29.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 395/2

P9_TA(2020)0251

ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomine

Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (2020/2072(INI))

(2021/C 395/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 295,

—	võttes eelkõige arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku, artikli 4 lõiget 3 ning artikleid 5, 6, 7 ja 11,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamist, kaitset ja edendamist, sealhulgas artikleid 70, 258, 259, 260, 263 ja 265,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ja protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat,

—	võttes arvesse Kopenhaageni kriteeriumeid ja liidu normide kogumit, millest Euroopa Liiduga ühineda sooviv kandidaatriik peab kinni pidama (liidu acquis),

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse alaseid dokumente ja ÜRO üldise korrapärase läbivaatamise soovitusi ning aruandeid, samuti ÜRO lepingu alusel loodud organite kohtupraktikat ja Inimõiguste Nõukogu erimenetlusi,

—	võttes arvesse ÜRO 8. märtsi 1999. aasta inimõiguste kaitsjaid käsitlevat deklaratsiooni,

—	võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, rahvusvähemuste ülemvoliniku, meediavabaduse esindaja ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni muude organite soovitusi ja aruandeid,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni, diskrimineerimisvastase, mitmekesisuse ja kaasatuse juhtkomitee, Veneetsia komisjoni ja teiste asutuste konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

—	võttes arvesse 23. mail 2007 Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit,

—	võttes arvesse ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni,

—	võttes arvesse riikide korruptsioonivastase ühenduse loomise kokkulepet,

—	võttes arvesse õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja, mille Veneetsia komisjon võttis vastu oma 106. täiskogu istungjärgul 18. märtsil 2016,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu 7. aprilli 2020. aasta suuniseid liikmesriikidele demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise kohta COVID-19 tervishoiukriisi ajal,

—	võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2020. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,

—	võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2019. aasta teatist „Õigusriigi tugevdamine liidus. Tegevuskava“ (COM(2019)0343),

—	võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatist, mis sisaldab komisjoni 2020. aasta tööprogrammi (COM(2020)0037), ja komisjoni 27. mai 2020. aasta kohandatud tööprogrammi (COM(2020)0440),

—	võttes arvesse ELi õigusemõistmise tulemustabelit 2020,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamust „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud“, milles tehti ettepanek luua iga-aastane põhiõiguste ja õigusriigi foorum,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põhiõiguste ja õigusriigi töörühma 2020. aasta juuni aruannet riiklike arengusuundumuste kohta kodanikuühiskonna seisukohast aastatel 2018–2019,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 17. jaanuaril 2018 avaldatud aruannet ELis inimõiguste vallas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide probleemide kohta ning selle ameti muid aruandeid ja andmeid,

—	võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 5. märtsil 2020 avaldatud aruannet „Beijing+25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“ (Peking+25 – viies ülevaade Pekingi tegevusprogrammi rakendamisest ELi liikmesriikides),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte järgimise tagamise kohta,

—	võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (1),

—	võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riigi tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone (2),

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (3),

—	võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua ELi terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism (4),

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal (5),

—	võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (6),

—	võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorra ja korruptsioonivastase võitluse kohta ELis, eelkõige Maltas ja Slovakkias (7),

—	võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI-vabade piirkondade kohta (8),

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2018. aasta aruande kohta (9),

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaste Poolat ja Ungarit käsitlevate käimasolevate kuulamiste kohta (10),

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (11),

—	võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide 2020. aasta aprillis avaldatud ühiseid soovitusi „Kavadest tegudeni: meediavabaduse ja -pluralismi kaitsmine Euroopa õigusriigi mehhanismi kaudu“,

—	võttes arvesse riikide inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustiku 11. mai 2020. aasta aruannet „Õigusriigi põhimõte Euroopa Liidus“,

—	võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia võrgustiku ELi-sisese inimõiguste poliitika töörühma 4. mail 2020 Euroopa Komisjonile sidusrühmadega konsulteerimise raames esitatud ettepanekut õigusriiki käsitleva aruande jaoks,

—	võttes arvesse oma Euroopa lisaväärtuse hinnangut, mis on lisatud 2016. aasta oktoobri seadusandlikule algatusraportile ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi kohta,

—	võttes arvesse oma 2020. aasta aprillis antud esialgset hinnangut ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi Euroopa lisaväärtuse kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 46, 54 ja 148,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0170/2020),

arvestades, et liit rajaneb – nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 – sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need väärtused on liikmesriikide ühised väärtused, mida kõik liikmesriigid on vabatahtlikult tunnustanud; arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on üksteist vastastikku tugevdavad väärtused;

arvestades, et liit on oma ühinemiskriteeriumides kindlaks määranud, et liidu liikmelisus eeldab, et kandidaatriik on saavutanud stabiilsuse institutsioonides, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused, vähemuste austamise ja kaitse; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et liidul puuduvad tõhusad vahendid nende kriteeriumide täitmise tagamiseks pärast seda, kui riik on saanud liidu osaks;

arvestades, et eelmisel kümnendil on mitmes liikmesriigis esinenud jultunud rünnakuid liidu väärtuste vastu; arvestades, et parlament on neid murettekitavaid juhtumeid korduvalt käsitlenud oma resolutsioonides alates 2011. aastast, sealhulgas 2018. aastal ELi lepingu artikli 7 kohase menetluse avamist; arvestades, et parlament on alates 2016. aastast nõudnud selles valdkonnas põhjalikku, ennetavat ja tõenduspõhist järelevalvet ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi kaudu;

arvestades, et kaitsetumate rühmade, näiteks naiste, puuetega inimeste, romade, LGBTI-inimeste ja eakamate õigusi ei austata mõnes liikmesriigis jätkuvalt täiel määral ning nad ei ole täielikult kaitstud vihkamise ja diskrimineerimise eest, millega rikutakse ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi ja õigust mittediskrimineerimisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21; arvestades, et vastuseks COVID-19 pandeemiale võetud erakorralised meetmed on põhiõiguste järgimist ning demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalusüsteemi veelgi rohkem survestanud;

arvestades, et umbes 10 % liidu kodanikest kuulub mõnda rahvusvähemusesse; arvestades, et vähemuste õiguste austamine on Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste lahutamatu koostisosa; arvestades, et vähemused suurendavad liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust; arvestades, et praegu puudub liidu õigusraamistik vähemuste õiguste kindlustamiseks ja jälgimiseks;

F.	arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste rikkumine – kui sellele liidu tasandil asjakohaselt ei reageerita ja sellest ei tehta järeldusi – nõrgendab Euroopa projekti sidusust, kõigi liidu kodanike õigusi ja liikmesriikide vastastikust usaldust;

G.	arvestades, et korruptsioon kujutab tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja kõigi inimeste võrdsele kohtlemisele;

arvestades, et sõltumatu ajakirjandus ja pluralistlikule teabe kättesaadavus on demokraatia alustalad; arvestades, et meediavabaduse ja pluralismi murettekitavale olukorrale liidus ei ole piisavalt tugevalt tähelepanu pööratud; arvestades, et kodanikuühiskond on iga demokraatia õitsenguks tingimata vajalik; arvestades, et kodanikuühiskonna ruumi ahenemine soodustab demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste rikkumist; arvestades, et liidu institutsioonidel tuleb esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga jätkata kõigil tasanditel avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi;

arvestades, et liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatus ning nende tegevuse kvaliteet ja tõhusus on äärmiselt olulised, et saavutada mõjus õigusemõistmine; arvestades, et õigusabi saadavus ja kohtulõivude suurus võivad õiguskaitse kättesaadavust oluliselt mõjutada; arvestades, et põhiõiguste hartal on aluslepingutega võrdne õigusjõud; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu suuniste kohaselt kohaldavad liikmesriikide õigusasutused põhiõiguste hartat ainult liidu õigusaktide rakendamisel, kuid ühise õigus-, kohtu- ja õigusriigikultuuri edendamiseks on oluline, et hartas sätestatud õigusi võetaks alati arvesse;

J.	arvestades, et komisjon avaldas 30. septembril 2020. aastal teatises (COM(2020)0580) oma aruande õigusriigi kohta, millele peaksid järgnema uuendatud strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks ja Euroopa demokraatia tegevuskava;

K.	arvestades, et määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, muutuks pärast vastuvõtmist asendamatuks vahendiks õigusriigi põhimõtte kaitsmisel liidus;

arvestades, et igasse järelevalvemehhanismi tuleb tihedalt kaasata sidusrühmad, kes aktiivselt tegelevad demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitsmise ja edendamisega, sealhulgas kodanikuühiskond, Euroopa Nõukogu ja ÜRO organid, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, riikide inimõiguste institutsioonid ning asjaomased ametiasutused ja kutseühingud, kes toetavad kohtuasutusi sõltumatul õigusemõistmisel; arvestades, et seetõttu on vaja kodanikuühiskonnale piisavat liidupoolset rahastamist, eelkõige õigusprogrammi ja programmi „Kodanikud, võrdsus, õigused ja väärtused“ kaudu;

M.	arvestades, et olemasolevaid mehhanisme on vaja tugevdada ja sujuvamaks muuta ning töötada välja toimiv mehhanism, et tagada aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja väärtuste järgimine kogu liidus;

arvestades, et parlament, komisjon ja nõukogu (edaspidi „kolm institutsiooni“) jagavad poliitilist vastutust liidu väärtuste kaitsmise eest neile aluslepingutega antud volituste piires; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 295 põhinev institutsioonidevaheline kokkulepe tagaks vajalikud tingimused kolme institutsiooni koostöö hõlbustamiseks selles valdkonnas; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 kohaselt võib ükskõik milline kolmest institutsioonist teha ettepaneku sellise kokkuleppe sõlmimiseks;

rõhutab, et on tingimata vaja, et liit töötaks välja tugeva, tervikliku ja positiivse tegevuskava demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitsmiseks ja tugevdamiseks kõigi oma kodanike jaoks; rõhutab, et liit peab jääma vabaduse ja õiguse eestvõitlejaks Euroopas ja maailmas;

hoiatab, et liit kogeb praegu oma alusväärtuste enneolematut ja eskaleeruvat kriisi, mis ohustab tema pikaajalist püsimajäämist demokraatliku rahuprojektina; on sügavalt mures autokraatlike ja mitteliberaalsete suundumuste esilekerkimise ja kinnistumise pärast, mida süvendab veelgi COVID-19 pandeemia ja majanduslangus, samuti korruptsiooni, desinformatsiooni ja riigi kaaperdamise pärast mitmes liikmesriigis; rõhutab sellest suundumusest tulenevat ohtu liidu õiguskorra sidususele, kõigi kodanike põhiõiguste kaitsele, ühtse turu toimimisele, ühise poliitika tõhususele ja rahvusvahelisele usaldusväärsusele;

tuletab meelde, et liidul ei ole piisavalt struktuurseid vahendeid, et võidelda demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte rikkumiste ning tagasilöökide vastu liikmesriikides; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud teha sisulisi edusamme liidu väärtuste järgimise tagamiseks käimasolevates ELi lepingu artikli 7 kohastes menetlustes; märgib, et kui nõukogu ei suuda tõhusalt kohaldada ELi lepingu artiklit 7, annab see tegelikult võimaluse jätkuvalt eemalduda ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustest; märgib murega, et liidu töövahendid selles valdkonnas on ebaühtlased ning nõuab, et neid tõhustataks ja nõuetekohaselt rakendataks;

tunnustab komisjoni tööd tema iga-aastase õigusriigi aruande koostamisel; väljendab rahulolu selle üle, et iga-aastane hindamine hõlmab ka korruptsiooni ja meediavabadust; märgib siiski, et see ei hõlma demokraatia ja põhiõiguste valdkondi; peab eriti kahetsusväärseks, et iga-aastane hindamine ei hõlma ühinemisvabadust ja kodanikuühiskonna kahanevat tegutsemisruumi; rõhutab murega, et kaitsetumate rühmade, näiteks naiste, puuetega inimeste, romade, LGBTI-inimeste ja eakamate õigusi ei austata mõnes liikmesriigis jätkuvalt täiel määral ning nad ei ole täielikult kaitstud vihkamise ja diskrimineerimise eest, millega eiratakse ELi väärtusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud järelevalvemehhanismi, mis hõlmaks ELi lepingu artikli 2 kogu kohaldamisala; kordab vajadust tõenduspõhise ja objektiivse järelevalvemehhanismi järele, mis oleks sätestatud õigusaktiga, mis seob kolm institutsiooni läbipaistva ja seadustatud protsessiga, määratledes selgelt vastutusalad, nii et kõigi liidu väärtuste kaitsest ja edendamisest saab liidu tegevuse alaline ja nähtav osa;

teeb ettepaneku luua ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis põhineks parlamendi 2016. aasta ettepanekul ja komisjoni iga-aastasel aruandel õigusriigi kohta ning mida reguleeritaks kolme institutsiooni vahelise kokkuleppega, mis koosneb iga-aastasest liidu väärtuste järelevalvetsüklist, mis hõlmab ELi lepingu artikli 2 kõiki aspekte ning mida kohaldatakse võrdselt, objektiivselt ja õiglaselt kõigi liikmesriikide suhtes, austades samas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

rõhutab, et iga-aastane järelevalvetsükkel peab sisaldama selgeid riigipõhiseid soovitusi koos rakendamise ajakava ja eesmärkidega, millele järgnevad iga-aastased või kiireloomulised aruanded; rõhutab, et soovituste rakendamata jätmine tuleb siduda konkreetsete liidu meetmetega, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluste, rikkumismenetluste ja eelarveliste tingimustega, kui need on jõustunud; juhib tähelepanu sellele, et soovituste eesmärk ei peaks olema mitte ainult rikkumiste heastamine, vaid need peaksid aitama edendada ka poliitikameetmeid, mis võimaldavad kodanikel liidu õigustest ja väärtustest osa saada;

juhib tähelepanu sellele, et see mehhanism peaks dubleerimise vältimiseks konsolideerima olemasolevaid vahendeid ja need välja vahetama, eelkõige õigusriigi olukorda käsitleva komisjoni iga-aastase aruande, komisjoni õigusriigi raamistiku, komisjoni iga-aastase aruandluse põhiõiguste harta rakendamise kohta, nõukogu õigusriigialase dialoogi ning koostöö- ja jälgimiskorra, suurendades samal ajal vastastikust täiendavust ja sidusust muude olemasolevate vahenditega, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 kohaste menetluste, rikkumismenetluste ning eelarveliste tingimustega, kui need on jõustunud; on seisukohal, et kolm institutsiooni peaksid kasutama iga-aastase järelevalvetsükli tulemusi oma hinnangus ELi lepingu artikli 7 ning – kui see jõustub – eelarvelise tingimuslikkuse kohaldamise eesmärgil; rõhutab, et kõigi kolme institutsiooni ülesandeid ja eesõigusi tuleb austada;

toonitab, et kohtute sõltumatus on õigusemõistmise lahutamatu osa ja nõue, mis tuleneb ELi lepingu artiklis 19 sätestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõttest; on mures selle pärast, et hiljutised rünnakud õigusriigi vastu on seisnenud peamiselt katsetes seada ohtu kohtute sõltumatus, ning rõhutab, et iga riigi tasandi kohus on ühtlasi Euroopa kohus; nõuab, et komisjon kasutaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid liikmesriikide valitsuste katsete vastu seada ohtu oma kohtute sõltumatus, ning teavitaks parlamenti õigeaegselt igast sellisest olukorrast;

tuletab meelde, et liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on ELi lepingu artikli 6 lõikes 2 sätestatud seaduslik kohustus; kordab, et ühinemisprotsess on vaja kiiresti lõpule viia, et tagada ühtne inimõiguste kaitse raamistik kogu Euroopas ja jätkuvalt tugevdada põhiõiguste ja -vabaduste kaitset liidus; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama jõupingutusi lepingute täielikuks täitmiseks ja viima ühinemisprotsessi põhjendamatu viivituseta lõpule;

10.

tuletab meelde kodanikuühiskonna, riikide inimõiguste institutsioonide, võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste ja muude asjaosaliste asendamatut rolli iga-aastase järelevalvetsükli kõigis etappides alates omapoolse panuse andmisest kuni rakendamise ja järelevalve hõlbustamiseni; rõhutab vajadust tagada inimõiguste kaitsjatele ja rikkumisest teatajatele kaitse nii riigi kui ka liidu tasandil, sealhulgas vajaduse korral kaitse kohtumenetluse kuritarvitamise vastu, ning piisav rahastamine kõigil tasanditel; nõuab sellega seoses Euroopa piiriüleste ühenduste ja mittetulundusorganisatsioonide põhikirja koostamist, mis peaks toimuma pärast põhjalikku mõju hindamist; rõhutab rikkumisest teatajate osa õigusriigi põhimõtte kaitsmisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 (liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta) (12) ülevõtmist ja kohaldamist; juhib tähelepanu sellele, et inimõigustega tegelevate riiklike institutsioonide akrediteerimise staatus ja kodanikuühiskonna tegutsemisruum võivad olla hindamisnäitajateks; kutsub liikmesriikide parlamente üles pidama arutelusid ja võtma vastu seisukohad järelevalvetsükli tulemuste kohta; rõhutab, et õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline liidu õiguse nõuetekohaseks rakendamiseks ja kohaldamiseks ning kogu liidus ühise õiguskultuuri tugevdamiseks; on seisukohal, et tulevases Euroopa õigusalase koolituse strateegias tuleb pöörata rohkem tähelepanu õigusriigi ja kohtusüsteemi sõltumatuse edendamisele ning see peab sisaldama oskuste ja mittejuriidiliste küsimuste alast koolitust, et kohtunikke põhjendamatule survele vastuseismiseks paremini ette valmistada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ulatuslikumalt edendama ja hõlbustama kohtute ja õiguspraktikute dialoogi, soodustades regulaarset teabe ja parimate tavade vahetamist, et tugevdada ja arendada demokraatial, õigusriigil ja põhiõigustel põhinevat liidu õigusruumi; rõhutab vajadust tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus piisav rahastamine valdkondlikule õigusprogrammile ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile, kuna nende programmide eesmärk on kaitsta ja edendada liidu väärtusi ning arendada õigusriigi põhimõttel rajanevat liidu õigusruumi, ja toetada kodanikuühiskonda;

11.

juhib tähelepanu vastastikusele täiendavusele, mis peaks eksisteerima ELi õigusemõistmise tulemustabeli (mis võimaldab võrrelda liikmesriikide kohtusüsteeme) ja mehhanismi vahel; märgib, et 2020. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohaselt on liikmesriikide vahel ikka veel märkimisväärseid erinevusi pooleliolevate kohtuasjade arvus ning et mõnes liikmesriigis on suurenenud kohtuasjade kuhjumine, et mitte kõik liikmesriigid ei paku IKT-oskuste alast koolitust, mille eesmärk on kohaneda digiteerimisega ja hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, et õigusabi on muutunud mõnes liikmesriigis aastate jooksul vähem kättesaadavaks ning et enamiku liikmesriikide kohtusüsteemides ei ole veel tagatud sooline võrdõiguslikkus;

12.

kinnitab veel kord Euroopa Parlamendi rolli liidu väärtustest kinnipidamise jälgimisel kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 7; kordab nõudmist, et Euroopa Parlament peaks saama esitada nõukogule oma põhjendatud ettepaneku ja osaleda artikli 7 kohastel kuulamistel, juhul kui parlament on menetluse algatanud, austades kõigi kolme institutsiooni eesõigusi ja lojaalse koostöö põhimõtet; kutsub nõukogu üles parlamenti korrapäraselt teavitama ja tihedalt kaasama ning töötama läbipaistvalt; on veendunud, et mehhanism, mida toetab institutsioonidevaheline kokkulepe, loob paremaks koordineerimiseks vajaliku raamistiku;

13.

on seisukohal, et pikas perspektiivis võib vaja olla aluslepingut muuta, et tugevdada liidu suutlikkust edendada ja kaitsta oma põhiseaduslikku tuuma; jääb sellega seoses ootama Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi arutelu ja järeldusi; rõhutab, et ELi lepingu artikli 7 kohase menetluse tulemuslikkust tuleks suurendada, muutes meetmeteks vajalikku häälteenamust ja tugevdades sanktsioonide kehtestamise mehhanismi; soovitab Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil kaaluda Euroopa Liidu Kohtu rolli tugevdamist liidu põhiväärtuste kaitsmisel; nõuab nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) (13) muutmist, mis peaks toimuma pärast põhjalikku mõju hindamist, et tugevdada ja laiendada selle volitusi nii, et need hõlmaksid kõiki Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi;

14.

on kindlalt veendunud, et liidu väärtuste kriisi lahendamine, sealhulgas kavandatava mehhanismi kaudu, on liikmesriikide vahel vastastikuse usalduse taastamise eeltingimus, mis aitab liidul tervikuna püsida ja edendada kõiki ühiseid poliitikavaldkondi;

15.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu nõrgestas oma 21. juuli 2020. aasta järeldustes komisjoni esitatud eelarveliste tingimuste mehhanismi; kordab oma nõudmist, et ELi lepingu artiklis 2 nimetatud väärtuste süsteemsed rikkumised loetaks liidu rahastamisega kokkusobimatuks; rõhutab vajadust kasutada liidu eelarve kaitsmiseks kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust, ilma milleta oleks uue eelarveliste tingimuste mehhanismi tõhusus ohus; nõuab, et eelarveliste tingimuste kohaldamisega kaasneksid meetmed, mille eesmärk on leevendada võimalikku mõju konkreetsetele liidu rahalistest vahenditest abisaajatele, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidele; rõhutab, et eelarveliste tingimuste mehhanismi ei saa asendada üksnes kavandatud iga-aastase järelevalvetsükliga; nõuab, et Euroopa Ülemkogu tegutseks vastavalt oma 9. mai 2019. aasta Sibiu deklaratsioonis antud lubadusele kaitsta demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet;

16.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 295 viivitamata alustama parlamendiga läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle; on seisukohal, et käesoleva dokumendi lisas esitatud ettepanek on sellisteks läbirääkimisteks sobiv alus;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud ettepanek komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

(2) ELT C 390, 18.11.2019, lk 117.

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0407.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0456.

(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.

(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0111.

(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0328.

(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0101.

(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0007.

(10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0014.

(11) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

(12) ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.

(13) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

RESOLUTSIOONI LISA:

Ettepanek: institutsioonidevaheline liidu väärtuste tugevdamise kokkulepe

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

(2)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on liidu väärtuste austamine ja edendamine liidu liikmesuse üks põhitingimusi. ELi lepingu artikli 7 kohaselt võib juhul, kui liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi, peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Liidu väärtuste austamine loob aluse liikmesriikide kõrgel tasemel kindlustundele ja vastastikusele usaldusele.

(3)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „kolm institutsiooni“) tunnistavad liidu väärtuste austamise tähtsust. Liidu väärtuste austamine on vajalik liidu nõuetekohaseks toimimiseks ja ELi lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kolm institutsiooni on pühendunud vastastikusele lojaalsele koostööle, mille eesmärk on edendada liidu väärtusi ja tagada nende austamine.

(4)

Kolm institutsiooni tunnistavad vajadust ühtlustada ja tugevdada olemasolevaid vahendeid, mille eesmärk on edendada liidu väärtuste järgimist. Seetõttu tuleks luua terviklik ja tõenduspõhine institutsioonidevaheline mehhanism, mille puhul järgitaks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, et parandada kolme institutsiooni omavahelist koordineerimist ja konsolideerida varasemad algatused. Vastavalt justiits- ja siseküsimuste nõukogu 6. ja 7. juuni 2013. aasta järeldustele peaks selline mehhanism toimima „läbipaistvalt, lähtudes objektiivselt kogutud, võrreldud ja analüüsitud tõenditest ning tuginedes kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõttele“.

(5)

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et liidu väärtuste edendamise ja austamise tugevdamiseks on vaja liidu väärtuste iga-aastast järelevalvetsüklit. Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks olema terviklik, objektiivne, erapooletu, tõenduspõhine ning seda tuleks kohaldada võrdselt ja õiglaselt kõigi liikmesriikide suhtes. Iga-aastase järelevalvetsükli peamine eesmärk peaks olema takistada liidu väärtuste rikkumisi ja järgimata jätmist ning tuua esile positiivseid muutusi ja vahetada parimaid tavasid, ühtlasi looks see ühise aluse kolme institutsiooni muudele meetmetele. Kolm institutsiooni lepivad peale selle kokku, et kasutavad käesolevat institutsioonidevahelist kokkulepet, et kaasata liidu väärtuste edendamise ja austamisega seotud olemasolevad vahendid ja algatused, eelkõige komisjoni iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, nõukogu iga-aastane õigusriigialane dialoog ja komisjoni õigusriigi raamistik, et vältida dubleerimist ja suurendada üldist tulemuslikkust.

(6)

Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks koosnema ettevalmistavast etapist, liidu väärtuste järgimist käsitleva iga-aastase järelevalvearuande avaldamisest koos riigipõhiste soovitustega ning järelmeetmete etapist, sealhulgas soovituste rakendamisest. Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks kulgema läbipaistvalt ja avatult, kaasates kodanikke ja kodanikuühiskonda, ning peaks olema kaitstud desinformatsiooni eest.

(7)

Kolm institutsiooni jagavad seisukohta, et iga-aastane järelevalvetsükkel peaks asendama komisjoni otsuseid 2006/928/EÜ (1) ja 2006/929/EÜ (2) ning täitma muu hulgas nende otsuste eesmärke. Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe ei piira 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artiklite 37 ja 38 kohaldamist.

(8)

Iga-aastane järelevalvetsükkel peaks täiendama ka muid liidu väärtuste edendamise ja tugevdamisega seotud vahendeid ning olema nendega kooskõlas. Eelkõige kohustuvad kolm institutsiooni kasutama iga-aastaste järelevalvearuannete tulemusi oma hinnangus selle kohta, kas esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt liidu väärtusi, või kas liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi ELi lepingu artikli 7 kontekstis. Samuti on komisjon kohustunud kasutama iga-aastase järelevalvearuande tulemusi osana oma hinnangust selle kohta, kas tuleks alustada rikkumismenetlusi ja kas liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/xxxx (3) artikliga 5. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et iga-aastased järelevalvearuanded peaksid üldisemalt suunama nende tegevust seoses liidu väärtustega.

(9)

ELi toimimise lepingu artikli 295 kohaselt kehtestatakse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega üksnes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni koostööd hõlbustav kord ning vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 tegutsevad institutsioonid neile aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe ei mõjuta Euroopa Kohtu õigust tõlgendada autentselt liidu õigust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I. EESMÄRGID

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 edendatakse ja tugevdatakse kooskõlastamise ja koostöö kaudu liidu väärtuste austamist.

II. IGA-AASTANE JÄRELEVALVETSÜKKEL

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et nad võtavad siiras ja vastastikuses koostöös kasutusele iga-aastase liidu väärtuste järelevalvetsükli, mis hõlmab kõigis liidu väärtustega seotud küsimusi ja parimaid tavasid. Iga-aastane järelevalvetsükkel koosneb ettevalmistavast etapist, liidu väärtusi käsitleva iga-aastase järelevalvearuande (edaspidi „aastaaruanne“) avaldamisest koos soovitustega ning järelmeetmete etapist.

Kolm institutsiooni nõustuvad looma alalise institutsioonidevahelise liidu väärtuste töörühma (edaspidi „töörühm“). Töörühm hõlbustab kolme institutsiooni omavahelist koordineerimist ja koostööd iga-aastases järelevalvetsüklis. Töörühm teavitab üldsust regulaarselt oma tööst.

Töörühma ja kolme institutsiooni nõustab sõltumatute ekspertide kogu. Sõltumatute ekspertide kogu selgitab koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga erapooletult välja peamised positiivsed ja negatiivsed muutused igas liikmesriigis ning aitab kaasa aastaaruande metoodika väljatöötamisele. Kolm institutsiooni võivad ekspertide koguga konsulteerida iga-aastase järelevalvetsükli igas etapis.

Ettevalmistav etapp

Komisjon korraldab igal aastal sihipärase sidusrühmadega konsulteerimise, et koguda aastaaruande jaoks teavet. Sidusrühmadega konsulteerimine toimub iga aasta esimeses kvartalis. Konsulteerimine peab olema läbipaistev ning põhinema töörühma poolt heaks kiidetud selgel ja rangel metoodikal. Metoodika hõlmab igal juhul sobivas vormis võrdlusaluseid, mis on loetletud näiteks komisjoni otsuste 2006/928/EÜ ja 2006/929/EÜ lisades.

Sidusrühmadega konsulteerimine annab kodanikuühiskonna organisatsioonidele, riikide inimõiguste institutsioonidele ja võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele, kutseliitudele ja -võrgustikele, Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide organitele, liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele, sealhulgas asjaomastele riigiasutustele võimaluse osaleda aastaaruande koostamises. Komisjon lisab sidusrühmade esitatud teabe aastaaruandesse. Komisjon avaldab konsultatsiooni käigus saadud ettepanekud oma veebisaidil enne aastaaruande avaldamist.

Komisjon kasutab aastaaruande koostamisel kogu tema käsutuses olevat teavet, tuginedes töörühma kokku lepitud metoodikale. Sellega seoses on eriti olulised Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja teiste liidu organite ja asutuste, Euroopa Nõukogu, sealhulgas Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühenduse ning muude asjakohaste uuringutega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide aruanded ja andmed. Kui komisjoni koostatud aastaaruanne erineb sõltumatute ekspertide kogu järeldustest, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu paluda komisjonil selle põhjusi töörühmale selgitada.

Kõigi kolme institutsiooni määratud esindajatel on pärast töörühma sisest kooskõlastamist võimalus teha teabekogumiskülastusi liikmesriikidesse, et saada lisateavet ja selgitusi liidu väärtuste olukorra kohta asjaomastes liikmesriikides. Komisjon lisab järeldused aastaaruandesse.

Komisjon teavitab töörühma korrapäraselt ettevalmistusetapi jooksul tehtud edusammudest.

Aastaruanne ja soovitused

10.

Komisjon koostab aastaaruande ettevalmistavas etapis kogutud teabe põhjal. Aastaaruanne peaks hõlmama nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi seoses liidu väärtustega liikmesriikides. Aastaaruanne on erapooletu, põhineb objektiivselt kogutud tõenditel ja selles järgitakse kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet. Aruandluse põhjalikkus peaks kajastama kõnealuse olukorra tõsidust. Aastaaruandes on eraldi jaotis rikkumismenetluste kohta, mis puudutavad liidu väärtusi.

11.

Aastaaruanne sisaldab igale liikmesriikidele konkreetseid soovitusi, mille eesmärk on tugevdada liidu väärtuste kaitset ja edendamist. Soovitustes määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid ja rakendamise ajakava ning võetakse asjakohaselt arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt vastu võetud põhjendatud ettepanekutes väljendatud probleeme. Soovitustes võetakse arvesse liikmesriikide poliitiliste ja õigussüsteemide mitmekesisust. Soovituste täitmist hinnatakse vajaduse korral järgmistes aastaaruannetes või kiireloomulistes aruannetes.

12.

Aastaaruanne koos soovitustega avaldatakse iga aasta septembris. Avaldamise kuupäev kooskõlastatakse kolme töörühmas osaleva institutsiooni vahel. Enne avaldamist esitab komisjon aastaaruande kavandi töörühmale.

Järelmeetmed

13.

Euroopa Parlament ja nõukogu arutavad aastaaruande sisu hiljemalt kaks kuud pärast selle avaldamise kuupäeva. Arutelud avalikustatakse. Parlament ja nõukogu võtavad aastaaruande kohta seisukoha resolutsioonide ja järelduste vormis. Järelmeetmete osana hindavad ja kaaluvad Euroopa Parlament ja nõukogu seda, millises ulatuses on liikmesriigid varasemaid soovitusi täitnud, sealhulgas rakendanud Euroopa Liidu Kohtu asjakohaseid otsuseid. Kolm institutsiooni kasutavad oma aluslepingutest tulenevaid volitusi, et tõhusatele järelmeetmetele kaasa aidata. Kolm institutsiooni püüavad õigeaegselt soodustada aastaaruande teemalist arutelu liikmesriikides, eelkõige riikide parlamentides.

14.

Aastaaruande tulemuste põhjal alustab komisjon kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel dialoogi ühe või mitme liikmesriigiga, sealhulgas asjaomaste ametiasutustega, et hõlbustada soovituste rakendamist. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule dialoogi edenemisest regulaarselt aru. Komisjon võib igal ajal, sealhulgas asjaomase liikmesriigi taotlusel, anda liikmesriikidele eri meetmete kaudu tehnilist abi. Euroopa Parlament korraldab koostöös riikide parlamentidega parlamentidevahelise arutelu aastaaruande tulemuste üle.

15.

Kolm institutsiooni peaksid rahastamisprioriteetide määramisel arvestama aastaaruande järeldustega. Eelkõige peaks komisjon – kui koostatakse asjakohased iga-aastased tööprogrammid liidu rahaliste vahendite väljamaksmiseks nii jagatud kui ka otsese juhtimise all – ette nägema sihtotstarbelise toetuse liidu väärtuste kaitsmisele ja edendamisele kaasa aitavatele riigi tasandil toimijatele, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

16.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 ja määruse (EL) 2020/xxxx artikli 5 kohaseid komisjoni volitusi ning ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni õigust esitada nõukogule põhjendatud ettepanek vastavalt ELi lepingu artikli 7 lõikele 1, lepivad kolm institutsiooni kokku, et nende tegevust seoses liidu väärtustega peaksid suunama aastaaruanded.

17.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda komisjonil välja töötada lisasuunised ja -näitajad, et käsitleda iga-aastasest järelevalvetsüklist üleskerkivaid asjakohaseid horisontaalseid küsimusi.

Kiireloomuline aruanne

18.

Kui olukord ühes või mitmes liikmesriigis põhjustab otsest ja tõsist kahju liidu väärtustele, võib komisjon kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel koostada olukorra kohta kiireloomulise aruande. Komisjon valmistab aruande ette töörühmaga konsulteerides. Komisjon koostab kiireloomulise aruande viivituseta ja avalikustab selle hiljemalt kaks kuud pärast Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlust. Kiireloomulise aruande järeldused lisatakse järgmisesse aastaaruandesse. Kiireloomulises aruandes võib esitada soovitusi eesmärgiga asuda tõrjuma otsest ohtu liidu väärtustele.

III. VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS MUUDE VAHENDITEGA

19.

Kolm institutsiooni tunnistavad, et iga-aastane järelevalvetsükkel ja muud liidu väärtuste kaitsmise ja edendamise mehhanismid, eelkõige ELi lepingu artiklis 7 ja määruses (EL) 2020/xxxx sätestatud menetlus ning rikkumismenetlused, täiendavad üksteist. Kolm institutsiooni kohustuvad võtma liidu poliitikas arvesse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärke.

20.

Kui aastaaruandes tuvastatakse süsteemseid puudusi seoses ühe või mitme liidu väärtusega, kohustuvad kolm institutsiooni võtma viivitamata asjakohaseid meetmeid neile aluslepingutega antud vastavate volituste piires. Kolm institutsiooni on ühel meelel, et aastaaruande järeldused on alus otsuse tegemisele, kas tuleks käivitada ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus ja algatada rikkumismenetlusi liidu väärtuste kaitseks. Kolm institutsiooni kaaluvad muu hulgas, kas aastaaruandes tuvastatud süsteemsete puuduste tõttu on võimalik jätkata selliste liidu poliitikameetmetega, mis nõuavad suurt vastastikust usaldust.

21.

Käesoleva lepinguga kehtestatud iga-aastane järelevalvetsükkel asendab komisjoni otsusega 2006/928/EÜ kehtestatud Rumeenias kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö ja edusammude kontrollimise mehhanismi ning komisjoni otsusega 2006/929/EÜ kehtestatud Bulgaarias kohtureformi ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö ja edusammude kontrollimise mehhanismi ning täidab muu hulgas nende otsustega taotletud eesmärke. Seepärast kohustub komisjon need otsused sobival ajal kehtetuks tunnistama.

Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohane ühine kord

22.

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kasutavad aastaaruannete tulemusi oma hinnangus selle kohta, kas esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt liidu väärtusi, või kas liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt liidu väärtusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 7.

23.

Selleks et suurendada ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse läbipaistvust ja tõhusust, kohustuvad kolm institutsiooni tagama, et institutsioon, kes algatab ELi lepingu artikli 7 alusel ettepaneku, saaks esitada ettepaneku nõukogus, ja teda teavitatakse ning kaasatakse menetluse kõikides etappides. Kolm institutsiooni lepivad kokku, et konsulteerivad töörühmas regulaarselt ELi lepingu artikli 7 alusel algatatud olemasolevate ja võimalike menetluste üle.

24.

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et töötavad välja korra, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse tulemuslikkust. Selline uus kord võib hõlmata kuulamiste ja hetkeseisu käsitlevate istungite korrastatud ajakava, soovitusi põhjendatud ettepanekus tõstatatud probleemide lahendamiseks ja rakendamise ajakava.

Eelarveliste tingimuste täitmise ühine kord

25.

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et kasutavad aastaaruande järeldusi oma hinnangus selle kohta, kas liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kooskõlas määruse (EL) 2020/xxxx artikliga 5, samuti kõigi muude olemasolevate ja tulevaste eelarvevahendite hindamisel. Kui aastaaruandes tehakse kindlaks, et liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis mõjutab või ähvardab mõjutada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtteid, saadab komisjon sellele liikmesriigile kirjaliku teate kooskõlas määruse (EL) 2020/xxxx artikli 5 lõikega 1.

IV. LÕPPSÄTTED

26.

Kolm institutsiooni võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et neil on käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud vahendid ja ressursid.

27.

Kolm institutsiooni jälgivad ühiselt ja pidevalt käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamist nii poliitilisel tasandil korrapäraste arutelude kaudu kui ka tehnilisel tasandil töörühmas.

28.

Käesolev kokkulepe jõustub sellele allakirjutamise päeval.

(1) Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ja korruptsioonivastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 56).

(2) Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT L 354, 14.12.2006, lk 58).

(3) [xxxx asemel lisada teksti (ühtlasi punktidesse 16, 19 ja 25) ja joonealusesse märkusesse dokumendi 2018/136(COD) number ning parandada ELT viide joonealuses märkuses] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, ELT C …, …, lk …

29.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 395/14

P9_TA(2020)0252

Ühise kaubanduspoliitika rakendamine – 2018. aasta raport

Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ühise kaubanduspoliitika rakendamise 2018. aasta aruande kohta (2019/2197(INI))

(2021/C 395/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2019. aasta aruannet vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2018 (COM(2019)0455),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 14. oktoobri 2019. aasta töödokumenti (SWD(2019)0370), mis on lisatud komisjoni aruandele vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2018 – 31. detsember 2018 (COM(2019)0455),

—	võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta dokumenti „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

—	võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatist „Komisjoni tööprogramm 2020: Liit, mis seab kõrgemad sihid“ (COM(2020)0037),

—	võttes arvesse 16. juuli 2019. aasta poliitilisi suuniseid Euroopa Komisjonile (2019–2024),

—	võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta (1),

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse 8. aprilli 2020. aasta ühisteatist ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19-ga (JOIN(2020)0011),

—	võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni WTO edasise tegevuse kohta (2),

—	võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004),

—	võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 25. jaanuari 2019. aasta ühisavaldust elektroonilise kaubanduse kohta,

—	võttes arvesse G20 kaubandusministrite 30. märtsi ja 14. mai 2020. aasta avaldusi,

—	võttes arvesse USA ja ELi 25. juuli 2018. aasta ühisavaldust,

—	võttes arvesse Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu kaubandusministrite kolmepoolse kohtumise 14. jaanuari 2020. aasta ühisavaldust,

—	võttes arvesse komisjoni talituste 20. detsembri 2019. aasta töödokumenti intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise kohta kolmandates riikides (SWD(2019)0452),

—	võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2019. aasta aruannet kaubanduse kaitsemeetmete kohta (COM(2019)0158),

—	võttes arvesse 2019. aasta novembris avaldatud Eurobaromeetri eriuuringut „Eurooplaste suhtumine kaubandusse ja ELi kaubanduspoliitikasse“,

—	võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist ELi ja Hiina suhete strateegiliste väljavaadete kohta (JOIN(2019)0005),

—	võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN(2018)0031),

—	võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2019. aasta aruannet kaubandus- ja investeerimistõkete kohta,

—	võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu rakendamise kohta (3),

—	võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta (4),

—	võttes arvesse ÜRO 25. septembri 2015. aasta Peaassambleel vastu võetud resolutsiooni „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““,

—	võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta (5),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V peatüki II jaotist ja artiklit 218,

—	võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks (6),

—	võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes (7),

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2020. aasta märtsi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat,

—	võttes arvesse komisjoni aruannet üldiste tariifsete soodustuste kava kohta perioodil 2018–2019 (8),

—	võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2018. aasta teatist „Ühtne turg muutuvas maailmas: ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist“ (COM(2018)0772),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0160/2020),

arvestades, et Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioon ühise kaubanduspoliitika rakendamise kohta sai laialdase toetuse parlamendi lähenemisviisile seoses reeglitepõhise, väärtustepõhise ja prognoositava kaubandussüsteemiga; arvestades, et kaubanduse arengusuundumused alates 2018. aastast, eriti ELi ja Kanada kaubanduslepingu rakendamine ning praeguse COVID-19 pandeemia mõju kaubandusele, tingivad vajaduse varasemat raportit põhjalikult ajakohastada;

arvestades, et EL on maailma juhtiv kaubandusjõud ja maailma suurim kaubandusblokk, mis on peamine majanduslikku heaolu soodustav tegur; arvestades, et liit on ka suurim tööstuskaupade ja teenustega kaupleja; arvestades, et viimaste näitajate kohaselt kasvas 2019. aastal ELi kaupade eksport 2 132,3 miljardi euroni, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 3,5 % suurust kasvu; arvestades, et vaatamata praegustele üleilmsetele probleemidele on ELi peamised kaubanduspartnerid USA ja Hiina; arvestades, et ajavahemikus 2007–2017 kasvas ülemaailmne SKP enam kui 70 %; arvestades, et kui võrrelda ELi 17 % kasvu selliste riikide nagu USA (60 %), India (80 %) ja Hiina (315 %) näitajatega, on selge, et EL on ülemaailmses konkurentsivõimes maha jäämas;

arvestades, et komisjon avaldas 14. oktoobril 2019 oma kolmanda aruande ELi vabakaubanduslepingute rakendamise kohta, mille kohaselt hõlmas 2018. aastal kaubavahetus ELi vabakaubanduspartneritega 33 % ELi ekspordist ja 29 % ELi impordist; arvestades, et 2018. aastal oli vabakaubanduspartneritega seotud kaubandusbilansi ülejääk 84,6 miljardit eurot, võrreldes kaubandusbilansi kogupuudujäägiga, mis moodustas 24,6 miljardit eurot; arvestades, et komisjoni hiljutise aruande kohaselt suurenes aastatel 2016–2018 eksport ELi erikaubandussoodustusi kasutavatest arenguriikidest 16,2 %, kasvades 158 miljardilt eurolt 2016. aastal 183,6 miljardi euroni 2018. aastal; arvestades, et COVID-19 mõju tõttu väheneb maailmakaubandus 2020. aastal eeldatavasti 13–32 %; arvestades, et EL 27-väline kaupade ja teenuste eksport väheneb eeldatavalt 9,2 % ja EL 27-väline import 8,8 %, samas kui IMF prognoosib ELi SKP vähenemist 7,5 %;

rõhutab, et ühine kaubanduspoliitika on liidu ainupädevus, mida rakendavad Euroopa Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament, ja et selleks on vaja, et liit kõneleks kaubandusküsimustes ühel häälel, kusjuures komisjonil on läbirääkija roll; arvestades, et komisjoni võttis 2015. aastal vastu teatise „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“; arvestades, et komisjon on algatanud kaubanduspoliitika läbivaatamise, mille eesmärk on parandada kaubandusvahendeid pärast COVID-19 kriisi;

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega, hõlmates inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja kestliku arengu edendamist; arvestades, et 2019. aasta detsembris võttis komisjon vastu Euroopa rohelise kokkuleppe, milles on sätestatud, et kõik ELi meetmed ja poliitikavaldkonnad peavad selle eesmärkide saavutamisele kaasa aitama;

F.	arvestades, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika tagab investoritele ka turulepääsu ja investeeringute kaitse õiguskindluse ning stabiilse, prognoositava ja nõuetekohaselt reguleeritud keskkonna abil, kus nad saavad oma majandustegevust teostada;

arvestades, et hiljutise Eurobaromeetri uuringu arvandmed näitavad, et ligikaudu 60 % ELi kodanikest usub, et nad saavad rahvusvahelisest kaubandusest kasu; arvestades, et osa avalikust arvamusest on kaubanduspoliitikast ja kaubanduslepingutest väga teadlik; arvestades, et pooled küsitletuist leiavad, et ELi kaubanduspoliitika prioriteedid peaksid olema ELis töökohtade loomine ning keskkonna- ja tervishoiunormide kaitsmine; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peavad jätkama niisuguse kaubanduspoliitikat ja kaubanduslepinguid käsitleva nõuetekohase teavitusstrateegia väljatöötamist, mille eesmärk on võidelda kaubandusalaste võltsuudiste vastu ja edastada võimalikult palju teavet ning samal ajal suunata teavet sihipärastele sidusrühmadele ja suurendada ettevõtjate teadlikkust kaubanduslepingutest;

arvestades, et kaubanduslepinguid ja õigusakte hõlmava ühise kaubanduspoliitika eesmärk peaks olema stabiilse, prognoositava ja õiglase kaubanduskeskkonna loomine, kus ELi ettevõtjad saaksid jõudsalt areneda ja ELi kodanike huvid oleksid kaitstud, ning see peaks tagama, et EL säilitab jätkuvalt oma olemasolevat sotsiaalset ja õigusmudelit, kasutades kaubanduspoliitikat oma väärtuste edendamiseks kogu maailmas; arvestades, et EL peaks suurendama jõupingutusi, et edendada ausat konkurentsi, tagades võrdsed võimalused ja käsitledes tänapäeva kaubandusküsimusi; arvestades, et nende eesmärkide saavutamine nõuab liidu kaubanduspoliitika õiget suunitlust ning täielikku ja tõhusat rakendamist ning selle õiglasemat ja läbipaistvamat järelevalvet; arvestades, et ELi kaubanduslepingud peaksid andma turulepääsu ja kaubandustõkete kõrvaldamise abil võimaluse majanduskasvuks; arvestades, et ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks ning ELi normide ja standardite kindlustamiseks on ülioluline, et läbirääkimisi peetakse ühise kasu vaimus;

I.	arvestades, et 30. aprillil 2020 teavitas EL koos 18 WTO liikmega WTOd ametlikult mitmepoolsest vahekokkuleppest (MPIA); arvestades, et see teavitamine tähistab MPIA kohaldamise algust vaidluste suhtes, mis tekivad osalevate WTO liikmete vahel seoses apellatsioonikogu patiseisuga;

arvestades, et COVID-19 puhang on põhjustanud mitmetahulise kriisi, millel on pikaajalised tagajärjed ja mis on toonud esile ülemaailmsete väärtusahelate vastupanuvõime puudumise teatavate oluliste toodete, sealhulgas meditsiinivarustuse ja -seadmete puhul; arvestades, et kriis on näidanud vajadust usaldusväärsemate ja vastupanuvõimelisemate tootmisahelate järele ning samuti vajadust investeerida strateegilistesse valdkondadesse, et suurendada ELi tarneahelate vastupanuvõimet; arvestades, et teaduspõhistes aruannetes osutatakse üha suuremale ohule, et ülemaailmsed pandeemiapuhangud ja kliimamuutustega seotud nähtused mõjutavad rahvusvahelisi suhteid; arvestades, et G20 kaubandusministrid on võtnud endale kohustuse leevendada COVID-19 mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja investeeringutele, tehes jätkuvalt koostööd vaba, õiglase, mittediskrimineeriva, läbipaistva, prognoositava ja stabiilse kaubandus- ja investeerimiskeskkonna loomise nimel ning hoides oma turge avatuna, et tagada elutähtsate meditsiinivahendite ja -seadmete, oluliste põllumajandustoodete ning muude oluliste kaupade ja teenuste jätkuv piiriülene voog;

arvestades, et 14. märtsil 2020 võttis komisjon kiirmenetluse korras vastu rakendusmääruse (EL) 2020/402 (9), millega seati kooskõlas määrusega (EL) 2015/479 ajutise meetmena isikukaitsevahendite ekspordi tingimuseks ekspordiluba, mille eesmärk on aidata ELil tulla toime nõudluse kasvuga ja valmistada ette ELi tegevussuutlikkust, et aidata kolmandaid riike;

L.	arvestades, et EL on pidanud kaubandussuhete ulatuslike lepingute üle läbirääkimisi peaaegu kogu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnaga, välja arvatud Boliivia, Kuuba ja Venezuelaga;

arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas 2015. aastal soolise perspektiivi vajalikkust ELi rahvusvahelises kaubanduspoliitikas (10) ja 2018. aastal soolise võrdõiguslikkuse vajalikkust kaubanduslepingutes (11); arvestades, et 36 miljonit töökohta ELis, millest 13,7 miljonit on hõivatud naistega, sõltuvad ekspordist väljapoole ELi; arvestades, et naised on liiduvälises kaubavahetuses põllumajandussektoris ja töötlevas tööstuses valdavalt alaesindatud; arvestades, et viiest ELis tegutsevast eksportivast äriühingust on ainult ühe eestvedaja (st seda omab ja/või juhib) naine ja naised moodustavad 30 % või vähem kogu tööjõust ekspordisektoris;

arvestades, et paljud riigid kehtestavad tariife meditsiiniseadmetele, sealhulgas patsiendimonitoridele, diagnostikaseadmetele ja levinud ravimitele, nagu antibiootikumid, valuvaigistid ja insuliin, ning peaaegu kõik riigid on kehtestanud seebile imporditollimaksud; arvestades, et tariife on suurendanud USA otsus kehtestada Hiinast pärit impordile, mis hõlmab mõningaid isikukaitsevahendeid, 370 miljardi USA dollari väärtuses täiendavad tollimaksud;

arvestades, et teaduspõhised aruanded osutavad ülemaailmsete pandeemiapuhangute ja kliimamuutustega seotud nähtuste esinemise ohu suurenemisele, mis mõjutavad rahvusvahelisi suhteid, ning neis järeldatakse, et meie majandusmudeleid tuleb põhjalikult reformida, eriti kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega;

Ülemaailmne taust

märgib, et ülemaailmse tausta olulised aspektid on muutunud ja osutunud viimasel kahel aastal ettearvamatuks ja pingeid tekitavaks; kinnitab oma toetust avatud, vabale, reeglitepõhisele, prognoositavale ja õiglasele mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mida tuleb kaitsta ja edendada; juhib tähelepanu sellele, et vaatamata keerulisele ülemaailmsele majanduslikule olukorrale oli kaubavahetuses oma kaubanduslepingu partneritega ELi kaubandusbilansi ülejääk 2018. aastal 84,6 miljardit eurot, samas kui ülejäänud maailma puhul moodustas ELi kaubandusbilansi kogupuudujääk 24,6 miljardit eurot; tuletab meelde, et eksport väljapoole ELi toetab rohkem kui 36 miljonit töökohta;

märgib, et alates komisjoni viimase kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“ vastuvõtmisest 2015. aastal on EL sõlminud mitu uut kaubanduslepingut – eelkõige ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA), ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping ning ELi-Singapuri ja ELi-Vietnami vabakaubanduslepingud – ja hakanud neid ka kohaldama;

rõhutab, et ELi kaubandusstrateegia peab jätkuvalt edendama liidu huve ja väärtusi, kui vastatakse uutele väljakutsetele kogu maailmas, suurendama ELi tööstuse konkurentsivõimet ja looma majanduskasvu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega; on seepärast arvamusel, et ambitsioonikas mitme-, mõne- ja kahepoolne tegevuskava, mõlema osapoole jaoks õiglaste ja tulemusrikaste lepingute sõlmimine, mis tagavad range vastastikkuse vaimu ja austavad tundlikes sektorites Euroopa kõrgeid norme ja standardeid, inimõigused ja nende tegelik kaitse, õigustamatute kaubandustõkete kõrvaldamine ning vajaduse korral kaubanduse kaitsevahendite kasutamine võib olla parim viis, kuidas muuta EL globaliseerunud maailmas konkurentsivõimelisemaks;

rõhutab, et ELi suhted kahe kaubandusliku suurriigi, Hiina ja USAga, mis moodustavad ligikaudu 30 % meie kaubavahetusest, on ELi kaubanduspoliitika juhtimisel võtmetähtsusega; nõuab siiski, et EL kinnistaks oma suhteid maailma teiste osadega, mitmekesistaks ja parandaks kaubandussuhteid kõigi partneritega, sealhulgas arenguriikide ja vähim arenenud riikidega, ning teeks tööd mitmepooluselise maailmakorra saavutamise nimel; rõhutab vajadust vältida ELi majanduse liigset sõltuvust mõne üksiku peamise kaubanduspartneri tarneahelatest;

toonitab vajadust tõhustada liikmesriikidevahelist teabevahetust; nõuab suuremat heade tavade vahetamist nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel, et saavutada koostoime ja parandada tulemusi; rõhutab sellega seoses ka vajadust parandada lepingute hindamisstrateegiaid ning on seisukohal, et komisjon peaks tagama iga kaubanduslepingu parema mõju hindamise, mille viiksid läbi õigeaegselt sõltumatud organid;

väljendab heameelt kaubanduspoliitika läbipaistvuse suurenemise üle; kiidab heaks nõukogu otsuse avaldada 19. detsembril 2019 AKV piirkondadega peetavate majanduspartnerluslepingute läbirääkimisvolitused; väljendab rahulolu uue komisjoni koosseisu hiljutiste jõupingutuste üle teavitada Euroopa Parlamenti korrapärasemalt käimasolevate läbirääkimiste seisust, muutes sedasi komisjoni töö läbipaistvamaks, näiteks tehes kättesaadavaks üksikasjalikud aruanded CETA ja Lõuna-Korea lepinguga loodud erikomiteede tegevuse kohta;

rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad looma parema kommunikatsioonistrateegia seoses ELi kaubanduspoliitika hüvede ja teadlikkuse suurendamisega, et lävida tõhusalt ühiskonna ja sidusrühmadega; tuletab meelde, et tegevuskavad annavad komisjonile võimaluse edastada ja selgitada konkreetse algatuse tagamaid ja eesmärke, suhelda ühiskonna ja sidusrühmadega ja saada tagasisidet; on arvamusel, et komisjon peaks tagama tegevuskavade ja muu konsulteerimistegevuse täieliku läbipaistvuse, et suurendada võimalikult palju nende mõju ja tagada sidusrühmade kaasamine;

juhib tähelepanu COVID-19 viiruse tõsisele mõjule ja sellest tulenevale majandusharude seiskamisele ülemaailmses kaubanduses, mille tagajärjel väheneb nii import ELi kui ka eksport EList ning katkevad ja peatuvad väärtusahelad; rõhutab, et EL peab praegusest pandeemiast õppima, et vähendada oma kaitsetust, eelkõige teatavates strateegilistes sektorites; on veendunud, et EL ja selle liikmesriigid peavad kiiresti tegutsema, et kasutada kaubanduspoliitikat vahendina, mis võimaldab maailmamajandusel taastuda ja majanduslangust leevendada; on kindlalt veendunud, et EL peab parandama oma avatud strateegilist autonoomiat, tagades samas kriisi ajal normidel põhineva kaubanduse, ning vältima meetmeid, mis piiravad ja/või moonutavad kaubandust, ning samamoodi vaidlustama kolmandatest riikidest pärinevaid meetmeid, mida kõiki tuleks kaubanduspoliitika läbivaatamisel eraldi käsitleda;

nõuab, et jätkataks käimasolevaid läbirääkimisi ja eelkõige kujundataks ümber läbirääkimised meditsiiniseadmete vaba ringlust käsitleva mitmepoolse lepingu kiireks sõlmimiseks; soovitab tungivalt kõigil riikidel ühineda WTO farmaatsiatoodete tollitariifide kaotamist käsitleva lepinguga (nn topeltnulli leping) ning leiab, et selle kohaldamisala tuleks laiendada kõigile farmaatsiatoodetele ja ravimitele, et tagada ülemaailmne piiriülene kaubandus; kutsub WTO liikmeid üles lisama selle teema järgmise WTO ministrite kohtumise päevakorda, käsitledes kaubanduslepinguid viisina, kuidas aidata äriühingutel nende allikaid mitmekesistada;

10.

rõhutab, et EL peab tagama avatud kaubavood ja püsivad üleilmsed väärtusahelad ning hoiduma seetõttu ekspordipiirangutest, mis kehtivad näiteks isikukaitsevahenditele, mille saamiseks sõltub EL kolmandate riikide kaubanduspartneritest; nõuab tungivalt, et need liikmesriigid, kes takistavad äärmiselt oluliste kaupade voogu siseturule, kaotaksid viivitamata nende ekspordipiirangud, ja palub, et komisjon kohaldaks selliste ühtse turu normide rikkumiste suhtes nulltolerantsi; on seisukohal, et EL peab hoolikalt hindama ja tuvastama kriitilised sektorid ja ühiskonna nõrgad kohad, kus on vaja kindlustada toodete tarnimine, ning otsima kaubanduspoliitikas tõhusaid ja proportsionaalseid õiguskaitsevahendeid;

11.

peab kahetsusväärseks majanduslikku kahju, mida põhjustasid COVID-19 pandeemiast tingitud häired rahvusvahelises kaubanduses ja ülemaailmsetes väärtusahelates ning mis võib eriti rängalt mõjutada arengumaid; kutsub komisjoni üles tagama, et arenguriikidega sõlmitavate lepingute kaubandussätted toetaksid ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust;

12.

rõhutab vajadust aidata maa- ja rannikupiirkonna tootjatel kohaneda COVID-19 puhangust tingitud kriisiolukorraga turgudel ning töötada välja kiired koroonaviirusega kohanemise ja vastupanuvõime strateegiad, et säilitada toimetulekutulu, tagades samal ajal põllumajanduse, metsade ja mereökosüsteemide ning bioloogiliselt mitmekesiste ökosüsteemide säästva majandamise;

WTO ja mõnepoolne koostöö

13.

