Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10467 – Insight/Francisco Partners/NMI)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 396/01)

24. septembril 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10467 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

29. september 2021

(2021/C 396/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1654
JPY	Jaapani jeen	129,89
DKK	Taani kroon	7,4360
GBP	Inglise nael	0,86443
SEK	Rootsi kroon	10,1830
CHF	Šveitsi frank	1,0829
ISK	Islandi kroon	150,70
NOK	Norra kroon	10,1430
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,457
HUF	Ungari forint	359,60
PLN	Poola zlott	4,6260
RON	Rumeenia leu	4,9460
TRY	Türgi liir	10,3168
AUD	Austraalia dollar	1,6112
CAD	Kanada dollar	1,4793
HKD	Hongkongi dollar	9,0714
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6826
SGD	Singapuri dollar	1,5822
KRW	Korea vonn	1 381,20
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,5210
CNY	Hiina jüaan	7,5347
HRK	Horvaatia kuna	7,4975
IDR	Indoneesia ruupia	16 670,71
MYR	Malaisia ringit	4,8769
PHP	Filipiini peeso	59,203
RUB	Vene rubla	84,6823
THB	Tai baat	39,490
BRL	Brasiilia reaal	6,3218
MXN	Mehhiko peeso	23,7082
INR	India ruupia	86,4670

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 396/03)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	16.6.2021
Juhtumi number	86973
Otsuse number	127/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi):	COVID-19 abikava riikliku tähtsusega spordiürituste korraldajatele
Õiguslik alus	Määrus, mis käsitleb riikliku tähtsusega spordiürituste ajutist abikava
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Tagada riikliku tähtsusega spordiürituste toimumine
Abi vorm	Otsetoetused
Eelarve	620 miljonit Norra krooni
Abi osakaal	Kuni 70 % toetus kavakohaselt toimuvate ürituste puhul Kuni 50 % toetus tühistatud ürituste puhul
Kestus	1.7.2021 – 31.10.2021
Majandusharud	Vabatahtlik tegevus – ainult spordiürituste korraldajad
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	The Norwegian Gaming and Foundation Authority (Norra hasartmängu- ja sihtasutuste amet) P.O. Box 800 N-6805 Førde NORRA

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 396/04)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	18. juuni 2021
Juhtumi number	87003
Otsuse number	135/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	COVID-19 abikava lennujaamade käitajatele
Õiguslik alus	Norra parlamendi vastuvõetud otsused ja transpordiministeeriumi avaldatud avalikud suunised, mis sisaldavad meetmete kõiki asjakohaseid tingimusi
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Hüvitada katmata püsikulud ja seega vähendada COVID-19 pandeemia põhjustatud kahju
Abi vorm	Toetused
Eelarve	Hinnanguliselt 212,5 miljonit Norra krooni
Osatähtsus	70–90 %
Kestus	1. jaanuar – 31. detsember 2021
Majandussektorid	Lennujaamasektor
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Transpordiministeerium P.O. Box 8010 Dep N-0030 Oslo NORRA

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 396/05)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	24.6.2021
Juhtumi number	87015
Otsuse number	169/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi):	COVID-19 seotud muudatus kultuurifilmide tootjate toetuskavas
Õiguslik alus	Määrus audiovisuaalteoste tootmiseks antava toetuse kohta
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Tagada, et COVID-19 puhangu põhjustatud häired ei kahjusta kultuurifilmide tootjate elujõulisust ega kultuurifilmide tulevast tootmist
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	10 miljonit Norra krooni
Abi osakaal	Toetus kuni 100 % hinnangulisest saamatajäänud tulust, mis oleks saadud kassatulust 13.3.2020 kuni 31.10.2020
Kestus	24.6.2021 – 31.12.2021
Majandusharud	Audiovisuaalteoste tootmine
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Norra Filmiinstituut P.O. Box 482 N-0105 Oslo NORRA

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 396/06)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	25.6.2021
Juhtumi number	87016
Otsuse number	170/21/COL
EFTA riik	Island
Nimetus	COVID-19 – digitaalsete kinkevautšerite kava 2. muudatus
Õiguslik alus	Digitaalsete vautšerite seaduse nr 54/2020 (lög um ferðagjöf) muutmise seadus
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Suurendada sisenõudlust turismiteenuste järele, tuues seeläbi kasu turismiteenuste sektorile
Abi vorm	Toetused (kaudne abi)
Eelarve	1,4 miljardit Islandi krooni
Kestus	1.6.2021– 30.9.2021
Majandussektorid	Turism
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	The Ministry of Finance and Economic Affairs (Rahandus- ja majandusministeerium) Arnarhvoli við Lindargötu, 101 REYKJAVÍK ISLAND

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebisaidil http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

EFTA järelevalveameti teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4

Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine regulaarlennuliinidel

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 396/07)

