	looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad;

e)	arendus- või taasistutusprojektide jätkusuutlikkus majandusliku hindamise alusel;

e)	arendus- või taasistutusprojektide jätkusuutlikkus majandusliku hindamise alusel;

f)	piirkonnad, kus hakkab toimuma uusistutus, mis suurendab konkurentsivõimet põllumajandusettevõtte ja piirkondlikul tasandil;

f)	piirkonnad, kus hakkab toimuma uusistutus, mis suurendab konkurentsivõimet ettevõtte, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

g)	geograafiliste tähistega toodete kvaliteedi parandamise võimalusega projektid;

g)	geograafiliste tähistega toodete kvaliteedi parandamise võimalusega projektid;

h)	piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete suurendamise raames.

h)	piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete suurendamise raames.

2a. Kui liikmesriik otsustab kohaldada üht või mitut lõikes 2 osutatud kriteeriumi, võib ta lisada lisatingimuse, et taotleja peab olema füüsiline isik, kes on taotluse esitamise aastal kõige rohkem 40-aastane.

2b. Liikmesriigid võivad võtta mis tahes regulatiivseid meetmeid, et vältida olukordi, kus ettevõtjad hoiavad kõrvale lõigete 1, 2 ja 2a alusel kasutusele võetud kriteeriumidest.

3. Liikmesriigid avaldavad lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud kriteeriumid, mida nad kohaldavad, ning teavitavad komisjoni nendest viivitamatult.

3a. Artikli 63 lõike 2 punktis b sätestatud piirkondlikul tasandil piiramise korral võib kohaldada artiklis 64 nimetatud tasandi kohta sätestatud rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriume.“

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 65 – lõik 1a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5c)	Artikli 65 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriik kehtestab artikli 63 lõike 2 kohaldamisel eelmenetluse, mis võimaldab tal kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega võtta arvesse piirkondliku tasandi tunnustatud kutsealade esindusorganisatsioonide arvamusi.“

Muudatusettepanek 233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 68

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5d)	Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

Artikkel 68

„Artikkel 68

Üleminekusätted

1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja 85k võib tootjatele enne 31. detsembrit 2015 antud istutusõiguse, mida need tootjad ei ole kasutanud ning mis nimetatud kuupäeval kehtib, lugeda alates 1. jaanuarist 2016 käesoleva peatüki alusel antavaks loaks.

Selline üleminek toimub taotluse alusel, mille need tootjad peavad esitama enne 31. detsembrit 2015. Liikmesriigid võivad otsustada lubada tootjatel esitada kuni 31. detsembrini 2020 taotlusi nende õiguste muutmiseks loaks.

1a. Pärast 31. detsembrit 2020 jäävad istutusõigustega hõlmatud alad, mida ei ole muudetud lubadeks, liikmesriikide käsutusse, kes võivad need artikli 66 kohaselt ümber jaotada hiljemalt 31. detsembriks 2025.

2. Lõike 1 alusel antavatel lubadel on sama pikk kehtivusaeg kui lõikes 1 osutatud istutusõiguseks antavatel lubadel. Kui nimetatud load jäetakse kasutamata, kaotavad nad kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2018, või kui liikmesriigid on teinud lõike 1 teises lõigus osutatud otsuse, hiljemalt 31. detsembril 2023 .

2. Lõigete 1 ja 1a alusel antavatel lubadel on sama pikk kehtivusaeg kui lõikes 1 osutatud istutusõiguseks antavatel lubadel. Kui nimetatud load jäetakse kasutamata, kaotavad nad kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2018, või kui liikmesriigid on teinud lõike 1 teises lõigus osutatud otsuse, hiljemalt 31. detsembril 2028 .

3. Lõike 1 alusel antud loaga hõlmatud alasid ei arvestata artikliga 63 kaetud alade hulka.

3. Lõike 1 alusel antud loaga hõlmatud alasid ei arvestata artikliga 63 kaetud alade hulka.“

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 69 – lõik 1 – punkt ea (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5e)

Artiklisse 69 lisatakse järgmine punkt:

„ea)	viinapuude geneetiliste ressursside säilitamist puudutavaid kriteeriume“.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 73

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5f)	Artikkel 73 asendatakse järgmisega:

Artikkel 73

„Artikkel 73

Reguleerimisala

Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse ning taimekaitse, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustoodete turustamisstandardeid.

Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse ning taimekaitse ja tagatakse Euroopa ja kolmandate riikide võrdsed konkurentsitingimused , sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustoodete turustamisstandardeid.“

Muudatusettepanek 234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 75

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5 g)	Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

Artikkel 75

„Artikkel 75

Kehtestamine ja sisu

1. Turustamisstandardeid võib kohaldada ühe või mitme allpool loetletud sektori ja toote suhtes:

a)	oliiviõli ja lauaoliivid;

a)	oliiviõli ja lauaoliivid;

b)	puu- ja köögivili;

b)	puu- ja köögivili;

c)	töödeldud puu- ja köögivili;

c)	töödeldud puu- ja köögivili;

banaanid;

e)	elustaimed;

e)	elustaimed;

munad;

g)	linnuliha;

g)	linnuliha;

h)	inimtoiduks ettenähtud võiderasvad;

h)	inimtoiduks ettenähtud võiderasvad;

humal.

humal;

ia)

riis;

ib)	piim ja piimatooted;

ic)	mesi ja mesitarudest saadavad tooted;

id)	veise- ja vasikaliha;

ie)	lambaliha;

if)

sealiha;

ig)

kanep .

2. Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimusi ning käesoleva artikli lõigetega 1 ja 4 hõlmatud põllumajandustoodete kvaliteeti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavaid erandeid, et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimuste ja tarbijate uute nõudmistega, võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekitamist tootearendusel.

3. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (27) artikli 26 kohaldamist, võivad lõikes 1 osutatud turustamisstandardid hõlmata ühte või mitut järgmistest nõuetest, mis määratakse kindlaks sektori- või tootepõhiselt ning põhinevad iga sektori eripäral, vajadusel reguleerida turuleviimist ning käesoleva artikli lõikes 5 määratletud tingimustel:

a)	tehnilised mõisted, nimetused ja müüginimetused muude kui artiklis 78 sätestatud sektorite puhul;

a)	tehnilised mõisted, nimetused ja müüginimetused muude kui artiklis 78 sätestatud sektorite puhul;

b)	klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria;

b)	klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria;

c)	liigid, taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp;

c)	liigid, taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp;

d)	esitusviis, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakend, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine, ilma et see piiraks artiklite 92–123 kohaldamist;

d)	esitusviis, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakend, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine, ilma et see piiraks artiklite 92–123 kohaldamist;

e)	kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused ja veesisalduse protsent;

e)	kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused ja veesisalduse protsent;

f)	tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine;

f)	tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine;

g)	tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, ning säästva tootmise arenenud süsteemid;

g)	tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, loomasööda valmistamise tavad ning säästva tootmise arenenud süsteemid;

h)	virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud;

h)	virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud;

i)	kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine, säilitamismeetod ja -temperatuur, ladustamine ja transport;

i)	kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine, säilitamismeetod ja -temperatuur, ladustamine ja transport;

j)	põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu , välja arvatud linnuliha ja võiderasvad ;

j)	põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu;

k)	piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja tegevuste rakendamisega;

k)	piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja tegevuste rakendamisega;

l)	erikasutus;

l)	erikasutus;

m)	tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele või artiklis 78 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist.

m)	tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele või artiklis 78 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist;

ma)	loomade heaolu .

4. Lisaks lõikele 1 võib turustamisstandardeid kohaldada veinisektori suhtes. Kõnealusele sektorile kohaldatakse lõike 3 punkte f, g, h, k ja m.

5. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma, et see piiraks artiklite 84–88 ja IX lisa kohaldamist ning võttes arvesse:

a)	asjaomase toote eripära;

a)	asjaomase toote eripära;

b)	vajadust tagada tingimused toodete turuleviimise hõlbustamiseks;

b)	vajadust tagada tingimused toodete turuleviimise hõlbustamiseks;

tootjate huvi anda teavet toodete omaduste ja põllumajandustootmise eripära kohta ning tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast, pärast seda, kui on eelkõige hinnatud ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, ning tootjale ja lõpptarbijale pakutavaid soodustusi;

d)	meetodeid, mis on kättesaadavad toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks;

d)	meetodeid, mis on kättesaadavad toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks;

e)	rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitused ;

e)	rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitusi ;

f)	vajadust säilitada toodete looduslikud ja peamised omadused ning vältida asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust.

f)	vajadust säilitada toodete looduslikud ja peamised omadused ning vältida asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust.

6. Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja vajadust parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamise kvaliteeti ja sellega seotud majandustingimusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikes 1 osutatud sektorite loetelu. Sellised delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest, tehnilisest arengust või tootearendusest tulenevate tõendatud vajadustega ning nende õigusaktide kohta koostatakse komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse eelkõige tarbijate vajadusi, ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, sealhulgas mõju siseturule ja rahvusvahelisele kaubandusele, ning tootjatele ja lõpptarbijatele pakutavaid soodustusi.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 78

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5h)	Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

Artikkel 78

„Artikkel 78

Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused

1. Peale kohaldatavate turustusstandardite, kui see on asjakohane, kohaldatakse VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi järgmiste sektorite ja toodete suhtes:

a)	veise- ja vasikaliha;

a)	veise- ja vasikaliha;

aa)	lamba- ja talleliha;

vein;

c)	inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted;

c)	inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted;

d)	linnuliha;

d)	linnuliha;

munad;

f)	inimtoiduks ettenähtud võiderasvad; ning

f)	inimtoiduks ettenähtud võiderasvad; ning

g)	oliiviõli ja lauaoliivid.

g)	oliiviõli ja lauaoliivid.

2. VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

2. VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks ja müügiedenduseks , mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele. VII lisas võib sätestada tingimused, mille korral on nimetused või müüginimetused turustamisel või müügiedendusel kaitstud kaubanduslikul eesmärgil ebaseadusliku kasutamise, väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte VII lisas sätestatud mõistete ja müüginimetuste muudatuste, nendest erandite tegemise või nendest vabastamise kohta. Kõnealused delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest või tehnilisest arengust tulenevate tõendatud vajadustega või tootearenduse vajadustega

4. Selleks et tagada, et ettevõtjad ja liikmesriigid saavad ühemõtteliselt ja õigesti aru VII lisas sätestatud mõistetest ja müüginimetustest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nende täpsustamise ja kohaldamise eeskirju.

5. Tarbijate ootustega ja piimatoodete turu arenguga arvestamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte selliste piimatoodete kindlaksmääramiseks, mille puhul märgitakse juhul, kui tegemist ei ole lehmapiimaga, milliselt loomaliigilt see on saadud, ning vajalike eeskirjade kehtestamiseks.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 79a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5i)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 79a

Oliiviõli segamine muude taimeõlidega

1. Oliiviõli segamine muude taimeõlidega on keelatud.

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 227 õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse sanktsioonid ettevõtjatele, kes ei järgi käesoleva artikli lõikes 1 sätestatut.“

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 79b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5j)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 79b

Oliivi- ja oliiviõlisektoris kohaldatavad turustamiseeskirjad

Oliivi- ja oliiviõlisektori eripärade arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega ühtlustatakse lauaoliivide ja oliiviõli turustamiseeskirju.“

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 81 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)	Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida nende territooriumil võib veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui:

a)	asjaomane sort kuulub Vitis vinifera või Vitis Labrusca liiki või

b)	asjaomane sort on Vitis vinifera, Vitis Labrusca liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.“

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 81 – lõige 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

6a)	Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini valmistamiseks istutada, taasistutada või pookida.

„2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini valmistamiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele :

Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui :

a)	asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

a)	asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või asjaomane sort on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

b)	sort ei ole üks järgmistest: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.

b)	sort ei ole üks järgmistest: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid lubada Vitis Labrusca või nimetatud lõigu punkti b kohaste sortide taasistutamist olemasolevates ajaloolistes viinamarjaistandustes, kui olemasolev kasvuala selle tagajärjel ei suurene.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.“

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 90a – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	isotoopide analüüside andmepanga loomine, mis aitaks liikmesriikide kogutud proovide põhjal avastada pettust;

a)	isotoopide analüüside andmepanga loomine või säilitamine , mis aitaks liikmesriikide kogutud proovide põhjal avastada pettust;

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 92 – lõige 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

8a)	Artikli 92 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse VII lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.

„1. Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse ainult VII lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.“

Muudatusettepanek 235/rev

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)	„päritolunimetus“ – nimetus , mida kasutatakse artikli 92 lõikes 1 osutatud toote kindlaksmääramiseks :

a)	„päritolunimetus“ – piirkonna, koha või põhjendatud erandjuhtudel riigi nimi , mida kasutatakse artikli 92 lõikes 1 osutatud toote nimetamiseks ;

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)	toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja vajaduse korral inimteguritest;

i)	toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle looduslikest ja inimteguritest;

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)	toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

välja jäetud

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

va)	see ei ole „alkoholitustatud“, nagu on osutatud VII lisa II osa punktides 18 ja 19.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 94 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10)	Artikli 94 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Taotlused nimetuste kaitsmiseks päritolunimetuste või geograafiliste tähistena peavad hõlmama:“.

Muudatusettepanek 236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 94

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

10a)	Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

Artikkel 94

„Artikkel 94

Kaitsetaotlused

1. Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, milles sisaldub :

1. Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama järgmist :

a)	kaitstav nimetus

a)	kaitstav nimetus;

b)	taotleja nimi ja aadress;

b)	taotleja nimi ja aadress;

c)	lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning

c)	lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning

d)	koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

d)	koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

2. Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud isikutel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähisega seonduvaid tootmistingimusi. Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:

a)	kaitstavat nimetust;

a)	kaitstavat nimetust;

b)	veini või veinide kirjeldust:

b)	veini või veinide kirjeldust:

i)	päritolunimetusega seonduvate põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;

i)	päritolunimetusega seonduvate põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;

ii)	geograafilise tähisega seonduvate põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;

ii)	geograafilise tähisega seonduvate põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;

c)	kui see on kohaldatav, veini või veinide valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini või veinide valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;

c)	kui see on kohaldatav, veini või veinide valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini või veinide valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;

d)	asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;

d)	asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;

e)	maksimaalset saagikust hektari kohta;

e)	maksimaalset saagikust hektari kohta;

f)	andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on saadud;

f)	andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on saadud;

g)	üksikasju, mis kinnitavad seost , millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast punkti b alapunktis i;

g)	üksikasju, mis kinnitavad järgmisi seoseid:

i)	kaitstud päritolunimetuse puhul: toote kvaliteedi või omaduste ning geograafilise keskkonna ja osutatud geograafilise keskkonna looduslikke tingimusi ja inimtegevust puudutavate üksikasjade vaheline seos , millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i;

ii)	kaitstud geograafilise tähise puhul: toote teatava kvaliteedi, maine või muude omaduste ning geograafilise piirkonna vaheline seos, millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti b alapunktis i;

ga)	kui see on kohaldatav, selle panust kestlikku arengusse;

liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja vastama liidu õigusele;

i)	tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organisatsioonide nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded .

i)	tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organisatsioonide nime ja aadressi ning nende konkreetseid ülesandeid .

3. Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal.

3. Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal.“

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 96 – lõige 5 – lõigud 1 a ja 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10b)

Artikli 96 lõikesse 5 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt komisjonile esitatavale kaitsetaotlusele lisab liikmesriik deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et taotleja esitatud taotlus vastab tema arvates käesolevas jaos osutatud kaitsetingimustele ja artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument on tootespetsifikaadi tõepärane kokkuvõte“.

Liikmesriigid teatavad komisjonile riikliku menetluse käigus esitatud vastuvõetavatest vastuväidetest.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 96 – lõige 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et peatada artikli 97 lõikes 2 osutatud taotluse kontrollimine, kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on otsustanud seoses sellise kaitsetaotluse vastuvõtmisega, mille kohta liikmesriik on leidnud, et tingimused riiklikus eelmenetluses on täidetud vastavalt lõikele 5.	välja jäetud
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 97 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon kontrollib kaitsetaotlusi, mis ta saab vastavalt artiklile 94 ja artikli 96 lõikele 5. Ta kontrollib taotlusi, et teha kindlaks ilmsed vead ning võtab arvesse asjaomase liikmesriigi riikliku eelmenetluse tulemust.	Komisjon kontrollib kaitsetaotlusi, mis ta saab vastavalt artiklile 94 ja artikli 96 lõikele 5. Ta kontrollib taotlusi, et teha kindlaks ilmsed vead, ning võtab arvesse asjaomase liikmesriigi riikliku eelmenetluse tulemust. Kontrollimisel keskendutakse artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendile.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 103 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14)	Artiklisse 103 lisatakse lõige 4:

välja jäetud

„4. Lõikes 2 osutatud kaitset tuleb kohaldada ka selliste kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida liidus müüakse e-kaubanduse kaudu.“

Muudatusettepanek 263/rev

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 103

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

14a)	Artikkel 103 asendatakse järgmisega:

Artikkel 103

„Artikkel 103

Kaitse

1. Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilint tähist võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2. Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetust kasutavat veini kaitstakse:

a)	kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

a)	kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i)	sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile või

i)	sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile või

ii)	kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine;

ii)	kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine , nõrgestamine või kahjustamine, sealhulgas juhul, kui registreeritud nimetusega tähistatud ainet kasutatakse koostisainena ;

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud, või sellele on lisatud väljend „stiilis“, „tüüpi“, „meetodil“, „valmistatud nagu“, „imitatsioon“, „maitsega“, „nagu“ või muu samalaadne väljend;

muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase veinitoote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

d)	mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

d)	mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta;

da)	mis tahes kaitstud nimetusega täielikult või osaliselt sarnase või sellega seoses täielikult või osaliselt segadust tekitada võiva domeeninime pahauskse lisamise eest.

3. Kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimetusteks artikli 101 lõike 1 tähenduses.

3a. Lõikes 2 osutatud kaitset kohaldatakse ka selliste kaupade suhtes, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida müüakse liidus e-kaubanduskanalite kaudu.

3b. Kui kaitstud päritolunimetusega veini geograafilist ala hõlmab mõni teine kaitstud päritolunimetus, mille geograafiline ala on laiem, võib liikmesriik määrata kindlaks tingimused, mille alusel võib kõnealuse veini puhul kasutada seda teist kaitstud päritolunimetust. Need tingimused peavad sisalduma asjakohase veini tootespetsifikaadis.“

Muudatusettepanek 237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 105

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

14b)	Artikkel 105 asendatakse järgmisega:

Artikkel 105

„Artikkel 105

Tootespetsifikaatide muutmine

Artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või piiritleda uuesti artikli 94 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

1. Artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või piiritleda uuesti artikli 94 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

1a. Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele: muudatused, mille korral on vaja kohaldada vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil („liidu muudatus“) ja muudatused, millega tegeletakse liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil („standardmuudatus“).

Muudatust loetakse liidu muudatuseks, kui:

a)	see hõlmab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetuse muutmist;

b)	see seisneb VII lisa II osas osutatud viinamarjasaaduste kategooria muutmises, kustutamises või lisamises;

c)	see võib kaotada artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või punkti b alapunktis i osutatud seose;

d)	see sisaldab täiendavaid piiranguid toote turustamisele.

Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu muudatuste taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas asjaomases kolmandas riigis päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitsmise suhtes kohaldatava õigusega.

Kõiki muid muudatusi loetakse standardmuudatusteks.

1b. Ajutine muudatus on standardmuudatus, mis puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

1c. Muudatuse puhul tootmistingimustes, mis on seotud viinapuudega, mis on ette nähtud kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks, jääb olemasolevate viinapuude suhtes kehtima õigus toota kaitstud päritolunimetusega toodet tootespetsifikaadis täpsustatud ajavahemiku jooksul ja hiljemalt ajani, mil nad välja juuritakse.“

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 105a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14c)	Lisatakse järgmine artikkel:

Artikkel 105a

Liidu tasandi muudatused

1. Tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotluse puhul tuleb järgida mutatis mutandis artiklites 94 ja 96–99 sätestatud korda. Tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotlus on vastuvõetav, kui see on esitatud kooskõlas artikliga 105 ning see on täielik, ammendav ja nõuetekohaselt koostatud. Kui komisjon kiidab tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuste heakskiitmise taotluse heaks, puudutab see üksnes taotluses esitatud muudatusi.

