ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 362

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

64. aastakäik
8. september 2021


Sisukord

Lehekülg

 

 

EUROOPA PARLAMENT
ISTUNGJÄRK 2020–2021
17.–19. juuni 2020. aasta istungid
VASTUVÕETUD TEKSTID

1


 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

RESOLUTSIOONID

 

Euroopa Parlament

 

Neljapäev, 18. juuni 2020

2021/C 362/01

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon müalgilise entsefalomüeliidi biomeditsiiniliste uuringute lisarahastamise kohta (2020/2580(RSP))

2

2021/C 362/02

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi suhtes (2020/2657(RSP))

6

2021/C 362/03

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta (2019/2975(RSP))

8

2021/C 362/04

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon konkurentsipoliitika 2019. aasta aruande kohta (2019/2131(INI))

22

 

Reede, 19. juuni 2020

2021/C 362/05

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes ELi vahendite väärkasutamise ja võimalike huvide konfliktide uurimise taasalustamise kohta (2019/2987(RSP))

37

2021/C 362/06

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2019. aasta aruanne (2019/2130(INI))

45

2021/C 362/07

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon transpordi ja turismi kohta 2020. aastal ja pärast seda (2020/2649(RSP))

55

2021/C 362/08

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta (2020/2685(RSP))

63

2021/C 362/09

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi ulatuslikku autonoomiat (2020/2665(RSP))

71

2021/C 362/10

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID-19 puhangut (2020/2640(RSP))

77

2021/C 362/11

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas seoses COVID-19 kriisiga (2020/2664(RSP))

82

 

SOOVITUSED

 

Euroopa Parlament

 

Neljapäev, 18. juuni 2020

2021/C 362/12

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta soovitus, mis käsitleb läbirääkimisi uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI))

90

 

Reede, 19. juuni 2020

2021/C 362/13

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb idapartnerlust 2020. aasta juuni tippkohtumise eel (2019/2209(INI))

114

2021/C 362/14

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist (2019/2210(INI))

129


 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Parlament

 

Kolmapäev, 17. juuni 2020

2021/C 362/15

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta otsus Gunnar Becki puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2019/2154(IMM))

141

2021/C 362/16

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta otsus Guy Verhofstadti puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2019/2149(IMM))

143


 

III   Ettevalmistavad aktid

 

Euroopa Parlament

 

Kolmapäev, 17. juuni 2020

2021/C 362/17

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (05639/2/2020 – C9-0132/2020 – 2018/0178(COD)

145

2021/C 362/18

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (15300/1/2019 – C9-0102/2020 – 2018/0154(COD))

146

 

Neljapäev, 18. juuni 2020

2021/C 362/19

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08662/1/2019 – C9-0004/2019 – 2019/0078(NLE))

147

2021/C 362/20

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08662/2019 – C9-0004/2019 – 2019/0078M(NLE))

148

2021/C 362/21

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090(NLE))

152

2021/C 362/22

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090M(NLE))

153

2021/C 362/23

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu, milles käsitletakse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimist (12199/2019 – C9-0001/2020 – 2019/0173(NLE))

158

2021/C 362/24

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb GATT 1994 artikli XXVIII alusel peetud läbirääkimisi Šveitsi kontsessioonide muutmiseks maitsestatud liha osas) sõlmimise kohta (12482/2019 – C9-0194/2019 – 2019/0196(NLE))

159

2021/C 362/25

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel) (COM(2020)0146 – C9-0112/2020 – 2020/2062(BUD))

160

2021/C 362/26

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale (COM(2020)0200 – C9-0127/2020 – 2020/2068(BUD))

164

2021/C 362/27

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2020 kohta – 2019. aasta ülejäägi kandmine eelarvesse (07764/2020 – C9-0131/2020 – 2020/2061(BUD))

166

2021/C 362/28

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2020 kohta, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale (08097/2020 – C9-0146/2020 – 2020/2069(BUD))

168

2021/C 362/29

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14205/2019 – C9-0192/2019 – 2012/0006(NLE))

170

2021/C 362/30

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (07048/2015 – C9-0195/2019 – 2015/0035(NLE))

171

2021/C 362/31

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa–Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (06198/2013 – C9-0006/2019 – 2007/0181(NLE))

172

2021/C 362/32

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14209/2019 – C9-0193/2019 – 2010/0180(NLE))

173

2021/C 362/33

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimise kohta (14185/2019 – C9-0191/2019 – 2018/0155(NLE))

174

2021/C 362/34

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (09556/2019 – C9-0013/2019 – 2010/0186(NLE))

175

2021/C 362/35

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14207/2019 – C9-0196/2019 – 2012/0324(NLE))

176

2021/C 362/36

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 4. mai 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega tehakse COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aasta kohta erand komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2017/891 puu- ja köögiviljasektori osas ning komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2016/1149 veinisektori osas (C(2020)02908 – 2020/2636(DEA))

177

2021/C 362/37

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 28. mai 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse 26. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/101, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta (C(2020)03428 – 2020/2668(DEA))

179

2021/C 362/38

P9_TA(2020)0157
Määruste (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 muutmine seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks ***I
Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (COM(2020)0310 – C9-0122/2020 – 2020/0066(COD))
P9_TC1-COD(2020)0066
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. juunil 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses teatavate kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

180

2021/C 362/39

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus maksuküsimuste allkomisjoni moodustamise kohta (2020/2681(RSO))

181

2021/C 362/40

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus vähktõvevastase võitluse erikomisjoni moodustamise ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2020/2682(RSO))

182

2021/C 362/41

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2020/2683(RSO))

186

2021/C 362/42

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus tehisintellekti digiajastul käsitleva erikomisjoni moodustamise ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kindlaksmääramise kohta (2020/2684(RSO))

189

 

Reede, 19. juuni 2020

2021/C 362/43

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta otsus loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamise, selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2020/2690(RSO))

191

2021/C 362/44

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon 2021. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2019/2213(BUD))

195

2021/C 362/45

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL, et tegeleda kiireloomulise vajadusega lükata COVID-19 pandeemia tõttu edasi teatavad maksustamisalase teabe esitamise ja vahetamise tähtajad (COM(2020)0197 – C9-0134/2020 – 2020/0081(CNS))

205

2021/C 362/46

P9_TA(2020)0171
Erakorraline ajutine toetus EAFRD raames COVID-19 puhangule reageerimiseks (määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine) ***I
Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmetega EAFRD raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks COVID-19 puhangule reageerimiseks (COM(2020)0186 – C9-0128/2020 – 2020/0075(COD))
P9_TC1-COD(2020)0075
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. juunil 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmetega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks COVID-19 puhangule reageerimiseks

208

2021/C 362/47

Euroopa Parlamendi 19. juunil 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse seoses COVID-19 puhanguga ajutised meetmed, mis käsitlevad määrusega (EL) 2019/788 (Euroopa kodanikualgatuse kohta) ette nähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegu (COM(2020)0221 – C9-0142/2020 – 2020/0099(COD))

209


Menetluste selgitus

*

Nõuandemenetlus

***

Nõusolekumenetlus

***I

Seadusandlik tavamenetlus, esimene lugemine

***II

Seadusandlik tavamenetlus, teine lugemine

***III

Seadusandlik tavamenetlus, kolmas lugemine

(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.)

Euroopa Parlamendi muudatused:

Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌või on läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul märgistatakse uus tekst paksus kaldkirjas ja asendatav tekst jäetakse välja või kriipsutatakse läbi.

ET

 


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/1


EUROOPA PARLAMENT

ISTUNGJÄRK 2020–2021

17.–19. juuni 2020. aasta istungid

VASTUVÕETUD TEKSTID

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Euroopa Parlament

Neljapäev, 18. juuni 2020

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/2


P9_TA(2020)0140

Müalgilise entsefalomüeliidi biomeditsiiniliste uuringute rahastamise taotlus

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon müalgilise entsefalomüeliidi biomeditsiiniliste uuringute lisarahastamise kohta (2020/2580(RSP))

(2021/C 362/01)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 168 ja 179–181,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35,

võttes arvesse komisjonile 2. septembril 2019. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi (ME) teadusuuringud“ (E-002599/2019) ja komisjoni 28. oktoobri 2019. aasta vastust,

võttes arvesse komisjonile 4. detsembril 2018. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Kroonilise väsimuse sündroom“ (E-006124/2018) ja komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta vastust,

võttes arvesse komisjonile 28. augustil 2018. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi tunnistamine Maailma Terviseorganisatsiooni poolt ning Euroopa Komisjoni toetus teadusuuringutele ja koolitusele“ (E-004360/2018) ja komisjoni 1. novembri 2018. aasta vastust,

võttes arvesse komisjonile 9. novembril 2017. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi / kroonilise väsimuse sündroomi teadusuuringute rahastamine“ (E-006901/2017) ja komisjoni 18. detsembri 2017. aasta vastust,

võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,

A.

arvestades, et petitsioonikomisjonile on laekunud mitu petitsiooni, milles väljendatakse muret selle pärast, et müalgilisele entsefalomüeliidile / kroonilise väsimuse sündroomile (ME/KVS) puudub ravi ja biomeditsiinilised uuringud on ELis praegu alarahastatud;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 35 kohaselt on „Igaühel […] õigus […] ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel“ ning muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis ning puuetega inimeste õiguste konventsioonis on tunnustatud või käsitletud õigust tervisele või selle elemente, näiteks õigust arstiabile;

C.

arvestades, et liikmesriikide ja liidu meetmete eesmärk peab olema parandada rahvatervist; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks peaks liit toetama liikmesriike sellega, et tihendab koostööd ning soodustab haiguste põhjuste, leviku ja ennetamise kohta tehtavaid teadusuuringuid;

D.

arvestades, et ME/KVS on kurnav krooniline multisüsteemne haigus, mille etioloogia ei ole teada ning mille sümptomid, raskusaste ja kulg on äärmiselt erinevad;

E.

arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon on ME/KVSi liigitanud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-11) alusel närvisüsteemi häireks koodiga 8E49 (viirusejärgse väsimuse sündroom);

F.

arvestades, et ME/KVS on keeruline, toimetulekut oluliselt pärssiv haigus, sest äärmine väsimus ja muud füüsilised sümptomid võivad muuta igapäevaste toimingute tegemise võimatuks; arvestades, et ME/KVS võib elukvaliteeti väga palju halvendada ja takistada haigestunutel kodust lahkuda või isegi voodist tõusta, põhjustades ränki kannatusi, mõjudes halvasti sotsiaalsetele ja peresuhetele ning tekitades töövõime kaotamise tõttu suuri kulusid ka ühiskonnale;

G.

arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata ME/KVSi all kannatavate inimeste sotsiaalse tõrjutuse suurele ohule; arvestades, et seetõttu on selle haigusega töötajate jaoks ülioluline, et nende töökoht säiliks ja nad ei tunneks end isoleerituna;

H.

arvestades, et ME/KVSi all kannatavate inimeste töötingimuste ja -keskkonna ümberkujundamiseks tuleks võtta kõik võimalikud meetmed; arvestades, et samuti peaks neil olema õigus kohandada oma töökohta ja -aega;

I.

arvestades, et ME/KVSi puhul ei ole endiselt välja töötatud biomeditsiinilisi diagnostilisi teste ega ka ELi ja Euroopa Ravimiameti (EMA) heaks kiidetud ravimeetodeid;

J.

arvestades, et ME/KVSi esmahaigestumus ja levimus (nagu ka kogu sellest tulenev sotsiaalne ja majanduslik koormus) ELis ei ole teada, sest ELi tasandil andmeid kooskõlastatult ja põhjalikult ei koguta;

K.

arvestades, et komisjoni 30. augusti 2019. aasta vastuse kohaselt petitsioonile nr 0204/2019 on MEd/KVSi diagnoositud kogu maailmas umbes 24 miljonil inimesel, kuid see moodustab kõigist ME/KVSi all kannatavast inimestest hinnanguliselt vaid 10 %;

L.

arvestades, et Ameerika müalgilise entsefalomüeliidi ja kroonilise väsimuse sündroomi ühingu hinnangul on ME/KVS kogu maailmas umbes 17–24 miljonil inimesel;

M.

arvestades, et ELis arvatakse olevat umbes kaks miljonit eri rahvusest, vanusest või soost ME/KVSi all kannatavat inimest; arvestades, et täiskasvanute seas on sagedamini haigestunud naised;

N.

arvestades, et praeguseks ei teata MEd/KVSi kohta veel palju ja seetõttu on see aladiagnoositud, sest tervishoiuteenuse osutajatel ei ole selle haiguse kohta piisavalt teadmisi või sümptomite tuvastamisel on ilmnenud raskusi ja puuduvad sobivad diagnostilised testid; arvestades, et ME/KVSi vähene tundmine võib olla suureks takistuseks, et tunnistada haigestunu töövõimetuks;

O.

arvestades, et haigestunute kogukond tunneb, et ametiasutused ja kogu ühiskond on nad toetuse ja tähelepanuta jätnud, ning nõuab õigustatult teadlikkuse suurendamist ja teadusuuringute edendamiseks lisaraha eraldamist; arvestades, et haigestunud kaebavad selle üle, et kuna selle haiguse kohta ei ole piisavalt teavet, tunnevad nad end häbimärgistamise ohvritena; arvestades, et MEga/KVSiga inimeste õigustega seotud häbimärgistamist ning sellega kaasnevat psühholoogilist stressi, millel on suur mõju nii üksikisikutele, perekondadele ja ühiskonnale kui ka kõigile inimeste elu aspektidele, märgatakse sageli liiga vähe;

P.

arvestades, et MEga/KVSiga lastel ja noortel võib hariduse omandamisel tekkida takistusi;

Q.

arvestades, et seda tüüpi haigusi tuleb liikmesriikide tasandil paremini tuvastada; arvestades, et ametiasutuste, tervishoiuteenuste osutajate ja kõigi ametnike teadlikkuse parandamiseks tuleks pakkuda just neile mõeldud koolitust;

R.

arvestades, et petitsioon nr 0204/2019 on saanud ja saab haigestunutelt ja nende perekondadelt ning teadusringkondadelt endiselt palju toetusallkirju, millega nõutakse investeeringute suurendamist ME/KVSi biomeditsiinilisteks teadusuuringuteks ning patsientide toetamiseks;

S.

arvestades, et aastate jooksul on mitu Euroopa Parlamendi liiget esitanud komisjonile küsimusi, mis puudutavad ELi rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist ME/KVSi uuringuteks;

T.

arvestades, et ME/KVSi käsitlevad teadusuuringud on endiselt üsna killustatud ja teadusuuringuid ELi tasandil ei kooskõlastata; arvestades, et kuigi ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ (2014–2020) on toetatud paljusid eri etioloogiaga neuroloogiliste häirete teadusprojekte ja valu-uuringuid (nt Help4Me, GLORIA ja RTCure), tunnistas komisjon 30. jaanuari 2019. aasta vastuses kirjalikult vastatavale küsimusele E-006124/2018, et seni ei ole ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest ME/KVSi diagnoosimise ega ravi projekte toetatud;

1.

väljendab muret ME/KVSi suure esinemissageduse pärast ELis, kuna haiguse all kannatab hinnanguliselt 2 miljonit inimest;

2.

peab kiiduväärseks, et komisjon toetab Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö organisatsiooni (European Cooperation in Science and Technology, COST), kes moodustas hiljuti ME/KVSi uurimisega tegelevate teadlaste võrgustiku (Euromene); on arvamusel, et Euromene võib anda lisaväärtust meetmetele, mis ei oleks nii tõhusad, kui neid võetaks üksnes riiklikul tasandil;

3.

kiidab heaks Euromene võrgustiku praeguse töö, mille eesmärk on töötada välja ühtne kogu Euroopat hõlmav tegutsemisviis, et kõrvaldada suured lüngad seda keerulist haigust puudutavates teadmistes ning anda tervishoiuteenuse osutajatele, haigestunutele ja muudele sidusrühmadele teavet haiguskoormuse kohta Euroopas ning kliinilise diagnoosi ja võimaliku ravi kohta;

4.

tunneb heameelt selle üle, et 28. oktoobri 2019. aasta vastuses kirjalikult vastatavale küsimusele E-002599/2019 lubas komisjon, et loob MEd/KVSi puudutavateks teadusuuringuteks uusi võimalusi programmile „Horisont 2020“ järgneva tulevase teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, s.o programmi „Euroopa horisont“ kaudu;

5.

peab aga kahetsusväärseks, et komisjoni senised rahastamisalgatused ei ole olnud piisavad; tunneb muret selle pärast, et praegu on ME/KVSi teadusuuringud alarahastatud, mida võib käsitada ELi rahvatervise varjatud probleemina; rõhutab, et üha pakilisem on tegeleda inimlike ja sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, sest on üha suurem hulk inimesi, kes elavad ja töötavad selliste toimetulekut pärssivate pikaajaliste ja krooniliste haigustega, mis mõjutavad nende töötegemise ja -suhte kestlikkust ja järjepidevust;

6.

palub komisjonil eraldada lisaraha ja seada prioriteediks projektikonkursid, mis keskenduvad just ME/KVSi biomeditsiinilistele teadusuuringutele, et töötada välja ja valideerida biomeditsiiniline diagnostiline test ning tõhus biomeditsiiniline ravi, mille tulemusel on võimalik haigusest paraneda või leevendada selle tagajärgi;

7.

on veendunud, et ME/KVSi biomeditsiiniliste teadusuuringute praegune alarahastamine on haigestunute hinnanguliselt suurt arvu ja haiguse majanduslikku ja sotsiaalset mõju arvestades õigustamatu;

8.

rõhutab, et tuleb ellu viia uuenduslikud projektid, mis suudaksid tagada selle haiguse kohta liikmesriikides koordineeritud ja põhjaliku andmete kogumise, ning nõuab kohustuslikku aruandlust kõigis liikmesriikides, kus MEd/KVSi esineb;

9.

kutsub kõiki liikmesriike üles võtma otsustavalt vajalikke meetmeid, et tagada ME/KVSi korrektne tuvastamine;

10.

palub komisjonil soodustada sõeluuringumeetodite, diagnoosimise ja raviga seotud koostööd ning parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja luua MEga/KVSiga patsientide kohta Euroopa levimusregistri;

11.

nõuab, et komisjon eraldaks rahalised vahendid, et tagada MEga/KVSiga patsientidega töötavate tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate asjakohane ning parem meditsiiniline haridus ja koolitus; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kas ME/KVSi ennetamiseks ja raviks on võimalik luua EL fond;

12.

kutsub komisjoni üles tagama teadlastele vajaliku logistilise toe rahastamist, et edendada selle valdkonna teadusuuringute kooskõlastamist ELis ja teha kindlaks ME/KVSi diagnostika keerukuse ja patsientide hooldamisega seotud probleemid ning kasutada täielikult ära võimalused, mida annab ekspertide ja kõigi sidusrühmade abil kogutud innovatsiooni- ja terviseandmete kättesaadavus, et seada esikohale õige poliitika;

13.

nõuab ME/KVSi uurimisel tihedamat rahvusvahelist koostööd, et kiirendada objektiivsete diagnostiliste standardite ja tõhusate ravimeetodite väljatöötamist;

14.

kutsub komisjoni üles tellima uuringut, milles hinnatakse ELis ME/KVSi tõttu tekkivaid üldisi sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid;

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käivitama tervishoiutöötajate ning avalikkuse teavitamise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et inimesed oleks ME/KVSi olemasolust ja sümptomitest teadlik;

16.

kutsub nõukogu üles kiitma ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste kontekstis heaks Euroopa Parlamendi nõudmise suurendada programmi „Euroopa horisont“ eelarvet ja see eelarve kiiresti vastu võtta, et ME/KVSi teadusuuringute tagamiseks oleks võimalik õigel ajal tööd alustada;

17.

palub komisjonil tunnistada spetsiifilisi probleeme, millega seisavad silmitsi teadlased, kes tegelevad teadmata põhjusega haigustega (sh ME/KVS), ja kindlustada, et hoolimata nendest probleemidest tagatakse selliste haiguste biomeditsiinilisteks uuringuteks õiglane võimalus saada programmi „Euroopa horisont“ kaudu rahalisi vahendeid;

18.

rõhutab, et väga oluline on suurendada selle teemaga seotud teadlikkust ja toetada veelgi ELi ja liikmesriikide tasandil tegevust iga aasta veebruari viimasel päeval peetava haruldaste haiguste päeva raames;

19.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/6


P9_TA(2020)0153

Euroopa tulevikku käsitlev konverents

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi suhtes (2020/2657(RSP))

(2021/C 362/02)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (1), 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (2), 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta (3) ja 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta (4),

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (5),

võttes arvesse komisjoni toonase presidendikandidaadi Ursula von der Leyeni 16. juuli 2019. aasta ettepanekut järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) esitatud poliitiliste suuniste raames Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi (edaspidi „konverents“) korraldamise kohta,

võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2020. aasta teatist „Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kujundamine“ (COM(2020)0027),

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi üldise lähenemisviisi kohta Euroopa tulevikku käsitlevale konverentsile,

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta (6),

võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku käsitleva konverentsi teemal,

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (7),

võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (8),

võttes arvesse esimeeste konverentsi avaldust Schumani deklaratsiooni 70. aastapäeva kohta,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades vajadust tegeleda Euroopa ees seisvate sise- ja välisprobleemidega, samuti uute ühiskondlike ja riikidevaheliste probleemidega, mida ei suudetud Lissaboni lepingu vastuvõtmise ajal veel täielikult ette näha; arvestades, et liitu tabanud tõsiste kriiside hulk näitab, et institutsioonilist ja poliitilist reformi on vaja mitmes valitsemisvaldkonnas;

B.

arvestades, et praegune COVID-19 kriis on valusalt näidanud, et EL on endiselt lõpule viimata projekt ning et konverents peab paremini käsitlema võimetust tagada solidaarsus ja koordineerimine ning analüüsima majanduslikke, tervishoiualaseid ja sotsiaalseid vapustusi ning pidevaid rünnakuid põhiõiguste ja õigusriigi vastu; arvestades, et praegune kriis näitab seetõttu veelgi selgemalt, et Euroopa Liit peab töötama selle nimel, et olla edaspidi tõhusam, demokraatlikum ja kodanikele lähemal;

C.

arvestades, et parlament, komisjon ja nõukogu on kõik märkinud, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents tuleks korraldada ning et konverentsi protsess peaks andma võimaluse ELi kodanike tihedaks kaasamiseks alt üles suunatud tegevusse, kus neid kuulda võetakse ja kus ka nemad on osalised aruteludes Euroopa tuleviku üle;

D.

arvestades, et konverents peaks võimaldama avatud arutelufoorumit mitmesuguste osalejate vahel ilma eelnevalt kindlaksmääratud tulemuseta; arvestades, et kolme institutsiooni ühine kokkulepe peaks seetõttu puudutama üksnes konverentsi formaati ja korraldust;

1.

on veendunud, et kümme aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist, 70 aastat pärast Schumani deklaratsiooni ja COVID-19 pandeemia kontekstis on aeg küps liidu ümberhindamiseks; on arvamusel, et COVID-19 kriisi tõttu on vajadus konverentsi korraldada veelgi pakilisem;

2.

on arvamusel, et COVID-19 kriis on veelgi selgemalt välja toonud vajaduse Euroopa Liitu reformida ning näidanud samas, kui väga on vaja tulemuslikku ja tõhusat liitu; on seetõttu arvamusel, et konverentsi protsessis tuleks arvesse võtta ELi olemasolevaid majanduse taastamise vahendeid ja juba kujunenud solidaarsust, tagades samal ajal ökoloogilise kestlikkuse, majandusarengu, sotsiaalse arengu, julgeoleku ja demokraatia;

3.

kinnitab taas oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis esitatud seisukohta igas selle aspektis ning kordab oma üleskutset nõukogule ja komisjonile alustada läbirääkimisi, et jõuda Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi loomise suhtes ühisele kokkuleppele enne suvepuhkust;

4.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole konverentsi kohta veel seisukohta vastu võtnud, ning nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu ületaks oma erimeelsused ja esitaks viivitamata seisukoha konverentsi formaadi ja korralduse kohta;

5.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon on võtnud vastu seisukoha konverentsi kohta ja on valmis kiiresti edasi liikuma;

6.

nõuab tungivalt, et nõukogu lisaks oma volitustesse kohustuse võtta sisukaid järelmeetmeid ja kaasata kodanikke sisuliselt ja otseselt ning hoiaks konverentsi ulatuse avatuna kõigile võimalikele tulemustele, sealhulgas seadusandlikud ettepanekud, millega algatatakse aluslepingute muutmine või tehakse muid muudatusi;

7.

rõhutab, et hoolimata pandeemiast peab konverentsi prioriteediks jääma kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja valitud esindajate otsene kaasamine; ootab seetõttu konverentsi algust, et luua koos kõigi ELi kodanikega demokraatlikum, tõhusam ja vastupidavam liit;

8.

tunnistab, et konverentsi algus tuli pandeemia tõttu edasi lükata; märgib siiski, et pandeemia on toonud esile liidu mõningad nõrgad küljed; on seetõttu kindlalt sihiks võtnud, et konverentsi tuleb alustada niipea kui võimalik 2020. aasta sügisel;

9.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)  ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.

(2)  ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.

(3)  ELT C 252, 18.7.2018, lk 235.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0098.

(5)  ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

(8)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/8


P9_TA(2020)0156

Euroopa puuetega inimeste strateegia pärast 2020. aastat

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta (2019/2975(RSP))

(2021/C 362/03)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19 ja artikli 216 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 3, 15, 20, 21, 23, 25, 26 ja 47,

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 17. põhimõtet puuetega inimeste kaasamise kohta, 3. põhimõtet võrdsete võimaluste kohta ning 10. põhimõtet tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna ning isikuandmete kaitse kohta,

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „puuetega inimeste õiguste konventsioon“) ja selle jõustumist 21. jaanuaril 2011. aastal, kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (1),

võttes arvesse puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldkommentaare kui autoriteetseid suuniseid konventsiooni rakendamiseks,

võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga (2),

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee (edaspidi „puuetega inimeste õiguste komitee“) 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta,

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa inimõiguste konventsioon), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilisi uurimisi selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon tagab puuetega inimestele ligipääsu oma veebisaitidele (OI/6/2017/EA), kuidas Euroopa Komisjon kohtleb puuetega inimesi ELi töötajate ühise ravikindlustusskeemi raames (OI/4/2016/EA), ning tema ühise uurimise otsust juhtumite 1337/2017/EA ja 1338/2017/EA kohta, mis puudutavad nägemispuudega kandidaatide ligipääsu ELi ametnike värbamise valikumenetlustele, mida korraldab Euroopa Personalivaliku Amet,

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, mida EL on kohustunud ellu viima,

võttes arvesse kestliku arengu eesmärkides esitatud selgesõnalisi viiteid puuetega inimestele seoses haridusega (eesmärk 4), majanduskasvu ja tööhõivega (eesmärk 8), ebavõrdsusega (eesmärk 10), juurdepääsetavusega asulates (eesmärk 11) ja andmekogumisega (eesmärk 17),

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi taotletud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistavat arvamust puuetega naiste olukorra kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (3),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (5),

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (6),

võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) („võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“) kohaldamise kohta (7),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (8),

võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014),

võttes arvesse komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta töödokumenti „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruanne“ (SWD(2017)0029),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta sellekohast seisukohta (9),

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal (10),

võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta (11),

võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele (12),

võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (13),

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (14),

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (15),

võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeelte kohta (16), 18. novembri 1998. aasta resolutsiooni viipekeelte kohta (17) ja 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni viipekeelte ja elukutseliste viipekeele tõlkide kohta (18),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna C 2016. aasta uuringut Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning puuetega inimeste kohta Euroopa Liidus,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teabedokumenti „The European Disability Strategy 2010-2020“ (Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020),

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2018. aasta aruannet,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamise kohta,

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta aruandeid põhiõiguste olukorra kohta,

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti temaatilisi aruandeid,

võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta avaldust ELi 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta,

võttes arvesse Eurostati statistikat puuete kohta seoses tööturu, hariduse ja koolituse kättesaadavusega ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsusega,

võttes arvesse puuetega inimesi esindavate organisatsioonide aruandeid ja soovitusi,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (19), eriti selle artikleid 4, 6 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (20), eriti selle artikli 5 lõike 9 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (21), eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (22),

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et täieõiguslike kodanikena on kõigil puuetega inimestel võrdsed õigused kõigil elualadel (sh juurdepääs avatud tööturule ja haridusele) ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas, kus austatakse ja väärtustatakse nende panust Euroopa sotsiaalsesse ja majanduslikku edusse; arvestades, et enam kui pooled liikmesriigid jätavad vaimse tervise probleemide või vaimse puudega inimesed ilma õigusest hääletada;

B.

arvestades, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt 100 miljonit puuetega inimest, kes on endiselt ilma jäetud nende põhilistest inimõigustest ja kellel takistatakse üha iseseisvalt hakkama saamast (23); arvestades, et üle 60 % puuetega inimestest on naised ja suurem osa puuetega inimeste hooldajatest on samuti naised; arvestades, et statistika puudumisel ei teata puuetega laste arvu, kuid neid võib olla umbes 15 % kõigist Euroopa Liidu lastest; arvestades, et üha enam vananeva elanikkonna seas on rohkem puuetega inimesi, kes vajavad kättesaadavamat ja toetavamat elukeskkonda, sealhulgas sobivalt kohandatud teenuseid.

C.

arvestades, et ELi toimimise lepingus nõutakse, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja talle antakse õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19);

D.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nähakse ette puuetega inimeste võrdne osalemine ühiskonnaelus;

E.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõigustealane leping, mille on ratifitseerinud EL ja kõik selle liikmesriigid;

F.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kinnitab tõsiasja, et puuetega inimeste õiguste konventsioon kui teisene õigusakt on ELi ja tema liikmesriikide jaoks ELi õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel siduv (24);

G.

arvestades, et EL ja mitu selle liikmesriiki ei ole ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

H.

arvestades, et puuetega lastel peab olema võimalus teostada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi võrdsetel alustel teiste lastega, sealhulgas lapse õiguste konventsioonis sõnastatud õigust kasvada üles oma peres või perekeskkonnas, vastavalt nende parimatele huvidele; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli oma kutsetegevust piirama või selle peatama, et hoolitseda puuetega pereliikmete eest; arvestades, et komisjoni lastegarantii teostatavusuuringu vahearuandes juhitakse tähelepanu sellele, et puuetega laste puhul on peamisteks takistusteks füüsilise juurdepääsuga seotud probleemid, teenuste ja rajatiste laste vajadustele kohandamata jätmine ning paljudel juhtudel lihtsalt nende puudumine; arvestades, et samas uuringus märkisid paljud vastajad probleemidena diskrimineerimist, eriti haridusküsimustes, ning eluasemega seotud raskuste puhul taskukohasust;

I.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted hõlmavad diskrimineerimisest palju ulatuslikumat valdkonda – nende abil püütakse saavutada kaasavat ühiskonda, kus kõik puuetega inimesed ja nende perekonnad saavad oma inimõigusi täielikult kasutada;

J.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktikas leitakse, et poliitikat võib pidada kaudselt diskrimineerivaks, kui vaadeldav säte mõjutab praktikas negatiivselt oluliselt suuremal määral puuetega inimesi; arvestades, et kui õigusnormi kasvõi ainult peetakse olemuslikult diskrimineerivaks ja samasugust kahjulikku mõju omavaks, siis see ka loetakse diskrimineerivaks;

K.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 1 sätestatakse, et puuetega inimesed on isikud, kellel esinevad pikaajalised füüsilised, vaimsed, intellektuaalsed või tajuvõime häired, mis koostoimes mitmesuguste takistustega võivad tõkestada nende täielikku ja tulemuslikku osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel; arvestades, et sellega seoses on eriti oluline puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9;

L.

arvestades, et 2018. aastal teatas 37 % EL 28 15-aastastest ja vanematest elanikest, et neil esinevad mõõdukad või rasked füüsilised või tajuvõime piirangud; arvestades, et 24,7 % EL 28 16-aastastest ja vanematest elanikest teatas 2018. aastal, et tervisehädad piiravad püsivalt kas mingil määral või tõsiselt nende tavapärast tegevust; arvestades, et 17,7 % vastanutest teatas mõningatest püsivatest piirangutest ja 7 % tõsistest püsivatest piirangutest (25);

M.

arvestades, et peamiste krooniliste haiguste põhjustatud koormust arvutatakse tervisekaotuse tõttu kaotatud eluaastates (disability-adjusted life year, DALY); arvestades, et kroonilisi haigusi käsitlevad raamistikud on ELis erinevad ja mõnes riigis võivad need moodustada osa laiematest töövõimetuskindlustuse kavadest;

N.

arvestades, et Eurofound juhtis tähelepanu selguse puudumisele seoses mõiste „(krooniline) haigus“ kaasamisega puude määratlusse (26); arvestades, et amet soovitab leida Euroopa puuetega inimeste strateegia läbivaatamisel sellele probleemile lahendus;

O.

arvestades, et puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegiaga 2010–2020 ei suudetud süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust ega käsitleda mitmesuguse diskrimineerimisega ja muude oma õiguste rikkumisega silmitsi seisvate puuetega naiste ja tütarlaste eriolukorda, diskrimineerimise vorme ja nende õiguste muul moel eiramist; arvestades, et mitmekordse diskrimineerimise tagajärjed on vaesus ning sotsiaalne, hariduslik ja tööalane tõrjutus (suurem tõenäosus, et nad töötavad madalapalgalistel, ajutistel või ebakindlatel töökohtadel), mis põhjustab puuetega inimestele ning nende perekondadele ja hooldajatele täiendavat stressi ja psühholoogilist koormust; arvestades, et võrdset kohtlemist saab tagada, jõustades puuetega naiste, puuetega laste vanemate, puuetega üksikvanemate ja/või puuetega laste üksikvanemate suhtes positiivsed meetmed ja poliitikasuunad; arvestades, et soolise mõõtme lisamine oodatavasse ELi 2020. aasta järgsesse puuetega inimeste strateegiasse annab oma osa valdkonnaülesesse lähenemisviisi puuetega naiste ja tütarlaste diskrimineerimise kaotamiseks;

P.

arvestades, et 2018. aastal elas 28,7 % kogu ELi puuetega elanikkonnast (16-aastased ja vanemad) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus (27);

Q.

arvestades, et vaatamata sellele, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19 sedastatakse, et „konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist“, on ELis endiselt 800 000 puuetega inimest, kes on jäetud ilma õigusest hääletada;

R.

arvestades, et pimekurtidel on ainulaadne kaht meelt hõlmav puue, milles on ühendatud vaegnägemine ja -kuulmine, ning see piirab nende täielikku osalemist ja põhjustab selliseid spetsiifilisi probleeme nagu juurdepääs kommunikatsioonile, teabele, liikuvusele ja sotsiaalsele suhtlusele;

S.

arvestades, et lisaks sissetuleku asendamisele, kui see on vajalik, tuleks puuetega seotud toetusi käsitleda riigi toena, mille eesmärk on aidata inimestel ületada tõkked, mis tulenevad nende puuetest ja/või terviseseisundist, et nad saaksid ühiskonnaelus täiel määral osaleda;

T.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9 tunnistatakse, et tuleb võtta asjakohased meetmed, tagamaks et puuetega inimestel, eelkõige tütarlastel ja naistel oleks tõeline juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordivahenditele, teabele ja suhtlusele, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, nagu ka teistele üldsusele avatud või ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades;

U.

arvestades, et 2019. aasta juunis vastu võetud lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiviga (28) kehtestatakse esimest korda ELi tasandil igale töötajale õigus saada viis tööpäeva hoolduspuhkust aastas;

V.

arvestades, et puuetega inimesi käsitlev Euroopa strateegia 2010–2020 (käesolev strateegia) on olnud puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise poliitiliste ja seadusandlike ettepanekute raamistikuks nii ELis kui väljaspool seda;

W.

arvestades, et puuetega inimesed ei osale ikka veel täiel määral ühiskonnaelus ega kasuta oma õigusi; arvestades, et vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 on puuetega inimeste osalemist võimalik saavutada üksnes nende kaasamisega poliitilisse ja avalikku ellu, kus nad on sageli alaesindatud;

X.

arvestades, et käesolevat strateegiat ei ole kohandatud uute poliitikavaldkondadega, näiteks ei ole seda viidud kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mida EL ja kõik selle liikmesriigid on kohustunud rakendama, ega Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

Y.

arvestades, et COVID-19 kriisi ajal on puuetega inimesed kogenud tõsiseid probleeme ja õiguste rikkumisi, nagu isikliku abi, hooldus- ja tugiteenuste katkemine, ebavõrdne juurdepääs tervisega seotud teabele ja tervishoiuteenustele, sealhulgas kiireloomulisele ravile, või nende täielik välistamine, selgel ja lihtsal viisil, sealhulgas kättesaadaval, takistusteta ja kasutataval kujul esitatava üldise ja avaliku julgeolekuga seotud teabe puudumine, ettevaatusabinõude puudumine hoolekandeasutustes, ebavõrdne juurdepääs haridusasutuste pakutavate alternatiividele, nimelt kaug- ja veebiõppele, ning koduvägivalla juhtumite arvu suurenemine; arvestades, et pandeemia ja eespool nimetatud probleemid võivad lähikuudel taas esile kerkida;

Z.

arvestades, et käesolev strateegia ei hõlma kõiki puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid;

AA.

arvestades, et komisjon ei ole seni oma õigusakte valdkondadevaheselt ja ulatuslikult läbi vaadanud, et tagada nende täielik ühtlustamine puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega;

AB.

arvestades, et käesoleva strateegiaga on saavutatud vaid piiratud edu;

AC.

arvestades, et paljudes ELi poliitikavaldkondades ei ole puuetega inimeste õigusi piisavalt arvesse võetud;

AD.

arvestades, et ikka veel tuleb uusi ja läbivaadatud õigusakte, kus ei ole ühtegi viidet puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja juurdepääsetavusele; arvestades, et juurdepääsetavus on iseseisva elu ja osalemise eeltingimus; arvestades, et EL kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline on kohustatud tagama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide tiheda kaasamise ja aktiivse osalemise õigusaktide ja poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, võttes samal ajal arvesse puuete erisuguseid käsitusi;

AE.

arvestades, et puuetega inimestel peab tingimata olema täielik ja võrdne juurdepääs tööturule, mis on endiselt problemaatiline, pidades silmas, et nende praegune tööhõive määr on 50,6 % (53,3 % puuetega meeste ja 48,3 % puuetega naiste puhul), samas kui puueteta inimeste puhul on see 74,8 % (29), ning 20–64-aastaste puuetega inimeste tööpuuduse määr on 17 % (puueteta inimestel 10 %), mis tähendab, et paljude puuetega inimeste iseseisva ja aktiivse elu elamine on takistatud; arvestades, et igal aastal elab kodutuna neli miljonit inimest, kellest suurel osal on puuded; arvestades, et andmed varieeruvad suuresti eri liiki puuete ja toetusvajaduste lõikes;

AF.

arvestades, et tööandjaid tuleb toetada ja julgustada, et nad tagaksid puuetega inimeste võimaluste suurendamise kogu õppe- ja tööelu kestel; arvestades, et sel eesmärgil on tööandjate teadlikkuse suurendamine üks viis, kuidas võidelda diskrimineerimise vastu puuetega inimeste tööle võtmisel;

AG.

arvestades, et töökohas võetavad meetmed on kriitilise tähtsusega, et edendada head vaimset tervist ja ennetada vaimse tervise probleeme ja psühhosotsiaalseid puudeid;

AH.

arvestades, et meetmed, mille eesmärk on lahendada demograafiliste muutustega kaasnevaid probleeme, peavad hõlmama kohaseid meetmeid puuetega inimeste aktiivsena ja tööturul hoidmiseks; arvestades, et see hõlmab mitte ainult ennetusmeetmeid seoses tööohutuse ja -tervishoiuga, vaid ka meetmeid, millega keskendutakse haiguse või õnnetuse järgsele taastumisele ja osalusele;

AI.

arvestades, et osalust saab täiel määral saavutada ainult siis, kui kaasatakse eri puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone ja konsulteeritakse sisukalt igat liiki sidusrühmadega, austades puuete erisuguseid käsitusi;

1.

tunnustab puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel tehtud edusamme, mis tulenevad puuetega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast 2010–2020; kutsub komisjoni üles saavutatule tuginedes suurendama ambitsioonika 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia (2020. aasta järgne strateegia) kaudu oma pühendumust puuetega inimeste õigustele;

2.

tuletab meelde, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee märkis oma lõppjäreldustes kriitiliselt, et ELi ja tema liikmesriikide vastuvõetud kokkuhoiumeetmed halvendasid puuetega inimeste elatustaset, suurendasid vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning kärpisid sotsiaalteenuste ning perekondade ja kogukonnapõhiste teenuste toetamist;

3.

tuletab meelde, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee on väljendanud sügavat muret puuetega inimeste ebakindla olukorra pärast ELis praegu toimuva rändekriisi ajal, eeskätt seetõttu, et puuetega pagulasi, rändajaid ja varjupaigataotlejaid peetakse ELis kinni tingimustes, milles ei pakuta nõuetekohast tuge ega mõistlikke kohandusi; kutsub seetõttu komisjoni üles olukorda parandama, koostades oma ametitele ja liikmesriikidele juhiseid, milles selgitatakse, et puuetega inimeste piirav kinnipidamine rände ja varjupaiga taotlemise kontekstis ei ole kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

4.

on eriti mures puuetega noorte ja pikka aega tööta olnud puuetega noorte pärast; kutsub liikmesriike üles töötama selle nimel, et nad esmajärjekorras tööturule kaasata, näiteks noortegarantii programmi osana;

5.

kutsub komisjoni üles esildama ELi 2020. aasta järgset põhjalikku, ambitsioonikat ja pikaajalist puuetega inimeste strateegiat, mis

a)

hõlmab selgelt määratletud prioriteetseid valdkondi, mis katavad kõiki puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid, ja kajastab puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee üldisi märkusi, sealhulgas põhimõistete määratlusi, eelkõige mõiste „puue“ ühist määratlust ELi tasandil kõigis ELi poliitikavaldkondades, ja käsitleb puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee lõppjäreldusi ELile, mis võeti vastu 2015. aastal;

b)

sisaldab ambitsioonikaid, selgeid ja mõõdetavaid eesmärke, sealhulgas kavandatud meetmete loetelu koos selge ajakava ja eraldatud vahenditega järgmistes teemavaldkondades: võrdõiguslikkus, osalemine, vaba liikumine ja iseseisev elu, juurdepääsetavus, tööhõive ja koolitus, haridus ja kultuur, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, välistegevus, vägivallast ja kuritarvitamisest vaba elu, puuete teema süvalaiendamine ja teadlikkuse suurendamine;

c)

sisaldab rakendamise ajakava ja tähtaegu;

d)

peegeldab puuetega inimeste mitmekesisust ja nende vajadusi muu hulgas sihtotstarbeliste meetmete kaudu;

e)

võtab kõikide poliitikameetmete ja valdkondade puhul arvesse kõigi puuetega inimeste õigusi;

f)

tunnistab ja käsitleb mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimise vorme, millega puuetega inimesed võivad kokku puutuda;

g)

hõlmab lastekeskset lähenemisviisi;

h)

kaitseb soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist;

i)

keskendub puuetega täiskasvanutele, pöörates erilist tähelepanu intellektipuudega isikutele ja nende tulevikule pärast hooldaja surma;

j)

on tugevdatud nõuetekohase ja piisavalt varustatud järelevalvemehhanismiga, millel on selged võrdlusalused ja näitajad;

k)

hõlbustab ELi tasandil erinevate poliitikavaldkondade omavahelist seotust ning strateegia võimet kohaneda selliste esilekerkivate poliitikavaldkondade ja probleemidega, mis ulatuvad puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetest kaugemale, nagu näiteks digiteerimine ja uued tehnoloogiad, automatiseerimine ja tehisintellekt;

l)

on kooskõlas teiste ELi algatuste ja strateegiatega ning integreerib strateegia „Euroopa 2020“ järelmeetmed ja Euroopa sotsiaalõiguste samba kohased algatused ning sotsiaalse Euroopa tegevuskava;

m)

eraldab piisava eelarve 2020. aasta järgse strateegia rakendamiseks ja järelevalveks, sealhulgas piisava eelarve puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikule, millega edendatakse, kaitstakse ja jälgitakse puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi pädevusse kuuluvates küsimustes (st ELi õigusaktides ja poliitikas ning ELi avalikus halduses);

n)

edendab koostööd ametiasutuste, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et tagada 2020. aasta järgse strateegia nõuetekohane rakendamine;

o)

süvalaiendab puuetega inimeste võrdset juurdepääsu teenustele, sealhulgas juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja tööhõivele, ühistranspordile, eluasemele, kultuurile, spordile ja vabaajategevusele ning muudele valdkondadele, kõrvaldades ühiskonnaelus osalemise takistused ning kohaldades taristu- ja digiinvesteeringute suhtes kogu ELis universaaldisaini põhimõtteid;

p)

tagab, et sotsiaalmajanduse tõhus edendamine ja toetamine on üks strateegia prioriteetidest;

6.

rõhutab. et 2020. aasta järgne strateegia peab ühilduma kroonilisi haigusi põdevatele inimestele suunatud raamistike, sealhulgas tööhõive aktiveerimise meetmetega, kuna puuetega inimestele suunatud strateegiad ei pruugi alati vastata nende vajadustele;

7.

rõhutab juurdepääsetavuse tervikliku määratluse ja kohaldamise olulisust ning selle väärtust puuetega inimeste võrdsete võimaluste saamise alusena, nagu on tunnistatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldisele märkusele nr 2, võttes arvesse puuetega inimeste vajaduste mitmekesisust ja edendades universaaldisaini ELi põhimõttena;

8.

kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama kõiki juurdepääsetavust käsitlevaid õigusakte, sh Euroopa ligipääsetavuse akti (30), audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, telekommunikatsiooni paketti ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi (31) ning samuti asjaomaseid transporti ja reisijate õigusi käsitlevaid määruseid ning nende üle pidevat järelevalvet teostama; rõhutab, et järelevalvet peab teostama puuetega inimesi kaasav sõltumatu üksus ja see ei saa toimuda enesehindamise teel; kutsub komisjoni sellega seoses edendama Euroopa juurdepääsunõukogu loomist ja selle asutama, et jälgida juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist;

9.

palub komisjonil kasutada Euroopa ligipääsetavuse akti alusena, et võtta vastu tugev Euroopa raamistik juurdepääsetava ja kaasava keskkonna saavutamiseks, mis hõlmab täielikult juurdepääsetavat avalikku ruumi, teenuseid, sealhulgas ühistranspordi-, kommunikatsiooni- ja finantsteenuseid ning hoonestust; kutsub komisjoni üles tugevdama edasise diskrimineerimise vältimiseks reisijate õigusi;

10.

palub, et komisjon vaataks läbi Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) eeskirjad, et kaitsta puuetega reisijate õigusi, keskendudes nii nende keha kui ka varustuse ohutusele ja puutumatusele nende transportimisel ning tunnistades isikliku abistaja või lamavate isikute lisakohtade vajalikkust;

11.

tuletab meelde, et kõigi juurdepääsetavusega seotud kohustuste rakendamine nõuab piisavat rahastamist ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringuid, et tagada puuetega inimeste juurdepääs nii füüsilisele kui ka digitaalsele keskkonnale;

12.

peab murettekitavaks, et riigihangete eeltingimust, mille kohaselt tuleb ka enne riigihankelepingu sõlmimist hankida kaupu juurdepääsetavust silmas pidades, ei rakendata riiklikul tasandil piisavalt; soovitab luua selleks kõiki juurdepääsetavuse suuniseid sisaldava portaali sarnaselt keskkonnahoidlike riigihangete portaaliga;

13.

kutsub komisjoni üles tegema Euroopa Liidu Kohtuga kommunikatsiooni- ja juurdepääsetavusstrateegiate osas koostööd, et tagada, et puuetega inimesed saavad ELi kohtusüsteemi kasutamiseks paremad võimalused;

14.

rõhutab, et 2020. aasta järgne strateegia peaks põhinema kõigi ELi õigusaktide ja poliitika valdkondadevahelisel ja põhjalikul läbivaatamisel, et need täielikult ühtlustada puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega; nõuab, et see hõlmaks läbivaadatud pädevusdeklaratsiooni, mis kataks kõiki poliitikavaldkondi, milles EL on tegutsenud seadusandjana või vastu võtnud mittesiduvaid õigusakte, mis mõjutavad puuetega inimesi, ning et selles esitataks konkreetsed seadusandlikud ettepanekud koos rakendus- ja järelevalvemeetmetega;

15.

kutsub komisjoni üles tagama, et lisataks soopõhine ja valdkonnaülene lähenemisviis, et võidelda puuetega naiste ja tütarlaste diskrimineerimise eri vormide vastu; nõuab kindlalt sugupoolte lõikes esitatava statistika kogumist, et selgitada välja läbipõimunud diskrimineerimise vormid, millega puutuvad kokku puuetega naised ja tütarlapsed kõikides Istanbuli konventsiooniga hõlmatud valdkondades ja muudel asjakohastel juhtumitel; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2020. aasta järgse strateegia raames konsolideeritud ettepaneku ning võtaks tõhusaid perekondadele, kogukondadele, spetsialistidele ja institutsioonidele suunatud meetmeid, et võidelda puuetega naiste ja laste vastu suunatud vägivallaga, mis hõlmab seksuaalset ahistamist ja kuritarvitamist; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni;

16.

nõuab, et 2020. aasta järgses strateegias kehtestataks selle rakendamise järelevalveks institutsioonidevaheline struktuur, kasutades institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (32) sätestatud menetlusi; rõhutab, et kõigis ELi institutsioonides ja ametites peaks olema puuete ja kaitsetuse alane teabekeskus (disability and vulnerability focal points (DVFPs)), mille keskne teabekeskus asuks komisjoni peasekretariaadis; rõhutab, et teabekeskusi tuleks toetada asjakohase institutsioonidevahelise mehhanismiga, et kooskõlastada puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi institutsioonides ja ametites; rõhutab, et tuleb luua institutsioonidevaheline mehhanism, et soodustada koostööd komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, sealhulgas korraldada nende presidentide ja eesistuja kohtumised iga ametiaja alguses; rõhutab sellega seoses, et ELi institutsioonid kui avaliku sektori asutused peavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni igas aspektis järgima;

17.

nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks 2020. aasta järgse strateegia koostamisse tihedalt, sisukalt ja süstemaatiliselt puuetega inimesed ja neid esindavad pereliikmed ja organisatsioonid ning tagaks, et komisjon koos liikmesriikidega teeb nendega strateegia rakendamise, järelevalve ja hindamise eesmärgil tihedat koostööd; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja piisavat rahastamist ja suutlikkuse suurendamist;

18.

kutsub komisjoni üles nägema ette strateegia läbivaatamise iga kolme aasta järel, mille juures peaks olema selgelt määratletud roll puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi järelevalveraamistikul, ning süsteemselt ja aktiivselt kaasama sellesse läbivaatamisse (nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil) puuetega inimesed ja neid esindavaid organisatsioonid;

19.

rõhutab vajadust pidevalt jälgida puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist; nõuab sellega seoses järgmist:

a)

et koos seadusega kehtestatud kaitsemeetmetega kogutaks usaldusväärseid eristatud andmeid puude liigi, vanuse, soo ning selliste asjaolude kohta, mis on asjakohased puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks ning puuetega inimeste õiguste kasutamisel esinevate takistuste kõrvaldamiseks;

b)

piisavate vahendite eraldamist puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi järelevalveraamistikule, et võimaldada tal sõltumatult ja nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

c)

paindlikku mehhanismi, mis suudaks pakkuda puuetega inimeste õiguste konventsiooni optimaalseks rakendamiseks stiimuleid, näiteks Access City Awards, ning

d)

asjakohaseid algatusi riiklikul tasandil;

20.

kutsub komisjoni üles tagama, et 2020. aasta järgse strateegiaga eelkõige edendataks puuetega inimestele garanteeritud juurdepääsu tööhõivele, kutse- ja kutsealasele koolitusele, kaasavale haridusele, taskukohastele kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, digitaalsetele teenustele ning sporditegevusele, tagades neile muu hulgas mõistlikud abinõud töökohal, puueteta töötajatega samal tasemel töötasu ning vältides ja hoides ära mis tahes muid diskrimineerimise viise; kutsub liikmesriike üles edasi arendama ja/või paremini rakendama meetmeid, mis edendavad puuetega inimeste osalemist tööturul, ning tunnustama kaitstud töökodades töötavaid puuetega inimesi ametlike töötajatena seaduse alusel ja tagama, et neil on õigus samasugusele sotsiaalkaitsele nagu teistel töötajatel; kutsub komisjoni üles ergutama praktika kvaliteediraamistike väljatöötamist ning soodustama ja arendama puuetega inimeste koolitusvõimalusi õpipoisiõppe kaudu; palub komisjonil kirjeldada oma tulevastes aruannetes parimaid tavasid, et tööandjad saaksid puuetega inimesi käsitlevaid õigusakte tulemuslikult rakendada; kutsub komisjoni üles tunnustama, edendama ja kaitsma kaasavaid ettevõtteid, et luua puuetega inimestele alalised töökohad tööturul; rõhutab sotsiaalsete ettevõtete ja organisatsioonide potentsiaali puuetega inimeste tööturule kaasamise hõlbustamisel; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Sotsiaalfondist sihtotstarbelist toetust sotsiaalmajandusele;

21.

rõhutab, et väga oluline on tagada puuetega inimestele kõrgel tasemel teenused ja abi; peab seetõttu vajalikuks määratleda miinimumstandardid ELi tasandil, et tagada puuetega inimeste kõigi vajaduste rahuldamine;

22.

palub komisjonil läbi vaadata piiriülese tervishoiu direktiivi, et viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et tagada puuetega inimestele juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele;

23.

kutsub liikmesriike üles tagama puuetega inimestele juurdepääsu sootundlikele tervishoiuteenustele, sealhulgas tervisega seotud taastusravile ja vajaduse korral pikaajalisele hooldusele;

24.

leiab, et puuetega naistel ja tütarlastel peab olema täielik juurdepääs arstiabile, mis vastab nende erivajadustele, sealhulgas günekoloogi konsultatsioonidele, arstlikule läbivaatusele, pereplaneerimisele ja vajadustega kohandatud tugiteenusele raseduse ajal; nõuab tungivalt, et EL võtaks nimetatud teenuseid 2020. aasta järgse strateegia elluviimisel arvesse;

25.

rõhutab, et pimekurdid vajavad täiendavat abi spetsialistidelt, kellel on erialased ja kvalifitseeritud teadmised, ning pimekurtide tõlkidelt; kutsub liikmesriike üles tunnustama punavalget keppi kui pimekurdi jalakäija sümbolit, et muuta pimekurdid liikluses nähtavamaks;

26.

kutsub komisjoni üles tagama, et õigus- ja teovõimest ilma jäetud isikud saaksid kasutada kõiki Euroopa Liidu aluslepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi;

27.

avaldab kahetsust, et praegune lapse õigusi käsitlev Euroopa poliitika ei sisalda piisavalt puuetega poistele ja tüdrukutele suunatud igakülgset õigustepõhist strateegiat ega kaitsemeetmeid nende õiguste kaitseks ning et neid ei ole puuetega inimeste strateegiates piisavalt käsitletud ega peavoolustatud;

28.

kutsub komisjoni üles parandama vähekaitstud laste juurdepääsu põhiteenustele ja sotsiaalsetele õigustele (eelkõige tervishoid, haridus, alusharidus ja lapsehoid, toitumine ja eluase);

29.

palub komisjonil ja liikmesriikidel aidata ELil saavutada juhtroll puuetega inimeste õiguste edendamisel ning propageerida puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist kogu maailmas; kutsub võrdõiguslikkuse voliniku järelevalve all tegutsevat komisjoni ekspertide võrdõiguslikkuse rakkerühma üles süstemaatiliselt süvalaiendama puuetega inimeste õigusi kõigisse asjakohastesse ELi õigusaktidesse, otsustesse, poliitikameetmetesse ja programmidesse; nõuab tungivalt, et puuetega inimeste õiguste küsimused integreeritaks täielikult Euroopa sotsiaalõiguste samba kõigisse põhimõtetesse, soolise võrdõiguslikkuse strateegiasse (pöörates erilist tähelepanu võitlusele vägivalla vastu), programmi Erasmus+ ja noortegarantiisse, õiglase ülemineku mehhanismi, lastegarantiisse, koostatavasse vananemist käsitlevasse rohelisse raamatusse, Euroopa poolaastasse ja ELi välispoliitikasse ning rõhutab vajadust puuetega inimeste õiguste garantii järele, et aidata puuetega inimestel leida töö- ja praktikakohti, töölesuunamist ja täiendõpet; tuletab komisjonile meelde, et ta jälgiks seda ka ELi institutsioonides;

30.

kutsub komisjoni üles koostama hinnangut probleemide ja õiguste rikkumiste kohta, mida puuetega inimesed kogesid COVID-19 pandeemia ajal, meetmete kohta, mida liikmesriigid pandeemiale reageerimiseks võtsid, ning lünkade ja puuduste kohta õigusaktides; kutsub komisjoni üles esitama 2020. aasta järgses puuetega inimeste strateegias asjakohaseid ja konkreetseid taastumis- ja leevendamismeetmeid, et sellised puudused kõrvaldada ja neid tulevikus ennetada; tuletab meelde, et sellised meetmed tuleb välja töötada konsultatsioonide põhjal, mis viiakse läbi puuetega inimestega ja neid esindavate pereliikmete või organisatsioonidega, samuti Euroopa Parlamendi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni võrgustikuga;

31.

kutsub komisjoni ekspertide rakkerühma üles algatama ja korraldama süstemaatilisi konsultatsioone puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega;

32.

rõhutab, et õigus elada iseseisvalt ja olla kaasatud kogukonda on puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud muude õiguste, sealhulgas võrdsuse ja mittediskrimineerimise, autonoomia ja vabaduse, õigus- ja teovõime ning liikumisvabaduse teostamise lahutamatu osa;

33.

kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama üleminekut institutsiooniliselt hoolduselt ja/või segregatsioonilt kogukonnapõhisele toetusele, sealhulgas isiklikule abile, ning kaasavatele (tava- ja kohandatud) teenustele kõigis ELi poliitikavahendites ja algatustes; kutsub komisjoni üles tagama, et deinstitutsionaliseerimisel saavutatud üldised edusammud lisatakse näitajana ELi sotsiaalvaldkonna tulemustabelisse;

34.

kutsub liikmesriike üles edendama kaasatust, kiirendades deinstitutsionaliseerimisprotsessi kindlaksmääratud ajavahemikus ja asendades puuetega inimeste eest otsuste tegemise toetatud otsustamisega; palub liikmesriikidel tagada, et deinstitutsionaliseerimine ei põhjustaks ühelgi juhul puuetega inimeste kodutust rahuldava ja/või taskukohase eluaseme puudumise tõttu;

35.

palub komisjonil võtta kindel ja selge seisukoht seoses asjaoluga, et üleminekuks institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnas elamisele on ülioluline, et kogukonnapõhised tavateenused oleksid kõigile kättesaadavad;

36.

kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste liikumisvabadust;

37.

kutsub komisjoni üles töötama ELi tasandil välja meetmed tagamaks, et kõik puuetega inimesed saaksid kasutada oma liikumisvabadust ning kasutada liikumisvabadust ja töötada välismaal teistega võrdsetel alustel;

38.

palub komisjonil tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetele vastav ELi rahaliste vahendite kasutamine ja tagada, et ELi rahaliste vahenditega ei aidata ehitada või renoveerida institutsioonilisi hooldusasutusi või mis tahes muid asutusi, mis võiksid kergesti institutsiooniliseks hooldusasutuseks muutuda, ega projekte, mis ei kaasa sisuliselt puuetega inimesi, neid esindavaid pereliikmeid ega organisatsioone, ning et neid ei investeeritaks struktuuridesse, mis ei ole puuetega inimestele juurdepääsetavad;

39.

kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vahenditega ei aidataks kaasa ebaeetilisele uurimistööle, tahtevastasele steriliseerimisele ega puuetega inimeste reproduktiivõiguste rikkumisele;

40.

kutsub komisjoni üles tunnistama, et intellekti- ja psühhosotsiaalsete puuetega inimesed on eriti kaitsetud eksperimentaalsete lähenemisviiside ja ravi vastu, millel puudub tugev teaduslik tõendusbaas ja mis võib põhjustada märkimisväärset kahju;

41.

leiab, et ELi vahendite eesmärk peaks olema edendada kaasavat ja juurdepääsetavat keskkonda, teenuseid, tavasid ja seadmeid, järgides universaaldisaini lähenemisviisi ja soodustades deinstitutsionaliseerimist, sh tugevat toetust isiklikule abile ja iseseisvale elule; kutsub komisjoni üles edendama algatusi, millega tagatakse, et ELi fondidest rahastatavad tugiteenused vastavad puuetega inimeste vajadustele; rõhutab, et rahalisi vahendeid tuleks aktiivselt investeerida teadusuuringutesse, et töötada puuetega inimeste jaoks välja parem ja taskukohasem tugitehnoloogia; nõuab puuetega inimeste, neid esindavate pereliikmete ja organisatsioonide aktiivset kaasamist kõikidesse ELi rahastatavatesse programmidesse;

42.

kutsub Euroopa Kontrollikoda üles uurima, kas ELi rahastatud võimalused jõuavad puuetega inimesteni;

43.

kutsub komisjoni üles tagama, et kõik ELi fondidest kolmandates riikides toetatavad projektid ja taristu oleksid puuetega inimeste kaasamiseks kättesaadavad, ning et ELi fondid investeeriksid puuetega inimeste konventsiooni rakendamisse ja järelevalvesse ning puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse;

44.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi strateegia ja liikmesriikide meetmed oleksid täielikult kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mis kujutab endast jätkusuutlikkuse, võrdõiguslikkuse ja kaasatuse meetmete peamist ülemaailmset raamistikku, sh puuded kui horisontaalne teema kestliku arengu eesmärkides nr 4, 8, 10, 11 ja 17;

45.

kutsub komisjoni üles olema eestvedajaks puuetega inimesi arvestava kestliku arengu eesmärkide elluviimisel oma välistegevuse raames, sõltumata uuest puuetega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast, ning võtma eesmärkide saavutamiseks vastu selge, läbipaistva ja kaasava tegevuskava;

46.

väljendab heameelt seoses hiljuti vastu võetud direktiiviga lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta, eelkõige seoses sellega, et igale töötajale nähakse aastas ette viis tööpäeva hoolduspuhkust; kutsub liikmesriike üles direktiivi kiiresti rakendama ja julgustab neid mitte piirduma selles sätestatud miinimumnõuetega, vaid kehtestama muu hulgas ka õiguse tasulisele isapuhkusele, vanemapuhkusele ja hoolduspuhkusele; julgustab liikmesriike kehtestama korra hoolduspuhkuseks, isapuhkuseks, vanemapuhkuseks ja paindlikuks töökorralduseks, mis on kohandatud eriti raskes olukorras vanemate, näiteks puuetega vanemate või puuetega või pikaajalise haigusega laste vanemate konkreetsetele vajadustele; palub kõigil liikmesriikidel tagada piisav rahaline ja professionaalne toetus inimestele, kes hoolitsevad nendega koos elavate puuetega pereliikme eest; rõhutab asjaolu, et kuna nad peavad sugulaste eest hoolt kandma, mõjutab see sageli negatiivselt nende pere- ja tööelu ning võib põhjustada tõrjutust ja diskrimineerimist;

47.

kutsub komisjoni üles looma mehhanisme puuetega inimeste hüvitiste ja teenuste ülekantavuse ja kohandatavuse koordineerimiseks liikmesriikide vahel ning laiendama ELi puudega isiku kaardi katseprojekti kõikidele liikmesriikidele, laiendades seda ka muudesse valdkondadesse peale kultuuri ja spordi, ning tagama, et puuetega inimeste ELi parkimiskaarti järgitaks täielikult kõigis liikmesriikides; rõhutab taoliste meetmete üliolulisust selleks, et puuetega inimestel oleks juurdepääs puuetega inimeste toele kogu ELis, ilma et igas liikmesriigis oleks vaja eraldi hindamist; kutsub liikmesriike üles lisama oma õigusaktidesse konkreetsete puuete tunnustamise, et käsitleda ja katta nende erivajadusi (nt pimekurtus);

48.

kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste ja neid esindavate pereliikmete ja organisatsioonide struktuurset kaasamist kõigis otsustamisetappides nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning rahastama puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, et võimaldada neil struktuursel viisil osaleda kõigis otsustes, mis hõlmavad puuetega inimesi; kutsub komisjoni üles töötama välja algatusi, millega edendatakse puuetega inimeste poliitilist osalemist ja võimet seista oma huvide eest, ning kutsub liikmesriike üles tõhustama sellealaseid riiklikke algatusi;

49.

kutsub komisjoni üles edendama tugiteenuste paremat koordineerimist liikmesriikide vahel ja kontaktpunktide loomist kõigis liikmesriikides, et teavitada puuetega ELi kodanikke sotsiaalsetest õigustest ja tugiteenustest, mida neil on õigus saada;

50.

kutsub komisjoni üles looma koostöös erasektoriga sellise portaali, mis sisaldaks kõiki vahendid, mille eesmärk on pakkuda puuetega inimestele optimaalset osalemist ühiskonnas;

51.

tuletab meelde puuetega inimeste õigust piisavale elatustasemele ja sotsiaalkaitsele, eelkõige rahalisele abile ja ajutisele hooldusele; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi puuetega inimesi käsitlev strateegia aastani 2030 sisaldaks konkreetseid meetmeid kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puuetega inimestele toetuste ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel; kutsub liikmesriike üles kehtestama puuetega inimestele sotsiaalkaitse miinimumtaset, et tagada neile piisav elatustase;

52.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tuginema nõukogu soovitusele sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta (33) ja ettepanekule võtta vastu määrus sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (COM(2016)0815), et võimaldada kõigile ELi kodanikele juurdepääs sotsiaalsetele tugiteenustele kogu ELis, mis on ka kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitusega;

53.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ulatusliku kampaania, mis hõlmaks puuetega inimesi, neid esindavaid pereliikmeid ja organisatsioone ning mis avaldataks kättesaadavas vormis, sealhulgas kergesti loetavas versioonis, ja riikide viipekeeltes, et suurendada puuetega inimeste ja kohustuste kandjate hulgas ning ühiskonnas üldiselt teadlikkust puuetega inimeste õiguste konventsioonist, puuetega inimeste õigustest ja vajadustest, ning takistustest, millega nad kokku puutuvad; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada, koordineerida ja luua õppematerjale, mida saaks kasutada liikmesriikides, et aidata kaasa positiivse suhtumise tekkimisele puuetega inimestesse ja parandada nende kaasamist;

54.

kutsub ELi ja liikmesriike üles rahastama puuetega inimeste, nende organisatsioonide, ametiühingute, tööandjate liitude, võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja riigiametnike koolitust mittediskrimineerimise põhimõtte kohta, mis hõlmab ka mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist ning mõistlikke abinõusid;

55.

kutsub kõiki liikmesriike üles toetama ja tõstma sotsiaaltöö (s.o sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste valdkonnas tegutsevate inimeste) mainet;

56.

kutsub komisjoni üles looma nende strateegiate jaoks selge vastutuse, kontrolli ja sanktsioonide süsteemi;

57.

kutsub kõiki liikmesriike üles tegelema kiiremas korras kodutuse probleemiga, võttes vastu pikaajalised, eluasemepõhised ja integreeritud kodutuse kaotamise strateegiad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning tunnistama puuetega inimeste, sealhulgas autismispektriga inimeste spetsiifilisi riske selles valdkonnas;

58.

kutsub liikmesriike üles veelkord kinnitama oma kohustust edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas vaba liikumise ja elamise ning valmistel hääletamise õiguse täielik ja võrdne teostamine kõigi puuetega inimeste poolt kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 12 ning tagama nende loomupärase väärikuse austamise, rakendades ja hoolikalt jälgides 2020. aasta järgse strateegia rakendamist, kaasates sisuliselt puuetega inimesi ja neid esindavaid pereliikmeid või organisatsioone, tehes koostööd asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil, ning eraldades selleks piisavad inimressursid ja rahalised vahendid;

59.

kutsub kõiki liikmesriike üles töötama välja oma riiklikud puuetega inimeste strateegiad, et edendada puuetega inimeste võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, ning pöörama tähelepanu puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele;

60.

kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikke strateegiaid, võttes arvesse teiste liikmesriikide parimaid tavasid, et tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetekohane rakendamine;

61.

kutsub Euroopa Liitu ja kõiki liikmesriike üles ratifitseerima puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

62.

kutsub kõiki liikmesriike üles andma aru Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise kohta;

63.

palub, et pärast puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise hindamist annaksid liikmesriigid aru puuetega inimeste õiguste komitee riigipõhiste soovituste järelmeetmete kohta;

64.

rõhutab, kui oluline on saavutada kokkulepe võimalikult kiiresti; palub, et nõukogu lõpetaks ummikseisu, et saaks liikuda edasi praktiliste lahenduste suunas, ning võtaks kiiremini vastu ELi horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi, mille komisjon 2008. aastal esildas ja mille Euroopa Parlament seejärel heaks kiitis; peab seda konsolideeritud ja järjepideva diskrimineerimisvastase ELi õigusraamistiku tagamise eeltingimuseks, mis pakub inimestele kaitset usu ja veendumuse, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu ka väljaspool tööelu; märgib, et direktiivi kohaldamisala põhjendamatut piiramist ei tohiks lubada; on seisukohal, et väga oluline element on ka ELi vihakuritegude vastast võitlust käsitleva õigusraamistiku konsolideerimine, sest sarnased kuriteod on sagedased ka töökeskkonnas;

65.

soovitab ELil integreerida puuetega inimesi käsitlev Euroopa strateegia struktuurselt Euroopa poolaasta protsessi;

66.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Kontrollikojale, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele riigi tasandist madalama tasandi parlamentidele ja volikogudele levitamiseks, Euroopa Nõukogule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1)  ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.

(2)  ELT C 340, 15.12.2010, lk 11.

(3)  ELT L 151, 7.6.2019, lk 70.

(4)  ELT L 327, 2.12.2016, lk 1.

(5)  ELT L 303, 28.11.2018, lk 69.

(6)  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(7)  ELT C 204, 13.6.2018, lk 179.

(8)  ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.

(9)  ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.

(11)  ELT C 356, 4.10.2018, lk 110.

(12)  ELT C 101, 16.3.2018, lk 138.

(13)  ELT C 353, 27.9.2016, lk 41.

(14)  ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.

(15)  ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.

(16)  EÜT C 187, 18.7.1988, lk 236.

(17)  EÜT C 379, 7.12.1998, lk 66.

(18)  ELT C 224, 27.6.2018, lk 68.

(19)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(20)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.

(21)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 470.

(22)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(23)  Sissetulekut ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika 2016. aasta uuringuandmete kohaselt on selliseid inimesi 99 miljonit, millele lisandub arvestuste kohaselt üks miljon hoolekandeasutustesse suletud isikut, keda uuring ei hõlma;

(24)  11. aprilli 2013. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-335/11 ja C-337/11, punktid 29–30; 18. märtsi 2014. aasta otsus kohtuasjas C-363/12, punkt 73 ja 22. mai 2014. aasta otsus kohtuasjas C-356/12.

(25)  https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Functional_and_activity_limitations_statistics

(26)  Eurofound (2019). How to respond to chronic health problems in the workplace? (Kuidas reageerida kroonilistele terviseprobleemidele töökohal?). Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(27)  https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/DDN-20191029-2

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.7.2019, lk 79).

(29)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta ettepanek komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande kohta (COM(2019)0653).

(30)  ELT L 151, 7.6.2019, lk 70.

(31)  ELT L 327, 2.12.2016, lk 1.

(32)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(33)  ELT C 387, 15.11.2019, lk 1.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/22


P9_TA(2020)0158

Konkurentsipoliitika – 2019. aasta aruanne

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon konkurentsipoliitika 2019. aasta aruande kohta (2019/2131(INI))

(2021/C 362/04)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 101–109,

võttes arvesse komisjoni asjakohaseid eeskirju, suuniseid, resolutsioone, avalikke konsultatsioone, teatisi ja dokumente konkurentsi teemal,

võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruannet 2018. aasta konkurentsipoliitika kohta (COM(2019)0339) ning selle täienduseks samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti,

võttes arvesse oma 31. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta (1),

võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 10. septembri 2019. aasta missioonikirja Margrethe Vestagerile,

võttes arvesse volinikukandidaat Margrethe Vestageri kirjalikke ja suulisi vastuseid Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2019. aasta kuulamisel,

võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni teatis ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta“ (2),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine (3),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (4),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2019. aasta arvamust komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2018. aastal,

võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2019. aasta arvamust komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2018. aastal,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise eksperdirühma 4. aprilli 2019. aasta aruannet „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 26. märtsi 2014. aasta esialgset arvamust „Eraelu puutumatus ja konkurentsivõime suurandmete ajastul: andmekaitse, konkurentsiõiguse ja tarbijakaitse vastastikune mõju digitaalses majanduses“ ja Euroopa Andmekaitseinspektori 23. septembri 2016. aasta arvamust nr 8/2016 põhiõiguste sidusa jõustamise kohta suurandmete ajastul,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitsenõukogu 29. augusti 2018. aasta avaldust majandustegevuse koondumise mõju kohta andmekaitsele,

võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola majandus- ja rahandusministrite 4. veebruari 2020. aasta kirja volinik Margrethe Vestagerile ning Austria, Tšehhi, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Poola, Portugali, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi ühist panust, mis koostati 2020. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamiseks,

võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola 4. juuli 2019. aasta ettepanekut „Nüüdisaegne Euroopa konkurentsipoliitika“,

võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) 2019. aasta aruannet „Konkurentsipoliitika roll tarbijate heaolu kaitsmisel digitaalajastul“,

võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2019. aasta otsust pikendada seitset ELi riigiabi eeskirjade kogumit (riigiabi ajakohastamise algatus 2014–2020) kuni 2022. aasta lõpuni ja alustada vahepeal hindamisi,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. märtsi ja 27. mai 2019. aasta järeldusi,

võttes arvesse 18. detsembril 2018. aastal tööstuse sõprade rühma 6. ministrite kohtumisel 18 liikmesriigi poolt esitatud deklaratsiooni,

võttes arvesse üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi aruannet „Strengthening strategic value chains for a future-ready EU industry“ („Strateegiliste väärtusahelate tugevdamine ELi tööstuse tulevikukindluse huvides“)

võttes arvesse käsilolevat horisontaalse koostöö suuniste läbivaatamist,

võttes arvesse avalikku konsultatsiooni horisontaalsete grupierandimääruste üle,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamust „Sotsiaalsetele ettevõtetele kohandatud Euroopa õigusraamistiku kujundamine“,

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kirja,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0022/2020),

A.

arvestades, et konkurents ja konkurentsipoliitika tulemuslik jõustamine peab kasu tooma kõigile ELi kodanikele, eriti nõrgal tarbijapositsioonil olijaile, ja samas edendama uuendusi ning ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate ausat konkurentsi, kindlustades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on võimalik ausatel eeldustel konkureerida;

B.

arvestades, et konkurentsipoliitikat tuleb kohandada, et lahendada digitaalseid, ökoloogilisi, geopoliitilisi, tööstus- ja ühiskonnaprobleeme, ning see peab olema kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud prioriteetidega ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, et tagada kõigis sektorites võrdsed tingimused, mis on ELi sotsiaalse turumajanduse aluseks, ja võttes samuti arvesse sotsiaalseid ettevõtteid;

C.

arvestades, et ülemaailmne koostöö konkurentsieeskirjade jõustamisel aitab vältida vastuolusid parandusmeetmetes ja jõustatud meetmete tulemustes ning aitab äriühingutel vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid;

D.

arvestades, et kiiresti arenevatel digitaalsetel turgudel võib konkurentsipoliitika mõnel juhul olla liiga aeglane ja seetõttu võib sellest süsteemsete turutõrgete kõrvaldamisel ja konkurentsi taastamisel vähe abi olla; arvestades, et täiendav eelnev reguleerimine ja seire võivad aidata tõhusamat järelevalvet tagada;

E.

arvestades, et Euroopa konkurentsiasutused peaksid olema tähelepanelikud, et võrdselt vältida nii eeskirjade ala- kui ka ületäitmist digitaalsel turul;

F.

arvestades, et ELi konkurentsipoliitika peamine eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, et säilitada siseturu terviklikkus ja kaitsta tarbijaid;

G.

arvestades, et hiljutised andmeskandaalid, uurimised ja tõendid on näidanud, kuidas platvormid isikuandmeid koguvad, kasutavad ja neid kolmandatele isikutele müüvad ning kuidas ülekaalukad tehnoloogiaettevõtjad ja platvormid tarbijaid internetis süstemaatiliselt jälgivad;

Konkurentsipoliitika roll globaliseeruvas maailmas

1.

märgib, et globaliseerunud maailmas on rahvusvaheline koostöö konkurentsiõiguse täitmise tõhusaks tagamiseks otsustavalt tähtis; kutsub komisjoni üles suurendama ELi konkurentsipoliitika mõju maailmas, eelkõige jätkates asjakohast dialoogi ja tihendades koostööd USA, Hiina, Jaapani ja muude kolmandate riikidega, võimaluse korral teise põlvkonna koostöölepingute kaudu, mis võimaldavad konkurentsiasutuste tõhusamat teabevahetust; kutsub komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutusi üles aktiivselt osalema rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku tegevuses; julgustab komisjoni alati püüdlema konkurentsieeskirjade (mis hõlmavad ka riigiabi) lisamise poole ELi vabakaubanduslepingutesse ja nende rakendamise poole Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), et tagada vastastikune kinnipidamine ausast konkurentsist; märgib kahetsusega WTO vaidluste lahendamise organi ummikseisu negatiivset mõju komisjonile;

2.

palub komisjonil välja töötada vahendid välismaiste otseinvesteeringute parema järelevalve hõlbustamiseks kõigis liikmesriikides, tagada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi kiire rakendamine ja pakkuda välja vahend praeguse mehhanismi tugevdamiseks, tagades samal ajal, et Euroopa Liit jääb välismaistele otseinvesteeringutele avatuks ja atraktiivseks; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et kolmandate riikide ettevõtteid koheldakse nende koduturul soodsamalt, mis võib ühtsel turul investeerimisel konkurentsi moonutada;

3.

palub komisjoni tagada riigihanke- ja investeerimispoliitikas vastastikkus kolmandate riikidega, sealhulgas võttes arvesse sotsiaalset ja keskkonnadumpingut; tuletab meelde vajadust avada kolmandate riikide riigihanketurud, millele ei ole veel juurdepääsu; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks selle nimel, et sellised olulised kolmandad riigid nagu Hiina ühineksid vastuvõetava esialgse pakkumise alusel WTO riigihankelepinguga; rõhutab, et mis tahes vahend, mille eesmärk on parandada rahvusvahelise turu avamist, näiteks ELi rahvusvaheliste hangete vahend, mis tuleb lõplikult välja töötada 2021. aastaks, peab vältima täiendavat bürokraatiat ja uusi turumoonutusi, millel on kahjulik mõju ELi ettevõtetele;

4.

kutsub komisjoni üles tagama ausat konkurentsi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel pärast viimase lahkumist EList, et tagada võrdsed tingimused ja vältida dumpingut;

5.

toetab täielikult üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide, näiteks Euroopa akuliidu rakendamist; kutsub komisjoni üles edendama üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte murrangulise tehnoloogia valdkonnas, lihtsustama vastavaid õigusnorme ja ühtlustama nende nõudeid, et saaks heaks kiita ka väiksemaid rakendusuuringute projekte;

6.

tuletab meelde, et komisjon peab kohaldama riigiabi kontrolli võrdselt nii ELi kui ka kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, et vältida asümmeetriat välismaiste konkurentidega ja pöörata suuremat tähelepanu välismaistele riigiettevõtetele, mida nende valitsused subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ELi üksustele keelavad; kutsub komisjoni üles läbi vaatama Madalmaade valitsuse hiljutist ettepanekut ja uurima võimalust lisada ELi konkurentsiõigusesse sammas, mis annaks komisjonile sobivad uurimisvahendid juhuks, kui leitakse, et äriühing on valitsuse toetuste tõttu moonutavalt käitunud või on teeninud ülemäärast kasumit, kuna tal on oma koduriigis turgu valitsev seisund (nt kehtestades ELi riigihanke-eeskirjades kolmandate riikide äriühingutele riigiabi kontrolli);

7.

kordab oma taotlust, et komisjon uuriks, kas ettevõtete toetusostukava võib moonutada konkurentsi, eriti VKEde ja hargmaiste ettevõtete vahel;

8.

palub komisjonil võtta soodsam hoiak tugeva ELi tööstuspoliitika suhtes, et tagada ja säilitada suur konkurentsivõime ülemaailmsetel turgudel; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid edendama ja toetama ELi strateegilist huvi pakkuvaid projekte ning kõrvaldama tõkked ja takistused, et võimaldada innovatiivsete ELi liidrite esilekerkimist liidu prioriteetsetes sektorites, austades samas võrdseid tingimusi tagavate konkurentsieeskirjade sõltumatut kohaldamist; selgitab, et see lähenemisviis ei tohiks kahjustada VKEsid ega tarbijate huve ja peaks esikohale seadma ülemineku kestlikumale majandusele ning konkurentsivõimelisele ELi andmetööstusele ja digitaalsele taristule, näiteks 5G arendamise;

9.

kutsub komisjoni üles kasutama horisontaalsete koostöölepingute suuniste läbivaatamise võimalust, et luua paindlikum raamistik ja suurendada äriühingute õiguskindlust; kutsub komisjoni üles teatava ulatusega koostööprojektide korraldajaid õigeaegsemalt ja tõhusamalt teavitama ning võimaldama esitada vabatahtliku kiirmenetluse raames uusi küsimusi;

10.

kiidab heaks komisjoni 9. detsembri 1997. aasta teatises (5) võetud kohustuse vaadata läbi asjaomase turu määratlus, et võtta arvesse pikaajalist visiooni, mis hõlmab ülemaailmset mõõdet, digiteerimist ja võimalikku tulevast konkurentsi; kutsub komisjoni üles tuginema oma uurimistes ka edaspidi usaldusväärsetele majanduslikele ja õiguslikele põhimõtetele, järgides uut liiki turgude uurimisel proportsionaalsuse põhimõtteid ja nõuetekohast menetlust;

11.

rõhutab, et Euroopa, sealhulgas Euroopa ettevõtjate ja eriti VKE-de, samuti töötajate ja tarbijate jaoks on ülitähtis, et reeglipõhises mitmepoolses kaubandussüsteemis, kus on tagatud ka riikide võimalused oma poliitikat suunata, valitseksid rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused; on seisukohal, et see aitab edendada kestlikku majandusarengut, tagada stabiilse ja prognoositava keskkonna, püüelda suurema konkurentsivõime ja vastastikkuse poole, kindlustada ja luua ELis ja kolmandates riikides inimväärseid töökohti ning tagada kõrged töö- ja keskkonnastandardid, kuna üha suurem arv töökohti sõltub ülemaailmsetest väärtusahelatest; rõhutab sellega seoses, et üleilmsetes väärtusahelates on vaja suurendada läbipaistvust, kestlikkust ja ettevõtete vastutust, ning kutsub ELi üles selleks vajaliku sammuna kaaluma muude meetmete seas õigusraamistiku loomist hoolsuskohustuse täitmiseks üleilmsetes väärtusahelates;

12.

laienevat arutelu silmas pidades kutsub komisjoni üles kooskõlastama ELi konkurentsieeskirju, tööstuspoliitikat ja rahvusvahelist kaubandust, mis peavad käima käsikäes kestlikkuse ja keskkonnakaitsega; rõhutab eriti vajadust rahastada teadusuuringuid, mis on Euroopa ettevõtete innovatsiooni ja arengu alus ning kaubanduse ja konkurentsivõime suurendamise põhielement;

13.

rõhutab, et VKEdel on rahvusvahelises kaubanduses ülioluline roll, kuna nad annavad hinnanguliselt 30 % ülejäänud maailma suunduvast ELi ekspordist (6); on seisukohal, et siseturg on VKEde jaoks endiselt kõige olulisem; tuletab meelde, et selleks, et aidata VKEdel ületada suuremaid raskusi uutele turgudele sisenemisel ja võimaldada neil omal jõul konkureerida, peaks ELi kaubandus- ja konkurentsipoliitika toetama majanduse mitmekesisust ja VKE-sõbralikku kaubanduskeskkonda, kaaludes muu hulgas ELi VKE määratluse kaasajastamist, eelkõige kvalitatiivsete kriteeriumide lisamise teel;

14.

toetab täielikult komisjoni jõupingutusi WTOs, sealhulgas selle apellatsioonikogus toimuva reformi raames ajakohastada ja tulemuslikult jõustatavaks muuta mitmepoolseid eeskirju subsiidiumide ja valdkondlike algatuste kohta, et subsiidiumide teemat rahvusvahelisel tasandil asjakohaselt käsitleda, pöörates eelkõige tähelepanu tööstussubsiidiumidele, riigiettevõtetele ja sunniviisilisele tehnosiirdele, ning avaldada vastuseisu kolmandate riikide mitteturupõhistele meetmetele ja tavadele; palub komisjonil kaasata sellesse valdkonda täielikult Euroopa Parlament ja liikmesriigid;

15.

rõhutab, et kaubanduslepingute kestliku arengu sätete tõhus jõustamine on tähtis ausa konkurentsi ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite tagamiseks; seetõttu kiidab heaks keskkonna- ja sotsiaalkriteeriumide võtmise subsiidiumi- ja dumpinguvastaste meetmete reformimise kavva; on seisukohal, et WTO reformi kontekstis võiks kaaluda rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) täpsete ja põhjendatud põhistandardite lisamist WTO õigusesse, et üleilmsete võrdsete tingimuste loomisele kaasa aidata;

16.

väljendab heameelt WTOs peetavate mitmepoolsete läbirääkimiste üle e-kaubanduse teemal ja nõuab põhjalike ja ulatuslike eeskirjade kehtestamist, et võidelda digitaalsete kaubandustõkete vastu, tagada ettevõtetele kogu maailmas võrdsed konkurentsitingimused ning suurendada tarbijate usaldust internetikeskkonna vastu, kahjustamata seejuures Euroopa andmekaitsestandardeid; rõhutab, et EL peaks asuma nendes rahvusvahelistes läbirääkimistes juhtrolli, konsulteerides tihedalt Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga;

17.

leiab, et pääs ELi siseturule peaks sõltuma sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnanormide järgimisest; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi kaubandus- ja konkurentsipoliitika ei õõnestaks ELi sotsiaalsete ja ökoloogiliste standardite järgimist ega takistaks rangemate standardite väljatöötamist;

18.

kutsub komisjoni üles nõuetekohaselt analüüsima ja uurima avalike hangete turge kolmandates riikides, kellega tal on vabakaubanduslepingud või kellega ta sellise lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi peab, et taotleda Euroopa ettevõtetele parimaid juurdepääsutingimusi;

19.

palub komisjonil kooskõlastada asjaomaste peadirektoraatide – kaubanduse ja konkurentsi peadirektoraadi – vajalikku tegevust selle nimel, et konkurentsieeskirjad ja nende rakendamine kindlustaksid Euroopa ettevõtetele ausa konkurentsi kolmandatel turgudel ja vastupidi;

20.

palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu rahvusvahelise standardimistegevuse mõjule ausa konkurentsi tagamisel; nõuab, et EL tugevdaks oma mitmepoolset lähenemist standardite kehtestamisel, eelkõige Rahvusvahelisse Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) kontekstis; hoiatab standardimisviiside natsionaliseerimise eest, eelkõige seoses Hiina uue siiditee algatuse („One Belt, One Road“) ning muude ühenduvust edendavate strateegiatega; palub komisjonil sellega seoses luua standardimispoliitika kõrgetasemelise koordinaatori ametikoht;

21.

rõhutab, et konkurentsi suurendamiseks ja kaasava majanduskasvu edendamiseks on tähtis lisada kaubanduslepingutesse nii mitme- kui ka kahepoolsel tasandil soopõhine perspektiiv, sealhulgas soolist aspekti käsitlevad peatükid, ning töötada välja sootundlikud meetmed (nt hoolitseda selle eest, et nii mõju eel- kui ka järelhindamisel võetaks arvesse ELi kaubanduspoliitika ja -lepingute soolist mõju);

Konkurentsi kohandamine digitaalajastuga

22.

palub komisjonil läbi vaadata ühinemis- ja omandamiseeskirjad ja tugevdada monopolivastaseid meetmeid ning võtta arvesse nii isiku- kui ka finantsandmetega seotud turu- ja võrguvõimu mõju; kutsub eelkõige komisjoni üles pidama kontrolli selliste andmete üle turuvõimu näitajaks vastavalt oma suunistele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohta; kutsub komisjoni üles Facebooki ja WhatsAppi ühinemisest õppust võtma ning oma kriteeriume vastavalt kohandama; teeb ettepaneku, et selliste andmete igast turukoondumisest tuleks eelnevalt mitteametlikult teada anda;

23.

kutsub komisjoni üles turgu valitseva seisundi kuritarvitamise mõistet ja oluliste vahendite doktriini läbi vaatama, et tagada nende otstarbekohasus digitaalajastul; teeb ettepaneku laiemalt analüüsida turuvõimu seoses konglomeraadi ja valvuri mõjuga, et võidelda suurte ettevõtjate valitseva seisundi kuritarvitamise ja koostalitlusvõime puudumise vastu; kutsub komisjoni üles korraldama sidusrühmadega konsultatsioone, et kajastada digitaalmajanduse arengut, sealhulgas selle mitmepoolset olemust;

24.

kutsub komisjoni üles kaaluma ühinemiste läbivaatamise künniste muutmist, et lisada ühinemismääruse käimasoleva hindamise raames sellised tegurid nagu mõjutatud tarbijate arv ja seotud tehingute väärtus (7);

25.

kutsub komisjoni üles ühinemismääruse käimasoleval hindamisel hindama suuremat koondumise määra, mis tuleneb suurte varahaldusettevõtjate horisontaalsest omandiõigusest, ning kaaluma sellega seoses suuniste andmist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kasutamiseks;

26.

märgib, et mitmel konkreetsel finantsandmete turul (nt aktsiatega kauplemine, reitingud ja võrdlusalused) võib oligopoolne koondumine viia selleni, et tarnijad kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit investorite ja finantsandmete tarbijate suhtes; kutsub komisjoni üles võtma otsustavaid meetmeid selliste turgu valitseva seisundi kuritarvituste vastu, mis kahjustavad finantsturgude sujuvat toimimist ja on vastuolus kestliku arengu huvidega;

27.

rõhutab, et kuigi idufirmasid luuakse sageli lootuses, et need omandab mõni suurem ettevõte, võib idufirmade ostmine turgu valitsevate ettevõtjate, sealhulgas suurte tehnoloogiaettevõtete ja platvormide poolt lämmatada innovatsiooni ja ohustada suveräänsust; kutsub komisjoni ja riiklikke konkurentsiasutusi üles uurima sellise omandamise tavasid ja nende mõju konkurentsile, eelkõige seoses konkurendist vabanemise eesmärgil toimuva omandamisega („killer acquisition“), nagu on määratletud komisjoni 4. aprilli 2019. aasta kõrgetasemelises eksperdiaruandes „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“; kutsub komisjoni üles korraldama uuringut tõendamiskohustuse ümberpööramise kohta vastavalt Saksamaa konkurentsiõiguse digiteerimise seadusele (GWB-Digitalisierungsgesetz), mis avaldati 2019. aasta oktoobris;

28.

palub komisjonil hinnata, kuidas saaks kehtestada rangemaid andmetele juurdepääsu, sealhulgas andmete koostalitlusvõime režiime, eelkõige juhul, kui andmetele juurdepääs avab järelturud täiendavatele teenustele või kui andmed piirduvad turgu valitsevate ettevõtjatega;

29.

rõhutab, et mõned platvormi ja tarnija topeltseisundist kasu saavad üksused kuritarvitavad oma positsiooni, et kehtestada konkurentidele ebaõiglased tingimused, sõltumata sellest, kas nad tegutsevad internetis või väljaspool seda; kutsub komisjoni üles uurima kuritarvitava enesesoodustamise küsimust ja jõustama vajalikud seadused ning kasutama ennast soodustavate üksuste suhtes nõutavaid vahendeid; kutsub komisjoni üles hindama võimalust kehtestada regulatiivsed eelkohustused, kui konkurentsiõigusest neil turgudel vaidlustatavuse tagamiseks ei piisa, vältides seeläbi konkurentide turulepääsu piiramist ja tagades, et tekkivaid kitsaskohti ei põlistata tulevase innovatsiooni monopoliseerimisega;

30.

märgib, et komisjon kaalub vajadust sihipärase eelneva reguleerimise järele konkreetsetes süsteemsetes küsimustes, mis võivad digitaalturgudel tekkida; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kasutusele tsentraliseeritud eelneva turuseire süsteemi (võttes samal ajal arvesse mõjuhinnangu tulemusi), et anda ELi ja liikmesriikide konkurentsi- ja reguleerivatele asutustele vajalikud vahendid anonüümseks andmete kogumiseks, et oleks paremini võimalik turutõrkeid õigel ajal avastada ning vajaduse korral kehtestada sihipärane reguleerimine, kui tavad muutuvad süsteemseks;

31.

palub seetõttu komisjonil kindlaks teha peamised digitaalsed osalejad ja kehtestada näitajate kogum nende süsteemse olemuse määratlemiseks; rõhutab, et kaaluda võiks järgmisi näitajaid: teatavate ulatuslike võrkude tavade kuritarvitamine, märkimisväärse hulga mittejäljendatavate andmete kontrollimine, vältimatu olukord mitmetahulisel turul või ettevõtja võime ise turueeskirju määratleda;

32.

juhib komisjoni tähelepanu sellele, et välismaised monopolid on hiljuti omandanud digitaalsete andmete, sealhulgas tervise-, finants- ja haridusandmete operaatoreid ja et eraelu puutumatusega seotud riskid ületavad kaugelt nende tehingute juba niigi kahjulikku konkurentsivastast mõju; kutsub komisjoni üles võtma neid aspekte tulevase Euroopa andmestrateegia puhul arvesse ja uurima andmete ristkasutust, kus platvormid kasutavad ühest teenusest pärinevaid andmeid uute teenuste pakkumise laiendamiseks;

33.

väljendab heameelt komisjoni 19. veebruaril 2020. aastal esitatud Euroopa andmestrateegia üle, mille eesmärk on tõhustada andmete kasutamist, mis vastaks nii tarbijate kui ka ettevõtjate huvidele; toetab komisjoni kavatsust võtta vastu õigusaktid andmete kasutamise ja neile juurdepääsu kohta; rõhutab, kui oluline on kaitsta tarbijate isikuandmeid ja seda, kuidas neid jagatakse, et suurendada tarbijate ohutust ja usaldust; rõhutab, et tarbijad peavad saama kindlad olla, et nende andmeid säilitatakse turvaliselt, ja et esmatähtsaks tuleb pidada üldist koostööd andmeohutuse valdkonnas; rõhutab, et strateegia põhielementide hulka peaks kuuluma ka klausel selle kohta, et isikuandmeid ei müüda kolmandatele isikutele ilma asjaomase andmesubjekti nõusolekuta;

34.

rõhutab, et kuigi vahendusplatvormidel on oluline roll internetipõhiste teenuste tarbijatele kättesaadavaks tegemisel, kuritarvitavad mõned oma eelisseisundit ja tegutsevad sisule juurdepääsu kontrollijatena (gatekeepers), sealhulgas suletud süsteemides ja internetipõhistes kauplemiskohtades; kutsub komisjoni üles pöörama oma konkurentsipoliitikas sellistele juurdepääsu kontrollijatele selgelt tähelepanu ja viima käimasolevad uurimised võimalikult kiiresti lõpule;

35.

nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks tarbijate valikuvabadust, tugevdaks Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku (ECC-Net) rolli ning viiks läbi uuringu, et vastata küsimusele, kas ELi tarbijakaitseamet on vajalik; märgib sellega seoses, et konkurentsipoliitika eesmärk ei ole üksnes tarbijatele õiglaste hindade kindlustamine, vaid ka kvaliteedi, mitmekesisuse ja innovatsiooni tagamine;

36.

rõhutab, et üleeuroopaliste maksesüsteemide olemasolu on Euroopa Liidu huvides; kutsub komisjoni üles toetama selle eesmärgi saavutamisele suunatud algatusi ja tunnistama, et nende edu sõltub nii süsteemi uuenduslikkusest tarbijate ja ettevõtjate jaoks kui ka selle majandusmudeli elujõulisusest;

Konkurentsipoliitika vahendite tõhusus

37.

rõhutab, et trahvid võivad mõjutada karistatud äriühingute mainet; juhib siiski tähelepanu sellele, et isegi kui määratakse suured trahvid, ei ole need sageli piisavalt hoiatava mõjuga ja võivad lõpuks tarbijatele üle kanduda; kutsub komisjoni üles kasutama ka alternatiivseid käitumuslikke ja vajaduse korral struktuurilisi parandusmeetmeid, et täielikult tagada ELi konkurentsipoliitika tõhusus; rõhutab, et rikkumise lõpetamise ja sellest hoidumise kord peaks olema tulevastes õiguskaitsevahendites palju ettekirjutuslikum;

38.

tuletab meelde, et turuvõimu kuritarvitamine võib toimuda ka siis, kui tooteid tarnitakse või teenuseid osutatakse tasuta; on veendunud, et isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele turustamis- või ärilistel eesmärkidel toimub tihti ilma tarbija nõuetekohase nõusolekuta, kuna sageli ei pakuta alternatiive andmete jagamisele; on seisukohal, et digitaalmajanduses põhjustab andmete koondamine vähestesse ettevõtetesse turutõrkeid, liigse üüritulu nõudmist ja uute turuletulijate blokeerimist;

39.

tuletab meelde, et internetiotsinguturg on digitaalsel ühtsel turul konkurentsi tagamiseks eriti tähtis; märgib kahetsusega, et interneti sisule juurdepääsu kontrollijaks on saanud üks otsingumootor, mille turuosa internetiotsingute turul on enamikus liikmesriikides üle 92 %; nõuab, et kasutataks kõigi sidusrühmade andmeid monopolidevastase võitluse viimase üheksa aasta kohta, et kiiresti hinnata, kas kavandatud parandusmeetmed toovad tarbijatele, internetikasutajatele ja veebiettevõtjatele pikema aja jooksul tõelist kasu; palub komisjonil kaaluda ettepanekut, mille eesmärk on eraldada otsingumootorid – nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsioonis tarbijaõiguste toetamise kohta digitaalsel ühtsel turul (8) – nende kommertsteenustest, et praegune olukord lõpetada, kuna see võiks olla võimalik pikaajaline vahend õiglase ja tõhusa konkurentsi saavutamiseks Euroopa digitaalsel turul;

40.

rõhutab, et konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevad uurimised, nagu Google Shoppingu juhtum, on kiirelt arenevate digitaalsete turgudega võrreldes aeglased; rõhutab sellise olukorra kahjulikku mõju ning finants- ja struktuurset riski teatavate osalejate puhul, kui nad alustavad pikaldasi ja kulukaid menetlusi; rõhutab, et nõuetekohasest menetlusest tuleb kinni pidada, kuid kutsub komisjoni üles kasutama kiireid monopolivastaseid menetlusi ja leidma uusi stiimuleid, nagu leebusprogramm, et suurendada ettevõtjate koostööd kartellide avastamisel kogu ELis;

41.

rõhutab, et tuleb korrapäraselt uurida võimalust kasutada ajutisi meetmeid, et peatada mis tahes tegevus, mis võiks konkurentsi tõsiselt kahjustada; kutsub komisjoni üles leevendama nende meetmete kriteeriume, austades samas õigusriigi põhimõtet, et vältida pöördumatut kahju; palub komisjonil läbi vaadata teatis õiguskaitsevahendite kohta (9), võttes arvesse digitaalsektori arengut viimastel aastatel;

42.

kiidab heaks komisjoni jätkuvad jõupingutused võitluses suurte platvormide kuritarvitusliku käitumise vastu; palub komisjonil uuesti läbi vaadata juhtumid, kus pakutud parandusmeetmed ilmselgelt ei ole aidanud turul konkurentsi taastada, nagu Google Shoppingu juhtumi puhul; rõhutab, et kui asjaga seotud ettevõtete suhtes ei võeta eelnevalt katsetatud sihipäraseid ja tulemuslikke käitumuslike parandusmeetmeid, võib osutuda vajalikuks üldiste ja spetsialiseeritud otsinguteenuste, sealhulgas kohaliku otsingu täielik struktuuriline eraldamine; rõhutab, et struktuursete parandusmeetmetega võrreldes võiksid käitumuslikud parandusmeetmeted pakkuda kiiret ja tõhusat lahendust, vähendades ohtu, et konkurendid tõrjutakse pikaleveninud võõrandamisarutelude kestel turult välja;

43.

juhib tähelepanu vajadusele, et komisjon eraldaks piisavalt vahendeid ELi konkurentsieeskirjade tõhusaks jõustamiseks; märgib, et on vaja tagada eriteadmised, eelkõige sellistes suureneva tähtsusega valdkondades nagu veebiplatvormide turgu valitsev seisund ja tehisintellekti;

44.

palub komisjonil avaldada suunised ühinemismääruses sätestatud „tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise“ tõlgendamise kohta, nii et komisjon ei uuriks ühinemiste puhul mitte ainult hindu, toodangut ja innovatsiooni, vaid võtaks arvesse ka selliste tehingute sotsiaalset ja keskkonnakulu, pidades silmas ELi toimimise lepingu põhimõtteid, ning pööraks erilist tähelepanu keskkonnakaitsele;

45.

kutsub komisjoni üles uurima uut arvelduskontoteenust, mida mõned maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted kavatsevad lähiaastatel tarbijatele pakkuda; nõuab tungivalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu nende sisenemisele uuele digitaalsele finantsturule, tohutule hulgale andmetele, mida nad oma tarbijatelt koguvad, ning nende andmete võimalikele kasutusviisidele;

Euroopa rohelist kokkulepet toetavad konkurentsieeskirjad

46.

tervitab komisjoni teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ja selles seatud eesmärke toetada 2050. aastaks kulutõhusat kliimaneutraalsusele üleminekut ja loobuda järk-järgult fossiilkütustest; toetab kohustust 2021. aastaks läbi vaadata ELi riigiabi suunised, et need kajastaksid neid eesmärke;

47.

toetab riigiabi suuniste läbivaatamist komisjoni poolt kõigis asjakohastes sektorites, nagu transport, sealhulgas õhu- ja meretransport, kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, kohaldades õiglase ülemineku põhimõtet ja tunnustades liikmesriikide valitsuste täiendavat rolli CO2-heite vähendamisse ja puhtasse energiasse tehtavate investeeringute toetamisel, tagades samas võrdsed tingimused ja turumoonutuste puudumise; palub komisjonil energia maksustamise direktiivi (10) läbivaatamise raames uurida, kas praegused maksuvabastused tekitavad ebaõiglased sektoriülesed konkurentsitingimused; kutsub komisjoni üles uurima, kas petrooli maksuvabastus toob kaasa konkurentsimoonutuse, mis annab kasu lennundussektorile;

48.

kutsub komisjoni üles keskkonnakaitse ja energeetika riigiabi suuniste eelseisva läbivaatamise raames võimaldama kodanikele taastuvenergia tootmiseks antava abi suuremat paindlikkust kooskõlas ELi kliimakohustustega;

49.

rõhutab, et komisjon peab vältima võimalikku negatiivset kõrvalmõju, kui suuremad ettevõtted kasutavad ärimudeli kestlikumaks muutmiseks antud riigiabi muudel eesmärkidel, näiteks oma valitseva seisundi tugevdamiseks konkreetses sektoris;

50.

palub komisjonil anda täiendavaid suuniseid ja luua tugiraamistik edasisteks investeeringuteks energiatõhususse ja hoonete renoveerimisse, samuti ajakohastamisse, hübriidprojektidesse ja elektri salvestamisse;

51.

rõhutab sellega seoses, et selleks, et Euroopa roheline kokkulepe oleks edukas, peavad Euroopa kestlike toodete ja teenuste tootjad nägema selle eeliseid ja olema kaitstud kolmandate riikide ettevõtete ebaausa konkurentsi eest;

52.

märgib, et Euroopa roheline kokkulepe peab tagama sidususe põllumajanduspoliitika, kliimameetmete, keskkonna- ja kaubanduspoliitika vahel;

Valdkondlik poliitika

53.

kutsub komisjoni üles süstemaatilisemalt kasutama uuringuid sellistes digitaalajastul inimeste igapäevaelu seisukohast olulistes valdkondades nagu tervishoid, liikuvus, internetireklaam, energeetika, turism (sealhulgas veebimajutusplatvormide hinnapiirangute seire), kultuur, finants- ja makseteenused ning meedia, säilitades ELis samal ajal ranged nõuded;

54.

palub komisjonil märgata riiklike monopolide ja oligopolide olemasolu, mis võib anda märku ühtse turu puudustest või ausat konkurentsi takistavatest teguritest;

55.

nõuab, et komisjon viiks läbi eeluuringu meediaomandi koondumise kohta Euroopas ning uuriks ka Euroopa meediateenuse osutajate väljaostmist rahvusvaheliste kontsernide poolt;

56.

kordab, et mõnikord kasutatakse maksustamist kaudse riigiabi andmiseks, mis loob siseturul ebavõrdsed tingimused; kutsub komisjoni üles ajakohastama kehtivaid riigiabi mõiste suuniseid, et liikmesriigid ei annaks maksusoodustuse kujul riigiabi; taunib maksualaste eelotsuste kuritarvitamist ja väljendab heameelt Üldkohtu hiljutiste otsuste üle, milles kinnitatakse, et see, kui komisjon vaatab riigiabi seisukohast läbi maksualased eelotsused, ei kujuta endast maksude ühtlustamist; märgib, et komisjoni otsuseid vaidlustatakse sageli kohtus, mistõttu tuleb need põhjalikult ette valmistada; nõuab komisjoni juurdepääsu liikmesriikide maksuhaldurite vahel vahetatavale teabele, et konkurentsieeskirjade rikkumisi paremini avastada; nõuab, et võetaks vastu ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ja avaliku riigipõhise aruandluse kohta;

57.

palub komisjonil uurida võimalust määrata trahv riikidele, kes rikuvad riigiabi eeskirju;

58.

kutsub komisjoni üles uurima kiiremas korras lahknevusi likvideerimisabi valdkonnas kehtivate riigiabi eeskirjade ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (11) kohase kriisilahenduskorra vahel ning vaatama seejärel läbi 30. juuli 2013. aasta pangandusteatise (12), võttes muu hulgas arvesse hiljutisi juhtumeid ja maksumaksjate kaitsmise vajadust;

59.

kutsub komisjoni üles uurima pangandussektori juhtumeid, mis võivad olla konkurentsi seisukohast olulised teatavates liikmesriikides, kus tarbijatele kehtivad hetkel kõrged intressimäärad (13) ja laenud ei ole läbipaistvad, mis võib olla tingitud omandiõiguse koondumisest pangandussektoris, mis võib hüpoteeklaenude osas viia eksitavate müügitavadeni;

60.

palub komisjonil igal aastal uuesti hinnata, kas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b finantssektoris kohaldamise nõuded on jätkuvalt täidetud;

61.

kutsub lisaks komisjoni üles põhjalikult uurima suurimaid börsil noteeritud äriühinguid auditeeriva nelja suure raamatupidamisettevõtte (nn suure neliku) peaaegu monopoolset seisundit ja pakkuma olukorra muutmiseks täiendavaid meetmeid, näiteks võiks eraldada auditi konsultatsiooniteenustest ning muuta kohustuslikuks ühised auditid, et võimaldada suurde nelikusse mittekuuluvatel ettevõtetel arendada välja suutlikkus, mida on vaja suurimate ettevõtete auditeerimiseks;

62.

palub komisjonil tagada aus konkurents ja suurem läbipaistvus veebiväliste platvormide kaubandustavade, sealhulgas supermarketite ja hüpermarketite puhul, tagamaks, et ELi tootjatele kehtivad õiglased tingimused ja tootehinnad; kutsub komisjoni üles jätkama põhjalikku analüüsi ostuühenduste hinnakujundusstrateegiate ja hinna kujundamisega mitteseotud strateegiate ulatuse ja mõju kohta põllumajanduse ja toiduainete tarneahela majanduslikule toimimisele, võttes eelkõige arvesse tagajärgi väiketootjatele ja -tarnijatele; peab kahetsusväärseks, et kauba müümine alla omahinna ei ole kantud ELis keelatud tavade nimekirja; rõhutab, et strateegiaga „talust toidulauale“ ja ELi konkurentsiõigusega tuleb tunnustada esmatootjate olulist panust kvaliteetsete toiduainete tarnimisel ja ühiskonnale avalike hüvede pakkumisel;

63.

nõuab selgemat, paindlikumat ja prognoositavamat konkurentsieeskirjade kohaldamist tootjate ja tootjaorganisatsioonide suhtes, et suurendada õiguskindlust; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama ühise turukorralduse määruse (14) rakendamist ja selgitama selle sätteid, eelkõige seoses konkurentsieeskirjadest tehtavate eranditega, mida kohaldatakse ühendustega liitunud põllumajandustootjate teatavate kokkulepete ja tavade suhtes; ergutab looma rohkem tootjaorganisatsioone, et põllumajandustootjad saaksid oma positsiooni tugevdada ja hindade üle tulemuslikke läbirääkimisi pidada ning tegeleda võimu tasakaalustamatuse probleemiga toiduainete tarneahelas;

64.

palub, et komisjon teeks riigiabi eeskirjades erandi maksusätetele, mille liikmesriigid on spetsiaalselt selleks kasutusele võtnud, et ergutada põllumajandustootjaid vabatahtlikult koguma tagavarasääste, et tulla paremini toime suurenevate kliima- ja terviseriskidega ning majanduskriisidega; väljendab heameelt selle üle, et on lõpule viidud vähese tähtsusega riigiabi käsitleva määruse (15) läbivaatamine, mis aitab põllumajandustootjatel tegeleda kliimaprobleemidega, vältides samal ajal turumoonutusi; rõhutab, kui oluline on kehtestada põllumajandussektoris selged suunised keskkonna- ja säästvusnõuete kohta; väljendab heameelt 2012. aasta riigiabi ajakohastamise paketi käimasoleva toimivuskontrolli ja põllumajanduse grupierandi määruse (16) käimasoleva läbivaatamise üle;

65.

palub komisjonil hinnata ÜTK määruse artikli 209 rakendamist ja selgitada selle kohaldamisala, eelkõige seoses konkurentsieeskirjadest tehtavate eranditega, mida kohaldatakse ühendustega liitunud põllumajandustootjate teatavate kokkulepete ja tavade suhtes, et tagada asjaomastele isikutele selle artikli rakendamisel suurem selgus ja õiguskindlus ning võimaldada komisjonile selle artikli rakendamisel suuremat paindlikkust;

66.

tunnustab dialoogi-, teadus- ja arendustegevuse, parimate tavade ja turu läbipaistvuse platvormina toimivate tootmisharudevaheliste organisatsioonide rolli ahelas;

67.

nõuab, et tugevdataks tootmisharudevaheliste organisatsioonide rolli, et tasakaalustada suhteid toiduahelas, ning toetab väärtuse jaotamise klausli laiendamist nii, et see hõlmaks kõiki ettevõtjaid, mitte ainult esmaostjat, kooskõlas parlamendi AGRI-komisjoni 2019. aasta aprillis vastu võetud raporti projektiga põllumajandustoodete uue ühise turukorralduse kohta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise reformi raames;

68.

nõuab, et vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid kohaldades kehtestataks ÜTK määruse artikli 210 alusel põllumajanduslike tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks selge ja automaatne erand ELi toimimise lepingu artiklist 101, et neil oleks võimalik ellu viia neile põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusega antud ülesandeid ning aidata kaasa ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamisele;

69.

palub komisjonil tagada, et turu tõsise tasakaalustamatuse korral rakendatakse kiiresti ÜTK määruse artikli 222 sätteid;

70.

väljendab heameelt, et tootjaorganisatsioonide, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja ettevõtjate rühmade taotlusel kasutusele võetud kvaliteetse juustu ja singi pakkumise juhtimise meetmed on edukad; nõuab, et ÜTK määruse sätteid, millega lubatakse kehtestada pakkumise kontrolli eeskirjad, laiendataks kõigile toodetele, millel on kaitstud päritolunimetus (KPN) või kaitstud geograafiline tähis (KGT), et saavutada pakkumise ja nõudluse parem tasakaal;

71.

kutsub komisjoni üles pidama põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela toimimise üle dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning kohandama ELi konkurentsipoliitikat vastavalt kaubanduskeskkonna viimastele suundumustele;

72.

tunneb heameelt 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/633 (mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid) (17) vastuvõtmise üle, mis on esimene oluline samm ettevõtjate vahel õigluse tagamisel ja toiduainete tarneahela läbirääkimispositsioonide tasakaalustamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid direktiivi viivitamata üle, ning kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult ülevõtmise kulgemist ja edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; ergutab liikmesriike täiendama keelatud ebaausate tavade nimekirja ja kehtestama rangemaid nõudeid;

73.

tuletab meelde, et toimunud on oluline horisontaalne ja vertikaalne ümberkorraldamine, mis on toonud kaasa täiendava koondumise seemne-, põllumajanduskeemia-, väetise-, loomageneetika- ja põllumajandusmasinasektoris, samuti töötlemis- ja jaemüügisektoris; palub, et komisjon võtaks nendes sektorites ühinemiste hindamisel arvesse mõju, mis ulatub tarbijahindadest kaugemale; rõhutab, et ELi põllumajandustootjate, kodanike ja keskkonna huve tuleb kaitsta, hinnates igakülgselt ja terviklikult põllumajandusettevõtete tasandil põllumajandusliku tooraine tarnijate, sealhulgas taimekaitsevahendite tootjate ühinemiste ja omandamiste mõju;

74.

peab oluliseks, et komisjon jätkaks ELi pestitsiidide, seemnete ja põllumajanduslike tunnuste turu hoolikat jälgimist ning jälgiks digiteerimise mõju põllumajandussektorile;

75.

nõuab tungivalt, et komisjon looks selleks, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kliima ebakindluse, turu volatiilsuse ja muude riskidega, riskijuhtimisvahendite kohta ELi tasandil alalise teabeplatvormi, kus sidusrühmad saavad vahetada parimaid tavasid, nagu on märgitud komisjoni 2017. aasta novembri teatises toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta;

76.

märgib, et otsetoetuste suured erinevused takistavad põllumajandustootjate kestlikke kliima- ja keskkonnaalgatusi ning moonutavad konkurentsi ELis; tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta kohtumisel võetud kohustust ühtlustada 2020. aastaks maksed kogu ELis;

77.

juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjate protestide arv kasvab, ja märgib, et üks nende mureküsimusi on vabakaubanduslepingute kumulatiivne mõju ELi põllumajanduslikule toidutööstusele; tahab teada, kas vabakaubanduslepingud ei sea ELi põllumajanduslikke toidutootjaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda, kui arvestada, et kolmandates riikides kehtivad sootuks teistsugused sotsiaalsed, tervishoiu-, töö-, keskkonna- ja loomade heaolu standardid; palub seetõttu komisjonil esitada võimalikult kiiresti oma viimane aruanne käimasolevate ja tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta ning nõuab, et põllumajandustoodete suhtes kohaldataks vastastikkuse ja nõuetele vastavuse põhimõtet ning et tulevastel ja käimasolevatel kaubandusläbirääkimistel kaitstaks haavatavaid sektoreid, tagades, et viiakse läbi kõik vajalikud kontrollid;

78.

peab kiiduväärseks ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse ühtse turu programm ja konkreetsemalt selle raames toetatavaid toiduahela meetmeid, nagu veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed, et lahendada looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja parlament viiksid läbirääkimised kiiresti lõpule ja võtaksid määruse vastu;

79.

rõhutab, kui oluline on viia õigeaegselt lõpule töö komisjoni kahe üleminekumääruse ettepanekuga, et vältida viivitusi ja komplikatsioone, mis võivad põhjustada turu ebastabiilsust;

80.

peab väga oluliseks, et DG AGRI säilitaks ÜTK määruse artiklite 209 ja 210 kohaldamiseks ning põllumajandus- ja metsandussektori ja maapiirkondade arengu edendamiseks kasutatava riigiabiga seotud pädevuse, tagades sellega, et on olemas asjatundlikkus selle valdkonna küsimustega tegelemiseks ja nende koordineerimiseks, arvestades nende sektorite eripära, ning täieliku järjepidevuse ja kooskõla ÜPP eesmärkidega;

81.

kutsub komisjoni üles pöörama riigiabi eeskirjade kohaldamisel jätkuvalt erilist tähelepanu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisele, eelkõige liidu isoleeritud, kaugete või äärepoolsete piirkondade ja saarte puhul; võtab teadmiseks teatavad raskused Almunia paketi eeskirjade kohaldamisel teatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes, nagu postisektor, mille avaliku teenuse osutamise ülesandeid võib ELi õiguse kohaselt määratleda ja korraldada riiklikul tasandil;

82.

tuletab meelde vajadust töötada välja sihipärasema riigiabi tegevuskava, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, sealhulgas energia-, transpordi- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks;

83.

kordab oma nõudmist, et söekaevanduspiirkonnad määratletaks eritoetuspiirkondadena, et ELi abieeskirju saaks kohandada nii, et oleks võimalik vastu võtta vajalikke struktuurimuutusi käsitlevaid meetmeid, kuni nendes piirkondades tegutsevad ettevõtted võtavad selge kohustuse võtta konkreetseid meetmeid CO2-neutraalsuse ja ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde, et sellist tegevust, mis on traditsiooniliselt osa ettevõtja sotsiaalsest vastutusest, ei tohiks riigiabi andmisel eeliskohelda;

84.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon on üldise grupierandi määruse (18) sihipärase läbivaatamise tulemusel laiendanud määruse kohaldamisala Euroopa territoriaalse koostöö projektidele (Interreg);

85.

on mures ELi rahastatavate tegevuste erineva kohtlemise pärast sõltuvalt sellest, kas neid toetatakse ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest või muudest ELi fondidest või programmidest, nagu „Horisont 2020“, „Euroopa horisont“ või EFSI2.0/InvestEU, nagu komisjon on üldise grupierandi määruse läbivaatamisel välja pakkunud; on veendunud, et erinevatest allikatest rahastatavate, kuid olemuselt sarnaste projektide puhul tuleks tagada võrdsed tingimused, kuna vastasel juhul saaksid teatavad rahastamiskavad eelise ja tõrjuksid teised kõrvale;

Kodanike suurem arvessevõtmine parlamendi kaudu

86.

nõuab, ilma et see eeldaks aluslepingu muutmist, et konkurentsipoliitika puhul kasutataks pidevalt seadusandlikku tavamenetlust, nagu toimiti ka konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleva direktiivi (19) ja liikmesriikide konkurentsiasutustele volituste andmise direktiivi (ECN+) puhul;

87.

palub komisjonil esitada parlamendile korrapäraselt aruanded konkurentsialaste koostöölepingute rakendamise ja järelevalve ning välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta; kutsub komisjoni üles säilitama ranged läbipaistvusnõuded;

88.

rõhutab soovi etendada suuremat rolli konkurentsipoliitika üldise raamistiku kindlaksmääramisel ja arendamisel; märgib, et parlament peaks olema rohkem kaasatud töörühmade ja eksperdirühmade, näiteks rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku tegevusse, ning tal võiks nendes olla vaatleja staatus, et rohkem asjaomaseid teadmisi omandada ja arengutega kursis olla, et kaasseadusandja rolliks paremini valmis olla; kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti eelkõige mittesiduvate õigusaktide, nagu teatised ja suunised, väljatöötamisse;

89.

kutsub komisjoni üles korraldama mitut valdkonda hõlmavaid ja institutsioonidevahelisi foorumeid, kuhu on kaasatud tööstussektori esindajad, riiklikud reguleerivad asutused, sealhulgas andmekaitseasutused, tarbijaühendused ja muud asjaomased sidusrühmad, et kaotada konkurentsipoliitika valdkondlik eraldatus;

90.

rõhutab, et praegu nõutakse riigiabi juhtumite kohta kaebuse esitamise vormi täitmisel paljusid üksikasju riigiabi andmise aja kohta, mida tavakodanik ei pruugi teada; kutsub seetõttu komisjoni üles kaebuse vormi lihtsustama, et anda tavakodanikele võimalus kaebust esitada;

91.

märgib kahetsusega, et komisjon ei ole esitatud kaebuste uurimise käigus piisavalt teavet andnud; kutsub komisjoni üles väljastama kaebuse esitajale kättesaamiskinnituse ja uurimise algatamise teate, sealhulgas esitama teabe uurimise eeldatava kestuse kohta;

92.

tuletab meelde, kui oluline on kooskõlastamine riiklike konkurentsiasutustega, ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile hinnang ECN+ direktiivi rakendamise kohta; tuletab meelde, et ECN+ direktiivi lisas tõi komisjon välja, et ajutised meetmed on konkurentsiasutuste jaoks peamine vahend, mille abil tagada, et uurimise ajal ei kahjustata konkurentsi; tuletab meelde vajadust hinnata, kas kahe aasta jooksul alates direktiivi ülevõtmise kuupäevast on võimalik lihtsustada ajutiste meetmete võtmist Euroopa konkurentsivõrgustikus, et võimaldada konkurentsiasutustel tõhusamalt reageerida suundumustele kiiresti arenevatel turgudel;

93.

juhib tähelepanu, et konkurentsiasutuste poliitiline sõltumatus on konkurentsipoliitika erapooletuse ja usaldusväärsuse tagamiseks äärmiselt oluline; tunnistab, et konkurentsimoonutuste vältimiseks on vaja lobitöö üle avalikku kontrolli kõigis ELi institutsioonides; kordab seetõttu oma nõudmist tõhustada ELi läbipaistvusregistrit; nõuab Euroopa Parlamendiga sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel korrapärasemat teabevahetust komisjoniga; kutsub konkurentsiküsimuste eest vastutavat asepresidenti üles hoidma tihedat sidet majandus- ja rahanduskomisjoni ja selle konkurentsiküsimuste töörühmaga, mis on sobiv lüli korrapärasema dialoogi loomiseks;

94.

tuletab meelde, et Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonnas lubas 8. oktoobril 2019 toimunud ametissenimetaval kuulamisel hoida oma digitaalpoliitika ja konkurentsiportfelli rangelt lahus;

Konkurentsipoliitika meetmed seoses COVID-19 pandeemiaga

95.

peab kiiduväärseks komisjoni kiiret tegutsemist, et võtta vastu riigiabi ajutine raamistik ning selle kaks muudatust ja tingimused kriisist mõjutatud ettevõtete abistamiseks; on selle poolt, et komisjon ja liikmesriigid kasutavad ära võimaluse rakendada riigiabi ajutist raamistikku COVID-19 kriisi ajal paindlikul alusel;

96.

on selle poolt, et riigiabi ajutist raamistikku kohaldatakse nii kaua, kui see on taastumisperioodil vajalik; palub komisjonil õigeaegselt hinnata, kas ajutise raamistiku kohaldamist tuleks vajaduse korral pärast 2020. aasta lõppu pikendada;

97.

kiidab heaks ettevõtetele antava abi rekapitaliseerimist käsitleva ajutise raamistiku teises muudatusettepanekus sätestatud tingimused, eelkõige dividendimaksete, aktsiate tagasiostu ja lisatasude maksmise keelu pankadele ja teistele äriühingutele, samuti kaitsemeetmed teistele ELi ettevõtetele suunatud turuvallutuslike meetmete vastu riigiabi saanud ettevõtete poolt;

98.

tunneb heameelt asjaolu üle, et riigiabi ajutise raamistiku alusel pankadele antav riigiabi tagab majanduse rahastamise ja aitab tagada finantsstabiilsuse, kindlustades samal ajal tegutsemise pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ning kriisilahenduseeskirjades sätestatud olemasolevas tugevas õigusraamistikus;

99.

rõhutab turumoonutuste ja ebavõrdsete tingimuste loomise ohtu, mis tuleneb liikmesriikide antava riigiabi tasemete suurenevatest erinevustest; võtab teadmiseks maksevõime toetamise rahastamisvahendi, mis on osa Euroopa majanduse järgmise põlvkonna taastekavast, et tegeleda riskidega, mida need erinevused põhjustavad ühtse turu terviklikkusele;

100.

tunneb heameelt erakorraliste rahaliste vahendite ja riigiabi üle, mida anti ettevõtete ja töötajate toetamiseks, et leevendada pandeemia majanduslikke tagajärgi; kutsub komisjoni üles kehtestama ühised miinimumstandardid, et täpsustada nõuet, mille kohaselt peavad rahalist abi saavad ettevõtted vastama keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumidele ning järgima maksustamise läbipaistvuse kohustust, et vältida riikide eri kriteeriumide edasist lahknevust ning näidata, kuidas saadud avaliku sektori toetust kasutatakse selleks, et viia tegevus kooskõlla ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppega; tuletab meelde, et abi tuleks anda üksnes COVID-19 põhjustatud kahjude korvamiseks; rõhutab, et riigiabi tuleks anda ainult ettevõtetele, keda COVID-19 kriis on vahetult mõjutanud, mitte neile, kelle majanduslik seisund ei olnud hea juba enne kriisi; nõuab tungivalt, et maksuparadiisides registreeritud ettevõtetele keelataks juurdepääs riigiabile või rahalise toetuse pakettidele, kui nad ei kohustu oma lähenemisviisi muutma;

101.

väljendab heameelt komisjoni teatise üle „Ajutine raamistik ettevõtjate koostööga seotud konkurentsiküsimuste hindamiseks COVID-19 puhangust tingitud hädaolukordades“; rõhutab, et komisjon avaldas esimese kinnituskirja alates 2003. aastast; rõhutab, et kriis on näidanud vajadust kiirete ja tõhusate lahenduste järele kiiresti muutuvas keskkonnas, ning rõhutab peamistes strateegilistes sektorites ärikoostöö alustamisel osaluspõhistest monopolidevastastest meetmetest ja ettevõtetele õiguskindluse tagamisest tulenevat kasu;

102.

rõhutab seoses pandeemia mõjuga vajadust suurendada Euroopa peamiste majandusharude majanduslikku vastupanuvõimet ning hoogustada teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu majanduse taastamist; kutsub komisjoni üles kasutama turumääratlust käsitleva 1997. aasta teatise läbivaatamisel dünaamilisemat lähenemisviisi, seades ELi ühinemiskontrolli vallas asjaomase turuanalüüsi tegemisel kesksele kohale innovatsioonikriteeriumi; kutsub komisjoni üles hindama toimivuskontrolli raames võimalust võtta koostöö ning teadus- ja arenduskokkulepete puhul kasutusele soodsam lähenemisviis;

103.

rõhutab, et pandeemia on muutnud ettevõtted välismaiste pakkumuste suhtes haavatavamaks; märgib, et COVID-19 kriis tõi ilmsiks puudused ELi tarneahelates ja ELi strateegilise suveräänsuse puudumise sellistes valdkondades nagu ravimid või toit ning vajaduse kaitsta süsteemselt olulisi ELi ettevõtteid ja varasid vaenulike ülevõtmiste eest, mida viivad läbi suured turgu valitsevad ettevõtjad;

104.

rõhutab, et ülimalt tähtis on suurendada ELi jõupingutusi, et jõuliselt vastu astuda välismaiste riigiettevõtete või valitsusega seotud äriühingute kõlvatule konkurentsile ja vaenulikule käitumisele COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduslangusega toimetulekuks kogu jõudu pingutavate haavatavate Euroopa äriühingute suhtes, kuna sellise käitumise eesmärk on haarata kontroll Euroopa peamise tehnoloogia, taristute ja eksperditeadmiste üle; palub seetõttu komisjonil teha viivitamata ettepanek kehtestada ajutine keeld Euroopa ettevõtete ülevõtmiseks kolmandate riikide riigiettevõtete või valitsusega seotud äriühingute poolt;

105.

tervitab sotsiaalmeedia platvormide algatusi, mille eesmärk on võidelda libauudiste vastu ja levitada oma platvormide kaudu Maailma Terviseorganisatsiooni ametlikku teavet COVID-19 kohta; hoiatab siiski nende platvormide eest, millel oli juba enne kriisi väga suur turuvõim; toetab komisjoni üleskutset viia eelreguleerimise raamettepaneku osana läbi uuring platvormide kohta, millel on märkimisväärne võrgustiku mõju ja mis toimivad väravavalvuritena, tingimusel et see ei põhjusta edasisi viivitusi; kutsub komisjoni üles keelama platvormidel avaldada mikrosihitud reklaame ja suurendama läbipaistvust kasutajate jaoks; toetab koostööd nutitelefonide operatsioonisüsteemide turul oluliste Euroopa-väliste osalejate kontaktide jälgimise rakenduste arendamisel; kutsub komisjoni üles tagama, et andmete kogumine ei kinnistaks veelgi mõnede üksikute turgu valitsevate ettevõtjate turuvõimu;

106.

toonitab, et COVID-19 kriis kujutab endast eksistentsiaalset ohtu enneolematule arvule ettevõtetele kogu ELis ning on põhjustanud töötuse määrade järsu tõusu; kutsub komisjoni üles hindama, kas praegu rakendatav raskustes oleva ettevõtte kaitse kontseptsioon täidab praeguses kriisis oma eesmärki; on kindlalt veendunud, et konkurentsi- ja tööstuspoliitika võivad üheskoos toetada Euroopa suveräänsuse kestlikku ülesehitamist; väljendab heameelt komisjoni tööstuspoliitika strateegia üle;

107.

tunnustab komisjoni tõhusat ja tulemuslikku tööd COVID-19 kriisi ajal; rõhutab, et erandlike asjaolude tõttu tuli riigiabi järelevalveks eraldada märkimisväärne hulk inimressursse; nõuab rohkem teavet konkurentsi peadirektoraadi töötajaskonna hetkeseisu ja nende arengu kohta käesoleva ametiaja jooksul;

108.

nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks parlamenti paremini oma käimasolevast tööst, eelkõige asjaomase turu määratluse ja riigiabi suuniste läbivaatamisest; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile üksikasjaliku hinnangu, milles esitatakse ajutises riigiabi raamistikus lubatud riigiabi kogusumma jaotus liikmesriikide, sektorite ja lubatud abi liikide (toetused, tagatised jne) kaupa, samuti kõik liikmesriikide kohaldatavad lisatingimused; on veendunud, et panoptiline ja üksikasjalik hindamine annaks Euroopa Parlamendi liikmetele ülevaate riiklikul tasandil võetud majandusmeetmetest ja konkreetsetest üksikasjadest (abi liik, abisaajate liik ja heakskiitmise meetod), kui neid on; rõhutab, et riigiabi tulemustabelit, mis koosneb mitmetest tabelitest ja graafikutest riigiabi ja selle mõju kohta siseturule, tuleks õigeaegselt ajakohastada;

109.

palub, et komisjon esitaks pärast kriisi lõppemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise COVID-19 pandeemia mõju kohta turukonkurentsile ja konkurentsialaste õigusaktide jõustamisele, ühtse turu terviklikkusele ja konkurentsipoliitika tulevikule;

110.

kutsub komisjoni üles muutma riigiabi saavatele pankadele kohustuslikuks jaepangandusteenuste / tarbijale mõeldud pangandusteenuste täies ulatuses säilitamise ning tagama, et pankadel ei lubataks kasutada COVID-19 kriisi ettekäändena selliste teenuste püsivaks vähendamiseks;

o

o o

111.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja konkurentsiasutustele.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0062.

(2)  ELT C 247, 23.7.2019, lk 1.

(3)  ELT L 11, 14.1.2019, lk 3.

(4)  ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

(5)  ELT C 372, 9.12.1997, lk 5.

(6)  https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/International_trade_in_goods_by_enterprise_size

(7)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(8)  ELT C 289, 9.8.2016, lk 65.

(9)  ELT C 267, 22.10.2008, lk 1.

(10)  ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

(11)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(12)  ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.

(13)  https://data.worldbank.org/indicator/FR.INR.LNDP?locations=RO& most_recent_value_desc=false

(14)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(15)  ELT L 352, 24.12.2013, lk 1.

(16)  ELT C 213, 8.9.2009, lk 9.

(17)  ELT L 111, 25.4.2019, lk 59.

(18)  ELT L 187, 26.6.2014, lk 1.

(19)  ELT L 349, 5.12.2014, lk 1.


Reede, 19. juuni 2020

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/37


P9_TA(2020)0164

Uurimismenetluse uuesti alustamine Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes seoses ELi rahaliste vahendite väärkasutamise ja võimaliku huvide konfliktiga

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes ELi vahendite väärkasutamise ja võimalike huvide konfliktide uurimise taasalustamise kohta (2019/2987(RSP))

(2021/C 362/05)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 13 lõiget 2 ja artikli 17 lõiget 3,

võttes arvesse oma varasemaid otsuseid ja resolutsioone Euroopa Komisjoni 2014., 2015., 2016., 2017. ja 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt Tšehhi Vabariigis projekti „Stork Nest“ suhtes läbi viidud haldusjuurdlusi, mille käigus tuvastati raskeid õigusnormide rikkumisi,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni 26. ja 27. märtsil 2014 toimunud teabekogumismissiooni Tšehhi Vabariiki,

võttes arvesse oma 13. detsembri 2018. aasta resolutsiooni huvide konflikti ja ELi eelarve kaitsmise kohta Tšehhi Vabariigis (1),

võttes arvesse huvide konflikte käsitlevat Tšehhi seadust nr 159/2006 16. märtsist 2006, mille artikli 4 punkt c jõustus 2017. aasta veebruaris,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (2) (uus finantsmäärus), mis jõustus 2. augustil 2018, eriti selle artiklit 61,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) artikleid 144 ja 145 (3),

võttes arvesse komisjonile saadetud küsimusi ja kaebusi võimaliku huvide konflikti kohta Tšehhi Vabariigis (4),

võttes arvesse komisjoni õigustalituse 19. novembri 2018. aasta arvamust „Uue finantsmääruse huvide konflikte käsitleva artikli 61 mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavatele maksetele“,

võttes arvesse peaprokuröri 4. detsembri 2019. aasta pressikonverentsi Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes ELi vahendite väärkasutamise uurimise taasalustamise kohta,

võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta täiskogu arutelu huvide konfliktide ja korruptsiooni üle, mis mõjutavad ELi finantshuvide kaitset liikmesriikides,

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta täiskogu arutelu Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes kriminaalmenetluse taasalustamise üle ELi vahendite väärkasutamise ja võimalike huvide konfliktide eest,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni 26.–28. veebruarini 2020 toimunud teabekogumismissiooni Tšehhi Vabariiki,

võttes arvesse Tšehhi konstitutsioonikohtu 18. veebruari 2020. aasta otsust Pl. ÚS 4/17,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et Tšehhi peaprokurör avas hiljuti Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiši suhtes uuesti kriminaaluurimise, mida oli alustatud pärast OLAFi aruannet väikeettevõtjatele mõeldud ELi toetuste ebaseadusliku kasutamise kohta ja mis kaks aastat hiljem peatati; tuletab meelde, et projekti „Stork Nest“ raames asutas Agrofert kunstlikult keskmise suurusega ettevõtte, mis jäi Agroferti kontrolli alla, et saada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud vahendeid kogusummas ligikaudu 2 miljonit eurot;

B.

arvestades, et Tšehhi peaprokurör mõistis kriminaaluurimise peatamise hukka kui „ebaseadusliku ja ennatliku“, kuna ELi õigust ei olnud arvesse võetud, lisades samuti, et toetuste eraldamise protsessi ei olnud piisavalt kontrollitud;

C.

arvestades, et finantsmääruse artikli 61 lõikes 1 (koostoimes sama artikli lõikega 3) sätestatakse

a)

finantsjuhtimises osalejate kohustus hoida ära ELi eelarvega seotud huvide konfliktide tekkimine;

b)

finantsjuhtimises osalejate kohustus võtta sobivaid meetmeid, et vältida huvide konflikti tekkimist oma ametikohast tulenevate ülesannete täitmisel ja lahendada olukorrad, mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks;

D.

arvestades, et finantsmääruse artiklis 63 nõutakse liikmesriikidelt selliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide loomist, mille abil oleks võimalik, vastavalt artikli 36 lõike 3 nõuetele, huvide konflikte ära hoida;

E.

arvestades, et 2017. aasta veebruaris muudeti Tšehhi seadust nr 159/2006 huvide konfliktide kohta ja sinna lisati laiendatud loetelu keelatud tegevustest, sealhulgas sätted, millega keelatakse teatavatel äriühingutel osaleda riigihangetes isegi alltöövõtjana või saada toetusi; arvestades, et õigusakti eesmärk on vältida mis tahes kujul huvide konflikte;

F.

arvestades, et riigihanke-eeskirjades kohustatakse liikmesriike vältima huvide konflikte (direktiivi 2014/24/EL artikkel 24 (5)) muu hulgas seoses otseste või kaudsete isiklike huvidega, ning et kehtestatud on eeskirjad, mis käsitlevad huvide konfliktina tajutavaid olukordi, samuti erikohustusi eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega (nt määrus (EL) nr 1303/2013);

G.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika (6) kohaselt kujutab huvide konflikt endast objektiivselt ja iseenesest tõsist eeskirjade eiramist, mille sellisena kvalifitseerimiseks ei ole tarvis võtta arvesse asjaomaste osapoolte kavatsusi ega seda, kas nad toimisid hea- või pahauskselt;

H.

arvestades, et komisjon on kohustatud peatama väljamaksed ELi fondidest juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise tõsiste häirete korral ja juhul, kui ilmnevad varem avastamata, teatamata ja parandamata jäänud rasked rikkumised, mis on seotud huvide konfliktiga;

I.

arvestades, et Agrofert on Tšehhi peaministri asutatud konglomeraat, mis koosneb rohkem kui 230 ettevõttest ja enam kui 34 000 töötajast (2017); arvestades, et nagu on selgunud, on Andrej Babiš kontserni Agrofert Group emafirma Agrofert, sh mitmete oluliste Tšehhi meediaväljaannete tegelik tulusaaja usaldusfondide AB I ja AB II kaudu, olles nende asutaja ja samas ainus tulusaaja; arvestades, et kui Andrej Babiš otsustab need usaldusfondid likvideerida, saab ta tagasi kogu nende halduses oleva vara täieliku omandiõiguse;

J.

arvestades, et 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris viis mitu komisjoni talitust (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat / tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (kaasatud peadirektoraat)) ELi ja siseriikliku õiguse kohaldamise kohta läbi koordineeritud põhjaliku auditi; arvestades, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi käimasoleva auditi käigus uuritakse väidetavaid huvide konflikte seoses Tšehhi põllumajandusministriga;

K.

arvestades, et 2019. aasta novembris saatis komisjon Tšehhi ametiasutustele regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi lõpliku auditiaruande, milles käsitleti väidetavaid huvide konflikte Tšehhi Vabariigis vastavalt finantsmääruse artiklile 61, mis lekitati Tšehhi meediasse;

L.

arvestades, et eelarvekontrollikomisjon pidas 16. detsembril 2019 kinnise koosoleku eelarve ja halduse voliniku Johannes Hahniga;

M.

arvestades, et volinik Johannes Hahn andis eelarvekontrollikomisjonile teada, et komisjon avalikustab oma auditi järeldused alles pärast seda, kui kõik tõendid on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja neid on põhjalikult analüüsitud; arvestades, et Tšehhi ametiasutused esitasid 29. mail 2020 oma vastused regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi lõplikule auditiaruandele;

N.

arvestades, et komisjoni audit on veel pooleli ning ettevaatusabinõuna ja kuni olukorra selgitamiseni ei tehta ELi eelarvest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames makseid Andrej Babiši otseses või kaudses omandis olevatele äriühingutele, mis võiksid olla väidetava huvide konfliktiga seotud;

O.

arvestades, et komisjon ei hüvita Tšehhi ametiasutustele makseid, mis tehti maaelu arengu fondi raames kontserni Agrofert Group projektidele, mis võivad olla seotud väidetava huvide konfliktiga;

P.

arvestades, et Tšehhi parlament ei teosta järelevalvet võimalike avalike hangete, Tšehhi riikliku tasandi toetuste või riigi toetatud avalike investeeringute üle, millest Agrofert Group võiks jätkuvalt kasu saada;

Q.

arvestades, et kontsernile Agrofert Group kuulub Tšehhi kaks suurimat päevalehte, Mladá fronta Dnes ja Lidové Noviny, ning kontsern omab kontrolli telekanali Óčko ja raadiojaamade Impuls ja RockZone üle; arvestades, et Euroopa Ajakirjanike Liidu aruande kohaselt on Andrej Babiš Tšehhi Vabariigis 30 % erameedia de facto omanik (7);

R.

arvestades, et kontserni Agrofert Group tulud on Andrej Babiši avalikus teenistuses töötamise ajal märkimisväärselt kasvanud, samal ajal kui kontsern Agrofert Group sai ainuüksi Tšehhi Vabariigis ELi põllumajandustoetusi 2016. aastal kogusummas 970 414 000 Tšehhi krooni, 2017. aastal 1 048 685 000 Tšehhi krooni ja 2018. aastal 973 284 000 Tšehhi krooni; arvestades, et kontsern Agrofert Group sai väidetavalt aastatel 2014–2020 Tšehhi Vabariigis ELi Ühtekuuluvusfondist toetusi summas 427 385 000 Tšehhi krooni; arvestades, et kontsern Agrofert Group on tõenäoliselt saanud lisaks toetusi teistes liikmesriikides, näiteks Slovakkias ja Saksamaal;

S.

arvestades, et Tšehhi Vabariigi konstitutsioonikohus jättis oma 2020. aasta veebruari otsusega Pl. ÚS 4/17 rahuldamata Tšehhi Vabariigi presidendi ja Tšehhi Vabariigi parlamendi liikmete esitatud hagi, mis puudutas ametnike huvide konflikti määratleva Tšehhi seaduse tühistamist; arvestades, et konstitutsioonikohus selgitas samas otsuses, et valimisi ei tohi kasutada riigi kontrolli alla saamise vahendina, et kasutada või isegi kuritarvitada riigi vahendeid ja ressursse;

1.

väljendab heameelt Tšehhi peaministri suhtes kriminaaluurimise taasalustamise üle tema osalemise tõttu projektis „Stork Nest“; usub, et riiklik kohtusüsteem jätkab seda protsessi sõltumatult ja vabana igasugusest võimalikust poliitilisest mõjust;

2.

mõistab hukka kõik võimalikud huvide konflikti olukorrad, mis võivad ohustada ELi eelarve täitmist ja õõnestada ELi kodanike usaldust ELi maksumaksjate raha nõuetekohase haldamise vastu;

3.

kutsub komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles võitlema igasuguste huvide konfliktide vastu ja hindama liikmesriikides nende vältimiseks võetud ennetusmeetmeid;

4.

kutsub komisjoni üles looma ühe oma prioriteedina kontrollimehhanismi, et tegeleda huvide konfliktidega liikmesriikides ja huvide konflikte aktiivselt vältida, sealhulgas tuvastada ELi toetuste lõplikud saajad;

5.

kutsub komisjoni üles tagama huvide konfliktide suhtes nulltolerantsi poliitika, tagama võimalike alusetult väljamakstud toetuste kiire sissenõudmise, austades samas õigusriiki ja menetlusnõudeid, ning otsustavalt sekkuma, eriti juhul, kui riiklikud ametiasutused ei suuda võtta meetmeid oma kõrgeimate esindajate huvide konfliktide ärahoidmiseks;

6.

rõhutab, et huvide konfliktide ennetamist käsitlevad siseriiklikud õigusaktid peavad olema kooskõlas uue finantsmääruse sätete ja mõttega; kutsub komisjoni üles töötama välja ühised suunised, et aidata liikmesriikidel vältida kõrgetasemeliste poliitikute huvide konflikte;

7.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja Euroopa Ülemkogu võtaksid vastu ühtsed standardid kõigi huvide konfliktidega seotud küsimuste kohta ning püüaksid kujundada kõigis liikmesriikides ühise arusaama;

8.

kutsub komisjoni üles võtma eeskirjade rikkumise korral ELi eelarve kaitsmiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas parandusmeetmeid, et nõuda tagasi kõik ebaseaduslikult või eeskirjadevastaselt välja makstud vahendid, kui see on ette nähtud;

9.

kutsub kõiki liikmesriike üles suurendama jõupingutusi eelarve läbipaistvuse suurendamiseks, tagades, et asjakohased andmed riigihankemenetluste ja avalikest vahenditest rahastatavate lepingute sõlmimise kohta on üldsusele kergesti ja vabalt kättesaadavad;

10.

tunneb muret ELi eri piirkondadest pärit teadete pärast valitsuse lähedal olevate või valitsusse kuuluvate erahuvidega poliitikute üha suurenevast poliitilisest mõjust õigusloomele ja avaliku sektori raha kasutamisele, mille eesmärk võib olla teenida pigem konkreetsete isikute kui üldsuse huve;

11.

taunib asjaolu, et Tšehhi peaminister osales oma ülesannetes peaministrina (ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide nõukogu endise esimehena) ja osaleb jätkuvalt aktiivselt ELi eelarve täitmises Tšehhi Vabariigis, omades kahe usaldusfondi asutaja ja ainsa tulusaajana endiselt kontrolli kontserni Agrofert Group üle, mis on vastuolus finantsmääruse artikli 61 lõikega 1 ning seab seetõttu kahtluse alla tema ülesannete erapooletu ja objektiivse täitmise; on sügavalt mures hiljuti meedias avaldatud teadete (8) pärast, mille kohaselt kontrollib peaminister jätkuvalt Agrofertis tehtavaid äriotsuseid;

12.

märgib, et hiljutiste meediakajastuste kohaselt näib, et Andrej Babiš ja tema abikaasa on endiselt kuue aktiivse isiku hulgas, kellel on märkimisväärne mõju või kontroll Ühendkuningriigis asuva Agroferti tütarettevõtjaga GreenChem Solutions Ltd. seotud usaldusfondi usaldusisikute üle;

13.

märgib, et kui huvide konflikt liikmesriigi kõrgeimal valitsustasandil leiab kinnitust, ei saa seda lubada ning asjaomane isik või asjaomased isikud peavad selle lahendama kas

a)

võttes meetmeid, millega tagatakse, et kõnealusel isikul ei ole majandusüksusega seoses enam finantsmääruse artikli 61 kohaldamisalasse kuuluvaid majanduslikke või muid huve;

b)

tagades, et nende kontrolli all olevad majandusüksused ei saa enam mingeid vahendeid ELi fondidest, riiklikest toetustest või riigi valitsuse poolt jagatavatest rahalistest vahenditest;

c)

tagades, et nad ei osale nende huve puudutavate otsuste tegemises; rõhutab siiski, et võttes arvesse peaministri ja tema valitsuse liikmete ülesandeid ja volitusi, on kaheldav, kas selline meede võiks huvide konflikti praktikas piisavalt lahendada, kui kõnealused isikud jätkavad oma avalike ülesannete täitmist, ning et seetõttu on huvide konflikti lahendamiseks sobivam viis ametist tagasiastumine;

14.

kutsub komisjoni üles teostama põhjalikku järelevalvet maksete tegemise protsessi üle Tšehhi Vabariigis, eelkõige maksete üle ELi fondidest äriühingutele, mis on otseselt või kaudselt peaministri või mõne muu eelarve täitmisega seotud valitsusliikme omandis;

15.

palub komisjonil viivitamata hinnata, kas juhtumid, kus kontserni Agrofert Group kuuluvad äriühingud saavad jätkuvalt toetust riigieelarvest, on riigiabi eeskirjadega kooskõlas; juhib tähelepanu võimalikule rahalise kahju ohule, mida need juhtumid võivad tekitada, ning kutsub riigi ametiasutusi üles neid olukordi hindama; leiab, et Tšehhi ja ELi maksumaksjaid tuleks sellisest olukorrast nõuetekohaselt teavitada;

16.

on tõsiselt mures teadete (9) pärast, et Agrofert Group kontserni äriühingud saavad varasid tütarettevõtjate vahel kunstlikult üle kanda, et täita niimoodi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavate toetuste abikõlblikkuse kriteeriumeid, või vastupidi, oma tegevused ühendada ja esitleda end suurettevõttena, et võita riigihankeid;

17.

peab kahetsusväärseks, et audiitorid avastasid Tšehhi Vabariigis tõsiseid puudusi regionaal- ja ühtekuuluvusfondide juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimises, ning tegid seetõttu ettepaneku kohaldada peaaegu 20 % suurust finantskorrektsiooni; palub komisjonil kriitiliselt hinnata, kas need juhtumid kujutavad endast ELi vahendite süsteemset väärkasutamist;

18.

tunneb muret finantskahju pärast, mida põhjustavad puudused riiklike makseasutuste ja kontrolliasutuste toimimises; palub sellega seoses, et nõukogu võtaks kiiresti vastu määruse ettepaneku liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises;

19.

tunneb sügavat muret, et Tšehhi Vabariigi õigusraamistik ei anna riigikontrollile õigust kontrollida avaliku sektori kulutuste korrektsust ja tulemuslikkust piirkondlikul ja kohalikul tasandil, seega ei ole riigikontrollil võimalik saada ülevaadet keerukate äriühingustruktuuride tegelikest tulusaajatest; taunib teateid (10) selle kohta, et riigikontroll ei tee lõplike tulusaajate süstemaatilisi kohapealseid kontrolle; on mures Tšehhi peaministri halvustavate märkuste pärast Tšehhi riigikontrolli töö kohta;

20.

rõhutab, et kuna riikliku põllumajanduse sekkumisfondi (SZIF) järelevalvenõukogu koosseis on poliitiliselt tasakaalustamata, kaasneb sellega poliitilise mõjutamise oht, mis kahjustab sõltumatute auditite läbiviimise võimet;

21.

tunneb muret teadete pärast, et ametnikud (11) on saanud korraldusi ja neile on avaldatud survet, et nad ei uuriks väiteid Agrofert Group kontserniga seotud võimaliku huvide konflikti kohta, ning väidetavalt on nad saanud korralduse hinnata Agroferti saadud kaubanduslikke pakkumisi; on sügavalt mures teadete pärast, et riigiteenistujad, kes keelduvad sellised korraldusi järgimast, peavad arvestama negatiivsete tagajärgedega, nagu vallandamised süstematiseerimise ettekäändel; rõhutab, et need meetmed seavad riigihalduse erapooletuse ja avalike ülesannete sõltumatu täitmise kahtluse alla;

22.

peab kahetsusväärseks, et huvide konfliktide tuvastamisel on süsteemseid puudusi; taunib asjaolu, et puuduvad ristkontrollid ja et lahknevad vastutusalad soodustavad Tšehhi Vabariigis läbipaistmatuid struktuure, mis ei lase huvide konflikte tulemuslikult ennetada ja avastada; tuletab meelde, et positivistlik lähenemisviis, mille kohaselt ametiisikud peavad esitama huvide konflikti puudumise kohta oma kinnituse, ei ole huvide konflikti tõhusaks ennetamiseks piisav; kutsub Tšehhi ametiasutusi üles tegelema viivitamata nende süsteemsete puudustega ja eelkõige muutma kohustuslikuks huvide konflikti deklaratsiooni, mida saab kontrollida ja milles riigiametnikud esitavad oma finantshuvide loetelu;

23.

peab kahetsusväärseks, et õigusnormide rikkumistega seotud finantskorrektsioonidest mõjutatud ELi vahendeid saab ilma täiendavate tagajärgede või piiranguteta uuesti kasutada; on arvamusel, et selline süsteem seab ohtu ELi finantshuvid; kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult ELi vahendite kasutamist ja kaaluma sellise süsteemi väljatöötamist, kus korrektsioonidega kaasnevad ka edasise kasutamise piirangud;

24.

võtab teadmiseks komisjoni 28. novembri 2019. aasta otsuse peatada nende summade maksmine, mille Tšehhi ametiasutused esitasid Tšehhi Vabariigi maaelu arengu programmi kulude vahedeklaratsioonides 2018. aasta viimase kvartali ja 2019. aasta esimese kvartali kohta;

25.

märgib, et komisjon on kinnitanud, et ta tegi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames 2018. aastal makseid kontserni Agrofert Group kuuluvatele äriühingutele ja ka äriühingutele, kellel on sama tegelik tulusaaja mitmes muus liikmesriigis väljaspool Tšehhi Vabariiki; nõuab, et komisjon annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile täieliku ja usaldusväärse ülevaate kõigist maksetest, mis on eelarveaastatel 2018 ja 2019 tehtud kontsernile Agrofert Group ja sama tegeliku tulusaajaga äriühingutele kõigis liikmesriikides;

26.

palub Tšehhi ametiasutustel tagada ELi vahendite õiglane ja tasakaalustatud jaotamine, et ELi maksumaksjate raha tooks nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt kasu valdavale osale elanikkonnast;

27.

on mures selle pärast, et direktiive (EL) 2015/849 (12) ja (EL) 2018/843 (13), mis käsitlevad finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (neljas ja viies rahapesuvastane direktiiv), on rakendatud ebapiisavalt; rõhutab, et mõlemad direktiivid tuleb täielikult ja nõuetekohaselt üle võtta ning tagada, et kõik sätted, sealhulgas sätted tegelikult kasusaavate omanike läbipaistvuse kohta, rakendatakse täielikult;

28.

nõuab tungivalt, et Tšehhi finantsanalüüsi üksus võtaks võitluses maksukuritegude, pettuse ja korruptsiooni vastu ennetavama lähenemisviisi ning tagaks, et rahapesuvastaste eeskirjade alusel vastutavad üksused tõepoolest kontrolliksid tegelikke tulusaajaid;

29.

peab kahetsusväärseks, et ühiselt hallatavate ELi vahendite heakskiitmine, jaotamine ja auditeerimine on keerukad ja läbipaistmatud protsessid, kus ainult liikmesriikidel on andmetele täielik juurdepääs, ja see tähendab, et kui Euroopa Parlament palub komisjonilt teavet mitmes liikmesriigis teatud toetusesaajatele tehtavate maksete kohta, siis ei saa komisjon anda õigeaegset ja põhjalikku ülevaadet; rõhutab, et see kahjustab tõsiselt eelarvekontrollikomisjoni ja Euroopa Kontrollikoja tegevuse tõhusust ja suutlikkust täita oma ülesandeid kontrolliüksustena;

30.

kutsub komisjoni üles kehtestama – tunnistades täielikult jagatud eelarve täitmise põhimõtet – ühtse ja standardse viisi, kuidas liikmesriigid esitavad teavet ELi rahalistest vahenditest lõplike tulusaajate kohta; rõhutab, et lõplikke tulusaajaid puudutav teave peaks hõlmama andmeid äriühingute tegelikult kasu saavate omanike kohta (füüsilised ja juriidilised isikud); kutsub komisjoni üles esitama määruse ettepaneku sellise IT-süsteemi loomiseks, mis võimaldab liikmesriikide ametiasutustel reaalajas ühtselt ja standarditult aru anda ning on liikmesriikide süsteemidega koostalitlusvõimeline, et tagada suurem läbipaistvus ja koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel, parandada veelgi maksetega seotud aruandekohustust ning eelkõige aidata süsteemseid vigu ja väärkasutust kiiremini avastada;

31.

peab kahetsusväärseks, et ükski põllumajandus- või ühtekuuluvusfondide kasutamist reguleeriv määrus ei kohusta riigi ametiasutusi avaldama fondidest kasu saava üksikisiku, juriidilise isiku või usaldusfondi tegelikku tulusaajat; kutsub kaasseadusandjaid üles pöörama sellele küsimusele erilist tähelepanu ja käsitlema seda põhjalikult, kui nad otsustavad ELi toetuste läbipaistvust käsitlevate tulevaste eeskirjade üle;

32.

märgib, et tegelike tulusaajate register peab sisaldama kontrolliva(te) isiku(te) kohta ainult täielikult kontrollitud teavet ning olema täielikult avalik;

33.

mõistab teravalt hukka ELi põllumajandus- ja ühtekuuluvusfondidele tuginevate oligarhiliste struktuuride loomise, mille puhul väike osa toetusesaajatest saab suurema osa ELi rahalistest vahenditest; kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja mõjusad õigusaktid, et tagada õigusriigi austamine ja vältida selliste struktuuride tugevdamist;

34.

kordab oma muret, et huvide konflikti juhtumid kahjustavad ühtekuuluvuspoliitika ja ÜPP eesmärke, millel on oluline majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõõde, ning loovad nendest poliitikavaldkondadest negatiivse kuvandi;

35.

palub komisjonil esitada ettepanek, millega muudetakse ÜPP eeskirju ELi vahendite õiglasema eraldamise suunas, et tagada ÜPP õiglane jaotamine aktiivsetele maad harivatele põllumajandustootjatele, nii et sellega ei kaasne maatehinguid, mis toovad kasu valitud poliitilistele insaideritele või soodustavad kuritarvitusi riigi omandis oleva maa erastamise oksjonitel; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku uue rakendamismudeli kohta, mis näeb ette ülempiiri kehtestamise koos kahanemismehhanismiga; on siiski arvamusel, et ülempiiri kehtestamine koos tööjõukulude tasaarvestamisega enne ülempiiri kehtestamist ei ole piisav, et tagada otsetoetuste õiglasem jaotamine; toetab kohustusliku ümberjaotamise mehhanismi mõtet;

36.

võtab teadmiseks, et maaomandi õigused ei ole sageli olnud selgelt määratletud ja maad on liigitatud riigimaaks maa-ameti järelevalve all, kes rentis maad peamiselt suurtele põllumajandusettevõtetele; tunnustab Tšehhi ametiasutuste püüdlusi teha kuni 2023. aastani kindlaks õiguspäraseid omanikke; nõuab, et maad, mille õiguspäraseid omanikke ei ole võimalik kindlaks teha, müüdaks enampakkumistel õiglaselt, andes väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele ning noortele põllumajandustootjatele maa omandamiseks võrdseid võimalusi;

37.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku kehtestada otsetoetuste maksimumsumma füüsilise isiku kohta, kes on ühe või mitme äriühingu tegelik tulusaaja, ning et huvide konfliktiga isikute suhtes kohaldataks täisleppimatuse poliitikat; rõhutab, et ELi toetusi ei tohiks olla võimalik saada ühe mitmeaastase finantsraamistiku perioodil sadades miljonites;

38.

märgib, et ELi vahendite väärkasutamise tagajärgi peaksid kandma selle eest vastutavad isikud ning et finantskorrektsioonide puhul ei tohiks koormust üle kanda riikide maksumaksjatele; palub, et Tšehhi ametiasutused nõuaksid alusetult makstud toetused tagasi neilt, kes ebaseaduslikult kasu said; on seisukohal, et järgmiseks programmitöö perioodiks tuleks kehtestada ELi vahendite kasutamise rakendamistingimus, mis nõuab, et riiklikud õigusaktid sisaldaksid sätteid, mis kohustavad vastutavat toetusesaajat alusetult taotletud vahendeid tagastama;

39.

mõistab karmilt hukka asjaolu, et peaminister esines oma pressikonverentsil 26.–28. veebruaril 2020 toimunud teabekogumismissioonil osalenute vastu avalikult laimu ja vihakõnega; peab vastuvõetamatuks, et Euroopa Parlamendi liikmed, kes osalesid eelarvekontrollikomisjoni teabekogumismissioonil Tšehhi Vabariiki, said tapmisähvardusi ja muid sõnalisi rünnakuid, kui nad täitsid oma kohustusi Euroopa Parlamendi liikmetena;

40.

palub eelarvekontrollikomisjonil esitada teabekogumismissiooni käigus saadud teave parlamendile ning teavitada sellest komisjoni ja asjaomaseid ametiasutusi;

41.

kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et lõpetada võimalikult kiiresti pooleliolevad auditimenetlused ja avalikustada oma järeldused niipea, kui kõiki tõendeid on nõuetekohaselt hinnatud; ärgitab nõukogu ja Euroopa Ülemkogu võtma nende auditite tulemusi arvesse ning pöörama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel vajalikku tähelepanu finantsmääruse artiklile 61;

42.

kutsub komisjoni üles uurima teateid lahendamata huvide konfliktide kohta teistes liikmesriikides;

43.

väljendab veel kord kahetsust selle pärast, et komisjoni teises ELi korruptsioonivastase võitluse aruandes (ARES(2017)455202) ei käsitletud enam iga riiki eraldi; palub taas, et komisjon taastaks – Euroopa poolaastast eraldi – aruandluse korruptsiooni taseme kohta liikmesriikides ning muu hulgas hindaks ELi toetatud korruptsioonivastaste meetmete tulemuslikkust; kordab palvet, et komisjon hindaks korruptsioonivastaseid meetmeid ka muude näitajate kui majanduslike kahjude seisukohast;

44.

tõstab esile õigusriigi järgimise, võimude lahususe, kohtusüsteemi sõltumatuse ning meedia sõltumatuse ja pluralismi tähtsust eeltingimusena ELi rahaliste vahendite edukaks kasutamiseks;

45.

rõhutab, kui olulised on sõltumatu avalik-õiguslik meedia ning uurivad ajakirjanikud ja valitsusvälised organisatsioonid, kes töötavad õigusriigi tugevdamise nimel; rõhutab sellega seoses, et ELi toetus sõltumatutele ajakirjanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele on ülioluline, sealhulgas järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis; tunneb muret selle pärast, et Tšehhi Vabariigis on erameedia koondunud mõne üksiku isiku kätte;

46.

palub, et komisjon võtaks õigusriigi mehhanismi raames olukorda jälgides arvesse käesolevas resolutsioonis väljendatud muresid;

47.

kutsub Tšehhi ametiasutusi üles teavitama ELi institutsioone võimalikult kiiresti taasavatud uurimise „Stork Nest“ tulemustest;

48.

palub nõukogul ja Euroopa Ülemkogul võtta ELi tulevase eelarve ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel kõik vajalikud ja asjakohased meetmed huvide konflikti vältimiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 61 lõikega 1;

49.

väljendab solidaarsust Tšehhi rahvaga, nõudes õiglust ja lahenduse leidmist Tšehhi peaministri ärihuvide kokkusobimatusele tema poliitilise rolli ja volitustega;

50.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning Tšehhi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0530.

(2)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(3)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(4)  https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/P-8-2019-001656_EN.html

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(6)  Ismeri Europa Srl vs. kontrollikoda. Kohtuotsus 15.6.1999, kohtuasi T-277/97, ECLI:EU:T:1999:124.

(7)  https://europeanjournalists.org/wp-content/uploads/2019/10/Czech-Republic-fact-finding-mission.pdf

(8)  https://www.seznamzpravy.cz/clanek/babis-mu-zadal-praci-pro-agrofert-ja-jen-splnil-pokyn-rika-exnamestek-90945; https://www.seznamzpravy.cz/clanek/soukromy-obchod-agrofertu-na-stole-premiera-poslete-odpoved-napsal-babis-90494; https://www.seznamzpravy.cz/clanek/dukazy-z-e-mailu-babis-kvuli-agrofertu-ukoluje-vladou-placene-experty-90815

(9)  Teave, mis saadi Tšehhi Vabariigi erapõllumajanduse liidult teabekogumismissiooni ajal 26.–28. veebruaril 2020.

(10)  Teave, mis saadi Tšehhi Vabariigi riigikontrollilt teabekogumismissiooni ajal 26.–28. veebruaril 2020.