Liikmesriik	Norra
Lennuliin	— Lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta — Hasvik – Tromsø ja vastassuunas, Hasvik – Hammerfest ja vastassuunas, Sørkjosen – Tromsø ja vastassuunas — Lakselv – Tromsø ja vastassuunas — Andenes – Bodø ja vastassuunas, Andenes – Tromsø ja vastassuunas — Harstad/Narvik – Tromsø ja vastassuunas — Harstad/Narvik – Bodø ja vastassuunas — Stokmarknes – Tromsø ja vastassuunas — Stokmarknes – Bodø ja vastassuunas — Leknes – Bodø ja vastassuunas — Svolvær – Bodø ja vastassuunas — Røst – Bodø ja vastassuunas — Brønnøysund – Bodø ja vastassuunas, Brønnøysund – Trondheim ja vastassuunas — Sandnessjøen – Bodø ja vastassuunas, Sandnessjøen – Trondheim ja vastassuunas — Mo i Rana – Bodø ja vastassuunas, Mo i Rana – Trondheim ja vastassuunas — Mosjøen – Bodø ja vastassuunas, Mosjøen – Trondheim ja vastassuunas — Namsos – Trondheim ja vastassuunas, Rørvik – Trondheim ja vastassuunas
Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise kuupäev	1.4.2022
Aadress, millelt on võimalik saada muudetud avaliku teenindamise kohustuste teksti ning asjakohast teavet ja/või dokumente	Norra transpordiministeerium Dokumendi leiate aadressil regjeringen.no

EFTA järelevalveameti teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5

Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel

(2021/C 396/08)

Liikmesriik	Norra
Lennuliin	— Lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta — Hasvik – Tromsø ja vastassuunas, Hasvik – Hammerfest ja vastassuunas, Sørkjosen – Tromsø ja vastassuunas — Lakselv – Tromsø ja vastassuunas — Andenes – Bodø ja vastassuunas, Andenes – Tromsø ja vastassuunas — Harstad/Narvik – Tromsø ja vastassuunas — Harstad/Narvik – Bodø ja vastassuunas — Stokmarknes – Tromsø ja vastassuunas — Stokmarknes – Bodø ja vastassuunas — Leknes – Bodø ja vastassuunas — Svolvær – Bodø ja vastassuunas — Røst – Bodø ja vastassuunas — Brønnøysund – Bodø ja vastassuunas, Brønnøysund – Trondheim ja vastassuunas — Sandnessjøen – Bodø ja vastassuunas, Sandnessjøen – Trondheim ja vastassuunas — Mo i Rana – Bodø ja vastassuunas, Mo i Rana – Trondheim ja vastassuunas — Mosjøen – Bodø ja vastassuunas, Mosjøen – Trondheim ja vastassuunas — Namsos – Trondheim ja vastassuunas, Rørvik – Trondheim ja vastassuunas
Lepingu kehtivusaeg	1.4.2022 – 31.3.2024
Pakkumuste esitamise tähtpäev	30.11.2021
Aadress, millelt on võimalik saada hanketeate teksti ning hankemenetluse ja muudetud avaliku teenindamise kohustusega seotud asjakohast teavet ja/või dokumente	Norra transpordiministeerium Dokumendi leiate aadressil regjeringen.no

EFTA järelevalveameti teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5

Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel

(2021/C 396/09)

Liikmesriik	Island
Lennuliin	Lennuliinid: 1. Akureyri – Grímsey – Akureyri 2. Akureyri – Vopnafjörður – Þórshöfn – Akureyri
Lepingu kehtivusaeg	1. aprill 2022 – 31. märts 2025, võimalusega seda kahe aasta võrra pikendada.
Pakkumuste esitamise tähtpäev	Kaks kuud pärast käesoleva teadaande avaldamist
Aadress, millelt on võimalik saada hanketeate teksti ning hankemenetluse ja muudetud avaliku teenindamise kohustusega seotud asjakohast teavet ja/või dokumente	Vegagerðin Suðurhrauni 3 210 Garðabæ IS-ISLAND Kontaktisik: Ólafur Þór Leifsson, E-post: othl@vegagerdin.is, Tel +354 8921516 https://tendsign.is/ — Nr.21-058 Áætlunarflug á Íslandi - Sérleyfi í flugi fyrir Vegagerðina — Nr.21-058 Regulaarlennud Islandil – Lennuliinide hange Vegagerdini / Islandi Teede- ja Rannikuameti jaoks

EFTA järelevalveameti teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 16 lõikele 4

Avaliku teenindamise kohustuste tühistamine regulaarlennuliinidel

(2021/C 396/10)