rõhutab, et see on murdeline hetk avatud, õiglase, tasakaalustatud, kestliku ja väärtustel põhineva mitmepoolsuse edendamiseks ning ülemaailmse kaubandussüsteemi soodustamiseks; peab äärmiselt kahetsusväärseks WTO ummikseisu, mis nõuab kõigilt WTO liikmetelt aktiivseid meetmeid ja kohustusi; kordab oma kohustust kaitsta normidel põhinevat mitmepoolset kaubandussüsteemi;

14.

rõhutab mitmepoolse süsteemi esmast poliitilist ja majanduslikku tähtsust ning kutsub rahvusvahelisi kaubanduspartnereid üles töötama selle nimel, et saavutada WTOs hästi toimiv vaidluste lahendamise süsteem ja jätkata ELi juhitavat ambitsioonikat reformi; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon peaks läbirääkimisi uute normide üle, et võidelda kaubandust moonutavate nähtuste vastu, mis on seotud muu kui turupoliitika ja -tavadega, riigi osalusega ettevõtete ja tööstussubsiidiumidega, mille tulemuseks on liigne tootmisvõimsus, sunniviisilise tehnosiirde poliitikameetmed ja tavad, ning intellektuaalomandi varguse vastu; ergutab WTO liikmeid jõudma 2021. aastal toimuval ministrite konverentsil laiaulatuslikule ja tasakaalustatud kokkuleppele kauaaegses kalandustoetuste küsimuses ja näitama sellega selgelt, et WTO on endiselt võimeline oma läbirääkimisülesandeid täitma;

15.

väljendab heameelt mitmepoolse vahearbitraažikokkuleppe (MPIA) üle, mis on uus süsteem, mis võimaldab ELil koos teiste WTO liikmetega üle saada WTO apellatsioonikogu praegusest halvatusest ja osalevatel liikmetel säilitada toimiva kaheastmelise vaidluste lahendamise süsteemi WTOs, kui nende vahel peaks tekkima vaidlusi;

16.

täheldab edusamme, mida on tehtud käimasolevatel valdkondlikel ja mõnepoolsetel läbirääkimistel, eelkõige seoses teenuste riigisisese reguleerimise, e-kaubanduse ja investeeringute hõlbustamisega; rõhutab, et need valdkondlikud läbirääkimised põhinevad ühisteatisel ja neid tuleks viia läbi nii, et saavutada kõigi osalejate puhul valdkondadevaheline konsensus;

17.

tervitab mitmepoolse investeerimiskohtu üle peetavatel läbirääkimistel tehtud edusamme; märgib, et Rahvusvahelise Kohtu süsteem on kavandatud toimima vahe-eesmärgina teel mitmepoolse investeerimiskohtu loomise poole; peab kahetsusväärseks liikmesriikide äärmiselt aeglast edasiminekut ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute kaotamisel ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajaduse korral meetmeid;

18.

väljendab oma tugevat toetust ELi, USA ja Jaapani vahel tehtavale kolmepoolsele koostööle kogu maailmas turumoonutustavade piiramisel; väljendab sellega seoses heameelt 14. jaanuari 2020. aasta ühisavalduse üle tööstustoetuste kohta;

Ameerika Ühendriigid

19.

peab äärmiselt kahetsusväärseks USA kaubanduspoliitikas viimase kolme aasta jooksul toimunud märkimisväärset suunamuutust ning tunneb muret ühepoolsete kaubandusmeetmete ja kaitsemeetmete arvu suurenemise pärast, sealhulgas Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi hiljutine otsus alustada uusi paragrahvi 232 kohaseid uurimisi; peab kahetsusväärseks, et USA esitas 4. novembril 2019. aastal ametliku teate Pariisi kokkuleppest taganemise kohta, ja tuletab meelde, et ELi ühine kaubanduspoliitika peaks aitama edendada Pariisi kokkuleppe elluviimist; rõhutab, kui oluline on alustada uuesti ELi ja USA kõnelusi, et leida lahendus pooleliolevatele küsimustele, sealhulgas vaidlustele; rõhutab läbirääkimiste kohaldamisalast põllumajanduse väljajätmise ning kalandussektori nõuetekohase järelevalve ja kaitse tähtsust;

20.

tuletab meelde, et EL peaks jätkama koostööd USA kui partneriga, kellega ta peab leidma lahendused ühist huvi pakkuvatele kaubandusküsimustele, aga ka ähvardustele ja kaubandusalastele pingetele, nagu USA vastu võetud ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevate seaduste eksterritoriaalse kohaldamise mõju; rõhutab, et EL peaks jätkama jõupingutusi vastastikuse usalduse ja tihedate kaubandussuhete taastamiseks, tagades samal ajal Euroopa normide järgimise; on seisukohal, et piiratud kaubanduslepingut USAga võiks pidada oluliseks vahe-eesmärgiks;

21.

palub komisjonil lävida oma USA partneritega, et leida viise Atlandi-üleste kaubanduspingete leevendamiseks, sealhulgas leida USAga läbiräägitud lahendusi tsiviilõhusõidukite toetuste küsimuses, eelkõige seoses käimasoleva vaidlusega Airbus-Boeingu üle, ning jõuda kokkuleppele, et lõpetada USA terase- ja alumiiniumitariifide ebaseaduslik kehtestamine ning ebaseaduslike subsiidiumide ja dumpinguvastaste meetmete kohaldamine põllumajanduslikele toiduainetele, sealhulgas küpsetele oliividele; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks jõupingutusi ELi koordineeritud ja ühtseks reageerimiseks; väljendab heameelt vastavushindamise tulemuste vastastikust tunnustamist käsitlevate ELi ja USA vaheliste läbirääkimiste üle; ergutab komisjoni kiirendama koostööd teistes ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu standardid ja muud mittetariifsed tõkked, et lihtsustada kaubavahetust ning vähendada bürokraatlikke takistusi ja kulusid;

22.

peab kahetsusväärseks, et praegune administratsioon kaalub üldisest riigihankelepingust taganemist; nõuab administratsioonilt tungivalt selle lepingu osaliseks jäämist;

Hiina

23.

märgib, et Hiina on tänu oma suurusele ja kasvule võimaluste turg ning ELi suuruselt teine kaubanduspartner, kuid ELi ettevõtjatel on palju takistusi sellele turule pääsemisel ja seal tegutsemisel Hiina riiklikult juhitava ja riiklikult rahastatava majanduse tõttu, mille raames riigi omanduses olevatel ettevõtetel on ainuõiguslik või valdav turulepääs; mõistab hukka igat liiki diskrimineerivad meetmed, mis on Hiinas kehtestatud ELi ettevõtjate vastu; on arvamusel, et ELi ja Hiina ettevõtjate vaheline õiglane konkurents tooks kaasa rohkem võimalusi ja suuremat innovatsiooni, ja kutsub komisjoni üles pidevalt jälgima jätkuvat diskrimineerimist ning tegema Hiina ametiasutustega koostööd, et niisugune tegevus ja takistused kõrvaldada; võtab teadmiseks, et Hiina võttis 2019. aasta mais tagasi WTOs ELi vastu esitatud kaebuse mitteturumajandusliku kohtlemise kohta dumpinguvastases menetluses; väljendab heameelt ELi ja Hiina vahelise vaidluse lahendamise tulemuse üle, mis tähistab Hiina turumajanduse staatuse lõppemist kooskõlas Euroopa Parlamendi 2016. aasta mai seisukohaga (12);

24.

väljendab heameelt ELi ja Hiina 6. novembri 2019. aasta geograafiliste tähiste lepinguid käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimise üle, mida peab positiivseks sammuks Hiinas ELi geograafilise tähisega toodete kaitse parandamise suunas; nõuab, et need kiiresti ratifitseeritaks, õigusakte ajakohastataks ja jõustamist tugevdataks; nõuab, et seda ELi-Hiina geograafiliste tähiste lepingut ei rikuks USA-Hiina esimese etapi kaubandusleping; kutsub komisjoni üles jälgima kõnealuse lepingu rakendamise ajal Euroopa toodete turulepääsu olukorda; märgib, et intellektuaalomandi õiguste kaitset ja jõustamist käsitleva viimase aruande kohaselt on üle 80 % võltsitud ja piraatkaupade konfiskeerimistest seotud Hiinast pärit kaupadega ning see oli fakt nii 2018. kui ka 2019. aastal; kutsub komisjoni üles uurima lisavahendeid nende probleemidega tegelemiseks ja intellektuaalomandi õiguste täieliku kaitse tagamiseks;

25.

ergutab komisjoni viima lõpule läbirääkimised Hiinaga sõlmitava ambitsioonika investeerimislepingu üle, mis sisaldab tõhusat kaubanduse ja säästva arengu peatükki, millega kõrvaldatakse kõik turu avatust takistavad tõkked Hiinas; ootab läbirääkimiste lõpuleviimist 2020. aasta lõpuks, nagu lepiti kokku ELi ja Hiina tippkohtumisel 2019. aastal; usub siiski kindlalt, et lepingu sisu tuleks läbirääkimiste kiirusest tähtsamaks pidada;

26.

on vapustatud Austraalia strateegilise poliitika instituudi 2020. aasta veebruaris avaldatud aruandest, milles esitatakse tõendeid uiguuri töötajate ekspluateerimise kohta Hiina tehastes, sealhulgas ELi ettevõtete väärtusahelasse kuuluvates tehastes; on sügavalt mures mõju pärast, mida aruannete kohaselt avaldab algatus „Üks vöönd, üks tee“ inimõigustele Hiinas ja Pakistanis; kutsub komisjoni üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et teha uiguuride ekspluateerimisele lõpp; palub Euroopa ettevõtjatel teha lõpp igasugusele seotusele inimõiguste rikkumisega Hiinas; nõuab tungivalt, et uiguuride sunniviisiline töö tuleb ühtsele turule imporditavate toodete tarneahelatest välja jätta;

Uus partnerlus Aafrikaga

27.

väljendab heameelt terviklikku ELi-Aafrika strateegiat käsitleva ühisteatise avaldamise üle; nõuab, et EL läviks rohkem Aafrika riikidega, et luua tõhus ja tugev partnerlus kooskõlas 2063. aastani kehtiva Aafrika arengustrateegia kaubandusaspektidega, mis edendaks kestlikku majandusarengut ja -kasvu ning toiduga kindlustatust Aafrika mandril; rõhutab, et hiljutises 10. veebruari 2020. aasta aruandes (üldiste tariifsete soodustuste kava kohta perioodil 2018–2019) esitatud arvandmed näitavad, et kavast kasu saavad riigid kasutavad soodustusi üha suuremal määral; kutsub komisjoni üles suurendama oma tehnilist ja majanduslikku toetust ELi ja Aafrika riikide vaheliste ning ka Aafrika riikide endi vaheliste kaubandusmeetmetega antava abi kaudu; märgib sellega seoses, et COVID-19 kriisi järel peaks kaubandusabi olema Aafrikaga sõlmitud kaubandussuhete tähtis komponent;

28.

kiidab heaks edusammud, mida on tehtud selleks, et kujundada välja Aafrika mandri vabakaubanduspiirkond (ACFTA), mille eesmärk on luua kaupade ja teenuste ühtne kontinentaalne turg, kus on tagatud isikute ja investeeringute vaba liikumine; kiidab heaks ELi toetuse uue Aafrika Liidu kaubanduse vaatluskeskuse rajamisele; nõuab, et EL jätkaks ACFTA toetamist kooskõlas Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansiga; nõuab kehtivate majanduspartnerluslepingute nõuetekohast jõustamist ja süvendamist, et edendada kaubandust ja investeeringuid; kiidab heaks Ida- ja Lõuna-Aafrika ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerluslepingud ja ajutised majanduspartnerluslepingud Ghana ja Côte d’Ivoire’i Vabariigiga ning peab kahetsusväärseks edasimineku puudumist ülejäänud piirkondlike majanduspartnerluslepingute ratifitseerimises; väljendab toetust Euroopa Liidu 2018. aasta olukorda käsitlevas kõnes esitatud visioonile mandritevahelise kaubanduslepingu kohta, mis peaks olema võrdsete poolte majanduspartnerlus, tooma vastastikust kasu, edendama kestliku arengu kestliku arengu eesmärke ning toetama konkurentsivõimeliste kohalike ja piirkondlike väärtusahelate ja vastupanuvõimeliste maksusüsteemide arengut;

29.

rõhutab lisaks, kui oluline on majanduspartnerluslepingute ühine järelevalve kohalike partnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetusel; kutsub komisjoni üles analüüsima põhjalikult praeguseid majanduspartnerluslepinguid sellistest aspektidest nagu kohalik majandus, tööturud, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, metsade hävitamine ja maa hõivamine, et teha kindlaks, kas vaja oleks muudatusi;

Arengumaad

30.

rõhutab, et kaubandus võib olla oluline vahend kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, aidates vähendada vaesust; rõhutab sellega seoses vajadust keskenduda vastastikku kasulikele vabakaubanduslepingutele, ekspordi mitmekesistamisele, lisandväärtuse loomisele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (MVKEd); juhib tähelepanu sellele, et EL on pühendunud stabiilsele, tõhusale ja usaldusväärsele kaubanduspoliitikale, millele saab rajada õiglase, avatud, normidel põhineva ja mitmepoolse kaubandussüsteemi, mis tagab võrdsed võimalused kõigi riikide huvides, kaasa arvatud arengumaad, ja on oluline arenguriikide paremaks integreerimiseks ülemaailmsetesse väärtusahelatesse; tuletab meelde, et ELi kaubandus- ja arengupoliitika peaks edendama piirkondlikku integratsiooni ning aitama arenguriikidel ülemaailmsetesse väärtusahelatesse lülituda ja nendes kõrgemale tõusta;

31.

rõhutab, et arengumaid mõjutab kõige rohkem maksudest kõrvalehoidumine, mis jätab riigid igal aastal ilma miljarditest eurodest avaliku sektori tuludest; nõuab, et arenguriikidega sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse lisataks sätted, mis aitaksid võidelda ebaseaduslike rahavoogude ja korporatsioonide ning hargmaiste ettevõtjate maksudest kõrvalehoidumise vastu, et tagada maksude maksmine seal, kus tekib kasum ja tegelik majanduslik väärtus, ning välistada maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamine;

Jaapan, Singapur ja Vietnam

32.

tunneb heameelt ELi-Jaapani vabakaubanduslepingu jõustumise üle 1. veebruaril 2019 ja märgib, et üheaastase rakendamise järel saadud esimeste andmete kohaselt (13) on ELi eksport Jaapanisse eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes 6,6 % kasvanud;

33.

tunneb heameelt ELi-Singapuri kaubanduslepingu jõustumise üle 21. novembril 2019; väljendab heameelt edusammude üle ELi-Vietnami lepingu rakendamisel ning nõuab kiirete edusammude jätkamist, eelkõige ühiste institutsioonide loomisel, peamiste ILO konventsioonide ratifitseerimisel ja inimõigustega seotud kohustuste võtmisel, ning nõuab tungivalt, et komisjoni tagaks nende konkreetse jõustamise koostöös Euroopa välisteenistusega; kutsub liikmesriike üles jätkama ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimist, et see saaks koos ELi-Vietnami vabakaubanduslepinguga võimalikult kiiresti jõustuda; märgib, et 2018. aastal eksportis EL Vietnami ligikaudu 13,8 miljardi euro väärtuses kaupu, ja rõhutab, et normidel põhinevad vabakaubanduslepingud ja investeeringute kaitse lepingud tagavad investorite jaoks prognoositavuse ja õigusriigi järgimise, suurendavad mõlemasuunalist eksporti ning loovad VKEde silmis stabiilsust ja usaldust; näeb neis lepinguis edusammu vabakaubanduslepingu sõlmimise poole kogu Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) piirkonnaga;

34.

rõhutab, et need kolm lepingut ühtlustavad Euroopa Liidu strateegilist dünaamikat tähtsas maailmajaos, mida iseloomustab rahvastiku ja sissetulekute kiire kasv ning mis pakub ELi ettevõtjatele olulisi võimalusi; leiab, et Euroopa Liit võiks oma tugevama kohalolekuga pakkuda alternatiivi Hiina ülekaalule piirkonnas;

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maad

35.

rõhutab, kui oluline on tugevdada vastastikku kasulikke kaubandus- ja poliitilisi suhteid Ladina-Ameerikaga; tuletab meelde, et Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika teevad oma ajaloolistele, kultuuri- ja majandussidemetele toetudes tihedat koostööd, kusjuures Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond on ELi suuruselt viies kaubanduspartner; usub, et ELi kohalolek selles piirkonnas on tähtis nii jagatud väärtustel põhineva koostöö tugevdamiseks kui ka ELi välispoliitika elluviimiseks, eriti normidel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi tugevdamiseks; kutsub komisjoni üles selgitama oma kavatsust tulevaste kaubandus- ja assotsieerimislepingute teksti osadeks jagamise küsimuses;

36.

rõhutab, kui oluline on hiljuti lõpule viidud ELi-Mehhiko assotsieerimislepingu ajakohastamine ja Mercosuri assotsieerimislepingu sõlmimine, kuna mõlemad võivad süvendada meie strateegilist partnerlust Ladina-Ameerikaga, anda meile täiendavaid võimalusi kaubandussuhetes nende riikidega ja aidata mitmekesistada Euroopa majanduse tarneahelaid; on seisukohal, et ELi ja Mercosuri assotsieerimisleping on suurim omataoline blokkidevaheline leping ja võib aidata luua vastastikku kasuliku avatud turu piirkonna, mis hõlmab ligikaudu 800 miljonit kodanikku; tuletab meelde, et nagu kõik Euroopa Liidu kaubanduslepingud, peab ka see leping tagama ausa konkurentsi tingimused ning kooskõla Euroopa tootmisstandardite ja -viisidega; juhib tähelepanu sellele, et leping sisaldab siduvat peatükki kestliku arengu kohta, mida tuleb kohaldada, rakendada ja täielikult hinnata, ning erikohustusi seoses tööd ja keskkonnakaitset käsitlevate sätetega, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe ja sellega seotud rakendusaktide jõustamisega; rõhutab, et ELi-Mercosuri lepingut ei saa praegusel kujul ratifitseerida;

37.

on veendunud, et Tšiiliga sõlmitud assotsieerimislepingu ajakohastamine aitab veelgi tugevdada ELi kohalolekut laiemas piirkonnas ja edendada rahvusvahelise kaubanduse tegevuskava, mis põhineb kestlikul arengul, keskkonna- ja tööjõustandardite tugevamal kaitsel ning inimõiguste austamisel; kutsub komisjoni üles tagama, et käimasolevate läbirääkimistega saavutatakse nende põhimõtete järgimine ja lepingu õigeaegne sõlmimine;

Käimasolevad vabakaubanduslepingute läbirääkimised

38.

nõuab ulatusliku tegevuskava järgimist vabakaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel, eelkõige Austraalia ja Uus-Meremaa, Tuneesia, Maroko ja Indoneesiaga ning kooskõlas rohelise kokkuleppega, pidades silmas teatavate põllumajandustoodete, nagu veise- ja lambaliha, piimatoodete ja puuviljade tundlikkust; kordab nõudmist kiiresti alustada investeerimisläbirääkimisi Taiwaniga ning kutsub komisjoni üles alustama analüüsi;

39.

võtab pragmaatilise hoiaku kaubandussuhete suhtes Ühendkuningriigiga – need peaksid olema terviklikud ja kaugelevaatavad, püüdlema nullmääraga tariifide ja kvootide poole ning lähtuma põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta soovituses, mis käsitleb läbirääkimisi uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (14); märgib, et 17. oktoobri 2019. aasta poliitilises deklaratsioonis, mida Ühendkuningriik toetas, on märgitud, et tulevane majanduspartnerlus põhineb sätetel, mis tagavad võrdsed võimalused avatud ja ausaks konkurentsiks, eriti juhul, kui 2020. aasta lõpuks kokkulepet ei saavutata; rõhutab, et ELi liikmesriigid on netoeksportijad Ühendkuningriiki ja mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmine on esmatähtis, et tagada ELi eksportijate ja investorite huvide austamine ja kaitse; kutsub komisjoni üles suurendama ELi äriühingute ning VKEde konkurentsivõimet;

40.

julgustab komisjoni kasutama Ühendkuningriigi väljaastumisega seoses tekkinud sobivat hetke, et ühtlustada ELi poliitikat, vähendada bürokraatiat ning suurendada Euroopa ettevõtjate ja VKEde konkurentsivõimet; rõhutab, et Ühendkuningriigiga sõlmitava vabakaubanduslepingu eesmärk peaks olema võimalikult vahetu turulepääs ja kaubanduse hõlbustamine, et vähendada kaubandushäireid ja tagada võrdsed võimalused;

Vabakaubanduslepingute rakendamine

41.

võtab teadmiseks tulemused, mis on esitatud komisjoni aruandes vabakaubanduslepingute, eelkõige Lõuna-Korea, Kesk- ja Ladina-Ameerika, Kanada ning idapartneritega sõlmitud lepingute rakendamise kohta; rõhutab, et ELi kaubanduslepingud on enamikul juhtudel täitnud oma esmase eesmärgi – luua ELi eksportijatele kolmandate riikide kaubandusturgudel olulisi võimalusi; juhib aga tähelepanu komisjoni hinnangule, mille kohaselt on protektsionistlike suundumuste tagajärjel suurenenud kaubandus- ja investeerimistõkete negatiivne majanduslik mõju; palub komisjonil jätkata kaubanduslepingute ELi majandusele avalduva mõju järelhindamist, sealhulgas seoses kestlikkusega;

42.

julgustab komisjoni pidevalt otsima kaubandussuhete parandamise võimalusi ja veelgi süvendama majanduslikku integratsiooni idapartnerluse riikidega, eelkõige kolme assotsieerunud riigiga;

43.

tuletab meelde ELi-Kanada kaubanduslepingu (CETA) positiivset mõju; märgib, et selle lepingu rakendamise esimesel täiskalendriaastal kasvas kahepoolne kaubavahetus – sealhulgas põllumajanduslike toiduainete puhul – eelneva kolme aasta keskmisega võrreldes 10,3 %; tuletab meelde, et kaubavahetuses Kanadaga kasvas ELi kaubandusbilansi ülejääk 60 % ja see lõi meie eksportijatele lisavõimalusi; tuletab samuti meelde, et pärast lepingu esialgset jõustumist on pooled loonud tugeva partnerluse, lisades lepingu originaaltekstile tähtsad soovitused kaubanduse, kliimameetmete ja Pariisi kokkuleppe ning kaubanduse, soolise võrdõiguslikkuse ja VKEde kohta, mis tõendab kaubanduslepingu dünaamilisust selle rakendamisel; palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile uuemad andmed ELi VKEde ekspordi ja lepingu üldise kestlikkuse kohta; tuletab meelde, kui oluline on tugevdada kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamist ja järelmeetmeid;

44.

kordab oma muret ELi ekspordi soodustuste madala kasutusmäära pärast, millest teatavad mõned ELi sooduspartnerid ja mis näitab, et kahepoolsete kaubandussuhete strateegiast on väiksematele ettevõtjatele vähe kasu; märgib eriti suurt erinevust selles, kuidas kasutatakse soodustusi liidu eri kaubanduspartneritele eksportimisel, ja väikest erinevust soodustuste kasutamises, kui eri kaubanduspartnerid impordivad ELi; kutsub komisjoni üles soodustuste kasutamist põhjalikumalt analüüsima ning pakkuma uusi innovaatilisi vahendeid ja praktilisi lahendusi; rõhutab sellega seoses paindlike, kooskõlastatud ja lihtsate päritolureeglite tähtsust; kutsub komisjoni üles koos liikmesriikidega ühtlustama tööd tõhusama kaubanduse edendamise ja kommunikatsioonistrateegia suunas ning ära kasutama kogu maailmas tegutsevate ELi delegatsioonide täit potentsiaali;

45.

juhib tähelepanu sellele, et arvukad kaubandus- ja muud tõkkeid ning erinevused kontrolli, tolliprotseduuride ja sanktsioonipoliitika tasemes ja kvaliteedis ELi tolliliitu sisenemise punktides tekitavad tihti kaubavoogude moonutusi, mis seab ohtu ühtse turu terviklikkuse; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon selle probleemiga tegeleks, et tagada ettevõtjatele võimalus võrdsetel alustel ausalt konkureerida;

46.

rõhutab, et geograafiliste tähiste kaitse on kaubanduslepingute läbirääkimistes üks liidu kindlaid nõudmisi, ja toonitab, kui tähtis on, et ELi partnerid järgiksid geograafiliste tähiste kaitset puudutavaid norme; palub komisjonil tagada nende sätete parem järgimine praegustes ja tulevastes kaubanduslepingutes;

47.

kutsub komisjoni üles eraldi uurima ELi vabakaubanduslepingute kumulatiivset mõju nii ELi kui ka partnerriikide kaubavoogude ümbersuunamisele ning võrdlema tulemusi konkreetsete mõjuhinnangute ja tegelike näitajatega;

48.

rõhutab, kui oluline on kaasata eelkõige kõigi kaubandusläbirääkimistel osalevate riikide parlamendid, kodanikuühiskond ja erasektor; nõuab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suuremat osalemist ja nendega konsulteerimist kaubanduslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel, eelkõige teemade puhul, mis on sisenõuanderühmade pädevuses, kelle järelevalverolli võiks peale kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide laiendada ka kõigile teistele kaubanduslepingute osadele;

Kaubandus ja kestlik areng

49.

tuletab meelde oma eelmises raportis väljendatud seisukohta ühise kaubanduspoliitika rakendamise kohta; rõhutab, et komisjoni talituste 27. veebruari 2018. aasta 15-punktiline tegevuskava on hea alus aruteluks kaubanduse ja kestliku arengu peatüki parema rakendamise üle; märgib, et uue põlvkonna lepingud sisaldavad inimõigusi käsitlevaid klausleid ja kestliku arengu peatükke, mida tuleb terviklikult rakendada, et kaitsta ja edendada inimõigustest, liidu väärtustest ning nõudlikest töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandarditest kinnipidamist; võtab teadmiseks komisjoni vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevas aruandes kestliku arengu peatükkidele antud hinnangu ning nõuab kehtivate kaubanduse ja kestliku arengu sätete õigeaegset täitmist; palub komisjonil välja töötada täpne ja konkreetne meetod nende peatükkide rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks, võttes arvesse, et neid ei ole võimalik hinnata üksnes kvantitatiivsete andmete põhjal; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas kestliku arengu peatükki kaubanduslepingutes tõhusamalt jõustada;

50.

võtab teadmiseks komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi algatuse ettevõtete hoolsuskohustuse kohta, mis hõlmab ka selle arvessevõtmist ELi kaubanduslepingutes, ning mehhanismi, mis tagab tulemusliku rakendamise; juhib tähelepanu sellele, et hoolsuskohustust käsitlev ettepanek peaks tagama, et need meetmed ei tekita Euroopa VKEdele lisakoormust ega vähenda nende konkurentsivõimet;

51.

kordab üleskutset, et komisjon ja liikmesriigid konstruktiivselt osaleksid läbirääkimistel ÜRO õiguslikult siduva lepingu üle, mis käsitleb inimõiguste järgimist rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriühingute poolt, et tagada inimõiguste rikkumise ohvritele õiguskaitse kättesaadavus ja võimalus seda taotleda;

52.

tunneb heameelt komisjoni algatuse üle Euroopa rohelise kokkuleppe sõlmimiseks ja rõhutab, et seda peaks aktiivselt toetama ELi kaubandusstrateegia, mis on keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt tasakaalus; tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle teha Pariisi kliimakokkuleppe järgimisest üks kaubanduslepingute põhipunkt;

53.

märgib, et juba praegune lähenemisviis aitab lahendada kohustuste täitmata jätmisega seotud probleeme; kutsub siiski komisjoni üles suuremale tähelepanelikkusele ja arvestama varasemat kogemust seoses vahekohtu moodustamisega, mida liit nõudis ELi-Korea vabakaubanduslepingu raames pärast seda, kui Lõuna-Korea jättis ratifitseerimata Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid töötajate õiguste, eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta;

54.

tuletab meelde, et tänu komisjoni ja Euroopa Parlamendi varajastele jõupingutustele kaubandusläbirääkimistes Mehhiko ja Vietnamiga ratifitseerisid mõlemad riigid ILO konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse kohta (Mehhiko tegi seda 2018. aasta novembris ja Vietnam 2019. aasta juulis); õnnitleb mõlemat riiki selle tähtsa sammu puhul; palub komisjonil jälgida teiste ILO konventsioonide rakendamist ja viivitamata asutada ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingus kokku lepitud parlamentidevaheline komisjon, pöörates eriti tähelepanu laste töö keelustamisele; peab kahetsusväärseks, et Vietnam ei ole ratifitseerinud ILO ühinemisvabadust käsitlevat konventsiooni nr 87; kutsub komisjoni üles olukorda tähelepanelikult jälgima ja taotlema Vietnami valitsusega konsulteerimist, kui viimane ei suuda teha jätkuvaid ja pidevaid pingutusi kõnealuse konventsiooni ratifitseerimiseks, nagu lepingus on ette nähtud;

55.

tuletab meelde, et vaja on tõhusat tegevuskava lapstööjõu kasutamise nulltolerantsi eesmärgi täitmiseks, nagu vabakaubanduslepingutes ette nähtud, ning et selleks tuleb luua tugevad partnerlussuhted vabaühenduste ja riikide ametiasutustega, et töötada kooskõlas ELi arengupoliitikas võetud meetmetega perede ja töötajate jaoks välja tugevad sotsiaalsed ja majanduslikud alternatiivid;

56.

on veendunud, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükid kaubanduslepingutes peaksid olema üks Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme liikumapanevaid jõude; rõhutab, et mis tahes uus CO2-heite kohandamise mehhanism peaks olema kooskõlas nii WTO normide kui ka ELi vabakaubanduslepingutega; rõhutab, et ELi äriühinguid ei tohiks panna ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

57.

märgib, et ELi kaubandus- ja investeerimispoliitikat tuleks kasutada selleks, et tugevdada tarneahelate vastutustundlikku majandamist, mille raames on vaja tagada, et ettevõtjad austavad inimõigusi, töötajate õigusi ja keskkonnanorme ning et on tagatud juurdepääs õigusemõistmisele; võtab teadmiseks komisjoni lubaduse esitada 2021. aastaks seadusandlik ettepanek;

58.

kutsub komisjoni üles tagama, et inimõigustega seotud tingimused sellistes ühepoolsetes kaubandussoodustuskavades nagu GSP ja GSP+ oleksid tõhusalt rakendatud ja nende üle teostataks järelevalvet; rõhutab, et ELi kaubanduspoliitika peaks aitama võidelda ebaseadusliku kaubanduse, raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu;

59.

on seisukohal, et ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu kaubandusmõõdet tuleks täielikult arvesse võtta; tuletab meelde oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta (15), milles paluti komisjonil ja liikmesriikidel teha kolmandate riikidega aktiivselt koostööd, eelkõige oma välistegevuse vahendite kaudu, nagu naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, et edendada bioloogilise mitmekesisuse kaitse, säilitamise ja taastamise meetmeid ja haldamist ning seada vastavad eesmärgid, eeskätt kõigis mitmepoolsetes ja kaubanduslepingutes ning nõuete mittetäitmisega seotud meetmetes; sellest tulenevalt palub komisjonil lisada kõigisse tulevastesse kaubanduslepingutesse jõustatavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükid;

60.

nõuab, et EL kutsuks oma majanduspartnereid tungivalt üles ratifitseerima ja rakendama peale tavapäraste ILO põhikonventsioonide ka konventsiooni nr 189 koduabiliste kohta, konventsiooni nr 156 perekondlike kohustustega töötajate kohta ja konventsiooni nr 190 vägivalla ja ahistamise kohta;

ELi kaubandushuvide kaitse

61.

tuletab meelde, et reeglipõhiste kaubandussuhete säilitamise püüdlus peab olema meie kaubandusstrateegias tähtsal kohal, ning kiidab heaks kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise paketi vastuvõtmise 2018. aastal ja uue välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi; rõhutab, et selle taustauuringumehhanismi eesmärk on teha koostööd liidu ja selle liikmesriikide kaitsmiseks ja vajaduse korral piirata välisinvesteeringuid strateegilistesse sektoritesse; palub komisjonil tagada kaubanduse kaitsevahendite tõhus jõustamine, et kaitsta Euroopa tööstust ebaausate turutavade eest, ning hinnata ja tugevdada kaitsevahendeid, et need paremini vastaksid erakorralistele asjaoludele ja oleksid paremini kohandatud Euroopa tööstuse tugevdamiseks, tulemuslikult ennetades kaubavoogudest tulenevaid turuhäireid; rõhutab tugevate taustauuringute ja koostöö vajalikkust COVID-19 pandeemia järgses olukorras, kus mõned ELi strateegilised sektorid võivad sattuda surve alla; rõhutab aga, et uut välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi ei tohiks mingil juhul kasutada protektsionistliku meetmena; kiidab heaks välistoetusi käsitleva valge raamatu ja palub komisjonil esitada vajaduse korral seadusandlik ettepanek, kui praegused vahendid ei osutu piisavaks;

62.

märgib, et Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest pärit teraseimpordi maht on praegu tohutult suurenenud, mõjutab tõsiselt Euroopa tööstust ja seab ohtu suure hulga töökohti; rõhutab, et terasetoodete impordi suhtes kehtivate kaitsemeetmete läbivaatamise käigus tuleb olemasolevaid kvoote vähendada vastavalt liigsele impordimahule ja kaotada kasutamata kvootide ülekandmise võimalus;

63.

väljendab heameelt komisjoni teate üle, et 2020. aasta alguses nimetati ametisse kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik, kelle ülesanne on jälgida ja parandada ELi kaubanduslepingute täitmist; märgib, et ELi kaubanduslepingutega kehtestatud normide täitmine tuleks nõuetekohaselt tagada, et normid oleksid tulemuslikud ja et kõrvaldada turumoonutused; rõhutab, et sellel hiljuti loodud ametikohal tuleb jälgida eelkõige meie kaubanduslepingute rakendamist ja jõustamist ning turulepääsu, kaubanduse ja säästva arenguga seotud kohustuste rikkumisi; on arvamusel, et kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik peaks lisaks ELi ja kolmandate riikide vaheliste kaubanduslepingute keskkonna- ja tööjõukaitset puudutavate kohustuste järelevalvele ja jõustamisele keskenduma ka kaubanduslepingute kõigi peatükkide rakendamisele, et lepingute kõiki võimalusi ära kasutada; kutsub komisjoni üles seda rolli põhjalikumalt selgitama;

64.

palub nõukogul tagada kiire kokkuleppimine rahvusvaheliste hangete instrumendis, et pakkuda ELi ettevõtjatele õiguskindlust, vastastikkust ja võrdseid võimalusi; nõuab oluliste hädaolukorras vajalike meditsiinitoodete üleilmse kataloogi loomist, et tulevikus vältida olukorda, kus kolmandate riikide teenusepakkujad kuritarvitavad üleilmse pandeemia ajal rahvusvahelist kaubandust; märgib, et liidu riigihanketurud on maailmas kõige avatumad ja et teatavatel kolmandatel riikidel on neile turgudele väga piiratud juurdepääs; rõhutab, kui oluline on ELi ettevõtete huvides edendada turgudele ja riigihangetele juurdepääsu valdkonnas vastastikkust ja ühist kasu;

65.

rõhutab vajadust kehtestada kõigis liikmesriikides piisavad investeeringute taustauuringute mehhanismid, et kaitsta end julgeolekut ja avalikku korda ähvardavate ohtude eest; ergutab liikmesriike, kellel ei ole veel taustauuringumehhanisme, kasutusele võtma ajutisi lahendusi, ning kutsub komisjoni üles neid jõupingutusi aktiivselt toetama;

66.

rõhutab, et välisinvestorite otseinvesteeringud Euroopa Liitu ning tervishoiu- ja muu olulise taristu omandamisse võivad kahjustada ELi jõupingutusi COVID-19 pandeemia tõrjumiseks Euroopas; tervitab sellega seoses komisjoni teatist liikmesriikidele juhiste andmise kohta enne välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse kohaldamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel taustauuringumehhanismi loonud, teeksid seda kiiresti; kutsub kõiki liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada tõhusate mehhanismide olemasolu potentsiaalsete investeeringute ja omandamiste hindamiseks seoses ohuga, mida need võivad põhjustada ELi esmatähtsale tervishoiutaristule, ning võtma vajaduse korral leevendavaid või tõkestavaid meetmeid;

67.

kordab, et on vaja võrdsustada võimalused põhjalikke kliima-, keskkonna-, ökoloogia- ja sotsiaalstandardeid rakendavate Euroopa tööstusettevõtete ja nende kaubanduspartnerite vahel, kes ei järgi sama kõrgeid standardeid; leiab seetõttu, et kiiresti on vaja WTO nõuetele vastavat mehhanismi, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist, kuna see tugevdab ülemaailmseid kliimameetmeid ja kaitseb Euroopa tööstust ebaausa konkurentsi eest;

68.

kutsub ELi juhte ja komisjoni üles julgetele otsustele ELi omavahendite süsteemi reformimiseks, sealhulgas uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmiseks; kinnitab veel kord oma seisukohta, mis on esitatud mitmeaastase finantsraamistiku vahearuandes ja puudutab võimalike uute omavahendite loetelu: äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, digitaalteenuste maksustamine, finantstehingute maks, heitkogustega kauplemise süsteemist saadav tulu, plastimaks ja WTO nõuetele vastav mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist (16);

69.

tunneb muret selle pärast, et investeerimislepingute kaudu levivad üha laiemalt investorite ja riikide vahelised vahekohtumehhanismid; tuletab meelde, et selliste paralleelsete kohtusüsteemide eesmärk on kaitsta ettevõtete huve ja õigusi, mitte aga tagada nende kohustusi ja vastutust, ning need võivad ohtu seada riikide poliitilise ruumi ja seadusliku reguleerimisõiguse; taunib asjaolu, et advokaadibürood on hakanud pakkuma nõuandeid selle kohta, kuidas välisinvestorid võivad valitsuste COVID-19-ga seotud meetmete korral vahekohtusse pöörduda; nõuab moratooriumi kehtestamist kõigile vahekohtukaebustele, mis käsitlevad meetmeid, mis on seotud pandeemia ja selle mõjuga tervisele ning majanduslikule ja sotsiaalsele mõõtmele;

70.

nõuab keskkonnatoodete lepingu üle peetavate läbirääkimiste uuestialustamist ning palub, et komisjon teeks ettepaneku keskkonnatoodete suhtes kohaldatud tariifide ühepoolseks muutmiseks, kui tuvastatakse, et see aitaks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke saavutada;

71.

nõuab, et ELi regulatiivses koostöös ja dialoogis kolmandate riikidega laiendataks ringmajanduse algatuste (17) välismõõdet;

Teenuste- ja digitaalkaubandus

72.

kiidab heaks käimasolevad mõnepoolsed läbirääkimised teenustekaubanduse põhivaldkondade üle, eelkõige teenuste riigi tasandil reguleerimise ja investeeringute hõlbustamise üle; märgib, et kaubanduslik kohalolek kolmandas riigis on teenuste- ja e-kaubanduses valdav teenuste osutamise ja kaupade tarnimise viis;

73.

rõhutab, et EL on maailmas kaugelt kõige suurem teenuste eksportija ja teenused moodustavad umbes 70 % liidu SKPst; rõhutab eriti teenustekaubanduse suhtelist vastupidavust COVID-19 kriisi ajal ja rolli Euroopa majanduse elavdamisel;

74.

rõhutab vajadust hõlbustada rahvusvahelisi majanduse elavdamise jõupingutusi avatud ja õiglase kaubanduse, sealhulgas digitaalkaubanduse kaudu, mis eeldab elektrooniliste edastuste tollimaksude moratooriumi; toetab e-kaubandust käsitlevat ühisavaldust, mille WTO esitas ülemaailmsete e-kaubanduse normide kehtestamiseks; nõuab avatust sisulise tulemuse saavutamiseks, et võimaldada andmete liikumist üle piiride ja kõrvaldada põhjendamatud e-kaubanduse tõkked, tehes seda täielikus kooskõlas ELi eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega, samuti nõuab läbirääkimisjuhistes võimaldatud paindlikkuse kasutamist; tunneb heameelt asjaolu üle, et need läbirääkimised hõlmavad väga suurt hulka WTO liikmeid, ja nõuab, et kõnelusi jätkataks võimalikult avatult ja kaasavalt;

VKEd

75.

märgib, et VKEd annavad ligikaudu 30 % ELi kaupade ekspordi väärtusest ja moodustavad üle 80 % kõigist kaupu eksportivatest ELi ettevõtetest, kuid siiski tegutseb ainult 5 % VKEdest rahvusvahelisel areenil, mis tähendab, et valdav enamus neist sõltub siseturu elujõulisusest; toetab mõtet, et kõik kavandatud vabakaubanduslepingud peaksid sisaldama VKEde eripeatükki, nagu see on ELi-Jaapani lepingus ning kaasajastatud ELi-Mehhiko lepingus, ning et selline peatükk tuleks lisada ka kehtivate vabakaubanduslepingute läbivaatamisel; märgib, et kaubandustõkked ja bürokraatia on VKEde jaoks eriti koormavad; kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi MVKEde toetamiseks, keskendudes eelkõige naiste juhitud ettevõtetele ja neid toetavatele meetmetele; kutsub ELi ja liikmesriike üles pöörama ekspordiettevõtete tugiliinide loomisel erilist tähelepanu naiste juhitud MVKEde eriolukorrale, kasutama vabakaubanduslepingute loodud võimalusi ning tugevdama teenuseid, tehnoloogiat ja taristut (näiteks internetiühendus), mis on naiste ja nende juhitud MVKEde majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks eriti olulised;

76.

palub komisjonil koostöös liikmesriikide ja ettevõtjatega hõlbustada päritolureeglite kasutamist ja arusaadavust VKEde jaoks; tuletab komisjonile meelde tema eesmärki käivitada 2020. aasta alguses VKEde jaoks platvormil Access2Market spetsiaalne päritolureeglite enesehindamise töövahend, et aidata äriühingutel hinnata, kas toote suhtes saab kohaldada teatava ELi kaubanduslepingu põhjal antavaid soodustusi, aidata VKEdel kasutada ELi vabakaubanduslepingute põhjal antavaid soodustusi ja et tänu kasutajasõbralikule, ajakohasele ja praktilisele teabele kaubanduspoliitika ja eelkõige vabakaubanduslepingute kohta saaksid VKEd lõpuks kaubanduslepingutest ja juurdepääsust välisturgudele täit kasu; kordab üleskutset, et komisjon jälgiks oma kaubanduspoliitika mõju VKEdele, sest neil on rahvusvahelises kaubanduses tähtis roll, ja tuletab meelde, et VKEde väiksuse ja piiratud ressursside tõttu on halduskuludel ja bürokraatial neile ebaproportsionaalne mõju;

Sooline võrdõiguslikkus ja kaubandus

77.

rõhutab, et ELi vabakaubanduslepingute abil on võimalik edendada soolist võrdõiguslikkust ja tugevdada naiste majanduslikku positsiooni kolmandates riikides, ning kutsub komisjoni üles võitlema naiste ekspluateerimise vastu; kordab oma üleskutset, et komisjon ja nõukogu teeksid ettepaneku läbi rääkida eraldi soolise võrdõiguslikkuse peatüki lisamine ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse; tervitab ELi-Kanada ühiskomitee soolist võrdõiguslikkust ja kaubandust käsitlevaid soovitusi, kuna need loovad aluse, mis aitab mõista, kuidas kaubanduslepingutega on võimalik soolist võrdõiguslikkust edendada;

78.

märgib, et 2017. aasta juunis lõpule viidud 26 kestlikkuse mõjuhinnangut ei sisaldanud eraldi statistikat kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta ning et ka 2018. aasta rakendusaruandes ei esitatud selle kohta andmeid; rõhutab vajadust hakata koguma sooliselt eristatud andmeid ning ootab, et järgmine aruanne sisaldaks põhjalikke andmeid vabakaubanduslepingute mõju kohta vastavalt komisjoni võetud kohustusele; tõstab sellega seoses esile Kanada tehtud soopõhist hindamist kui rakendamist väärivat parimat tava;

79.

kutsub komisjoni üles tagama, et sisenõuanderühmade koosseis oleks sooliselt tasakaalus, et puuduste tuvastamiseks moodustataks iga vabakaubanduslepingu raames kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon ning et Kanada-Iisraeli vabakaubanduslepingu eeskujul rakendataks soolise võrdõiguslikkuse küsimustes vaidluste lahendamise mehhanismi;

o o

80.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0230.

(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0477.

(3) ELT C 307, 30.8.2018, lk 109.

(4) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.

(5) ELT C 101, 16.3.2018, lk 19.

(6) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2.

(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0066.

(8) https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2020/february/tradoc_158619.pdf.

(9) ELT L 771, 15.3.2020, lk 1.

(10) Euroopa Parlamendi 9. juuni 2015. aasta resolutsioon ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks.

(11) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2018. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes.

(12) Euroopa Parlamendi 12. mai 2016. aasta resolutsioon Hiina turumajandusliku staatuse kohta (ELT C 76, 28.2.2018, lk 43).

(13) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_161

(14) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0152.

(15) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

(16) Vt Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124).

(17) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0098&from=ET?

29.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 395/37

P9_TA(2020)0257

Euroopa metsastrateegia – edasised sammud

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Euroopa metsastrateegia kohta – edasised sammud (2019/2157(INI))

(2021/C 395/05)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640), komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (COM(2020)0380) ning oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (1) ja 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP 15) kohta (2),

—	võttes arvesse New Yorgi deklaratsiooni metsade kohta, mille Euroopa Liit ratifitseeris 23. juunil 2014,

—	võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““ (COM(2018)0811),

—	võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“ (3),

—	võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM(2019)0352),

—	võttes arvesse nõukogu 15. aprilli 2019. aasta järeldusi ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammude ja metsade uue strateegilise raamistiku kohta (08609/2019),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide (4) sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta ning järgnenud rakendusmäärusi, mis sisaldavad looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide, sealhulgas puuliikide ajakohastatud nimekirja,

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. oktoobri 2019. aasta arvamust komisjoni 7. detsembri 2018. aasta aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““,

—	võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019. aastal avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 4. detsembril 2019. aastal avaldatud aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“,

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 11. aprilli 2019. aasta arvamust ELi metsastrateegia rakendamise kohta,

—	võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kehtiva strateegia vahehinnangut,

—	võttes arvesse ajakohastatud ELi biomajanduse strateegiat,

—	võttes arvesse kliimastrateegiat 2050. aastani,

—	võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2019. aasta järeldusi ajakohastatud ELi biomajanduse strateegia kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust ELi metsastrateegia vahehindamise kohta (6),

—	võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“, sealhulgas juhtalgatusi „Innovaatiline liit“ ja „Ressursitõhus Euroopa“,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9-0154/2020),

—	võttes arvesse ELi liikmesriikidele bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioonist tulenevaid kohustusi,

arvestades, et ELi liidusiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad näiteks Euroopa rohelisest kokkuleppest, ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, Kyoto protokollist, Pariisi kokkuleppest ja heitevaba ühiskonna loomise eesmärgist, on võimatu täita ilma kliimaalase kasu ning muude metsade ja metsandussektori pakutavate ökosüsteemi teenusteta;

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingus ei viidata ühisele ELi metsapoliitikale ning metsade eest vastutamine on liikmesriikide pädevuses; arvestades siiski, et traditsiooniliselt on EL oma poliitika ja suunistega, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikliga 4 energia, keskkonna ja põllumajanduse valdkonnas, andnud panuse metsade kestlikusse majandamisse ja liikmesriikide metsi käsitlevatesse otsustesse;

arvestades, et metsad ja kogu metsapõhine väärtusahel on väga olulised ringluspõhise biomajanduse edasiseks arendamiseks, kuna nad pakuvad töökohti, tagavad majandusliku heaolu maa- ja linnapiirkondades, osutavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise teenuseid, toovad tervisealast kasu, kaitsevad elurikkust ning mägi-, saare- ja maapiirkondade tulevikuväljavaateid ning tõkestavad kõrbestumist;

arvestades, et ELi mitmeotstarbeliste metsade ja kogu metsapõhise väärtusahela tuleviku jaoks on ülimalt tähtsad piisavalt rahastatud kvaliteetsed teadusuuringud, innovatsioon, teabe kogumine, andmebaaside säilitamine ja arendamine, parimate tavade ja teadmiste jagamine, kui arvestada neile üha rohkem esitatavaid nõudeid ja vajadust reageerida arvukatele ühiskonna ees seisvatele võimalustele ja probleemidele;

E.	arvestades, et metsad kujutavad endast meie looduspärandit, mida peame säilitama ja hoidma; arvestades, et selle pärandi hea majandamine on oluline selleks, et toetada metsa heaolu ja tagada selle roll elurikkuse ning majandusliku, turismialase ja sotsiaalse rikkuse kandjana;

F.	arvestades, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames andnud vahendeid ja ressursse metsandussektori toetamiseks ning tugeva keskendumise kaudu kestlikule metsamajandamisele tuleks seda jätkata ka 2020. aasta järgse ÜPP raames;

G.	arvestades, et ELis on 16 miljonit erametsaomanikku, kellele kuulub umbes 60 % ELi metsadest; arvestades, et eraomandis olevate metsade keskmine suurus on 13 ha, samal ajal kui umbes kaks kolmandikku erametsaomanikest omab vähem kui 3 ha metsa;

H.	arvestades, et kestlikult majandatud metsad on maapiirkondades töökohtade tagamisel tohutult olulised, need parandavad inimeste tervist ning toetavad samal ajal oluliselt keskkonda ja elurikkust;

I.	arvestades, et metsades rakendatavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed on omavahel seotud, nende aspektid peavad olema tasakaalus, ja soodustada tuleb nendevahelist koostoimet, eriti liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade raames;

J.	arvestades, et Euroopa metsad on erinevad, samuti on erinev nende olukord ning seetõttu tuleb nendega erinevalt ümber käia, kuid alati eesmärgiga parandada nende majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnafunktsioone;

K.	arvestades, et äärepoolseimates piirkondades leidub väga rikkalikke elurikkuse reservuaare ja nende säilitamine on ülioluline;

L.	arvestades, et metsade elurikkuse vähenemisel on märkimisväärsed keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed;

arvestades, et mulla kvaliteedil on ääretult oluline roll selliste ökosüsteemi teenuste pakkumisel nagu vee puhastamine ja säilitamine ning seega ka üleujutuste ja põua eest kaitsmine, CO2 sidumine, elurikkuse ja biomassi suurendamine; arvestades, et mulla kvaliteedi parandamine, näiteks mõnes piirkonnas okasmetsa muutmisega püsilehtmetsaks, on majanduslikult keeruline protsess, milleks kulub aastakümneid;

N.	arvestades, et kestliku metsamajandamise olulist rolli tuleks edendada Euroopa ühiskonnas, mis on metsadest ja metsandusest üha enam kaugenenud, rõhutades metsade arvukaid eeliseid nii majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkondlikust kui ka kultuurilisest ja ajaloolisest aspektist;

O.	arvestades, et lisaks süsiniku sidumisele on metsadel kasulik mõju kliimale, atmosfäärile, elurikkuse säilitamisele, jõgede ja veekogude seisundile, nad kaitsevad muldasid vee ja tuule põhjustatud erosiooni eest ning omavad muid kasulikke looduslikke omadusi;

P.	arvestades, et peaaegu 23 % Euroopa metsadest kasvavad Natura 2000 aladel, kusjuures mõnes liikmesriigis on see osakaal üle 50 %, ja et peaaegu pooled Natura 2000 alade looduslikest elupaikadest on metsad;

Q.	arvestades, et metsad võivad olla nii peamiste metsasaaduste, näiteks puidu allikad kui ka pakkuda väärtuslikke kõrvalsaadusi, nagu seened, trühvlid, ürdid, mesi ja marjad, mis on liidu mõnes piirkonnas majandustegevuse jaoks väga olulised;

R.	arvestades, et Euroopa metsadel on oluline osa keskkonna parandamises, majandusarengus, puittoodetega seotud liikmesriikide vajaduste rahuldamises ning elanikkonna heaolu suurendamises;

arvestades, et agrometsandus, mida määratletakse maakasutussüsteemina, kus puid kasvatatakse samal maaüksusel, kus toimub põllumajandustootmine, hõlmab maa majandamise süsteeme, mis suurendavad üldist tootlikkust, tekitavad rohkem biomassi, hooldavad ja taastavad mulda ning pakuvad palju väärtuslikke ökosüsteemi teenuseid;

T.	arvestades, et metsade mitmekülgse rolli ja nende kasvuks kuluva märkimisväärse aja ning puuliikide ulatusliku mitmekülgsuse tagamise tähtsuse tõttu on nende säästev kasutamine ja säilitamine ning metsarikkuste mitmekordistamine üleeuroopalise tähtsusega ülesanne;

U.	arvestades, et ka sotsiaalselt ja keskkonna seisukohalt vastutustundlikul jahipidamisel on oluline roll metsades ja poolmetsapiirkondades ulukiliikide arvukuse või nendega seotud haiguste, näiteks sigade Aafrika katku leviku ohjeldamisel;

V.	arvestades, et metsad täidavad olulist rolli mullaerosiooni ning maade kõrbestumise tõkestamisel; arvestades, et uuringud näitavad, et parkide ja linnakeskkonna puudel on madalama temperatuuri hoidmisel positiivne mõju võrreldes puudeta aladega;

W.	arvestades, et praegusel programmitöö perioodil (2014–2020) on ÜPPs meetmeid, mille eesmärk on aidata ettevõtjatel suurendada metsamajandamise suutlikkust;

arvestades, et mõnesse metsanduspiirkonda on massiliselt tunginud kahjurid ja putukad, näiteks üraskid, ning mitmesugused seened; arvestades, et Cryphonectria parasitica on tunginud massiliselt kastanimetsade looduslikesse populatsioonidesse, mis põhjustab suurt ohtu nende populatsioonide ellujäämisele, kuid ohustab pikas perspektiivis ka sellega seotud inimtegevust, näiteks kastanite kasvatamist ja korjamist;

Y.	arvestades, et ELi tasandil metsade kohta kättesaadavad andmed on puudulikud ja erineva kvaliteediga, mis takistab suutlikkust koordineerida metsade majandamist ELi tasandil;

Z.	arvestades, et ELis toimub ka ebaseaduslikku metsaraiet;

Minevik – hiljutiste rakendamisalaste edusammude ja probleemide ülevaatamine

väljendab heameelt komisjoni aruande „ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud. „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks““ (COM(2018)0811) avaldamise üle;

avaldab heameelt meetmete üle, mida liikmesriigid ja komisjon on võtnud ELi metsastrateegia eesmärkide saavutamiseks, ning alalise metsakomitee ja metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühma, metsatulekahjude eksperdirühma, metsatööstuse ja valdkondlikult seotud küsimuste eksperdirühma ning asjaomaste sidusrühmade kaasamise üle metsade mitmeaastasesse rakenduskavasse;

konstateerib, et komisjoni 2018. aasta aruandes ELi praeguse metsastrateegia rakendamise edusammude kohta märgitakse, et strateegia on olnud koordineerimisvahendina kasulik ning et üldiselt on selle strateegia „kaheksat pluss ühte“ prioriteetset valdkonda rakendatud suhteliselt väheste takistustega, välja arvatud suured probleemid, millega tuleb tegeleda elurikkuse poliitika kaudu, ning jätkuvad probleemid valdkondades „Millised on meie metsad ja kuidas need muutuvad?“, eriti mis puudutab üldsuse arusaama metsandussektorist ja teavet selle kohta, ja „Kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine“, eelkõige metsaga seotud poliitika osas;

rõhutab, et mõiste „kestlik metsamajandamine“ määratlus lepiti rahvusvaheliselt kokku üleeuroopalise protsessi „Euroopa metsad“ raames; märgib, et see mõiste on lisatud siseriiklikesse õigusaktidesse ja liikmesriikides kasutusele võetud vabatahtlikesse süsteemidesse, nagu metsade sertifitseerimine;

toonitab, et ELis kestliku metsamajandamise edendamisel ELi metsastrateegia ja maaelu arengu meetmete osana, mida rakendatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames, on olnud üldiselt positiivne mõju metsadele ja metsaga seotud tingimustele, millest olenevad elatusvahendid maapiirkondades, ning samuti ELi metsade elurikkusele ja see on suurendanud metsandussektorist tulenevat kliimaalast kasu; märgib siiski, et endiselt on vajadus tugevdada kestlikku metsamajandamist tasakaalustatud viisil, et tagada metsade ökoloogilise seisundi paranemine, parandada ökosüsteemide tervist ja vastupidavust ning tagada nende suurem suutlikkus kohaneda muutuvate ilmastikutingimustega, vähendada looduslikest häiringutest tulenevaid riske ja mõju, kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade võimalusi metsi majandada, näiteks nii, et metsaomanike ja VKEde eesmärgid oleksid täidetud, ning parandada olemasolevate metsade ja metsamaa kvaliteeti; on arvamusel, et ELi metsastrateegia peaks sisaldama asjakohaseid vahendeid selle saavutamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikidel on kohustus kohaldada kestlikku metsamajandamist eeskujulikult; on seisukohal, et metsamajandamismudelid peaksid hõlmama keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kestlikkust, mis tähendab, et metsade ja metsamaade haldamisel ja kasutamisel säilitatakse nende elurikkus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ja potentsiaal täita praegu ja tulevikus asjakohaseid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil ning ei kahjustata teisi ökosüsteeme; rõhutab, et omandiõiguste tunnustamine ja kaitsmine on kestliku metsamajandamise pikaajalise kohustuse täitmiseks otsustava tähtsusega; juhib tähelepanu asjaolule, et meie metsade säilitamine ja kestlik majandamine on meie üldise heaolu keskne osa, kuna metsad tagavad puhkuse, tervise ja haridusega seotud üldhuvitegevuse, ning konstateerib, et kestlik metsamajandamine edendab Euroopa metsade elurikkuse kaitset; nõuab säilinud struktuuriga, liigirikaste ja piisava pindalaga ürgmetsade kaitset seal, kus sellised metsad on veel säilinud; märgib, et ELis puudub põlismetsa määratlus ja palub komisjonil vastav alalises metsakomitees ettevalmistatav määratlus tulevases ELi metsastrateegias kasutusele võtta; rõhutab, et eri liiki metsade CO2 sidumise võime kohta on lahknevaid seisukohti, ning on seetõttu veendunud, et ELi uus metsastrateegia peaks edendama metsade kestlikku majandamist; peab kahetsusväärseks mõnes liikmesriigis esinevaid jätkusuutmatuid majandamisviise ja ebaseaduslikku metsaraiet vaatamata ELi puidumäärusele ning ühtlasi kutsub liikmesriike üles tegema rohkem jõupingutusi selle lõpetamiseks, vajaduse korral parandades või tugevdades oma riiklikke õigusakte; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid nendes küsimustes kiireloomulisi meetmeid, jälgides tähelepanelikult ja jõustades kehtivaid ELi õigusakte, ning kutsub komisjoni üles rikkumiste korral algatama kiiresti rikkumismenetlusi ning võtma ebaseadusliku metsaraie juhtumite puhul järelmeetmeid kõigi pädevate organite kaudu; kutsub komisjoni üles viima viivitamata lõpule ebaseadusliku metsaraie vastaste ELi õigusnormide toimivuskontrolli;

tõdeb, et erinevused liikmesriikide vahel, sealhulgas erinevused liikmesriikide piirkondade vahel, on olnud oluline tegur ELi tasandi meetmete kaalumisel;

väljendab sügavat muret selle pärast, et kehtivate ELi õigusaktide rakendamata jätmine ja korruptsioonikahtlused on liidu eri osades toonud kaasa ebaseadusliku raie ja mittesäästva metsandustegevuse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema korruptsiooniga ja rakendama täielikult kehtivaid õigusakte;