(11)  Riigiteenistujate ja valitsusväliste organisatsioonide esindajate teated, millele juhiti 26.–28. veebruaril 2020 Tšehhi Vabariiki lähetatud teabekogumismissiooni liikmete tähelepanu.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/45


P9_TA(2020)0165

Pangandusliit – 2019. aasta aruanne

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2019. aasta aruanne (2019/2130(INI))

(2021/C 362/06)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni pangandusliidu kohta – 2018. aasta aruanne (1),

võttes arvesse komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt (EKP) saadud tagasisidet seoses parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooniga pangandusliidu ja seda käsitleva 2018. aasta aruande kohta,

võttes arvesse panganduspaketi heakskiitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt,

võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem (COM(2015)0586),

võttes arvesse 2010. aasta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet;

võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) pealkirjaga „Liit, mis seab kõrgemad sihid – Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, mida Ursula von der Leyen esitles 16. juulil 2019,

võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni Basel III viimistlemise kohta (2) ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2016. aasta järeldusi,

võttes arvesse komisjoni 24. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta (COM(2018)0339),

võttes arvesse 2019. aasta märtsis avaldatud EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat aastaaruannet 2018 (3),

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2019. aasta juuli aruannet „EU Non-bank Financial Intermediation Risk Monitor 2019“ („ELi muude finantsasutuste kui pankade finantsvahenduse riskide ülevaade 2019“) (4),

võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) finantstehnoloogia tegevuskava 2018. aasta märtsi konsultatsiooni järeldusi EBA lähenemisviisi kohta finantstehnoloogiale (Fintech),

võttes arvesse EBA 2019. aasta detsembri aruannet „Risk Assessment of the European Banking System“ („Euroopa pangandussüsteemi riskihindamine“) (5),

võttes arvesse EBA 18. juuli 2019. aasta aruannet finantstehnoloogiaga seotud tegevuse regulatiivse ulatuse, regulatiivse staatuse ja tegevuslubade andmise meetodite kohta,

võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 2019. aasta jaanuari aruannet „FinTech: Regulatory sandboxes and innovation hubs“ („Finantstehnoloogia: regulatiivsed katsetuskeskkonnad ja innovatsioonikeskused“) (6);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga 7. novembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega (7),

võttes arvesse EKP ja Euroopa Kontrollikoja 9. oktoobri 2019. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit seoses EKP järelevalveülesannete audititega (8),

võttes arvesse, et euroala tippkohtumisel kiideti 14. detsembril 2018 heaks eurorühma laiendatud koosseisu aruande, millega loodi kõrgetasemeline töörühm,

võttes arvesse, et samal euroala tippkohtumisel kiideti heaks ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme tingimused,

võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2019. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2014/59/EL (pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) ja määruse (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus) kohaldamise ja läbivaatamise kohta (COM(2019)0213),

võttes arvesse 21. juunil 2019. aastal euroala tippkohtumisel kokku lepitud avaldust,

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 10. juuli 2019. aasta eriaruannet kogu ELi hõlmavate pankade stressitestide kohta (9),

võttes arvesse EKP 22. augusti 2019. aasta teadet järelevalveootuste muutmisest uute viivislaenudega seotud usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes, et võtta arvesse uut ELi määrust, mis puudutab järelevalveootusi usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes (10),

võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2019. aasta teatist „Neljas eduaruanne viivislaenude ja riskide edasise vähendamise kohta pangandusliidus“ (COM(2019)0278),

võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 18. juuli 2019. aasta tehnilisi nõuandeid Euroopa Komisjonile jätkusuutlikkusega seotud kaalutluste kohta krediidireitingute turul (11),

võttes arvesse Euroopa stabiilsusmehhanismi 2019. aasta oktoobri aruteludokumenti „Pangandusliidu lõpuleviimine majandus- ja rahaliidu toetamiseks“ (12),

võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018)0097),

võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni reitinguagentuuride tulevikuväljavaadete kohta (13),

võttes arvesse komisjoni 2019. aasta novembri uuringut pankade maksejõuetust käsitlevate õigusaktide erinevuste ja nende võimaliku ühtlustamise kohta,

võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni liidu rahapesuvastaste õigusaktide rakendamise seisu kohta (14),

võttes arvesse EBA 8. augusti 2019. aasta arvamust hoiuste kõlblikkuse, hoiuste tagamise ulatuse ja hoiuste tagamise skeemide vahelise koostöö kohta, 30. oktoobri 2019. aasta arvamust hoiuste tagamise skeemide väljamaksete kohta ning 23. jaanuari 2020. aasta arvamust hoiuste tagamise skeemide rahastamise ja hoiuste tagamise skeemide vahendite kasutamise kohta,

võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 4. oktoobri 2019. aasta ühisarvamust Euroopa Liidu finantssektorit mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta (15),

võttes arvesse komisjoni 2019. aasta novembri uuringut hoiuste tagamise skeemi direktiivi kohaste valikuvõimaluste ja liikmesriikide kaalutlusõiguse ning nende käsitlemise kohta Euroopa hoiuste tagamise skeemi kontekstis,

võttes arvesse EKP ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate pädevate asutuste vahel sõlmitud kokkulepet teabevahetuse kohta,

võttes arvesse, et komisjon võttis tagasi ettepaneku ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta (COM(2014)0043),

võttes arvesse EBA 2019. aasta novembri aruannet viivislaenude, tehtud edusammude ja eesseisvate ülesannete kohta (16),

võttes arvesse EKP 2019. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaadet,

võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 10. aprilli 2019. aasta ühist nõuannet Euroopa Komisjonile vajaduse kohta parandada IKT riskijuhtimise nõudeid ELi finantssektoris (17),

võttes arvesse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2018. aasta majandusaruannet,

võttes arvesse EBA 29. oktoobri 2019. aasta aruannet võimalike takistuste kohta pangandus- ja makseteenuste piiriülesel osutamisel (18),

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0026/2020),

A.

arvestades, et stabiilsem, konkurentsivõimelisem ja ühtsem majandus- ja rahaliit nõuab tugevat pangandusliitu, arenenumat ja turvalisemat kapitaliturgude liitu ning eelarvelise toetusvahendi loomist;

B.

arvestades, et pangandusliidu väljakujundamine aitab oluliselt kaasa euro rahvusvahelisele mainele ja selle suuremale rollile ülemaailmsetel turgudel;

C.

arvestades, et ülemaailmse ja euroala majanduskasvu langusriskid on suurenenud, eelkõige pärast kogu maailmas COVID-19 pandeemia puhkemist, ja tekitavad jätkuvalt finantsstabiilsusega seotud probleeme;

D.

arvestades, et pangandusliit ei ole täielik seni, kuni puudub kaitsemeede ühtse kriisilahendusfondi ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi jaoks, mis moodustaks pangandusliidu kolmanda samba;

E.

arvestades, et hästi toimiv jaefinantsteenuste turg on oluline nii ELi majandusele kui ka kodanikele;

F.

arvestades, et pangandusliidul puuduvad endiselt tõhusad vahendid tarbijate ees seisvate järgmiste probleemide lahendamiseks: kunstlik keerukus, ebaausad kaubandustavad, haavatavate elanikkonnarühmade kõrvalejätmine põhiteenuste kasutamisest ning avaliku sektori asutuste piiratud kaasamine;

G.

arvestades, et vaatamata viivislaenude üldisele vähenemisele viimastel aastatel on viivislaenude määr mõnes finantseerimisasutuses endiselt kõrge;

H.

arvestades, et süsteemselt oluliste finantsasutuste järelevalve usaldamine EKP-le on osutunud edukaks; arvestades, et EKP saab vajaduse korral täita järelevalveülesandeid kõikide krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa või kelle filiaalid on asutatud osalevates liikmesriikides;

I.

arvestades, et ühtse kriisilahenduskorra väljatöötamine, mille eesmärk on tagada ühtsed eeskirjad ja menetlused ning ühine otsustusprotsess raskustesse sattunud pankade nõuetekohaseks kriisilahenduseks, millel on reaalmajandusele minimaalne mõju, oli tõhus; arvestades, et sellegipoolest on vaja edasi tegutseda, et tõhusalt vältida maksumaksjate rahastatud sekkumist raskustes olevatesse pankadesse;

J.

arvestades, et hiljutised ulatuslikud rahapesuskandaalid, millesse on kaasatud ELi finantseerimisasutused, näitavad, et usaldatavusnõuete täitmise ja rahapesuvastase järelevalvega ei saa tegeleda eraldi ning et puudub nõuetekohane ELi õigusaktide järelevalve- ja jõustamissüsteem;

K.

arvestades, et Euroopa pangandussektor on endiselt ülekaalukalt äriühingute peamine rahastaja, erinevalt teistest jurisdiktsioonidest, kus kapitaliturud annavad märkimisväärse osa äriühingute rahastamisest;

L.

arvestades, et enam kui kümme aastat pärast finantskriisi ei ole finantsstabiilsuse nõukogu piisavalt tegelenud ega läbi vaadanud probleeme, mis on seotud „pankrotti minemiseks liiga suurte“ ja „pankrotti minemiseks liiga tihedalt ühendatud“ asutustega;

Üldised kaalutlused

1.

tuletab meelde pangandusliidu rakendamisel tehtud edusamme, eelkõige seoses riskide vähendamisega; rõhutab siiski, et täiendavaid edusamme tuleb teha riskide jagamisel ja ka riskide vähendamisel, et lahendada konkreetsetes institutsioonides endiselt esinevaid probleeme;

2.

tuletab meelde, et pangandusliit on avatud kõigile ühineda soovivatele liikmesriikidele;

3.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Keskpanga presidendi toetuse üle pangandusliidu ning üldisemalt majandus- ja rahaliidu väljakujundamisele näiteks eelarvelise toetusvahendi loomise kaudu, mille eesmärk on saavutada stabiilsem, konkurentsivõimelisem ja ühtlustatum liit;

4.

rõhutab, et eurorühm ei ole Euroopa Liidu institutsioon, organ ega amet, vaid mitteametlik valitsustevaheline arutelufoorum; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriigid tegutsevad jätkuvalt väljaspool ühenduse raamistikku, seades ohtu Euroopa Parlamendi rolli kaasseadusandjana ja tema õiguse demokraatlikule järelevalvele;

5.

rõhutab, et seni peetud valitsustevahelised läbirääkimised, eelkõige need, mis hõlmavad lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelist toetusvahendit ja eurorühma pangandusliidu kõrgetasemelist töörühma, ei ole tõhusad; nõuab tungivalt läbirääkimiste jätkamist avatud keskkonnas, mis tagab Euroopa Parlamendi aktiivse osalemise ELi õiguskorras; rõhutab, et nende muudatustega kaasneks suurem õiguskaitse koos rangemate nõuetega läbipaistvusele ja dokumentidele juurdepääsule;

6.

väljendab heameelt Euroopa pangandussüsteemi suurenenud üldise vastupanuvõime üle, mida tõendab EBA 2019. aasta Euroopa pangandussüsteemi riskihindamine; väljendab eelkõige heameelt asjaolu üle, et pangad on hoidnud oma omavahendite suhtarvud stabiilsena ja varade kvaliteet on paranenud, mis kajastub viivislaenude jätkuvas vähenemises;

7.

rõhutab siiski, et kasumlikkus on endiselt madal ja makromajanduslik keskkond halveneb, eelkõige COVID-19 pandeemia tõttu, mis on põhjustanud maailmamajandusele enneolematuid probleeme, mõjutades varade kvaliteeti ja seega pankade kasumlikkust; märgib lisaks, et suur konkurents, eelkõige finantstehnoloogia (FinTech) valdkonnas, samuti digitaliseerimisest ja innovatsioonist tingitud suuremad tegevusriskid ning liikmesriikidevahelisest püsivast killustatusest tingitud turgude puudulik integreeritus tekitavad eeldatavasti pankade kasumlikkusele lisaprobleeme;

8.

märgib praegust madala riski ja madala kasumlikkuse väljavaadet pangandussektoris; rõhutab asjaolu, et praeguse makromajandusliku olukorra tõttu püsivad madalad intressimäärad; rõhutab lisaks, et majanduslangus ja geopoliitilised pinged, sealhulgas Brexiti mõju, samuti küberriskid ja andmeturve, on ELi pangandussektori peamised probleemküsimused lisaks kliimamuutustele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele;

9.

märgib, et pankade kasumlikkus on alates 2012. aastast pidevalt suurenenud ning omakapitali tasuvus on alates 2017. aastast ületanud 6 %; rõhutab siiski, et see areng ei vasta enamiku pankade hinnangulisele kapitali hinnale; rõhutab, et madala riski ja madala intressimääraga keskkond on toonud kaasa väiksemad kulutused eraldistele ja väiksema kahjumi; juhib tähelepanu asjaolule, et see ei ole siiski struktuuriline paranemine ja et kasumlikkusega seotud probleemide vähenemist ei ole lähiajal oodata; tuletab meelde vajadust pidevalt hinnata majanduse ja eelkõige VKEde rahastamise taset, mis pärineb finantssüsteemist tervikuna; nõuab, et hinnataks asjakohaselt varasemate ja tulevaste õigusaktide mõju majanduse rahastamise eesmärgi saavutamisele;

10.

rõhutab, et pankadepoolne krediidi ja likviidsuse pakkumine aitab otsustavalt leevendada COVID-19 puhangu kõige tõsisemaid majanduslikke tagajärgi, millega ELi elanikud silmitsi seisavad; võtab sellega seoses teadmiseks seadusandlikud ja järelevalvemeetmed, mis on esitatud või vastu võetud tagamaks, et pangad jätkavad laenuandmist kogu kõnealuse kriisi vältel; väljendab heameelt paindlikkuse üle, mis on pankadele antud seoses laenude usaldatavusnõuetekohase käsitlemise, raamatupidamiseeskirjade kohaldamise ja kapitalipuhvrite vabastamisega; rõhutab, et igasugune antav võlakergendus tuleks teha täielikult kättesaadavaks, et toetada panga kliente, perekondi ja äriühinguid; toetab pangandusjärelevalveasutuste võetud meetmeid, mille eesmärk on kehtestada ranged ajutised piirangud dividendide ja boonuste maksmisele ning oma aktsiate tagasiostmisele pankade poolt;

11.

rõhutab pangandussektori olulist rolli rahastamise suunamisel reaalmajandusse, eelkõige jätkusuutlikesse ja sotsiaalselt vastutustundlikesse investeeringutesse, soodustades seeläbi majanduskasvu ja tööhõivet ning võimaldades üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, ohustamata samas finantsstabiilsust;

12.

väljendab sellega seoses heameelt poliitilise kokkuleppe üle, mis saavutati määruse suhtes, millega kehtestatakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik; nõuab muu kui finantsaruandluse direktiivi läbivaatamist, et kajastada paremini keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud aruandlus- ja avalikustamiskohustusi;

13.

väljendab muret selle pärast, et pankade haavatavust kliimaga seotud riskide suhtes ei pruugita täielikult mõista, ning väljendab heameelt EBA võetud kohustuse üle lisada kliimariskide kaalutlused oma iga-aastasesse riskihindamisse ja võtta kasutusele kliimamuutuste stressitestid; rõhutab sellega seoses piisava avalikustamise ja riskihindamise tähtsust;

14.

kutsub lisaks kõiki Euroopa panku allkirjastama ÜRO algatatud vastutustundliku panganduse põhimõtteid ning andma oma bilansis igal aastal aru jõupingutustest, mida nad on teinud jätkusuutliku rahastamise rakendamiseks ja kliimamuutustega seotud riskide vähendamiseks; kutsub ELi ja pangandussektori eest vastutavaid riiklikke pädevaid asutusi üles järgima ja võimaluse korral rakendama vastutustundliku panganduse põhimõtete, jätkusuutliku pangandusvõrgustiku ning keskpankade ja finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise järelevalveasutuste võrgustiku soovitusi;

15.

nõuab kestlike investeeringute läbipaistvuse, tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse suurendamise eesmärgil kogu ELi hõlmava roheliste võlakirjade standardi kehtestamist ja nende võlakirjade arengut soodustava raamistiku määratlemist;

16.

võtab teadmiseks Baseli pangajärelevalve komitee käimasoleva töö riikide maksejõuetusriski alal; rõhutab, et ELi õigusraamistik riigivõla usaldatavusnõuetekohaseks käsitlemiseks peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; nõuab täiendavaid arutelusid Euroopa turvalise vara loomise üle, tuginedes komisjoni teostatavale riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid käsitleva ettepaneku hindamisele ja võimalikele arengutele, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli, stabiliseerida finantsturud ja võimaldada pankadel oma portfelle mitmekesistada;

17.

toonitab asjaolu, et finantsturud on omavahel tugevalt seotud; rõhutab, kui tähtis on, et pangandusjärelevalve oleks valmis kõigiks võimalikeks Brexiti tagajärgedeks, pidades meeles, et selline valmisolek ei asenda erasektori osalejate eneste valmisolekut; väljendab heameelt kõigi seniste oluliste meetmete ja koostöö üle; võtab teadmiseks Ühendkuningriigi ettevõtete tava asutada ELis filiaale, et jätkata teenuste osutamist; rõhutab sellega seoses õigusliku arbitraaži ohtu, mis tuleneb eeskirjade erinevast kohaldamisest igas liikmesriigis; on seetõttu seisukohal, et õigusliku arbitraaži vältimiseks ja riskide asjakohase käsitlemise tagamiseks on vaja täiendavat ühtlustamist; rõhutab, kui olulised on võrdsed tingimused ELi ja Ühendkuningriigi finantseeskirjades pärast Brexitit ning vajadus vältida võidujooksu madalaimate normide suunas;

18.

tuletab meelde kohustusi, mille EL on võtnud koos Ühendkuningriigiga muudetud poliitilise deklaratsiooni alusel; kohustub säilitama tiheda ja struktureeritud koostöö regulatiivsetes ja järelevalveküsimustes nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil;

19.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ja valdav enamik ELi liikmesriikide valitsusi ei ole seni suutnud tagada täielikku soolist tasakaalu ELi institutsioonides ja organites, eelkõige kõrgetel ametikohtadel majandus-, finants- ja rahandusvaldkonnas; kutsub liikmesriikide valitsusi, Euroopa Ülemkogu, eurorühma ja komisjoni üles töötama aktiivselt selle nimel, et tagada sooline tasakaal oma edaspidistes ettepanekutes kandidaatide nimekirjade ja ametisse nimetamise kohta, püüdes esitada vähemalt ühe nais- ja ühe meeskandidaadi ametisse nimetamise menetluse kohta; kordab oma seisukohta soolise tasakaalu põhimõtte järgimise kohta tulevastes kandidaatide nimekirjades;

20.

rõhutab, kui oluline on kujundada välja kapitaliturgude liit, mis täiendab pangandusliitu reaalmajanduse rahastamisel; rõhutab lisaks, et täielikult integreeritud kapitaliturgude liit koos täieulatusliku pangandusliiduga võimaldaks avaliku ja erasektori riskijagamist ning lisaks tugevdaks euro rahvusvahelist rolli ning suurendaks veelgi Euroopa turgude konkurentsivõimet ja edendaks jätkusuutlikke erainvesteeringuid; rõhutab sellega seoses vajadust võrdsete tingimuste järele, millega vältida VKEde ebasoodsat olukorda seoses juurdepääsuga rahastamisele, ning vajadust hoolikalt jälgida väärtpaberistatud toodete emiteerimist;

Järelevalve

21.

väljendab heameelt seoses pangandussektori edusammudega riskide vähendamisel ja finantsstabiilsuse suurendamisel; märgib siiski, et konkreetsetes institutsioonides on endiselt nõrku kohti ja vaja on teha suuremaid edusamme; tuletab meelde pangandusliidu eesmärki tagada finantsstabiilsus ning edendada turuosaliste jaoks tõeliselt ühtset turgu, võrdseid tingimusi ja prognoositavust;

22.

leiab siiski, et praegune järelevalveraamistik on keskendunud peamiselt krediidiriski positsioonidele, jättes kõrvale mittelikviidsete väärtpaberitega, sealhulgas tuletisinstrumentidega seotud tururiski positsioonid; nõuab tungivalt asjakohaste meetmete võtmist, et parandada varade kvaliteedi läbivaatamist ning tunneb sellega seoses heameelt 2. ja 3. tasandi vahendite lisamise üle 2018. aasta stressitestide kohaldamisalasse; kordab oma üleskutset ühtsele järelevalvemehhanismile lisada selle peamiste järelevalveprioriteetide hulka nende keerukate ja mittelikviidsete finantsinstrumentide, sealhulgas tuletisinstrumentide vähendamine;

23.

tunnustab finantssektori tugevdamiseks ja viivislaenude vähendamiseks Euroopa tasandil tehtud jõupingutusi ning hiljutises panganduspaketis saavutatud riskide vähendamise meetmeid; märgib, et alates EKP pangandusjärelevalve algusest 2014. aasta novembris oli oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute viivislaenude osakaal vähenenud 2019. aasta juuniks rohkem kui poole võrra; rõhutab, et euroala viivislaenude keskmine määr oli 2019. aasta septembris 2,9 %, mis on vähem kui 2014. aasta detsembri 6,5 %; väljendab heameelt nende märkimisväärsete edusammude üle; juhib tähelepanu sellele, et viivislaenude määr on teatavates institutsioonides endiselt kõrge ja et selle probleemi lahendamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi; võtab teadmiseks käimasoleva õigusloomealase töö krediidihaldajaid ja -ostjaid käsitleva direktiiviga ning rõhutab vajadust tagada, et teiseste laenuturgude arendamine ja kohtuvälise jõustamismehhanismi loomine hõlmaks nõuetekohast tarbijakaitset;

24.

rõhutab, et on vaja kaitsta klientide õigusi seoses viivislaenude tehingutega; märgib, et on oluline rakendada hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) täies mahus; kutsub liikmesriike üles kehtestama meetmeid selle tagamiseks, et laenuvõtjad, kes võivad olla juba niigi kaitsetus finantsolukorras, ei satuks halvasti reguleeritud võlgade kokkuostjate ja sissenõudjate agressiivse ja ebaõiglase kohtlemise ja tavade ohvriks; palub komisjonil hüpoteekkrediidi direktiivi eelseisva läbivaatamise käigus kehtestada ambitsioonikamad sätted laenuvõtjate kaitsmiseks kuritarvituste eest ning tagada, et need õigused kehtivad võrdselt nii olemasolevate kui ka tulevaste laenude kohta;

25.

rõhutab tarbijaõiguste kaitsmise tähtsust, eelkõige seoses pangakuludega ning tootekulude, kasumlikkuse ja riskide läbipaistvusega; kutsub sellega seoses Euroopa Pangandusjärelevalvet üles pöörama rohkem tähelepanu oma volituste täitmisele seoses tarbijasuundumuste nõuetekohase kogumise, analüüsimise ja aruandlusega, ning samuti finantskirjaoskuse ja sellekohaste teabealgatuste läbivaatamisele ja koordineerimisele pädevate asutuste poolt;

26.

märgib, et hiljutised panganduskriisid on näidanud, et krediidiasutused on ebasobivalt müünud jaeklientidele võlakirju ja muid finantstooteid; kutsub järelevalve- ja kriisilahendusasutusi üles energiliselt jõustama hiljuti vastu võetud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi tarbijakaitsesätteid, eelkõige omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks ka edaspidi finantstoodete ebasobivat müüki pankade poolt;

27.

kutsub Euroopa järelevalveasutusi üles kasutama täiel määral oma volitusi kõrgetasemeline tarbijakaitse tagamiseks, sealhulgas vajadusel ka toodetesse sekkumise volitusi juhul, kui finants- ja krediiditooted on tekitanud või võivad tõenäoliselt tekitada tarbijatele kahju;

28.

märgib, et töö lõplike Basel III standardite rakendamiseks on juba alanud; rõhutab, et Baseli pangajärelevalve komitee standardid tuleks kehtestada Euroopa õigusse õigeaegselt ja arvestades asjakohaselt nende eesmärkidega, võttes samal ajal vajadusel nõuetekohaselt arvesse Euroopa pangandussüsteemi iseärasusi ja proportsionaalsuse põhimõtet; hoiatab, et pangandusmudelite mitmekesisuse tõttu kogu ELis ei pruugi kõigile sobiv ühtne lahendus Euroopa turu jaoks sobida; rõhutab, et tuleks tagada ELi pangandussektori konkurentsivõime ja finantsstabiilsus ning selle suutlikkust majandust, eelkõige VKEsid rahastada ei tohiks kahjustada; on veendunud, et elujõulised ja hästi kapitaliseeritud finantseerimisasutused on vajalikud ELi majanduse usaldusväärseks rahastamiseks ja stabiilseks pangandusliiduks; tuletab meelde oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni Basel III viimistlemise kohta ja kutsub komisjoni üles uute seadusandlike ettepanekute koostamisel järgima selles esitatud soovitusi;

29.

võtab arvesse, kui oluline on anda hinnang sisemudelite piisavusele ja neid pidevalt hinnata, et tagada nende usaldusväärsus ja töökindlus; võtab teadmiseks EKP poolt läbi viidud sisemudelite sihipärase läbivaatamise tulemused; kutsub panku üles vastavalt parandama oma sisemudelite kasutamist ja rakendamist;

30.

tunneb muret EBA hoiatuse pärast, et ta ei esita oma ettepanekuid väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute halduskoormuse vähendamiseks kaasseadusandjate poolt panganduspaketis kehtestatud tähtaja jooksul;

31.

tuletab meelde, et rahvusvaheliste foorumite pakutavad standardid peaksid vältima regulatiivset killustatust ja aitama edendada võrdseid tingimusi kõigi rahvusvaheliselt tegutsevate pankade jaoks;

32.

märgib, et EBA pöörab ELi pangandussektori riskide ja haavatavuste kohta koostatud hindamisaruandes tähelepanu erinevustele selles, kuidas liikmesriigid muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit kohaldavad ja kehtestavad; nõuab seetõttu võrdsete tingimuste saavutamise eesmärgil, et kapitalipuhvrite kohaldamist tuleb kogu ELis jätkuvalt ühtlustada;

33.

väljendab heameelt Euroopa Keskpanga ja Euroopa Kontrollikoja vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi üle, milles sätestatakse nende institutsioonide vahelise teabevahetuse praktiline kord vastavalt nende volitustele;

34.

nõuab pangandusjärelevalve läbipaistvuse standardite karmistamist, näiteks järelevalve ja hindamise protsessi tulemuste puhul, et suurendada kapitali- ja finantsturgude, äriühingute ja kodanike usaldust ning tagada ühtne kohtlemine kõigis liikmesriikides; väljendab heameelt asjaolu üle, et järelevalve- ja kriisilahendusasutuste vaheline teabevahetus on paranenud ja täpsem;

35.

märgib, et uuenduslikud finantstehnoloogiad, sealhulgas pangandus- ja makseteenused, muudavad finantssektorit põhjalikult, ning väljendab heameelt tarbijatele turul pakutavate valikuvõimaluste tõhususe ja laiema valiku üle; toetab tehnoloogianeutraalsust kui juhtpõhimõtet ja julgustab investeerima finantstehnoloogiasse;

36.

rõhutab vajadust tegeleda nende uute tehnoloogiatega seotud väljakutsetega, mida kujutavad endast näiteks piiriülese koostalitusvõimega jätkusuutlike ärimudelite tagamine, võrdsete võimaluste loomine reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, ning küberturvalisus; rõhutab, et finantsasutused vastutavad klientide andmete ja nende turvalisuse kaitse tagamise eest vastavalt ELi õigusele; märgib ka, et pangandussektor sõltub üha enam pilvandmetöötlusest ning nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks Euroopa järelevalveasutuste ühisele soovitusele, et ELi finantssektori IKT-valdkonna riskijuhtimise nõudeid käsitlevaid õigusakte on vaja parandada; kordab, et tasakaalustatud õigusraamistik ja õiguskindlus võivad edendada innovatsioonisõbralikku keskkonda, kahjustamata seejuures finantsstabiilsust;

37.

tunnustab panust, mida pangandusväline finantsvahendussektor, mida varem tunti varipanganduse nime all, võib anda rahastamiskanalite edasiseks mitmekesistamiseks majanduses; märgib siiski, et pangandusväline finantsvahendussektor ja n.ö traditsiooniline pangandussektor on omavahel tihedalt seotud, mis tekitab süsteemse riski probleemi, kuna neist esimese üle puudub asjakohane reguleerimine ja järelevalve;

38.

nõuab sellega seoses nende riskidega tegelemiseks koordineeritud meetmeid, muuhulgas makrotasandi usaldatavuse tagamise vahendite kogumi loomist ja olemasolevate vahendite kasutuselevõtmist võitluseks pangandusvälise finantsvahendussektori kasvavast rollist tulenevate ohtudega finantsstabiilsusele; on seisukohal, et on vaja hinnata, kas usaldatavusnõuded riskide kontsentreerumisele, eelkõige pangandusvälise finantsvahenduse puhul, on finantsstabiilsuse tagamiseks piisavad; rõhutab lisaks riske, millele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juhtis tähelepanu oma 2019. aasta aruandes „EU Non-bank Financial Intermediation Risk Monitor 2019“ („ELi muude finantsasutuste kui pankade finantsvahenduse riskide ülevaade 2019“), näiteks riske, mis tulenevad likviidsuse ümberkujundamisest, riskide võtmisest ja finantsvõimendusest, mis mõjutab sektorit laiemalt;

39.

väljendab heameelt EKP ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate asutuste vahel sõlmitud teabevahetuskokkuleppe üle; tuletab meelde oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni liidu rahapesuvastaste õigusaktide rakendamise seisu kohta; väljendab heameelt mitme euroala rahandusministri koostatud 8. novembri 2019. aasta ühise seisukoha üle, milles nõutakse Euroopa rahapesu ja terrorismi rahastamise õigusraamistiku ühtlustamist;

40.

tuletab meelde, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tulemuslikkuse tagamiseks peavad pädevad asutused ja finantseerimisasutused tegutsema kooskõlastatult; rõhutab, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ja rahapesuvastast järelevalvet tuleb paremini kooskõlastada; tuletab meelde oma tõsist muret regulatiivse ja järelevalvealase killustatuse pärast rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, mis on toonud kaasa suutmatuse teostada piisavat järelevalvet ja reageerida riiklike järelevalveasutuste puudustele ning mis kahjustab nende võimet kontrollida kasvavat piiriülest tegevust ELis;

41.

on veendunud, et ühtsel järelevalvemehhanismil on oma roll ka rahapesu vastases võitluses, ning väljendab heameelt spetsiaalse rahapesuvastase üksuse loomise üle; märgib eelkõige, et kuna kapitalinõuete direktiiv on üle võetud väga erinevalt, on keeruline hinnata pankade tippjuhtide sobivust, mida peetakse oluliseks elemendiks; soovitab seetõttu integreerida sobivust ja nõuetekohasust käsitlevad nõuded kapitalinõuete määrusesse;

42.

peab tervitatavaks nõukogu 5. detsembri 2019. aasta järeldusi, millega antakse komisjonile volitused uurida võimalusi, kuidas tagada parem koostöö ametiasutuste vahel ja anda rahapesuvastase võitlusega seotud ülesanded ELi asutusele, ning muuta rahapesuvastase direktiivi teatavad osad määruseks, et tagada ühtsed eeskirjad; tunneb heameelt komisjoni teatise „Tegevuskava, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks“ üle, milles on esitatud ettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse reeglistikku rohkem ühtlustada ja tegeleda tõhusalt ohtudega, mida piiriülene ebaseaduslik tegevus põhjustab ELi finantssüsteemi usaldusväärsusele ja ELi kodanike julgeolekule, nimelt luues sel eesmärgil uue ELi asutuse;

43.

tunnistab, et krüptovaradest tulenevate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega tegelemiseks on vaja võtta õiguslikke ja järelevalvemeetmeid; kutsub komisjoni üles viima läbi täiendavaid mõjuhinnanguid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta, mis võivad olla põhjustatud haavatavustest, mis tulenevad uue tehnoloogia üha laialdasemast kasutamisest krediidi- ja finantseerimisasutuste poolt, ning krüptovarade kiirest levikust, pidades silmas ühise reguleerimiskorra puudumist ja nende varadega seotud anonüümsust;

44.

kutsub komisjoni üles hindama 2020. aastal reitinguagentuuride turu praegust olukorda, et hinnata seda konkurentsi erineva turuteabe ja turgude läbipaistvuse seisukohast; märgib, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumidel põhinevad jätkusuutlikkuse reitingud võivad muutuda krediidiriski hindamise oluliseks täienduseks; rõhutab, kui oluline on jätkusuutlikkuse hindamise kriteeriumide standardimine ja selle tagamine, et jätkusuutlikkuse reitingute andmise turu arendamine oleks konkurentsivõimeline ega koonduks piiratud arvule pakkujatele;

45.

märgib vajadust teha jõupingutusi, et viia finantsturu tegevus rohkem kooskõlla jätkusuutlikkuse eesmärkide ja keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumidega, rõhutades Euroopa järelevalveasutuste keskset rolli nende eesmärkide saavutamisel; kutsub sellega seoses EBAd üles võtma koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga meetmeid ühise metoodika väljatöötamiseks, et mõõta finantseerimisasutusi ohustavate kliimariskide intensiivsust, sealhulgas riske, mis on seotud vara väärtuse võimaliku vähenemisega kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest tuleneva regulatiivsete muudatuste tõttu, samuti energiakasutuse äkiliste muutuste makromajanduslikku mõju ja loodusõnnetuste sagenemist;

Kriisilahendus

46.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei pidanud 2019. aastal võtma kriisilahendusmeetmeid; kutsub komisjoni üles kaaluma asjakohaseid järelmeetmeid seoses oma 2019. aasta aprilli aruandega pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahenduskorra määruse rakendamise kohta; nõuab, et komisjon vaataks läbi, kas õigusaktid on piisavad selleks, et tagada vajaduse korral kõigi pankade kriisilahendus, ilma et selleks tuleks kasutada maksumaksjate raha; kutsub komisjoni üles võtma arvesse finantsstabiilsuse nõukogu ülevaadet õigusakte pankade kohta, mis on n.ö liiga suured, et pankrotti minna, ning tegelema võimalike puudustega, eelkõige seoses jaehoiuste kaitsmisega;

47.

palub Ühtsel Kriisilahendusnõukogul viia lõpule kriisilahenduskavade koostamise protsess ja analüüsida, kas kõigil asjaomastel pankadel on piisav omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue; märgib, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei avalikusta korrapäraselt teavet selle kohta, mil määral pangad täidavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärke;

48.

palub komisjoni kaaluda, kas olemasolevate riiklike maksejõuetust käsitlevate seaduste konkreetseid aspekte saaks veelgi rohkem ühtlustada ning hinnata, mil määral on selline täiendav ühtlustamine vajalik kriisireguleerimise raamistiku järjekindla ja tõhusa kohaldamise tagamiseks; palub komisjonil hoiuste tagamise skeemi direktiivi läbivaatamise raames muuta selgemaks hoiuste tagamise skeemi direktiivi kohase vähima kulu põhimõtet;

49.

nõuab edasist arutelu ühtse kriisilahenduskorra raamistiku üle ja vajaduse üle hinnata 2013. aasta pangandusteatise kohaldatavust (19); märgib vajadust tagada võrdsed tingimused ja avaliku huvi testi järjepidev kohaldamine;

50.

märgib, et varajase sekkumise meetmed võivad mängida olulist rolli pankade maksejõuetuse ja kriiside ennetamisel; märgib siiski, et varajase sekkumise meetmete kasutamise nõuded kattuvad EKP mõne tavapärase sekkumismeetmega; rõhutab, et sellisel juhul eelistatakse tavapäraseid sekkumismeetmeid; on seetõttu seisukohal, et selline kattumine tuleks kõrvaldada, selgitades piisavalt iga vahendi õiguslikku alust, et tagada meetmete järkjärguline kohaldamine;

51.

võtab teadmiseks eurorühma otsuse põhimõttelise kokkuleppe kohta, mis on seotud Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi ja selle pädevusraamistikuga; nõuab ühtse kriisilahendusfondi kaitsekorra loomist ja selle kiiret kasutuselevõtmist; väljendab muret sellise mehhanismi puudumise pärast pangandusliidus, mis tagaksid kriisilahendamise korral pankadele likviidsuse, et tagada teenuste sujuv jätkumine ja finantsturgude stabiilsus, ning kutsub komisjoni üles püüdma seda lünka viivitamata kõrvaldada;

52.

rõhutab asjaolu, et pangad peavad suutma tegutseda piiriüleselt, hallates samal ajal oma kapitali ja likviidsust konsolideeritud tasandil, et hajutada oma riske ja tegeleda puuduva kasumlikkusega; rõhutab oma seisukohta, et reeglid peaksid emaettevõtjale võimaldama selles osas suuremat paindlikkust, pakkudes samas usaldusväärseid ja jõustatavaid mehhanisme selleks, et kriisi korral tagaks emaettevõtja (kriisilahendussubjekt) pangandusliidu vastuvõtvas riigis asuvale tütarettevõtjale kapitali, omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ning likviidsuse;

Hoiuste tagamine

53.

märgib, et pangandusliidul puudub endiselt kolmas sammas; nõuab tungivalt pangandusliidu väljakujundamist, luues selleks täielikult rakendatud Euroopa hoiuste tagamise skeemi, et kaitsta hoiustajaid pangandushäirete eest, tagada hoiustajate ja investorite usaldus kogu pangandusliidus ning tugevdada euroala kui terviku stabiilsust; tunnistab riskide jagamise ja riskide edasise vähendamise pakutavaid eeliseid teatavates institutsioonides;

54.

nõuab tungivalt, et nõukogu jätkaks võimalikult kiiresti läbirääkimisi Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle, tagades samal ajal sidusa raamistiku hoiuste tagamise skeemide direktiiviga, et saavutada finantsstabiilsuse suurendamise eesmärk;

55.

palub komisjonil Euroopa hoiuste tagamise skeemi kontekstis analüüsida toimivate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide raamistikku;

56.

võtab teadmiseks 2019. aasta jaanuaris eurorühmale aruandmiseks loodud Euroopa hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemelises töörühmas jätkuvaid arutelusid pangandusliidu väljakujundamise üle, sealhulgas pankade kriisiohjamise raamistiku edasise parandamise üle; tunneb muret selle pärast, et Euroopa Parlamenti ei ole teavitatud aruteludest, mis toimuvad Euroopa hoiuste tagamise skeemi kõrgetasemelises töörühmas, kes annab aru eurorühmale; märgib, et komisjon osaleb kõrgetasemelises töörühmas, ja tuletab meelde 2010. aasta raamkokkuleppe artiklit 9, mis sisaldab komisjoni kohustust tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdne kohtlemine, eelkõige õigusloomega seotud küsimustes;

o

o o

57.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, EBA-le, Euroopa Keskpangale, ühtsele kriisilahendusnõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ning pädevatele asutustele, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0030.

(2)  ELT C 224, 27.6.2018, lk 45.

(3)  https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/publications/annual-report/pdf/ssm.ar2018~927cb99de4.en.pdf?eacb68897aba01af07abf90319758ded

(4)  https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/reports/nbfi_monitor/esrb.report190717_NBFImonitor2019~ba7c155135.en.pdf?aad1f4a011a6d589537645242475aa89

(5)  https://eba.europa.eu/sites/default/documents/files/document_library/Risk%20Analysis%20and%20Data/Risk%20Assessment%20Reports/2019/Risk%20Assessment%20Report_November%202019.PDF

(6)  JC 2018 74.

(7)  ELT L 320, 30.11.2013, lk 1.

(8)  https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/legal/pdf/memorandum_of_understanding_between_the_eca_and_the_ecb_regarding_the_ecbs_supervisory_tasks.pdf

(9)  Eriaruanne nr 10/2019: „Kogu ELi hõlmavad pankade stressitestid: pankade kohta on esitatud erakordses koguses andmeid, kuid koordineerimist ja riskidele keskendumist on vaja parandada“, Euroopa Kontrollikoda, 10. juuli 2019, https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=50393

(10)  Pressiteade „EKP muudab järelevalveootusi uute viivislaenudega seotud usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes, et võtta arvesse uut ELi määrust“, 22. august 2019, https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/pr/date/2019/html/ssm.pr190822~f3dd1be8a4.et.html

(11)  ESMA 33-9-321.

(12)  Discussion Paper Series/7, Euroopa stabiilsusmehhanism, oktoober 2019.

(13)  ELT C 380 E , 11.12.2012, lk 24.

(14)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0022.

(15)  JC 2019 59.

(16)  https://eba.europa.eu/file/233465/download?token=xH5hxq39

(17)  JC 2019 26, https://eba.europa.eu/file/102634/download?token=ZR98JZp8

(18)  https://eba.europa.eu/file/178124/download?token=7fFsD9og

(19)  ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/55


P9_TA(2020)0169

Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon transpordi ja turismi kohta 2020. aastal ja pärast seda (2020/2649(RSP))

(2021/C 362/07)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et turism on mitmeid valdkondi hõlmav majandustegevus, millel on ulatuslik mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele ja kestlikule arengule;

B.

arvestades, et turismisektor annab tööd 22,6 miljonile inimesele, mis moodustab 11,2 % kogu ELi tööhõivest, andis 2019. aastal 9,5 % ELi SKPst ja aitab edendada tasakaalustatud piirkondlikku struktuuri ning avaldab positiivset mõju regionaalarengule; arvestades, et ELis on ohus vähemalt 6,4 miljonit töökohta;

C.

arvestades, et turismil ja eriti massiturismil on nagu igasugusel inimtegevusel mõju kliimamuutustele, samuti avaldab see mõju keskkonnale ja majandusele, näiteks suureneva reostuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, ummikute, taristu hoolduskulude ja hinnatõusu kujul; arvestades siiski, et sektor on võtnud endale kohustuse kiirendada liikumist säästva turismi poole ja tagada, et see aitab heitkoguste vähendamisele suunatud algatuste kaudu kaasa Euroopa ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamisele;

D.

arvestades, et turism moodustab paljusid sidusrühmi ühendava keeruka väärtusahela, millel on otsene seos reisijateveoga;

E.

arvestades, et COVID-19 on tähtsaimate majandussektorite seast kõige negatiivsemalt mõjutanud transpordi-, kultuuri- ja turismisektorit, kus on tekkinud laiaulatuslik töötus, mis mõjutab eelkõige hooajatöötajaid ja haavatavas olukorras olevaid inimesi;

F.

arvestades, et tervisekriis on eriti rängalt mõjutanud kultuuriobjekte ja -asutusi, festivale ja muuseume, sest neli turisti kümnest valib oma sihtkoha seal pakutavate kultuurivõimaluste alusel;

G.

arvestades, et võttes 13. mail 2020 vastu teatise turismi ja transpordi kohta 2020. aastal ja pärast seda (COM(2020)0550) ning turismi- ja transpordipaketi, astus komisjon esimese vajaliku sammu, et toetada meie väärtusliku transpordi- ja turismisektori taastumist COVID-19 puhangust;

H.

arvestades, et komisjoni teatis „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“, milles esitatakse ELi turismi strateegia ja tegevuskava (COM(2010)0352) võeti vastu 2010. aasta juunis ning sellest on möödunud kümme aastat;

I.

arvestades, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest 2009. aastal on ELile antud toetav pädevus, mille eesmärk on koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid selles valdkonnas (1);

Euroopa turismi ja transpordi taastamise kavad pärast COVID-19 puhangut

1.

on veendunud, et transpordi- ja turismisektori püsimajäämise ja konkurentsivõime tagamiseks on vaja nii kiiret, lühiajalist kui ka pikaajalist toetust ning kõnealuse sektori lisakahjude minimeerimiseks ja selle pikaajalise kestlikkuse saavutamiseks tuleb samal ajal tingimata rakendada meetmeid, mis annavad turistidele taas Euroopasse ja Euroopas reisimiseks kindlustunde; rõhutab, et praegune kriis annab ka ajaloolise võimaluse muuta ELi turism kaasaegsemaks, kestlikumaks ja puuetega inimestele paremini kättesaadavaks ning hakata seda käsitama tööstuse ökosüsteemina, millel on investeerimiseesmärgid, inimkapital, tehnoloogilise innovatsiooni vajadused ja tulemusnäitajad, samuti suure tähtsusega sektorina, mis saab anda panuse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse;

2.

rõhutab, et praeguses kriisis, kus paljud transpordiettevõtted võitlevad ellujäämise eest, on äärmiselt oluline jätkata investeerimist strateegilisse transporditaristusse ELi tasandil; lisaks rõhutab, et transpordisektori taastamise kavad peaksid koos praeguse transpordisektori päästmisele suunatud toetusega keskenduma uuenduslikele kasvuvõimalustele;

3.

väljendab heameelt teatise „COVID-19 – etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks“ üle, mille komisjon võttis vastu paketi osana, ning ettepaneku üle kasutada etapiviisilist ja kooskõlastatud tegevust eesmärgiga naasta inimeste piiranguteta vaba liikumise juurde; nõuab, et ELi tasandil loodaks mehhanism piisavalt madala nakatumismäära kindlaksmääramiseks ning et tagataks sellise määra ühetaoline kohaldamine kogu ELis; nõuab, et komisjon toetaks turismi taaskäivitamist soovitusega tõsta esile säästvat turismi ning muuta usaldusväärselt sertifitseeritud ettevõtted ja sihtkohad keskkonnasõbraliku, sotsiaalselt vastutustundliku ja majanduslikult tasuva reisimise ja turismi eestvedajateks; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle, mille eesmärk on tagada kaupade, eelkõige toidu ja meditsiiniseadmete pidev liikumine kogu ELis, ning kõigi algatuste üle, mille eesmärk on tagada ELi siseturu täielik toimimine ilma põhjendamatute kontrollide ja viivitusteta;

4.

kinnitab veel kord mittediskrimineerimise põhimõtte tähtsust riigisiseste ja piiriüleste piirangute järkjärgulisel kaotamisel ning ELi tasandil kokku lepitud meetmete vastastikusel tunnustamisel ning rõhutab, kui oluline on vältida üksikute liikmesriikide vahelisi lepinguid (nn turismikoridorid), mis veelgi kahjustaks tervisekriisis juba niigi rängalt kannatanud liikmesriikide majandust ning eriti nende turismisektorit; tunneb muret asjaolu pärast, et mitu liikmesriiki on hiljuti kehtestanud ühepoolsed meetmed, mis lisaks sellele, et need võivad kahjustada ühtse turu toimimist ja avaldada negatiivset mõju miljonite ELi kodanike elule, annavad ka turismile ja usaldusele uue löögi; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon takistaks liikmesriike rakendamast mis tahes diskrimineerivaid ja mitteepidemioloogilisi meetmeid, mis seaksid Schengeni ala terviklikkuse kahtluse alla ja takistaksid Euroopa reisi- ja turismitööstuse kiiret taastumist;

5.

rõhutab vajadust toetada ja edendada ELi turismipiirkondi ja teha selleks muu hulgas külastajatele atraktiivseid pakkumisi, kui vastavate piirkondade epidemioloogilised tingimused ning sotsiaal- ja tervishoiunõuded seda võimaldavad; peab oluliseks, et nii ettevõtjad kui ka nende kliendid järgiksid ja rakendaksid täielikult kõiki tervishoiu-, hügieeni- ja sanitaarnõudeid, näiteks suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid, et tagada külastajatele turvalised tingimused; nõuab, et kogu ELis kehtestataks ühtsed hindamiskriteeriumid, mille põhjal saaks eristada piirkondi, kus on nii sinna suunduva kui ka sealt väljuva turismi jaoks ohutu keskkond; toetab vajadust tagada ja säilitada kõrgeimal tasemel ohutus ja turvalisus, mille jaoks saaks kasutada koostalitlusvõimelist digitaaltehnoloogiat (nt komisjoni spetsiaalset teabelehekülge või digitaalse innovatsiooni keskusi), et aidata reisi- ja turismitööstust ning turiste, pidades samal ajal kinni üksikisikute eraelu puutumatuse ja andmekaitseõigustest; rõhutab, et välja tuleks töötada varajase hoiatamise süsteem, mis hoiatab turiste tõhusalt võimalike terviseohtude eest nende sihtkohas, et karantiini- ja evakueerimisprotokollid oleksid kohesed ja tõhusad;

6.

tunnistab rahvusvaheliste reisijate tähtsust meie turismisektori jaoks; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles hindama võimalust järk-järgult kaotada ELi välispiiridel kohaldatavad mittehädavajaliku reisimise piirangud, kahjustamata seejuures rahvatervist ja ohutust, võttes arvesse epidemioloogilist olukorda igas asjaomases kolmandas riigis ja töötades COVID-19 kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise nimel, eelkõige lennunduses, järgides Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standardeid ning Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ühisdokumendis „COVID-19 puhangust tingitud tervisealane ohutusprotokoll lennunduses: tegevussuunised lennureisijate ja lennupersonali juhtimiseks seoses COVID-19 pandeemiaga“ mis on suunatud Euroopa õhutranspordi ohutule taaskäivitamisele, ning nõuab tungivalt nende kiiret rakendamist;

7.

rõhutab piiriüleste ja hooajatöötajate tähtsust turismisektori teenuste osutamisel, kuna neil on majanduse taastamiseks tehtavates jõupingutustes keskne osa, ning nõuab meetmeid, mille eesmärk on soodustada nende liikuvust ja kaitsta nende õigusi, mis hõlmab ka kehtivate õigusaktide paremat rakendamist;

8.

väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega „COVID-19: suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks“, samuti suuniste üle, mis põhinevad põhimõtete raamistikul ja ühistel vahenditel, mis aitavad taastada kogu ELis igat liiki transporditeenused kooskõlastatud, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete meetmete kaudu;

9.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leppima kokku ajutistes, proportsionaalsetes ja mittediskrimineerivates meetmetes, mis on kooskõlas teaduslike tõenditega, et hõlbustada turvalist transiiti ja riikidevahelisi liikumisi, tuginedes usaldusväärsele riskihindamisele ning järgides näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kindlaks määratud rahvusvahelisi standardeid; rõhutab, kui oluline on tagada ELi tasandil kokku lepitud meetmete vastastikune tunnustamine, et taastada ELi piires toimuv ja rahvusvaheline reisimine; rõhutab lisaks, et tõkestamismeetmete rakendamine ja nende leevendamine ei tohi mingil juhul tuua kaasa ELi kõrgete ohutus- ja turvalisusstandardite alandamist transpordis;

10.

rõhutab, et sõeluuringud on tõhus vahend viiruse leviku vähendamiseks ja usalduse loomiseks juhtudel, kui suhtlemisdistantsi hoidmine ei ole võimalik, tingimusel et on olemas kiired, usaldusväärsed ja taskukohased sõeluuringumeetodid; kutsub komisjoni üles koostöös ECDC ja liikmesriikidega korrapäraselt hindama nendele tingimustele vastavate testide olemasolu ning võimaluse korral korraldama kooskõlastatud hankeid, et tagada parimad võimalikud tingimused ja hind; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid kõiki olemasolevaid rahastamisvahendeid, et tagada kodanike tasuta testimine;

11.

rõhutab, et kui on kehtestatud ühised kriteeriumid epidemioloogilise olukorra hindamiseks, tuleks kaotada reisipiirangud ja piirikontroll piirkondades, aladel ja liikmesriikides, mille epidemioloogiline olukord on paranemas ja piisavalt sarnane; rõhutab, et epidemioloogilise olukorra paranemine on ohutu reisimise ja transpordi taastamiseks ning turismiteenuste taaskäivitamiseks esmase tähtsusega; kutsub lisaks komisjoni üles uurima koostöös liikmesriikidega tervise sõeluuringuks võetavate meetmete, nagu diagnostiliste testide (nt seroloogilised testid või tampooniproovid) ja transpordisõlmedest väljuvate reisijate kehatemperatuuri kontrolli teostatavust ja lisaväärtust; nõuab eri transpordiliikide jaoks ühiste hügieenimeetmete standardite ja üksikasjalike protokollide kehtestamist; on seisukohal, et iga veoettevõtja peaks kohaldama ühtseid meetmeid ühtlustatud viisil, et tagada prognoositavus ja selgus; on seisukohal, et tehnilised tegevusprotokollid tuleks seada ohutu reisimise eeltingimuseks;

12.

väljendab heameelt komisjoni teatise üle „COVID-19: ELi juhend turismiteenuste pakkumise järkjärgulise taasalustamise ning majutus- ja toitlustusasutuste tervise-eeskirjade kohta“ ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid jagaksid seda juhendit piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevate asutustega; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles toetama nende meetmete rakendamisel rahaliselt reisi- ja turismisektorit, tehes seda täielikus koostöös turismi- ja reisitööstusega ning kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaliseerimise eesmärkidega;

13.

kutsub komisjoni üles koostama koostöös liikmesriikide ametiasutuste, turismi sidusrühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ELi ohutussertifitseerimise märgist ning selgeid ja tõhusaid terviseprotokolle, millega tagatakse, et ELi turismirajatised, reisibürood ja -korraldajad vastavad kõrgeimatele hügieeni-ja ohutusnõuetele, et soodustada ELi suunistel põhinevate erimeetmete rakendamist, suurendada ELi liikmesriike külastavate reisijate usaldust, julgeolekut ja ohutust ning toetada sektori taastamist;

14.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku sätestada ühised ELi normid COVID-19-ga seotud vautšerite väljastamise tingimuste kohta, säilitades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme, arvestades, et vautšeriga nõustumine peab tarbijale olema alati vabatahtlik, ning mõjutamata seejuures ettevõtjate kohustust maksta reisijatele hüvitist ELi õiguses sätestatud aja jooksul, eesmärgiga muuta vautšerid atraktiivsemaks ja usaldusväärsemaks ning vältida järjekordset ebaühtlast rakendamist, mis põhjustab tarbijate erinevat kohtlemist ning konkurentsimoonutusi transpordi- ja turismiturul; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon kasutaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada ELi õiguse nõuetekohane jõustamine ja ühtne kohaldamine, ning edendaks vabatahtlikke vautšereid käsitlevate ühtlustatud normide kasutamist;

15.

kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua COVID-19 kriisist ja liikmesriikide sarnastest kavadest saadud kogemuste põhjal ELi reisitagatissüsteem ettevõtetele, et kindlustada rahaline likviidsus, et tagada reisijatele tagasimaksed ja kodumaale toimetamise kulud ning õiglane hüvitis pankroti korral tekkinud kahju eest; on lisaks arvamusel, et turiste tuleks ergutada reisikindlustust sõlmima;

16.

kutsub komisjoni üles algatama muu hulgas kogu ELi hõlmava teaberakenduse kaudu reisi- ja turismiteemalise ELi teavituskampaania, mille eesmärk on propageerida ELi-sisest reisimist, taastada kodanike usaldus reisimise ja turismi vastu COVID-19 ajal, harida turiste kehtivate tervishoiu- ja ohutusmeetmete alal ning luua ELi turismi kaubamärgi kaudu kestlikud ja ühtekuuluvusega seotud väärtused; nõuab, et kestliku, vastutustundliku ja ligipääsetava turismi arengu tagamisel oleks kesksel kohal nn turvalise ja aruka sihtkoha põhimõte;

17.

nõuab, et ELi tasandil võetaks kasutusele mehhanism, millega kehtestatakse teaduslikel tõenditel ning usaldusväärsetel ja ühtsetel andmetel põhinev ohutuse ja turvalisuse künnis reisipiirangute kaotamiseks või kehtestamiseks, ning et valmistataks ette asjakohane järelevalvetase ja tegevuskava epidemioloogilise keskkonna mis tahes halvenemise puhuks; rõhutab sellega seoses vajadust konkreetsema ja üksikasjalikuma tegevuskava järele, et jälgida ja hinnata kavandatud järkjärgulist strateegiat COVID-19 kriisist väljumiseks;

18.

kutsub komisjoni, liikmesriikide ametiasutusi ja sidusrühmi üles tegema koostööd, et koostada COVID-19 nakkuse võimaliku teise laine jaoks võimalikult kiiresti selged suunised ja valmisolekukavad, milles käsitletakse nakkuste ennetamise ja tõrje meetmeid reisi- ja turismisektoris, pidades silmas, et prognooside kohaselt võib liikumispiirangute meetmete pikendamine põhjustada sellel aastal SKP 16 %-lise vähenemise;

19.

väljendab heameelt TERA programmi üle, mis aitab liikmesriikidel katta riiklike lühendatud tööaja kavade ja sarnaste meetmete kulusid, et aidata ettevõtetel turismisektoris töökohti kaitsta; rõhutab lisaks, kui oluline on investeerida ümberõppesse, digitaaloskuste koolitusse ja töökohtade toetamise algatustesse, millega ennetatakse jätkuvat töökohtade kadumist ja pandeemiast tingitud sotsiaalset ebavõrdsust;

Suurem solidaarsus ja koordineerimine ELi turismisektoris

20.

rõhutab, kui oluline on liikuda tõelise Euroopa turismipoliitika suunas, mis aitab märkimisväärselt kaasa liidu konkurentsivõime suurendamisele selles sektoris, ning edendada selleks liikmesriikide ja piirkondade koostööd ja luua võimalusi lisainvesteeringuteks ja innovatsiooniks; tuletab meelde, kui oluline on vältida turismiteenuste ühtsel turul ülereguleerimist ning kõrvaldada ja vältida regulatiivseid vastuolusid ja dubleerimist, tagades turismisektorit mõjutava poliitika ja õigusaktide parema kooskõlastamise;

21.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle korraldada Euroopa turismi tippkohtumine, millel osaleksid ELi institutsioonid, turismiettevõtted, piirkonnad, linnad ja sidusrühmad, et arutleda Euroopa turismisektori tuleviku üle, ning toetab kestliku, uuendusliku ja vastupanuvõimelise Euroopa turismi ökosüsteemi tegevuskava 2050. aastani („Euroopa turismi tegevuskava aastani 2050“) koostamist; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma selle dialoogi tulemuste põhjal 2021. aastal vastu uue ELi turismistrateegia ja tegevuskava, et ELi turismi kaubamärgi abil säilitada Euroopa positsioon juhtiva reisisihtkohana; rõhutab, et pikaajaline strateegia peab sisaldama sektori digitaliseerimise kava ja turismipiirkondade taastamise kavasid; rõhutab, et strateegia peab toetama sektori rohepööret protsesside kohandamise ning taristute ja rajatiste uuendamise abil; rõhutab, et komisjon peaks tähelepanelikult jälgima selle nõuetekohast rakendamist;

22.

tervitab komisjoni algatust, millega nähakse ette paindlikkus riigiabi eeskirjade raames; toonitab aga teostatavate projektide ja konkurentsivõime, samuti sotsiaalsete ja keskkonnanormide ning selgete ja sektoripõhiste suuniste vajalikkust transpordi- ja turismisektoris, et võimaldada tulemuslikku koordineerimist kõigi liikmesriikide vahel ning tagada, et riiklikke hüvitusskeeme kasutatakse õiglaselt, õigeaegselt ja proportsionaalselt ja need kehtestatakse piiratud ajaks, et võidelda COVID-19 puhangu põhjustatud kahjudega, moonutamata põhjendamatult konkurentsi;

23.

rõhutab, kui oluline on tõhustatud koostöö ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda turismiga seotud valdkondadevaheliste küsimustega; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama ELi turismistrateegiat, mis hõlmaks konkreetsemat ja üksikasjalikumat, lühikeste, keskmise pikkusega ja pikaajaliste eesmärkidega tegevuskava ning ÜRO kestliku arengu eesmärke, ja tegema ettepanekut, et liikmesriigid seaksid endale selged, strateegilised ja tulemustele suunatud eesmärgid; nõuab, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega kooskõlastatult võetaks vastu nõuetekohane säästva turismi strateegia, mis hõlmab meetmeid, mida peavad kohaldama ja järgima kõik liikmesriigid, tööstusharud ja turistid;

24.

rõhutab, et komisjoni 27. mail 2020 esitatud ettepanek ELi majanduse taastamise kava kohta, mis hõlmab tugevdatud pikaajalist ELi eelarvet (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027) ja uut 750 miljardi euro suurust majanduse taastamise vahendit, mille tingimuseks peaks olema struktuurireformide rakendamine ning ökoloogiliste ja sotsiaalsete standardite järgimine, on edasisteks läbirääkimisteks hea alus; tunneb heameelt turismi tunnistamise üle üheks majandustegevuseks, mida COVID-19 kriis kõige rohkem mõjutas; märgib, et uues majanduse taastamise vahendis (taasterahastu „NextGenerationEU“) märgitakse, et 2020. aasta teises kvartalis võib turismi käive väheneda rohkem kui 70 %, samal ajal kui peamised turismiga seotud investeerimisvajadused, mis moodustavad 161 miljardit eurot, on eri ökosüsteemide seas esikohal; palub komisjonil seada turismisektor majanduse taastamispaketis piisavalt tähtsale kohale ja välja anda suunised, et tagada liigse takistava halduskoormuseta kiire juurdepääs rahastamisele nii käimasolevate kui ka tulevaste programmide raames; rõhutab sellega seoses, kui olulised on investeeringud turismisektorisse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu, mis võimaldab välja töötada kogu ELi hõlmava säästva, paindliku ja konkurentsivõimelise turismisektori strateegia; on seisukohal, et ELi majanduse taastamise kava peab sisaldama võimalust anda turismisektorile täiendavat rahalist toetust vastavalt sellele, kui suur on reisi- ja turismisektori panus liikmesriigi SKPsse;

25.

peab kahetsusväärseks, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) puudub säästva turismi jaoks eraldi eelarverida ning kahetseb, et praegu puudub konkreetne ja sihtotstarbeline rahastamisvahend, millega lähemal ajal sektori taastumist toetada; rõhutab, et äärepoolseimate piirkondade ja saarte puhul tuleks kaaluda erikohtlemist ja erimeetmeid;

26.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiiresti toetama transpordi-, kultuuri- ja turismisektori ettevõtteid, eelkõige VKEsid, kaasa arvatud makroettevõtted ja pereettevõtted, ning töötajaid, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjaid nende likviidsuse juhtimisel, et aidata neil säilitada töökohti ja vähendada tarbetut halduskoormust; nõuab ühtlasi, et tihedas dialoogis sotsiaalpartneritega koostataks töötajate jaoks Euroopa raamistik, mis hõlmab kogu turismitööstuse väärtusahelat ja igat liiki töötajaid;

27.

nõuab muudetud Euroopa VKEde strateegiat, milles võetakse arvesse COVID-19 mõju VKEdele ja esitatakse konkreetsed taastealgatused koos tegevuskavaga, et neid aidata, kärpides bürokraatiat, vähendades rahastamisele juurdepääsu kulusid ja soodustades investeeringuid strateegilistesse väärtusahelatesse kooskõlas ökosüsteemidel ja rohelisel kokkuleppel põhineva Euroopa tööstuspoliitikaga; tuletab meelde vajadust kohanduda uute tervishoiu- ja ohutusmeetmetega, tehes olulisi investeeringuid tarbijate ohutuse tagamiseks ja suhtlemisdistantsist kinnipidamiseks ning võttes muid asjakohaseid ettevaatusmeetmeid; rõhutab, kui oluline on luua kogu ELis võrgustikke ja klastreid, mis võiksid viia parimate tavade, strateegiate ja koostoime ühtlustamiseni VKEde sektoris;

28.

rõhutab, et tuhandetel ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, on raskusi püsimajäämisega ning paljusid neist ähvardab maksejõuetus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles olukorda jälgima ja hindama tõhustatud erakorralise toetuse võimalust seoses juba välja kuulutatud vahenditega, võttes asjakohaseid meetmeid, et vältida ettevõtete pankrotti;

ELi tulevikukindla turismisektori väljakujundamine

29.

rõhutab, et turismisektor sõltub suurel määral transpordisektorist ning seetõttu aitaks kõigi transpordiliikide kättesaadavuse, kestlikkuse ja ühenduvuse parandamine, säilitades samas kõigis transpordiliikides (maantee-, raudtee-, lennu-, mere- ja siseveetranspordis) kõrgeima ohutustaseme, ELi turismisektorit märgatavalt tugevdada; rõhutab sellega seoses, et kuna 2021. aasta on Euroopa raudtee aasta ja transpordi heitkoguseid on vaja vähendada, peaks komisjon propageerima kõiki säästvaid alternatiivseid reisimisviise;

30.

rõhutab vajadust edendada säästvaid reisimisviise, näiteks anda suuremat toetust jalgrattaturismi taristule ja öistele rongidele; rõhutab majanduslikku ja keskkonnakasu, mida säästvad transpordiliigid, näiteks jalgrattasõit, võivad turismile tuua, ning kutsub komisjoni üles edendama jalgrattasõidu taristut ja sellesse investeerima, et sellist turismi soodustada;

31.

rõhutab, et kõigil liikmesriikidel peab olema arenenud, nüüdisaegse, turvalise ja säästva taristu võrgustik, et hõlbustada reisimist kogu ELis ning muuta äärepoolsemad liikmesriigid Euroopa-sisese ja rahvusvahelise turismi jaoks kättesaadavamaks; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama puuduvate piiriüleste raudteeühenduste taastamist, kontrollima olemasoleva taristuvõrgu toimivust ning tegema viivitamata ettepanekuid lisameetmete kohta vähimarenenud ja äärepoolseimate piirkondade jaoks, kus võrgud on sageli kõige vähem välja kujundatud ja vajavad eritähelepanu; märgib, et ELi piirialad hõlmavad 40 % liidu territooriumist ja kolmandiku selle elanikkonnast; palub komisjonil tagada, et liikmesriikidel on asjakohane kava 2030. aastaks kogu TEN-T põhivõrgu ja 2050. aastaks üldvõrkude lõpuniehitamiseks, näidates ära ajakava ja eelarvevahendite kättesaadavuse, ning palub keskenduda eelkõige piiriülestele lõikudele, eriti liikmesriikides, kus ei ole selles vallas edusamme tehtud; juhib tähelepanu sellele, et see hõlmab hädavajalikku ühtse Euroopa taeva projekti, mida on küll ELi tasandil juba aastaid blokeeritud, kuid mis muudaks Euroopa lennunduse ühtaegu ohutuks, tõhusaks ja kestlikuks;

32.

kutsub komisjoni üles uurima kriisiohjamise mehhanismi teostatavust ja võimalikku kasu ELi turismisektorile, mitte üksnes selleks, et asjakohaselt ja kiiresti reageerida praegusele COVID-19 puhangule, vaid ka selleks, et valmistuda tulevasteks sarnase iseloomu ja ulatusega väljakutseteks; rõhutab, kui oluline on lisada sellesse mehhanismi rahastamislahendused lühiajalise rahaliste vahendite nappuse ületamiseks ning näha ette ka keskmise tähtajaga ja pikaajalised raamistikud ja strateegiad; palub komisjonil avaldada suunised, mis põhineksid turismisektori parimatel tavadel selliste ulatuslike kriiside korral nagu praegune pandeemia, ning hõlbustada asjakohaste veebiplatvormide arendamist ja koordineerimist, kus sidusrühmad saavad parimaid tavasid jagada ja teavet vahetada;

33.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku uue kaasava Euroopa sotsiaalturismi kava kohta, mis järgiks algatuse Calypso mudelit ja võimaldaks haavatavatel ühiskonnarühmadel kasutada riiklikke turismivautšereid teistes liikmesriikides asuvates seotud ettevõtetes, kes samuti pakuvad oma kodanikele sotsiaalturismi programmi; märgib, et paljud liikmesriigid rakendavad selliseid programme väga heade tulemustega, ning usub, et oleks väga kasulik muuta need kavad ELi tasandil koostalitlusvõimeliseks;

34.

juhib tähelepanu sellele, et ELi ühine lähenemisviis aitaks suurendada turismisektori konkurentsivõimet, parandades selle kodanikele suunatud kommunikatsioonistrateegiat; rõhutab ELi rolli turismisektori koordineerimisel, mida tuleks veelgi parandada, võttes ELi lisaväärtusega meetmeid ja hõlbustades parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; nõuab põhjendamatu haldus- ja maksukoormuse vähendamist, ettevõtete loomise toetamist ning piiriülese müügi ja teenuste edendamist;

35.

rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsust reisi- ja turismisektoris ning julgustab ELi institutsioone jätkama dialoogi ja koostöö edendamist ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooniga (UNWTO);

36.

on seisukohal, et uue tehnoloogia esilekerkimine ja edasine digiteerimine suurendaksid märgatavalt reisi- ja turismisektori atraktiivsust ning et kasutajasõbralikud platvormid ja uued ärimudelid suurendaksid sektori kasvu, konkurentsivõimet ja jõukust; on seetõttu veendunud, et olemasoleva tööjõu korrapärane koolitamine ja ümberõpe turismisektoris on äärmiselt oluline ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata digioskustele ja innovatiivsele tehnoloogiale;

37.

kutsub komisjoni üles hindama võimalust luua veebipõhine viisataotlusprotsess (säilitades samal ajal Euroopa piiride kindla kaitse), mis võiks tuua Euroopasse rohkem rahvusvahelisi turiste; märgib, et COVID-19 puhang on näidanud, kui tähtis on innovatsioon ning kui vajalik muuta teenuste osutamise kontseptsiooni, hõlmates ka teenuseid, mis võimaldavad inimestevahelisi kontakte tõhustada; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima Euroopa turismisihtkohtadele juurdepääsu andmise võimalusi odava ja kiire e-viisa kaugtaotlemise teel, mida võimaldataks heausksetele kolmandate riikide kodanikele, kes vajavad viisat ja kelle biomeetrilisi andmeid kogutaks igal juhul, niipea kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) täielikult toimima hakkab;

38.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on uutele ärimudelitele tuginedes edendada säästvat turismi ja aidata kaasa töökohtade loomisele, looduslike ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja taastamisele ning majanduskasvule ja konkurentsivõimele; kutsub komisjoni üles hõlbustama turismi sidusrühmade, eelkõige väikeste majutusteenuste osutajate juurdepääsu ELi rahastamisele kõigis turusegmentides, kuna neile teenuseosutajatele tuleb pöörata erilist tähelepanu ja neid tuleb toetada; kinnitab, et selline rahastamine peaks toetama üleminekut säästvamatele, uuenduslikele, vastupidavatele ja kvaliteetsetele turismitoodetele ja -teenustele ning veelgi soodustama kestlikkust, hooajavälist reisimist ja turismivoogude geograafilist hajutamist; on veendunud, et turismisektori paremaks haldamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tuleb tagada liidu tasandil toetus ja koordineerimine, võttes muu hulgas kasutusele turismi säästvuse sertifitseerimise; rõhutab, kui oluline on edendada üleminekut massiturismilt muudele kultuuri- ja säästva turismi vormidele, mis austavad meie keskkonda ja kultuuripärandit;

39.

rõhutab turismi tähtsust teatavates ELi riikides ja geograafilistes piirkondades, kus turismiga seotud teenused on sageli oluline tööhõive tagamise tegur ning kohaliku elanikkonna peamisi sissetulekuallikaid; palub komisjonil välja töötada kohandatud meetmed liikumisvabaduse ja transpordiühenduste taastamiseks äärepoolseimate piirkondade ja saarte ning ELi mandriosa vahel; juhib tähelepanu sellele, et nende piirkondade jaoks on äärmiselt olulised spetsiaalsed ühendusteed ning täiendav rahaline ja haldustoetus; rõhutab, kui oluline on ELi turismistrateegias ja -algatustes keskenduda ranniku- ja merendusvaldkonnale, sealhulgas rahastamisvõimalustele ning müügiedendus- ja kommunikatsioonivahenditele, ning tugevdada selliste turgude toimimist, võttes selleks kasutusele kohandatud poliitika koostöös sihtkoha sidusrühmade ja ametiasutustega; tuletab meelde, kui oluline on toetada pereettevõtteid, kes arendavad kohalikke või piirkondlikke turge ja edendavad kohalikku turismi, kuna nad annavad märkimisväärse osa Euroopa erasektori tööhõivest ja kujutavad endast loomulikku ettevõtluskultuuri inkubaatorit;

40.

tuletab meelde, et kultuuriturism moodustab 40 % kogu Euroopa turismist ning 68 % eurooplastest kinnitab, et kultuuripärandi olemasolu, mis hõlmab kultuuriradu, sealhulgas Püha Jaakobuse teed (Camino de Santiago), mida tähistatakse 2021. aastal, mis on Jaakobuse aasta, mõjutab nende puhkusesihtkoha valikut (2); kutsub seetõttu komisjoni üles esitama järgmises kultuurivaldkonna töökavas liikmesriikidele selged, tulemustele suunatud strateegilised ja tegevuseesmärgid ning parandama kultuurivaldkonna praegust strateegilist raamistikku; rõhutab, et kultuurimälestistesse investeerimist tuleks vaadelda ja käsitleda kui kohaliku tasandi konkurentsivõime ja majanduskasvu parandamise vahendit, unustamata seejuures nende mälestiste olemuslikku väärtust meie kultuuripärandi osana, mida tuleb kaitsta, eelkõige kliimamuutuste ja massiturismi eest; kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatavate kultuurimälestiste rahalist jätkusuutlikkust ja ergutama erasektori rahalistel vahenditel põhinevate rahastamiskavade väljatöötamist; nõuab ühtlasi programmi DiscoverEU eelarve suurendamist, mis võib märkimisväärselt edendada noorteturismi; rõhutab riigiabi saavate kultuuriasutuste erivajadusi praegusel taastamisperioodil, kuna nad peavad tagama külastajate turvalisuse ja säilitama oma majandusmudeli; palub komisjonil leida alternatiivsed toetusmehhanismid kultuuritöötajatele, kes suurel määral sõltuvad toimivast turismist;

41.

juhib tähelepanu maa- ja agro-ökoturismi eelistele ning kutsub komisjoni üles edendama ja toetama algatusi, mis annaksid maapiirkondadele täiendavaid sissetulekuallikaid, looksid töövõimalusi, hoiaksid ära rahvastikukadu ja suurendaksid sotsiaalseid hüvesid; rõhutab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) võimalikku rolli kohaliku ja maaturismi algatuste toetamisel, eriti programmi LEADER puhul, ning nõuab selle programmi piisavat rahastamist programmitöö perioodil 2021–2027; peab vajalikuks tugevdada maapiirkondades agroturismi, et mitmekesistada põllumajandustootjate, eelkõige väikeste põllumajandusettevõtete sissetulekuallikaid, ennetades sellega maa kasutamatajätmist ja rahvastikukadu ning toetades maamajandust; rõhutab sellega seoses vajadust suunata konkreetne eraldis agroturismile, millel on oluline roll põllumajandustootjate tulude mitmekesistamisel ja maapiirkondade arendamisel;

42.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on terviseturism, mis hõlmab ravi-, heaolu- ja spaaturismi; kutsub komisjoni üles vastavalt vajadusele edendama Euroopa terviseennetust, balneoloogiat, kestlikku raviturismi ja raviturismi mägedes; rõhutab, et säästva turismi taristu parandamiseks on vaja täiendavaid investeeringuid ning tähtis on suurendada Euroopa kuurortide ja heaoluturismi nähtavust; palub komisjonil ette näha täiendavad teaduspõhised rahastamisvõimalused, kuna raviturism võib ennetusmeetmete abil ja ravimitarbimise vähendamise teel vähendada tervishoiukulusid ning veelgi suurendada kestlikkust ja tööjõu kvaliteeti;

43.

rõhutab, kui tähtis on reisi- ja turismiteenuste kättesaadavus vananeva elanikkonna ning puudega või piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt edendama Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ligipääsetavate turismiteenuste standardi arendamist ning tagama, et pärast vastuvõtmist rakendataks seda kiiresti ja nõuetekohaselt ning et teenuseosutajad järgiksid juba kehtivaid või rakendamisel olevaid asjakohaseid ligipääsetavusstandardeid; palub ühtlasi komisjonil püüda hõlbustada ELi puudega isiku kaardi võimalikku laiemat rakendamist ja tunnustamist;

44.

rõhutab spordi olulist rolli turismis, tuletades meelde, et spordiüritused ja sportimisvõimalused suurendavad turistide huvi Euroopa piirkondade vastu; juhib tähelepanu võimalustele, mis tulenevad sportlaste ja pealtvaatajate reisimisest spordiüritustele, mis võivad tuua turiste ka kõige kaugematesse piirkondadesse; rõhutab Euroopa gastronoomia, gastronoomiliste marsruutide ning hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste sektori tähtsust turismitööstusele ja kogu majandusele; rõhutab, et eelnimetatu tuleb seetõttu lõimida üldisesse turismistrateegiasse;

o

o o

45.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale ja nõukogu eesistujariigile.

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 195 lõige 1.

(2)  Eurobaromeetri eriuuring nr 466 kultuuripärandi kohta, 12/2017.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/63


P9_TA(2020)0173

George Floydi surmale järgnenud rassismivastased meeleavaldused

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta (2020/2685(RSP))

(2021/C 362/08)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle preambuli teist taanet ning neljandat kuni seitsmendat taanet, samuti lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 6,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 2, 3, 4, 5 ja 21,

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (1),

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (2),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (3),

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2020. aasta põhiõiguste aruannet, FRA poolt 2017. aasta detsembris avaldatud teist Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuringut (EU-MIDIS II), FRA uuringuid „Being black in the EU“ („Olla mustanahaline ELis“), mis avaldati 23. novembril 2018 ja 15. novembril 2019, ning FRA aruannet Aafrika päritolu inimeste kogemuste kohta seoses rassilise diskrimineerimise ja rassistliku vägivallaga ELis,

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal (4),

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone maailma vähemuste vastu suunatud rassismi ja vihkamise kohta,

võttes arvesse oma 26. märts 2019. aasta resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas (5),

võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni õiguse kohta rahumeelselt meelt avaldada ja jõu proportsionaalse kasutamise kohta (6),

võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldisi poliitilisi soovitusi,

võttes arvesse George Floydi surma järel komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2. juunil 2020. aastal video teel toimunud pressikonverentsi,

võttes arvesse oma 5. juuni 2020. aasta arvamuste vahetust George Floydi juhtumi üle inimõiguste allkomisjonis,

võttes arvesse FRA 5. detsembri 2018. aasta väljaannet „Preventing unlawful profiling today and in the future: a guide“ („Ebaseadusliku profileerimise ennetamine praegu ja edaspidi: juhend“),

võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 12 diskrimineerimiskeelu kohta,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 19. septembri 2001. aasta soovitust Euroopa politseieetika koodeksi kohta,

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni ja rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee üldsoovitusi,

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 28. mai 2020. aasta avaldust, milles ta mõistis hukka George Floydi tapmise,

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste sõltumatute ekspertide 5. juuni 2020. aasta avaldust süsteemse rassismi vastu suunatud meeleavalduste kohta Ameerika Ühendriikides,

võttes arvesse 2002. aasta Durbani deklaratsiooni ja tegevuskava ning selle järelmeetmeid ning rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormidega tegeleva ÜRO eriraportööri aruannet rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seonduva sallimatuse vastu võitlemise kohta,

võttes arvesse Aafrika päritolu inimeste ÜRO aastakümmet,

võttes arvesse USA põhiseadust,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et 25. mail 2020 vahistati Minneapolises Minnesotas 46-aastane relvastamata afroameeriklane George Floyd väidetavalt valeraha kasutamise eest ning ta suri pärast seda, kui valge politseiametnik oli 8 minutit 46 sekundit põlvega tema kaelale surunud; arvestades, et George Floyd oli korduvalt öelnud, et ta ei saa hingata;

B.

arvestades, et George Floydi surm, mis lisandus politseiametnike poolt ülemäärase jõu kasutamise ja tapmisjuhtumite loetellu, vallandas massilisi meeleavaldusi ja proteste rassismi ja politsei jõhkruse vastu kogu USAs ja üle maailma;

C.

arvestades, et pärast massimeeleavaldusi asendati politseiametnik Derek Chauvinile esitatud esialgne süüdistus kolmanda astme mõrvas ilma kavatsuseta tappa süüdistusega teise astme mõrvas ja tapmises, mille eest on võimalik määrata maksimaalne kombineeritud karistus 35 aastat; arvestades, et veel kolm George Floydi vahistamisega seotud politseiametnikku vallandati ning neile on esitatud süüdistus kaasaaitamises;

D.

arvestades, et vägivald ja vara hävitamine ei lahenda sügavalt juurdunud diskrimineerimise probleemi ning see tuleb karmilt hukka mõista; arvestades, et meeleavaldajad peavad väljendama oma nõudmisi õigusemõistmise järele rahumeelselt ning politsei ja muud julgeolekujõud peavad hoiduma praeguse pingelise olukorra edasisest eskaleerumisest ülemäärase jõu kasutamise tõttu;

E.

arvestades, et George Floydi surmale järgnenud meeleavaldustele eelneb pikk ajalugu, täis meeleavaldusi politsei jõhkruse ja rassismi vastu USAs; arvestades, et USAs moodustavad mustanahalised inimesed ja teise nahavärviga inimesed vangistatud elanikkonnast kuni 40 %, samas kui nad moodustavad kogu elanikkonnast 13 %; arvestades, et USA politsei poolt kinnipeetavate suremus on mustanahaliste inimeste puhul kuus korda suurem kui valgete puhul ja hispaania keelt kõnelevate elanike puhul kolm korda suurem (7), nagu ka nende suhtes ülemäärase või surmava jõu kasutamine, mis on teise nahavärviga inimesi ebaproportsionaalselt mõjutanud;

F.

arvestades, et meeleavalduste ajal toimusid mõned üksikud vägivaldsed intsidendid, sealhulgas Minneapolises;

G.

arvestades, et president Trump saatis appi korda tagama USA Rahvuskaardi;

H.

arvestades, et USA presidendi reaktsioon ja vaenu õhutav retoorika, sealhulgas tema ähvardused saata kohale USA armee, kui käimasolevad protestid ei lõppe, üksnes tugevdasid meeleavaldusi;

I.

arvestades, et CNNi reporter Omar Jimenez ja tema kolleegid vahistati Minneapolise meeleavalduse kajastamise käigus ning vabastati hiljem pärast kinnitust, et nad on meediatöötajad; arvestades, et suurt hulka ajakirjanikke takistati meeleavaldusi vabalt kajastamast, hoolimata sellest, et nad näitasid selgesti märgataval viisil oma pressikaarte, ning politseijõud ründasid kümneid ajakirjanikke, kellest mõned said raskeid vigastusi;

J.

arvestades, et EL järgib kindlalt sõna- ja teabevabadust ning kogunemis- ja ühinemisvabadust; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt peavad kõik põhiõiguste piirangud järgima seaduslikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

K.

arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 on lisaks öeldud, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste ja kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks;

L.

arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 2 austab EL liikmesriikide põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist; arvestades, et „eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse“;

M.

arvestades, et pärast George Floydi surma ja meeleavaldusi USAs on tuhanded inimesed avaldanud meelt Euroopa linnades ja teistes linnades üle kogu maailma, et toetada USA meeleavaldusi ja protestida rassismi vastu liikumisega Black Lives Matter; arvestades, et liikumine Black Lives Matter ei ole uus;

N.

arvestades, et mõnes ELi liikmesriigis tugevdasid protestid mustanahaliste ja teise nahavärviga inimeste vastu suunatud rassismi vastast liikumist ning tuletasid meelde ka Euroopa koloniaalmineviku ja selle rolli Atlandi-üleses orjakaubanduses; arvestades, et seda ebaõiglust ja inimsusevastaseid kuritegusid tuleks tunnistada ELi ja selle liikmesriikide tasandil ning nendega tegeleda institutsioonilisel tasandil ja hariduse andmisel;

O.

arvestades, et rahvusvahelise üldsuse mõned liikmed on kindlalt tagasi lükanud ülemäärase jõu kasutamise, mõistnud hukka igasuguse vägivalla ja rassismi ning nõudnud, et kõigi selliste juhtumitega tegeletaks kiiresti, tõhusalt ning õigusriiki ja inimõigusi täielikult austades; arvestades, et ELi institutsioonide juhid peaksid avalikult ja reservatsioonideta mõistma hukka rassismi ja politsei jõhkruse, mis põhjustas George Floydi ja teiste surma;

P.

arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on ELi õiguses sätestatud peamised põhimõtted; arvestades, et need ühised põhimõtted ja väärtused peaksid ühendama meid võitluses ebaõigluse, rassismi ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu;

Q.

arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleks täiel määral austada;

R.

arvestades, et põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

S.

arvestades, et ELi moto „Ühinenud mitmekesisuses“ hõlmab mitte ainult kodakondsust, vaid ka kõiki eespool nimetatud asjaolusid;

T.

arvestades, et rassism tekitab muret kogu maailmas ning rassistlikud ja ksenofoobsed hoiakud on visad kaduma kõikjal maailmas;

U.

arvestades, et struktuurne rassism peegeldub ka sotsiaalmajanduslikus ebavõrdsuses ja vaesuses ning need tegurid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist; arvestades, et see on eriti nähtav tööturul, kus kõige ebakindlamad töötajad on teise nahavärviga, aga ka eluaseme ja hariduse valdkonnas; arvestades, et võrdõiguslikkust toetavad ja struktuurse rassismi vastased meetmed peavad käima käsikäes ja neid tuleb käsitleda süstemaatiliselt;

V.

arvestades, et FRA andmetel on rassiline diskrimineerimine ja ahistamine levinud kogu Euroopa Liidus (8); arvestades, et rassilised ja etnilised vähemused kannatavad ahistamise, vägivalla ja vihakõne all nii internetis kui ka mujal; arvestades, et rassilised ja etnilised vähemused kogevad ELis struktuurset diskrimineerimist kõikides valdkondades, sealhulgas eluaseme, tervishoiu, tööhõive ja hariduse valdkonnas;

W.

arvestades, et FRA uuringus märgiti, et rassilised rühmad, keda rassism ja diskrimineerimine Euroopas etnilise või sisserändaja tausta tõttu kõige enam mõjutab, on romad ning Põhja-Aafrikast ja Sahara-tagusest Aafrikast pärit inimesed (9); arvestades, et FRA uuringud kinnitavad ka moslemite (10) ja juutide (11) vastu suunatud diskrimineerimise ja rassismi sagedast esinemist;

X.

arvestades, et teatavad arvamusliidrid ja poliitikud kogu ELis võtavad omaks rassistlikke ja ksenofoobseid hoiakuid, edendades sotsiaalset kliimat, mis soodustab rassismi, diskrimineerimise ja vaenukuritegude lokkamist; arvestades, et seda kliimat õhutavad veelgi populistlikud ja äärmuslikud liikumised, mis püüavad meie ühiskondi lõhestada; arvestades, et need teod on vastuolus Euroopa ühiste väärtustega, mida on kohustunud kaitsma kõik liikmesriigid;

Y.

arvestades, et politsei ja õiguskaitsejõudude töö eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust ELis ning kaitsta neid kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku tegevuse või tegude eest ning kohaldada seadust, mõnikord keerulistes tingimustes; arvestades, et politseiametnikud seavad sageli ohtu oma elu, et kaitsta teisi;

Z.

arvestades, et rassismi, diskrimineerimist ning ülemäärase ja surmava jõu kasutamist politsei poolt esineb ka ELis; arvestades, et mitme liikmesriigi õiguskaitseasutusi on ülemäärase jõu kasutamise eest kritiseeritud; arvestades, et kui inimene puutub kokku riigi politsei või muude ametnikega, pisendab sellise füüsilise jõu kasutamine, mis ei ole inimese enda käitumise tõttu rangelt vajalik, inimväärikust ja kujutab endast põhimõtteliselt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 3 sätestatud õiguse rikkumist (12); arvestades, et jõu ebaproportsionaalne kasutamine tuleks karmilt hukka mõista;

AA.

arvestades, et FRA on teatanud, et mustanahalised inimesed ja teise nahavärviga inimesed kogevad ELis rassilist ja diskrimineerivat profileerimist; arvestades, et viie aasta jooksul enne küsitlust oli politsei kinni pidanud veerandi kõigist FRA poolt küsitletud Aafrika päritolu inimestest, kellest 41 % iseloomustas viimast peatamist rassilise profileerimisena (13);

AB.

arvestades, et enamik (63 %) politsei rassistlike füüsiliste rünnakute ohvritest ei teatanud intsidendist kas seetõttu, et nad tundsid, et teatamine ei muudaks midagi (34 %), või seetõttu, et nad ei usalda või kardavad politseid (28 %) (14); arvestades, et politseivägivalla ohvritele on vaja tagada kaitse ja õiguskaitse kättesaadavus;

AC.

arvestades, et OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) iga-aastases vihakuritegude aruandes leitakse, et mustanahalised ja teise nahavärviga inimesed on sageli rassistliku vägivalla ohvrid, kuid paljudes riikides puudub vägivallarünnakutest toibuvatele ohvritele õigusabi ja rahaline toetus;

AD.

arvestades, et ELi institutsioonid peavad võtma konkreetseid meetmeid, et võidelda struktuurse rassismi, diskrimineerimise ning rassiliste ja etniliste vähemusrühmade alaesindatuse vastu oma struktuurides;

AE.

arvestades, et võitlust rassismi ja diskrimineerimise vastu meie ühiskondades tuleb tõhustada ja see on meie ühine vastutus; arvestades, et Euroopa Liit peab kiiresti hakkama mõtlema struktuursele rassismile ja diskrimineerimisele, millega puutuvad kokku paljud vähemusrühmad, ja pühenduma selle vastu võitlemisele;

1.

toonitab: mustanahaliste elud on olulised;

2.

mõistab karmilt hukka George Floydi kohutava surmamise USAs ning samalaadsed tapmised mujal maailmas; avaldab kaastunnet tema ja teiste ohvrite sugulastele ja sõpradele; nõuab, et ametivõimud seda juhtumit ja teisi sellesarnaseid põhjalikult uuriksid ja süüdlased kohtu alla annaksid;

3.

mõistab teravalt hukka kõik rassismi, vaenu ja vägivalla vormid ning kõik füüsilised või verbaalsed rünnakud, mis on suunatud teatava rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste või kodakondsusega inimeste vastu nii avalikus kui ka erasektoris; tuletab meelde, et meie ühiskonnas ei ole kohta rassismile ja diskrimineerimisele; palub komisjonil, Euroopa Ülemkogul ja nõukogul võtta kindel ja otsustav seisukoht rassismi, vägivalla ja ebaõigluse vastu Euroopas;

4.

kutsub Ameerika Ühendriikide valitsust ja ametivõime üles astuma otsustavaid samme, et võidelda riigis esineva struktuurse rassismi ja ebavõrdsusega, mis avaldub politsei jõhkruses; mõistab hukka rahumeelsete USA meeleavaldajate ja ajakirjanike represseerimise politsei poolt ning peab äärmiselt kahetsusväärseks USA presidendi ähvardust kasutada protestijate vastu USA armeed;

5.

avaldab toetust hiljutistele suurtele rassismi ja diskrimineerimise vastastele meeleavaldustele, mis vallandusid Euroopa pealinnades ja teistes linnades kogu maailmas pärast George Floydi surma; rõhutab meeleavaldajate üleskutset seista vastu rõhumisele ja struktuursele rassismile Euroopas; väljendab solidaarsust, austust ja toetust rahumeelsete meeleavalduste suhtes ning on veendunud, et meie ühiskonnad peavad tegema lõpu struktuursele rassismile ja ebavõrdsusele; tuletab meelde, et rahvusvaheliste lepingute kohaselt on igal inimesel õigus rahumeelselt protesti avaldada; mõistab hukka üksikud vägivaldsed intsidendid, mis on meeleavaldustel aset leidnud;

6.

mõistab hukka valgete suprematismi selle kõigis vormides, sealhulgas selliste loosungite kasutamise, mille eesmärk on õõnestada või vähendada liikumise Black Lives Matter mõju ja pisendada selle tähtsust;

7.

mõistab hukka mõnede vägivaldsete meeleavaldajate põhjustatud rüüstamise, süütamise, vandalismi ning avaliku ja eraomandi hävitamise juhtumid; mõistab hukka äärmuslikud ja demokraatiavastased jõud, kes tahtlikult kuritarvitavad rahumeelseid meeleavaldusi, et süvendada konflikte korratuste ja anarhia õhutamise eesmärgil;

8.

kutsub kõiki juhte ja kodanikke üles mitte taganema väärtustest ja jõulisemalt välja astuma inimõiguste, demokraatia, seaduse ees võrdsuse ning vaba ja sõltumatu meedia kaitseks; mõistab hukka juhtide avaldused ja tegevuse, mis võivad kahjustada väärtusi ja suurendada lõhesid meie ühiskondades; märgib, et need väärtused on ühised nii Euroopa Liidu kui ka USA põhialustele ja meie Atlandi-ülesele koostööle; rõhutab, kui oluline on tihedam parlamentidevaheline koostöö Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi raames, et vahetada eelseisval kohtumisel arvamusi ja häid tavasid ning määrata kindlaks õiguslikud vahendid struktuurse rassismi vastu võitlemiseks ja inimõiguste kaitsmiseks;

9.

kutsub üles tegema tihedamat mitmepoolset koostööd, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), ÜRO, Aafrika Liit ja Euroopa Nõukogu, ning teiste rahvusvaheliste partneritega, et võidelda rassismi vastu rahvusvahelisel tasandil; tunnustab 54 Aafrika riigi taotlust korraldada 17. juunil 2020 ÜRO Inimõiguste Nõukogus kiireloomuline arutelu praeguste rassiliselt ajendatud inimõiguste rikkumiste, süsteemse rassismi, politsei jõhkruse ja rahumeelsete meeleavalduste vastase vägivalla teemal;

10.

nõuab, et ELi institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriigid mõistaksid jõuliselt ja avalikult hukka ebaproportsionaalse jõu kasutamise ja rassistlikud suundumused õiguskaitses, ükskõik millal ja kus need ka ei ilmneks – ELis, USAs ja kogu maailmas;

11.

on seisukohal, et rassismivastane võitlus on horisontaalne küsimus ja et seda tuleks arvesse võtta kõigis liidu poliitikavaldkondades; tuletab meelde, et kõigil kodanikel peaks nii üksikisiku kui ka rühma tasandil olema õigus kaitsele rassilise ebavõrdsuse eest ning see peaks hõlmama positiivseid meetmeid kodanike õiguste edendamiseks ning täielikuks ja võrdseks kasutamiseks;

12.

tuletab meelde oma 26. märtsil 2019 vastu võetud resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid seda järgiksid;

13.

on sügavalt mures viimastel aastatel ELi riikide julgeolekujõududes ilmsiks tulnud paremäärmusluse juhtumite pärast (15);

14.

kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles ametlikult tunnistama mustanahaliste, teise nahavärviga inimeste ja romade vastu varem toime pandud ebaõiglust ja inimsusevastaseid kuritegusid; sedastab, et orjapidamine on inimsusevastane kuritegu, ja nõuab, et 2. detsember kuulutataks orjakaubanduse kaotamise Euroopa mälestuspäevaks; soovitab liikmesriikidel võtta mustanahaliste, teise nahavärviga inimeste ja romade ajalugu koolide õppekavadesse;

15.

kordab, et haridusel on oluline roll eelarvamuste ja stereotüüpide murdmisel ning sallivuse, mõistmise ja mitmekesisuse edendamisel, ja rõhutab, et haridus on üks peamisi vahendeid struktuurse diskrimineerimise ja rassismi kõrvaldamiseks meie ühiskonnast;

16.

kutsub liikmesriike üles hukka mõistma rassistlikke ja afrofoobseid traditsioone, näiteks näo mustaksmaalimise tava, ning neist hoiduma;

17.

kutsub ELi juhte üles korraldama Euroopa rassismivastase tippkohtumise, kus käsitletaks struktuurse diskrimineerimise vastast võitlust Euroopas lähitulevikus; nõuab, et komisjon esitaks tervikliku rassismi- ja diskrimineerimisvastase strateegia ning liikmesriikide rassismivastaste tegevuskavade ELi raamistiku, mis sisaldaks eraldi komponenti võitluseks nende nähtuste vastu õiguskaitseasutustes, järgides samal ajal valdkonnaülest lähenemisviisi; nõuab, et nõukogu moodustaks võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva nõukogu erikoosseisu; nõuab, et ELi institutsioonid looksid institutsioonidevahelise töörühma, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu ELi tasandil;

18.

kutsub liikmesriike üles edendama diskrimineerimisvastast poliitikat kõigis valdkondades ning töötama tihedas koostöös kodanikuühiskonna ja asjaomaste kogukondadega välja rassismivastased riiklikud tegevuskavad, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu haridus, eluase, tervishoid, tööhõive, politseitöö, sotsiaalteenused, kohtusüsteem ning poliitikas osalemine ja esindatus;

19.

nõuab, et kõigil diskrimineerimisvastastel poliitikameetmetel oleks valdkonnaülene ja sooline perspektiiv, et võidelda mitmekordse diskrimineerimise vastu;

20.

nõuab, et liikmesriigid tõhustaksid meetmeid politseijõududes mitmekesisuse suurendamiseks ning looksid politsei ja kogukondade vahelise dialoogi ja koostöö raamistiku;

21.

nõuab tungivalt, et ELis võideldaks igasuguse diskrimineerimise vastu, ning nõuab seetõttu, et nõukogu lõpetaks viivitamata menetlemise blokeerimise ja viiks lõpule läbirääkimised diskrimineerimisvastase horisontaalse direktiivi üle, mis on olnud blokeeritud alates 2008. aastast, mil komisjon selle esitas;

22.

mõistab hukka internetis ja väljaspool seda esinevad igat liiki vaenukuritegevuse ja vaenukõne juhtumid, mis leiavad ELis aset iga päev, ning tuletab meelde, et rassistlike ja ksenofoobsete väljaütlemiste puhul väljendusvabadus ei kehti;

23.

nõuab, et liikmesriigid rakendaksid ja nõuetekohaselt täidaksid nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, eelkõige uurides rassilisel, rahvuslikul või etnilisel alusel toime pandud kuritegude eelarvamuslikke ajendeid ning tagades rassistlike vaenukuritegude registreerimise, uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karistamise; palub lisaks komisjonil raamotsuse ja selle rakendamise üle vaadata ja vajaduse korral seda muuta ning võtta meetmeid liikmesriikide vastu, kes seda täielikult ei rakenda;

24.

tuletab liikmesriikidele meelde, et politsei väärkäitumise ja kuritarvituste juhtumite uurimiseks tuleks luua sõltumatud politseikaebuste esitamise mehhanismid; rõhutab, et demokraatlikuks politseitööks on vaja, et politsei vastutaks oma tegevuse eest seaduse, riigiasutuste ja kogu üldsuse ees, keda politseijõud teenivad; usub, et peamine vastutuse tagamise nõue on tõhusate ja tulemuslike järelevalvevahendite säilitamine;

25.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles astuma samme muude andmete kogumiseks rassilise ja etnilise päritolu lõikes (nagu on määratletud ELi rassilise võrdõiguslikkuse direktiivis) ning mis on vabatahtlikud ja anonüümsed; on seisukohal, et kui kogutaks teavet etnilise diskrimineerimise ja vihakuritegude kohta, tuleks seda teha ainult eesmärgiga kindlaks teha algpõhjused ning võidelda rassismi ja diskrimineerivate avalduste ja tegude vastu kooskõlas liikmesriikide õigusraamistike ja ELi andmekaitse õigusaktidega;

26.

märgib, et komisjon esitab oma esimese, piiratud ulatusega aastaaruande õigusriigi toimimise kohta; kordab oma nõudmist luua terviklik demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi käsitlev mehhanism, mis peaks hõlmama rassismi ja diskrimineerimise ilmingute jälgimist kõigis ELi liikmesriikides;

27.

peab taunitavaks politsei ja õiguskaitseasutuste kasutatavat rassilist ja etnilist profileerimist ning on seisukohal, et politsei- ja õiguskaitseasutused peavad olema rassismi- ja diskrimineerimisvastases võitluses eeskujuks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid välja poliitika ja meetmed, et diskrimineerimise vastu võidelda ning teha lõpp igasugusele rassilisele ja etnilisele profileerimisele kriminaalõiguse täitmise tagamises, terrorismivastastes meetmetes ja sisserändekontrollis; rõhutab eelkõige, et õiguskaitseasutuste kasutatavad uued tehnoloogiad tuleb kavandada ja neid tuleb kasutada nii, et need ei tekitaks rassiliste ja etniliste vähemuste diskrimineerimise ohtu; teeb ettepaneku tugevdada politsei- ja õiguskaitseasutuste töötajate koolitamist rassismi ja diskrimineerimisvastase võitluse strateegiate alal ning rassilise profileerimise takistamiseks, tuvastamiseks ja sellele reageerimiseks; kutsub liikmesriike üles mitte jätma politsei jõhkra käitumise ja väärkohtlemise juhtumeid karistamata ning neid nõuetekohaselt uurima, süüdlasi nende eest vastutusele võtma ja karistama;

28.

mõistab hukka riigiasutuste vägivaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles tagama kahtlustatavate või väidetavate ebaproportsionaalse jõu kasutamise juhtumite läbipaistva, erapooletu, sõltumatu ja tulemusliku uurimise; tuletab meelde, et õiguskaitseasutused peavad alati vastutama oma ülesannete täitmise ning õigus- ja tegevusraamistike, eelkõige ÜRO aluspõhimõtete (jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt) järgimise eest;

29.

kutsub liikmesriike üles tagama, et õiguskaitseasutused kasutaksid jõudu alati seaduslikult, proportsionaalselt, vajaduse korral ja viimase abinõuna ning et inimelu ja inimese füüsilist puutumatust hoitaks; märgib, et ülemäärase jõu kasutamine rahvahulga vastu on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega;

30.

tuletab meelde kodanike õigust salvestada politseivägivalla stseene, mida saab kasutada tõendusmaterjalina, ning seda, et politsei või vastutav asutus ei tohiks kunagi inimesi tõendite salvestamisel ähvardada, kohustada neid tõendeid hävitama ega nende vara ära võtta, et takistada neid ütlusi andmast;

31.

palub komisjonil luua sõltumatu eksperdirühma, kelle ülesanne on töötada välja ELi politseieetika koodeks, mis sisaldaks põhimõtete ja suuniste kogumit politsei eesmärkide, tulemuslikkuse, järelevalve ja kontrolli kohta õigusriigi põhimõttest juhinduvates demokraatlikes ühiskondades, mis võib samuti aidata politseitöötajatel oma igapäevatöös nõuetekohaselt järgida rassismi, diskrimineerimise ja etnilise profileerimise keeldu;

32.

rõhutab, et vaba ajakirjandus on iga demokraatliku ühiskonna üks alustalasid; toonitab ajakirjanike ja fotoajakirjanike olulist rolli ebaproportsionaalse vägivalla juhtumitest teatamisel ning peab taunitavaks kõiki juhtumeid, kus neid on sihilikult rünnatud;

33.

kutsub asjaomaseid ELi ameteid, sealhulgas Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit (FRA), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) üles oma volituste piires tõhustama pingutusi rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemisel;

34.

nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus võetaks tõsine rahastamiskohustus, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu kogu ELis; taunib asjaolu, et rubriigile „Õigus, õigused ja väärtused“ kavandatud summat vähendati komisjoni muudetud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes tunduvalt; kutsub komisjoni üles tulemuslikult reageerima probleemile, et mõnes liikmesriigis on sõltumatu kodanikuühiskonna tegutsemisruum üha kahanemas; tuletab meelde, kui oluline on tagada piisav rahastamine, et toetada rassismi ja diskrimineerimise vastases võitluses osalevate kodanikuühiskonna jõudude tegevust;

35.

rõhutab, et üksused, kes diskrimineerivad rassilisi kogukondi või teevad sel eesmärgil otsuseid või rakendavad meetmeid, ei tohiks olla liidu eelarvest rahastamiskõlblikud;

36.

peab taunitavaks asjaolu, et kogu maailmas võtavad äärmuslikud ja ksenofoobsed poliitilised jõud üha sagedamini appi ajalooliste, statistiliste ja teaduslike faktide moonutamise ning kasutavad sümboleid ja retoorikat, mis jäljendavad totalitaarse propaganda teatavaid aspekte, sealhulgas rassismi, antisemitismi ja vähemuste vihkamist;

37.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, USA presidendile Donald Trumpile ja tema administratsioonile ning USA Kongressile.