Liikmesriik	Norra
Lennuliin	— Lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta — Hasvik – Tromsø ja vastassuunas, Hasvik – Hammerfest ja vastassuunas, Sørkjosen – Tromsø ja vastassuunas — Lakselv – Tromsø ja vastassuunas — Andenes – Bodø ja vastassuunas, Andenes – Tromsø ja vastassuunas — Harstad/Narvik – Tromsø ja vastassuunas — Harstad/Narvik – Bodø ja vastassuunas — Stokmarknes – Tromsø ja vastassuunas — Stokmarknes – Bodø ja vastassuunas — Leknes – Bodø ja vastassuunas — Svolvær – Bodø ja vastassuunas — Røst – Bodø ja vastassuunas — Brønnøysund – Bodø ja vastassuunas, Brønnøysund – Trondheim ja vastassuunas — Sandnessjøen – Bodø ja vastassuunas, Sandnessjøen – Trondheim ja vastassuunas — Mo i Rana – Bodø ja vastassuunas, Mo i Rana – Trondheim ja vastassuunas — Mosjøen – Bodø ja vastassuunas, Mosjøen – Trondheim ja vastassuunas — Namsos – Trondheim ja vastassuunas, Rørvik – Trondheim ja vastassuunas
Avaliku teenindamise kohustuste jõustumise esialgne kuupäev	1.4.2017, 1.1.2021 ja 1.10.2021
Tühistamise kuupäev	1.4.2022
Aadress, millelt on võimalik saada avaliku teenindamise kohustuse teksti ning asjakohast teavet ja/või dokumente	2. juunil 2016 Euroopa Liidu Teatajas C 195 ja EMP kaasandes nr 31 väljakuulutatud avaliku teenindamise kohustus asjaomastel liinidel on käesolevaga tühistatud. 4. juunil 2020 Euroopa Liidu Teatajas C 185 ja EMP kaasandes nr 37 väljakuulutatud avaliku teenindamise kohustus asjaomasel liinil ((Harstad/Narvik – Bodø ja vastassuunas) on käesolevaga tühistatud. 15. aprillil 2021 Euroopa Liidu Teatajas C 132 ja EMP kaasandes nr 27 väljakuulutatud avaliku teenindamise kohustused asjaomastel liinidel (Stokmarknes – Bodø ja Stokmarknes – Tromsø ja vastassuunas) on käesolevaga tühistatud. Norra transpordiministeerium Dokumendi leiate aadressil regjeringen.no

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 396/11)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	18.6.2021
Juhtumi number	86974
Otsuse number	130/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	COVID-19 tagatisskeemi pikendamine
Õiguslik alus	Forskrift om endring i forskrift 27. mars 2020 nr. 490 til lov om statlig garantiordning for lån til små og mellomstore bedrifter, FOR-2020-03-27-490
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Tagada juurdepääs likviidsusele ettevõtjate puhul, kellel on COVID-19 puhangu tõttu ootamatu likviidsuspuudujääk
Abi vorm	Riigigarantiid
Eelarve	50 miljardit Norra krooni (muudetud kava puhul)
Kestus	1.7.2021 – 31.10.2021
Majandussektorid	kõik sektorid
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	GIEK, Norra ekspordikrediidi tagamise amet Pb 1763 Vika, N-0122 Oslo, NORRA

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/.

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta

(2021/C 396/12)

2.   Menetlus

Liidu tootjad võivad esitada kirjaliku taotluse, et meede läbi vaadataks. Taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele ja liidu tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud väiteid täiendada, ümber lükata või kommenteerida.

3.   Tähtaeg

Liidu tootjad võivad eelnevast lähtuvalt esitada alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse järgmisel aadressil: European Commission, Directorate-General for Trade (Unit G-1), CHAR 4/39, 1049 Brussels, Belgia (2).

4.

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõikega 2. Toode Päritolu- või eksportijariik või -riigid Meetmed Viide Aegumise kuupäev (3) Melamiin Hiina Rahvavabariik Dumpinguvastane tollimaks Komisjoni 30. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1171, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini impordi suhtes (ELT L 170, 1.7.2017, lk 62) 2.7.2022

---

(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  TRADE-Defence-Complaints@ec.europa.eu.

(3)  Meede aegub selles veerus nimetatud kuupäeva keskööl (kl 00:00).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10490 – Bain Capital/CTI/BBG Holding)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 396/13)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3

(2021/C 396/14)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

„TERRE TOLLESI“/„TULLUM“

PDO-IT-A0742-AM04

Taotluse esitamise kuupäev: 29. juuli 2019

1.   Taotleja ja õigustatud huvi

Kaitstud päritolunimetuse „Tullum“/„Terre Tollesi“ kaitseühendus

Siseriikliku õiguse alusel tunnustatud kutsealadevaheline ühendus

2.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☒	Toote nimetus

☒	Viinamarjasaaduse kategooria

☒	Seos piirkonnaga

☒	Turustamiskeeld

3.   Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

3.1.   Kategooriate 4 (vahuvein), 5 (kvaliteetvahuvein) ja 15 (kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein) väljajätmine

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: artiklid 1, 2, 4, 5, 6 ja 9.

Kirjeldus ja põhjendused

Kategooriad 4 (vahuvein), 5 (kvaliteetvahuvein) ja 15 (kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein) on välja jäetud.

Muudatusettepanekuga jäetakse välja enamik praeguses spetsifikaadis loetletud tooteliikidest, kuna need ei esinda päriselt kaitstud päritolunimetusega veinide olemust ja omapära. Veinitootjate arvates suudavad Tollo piirkonna eripära täielikult väljendada vaid „Montepulciano“ sordi viinamarjadest valmistatud punased veinid (Rosso ja Rosso Riserva) ning „Pecorino“ ja „Passerina“ sordi viinamarjadest valmistatud valged veinid. Seda toetavad ja kinnitavad ka viimastel aastatel tehtud viinamarjade kasvukeskkonna tsoneerimise uuringud, mis on tõestanud valiku õigsust ja vajadust keskenduda üksnes teatavatele põlistele sortidele, mis annavad erakordselt häid viinamarju just kohalikus keskkonnas kasvades.

Seega seisneb muudatus kategooriate 4 (vahuvein), 5 (kvaliteetvahuvein) ja 15 (kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein) ning tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduvate vastavate veinitüüpide väljajätmises.

Kõnealune muudatus puudutab koonddokumendi punkti 3.

