Euro vahetuskurss (1)

27. september 2021

(2021/C 392/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1698
JPY	Jaapani jeen	129,74
DKK	Taani kroon	7,4360
GBP	Inglise nael	0,85420
SEK	Rootsi kroon	10,1738
CHF	Šveitsi frank	1,0850
ISK	Islandi kroon	150,10
NOK	Norra kroon	10,0655
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,443
HUF	Ungari forint	358,13
PLN	Poola zlott	4,5955
RON	Rumeenia leu	4,9495
TRY	Türgi liir	10,3471
AUD	Austraalia dollar	1,6129
CAD	Kanada dollar	1,4812
HKD	Hongkongi dollar	9,1054
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6711
SGD	Singapuri dollar	1,5840
KRW	Korea vonn	1 382,04
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,6179
CNY	Hiina jüaan	7,5609
HRK	Horvaatia kuna	7,5028
IDR	Indoneesia ruupia	16 673,16
MYR	Malaisia ringit	4,8991
PHP	Filipiini peeso	59,881
RUB	Vene rubla	84,9955
THB	Tai baat	39,276
BRL	Brasiilia reaal	6,2187
MXN	Mehhiko peeso	23,5043
INR	India ruupia	86,4025

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. oktoober 2021

(Avaldatud vastavalt komisjoni. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (1) artiklile 10)

(2021/C 392/02)

Baasmäärad on arvutatud kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6). Sõltuvalt viitemäära kasutusest tuleb käesolevas teatises määratletud marginaalid liita baasmäärale. Diskontomäära puhul tähendab see seda, et baasmäärale tuleb lisada 100 baaspunkti suurune marginaal. Komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 271/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, nähakse ette, et kui eriotsuses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse ka tagasinõudmise määr baasmäärale 100 baaspunkti suuruse marginaali lisamise teel.

Muudetud määrad on märgitud rasvaselt.

Eelmine loetelu avaldati ELTs C 340, 24. august 2021, lk 3.

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.10.2021	…	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	1,03	-0,45	0,03	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	1,46	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,18	-0,45	1,75	-0,01	-0,45	-0,45	0,17
1.9.2021	30.9.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,82	-0,45	0,04	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	1,22	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,15	-0,45	1,75	-0,01	-0,45	-0,45	0,17
1.7.2021	31.8.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,60	-0,45	0,04	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,93	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,15	-0,45	1,75	0,01	-0,45	-0,45	0,15
1.6.2021	30.6.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,50	-0,45	0,04	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,15	-0,45	1,75	0,01	-0,45	-0,45	0,15
1.5.2021	31.5.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,50	-0,45	0,04	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,15	-0,45	1,75	0,01	-0,45	-0,45	0,11
1.4.2021	30.4.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,50	-0,45	0,04	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,15	-0,45	1,75	-0,02	-0,45	-0,45	0,11
1.3.2021	31.3.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,44	-0,45	0,04	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,15	-0,45	2,07	-0,02	-0,45	-0,45	0,11
1.2.2021	28.2.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,44	-0,45	0,05	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,19	-0,45	2,07	-0,02	-0,45	-0,45	0,12
1.1.2021	31.1.2021	-0,45	-0,45	0,00	-0,45	0,44	-0,45	0,06	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,22	0,80	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	-0,45	0,23	-0,45	2,07	0,00	-0,45	-0,45	0,15

---

(1)  EÜT L 140, 30.4.2004, lk 1.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10375 — ArcelorMittal/Condesa Tubos)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 392/03)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10247 — CVC/Cooper )

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 392/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10379 — HDT Automotive Solutions/Veritas)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 392/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile b

(2021/C 392/06)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„HEUMILCH“/„HAYMILK“/„LATTE FIENO“/„LAIT DE FOIN“/„LECHE DE HENO“

ELi nr: TSG-AT-1035-AM01 – 25. veebruar 2021

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Rühma nimi:	ARGE Heumilch Österreich
Aadress:	Grabenweg 68
	6020 Innsbruck
	ÖSTERREICH
Telefon:	+43 512345245
E-posti aadress:	office@heumilch.at

Avaldus rühma õigustatud huvi kohta:

muutmistaotluse esitab tootjarühm, kes esitas nimetuse „Haymilk“ registreerimise taotluse.