(1)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(2)  ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(3)  ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0239.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0127.

(7)  https://www.ncbi.nih.gov/pmc/articles/PMC5559881/

(8)  https://fra.europa.eu/en/news/2019/rising-inequalities-and-harassment-fundamental-rights-protection-falters

(9)  https://fra.europa.eu/en/publication/2017/second-european-union-minorities-and-discrimination-survey-main-results/

(10)  https://fra.europa.eu/en/publication/2017/second-european-union-minorities-and-discrimination-survey-muslims-selected

(11)  https://fra.europa.eu/en/publication/2018/experiences-and-perceptions-antisemitism-second-survey-discrimination-and-hate

(12)  Euroopa Inimõiguste Kohtu 17. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas Rizvanov vs. Aserbaidžaan, punkt 49.

(13)  FRA, teine Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuring: Being black in the EU („Olla mustanahaline ELis“), https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/c046fe4f-388-11e8-9982-01aa75ed71a1/language-en

(14)  FRA, teine Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuring: Being black in the EU („Olla mustanahaline ELis“), https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/c046fe4f-f388-11e8-9982-01aa75ed71a1/language-en

(15)  https://www.dw.com/en/germany-over-500-right-wing-extremists-suspected-in-bundeswehr/a-52152558


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/71


P9_TA(2020)0174

Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seadus ja ELi vajadus kaitsta Hongkongi laialdast autonoomiat

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi ulatuslikku autonoomiat (2020/2665(RSP))

(2021/C 362/09)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 18. juuli 2019. aasta resolutsiooni olukorra kohta Hongkongis (1), 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni Hiinas vangistatud kirjastaja Gui Minhai juhtumi kohta (2), 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Hongkongi kadunud raamatukirjastajate juhtumi kohta (3) ning oma varasemaid Hongkongi käsitlevaid soovitusi, eelkõige 13. detsembri 2017. aasta soovitust Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleminekut (4),

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, ennekõike 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni (5) ning 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni (6) ELi ja Hiina suhete kohta,

võttes arvesse, et Hiina Rahvakongress võttis 28. mail 2020. aastal vastu resolutsiooni Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse kohta,

võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 22. ja 29. mail 2020. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusi Hongkongi kohta,

võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

võttes arvesse Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadust, mis võeti vastu 4. aprillil 1990 ja jõustus 1. juulil 1997,

võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elementide kohta (JOIN(2016)0030), komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina strateegiline perspektiiv“ (JOIN(2019)0005) ning nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldusi ELi Hiinat käsitleva strateegia kohta,

võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. mai 2019. aasta (JOIN(2019)008), 26. aprilli 2017. aasta (JOIN(2016)0016) ja 25. aprilli 2016. aasta (JOIN(2016)0010) ühisaruandeid Hongkongi erihalduspiirkonna aastaaruannete kohta ning ülejäänud 20 neile eelnenud samalaadset aruannet,

võttes arvesse 28. novembril 2019. aastal Hongkongis toimunud 13. iga-aastast struktureeritud dialoogi ning 1.–2. aprillil 2019. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Hiina 37. inimõigustealast dialoogi,

võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse 19. detsembri 1984. aasta ühisdeklaratsiooni Hongkongi küsimuse kohta, mida tuntakse ka Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonina,

võttes arvesse ELi ühe Hiina poliitikat,

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et Hiina ja Ühendkuningriigi 1984. aasta ühisdeklaratsiooniga tagati ning Hongkongi erihalduspiirkonna 1990. aasta põhiseaduses sätestati, et Hongkong säilitab oma täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu autonoomia ja sõltumatuse ning põhiõigused ja -vabadused, sealhulgas sõna-, kogunemis-, ühinemis- ja ajakirjandusvabaduse 50 aastaks pärast suveräänsuse üleminekut; arvestades, et Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseaduses on sätted, mis tagavad piirkonna autonoomia oma julgeoleku ja korra tagamisel ning seaduste kehtestamisel, millega keelatakse riigireetmine, eraldumine, mässule õhutamine või Hiina keskvalitsuse vastane tegevus; arvestades, et nii ühisdeklaratsioonis kui ka põhiseaduses on sätestatud Hiina ja Ühendkuningriigi vahel kokku lepitud põhimõte „üks riik, kaks süsteemi“; arvestades, et Hiina Rahvavabariik on ka allkirjastanud ja ratifitseerinud rahvusvahelised kokkulepped, millega need õigused garanteeritakse, ning on sellega tunnustanud inimõiguste olulisust ja universaalsust; arvestades, et Hongkong on kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti osaline;

B.

arvestades, et EL toetab inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamist ja austamist kui põhiväärtusi, millest juhindutakse meie pikaajalistes suhetes Hiina Rahvavabariigiga, kooskõlas ELi kohustusega kaitsta neid väärtusi oma välistegevuses; arvestades, et EL toetab ka edaspidi kindlalt Hongkongi jätkuvat stabiilsust ja heaolu põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ alusel ning peab väga oluliseks Hongkongi ulatusliku autonoomia säilimist kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste kohustustega ja nimetatud põhimõtte järgimist; arvestades, et eelkõige pärast liikumise „Occupy“ protestiaktsioone on põhimõte „üks riik, kaks süsteemi“ Hiina ametivõimude sekkumise tõttu hakanud murenema, poliitilised liidrid on vangistatud, sõnavabadus on vähenenud, sunniviisilise kadumise juhtumid on sagenenud ning Pekingi suhtes sõbralikud omanikud on ostnud üles raamatupoode ja meediakanaleid;

C.

arvestades, et Hiina Rahvakongress võttis 28. mail 2020. aastal vastu resolutsiooni, millega volitatakse kongressi alalist komiteed võtma vastu seadusi, mis on suunatud separatismi, riigivõimu õõnestamise, terrorismi ja välissekkumise vastu Hongkongis, ning et resolutsioonis mainitakse ka muid võetavaid meetmeid, sealhulgas riikliku julgeoleku alast haridust, Hiina keskvalitsuse riiklike julgeolekuorganite loomist Hongkongis ning Hongkongi valitsusjuhi regulaarset aruandlust keskvalitsusele Hongkongi tegevuse kohta riikliku julgeoleku tagamise kohustuse täitmisel;

D.

arvestades, et rahvusvaheline üldsus peab nimetatud otsust ohuks põhimõttele „üks riik, kaks süsteemi“, on veendunud, et see eirab põhiseaduse sätteid ning Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsiooni, läheb vastuollu Hongkongi kohustustega inimõiguste valdkonnas, jätab täielikult kõrvale Hongkongi enda õigusloomeprotsessi ning kujutab endast kõige hiljutisemat ja jõhkramat Pekingi mitmeid aastaid kestnud katsetest piirata Hongkongi vabadust ja autonoomiat ning selle kodanike kodanikuvabadusi;

E.

arvestades, et viimastel aastatel on enneolematult palju Hongkongi elanikke tulnud välja tänavatele, kasutades oma põhiõigust koguneda ja meelt avaldada; arvestades, et Hongkongi poliitikas ja ühiskonnas valitsevate pingete vähendamise asemel intensiivistab eelnimetatud seadus veelgi praegusi rahutusi; arvestades, et 2019. aasta veebruaris esildas Hongkongi erihalduspiirkonna valitsus tagaotsitavate õigusrikkujate ja kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi õigusaktide 2019. aasta muutmisseaduse eelnõu, et muuta tagaotsitavate õigusrikkujate määrust, ning kohtas Hongkongi kodanike massilist vastupanu, vallandades Hongkongis 2019. ja 2020. aastal toimunud massimeeleavaldused, kuid et eelnõu võeti pärast 20 nädalat kestnud meeleavaldusi tagasi;

F.

arvestades, et 2020. aasta aprillis ja mais mitmekordistas Peking oma jõupingutusi Hongkongi üle võimu kehtestamiseks, mille käigus vaigistati, vahistati ja anti kohtu alla sadu demokraatiameelseid aktiviste ja opositsioonirühmi; arvestades, et Hongkongi politsei on pääsenud karistuseta 2019. ja 2020. aastal meeleavaldajate suhtes üles näidatud jõhkruse eest; arvestades, et 27. mail 2020 vahistati enam kui 360 Hongkongi demokraatiameelset aktivisti, kes avaldasid meelt Hiina mässuõhutamisvastase seaduse vastu; arvestades, et Hongkongi politsei kasutas COVID-19-ga seotud suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid ettekäändena tarbetu ja ülemäärase jõu, sh pisar- ja pipragaasi, kummikuulide ning beanbag-laskemoona kasutamiseks valdavalt rahumeelsete meeleavaldajate vastu;

G.

arvestades, et 20. aprillil 2020 kutsusid Euroopa Parlamendi liikmed Hongkongi valitsusjuhti üles tagama, et 2019. aastal Hongkongis rahumeelsetel meeleavaldustel osalenud 15 demokraatiameelsele aktivistile esitatud süüdistused tagasi võetaks; arvestades, et 13. mail 2020 nõudsid ÜRO inimõiguste eksperdid, et Hongkongi erihalduspiirkonna ametivõimud viivitamata lõpetaksid kriminaalmenetluse 15 demokraatiaaktivisti vastu;

H.

arvestades, et kavandatava riikliku julgeolekukava kohaselt tekiks võimalus aktivistide rühmitused keelustada ja need vastutusele võtta, kohtud võiksid määrata pikki vanglakaristusi riikliku julgeoleku alaste rikkumiste eest, Hiina julgeolekuasutused võiksid linnas avalikult tegutseda ning uus terrorismikeeld annaks Hiina ametivõimudele, julgeoleku- ja relvajõududele ulatusliku ja kontrollimatu õiguse Hongkongis tegutseda; arvestades, et Mandri-Hiina õiguskaitseasutused väidetavalt juba tegutsevadki ebaseaduslikult Hongkongis; arvestades, et Hiina Rahvavabariigi õiguskaitseasutuste tegevusega Hongkongis rikutakse tõsiselt põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“;

I.

arvestades, et Hongkongi valitsusjuht Carrie Lam kaitses Pekingi esitatud õigusakti ettepanekut, tunnistades, et julgeolekukava üle Hongkongis avalikku arutelu ei korraldata, ning väites ühtlasi, et õigused ja vabadused ei ole absoluutsed; arvestades, et 29. mail 2020. aastal ajalehtedes avaldatud kirjas kutsus valitsusjuht Hongkongi kodanikke üles Rahvakongressi poolt vastu võetud otsust täielikult mõistma ja kindlalt toetama;

J.

arvestades, et Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu avaldas 10. juunil 2014. aastal valge raamatu Hongkongis kehtiva põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ kohta, milles rõhutatakse, et Hongkongi erihalduspiirkonna autonoomia sõltub lõppkokkuvõttes Hiina Rahvavabariigi keskvalitsuse loast; arvestades, et Hiina valitsus on Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust innustanud põhiseadust rikkudes võtma riikliku julgeoleku kaalutlustel kasutusele uue nulltolerantsi poliitika mis tahes „enesemääramise“ või „sõltumatuse“ mainimise suhtes;

K.

arvestades, et Mandri-Hiina kohtusüsteem ei ole valitsusest ja Hiina Kommunistlikust Parteist sõltumatu ning seda iseloomustavad meelevaldne kinnipidamine, piinamine ja muu väärkohtlemine, õiglase kohtumenetluse õiguse tõsised rikkumised, sunniviisilised kadumised ning mitmesugused ilma kohtumõistmiseta ja suhtlemisvõimaluseta kinnipidamise süsteemid;

L.

arvestades, et parteidevaheline rahvusvaheline koalitsioon, mida juhib Hongkongi endine kuberner Lord Patten ja millega on seni ühinenud ligi 900 parlamendiliiget ja poliitikakujundajat rohkem kui 40 riigist, tegi avalduse, milles mõistetakse hukka Pekingi riikliku julgeoleku seaduse ühepoolne kehtestamine Hongkongis ning nõutakse, et samal seisukohal olevad valitsused seisaksid ühiselt selle Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsiooni jõhkra rikkumise vastu;

M.

arvestades, et nn pandemokraatlik leer (Pan-Democracy Camp) sai Hongkongi 24. novembri 2019. aasta piirkondlikel valimistel ülekaaluka võidu; arvestades, et Hongkongi seadusandliku kogu valimised on kavandatud 2020. aasta septembriks;

N.

arvestades, et Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab teatas 2. juunil 2020 Ühendkuningriigi parlamendi alamkojas, et kui Hiina kavandatud seaduse maksma paneb, kehtestab Ühendkuningriigi valitsus uue korra, mis võimaldab Hongkongis elavatel Briti ülemereterritooriumide passi omanikel tulla Ühendkuningriiki ilma praeguse kuuekuulise ajapiiranguta, võimaldades neil 12 kuud (seda perioodi saab korduvalt pikendada) Ühendkuningriigis elada ning taotleda õppimist ja töötamist, kusjuures neile avaneb ka võimalus omandada kodakondsus;

O.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et „liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas“;

1.

taunib riikliku julgeoleku seaduse ühepoolset kehtestamist Hiina keskvõimu poolt Hongkongis, kuna tegemist on Hongkongi autonoomia, õigusriigi ja põhivabaduste vastu suunatud ulatusliku rünnakuga; rõhutab, et põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ usaldusväärsus on tõsiselt ohtu seatud; rõhutab, et kavandatud riiklike julgeolekualaste õigusaktide kehtestamist peetakse Hiina Rahvavabariigi rahvusvahelisest õigusest, eelkõige Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonist tulenevate kohustuste rikkumiseks, mis ähvardab tõsiselt kahjustada Hiina ja ELi vahelist usaldussuhet ning mõjutab tulevast koostööd ja ettevõtjate usaldust Hongkongi kui olulise ülemaailmse finantskeskuse vastu;

2.

mõistab teravalt hukka Hiina pideva ja üha kasvava sekkumise Hongkongi siseasjadesse ning Hiina hiljutise väite, et Hiina ja Ühendkuningriigi 1984. aasta ühisdeklaratsioon on ajalooline dokument ega ole enam kehtiv; rõhutab, et Hiina valitsus on kohustatud järgima ühisdeklaratsiooni, mis on registreeritud ÜROs õiguslikult siduva lepinguna, ja säilitama Hongkongi ulatusliku autonoomia ning tema õigused ja vabadused; väljendab sügavat muret, et Hongkongi autonoomse reguleeriva raamistiku pidev rikkumine pärsib tõsiselt riigi majandust; kutsub Hiina RV keskvalitsust üles hoiduma surve avaldamisest äriringkondadele, et nad toetaksid riikliku julgeoleku seadust, samuti hoiduma Hongkongi autonoomiale ja vabadustele antava rahvusvahelise toetuse käsitamisest „siseasjadesse sekkumise“ ning õõnestava ja separatistliku tegevusena, kuna need küsimused on seotud Hiina RV siduvate rahvusvaheliste kohustustega;

3.

kutsub Hiina võime üles täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonist; rõhutab, et Hiina peaks täiel määral austama Hongkongi põhiseadust ja põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“, sealhulgas rakendama lõpuks üldist valimisõigust; rõhutab, et Hiina ei tohiks kahjustada Hongkongi erihalduspiirkonna ulatuslikku autonoomiat;

4.

toetab komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hinnangut, mille kohaselt on vaja üha rohkem ennast kehtestava Hiinaga tegelemiseks uut ja jõulisemat strateegiat ning avatud ja ausat dialoogi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja Euroopa välisteenistus võtaksid jõulisema seisukoha, toetades Hongkongi jätkuvat õiguslikku autonoomiat; rõhutab, et see on äärmiselt vajalik selleks, et anda Hongkongi demokraatia toetajatele ja laiemale rahvusvahelisele üldsusele teada, et EL seisab oma põhiväärtuste eest, milleks on vabadus, demokraatia, inimõiguste austamine ja õigusriigi põhimõte;

5.

kutsub nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tungivalt üles tagama, et ELi ja Hiina Rahvavabariigi vaheliste suhete kõikides aspektides juhindutaks Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning käsitlema eelseisval ELi-Hiina tippkohtumisel ning kavandatud ELi ja Hiina juhtide kohtumisel prioriteetse küsimusena Hongkongi riikliku julgeoleku seadust ja muid inimõiguste küsimusi, näiteks uiguuride olukorda;

6.

rõhutab, et EL on Hiina suurim ekspordisihtkoht; on veendunud, et EL peaks kasutama oma majanduslikku mõjujõudu, et seista majanduslike vahenditega vastu Hiina poolt toime pandud inimõiguste rikkumistele; rõhutab, et praegune olukord tugevdab Euroopa Parlamendi veendumust, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine peab olema ELi ja Hiina investeerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste oluline osa; kutsub komisjoni üles kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ja kahepoolse investeerimislepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi selleks, et avaldada Hiina võimudele survet, et säilitada Hongkongi ulatuslik autonoomia ning selle kodanike ja sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide põhiõigused ja -vabadused ning parandada inimõiguste olukorda Mandri-Hiinas ja Hongkongis; kordab oma üleskutset lisada sellesse lepingusse siduv ja õiguslikult jõustatav kestliku arengu peatükk; nõuab, et EL lisaks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21 kõikidesse tulevastesse Hiina Rahvavabariigiga sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse inimõiguste klausli; teeb komisjonile ülesandeks teavitada Hiina poolt, et Euroopa Parlament võtab arvesse inimõiguste olukorda Hiinas, sealhulgas Hongkongis, kui temalt palutakse heakskiitu ulatuslikule investeerimislepingule või tulevastele kaubanduslepingutele Hiina Rahvavabariigiga;

7.

rõhutab, et rahvusvaheline üldsus peab tegema tihedat koostööd Pekingile surve avaldamiseks, et tagada Hiina tegevuse kooskõla riigi rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad Hiina ja Ühendkuningriigi 1984. aasta ühisdeklaratsioonist;

8.

märgib, et Hiina RV poliitika loobuda lähenemisviisist „üks riik, kaks süsteemi“ on tekitanud suurt võõristust Taiwani rahvas ning rõhutab oma valmisolekut teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et aidata tugevdada demokraatiat Taiwanis;

9.

kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kaaluma juhul, kui uut julgeolekuseadust kohaldatakse, kohtuasja esitamist Rahvusvahelisele Kohtule, väites, et Hiina otsus kehtestada Hongkongi suhtes riiklikud julgeolekualased õigusaktid rikub Hiina-Briti ühisdeklaratsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

10.

nõuab, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks olevad ELi liikmesriigid kutsuksid kokku nn Arria kohtumise, et arutada olukorda Hongkongis aktivistide, valitsusväliste organisatsioonide esindajate ja ÜRO eriraportööridega; kutsub sellega seoses ELi üles ühinema Ühendkuningriigi, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa parlamentide väliskomisjonide esimeeste algatusega ja nõudma, et ÜRO peasekretär või ÜRO inimõiguste ülemvolinik nimetaks ametisse Hongkongi olukorraga tegeleva ÜRO erisaadiku või eriraportööri;

11.

kutsub nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema koostööd rahvusvahelise üldsusega, et luua Hongkongi küsimuste käsitlemiseks rahvusvaheline kontaktrühm, ning kooskõlastama tegevust rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ühendkuningriigiga;

12.

kutsub nõukogu ja eelkõige järgmist nõukogu eesistujariiki üles viima 2020. aastal lõpule töö inimõiguste rikkujate vastase ELi ülemaailmse sanktsioonirežiimiga, mida Euroopa Parlament oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis (7) toetas, ning kutsub nõukogu üles kehtestama sihipäraseid sanktsioone ja varade külmutamist Hiina ametnike suhtes, kes vastutavad inimõigusi rikkuva poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest; on veendunud, et seda inimõiguste raamistikku võiks kasutada Magnitski tüüpi sanktsioonide kehtestamiseks Hongkongi ja selle rahva mahasurumist korraldavatele ning tõsiste inimõiguste rikkumiste eest vastutavatele juhtidele; rõhutab, et sanktsioone tuleks arutada ja võimaluse korral kooskõlastada selliste demokraatlike liitlastega nagu Austraalia, Kanada, USA, Jaapan ja Lõuna-Korea;

13.

nõuab, et EL, tema liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond tegutseksid selle nimel, et võtta kasutusele sobivad ekspordikontrolli mehhanismid, sealhulgas küberseirevahendid, et mitte võimaldada Hiinale ja eelkõige Hongkongile juurdepääsu põhiõiguste rikkumiseks kasutatavatele tehnoloogiatele; kutsub sellega seoses kaasseadusandjaid üles leppima kokku ühises seisukohas kahesuguse kasutusega kaupade määruse reformi kohta; rõhutab, et parlament on veelgi täiendanud ja tugevdanud komisjoni ettepanekut, mis käsitleb loetelus sisalduva ja mittesisalduva küberseiretehnoloogia ekspordile range kontrolli kehtestamist;

14.

palub ELi liikmesriikidel hoolikalt kaaluda, kuidas vältida majanduslikku ja eelkõige tehnoloogilist sõltuvust Hiina RVst, sealhulgas seoses ELi liikmesriikide otsustega 5G võrkude väljaarendamise kohta;

15.

palub nõukogul ja komisjonil kaaluda Hongkongi kodanike jaoks nn päästepaadisüsteemi loomist juhuks, kui inimõiguste ja põhivabaduste olukord Hongkongis veelgi halveneb;

16.

mõistab teravalt hukka kõik inimõiguste rikkumised Hongkongis, eriti meelevaldsed vahistamised, erakorralised üleviimised, sunniviisilised ülestunnistused, isoleeritud vangistused ning avaldamis- ja sõnavabaduse rikkumised; nõuab, et viivitamatult lõpetataks inimõiguste rikkumine ja poliitiline santaaž; väljendab sügavat muret väidetavate salajaste kinnipidamiste, piinamiste ja väärkohtlemiste ning sunniviisiliste ülestunnistuste pärast; kutsub ELi liikmesriike üles täielikult kohaldama asjakohaseid ELi inimõigustealaseid suuniseid, mobiliseerides kõik diplomaatilised töötajad otsustavalt reageerima aktivistide vahistamistele ja süüdimõistmistele, sealhulgas tagades kohtuprotsesside vaatlemise, taotledes vanglakülastusi ja pöördudes asjaomaste ametivõimude poole, et nõuda sõnavabaduse rahumeelse kasutamise eest kinni peetud ja süüdi mõistetud isikute vabastamist;

17.

nõuab sõltumatut, erapooletut, tulemuslikku ja kiiret uurimist seoses Hongkongi politsei jõukasutusega meeleavaldajate vastu; kutsub Hongkongi erihalduspiirkonna ametivõime üles tagama, et loobutaks 15 demokraatiaaktivistile ja poliitikule ning rahumeelsetele meeleavaldajatele, sealhulgas Martin Lee, Margaret Ng, Lee Cheuk-yan, Benny Tai, Jimmy Lai, Albert Ho ja Leung Kwok-hun, esitatud süüdistustest ja nende menetlemine lõpetataks;

18.

väljendab suurt muret kodanikuõiguste, poliitiliste õiguste ja ajakirjandusvabaduse olukorra pideva halvenemise pärast; tunneb sügavat muret ajakirjanike õiguste tühistamise, ajakirjanikele avaldatava pretsedenditu surve ja nende süveneva enesetsensuuri pärast eelkõige Mandri-Hiinat või Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust puudutavate tundlike küsimuste kajastamisel;

19.

väljendab kasvavat muret seoses suurenenud ohuga, et sadade tuhandete ELi kodanike suhtes Hongkongis jõustub riikliku julgeoleku seadus;

20.

nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriikide delegatsioonid jälgiksid tähelepanelikult ettevalmistusi seadusandliku kogu valimisteks, mis on praegu kavandatud septembriks, ning annaksid sellest korrapäraselt aru, jälgides eelkõige, et kandidaatidel ei takistataks kandideerimast menetluslike takistuste või alusetute kohtumenetluste tõttu, ning pidades silmas ka seda, et kõigil oleks võimalik valimiskampaania eesmärgil koguneda ja et valijad saaksid vabalt hääletada; kutsub Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust üles tagama 2020. aasta septembris seadusandliku kogu vabad ja õiglased valimised; nõuab tungivalt, et Hiina hoiduks Hongkongi erihalduspiirkonna valimisprotsessi sekkumast; kordab oma nõudmist viia läbi süstemaatiline reform põhiseaduses sätestatud valitsusjuhi ja seadusandliku kogu otsevalimiste sisseviimiseks ning nõuab, et lepitaks kokku valimiste korras, mis oleks üldjoontes demokraatlik, õiglane, avalik ja läbipaistev ning annaks Hongkongi erihalduspiirkonna elanikele õiguse kõigile juhtivatele ametikohtadele kandidaate valida ja ise kandideerida;

21.

kutsub üles viivitamata ja tingimusteta vabastama Hiina Rahvavabariigis vangistatud Rootsi raamatukaupmehe Gui Minhai;

22.

palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel tõstatada otsustavalt kõik need mureküsimused ning tagada dialoog Hongkongi erihalduspiirkonna ja Hiina valitsustega; peab väga oluliseks, et kooskõlas endale võetud kohustusega väljendada suhetes Hiinaga jõulist, selget ja ühtset seisukohta tõstataks EL ka edaspidi igas Hiina ametivõimudega peetavas poliitilises ja inimõigustealases dialoogis Hiina inimõiguste rikkumise küsimuse, eelkõige seoses Tiibetis ja Xinjiangis elavate vähemustega; tuletab ühtlasi meelde, et seoses oma jätkuva reformiprotsessi ja üha laieneva ülemaailmse tegevusega on Hiina end sidunud rahvusvahelise inimõiguste raamistikuga ning allkirjastanud terve rea rahvusvahelisi inimõigustealaseid lepinguid; nõuab Hiinaga peetava dialoogi jätkamist, et Hiina täidaks neist tulenevaid kohustusi;

23.

avaldab lugupidamist vapratele Hiina elanikele, kes kogunesid 1989. aasta juunis Pekingi Tiananmeni väljakule, et nõuda korruptsiooni likvideerimist, poliitilisi reforme ja kodanikuvabadusi; nõuab tungivalt, et Hiina võimud võimaldaksid Tiananmeni veresauna mälestamist mitte ainult Hongkongis, vaid kogu Hiina RV territooriumil;

24.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile ning Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusjuhile ja seadusandlikule kogule.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0004.

(2)  ELT C 244, 27.6.2018, lk 78.

(3)  ELT C 35, 31.1.2018, lk 46.

(4)  ELT C 369, 11.10.2018, lk 156.

(5)  ELT C 433, 23.12.2019, lk 103.

(6)  ELT C 399, 24.11.2017, lk 92.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0215.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/77


P9_TA(2020)0175

COVID-19 puhangu järgne olukord Schengeni alal

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID-19 puhangut (2020/2640(RSP))

(2021/C 362/10)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse 14. juunil 1985. aastal allkirjastatud Schengeni lepingu (1) 35. aastapäeva, 19. juunil 1990. aastal allkirjastatud Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (2) 30. aastapäeva ja 26. märtsil 1995. aastal jõustunud Schengeni lepingu 25. aastapäeva,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõiget 2, milles on sätestatud, et liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, mis „tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel“,

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 21 lõiget 1, milles sätestatakse, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil,

võttes arvesse põhiõiguste hartat, sealhulgas selle artiklit 45, milles on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (3), millega kodifitseeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006 (4) (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)), mis oli esimene kaasotsustamismenetlusega vastu võetud õigusakt justiits- ja siseküsimuste valdkonnas,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (vaba liikumise direktiiv) (5), ja selles sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet,

võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2020. aasta suuniseid „COVID-19 – Suunised tervise kaitseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud piirihaldusmeetmete kohta“ (C(2020)1753), mille riigipead ja valitsusjuhid kiitsid heaks 17. märtsil 2020,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 17. märtsi 2020. aasta järeldusi pärast Euroopa Ülemkogu liikmetega peetud COVID-19 teemalist videokonverentsi, milles kiideti heaks üleskutse tugevdada välispiire, kohaldades 30 päeva jooksul mitteoluliste reiside suhtes ELi kooskõlastatud ajutist piirangut, mis põhineb komisjoni teatisel „COVID-19 – ELi mittehädavajaliku reisimise ajutine piiramine“ (COM(2020)0115), ja selle hilisemat pikendamist,

võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2020. aasta teatist „COVID-19 – Juhised ELi suunatud mittehädavajalike reiside ajutise piirangu rakendamise, ELi kodanike repatrieerimise puhul transiidikorra hõlbustamise ja viisapoliitikale avalduva mõju kohta“ (C(2020)2050),

võttes arvesse komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja esitatud ühtset Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamiseks,

võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2020. aasta teatist „Hinnang mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kohaldamisele“ (COM(2020)0148),

võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks – COVID-19“ (C(2020)3250),

võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta (6),

võttes arvesse oma 11. detsembri 2018. aasta resolutsiooni Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis (7),

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni Schengeni kontrolli töörühma ettevalmistavat tööd käesoleva resolutsiooni koostamisel;

võttes arvesse küsimusi komisjonile olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID-19 puhangut (O-000037/2020 – B9-0010/2020 ja O-000038/2020 – B9-0011/2020),

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et vastuseks COVID-19 pandeemiale on enamik liikmesriike, kelle hulka (arvestades käesoleva resolutsiooni teemat) kuuluvad Schengeni lepinguga ühinenud riigid, sisepiirikontrolli taaskehtestanud või oma sisepiiri osaliselt või täielikult sulgenud või selle teatavat liiki reisijatele sulgenud, sealhulgas ELi kodanikele ja nende pereliikmetele ning kolmandate riikide kodanikele, kes elavad nende või mõne teise liikmesriigi territooriumil; arvestades, et nende meetmete kehtestamise ajal oli liikmesriikide ja liidu institutsioonide vaheline kooskõlastamine selgelt puudulik;

B.

arvestades, et sisepiirikontroll mõjutab inimeste liidu õiguses sätestatud õigusi ja vabadusi; arvestades, et reisipiirangud välispiiridel ei mõjuta varjupaiga taotlemise õigust;

C.

arvestades, et Schengeni lepingus ja Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis sätestatud isikute vaba liikumisega kaasnevad kompenseerivad meetmed, mille eesmärk on tagada julgeolek Schengeni riikide territooriumil (8); arvestades, et need kompenseerivad meetmed hõlmavad selliseid vahendeid nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja muud suuremahulised IT-süsteemid, mis on olemas selleks, et tagada Schengeni riikide ametiasutuste vaheline teabevahetus ja välispiiride kaitse ühised reeglid;

D.

arvestades, et sisepiirikontrollita ala nõuetekohaseks toimimiseks on kõige olulisem liikmesriikidevaheline usaldus;

E.

arvestades, et pärast algset piirikontrolli kaotamist sisepiiridel on seda kontrolli harva taaskehtestatud; arvestades, et mitu liikmesriiki on alates 2015. aastast piirikontrolli sisepiiridel siiski säilitanud, põhjendades seda suurenenud rände- ja/või julgeolekuohuga; arvestades, et Euroopa Parlament on tõstatanud sisepiirikontrolli seaduslikkuse ja proportsionaalsuse kohta küsimusi;

F.

arvestades, et täielikult toimiva Schengeni ala taastamine on äärmiselt oluline, et kaitsta liikumisvabaduse põhimõtet, mis on üks Euroopa integratsiooni peamisi saavutusi ja peamine eeldus ELi majanduse taastamiseks pärast COVID-19 pandeemiat;

1.

tuletab meelde, et Schengeni ala on ELi käegakatsutav ja tunnustatud, keskse tähtsusega saavutus, mis võimaldab rohkem kui 400 miljonil inimesel piiramatult reisida, on hindamatu väärtusega nii kodanikele kui ka ettevõtjatele ning ajaloos ja kogu maailmas ainulaadne;

2.

väljendab muret praeguse olukorra pärast, kuna paljudes liikmesriikides on kehtestatud sisepiiridel piirikontroll ning võetud on ka mitmesuguseid muid meetmeid, mis hõlmavad piiride täielikku või osalist sulgemist või nende sulgemist teatavat liiki reisijatele, sealhulgas ELi kodanikele või liikmesriikide territooriumil elavatele kolmandate riikide kodanikele, ning väljendab muret väga tõsise mõju pärast, mida need meetmed avaldavad inimestele ja ettevõtetele, sealhulgas turismi- ja hooajatöö sektorile;

3.

märgib, toetades samas täielikult kehtestatud rahvatervisealaseid meetmeid, mille eesmärk on piirata COVID-19 levikut füüsilise distantsi hoidmise teel, samuti liikmesriikide kehtestatud piiravaid meetmeid, mida nad oma territooriumil kohaldavad, et liikmesriigid ei ole oma Schengeni piirieeskirjade kohastes ametlikes teadetes toonud piisavalt põhjendusi selle kohta, miks piirikontroll on COVID-19 leviku piiramiseks sobiv vahend; tuletab sellega seoses meelde, et Schengeni piirieeskirjades on piirikontroll määratletud kui „piiril teostatav tegevus …, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral“; usub, et piirkondlikul tasandil, sealhulgas piiriülestel aladel kohaldatavad sihipärasemad piirangud oleksid olnud asjakohasemad ja vähem sekkuvad;

4.

juhib tähelepanu sellele, et liidu sisepiire reguleerivad reeglid on sätestatud Schengeni piirieeskirjades ning mis tahes meetmete võtmisel, mis mõjutavad sisepiiride ületamist, peavad liikmesriigid järgima Schengeni piirieeskirjade mõtet ja sätteid;

5.

tuletab meelde, et Schengeni piirieeskirjade sõnastus on ühemõtteline: kontroll sisepiiridel on erand, mis on objektiivsetel kriteeriumidel põhinev viimane abinõu, mis eeldatavalt leevendab tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, on rangelt vajalik ja proportsionaalne, rangelt piiratud ulatusega ja rangelt piiratud ajaks; on seisukohal, et paljud liikmesriikide esitatud teated ei ole piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik kontrollida, kas neid põhimõtteid on järgitud;

6.

juhib tähelepanu sellele, et mõiste „viimane abinõu“ nõuab, et kontrollitaks, kas muud meetmed võiksid sobida eesmärgi saavutamiseks samavõrra või paremini; kutsub liikmesriike üles tunnustama võimalust kehtestada sisepiiridel minimaalne tervisekontroll, mis võib olla parem lahendus kui sisepiiridel kontrolli kehtestamine; tuletab sellega seoses meelde tervishoiumeetmeid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud komisjoni suunistes (9); tuletab ka meelde komisjoni soovitust proportsionaalsete politseikontrollide kohta (10), mille kohaselt juhul „kui liikmesriigid kaaluvad avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõelise ohu olukorras määruse (EL) 2016/399 III jaotise II peatüki (sätted sisepiirikontrolli taaskehtestamise kohta) kohaldamist, peaksid nad kõigepealt hindama, kas olukorda ei saaks piisavalt määral lahendada politseikontrollide tugevdamisega nende territooriumil, sealhulgas piirialadel“;

7.

tõdeb, et Schengeni ala territooriumil ei ole kunagi varem puhkenud nii tõsist pandeemiat; tuletab meelde, et Schengeni piirieeskirjade sätetes on selgesõnaliselt sätestatud, et oht rahvatervisele võib olla välispiiril Schengeni alale sisenemise keelamise põhjuseks, ning tuletab ühtlasi meelde, et ei eeskirjades ega ka Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis ei mainita rahvatervise kaitset sisepiirikontrolli taaskehtestamise põhjusena, vaid nähakse ette sisepiirikontrolli taaskehtestamine üksnes avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu kõrvaldamiseks;

8.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõni liikmesriik kehtestas piirikontrolli ja muud piiripiirangud lühikese etteteatamisajaga, andmata oma elanikkonnale ja teistele liikmesriikidele piisavalt teavet; taunib ka tagajärgi, mida piirikontroll mõnel sisepiiril kaasa tõi, nagu liiga pikk ooteaeg ilma piisavate hügieeni- ja füüsilise distantsi hoidmise võimalusteta, mis seadis ohtu nii piirikontrolli läbivate isikute kui ka piirivalveametnike tervise, ning lisakoormus juba niigi ülekoormatud piirivalvuritele ja politseiametnikele, kes ei ole väljaõppega tervishoiutöötajad; väljendab ka muret arvukate takistuste pärast, millega paljud piiriülesed töötajad on alates pandeemia puhkemisest Schengeni alal kokku puutunud, sealhulgas selge ja kättesaadava teabe puudumine pärast piiriületusel kohaldatavate piirangute kohta;

9.

märgib, et vaba liikumise direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid piirata liidu kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabadust, olenemata nende kodakondsusest, kui see on rahvatervise huvides; rõhutab siiski, et kõik liikmesriigid peavad tagama selles direktiivis sätestatud kaitsemeetmed ning eelkõige tuleb tagada, et puuduks diskrimineerimine liikmesriigi enda kodanike ja liikmesriigis elavate muude ELi kodanike vahel;

10.

on seisukohal, et kiire tagasipöördumine täielikult toimiva Schengeni ala juurde on äärmiselt oluline ning sõltub nii liikmesriikide poliitilisest tahtest kui ka nende soovist koordineerida meetmeid Schengeni acquis’ alusel; kutsub komisjoni üles võtma juhtrolli Euroopa tasandi tegevuse koordineerimisel, et tegeleda ohuga, mida COVID-19 Euroopa kodanike tervisele põhjustab, kuid säilitades samal ajal – lähtudes solidaarsuse ja vastastikuse usalduse põhimõttest – Schengeni ala alana, kus puudub sisepiirikontroll; usub, et Euroopa ühiste lahenduste leidmine toob vastastikust kasu; on vastu üksikute liikmesriikide koordineerimata, kahe- või mitmepoolsetele meetmetele, mida arutatakse väljaspool liidu raamistikku, ja peab neid väga kahetsusväärseks; nõuab, et kõigi korralduste puhul peetaks kinni mittediskrimineerimise põhimõttest;

11.

palub, et liikmesriigid leevendaksid liikumisvabadust piiravaid meetmeid samavõrra kui muid COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmeid; on seisukohal, et sobiliku koordineerimise korral liidu tasandil võib piirkondlik käsitus olla proportsionaalsem kui riiklik piirikontroll ning teha võimalikuks liikumisvabaduse piirangute kaotamise, kui naaberpiirkondades on rahvatervise olukord ligikaudu samal määral paranenud;

12.

kutsub liikmesriike üles arutama kiiresti koos Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga Schengeni taastamiskava, sealhulgas viise ja vahendeid võimalikult kiireks tagasipöördumiseks täielikult toimiva sisepiirikontrollita Schengeni ala juurde koos hädaolukorrakavadega võimaliku teise suure puhangu jaoks, et vältida ajutise sisepiirikontrolli pooleldi alaliseks muutumist keskpikas perspektiivis;

13.

tuletab meelde, et vastavalt Schengeni piirieeskirjadele tuleks juhul, kui sisepiirikontroll kehtestatakse viivitamatu meetmena, liidu tasandil jälgida, kas sisepiirikontroll ja selle pikendamine on vajalik; kutsub komisjoni sellega seoses üles jälgima Schengeni acquis’ kohaldamist ja eelkõige hindama liikmesriikide poolt juba võetud meetmeid, samuti liikmesriikide esitatud teadete õigeaegsust ja kvaliteeti, jälgima tähelepanelikult muutusi ning vajaduse korral tuletama liikmesriikidele meelde nende õiguslikke kohustusi ja võtma vastu arvamusi; soovitab komisjonil kasutada oma õigust nõuda liikmesriikidelt lisateavet; palub komisjonil paremini teavitada parlamenti sellest, kuidas ta kasutab oma aluslepingutega antud õigusi;

14.

taunib asjaolu, et Schengeni piirieeskirjade säte, mille kohaselt liikmesriigid peavad esitama parlamendile, nõukogule ja komisjonile nelja nädala jooksul alates piirikontrolli tühistamisest aruande, ei täida enam oma eesmärki, mistõttu parlament jääb teadmatusse; kutsub seetõttu sisepiirikontrolli kehtestanud liikmesriike üles esitama parlamendile õigeaegselt, vähemalt iga kuue kuu järel, täpsed ja üksikasjalikud andmed sisepiirikontrolli taaskehtestamise põhjuste kohta; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei ole alates 2015. aastast avaldanud aastaaruannet sisepiirikontrollita ala toimimise kohta, kuigi ta peab seda Schengeni piirieeskirjade kohaselt tegema;

15.

tuletab meelde, et kõikide mittehädavajalike reiside suhtes kolmandatest riikidest Schengeni alale on kehtestatud ajutised reisipiirangud; rõhutab, et kõik välispiiril riiki sisenemise keelamist käsitlevad otsused peavad olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade sätetega, sealhulgas eelkõige selle artiklis 4 sätestatud põhiõiguste austamisega;

16.

palub nõukogul ja liikmesriikidel teha suuremaid pingutusi, et kõikide liidu liikmesriikide integreerimine Schengeni alasse lõpule viia; kordab oma üleskutset, et nõukogu esitaks võimalikult kiiresti uue otsuse eelnõu Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias; on valmis pärast nõukoguga konsulteerimist vastavalt ühinemisakti artiklile 4 väljendama oma arvamust Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatias; on seisukohal, et solidaarsust ja vastutust peavad kandma kõik ning Schengeni alal on tulevikku ainult siis, kui see on killustamata;

17.

on seisukohal, et keskpikas perspektiivis on vaja järele mõelda, kuidas suurendada liikmesriikide omavahelist usaldust ja tagada, et liidu õigusvahendid võimaldaksid Schengeni ala tegelikult hallata, mis omakorda võimaldaks Euroopal kooskõlastatult ja tulemuslikult reageerida sellistele probleemidele nagu COVID-19 pandeemia, säilitades samal ajal vaba liikumise õiguse ja põhimõtte, et sisepiiridel kontroll puudub, mis ongi ELi kodanike poolt hinnatava Schengeni projekti sisu; palub komisjonil sellel eesmärgil esitada ettepanek, mis käsitleks Schengeni ala juhtimise reformimist uute probleemide valguses;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)  Schengeni leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13).

(2)  Schengeni acquis – konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

(3)  ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

(4)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(5)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(6)  ELT C 76, 9.3.2020, lk 106.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0497.

(8)  Täitevkomitee 26. juuni 1996. aasta deklaratsioon väljaandmise kohta (SCH/Com-ex (96) Decl. 6 Rev. 2) (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 435).

(9)  Euroopa Komisjoni 16. märtsi 2020. aasta soovitus C(2020)1753, mis käsitleb suuniseid tervise kaitseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud piirihaldusmeetmete kohta.

(10)  Komisjoni 12. mai 2017. aasta soovitus C(2017)3349 final proportsionaalsete politseikontrollide ja politseikoostöö kohta Schengeni alal.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/82


P9_TA(2020)0176

Piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse Euroopas seoses COVID-19 kriisiga

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas seoses COVID-19 kriisiga (2020/2664(RSP))

(2021/C 362/11)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4 ja 9, artikli 26 lõiget 2 ning artikleid 45, 46, 48, 151, 153 ja 168,

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 5., 6., 10., 12. ja 16. põhimõtet,

võttes arvesse ühenduse hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise kontekstis töötajatele antud õiguste kasutamist (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (2),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta (3),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/104/EÜ renditöö kohta (4),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet (5),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (6),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprill 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (7),

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (8),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (9),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (10),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („siseturu infosüsteemi määrus“) (11),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (12),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (13),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kehtestatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (14),

võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks – COVID-19“ (C(2020)3250),

võttes arvesse Euroopa põllumajandusvaldkonna sotsiaalpartnerite – ELi põllumajandustootjate kutseliitude tööandjate rühma (GEOPA-COPA) ning Euroopa Toidu-, Põllumajandus- ja Turismiametite Föderatsiooni (EFFAT) – 15. mai 2020. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa riikidest pärit hooajatöötajate kasutamise kohta ELis,

võttes arvesse Euroopa hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste ehk HORECA sektori sotsiaalpartnerite – EFFATi ning hotellide, restoranide ja kohvikute katusorganisatsiooni HOTREC 11. märtsi 2020. aasta ja 27. aprilli 2020. aasta ühisavaldusi,

võttes arvesse toiduainetetööstuse sotsiaalpartnerite (EFFAT ja FoodDrinkEurope) 9. aprilli 2020. aasta suuniseid toiduainetetööstuse töötajate tervisekaitse ja ohutuse kohta COVID-19 pandeemia ajal,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (15),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta (16),

võttes arvesse 2018. aasta ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet, eelkõige selle 5. ja 22. eesmärki,

võttes arvesse ühtset Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 26. märtsi 2020. aasta ühisavaldust,

võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“ (COM(2020)0112),

võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2020. aasta teatist töötajate liikumisvabaduse kasutamise suuniste kohta COVID-19 puhangu ajal,

võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2020. aasta teatist „COVID-19. Juhised ELi suunatud mittehädavajalike reiside ajutise piirangu rakendamise, ELi kodanike repatrieerimise puhul transiidikorra hõlbustamise ja viisapoliitikale avalduva mõju kohta“ (C(2020)2050),

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (17),

võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni töötingimuste ja ebakindlate töösuhete kohta (18),

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige 3. ja 8. eesmärki,

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kehtestatud peamisi tööstandardeid ning tema konventsioone ja soovitusi töötingimuste kohta,

võttes arvesse ILO konventsiooni nr 184 (ohutus ja tervishoid põllumajanduses),

võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda“ (COM(2020)0550),

võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 24. aprilli 2020. aasta suuniseid pealkirjaga „COVID-19: tagasi tööle. Töökohtade ümberkorraldamine ja töötajate kaitse“,

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et töötajate vaba liikumine on töötajate õigus ja üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ning see on oluline siseturu nõuetekohase toimimise seisukohalt; arvestades, et töötajate liikuvus peaks olema mitte ainult vaba, vaid ka õiglane; arvestades, et võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 45 lõikes 2 ja sellega keelatakse liikmesriikide töötajate igasugune kodakondsusel põhinev diskrimineerimine nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul; arvestades, et seda põhimõtet kohaldatakse ühtmoodi nii piiriüleste kui ka hooajatöötajate suhtes, kellele tuleb tagada vastuvõtva liikmesriigi kodanikest töötajatega võrdne kohtlemine kooskõlas ELi õigusaktidega, seda nii võrdsete õiguste, võrdsete töötingimuste kui ka võrdse kaitse osas;

B.

arvestades, et piiriüleste töötajate hulka kuuluvad isikud, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust, et töötada ühes ELi liikmesriigis, jäädes samas teise liikmesriigi elanikeks, piirialatöötajad ja lähetatud töötajad; arvestades, et piirialatöötaja on töötaja, kes töötab ELi liikmesriigi piirialal, kuid naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas selle naaberriigi piirialale, kus on tema elukoht ja mille kodanik ta on; arvestades, et lähetatud töötaja on töötaja, kelle tööandja on saatnud ajutiselt osutama teenust teises ELi liikmesriigis teenuslepingu alusel või kontsernisisese lähetuse või renditööjõu vahendamise raames; arvestades, et hooajatöötajate hulka kuuluvad ELi ja kolmandate riikide kodanikud, kes reisivad mõnda liikmesriiki, et seal ajutiselt elada ja teha tööd, mis sõltub hooaegade vaheldumisest;

C.

arvestades, et üle 17 miljoni ELi kodaniku (3,9 % kogu tööjõust 2018. aastal) elab ja töötab mõnes teises ELi liikmesriigis, mis ei ole nende kodakondsusjärgne riik; arvestades, et ELis on 1,5 miljonit piiriülest töötajat; arvestades, et teises liikmesriigis osutatakse teenuseid enam kui 2,3 miljoni lähetuse raames;

D.

arvestades, et COVID-19 pandeemia ohustab tõsiselt rahvatervist ning mõjutab kõigi ELi elanike elu ja tervist ja liikmesriikide tervishoiu- ja hooldussüsteeme; arvestades, et kriis on mõjutanud kogu Euroopa ühiskonda ja majandust, eriti eesliinisektoreid ja nende töötajaid; arvestades, et mõjutatud on kõik töötajad nende staatusest sõltumata; arvestades, et pandeemia puhkemine on toonud esile õiglase ja ohutu liikuvuse vahelise olemusliku seose;

E.

arvestades, et paljud piiriülesed ja hooajatöötajad on hädavajalikud esmatähtsate kaupade ja teenuste pakkumiseks sellistes peamistes majandussektorites nagu põllumajandus ja toiduainete tootmine, transport, logistika, ehitus, sotsiaalteenused (sealhulgas hooldus), sotsiaaltöö ja turism, samuti toiduainete töötlemine ja pakendamine, kalandus, metsandus, tervishoid ja teadusuuringud, IT ja farmaatsiatööstus, elutähtsad taristud ja muud sektorid, ning neil on keskne koht majanduse taastamisel; arvestades, et neis sektorites võib mõnede rendiagentuuride ja tööandjate ärimudel põhineda tööjõukulude vähendamisel ja ebakindlatel töötingimustel; arvestades, et tööinspektsioonid on korduvalt teatanud piiriüleste ja hooajatöötajate tööõiguste rikkumisest nendes sektorites;

F.

arvestades, et piiriüleseid ja hooajatöötajaid on tõsiselt mõjutanud nii kriis kui ka liikmesriikide meetmed viiruse leviku tõkestamiseks, eelkõige piiride sulgemine, ajutised piirangud ja kontroll sisepiiridel; arvestades, et COVID-19 pandeemia tõttu suleti piirid ning lakkasid või peatati paljud majandustegevused, mis omakorda suurendas tööpuudust ja tekitas tõsiseid ümberpaiknemisprobleeme piiriülestele ja hooajatöötajatele, kes jäid oma senise töökoha liikmesriiki ilma sissetuleku, kaitse ja transpordivõimalusteta ning mõnikord ka peavarju, arstiabi ja toiduta; arvestades, et noored ja naised võivad olla eriti vähekaitstud piiriülesed ja hooajatöötajad;

G.

arvestades, et paljud piiriülesed ja hooajatöötajad töötavad lühiajaliste töölepingute alusel, mis pakuvad neile vähest või olematut töökohakindlust ja ebapiisavat või olematut sotsiaalkindlustuskatet ning jätavad nad tihtipeale allapoole sotsiaaltoetuste saamiseks vajalikku riiklikku kvalifikatsioonikünnist; arvestades, et paljud piiriülesed ja hooajatöötajad on sageli pärit vaesunud ja enamohustatud piirkondadest, vähemustest ja sotsiaalsetest rühmadest, neid ohustab tihtipeale palgavaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning värbajad, vahendajad või tööandjad võivad nende õigusi rikkuda, ning kõik need nähtused on pandeemia tõttu veelgi süvenenud; arvestades, et lühiajalisi ülesandeid täitvad töötajad elavad sageli hulgakesi koos, mis muudab suhtlemisdistantsi hoidmise raskeks ja suurendab nende nakatumisohtu; arvestades, et suured COVID-19 nakkuspuhangud esinesid sellistes tööstusharudes nagu toiduainete tootmine ning tõenäoliselt jätkuvad need sektorites ja töökohtadel, kus suhtlemisdistantsi võib olla raske hoida, kui ei võeta asjakohaseid meetmeid;

H.

arvestades, et COVID-19 kriisi kontekstis on paljud piiriülesed ja hooajatöötajad töötingimuste ning töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast eriti kaitsetus olukorras; arvestades, et kriisi ajal on tulnud muret tekitavaid teateid piiriüleste ja hooajatöötajate töö- ja elutingimustega seotud õiguste rikkumiste kohta, eelkõige seoses tööaja, miinimumpalga, ebaõiglase vallandamise, töötervishoiu- ja ohutusnõuetega (näiteks kirjalike juhiste ja teadete puudumine töökohal, sanitaarnõuetele vastava ja suhtlemisdistantsi hoidmist võimaldava ohutu transpordi ja korraliku majutuse puudumine), seoses pingelise töö ja kohandamata töökorralduse, lähetamiskorra ja alltöövõtutavadega, karantiinipiirangute eiramise ja repatrieerimistoetusega ning isikukaitsevahendite ebapiisavusega; arvestades, et need teated ja kriis üldiselt on paljastanud ja süvendanud sotsiaalset dumpingut ja paljude piiriüleste ja hooajatöötajate olukorra ebakindlust ning puudusi nende kaitseks kehtestatud õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel; arvestades, et paljud piiriülesed ja hooajatöötajad sõltuvad tegelikkuses oma tööandjast või rendiagentuurist lisaks oma sissetulekule ka eluaseme osas; arvestades, et paljud piiriülesed ja hooajatöötajad on pärast vallandamist sattunud tänavale; arvestades, et neil töötajatel võib ka oma kaitsetu olukorra tõttu olla raske teatada kuritarvitustest või haigestumise korral töölt puududa, kas siis teabe puudumise tõttu või sissetuleku, eluaseme või elamisloa kaotamise kartuses;

I.

arvestades, et kriis on rängalt tabanud ka piirialade ettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid; arvestades, et COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikides võetud meetmed töötajatele, ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele rahalise toetuse maksmiseks põhinevad peamiselt oma riigi tööturul ning tihtipeale puuduvad asjakohased õigusnormid piirialade töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks;

J.

arvestades, et töötajaid on COVID-19 viirusega nakatumise tagajärjel surnud paljudes liikmesriikides; arvestades, et mõnedel juhtudel on nõuetekohane hooldus, ravi ja haiglad ning tervise- ja sotsiaalkindlustus olnud töötajatele isegi enne kriisi raskesti kättesaadav või lausa kättesaamatu; arvestades, et selliste töötajate puhul on probleeme ka seoses nende edutamisega ja haiguspuhkuse kättesaadavusega;

K.

arvestades, et Euroopa Tööjõuamet (ELA) loodi 2019. aasta juulis eesmärgiga toetada liikmesriike ja komisjoni tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud liidu õiguse tulemuslikul kohaldamisel ja jõustamisel; arvestades, et 2024. aastaks peaks ELA olema muutunud täielikult toimivaks;

L.

arvestades, et vabaühendused ja sotsiaalpartnerid on kriisi ajal abistanud töötajaid nii nende päritoluriikides kui ka töökohaliikmesriikides;

M.

arvestades, et valdaval enamikul piiriülestest ja hooajatöötajatest, keda COVID-19 pandeemia majanduslikult mõjutab, ei ole seni olnud juurdepääsu piisavale sotsiaalkaitsele ja sotsiaalkindlustusõigustele liikmesriikide sotsiaalkindlustusasutuste tegevuse kooskõlastamisel esinenud takistuste tõttu, mida COVID-19 on veelgi süvendanud; arvestades, et piiriülesed ja hooajatöötajad on sattunud olukorda, kus neil ei pruugi olla õigust sellistele ajutistele toetusmeetmetele nagu lühendatud tööaja kavad, kohandatud töötushüvitised ja kodus töötamist hõlbustavad meetmed;

N.

arvestades, et mõned liikmesriigid on kriisi ajal võtnud meetmeid piiriüleste ja hooajaliste võõrtöötajate COVID-19 kriisist tingitud raskuste leevendamiseks ning teadvustanud nende tähtsuse meie ühiskonnas;

O.

arvestades, et kriis on tõsiselt mõjutanud ka piirialatöötajaid ja ELi piirialasid seoses tööhõive, töökohtadele juurdepääsu ja kaugtöö korraldusega ning kohaldatavate sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemide osas valitseva õiguskindlusetusega;

P.

arvestades, et kohati iseloomustab Euroopa põllumajandussektorit ja eelkõige seal hõivatud piiriüleseid ja hooajatöötajaid keskmisest madalam sissetulek, pikad tööpäevad, haigused ja õnnetusjuhtumid ning vähene osalemine haridus- ja koolitusprogrammides; arvestades, et mõnedes liikmesriikides on kehvad töötingimused põllumajandussektoris üks peamisi tööjõupuuduse põhjuseid;

Q.

arvestades, et puudub kogu ELi hõlmav süstemaatiline andmekogumis- või digitaalne jälgimissüsteem, mis annaks piisavalt andmeid mõjutatud piiriüleste ja hooajatöötajate koguarvu kohta või võimaldaks töötajatel lihtsalt ja kiiresti kindlaks teha oma sotsiaalkindlustuse staatuse ja taotleda mitmesuguseid enne kriisi puhkemist omandatud õigusi; arvestades, et liigagi sageli puudub kohalikel omavalitsustel teave nende territooriumil elavate ja töötavate piiriüleste ja hooajatöötajate kohta;

R.

arvestades, et kriis võib jätkuda ning veelgi süvendada probleeme seoses piiriüleste ja hooajatöötajate kohtlemisega mõningate renditööjõu vahendajate ja kohalike tööandjate poolt;

Õiguste kaitse, ohutuse tagamine ja kehtivate õigusaktide jõustamine

1.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon jätkab osana praegusest ELi ühisest COVID-19 puhangule reageerimise koordineerimisest suuniste andmist eelkõige seoses võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtte rakendamisega ning töötajate vaba ja õiglase liikumise kasutamisega; rõhutab, et piirikontrollid, tervisekontrollid ja liikumispiirangud peavad jääma proportsionaalseteks ja erandlikeks ning liikumisvabadus tuleks täielikult taastada niipea, kui seda peetakse riikide COVID-19 olukorda arvestades turvaliseks; tuletab meelde, et võrdse kohtlemise põhimõte ei piirdu piiriüleste ja hooajatöötajatega ainult olulistes sektorites ja kutsealadel, vaid laieneb kõigile sellistele töötajatele, kes peavad ületama sisepiire, tingimusel et kõnealused sektorid oleksid avatud ka vastuvõtva liikmesriigi kohalikele töötajatele; kutsub liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, kaotama võimalikult kiiresti kõik piiriüleste ja hooajatöötajate suhtes kohaldatavad reisipiirangud ning diskrimineerivad liikumispiirangud ja karantiinimeetmed, et hoida ära tööjõupuudust peamistes sektorites ja tegutseda töötajate huvides, tagades samas nende tervise ja ohutuse;

2.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama meetmeid, et tagada piiriülestele ja hooajatöötajatele ning piiriülestele ettevõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele piisav kaitse COVID-19 ja selle tagajärgede eest, sealhulgas lihtsasti kättesaadav analüüside tegemine ning teavitamine ohtudest ja võetavatest ettevaatusabinõudest neile arusaadavas keeles; rõhutab, et noored ja naissoost piiriülesed ja hooajatöötajad on eriti vähekaitstud; nõuab ühtlasi meetmete võtmist, et tagada töötajate tervise ja ohutuse kaitse reisi ajal töökohta, mis ei ole nende elukohariik, inimväärsed elamistingimused ja suhtlemisdistantsi hoidmine, samuti leida vajaduse korral repatrieerimislahendused, mida ei tehta töötaja kulul; rõhutab, et järgida tuleb kehtivaid õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu sotsiaalsetele õigustele, sealhulgas nende kasutamist teises riigis; rõhutab, et piiriüleseid ja hooajatöötajaid ei tohi jätta kaitseta põhjusel, et nad on ELi kodanikena kasutanud oma liikumisvabadust;

3.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama selles valdkonnas aktiivselt töötavate sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd, tagamaks, et kõigil töötajatel, kes on kriisi tõttu või muul põhjusel pidanud jääma nende territooriumile, on olemas nõuetekohane ja kiire juurdepääs avalikele teenustele, ametiühingute toetusele, inimväärsele eluasemele, kaitsevahenditele, toidule ja tervishoiule; väljendab heameelt sotsiaalpartnerite kaasamise üle sektoripõhiste probleemide lahendamisse seoses piiriüleste ja hooajatöötajate liikuvuse ja õigustega;

4.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama COVID-19 kontekstis kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele ELi kodanikega võrdse kohtlemise, nagu on sätestatud direktiivis 2014/36/EL, ja tuletab meelde, et sellistel töötajatel on samad töö- ja sotsiaalsed õigused kui ELi kodanikel;

5.

kutsub komisjoni ja liikmesriike kiiremas korras tagama kohaldatavate ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise seoses piiriüleste ja hooajatöötajate õigustega, eelkõige õiguse osas saada samal töökohal võrdse töö eest võrdset tasu, ning tegema seda muu hulgas riikliku ja piiriülese kooskõlastatud ja ühise tööjõu kasutamise järelevalve abil; rõhutab, et tuleb võtta selgeid meetmeid, tagamaks et töötajatel on enne lahkumist selge arusaam oma lepingutest, õigustest ja kohustustest, täielik teave nende kohta ja takistamatu juurdepääs neile ning et kõnealused lepingud tehakse kättesaadavaks töötamise koha töökaitseasutustele; kutsub liikmesriike üles suurendama tööinspektsioonide suutlikkust ja lugema esmatähtsaks sektoreid, kus töötajad on ohus;

6.

palub komisjonil jälgida COVID-19 puhangu ajal töötajate vaba liikumist käsitlevate juhiste rakendamist ja eelkõige koostada uued erijuhendid piiriüleste ja hooajatöötajate ning piiriüleste ettevõtjate ja füüsilisest isikutest ettevõtjate, tööandjate ja liikmesriikide jaoks, eriti mis puudutab liikumisvabaduse vaba ja õiglast kasutamist, inimväärset majutust, kohaldatavaid töö- ja töölevõtmistingimusi ning tervishoiu- ja ohutusnõudeid, sealhulgas vajadust tagada suhtlemisdistantsi hoidmine transpordis, majutamisel ja töökohas, sotsiaalkindlustuse korraldamine ja koordineerimine, tervishoiuteenuste kättesaadavus ja osutamine ning teavitamine, näiteks kirjalikud juhendid ja teated töökohal töötajatele arusaadavas keeles, samuti heade tavade vahetamine selle kohta; rõhutab, et juhendite koostamisse tuleb täielikult kaasata sotsiaalpartnerid;

7.

kutsub liikmesriike tagama piiriülestele ja hooajatöötajatele kvaliteetse eluaseme, mis ei oleks osa nende töötasust, samuti tagama inimväärsed elamistingimused, üürniku eraelu puutumatuse ja tööinspektsioonide kinnitatud kirjalikud üürilepingud ning kehtestama sellekohased standardid;

8.

palub komisjonil esmajärjekorras tagada, et Euroopa Tööjõuamet hakkaks täielikult toimima ja andma asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse korral, tehes seda muu hulgas kogu ELi hõlmava ühise veebisaidi vahendusel, mis peaks olema portaal juurdepääsuks teabeallikatele ja -teenustele ELi ja liikmesriikide tasandil; märgib, et kasutusel ei ole ühtlustatud korda kuritarvitustest ja probleemidest teatamiseks; kutsub seepärast Euroopa Tööjõuametit üles looma koostöös liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega piiriüleste töötajate jaoks Euroopa süsteemi, mille vahendusel teatada kuritarvitustest anonüümselt, ning rakendama määruse (EL) 2019/1149 artikli 8 lõiget 1, et viia läbi ühiseid või kooskõlastatud kontrolle võimalike kuritarvituste puhul, millele ameti tähelepanu on juhitud;

9.

kutsub komisjoni üles pakkuma välja pikaajalisi lahendusi, et takistada töötajatele kahjulike alltöövõtulepingute sõlmimist kaitsta hooajalisi ja piiriüleseid töötajaid allhanke- ja tarneahelas;

Õiglase liikuvuse edendamine ja siseturu tugevdamine

10.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles valmistuma COVID-19 võimalikeks järgmisteks puhanguteks ning nõuab veel kord, et kooskõlastataks riigipiiridel võetavaid meetmeid ja töötataks välja liikuvate töötajate turvameetmed, sealhulgas turvalise majutuse tagamine; märgib, et tuleb luua püsivad liikumisvõimalused koos nn roheliste koridoride kindlaksmääramise ja käigushoidmisega, mida täiendavad ohutusmeetmed ning täpselt kindlaks määratud ja teatavaks tehtud reisinõuded ja -tingimused; rõhutab sellega seoses piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning olemasolevate piiriüleste institutsioonide keskset rolli, sealhulgas kõigi nende elukohajärgsetes omavalitsusüksustes registreeritud piiriüleste ja hooajatöötajate andmete säilitamisel ja korrapärasel ajakohastamisel; rõhutab, et kõikide kriisi ja taastumisega seotud meetmete juhtpõhimõte peaks olema kõigi töötajate tervis ja ohutus ning kõigi kohaldatavate töötingimuste täitmine ja tõhus jõustamine, võttes arvesse piiriüleste ja liikuvate töötajate eriti kaitsetut olukorda COVID-19 puhangu ajal ja selle järel;

11.

tuletab meelde, et oluline ja vajalik on hea koostöö kolmandate riikidega, kus on palju piiriüleseid töötajaid, näiteks Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigid, Šveits ja Ühendkuningriik;

12.

rõhutab, et liikmesriikidel on vaja teha head koostööd piiriüleseid ja hooajatöötajaid käsitlevate andmete kogumisel, et täita lüngad riikides kasutusel olevates tavades, saada parem juurdepääs olemasolevale teabele ning luua prognoositav ja juurdepääsetav tööturg; kutsub Euroopa Tööjõuametit üles täitma aktiivset rolli andmete kogumisel ja koordineerimisel, et analüüsida tööjõu liikuvust ja hinnata riske vastavalt ameti asutamismääruses sätestatud ülesannetele;

13.

on veendunud, et piiriüleste ja hooajatöötajate kaitsmiseks vajavad tööandjad ka selgeid reegleid ja õigusselgust; kutsub liikmesriike üles koguma ja ajakohastama oma riigi institutsioonide veebisaitidel teavet kõigi selliste reeglite, sealhulgas COVID-19 ja reisipiirangute kohta; palub komisjonil uurida võimalust luua portaal või mobiilirakendus, mis võimaldaks koondada liikmesriikidest pärit andmeid, et pakkuda ELi kodanikele reaalajas täpset teavet reisipiirangute kohta koos reisivõimaluste ja võimalike marsruutidega juhul, kui erakorralised meetmed osaliselt või täielikult taaskehtestatakse;

14.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et piiriülestel töötajatel, eelkõige kriisist mõjutatud piirialatöötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel, sealhulgas neil, kes teevad kaugtööd oma elukohariigist, oleks juurdepääs kohaldatavale sotsiaalkindlustusele, töötajate õigustele ja maksukorrale ning neil oleks kindlus selles, milline on valdkonna eest vastutav pädev asutus, ja nad saaksid kasutada lühendatud tööaja võimalusi teiste töötajatega samadel tingimustel ega satuks ebasoodsasse olukorda seoses maksude või sotsiaalkindlustusõigustega, kuna nad on viibinud pandeemia tõttu pikemalt oma elukohaliikmesriigis; nõuab, et välismaal kaugtööna töötatud aeg loetaks võrdseks töökohariigis töötatud ajaga;

Vastupanuvõime, digiüleminek ja läbipaistvuse tagamine

15.

palub komisjonil kiiresti läbi viia uuringu piiriüleste ja hooajatöötajate tööhõive-, tervishoiu- ja ohutustingimuste üldise olukorra kohta, sealhulgas ajutist tööd vahendavate asutuste, värbamisagentuuride, muude vahendajate ja alltöövõtjate rolli kohta, et teha kindlaks puudujäägid kaitses ja võimalik vajadus vaadata läbi kehtiv õigusraamistik, näiteks töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistik, direktiiv 2014/36/EL hooajatöötajate kohta ja direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta, ning tagada selle pandeemiakindlus; rõhutab, et saadud kogemused ei ole üksnes väärtuslikud COVID-19 kriisi seisukohast, vaid peaksid tugevdama ka tõenditel põhinevat poliitikakujundamist, et tulla toime ELi ja liikmesriikide õigusaktide puudustega kriiside ajal ja tavaolukorras;

16.

rõhutab, et liikmesriigid vastutavad selle eest, et nende sotsiaalkindlustussüsteemid oleksid stabiilsed, usaldusväärsed ja kriisidele vastupidavad, ning EL näeb ette ühised reeglid, et Euroopa piires liikudes oleksid kaitstud sotsiaalkindlustusõigused; kutsub praegust nõukogu eesistujariiki ja tulevasi eesistujariike ning liikmesriike üles tegema Euroopa Parlamendiga koostööd kiire ja tasakaalustatud kokkulepe saavutamiseks sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kavandatava läbivaatamise suhtes, et kehtestada ajakohastatud ja eesmärgipärased õigusnormid, millega edendada õiglast liikuvust ja sotsiaalkaitset kõigi ELi kodanike jaoks ning võidelda samas tõhusalt sotsiaalkindlustuspettuse ja liikuvate töötajate sotsiaalsete õiguste kuritarvitamise vastu; kutsub sellega seoses liikmesriike üles rakendama kiiremas korras kõiki sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) komponente, et tagada tõhusam koostöö sotsiaalkindlustusasutuste vahel ning üksikjuhtumite kiirem ja digiteeritud menetlemine piiriülestes olukordades olevate isikute huvides;

17.

palub komisjonil ajakohastada ja asjakohaselt edendada oma veebilehti seoses COVID-19-ga ja anda teavet töötajate õiguste ning piiriüleseid ja hooajatöötajaid käsitlevate siseriiklike õigusaktide, samuti riiklike ja piirkondlike töökaitseasutuste andmete kohta ning korraldada koostöös liikmesriikidega piiriülestele ja hooajatöötajatele mõeldud teavituskampaaniaid kättesaadaval viisil, kaasates sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, et teavet veelgi laialdasemalt levitada;

18.

kordab, et oluline on rikkumisest teatajate, sealhulgas piiriüleste ja hooajatöötajate nõuetekohane kaitse liikmesriikides; soovitab liikmesriikidel teha direktiivis (EL) 2019/1937 sätestatud miinimumnõuetest enamat kõigi töötajate puhul, olenemata nende staatusest, ning uurida viise, kuidas kohaldada rikkumisest teatajate kaitset käsitlevaid siseriiklikke õigusakte kuritarvitustest teavitavate piiriüleste ja hooajatöötajate suhtes; rõhutab, et töölepingutesse on vaja lisada läbipaistval viisil olemasolevad võimalused kuritarvitustest teavitamiseks ja toetuse saamiseks, ilma et oleks vaja karta survestamist; rõhutab, et nendele töötajatele tuleb tagada juurdepääs ametiühingutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas vastuvõtvas riigis;

19.

on seisukohal, et digitaalse ja dünaamilise andmevahetussüsteemi loomine liikmesriikide vahel võiks hõlbustada võitlust piiriüleste ja hooajatöötajate õiguste kuritarvitamise ja nendega seotud probleemide ning deklareerimata töö vastu ning aidata kindlaks teha vastutustundliku sotsiaalkindlustussüsteemi katvust; palub sellega seoses komisjonil koostada põhjaliku mõjuhinnangu digitaalse Euroopa sotsiaalkindlustusnumbri kasutuselevõtu kohta, et esitada seejärel ettepanek; toonitab, et isikuandmeid tohib kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (19) kasutada ainult konkreetsel eesmärgil ja ainult pädevate sotsiaalkindlustusasutuste poolt;

20.

kutsub liikmesriike võtma töötajate lähetamist käsitlev muudetud direktiiv üle nõuetekohaselt, õigeaegselt ja põhjalikult, tagades lähetatud töötajatele täiesti võrdse kohtlemise ja kaitse, eelkõige selleks, et järgida direktiivi artikli 3 lõikes 7 sätestatud tööandja kohustust maksta lähetatud töötajatele lähetusega seotud toetusi ja hüvitada lähetuse tõttu tehtud tegelikud kulud, nagu reisi-, söögi- ja majutuskulud, ning teha seda kooskõlas töösuhtele kohaldatava siseriikliku õiguse ja/või tavaga;

21.

leiab, et komisjonil on vaja koos liikmesriikidega tegelda sellega, et ELis puuduvad selged sätted, mis reguleeriksid piiriüleste ja hooajatöötajate ajutist tööd vahendavate büroode ja värbamisagentuuride asutamist; tuletab meelde olemasolevaid häid tavasid, mille kohaselt peavad sellised ettevõtted saama konkreetsetelt haldusasutustelt selged läbipaistvusega seotud load;

22.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et strateegia „Talust taldrikule“ ja ühise põllumajanduspoliitika eelseisev läbivaatamine annaks tulemusi Euroopa põllumajandustöötajatele, sealhulgas hooajatöötajatele, võõrtöötajatele ja teistele liikuvatele töötajatele;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike võitlema hooajatöötajate ja piiriüleste töötajate negatiivse kuvandi vastu seal, kus seda esineb; märgib, et elukohaliikmesriigid on kohustatud tagama piiriülestele ja hooajatöötajatele piisava juurdepääsu teabele töö ja sotsiaalkindlustuse kohta; rõhutab, et oluline on toetada piiriüleseid ja hooajatöötajaid tööõnnetuste korral ning abistada repatrieerimisel ja taasintegreerumisel, tagades samas, et nende territooriumil tegutsevad värbamisagentuurid, alltöövõtjad ja muud vahendajad austaksid selliste töötajate õigusi;

o

o o

24.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

(1)  ELT L 128, 30.4.2014, lk 8.

(2)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 1.

(3)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 375.

(4)  ELT L 327, 5.12.2008, lk 9.

(5)  ELT L 186, 11.7.2019, lk 21.

(6)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(7)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(8)  EÜT L 393, 30.12.1989, lk 1.

(9)  EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(10)  ELT L 173, 9.7.2018, lk 16.

(11)  ELT L 159, 28.5.2014, lk 11.

(12)  EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

(13)  ELT L 305, 26.11.2019, lk 17.

(14)  ELT L 168, 30.6.2009, lk 24.

(15)  ELT L 186, 11.7.2019, lk 105.

(16)  ELT L 343, 23.12.2011, lk 1.

(17)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

(18)  ELT C 334, 19.9.2018, lk 88.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).


