Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2021/C 391/01)

Viimane väljaanne

ELT C 382, 20.9.2021

Eelmised väljaanded

ELT C 368, 13.9.2021

ELT C 357, 6.9.2021

ELT C 349, 30.8.2021

ELT C 338, 23.8.2021

ELT C 329, 16.8.2021

ELT C 320, 9.8.2021

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu.

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. juuli 2021. aasta määrus – Marina Karpeta-Kovalyova versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-717/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Avalik teenistus - Lepingulised töötajad - Enne töölevõtmist Brüsselis elanud Kreeka diplomaadi abikaasa - Töölevõtmise ja huvide keskme koha kindlaksmääramine - Keeldumine määrata hagejale kodumaalt lahkumise toetus ja sellega seotud hüvitised - Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus)

(2021/C 391/02)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Marina Karpeta-Kovalyova (esindaja: avocat S. Pappas)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Jätta Marina Karpeta-Kovalyova kohtukulud tema enda kanda.

---

(1)  ELT C 329, 16.8.2021.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale ordinario di Pordenone (Itaalia) 14. jaanuaril 2021 – PH versus Regione Autonoma Friuli Venezia Giulia

(Kohtuasi C-24/21)

(2021/C 391/03)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale ordinario di Pordenone

Põhikohtuasja pooled

Hageja: PH

Kostja: Regione Autonoma Friuli Venezia Giulia

Eelotsuse küsimused

1.

Kas keeld, mis on kehtestatud Friuli-Venezia Giulia maakonna seaduse nr 5/2011 artiklis 2.1, millega sätestatakse samaaegse viljelemise meetmed, mis väljenduvad keelus kasvatada Friuli-Venezia Giulia maakonna territooriumil MON 810 maisiliike, on direktiivi 2001/18 (1) korraga kooskõlas või vastuolus, arvestades ka määrust 1829/2003 (2) ja soovitust 2010/C200/01 (3) täpsustatud osas;

2.	kas kõnealune keeld on samaväärne meede ja seega vastuolus ELTL artiklitega 34, 35, ja 36?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2001, L 106, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT 2003, L 268, lk 1; ELT eriväljaanne 13/32, lk 432).

(3)  Komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovitus suuniste kohta samaaegse viljelemise riiklike meetmete väljatöötamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist tavapärastesse ja mahepõllunduskultuuridesse (ELT 2010, C 200, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 22. veebruaril 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus NB

(Kohtuasi C-108/21)

(2021/C 391/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustaja: NB

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

Euroopa Kohtu president tegi 17. juunil 2021 määruse selle kohtuasja Euroopa Kohtu registrist kustutamiseks.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 5. märtsil 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus ED

(Kohtuasi C-140/21)

(2021/C 391/05)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustaja: ED

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

Euroopa Kohtu president tegi 18. juunil 2021 määruse selle kohtuasja Euroopa Kohtu registrist kustutamiseks.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 15. märtsil 2021 – PJ versus Deutsche Lufthansa AG

(Kohtuasi C-167/21)

(2021/C 391/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: PJ

Vastustaja: Deutsche Lufthansa AG

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

Euroopa Kohtu president tegi 18. juunil 2021 määruse selle kohtuasja Euroopa Kohtu registrist kustutamiseks.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Frankfurt am Main (Saksamaa) 31. mail 2021 – FH versus SunExpress Günes Ekspres Havacilik A.S.

(Kohtuasi C-337/21)

(2021/C 391/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Frankfurt am Main

Põhikohtuasja pooled

Hageja: FH

Kostja: SunExpress Günes Ekspres Havacilik A.S.

Eelotsuse küsimused

Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et digivahendaja kaudu erinevate lennuettevõtjate juures ühtselt broneeritud lendude puhul esineb hüvitisnõue esimest lendu teostava lennuettevõtja vastu, kui esimene lend hilines saabumisel alla kolme tunni, kuid selle tagajärjel jäädi maha jätkulennust, mistõttu saabus lennureisija oma lõppsihtkohta üle kolmetunnise hilinemisega, ning kui esimese lennu teostanud lennuettevõtja ei olnud teise lennu teostamisel lepingupartner ega polnud teadlik asjaolust, et samal ajal oli broneeritud jätkulend ka teise lennuettevõtja juures?

Kohtuasi kustutati Euroopa Kohtu presidendi 28. juuni 2021. aasta määrusega Euroopa Kohtu registrist.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla m.st. Warszawy w Warszawie (Poola) 7. juunil 2021 – J.K. versus TP S.A.

(Kohtuasi C-356/21)

(2021/C 391/08)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla m.st. Warszawy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: J.K.

Kostja: TP S.A.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö (1) saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16), artikli 3 lõike 1 punkte a ja c tuleb tõlgendada nii, et need võimaldavad jätta nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ kohaldamisalast välja lepingupoolte valikuvabaduse ja selle tulemusena välistada ka riigisiseses õiguses nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ artikli 17 alusel kehtestatud sanktsioonide kohaldamise seoses lepingupoolte valikuvabadusega, kui see ei ole seotud soo, rassi, etnilise päritolu või rahvusega olukorras, kus diskrimineerimise ilminguks oleks keeldumine sellise tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisest, mille alusel füüsilisest isikust ettevõtja kohustub osutama teenuseid, kui sellise keeldumise aluseks on potentsiaalse lepingupartneri seksuaalne sättumus?

---

(1)  EÜT 2000, L 303, lk 16.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 14. juunil 2021 – Hewlett Packard Development Company LP versus Senetic Spółka Akcyjna

(Kohtuasi C-367/21)

(2021/C 391/09)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Hewlett Packard Development Company LP

Kostja: Senetic Spółka Akcyjna

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artikli 36 teist lauset koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 (1) Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 15 lõikega 1 ja ELL artikli 19 esimese taande teise lausega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriikide kohtupraktika, mis seisneb selles, et kohtud: — võttes arvesse ELi kaubamärgi omaniku taotlust keelata kõnealuse kaubamärgiga tähistatud kaupade sissevedu ehk import, väljavedu ehk eksport, nende kaupade reklaamimine või anda korraldus selliste kaupade turult kõrvaldamiseks, — määrates hagi tagamiseks ELi kaubamärgiga tähistatud kaupade arestimise, viitavad vastavate otsuste tekstis „esemetele, mida kõnealuse kaubamärgi all ei ole Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgiomanik või mis on seal turule lastud tema loata“ – mille tõttu on nende ELi kaubamärgiga hõlmatud esemete kindlaks määramine, mida ettekirjutused ja keelud puudutavad (st neid ei ole kõnealuse kaubamärgi all Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgiomanik või mis on seal turule lastud tema loata), jäetud kohtulahendi sisu üldise sõnastuse tõttu täiteasutusele, kes tugineb sellekohaste järelduste tegemisel kaubamärgiomaniku avaldustele või pakutavatele vahenditele (sh infotehnoloogilised vahendid ja andmebaasid) ning täiteasutuse eelviidatud järelduste vaidlustamine asja sisuliselt arutavas kohtus on hagi tagamise ja täitemenetluses kasutatavate õiguskaitsevahendite olemuse tõttu kostja puhul välistatud või piiratud?

2.