2. Kui komisjon leiab artikli 97 lõike 2 alusel tehtud kontrolli tulemusel, et artikli 97 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta liidu tasandi muudatuse taotluse Euroopa Liidu Teatajas. Muudatuse lõplik heakskiitmisotsus võetakse vastu ilma artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust kohaldamata, välja arvatud juhul, kui on esitatud vastuvõetav vastuväide või muudatuse taotlus on tagasi lükatud; sellisel juhul kohaldatakse artikli 99 teist lõiku.

3. Kui taotlus on vastuvõetamatu, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest.

4. Liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotlus peab sisaldama ainult liidu tasandi muudatusi. Kui liidu tasandi muudatuse taotlus sisaldab ka standard- või ajutisi muudatusi, kohaldatakse liidu tasandi muudatuse menetlust ainult liidu tasandi muudatuste suhtes. Standard- ja ajutiste muudatuste taotlust käsitatakse sellisena, nagu ei oleks seda esitatud.

5. Muudatuste taotluse hindamisel keskendub komisjon taotletud muudatustele.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 105b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14d)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 105b

Standardmuudatused

1. Standardmuudatused kiidavad heaks ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud.

Tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud. Taotlejad peavad täitma artiklis 95 sätestatud tingimusi. Kui tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise taotlust ei ole esitanud taotleja, kes esitas tootespetsifikaadiga seotud nimetuse või nimetuste kaitsmise taotluse, annab liikmesriik kõnealusele taotlejale, kui see veel eksisteerib, võimaluse taotlust kommenteerida.

Standardmuudatuse taotlus peab sisaldama standardmuudatuste kirjeldust, kokkuvõtet muudatuste vajaduse põhjustest ja näitama, et taotletavaid muudatusi saab pidada standardmuudatuseks vastavalt artiklile 105.

2. Kui liikmesriik leiab, et tingimused on täidetud, võib ta standardmuudatuse heaks kiita ja avaldada. Heakskiitmissotsus peab sisaldama muudetud konsolideeritud koonddokumenti, kui see on asjakohane, ja muudetud konsolideeritud tootespetsifikaati.

Standardmuudatus hakkab liikmesriigis kehtima pärast selle avaldamist. Liikmesriik peab standardmuudatused komisjonile teatama hiljemalt üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva.

3. Otsused, millega kiidetakse heaks kolmandatest riikidest pärit viinamarjasaadusi puudutavad standardmuudatused, võetakse vastu asjaomases kolmandas riigis kehtiva süsteemi kohaselt ja need edastab üksiktootja või õigustatud huvi omav tootjarühm kas otse komisjonile või kõnealuse kolmanda riigi ametiasutuste kaudu hiljemalt üks kuu pärast nende avaldamist.

4. Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, viivad liikmesriigid standardmuudatuse menetluse läbi eraldi ja vastavalt sellele alale, mis asub nende territooriumil. Standardmuudatus hakkab kehtima siis, kui hakatakse kohaldama viimase riigi heakskiitmisotsust. Viimane liikmesriik, kes standardmuudatuse heaks kiidab, saadab selle komisjonile hiljemalt üks kuu pärast kuupäeva, mil tema standardmuudatuse heakskiitmisotsus avaldati.

Kui üks või mitu asjaomast liikmesriiki ei võta esimeses lõigus osutatud riiklikku heakskiitmisotsust vastu, võib mis tahes liikmesriik esitada taotluse vastavalt liidu tasandi muudatuse menetlusele. See reegel kehtib mutatis mutandis ka siis, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.“

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 105c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14e)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 105c

Ajutised muudatused

1. Ajutised muudatused kiidavad heaks ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud. Muudatused tuleb komisjonile teatada koos ajutise muudatuse põhjendusega mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva. Ajutist muudatust hakatakse liikmesriigis kohaldama pärast selle avaldamist.

2. Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, kohaldatakse ajutise muudatuse menetlust liikmesriikides eraldi ja vastavalt alale, mis liikmesriigi territooriumil asub. Ajutised muudatused hakkavad kehtima alles siis, kui hakatakse kohaldama viimase riigi heakskiitmisotsust. Liikmesriik, kes kiidab ajutise muudatuse heaks viimasena, teatab sellest komisjonile mitte hiljem kui üks kuu pärast heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva. See reegel kehtib mutatis mutandis ja seda ka juhul, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.

3. Kolmandast riigist pärit viinamarjasaadusi puudutavate ajutiste muudatuste teabe peab komisjonile koos ajutise muudatuse põhjendusega edastama kas vahetult või vastava kolmanda riigi ametiasutuste kaudu üksiktootja või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi ning seda mitte hiljem kui üks kuu pärast muudatuste heakskiitmist.

4. Komisjon avaldab need muudatused kolme kuu jooksul alates päevast, mil ta saab liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi üksiktootjalt või tootjate rühmalt teate kätte. Ajutist muudatust hakatakse liidu territooriumil kohaldama siis, kui komisjon on selle avaldanud.“

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 106

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)	Artikkel 106 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Artikkel 106

Tühistamine

Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusaktid, millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:

a)	kui asjaomasele tootespetsifikaadile vastavus ei ole enam tagatud;

b)	kui vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodet turule viidud;

c)	kui artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja deklareerib, et ta ei soovi enam päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset säilitada.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 106

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

15a)	Artikkel 106 asendatakse järgmisega:

Artikkel 106

„Artikkel 106

Tühistamine

Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusakti , millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusaktid , millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:

a)	kui asjaomasele tootespetsifikaadile vastavus ei ole enam tagatud;

b)	kui vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole päritolunimetuse või geograafilise tähisega toodet turule viidud;

c)	kui artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja annab teada, et ta ei soovi enam päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset säilitada.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1a. Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriigi või kolmanda riigi asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse põhjustest.

1b. Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult sõltuv.“

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 106a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15b)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 106a

Ajutine märgistus ja esitusviis

Pärast seda, kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus on komisjonile saadetud, võib tootja seda märgistusel ja esitusviisis näidata ning kasutada riiklike logosid ja tunnuseid vastavalt liidu õigusele ja eeskätt määrusele (EL) nr 1169/2011.

Kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist näitavat liidu sümboolikat, liidu väljendit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ ja liidu lühendeid „KPN“ või „KGT“ võib märgistusel kasutada ainult pärast päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kaitse andmise otsuse avaldamist.

Kui taotlus lükatakse tagasi, võib esimese lõigu kohaselt märgistatud viinamarjasaadust turustada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.“

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 107a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15c)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 107a

Tootespetsifikaadi kohaldamine veinist valmistatud piiritusjooke tootvates piirkondades

Liikmesriigid võivad kohaldada artikli 94 lõike 2 kohast tootespetsifikaati piirkondade suhtes, kus toodetakse veini, millest saab toota veinist valmistatud piiritusjooke, millel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisaga registreeritud geograafiline tähis.“

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 116a – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liidus kontrollib tootespetsifikaatide iga-aastast järgimist tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt kas lõikes 2 osutatud pädev asutus või üks või mitu volitatud isikut määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 5 tähenduses, kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas kõnealuse määruse II jaotise III peatükis kehtestatud kriteeriumidega.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 116a – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Lõikes 3 osutatud kontrolli hulka kuulub halduskontroll ja kohapealne kontroll. Kontrolli puhul võib piirduda halduskontrolliga, kui see on turvaline ja tagab täieliku vastavuse tootespetsifikaadis sätestatud nõuetele ja tingimustele.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 116a – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3b. Et kontrollida spetsifikaadile vastavust, võivad lõikes 3 osutatud pädevad asutused või kontrolliasutused kontrollida teises liikmesriigis asutatud ettevõtjaid, kuivõrd need on kaasatud nende territooriumil registreeritud kaitstud päritolunimetusega toote müügiks ettevalmistamisse. Võttes arvesse seda, mil määral saavad lõikes 3 osutatud kontrolliasutused ettevõtjaid ja nende tooteid varasemate kontrollide tulemuste põhjal usaldada, võivad nad tootespetsifikaatide kontrollimisel keskenduda peamistele aspektidele, mis on enne kindlaks määratud ja millele on juhitud asjaomaste ettevõtjate tähelepanu.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 119 – lõiked 1 ja 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)	Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

välja jäetud

a)	lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15, 16, 18 ja 19 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:“;

b)	lisatakse lõige 4: „4. Liikmesriigid võtavad meetmed selle tagamiseks, et lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva määruse sätetega, ei lasta turule või kui need on juba turule lastud, siis kutsutakse need turult tagasi.“

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 119

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

18a)	Artikkel 119 asendatakse järgmisega:

Artikkel 119

„Artikkel 119

Kohustuslikud elemendid

1. Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

1. Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 , 16, 18 ja 19 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

a)	viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;

a)	viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;

b)	kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:

b)	kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:

i)	termin „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ ning

i)	termin „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“

ii)	kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;

ning ii) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;

c)	tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

c)	tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

d)	märge lähtekoha kohta;

d)	märge lähtekoha kohta;

e)	märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

e)	märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

f)	imporditud veinide puhul märge importija kohta ning

f)	imporditud veinide puhul märge importija kohta;

g)	vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

g)	vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta;

ga)	toitumisalane teave, mille sisu võib piirata ainult energeetilise väärtusega, ning

gb)	koostisosade loetelu.

2. Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.

3. Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ jätta välja järgmistel juhtudel:

a)	kui etiketil on artikli 112 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus vastavalt artikli 94 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadile;

a)	kui etiketil on artikli 112 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus vastavalt artikli 94 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadile;

b)	komisjoni poolt artikli 227 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega määratletavatel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga.

b)	komisjoni poolt artikli 227 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega määratletavatel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga.

3a. Et tagada lõike 1 punkti g a ühetaoline kohaldamine, kohaldatakse energeetilise väärtuse suhtes järgmisi nõudeid:

a)	see esitatakse numbrite ja sõnadega või sümbolitega ning eelkõige sümboliga (E) energia kohta;

b)	see arvutatakse määruse (EL) nr 1169/2011 XIV lisas loetletud ümberarvestuskoefitsientide alusel;

seda väljendatakse keskmise väärtusena kilokalorites (kcal), mille aluseks on

i)	tootja analüüs veini kohta või

ii)	arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi, mille aluseks on tüüpiliste ja iseloomulike veinide keskmised väärtused;

d)	seda väljendatakse 100 ml kohta. Lisaks võib seda väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava tarbimisühiku kohta, tingimusel et tarbimisühiku suurus on etiketil kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud.

3b. Erandina lõike 1 punktist g b võib koostisosade loetelu esitada ka muul viisil kui pudelile või muule mahutile kleebitud etiketiga, tingimusel et etiketil oleks sellega selge ja otsene seos. Koostisosade loetelu ei tohi esitada koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk.

3c. Liikmesriigid võtavad meetmed selle tagamiseks, et lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva määruse sätetega, ei lasta turule või kui need on juba turule lastud, kõrvaldatakse need turult.

3d. Ettevõtjad, kes soovivad veinitoodete kalorikoguse alates turustusaastast, mis algab enne käesoleva määruse jõustumist, vabatahtlikult tarbijatele teada anda, kohaldavad tervikuna artiklit 119.“

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 120 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19a)

Lisatakse järgmine punkt:

„fa)	viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisega seotud tingimused“;

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 122 – lõige 1 – punktid b, c ja d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)	Artikli 122 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

välja jäetud

a)	punkti b alapunkt ii jäetakse välja;

punkti c lisatakse alapunkt iii:

„iii)

ettevõtete nimetused ja nende kasutustingimused;“

punkti d alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	teatavate pudelikujude ja -korkide kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;“

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 122

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

20 a)

Artikkel 122 asendatakse järgmisega:

Artikkel 122

„Artikkel 122

Delegeeritud volitused

1. Selleks et võtta arvesse veinisektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade ja piirangute kohta seoses:

a)	esitusviisiga ja muude kui käesoleva jaoga ettenähtud märgistuse andmete kasutamisega;

a)	esitusviisiga ja muude kui käesoleva jaoga ettenähtud märgistuse andmete kasutamisega;

b)	kohustuslike elementidega, millega on hõlmatud:

b)	kohustuslike elementidega, millega on hõlmatud:

i)	kohustuslike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

i)	kohustuslike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

ii)	ettevõtete nimetused ja nende kasutustingimused;

iii)	sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses kohustuslike elementidega;

iii)	sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses kohustuslike elementidega;

iv)	sätted, millega lubatakse kehtestada täiendavad erandid lisaks artikli 119 lõikes 2 osutatutele seoses viinamarjasaaduste kategooriale viitamise väljajätmisega , ning

iv)	sätted, millega lubatakse kehtestada täiendavad erandid lisaks artikli 119 lõikes 2 osutatutele seoses viinamarjasaaduste kategooriale viitamise väljajätmisega;

v)	keelte kasutamise sätted;

v)	keelte kasutamise sätted; ning

v a)	artikli 119 lõike 1 punktiga g b seotud sätted;

c)	vabatahtlike elementidega, millega on hõlmatud:

c)	vabatahtlike elementidega, millega on hõlmatud:

i)	vabatahtlike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

i)	vabatahtlike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

ii)	sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses vabatahtlike elementidega;

ii)	sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses vabatahtlike elementidega;

ii a)

ettevõttega seotud mõisted ja nende kasutustingimused;

d)	esitusviisiga, millega on hõlmatud:

d)	esitusviisiga, millega on hõlmatud:

i)	teatavate pudelikujude kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;

i)	teatavate pudelikujude ja -korkide kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;

ii)	vahuveinipudeli-tüüpi pudelite ja -korkide kasutustingimused;

ii)	vahuveinipudeli-tüüpi pudelite ja -korkide kasutustingimused;

iii)	sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses esitusviisiga;

iii)	sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses esitusviisiga;

iv)	keelte kasutamise sätted.

iv)	keelte kasutamise sätted.

Komisjon võtab punkti b alapunktis v a osutatud delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt 18 kuud pärast … [käesoleva (muutva) määruse jõustumise kuupäev].

2. Selleks et tagada ettevõtjate õiguspäraste huvide kaitse, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eeskirju seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide ajutise märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele.

3. Selleks et vältida ettevõtjate kahjustamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üleminekusätteid veinide kohta, mis on viidud turule ja märgistatud kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjakohaste eeskirjadega.

4. Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kaubanduse eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid käesolevast jaost seoses eksporditavate toodetega, kui asjaomase kolmanda riigi õigus seda nõuab.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 125 – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

ba)	Artikli 125 pealkiri asendatakse järgmisega:

Suhkrusektori kokkulepped

„Suhkrupeedi- ja suhkruroosektori kokkulepped“

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 126 – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

bb)	Artikli 126 pealkiri asendatakse järgmisega:

Hinnaaruandlus suhkruturul

„Hinnaaruandlus turgudel“

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 126 – lõik 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

bc)	Artikli 126 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse suhkruturu hindade aruandlussüsteem, mis hõlmab turu hinnatasemete avaldamiskorda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimeses lõigus osutatud süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Kõnealust teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

„Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühelt poolt suhkrupeedi- ja suhkrurooturu ning teiselt poolt suhkru- ja etanoolituru hindade aruandlussüsteem, mis hõlmab turu hinnatasemete avaldamiskorda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimeses lõigus osutatud süsteem põhineb suhkrut või etanooli tootvate ettevõtjate või teiste suhkru- või etanoolikaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Kõnealust teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.“

Muudatusettepanek 269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 148

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22a)	Artikkel 148 asendatakse järgmisega:

Artikkel 148

„Artikkel 148

Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris

1. Kui liikmesriik otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, peab selline leping ja/või lepingu pakkumus vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.

1. Kui liikmesriik otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad tegema kirjaliku pakkumise lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, peab selline leping ja/või lepingu pakkumine vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Kui liikmesriik otsustab, et toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb poolte vahel sõlmida kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb kirjalik leping sõlmida, kui piima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „koguja“ ettevõtjat, kes transpordib toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.

1a. Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit nõuda, et iga toorpiima tarne kohta toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga toorpiima tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.

2. Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:

a)	sõlmitakse või tehakse enne tarnimist;

a)	sõlmitakse või tehakse enne tarnimist;

b)	on kirjalik ning

b)	on kirjalik ning

c)	hõlmab eelkõige järgmist:

c)	hõlmab eelkõige järgmist:

i)	tarne eest makstav hind:

i)	tarne eest makstav hind:

—	mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või

—	mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või

—	mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist;

—

mille arvutamiseks ühendatakse lepingus sätestatud eri tegurid, mis hõlmavad asjakohaseid ja lihtsasti mõistetavaid näitajaid ning majandusnäitajaid, lõpphinna arvutamise meetodiga, mis põhineb turutingimuste muutumist kajastavatel asjaomastel kergesti juurdepääsetavatel ja arusaadavatel tootmis- ja turustuskulude näitajatel ja tarnitavatel kogustel ning mille läbiviimisel neid kasutatakse, ja tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist.

Selleks võivad liikmesriigid, kes on otsustanud kohaldada lõiget 1, määrata näitajad kindlaks objektiivsete kriteeriumide ning tootmis- ja toiduahela kohta tehtud uuringute alusel, et need saaks kindlaks teha igal ajal,

ii)	toorpiima kogus, mida võidakse tarnida ja/või tarnitakse ja selliste tarnete ajakava;

ii)	toorpiima kogus, mida võib või tuleb tarnida ja selliste tarnete ajakava . Ei tohi sätestada karistusklausleid kohustuste täitmata jätmise eest asjaomasel kuul ;

iii)	lepingu kestus, mis võib olla määratletud kas kindla tähtajaga või olla tähtajatu koos lepingu lõpetamist käsitlevate sätetega;

iv)	üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

iii)	lepingu kestus, mis võib olla määratletud kas kindla tähtajaga või olla tähtajatu koos lepingu lõpetamist käsitlevate sätetega;

iv)	üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

v)	toorpiima kogumise või kohaletoimetamise kord ning

v)	toorpiima kogumise või kohaletoimetamise kord ning

vi)	vääramatu jõu puhul kohaldatavad eeskirjad.

vi)	vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

3. Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping ja/või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib toorpiima ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.

4. Põllumajandustootjate, kogujate või toorpiima töötlejate sõlmitud toorpiima tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mitut järgmist võimalust:

a)	kui liikmesriik otsustab teha toorpiima tarnimiseks kirjaliku lepingu sõlmimise kohustuslikuks vastavalt lõikele 1, võib ta kehtestada:

a)	kui liikmesriik otsustab teha toorpiima tarnimiseks kirjaliku lepingu sõlmimise kohustuslikuks vastavalt lõikele 1, võib ta kehtestada:

i)	poolte kohustuse leppida omavahelises suhtes kokku teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna;

i)	poolte kohustuse leppida omavahelises suhtes kokku teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna;

ii)	lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse üksnes põllumajandustootja ja toorpiima esmaostja vaheliste kirjalike lepingute puhul; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

ii)	lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse üksnes põllumajandustootja ja toorpiima esmaostja vaheliste kirjalike lepingute puhul; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

kui liikmesriik otsustab, et toorpiima esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumuse, võib ta sätestada, et pakkumus peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

kui liikmesriik otsustab, et toorpiima esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumise, võib ta sätestada, et pakkumine peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

Teise lõigu kohaldamine ei piira põllumajandustootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, juhul kui ta teeb seda kirjalikult. Sel puhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 2 punktis c osutatut.

5. Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni nende kohaldamisest.

6. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 149

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22b)	Artikkel 149 asendatakse järgmisega:

Artikkel 149

„Artikkel 149

Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks piima- ja piimatootesektoris

1. Artikli 161 lõike 1 kohaselt tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioon võib pidada tema liikmeks olevate põllumajandustootjate nimel kogu või osa nende ühistoodangu osas läbirääkimisi lepingute üle, mis käsitlevad toorpiima tarnimist põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale või artikli 148 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses kogujale.

2. Tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

a)	olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;

a)	olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;

b)	olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühistoodangu jaoks sama või mitte;

b)	olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühistoodangu jaoks sama või mitte;

c)	tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

c)	tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)	selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 3,5 % liidu kogutoodangust;

i)	selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 4,5 % liidu kogutoodangust;

ii)	selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust ning

ii)	selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust ning

iii)	selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;

iii)	selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;

tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;

e)	tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

e)	tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

f)	tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogusest.

f)	tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogusest.

3. Olenemata lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustest võib tootjaorganisatsioon pidada lõike 1 kohaselt läbirääkimisi, kui selle tootjaorganisatsiooni läbiräägitav toorpiima kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % kõnealuse liikmesriigi kogutoodangust.

4. Käesoleva artikli viited tootjaorganisatsioonidele hõlmavad tootjaorganisatsioonide liite.

5. Lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidus ja liikmesriikides toodetud toorpiima kogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.

6. Erandina lõike 2 punktist c ja lõikest 3, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud pädev asutus üksikjuhtumil otsustada, et tootjaorganisatsiooni peetavaid konkreetseid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi säilitamiseks või selleks, et ära hoida VKEdest toorpiima töötlejate tõsist kahjustamist liikmesriigis.

Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi konkurentsiasutus.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.

7. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„riiklik konkurentsiasutus“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (22) artiklis 5 osutatud asutus;

a)	„riiklik konkurentsiasutus“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (22) artiklis 5 osutatud asutus;

b)	„VKE“ – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

b)	„VKE“ – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

8. Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti f ja lõike 6 kohaldamisest.

8. Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti f ja lõike 6 kohaldamisest.“

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 150

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22c)	Artikkel 150 asendatakse järgmisega:

Artikkel 150

„Artikkel 150

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimine

1. Artikli 152 lõike 3 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artikli 157 lõike 3 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimise kohta.

1. Artikli 152 lõike 1 või artikli 161 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artikli 157 lõike 1 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimise kohta.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse tingimusel, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised on eelnevalt sõlminud lepingu. Selline leping sõlmitakse vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajate vahel, kes kasutavad vähemalt kahte kolmandikku toorpiimast, millest toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juustu, ja kui see on asjakohane, vähemalt kahe kolmandiku selle juustu tootjate vahel, kes toodavad vähemalt kaks kolmandikku juustust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse tingimusel, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised on eelnevalt sõlminud lepingu. Selline leping sõlmitakse vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajate vahel, kes kasutavad vähemalt kahte kolmandikku toorpiimast, millest toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juustu, ja kui see on asjakohane, vähemalt kahe kolmandiku selle juustu tootjate või nende esindajate vahel, kes toodavad vähemalt kaks kolmandikku juustust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

3. Lõike 1 kohaldamisel seoses kaitstud geograafilise tähisega juustuga on juustu tootespetsifikaadis märgitud toorpiima geograafiline päritolupiirkond sama kui selle juustu geograafiline piirkond, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c.

4. Lõikes 1 osutatud eeskirjad:

a)	hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia juustu pakkumine nõudlusega kooskõlla;

a)	hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia juustu pakkumine nõudlusega kooskõlla;

b)	on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

b)	on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

c)	võidakse teha siduvaks kõige rohkem kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

c)	võidakse teha siduvaks kõige rohkem viieks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

d)	ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;

d)	ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;

e)	ei puuduta asjaomase juustu esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

e)	ei puuduta asjaomase juustu esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

f)	ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

f)	ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

g)	ei muuda ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

g)	ei muuda ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

h)	ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

h)	ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

i)	aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;

i)	aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;

j)	ei piira artikli 149 kohaldamist.

j)	ei piira artikli 149 kohaldamist.

5. Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

6. Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine, ja juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.

8. Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 151

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22d)	Artikkel 151 asendatakse järgmisega:

Artikkel 151

„Artikkel 151

Piima- ja piimatootesektori kohustuslikud deklaratsioonid

Alates 1. aprillist 2015 deklareerivad toorpiima esmaostjad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused.

Alates 1. aprillist 2015 deklareerivad toorpiima esmaostjad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused ja makstud keskmise hinna. Eristada tuleb mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke tooteid. Kui esmaostja on ühistu, esitatakse keskmine hind artikli 6 punkti c alapunktis v osutatud turustusaasta lõpus.

Keskmise hinna teave on konfidentsiaalne ja pädev asutus tagab, et ühtki keskmist hinda ega ühegi ettevõtja nime ei avaldata.

Käesoleva artikli ja artikli 148 kohaldamisel tähendab mõiste „esmaostja“ ettevõtjat või ettevõtjate rühma, kes ostavad piimatootjatelt piima, et:

a)	seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada või töödelda, sealhulgas lepingu alusel;

a)	seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada või töödelda, sealhulgas lepingu alusel;

b)	müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

b)	müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima koguse.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima koguse ja keskmise hinna .

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste deklaratsioonide sisu, vormi ja esitamise aja ning meetmete kohta, mis on seotud liikmesriikidepoolse teavitamisega vastavalt käesolevale artiklile. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22e)	Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

Artikkel 152

„Artikkel 152

Tootjaorganisatsioonid

1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada tootjaorganisatsioone, mis:

a)	koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;

a)	koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;

b)	on asutatud tootjate algatusel ja tegelevad vähemalt ühe järgmise tegevusega:

b)	on asutatud tootjate algatusel ja tegelevad vähemalt ühe järgmise tegevusega:

i)	ühine töötlemine;

i)	ühine töötlemine;

ii)	ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;

ii)	ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;

iii)	ühine pakendamine, märgistamine või reklaamimine;

iii)	ühine pakendamine, märgistamine või reklaamimine;

iv)	ühine kvaliteedikontrolli korraldamine;

iv)	ühine kvaliteedikontrolli korraldamine;

v)	seadmete või hoidlate ühine kasutamine;

v)	seadmete või hoidlate ühine kasutamine;

vi)	tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;

vi)	tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;

vii)	sisendite ühishanked;

vii)	sisendite ühishanked;

viii)

muu ühine teenuse osutamine mõnel käesoleva lõike punktis c loetletud eesmärgil;

viii)

muu ühine teenuse osutamine mõnel käesoleva lõike punktis c loetletud eesmärgil;

c)	järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

c)	järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

i)	selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudlusele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

i)	selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudlusele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

ii)	pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;

ii)	pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;

iii)	tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;

iii)	tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;

iv)	säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;

iv)	säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;

v)	keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;

v)	keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;

vi)	tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;

vi)	tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;

vii)	kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks;

vii)	kõrvalsaaduste , jääkide ja jäätmete käitlemine ning väärindamine , eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks ning ringluse innustamiseks ;

viii)

loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;

viii)

loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;

ix)	reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;

ix)	reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;

x)	käesoleva määruse artikli 33 lõike 3 punktis d osutatud ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 36 kohaste puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade kohaselt moodustatud ühisfondide juhtimine;

x)	ühisfondide juhtimine;

xi)	futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.

xi)	futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.

1a. Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.

Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:

a)	tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

a)	tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

b)	tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;

b)	tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;

c)	olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;

c)	olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;

d)	tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud toodetega seoses;

d)	tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud toodetega seoses;

e)	tingimusel, et põllumajandustoote suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele.

e)	tingimusel, et põllumajandustoote suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele.

Sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teise lõigu punktis d sätestatud tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades.

1b. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse viiteid tootjaorganisatsioonidele ka viidetena tootjaorganisatsioonide liitudele, mida tunnustatakse vastavalt artikli 156 lõikele 1, kui sellised liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele.

1c. Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutus võib üksikjuhtumil otsustada, et edaspidi tuleb ühte või mitut lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevust muuta, see lõpetada või seda üldse mitte alustada, kui ta leiab, et see on vajalik konkurentsi välistamise vältimiseks või et sellega seatakse ohtu ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmine.

Mitut liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste puhul teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse komisjon, kohaldamata artikli 229 lõikes 2 või lõikes 3 osutatud menetlust.

Liikmesriigi konkurentsiasutus, kes toimib vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, teavitab komisjoni kirjalikult kas enne või viivitamatult pärast esimese ametliku meetme rakendamist ning teatab komisjonile nimetatud otsustest viivitamatult pärast nende vastuvõtmist.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.

2. Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex 22 08 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.

Muudatusettepanek 238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 153

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22f)	Artikkel 153 asendatakse järgmisega:

Artikkel 153

„Artikkel 153

Tootjaorganisatsioonide põhikiri

1. Tootjaorganisatsiooni põhikiri nõuab selle tootjatest liikmetelt eelkõige:

a)	tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

a)	tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

b)	kuulumist toote puhul ainult ühte tootjaorganisatsiooni; sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;

b)	kuulumist toote puhul ainult ühte tootjaorganisatsiooni;

c)	tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist.

c)	tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist.

Sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel esimese lõigu punktist b kõrvale kalduda:

i)	kui tootjaliikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades, või

ii)

kui artikli 152 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon, millesse tootjad juba kuuluvad, on otsustanud demokraatlikult vastavalt lõike 2 punktile c lubada oma tootjaliikmetel olla teise tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed järgmistel tingimustel:

—	tootjaliikmetel on teatav toode, mis on ette nähtud eri kasutusotstarveteks, ning esimene tootjaorganisatsioon, kuhu tootjad juba kuuluvad, ei paku turuväljundeid teiseks kasutusotstarbeks, mille tootjad on oma toote jaoks ette näinud, või

—	tootjaorganisatsiooni tootjaliikmed on lepingute või ühistute liikmesuse kaudu minevikus kohustunud tarnima osa oma toodetest mitmele teisele kokkuostjale ja vähemalt üks neist kokkuostjatest saab tunnustatud tootjaorganisatsiooniks.

2. Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:

a)	lõike 1 punktis a osutatud eeskirjade määratlemise, vastuvõtmise ja muutmise kord;

a)	lõike 1 punktis a osutatud eeskirjade määratlemise, vastuvõtmise ja muutmise kord;

b)	liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist panust;

b)	liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist panust;

c)	eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid;

c)	eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid , samuti tema raamatupidamisaruandeid ja eelarveid ;

d)	karistused põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise panuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;

d)	karistused põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise panuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;

e)	uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, ja eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg, mis ei või olla lühem kui üks aasta;

e)	uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, ja eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg, mis ei või olla lühem kui üks aasta;

f)	organisatsiooni toimimiseks vajalikud raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjad.

f)	organisatsiooni toimimiseks vajalikud raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjad.

2a. Tootjaorganisatsiooni põhikirjas võidakse ka ette näha, et juhul kui tootjaorganisatsioon vastutab oma tootjaliikmete osa või kõigi toodete müügi eest ja kui tootjaliikmed ei anna toodete omandiõigust üle tootjaorganisatsioonile, võivad need tootjaliikmed võtta ühendust ostjatega, välja arvatud küsimustes, mis on seotud kõnealuste toodete hinna või müügimahuga.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide suhtes.

3. Lõikeid 1, 2 ja 2a ei kohaldata piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide suhtes.“

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 154

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22 g)

Artikkel 154 asendatakse järgmisega:

Artikkel 154

„Artikkel 154

Tootjaorganisatsioonide tunnustamine

1. Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:

a)	mis vastab artikli 152 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele;

a)	mis vastab artikli 152 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele;

b)	millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;

b)	millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik . Need sätted ei takista tunnustamast tootjaorganisatsioone, kes tegelevad vähemtähtsa toodangu tootmisega ;

c)	mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnika liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul pakkumise koondamise seisukohast lähtudes;

c)	mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnika liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul pakkumise koondamise seisukohast lähtudes;

d)	millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.

d)	millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.

1a. Liikmesriigid võivad taotluse alusel anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootjaorganisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootjaorganisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustele.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et tootjaorganisatsioone, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

3. Tootjaorganisatsioonide puhul, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018, kuid mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, tühistavad liikmesriigid neile antud tunnustuse hiljemalt 31. detsembril 2020.

4. Liikmesriigid:

a)	teevad otsuse tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

a)	teevad otsuse tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b)	kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad käesolevale peatükile;

b)	kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad käesolevale peatükile;

c)	nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

c)	nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

d)	teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.

d)	teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.“

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 156

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22h)	Artikkel 156 asendatakse järgmisega:

Artikkel 156

„Artikkel 156

Tootjaorganisatsioonide liidud

1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel. Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootjaorganisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone.

1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude algatusel. Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootjaorganisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone.

2. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik taotluse korral tunnustada piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 161 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Muudatusettepanek 239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22i)	Artikkel 157 asendatakse järgmisega:

Artikkel 157

„Artikkel 157

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a)	koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: ühes või mitmes sektoris toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende turustamine;

a)	koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: ühes või mitmes sektoris toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende turustamine;

b)	on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;

b)	on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;

c)	järgivad konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma liikmete ja tarbijate huve, millega võib olla hõlmatud eeskätt üks järgmistest eesmärkidest:

c)	järgivad konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma kõigi liikmete ja tarbijate huve, millega võib olla hõlmatud eeskätt üks järgmistest eesmärkidest:

tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine , sealhulgas avaldades statistika koondandmeid tootmiskulude, hindade, sealhulgas vajaduse korral hinnaindeksite, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil;

i)	tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine järgmiselt:

—	avaldades ja/või jagades statistika koondandmeid tootmiskulude, hindade, sealhulgas vajaduse korral hinnaindeksite, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta ning andmeid tarneahela eri etappides jaotatud marginaalide kohta;

—	analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil;

ii)	tootmispotentsiaali prognoosimine ja avalike turuhindade registreerimine;

ii)	tootmispotentsiaali prognoosimine ja avalike turuhindade registreerimine;

iii)	toodete turuleviimise parema koordineerimise toetamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

iii)	toodete turuleviimise parema koordineerimise toetamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

iv)	potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

iv)	potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

ilma et see piiraks artiklite 148 ja 168 kohaldamist, liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa põllumajandustooteid kokkuostjatele ja/või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi; need tüüplepingud võivad hõlmata kahte või enamat ettevõtjat, kellest igaüks tegutseb tootmis-, töötlemis- või turustusahela erineval tasandil, ja sisaldavad asjakohaseid ja kergesti mõistetavaid näitajaid ja majandusnäitajaid ning lõpphinna arvutamise meetodit, lähtudes asjakohastest tootmiskuludest ja nende arengust ning kasutades neid etalonina, võttes samas arvesse ka tootekategooriaid ja nende erinevaid turuvõimalusi, toodete väärtuse määramise näitajaid, põllumajandustoodete ja toiduainete turgudel täheldatud hindu ja nende varieerumist ning tootespetsifikaatide ülesehituse, kvaliteedi, jälgitavuse ja sisuga seotud kriteeriume;

vi)	toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine, sealhulgas turustusvõimaluste tasemel, ja algatuste arendamine, et tugevdada majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni;

vi)	toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine, sealhulgas turustusvõimaluste tasemel, ja algatuste arendamine, et tugevdada majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni;

vii)

teabe jagamine ja uuringute teostamine, et uuendada, ratsionaliseerida, parandada ja kohandada tootmist ning vajaduse korral töötlemist ja turustamist, et viia tooted rohkem vastavusse turunõuetega ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas eelkõige kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete eripäraga, ning keskkonnakaitsega ;

vii)

viii)

võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite kasutamise piiramiseks, muude lisandite paremaks haldamiseks, tootekvaliteedi säilitamise ning mulla ja vee kaitse tagamiseks, toiduohutuse edendamiseks, eelkõige toodete jälgitavuse kaudu, ning loomade tervishoiu ja heaolu parandamiseks;

viii)

ix)	kõigil tootmisetappidel ja vajaduse korral töötlemis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

ix)	kõigil tootmisetappidel ja vajaduse korral töötlemis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

x)	kõikide meetmete kasutusele võtmine mahepõllumajanduse ning päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitsmiseks, hoidmiseks ja edendamiseks;

x)	kõikide meetmete kasutusele võtmine mahepõllumajanduse ning päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitsmiseks, hoidmiseks ja edendamiseks;

xi)	integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;

xi)	integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;

xii)	toodete tervisliku ja vastutustundliku tarbimise soodustamine siseturul ja/või toodete kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

xii)	toodete tervisliku ja vastutustundliku tarbimise soodustamine siseturul ja/või toodete kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

xiii)

siseturu ja välisturgude toodete tarbimise edendamine ja/või neid puudutava teabe jagamine;

xiii)

siseturu ja välisturgude toodete tarbimise edendamine ja/või neid puudutava teabe jagamine;

xiv)	kõrvalsaaduste käitlemisele ning jäätmete vähendamisele ja käitlemisele kaasa aitamine;

xiv)	kõrvalsaaduste käitlemisele ja nende väärtustamiseks algatuste väljatöötamisele ning jäätmete vähendamisele ja käitlemisele kaasa aitamine;

xv)	artikli 172a tähenduses väärtuse jaotamist käsitlevates standardsätetes kokkuleppimine, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada;

xv)

reeglite kokkuleppimine väärtuse jaotamise kohta tarneahelas osalevate ettevõtjate vahel , sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused jaotada; need reeglid võidakse sätestada artikli 172a tähenduses väärtuse jaotamist käsitlevate standardsätete kujul või sisaldada majandusnäitajaid, nagu asjakohased tootmis- ja turustuskulud ja nende areng, asjaomasel turul või asjaomastel turgudel registreeritud põllumajandustoodete ja toiduainete hinnad ja nende areng ning asjaomaste toodete kogused, koostis, kvaliteet, jälgitavus või respekteerimine, või osutada neile, ning neis võetakse arvesse tootmiskulusid;

xva)	standardsätete kehtestamine põllumajandustootjatele keskkonnakaitse, kliima, loomatervise ja loomade heaolu alaste mittejuriidiliste nõuete täitmisest tulenevate kulude õiglaseks hüvitamiseks, sh nende kulude arvutamise metoodika väljatöötamine;

xvi)	loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks ja juhtimiseks võetavate meetmete rakendamine.

xvi)

loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks , kontrollimiseks ja juhtimiseks võetavate meetmete edendamine ja rakendamine , sealhulgas ühisfondide loomise ja haldamise või nendesse sissemaksete tegemise teel, et maksta põllumajandustootjatele rahalist hüvitist selliste meetmete edendamisest ja rakendamisest tulenevate kulude ja majandusliku kahju eest;

xvia)

ahela eri etappide vaheliste kaubandussuhete läbipaistvusele kaasa aitamine, eeskätt sektori liikmete poolse tehniliste standardite kavandamise, rakendamise ja vastavuse kontrollimise kaudu.

1a. Liikmesriigid võivad taotluse alusel otsustada anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootmisharudevahelisele organisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootmisharudevaheline organisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, lõikes 1 osutatud tingimustele ja, kui see on asjakohane, lõikes 3 osutatud tingimustele.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal otsustada, et artikli 158 lõike 1 punkti c tingimus on täidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide arvu piiramisega piirkondlikul või riiklikul tasandil, kui nii on sätestatud enne 1. jaanuari 2014 kehtinud siseriiklikes eeskirjades ja kui see ei takista siseturu toimimist.

3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid piima- ja piimatootesektoris tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a)	on tunnustamist ametlikult taotlenud ja koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud toorpiima tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: piima- ja piimatootesektori toodete töötlemine või nendega kauplemine, kaasa arvatud turustamine;

b)	on moodustatud kõigi või osa punktis a osutatud esindajate algatusel;

c)	võttes arvesse nende tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tarbijate huve, teostavad liidu ühes või mitmes piirkonnas ühte või enamat järgmistest tegevustest:

tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas avaldades statistilisi andmeid hindade, koguste ja eelnevalt sõlmitud toorpiima tarneid käsitlevate lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

ii)	piima- ja piimatootesektori toodete turuleviimise paremale koordineerimisele kaasaaitamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

iii)	piima- ja piimatoodete tarbimise edendamine ja nende kohta teabe jagamine nii sise- kui välisturgudel;

iv)	potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

v)	liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa toorpiima kokkuostjatele või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi;

vi)	teabe kogumine ja uuringute teostamine, et kohandada tootmist rohkem vastavaks turunõuetele ning tarbijate eelistustele ja ootustele, eelkõige seoses tootekvaliteedi ja keskkonnakaitsega;

vii)

piimasektori tootmispotentsiaali säilitamine ja arendamine, muu hulgas innovatsiooni edendamise ning rakendusuuringute ja arendustegevuse programmide toetamise kaudu, et täielikult ära kasutada piima ja piimatoodete potentsiaali eelkõige selleks, et luua lisandväärtusega tooteid, mis on tarbijale huvipakkuvamad;

viii)

võimaluste otsimine loomatervise toodete kasutamise piiramiseks, muude sisendite haldamise parandamiseks ning toiduohutuse ja loomatervise parandamiseks;

ix)	kõigil tootmis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

x)	mahepõllumajanduse potentsiaali kasutamine ning selle kaitsmine ja edendamine, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähistega kaupade tootmise kaitsmine ja edendamine;

xi)	integreeritud tootmise või muude keskkonnasäästlike tootmismeetodite edendamine.

Muudatusettepanek 240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 158

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22j)	Artikkel 158 asendatakse järgmisega:

Artikkel 158

„Artikkel 158

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

1. Liikmesriigid võivad tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada kõiki sellist tunnustamist taotlevaid organisatsioone, tingimusel et need:

a)	vastavad artiklis 157 sätestatud nõuetele;

a)	vastavad artiklis 157 sätestatud nõuetele;

b)	tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

b)	tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

c)	esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 1 punktis a osutatud majandustegevusest;

c)	esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 1 punktis a osutatud majandustegevusest;

ca)	tagavad artikli 157 lõike 1 punktis a osutatud tarneahela etappide tasakaalustatud esindatuse;

d)	ei tegele ise tootmise, töötlemise või kauplemisega, välja arvatud artiklis 162 sätestatud juhtumitel.

d)	ei tegele ise tootmise, töötlemise või kauplemisega, välja arvatud artiklis 162 sätestatud juhtumitel.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

3. Enne 1. jaanuari 2014 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid, mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, võivad jätkata oma tegevust siseriikliku õiguse kohaselt kuni 1. jaanuarini 2015.

4. Liikmesriigid võivad tunnustada kõikide sektorite tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis olid olemas enne 1. jaanuari 2014, kui neid tunnustati taotluse korral või need loodi õigusaktiga, isegi kui need ei vasta artikli 157 lõike 1 punktis b või artikli 157 lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele.

5. Kui liikmesriigid tunnustavad tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, siis nad:

a)	teevad otsuse tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

a)	teevad otsuse tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b)	kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

b)	kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

c)	nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

c)	nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

d)	lõpetavad tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;

d)	lõpetavad tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;

e)	teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.

e)	teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.“

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 158 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22k)	III peatüki 1 jaole lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 158a

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide liidud

Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevaheliste organisatsioonide liite, mis on asutatud tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide algatusel.

Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootmisharudevaheliste organisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone“.

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 158 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22l)	III peatüki 1 jaole lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 158b

Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid ja nende riikidevahelised liidud ning riikidevahelised tootmisharudevahelised organisatsioonid

1. Käesolevas määruses hõlmavad viited tootjaorganisatsioonidele, tootjaorganisatsioonide liitudele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele ka riikidevahelisi tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide riikidevahelisi liite ja käesoleva artikli alusel tunnustatud riikidevahelisi tootmisharudevahelisi organisatsioone.

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„riikidevaheline tootjaorganisatsioon“ – mis tahes tootjaorganisatsioon, mille liikmeks olevad põllumajanduslikud tootmisettevõtted asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis;

b)	„riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit“ – mis tahes tootjaorganisatsioonide liit, mille liikmeks olevad organisatsioonid asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis;

c)	„riikidevahelised tootmisharudevahelised organisatsioonid“ – kõik tootmisharudevahelised organisatsioonid, mille liikmed tegelevad organisatsiooni tegevusega hõlmatud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega rohkem kui ühes liikmesriigis.

3. Komisjon vastutab riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude ja riikidevaheliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise eest.

Artiklites 154, 156 ja 158 osutatud üldisi tunnustamiseeskirju ning artiklites 161 ja 163 osutatud piima- ja piimatoodete sektori tunnustamiseeskirju kohaldatakse vajalike muudatustega.

4. Liikmesriik, kellel on riikidevahelises tootjaorganisatsioonis või riikidevahelises tootjaorganisatsioonide liidus märkimisväärne arv liikmeid või liikmesorganisatsioone, või kellel on märkimisväärses koguses või väärtuses turustatavat toodangut, või liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootmisharudevahelise organisatsiooni peakorter, ning ka teised liikmesriigid, kus asuvad kõnealuse organisatsiooni või ühingu liikmed, edastavad komisjonile vajaliku teabe, mis võimaldab tal kontrollida vastavust tunnustamise tingimustele, ning annavad talle kogu vajaliku haldusabi.

5. Komisjon ja lõikes 4 osutatud liikmesriik peavad andma selle liikmesriigi taotlusel, kus sellise organisatsiooni või liidu liikmed asuvad, tema käsutusse kogu vajaliku teabe.“

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 m (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 160

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22m)	Artikkel 160 asendatakse järgmisega:

Artikkel 160

„Artikkel 160

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid

Puu- ja köögiviljasektoris järgivad tootjaorganisatsioonid vähemalt ühte artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii sätestatud eesmärki.

1. Puu- ja köögiviljasektoris järgivad tootjaorganisatsioonid vähemalt ühte artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii sätestatud eesmärki.

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas nõutakse, et selle tootjaliikmed turustaksid kogu oma vastava toodangu tootjaorganisatsiooni kaudu.

1a. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas nõutakse, et selle tootjaliikmed turustaksid kogu oma vastava toodangu tootjaorganisatsiooni kaudu.

Erandina esimesest lõigust, kus tootjaorganisatsioon annab selleks loa oma põhikirjas, võib tootja teha järgmist:

a)	müüa tooteid otse või väljaspool oma põllumajanduslikku ettevõtet tarbijatele nende oma tarbeks;

b)	turustada ise või oma organisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid kogustes, mis on mahu või väärtuse poolest nende organisatsioonis turustatava asjaomase toodangu mahu või väärtusega võrreldes vähetähtsad;

c)	turustada ise või oma tootjaorganisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis nende omaduste või tootjaliikmete toodangu piiratud mahu või väärtuse tõttu ei kuulu tavaliselt tootjaorganisatsiooni äritegevuse alla.

2. Toodangu protsent võrrelduna iga tootjaliikme poolt väljaspool tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse või mahuga ei tohi ületada käesoleva määruse artiklis 173 osutatud delegeeritud määruses sätestatud protsenti.

Liikmesriigid võivad siiski määrata madalama protsendi toodangule, mida tootjaliige võib turustada väljaspool tootjaorganisatsiooni, võrrelduna esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga kindlaks määratud protsendiga, kuid see ei tohi olla väiksem kui 10 %.

3. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 hõlmatud toodete puhul või kui tootjaliikmed turustavad oma toodangut oma tootjaorganisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu, ei tohi see protsent toodangust, mida tootjaliikmed turustavad väljaspool tootjaorganisatsiooni, nagu on osutatud lõikes 1 a, ületada käesoleva määruse artiklis 173 osutatud delegeeritud määruses sätestatud protsenti, võrrelduna iga tootjaliikme turustatud toodangu mahu või väärtusega.

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone ja nende liite käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma pädevuse piirides oma liikmete nimel ja huvides.

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone ja nende liite käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma pädevuse piirides oma liikmete nimel ja huvides.“

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 n (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 163

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22n)	Artikkel 163 asendatakse järgmisega:

Artikkel 163

„Artikkel 163

Piima- ja piimatootesektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

1. Liikmesriigid võivad tunnustada piima- ja piimatootesektori tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:

a)	täidavad artikli 157 lõikes 3 osutatud nõudeid;

a)	täidavad artikli 157 lõikes 3 osutatud nõudeid;

b)	tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

b)	tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

c)	esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 3 punktis a osutatud majandustegevusest;

c)	esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 3 punktis a osutatud majandustegevusest;

d)	ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

d)	ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 lõike 3 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

3. Kui liikmesriigid kasutavad võimalust tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, siis nad:

a)	teevad otsuse tootmisharudevahelisele organisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

a)	teevad otsuse tootmisharudevahelisele organisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b)	kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

b)	kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

c)	nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

c)	nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

d)	lõpetavad tunnustamise, kui:

d)	lõpetavad tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;

i)	organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;

ii)	tootmisharudevaheline organisatsioon osaleb mõnes artikli 210 lõikes 4 osutatud kokkuleppes, otsuses või kooskõlastatud tegevuses; selline tunnustamise lõpetamine ei piira mis tahes muude liikmesriigi õiguse kohaste karistuste kohaldamist;

iii)	tootmisharudevaheline organisatsioon ei täida artikli 210 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud teavitamiskohustust;

e)	teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.

e)	teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.“

Muudatusettepanek 241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 o (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 163 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22o)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 163a

Veinisektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada veinisektori toodete riigi või tootmispiirkonna tasandi tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:

a)	koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende turustamine;

b)	vastavad artikli 157 punktides b ja c sätestatud nõuetele.

Liidu õiguse alusel tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul võivad esimese lõigu punktis a osutatud majandustegevuse esindajateks olla ka artiklis 95 osutatud taotlejad.

2. Kui liikmesriigid kasutavad võimalust tunnustada veinisektori tootmisharudevahelisi organisatsioone vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kohaldatakse artiklit 158 mutatis mutandis.“

Muudatusettepanek 242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 p (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 164

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22p)	Artikkel 164 asendatakse järgmisega:

Artikkel 164

„Artikkel 164

Eeskirjade laiendamine

1. Kui liikmesriigi teatavas majanduspiirkonnas või teatavates majanduspiirkondades tegutsevat tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu või tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmise, müügi või töötlemise osas representatiivsena, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes sellesse organisatsiooni või liitu ei kuulu.

2. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab mõiste „majanduspiirkond“ kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused , või liidu õiguse kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul tootespetsifikaadis sätestatud geograafilist ala .

3. Liikmesriigi asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades tegutsevat organisatsiooni või liitu käsitatakse representatiivsena, kui:

a)	see moodustab asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahust:

a)	see moodustab asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahust:

i)	puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul vähemalt 60 % või

i)	puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul vähemalt 60 % või

ii)	muudel juhtudel vähemalt kaks kolmandikku, ning

ii)	muudel juhtudel vähemalt kaks kolmandikku, ning

b)	kui tootjaorganisatsioonide puhul kuulub sellesse rohkem kui 50 % asjaomastest tootjatest.

b)	kui tootjaorganisatsioonide puhul kuulub sellesse rohkem kui 50 % asjaomastest tootjatest.

Kui tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul tekib asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahu kindlaksmääramisel siiski praktilisi raskusi, võib liikmesriik sätestada siseriiklikud eeskirjad esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud representatiivsuse konkreetse taseme kindlaksmääramiseks.

Kui organisatsiooni või organisatsioonide liidu eeskirjade teistele ettevõtjatele laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte majanduspiirkonda, peab organisatsioon või organisatsioonide liit tõendama esimeses lõigus osutatud representatiivsuse miinimumtaset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases majanduspiirkonnas ühendab.

4. Eeskirjadega, mille laiendamist teistele ettevõtjatele võib lõike 1 kohaselt taotleda, täidetakse ühte järgmistest eesmärkidest:

a)	aruandlus toodangu ja turu kohta;

a)	aruandlus toodangu ja turu kohta;

b)	liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;

b)	liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;

c)	liidu eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine;

c)	liidu eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine ning väärtuse jaotamist ja õiglast hüvitist käsitlevate klauslite lisamine ;

ca)

veinisektoris selliste standardlepingute või klauslite koostamine, mis on kooskõlas liidu eeskirjadega ja mis võivad erandina direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõikest 1 sisaldada pikemaid kui 60-päevaseid maksetähtaegu pakendamata veinide ostmiseks mitmeaastaste kirjalike lepingute või veinitootja või -edasimüüja ja selle otseostja vaheliste lepingute alusel, millest saavad mitmeaastased lepingud, tingimusel et nende tähtaegadega seotud klauslite kehtivust on pikendatud enne 31. oktoobrit 2021;

d)	turustamine;

d)	turustamine;

e)	keskkonnakaitse;

e)	keskkonnakaitse;

f)	meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;

f)	meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;

g)	meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;

g)	meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;

h)	toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervisele ohutute kasutusalade uuringud;

h)	toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervisele ohutute kasutusalade uuringud;

i)	uuringud toodete kvaliteedi parandamiseks;

i)	uuringud toodete kvaliteedi parandamiseks;

j)	teadusuuringud, eelkõige seoses viljelusmeetoditega, mis võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite või loomatervishoiutoodete kasutamist ning tagavad mulla kaitse ja keskkonna kaitse või parandamise;

j)	teadusuuringud, eelkõige seoses viljelusmeetoditega, mis võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite või loomatervishoiutoodete kasutamist ning tagavad mulla kaitse ja keskkonna kaitse või parandamise;

k)	pakendamise ja esitusviisi minimaalsete kvaliteediomaduste ja miinimumnormide määratlemine;

k)	pakendamise ja esitlemise miinimumstandardite määratlemine;

l)	sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve;

l)	sertifitseeritud seemne kasutamine toodete puhul, mis ei kuulu määruse (EL) 2018/848 kohaldamisalasse, ja toote kvaliteedi järelevalve;

m)	loomatervis , taimetervis või toiduohutus ;

m)	fütosanitaar- , loomatervise-, toiduohutuse- või keskkonnariskide ennetamine ja juhtimine, eelkõige usaldusfondide loomise või sellistesse fondidesse panustamise teel ;

n)	kõrvalsaaduste majandamine.

n)	kõrvalsaaduste majandamine ja väärtustamine;

na)	tehniliste standardite väljatöötamine, rakendamine ja kontrollimine, mis võimaldab toote omadusi täpselt hinnata.

Kõnealuste eeskirjadega ei tekitata mingit kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele, neil ei ole ühtegi artikli 210 lõikes 4 loetletud mõju ning need ei ole muul moel vastuolus kehtiva liidu õigusega või kehtivate siseriiklike eeskirjadega.

Kõnealused eeskirjad ei piira vajaduse korral määruse (EL) 2018/848 kohaldamist. Nendega ei tekitata mingit kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele ega takistata uute ettevõtjate turule sisenemist , neil ei ole ühtegi artikli 210 lõikes 4 loetletud mõju ning need ei ole muul moel vastuolus kehtiva liidu õigusega või kehtivate siseriiklike eeskirjadega.

4a. Kui komisjon võtab käesoleva määruse artikli 222 kohaselt vastu rakendusakti, millega lubatakse selle määruse artikli 222 lõikes 1 osutatud lepingute ja otsuste suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamata jätmist, võib neid lepinguid ja otsuseid käesoleva artikli tingimustel laiendada.

4b. Kui liikmesriik laiendab lõikes 1 osutatud eeskirju, näeb asjaomane organisatsioon ette proportsionaalsed meetmed, mille eesmärk on tagada laiendamise tõttu kohustuslikeks muudetud lepingute eeskirjade järgimine.

5. Lõikes 1 osutatud eeskirjade laiendamine tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.“

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 q (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 165

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22q)	Artikkel 165 asendatakse järgmisega:

Artikkel 165

„Artikkel 165

Mitteliikmete rahalised osalustasud

Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 164 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud kõnealuste meetmete kohaldamisest otseselt tekkivate kulude katmiseks.

Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 164 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest tegelikult kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud ühe või mitme artikli 164 lõikes 4 osutatud meetme kohaldamisest tekkivate kulude katmiseks. Nende meetmetega seotud põhjalikud eelarved tuleb avalikustada läbipaistval viisil, nii et kõik osalevad ettevõtjad või rühmad, olenemata sellest, kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte, saaksid need läbi vaadata.“

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 r (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 166a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22r)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 166a

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete (v.a juust, vein ja sink) pakkumise reguleerimine

1. Ilma et see piiraks artiklite 150, 167 ja 172 kohaldamist, võivad liikmesriigid käesoleva määruse artikli 152 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete (v.a juustu, veini ja singi) pakkumise reguleerimiseks.

See leping sõlmitakse:

a)	vähemalt kahe kolmandiku asjaomase toote või selle toote tootmiseks kasutatava tooraine tootjate või nende esindajate vahel määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas; ning

b)	vajadusel vähemalt kahe kolmandiku asjaomase põllumajandustoote töötlejate, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku selle toote tootmismahust, või nende esindajate vahel eelnimetatud geograafilises piirkonnas.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui käesoleva lõike punktides a ja/või b osutatud esindatuse tasemeid ei ole võimalik saavutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas või kui viimase kindlaksmääramine kujutab endast praktilisi probleeme, võivad liikmesriigid kehtestada siseriiklikke eeskirju, et määrata kindlaks piisavad esindatuse tasemed ja konsulteerimise korra, et pooled saaksid eelnevalt kokku leppida.

3. Lõikes 1 osutatud eeskirjad:

a)	hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia asjaomase toote pakkumine nõudlusega kooskõlla;

b)	on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

c)	võidakse teha siduvaks kõige rohkem kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel uue taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

d)	ei mõjuta negatiivselt toodetega kauplemist, välja arvatud selliste toodete osas, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;

e)	ei puuduta asjaomase toote esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

f)	ei luba hindade kindlaksmääramist isegi siis, kui hinnad kinnitatakse suunise või soovitusena;

g)	ei tohi muuta ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

h)	ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

i)	aitavad kaasa kvaliteedi säilitamisele (sh seoses tervisega) ja/või asjaomase toote arendamisele.

4. Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

5. Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste järgimine ning juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.

7. Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 3 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“

Muudatusettepanek 243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 s (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 167

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22s)	Artikkel 167 asendatakse järgmisega:

Artikkel 167

„Artikkel 167

Turustamiseeskirjad veinide ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks

1. Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid, eelkõige artikli 157 ja 158 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsustega, kehtestada tarne reguleerimiseks turustamiseeskirju.

1. Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid, eelkõige artikli 163a ja 158 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsustega, kehtestada tarne reguleerimiseks turustamiseeskirju.

Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:

a)	olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

a)	olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

b)	lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

b)	lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

c)	teha kättesaamatuks üldiselt saadaoleva aastakäigu ülemäärast osa;

c)	teha kättesaamatuks üldiselt saadaoleva aastakäigu ülemäärast osa;

d)	luua võimalusi selleks, et keelduda riiklike ja liidu sertifikaatide väljaandmisest, mida on vaja veini ringlusse laskmiseks ja turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega.

d)	luua võimalusi selleks, et keelduda riiklike ja liidu sertifikaatide väljaandmisest, mida on vaja veini ringlusse laskmiseks ja turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega.

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjad tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.“

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 t (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 167a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22t)	II jaotise III peatüki 4. jakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 167a

Turustamiseeskirjad oliiviõli ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks

1. Oliiviõlisektori ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid kehtestada pakkumise reguleerimiseks turustamiseeskirjad.

Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:

a)	olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

b)	lubada hindade kindlaksmääramist isegi siis, kui hinnad kinnitatakse suunise või soovitusena;

c)	teha kättesaamatuks ülemäärast osa saagist, mis muidu oleks saadaval.

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjad tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.“

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 u (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 168

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22u)	Artikkel 168 asendatakse järgmisega:

Artikkel 168

„Artikkel 168

Lepingulised suhted

1. Ilma et see piiraks piima- ja piimatootesektorit käsitleva artikli 148 ja suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab seoses artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektorite põllumajandustoodetega, välja arvatud piim ja piimatooted ning suhkur, et:

a)	iga kõnealuste toodete tarne tema territooriumil tootjalt töötlejale või turustajale peab toimuma osapoolte vahelise kirjaliku lepingu alusel ja/või

a)	iga kõnealuste toodete tarne tema territooriumil tootjalt töötlejale või turustajale peab toimuma osapoolte vahelise kirjaliku lepingu alusel ja/või

b)	esmaostjad peavad tegema kirjaliku lepingu pakkumuse kõnealuste põllumajandustoodete tootjapoolse tarne kohta tema territooriumil, peavad sellised lepingud või lepingu pakkumused vastama käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustele.

b)	esmaostjad peavad tegema kirjaliku lepingu pakkumuse kõnealuste põllumajandustoodete tootjapoolse tarne kohta tema territooriumil, peavad sellised lepingud või lepingu pakkumused vastama käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustele.

1a. Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit artikli 1 lõikes 2 osutatud sektorite, v.a piima- ja piimatoodete- ning suhkrusektori põllumajandustoodetega seoses nõuda, et iga tema toodete tarne kohta töötlejale või turustajale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 4 ja lõike 6 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

2. Kui liikmesriik otsustab, et käesoleva artikliga hõlmatud toodete tarne kohta tootjalt töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb sõlmida kirjalik leping, kui asjaomaseid tooteid tarnitakse ühe või mitme vahendaja kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva artikli kohaselt vastuvõetavad sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist.

3. Lõikes 2 kirjeldatud juhul võivad liikmesriigid luua vahendusmehhanismi selliste juhtude lahendamiseks, kus ei jõuta kokkuleppele lepingu sõlmimises, tagades seeläbi võrdsuse lepingulistes suhetes.

4. Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping või lepingu pakkumus:

a)	sõlmitakse või tehakse enne tarnimist,

a)	sõlmitakse või tehakse enne tarnimist,

b)	sõlmitakse kirjalikult ning

b)	sõlmitakse kirjalikult ning

c)	hõlmab eelkõige järgmist:

c)	hõlmab eelkõige järgmist:

tarne eest makstav hind:— mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või — mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid , tarnitavaid koguseid ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist,

tarne eest makstav hind: — mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või — mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid kergesti juurdepääsetavaid ja arusaadavaid tootmiskulusid ja turutingimusi kajastavaid objektiivseid näitajaid , tarnitavaid koguseid ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist . Selleks sätestavad liikmesriigid , kes on otsustanud lõiget 1 kohaldada, kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringute põhjal näitajad, et need saaks igal hetkel kindlaks määrata.

ii)	toodete, mida võib või tuleb tarnida, kogus ja kvaliteet, ning selliste tarnete ajakava,

ii)	toodete, mida võib või tuleb tarnida, kogus ja kvaliteet, ning selliste tarnete ajakava,

iii)	lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega,

iii)	lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega,

iv)	üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

iv)	üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

v)	põllumajandustoodete kogumise või kohaletoimetamise kord ning

v)	põllumajandustoodete kogumise või kohaletoimetamise kord ning

vi)	vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

vi)	vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

5. Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib asjaomaseid tooteid ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.

6. Tootjate, kogujate, töötlejate või turustajate sõlmitud põllumajandustoote tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad. Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mõlemat järgmist võimalust:

kui liikmesriik otsustab teha kirjaliku lepingu põllumajandustoodete tarnimiseks lõike 1 kohaselt kohustuslikuks, võib ta kehtestada lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse ainult tootja ja põllumajandustoodete esmaostja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu suhtes. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

kui liikmesriik otsustab, et põllumajandustoodete esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt tootjale kirjaliku lepingu pakkumuse, võib ta sätestada, et pakkumus peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

Teise lõigu kohaldamine ei piira tootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, tingimusel et ta teeb seda kirjalikult. Sel juhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 4 punktis c osutatut.

7. Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid tagavad, et kehtestatud sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kohaldavad käesoleva artikli kohaselt võetud meetmeid.

8. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 4 punktide a ja b ning lõike 5 ühetaoliseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 v (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 172 – lõige 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22v)	Artikli 172 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirjade suhtes peavad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse, pärast konsulteerimist geograafilise piirkonna seakasvatajatega, vähemalt kahe kolmandiku selliste singi töötlejatega , kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku sellise singi tootmisest määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas, ning kui liikmesriik peab seda asjakohaseks, vähemalt kahe kolmandiku seakasvatajatega määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

2. „Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirjade suhtes peavad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse, pärast konsulteerimist geograafilise piirkonna seakasvatajatega, vähemalt kahe kolmandiku selliste singi töötlejate või nende esindajatega , kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku sellise singi tootmisest määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas, ning kui liikmesriik peab seda asjakohaseks, vähemalt kahe kolmandiku seakasvatajatega selles punktis osutatud geograafilises piirkonnas“.

Muudatusettepanek 244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 w (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 172a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22w)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 172a

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide väärtuse jaotamine

Ilma et see piiraks mis tahes konkreetsete väärtuse jaotamist käsitlevate sätete kohaldamist suhkrusektoris, võivad põllumajandustootjad, sealhulgas põllumajandustootjate liidud, ja nende esmaostjad ning üks või mitu ettevõtjat, kellest igaüks tegutseb tootmis-, töötlemis- või turustamisahela erineval tasandil, leppida kokku väärtuse jaotamist käsitlevates tingimustes, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada, võttes arvesse tootmiskulusid.“

Muudatusettepanek 245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 x (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 172b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22x)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 172b

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete väärtuse jaotamine

Liidu õiguse kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul võivad artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid võtta vastu eeskirjad väärtuse jaotamise kohta ettevõtjate vahel tootmise ning vajaduse korral töötlemise ja turustamise eri etappides, mille kohta nad võivad erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 taotleda käesoleva määruse artikli 164 lõike 1 alusel laiendamist.

Sellised laiendatud kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:

a)	sisaldada tarbijatele müüdava lõpptoote hinna kindlaksmääramist;

b)	kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa suhtes;

c)	luua ülemäärast tasakaalustamatust kõnealuse sektori väärtusahela eri etappide vahel.“

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 y (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 173 – lõige 1 – punkt b

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22y)	Artikli 173 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

selliste organisatsioonide ja liitude eeskirjade kohta, muude kui tootjaorganisatsioonide põhikirjade kohta, teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjade erinõuete kohta, sealhulgas erandite kohta kohustusest turustada kogu toodang tootjaorganisatsiooni kaudu, millele on osutatud artikli 160 teises lõigus, selliste organisatsioonide ja liitude struktuuri, liikmelisuse aja, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse lõpetamise ning ühinemiste kohta;

„b)

selliste organisatsioonide ja liitude eeskirjade kohta, muude kui tootjaorganisatsioonide põhikirjade kohta, teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjade erinõuete kohta, sealhulgas erandite kohta kohustusest turustada kogu toodang tootjaorganisatsiooni kaudu, millele on osutatud artikli 160 lõike 1 a teises lõigus, määrates kindlaks lõigetes 2 ja 3 osutatud osakaalu ning lõike 1 a kohased tooteliigid, mille kohta neid osakaale kohaldatakse, selliste organisatsioonide ja liitude struktuuri, liikmelisuse aja, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse lõpetamise ning ühinemiste kohta;“

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 z (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 176 – lõige 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22z)	Artikli 176 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Litsentsid kehtivad kogu liidus.

3. „Litsentsid kehtivad kogu liidus. Komisjonile edastatakse igal kuul taotlejaid käsitlev teave, mille liikmesriigid on kogunud sertifikaatide väljastamiseks.“

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 aa (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22aa)

Artikli 182 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„b a)

antud aasta impordi maht soodusmääradega, milles on liit ja kolmandad riigid vabakaubanduslepingute alusel kokku leppinud ületab teatavat taset (edaspidi „tururiski määr“)“.

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ab (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22ab)

Artikli 182 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„bb)	kolmandate riikide mittevastavus liidu fütosanitaar- ning loomade heaolu käsitlevate standarditele“.

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ac (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22ac)

Artikli 182 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordina väljendatuna protsendimäärana vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel.

„Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordina väljendatuna protsendimäärana vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel. Seda määratletakse korrapäraselt ümber, et võtta arvesse Euroopa turu suuruse muutumist. Käivitushinda määratletakse korrapäraselt ümber, et võtta arvesse maailmaturgude ja tootmiskulude muutumist.“

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ad (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22ad)

Artikli 182 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Tururiski määr põhineb soodusmääraga impordil, mida väljendatakse protsendina kaubandusriski kogu tasemest, mis asjaomastes sektorites esineda võib.“

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ac (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 184 – lõige 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

22ae)

Artikli 184 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugune diskrimineerimine, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

„2. Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugune diskrimineerimine, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

a)	meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees“);

a)	meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees“);

b)	meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod“);

b)	meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod“);

c)	meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetod“);

c)	meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetod“);

d)	meetod, mis võimaldab jaotamist paljudele erinevatele ettevõtjatele, sh võttes arvesse asjakohaseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid, näiteks peamisi ILO konventsioone ja mitmepoolseid keskkonnaalaseid kokkuleppeid, milles EL osaleb.“

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 af (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 188a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22af)

III peatükile lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 188a

Kolmandatest riikidest pärit põllumajandustooted ja põllumajanduslikud toiduained

Põllumajandustooteid ja põllumajanduslikke toiduaineid võib kolmandatest riikidest importida ainult juhul, kui need vastavad samaväärsete Euroopa Liidust pärit toodete või nendest valmistatud toodete kohta kehtivatele tootmisstandarditele ja -kohustustele, eelkõige keskkonnakaitse ja tervishoiu valdkonnas. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega rakendatakse impordiga tegelevate ettevõtjate suhtes kohaldatavad vastavuseeskirjad, võttes arvesse kolmandate riikidega sõlmitud vastastikuseid lepinguid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 189

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

23)	Artikkel 189 jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 206

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26a)	Artikkel 206 asendatakse järgmisega:

Artikkel 206

„Artikkel 206

Komisjoni suunised, milles käsitletakse konkurentsieeskirjade kohaldamist põllumajanduses

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 207–210 kõikide ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega.

Selleks et tagada siseturu toimimine ja liidu konkurentsieeskirjade ühetaoline kohaldamine, teevad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel tihedat koostööd.

Selleks et tagada siseturu toimimine ja liidu konkurentsieeskirjade ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine, teevad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel tihedat koostööd ja võimaluse korral kooskõlastavad oma meetmeid .

Lisaks avaldab komisjon vajaduse korral suunised, et abistada riiklikke konkurentsiasutusi ja ettevõtjaid.

Lisaks avaldab komisjon vajaduse korral suunised, et abistada riiklikke konkurentsiasutusi ja ettevõtjaid.“

Muudatusettepanek 246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

IV osa – I peatükk – artikkel 206a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26b)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 206a

Kahjumiga edasimüük

1. Artikli 1 lõikes 2 loetletud sektori põllumajandustooteid ei müüda edasi kahjumiga.

2. Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada erandina lõikest 1 põllumajandustoodete kahjumiga edasimüüki, et vältida toidujäätmete teket.

Võrdsete tingimuste tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades esimeses lõigus osutatud toidujäätmetega seotud erandite kriteeriumid.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel:

„kahjumiga edasimüük“ – põllumajandustoodete müük alla ostu netohinna, kusjuures ostu netohinna all mõistetakse arvel märgitud ostuhinda, millele on liidetud veokulud ja tehingult nõutavad maksud ning millest on maha arvatud proportsionaalne osa kõigist finantssoodustustest, mida tarnija ostjale annab;

b)	„toidujäätmed“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks.“

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 207

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26c)	Artikkel 207 asendatakse järgmisega:

Artikkel 207

„Artikkel 207

Asjaomane turg

Asjaomase turu mõiste võimaldab kindlaks määrata ja määratleda ettevõtjate omavahelise konkurentsi ulatuse, ja selle määravad kaks kumulatiivset mõõdet:

a)	asjaomane tooteturg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „tooteturg“ kõiki tooteid, mis on tarbijate seisukohast toote tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad;

a)	asjaomane tooteturg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „tooteturg“ kõiki tooteid, mis on klientide ja tarbijate seisukohast toote tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad;

asjaomane geograafiline turg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „asjaomane geograafiline turg“ konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kõnealuste toodete pakkumisega.

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 208

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26d)	Artikkel 208 asendatakse järgmisega:

Artikkel 208

„Artikkel 208

Turgu valitsev seisund

Käesoleva peatüki mõistes tähendab mõiste „turgu valitsev seisund“ asjaolu, et ettevõtjal on majanduslik võimsus, mis võimaldab tal takistada toimiva konkurentsi säilimist asjaomasel turul, võimaldades tal tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, klientidest ja lõpuks tarbijatest.

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 210

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26e)	Artikkel 210 asendatakse järgmisega:

Artikkel 210

„Artikkel 210

Tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus

1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mille eesmärk on viljeleda tegevusi , mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c, piima ning piimatoodete sektori puhul artikli 157 lõike 3 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162.

1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks , mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustele vastavaid kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust kohaldatakse ilma, et selleks oleks vaja eelnevat otsust. Samas võivad käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid paluda komisjonilt arvamust nimetatud kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste vastavuse kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkidega. Komisjon vaatab arvamuse saamiseks esitatud taotlused viivitamata läbi ja saadab taotlejale oma arvamuse nelja kuu jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel arvamuse sisu muuta, eelkõige juhul, kui taotleja on esitanud ebaõiget teavet või arvamust kuritarvitanud.

2. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui:

2. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, milles käsitletakse tegevusi, mis erinevad eesmärkidest, mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162 juhul, kui:

a)	selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud ja

a)	selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud ja

b)	komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.

b)	komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.

Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

Kui komisjon leiab, et lõikes 2 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

3. Lõikes 1 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust ei või rakendada enne lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu.

3. Lõikes 2 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust rakendatakse pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu.

4. Igal juhul tunnistatakse liidu eeskirjadega vastuolus olevaks kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, kui need:

4. Igal juhul on liidu eeskirjadega vastuolus kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, kui need:

a)	võivad kaasa tuua liidu turgude mis tahes kujul jaotamise;

a)	võivad kaasa tuua liidu turgude mis tahes kujul jaotamise;

b)	võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist;

b)	võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist;

c)	võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevusega soovitud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vältimatud;

c)	võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevusega soovitud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vältimatud;

d)	sisaldavad hindade või kvootide kindlaksmääramist ;

d)	sisaldavad kohustust kehtestada kindlaksmääratud hindu või mahte ;

e)	võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsist märkimisväärse osa asjaomaseid tooteid.

e)	võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsist märkimisväärse osa asjaomaseid tooteid.

5. Kui komisjon leiab pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata otsuse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.

5. Kui komisjon leiab , et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, või et pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu ei ole lõikes 2 osutatud tingimused täidetud või enam ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata otsuse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 edaspidise kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.

Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 sätestatud erandit.

6. Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamine ka järgmistel lepingu kehtivuse aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne teise liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.

7. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühtseks kohaldamiseks vajalikud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 210a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26f)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 210a

Vertikaalsed kestlikkusega seotud algatused

1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata artikli 1 lõikes 2 osutatud toodetega seotud vertikaalsete kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mille eesmärk on kohaldada keskkonna-, loomatervise või loomade heaolu standardeid, mis on ELi või liikmesriikide õiguse kohastest kohustuslikest standarditest rangemad, tingimusel et nende kasu avalikkusele on suurem, kui ebasoodsad tegurid, mida nad tarbijale kaasa toovad, ning tingimusel, et nendega kehtestatakse üksnes sellised piirangud, mis on nende eesmärgi saavutamiseks hädavajalikud.

2. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata lõikes 1 osutatud kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, tingimusel et:

a)	selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud; ning

b)	komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast nõutud üksikasjade saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.

Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse, kuid ei kohalda artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust.“

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 214a

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26 g)

Artikkel 214a asendatakse järgmisega:

Artikkel 214a

„Artikkel 214a

Riikliku toetuse andmine teatavatele sektoritele Soomes

Kui komisjon annab selleks loa, võib Soome ajavahemikul 2014 – 2020 jätkata riikliku toetuse maksmist, mida ta andis tootjatele 2013 . aastal 1994. aasta ühinemisakti artikli 141 alusel , tingimusel et:

Kui komisjon annab selleks loa, võib Soome ajavahemikul 2021 – 2027 jätkata riikliku toetuse maksmist, mida ta andis tootjatele 2020 . aastal, tingimusel et:

a)	sissetulekutoetus kõnealuse ajavahemiku jooksul järk-järgult väheneb ega ületa 2020. aastal 30 % 2013. aastal antavast summast; ning

a)	sissetulekutoetuse kogusumma kõnealuse ajavahemiku jooksul järk-järgult väheneb ning

b)	enne nimetatud võimaluse kasutamist on täielikult ära kasutatud asjaomaste sektorite jaoks ÜPP raames kohaldatavate toetuskavade võimalused.

b)	enne nimetatud võimaluse kasutamist on täielikult ära kasutatud asjaomaste sektorite jaoks ÜPP raames kohaldatavate toetuskavade võimalused.

Komisjon teeb otsuse loa andmise kohta ilma käesoleva määruse artiklis 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

Komisjon teeb otsuse loa andmise kohta ilma käesoleva määruse artiklis 229 osutatud menetlust kohaldamata.“

Muudatusettepanek 146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII a peatükk (uus) – artikkel 218 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26h)	VI ossa lisatakse järgmine peatükk ja artikkel:

Artikkel 218a

ELi põllumajandusturgude vaatluskeskus

1. Läbipaistvuse parandamiseks põllumajanduslike toiduainete tarneahelas, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste valiku selgitamiseks ning turuarengute tuvastamiseks ja registreerimiseks loob komisjon ELi põllumajandusturgude vaatluskeskuse (edaspidi vaatluskeskus).

2. Vaatluskeskus hõlmab vähemalt järgmisi artikli 1 lõikes 1 määratletud põllumajandussektoreid:

teravili;

b)	suhkur, suhkrupeet ja suhkruroog;

c)	oliiviõli;

d)	puu- ja köögivili;

vein;

f)	piim ja piimatooted;

g)	veise- ja vasikaliha;

sealiha;

i)	lamba- ja kitseliha;

j)	kodulinnuliha.

3. Vaatluskeskus kogub statistilisi andmeid ja teavet, mida on vaja analüüside ja uuringute tegemiseks seoses järgmisega:

a)	tootmine ja tarnimine;

b)	hinnakujundusmehhanismid ja, nii palju kui võimalik, kasumimarginaalid kogu liidu ja liikmesriikide põllumajanduslike toiduainete tarneahelas;

c)	hinnakujunduse suundumused ja, nii palju kui võimalik, kasumimarginaalid kõigil liidu ja liikmesriikide toiduainete tarneahela tasanditel ning kõigis põllumajandusliku toidutootmise sektorites;

d)	turuprognoosid lühiajalises ja keskpikas perspektiivis;

e)	põllumajandustoodete impordi ja ekspordi arengusuunad, eelkõige tariifikvootide täitmine põllumajandustoodete importimiseks liidu territooriumile.

Vaatluskeskus koostab igal aastal aruanded esimeses lõigus osutatud elementide kohta ja edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Liikmesriigid koguvad lõikes 3 osutatud teavet põllumajandussaaduste töötlemisettevõtetest või teistelt ettevõtjatelt, kes osalevad põllumajandustoodete kaubanduses, ning edastavad selle vaatluskeskusele.

Seda teavet käsitatakse konfidentsiaalsena ja vaatluskeskus tagab, et konkreetseid hindu, mida kohaldavad eri ettevõtjad, ega ettevõtjate nimesid ei avaldata.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse teavitamis- ja aruandlussüsteem käesoleva artikli kohaldamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 218b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26i)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 218b

Turuhäirete eest varajase hoiatamise mehhanism ja häiretasemed

1. Vaatluskeskus kehtestab varajase hoiatamise mehhanismi ja häiretasemed, ning kui vastav häiretase on ületatud, teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu turuhäire ohust, mille oli eelkõige põhjustanud hindade oluline tõus või langus sise- ja välisturul või muud sarnase mõjuga sündmused ja asjaolud.

Häiretasemed määratakse:

a)	kui kaalutud keskmine turuhind on alla [XX %] hinna [X] järjestikuse nädala vältel pärast iganädalaste hindade kõrgeima ja madalaima võrdlushinna eemaldamist ning [X] järjestikuse kuu vältel igakuiste hindade korral;

b)	kui kaalutud keskmine turuhind on üle [XX %] hinna [X] järjestikuse nädala vältel pärast iganädalaste hindade kõrgeima ja madalaima võrdlushinna eemaldamist ning [X] järjestikuse kuu vältel igakuiste hindade korral.

Komisjon esitab hiljemalt 30 päeva jooksul vaatluskeskuse poolse teavitamise kuupäevast aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et anda ülevaade asjaomase toote turuolukorrast, turuhäirete põhjustest ning, kui see on asjakohane, võimalikest meetmetest, eeskätt neist, millele on osutatud käesoleva määruse II osa I jaotise I peatükis ja/või artiklites 219, 219a, 220, 221 ja 222, või põhjendada meetmete puudumist.“

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 219

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26j)	Artikkel 219 asendatakse järgmisega:

Artikkel 219

„Artikkel 219

Turuhäirete vastu võetavad meetmed

Turuhäirete vastu ja nende ohjamiseks võetavad meetmed

1. Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest ja tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks .

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.

Nimetatud tungiv kiireloomulisus võib hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirele reageerimiseks või ärahoidmiseks, kui turuhäirete oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et viivitamatud meetmed on vajalikud tõhusaks ja tegelikuks olukorrale reageerimiseks või kui need meetmed hoiaksid ära selliste turuhäire ohtude realiseerumise, jätkumise või nende muutumise raskemaks või pikaajalisemaks häireks või kui viivitamatute meetmete edasilükkamine põhjustaks turuhäire ohu või suurendaks turuhäiret, laiendaks hiljem turuhäirele või selle ohule reageerimiseks vajalike meetmete ulatust või halvendaks tootmise või turu tingimusi.

Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.

Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete ja teiste strateegiakavasid käsitleva määruse III peatüki artiklitega 39–63 ette nähtud meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või tugevdada impordikontrolli või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine või neid korrigeerida , sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik. Need võivad puudutada ka puu- ja köögivilja turule sisenemise hinnakorralduse kohandamist, läbirääkimiste alustamise kaudu Euroopa Liitu eksportivate kolmandate riikidega.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud toodete suhtes.

Komisjon võib siiski delegeeritud õigusaktidega, mis on vastu võetud kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, otsustada, et lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud ühe või mitme toote suhtes.

3. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamiseks vajalikud menetluseeskirjad ja tehnilised kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 219a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26k)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 219a

Tootmismahu vähendamise süsteem

1. Turu ränga tasakaalustamatuse korral ja kui tootmistehnoloogia seda võimaldab, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, andes toetust artikli 1 lõikes 2 osutatud sektori tootjatele, kes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga vähendavad kindla aja jooksul tarneid.

Et tagada kõnealuse süsteemi tõhus ja asjakohane rakendamine, kehtestatakse selliste delegeeritud õigusaktidega:

a)	maksimaalne üldmaht või -kogus, mille võrra tuleb tarneid tootmise vähendamise süsteemis liidu tasandil vähendada;

b)	vähendamise perioodi kestus ja vajaduse korral selle pikendamine;

c)	toetuse suurus kooskõlas vähendatud mahu või kogusega ja selle rahastamise kord;

d)	taotlejate toetuskõlblikkuse ja taotluste vastuvõetavuse kriteeriumid;

e)	süsteemi rakendamise konkreetsed tingimused.

2. Toetust antakse taotluse alusel, mille tootjad on esitanud oma asukohaliikmesriigis, kasutades asjaomase liikmesriigi poolt sätestatud meetodit.

Liikmesriigid võivad otsustada, et vähendamistoetuse taotlusi esitavad tootjate nimel tunnustatud organisatsioonid või siseriikliku õigusega kooskõlas loodud ühistud ja/või üksiktootjad. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et toetus kantakse täielikult üle tootjatele, kes on oma tarneid tulemuslikult vähendanud.“

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 219b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26l)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 219b

Tootmise stabiliseerimise meetmed tõsiste turuhäirete ajal

1. Kui komisjon on artikli 219a alusel vastu võtnud delegeeritud õigusaktid, on komisjonil tõsiste turuhäirete tõenäolise jätkumise või halvenemise korral õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, eesmärgiga täiendada artikli 219a kohaseid meetmeid, kehtestades maksu artikli 1 lõikes 2 osutatud konkreetse sektori kõigile tootjatele, kes suurendavad kindla aja jooksul tarneid võrreldes eelneva aasta sama perioodiga:

a)	samal perioodil, mis on määratletud artiklis 219a, nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu;

b)	uuel vähendamise perioodil, kui tootjate osalemine artikli 219a alusel ei ole olnud piisav turu uuesti tasakaalu viimiseks.

2. Lõikes 1 osutatud meetme käivitamisel võtab komisjon arvesse tootmiskulude suundumusi, eelkõige sisendikulusid.

3. Süsteemi tõhusa ja asjakohase rakendamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta artikli 227 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:

a)	selle maksu suurus ja tingimused, mida peavad maksma tootjad, kes vähendamise perioodil tootmismahtu või -kogust suurendavad;

b)	süsteemi rakendamise konkreetsed tingimused ja vastastikune täiendavus artiklis 219a osutatud tootmiskoguste vähendamise süsteemiga.

4. Neile meetmetele võivad vajaduse korral lisanduda käesoleva määruse kohased muud meetmed, eriti artiklis 222 sätestatud meetmed.“

Muudatusettepanek 247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 m (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 220

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26m)	Artikkel 220 asendatakse järgmisega:

Artikkel 220

„Artikkel 220

Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed

Looma- ja taimehaiguste ja kahjurite ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega võetakse erakorralised toetusmeetmed mõjutatud turu toetamiseks, et võtta arvesse:

a)	liidusisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomahaiguste leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, ning

a)	liidusisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda looma- ja taimehaiguste või kahjurite leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, ning

b)	tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest seoses riskidega inimeste, loomade või taimede tervisele ja seoses haiguse riskiga.

b)	tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest seoses riskidega inimeste, loomade või taimede tervisele ja seoses haiguse riskiga.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmeid kohaldatakse mis tahes järgmiste sektorite suhtes:

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse kõikide muude põllumajandustoodete suhtes, välja arvatud I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud tooted.

a)	veise- ja vasikaliha;

b)	piim ja piimatooted;

sealiha;

d)	lamba- ja kitseliha;

munad;

f)	linnuliha.

Lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud meetmeid, mis on seotud inimeste või taimede terviseriskidest tingitud tarbijate usalduse kaotusega, kohaldatakse ka kõikide muude põllumajandustoodete suhtes, välja arvatud I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud tooted.

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, et laiendada käesoleva lõike kahes esimeses lõigus osutatud toodete loetelu.

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, et laiendada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud toodete loetelu.

3. Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi taotluse korral.

4. Lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks vajalikud tervishoiu- ja veterinaarmeetmed , ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik.

4. Lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks ning kahjurite seireks, kontrolliks või tõrjeks vajalikud tervishoiu- , veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed , ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik.

5. Liit rahastab lõikes 1 sätestatud meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % liikmesriigi kantud kuludest.

Suu- ja sõrataudi tõrje puhul on liidu osaline rahastamine veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektorites 60 % sellistest kuludest.

6. Liikmesriigid tagavad, et kui tootjad kannavad osa liikmesriikide kantud kuludest, ei põhjusta see konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide tootjate vahel.

6. Liikmesriigid tagavad, et kui tootjad kannavad osa liikmesriikide kantud kuludest, ei põhjusta see konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide tootjate vahel.“

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

V osa – 1. peatükk – 4. jagu – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26n)	Jaos 4 asendatakse pealkiri järgmisega:

Kokkulepped ja otsused turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal

„Kokkulepped ja otsused turuhäirete ennetamiseks ja turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäiretega tegelemiseks “

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 o (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26o)	Artikkel 222 asendatakse järgmisega:

Artikkel 222

„Artikkel 222

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamine

1. Turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või põllumajandustootjate liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, nende range eesmärk on asjaomast sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse:

1. Turuhäirete ennetamiseks ja turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäiretega tegelemiseks kooskõlas artikliga 219 võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või põllumajandustootjate liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, nende range eesmärk on asjaomast sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse,

a)	nende toodete turult kõrvaldamine või tasuta jagamine;

a)	nende toodete turult kõrvaldamine või tasuta jagamine;

b)	transformatsioon ja töötlemine;

b)	transformatsioon ja töötlemine;

c)	eraettevõtjate poolne ladustamine;

c)	eraettevõtjate poolne ladustamine;

d)	ühised edendamisega seotud meetmed;

d)	ühised edendamisega seotud meetmed;

e)	kokkulepped kvaliteedinõuete kohta;

e)	kokkulepped kvaliteedinõuete kohta;

f)	selliste sisendite ühine ostmine, mis on vajalikud kahjurite ning looma- ja taimehaiguste leviku tõkestamiseks liidus, või mis on vajalikud loodusõnnetuste tagajärgedega toime tulemiseks liidus;

f)	selliste sisendite ühine ostmine, mis on vajalikud kahjurite ning looma- ja taimehaiguste leviku tõkestamiseks liidus, või mis on vajalikud loodusõnnetuste tagajärgedega toime tulemiseks liidus;

g)	tootmise ajutine kavandamine, võttes arvesse tootmistsükli eripära.

g)	tootmise ajutine kavandamine, võttes arvesse tootmistsükli eripära.

Komisjon täpsustab rakendusaktides kõnealuse erandi sisulist ja geograafilist reguleerimisala ning, vastavalt lõikele 3, ajavahemikku, millal erandit kohaldatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1a. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide 1 lõike kohaselt tehtud kokkuleppeid ja otsuseid võib liikmesriigi poolt kindlaks määratud tingimustel ning vastavalt artiklis 164 sätestatule laiendada. Eeskirjade laiendamisel ei tohi ületada lõikes 3 osutatud ajavahemikku.

3. Lõikes 1 osutatud kokkulepped ja otsused kehtivad ainult kuni kuus kuud.

Komisjon võib siiski vastu võtta rakendusakte, millega lubatakse sellistel kokkulepetel ja otsustel edasi kehtida kuni kuus kuud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 p (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26p)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 222a

Turuhäirete seire- ja juhtimiskavad

1. Selleks et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärgid, eelkõige käesoleva määruse artikli 1a punktis b osutatud turu stabiliseerimise erieesmärk, kehtestab komisjon turuhäirete seire- ja juhtimiskavad, määrates kindlaks oma sekkumisstrateegia iga käesoleva määruse artiklis 1 osutatud põllumajandustoote kohta.

2. Komisjon tugineb oma sekkumisstrateegias artiklis 218a osutatud ELi põllumajandusturgude vaatluskeskuse tööle, sealhulgas artiklis 218b sätestatud varajase hoiatamise mehhanismile.

3. Turuhäirete korral võtab komisjon õigeaegselt ja tõhusalt kasutusele lisaks II osa I jaotises sätestatud turusekkumismeetmetele V osa I peatükis sätestatud erakorralised meetmed, kui need on kohaldatavad, et taastada kiiresti tasakaal asjaomasel turul, pakkudes samal ajal iga mõjutatud sektori jaoks kõige asjakohasemaid lahendusi.

4. Komisjon kehtestab tulemusraamistiku, mis võimaldab selle rakendamise ajal turuhäirete seire- ja juhtimiskavade kohta aru anda ning neid jälgida ja hinnata.

5. Komisjon avaldab iga aasta 30. novembriks aastaaruande turuhäirete seire- ja juhtimiskavade rakendamise ning oma sekkumisstrateegia täiustamise kohta.

Aastaaruanne esitatakse igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning selle eesmärk on hinnata kava tulemuslikkust seoses käesolevas määruses sätestatud vahendite mõju, tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususega ning hinnata, kuidas komisjon on kasutanud oma õigusi ja eelarvet seoses turuhäirete seire, ennetamise ja juhtimisega.“

Muudatusettepanek 249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 q uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 223

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

26q)	Artikkel 223 asendatakse järgmisega:

Artikkel 223

„Artikkel 223

Teabele esitatavad nõuded

1. Komisjon võib lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt võtta vastu vajalikud meetmed, et nõuda ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja kolmandatelt riikidelt teabe esitamist, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise, põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüsi ja haldamisega, turu läbipaistvuse tagamisega, ÜPP meetmete nõuetekohase toimimisega, kõnealuste meetmete kontrollimise, järelevalve, hindamise ja auditeerimisega ning ELi toimimise lepingu alusel sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud nõuete järgimisega, sh kõnealuste kokkulepete kohaste teavitamise nõuetega. Sel juhul võetakse arvesse andmevajadust ja sünergiaid võimalike andmeallikate vahel.

Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.

Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele , Euroopa ja liikmesriikide finantsturuasutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.

Selleks et tagada põllumajandustoodete turgude ja eelkõige põllumajandustoorme tuletisinstrumentide turgude suurem läbipaistvus, teeb komisjon ühise põllumajanduse turukorralduse kaudu koostööd riiklike finantsturuasutustega, kes vastavalt määrusele (EL) nr 596/2014 (turukuritarvituse määrus) ja direktiivile 2014/57/EL (turukuritarvituse direktiiv) vastutavad põllumajandustoorme tuletisinstrumentide järelevalve ja kontrolli eest, et nad saaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.

2. Selleks et tagada teabesüsteemide terviklikkus ning edastatud dokumentide ja seonduvate andmete õigsus ja loetavus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada:

a)	esitatava teabe laad ja liik;

a)	esitatava teabe laad ja liik;

b)	töödeldatavate andmete kategooriad, maksimaalne säilitamise aeg ning andmetöötluse eesmärk, eelkõige andmete avaldamise ja kolmandatele riikidele edastamise korral;

b)	töödeldatavate andmete kategooriad, maksimaalne säilitamise aeg ning andmetöötluse eesmärk, eelkõige andmete avaldamise ja kolmandatele riikidele edastamise korral;

c)	juurdepääsuõigused kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele;

c)	juurdepääsuõigused kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele;

d)	teabe avaldamise tingimused.

d)	teabe avaldamise tingimused.

2a. Selleks et tagada turu läbipaistvuse piisav tase ja ärisaladuse austamine, võib komisjon lõikes 2 sätestatud korras võtta vastu meetmed, mis sunnib eriti vähese läbipaistvusega turuosalisi tegema oma tehinguid elektroonilise kauplemisplatvormi kaudu.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas:

a)	teavitamise meetodid;

a)	teavitamise meetodid;

b)	eeskirjad esitatava teabe kohta;

b)	eeskirjad esitatava teabe kohta;

c)	esitatava teabe haldamise korra, samuti korra teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;

c)	esitatava teabe haldamise korra, samuti korra teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;

d)	edastamise korra või korra, mille kohaselt tehakse teave kättesaadavaks liikmesriikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele, või avaldamise korra, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi.

d)	edastamise korra või korra, mille kohaselt tehakse teave kättesaadavaks liikmesriikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele, või avaldamise korra, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Muudatusettepanek 155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 225 – punktid a–d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27)	Artikli 225 punktid a–d jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 225

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

27a)	Artikkel 225 asendatakse järgmisega:

Artikkel 225

Komisjoni aruandekohustus

Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

„Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a)	iga kolme aasta järel ja esimest korda 21. detsembrist 2016 artiklites 55, 56 ja 57 sätestatud mesindussektori meetmete rakendamise kohta, sealhulgas viimaste arengute kohta seoses mesilastarude registreerimise süsteemiga;

hiljemalt 30. juuniks 2014 ja 31 . detsembriks 2018 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 148–151, artikli 152 lõike 3 ja artikli 157 lõike 3 toimimise kohta kõnealuses sektoris, hinnates eelkõige mõju piimatootjatele ja piimatootmisele ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga säilitada tootmist sellistes piirkondades ning hõlmates võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud;

iga nelja aasta järel ja esimest korda 30 . juuniks 2022 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 148–151, artikli 161 ja artikli 157 toimimise kohta kõnealuses sektoris, hinnates eelkõige mõju piimatootjatele ja piimatootmisele ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga säilitada tootmist sellistes piirkondades ning hõlmates võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud;

c)	hiljemalt 31. detsembriks 2014 võimaluse kohta laiendada koolide kavade reguleerimisala, et lisada oliiviõli ja lauaoliivid;

d)	hiljemalt 31. detsembriks 2017 konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta põllumajandussektori suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige artiklite 209 ja 210 ning artiklite 169, 170 ja 171 toimimise kohta asjaomastes sektorites ;

d)	hiljemalt 31. detsembriks 2021 ning siis iga kolme aasta järel konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta põllumajandussektori suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige artiklite 209 ja 210 ning artikli 152 toimimise kohta;

da)	hiljemalt 30. juuniks 2021 komisjoni strateegia kohta rakendada täielikult määruses sisalduvaid sätted, et ennetada ja juhtida põllumajanduse siseturgude kriise, mis võivad tekkida pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList;

db)	hiljemalt 31. detsembriks 2021 vastavalt artiklile 218a asutatud turu vaatlusrühmade kohta ja komisjoni vastuste kohta nende teadetele, ning kriisijuhtimisvahendi kasutamise kohta, eelkõige kooskõlas artiklitega 219, 219a, 219b, 220, 221 ja 222;

dc)	hiljemalt 31. detsembriks 2021 uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate potentsiaali kohta kaasajastada komisjoni suhete kaasajastamiseks riikide ja ettevõtetega, eelkõige suurema läbipaistvuse tagamiseks;

e)	hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamise kohta;

e)	hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamise kohta;

f)	hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõju kohta koolikava tulemuslikkusele seoses koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jagamisega.

f)	hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõju kohta koolikava tulemuslikkusele seoses koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jagamisega.“

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

I lisa – IX osa – tabel 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

28a)	I lisa IX osas lisatakse tabelisse järgmine uus rida pärast kirjet „ex 0709“: „0709 60 99 Teised paprikasordid (tšillipipar – taimtoidupaprika)“

Muudatusettepanek 250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

LISA I – OSA XXXIII a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

28b)	I lisasse lisatakse järgmine osa:

01012100 – Tõupuhtad aretushobused

010221 – Tõupuhtad aretusveised

01022110 – Tõupuhtad aretusveised (mullikad)

01022190 – Tõupuhtad aretusveised (muud tõupuhtad aretusveised kui 01012110 või 01012130)

01023100 – Tõupuhtad aretuspühvlid

01029020 – Elusveised, tõupuhtad aretusloomad, muud kui 010221 ja 01023100

01031000 – Elussead, tõupuhtad aretusloomad

01041010 – Eluslambad, tõupuhtad aretusloomad

01051111 – Kanad liigist Gallus domesticus: munakana vanavanemkari ja vanemkari, munaliinid

01051119 – Kanad liigist Gallus domesticus: muu kui 01051119 klassi munakana vanavanemkari ja vanemkari

010641 – Elusmesilased, tõupuhtad mesilasemad liigist Apis mellifera

04071100 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, Gallus domesticus liiki kuuluvate kanade munad

040719 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud kui 04071100

04071911 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, kalkuni- ja hanemunad

04071919 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud liiki kui Gallus domesticus kuuluvate kodulindude munad ja muud munad kui kalkuni- ja hanemunad

04071990 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud kui kodulinnumunad

05111000 – Veisesperma

05119985 – Mujal nimetamata loomne materjal, muu loomne materjal kui 05111000 (eeskätt muude imetajate kui veiste sperma, imetajate munarakud ja embrüod)“

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 29 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

II lisa – IX osa

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

29a)	II lisa IX osa asendatakse järgmisega:

1.	Mõistet „mesi“, sealhulgas mee peamiste liikidega seotud mõisteid, kasutatakse nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ määratletud tähenduses.

„1.	Mõistet „mesi“, sealhulgas mee peamiste liikidega seotud mõisteid, kasutatakse nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ määratletud tähenduses.

2.	„Mesindustooted“ – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm.

2.	„Mesindustooted“ – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm.

„2a)	Mesilasvaha“ – aine, mis koosneb ainult liigi Apis Mellifera töömesilaste vahanäärmete nõrest ja mida kasutatakse meekärgede ehitamisel;

2b)

„Mesilaspiim“ – töömesilaste ülalõua- ja neelunäärmete nõre lisanditeta segu. See aine on mesilasema toit larvi- ja täiskasvanustaadiumis. See on värske, puhas, looduslik ja töötlemata toode. Tegemist on töötlemata (välja arvatud filtreerimine), lisanditeta loodusliku toortoiduainega. Mesilaspiima värv, maitse ja keemiline koostis määratakse kindlaks sellega, kuidas seda omandavad ja muundavad mesilased, kes toituvad mesilaspiima tootmise ajal järgmist kaht tüüpi toidust:

tüüp 1: üksnes meest, nektarist või õietolmust toituvate mesilaste piim;

tüüp 2: meest, nektarist ja õietolmust ning teistest toitainetest (valgud, süsivesikud) toituvate mesilaste mesilaspiim.

2c)	„Taruvaik“ – üksnes looduslikku ja taimset päritolu vaik, mida koguvad liigi Apis mellifera töömesilased teatavatelt taimedelt ja millele lisatakse nende enda sekreeti (peamiselt vaha ja süljenõre). Vaiku kasutatakse peamiselt taru kaitsmiseks;

2d)	„Õietolmugraanulid (graanulid)“ – liigi Apis mellifera töömesilaste kogutud ja kokkusurutud õietolmuterad, mis kleebitakse nende tagajalgadele mee ja/või nektari ja mesilaste näärmenõrede abil. See looduslik, lisaainevaba toode on mesilaspere valguallikas ja seda kogutakse taru sissekäigu juures;

2e)	„Suir“ ehk „mesilaste leib“ – õietolmuterakesed, millega mesilased katavad kärjekannude sisemuse ja mida töödeldakse looduslikult, mille tulemusel tekivad ensüümid ja kommensaalne mikrobioota. Mesilased kasutavad seda pesakonna toitmiseks. Suiras ei tohi olla lisaaineid peale kärjekannu vaha;

2f)	„Mesilasmürk“ – mesilase mürginäärme nõre, mida mesilased kasutavad mesitaru ründajate vastu.“

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 30 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1308/2013

III lisa – B osa – 1. jagu

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	B osa I jagu jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

II lisa – I osa – pealkiri

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

31a)	VII lisa I osas asendatakse pealkiri järgmisega:

Alla 12 kuu vanuste veiste liha

Alla 12 kuu vanuste veiste ja lammaste liha

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Lisa VII – I osa – II jagu

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

31b)	VII lisa I osas asendatakse II jagu järgmisega:

Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused veised ühte järgmistest kategooriatest:

A)	V-kategooria: Alla 8 kuu vanuste veiste liha

A)	V-kategooria: Alla 8 kuu vanuste veiste liha

Kategooriat tähistav täht: V.

B)	Z-kategooria: Üle 8 kuu, kuid alla 12 kuu vanused veised

B)	Z-kategooria: Üle 8 kuu, kuid alla 12 kuu vanused veised

Kategooriat tähistav täht: Z.

Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused lambad järgmisse kategooriasse: A-kategooria: kategooria A: alla 12-kuuliste lammaste rümbad;

kategooriat A tähistav täht.

Kõnealune liigitamine toimub veisega kaasas olevas passis sisalduva teabe põhjal või selle puudumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 (32) artiklis 5 sätestatud elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete põhjal.

Kõnealune liigitamine toimub veise ja lambaga kaasas olevas passis sisalduva teabe põhjal või selle puudumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 (32) artiklis 5 sätestatud elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete põhjal.

Käesolevas punktis osutatud nõudeid ei kohaldata veiseliha suhtes, mille kohta on enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012.

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – I osa – III jagu – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

31c)	VII lisa I osa III jaosse lisatakse järgmine uus punkt:

„1a)

Alla 12 kuu vanuste lammaste liha turustatakse liikmesriikides üksnes järgmiste iga liikmesriigi jaoks ettenähtud müüginimetuste all:

turustav riik;

kasutatav müüginimetus: lambatall.“

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – I osa – III jagu – punkt 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

31d)	VII lisa I osa III jao punkt 3 asendatakse järgmisega:

3.	Punkti 1 alapunkti A tabelis esitatud V-kategooria müüginimetusi ning nendest müüginimetustest tuletatud mis tahes uut nime võib kasutada üksnes siis, kui on täidetud käesolevas lisas sätestatud tingimused.

„3.	Punkti 1 alapunkti A tabelis esitatud V-kategooria veiseliha ja A-kategooria lambaliha müüginimetusi ning nendest müüginimetustest tuletatud mis tahes uut nime võib kasutada üksnes siis, kui on täidetud käesolevas lisas sätestatud tingimused.

Eelkõige ei tohi sõnu „veau“, „telecí“, „Kalb“, „μοσχάρι“, „ternera“, „kalv“, „veal“, „vitello“, „vitella“, „kalf“, „vitela“ ja „teletina“ kasutada üle 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetuses ega etiketil.

Samuti ei tohi sõna „lambatall“ kasutada üle 12 kuu vanuste lammaste liha müüginimetuses ega etiketil.“

Muudatusettepanek 278

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt a

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

(33a)

VII lisa II osa punkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

a)	mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi;

„a)

mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi; Erandkorras ja pika laagerdumisajaga veinide puhul võivad need piirmäärad erineda teatavate päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinide puhul, mis on komisjoni poolt artikli 75 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud loetelus, tingimusel et:

—	laagerduma jäetavad veinid vastavad liköörveinide määratlusele, ja

—	laagerdunud veini tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 14 mahuprotsenti.“

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 18 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18)	Mõistet „alkoholitustatud“ võib kasutada koos punktides 1 ning 4–9 osutatud viinamarjasaaduste nimetusega, kui toode:

18)	„Alkoholitustatud vein“ või „alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud viinamarjasaaduse kategooria nimetus)“ – toode , mis :

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 18 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside teel ning

b)	on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimuste kohaselt; ning

Muudatusettepanek 168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19)	Mõistet „alkoholitustatud“ võib kasutada koos punktides 1 ning 4–9 osutatud viinamarjasaaduste nimetusega, kui toode:

19)	„Osaliselt alkoholitustatud vein“ või „osaliselt alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud viinamarjasaaduse kategooria nimetus)“ – toode , mis :

Muudatusettepanek 169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)	on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside teel ning

b)	on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimuste kohaselt ning

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)	toote üldalkoholisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi ning pärast VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside läbimist on üldalkoholisisaldus vähenenud üle 20 mahuprotsendi võrreldes toote esialgse üldalkoholisisaldusega."

c)	toote üldalkoholisisaldus on alla 8,5 mahuprotsendi ja üle 0,5 mahuprotsendi ning pärast VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside läbimist on üldalkoholisisaldus vähenenud üle 20 mahuprotsendi võrreldes toote esialgse üldalkoholisisaldusega.

Muudatusettepanek 171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – III osa – punkt 5

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

32a)	VII lisa III osa punkt 5 asendatakse järgmisega:

5.	Punktides 1, 2 ja 3 osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.

„5.	Punktides 1, 2 ja 3 osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.

Neid nimetusi kaitstakse ka:

nimetuse mis tahes otsese või kaudse kaubandusliku kasutuse eest;

i)	võrreldavate toodete või asendatavate toodetena esitletavate toodete eest, mis ei vasta vastavale määratlusele;

ii)	kui sellise kasutusega kaasneb nimetusega seotud maine ärakasutamine;

b)	mis tahes väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik koostis või päritolu on näidatud või sellele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „maitse“, „alternatiiv“, „samasugune“ või muu samalaadne väljend;

c)	mis tahes muu näitamise või kaubandusliku tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada toote tegeliku olemuse või koostise osas.

Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.

Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.“

Muudatusettepanek 172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

II lisa – lisa 1 – lõige 1– punkt 2 – alapunkt g

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

32b)	VII lisa I liite esimese lõigu punktis 2 asendatakse alapunkt g järgmisega:

g)	Rumeenias Podișul Transilvaniei piirkond;

„g)	Rumeenias Podișul Transilvaniei viinamarjakasvatuspiirkond“

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – lisa 1 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt f

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

32c)	VII lisa I liite esimese lõigu punktis 4 asendatakse alapunkt f järgmisega:

f)	Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades:

„f)	Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades:

Dealurile Buzăului, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, lõunapoolne viinamarjakasvatuspiirkond, sealhulgas liivatasandikud ja muud soodsad piirkonnad ;

Dealurile Buzăului , Munteniei ja Olteniei , Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, liivatasandike piirkond ja muud soodsad alad riigi lõunaosas ;“

Muudatusettepanek 174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

X lisa – punkt XI – lõik 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

33a)	X lisa XI punkti lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. II lisa II osa A jao punktis 6 nimetatud majandusharusisestes lepingutes peavad sisalduma sätted vahekohtumenetluse kohta.

„1. II lisa II osa A jao punktis 6 nimetatud majandusharusisestes lepingutes peavad sisalduma lepitus- ja/või vahendusmehhanismid ning sätted vahekohtumenetluse kohta.“

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

X lisa – punkt XI – alapunkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

33b)	I lisa punktile 1 lisatakse järgmine alapunkt:

„4a.	Suhkruettevõtja ja asjaomased suhkrupeedimüüjad võivad leppida kokku väärtuse jaotamist käsitlevates sätetes, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas suhkru asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada.“

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

XI lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

33c)	XI lisa jäetakse välja.

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

XII lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

33d)	XII lisa jäetakse välja.

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

XIII lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

33e)	XIII lisa jäetakse välja.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt - 1 (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

-1)	Artikli 1 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

b)	väärtust tõstvaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast.

„b)	väärtust tõstvaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast ja asjakohasel juhul nende panusest kestlikku arengusse .“

Muudatusettepanek 251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 5

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

2)	Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 5

„Artikkel 5

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nõuded

1. Käesolevas määruses on „päritolunimetus“ nimetus, mis osutab sellele, et:

a)	toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

a)	toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist , või on konkreetses kohas tavapäraselt kasutatud nimetus ;

b)	toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja inimteguritest ning

b)	toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle looduslikest ja inimteguritest;

c)	kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

c)	kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

2. Käesolevas määruses on „geograafiline tähis“ nimetus, mis osutab sellele, et:

a)	toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist,

a)	toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist, või on konkreetses kohas tavapäraselt kasutatud nimetus,

b)	toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning

b)	toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning

c)	vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

c)	vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3. Olenemata lõikest 1 käsitatakse teatavat nimetust päritolunimetusena, isegi kui asjaomase toote tooraine pärineb geograafilisest piirkonnast, mis on suurem määratletud geograafilisest piirkonnast või erineb sellest, tingimusel et:

a)	tooraine tootmispiirkond on määratletud;

a)	tooraine tootmispiirkond on määratletud;

b)	tooraine tootmiseks kehtivad eritingimused;

b)	tooraine tootmiseks kehtivad eritingimused;

c)	punktis b osutatud tingimuste täitmise tagamiseks on olemas kontrollikord ja

c)	punktis b osutatud tingimuste täitmise tagamiseks on olemas kontrollikord ja

d)	kõnealused päritolunimetused olid päritolumaal sellena tunnustatud enne 1. maid 2004.

d)	kõnealused päritolunimetused olid päritolumaal sellena tunnustatud enne 1. maid 2004.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib toorainena käsitada üksnes elusloomi, liha ja piima.

4. Loomsete saaduste tootmise eripära arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sööda päritoluga seotud piiranguid ja erandeid päritolunimetuse puhul.

Selleks et võtta arvesse teatavate toodete või piirkondade eripära, antakse komisjonile lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid ja erandeid elusloomade tapmise või tooraine päritolu puhul.

Nimetatud piirangute ja eranditega võetakse objektiivsete kriteeriumide alusel arvesse kvaliteeti või kasutust ja tunnustatud oskusteavet või looduslikke tegureid.

Nimetatud piirangute ja eranditega võetakse objektiivsete kriteeriumide alusel arvesse kvaliteeti või kasutust ja tunnustatud oskusteavet või looduslikke tegureid.“

Muudatusettepanek 182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 6 – lõige 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

2a)	Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas.

„2. Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas ja või ajada segamini registreeritud nimetusega tooted ja kõnealuse sordi või tõuga .

Eelkõige võetakse arvesse järgmisi elemente:

a)	taimesordi või loomatõu nimetuse tõhus kasutamine müüginimetuses;

b)	homonüümia, mis tuleneks registreerimisest;

c)	taimesordi või loomatõu kasutuse laiendamine väljaspoole selle päritolupiirkonda.“

Muudatusettepanek 252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 7

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

Artikkel 7

„Artikkel 7

Tootespetsifikaat

1. Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kasutamiseks peab asjaomane toode vastama spetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:

a)	päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;

a)	päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;

b)	toote, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine kirjeldus, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised või organoleptilised omadused;

b)	toote, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine kirjeldus, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised või organoleptilised omadused;

c)	geograafilise piirkonna määratlus, mis on piiratud käesoleva lõike punkti f alapunktides i või ii osutatud seosega, ja asjakohasel juhul üksikasjad, mis osutavad artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuete täitmisele;

c)	geograafilise piirkonna määratlus, mis on piiratud käesoleva lõike punkti f alapunktides i või ii osutatud seosega, ja asjakohasel juhul üksikasjad, mis osutavad artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuete täitmisele;

d)	tõendid selle kohta, et toode pärineb artikli 5 lõigetes 1 või 2 osutatud määratletud geograafilisest piirkonnast;

d)	jälgitavuse tõendid selle kohta, et toode pärineb artikli 5 lõigetes 1 ning 2 osutatud määratletud geograafilisest piirkonnast;

toote saamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm seda vajalikuks peab ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;

toote saamismeetodi ning asjakohasel juhul selle kestlikku arengusse antud panuse kirjeldus, algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm seda vajalikuks peab ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;

f)	üksikasjad, millega määratakse kindlaks:

f)	üksikasjad, millega määratakse kindlaks:

i)	toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos või

i)	kaitstud päritolunimetuse puhul: toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos või

ii)	kui see on asjakohane, toote teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning artikli 5 lõikes 2 osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;

ii)	kaitstud geograafilise tähise puhul: toote teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning artikli 5 lõikes 2 osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;

g)	asutuste nimi ja aadress või olemasolu korral vastavalt artiklile 37 tootespetsifikaate käsitlevatele sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded;

g)	asutuste nimi ja aadress või olemasolu korral vastavalt artiklile 37 tootespetsifikaate käsitlevatele sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded;

h)	asjaomase toote märgistamise erinõuded.

h)	asjaomase toote märgistamise erinõuded.

2. Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Muudatusettepanek 185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 11 – lõige 2

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4a)	Artikli 11 lõik 2 asendatakse järgmisega:

2. Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafiliste tähistena, välja arvatud juhul, kui need on nimetatud lepingus määratletud käesoleva määruse kohaselt kaitstud päritolunimetustena.

„2. Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt , kui leping seda ette näeb . Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafiliste tähistena, välja arvatud juhul, kui need on nimetatud lepingus määratletud käesoleva määruse kohaselt kaitstud päritolunimetustena.“

Muudatusettepanek 186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 12

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4b)	Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

Artikkel 12

„Artikkel 12

Nimetused, sümbolid ja tähised

1. Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.

2. Võetakse kasutusele liidu sümbolid, mis on kavandatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste üldsusele tutvustamiseks.

3. Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel peavad olema neile vastavad liidu sümbolid. Lisaks peaks samal vaateväljal olema toote registreeritud nimetus. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ või vastavad lühendid „KPN“ või „KGT“.

3. Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel peavad olema neile vastavad liidu sümbolid reklaammaterjalil ja asjaomase tootega seotud dokumentidel . Lisaks peaks samal vaateväljal ja hästi väljapaistval kohal selliselt, et see oleks kergesti nähtav, selgesti loetav ja asjakohasel juhul kustumatu, olema toote registreeritud nimetus . Seda ei tohi varjata, ähmastada või segada ükski kiri ega pilt ega ükski muu vahedokument . Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ või vastavad lühendid „KPN“ või „KGT“.

4. Lisaks võib märgistusel olla ka järgmine teave: artiklis 5 osutatud geograafilise päritolupiirkonna kirjeldused ja tekst, graafilised kujutised või sümbolid, mis osutavad liikmesriigile ja/või piirkonnale, kus nimetatud geograafiline päritolupiirkond asub.

5. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, on direktiivi 2008/95/EÜ artikli 15 kohaseid geograafilisi kollektiivkaubamärke lubatud märgistusel kasutada koos kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega.

6. Lõikes 3 osutatud märked ning nendega seotud liidu sümbolid võib kanda selliste kolmandatest riikidest pärit toodete märgistusele, mida turustatakse registrisse kantud nimetuse all.

6. Lõikes 3 osutatud märked ning nendega seotud liidu sümbolid võib kanda selliste kolmandatest riikidest pärit toodete märgistusele, mida turustatakse registrisse kantud nimetuse all. Kolmandate riikide toodete puhul, mis on kaitstud rahvusvahelise lepinguga, mille osaline on liit, ja mida ei turustata registrisse kantud nimetuse all, ei või lõikes 3 osutatud märkeid ega nendega seotud liidu sümboleid kanda selliste kolmandatest riikidest toodete märgistusele.

7. Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu sümbolid.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega määratakse kindlaks liidu sümbolite ja tähiste tehnilised omadused, samuti nende kasutamise eeskirjad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise all turustatavate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 13

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5)	Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

Artikkel 13

„Artikkel 13

Kaitse

1. Registreeritud nimetusi kaitstakse:

nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse , nõrgestatakse või kahjustatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d)	mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

d)	mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta;

da)	mis tahes kaitstud nimetusega täielikult või osaliselt sarnase või sellega seoses täielikult või osaliselt segadust tekitada võiva domeeninime pahauskse registreerimise eest.

Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.

2. Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.

3. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.

3a. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaitset tuleb kohaldada ka selliste transiitkaupade suhtes määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 44 tähenduses, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida liidus müüakse e-kaubanduse kaudu.

Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt nende meetmete võtmise eest vastutavad asutused.

Need asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.

Need asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.“

Muudatusettepanek 189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 15 – lõiked 1 ja 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6)	Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

välja jäetud

a)	lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata.“;

b)	lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi, kui on tõendatud, et:“.

Muudatusettepanek 190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 15

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

6a)	Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

Artikkel 15

„Artikkel 15

Üleminekuperiood kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamisel

1. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 13 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, puhul jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all toodet turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et:

a)	nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust või

a)	nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust või

b)	sellise nimetusega tooteid on asjaomasel territooriumil seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

b)	sellise nimetusega tooteid on asjaomasel territooriumil seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva.

2. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi kuni 15 aastani, kui on tõendatud, et:

a)	käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile registreerimistaotluse esitamist;

a)	käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile registreerimistaotluse esitamist;

b)	käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning et tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

b)	käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning et tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.

4. Selleks et ületada ajutised raskused ning saavutada pikaajaline eesmärk tagada, et kõik asjaomase piirkonna tootjad järgivad spetsifikaati, võib liikmesriik kehtestada kuni kümneks aastaks üleminekuperioodi, mis hakkab kehtima alates taotluse komisjonile esitamise kuupäevast, tingimusel et asjaomased ettevõtjad on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all pidevalt ja õiguspäraselt turustanud vähemalt liikmesriikide asutustele taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul ning on märkinud selle asjaolu ära artikli 49 lõikes 3 osutatud riigisisese vastuväidete esitamise menetluse käigus.

4. Selleks et ületada ajutised raskused ning saavutada pikaajaline eesmärk tagada, et kõik asjaomase piirkonna tootjad järgivad spetsifikaati, võib liikmesriik kehtestada kuni kümneks aastaks üleminekuperioodi, mis hakkab kehtima alates taotluse komisjonile esitamise kuupäevast, tingimusel et asjaomased ettevõtjad on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all pidevalt ja õiguspäraselt turustanud vähemalt artikli 49 lõikega 3 ette nähtud riigisisese vastuväidete esitamise menetluse käivitamisele eelnenud viie aasta jooksul ning on märkinud selle asjaolu ära kõnealuse menetluse käigus.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväidete esitamise menetluse puhul.

Kõnealused üleminekuperioodid märgitakse ära artikli 8 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

Kõnealused üleminekuperioodid märgitakse ära artikli 8 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.“

Muudatusettepanek 191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7a)	Artikli 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

Muudatusettepanek 192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 23 – lõige 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

8a)	Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel olema lõikes 2 osutatud sümbol. Lisaks peaks samal vaateväljal olema toote nimetus. Märgistusel võivad olla ka tähis „garanteeritud traditsiooniline toode“ või vastav lühend „GTT“.

„3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel , reklaammaterjalil ja kõnealuse tootega seotud dokumentidel olema lõikes 2 osutatud sümbol. Lisaks peaks samal vaateväljal ja hästi väljapaistval kohal selliselt, et see oleks kergesti nähtav, selgesti loetav ja asjakohasel juhul kustumatu, olema toote nimetus . Seda ei tohi varjata, ähmastada või segada ükski kiri ega pilt ega ükski muu vahedokument . Märgistusel võivad olla ka tähis „garanteeritud traditsiooniline toode“ või vastav lühend „GTT“.“

Muudatusettepanek 193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 24a – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata .;	Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega .

Muudatusettepanek 194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 33a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9a)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 33a

Vabatahtliku kvaliteedimõiste „mägipiirkonna toode“ kasutamise lisaeeskirjad

Liikmesriigid võivad lubada toodet turule viies kasutada vabatahtlikku kvaliteedimõistet „mägipiirkonna toode“, kui tootmiseeskirjad vastavad selle riigi mägipiirkonna toodete tootmis- ja märgistamisnõuetele, juhul kui need on kehtestatud.“

Muudatusettepanek 195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 49 – lõige 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui siseriiklikus kohtus või muus riiklikus asutuses on algatatud mis tahes menetlus seoses kaitse taotlusega , mille liikmesriik on komisjonile edastanud vastavalt lõikele 4.	8. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui siseriiklikus kohtus või muus riiklikus asutuses on algatatud mis tahes menetlus seoses riigi pädeva asutuse lõpliku otsusega kaitse taotluse kohta , mille liikmesriik on komisjonile edastanud vastavalt lõikele 4.

Muudatusettepanek 196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 49 – lõige 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et peatada artiklis 50 osutatud registreerimistaotluse kontrollimine, kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on teinud otsuse seoses sellise registreerimistaotluse vastuvõtmisega, mille kohta liikmesriik on riiklikus eelmenetluses teinud positiivse otsuse vastavalt lõikele 4.	välja jäetud
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata.;

Muudatusettepanek 197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 50 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon kontrollib registreerimistaotlusi, mis ta saab vastavalt artikli 49 lõigetele 4 ja 5. Komisjon vaatab taotlused läbi, et teha kindlaks ilmsed vead ning võtab arvesse kontrollimise ning asjaomase liikmesriigi tehtud vastulausete ja vastuväidete menetluse tulemust .	1. Komisjon kontrollib registreerimistaotlusi, mis ta saab vastavalt artikli 49 lõigetele 4 ja 5. Komisjon vaatab pärast kontrollimise ning asjaomase liikmesriigi tehtud vastulausete ja vastuväidete menetlust saadud taotlused läbi, et teha kindlaks ilmsed vead .

Muudatusettepanek 198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 53 – lõiked 2 ja 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[…]	välja jäetud

Muudatusettepanek 199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 53

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

14a)	Artikkel 53 asendatakse järgmisega:

Artikkel 53

„Artikkel 53

Tootespetsifikaadi muutmine

1. Õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2. Kui spetsifikaadis tehakse üks või mitu olulist muudatust, kohaldatakse muutmistaotluse suhtes artiklites 49–52 sätestatud menetlust.

2. Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse vastavalt nende olulisusele kahte kategooriasse: liidu muudatused, mis nõuavad vastulausete ja vastuväidete menetlust liidu tasandil ning standardmuudatused, millega tuleb tegeleda liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil .

Muudatus on liidu tasandi muudatus, kui

a)	see hõlmab kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse muutmist;

b)	sellega kaasneb risk selliste seoste moonutamiseks, mis hõlmavad artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud kaitstud päritolunimetusi ja artikli 5 lõikes 2 osutatud kaitstud geograafilisi tähiseid;

c)	sellega kehtestatakse tootmismeetodi või toorainete ja koostisosade muudatused, mis tingivad garanteeritud traditsioonilise toote traditsioonilisest valmistus- ja kasutusviisist kõrvalekaldumise;

d)	see sisaldab uusi piiranguid toote turustamisele.

Kõik muud tootespetsifikaadi muudatused on standardmuudatused. Standardmuudatusteks loetakse ka ajutist muudatust, mis puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või ajutist muudatust, mis on vajalik seoses pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

Liidu muudatused peab heaks kiitma komisjon. Heakskiitmise menetlus peab järgima mutatis mutandis artiklites 49–52 sätestatud menetlust.

Kui taotletakse väikeste muudatuste tegemist , võtab komisjon need vastu või lükkab need tagasi. Selliste muudatuste vastuvõtmise puhul, millega kaasneb artikli 50 lõikes 2 osutatud elementide muutmine, avaldab komisjon need elemendid Euroopa Liidu Teatajas.

Standardmuudatused kiidab heaks liikmesriik , kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub ja teatab nendest komisjonile. Kolmandad riigid kiidavad standardmuudatused heaks vastavalt asjaomase kolmanda riigi kohaldatavatele õigusaktidele ja teatavad nendest komisjonile .

Selleks et käsitada muudatust II jaotises kirjeldatud kvaliteedikava puhul väikese muudatusena, ei tohi see:

a)	olla seotud toote põhiomadustega;

b)	muuta artikli 7 lõike 1 punkti f alapunktides i või ii osutatud seost;

c)	näha ette toote nimetuse või nimetuse osa muutmist;

d)	mõjutada geograafilise piirkonna määratlust; või

e)	lisada piiranguid toote või selle toorainega kauplemisele.

Selleks et käsitada muudatust III jaotises kirjeldatud kvaliteedikava puhul väikese muudatusena, ei tohi see:

a)	olla seotud toote põhiomadustega;

b)	tuua kaasa tootmismeetodi olulist muutmist; või

c)	näha ette toote nimetuse või nimetuse osa muutmist.

Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.

2a. Artiklit 15 kohaldatakse ka spetsifikaatide liidu muudatuse ja tüüpmuudatuste taotlustele.

3. Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist ja kui muudatus puudutab spetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt , antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad muutmistaotluse menetlemise eeskirju.

3. Selleks et lihtsustada tootespetsifikaadi liidu ja standardmuudatuste haldusmenetlust, sh sellist, kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse muutmistaotluse menetlemise eeskirju.

3a. Komisjon võtab vastu suunised, milles sätestatakse tootespetsifikaatide liidu ja standardmuudatuste haldusmenetluse kohaldamise ja täitmise kriteeriumid ja ühine metoodika, et tagada nii liidu kui ka standardmuudatuste tegemise sidusus. … [Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] viib komisjon läbi tootespetsifikaatide liidu ja standardmuudatuste haldusmenetluse tõhususe esmase hindamise, et hinnata reformi mõju ja kohaldamise sidusust riiklikul tasandil. Hindamise järel esitab komisjon peamiste järeldustega aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad muutmistaotluse esitamise, vormi ja menetlemise üksikasjalikud eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse muutmistaotluse esitamise, vormi ja menetlemise üksikasjalikud eeskirjad ning standardmuudatustest komisjonile teatamine . Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EL) nr 1151/2012

I lisa – I osa – taane 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	mesilasvaha.

Muudatusettepanek 201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 3

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3a)	Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 3

„Artikkel 3

Aromatiseeritud veinitoodete määratlus ja liigitus

1. Aromatiseeritud veinitooted on tooted, mis on saadud veinisektori toodetest, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013, ning mis on maitsestatud. Need on liigitatud järgmistesse kategooriatesse:

a)	aromatiseeritud veinid,

a)	aromatiseeritud veinid,

b)	aromatiseeritud veinijoogid,

b)	aromatiseeritud veinijoogid,

c)	aromatiseeritud veinikokteilid.

c)	aromatiseeritud veinikokteilid.

ca)	alkoholitustatud aromatiseeritud veinitooted.

2. Aromatiseeritud vein on jook,

a)	mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osa punktis 5 ning VII lisa II osa punktides 1 ja 3–9, välja arvatud retsina vein;

a)	mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osa punktis 5 ning VII lisa II osa punktides 1 ja 3–9, välja arvatud retsina vein;

b)	mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust;

b)	mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust;

c)	millele võib olla lisatud alkoholi;

c)	millele võib olla lisatud alkoholi;

d)	millele võib olla lisatud värvaineid;

d)	millele võib olla lisatud värvaineid;

e)	millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

e)	millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

f)	mis võib olla magustatud;

f)	mis võib olla magustatud;

g)	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 14,5 mahuprotsenti ja alla 22 mahuprotsendi ning üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 17,5 mahuprotsenti.

g)	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 14,5 mahuprotsenti ja alla 22 mahuprotsendi ning üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 17,5 mahuprotsenti.

3. Aromatiseeritud veinijook on jook,

mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4– 11 , välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

a)	mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4– 9 , välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

b)	mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

b)	mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

c)	millele ei ole lisatud alkoholi, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti;

c)	millele ei ole lisatud alkoholi, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti;

d)	millele võib olla lisatud värvaineid;

d)	millele võib olla lisatud värvaineid;

e)	millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

e)	millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

f)	mis võib olla magustatud;

f)	mis võib olla magustatud;

g)	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 4,5 mahuprotsenti ja alla 14,5 mahuprotsendi.

g)	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 4,5 mahuprotsenti ja alla 14,5 mahuprotsendi.

4. Aromatiseeritud veinikokteil on jook,

a)	mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

a)	mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

b)	mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

b)	mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

c)	millele ei ole lisatud alkoholi;

c)	millele ei ole lisatud alkoholi;

d)	millele võib olla lisatud värvaineid;

d)	millele võib olla lisatud värvaineid;

e)	mis võib olla magustatud;

e)	mis võib olla magustatud;

f)	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 1,2 mahuprotsendi ja alla 10 mahuprotsendi.

f)	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 1,2 mahuprotsendi ja alla 10 mahuprotsendi.

4a. Käesoleva määruse tähenduses on alkoholitustatud aromatiseeritud veinitoode jook,

a)	mis on saadud lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud tingimustel;

b)	on läbinud alkoholitustamise kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimustega;

c)	mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on alla 0,5 mahuprotsendi.

4b. Aromatiseeritud veinitoodete puhul kohaldatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 606/2009 (mida on muudetud 2. augusti 2017. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2017/1961 määratletud veinivalmistustavu.“

Muudatusettepanek 202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)	Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„4. Müüginimetusi võib täiendada või asendada määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstava aromatiseeritud veinitoote geograafilise tähisega.“

Muudatusettepanek 203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 5

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4a)	Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 5

„Artikkel 5

Müüginimetused

1. Liidus turule lastud aromatiseeritud veinitoote puhul kasutatakse müüginimetusi, mis on sätestatud II lisas, tingimusel et see toode vastab kõnealuses lisas vastavatele müüginimetustele sätestatud nõuetele. Müüginimetustele võib lisada määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtunnustatud nimetuse.

2. Juhul kui aromatiseeritud veinitoode vastab enam kui ühele müüginimetusele sätestatud nõuetele, on lubatud kasutada üksnes ühte nendest müüginimetusest, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti.

3. Sellise alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei kasutata koos mis tahes müüginimetusega täiendavaid sõnu või väljendeid, näiteks „samasugune“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „maitsega“ või muid samalaadseid täiendeid.

4. Müüginimetusi võib täiendada või asendada käesoleva määruse kohaselt kaitstava geograafilise tähisega.

4. Müüginimetusi võib täiendada või asendada määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstava aromatiseeritud veinitoote geograafilise tähisega.

5. Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, ei täiendata müüginimetusi veinitoodete puhul lubatud kaitstud päritolunimetuste ega kaitstud geograafiliste tähistega.

5a. Kui aromatiseeritud veinitooteid kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, võivad liikmesriigid lubada kasutada II lisas sätestatutest erinevaid müüginimetusi, kui selliseid müüginimetusi nõutakse kõnealuste kolmandate riikide õigusaktides. Need müüginimetused võib esitada keeltes, mis ei ole liidu ametlikud keeled.

5b. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 33, et täiendada käesoleva määruse II lisa, võtmaks arvesse tehnika arengut, teaduse ja turgude arengut, tarbijate tervist või tarbija teabevajadust.“

Muudatusettepanek 204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4b)	Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige: „3a) Aastakäigu võib esitada tootemärgistusel, tingimusel, et viinamarjasaadus moodustab vähemalt 75 % kogumahust ja vähemalt 85 % toote valmistamiseks kasutatud viinamarjadest on korjatud kõnealusel aastal.“

Muudatusettepanek 205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 c (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 7a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4c)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Toitumisalane teave

1. Aromatiseeritud veinitoodete toitumisalane teave, mille puhul võib piirduda ainult energeetilise väärtusega, esitatakse märgistusel.

2. Energeetiline väärtus

a)	see esitatakse numbrite ja sõnadega või sümbolitega ning eelkõige sümboliga (E) energia kohta;

b)	see arvutatakse määruse (EL) nr 1169/2011 XIV lisas loetletud ümberarvestuskoefitsientide alusel;

väljendatakse keskmistes väärtustes, mille aluseks on

i)	tootja analüüs aromatiseeritud veinitoote kohta või

ii)	arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi.

d)	väljendatakse 100 ml kohta. Lisaks võib seda väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava tarbimisühiku kohta, tingimusel, et tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud.“

Muudatusettepanek 206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 d (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 7b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4d)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7b

Koostisosade loetelu

1. Aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu esitatakse etiketil või muu vahendiga, kui pudelile või muule mahutile kleebitud etiketiga, tingimusel et etiketil oleks sellega selge ja vahetu seos. Koostisosade loetelu ei tohi esitada koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk.

2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu esitamist käsitlevate eeskirjade täpsustamiseks. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid hiljemalt 18 kuud pärast … [käesoleva (muutva) määruse jõustumise kuupäeva].“

Muudatusettepanek 207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

I lisa – lõige 1 – a osa – punkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7a)	I lisa A osa punktile 1 lisatakse järgmine punkt:

„iii a)

piiritusjoogid (kuni 1 % üldkogusest).“

Muudatusettepanek 208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 b (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – lõige 2 – punkt f

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

7b)	Artikli 23 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

f)	muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel.

„f)	muud looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel,“

Muudatusettepanek 209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 c (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – A osa – lõige 3 – taane 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

7c)	II lisa A osa punkti 3 esimene taane asendatakse järgmisega:

—	millele on lisatud alkoholi ja

„—	millele võidakse lisada alkoholi ja“

Muudatusettepanek 210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 d (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – B osa – lõige 8 – taane 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

7d)	II lisa B osa punkti 8 esimene taane asendatakse järgmisega:

—	mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist;

„—	mis on saadud eranditult punasest ja/või valgest veinist;“

Muudatusettepanek 211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 e (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – C a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7e)	II lisasse lisatakse järgmine osa:

„C a osa

ALKOHOLITUSTATUD AROMATISEERITUD VEINITOOTED

1)	Alkoholitustatud aromatiseeritud veinitoode või alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud aromatiseeritud veinitoote nimetus) Tooted, mis vastavad artikli 3 lõikes 4 a antud määratlusele.“

Muudatusettepanek 212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik - 1 (uus)

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 22a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 22a
	Tootmisharudevahelised kokkulepped
	1. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 164 ja 165 sätestatust võib asjaomane liikmeriik juhul, kui määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni, kes tegutseb äärepoolseimas piirkonnas, käsitatakse kui ühe või mitme konkreetse toote tootmise või turustamise või töötlemise esindajat, teha nimetatud organisatsiooni taotlusel selle organisatsiooni poolt kehtestatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevuse pikendamise võimalusega üheaastaseks ajaperioodiks kohustuslikuks teiste ettevõtjate, sealhulgas üksikute ettevõtjate jaoks, kes tegutsevad kõnealuses äärepoolseimas piirkonnas ja ei ole selle organisatsiooni liikmed.
	2. Juhul, kui tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevaid eeskirju lõike 1 kohaselt laiendatakse ja kui nende eeskirjadega hõlmatud tegevused kujutavad endast üldist majandushuvi ettevõtjate jaoks, kelle tegevus on seotud toodetega, mis on mõeldud viimiseks ainult selle äärepoolseima piirkonna kohalikule turule, võib liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või nende ettevõtjate rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, kuid tegutsevad kõnealusel turul, maksavad nimetatud organisatsioonile kõik või osa oma liikmete makstavatest rahalisest toetusest ulatuses, mis katab kõnealuste tegevuste elluviimiseks tehtud otsesed kulud.
	3. Liikmesriik teavitab komisjoni kõigist kokkulepetest, mille kohaldamisala on käesoleva artikli kohaselt laiendatud.“

Muudatusettepanek 213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase ülemmäära ulatuses järgmiselt :	2. Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase määra ulatuses , mis võrdub :

Muudatusettepanek 214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 267 580 000 eurot

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 278,41 miljonit eurot

Muudatusettepanek 215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Assoorid ja Madeira: 102 080 000 eurot

—	Assoorid ja Madeira: 106,21 miljonit eurot

Muudatusettepanek 216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Kanaari saared: 257 970 000 eurot

—	Kanaari saared: 268,42 miljonit eurot

Muudatusettepanek 217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 25 900 000 eurot

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 26 900 000 eurot

Muudatusettepanek 218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Assoorid ja Madeira: 20 400 000 eurot

—	Assoorid ja Madeira: 21 200 000 eurot

Muudatusettepanek 219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—	Kanaari saared: 69 900 000 eurot

—	Kanaari saared: 72 700 000 eurot

Muudatusettepanek 220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 32 – lõige 4

Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikli 32 lõige 4 asendatakse järgmisega:
4. Komisjon lisab kaubanduslepingute sõlmimise ja ühise põllumajanduspoliitika raames läbiviidavatesse analüüsidesse , uuringutesse ja hinnangutesse eripeatüki , kui on tegemist äärepoolseimatele piirkondadele erilist huvi pakkuva teemaga .	„4. Enne kui alustatakse mis tahes kaubandusläbirääkimisi, millel võib olla mõju äärepoolseimate piirkondade põllumajandusele , viib liit läbi selliste läbirääkimiste võimalike tagajärgede uuringud, analüüsid ja mõju hindamised ning kohandab oma läbirääkimisvolitusi , et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade konkreetseid piiranguid ja välistada negatiivne mõju nendele piirkondadele . Komisjon lähtub selliste mõju hindamiste puhul ÜRO kehtestatud asjakohastest kriteeriumidest.“

Muudatusettepanek 221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Määrus (EL) nr 229/2013

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23 000 000 euro ulatuses .	2. Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23,93 miljoni euroga aastas .

Muudatusettepanek 222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Määrus (EL) nr 229/2013

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 6 830 000 eurot.”	3. Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 7,11 miljonit eurot.

Muudatusettepanek 223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Veine, mis on turule viidud või märgistatud enne kohaldatavate sätete rakendamist ja mis ei vasta käesoleva määruses kehtestatud kirjeldustele, võib turustada kuni varude ammendumiseni.

Muudatusettepanek 224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti ga ja artikli 119 lõiget 3a, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 1 punktis 18a, kohaldatakse alates … [18 kuud pärast käesoleva (muutva) määruse jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek 225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti gb ja artikli 119 lõiget 3b, nagu osutatud käesoleva määruse artikli 1 punktis 18a, kohaldatakse alates teise täieliku turustusaasta algusest pärast määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 122 punktis va osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 1 punktis 20a.

Muudatusettepanek 226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Määruse (EL) nr 251/2014 artiklit 7a, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 3 punktis 4c, kohaldatakse alates … [18 kuud pärast … [käesoleva (muutva) määruse jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek 227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Määruse (EL) nr 251/2014 artiklit 7b, millele viidatakse käesoleva määruse artikli 3 punktis 4d, kohaldatakse alates teise täieliku turustusaasta algusest pärast selles artiklis osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7a Komisjon esitab 30. juuniks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, millega laiendatakse veinitoodete koostisosade ja toitumisalase teabe esitamise eeskirju muudele alkohoolsetele jookidele.

(*1) Märge „cp“ vastuvõetud muudatusettepaneku päises tähistab kõnealuse muudatusettepaneku vastavat osa.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0198/2019).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(12) Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – lisa 1 – lisa 1C – intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (WTO) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214).

(13) Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(22) 22Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(22) 22Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).“

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1)

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 404

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 6. oktoober 2021

Sisukord		Lehekülg

	EUROOPA PARLAMENT ISTUNGJÄRK 2020–2021 19.–23. oktoobri 2020. aasta istungid 20. oktoobril 2020. aastal vastu võetud tekstid, mis käsitlevad 2018. aasta eelarvele heakskiidu andmist, on avaldatud ELTs L 420, 14.12.2020 . VASTUVÕETUD TEKSTID	1

	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Teisipäev, 20. oktoober 2020
2021/C 404/01	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Digiteenuste õigusakt: siseturu toimimise täiustamine (2020/2018(INL))	2
2021/C 404/02	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile digiteenuste õigusakti kohta: kaubandus- ja tsiviilõiguse normide kohandamine veebis tegutsevatele äriüksustele (2020/2019(INL))	31
2021/C 404/03	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon digiteenuste õigusakti ja põhiõigustega seoses tekkivate probleemide kohta (2020/2022(INI))	53
2021/C 404/04	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti, robotitehnoloogia ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistiku kohta (2020/2012(INL))	63
2021/C 404/05	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile tehisintellekti tsiviilvastutuse korra kohta (2020/2014(INL))	107
2021/C 404/06	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon intellektuaalomandi õiguste kohta tehisintellekti tehnoloogiate arendamisel (2020/2015(INI))	129
2021/C 404/07	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimislepingu rakendamise aastaaruande kohta (2019/2201(INI))	136
	Neljapäev, 22. oktoober 2020
2021/C 404/08	Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Euroopa hariduse tuleviku kohta COVID-19 kontekstis (2020/2760(RSP))	152
2021/C 404/09	Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon komisjoni kohustuste kohta vastastikuse viisavabaduse valdkonnas vastavalt määruse (EL) 2018/1806 artiklile 7 (2020/2605(RSP))	157
2021/C 404/10	Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Euroala tööhõive- ja sotsiaalpoliitika 2020 kohta (2020/2079(INI))	159
2021/C 404/11	Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks (2020/2006(INL))	175
	Reede, 23. oktoober 2020
2021/C 404/12	Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas (2019/2167(INI))	202
	SOOVITUSED
	Euroopa Parlament
	Teisipäev, 20. oktoober 2020
2021/C 404/13	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise struktureeritud koostöö (PESCO) rakendamise ja juhtimise kohta (2020/2080(INI))	215
	Kolmapäev, 21. oktoober 2020
2021/C 404/14	Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2020. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale suhete kohta Valgevenega (2020/2081(INI))	224
2021/C 404/15	Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2020. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) 10. läbivaatamisprotsessi ettevalmistamist ning tuumarelvastuse kontrolli ja tuumadesarmeerimise võimalusi (2020/2004(INI))	240

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Parlament
	Teisipäev, 20. oktoober 2020
2021/C 404/16	P9_TA(2020)0268 Määruse (EL) nr 168/2013 muutmine seoses L-kategooria seerialõpu sõidukite suhtes COVID-19 pandeemia tõttu võetavate erimeetmetega ***I Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses L-kategooria seerialõpu sõidukite suhtes COVID-19 puhangu tõttu võetavate erimeetmetega (COM(2020)0491 – C9-0285/2020 – 2020/0251(COD)) P9_TC1-COD(2020)0251 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 20. oktoobril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses L-kategooria seerialõpu sõidukite suhtes COVID-19 pandeemia tõttu võetavate erimeetmetega	249
2021/C 404/17	Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2020/001 ES/Galicia shipbuilding ancillary sectors) (COM(2020)0485 – C9-0294/2020 – 2020/1996(BUD))	250
	Reede, 23. oktoober 2020
2021/C 404/18	Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (COM(2018)0392 – C8-0248/2018 – 2018/0216(COD))	254
2021/C 404/19	Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 (COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD))	571
2021/C 404/20	Euroopa Parlamendi 23. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks (COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD))	651