SOOVITUSED

Euroopa Parlament

Neljapäev, 18. juuni 2020

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/90


P9_TA(2020)0152

Soovitused läbirääkimisteks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta soovitus, mis käsitleb läbirääkimisi uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga (2020/2023(INI))

(2021/C 362/12)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut ning eelkõige viimati nimetatu artiklit 218,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle (1), ning selle addendumis esitatud juhiseid läbirääkimiste pidamiseks uue partnerluse üle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga, mis on avalikustatud,

võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (2), 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta (3), 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta (4), 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta (5), 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta (6), 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta (7) ning 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle peetavate läbirääkimiste kavandatud mandaadi kohta (8),

võttes arvesse ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu projekti teksti (18. märts 2020) (9),

võttes arvesse oma 29. jaanuari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist (10),

võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut (11) (edaspidi „väljaastumisleping“) ning sellele lisatud poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik (12) (edaspidi „poliitiline deklaratsioon“),

võttes arvesse eelarvekomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kalanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi,

võttes arvesse arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja õiguskomisjoni kirju,

võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 4 ja artiklit 54,

võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ühisarutelusid,

võttes arvesse väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0117/2020),

A.

arvestades, et poliitiline deklaratsioon on läbirääkimiste mõõdupuu ja selles kehtestatakse parameetrid suurte eesmärkidega, laialdase, põhjaliku ja paindliku kaubandus- ja majanduspartnerluse jaoks, mille keskmes on laiaulatuslik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping, õiguskaitse ja kriminaalõigus, välispoliitika, julgeolek ja kaitse ning laiemad koostöövaldkonnad; arvestades, et nõukogu poolt 25. veebruaril 2020. aastal sellistel alustel vastu võetud Euroopa Liidu (EL) mandaat toimib läbirääkimiste raamistikuna, mis näeb ette tugeva ja laiaulatusliku partnerluse ELi ja Ühendkuningriigi vahel ning moodustab sidusa struktuuri ja üldise juhtimisraamistiku; arvestades, et EL ei nõustu Ühendkuningriigi killustatud lähenemisega, mille kohaselt loodetakse sõlmida mitu eraldiseisvat lepingut;

B.

arvestades, et ELi mandaat põhineb Euroopa Ülemkogu 23. märtsi 2018. aasta juhistel ja poliitilisel deklaratsioonil;

C.

arvestades, et läbirääkimised tulevase partnerluse üle Ühendkuningriigiga võivad tugineda ainult väljaastumislepingu ja selle kolme protokolli tulemuslikule ja täielikule rakendamisele;

D.

arvestades, et EL peaks jätkama kindlameelselt jõupingutusi, et pidada läbirääkimisi ambitsioonika lepingu üle, nagu on selgelt sätestatud poliitilises deklaratsioonis, mille mõlemad pooled, sealhulgas Ühendkuningriigi peaminister, allkirjastasid 17. oktoobril 2019. aastal, ning ELi mandaadis; arvestades, et 31. jaanuaril 2020. aastal lakkas Ühendkuningriik olemast ELi liikmesriik;

E.

arvestades, et praegune ajasurve läbirääkimistel tuleneb üksnes Ühendkuningriigi valikutest;

F.

arvestades, et tulevane leping peaks olema üldise juhtimisraamistiku osa, ning arvestades, et Euroopa Liidu Kohus peaks olema ainus organ, kes vastutab ELi õiguse tõlgendamise eest;

G.

arvestades, et üleminekuperioodil kohaldub ELi õigus Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigis endiselt kõikides poliitikavaldkondades, välja arvatud aluslepingute ja õigusaktide sätted, mis ei olnud Ühendkuningriigile ega Ühendkuningriigis siduvad enne väljaastumislepingu jõustumist; arvestades, et Euroopa Komisjon algatas 14. mail 2020. aastal Ühendkuningriigi suhtes rikkumismenetluse ELi vaba liikumise eeskirjade rikkumise eest;

H.

arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList mõjutab miljoneid kodanikke – ELis elavaid, reisivaid või töötavaid Ühendkuningriigi kodanikke, Ühendkuningriigis elavaid, reisivaid või töötavaid ELi kodanikke ja muid inimesi peale ELi ja Ühendkuningriigi kodanike;

I.

arvestades, et kolmanda riigina ei saa Ühendkuningriigil olla samu õigusi ja hüvesid ning samu kohustusi kui liikmesriigil ning seetõttu muutub olukord nii ELis kui ka Ühendkuningriigis üleminekuperioodi lõpus märkimisväärselt; arvestades, et ELil ja Ühendkuningriigil on ühised aluspõhimõtted ja -väärtused; arvestades, et tulevases partnerluslepingus tuleks võtta arvesse Ühendkuningriigi geograafilist lähedust, vastastikust seotust ning praegust suurt kooskõla ja omavahelist seotust ELi eeskirjadega, ning arvestades, et EL tegi algusest peale selgeks, et mida rohkem privileege ja õigusi Ühendkuningriik taotleb, seda rohkem lisandub kohustusi;

J.

arvestades, et EL ja Ühendkuningriik leppisid poliitilises deklaratsioonis kokku, et korraldavad 2020. aasta juunis kõrgetasemelise kohtumise, et teha kokkuvõte edusammudest ning leppida kokku edasised sammud läbirääkimiste pidamiseks oma tulevaste suhete üle; arvestades, et 15. juunil 2020. aastal toimunud kõrgetasemelise kohtumise lõpus tegid pooled ühisavalduse, milles muu hulgas märgiti, et vaja on uut hoogu;

K.

arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide ühtsus läbirääkimiste vältel on esmatähtis, et kaitsta ELi, sealhulgas selle kodanike huve parimal võimalikul viisil; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on väljaastumislepingu läbirääkimiste ja vastuvõtmise vältel ning pärast seda jäänud ühtseks; arvestades, et see ühtsus kajastub ELi ja selle liikmesriikide tugevalt toetatavale ELi läbirääkijale ja ELi rakkerühma juhile Michel Barnier’le usaldatud läbirääkimisvolituste vastuvõtmises;

L.

arvestades, et EL ja Ühendkuningriik leppisid poliitilises deklaratsioonis kokku, et tulevased suhted peaksid põhinema ühistel väärtustel, nagu inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi ning eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra – sealhulgas ÜRO põhikirja ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise toetamise, desarmeerimise, rahu ja julgeoleku põhimõtete ning kestliku arengu ja keskkonnakaitse – austamine ja kaitsmine, ning et need väärtused on poliitilise deklaratsiooni raames tehtava koostöö oluline eeltingimus ja peaksid olema väljendatud siduvates poliitilistes sätetes ning põhinema vastastikusel usaldusel; arvestades, et kuna ELile jääb siduvaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta, peab tulevasi suhteid käsitleva lepingu tingimuseks olema Ühendkuningriigi jätkuv kohustus järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni raamistikku;

M.

arvestades, et COVID-19 pandeemia on loonud täiesti ootamatu ja seninägematu uue olukorra, millel on märkimisväärsed tagajärjed ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste läbirääkimiste rütmile ja tõhususele; arvestades, et kui kokkuleppele ei jõuta, peavad mõlemad pooled olema valmis väga suurteks majanduslikeks muutusteks, mida süvendavad COVID-19 pandeemia ja selle eeldatavad majanduslikud tagajärjed; arvestades, et ülemaailmne pandeemia ja selle prognoositavad geopoliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed suurendavad vajadust täiustada partnerite ja liitlaste vahelisi koostöömehhanisme;

Üldpõhimõtted

1.

peab kahetsusväärseks, et pärast nelja läbirääkimisvooru ei ole tehtud tõelisi edusamme, välja arvatud väga vähene areng piiratud arvus valdkondades; juhib tähelepanu ELi ja Ühendkuningriigi märkimisväärsetele erimeelsustele, sealhulgas läbiräägitava teksti ulatuse ja õigusliku ülesehituse osas; väljendab sügavat muret Ühendkuningriigi valitsuse kavandatud tulevase partnerluse piiratud kohaldamisala üle ning tema killustatud lähenemisviisi üle pidada läbirääkimisi üksnes Ühendkuningriiki huvitavates valdkondades; kordab, et selline parimate palade väljanoppimine ei ole ELi jaoks vastuvõetav; juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi ettepanekud, sealhulgas tema keeldumine sõlmida kokkulepe julgeoleku- ja kaitseküsimustes, ei vasta väljaastumislepingust ja poliitilisest deklaratsioonist tulenevatele kohustustele, millega Ühendkuningriik nõustus;

2.

kordab ELi kindlat seisukohta, et paralleelselt tuleb teha konkreetseid edusamme kõikides läbirääkimiste valdkondades, sealhulgas poliitilises deklaratsioonis nimetatud võrdsete võimaluste, kalanduse, sisejulgeoleku ja valitsemise valdkonnas; rõhutab, et kõik läbirääkimised on jagamatud ning EL ei nõustu kokkuleppega iga hinna eest, eelkõige vabakaubanduslepinguga ilma tugevate võrdsete võimaluste tagatisteta ja rahuldava kalanduskokkuleppeta; toetab seega täielikult komisjoni, kes kaitseb vajadust koostada laiaulatuslik lepingu eelnõu, nagu EL alguses välja pakkus, selle asemel, et sõlmida eraldi kokkulepped, nagu Ühendkuningriik välja pakkus;

3.

toonitab, et mis tahes uus suhteid reguleeriv leping ELi ja Ühendkuningriigi vahel peab olema sidus ning arvestama mõlema poole geograafilist lähedust ja mõlema poole majanduse tihedat vastastikust seotust;

4.

väljendab heameelt selle üle, et Ühendkuningriik avaldas, ehkki hilinemisega, seadusandlike ettepanekute eelnõud; märgib, et erinevalt Ühendkuningriigi väidetest olemasolevate pretsedentide kasutamise kohta, lähevad paljud neist ettepanekutest oluliselt kaugemale sellest, mille EL on viimastel aastatel kokku leppinud muudes vabakaubanduslepingutes kolmandate riikidega; tuletab meelde, et lõplik leping peab põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul;

5.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis ja nõukogu 25. veebruari 2020. aasta otsuses (EL, Euratom) 2020/266, millega antakse luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle (13) (edaspidi „läbirääkimisjuhised“), väljendatud läbirääkimiseesmärgid on väga sarnased; rõhutab, et Euroopa Parlament toetab komisjoni täielikult läbirääkimistes Ühendkuningriigiga vastavalt läbirääkimisjuhistele, kuna kõik kolm institutsiooni jagavad üldiselt samu eesmärke selles osas, mida neil läbirääkimistel tuleks saavutada;

6.

väljendab heameelt ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitleva lepingu eelnõu teksti üle, mis avaldati 18. märtsil 2020 ja millega tehakse ettepanek sõlmida laiaulatuslik põhjaliku ja tiheda partnerluse leping, mis hõlmab lisaks kaupade ja teenuste vabakaubandusele ka viise, kuidas hoida ära moonutused ja ebaõiglased konkurentsieelised, sealhulgas seoses põllumajandussektori, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja riigiabiga, ning luua kaubanduse ja investeeringute arengut soosiv kliima;

7.

kutsub komisjoni üles jätkama läbirääkimiste pidamist läbipaistvalt, kuna see on kasulik nii läbirääkimisprotsessile kui ka kodanikele ja ettevõtetele, kellel see võimaldab paremini valmistuda üleminekujärgseks etapiks; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks sellega seoses avaliku konsultatsiooni ja pideva dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ning liikmesriikide parlamentidega; peab kiiduväärseks komisjoni tava anda Euroopa Parlamendile läbirääkimiste kohta regulaarset ja õigeaegset teavet, mis on kooskõlas liikmesriikidega jagatava teabega, ja loodab, et see tava jätkub;

8.

tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 217 kohaselt sõlmitav tulevane assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) peab olema rangelt kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

i)

kolmandal riigil ei tohi olla samu õigusi, hüvesid ja kohustusi, mis on ELi liikmesriigil või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmel;

ii)

siseturu ja tolliliidu täieliku terviklikkuse ja nõuetekohase toimimise kaitse, nelja vabaduse jagamatus; eelkõige peab majandussamba raames tehtava koostöö tase olema kooskõlas inimeste liikuvuse hõlbustamiseks võetud kohustustega, nagu viisavaba reisimine, teadlaste, õpilaste, ajutiste teenuste osutajate ja ärireisijate liikuvus ning koostöö sotsiaalkindlustuse valdkonnas;

iii)

ELi otsuste tegemise sõltumatuse säilitamine;

iv)

sellega seotud ELi õiguskorra ja Euroopa Liidu Kohtu kui ELi õiguse tõlgendamise eest vastutava lõpliku instantsi rolli kaitsmine;

v)

selliste demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste jätkuv järgimine, mis on kindlaks määratud eelkõige inimõiguste ülddeklaratsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja selle protokollides, Euroopa sotsiaalhartas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis ning ÜRO ja Euroopa Nõukogu muudes rahvusvahelistes inimõiguste lepingutes, ning õigusriigi põhimõtte austamine; tuletab meelde, et tulevaste suhete tingimus peaks olema Ühendkuningriigi jätkuv kohustus järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni raamistikku;

vi)

võrdsed tingimused, sealhulgas ettevõtjate jaoks, mis tagavad kõrged võrdväärsed standardid sotsiaal-, tööhõive-, keskkonna- ja tarbijakaitse- ning kliimamuutuste vastase võitluse, samuti maksu-, konkurentsi- ja riigiabipoliitikas, sealhulgas tugeva ja laiaulatusliku konkurentsi ja riigiabi kontrolli raamistiku kaudu; sellised võrdsed võimalused tuleb tagada mõjusate vaidluste lahendamise ja jõustamismehhanismide kaudu, sealhulgas kaubanduse ja kestliku arengu peatükis; tuletab eelkõige meelde, et mis tahes tulevane leping peaks täielikult sõltuma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) järgimisest;

vii)

ettevaatuspõhimõte, põhimõte, et keskkonnakahju tuleb heastada eeskätt kahju tekkekohas, ja põhimõte, et saastaja maksab;

viii)

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud ELi lepingute, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kaitsmine ning nende suhete üldise tasakaalu säilitamine;

ix)

ELi finantsstabiilsuse tagamine ning tema õigus- ja järelevalvekorra ning -normide järgimine ja kohaldamine;

x)

õiguste ja kohustuste sobiv tasakaal, sealhulgas vajaduse korral proportsionaalne rahaline panus;

xi)

tagatis, et tulemus on nõuetekohane ja õiglane kõigi liikmesriikide suhtes ning meie kodanike parimates huvides;

9.

rõhutab, et parlament toetab ELi pealäbirääkijat täielikult ja vankumatult selle nõudmises, et kõigi Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingute oluline element oleks võrdsete võimaluste tagamine, kuna see ei ole ELi dogmatism ega ideoloogia, vaid eeltingimus Ühendkuningriigiga edasipüüdliku ja tasakaalustatud partnerluse loomiseks ning siseturu ja ELi ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks, samuti sotsiaalse, keskkonna- ja tarbijakaitse kõrge taseme säilitamiseks ja arendamiseks tulevikus;

10.

austab sellega seoses täielikult Ühendkuningriigi suveräänsust, mida EL ei kavatse praegustel läbirääkimistel õõnestada; tuletab siiski meelde, et Ühendkuningriiki ei võrdsustata kunagi muude kolmandate riikidega, kuna see on endine ELi liikmesriik, õigusnormid on praegu täielikult ühtlustatud, poolte vahel toimub ulatuslik kaubavahetus ning see on ELile geograafiliselt lähedal – see kõik selgitab, miks on lepingus vaja tugevaid ja jõulisi võrdsete võimaluste sätteid;

11.

rõhutab asjaolu, et EL peaks jätkama lepingu läbirääkimistele suunatud jõupingutusi ja pühendumust, nagu ta on seda alati kinnitanud poliitilises deklaratsioonis ja läbirääkimisjuhistes, seoses järgmisega: kaubandus- ja majanduskoostöö, õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, välispoliitika, julgeolek ja kaitse ning temaatilised koostöövaldkonnad, nagu koostöö kestliku arengu valdkonnas; nõuab mõlema poole pragmaatilist ja mõistlikku lähenemist;

12.

rõhutab, kui oluline on olla täielikult valmistunud Ühendkuningriigi lahkumiseks siseturult ja tolliliidust üleminekuperioodi lõpus, olenemata läbirääkimiste tulemustest; rõhutab, et kui kokkuleppele ei jõuta, on tagajärjed veelgi tõsisemad; juhib siiski tähelepanu sellele, et EL on valmis mõlemaks stsenaariumiks;

13.

väljendab sellega seoses heameelt komisjoni sektoripõhiste valmisolekuteadete üle, mille eesmärk on tagada, et ELi tööstus on valmis vältimatuks šokiks, mida põhjustab Ühendkuningriigi lahkumine siseturult; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et teavitada ELi kodanikke ja ettevõtjaid täielikult ohust, et üleminekuperiood võib lõppeda enne kokkuleppe saavutamist, et tagada piisav valmisolek;

14.

rõhutab valmisoleku- ja eriolukorra meetmete tõhustamise ja nõuetekohase rahastamise tähtsust aegsasti enne üleminekuperioodi lõppu, eriti juhuks, kui läbirääkimised peaksid lõppema ummikseisus; rõhutab, et sellised eriolukorra meetmed peaksid olema ajutised ja ühepoolsed;

15.

kordab oma toetust läbirääkimisjuhistele, milles sätestati, et Gibraltarit ei arvata ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavate lepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse ning et iga eraldi leping nõuab Hispaania Kuningriigi eelnevat nõusolekut;

16.

rõhutab Gibraltarit käsitleva protokolli piirialatöötajaid, maksustamist, keskkonda ja kalandust käsitlevate sätete rakendamise olulisust; kutsub Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsust üles tagama nende probleemide lahendamiseks vajaliku koostöö kehtestamist;

17.

tuletab meelde, et väljaastumislepingu artiklis 132 on sätestatud võimalus, et ühiskomitee võib võtta 30. juuniks 2020 vastu otsuse jätkata üleminekuperioodi ka pärast 31. detsembrit 2020; võtab teadmiseks pärast ühiskomitee 12. juuni 2020. aasta koosolekut tehtud Ühendkuningriigi otsuse mitte kaaluda üleminekuperioodi pikendamist; rõhutab, et EL jääb pikendamise suhtes avatuks;

Väljaastumislepingu rakendamine

18.

tuletab meelde, et õiguslikult siduv väljaastumisleping on Ühendkuningriigi EList korrakohase väljaastumise korra rakendamise vahend, mida ei saa hiljem uute läbirääkimiste käigus muuta, ning et ELi-Ühendkuningriigi ühiskomitee ainus eesmärk on jälgida selle rakendamist; rõhutab, et väljaastumislepingu tulemuslik rakendamine on Ühendkuningriigiga edukaks lepingu sõlmimiseks vajaliku usalduse eeltingimus ja selle tagamise põhielement ning lakmustest heausksusele, mille Ühendkuningriik on kohustunud läbirääkimiste protsessi kaasa tooma;

19.

soovib käegakatsutavaid edusamme näha võimalikult kiiresti ning kindlat garantiid, et Ühendkuningriik rakendab väljaastumislepingut tulemuslikult ja täielikult juba enne üleminekuperioodi lõppu, rõhutab, et lepingu rakendamise järelevalve on parlamendi töö lahutamatu osa, ning kordab, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10 teavitatakse parlamenti viivitamata ja täielikult kõigist ühiskomitees toimunud aruteludest ja tehtud otsustest, ning et parlament jääb valvsaks ja kasutab täielikult oma õigusi; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Komisjoni presidendi poolt Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta täiskogu istungil võetud kohustust ning nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsusest (EL) 2020/135 tulenevaid kohustusi; kutsub sellega seoses ühiskomitee kaaseesistujaid üles kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone aktiivselt oma aruteludesse;

20.

tuletab meelde, et väljaastumislepinguga antakse vastastikku kaitse ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele ja nende pereliikmetele, kellele tuleb anda kogu vajalik teave oma õiguste ja menetluste kohta, mis on vaja läbi teha, et jätkata oma elukohariigis elamist ja töötamist ning seal ja sinna reisimist; tuletab meelde, et kodanikud, keda Ühendkuningriigi väljaastumine puudutab, loodavad õigeaegsele ja usaldusväärsele teabele oma õiguste ja staatuse kohta, ning nõuab tungivalt, et nii liikmesriigid kui ka Ühendkuningriik käsitleksid seda teemat esmatähtsana; nõuab tungivalt, et liikmesriigid austaksid ja kaitseksid täielikult väljaastumislepingu alusel ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õigusi ning annaksid neile kogu vajaliku teabe ja õiguskindluse oma olukorra ja õiguste kohta, sealhulgas selle kohta, kas liikmesriik rakendab elanikustaatuse kohustusliku taotlemise või deklareerimise süsteemi;

21.

kordab, et kodanikuõigused peavad jääma absoluutseks prioriteediks, ning on kindlalt otsustanud tagada, et väljaastumislepingus tagatakse kodanikuõigused nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele ja nende peredele; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik püüaksid tulevases lepingus tagada ulatuslikud liikuvusõigused; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni üles näidanud vähest tahet seoses kodanike liikuvusega, millest Ühendkuningriik ja tema kodanikud on varasemalt kasu saanud;

22.

väljendab muret teadete pärast, et Ühendkuningriigis ei antud esialgses püsielaniku staatuses ELi kodanikele bürokraatlike takistuste tõttu sotsiaaltoetusi; rõhutab, et sellised olukorrad kujutavad endast põhjuseta diskrimineerimist ja neil on märkimisväärsed tagajärjed, eriti tõsise majandusliku ja sotsiaalse ebakindluse ajal;

23.

rõhutab, et Ühendkuningriigis elavatel ELi kodanikel on suuri probleeme alalise elaniku staatuse saamisel, kaasa arvatud COVID-19 pandeemia tõttu; leiab, et esialgse püsielaniku staatuse saanute arv on püsielaniku staatuse saanute arvuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur; soovitab tungivalt, et Ühendkuningriigi siseministeerium ilmutaks paindlikkust, aktsepteerides taotlejate esitatud tõendeid selle kohta, et nad on riigis viibinud nõutavad viis aastat; väljendab muret ka selle pärast, et taotlejatele ei väljastata neile antud staatuse kohta ühtegi füüsilist tõendit;

24.

palub lepinguosalistel tagada Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamine, sest see on tulevase lepingu eduka sõlmimise eeltingimus; tuletab meelde, et see protokoll koostati ja võeti vastu selleks, et austada rahuprotsessi ja järgida suure reede kokkulepet, tagades range piirikontrolli puudumise Iirimaa saarel ja kaitstes samal ajal siseturu terviklikkust, ning on ettevõtjate, eelkõige põllumajandusliku toidutööstuse, kodanike kaitse, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks äärmiselt oluline; rõhutab, et ELi kodanike ja teenuste vaba liikumine Iirimaa saarel on olulised, et vähendada kahju kogu saare majandusele, ning see küsimus tuleks lisada tulevasse lepingusse; nõuab, et Ühendkuningriigi ametivõimud tagaksid, et Põhja-Iirimaa kodanike õigusi ei vähendata;

25.

väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse avalikkusele tehtud avalduste pärast, mis näitavad, et puudub poliitiline tahe täielikult täita väljaastumislepingust tulenevaid juriidilisi kohustusi, nimelt seoses kaupade kontrollimisega Iiri merel;

26.

tuletab meelde, et ELi-Ühendkuningriigi ühiskomitee peab tegema olulised otsused Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamise kohta enne üleminekuperioodi lõppu;

27.

loodab, et EL ja Ühendkuningriik suudavad jõuda kokkuleppele kõigis institutsioonilistes küsimustes, nagu Euroopa Komisjoni tehnilise büroo loomine Belfastis, olenemata Ühendkuningriigi ametiasutuste korduvast keeldumisest sellise büroo avamisele luba anda; rõhutab, et Ühendkuningriik peab kiiresti esitama üksikasjaliku ajakava ja hakkama võtma vajalikke meetmeid, näiteks valmistuma liidu tollieeskirjade rakendamiseks ja tolliprotseduuride kehtestamiseks Suurbritanniast Põhja-Iirimaale sisenevatele kaupadele ning tagama, et väljastpoolt ELi Põhja-Iirimaale sisenevatele kaupadele oleks võimalik läbi viia kõik vajalikud sanitaar- ja fütosanitaarkontrollid ning muud õigusnormidele vastavuse kontrollid, mida on vaja ka ettevõtjatele selguse loomiseks;

28.

rõhutab selgete õigusnormide, läbipaistva rakendamise ja mõjusate kontrollimehhanismide tähtsust, kuna need aitavad vältida käibemaksu- ja tollipettustega seotud süsteemseid riske, salakaubavedu (smugeldamist) ning muud potentsiaalselt ebaselge õigusraamistiku väärkasutamist pettuse eesmärgil, kaasa arvatud oht, et esitatakse vale päritoludeklaratsioon või siseturule soovitakse viia tooteid, mis ei ole sinna mõeldud; kutsub komisjoni üles viima läbi korrapäraseid ja tõhusaid kontrolle ja regulaarselt parlamenti piirikontrolli olukorrast teavitama;

29.

märgib, et Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artiklis 5 kasutatud mõiste „kaubad, mille puhul on oht, et need viiakse hiljem liitu“ sõltub ühiskomitee edasistest otsustest, ning nõuab kindlalt, et sellised otsused võetaks vastu Euroopa Parlamendi kontrolli all; nõuab, et parlamenti teavitataks täielikult selle artikli rakendamisest ja ühiskomitee otsuste ettepanekutest selle artikli rakendamise kohta, nagu spetsiifiliste kriteeriumide kehtestamine, mille alusel otsustatakse, kas mingi kaubaga seoses esineb „oht“, ning oma varasemate otsuste muudatustest;

30.

tuletab meelde, et kuni üleminekuperioodi lõpuni on Ühendkuningriik kohustatud panustama muu hulgas Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse rahastamisse ning nende ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonide kuludesse, milles ta osaleb;

31.

rõhutab asjaolu, et üleminekuperioodil peab Ühendkuningriik rakendama kõiki ELi poolt juba kehtestatud või sel perioodil otsustatud piiravaid meetmeid ja sanktsioone, toetama ELi avaldusi ja seisukohti kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning osalema juhtumipõhiselt ELi ÜJKP raames toimuvates sõjalistes operatsioonides ja tsiviilmissioonides, kuid et see toimub uue osalemise raamlepingu alusel ja ilma juhtimisõiguseta, austades samal ajal ELi sõltumatust otsuste tegemisel ning asjakohaseid ELi otsuseid ja õigusakte, sealhulgas kaitsevaldkonna hangete ja ülekannete vallas; kinnitab, et sellise koostöö tingimuseks on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ning ELi põhiõiguste täielik järgimine;

Majanduspartnerlus

Kaubandus

32.

võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud luua oma tulevase majandus- ja kaubanduspartnerluse ELiga laiaulatusliku vabakaubanduslepingu alusel, nagu on sätestatud Ühendkuningriigi valitsuse 27. veebruaril 2020 avaldatud dokumendis pealkirjaga „Tulevased suhted ELiga – Ühendkuningriigi lähenemisviis läbirääkimistele“; rõhutab, et parlament küll toetab ELi konstruktiivseid läbirääkimisi Ühendkuningriigiga tasakaalustatud, ambitsioonika ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, kuid vabakaubandusleping ei saa oma olemuselt olla kunagi samaväärne tõrgeteta kaubavahetusega; nõustub läbirääkimisjuhiste seisukohaga, mille võtsid ühiselt vastu 27 liikmesriiki ja mille kohaselt vabakaubanduslepingu ulatus ja ambitsioonid, millega EL nõustuks, sõltuvad sellest ja peavad omama otsest seost sellega, kas Ühendkuningriik nõustub ulatuslike, siduvate ja täitmisele kuuluvate sätetega, mis käsitlevad võrdseid tingimusi, võttes arvesse turgude suurust, geograafilist lähedust, nende omavahelist majanduslikku sõltuvust ja ühendatust ning integratsiooni, ning sellest, kas sõlmitakse partnerluse lahutamatuks osaks olev kahepoolne kalanduskokkulepe; kinnitab veel kord, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida kaubanduslepingut, kui see ei sisalda täielikku, kestlikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kalanduskokkulepet, mis tagaks optimaalsetel tingimustel olemasoleva juurdepääsu jätkumise asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele vastavalt ühise kalanduspoliitika (ÜKP) põhimõtetele ja oleks vastu võetud enne üleminekuperioodi lõppu;

33.

märgib, et vastupidiselt Ühendkuningriigi väitele tugineda olemasolevatele pretsedentidele, lähevad paljud Ühendkuningriigi õigusaktide eelnõudes esitatud ettepanekud märkimisväärselt kaugemale sellest, mida EL on viimastel aastatel muude kolmandate riikidega vabakaubanduslepingute osas läbi rääkinud, näiteks finantsteenuste, kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ja vastavushindamise, sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi samaväärsuse ja päritolureeglite kumulatsiooni valdkonnas; toetab kahepoolse kumulatsioonisüsteemi varianti, mis on kõige asjakohasem, kuna hõlmab integratsiooni toetamist ELi ja Ühendkuningriigi vahel, mitte kolmandate riikidega, kellega EL on sõlminud vabakaubanduslepingud, ning seda, et tuleks ette näha ajutine mehhanism vahetustehingutega seotud riskide vastu võitlemiseks (14);

34.

peab sellega seoses väga kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on siiani vaatamata poliitilises deklaratsioonis võetud kohustustele keeldunud tegelemast näiteks riigihangete, meretranspordi ning tulevaste geograafiliste tähiste kaitse teemaga, kuigi mõne neist teemadest lisas ta USA ja Jaapaniga peetavate läbirääkimiste mandaati; peab kahetsusväärseks ka seda, et Ühendkuningriik ei ole seni esitanud ettepanekut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta;

35.

tuletab meelde, et jätkuv ühine tahe saavutada kaubandussuhetes nullkvoodid ja nulltariifid on endiselt oluline tingimus lepingu õigeaegseks sõlmimiseks äärmiselt tiheda ajakavaga, mille on nende läbirääkimiste puhul kehtestanud Ühendkuningriik ise, eriti kuna varasemad kogemused on selgelt näidanud, et läbirääkimised tariifirea kaupa võivad võtta mitu aastat; väljendab muret Ühendkuningriigi valitsuse kavatsuse pärast sellest eesmärgist loobuda; rõhutab, et tõenäoliselt oleks mõju kõige suurem põllumajandustoodetele, arvestades et vabakaubanduslepingute ülejäänud tariifiread, mis ei ole nulltariifiga, mõjutavad tavaliselt just seda sektorit; kinnitab sellega seoses, et sõltumata sellest, kas kõik või osad tariifiread jäetakse välja, jääb EL oma võrdsete tingimuste kindla nõudmise juurde; kordab, et võrdsete tingimuste sätetega tuleb säilitada keskkonna-, sotsiaalsed ja tööhõivestandardid püsivalt kõrgel tasemel, tuginedes asjakohastele ELi ja rahvusvahelistele standarditele ning hõlmates asjakohaseid mehhanisme, et tagada tõhus rakendamine riigisiseselt, ning lisada tugev ja põhjalik konkurentsi ja riigiabi kontrolli hõlmav raamistik, mille abil välditakse kaubanduse ja konkurentsi põhjendamatut moonutamist, selle asemel et osutada üksnes toetustele, mida Ühendkuningriik kahetsusväärselt teeb;

36.

ergutab sellega seoses komisjoni kasutama ära kõnealuste läbirääkimiste antavat impulssi, et suurendada Euroopa ettevõtete ja VKEde konkurentsivõimet; rõhutab, et lepingu eesmärk peaks olema võimalikult kiire turulepääsu võimaldamine ja kaubanduse hõlbustamine, et vähendada kaubandushäireid; julgustab pooli looma VKEde kontaktpunkte ning kutsub üles looma stabiilset, läbipaistvat ja prognoositavat õigusraamistikku, mis ei tekitaks VKEdele ebaproportsionaalset koormust;

37.

rõhutab, et selleks, et vabakaubandusleping edendaks tõeliselt ELi huve, peaksid läbirääkimised olema suunatud järgmiste eesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2020. aasta resolutsioonis, eelkõige selle punktis 14, mille sätted on endiselt täielikult kehtivad; rõhutab, et käsitleda tuleks ka järgmist:

i)

vastastikku kasulik turulepääs kaupadele, teenustele ja riigihangetele ning kutsekvalifikatsioonide ja tootereeglite tunnustamine; rõhutab ka vajadust stabiilsete, usaldusväärsete ja kestlike väärtusahelate järele;

ii)

komisjon peaks hindama vajadust kaitseklauslite järele, et kaitsta ELi siseturu terviklikkust ja stabiilsust, mida võivad ohustada näiteks impordi ootamatu kasv, pettused ja kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmine;

iii)

dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid käsitlevad kohustused selles valdkonnas peaksid minema vajaduse korral Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitest kaugemale, nagu ka konkurentsi ja riigiabi puudutavad kohustused ja täitmise tagamise võimalused;

iv)

digikaubanduse arengut ja hõlbustamist käsitlevates reeglites tuleks põhjendamatute kaubandustõketega tegeleda elektrooniliste vahendite abil, kaasa arvatud andmete lokaliseerimise nõuded, säilitada ELi regulatiivne autonoomia ning tagada ettevõtjatele ja tarbijatele avatud, turvaline ja usaldusväärne internetikeskkond, tingimusel et Ühendkuningriigi internetipõhised jaemüüjad järgivad asjakohaseid siseturu reegleid ja Ühendkuningriik pakub kaitset, mis on sisuliselt samaväärne ELi õigusraamistikuga pakutava kaitse tasemega, sealhulgas andmete edasisaatmisel kolmandatele riikidele;

v)

kõik sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed peaksid põhinema riskihindamisel, järgides täielikult ettevaatuspõhimõtet;

vi)

väljaastumislepingus sätestatud geograafiliste tähiste kaitse ei ole läbiräägitav; tulevane leping peaks kaitsma ja toetama ka geograafilisi tähiseid, mis on registreeritud pärast üleminekuperioodi lõppu;

vii)

leping peaks sisaldama tugevaid ettevaatuserandeid, et juriidiliselt tagada mõlemale poolele õigus avalikes huvides õigusnorme kehtestada;

viii)

tuletab meelde, et tuleks arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning muu hulgas tagada võrdsed tingimused ELi meetmetele, millega kaitstakse ja edendatakse naiste rolli majanduses, näiteks meetmed soolise palgalõhe vähendamiseks;

ix)

partnerlus pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks;

x)

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik vajalikud ettevalmistused ja võtma kõik vajalikud ettevaatusabinõud juhuks, kui väljaastumisleping aegub ilma tulevasi suhteid, eriti kaubandus- ja majandussuhteid käsitleva kokkuleppeta, jõustudes 1. jaanuaril 2021, sealhulgas eriolukorrameetmed töötajatele ja ettevõtetele tekitatud kahju võimalikult suureks vähendamiseks;

xi)

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid meetmete kohta, mille eesmärk on vähendada mõju liidu kolmandate riikide kaubanduspartneritele, eriti arengumaadele, juhul kui Ühendkuningriigiga ei õnnestu kokkuleppele jõuda, kuna Ühendkuningriigi import võis moodustada märkimisväärse osa nende ekspordist Euroopa Liitu;

Võrdsed võimalused

38.

peab kahetsusväärseks, et seni on Ühendkuningriik olnud ELiga peetavatel läbirääkimistel seisukohal, et võrdseid võimalusi üksikasjalikult arutama ei hakata; juhib tähelepanu sellele, et sellise seisukoha puhul ei ole arvesse võetud ELi ja Ühendkuningriigi poolt allkirjastatud poliitilise deklaratsiooni punkti 77; nõuab seetõttu tungivalt, et Ühendkuningriigi valitsus vaataks kiiresti läbi oma läbirääkimispositsiooni ja osaleks konstruktiivselt läbirääkimistes võrdsete võimaluste üle, kuna see on vajalik tingimus, et parlament saaks anda nõusoleku Ühendkuningriigiga kaubanduslepingu sõlmimiseks;

39.

kordab, et kuna Ühendkuningriik on ELile geograafiliselt lähedal ning Ühendkuningriik ja EL sõltuvad üksteisest majanduslikult, oleneb ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete ulatus sellest, kui ulatuslikult ja põhjalikult võrdsetes võimalustes kokku lepitakse; on seetõttu seisukohal, et dünaamilise vastavusse viimise huvides tuleb tagada võrdsed võimalused, mis vastavad lepingu eesmärkide ja liberaliseerimise tasemele, et tagada õigusnormide lähendamine vastavalt poliitilisele deklaratsioonile, ning ühe tingimusena tuleb kaitsta ELi standardeid, et vältida üksteise võidu madalamate normide kehtestamist, samuti meetmeid, millel on põhjendamatu ja ebaproportsionaalselt kahjulik mõju kaubavoogudele; sealhulgas riigiabi; rõhutab, et tuleb tagada, et Ühendkuningriik ei saaks ebaõiglasi konkurentsieeliseid kaitse vähendamise kaudu, ning vältida turuosalistepoolset õiguslikku arbitraaži;

40.

tuletab meelde, et kavatseb ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raames kindlalt vältida igasugust dumpingut; juhib tähelepanu sellele, et läbirääkimiste peamine tulemus on tagada võrdsed tingimused, et säilitada konkurentsivõime, kõrged sotsiaalsed ja kestlikkuse standardid, sealhulgas võitlus kliimamuutuste vastu ning kodanike ja töötajate õigused tulevikus, kasutades selleks kindlaid kohustusi, sätteid, mille täitmise tagatakse, ja kaitse taseme säilitamise klausleid, et saavutada dünaamiline kooskõla järgmistes valdkondades:

i)

konkurents ja riigiabi ning kõik teised üldised või sektoraalsed regulatiivmeetmed, mis peaksid ära hoidma põhjendamatud kaubandus- ja konkurentsimoonutused ning sisaldama sätteid riigiettevõtete kohta, sh sätteid põllumajandusliku tootmise toetusmeetmete kohta;

ii)

asjakohased maksuküsimused, sealhulgas võitlus maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, samuti finantsteenused;

iii)

ELi sotsiaalse mudeli sotsiaal- ja tööstandardite täielik järgimine (sealhulgas samaväärsel tasemel kaitse ja sotsiaalse dumpingu vastased kaitsemeetmed) vähemalt praeguste ühiste standarditega tagatud kõrgel tasemel;

iv)

keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud normid, kohustus jätkata tulemuslikult Pariisi kokkuleppe rakendamist, ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide edendamine;

v)

tarbijakaitse kõrge tase, sealhulgas toodete sanitaarkvaliteet toidusektoris;

vi)

kestlik areng;

41.

juhib tähelepanu sellele, et nende sätetega tuleks tagada, et norme ei leevendata, kuid anda samas ELile ja Ühendkuningriigile õigus kohustusi aja jooksul muuta, et kehtestada rangemad normid või lisada valdkondi, järgides samas täielikult proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet; rõhutab ka, et dünaamilise vastavusse viimise huvides peaks kohustuste ja õigusnormide täitmise tagamine toimuma autonoomsete ajutiste meetmete, kõiki valdkondi hõlmava töökindla vaidluste lahendamise mehhanismi ja õiguskaitsevahendite, sh kohtuliku järelevalve abil, et anda ELile võimalus kehtestada viimase abinõuna sanktsioonid, sealhulgas kestliku arengu vallas; rõhutab, et võrdsed võimalused nõuavad horisontaalset mehhanismi, näiteks üldist juhtimisraamistikku, mis hõlmab kõiki koostöövaldkondi;

42.

rõhutab kaitse taseme säilitamise klausleid eelkõige järgmistes valdkondades: i) tööalased põhiõigused; ii) töötervishoiu ja tööohutuse standardid; iii) õiglased töötingimused ja tööhõivestandardid; iv) õigus teavitamisele ja konsulteerimisele ettevõtte tasandil; ja v) restruktureerimine;

43.

leiab, et võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine ja ümberpööramine, säästva arengu edendamine, keskkond ja peamised terviseküsimused peaksid olema kavandatava partnerluse kesksed elemendid; märgib, et komisjon võttis oma teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta kohustuse muuta Pariisi kokkuleppe järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks;

44.

rõhutab, et nn põrkmehhanismi klausel ei ole tulevase kaitsetaseme jaoks piisav, kuna see ei näe ette võrdseid tingimusi ega stiimuleid ambitsioonide taseme tõstmiseks, ning on seisukohal, et kui EL või Ühendkuningriik peaks oma kliima- või keskkonnakaitse taset tõstma, peaks ka teine lepinguosaline tagama, et tema standardid ja eesmärgid pakuvad vähemalt samaväärset kliima- või keskkonnakaitse taset;

45.

on kindlalt veendunud, et Ühendkuningriik peaks järgima ELi õigustikku kuuluvate ja ka üleilmsete maksunduse ning rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide muutuvaid norme, sealhulgas maksude läbipaistvuse, maksualase teabevahetuse ja maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, ning peaks viljaka ja usaldusel põhineva vastastikuse koostöö tagamiseks lahendama oma ülemereterritooriumidel, suveräänsetes baasipiirkondades ja Briti kroonile alluvatel aladel nendes valdkondades tekkida võivad probleemid ning ELi hea valitsemistava kriteeriumide ja läbipaistvuse nõuete järgimisega seotud küsimused, eelkõige maksualase teabe vahetamise, maksustamise läbipaistvuse, õiglase maksustamise, maksustamise vältimise vastaste meetmete ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste OECD standardite vallas; kutsub ühtlasi ELi ja Ühendkuningriiki üles järgima rahapesuvastase töökonna standardeid; tuletab seoses Gibraltariga meelde läbirääkimisjuhiseid ja ELi õigusliku teksti eelnõus esitatud sätteid;

46.

kordab, et tuleb säilitada ranged normid, selge jälgitavus, kõrge kvaliteediga inspekteerimisteenistused ja võrdsed tingimused ravimite, meditsiiniseadmete, toiduohutuse ja märgistamise, looma- ja taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas ning veterinaar-, fütosanitaar- ja keskkonnapoliitika ja -normid;

47.

kutsub komisjoni üles tagama, et ELi sotsiaal-, keskkonna- ja kliimapoliitika raamistiku praegusi ja tulevasi põhimõtteid ja vahendeid (nt dumpinguvastased meetmed, Euroopa tööstuspoliitika, kohustuslikku hoolsuskohustust käsitlevad õigusaktid, ELi kestlike investeeringute taksonoomia, olulise kahju ärahoidmise põhimõte, piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, kestlikkusega seotud teabe avalikustamine finantsteenuste sektoris) ei saa ELi ja Ühendkuningriigi vabakaubanduslepingu ega tulevaste kaubanduslepingute raames õiguslikult vaidlustada;

Valdkondlikud eriküsimused ja temaatiline koostöö

Siseturg

48.

rõhutab, et ELi siseturule pääsemise eeltingimus on, et siseturuga seotud ELi õigusakte järgitakse täielikult;

49.

rõhutab, et õigusnormide dünaamiline ühtlustamine ja ranget turujärelevalvet kindlustavad sätted, mis aitavad tagada tooteid käsitlevate reeglite (sh reeglid, mis puudutavad tooteohutust ja jälgitavust) täitmist ning tagavad ELi ettevõtetele õiguskindluse ning ELi tarbijatele kõrgel tasemel kaitse, peaksid olema tulevase lepingu oluline ja asendamatu osa, mille eesmärk on kindlustada võrdsed tingimused;

50.

tuletab meelde, et uus leping tähendab igal juhul seda, et enne kui kaubad jõuavad siseturule, peavad need läbima tolli- ja muu kontrolli, ning rõhutab, et tingimata tuleb tagada, et kaubad vastavad siseturu reeglitele;

51.

rõhutab, et regulatiivsetes ja järelevalveküsimustes tuleb nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil säilitada tihe ja struktureeritud koostöö, kuid samal ajal austada ELi regulatiivset korda ja sõltumatust otsuste tegemisel;

52.

rõhutab, et tuleb tagada kutsekvalifikatsioonide ja diplomite vastastikuse tunnustamise kord, ning innustab mõlemaid pooli ning eriti kutseorganisatsioone ja -asutusi koostama ja esitama eelkõige partnerlusnõukogu kontekstis kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ühiseid lisasoovitusi;

Finantsteenused

53.

on arvamusel, et tulevane leping peaks sisaldama erisätteid Euroopa järelevalveasutuste ja Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutuste vahelise koostöö kohta, et soodustada õigusaktide kooskõlla viimist, vahetada järelevalveprobleeme puudutavat teavet ja häid tavasid ning tagada sujuv koostöö ja säilitada integreeritud kapitaliturud;

54.

tuletab meelde, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelised tegevusloa andmist käsitlevad sätted, mis põhinevad vastastikusel tunnustamisel ja ühtlustatud usaldatavusnõuetel ning järelevalve ühtlustamisel siseturul, kaotavad üleminekuperioodi lõpus kehtivuse, sest Ühendkuningriigist saab kolmas riik; rõhutab, et seejärel peab pääs ELi finantsturule põhinema ELi autonoomsel samaväärsusraamistikul; tuletab aga meelde, et samaväärsust kinnitavate otsuste kohaldamisala on piiratud;

55.

rõhutab, et Ühendkuningriigi finantseeskirjade samaväärsust hindab komisjon ning samaväärsust saab tagada üksnes siis, kui tema otsuste tegemise sõltumatust austatakse täielikult ning Ühendkuningriigi õigus- ja järelevalvekord ning -standardid on ELi omadega täielikult samaväärsed; nõuab, et hindamine tehtaks võimalikult kiiresti, et täita poliitilises deklaratsioonis võetud kohustus; tuletab meelde, et EL võib samaväärsusstaatuse igal ajal ühepoolselt tühistada;

56.

tuletab meelde, et suur osa eurodes nomineeritud tuletisinstrumentidest kliiritakse Ühendkuningriigis, mis võib avaldada mõju ELi finantsstabiilsusele;

Toll

57.

võtab teadmiseks, et Ühendkuningriik ei kavatse taotleda selle staatuse pikendamist, mis tal praegu on siseturul ja tolliliidus; rõhutab, et tuleb säilitada tolliliidu ja selle protseduuride terviklikkus, mis tagab tarbijate turvalisuse ja kaitse ning ELi ja ELi ettevõtjate majandushuvid; rõhutab, et ühistel piiridel asuvatesse ühiste transiidipunktide tollikontrollirajatistesse on vaja teha suuremaid investeeringuid ning vajaduse korral tuleb tõhustada pooltevahelist kooskõlastamist ja teabevahetust ning luua võimalus seada Põhja-Iirimaal sisse alaline ELi büroo, mis tegeleb tollireeglite täitmise küsimustega;

58.

rõhutab, et tulevase lepinguga tuleks piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks luua laiaulatuslikud tollikoostöö mehhanismid ning koostöömehhanismid tolli- ja turujärelevalveasutuste vahel; palub ELil ja Ühendkuningriigil töötada ka selle nimel, kui see on asjakohane, et muuta tolliprotseduuride nõuded ja formaalsused kauplejate ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde jaoks lihtsamaks;

59.

rõhutab, et EL ja Ühendkuningriik peaksid püüdma säilitada oma tollialaste õigusaktide ja tavade kõrge ühtlustatuse, et tagada tõhus tollikontroll ja -vormistus, tollialaste õigusaktide täitmise tagamine ja poolte finantshuvide kaitse, mille puhul on alusetult makstud tolli- ja muid makse võimalik tagasi nõuda, ning meetmed, mis kaitsevad kohaldatavate tollialaste õigusaktide pideva rikkumise eest;

60.

rõhutab, et Ühendkuningriigil oleks väga soovitav säilitada praegune Euroopa ühenduste integreeritud tariifistikul (TARIC) põhinev toodete klassifikatsioon, et lihtsustada protseduure ja vähendada regulatiivset koormust;

Tarbijapoliitika

61.

rõhutab, et tulevase lepinguga peavad mõlemad pooled säilitama kehtivad ELi tarbijakaitsestandardid ja ELi õigustikust tulenevad kodanike õigused; on veendunud, et leping peaks tagama ELi tarbijatele lisaväärtuse sellega, et selles sisalduv raamistik on tarbijate õiguste kaitseks ja kauplejate kohustuste täitmise tagamiseks parim;

62.

peab äärmiselt oluliseks tagada Ühendkuningriigist imporditud toodete ohutus nii, et need vastaksid ELi standarditele;

63.

rõhutab, et tuleb teha regulatiivset ja halduskoostööd, millega kaasnevad vajaduse korral parlamentaarne järelevalve ja kaitse taseme säilitamisega seotud kohustused, et kõrvaldada mittetariifsed tõkked ja püüelda avalikku huvi pakkuvate eesmärkide poole, et kaitsta ELi tarbijate huve, sealhulgas tagada tarbijatele ja ettevõtjatele internetis turvaline ja usaldusväärne keskkond, ning võidelda ebaausate kaubandustavade vastu;

Kalandus

64.

kordab, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei saa sõlmida laiaulatuslikku lepingut, kui see ei sisalda kalandust ja sellega seotud küsimusi käsitlevat täielikku, tasakaalustatud ja pikaajalist kokkulepet, mis võimaldaks optimaalsetel tingimustel säilitada juurdepääsu asjaomaste poolte vetele, kalavarudele ja turgudele ning tagaks praeguse püügitegevuse jätkumise;

65.

tuletab meelde, et suurim vastastikune kasu saadakse ühiste ökosüsteemide kaitsmisest ja nende kasutamise säästvast haldamisest, säilitades olemasoleva vastastikuse juurdepääsu vetele ja kalavarudele, et praegune püügitegevus säiliks, ning määrates kindlaks ühised, sidusad, selged ja stabiilsed põhimõtted ja reeglid, mis võimaldavad kalandus- ja vesiviljelustoodete vastastikust avatud pääsu turgudele, tekitamata tasakaalustamata konkurentsi kaudu majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid; rõhutab, et vaja on üldist juhtimisraamistiku, millega tagada, et vetele ja kalavarudele vastastikust juurdepääsu käsitlevate sätete rikkumisel võib kehtestada sanktsioone, sh peatada Ühendkuningriigi kaupade jaoks ELi turul kehtivad soodustariifid;

66.

rõhutab, et lepingusse tuleb vastavalt kehtivale suhtelise stabiilsuse põhimõttele lisada FISH-2 lisas toodud praegu mõlema poole vahel jagatavate kalavarude suhtes kohaldatavad protsendimäärad (kalapüügivõimaluste jaotamine);

67.

kutsub pooli üles säilitama kehtivad kvoodiosad ning kalapüügiõiguste stabiilse ja püsiva jaotuse; rõhutab, kui oluline on kalavarude pikaajaline majandamine, mis põhineb ühise kalanduspoliitika selliste põhimõtete järgimisel nagu maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja tehnilised meetmed, samuti piirkondlikel majandamisvahenditel, näiteks Põhjamere ja läänepiirkonna vete mitmeaastased kavad, ning merestrateegia raamdirektiivil, mis on seni aidanud parandada kalavarude olukorda nii ELi liikmesriikide kui ka Ühendkuningriigi laevade heaks;

68.

rõhutab, et lepinguga tuleb tagada, et tehnilised meetmed või merekaitsealad on vastastikused, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega anna võimalust ELi laevu Ühendkuningriigi vetest eemal hoida; rõhutab, et lepinguga ei tohi nõrgendada ELi keskkonna- ega sotsiaalseid standardeid;

69.

nõuab tungivalt, et komisjon lisaks lepingusse sätted ELi ja Ühendkuningriigi vetes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise ja selle vastu võitlemise kohta;

70.

rõhutab, et vaja on asjakohaseid koostöö- ja konsultatsioonimehhanisme, ühist teaduspõhist käsitust ja tagatisi, et Ühendkuningriik panustab ka edaspidi kalavarusid käsitlevate andmete kogumisse ja kalavarude teaduslikku hindamisse, mille alusel hakatakse kõigis ühistes merepiirkondades kalavarude ühise majandamise kohta otsuseid tegema; nõuab tungivalt, et EL ja Ühendkuningriik jätkaksid kalanduskontrolli alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu aktiivset ja lojaalset koostööd;

Kodanike õigused ja isikute vaba liikumine

71.

võtab kahetsusega teadmiseks, et Ühendkuningriik on otsustanud, et ELi ja Ühendkuningriigi vahel isikute vaba liikumise põhimõtet pärast üleminekuperioodi enam ei kohaldata; rõhutab, et tulevane partnerlus peab sisaldama isikute liikumise kohta ammendavaid sätteid, mis põhinevad täielikul vastastikkusel ja mittediskrimineerimisel liikmesriikide vahel; kinnitab, et Ühendkuningriigi pääs siseturule peab olema vastavuses sellega, milliseid kohustusi ta võtab isikute vaba liikumise hõlbustamiseks; rõhutab, et piiriülese korraga ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust ega liigseid kulusid;

72.

rõhutab, et eritähelepanu tuleb pöörata selliste laste vajadustele, kes on pärit segaperekonnast, kus ainult üks lapsevanem on ELi kodanik, ning tuleb ette näha õigusmehhanismid, mille abil lahendada vanematevahelisi vaidlusi (näiteks lahutuse korral);

73.

on seisukohal, et liikuvust käsitlevad kokkulepped, mis puudutavad muu hulgas lühiajalist viisavaba reisimist, peaksid põhinema ELi liikmesriikide vahelisel diskrimineerimiskeelul ja täielikul vastastikkusel ning hõlmama liikuvust käsitlevat ELi õigustikku, töötajate lähetamise eeskirju ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reegleid;

74.

on seisukohal, et kodanike õiguste edasine kodifitseerimine õiguslikult siduvate sätete kaudu peab olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase lepingu teksti lahutamatu osa; on seisukohal, et see peab hõlmama ka piiriüleseid töötajaid, kellele tuleks tagada liikumisvabadus, mis põhineb diskrimineerimiskeelul ja vastastikkusel; nõuab, et kaalutaks teadusuuringute, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammide või haridusprojektide, lapsehoidjana töötamise ja Euroopa solidaarsuskorpuses vabatahtliku teenistuse eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste paremat reguleerimist, mis peaks olema osa tulevasest lepingust ja mida ei tohiks jätta riigisisese reguleerimise hooleks; tuletab meelde, et COVID-19 kriis on näidanud, mil määral Ühendkuningriigi elutähtsad sektorid, nagu rahvatervishoid või põllumajandus, sõltuvad ELi töötajatest, sealhulgas hooajalisest tööjõust;

Töö, liikuvus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimine

75.

peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi valitsus ei ole veel täitnud kohustust jõustada uus tööhõiveseadus, ning nõuab tungivalt, et Ühendkuningriik teeks seda enne üleminekuperioodi lõppu; osutab sellega seoses eelkõige hiljuti vastu võetud ELi õigusaktidele, mille ülevõtmise tähtaeg on üleminekuperioodil; rõhutab, et esmatähtis on vältida lünki, mille korral ei ole töötajate õigused kaitstud kehtivate ELi õigusaktide ega Ühendkuningriigi tööhõiveseadusega;

76.

tuletab meelde, kui oluline on säilitada mõjutatud isikute praegused ja tulevased sotsiaalkindlustusõigused kõigis aspektides; kutsub lepingu üle läbirääkijaid üles seadma selliste kodanike õigused sotsiaalkindlustuse koordineerimisel kõiki vahendeid kasutades esikohale ning nägema kõigis peatükkides ette sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglite pideva kohaldamise;

77.

peab aga kahetsusväärseks, et piiriüleste ja piirialatöötajate kohta puuduvad töötushüvitist käsitlevad erisätted, ja julgustab seetõttu ELi ja Ühendkuningriiki uurima, millised oleksid nõuetekohased sätted piiriülestele ja piirialatöötajatele töötushüvitise tagamiseks;

78.

rõhutab, et sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks tuleb saavutada dünaamiline kokkulepe; toonitab, et kooskõlas poliitilise deklaratsiooniga peavad inimeste liikuvust käsitleva lõpliku kokkuleppe sätted sisaldama sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud proportsionaalseid ja kindlaid õigusi;

Andmekaitse

79.

rõhutab andmekaitse tähtsust, kuna see on nii põhiõigus kui ka digitaalmajanduse oluline eeldus; märgib, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale peab komisjon selleks, et kuulutada Ühendkuningriigi andmekaitseraamistik piisavaks, tõendama, et Ühendkuningriigi pakutava kaitse tase on ELi õigusraamistikus tagatuga „sisuliselt samaväärne“, sealhulgas andmete edastamisel kolmandatesse riikidesse;

80.

tuletab meelde, et Ühendkuningriigi andmekaitseseaduses on sätestatud andmekaitsepõhimõtetest ja andmesubjektide õigustest tehtav üldine ja laiaulatuslik erand, mida kasutatakse isikuandmete töötlemiseks sisserändega seotud eesmärkidel; tunneb muret, et kui muude kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid töödeldakse selle erandi alusel, ei kaitsta neid samal viisil kui Ühendkuningriigi kodanike andmeid ning see oleks vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (15); on seisukohal, et elektroonilise telekommunikatsiooni andmete säilitamist käsitlev Ühendkuningriigi õigusraamistik ei vasta liidu sellekohase õigustiku tingimustele, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, ega vasta seega praegu ka piisavuse tingimustele;

81.

rõhutab ja toetab seda, et tulevane partnerlus põhineb kohustusel austada põhiõigusi, sealhulgas isikuandmete piisavat kaitset, mis on kavandatava koostöö vajalik tingimus, ning õiguskaitselepingu automaatsel peatamisel, kui Ühendkuningriik peaks tühistama riigisisese õigusakti, millega on jõustatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu Ühendkuningriigi õigusraamistikule, kui hinnatakse selle piisavust ELi õiguse alusel; pooldab seda valdkonda käsitleva Euroopa Liidu Kohtu praktika (nt Schremsi kohtuasi) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika arvessevõtmist;

82.

on seisukohal, et kui Ühendkuningriik ei võta endale selget kohustust tagada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmine ega aktsepteeri Euroopa Liidu Kohtu rolli, ei ole kokkulepe kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö kohta võimalik; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik on seni keeldunud andmast põhiõigustele ja isikuvabadustele kindlaid tagatisi ning nõudnud kehtivate standardite alandamist ja kokkulepitud andmekaitsemehhanismidest kõrvalekaldumist, muuhulgas sellega, et kasutab massilist jälgimist;

83.

kutsub komisjoni üles võtma eespool nimetatud aspekte arvesse, kui ta hindab, kas Ühendkuningriigi õigusraamistik on isikuandmete kaitsmiseks piisav, ja tagama, et Ühendkuningriik lahendaks käesolevas resolutsioonis tõstatatud probleemid enne, kui komisjon võib kooskõlas ELi õigusega (nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus) kinnitada, et Ühendkuningriigi andmekaitseõigus on piisav; palub komisjonil küsida nõu ka Euroopa Andmekaitsenõukogult ja Euroopa Andmekaitseinspektorilt;

Julgeolek, õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtav õiguskoostöö

84.

kordab, et julgeoleku, õiguskaitse ja kriminaalasjades tehtava õiguskoostöö valdkonnas tuleks saavutada käegakatsutavat edu, et oleks võimalik saavutada kokkulepe ulatusliku ja tõhusa koostöö kohta, mis oleks ELi ja Ühendkuningriigi kodanike julgeolekule vastastikku kasulik;

85.

on kindlalt vastu Ühendkuningriigi nõudmisele saada otsejuurdepääs ELi justiits- ja siseasjade valdkonna infosüsteemidele; rõhutab sellega seoses veel kord, et Ühendkuningriigil kui Schengeni alasse mittekuuluval kolmandal riigil ei saa olla otsejuurdepääsu ELi infosüsteemide andmetele; hoiatab, et igasugusel teabe, sealhulgas isikuandmete jagamisel Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid ning auditi- ja järelevalvetingimusi, sealhulgas ELi õiguses sätestatuga samaväärset isikuandmete kaitset;

86.

juhib tähelepanu sellele, et Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevates õigusaktides on sõnaselgelt keelatud lubada kolmandatel riikidel süsteemi pääseda ning et kolmanda riigina ei ole Ühendkuningriigil võimalik SISi pääseda; tuletab meelde, et nõukogu esitas 5. märtsil 2020 palju soovitusi, milles käsitleti ränki rikkumisi SISi rakendamisel Ühendkuningriigi poolt, ning et Ühendkuningriigi vastusest nähtub, et kavatsus neid soovitusi täita on väike, mis on ELi õigusega vastuolus; on seisukohal, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevane õiguskaitse- ja õiguskoostöö peaks põhinema vastastikusel usaldusel; rõhutab, et sellises koostöös saab kokku leppida üksnes juhul, kui kehtestatud on ranged andmekaitsenõuded ja tööle rakendatud mõjusad täitmise tagamise mehhanismid;

87.

juhib tähelepanu sellele, et DNA-andmete automaatset vahetust Ühendkuningriigiga Prümi raamistiku alusel alustati alles 2019. aastal ning et nõukogu valmistub tegema otsust rakendusotsuse vastuvõtmiseks, mis võimaldaks Ühendkuningriigil osaleda sõrmejälgede andmete automatiseeritud andmevahetuses; märgib sellega seoses, et parlament otsustas 13. mail 2020 toimunud endise kolmanda samba õigusakte käsitleva erikonsultatsioonimenetluse käigus, et lükkab nõukogu otsuse eelnõu tagasi probleemide tõttu, mis puudutasid sõrmejäljeandmete vahetuse täielikku vastastikkust, andmekaitsetagatisi ja väga lühikest otsuse kohaldamise aega; kutsub nõukogu üles parlamendi esitatud tagasilükkamise argumente hoolikalt kaaluma; tuletab läbirääkijatele meelde, et juhul kui automatiseeritud andmevahetust lubavad nõukogu otsused vastu võetakse, aeguvad need üleminekuperioodi lõpus; rõhutab, et tulevaste suhete jaoks on väga oluline õigeaegselt kokku leppida uus kord, arvestades teabevahetuse tähtsust võitluses raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu;

88.

tunneb muret, et Ühendkuningriigi läbirääkimisvolitused kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö olulistes valdkondades on liiga tagasihoidlikud; usub, et EL ja Ühendkuningriik võiksid leida lahenduse, mis tagaks väljaandmist käsitlevas Euroopa Nõukogu konventsioonis ette nähtud koostööst kaugeleulatuvama koostöö;

Ränne, varjupaigaküsimused ja piirihaldus

89.

rõhutab vajadust leppida kokku rännet puudutava koostöö tingimustes seoses isikutega, kes ei ole kahe läbirääkimispoole kodanikud, austades põhiõigusi, säilitades inimväärikust ning tunnistades kõige vähem kaitstud isikute kaitsmise vajadust; kordab oma üleskutset, et see koostöö peaks hõlmama vähemalt korda, mis suurendab turvalisi ja seaduslikke võimalusi rahvusvahelise kaitse saamiseks, sealhulgas perekondade taasühinemise kaudu;

90.

rõhutab, et inimkaubanduse vastu võitlemiseks peavad läbirääkimispooled tegema tihedat koostööd kooskõlas rahvusvahelise õigusega, mis jääb ELi ja Ühendkuningriigi vahelisel piiril kehtima;

91.

on seisukohal, et Ühendkuningriik ei saa valida, milliseid elemente ELi varjupaiga- ja rändeõigustikust endale alles jätta;

92.

rõhutab veel kord vajadust võtta vastu perekondade taasühinemise kava, mis oleks valmis üleminekuperioodi lõpus jõustuma;

93.

seoses selle kavaga ja ka üldisemalt tuletab parlament läbirääkijatele meelde nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kohustust kaitsta oma territooriumil kõiki lapsi; kutsub liikmesriike üles andma pärast Ühendkuningriigilt konkreetsete ettepanekute saamist komisjonile volitused pidada kooskõlas ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga varjupaigataotlejate perekondade taasühinemise kava üle läbirääkimisi;

94.

rõhutab ELi kooskõlastatud seisukoha olulisust kõigis neis küsimustes, sest Ühendkuningriigi ja üksikute liikmesriikide vahelistel kahepoolsetel kokkulepetel, mis puudutavad selliseid küsimusi nagu perekonna taasühinemine varjupaigataotlejate või põgenike puhul ning ümberpaigutamise või tagasivõtmise kord, võivad olla negatiivsed tagajärjed ELi varjupaiga- ja rändepoliitika sidususele; kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles püüdlema tasakaalustatud ja konstruktiivse lähenemisviisi poole kõigis neis küsimustes;

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

95.

kutsub ELi ja Ühendkuningriiki üles lisama tulevasse partnerluslepingusse sätted rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, sealhulgas teabevahetusmehhanismi kohta; tuletab meelde, et oma poliitilises deklaratsioonis kohustusid EL ja Ühendkuningriik minema kaugemale rahapesuvastase töökonna standarditest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta tegeliku tulusaajaga seotud läbipaistvuse valdkonnas ning lõpetama virtuaalvääringute kasutamisega seotud anonüümsuse, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete abil;

96.

kutsub EL ja Ühendkuningriiki üles lisama uude partnerluslepingusse erisätted, mis käsitlevad nii kohustatud finantsüksuste kui ka finantssektoriväliste kohustatud üksuste järelevalvet rahapesuvastase raamistiku kontekstis;

Maksuküsimused

97.

palub ELil ja Ühendkuningriigil seada prioriteediks koordineeritud võitluse maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; nõuab, et lepinguosalised tegeleksid kahjulike maksutavade probleemiga, jätkates koostööd ELi äriühingute maksustamise tegevusjuhendi alusel; märgib, et komisjoni hinnangul on Ühendkuningriigil palju selliseid tunnusjooni, mida äriühingud võivad kasutada maksustamise vältimise eesmärgil; kutsub üles tulevases lepingus seda küsimust konkreetselt käsitlema; märgib, et üleminekuperioodi lõpus käsitatakse Ühendkuningriiki kolmanda riigina ning seetõttu peab ta läbima äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma sõelumise koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu jaoks kehtestatud kriteeriumide alusel; nõuab, et EL ja Ühendkuningriik tagaksid täieliku halduskoostöö, et tagada vastavus käibemaksualastele õigusaktidele ning käibemaksutulude kaitse ja tagasinõudmine;

Kliimamuutuste vastane võitlus ja keskkonnakaitse

98.

on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks täielikult järgima ELi praegust ja tulevast kliimapoliitika raamistikku, sealhulgas läbivaadatud 2030. aasta ja 2040. aasta eesmärke ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoore;

99.

on seisukohal, et Ühendkuningriik peaks rakendama CO2 heite maksustamise süsteemi, mis on vähemalt sama tõhus ja sama ulatusega kui ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS), ning kohaldama üleminekuperioodi lõpuks ka väliste kompensatsiooniühikute kasutamise suhtes samu põhimõtteid; on lisaks seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks taotlema oma heitkogustega kauplemise süsteemi sidumist ELi HKSiga, tuleks sellise taotluse kaalumisel kohaldada järgmist kahte tingimust: Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteem ei tohiks kahjustada ELi HKSi terviklikkust, eelkõige selle õiguste ja kohustuste tasakaalu, ning peaks peegeldama ELi HKSi kohaldamisala ja tõhususe pidevat suurenemist; rõhutab, et CO2 heite maksustamise süsteem peaks olema juba kehtestatud ja kasutusel enne parlamendis toimuvat hääletust selle üle, kas anda lepingu eelnõule nõusolek;

100.

rõhutab, et lisaks ühiste standardite ja eesmärkide vastuvõtmisele on oluline tagada Ühendkuningriigis õhu ja vee kvaliteedi asjakohane seire ja hindamine; rõhutab ka seda, et on oluline, et Ühendkuningriik rakendaks ja jõustaks heitkoguste piirmäärasid ja muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (16) alusel kokku lepitud sätteid ning järgiks jooksvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (17), sealhulgas parimat võimalikku tehnikat käsitlevaid ajakohastatud viitedokumente;

Rahvatervis

101.

rõhutab, et kui Ühendkuningriik soovib olla kantud nende riikide loetellu, kellel on lubatud eksportida ELi kaupu, mille suhtes kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, peab ta täielikult täitma nende kaupade suhtes kehtivaid ELi nõudeid, sealhulgas tootmisprotsessidega seotud nõudeid; rõhutab lisaks, et eelkõige tuleks tagada täielik vastavus toiduainete päritolureeglitele ning et Ühendkuningriigis tuleks kindlaks määrata selged toiduainete töötlemise eeskirjad, et vältida ELi nõuetest kõrvalehoidmist, eriti seoses võimalike vabakaubanduslepingutega Ühendkuningriigi ja teiste riikide vahel;

102.

rõhutab, et Ühendkuningriik peab järgima geneetiliselt muundatud organisme ja taimekaitsevahendeid käsitlevaid ELi õigusakte; on seisukohal, et lepinguosalised peaksid võtma eesmärgiks vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske; rõhutab, et mõlemad lepinguosalised peavad püüdma vähendada antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses ja ka edaspidi keelustama nende kasutamise kasvustimulaatorina ning vähendama nende ebasobivat või asjatut kasutamist inimeste puhul;

103.

rõhutab, et on tähtis vältida ravimite ja meditsiiniseadmete nappust; nõuab tungivalt, et riiklikud ametiasutused ja sidusrühmad tagaksid riiklikult lubatud ravimite ümberjaotamise lõpuleviimise üleminekuperioodi lõpuks; kutsub seetõttu ELi ja Ühendkuningriiki üles tegema pikaajalist koostööd, et ennetada ja tuvastada kindlakstehtud ja esilekerkivaid ohte terviseohutusele ning nende vastu valmistuda ja neile reageerida; nõuab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik teeksid COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks pidevat koostööd; on seisukohal, et kui üks lepinguosaline ei võta konkreetse terviseohuga tegelemiseks piisavaid meetmeid, võib teine lepinguosaline võtta rahvatervise kaitseks ühepoolseid meetmeid;

104.

rõhutab, et on oluline järgida ravimeid, meditsiiniseadmeid, kemikaaliohutust, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevaid ELi õigusakte, tagades samal ajal ravimite ja meditsiiniseadmete pideva kättesaadavuse, ning toonitab, et igal juhul kehtiksid Ühendkuningriigi ettevõtjate suhtes samad kohustused, mida kohaldatakse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate ettevõtjate suhtes; rõhutab ka vajadust kehtestada ranged tingimused WTO lepingust kaugemale minevatele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetele, et kaitsta ELi siseturgu ja eelkõige tarbijaid ohtude eest, mis on seotud Ühendkuningriiki puudutava toodete impordi või ekspordiga;

Transport

105.

rõhutab, et kavandatav partnerlus, mis põhineb tihedatel majandussidemetel ja ühistel huvidel, peaks tagama kõigi transpordiliikide jätkuva ja takistamatu ühenduvuse vastastikkuse põhimõtte alusel ning tagama võrdsed tingimused, eelkõige seoses sotsiaalsete, tööhõive- ja keskkonnastandarditega ning reisijate õigustega; tuletab meelde, et see peaks hõlmama La Manche’i tunneli eriolukorda, eelkõige seoses ohutuse ja lubade andmise korraga;

106.

on seisukohal, et tulevane koostöö Ühendkuningriigiga peaks hõlmama ühist huvi pakkuvaid transpordiprojekte ning soodustama häid piiriüleseid kaubandus- ja ettevõtlustingimusi, eelkõige aidates VKEdel vältida mis tahes täiendavat halduskoormust;

107.

on veendunud, et tuleks kavandada Ühendkuningriigi osalemine ELi piiriülestes transpordialastes teadus- ja arendusprogrammides, lähtudes ühistest huvidest;

108.

tuletab meelde, kui oluline on, et komisjon oleks läbirääkimistel ainus ELi läbirääkija ning et liikmesriigid ei alustaks kahepoolseid läbirääkimisi; nõuab siiski tungivalt, et komisjon esindaks lõplikus laiaulatuslikus lepingus iga liikmesriigi huve;

109.

rõhutab, et õigused ja privileegid sisaldavad kohustusi ning juurdepääs ELi siseturule peaks täielikult vastama õigusnormide lähendamise ulatusele ja kohustustele, milles on kokku lepitud seoses võrdsete võimaluste tagamisega avatud ja ausaks konkurentsiks, ning põhinema ELis kohaldatavatel ühistel miinimumstandarditel;

110.

tuletab meelde, et lennundus on ainus transpordiliik, mille puhul ei ole WTO õiguslikku varumehhanismi juhuks, kui enne üleminekuperioodi lõppu kokkuleppele ei jõuta;

111.

on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks sisaldama ambitsioonikat ja terviklikku peatükki lennutranspordi kohta, mis tagab ELi strateegilised huvid ja sisaldab asjakohaseid sätteid turulepääsu, investeeringute ning paindlikkuse kohta käitamises ja ettevõtete juhtimises (nt koodijagamine), järgides tasakaalustatud õigusi ja kohustusi, ning et partnerlus peaks hõlmama ka tihedat koostööd lennuohutuse ja lennuliikluse korraldamise valdkonnas;

112.

rõhutab, et nn viienda vabaduse (õhuvabadus) mõningate elementide võimaldamine peaks olema piiratud ulatusega ja tasakaalustatud vastavate kohustustega ELi huvides;

113.

märgib, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelise maanteeveo mahtu arvestades ei sobi praegune piiratud arvul lubadel põhinev Euroopa Transpordiministrite Konverentsi raamistik ELi ja Ühendkuningriigi suhetele; rõhutab sellega seoses, et tuleks kehtestada asjakohased meetmed, et vältida ohtu avalikule korrale ja hoida ära häired autoveoettevõtjate ja bussiveoettevõtjate liiklusvoogudes; rõhutab sellega seoses, et on oluline parandada otseseid mereühendusi Iirimaalt mandrile, vähendades seeläbi sõltuvust Ühendkuningriigi maismaasillast;

114.

rõhutab, et Ühendkuningriigi kaubaveoettevõtjatele ei saa seoses kaupade autoveoga anda ELi kaubaveoettevõtjatega samaväärseid õigusi ja eeliseid;

115.

on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama veosega ja veoseta transiiti ühe poole territooriumilt sama poole territooriumile läbi teise poole territooriumi;

116.

on seisukohal, et kavandatav partnerlus peaks hõlmama võrdseid võimalusi, eelkõige töö-, sõidu- ja puhkeaja, sõidukijuhtide lähetamise, sõidumeerikute, sõiduki massi ja mõõtmete, kombineeritud veo ja personali koolitamise valdkonnas ning erisätteid, et tagada ettevõtjate ja sõidukijuhtide kaitse võrreldav tase;

117.

rõhutab, et prioriteediks peaks olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise merekaubanduse sujuvus ning reisijate, meremeeste ja avamerel ja maismaal töötava personali vaba liikumine; rõhutab sellega seoses, et EL ja Ühendkuningriik peaksid tagama nõuetekohaste piiri- ja tollisüsteemide olemasolu, et vältida viivitusi ja häireid;

Kultuur ja haridus

118.

on seisukohal, et lepingus tuleks selgelt sätestada, et see toetab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust kooskõlas UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga;

119.

tunneb heameelt läbirääkimisjuhistes esitatud selge seisukoha üle, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid hõlmama ka dialoogi ja teabevahetust hariduse ja kultuuri valdkonnas; kutsub komisjoni üles võtma sellekohaste liikuvussätete üle peetavatel läbirääkimistel arvesse kultuurisektori eripära; on eelkõige mures selle pärast, et komisjoni avaldatud lepingu eelnõu tekstis esitatud sätted, mis reguleerivad füüsiliste isikute ärilistel eesmärkidel riiki sisenemist ja seal ajutist viibimist, ei vasta kultuuri- ja loomesektori vajadustele ning võivad kultuurivahetuse jätkumist takistada;

120.

toetab täielikult läbirääkimisjuhiste selget seisukohta, et audiovisuaalteenused tuleks majanduspartnerluse kohaldamisalast välja jätta, ning nõuab tungivalt, et komisjon jääks oma seisukohale kindlaks;

121.

rõhutab, et juurdepääsu liidu audiovisuaalteenuste turule saab tagada ainult siis, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (18) rakendatakse täielikult, nii et mõlemale poolele antakse samad taasedastamise õigused; tuletab meelde, et Ühendkuningriigist pärit infosisu liigitatakse pärast üleminekuperioodi lõppu jätkuvalt „Euroopa päritolu teosteks“, kui Euroopa päritolu teoste sisukvoot hõlmab teoseid, mis pärinevad Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni osalisteks olevatest kolmandatest riikidest ja EMP-välistest riikidest;

122.

tunneb heameelt selle üle, et käsitletakse ka ebaseaduslikult päritoluriigist väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise teemat; rõhutab, kui oluline on jätkata selles valdkonnas koostööd Ühendkuningriigiga;

Finantsjuhtimine ja kontrolliraamistik

123.

nõuab komisjoni talituste, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri juurdepääsuõiguse ning Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse tagamist ja austamist; tuletab meelde, et ELi õiguse järgimist ja tõlgendamist puudutavates kohtuasjades tuleb Euroopa Liidu Kohut tunnustada pädeva kohtuna;

Osalemine liidu programmides

124.

soovitab komisjonil pöörata erilist tähelepanu järgmistele kohaldatavatele põhimõtetele ja tingimustele, mis on seotud nii liidu programmides osalemise kui ka horisontaalse korra ja juhtimisega;

a)

võtta vajalikud meetmed, mis tagaksid, et kavandatava partnerluse raames liidu programmides osalemise kohta kehtestatavad üldised põhimõtted ja tingimused sisaldaksid nõuet, et Ühendkuningriik annab õiglase ja asjakohase rahalise panuse nii osalemistasu kui ka operatiivse panuse näol kõikidesse programmidesse, milles ta osaleb;

b)

tagada, et üldreegel Ühendkuningriigi osalemisel mis tahes programmis on kooskõla kolmandate riikide osalemise suhtes kohaldatavate standardtingimustega ning osalemine kogu asjaomase programmi vältel ja programmi kõigis osades, välja arvatud juhul, kui osaline osalemine on näiteks konfidentsiaalsuse tõttu õigustatud; soovitab tagada ELis asutatud liidu programmides osalejate jaoks prognoositavuse ja eelarveeraldiste stabiilsuse;

c)

tagada, et Ühendkuningriigi osalemine liidu programmides ei tooks kaasa üldist netoümberpaigutamist liidu eelarvest Ühendkuningriigile ning et EL saab ühepoolselt peatada või lõpetada Ühendkuningriigi osalemise mis tahes programmis, kui osalemise tingimused ei ole täidetud või kui Ühendkuningriik ei anna oma rahalist panust;

d)

tagada, et Ühendkuningriigiga sõlmitavas lepingus kehtestatakse vajalikud meetmed finantsrikkumiste, pettuste, rahapesu ja muude liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks ning kindlustatakse liidu finantshuvide kaitse;

125.

eelkõige usub, et oluline on Ühendkuningriigi osalemine piiriülestes, kultuuri-, arengu-, haridus- ja teadusprogrammides (nt Erasmus +, Loov Euroopa, Horisont, Euroopa Teadusnõukogu, programm LIFE, üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T), Euroopa ühendamise rahastu, ühtne Euroopa taevas, Interreg), ühistes tehnoloogiaalgatustes (nt Clean Sky I ja II, SESAR, ERIC, Galileo, Copernicus, Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), kosmose jälgimise ja seire (SST) abi raamprogramm) ning avaliku ja erasektori partnerlustes kooskõlas kolmandatele riikidele liidu programmides osalemise suhtes kohaldatavate üldpõhimõtetega;

126.

loodab, et lepingus käsitletakse Ühendkuningriigi suhteid Euratomi ja ITERi projektiga ning väljaastumise mõju varadele ja kohustustele; loodab lisaks, et Ühendkuningriik järgib kõige kõrgemaid tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse standardeid;

127.

on seisukohal, et kui Ühendkuningriik peaks kokkuvõttes siiski soovima osaleda siseturul, peaks ta panustama ühtekuuluvusfondidesse aastateks 2021–2027, nagu seda teevad Euroopa Majanduspiirkonna riigid;

128.

on veendunud, et uues lepingus tuleks arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumisest mõjutatud ELi piirkondade vajadusi;

129.

rõhutab, et äärmiselt oluline on, et Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel jätkuks programm PEACE ja seda haldaks iseseisvalt ELi programmide erikolleegium;

130.

on seisukohal, et jätkata tuleks koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes ühelt poolt ELi äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide vahel, eelkõige Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab erisätteid, et võimaldada vajaduse korral tulevasi ühisprojekte Euroopa Arengufondi ja Ühtekuuluvusfondi raames; peab vajalikuks säilitada piisav toetus ülejäänud ülemeremaadele ja -territooriumidele;

131.

rõhutab, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) on ELi eelarve kaudu rahalisi vahendeid kättesaadavaks tehes otsene solidaarsuse väljendus, kui muu hulgas majandusele avalduvad tõsised tagajärjed mõjutavad üht või mitut ELi või ühinemist taotleva riigi piirkonda;

132.

rõhutab vajadust siduda programmides osalemine asjakohaste poliitikavaldkondadega, näiteks kliima- või küberpoliitikaga vastavusse viimisega;

133.

on seisukohal, et energiakoostöö kokkulepe, mis on kooskõlas tulevasi suhteid käsitleva üldise kokkuleppega ning põhineb tugeval valitsemisel ja võrdsetel tingimustel, oleks mõlema poole huvides;

134.

rõhutab, et ühtse elektrienergiaturu järjepidevuse tagamiseks Iirimaa saarel pärast Ühendkuningriigi väljaastumist tuleb jätkata ELi energiavaldkonna õigustiku kohaldamist Põhja-Iirimaal;

135.

on arvamusel, et Ühendkuningriik võiks jätkuvalt olla oluline partner ELi kosmosepoliitikas, rõhutab, et läbirääkimistel tuleb arutada Ühendkuningriigi tulevast juurdepääsu ELi kosmoseprogrammile, kaitstes samal ajal liidu huve ja tagades kooskõla kohaldatava õigusraamistikuga kolmandate riikide osalemiseks ELi kosmoseprogrammis;

Intellektuaalomand

136.

rõhutab, et kavandatavas lepingus tuleks ette näha ka mõjusad ja jõustatavad meetmed, mis hõlmavad selliste geograafiliste tähiste ja intellektuaalomandi õiguste tunnustamist ja kõrgetasemelist kaitset nagu autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, patendid ja ärisaladused, vastavalt kehtivale ja tulevasele ELi õigusraamistikule, seadmata samas ohtu vastuvõetava hinnaga ravimite, nt geneeriliste ravimite kättesaadavust; on seisukohal, et kavandatav leping peaks tagama ka võimaluse tihedaks kahepoolseks koostööks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja Ühendkuningriigi intellektuaalomandiameti vahel;

Äriühinguõigus

137.

märgib, et selleks, et vältida standardite alandamist ja tagada kaebeõigus Ühendkuningriigis ja ELis, on soovitav, et kavandatav leping sisaldaks ühiseid miinimumstandardeid, mis käsitlevad tegevuse alustamist ja teostamist, aktsionäride, võlausaldajate või töötajate kaitset, äriühingute aruandlust ja auditeerimist ning läbipaistvuseeskirju, samuti restruktureerimist, pankrotti või maksejõuetust käsitlevate kohtuotsuste vastastikust tunnustamist;

Tsiviilõigusalane koostöö, sealhulgas perekonnaasjades

138.

rõhutab, et õigusalane koostöö tsiviilasjades on ülimalt tähtis, et tagada kodanike ja äriühingute vaheline kaubandus- ja ärialane suhtlus ning tagada piiriüleste tehingute ja muu tegevuse pooltele kindlus ja piisav kaitse; on seisukohal, et seetõttu tuleks kaaluda, kas Lugano konventsioon oleks sobiv lahendus, mis võimaldaks ELil säilitada üldist tasakaalu oma suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või oleks asjakohasem leida uus lahendus, mis tagaks kahe poole vahelise „dünaamilise kooskõlastatuse“;

139.

rõhutab, et kavandatav leping peaks leidma sisulise ja tervikliku lahenduse eelkõige seoses abielu, vanemliku vastutuse ja muude perekondlike küsimustega; sellega seoses märgib, et kavandatava lepingu perekonnaasjadega seotud vastastikuse täitmise sätted peaksid põhinema mitte ainult kohtusüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttel, vaid ka teatavatel põhiseaduslikel tagatistel ja ühistel põhiõiguste standarditel;

Arengukoostöö ja humanitaarabi

140.

märgib, et Ühendkuningriik on maailmas jätkuvalt üks suurimaid kahepoolseid rahastajaid ning juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab käsitlema võimalusi Ühendkuningriigiga koostöö tegemiseks partnerluse vaimus; peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList jätab ELi üldisesse arengukoostöö- ja humanitaarabipoliitikasse lüngad;

141.

rõhutab ELi ja Ühendkuningriigi keskset rolli ühiste probleemide lahendamisel arengupoliitika ja humanitaarabi kaudu; rõhutab sellega seoses poliitikavaldkondade arengusidususe poole püüdlemise tähtsust;

142.

rõhutab tugeva partnerluse tähtsust, mis hõlmab õigustel põhinevat lähenemisviisi, tagades seejuures jätkuva koostöö ja pühendumise kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, inimõigustele ja vaesuse kaotamisele ning Pariisi kokkuleppe rakendamisele; rõhutab lisaks humanitaarkriisidele ühtse reageerimise tähtsust ja humanitaarabi aluspõhimõtteid;

143.

on veendunud, et Cotonou lepingu järgset partnerlust ja ELi Aafrika-strateegiat saab tõhustada, tehes koostööd Ühendkuningriigiga ning tuginedes Ühendkuningriigi tugevale kohalolekule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides; rõhutab, et EL, Ühendkuningriik ja AKV riigid peaksid tegema koostööd kõikidel tasanditel kooskõlas partnerluse, solidaarsuse ja vastastikuse täiendavuse põhimõtetega;

Julgeolek ja välisasjad

144.

võtab teadmiseks asjaolu, et 27. veebruaril 2020 avaldatud Ühendkuningriigi läbirääkimiseesmärkides on märgitud, et välispoliitika määratakse kindlaks ainult Ühendkuningriigi ja ELi vahelise laiema sõbraliku dialoogi ja koostöö raames, millega vähendatakse selle põhivaldkonna tähtsust hilisemas etapis kokkulepitava mitteinstitutsioonilise suhte tasemele;

145.

peab kahetsusväärseks, et see on vastuolus poliitilise deklaratsiooni sätetega, milles nähakse ette ambitsioonikas, ulatuslik, põhjalik ja paindlik partnerlus välispoliitika, julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning nõuab laiaulatuslikku, põhjalikku ja tasakaalustatud ELi ja Ühendkuningriigi tulevast julgeolekupartnerlust, millega Ühendkuningriik on nõustunud;

146.

tuletab meelde ELi seisukohta, et välispoliitika, julgeolek ja kaitse peaksid kuuluma laiaulatusliku lepingu alla, millega reguleeritakse ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid;

147.

peab kahetsusväärseks, et Ühendkuningriik ei ole näidanud mingit soovi luua ELiga suhted välispoliitika-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, neid valdkondi ei ole Ühendkuningriigi volitustes ka selgelt nimetatud ning seetõttu neid 11 läbirääkimispaketi hulgas ka ei arutata;

148.

tuletab meelde, et ELil ja Ühendkuningriigil on ühiseid põhimõtteid, väärtusi ja huve; rõhutab, et mõlema poole huvides on säilitada ELi autonoomiat austav ambitsioonikas, tihe ja kestev koostöö ELi lepingu artiklil 21 põhineva ühise välis- ja julgeolekupoliitika raamistiku vormis ning võttes arvesse ÜRO põhikirja ja NATOt järgmistes valdkondades:

a)

rahu edendamine;

b)

ühine lähenemisviis ühistele julgeolekuprobleemidele ja ülemaailmsele stabiilsusele, sealhulgas Euroopa naabruses;

c)

õigusnormidepõhise rahvusvahelise korra edendamine;

d)

demokraatia ja õigusriigi kinnistamine;

e)

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse;

f)

ülemaailmse jõukuse edendamine, kestlik areng, kliimamuutuste vastu võitlemine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise leevendamine;

149.

märgib, et põhjalikult integreeritud ja koordineeritud rahvusvaheline koostöö Ühendkuningriigi ja ELi vahel on suureks kasuks nii lepinguosaliste kui ka üleilmse korra jaoks üldiselt, sest mõlemal poolel on sarnased lähenemisviisid tõhusas mitmepoolsuses, rahu, julgeoleku ja kestlikkuse tagamisel ning inimõiguste kaitsmisel ja rakendamisel; teeb ettepaneku, et sellist koordineerimist peaks juhtima välispoliitilistes küsimustes toimuvate kõrgetasemeliste konsultatsioonide ja koordineerimise süsteemne platvorm; rõhutab üleilmsetes küsimustes toimuva parlamentidevahelise koostöö tähtsust ja lisaväärtust;

150.

rõhutab, et mõlema poole jaoks on vaja ühist reageerimist välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika probleemidele, nagu terrorism, kübersõda, kriis naabruskonnas, inimõiguste järgimine, väärinfo levitamise kampaaniad ja hübriidohud; ergutab tõhusale, õigeaegsele ja vastastikusele dialoogile, konsulteerimisele, koordineerimisele ning teabe ja jälitusteabe vahetamisele, mis on allutatud Ühendkuningriigi ja ELi institutsioonide demokraatlikule kontrollile; tuletab meelde, et salastatud teabe vahetamine peab toimuma konkreetses raamistikus;

151.

rõhutab, et üleminekuperioodi lõppedes saab Ühendkuningriigist ilma spetsiifilise suhete raamistikuta kolmas riik, mis mõjutab oluliselt välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna praegust koostööd;

152.

kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles tugevdama rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, sealhulgas töötades välja ühisstrateegiaid ÜRO rahuvalvega seotud jõupingutuste suurendamiseks; kutsub mõlemaid pooli üles edendama rahu ja dialoogi kultuuri kui konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamise, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vahendit; toetab olemasoleva koostöö jätkamist nendes valdkondades; nõuab rahuvalveoperatsioonides süstemaatilist eelistatud koostööd; nõuab tõhustatud koostööd ELi ja Ühendkuningriigi vahel küsimustes, mis on seotud demokraatliku arengu, reformiprotsesside ja demokraatlike parlamentaarsete tavadega kolmandates riikides, sealhulgas valimiste vaatlemine;

153.

märgib, et EL tunneb sellise välissuhete ja julgeolekualase partnerluse vastu suurt huvi, arvestades vastastikust kasu, mis tuleneb Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa alalisest liikmesusest ÜRO Julgeolekunõukogus, Ühendkuningriigi ja ELi liikmete väga tulemuslikust diplomaatilisest teenistusest ning asjaolust, et Ühendkuningriigil on kõige võimsamad relvajõud Euroopas;

154.

teeb ettepaneku rajada tulevane partnerlus väga tihedale ja korrapärasele koostööle ja koordineerimisele ÜROs, eriti ÜRO Julgeolekunõukogus ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus;

155.

rõhutab julgeoleku ja arengu vastastikust olulisust; ergutab nii ELi kui ka Ühendkuningriiki tegema tihedat koostööd kestliku arengu ja humanitaarabi valdkonnas; tuletab mõlemale poolele meelde, kui oluline on võtta kohustus saavutada eesmärgiks seatud ametliku arenguabi määr 0,7 % kogurahvatulust ning toetada poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet; usub, et Cotonou lepingu järgsele partnerlusele ja ELi Aafrika-strateegiale võib kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks olla kasulik Ühendkuningriigiga tehtav tõhus koostöö, mille raames käsitletakse kõrgetasemelisi sotsiaal-, inimõiguste ja keskkonnakaitse standardeid;

156.

rõhutab, et Ühendkuningriigi ja ELi vastastikustes huvides, mida võimendab nende geograafiline lähedus, on teha koostööd tõhusa ja koostoimel põhineva kaitsevõime arendamisel, sealhulgas Euroopa Kaitseagentuuriga, milleks tuleks sõlmida halduskokkulepe, ning jätkata väga väärtuslikke partnerlussuhteid NATO ning ELi kaitse- ja välisjulgeolekuprogrammide, Galileo küberjulgeoleku programmide raames ning võitluses sihipäraste desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete vastu, nagu on näidanud praegune COVID-19 pandeemia; tuletab meelde, et seoses Galileo avalikus reguleeritud teenuses osalemisega on erikokkulepe nii võimalik kui ka vajalik; märgib ka, et seoses tulevase Euroopa Kaitsefondiga võiks Ühendkuningriigi kaasata kolmandatele riikidele seatud tingimuste alusel; kutsub nii ELi kui ka Ühendkuningriiki üles töötama välja ühist lähenemisviisi kaitsetehnoloogia standardimisele;

157.

loodab, et Ühendkuningriik saab jätkata küberturvalisuse valdkonnas väljakujunenud koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutustega;

158.

tuletab meelde, et ELi õigusaktide kohaselt kehtivad Ühendkuningriigis praegu paljud piiravad meetmed (sanktsioonid); tõdeb inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi tagamiseks sanktsioonide tõhusat kasutamist kooskõlas ÜRO põhikirjaga; rõhutab asjaolu, et Ühendkuningriik ka pärast väljaastumist endiselt kohustatud kohaldama ÜRO sanktsioone, ning nõuab, et Ühendkuningriik jätkaks oma sanktsioonide poliitika ühtlustamist ELiga; nõuab, et sanktsioonide kooskõlastamiseks mõlema poole vahel loodaks sobiv mehhanism ning tehtaks ülemaailmsetel foorumitel tihedat koostööd sanktsioonide valdkonnas, et maksimeerida nende mõju ja tagada lähenemine, ning et ühiste väärtuste edendamisel austataks vastastikuseid huve;

159.

ergutab Ühendkuningriiki osalema asjaomastes ELi ametites ning võtma endale olulise rolli ELi kriisiohjamisoperatsioonides ning ÜJKP missioonides ja operatsioonides, sealhulgas humanitaar- ja päästemissioonides, konfliktide ennetamises ja rahuvalves, sõjalises nõustamises ja abis ning konfliktijärgses stabiliseerimises, samuti alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektides, kui teda kutsutakse osalema, ning rõhutab, et sellise osalemise suhtes tuleks kohaldada rangeid tingimusi, austades ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja Ühendkuningriigi suveräänsust ning järgides õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõtet ning tegelikku vastastikkust, sealhulgas õiglane ja asjakohane rahaline panus; kutsub komisjoni ja välisteenistust üles teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt Ühendkuningriigiga peetava poliitilise dialoogi protsessist ning ELi ja Ühendkuningriigi vahel toimuva ÜJKP ja kriisiohjega seotud teabevahetuse peamistest aspektidest;

160.

tuletab meelde, et üleilmne ja Euroopa julgeolek põhinevad relvastuskontrolli, desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise mõjusal rahvusvahelisel korral; tuletab meelde, et Euroopal peab mitmepoolseteks läbirääkimisteks üleilmsel tasandil ning piirkondlike pingete leevendamiseks ja usalduse suurendamise meetmete võtmiseks olema sidus ja usaldusväärne strateegia; tuletab meelde Ühendkuningriigi olulist rolli selliste normide, institutsioonide ja organisatsioonide väljatöötamisel ja kehtestamisel; kutsub Ühendkuningriiki üles töötama selles poliitikavaldkonnas koos ELiga välja ühisstrateegia, eelkõige kooskõlas ÜRO desarmeerimiskavaga; kutsub Ühendkuningriiki üles täitma ka edaspidi ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP (19) kriteeriumidega samaväärseid kriteeriume ning edendama koos ELiga relvakaubanduslepingu ja tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT) ülemaailmset kohaldamist ja ranget rakendamist ning uue START lepingu uuendamist;

161.

rõhutab EL ja Ühendkuningriigi konsulaar- ja diplomaatilise koostöö olulisust, sest sellega tagataks üksteise kodanikele tõhus abi ja nii Ühendkuningriik kui ka EL saaksid oma kodanikele pakkuda konsulaarkaitset kolmandates riikides, kus ühel lepinguosalistest ei ole diplomaatilist esindust, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 20 punktiga c;

162.

juhib tähelepanu asjaolule, et COVID-19 pandeemia ajal on selgunud sõjaväe võimekuse ja vahendite määrav tähtsus, kuna Euroopa relvajõud toetavad tsiviilisikute jõupingutusi pandeemia tõkestamisel ja täidavad samal ajal oma põhiülesandeid; rõhutab, et kõnealune pandeemiaolukord on näidanud ELi strateegilise autonoomia ja Euroopa kaitsekoostöö olulisust Euroopa elanikkonna kaitsmisel hädaolukorras ja liikmesriikide vastupidavuse suurendamisel; on seisukohal, et tuleks luua mehhanismid, mis võimaldaksid kiiret koostööd liidu ja Ühendkuningriigi vahel tulevaste sarnase olemuse ja ulatusega kriiside korral; on seisukohal, et COVID-19 pandeemia õppetundide põhjal peaksid Euroopa sõjaväelised meditsiiniteenistused looma teabevahetuse ja tugivõrgustiku, et suurendada Euroopa ulatuslikku vastupidavust hädaolukorras ja kriisi korral; on seisukohal, et Ühendkuningriigi osalemine sellises tulevases Euroopa sõjaväemeditsiini võrgustikus oleks vastastikku kasulik;

Institutsioonilised sätted ja juhtimine

163.

juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga sõlmitav leping peaks tervikuna, sh võrdseid võimalusi, valdkondlikke eriküsimusi ja temaatilisi koostöövaldkondi ja kalavarusid käsitlevates sätetes, sisaldama kohustust luua ühtne, sidus ja tugev juhtimissüsteem, mis moodustab üldraamistiku ning hõlmab lepingu täitmise pidevat ühist järelevalvet ja juhtimist ning vaidluste läbipaistva lahendamise, vastavuse ja täitmise tagamise mehhanisme lepingusätete tõlgendamiseks ja kohaldamiseks koos karistuste ja ajutiste meetmetega, kui see on asjakohane;

164.

on arvamusel, et tulevastes suhetes kogu Ühendkuningriigiga tuleks kohaldada ühtainust, kõikehõlmavat ja horisontaalset juhtimismehhanismi, mis hõlmab täiendavaid kokkuleppeid, mida võib sõlmida hilisemas etapis, tagades samas kooskõla väljaastumislepingu sätetega ja hoidudes ebaefektiivsusest; juhib tähelepanu sellele, et vaidluste lahendamise mehhanism peab olema töökindel ja nägema ette järkjärgulised sanktsioonid ja õiguskaitsevahendid, kui tehakse kindlaks, et üks pooltest rikub lepingut, ning et selline mehhanism peab tagama tõhusad, kiiresti rakendatavad ja hoiatavad õiguskaitsevahendid; rõhutab, et Euroopa Parlament säilitab kõigi sätete rakendamise suhtes jätkuvalt valvsuse; tuletab meelde, et Ühendkuningriik on endise liikmesriigina töötanud välja olulised institutsioonilised koostöö- ja dialoogistruktuurid ELiga, mis peaksid hõlbustama sellise horisontaalse korra toimimist; kordab, et EL ootab Ühendkuningriigilt ambitsioonikamat juhtimistava, et luua kindel tulevane partnerlus;

165.

rõhutab, et juhtimissüsteemis tuleb mõlema poole autonoomiat austades tingimata täielikult säilitada ELi otsuste tegemise ja õiguskorra sõltumatus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu roll liidu õiguse kaasseadusandjana ning Euroopa Liidu Kohtu roll ELi õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta ainutõlgendajana; on seisukohal, et juhtimiskorras tuleb sätestada, et ELi õiguspõhimõtetele tuginevaid õigusnorme puudutavaid vaidlusi on pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus;

166.

väljendab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmete jaoks parlamentaarne partnerlusassamblee, millel oleks õigus saada partnerlusnõukogult teavet ja esitada talle soovitusi; rõhutab, et leping peaks tagama õigusliku aluse sätete jaoks, mis võimaldavad selle organi institutsiooniliselt asutada;

167.

nõuab, et austataks Euroopa Parlamendi rolli seoses regulatiivset koostööd käsitlevate sätete rakendamisega, et ta saaks teostada nõuetekohast poliitilist järelevalvet ning et oleks tagatud tema õigused ja eesõigused kaasseadusandjana; tuletab meelde Euroopa Parlamendi õigust saada teavet lepingu läbivaatamise korra kohta;

168.

rõhutab, et lepingu puhul tervikuna peaksid kehtima sätted kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise, sidusrühmade kaasamise ja mõlema poolega konsulteerimise kohta kooskõlas poliitilise deklaratsiooni punktiga 125, mis peaks hõlmama eelkõige sotsiaalpartnereid, sealhulgas organisatsioone ja töötajate ühendusi, kes esindavad nii Ühendkuningriigis elavaid kui ka töötavaid ELi kodanikke kui ka Ühendkuningriigi kodanikke ELis; nõuab, et lepingu täitmise järelevalveks moodustataks sisenõuanderühmad;

169.

toetab Ühendkuningriigi jätkuvat osalemist otsutusõiguseta kolmanda riigi vaatlejana ELi mitteregulatiivsetes ametites, näiteks transpordi, keskkonna või tööhõive valdkonnas, samuti võimalikke Ühendkuningriigi vastavate asutuste koostöölepinguid Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Lennundusohutusameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga, et vahetada andmeid, parimaid tavasid ja teaduslikke teadmisi; kordab oma üleskutset komisjonile kaaluda võimalikku tulevast praktilist koostööd Ühendkuningriigi ametiasutuste ja ELi ametite vahel justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, võttes arvesse Ühendkuningriigi staatust Schengeni alasse mittekuuluva kolmanda riigina ning olulise partnerina võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

o

o o

170.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus komisjonile ning teavitamise eesmärgil nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1)  ELT L 58, 27.2.2020, lk 53.