Kas ELTL artikleid 34, 35 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et need välistavad ühenduse (praegu ELi) registreeritud kaubamärgi omaniku jaoks võimaluse tugineda kaitsele, mis on ette nähtud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklites 9 ja 102 (praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artiklid 9 ja 130), olukorras, kus: — ühenduse (ELi) kaubamärgi registreeringu omanik tegeleb Euroopa Majanduspiirkonnas ja sellest väljaspool kõnealuse kaubamärgiga tähistatud kaupade turustamisega nii, et see tegevus toimub volitatud turustajate kaudu, kes võivad müüa kaubamärgiga tähistatud kaupu edasi isikutele, kes ei ole nende kaupade lõpptarbijad, eranditult vaid siis, kui need kuuluvad ametlikku edasimüügivõrku, samal ajal kui volitatud turustajad on kohustatud ostma kaupu eranditult vaid teistelt volitatud turustajatelt või kaubamärgi omanikult; — kaubamärgiga tähistatud kaupadel ei ole mingit märgistust ega muid eritunnuseid, mis võimaldaksid teha kindaks koha, kus need kaubad on turule lasknud hageja või kus need on turule lastud hageja loal; — kostja omandas kaubamärgiga tähistatud kaubad Euroopa Majanduspiirkonnas; — kaubamärgiga tähistatud kaupade müüjad teatasid kostjale, et need kaubad võivad olla õigusnormide kohaselt mõeldud müügiks Euroopa Majanduspiirkonnas; — ELi kaubamärgi registreeringu omanik ei ole teinud kättesaadavaks mingit infotehnoloogilist vahendit (ega muud vahendit) ega kasuta märgistussüsteemi, mis võimaldaks kaubamärgiga tähistatud kauba võimalikul ostjal enne kauba ostmist iseseisvalt kindlaks teha, kas nende kaupadega kauplemine Euroopa Majanduspiirkonnas on seaduslik, ja keeldub seda kontrollimast ostja taotlusel?

---

(1)  ELT 2017, L 154, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad (Bulgaaria) 17. juunil 2021 – Zamestnik-ministar na regionalnoto razvitie i blagoustroystvoto ja rakovoditel na Upravliavashtia organ na Operativna programa „Regioni v rastezh“ 2014–2020 versus Obshtina Razlog

(Kohtuasi C-376/21)

(2021/C 391/10)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Varhoven administrativen sad

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Zamestnik-ministar na regionalnoto razvitie i blagoustroystvoto ja rakovoditel na Upravliavashtia organ na Operativna programa „Regioni v rastezh“ 2014–2020

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Obshtina Razlog

Eelotsuse küsimused

1.

Kas määruse 2018/1046 (1) artikli 160 lõikeid 1 ja 2 ning määruse nr 966/2012 artikli 102 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et neid kohaldatakse liidu liikmesriigi avaliku sektori hankija suhtes ka siis, kui tema sõlmitud hankelepinguid rahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest?

2.

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt: Kas määruse 2018/1046 artikli 160 lõikes 1 ja määruse nr 966/2012 artikli 102 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus täielik konkurentsipiirang hankelepingu sõlmimisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, kuigi hankelepingu ese ei ole eripärane, mille tõttu oleks objektiivselt möödapääsmatu, et lepingu täidab just ettevõtja, kellele hankija tegi ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks? Täpsemalt, kas määruse 2018/1046 artikli 160 lõikeid 1 ja 2 koostoimes artikli 164 lõike 1 punktiga d ning määruse nr 966/2012 artikli 102 lõikeid 1 ja 2 koostoimes artikli 104 lõike 1 punktiga d tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt võib avaliku sektori hankija olukorras, kus eelmine hankemenetlus lõppes põhjusel, et ainus esitatud pakkumus ei vastanud tingimustele, teha ainult ühele ettevõtjale ettepaneku osaleda väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, kuigi hankelepingu ese ei ole eripärane, mille tõttu oleks objektiivselt möödapääsmatu, et lepingu täidab just ettevõtja, kellele hankija tegi ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Mons (Belgia) 21. juunil 2021 – Ville de Mons, Zone de secours Hainaut – Centre versus RM

(Kohtuasi C-377/21)

(2021/C 391/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour du travail de Mons

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Ville de Mons, Zone de secours Hainaut – Centre

Vastustaja: RM

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/81/EÜ (Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta) (1) rakendatud raamkokkuleppe klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et täistööajaga ametisse nimetatud kutseliste tuletõrjujate palga arvutamisel loetakse osalise tööajaga vabatahtliku tuletõrjujana tehtud töö palgastaažiks vastavalt töö mahule ehk tegelikult töötatud aja järgi, nagu näeb ette pro rata temporis põhimõte, mitte selle ajavahemiku pikkuse järgi, mille raames seda tööd tehti?

---

(1)  (EÜT 1998, L 14, lk 9; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 22. juunil 2021 – Zenith Media Communications SRL versus Consiliul Concurenţei

(Kohtuasi C-385/21)

(2021/C 391/12)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Zenith Media Communications SRL

Vastustaja: Consiliul Concurenţei

Eelotsuse küsimused

Kas ELL artikli 4 lõiget 3 ja ELTL artiklit 101 tuleb tõlgendada nii, et:

1)

need kohustavad liikmesriigi konkurentsiasutust tõlgendama riigisisest õigusnormi, mis reguleerib trahvi määramist kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, nii et tuleb kontrollida, kas eelmise majandusaasta bilansi kasumiaruandes näidatud kogukäive kajastab majandus- ja finantstehinguid täpselt vastavalt tegelikule majanduslikule olukorrale;

2)

proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on nendega vastuolus liikmesriigi konkurentsiasutuse praktika määrata trahv vastavalt eelneva majandusaasta bilansi kasumiaruandes näidatud käibele, mis hõlmab summasid, mida nõutakse lõpptarbijatelt seoses teenustega, mille jaoks on tegeletud reklaamiruumi ostuvahendusega meedias, mitte ainult vahendustegevusega seotud komisjonitasusid;

3)

nendega on vastuolus riigisisese õigusnormi tõlgendamine nii, et vastutus korrektse raamatupidamiskande tegemise ning majandus- ja finantstehingute täpse esitamise eest vastavalt tegelikule majanduslikule olukorrale lasub karistatud ettevõtjal ja liikmesriigi konkurentsiasutus on seotud sellega, kuidas karistatud ettevõtja seda kohustust täidab?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Cluj (Rumeenia) 24. juunil 2021 – TJ versus Inspectoratul General pentru Imigrări

(Kohtuasi C-392/21)

(2021/C 391/13)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Cluj

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja ja apellant: TJ

Vastustaja: Inspectoratul General pentru Imigrări

Eelotsuse küsimused

1.	Kas nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiivi 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (1) artiklis 9 sisalduvat väljendit „nägemisteravust korrigeerivad erivahendid“ tuleb tõlgendada nii, et see ei saa hõlmata nägemisprille?

2.	Kas direktiivi 90/270/EMÜ artiklis 9 sisalduva väljendi „nägemisteravust korrigeerivad erivahendid“ all tuleb mõista üksnes vahendit, mida kasutatakse ainult töökohas või tööülesannete täitmisel?

3.	Kas direktiivi 90/270/EMÜ artiklis 9 ette nähtud kohustus anda nägemisteravust korrigeeriv erivahend puudutab üksnes vahendi ostmist tööandja poolt või kas seda võib tõlgendada laialt, ehk nii, et see hõlmab ka võimalust, et tööandja kannab vajalikud kulud, mis töötajal vahendi ostmisel tekkisid?

4.	Kas nõukogu direktiivi 90/270/EMÜ artikliga 9 on kooskõlas see, et tööandja katab need kulud üldise palgatõusu vormis, mida tasutakse alaliselt nimetuse all „palgalisa koormavate töötingimuste eest“?

---

(1)  EÜT 1990, L 156, lk 14; ELT eriväljaanne 05/01, lk 391.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad) 30. juunil 2021 – Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, E, C versus S, Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

(Kohtuasi C-402/21)

(2021/C 391/14)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, E, C

Vastustajad: S, Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

Eelotsuse küsimused

1.	Kas Türgi kodanikud, kellel on otsuse nr 1/80 (1) artiklist 6 või artiklist 7 tulenevad õigused, võivad lisaks tugineda otsuse nr 1/80 artiklile 13?

2.	Kas otsuse nr 1/80 artiklist 14 tuleneb, et Türgi kodanikud ei saa enam tugineda otsuse nr 1/80 artiklile 13, kui nad kujutavad oma isikliku käitumise tõttu tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile?

3.

Kas uut piirangut, mille kohaselt võib Türgi kodanikult elamisõiguse ära võtta ka 20 aasta möödumisel avaliku korra huvides, saab põhjendada muutunud ühiskondlike vaadetega, mis on viinud uue piirangu kehtestamiseni? Kas selles osas piisab sellest, et uus piirang teenib avaliku korra eesmärki, või on vaja ka seda, et piirang oleks selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ega läheks kaugemale sellest, mis on selle saavutamiseks vajalik?

---

(1)  Assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsus nr 1/80 EMÜ-Türgi assotsiatsiooni arengu kohta.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van Cassatie (Belgia) 5. juulil 2021 – FU, DRV Intertrans BV

(Kohtuasi C-410/21)

(2021/C 391/15)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van Cassatie

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: FU, DRV Intertrans BV

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (1), artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et: — juhul, kui A1 tõendid väljastanud liikmesriigi asutused piirduvad olukorras, kus töökohaliikmesriigi asutused on esitanud taotluse kõnealused tõendid tagasiulatuvalt tagasi võtta, sellega, et võtavad tõendid ajutiselt tagasi ja teatavad, et need ei ole enam siduvad, millest tulenevalt saab kriminaalmenetlust töökohaliikmesriigis jätkata, ja A1 tõendid väljastanud liikmesriik teeb lõpliku otsuse alles pärast kriminaalmenetluse tulemusel tehtud otsuse jõustumist, siis A1 tõenditele tuginev põhjendatud eeldus selle kohta, et asjaomased töötajad on nõuetekohaselt liitunud tõendid väljastanud liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemiga, enam ei kehti ja töökohaliikmesriigi asutused ei pea kõnealuseid A1 tõendeid enam aktsepteerima, — kui vastus on eitav, siis kas Euroopa Kohtu praktikat arvestades võivad töökohaliikmesriigi asutused jätta asjaomased A1 tõendid pettuse tõttu arvesse võtmata?

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (2) artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti i, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (3), artikli 3 lõike 1 punkti a ja artikli 11 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (4) artikli 4 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et asjaolust, et ettevõtja on saanud Euroopa Liidu liikmesriigis vastavalt määrusele (EÜ) nr 1071/2009 ja määrusele (EÜ) nr 1072/2009 autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise loa ja järelikult peab tal selles liikmesriigis olema tegelik ja püsiv tegevuskoht, paratamatult tuleneb, et sellega on ümberlükkamatult tõendatud, et kohaldatava sotsiaalkindlustussüsteemi kindlaksmääramise seisukohast on ettevõtja asukoht määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 lõike 1 tähenduses selles liikmesriigis, ja et töökohaliikmeriigi asutused peavad seda järeldust aktsepteerima?

---

(1)  ELT 2009, L 284, lk 1.

(2)  ELT 2004, L 166, lk 1.

(3)  ELT 2009, L 300, lk 51.

(4)  ELT 2009, L 300, lk 72.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Craiova (Rumeenia) 14. juulil 2021 – RS

(Kohtuasi C-430/21)

(2021/C 391/16)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Craiova

Põhikohtuasja pooled

Apellant: RS

Eelotsuse küsimused

1.

Kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja Euroopa liidu põhiõiguste harta artikliga 47, on vastuolus selline riigisisene säte nagu Rumeenia põhiseaduse artikli 148 lõige 2, tõlgenduses, mille andis sättele Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) oma otsuses nr 390/2021, mille kohaselt riigisisestel kohtutel ei ole õigust kontrollida, kas riigisisene säte, mis on Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) kohtuotsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, on kooskõlas Euroopa liidu õiguse sätetega?

2.

Kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja Euroopa liidu põhiõiguste harta artikliga 47, on vastuolus selline riigisisene säte nagu Rumeenia seaduse nr 303/2004 kohtunike ja prokuröride staatuse kohta artikli 99 punkt ș, mis võimaldab algatada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse ja kohaldada talle distsiplinaarkaristusi Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuse järgimata jätmise eest, juhul, kui ta peab Curtea Constituțională otsuse põhjenduste asemel tunnustama Euroopa liidu õiguse esmajärjekorras kohaldamist, st riigisisese õiguse säte, mis võtab kõnealuselt kohtult õiguse kohaldada Euroopa Liidu Kohtu otsust, millel on tema arvates esimus?

3.

Kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja Euroopa liidu põhiõiguste harta artikliga 47, on vastuolus riigisisene kohtupraktika, mis keelab kohtunikul distsiplinaarkaristuse ähvardusel kohaldada Euroopa Liidu Kohtu praktikat kriminaalmenetlustes, milles vaidluse esemeks on kriminaalmenetluse mõistlik kestus, mis on sätestatud Rumeenia kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 4881?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 16. juulil 2021 – Liberty Lines SpA versus Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti

(Kohtuasi C-437/21)

(2021/C 391/17)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Liberty Lines SpA

Vastustaja: Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti

Eelotsuse küsimused

Kas selline õigusnorm nagu 24. aprilli 2017. aasta dekreetseaduse nr 50 (kinnitati 21. juuni 2017. aasta seadusena nr 96) artikli 47 lõige 11-bis on vastuolus [liidu] õigusega, täpsemalt teenuste osutamise vabaduse põhimõtte ning põhimõttega, et teenuste riigihangete turg peab olema konkurentsile maksimaalselt avatud, kui see õigusnorm

—

võrdsustab seaduslikult või vähemalt võimaldab võrdsustada Messina ja Reggio Calabria sadama vahelise kiirreisilaevanduse ning Apenniini poolsaare ja Sitsiilia vahelised merd ületavad rongiveod, mida on nimetatud transpordi- ja laevandusministeeriumi (Ministero dei trasporti e della navigazione) 31. oktoobri 2000. aasta dekreedi nr 138 T artikli 2 punktis e;

—	annab või peab kohaseks anda Rete ferroviaria italiana S.p.a-le eriõiguse osutada Sitsiilia ning Apeniini poolsaare vahel ülemere-rongiühendusteenust ka kiirlaevade abil?

Euroopa Komisjoni 14. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 5. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-611/18: Pharmaceutical Works Polpharma versus EMA

(Kohtuasi C-438/21 P)

(2021/C 391/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Haasbeek, S. Bourgois, A. Sipos)

Teised menetlusosalised: Pharmaceutical Works Polpharma S.A., Euroopa Ravimiamet (EMA), Biogen Netherlands BV

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi rahuldamata ja

—	mõista kohtukulud välja Pharmaceutical Works Polpharma S.A.-lt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev apellatsioonkaebus on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 181–218, 224–238, 248–265, 273–275, 280–282, 288, 289 ja 292 vastu ning punktides 295 ja 296 tehtud järelduste ning resolutsiooni vastu.

Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks neli väidet:

1.

Üldkohus moonutas ilmselgelt fakte, mille tagajärjel tegi ta ilmselgelt vääri õiguslikke järeldusi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustes tugines väärale eeldusele, et Saksamaa Bundesinstitut für Arzneimittel und Mediczinprodukte („BfArM“) hindas Fumadermi esimest ja ainukest korda aastal 1994.

2.

Üldkohus rikkus direktiivi 2001/83 (1) artikli 6 lõiget 1, nagu seda tõlgendatakse Euroopa Kohtu praktikas, kui ta nõudis – osana EMA ja komisjoni poolt kahe ravimi sama üldise müügiloa alla kuulumise hindamisest – esialgse ravimi toimeainete kvalitatiivse koostise (uuesti) läbivaatamist. Esiteks võttis Üldkohus üldise müügiloa hindamisel ebaseaduslikult arvesse hinnangut, mis kuulub esialgse ravimi müügiloa andmise menetluse juurde. Teiseks lõi Üldkohus ebaseaduslikult kaks lahknevat üldise müügiloa kontseptsiooni, olenevalt sellest, kas üldise müügiloa hindamise viis läbi komisjon ja EMA või liikmesriigi pädev ametiasutus.

3.

Üldkohus rikkus liidu ravimialaste õigusaktide detsentraliseeritud müügiloa korda, mis on kehtestatud määrusega 726/2004 (2) ja direktiiviga 2001/83, pädevuste andmise ja subsidiaarsuse põhimõtet, mis on sätestatud EL lepingu artiklis 5, vastastikuse usalduse põhimõtet ning direktiivi 2001/83 artikli 6 lõiget 1 ning artikleid 30 ja 31 ning määruse 726/2004 artikli 57 lõiget 1 ja artiklit 60, kui ta järeldas, et komisjonil ja EMA-l on pädevus ja kohustus – kahe ravimi sama üldise müügiloa alla kuulumise hindamise raames – viia läbi liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt neist kahest ühe ravimi toimeaine kvalitatiivse koostise varasema hindamise uuesti läbivaatamine või kontrollimine.

4.	Üldkohus ületas kohtuliku kontrolli piire, kui ta asendas pädeva reguleeriva asutuse teadusliku hinnangu oma enda teadusliku hinnanguga.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT 2001, L 311, lk 67).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT 2004, L 136, lk 1).

Biogen Netherlands BV 14. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 5. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-611/18: Pharmaceutical Works Polpharma versus EMA

(Kohtuasi C-439/21 P)

(2021/C 391/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Biogen Netherlands BV (esindaja: advocaat C. Schoonderbeek)

Teised menetlusosalised: Pharmaceutical Works Polpharma S.A., Euroopa Ravimiamet, Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	rahuldada apellatsioonkaebus;

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et Üldkohus kohaldas vääralt ELTL artiklit 277, kui ta ei tunnistanud, et õigusvastasuse vastuväide komisjoni 30. jaanuari 2014. aasta otsuse peale, millega anti müügiluba ravimile Tecfidera, oli vastuvõetamatu, kuna Polpharma oleks saanud esitada hagi otse selle otsuse peale, kuna tegemist on üldkohaldatava aktiga, mis ei sisalda rakendusmeetmeid ja puudutas teda otseselt.

Teine väide, et õigusvastasuse vastuväite hindamisel tõlgendas ja kohaldas Üldkohus vääralt direktiivi 2001/83/EÜ (1) artikli 6 lõikes 1 sätestatud mõistet „üldine müügiluba“.

Kolmas väide, et Üldkohus tõlgendas vääralt seadusest tulenevaid nõudeid kombineeritud ravimi 1994. aasta müügiloale ja juhtumi hindamisel ei tunnustanud Fumadermile 2013. aastal antud müügiluba.

Neljas väide, et Üldkohus tõlgendas ja kohaldas vääralt liikmesriikide ametiasutuste hindamiste ja otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet, kui ta järeldas, et käesolevas asjas ei ole see põhimõte EMA ja komisjoni suhtes kohaldatav.

Viies väide, et Üldkohus kohaldas vääralt teadusliku hindamise ja teaduslike tõendite puhul kohaldatava kohtuliku kontrolli taset, kui ta andis toimiku teadusandmetele oma hinnangu.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT 2001, L 311, lk 67).

Euroopa Ravimiameti 15. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 5. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-611/18: Pharmaceutical Works Polpharma versus EMA

(Kohtuasi C-440/21 P)

(2021/C 391/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Ravimiamet (EMA) (esindajad: S. Marino, S. Drosos ja H. Kerr)

Teised menetlusosalised: Pharmaceutical Works Polpharma S.A., Euroopa Komisjon, Biogen Netherlands BV

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	jätta rahuldamata tühistamishagi kohtuasjas T-611/18 ja

—	mõista esimese kohtuastme hagejalt välja kohtukulud kohtuasjas T-611/18 ja käesolevas apellatsioonimenetluses.

Väited ja peamised argumendid

EMA esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks neli väidet.

1.	Esimene väide, et Üldkohus tegi kahekordse vea, kui ta ei teinud kombineeritud ravimi hiljutise müügiloa pikendamisest järeldust, et nimetatud pikendamine oli vastuolus olemasolevate tõenditega ja selle pikendamise ajal kohaldatavate regulatiivsete nõuetega.

2.

Teine väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et EMA ja komisjon täidavad erilist ülesannet, mis kohustas viimast kontrollima liikmesriigis müügiloa saanud kombineeritud ravimi ühe koostisosa ravitoimet, kui ta hindas kombineeritud ravimi üht koostisosa sisaldava, tsentraalse müügiloaga ainuravimi õigust andmekaitsele.

3.	Kolmas väide, et Üldkohus tõlgendas vääralt direktiivi 2001/83/EÜ (1) artikli 6 lõike 1 teist lõiku, kui ta järeldas, et üldise müügiloa hindamine tähendab, et komisjon kontrollib liikmesriigi müügiloa saanud kombineeritud ravimi ühe koostisosa ravitoimet.

4.	Neljas väide, et Üldkohus ületas kohtuliku kontrolli piire, kui ta andis teatavatele teaduslikele tõenditele de novo hinnangu ja heitis komisjonile ette, et see ei uurinud nende teaduslike tõendite suhtes esinevaid väidetavaid kahtlusi.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT 2001, L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Den Haag, zittingsplaats ’s-Hertogenbosch (Madalmaad) 23. juulil 2021 – E, F versus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

(Kohtuasi C-456/21)

(2021/C 391/21)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Den Haag, zittingsplaats ’s-Hertogenbosch

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: E, F

Vastustaja: Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2011/95 (1) artikli 10 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et läänelikke tõekspidamisi, väärtushinnanguid ja käitumisnorme, mille kolmandate riikide kodanikud on üle võtnud tulenevalt sellest, et nad on märkimisväärse osa oma elu sellest etapist, mil kujunes välja nende identiteet, elanud liikmesriigi territooriumil ja võtnud seal piiranguteta osa ühiskonna elust, tuleb pidada ühiseks taustaks, mida ei saa muuta, või sedavõrd olulisteks identiteeditunnusteks, et asjaomaseid isikuid ei saa sundida nendest lahti ütlema?

2.

Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, tuleb kolmandate riikide kodanikke, kes – olenemata põhjustest – on üle võtnud läänelikud tõekspidamised ja väärtushinnangud, kuna nad on märkimisväärse osa oma elu sellest etapist, mil kujunes välja nende identiteet, tegelikult elanud liikmesriigi territooriumil, pidada „teatava sotsiaalse rühma liikmeteks“ direktiivi 2011/95 artikli 10 lõike 1 punkti d tähenduses? Kas küsimust, kas tegemist on „teatava sotsiaalse rühmaga, kellel on asjaomases riigis selgesti eristuv identiteet“, tuleb hinnata liikmesriigi seisukohast või tuleb seda koostoimes direktiivi 2011/95 artikli 10 lõikega 2 tõlgendada nii, et määrav on see, et välismaalane saab tõendada, et päritoluriigis peetakse teda kuuluvaks teatavasse sotsiaalsesse rühma või vähemasti omistatakse talle päritoluriigis asjaomased tunnused? Kas nõue, et läänestumine võib olla pagulasseisundi andmise alus vaid siis, kui see tuleneb usulistest või poliitilistest põhjustest, on kooskõlas direktiivi 2011/95 artikliga 10 koostoimes tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega ja õigusega varjupaigale?

3.

Kas liikmesriigi õigus, mille kohaselt kaalub rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsust tegev asutus lapse huve, ilma et ta neid alguses (igas menetluses) konkreetselt kindlaks teeks (või kindlaks teha laseks), on kooskõlas liidu õigusega, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 24 lõikega 2 koostoimes harta artikli 51 lõikega 1? Kas sellele küsimusele tuleb vastata teisiti, kui liikmesriik peab läbi vaatama taotluse saada riigis elamise õigus tavalistel põhjustel ja selle taotluse kohta otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta lapse huve?

4.

Millisel viisil ja millises rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise staadiumis tuleb harta artikli 24 lõiget 2 arvestades arvesse võtta ja kaaluda lapse huve, eelkõige alaealisel liikmesriigis pikaajalise tegeliku elamise tõttu tekkinud kahju? Kas seejuures on oluline, kas kõnealune tegelik elamine liikmesriigis oli seaduslik? Kas taotluse läbivaatamise raames toimuval lapse huvide kaalumisel on oluline, kas liikmesriik on teinud rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse liidu õiguses ette nähtud tähtaja jooksul, kas varasemal kuupäeval pandud tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud ja kas liikmesriik on jätnud isiku pärast tagasisaatmisotsuse tegemist välja saatmata, mistõttu sai alaealise tegelik viibimine selles liikmesriigis jätkuda?

5.

Kas liikmesriigi õigus, mille kohaselt tehakse esmakordsete ja korduvate rahvusvahelise kaitse taotluste vahel vahet sellega, et korduvate rahvusvahelise kaitse taotluste puhul jäetakse tavalised põhjused arvesse võtmata, on – arvestades harta artiklit 7 koostoimes artikli 24 lõikega 2 – kooskõlas liidu õigusega?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supreme Court (Iirimaa) 3. augustil 2021 – Kriminaalasi järgmiste isikute suhtes SN ja SD. Teised menetluspooled: Governor of Cloverhill Prison, Ireland, Attorney General, Governor of Mountjoy prison

(Kohtuasi C-479/21)

(2021/C 391/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled

SN ja SD

Eelotsuse küsimused

1.

Kas väljaastumislepingu sätteid, millega on ette nähtud Euroopa vahistamismääruste (1) korra kehtima jätmine Ühendkuningriigi suhtes selles lepingus ette nähtud üleminekuperioodil, saab pidada Iirimaale siduvaks, võttes arvesse selle olulist sisu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala (2) valdkonnas; ja

2.

kas kaubandus- ja koostöölepingu sätteid, millega on ette nähtud Euroopa vahistamismääruste korra kehtima jätmine Ühendkuningriigi suhtes selles lepingus ette nähtud üleminekuperioodil, saab pidada Iirimaale siduvaks, võttes arvesse selle olulist sisu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas?

---

(1)  Inglise keelne lühend EAW.

(2)  Inglise keelne lühend AFSJ.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supreme Court (Iirimaa) 3. augustil 2021 – W O, J L versus Minister for Justice and Equality

(Kohtuasi C-480/21)

(2021/C 391/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court

Põhikohtuasja pooled

Edasikaebajad: W O, J L

Vastustaja: Minister for Justice and Equality

Eelotsuse küsimused

1.	Kas on asjakohane kohaldada kohtuotsuses LM (1) ette nähtud ning kohtuotsuses L ja P (2) kinnitatud kriteeriumi, kui on olemas tegelik oht, et edasikaebajad antakse kohtu alla kohtutes, mis ei ole moodustatud seaduse alusel?

2.

Kas on asjakohane kohaldada kohtuotsuses LM ette nähtud ning kohtuotsuses L ja P kinnitatud kriteeriumi, kui isik, kes soovib vaidlustada Euroopa vahistamismääruse alusel esitatud taotlust, ei saa sellele kriteeriumile vastata, sest sel ajal ei ole selle tõttu, kuidas kohtuasju juhuslikult jaotatakse, võimalik kindlaks teha, millises koosseisus kohus nende kohtuasja menetleb?

3.

Kas see, et Poolas puudub tõhus õiguskaitsevahend kohtunike ametisse nimetamise õiguspärasuse vaidlustamiseks olukorras, kus on ilmne, et edasikaebajad ei saa sel ajal tõendada, et nende asja menetlevad kohtukolleegiumid koosnevad kohtunikest, kes ei ole ametisse nimetatud õiguspäraselt, kujutab endast olukorda, kus sisuliselt rikutakse õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, millest piisab, et kohustada vahistamismäärust täitvat riiki keelduma edasikaebajate üleandmisest?

---

(1)  Kohtuotsus C-216/18 PPU, EU:C:2018:586.

(2)  Kohtuotsused C-354/20 PPU ja C-412/20 PPU, EU:C:2020:1033.

Health Information Managementi 13. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 9. juuni 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-235/19: Health Information Management (HIM) versus komisjon

(Kohtuasi C-500/21 P)

(2021/C 391/24)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Health Information Management (HIM) (esindaja: avocat P. Zeegers)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks ning seetõttu

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 9. juuni 2021. aasta otsus Health Information Management vs. komisjon (T-235/19) punktid 93–97 ja 117–185;

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutiivosa punktid 1, 2, 3 ja 5;

—	saata asi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks apellandi 4. aprillil 2019 esitatud hagiavalduses sisalduva taotluse osas;

—	mõista kõik kohtukulud, sealhulgas tema esindaja kulud ja tasu, mille esialgne suurus on 15 000 eurot ilma käibemaksuta, välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Health Information Management esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kolm väidet: esiteks on tema hinnangul rikutud kaitseõigusi ja põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigust heale haldusele; teiseks on rikutud ELTL artikli 296 teise lõigu kohast põhjendamiskohustust, ja kolmandaks on rikutud ning vääralt kohaldatud ELTL artiklit 272 ja seetõttu on rikutud erapooletuse ning proportsionaalsuse põhimõtteid.

Üldkohtu presidendi 22. juuli 2021. aasta määrus – CCPL jt versus komisjon

(Kohtuasi T-130/21 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Konkurents - Kartellid - Jaemüügiks mõeldud toiduainete pakendamise turg - Trahvide määramise otsus - Finantstagatis - 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta - Maksevõime - Kohaldamise peatamise taotlus - Fumus boni iuris'e puudumine)

(2021/C 391/25)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: CCPL – Consorzio Cooperative di Produzione e Lavoro SC (Reggio Emilia, Itaalia), Coopbox Group SpA (Bibbiano, Itaalia), Coopbox Eastern s.r.o. (Nové Mesto nad Váhom, Slovakkia) (esindajad: advokaadid: E. Cucchiara ja E. Rocchi)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Rossi ja T. Baumé)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada komisjoni 17. detsembri 2020. aasta otsuse C(2020) 8940 final, millega asendatakse komisjoni 24. juuni 2015. aasta otsusega C(2015) 4336 final (ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta) määratud trahvid, mis on seotud äriühingutega CCPL – Consorzio Cooperative di Produzione e Lavoro SC, Coopbox Group SpA ja Coopbox Eastern s.r.o. (juhtum AT.39563 – Toiduainete pakendamine jaemüügiks), kohaldamine osas, millega hagejatele pannakse kohustus anda finantstagatis või deponeerida tasumisele kuuluvad trahvisummad.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Üldkohtu presidendi 22. juuli 2021. aasta määrus – Aloe Vera of Europe versus komisjon

(Kohtuasi T-189/21 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Määrus (EÜ) nr 1925/2006 - Ained, mille kasutamine on keelatud, piiratud, või ained, mis on ühenduses uurimisel/kontrollimisel - Määrus (EL) 2021/468 - Perekonda Aloe kuuluvate liikide lehtedest saadud preparaatide, mis sisaldavad hüdroksüantratseeni derivaate, keelustamine - Kohaldamise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2021/C 391/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Aloe Vera of Europe BV (Amsterdam, Madalmaad) (esindaja: advokaat B. Van Vooren)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Farrell ja B. Rous Demiri)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada nõukogu 18. märtsi 2021. aasta määruse (EL) 2021/468, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 III lisa seoses hüdroksüantratseeni derivaate sisaldavate botaaniliste liikidega (ELT 2021, L 96, lk 6), kohaldamine üheksaks kuuks alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Üldkohtu presidendi 27. juuli 2021. aasta määrus – Alliance française de Bruxelles-Europe jt versus komisjon

(Kohtuasi T-285/21 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Teenuste hanked - Keeleõppeteenuste osutamine - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2021/C 391/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Alliance française de Bruxelles-Europe (Brüssel, Belgia) ja teised 7 hagejat, kelle nimed on toodud kohtumääruse lisas (esindaja: advokaat E. van Nuffel d’Heynsbroeck)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Araujo Arce ja M. Ilkova)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada komisjoni 19. aprilli 2021. aasta otsuse, millega otsustatakse sõlmida hankeleping seoses hankeosaga 4 (prantsuse keel) hanke raames, mis puudutab raamlepinguid Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste keeleõppe kohta (nr HR/2020/OP/0014), esmalt konsortsiumiga CLL Centre de Langues – Allingua ja teisena hagejatest koosneva konsortsiumiga Alliance Europe Multilingue, täitmine ning määrata kõigi muude vajalike meetmete, mida Üldkohus loeb asjakohaseks, võtmine.

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

20. juulil 2021 esitatud hagi – TM versus EKP

(Kohtuasi T-440/21)

(2021/C 391/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: TM (esindajad: advokaadid: L. Levi ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada juhatuse 15. detsembri 2020. aasta otsus nimetada P hageja asemel infosüsteemide peadirektoraadi ametikohale;

—	vajadusel tühistada juhatuse 11. mai 2021. aasta otsus, millega hageja erikaebus tema ametisse nimetamata jätmise kohta rahuldamata jäeti;

—	hüvitada hagejale 15. detsembri 2020. aasta otsusega tekitatud kahju 73 679,47 euro suuruses summas;

—	maksta hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks sümboolselt üks euro.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.	Esimese väite kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga ja rikutud tööhõivetingimuste artikli 8a punkti c ning personalieeskirjade artikli 1a.1.1 punkti b ning artikleid 1a.2.1.1 ja 1a.2.6.1; rikutud on vaba ametikoha teadaannet ja teenistuse huve.

2.	Teise väite kohaselt on töölevõtmise menetlus 2020-2738- EXT õigusvastane, kuna on rikutud personalieeskirjade artikli 1a.3.1.2 lõiget 4 ning võimu kuritarvitatud.

3.	Kolmanda väite kohaselt on rikutud personalieeskirjade artikleid 1a.2.7.9, 1a.2.7.10 ja 1a.2.7.11; puuduvad põhjendused; rikutud on hea halduse põhimõtet.

2. augustil 2021 esitatud hagi – Coulter Ventures versus EUIPO – iWeb (R)

(Kohtuasi T-457/21)

(2021/C 391/29)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Coulter Ventures LLC (Columbus, Ohio, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat R. Dissmann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: iWeb GmbH (Berliin, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi R taotlus – registreerimistaotlus nr 13 750 849

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 2. juuni 2021. aasta otsus asjas R 2789/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kohtukulud ja EUIPO menetluses kantud kulud välja EUIPO–lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

6. augustil 2021 esitatud hagi – Prantsusmaa versus komisjon

(Kohtuasi T-475/21)

(2021/C 391/30)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Prantsuse Vabariik (esindajad: F. Alabrune, T. Stéhelin, A-L. Desjonquères, G. Bain)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

Tühistada osaliselt komisjoni 16. juuni 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/988, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, kuivõrd sellega kehtestatakse 45 869 990,19 eurole vastav korrektsioon osas, mis puudutab „Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetust“ järgmiselt sõnastatud põhjendustel: „Meede 24 – taotlusaasta 2017 (aruandeaasta 2018)“ ja „Meede 24 – taotlusaasta 2017 (aruandeaasta 2019)“ toetusaastateks 2018 ja 2019;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi toetuseks vaidlustatud otsuse vastu üheainsa väite.

Komisjon on hageja väitel teinud õigusliku vea, tõlgendades valesti määruse nr 1307/2013 (1) artikli 52 lõiget 2, asudes seisukohale, et kõrrelistega segatud liblikõieliste söödakultuuride kasvatus ei saanud olla vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuskorra raames toetuskõlblikud.

Esimesena ei võimalda määruse nr 1307/2013 artikli 52 lõige 2 liikmesriikidel kehtestada vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuskorda kõikide liikmesriigis levinud ja väljakujunenud praktikate suhtes liblikõieliste söödakultuuride kasvatuse sektoris, mis puudutab liblikõieliste söödakultuure, mida kasvatatakse nende valgurikkuse tõttu.

Teisena tuleb määruse nr 1307/2013 artikli 52 lõiget 2 tõlgendada selliselt, et valgurikaste taimede kasvatuse sektorisse kuulub tegelikkuses – eelkõige levinuna Prantsusmaal – kõrrelistega segatud peamiselt liblikõieliste söödakultuuride kasvatus.

Järelikult, asudes vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel seisukohale, et kõrrelistega segatud peamiselt liblikõieliste söödakultuuride kasvatus ei saa olla toetuskõlblik määruse nr 1307/2013l artiklis 52 ette nähtud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse saamiseks, on komisjon õigust valesti kohaldanud.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT 2013, L 347, lk 608).

6. augustil 2021 esitatud hagi – TransnetBW versus ACER

(Kohtuasi T-476/21)

(2021/C 391/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: TransnetBW GmbH (Stuttgart, Saksamaa) (esindajad: advokaadid T. Burmeister ja P. Kistner)

Kostja: Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada ACERi apellatsiooninõukogu 28. mai 2021. aasta otsus asjas nr A-001-2021 (konsolideeritud versioon) seoses kaebusega ACERi otsuse peale nr 30/2020, mis puudutab ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodikat koordineeritud võimsusala Core jaoks (vaidlustatud otsus);

—	mõista TransnetBW GmbH kohtukulud välja ACERilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika kohaldamisala, nagu seda kinnitab vaidlustatud otsus, on õigusvastane. Vaidlustatud otsusega kinnitatud metoodika laiendab õigusvastaselt „saastaja maksab“ põhimõtte kohaldamist kulude jagamisele tugimeetmete eest, mida rakendatakse sisuliselt kõikidele põhivõrgu elementidele koordineeritud võimsusalas Core, olgugi et seaduse järgi on tegu vabastusega võrguomanike üldisest kohustusest säilitada ja laiendada oma võrke vastavalt turu vajadustele („omanik maksab“ põhimõte).

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsusega kinnitatud ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodikaga hariliku ringvoo 10 % künnise kehtestamine on õigusvastane. ACERil ei ole pädevust määrata kindlaks hariliku ringvoo künnis ja seetõttu ei ole ka ACERi apellatsiooninõukogul pädevust kinnitada harilikku ringvoogu. Hariliku ringvoo 10 % künnis määrati liiga madalale ja see põhines puudulikel ja vaidlustatud andmetel.

3.

Kolmas väide, et künnisest kõrgemale jäävate ringvoogude eest karistuse määramine on õigusvastane. Võrdluses sisevoogudega künnisest kõrgemale jäävate ringvoogude eest karistuse määramisel puudub õiguslik alus, see rikub „saastaja maksab“ põhimõtet, diskrimineerimiskeelu põhimõtet, proportsionaalsuse põhimõtet ning annab väärasid stiimuleid.

4.

Neljas väide, et ACERi apellatsiooninõukogu kontrollis õigusvastaselt üksnes piiratult keerulisi tehnilisi ja majanduslikke hinnanguid, mida ACERil tuli ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika heakskiitmise menetluses kontrollida, ja see rikub ACERi apellatsiooninõukogul lasuva kontrolli kohustuslikku põhjalikkust, nagu selle on määratlenud Üldkohus oma 18. novembri 2020. aasta otsuses Aquind vs. ACER (T-735/18).

9. augustil 2021 esitatud hagi – British Airways versus komisjon

(Kohtuasi T-480/21)

(2021/C 391/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: British Airways plc (Harmondsworth, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid A. Lyle-Smythe ja R. O’Donoghue)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

kohustada komisjoni viivitamatult maksma viivise summat, mis vastab viivisele 104 040 000 eurolt Euroopa Keskpanga (EKP) refinantseerimismääras, millele lisandub 3,5 protsendipunkti ajavahemikult 14. veebruar 2011 kuni 8. veebruar 2016 (pärast juba makstud nn garanteeritud tootluse mahaarvamist), või teise võimalusena määras, mida Euroopa Kohus peab asjakohaseks.

—

kohustada komisjoni maksma liitintressi (või teise võimalusena viivist) viivise summalt (või muult summalt, mida Euroopa Kohus kohustab komisjoni maksma vastavalt eelmisele taandele) EKP refinantseerimismääras, millele lisandub 3,5 protsendipunkti või muus määras, mida Euroopa Kohus peab asjakohaseks.

—	tühistada komisjoni 30. aprilli ja 21. juuli 2021. aasta kirjades sisalduv otsus keelduda eelmainitud summade maksmisest, ja tunnistada see otsus tühiseks ex tunc.

—	mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks neli väidet.

—	Esimene väide, et British Airwaysil on õigus nõuda viivise maksmist ELTL artikli 266 alusel esitatud hagiga, kuna komisjon oli Üldkohtu kohtuotsuse T-48/11 täitmise raames kohustatud selle summa maksma.

—	Teine väide, et British Airwaysil on teise võimalusena õigus nõuda viivise maksmist ELTL artikli 266 teise lõigu, artikli 268 ja artikli 340 alusel esitatud lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagiga.

—	Kolmas väide, et British Airwaysil on igal juhul õigus nõuda liitintressi maksmist ELTL artikli 266 esimese lõigu alusel või teise võimalusena selle artikli teise lõigu, artikli 268 ja artikli 340 alusel, summalt, mis oleks pidanud talle makstama 8. veebruaril 2016.

—

Neljas väide, et komisjoni keeldumine viivise ja liitintressi maksmisest, mis on kirjas tema 30. aprilli 2021. aasta (1) ja 2. juuli 2021. aasta (2) kirjades, tugineb aluslepingute (st ELTL artikli 266) ja/või liidu õiguse üldpõhimõtete rikkumisele, mille kohaselt peavad liidu institutsioonid meetme tühistanud kohtuotsuse järel tegema tagasimakse. Hageja väidab seega, et otsus tuleb tühistada vastavalt ELTL artiklile 263.

---

(1)  Komisjoni 30. aprilli 2021. aasta kiri, mis on adresseeritud hagejale.

(2)  Komisjoni 2. juuli 2021. aasta kiri, mis on adresseeritud hagejale (Ref. ARES(2021)4317994)

10. augustil 2021 esitatud hagi – Neoperl versus EUIPO (sanitaarseadme silindrilise koostisosa kujutis)

(Kohtuasi T-487/21)

(2021/C 391/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Neoperl AG (Reinach, Šveits) (esindajad: advokaadid H. Börjes-Pestalozza ja U. Kaufmann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi asendimärgi taotlus (sanitaarseadme silindrilise koostisosa kujutis) – registreerimistaotlus nr 15 786 544

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 3. juuni 2021. aasta otsus asjas R 2327/2019-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 95 lõike 1 esimese lause rikkumine.

11. augustil 2021 esitatud hagi – Aquind jt versus ACER

(Kohtuasi T-492/21)

(2021/C 391/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Aquind Ltd (London, Ühendkuningriik), Aquind Energy Sàrl (Luxembourg, Luksemburg), Aquind SAS (Rouen, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid S. Goldberg, L. Van den Hende, L. Malý ja E. White)

Kostja: Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada kostja apellatsiooninõukogu 4. juuni 2021. aasta otsus ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaks väidet.

1.

Esimene väide, et kostja apellatsiooninõukogu on vääralt leidnud, et talle esitatud kaebus on vastuvõetamatu. Hagejate väitel oli kostja endiselt pädev asendama oma tühistatud otsust (1) uue otsusega ja lubama vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 (2) artiklile 17 AQUIND Interconnectorile erandit. Lisaks väidavad nad, et kostja apellatsiooninõukogu ei täitnud oma kohustust tagada Üldkohtu 18. novembri 2020. aasta otsuse (3) täielik toime.

2.

Teine väide, et kostja apellatsiooninõukogu on rikkunud määruse (EL) nr 2019/942 (4) artikli 25 lõike 3 ja artikli 28 lõike 4 nõudeid ning kostja apellatsiooninõukogu kodukorda. Hagejate väitel ei järginud kostja apellatsiooninõukogu nõuetekohast menetlust, kuna üks selle liige ei osalenud ärakuulamisel, menetluse suuline osa ei kujuta endast tõendit ning arutelude protokolli ei avaldatud.

---

(1)  Kostja apellatsiooninõukogu 17. oktoobri 2018. aasta otsus A-001-2018.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13 juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2009, L 211, lk 15–35).

(3)  18. novembri 2020. aasta kohtuotsus Aquind vs. ACER, T-735/18, EU:T:2020:542.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2019, L 158, lk 22–53).

6. augustil 2021 esitatud hagi – Ryanair ja Malta Air versus komisjon

(Kohtuasi T-494/21)

(2021/C 391/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa) ja Malta Air ltd. (Pietà, Malta) (esindajad: advokaadid F.-C. Laprévote, E. Vahida, V. Blanc, S. Rating ja I.-G Metaxas-Maranghidis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada kostja 5. aprilli 2021. aasta otsus riigiabi asjas SA.59913 (2021/N) – France – COVID-19 – Recapitalisation of Air France and the Air France – KLM Holding (1) ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad seitse väidet.

1.	Esimene väide, et kostja jättis KLM-i vaidlustatud otsuse kohaldamisalast vääralt välja.

2.	Teine väide, et kostja kohaldas vääralt riigiabi ajutist raamistikku majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis.

3.	Kolmas väide, et kostja kohaldas vääralt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b.

4.	Neljas väide, et vaidlustatud otsus rikub ELTL erisätteid ja liidu õiguse üldpõhimõtteid, millele tugineb lennutranspordi liberaliseerimine liidus alates 1980ndate lõpust (st diskrimineerimiskeeld, teenuste osutamise vabadus (2) ja asutamisvabadus).

5.	Viies väide, et vaatamata tõsistele raskustele jättis kostja ametliku uurimismenetluse algatamata ja rikkus hagejate menetlusõigusi.

6.	Kuues väide, et kostja rikkus põhjendamiskohustust.

7.	Seitsmes väide, et vaidlustatud otsus ei vasta ELTL artiklis 342 ja määruses 1/58 liidu institutsioonide ametlike dokumentide keelele kehtestatud nõuetele. (3)

---

(1)  ELT 2021, C 240, lk 13.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2008, L 293, lk 3–20).

(3)  Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958, 17, lk 385–386; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3).

16. augustil 2021 esitatud hagi – Lotion versus EUIPO (BLACK IRISH)

(Kohtuasi T-498/21)

(2021/C 391/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Lotion LLC (Woodland Hills, California, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat A. Deutsch)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi BLACK IRISH taotlus – registreerimistaotlus nr 18 189 156

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 7. juuni 2021. aasta otsus asjas R 199/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	rahuldada vaidlusalune kaubamärgi registreerimistaotlus vaidlusaluste kaupade ja kaubamärgitaotluses nimetatud kaupade osas;

—	mõista hageja kohtukulud ja apellatsioonikoja menetluses tekkinud kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 rikkumine;

—	Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete, eelkõige võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtte rikkumine.

14. augustil 2021 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon

(Kohtuasi T-499/21)

(2021/C 391/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa) (esindajad: advokaadid E. Vahida, F.-C. Laprévote, V. Blanc, S. Rating ja I.-G. Metaxas-Maranghidis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 23. aprilli 2021. aasta otsus riigiabi asjas SA.62304 (2021/N) – Portugal – COVID-19: Damages compensation to TAP Portugal (1) ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et kostja kohaldas vääralt ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b ja tegi ilmse hindamisvea, kui ta hindas abi proportsionaalsust COVID-19 kriisi põhjustatud kahjuga.

2.

Teine väide, et kostja rikkus ELTL erisätteid ja liidu õiguse üldpõhimõtteid, millele tugineb lennutranspordi liberaliseerimine liidus alates 1980ndate lõpust (st diskrimineerimiskeeld, teenuste osutamise vabadus – mida lennutranspordi suhtes kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 1008/2008 (2) – ja asutamisvabadus).

3.	Kolmas väide, et vaatamata tõsistele raskustele jättis kostja ametliku uurimismenetluse algatamata ja rikkus hageja menetlusõigusi.

4.	Neljas väide, et kostja rikkus põhjendamiskohustust.

---

(1)  ELT 2021, C 240, lk 33.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2008, L 293, lk 3–20).

16. augustil 2021 esitatud hagi – Philip Morris Products versus EUIPO (TOGETHER. FORWARD.)

(Kohtuasi T-500/21)

(2021/C 391/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Philip Morris Products SA (Neuchâtel, Šveits) (esindaja: advokaat L. Alonso Domingo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi TOGETHER. FORWARD. taotlus – registreerimistaotlus nr 18 288 035

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 2. juuni 2021. aasta otsus asjas R 417/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b ja sellest tulenevalt sama määruse artikli 7 lõike 2 rikkumine, kuna asjaomase avalikkuse kindlakstegemine oli ekslik;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

16. augustil 2021 esitatud hagi – Philip Morris Products versus EUIPO (Kuubiku nurga moodustavate mustade ja valgete joonte kombinatsioonist koosnev kujutis)

(Kohtuasi T-501/21)

(2021/C 391/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Philip Morris Products SA (Neuchâtel, Šveits) (esindaja: advokaat L. Alonso Domingo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi (Kuubiku nurga moodustavate mustade ja valgete joonte kombinatsioonist koosnev kujutis) taotlus – registreerimistaotlus nr 18 252 130

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 3. juuni 2021. aasta otsus asjas R 79/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b ja sellest tulenevalt sama määruse artikli 7 lõike 2 rikkumine, kuna asjaomase avalikkuse kindlakstegemine oli ekslik;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

16. augustil 2021 esitatud hagi – Philip Morris Products versus EUIPO (Ruudu nurga moodustavate mustade ja valgete joonte kombinatsioonist koosnev kujutis)

(Kohtuasi T-502/21)

(2021/C 391/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Philip Morris Products SA (Neuchâtel, Šveits) (esindaja: advokaat L. Alonso Domingo)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi (Ruudu nurga moodustavate mustade ja valgete joonte kombinatsioonist koosnev kujutis) taotlus – registreerimistaotlus nr 18 252 146

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 26. mai 2021. aasta otsus asjas R 78/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b ja sellest tulenevalt sama määruse artikli 7 lõike 2 rikkumine, kuna asjaomase avalikkuse kindlakstegemine oli ekslik;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.