Olevik – ELi metsade praegune olukord

rõhutab, et ELi metsad, sh ülemereterritooriumide ja äärepoolseimate piirkondade metsad, on multifunktsionaalsed ja neid iseloomustab suur mitmekesisus sellistes aspektides nagu omandistruktuurid, suurus, struktuur, elurikkus, vastupidavus ja probleemid; juhib tähelepanu sellele, et metsad, eelkõige segametsad, pakuvad ühiskonnale mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas liikide elupaiku, süsiniku sidumist, tooraineid, taastuvenergiat, paremat õhukvaliteeti, puhast vett, põhjavee täiendamist, erosioonitõrjet ja kaitset põua, üleujutuste ja laviinide eest, ning koostisosi ravimitele, samuti olulisi kultuurilisi ja vaba ajaga seotud hüvesid; arvestades, et kõik see ei tundu enam olevat täielikult tagatud, sest metsaomanikud ei saa kliimamuutustest ja muudest teguritest tingitud raske majandusliku olukorra tõttu enam metsa taasinvesteerida; märgib, et viimaste hinnangute kohaselt on vaid 26 % metsaliikidel ja 15 % metsaelupaikadel soodne kaitsestaatus; kutsub liikmesriike üles tagama ökosüsteemide kaitse ning vajaduse korral töötama välja ja tõhustama suuniseid muude metsasaaduste kui puidu kohta;

võtab teadmiseks ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise (MAES) algatuse raames saavutatud edu ökosüsteemiteenuste hindamisel; rõhutab siiski, et praegu ei tasustata piisavalt selliste ökosüsteemiteenuste osutamist nagu CO2 sidumine, elurikkuse suurendamine või mulla rikastamine, ning et need metsa majandajad, kes selliseid teenuseid silmas pidades oma metsa maakasutust muudavad, võivad oluliste ökosüsteemiteenuste osutamisest hoolimata oma metsa majandamisel kahjumisse jääda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalusi, kuidas kliima-, elurikkuse- ja muude ökosüsteemiteenuste osutamist piisavalt stimuleerida ja kompenseerida, nii et metsa maakasutuse ümberkujundamine oleks majanduslikult tasuv;

10.

märgib, et viimastel aastakümnetel on ELi metsavarud kasvanud nii metsaga kaetuse kui ka mahu poolest ning metsad ja muud metsaalad hõlmavad praegu ligikaudu 43 % ELi pindalast, ulatudes vähemalt 182 miljoni hektarini ja moodustades tänu metsastamisele ja looduslikule uuenemisele 5 % kogu maailma metsadest; märgib, et pool Natura 2000 võrgustikust koosneb metsaaladest (st 37,5 miljonit hektarit) ja et 23 % kõigist Euroopa metsadest asub Natura 2000 aladel, samas kui mõnes liikmesriigis on üle poole territooriumist kaetud metsadega ja nad sõltuvad metsandusest; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on parandada teadmisi Natura 2000 võrgustikust ja selle mõjust elurikkusele, metsa majandamisele ja muudele maakasutusviisidele kogu ELis; märgib, et 60 % ELi metsadest on eraomanduses, sh suurem osa väikestest metsamajanditest (alla 3 ha), ning 40 % on riigi omanduses; juhib tähelepanu sellele, et üle 60 % tootlikest metsadest ELis ja üle 20 % kogu maailmas on sertifitseeritud kestliku metsamajandamise vabatahtlike standardite kohaselt; märgib ühtlasi, et ülemaailmselt on puidutööstuses töödeldud ja sertifitseeritud metsadest pärit ümarpuidu osakaal suurem kui 20 % ja ELis ulatub see osakaal isegi 50 %-ni; juhib tähelepanu sellele, et metsandussektor annab ELis otseselt tööd vähemalt 500 000 inimesele (7) ja kaudselt 2,6 miljonile inimesele (8) ning et selle tööhõive taseme säilitamine ja sektori pikaajaline konkurentsivõime nõuab pidevaid jõupingutusi, et meelitada sektorisse kvalifitseeritud ja koolitatud tööjõudu ning tagada töötajatele nõuetekohane juurdepääs sotsiaal- ja arstiabile; märgib, et need töökohad sõltuvad pikas perspektiivis vastupidavatest ja hästi hallatud metsa ökosüsteemidest; rõhutab metsaomanike otsustavat rolli kestliku metsamajandamise rakendamisel ning metsade olulist rolli roheliste töökohtade ja majanduskasvu loomisel maapiirkondades; toonitab lisaks, et ELi metsaomanikel ja -majandajatel on multifunktsionaalsete metsade majandamisel pikad traditsioonid ja kogemused; kutsub komisjoni üles lisama ELi uude metsastrateegiasse metsaomanike toetamise, sealhulgas rahalise toetamise vajaduse; on seisukohal, et selline toetus tuleks seada sõltuvusse kestliku metsamajandamise rakendamisest, et tagada jätkuv investeerimine kaasaegsetesse tehnoloogiatesse ning keskkonna- ja kliimameetmetesse, mis tugevdavad metsade multifunktsionaalset rolli, koos spetsiaalse rahastamisvahendiga Natura 2000 võrgustiku alade haldamiseks ja inimväärsete töötingimuste loomiseks; on veendunud, et selline rahaline toetus peaks kujutama endast rahastamisvahendite, riikliku rahastamise ja erasektori rahastamise toimivat kombinatsiooni; rõhutab, kui oluline on vältida väljarännet maapiirkondadest, ning peab hädavajalikuks investeerida ökosüsteemidesse; kiidab heaks metsastamise ja taasmetsastamise kui sobivad vahendid metsaga kaetuse suurendamiseks, eelkõige mahajäetud maadel, mis ei sobi toidu tootmiseks, linna- ja linnalähipiirkondades ning vajaduse korral mägipiirkondades; ergutab rahaliselt toetatavaid meetmeid metsaraie kasutamiseks mahus, mis on kooskõlas säästva metsauuendusega, ning metsaga ja vajaduse korral muu metsamaaga kaetuse suurendamiseks, eelkõige neis liikmesriikides, kus see kaetus on väike, ergutades samas teistes liikmesriikides metsaga kaetuse säilitamist tugeva ökoloogilise funktsiooniga aladel; märgib, et metsad moodustavad Euroopa maismaa elurikkusest märkimisväärse osa;

11.

täheldab, et metsade pindala liidus suureneb, muu hulgas metsastamise tulemusena, ja et majandatud tulundusmetsad mitte ainult ei seo süsinikku paremini kui majandamata metsad, vaid vähendavad ka metsade seisundi halvenemisest põhjustatud heitkoguseid ja probleeme; märgib, et tulundusmetsade kestlikul majandamisel on kliimale kõige parem mõju ja et riike, kes oma metsi hästi majandavad, tuleks selle eest premeerida;

12.

leiab, et pikaajalised avaliku ja erasektori investeeringud tugevdatud kestlikusse metsamajandamisse, mille puhul pööratakse võrdselt tähelepanu metsade sotsiaalsele, keskkonnaalasele ja majanduslikule kasule ning piisavatele rahastamis- ja hüvitusmehhanismidele, võivad aidata tagada metsade vastupidavuse ja kohanemisvõime ning aidata metsandussektoril jääda majanduslikult elujõuliseks ja keskkonnahoidlikuks, kuid võivad samuti aidata saavutada mitmeid ELi eesmärke, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe edukat rakendamist, üleminekut ringmajandusele ja elurikkuse edendamist; rõhutab samuti vajadust muude kergesti juurdepääsetavate, hästi koordineeritud ja asjakohaste ELi rahastamismehhanismide järele, nagu rahastamisvahendid või Euroopa Investeerimispanga toetus metsaprojektidesse tehtavatele investeeringutele, mis on suunatud metsade kestlikule majandamisele ning metsatulekahjude ennetamisele ja leevendamisele, samuti struktuurifondid ja programmid „Horisont“, „Erasmus+“ ja „LIFE+“, mis võiksid anda olulist toetust investeeringutele ja teenustele süsinikdioksiidi säilitamiseks ja sidumiseks kestliku metsa majandamise raames, tagades ühtlasi kooskõla rohelise kokkuleppega;

13.

tunnistab metsadest ja metsandussektorist tulenevat olulist kliimaalast kasu; kordab vajadust edendada tasakaalustatult metsade ja metsamajandamise keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte, tugevdades samal ajal metsadest ja metsapõhisest väärtusahelast lähtuvat üldist kliimaalast kasu, nimelt edendades süsinikdioksiidi sidumist ja süsiniku talletamist puittoodetes ning materjalide asendamist; rõhutab vajadust säilitada, edendada ja võimaluse korral suurendada süsinikdioksiidi sidumist metsades tasemeni, mis võimaldab metsa kõigi funktsioonide kestlikku majandamist, süsiniku talletamist kohapeal, sealhulgas agrometsades, lagupuidus, metsapinnases ja puidupõhistes toodetes aktiivse kestliku metsamajandamise abil; juhib tähelepanu asjaolule, et metsad neelavad üle 10 % ELi kasvuhoonegaaside heitest; rõhutab vajadust tõsta esile puidu kasutamist vastupidava ehitusmaterjali või ka energiaallikana, kuna see võimaldab meil liikuda säästvama majanduse poole; ergutab komisjoni uurima erinevaid turupõhiseid mehhanisme, et stimuleerida fossiilkütuste asendamist taastuvate toorainetega, mis tooks kliimaalast kasu; rõhutab puidupõhiste materjalide olulist rolli fossiilkütustel põhinevate ja suurema ökoloogilise jalajäljega alternatiivide asendamisel sellistes tööstusharudes nagu ehitus-, tekstiili-, keemia- ning pakenditööstus ning vajadust võtta täielikult arvesse sellisest asendamisest tulenevat kasu kliimale ja keskkonnale; rõhutab lisaks seni alakasutatud eeliseid, mida pakub ühekordselt kasutatavate toodete, eelkõige plasttoodete asendamine kestlike puidupõhiste toodetega; rõhutab, et puidupõhiste toodete ringkasutust tuleks samuti suurendada, et parandada meie kestlike ressursside kasutamist, edendada ressursitõhusust, vähendada jäätmeid ja pikendada süsiniku elutsüklit säästva ja kohaliku ringbiomajanduse kasutuselevõtuks;

14.

väljendab heameelt fossiilsete toorainete ja energia asendamise raames tehtava jätkuva tööga puidu tõhusaima kasutamise edendamisel, järgides nn kaskaadkasutuse põhimõtet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi raames biomassi säästlikkuse kriteeriumide rakendamist ning kasutama asendusmõju optimaalselt, asendades süsinikumahukad fossiilsed materjalid ja energia; märgib siiski, et bioenergia toetuskavade puhul on oluline vältida puidupõhiste toorainete tarbetuid turumoonutusi; juhib tähelepanu asjaolule, et puidu ja biomassi nõudluse prognoositava suurenemisega peab kaasnema kestlik metsamajandamine; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada fossiilkütuste ja fossiilkütustel põhinevate materjalide asendamist käsitlevate teadusuuringute rahastamist; märgib, et puidu väärtusahela lõpus tekkivaid jääke saab soodsalt kasutada biomassina, et asendada sellega fossiilkütustel põhinevat soojust, kuid selleks, et suurendada ülemaailmset süsinikdioksiidi talletamist, tuleks võimalusel puitu hoida kasutusvaldkondade jaoks, mille olelusring on pikem;

15.

rõhutab kaitsemetsaribade positiivset mõju nii põllumaade kaitsmisele kui ka põllumajandustoodangu suurendamisele; toetab kindlalt meetodeid, millega ergutada põllumajandustootjaid kaitsemetsaribasid arendama;

16.

rõhutab olulist rolli, mida looduslike ökosüsteemide õitsevad puud ja põõsad etendavad mesindussektoris ning loodusliku tolmeldamise abistamisel ja kahjustatud ja/või hooldamata maa parandamisel ja kaitsmisel; nõuab tungivalt selliste puude ja põõsaste lisamist ELi toetusprogrammidesse, võttes arvesse piirkondlikke iseärasusi;

17.

väljendab sügavat kahetsust asjaolu üle, et kuigi metsi majandatakse ELis ühiselt kokkulepitud kestliku metsamajandamise põhimõtte kohaselt ja metsaga kaetus on ELis viimastel aastakümnetel suurenenud, on hiljuti heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 kontekstis, millega kehtestatakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (9), välja töötatud teistsugune lähenemine kestlikule metsamajandamisele;

18.

rõhutab vastupidavate ja tervete metsa ökosüsteemide, sh loomastiku ja taimestiku tähtsust, et säilitada ja parandada mitmete metsa ökosüsteemi teenuste, nagu elurikkus, puhas õhk, vesi, heas seisundis mullastik, puit ja muu tooraine, kättesaadavust; rõhutab, et vabatahtlikud vahendid ja kehtivad õigusaktid, nagu ELi linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv, mõjutavad maakorralduslikke otsuseid ning neid tuleb järgida ja asjakohaselt rakendada;

19.

märgib, et maapiirkondades on oluline roll põllumajandustootjatel ja metsaomanikel; väljendab heameelt seoses metsanduse, agrometsanduse ja metsatööstuse rolli tunnustamisega 2014.–2020. aasta ÜPP maaelu arengu programmis ja liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid käsitlevas määruses sätestatud parandustega; ergutab kindlustama sellist tunnustamist ka 2021.–2027. aasta ÜPPs ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel;

20.

rõhutab taastuvenergia direktiivi uuesti sõnastamisel kokku lepitud kaheastmelise lähenemisviisi sobivust ja elujõulisust metsa biomassi kestlikkuse kontrollimisel; märgib, et see peaks saavutatama, kui alaline metsakomitee ja komisjon jätkavad muu kui lõppkasutusega seotud spetsiifiliste kestlikkuskriteeriumide poolelijäänud väljatöötamist;

21.

tunnustab metsade rolli seoses sellega, et need pakuvad puhkeväärtust ja metsaga seotud tegevusi, nagu muude metsasaaduste, nt seente ja marjade korjamine; võtab teadmiseks biomassi parema eemaldamise võimalused metsatulekahjude ennetamiseks loomade karjatamise abil, kuid märgib ühtlasi, et metsaaladel karjatamine avaldab negatiivset mõju seemikutele, ning märgib seetõttu vajadust majandada karjatatavaid loomi kestlikult;

Tulevik – Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel on oluline osa Euroopa Liidu 2020. aasta järgsel metsastrateegial ja Euroopa rohelisel kokkuleppel ning ÜRO kestliku arengu tegevuskaval aastani 2030

22.

väljendab heameelt hiljuti avaldatud komisjoni rohelise kokkuleppe üle ja jääb ootama peagi loodavat ELi 2020. aasta järgset metsastrateegiat, mis tuleks viia vastavusse Euroopa rohelise kokkuleppega ja ELi elurikkuse strateegiaga; on lisaks seisukohal, et ringbiomajanduse tugevdamine on rohelise kokkuleppe rakendamisel oluline lähenemisviis vähese süsinikuheitega ühiskonna saavutamiseks; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on metsade potentsiaali edasine suurendamine Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks ning ringbiomajanduse arendamine, tagades samal ajal muud ökosüsteemi teenused, sealhulgas elurikkuse;

23.

väljendab heameelt komisjoni 2020. aasta töökava ning eriti uue ELi metsastrateegia poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul antud panuse tunnustamise üle; rõhutab sellega seoses, et tulevikus ei peaks metsi pidama ainsaks viisiks CO2 siduda, sest see ei motiveeriks teisi sektoreid piisavalt oma heitkoguseid vähendama; rõhutab lisaks vajadust konkreetsete ja tõhusate meetmete järele kliimamuutustega kohanemise strateegiates ja kavades, mis hõlmavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoimet, mis on otsustava tähtsusega, et vähendada kliimamuutuste kahjulikku mõju sellistele häiringutele nagu metsatulekahjud ning nende negatiivset mõju maapiirkondade majandusele, elurikkusele ja ökosüsteemi teenuste osutamisele; rõhutab, et on vaja rohkem ressursse ja arendada teaduspõhist tulekahjude ohjamist, et võidelda kliimamuutuste mõjuga metsadele; märgib, et metsade elurikkuse ja funktsionaalsuse säilitamiseks, koos vajadusega leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, ning nagu on tunnistatud ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses, kujutab lagupuit endast mikroelupaiku, millest sõltuvad paljud liigid;

24.

kordab, et metsad ja metsandussektor aitavad oluliselt kaasa kohaliku biopõhise ringmajanduse arengule ELis; rõhutab metsade, metsandussektori ja biomajanduse esmatähtsat rolli, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid ning kliimaneutraalsus 2050. aastaks; rõhutab, et 2015. aastal kujutas biomajandus endast turgu, mille väärtus oli hinnanguliselt üle 2,3 triljoni euro, mis andis 20 miljonit töökohta ja mis moodustas 8,2 % liidu kogutööhõivest; märgib, et iga programmi „Horisont 2020“ raames biomajanduse teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeritud euro loob umbes 10 euro eest lisaväärtust; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu keskkonna-, kliimaalaste ja elurikkuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma mitmeotstarbeliste, tervete ja säästvalt majandatud metsadeta, mille puhul rakendatakse pikka perspektiivi, ega elujõulise metsatööstuseta; rõhutab, et mõnel juhul tehakse biomajanduse sektoris ja eriti metsanduses, millel on kliimaneutraalsele majandusele üleminekul keskne osa, kompromisse kliimakaitse ja elurikkuse kaitsmise vahel; väljendab muret selle pärast, et neid kompromisse ei ole hiljutistes poliitilistes aruteludes piisavalt käsitletud; juhib tähelepanu vajadusele töötada välja ühtne lähenemisviis elurikkuse kaitse ja kliimakaitse ühendamiseks edukas metsandussektoris ja biomajanduses; rõhutab, kui oluline on arendada ja kindlustada ELis turupõhist biomajandust, mis stimuleerib innovatsiooni, ning töötada välja uued bioressursipõhised tooted, mille tarneahelas kasutatakse tõhusalt biomassi materjale; on seisukohal, et EL peaks ergutama puidu, raietoodete või metsa biomassi kasutamist, et stimuleerida kestlikku tootmist ja töökohtade loomist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama bioloogilise päritoluga materjalide, sealhulgas kõigi puidujäätmete tagasisuunamist väärtusahelasse, soodustades ökodisaini, suurendades ringlussevõttu ja edendades puitu sisaldavate teiseste toorainete kasutamist toodetes enne nende võimalikku põletamist olelusringi lõpus;

25.

toonitab, et metsandussektorile tuleb anda täielik ja tõeline poliitiline toetus, ning rõhutab sellega seoses, et 2020. aasta järgseks perioodiks on teiste asjakohaste valdkondlike strateegiate kõrval vaja laiaulatuslikku, sõltumatut ja iseseisvat ELi metsastrateegiat; märgib, et kuna agrometsandusel võib olla nii põllumajanduse kui ka metsanduse tunnuseid, on vaja ELi metsastrateegia kooskõlastada strateegiaga „Talust toidulauani“; nõuab uut ELi metsastrateegiat, mis toetuks terviklikule lähenemisviisile kestliku metsamajandamise suhtes, võttes arvesse metsapõhise väärtusahela kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte, ning tagaks metsade mitmeotstarbelise ja mitmemõõtmelise rolli järjepidevuse; rõhutab, et tuleb välja töötada ELi metsastrateegia, mis on koordineeritud, tasakaalustatud, sidus ja paremini integreeritud asjaomaste ELi õigusaktidega, mis käsitlevad metsi, metsandussektorit, sealhulgas inimesi, kes otseselt või kaudselt töötavad ja elavad metsas ja metsandussektoris, ning nende pakutavaid mitmesuguseid teenuseid, arvestades üha suuremat hulka riiklikke ja ELi poliitikameetmeid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt metsi ja nende majandamist ELis;

26.

kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rakendamisel edendataks eelkõige neid algatusi, mille eesmärk on peatada metsade elurikkuse vähenemine, laiendada erinevate ja kohalike puuliikide kasvatamist ja parandada metsamajandamist, ning et projekte viidaks ellu ja rahalisi vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt;

27.

on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks olema sild liikmesriikide riikliku metsa- ja agrometsanduspoliitika ning ELi metsa- ja agrometsandusalaste eesmärkide vahel, tunnistades nii vajadust austada liikmesriikide pädevust kui ka toetada ELi laiemate eesmärkide saavutamist, ning peaks samal ajal sidusalt käsitlema nii era- kui ka riigimetsade erijooni; nõuab meetmete võtmist, et tagada metsandussektori ja kogu biomajanduse pikaajaline stabiilsus ja prognoositavus;

28.

rõhutab vajadust teha tõenduspõhiseid otsuseid metsade, metsandussektori ja selle väärtusahelaga seotud ELi poliitika suhtes; nõuab, et kõik Euroopa rohelise kokkuleppe ja elurikkuse strateegia metsaga seotud aspektid oleksid kooskõlas ELi 2020. aasta järgse metsastrateegiaga, eelkõige eesmärgiga tagada, et kestlikul metsamajandamisel oleks ühiskonnale positiivne mõju, sealhulgas metsa ökosüsteemide ühenduvus ja esindavus, ning tagada pikaajaline ja stabiilne kasu kliimale ja keskkonnale, aidates samal ajal kaasa ka kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab, et mis tahes kestlikku metsamajandamist käsitlevad ELi suunised tuleks välja töötada ELi 2020. aasta järgse metsastrateegia raames;

29.

toonitab vajadust võtta arvesse seoseid metsandussektori ja muude sektorite, näiteks põllumajanduse vahel ning nende kooskõlastamist ringbiomajanduse raames, samuti digiteerimise ning haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning elurikkuse säilitamisse investeerimise tähtsust, mis võib anda positiivse panuse edasiste lahenduste leidmisele kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ning töökohtade loomiseks; märgib, et metsad on kestliku arengu lahutamatu osa;

30.

rõhutab, kui olulised on maaühiskonna jaoks agrometsandussüsteemid, mis on väga väikese tihedusega ja vaevu majanduslikult elujõulised, võttes arvesse, et iga-aastast sissetulekut täiendavad muud tegevused, nagu loomakasvatus, turism ja jahindus, mida tuleb piisavalt rahastada, et vältida kõrbestumist ja ülekasutamist;

31.

rõhutab, et kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju tõttu esineb looduslikke häiringuid, nagu tulekahjud, põuad, üleujutused, tormid, kahjurite levik, haigused ja erosioon, juba praegu ja ka edaspidi sagedamini, põhjustades kahju ELi metsadele, ning et see nõuab igale stsenaariumile kohandatud riski- ja kriisiohjet; rõhutab sellega seoses vajadust töötada välja kindel 2020. aasta järgne ELi metsastrateegia ning riskijuhtimismeetmed, nagu Euroopa vastupanuvõime tugevdamine suurõnnetuste suhtes ja varajase hoiatamise vahendid, et olla sellisteks sündmusteks paremini ette valmistatud ja neid paremini ennetada, suurendada metsade vastupanuvõimet ja muuta need kliimamuutustele vastupidavamaks, näiteks säästva ja aktiivse metsamajandamise parema rakendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu, mis võimaldavad optimeerida metsade kohanemisvõimet; tuletab meelde, et Euroopa Keskkonnaameti andmetel on ELi metsadele avalduva surve peamisteks allikateks linnapiirkondade laienemine ja kliimamuutused; rõhutab samuti vajadust pakkuda metsaomanikele paremaid toetusmehhanisme, rahalisi vahendeid ja ressursse ennetusmeetmete rakendamiseks ja kahjustatud piirkondade taastamiseks, näiteks taasmetsastada halvas seisukorras maad, mis ei sobi põllumajanduseks, kasutades ka sihtotstarbelisi hädaolukorrale reageerimise vahendeid, sealhulgas erakorralise sekkumise, näiteks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi abil; nõuab sidususe tagamist ELi metsastrateegia ja Euroopa kodanikukaitse mehhanismi vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma hädaolukorra mehhanismi ning usub, et on oluline lisada agrometsandusmeetmete hulka metsakarjamaa toetus ja julgustada liikmesriike seda järgmises maaelu arengu programmis rakendama; rõhutab vajadust rohkemate vahendite ning teaduspõhise tulekahjude ohjamise ja riskipõhise otsustusprotsessi arendamise järele, võttes arvesse metsatulekahjude sotsiaal-majanduslikke, kliima- ja keskkonnapõhjuseid; nõuab, et võetaks kasutusele kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele reageerimise komponent;

32.

kutsub liikmesriike üles kavandama algatusi, et säilitada ja vajaduse korral luua kõrge kaitseväärtusega metsi, koos vajalike mehhanismide ja vahenditega metsaomanike stimuleerimiseks ja vajaduse korral neile hüvitise maksmiseks, nii et oleks võimalik edendada nende metsadega seotud teadmisi ja teadust ning samal ajal säilitada looduslikke elupaiku;

33.

tunnustab elurikkuse rolli metsa ökosüsteemide hea tervise ja vastupidavuse tagamisel; rõhutab Natura 2000 alade olulisust, mis võimaldavad pakkuda ühiskonnale mitut ökosüsteemi teenust, sealhulgas tooraineid; märgib samas, et selliste piirkondade majandamiseks on vaja tehnilist nõustamist ja piisavalt uusi rahalisi vahendeid; rõhutab, et kaitsemeetmetest tingitud majanduskahju tuleks õiglaselt hüvitada; rõhutab, kui oluline on looduskaitse pragmaatiline integreerimine kestlikusse metsamajandamisse, ilma et kaitsealasid tingimata laiendataks ja vältides täiendavat haldus- ja finantskoormust; toetab sel eesmärgil liikmesriikide algatuste põhjal loodud võrgustike loomist; kutsub riiki või piirkondlikke osalejaid üles pidama vajaduse korral läbirääkimisi jõeäärsete metsade taasasustamise üle spetsialiseerunud sidusrühmadega, et luua elurikkad elupaigad, mille loomise järel töötatakse välja ökoloogilised teenused, nagu põhjavee kaudu ringlevate kahjulike ainete imendumine; rõhutab ühise põllumajanduspoliitika mõju hindamise uuringu tulemusi, mis näitavad, millistes valdkondades võivad ühise põllumajanduspoliitika vahendid ja meetmed anda olulisema panuse elurikkuse eesmärkide saavutamisse, ning ergutab uurima võimalusi olemasolevate vahendite parandamiseks; ühtlasi ergutab edasisi uuringuid elurikkuse ja vastupidavuse suhte valdkonnas;

34.

täheldab, et ligi 25 % kogu ELi metsaalast kuulub Natura 2000 võrgustikku;

35.

märgib, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni juhitud ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni toetatud läbirääkimised õiguslikult siduva üleeuroopalise metsi käsitleva kokkuleppe osas nurjusid, kuna Venemaa Föderatsioon loobus läbirääkimisprotsessist; toetab siiski jätkuvalt kindlaid vahendeid kestliku metsamajandamise edendamiseks üleeuroopalisel ja ülemaailmsel tasandil;

36.

toonitab, et üha rohkem ELi poliitikavaldkondi tegeleb metsadega eri vaatepunktidest; julgustab käimasolevat kehtiva ELi metsastrateegiaga kehtestatud protsessi lõpuleviimist, et töötada alalise metsakomitee ja liikmesriikide tihedas koostöös välja muu kui lõppkasutusepõhine kestlik lähenemisviis, tuginedes uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi kaheetapilisele lähenemisviisile; on veendunud, et kaheastmelist lähenemisviisi võiks kasutada ka muudes poliitikavaldkondades, mille eesmärk on tagada metsa biomassi kestlikkuse kriteeriumid ja ELi poliitikavaldkondade valdkondadevaheline sidusus ning tunnustada ökosüsteemiga seotud saavutusi, eelkõige metsade sotsiaalselt olulisi kliimaalaseid saavutusi; tunnistab samal ajal, et ELi metsandus toimib juba kõrgeimate kestlikkusstandardite kohaselt; märgib, et metsa biomassi kestliku lähenemisviisi puhul tuleb arvesse võtta vajadust puidu konkurentsivõime järele võrreldes muude toorainetega; rõhutab, kui olulised on turupõhised vahendid, nagu olemasolevad metsade sertifitseerimise süsteemid, ja ergutab neid kasutama sobivate tõendusvahenditena metsaressursside kestlikkuse kontrollimiseks;

37.

rõhutab metsa- ja agrometsandusmeetmete otsustavat tähtsust ÜPP ja muude metsandusmeetmete raames ning õiglaste ja konkurentsivõimeliste turutingimuste tagamist ELis säästva ringbiomajanduse edukaks arendamiseks, rakendades samal ajal ELi metsastrateegiat; tuletab meelde vajadust järjepidevuse ning selgete ja paremate metsandus- ja agrometsandusmeetmete järele 2021.–2027. aasta ÜPP raames; juhib tähelepanu sellele, et ÜPP eelarve edasisel kärpimisel oleks negatiivne mõju kestlikusse metsamajandamisse tehtavatele investeeringutele ja ELi metsandussektori eesmärkide saavutamisele; on seisukohal, et kestlikul metsamajandamisel peaks olema uutes ÜPP strateegiakavades nähtav koht; rõhutab vajadust vähendada halduskoormust ELi metsandusmeetmetes ja riigiabis üldiselt, näiteks selleks, et soodustada I ja II samba maksetega seotud maastikuelementide poliitikaga seonduvat puittaimestiku edendamist ja kaitset, ning võimaldades grupierandeid, mis lubaksid kiiresti reageerida metsadega seotud probleemidele; väljendab samal ajal muret selle pärast, et horisontaalsed maaelu arengu programmi meetmed, nagu „Noor põllumajandustootja“, ei hõlma metsandustegevust, vähemalt mõnes liikmesriigis;

38.

juhib tähelepanu kasule, mida annab loomade karjatamise ja metsamajanduse ühitamine, aidates vähendada metsades tuleohtu ja metsahoolduskulusid; on seisukohal, et sellega seotud teadusuuringud ja teadmussiire praktikutele on otsustava tähtsusega; rõhutab traditsiooniliste ekstensiivsete agrometsandussüsteemide ja nende pakutavate ökosüsteemi teenuste väärtust; kutsub komisjoni üles nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlastama ELi metsastrateegiat strateegiaga „Talust toidulauani“ ning edendama kogu ELi hõlmavaid spetsiaalseid koolitusprogramme, et teavitada põllumajandustootjaid puittaimestiku põllumajandusega integreerimise eelistest ja tavadest; märgib, et ajavahemiku 2014–2020 maaelu arengu määruses loetletud arvukaid meetmeid, mille eesmärk on toetada puittaimestiku sihipärast integreerimist põllumajandustegevusega, on vaid vähesel määral ellu viidud; konstateerib agrometsanduse suutlikkust suurendada biomassi üldist tootlikkust konkreetsetes piirkondades ning rõhutab, et segaökosüsteemid toodavad rohkem biomassi ja neelavad rohkem atmosfääris olevat süsinikku;

39.

rõhutab, et liit peaks eraldama metsandussektorile piisavad vahendid vastavalt selle sektori suhtes tekkinud uutele ootustele, muu hulgas investeeringuteks metsaalade arendamisse ja metsade elujõulisuse tõstmisse, metsateede hooldamisse, metsatehnikasse, innovatsiooni ning metsandussaaduste töötlemisse ja kasutamisse;

40.

kutsub liikmesriike üles ühitama oma eri metsamajanduskavasid ja -strateegiaid nii, et nende sihteesmärkide täitmist saaks kontrollida ja neid õigeaegselt korrigeerida, aga mitte tekitama halduslikku killustatust, mis ohustab strateegiadokumentides seatud eesmärkide täitmist;

41.

väljendab kahetsust selle pärast, et ÜPP ettepanekus aastate 2021–2027 programmitöö perioodiks ei käsitleta agrometsandust; peab oluliseks, et järgmises ÜPP määruses tunnustataks agrometsanduse kasulikkust ning jätkuvalt toetataks ja edendataks agrometsandussüsteemide rajamist, taastamist, uuendamist ja hooldamist; palub komisjonil edendada seda, et liikmesriigid võtaksid oma strateegiakavades kasutusele agrometsandust toetavad meetmed;

42.

tervitab komisjoni väljakuulutatud nn põllumajandusettevõtete süsinikumetsade algatust, millega tahetakse tasustada neid põllumajandustootjaid, kes viivad ellu projekte süsihappegaasi heitkoguste vähendamiseks või selle ulatuslikumaks talletamiseks, et aidata uue rohelise kokkuleppe kontekstis täita eesmärki saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus;

43.

toonitab kõrgetasemeliste teadusuuringute ja innovatsiooni esmatähtsat rolli metsade, agrometsanduse ning metsandussektori panuse suurendamisel, et praeguste probleemidega toime tulla; rõhutab ELi 2020. aasta järgsete teadus- ja innovatsiooniprogrammide tähtsust, tunnustab alalise põllumajandusuuringute komitee rolli ning märgib, et teadusuuringud ja tehnoloogia on alates ELi metsastrateegia kehtestamisest 2013. aastal jõudsalt arenenud; rõhutab, kui oluline on edendada täiendavaid teadusuuringuid muu hulgas metsa ökosüsteemide, elurikkuse, fossiilsete toorainete ja energiate kestliku asendamise, süsiniku talletamise, puidupõhiste toodete ja säästva metsamajandamise tavade kohta; nõuab, et jätkuvalt rahastataks teadusuuringuid, mis käsitlevad muldasid ja nende rolli metsade vastupidavuses kliimamuutustele ja nendega kohanemises, elurikkuse kaitses ja parandamises, samuti muude ökosüsteemi teenuste pakkumises ja asendusmõjudes, ning et kogutaks andmeid uuenduslike meetodite kohta metsade kaitsmiseks ja metsade vastupidavuse suurendamiseks; märgib murega, et andmed ürgmetsade kohta on endiselt puudulikud; rõhutab, et teadusuuringute ja rahastamise suurendamine aitaks positiivselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, metsa ökosüsteemide kaitsmisele ning elurikkuse suurendamisele, kestlikule majanduskasvule ja tööhõivele, eriti maapiirkondades; võtab teadmiseks komisjoni soovituse, mille kohaselt innovatsiooni jõuline kapitaliseerimine kogu väärtusahela ulatuses toetaks metsandussektori konkurentsivõimet; väljendab sellega seoses heameelt EIP uue kliimaeesmärgi üle rahastada projekte, mis võivad suurendada võimalusi metsandussektoris, millel on oluline roll fossiilse päritoluga materjalide ja energiakandjate asendamisel; avaldab tunnustust juba tehtud metsateemalistele teadusuuringutele ja innovatsioonile, eriti programmide „Horisont 2020“ ja LIFE+ raames; peab kiiduväärseks juhtumeid, kus tulemused aitavad kaasa säästva biomajanduse arendamisele, püüdes leida tasakaalu kestliku metsamajandamise eri aspektide vahel ning rõhutades metsade mitmeotstarbelist rolli; kutsub komisjoni üles investeerima teadusuuringutesse ja vajaduse korral neid intensiivistama, et leida lahendus kahjurite ja haiguste levikule metsades;

44.

kutsub komisjoni üles tegema koostöös metsatöömasinate tootjatega algatusi nende masinate ökodisaini parandamiseks, et ühitada töötajate kaitstuse kõrge tase ning minimaalne mõju metsade pinnasele ja veele;

45.

väljendab muret selle pärast, et metsade kogupindala maailmas on 1990. aastatest saadik oluliselt vähenenud; toonitab asjaolu, et tõsisteks probleemideks on ülemaailmne raadamine ja metsade seisundi halvenemine; rõhutab, et ELi metsastrateegia peaks avaldama mõju ülemaailmses poliitilises kontekstis ning hõlmama ELi väliseesmärke ja meetmeid kestliku metsamajandamise edendamiseks kogu maailmas nii kahepoolselt kui ka mitmepoolsete metsaga seotud protsesside kaudu, asetades rõhu meetmetele, mille eesmärk on peatada metsade raadamine kogu maailmas, sealhulgas toetada seaduslikku, säästvat ja metsade raadamist mittesisaldavat tootmist ja tarneahelaid, mis ei too kaasa inimõiguste rikkumisi, ning tagada metsaressursside säästev majandamine; juhib tähelepanu asjaolule, et probleemide lahendamiseks väljaspool ELi tuleks välja töötada poliitilisi algatusi, milles keskendutakse troopikapiirkondadele (võttes arvesse sealsete riikide keskkonnapoliitika ambitsioonide erinevusi) ja metsades kestmatuid tavasid järgivate sektoriväliste osaliste tegevusele; rõhutab vajadust rakendada impordi jälgitavuse meetmeid ning ergutab komisjoni ja liikmesriike edendama koostööd kolmandate riikidega, et tugevdada kestlikkuse kõrgemaid standardeid; rõhutab vajadust edendada ELi puidumääruse ning metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva tegevuskava rakendamist, et paremini vältida ebaseaduslikult raiutud või hangitud puidu sissetoomist, mis kujutab endast kõlvatut konkurentsi Euroopa metsandussektorile ja ELi turule; toonitab veel kord vajadust sertifitseerimissüsteemide järele ja kestliku metsamajandamise erisätete lisamise järele kaubanduslepingutesse; nõuab ELi puidumääruses sätestatud hoolsuskohustuse süsteemi ühtset ja süstemaatilist tõlgendamist;

46.

rõhutab hariduse ning kvalifitseeritud ja hea väljaõppega tööjõu tähtsust metsa säästva majandamise edukal praktilisel rakendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama meetmete rakendamist ja kasutama olemasolevaid Euroopa vahendeid, nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa koolitusprogrammid (HK 2020), et toetada põlvkonnavahetust ja korvata kvalifitseeritud tööjõu nappust sektoris;

47.

nõuab ebaseaduslikult omandatud puidu impordi käsitlemist kaubanduslepingutes ning rikkumiste korral sanktsioonide kehtestamist;

48.

kutsub liikmesriike ja puidutööstuse ettevõtjaid üles andma märkimisväärse panuse tagamaks, et taasmetsastatakse sama suur ala kui raadatakse;

49.

rõhutab vajadust arendada edasi kogu ELi hõlmavat Euroopa metsateabesüsteemi (FISE), võttes arvesse olemasolevaid süsteeme, nii et kõik asjaomased komisjoni peadirektoraadid, kes tegelevad FISE kaetud teemadega, vastutaksid selle eest ühiselt; on veendunud, et selle vahendi koordineerimine peaks toimuma ELi metsastrateegia raames; rõhutab, kui oluline on anda reaalajas võrdlevat, teaduspõhist ja tasakaalustatud teavet Euroopa metsaressursside kohta, jälgides vajaduse korral samal ajal, kas metsad ja looduslikud varud on hästi majandatud ja säilitatud, ning püüdes samal ajal prognoosida kliimamuutustest tulenevate looduslike häiringute ja nende tagajärgede mõju koos keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike näitajatega mis tahes metsaga seotud ELi poliitika väljatöötamiseks; märgib, et riiklikud metsainventuurid on terviklik seirevahend metsavarude hindamiseks ja piirkondlike kaalutluste arvessevõtmiseks; nõuab, et EL looks Euroopa metsade seirevõrgustiku, et koguda kohalikul tasandil teavet, mis on seotud Copernicuse Maa seire programmidega;

50.

peab tervitatavaks suundumust digitaliseerimise poole sektoris ning palub komisjonil kaaluda kogu ELi hõlmava puidu digitaalse jälgimismehhanismi rakendamist andmete kogumiseks, läbipaistvuse ühtlustamiseks, võrdsete tingimuste tagamiseks ning konkurentsivastase käitumise ja õigusvastase tegevuse vähendamiseks puidukaubanduses nii ELis kui ka väljaspool seda kontrollisüsteemi kaudu; on seisukohal, et selline kontrollisüsteem parandaks nõuetele vastavust, piirates finantspettusi ja võideldes nende vastu, takistaks samal ajal kartellikokkuleppeid ning kaotaks ebaseadusliku metsaraie logistikatoimingud ja liikumised; ergutab samuti heade tavade vahetamist liikmesriikidega, kes on juba sellised reformid riigi tasandil ellu viinud;

51.

toonitab, et liikmesriikidel on pädevus ja keskne roll ELi 2020. aasta järgse metsastrateegia ettevalmistamisel ja elluviimisel; kutsub komisjoni alalist metsakomiteed üles toetama liikmesriike selle ülesande täitmisel; rõhutab, kui oluline on teabevahetus ja asjaomaste sidusrühmade, näiteks metsaomanike ja -majandajate paralleelne kaasamine kodanikuühiskonnaga peetava metsanduse ja korgitootmise dialoogi rühma ning selle raames regulaarsete kohtumiste pidamine ning koordineerimise ja sünergia suurendamine alalise metsakomiteega; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks Euroopa Parlamendi vähemalt kord aastas ELi metsastrateegia rakendamisse; kutsub üles tugevdama alalise metsakomitee rolli, et tagada koordineerimine asjaomaste sidusrühmade ja poliitika vahel ELi tasandil; rõhutab lisaks, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll metsade kestliku kasutamise ja eelkõige maapiirkondade majanduse tugevdamisel; toonitab, et liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö suurendab uuest ELi metsastrateegiast saadavat kasu; ühtlasi kutsub komisjoni ja metsade valdkonnas pädevust omavaid peadirektoraate üles tegutsema strateegiliselt, et tagada metsandusega seotud tegevuse sidusus ja edendada kestlikku metsamajandamist;

52.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid prioriteediks kõrgetasemelise kutseõppe säilitamise puiduerialadel ja ökoehituses ning näeksid selles valdkonnas ette vajalikud avaliku sektori kulutused ja investeeringud, eesmärgiga ennetada Euroopa puidutööstuse tulevasi vajadusi;

53.

tuletab meelde komisjoni lubadust rakendada nõuete rikkumiste suhtes nulltolerantsi; rõhutab, et mitmed liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlused käsitlevad Euroopa metsaökosüsteemide asendamatuid väärtusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks nende juhtumite puhul kiiresti meetmeid;

54.

nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks koostöös liikmesriikide tööinspektsioonidega, kas puidutööstuses turule lastud ja kasutatavad masinad vastavad masinadirektiivi 2006/42/EÜ nõuetele ning kas need on varustatud saepuru kogumise ja väljatõmbe süsteemiga;

55.

on veendunud, et ELi metsastrateegia peaks edendama ja toetama parimate tavade jagamist kestliku metsamajandamise rakendamise, metsatöötajate ja metsamajandajate kutseõppe, metsandussektori tulemuste ning liikmesriikidevahelise parema koostöö kohta seoses piiriüleste meetmete ja teabe jagamisega, et tagada tervete Euroopa metsade kasv; rõhutab ühtlasi vajadust levitada tõhusamalt teavet metsamaade kestliku majandamise tähtsusest ning võimalust mööda laiendada, viia läbi ja kooskõlastada teavituskampaaniaid metsade multifunktsionaalse olemuse ning metsa majandamise arvukate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste hüvede kohta ELi kõigil asjakohastel tasanditel, et teavitada kõiki kodanikke selle pärandi rikkusest ning vajadusest majandada, säilitada ja säästvalt kasutada meie ressursse, et vältida mis tahes konflikte ühiskonnas;

56.

julgustab liikmesriike laiendama oma vastavate metsandusega seotud sidusrühmade tegevust, et jõuda laiemate elanikkonnarühmadeni nii õpilastele kui ka teiste vanuserühmade inimestele mõeldud haridusvahendite ja -programmide kaudu, ning rõhutama metsade olulisust nii inimtegevuses kui ka elurikkuse ja mitmekesiste ökosüsteemide säilitamiseks;

57.

märgib, et digitaliseerimine ja kestlikud tehnoloogiad etendavad olulist rolli metsandussektori edasiarendamisele lisaväärtuse andmisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama teadmus- ja tehnosiiret ning parimate tavade jagamist näiteks metsade kestliku ja aktiivse majandamise valdkonnas;

o o

58.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

(3) ELT C 346, 21.9.2016, lk 17.

(4) ELT L 317, 4.11.2014, lk 35.

(5) https://ec.europa.eu/knowledge4policy/publication/council-conclusions-updated-eu-bioeconomy-strategy-29-november-2019_et

(6) ELT C 361, 5.10.2018, lk 5.

(7) Eurostati metsanduse andmebaas on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/web/forestry/data/database

(8) Euroopa Parlamendi 2019. aasta mai infoleht Euroopa Liidu ja metsade kohta.

(9) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.

29.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 395/63

P9_TA(2020)0264

Õigusriik ja põhiõigused Bulgaarias

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon õigusriigi ja põhiõiguste kohta Bulgaarias (2020/2793(RSP))

(2021/C 395/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3, 4, 6, 7, 9 ja 10 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 20,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

—

võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsust, millega nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (1), aastate 2007–2019 vastavaid aruandeid ning komisjoni 22. oktoobri 2019. aasta aruannet Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta (COM(2019)0498),

—	võttes arvesse 20. mail 2020 Euroopa poolaasta raames avaldatud riigipõhiseid soovitusi Bulgaaria kohta (COM(2020)0502),

—	võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 5. novembri 2009. aasta otsust kohtuasjas Kolevi vs. Bulgaaria (2),

—	võttes arvesse komisjoni ELi eelarve 2019. aasta haldus- ja tulemusaruannet,

—	võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 1. juuli 2014. aasta otsust kohtuasjas Dimitrov jt vs. Bulgaaria, (3)

—	võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) 2019. aasta aruannet,

—	võttes arvesse Veneetsia komisjoni 9. detsembri 2019. aasta arvamust Bulgaaria kriminaalmenetlusseadustiku ja Bulgaaria kohtusüsteemi seaduse kohta esitatud muudatusettepanekute kohta, mis puudutavad kõrgemate kohtunikega seotud kriminaaluurimisi,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 6/2019 „ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutustega seotud pettuste vastu võitlemine: korraldusasutused peavad tõhustama avastamist, reageerimist ja koordineerimist“,

—	võttes arvesse Veneetsia komisjoni 9. oktoobri 2017. aasta arvamust Bulgaaria kohtusüsteemi seaduse kohta,

—	võttes arvesse Veneetsia komisjoni ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 19. juuni 2017. aasta ühisarvamust Bulgaaria valimisseadustiku muutmise kohta,

—	võttes arvesse Veneetsia komisjoni 23. oktoobri 2015. aasta arvamust Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse kohtusüsteemi käsitlevate aspektide muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 3. septembri 2020. aasta otsust Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise kohta kohtuasjades S.Z. vs. Bulgaaria ja Kolevi vs. Bulgaaria,

—	võttes arvesse partnerorganisatsioonide 2020. aasta aruannet Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormile,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. juuni 2019. aasta resolutsiooni 2296 (2019) jälgimisprotsessile järgneva dialoogi kohta Bulgaariaga,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu meetmeid majanduskuritegude ja korruptsiooni vastu,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) teist, 6. detsembri 2019. aasta vastavusaruannet Bulgaaria kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 3. septembri 2020. aasta avaldust Bulgaaria ajakirjanike vastu suunatud politseivägivalla kohta ja tema aruannet 25.–29. novembrini 2019 toimunud Bulgaaria visiidi kohta,

—	võttes arvesse OSCE meediavabaduse esindaja 18. märtsi 2020. aasta avaldust Bulgaaria ajakirjaniku Slavi Angelovi jõhkra ründamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverentsi juhataja 9. juuli 2020. aasta avaldust Bulgaaria mittetulunduslike õigussubjektide seaduse kavandatud muudatuste kohta,

—	võttes arvesse rassismi ja vähemuste küsimustega tegelevate ÜRO eriraportööride 13. mai 2020. aasta ühisavaldust,

—	võttes arvesse naistevastase vägivalla probleemi ning selle põhjuste ja tagajärgedega tegeleva ÜRO eriraportööri 21. oktoobri 2019. aasta avaldust,

—	võttes arvesse ÜRO lepingu järelevalveorganite hiljutisi kokkuvõtlikke märkusi Bulgaaria kohta,

—	võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi uue põhiseaduse ettepanekut, mis esitati 17. augustil 2020,

—	võttes arvesse oma 3. mai 2018. aasta resolutsiooni meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus (4),

—	võttes arvesse oma 5. oktoobri 2020. aasta arutelu õigusriigi ja põhiõiguste olukorra üle Bulgaarias,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 10. septembri 2020. aasta arutelu koostöö- ja jälgimiskorra seisu üle,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 5. septembril 2019. aastal loodud demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma arvamuste vahetusi, eriti 28. augustil 2020 toimunud arvamuste vahetust olukorra kohta Bulgaarias,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2020)0580) ja sellele lisatud dokumenti „Riiki käsitlev peatükk õigusriigi olukorra kohta Bulgaarias“ (SWD(2020)0301),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (ELi lepingu artikkel 2);

B.	arvestades, et õigusriik ning demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning ELi aluslepingutes ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates aktides sätestatud väärtuste ja põhimõtete järgimine on liidu ja selle liikmesriikide jaoks kohustus, mida tuleb täita;

C.	arvestades, et ELi lepingu artikli 6 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest tulenevad põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted;

D.	arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja selles sätestatud põhimõtted on Euroopa Liidu esmase õiguse osa;

E.	arvestades, et väljendusvabadus, meediavabadus ja meedia pluralism on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10;

F.	arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus on võimude lahususe demokraatliku põhimõtte oluline nõue ning see on sätestatud ELi lepingu artikli 19 lõikes 1, põhiõiguste harta artiklis 47 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6;

G.	arvestades, et liit toimib vastastikusel eeldusel, et kõik liikmesriigid tegutsevad demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kohaselt ning järgivad põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning põhiõiguste hartas;

arvestades, et õigusriik on üks nendest alusväärtustest, millel kogu liit rajaneb, ning see on ka liidu tõhusa toimimise eeltingimus; arvestades, et aluslepingute kohaselt peab komisjon koos parlamendi ja nõukoguga tagama, et õigusriiki kui liidu põhiväärtust austatakse ning et liidu õigusest, väärtustest ja põhimõtetest peetakse kinni;

I.	arvestades, et kui üks liikmesriik ei järgi süstemaatiliselt Euroopa Liidu põhiväärtusi ja aluslepinguid, millega ta on vabatahtlikult ühinenud, mõjutab ja ohustab see kogu liitu; arvestades, et sellisele olukorrale reageerimata jätmine kahjustaks liidu usaldusväärsust;

J.	arvestades, et Veneetsia komisjon ja OSCE ODIHR on jõudnud järeldusele, et Bulgaaria valimisseadustik pärsib keelelist mitmekesisust ja takistab välismaal elavatel kodanikel hääleõiguse kasutamist (5);

arvestades, et viimastel aastatel on teada antud mitmetest juhtumitest, kus vähemuste vastu on kasutatud vaenukõnet, isegi valitsuskabineti ministrite poolt; arvestades, et Bulgaaria rahvuskogu liikmed kasutavad selleks, et pääseda vaenu õhutamise eest vastutusele võtmisest, parlamendiliikme puutumatuse põhimõtet (6);

arvestades, et viimastel aastatel on levinud teated liidu vahendite väärkasutamise kohta Bulgaarias ning neid tuleks põhjalikult uurida; arvestades, et viimastel kuudel on Bulgaaria kodanikud saanud teada arvukatest suurkorruptsiooni kahtlustustest, millest mõned on otseselt seotud peaministriga; arvestades, et lisaks on rahvusvaheline meedia viimastel kuudel väidetavalt korduvalt kajastanud võimalust, et Bulgaaria ametivõimud on seotud kuritegelike rühmitustega;

M.	arvestades, et prokuratuur on esitanud süüdistused endisele keskkonna- ja veemajandusministrile, endisele keskkonna- ja veemajandusministri asetäitjale ning endisele majandusministri asetäitjale, kelle kõik valitsus viivitamata ametist vabastas;

arvestades, et need paljastused on toonud kaasa üle kolme kuu kestnud lakkamatud suured meeleavaldused ja kodanikuühiskonna protestid, kus nõutakse õiglust, õigusriiki ja sõltumatut kohtusüsteemi ning avaldatakse meelt demokraatia õõnestamise ja lokkava korruptsiooni vastu; arvestades, et meeleavaldajad on nõudnud ka valitsuse ja peaprokuröri tagasiastumist ning koheseid parlamendivalimisi; arvestades, et õiguskaitseasutused on väidetavalt reageerinud meeleavaldustele ebaproportsionaalselt vägivaldselt;

arvestades, et õigus meelt avaldada on põhiõigus, mille suhtes ei või kohaldada keelu- ega kontrollimeetmeid üldisel ja absoluutsel viisil ning mida võib piirata ainult seaduslike, proportsionaalsete ja vajalike politseimeetmetega erandlike asjaolude korral; arvestades, et ühegi meeleavalduse puhul ei tohiks arvata, et see ei ole kõnealuse õigusega kaitstud; arvestades, et õiguskaitseasutused peavad pidama esmatähtsaks vabatahtlikku laialisaatmist seejuures jõudu kasutamata; arvestades, et kogunemisvabadus on tihedalt seotud väljendusvabadusega ja sellega on ette nähtud, et igaühel on õigus väljendusvabadusele, mis kätkeb endas õigust arvamusvabadusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest;

P.	arvestades, et 15. juulil 2020 astusid Bulgaarias ametist tagasi siseminister, rahandusminister, majandusminister ja turismiminister ning 26. augustil 2020 ka justiitsminister;

Q.	arvestades, et peaminister on lubanud tagasi astuda siis, kui Suur Rahvuskogu teeb otsuse korraldada rahvuskogu valimised (7);

R.	arvestades, et tõsine mure korruptsioonivastase võitluse pärast Bulgaarias püsib; arvestades, et see ähvardab vähendada kodanike usaldust avaliku sektori asutuste vastu;

S.	arvestades, et 2020. aasta juunis avaldati Eurobaromeetri eriuuring ELi kodanike suhtumise kohta korruptsiooni ning 80 % uuringus osalenud bulgaarlastest pidas korruptsiooni oma riigis väga levinuks ja 51 % arvas, et korruptsioon on viimase kolme aasta jooksul sagenenud;

arvestades, et World Justice Projecti välja töötatud õigusriigi indeksi kohaselt oli Bulgaaria 2020. aastal 128 riigi seas 53. kohal ning ELi riikide seas eelviimane; arvestades, et Transparency Internationali korruptsiooni tajumise 2019. aasta indeks, mis avaldati käesoleva aasta algul, paigutas Bulgaaria ELi piirkonna riikide seas viimaseks ning maailmas 74. kohale;

arvestades, et elujõuline kodanikuühiskond ja pluralistlik meediamaastik on avatud ja mitmekesise ühiskonna edendamise, üldsuse demokraatlikus protsessis osalemise ja valitsuste vastutuse tugevdamise seisukohast äärmiselt olulised; arvestades, et meediavabadus on Bulgaarias ahenenud ning sellest annab tunnistust ka riigi positsioon organisatsiooni Piirideta Reporterid avaldatud aruannetes; arvestades, et 2020. aasta aprillis avaldatud 2020. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt on Bulgaaria maailmas 111. kohal, lisaks on ta kolmandat aastat järjest ELi liikmesriikidest viimane; arvestades, et Euroopa Nõukogu platvormil ajakirjanduse kaitsmise ja ajakirjanike turvalisuse edendamiseks on meediavabaduse tõsise ja kahjuliku rikkumise kohta kolm 1. taseme hoiatust, millele Bulgaaria ametiasutused ei ole ikka veel vastanud; väljendab muret kolmandate riikide mõju pärast meediale, mis on osa laiemast ELi-vastase propaganda ja desinformatsiooni levitamise strateegiast;

arvestades, et Bulgaarias on endiselt palju institutsioonilisi probleeme, eriti mis puudutab kohtusüsteemi sõltumatust, ning Euroopa Komisjon on need koostöö- ja jälgimiskorra raames koostatavates aruannetes aasta-aastalt teadmiseks võtnud; arvestades siiski, et 22. oktoobril 2019 avaldatud viimases koostöö- ja jälgimiskorra aruandes märkis komisjon, et Bulgaaria on teinud koostöö- ja jälgimiskorra raames piisavalt edusamme, et täita liitu astudes võetud kohustused, ning seetõttu soovitas komisjon järelevalve lõpetada; arvestades, et komisjon peab järelevalve lõpetamise kohta lõpliku otsuse tegemisel võtma arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu tähelepanekuid; arvestades, et president David Maria Sassoli toetas oma kirjas koostöö- ja jälgimiskorra kaotamist, kuid rõhutas, et kohustused ja reformid on täitmiseks ja jõustamiseks, ning juhtis tähelepanu ka kohtusüsteemi sõltumatust, korruptsiooni ja meediavabadust puudutavale olukorrale;

arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria koostöö- ja jälgimiskord tuleks asendada parlamendi soovitatud tervikliku demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi käsitleva mehhanismiga, mis peaks keskenduma kõikidele liikmesriikidele võrdselt kohaldatava iga-aastase jälgimistsükli raames kõikidele ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtustele;

arvestades, et hiljuti avaldatud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta tunnistatakse, et Bulgaarial on endiselt probleeme seoses prokuratuuri sõltumatusega täidesaatvast võimust, ning juhitakse tähelepanu sellele, et tõhusat peaprokuröri aruandluskorda ei ole ikka valmis saadud; arvestades, et aruandes mainitakse ka muret korruptsioonijuhtumite uurimise, nende eest süüdistuste esitamise ja nende kohta otsuste langetamise tõhususe pärast Bulgaarias; arvestades, et meediavabaduse valdkonnas rõhutatakse aruandes mitmeid mureküsimusi alates Bulgaaria riiklike meediaasutuste tõhususest kuni meediaomandi läbipaistvuse puudumise ning ajakirjanike vastu suunatud ähvarduste ja rünnakuteni;

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Bulgaarias on olukord õigusriigi ja demokraatia ning põhiõiguste järgimise, sh kohtusüsteemi sõltumatuse, võimude lahususe, korruptsioonivastase võitluse ja meediavabaduse küsimustes märgatavalt halvenenud; toetab Bulgaaria rahva õigustatud nõudmisi ja soovi õigluse, läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatia järele;

rõhutab, et on oluline tagada, et ELi lepingu artiklis 2 loetletud väärtusi järgitaks täies ulatuses ning et ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi täidetaks; kutsub Bulgaaria ametiasutusi üles tagama nende väärtuste ja õiguste täieliku ja tingimusteta austamise;

võtab teadmiseks ettepaneku kutsuda uue põhiseaduse vastuvõtmiseks kokku Suur Rahvuskogu; rõhutab, et põhiseaduse mis tahes reformi üle tuleks põhjalikult ja kaasavalt arutleda ning see peaks põhinema kõikide sidusrühmade ja eelkõige kodanikuühiskonnaga peetud nõuetekohastel konsultatsioonidel, lisaks tuleks see võtta vastu võimalikult laiapõhjalise konsensusega; võtab teadmiseks Bulgaaria parlamendi esimehe poolt 18. septembril 2020. aastal Veneetsia komisjoni esimehele saadetud kirja, milles taotletakse Veneetsia komisjonilt ametlikult eksperdiabi ja Bulgaaria Vabariigi uue põhiseaduse eelnõu puudutavat arvamust; kutsub Bulgaaria ametivõime üles taotlema Veneetsia komisjonilt ja teistelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt aktiivselt kaalutavate meetmete hindamist enne, kui need lõplikult heaks kiidetakse;

võtab teadmiseks, et Bulgaaria valimisseadustiku muudatusettepanekud võeti teisel lugemisel vastu; märgib murega, et Bulgaaria parlament menetleb praegu uut valimisseadust, ent vähem kui seitsme kuu pärast peaksid toimuma korralised parlamendivalimised; kutsub Bulgaaria ametivõime üles hoolitsema selle eest, et valimisseadus oleks kooskõlas kõigi Veneetsia komisjoni ja OSCE ODIHRi soovitustega, eriti mis puudutab valimisseaduse põhielementide stabiilsust (neid ei tohiks muuta vähem kui aasta enne valimisi);

on kindlalt veendunud, et Bulgaaria parlament peaks olema peamine instants, mis kontrollib täitevvõimu tegevust, ning samuti peaks see olema õigusriigi järgimise kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi osa; peab murettekitavaks, et valitseval enamusel on kombeks seaduste vastuvõtmisel kiirustada ning sageli võetakse seadused vastu ilma nõuetekohaste aruteludeta ja sidusrühmadega konsulteerimata; märgib, et üldsus usaldab Bulgaaria parlamenti väga vähe (8); peab kahetsusväärseks, et hiljuti ajakirjanikele rahvuskogu ruumides kehtestatud uued reeglid piiravad nende juurdepääsu parlamendiliikmetele, nii et ajakirjandus saab seaduseandjate tegevust jälgida vaid piiratult;

peab ülimalt murettekitavaks, et mõned Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Veneetsia komisjoni poolt kohtusüsteemis tuvastatud süsteemsed probleemid on endiselt lahendamata, eriti seoses kõrgemat justiitsnõukogu ja peaprokuröri puudutavate reeglitega, eelkõige aga tulemuslike aruandlusmehhanismide või toimivate kontrolli- ja tasakaalustusmehhanismide puudumisega nende tegevuse suhtes; nõuab, et Bulgaaria ametivõimud järgiksid täielikult Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat ning Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühenduse soovitusi kohtusüsteemi, eelkõige kõrgema justiitsnõukogu ja peaprokuröri staatuse kohta, et tagada kohtusüsteemi sõltumatus; märgib, et komisjoni 22. oktoobril 2019 avaldatud aruandes Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta märgitakse, et meedias on toimunud ulatuslik arutelu, mille käigus mõned sidusrühmad väljendasid muret seoses peaprokuröri ametisse nimetamise menetluse ja peamise kandidaadiga, ning et kodanikuühiskonna organisatsioonid on korraldanud tänavameeleavaldusi;

peab murettekitavaks, et suurkorruptsiooni juhtumite uurimised ei anna jätkuvalt konkreetseid tulemusi; märgib, et korruptsioon, tõhusetus ja vastutuse puudumine on kohtusüsteemis endiselt laialt levinud probleemid ning et üldsuse usaldus kohtusüsteemi vastu on endiselt väike, kuna arvatakse, et kohtunikud alluvad poliitilisele survele ega mõista õigust õiglaselt; märgib, et seoses suurkorruptsiooni, sealhulgas piiriülese ulatusega korruptsioonijuhtumitega on algatatud rohkem uurimisi kõrgete ametnike ja avaliku huvi keskmes olevate isikute vastu; märgib murega, et madalama ja kõrgema astme kohtute otsuste vahel on lahknevusi, mistõttu jäävad tihti tegemata lõplikud ja mõjusad süüdimõistvad kohtuotsused; juhib tähelepanu vajadusele viia läbi tõsised, sõltumatud ja aktiivsed uurimised ja saavutada tulemusi korruptsioonivastases võitluses ja võitluses organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastu ning uurida põhjalikult väidetavaid suurkorruptsiooni juhtumeid, lähtudes 2020. aasta suvel avalikuks tulnud helisalvestistest ning seoses Apartment-gate’i ja Guesthouse-gate’i skandaalidega, tankeriafääri, Rosenetsi mereäärse kinnistu juhtumi ja Bulgaaria Arengupangast tehtud väidetava ebaseadusliku rahaülekandega seonduva skandaaliga, mis kõik kokku osutavad õigusriigi ja korruptsioonivastaste meetmete sügavale ja süsteemsele nõrkusele Bulgaarias; väljendab lisaks muret Bulgaaria õigusriigi puudujääke tõendavate vähem silmapaistvate juhtumite pärast, nagu korteriomanike kohtlemine Sunset Resortis Pomorie linnas; tunnustab uue ühendatud korruptsioonivastase ameti loomist Bulgaarias; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama, et amet suudaks oma laiaulatuslikke ülesandeid tulemuslikult täita, sealhulgas tõkestada, uurida ja konfiskeerida ebaseaduslikke varasid;

peab äärmiselt murettekitavaks meediavabaduse tõsist halvenemist Bulgaarias viimase kümne aasta jooksul; kutsub Bulgaaria ametivõime üles edendama väljendusvabadust soodustavat keskkonda, eelkõige suurendama meediakanalite omandisuhete läbipaistvust ning vältima meediakanalite ja jaotusvõrkude liigset koondumist, muu hulgas kehtiva õigusraamistiku nõuetekohase kohaldamise kaudu, ning tunnistama kehtetuks kriminaalõiguse laimuvastased sätted; rõhutab vajadust muuta elektroonilise meedia nõukogu koosseis ja volitused sõltumatumaks ja mõjusamaks; peab murettekitavaks teateid, et meediat püütakse jätkuvalt mõjutada valitsussõbraliku meedia eelistamisega liidu rahaliste vahendite jaotamisel;

märgib, et ajakirjanike kaitse on ühiskonna jaoks eluliselt tähtis; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama ajakirjanikele alatise kaitse ja kindlustama sellega nende sõltumatuse; peab äärmiselt taunitavaks juhtumeid, kus valitsuse suhtes kriitilised ajakirjanikud on saanud laimukampaaniate sihtmärgiks, ning kutsub Bulgaaria ametivõime üles sellist ebademokraatlikku tava ohjeldama; taunib ajakirjanike vastu suunatud vägivalla juhtumeid ja ajakirjanike tehniliste seadmete lõhkumist; nõuab, et Bulgaaria ametivõimud algataksid kõigi meeleavaldusi kajastavate ajakirjanike vastaste vägivallajuhtumite põhjaliku uurimise; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama, et politseiametnikud ja muud ametiisikud austaksid ajakirjandusvabadust ning võimaldaksid ajakirjanikel ja meediatöötajatel meeleavaldusi ohutult kajastada; rõhutab, et riigiteenistujate vägivallatsemine on vastuolus liikmesriikide kohustusega kaitsta ajakirjandusvabadust ja ajakirjanike turvalisust (9);

10.

kutsub Bulgaaria ametivõime üles täielikult ja igakülgselt käsitlema kõiki Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil esitatud hoiatusi ning täiel määral järgima Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku soovitusi, et tagada Bulgaarias ajakirjanikele turvaline keskkond;

11.

toetab kindlalt Bulgaaria rahva õigustatud nõudmisi ja püüdeid õigluse, läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatia järele; on kindlalt veendunud, et rahumeelsed meeleavaldused kuuluvad igas demokraatlikus riigis põhiõiguste hulka, ning toetab inimeste õigust rahumeelselt protestida; mõistab hukka igasuguse vägivalla rahumeelsete meeleavalduste vastu; rõhutab, et väljendusvabadust ja teabevabadust tuleb alati austada; rõhutab, et vägivalla ja ebaproportsionaalse jõu kasutamine on vastuvõetamatu; peab eriti nördimusttekitavaks väidetavat vägivalla kasutamist naiste ja laste, sealhulgas puuetega laste vastu; on mures ebaseaduslike ja ülemääraste auditite pärast eraettevõtetes, kes on avalikult väljendanud oma toetust protestidele; mõistab hukka politsei vägivaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise 2020. aasta juulis, augustis ja septembris toimunud meeleavaldustesse; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama politsei tegevuse läbipaistva, erapooletu ja tulemusliku uurimise;

12.

peab taunitavaks Bulgaaria vanglates Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt tuvastatud ebainimlikke tingimusi, sealhulgas ülerahvastatust, halbu sanitaar- ja materiaalsed tingimusi, piiratud tegevusvõimalusi väljaspool kambreid, ebapiisavat arstiabi ja pikkade piiravate karistusrežiimide kohaldamist (10);

13.

peab äärmiselt murettekitavaks, et pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu enam kui 45 Bulgaaria suhtes tehtud otsust ei ole Bulgaaria ametivõimud täitnud oma kohustust läbi viia tulemuslikud uurimised; on seisukohal, et need korduvad vajakajäämised näitavad süsteemse probleemi olemasolu (11); rõhutab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmise järelevalvet käsitleva Euroopa Nõukogu 2019. aastaaruande kohaselt on 79 Bulgaaria suhtes tehtud olulise kohtuotsuse täitmine pooleli;

14.

peab murettekitavaks, et vaatamata mitmele kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigusi käsitlevale ELi direktiivile, mis on esitatud 2009. aasta tegevuskavas, ei ole menetlusõigused Bulgaarias piisavalt tagatud; on veendunud, et see avaldab suurt mõju põhiõigustele (12);

15.

mõistab hukka kõik romade, naiste, LGBTI-inimeste ning muudesse vähemusrühmadesse kuuluvate isikute vastased vaenu õhutamise, diskrimineerimise ja vaenulikkuse juhtumid, mis on endiselt terav probleem; kutsub ametivõime üles jõuliselt reageerima vaenu õhutamise juhtumitele, sealhulgas kõrgetasemeliste poliitikute poolt, parandama õiguskaitset diskrimineerimise ja vihakuritegude vastu ning tõhusalt uurima sellised kuritegusid ja võtma nende toimepanijaid vastutusele; väljendab rahulolu selle üle, et kohtu otsusega keelati iga-aastane neonatslik „Lukovi marss“ ja algatati uurimine seda korraldava organisatsiooni – Bulgaaria Rahvusliku Liidu suhtes; kutsub Bulgaaria valitsust üles tõhustama koostööd rahvusvaheliste ja kohalike inimõiguste vaatlejatega ning rakendama kõiki vajalikke meetmeid vähemuste õiguste, eelkõige väljendusvabaduse ja ühinemisvabaduse mõjusaks kaitsmiseks, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomaste otsuste täitmise kaudu (13); kutsub Bulgaaria ametivõime ja ametnikke üles mõistma kindlalt hukka kõik vähemuste vastu suunatud vägivallaaktid ja vaenu õhutamise;

16.

mõistab hukka mõnes kogukonnas valitseva vaenuliku meelestatuse roma päritolu inimeste suhtes, eelkõige nende suhtes, kes pidid oma kodudest lahkuma pärast mitmes paikkonnas roma kogukondade vastu suunatud meeleavaldusi; taunib romade kiusamist ja vägivaldset väljaajamist Voivodinovo piirkonnas; kutsub ametivõime üles kiiresti tegelema seeläbi kannatanud inimeste olukorraga; on veendunud, et tuleks jätkata otsustavaid meetmeid roma päritolu inimeste üldiste elutingimuste parandamiseks; on veendunud, et roma päritolu laste hariduslik eraldamine tuleb täielikult kaotada; kutsub ametivõime üles tegema lõpu romade vastase vaenu õhutamisele ja rassilisele diskrimineerimisele seoses COVID-19 pandeemiaga ning peatama pandeemia ajal roma asulate vastu suunatud politseioperatsioonid;

17.

võtab teadmiseks konstitutsioonikohtu 27. juuli 2018. aasta otsuse, mille kohaselt Istanbuli konventsioon on vastuolus Bulgaaria põhiseadusega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et see otsus takistab Bulgaarial konventsiooni ratifitseerimast; on sügavalt mures konventsiooni teemal kestva negatiivse ja eksitava avaliku arutelu pärast, mida on kujundanud ulatuslik desinformatsiooni- ja laimukampaania pärast seda, kui mitmed väidetavalt valitsuse ja opositsioonierakondadega seotud meediaväljaanded olid seda teemat negatiivselt kajastanud, ning peab murettekitavaks, et kampaanias osalevad ka Bulgaaria parlamendis esindatud poliitikud ja erakonnad; on mures, et püsiv negatiivne suhtumine konventsiooni soodustab veelgi nende vähekaitstud rühmade häbimärgistamist, keda ohustab sooline vägivald ja kelle olukorda on eriti teravdanud COVID-19 ja liikumispiirangud kogu Euroopas, sealhulgas Bulgaarias, mis üha tugevdab ja toidab soopõhiste kuritegude toimepanijates karistamatuse tunnet; peab kahetsusväärseks asjaolu, et hiljutised muudatused kriminaalkoodeksis, millega kehtestati rangemad karistused soolise vägivalla eest, on osutunud ebapiisavaks, et käsitleda probleemi kogu selle keerukuses ja eelkõige vägivalda ära hoida; kutsub seetõttu Bulgaaria ametivõime üles tõhustama koduvägivalla ennetamist ja selle vastast võitlust, tegema kõik vajaliku Istanbuli konventsiooni ratifitseerimiseks ning rakendama võimalikult paljusid konventsiooni elemente, mis on kooskõlas Bulgaaria põhiseadusliku korraga, otsides samal ajal laiemat lahendust ülejäänud elementidele, ning suurendama koduvägivalla ohvrite toetamiseks vajalike varjupaikade ja muude sotsiaalteenuste hulka;

18.

peab vajalikuks, et Bulgaaria kaotaks inimeste diskrimineerimine nende seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel nii õiguslikult kui ka praktikas kõikides valdkondades; kutsub Bulgaaria ametivõime üles muutma diskrimineerimisvastast kaitset käsitlevat seadust, et arvata sooidentiteet selgesõnaliselt diskrimineerimise põhjuste hulka; kutsub Bulgaaria ametivõime üles muutma kehtivat kriminaalkoodeksit nii, et see hõlmaks vihakuritegusid ja vaenu õhutamist seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja -väljenduse ning sootunnuste alusel; kutsub Bulgaaria ametivõime üles järgima Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu sellekohast kohtupraktikat ning käsitlema sellega seoses samast soost abikaasade ja vanemate olukorda, et tagada neile õigus mittediskrimineerimisele nii juriidiliselt kui ka faktiliselt, ning kutsub üles looma kohase õigusraamistiku, millega tagataks kõigile kooselupaaridele võrdsed õigused;

19.

tunneb muret selle pärast, et isikuid, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, on takistatud sisenemast Bulgaaria territooriumile või Bulgaariast välja saadetud, ajuti jõudu kasutades, andmata neile võimalust taotleda varjupaika või individuaalset hindamist (14); on eriti mures Türgi opositsiooni liikmete murettekitava väljasaatmise pärast, mida on tehtud rahvusvahelisi lepinguid rikkudes ja hoolimata pädevate Bulgaaria kohtute väljastatud kehtivatest kohtumäärustest (15); kutsub Bulgaaria ametivõime üles tagama varjupaigaalaste õigusnormide ja tavade täieliku vastavuse liidu varjupaigaõigustikule ja põhiõiguste hartale; kutsub komisjoni üles käsitlema Bulgaaria vastu algatatud rikkumismenetlust prioriteetse küsimusena;

20.

väljendab sügavat muret mittetulunduslike õigussubjektide seadusesse kavandatud muudatuste pärast, mis looksid väga vaenuliku keskkonna üldkasulike organisatsioonidena tunnustatud kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes saavad välismaiseid rahalisi vahendeid, ning mis võivad olla vastuolus ühinemisvabaduse põhimõttega ja õigusega eraelu puutumatusele (16); nõuab, et Bulgaaria ametivõimud kaaluksid põhjalikult Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat selles küsimuses;

21.

märgib, et Bulgaaria on koostöö- ja jälgimiskorra raames teinud teatavaid edusamme; kutsub Bulgaaria valitsust üles oma kohustuste täitmist jätkates tegema komisjoniga koostööd kooskõlas ELi lepingus sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega; kutsub Bulgaaria ametivõime üles hoiduma tegemast ühepoolseid reforme, mis ohustaksid õigusriiki, eelkõige kohtusüsteemi sõltumatust ja võimude lahusust; märgib, et komisjon on teatanud, et ei lõpeta veel koostöö- ja jälgimiskorra kohaldamist Bulgaaria suhtes; kutsub komisjoni üles jätkama Bulgaaria kohtusüsteemi reformi ja korruptsioonivastase võitluse jälgimist koostöö- ja jälgimiskorra raames seni, kuni kasutusele võetakse täielikult toimiv mehhanism demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamise jälgimiseks kõigis liikmesriikides; peale selle kutsub komisjoni üles kasutama vajaduse korral ka muid kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi, õigusriigi raamistikku ja eelarvevahendeid;

22.

väljendab heameelt seoses sellega, et avaldati esimene ELi aastaaruanne õigusriigi kohta, mis hõlmab kõiki liikmesriike; märgib, et komisjoni tuvastas probleeme mitmes valdkonnas, mis puudutavad Bulgaariat; palub Bulgaaria ametivõimudel võtta kiiresti meetmeid, et need probleemid lahendada;

23.

rõhutab, et Bulgaaria valitsus peab koostöös komisjoniga tagama rangema kontrolli liidu rahaliste vahendite kasutamise üle ja tegelema viivitamata probleemiga, et maksumaksja raha kasutatakse valitseva parteiga seotud ringkondade rikastamiseks;

24.

väljendab heameelt Bulgaaria ühinemise üle Euroopa Prokuratuuriga (EPPO) ja on veendunud, et Bulgaaria osalemine Euroopa Prokuratuuris tähendab juba iseenesest rangemat kontrolli ELi vahendite nõuetekohase kasutamise üle;

25.

kordab oma seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (17), sealhulgas seoses vajadusega kaitsta abisaajate õigusi, ning palub nõukogul alustada võimalikult kiiresti institutsioonidevahelisi läbirääkimisi;

26.

kutsub Bulgaaria ametiasutusi üles uurima FinCENi toimikutes sisalduvaid paljastusi selle kohta, et kolm Bulgaaria panka olid seotud maksete töötlemisega, mille puhul tuvastati suur rahapesu oht ning mis olid seotud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamisega; on seisukohal, et Bulgaarial tuleb tegutseda otsustavalt, et parandada pangandussektori järelevalvet ja tõhustada rahapesuvastaseid meetmeid, muuhulgas neid küsimusi uurivate institutsioonide tugevdamise kaudu; rõhutab, et FinCENi toimikud demonstreerisid ülemaailmse süsteemi puudusi ja selle haavatavust kurjategijate ja korrumpeerunud isikute kuritarvituste suhtes ning tungivat vajadust parandada pangandusjärelevalvet kogu maailmas ja võtta vastu paremad mehhanismid piiriüleste tehingutega tegelemiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama tööd selles valdkonnas, sealhulgas luues Euroopa järelevalveasutuse, mida Euroopa Parlament on juba nõudnud;

27.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1) ELT L 354, 14.12.2006, lk 58.

(2) Euroopa Inimõiguste Kohtu 5. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas Kolevi vs. Bulgaaria (kaebus nr 1108/02).

(3) Euroopa Inimõiguste Kohtu 1. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas Dimitrov jt vs. Bulgaaria (kaebus nr 77938/11).

(4) ELT C 41, 6.2.2020, lk 64.

(5) Veneetsia komisjoni ja OSCE ODIHRi 19. juuni 2017. aasta ühisarvamus Bulgaaria valimisseadustiku muutmise kohta, CDL-AD(2017)016.

(6) Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 31. märtsi 2020. aasta aruanne reisi kohta Bulgaariasse 25.–29. novembril 2019, lk 33 ja 38.

(7) https://government.bg/bg/prestsentar/novini/obrashtenie-na-ministar-predsedatelya-boyko-borisov

(8) https://www.gallup-international.bg/43810/public-opinion-political-situation/.

(9) Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku avaldus „Bulgaaria peab uurima ajakirjanike vastu suunatud politseivägivalda“, Strasbourg, 3. september 2020.

(10) Vt 27. jaanuari 2015. aasta otsus kohtuasjas Neshkov ja teised vs. Bulgaaria (kaebused nr 36925/10, 21487/12, 72893/12, 73196/12, 77718/12 ja 9717/13); 12. mai 2017. aasta otsus kohtuasjas Simeonovi vs. Bulgaaria (kaebus nr 21980/04); 21. jaanuari 2016. aasta otsus kohtuasjas Boris Kostadinov vs. Bulgaaria (kaebus nr 61701/11); 29. juuni 2017. aasta otsus kohtuasjas Dimcho Dimov vs. Bulgaaria (nr 2) (kaebus nr 77248/12); 17. novembri 2015. aasta otsus kohtuasjas Dimitrov ja Ridov vs. Bulgaaria (kaebus nr 34846/08) ja 5. oktoobri 2017. aasta otsus kohtuasjas Kormev vs. Bulgaaria (kaebus nr 39014/12).

(11) Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 3. märtsi 2015. aasta otsus kohtuasjas SZ. vs. Bulgaaria (kaebus nr 29263/12).

(12) Vt piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee viimaseid perioodilisi külastusaruandeid.

(13) 19. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas Ühinenud Makedoonia Organisatsioon Ilinden ja teised vs. Bulgaaria (kaebus nr 59491/00); 18. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas Ühinenud Makedoonia Organisatsioon Ilinden ja teised vs. Bulgaaria (nr 2) (kaebus nr 34960/04); 11. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas Ühinenud Makedoonia Organisatsioon Ilinden ja teised vs. Bulgaaria (nr 3) (kaebus nr 29496/16) ja 11. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas Yordan Ivanov ja teised vs. Bulgaaria (kaebus nr 70502/13).

(14) ÜRO inimõiguste komitee 15. novembril 2018 avaldatud kokkuvõtlikud märkused Bulgaariat käsitleva neljanda perioodilise aruande kohta, punktid 29 ja 30.

(15) Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses olev kaebus kohtuasjas Abdullah Büyük vs. Bulgaaria (kaebus nr 23843/17); Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja tööõiguse büroo 2016. aasta aruanne inimõiguste kohta Bulgaarias, lk 16.

(16) Euroopa Nõukogu, rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverentsi juhataja 9. juuli 2020. aasta avaldus „Bulgaaria mittetulunduslike õigussubjektide seaduse kavandatud muudatused tekitavad muret“.

(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0349.

29.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 395/72

P9_TA(2020)0265

Digitaalne rahandus: krüptovaradega seotud uued ohud ning õigusliku reguleerimise ja järelevalve alased ülesanded, mis puudutavad finantsteenuseid, finantseerimisasutusi ja finantsturge

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile digirahanduse kohta: krüptovaradega seotud uued ohud ning õigusliku reguleerimise ja järelevalve alased ülesanded, mis puudutavad finantsteenuseid, finantseerimisasutusi ja finantsturge (2020/2034(INL))

(2021/C 395/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (3),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020)0066),

—	võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2018. aasta teatist „Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole“ (COM(2018)019),

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. aprilli 2016. aasta ühisteatist „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“ (JOIN(2016)0018),

—	võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valget raamatut „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020)0065),

—	võttes arvesse asepresident Dombrovskise poolt komisjoni nimel antud 10. aprilli 2017. aasta vastust küsimusele E-001130/2017,

—

võttes arvesse komisjoni finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi 2019. aasta oktoobri lõpparuannet pealkirjaga „Governance for a DLT/Blockchain enabled European Electronic Access Point (EEAP)“ (Hajusraamatu tehnoloogia juhtimine / Plokiahela võimaldatav Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt) (4),

—	võttes arvesse komisjoni uuringut vahendustasude määruse kohaldamise kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2020. aasta avalikku konsultatsiooni investeerimisühingutele ja turukorraldajatele mõeldud õigusraamistiku läbivaatamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi 10. juuni 2020. aasta lõpparuannet „A New Vision for Europe’s Capital Markets“ (Euroopa kapitaliturgude uus visioon) (6),

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni finantsinnovatsiooni regulatiivsete tõkete eksperdirühma 13. detsembri 2019. aasta lõpparuannet koos 30 soovitusega regulatsiooni, innovatsiooni ja rahanduse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 10. aprilli 2019. aasta ühist nõuannet Euroopa Komisjonile vajaduse kohta teha seadusandlikke muudatusi seoses IKT-riskide ohjamise nõuetega ELi finantssektoris,

—	võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 10. aprilli 2019. aasta ühist nõuannet Euroopa Komisjonile oluliste turuosaliste ja kogu ELi finantssektori taristu jaoks sidusa kübervastupidavusvõime katseraamistiku väljatöötamisest tekkiva kulu ja saadava kasu kohta,

—	võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 7. jaanuari 2019. aasta ühist aruannet „FinTech: Regulatory sandboxes and innovation hubs“ („Finantstehnoloogia: regulatiivsed katsetuskeskkonnad (nn liivakastid) ja innovatsioonikeskused“) (7),

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 29. novembri 2019. aasta suuniseid IKT- ja turvariskide ohjamise kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 9. jaanuari 2019. aasta aruannet nõuannetega Euroopa Komisjonile krüptovarade kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 9. jaanuari 2019. aasta nõuandeid komisjonile algmüntide pakkumise ja krüptovarade kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2019. aasta detsembri konsultatsioonidokumenti krüptovarade turgude ELi raamistiku kohta,

—	võttes arvesse oma 27. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta (8),

—	võttes arvesse oma 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni hajusraamatu tehnoloogiate ja plokiahelate kohta: usalduse suurendamine vahendajatest loobumise abil (9),

—	võttes arvesse oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule (10),

—	võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta (11),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni tellitud uuringut krüptovarade peamiste arengute, regulatiivsete küsimuste ja vastuste kohta, mis avaldati aprillis 2020,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uuringut finantsteenuste tarbijakaitseaspektide kohta, mis avaldati veebruaris 2014,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2019. aasta juuli aruannet jaemaksete valdkonna digiülemineku mõju kohta eurosüsteemi kiirendajarollile,

—	võttes arvesse Benoît Coeure’i 31. jaanuari 2019. aasta põhiettekannet „FinTech for the People“ (Finantstehnoloogia inimeste jaoks),

—	võttes arvesse Yves Merschi 26. veebruari 2019. aasta põhiettekannet „Lending and payment systems in upheaval: the FinTech challenge“ (Laenuandmise ja maksesüsteemid finantstehnoloogia põhjustatud murrangulises olukorras) finantstehnoloogia ja digitaalse innovatsiooni 3. aastakonverentsil,

—	võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 6. juuni 2019. aasta aruannet „Decentralized financial technologies. Report on financial stability, regulatory and governance implications“ (Detsentraliseeritud finantstehnoloogiad: aruanne finantsstabiilsuse, regulatiivsete ja juhtimisalaste mõjude kohta),

—

võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 14. veebruari 2019. aasta aruannet „FinTech and market structure in financial services: Market developments and potential financial stability implications“ (Finantstehnoloogia ja finantsteenuste turustruktuur: turuarengud ja võimalikud mõjud finantsstabiilsusele),

—	võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 16. juuli 2018. aasta aruannet „Crypto-assets: Report to the G20 on work by the FSB and standard-setting bodies“ (Krüptovara: aruanne G20-le finantsstabiilsuse nõukogu ja standardeid kehtestavate organite töö kohta),

—

võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 27. juuni 2017. aasta aruannet „Financial Stability Implications from FinTech, Supervisory and Regulatory Issues that Merit Authorities’ Attention“ (Finantstehnoloogia mõju finantsstabiilsusele – järelevalve- ja regulatiivsed küsimused, mis väärivad asutuste tähelepanu),

—	võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu 14. aprilli 2020. aasta konsultatsioonidokumenti, mis käsitleb nn globaalse stabiilse krüptovara süsteemidest tulenevate regulatiivsete, järelevalve- ja kontrolliprobleemide lahendamist,

—	võttes arvesse G7 stabiilse krüptovara töörühma 2019. aasta oktoobri uurimistööd globaalse stabiilse krüptovara mõjude kohta,

—	võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2019. aasta juuni suuniseid riskipõhise lähenemisviisi kohta virtuaalvaradele ja virtuaalvarateenuste osutajatele,

—	võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2019. aasta juunis ajakohastatud soovitusi, eelkõige 16. soovitust elektrooniliste ülekannete kohta,

—	võttes arvesse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2020. aasta jaanuari analüüsi „Policy responses to FinTech: a cross-country overview“ (Finantstehnoloogia ja poliitilised meetmed eri riikides),

—

võttes arvesse Fernando Restoy 16. oktoobri 2019. aasta sõnavõttu „Regulating FinTech: what is going on, and where are the challenges?“ (Finantstehnoloogia reguleerimine: mis toimub ja kus on probleemid?) ASBA-IDB-FELABANi korraldatud XVI pangandusvaldkonna avaliku ja erasektori regionaalpoliitilise dialoogi raames,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0161/2020),

A.	arvestades, et digirahandus on finantssektori pidevalt arenev valdkond, mis väärib jätkuvat jälgimist ja käsitlemist nii valdkonna enda kui ka regulatiivsel tasandil;

arvestades, et liidu siseturgu iseloomustab avatud konkurents ja selle eesmärk on luua võrdsed tingimused ühtlustatud õigusraamistiku, rahvusvahelistele standarditele tuginemise, järelevalve ühtlustamise ja järelevalvealase koostöö kaudu; arvestades, et liidu digirahanduse strateegia peaks seetõttu tuginema samadele põhimõtetele;

C.	arvestades, et finantstehnoloogia reguleerimisel on vaja tasakaalustatud lähenemisviisi, et soodustada innovatsiooni ning tagada investorite kõrgetasemeline kaitse ja finantsstabiilsus;

D.	arvestades, et terminiga „krüptovara“ viidatakse paljudele erinevatele digitaalsetele varadele, sealhulgas (kuid mitte ainult) virtuaalvääringutele ja tokenitele, kuid mõnikord välistatakse teatavad stabiilse krüptovara vormid või teatavad tokenid, näiteks väärtpaberitokenid;

E.	arvestades, et krüptovara kaks kõige levinumat komponenti on i) alusvara, nõude või õigusega seotud nõudeõiguse eraõiguslik olemus ning ii) krüptograafia ja hajusraamatu tehnoloogia või sarnase tehnoloogia kasutamine vara ja selle olemusliku või tajutava väärtuse vahetamise toetamiseks;

F.	arvestades, et praeguse seisuga ei anna ükski liidus asuv keskpank ega avaliku sektori asutus välja ega taga krüptovarasid ning et neid saab kasutada mitmesugustel eesmärkidel, sealhulgas vahetusvahendina, investeerimise eesmärgil ning kaubale või teenusele juurdepääsuks;

arvestades, et stabiilsetel krüptovaradel on krüptovaraga sarnased omadused ning nad ei esine ühegi konkreetse vääringu kujul, vaid tuginevad vahendite kogumile, mille eesmärk on minimeerida nende mingis vääringus nomineeritud hinna kõikumisi; arvestades, et mõnedel krüptovaradel, sealhulgas stabiilsetel krüptovaradel ja nendega seotud tehnoloogiatel, on potentsiaal suurendada tõhusust, konkurentsi ja läbipaistvust ning pakkuda ühiskonnale olulisi võimalusi ja kasu, kuna mõned neist võivad kaasa tuua odavamad ja kiiremad maksed ning pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) uusi rahastamisallikaid; arvestades, et vahendite kogumit, mille eesmärk on minimeerida hinnakõikumisi, ei ole katsetatud olukordades, kus stabiilsete krüptovaradega tehakse märkimisväärsel hulgal tehinguid;

H.	arvestades, et avalik arutelu eraviisiliselt turule lastud stabiilse krüptovara üle võib olla seotud teatavate puudustega liidu maksekeskkonnas;

I.	arvestades, et stabiilsed krüptovarad võivad muutuda laialdaselt kasutatavaks maksevahendiks, mis peaks käivitama asjakohased regulatiivsed ja järelevalvemeetmed;

arvestades, et keskpanga digiraha põhineb stabiilse vara kontseptsioonil, on oma olemuselt riiklik ja seepärast eristatav krüptovarast; arvestades, et Hiina Rahvapank on katseliselt võtnud kasutusele oma keskpanga digiraha (Digital Currency Electronic Payment, DCEP); rõhutab, et DCEP võimalik ülemaailmne kasutamine võib mõjutada rahvusvahelist kaubandust ja tarbijakaitset;

K.	arvestades, et keskpankade digiraha rakendamise võimalikke algatusi kaalutakse nii liidus kui ka ülemaailmsel tasandil;

L.	arvestades, et digirahandusel on tugev piiriülene element, mis ei piirdu liidu tasandiga, ning seetõttu on selles valdkonnas hädavajalik rahvusvaheline koostöö ja standardite kehtestamine ning tõhus ja tulemuslik liidu järelevalve;

M.	arvestades, et digirahanduse vahendite arendamisel võib olla tugev kapitalivoogude element, mis meelitab ligi piiriüleseid investeeringuid; rõhutab, et seetõttu võib digirahandus aidata suurendada liidu konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel;

N.	arvestades, et turuandmete kohaselt (12) eksisteeris maailmas 2020. aasta juuni seisuga üle 5 600 eri liiki krüptovara, mille kogu turukapitalisatsioon ületab 260 miljardit USA dollarit (13), millest omakorda bitcoin üksi moodustab 65 %;

arvestades, et turuandmete kohaselt ulatus stabiilsete krüptovarade turukapitalisatsioon 2020. aasta juunis 10 miljardi euroni (2018. aasta jaanuaris oli see 1,5 miljardit eurot) ning hoolimata sellest, et nende kättesaadavus on võrreldes muude krüptovääringutega endiselt piiratud, on neil potentsiaal levida kiiresti üle maailma laia kasutajaskonnani, eriti kui oma võrke kasutavad bigtech-ettevõtted need kasutusele võtavad;

arvestades, et Euroopa Keskpanga eksperdid märkisid oma 2019. aasta väljaandes (14), et kuigi krüptovara on oma olemuselt väga spekulatiivne, ei kujuta see endast finantsstabiilsusele otsest ohtu; arvestades, et sama seisukohta jagavad nii Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) (15) kui ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) (16); arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) jõudis oma 2018. aasta ülemaailmse finantsstabiilsuse aruandes ning finantsstabiilsuse nõukogu oma 2018. aasta juuli aruandes samadele järeldustele, kuigi finantsstabiilsuse nõukogu arvates tuleks olukorda endiselt jälgida, arvestades, kui kiired muutused neil turgudel toimuvad;

arvestades, et nagu on märgitud EBA aruandes, tegelevad finantseerimisasutused praegu krüptovaradega suhteliselt piiratud ulatuses, kuid ilmselt nende huvi suureneb eelkõige hajusraamatu tehnoloogia (DLT) põhiste lahenduste üha lisanduva kasutamise kontekstis; arvestades, et see tegevus hõlmab krüptovaraga seotud riskipositsioonide hoidmist või võtmist, algmüntide pakkumise tagamist või krüptovaraga seotud teenuste, näiteks rahahoiu või -vahetuse osutamist; arvestades, et praegu kehtivad usaldatavusnormatiivid ei sobi kuigi hästi krüptovara suure volatiilsuse ja suurte riskidega arvestamiseks;

arvestades, et hiljutised uuringud näitavad, et peamiselt kasutatakse krüptovara pigem spekulatiivse investeeringuna, mitte seadusliku kaupleja pakutavate kaupade või teenuste eest maksmise vahendina; arvestades, et Euroopa järelevalveasutused on rõhutanud, et krüptovarad, mis liidu finantsmääruse kohaselt ei kvalifitseeru finantsinstrumentideks, kujutavad endast konkreetseid riske, eelkõige seoses investorite ja tarbijakaitsega ning turu terviklikkusega; arvestades, et krüptovarad võivad suurendada rahapesu, pettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja väliste rünnakute ohtu;

S.	arvestades, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib oluliselt kaasa aidata sellele, et finantsteenuste ettevõtjad saaksid täita oma kehtivaid järelevalve- ja vastavuskohustusi;

arvestades, et liidu õiguse alusel finantsinstrumentideks kvalifitseeruvate krüptovarade liigitamine sõltub liikmesriikide pädevatest asutustest, kes vastutavad liidu õiguse riikliku rakendamise eest, ning see tekitab järelevalve- ja regulatiivses lähenemisviisis lahknevusi, mis kahjustab järjekindlust ja võrdseid tingimusi liidus; arvestades, et sellisel liigitamisel ja integreerimisel liidu õigusraamistikku esineb raskusi, sest eri krüptovaradel on erinevad omadused, mis võivad aja jooksul muutuda;

arvestades, et algmüntide pakkumised võiksid pakkuda alternatiivset rahastamisallikat innovatiivsetele ettevõtetele ja idufirmadele nende arengu varases etapis, kuid oma väga spekulatiivse olemuse ja pettuseohu tõttu muudavad nad samas investorid altiks suurtele kahjuriskidele; arvestades, et Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2018. aasta majandusaruandes leiti, et vähemalt 22,5 % algmüntide pakkumistest on osutunud petturlikeks Ponzi skeemideks;

V.	arvestades, et üha digitaalsemaks muutuvas maailmas võivad krüptovarad turvaliselt vähendada tehingukulusid, kui nende suhtes kohaldatakse ranget, eesmärgipärast ja riskipõhist reguleerimiskorda;

arvestades, et digirahandus võib mitmel eri viisil aidata toime tulla COVID-19 pandeemia majanduslike mõjudega kodanikele, VKEdele jt ettevõtjatele ning finantsteenustele; arvestades, et COVID-19 puhang on eri liikmesriikides erineval määral näidanud digirahanduse potentsiaali nii tarbijate kui ka majanduse jaoks;

arvestades, et suured tehnoloogiaettevõtted ja ülemaailmsed digiplatvormid pakuvad üha enam finantsteenuseid; arvestades, et need suured digitaalsektori osalised saavad kasu konkurentsieelistest, nagu mastaabisääst, ulatuslikud piiriülesed kasutajavõrgud, lihtne juurdepääs rahastamisele ja suutlikkus koguda kasutajate poolt esitatud suuri andmehulki andmetöötlustehnoloogia, näiteks suurandmete analüüsi abil, mis loob tohutut lisaväärtust mitmel eri viisil; arvestades, et bigtech-ettevõtete kohalolek finantstehnoloogia turgudel võib kahjustada ausat konkurentsi ja innovatsiooni;

Y.	arvestades, et finantstehnoloogia sektori ettevõtetega seotud hiljuti avastatud pettused toovad esile vajaduse tervikliku lähenemisviisi järele tarbijate ja investorite kaitse riskide suhtes, mis on seotud puuduliku finantsaruandluse, pettuste ja maksejõuetusmenetlustega;

Z.	arvestades, et mittesularahaliste maksete osakaal on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud; arvestades, et sularahata tehingute täiustatud raamistik ei tohiks kahjustada võimalust kasutada maksevahendina sularaha;

AA.	arvestades, et finantssektor on suurim info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutaja maailmas ning selle osakaal kõigist IKT kulutustest moodustab umbes viiendiku;

AB.	arvestades, et uute tehnoloogiate rakendamine finantssektoris võib tekitada uusi riske, mida on vaja reguleerida ja jälgida, et tagada finantsstabiilsus, siseturu terviklikkus ja tarbijakaitse;

AC.	arvestades, et tehisintellekti laialdasem kasutamine finantsteenustes toob kaasa vajaduse suurema operatiivvastupidavusvõime ning vastava asjakohase järelevalve ja andmekaitse järele, nagu on ette nähtud liidu õigusega;

AD.	arvestades, et uued operatiivprobleemid, eriti IKT- ja turvariskid, võivad tekitada finantssektori jaoks süsteemseid riske; ning selliseid uusi riske tuleks käsitleda asjakohaste meetmetega, nagu on osutanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (17);

AE.	arvestades, et kehtivas ELi finantsteenuste reeglistikus lähenetakse tegevusriski sätete küsimusele süsteemitult;

AF.

arvestades, et IKT- ja turvariskid, millega finantssektor kokku puutub, ning selle sektori integreerituse tase liidu tasandil eeldavad konkreetseid ja arenenumaid meetmeid, mis tugineksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (18), kuid läheksid sellest kaugemale;

AG.	arvestades, et kübervastupidavusvõime on lahutamatu osa finantsasutuste operatiivvastupidavusvõime alasest tööst, mida ametiasutused teevad ülemaailmsel tasandil;

AH.	arvestades, et toimivat, kestlikku ja vastupidavat liidu finantsturgu peaks iseloomustama suur kapitali- ja riskijaotuslik tõhusus ning kodanike võimalikult ulatuslik finantskaasatus finantsteenustesse;

AI.

arvestades, et pilvandmetöötluse teenuste kasutamine võib võrreldes varasema kohapealse lahendusega pakkuda märkimisväärseid eeliseid finantsteenuste osutajate operatiivvastupidavusvõime ja tõhususe osas, kuid see toob kaasa täiendavaid probleeme seoses andmete ja protsesside turvalisusega, talitluspidevusega katkestuste korral ning küberkuritegudega seotud üldise haavatavusega;

AJ.	arvestades, et finantsteenuste ettevõtetele ja tehnoloogiaettevõtetele on vaja tagada võrdsed tingimused, et kõik ettevõtted saaksid konkureerida võrdsetel alustel vastavalt põhimõttele „sama risk, sama tegevus, sama õigusakt“;

AK.	rõhutab, et digitaalsete finantsteenuste kasutuselevõtt ei tohiks kaasa tuua regulatiivset arbitraaži ega vähendada tarbijakaitset ja turvalisust ega tuua kaasa turvalisuse või finantsstabiilsusega seotud ohte;

AL.	arvestades, et paljud suured liidu finantsasutused sõltuvad kolmandate riikide pilvandmetöötlusteenuste pakkujatest;

AM.	arvestades, et Euroopa Andmekaitsenõukogul on täita oluline roll, et aidata ettevõtetel mõista oma kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest;

AN.	arvestades, et krüptovaradel ei ole tavaliselt teadaolevat algatajat ja need ei tekita finantsnõuet alusvara suhtes, vastupidiselt stabiilsetele krüptovaradele, väärtpaberitokenitele ja kaubatokenitele, millel kõigil on teadaolev algataja;

AO.

arvestades, et kuigi ettevõtjate poolt rahavoogudega seotud nõuete, omakapitaliga seotud nõude või tulevase toote/teenusega seotud nõude vormis väljastatud tokeneid saab liigitada mitmel eri moel, peaks nende liigitamine liidu õiguse tasandil võimaldama regulatiivset prognoositavust ja ühtsust Euroopa turgudel; arvestades, et tehnoloogiliselt asjakohases ja funktsionaalses tokenite reguleerimises tuleks arvesse võtta võimalikke hübriidlahendusi ning esitada määratlused, mis maksimeerivad tarbijate ja investorite kaitset, suurendavad õiguskindlust ja võimendavad nende vahendite potentsiaali riskantsete ettevõtlusprojektide rahastamisel; arvestades, et tokenite majanduslik alusfunktsioon on nende liigitamisel oluline näitaja;

AP.

arvestades, et rahapesuvastane töökond (FATF) võttis vastu virtuaalvääringu laia määratluse ja soovitas lisada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse reguleerimisalasse kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes tegelevad sellise tegevusega, nagu krüptovarade vahetamine, krüptovarade ülekandmine ning osalemine algmüntide pakkumises või sellega seotud finantsteenuste osutamine;

AQ.

arvestades, et rahapesu on kriitilise tähtsusega oht, mida on vaja digirahanduse valdkonnas ennetada; arvestades, et isegi kui digirahandus võib parandada finantsalast kaasatust, peaks endiselt kehtima liidu õiguses sätestatud põhimõtte „tunne oma klienti“ ja rahapesuvastase võitluse nõuete täitmise põhjalik kord; arvestades, et kuigi krüptovarasid saab kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks, võib nende õiguslik staatus maksevahendina, aga mitte vahetusvahendina, parandada finantskuritegude jälgimist ja ennetamist;

AR.	arvestades, et suurem ühendatus, asjade internet ning inimeste ja masinate koostoime võivad luua paremaid kogemusi finantsteenuste valdkonnas, kuid nendega kaasnevad ka uued riskid seoses eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, koostoime kvaliteedi, tegevusriski juhtimise ja küberjulgeolekuga;

Soovitused:

Üldkaalutlused

väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis vastu digirahanduse paketi, mis sisaldab kahte seadusandlikku ettepanekut krüptovarade ja operatiivvastupidavusvõime kohta; on seisukohal, et komisjoni ettepanekud krüptovarade ning operatiiv- ja kübervastupidavusvõime kohta on liidu ja ülemaailmsete turgude hiljutiste arengusuundumuste tõttu õigeaegsed, kasulikud ja vajalikud ning kujutavad endast olulist sammu õigusliku selguse loomise ja uue õiguskorra väljatöötamise suunas; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei käsitlenud nõuetekohaselt probleeme, mis on seotud rahapesu, terrorismi rahastamise ja krüptovaraga seotud kuritegevusega ning mis on jäänud suures osas lahendamata; palub komisjonil võtta nimetatud valdkondades kiireloomulisi meetmeid, järgides käesoleva dokumendi lisas esitatud soovitusi;

on seisukohal, et finantstegevuse arendamisel olulist rolli etendav digirahandus moodustab lahutamatu osa kapitaliturgude liidu edust, sest see suurendab ettevõtjate ja kodanike rahastamisvõimalusi ning investeerimisvõimalusi, ning julgustab komisjoni kaaluma, kuidas suurendada novaatorite mõjuvõimu ja seega kasutada digirahanduse eeliseid kapitaliturgude integratsiooni ja jaeinvestorite osaluse edendamisel liidus ning suurendada selle ulatust kogu maailmas;

rõhutab digirahanduse reguleerimisega seotud meetmete järelevalve ja läbivaatamise kasvavat tähtsust, pidades eelkõige silmas selle sektori kasvavat asjakohasust olukorras, kus maailm tegeleb COVID-19 pandeemia tagajärgedega; rõhutab lisaks vajadust käsitleda digirahandusega kaasnevaid konkreetseid riske regulatiivsel ja järelevalve tasandil asjakohase õigusraamistiku ja tarbijakaitse sätete kaudu;

rõhutab, kui oluline on, et komisjon teeks rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel tihedat koostööd rahvusvaheliste foorumite ja reguleerivate asutustega, võttes arvesse digitaalse rahastamise jurisdiktsiooniülest olemust, ilma et see piiraks liidu õigust võtta vastu liidu oludele vastavaid regulatiivseid ja järelevalvealaseid sätteid; tuletab eelkõige meelde vajadust tagada liidu õigusraamistiku koostalitlusvõime rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetega;

märgib, et paljude digirahandusega seotud tehnoloogiate areng on alles lapsekingades; rõhutab, et kõik uued seadusandlikud meetmed peavad seetõttu läbima tarbijatele ja finantsstabiilsusele avalduvate riskide ja kasu põhjaliku ja tulevikku suunatud hindamise; kutsub komisjoni üles järgima oma digirahanduse alases töös proportsionaalset, valdkonnaülest, terviklikku ja tulemustele suunatud lähenemisviisi;

kutsub komisjoni üles tuginema Euroopa innovatsiooni soodustavalt foorumilt saadud teadmistele ja kogemustele, et tegutseda teenäitajana soodsa ja kestliku keskkonna loomisel Euroopa finantstehnoloogia keskustele ja ettevõtetele ning digirahandust kasutavale väljakujunenud finantssektorile, eesmärgiga laiendada tegevusvälja, meelitada ligi välisinvesteeringuid ja suurendada liidu kohalolekut ülemaailmsetel turgudel;

on sellega seoses seisukohal, et digirahandust tuleks pidada Euroopa VKEde jaoks oluliseks ja tõhusaks vahendiks, mis suudab pakkuda reaalajas ja kiireid lahendusi, mis on kohandatud nende rahastamisvajadustele; on veendunud, et digirahandusel on potentsiaali aidata vähendada puudujääke VKEde rahastamises;

rõhutab, et mis tahes liidu tasandil võetavad meetmed peaksid tagama, et kõigil turuosalistel, väikestest kuni suurteni, leiduks õigusruum innovatsiooni jaoks, ning et kõik digirahanduse valdkonna uued või ajakohastatud õigusaktid ning järelevalve peaksid kajastama järgmisi põhimõtteid:

a)	samade tegevuste ja teenuste ning nendega seotud samade riskide suhtes tuleks kohaldada samu reegleid;

b)	proportsionaalsus ja tehnoloogiline neutraalsus;

c)	riskil, läbipaistvusel ja vastutusel põhinev lähenemisviis;

d)	Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõiguste, eelkõige eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse järgimine;

e)	tarbijate ja investorite kaitse kõrge tase;

f)	võrdsed konkurentstingimused;

g)	innovatsioonisõbralik lähenemisviis;

juhib tähelepanu sellele, et liidu tasandil vastu võetud mis tahes uutes või ajakohastatud meetmetes tuleks arvesse võtta kiireid arenguid kasvavatel krüptovarade ja algmüntide pakkumiste turgudel; rõhutab, et on vaja tagada võrdsed konkurentsitingimused kogu siseturu ulatuses, vältimaks meelepärase kohtualluvuse valimist ja regulatiivset arbitraaži; hoiatab, et sellised meetmed ei tohiks pärssida ettevõtjate, eelkõige VKEde kasvuvõimalusi ning peaksid pakkuma digirahandusele kestlikku ökosüsteemi, mis laseks sellel areneda siseturu raames, tagades samal ajal finantsstabiilsuse, turu terviklikkuse ning investorite ja tarbijakaitse;

10.

juhib tähelepanu sellele, et regulatiivsed katsetuskeskkonnad ja innovatsioonikeskused võivad digirahanduse ettevõtete jaoks kujutada kasulikke vahendeid innovatiivsete finantstoodete, finantsteenuste või ärimudelite katsetamiseks kontrollitud keskkonnas ning võimaldada pädevatel asutustel sellisest tegevusest paremini aru saada ja arendada regulatiivset oskusteavet kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas, hõlbustades nii dialoogi ettevõtete ja reguleerivate asutuste vahel; rõhutab siiski, et need võivad kujutada endast ka märkimisväärset ohtu tarbijate ja investorite kaitsele ning võimaldada finantspettusi, tekitades samal ajal järelevalve killustatuse ja regulatiivse arbitraaži riske;

11.

rõhutab, et iga katsetuskeskkond, sealhulgas üleeuroopaline katsetuskeskkond, peaks püüdma saavutada tasakaalu innovatsiooni ja finantsstabiilsuse, investorite ja tarbijakaitse edendamise eesmärkide vahel, võttes samal ajal arvesse asjaomaste ettevõtete suurust, süsteemset tähtsust ja piiriülest tegevust; kutsub komisjoni üles looma digitaalsete finantsteenuste üleeuroopalise katsetuskeskkonna jaoks ühise liidu raamistiku, kuna see tooks täiendavat kasu finantsinnovatsioonile ja finantsstabiilsusele ning vähendaks järelevalve killustatust;

12.

rõhutab usalduse, identsuskontrolli ja andmete kolmnurga olulisust, et tagada ettevõtjate, investorite, tarbijate ja järelevalve teostajate usaldus digirahanduse vastu;

13.

peab asjakohaseks täiendavalt analüüsida algatusi, mille eesmärk on võtta kasutusele keskpankade digiraha nii liidus kui ka ülemaailmsel tasandil; kutsub EKPd üles kaaluma põhjaliku mõjuhinnangu koostamist, et esitada keskpankade digiraha võimalikke perspektiive, mis sisaldaks ka digitaalse euro kasutuselevõtmise võimaluste ja riskide analüüsi; on veendunud, et selles hinnangus tuleks arvesse võtta ka alustehnoloogiate rolli; kutsub lisaks liidu järelevalveasutusi üles edendama edasisi teadusuuringuid selles valdkonnas ning kutsub komisjoni ja EKPd üles algatama rahvusvahelisel tasandil dialoogi, et hinnata keskpankade digiraha laiema kasutamise võimalikku kasu ja mõju kogu maailmas;

14.

on veendunud, et selle mõjuhinnangu ja järgneva analüüsi parameetrid ja põhimõtted peaksid võtma arvesse keskpankade digiraha rolli sularaha kasutuse vähenemisel, usalduse tagamisel finantssüsteemi vastu, suurema finantsalase kaasatuse ja juurdepääsu pakkumisel avalikele maksevahenditele ning samaaegselt finants- ja rahandusstabiilsuse tagamisel;

15.

rõhutab vajadust tugevama õigusliku ja järelevalvealase ühtsuse järele, eesmärgiga töötada välja ühine liidu raamistik; rõhutab Euroopa järelevalveasutuste olulist rolli selle hõlbustamisel; nõuab struktureeritud dialoogi Euroopa järelevalveasutuste ja riiklike pädevate asutuste vahel, mis peaks keskenduma praegustele järelevalvealastele probleemidele ja tavade lähendamisele, et saavutada sujuv järelevalve kõigil tasanditel, eelkõige seoses digirahanduse, rahapesuvastase võitluse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse ning küberjulgeolekuga seotud probleemide ja võimalustega; on seisukohal, et see struktureeritud dialoog peaks digirahanduse valdkonnas keskenduma arbitraaži ja järelevalvealase konkurentsi vähendamisele ning muudele piiriüleste tehingute ees seisvatele takistustele;

16.

teeb ettepaneku näha ette ühtne Euroopa järelevalve teostaja, kes teeks tihedat koostööd teiste Euroopa järelevalveasutuste ja riiklike pädevate asutustega, tuginedes ühtsetele eeskirjadele ja kasutades toodetesse sekkumise volitusi järelevalve teostamiseks järgmistes krüptovaraga seotud valdkondades: teenuseosutajad, kes pakuvad vahetusteenuseid virtuaalvääringute ja usaldusraha vahel, ning rahakotiteenuse osutajad ja kõik teised virtuaalvarateenuste osutajad, kelle suhtes kohaldatakse rahapesuvastase töökonna standardeid; märgib ühtlasi, et tuleb tagada kõnealuse Euroopa järelevalve teostaja vastutus ning ette näha Euroopa järelevalve teostaja tegevuse kohtuliku kontrolli menetlus; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni 24. septembri 2020. aasta ettepaneku võtta vastu määrus krüptovarade turgude kohta; rõhutab, et ühtsel järelevalve teostajal peaks koostöös teiste asjaomaste liidu tasandi järelevalveasutustega olema ülevaade liidus toimuvatest krüptovaradega seotud tegevustest, millel on märkimisväärne piiriülene element, ning ta peaks töötama välja asjakohased sisestruktuurid, et tagada krüptovarade tõhus ja tulemuslik liidu tasandil toimuv järelevalve;

17.

väljendab oma nõusolekut EKP seisukohaga füüsilise raha kui seadusliku maksevahendi olulisuse kohta; rõhutab, et edusammud virtuaalvääringute ja digimaksete valdkonnas ei tohi kaasa tuua piiranguid sularahamaksetele ega sularahast loobumist;

18.

toonitab oma muret krüptorahakaeve keskkonnamõju pärast; rõhutab vajadust lahenduste järele, mille eesmärk on leevendada põhiliste krüptovarade ökoloogilist jalajälge; kutsub komisjoni üles võtma seda arvesse kõigis tulevastes seadusandlikes algatustes, pidades silmas ELi võetud kohustusi saavutada kestliku arengu eesmärgid ja minna hiljemalt 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele ühiskonnale;

Krüptovarade raamistiku määratlemine

19.

on seisukohal, et põhjaliku üleeuroopalise taksonoomia väljatöötamine selliste uute toodete jaoks nagu krüptovarad on vajalik samm, et edendada ühist arusaama, hõlbustada koostööd jurisdiktsioonide vahel ja tagada piiriüleselt tegutsevatele turuosalistele suurem õiguskindlus; soovitab võtta arvesse olemasolevaid riiklikke regulatiivseid ja järelevalveraamistikke; märgib rahvusvahelise koostöö ja ülemaailmsete algatuste tähtsust seoses liidu krüptovarade raamistikuga, pidades eelkõige silmas nende piirideta olemust;

20.

on seisukohal, et avatud taksonoomia malli väljatöötamine liidu tasandil võib olla asjakohasem, võttes arvesse, et tegemist on areneva turusegmendiga ja selline taksonoomia peaks olema aluseks asjakohastele õiguslikele või regulatiivsetele meetmetele; on siiski veendunud, et krüptovarade õigusliku liigitamise jaoks ei ole olemas ühte kõigile sobivat lahendust ning seetõttu on oluline selline raamistik, mis võimaldab järelevalveasutustel teostada järelevalvet ja kohandusi;

21.

rõhutab, et tarbijakesksed idufirmad arendavad sageli uuenduslikke finantsteenuseid liidu kodanike ja ettevõtjate hüvanguks ning et mis tahes õigusraamistikku tuleks kujundada nii, et see suurendaks veelgi innovatsiooni ja tarbijate valikuvõimalusi finantsteenuste valdkonnas;

22.

märgib, et krüptovarasid käsitleva ühise ELi regulatiivse lähenemisviisi puudumisel on liikmesriigid juba alustanud ühepoolsete seadusandlike ja järelevalvemeetmete võtmist ning seisavad silmitsi kasvava survega hakata tegutsema ka tarbijakaitsega seotud probleemide tõttu; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide erinevad tõlgendused ja kooskõlastamata lähenemisviisid võivad põhjustada turu killustumist, suurendada õiguslikku ebakindlust, kahjustada võrdseid võimalusi ja pakkuda võimalusi regulatiivseks arbitraažiks;

23.

on seetõttu veendunud, et igasugune edasine kategoriseerimine peaks olema tasakaalustatud ja paindlik, et kohanduda muutuvate ärimudelite ja riskidega ning võimaldada sektoris innovatsiooni ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal riskide tuvastamise ja maandamise varases etapis;

24.

rõhutab lisaks, et on vaja selgitada kohaldatavaid regulatiivseid ja usaldatavusnõudeid käsitlevaid suuniseid, et tagada õiguskindlus ja anda ülevaade krüptovarade asjakohasest järelevalvest ja usaldatavusnõuete kohasest käsitlemisest; nõustub Baseli komitee ja EBA seisukohaga, et krüptovara soetavad pangad peaksid kohaldama krüptovara suhtes konservatiivset usaldatavuskäsitlust, eelkõige suure riskiga varade puhul;

25.

on seisukohal, et reguleeritud finantseerimisasutuste, eelkõige krediidiasutuste, makseasutuste ja pensionifondide suhtes tuleb kohaldada konkreetseid maksimaalseid riskipositsiooni piirmäärasid, pidades silmas aktiivse krüptovarade alase tegevusega seonduvaid võimalikke riske tarbijate ja investorite kaitsele ja finantsstabiilsusele; jagab lisaks seisukohta, et tugev hoolsuskohustus, kindel juhtimine ja riskijuhtimine, mis tahes riskipositsioonide täielik avalikustamine ja tugev dialoog järelevalveasutustega on kõik äärmiselt olulised; usub, et kapitalinõuete raamistiku eelseisev läbivaatamine peaks sisaldama sellekohaseid muudatusi;

26.

on seisukohal, et kõigi krüptovarade alases tegevuses osalevate isikute ja osalejate suhtes tuleks vajaduse korral kohaldada kehtiva finantsalase õigusraamistiku standardeid; rõhutab lisaks vajadust kehtestada õigusnormid ja mehhanismid tagamaks, et krüptovarade alase tegevuse regulatiivseid standardeid, eelkõige seoses tarbijakaitse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, jõustatakse ka siis, kui sellist tegevust või teenuseid pakutakse või neid osutatakse väljastpoolt liitu; rõhutab lisaks, et turu läbipaistvust ja usaldusväärsust käsitlevad erieeskirjad oleksid vähemalt samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivis 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (MiFID II)) (19) sätestatud eeskirjadega kõigi krüptovarade emitentide ja sponsorite jaoks, kehtestades ranged eeskirjad potentsiaalsetele klientidele antava teabe kohta, mis peab olema selge ja mitte eksitav, ning sobivuse hindamise nõuded;

27.

on seisukohal, et mõningaid krüptovarasid ehk neid, mida kasutatakse laialdaselt ebaseaduslikes kanalites, ei tohiks seadustada, tuues need kehtiva õiguskorra alla; rõhutab, et igasugune soovimatu seadustamine ohustaks tarbijakaitset ja kahjustaks turu usaldusväärsust; kutsub seetõttu komisjoni üles kehtestama ranged reeglid võimalikele klientidele antavate hoiatuste kohta ning tagama, et pädevatele asutustele antakse vajalikud sekkumisvolitused, et piirata või keelata toiminguid ja tegevusi nendes krüptovarades, mida kasutatakse peamiselt ebaseaduslikel eesmärkidel;

28.

rõhutab, et kui taksonoomia on kättesaadav, tuleks krüptovaraga seotud riskipositsioonide hoidmisest ja võtmisest tulenevad riskid täielikult integreerida järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi; rõhutab sellega seoses, et kõikide krüptovaraga seotud oluliste riskipositsioonide või teenuste puhul on vaja asjakohaseid ja standardiseeritud avalikustamisnõudeid;

29.

juhib tähelepanu vajadusele kaotada kehtivas liidu õiguses esinevad regulatiivsed lüngad, tehes selleks konkreetseid muudatusi, samuti tuleb luua sihtotstarbelised õiguskorrad krüptovaraga seotud uute ja arenevate tegevuste, näiteks algmüntide pakkumiste (ICO) ja esmaste vahetuspakkumiste (initial exchange offering ehk IEO) jaoks; märgib, et teatavat liiki krüptovarad võiksid sobituda olemasolevasse õigusraamistikku, näiteks „vabalt võõrandatavad väärtpaberid“, mis on määratletud MiFID II-s; on arvamusel, et neid krüptovarasid, mis võiksid kuuluda MiFID II kohaldamisalasse, tuleks käsitleda samal viisil kui teisi vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille suhtes seda korda kohaldatakse, ning seega ei oleks nende jaoks vaja spetsiifilist õigusraamistikku, vaid pigem vastavate MiFID II sätete sihipärast muutmist;

30.

rõhutab vajadust reguleerida liidu tasandil ühtlustatud viisil teatavaid krüptovarasid, mis ei kuuluks MiFID II sätete kohaldamisalasse;

31.

märgib, et stabiilne krüptovara on ainulaadne krüptovara kategooria; juhib tähelepanu sellele, et stabiilse krüptovara kasutamine ei ole liidus veel olulisel kohal; rõhutab siiski, et selle laialdane kasutuselevõtmine võib kujutada endast märkimisväärset ohtu finantsstabiilsusele ja rahapoliitika ülekandumisele ning demokraatlikule kontrollile; väljendab seetõttu heameelt, et komisjon võttis vastu õigusraamistiku, mille eesmärk on muu hulgas tagaks stabiilse krüptovara ja usaldusraha vahel stabiilne vahetuskurss ning et vastavat stabiilset krüptovara oleks igal ajal võimalik nimiväärtuses usaldusrahaks tagasi konverteerida; rõhutab siiski, et kõik stabiilse krüptovara emitendid peavad olema õiguslikult kohustatud andma omanikule vahetu nõudeõiguse ja olema igal ajal valmis stabiilse krüptoraha nimiväärtuse usaldusrahas lunastama ning looma asjakohased mehhanismid selleks vajalike stabiliseerimisreservide kaitsmiseks ja eraldamiseks;

32.

rõhutab, et ICOd ja IEOd võivad suurendada VKEde, innovatiivsete idufirmade ja kasvufirmade juurdepääsu rahastamisele, need võivad kiirendada tehnosiiret ning võivad olla kapitaliturgude liidu oluline osa; märgib siiski, et mitmed järelevalveasutused on andnud ICOde kohta hoiatusi, kuna neil puuduvad läbipaistvus- ja avalikustamisnõuded ning see võib ohustada investoreid ja tarbijaid

33.

kutsub seetõttu komisjoni üles hindama eeliseid, mida pakuks ICOsid ja IEOsid käsitleva õigusraamistiku kavandamine, et suurendada läbipaistvust, õiguskindlust, investorite ja tarbijate kaitset ning vähendada asümmeetrilisest teabest, petturlikust käitumisest ja ebaseaduslikust tegevusest tulenevaid riske; nõuab, et selle raamistiku järelevalvet ja jälgimist koordineeritaks liidu tasandil;

34.

rõhutab, et liidu ühine krüptovarade raamistik peaks aitama kaitsta tarbijate ja investorite kõrgetasemelist kaitset, turu usaldusväärsust ja finantsstabiilsust, tagama rahapesuvastaste sätete täitmise, pidades silmas näiteks põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaseid kohustusi krüptovaraga seotud tehingutes osalevate agentide suhtes, tehes erandeid üksnes juhutehingute puhul, mis jäävad allapoole miinimumkünnist, ning parandama järelevalvet alustehnoloogia üle, tagamaks, et kuritegevust uurivad asutused on võimelised usaldusväärselt ja piiratud jõupingutustega tuvastama maksetehingute lõplikud kasusaajad;

35.

tunneb muret hiljutise uuringu tulemuste (20) pärast, mis näitavad, et pooled krüptovara tehingutest on seotud ebaseadusliku tegevusega, nagu ebaseaduslike kaupade või teenuste ostmine või müümine, rahapesu ja maksed lunavararünnakute korral; juhib tähelepanu hiljutistele andmetele, mille kohaselt hõlmab bitcoine aastas 76 miljardi USA dollari väärtuses toimuv ebaseaduslik tegevus;

36.

kordab vajadust tegeleda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust puudutavate riskidega, mis tulenevad piiriülesest tegevusest ja uutest tehnoloogiatest, eelkõige nendest, mis on seotud krüptovaraga;

37.

rõhutab, et olemasolevad lüngad krüptovara rahapesuvastases raamistikus, näiteks põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaldamisel, põhjustavad ebavõrdseid tingimusi eri liiki finantstegevuste vahel; on seisukohal, et krüptovaraga seotud teenuste osutajate suhtes kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased sätted tuleks jõustada ka liidus teenuseid pakkuvate välismaiste teenuseosutajate suhtes; rõhutab, et krüptovarade olemuse ja funktsiooni paremaks kajastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil on vaja virtuaalvarade terviklikku määratlust; juhib tähelepanu sellele, et terrorismi rahastamise määratlust tuleb samuti ajakohastada, et krüptovarad oleksid piisavalt kaetud;

38.

märgib, et rahapesuvastase töökonna olemasolevat soovitust nr 16, mis käsitleb virtuaalvara teenuseosutajate reisireegleid, on ajakohastatud, ning kutsub komisjoni üles uurima selle mõju krüptovara vahetustehingutele ja e-rahakoti pakkujatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849 raames, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (21)

39.

kutsub komisjoni lisaks üles laiendama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistikus kohustatud isikutega seotud kohaldamisala kooskõlas rahapesuvastase töökonna ja ESMA soovitustega, tagamaks, et kogu krüptovaraga seotud tegevuse suhtes, pidades silmas virtuaalbörsi pidajaid, muid rahakotiteenuse osutajate kategooriaid ja ICOsid, kohaldatakse samu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusi;

40.

on seisukohal, et digirahanduse levik ei tohiks kedagi kõrvale jätta ning digirahanduse lahenduste kättesaadavus tarbijatele ja mittekutselistele investoritele peab käima käsikäes suuremate jõupingutustega läbipaistvuse, üldsuse teadlikkuse ja teabele juurdepääsu tagamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima digitaalse ja finantskirjaoskuse parandamise programmidesse;

41.

märgib, et keskpanga väljatöötatud digitaalse vääringu kasutuselevõtuga kaasnevad alati märkimisväärsed probleemid ja riskid (nt finantsstabiilsuse riskid, hoiuste kaitse, mõju rahapoliitika ülekandumisele, mõju krediidivahendusele, muude makseviiside asendamine, erasektori turuosaliste väljatõrjumine jne), mis võivad keskpanga digiraha tajutava kasu kergesti üles kaaluda;

42.

märgib, et mõned Euroopa maksesüsteemi tajutavad puudused saaks kõrvaldada olemasoleva süsteemi järkjärgulise parandamisega, näiteks kulutõhusate välkmaksete laialdasema kasutuselevõtuga;

Finantssektori kübervastupidavusvõime ühine käsitlusviis

43.

juhib tähelepanu asjaolule, et finantsteenuste üha hoogustuv digiüleminek ja allhangete korraldamine välistele IT-lahenduste või hooldusteenuste pakkujatele, näiteks pilveteenuse osutajatele, võib aidata eelkõige idufirmadel teha uuendusi ja kasutada tehnoloogiat, millele neil muidu ei oleks juurdepääsu olnud; hoiatab siiski, et finantsasutused ja -turud puutuvad üha rohkem kokku sisemistest tõrgetest, välistest rünnakutest või finantsprobleemidest tingitud häiretega ning seetõttu tuleb operatsiooniriske niisuguses pidevalt muutuvas keskkonnas põhjalikult hinnata; on seisukohal, et iga sellekohase õigusakti ettepaneku peamine eesmärk peaks seetõttu olema turvalisus, vastupanuvõime ja tõhusus;

44.

võtab teadmiseks asjaolu, et küberintsidentide kogukulusid on küll väga raske kindlaks teha, kuid sektori hinnangul olid need 2018. aastal maailmamajanduse jaoks 45 miljardit kuni 654 miljardit USA dollarit;

45.

rõhutab, et finantssektor on traditsiooniliselt olnud rahalist kasu taotlevate küberkurjategijate peamine sihtmärk;

46.

tunneb muret Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsi pärast, mille kohaselt on täiesti mõeldav, et küberintsident võib areneda süsteemseks küberkriisiks, mis ohustab finantsstabiilsust (22);

47.

juhib tähelepanu sellele, et mõned liidu finantsteenuseid käsitlevad valdkondlikud õigusaktid juba sisaldavad infoturbe haldusega seotud erinõudeid, samas kui liidu finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide muudes valdkondades need puuduvad; tuletab meelde, et järelevalveasutused on andnud ICOde kohta tarbijate hoiatusi, kuna asjakohaste läbipaistvus- ja avalikustamisnõuete puudumine võib põhjustada investoritele võimalikke ja tõsiseid riske;

48.

kutsub komisjoni üles esitama liidu finantssektori IKT ja küberturvalisuse nõuete valdkonnas ettepaneku seadusandlike muudatuste tegemiseks, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid, et kõrvaldada kõik asjaomastes õigusaktides tuvastatud vastuolud, puudused ja lüngad; kutsub sellega seoses komisjoni üles kaaluma vajadust IKT teenuste osutajate üle järelevalve teostamise järele, märkides kontsentratsiooni- ja ülekandumise riske, mida võib põhjustada finantsteenuste sektori suur sõltuvus väikesest arvust IKT ja pilvandmetöötluse pakkujatest;

49.

on seisukohal, et neis muudatustes tuleks keskenduda neljale põhivaldkonnale:

a)	IKT juhtimise ja riskijuhtimise ajakohastamine ning vastavus rahvusvahelistele standarditele;

b)	IKT intsidentidega seotud aruandluseeskirjade ühtlustamine;

c)	ühine raamistik kõiki finantssektoreid hõlmavaks läbistuse ja operatiivvastupidavusvõime testimiseks;

d)	järelevalve IKT valdkonna kriitilise tähtsusega kolmandatest isikutest teenuseosutajate üle ja nende suhtes kehtivad miinimustandardid;

50.

rõhutab vajadust täiendava teabevahetuse järele, eelkõige intsidentide kohta, ning tõhustatud koordineerimise järele asjaomaste reguleerivate ja järelevalveasutuste vahel, võttes arvesse, et vastupidavuse ja valmisoleku suurendamine ulatuslike küber- ja operatiivintsidentidega tegelemiseks nõuab tõhusat koostööd mitte ainult piiriüleselt, vaid ka eri sektorite vahel; on seisukohal, et see tuleks saavutada, andes järelevalveasutustele kolmandate isikute tegevuse üle tõhusama järelevalve teostamiseks teatavad volitused, nimelt suuremad kontrolliõigused, auditeerimisõigused ja karistusõigused;

51.

kutsub komisjoni üles tõhustama koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et hõlbustada rahvusvaheliste standardite väljatöötamist pilvandmetöötluse ja allhangete valdkonnas; nõuab lisaks analüüsi selle kohta, kas on vaja liidu erimeetmeid, et viia pilvandmetöötluse ja allhangete järelevalve kooskõlla varasemast ajast pärit süsteemide järelevalve tasemega; juhib tähelepanu ka sellele, et nendes valdkondades on vaja välja töötada rahvusvahelised standardid; on seisukohal, et nõuete täitmise eest vastutavad finantsettevõtjad, kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenuseosutajate järelevalve peaks aga olema suunatud kontsentratsiooniriski ja finantsstabiilsuse riskide jälgimisele ning asjaomaste asutuste vahelise koostöö tagamisele; on seisukohal, et see tuleks saavutada, andes järelevalveasutustele kolmandate isikute tegevuse üle tõhusama järelevalve teostamiseks teatavad volitused, nimelt suuremad kontrolliõigused, auditeerimisõigused ja karistusõigused;

52.

rõhutab, et finantssüsteemi vastupanuvõime nõuab finantsteenuste valdkonna kõrgetasemeliste tehnoloogiliste rakenduste järelevalveks tugevat tehnoloogilist raamistikku; rõhutab vajadust konkreetse strateegia järele, mis tõhustaks regulatiivse tehnoloogia (RT) ja järelevalvetehnoloogia (JT) kasutamist;

53.

kutsub komisjoni ja järelevalveasutusi üles kiirendama mitteseadusandlikke meetmeid, et tugevdada finantssektori operatiivset valmisolekut tulla toime ulatuslike küber- ja operatiivintsidentidega, ning märgib, et selleks võib kasutada ühisõppusi, tegevusprotokolle (nn käsiraamatuid), turvalisi koostöövahendeid ning investeeringuid, mis tugevdavad elutähtsat taristut ja Euroopa võimekust tagada liiasus; rõhutab, et järelevalveasutustel peavad olema asutusesisesed eksperditeadmised ja piisavad vahendid selliste õppuste ja järelevalvemeetmete läbiviimiseks;

54.

kutsub komisjoni üles hindama ja jälgima nn mustal turul tekkida võivaid kauplemisvõimalusi ning rahapesu, terrorismi rahastamise, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning muu kuritegevuse ohtu;

Andmed

55.

tuletab meelde, et andmete kogumine ja analüüs täidab digirahanduses keskset rolli, ning rõhutab seepärast vajadust olemasolevate andmealaste õigusaktide järjekindla ja tehnoloogianeutraalse kohaldamise järele; rõhutab, et tehisintellekt on üks peamisi tehnoloogiaid liidu konkurentsivõime suurendamiseks ülemaailmsel tasandil;

56.

juhib tähelepanu asjaolule, et liit on isikuandmete kaitse osas ülemaailmne standardite kehtestaja; rõhutab, et isikuandmete ja isikustamata andmete edastamine ja kasutamine finantsteenuste sektoris peaks toimuma kooskõlas kõigi asjakohaste liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega, võimaldades samal ajal seaduslikku ja turvalist andmevoogu, mida on vaja uuendusliku rahastamise algatuste laiendamiseks;

57.

rõhutab, et uuendusliku rahastamise suurendamiseks on vaja andmete vaba liikumist liidus; juhib tähelepanu sellele, et piiriüleseid andmevooge, sealhulgas kolmandatesse riikidesse suunduvaid ja sealt tulevaid andmevooge, tuleb jälgida ja reguleerida eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevate liidu õigusaktide alusel;

58.

nõuab sellega seoses, et komisjon tagaks digirahanduse üksustele võrdsetel alustel juurdepääsu asjakohastele, usaldusväärsetele ja kasulikele andmetele kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, luues suuremat kliendiväärtust, edendades digirahanduse potentsiaali ning pakkudes uuenduslikele finantstehnoloogia ettevõtetele kasvuvõimalusi liidus ja sellest väljaspool; rõhutab, kui oluline on järgida siseturul konkurentsieeskirju ning tagada, et ei kahjustata tarbijate huve ega innovatsiooni; kutsub komisjoni üles jälgima bigtech-ettevõtete pakutavaid finantsteenuseid ja ka seda, kuidas nendele ettevõtjatele omased konkurentsieelised võivad turul konkurentsi moonutada ning kahjustada tarbijate huve ja innovatsiooni;

59.

rõhutab, et komisjonil on vaja leida tasakaal andmete turvalisuse ja tarbijakaitse ning tarbijakogemuse säilitamise ja teenuste tõhususe vahel;

60.

nõuab, et komisjon kaaluks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) (23) kohase kehtiva liidu standardi alusel sellise klientide digitaalse registreerimise ja digitaalsete finantsidentiteetide kasutamise taristu loomist, mille eesmärk oleks ühtlustada olemasolevad regulatiivsed nõuded kogu liidus niivõrd, kuivõrd see on vajalik, ja hõlbustada nende kasutamist, et tagada siseturul vähem killustatud toimingud ja vastavus asjakohastele rahapesuvastastele sätetele; rõhutab digitaalsete finantsidentiteetide kasutamise tähtsust ja võimalikku kasu kõigis sektorites ja liikmesriikides, kui samal ajal tagatakse, et need vastavad andmekaitse- ja eraelu puutumatuse normidele, ning luuakse asjakohased ja proportsionaalsed meetmed andmete või identiteediga seotud intsidentide vältimiseks;

61.

juhib tähelepanu sellele, et põhimõtte „tunne oma klienti“ protsesside puhul on finantseerimisasutuste jaeklientide digitaalse registreerimise õiguslikud nõuded igas liikmesriigis erinevad ja seetõttu ei ole piiriülene klientide digitaalne registreerimine olemasolevate andmekogumitega sageli võimalik ning sama kehtib ka äriklientide digitaalse registreerimise ja sellega seotud põhimõtte „tunne oma klienti“ / „tunne oma äritegevust“ protsessi puhul; kutsub komisjoni üles selle probleemiga tegelema ja edendama liikmesriikides põhimõtte „tunne oma klienti“ kohaselt nõutavate andmete ühtlustamist;

62.

tunnistab, et turul soovitud tunnustamise saavutamiseks on väga oluline tagada nii riigi kui liidu tasandil digitaalsete üksuste koostalitlusvõime;

63.

juhib tähelepanu sellele, et finantsasutused kasutavad üha enam kliendiandmeid ehk nn suurandmeid, mis on kliendile suurema väärtuse loomiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks keskse tähtsusega; kordab oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsioonis (suurandmete mõju kohta põhiõigustele) esitatud järeldusi ja soovitusi; tuletab meelde isikuandmete kaitse üldmääruses isikuandmete töötlemiseks ette nähtud õigusraamistikku ja kutsub kõiki sidusrühmi üles selles sätestatud õiguste kaitse tagamiseks rohkem pingutama; rõhutab eelkõige põhimõtet, mis puudutab üksikisikute omandiõigust ja õigust kontrollile oma andmete üle ning andmete ülekandmise õigust;

64.

on seisukohal, et hajusraamatu tehnoloogial põhinev iseseisev identiteet võib olla keskne element mitmesuguste uute digitaalse ühtse turu teenuste ja platvormide väljatöötamisel, kuna seejuures ollakse sõltumatu andmeagregaatoritest ja välditakse vahendajaid, tagades samal ajal ELi kodanikele kõrged turva- ja andmekaitsestandardid;

65.

on veendunud, et digirahandusega seotud tegevuse kohta kättesaadavate ja usaldusväärsete andmete ja teabe puudumine võib kahjustada majanduskasvu, tarbijakaitset, turu usaldusväärsust ja finantsstabiilsust ning rahapesu ja terrorismi rahastamise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust; toetab digirahandusega seotud tegevuse osas suuremat läbipaistvust ja tõhustatud aruandlust, et vähendada asümmeetriat ja riske, eelkõige seoses turgu valitsevate suurandmete operaatoritega, kes võivad saada andmetele paremast juurdepääsust ebaproportsionaalset kasu; rõhutab, et piiriülesel andmetele juurdepääsul on tähtis tagada võrdsed võimalused, nii nagu need on tagatud isikuandmete kaitse üldmäärusega isikuandmete puhul;

66.

juhib tähelepanu asjaolule, et standarditel on seejuures põhiroll andmehalduse, -jagamise ja -vahetuse, sealhulgas andmete koostalitlusvõime ja ülekantavuse edasisel edendamisel; leiab, et see nõuab ka usaldusväärset ja õiguskindlat taristut ning andmete koondamist ja jagamist käsitlevat kindlat õigusraamistikku, mis annab ettevõtjatele kindlustunde andmealase koostöö suhtes ettevõtetevahelisel või isegi sektoriülesel tasandil;

67.

nõuab suurandmete analüüsi tõhusat järelevalvet viisil, mis võtab arvesse mudelite läbipaistmatust, tagades samas piisava juurdepääsu asjakohastele ja kvaliteetsetele andmetele; rõhutab, et algoritmide, andmetöötluse ja analüütika puhul on vaja suuremat vastutust, selgitatavust ja läbipaistvust, mis on olulised vahendid tagamaks, et üksikisikule antakse tema isikuandmete töötlemisest asjakohaselt teada;

68.

rõhutab avatud panganduse tähtsust makseteenuste kvaliteedi parandamisel, kuna seeläbi kaasatakse uusi turuosalisi, kes tagavad tarbijale suurema tegevus- ja hinnatõhususe; juhib tähelepanu sellele, et üleminek avatud panganduselt avatud rahandusele, mis tähendab muude finantsteenuste kui maksete kaasamist, on strateegiline prioriteet, mis võib parandada tõhusust, vähendada kontsentratsiooniriske ja suurendada finantsalast kaasamist;

69.

on seisukohal, et taotletud ettepanekul puudub finantsmõju;

o o

70.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(2) ELT L 337, 23.12.2015, lk 35.

(3) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.

(4) https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/98da7b74-38db-11ea-ba6e-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-113099411

(5) https://ec.europa.eu/competition/publications/reports/kd0120161enn.pdf

(6) https://ec.europa.eu/info/files/200610-cmu-high-level-forum-final-report_en

(7) JC 2018 74

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0301.

(9) ELT C 11, 13.1.2020, lk 7.

(10) ELT C 307, 30.8.2018, lk 57.

(11) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.

(12) https://coinmarketcap.com

(13) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/648779/IPOL_STU(2020)648779_EN.pdf

(14) https://www.ecb.europa.eu/pub/economic-bulletin/articles/2019/html/ecb.ebart201905_03~c83aeaa44c.en.html#toc4

(15) ESMA nõuanne: Algmüntide pakkumine ja krüptovarad (https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma50-157-1391_crypto_advice.pdf)

(16) EBA aruanne, mis sisaldab nõuandeid Euroopa Komisjonile krüptovarade kohta (https://eba.europa.eu/sites/default/documents/files/documents/10180/2545547/67493daa-85a8-4429-aa91-e9a5ed880684/EBA%20Report%20on%20crypto%20assets.pdf)

(17) https://www.esrb.europa.eu/news/pr/date/2020/html/esrb.pr200107~29129d5701.en.html

(18) ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.

(19) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(20) Elektrooniliselt kättesaadav aadressil https://ssrn.com/abstract=3102645.

(21) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.

(22) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldas 2020. aasta veebruaris aruande süsteemsete küberrünnakute kohta (https://www.esrb.europa.eu/news/pr/date/2020/html/esrb.pr200219~61abad5f20.en.html).

(23) ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.

RESOLUTSIOONI LISA:

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A. ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

Panna alus tulevikku suunatud lähenemisviisile liidu digirahanduse normide tarvis.

Tagada, et digirahandus saaks jätkuvalt olla ühtse turu majanduskasvu ja tööhõive uuenduslik tõukejõud.

Edendada ühist arusaamist digirahandusega seotud põhiküsimustest ja soodustada asjakohaste sätete ühtlustamist, mis toob kaasa tõhusama piiriülese tegevuse.

Suurendada andmete jagamist kooskõlas liidu põhimõtetega, et ergutada innovatsiooni. Eesmärk peaks olema hõlbustada kogu liidus juurdepääsu avalikule teabele. See ei oleks kasulik mitte üksnes digirahandusega tegelevatele ettevõtetele, vaid tooks kasu ka mitmetele muudele liidu poliitikavaldkondadele ja suurendaks turu läbipaistvust.

Käsitleda kolme valdkonda liidu esialgsete meetmete võtmiseks, konkreetsemalt krüptovarade raamistiku väljatöötamist, küber- ja operatiivvastupidamisvõime raamistiku väljatöötamist ning püüda ka ühtlustada klientide digitaalse registreerimise kontseptsiooni siseturul.

B. ESILDATAVAD MEETMED

Esitada krüptovarasid käsitlev seadusandlik ettepanek, mis loob krüptovarade käsitlemisel õiguskindluse ning tagab seejuures tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse, turu usaldusväärsuse ja finantsstabiilsuse. Sellises raamistikus tuleks kaaluda avatud ja terviklikku kogu liitu hõlmavat taksonoomiat ja selle eesmärk peaks olema õiguslik reguleerimine vastavalt põhimõttele, mille kohaselt sama tegevuse ja riskide suhtes kehtivad samad normid, ning vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele, vähendades seeläbi õiguslikku arbitraaži ja tagades võrdsed võimalused.

Selline seadusandlik ettepanek peaks:

andma suuniseid kohaldatavate regulatiivsete, järelevalve- ja usaldatavusnõuetega seotud protsesside ning krüptovarade käsitlemise kohta; kehtestama krüptovarade väljaandjate ja sponsorite jaoks turu läbipaistvust ja terviklikkust käsitlevad erinormid, mis on vähemalt samaväärsed MiFID II normidega;

b)	kaotama kehtivates liidu õigusaktides krüptovaradega seoses esinevad regulatiivsed lüngad, näiteks liigitades teatavad krüptovarad MiFID II kohaselt „vabalt võõrandatavateks väärtpaberiteks“, mis tagaks, et neid käsitletakse samal viisil nagu muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid;

c)	looma sihtotstarbelise õiguskorra uute ja arenevate krüptovaraga seotud tegevuste, näiteks ICOde ja IEOde jaoks ning kõikide selliste krüptovarade jaoks, mis ei kuulu kehtiva õigusraamistiku alla, tagades, et neid reguleeritakse liidu tasandil ühtlustatud viisil;

d)	käsitlema krüptorahakaeve keskkonnamõju ja vajadust lahenduste järele, mille eesmärk on vähendada põhiliste krüptovarade ökoloogilist jalajälge.

Suurendada õigusnormide lähendamist ja järelevalvealast ühtsust, et töötada välja ühine liidu raamistik. Nõuab selleks Euroopa järelevalveasutuste ja riiklike pädevate asutuste vahelist struktureeritud dialoogi, mis peaks keskenduma praegustele järelevalvealastele probleemidele ja tavade lähendamisele, et saavutada sujuv järelevalve digirahanduse valdkonna kõigil tasanditel.

Töötada välja stabiilse krüptovara õigusraamistik, millega tagatakse, et see vastab vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ) (1) standarditele, pidades sealhulgas silmas krüptovara ja usaldusraha vahelist stabiilset ümberarvestuskurssi ja nimiväärtuses tagasiostetavust.

Esitada hindamisele tuginedes ettepaneku digitaalsete finantsteenuste üleeuroopalise katsetuskeskkonna ühise liidu raamistiku kohta.

Tugevdada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase raamistiku kohaldamist seoses krüptovaradega ja täita olemasolevad lüngad, eelkõige punktides 33–38 kirjeldatud meetmete abil.

Tagada, et digirahanduse levik ei jäta kedagi kõrvale. Kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid digi- ja finantskirjaoskuse parandamiseks.

Esitada kübervastupidavusvõimet käsitlev seadusandlik ettepanek, mis tagab ühtsed IKT ja küberturvalisuse standardid kogu liidu finantssektoris, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid. See raamistik peaks olema tulevikku suunatud ja keskenduma kübervastupidavusvõimet käsitlevate kehtivate normide ajakohastamisele, kõrvaldades ühtlasi ka kõik õiguslikud lüngad ja puudused, mis võivad ettevõtteid, investoreid ja tarbijaid ohtu seada.

Määrata koostöös teiste liidu tasandi järelevalveasutustega ühtne Euroopa järelevalve teostaja, kes jälgiks ja registreeriks kõiki liidus toimuvaid asjaomaseid krüptovaradega seotud tegevusi, millel on piiriülene element, tuginedes ühtsetele eeskirjadele.

Kutsub komisjoni üles kaaluma järelevalve teostamist selliste finantsteenuste valdkonnas tegutsevate IKT-teenuste osutajate üle, kes pakuvad oma teenuseid liidus, nagu on kirjeldatud punktis 47.

10.

Kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikke muudatusi liidu finantssektori IKT ja küberturvalisuse nõuete valdkonnas. Muudatused peaksid keskenduma neljale punktis 48 kirjeldatud põhivaldkonnale.

11.

Töötada välja liidu standardid pilvandmetöötluse ja allhangete valdkonnas, tehes samal ajal koostööd rahvusvaheliste partneritega, et töötada välja rahvusvahelised standardid, nagu on kirjeldatud punktis 50.

Andmed

12.

Esitada ettepanek klientide digitaalse registreerimise raamistiku kohta. Selline raamistik peaks olema kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, nagu rahapesuvastased sätted, andmekaitse- ja privaatsusnormid, ning selle eesmärk peaks olema tagada kogu ühtsel turul ühine arusaamine digitaalsetest finantsidentiteetidest ja edendada ühtlasi klientide piiriülese registreerimise ühtlustamist.

13.

Püüda suurendada vastutust, selgitatavust ja läbipaistvust seoses algoritmide, andmetöötluse ja analüütikaga, nagu on välja toodud punktis 66.

(1) ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

29.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 395/89

P9_TA(2020)0266

Kapitaliturgude liidu edasine areng: kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja ja investorite osalemise soodustamine

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta: kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja jaeinvestorite osalemise soodustamine (2020/2036(INI))

(2021/C 395/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse kõrgetasemelise Next CMU töörühma 2019. aasta oktoobri aruannet,

—	võttes arvesse kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi 10. juuni 2020. aasta aruannet,

—	võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),

—	võttes arvesse komisjoni 9. juuli 2020. aasta teatist „Muutusteks valmistumine. Teatis valmisoleku kohta seoses Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise üleminekuperioodi lõppemisega“ (COM(2020)0324),

—	võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2018. aasta teatist „Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole“ (COM(2018)0109),

—	võttes arvesse kapitaliturgude taastepaketti, mille komisjon esitas 24. juulil 2020,

—	võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni kapitaliturgude liidu loomise kohta (1),

—	võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta: mõju ja edasiliikumine tõhusama ja mõjusama ELi finantsalase õigusraamistiku ja kapitaliturgude liidu suunas (2),

—	võttes arvesse ettevõtete rahastamisele juurdepääsu käsitleva EKP korralise küsitlus tulemusi,

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta suve majandusprognoosi,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0155/2020),

arvestades, et kõigi kapitaliturgude liidu loomiseks võetavate meetmete põhieesmärk peaks olema pakkuda äriühingutele ja kodanikele huvipakkuvamaid, stabiilsemaid ja kestlikumaid rahastamisvõimalusi, tagades ühtlasi majandusliku stabiilsuse, minimeerides finantsriske ning kaitstes piisavalt jaeinvestorite, pensionäride ja tarbijate huve, et stimuleerida finantsturul osalemist ja muuta säästjad investoriteks; arvestades, et COVID-19 kriisist taastumist silmas pidades on VKEde, ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse juurdepääs omakapitali kaudu rahastamisele muutunud veelgi olulisemaks;

B.	arvestades, et ELi siseturgu iseloomustavad avatud konkurents, õigusraamistik, tuginemine rahvusvahelistele standarditele ja järelevalvealane koostöö; arvestades, et kapitaliturgude liidu strateegia peaks seetõttu tuginema samadele põhimõtetele;

arvestades, et ELi majanduse taastumiseks vajalikust rahastamise tasemest tuleneb tungiv vajadus investeerida targalt ja kestlikult tulevaste põlvkondade jaoks; arvestades, et kapitaliturgude liit peaks kooskõlas ELi rohelise kokkuleppega aitama avaliku sektori investeeringuid täiendades oluliselt kaasa üleminekule kestlikule, konkurentsivõimelisele ja vastupidavale majandusele; arvestades, et praegu töötatakse välja raamistikku kestlike investeeringute hõlbustamiseks; arvestades, et see raamistik on lahutamatu osa kapitaliturgude liidu raames tehtavatest ELi pingutustest siduda rahastamine majanduse vajaduste ja liidu kestliku arengu tegevuskavaga;

D.	arvestades, et ELi kapitaliturud saavad olla kõige paremini majanduse ja selle hädavajaliku taastumise teenistuses, kui turud on läbipaistvad, konkurentsivõimelised, vastupidavad, keskselt kliiritavad ja toimivad õiglase reguleerimise toel;

E.	arvestades, et mõnel investoril on suurem riskitaluvus kui teistel, ning arvestades, et mitte kõik ettevõtjad ei ole võimelised kapitalituru kaudu rahastamisele juurde pääsema ja sellest kasu saama;

arvestades, et euroala turvalise vara loomine on finantsintegratsiooni ja kapitaliturgude liidu arengu jaoks ülioluline; arvestades, et turvaline vara on ELis vajalik selleks, et luua kapitaliturgude liidu keskse elemendina integreeritud, sügav ja likviidne Euroopa võlakirjaturg, mis võiks olla euroala hinnakujunduse võrdlusalus võlakirjade, aktsiate ja muu vara hindamisel ning ka toimida tagatisena kogu euroalal;

arvestades, et enamik kapitaliturgude liidu saavutamiseks seni võetud meetmed on olnud õige suunaga, kuigi mitut eesmärki ei ole saavutatud ning pangalaenude tähtsus omakapitali kaudu rahastamisega võrreldes on viimastel aastatel tegelikult suurenenud; arvestades, et võetud meetmete ühtlustamise, täpsuse, tulemuslikkuse ja lihtsustamise osas tuleb veel palju tööd teha; arvestades, et kapitaliturgude liidu projekti visioon peab tingimata olema julge, et saada üle liikmesriikide jaoks tundlikest küsimustest ja anda hoogu kapitaliturgude liidu lõpuleviimisele ning muuta EL atraktiivseks väliskapitaliinvesteeringute turuks ja suurendada selle konkurentsivõimet ülemaailmsetel turgudel;

arvestades, et kapitaliturgude liidu kujundamine käib käsikäes majandus- ja rahaliidu süvendamisega ning eelkõige pangandusliidu väljakujundamisega; arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 19. juuni 2020. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja 2019. aasta aruande kohta (3) tungivalt pangandusliidu väljakujundamist selliselt, et luuakse Euroopa hoiuste tagamise skeem ja rakendatakse seda täiel määral; arvestades, et pangandusliit jääb mittetäielikuks ka seni, kuni ühtsel kriisilahendusfondil puudub usaldusväärne kaitsekord; nõuab ühtlasi, et kaalutaks vajadust luua eelarve stabiliseerimise mehhanism euroala jaoks tervikuna; arvestades, et kapitaliturgude liitu tuleb täiendada vastutsükliliste poliitikameetmetega, et tagada võrdne juurdepääs rahastamisele ja investeerimisvõimalustele kogu ELis;

arvestades, et finantseeskirju, eelkõige panganduse ja auditeerimise valdkonnas, on COVID-19 tõttu hiljuti muudetud; arvestades, et kapitaliturupõhine rahastamine on vajalik, et suurendada üldist rahastamissuutlikkust ja vähendada sõltuvust pangalaenudest ELis; arvestades, et hästi kapitaliseeritud pangandussektor mängib jätkuvalt olulist rolli ettevõtete, eriti VKEde rahastamisel;

arvestades, et kergesti kättesaadavat, usaldusväärset, arusaadavat ja võrreldavat avaliku teavet sisaldava tsentraliseeritud mehhanismi puudumine on üks põhjuseid, miks äriühingutel on raske investoreid leida; arvestades, et investoritel on raske hinnata lühiajalise majandustegevusega uusi ettevõtteid ja väikeettevõtteid, mis on eriti noortele ettevõtjatele takistuseks innovaatiliste ettevõtete asutamisel;

arvestades, et suure majanduslanguse kogemuse põhjal on jõutud üksmeelele, et euroala institutsioonilist struktuuri on vaja reformida, et suurendada selle suutlikkust tulla toime suurte majandusšokkidega; arvestades, et sellega seoses leitakse majandusalases kirjanduses tavaliselt, et suurem šokkidele reageerimise võime Ameerika Ühendriikides tuleneb peamiselt mõjusamast erasektori riskijagamisest krediidi- ja kapitaliturgude kaudu;

arvestades, et VKEd moodustasid 99,8 % kõigist ELi 28 liikmesriigi mittefinantssektoris tegutsevatest ettevõtetest ja lõid 56,4 % lisandväärtusest ning andsid 66,6 % mittefinantssektori tööhõivest; arvestades, et nendest 93 % olid mikroettevõtted, väikseid VKEsid oli 5,9 % ning keskmise suurusega VKEsid vaid 0,9 % (4);

arvestades, et COVID-19 põhjustatud sotsiaal- ja majanduskriis ning liikumispiirangud mõjutavad eriti negatiivselt VKEsid ja samasugune mõju võib neil olla jaehoiustajatele; arvestades, et ELi reageerimine COVID-19-le Euroopa majanduse taastekava kaudu peaks andma suure kapitalisüsti ning seda peaksid täiendama stiimulid turupõhise rahastamise edendamiseks ja pangalaenudele tuginemise vähendamiseks, et suurendada Euroopa ettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja ehitada üles vastupidav ELi majandus ning säilitada töökohad ja liikmesriikide tootmisvõimsus;

arvestades, et Saksa börsindeksisse DAX30 kuulunud ja 24. juunil 2020 pankrotiavalduse esitanud makseteenuse pakkujat Wirecardi ümbritseva skandaali keerukus, mis toob välja puudused Euroopa õigusraamistikus, eeldab hoolikat hindamist, et teha kindlaks, mis läks valesti, et hiigelmõõtmetega pettus võid jääda nii kaua märkamata; arvestades, et see kõige äsjasem skandaal on toonud taas esile kiire vajaduse kohandada finantsaruandluse, finantsinnovatsiooni, maksete ja nendega seotud valdkondade, sealhulgas auditi ja rahapesuvastase võitluse / terrorismi rahastamise Euroopa järelevalvestruktuuri;

arvestades, et kapitaliturgude liit peab ergutama jaenõudlust; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks peavad jaeinvestorid kogema muutusi investeerimiskultuuris; arvestades, et selline muutus leiab aset alles siis, kui jaeinvestorid on veendunud, et investeerimine kapitaliturgudele on soovitav ja sellega kaasnevad vastuvõetavad ja selgelt määratletud riskid; arvestades, et komisjon peaks uurima täiendavaid võimalusi kapitaliturgude liidu projekti eelistest teada andmiseks, näiteks nimemuutuse kaudu, nii et see näitaks otsest seost ELi kodanike säästude ning majanduskasvu ja COVIDi järgsesse taastumise investeerimise vahel, nagu soovitas kõrgetasemeline Next CMU töörühm;

P.	arvestades, et hiljutised aruanded ja tarbijauuringud (5) on näidanud, et enamik Euroopa jaeinvestoreid eelistab kestlikkust ja tahab võtta investeerimisotsuste tegemisel arvesse keskkonna-, sotsiaal- või juhtimistegureid ja -riske, kuid neile pakutakse harva selleks sobivaid tooteid;

Q.	arvestades, et COVID-19 põhjustatud liikumised turul on toiminud kogu finantsökosüsteemi töökindluse tegeliku stressitestina ning sellele peaks järgnema finantsstabiilsust ja finantsjärelevalvet käsitlevate kehtivate ELi eeskirjade eeliste ja puuduste üksikasjalik hindamine;

arvestades, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust toob kaasa struktuurimuutusi ELi finantssüsteemis; arvestades, et pärast Brexitit on ELi kapitaliturud olemuselt mitmekeskuselised ja nendega seostub suurem killustumise oht ELis; rõhutab, kui oluline on edendada poliitikat ja meetmeid, sealhulgas jõulist lähenemist seoses kolmandate riikide juurdepääsuga ELi turule ja samaväärsuse korra dünaamilist seiresüsteemi, mis tagab ELi finantsturgude vastupidavuse, ühenduvuse ja konkurentsivõime ning nende stabiilsuse ja võrdsed võimalused; arvestades, et samaväärsuse saab tagada üksnes juhul, kui asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda ning standardeid peetakse vastavaks ELi õigusaktides sätestatud asjakohastele nõuetele, et tagada võrdsed tingimused;

S.	arvestades, et finantstehnoloogial on potentsiaali rahuldada VKEde ja jaeinvestorite teatavaid vajadusi, võimaldades detsentraliseeritud tegutsemist ja suuremat tõhusust;

Ettevõtete rahastamine

võtab teadmiseks komisjoni 24. septembri 2020. aasta teatise „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“ (COM(2020)0590); rõhutab vajadust viia lõpule kapitaliturgude liidu loomine, et aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele pärast COVID-19 pandeemiat; palub komisjonil võtta kindlamad kohustused, et saavutada tõeline edasiminek sellistes küsimustes nagu järelevalve, maksustamine ja maksejõuetusalased õigusaktid, mis on siiani tõsiseks takistuseks ELi kapitaliturgude tõelisel integreerimisel

nõuab vajaduse korral tõkete ja bürokraatia kõrvaldamist, sealhulgas õigusaktide lihtsustamist ja proportsionaalsemat kohaldamist, kui see on asjakohane ja soodustab finantsstabiilsust, et mitmekesistada Euroopa äriühingute rahastamisallikaid, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, sealhulgas idufirmadele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, et edendada nende juurdepääsu aktsiaturgudele ning jae- ja suurinvestorite juurdepääsu mitmekesisematele, pikemaajalistele ja konkurentsivõimelisematele investeerimisvõimalustele; rõhutab vajadust vähendada praegust laenuvahendite kasutamise soodustamist; juhib tähelepanu sellele, et praegune olukord muudab Euroopa äriühingud ja eriti VKEd ebakindlamaks ja haavatavamaks; nõuab VKE-testi kasutamist kõigile kapitaliturgude liidu algatustele mõjuhinnangute tegemisel;

märgib, et vajalikud meetmed selle tagamiseks, et VKEd, sealhulgas idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, leiaksid tee finantsturgudele, hõlmavad investeerimisuuringute hõlbustamist, VKEde määratluse ühtlustamist asjakohastes ELi õigusaktides ja emiteerimisnõuete lihtsustamist; kutsub liikmesriike üles tasakaalustama maksukohtlemine laenuvahendite ja omakapitali kaudu rahastamisel; toetab finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II) läbivaatamist VKEde investeerimisanalüüsi soodustava korra osas;

kutsub komisjoni üles koostama seadusandliku ettepaneku Euroopa tagatud võlakirjade kui pankade uue kahetasandilise nõudeõigusega rahastamisinstrumendi kohta, mis võiks aidata parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele kogu ELis; tuletab meelde, et Euroopa tagatud võlakirjad võiksid olla suunatud konkreetsete eesmärkide täitmisele, nt toetada VKEsid üleminekul konkurentsivõimelisemale ja kestlikumale majandusele ning suunata rahastamist reaalmajandusse;

kutsub komisjoni üles tugevdama nõuet pankadele anda tagasisidet VKEde laenutaotluste tagasilükkamise korral, kuna põhjalikum tagasiside võiks anda VKEdele, kelle taotlused on tagasi lükatud, võimaluse kohandada oma äristrateegiat ja õppida;

kutsub üles Euroopa kapitaliturge veelgi integreerima ja parandama, et teha need võimalikult atraktiivseks, konkurentsivõimeliseks ja vastupidavaks, eelkõige seoses Ühendkuningriigi EList väljaastumisega;

rõhutab, et euroala riskitaluvusvõime suurendamine on äärmiselt oluline;

rõhutab, et euroala riigid saavad suurendada oma sisemist suutlikkust tulla toime makromajanduslike šokkidega, eelkõige vähendades tulemuslikult oma majanduse, pangandussektori ja riigi rahanduse haavatavust; on ka seisukohal, et majanduslikku vastupanuvõimet tuleb tõsta struktuurireformidega, millega toetatakse võimalikku majanduskasvu ja suurendatakse paindlikkust;

rõhutab, et tõhusad ja integreeritud finantsturud on peamine eeldus tõhusaks erasektori riskijagamiseks euroalal; on seisukohal, et tõeline kapitaliturgude liit võiks aidata oluliselt riske hajutada ja vähendada;

10.

võtab teadmiseks esmase avaliku pakkumise (IPO) turgude mahu vähenemise ELis, mis kajastab nende piiratud atraktiivsust eelkõige väiksemate ettevõtete jaoks; rõhutab sellega seoses, et VKEde jaoks toovad börsil noteerimise nõuded kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse ja vastavuskulud; on seisukohal, et finantsturgude tõhusust ja stabiilsust tuleks parandada ja äriühingute noteerimist börsil tuleks lihtsustada; ergutab looma VKEde toetamiseks suurt üleeuroopalist erafondi, IPO-fondi, ja seda esmatähtsaks pidama; märgib, et VKEde jaoks tuleb tagada ligitõmbav IPO-eelne ja -järgne keskkond;

11.

väljendab heameelt kõrgetasemelisel foorumil väljendatud mõtte üle seada sisse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, et koondada olemasolevate riiklike ja ELi registrite ning äriühingute andmebaaside ühendamise kaudu teave ELi äriühingute kohta, mis aitaks äriühingutel investoreid kaasata, eelkõige väiksemates liikmesriikides; rõhutab, et äriühingutel peaks olema võimalik kontrollida oma andmete kättesaadavust Euroopa ühtses juurdepääsupunktis; kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kohta finants- ja mittefinantsteabe saamiseks börsil noteeritud ja noteerimata ELi äriühingute kohta, järgides vajaduse korral ka proportsionaalsuse põhimõtet; palub komisjonil ühtlustada muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohased läbipaistvusnõuded taksonoomiamääruse ja kestlikku rahandusega seotud avalikustamist käsitleva määruse kohaste läbipaistvusnõuetega;

12.

nõuab, et kaalutaks, kas tütarettevõtjate vähemusosaluse käsitlemine kapitalinõuete määruse alusel võib takistada noteerimist aktsiaturgudel, pidades silmas finantsstabiilsusega seotud probleeme ja reaalmajanduse rahastamise lisaväärtust;

13.

kutsub üles kiirendama ELi riski- ja erakapitaliturgude arengut Euroopa riskikapitalifondi (EuVECA) ühises läbipaistvas raamistikus (6), suurendades riskikapitali investeeringute rahastamise kättesaadavust, arendades suuremaid varase ja hilise kasvuetapi riskikapitalifonde, maksusoodustuste kavasid riskikapitali ja äriinglite investeeringute jaoks ning aktiivseid IPO-turge riskikapitalile toetuvate äriühingute jaoks; rõhutab, et need maksusoodustuskavad tuleks kavandada nii, et need oleksid majanduslikult ja sotsiaalselt elujõulised ja vastutustundlikud ning et nende suhtes kohaldataks süstemaatilist järelevalvet ja hindamist;

14.

juhib tähelepanu vajadusele suurendada läbipaistvust ja vähendada killustatust Euroopa riskikapitaliturgudel; rõhutab vajadust tugevdada Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde (ELTIF), EuVECAsid ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfonde, et arendada üleeuroopalisi vahendeid börsivälisesse ettevõtjatesse investeerimiseks; toetab Euroopa pikaajalisi investeerimisfonde käsitleva määruse (EL) 2015/760 (7) läbivaatamist, sealhulgas analüüsi asjaomaste usaldatavusnõuete kalibreerimise võimalike sihipäraste kohanduste kohta panganduse ja kindlustuse õigusraamistikes, kaitstes samal ajal finantsstabiilsust, et võimaldada jaeinvestoritel osaleda börsil noteerimata äriühingute pikaajalises rahastamises, taristuprojektides ja kestlikes investeeringutes, et kasutada ära ELTIFide kogu potentsiaal;

15.

kutsub üles võtma meetmeid väärtpaberistamise turgude taaselustamiseks Euroopas, muutes need emitentide ja investorite jaoks huvipakkuvaks; palub Euroopa järelevalveasutustel ja komisjonil vormistada kõik regulatiivsed tehnilised standardid; nõuab avalikustamist käsitlevate regulatiivsete nõuete lihtsustamist ja ühtlustamist, lihtsaid, läbipaistvaid ja standarditud kriteeriume, nende kriteeriumide täitmise kontrollimist ning lihtsaid ja riskitundlikke parameetreid oluliste riskide ülekandmise hindamiseks;

16.

võtab teadmiseks ettepanekud väärtpaberistamise kohta, mis esitati 24. juulil 2020 kapitaliturgude taastepaketi raames; palub komisjonil hinnata, kuidas väärtpaberistamise määruse sihipärased muudatused võiksid vabastada finantssuutlikkuse, et hoida ära Euroopa pankade laenuandmise vähenemine, lahendades samal ajal finantsstabiilsuse probleeme, võttes arvesse, et sünteetiline väärtpaberistamine võib mõnikord tekitada konkreetseid usaldatavus- ja süsteemseid riske; on seisukohal, et selline sihipärane hindamine võib sisaldada sularahapõhise ja bilansilise sünteetilise väärtpaberistamise käsitluse ning regulatiivse kapitali ja likviidsuse käsitluse ühtlustamist pandikirjade ja laenude käsitlusega ning kolmanda isiku väärtpaberistamise, pandikirjade ja lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise avalikustamis- ja hoolsuskohustuse nõuete läbivaatamist;

17.

kutsub komisjoni üles hindama võimalike sihipäraste meetmete mõju finantsstabiilsusele, ühtlustades ja lihtsustades väärtpaberiturgu käsitlevaid õigusakte, hõlbustama kiiret taastumist pärast COVID-19 kriisi, hõlbustama investeerimist reaalmajandusse, eelkõige VKEdesse, ning võimaldama uutel tulijatel ja uutel toodetel siseneda turgudele, säilitades tarbijakaitse ja turu usaldusvääruse, soodustades samal ajal piiriüleseid omakapitaliinvesteeringuid ja kaubandust; kutsub komisjoni ühtlasi üles hindama, kas on vaja läbi vaadata finantsinstrumentide turgude määrus (MiFIR), sealhulgas aktsiatega kauplemise kohustus ja tuletisinstrumentidega kauplemise kohustus, et kõrvaldada võimalikud vastuolud, mis võivad mõjutada ELi äriühingute suutlikkust praegu kapitali kaasata, pidades eelkõige silmas ELi ja Ühendkuningriigi vahelise üleminekuperioodi lõppu;

18.

juhib tähelepanu ELi ühisrahastuse turu mahajäämusele teiste suurte majandusriikidega võrreldes; väljendab heameelt 2019. aasta detsembris kokku lepitud kogu ELi hõlmavate eeskirjade uute ühtsete kriteeriumide üle (2018/0048(COD), et aidata seda olukorda lahendada ja edendada ettevõtete piiriülest rahastamist; nõuab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja komisjon jälgiksid tähelepanelikult uute eeskirjade rakendamist, et reageerida ja teha muudatusettepanekuid, kui ei ole näha ühisrahastamise märkimisväärset paranemist VKEde rahastamise alternatiivina; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teavitama VKEsid aktiivselt neile kättesaadavatest alternatiivsetest rahastamisvahenditest;

19.

kutsub komisjoni üles uurima algatusi töötajate kapitaliosaluse stimuleerimiseks, et edendada jaehoiustajate otsest kaasamist majanduse rahastamisse ning samuti vahendina, mille abil parandada äriühingute üldjuhtimist ja aidata arendada omakapitali kultuuri;

20.

kutsub komisjoni üles edendama jaehoiustajate otsest kaasamist majanduse rahastamisse, võttes arvesse jaeinvestorite investeeringute võimalikku tasuvust;

21.

kutsub komisjoni üles vaatama COVID-19 kriisi ja Brexitit silmas pidades läbi väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse kohane arveldusdistsipliini kord;

Pikaajaliste ja piiriüleste investeeringute ja finantstoodete edendamine

22.

palub liikmesriikidel muuta riiklikke maksuraamistikke, et vähendada maksutõkkeid piiriüleste investeeringute puhul, sealhulgas menetlusi dividendidelt kinnipeetava maksu piiriüleseks tagastamiseks investoritele, sealhulgas jaeinvestoritele, kui on tegemist topeltmaksustamisega; on seisukohal, et sellised menetlused tuleks üleeuroopalisel digiplatvormil läbipaistval viisil kliirida ja need peaksid võimaldama investoritel oma investeeringute tasuvust reaalajas kindlaks määrata; kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd OECD ja selle maksusoodustuste ja maksukuulekuse suurendamise (TRACE) projektiga, et tasakaalustada laenuvahendite kasutamise soodustamist omakapitali kaudu rahastamisega võrreldes, kuna sellise soodustamisega karistatakse innovatsiooni rahastamist erainvesteeringute kaudu, ning stimuleerida investorite pikaajalisi investeerimisvõimalusi ja aidata ELi kodanikel saada oma pikaajalistelt säästudelt suuremat tulu;

23.

on seisukohal, et riiklike maksuraamistike ühepoolne muutmine ELis piiriüleste investeeringute maksutõkete vähendamiseks suurendab veelgi maksueeskirjade killustatust, mida äriühingud peavad piiriülese tegevuse korral järgima ja mis toob kaasa palju kulusid ning annab lisavõimalusi maksustamise vältimiseks; kordab üleskutset liikmesriikidele leppida üheaegselt kokku äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasu käsitlevate ettepanekute vastuvõtmises, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, mis juba sisaldab virtuaalse püsiva tegevuskoha mõistet ja jaotamisvalemeid; kutsub liikmesriike üles ületama lahknevad seisukohad äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi suhtes, arvestades selle vahendi tähtsust sellise raamistiku loomisel, mis suurendab kindlust, hoiab ära topeltmaksustamise ja vähendab halduskulusid, suurendades seeläbi piiriüleseid investeeringuid;

24.

rõhutab, kui oluline on suurendada piiriüleste investeeringute õiguskindlust, muutes riiklikud maksejõuetusmenetlused tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning ühtlustades veelgi äriühingu üldjuhtimise eeskirju, töötades muu hulgas välja aktsionäride ühise määratluse, et hõlbustada aktsionäride õiguste kasutamist ja soodustada seotust investeerimisobjektiks olevate äriühingutega kogu ELis; rõhutab, kui oluline on tagada usaldusväärne õiguskaitseraamistik piiriüleste investeeringute jaoks ELis pärast ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute lõppemist; kutsub komisjoni üles tegema vajaduse korral seadusandlikke algatusi ja/või andma soovitusi liikmesriikidele;

25.

rõhutab finantsturu osaliste pikaajaliste omakapitaliinvesteeringute tähtsust, et toetada sõltumatuid Euroopa ettevõtteid liidus, tugevaid ja vastupidavaid strateegilisi sektoreid, kestlikku majanduskasvu ja heaolu ELi kodanike hüvanguks;

26.

rõhutab vajadust teha täiendavaid edusamme tõelise finantsteenuste ühtse reeglistiku rakendamisel ja jõustamisel siseturul, sealhulgas seoses kestliku rahanduse ühiste määratluste ja standarditega; kutsub komisjoni ja Euroopa järelevalveasutusi üles keskenduma järelevalvealase ühtlustamise vahendite kasutamisele ja suurendama nende mõjusust;

27.

rõhutab vajadust edendada pensionide kogumist, eelkõige seoses teise ja kolmanda samba pensionidega, võttes arvesse liidu ees seisvaid ulatuslikke demograafilisi muutusi; väljendab heameelt üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) üle; märgib, et PEPP on riiklikke pensione täiendav vabatahtlik pensionitoode; tuletab meelde, et tulevaste PEPP-programmide kasutuselevõtul on peamine kaalutlus maksukohtlemine; tuletab meelde komisjoni 26. juuni 2017. aasta soovitust, milles liikmesriikidel palutakse tagada PEPP-toodete maksustamine ühesuguselt riiklike pensionitoodetega, et säästjatel oleks võimalik teha valik nende kasuks; nõuab, et enne PEPP määruse järgmist seadusandlikku läbivaatamist viidaks läbi PEPP-toodete turu põhjalik ja tõenditel põhinev hindamine ning et hinnataks ka võrdsete võimaluste olemasolu;

28.

julgustab liikmesriike edendama kogumispensioni skeeme, et süvendada pikaajalisteks investeeringuteks kättesaadavat Euroopa kapitali ning parandada turudünaamikat ja investeerimisstiimuleid; on veendunud, et kogumispensioni skeeme tuleks elavdada ja atraktiivsemaks muuta; nõuab meetmete võtmist, et ületada takistused riiklike ja erapensioniskeemide kooseksisteerimise teelt; ergutab investorite osalemist pikaajalistes toodetes maksustiimulite poliitikaga, mille eesmärk on tekitada kasulik majanduslik ja sotsiaalne mõju ning edendada võrdseid võimalusi kõigile pakkujatele ja tooteliikidele;

29.

soovitab komisjonil kaaluda ELi de minimis või vabastuskorra kehtestamist turustamiseks kutselistele ja/või poolkutselistele investoritele vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitleva direktiivi raames;

30.

tuletab meelde, et Solventsus II direktiiv tuleb 2020. aasta lõpuks läbi vaadata ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) annab pärast eri sidusrühmadega konsulteerimist komisjonile tehnilist nõu, sh seoses COVID-19 puhangust saadud õppetundide ja eriti pandeemiaga seotud ohtude katmisega; nõuab, et komisjon ja EIOPA hindaksid sihipärase mõjuhinnangu alusel omakapitali ja erasektori võlakohustustesse, eriti VKEdesse tehtavate investeeringute kapitalinõuete kohandamise võimalikku kasu ja mõistlikku põhjendatust, võimaluse korral ka sisemudelil põhineva lähenemisviisi kaudu, tagamaks seda, et kindlustusandjate ja pensionifondide kapitalinõuded ei oleks pikaajalisi investeeringuid heidutavad; ergutab kaotama kiiresti riiklikud erandid ja vähendama ülereguleerimist Solventsus II riigisisesel rakendamisel;

31.

rõhutab vajadust luua sobivad kestlikud varad ja soodustada nende kättesaadavust; ergutab komisjoni esitama seadusandlikku algatust ELi roheliste võlakirjade standardi kohta; nõuab täiendavaid arutelusid Euroopa turvalise vara loomise üle, tuginedes komisjoni teostatavale riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid käsitleva ettepaneku hindamisele ja võimalikule arengule, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli, stabiliseerida finantsturud ja võimaldada pankadel oma portfelle mitmekesistada;

32.

rõhutab, et piisavad usaldatavusnõuded, millega tagatakse kahjumikatmisvõime, on finantsstabiilsuse säilitamiseks üliolulised, samas tuleb püüda saavutada tasakaal, et parandada finantseerimisasutuste suutlikkust investeerida reaalmajandusse ja anda sellele laenu ning parandada ELi ülemaailmset konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles pöörama lõplike Basel III standardite rakendamisel nõuetekohast tähelepanu riskikaaludele, mida kohaldatakse pankade omakapitaliinvesteeringutele, eriti VKEde pikaajalisse omakapitali tehtud investeeringutele;

33.

rõhutab, et kapitaliturgude liit peaks olema kooskõlas ja sidus Euroopa rohelise kokkuleppega ning eelkõige kestliku Euroopa investeerimiskava ja ELi kestliku tegevuse taksonoomiaga; on seisukohal, et kapitaliturgude liidu eesmärk peaks olema suunata investeeringud keskkonnasõbralikesse ja konkurentsivõimelistesse projektidesse, aidates seeläbi kaasa ELi kestliku tegevuskava elluviimisele;

Turu ülesehitus

34.

rõhutab vajadust tõhusa ja tulemusliku koostöö järele ELi ja riikide järelevalveasutuste vahel, et ületada nendevahelised erinevused ja töötada ühiselt tõelise järelevalvealase lähenemise nimel ning edendada ühtset Euroopa järelevalve- ja jõustamismudelit, mida suunab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), et vähendada olemasolevaid takistusi piiriülestele finantstehingutele; märgib ESMA, EIOPA ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tähtsust selles protsessis, austades samal ajal ka riikide pädevate asutuste rolli, nagu Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamise raames hiljuti kokku lepiti; tuletab ka meelde vajadust reformida Euroopa järelevalveasutuste juhtimisstruktuuri, et suurendada nende sõltumatust riikide järelevalveasutustest;

35.

kutsub võimalikku tõhususe suurendamist silmas pidades komisjoni üles kaaluma ESMA-le järk-järgult otseste järelevalvevolituste andmist, mis sisaldab otsest järelevalvet teatavate turusegmentide üle, nagu ELi kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid ning Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, samuti suuremate toodetesse sekkumise volituste andmist; rõhutab samuti vajadust määrata koostöös asjaomaste riikide konkurentsiasutustega ühtsete eeskirjade ja toodetesse sekkumise volituste alusel ühtne Euroopa järelevalve teostaja, et teha järelevalvet krüptovaradega seotud tegevuse üle, millel on ELis oluline piiriülene element;

36.

tunneb muret hiljutise skandaali pärast seoses Saksamaa finantstehnoloogia äriühinguga Wirecard; palub sellega seoses komisjonil ja ELi pädevatel asutustel hinnata, mil määral on see skandaal seostatav puudustega ELi õigusraamistikus auditi ja järelevalve valdkonnas ning kas riikide ja ELi järelevalveasutused on piisavalt varustatud, et teostada mõjusat järelevalvet suurte piiriüleste finantseerimisasutuste üle, millel on keerukad ärimudelid, mis hõlmavad erinevaid kolmandate riikide jurisdiktsioone ja mitut äriühingute tasandit; nõuab selle juhtumi kohta järelduste tegemist seoses ELi õigus- ja järelevalveraamistiku edasiarendamisega ning eelkõige kapitaliturgude liidu tegevuskavaga; on veendunud, et nendes järeldustes tuleks käsitleda küsimust, kas Euroopa tasandi otsene järelevalve konkreetsetes valdkondades oleks võinud seda läbikukkumist ära hoida ning kas oleks õigustatud Euroopa järelevalveasutuste juhtimise ambitsioonikas reformimine, andes neile suurema rolli piiriüleste finantstehingute ees seisvate takistuste vähendamisel; kordab eelkõige oma üleskutset komisjonile uurida võimalusi raamatupidamissektori toimimise parandamiseks, sealhulgas ühisauditite abil;

37.

tõstab esile ELi-ülest konkurentsi, valikut ja turuinfrastruktuuridele juurdepääsu kui kapitaliturgude liidu kauplemismehhanismide mitmekesisuse aluspõhimõtteid, välja arvatud juhul, kui selline juurdepääs ohustaks finantsstabiilsust; märgib murega, et viimastel aastatel on üha suurem osa kaubavoogudest läinud piiratud läbipaistvusnõuetega kauplemiskohtadesse, ning juhib tähelepanu sellele, et selline kauplemine ei aita oluliselt kaasa hinna leidmisele; märgib, et kahepoolse kauplemise tase väljaspool kauplemiskohta on endiselt kõrge; pooldab tõelist üleminekut konkurentsivõimelisele ja börsipõhisele kauplemisele Euroopa aktsia- ja tuletisinstrumentide turgudel, tagades samal ajal eri kauplemiskohtadele võrdsed tingimused;

38.

on seisukohal, et hästi rahastatud kodanikuühiskonna osalejad ja tarbijate esindajad finantsteenuste valdkonnas, võivad pakkuda poliitikakujundajatele ja reguleerivatele asutustele hindamatut teavet ja sõltumatut hindamist;

39.

rõhutab vajadust teha edusamme ühiste Euroopa standardite väljatöötamisel, et vähendada riiklike valikute ja kaalutlusõiguse kohaldamisest tulenevat killustumise ohtu;

40.

märgib, et finantsteenuste reguleerimine on väga keeruline ülesanne, mida viiakse ellu rahvusvahelisel, ELi ja riigi tasandil; ergutab kõiki asjaomaseid osalejaid tegelema selle keerukusega, et tagada finantsvaldkonna reguleerimise proportsionaalsus ja kõrvaldada tarbetu halduskoormus; märgib samuti, et finantsvaldkonna reguleerimise proportsionaalsus võib mõnikord suurendada keerukust, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles märkimisväärselt pingutama olemasolevate ja tulevaste eeskirjade ühtlustamiseks, kaotades vajaduse korral järk-järgult riiklikud erandid ja vältides ELi õiguse ülereguleerimist riigi tasandil; rõhutab, et eeskirjad, millel on selged tähtajad üleminekuks ja olemasolevate režiimide järkjärguliseks kaotamiseks, võivad sillutada sujuva ja kindla tee õigusnormide lähendamiseks;

41.

kordab oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis (ELi finantsteenuste reguleerimise ülevaate ja probleemide kohta) esitatud üleskutset komisjonile viia iga viie aasta järel koostöös Euroopa järelevalveasutuste, ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga läbi põhjalik kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine ELi finantsteenuste reguleerimise kumulatiivse mõju kohta finantsturgudele ja nende osalistele ELi ja liikmesriikide tasandil, et teha kindlaks puudujäägid ja lüngad, hinnata finantsteenuste reguleerimise tulemuslikkust, mõjusust ja tõhusust, tagada, et see ei takista õiglast konkurentsi ja majanduse arengut, ning esitada selle kohta aruanne parlamendile; peab kahetsusväärseks, et sellist hindamist ei ole seni tehtud;

42.

kutsub komisjoni üles esitama üksikasjaliku tegevuskava, et tugevdada finantsökosüsteemi stabiilsust, võttes õppust olemasolevatest finantsstabiilsust ja finantsjärelevalvet käsitlevatest ELi eeskirjadest tulenevatest eelistest ja puudustest, mis tuvastati COVID-19 kriisi ajal; võtab teadmiseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hiljutised soovitused, eelkõige lisatagatise nõuetest tulenevate likviidsusriskide ja investeerimisfondide likviidsusriskide kohta;

Jaeinvestorid

43.

rõhutab asjaolu, et ulatusliku investoribaasita ei ole usaldusväärset turgu; on mures, et jaeinvestorid osalevad endiselt vähe finantsturgudel; rõhutab vajadust suurendada jaeinvestoritele sobivate investeerimisvõimaluste portfelli; nõuab meetmeid jaeinvesteeringute edendamiseks, pidades silmas ELi ees seisvaid demograafilisi probleeme, suurendades jaeinvestorite osalemist kapitaliturgudel huvipakkuvamate, läbipaistvamate ja asjakohasemate personaalsete pensionitoodete abil; nõuab konkreetselt jaeinvestoritele suunatud algatusi, sealhulgas sõltumatute veebipõhiste ELi võrdlusvahendite väljatöötamise hõlbustamist, et aidata jaeinvestoritel teha kindlaks kõige sobivamad tooted, pidades silmas riski, investeeringutasuvust ning nende konkreetsete vajaduste ja eelistustega seotud väärtust, ning edendada stiimuleid konkurentsivõimeliste keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlustest lähtuvate toodete jaoks ning toodete jaoks, mida tavaliselt seostatakse parema hinna ja kvaliteedi suhtega;

44.

märgib murega, et tarbijakaitset ja investorite kaitset käsitlevad sätted mitmes ELi finantsteenuseid käsitlevas valdkondlikus õigusaktis ei ole piisavalt ühtlustatud, mille tulemuseks on põhjendamatu keerukus nii finantsvahendajate kui ka jaeklientide jaoks; kutsub komisjoni üles võtma ELi finantsteenuste alastes õigusaktides kasutusele rohe- ja digipöördele kohandatud horisontaalsem ja ühtlustatum lähenemine tarbijate ja investorite kaitsele, et tagada mõjus ja järjepidev kaitse kõigi finantstoodete ja -pakkujate puhul;

45.

rõhutab, kui oluline on suurendada investorite usaldust kapitaliturgude vastu, mida soodustab usaldusväärne investorite kaitse ja mida toetavad finantskirjaoskusega turuosalised;

46.

rõhutab vajadust võrdsete võimaluste järele finantsteenuste ettevõtete ja digitaaltehnoloogia ettevõtete vahel seni, kuni ei rakendata kõigile sobivat ühtset lähenemisviisi; rõhutab, et kõigil ettevõtjatel peaks olema juurdepääs finantsturgudele põhimõtte „sama äritegevus, samad reeglid“ alusel; märgib, et see põhimõte on eriti oluline finantstehnoloogia ja finantsinnovatsiooni valdkonnas ning vastastikune juurdepääs finantsandmetele peaks olema tasakaalus vajadusega tagada võrdsed tingimused kõigile pakkujatele ja tooteliikidele;

47.

rõhutab, et ühtne jaefinantsteenuste turg on väga vähe arenenud; märgib, et jaefinantsteenuste, näiteks hüpoteeklaenude või kindlustustoodete piiriülene ostmine on väga harv ja seotud takistustega; on seisukohal, et jaeturu osalistel peaks olema lihtne kasutada ühtse turu kõiki võimalusi, et pääseda piiriüleselt ligi jaefinantsteenuste toodetele, et tagada suurem valik ja paremad tooted; kutsub komisjoni üles koostama uus jaefinantsteenuste tegevuskava, milles esitatakse ambitsioonikas strateegia piiriüleste jaefinantsteenuste takistuste kõrvaldamiseks ning selliste teenuste eest ebavajalike ja ülemääraste tasude kaotamiseks;

48.

nõuab põhiteabe avalikustamise ja võrreldavuse parandamist ning eksitava teabe kõrvaldamist kombineeritud või kindlustuspõhiseid jaeinvesteerimistooteid (PRIIP) käsitlevatest õigusaktidest, mida tuleks käsitleda järgmise läbivaatamise käigus; eeldab, et PRIIPe käsitlevates teise tasandi õigusaktides põhiteabedokumendi kohta järgitakse esimese tasandi õigusakte, eelkõige täpse, õiglase, selge ja mitteeksitava lepingueelse teabe esitamise ja tootluse stsenaariumidega seotud metoodikate ning eri investeerimistoodete võrreldavuse tagamise osas; märgib, kui oluline on tagada, et varasemat tootlust käsitlev teave oleks investoritele kättesaadav ja et varasemat tootlust ei saaks kasutada näitajana tulevase tootluse prognoosimiseks; peab kahetsusväärseks viivitusi PRIIPe käsitlevate teise tasandi õigusaktide vastuvõtmisel, mis kattub PRIIPide esimese läbivaatamisega ning suurendab õiguskindlusetust ja sidusrühmade kulusid; rõhutab, et eelseisvas läbivaatamises tuleks ette näha avalikustamisdokumendid, mis on standarditud ja masinloetavad, võimaldades seega digitaalset võrreldavust; kutsub komisjoni ja Euroopa järelevalveasutusi üles kooskõlastama oma ettepanekuid esimese ja teise tasandi muudatuste kohta nii, et oleks tagatud suur prognoositavus nii vahendajate kui ka jaeklientide jaoks;

49.

nõuab tungivalt, et komisjon täpsustaks finantsinstrumentide turgude direktiivi kõigil tasanditel kutseliste ja jaeinvestorite erinevust, et kohandada klientide kohtlemist vastavalt nende teadmistele ja kogemustele turgude kohta; on seisukohal, et oluline on võimaldada jaeinvestorite käsitamist kutselise investorina taotluse alusel ja vastavalt selgetele kriteeriumidele; palub komisjonil kaaluda, kas poolkutseliste investorite kategooria kehtestamine vastaks paremini finantsturgudel osalemise tegelikkusele, ning hinnata oma järelduste põhjal, kas sellise kategooria kehtestamine oleks vajalik või mitte; palub teise võimalusena komisjonil kaaluda suuremat paindlikkust klientide liigitamisel, nimelt teatavate kohustuste puhul loobumisvõimaluse ja teatavate klientide puhul osalemisvõimaluse kaudu, või muuta kutselistele investoritele kehtivad kriteeriumid tõhusamaks;

50.

on arvamusel, et praegune MiFID 2 ja Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohane aruandlusraamistik on väga kulukas ja keeruline ning takistab süsteemi tulemuslikkust; on veendunud, et kaaluda tuleks selle lihtsustamist, võttes täielikult arvesse praegusi kogemusi, uurides võimalusi õigusaktide ühtlustamiseks ning tagades selle, et see ei kahjusta mingil viisil MiFID II-le ja Euroopa turu infrastruktuuri määrusele seatud eesmärke ega takista turu usaldusväärsust, läbipaistvust, tarbijakaitset ja finantsstabiilsust käsitlevaid eeskirju;

51.

nõuab õigusaktide muutmist, et tagada finantsvahendajate juurdepääs sõltumatule nõustamisele, edendamata seejuures sobimatult asutusesiseselt välja töötatud finantstooteid ning andes põhjaliku hinnangu eri ettevõtjate toodetele ja tagades finantstoodete õiglase ja läbipaistva turustamise; märgib, et ESMA on võtnud vastu nüansirikka seisukoha soodustuste võimaliku keelustamise kohta, ning kutsub komisjoni üles uurima alternatiivseid lähenemisviise, millel on sarnane mõju huvide ühtlustamisele kogu turustusahelas; nõustub, et soodustuste rolli vahendamisel ja levitamisel tuleks täiendavalt uurida, millega tagatakse, et ei teki huvide konflikti ning investoritele pakutakse õiglast, läbipaistvat ja piisavat finantsnõustamist;

52.

rõhutab, et kontrollostude tegemine on oluline järelevalvevahend, mis võib märkimisväärselt parandada tarbijakaitse järjepidevust ja tõhusust kogu ELis; kutsub ESMAt üles kasutama täiel määral ära oma uusi koordineerimisvolitusi, edendades kogu ELi hõlmavat kontrollostude tegemist, et teha kindlaks ebasobivad müügitavad ning tagada see, et kõigile järeldustele tarbijakaitse- ja ärikäitumise eeskirjade rikkumise kohta järgneksid asjakohased jõustamismeetmed;

53.

teeb komisjonile ettepaneku uurida võimalust luua riiklike kordade täiendusena ELi isiklik hoiukonto, mille abil oleks võimalik ületada riikide turgude killustatus ja mis toimiks ühtsel viisil ja heterogeensetel turgudel, tagades säästude ülekantavuse ja turvalisuse;

54.

märgib, et jaeinvestorid on kestliku rahanduse tegevuskava ja ELi kestliku arengu tegevuskava lahutamatu osa; kutsub komisjoni üles tagama, et taksonoomiamärgise metoodika oleks jaeinvestoritele selge ja arusaadav;

Finantsharidus

55.

märgib, et finantskirjaoskuse ja juurdepääsu puudumine ulatuslikule avalikule teabele finantsturgude kohta on tegurid, mis selgitavad omakapitali kultuuri puudumist ELis; rõhutab, et finantsalast haridust on vaja selleks, et tarbijad teaksid oma õigusi ja mõistaksid finantsturul osalemisega seotud riske, et kiirendada jaeinvestorite osalemist finantsturgudel, tuginedes suurenenud teadmistele, usaldusele ja riskiteadlikkusele; nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks liikmesriikides programmid finants- ja digikirjaoskuse edendamiseks ja toetaks neid programme, kasutades mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas digitaal-ja sotsiaalmeediat, et suhelda kodanike ja ettevõtjatega, eelkõige selleks loodud avaliku sektori asutuste kaudu; kutsub finantsteenuste osutajaid üles hõlbustama paremini jaeinvestorite osalemist kapitaliturgudel ning aitama ületada hoiustamise eelistamist, luues omakapitalikultuuri, mis on kooskõlas nende riskiprofiiliga;

56.

toonitab, et finantsharidus on keskmise tähtajaga vahend, mille mõju on piiratud vältimatute kognitiivsete eelarvamuste, finantsturgudel toimuvate muutuste kiiruse ja keerukuse tõttu; rõhutab, et finantsharidus ei saa asendada juurdepääsu usaldusväärsele ja erapooletule professionaalsele finantsnõustamisele; märgib, et töötajate kapitaliosaluse programmid on üks kõige tõhusamaid vahendeid täiskasvanud ELi kodanike finantsteadlikkuse ja -kirjaoskuse suurendamiseks;

57.

on veendunud, et finantsküsimustes teadlikum ja paremini haritud kodanikkond on kasulik demokraatlikele süsteemidele, aitab kaasa finantssüsteemide stabiilsusele ning edendab finantseerimisasutuste läbipaistvust ja teavitamiskohustusi; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku vaadata läbi nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ning muutma finantskirjaoskus iseseisvaks põhipädevuseks; ergutab finantseerimisasutusi ühtlasi töötama välja ja viima ellu programme, mille eesmärk on suurendada finantskirjaoskust ja -suutlikkust, luues võimalusi kõigi kodanike finantsalaseks kaasamiseks;

58.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning vajaduse korral ka pädevad piirkondlikud, kohalikud või muud avaliku sektori asutused kaaluksid finantskirjaoskuse lisamist kõikidesse õppekavadesse koolist ülikoolini või selliste kavade laiendamist, nii et programmid muutuksid ja oleksid kohandatud õpilaste ja üliõpilaste vajadustele, ning et õppekavade eesmärk oleks arendada sõltumatust finantsküsimustes; soovitab lisada sellistesse programmidesse vähemalt põhilised finantspõhimõtted, nagu liitintress, tulusus ja annuiteet ning võlakirjade ja aktsiate eristamine; soovitab lisada finantskirjaoskuse rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) uuringusse;

Digiteerimine ja andmed

59.

on seisukohal, et finantsteenuste digiteerimine võib aidata kaasa kapitali kaasamisele ja finantsturgude killustatuse ületamisele ELis, vähendades samal ajal tõkkeid ja suurendades järelevalve tõhusust; rõhutab, et digiteerimine ei tohiks põhjustada õiguslikku arbitraaži ega vähendada tarbijakaitset ja turvalisust ega tuua kaasa finantsstabiilsusega seotud ohte; rõhutab, et kõrgete küberturvalisuse standarditega, sh eraelu puutumatuse kaitse ja andmekaitsega ELi raamistik soodustaks kapitaliturgude liitu; märgib, et digirahandusel on tugev kapitalivoo element, mis meelitab ligi piiriüleseid investeeringuid; märgib, et selline ELi raamistik peaks eelkõige sobima digiajastusse ja olema tehnoloogiliselt neutraalne;

60.

kutsub komisjoni üles tegema tööd digirahanduse tegevuskava rakendamiseks, et parandada juurdepääsu finantsteenustele, mis pakuvad laiemat valikut ja suurendavad tegevuse tõhusust;

61.

kutsub komisjoni üles kasutama eelseisvaid finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide läbivaatamisi, et edendada investorite ja aktsionäride kaasamist digivahendite abil;

62.

toonitab, et Euroopa turud peaksid olema ülemaailmselt konkurentsivõimelised; kutsub komisjoni üles looma soodsat keskkonda uuenduslikele ja konkurentsivõimelistele ülemaailmse ulatusega ELi finantstoodetele väliskapitali ja investeeringute ligimeelitamiseks ning ELi konkurentsivõime edendamiseks ülemaailmsetel turgudel, säilitades samal ajal usaldatavusnormatiivide ja finantsstabiilsuse kõrge taseme; kordab vajadust ELi ühtlustatuma ja kodifitseeritud esindatuse järele mitmepoolsetes organisatsioonides ja organites kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooniga ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate institutsioonide ja organite raamistikus (8);

63.

rõhutab, et krüptovarast, eriti algmüntide pakkumisest, on saamas VKEde ebatraditsiooniline rahastamiskanal, millel on potentsiaali rahastada innovaatilisi idu- ja kasvufirmasid; toonitab sellega seoses, et ELi tasandil on vaja selgeid ja järjepidevaid suuniseid olemasolevate regulatiivsete ja usaldatavusnõuetega seotud protsesside kohaldatavuse kohta krüptovarade suhtes, mis kvalifitseeruvad ELi õigusaktide kohaselt finantsinstrumentideks, et tagada õiguskindlus ja vältida ebavõrdseid tingimusi, meelepärase kohtualluvuse valimist ja õiguslikku arbitraaži siseturul;

64.

märgib, et finantsteenuste valdkonnas on välja kujunenud mõned oligopoolsed struktuurid ning mõned suured tehnoloogiaettevõtted on muutunud finantsteenuste turul olulisteks osalejateks; kutsub komisjoni üles jälgima ja uurima, kuidas nendele ettevõtjatele omased konkurentsieelised võivad moonutada konkurentsi turul ning kahjustada tarbijate huve ja innovatsiooni; rõhutab, et esiteks ei tohiks luua takistusi turuandmete esitamisele ning tuleks koostada põhjalik ülevaade turuandmetega seotud kulude ja selliste andmete kättesaadavuse kohta kõigi turuosaliste jaoks;

65.

rõhutab, et katsekeskkonnad võivad olla asjakohane vahend finantsteenuste sektori innovatsiooni ja konkurentsivõime suurendamiseks; rõhutab, et iga katsetuskeskkond, sealhulgas üleeuroopaline katsetuskeskkond, peaks püüdma saavutada tasakaalu innovatsiooni ja finantsstabiilsuse edendamise eesmärgi ning investorite ja tarbijate kaitse vahel, võttes samal ajal arvesse asjaomaste ettevõtete suurust, süsteemset tähtsust ja piiriülest tegevust; palub komisjonil kasutada Euroopa innovatsiooni soodustava foorumi (EFIF) kogemusi, et hinnata, kas üleeuroopalise finantsteenuste katsetuskeskkonna ühine ELi raamistik annaks täiendavat kasu finantsinnovatsiooniks;

66.

kutsub üles suunama pingutused võrdsete võimaluste hoidmisele, mis põhinevad piiriülesel juurdepääsul andmetele, ning kõrgetasemelise tarbijakaitse ja eraelu puutumatuse säilitamisele, kujundades ELis kõrgete küberturvalisuse standarditega raamistiku, mis soodustaks kapitaliturgude liidu loomist;

ELi roll ülemaailmsetel turgudel

67.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa konkureerib kapitali pärast maailmaturul ning seetõttu on sügavamad, integreeritumad, hästi reguleeritud, stabiilsed, tõhusad ja vastupanuvõimelised Euroopa kapitaliturud Euroopa majandusliku suveräänsuse kaitsmisel, kolmandates riikides euro kasutamise soodustamisel ja välisinvestorite ligimeelitamisel otsustava tähtsusega; on veendunud, et Ühendkuningriigi lahkumine EList teeb selle eesmärgi veelgi olulisemaks ning selle poole tuleks püüelda läbipaistvatel reeglitel põhinevate kriteeriumide alusel, mitte juhtumipõhiselt;

68.

kordab, et ELi õigusaktidega on ette nähtud võimalus pidada kolmandate riikide eeskirju tehnilisel, proportsionaalsel ja riskil põhineva analüüsi kohaselt samaväärseks ning sellised otsused tuleks teha delegeeritud õigusakti kaudu; tuletab meelde, et EL võib ühepoolselt tühistada iga samaväärsust kinnitava otsuse ning kõiki kõrvalekaldumisi ELi regulatiivsetest standarditest tuleks tähelepanelikult jälgida; kutsub komisjoni üles looma koostöös Euroopa järelevalveasutustega ja vajaduse korral riiklike pädevate asutustega samaväärsuskordade dünaamilise järelevalvesüsteemi, juhul kui kolmandate riikide regulatiivsed ja järelevalvealased erinevused võivad ohustada ELi finantsstabiilsuse, turu läbipaistvuse, turu usaldusväärsuse, investorite kaitse ja tarbijakaitse ning võrdsete tingimuste osas; rõhutab, et komisjonil peaksid olema hädaolukorra menetlused samaväärsust kinnitavate otsuste tühistamiseks, kui on vaja kiiresti tegutseda, pidades silmas samaväärsust kinnitava otsuse erakorralise tühistamise võimalikke tagajärgi; rõhutab vajadust tagada, et ELi järelevalveasutustel oleksid otsesed järelevalvevolitused juhul, kui teatavate ELi samaväärsuse raamistiku alusel tunnustatud kolmandate riikide äriühingute tegevus võib mõjutada finantsstabiilsust, turgude nõuetekohast toimimist või investorite kaitset;

69.

tuletab meelde vajadust tagada ELi õigusraamistiku koostalitlusvõime Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetega;

70.

kutsub üles võtma meetmeid, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli ja kasutamist, viies lõpule majandus- ja rahaliidu, kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu loomise, toetades tooraineturgude europõhiste võrdlusaluste väljatöötamist ning tugevdades euro rolli alusvaluutana;

71.

on seisukohal, et tulevastes suhetes Ühendkuningriigiga tuleks pärast üleminekuperioodi tagada võrdsed tingimused, millega ühtlasi edendatakse ELi finantsturge.

72.

julgustab ELi finantssektorit olema valmis paljudeks tehnilisteks probleemideks kauplemise üleviimisel Londonist ELi; tuletab meelde, et EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa järelevalveasutused ja Euroopa Komisjon jõudsid järeldusele, et turuosalised vajavad vähemalt 18 kuud, et mõistlikult vähendada oma riske seoses Ühendkuningriigi kesksete vastaspooltega; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni otsuse anda Ühendkuningriigile kokkuleppeta Brexiti korral samaväärsuse staatus 18 kuuks; tuletab meelde, et komisjon võib samaväärsust kinnitavad otsused igal ajal ühepoolselt tagasi võtta, eriti kui kolmandate riikide raamistikud erinevad ja samaväärsuse tingimused ei ole enam täidetud.

o o

73.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile Euroopa järelevalveasutustele ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT C 265, 11.8.2017, lk 76.

(2) ELT C 11, 12.1.2018, lk 24.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0165.

(4) Euroopa Komisjoni 2018.–2019. aasta aruanne Euroopa VKEde kohta.

(5) Vt nt https://2degrees-investing.org/wp-content/uploads/2020/03/A-Large-Majority-of-Retail-Clients-Want-to-Invest-Sustainably.pdf

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, ELT L 115, 25.4.2013, lk 1.

(7) ELT L 123, 19.5.2015, lk 98.

(8) ELT C 58, 15.2.2018, lk 76.

29.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 395/101

P9_TA(2020)0267

Noortegarantii tugevdamine

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon noortegarantii kohta (2020/2764(RSP))

(2021/C 395/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 145, 147 ja 149,

—	võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja 2017. aasta novembris, eelkõige selle 4. põhimõtet, mis käsitleb tööhõive aktiivset toetamist,

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldusi,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrust (EL) 2015/779, millega muudetakse määrust (EL) nr 1304/2013, et suurendada noorte tööhõive algatuse raames toetust saavatele rakenduskavadele makstava täiendava esialgse eelmakse summat (2),

—	võttes arvesse nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsust (EL) 2019/1181 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3),

—	võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta (4),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruandeid nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“, nr 17/2015 „Komisjoni toetus noorte tegevusrühmadele: ESFi vahendite ümbersuunamine õnnestus, ent tulemustele keskendumine on ebapiisav“ ja nr 5/2017 „Noorte töötus – kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööbüroo (ILO) töödokumenti nr 4/2015 „The Youth Guarantee programme in Europe: Features, implementation and challenges“ (Noortegarantii programm Euroopas: iseärasused, rakendamine ja probleemid) ning Eurofoundi 2015. aasta aruannet „Social inclusion of young people“ (Noorte sotsiaalne kaasamine),

—	võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0276),

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ning asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, (COM(2020)0277) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020)0124),

—	võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“ (COM(2018)0269) ning nõukogu 15. novembri 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta teatist „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0323),

—	võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta (6),

—	võttes arvesse oma 18. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides (7),

—	võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi noortegarantii süsteemide kulutuste kontrollimise ja kulutõhususe järelevalve kohta (8),

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta (9),

—	võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi noortegarantii tugevdamise kohta (O-000058/2020 – B9-0018/2020 ja O-000059/2020 – B9-0019/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et alates noortegarantii käivitamisest 2013. aastal on see loonud võimalusi ja aidanud enam kui 24 miljonil noorel saada tööd või osaleda täiendõppe-, õpipoisiõppe- või praktikaprogrammides; arvestades, et COVID-19 kriisi eelseks ajaks oli noorte (vanuserühmas 15–24) töötuse määr langenud 2013. aasta tipptasemelt ehk 24,4 %-lt keskmiselt 14,9 %-le; arvestades, et see määr on endiselt üle kahe korra kõrgem kui üldine töötuse määr (6,5 %); arvestades, et mittestandardne töö on noorte hulgas väga levinud ning 43,8 % ELi noortest töötab ajutistel töökohtadel; arvestades, et keskmine noorte töötuse määr varjab liikmesriikidevahelisi suuri erinevusi ning et alla 25-aastaste töötuse määr on Hispaanias 40,8 % (2020. aasta juuni seisuga) ja Kreekas 33,6 % (2020. aasta aprilli seisuga); arvestades, et liiga paljud noored töötavad ebakindlatel töökohtadel ja liiga paljud peavad korraliku töökoha leidmiseks oma piirkonnast või riigist lahkuma;

arvestades, et noortegarantii on teadupärast kiirendanud struktuurireformide rakendamist liikmesriikide avalikes tööturuasutustes ja haridussüsteemides; arvestades siiski, et liikmesriigid rakendasid noortegarantiid selle varajases etapis üsna aeglaselt ja ebaühtlaselt ning sidusrühmad ja noored tõid esile mitmeid puudusi selle ülesehituses ja tegelikus toimimises; arvestades, et Euroopa Kontrollikoda kritiseeris oma eriaruandes nr 5/2017 noortegarantii väheseid edusamme, jõudes järeldusele, et noorte tööhõive algatuse panus noortegarantii eesmärkide saavutamisse viies külastatud liikmesriigis oli auditi tegemise seisuga väga väike ning et rohkem kui kolm aastat pärast nõukogu soovituse vastuvõtmist ei vastanud olukord noortegarantii käivitamisega kaasnenud ootustele, milleks oli tagada kõigile NEET-noortele (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) nelja kuu jooksul kvaliteetne pakkumine; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid on programmi järk-järgult kohandanud ja täiustanud sellega seotud suuniseid, muutes noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse ELis noorte töötuse vastu võitlemise oluliseks vahendiks;

C.	arvestades, et võitlemine noorte töötusega on parlamendi, komisjoni ja liikmesriikide ühine poliitiline prioriteet, millega aidatakse saavutada liidu eesmärki kindlustada kestlik majanduskasv ja kvaliteetsed töökohad ja mis on ka kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

arvestades, et oma poliitilisi prioriteete tutvustades lubas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen muuta noortegarantii alaliseks noorte töötuse vastu võitlemise vahendiks ning et selle eelarvet tuleb suurendada ja sisse seada korrapärane aruandlus, et tagada noortegarantii lubaduste täitmine kõigis liikmesriikides;

arvestades, et COVID-19 pandeemia on vallandanud enneolematu majandus- ja sotsiaalkriisi, mille tagajärjel töötuse määr ELis kasvab ja miljonid inimesed võivad töö kaotada; arvestades, et 2020. aasta juuni seisuga oli noorte töötuse määr kogu ELis 16,8 %, mis peaks veelgi järsult kasvama, võttes arvesse, et noori võib kriis kõige rängemini mõjutada, nagu juhtus 2008. aasta kriisi ajal; arvestades, et noorte kõrge töötuse määr kahjustab töötuid ja toob tihti kaasa n-ö armistava mõju; arvestades, et seda kahjulikku mõju kogevad eelkõige üha suurem arv pikaajaliselt töötuid noori ja ühiskond tervikuna ning seetõttu on vaja otsustavat ja sihipärast poliitilist tegutsemist; arvestades, et investeerimine noorte eurooplaste inimkapitali aitab tugevdada Euroopa majandust ja ühiskonda ning muuta need kaasavamaks ja vastupanuvõimelisemaks; arvestades, et kvalifitseeritud, loov ja innovatiivne tööjõud on konkurentsivõimelise Euroopa eeltingimus;

arvestades, et majanduskriis mõjutab noori ebaproportsionaalselt palju (10); arvestades, et väga oluline on võidelda COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisiga, et vältida noorte töötuse kõrget määra; arvestades, et iga kuues noor, kes enne COVID-19 pandeemia puhkemist töötas, on töö kaotanud või on koondatud; arvestades, et töötavate noorte tööaeg on vähenenud peaaegu veerandi võrra ja viiest noorest kaks on teatanud oma sissetuleku vähenemisest, kusjuures väiksema sissetulekuga riikides on tööaeg ja sissetulek vähenenud enim;

arvestades, et liikumispiirangud on ootamatult häirinud noorte kooliharidust ja informaalset õppimist, praktikat ja õpipoisiõpet ning tööhõivet, mõjutades nende sissetulekut, teenimispotentsiaali ja heaolu, sealhulgas tervist ja eelkõige vaimset tervist; arvestades, et noorte töötuse meetmed peaksid tegelema probleemi mitmemõõtmelise olemusega;

arvestades, et puuetega noori on pandeemia tagajärjed eriti rängalt tabanud ja nad on nüüd sotsiaal-majanduslikust tõrjutusest veelgi rohkem ohustatud; arvestades, et on vaja kehtestada sihipärased meetmed, et toetada nende integreerimist tööturule ja tagada nende juurdepääs kvaliteetsetele teenustele, tagades samas, et neid ei diskrimineerita ega takistata mitte mingil viisil, sealhulgas rahaliselt;

I.	arvestades, et noori koondatakse suurema tõenäosusega, kuna nad töötavad sagedamini mitteametlikus majanduses, on seotud mittestandardsete tööhõivevormidega, nad on ilma sotsiaalkaitseta või vähese sotsiaalkaitsega ning neil ei ole erialast kogemust;

arvestades, et väga palju noori töötab mittestandardsetel töökohtadel, näiteks platvormi- ja juhutöödel, ning et mittestandardne töö pakub vähem töökohakindlust ja piiratud või olematut juurdepääsu sotsiaalkaitsele, mistõttu võivad noored tõenäolisemalt jääda COVID-19 taolise kriisi ajal töötuks, ja piirab nende juurdepääsu sotsiaalkaitsele;

arvestades, et oluline on rõhutada töötuse ja mitteaktiivsuse tasemete vahelist erinevust, et paremini mõista kriisi mõju noorte hulgas, kuna mitteaktiivse elanikkonna arvu suurenemine võib kaasa tuua ka töötuse statistilise vähenemise; arvestades, et mitmes liikmesriigis on mitteaktiivse elanikkonna osakaal suurenenud rohkem kui töötus, seda nii seetõttu, et kriisi ajal on inimesed lõpetanud töö otsimise, kui ka seetõttu, et kasutusele on võetud avalikud tööturumeetmed, nagu lühendatud tööaja kavad ja koondamiste tõkestamine;

arvestades, et madalat sissetulekut pakkuvad ja ebakindlad töölepingud, fiktiivne füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, elementaarse sotsiaalkaitse puudumine ja vanuse alusel diskrimineerimine on töötingimused, mida kogevad miljonid noored; arvestades, et mitteaktiivsete noorte määr on enamikus liikmesriikides suurenenud, ning arvestades, et ka NEET-noorte sooline ebavõrdsus on selle aja jooksul kasvanud; arvestades, et paljud noored on vaheldumisi tööl ja töötud või mitteaktiivsed või ebakindla mittestandardse tööhõive lõksus; arvestades, et noortel on teistest suurem oht kaotada töö automatiseerimise tõttu;

M.	arvestades, et tööturul valitseva murettekitava tasakaalustamatuse tõttu kannatavad naised ja eriti noored naised nooruse ja naiseks olemise pärast kahekordse diskrimineerimise all;

arvestades, et pandeemia võib suurendada ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, sealhulgas digitaalset lõhet, mis on endiselt tõsine probleem kogu ELis ja liikmesriikides; arvestades, et korraliku juurdepääsu puudumine lairibaühendusele ja piisavatele IT-seadmetele noorte jaoks üldiselt ning ka distantsõppe ja kaugtöö kontekstis võib põhjustada täiendavat ebavõrdsust, tõrjutust ja diskrimineerimist;

arvestades, et eelmine kriis näitas, et kui noortele ei pakuta kvaliteetseid praktika- ja töökohti, mis põhinevad kirjalikel lepingutel ja inimväärsetel töötingimustel, sealhulgas äraelamist võimaldav töötasu, karjäärinõustamine ja juhendamine ning täiendõpe, on taas suur oht, et nad on sunnitud vastu võtma ebakindlaid töökohti, lahkuma töö leidmise eesmärgil oma riigist või registreerima end haridus- või koolitusasutuses, kuigi nad otsivad tõelist töökohta;

arvestades, et noortegarantii pakkumiste madal kvaliteet on üks selle kõige olulisemaid puudusi; arvestades, et noortegarantii raames pakutavat praktikat ei tuleks mitte ainult tasustada, vaid piirata ka selle pikkust ja arvu, et noored ei jääks lõputu korduva praktika lõksu ja et neid kasutataks odava või isegi tasuta tööjõuna, kellel puudub sotsiaalkaitse ja pensioniõigused; arvestades, et uuringud näitavad, et praegune noorte põlvkond leiab oma esimese tõelise töökoha kolmekümnendate eluaastate alguses;

Q.	arvestades, et praegune noorte põlvkond on kõrge kvalifikatsiooniga; arvestades, et oskuste omandamine, ümber- ja täiendusõpe ei ole ainuke vastus noorte töökohtade puudumisele; arvestades, et teisalt on kvaliteetsete ja kestlike töökohtade loomine nende stabiilsuse võti;

arvestades, et tööhõiveprogrammid võivad töötust mõjutada, kuid ei saa asendada paindlikumate tööturgude edendamiseks tehtavaid ulatuslikumaid jõupingutusi; arvestades, et tööturul esinevatel takistustel on eriti kahjulik mõju noortele, kuna need suurendavad töötuse määra ja jätavad uued põlvkonnad haavatavasse olukorda; arvestades, et uuringud (11) on näidanud, et vaja on nii aktiivset tööturupoliitikat kui ka sotsiaalkaitsekavasid, mille aluseks on suhtelise vaesuse piir, et vältida olukorda, kus meetmetega toimub lihtsalt tööhõivevõimaluste nullsummaline ümberjagamine haavatavate inimeste eri alarühmade vahel;

arvestades, et liikmesriikide 2019. aasta tööhõivepoliitika suunistes kutsutakse liikmesriike üles jätkuvalt tegelema noorte töötusega ning NEET-noorte probleemiga, hoides ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, mille alla kuulub ka noortegarantii täielik rakendamine;

arvestades, et ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii tugevdamise kohta põhineb kogemustel ja õppetundidel, mis on saadud noortegarantii rakendamisel alates 2013. aastast, ning et selle eesmärk on jõuda suurema arvu noorteni, laiendades vastavat vanuserühma kõigile alla 30-aastastele ning toetades noori oskuste arendamisel ja töökogemuse omandamisel ajakohastatud kutsehariduse ja -koolituse süsteemi raames;

arvestades, et järgmisel programmitöö perioodil 2021–2027 rahastatakse noortegarantiid Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) kaudu, mis hõlmab nüüd ka noorte tööhõive algatust, mis on noortegarantii peamine rahastamisprogramm; arvestades, et noorte tööhõive meetmetele pakub täiendavat toetust ka Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“, kasutades selleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit ning ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antavat taasteabi (REACT-EU); arvestades, et Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatakse investeeringuid haridusse ja koolitusse, mis on kohandatud rohe- ja digipöörde vajadustele; arvestades, et kui liikmesriigid on esitanud vastava taotluse ja täitnud ettemääratud kriteeriumid, võivad nad saada tehnilise toetuse vahendist ressursse struktuurireformide ettevalmistamise ja rakendamise etappide rahastamiseks, muu hulgas hariduse ja koolituse ning tööturupoliitika valdkonnas;

tunneb heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii tugevdamise kohta ja komisjoni kavatsuse üle teha 2008. aasta finantskriisist ja selle vahendi rakendamisest saadud õppetundide põhjal struktuurseid parandusi; tuletab meelde, et nõukogu soovitus ei ole liikmesriikidele siduv; juhib tähelepanu sellele, et mitte kõik liikmesriigid ei ole järginud nõukogu soovitust ja seetõttu jäävad noored maha; leiab, et on aeg muuta noortegarantii vabatahtliku asemel siduvaks; kutsub komisjoni veel kord üles tegema ettepaneku noortegarantii vahendi kohta, mis on kõigile liikmesriikidele siduv;

rõhutab, et noorte töötuse vastu võitlemiseks on vaja mitmemõõtmelist lähenemisviisi, mis hõlmaks aktiivset ja passiivset tööturupoliitikat ning tõhusat juurdepääsu sotsiaalse kaasamise meetmetele ning noorte sotsiaal-, tervishoiu- ja eluasemeteenustele, et tagada nende meetmete kvaliteet ja jätkusuutlikkus;

rõhutab, et tugevdatud noortegarantii peaks kõrvaldama varasema, töölesobivusel põhinenud lähenemisviisi puudused, ning seda tuleks käsitada teekonnana, mille eesmärk on tagada mõistliku aja jooksul kõigile asjaomastele noortele kvaliteetsed ja alalised töökohad; kordab, et noortegarantii ei tohiks institutsionaliseerida noorte ebakindlaid töökohti, eelkõige ebatüüpilise staatuse kaudu, mis toob kaasa äärmiselt madalad palgad, sotsiaalkaitse puudumise, tööalase kindluse puudumise, fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja tegeliku palgatöö asendamise ebakindlate töökohtadega;

väljendab heameelt asjaolu üle, et tugevdatud noortegarantii hõlmab suuremat vanuserühma (15–29-aastaseid noori) ning et nii ajutiste kui ka pikaajaliste NEET-noorte suhtes kohaldatakse individuaalsemat ja sihipärasemat lähenemisviisi; väljendab heameelt ka selle üle, et tugevdatud noortegarantiid püütakse muuta kaasavamaks, et vältida igasugust diskrimineerimist, sealhulgas ebasoodsas olukorras ja haavatavate rühmade, rassiliste ja etniliste vähemuste, rändajate ja pagulaste, puuetega noorte ning kõrvalistes, maapiirkondades või ebasoodsas olukorras olevates linnapiirkondades, ülemereterritooriumidel ja saartel elavate noorte diskrimineerimist; väljendab muret tasakaalustamatuse pärast tööturul, kus naised üldiselt ja noored naised eriti kannatavad nooruse ja naiseks olemise tõttu kahekordse diskrimineerimise all; toonitab, et komisjon peab soolise lõhega tegeledes võtma arvesse noorte naiste vajadusi;

tunneb heameelt, et noortegarantiile on lisatud sooline mõõde; märgib siiski, et NEET-noorte sooline ebavõrdsus on viimastel aastatel suurenenud ning et perekonna olemasolu takistab endiselt noorte naiste tööhõivet; kutsub liikmesriike üles rakendama siduvaid meetmeid, et vältida töölevõtmisel diskrimineerimist kandidaadi soo või perekondliku olukorra tõttu;

rõhutab, et mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori on erinevatest alarühmadest, nagu puuetega noored, kodutud noored, noored romad ning noored sisserändajad ja pagulased, kellel on erinevad vajadused, mille jaoks on vaja spetsiaalselt kohandatud teenuseid, näiteks puuetega inimestele tuleks tagada mõistlik eluase ja tööst saadav sissetulek, mis on kooskõlas jätkuvate invaliidsushüvitistega; rõhutab sellega seoses, kui oluline on omada täpseid andmeid ja asjakohaseid viise nende alarühmade kindlaksmääramiseks ning võtta vastu diferentseeritud lähenemisviis pikaajaliste NEET-noorte suhtes, kes on sageli ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga ja kogevad valdkonnaülest diskrimineerimist hariduses, tööhõives ja muudes eluvaldkondades, ning kelle jaoks tuleks kasutusele võtta tõhusad teavitusprogrammid; rõhutab, et nende sihtrühmadeni jõudmiseks peaks noortegarantii olema integreeritud sidusasse sotsiaal- ja hoolekandepoliitikasse, nagu juurdepääs sotsiaalkindlustusele, sealhulgas töötushüvitised ja miinimumsissetulek, lastehoid, tervishoiuteenused, piisav, taskukohane ja kättesaadav eluase ning psühholoogiline tugi, et tagada kõigile noortele juurdepääs sellele kavale; rõhutab, et noortegarantii kavades tuleb aktiivselt võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu, mida noored mis tahes põhjusel kogevad;

väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriikidel soovitati tugevdada varajase hoiatamise süsteeme, et teha kindlaks noored, kellel on oht haridusest ja tööhõivest kõrvale jääda; on veendunud, et sellised ennetavad meetmed nagu oskuste hindamine ning karjääri- ja kutsenõustamine, mis keskenduvad kooli pooleli jätnute aitamisele enne töötuks jäämist, kui rakendada neid meetmeid asjakohaselt, ning kaasava ja mittediskrimineeriva tavahariduse pakkumine võivad pikemas perspektiivis mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arvu vähendada;

toetab mõtet hinnata kõigi noortegarantii raames registreerunud mittetöötavate ja mitteõppivate noorte oskuste kogumit, eelkõige nende digioskusi, ning ettepanekut parandada digitaalseid, keelelisi ja pehmeid sotsiaalseid oskusi ettevalmistava koolituse abil ning hõlbustada oskuste täiendamist ja ümberõpet keskkonnasäästlike oskuste, ettevõtlusoskuste ning finants- ja karjäärijuhtimise oskuste suunas, pakkudes individuaalset karjäärinõustamist ja suunamist; rõhutab sellega seoses informaalsete ja mitteformaalsete oskuste tähtsust; nõuab samuti, et hinnataks, millised digiseadmed ja milline ühenduvus NEET-noortel on, samal ajal kui hinnatakse nende digioskusi; on lisaks seisukohal, et noortegarantii kavades osalevaid noori tuleks toetada sotsiaalsete ja valdkonnaüleste oskuste arendamisel, võimaldamaks neil üleminekutega paremini toime tulla ja seista silmitsi kiiresti muutuva tööturuga; on veendunud, et selline kohandatud koolitus peaks olema suunatud oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi lahendamisele tööturul; usub, et õpipoisiõppel võib olla sellega seoses oluline roll, kuna see valmistab noori ette suure nõudlusega töökohtadele ning võib seega aidata neil jätkusuutlikult tööturule integreeruda;

nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et noortegarantii kavades osalevatele noortele pakutakse kvaliteetseid, mitmekesiseid ja kohandatud töö-, koolitus-, õpipoisiõppe- või praktikapakkumisi, sealhulgas õiglast tasu, ning et tööpakkumised oleksid kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba asjakohaste põhimõtetega, tagades õiguse õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega, sealhulgas tagades puuetega inimeste vajadustele kohandatud töökeskkonna, juurdepääsu sotsiaalkaitsele ja koolitusele ning mõistliku kestusega katseajad, samuti keelates ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise; rõhutab, et mitte mingil juhul ei tohiks tugevdatud noortegarantii raames tehtavad pakkumised aidata kaasa sotsiaalsele dumpingule, palgadumpingule, palgavaesusele või noorte ebakindlusele; kordab, et praktika võiks olla osa kutseõppest; tuletab meelde, et praktikalepingud peaksid olema kirjalikud, õiguslikult siduvad kokkulepped, milles täpsustatakse praktikandi ülesanded ja mis näevad ette inimväärse tasu; on seisukohal, et noortegarantii eesmärk peab viima tööhõiveni ja praktika ei tohiks kunagi viia töökohtade asendamiseni;

10.

nõuab kvaliteedigarantiid, millega tagatakse, et inimesed, kes lõpetasid oma koolituse ja/või hariduse COVID-19 kriisi ajal, saavad (uuesti) läbida oma praktikasse ja/või õpipoisiõppesse lisatud kursusi, isegi pärast oma kraadi omandamist ja/või praktika ja/või õpipoisiaja lõpetamist, mis võisid olla tühistatud või lühendatud või mõnel muul viisil ebaõnnestunud, kui COVID-19 vastased meetmed olid kehtestatud, et täita võimalikud lüngad nende koolituses;

11.

rõhutab, et nõukogu soovituses tuleb esitada selged ja siduvad pakkumiste kvaliteedikriteeriumid ja -standardid ning kutsub komisjoni üles töötama välja noortegarantiid reguleeriva kvaliteediraamistiku; on veendunud, et selline raamistik tugevdaks programmi ja muudaks selle tõhusamaks vahendiks edukaks üleminekuks tööturule; palub komisjonil läbi vaadata olemasolevad Euroopa vahendid, nagu praktika kvaliteediraamistik ning kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistik, ning lisada noortele tehtavate pakkumiste kvaliteedikriteeriumid, sealhulgas praktikantide õiglase tasustamise põhimõte, juurdepääs sotsiaalkaitsele, jätkusuutlik tööhõive ja sotsiaalsed õigused; rõhutab, et need kriteeriumid tagaksid, et programm aitab tõhusalt noortel minna üle stabiilsele ja kvaliteetsele tööhõivele ning aitab tagada noortele sektoriüleselt sooliselt tasakaalustatud võimalused, mis pakuvad pikaajalist turvalisust, sotsiaalkaitset ning võrdseid ja inimväärseid töötingimusi ning mis ei too kaasa ebakindlaid töökohti; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles töötama välja programme ettevõtluse toetamiseks, eelkõige nõrga tööstusbaasiga piirkondades;

12.

julgustab komisjoni ja liikmesriike levitama häid tavasid seoses sotsiaalsete investeeringutega, et edendada kaasavamat ühiskonda ning tasakaalustada majanduslikku ja sotsiaalset arengut; rõhutab nii aktiivse tööturupoliitika kui ka sotsiaalkaitsekavade tähtsust, et vältida tööhõive nullsummalist ümberjagamist haavatavate inimeste eri alarühmade ning eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte vahel; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks seost sotsiaalkaitseta noorte ja ebakindla töö vahel;

13.

usub kindlalt eesmärki parandada noorte sotsiaal-majanduslikke tingimusi tugevdatud noortegarantii nõuetekohase rakendamisega; kinnitab veel kord oma seisukohta, et töötasu peaks vastama tehtud tööle, asjaomase isiku oskustele ja kogemustele ning et praktikandid ja õpipoisid, kes osalevad tööturul väljaspool õppekava, peavad saama äraelamist võimaldavat tasu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostöös Euroopa Parlamendiga ja subsidiaarsuse põhimõtet järgides ettepanekuid võimalike edasiste sammude kohta, et võtta kasutusele ühine õigusakt, millega tagatakse ja jõustatakse õiglane tasu praktika ja õpipoisiõppe eest ELi tööturul; mõistab hukka tasustamata praktika ja õpipoisiõppe, mis kujutab endast noorte töö ärakasutamist ja nende õiguste rikkumist;

14.

on seisukohal, et noortegarantii rahastamist tuleks programmitöö perioodil 2021–2027 suurendada suurema ESF+ ja piisava valdkondliku kontsentreerumise abil; rõhutab, et komisjoni 28. mai 2020. aasta muudetud ettepanek ESF+ kohta sisaldab nõudmist, et liikmesriigid, kelle NEET-noorte määr 2019. aastal ületas ELi keskmist, peavad eraldama vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest meetmetele ja struktuurireformidele, mis on suunatud noorte tööhõive, kutsehariduse ja -koolituse toetamiseks, eelkõige noortegarantii kavade rakendamise kaudu; mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu vähendas oma 21. juuli 2020. aasta järeldustes seda summat märkimisväärselt, kümne protsendini, mis on täiesti vastuolus liidu noortesse investeerimise eesmärgiga;

15.

tuletab meelde oma 4. aprillil 2019. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta, milles oli lisanõue, et kõik liikmesriigid, mitte ainult need, kelle NEET-määr on üle liidu keskmise, peaksid investeerima programmitöö perioodil 2021–2027 noorte töötusega tegelemisse vähemalt 3 % oma eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest ESF+ vahenditest, eelkõige noortegarantii kavade rakendamise kontekstis;

16.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles mõtlema sellele, et NEET-noorte määr on ainus tegur rahaliste vahendite eraldamise otsuste tegemisel; on seisukohal, et kuigi see määr näitab mittetöötavate ja mitteõppivate inimeste arvu, välistab see täielikult suure hulga noori, kes töötavad mittevabatahtlikult osalise tööajaga, on riigist lahkunud inimväärse töö leidmiseks, teevad deklareerimata tööd või töötavad, kuid elavad endiselt vaesuses;

17.

kutsub liikmesriike üles võtma kindla kohustuse rakendada noortegarantiid täies mahus; rõhutab, et liidu rahastamine täiendab liikmesriikide eelarvet, mitte ei asenda seda;

18.

tuletab meelde, et tugevdatud noortegarantii võib täita olulist rolli, toetades liikmesriike investeerimisel Euroopa rohelise kokkuleppe raames tööhõivevõimaluste loomisse kliimaneutraalses, energiatõhusas ja ringmajanduses ning nende töökohtade varustamises kvalifitseeritud tööjõuga, tagades, et ükski noor ei jääks kliimaneutraalsele majandusele üleminekul maha, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvad noored;

19.

kordab, et rahalist toetust tuleb tõhusamalt kasutada; eeldab, et ESF+ raames kavandatud lihtsustatud programmitöö ja rakendamise eeskirjad vähendavad abisaajate halduskulusid ja lihtsustavad aruandluse korda; ootab, et liikmesriigid kulutaksid vahendeid noorteprogrammidele hoolikalt, et noorte tööhõivele kaasa aidata;

20.

rõhutab, kui oluline on maksimeerida võimalikku sünergiat noortegarantii ning muude ELi fondide ja vahendite, sealhulgas taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, Euroopa lastegarantii, programmide „Erasmus+“, „InvestEU“ ja „Euroopa horisont“ ning õiglase ülemineku fondi vahel, seda ka REACT-ELi ja riiklike taastamiskavade kontekstis; kutsub sellega seoses liikmesriike üles seadma nendes kavades ning taastamis- ja vastupanuvõimekavades ning REACT-ELi kontekstis esikohale noorte tööhõive toetamise; kutsub liikmesriike üles kasutama TERA vahendeid, et toetada noortele praktikantidele suunatud meetmeid, nagu sissetulekutoetus ja lühendatud tööaja kavad;

21.

nõuab, et komisjon tõhustaks järelevalvet noortegarantii rakendamise üle ja aru andmist selle tulemustest, sealhulgas järelevalvet noortegarantii kavade alusel toetuse saajate ja pakkumiste laadi üle, nii et nad vastaksid tugevdatud noortegarantii uuele kvaliteedistandardite raamistikule ning et noortegarantii kavade alusel toetuse saajad kaasataks pikaajalisse tööhõivesse;

22.

rõhutab, et toetusesaajate jätkusuutlikuks tööturule integreerimiseks ja noortegarantii tõhusaks kasutamiseks on tähtis parandada andmete kogumist; ergutab Euroopa Kontrollikoda koostama noortegarantii kavade rakendamise kohta järelaruandeid; peab sellega seoses oluliseks, et komisjon teeks uuringu, milles analüüsitakse seost sotsiaalkaitseta noorte ja ebakindla töö vahel;

23.

rõhutab, et noortegarantii kavade tõhusaks rakendamiseks ning stabiilsetele ja jätkusuutlikele töökohtadele juurdepääsu parandamiseks on vaja tugevamat partnerlust ja tõhusat koordineerimist noortegarantii pakkujate ja asjaomaste sidusrühmade vahel, nagu piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid (tööandjad ja ametiühingud), haridus- ja koolitusasutused, noorsootöötajad, solidaarsuse ja kodanikutegevuse pakkujad, kaubanduskojad ja käsitöökojad, noorteorganisatsioonid ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikutega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, eriti parimate tavade vahetamisel liikmesriikide vahel; nõuab nende sidusrühmade kaasamist noortegarantii kavade väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse, et tagada kavade tõhusus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid nende partnerite, eelkõige noorteorganisatsioonide osalemist noortegarantii kavade ja nendega seotud ELi rahastamisvahendite haldamise kõigis etappides Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil; on arvamusel, et partnerlused peaksid selgelt välja tooma struktuurid ja mehhanismid sisuliseks osalemiseks otsuste tegemises, sealhulgas läbipaistvaks teabevahetuseks;

24.

on veendunud, et noorte ja noorteorganisatsioonideni jõudmiseks ja algatuse nähtavuse suurendamiseks võib olla palju abi hästi suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniatest, mis on kergesti kättesaadavad, sealhulgas puuetega inimestele, ja noortesõbralikest suhtluskanalitest, ning eriti kasulik võiks olla keskenduda koolist väljalangenutele; rõhutab, et võimalikult palju rahalisi vahendeid tuleks suunata otse noortele; rõhutab, et tõhusaks teavituspoliitikaks on vaja piisavat rahastamist ja personalisuutlikkust, eelkõige avalikes tööturuasutustes, millel on oluline roll mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni jõudmisel, kuid mis kannatavad endiselt viimase finantskriisi järel kehtestatud kokkuhoiumeetmete tagajärgede all; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid oma riiklikesse tööturuasutustesse, et tagada piisavad inimressursid ja rahaline toetus personali koolitamisele ja varustusele;

25.

palub komisjonil uurida konkreetselt ELis toimuvale praktikale ja õpipoisiõppele pühendatud ELi veebiportaali ideed, mis koondaks kõik olemasolevad ELi algatused nähtavasse, juurdepääsetavasse ja kasutajasõbralikku portaali; on seisukohal, et seda portaali tuleks sobivate kanalite kaudu sellele sihtrühmale piisavalt tutvustada, et tuua see kogu ELi noorte eurooplaste, haridusasutuste ja ettevõtete tähelepanu keskmesse; on arvamusel, et portaal peaks suunama noori talente sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, suunama noori tööturu erivajaduste juurde, edendama juurdepääsu seotud õppimisvõimalustele, parandama üldist tulevast tööalast konkurentsivõimet ELis ning aitama võidelda noorte töötuse vastu ja ületada oskuste nappuse probleemi;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.

(2) ELT L 126, 21.5.2015, lk 1.

(3) ELT L 185, 11.7.2019, lk 44.

(4) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(5) ELT C 456, 18.12.2018, lk 1.

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0206.

(7) ELT C 458, 19.12.2018, lk 57.

(8) ELT C 346, 27.9.2018, lk 105.

(9) ELT C 440, 30.12.2015, lk 67.

(10) „The impact of the economic crisis on euro area labour markets“ (Majanduskriisi mõju euroala tööturgudele), Euroopa Keskpanga kuubülletään, oktoober 2014, lk 49-68.

(11) Re-inVEST Europe (2019). Poliitikaülevaade „Towards more inclusive social protection and active labour market policies in the EU:a social investment perspective“ (ELi kaasvama sotsiaalkaitse ja aktiivse tööturupoliitika suunas: sotsiaalse investeeringu perspektiiv).

29.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 395/119

P9_TA(2020)0253

Euroopa kliimaseadus ***I

Euroopa Parlamendi 8. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080 – COM(2020)0563 – C9-0077/2020 – 2020/0036(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 395/22)

Muudatusettepanek 1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 5 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

—	võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 3 „Tervis ja heaolu“,

Muudatusettepanek 2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 5 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

—	võttes arvesse õhusaaste ränki tagajärgi inimeste tervisele, mis Euroopa Keskkonnaameti andmetel põhjustab aastas 400 000 enneaegset surma,

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus - 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1)

Kliimamuutustest tingitud eksistentsiaalne oht nõuab kõrgete eesmärkide püstitamist ja kliimameetmete tõhustamist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Liit on võtnud kohustuse suurendada jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks ja saavutada tulemusi 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisel pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) (1a) , tuginedes võrdsetele võimalustele ja parimatele kättesaadavatele teadusuuringutele, andes õiglase panuse üleilmsetesse jõupingutustesse hoida ülemaailmset temperatuuri tõusu alla 1,5 oC võrreldes tööstusajastu eelse tasemega.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)

Komisjon esitas 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (19) uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Samal ajal peab see üleminek olema õiglane ja kaasav, et kedagi ei jäetaks kõrvale.

(1)

Komisjon esitas 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (19) uue kestliku majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit tervislikumaks, õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, kestliku, ressursitõhusa ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majanduse ning kvaliteetsete töökohtadega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada , taastada ja suurendada liidu looduskapitali , mere- ja maismaa ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Üleminek peab põhinema uusimatel sõltumatutel teaduslikel tõenditel. Samas peab see olema sotsiaalselt õiglane ja kaasav ning põhinema solidaarsusel ja ühistel jõupingutustel liidu tasandil, tagades , et kedagi ei jäeta kõrvale , püüdes samal ajal luua majanduskasvu, kvaliteetseid töökohti ja prognoositavat investeerimiskeskkonda ning järgida põhimõtet mitte tekitada kahju .

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruanne, milles käsitletakse mõju, mis tuleneb üleilmsest soojenemisest 1,5 oC võrra üle tööstusajastu eelse taseme ja sellega seotud üleilmseid kasvuhoonegaaside heitkoguste muutuse suundumusi, (20) loob kliimamuutustega võitlemiseks tugeva teadusliku aluse ning on selle tõenduseks, et kliimameetmeid on vaja kiiresti tugevdada ning tuleb minna üle kliimaneutraalsele majandusele . Eriaruandes kinnitatakse, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb kiiresti kahandada ja temperatuuri tõusu on vaja hoida 1,5 oC piires, eelkõige selleks, et vähendada äärmuslike ilmastikunähtuste ja kliima murdepunktideni jõudmise tõenäosust. Valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 2019. aasta üleilmne hindamisaruanne (21) annab tunnistust bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest kogu maailmas, kusjuures kliimamuutused on tähtsuselt kolmas bioloogilist mitmekesisust vähendav tegur (22). Samuti selgus sellest, et looduspõhised lahendused tagavad hinnanguliselt 37 % kliimamuutuste leevendamisest aastani 2030. Kliimamuutused mõjutavad rängalt mere- ja maismaaökosüsteeme, mis toimivad inimtekkelise süsinikuheite oluliste neeldajatena ja nende neeldevõime on kokku ligikaudu 60 % kogu maailma inimtekkelisest heitest aastas.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)

Pikaajalise eesmärgi kindlaksmääramine on väga oluline selleks, et toetada majanduse ja ühiskonna ümberkujundamist, töökohtade loomist, majanduskasvu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning püüelda õiglasel ja kulutõhusal viisil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) temperatuurieesmärgi poole .

(3)

Pikaajalise eesmärgi kindlaksmääramine on väga oluline selleks, et toetada õiglast majanduse ja ühiskonna ümberkujundamist, kvaliteetsete töökohtade loomist, sotsiaalset heaolu, kestlikku majanduskasvu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning jõuda kiiresti õiglasel , tulemuslikul, kulutõhusal ja sotsiaalselt õiglasel viisil ning kedagi kõrvale jätmata Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) temperatuurieesmärgini .

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3a)

Teadus on tõestanud tervise-, keskkonna- ja kliimakriisi omavahelist seost, eelkõige seoses kliimamuutuste tagajärgedega ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kadumisega. Tervishoiu- ja sanitaarkriisid, nagu COVID-19, võivad järgmistel aastakümnetel mitmekordistuda ja nõuda, et liit kui ülemaailmne partner rakendaks ülemaailmset strateegiat, mille eesmärk on ennetada selliste olukordade tekkimist, tegeldes nende algpõhjustega ja edendades kestliku arengu eesmärkidel põhinevat terviklikku lähenemisviisi.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3b)

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel mõjutavad kliimamuutused tervist mõjutavaid sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud tegureid – puhas õhk, puhas joogivesi, piisav toit ja kindel eluase – ja prognooside kohaselt sureb aastatel 2030–2050 igal aastal praegusest 250 000 inimest rohkem alatoitumise, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumarabanduse tagajärjel, kusjuures äärmiselt kõrge õhutemperatuur põhjustab surma, eriti eakate ja haavatavate isikute hulgas. Üleujutuste, kuumalainete, põua ja tulekahjude tõttu on kliimamuutustel märkimisväärne mõju inimeste tervisele, sealhulgas alatoitumus, südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigused ning siirutajatega levivad haigused.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3c)

Pariisi kokkuleppe preambulis tunnistatakse õigus tervisele põhiõiguseks. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis on sätestatud, et kõik selle osalised kasutavad neile sobivaid meetodeid, näiteks riiklikult formuleeritud ja kindlaks määratud mõjude hindamist eesmärgiga viia miinimumini ebasoodne mõju majandusele, rahvatervisele ja keskkonnakvaliteedile ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks kasutusele võetud projektidele ja meetmetele.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3d)

Käesolev määrus aitab kaitsta liidu kodanike võõrandamatuid õigusi elule ja turvalisele keskkonnale, nagu neid on tunnustatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning selles nõutakse, et asjaomased liidu institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid kas liidu või liikmesriigi tasandil vajalikke meetmeid, et tulla toime üleilmsest kliimakriisist tuleneva tegeliku ju vahetu ohuga nii inimeste elule ja heaolule kui ka loodusele, millest nad sõltuvad. Määrus peaks olema inimesekeskne ja selle eesmärk peaks olema kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest.

Muudatusettepanek 153

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3e)

Kliimakaitse peaks olema Euroopa majanduse jaoks võimalus ning see peaks aitama kindlustada Euroopa tööstuslikku juhtpositsiooni üleilmses innovatsioonis. Kestlikud tootmisuuendused võivad edendada Euroopa tööstuse tugevaid külgi peamistes turusegmentides ning seega kaitsta ja luua töökohti. Selleks et saavutada 2030. aastaks seatud õiguslikult siduv kliimaeesmärk ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, vähendades heitkoguseid hiljemalt 2050. aastaks nullini, peaks komisjon hõlbustama sektoripõhiseid kliimapartnerlusi liidu tasandil, tuues kokku peamised sidusrühmad (nt tööstus, valitsusvälised organisatsioonid, uurimisinstituudid, VKEd, ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid). Kliimapartnerlused peaksid toimima sektoripõhise dialoogina ja hõlbustama parimate tavade jagamist esimeste süsinikdioksiidiheite vähendamisega tegelevate Euroopa osalejate vahel ning toimima tulevaste kliimaga seotud seadusandlike ettepanekute esitamisel komisjoni keskse konsulteeriva organina.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)

Pariisi kokkuleppes on kokku lepitud pikaajaline eesmärk hoida üleilmse temperatuuri tõus tunduvalt allpool 2 oC võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ja püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 oC-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega (23) ning selles rõhutatakse , kui oluline on kohaneda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga (24) ja viia rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele (25).

(4)

Pariisi kokkuleppes on kokku lepitud pikaajaline eesmärk jätkata jõupingutusi piirata üleilmset temperatuuri tõusu 1,5 oC-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega (23), suurendada võimet kohaneda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga (24) ja viia rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele (25). Pariisi kokkuleppesse antava liidu panuse üldise raamistikuna peaks käesolev määrus tagama, et nii liit kui ka liikmesriigid aitavad täielikult kaasa Pariisi kokkuleppe nende kolme eesmärgi saavutamisele.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)

Liidu ja liikmesriikide kliimameetmete eesmärk on kaitsta kestliku arengu tegevuskava 2030 raames ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide poole püüeldes inimesi ja planeeti, heaolu, jõukust, majandust, tervist, toidusüsteeme, ökosüsteemide terviklikkust ja bioloogilist mitmekesisust kliimamuutuste ohu eest, samuti maksimeerida planeedi võimaluste piires jõukust ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet ja vähendada selle haavatavust kliimamuutuste suhtes. Seda silmas pidades tuleks liidu ja liikmesriikide meetmetes juhinduda ettevaatuspõhimõttest, põhimõttest „saastaja maksab“, energiatõhususe esimesest põhimõttest ja põhimõttest „ära tekita kahju“.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5a)	Liidu poolt kehtestatud õigusraamistiku ja Euroopa tööstuse jõupingutuste tulemusel vähenes ajavahemikul 1990–2018 liidu kasvuhoonegaaside heide 23 %, samas kui majandus kasvas samal perioodil 61 %, mis tõestab, et majanduskasvu on võimalik kasvuhoonegaaside heitkogustest lahti siduda.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)

Kliimaneutraalsust peaksid aitama saavutada kõik majandussektorid. Arvestades energia tootmise ja tarbimise suurt mõju kasvuhoonegaaside heitele, on oluline üle minna kestlikule, taskukohasele ja kindlale energiasüsteemile, mis tugineb hästitoimivale energia siseturule. Digiüleminek, tehnoloogiline innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus on samuti tähtsad kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise tegurid.

(6)

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja, et kõik majandussektorid , sealhulgas lennundus ja meretransport, vähendaksid kiiresti oma heitkogused nullilähedaseks. Seejuures peaks peamiseks teguriks olema põhimõte „saastaja maksab“ . Arvestades energia tootmise ja tarbimise suurt mõju kasvuhoonegaaside heitele, on oluline üle minna väga energiatõhusale ja täielikult taastuvenergial põhinevale, kestlikule, taskukohasele ja kindlale energiasüsteemile, mis tugineb hästitoimivale energia siseturule , ja vähendada samas energiaostuvõimetust. Ringmajanduse panust kliimaneutraalsuse saavutamisse tuleks soodustada, parandades ressursitõhusust ja suurendades vähese CO2-heitega materjalide kasutamist, edendades samas jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu . Digiüleminek, tehnoloogiline innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus , mis vajavad lisarahastamist, on samuti tähtsad kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise tegurid. Liit ja liikmesriigid peavad vastu võtma põhjalikud ja sidusad õigusraamistikud, et tagada kõigi majandussektorite panus liidu kliimaeesmärkide saavutamisse.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6a)

Kumulatiivne inimtekkeliste kasvuhoonegaaside koguheide aja jooksul ja vastav kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris on eriti olulised kliimasüsteemi ja temperatuuri tõusu seisukohast. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 oC ja selle aluseks olevas stsenaariumide andmebaasis esitatakse parimad kättesaadavad ja uusimad teaduslikud tõendid ülejäänud ülemaailmse kasvuhoonegaaside eelarve kohta, et piirata üleilmset temperatuuri tõusu 21. sajandil 1,5 oC-ni võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. Selleks et täita liidu kohustus jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 oC-ni võrreldes tööstusajastu eelse tasemega, on vaja näha ette liidu õiglane osa ülejäänud ülemaailmsest kasvuhoonegaaside eelarvest. Kasvuhoonegaaside eelarve on samuti oluline vahend liidu kliimapoliitika läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks. Oma põhjalikus analüüsis, mis toetab komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, märgib komisjon, et EL 28 CO2-heite 1,5 oC nõuetele vastav eelarve aastateks 2018–2050 oleks 48 Gt. Komisjon peaks IPCC viimaste teaduslike arvutuste põhjal kehtestama EL 27 kasvuhoonegaaside netoeelarve, mida väljendatakse CO2 ekvivalendina ja mis vastab liidu õiglasele osale ülejäänud ülemaailmsetest heitkogustest kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Liidu kasvuhoonegaaside eelarvest tuleks juhinduda liidu kava koostamisel, et saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide 2050. aastaks, eelkõige liidu kasvuhoonegaaside 2030. ja 2040. aasta eesmärgid.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)

Liit on viinud ellu ambitsioonikat kliimapoliitikat ja kehtestanud õigusraamistiku, et saavutada oma kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk. Selle eesmärgi saavutamiseks on muu hulgas vastu võetud sellised õigusaktid nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, (26) millega loodi liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, (27) millega kehtestati liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid 2030. aastaks, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, (28) millega nõutakse liikmesriikidelt maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärineva kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumise tasakaalustamist.

(7)

Liit on kehtestanud õigusraamistiku, et saavutada oma praegune kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk , mis võeti vastu enne Pariisi kokkuleppe jõustumist . Selle eesmärgi saavutamiseks on muu hulgas vastu võetud sellised õigusaktid nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ (26), millega loodi liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, (27) millega kehtestati liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid 2030. aastaks, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841 (28), millega nõutakse liikmesriikidelt maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärineva kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumise tasakaalustamist.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7a)	Heitkogustega kauplemise süsteem on liidu kliimapoliitika nurgakivi ja peamine vahend heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)

Liit on paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (29) kaudu viinud ellu ambitsioonikat süsinikuheite vähendamise poliitikat, eeskätt ehitades üles tugevat energialiitu, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2012/27/EL (30) ja (EL) 2018/2001 (31) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise 2030. aasta eesmärkide seadmist, ning tõhustades asjakohaseid õigusakte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (32).

(9)

Liit on paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (29) kaudu viinud ellu süsinikuheite vähendamise poliitikat, eeskätt ehitades üles tugevat energialiitu, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2012/27/EL (30) ja (EL) 2018/2001 (31) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise 2030. aasta eesmärkide seadmist, ning tõhustades asjakohaseid õigusakte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (32).

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9a)

Komisjon on välja töötanud ja vastu võtnud mitu energiasektori seadusandlikku algatust, eriti taastuvenergia ja energiatõhususe, sealhulgas hoonete energiatõhususe valdkonnas. Need algatused moodustavad paketi kõigepealt seoses energiatõhususe laiema teemaga ja liidu ülemaailmse juhtpositsiooniga taastuvenergia valdkonnas. Neid algatusi tuleks arvesse võtta riiklikes pikaajalistes meetmetes, mida võetakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks, et tagada väga energiasäästlik taastuvenergiapõhine energiasüsteem ja taastuvenergia arendamine liidus.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9b)	Puhtale energiale ülemineku tulemuseks on energiasüsteem, milles põhiline energiavarustus pärineb peamiselt taastuvatest energiaallikatest, mis parandavad märkimisväärselt energiavarustuskindlust, vähendavad energiasõltuvust ja edendavad kodumaiseid töökohti.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9c)

Energiasüsteemi ümberkujundamine suurendab energiatõhusust ning vähendab liidu ja liikmesriikide energiasõltuvust. Kõigis sektorites elluviidav struktuurimuudatus tõhusama, taastuvenergial põhineva majanduse suunas ei too kasu üksnes kaubandusbilansile, vaid tugevdab ka energiajulgeolekut ja aitab võidelda energiaostuvõimetusega.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9d)

Solidaarsuse tagamiseks ja energiasüsteemi tulemusliku ümberkujundamise võimaldamiseks tuleb liidu kliimapoliitikaga näha ette selge kava kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Liit peaks jääma realistlikuks kulutõhususe ja tehniliste probleemide suhtes ning tagama, et energiasüsteemi tipp- ja miinimumnõudluse tasakaalustamiseks kasutatavad dispetšjuhitavad energiaallikad, näiteks vesinikutehnoloogiad, on kättesaadavad ja taskukohased.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9e)

Kliimakaitse annab liidu majandusele võimaluse muuta oma tegevus tõhusamaks ja saada kasu esmategutseja eelisest, võttes juhtrolli puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtul. See võiks aidata kindlustada liidu tööstuse juhtpositsiooni üleilmses innovatsioonis. Kestlikud tootmisuuendused võivad peamistes turusegmentides edendada liidu tööstuse tugevaid külgi ning seega kaitsta ja luua töökohti.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9f)

Tuleb toetada vajalikke investeeringuid uutesse kestlikesse tehnoloogiatesse, mis on olulised kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. Seejuures on oluline järgida tehnoloogianeutraalsust ja vältida tehnoloogilist kinnistumist. Nagu on märgitud komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatises „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“, võib ka vesinikul olla oma osa selles, et aidata liidul täita kohustus saavutada hiljemalt 2050. aastaks CO2-neutraalsus, eelkõige suure energiakasutusega sektorites.

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 g)

Komisjon peaks suurendama jõupingutusi alliansside loomiseks Euroopas, eelkõige akude ja vesiniku sektoris, kuna need on äärmiselt olulised. Euroopa tasandil koordineeritult pakuvad need suurepäraseid võimalusi COVID-19 järgseteks piirkondlikeks taastumisprotsessideks ja edukateks struktuurimuutusteks. Õigusaktidest tulenevad nõuded peavad looma raamistiku kliimasõbraliku liikuvuse ja energiatootmise alase innovatsiooni jaoks. Neid alliansse tuleks piisavalt toetada ja rahastada ning need peaksid olema ka osa tulevasest välis- ja naabruspoliitikast ning kaubanduslepingutest.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)	Liit on kliimaneutraalsusele üleminekul maailmas juhtpositsioonil ning on kindlalt otsustanud aidata suurendada üleilmseid ambitsioone ja tugevdada üleilmset reageerimist kliimamuutustele, kasutades kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas kliimadiplomaatiat.

(10)

Liidul on kohustus ja ka võimalused olla edaspidigi kliimaneutraalsusele üleminekul maailmas juhtpositsioonil ning liit on kindlalt otsustanud saavutada selle õigel, sotsiaalselt õiglasel ja kaasaval viisil ning samuti aidata suurendada üleilmseid ambitsioone ja tugevdada üleilmset reageerimist kliimamuutustele, kasutades kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas kliimadiplomaatiat , kaubandus-, investeerimis- ja tööstuspoliitikat. Liit peaks tugevdama oma keskkonnadiplomaatiat kõikidel rahvusvahelistel foorumitel, mis on olulised rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamiseks vastavalt Pariisi kokkuleppele.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)

Euroopa Parlament nõudis , et üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale tuleb saavutada hiljemalt 2050. aastaks ja sellest peab saama Euroopa edulugu , (33) ning on kuulutanud välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra (34). Euroopa Ülemkogu leppis oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes (35) kokku eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega , tunnistades samas , et vaja on kehtestada tugiraamistik ning et üleminek eeldab suuri avaliku ja erasektori investeeringuid. Euroopa Ülemkogu kutsus samuti komisjoni üles koostama võimalikult varakult 2020. aastal ettepaneku liidu pikaajalise strateegia kohta, et nõukogu saaks selle vastu võtta ja esitada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonile.

(11)

Euroopa Parlament kutsus komisjoni ja liikmesriike üles võtma rohkem kliimameetmeid , et kliimaneutraalsele ühiskonnale üleminek, mis tuleb saavutada võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2050. aastaks , oleks lihtsam, ja kujundama sellest Euroopa eduloo , (33) ning on kuulutanud välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra (34). Samuti on parlament korduvalt kutsunud liitu üles seadma 2030. aastaks kõrgema kliimaeesmärgi ning tagama, et see oleks sätestatud Euroopa kliimaseaduses (34a) . Euroopa Ülemkogu leppis oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes (35) kokku eesmärgi saavutada 2050. aastaks kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega kliimaneutraalne liit , mis põhineb õiglusel, õiglasel üleminekul ning mille puhul võetakse arvesse , et liikmesriikide lähtekoht on erinev, ja tunnistas , et vaja on kehtestada tugiraamistik ning ülemineku jaoks tuleb teha suuri avaliku ja erasektori investeeringuid. Euroopa Ülemkogu kutsus samuti komisjoni üles koostama võimalikult varakult 2020. aastal ettepaneku liidu pikaajalise strateegia kohta, et nõukogu saaks selle vastu võtta ja esitada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonile.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)

Liit peaks võtma sihiks saavutada looduslike ja tehnoloogiliste lahenduste abil liidus 2050. aastaks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja nende sidumise vaheline tasakaal kogu majanduses . 2050. aastaks seatud kogu liitu hõlmavat kliimaneutraalsuse eesmärki peaksid kõik liikmesriigid püüdma saavutada ühiselt ning liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid võtma vajalikud meetmed, et seda oleks võimalik teha. Liidu tasandi meetmed on eesmärgi saavutamiseks vajalike meetmete oluline osa.

(12)

Liit ja liikmesriigid peaksid võtma sihiks saavutada liidus ja liikmesriikide tasandil hiljemalt 2050. aastaks kogu majanduses kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja nende sidumise vahel looduslike ja tehnoloogiliste lahenduste abil tasakaal . 2050. aastaks seatud kogu liitu hõlmava kliimaneutraalsuse eesmärgi peaksid saavutama kõik liikmesriigid ning liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid võtma vajalikud meetmed, et seda oleks võimalik teha. Liidu tasandi meetmed on eesmärgi saavutamiseks vajalike meetmete oluline osa. Pärast 2050. aastat peaksid liit ja kõik liikmesriigid heitkoguste vähendamist jätkama, et kasvuhoonegaaside sidumine ületaks inimtekkelisi heitkoguseid.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12a)

Kõik liikmesriigid on kohustatud saavutama oma riigis hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Et tagada õiglus ja solidaarsus ning aidata erineva lähtekohaga liikmesriikidel energiasüsteemi ümber kujundada, on vaja piisavaid liidu toetusmehhanisme ja rahastamisvahendeid, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)…/… (1a) asutatud õiglase ülemineku fond, ning muid asjakohaseid rahastamismehhanisme.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12b)

Pariisi kokkuleppe preambulis tunnistatakse, et tagada tuleb kõikide ökosüsteemide, sealhulgas ookeanide terviklikkus. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis rõhutatakse, et selle osalised aitavad kaasa kõigi kasvuhoonegaaside reservuaaride ja neeldajate säästvale majandamisele, kaitsele ja tugevdamisele, kaasa arvatud nii biomass, metsad ja ookeanid kui ka teised maismaa-, rannikualade ja mereökosüsteemid. Kui Pariisi kokkuleppe eesmärke ei täideta, võib temperatuur ületada murdepunkti, millest kõrgemal ei suuda ookean enam nii palju süsinikku siduda ega kliimamuutuste leevendamises osaleda.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12c)

Kliimaneutraalsele ühiskonnale üleminekul on tähtis osa looduslikel CO2 sidujatel. Komisjon uurib kooskõlas oma ringmajanduse tegevuskavaga ja strateegiaga „Talust taldrikule“ süsinikdioksiidi eemaldamise sertifitseerimise õigusraamistiku väljatöötamist. Kahjustatud ökosüsteemide taastamisel, eelkõige nende ökosüsteemide puhul, millel on CO2 kogumiseks ja säilitamiseks ning loodusõnnetuste vältimiseks ja nende mõju vähendamiseks kõige suurem potentsiaal, on ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegial 2030 ja selles sisalduvatel algatustel suur roll. Ökosüsteemide taastamine aitaks looduslikke sidujaid säilitada, hallata ja suurendada ning edendada bioloogilist mitmekesisust ja võidelda samal ajal kliimamuutustega.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12d)

Komisjon peaks uurima, kas on võimalik võtta kasutusele süsinikdioksiidi arvestusühikute süsteemid, sealhulgas sertifitseerida kasvuhoonegaaside sidumist süsiniku sidumise kaudu maakasutuses, pinnases ja biomassis põllumajanduses, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk, samuti seda, kas on võimalik arendada eraldi süsinikdioksiidi sidumise turgu maapõhiseks kasvuhoonegaaside sidumiseks. Selline raamistik peaks põhinema parimatel olemasolevatel teaduslikel andmetel ning komisjoni hindamisel ja heakskiitmisel, tagades samas, et see ei avalda negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige bioloogilisele mitmekesisusele, rahvatervisele ega sotsiaalsetele või majanduslikele eesmärkidele. Komisjon peaks esitama hindamise tulemused 30. juuniks 2021.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12e)

Selguse huvides peaks komisjon esitama looduslike ja muude CO2 sidujate määratluse.

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12f)

Kliimaneutraalsusele üleminekul peaks liit säilitama oma tööstuse, eelkõige energiamahukate tööstusharude konkurentsivõime, sealhulgas töötades kooskõlas WTO reeglitega välja tulemuslikke meetmeid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohjeldamiseks ning liidu ja kolmandate riikide vahel võrdsete võimaluste loomiseks, et vältida Pariisi kokkuleppele vastavate kliimapoliitika meetmete rakendamata jätmisest tulenevat ebaausat konkurentsi. Kõiki olemasolevaid sätteid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks tuleb kohaldada vähemalt seni, kuni asjaomaste sektorite suhtes rakendatakse täielikult tõhusat WTO nõuetele vastavat piiril kohaldatavat kohandusmehhanismi.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)	Liit peaks jätkama kliimameetmete rakendamist ja hoidma kliimavaldkonnas rahvusvahelist juhtpositsiooni ka pärast 2050. aastat, et kaitsta inimesi ja planeeti kliimamuutuste ohu eest, püüeldes Pariisi kokkuleppes seatud temperatuurieesmärkide poole ja järgides IPCC teaduslikke soovitusi.

(13)

Liit peaks jätkama kliimameetmete rakendamist ja hoidma kliimavaldkonnas rahvusvahelist juhtpositsiooni ka pärast 2050. aastat ning selleks peaks ta oma välistegevuse ja arengupoliitika kaudu eelkõige aitama kõige vähem kaitstud elanikerühmi , et kaitsta inimesi ja planeeti kliimamuutuste ohu eest, püüeldes Pariisi kokkuleppes seatud temperatuurieesmärkide poole ja järgides IPCC , ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teadusliku-poliitilise foorumi (IPBES) ja Euroopa Kliimamuutuste Nõukogu (ECCC) teaduslikke soovitusi.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13a)

Kui kasvuhoonegaaside heidet kiiresti ei vähendata ja kliimamuutustega ei kohaneta, hakkavad kliimamuutused liidu ökosüsteemidele, inimestele ja majandusele suurt mõju avaldama. Kliimamuutustega kohanemine aitaks vältimatut mõju kulutõhusal viisil veel rohkem vähendada ja looduspõhiste lahenduste kasutamise tõttu kaasneksid sellega ka märkimisväärsed lisahüved.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13b)

Kliimamuutuste kahjulik mõju võib olla suurem kui liikmesriikide kohanemisvõime. Seetõttu peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et kahju vältida, vähendada ja sellega tegeleda, nagu on ette nähtud Pariisi kokkuleppe artiklis 8, sealhulgas Varssavi rahvusvahelise mehhanismi kaudu.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)

Olulise osa pikaajalisest üleilmsest reageerimisest kliimamuutustele moodustab kohanemine. Seepärast peaksid liikmesriigid ja liit suurendama oma kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendama haavatavust kliimamuutuste suhtes, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 7, ning maksimeerima kasu, mida saadakse koostoimest muude keskkonnaalaste poliitikameetmete ja õigusaktidega. Liikmesriigid peaksid vastu võtma ulatuslikud riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad.

(14)

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14a)

Kohanemisstrateegiate ja -kavade vastuvõtmisel peaksid liikmesriigid pöörama eritähelepanu kõige enam mõjutatud piirkondadele. Peale selle tuleb edendada, säilitada ja taastada bioloogilist mitmekesisust, et kasutada ära kõik võimalused, mida see kliimamuutuste reguleerimiseks ja nendega kohanemiseks annab. Seepärast tuleks kohanemisstrateegiates ja -kavades soodustada looduspõhiseid lahendusi ja ökosüsteemipõhist kohanemist, mis aitavad bioloogilise mitmekesisuse taastamisele ja säilitamisele kaasa, võtta arvesse territoriaalseid eripärasid ja kohalikke teadmisi ning kehtestada mere- ja rannikuökosüsteemide kaitse meetmed. Ühtlasi tuleks lõpetada tegevus, mis takistab ökosüsteemil kliimamuutustega kohaneda, et tagada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste vastupidavus.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14b)

Kohanemisstrateegiates tuleks samuti innustada muutma mõjutatud piirkondades kasutatavat mudelit, tuginedes keskkonnahoidlikele ja looduspõhistele lahendustele. Need peaksid kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega tagama kestlikud elatusvahendid, et tagada paremad elamistingimused, sealhulgas säästev ja kohalik põllumajandus, vee säästev majandamine ja taastuvenergia, et suurendada nende piirkondade vastupanuvõimet ja kaitsta nende ökosüsteeme.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)

Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil asjakohaste meetmete võtmisel peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma arvesse kliimaneutraalsusele ülemineku panust kodanike heaolu , ühiskonna jõukuse ja majanduse konkurentsivõime suurendamisse , energiajulgeolekut ja toiduga kindlustatust ning energia ja toidu taskukohasust, õiglust ja solidaarsust liikmesriikides ja nende vahel, arvestades nende majandusliku seisundiga, riigi oludega ja vajadusega saavutada pikas perspektiivis lähenemine, vajadust ausa ja sotsiaalselt õiglase ülemineku järele , parimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid, eelkõige IPCC järeldusi, vajadust võtta kliimamuutustega seotud riske arvesse investeerimis- ja planeerimisotsustes , kulutõhusust ja tehnoloogilist neutraalsust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja nende sidumisel ning vastupanuvõime suurendamisel ning pikas perspektiivis keskkonnaeesmärkidele vastavuse suurendamist ja kõrgemate eesmärkide seadmist.

(15)

Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil asjakohaste meetmete võtmisel peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma arvesse kliimaneutraalsusele ülemineku panust kodanike tervise , elukvaliteedi ja heaolu parandamisse ning sotsiaalse õigluse ning ühiskonna jõukuse ja majanduse konkurentsivõime , sh üleilmsel tasandil ausa konkurentsi ja võrdsete võimaluste tagamisse. Liikmesriigid ning Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid samuti võtma arvesse bürokraatiat ja muid õiguslikke tegureid, mis võivad takistada ettevõtjatel või sektoritel kliimaeesmärkide saavutamist, tegevusetuse ja ebapiisava tegevuse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnakulusid, asjaolu, et kliimamuutused mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt, ning vajadust tugevdada soolist võrdõiguslikkust, vajadust edendada säästvaid eluviise, võimalikult suure energia- ja ressursitõhususe saavutamist , energiajulgeolekut ja toiduga kindlustatust ning energia ja toidu taskukohasust, võttes eelkõige arvesse vajadust võidelda energiaostuvõimetuse vastu, õiglust ja solidaarsust ja võrdseid võimalusi liikmesriikides ja nende vahel, arvestades nende majandusliku seisundiga, riigi olude ja erineva lähtekohaga ning vajadusega saavutada pikas perspektiivis lähenemine, vajadust tagada aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2015. aasta suunistega kõigiga arvestava õiglase ülemineku kohta keskkonnasäästlikule majandusele ja ühiskonnale , parimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid, eelkõige IPCC ja IPBESi järeldusi, vajadust võtta investeerimis- ja planeerimisotsuste tegemisel arvesse kliimamuutustega seotud riske ning hinnanguid, mis on koostatud kliimamuutustega kohanemise ja kaitsetuse kohta nende vastu, kuid tagada samal ajal , et liidu poliitikas on kliimaküsimusi arvesse võetud, kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja nende sidumisel ning vastupanuvõime suurendamisel kulutõhusust ja tehnoloogilist neutraalsust võrdsete võimaluste põhimõttel, vajadust hallata, kaitsta ja taastada mere- ja maismaaökosüsteeme ning bioloogilist mitmekesisust, taristu praegust seisundit ning võimalikke vajadusi liidu taristu ajakohastamiseks ja sellesse investeerimiseks, pikas perspektiivis keskkonnaeesmärkidele vastavuse suurendamist ja kõrgemate eesmärkide seadmist , eri sidusrühmade suutlikkust investeerida üleminekusse sotsiaalselt kestlikult ning kasvuhoonegaaside heite ülekandumise võimalikku ohtu ja selle vältimise meetmeid.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)

Üleminek kliimaneutraalsusele eeldab muutusi kõigis poliitikavaldkondades ning kõigi majandussektorite ja ühiskonna ühiseid jõupingutusi, nagu märkis ka komisjon oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“. Euroopa Ülemkogu märkis 12. detsembri 2019. aasta järeldustes, et kõik asjakohased ELi õigusaktid ja poliitikavaldkonnad peavad olema kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja panustama selle täitmisesse, tagades samal ajal võrdsed võimalused, ning kutsus komisjoni üles analüüsima, kas selleks on vaja kohandada olemasolevaid reegleid.

(16)

Üleminek kliimaneutraalsusele eeldab kõigis poliitikavaldkondades põhjalikke muutusi, mahukat ja kestlikku rahastamist ning kõigi majandussektorite , sh lennundus- ja meretranspordisektori ning ühiskonna ühiseid jõupingutusi, nagu märkis ka komisjon oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“. Euroopa Ülemkogu märkis 12. detsembri 2019. aasta järeldustes, et kõik asjakohased ELi õigusaktid ja poliitikavaldkonnad peavad olema kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja panustama selle täitmisesse, tagades samal ajal võrdsed võimalused, ning kutsus komisjoni üles analüüsima, kas selleks on vaja kohandada olemasolevaid reegleid.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16a)

Kõik peamised majandussektorid, st energia-, tööstus-, transpordi-, kütte- ja jahutus- ning ehitussektor, põllumajandus, jäätmesektor ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektor peavad kliimaneutraalsuse saavutamiseks koostööd tegema. Kõik sektorid, st ka need, mis ei kuulu liidu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELi HKS) alla, peaksid liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks tegema võrreldavaid jõupingutusi. Kõigile majandustegevuses osalejatele, sealhulgas ettevõtjatele, töötajatele, investoritele ja tarbijatele prognoositavuse ja kindlustunde tagamiseks ning nende kaasamiseks peaks komisjon majandussektoritele, mis võivad kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist toetada kõige enam, koostama suunised. Suunised peaksid sisaldama soovituslikke trajektoore, mille järgi tuleb nendes sektorites liidu tasandil kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada. See annaks neile kindluse võtta asjakohaseid meetmeid ja kavandada vajalikke investeeringuid ning aitaks neil seega üleminekueesmärgi poole püüdlemisele kindlaks jääda. Samal ajal oleks see ka vahend, mille abil kaasata sektorid kliimaneutraalsete lahenduste otsimisse.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16b)

Kliimaneutraalsusele üleminekusse tuleb panustada igas sektoris. Liit peaks jätkama ringmajanduse tugevdamist ja edendamist ning toetama veel rohkem taastuvatel ressurssidel põhinevaid lahendusi ja alternatiive, millega on võimalik fossiilkütustel põhinevaid tooteid ja materjale asendada. Taastuvatest ressurssidest valmistatud toodete ja materjalide edasine kasutamine aitab kliimamuutusi leevendada väga palju ja on kasulik paljudele eri sektoritele.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16c)

Võttes arvesse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, peaks kliimaneutraalsusele üleminek ja selle säilitamise nimel tehtav pidev töö olema tõeline ja keskkonnahoidlik üleminek ning selle tulemusel peaksid heitkogused tõepoolest vähenema, kuid liidupõhist tulemust ei tohiks moonutada sellega, et tootmine ja heitkogused viiakse liidust välja. Selle saavutamiseks tuleks liidu poliitika välja töötada nii, et ülekandumise oht oleks võimalikult väike, ja uurida tehnoloogialahendusi.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16d)

Kliimaneutraalsusele üleminekul ei tohi jätta tähelepanuta põllumajandussektorit, mis on ainus tootmissektor, milles suudetakse süsinikdioksiidi säilitada. Pikaajaline säilitamine tagatakse eelkõige metsandusega, karjatatavate püsirohumaadega ja mitmeaastaste kultuuridega üldiselt.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16e)

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb arvesse võtta põllumajanduse ja metsanduse erilist rolli, sest elanikkonda saab piisavas koguses ja taskukohase hinnaga kvaliteetse ja ohutu toiduga ning kõigiks biomajanduse otstarveteks vajaliku taastuva toorainega varustada ainult siis, kui põllumajandus ja metsandus on elujõulised ja tootlikud.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16f)

Metsadel on kliimaneutraalsusele üleminekul otsustav roll. Säästev ja looduslähedane metsamajandus on atmosfääri kasvuhoonegaaside pideva neeldamise jaoks ülioluline ning võimaldab ka puidutoodete tootmiseks saada taastuvat ja kliimasõbralikku toorainet, mis säilitab süsinikdioksiidi ja millega võib asendada fossiilsetel allikatel põhinevaid materjale ja kütuseid. Metsade kolmekordne roll (CO2 sidumine, säilitamine ja asendamine) aitab vähendada atmosfääri eralduvat CO2 heite kogust, tagades samal ajal metsade edasise kasvu ja paljude muude teenuste pakkumise.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 g)

Liidu õigusega tuleks edendada metsastamist ja säästvat metsamajandamist liikmesriikides, kus ei ole suuri metsaressursse, ning selleks tuleks jagada parimaid tavasid ja tööstusalast oskusteavet.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)

Nagu komisjon oma teatises „ Euroopa roheline kokkulepe“ märkis, hindas ta oma teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (9) liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki põhjaliku mõjuhinnangu alusel, võttes arvesse komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüsi (10) . Pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähendada ja sidumist suurendada, et kasvuhoonegaaside netoheide, st heide pärast sidumise mahaarvamist, väheneks kogu majanduses ja liidusiseselt 2030. aastaks vähemalt 55 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. See uus liidu 2030. aasta kliimaeesmärk on järgnev eesmärk määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punkti 11 tähenduses ja asendab seega kõnealuses punktis sätestatud kogu liitu hõlmava kasvuhoonegaaside heite 2030. aasta eesmärgi. Lisaks peaks komisjon 30. juuniks 2021 hindama, kuidas oleks vaja muuta asjakohaseid liidu õigusakte, millega rakendatakse 2030. aasta kliimaeesmärki, et saavutada selline heitkoguste netovähenemine.

(17)

Komisjon teatas Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises kavatsusest hinnata liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 2030. aastaks kõrgema eesmärgi seadmist ja teha selleks ettepanekud, et tagada selle eesmärgi kooskõla eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Komisjon rõhutas kõnealuses teatises seda, et kõik liidu poliitikavaldkonnad peaksid aitama kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ja kõik sektorid peaksid täitma oma osa. Kuna liidu eesmärk on saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, tuleb kliimameetmed muuta veel tõhusamaks ning eelkõige suurendada liidu 2030. aasta kliimaeesmärki nii, et heidet vähendataks võrreldes 1990. aasta tasemega 60 % . Seetõttu peaks komisjon 30. juuniks 2021 hindama, kuidas tuleks muuta liidu õigusakte, mille alusel hakatakse suuremat eesmärki täitma , ja muid asjakohaseid liidu õigusakte, millega aidatakse kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja ringmajandust edendada .

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17a)

Et liit ja kõik liikmesriigid püsiksid kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise kursil ning et tagada prognoositavus ja kõigi majanduses osalejate, sealhulgas ettevõtjate, töötajate ja ametiühingute, investorite ja tarbijate kindlustunne, peaks komisjon uurima liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi seadmise võimalusi ning esitama vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17b)

Komisjon peaks 30. juuniks 2021 läbi vaatama kogu poliitika ja vahendid, mis on vajalikud liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks, ning tegema vajaduse korral ettepaneku neid muuta. Sellega seoses on liidu suurendatud eesmärkide puhul nõutav, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem täidaks oma eesmärki. Seetõttu peaks komisjon kiiresti läbi vaatama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (1a) ja tugevdama selle alusel innovatsioonifondi, et luua täiendavaid rahalisi stiimuleid uue tehnoloogia kasutuselevõtmiseks, suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning toetada puhast tehnoloogiat, tagades samas, et innovatsioonifondi tugevdamine aitab kaasa õiglase ülemineku protsessile.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17c)

Et rõhutada kliimapoliitika tähtsust ja kaalukust ning anda poliitikas osalejatele õigusloomeprotsessis vajalikku teavet, peaks komisjon hindama kõiki tulevasi õigusakte uuest vaatepunktist, võttes arvesse kliimat ja inimtegevuse tagajärgi kliimale, ning kindlaks määrama iga kavandatava õigusakti mõju kliimale ja keskkonnale, tehes seda samal tasemel, nagu ta hindab õiguslikku alust, subsidiaarsust ja proportsionaalsust.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17d)

Edasi peaks komisjon tagama, et tööstusel on piisavalt võimalusi, et läbi teha tähelepanuväärne üleminek kliimaneutraalsusele ning täita väga nõudlikud 2030. ja 2040. aasta eesmärgid, kasutades põhjalikku reguleerivat raamistikku ja rahalisi vahendeid, mis on lahendamist vajavate ülesannetega kooskõlas. Seda reguleerivat ja finantsraamistikku tuleks korrapäraselt hinnata ja vajaduse korral kohandada, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, tööstusettevõtete sulgemist, töökohtade kadu ja ebaõiglast rahvusvahelist konkurentsi.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17e)

Komisjon peaks hindama tööhõivevajadusi, sealhulgas haridus- ja koolitusnõudeid, majanduse arengut ning ausa ja õiglase ülemineku tagamist.

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17f)

Et liit saavutaks hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi ning täidaks 2030. ja 2040. aasta kliimaga seotud vahe-eesmärgid, peaksid liidu institutsioonid ja kõik liikmesriigid võimalikult vara ja hiljemalt 2025. aastaks järk-järgult kaotama kõik otsesed ja kaudsed fossiilkütuste toetused. Nende toetuste järkjärguline kaotamine ei tohiks mõjutada jõupingutusi energiaostuvõimetuse vastu võitlemisel ning selles tuleks arvesse võtta maagaasi ajutist rolli üleminekul CO2-neutraalsele majandusele.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)

Selleks et liit ja liikmesriigid püsiksid kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisel ja kliimamuutustega kohanemisel järje peal, peaks komisjon edasiminekut korrapäraselt hindama. Kui liikmesriikide ühised edusammud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks ei ole piisavad või kui liidu meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas või need ei ole kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning haavatavuse vähendamiseks piisavad, peaks komisjon võtma kooskõlas aluslepingutega vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon korrapäraselt hindama asjakohaseid liikmesriikide meetmeid ja andma soovitusi, kui ta leiab, et liikmesriigi meetmed ei ole kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas või kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamiseks piisavad.

(18)

Selleks et liit ja kõik liikmesriigid püsiksid liidu kliimaeesmärkide täitmisel ja kliimamuutustega kohanemisel järje peal, peaks komisjon edasiminekut korrapäraselt hindama. Kui iga liikmesriigi edusammud ja liikmesriikide ühised edusammud kliimaeesmärkide saavutamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks ei ole piisavad või kui mõned liidu meetmed ei ole liidu kliimaeesmärkidega kooskõlas või need ei ole kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning haavatavuse vähendamiseks piisavad, peaks komisjon võtma kooskõlas aluslepingutega vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon korrapäraselt hindama asjakohaseid liikmesriikide meetmeid ja andma soovitusi, kui ta leiab, et liikmesriigi meetmed ei ole liidu kliimaeesmärkidega kooskõlas või kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamiseks ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamiseks piisavad. Komisjon peaks hindamise ja selle tulemused hindamise vastuvõtmise ajal avalikustama.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18a)

Kliimaneutraalsuse saavutamine on võimalik ainult siis, kui kõik liikmesriigid koormust jagavad ja kohustuvad täielikult kliimaneutraalsusele üle minema. Igal liikmesriigil on kohustus täita vahe- ja lõppeesmärgid ning kui komisjon leiab, et neid kohustusi ei ole täidetud, peaks tal olema õigus võtta liikmesriikide suhtes meetmeid. Meetmed peaksid olema proportsionaalsed, asjakohased ja aluslepingutega kooskõlas.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18b)

Et toetada liidu kliimameetmeid ja pingutusi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks, on kindlasti vaja teaduslikke eriteadmisi ja parimaid kättesaadavaid ajakohastatud tõendeid koos faktilise ja läbipaistva teabega kliimamuutuste kohta. Liikmesriikides, kus on loodud riiklikud sõltumatud kliimanõuandeorganid, on neil oluline roll üldsuse teavitamisel ja kliimamuutusi käsitlevas poliitilises arutelus. Seepärast soovitatakse liikmesriikidel, kus selliseid kliimanõuandeorganeid veel ei ole, moodustada need teadlastest, kes on valitud kliimamuutuste valdkonna eriteadmiste ja muude käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks asjakohaste teadmiste põhjal. Komisjon peaks koostöös nende riiklike kliimanõuandeorganitega looma kliimamuutustega tegeleva sõltumatu teadusnõuandekogu, Euroopa kliimamuutuste nõukogu (ECCC), mis peaks täiendama Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ning liidu olemasolevate teadusasutuste ja -ametite tööd. Selle ülesannete kindlaksmääramisel tuleks vältida kattumist valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) ülesannetega rahvusvahelisel tasandil. Euroopa kliimamuutuste nõukogu peaks koosnema teaduskomiteest, kuhu kuuluvad valitud vanemeksperdid, ja seda peaks toetama haldusnõukogu, mis tuleb kokku kaks korda aastas. Euroopa kliimamuutuste nõukogu eesmärk on esitada liidu institutsioonidele igal aastal hinnangud selle kohta, kas liidu meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on kooskõlas liidu kliimaeesmärkide ja rahvusvaheliste kliimakohustustega. Euroopa kliimamuutuste nõukogu peaks hindama ka meetmeid ja teguviise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja süsiniku sidumise potentsiaali kindlakstegemiseks.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)

Komisjon peaks tagama usaldusväärse ja objektiivse hindamise, mis põhineks kõige ajakohasematel teaduslikel, tehnilistel ja sotsiaal-majanduslikel andmetel ning milles oleks arvesse võetud paljusid sõltumatuid eksperdiarvamusi, ning tuginema oma hinnangus asjakohasele teabele, sealhulgas liikmesriikide esitatud teabele ja aruannetele, Euroopa Keskkonnaameti aruannetele ja parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele, kaasa arvatud IPCC aruannetele . Võttes arvesse, et komisjon on kohustunud uurima võimalusi, kuidas avalik sektor saab kasutada ELi taksonoomiat Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis, peaks see hõlmama teavet nii liidu kui ka liikmesriikide keskkonnasäästlike investeeringute kohta kooskõlas määrusega (EL) 2020/… [taksonoomiamäärus], kui selline teave muutub kättesaadavaks. Komisjon peaks kasutama Euroopa statistikat ja andmeid, kui need on olemas, ning hankima eksperdihinnanguid. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt oma iga-aastasele tööprogrammile asjakohaselt abistama.

(19)

Komisjon peaks tagama usaldusväärse ja objektiivse hindamise, mis põhineks kõige ajakohasematel teaduslikel, tehnilistel ja sotsiaal-majanduslikel andmetel ning milles oleks arvesse võetud paljusid sõltumatuid eksperdiarvamusi, ning tuginema oma hinnangus asjakohasele teabele, sealhulgas liikmesriikide esitatud teabele ja aruannetele, Euroopa Keskkonnaameti aruannetele ja parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele, kaasa arvatud IPCC , ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), IPBESi ja Euroopa kliimamuutuste nõukogu ning võimaluse korral liikmesriikide riiklike sõltumatute kliimanõuandeorganite aruanded . Võttes arvesse, et komisjon on kohustunud uurima võimalusi, kuidas avalik sektor saab kasutada ELi taksonoomiat Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis, peaks see hõlmama teavet nii liidu kui ka liikmesriikide keskkonnasäästlike investeeringute kohta kooskõlas määrusega (EL) 2020/… [taksonoomiamäärus], kui selline teave muutub kättesaadavaks. Komisjon peaks kasutama Euroopa statistikat ja andmeid, kui need on olemas, ning hankima eksperdihinnanguid. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt oma iga-aastasele tööprogrammile asjakohaselt abistama.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)

Kuna kodanikel ja kogukondadel on kliimaneutraalsusele ülemineku edendamisel suur roll, tuleks soodustada üldsuse ja ühiskonna aktiivset osalemist kliimameetmetes. Komisjon peaks seetõttu tegema koostööd kõigi ühiskonna osadega, et neil oleks võimalik astuda samme kliimaneutraalse ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ühiskonna arendamiseks, ning võtma selleks muu hulgas kasutusele Euroopa kliimapakti.

(20)

Kuna kodanikel , kogukondadel ja piirkondadel on kliimaneutraalsusele ülemineku edendamisel suur roll, tuleks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil nii ergutada kui ka soodustada üldsuse ja ühiskonna aktiivset osalemist kliimameetmetes. Komisjon peaks seetõttu tegema täiesti läbipaistval viisil koostööd kõigi ühiskonna osadega, et neil oleks võimalik astuda samme sotsiaalselt õiglase, sooliselt tasakaalustatud, kliimaneutraalse ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ühiskonna arendamiseks, ning võtma selleks muu hulgas kasutusele Euroopa kliimapakti.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)

Selleks et tagada kõigi majandustegevuses osalejate, sealhulgas ettevõtjate, töötajate, investorite ja tarbijate jaoks prognoositavus ja kindlustunne, tagada, et üleminek kliimaneutraalsusele on pöördumatu, tagada heite järkjärguline vähendamine aja jooksul ning aidata hinnata meetmete ja edusammude kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et kehtestada trajektoor liidus 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullheiteni jõudmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes37 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(21)

Selleks et tagada kõigi majandustegevuses osalejate, sealhulgas ettevõtjate, VKEde , töötajate ja ametiühingute , investorite ja tarbijate jaoks prognoositavus ja kindlustunne, tagada, et üleminek kliimaneutraalsusele on pöördumatu, tagada heite järkjärguline vähendamine aja jooksul ning aidata hinnata meetmete ja edusammude kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga, peaks komisjon hindama võimalusi kehtestada trajektoor liidus hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullheiteni jõudmiseks ja esitama vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud ettepanekud .

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)

Vastavalt komisjoni võetud kohustusele järgida parema õigusloome põhimõtteid, tuleks püüda tagada kasvuhoonegaaside heite vähendamisega seoses liidu õigusaktide kooskõla. Süsteem, mille alusel hinnatakse kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmiseks tehtud edusamme ja võetud meetmete kooskõla selle eesmärgiga, peaks tuginema määrusega (EL) 2018/1999 kehtestatud juhtimisraamistikule ja olema sellega kooskõlas. Eelkõige tuleks korrapärase aruandluse süsteem ning aruandlusele järgneva komisjonipoolse hindamise ja meetmete võtmise etapid viia vastavusse liikmesriikidele määrusega (EL) 2018/1999 kehtestatud teabe ja aruannete esitamise nõuetega. Seepärast tuleks määrust (EL) 2018/1999 muuta, et lisada asjakohastesse sätetesse kliimaneutraalsuse eesmärk.

(22)

Vastavalt komisjoni võetud kohustusele järgida parema õigusloome põhimõtteid, tuleks püüda tagada kasvuhoonegaaside heite vähendamisega seoses liidu õigusaktide kooskõla. Süsteem, mille alusel hinnatakse liidu kliimaeesmärkide täitmiseks tehtud edusamme ja võetud meetmete kooskõla selle eesmärgiga, peaks tuginema määrusega (EL) 2018/1999 kehtestatud juhtimisraamistikule ja olema sellega kooskõlas. Eelkõige tuleks korrapärase aruandluse süsteem ning aruandlusele järgneva komisjonipoolse hindamise ja meetmete võtmise etapid viia vastavusse liikmesriikidele määrusega (EL) 2018/1999 kehtestatud teabe ja aruannete esitamise nõuetega. Seepärast tuleks määrust (EL) 2018/1999 muuta, et lisada asjakohastesse sätetesse kliimaneutraalsuse eesmärk.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)

Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülene probleem ning liikmesriikide poliitika täiendamiseks ja tugevdamiseks on vaja liidu tasandil kooskõlastatud meetmeid. Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt jõuda liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(23)

Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülene probleem ning liikmesriikide poliitika täiendamiseks ja tugevdamiseks on vaja liidu tasandil kooskõlastatud meetmeid. Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt jõuda liidus ja kõigis liikmesriikides hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23a)

Praegu langeb liidu arvele 10 % üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest. Kliimaneutraalsuse eesmärk piirdub liidu tootmisest tuleneva heitega. Ühtne kliimapoliitika hõlmab ka tarbimisest ning energia ja ressursside impordist tulenevate heitkoguste kontrollimist.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23b)

Liidu tarbimise ökoloogiline jalajälg on oluline vahend, mida tuleb arendada, et suurendada liidu kliimaeesmärkide üldist järjepidevust.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23c)

Täielikult tõhus liidu kliimapoliitika peaks käsitlema kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja välja töötama sobivad vahendid, näiteks süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi, et sellega toime tulla ja kaitsta meie standardeid ja meie tööstuse eestvedajaid.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23d)

Kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodete ja toiduainete import on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Sellest suundumusest tulenevalt tuleks hinnata, milliste kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes tuleb kohaldada nõudeid, mis on võrreldavad Euroopa põllumajandustootjatele kohaldatavate nõuetega ja mis tulenevad kliimamuutuste mõju vähendamist käsitleva ELi poliitika eesmärkidest. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2021 selle kohta aruande ja teatise.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23e)

Komisjon rõhutas oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ vajadust kiirendada üleminekut säästvale ja arukale liikuvusele, kuna see on kliimaneutraalsuse saavutamiseks esmatähtis. Et tagada üleminek säästvale ja arukale liikuvusele, on komisjon teatanud, et võtab 2020. aastal vastu tervikliku säästva ja aruka liikuvuse strateegia koos ulatuslike meetmetega, mille eesmärk on märkimisväärselt vähendada kõigi transpordiliikide CO2 ja saasteainete heidet, sealhulgas edendades keskkonnasõbralike sõidukite ja alternatiivsete auto-, laeva- ja lennukikütuste kasutuselevõttu, suurendades säästvamate transpordiliikide, näiteks raudtee- ja siseveeteede osakaalu ning tõhustades kogu transpordisüsteemi, stimuleerides säästvamaid tarbijavalikuid ja vähese heitega tavasid ning investeerides vähese heitega ja heitevabadesse lahendustesse, sealhulgas taristusse.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23f)

Transporditaristul võiks olla põhiroll säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku kiirendamisel, toetades üleminekut säästvamatele transpordiliikidele, eelkõige kaubaveo puhul. Samas võivad kliimamuutused, nagu veetaseme tõus, äärmuslikud ilmastikutingimused, põud ja temperatuuritõus põhjustada taristu kahjustusi, talitlushäireid ja survet tarneahela läbilaskevõimele ja tõhususele ning seega avaldada Euroopa liikuvusele negatiivset mõju. Seepärast on väga tähtis ehitada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrk välja 2030. aastaks ja TEN-T lisavõrk 2040. aastaks, võttes samas arvesse liidu õiguses sätestatud kohustusi seoses projektidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitega projektide kogu olelusringi jooksul. Lisaks peaks komisjon kaaluma ettepaneku esitamist õigusraamistiku kohta, mis parandaks transporditaristuga seotud riskide juhtimist, taristu vastupidavust ja kliimamuutustega kohanemist.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23 g)

Liidu seadusandliku tegevuse keskmes peaks olema Euroopa raudteevõrgustiku ühenduvus, eelkõige rahvusvahelised ühendused, et muuta rongiga reisimine keskmise pikkusega ja pikamaareiside puhul atraktiivsemaks ning suurendada raudteede ja siseveeteede kaubaveo läbilaskevõimet.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23h)

Arukale, säästvale ja ohutule liikuvusele ülemineku toetamisel liidus on oluline tagada piisavad investeeringud heitevaba liikuvuse jaoks sobiva taristu, sealhulgas ühendveoplatvormide arendamisse ning Euroopa ühendamise rahastu rolli tugevdamisse.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23i)

Kooskõlas liidu jõupingutustega minna maanteetranspordilt üle raudteetranspordile, et anda juhtroll kõige CO2-tõhusamale transpordiliigile, võttes arvesse eesseisvat Euroopa raudteeaastat 2021, tuleks seadusandlikult erilist tähelepanu pöörata tõelise ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisele, kõrvaldades 2024. aastaks kogu halduskoormuse ja liikmesriikide protektsionistlikud seadused.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23j)

Et saavutada 2050. aastaks Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk, peaks komisjon tugevdama ka konkreetseid õigusakte, mis käsitlevad sõiduautode, kaubikute ja veoautode CO2-heite norme, ette nägema erimeetmed maanteetranspordi elektrifitseerimise ettevalmistamiseks ning tegema algatusi säästvate alternatiivkütuste tootmise ja kasutuselevõtu hoogustamiseks.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 k (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23k)

Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis Hispaanias Madridis toimunud 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta märgiti, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) praegused ülemaailmsed eesmärgid ja kavandatud meetmed ei oleks isegi täieliku rakendamise korral heitkoguste vajalikuks vähendamiseks piisavad ning et Euroopa ja maailma tasandil tuleb võtta olulisi lisameetmeid, mis on kooskõlas kogu majandust hõlmava eesmärgiga saavutada kasvuhoonegaaside nullheide1a.

Muudatusettepanek 158

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 l (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23l)

Komisjon peaks suurendama jõupingutusi hästi toimiva energia siseturu saavutamiseks, sest see on energiasüsteemi ümberkujundamise oluline komponent ja aitab muuta selle rahaliselt elujõuliseks. Arukate ning digitaalsete elektri- ja gaasivõrkude arendamine peab seetõttu olema mitmeaastases finantsraamistikus esmatähtis. Ka COVID-19-st tingitud taasteprogrammidega tuleks toetada riikidevaheliste energiavõrkude arendamist. Riikidevaheliste võrkude arendamise toetamiseks on vaja mõjusaid ja kiireid otsustusprotseduure, eriti tulevikku suunatud ja vesinikuga ühilduva gaasitaristu puhul.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 1	Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala	Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik kasvuhoonegaaside heite pöördumatuks ja järkjärguliseks vähendamiseks ning nende looduslikes või muudes neeldajates sidumise suurendamiseks liidus.	Käesoleva määrusega kehtestatakse kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega raamistik kasvuhoonegaaside heite pöördumatuks, prognoositavaks ja kiireks vähendamiseks ning nende looduslikes või muudes neeldajates sidumise suurendamiseks liidus.
Käesolevas määruses sätestatakse Pariisi kokkuleppe artikli 2 kohase pikaajalise temperatuurieesmärgi täitmiseks siduv eesmärk saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning esitatakse raamistik Pariisi kokkuleppe artikli 7 kohase ülemaailmse kliimamuutuste mõjuga kohanemise eesmärgi täitmisel edu saavutamiseks. Samuti sätestatakse selles kogu liitu hõlmav siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet.	Käesolevas määruses sätestatakse Pariisi kokkuleppe artikli 2 kohase pikaajalise temperatuurieesmärgi täitmiseks siduv eesmärk saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning esitatakse raamistik Pariisi kokkuleppe artikli 7 kohase ülemaailmse kliimamuutuste mõjuga kohanemise eesmärgi täitmisel edu saavutamiseks.
Käesolevat määrust kohaldatakse määruse (EL) 2018/1999 V lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja nende looduslikes või muudes neeldajates sidumise suhtes.	Käesolevat määrust kohaldatakse määruse (EL) 2018/1999 V lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja nende looduslikes või muudes neeldajates sidumise suhtes.

Muudatusettepanekud 75 ja 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 2	Artikkel 2
Kliimaneutraalsuse eesmärk	Kliimaneutraalsuse eesmärk
1. Liidu õigusega reguleeritud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine kogu liidus tasakaalustatakse hiljemalt 2050. aastaks ning seega vähendatakse selleks ajaks netoheide nullini .	1. Liidu õigusega reguleeritud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide allikate kaupa ja sidumine neeldajate kaupa kogu liidus tasakaalustatakse liidus hiljemalt 2050. aastaks, seega saavutades selleks ajaks kasvuhoonegaaside netonullheite. Iga liikmesriik saavutab kasvuhoonegaaside netonullheite hiljemalt 2050. aastaks.
2. Asjakohased liidu institutsioonid võtavad liidu ja liikmesriigid riigi tasandil vajalikud meetmed , et võimaldada lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi ühist täitmist, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide vahel õigluse ja solidaarsuse edendamise olulisust.	2. Asjakohased liidu institutsioonid võtavad parimate ajakohaste teadusandmete alusel vajalikud meetmed ning pakuvad liidu ja riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toetust , et võimaldada lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine liidus ja kõigis liikmesriikides, võttes arvesse liikmesriikide vahel õigluse ja solidaarsuse edendamise ning õiglase ülemineku olulisust , sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, liidu haavatavate kodanike kaitset ning mere ja maismaa bioloogilise mitmekesisuse, ökosüsteemide ja CO2 sidujate majandamise, taastamise, kaitse ja edendamise tähtsust .
	2a. Alates 1. jaanuarist 2051 ületab kasvuhoonegaaside sidumine liidu ja kõigi liikmesriikide inimtekkelist heidet.
	2b. Hiljemalt 31. maiks 2023 uurib komisjon pärast üksikasjalikku mõjuhinnangut ja võttes arvesse artikli 3 lõikes 2a osutatud kasvuhoonegaaside eelarvet, võimalusi seada liidule 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk 1990. aastaga võrreldes, ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud ettepanekud.
	2040. aasta kliimaeesmärgi määramise võimalusi uurides konsulteerib komisjon Euroopa kliimamuutuste nõukoguga ja võtab arvesse artikli 3 lõikes 3 sätestatud kriteeriume.
	2c. Hiljemalt 12 kuud pärast 2040. aasta kliimaeesmärgi vastuvõtmist hindab komisjon, kuidas tuleks muuta kõiki selle eesmärgi saavutamisega seotud liidu õigusakte, ning kaalub kooskõlas aluslepingutega vajalike meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist.
	2d. Komisjon koostab 2020. aasta detsembriks kava, milles sätestatakse üksikasjalikult liidu tasandil võetavad meetmed, et tagada asjakohaste vahendite kasutuselevõtt liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Kavas vaadatakse läbi praegused hüvitusmehhanismid madalama sissetulekuga liikmesriikide jaoks, võttes arvesse kaugeleulatuvate kliimaeesmärkidega seotud koormust, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist pärit rahastust ning InvestEU programmidest ja õiglase ülemineku fondist antavat toetust.

Muudatusettepanekud 100, 148 ja 150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 2a	Artikkel 2a
2030. aasta kliimaeesmärk 1. Artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on liidu siduv 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega .	2030. aasta kliimaeesmärk 1. Liidu 2030. aasta kliimaeesmärk on vähendada heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 60 % .
2. Komisjon vaatab 30. juuniks 2021 läbi asjakohased liidu õigusaktid , et oleks võimalik saavutada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärk ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk , ning kaalub kooskõlas aluslepingutega vajalike meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist .	2. Komisjon hindab 30. juuniks 2021 , kuidas tuleks muuta kõiki liidu õigusakte, mis on seotud liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi täitmisega, ning muid asjakohaseid liidu õigusakte, mis edendavad ringmajandust ja aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet , et saavutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud heitkoguste vähendamise eesmärk ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk ning võtta vajalikud meetmed, sealhulgas võtta kooskõlas aluslepingutega vastu seadusandlikud ettepanekud . Komisjon hindab eelkõige võimalusi viia kõigi transpordisektorite, sealhulgas lennunduse ja meretranspordi heitkogused kooskõlla 2030. aasta kliimaeesmärgi ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga, et viia need heitkogused hiljemalt 2050. aastaks nulli, ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud ettepanekud. Komisjon võtab kasutusele piisavad vahendid kõigiks investeeringuteks, mis on vajalikud käesolevas lõikes osutatud eesmärkide saavutamiseks.
	2a. Komisjon tugineb lõikes 2 osutatud ettepanekuid tehes põhjalikule mõjuhinnangule, mis hõlmab keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset mõju, kajastab COVID-19 järgset majandusolukorda ning pöörab erilist tähelepanu sektorite heite vähendamise ja selle kõrvaldamise võimalustele ning Brexiti mõjule liidu heitkogustele. Komisjon hindab lõikes 1 sätestatud liidu 2030. aasta eesmärki rakendavate liidu õigusaktide muutmise kumulatiivset mõju eri tööstussektoritele.
	2b. Kui komisjon teeb lõikes 2 osutatud ettepanekuid 2030. aasta kliima- ja energiaalaste õigusaktide läbivaatamiseks, tagab ta kulutõhusa ja õiglase tasakaalu heitkogustega kauplemise süsteemi ja jõupingutuste jagamise vahel, samuti riiklike eesmärkide vahel jõupingutuste jagamise sektoris, ega lisa mingil juhul iga liikmesriigi jaoks lihtsalt täiendavat jõupingutust, mis vastab 15 % suuremale ambitsioonikusele. Komisjon hindab, millist mõju avaldaks rohkemate Euroopa meetmete kehtestamine, mis võiksid täiendada olemasolevaid meetmeid, näiteks turupõhised meetmed, mis hõlmavad tugevat solidaarsusmehhanismi.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2b

Liikmesriikide kliimaalased nõuandeorganid ja Euroopa Kliimamuutuste Nõukogu

1. Kõik liikmesriigid teatavad 30. juuniks 2021 komisjonile oma sõltumatu riikliku kliimaalase nõuandeorgani, kes vastutab muu hulgas riikliku kliimapoliitika kohta teadusealaste eksperdinõuannete andmise eest. Kui sellist organit ei ole, ergutatakse liikmesriike sellist organit looma.

Selleks et toetada sõltumatu riikliku kliimaalase nõuandeorgani teaduslikku sõltumatust ja autonoomiat, ergutatakse liikmesriike võtma asjakohaseid meetmeid, mis võimaldavad nimetatud organil tegutseda täiesti läbipaistval viisil ja teha oma leiud üldsusele kättesaadavaks, ning teatama nendest meetmetest komisjonile.

2. Komisjon moodustab 30. juuniks 2022 koostöös kõnealuste riiklike kliimaalaste nõuandeorganitega Euroopa Kliimamuutuste Nõukogu (ECCC), mis on alaline, sõltumatu ja interdistsiplinaarne kliimamuutusi käsitlev teaduslik nõuanderühm, mis juhindub IPCC uusimatest teaduslikest andmetest. ECCC täiendab Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ning liidu olemasolevate teadusasutuste ja ametite tööd. Töö võimaliku dubleerimise vältimiseks tegutseb EEA ECCC sekretariaadina, säilitades samas ECCC eelarvelise ja haldusliku sõltumatuse.

3. ECCC liikmed määratakse ametisse viie aasta pikkuseks ametiajaks, mida on võimalik ühe korra pikendada. ECCC koosneb maksimaalselt 15 vanemeksperdist koosnevast teaduskomiteest, mis tagab kõik lõikes 4 loetletud tegevuste jaoks vajalikud eriteadmised. Teaduskomitee vastutab sõltumatult ECCC teaduslike nõuannete koostamise eest.

4. Teaduskomitee tegevus hõlmab järgmist:

a)	olemasolevate ja kavandatavate liidu trajektooride, kasvuhoonegaaside eelarve ja kliimaeesmärkide kooskõla hindamine liidu ja rahvusvaheliste kliimakohustustega;

b)	liidu kasvuhoonegaaside eelarvesse jäämise ning olemasolevate ja kavandatud meetmete raames kliimaneutraalsuse saavutamise tõenäosuse hindamine;

c)	kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevate liidu meetmete kooskõla hindamine artiklis 2 sätestatud eesmärkidega;

d)	kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja süsiniku sidumise potentsiaali suurendamiseks vajalike meetmete ja võimaluste väljaselgitamine ning

e)	tegevusetuse või ebapiisava tegevuse tagajärgede kindlakstegemine.

5. Lõikes 4 osutatud tegevuste elluviimisel tagab ECCC nõuetekohase konsulteerimise sõltumatute riiklike kliimaalaste nõuandeorganitega.

6. Teaduskomitee tööd toetab haldusnõukogu. Haldusnõukogusse kuulub üks liige igast lõike 1 kohaselt komisjonile teatatud sõltumatust riiklikust kliimaalasest nõuandeorganist, kaks komisjoni valitud esindajat, kaks Euroopa Parlamendi valitud esindajat ja sekretariaadi esimees, kelle nimetab ametisse Euroopa Keskkonnaamet.

Haldusnõukogu tuleb kokku kaks korda aastas ja vastutab ECCC tegevuse korraldamise ja järelevalve eest. Euroopa Parlament ja nõukogu nimetavad haldusnõukogu ametisse ühisel kokkuleppel komisjoni ettepaneku alusel. Haldusnõukogu esimees valitakse selle liikmete hulgast.

Haldusnõukogu ülesanded on järgmised:

a)	võtta teaduskomitee ettepanekul vastu iga-aastane tööprogramm ja tagada selle kooskõla ECCC volitustega;

b)	nimetada ametisse teaduskomitee liikmed, tagades, et teaduskomitee koosseis kindlustab tööprogrammis sisalduvateks tegevusteks vajalikud eriteadmised;

c)	kiita heaks ECCC eelarve ning

d)	kooskõlastada tegevust riiklike kliimaalaste nõuandeorganitega.

7. Teaduskomitee liikmed nimetab individuaalselt ametisse haldusnõukogu. Teaduskomitee esimees valitakse selle liikmete hulgast. Teaduskomitee võtab kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma töökorra, mis tagab komitee täieliku teadusliku sõltumatuse ja autonoomia.

Teaduskomitee liikmekandidaadid selgitatakse välja avatud hindamismenetluse teel. Teaduskomiteesse kandideerijate töökogemust, mis vastab konkursikutses sätestatud tingimustele, hinnatakse võrdlevalt järgmiste valikukriteeriumide alusel:

a)	teaduse tipptase;

b)	teadusliku hindamise ja/või teadusliku nõustamise kogemus oma pädevusvaldkonnas;

c)	laialdased eksperditeadmised kliima- ja keskkonnateaduste valdkonnas või muudes liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks asjakohastes teadusvaldkondades;

d)	teadustöö eelretsenseerimise kogemus;

e)	töökogemus interdistsiplinaarses keskkonnas rahvusvahelises kontekstis.

Teaduskomitee koosseisus tagatakse sooline tasakaal, teadusharude ja valdkondliku pädevuse tasakaal ning piirkondlik jaotus.

8. ECCC esitab igal aastal komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järelduste kohta, mida ta vastavalt lõikele 4 on teinud. Vajaduse korral annab ECCC komisjonile soovitusi, et tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamine. ECCC tagab, et ta tegutseb täiesti läbipaistvalt ja tema aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks. Komisjon vaatab aruanded ja soovitused läbi ning esitab ECCC-le hiljemalt kolm kuud pärast nende kättesaamist ametliku vastuse. Kõnealustele aruannetele ja soovitustele antud vastused tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanekud 77, 123 ja 145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoor

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse liidu tasandil artikli 2 lõike 1 kohase kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise trajektoor aastani 2050. Komisjon vaatab trajektoori läbi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast igat Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet .

1. Hiljemalt 31. maiks 2023 hindab komisjon võimalusi kehtestada liidu tasandil soovitusliku trajektoori , et saavutada artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärk, alustades artikli 2a lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta kliimaeesmärgist ja võttes arvesse artikli 2 lõikes 2b osutatud kliimaga seotud 2040. aasta siduvat vahe-eesmärki, ning esitab vajaduse korral sellekohase seadusandliku ettepaneku .

1a. Kui lõikes 1 osutatud trajektoor on kindlaks määratud, vaatab komisjon trajektoori läbi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast igat Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet, alustades ülemaailmse kokkuvõtte tegemisest 2028. aastal. Komisjon esitab trajektoori kohandamiseks seadusandliku ettepaneku, kui ta peab seda kohandust läbivaatamise tulemusena asjakohaseks.

2. Trajektoor algab artikli 2a lõikes 1 osutatud liidu 2030 . aasta kliimaeesmärgist .

2. Komisjon võtab kooskõlas lõikega 1 trajektoori kehtestamiseks seadusandlike ettepanekute esitamisel arvesse liidu kasvuhoonegaaside eelarvet, milles on sätestatud kasvuhoonegaaside allesjäänud heitkogused kokku CO 2 ekvivalendina, st kogused, mida oleks võimalik kuni 2050 . aastani õhku paisata, ilma et see ohustaks liidu Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi .

2a. Komisjon sätestab liidu kasvuhoonegaaside eelarve aruandes ning esitab selle aruande 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon teeb kõnealuse aruande ja selle aluseks oleva metoodika üldsusele kättesaadavaks.

3. Lõike 1 kohaselt trajektoori kehtestamisel võtab komisjon arvesse järgmist :

3. Lõigete 1 ja 1a kohaselt trajektoori kehtestamiseks või kohandamiseks seadusandlike ettepanekute esitamisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume :

-a)	parimad kättesaadavad ja kõige värskemad teaduslikud tõendid, sealhulgas IPCC, IPBESi, ECCC ja võimaluse korral liikmesriikide sõltumatute kliimaalaste nõuandeorganite viimased aruanded;

-aa)	tegevusetuse või ebapiisava tegevuse sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnakulud;

-ab)	vajadus tagada kõigi jaoks aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek;

a)	kulutasuvus ja majanduslik tasuvus;

b)	liidu majanduse konkurentsivõime;

b)	liidu majanduse , eelkõige VKEde ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest kõige enam ohustatud sektorite konkurentsivõime;

ba)	lõpptoodete ja liidus tarbimise CO2 jalajälg;

c)	parimad võimalikud tehnilised lahendused ;

c)	parimad kättesaadavad, kulutõhusad, ohutud ja laiendatavad tehnoloogiad, mille puhul järgitakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ja välditakse võimalikku tehnoloogilist kinnistumist ;

d)	energiatõhusus, energia taskukohasus ja varustuskindlus;

d)	energiatõhusus ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte , energia taskukohasus , energiaostuvõimetuse vähendamine ja varustuskindlus;

da)	vajadus loobuda järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest ja tagada nende asendamine säästvalt toodetud taastuvenergia, materjalide ja toodetega;

e)	õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel;

e)	õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja piirkondades ning nende vahel;

f)	vajadus tagada keskkonnatõhusus ja edasiminek aja jooksul;

f)	vajadus tagada keskkonnatõhusus ja edasiminek aja jooksul;

fa)	vajadus tagada keskkonnasäästlikkus, sealhulgas vajadus tegeleda bioloogilise mitmekesisuse kriisiga, taastades samal ajal kahjustatud ökosüsteeme ja ennetades ökosüsteemide pöördumatut kahjustamist, et saavutada liidu bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid;

fb)	stabiilsete, pikaajaliste ja kliimatõhusate looduslike sidujate tagamine aja jooksul;

g)	investeerimisvajadused- ja võimalused;

g)	investeerimisvajadused ja innovatsioonivõimalused, mis on kooskõlas määrusega (EL) 2020/… [taksonoomiamäärus], võttes samal ajal arvesse varade kasutuskõlbmatuks muutumise riski.

h)	vajadus tagada aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek;

i)	rahvusvahelised arengusuunad ja jõupingutused, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärgi saavutamiseks;

j)	parimad kättesaadavad ja kõige värskemad teaduslikud tõendid, sealhulgas IPCC viimased aruanded.

3a . Hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon pärast asjaomase sektori kõigi asjaomaste sidusrühmadega peetud põhjalikku dialoogi sektoripõhise CO2-heite vähendamise tegevuskava, et saavutada hiljemalt 2050. aastaks asjaomase sektori kliimaneutraalsus.

Muudatusettepanekud 78 ja 146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 4	Artikkel 4
Kliimamuutustega kohanemine	Kliimamuutustega kohanemine
	-1a. Komisjon võtab 31. jaanuariks 2021 ja seejärel iga viie aasta järel vastu kliimamuutustega kohanemist käsitleva ajakohastatud ELi strateegia. Ajakohastatud ELi strateegia eesmärk on tagada kohanemispoliitika prioriseerimine, integreerimine ja järjepidev rakendamine kõigis liidu poliitikavaldkondades, rahvusvahelistes kohustustes, kaubanduslepingutes ja rahvusvahelistes partnerlustes.
1. Asjakohased liidu institutsioonid ning liikmesriigid tagavad pidevad edusammud Pariisi kokkuleppe artikli 7 kohaselt kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel.	1. Asjaomased liidu institutsioonid ning liikmesriigid püüavad saavutada kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias sätestatud riiklikke ja liidu kliimamuutustega kohanemise eesmärke ning tagavad pidevad edusammud kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel , sealhulgas nii mere- kui ka maismaaökosüsteemide puhul, kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 7, ning integreerivad kohanemise asjakohasesse sotsiaal-majanduslikesse ja keskkonnaga seotud poliitikavaldkondadesse ja meetmetesse. Nad keskenduvad eelkõige kõige haavatavamatele ja mõjutatud elanikkonnarühmadele ning majandussektoritele, teevad kodanikuühiskonnaga konsulteerides kindlaks sellega seotud puudused ja rakendavad parandusmeetmeid .
2. Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kohanemisstrateegiad ja -kavad, mis hõlmavad põhjalikke riskijuhtimise raamistikke, ning tuginevad selles usaldusväärsetele kliima ja haavatavuse lähtetasemetele ja edusammude hindamistele.	2. Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2021 ja seejärel iga viie aasta järel vastu ja viivad ellu riiklikul ja piirkondlikul tasandil kohanemisstrateegiad ja -kavad, mis hõlmavad põhjalikke kohalikke riskijuhtimise raamistikke, milles võetakse arvesse kohalikke vajadusi ja eripärasid ning mis tuginevad usaldusväärsetele kliima ja haavatavuse lähtetasemetele ja näitajatele ning edusammude hindamistele , juhindudes parimatest kättesaadavatest ja ajakohastatud teaduslikest tõenditest. Need strateegiad ja kavad hõlmavad meetmeid, mis on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise riiklike ja liidu eesmärkidega. Nendes strateegiates võetakse eelkõige arvesse haavatavaid ja mõjutatud rühmi, kogukondi ja ökosüsteeme ning need sisaldavad meetmeid mere- ja maismaaökosüsteemide haldamiseks, taastamiseks ja kaitsmiseks, et suurendada nende vastupanuvõimet. Liikmesriigid võtavad oma strateegiates arvesse põllumajandus- ja toidusüsteemide erilist haavatavust, toiduga kindlustatust ning edendavad looduspõhiseid lahendusi ja ökosüsteemipõhist kohanemist .
	2a. Komisjon palub liidu rahastamisvahenditest, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga toetatavatest projektidest toetuse saajatel teha kliimamuutustega kohanemise stressitest projektide puhul, mida peetakse kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavaks. Hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse stressitesti üksikasjalikud kriteeriumid, sealhulgas asjaomaste sektorite, projektide ja piirkondade loetelu, ning toetusesaajate käibekünnis, tagades samas, et ei teki ülemäärast halduskoormust. ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiale ja Euroopa Keskkonnaameti andmetele tuginedes annab komisjon toetusesaajatele suuniseid selle kohta, kuidas viia investeerimisprojekt vastavusse kliimamuutustega kohanemise nõuetega.

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Rahastamisvoogude kooskõla liikumisega kliimaneutraalse ja vastupanuvõimelise ühiskonna suunas
	1. Asjaomased liidu institutsioonid ja liikmesriigid tagavad kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktiga c pidevad edusammud avaliku ja erasektori rahastamisvoogude kooskõlla viimisel kliimaneutraalse ja vastupanuvõimelise ühiskonna suunas liikumisega, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärke.
	2. Komisjon esitab 1. juuniks 2021 ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel artiklis 5 osutatud hindamiste osana Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kuidas oleks vaja muuta kõiki asjakohaseid liidu õigusakte, sealhulgas liidu mitmeaastast finantsraamistikku ning kõiki liidu eelarve fondide ja vahenditega seotud erimäärusi, et lisada siduvad ja jõustatavad sätted, et tagada avaliku ja erasektori rahastamisvoogude kooskõla käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega. Vajaduse korral lisatakse hindamisele seadusandlikud ettepanekud.
	3. Komisjon avalikustab igal aastal, milline osa liidu kuludest vastab määruses (EL) 2020/… [taksonoomia määrus] sätestatud taksonoomiakategooriatele.
	4. Pidades silmas artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkide saavutamist, kaotavad liidu institutsioonid ja kõik liikmesriigid järk-järgult kõik fossiilkütuste otsesed ja kaudsed toetused ning kaasavad sellele vastavalt keskkonnasäästlikke investeeringuid. Nende toetuste järkjärguline kaotamine ei mõjuta jõupingutusi energiaostuvõimetuse vastu võitlemisel.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Liidu edusammude ja meetmete hindamine

1. Koos määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 lõikes 5 sätestatud hindamisega hindab komisjon 30. septembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel järgmist:

1. Koos määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 lõikes 5 sätestatud hindamisega hindab komisjon 30. septembriks 2023 ja seejärel iga kahe aasta järel järgmist:

a)	edusammud , mida kõik liikmesriigid on ühiselt teinud, et saavutada artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk , mis on väljendatud artikli 3 lõikes 1 osutatud trajektooril;

iga liikmesriigi eraldi tehtud edusammud ja edusammud , mida kõik liikmesriigid on ühiselt teinud, et saavutada artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärgid , mis on väljendatud artikli 3 lõikes 1 osutatud kehtestataval trajektooril; kui trajektoori ei ole, antakse hinnang artikli 3 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide ja 2030. aasta kliimaeesmärgi alusel;

b)	edusammud , mida kõik liikmesriigid on ühiselt teinud artiklis 4 osutatud kohanemiseks.

b)	iga liikmesriigi eraldi tehtud edusammud ja edusammud , mida kõik liikmesriigid on ühiselt teinud artiklis 4 osutatud kohanemiseks.

Komisjon esitab kõnealuse hindamise järeldused ning kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 35 vastaval kalendriaastal koostatud energialiidu olukorda käsitleva aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon esitab kõnealused hindamised ja nende järeldused ning kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 35 vastaval kalendriaastal koostatud energialiidu olukorda käsitleva aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb need üldsusele kättesaadavaks .

2. Komisjon vaatab 30. septembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel läbi järgmise:

2. Komisjon vaatab 30. septembriks 2023 ja seejärel iga kahe aasta järel läbi järgmise:

a)	liidu meetmete kooskõla artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga , mis on väljendatud artikli 3 lõikes 1 osutatud trajektooril;

liidu meetmete ja poliitika, sealhulgas valdkondlike õigusaktide, liidu välistegevuse ning liidu eelarve kooskõla artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega , mis on väljendatud artikli 3 lõikes 1 osutatud kehtestataval trajektooril; kui trajektoori ei ole, antakse hinnang artikli 3 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide ja 2030. aasta kliimaeesmärgi alusel;

b)	artiklis 4 osutatud kohanemisel tehtavate edusammude tagamiseks võetud liidu meetmete piisavus.

b)	artiklis 4 osutatud kohanemisel tehtavate edusammude tagamiseks võetud liidu meetmete ja poliitika, sealhulgas valdkondlike õigusaktide, liidu välistegevuse ning liidu eelarve piisavus.

3. Kui komisjon leiab lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamise põhjal, et liidu meetmed ei ole artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas või ei ole piisavad, et tagada edusammud artiklis 4 osutatud kohanemisel, või et kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmiseks või artiklis 4 osutatud kohanemiseks tehtud edusammud ei ole piisavad, võtab ta kooskõlas aluslepingutega vajalikud meetmed samal ajal, kui vaatab läbi trajektoori vastavalt artikli 3 lõikele 1.

3. Kui komisjon leiab lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamise põhjal, et liidu meetmed ja poliitika ei ole artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega kooskõlas või ei ole piisavad, et tagada edusammud artiklis 4 osutatud kohanemisel, või et artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkide täitmiseks või artiklis 4 osutatud kohanemiseks tehtud edusammud ei ole piisavad, võtab ta võimalikult kiiresti kooskõlas aluslepingutega vajalikud meetmed selle vastuolu kõrvaldamiseks või hiljemalt artikli 3 lõikes 1 a osutatud trajektoori läbivaatamise ajaks .

4. Komisjon hindab kõiki kavandatavaid meetmeid ja seadusandlikke ettepanekuid enne nende vastuvõtmist, lähtudes artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgist, mis on väljendatud artikli 3 lõikes 1 osutatud trajektooril , lisab tehtud analüüsi meetme või ettepaneku juurde kuuluvasse mõjuhinnangusse ning avalikustab hindamise tulemuse , kui meede või ettepanek vastu võetakse .

4. Komisjon hindab kõigi kavandatavate meetmete, sealhulgas mis tahes seadusandliku ja eelarveettepaneku kooskõla artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega ning viib kavandatava meetme enne vastuvõtmist nende eesmärkidega kooskõlla. See analüüs lisatakse meetme või ettepaneku juurde kuuluvasse mõjuhinnangusse. Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud trajektoor ja artikli 3 lõikes 2a osutatud kasvuhoonegaaside eelarve on kehtestatud, toetavad need hindamist. Komisjon teeb kõnealuse hinnangu ja selle tulemused üldsusele vahetult kättesaadavaks niipea , kui hindamine on lõpule viidud, ja igal juhul enne asjaomase meetme või ettepaneku vastuvõtmist .

4a. Komisjon kasutab lõikes 4 osutatud hindamist, et edendada parimate tavade vahetamist ja selgitada välja meetmed, mis aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Liikmesriikide meetmete hindamine

1. Komisjon hindab 30. septembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel järgmist:

1. Komisjon hindab 30. septembriks 2023 ja seejärel iga kahe aasta järel järgmist:

liikmesriikide nende meetmete kooskõla artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga , mis on väljendatud artikli 3 lõikes 1 osutatud trajektooril, mis on määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatud riiklike energia- ja kliimakavade või iga kahe aasta tagant esitatavate eduaruannete kohaselt kõnealuse eesmärgi saavutamiseks asjakohased;

liikmesriikide nende meetmete kooskõla artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkidega , mis on väljendatud artikli 3 lõike 1 kohaselt kehtestataval trajektooril, mis on määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatud riiklike energia- ja kliimakavade , riiklike pikaajaliste strateegiate või eduaruannete kohaselt kõnealuste eesmärkide saavutamiseks asjakohased; kui trajektoori ei ole, antakse hinnang artikli 3 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide ja 2030. aasta kliimaeesmärgi alusel;

b)	artiklis 4 osutatud kohanemisel tehtud edusammude tagamiseks liikmesriikide poolt võetud asjakohaste meetmete piisavus.

b)	artiklis 4 osutatud kohanemisel tehtud edusammude tagamiseks liikmesriikide poolt võetud asjakohaste meetmete piisavus ja tõhusus .

2. Kui komisjon leiab artikli 5 lõike 1 kohaselt hinnatud ühiseid edusamme nõuetekohaselt arvesse võttes, et liikmesriigi meetmed ei ole kooskõlas kõnealuse eesmärgiga , mis on väljendatud artikli 3 lõikes 1 osutatud trajektooril, või ei ole piisavad, et tagada edusammud artiklis 4 osutatud kohanemisel, võib ta anda asjaomasele liikmesriigile soovitusi. Komisjon teeb need soovitused üldsusele kättesaadavaks.

2. Kui komisjon leiab artikli 5 lõike 1 kohaselt hinnatud iga liikmesriigi tehtud edusamme ja ühiseid edusamme nõuetekohaselt arvesse võttes, et liikmesriigi meetmed ei ole kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega , mis on väljendatud artikli 3 lõikes 1 osutatud trajektooril, kui see on juba kehtestatud, või ei ole piisavad, et tagada edusammud artiklis 4 osutatud kohanemisel, annab ta asjaomasele liikmesriigile soovitusi. Komisjon teeb need soovitused üldsusele kättesaadavaks.

2b. Komisjon lisab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovitusele ettepanekud, et tagada artiklis 4 osutatud kohanemise edenemine. Need ettepanekud võivad vajaduse korral hõlmata võimalikku täiendavat tehnilist, innovatsiooni või oskusteabega seotud, rahalist või muud vajalikku toetust.

3. Kui kooskõlas lõikega 2 esitatakse soovitus, kehtivad järgmised põhimõtted:

a)	asjaomane liikmesriik võtab saadud soovitust nõuetekohaselt arvesse, toimides liikmesriikide ja liidu ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus;

a)	asjaomane liikmesriik teavitab kuue kuu jooksul alates soovituse kättesaamisest komisjoni meetmetest, mida ta kavatseb võtta, et saadud soovitust nõuetekohaselt arvesse võtta , toimides liikmesriikide ja liidu ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus ja lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt ;

asjaomane liikmesriik kirjeldab soovituse esitamise aastale järgneval aastal määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud esimeses eduaruandes, kuidas ta on soovitust nõuetekohaselt arvesse võtnud . Kui asjaomane liikmesriik otsustab soovitust või olulist osa sellest mitte järgida, põhjendab ta seda komisjonile ;

b)	asjaomane liikmesriik kirjeldab 18 kuu jooksul alates soovituse kättesaamisest, kuidas ta on soovitust nõuetekohaselt arvesse võtnud ja milliseid meetmeid ta on selle põhjal võtnud ; see teave lisatakse asjaomasel aastal vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17 esitatavasse eduaruandesse;

c)	soovitused peaksid täiendama Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

c)	soovitused peaksid täiendama Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

3a. Kolme kuu jooksul pärast lõike 3 punktis b osutatud eduaruande esitamist hindab komisjon, kas asjaomase liikmesriigi võetud meetmetega on soovituses tõstatatud küsimusi piisavalt käsitletud. Kõnealune hinnang ja selle tulemused avalikustatakse selle vastuvõtmise ajal.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Komisjoni hindamist käsitlevad üldsätted

1. Komisjon tugineb artiklites 5 ja 6 osutatud hindamisel peale artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud liikmesriikide meetmete vähemalt järgmisele:

a)	määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatud teave ja aruanded;

a)	määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatud teave ja aruanded;

b)	Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruanded;

b)	Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) aruanded;

c)	Euroopa statistika ja andmed, sealhulgas andmed kliimamuutuste ebasoodsast mõjust tuleneva kahju kohta, kui need on kättesaadavad;

c)	Euroopa ja ülemaailmne statistika ja andmed, sealhulgas andmed kliimamuutuste ebasoodsast mõjust tuleneva täheldatud ja prognoositud kahju kohta, kui need on kättesaadavad , ning hinnangud tegevusetusest või hilinenud tegevusest tingitud kulude suuruse kohta ; ning

d)	parimad kättesaadavad teaduslikud tõendid, sealhulgas IPCC viimased aruanded, ning

d)	parimad kättesaadavad ja kõige värskemad teaduslikud tõendid, sealhulgas IPCC , UNEPi, IPBESi, ECCC ja võimaluse korral liikmesriikide sõltumatute kliimaalaste nõuandeorganite viimased aruanded, ning

e)	mis tahes täiendav teave liidu ja liikmesriikide keskkonnasäästlike investeeringute, sealhulgas juhul kui see on kättesaadav, määruse (EL) 2020/… [taksonoomiamäärus] kohaste investeeringute kohta.

e)	mis tahes täiendav teave liidu ja liikmesriikide keskkonnasäästlike investeeringute, sealhulgas juhul kui see on kättesaadav, määruse (EL) 2020/… [taksonoomiamäärus] kohaste investeeringute kohta.

2. EEA abistab komisjoni artiklites 5 ja 6 osutatud hindamisel vastavalt oma iga-aastasele tööprogrammile.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 8	Artikkel 8
Üldsuse osalemine	Üldsuse osalemine ja läbipaistvus
Komisjon teeb koostööd kõigi ühiskonna osadega, et neil oleks võimalik astuda samme kliimaneutraalse ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ühiskonna arendamiseks. Komisjon aitab tagada kaasava ja juurdepääsetava protsessi kõigil tasanditel, sealhulgas riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning sotsiaalpartnerite, kodanike ja kodanikuühiskonnaga, et võimaldada parimate tavade jagamist ja teha kindlaks meetmed, mis aitavad saavutada käesoleva määruse eesmärke. Peale selle võib komisjon kasutada ära liikmesriikide poolt määruse (EL) 2018/1999 artikli 11 kohaselt sisse seatud mitmetasandilisi kliima- ja energiadialooge.	1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd kõigi ühiskonna osadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et neil oleks võimalik astuda samme sotsiaalselt õiglase, kliimaneutraalse ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ühiskonna arendamiseks , sealhulgas lõikes 2 osutatud Euroopa kliimapakti abil . Komisjon ja liikmesriigid aitavad tagada kaasava ja juurdepääsetava ja läbipaistva protsessi kõigil tasanditel, sealhulgas riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning sotsiaalpartnerite , akadeemiliste ringkondade , kodanike ja kodanikuühiskonnaga, et võimaldada parimate tavade jagamist ja teha kindlaks meetmed, mis aitavad saavutada käesoleva määruse eesmärke. Peale selle võib komisjon kasutada ära liikmesriikide poolt määruse (EL) 2018/1999 artikli 11 kohaselt sisse seatud mitmetasandilisi kliima- ja energiadialooge.
	2. Komisjon koostab Euroopa kliimapakti, mille eesmärk on kaasata kodanikud, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad liidu tasandi kliimapoliitika väljatöötamisse, edendada dialoogi ja teaduspõhise teabe levitamist kliimamuutuste ja nende sotsiaalsete ja soolise võrdõiguslikkusega seotud aspektide kohta ning jagada kliimaalgatuste parimaid tavasid.
	3. Liikmesriigid tagavad artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks meetmete võtmisel, et kodanikke, kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid teavitatakse ja nendega konsulteeritakse kogu õigusloomeprotsessi jooksul. Sellega seoses tegutsevad liikmesriigid läbipaistval viisil.

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8a Liit lõpetab energiaharta lepingu ajakohastamise raames fossiilkütustesse tehtavate investeeringute kaitse.

Muudatusettepanekud 84 ja 175/rev

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	välja jäetud
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [väljaannete talitus: palun lisage käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9a

Läbivaatamine

Komisjon vaatab kuus kuud pärast iga Pariisi kokkuleppe artiklis 14 osutatud ülemaailmset kokkuvõtet läbi kõik käesoleva määruse elemendid, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid ja uusimaid teaduslikke tõendeid, sealhulgas IPCC ja ECCC viimaseid järeldusi ja soovitusi, rahvusvahelisi arenguid ja pingutusi, mida on tehtud seoses eesmärgiga piirata temperatuuri tõusu 1,5 oC-ni, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„a)

rakendatakse strateegiaid ja meetmeid, mis on välja töötatud selleks, et täita määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki , energialiidu eesmärke ning seoses esimese kümneaastase ajavahemikuga (2021–2030) eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke;“

rakendatakse strateegiaid ja meetmeid, mis on välja töötatud selleks, et täita energialiidu eesmärke ja liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud pikaajalisi kohustusi kooskõlas Pariisi kokkuleppega, eelkõige määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärke , ning seoses esimese kümneaastase ajavahemikuga (2021–2030) eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke;

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 2 – punkt 11

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

2a)	artikli 2 punkt 11 asendatakse järgmisega:

11)

„liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid“ – kogu liitu hõlmav siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990 . aastaga, kogu liitu hõlmav siduv eesmärk , et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias olema vähemalt 32 % , liidu tasandi peamine eesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust vähemalt 32,5 % ning 2030. aastaks elektrivõrkude 15 %-lise omavahelise ühendatuse eesmärk või mis tahes järgnevad seda valdkonda käsitlevad 2030. aasta eesmärgid, milles Euroopa Ülemkogu või Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud ;

„11)

„liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid“ – kogu liitu hõlmav siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vastavalt määruse (EL)…/.. . [kliimaseadus] artikli 2 lõikele 3 , liidus 2030. aastal tarbitava taastuvenergia osakaalu liidu tasandi siduv eesmärk vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikele 1 , liidu tasandi peamine eesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 1 lõikele 1 ja elektrivõrkude 15 % omavahelise ühendatuse 2030. aasta eesmärk ;“

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 2 – punkt 62 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2b)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

„62a)

„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda peatükkides 2 ja 3 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise kord mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusevälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele.“

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„f)

hinnang käesoleva lõike punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete mõju kohta, kaasa arvatud nende kooskõla kohta määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi , Pariisi kokkuleppe kohaste kasvuhoonegaaside heite vähendamise pikaajaliste eesmärkide ja artiklis 15 osutatud pikaajaliste strateegiatega;“

„f)

hinnang käesoleva lõike punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete mõju kohta, kaasa arvatud nende kooskõla kohta määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkide , Pariisi kokkuleppe kohaste kasvuhoonegaaside heite vähendamise pikaajaliste eesmärkide ja artiklis 15 osutatud pikaajaliste strateegiatega;“

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 1 – sissejuhatav osa

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

3a)	Artikli 4 lõigus 1 asendatakse punkti a alapunkti 1 sissejuhatav osa järgmisega:

1)	seoses kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega ning kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heite vähendamise liidu eesmärgi saavutamisele kaasa aitamisega:

„1)	seoses kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega ning eesmärgiga aidata kaasa määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkide saavutamisele“;“

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„e)	viis, kuidas olemasolevad poliitikasuunad ja meetmed ning kavandatavad poliitikasuunad ja meetmed aitavad saavutada määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki .“;

„e)	viis, kuidas olemasolevad poliitikasuunad ja meetmed ning kavandatavad poliitikasuunad ja meetmed aitavad saavutada määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärke .“;

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a)	Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Õiguskaitse kättesaadavus

1. Liikmesriigid tagavad kooskõlas oma siseriikliku õigusega, et asjaomasel üldsusel, kellel on küllaldane huvi või kes väidavad, et õigust on rikutud, kui liikmesriigi haldusmenetlusõigus nõuab, et selline õigus oleks eeltingimus, on juurdepääs läbivaatamismenetlusele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduse alusel asutatud, et vaidlustada määruse (EL) 2018/1999 artikli 10 kohaste otsuste, tegevuse või tegevusetuse sisulist või menetluslikku seaduslikkust.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, tegevust või tegevusetust vaidlustada.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mida kujutab endast küllaldane huvi ja õiguse kahjustamine, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse artikli 2 punkti 62a määratlusega hõlmatud valitsusvälisel organisatsioonil olevat küllaldane huvi või õigused, mida on võimalik kahjustada käesoleva artikli lõike 1 tähenduses.

4. Käesolev artikkel ei välista eelneva läbivaatamismenetluse võimalust haldusasutuses ega mõjuta nõuet ammendada kõik halduskorras lahendamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui riigi õigusaktides on selline nõue. Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

5. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamise menetluste kasutamise kohta.“

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 15 – lõige 1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5b)	Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Iga liikmesriik koostab ja esitab komisjonile 1. jaanuariks 2020 ning seejärel 1. jaanuariks 2029 ja edaspidi iga kümne aasta tagant pikaajalise strateegia, milles lähtutakse vähemalt 30-aastasest perspektiivist. Liikmesriigid peaksid kõnealuseid strateegiaid vajaduse korral iga viie aasta tagant ajakohastama.

„1. Iga liikmesriik koostab ja esitab komisjonile 1. jaanuariks 2020 ning seejärel 1. jaanuariks 2029 ja edaspidi iga kümne aasta tagant pikaajalise strateegia, milles lähtutakse 2050. aasta ja 30-aastasest perspektiivist. Liikmesriigid peaksid kõnealuseid strateegiaid vajaduse korral iga viie aasta tagant ajakohastama.“

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) 2018/1999

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„c)	saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja nende suurem neeldajates sidumine kõigis sektorites kooskõlas määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ;“

saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähenemine kõigis majandussektorites ja nende suurem neeldajates sidumine kõigis sektorites , arvestades valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) väljendatud vajadust vähendada kulutõhusalt liidu kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada neeldajates sidumist, püüeldes Pariisi kokkuleppes esitatud temperatuurieesmärkide poole, et saavutada liidus tasakaal inimtekkeliste heitkoguste ja neeldajates sidumise vahel hiljemalt aastaks 2050, ning saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused, nagu on osutatud määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2;

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a

Määrus (EL) 2018/1999

I lisa – osa 1 – jagu A – punkt 3.1.1 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„i)

Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse määruse (EL) 2018/842 kohane eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust (EL) 2018/841, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ja sektoreid neeldajates sidumise suurendamiseks, pidades silmas määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki .“;

„i)

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Määrus (EL) 2018/1999

I lisa – osa 1 – jagu B – punkt 5.5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„5.5.

Kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete osa määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamises.“;

„5.5.

Kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete osa määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärkide saavutamises.“;

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) 2018/1999

IV lisa – punkt 2.1.1

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

7a)	IV lisas asendatakse punkt 2.1.1 järgmisega:

2.1.1.

2050 . aastani kavandatud heite vähendamine ja sidumise suurendamine

„2.1.1.

Ajavahemikuni 2021–2050 kavandatud kumulatiivne heide, eesmärgiga aidata kaasa määruse …/… [kliimaseadus] artikli 3 lõikes 2a osutatud liidu kasvuhoonegaaside bilansi saavutamisele“;

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) 2018/1999

VI lisa – punkt c – alapunkt viii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„viii)

hinnang sellele, mil määral poliitikasuund või meede aitab saavutada määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja täita artiklis 15 osutatud pikaajalist strateegiat;“.

„viii)

hinnang sellele, mil määral poliitikasuund või meede aitab saavutada määruse …/… [kliimaseadus] artiklis 2 sätestatud liidu kliimaeesmärke ja täita artiklis 15 osutatud pikaajalist strateegiat;“.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10a

Määruse (EL) 2018/842 muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (1a) artiklisse 5 lisatakse järgmised lõiked:

„5a. Artikli 5 lõikes 5 osutatud sätte alusel tehtavate tehingute puhul on aastaks eraldatud heitkoguse miinimumhind 100 eurot iga süsinikdioksiidi ekvivalendi tonni kohta.

5b. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest ja teatavad 31. märtsiks 2025 oma kavatsusest kasutada artikli 5 lõikes 5 osutatud sätteid.

5c. Hiljemalt 30. juuniks 2025 hindab komisjon kõigi liikmesriikide kavatsust kasutada artikli 5 lõikes 5 osutatud sätteid ja teeb avalikult kättesaadavaks selliste sätete kasutamise mõju eelarvele.“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A9-0162/2020).

(1a) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(19) Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final, 11. detsember 2019.

(20) IPCC, 2018: „Global Warming of 1,5 oC. An IPCC Special Report on the impacts of global warming of 1,5 oC above pre-industrial levels and related global greenhouse gas emission pathways, in the context of strengthening the global response to the threat of climate change, sustainable development, and efforts to eradicate poverty.“ [Masson-Delmotte, V., Zhai, P., Pörtner, H.-O., Roberts, D., Skea, J., Shukla, P.R., Pirani, A., Moufouma-Okia, W., Péan, C., Pidcock, R., Connors, S., Matthews, J.B.R., Chen, Y., Zhou, X., Gomis, M.I., Lonnoy, E., Maycock, T., Tignor, M. ja Waterfield, T. (toim.)].

(21) IPBES, 2019: „Global Assessment on Biodiversity and Ecosystem Services“.

(22) Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019).

(21) IPBES, 2019: „Global Assessment on Biodiversity and Ecosystem Services“.

(22) Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019).

(23) Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt a.

(24) Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt b.

(25) Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt c.

(23) Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt a.

(24) Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt b.

(25) Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt c.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(29) COM(2016) 860 final, 30. november 2016.

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

(29) COM(2016) 860 final, 30. november 2016.

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

(33) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (2019/2956(RSP)).

(34) Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsioon kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (2019/2930(RSP)).

(35) Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta kohtumisel vastu võetud järeldused, EUCO 29/19, CO EUR 31, CONCL 9.

(33) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (2019/2956(RSP)).

(34) Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsioon kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (2019/2930(RSP)).

(34a) Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsioon Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta (2019/2712(RSP)).

(35) Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta kohtumisel vastu võetud järeldused, EUCO 29/19, CO EUR 31, CONCL 9.

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega asutatakse õiglase ülemineku fond (ELT, …).

(9) COM(2020) 562.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 56, 19.6.2018, lk 26).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 395

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 29. september 2021

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Parlament
	Kolmapäev, 7. oktoober 2020
2021/C 395/13	Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta otsus Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise uute ülesannete kohta (2020/2203(INS))	109

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Parlament
	Esmaspäev, 5. oktoober 2020
2021/C 395/14	Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (06799/1/2020 – C9-0291/2020 – 2018/0047(COD))	110
2021/C 395/15	Euroopa Parlamendi 5. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajate kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ning direktiivi (EL) 2019/1937 (06800/1/2020 – C9-0292/2020 – 2018/0048(COD))	111
	Teisipäev, 6. oktoober 2020
2021/C 395/16	P9_TA(2020)0244 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 muutmine seoses kulukohustustest vabastamise menetlusega ***I Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 514/2014 seoses kulukohustustest vabastamise menetlusega (COM(2020)0309 – C9-0202/2020 – 2020/0140(COD)) P9_TC1-COD(2020)0140 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. oktoobril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 514/2014 seoses kulukohustustest vabastamise menetlusega	112
2021/C 395/17	Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Prantsusmaal kohaldada Guadeloupe’il, Prantsuse Guajaanas, Martinique’il ja Réunionil toodetud traditsioonilise rummi suhtes teatavate kaudsete maksude vähendatud määra (COM(2020)0332 – C9-0217/2020 – 2020/0150(CNS))	113
2021/C 395/18	Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Kanaari saartel kohaldatava AIEM-maksu kohta (COM(2020)0355 – C9-0280/2020 – 2020/0163(CNS))	114
2021/C 395/19	Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsuse nr 940/2014/EL (dokimaksu kohaldamise kohta Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades) kohaldamisaega (COM(2020)0371 – C9-0281/2020 – 2020/0174(CNS))	115
2021/C 395/20	Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 7/2020 kohta – tulu ajakohastamine (omavahendid) (10430/2020 – C9-0283/2020 – 2020/1999(BUD))	116
	Kolmapäev, 7. oktoober 2020
2021/C 395/21	Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta otsus Mairead McGuinnessi Euroopa Komisjoni liikmeks nimetamise kohta (C9-0295/2020 – 2020/0803(NLE))	118
	Neljapäev, 8. oktoober 2020
2021/C 395/22	Euroopa Parlamendi 8. oktoobril 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus) (COM(2020)0080 – COM(2020)0563 – C9-0077/2020 – 2020/0036(COD))	119
2021/C 395/23	P9_TA(2020)0254 Ukrainas teraviljaseemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsus ning Ukrainas kasvatatud teraviljaseemne samaväärsus ***I Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust 2003/17/EÜ Ukrainas teraviljaseemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse ning Ukrainas kasvatatud teraviljaseemne samaväärsuse osas (COM(2020)0137 – C9-0100/2020 – 2020/0053(COD)) P9_TC1-COD(2020)0053 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. oktoobril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, millega muudetakse nõukogu otsust 2003/17/EÜ Ukrainas teraviljaseemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse ning Ukrainas kasvatatud teraviljaseemne samaväärsuse osas	191
2021/C 395/24	P9_TA(2020)0261 Raudtee ohutus- ja koostalitluseeskirjade kohaldamine La Manche’i väina tunnelis ***I Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/798 seoses raudtee ohutus- ja koostalitluseeskirjade kohaldamisega La Manche’i väina püsiühenduse suhtes (COM(2020)0623 – C9-0212/2020 – 2020/0161(COD)) P9_TC1-COD(2020)0161 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. oktoobril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/798 seoses raudtee ohutus- ja koostalitluseeskirjade kohaldamisega La Manche’i väina püsiühenduse suhtes	192
2021/C 395/25	P9_TA(2020)0262 Otsus, millega Prantsusmaale antakse luba sõlmida La Manche’i väina tunnelit käsitlev rahvusvaheline leping ***I Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega antakse Prantsusmaale luba pidada läbirääkimisi lepingu üle, millega täiendatakse Ühendkuningriigiga sõlmitud kehtivat kahepoolset lepingut, mis käsitleb La Manche’i väina püsiühenduse ehitamist ja käitamist eraõiguslike kontsessionääride poolt (COM(2020)0622(COR1) – C9-0211/2020 – 2020/0160(COD)) P9_TC1-COD(2020)0160 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. oktoobril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, millega antakse Prantsusmaale luba pidada läbirääkimisi lepingu üle, millega täiendatakse Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist lepingut, mis käsitleb La Manche’i väina püsiühenduse ehitamist ja käitamist eraõiguslike kontsessionääride poolt, ning see allkirjastada ja sõlmida	193
2021/C 395/26	P9_TA(2020)0263 Mahepõllumajandusliku tootmise määrus: kohaldamiskuupäev ja teatavad muud kuupäevad ***I Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse mahepõllumajandusliku tootmise määrust (EL) 2018/848 selle kohaldamiskuupäeva ja teatavate muude kõnealuses määruses osutatud kuupäevade osas (COM(2020)0483 – C9-0286/2020 – 2020/0231(COD)) P9_TC1-COD(2020)0231 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. oktoobril 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajandustoodete märgistamist käsitlevat määrust (EL) 2018/848 selle kohaldamistähtpäeva ja teatavate muude kõnealuses määruses osutatud kuupäevade osas	194

Sisukord		Lehekülg

	EUROOPA PARLAMENT ISTUNGJÄRK 2020–2021 5.–8. oktoobri 2020. aasta istungid VASTUVÕETUD TEKSTID	1

	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Kolmapäev, 7. oktoober 2020
2021/C 395/01	Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (2020/2072(INI))	2
2021/C 395/02	Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioon ühise kaubanduspoliitika rakendamise 2018. aasta aruande kohta (2019/2197(INI))	14
	Neljapäev, 8. oktoober 2020
2021/C 395/03	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määruse (EL) nr 231/2012 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid) lisa seoses titaandioksiidi (E 171) spetsifikatsioonidega (D066794/04 – 2020/2795(RPS))	28
2021/C 395/04	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses akrüülamiidi piirnormidega teatavates imikute ja väikelaste toitudes (D067815/03 – 2020/2735(RPS))	32
2021/C 395/05	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Euroopa metsastrateegia kohta – edasised sammud (2019/2157(INI))	37
2021/C 395/06	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Eritrea, eelkõige Dawit Isaaki juhtumi kohta (2020/2813(RSP))	50
2021/C 395/07	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Nicaragua välisagentide seaduse kohta (2020/2814(RSP))	54
2021/C 395/08	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon Etioopia sisserändajate olukorra kohta Saudi Araabia kinnipidamiskeskustes (2020/2815(RSP))	58
2021/C 395/09	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon õigusriigi ja põhiõiguste kohta Bulgaarias (2020/2793(RSP))	63
2021/C 395/10	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile digirahanduse kohta: krüptovaradega seotud uued ohud ning õigusliku reguleerimise ja järelevalve alased ülesanded, mis puudutavad finantsteenuseid, finantseerimisasutusi ja finantsturge (2020/2034(INL))	72
2021/C 395/11	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta: kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja jaeinvestorite osalemise soodustamine (2020/2036(INI))	89
2021/C 395/12	Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon noortegarantii kohta (2020/2764(RSP))	101