(2)  ELT C 298, 23.8.2018, lk 24.

(3)  ELT C 346, 27.9.2018, lk 2.

(4)  ELT C 369, 11.10.2018, lk 32.

(5)  ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0016.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006.

(8)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0033.

(9)  UKTF(2020)14.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0018.

(11)  ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.

(12)  ELT C 34, 31.1.2020, lk 1.

(13)  ELT L 58, 27.2.2020, lk 53.

(14)  Tulevasse lepingusse on vaja lisada ajutine mehhanism vahetustehingutega seotud riskide vastu, et kaitsta siseturgu olukorra eest, kus Ühendkuningriik otsustab importida kolmandatest riikidest madala hinnaga kaupu (et rahuldada oma kodumaist tarbimist) ja eksportida tollimaksuvabalt omamaist toodangut tulutoovamale ELi turule. See nii Ühendkuningriigile kui ka kolmandatele riikidele kasulik tegevus, mida päritolureeglitega ei saa takistada, destabiliseeriks ELi põllumajandussektorit ja vajab seetõttu konkreetseid toimimismehhanisme.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(19)  ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.


Reede, 19. juuni 2020

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/114


P9_TA(2020)0167

Idapartnerlus 2020. aasta juuni tippkohtumise eel

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb idapartnerlust 2020. aasta juuni tippkohtumise eel (2019/2209(INI))

(2021/C 362/13)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 8 ning V jaotist, eelkõige artikleid 21, 22, 36 ja 37, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

võttes arvesse idapartnerluse käivitamist Prahas 7. mail 2009. aastal kui ELi ja tema kuue Ida-Euroopa partneri – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene – ühist püüdlust,

võttes arvesse Prahas (2009), Varssavis (2011), Vilniuses (2013), Riias (2015) ja Brüsselis (2017) toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsioone,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut (1), ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut (2), ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut (3), sealhulgas põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelist ulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut (4),

võttes arvesse ELi ja Aserbaidžaani partnerluse prioriteete, mille koostöönõukogu 28. septembril 2018 heaks kiitis (5),

võttes arvesse ELi-Ukraina ja ELi-Moldova parlamentaarsete assotsieerimiskomiteede 19. detsembri 2019. aasta kohtumiste lõplikke avaldusi ja soovitusi,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2019. aasta aastaaruannet ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kohta (6),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1806 (7), milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud,

võttes arvesse Euroopa Liidu viisalihtsustuslepinguid Armeenia Vabariigi (8) ja Aserbaidžaani Vabariigiga (9) ning 8. jaanuaril 2020 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelist viisalihtsustuslepingut (10),

võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. märtsi 2020. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat. Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“,

võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse kohta,

võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi, Regioonide Komitee ning idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) soovitusi ja tegevust,

võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee 9. detsembri 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb strateegiat „Trio Plus 2030“ ja idapartnerluse tuleviku kujundamist,

võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat ning läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikat,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat,

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni vajaduse kohta ELi Lõuna-Kaukaasia strateegia järele (11), 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta (12), 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas ning ELi ja Venemaa suhete hetkeseisu kohta (13), 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas (14), 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Armeenia genotsiidi 100. aastapäeva kohta (15), 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta (16), 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade kohta Gruusia, Moldova ja Ukrainaga (17), 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi strateegilise kommunikatsiooni kohta vastusammuna tema vastu suunatud kolmandate osapoolte propagandale (18), 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni naiste õiguste kohta idapartnerluse riikides (19), 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni Ukraina poliitvangide kohta Venemaal ja olukorra kohta Krimmis (20), 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Valgevene kohta (21), 14. juuni 2018. aasta resolutsiooni okupeeritud Gruusia alade kohta kümme aastat pärast Venemaa sissetungi (22), 4. juuli 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (23), 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni meediavabaduse halvenemise kohta Valgevenes ja eelkõige Harta 97 juhtumi kohta (24), 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Moldova assotsieerimislepingu rakendamise kohta (25), 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise kohta (26) ning 12. detsembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta (27),

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige seoses Venemaa tegevusega idapartnerluse riikide territooriumil, krimmitatarlaste õiguste rikkumisega, Gruusia territooriumi osalise okupeerimise ja sellega seotud uute piiride rajamisega ning ELi ja idapartnerluse riikide vastu suunatud vaenuliku propaganda ja desinformatsiooniga,

võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel (28), samuti 4. juuli 2018. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku lepingu läbirääkimisi (29),

võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja,

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0112/2020),

A.

arvestades, et lähitulevikus jääb EL Euroopas domineerivaks poliitiliseks ja majanduslikuks jõuks ning see tekitab kohustusi oma naabrite ees;

B.

arvestades, et ELi 2016. aasta juuni üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias märgitakse, et ELi prioriteediks on vastupanuvõimeliste, hästi juhitud, jõukate ja samu eesmärke taotlevate naaberriikide toetamine;

C.

arvestades, et idapartnerlus on oma olemuselt kaasav, selle aluseks on Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova Vabariigi, Ukraina, Valgevene ja Euroopa Liidu ühised huvid ja arusaamad, ühine vastutus, diferentseerimine ja tingimuslikkus ning ühiselt võetud kohustus süvendada oma suhteid ning austada rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja põhiväärtusi, sealhulgas demokraatiat, inimõiguste ja põhivabaduste austamist, õigusriiki, kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust, samuti turumajandust, kestlikku arengut ja head valitsemistava, eesmärgiga suurendada stabiilsust ja heaolu;

D.

arvestades, et ELi ja idapartnerluse riikide vaheline tihedam koostöö ei ole lineaarne protsess ning täiemahulist koostööd on võimalik saavutada ja säilitada ainult siis, kui põhiseadusliku ja seadusandliku protsessi käigus austatakse Euroopa põhiväärtusi ja põhimõtteid ning kui on tagatud võitlus korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, oligarhiliste struktuuride ja onupojapoliitika vastu; rõhutab siiski, et tõsiste tagasilöögijuhtumite korral on võimalik koostöö ümber pöörata;

E.

arvestades, et teatavad idapartnerluse riigid on otsustanud püüelda tihedama poliitilise, inimestevahelise ja majandusliku integratsiooni poole ELiga vastavalt diferentseerimispõhimõttele ja oma tegevustulemustele ja püüdlustele ning on sõlminud ambitsioonikad assotsieerimislepingud, mis hõlmavad põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi, samuti viisavabaduse ja ühiste lennunduspiirkondade lepinguid; lisaks kuulutasid nad ELi liikmesuse strateegiliseks eesmärgiks ning on juba tõestanud oma suutlikkust tagada idanaabruses suurem stabiilsus, julgeolek, jõukus ja vastupanuvõime; arvestades, et nende ühiskondades on üldsuse toetus Euroopa integratsioonile endiselt väga suur;

F.

arvestades, et teiste idapartnerluse riikide ELi-suunalised ambitsioonid on küllaltki erisugused; arvestades, et Armeenia osaleb Venemaa juhitava majandusliku (Euraasia Majandusliit) ja sõjalise (Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon) piirkondliku integratsiooni struktuurides ning on sõlminud ELiga ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu; arvestades, et Aserbaidžaan peab alates 2017. aastast ELiga läbirääkimisi uue ulatusliku lepingu sõlmimiseks, millega asendataks 1999. aasta partnerlus- ja koostööleping; arvestades, et Valgevene ei ole sõlminud ELiga lepingulisi suhteid, kuid hiljuti allkirjastati temaga viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud;

G.

arvestades, et idapartnerluse algusest saadik on poliitilised ja majandusreformid partnerriikides toimunud eri kiirusega, mis on tingitud nii sisemistest kui ka välistest teguritest, ning need reformid ei ole veel muutunud pöördumatuks;

H.

arvestades, et pikaajalise Euroopa väljavaate säilitamine idapartnerlusest huvitatud riikidele jaoks on piirkonna demokratiseerimise ja edasiste reformide katalüsaator;

I.

arvestades, et on vaja ergutada kohandatud strateegiate väljatöötamist kõigi idapartnerluse riikidega, samuti edendada ambitsioonikamaid koostöö- ja integratsioonivorme, kui partnerriigid seda soovivad, ning toetada ja säilitada Euroopa integratsioonireformide rakendamise ambitsioonikat tempot;

J.

arvestades, et seda eesmärki on võimalik saavutada tingimusel, et õigusriigi järgimisel ja demokraatia tugevdamisel saavutatakse edu ning ulatuslikud reformid viiakse ellu õigeaegselt, autentselt, kestlikult ja tõhusalt ning paindlike ELi vahendite toel ja kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste ja kohustustega, austades ka põhilisi inim- ja vähemuste õigusi;

K.

arvestades, et ehkki ELi ja assotsieerimislepingu allkirjastanud idapartnerluse riikide kahepoolsete suhete saavutused ja ulatuslikum diferentseerimine on igati tervitatavad, on nüüd aeg anda neile riikidele selgemad suunised konkreetsete reformiprioriteetide, ühtlustamiskriteeriumide ja ELi integratsiooniprotsessi järgmiste sammude kohta;

L.

arvestades, et assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute peamine eesmärk on luua vajalikud tingimused ELi ja huvitatud partnerriikide vahelise poliitilise ühtsuse ning edasise majandusliku integratsiooni kiiremaks saavutamiseks;

M.

arvestades, et lahendamata piirkondlikud konfliktid, väliskallaletung ja mõne riigi territooriumi jätkuv okupeerimine kahjustavad endiselt idapartnerluse riikide sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis kahjustab inimõiguste olukorda, takistab idapartnerlusest saadava kasu, selle stabiilsuse ja kasvu edendamist ning seab ohtu ELi tegevuse, ohustades seega kogu idapartnerluse projekti; arvestades, et enamikus neist konfliktidest on Venemaal aktiivne ründaja roll oma hübriidsõja, ebaseadusliku okupatsiooni ja annekteerimispoliitika, küberrünnakute, propaganda ja väärinfo kaudu, mis ohustavad Euroopa julgeolekut tervikuna;

N.

arvestades, et Euroopa jõukus ja julgeolek on tihedalt seotud meie naaberriikide ja eriti idapartnerluse riikide olukorraga; arvestades, et idapartnerlus järgib heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö ühiseid eesmärke ning läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika peaks edendama ja tugevdama suutlikkust lahendada kahepoolseid vaidlusi ja püüda saavutada idanaabruse ühiskondade vahelist leppimist;

O.

arvestades, et Euroopa Parlament mõistab hukka idapartnerluse riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise, ei tunnista nende piiride sunniviisilist muutmist ega katset nende territooriume annekteerida ning on vastu jõu kasutamisele või jõuga ähvardamisele, jagades ELi kohustust toetada konfliktide rahumeelset lahendamist diplomaatiliste vahendite abil ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse normide ja põhimõtetega, ÜRO põhikirja ja Helsingi lõppaktiga, eelkõige konfliktides, milles Venemaa on osaline;

P.

arvestades, et alates idapartnerluse loomisest on EL laiendanud ja säilitanud oma poliitilist, majanduslikku ja julgeolekualast kohalolekut idapartnerluse riikides, saavutades seeläbi suurema mõjuvõimu ja võimaluse edendada oma väärtusi ja põhimõtteid ning suurendades ELi ja idapartnerluse riikide omavahelist seotust;

Q.

arvestades, et idapartnerluse riigid võivad täita olulist rolli otsesel juurdepääsul Kesk-Aasiale ning usaldusväärsete Ida-Euroopa partneritena aidata kaasa ELi Kesk-Aasia strateegiale;

R.

arvestades, et idapartnerluse kaudu aitas EL käivitada struktuurireforme, sealhulgas institutsioonide ja juhtimisstruktuuride reforme, ning pani aluse põhjalikele sotsiaalmajanduslikele ja poliitilistele muutustele idanaabruses; arvestades, et idapartnerluse riikide lähendamisel ELi õigusraamistikule ning selle normidele, standarditele ja tavadele on tehtud edusamme;

S.

arvestades, et idapartnerluse otsese tagajärjena suurenes idapartnerluse riikide kodanikuühiskonna mõjuvõim ning see hakkas idapartnerluse riikide valitsustelt eeldama ja nõudma rohkem vastutust ja läbipaistvust, millest sai reformide peamine sisemine liikumapanev jõud; arvestades, et edukad muutused idapartnerluse riikides, eelkõige kolmes assotsieerunud partnerriigis, võivad olla teistele riikidele positiivne eeskuju;

T.

arvestades, et sõltumatud prokurörid ja kohtunikud, vabad kohtud ja institutsioonid, tugev kodanikuühiskond ja sõltumatu meedia, kes kõik tegutsevad järelevalvajatena, on põhielemendid, mida EL peaks oma idanaabruses jätkuvalt aktiivselt toetama;

U.

arvestades, et tugevad ja vastupidavad institutsioonid, õigusriigi ülimuslikkus, kohtureformide rakendamine ning võitlus korruptsiooni ja rahapesu vastu on keskse tähtsusega õiglase, stabiilse ja usaldusväärse keskkonna loomisel, mis omakorda võib idapartnerluse riikides meelitada ligi ja säilitada pikaajalisi investeeringuid ja majanduskasvu;

V.

arvestades, et idapartnerluse kümnenda aastapäeva puhul rõhutas Euroopa Ülemkogu strateegilise partnerluse tähtsust idapartnerluse riikidega ning palus komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada 2020. aasta juunis toimuva tippkohtumise jaoks ettepanekud pikema tähtajaga poliitikameetmeteks;

W.

arvestades, et Euroopa Parlament on võtnud kohustuse võtta vastu iga-aastased resolutsioonid assotsieerimislepingute / põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamise kohta assotsieerunud riikides ning vähemalt kaks korda aastas esitatavad soovitused suhete kohta ülejäänud idapartnerluse riikidega, ja idapartnerluse poliitika kohta tervikuna;

1.

soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:

a)

tunnistada, et idapartnerluse riigid on võtnud idapartnerluse algatuse suhtes üha suurema vastutuse ja isevastutuse; rõhutada, kui oluline on püüelda idapartnerluse raames jätkuvalt tõhusa koostöö, intensiivse dialoogi ja tiheda partnerluse poole, mida tugevdab idapartnerluse poliitika ümberkujundav mõju, mis toetab reforme, mis toovad idapartnerluse riikides kaasa positiivseid poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja õiguslikke muutusi, võttes arvesse nende ELi-suunaliste ambitsioonide taset; tõsta esile assotsieerunud riikide püüdlusi luua ELiga üha tihedamad suhted; kinnitada idapartnerluse riikide suveräänset õigust vabalt valida ELiga tehtava individuaalse koostöö või sellega integreerumise tase ning lükata tagasi mis tahes väline surve sellisele valikule;

b)

rõhutada, et ELi lepingu artikli 49 kohaselt võib iga Euroopa riik taotleda ELi liikmeks saamist, tingimusel et ta austab selliseid väärtusi nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õigused, nagu on osutatud ELi lepingu artiklis 2; tunnistada, et kuigi idapartnerluse raames ei ole ühinemist ette nähtud, võib idapartnerluse poliitika hõlbustada järkjärgulist integreerumist ELiga; olla seisukohal, et võimaliku ühinemisprotsessi jaoks peavad nii EL kui ka asjaomane idapartnerluse riik olema hästi ette valmistatud, võttes arvesse ELi tulevast reformiprotsessi ja partnerriigi õigusaktide ühtlustamist ELi acquis’ga ning selle vastavust ELi liikmesuse kriteeriumidele; tagada, et esimese sammuna selles järkjärgulises integratsiooniprotsessis rakendatakse täies mahus ELi ja idapartnerluse riikide vahelisi kehtivaid lepinguid;

c)

kehtestada kiiresti strateegiline ja tulevikku suunatud visioon idapartnerluse poliitika järgmiseks aastakümneks pärast 2020. aastat, eesmärgiga tuua kasu eelkõige kodanikele, tugevdada vastupanuvõimet, edendada säästvat arengut, tagada pöördumatud saavutused ning süvendada ELi ja idapartnerluse koostöö- ja integratsiooniprotsessi, mis on ELi enda julgeoleku- ja majandushuvides;

d)

tagada, et 2020. aasta juuni tippkohtumise järeldused sisaldaksid selget strateegiat ja pikaajalist ühist visiooni idapartnerluse edasiseks kaasamiseks ja arendamiseks pärast 2020. aastat, tugevdatud ELi kohustusi ja poliitilisi stiimuleid ning idapartnerluse riikide lubadusi saavutada tulemusi omaette; julgustada ELi nõukogu tulevasi eesistujariike koostama kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsioonide ja soovitustega üksikasjalikud ja ambitsioonikad tegevuskavad koostööks idapartnerluse riikidega, mis aitaks kujundada suhteid idapartnerluse riikidega vastastikku soovitud suunas eelseisvatel aastakümnetel;

e)

tunnistada, et idapartnerlus peaks jätkuvalt olema atraktiivne koostööraamistik, ning toetada seda protsessi kooskõlas põhimõttega „rohkema eest rohkem“, et hoida idapartnerluse riike reformiprotsessis ja teel ELi suunas;

f)

tõdeda, et idapartnerlus toimib mõlemal viisil, kuna idapartnerluse riikide kogemusi saab ELi ja selle liikmesriikide ning idapartnerluse riikide vastastikuse kasu nimel jagada;

g)

säilitada tasakaalustatud lähenemisviis idapartnerluse raames kohandatud diferentseerimise ning mitmepoolse raamistiku kaasavuse, sidususe ja järjepidevuse vahel, mis jääb kõigi idapartnerluse riikide jaoks võrdlusaluseks; vältida idapartnerluse lõhestamist sõltuvalt eri partnerriikide püüdlustest ELi suhtes; olla seisukohal, et ELi ja idapartnerluse riikide vahelise koostöö ulatuse ja põhjalikkuse määravad kindlaks osapoolte ambitsioonid ja reformide elluviimine; tunnistada, et Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukrainaga sõlmitud assotsieerimislepingud / põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud on diferentseeritud lähenemisviisi tõestuseks ning peaksid viima kahepoolsete suhete veelgi tõhusamate vormide ja tegevuskavadeni, mis põhinevad põhimõttel „rohkema eest rohkem“;

h)

kaaluma kohandatud lähenemisviisi silmas pidades tõhustatud koostöö strateegia loomist kolme assotsieerunud riigi jaoks, mis võiks luua reformi- ja investeeringute toetamise programmi sellistes valdkondades nagu suutlikkuse suurendamine, transport, taristu, ühenduvus, energeetika, õigus ja digitaalmajandus, mis võiks hiljem ette näha laiendamise ülejäänud idapartnerluse riikidele, tuginedes ELi reformikohustuste ja saavutatud edusammude individuaalsele hindamisele, pidades silmas vajadust säilitada idapartnerluse sidusus ja kooskõlas kaasavuse põhimõttega; see dialoog võiks hõlmata struktureeritud kohtumisi assotsieerunud riikide juhtidega Euroopa Ülemkogu raames ning nende esindajate korrapärast osalemist Euroopa Ülemkogu töörühmade ja komiteede kohtumistel;

i)

alustada protsessi, et luua ühine majandusruum, mis viiks integreerimiseni nelja vabadusega, mis hõlbustaks idapartnerluse riikide sügavamat majanduslikku integratsiooni ja lähenemist ELi poliitikale ning süvendaks majanduskoostööd idapartnerluse riikide endi vahel, võttes eeskujuks Lääne-Balkani riikidega saavutatu;

j)

võtta täiendavaid meetmeid idapartnerluse riikide tihedamaks integreerimiseks ja edasiseks valdkondlikuks koostööks ELiga ning nende osalemiseks valitud ELi ametites, investeerimisraamistiku platvormidel ning ELi-sisestes programmides ja algatustes, täielikus kooskõlas olemasolevate tingimustega ja vastavalt ELi stiimulipõhisele lähenemisviisile, et saavutada põhimõtte „rohkema eest rohkem“ vaimus täiendav lähenemine ning võttes arvesse parimaid reformide toetamise tavasid;

k)

anda idapartnerluse riikidele suuremat finantsabi ja seada sellele tingimusi, sealhulgas seoses käimasolevate seadusandlike läbirääkimistega välisrahastamisvahendite üle ajavahemikuks 2021–2027; selline abi peaks olema kohandatud delegeeritud õigusaktide abil üksikute idapartnerluse riikide erivajadustele Euroopa Parlamendi juhtimisel ja seda tuleks kasutada idapartnerluse programmi meetmete elluviimiseks; tunnistada, et ELi finantsabi on ka investeering tulevikku, kuna see toetab reforme, mis suurendavad idapartnerluse riikide majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust, ning loob aluse edukaks tulevaseks koostööks;

l)

tunnistada vajadust täiendava poliitilise, haldus- ja rahalise toetuse raamistiku järele kolme assotsieerunud riigi jaoks üldise idapartnerluse raames, tuginedes individuaalsetele lähenemisviisidele, mis käsitleksid nende konkreetseid struktuurireforme, moderniseerimist ja institutsioonide väljaarendamise vajadusi; märkida, et juurdepääs ELi rahastamisele peaks olema seotud reformikohustustega ja sisaldama ambitsioonikaid sihttasemeid;

m)

tähtsustada demokraatia ja õigusriigi „rohkema eest rohkem“ vajalikkust, võttes arvesse hiljutisi arenguid nii ELis kui ka idapartnerluse riikides, ning tagada, et toimivad ja vastupidavad demokraatlikud institutsioonid, õigusriik, hea valitsemistava, korruptsiooni ja onupojapoliitika vastane võitlus, meediavabadus ja inimõiguste austamine on jätkuvalt peamised kriteeriumid ja tingimused tihedama poliitilise partnerluse ja finantsabi andmiseks;

n)

viia korrapäraselt läbi ELi toetusprogrammide mõju hindamisi, et suurendada nende tõhusust ja kohaldada õigeaegseid kohandusi; reageerida kiiremini õigusriigi ja demokraatliku vastutuse halvenemisele idapartnerluse riikides ning kohaldada arukaid tingimusi, sealhulgas sidudes makromajandusliku finantsabi andmise demokratiseerimise ja reformidega, et vältida partnerriikide valitsuste edasist tagasilangust; luua tingimused, mis võimaldavad juhul, kui keskasutused ei täida võetud kohustusi, suunata abi konkreetses idapartnerluse partnerriigis keskasutustelt kohalikele ametiasutustele või kodanikuühiskonna osalejatele;

o)

suurendada ELi välisrahastamisvahendite kohaldamisel Euroopa Parlamendi rolli programmide kontrollimises ja järelevalves delegeeritud õigusaktide abil;

p)

tõhustada parlamentaarset diplomaatiat ja vaadata läbi Euronesti toimimine, et saavutada selle täielik potentsiaal;

Struktureeritud dialoog, riigi ülesehitamine ja demokraatlik vastutus

q)

partnerluse kaasavat olemust säilitades ja koostööd kõigi idapartnerluse riikidega jätkates tunnustada arenenud idapartnerluse riikide, eelkõige põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid hõlmavatele assotsieerimislepingutele alla kirjutanud riikide assotsieerunud partneri staatust ning luua rohkem võimalusi nendega tõhustatud poliitilise dialoogi pidamiseks, et edendada edasist majanduslikku integratsiooni ja õigusaktide ühtlustamist; näiteks kaasata assotsieerunud riigid vaatlejatena ELi toimimise lepingu artikli 291 ja määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt loodud komiteede menetlustesse, et näidata ELi pühendumust edasisele integratsioonile ning tugevdada riikide reformide suunitlust ja haldusalast oskusteavet;

r)

osaleda suuremas ulatuses riigi ülesehitamises ning institutsioonide ja nende vastutuse tugevdamises, tehes Ukraina toetusrühma kasutada olevate vahenditega sarnased vahendid kättesaadavaks kõigile idapartnerluse riikidele, seades prioriteediks assotsieerunud partnerid; laiendada olemasolevaid ja uusi ELi vahendeid õigusriigi ja hea valitsemistava valdkonnas, eelkõige ELi õigusemõistmise tulemustabelit ja õigusriigi mehhanismi, et jälgida ja hinnata assotsieerunud partnerite edusamme; anda reformide jaoks tõhusaid suuniseid ja sihttasemeid, sealhulgas võttes vastu tegevuskavad assotsieerimise kohustuste täpsustamiseks; töötada välja üksikasjalikud töödokumendid koos selge metoodika ja võrdleva perspektiiviga, võttes eeskujuks viisanõude kaotamise tegevuskava ja ühinemisprotsessi praktika, et täiendada praeguseid eduaruandeid ja assotsieerimiskavasid;

s)

kaasata idapartnerluse riikide reformide hindamisprotsessi mitmeid sidusrühmi hõlmav järelevalve ja, järgides Ukrainas juba väljakujunenud tava, teha see idapartnerluse riikide valitsustele kohustuslikuks; tagada, et komisjon ja Euroopa välisteenistus jätkavad kolme assotsieerunud partneri edusammude kohta assotsieerimislepingute rakendamise aastaaruannete esitamist, ning kohaldada ühtset hindamismetoodikat, eriti kui analüüsitakse reforme samades valdkondades ja sektorites; koostada korrapäraselt, vähemalt kahe aasta järel, aruandeid suhete kohta mitteassotsieerunud idapartnerluse riikidega; esitada rakendamisaruande liidu ja idapartnerluse riikide vaheliste kaubandus- ja assotsieerimislepingute kohta, keskendudes idapartnerluse riikide ühiskondade sotsiaalsele, keskkonnaalasele ja majanduslikule arengule, sealhulgas Pariisi kokkuleppe raames;

t)

tunnistada, et tugevatel, sõltumatutel ja tõhusatel kesk- ja kohaliku tasandi institutsioonidel on võtmeroll demokraatliku vastutuse tagamisel, oligarhia kõrvaldamisel ning korruptsiooni ja riigi kaaperdamise vastases võitluses; paluda seetõttu idapartnerluse riikidel uuendada oma kohustust viia ellu ulatuslikud kohtu- ja avaliku halduse reformid, mille eesmärk on tagada kohtunike ja riigiteenistujate sõltumatus, pädevus ja tulemuspõhine värbamine, ning seada prioriteediks korruptsioonivastane võitlus, muu hulgas vähendades korruptsioonivõimalusi suurema läbipaistvuse, vastutuse ja seaduskuuleka käitumise edendamise kaudu kogu elanikkonna hulgas, tugevdades õigusriiki ja edendades head valitsemistava; tunnistada, et ilma eespool nimetatud eesmärke saavutamata on praktiliselt võimatu saavutada kestlikku majanduskasvu, hoogustada majandustegevust ja -arengut, vähendada vaesust, suurendada välismaiseid otseinvesteeringuid ning parandada ühiskonna usaldust ja poliitilist stabiilsust;

u)

laiendada õigus- ja majandusreforme, edastades mestimisprojektide kaudu ELi liikmesriikide kogemusi ja eelkõige laiendades mestimisprogrammi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

v)

arendada assotsieerunud idapartnerluse riikides välja Euroopa kvaliteetne avalik haldus, luues töövarju kavad, et pakkuda idapartnerluse riikide riigiteenistujatele ELi institutsioonide ja liikmesriikide konkreetsete valdkondade asjaomastes teenistustes ajutist praktikat;

w)

ergutada poliitiliste sihtasutuste tööd idapartnerluse riikide järgmise põlvkonna poliitiliste liidrite toetamisel;

x)

tunnustada assotsieerunud riikide valitsuste algatusi nende vastastikuse koostöö ja ühise seisukoha tugevdamiseks idapartnerluse raames ning ergutada nende laienemist mitut valdkonda hõlmavale tasandile, eelkõige energeetika, transpordi, digitaalküsimuste, küberturvalisuse, keskkonnakaitse, meremajanduse, piirikontrolli, tollikoostöö, kaubanduse hõlbustamise ning justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; samasugust lähenemisviisi tuleks kasutada kõigi idapartnerluse riikidega eri valdkondades tehtava koostöö puhul;

y)

edendada piirkonnasisest kaubandust idapartnerluse riikide vahel, kuna tihedam kaubandus mitme partneriga aitab suurendada riikide ja nende majanduse vastupanuvõimet; ergutada idapartnerluse riikide suuremat kaasamist ELi makropiirkondlike strateegiate elluviimisse ning tõhusat piirkondadevahelist ja piiriülest koostööd käsitlevat dialoogi, et suurendada partnerite riiklikku ja piirkondlikku suutlikkust ning edendada nende sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

z)

edendada valimisreforme, et tagada vabad, õiglased, konkurentsivõimelised ja läbipaistvad valimised ning soodustada eelkõige valimisseaduste ja erakondade rahastamise seadusandlike muudatuste vastuvõtmisel valimisprotsesside täielikku vastavust rahvusvahelistele standarditele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) soovitustele ning Veneetsia komisjoni arvamustele; nõuda idapartnerluse riikidelt tungivalt, et nad tagaksid ametis oleva valitsusega eriarvamusel olevate poliitiliste jõudude mitteahistamise, seda nii õiguslikult, füüsiliselt kui ka institutsionaalselt, ning kaitseksid sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust, sealhulgas rahumeelse meeleavaldamise õigust; tunnustada idapartnerluse riike, kes on kokku leppinud demokratiseerivate poliitiliste reformide rakendamises ja toetavad valimiste õigusraamistiku tugevdamist kaasavate poliitiliste dialoogide kaudu;

aa)

tagada, et oma valimisi käsitlevate õigusaktide muutmise käigus loovad idapartnerluse riigid võrdsed võimalused kõigi etniliste ja rahvusvähemuste esindamiseks;

ab)

tagada korrapäraste Euroopa valimisvaatlusmissioonide läbiviimise idapartnerluse riikides, et toetada institutsioonide, valimisprotsesside ja demokraatliku vastutuse tugevdamist;

ac)

aidata ennetada kolmandate isikute sekkumist idapartnerluse riikide poliitilistesse, valimis- ja muudesse demokraatlikesse protsessidesse, olenemata sellest, kas nende eesmärk on kallutada valimisi eelistatud kandidaadi või erakonna suunas või õõnestada usaldust demokraatliku süsteemi vastu, eelkõige väärinfo, ebaseadusliku poliitilise rahastamise, poliitiliste ja meediategelaste küberründamise või muude ebaseaduslike vahendite abil;

ad)

võtta vastu ELi inimõiguste rikkumise eest karistamise mehhanism ehk ELi „Magnitski akt“, mida kohaldatakse isikute või üksuste suhtes, kes rikuvad inimõigusi või põhivabadusi, eelkõige kodanikuühiskonna või opositsiooni aktivistide ja ajakirjanike vahistamise, röövimise ja peksmise ning rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise teel, samuti nende isikute või üksuste suhtes, kes on seotud kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumitega idapartnerluse riikides;

Valdkondlik koostöö ühise majandusruumi loomiseks

ae)

ergutada põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute järjekindlat ja tulemuslikku rakendamist, et järk-järgult luua tingimused ELi ühtse turu avamiseks; kaaluda spetsiaalse õigusaktide ühtlustamise vahendi loomist, mille eesmärk on aidata assotsieerunud idapartneritel ühtlustada oma õigusakte ELi õigustikuga ja aidata kaasa selle rakendamiseks tehtavatele jõupingutustele; möönda, et põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamine on andnud palju positiivseid tulemusi, kuid veel on lahendamata küsimusi, millele tuleb piisavalt tähelepanu pöörata;

af)

teadmiseks võtta, kui oluline on süvendada majanduskoostööd ja turuintegratsiooni Ida-Euroopa partneritega ELi ühtse turu järkjärgulise avamise kaudu, mis hõlmab põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute täielikku rakendamist ning õiguslike, majanduslike ja tehniliste standardite järgimist ja ühise majandusruumi loomist;

ag)

seada eesmärgiks uurida abikõlblike ja huvitatud idapartnerluse riikide koostöö- ja integreerumisvalmidust ning tagada nende koostöö ja järkjärguline diferentseeritud sektoriviisiline integreerimine muu hulgas energialiidu, transpordiühenduse ja digitaalse ühtsel turuga; keskenduda telekommunikatsioonile ja seada prioriteediks ELi ja idapartnerluse riikide vahelise ning idapartnerluse sisese rändlustasudeta korra loomine niipea kui võimalik; luua usaldusteenused, sealhulgas kübersuutlikkus, et kaitsta elutähtsat taristut ja isikuandmeid, ning saavutada tolli-, pangandus- ja finantsteenuste valdkonnas tihedam koostöö, mis aitaks idapartnerluse riikidel võidelda rahapesu vastu ja tugevdada finantsjärelevalvet ning viiks võimaluse korral ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) laienemiseni idapartnerluse riikidesse;

ah)

võtta kasutusele sellised vahendid nagu õiguslik seire ja valdkondlikud tegevuskavad, et teha kindlaks idapartnerluse riikide valmisolek järgida ELi õigustikku ja kinnitada oma valmisolekut diferentseeritud valdkondlikuks integratsiooniks;

ai)

edendada nii äriliste kui ka avalike e-teenuste, e-majanduse ning mitmesuguste kaugtöö võimaluste arendamist, et tugevdada vastupanuvõimet kriisidele, näiteks pandeemiatele;

aj)

tagada idapartnerluse riikide tugev osalemine ja panus kliimamuutuste vastases võitluses, sealhulgas uues Euroopa rohelises kokkuleppes osalemise teel, ning tagades, et põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud ei ole vastuolus rohelise kokkuleppe kliimaeesmärkide ja -algatustega; see osalemine peaks toimuma ELi investeerimistoetuse abil, kaasa arvatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Euroopa Investeerimispanga toetus, tingimusel, et usaldusväärselt hinnatakse keskkonnamõju ja mõju kohalikele kogukondadele ning pööratakse eriti tähelepanu sektoritele, mida selline mõju võib puudutada ja mis võivad vajada lisatoetust;

ak)

hoolitseda selle eest, et oleksid ette nähtud piisavad meetmed ja rahalised vahendid reoveekäitluse parandamiseks kooskõlas partnerriikide vastuvõtuvõimega, samuti energiajulgeoleku ja vastastikuse seotuse, eelkõige gaasi vastassuunavoo, energiatõhususe ja taastuvenergiallikate kasutamise parandamiseks idapartnerluse riikides; tunnustada Aserbaidžaani tähtsat rolli energiavarustuse mitmekesistamisel ELi suunas, samuti Ukraina edu gaasi ülekandesüsteemi eraldamisel, ning toetada energiasõltumatust ja energiavarustuse mitmekesistamise püüdlusi teistes idapartnerluse riikides; ergutada idapartnerluse riike lõpule viima energiasektori reforme kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas keskkonna- ja ohutuspoliitikaga;

al)

jätkuvalt toetada idapartnerluse riikide tahkete jäätmete käitlussüsteemi ajakohastamist vastavalt ELi standarditele, kehtestades ringlussevõtu sihtarvud ja ringlussevõtu süsteemid sihtarvude saavutamiseks; lahendada probleemid, mida põhjustab vananenud ja loata tahkete jäätmete hoidlate kahjulik keskkonna- ja tervisemõju; määrata kindlaks rahastamisvahendid, et toetada jäätmekäitlusprojektide rahastamist ELi ja riiklike/kohalike fondide poolt;

am)

tagada, et idapartnerluse riikide olemasolevad ja uued tuumarajatised vastaksid kõrgeimatele keskkonna- ja tuumaohutuse standarditele kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega; tagada, et ohtlikud energiaprojektid, nagu Ostrovetsi tuumajaam, ei kuuluks Euroopa elektrivõrku;

an)

võtta vastu terviklik taristu rajamise kava, mis hõlmab ka piiriületuspunkte, ja toetada soovituslikus üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) investeeringute tegevuskavas ja muudes investeeringute tegevuskavades kindlaks määratud prioriteetsete projektide rakendamist, et parandada transpordi, energia- ja digiühenduvust ELi ja idapartnerluse riikide vahel ning idapartnerluse riikide endi vahel, ühtlasi tagades rakendamisprotsessi ajal keskkonnasäästlikkuse; soodustada õigusnormide lähendamist transpordisektoris;

ao)

kutsuda idapartnerluse riike tungivalt üles koostöös komisjoniga täielikult kasutama võimalusi, mida pakub TEN-T investeeringute tegevuskava; rõhutada vajadust paremini kasutada Musta mere ühenduvusvõimalusi ja toetada taristuprojekte, mis on äärmiselt olulised ühenduvuse suurendamiseks selle piirkonnaga ja Kesk-Aasiaga; sellega seoses tunnistada idapartnerluse riikide strateegilist geograafilist asukohta, mis teeb neist Euroopa Liidu ning Aasia ja laiema naabruskonna ühenduslüli ja mis võiks suurendada ELi välispoliitiliste sidemete väärtust;

ap)

rakendada ELi ulatuslikku Kesk-Aasia strateegiat, kaasates aktiivselt idapartnerluse riike kui usaldusväärseid partnereid, kellel on sellele piirkonnale otsene juurdepääs;

aq)

tagada, et mitmeaastase finantsraamistikuga kindlustatakse ELi rahaline toetus idapartnerluse riikide taristu- ja investeerimisprojektidele, suurendades sellega nende vastupanuvõimet küberohtudele ning täiustades ja ajakohastades haridust; võtta aktiivseid meetmeid, et parandada idapartnerluse riikide suutlikkust abi ära kasutada; rakendada Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kogemusi, et tõmmata ligi ja koordineerida finants- ja tehnilist abi ning suurendada taristuprojektide tõhusust;

ar)

seada prioriteediks vajadus kestlike ja usaldusväärsete investeeringute järele idapartnerluse riikides, töötades välja pikaajalise strateegia, mis keskenduks mitte ainult stabiliseerimisele, vaid ka demokratiseerimisele;

as)

laiendada teistele assotsieerunud partneritele lähenemisviisi, mida EL rakendab Ukraina puhul, et toetada Ukraina majanduse elavdamist, kasutades selleks muu hulgas kohandatud ja paindlikku makromajanduslikku finantsabi ja vahendeid, samuti kaasates rahvusvahelisi finantsasutusi ja rahastajaid ja koordineerides nende tegevust ning parandades välismaiste otseinvesteeringute keskkonda, võttes täielikult arvesse sotsiaalseid, töö- ja keskkonnaõigusi; muuta ELi välismaiste otseinvesteeringute edendamine idapartnerluse poliitika üheks peamiseks aspektiks ja töötada sel eesmärgil välja tegevuskava ettevõtluskeskkonna jätkuvaks parandamiseks ja õiguskindluse tagamiseks;

at)

toetada idapartnerluse riikide majanduse suuremat mitmekesistamist ja konkurentsivõime suurendamist, tõhustades toetust VKEdele ning monopolide ja oligarhia vähendamist ja privatiseerimist, tugevdades ja laiendades EU4Business taoliste programmide kohaldamisala, geograafilist ulatust ja asjakohasust vastavalt abisaajate vajadustele; eelkõige anda VKEdele laenu kohalikus vääringus, töötada välja uusi algatusi, mille eesmärk on tõmmata piirkonda riskikapitali, ning pidevalt toetada ekspordile suunatud tööstusharude arengut;

au)

vähendada idapartnerluse riikide maa- ja linnapiirkondade erinevusi, pakkudes tõhusaid rahalisi ja tehnilisi stiimuleid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (MVKEd), väikepõllumajandustootjatele ja pereettevõtetele maal ja linnalähedastes piirkondades ning parandades inimeste ühenduvust ja taristut linnade ja maapiirkondade vahel, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;

Inimkapitali suurendamine

av)

toetada suuremat tööjõu liikuvust ELi ja idapartnerluse riikide vahel, samuti idapartnerluse riikide endi vahel, pannes tugevalt rõhku selle protsessi seaduslikkusele ja kestlikkusele, võimaldades oskuste ja kogemuste vahetamist ning vältides ajude äravoolu ja kohalikku tööjõupuudust; tunnustada sellega seoses viisavaba režiimi edukat rakendamist kolme assotsieerunud riigiga;

aw)

võtta arvesse raskusi, mida põhjustab ajude äravool idapartnerluse riikidest, ning leevendada seda probleemi, edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust, kutsekoolitust ja muid koolitusprogramme ning luues töövõimalusi, et pakkuda noortele ja peredele sotsiaal-majanduslikke võimalusi nende kohalikes kogukondades;

ax)

toime tulla rahvaarvu vähenemise ja rände raskete tagajärgedega idapartnerluse riikides, kaasates nad Euroopa rände tegevuskavasse;

ay)

toetada ja asuda rakendama riigipõhiseid töötuse ning sotsiaalse ja piirkondliku ebavõrdsuse vastaseid tegevuskavu; investeerida noortesse, edendada ettevõtlust ning luua uusi programme ja stiimuleid noorte spetsialistide tagasipöördumiseks idapartnerluse riikide tööturule;

az)

ergutada idapartnerluse riike ulatuslikele tööhõivepoliitika reformidele, et parandada töötingimusi ja töötajate õigusi; töötada välja deklareerimata töö vastase võitluse tegevuskava, toetada täieõiguslike ametiühingute loomist ning nõuda ILO põhikonventsioonide ülevõtmist riigi õigusesse ja nende rakendamist;

ba)

püüda kõrvaldada puudujääke sotsiaalpoliitika ja töötajate õigustega seotud kohustuste täitmisel ning kaitsta ELi tööturgu sotsiaalse dumpingu eest; kontrollida mitte ainult ELi direktiivide ja normide ülevõtmist riigi õigusesse, vaid ka nende tegelikku rakendamist: luua koos idapartnerluse riikidega ning ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusel töötajate põhiõiguste järelevalvesüsteem; kasutada makromajandusliku finantsabi väljamakseid finantsvõimenduse või tingimuslikkusena, et sundida riike töötingimusi parandama;

bb)

toetada reformivalmite idapartnerluse riikide haridusreforme, mis on nende tuleviku jaoks väga tähtsad, püüda kõrvaldada puudujääke haridussüsteemi reformi ja tööturu nõudluse vahel ning edendada muude meetmete hulgas kutseõpet; tunnistada piiriülese liikuvuse tähtsust inimestevaheliste kontaktide tugevdamisel, suurendada Erasmus+ ja „Loov Euroopa“ taoliste haridus-, kutseoskuste edendamise ja vahetusprogrammide rahastamist ning idapartnerluse riikide osalemist neis ja suurendada idapartnerluse riikide suutlikkust osaleda programmis „Euroopa horisont“;

bc)

suurendada akadeemilist ja hariduslikku koostööd ELi ja idapartnerluse riikide vahel, kaasa arvatud idapartnerluse sisekoostöö, järgmiselt: i) käivitada piirkondlik programm, mis toetab piirkonna akadeemilisi ja teadustöö tippkeskusi; ii) luua Ukrainas idapartnerluse ülikool; iii) luua spetsialiseeritud ülikoolides sihipärased idapartnerluse programmid ja elektrooniline haridusplatvorm e-kursuste korraldamiseks, mille kesksed teemad on Euroopa väärtused ja õigusriik, hea valitsemistava, avalik haldus ja korruptsiooni kaotamine idapartnerluse riikides, ja iv) luua koht idapartnerluse riikide ametnike ühiseks koolitamiseks, sealhulgas kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tasandil;

bd)

käivitada katseprojekt eesmärgiga luua idapartnerluse avatud teadus- ja innovatsioonikeskus, mis kujutab endast igas idapartnerluse riikides asuvate temaatiliste pädevuskeskuste võrgustikku, mille siht on pakkuda teadusuuringute ja innovatsiooni alast tuge ja teenuseid;

be)

tagada, et kõik ELi toetusprogrammid hõlmaksid järjekindlat soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste mõõdet ning oleksid suunatud kõige ebasoodsamas olukorras ja kõige vähemkaitsud ühiskonnarühmadele, kaasa arvatud etnilised ja muud vähemused, näiteks romad, samuti pagulased ja vägivaldsete konfliktide tõttu kannatavatest piirkondadest pärit riigisisesed põgenikud; tõhustada algatusi, millega püütakse suurendada nende rühmade poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku mõjuvõimu ning parandada nende jaoks hariduse, tervishoiu ja inimväärsete eluasemete kättesaadavust;

bf)

tagada, et ELi abi ja programmid jõuaksid kohalikule tasandile, sealhulgas partnerriikide kaugematesse osadesse, eelkõige maapiirkondadesse, et võimaldada neil teoks teha positiivseid muutusi oma kogukondades, eriti neis, mis on vastuvõtlikumad postsovetlikele meeleoludele ja Venemaa manipulatsioonidele;

bg)

nõuda tungivalt kõigi LGBTI-inimeste diskrimineerimise keelustamist, et nad oleksid diskrimineerimise eest seadusega kaitstud, ning et nende vastu suunatud kuritarvituste, vihakõne ja füüsilise vägivalla kasutamise eest esitataks süüdistus; tunnustada neid assotsieerunud idapartnerluse riike, kes on oma õigusraamistiku selliselt vastavusse viinud;

bh)

toetada usu-, arvamus- ja sõnavabadust ning kõigi kodanike õigust saada emakeelset teavet, taunida ja tõrjuda vihakõnet ja etnilisel päritolul või keelel põhinevat diskrimineerimist, samuti libauudiseid ja valeteavet etniliste ja rahvusvähemuste kohta;

bi)

tagada usu- ja veendumusvabadus kui põhiõigus, kaitstes ja edendades kõigi piirkonnas esindatud uskude õigusi täieliku ja võrdse kodakondsuse põhimõttel;

bj)

tugevdada dialoogi ja koostööd kirikute ning usukogukondade ja -organisatsioonidega sellistes valdkondades nagu rahu kindlustamine ja leppimine, mis suurendab usaldust õiglase ja vaba ühiskonna vastu, samuti hariduse, tervishoiu ja põhiliste sotsiaalteenuste vastu;

Julgeolek, stabiilsus, territoriaalne terviklikkus ja konfliktide lahendamine

bk)

tunnistada, et poliitiliste, kultuuriliste ja majanduslike investeeringutega idapartnerluse riikidesse investeerib Euroopa Liit ka piirkonna julgeolekusse ja stabiilsusse;

bl)

tunnistada ELi ja idapartnerluse riikide suurenenud vastastikust julgeolekusõltuvust, samuti julgeoleku, stabiilsuse ja rahu tähtsust idapartnerluse riikide tulevaseks arenguks, arvestades, et viimastel aastatel on nad kujunenud selliste kolmandate riikide huvide ja ambitsioonide objektiks nagu Hiina ja Türgi või mõned Pärsia lahe riigid, kes ei jaga tingimata ELi huvisid ja väärtusi; seetõttu suurendada ELi ja idapartnerluse riikide julgeoleku- ja kaitsekoostööd, pöörates eriti tähelepanu piirkondlike konfliktide rahumeelsele lahendamisele ning uut tüüpi probleemide ennetamisele ja lahendamisele, nagu hübriidohud, küberrünnakud, sealhulgas kübersekkumine valimistesse, väärinfo- ja propagandakampaaniad ja kolmandate osaliste sekkumine poliitilistesse, valimis- ja muudesse demokraatlikesse protsessidesse; tugevdada koostööd idapartnerluse riikidega ja nende toetamist, et tagada nende suurem vastupanuvõime korruptsioonile, rahapesule, terrorismile ja organiseeritud kuritegevusele üldiselt, ning rõhutada üksikisikute, kogukondade ja riigiasutuste vastupanuvõime tugevdamise vajalikkust;

bm)

kordab, et EL on kohustunud toetama kõigi idapartnerluse riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja poliitilist sõltumatust nende rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning toetama nende jõupingutusi nende põhimõtete täielikuks teostamiseks; rõhutada sellega seoses liikmesriikide ühtsuse ja solidaarsuse tähtsust;

bn)

mõista teravalt hukka rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete ja normide jätkuv rikkumine idapartnerluse piirkonnas, eelkõige mitme idapartnerluse riigi alade destabiliseerimine, sissetung sinna, nende okupeerimine ja annekteerimine Venemaa Föderatsiooni poolt ning Venemaa keeldumine rahvusvaheliste tribunalide ja kohtute otsuste täitmisest; luua ELi liikmesriikide seas Venemaa suhtes kooskõlastatum poliitika, eelkõige idapartnerluse riike puudutavates küsimustes;

bo)

nõuda võõrvägede viivitamatut väljaviimist kõigilt okupeeritud aladelt ja lõppu sõjalisele vaenutegevusele, mis nõuab asjatult ohvreid nii tsiviilisikute kui ka sõdurite seas ja takistab sotsiaal-majanduslikku arengut, ning võimaldada sadadel tuhandetel riigisisestel põgenikel oma kodukanti naasta;

bp)

kujundada ELile, keda esindab komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, aktiivsem roll käimasolevate konfliktide rahumeelsel lahendamisel ja tulevaste konfliktide ennetamisel liidu idanaabruses, võttes teadmiseks kokku lepitud läbirääkimisvormid ja -protsessid, nagu Genfi rahvusvahelised kõnelused, OSCE Minski rühm, Normandia nelik ja „5+2“-läbirääkimised; nimetada ametisse ELi erisaadik Krimmis ja Donbassi piirkonnas;

bq)

jätkata konfliktilahendamist soodustava keskkonna edendamist ja toetada tegevust, mis suurendab konfliktist lõhestatud kogukondade usaldust ja inimestevahelisi kontakte; eelistada ja suurendada ennetava rahukindlustamise, sealhulgas ennetava diplomaatia, samuti eelhoiatus- ja ennetustegevuse mehhanismide rahastamist,

br)

kinnitada veel kord toetust OSCE Minski rühma kaasesimeeste pingutustele Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisel ja nende 2009. aasta aluspõhimõtetele, sihiga saavutada lahendus, mis põhineb rahvusvahelise õiguse, ÜRO harta ja OSCE 1975. aasta Helsingi lõppakti normidel ja põhimõtetel; ergutada kõiki osalisi hoogustama dialoogi ja hoiduma teravast retoorikast, mis võiks lahenduse leidmise väljavaateid veelgi vähendada;

bs)

võtta meetmeid, et tagada järgmiste idapartnerluse piirkonnas toimuvate ELi missioonide tõhusus ja nende mandaadi täielik täitmine, sealhulgas missioonide tegevuse kooskõlastamine: ELi vaatlusmissioon Gruusias, ELi nõuandemissioon Ukrainas, ELi piirihaldamise abimissioon Moldovas ja Ukrainas ning Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja tegevus;

bt)

võtta arvesse Ukraina valitsuse üleskutseid suurendada rahvusvahelisi rahuvalvejõude Ukraina ja Venemaa piiril ning Luganski ja Donetski piirkonnas; niipea kui olukord võimaldab, tuleks Minski kokkuleppe täieliku rakendamise raames konfliktiosalistele välja pakkuda ELi juhitav ÜJKP missioon, mis abistaks selliste ülesannete täitmisel nagu demineerimine, kohalike valimiste ettevalmistamine ja humanitaarabiorganisatsioonidele vaba juurdepääsu tagamine;

bu)

toetada meresõiduvabadust ning seista kindlalt vastu Aasovi mere blokaadile ja Venemaa Föderatsiooni jätkuvale hiilivale anneksioonile Mustal merel;

bv)

tunnustada idapartnerluse riikide ainulaadset kogemuste ja oskuste pagasit; tunnustada idapartnerluse riikide panust ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidesse, lahingugruppidesse ja operatsioonidesse; jätkata julgeolekusektori reformi toetamist; süvendada koostööd ELiga seotud kaitsepoliitika valdkonnas, sealhulgas osalust PESCOs, niipea kui kolmandate riikide osaluse küsimus on lahendatud;

bw)

tunnistada, et küberjulgeolek on üks valdkondi, kus EL ja idapartnerluse riigid saavad teha tõhusamat koostööd ja EL saab kasu idapartnerriikide kogemustest hübriid- ja küberohtude tõrjumisel; alustada huvitatud idapartnerluse riikidega ametlikku küberdialoogi ja edendada nende riikide koostööplatvorme, et hübriidohtudele tulemuslikumalt vastu astuda ja tugevdada nende vastupanuvõimet, eelkõige pärast Venemaa Föderatsiooni ulatuslikku küberrünnakut Gruusia vastu 2019. aasta oktoobris;

bx)

mõista hukka kolmandate riikide mõju, mis õõnestab idapartnerluse riikide demokraatlikku korda, samuti valimiste mõjutamine, valeinfo levitamine ja sihipäraste väärteabekampaaniate korraldamine;

by)

tugevdada koostööd idapartnerluse riikide ühiskondliku ja institutsioonilise vastupidavuse tugevdamisel, keskendudes kindlamalt väärteabe, propaganda, manipuleerimise ja vaenuliku mõju tõrjumisele, mida rakendavad välised jõud, kelle siht on idapartnerluse riike eraldada ja destabiliseerida, nõrgestada nende poliitiliste protsesside ühtsust ja nende suhteid ELiga; aidata huvitatud idapartnerluse riike ELi tasandil toimuvas tegevuses mainitud vaenutegevuse tõrjumiseks, muu hulgas rakendades häid tavasid ja lahendusi, nagu väärinfovastane tegevuskava ja väärinfot käsitlev ELi tegevusjuhend, ning kasutades Helsingis asuva Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskuse, Riias asuva NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskuse ja ELi idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma eksperditeadmisi;

bz)

edendada integreeritud piirihaldust ja koostööd ELi ja assotsieerunud riikide vahel ning õiguskaitsealast koostööd;

ca)

tervitada ELi ja idapartnerluse riikide koostöö jätkamist, mille eesmärk on edendada rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut kooskõlas ELi üldise strateegiaga, ning pakkuda välja uusi vabatahtliku julgeoleku- ja kaitsekoostöö vorme, lugedes seda lähituleviku tähtsaks valdkonnaks, kuna ELi eesmärk on järk-järgult luua Euroopa kaitsekoostöö liit;

cb)

edendada ELi liikmesriikide ja idapartnerluse riikide vahelist teadus- ja arendus- ning tööstuskoostööd relvastuse ja sõjatehnoloogia väljatöötamisel ja võimete arendamisel;

cc)

tunnistada, et ELi vähene kohalolek või tegevusetus oma idapartnerite suhtes tekitab teistele ülemaailmsetele osalejatele tegutsemisruumi; tihendada koostööd või luua samameelsete demokraatlike liitlaste ja rahvusvaheliste toimijate foorum, et leevendada kolmandate riikide negatiivset mõju idapartnerluse piirkonnas ja sellele vastukaalu avaldada;

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning kodanikuühiskond

cd)

tunnustada idapartnerluse kodanikuühiskonna osalejate ja organisatsioonide panust oma riigi ja kogu idapartnerluse piirkonna demokratiseerimise ja reformimise protsessi ning nõuda, et idapartnerluse piirkonna valitsused suhtuksid neisse avatumalt ja kaasavamalt ja eelkõige kaasaksid neid sisukamalt ja tulemuslikumalt poliitikakujundamise protsessidesse;

ce)

jätkata ulatuslikku dialoogi idapartnerluse riikide kodanikuühiskonna osalistega ja tõhustada ELi toetust demokraatliku suunitlusega kodanikuühiskonna organisatsioonidele, toetades nende tegevust ja turvalisust ning kaitstes nende töökeskkonda;

cf)

suurendada ELi jõupingutusi tugevamaks osalemiseks ja rohujuuretasandi algatuste toetamiseks piirkondades ja maakohtades, et arendada kodanikuühiskonna korralduslikku ja järelevalvesuutlikkust ning kohalikke demokraatlikke tavasid;

cg)

tugevdada kodanikuühiskonna suutlikkust jälgida reformide kulgu ja tagada asjaomaste riigiasutuste vastutus, vähendades bürokraatiat ja kindlustades oma kohaloleku kolmepoolsetel kohtumistel, sealhulgas kõigis inimõigustealastes dialoogides ning assotsiatsiooni- ja koostöönõukogu kohtumistel;

ch)

edendada idapartnerluse riikide kodanikuühiskonna koostööd, luues pädevuse suurendamiseks ning parimate tavade ja töömeetodite vahetamiseks piirkondliku keskuse, mis kuuluks Ukrainasse idapartnerluse ülikooli rajamise uue projekti raamesse;

ci)

jätkata struktuurilist, rahalist ja suutlikkuse suurendamise toetust organisatsioonidele, mis abistavad sõltumatuid demokraatiameelseid kodanikuühiskonna osalejaid; nõuda, et demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiki toetavad ELi, liikmesriikide ja sõltumatud programmid, sealhulgas Euroopa demokraatia rahastu, saaksid ka edaspidi tegutseda vabalt, ilma ahistamise ja õiguslike piiranguteta; võtta kõik võimalikud meetmed, et vältida sõltumatute vabaühenduste väljatõrjumist õiguslike piirangute kehtestamise, rahaliste takistuste tegemise, õigusnormide valikulise kohaldamise või valitsuse huve esindavate vabaühenduste kohaloleku suurendamisega;

cj)

suurendada teadlikkust idapartnerluse riikides toimuvatest äärmuslike jõudude ja ka riigivõimude rünnakutest kodanikuühiskonna aktivistide vastu, mis on vastuolus ELi väärtuste, rahvusvaheliste inimõiguste normide ja Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevate ühiste kohustustega;

ck)

suurendada ELi toetust ja algatusi, et tugevdada kohalikke omavalitsusi ja nende ühendusi ning võimaldada neil riiklikke reforme kohalikul tasandil ellu viia; suurendada kohalike omavalitsuste mõjuvõimu poliitikakujundajate ja otsustajatena ning ergutada keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel reformikavade teemal korrapärast teabevahetust, millesse oleksid aktiivselt kaasatud ka kodanikuühiskond ja teised asjaomased sidusrühmad;

cl)

töötada välja riigipõhised tegevuskavad ja näitajad koostööks kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, lähtudes kodanikuühiskonnaga tehtava sarnase koostöö näidetest;

cm)

suurendada idapartnerluse poliitika kujundamisel ja rakendamisel idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) osatähtsust ning suurendada selle suutlikkust toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi oluliste meetmete võtmisel; töötada koostöös CORLEAPi ja Euroopa Regioonide Komiteega välja idapartnerluse riikide kohaliku ja piirkondliku halduse suutlikkuse suurendamise programm, mis hõlmaks süstemaatilisi meetmeid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli tugevdamiseks;

cn)

ergutada idapartnerluse riikide kodanikke ELi rahastatavates projektides ulatuslikult osalema ja suurendada nende omalust kooskõlas ELi väärtustest ja standarditest lähtuva alt üles lähenemisviisiga;

Parem meediakeskkond, teabevahetus ja poliitikajuhtimine

co)

tunnistada, et ilma põhjaliku teavitus- ja teabekampaaniata võib idapartnerluse riikides laialdaselt levitatav väärinfo nullida selle partnerluse raames tehtud kümnendipikkused jõupingutused, investeeringud ja saavutused; seetõttu tõhustada strateegilist kommunikatsiooni ja avatud dialoogis kodanikega suurendada ELi toetuse nähtavust idapartnerluse riikides, nii riigi kui ka kohalikul tasandil; selleks püüda lisaks juba ELi-meelsetele elanikkonnarühmadele jõuda ka väikestes kogukondades ja maapiirkondades elavate inimesteni, äri- ja kogukonnajuhtideni, diasporaade ja rahvusvähemusteni,

cp)

tõrjuda ELi-vastast väärinfot ja propagandat, suurendades ELi ja idapartnerluse kodanike teabealast vastupanuvõimet ja teadlikkust idapartnerlusest ning sellega kaasnevatest võimalustest ja eelistest, eelkõige neist, mis tulenevad tihedast poliitilisest ja majanduslikust koostööst ELi ja idapartnerluse riikide vahel ning assotsieerimislepingu/põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisest, sidudes need majanduskasvu ja kaubanduse suurenemisega;

cq)

tõhusamalt kasutada olemasolevaid ELi struktuure, nagu Euroopa välisteenistuse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm, et teha kindlaks ja pareerida väärinfo ja propaganda, mis kahjustab ELi ja idapartnerluse riikide suhteid ja nende eesmärke;

cr)

tugevdada ELi delegatsioone idapartnerluse riikides, võimaldada neil aidata idapartnerluse riike reformide lõpuleviimisel ning paremini teada anda sellest, kuidas EL sealseid kodanikke aitab; luua ELi delegatsioonide vahel rohkem horisontaalseid suhteid, edendada nende koostööd ning ergutada korrapärast teabe, oskusteabe ja muude edukate töömeetodite vahetamist;

cs)

tagada liikmesriikides asuvate ELi büroode aktiivsem roll Euroopa projekti tähtsuse teadvustamisel idapartnerluse riikides;

ct)

parandada teabevahetust ELi institutsioonide, eeskätt Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahel ning säilitada institutsioonilist mälu, eelkõige seoses antud toetuste ja rakendatud tehnilise abi projektidega, et nende tulemusi uute projektide ja programmide käivitamisel arvesse võtta;

cu)

kasutada ära noorte saadikute programmi ja idapartnerluse kodanikuühiskonna stipendiumide potentsiaal, luues edukalt toimivatele mudelitele tuginedes aktiivse vilistlaste võrgustiku;

cv)

edendada vaba meediat ja sõnavabadust kui aluspõhimõtet ning toetada seetõttu demokraatlikku, sõltumatut, pluralistlikku ja tasakaalustatud meediamaastikku idapartnerluse riikides, mis tagab kohalike ajakirjanike, arvamusliidrite ja teisitimõtlejate kaitse ahistamise ja hirmutamise eest, võimaldab mittediskrimineerivat juurdepääsu internetiteabele ja veebivälisele teabele ning sisukat kodanikuosalust ja tagab inim- ja kodanikuõigused;

cw)

suurendada jõupingutusi, et jätkata kohalikul tasandil võitlust võltsuudiste, teabevahetuses valitseva hübriidsõja ja meediaprogrammide kvaliteedi halvenemise vastu, mis võib takistada korruptsioonivastast võitlust, ja valeteabe vastu, mida levitatakse majandusliku või poliitilise kasu eesmärgil; toetada meetmete väljatöötamist, et tagada meediaomandi täielik läbipaistvus; pidevalt abistada ja jälgida kohalikku ametlikku reguleerimisametit igas idapartnerluse riigis;

cx)

toetada meedia- ja infopädevuse programme ja reforme, et kajastada praegust digitaalajastut;

cy)

edendada Euroopa meediatoodete levi idapartnerluse riikides, et kaotada ajaloolised ja viimaste aastakümnete võltsteabest põhjustatud erinevused Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide vahel; toetada kohalikke meediakanaleid Euroopa meediaprogrammidele juurdepääsul ning Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide meediaväljaannete tihedat koostööd soodustavaid algatusi;

cz)

taunida koroonaviirusega seotud meetmete väärkasutamist ametivõimude poolt poliitilise opositsiooni, kodanikuühiskonna ja meedia vaikimasundimiseks, piirates nende seaduslikke õigusi;

da)

tugevdada ja võimaluse korral suurendada ELi ja idapartnerluse riikide ühiseid pingutusi inimestevaheliste kontaktide ja mõttevahetuste intensiivistamiseks, et luua inimestes vastastikku positiivne kuvand ja idapartnerluse riikide kodanike ELi-meelsust heas mõttes ära kasutada;

db)

edendada kaasavaid ja osaluspõhiseid dialoogi- ja koostööplatvorme, mis ühendavad eri sektorite ja tasandite sidusrühmi, sealhulgas poliitikakujundajaid, ettevõtjaid, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna esindajaid ning kirikuid, usukogukondi ja piiratumate võimalustega inimesi, sihiga võidelda polariseerumise ja äärmuslike suundumuste vastu poliitikas ja ühiskonnas, samuti väärinfo ja propagandakampaaniate mõju vastu;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1)  ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.

(2)  ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.

(3)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(4)  ELT L 23, 26.1.2018, lk 4.

(5)  ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu 28. septembri 2018. aasta soovitus nr 1/2018 ELi-Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide kohta (ELT L 265, 24.10.2018, lk 18).

(6)  Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamist käsitleva aastaaruande kohta (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0008).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39).

(8)  ELT L 289, 31.10.2013, lk 2.

(9)  ELT L 128, 30.4.2014, lk 49.

(10)  12363/19 VISA 191 COEST 210.

(11)  ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 136.

(12)  ELT C 208, 10.6.2016, lk 119.

(13)  ELT C 234, 28.6.2016, lk 14.

(14)  ELT C 300, 18.8.2016, lk 27.

(15)  ELT C 328, 6.9.2016, lk 2.

(16)  ELT C 265, 11.8.2017, lk 110.

(17)  ELT C 11, 12.1.2018, lk 82.

(18)  ELT C 224, 27.6.2018, lk 58.

(19)  ELT C 238, 6.7.2018, lk 42.

(20)  ELT C 263, 25.7.2018, lk 109.

(21)  ELT C 390, 18.11.2019, lk 100.

(22)  ELT C 28, 27.1.2020, lk 97.

(23)  ELT C 118, 8.4.2020, lk 43.

(24)  ELT C 11, 13.1.2020, lk 18.

(25)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0458.

(26)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0457.

(27)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0518.

(28)  ELT C 356, 4.10.2018, lk 130.

(29)  ELT C 118, 8.4.2020, lk 158.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/129


P9_TA(2020)0168

Lääne-Balkan pärast 2020. aasta tippkohtumist

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb Lääne-Balkanit pärast 2020. aasta tippkohtumist (2019/2210(INI))

(2021/C 362/14)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi, nõukogu 18. juuni 2019. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 17.–18. oktoobri 2019. aasta järeldusi, millega lükati edasi otsused ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga,

võttes arvesse 6. mai 2020. aasta Zagrebi avaldust,

võttes arvesse 17. juuni 2018. aasta lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõpetamist ning strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja Põhja-Makedoonia vabariigi vahel, mida tuntakse ka Prespa kokkuleppena,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26. märtsi 2020. aasta järeldusi ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, milles kiideti heaks nõukogu 25. märtsi 2020. aasta järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta,

võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2020. aasta teatist „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ (COM(2020)0057),

võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist ELi laienemispoliitika kohta (COM(2019)0260),

võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

võttes arvesse ELi 2016. aasta üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, milles täpsustatakse, et usaldusväärne laienemispoliitika kujutab endast strateegilist investeeringut Euroopa julgeolekusse ja heaolusse ning on juba oluliselt kaasa aidanud rahu tagamisele varem sõjast laastatud piirkondades,

võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2013. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2013–2014“ (COM(2013)0700),

võttes arvesse uuendatud konsensust laienemise suhtes, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2006. aasta detsembris ja mida kinnitati uuesti ülemkogu 2019. aasta juuni järeldustes,

võttes arvesse Zagrebi tippkohtumise 24. novembri 2000. aasta lõppdeklaratsiooni,

võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani Thessaloniki tippkohtumise 21. juuni 2003. aasta deklaratsiooni Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal käivitatud Berliini protsessi, eelkõige Lääne-Balkani riikide välisministrite 27. augusti 2015. aasta deklaratsiooni piirkondliku koostöö ja kahepoolsete vaidluste kohta ning piirkondliku noorte koostööameti (RYCO) loomist, ja sellele järgnenud tippkohtumisi Viinis (2015), Pariisis (2016), Triestes (2017), Londonis (2018) ja Poznanis (2019),

võttes arvesse 29.–30. aprillil 1997. aastal toimunud üldasjade nõukogu istungi järeldusi tingimuslikkuse kohaldamise kohta, et töötada välja sidus ELi strateegia suheteks selle piirkonna riikidega,

võttes arvesse 13 ELi liikmesriigi välisministrite 11. juuni 2019. aasta ühisavaldust ELi pühendumise kohta Lääne-Balkani riikide Euroopa integratsioonile,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi poolt koos Lääne-Balkani riikide parlamentide juhtidega 28. jaanuaril 2020 kokku kutsutud Euroopa Parlamendi ja Lääne-Balkani riikide parlamentide esimeeste tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,

võttes arvesse 16. veebruaril 2020 toimunud mitteametlikku kohtumist, millel osalesid Lääne-Balkani riikide juhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Horvaatia Vabariigi peaminister,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni „Ühinemisläbirääkimiste alustamine Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga: ELi usaldusväärsuse ja geostrateegiliste huvide kaitseks“ (1),

võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 13. veebruaril 2020. aastal vastu võetud arvamust laienemispaketi 2019 kohta (2),

võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Srebrenica sündmuste mälestamise kohta (3),

võttes arvesse oma 27. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) (4),

võttes arvesse oma 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta (5),

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta (6),

võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2020. aasta järeldusi Lääne-Balkani partneritega rände ja julgeoleku valdkonnas tehtava koostöö tõhustamise kohta,

võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2020. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“ (COM(2020)0315),

võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kirja,

võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0091/2020),

A.

arvestades, et laienemine on olnud üks ELi edukamaid ja strateegilisemaid poliitikavaldkondi ja tõhusaim välispoliitikavahend, mis aitab laiendada selliste liidu põhiväärtuste levikut nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, rahu ja jõukuse edendamine, võrdsus, õigusriik ning inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine kogu Euroopas;

B.

arvestades, et laienemisprotsess on Euroopa integratsiooni lahutamatu osa ning jääb Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtsaks;

C.

arvestades, et Lääne-Balkani riikide kindel ja saavutustel põhinev väljavaade saada ELi liikmeks on liidu enda poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides;

D.

arvestades, et väljavaade saada ELi liikmeks tähendab, et tunnistatakse suurt geopoliitilist ülesannet – ühendada Euroopa kontinent, ning see on Lääne-Balkani riikide reformide peamine stiimul;

E.

arvestades, et Lääne-Balkani riigid on geograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt Euroopa osa ning nende riikide integreerimine Euroopa Liitu on kogu Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku ning terviklikkuse, vabaduse ja rahu seisukohast otsustava tähtsusega;

F.

arvestades, et ELi laienemisprotsess on kahesuunaline protsess, kus mõlemad pooled peavad oma kohustusi täitma, ning selle aluseks on eeldus, et nii Euroopa Liit kui ka kandidaatriigid täidavad oma kohustusi;

G.

arvestades, et komisjoni pakutud tõhustatud metoodika eesmärk on anda laienemisprotsessile uut hoogu ning see annab läbirääkijariikidele muutusteks uue tõuke;

H.

arvestades, et EL on piirkonna juhtiv investor, kaubanduspartner ja rahastaja;

I.

arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma resolutsioonides heameelt Põhja-Makedoonia ja Albaania edusammude üle; arvestades, et tänu neile edusammudele nõustus parlament, et Põhja-Makedooniale ja Albaaniale eraldatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist tulemuslikkusega seotud rahastamist;

J.

arvestades, et 2020. aasta Zagrebi tippkohtumisel tunnustati demokraatia ja õigusriigi ülimuslikkust ning kutsuti ELi üles veelgi intensiivistama oma koostööd selle piirkonnaga;

K.

arvestades, et Euroopa Parlament mõistis hukka tõsiasja, et Euroopa Ülemkogu ei suutnud 2019. aastal kokku leppida ühinemisläbirääkimiste alustamises Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga; arvestades, et see suutmatus pärast komisjoni 2018. ja 2019. aasta soovitusi, mille parlament heaks kiitis, õõnestas Euroopa Liidu usaldusväärsust, aitas kaasa populismi, natsionalismi ja euroskeptitsismi kasvule, õõnestas kandidaatriikide jõupingutusi, mis võib tekitada poliitilist vaakumit, ja andis hoogu kolmandatele pooltele, kes püüdsid saada piirkonnas poliitilist mõju, mis kahjustab ELi integratsiooniprotsessi;

L.

arvestades, et laienemisprotsess kindlustab ja tugevdab suutlikkust lahendada kahepoolseid vaidlusi ning püüab saavutada selle piirkonna kogukondade vahelist leppimist;

M.

arvestades, et Lääne-Balkani riigid peaksid suurendama jõupingutusi, et saada üle poliitilisest polariseerumisest ja pikalevenivatest boikottidest parlamendis, et tugevdada parlamentaarset järelevalvet;

N.

arvestades, et Euroopa Parlament jääb ELiga ühinemisprotsessis osalevate riikide usaldusväärseks partneriks ja toetab laienemisprotsessi kui Euroopa Liidu positiivset mehhanismi, mille eesmärk on ergutada reforme nende riikide institutsiooniliseks ja sotsiaal-majanduslikuks tugevdamiseks nende kodanike hüvanguks;

O.

arvestades, et Thessaloniki tegevuskavas ja Sofia deklaratsioonis rõhutatakse, et erilist rõhku pannakse noortele uute võimaluste loomisele, tagades samal ajal, et see aitab kaasa Lääne-Balkani riikide sotsiaal-majanduslikule arengule;

P.

arvestades, et Euroopa Parlament on pühendunud poliitilise ja institutsioonilise toetuse tugevdamisele, et toetada selles piirkonnas demokraatlikke ja majandusreforme, ning Lääne-Balkani riikide abistamisele ELiga ühinemise protsessis;

Q.

arvestades, et komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2019–2024 kinnitatakse Lääne-Balkani riikide väljavaateid saada ELi liikmeks;

R.

arvestades, et Euroopa Parlamendis toimunud kuulamistel lubasid nii komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kui ka volinik Olivér Várhelyi, et seavad laienemisprotsessi prioriteediks, kohustudes kiirendama struktuuri- ja institutsioonilisi reforme ning integratsiooniprotsesse Lääne-Balkani riikides;

S.

arvestades, et ambitsioonikas laienemispoliitika nõuab piisavat rahastamist; arvestades, et nõukogu peaks nägema laienemispoliitika toetamiseks ette piisavad eelarvevahendid;

T.

arvestades, et EL peab ühtlasi tugevdama õigusriigi mehhanisme liidus endas ja kehtestama ambitsioonika tegevuskava Euroopa tuleviku teemalise konverentsi jaoks;

U.

arvestades, et Euroopa jõukus ja julgeolek on tihedalt seotud integratsiooniprotsessiga ning rahu, demokraatia, inimõiguste austamise ja õigusriigi edendamisega Lääne-Balkani piirkonnas ja selle piirkonna riikide tulevikuga tugevas ja reformitud ELis;

V.

arvestades, et komisjon kohustus oma 5. veebruari 2020. aasta teatises esitama teatise, milles määratletakse meetmed põhjalike reformide, sealhulgas õigusriigi põhimõtte edendamiseks;

W.

arvestades, et EL on eraldanud 3,3 miljardit eurot koroonaviiruse pandeemiaga tegelemiseks Lääne-Balkani riikides, sealhulgas 38 miljonit eurot tervishoiusektori koheseks toetamiseks, 389 miljonit eurot sotsiaalseks ja majanduslikuks taastumiseks, 750 miljonit eurot makromajanduslikuks finantsabiks, 455 miljonit eurot majanduse elavdamiseks ja 1,7 miljardit eurot Euroopa Investeerimispanga sooduslaenudeks;

X.

arvestades, et Lääne-Balkani riigid on saanud kasu ELi elanikkonnakaitse mehhanismist, meditsiiniseadmete ühishangetest, isiklike isikukaitsevahendite ekspordilubade süsteemist tehtavatest eranditest ja esmatarbekaupade nn rohelistest transpordikoridoridest;

1.