Nimetuse „Haymilk“ märkimine nende riikide keeltes, kus toodet „Haymilk“ on traditsiooniliselt toodetud, osutab seotusele traditsioonilise tootmismeetodi ja garanteeritud traditsioonilise tootega. See aitab tugevdada kaitstud nimetust „Haymilk“, mis on kasulik ka taotlejate rühmale.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Austria

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☒ Toote nimetus

☐ Toote kirjeldus

☐ Tootmismeetod

☐ Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt oluline.

5.   Muudatused

Toote „Haymilk“ sloveenikeelse nimetuse lisamine

Punktis „3.1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)“ (tootespetsifikaadis vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 II lisas esitatud vormile, nüüd punkt 1. „Registreeritav(ad) nimetus(ed)“), on lisatud sloveenikeelne toote „Haymilk“ nimetus:

„Heumilch“ (de)/„Haymilk“ (en)/„Latte fieno“ (it)/„Lait de foin“ (fr)/„Leche de heno“ (es)/„Seneno mleko“ (sl)

Põhjendus: kuna toodet „Haymilk“ toodetakse Sloveenias tootespetsifikaadis sätestatud traditsioonilise tootmismeetodi kohaselt, tuleks kaitsta ka sloveenikeelset nimetust.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„Heumilch“/„Haymilk“/„Latte fieno“/„Lait de foin“/„Leche de heno“/„Seneno mleko“

ELi nr: TSG-AT-1035-AM01 – 25. veebruar 2021

„Austria“

1.   Nimetus(ed)

„Heumilch“/„Haymilk“/„Latte fieno“/„Lait de foin“/„Leche de heno“/„Seneno mleko“

2.   Toote liik

Klass 1.4. Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

3.   Registreerimise alused

3.1.   Kas toode:

☒	on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil;

☐	on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

Heinasöödapõhise mahepiima tootmine on piimatootmise kõige algsem viis. Kõnealust piima saadakse traditsiooniliste jätkusuutlike piimatootmisettevõtete loomadelt. Oluline erinevus standardpiima ja mahepiima traditsioonilise olemuse vahel peitub asjaolus, et mahepiima kui piimatootmise kõige algsema viisi puhul ei söödeta loomi kääritatud söödaga. Alates 1960. aastatest kasutati loomakasvatuses põllumajanduse industrialiseerimisega kaasnenud mehhaniseerimise tõttu üha rohkem silo (kääritatud sööt), mistõttu vähenes heina söödana kasutamine. Peale selle keelustati õigusaktidega sellised loomad ja sööt, mis kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna. Söötmine on kohandatud vastavalt aastaaegadele: haljassöödaperioodil saavad loomad värskeid hein- ja rohttaimi ning heina, kuid ka punkti 4.2 kohaselt lubatud sööta; talvisel söödaperioodil saavad nad heina ja punkti 4.2 kohaselt lubatud sööta.

3.2.   Kas nimetus:

☐	on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta;

☒	väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

4.   Kirjeldus

4.1.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (määruse artikli 7 lõige 2)

Lehmapiim vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (määruse artikli 7 lõige 2)

Heinasöödapõhist mahepiima („Haymilk“) toodetakse vastavalt traditsioonilistele tootmistingimustele kooskõlas mahepiima tootmist reguleeriva määrusega. Sellise mahepiima tootmist iseloomustab peamiselt see, et on keelatud kasutada kääritatud sööta (nt silo) ning selliseid loomi ja sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Mahepiima tootmist reguleeriv määrus

Mahepiim on lüpsilehmadelt saadud piim, mille on tootnud piimatootjad, kes on kohustunud järgima järgmisi kriteeriume. Keelatud on kasutada loomi või sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Kogu põllumajanduslikku majapidamist majandatakse mahepiima tootmiskorra kohaselt.