3.2.   Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: artikkel 6 „Tarbimisomadused“

Kirjeldus ja põhjendused

Toodetavate veinide tarbimisomadusi on täpsustatud. Kõnealune muudatus puudutab koonddokumendi punkti 4.

3.3.   Lisatingimused – pakendamine määratletud piirkonnas

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: artikkel 5 „Veinivalmistuseeskirjad“

Kirjeldus ja põhjendused

Esitatud on täiendavaid tõendeid, mis toetavad vajadust lubada villimist vaid määratletud piirkonnas. Kõnealune muudatus puudutab koonddokumendi punkti 9.

3.4.   Seos piirkonnaga

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab: artikkel 9 „Seos geograafilise piirkonnaga“

Kirjeldus ja põhjendused

Seose kirjeldust on laiendatud, rõhutades täiendavalt kaitstud päritolunimetusega „Tullum“/„Terre Tollesi“ veinide geograafilise piirkonna ja inimteguritega otseselt seotud eriomadusi. Kõnealune muudatus puudutab koonddokumendi punkti 8.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Terre Tollesi

Tullum

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

„Terre Tollesi“ Rosso/„Tullum“ Rosso ja „Terre Tollesi“ Rosso Riserva/„Tullum“ Rosso Riserva

Kaitstud päritolunimetusega „Terre Tollesi“/„Tullum“ punased veinid on intensiivset rubiinpunast värvi kergete purpursete varjunditega, mis küpsedes granaatpunasemaks muutuvad; lõhnas võib tunda selles piirkonnas kasvatatavale „Montepulciano“ viinamarjasordile iseloomulikke punaste viljade, nagu kirss, hapukirss, põldmurakas ja ploom, ning mooside nüansse, aga võib-olla ka puitvaadis laagerdumisel omandatud vanilli, vürtside ja tubaka varjundeid; maitse on kuiv, rohkete ja kergelt kootavate tanniinidega, mis küpsedes pehmeks ja sametiseks muutuvad; minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 13 mahuprotsenti (Riserva puhul 13,5 mahuprotsenti)

Veinid on tasakaalus, hea struktuuriga, pikaealised ning nende ekstraktisisaldus on märkimisväärselt suur (minimaalselt 26 g/l, Riserva puhul 28 g/l).

Punased viljad, võimalike kirsi ja mustika, lagritsa, kannikese, tubaka, vanilli ja vürtside varjunditega; intensiivne, veinine, pehme, meeldiv.

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

„Terre Tollesi“ Pecorino/„Tullum“ Pecorino

– „Pecorino“ sordist toodetud valged sordiveinid on eri intensiivsusega õlgkollast värvi; lõhnas võib tajuda puuviljade, nagu pirn, õun ja valge virsik, aga ka mandli ning salvei-, lavendli- ja leedriõie nüansse; need veinid on hea või suurepärase happesusega, mis teeb need värskeks ja meeldivaks, nende maitse on intensiivne, meeldiv ja kauakestev.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 13 mahuprotsenti

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18 g/l

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

„Terre Tollesi“ Passerina/„Tullum“ Passerina

„Passerina“ sordist toodetud valged sordiveinid on eri intensiivsusega õlgkollast värvi; lõhn on õrn, esineb tsitrusviljade, valge virsiku, mandli ja leedriõie nüansse.

Maitse on kuiv, hea happesusega, värske ja tasakaalus, sageli veidi mõrkja mandlise järelmaitsega.

Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,5 mahuprotsenti

Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 18 g/l

Analüütilised näitajad, mida ei ole tabelis esitatud, vastavad liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Veinivalmistuse eritavad

Puuduvad.

b.   Maksimaalne saagikus:

„Terre Tollesi“ Rosso/„Tullum“ Rosso

14 000 kg viinamarju hektari kohta

„Terre Tollesi“ Rosso/„Tullum“ Rosso

84 hektoliitrit hektari kohta

„Terre Tollesi“ Rosso Riserva/„Tullum“ Rosso Riserva

9 000 kg viinamarju hektari kohta

„Terre Tollesi“ Pecorino/„Tullum“ Pecorino

63 hektoliitrit hektari kohta

„Terre Tollesi“ Rosso Riserva/„Tullum“ Rosso Riserva

63 hektoliitrit hektari kohta

„Terre Tollesi“ Pecorino/„Tullum“ Pecorino

9 000 kg viinamarju hektari kohta

„Terre Tollesi“ Passerina/„Tullum“ Passerina

9 000 kg viinamarju hektari kohta

„Terre Tollesi“ Passerina/„Tullum“ Passerina

63 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kõik kontrollitud päritolunimetust „Terre Tollesi“/„Tullum“ kandvate veinide tootmiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema korjatud tootmispiirkonnast, mis hõlmab kogu Tollo kommuuni Chieti provintsis.

7.   Viinamarjasort või sordid, millest veinid on valmistatud

„Montepulciano N“

„Passerina B“

„Pecorino B“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafiline piirkond

Tollo piirkonna ainulaadne maastik Aadria mere ääres laiuvate mäenõlvade ja suursuguse Maiella massiiviga annab viinamarjaistandustele suurepärased valgustingimused. Hea õhuvahetus ja seisva vee puudumine tagavad seal traditsiooniliselt kasvatatavatele viinapuusortidele („Montepulciano N“, „Pecorino B“ ja „Passerina B“) täiuslikud tingimused, et toota terveid ja kvaliteetseid iseloomulike omadustega viinamarju.

Kuigi mulla tekstuuris esineb varieeruvusi, valitseb seal üldiselt pigem savine liivsavimuld; savisisaldus on keskmiselt umbes 29 %, kusjuures väärtused jäävad 14,7 % ja 45 % vahele, liiva on pinnases keskmiselt 36,5 % ja selle väärtused varieeruvad 12,3 %-st 59 %-ni, suurem liivasisaldus esineb alluviaalsetel aladel orupõhjades. Vesinikueksponent on nõrgalt aluseline või aluseline ja selle keskmine väärtus on 7,88. Karbonaatide kogusisaldus on üldiselt väga suur, keskmiselt 32 %. Leiduvate karbonaatide aktiivkomponent on samuti üldiselt suur, keskmiselt 8,9 %. Orgaanilise aine sisaldus on üldiselt väga väike.

Valitsev on parasvöötme kliima, kus keskmine temperatuur aprillis on 12 °C ja oktoobris 16 °C, juuli ja august kipuvad aga olema kuumad ja kuivad ning siis võib temperatuur küündida üle 35 °C. Keskmiselt sajab umbes 700 mm aastas, peamiselt novembrist aprillini.

Winkleri soojusenergia indeks, st keskmine aktiivne temperatuur aprillist oktoobrini on üle 2 200 kraadpäeva, mis tagab nii valgete kui ka punaste viinamarjasortide optimaalse küpsemise.

Ajaloolised ja inimtegurid

Viinapuid ja veini oli selles piirkonnas juba Rooma ajal. Seda tõendavad nii tervete veininõude ja -keldrite kui ka nende osade leiud Tollo piirkonnas. Tollo lähedusest on leitud ka varemeid, mis tõendavad, et piirkonnas leidus roomaaegseid ruraalhooneid (villae rusticae), mis on ühed esimesed suurmajapidamised, kus viinamarjakasvatus oli peamiste tegevusalade hulgas.

Veinitootmisele selles piirkonnas alates Rooma impeeriumist kuni tänapäevani viitavad arvukad ajaloolised dokumendid alates 1 062. aastast pärit dokumendist, kus mainitakse Tullumi kindlust, kuni 1 300. aasta dokumendini, kus kohanimi Tullum esineb „Registri Angioinis“.

Tõendid tiheda kaubavahetuse kohta pärinevad juba 1 400. aastast, kui Ortona sadamast väljusid laevad veinisaadetistega, mille hulgas oli ka Tollo piirkonnast pärit veine.

1776. aastal kirjeldati Napoli kuningriigist pärit poeetilises teoses Tollo piirkonda ja sealt pärit veini nii: „...Abruzzo Citeriore provintsi väike piirkond, Aadria mere külje all, meeldiv paik, mis on tuntud tänu oma rubiinpunasele veinile ...“ .

Veinitootmisest sai põllumajanduse põhiharu siiski alles pärast II maailmasõja koledusi, mille keerises Tollo täielikult hävines. Tänapäeval on Tollo regiooni üks olulisemaid viinamarjakasvatuspiirkondi.

Lisaks traditsioonidele ja juurtele tuleb rõhutada ka inimteguri väga olulist rolli viinamarjakasvatustavade määratlemisel ja edendamisel.

Aja jooksul on tootjad oma viljelustehnikaid täiustanud, mis on võimaldanud kaitstud päritolunimetusega veinide kvaliteeti parandada, eelkõige tänu viinamarjakasvatuseks kõige sobivama maa tsoneerimise ning piirkonnas traditsiooniliselt kasvatatud „Montepulciano“, „Pecorino“ ja „Passerina“ sortide uuringutele. Selle tulemusel on viinamarjakasvatajad hüljanud ekspansiivsed viljelusvõtted, välja arvatud teatavad viinamarjaistandused, mis kasutavad Abruzzo-stiilis pergolatoestust, ja kohandanud istutusskeeme, lõikamistehnikaid ja toestamisviise, et viinamarjaistanduse haldamist pidevalt optimeerida ja viinamarjasaagikust suurendada.

Kaitstud päritolunimetusega „Terre Tollesi“/„Tullum“ veinide tarbimisse andmisele eelneb ka küpsemis- ja laagerdumisperiood, mis on mõne veini puhul pikem ja teise puhul lühem. Näiteks ei tohi punaseid veine tarbimisse anda enne teise korjele järgneva aasta 1. jaanuari ning Rosso Riserva veinid peavad laagerduma vähemalt kaks aastat, sealhulgas kuus kuud puitmahutites või -anumates.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonnaga

Veinikategooria (1) – kaitstud päritolunimetusega „Tullum“/„Terre Tollesi“ punaseid veine valmistatakse piirkonnas kohanenud ja eriti silmapaistvatest viinamarjasortidest, mille eriomadused avalduvad „Terre Tollesi“/„Tullum“ veinides täielikult. Kaitstud päritolunimetus hõlmab ka Rosso tüüpi veine, sealhulgas Rosso Riservat, mida valmistatakse „Montepulciano“ sordi viinamarjadest, ja valgeid veine, mida valmistatakse kohalikest viinamarjasortidest „Pecorino“ ja „Passerina“.

Aprillist oktoobrini valitsevad keskmised temperatuurid tagavad nii valgete kui ka punaste viinamarjade optimaalse küpsemise ning ekstrakti ja suhkrute suure sisalduse, samas annavad mägede ja mere vahel paiknemisest tingitud suured temperatuurivahed piirkonna veinidele happesuse ja värskuse.

Tänu muldade koostisele (nii savised kui ka liivased lubjakivirikkad mullad) ja suurtele temperatuurivahedele on võimalik toota sobiva happesuse, värskuse ja peenusega aromaatsemaid veine, eriti valgeid veine, samal ajal kui karbonaatiderikas ja orgaanilise aine vaene muld võimaldab toota intensiivse värvuse ning tugeva struktuuri ja lõhnaga punaseid veine.

Seega on tänu kliima ja mulla koostise, viljelusmeetodite (tsoneerimine, viinamarjaistanduste haldamine, madal saagikus, integreeritud tootmine) ja veinivalmistustehnikatega (õrn pressimismeetod, pikk pudelis laagerdumine ja puitvaatide kasutamine) seotud keskkonnateguritele kaitstud päritolunimetusega „Tullum“ veinide tootjad saavutanud nii kodu- kui ka välismaal väga tuntud kvaliteeditaseme.

—

Kaitstud päritolunimetusega „Terre Tollesi“/„Tullum“ punased veinid on intensiivset rubiinpunast värvi kergete purpursete varjunditega, mis küpsedes granaatpunasemaks muutuvad; punaste viljade, nagu kirss, hapukirss, põldmurakas ja ploom, ning mooside aroomid, mis on „Montepulciano“ viinamarjasordile iseloomulikud ja mida võimendab tootmispiirkonna lubjarikas pinnas; puitvaadis laagerdudes võib omandada vanilliseid ja vürtsiseid nüansse; maitse on kuiv, rohkete ja kergelt kootavate tanniinidega, mis küpsedes pehmeks ja sametiseks muutuvad; tasakaalus, hea struktuuriga, pikaealised veinid, mille ekstraktisisaldus on märkimisväärselt suur.

—

„Pecorino“ sordist toodetud valged sordiveinid on eri intensiivsusega õlgkollast värvi; tajuda võib puuviljade, nagu pirn, õun ja valge virsik, ning mandli nüansse ning salvei, lavendli ja leedriõie aroome; suurema savi/liiva sisaldusega mullad võimaldavad toota väga peeneid ja hea kuni suurepärase happesusega veine, mis on värsked ja meeldivad ning intensiivse ja kauakestva maitsega.

9.   Kohaldatavad lisanõuded (pakendamine, märgistamine, täiendavad nõuded)

Pakendamine määratletud piirkonnas

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

kõik villimistoimingud tuleb teha koonddokumendi punktis 6 kirjeldatud tootmispiirkonnas, et säilitada toodete eriomadused ja maine ning tagada nende päritolu. Alates kõnealuse nimetuse tunnustamisest on neid toiminguid alati tehtud selles väga piiratud tootmispiirkonnas, kus on kogu aeg leidunud arvestatavaid villimistehaseid.

See kohustus aitab säilitada veinide head kvaliteeti, pidades silmas asjaolu, et kohalike tootjate tehnilised teadmised võimaldavad neil vahetult tegeleda kõigi tootmisetappidega, sealhulgas villimine ja eelkõige sellele järgnev veinide laagerdumine ja/või küpsemine, ilma et veine peaks transportima või saab seda teha vähemalt transpordile minimaalselt aega kulutades.

Selle kohustusega välditakse ka võimalikke ohte veini kvaliteedile, mida veini piirkonnast välja vedamine võib kaasa tuua, näiteks: oksüdeerumine ja termiline stress, millel on kahjulik mõju veini keemilistele, füüsilistele ja organoleptilistele omadustele ning võimalik mikrobioloogilise saastumise oht (bakterite, viiruste, seente, hallitusseente ja pärmseente tõttu).

Villimine tootmispiirkonnas võimaldab pädeval organil kontrollisüsteemi tõhustada, parandades jälgitavust kuni tootmise viimase etapini, panustades seega veinide päritolu ja identiteedi maksimaalsele tagamisele.

Link tootespetsifikaadile

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/15566

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile b

(2021/C 396/15)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„ZIEGEN-HEUMILCH“/„GOAT’S HAYMILK“/„LATTE FIENO DI CAPRA“/„LAIT DE FOIN DE CHÈVRE“/„LECHE DE HENO DE CABRA“

ELi nr: TSG-AT-2290-AM01 – 25. veebruar 2021

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Rühma nimi: ARGE Heumilch Österreich

Aadress: Grabenweg 68, A-6020 Innsbruck

Tel +43 (0) 512345245

E-posti aadress: office@heumilch.at

Avaldus rühma õigustatud huvi kohta:

muutmistaotluse esitab tootjarühm, kes esitas nimetuse „Goat’s Haymilk“ (heinasöödal kitse piim) registreerimise taotluse.

Nimetuse „Goat’s Haymilk“ märkimine nende riikide keeltes, kus toodet „Goat’s Haymilk“ on traditsiooniliselt toodetud, osutab seotusele traditsioonilise tootmismeetodi ja garanteeritud traditsioonilise tootega. See aitab tugevdada kaitstud nimetust „Goat’s Haymilk“, mis on kasulik ka taotlejate rühmale.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Austria

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☒	Toote nimetus

☐	Toote kirjeldus

☐	Tootmismeetod

☒	Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt oluline.

5.   Muudatused

1.   Toote „Goat’s Haymilk“ sloveenikeelse nimetuse lisamine

Punktis „1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)“ lisatakse toote „Goat’s Haymilk“ sloveenikeelne nimetus koos nimetustega vastavates keeltes (de, en, it, fr, es, sl):

„Ziegen-Heumilch“ (de)/„Goat’s Haymilk“ (en)/„Latte fieno di capra“ (it)/„Lait de foin de chèvre“ (fr)/„Leche de heno de cabra“ (es)/„Kozje seneno mleko“ (sl)

Põhjendus: kuna toodet „Goat’s Haymilk“ toodetakse Sloveenias tootespetsifikaadis sätestatud traditsioonilise tootmismeetodi kohaselt, tuleks kaitsta ka sloveenikeelset nimetust. Vastavate keelte märkimine selgitab, millistes keeltes on nimetus GTT-na kaitstud.

2.   Sõnade „põllumajanduslik majapidamine“ asendamine sõnaga „loomakasvatusettevõte“ ja sõna „loomakasvatusettevõte“ lisamine

—	Punkti 4.2. „Värske heina põhise piima tootmist reguleeriv määrus“ teises lõigus asendatakse termin „põllumajanduslik majapidamine“ terminiga „loomakasvatusettevõte“:

—	Varasem sõnastus: „Kogu põllumajanduslikku majapidamist majandatakse värske heina põhise piima tootmiskorra kohaselt.“

—	Uus sõnastus: „Kogu põllumajanduslikku loomakasvatusettevõtet majandatakse mahepiima tootmiskorra kohaselt.“

—

Punkti 4.2 ossa „Muud sätted“ lisatakse igasse taandesse mõiste „loomakasvatusettevõte“: Varasem sõnastus: „— Keelatud on silo (kääritatud sööt) tootmine ja ladustamine. — Keelatud on mis tahes liiki kilesse mässitud heinapallide tootmine või ladustamine. — Keelatud on märja või kääritatud heina tootmine.“ Uus sõnastus: „— Keelatud on silo (kääritatud sööt) tootmine ja ladustamine loomakasvatusettevõttes. — Keelatud on mis tahes liiki kilesse mässitud heinapallide tootmine või ladustamine loomakasvatusettevõttes. — Keelatud on märja või kääritatud heina tootmine loomakasvatusettevõttes.“

Põhjendus: muudatused on tehtud selgitamise eesmärgil.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„Ziegen-Heumilch“/„Goat’s Haymilk“/„Latte fieno di capra“/„Lait de foin de chèvre“/„Leche de heno de cabra“/„Kozje seneno mleko“

ELi nr: TSG-AT-2290-AM01 – 25. veebruar 2021

„Austria“

1.   Nimetus(ed)

„Ziegen-Heumilch“/„Goat’s Haymilk“/„Latte fieno di capra“/„Lait de foin de chèvre“/„Leche de heno de cabra“/„Kozje seneno mleko“

2.   Toote liik

Klass 1.4. Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

3.   Registreerimise alused

3.1.   Kas toode:

☒	on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil;

☐	on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

Heinasöödapõhise mahepiima tootmine on piimatootmise kõige algsem viis. – Kõnealust piima saadakse traditsiooniliste jätkusuutlike piimatootmisettevõtete loomadelt. Oluline erinevus standardpiima ja mahepiima traditsioonilise olemuse vahel peitub asjaolus, et mahepiima kui piimatootmise kõige algsema viisi puhul ei söödeta loomi kääritatud söödaga. Alates 1960. aastatest kasutati loomakasvatuses põllumajanduse industrialiseerimisega kaasnenud mehhaniseerimise tõttu üha rohkem silo (kääritatud sööt), mistõttu vähenes kuiva heina söödana kasutamine. Peale selle keelustati õigusaktidega sellised loomad ja sööt, mis kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna. Söötmine on kohandatud vastavalt aastaaegadele: haljassöödaperioodil saavad loomad värskeid hein- ja rohttaimi ning heina, kuid ka punkti 4.2 kohaselt lubatud sööta; talvisel söödaperioodil saavad nad heina ja punkti 4.2 kohaselt lubatud sööta.

3.2.   Kas nimetus:

☐	on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta;

☒	väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

Heinasöödal kitse piima tootmine ja selle töötlemine on sama vana kui põllumajapidamises piimakitsede pidamine (ligikaudu 11. sajand e.m.a). Juba keskajal peeti kitsi paljudes Alpide eelmäestiku ja Tirooli mäestiku väikestes piimataludes (Schwaighöfe). Selleks et piim oleks käepärast, võtsid nende talude töölised sageli kitsed kaasa järskudel nõlvadel asuvatele mäginiitudele, mis asusid taludest kaugel. Sõna „Schwaig“ on pärit keskülemsaksa keelest ja tähistab Alpi piirkonna konkreetset asula- ja eelkõige majandamisvormi. Sageli rajasid maaomanikud ise need talud alaliste asulatena, kus eelkõige tegeleti piimakarjakasvatusega (ennekõike juustu valmistamiseks). Sellised asulad on Tirooli piirkonnas olemas olnud alates 12. sajandist. Alpide teatavates piirkondades, kus talud jagati pärijate vahel võrdselt, hoidsid orus elavad väiketalunikud kitsi, kes neid piimaga varustasid.

4.   Kirjeldus

4.1.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (määruse artikli 7 lõige 2)

Kitsepiim vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (määruse artikli 7 lõige 2)

Heinasöödal kitse piima („Goat’s Haymilk“) toodetakse vastavalt traditsioonilistele tootmistingimustele kooskõlas mahepiima tootmist reguleeriva määrusega. Sellise mahepiima tootmist iseloomustab peamiselt see, et on keelatud kasutada kääritatud sööta (nt silo) ning selliseid loomi ja sööta, mis kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Mahepiima tootmist reguleeriv määrus

Heinasöödal kitse piima on tootnud piimatootjad, kes on kohustunud järgima järgmisi kriteeriume. Keelatud on kasutada loomi või sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Kogu põllumajandusettevõtet majandatakse mahepiima tootmiskorra kohaselt.

Sööda lubatud liigid

—	Haljassöödaperioodil söödetakse loomi peamiselt värskete heintaimede, liblikõieliste ja rohttaimedega ning talveperioodil heinaga.

—	Täiendava koresöödana on määratletud ja lubatud: valmimata rapsiseemned, haljasmais, haljasrukis, söödapeet, heina-, lutserni- ja maisigraanulid.

—	Aastases kuivsöödaratsioonis peab koresööda osa olema vähemalt 75 %.

—	Tavapäraselt turustataval viisil ning mineraalainetega segudes (kliid, graanulid jne) on teraviljadest lubatud nisu, oder, kaer, tritikale, rukis ja mais.

—	Söödana võib kasutada ka põlduba, söödahernest, õlikultuure ning ekstraktsioonijahu või -kooki.

Keelatud sööt

—	Keelatud on sööda järgmised liigid: silo (kääritatud sööt), niiske hein ja kääritatud hein.

—

Loomi on keelatud sööta õlletehastest, viinaköökidest, mahlavabrikutest saadud kõrvalsaaduste või toiduainetetööstuse muude kõrvalsaadustega, nagu märg õlleraba või märjad pressimisjääkide lõigud. Erandid: suhkrutööstuse kõrvalsaadusena saadud kuivad lõigud ja melass ning teraviljatöötlemisel saadud valgurikas kuivsööt.

—	Lakteerivaid loomi ei tohi sööta ühegi leotatud söödaga.

—	Loomi on keelatud sööta loomset päritolu söödaga, v.a noorloomadele antav piim ja vadak.

—	Loomi on keelatud sööta aia- ja puuviljajäätmete, kartulite või uureaga.

Väetamise eeskirjad

—	Piimatootja kogu põllumajanduslikult kasutataval maa-alal on keelatud kasutada reoveesetteid, reoveesetetest tooteid ja asulate jäätmekäitluskohtadest saadud komposti, v.a haljaskompost (taimne kompostisegu).

—	Kui piimatarnija põllumajanduslikult kasutatavale maa-alale on laotatud sõnnikut, peab ta vähemalt kolm nädalat ootama, enne kui tohib seal lehmi karjatada.

Keemiliste lisaainete kasutamine

—	Loomakasvatusettevõtte kõigil rohumaadel on põllumajandusnõustajate juhendamisel lubatud kasutada vaid valitud sünteetilis-keemilisi pestitsiide ja tegelda tõrjega konkreetsetel kohtadel.

—	Kärbsevastast pihustamist võib piimakarjalautades teha üksnes sel ajal, kui piimakitsed seal ei viibi.

Tarnekeeld

—	Piima võib heinasöödal kitse piimana hakata tarnima kõige varem kümme päeva pärast poegimist.

—	Siloga (kääritatud sööt) söödetud kitsede puhul peab ooteaeg olema vähemalt 14 päeva.

—

Alpides karjatatavaid loomi, keda on laudas söödetud siloga (kääritatud sööt), tuleb 14 päeva enne alpiaasale ajamist sööta silovaba söödaga või tohib alles 14 päeva pärast karjamaale (mis kuulub heinasöödal kitse piima tarnijale) jõudmist määratleda piima mahepiimana. Alpiaasal ei tohi silo toota ega sellega loomi sööta.

Geneetiliselt muundatud toiduainete või sööda keeld

—	Selleks et säilitada heinasöödal kitse piima traditsioonilist tootmist, ei tohi kasutada loomi või sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Muud nõuded

—	Keelatud on silo (kääritatud sööt) tootmine ja ladustamine loomakasvatusettevõttes.

—	Keelatud on mis tahes liiki kilesse mässitud heinapallide tootmine või ladustamine loomakasvatusettevõttes.

—	Keelatud on märja või kääritatud heina tootmine loomakasvatusettevõttes.

4.3.   Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (määruse artikli 7 lõige 2)

Heinasöödal kitse piim erineb standardkitsepiimast mahepiima tootmist reguleeriva määruse punkti 4.2 kohaste eritootmistingimuste tõttu.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.