soovitab nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmist:

a)

toetada Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaateid ja tõhustada ühinemisprotsessi, tagades, et see tugevdab põhiväärtusi ja õigusriiki ning toob kaasa kestliku demokraatliku, majandusliku ja ökoloogilise ümberkujundamise ja sotsiaalse lähenemise ning tagab heanaaberlikud suhted ja piirkondliku koostöö kui laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi lahutamatud elemendid, ning kindlustades selle, et liidu laienemine jätkub paralleelselt aruteludega Euroopa tuleviku ja ELi sisereformi üle;

b)

suurendada jõupingutusi, et tugevdada liikmesriikide poliitilist tahet jätkata laienemisega Lääne-Balkanil, selle asemel et lasta ELi sisestel protsessidel seda takistada, ning parandada ELi poliitilisi ja strateegilisi suuniseid üldise poliitika kohta selles piirkonnas;

c)

jääda laienemisele kindlaks, kuna see on selles piirkonnas ja mujal ELi usaldusväärsuse, edu ja mõju tagamise vajalik eeltingimus;

d)

kiirendada pühendunud riikide ühinemisprotsessi nii poliitiliselt kui ka halduslikult ja viia ellu ELiga seotud reforme;

e)

tagada, et tõhustatud metoodikas säilitataks lõppeesmärgina täieõiguslik ELi liikmesus ning et EL kehtestaks prognoositavamad reeglid ja kriteeriumid, mis põhinevad tingimuslikkusel ja tagasipööratavusel, ning kohaldab neid järjepidevalt, muutes ühinemisprotsessi dünaamilisemaks ning taastades seega selle usaldusväärsuse, kohaldades muudetud metoodikat;

f)

tagada, et suurem rõhuasetus protsessi poliitilisele olemusele, nagu komisjoni muudetud laienemismetoodika ettepanekus soovitati, ei asendaks hindamisi, mis käsitlevad võrdlusaluste täitmist ekspertide tasandil, ega muudaks ELi seisukohta, et laienemine toimub tulemuspõhiselt;

g)

tagada, et poliitikavaldkondade rühmitamine suurendaks reformide põhjalikkust, kvaliteeti ja kestlikkust, saavutades ühinemisläbirääkimisi pidavates riikides konkreetseid tulemusi ja võimaldades pidada üheaegselt läbirääkimisi eri peatükkide üle;

h)

esitada selged, läbipaistvad ja järjekindlad ühinemiskriteeriumid, anda kogu protsessi vältel pidevalt poliitilist ja tehnilist toetust, sealhulgas parlamentidele, et tagada nende sõltumatu järelevalveroll, ja parandada edusammude mõõtmist kohapeal, tagades, et iga ühinemisläbirääkimisi pidavat riiki hinnatakse tema enda saavutuste tingimuslikkuse ja põhimõtte põhjal;

i)

tagada laienemisprotsessi jätkuvus, vastutus, järjepidevus ja prognoositavus, kinnistades komisjoni uue metoodika poliitika pikaajalise kohandusena ning vältides protsessi ja selle parameetrite ühekordset läbivaatamist mis tahes liikmesriigi poliitilistel kaalutlustel; tagada, et ühinemiskriteeriumid ja toetus põhineksid saadud kogemustel, et vältida varem avastatud puudusi ja parandada ühinemisprotsessi;

j)

lihtsustada läbirääkijariikide suhtes juba läbirääkimiste ajal tõhustatud metoodika rakendamist, kui nad otsustavad selles osaleda, saavutamaks tegelik ja püsiv vastavus ELi standarditele ja normidele;

k)

suurendada poliitilisi ja majanduslikke stiimuleid Lääne-Balkani riikidele ning parandada laienemisprotsessi ja ELi poliitiliste algatuste vahelist sidusust iga-aastaste piirkondlike kohtumiste kaudu Lääne-Balkani riikide juhtidega Euroopa Ülemkogu raames, tagada Lääne-Balkani riikide esindajate regulaarne osalemine Euroopa Ülemkogu kohtumistel, poliitika- ja julgeolekukomitees ning komisjoni töörühmades;

l)

soodustada ühinevate riikide ühinemiseelset järkjärgulist lõimimist ELi protsesside, valdkondliku poliitika ja programmidega, sealhulgas ELi fondide sihtotstarbelise rahalise toetuse abil, et anda kodanikele, eeskätt lastele ja noortele tuntavat kasu ning suurendada ELi ühinemiseelset abi ja kohalolekut nendes riikides enne nende liikmeks saamist;

m)

toetada loodud foorumite kaudu parlamendi tugevamat rolli ühinemisprotsessis ja innustada järjepidevalt uusi algatusi, nagu Euroopa Parlamendi presidendi ja Lääne-Balkani riikide parlamentide juhtide poolt esimest korda 28. jaanuaril 2020 kokku kutsutud parlamentide esimeeste tippkohtumine;

n)

soodustada ja propageerida läbirääkijariikide parlamendiliikmete tihedamat kaasamist Euroopa Parlamendi töösse;

o)

kaasata Lääne-Balkani riikide esindajad Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi, pöörates erilist tähelepanu noorte osalusele;

p)

tugevdada eeltingimuste mehhanismi ja nõuda ühinemisprotsessi tagasipööratavust, kohaldades objektiivseid kriteeriume, kui on vaja otsustada, kas läbirääkimised tuleks peatada; tagada, et komisjon algatab need menetlused pärast põhjalikku hindamist ja reageeringuna liikmesriikide või Euroopa Parlamendi ettepanekule, märkides samas, et tasakaalustamatuse klausli ja tagasipööratavuse põhimõte on Serbia ja Montenegro praeguste läbirääkimisraamistike suhtes juba kohaldatav; tagada, et tingimuslikkuse ja peatamismehhanismiga kaasneks ELi institutsioonide poolne selge teabevahetus võimaliku peatamise üksikasjadest;

q)

suurendada liikmesriikide omalust laienemisprotsessis, kaasates rohkem liikmesriikide eksperte õigusriigis ja muudes valdkondades ning kodanikuühiskonda ja inimõiguste kaitsjaid kohapeal, ning parandada üldise arengu mõõtmist, jätkates pikaajaliste objektiivsete standardite järgimist ja vältides ühinemisprotsessi tehniliste aspektide politiseerimist, tuginedes eelkõige Euroopa Nõukogu ja teiste standardeid kehtestavate organite järelevalvearuannetele ja soovitustele;

r)

tunnistada, et Berliini protsess toetab ja täiendab ELi laienemispoliitikat ning seda ei saa pidada ühinemise alternatiiviks ega laienemise raames tehtud jõupingutuste kordamiseks;

s)

tunnistada, et ühinemisläbirääkimiste alustamine Albaania ja Põhja-Makedooniaga on liidu poliitilistes, julgeolekualastes ja majanduslikes huvides;

t)

tunnistada, et Euroopa Ülemkogu suutmatus alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga 2018. aasta juunis, 2019. aasta juunis ja 2019. aasta oktoobris avaldas kahjulikku mõju ELi rollile selles piirkonnas ja avalikule arvamusele ELiga ühinemise küsimuses, saates Lääne-Balkani riikidele negatiivse sõnumi, ning tunnistada, et ühinemisläbirääkimiste alustamine taastab protsessi usaldusväärsuse, nagu on soovitanud Euroopa Parlament ja komisjon;

u)

kaotada Kosovo suhtes võimalikult kiiresti viisanõue, kuna kriteeriumid on alates 2018. aasta juulist täidetud;

v)

suurendada läbirääkimiste dünaamilisust, et kiirendada Montenegro ja Serbia ühinemist;

w)

seada demokraatia ja õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste ülimuslikkus taas laienemisprotsessi keskmesse, avades esimesena ja sulgedes viimasena kohtusüsteemi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud peatükid ning need, mis käsitlevad inimõiguste – sealhulgas vähemuste õiguste – ning meediavabaduse ja väljendusvabaduse austamist;

x)

keskenduda institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamisele, et suurendada hea valitsemistava läbipaistvust ja tõhusust kõigil tasanditel;

y)

kasutada hiljutistest laienemistest, sealhulgas Kesk-Euroopa riikidest saadud kogemusi;

z)

jätkata koostööd Lääne-Balkani riikidega terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses;

aa)

tagada sihipärane keskendumine riigi suutlikkuse suurendamisele, kohtuotsuste elluviimisele, kohtureformidele ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele;

ab)

nõuda siseriiklike ja rahvusvaheliste kohtuotsuste, sealhulgas konstitutsioonikohtute otsuste ning kõigi Euroopa Inimõiguste Kohtu, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) ja selle õigusjärglase, rahvusvaheliste kriminaalkohtute järeltegevuse mehhanismi (IRMCT) ning Kosovo erikodade ja eriprokuratuuri otsuste ning Euroopa Nõukogu järelevalveorganite, sealhulgas rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) soovituste austamist ja täielikku rakendamist;

ac)

nõuda tungivalt, et Lääne-Balkani riigid täidaksid oma rahvusvahelist kohustust tegeleda sõjakuritegude eest vastutusele võtmisega ja kadunud isikute saatuse väljaselgitamisega, toetada täielikku koostööd IRMCT, Kosovo erikodade ja eriprokuratuuriga ning EJRK töö ja järelduste selgesõnalist toetamist, samuti selle töö ja pärandi edendamist ja levitamist kodanikele; mõista hukka kõik katsed ülistada sõjakurjategijaid ja eitada ajaloolisi fakte ning toetada sellega seoses piirkondlikku komisjoni, kelle ülesanne on teha kindlaks faktid kõigi endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude tõsiste inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta (algatus RECOM);

ad)

suurendada ELi osalemist lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamisel, heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö edendamisel (usalduse suurendamise ja vahendamismeetmete abil) ning nõuda tungivalt, et Lääne-Balkani riigid pühenduksid leppimisele ja sellele, et leida pikaajalistele vaidlustele rahumeelsed lahendused;

ae)

tugevdada ühinemisprotsessi, et süvendada Lääne-Balkani riikide ja liikmesriikide rahvaste vahelist solidaarsust, austades samas nende ajalugu, kultuuri ja traditsioone;

af)

toetada hiljuti ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajat Belgradi ja Priština vahelise dialoogi ning muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks Serbia ja Kosovo vaheliste suhete igakülgse normaliseerimise saavutamisel ning heanaaberlike suhete edendamisel piirkonnas tema ametiaja jooksul;

ag)

edendada ühiskonnas laiemat toetust piirkondlikule leppimisele, toetades muu hulgas parlamentide täielikku kaasamist Belgradi ja Priština vahelisse dialoogi ning püüdes saavutada jätkusuutlikku piirkondlikku leppimist;

ah)

tugevdada ja võimaluse korral suurendada ELi ja Lääne-Balkani riikide ühiseid pingutusi inimestevaheliste kontaktide ja vahetuste soodustamiseks, et luua elanikkonna seas üksteisest positiivne ettekujutus;

ai)

edendada võrdsete võimaluste loomist kaasavas poliitilises keskkonnas ja toetada kõigis Lääne-Balkani riikides jõupingutusi saada üle poliitilisest polariseerumisest ja pikalevenivatest boikottidest parlamendis; arendada kaasavat ja konstruktiivset parlamentaarset kultuuri ning tugevdada parlamentaarset kontrolli ja järelevalvet; edendada vastutustundlikku lähenemisviisi kodanike huvide esindamisele parlamentides, et edendada demokraatlikku kontrolli ja parandada õigusaktide kvaliteeti;

aj)

võtta teadmiseks ja hõlbustada Euroopa Parlamendi ühinemisalast tööd ja demokraatiat toetavat tegevust, sealhulgas alaliste komisjonide ja delegatsioonide tegevust, ning kaasata parlamendi Lääne-Balkani riikidega tegelevad alalised raportöörid kontrolliprotsessi ja kohapeal;

ak)

edendada valimisreforme, millega tagatakse kesk- ja kohalikul tasandil vabad, õiglased, konkurentsivõimelised ja läbipaistvad valimised, mis on vabad hirmutamisest ja väärinfo levitamise kampaaniatest, kooskõlas rahvusvaheliste normidega, sealhulgas erakondade rahastamise läbipaistvuse normidega ja rahvusvaheliste vaatlusmissioonide soovitustega; võtta Veneetsia komisjoni arvamuste rakendamisele järelmeetmeid; aidata kaasa Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise programmidele piirkonnas;

al)

ergutada riikide parlamente kasutama Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise vahendeid, nagu Jean Monnet’ dialoog ja erakondadevaheline dialoog, et hõlbustada poliitilist tegevust parlamentaarse dialoogi valdkonnas ning suurendada aruandekohustust, järelevalvet, demokraatlikku kontrolli ja õigusloomealase töö kvaliteeti;

am)

tugevdada ja tihedalt kaasata kodanikuühiskonda kui asendamatut osalejat demokraatia tugevdamise, piirkondliku koostöö ja ühinemisega seotud reformide protsessis, keskendudes piirkonna euroopameelsetele ja demokraatiat toetavatele jõududele;

an)

tagada, et kandidaatriikide kodanikud ja ühiskonnad oleksid ühinemisprotsessiga tihedamalt seotud ja saaksid sellest rohkem kasu; toetada ja julgustada selles raamistikus eriti euroopameelseid ja demokraatiameelseid ühiskonnarühmi, seisukohti ja arvamusi;

ao)

tagada, et iga astutud samm hõlmaks põhjalikku ja terviklikku dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ja noortega alates otsuste tegemise varasest etapist kuni rakendus- ja hindamisetapini, pöörates erilist tähelepanu sellele, et mitte toetada ega rahastada olemasolevaid Euroopa-vastaseid võimustruktuure või kahtlase demokraatliku mainega kohalikke struktuure, edendades seeläbi ELi väärtuste ja õigusriigi arengut, korruptsioonivastast võitlust ning tugevate ja tõhusate demokraatlike institutsioonide loomist, mis on ELiga eduka ühinemise aluseks;

ap)

mõista karmilt hukka ajakirjanike ja meediaväljaannete vastased laimukampaaniad, ähvardamine ja hirmutamine ning nõuda selliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist, tagades sellega ajakirjanikele turvalise keskkonna ning käsitledes samal ajal ka meediaomandi koondumise ja läbipaistmatuse ning meedia rahastamisele avaldatava poliitilise ja majandusliku surve küsimusi;

aq)

toetada ja tugevdada aktiivselt demokraatlikku, sõltumatut ja mitmekesist meediamaastikku, samuti meedia vastutust ja juhtimist;

ar)

suurendada toetusmeetmeid, millega suurendatakse vastupanuvõimet väärinfole ja kahjulikele meediakampaaniatele, sealhulgas neile, mida viiakse läbi välismõjuga operatsioonidega, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke protsesse ja Lääne-Balkani riikide suveräänsust ning ELi rolli piirkonnas hübriidsõja abil;

as)

edendada ja aktiivselt toetada diskrimineerimisvastase poliitika rakendamist ning nõuda vihakuritegude eest vastutusele võtmist; ergutada kiiremaid edusamme soolise võrdõiguslikkuse suunas, võidelda diskrimineerimise vastu ja tagada etniliste, rahvus- ja usuvähemuste, puuetega inimeste, romade ning LGBTQI-inimeste sotsiaalne kaasamine, pöörates erilist tähelepanu lastele ning kehtestades kaasava poliitika kodanike põhiõiguste kaitsmiseks;

at)

nõuda õigusraamistiku tugevdamist, et ennetada naiste tapmist ning naiste- ja lastevastast vägivalda ja muid koduvägivalla liike ning selle vastu aktiivselt võidelda, tuletades muu hulgas meelde kohustusi, mis tulenevad Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist ning võttes vajalikke meetmeid nimetatud konventsiooni ratifitseerimiseks; tõkestada inimkaubandust ja selle vastu võidelda;

au)

tunnistada Lääne-Balkani riikide raskusi rände- ja pagulasvoogude haldamisel ning märkimisväärseid jõupingutusi, mida piirkond on teinud peavarju ja humanitaarabi pakkumiseks, eelkõige ELi toetusel; tagada Lääne-Balkani riikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) vaheliste staatust käsitlevate kokkulepete tulemuslik rakendamine;

av)

toonitada, kui oluline on Lääne-Balkani riikide panus Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisse, ning suurendada Euroopa toetust piirkonna piirihaldusele; tugevdada piirkonna varjupaigasüsteemi suutlikkust koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR);

aw)

rõhutada sotsiaalse mõõtme ja sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse otsustavat tähtsust ning selle võtmerolli ühinemisprotsessis;

ax)

keskenduda rohkem vaesuse kaotamisele, kodanikuühiskonna toetamisele ja tööõiguse valdkonnas võetud kohustuste täitmisele;

ay)

ergutada Lääne-Balkani riike tõstma oma töö- ja sotsiaalsete õiguste taset, edendama majanduskasvu ja rakendama ELi sotsiaalset õigustikku ning kaasama ELi partneritega peetavatesse läbirääkimistesse mitmesuguseid sidusrühmi, nagu ametiühinguid, kaubanduskodasid ja töötajatekodasid;

az)

võidelda ajude äravoolu vastu konkreetsete meetmetega, nagu kvaliteetsete ja kaasavate haridusreformide edendamine, eriti kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et tagada haridussektori parem vastavus tööturu vajadustele, mis aitab luua noortele pikas perspektiivis kestlikke töövõimalusi;

ba)

toetada Euroopa Parlamendi noorte poliitiliste liidrite programmiga loodud piirkondliku dialoogiplatvormi „Lõhe ületamine“ pingutusi, mida tehakse, et kaotada lõhe Lääne-Balkani riikides noortepoliitika, noorte osaluse ja parlamendiliikmete vahel ning julgustada võtma meetmeid, millega soodustada piirkonna noorte osalemist poliitikas ja noortekeskse poliitika rakendamist;

bb)

edendada noorte võimalusi teha vabatahtlikku tööd ja olla ühiskondlikult aktiivne ning investeerida rohkem piirkonna noortesse, suurendades ühinevate riikide osalemist olemasolevates liikuvusprogrammides, nagu Erasmus+, „Loov Euroopa“ ja „Horisont 2020“ ning luues uusi piirkonnasisese liikuvuse programme;

bc)

tugevdada Euroopa Komisjoni sihtotstarbelise programmitöö kaudu koostööd teaduse, uuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

bd)

tõhusamalt abistada Lääne-Balkani riike, et parandada nende keskkonna-, energiatõhususe ja kliimaõigusakte ning tagada, et nad suudavad neid rakendada kooskõlas ELi standardite ja Pariisi kokkuleppega, sealhulgas täites kiiresti ja täiel määral energiaühenduse asutamislepingust tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis puudutavad liidu energiaalase õigustiku täielikku vastavusse viimist ja rakendamist;

be)

kutsuda ametiasutusi üles võtma kiireloomulisi meetmeid õhu- ja veesaaste seireks, leevendamiseks ja ärahoidmiseks; tagada keskkonnamõju strateegiline eelhindamine ja keskkonnamõju hindamine, et kindlustada kestlik hüdroenergia ja turismi areng, mis on tasakaalus looduskaitsealaste jõupingutustega;

bf)

hõlbustada piirkondlikku energiaintegratsiooni, suurendades energiavarustuse allikate mitmekesistamist ja kindlust, ning tõhustada energiataristu ja digitaalvõrkude ühenduvust;

bg)

õhutada vajalikku energiaalast üleminekut puhtamatele taastuvenergiaallikatele ning eemaldumist söest ja pruunsöest, mis põhjustab tõsiseid sotsiaalseid ohte ja terviseriske kohalikule elanikkonnale ja naaberriikidele; kaasata ühinemisläbirääkimisi pidavad Lääne-Balkani riigid Euroopa rohelise kokkuleppe ja õiglase ülemineku fondi protsessidesse;

bh)

tuletada meelde, et EL on piirkonna suurim välisinvestor, kes investeeris aastatel 2014–2018 välismaistesse otseinvesteeringutesse 12,7 miljardit eurot; kehtestada strateegiline majandus- ja investeerimiskava, et parandada kogu piirkonnas konkurentsivõimet, õigus- ja ettevõtluskeskkonda, VKEde olukorda ja kestlikku arengut kooskõlas Pariisi kokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes võetud kohustustega, märkides samas, et kasv Lääne-Balkani riikides on aeglustumas pärast eelnevate aastate investeeringute lühiajalist elavnemist ning investeeringute ja ekspordi panus majanduskasvu on piirkonnas hääbumas;

bi)

edendada ja tõhustada Lääne-Balkani riikide piirkondlikku majandusintegratsiooni, võttes eeskujuks ELi õigustiku alusel välja töötatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) rakendamise, ning toetada aktiivselt ELi ja piirkonna majandusintegratsiooni, laiendades ELi poliitikat ja siseturgu eeltingimuste täitmise korral ka Lääne-Balkani riikidele;

bj)

toetada algatusi, mis põhinevad Lääne-Balkani riikide peaministrite poolt 2017. aasta Trieste tippkohtumisel vastu võetud mitmeaastasel piirkondliku majanduspiirkonna tegevuskaval (MAP REA), mille neli sammast – kaubandus, investeeringud, liikuvus ja digitaalne integratsioon – on piirkonna majandusarengu ja ELiga kiirema lähenemise jaoks üliolulised;

bk)

toetada Lääne-Balkani riikide koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu piirkondlik koostöönõukogu, piirkondlik noorte koostööamet, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ning rahvusvaheliste finantsasutustega, nagu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja Euroopa Investeerimispank (EIP);

bl)

jätkata Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protsesside lõpuleviimiseks vajaliku abi andmist ja toetamist võimalikult kiiresti, väljendades heameelt nende WTOga ühinemise taotluste üle, mis esitati vastavalt 1999. ja 2005. aastal, ning tuletades meelde WTOga ühinemise tähtsust kaubandusvõimaluste avamisel ja tuua kandidaatriigid ELiga ühinemisele lähemale;

bm)

kaitsta liidu huve, leevendades negatiivset mõju, mida avaldavad Euraasia Majandusliiduga sõlmitud vabakaubanduslepingud, mille on allkirjastanud riigid, kes on esitanud taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks ning kellele on antud võimalus sõlmida Euroopa Liiduga stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, sealhulgas vaadates läbi sellistele riikidele antava abi määra;

bn)

toetada Lääne-Balkani riikide piirkondlikku koostööd taristu arendamise valdkonnas;

bo)

seada piirkond ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegias esmatähtsale kohale, rõhutades piirkonna transporditaristu parendamise tähtsust ja eriti selle osa kaubanduse hõlbustamisel; toetada Euroopa raudtee- ja maanteekoridoride kiiret ehitamist kõigis Lääne-Balkani riikides; ergutab komisjoni kiirendama taristuinvesteeringute rahastamist;

bp)

tuua piirkonna inimesed ja majandus ning EL üksteisele lähemale, kaasates Lääne-Balkani riigid TEN-T ja TEN-E võrku, ja pakkuda kvaliteetseid ja ohutuid transpordi- ja energiateenuseid ning parandades taristut ja ühenduvust nii piirkonna sees kui ka piirkonna ja ELi vahel, kooskõlas komisjoni ettepanekuga Lääne-Balkani riikide strateegilise majandus- ja investeerimiskava kohta;

bq)

kiirendada Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava rakendamist, et tuua digiüleminekust saadav kasu kodanikeni; aidata piirkonna riikidel parandada idufirmade ja VKEde rahastamis- ja arenguvõimalusi;

br)

kehtestada prognoositav ajakava ja kiirendada piirkondliku rändluse vabatsooni rakendamist ning algatada ELiga peetava side tariifide edasine vähendamine, tuginedes suuremale füüsilisele ja digitaalsele piirkondlikule koostööle ja ühenduvusele;

bs)

parandada liidu rahastamise järjepidevust, tõhusust, nähtavust ja läbipaistvust välistegevuse valdkonnas, edendades seeläbi liidu väärtusi, õigusriigi arengut, korruptsioonivastast võitlust ning tugevate ja tõhusate demokraatlike institutsioonide ülesehitamist; viia IPA III rahastamine vajaduse korral kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega;

bt)

tagada piisav, õiglane ja proportsionaalne tulemuspõhine ühinemiseelne abi, mis vastab abisaajate üleminekuvajadustele ja aitab neil täita ELiga ühinemisega seotud kohustusi; seada prioriteediks konkreetsed projektid, millest saavad kasu asjaomaste riikide elanikud, ning suurendada abisaajate suutlikkust abi vastu võtta;

bu)

kooskõlastada tihedamalt majanduse juhtimise küsimusi rahvusvaheliste finantsasutustega ja parandada vastastikust koostööd, et ühtlustada toetusalaseid jõupingutusi ja vältida rahastamise dubleerimist;

bv)

tugevdada makromajandusliku finantsabi ja korruptsioonivastases võitluses tehtavate edusammude vahelist tingimuslikkust ning austada õigusriiki ja inimõigusi;

bw)

vältida IPA kogurahastamise kärpeid, mis võiksid aeglustada ELiga seotud reforme ja vähendada liidu suutlikkust täita oma strateegilist eesmärki, milleks on läbirääkijariikide stabiliseerimine ja ümberkujundamine ning nende ettevalmistamine liikmesusega kaasnevateks kohustusteks, ning võiksid piirata võimet tegeleda mitmesuguste probleemidega, mis on seotud õigusriigi, leppimise, piirkondliku integratsiooni ja kliimamuutustega, jättes piirkonna kolmandatest riikidest osalejate suhtes veelgi vastuvõtlikumaks; tagada kodanikuühiskonna nõuetekohane ja järjepidev toetamine;

bx)

tagada, et IPA III juhindub poliitilistest prioriteetidest, millel on konkreetsete projektide kaudu otsene mõju kodanike elule, ning et ühinemiseelset rahastamist eraldatakse tugevate tulemuslikkuse põhinäitajate alusel läbipaistval, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil, võttes arvesse abisaajariikide püüdlusi ja edu reformide elluviimisel;

by)

tugevdada tulemuspõhist lähenemisviisi peatamismehhanismi kaudu, tagades sidususe naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga (NDICI); täiendada IPA III määrust reformitud ja parandatud strateegilise dialoogiga, mille käigus tagatakse Euroopa Parlamendi õigeaegne teavitamine ja temaga konsulteerimine;

bz)

pidada kinni demokraatlikust vastutusest, tagades delegeeritud õigusaktide kaudu Euroopa Parlamendi täieliku kaasamise IPA III kujundamise, kavandamise, järelevalve ja strateegilise juhtimise kontrolli, järelevalvesse ja hindamisse;

ca)

parandada selles piirkonnas ELi toetuse ja sellealase teabe üldist nähtavust, tugevdades liidu väärtuste strateegilist tutvustamist ja avalikku diplomaatiat, et teavitada liidu väärtustest ning rõhutada ELi rahastavate projektide ja programmide lisaväärtust; töötada koostöös Lääne-Balkani riikidega välja ühise kommunikatsioonistrateegia; kujundada jätkuvalt arusaama ühinemis- ja ühinemisprotsessi eelistest kogu Euroopa mandril;

cb)

nõuda läbirääkijariikide poliitika vastavusseviimist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning ühise kaubanduspoliitikaga;

cc)

suurendada märkimisväärselt teabevahetust ELi abi kohta, eelkõige seoses olulise toetusega, mida EL on andnud Lääne-Balkani riikidele COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks, ning tagada, et selle abi saajad ei levitaks väärinfot ja negatiivset retoorikat seoses ELi reageerimisega COVID-19-le;

cd)

kiita heaks Lääne-Balkani riikide koostöö ELiga ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidel;

ce)

mõista hukka kolmandate riikide tegevus, mille eesmärk on destabiliseerida ja kahjustada demokraatlikku valitsemistava Lääne-Balkani piirkonnas;

cf)

jätkata koostööd hübriidohtude vallas, sealhulgas Venemaa propaganda vastu võitlemisel;

cg)

võtta ELi ja Lääne-Balkani riikide 2020. aasta tippkohtumisel laienemisprotsessi suhtes järelmeetmeid, et hinnata, hinnata ümber ja anda sellele uut hoogu ning anda uus tõuge läbirääkijariikide üleminekuks;

ch)

kiiresti rakendada läbivaadatud laienemismetoodikat ühinemisprotsessi taaskäivitamiseks ning võtta Lääne-Balkani riikide Zagrebi tippkohtumisele tuginedes vastu läbirääkimisraamistikud ja kutsuda kokku valitsustevahelised konverentsid, mille eesmärk on alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga;

ci)

toonitab Euroopa Liidu Nõukogu poolt kindlaks määratud 15 tingimust, mille Albaania peab olema täitnud enne oma esimest valitsustevahelist konverentsi ELi liikmesriikidega;

cj)

jätkata Lääne-Balkanil koostööd Ühendkuningriigiga, võttes arvesse Briti sidemeid kõnealuse piirkonnaga ja ühiseid eesmärke alates õigusriigi edendamisest, organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest kuni terrorismivastase võitluseni ning ÜJKP missioonide muude eesmärkide ja sihtideni;

ck)

intensiivistada kõrgetasemelist poliitilist dialoogi ELi ja Lääne-Balkani korrapäraste tippkohtumiste kaudu;

cl)

rakendada soovitusi, mis esitati 2019. aasta temaatilises hinnangus ELi toetuse kohta õigusriigi põhimõttele naaberriikides ja laienemisprotsessis osalevates riikides (2010–2017), ning võtta kiiresti vastu komisjoni teatis, milles käsitletakse tõsiseid õigusriigi probleeme tingimuslikkuse ja pöörduvuse mehhanismi kaudu;

cm)

võtta järelmeetmeid seoses kõikidele Lääne-Balkani riikidele antud märkimisväärse toetusega COVID-19-st tulenevate vahetute tervise- ja humanitaarvajaduste rahuldamiseks;

cn)

jätkata ELi kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide toetamist COVID-19 puhangu sotsiaalmajanduslikele tagajärgedele reageerimisel ja nende leevendamisel ning viia meetmed kooskõlla rahvusvaheliste finantsasutustega ette valmistatud ELi ühise erakorralise majanduspaketiga;

co)

tagada, et praegune ja järgmine mitmeaastane finantsraamistik koos Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskavaga aitavad märkimisväärselt kaasa COVID-19-järgsele taastumisele ning hõlbustavad majanduskasvu ja integratsiooni tõhustatud ja kestlike digitaalsete, energia- ja transpordiühenduste kaudu;

cp)

tagada, et Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava ei rahastata valdavalt olemasolevatest ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahenditest, millega võidakse ära kasutada muude oluliste poliitikavaldkondade ja programmide rahastamine; viia see kava täielikult kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega, eelkõige ELi CO2 heite vähendamise eesmärgiga;

cq)

seada Lääne-Balkani riigid uues välistegevuse tagatises ja Euroopa Kestliku Arengu Fondis+ (EFSD+) naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) raames prioriteetsele kohale; tagada Lääne-Balkani investeerimisraamistiku kaudu antavate toetuste kahekordne suurendamine, et toetada erasektori arengut, ühenduvust, digiteerimist, rohelist tegevuskava ja sotsiaalseid investeeringuid, ning oluliselt suurendada finantstagatisi avaliku ja erasektori investeeringute toetamiseks piirkonnas tagatisvahendi kaudu;

cr)

laiendada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi geograafilist kohaldamisala, mis juba hõlmab rahvatervisealaseid kriise, kõigile Lääne-Balkani riikidele;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja läbirääkijariikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)  ELT C 47, 11.2.2020, lk 15.

(2)  CdR 2727/2019.

(3)  ELT C 265, 11.8.2017, lk 142.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0299.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0050.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0010.


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Parlament

Kolmapäev, 17. juuni 2020

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/141


P9_TA(2020)0132

Gunnar Becki puutumatuse äravõtmise taotlus

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta otsus Gunnar Becki puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2019/2154(IMM))

(2021/C 362/15)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Gunnar Becki puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 29. oktoobril 2019. aastal Saksamaa föderaalne justiits- ja tarbijakaitseministeerium seoses menetlusega nr 80 AR 137/19 ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 25. novembril 2019. aastal,

olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Gunnar Becki ära kuulanud,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 30. aprilli 2019. aasta otsuseid (1),

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklit 46,

võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0036/2020),

A.

arvestades, et Düsseldorfi peaprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Gunnar Becki puutumatuse äravõtmist seoses võimaliku uurimisega, mis käsitleb tiitlite väidetavat väärkasutamist, mis on Saksamaa karistusseadustiku artikli 132a lõike 1 punkti 1 alusel sätestatud ja karistatav kuritegu;

B.

arvestades, et uurimine ei ole seotud Gunnar Becki poolt tema kohustuste täitmisel avaldatud arvamustega ega antud häältega Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 tähenduses;

C.

arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 9 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmetel on oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.

arvestades, et 26. mail 2019. aastal toimunud Euroopa Parlamendi liikmete valimise hääletussedelile oli Gunnar Becki kohta märgitud teave „Prof. Dr. Gunnar Beck, Hochschuldozent (ülikooli õppejõud), Barrister-at-Law für EU-Recht (ELi õigus), Neuss (NW)“; arvestades, et 1996. aastal omistati Gunnar Beckile Oxfordis Suurbritannias doktorikraad (PhD), samas kui Saksamaal ei olnud ta saanud professori tiitlit ega doktorikraadi; arvestades, et enne Euroopa Parlamendi avaistungjärku algatas Düsseldorfi prokuratuur ajakirjanduses avaldatud artiklite ja kuriteokaebuste alusel uurimise seoses kahtlusega tiitli väärkasutamise kohta Saksamaa karistusseadustiku artikli 132a lõike 1 punkti 1 alusel; arvestades, et vahetult pärast 5. juulit 2019 ja arvatavasti 9. juulil 2019 peatati uurimine Gunnar Becki valimise tõttu Euroopa Parlamenti; arvestades, et 4. septembril 2019 edastas Düsseldorfi peaprokurör Saksamaa föderaalsele justiits- ja tarbijakaitseministeeriumile taotluse Gunnar Becki puutumatuse äravõtmiseks, et taasalustada uurimist seoses kahtlusega tiitli väärkasutamise kohta Saksamaa karistusseadustiku artikli 132a lõike 1 punkti 1 alusel;

E.

arvestades, et kodukorra artikli 9 lõike 8 kohaselt ei võta õiguskomisjon „mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud“;

F.

arvestades, et kodukorra artikli 5 lõike 2 kohaselt ei ole parlamendiliikme puutumatus tema isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

G.

arvestades, et parlamendiliikme puutumatuse eesmärk on kaitsta parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, mis käsitleb parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;

H.

arvestades, et Euroopa Parlament ei ole käesoleva juhtumi puhul leidnud tõendeid fumus persecutionis’e kohta, st puudub faktiline teave, mis viitaks sellele, et kohtumenetluse eesmärk on kahjustada parlamendiliikme poliitilist tegevust ja seeläbi Euroopa Parlamenti;

1.

otsustab Gunnar Becki puutumatuse ära võtta;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Saksamaa pädevale ametiasutusele ja Gunnar Beckile.

(1)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/143


P9_TA(2020)0133

Guy Verhofstadti puutumatuse äravõtmise taotlus

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta otsus Guy Verhofstadti puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2019/2149(IMM))

(2021/C 362/16)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Guy Verhofstadti puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 15. oktoobril 2019. aastal Varssavi-Śródmieście esimese astme kohtu V kriminaalkolleegium seoses samale kohtule esitatud tsiviilhagi (viitenumber X K 7/18) alusel pooleli oleva kriminaalmenetlusega ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 13. novembril 2019. aastal,

olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 Guy Verhofstadti ära kuulanud,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 30. aprilli 2019. aasta otsuseid (1),

võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0037/2020),

A.

arvestades, et Poola Varssavi-Śródmieście esimese astme kohtu V kriminaalkolleegiumi kohtunik esitas taotluse Guy Verhofstadti puutumatuse äravõtmiseks seoses Guy Verhofstadti poolt 15. novembril 2017. aastal Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu arutelul tehtud teatavate avaldustega; arvestades, et asjaomase kohtumääruse põhjendustes on öeldud, et „hageja, s.o käesolevas asjas prokurör peab saama loa menetluse jätkamiseks“ ja „kui prokurör ei nõustu menetlusega ja keeldub esitamast kohtu taotlust parlamendiliikme puutumatuse äravõtmiseks, võetakse tsiviilhagejalt võimalus kaitsta oma õigusi puutumatusega kaitstud parlamendiliikme ees“ ning „kõnealuses sättes [kodukorra artikli 9 lõige 12] ei öelda, et õigusasutus peab taotluse koostama, vaid ta võib selle ka üksnes edastada, ning käesoleval juhul ongi tegemist puutumatuse äravõtmise taotluse formaalse edastamisega tsiviilhageja soovil“; arvestades, et kõnealune puutumatuse äravõtmise taotlus on seega edastatud õigusasutuse poolt vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 12; arvestades siiski, et kodukorra artikli 9 lõike 1 kohaselt tohib puutumatuse äravõtmise taotluse esitada ainult „liikmesriigi pädev asutus“ ja need kaks mõistet ei ole identsed;

B.

arvestades, et eraisikust tsiviilhageja volitatud esindaja esitas kõnealuses kohtus Guy Verhofstadti vastu tsiviilhagi, kuna too olevat asjaomast eraisikut hoolimatult solvanud; arvestades, et Guy Verhofstadt kasutas õigusriigi ja demokraatia olukorda Poolas käsitlenud täiskogu arutelul, mida kanti üle ka meedias, 2017. aastal Varssavis toimunud iseseisvuspäeva marsil osalenute kirjeldamiseks selliseid väljendeid nagu „fašistid, neonatsid ja valgete ülemvõimu toetajad“; arvestades, et hageja osales sellel marsil;

C.

arvestades, et väidetavalt solvas Guy Verhofstadt sellega hagejat avalikult ja tagaselja ning kahjustas tema mainet viisil, mis võib hageja sõnul tähendada reputatsiooni kaotamist, nii et mõned positsioonid, ametikohad ja tegevused jäävad talle edaspidi kättesaamatuks (süütegu kuulub Poola karistusseadustiku artikli 216 lõike 2 kohaldamisalasse koostoimes artikli 212 lõikega 2 ja koostoimes artikli 11 lõikega 2);

D.

arvestades, et puutumatus ei ole parlamendiliikme isiklik eesõigus, vaid parlamendi kui terviku ja selle liikmete sõltumatuse tagatis;

E.

arvestades, et esiteks ei saa parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks (2);

F.

arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklis 8 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

G.

arvestades, et Guy Verhofstadt esines kommentaariga Euroopa Parlamendi istungisaalis toimunud täiskogu istungil ning tegi seda Euroopa Parlamendi liikme ametiülesannete täitmisel;

H.

arvestades, et sellest lähtuvalt esines Guy Verhofstadt kommentaariga parlamendiliikmena, st täitis oma tööülesandeid Euroopa Parlamendis;

1.

otsustab Guy Verhofstadti puutumatust mitte ära võtta;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Poola Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Guy Verhofstadtile.

(1)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.

(2)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 19. detsember 2019, Oriol Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.


III Ettevalmistavad aktid

Euroopa Parlament

Kolmapäev, 17. juuni 2020

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/145


P9_TA(2020)0130

Kestlike investeeringute hõlbustamise raamistiku loomine ***II

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (05639/2/2020 – C9-0132/2020 – 2018/0178(COD)

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2021/C 362/17)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05639/2/2020 – C9-0132/2020),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust (2),

võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0353) suhtes,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

võttes arvesse kodukorra artikli 58 kohaseid majandus- ja rahanduskomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühisarutelusid,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0107/2020),

1.

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.

teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 103.

(2)  ELT C 86, 7.3.2019, lk 24.

(3)  Vastuvõetud tekstid, 28.3.2019, P8_TA(2019)0325.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/146


P9_TA(2020)0131

Ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika ***II

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (15300/1/2019 – C9-0102/2020 – 2018/0154(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2021/C 362/18)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (15300/1/2019 – C9-0102/2020),

võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0307) suhtes,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0108/2020),

1.

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.

teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  Vastuvõetud tekstid, 16.4.2019, P8_TA(2019)0359.


Neljapäev, 18. juuni 2020

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/147


P9_TA(2020)0134

Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokoll (2019–2024) ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08662/1/2019 – C9-0004/2019 – 2019/0078(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/19)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08662/1/2019),

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) (08668/2019),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0004/2019),

võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni (1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi,

võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0024/2020),

1.

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Cabo Verde Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0135.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/148


P9_TA(2020)0135

Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokoll (2019–2024) (resolutsioon)

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08662/2019 – C9-0004/2019 – 2019/0078M(NLE))

(2021/C 362/20)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08662/2019),

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) (08668/2019),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0004/2019),

võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta (1) seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) artikli 31 lõiget 4 (2),

võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks (3),

võttes arvesse 2018. aasta veebruari lõpparuannet „Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu järel- ja eelhindamine“,

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0023/2020),

A.

arvestades, et komisjon ja Cabo Verde valitsus on pidanud läbirääkimisi uue säästva kalapüügi partnerluslepingu (ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerlusleping) üle viieaastaseks perioodiks koos selle rakendusprotokolliga;

B.

arvestades, et ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepingu üldine eesmärk on suurendada ELi ja Cabo Verde vahel kalandusalast koostööd mõlema poole huvides, edendades selleks kestlikku kalanduspoliitikat ja kalavarude kestlikku kasutamist Cabo Verde majandusvööndis;

C.

arvestades, et ELi ja Cabo Verde eelmise säästva kalapüügi partnerluslepingu raames kasutati kalapüügivõimalusi 58–68 % ulatuses, seejuures seinerid kasutasid neid rohkem ning õngejadalaevad ja ritvõngelaevad mõõdukalt;

D.

arvestades, et haid moodustavad 20 % saagist, kuid teaduslike andmete puudumine tähendab, et koguarv ei pruugi olla täpne ja võib olla palju suurem;

E.

arvestades, et ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepinguga tuleks edendada Cabo Verde kalapüügiga tegelevate kogukondade ja kalapüügiga seotud tööstusharude ja tegevuse, sealhulgas kalandusteaduse kestlikumat arengut; arvestades, et protokolli alusel antav toetus peab olema kooskõlas riiklike arengukavadega ja meremajanduse tegevuskavaga arenguks ökoloogiliste võimaluste piires, mis töötati välja koos ÜROga, et muuta sektor professionaalsemaks ja suurendada selle tootlikkust, et rahuldada kohaliku elanikkonna toidu- ja tööhõivevajadusi;

F.

arvestades, et säästva kalapüügi partnerluslepingu raames tuleks toetada ka rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid ELi kohustusi, nimelt ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige 14. kestliku arengu eesmärki, ning arvestades, et kõik ELi meetmed, sealhulgas säästva arengu partnerlusleping, peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama;

G.

arvestades, et EL eraldab Cabo Verdele Euroopa Arengufondi kaudu mitmeaastase eelarve 55 miljoni euro ulatuses ja keskendub peamiselt ühele sektorile, nimelt hea valitsemistava ja arengu lepingule;

H.

arvestades, et säästva kalapüügi partnerlusleping peaks aitama kaasa Cabo Verde kalandussektori edendamisele ja arendamisele ning arvestades, et põhitaristu, näiteks sadamad, lossimiskohad ja töötlemisrajatised, tuleb ehitada või neid tuleb renoveerida;

I.

arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel viivitamatult ja täielikult teavitada;

1.

on seisukohal, et ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepinguga tuleks püüelda kahe võrdselt olulise eesmärgi poole: 1) pakkuda ELi laevadele kalapüügivõimalusi Cabo Verde majandusvööndis, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele teadmistele ja nõuannetele ning sekkumata nende piirkondlike organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmetesse, kuhu Cabo Verde kuulub (eelkõige Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon, ICCAT) ja jäädes kasutamata ülejäägi piiresse; ning 2) edendada ELi ja Cabo Verde vahelist majandus-, finants-, tehnilist ja teaduskoostööd Cabo Verde majandusvööndi kestliku kalanduse ja kalavarude vastutustundliku kasutamise valdkonnas, kahjustamata samal ajal Cabo Verde sellealase arenguga seotud suveräänseid valikuid ja strateegiaid; on samal ajal ja võttes arvesse merebioloogia suurt väärtust Cabo Verde vetes, seisukohal, et leping peaks tagama meetmete vastuvõtmise, et leevendada ELi laevade tahtmatut kalapüüki Cabo Verde majandusvööndis;

2.

on seisukohal, et tuleks võtta meetmeid selle tagamiseks, et lepingus sätestatud võrdlustonnaaži ei ületata;

3.

juhib tähelepanu ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepingu protokolli (2014–2018) eel- ja järelhindamisele, mis tehti 2018. aasta mais ja mille tulemustes sätestati, et protokoll oli üldiselt tõhus, tulemuslik, osaliste huve silmas pidades asjakohane ja Cabo Verde valdkondliku poliitikaga kooskõlas, sellele sai osaks sidusrühmade ulatuslik toetus ning soovitati sõlmida uus protokoll; rõhutab, et ELi ja Cabo Verde vahelise kalanduskoostöö valdkonnas on veel arenguruumi, ning on seisukohal, et uus protokoll peaks seetõttu minema nimetatud lepingu rakendamisel varasematest protokollidest kaugemale, eelkõige seoses Cabo Verde kalandussektori arengu toetamisega;

4.

toetab vajadust oluliselt kiirendada Cabo Verde kalandussektori, sh tööstuse ja sellega seotud valdkondade arengut, ning kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, sealhulgas lepingu valdkondlikku toetust käsitleva osa läbivaatamine ja tugevdamine, samuti looma tingimusi selle toetuse suuremaks ärakasutamiseks;

5.

on seisukohal, et ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepingu eesmärke ei saavutata, kui sellega ei suurendata Cabo Verde kalavarude kasutamise tulemusena riiki jäävat lisaväärtust;

6.

on seisukohal, et ELi ja Cabo Verde vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle protokoll tuleb viia kooskõlla riiklike arengukavade ja meremajanduse tegevuskavaga, et arendada Cabo Verde kalandussektorit ökoloogilistes piirides, mis on prioriteetsed valdkonnad ELi toetuse saamiseks ning mille jaoks tuleb mobiliseerida vajalik tehniline ja rahaline abi, ning eelkõige tuleks teha järgmist:

tugevdada institutsioonilist suutlikkust ja parandada juhtimist; koostada õigusakte, tuginedes majandamiskavadele ning toetades kõnealuste õigusaktide ja majandamiskavade rakendamist;

tugevdada Cabo Verde majandusvööndi ja seda ümbritsevate alade seiret, kontrolli ja järelevalvet;

tugevdada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise meetmeid, sh sisevetes;

tugevdada partnerlusi teiste Cabo Verde majandusvööndis kalapüügist huvitatud riikidega, eelkõige kalanduskokkulepete abil, ning tagada läbipaistvuse, avaldades täielikult nende sisu, ning luues piirkondliku programmi vaatlejate koolitamiseks ja kasutamiseks;

toetada sellise andmekogumisprogrammi loomist ja täiustamist, mis võimaldab Cabo Verde ametiasutustel mõista olemasolevaid ressursse ja toetada ressursside teaduslikku hindamist, mille tulemuseks on parimatel kättesaadavatel teaduslikel teadmistel põhinev otsuste tegemine;

võimaldada kalanduse ja sellega seotud tegevuste jaoks olulise taristu ehitamist ja/või renoveerimist, nagu lossimiskaid ja sadamad (nii tööstuslikud kui ka käsitöönduslikud, näiteks Mindelo sadamas, São Vicente saarel), kala ladustamis- ja töötlemiskohad, turud, jaotus- ja turustustaristu ning kvaliteedianalüüsi laborid;

toetada ja parandada kõigi töötajate, eelkõige naiste töötingimusi kõigis kalandusega seotud tegevustes, sealhulgas mitte ainult turustamises, vaid ka ümberkujundamises, kalavarude majandamises ja teaduses;

toetada teaduslikke teadmisi, mis on vajalikud merekaitsealade loomiseks, sealhulgas nende rakendamiseks, järelevalveks ja kontrolliks;

piirata tundlike liikide, näiteks merikilpkonnade kaaspüüki;

võimaldada tugevdada organisatsioone, mis esindavad kalatööstuses, eelkõige väikesemahulises kalapüügis tegutsevaid mehi ja naisi ja aitavad seeläbi tugevdada tehnilist, haldus- ja läbirääkimissuutlikkust;

võimaldada põhi- ja kutseõppekeskuste loomist ja/või renoveerimist, seeläbi parandades kalurite, meremeeste ja kalandussektori ja muude ookeanidega seotud tegevustega seotud naiste oskusi;

tugevdada meetmeid, et julgustada noori kalapüügis osalema;

suurendada teadustöö tegemise suutlikkust ning võimekust teostada järelevalvet kalavarude üle;

parandada mereressursside üldist kestlikkust;

7.

väljendab heameelt asjaolu üle, et leping ei hõlma väikeseid pelaagilisi kalu, mis on kohaliku elanikkonna jaoks väga olulised ja mille puhul ülejääki ei ole;

8.

väljendab muret püügitegevuse võimaliku kahjuliku mõju pärast Cabo Verde majandusvööndi haipopulatsioonile;

9.

on seisukohal, et tuleks üksikasjalikumalt hinnata kasu, mida protokolli rakendamine toob kohalikule majandusele (tööhõive, taristu, parandused sotsiaalvaldkonnas);

10.

peab soovitavaks parandada kogu saaki (sihtliigid ja kaaspüük), kalavarude kaitsestaatust ja püügitegevuse mõju merekeskkonnale käsitlevate andmete kogust ja täpsust ning parandada valdkondliku toetuse rakendamist, et võimaldada täpsemalt hinnata lepingu mõju mere ökosüsteemile, kalavarudele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas selle sotsiaalset ja majanduslikku mõju;

11.

on seisukohal, et pidades silmas kalapüügi võimalikku lõpetamist või piirangute kehtestamist, tuleks kõigepealt tegeleda kohalike kalapüügivajadustega, tuginedes usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele, et tagada kalavarude kestlikkus;

12.

kutsub komisjoni ja Cabo Verde ametiasutusi üles parandama andmete kogumist kalavarude kohta ja nende seiret ülepüügi kontekstis, pöörates erilist tähelepanu haidele;

13.

palub komisjonil ja liikmesriikidel oma koostöö- ja ametliku arenguabi poliitikas, mis keskendub Cabo Verdele, pidada meeles, et Euroopa Arengufond ja säästva kalapüügi partnerluslepingus sätestatud valdkondlik toetus peaksid üksteist täiendama, et aidata kaasa kohaliku kalandussektori tugevdamisele ja tagada riigi täielik suveräänsus oma ressursside üle; kutsub komisjoni üles kiirendama Euroopa Arengufondi ja muude asjakohaste vahendite abil vajalikke meetmeid sellise taristu rajamiseks, mida selle ulatuse ja kulude tõttu ei ole võimalik rajada üksnes säästva kalapüügi partnerluslepingu raames ette nähtud valdkondliku toetuse abil, näiteks kalasadamad (tööstuslik ja väikesemahuline kalapüük);

14.

toetab vajadust suurendada säästva kalapüügi partnerluslepingu panust kohalike otseste ja kaudsete töökohtade loomisesse nii säästva kalapüügi partnerluslepingu raames tegutsevatel laevadel kui ka kalandusega seotud tegevuses (nii väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides); on seisukohal, et liikmesriikidel võib selle saavutamises olla oluline roll ja nad võivad sel eesmärgil aktiivselt osaleda suutlikkuse suurendamises ja koolitustegevuses;

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi tugevdama koostööd Cabo Verdega, hindama tulevase arenguabi tõhustamise võimalusi, eelkõige uue naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) raames, mis on kavandatud ELi eelarve osana aastateks 2021–2027, ning võtma eelkõige arvesse ELi vahendite head kasutamist Cabo Verdes ja riigi poliitilist stabiilsust keerulises geopoliitilises kontekstis, mida tuleb toetada ja premeerida;

16.

kutsub komisjoni üles nõudma, et Cabo Verde Vabariik kasutaks protokolliga ettenähtud rahalist toetust oma riigi kalandussektori tugevdamiseks pikas perspektiivis, ergutaks nõudlust kohalike investeeringute ja tööstusprojektide järele ning edendaks kestlikku meremajanduse kasvu, luues seeläbi kohalikke töökohti ja suurendades kalandustegevuse atraktiivsust noorte põlvkondade jaoks;

17.

palub, et komisjon saadaks Euroopa Parlamendile ja teeks üldsusele kättesaadavaks lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused ning iga-aastaste hindamiste tulemused; palub, et komisjon võimaldaks Euroopa Parlamendi esindajatel osaleda ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena ning ergutaks Cabo Verde kalurikogukondade ja kaasatud sidusrühmade osalust;

18.

on seisukohal, et tuleks koguda teavet kasu kohta, mida protokolli rakendamine toob kohalikule majandusele (tööhõive, taristu, parandused sotsiaalvaldkonnas);

19.

palub komisjonil ja nõukogul oma volituste piires ning ELi lepingu artikli 13 lõike 2 ja ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 kohaselt teavitada Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult protokolliga ja selle võimaliku uuendamisega seotud menetluse kõikidel etappidel;

20.

juhib komisjoni ja eelkõige nõukogu tähelepanu asjaolule, et rahvusvaheliste lepingute jätkuv ajutine kohaldamine enne Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ei ole kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe juhtpõhimõtetega, et see tava õõnestab oluliselt Euroopa Parlamendi kui ainsa demokraatlikult otse valitud ELi institutsiooni staatust ning kahjustab ka kogu ELi demokraatia usaldusväärsust;

21.

palub komisjonil integreerida siinsed soovitused paremini ELi ja Cabo Verde säästva kalapüügi partnerluslepingusse ning võtta neid muu hulgas arvesse protokolli uuendamise menetlustes;

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Cabo Verde valitsusele ja parlamendile.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0134.

(2)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(3)  ELT C 58, 15.2.2018, lk 93.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/152


P9_TA(2020)0136

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2019–2024) ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/21)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08928/2019),

milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (08894/2019) sõlmimist,

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0011/2019),

võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni, (1) mis käsitleb otsuse eelnõu,

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamust,

võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0012/2020),

1.

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0137.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/153


P9_TA(2020)0137

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2019–2024) (resolutsioon)

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta (08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090M(NLE))

(2021/C 362/22)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08928/2019),

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (08894/2019) (edaspidi „protokoll“),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0011/2019),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) (1) artikli 31 lõiget 4,

võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks (2),

võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu (3),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0013/2020),

A.

arvestades, et ELi ja Guinea-Bissau vahelise kalandusalase partnerluslepingu üldine eesmärk on suurendada mõlema lepinguosalise huvides ELi ja Guinea-Bissau vahelist kalandusalast koostööd ning edendada lisaks Guinea-Bissau kalandussektori ja meremajanduse arendamisele ka säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude säästvat kasutamist Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas;

B.

arvestades, et eelmise kalandusalase partnerluslepingu kohast püügivõimaluste kasutamist peetakse üldiselt rahuldavaks;

C.

arvestades, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalane partnerlusleping on ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalandusalaste partnerluslepingute kontekstis väga oluline, kuna see on kaasatud vahendite poolest praegu tähtsuselt kolmas leping ning sellele lisaks üks ainult kolmest lepingust, mis annab juurdepääsu mitme liigiga püügipiirkondadele;

D.

arvestades, et Guinea-Bissau kalanduse panus riigi jõukusse on väga väike (2015. aastal 3,5 % SKPst), kuigi kalandusalase partnerluslepingu alusel kalavarudele juurdepääsu võimaldamise eest tasutavad summad annavad olulise panuse riigi rahandusse;

E.

arvestades, et eelmise protokolliga võrreldes kasvab ELi rahaline makse juurdepääsu eest kalavarudele 9 miljonilt eurolt 11,6 miljonile eurole aastas ning summa, millega EL toetab Guinea-Bissau kalanduspoliitikat, suureneb 3 miljonilt eurolt 4 miljonile eurole aastas;

F.

arvestades, et protokolliga hõlmatud ajavahemikul määratakse püügivõimalused kindlaks kahel eri viisil: esimesel kahel aastal püügikoormusena (mõõdetuna brutoregistertonnides) ning viimasel kolmel aastal lubatud kogupüügina (tonnides); arvestades, et selle üleminekuga peaks kaasnema protokolli kahe esimese kehtivusaasta jooksul püügiaruannete ja püügiandmete töötlemise elektroonilise süsteemi rakendamine;

G.

arvestades, et esimesel protokolliga hõlmatud ajavahemikul määratakse ELi laevastikele antavad püügivõimalused kindlaks järgmiselt: krevetikülmutustraalerite püütav kogus on 3 700 brutoregistertonni, kala- ja peajalgsete külmutustraaleritel 3 500 brutoregistertonni, ning väikestel pelaagilise püügi traaleritel, 28 tuunikülmutusseineril ja õngejadalaeval ning 13 ritvõngedega tuunipüügilaeval – ühtekokku 15 000 brutoregistertonni; arvestades, et teisel ajavahemikul määratakse ELi laevastikele antavad püügivõimalused kindlaks järgmiselt: krevetikülmutustraaleritel – 2 500 tonni, kalakülmutustraaleritel – 11 000 tonni, peajalgsete külmutustraaleritel – 1 500 tonni ning väikestel pelaagilise püügi traaleritel, 28 tuunikülmutusseineril ja õngejadalaeval ning 13 ritvõngedega tuunipüügilaeval – ühtekokku 18 000 tonni;

H.

arvestades, et esimene Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau vaheline kalandusalane partnerlusleping sõlmiti 1980. aastal; arvestades, et lepingu eelmise protokolli kehtivusaeg lõppes 23. novembril 2017; arvestades, et üldjuhul ei saa nimetatud lepingute arengukoostööd käsitleva osaga (valdkondlik toetus) siiani rahule jääda; arvestades, et siiski on saavutatud edu kalapüügi jälgimise, kontrolli ja järelevalve ning sanitaarkontrolli alase võimekuse osas ning Guinea-Bissau osalemisel piirkondlike kalandusorganisatsioonide töös; arvestades, et tõhustada tuleb valdkondlikku koostööd, et paremini edendada kohaliku kalandussektori ning sellega seotud tööstusharude ja tegevuste arengut, tagamaks et senisest suurem osa riigi loodusvarade kasutamisest saadavast lisaväärtusest jääks Guinea-Bissausse;

I.

arvestades, et Guinea-Bissau kalandussektori arendamiseks tuleb rajada siiani puuduv põhitaristu – sadamad, lossimiskohad, ladustamis- ja töötlemisrajatised; eesmärk on saavutada, et Guinea-Bissau vetes püütav kala lossitaks kohapeal;

J.

arvestades, et 2021. aastal algab ÜRO kestlikule arengule suunatud ookeaniteaduse kümnend (2021–2030); arvestades, et kolmandaid riike tuleb julgustada etendama teadmiste omandamisel võtmerolli;

K.

arvestades, et Guinea-Bissau kalatoodete müük ELis on juba hulk aastaid olnud keelatud, kuna riik ei ole täitnud liidu kehtivaid sanitaarnorme; arvestades, et Guinea-Bissau kalandustoodete eksportimist ELi takistavad peamiselt viivitused analüüsilaboratooriumi sertifitseerimisprotsessis; arvestades, et riigi ametiasutused ja komisjon teevad keelu tühistamiseks sertifitseerimisprotsessis koostööd;

L.

arvestades vajadust tagada, et riiki jääks senisest suurem osa Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna kalavarude kasutamisel saadavast lisaväärtusest;

M.

arvestades, et otsene tööhõive Guinea-Bissau kalandussektoris on olnud piiratud, isegi arvestades laevade meeskonnaliikmete kohapeal värbamist (praegu töötab neid ELi laevadel vähem kui eelmise protokolli sõlmimise ajal) või naisi, kelle elatis ja töökohad sõltuvad kalandussektorist;

N.

arvestades, et eelmise protokolliga võrreldes tuleb ELi laevadele tööle võtta märksa rohkem meremehi; arvestades, et ELi laevaomanikud peavad püüdma palgata täiendavalt Guinea-Bissau meremehi; arvestades, et Guinea-Bissau ametiasutused peavad koostama soovitusliku nimekirja kvalifitseeritud meremeestest, keda saaks ELi laevadele tööle võtta, ning seda nimekirja ajakohastama;

O.

arvestades, et võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (ETR-kalapüük) Guinea-Bissau territoriaalvetes on tehtud edusamme tänu sellele, et Guinea-Bissau majandusvööndis on tõhustatud järelevalvet, s.t FISCAPi (kalapüügi järelevalve ja kontroll) käsutusse on antud seireüksus ja kiired patrull-laevad; arvestades, et sellele vaatamata esineb veel puudusi ja vajakajäämisi, mis tuleb kõrvaldada (laevaseiresüsteemiga seotud küsimused);

P.

arvestades, et Guinea-Bissau majandusvööndi põhjalähedaste kalavarude kirjeldamisel on tehtud edusamme, näiteks avaldati 2019. aasta jaanuaris Guinea-Bissau majandusvööndi põhjalähedaste liikide hindamise kampaania aruanne;

Q.

arvestades, et Guinea-Bissau on üks 13 riigist, mida hõlmab komisjoni 28. aprilli 2017. aasta otsusega C(2017)2951 vastu võetud projekti „Parem piirkondlik kalanduse juhtimine Lääne-Aafrikas (PESCAO)“ kohaldamisala; projekti eesmärk on muu hulgas tugevdada ETR-kalapüügi tõkestamist ja vastumeetmeid, milleks tuleb riiklikul ja piirkondlikul tasandil täiustada seiret, kontrolli ja järelevalvet;

R.

arvestades, et Euroopa Parlamendi poolt varem esitatud soovitusi ei ole praegusesse protokolli päris rahuldavalt üle võetud;

S.

arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel aegsasti teavitada;

1.

märgib, kui tähtis on ELi ja Guinea-Bissau kalandusalane partnerlusleping nii Guinea-Bissau kui ka tema kalapüügipiirkonnas tegutsevate ELi laevastike jaoks; rõhutab, et ELi ja Guinea-Bissau vahelise kalanduskoostöö valdkonnas on veel arenguruumi, ning kordab oma üleskutset komisjonile võtta kõik vajalikud meetmed, et minna kaugemale varasematest kõnealuse lepingu rakendamist käsitlevatest protokollidest ning tagada, et käesoleva kalandusalase partnerluslepingu tulemuseks oleks kohaliku kalandussektori üldiselt rahuldav arengutase, ning et see oleks kooskõlas ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgis osutatud eesmärkidega kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse kestliku arengu saavutamiseks;

2.

on seisukohal, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalase partnerluslepingu eesmärke on täidetud erineval määral: kui ühelt poolt on leping pakkunud ja pakub ELi laevadele Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas olulisi kalapüügivõimalusi ning ELi laevaomanikud on neid võimalusi märkimisväärselt kasutanud, siis samal ajal ei ole kohalik kalandussektor siiski üldiselt piisavalt või rahuldavalt arenenud;

3.

rõhutab, et protokolli artikkel 3 sisaldab mittediskrimineerimise klauslit, mille kohaselt Guinea-Bissau kohustub mitte andma soodsamaid tehnilisi tingimusi teistele Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas tegutsevatele, ELi omadega sarnastele ja samu liike püüdvatele välisriikide laevastikele; palub komisjonil hoolikalt jälgida ELi kalanduskokkuleppeid Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas asuvate kolmandate riikidega;

4.

tunneb heameelt ELi laevade panusest Guinea-Bissau toiduga kindlustatusesse tänu protokolli lisa 5. peatükis märgitud kohapeal lossimisele, millega soovitakse tuua kasu kohalikele kogukondadele ning edendada riigisisest kalakaubandust ja kala tarbimist;

5.

on seisukohal, et käesoleva protokolli puhul on probleemiks üleminek püügikoormusel põhinevalt kalapüügivõimaluste haldamiselt lubatud kogupüügil põhinevale haldamisele; kutsub komisjoni ja Guinea-Bissaud üles viivitamata edendama nõuetekohast ja tulemuslikku üleminekut, et tagada elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) ja püügiandmete töötlemise vajalik usaldusväärsus ja tulemuslikkus;

6.

toetab vajadust oluliselt kiirendada Guinea-Bissau kalandussektori, sh tööstuse ja sellega seotud valdkondade arengut, ning kutsub komisjoni üles tegema kõik vajaliku selle eesmärgi saavutamiseks, muu hulgas võib-olla valdkondlikku toetust käsitleva osa läbi vaatama ja seda tugevdama, ning üksiti võtma meetmeid rahalise toetuse paremaks ärakasutamiseks;

7.

on seisukohal, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalase partnerluslepingu eesmärgid jäävad täitmata, kui leping ei aita luua riigi kalavarude pikaajalise kestliku kasutamise juhtimise süsteemi; peab väga oluliseks järgida protokolli valdkondlikku toetust käsitlevaid sätteid, et see aitaks riiklikku kalanduse ja meremajanduse strateegiat täielikult ellu viia; sellega seoses peab ELi toetuse juures esmatähtsaks vajaliku tehnilise ja finantsabi mobiliseerimist järgmistel eesmärkidel:

a.

institutsioonilise suutlikkuse ning eelkõige kalanduse juhtimise piirkondlike ja üleilmsete strateegiate tugevdamine, et võtta arvesse piirkonna riikide eri kalanduslepingute kumuleeruvat mõju;

b.

toetus merekaitsealade tugevdamisele, et liikuda kalavarude integreeritud majandamise suunas;

c.

kalanduse ja sellega seotud tegevuse jaoks vajaliku põhitaristu arendamine (näiteks tööndusliku ja väikesemahulise kalapüügi sadamad, lossimiskohad, kala ladustamis- ja töötlemisrajatised, turud, jaotus- ja turustusstruktuurid, kvaliteedikontrolli laborid), kusjuures eesmärk on suurendada Guinea-Bissau vetes püütud kala kohapeal lossimist;

d.

kalandussektoris tegutsevate kohalike ettevõtjate suutlikkuse suurendamine kalurite organisatsioonide toetamise kaudu;

e.

kalandussektori töötajate koolitamine;

f.

väikesemahulise kalapüügi toetamine;

g.

merekeskkonna hea ökoloogilise seisundi soodustamine, eelkõige toetades kohalikke ettevõtjaid prahi ja püüniste kokkukogumisel;

h.

kalanduses naiste ja noorte rolli tunnustamine ja tugevdamine ning nende rollide korralduse parandamine, toetades selleks vajalikke tingimusi;

8.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid oma koostöö ja ametliku arenguabi poliitikasuundade puhul arvesse seda, et Euroopa Arengufondi (EAF) toetus ning ELi ja Guinea-Bissau kalandusalases partnerluslepingus sätestatud valdkondlik abi peaksid olema teineteist täiendavad ja täielikult kooskõlastatud, et aidata tugevdada kohalikku kalandussektorit;

9.

väljendab muret selle pärast, et Lääne-Aafrika rannikul kerkib üha rohkem kalajahu- ja kalaõlitehaseid, mida varustatakse ka Guinea-Bissau vetest püütud kalaga; toonitab, et kalapüük söödatootmise eesmärgil läheb vastuollu kestlikkuse põhimõttega ja vajadusega varustada kohalikke elanikke väärtuslike valgurikaste ressurssidega; väljendab heameelt Guinea-Bissau sadama ja lossimisrajatiste laiendamise üle, kuid väljendab samas muret, et sellele võib järgneda uute kalajahutehaste ehitamine;

10.

kutsub komisjoni ja Guinea-Bissau ametivõime üles tõhustama koostööd, et kehtestada Guinea-Bissau kalandustoodete ELi eksportimise tingimused, eelkõige sanitaarnõuete täitmise kontrollimise ja analüüsilaboratooriumi sertifitseerimise osas, eesmärgiga teha lõpp praegusele ekspordikeelule, kiirendada kohaliku kalandussektori arengut ja sellest tulenevalt edendada kalandusalase partnerluslepingu eesmärkide täitmist;

11.

toetab vajadust suurendada kalandusalase partnerluslepingu panust kohapeal töökohtade otsesesse ja kaudsesse loomisse kalandusalase partnerluslepingu raames tegutsevatel laevadel ja muus kalandusega seotud tegevuses nii väärtusahela eelnevates kui ka järgnevates etappides; on seisukohal, et liikmesriikidel võib selle saavutamises olla oluline roll ja nad võivad aktiivselt osaleda suutlikkuse suurendamises ja koolitustegevuses;

12.

tuletab meelde, et Guinea-Bissau mere- ja rannikuökosüsteemid, näiteks noorkalade elupaigana toimivad mangroovimetsad on unikaalsed ning nende bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja taastamine nõuab sihipäraseid meetmeid;

13.

on seisukohal, et tuleks koguda teavet kasu kohta, mida protokolli rakendamine toob kohalikule majandusele (nt tööhõive, taristu, parendused sotsiaalvaldkonnas);

14.

on seisukohal, et on vaja parandada kogu saaki (siht- ja kaaspüüki), Guinea-Bissau kalapüügivööndi kalavarude kaitsestaatust ja kalandusalasest partnerluslepingust ökosüsteemidele tulenevat üldist mõju kajastavate andmete hulka ja kvaliteeti ning et tuleks püüda arendada Guinea-Bissau võimet selliseid andmeid koguda; palub komisjonil aidata tagada, et kalandusalase partnerluslepingu rakendamise järelevalve eest vastutavad asutused, s.t ühiskomitee ja ühine teaduskomitee saaksid tegutseda tõrgeteta, kaasates väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite ühendusi, kalandussektoris töötavate naiste ühendusi, ametiühinguid, rannikukogukondade esindajaid ning Guinea-Bissau vabaühendusi;

15.

peab tingimata vajalikuks parandada andmete kogumist Ginea-Bissau püükide kohta; lisaks nõuab, et parandataks ELi laevade laevaseiresüsteemide loodud andmete edastamist lipuriigi kaudu Aafrika ametivõimudele; nõuab andmesüsteemide koostalitlusvõime parandamist;

16.

suurema läbipaistvuse huvides nõuab tungivalt, et avaldataks aruanded valdkondlikku toetust saanud meetmete kohta;

17.

on seisukohal, et kui protokolli kohaselt ette nähtud varude kestlikkuse tagamiseks suletakse püügipiirkondi või kehtestatakse püügipiirangud, tuleb usaldusväärsetele teaduslikele andmetele tuginedes eelkõige arvesse võtta kohaliku kalapüügi vajadusi;

18.

rõhutab, kui oluline on kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade puhul ülejäägi nõue;

19.

toetab vajadust parandada püügitegevuse jätkusuutlikkuse eesmärgil Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna juhtimist, kontrolli ja järelevalvet ning võidelda ETR-kalapüügi vastu, tugevdades muu hulgas laevaseiresüsteemide abil laevade seiret;

20.

nõuab tungivalt läbipaistvussätete lisamist, mis tähendaks, et avaldatakse kõik lepingud nende riikide või eraõiguslike üksustega, kes on andnud välisriikide laevadele juurdepääsu Guinea-Bissau majandusvööndile;

21.

rõhutab, kui oluline on jaotada kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused õiglaselt, läbipaistvalt ja tasakaalustatult;

22.

rõhutab, et kala lossimine Guinea-Bissau sadamates soodustab kohalikku töötlemist ja toiduga kindlustatust nii kala liikide kui ka kvaliteedi mõttes;

23.

palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, protokolli artiklis 5 osutatud mitmeaastane valdkondliku programm ja iga-aastaste hindamiste tulemused, teave kõnealuse programmi kooskõlastamise kohta Guinea-Bissau kalanduse strateegilise arengukavaga (2015–2020) ning ühise teaduskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, samuti teave Guinea kalapüügipiirkonnas toimuva ETR-kalapüügi kohta, ELi ettevõtjate integreerimise kohta Guinea kalandussektorisse (protokolli artikkel 10) ja laevaomanike kohustuste täitmise kontrollimise kohta (nt seoses protokolli lisa V peatükis sätestatud mitterahalise panusega); palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile protokolli kohaldamise viimase aasta jooksul ja enne selle uuendamise läbirääkimiste alustamist protokolli rakendamise täieliku aruande;

24.

palub komisjonil ja Guinea-Bissau ametivõimudel anda põhjalikumat teavet piirkonnas loomasööda tootmiseks teostatava kalapüügi kohta;

25.

palub komisjonil integreerida siinsed soovitused paremini ELi ja Guinea-Bissau kalandusalasesse partnerluslepingusse ning võtta neid muu hulgas arvesse protokolli uuendamise menetlustes;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Guinea-Bissau valitsusele ja parlamendile.

(1)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)  ELT C 58, 15.2.2018, lk 93.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0136.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/158


P9_TA(2020)0138

São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu, milles käsitletakse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli sõlmimist (12199/2019 – C9-0001/2020 – 2019/0173(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/23)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12199/2019),

võttes arvesse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (12202/2019),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0001/2020),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamust,

võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0001/2020),

1.

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Sao Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/159


P9_TA(2020)0139

ELi ja Šveitsi vaheline leping Šveitsi WTO kontsessioonide muutmiseks (GATT 1994 artikkel XXVIII) maitsestatud liha osas ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb GATT 1994 artikli XXVIII alusel peetud läbirääkimisi Šveitsi kontsessioonide muutmiseks maitsestatud liha osas) sõlmimise kohta (12482/2019 – C9-0194/2019 – 2019/0196(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/24)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12482/2019),

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse vormis lepingu eelnõu, mis käsitleb GATT 1994 artikli XXVIII alusel peetud läbirääkimisi Šveitsi WTO kontsessioonide muutmiseks maitsestatud liha osas (12483/2019),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0194/2019),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A9-0092/2020),

1.

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/160


P9_TA(2020)0141

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine: tehniline abi komisjoni algatusel

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel) (COM(2020)0146 – C9-0112/2020 – 2020/2062(BUD))

(2021/C 362/25)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0146 – C9-0112/2020),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (1),

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3), eriti selle punkti 13,

võttes arvesse oma 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2019/000 TA 2019 – Tehniline abi komisjoni algatusel) (4),

võttes arvesse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku esimest lugemist Euroopa Parlamendis (5),

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0109/2020),

A.

arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda lisaabi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil kiiresti tööturule tagasi pöörduda, mis on vajalik;

B.

arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav liidu abi olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.

arvestades, et määruse (EL) nr 1309/2013 vastuvõtmine kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %-ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.

arvestades, et EGFi iga-aastane maksimumeelarve on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades), ja arvestades, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 11 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel nimetatud summast (mis on 179 264 000 eurot 2020. aasta hindades) kasutada 0,5 % tehniliseks abiks, st määruse (EL) nr 1309/2013 rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ja teadmistebaasi loomise ning haldus- ja tehnilise toe, info- ja teavitamismeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks;

E.

arvestades, et kavandatav 345 000 euro suurune summa vastab ligikaudu 0,19 %-le EGFi 2020. aasta maksimumeelarvest;

1.

nõustub meetmetega, mida komisjon soovitab rahastada kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 11 lõigetega 1 ja 4 ning artikli 12 lõigetega 2, 3 ja 4 tehnilise abina;

2.

tunnistab järelevalve ja andmete kogumise tähtsust; tuletab meelde, kui olulised on usaldusväärsed statistilised aegread, mis on esitatud asjakohases vormis, et need oleksid lihtsalt juurdepääsetavad ja mõistetavad; kordab, et COVID-19-st tingitud praeguste probleemide kohta maailmaturul on vaja ajakohastatud uuringuid ja analüüse;

3.

kordab vajadust spetsiaalse veebisaidi järele, mis oleks kättesaadav kõigile liidu kodanikele ja sisaldaks üksikasjalikku teavet EGFi kohta;

4.

peab kiiduväärseks tööd, mida EGFi taotluste esitamise ja haldamise standardkorraga pidevalt tehakse, kasutades elektroonilist andmevahetussüsteemi (SFC), tänu millele on võimalik taotluste töötlemist lihtsustada ja kiirendada ning aruandlust parandada;

5.

võtab teadmiseks, et komisjon kasutab olemasolevat eelarvet selleks, et korraldada kaks EGFi kontaktisikute eksperdirühma koosolekut (üks liige igast liikmesriigist) ja tõenäoliselt samaaegselt ka kaks seminari, kus osalevad EGFi rakendusasutused ja sotsiaalpartnerid, et edendada võrgustike loomist liikmesriikide vahel;

6.

palub, et komisjon kutsuks ka edaspidi parlamenti süstemaatiliselt sellistele koosolekutele ja seminaridele, järgides Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe sätteid;

7.

rõhutab, et võimalikult suure koostoime saavutamiseks tuleb veelgi parandada koostööd ja suhtlust kõikide EGFi taotlustega seotud asjaosaliste vahel, sealhulgas eelkõige piirkondliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade vahel; rõhutab, et riikliku kontaktisiku ning juhtumitega piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegelevate isikute vahelist suhtlemist tuleks parandada ning teabevahetus, toetuse eraldamise kord ning teabevoog (sisemine jaotus, ülesanded ja vastutusvaldkonnad) tuleks selgelt kindlaks määrata ja kõikide partnerite vahel kokku leppida;

8.

tuletab taotluse esitanud liikmesriikidele meelde nende põhiülesannet anda sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele ulatuslikku teavet EGFi rahastatavate meetmete kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 12;

9.

tuletab meelde, et kehtivate õigusnormide kohaselt võiks EGFi kasutada selleks, et toetada COVID-19 põhjustatud ülemaailmse kriisi olukorras alaliselt koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ilma fondi määrust (EL) nr 1309/2013 muutmata;

10.

palub seetõttu komisjonil igal võimalikul viisil abistada liikmesriike, kes kavatsevad taotluse lähinädalatel ja -kuudel ette valmistada;

11.

palub komisjonil ühtlasi teha kõik endast olenev, et näidata üles paindlikkust ja lühendada hindamisperioodi nii palju kui võimalik, kui ta hindab taotluste vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele;

12.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

13.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

14.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0015.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0019.


LISA:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (EGF/2020/000 TA 2020 – Tehniline abi komisjoni algatusel)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2020/986).


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/164


P9_TA(2020)0142

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale (COM(2020)0200 – C9-0127/2020 – 2020/2068(BUD))

(2021/C 362/26)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0200 – C9-0127/2020),

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (1),

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 10,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3), eriti selle punkti 11,

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0105/2020),

1.

väljendab otsuse üle heameelt, sest see näitab liidu solidaarsust looduskatastroofide tagajärjel kannatanud liidu kodanike ja piirkondadega;

2.

rõhutab, et 2019. aastal looduskatastroofide all kannatanud liidu piirkondadele on kiiresti vaja eraldada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kaudu (edaspidi „fond“) rahalist toetust;

3.

on seisukohal, et liikmesriikidele antav rahaline abi jaotatakse õiglaselt kõige enam mõjutatud piirkondadele ja aladele;

4.

juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutuste tõttu muutuvad looduskatastroofid üha laastavamaks ja sagedasemaks; nõuab fondi reformimist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et võtta arvesse kliimamuutuste tulevasi tagajärgi, rõhutades samal ajal, et fond on üksnes leevendav vahend ning et kliimamuutus nõuab eelkõige ennetavat poliitikat kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja rohelise kokkuleppega;

5.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 174 ja 349 kohaselt võtab Euroopa Liit meetmeid territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära ja piiranguid; juhib tähelepanu asjaolule, et äärepoolseimas piirkonnas on looduskatastroofi sotsiaalne ja majanduslik mõju suurem kui üheski teises Euroopa piirkonnas ning sellest tulenevalt taastub äärepoolseim piirkond aeglasemalt; on seetõttu veendunud, et äärepoolseimaid piirkondi tuleks fondist rohkem rahastada;

6.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

7.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

8.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)  EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2020/1076).


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/166


P9_TA(2020)0143

Paranduseelarve projekt nr 3/2020: 2019. aasta ülejäägi kandmine eelarvesse

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2020 kohta – 2019. aasta ülejäägi kandmine eelarvesse (07764/2020 – C9-0131/2020 – 2020/2061(BUD))

(2021/C 362/27)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (1), eriti selle artiklit 44,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 27. novembril 2019. aastal (2),

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (3),

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4),

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (5),

võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 3/2020, mille komisjon võttis vastu 15. aprillil 2020. aastal (COM(2020)0180),

võttes arvesse 6. mail 2020. aastal vastu võetud ja järgmisel päeval Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 3/2020 kohta (07764/2020 – C9-0131/2020),

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (6),

võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0104/2020),

A.

arvestades, et paranduseelarve projekti nr 3/2020 eesmärk on kanda 2020. aasta eelarvesse 2019. aasta eelarve ülejääk summas 3 218,4 miljonit eurot;

B.

arvestades, et selle ülejäägi põhielemendid on tulude positiivne saldo (2 414,8 miljonit eurot) ja kavandatust väiksemad kulud (803,6 miljonit eurot);

C.

arvestades, et tulude poolel tuleneb suurim erinevus viiviste ja trahvide laekumisest (2 510,5 miljonit eurot), kusjuures see tulemus koosneb konkurentsitrahvidest ja viivistest, muudest karistusmaksetest ning trahvide ja karistusmaksetega seotud viivistest;

D.

arvestades, et kulude poolel oli maksete alatäitmine komisjoni poolt 2019. aastal 592,3 miljonit eurot (sellest 351,5 miljonit eurot hädaabireservist ja 94,5 miljonit eurot reservist rubriigis 3 „Julgeolek ja kodakondsus“) ja 2018. aastast üle kantud assigneeringute puhul 86,3 miljonit eurot, ning alatäitmine muude institutsioonide poolt 2019. aastal 82,4 miljonit eurot ja 2017. aastast üle kantud assigneeringute puhul 39 miljonit eurot;

1.

võtab teadmiseks komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 3/2020, milles käsitletakse üksnes 2019. aasta ülejäägi eelarvesse kandmist 3 218,4 miljoni euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artiklile 18, ning nõukogu seisukoha selle kohta;

2.

kordab oma seisukohta, et kõiki liidu eelarves olemasolevaid vahendeid ja kasutamata raha, sealhulgas ülejääki, tuleks kasutada selleks, et suunata finantsabi kiiresti COVID-19 pandeemia poolt kõige enam mõjutatud piirkondadesse ja ettevõtetesse; kutsub sellega seoses liikmesriike üles andma 2019. aasta ülejäägist tulenevad kogurahvatulul põhinevate osamaksete eeldatavad vähendamised täielikult COVID-19-ga seotud meetmete rahastamiseks, eelistatavalt liidu tasandil, et tagada vahendite optimaalne eraldamine;

3.

märgib, et komisjoni andmetel moodustasid konkurentsitrahvid 2019. aastal 2 510,5 miljonit eurot; väljendab veel kord seisukohta, et liidu eelarves peaks olema võimalik uuesti kasutada trahvide või hilinenud maksetega seotud tulu, ilma et sellega kaasneks kogurahvatulul põhinevate maksete vähendamine; tuletab meelde oma seisukohta, mille kohaselt tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendada kavandatavat liidu reservi (kulukohustuste koguvaru) summa võrra, mis on võrdväärne trahvide ja karistuste kohaldamisest saadava tuluga;

4.

kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 3/2020 kohta heaks;

5.

teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 3/2020 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)  ELT L 57, 27.2.2020.

(3)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)  ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/168


P9_TA(2020)0144

Paranduseelarve projekt nr 4/2020: ettepanek võtta kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond abi andmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta paranduseelarve projekti nr 4/2020 kohta, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale (08097/2020 – C9-0146/2020 – 2020/2069(BUD))

(2021/C 362/28)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (1), eriti selle artiklit 44,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 27. novembril 2019. aastal (2),

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4),

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (5),

võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 4/2020, mille komisjon võttis vastu 30. aprillil 2020. aastal (COM(2020)0190),

võttes arvesse 25. mail 2020. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 4/2020 kohta (08097/2020 – C9-0146/2020),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale (COM(2020)0200),

võttes arvesse kodukorra artikleid 94 ja 96,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0106/2020),

A.

arvestades, et paranduseelarve projekt nr 4/2020 hõlmab ettepanekut Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta toetuse maksmiseks Portugalile, Hispaaniale, Itaaliale ja Austriale 2019. aastal nendes liikmesriikides toimunud looduskatastroofide tõttu;

B.

arvestades, et sellega seoses on komisjon teinud ettepaneku muuta 2020. aasta eelarvet ning suurendada eelarverea 13 06 01 „Liikmesriikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või rahvamajandust“ kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 272 498 208 euro võrra;

C.

arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond on mitmeaastase finantsraamistiku määruses määratletud erivahend ning et asjakohased kulukohustuste ja maksete assigneeringud tuleb kanda eelarvesse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

1.

kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 4/2020 kohta heaks;

2.

teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 4/2020 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)  ELT L 57, 27.2.2020.

(3)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)  ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/170


P9_TA(2020)0145

ELi ja Moldova vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu sõlmimine ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14205/2019 – C9-0192/2019 – 2012/0006(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/29)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14205/2019),

võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu eelnõu (08185/2012),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0192/2019),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0084/2020),

1.

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/171


P9_TA(2020)0146

ELi ning Moldova vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu muutmine (Horvaatia ühinemine) ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (07048/2015 – C9-0195/2019 – 2015/0035(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/30)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07048/2015),

võttes arvesse protokolli projekti, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (07047/2015),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9-0195/2019),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0083/2020),

1.

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/172


P9_TA(2020)0147

ELi ja Maroko vahelise Euroopa–Vahemere lennunduslepingu muutmine (Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine) ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa–Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (06198/2013 – C9-0006/2019 – 2007/0181(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/31)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06198/2013),

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa–Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli eelnõu, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (1),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 esimesele lõigule (C9-0006/2019),

võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahelist Euroopa–Vahemere lennunduslepingut muutva protokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (2),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0005/2020),

1.

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

(1)  ELT L 200, 27.7.2012, lk 25.

(2)  ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 259.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/173


P9_TA(2020)0148

ELi ning Jordaania vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu sõlmimine ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14209/2019 – C9-0193/2019 – 2010/0180(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/32)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14209/2019),

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu eelnõu (14366/2010),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 2018 lõikele 7 (C9-0193/2019),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0086/2020),

1.

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/174


P9_TA(2020)0149

ELi ja Hiina vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimine ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimise kohta (14185/2019 – C9-0191/2019 – 2018/0155(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/33)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14185/2019),

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu eelnõu (09702/2018),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0191/2019),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0087/2020),

1.

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/175


P9_TA(2020)0150

ELi ja Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu sõlmimine ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (09556/2019 – C9-0013/2019 – 2010/0186(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/34)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09556/2019),

võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu projekti (14370/2010),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0013/2019),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0082/2020),

1.

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning Gruusia valitsustele ja parlamentidele.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/176


P9_TA(2020)0151

ELi ning Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu sõlmimine ***

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu liidu nimel sõlmimise kohta (14207/2019 – C9-0196/2019 – 2012/0324(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 362/35)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14207/2019),

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi valitsuse vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu eelnõu (16828/2012),

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0196/2019),

võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A9-0085/2020),

1.

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Iisraeli valitsustele ja parlamentidele.

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/177


P9_TA(2020)0154

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: toetus puu- ja köögivilja ning veinisektorile seoses COVID-19 pandeemiaga

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 4. mai 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega tehakse COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aasta kohta erand komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2017/891 puu- ja köögiviljasektori osas ning komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2016/1149 veinisektori osas (C(2020)02908 – 2020/2636(DEA))

(2021/C 362/36)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2020)02908),

võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 2. juuni 2020. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (1), eriti selle artikli 62 lõiget 1, artikli 64 lõiget 6 ja artikli 115 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (2), eriti selle artikleid 37, 53 ja 173 ning artikli 227 lõiget 5,

võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni soovitust võtta vastu otsus,

A.

arvestades, et praeguse COVID-19 pandeemia ja sellest tulenevate ulatuslike liikumispiirangute tõttu on kõigil liikmesriikidel ja põllumajandustootjatel kõigis liikmesriikides olnud eriti keeruline kavandada, rakendada ja viia ellu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 32–38 sätestatud toetuskavasid puu- ja köögiviljasektoris ning artiklites 39–54 sätestatud toetuskavasid veinisektoris;

B.

arvestades, et see olukord on puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris põhjustanud finantsraskusi, rahavooprobleeme, turuhäireid ja tõsiseid häireid tarneahela toimimises;

C.

arvestades, et kõikides liikmesriikides on esinenud samuti erakorralisi raskusi puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavade kavandamisel, juhtimisel ja rakendamisel ning veini tootvates liikmesriikides veinisektori toetusprogrammide meetmete kavandamisel, juhtimisel ja rakendamisel;

D.

arvestades, et nende seonduvate asjaolude erakorralisust silmas pidades on komisjon vastu võtnud sätted, millega nähakse ette paindlikkus ja lubatakse teha erandeid puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris kohaldatavatest delegeeritud määrustest;

E.

arvestades, et nende paindlikkusmeetmete ja erandite kiire rakendamine on oluline, et need oleksid tõhusad ja tulemuslikud mõlema sektori toetuskavade haldamisel esinevate raskuste lahendamisel, et vältida edasist majanduslikku kahju ning tegeleda turuolukorra ja tarneahela toimimise häiretega puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris;

1.

teatab, et ei esita delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/179


P9_TA(2020)0155

Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: regulatiivsed tehnilised standardid usaldusväärse hindamise kohta

Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 28. mai 2020. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse 26. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/101, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõike 14 kohaste regulatiivsete tehniliste standarditega usaldusväärse hindamise kohta (C(2020)03428 – 2020/2668(DEA))

(2021/C 362/37)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2020)03428),

võttes arvesse komisjoni 29. mai 2020. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 9. juuni 2020. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (1), ja eelkõige selle artiklit 105 lõiget 14,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) (2) artiklit 13,

võttes arvesse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu (EBA/RTS/2020/04), mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas 22. aprillil 2020 vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 105 lõikele 14,

võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 6,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

A.

arvestades, et COVID-19 puhangu tõttu muudetakse delegeeritud õigusaktiga ajutiselt usaldatavusnormatiividel põhinevat pangandusraamistikku; eelkõige selleks, et leevendada turu äärmusliku volatiilsuse mõju usaldusväärsele hindamisraamistikule ning et krediidiasutused ja investeerimisühingud tuleksid toime turu praeguse äärmusliku volatiilsusega, suurendatakse delegeeritud õigusaktiga väärtuse täiendavate korrigeerimiste kogusumma arvutamiseks põhimeetodi kohaselt kasutatavat agregeerimistegurit kuni 31. detsembrini 2020 50 %-lt 66 %-le; see vähendaks väärtuse täiendavate korrigeerimiste kogusummat ning seeläbi summat, mis arvatakse maha krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahenditest;

B.

arvestades, et käesolev delegeeritud õigusakt peaks jõustuma võimalikult kiiresti, et tagada krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete kiire leevendamine juba käesoleva kvartali jooksul ja kuni aasta lõpuni;

1.

teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/180


P9_TA(2020)0157

Määruste (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 muutmine seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks ***I

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (COM(2020)0310 – C9-0122/2020 – 2020/0066(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 362/38)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0310),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0122/2020),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 20. mai 2020. aasta arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuni 2020. aasta arvamust (2),

võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 10. juuni 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0113/2020),

1.

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  ELT C 180, 29.5.2020, lk 4.

(2)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


P9_TC1-COD(2020)0066

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. juunil 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses teatavate kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/873) lõplikule kujule).