a)	Põllumajanduslik majapidamine võib aga olla jaotatud selgelt eristatud tootmisüksusteks, mille kõiki osi ei majandata kõnealuse tootmiskorra kohaselt. Seejuures peab olema tegemist erinevate tootmisharudega.

b)	Kui punkti a kohaselt põllumajandusliku majapidamise kõiki osi mahepiima tootmiskorrale vastavalt ei majandata, peab ettevõtja mahepiima tootmisüksustes kasutatavaid loomi pidama eraldi muudes tootmisüksustes kasutatavatest loomadest ning sellist eraldatust nõuetekohaselt dokumenteerima.

Sööda lubatud liigid

—	Haljassöödaperioodil söödetakse loomi peamiselt värskete heintaimede, liblikõieliste ja rohttaimedega ning talveperioodil heinaga.

—	Täiendava koresöödana on määratletud ja lubatud: valmimata rapsiseemned, haljasmais, haljasrukis, söödapeet, heina-, lutserni- ja maisigraanulid ning samalaadsed loomasöödad.

—	Aastases kuivsöödaratsioonis peab koresööda osa olema vähemalt 75 %.

—	Tavapäraselt turustataval viisil ning kliide ja graanulitega segudes on teraviljadest lubatud nisu, oder, kaer, tritikale, rukis ja mais.

—	Söödana võib kasutada ka põlduba, söödahernest, lupiini, õlikultuure ning ekstraktsioonijahu või -kooki.

Keelatud sööt

—	Keelatud on sööda järgmised liigid: silo (kääritatud sööt), niiske hein ja kääritatud hein.

—

Loomi on keelatud sööta õlletehastest, viinaköökidest, mahlavabrikutest saadud kõrvalsaaduste või toiduainetetööstuse muude kõrvalsaadustega, nagu märg õlleraba või märjad pressimisjääkide lõigud. Erandid: suhkrutööstuse kõrvalsaadusena saadud kuivad lõigud ja melass ning teraviljatöötlemisel saadud valgurikas kuivsööt.

—	Lakteerivaid loomi ei tohi sööta ühegi leotatud söödaga.

—	Loomi on keelatud sööta loomset päritolu söödaga (piim, vadak, loomajahu jne), v.a noorloomadele antav piim ja vadak.

—	Loomi on keelatud sööta aia- ja puuviljajäätmete, kartulite või uureaga.

Väetamise eeskirjad

—	Piimatootja kogu põllumajanduslikult kasutataval maa-alal on keelatud kasutada reoveesetteid, reoveesetetest tooteid või asulate jäätmekäitluskohtadest saadud komposti (v.a haljaskompost).

—	Kui piimatarnija põllumajanduslikult kasutatavale maa-alale on laotatud sõnnikut, peab ta vähemalt kolm nädalat ootama, enne kui tohib seal lehmi karjatada.

Keemiliste lisaainete kasutamine

—	Piimatootja kõigil rohumaadel on põllumajandusnõustajate juhendamisel lubatud kasutada vaid valitud sünteetilis-keemilisi pestitsiide ja tegelda tõrjega konkreetsetel kohtadel.

—	Kärbsevastast pihustamist võib piimakarjalautades teha üksnes sel ajal, kui lüpsilehmad seal ei viibi.

Tarnekeeld

—	Piima võib mahepiimana hakata tarnima kõige varem kümme päeva pärast lehma poegimist.

—	Siloga (kääritatud sööt) söödetud lehmade puhul peab ooteaeg olema vähemalt 14 päeva.

—	Alpiaasade lehmi, keda laudas on söödetud siloga (kääritatud sööt), tuleb 14 päeva enne alpiaasale ajamist sööta silovaba söödaga või tohib piima alles 14 päeva pärast alpiaasale (mis kuulub piimatarnijale) jõudmist määratleda mahepiimana. Alpiaasal ei tohi silo toota ega sellega loomi sööta.

Geneetiliselt muundatud toiduainete või sööda keeld

—	Selleks et säilitada mahepiima traditsioonilist tootmist, ei tohi kasutada loomi või sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Muud nõuded

—	Keelatud on silo (kääritatud sööt) tootmine ja ladustamine.

—	Keelatud on mis tahes liiki kilesse mässitud heinapallide tootmine või ladustamine.

—	Keelatud on märja või kääritatud heina tootmine.

4.3.   Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (määruse artikli 7 lõige 2)

Eripära

Mahepiim erineb standardlehmapiimast mahepiima tootmist reguleeriva määruse punkti 4.2 kohaste eritootmistingimuste tõttu.

Dr Ginziger ja kaastöötajad tegid 1995. ja 2001. aastal föderaalses alpi piimakarjakasvatust uurivas uurimisasutuses Bundesanstalt für alpenländische Milchwirtschaft (Rotholz) uurimused, millest ilmnes, et 65 % proovides, mis võeti siloga söödetud lehmade piimast, oli liitri kohta 1 000 klostriidieost. Ühte suurde juustutehasesse saadetud selliste lehmade piima tarnete uurimisel ilmnes, et 52 % proovides oli liitri kohta rohkem kui 10 000 klostriidieost. Uuringutega on tõestatud, et 85 % analüüsitavatest silovabast mahepiimast võetud proovidest sisaldas alla 200 eose liitri kohta ja 15 % proovidest sisaldas 200–300 eost liitri kohta. Seega on mahepiimas tänu sellisele söötmisviisile klostriidieoste sisaldus oluliselt väiksem. Mahedast toorpiimast toodetud kõva juustu tootmisel tekib seega vähem puudusi aukude ja maitse moodustumisel.

Silo mõju piimakvaliteedile käsitleva uurimisprojekti raames uuriti ilma silota ja siloga söödetud lehmade piima maitset (Ginzinger ja Tschager, Bundesanstalt für alpenländische Milchwirtschaft, Rotholz, 1993). Heinaga söödetud lehmade piimast 77 % proovide puhul ei tuvastatud võõrmaitset. Siloga söödetud lehmade piima proovidest (standardpiim) ei olnud vaid 29 %-l võõrmaitset. Suur erinevus oli ka piimakogumisautode paakidest võetud piimaproovide vahel. Ilma silota söödetud lehmade piimast 94 % proovide puhul ei tuvastatud võõrmaitset. Siloga söödetud lehmade piima puhul oli sama näitaja 45 %.

Viini ülikoolis valminud diplomitöös (Schreiner, Seiz, Ginzinger, 2011) tõendati, et tänu kore- ja rohumaapõhisele söödale on mahepiimas peaaegu poole suurem oomega-3-rasvhapete ja konjugeeritud linoolhappe sisaldus kui standardpiimas.

Traditsiooniline iseloom

Mahepiima tootmine ja selle töötlemine on sama vana kui piimakarjakasvatus (ligikaudu 5. sajand e.m.a). Juba keskajal toodeti Alpide ja Tirooli mägede jalamil väikestes Alpide piimataludes (Schwaighöfe) mahepiimast juustu. Sõna „Schwaig“ on pärit keskülemsaksa keelest ja tähistab Alpi piirkonna konkreetset asula- ja eelkõige majandamisvormi. Sageli rajasid maaomanikud ise need talud alaliste asulatena, kus eelkõige tegeleti piimakarjakasvatusega (ennekõike juustu valmistamiseks). Need on olemas olnud Tiroolis ja Salzburgis alates 12. sajandist. Mägede piirkonnas on mahepiim algselt olnud seotud toorpiimast kõva juustu tootmisega. Juba 1900. aasta paiku anti välja ilma silota söödetud lehmade ja kõva juustu tootmiseks sobivat piima käsitlevad eeskirjad (piimamäärused). Nende põhjal koostati 1950. aastatel Austrias Vorarlbergi, Tirooli ja Salzburgi liidumaa piimamäärused („Milchregulative“). 1975. aastal ühtlustas ja võttis Austria piimatootmisasutus need eeskirjad vastu kui eeskirjad kõva juustu tootmiseks sobiva piima kohta (vt „Bestimmungen über die Übernahme von hartkäsetauglicher Milch“ (kõva juustu tootmiseks sobivat piima käsitlevad eeskirjad), Österreichische Milchwirtschaft Heft 14, Beilage 6, nr. 23c, 21. juuli 1975). Austria endine piimamajandusamet reguleeris kuni 1993. aastani nn siloga söötmise keelualasid, et säilitada mahepiima (ka ilma silota söödetud lehmade piim või kõva juustu tootmiseks sobiv piim) toorainena toorpiimast juustu valmistamiseks. 1995. aastal võttis põllu-, metsa-, veemajanduse ja keskkonna föderaalministeerium siloga söötmise keeluala veel täiendava kaitse alla silost loobumise meetmega, mis sätestati erisuunistes, mille eesmärk oli edendada keskkonnahoidlikku ja looduslikku elukeskkonda kaitsvat ekstensiivset põllumajandust (Austria keskkonnahoidliku põllumajanduse programm „Österreichisches Programm für umweltgerechte Landwirtschaft“, ÖPUL).

Alpiaasadel on loomi traditsiooniliselt söödetud vastavalt mahepiima käsitlevatele kriteeriumidele. Tirooli Wildschönauer Holzalmi alpikarjamaadel juustu tootmist käsitlevad üksikdokumendid ja -ürikud on säilinud 1544. aastast.

1980. aastatest alates majandavad mõned mahepiima tootjad oma talusid lisaks ka mahepõllumajanduslike/keskkonnahoidlike kriteeriumide kohaselt.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile b

(2021/C 392/07)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.

„SCHAF-HEUMILCH“/„SHEEP’S HAYMILK“/„LATTE FIENO DI PECORA“/„LAIT DE FOIN DE BREBIS“/„LECHE DE HENO DE OVEJA“

ELi nr: TSG-AT-2289-AM01 – 25. veebruar 2021

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Rühma nimi:	ARGE Heumilch Österreich
Aadress:	Grabenweg 68
	6020 Innsbruck
	AUSTRIA
Telefon:	+43 512345245
E-posti aadress:	office@heumilch.at

Avaldus rühma õigustatud huvi kohta:

muutmistaotluse esitab tootjarühm, kes esitas nimetuse „Sheep’s Haymilk“ (heinasöödal lamba piim) registreerimise taotluse.

Nimetuse „Sheep’s Haymilk“ märkimine nende riikide keeltes, kus toodet „Sheep’s Haymilk“ on traditsiooniliselt toodetud, osutab seotusele traditsioonilise tootmismeetodi ja garanteeritud traditsioonilise tootega. See aitab tugevdada kaitstud nimetust „Sheep’s Haymilk“, mis on kasulik ka taotlejate rühmale.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Austria

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☒	Toote nimetus

☐	Toote kirjeldus

☒	Tootmismeetod

☐	Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt oluline.

5.   Muudatused

5.1.   Toote „Sheep’s Haymilk“ sloveenikeelse nimetuse lisamine

Punktis „1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)“ lisatakse toote „Sheep’s Haymilk“ sloveenikeelne nimetus koos nimetustega vastavates keeltes (de, en, it, fr, es, sl):

„Schaf-Heumilch“ (de) / „Sheep’s Haymilk“ (en) / „Latte fieno di pecora“ (it) / „Lait de foin de brebis“ (fr) / „Leche de heno de oveja“ (es) / „Ovčje seneno mleko“ (sl)

Põhjendus: kuna toodet „Sheep’s Haymilk“ toodetakse Sloveenias tootespetsifikaadis sätestatud traditsioonilise tootmismeetodi kohaselt, tuleks kaitsta ka sloveenikeelset nimetust. Vastavate keelte märkimine selgitab, millistes keeltes on nimetus GTT-na kaitstud.

5.2.   Kartuli lisamine keelatud söödaliikide hulka

Punktis „4.2. Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima“, osa „Keelatud sööt“ viiendasse taandesse lisatakse sõna „kartulid“.

Osa „Keelatud sööt“ viienda taande lause „Loomi on keelatud sööta aia- ja puuviljajäätmete või uureaga.“ kõlab nüüd järgnevalt:

„-	Loomi on keelatud sööta aia- ja puuviljajäätmete, kartulite või uureaga.“

Põhjendus: kartulit ei ole enamasti kunagi heinasöödal lamba piima tootmisel söödaks kasutatud ega kasutada lubatud. Asjaolu, et neid spetsifikaadis konkreetselt ei mainitud, oli lihtsalt autoripoolne tähelepanematus, mis tuleb nüüd parandada.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT

„SCHAF-HEUMILCH“/„SHEEP’S HAYMILK“/„LATTE FIENO DI PECORA“/„LAIT DE FOIN DE BREBIS“/„LECHE DE HENO DE OVEJA“/„OVČJE SENENO MLEKO“

ELi nr: TSG-AT-2289-AM01 – 25. veebruar 2021

„Austria“

1.   Nimetus(ed)

„Schaf-Heumilch“ / „Sheep’s Haymilk“ / „Latte fieno di pecora“ / „Lait de foin de brebis“ / „Leche de heno de oveja“ / „Ovčje seneno mleko“

2.   Toote liik

Klass 1.4. Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

3.   Registreerimise alused

3.1.   Kas toode:

☒	on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil;

☐	on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

Heinasöödapõhise mahepiima tootmine on piimatootmise kõige algsem viis. Kõnealust piima saadakse traditsiooniliste jätkusuutlike piimatootmisettevõtete loomadelt. Oluline erinevus standardpiima ja mahepiima traditsioonilise olemuse vahel peitub asjaolus, et mahepiima kui piimatootmise kõige algsema viisi puhul ei söödeta loomi kääritatud söödaga. Alates 1960. aastatest kasutati loomakasvatuses põllumajanduse industrialiseerimisega kaasnenud mehhaniseerimise tõttu üha rohkem silo (kääritatud sööt), mistõttu vähenes heina söödana kasutamine. Peale selle keelustati õigusaktidega sellised loomad ja sööt, mis kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna. Söötmine on kohandatud vastavalt aastaaegadele: haljassöödaperioodil saavad loomad värskeid hein- ja rohttaimi ning heina, kuid ka punkti 4.2 kohaselt lubatud sööta; talvisel söödaperioodil saavad nad heina ja punkti 4.2 kohaselt lubatud sööta.

3.2.   Kas nimetus:

☐	on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta;

☒	väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

Lammas on üks vanimaid kodustatud loomi maailmas. Juba varasel kiviajal said inimesed lammastelt liha, piima, karusnahka ja villa. Lambakasvatus sai suure tõenäosusega alguse Edela-Aasia steppidest ning levis Kesk-Euroopasse Pärsia ja Balkani kaudu. Alpi piirkonnad on läbi aja lambakasvatuseks sobinud. Alates 18. sajandi keskpaigast on Tiroolis valdavalt kasutatud intensiivse loomakasvatuse erivormi Schwaigen. Sõna „Schwaig“ on pärit keskülem saksa keelest ja tähistab Alpi piirkonna konkreetset asula- ja eelkõige majandamisvormi. Sageli rajasid maaomanikud ise väikesed talud (Schwaighof) alaliste asulatena veise- ja lambakarjakasvatuse eesmärgil. Sellised asulad on Tirooli piirkonnas olemas olnud alates 12. sajandist. Hiljem kasutati mõistet „Schwaige“ mõnikord ainult suvekuudel haritavate mägikarjamaade tähistamiseks. Alpi piimatootja nimetus on ka „Schwaiger“ või „Schwaigerin“. Kuni 14. sajandi lõpuni tegelesid Tirooli talud peamiselt lambakasvatusega. Lammaste kasvatamine avaratel alpiniitudel on seetõttu Tiroolis sadade aastate pikkune traditsioon.

14.–19. sajandil kadus suurem osa Austria lambakasvatusest ja asendus järk-järgult seakasvatusega. Tänapäeval muutuvad lambad piima- ja lihatootmisvaldkonna jaoks üha olulisemaks.

4.   Kirjeldus

4.1.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (määruse artikli 7 lõige 2)

Lambapiim vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (määruse artikli 7 lõige 2)

Heinasöödal lamba piima („Sheep’s Haymilk“) toodetakse vastavalt traditsioonilistele tootmistingimustele kooskõlas mahepiima tootmist reguleeriva määrusega („Heumilchregulativ“). Sellise mahepiima tootmist iseloomustab peamiselt see, et on keelatud kasutada kääritatud sööta (nt silo) ning selliseid loomi ja sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Mahepiima tootmist reguleeriv määrus

Heinasöödal lamba piim on uttedelt saadud lambapiim, mille on tootnud piimatootjad, kes on kohustunud järgima järgmisi kriteeriume. Keelatud on kasutada loomi või sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Kogu põllumajandusettevõtet majandatakse mahepiima tootmiskorra kohaselt.

Sööda lubatud liigid

—	Haljassöödaperioodil söödetakse loomi peamiselt värskete heintaimede, liblikõieliste ja rohttaimedega ning talveperioodil heinaga.

—	Täiendava koresöödana on määratletud ja lubatud: valmimata rapsiseemned, haljasmais, haljasrukis, söödapeet, heina-, lutserni- ja maisigraanulid.

—	Aastases kuivsöödaratsioonis peab koresööda osa olema vähemalt 75 %.

—	Tavapäraselt turustataval viisil ning mineraalainetega segudes (kliid, graanulid jne) on teraviljadest lubatud nisu, oder, kaer, tritikale, rukis ja mais.

—	Söödana võib kasutada ka põlduba, söödahernest, õlikultuure ning ekstraktsioonijahu või -kooki.

Keelatud sööt

—	Keelatud on sööda järgmised liigid: silo (kääritatud sööt), niiske hein ja kääritatud hein.

—

Keelatud on loomi sööta õlletehastest, viinaköökidest, mahlavabrikutest saadud kõrvalsaaduste või toiduainetetööstuse muude kõrvalsaadustega, nagu märg õlleraba või märjad pressimisjääkide lõigud. Erandiks on suhkrutootmise kõrvalsaadusena saadud kuivad lõigud ja melass ning teraviljatöötlemisel saadud valgurikas kuivsööt.

—	Lakteerivaid loomi ei tohi sööta ühegi leotatud söödaga.

—	Loomi on keelatud sööta loomset päritolu söödaga, v.a noorloomadele antav piim ja vadak.

—	Loomi on keelatud sööta aia- ja puuviljajäätmete, kartulite või uureaga.

Väetamise eeskirjad

—	Piimatootja kogu põllumajanduslikult kasutataval maa-alal on keelatud kasutada reoveesetteid, reoveesetetest tooteid ja asulate jäätmekäitluskohtadest saadud komposti (v.a haljaskompost).

—	Kui piimatarnija põllumajanduslikult kasutatavale maa-alale on laotatud sõnnikut, peab ta vähemalt kolm nädalat ootama, enne kui tohib seal lehmi karjatada.

Keemiliste lisaainete kasutamine

—	Loomakasvatusettevõtte kõigil rohumaadel on põllumajandusnõustajate juhendamisel lubatud kasutada vaid valitud sünteetilis-keemilisi pestitsiide ja tegelda tõrjega konkreetsetel kohtadel.

—	Kärbsevastast pihustamist võib piimakarjalautades teha üksnes sel ajal, kui piimalambad seal ei viibi.

Tarnekeeld

—	Piima võib heinasöödal lamba piimana hakata tarnima kõige varem kümme päeva pärast ute poegimist.

—	Siloga (kääritatud sööt) söödetud lammaste puhul peab ooteaeg olema vähemalt 14 päeva.

—

Alpides karjatatavaid loomi, keda on laudas söödetud siloga (kääritatud sööt), tuleb 14 päeva enne alpiaasale ajamist sööta silovaba söödaga või tohib alles 14 päeva pärast karjamaale (mis kuulub heinasöödal lamba piima tarnijale) jõudmist määratleda piima mahepiimana. Alpiaasal ei tohi silo toota ega sellega loomi sööta.

Geneetiliselt muundatud toiduainete või sööda keeld

—	Selleks et säilitada heinasöödal lamba piima traditsioonilist tootmist, ei tohi kasutada loomi või sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Muud nõuded

—	Keelatud on silo (kääritatud sööt) tootmine ja ladustamine loomakasvatusettevõttes.

—	Keelatud on mis tahes liiki kilesse mässitud heinapallide tootmine või ladustamine loomakasvatusettevõttes.

—	Keelatud on märja või kääritatud heina tootmine loomakasvatusettevõttes.

4.3.   Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (määruse artikli 7 lõige 2)

Mahepiima traditsiooniline olemus peitub asjaolus, et mahepiima kui piimatootmise kõige algsema viisi puhul ei söödeta loomi kääritatud söödaga. Alates 1960. aastatest kasutati loomakasvatuses põllumajanduse industrialiseerimisega kaasnenud mehhaniseerimise tõttu üha rohkem silo (kääritatud sööt), mistõttu vähenes heina söödana kasutamine.

Karjakasvatus seisnes ühelt poolt loomade karjamaadel karjatamises ja teiselt poolt niitudel rohu ja heina tootmises. Kirjalike andmete kohaselt koristatakse alates 13. sajandist Tiroolis heina – või heina ja haljassööta – tavaliselt vähemalt kaks korda aastas (fenum primum et secundum). (Stolz, O., Rechtsgeschichte des Bauernstandes und der Landwirtschaft in Tirol und Vorarlberg (Tirooli ja Vorarlbergi põllumajandustootjate ja põllumajanduse õigusajalugu), 1949.)

Salzburgi peapiiskopkonna kinnistusraamat sisaldab väga üksikasjalikku teavet kariloomade arvu kohta Schwaig-asulates ja kogu muu peapiiskopkonnale kuuluva vara kohta Zilleri orus 1607. aastal. Täpsemalt on iga üksiku eraomandis oleva maatüki üksikasjaliku kirjelduse lõpus avaldus, mis kõlab järgmiselt: „Talvel mahutab nii-ja-nii-palju hobuseid, veiseid, lambaid või kitsi“. Alpi loomakasvatajatel oli talvel vähem kariloomi kui suvel, kui sai kasutada karjamaad. Pole kahtlust, et Schwaig-asulates karjatati loomi intensiivselt külakarjamaadel ja need olid kariloomade peamine söödaallikas. Veelgi varasemast perioodist, täpsemalt 13. ja 14. sajandist, on dokumenteeritud tõendeid selle kohta, et alpi piimatalude (Schwaighof) alla kuulusid niidud ja põllud, aga ka karjamaad ja alpi rohumaad. See tähendab, et rohu ja heina tootmine toimus alpi piimataludes juba varaseimatel perioodidel. Taludest mõnevõrra eemal asuvad mäestikud, mis kuuluvad samuti Schwaig-asulatele. Need mäestikud koosnevad traditsiooniliselt karjamaadest, kus kariloomi karjatatakse mõni nädal kevadel ja sügisel ning mida ülejäänud aasta jooksul kasutatakse heina tegemiseks. Erinevate karjamaade hulgas on need mägi- või kõrgniidud eriti iseloomulikud Alpidele. Neil niitudel niidetakse heina kõige rohkem üks kord aastas ja mõnel pool üks kord kahe kuni nelja aasta jooksul. Sealt saadava heina kogus on väike, kuid see on väga lõhnav ja toitev. (Stolz, O., Die Schwaighöfe in Tirol (Schwaighof-talud Tiroolis), 1930.)

Heina jaoks peab olema heinasara. Heinavaru tuleb säilitada järgmise kevadeni, sest sageli juhtub nii, et varsti pärast kariloomade alpiniitudele ajamist hakkab lund sadama. (Trientl, A., Die Landwirtschaft in den Gebirgsländern (Põllumajandus mägistes riikides), 1892.)

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.