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/181


P9_TA(2020)0159

Maksuküsimuste allkomisjoni moodustamine

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus maksuküsimuste allkomisjoni moodustamise kohta (2020/2681(RSO))

(2021/C 362/39)

võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta otsust alaliste komisjonide volituste ja vastutusalade kohta (1),

võttes arvesse kodukorra artikleid 206 ja 212,

1.

otsustab luua majandus- ja rahanduskomisjoni juurde allkomisjoni,

2.

otsustab, et kõnealune allkomisjon vastutab maksudega seotud küsimuste, eelkõige maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse ning maksustamiseks vajaliku finantsläbipaistvuse eest;

3.

otsustab, et kodukorra VI lisa VI osasse lisatakse järgmine lõik:

„Komisjoni abistab maksuküsimuste allkomisjon, kes vastutab maksudega seotud küsimuste, eelkõige maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse ning maksustamiseks vajaliku finantsläbipaistvuse eest.“;

4.

otsustab, et allkomisjoni kuulub 30 liiget;

5.

otsustab, viidates esimeeste konverentsi 30. juuni 2019. aasta ja 9. jaanuari 2020. aasta otsustele allkomisjonide juhatuse koosseisu kohta, et komisjoni juhatus võib koosneda kuni neljast aseesimehest;

6.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1)  ELT C 482, 23.12.2016, lk 160.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/182


P9_TA(2020)0160

Vähktõvevastase võitluse erikomisjoni moodustamine ning selle vastutusalad, liikmete arv ja ametiaeg

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus vähktõvevastase võitluse erikomisjoni moodustamise ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2020/2682(RSO))

(2021/C 362/40)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (1),

võttes arvesse teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist ELi vahenditest aastatel 2021–2027 (programm „Euroopa horisont“),

võttes arvesse programmi „Euroopa horisont“ ülesannet võidelda vähktõve vastu,

võttes arvesse komisjoni 24. juuni 2009. aasta teatist „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus“ (COM(2009)0291),

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2003. aasta soovitust 2003/878/EÜ vähktõve sõeluuringute kohta (2),

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi vähktõvest põhjustatud koormuse vähendamise kohta,

võttes arvesse 2017. aasta mai raportit vähktõve sõeluuringut käsitleva nõukogu soovituse rakendamise kohta,

võttes arvesse Euroopa suuniseid rinnavähi, emakakaelavähi ja soolevähi sõeluuringute kohta,

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vähktõvega võitlemise kohta laienenud Euroopa Liidus (3),

võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus“ kohta (4),

võttes arvesse Euroopa vähktõvevastast tegevuskava (neljas väljaanne),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete parteideülese vähivastase huvirühma (MAC) tegevust ja järeldusi,

võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.

arvestades, et Euroopa koostöö ennetamises, diagnoosimises, ravis, teadusuuringutes ja muudes valdkondades aitab selgelt vähktõve vastu võidelda;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) on sätestatud mitu õiguslikku alust ELi meetmeteks tervise alal, sealhulgas artikkel 114, mille kohaselt tuleks siseturul tagada tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja tarbijakaitse valdkonnas kõrgeim kaitsetase, eelkõige arvestades teaduslikel faktidel põhinevaid uusi arengusuundi; artikkel 168, millega nähakse ette, et kogu liidu poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, ning liidu meetmed, mis täiendavad riiklikku poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste füüsiliste ja vaimsete haiguste ennetamisele ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele; artikkel 181, mis sätestab, et liit ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teadusuuringud ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide poliitika ja liidu poliitika vastastikune sobivus, ning toetab algatusi, mille eesmärk on kehtestada suuniseid ja näitajaid ning korraldada kogemuste vahetamist, ning artikkel 191, mille kohaselt liidu keskkonnapoliitika aitab kaitsta inimeste tervist, tuginedes ettevaatusprintsiibile, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust tervishoiu valdkonnas;

C.

arvestades, et vähktõbi on liikmesriikides südame-veresoonkonna haiguste järel teine peamine surma põhjus; arvestades, et 2015. aastal suri 28 ELi liikmesriigis vähktõve tõttu 1,3 miljonit inimest, mis on rohkem kui veerand (25,4 %) surmajuhtumite koguarvust; arvestades, et vähktõbi mõjutab inimesi erinevalt, sõltuvalt vanusest, soost, sotsiaal-majanduslikust seisundist, geneetilistest ja muudest teguritest; arvestades, et demograafilised muutused suurendavad lähikümnenditel vähktõve esinemist;

D.

arvestades, et vähk ei mõjuta mitte ainult patsienti ennast, vaid ka tema lähedasi, perekonda, sõpru, kogukonda ja hooldajaid; arvestades, et tähelepanu vajavad ka nende rühmade probleemid, psühhosotsiaalsed vajadused ja nõudmised, eelkõige mõju vaimsele tervisele;

E.

arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on teinud kindlaks mitmed peamised välditavad riskitegurid, nimelt tubakas, kehalise aktiivsuse puudumine, ebatervislik toitumine ja rasvumine, alkoholitarbimine, HPV, B-hepatiidi ja C-hepatiidi ning Helicobacter pylori (H. pylori) nakkused, keskkonnareostus, sealhulgas kokkupuude kemikaalidega ja õhusaaste, töökeskkonna kantserogeenid ja kiirgus; arvestades, et WHO andmetel on 30–50 % kõigist vähktõvejuhtumitest välditavad; arvestades, et ennetamine on vähktõve vastu kõige kulutõhusam pikaajaline strateegia; arvestades, et viirusega seotud vähktõve ennetamiseks võib abi olla vaktsineerimisest; arvestades, et vähktõve ennetamise programme tuleks ellu viia integreeritud krooniliste haiguste ennetamise programmi raames, kuna enamik üksikuid riskitegureid on samad, mis teistele krooniliste haiguste puhul; arvestades, et keskkonnareostuse vastane võitlus on osa nullsaaste eesmärgist, nagu on kavandatud komisjoni poliitilises tegevuskavas;

F.

arvestades, et on tõendatud geneetiline eelsoodumus vähi suhtes konkreetsete geenide mutatsioonide tõttu; neid mutatsioone on võimalik avastada ja isikustatud sõeluuringud aitavad tõhusalt teatavate vähktõvejuhtude riski vähendada;

G.

arvestades, et õige rakendamise korral võivad vähktõve sõeluuringuprogrammid tuua suurt kasu ja neil võib olla oma koht vähktõve tõrje laiemas kontekstis;

H.

arvestades, et liikmesriikidel on vähktõve ennetamise ja raviga raskusi, kuna selle haiguse majanduslik mõju on väga suur ja kasvab;

I.

arvestades, et avaliku sektori rahastatud teadusuuringud on peamine teaduse arengu allikas; arvestades, et erasektori teadus- ja arendustegevuse tagamiseks on tähtis ka kindel ja tipptasemel bioteaduste tööstus, mis on vähivastases võitluses otsustava tähtsusega, kuid on oluline, et poliitikakujundajad kehtestaksid õige raamistiku, nii et innovatsioonist saaksid kasu kõik patsiendid ja et kaitstaks kogu elanikkonda; arvestades, et avalik ja erasektor peaksid tegema selles valdkonnas koostööd;

J.

arvestades, et vähk on üks peamisi probleeme, millega Euroopa kodanikud tulevikus silmitsi seisavad, kuna prognooside kohaselt diagnoositakse järgmise 25 aasta jooksul vähktõbi rohkem kui 100 miljonil eurooplasel; arvestades, et on äärmiselt tähtis, et nii riiklikud kui ka Euroopa tasandi poliitikakujundajad tegutseksid vähktõve tõhusama tõrje ja kõigi eurooplaste heaolusse panustamise nimel;

K.

arvestades, et liikmesriikide vahel ja nende sees on seoses vähktõve ennetamise, sõeluuringuasutuste, tõenditel põhinevate parimate tavade suuniste rakendamise ja taastusraviga palju ebavõrdsust;

L.

arvestades, et ravimite hinnad võivad olla mõnede inimeste ja tervishoiusüsteemide jaoks liiga kallid, ja vähiravimid on sageli eriti kallid; arvestades, et ühes uuringus leiti, et aastatel 2010–2020 kasvasid vähktõvega seotud kogukulud hinnanguliselt 26 %, samal ajal kui kulutused vähktõve ravimitele on suurenenud 50 % (5);

1.

otsustab moodustada vähktõvevastase võitluse erikomisjoni, millel on järgmised ülesanded

a)

uurida, kuidas parandada lähenemisviisi haiguse kõikidele peamistele etappidele: ennetusele, diagnoosimisele, ravile, elule pärast vähist paranemist ja palliatiivsele ravile, tagades tiheda seose tulevase programmi „Euroopa horisont“ vähiuuringute ülesandega ning keskendudes ELi pädevusele;

b)

tutvuda olemasolevate tõendite ja andmetega ning määrata selle põhjal kindlaks poliitika ja prioriteedid, mis vastavad patsientide vajadustele;

c)

hinnata, millal saab EL kooskõlas ELi toimimise lepinguga võtta konkreetseid meetmeid vähktõve vastu võitlemiseks ning millal on võimalikud ainult soovitused liikmesriikidele ja parimate tavade vahetamine, ning keskenduda konkreetsetele meetmetele;

d)

hinnata teaduslikke teadmisi vähktõve parima võimaliku ennetamise kohta ja teha kindlaks konkreetsed meetmed, sealhulgas kehtivate õigusaktide range rakendamine ja tulevaste meetmete väljatöötamine tubakatoodete tarbimise piiramiseks, meetmed ülekaalulisuse vähendamiseks ja toitumisalaste valikute parandamiseks, meetmed alkoholitarbimise vähendamiseks, meetmed vaktsineerimise suurendamiseks ja nakkuste ravi parandamiseks, meetmed vähendamaks kokkupuudet kemikaalidega, sh kumulatiivset mõju, õhusaastet, nagu on märgitud Euroopa rohelises kokkuleppes, ja kokkupuudet kantserogeenidega töökohal, ning kiirguskaitsemeetmed; hinnata võimaluse korral selliste meetmete mõõdetavat mõju;

e)

analüüsida ja hinnata vähktõve varajast avastamist sõeluuringuprogrammidega, et tagada soovituse tulevaste muudatuste kiire ja tõhus inkorporeerimine;

f)

hinnata, kuidas oleks kõige parem teadusuuringuid toetada, et tugevdada ennetamist, diagnoosimist, ravi ja innovatsiooni, eelkõige selleks, et täita uued vähktõvealased eesmärgid programmi „Euroopa horisont“ raames; keskenduda valdkondadele, kus liikmesriigid üksi ei saa olla piisavalt edukad, näiteks seoses laste vähktõve või harvaesinevate vähivormidega;

g)

otsida eelkõige võimalusi mittetulunduslike kliiniliste katsete toetamiseks, et parandada ravi valdkondades, mida ravimitööstus ei uuri, kuna kasumlikkus on piiratud;

h)

hinnata ravimeid reguleerivate õigusaktide praegust raamistikku ja hinnata, kas on vaja muudatusi, et stimuleerida paremini tõelist innovatsiooni ja läbimurdelist ravi patsientidele, eelkõige selleks, et hinnata võimalusi parandada vähktõve ravi lastel ning ühtlustada ELis iga vähiravimi, sealhulgas HPV-vaktsiinide, ja e-tervise rakenduste tõhususe, lisaväärtuse ja kulude-tulude suhte teaduslikku hindamist;

i)

hinnata meetmete, sealhulgas õigusaktide võimalikkust, et tagada ühiste standardite väljatöötamine, parandamaks tervishoiusüsteemide, sealhulgas vähiregistrite ja vajalike e-tervise struktuuride koostalitlusvõimet eri ravimeetoditega seotud küsimuste käsitlemiseks ja vältimaks patsientide tarbetut reisimist;

j)

hinnata piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamist ja teha vajaduse korral parandusettepanekuid, et võimaldada patsientidel pöörduda nende spetsialistide poole, kes sobivad nende raviks kõige paremini, ilma et see tekitaks tarbetut koormust;

k)

analüüsida ja hinnata Euroopa tugivõrgustike toimimist, sealhulgas nende rolli haruldaste vähktõve vormide ennetamise ja tõrje alaste teadmiste ja parimate tavade kogumisel ja jagamisel;

l)

hinnata võimalust võtta ELi tasandil meetmeid ravihindade läbipaistvuse suurendamiseks, et parandada vähiravimite taskukohasust ja kättesaadavust, vältida ravimite puudust ning vähendada ebavõrdsust liikmesriikide vahel ja sees;

m)

hinnata võimalust suurendada kooskõlas ELi toimimise lepinguga patsientide õigusi, sealhulgas nende õigust otsustada oma isikuandmete üle (õigus olla unustatud) ja õigust mittediskrimineerimisele –et nad saaksid jätkata töötamist ja naasta tööle –, õigust juurdepääsule säilitatud viljakusele ja reproduktiivravile, eluaegsele järelevalvele ja optimaalsele palliatiivsele ravile ning igasuguse psühholoogilise või rahalise diskrimineerimise vältimisele vähktõve geneetilise eelsoodumuse tõttu;

n)

hinnata võimalusi parandada patsientide ja nende perekondade elukvaliteeti;

o)

hinnata võimalusi toetada palliatiivravi alaseid teadusuuringuid ning käivitada parimate tavade intensiivsem vahetamine hooldushaiglate ja palliatiivravi valdkonnas;

p)

anda soovitusi, mida ta peab vajalikuks seoses liidu vähktõvevastase võitluse poliitikaga, et saavutada patsiendikesksel lähenemisviisil põhinev inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; korraldada sel eesmärgil külastusi ja arutelusid teiste ELi institutsioonide ja ametitega ning rahvusvaheliste ja riiklike institutsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja tööstusharudega, võttes arvesse erinevate sidusrühmade, sealhulgas arstide, patsientide ja nende lähedaste vaatenurka; soovitada, kuidas tuleks konkreetseid ELi vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks kasutada;

2.

rõhutab, et kõik erikomisjoni soovitused esitatakse parlamendi pädevale alalisele komisjonile, kes võtab vajaduse korral järelmeetmeid;

3.

otsustab, et erikomisjoni vastutusalasse kuuluvate liidu õigusaktide vastuvõtmise, järelevalve ja rakendamisega seotud küsimuste eest vastutava parlamendi alalise komisjoni volitusi, töötajaid ja olemasolevaid ressursse see ei mõjuta ega dubleeri ning seetõttu jäävad need muutmata;

4.

otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamuste vahetusi või arutelusid, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teaduslikke uuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (6) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi ja anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

5.

otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning avalike koosolekute protokollid avaldatakse;

6.

otsustab, et erikomisjonile saabunud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud menetlusele, ning et sellist teavet kasutatakse üksnes erikomisjoni lõpparuande koostamiseks;

7.

otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

8.

otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab ametiaega enne selle lõppemist pikendada, ning erikomisjoni ametiaega hakatakse arvestama alates avakoosoleku kuupäevast.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

(2)  ELT L 327, 16.12.2003, lk 34.

(3)  ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 11.

(4)  ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 95.

(5)  Prasad, V., Jesús, de K., Mailankody, S., „The high price of anti cancer drugs: origins, implications, barriers, solutions.“ Nature Reviews Clinical Oncology, vol. 14 (2017), lk 381–390.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/186


P9_TA(2020)0161

Välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitleva erikomisjoni moodustamine ning selle vastutusalad, liikmete arv ja ametiaeg

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2020/2683(RSO))

(2021/C 362/41)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 7, 8, 11, 12, 39, 40, 47 ja 52,

võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eelkõige selle artikleid 8, 9, 10, 11, 13, 16 ja 17, ning nimetatud konventsiooni lisaprotokolli, eelkõige selle artiklit 3,

võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.

arvestades, et käesoleva otsusega loodava erikomisjoni töö tulemuseks peaks olema ühtne, terviklik ja pikaajaline käsitlus tõenditest välissekkumise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide demokraatlikesse institutsioonidesse ja protsessidesse, mis toimub mitte üksnes kõigi peamiste riiklike ja üleeuroopaliste valimiste eel, vaid pidevalt, kogu ELi ulatuses ning loendamatutel eri kujudel (näiteks tavapärases ja sotsiaalmeedias avaliku arvamuse kujundamiseks korraldatavad desinformatsioonikampaaniad, elutähtsatele taristutele suunatud küberrünnakud, poliitiliste jõudude otsene ja kaudne rahaline toetamine ja majanduslik survestamine ning kodanikuühiskonna nõrgestamine);

B.

arvestades, et kõik teadaolevad demokraatlike protsesside ja institutsioonide vastase välissekkumise juhtumid järgivad kindlat ja viimaste aastate kestel üha kordunud mustrit;

C.

arvestades, et kolmandate riikide riiklike jõudude ja valitsusväliste toimijate katsed sekkuda demokraatia toimimisse ELis ja selle liikmesriikides ning avaldada pahatahtliku sekkumise teel survet ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele on osa laiemast suundumusest, mida demokraatlikud riigid kogevad kõikjal maailmas;

D.

arvestades, et Euroopa ühtsuse kahjustamiseks kasutatakse välissekkumist koos majandusliku ja sõjalise survega;

1.

otsustab moodustada välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitleva erikomisjoni, millel on järgmised vastutusalad:

a)

analüüsida põhjalikult uurimisi, mis näitavad, et on rikutud või eiratud olulisi valimiseeskirju, eelkõige kehtivaid õigusnorme kampaaniate rahastamise läbipaistvuse kohta, ning uurida mitmesuguste kolmandatest riikidest pärit seaduslike ja ebaseaduslike kanalite ja libaannetajate väidetavaid poliitilisi kulutusi;

b)

teha ilma sõnavabadust kahjustamata kindlaks, millistes valdkondades tuleks võtta seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid, mille tulemuseks võib olla sotsiaalmeediaplatvormide sekkumine eesmärgiga märgistada bottide jagatud sisu, vaadata läbi algoritmid, et muuta võimalikult läbipaistvaks need tegurid, mille põhjal sisu kuvatakse, tähtsuse järgi järjestatakse, jagatakse, taandatakse ja eemaldatakse, ning sulgeda selliste isikute kontod, keda iseloomustab koordineeritud mitteautentne käitumine internetis või ebaseaduslik tegevus eesmärgiga süstemaatiliselt õõnestada demokraatlikke protsesse või õhutada vihakõnet;

c)

anda ilma sõnavabadust kahjustamata panus käimasolevasse arutellu selle üle, kuidas suurendada mitte üksnes riigiasutuste vastutust välissekkumise, sealhulgas väärinfo tõkestamise eest kõigis Euroopa Liidu demokraatlikes protsessides, vaid tõhustada ka nende koostööd tehnoloogia- ja sotsiaalmeediaettevõtetega ning erasektoriga üldiselt, et suurendada teadlikkust nende rollist, kohustustest ja vastutusest välissekkumise tõkestamisel;

d)

hinnata riikide meetmeid, millega saab kehtestada ranged piirangud poliitilise rahastamise allikatele, kuna välismaised osalejad on leidnud seaduslikke ja ebaseaduslikke viise riikide õigusnormidest möödahiilimiseks ning pakuvad oma liitlastele varjatud tuge välispankadelt võetud laenudega ning mitterahalisi hüvesid eri kanalite kaudu (ostu- ja ärilepingud, varifirmad, mittetulundusühingud, kodanikest libadoonorid, anonüümsust võimaldavad arenevad tehnoloogiad, internetireklaamid, äärmuslaste internetimeediakanalid ja finantstegevuse hõlbustamine); teha kindlaks, millistes valdkondades tuleks võtta meetmeid seoses erakondade ja poliitiliste kampaaniate rahastamisega;

e)

teha ettepanekuid kooskõlastatud ELi tasandi meetmeteks, et tõkestada hübriidohtusid, sealhulgas i) küberrünnakuid sõjalistele ja mittesõjalistele sihtmärkidele, ii) seadusandjatele, riigiametnikele, ajakirjanikele, erakondadele ja kandidaatidele suunatud häkkimisoperatsioone ning iii) küberspionaaži, mis toimub ettevõtete intellektuaalomandi varguse ja kodanike tundlike andmete varguse eesmärgil, kuna neid ohte ei saa kõrvaldada üksnes isoleeritult töötavad riigiasutused ega erasektori eneseregulatsioon, vaid selleks on vaja koordineeritud, mitmetasandilist ja eri osapooli hõlmavat lähenemisviisi; hinnata nende ohtude – millel võivad olla tõsised poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Euroopa kodanikele – julgeolekuaspekte;

f)

uurida, milline on elutähtsa taristu tarneahelates ELi sõltuvust välismaistest tehnoloogiatest, muu hulgas riistvarast, tarkvarast, rakendustest ja teenustest; uurida, milliseid meetmeid tuleks võtta, et tugevdada suutlikkust võidelda vaenulike kolmandate isikute strateegilise kommunikatsiooni vastu, ning vahetada sellekohast teavet ja parimaid tavasid; toetada ja soodustada teabe, teadmiste ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et võidelda ohtude vastu ja kõrvaldada praegused puudused;

g)

teha kindlaks, hinnata ja pakkuda välja viise, kuidas kõrvaldada turvanõuete rikkumised ELi institutsioonides;

h)

võidelda pahatahtlike kolmandate riikide teavituskampaaniate ja strateegilise kommunikatsiooni vastu (mida võidakse levitada ka Euroopa toimijate ja organisatsioonide kaudu), mis kahjustab Euroopa Liidu eesmärke ja mida korraldatakse eurooplaste avaliku arvamuse mõjutamiseks, et raskendada ELil ühiste seisukohtadeni jõudmist, näiteks ÜVJP ja ÜJKP küsimustes;

i)

kaasata oma volituste täitmise eesmärgil kõiki ELi ja selle liikmesriikide tasandi asjaomaseid talitusi ja institutsioone, kui erikomisjon peab sellist kaasamist vajalikuks ja mõjusaks;

2.

rõhutab, et pädevad alalised komisjonid peavad oma töös erikomisjoni soovitusi arvesse võtma;

3.

otsustab, et erikomisjoni pädevusvaldkonda kuuluvate ELi õigusaktide vastuvõtmise, järelevalve ja rakendamisega seotud alaliste parlamendikomisjonide volitusi, personali ja neile eraldatavaid vahendeid ei mõjutata ega dubleerita ning seetõttu ka ei muudeta;

4.

otsustab, et erikomisjoni koosolekud on kinnised kõigil juhtudel, kui tema töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalseid tõendeid, isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamustevahetusi või arutelusid, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teadusuuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (1) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi või anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

5.

otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning selliste koosolekute protokollid avaldatakse;

6.

otsustab, et erikomisjonile edastatud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud menetlusele; otsustab lisaks, et neis sisalduvat teavet kasutatakse ainult erikomisjoni lõppraporti koostamise eesmärgil;

7.

otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

8.

otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12 kuud ja selle alguskuupäev on tema avakoosoleku kuupäev;

9.

otsustab, et erikomisjon võib esitada Euroopa Parlamendile vahearuande ning et ta esitab lõpparuande, mis sisaldab faktidel põhinevaid järeldusi ning soovitusi meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks, ilma et see piiraks alaliste komisjonide pädevusi vastavalt kodukorra VI lisale.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/189


P9_TA(2020)0162

Tehisintellekti digiajastul käsitleva erikomisjoni moodustamine ning selle vastutusalad, liikmete arv ja ametiaeg

Euroopa Parlamendi 18. juuni 2020. aasta otsus tehisintellekti digiajastul käsitleva erikomisjoni moodustamise ning selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kindlaksmääramise kohta (2020/2684(RSO))

(2021/C 362/42)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

võttes arvesse kodukorra artiklit 207,

A.

arvestades, et Euroopa Liidul on digitaalarengu tegevuskava ja tehisintellekti valdkonnas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 4, 13, 16, 26, 173, 179, 180, 181, 182, 186 ja 187 selge pädevus;

B.

arvestades, et loodava erikomisjoni töö tulemusel peaks valmima terviklik käsitlus, milles esitatakse ühine pikaajaline seisukoht, milles rõhutatakse digiajastu tehisintellektiga seotud ELi põhiväärtusi ja eesmärke;

C.

arvestades, et tuleb tagada, et digiüleminek oleks inimkeskne ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga;

D.

arvestades, et tehisintellekti kasutamisega kaasnevad põhiõigustega seotud tähtsad lahendamist vajavad küsimused, näiteks isikuandmete kaitse ja õigus eraelu puutumatusele, aga ka märkimisväärne tehnoloogiline areng ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt;

E.

arvestades, et digiüleminek mõjutab kõiki majanduse ja ühiskonna aspekte;

F.

arvestades, et digiüleminek muudab meie tööstust ja turge ning seetõttu tuleks kehtivaid õigusakte kohandada;

G.

arvestades, et Euroopa Liit peab olema üksmeelne, et vältida riigisiseste õigusaktide erinevusest tulenevat ühtse turu killustumist;

1.

otsustab moodustada tehisintellekti digiajastul käsitleva erikomisjoni, millel on järgmised täpselt piiritletud vastutusalad:

a)

analüüsida, millist mõju hakkab tehisintellekt digiajastul avaldama ELi majandusele, eelkõige oskustele, tööhõivele, finantstehnoloogiale, haridusele, tervishoiule, transpordile, turismile, põllumajandusele, keskkonnale, kaitsevaldkonnale, tööstusele, energeetikale ja e-valitsusele;

b)

uurida põhjalikumalt, millised probleemid tehisintellekti kasutuselevõtuga kaasnevad ning kuidas tehisintellekt suurendab ettevõtete väärtust ja majanduskasvu;

c)

analüüsida, kuidas tegutsevad kolmandad riigid ja kuidas nad saaksid ELi meetmeid täiendada;

d)

esitada parlamendi vastutavatele alalistele komisjonidele hinnang, milles on kindlaks määratud ELi ühised eesmärgid keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis, ning nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud peamised sammud, võttes lähtepunktiks järgmised 19. veebruaril 2020 avaldatud komisjoni teatised:

Euroopa digituleviku kujundamine (COM(2020)0067),

Euroopa andmestrateegia (COM(2020)0066),

valge raamat tehisintellekti kohta: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast (COM(2020)0065),

aruanne selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele (COM(2020)0064),

sealhulgas tegevuskava „Digiajastule vastav Euroopa“, mis on ELi strateegiline kava, milles on kindlaks määratud ELi ühised eesmärgid keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis ning eesmärkide saavutamiseks vajalikud peamised sammud;

2.

rõhutab, et kõik erikomisjoni soovitused esitatakse parlamendi pädevatele alalistele komisjonidele, kes võtavad vajaduse korral järelmeetmeid;

3.

otsustab, et erikomisjoni vastutusalasse kuuluvate liidu õigusaktide vastuvõtmise, järelevalve ja rakendamisega seotud küsimuste eest vastutavate parlamendi alaliste komisjonide volitusi, töötajaid ja olemasolevaid ressursse see ei mõjuta ega dubleeri ning seetõttu jäävad need muutmata;

4.

otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi, või ametiasutuste ja organitega peetavaid arvamuste vahetusi või kuulamisi, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teaduslikke uuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (1) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; on ühtlasi otsustanud, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi või anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

5.

otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning selliste koosolekute protokollid avaldatakse;

6.

otsustab, et erikomisjonile saabunud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 221 sätestatud korrale; on ühtlasi otsustanud, et sellist teavet kasutatakse üksnes erikomisjoni lõpparuande koostamiseks;

7.

otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

8.

otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12 kuud ja see algab erikomisjoni avakoosoleku kuupäevast;

9.

otsustab, et erikomisjon võib esitada parlamendile vahearuande ja ta peab esitama lõpparuande, mis sisaldab faktilisi järeldusi ja soovitusi võetavate meetmete ja tehtavate algatuste kohta, ilma et see piiraks alaliste komisjonide pädevust vastavalt kodukorra VI lisale.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).


Reede, 19. juuni 2020

8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/191


P9_TA(2020)0163

Loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamine, selle vastutusalad, liikmete arv ja ametiaeg

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta otsus loomade kaitset liidus ja väljaspool toimuvate vedude ajal käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamise, selle vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2020/2690(RSO))

(2021/C 362/43)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse 183 parlamendiliikme esitatud taotlust moodustada uurimiskomisjon, et uurida väidetavaid rikkumisi elusloomade vedamist nii liidus kui ka väljaspool liitu reguleeriva liidu õiguse kohaldamisel,

võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 226,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsust 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 258,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (2),

võttes arvesse Euroopa Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsust kohtuasjas C-424/13 (3),

võttes arvesse kodukorra artiklit 208,

1.

otsustab moodustada uurimiskomisjoni, et uurida liidu õiguse kohaldamisel toimunud väidetavaid rikkumisi seoses määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamisega liikmesriikide poolt ja täitmise tagamisega Euroopa Komisjoni poolt;

2.

otsustab teha uurimiskomisjonile ülesandeks

uurida komisjoni väidetavat tegevusetust seoses tõenditega määruse (EÜ) nr 1/2005 raskete ja süstemaatiliste rikkumiste kohta, mis leiavad aset elusloomade vedamisel liidus ja kolmandatesse riikidesse. Komisjoni on korrapäraselt teavitatud elusloomade vedamise ajal toimuvatest süstemaatilistest ja rasketest rikkumistest. Alates 2007. aastast on komisjon saanud määruse (EÜ) nr 1/2005 rikkumise kohta ligikaudu 200 teadet. 2016. aastal esitas õigusbüroo Conte & Giacomini, kes tegutses ühenduse Animal Welfare Foundation/Tierschutzbund Zürich (AWF/TSB) nimel, komisjonile ametliku kaebuse määruse (EÜ) nr 1/2005 rikkumise kohta loomade maanteeveol Euroopast Türki (4), kutsudes komisjoni üles algatama rikkumismenetlusi ebaseadusliku tegevusega seotud liikmesriikide vastu;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tagada tõhusalt ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 3 teise lõigu punktis g ning I lisa II peatüki punktis 1.2, III peatüki punktis 2.3 ja VII peatükis ette nähtud ruuminõudeid ja kõrgust käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklites 7, 18 ja 19 ette nähtud maanteeveovahendite ja loomaveolaevade kasutusse lubamist käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 3 teise lõigu punktis h, I lisa V peatüki punktides 1.4 ja 1.5, punkti 2.1 alapunktides a ja b ning VI peatüki punktides 1.3 ja 2.2 ette nähtud jootmist ja söötmist käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II peatüki punkti 1.1 alapunktis h ja punktis 1.5 ning VI peatüki punktis 1.2 ette nähtud allapanu käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II peatüki punkti 1.1 alapunktis b, III peatüki punktis 2.6 ning VI peatüki punktis 3.1 ette nähtud temperatuure ja ventilatsioonisüsteemi käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 3 teise lõigu punktis b ning I lisa I peatükis ette nähtud vedamiseks mittesobivate loomade vedamise keeldu käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa III peatüki punktis 1.12 ette nähtud teatavate loomade eraldamist käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklis 14 ja I lisa VI peatükis ette nähtud pikaajalise veo korral kehtivaid täiendavaid tingimusi käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 15 lõikes 2 ja artiklis 21 ette nähtud kontrolle käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklis 26 ette nähtud sätete täitmine, mis käsitlevad liikmesriikide pädevate asutuste kohustust võtta rikkumiste korral erimeetmeid ja rikkumistest teatada;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklis 22 ette nähtud sätete täitmine, mis käsitlevad pädevate asutuste kohustust vältida ja vähendada viivitusi vedamise ajal ning võtta selleks vajalikke meetmeid;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa V peatüki punkti 1.4 alapunktis a ette nähtud nõuete täitmine võõrutamata loomade vedamisel;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklites 19, 20 ja 21 ning I lisa II peatüki punktides 1 ja 3, III peatüki punktis 1 ja IV peatükis ette nähtud sätete täitmine, mis käsitlevad elusloomade merevedu, sealhulgas laadimistavasid ja laevastruktuure;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II peatüki punktides 1, 2 ja 5 ette nähtud veovahendeid käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 3 teise lõigu punktis e ning I lisa III peatüki punktides 1.2, 1.3, 1.4, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 ja 1.11 ette nähtud loomade hooldamist, sealhulgas peale- ja mahalaadimistoiminguid käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 5 lõikes 4, artiklis 8, artikli 14 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 21 lõikes 2 ja II lisas ette nähtud teekonnaplaane ja teekonnalehti käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklites 10 ja 13 ette nähtud liikmesriikide pädevate asutuste ülesandeid ja kohustusi käsitlevate sätete täitmine;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust tõhusalt tagada ning liikmesriikide väidetavat suutmatust tõhusalt rakendada ja tagada määruse (EÜ) nr 1/2005 täitmine väljaspool liitu vastavalt Euroopa Kohtu (viies koda) 23. aprilli 2015. aasta otsusele kohtuasjas C-424/13. Euroopa Kohus tuletas oma otsuses meelde, et määrusega (EÜ) nr 1/2005 kehtestatakse ranged kohustused mitte ainult selgroogsete elusloomade veole, mis toimub täielikult Euroopa Liidu territooriumil, vaid ka vedudele, mille lähtekoht on kõnealusel territooriumil ja sihtkoht kolmandas riigis. Samas otsuses leidis kohus, et liikmesriikide pädevad asutused peaksid tagama nõuete täitmise, kui nad annavad loa vedudeks kolmandatesse riikidesse;

uurida Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustuse võimalikke rikkumisi, mis on seotud uurimise ulatusega; sel eesmärgil hinnata eelkõige seda, kas rikkumine võib tuleneda sellest, et väidetavalt ei ole võetud asjakohaseid meetmeid, et takistada transpordiliikide toimimist nii, et liidu institutsioonide, pädevate asutuste ja muude vahendajate eest varjatakse nende tegelike tulusaajate identiteeti, ning hõlbustatakse määruse (EÜ) nr 1/2005 rikkumist;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust hõlbustada Maailma Loomatervise Organisatsiooni ülesannet rakendada loomade heaolu vedamise ajal käsitlevaid rahvusvahelisi norme;

uurida komisjoni väidetavat suutmatust austada liidu kaubandusväärtusi, mis on sätestatud uues ELi kaubandusstrateegias „Trade4All“ (Kaubandus kõigile), eelkõige seoses kolmandates riikides dokumenteeritud kohutavate transporditavadega, mis on kriitilise tähtsusega mitte ainult loomade heaolu seisukohast, vaid ka toiduga kindlustatuse ja rahvatervise seisukohast;

anda soovitusi, mida ta peab selles küsimuses vajalikuks, sealhulgas seoses eespool nimetatud Euroopa Kohtu otsuse rakendamisega liikmesriikide poolt;

3.

otsustab, et uurimiskomisjon esitab oma lõppraporti 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest;

4.

otsustab, et uurimiskomisjon peaks oma töös arvesse võtma kõiki tema ametiajal toimuvaid asjakohaseid arenguid, mis kuuluvad tema pädevusse;

5.

otsustab, et uurimiskomisjoni koostatud soovitustega peaksid tegelema asjaomased alalised komisjonid;

6.

otsustab, et uurimiskomisjoni kuulub 30 liiget;

7.

teeb presidendile ülesandeks korraldada käesoleva otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  EÜT L 113, 19.5.1995, lk 1.

(2)  ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.

(3)  Euroopa Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsus kohtuasjas C-424/13, Zuchtvieh-Export GmbH vs. Stadt Kempten, C-424/13, ECLI:EU:C:2015:259.

(4)  (CHAP(2016) 01703 -01707-01708-01709-01710-01711-01712-01713-01714-01715-01716-01717-01718). 2016. aasta oktoobris saatis õigusbüroo Conte & Giacomini komisjonile täiendatud kaebuse;


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/195


P9_TA(2020)0166

2021. aasta eelarvemenetluse suunised – III jagu

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon 2021. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2019/2213(BUD))

(2021/C 362/44)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 8. oktoobri 2018. aasta eriaruannet globaalse soojenemise kohta 1,5 o(1),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 314,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (2),

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (3),

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4),

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (5),

võttes arvesse Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarvet (6) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi,

võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (7) ning oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ja omavahendite kohta: on aeg täita kodanike ootused (8),

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (9),

võttes arvesse oma 13. mai 2020. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava kehtestamise kohta, et luua turvavõrk ELi programmidest toetuse saajate kaitsmiseks (10),

võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (11),

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu (COP15) kohta (12),

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni sellel teemal (13),

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (14),

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2020. aasta järeldusi 2021. aasta eelarve suuniste kohta (06092/2020),

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

võttes arvesse kodukorra artiklit 93,

võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta,

võttes arvesse arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni kirju,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0110/2020),

A.

arvestades, et Euroopa Liit seisab silmitsi COVID-19 pandeemiast tingitud ootamatu ja enneolematu tervise-, majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakriisiga;

B.

arvestades, et neid erandlikke asjaolusid ei saa lahendada tavapäraseks tegevuseks mõeldud eelarvega;

C.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 311 kohaselt peab liit varustama end oma poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ning liidu eelarvet tuleb rahastada täielikult omavahenditest;

D.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 312 kohaselt võtab nõukogu mitmeaastase finantsraamistiku vastu ühehäälselt, olles saanud Euroopa Parlamendilt nõusoleku, mis võetakse vastu liikmete häälteenamusega;

E.

arvestades, et kehtiv mitmeaastane finantsraamistik lõpeb 2020. aasta lõpus, ning arvestades, et 2021. aasta peaks olema esimene aasta, mil rakendatakse järgmist muudetud ja ümberkujundatud raamistikku;

F.

arvestades, et parlament on olnud valmis pidama mitmeaastase finantsraamistiku üle läbirääkimisi alates 2018. aasta novembrist, kuid nõukogu ei ole siiani pidanud parlamendiga sisulisi kõnelusi, mis ei piirduks vaid minimaalsete kontaktidega üldasjade nõukogus; arvestades, et Euroopa Ülemkogus kokkuleppele jõudmise ajakava on korduvalt pikendatud;

G.

arvestades, et komisjon esitas 27. mail 2020 ajakohastatud ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta;

H.

arvestades, et IPCC teadlased nõudsid oma viimases aruandes radikaalsete meetmete võtmist ökoloogilise üleminekuga seotud eesmärkide täitmiseks, pidades silmas oma hoiatust, et CO2 kontsentratsioon suurenes 2018.–2019. aastal kolm korda kiiremini kui 1960-ndatel aastatel, rõhutades asjaolu, et kliimamuutuste ja nende keskkonnamõju pöördumatu kontrolli alt väljumise ärahoidmiseks on jäänud vaid mõned aastad;

I.

arvestades, et COVID-19 puhangu oludes võivad soolise vägivalla ohvrid puutuda pikka aega kokku vägivallatsejatega ning olla ära lõigatud sotsiaalsest ja institutsioonilisest toetusest, nagu näitavad mitme ELi liikmesriigi andmed, ning arvestades, et naised on ebaproportsionaalselt esindatud kutsealadel, kus on nakatumise oht suur;

COVID-19 kriisiga toimetulek: eelarve, et kaitsta ja olla innovaatiline…

1.

on kindlalt veendunud, et ELi eelarve on hädavajalik, et lahendada liidu ees seisvad probleemid, mille COVID-19 kriis on muutnud veelgi nähtavamaks ja teravamaks, ka peab see eelarve kajastama liikmesriikide ja institutsioonide püüdlusi; rõhutab seetõttu, et 2021. aasta eelarve peamine eesmärk peaks olema leevendada COVID-19 puhangu mõju ja toetada Euroopa rohelisele kokkuleppele ja digiüleminekule rajanevat taastumist;

2.

rõhutab, et liit ja kõik selle liikmesriigid peavad näitama üles täielikku solidaarsust nendega, kes seda kõige enam vajavad, ühinedes kogukonnana ja tagades, et ühtegi riiki ei jäeta selle pandeemia ja selle järelmõjude vastu üksi võitlema, tehes seda ka 2021. aasta eelarve abil, mille maht on vastavuses selle ajaloolise väljakutsega;

3.

rõhutab sellega seoses, et 2021. aasta eelarve peaks olema ajakohastatud, ümber suunitletud ja väga ambitsioonika 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku esimene eelarve;

4.

kordab kooskõlas oma 13. mai 2020. aasta resolutsiooniga nõudmist, et komisjon esitaks 15. juuniks 2020 mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava, mis põhineb 2020. aasta ülemmäärade automaatsel pikendamisel, et kaitsta ELi programmidest toetuse saajaid ja tagada rahastamise järjepidevus; rõhutab, et see mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava peaks võimaldama olemasolevate ELi programmide pikendamist ja nende ümbersuunitlemist kriisi tagajärgedega tegelemisele, samuti kõige kiireloomulisemate uute vahendite ja algatuste loomist; rõhutab, et tuleb hoida ära kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ja programmide katkemine või korrapäratu pikendamine 2021. aastal ning tagada, et liidul võimaldatakse oma tegevust ellu viia ning koostada ambitsioonikas kriisile reageerimise ja kriisist taastumise strateegia;

5.

toonitab, et ükski liikmesriik ei suuda üksi rahastada COVID-19 kriisiga toimetulekuks vajalikku ulatuslikku taastamiskava nii kaua kui vaja ning kui seda rahastada üksnes võlaga, oleks riiklike taastamiskavade maht ja kestus väga piiratud; rõhutab, et taastamiskava peab alates 2021. aastast sisaldama liidu eelarvest rahastatavat ulatuslikku investeerimiskomponenti, ning nõuab seetõttu, et 2021. aasta eelarve oleks taastamiskava oluline osa;

6.

on veendunud, et taastamiskava peab rajanema Euroopa rohelisel kokkuleppel ja meie ühiskondade digiüleminekul, et ehitada uuesti üles meie majandus, tagada vastupanuvõime ja kaasatus, austades samas planeedi võimaluste piire, kaitsta inimeste heaolu ja tervist edasiste riskide ja keskkonnamõjude eest, luua kvaliteetseid töökohti ning tagada sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus ja lähenemine, eelkõige investeeringute kaudu VKEdesse ja kriisist kõige enam mõjutatud sektoritesse, nagu turism, ning kestliku avaliku taristu ja teenuste ning strateegiliste sektorite, näiteks kriisis eesliinil oleva tervishoiusektori arendamine; palub komisjonil esitada nende prioriteetidega kooskõlas oleva 2021. aasta eelarve projekti;

7.

on seisukohal, et ELi eelarve tulude poolt tuleb näha ELi poliitika elluviimise vahendina; rõhutab, et kriisi tõttu tekkinud lisakulude katmiseks ja kogurahvatulul põhinevate osamaksude ülekaalu vähendamiseks ELi eelarves peavad alates 2021. aastast olema kesksel kohal uued täiendavad omavahendid, mis laekuvad otse ELi eelarvesse üldtuluna; on seisukohal, et uute omavahendite puudumisel on negatiivsed poliitilised tagajärjed liidu 2021. aasta eelarvele ja see seab ohtu komisjoni uue poliitilise tegevuskava; on sellega seoses seisukohal, et komisjoni 2018. aasta mai ettepanekud omavahendite kohta on hea lähtepunkt, mida tuleb praeguste probleemide ja kriisi valguses laiendada; tuletab meelde, nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta vahearuandes ja 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioonis, et Euroopa Parlament ei anna 2021.–2027. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule nõusolekut, kui ei jõuta kokkuleppele ELi omavahendite süsteemi reformimises, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtus;

8.

on veendunud, et praegune kriis ei tohiks kahjustada eesmärki liikuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise suunas, milleks on vaja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 55 % 1990. aasta tasemetega võrreldes; tuletab meelde, et ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2019. aasta aruandes heitkoguste erinevuste kohta nõutakse kasvuhoonegaaside vähendamist kogu maailmas 7,6 % aastas, et piirata temperatuuri tõusu alla 1,5 oC, mis tähendab, et ELi tasandil tuleb igal aastal vähendada kasvuhoonegaase ligikaudu 6,8 %; rõhutab, et see kujutab endast tohutut väljakutset, eelkõige seoses hädavajaliku kestliku ja sotsiaalselt õiglase üleminekuga, mis peaks võtma arvesse ELi piirkondade ja liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone ning millega peaks kaasnema väga ulatuslik töökohtade loomine; rõhutab, et selle enneolematu ettevõtmise õnnestumiseks kõigest kümne aasta jooksul on vaja võtta kiireid meetmeid, mida toetatakse alates 2021. aastast tugeva ELi eelarvega;

9.

tunneb muret kriisi edasiste majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste tagajärgede pärast, kui EL ei varusta end kiiresti uute ja tõhusate vahenditega, et kaitsta sotsiaalset ühtekuuluvust, säilitada töökohti ja vältida massilisi koondamisi; tunneb sellega seoses heameelt ettepaneku üle võtta kasutusele tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA) ja komisjoni presidendi võetud kohustuse üle esitada seadusandlik ettepanek Euroopa töötushüvitiste edasikindlustuskava kohta, et võtta see võimalikult kiiresti kasutusele;

…, et töötada välja lahendusi süvenenud sotsiaalsetele, keskkonnaalastele, majanduslikele ja finantsprobleemidele

10.

tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle Euroopa rohelise kokkuleppe ja kestliku Euroopa investeerimiskava kohta;

11.

märgib siiski, et kasvuhoonegaaside heite 40 % vähendamise eesmärgi saavutamiseks 2030. aastaks ja sellest rangema eesmärgi eesseisvaks püstitamiseks on komisjoni hinnangul vaja igal aastal katta vähemalt 260 miljardi euro suurune rahastamispuudujääk, millele lisanduvad keskkonnakaitse, ressursihalduse ja sotsiaalsete kohanemismeetmetega seotud lisakulud; on veendunud, et ELi kasvuhoonegaaside heite ja üldise CO2-jalajälje vähendamisele kaasa aitamiseks peaksid piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja ELi kliimaõigus andma poliitilistesse ja rahalistesse pingutustesse igakülgse panuse; on seisukohal, et õiglane üleminek, mis on kriisile reageerimise lahutamatu osa, eeldab õiglast ja piisavat rahastamist;

12.

kordab, et mitmeaastase finantsraamistikuga seonduv Euroopa Parlamendi mandaat määrati kindlaks parlamendi 14. novembri 2018. aasta vahearuandes ülemmäärade, programmide eraldiste, omavahendite ja paindlikkussätete, muutmise ja horisontaalsete põhimõtete, näiteks kestliku arengu eesmärkide süvalaiendamise ning kliima ja soolise võrdõiguslikkuse kohta; märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemusega määratakse suures osas kindlaks ELi programmide rahastamise tase järgmiseks perioodiks, ning kordab oma seisukohta, et perioodi 2021–2027 kulukohustuste assigneeringuteks tuleks eraldada 1 324,1 miljardit eurot (2018. aasta hindades), mis moodustab ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust 1,3 %; on seda seisukohta arvesse võttes otsustanud kindlalt kaitsta 2021. aasta eelarvet tasemel 192,1 miljardi eurot (jooksevhindades) kulukohustuste assigneeringutena; rõhutab, et sellele seisukohale lisaks on praegusele kriisile reageerimiseks vaja suuri lisaassigneeringuid;

13.

tuletab meelde oma seisukohta, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kliimaalased ja bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamise eesmärgid peavad ületama vaheraportis esitatud sihtotstarbelisi kulumäärasid; seab seetõttu eesmärgiks saavutada 2021. aastaks bioloogilise mitmekesisuse kulutuste tase 10 % ja kliimaküsimuste süvalaiendamise kulutuste tase 30 %; kordab oma üleskutset komisjonile kehtestada selged rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid uue range ja tervikliku metoodika jaoks raammääruse vormis, et määratleda ja jälgida asjakohaseid kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi kooskõlas põhimõttega „ära tekita kahju“ ning vajaduse korral koos vastavate parandusmeetmete ja tõendamismehhanismiga, et teha kindlaks ELi meetmete võimalik kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimale vastavalt Pariisi kokkuleppest tulenevatele kohustustele ning oma üleskutsele kaotada järk-järgult fossiilkütuste otsesed ja kaudsed toetused;

14.

toetab rahaliste vahendite kasutuselevõtmist ja paindlikkust teadus- ja arendustegevuse vahendite kasutuselevõtmiseks COVID-19-ga seotud meetmete jaoks, nt vaktsiinide, uute ravimeetodite, diagnostiliste testide ja meditsiinisüsteemide väljatöötamiseks, et ennetada koroonaviiruse levikut ja päästa elusid;

15.

toonitab kindlalt, et liidu kliimaeesmärgid eeldavad kestlikke ja pikaajalisi lahendusi; rõhutab teadus- ja arendustegevuse väga olulist rolli tulemuslike, realistlike ja rakendatavate lahenduste leidmisel kodanike, ettevõtjate ja ühiskonna jaoks; rõhutab, et programm „Euroopa horisont“ on peamine programm uute kliimalahenduste väljatöötamiseks; nõuab kõigi kaasa aitavate teadus- ja arendustegevuse programmide suuremat rahastamist, et kujundada liit keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas ülemaailmseks liidriks ja tugevdada liidu ülemaailmset konkurentsivõimet laiemalt, vähendada liidu sõltuvust välismaisest olulisest tehnoloogiast, saada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkonna liidriks, töötada välja uued ravimeetodid raskete haiguste, näiteks vähktõve raviks ning ehitada üles superandmetöötluse ja andmetöötluse suutlikkus;

16.

märgib suure murega, et paljusid tipptasemel teadusuuringute ettepanekuid ei saa ellu viia mitte halva kvaliteedi, vaid asjaomaste programmide märkimisväärse alarahastamise tõttu; rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon on väga konkurentsitihedad turud, kus teadlased tõmmatakse Euroopa puuduvate rahastamisvõimaluste tõttu maailma teistesse piirkondadesse; rõhutab, et Ühendkuningriik muutub paljude liidu teadus- ja arendustegevuse programmide peamisest kasusaajast tugevaks konkurendiks; kutsub nõukogu üles võtma arvesse asjaolu, et iga programmi „Euroopa horisont“ 10 miljardi euro suurune puudujääk toob kaasa SKP vähenemise 110 miljardi euro võrra järgmise 25 aasta jooksul; on jõudnud järeldusele, et väikesed eelarve-eesmärgid teadus- ja arendustegevuse jaoks oleksid vastuolus kõigi lubadusega toetada konkurentsivõimet või võidelda kliimamuutuste vastu, eelkõige seoses pingutustega, mida tuleb veel teha, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk 3 % SKPst;

17.

rõhutab, et investeeringud transporditaristusse võivad täita eesmärki toetada nii ELi majandust praeguses olukorras kui ka kliimamuutustega võitlemiseks tehtavaid pingutusi, samuti üleminekut säästvale liikuvusele, tuginedes eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T), Shift2Raili ja Euroopa ühendamise rahastu poliitika lõpuleviimisele; kutsub komisjoni üles viima kõik Euroopa ühendamise rahastu projektid kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega;

18.

kordab, et konkurentsivõimeline kosmosetööstus on Euroopa ettevõtlusmaastikul hädavajalik, pakkudes kvaliteetseid töökohti, märkimisväärset teadus- ja arendustegevust ning tagades Euroopa satelliiditaristu autonoomia; rõhutab kosmoses kogutud andmete kasulikkust maa- ja keskkonnaseire olulise vahendina;

19.

rõhutab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) moodustavad 99 % kõigist liikmesriikide ettevõtetest ning aitavad märkimisväärselt kaasa töökohtade loomisele, majanduslikule stabiilsusele ja üha enam ka kestlikkuse tagamisele ning COVID-19 puhangust tingitud majanduslangus mõjutab kõige tõenäolisemalt just neid ettevõtteid; rõhutab, et VKEdel on rahastamisvõimaluste leidmisel raskusi, ning tuletab sellega seoses meelde ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ELi programmi (COSME) rolli; tuletab meelde parlamendi seisukohta, et COSME-le järgneva programmi eelarveridade rahastamist tuleb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal ühtse turu programmi raames kahekordistada, mis peaks võimaldama saavutada selle, et kvaliteetsete ettepanekute edukuse määr oleks vähemalt 80 %; rõhutab, et VKEdele tuleks suunata rahalist toetust ka programmi „InvestEU“ VKEde komponendi kaudu, et valmistada tooted ja teenused ette turule viimiseks ja võimaldada nende kiiret viimist ülemaailmsetele turgudele; kordab vajadust laiendada veelgi võimalusi idufirmade loomiseks ja laiendamiseks ning pöörata erilist tähelepanu VKEde digiüleminekule, mida toetatakse ka ühtse turu portaali kui e-valitsuse ettevõtluse vahendaja kaudu kooskõlas ambitsioonika tarbijakaitsepoliitikaga, samuti nende ökoloogilist üleminekut; tunneb sellega seoses heameelt ka Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi eri algatuste üle, nimelt 40 miljardi euro kasutuselevõtmise üle mõjutatud VKEde jaoks, 5 miljardi euro eraldamise üle tervishoiusektori ettevõtetele ja 25 miljardi euro suuruse tagatisfondi üle, mida rahastavad panga aktsionärid;

20.

rõhutab, et jätkuv kriis mõjutab paljusid piirkondi ja sektoreid märkimisväärselt; on sellega seoses veendunud, et ühtekuuluvuspoliitikal on keskne roll ja see on olulisem kui kunagi varem, selleks et ergutada majanduse taastumist kõigil ELi territooriumidel ning tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; see eeldab lisarahastamist ja suuremat paindlikkust, et reageerida eesseisvatele keerulistele keskkonna-, sotsiaal-, majandus- ja demograafilistele probleemidele; rõhutab, et kui 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja asjakohase õigusliku aluse vastuvõtmine hilineb, on kahe programmitöö perioodi vaheline üleminekuperiood hädavajalik;

21.

on veendunud, et turismi kui ühe kriisist kõige enam mõjutatud sektori jaoks on vaja terviklikku strateegiat, mille toetamiseks nähakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldi ELi programmi kaudu ette spetsiaalne eraldis; rõhutab, et eritähelepanu tuleks pöörata ja toetust anda väikestele ja pereettevõtetele, eriti põllumajandusturismiga tegelevatele ettevõtetele ja väikestele majutusteenuste osutajatele, kellel on uusi ohutusnorme järgida keerulisem, samuti saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele;

22.

pidades silmas praeguse olukorra vahetut ja pikaajalist ulatuslikku negatiivset sotsiaalset mõju, rõhutab Euroopa sotsiaalõiguste samba täieliku rakendamise tähtsust ELi 2021. aasta eelarves ning tugevdatud ELi sotsiaalmeetmete, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi+ otsustavat rolli majanduse taastamisel ning eelkõige võitluses noorte ja eakate töötuse, laste vaesuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ning diskrimineerimise vastu, et tagada tugevdatud sotsiaalne dialoog, käsitleda pikaajalisi struktuurseid demograafilisi muutusi ning tagada kõigile, eelkõige vananevale elanikkonnale, juurdepääs sellistele olulistele kesksetele teenustele nagu tervishoid, liikuvus, piisav toit ja inimväärne eluaseme;

23.

nõuab, et 2021. aasta eelarves pöörataks erilist tähelepanu ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTde) vajadustele ja nendega hoitavatele suhetele, kuna nad võivad olla kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes eriti haavatavad; rõhutab lisaks, et tuleb parandada ÜMTde juurdepääsu rahastamisele, kuna nende haldusressursid ja oskusteave on eristaatuse ja suuruse tõttu piiratud;

24.

rõhutab, et sisejulgeolek on lahutamatu osa ELi kodanike ootustest „hoidva liidu“ suhtes; rõhutab, et julgeolekuohud, nagu terrorirünnakud, piiriülene organiseeritud kuritegevus ja uut liiki kuritegevus, nagu küberkuritegevus, kujutavad endast jätkuvat ohtu Euroopa Liidu sidususele ning eeldavad Euroopa tugevat ja koordineeritud reageerimist; on veendunud, et see eeldab tihedamat piiriülest koostööd pädevate asutuste vahel; rõhutab, et tulemusliku ja kiire koostöö tagamiseks politsei, kohtu- ja muude pädevate asutuste vahel tuleb kindlasti tugevdada ja ajakohastada IT-süsteeme, keskendudes süsteemide paremale koostalitlusvõimele ning andmete hõlpsamale kättesaadavusele ja loetavusele; võtab teadmiseks, et komisjon peaks käivitama 2021. aastal uue julgeolekuliidu strateegia, mis hõlmab mitmeid algatusi nende ohtudega seotud peamistes valdkondades;

25.

kutsub komisjoni üles eraldama vajaliku eelarvesumma, millega tagada ELi elanikkonnakaitse mehhanismi suurem suutlikkus, et EL oleks paremini ette valmistatud ja võimeline tegutsema igasuguste loodusõnnetuste, pandeemiate ja hädaolukordade korral, nagu keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaavariid; kordab, et ELi elanikkonnakaitse mehhanism on tähtis kodanike paremaks kaitsmiseks katastroofide eest;

26.

rõhutab, et programm „Erasmus+“ on noorte liikuvuse, koolituse ja oskuste edendamisel olnud tulemuslik; rõhutab, et programmi tuleb piisavalt rahastada, muu hulgas selleks, et selles saaks osaleda mis tahes taustaga inimesed ja vanuserühmad;

27.

tuletab meelde, et Euroopa väärtuste ja kultuuride edendamine aitab otseselt toetada demokraatiat, diskrimineerimiskeeldu ja soolist võrdõiguslikkust ning võidelda väärinfo ja võltsuudiste vastu; rõhutab sellega seoses, et tuleb tagada õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmi piisav rahastamine ning suurendada selle programmi kaudu soolise vägivalla ohvrite toetamiseks ette nähtud vahendeid; rõhutab, et kultuuri- ja loomesektor ning turism on ELi praeguse kriisi peamised ohvrid ja jäävad selleks ka edaspidi; nõuab, et nendes sektorites võetaks erakorralisi meetmeid ja tugevdataks programmi „Loov Euroopa“;

28.

loodab et 2021. aastaks luuakse tugev ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism; rõhutab, et mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 peab sisaldama tingimuslikkuse klauslit demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitseks, mis tagaks, et liikmesriigid peavad ELilt raha saamiseks täielikult järgima Euroopa Liidu lepingu artiklit 2;

29.

on seisukohal, et Euroopa solidaarsuskorpus on peamine vahend, mille abil suurendada kogu liidus kodanikuaktiivsust ja tugevdada liidu kodakondsust; nõuab, et Euroopa solidaarsuskorpuse 2021. aasta eelarve oleks kooskõlas arvukate ootustega, mida korpus on noorte hulgas üle kogu Euroopa tekitanud, eelkõige vabatahtliku tegevuse osas; nõuab piisavate rahaliste vahendite eraldamist, et katta suur nõudlus vabatahtliku tegevuse võimaluste järele;

30.

nõuab, et esmatähtsana toetataks piisavate rahasummadega kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude selliste sidusrühmade tegevust, kes edendavad õigusi ning tugevdavad ja edendavad liidu väärtusi ja õigusriiki, sealhulgas tulevase kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kaudu, tehes seda ajal, mil kodanikuühiskonna tegutsemisruum on mitmes liikmesriigis ahenemas;

31.

rõhutab murettekitavat ja kasvavat vastuseisu soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele ning ELi vahendite, sealhulgas naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi tähtsust selle olukorra vastu võitlemisel; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei lisanud oma ettepanekusse spetsiaalset soolise võrdõiguslikkuse programmi, ning nõuab suuri ja kindlaid eelarveassigneeringuid, et toetada naissoost inimõiguste kaitsjaid ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitsmist ja edendamist; rõhutab seetõttu, et tuleb suurendada eelarveeraldisi, millega toetatakse seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste üldist austamist ja neile juurdepääsu;

32.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa integratsioon tugineb eelkõige ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) ja ühisele kalanduspoliitikale (ÜKP), mille eesmärk on tagada eurooplastele ohutud ja kvaliteetsed toiduained ning toiduainetega varustamise sõltumatus, toiduturgude nõuetekohane toimimine, maapiirkondade kestlik areng, põlvkonnavahetus ja loodusvarade säästev majandamine ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine; tuletab meelde, et nendel meetmetel on keskne roll põllumajandustootjate ja kalurite stabiilse ja vastuvõetava sissetuleku tagamisel, eriti praeguses keerulises olukorras; tuletab meelde, et parlament soovib 2021.–2027. aasta finantsraamistiku läbirääkimistel ÜPP ja ÜKP eelarvet säilitada; nõuab, et neid meetmeid tugevdataks ja erilist tähelepanu pöörataks väikesemahulisele põllumajandusele ja kalandusele; märgib, et ÜPP-l on koos muude liidu poliitikavaldkondadega oluline roll rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel;

33.

kutsub komisjoni üles võtma 2021. aasta eelarveprojekti käsitlevas ettepanekus ja sellele järgnevas muutmisaktis arvesse tulemusi, milleni jõutakse poliitilise kokkuleppe käigus, mis tuleb saavutada 2021. aasta üleminekumeetmete suhtes (mis on ette nähtud komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta ettepanekus (COM(2019)0581)); kutsub liikmesriike peale selle üles tagama, et liidule esitatavate andmete ja näitajate kvaliteedi pidevaks parandamiseks eraldataks kiiresti piisavad vahendid, et täielikult järgida tulemustele keskenduva ELi eelarve algatust; rõhutab, et ühise põllumajanduspoliitika korrektseks hindamiseks on vaja kvaliteetseid andmeid ja näitajaid;

34.

võtab teadmiseks selle, mis on ELi ja Türgi vahelisel välispiiril rändeolukorraga seoses hiljuti toimunud, mille tulemusel võeti hiljuti vastu paranduseelarve nr 1/2020, et suurenenud rändesurvele reageerida; rõhutab, et 2021. aasta eelarves tuleb tagada piisavad vahendid, sest olukord võib kesta või isegi halveneda; tuletab meelde, et selles valdkonnas peavad kõik liikmesriigid solidaarsed olema ja koostööd tegema ning vaja on ühist varjupaigapoliitikat; rõhutab, et COVID-19 puhangu tõttu tuleb rändajate kui eriti kaitsetute isikute jaoks võtta ka erimeetmeid, sealhulgas ennetav evakueerimine ja ümberpaigutamine; tuletab meelde, et viimasel perioodil on Varjupaiga- ja Rändefondi tulnud korrapäraselt tugevdada, et aidata liikmesriikidel pagulaskriisiga toime tulla, ning võtta selleks kasutusele erivahendid, sest rubriigi 3 ülemmäär on olnud liiga madal, või paranduseelarvete kaudu; loodab, et liikmesriigid mõistavad iseenda huve ja kompenseerivad Dublini IV määruse vastuvõtmisel tekkinud viivituse mõju sellega, et toetavad vajalike assigneeringute eraldamist ja rakendavad selles valdkonnas solidaarsuspõhimõtet; tuletab meelde, et piisavalt suurt rahasummat on vaja selleks, et parandada rändajate ja pagulaste elutingimusi ELi pagulaslaagrites, õiguskaitset, piirivalve- ja rannikuvalvetöötajate koolitamist, ning rändajate ja pagulaste integreerimiseks tuleb võtta tõhusaid meetmeid;

35.

juhib tähelepanu sellele, et hästi hallatud seaduslikku rännet on vaja, et tööturumuutustele asjakohaselt reageerida;

36.

märgib, et maailma riikidest on kõige rohkem pagulasi endiselt Türgis ja praegu on käimas arutelu selle üle, kuidas peaks EL jätkama Türgi toetamist pärast seda, kui kulukohustused, mille EL on Türgi pagulasrahastu kohaselt võtnud, on lõppenud;

37.

rõhutab, et kuni ELi varjupaigaeeskirju ei ole sisuliselt reformitud, tuleks kohe hakata rakendama solidaarsusmeetmeid, eelkõige ümberpaigutamisprogrammi; nõuab peale selle, et ELi eelarves nähtaks ka edaspidi ette rahasumma, millega toetada Türgis asuvaid pagulasi;

38.

nõuab, et ELi välispoliitika 2021. aasta eelarve oleks mahukas, et liit tuleks lahendamist vajavate probleemidega toime; tuletab meelde, et rahu ja solidaarsus on põhiväärtused, mida tuleks ELi eelarvest järjepidevalt toetada; rõhutab, et Lääne-Balkani riikidele ning ida- ja lõunanaabruse riikidele mõeldud rahasummasid tuleb suurendada, et toetada poliitilisi ja majandusreforme, kuid suurendada tuleb ka muudele sellistele piirkondadele mõeldud summasid, kes vajavad arengu jaoks rahalist toetust;

39.

on veendunud, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) kaudu antavat toetust tuleks eelkõige kasutada demokraatlike institutsioonide, õigusriigi, hea valitsemistava ja avaliku halduse toimimiseks; tunneb heameelt selle üle, et on antud luba alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga, ning nõuab piisavaid rahalisi eraldisi, et toetada poliitilisi reforme ja õigusaktide vastavusse viimist liidu õigustikuga;

40.

rõhutab, et IPA III kaudu rahaeraldiste saamise tingimuseks peaks olema selliste Euroopa väärtuste austamine nagu õigusriik, kohtusüsteemi sõltumatus, demokraatlikud protsessid, põhiväärtuste austamine ja heanaaberlikud suhted; palub komisjonil jälgida, kas tingimuste täitmist nõutakse; palub komisjonil kasutada praegu IPA III raames eraldatavaid vahendeid selleks, et ELi otsese eelarve täitmise kaudu toetada Türgi kodanikuühiskonda, inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke, suurendada inimestevaheliste kontaktide võimalusi, tihendada akadeemilist dialoogi ning parandada Türgi üliõpilaste võimalusi pääseda Euroopa ülikoolidesse ja ajakirjanike juurdepääsu meediaplatvormidele, et kaitsta ja edendada demokraatlikke väärtusi ja põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki;

41.

rõhutab, et parlamendi esimese lugemise seisukoht naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kohta võeti vastu 4. märtsil 2019 ja parlamendi volitused seoses selle vahendiga kinnitati 8. oktoobril 2019; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on selle poolt, et eraldada naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi üldisest rahastamispaketist 45 % kliimaeesmärkidele, keskkonnajuhtimisele ja -kaitsele, bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrbestumise vastu võitlemisele ning rände ja sundrände algpõhjustega tegelemisele, ning juhib ühtlasi eritähelepanu demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste, sealhulgas naiste, laste, pagulaste, põgenike, LGBTI-inimeste, puuetega inimeste, põlisrahvaste ning etniliste ja usuvähemuste õiguste edendamisele;

42.

tuletab meelde, et praeguse rändeprobleemi pikaajaline lahendus peitub rändevoogude päritoluriikide poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses arengus; nõuab, et asjaomastele välispoliitikaprogrammidele eraldataks piisavad rahalised vahendid, et toetada õiglasi ja vastastikku kasulikke partnerlusi ELi ning päritolu- ja transiidiriikide, sealhulgas Aafrika mandri riikide vahel; kuna ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioon Lähis-Idas (UNRWA) on rahaliselt raskes olukorras, kutsub ühtlasi ELi üles andma sellele organisatsioonile 2021. aastal rohkem rahalist toetust, et säilitada elutähtsate teenuste katkematu osutamine miljonitele Palestiina pagulastele;

43.

on mures COVID-19 pandeemia kiire leviku pärast kogu maailmas ja selle mõju pärast pandeemiast haaratud riikidele; on veendunud, et sellest üleilmsest kriisist ülesaamiseks on kõige tähtsam teha rahvusvahelist koostööd; on veendunud, et EL peaks võtma pandeemia ohjeldamise ja selle mõju leevendamise üleilmsetes pingutustes juhtrolli; on seisukohal, et liit peab üles näitama solidaarsust kriisist mõjutatud kolmandate riikidega ja võtma selleks muu hulgas kasutusele lisavahendeid, millega aidata neil riikidel taastada oma majandust, leevendada kriisi sotsiaal-majanduslikku mõju ja tugevdada kogu maailmas riiklike tervishoiusüsteemide suutlikkust;

44.

tuletab meelde, et inimõigused on ELi välispoliitika lahutamatu osa; kordab, et rohkem raha tuleb eraldada inimõiguste toetamiseks kogu maailmas ning eriti inimõiguste kaitsjate, eelkõige suurimas ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks; rõhutab sellega seoses vajadust jätkata inimõiguste kaitsjate mehhanismi (Protectdefenders.eu) rakendamist ja suurendada sellele eraldatavaid rahalisi vahendeid; on veendunud, et EL peaks rangelt hoiduma eelarvetoetuse kaudu abi andmisest riikidele, kes nähtavalt ei täida inimõiguste ja demokraatia valdkonna rahvusvahelisi standardeid või ei suuda tõestada, et on otsustanud korruptsiooni vastu võidelda; rõhutab valimisvaatlusmissioonide tähtsust, eriti kui valimisi vaatlevad kodanikuühiskonna rühmad, ja nõuab nende piisavat rahastamist;

45.

nõuab strateegilise kommunikatsiooni meetmete lisarahastamist, et võidelda väärinfo levitamise kampaaniate vastu, mida kasutatakse demokraatliku korra õõnestamiseks liidus ja liidu lähinaabruses asuvates riikides üha rohkem; rõhutab Euroopa välisteenistuse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma juhtprojekti „EUvsDisinfo“ tähtsust võitluses väärinfo, propaganda ja välismõju vastu;

46.

rõhutab, et piisavalt suure rahasummaga tuleks toetada toimiva Euroopa kaitsekoostöö liidu kujundamist, strateegilise autonoomia edendamist ja ELi rolli kindlustamist üleilmsel tasandil; rõhutab eeskätt seda, et Euroopa Parlament peab Euroopa Kaitsefondile ja sõjaväelise liikuvuse jaoks eraldatavate summade puhul oma seisukohale kindlaks jääma; rõhutab, et tagada tuleks Euroopa Kaitseagentuuri (EDA), alalise struktureeritud koostöö (PESCO), Euroopa Arengufondi ja muude algatustega seotud kaitsepoliitika ja -meetmete pidev toetamine ja parem koordineerimine; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks EDA ja PESCO haldus- ja tegevuskulude rahastamise liidu eelarvest, taastades seeläbi Euroopa Parlamendi eelarvealase funktsiooni, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 41;

47.

kordab, et välisrahastamisvahendite uus struktuur peaks parandama sidusust, vastutust, tõhusust ja demokraatlikku järelevalvet; rõhutab, et Euroopa Parlamendil peab uute vahendite strateegilisel juhtimisel olema suurem roll; loodab, et ta kaasatakse uute vahendite (eel-)planeerimisse juba varases etapis;

48.

nõuab tungivalt, et komisjon hindaks kõiki võimalikke stsenaariume ja valmistuks neiks, et tagada liidu eelarve usaldusväärne finantsjuhtimine, ning määraks selleks kindlaks selged kohustused, kavandaks mehhanismid ning kaitseks ELi eelarvet; kutsub komisjoni üles tagama, et kui Ühendkuningriik osaleb edaspidi ELi programmides, hoitakse sissemaksed ja saadav kasu õiglases tasakaalus;

49.

soovib, et Ühendkuningriik jääks lähedaseks partneriks võimalikult paljudes ELi programmides, eelkõige programmides „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“;

50.

tuletab meelde, et ELi poliitiliste eesmärkide elluviimisel on keskne osa ELi ametitel, ning kinnitab veel kord, et ametitele tuleb ülesannete tõhusaks täitmiseks tagada piisav ja prognoositav eelarve ja personal, ning lükkab tagasi kõik summad, mille võrra tahetakse ametite eelarve absoluutarvulist summat põhjendamatult ja meelevaldselt kärpida; rõhutab, et Euroopa Keskkonnaametil on olnud keskne roll teadlikkuse suurendamisel kliimamuutustest, Euroopa Tööjõuametil tööjõu liikuvuse edendamisel ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametil ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil Euroopas kaitset otsivate varjupaigataotlejate toetamisel;

51.

rõhutab, et samal ajal tuleb tingimata võidelda inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ning toetada justiits- ja siseküsimustega tegelevaid ELi ameteid, kes abistavad liikmesriike välispiiridel, näiteks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex); võtab teadmiseks Frontexi rolli praeguses rändekriisis, mis valitseb ELi välispiiril Türgiga; nõuab, et 2021. aasta eelarves tagataks piirihalduse piisav rahastamine;

52.

märgib, et julgeoleku, õiguskaitse ja kriminaalõigusalase koostöö valdkonnas tegutsevatele ametitele on antud üha rohkem ülesandeid; nõuab nende ametite, eelkõige Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust), Euroopa Politseiameti (Europol), Euroopa Politseikolledži (CEPOL), Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) rahaliste vahendite ja töötajate arvu suurendamist ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlevatele ametitele piisava rahasumma ja personali eraldamist;

53.

on mures selle pärast, et 2020. aasta eelarvemenetluse käigus ei eraldatud Euroopa Prokuratuurile piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid, ning kutsub 2021. aastat silmas pidades komisjoni üles suurendama selle organi personali ja ressursse ning kaitsma selle eelarveautonoomiat; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri asutamise tõttu ei tohi Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) toimimissuutlikkus halveneda;

54.

kuna Euroopas tekkis hiljuti COVID-19 puhang ning EL peab tegutsema kiiresti, kooskõlastatult ja sidusalt, kutsub komisjoni tungivalt üles tagama piisavad ja vajalikud rahalised vahendid ELi ametitele, kes peavad pandeemia vastu võitlema ning komisjoni ja liikmesriike selles võitluses toetama, eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja Euroopa Ravimiamet (EMA); nõuab, et komisjon ja nõukogu hoiduksid Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) vahendite kärpimisest;

55.

rõhutab, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit (ACER) tuleb oluliselt tugevdada, sest sellele on hiljutiste õigusaktidega (sealhulgas puhta energia paketiga) antud lisaülesandeid; tuletab peale selle meelde, et lisavahendeid on vaja ka BERECi Tugiametil (BERECi büroo), et täita BERECi määruses ja Euroopa elektroonilise side seadustikus ette nähtud ülesandeid;

56.

tuletab meelde, et ühtegi liidu meedet, mis võetakse kas COVID-19 kriisiga toimetulekuks või Euroopa rohelise kokkuleppe täitmiseks, ei saa korrektselt ellu viia ilma liidu avaliku teenistuse toetuse ja piisava rahasummata;

57.

on seisukohal, et praegustes poliitilistes ja majanduslikes oludes tuleks Euroopa tulevikku käsitlevat konverentsi piisavalt toetada ja seda ka eelarves, ning lisaks teistele selles projektis osalevatele institutsioonidele peaks ka komisjonil olema vahendid, mida on vaja projekti õnnestumiseks;

58.

palub komisjonil anda eeskuju, kuidas tagada kvaliteetsed ja sotsiaalselt vastutustundlikud hanked, mille tulemusel sõlmitakse lepingud äriühingutega, kes järgivad keskkonnanõudeid ja põhilisi tööõigusnorme, ja kuidas jõustada paremaid ja rangemaid kriteeriume huvide konfliktide ennetamiseks;

59.

nõuab eelmise eelarveperioodi sooteadlikku hindamist ja ELi 2021. aasta eelarves sooteadliku eelarvestamise rakendamist; loodab seetõttu, et komisjon lisab eelarveprojektile lisa, milles on kokku võetud soospetsiifiline teave eesmärkide, sisendite, väljundite ja tulemuste kohta ning esitatud soolise võrdõiguslikkuse rahastamise kohustused ja nendega seotud jälgimismeetmed;

Piisavad ja realistlikud maksed

60.

on eelkõige COVID-19 pandeemia kontekstis otsustanud uut maksekriisi vältida; kordab, et maksete üldise ülemmäära puhul tuleb ühtlasi arvesse võtta, et 2020. aasta lõpu seisuga jääb täitmata enneolematult suures summas kulukohustusi, millega seotud maksed tuleb teha järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal; märgib ühtlasi, et 2021. aastal keskendutakse maksete assigneeringute puhul peamiselt 2014.–2020. aasta programmide lõpuleviimisele; rõhutab siiski, et see ei tohiks takistada uute programmide käivitamist;

61.

on seetõttu kooskõlas 2020. aasta meetmetega seisukohal, et COVID-19 pandeemia vastumeetmete raames tuleb liikmesriikidele tagada kõrge likviidsuse tase;

62.

rõhutab, et kui liikmesriigid teeksid maksutuluvaldkonnas koostööd, tooks see nende eelarvesse tagasi palju rohkem kui ELi aastaeelarve kulude kärpimine;

63.

palub komisjonil tagada, et ELi rahalisi vahendeid ei antaks kellelegi, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid (sealhulgas töövõtjad või alltöövõtjad, õpikodades ja/või koolituskursustel osalejad ning kolmandatele isikutele mõeldud rahalise toetuse saajad);

64.

on veendunud, et igal juriidilisel isikul, kes on ELi eelarvest rahalisi vahendeid saavate juriidiliste isikute tegelikult kasu saav omanik, peab vastavalt mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2017) käsitleva määruse eeskirjadele olema keelatud saada nii kehtivast kui ka tulevasest Euroopa eelarvest rahalisi vahendeid, sealhulgas otseseid põllumajandustoetusi ja mis tahes väljamakseid, kuluhüvitisi, tagatisi või muid soodustusi, mida selles määruses käsitletakse, kui tal on selge huvide konflikt, nagu on määratletud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus) artiklis 61;

65.

kordab, et on juba pikka aega olnud seisukohal, et ELi uusi poliitilisi prioriteete ja uusi suuri ülesandeid tuleks rahastada uutest assigneeringutest, mitte olemasolevatele programmidele ettenähtud assigneeringuid kärpides; on seisukohal, et seda põhimõtet tuleks kohaldada ka paranduseelarvete suhtes;

66.

märgib, et kui järgmine mitmeaastane finantsraamistik kokku lepitakse, on 2021. aasta eelarve esimene, mis on koostatud uue liigendusega; palub komisjonil eelarvepädevaid institutsioone selle koostamisse kaasata; on veendunud, et uus liigendus, mis on poliitiliste prioriteetidega paremini kooskõlas, peab olema piisavalt üksikasjalik, et eelarvepädevad institutsioonid saaksid tõhusalt täita otsuste tegemise rolli ning parlament saaks eelkõige täita demokraatliku järelevalve ja kontrolli rolli;

67.

märgib, et Euroopa Parlament kui kodanike poolt otse valitud eelarvepädev institutsioon kavatseb täita oma poliitilist rolli ja esitada ettepanekuid selliste katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, mis väljendavad parlamendi poliitilist tulevikukujutlust; võtab sellega seoses kohustuse esitada katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete pakett, mis on välja töötatud tihedas koostöös kõikide parlamendikomisjonidega, et leida õige tasakaal poliitilise tahte ja komisjoni poolt analüüsitud tehnilise teostatavuse vahel;

o

o o

68.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1)  https://www.ipcc.ch/sr15/

(2)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(3)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)  ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(6)  ELT L 57, 27.2.2020, lk 1.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

(8)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.

(9)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054

(10)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0065.

(11)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.

(12)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0015.

(13)  ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.

(14)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/205


P9_TA(2020)0170

Maksustamisalane halduskoostöö: COVID-19 pandeemia tõttu teatavate tähtaegade edasilükkamine *

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL, et tegeleda kiireloomulise vajadusega lükata COVID-19 pandeemia tõttu edasi teatavad maksustamisalase teabe esitamise ja vahetamise tähtajad (COM(2020)0197 – C9-0134/2020 – 2020/0081(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2021/C 362/45)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2020)0197),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0134/2020),

võttes arvesse kodukorra artikleid 82 ja 163,

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)

Edasilükkamise kestuse kindlaksmääramiseks on vaja arvesse võtta, et selle eesmärk on lahendada erandlik olukord ning see ei tohiks häirida direktiivi 2011/16/EL väljakujunenud ülesehitust ja toimimist. Seega oleks asjakohane, et edasilükkamine on piiratud kestusega, mis on proportsionaalne teabe esitamisel ja vahetamisel COVID-19 pandeemia põhjustatud raskustega.

(5)

Edasilükkamise kestuse kindlaksmääramiseks on vaja arvesse võtta, et selle eesmärk on lahendada erandlik olukord . See ei tohiks kahjustada liidu poliitikat, mille eesmärk on võidelda maksuhalduritevahelise teabevahetuse kaudu maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, ning seetõttu ei tohiks see häirida direktiivi 2011/16/EL väljakujunenud ülesehitust ja toimimist. Seega oleks asjakohane, et edasilükkamine on piiratud kestusega, mis on proportsionaalne teabe esitamisel ja vahetamisel COVID-19 pandeemia põhjustatud raskustega.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)

Pidades silmas praegust ebakindlust COVID-19 pandeemia arengu suhtes, oleks samuti kasulik näha ette võimalus teabe esitamise ja vahetamise tähtaegade edasilükkamisperioodi ühekordseks täiendavaks pikendamiseks. See on vajalik, kui COVID-19 pandeemiast rahvatervisele tuleneva tõsise ohu tõttu püsivad erandlikud olud kogu edasilükkamisperioodi või selle teatava osa jooksul ja liikmesriigid peavad rakendama uusi liikumispiiranguid või jätkama olemasolevatega. Selline pikendamine ei tohiks häirida nõukogu direktiivi 2011/16/EL väljakujunenud ülesehitust ja toimimist. Pigem peaks see olema piiratud ja eelnevalt kindlaks määratud kestusega, mis oleks proportsionaalne praktiliste raskustega, mille on põhjustanud ajutised liikumispiirangud. Pikendamine ei tohiks mõjutada käesoleva direktiivi kohase aruandlus- ja teabevahetuskohustuse olulisi elemente. Sellega võib üksnes selliste kohustuste täitmise tähtaega edasi lükata, aga samas peab olema tagatud, et lõpuks saab ikkagi kogu teave vahetatud.

välja jäetud

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 2011/16/EL

Artikkel 27b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27b

Edasilükkamisperioodi pikendamine

välja jäetud

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 27c vastu delegeeritud õigusakt, et pikendada artikli 8ab lõigetes 12 ja 18 ning artiklis 27a sätestatud teabe esitamise ja vahetamise tähtaegade edasilükkamisperioodi veel kuni 3 kuu võrra.

 

Komisjon võib esimeses lõigus nimetatud delegeeritud õigusakti vastu võtta üksnes juhul, kui COVID-19 pandeemiast rahvatervisele tuleneva tõsise ohu tõttu püsivad erandlikud olud kogu edasilükkamisperioodi või selle teatava osa jooksul ja liikmesriigid peavad rakendama liikumispiiranguid.

 

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2

Direktiiv 2011/16/EL

Artikkel 27c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27c

Volituste delegeerimine

välja jäetud

1.     Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 27b osutatud delegeeritud õigusakt käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.     Õigus võtta vastu artiklis 27b osutatud delegeeritud õigusakt antakse komisjonile ainult artikli 8ab lõigetes 12 ja 18 ning artiklis 27a sätestatud teabe esitamise ja vahetamise tähtaegade edasilükkamisperioodiks.

 

3.     Nõukogu võib artiklis 27b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusakti kehtivust.

 

4.     Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele.

 

5.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks nõukogule. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

 

6.     Artikli 27b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid. Nõukogu võib delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada viie tööpäeva jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe pärast seda, kui nõukogu on teatanud oma otsusest esitada vastuväiteid.

 

7.     Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

 


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/208


P9_TA(2020)0171

Erakorraline ajutine toetus EAFRD raames COVID-19 puhangule reageerimiseks (määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine) ***I

Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmetega EAFRD raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks COVID-19 puhangule reageerimiseks (COM(2020)0186 – C9-0128/2020 – 2020/0075(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 362/46)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0186),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C9-0128/2020),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. juuni 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 163,

1.

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha,

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  11. juuni 2020. aasta arvamus.


P9_TC1-COD(2020)0075

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. juunil 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmetega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks COVID-19 puhangule reageerimiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/872) lõplikule kujule).


8.9.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 362/209


P9_TA(2020)0172

Euroopa kodanikualgatus: COVID-19 puhanguga seoses sätestatavad ajutised meetmed, mis käsitlevad kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegu ***I

Euroopa Parlamendi 19. juunil 2020. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse seoses COVID-19 puhanguga ajutised meetmed, mis käsitlevad määrusega (EL) 2019/788 (Euroopa kodanikualgatuse kohta) ette nähtud kogumis-, kontrollimis- ja läbivaatamisetappide tähtaegu (COM(2020)0221 – C9-0142/2020 – 2020/0099(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 362/47)

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)

11. märtsil 2020 teatas Maailma Terviseorganisatsioon, et COVID-19 puhang on muutunud üleilmseks pandeemiaks. Pandeemia tagajärjed on mõjutanud liikmesriike ootamatul ja erakordsel viisil. Selleks et COVID-19 levikut peatada või aeglustada, on nad rakendanud mitmeid piiravaid meetmeid, sealhulgas liikumispiirangud, et piirata oma kodanike vaba liikumist, avalike ürituste keelamine, poodide, restoranide ja koolide sulgemine. Nende meetmete tagajärjel on ühiskondlik elu peaaegu kõigis liikmesriikides suuresti seiskunud.

(1)

11. märtsil 2020 teatas Maailma Terviseorganisatsioon, et COVID-19 puhang on muutunud üleilmseks pandeemiaks. Pandeemia tagajärjed on mõjutanud liikmesriike ootamatul ja erakordsel viisil. Selleks et COVID-19 levikut peatada või aeglustada, on nad rakendanud mitmeid piiravaid meetmeid, sealhulgas liikumispiirangud, et piirata oma kodanike vaba liikumist, avalike ürituste keelamine, poodide, restoranide ja koolide sulgemine. Nende meetmete tagajärjel on ühiskondlik elu peaaegu kõigis liikmesriikides seiskunud.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)

Liikmesriigid on teatanud, et nad hakkavad COVID-19 pandeemiale reageerimisel võetud meetmetega kehtestatud piiranguid vähendama üksnes järk-järgult, et rahvatervise olukorda jälgida ja kontrollida. Seepärast on asjakohane pikendada toetusavalduste kogumise perioodi kuue kuu võrra alates 11. märtsist 2020, mil Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et haiguspuhang on muutunud üleilmseks pandeemiaks. See pikendamine põhineb eeldusel, et vähemalt esimesel kuuel kuul alates 11. märtsist 2020 kehtivad enamikus liikmesriikides või mitmes liikmesriigis, mis esindavad ELi elanikkonnast rohkem kui 35 %, meetmed, mis piiravad oluliselt korraldajate võimalusi viia läbi kohalikke kampaaniaid ja koguda paberil toetusavaldusi. Seepärast tuleks selliste algatuste toetusavalduste kogumise perioodi, mille puhul oli kogumine 11. märtsil 2020 pooleli, pikendada kuue kuu võrra. Kui algatuse kogumisperiood algas pärast 11. märtsi, tuleks seda perioodi pikendada proportsionaalselt.

(6)

Liikmesriigid on teatanud, et nad hakkavad COVID-19 pandeemiale reageerimisel võetud meetmetega kehtestatud piiranguid vähendama üksnes järk-järgult, et rahvatervise olukorda jälgida ja kontrollida. Seepärast on asjakohane pikendada toetusavalduste kogumise perioodi kuue kuu võrra alates 11. märtsist 2020, mil Maailma Terviseorganisatsioon teatas, et haiguspuhang on muutunud üleilmseks pandeemiaks. See pikendamine põhineb eeldusel, et vähemalt esimesel kuuel kuul alates 11. märtsist 2020 kehtivad vähemalt neljandikus liikmesriikidest või mitmes liikmesriigis, mis esindavad ELi elanikkonnast rohkem kui 35 %, meetmed, mis piiravad oluliselt korraldajate võimalusi viia läbi kohalikke kampaaniaid ja koguda paberil toetusavaldusi. Seepärast tuleks selliste algatuste toetusavalduste kogumise perioodi, mille puhul oli kogumine 11. märtsil 2020 pooleli, pikendada kuue kuu võrra. Kui algatuse kogumisperiood algas pärast 11. märtsi, tuleks seda perioodi pikendada proportsionaalselt.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)

Kuna pandeemia lõppu liidus on keeruline prognoosida, on asjakohane anda komisjonile volitus võtta vastu rakendusakte, et pikendada täiendavalt selliste algatuste kogumisperioode, mille puhul kogumine on 11. septembril 2020 pooleli, juhul kui jätkuvalt esinevad COVID-19 pandeemiast tingitud erandlikud asjaolud. Käesolevas määruses sätestatud kogumisperioodi kuuekuuline pikendamine peaks jätma komisjonile piisavalt aega, et otsustada, kas kogumisperioodi täiendav pikendamine on põhjendatud. Volitus peaks võimaldama komisjonil võtta vastu rakendusakte kogumisperioodi pikendamiseks COVID-19 uue puhanguga seotud uue rahvatervisekriisi korral, juhul kui enamik liikmesriike või mitu liikmesriiki, mis esindavad ELi elanikkonnast rohkem kui 35 %, on võtnud meetmeid, millel on tõenäoliselt sama mõju.

(7)

Kuna pandeemia lõppu liidus on keeruline prognoosida, on asjakohane anda komisjonile volitus võtta vastu rakendusakte, et pikendada täiendavalt selliste algatuste kogumisperioode, mille puhul kogumine on 11. septembril 2020 pooleli, juhul kui jätkuvalt esinevad COVID-19 pandeemiast tingitud erandlikud asjaolud. Käesolevas määruses sätestatud kogumisperioodi kuuekuuline pikendamine peaks jätma komisjonile piisavalt aega, et otsustada, kas kogumisperioodi täiendav pikendamine on põhjendatud. Volitus peaks võimaldama komisjonil võtta vastu rakendusakte kogumisperioodi pikendamiseks COVID-19 uue puhanguga seotud uue rahvatervisekriisi korral, eeldusel et vähemalt neljandik liikmesriikidest või mitu liikmesriiki, mis esindavad ELi elanikkonnast rohkem kui 35 %, on võtnud meetmeid, millel on tõenäoliselt sama mõju.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon teavitab korraldajaid ja liikmesriike iga asjaomase algatusega seoses antud tähtaja pikendamisest ning avaldab oma otsuse määruse (EL) 2019/788 artikli 4 lõikes 3 osutatud veebipõhises registris. Samuti avaldab komisjon kõikide selliste algatuste loetelu ja iga algatuse uue kogumisperioodi Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et pikendada lõikes 1 osutatud algatuste maksimaalseid kogumisperioode , juhul kui enamik liikmesriike või mitu liikmesriiki, mis esindavad ELi elanikkonnast rohkem kui 35 %, kohaldavad pärast 11. septembrit 2020 jätkuvalt COVID-19 pandeemiale reageerimisel võetud meetmeid, mis piiravad oluliselt korraldajate võimalusi koguda paberil toetusavaldusi ja teavitada üldsust käimasolevatest algatustest.

2.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et pikendada lõikes 1 osutatud algatuste maksimaalseid kogumisperioode olukorras, kus vähemalt neljandik liikmesriikidest või mitu liikmesriiki, mis esindavad ELi elanikkonnast rohkem kui 35 %, kohaldavad pärast 11. septembrit 2020 jätkuvalt COVID-19 pandeemiale reageerimisel võetud meetmeid, mis piiravad oluliselt korraldajate võimalusi koguda paberil toetusavaldusi ja teavitada üldsust käimasolevatest algatustest.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et pikendada selliste algatuste maksimaalset kogumisperioodi, mille puhul kogumine langeb uue COVID-19 puhangu ajale, millest tulenevalt peab enamik liikmesriike või mitu liikmesriiki, mis esindavad ELi elanikkonnast rohkem kui 35 %, kohaldama meetmeid, mis mõjutavad nende algatuste korraldajaid samal määral.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et pikendada selliste algatuste maksimaalset kogumisperioodi, mille puhul kogumine langeb uue COVID-19 puhangu ajale, kui vähemalt neljandik liikmesriike või mitu liikmesriiki, mis esindavad ELi elanikkonnast rohkem kui 35 %, kohaldavad meetmeid, mis mõjutavad nende algatuste korraldajaid samal määral.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt ning nendes määratakse kindlaks asjaomased algatused ja nende kogumisperioodi uus lõppkuupäev.

Esimeses ja teises lõigus osutatud rakendusaktides määratakse kindlaks algatused , mille kogumisperioodi pikendatakse, ning nende kogumisperioodi uus lõppkuupäev ja esitatakse viiendas lõigus osutatud hindamise tulemused .

 

Käesolevas lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 6 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et hinnata, kas esimese ja teise lõigu nõuded on täidetud, esitab liikmesriik taotluse korral komisjonile teabe meetmete kohta, mille ta on COVID-19 pandeemiale reageerimisel võtnud või kavatseb võtta .

Liikmesriigid esitavad taotluse korral komisjonile teabe meetmete kohta, mille nad on COVID-19 pandeemiale reageerimisel või COVID-19 uuele puhangule reageerimisel võtnud või kavatsevad võtta.

 

Selleks et hinnata, kas esimese ja teise lõigu nõuded on täidetud, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse sellise hindamise üksikasjalikud kriteeriumid .

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)    Olenemata määruse (EL) 2019/788 artikli 14 lõikest 2 ja artikli 15 lõikest 1, korraldab Euroopa Parlament või komisjon juhul, kui tal on olnud alates 11. märtsist 2020 raskusi algatuse korraldajatega avaliku kuulamise või kohtumise korraldamisel meetmete tõttu, mida on COVID-19 pandeemiale reageerimisel võtnud liikmesriik, kus institutsioon kavatseb kuulamise või kohtumise korraldada, kuulamise või kohtumise kohe, kui rahvatervise olukord asjaomases liikmesriigis seda võimaldab.

1.    Olenemata määruse (EL) 2019/788 artikli 14 lõikest 2 ja artikli 15 lõikest 1, korraldab Euroopa Parlament või komisjon juhul, kui tal on olnud alates 11. märtsist 2020 raskusi algatuse korraldajatega avaliku kuulamise või kohtumise korraldamisel meetmete tõttu, mida on COVID-19 pandeemiale reageerimisel võtnud liikmesriik, kus institutsioon kavatseb kuulamise või kohtumise korraldada, kuulamise või kohtumise kohe, kui rahvatervise olukord asjaomases liikmesriigis seda võimaldab , või juhul, kui korraldajad lepivad kokku, et kuulamisel või kohtumisel osaletakse kaugühenduse vahendusel, kohe, kui nad on suutnud leppida institutsioonidega kokku selle toimumise kuupäeva .


(1)  Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks.