—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 168 ja 179–181,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35,

—

võttes arvesse komisjonile 2. septembril 2019. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi (ME) teadusuuringud“ (E-002599/2019) ja komisjoni 28. oktoobri 2019. aasta vastust,

—

võttes arvesse komisjonile 4. detsembril 2018. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Kroonilise väsimuse sündroom“ (E-006124/2018) ja komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta vastust,

—

võttes arvesse komisjonile 28. augustil 2018. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi tunnistamine Maailma Terviseorganisatsiooni poolt ning Euroopa Komisjoni toetus teadusuuringutele ja koolitusele“ (E-004360/2018) ja komisjoni 1. novembri 2018. aasta vastust,

—

võttes arvesse komisjonile 9. novembril 2017. aastal esitatud kirjalikult vastatavat küsimust teemal „Müalgilise entsefalomüeliidi / kroonilise väsimuse sündroomi teadusuuringute rahastamine“ (E-006901/2017) ja komisjoni 18. detsembri 2017. aasta vastust,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,

A.

arvestades, et petitsioonikomisjonile on laekunud mitu petitsiooni, milles väljendatakse muret selle pärast, et müalgilisele entsefalomüeliidile / kroonilise väsimuse sündroomile (ME/KVS) puudub ravi ja biomeditsiinilised uuringud on ELis praegu alarahastatud;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 35 kohaselt on „Igaühel […] õigus […] ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel“ ning muudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis ning puuetega inimeste õiguste konventsioonis on tunnustatud või käsitletud õigust tervisele või selle elemente, näiteks õigust arstiabile;

C.

arvestades, et liikmesriikide ja liidu meetmete eesmärk peab olema parandada rahvatervist; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks peaks liit toetama liikmesriike sellega, et tihendab koostööd ning soodustab haiguste põhjuste, leviku ja ennetamise kohta tehtavaid teadusuuringuid;

D.

arvestades, et ME/KVS on kurnav krooniline multisüsteemne haigus, mille etioloogia ei ole teada ning mille sümptomid, raskusaste ja kulg on äärmiselt erinevad;

E.

arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon on ME/KVSi liigitanud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-11) alusel närvisüsteemi häireks koodiga 8E49 (viirusejärgse väsimuse sündroom);

F.

arvestades, et ME/KVS on keeruline, toimetulekut oluliselt pärssiv haigus, sest äärmine väsimus ja muud füüsilised sümptomid võivad muuta igapäevaste toimingute tegemise võimatuks; arvestades, et ME/KVS võib elukvaliteeti väga palju halvendada ja takistada haigestunutel kodust lahkuda või isegi voodist tõusta, põhjustades ränki kannatusi, mõjudes halvasti sotsiaalsetele ja peresuhetele ning tekitades töövõime kaotamise tõttu suuri kulusid ka ühiskonnale;

G.

arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata ME/KVSi all kannatavate inimeste sotsiaalse tõrjutuse suurele ohule; arvestades, et seetõttu on selle haigusega töötajate jaoks ülioluline, et nende töökoht säiliks ja nad ei tunneks end isoleerituna;

H.

arvestades, et ME/KVSi all kannatavate inimeste töötingimuste ja -keskkonna ümberkujundamiseks tuleks võtta kõik võimalikud meetmed; arvestades, et samuti peaks neil olema õigus kohandada oma töökohta ja -aega;

I.

arvestades, et ME/KVSi puhul ei ole endiselt välja töötatud biomeditsiinilisi diagnostilisi teste ega ka ELi ja Euroopa Ravimiameti (EMA) heaks kiidetud ravimeetodeid;

J.

arvestades, et ME/KVSi esmahaigestumus ja levimus (nagu ka kogu sellest tulenev sotsiaalne ja majanduslik koormus) ELis ei ole teada, sest ELi tasandil andmeid kooskõlastatult ja põhjalikult ei koguta;

K.

arvestades, et komisjoni 30. augusti 2019. aasta vastuse kohaselt petitsioonile nr 0204/2019 on MEd/KVSi diagnoositud kogu maailmas umbes 24 miljonil inimesel, kuid see moodustab kõigist ME/KVSi all kannatavast inimestest hinnanguliselt vaid 10 %;

L.

arvestades, et Ameerika müalgilise entsefalomüeliidi ja kroonilise väsimuse sündroomi ühingu hinnangul on ME/KVS kogu maailmas umbes 17–24 miljonil inimesel;

M.

arvestades, et ELis arvatakse olevat umbes kaks miljonit eri rahvusest, vanusest või soost ME/KVSi all kannatavat inimest; arvestades, et täiskasvanute seas on sagedamini haigestunud naised;

N.

arvestades, et praeguseks ei teata MEd/KVSi kohta veel palju ja seetõttu on see aladiagnoositud, sest tervishoiuteenuse osutajatel ei ole selle haiguse kohta piisavalt teadmisi või sümptomite tuvastamisel on ilmnenud raskusi ja puuduvad sobivad diagnostilised testid; arvestades, et ME/KVSi vähene tundmine võib olla suureks takistuseks, et tunnistada haigestunu töövõimetuks;

O.

arvestades, et haigestunute kogukond tunneb, et ametiasutused ja kogu ühiskond on nad toetuse ja tähelepanuta jätnud, ning nõuab õigustatult teadlikkuse suurendamist ja teadusuuringute edendamiseks lisaraha eraldamist; arvestades, et haigestunud kaebavad selle üle, et kuna selle haiguse kohta ei ole piisavalt teavet, tunnevad nad end häbimärgistamise ohvritena; arvestades, et MEga/KVSiga inimeste õigustega seotud häbimärgistamist ning sellega kaasnevat psühholoogilist stressi, millel on suur mõju nii üksikisikutele, perekondadele ja ühiskonnale kui ka kõigile inimeste elu aspektidele, märgatakse sageli liiga vähe;

P.

arvestades, et MEga/KVSiga lastel ja noortel võib hariduse omandamisel tekkida takistusi;

Q.

arvestades, et seda tüüpi haigusi tuleb liikmesriikide tasandil paremini tuvastada; arvestades, et ametiasutuste, tervishoiuteenuste osutajate ja kõigi ametnike teadlikkuse parandamiseks tuleks pakkuda just neile mõeldud koolitust;

R.

arvestades, et petitsioon nr 0204/2019 on saanud ja saab haigestunutelt ja nende perekondadelt ning teadusringkondadelt endiselt palju toetusallkirju, millega nõutakse investeeringute suurendamist ME/KVSi biomeditsiinilisteks teadusuuringuteks ning patsientide toetamiseks;

S.

arvestades, et aastate jooksul on mitu Euroopa Parlamendi liiget esitanud komisjonile küsimusi, mis puudutavad ELi rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist ME/KVSi uuringuteks;

T.

arvestades, et ME/KVSi käsitlevad teadusuuringud on endiselt üsna killustatud ja teadusuuringuid ELi tasandil ei kooskõlastata; arvestades, et kuigi ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ (2014–2020) on toetatud paljusid eri etioloogiaga neuroloogiliste häirete teadusprojekte ja valu-uuringuid (nt Help4Me, GLORIA ja RTCure), tunnistas komisjon 30. jaanuari 2019. aasta vastuses kirjalikult vastatavale küsimusele E-006124/2018, et seni ei ole ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest ME/KVSi diagnoosimise ega ravi projekte toetatud;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (1), 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (2), 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta (3) ja 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta (4),

—

võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (5),

—

võttes arvesse komisjoni toonase presidendikandidaadi Ursula von der Leyeni 16. juuli 2019. aasta ettepanekut järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) esitatud poliitiliste suuniste raames Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi (edaspidi „konverents“) korraldamise kohta,

—

võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2020. aasta teatist „Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kujundamine“ (COM(2020)0027),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi üldise lähenemisviisi kohta Euroopa tulevikku käsitlevale konverentsile,

—

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Parlamendi seisukohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta (6),

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku käsitleva konverentsi teemal,

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (7),

—

võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (8),

—

võttes arvesse esimeeste konverentsi avaldust Schumani deklaratsiooni 70. aastapäeva kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades vajadust tegeleda Euroopa ees seisvate sise- ja välisprobleemidega, samuti uute ühiskondlike ja riikidevaheliste probleemidega, mida ei suudetud Lissaboni lepingu vastuvõtmise ajal veel täielikult ette näha; arvestades, et liitu tabanud tõsiste kriiside hulk näitab, et institutsioonilist ja poliitilist reformi on vaja mitmes valitsemisvaldkonnas;

B.

arvestades, et praegune COVID-19 kriis on valusalt näidanud, et EL on endiselt lõpule viimata projekt ning et konverents peab paremini käsitlema võimetust tagada solidaarsus ja koordineerimine ning analüüsima majanduslikke, tervishoiualaseid ja sotsiaalseid vapustusi ning pidevaid rünnakuid põhiõiguste ja õigusriigi vastu; arvestades, et praegune kriis näitab seetõttu veelgi selgemalt, et Euroopa Liit peab töötama selle nimel, et olla edaspidi tõhusam, demokraatlikum ja kodanikele lähemal;

C.

arvestades, et parlament, komisjon ja nõukogu on kõik märkinud, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents tuleks korraldada ning et konverentsi protsess peaks andma võimaluse ELi kodanike tihedaks kaasamiseks alt üles suunatud tegevusse, kus neid kuulda võetakse ja kus ka nemad on osalised aruteludes Euroopa tuleviku üle;

D.

arvestades, et konverents peaks võimaldama avatud arutelufoorumit mitmesuguste osalejate vahel ilma eelnevalt kindlaksmääratud tulemuseta; arvestades, et kolme institutsiooni ühine kokkulepe peaks seetõttu puudutama üksnes konverentsi formaati ja korraldust;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19 ja artikli 216 lõiget 2,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 3, 15, 20, 21, 23, 25, 26 ja 47,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 17. põhimõtet puuetega inimeste kaasamise kohta, 3. põhimõtet võrdsete võimaluste kohta ning 10. põhimõtet tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna ning isikuandmete kaitse kohta,

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „puuetega inimeste õiguste konventsioon“) ja selle jõustumist 21. jaanuaril 2011. aastal, kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (1),

—

võttes arvesse puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldkommentaare kui autoriteetseid suuniseid konventsiooni rakendamiseks,

—

võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga (2),

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee (edaspidi „puuetega inimeste õiguste komitee“) 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa inimõiguste konventsioon), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilisi uurimisi selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon tagab puuetega inimestele ligipääsu oma veebisaitidele (OI/6/2017/EA), kuidas Euroopa Komisjon kohtleb puuetega inimesi ELi töötajate ühise ravikindlustusskeemi raames (OI/4/2016/EA), ning tema ühise uurimise otsust juhtumite 1337/2017/EA ja 1338/2017/EA kohta, mis puudutavad nägemispuudega kandidaatide ligipääsu ELi ametnike värbamise valikumenetlustele, mida korraldab Euroopa Personalivaliku Amet,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, mida EL on kohustunud ellu viima,

—

võttes arvesse kestliku arengu eesmärkides esitatud selgesõnalisi viiteid puuetega inimestele seoses haridusega (eesmärk 4), majanduskasvu ja tööhõivega (eesmärk 8), ebavõrdsusega (eesmärk 10), juurdepääsetavusega asulates (eesmärk 11) ja andmekogumisega (eesmärk 17),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi taotletud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistavat arvamust puuetega naiste olukorra kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (5),

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (6),

—

võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) („võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“) kohaldamise kohta (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (8),

—

võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

—

võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta töödokumenti „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruanne“ (SWD(2017)0029),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta sellekohast seisukohta (9),

—

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal (10),

—

võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta (11),

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele (12),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (13),

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (14),

—

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (15),

—

võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeelte kohta (16), 18. novembri 1998. aasta resolutsiooni viipekeelte kohta (17) ja 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni viipekeelte ja elukutseliste viipekeele tõlkide kohta (18),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna C 2016. aasta uuringut Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning puuetega inimeste kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teabedokumenti „The European Disability Strategy 2010-2020“ (Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020),

—

võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2018. aasta aruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta aruandeid põhiõiguste olukorra kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti temaatilisi aruandeid,

—

võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta avaldust ELi 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta,

—

võttes arvesse Eurostati statistikat puuete kohta seoses tööturu, hariduse ja koolituse kättesaadavusega ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsusega,

—

võttes arvesse puuetega inimesi esindavate organisatsioonide aruandeid ja soovitusi,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (19), eriti selle artikleid 4, 6 ja 7,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (20), eriti selle artikli 5 lõike 9 punkti a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (21), eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artiklit 8,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (22),

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et täieõiguslike kodanikena on kõigil puuetega inimestel võrdsed õigused kõigil elualadel (sh juurdepääs avatud tööturule ja haridusele) ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas, kus austatakse ja väärtustatakse nende panust Euroopa sotsiaalsesse ja majanduslikku edusse; arvestades, et enam kui pooled liikmesriigid jätavad vaimse tervise probleemide või vaimse puudega inimesed ilma õigusest hääletada;

B.

arvestades, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt 100 miljonit puuetega inimest, kes on endiselt ilma jäetud nende põhilistest inimõigustest ja kellel takistatakse üha iseseisvalt hakkama saamast (23); arvestades, et üle 60 % puuetega inimestest on naised ja suurem osa puuetega inimeste hooldajatest on samuti naised; arvestades, et statistika puudumisel ei teata puuetega laste arvu, kuid neid võib olla umbes 15 % kõigist Euroopa Liidu lastest; arvestades, et üha enam vananeva elanikkonna seas on rohkem puuetega inimesi, kes vajavad kättesaadavamat ja toetavamat elukeskkonda, sealhulgas sobivalt kohandatud teenuseid.

C.

arvestades, et ELi toimimise lepingus nõutakse, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja talle antakse õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19);

D.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nähakse ette puuetega inimeste võrdne osalemine ühiskonnaelus;

E.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõigustealane leping, mille on ratifitseerinud EL ja kõik selle liikmesriigid;

F.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kinnitab tõsiasja, et puuetega inimeste õiguste konventsioon kui teisene õigusakt on ELi ja tema liikmesriikide jaoks ELi õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel siduv (24);

G.

arvestades, et EL ja mitu selle liikmesriiki ei ole ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

H.

arvestades, et puuetega lastel peab olema võimalus teostada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi võrdsetel alustel teiste lastega, sealhulgas lapse õiguste konventsioonis sõnastatud õigust kasvada üles oma peres või perekeskkonnas, vastavalt nende parimatele huvidele; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli oma kutsetegevust piirama või selle peatama, et hoolitseda puuetega pereliikmete eest; arvestades, et komisjoni lastegarantii teostatavusuuringu vahearuandes juhitakse tähelepanu sellele, et puuetega laste puhul on peamisteks takistusteks füüsilise juurdepääsuga seotud probleemid, teenuste ja rajatiste laste vajadustele kohandamata jätmine ning paljudel juhtudel lihtsalt nende puudumine; arvestades, et samas uuringus märkisid paljud vastajad probleemidena diskrimineerimist, eriti haridusküsimustes, ning eluasemega seotud raskuste puhul taskukohasust;

I.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted hõlmavad diskrimineerimisest palju ulatuslikumat valdkonda – nende abil püütakse saavutada kaasavat ühiskonda, kus kõik puuetega inimesed ja nende perekonnad saavad oma inimõigusi täielikult kasutada;

J.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktikas leitakse, et poliitikat võib pidada kaudselt diskrimineerivaks, kui vaadeldav säte mõjutab praktikas negatiivselt oluliselt suuremal määral puuetega inimesi; arvestades, et kui õigusnormi kasvõi ainult peetakse olemuslikult diskrimineerivaks ja samasugust kahjulikku mõju omavaks, siis see ka loetakse diskrimineerivaks;

K.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 1 sätestatakse, et puuetega inimesed on isikud, kellel esinevad pikaajalised füüsilised, vaimsed, intellektuaalsed või tajuvõime häired, mis koostoimes mitmesuguste takistustega võivad tõkestada nende täielikku ja tulemuslikku osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel; arvestades, et sellega seoses on eriti oluline puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9;

L.

arvestades, et 2018. aastal teatas 37 % EL 28 15-aastastest ja vanematest elanikest, et neil esinevad mõõdukad või rasked füüsilised või tajuvõime piirangud; arvestades, et 24,7 % EL 28 16-aastastest ja vanematest elanikest teatas 2018. aastal, et tervisehädad piiravad püsivalt kas mingil määral või tõsiselt nende tavapärast tegevust; arvestades, et 17,7 % vastanutest teatas mõningatest püsivatest piirangutest ja 7 % tõsistest püsivatest piirangutest (25);

M.

arvestades, et peamiste krooniliste haiguste põhjustatud koormust arvutatakse tervisekaotuse tõttu kaotatud eluaastates (disability-adjusted life year, DALY); arvestades, et kroonilisi haigusi käsitlevad raamistikud on ELis erinevad ja mõnes riigis võivad need moodustada osa laiematest töövõimetuskindlustuse kavadest;

N.

arvestades, et Eurofound juhtis tähelepanu selguse puudumisele seoses mõiste „(krooniline) haigus“ kaasamisega puude määratlusse (26); arvestades, et amet soovitab leida Euroopa puuetega inimeste strateegia läbivaatamisel sellele probleemile lahendus;

O.

arvestades, et puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegiaga 2010–2020 ei suudetud süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust ega käsitleda mitmesuguse diskrimineerimisega ja muude oma õiguste rikkumisega silmitsi seisvate puuetega naiste ja tütarlaste eriolukorda, diskrimineerimise vorme ja nende õiguste muul moel eiramist; arvestades, et mitmekordse diskrimineerimise tagajärjed on vaesus ning sotsiaalne, hariduslik ja tööalane tõrjutus (suurem tõenäosus, et nad töötavad madalapalgalistel, ajutistel või ebakindlatel töökohtadel), mis põhjustab puuetega inimestele ning nende perekondadele ja hooldajatele täiendavat stressi ja psühholoogilist koormust; arvestades, et võrdset kohtlemist saab tagada, jõustades puuetega naiste, puuetega laste vanemate, puuetega üksikvanemate ja/või puuetega laste üksikvanemate suhtes positiivsed meetmed ja poliitikasuunad; arvestades, et soolise mõõtme lisamine oodatavasse ELi 2020. aasta järgsesse puuetega inimeste strateegiasse annab oma osa valdkonnaülesesse lähenemisviisi puuetega naiste ja tütarlaste diskrimineerimise kaotamiseks;

P.

arvestades, et 2018. aastal elas 28,7 % kogu ELi puuetega elanikkonnast (16-aastased ja vanemad) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus (27);

Q.

arvestades, et vaatamata sellele, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19 sedastatakse, et „konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist“, on ELis endiselt 800 000 puuetega inimest, kes on jäetud ilma õigusest hääletada;

R.

arvestades, et pimekurtidel on ainulaadne kaht meelt hõlmav puue, milles on ühendatud vaegnägemine ja -kuulmine, ning see piirab nende täielikku osalemist ja põhjustab selliseid spetsiifilisi probleeme nagu juurdepääs kommunikatsioonile, teabele, liikuvusele ja sotsiaalsele suhtlusele;

S.

arvestades, et lisaks sissetuleku asendamisele, kui see on vajalik, tuleks puuetega seotud toetusi käsitleda riigi toena, mille eesmärk on aidata inimestel ületada tõkked, mis tulenevad nende puuetest ja/või terviseseisundist, et nad saaksid ühiskonnaelus täiel määral osaleda;

T.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9 tunnistatakse, et tuleb võtta asjakohased meetmed, tagamaks et puuetega inimestel, eelkõige tütarlastel ja naistel oleks tõeline juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordivahenditele, teabele ja suhtlusele, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, nagu ka teistele üldsusele avatud või ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades;

U.

arvestades, et 2019. aasta juunis vastu võetud lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiviga (28) kehtestatakse esimest korda ELi tasandil igale töötajale õigus saada viis tööpäeva hoolduspuhkust aastas;

V.

arvestades, et puuetega inimesi käsitlev Euroopa strateegia 2010–2020 (käesolev strateegia) on olnud puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise poliitiliste ja seadusandlike ettepanekute raamistikuks nii ELis kui väljaspool seda;

W.

arvestades, et puuetega inimesed ei osale ikka veel täiel määral ühiskonnaelus ega kasuta oma õigusi; arvestades, et vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 on puuetega inimeste osalemist võimalik saavutada üksnes nende kaasamisega poliitilisse ja avalikku ellu, kus nad on sageli alaesindatud;

X.

arvestades, et käesolevat strateegiat ei ole kohandatud uute poliitikavaldkondadega, näiteks ei ole seda viidud kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mida EL ja kõik selle liikmesriigid on kohustunud rakendama, ega Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

Y.

arvestades, et COVID-19 kriisi ajal on puuetega inimesed kogenud tõsiseid probleeme ja õiguste rikkumisi, nagu isikliku abi, hooldus- ja tugiteenuste katkemine, ebavõrdne juurdepääs tervisega seotud teabele ja tervishoiuteenustele, sealhulgas kiireloomulisele ravile, või nende täielik välistamine, selgel ja lihtsal viisil, sealhulgas kättesaadaval, takistusteta ja kasutataval kujul esitatava üldise ja avaliku julgeolekuga seotud teabe puudumine, ettevaatusabinõude puudumine hoolekandeasutustes, ebavõrdne juurdepääs haridusasutuste pakutavate alternatiividele, nimelt kaug- ja veebiõppele, ning koduvägivalla juhtumite arvu suurenemine; arvestades, et pandeemia ja eespool nimetatud probleemid võivad lähikuudel taas esile kerkida;

Z.

arvestades, et käesolev strateegia ei hõlma kõiki puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid;

AA.

arvestades, et komisjon ei ole seni oma õigusakte valdkondadevaheselt ja ulatuslikult läbi vaadanud, et tagada nende täielik ühtlustamine puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega;

AB.

arvestades, et käesoleva strateegiaga on saavutatud vaid piiratud edu;

AC.

arvestades, et paljudes ELi poliitikavaldkondades ei ole puuetega inimeste õigusi piisavalt arvesse võetud;

AD.

arvestades, et ikka veel tuleb uusi ja läbivaadatud õigusakte, kus ei ole ühtegi viidet puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja juurdepääsetavusele; arvestades, et juurdepääsetavus on iseseisva elu ja osalemise eeltingimus; arvestades, et EL kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline on kohustatud tagama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide tiheda kaasamise ja aktiivse osalemise õigusaktide ja poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, võttes samal ajal arvesse puuete erisuguseid käsitusi;

AE.

arvestades, et puuetega inimestel peab tingimata olema täielik ja võrdne juurdepääs tööturule, mis on endiselt problemaatiline, pidades silmas, et nende praegune tööhõive määr on 50,6 % (53,3 % puuetega meeste ja 48,3 % puuetega naiste puhul), samas kui puueteta inimeste puhul on see 74,8 % (29), ning 20–64-aastaste puuetega inimeste tööpuuduse määr on 17 % (puueteta inimestel 10 %), mis tähendab, et paljude puuetega inimeste iseseisva ja aktiivse elu elamine on takistatud; arvestades, et igal aastal elab kodutuna neli miljonit inimest, kellest suurel osal on puuded; arvestades, et andmed varieeruvad suuresti eri liiki puuete ja toetusvajaduste lõikes;

AF.

arvestades, et tööandjaid tuleb toetada ja julgustada, et nad tagaksid puuetega inimeste võimaluste suurendamise kogu õppe- ja tööelu kestel; arvestades, et sel eesmärgil on tööandjate teadlikkuse suurendamine üks viis, kuidas võidelda diskrimineerimise vastu puuetega inimeste tööle võtmisel;

AG.

arvestades, et töökohas võetavad meetmed on kriitilise tähtsusega, et edendada head vaimset tervist ja ennetada vaimse tervise probleeme ja psühhosotsiaalseid puudeid;

AH.

arvestades, et meetmed, mille eesmärk on lahendada demograafiliste muutustega kaasnevaid probleeme, peavad hõlmama kohaseid meetmeid puuetega inimeste aktiivsena ja tööturul hoidmiseks; arvestades, et see hõlmab mitte ainult ennetusmeetmeid seoses tööohutuse ja -tervishoiuga, vaid ka meetmeid, millega keskendutakse haiguse või õnnetuse järgsele taastumisele ja osalusele;

AI.

arvestades, et osalust saab täiel määral saavutada ainult siis, kui kaasatakse eri puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone ja konsulteeritakse sisukalt igat liiki sidusrühmadega, austades puuete erisuguseid käsitusi;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 101–109,

—

võttes arvesse komisjoni asjakohaseid eeskirju, suuniseid, resolutsioone, avalikke konsultatsioone, teatisi ja dokumente konkurentsi teemal,

—

võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruannet 2018. aasta konkurentsipoliitika kohta (COM(2019)0339) ning selle täienduseks samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti,

—

võttes arvesse oma 31. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta (1),

—

võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 10. septembri 2019. aasta missioonikirja Margrethe Vestagerile,

—

võttes arvesse volinikukandidaat Margrethe Vestageri kirjalikke ja suulisi vastuseid Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2019. aasta kuulamisel,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni teatis ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta“ (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (4),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2019. aasta arvamust komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2018. aastal,

—

võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2019. aasta arvamust komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2018. aastal,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise eksperdirühma 4. aprilli 2019. aasta aruannet „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“,

—

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 26. märtsi 2014. aasta esialgset arvamust „Eraelu puutumatus ja konkurentsivõime suurandmete ajastul: andmekaitse, konkurentsiõiguse ja tarbijakaitse vastastikune mõju digitaalses majanduses“ ja Euroopa Andmekaitseinspektori 23. septembri 2016. aasta arvamust nr 8/2016 põhiõiguste sidusa jõustamise kohta suurandmete ajastul,

—

võttes arvesse Euroopa Andmekaitsenõukogu 29. augusti 2018. aasta avaldust majandustegevuse koondumise mõju kohta andmekaitsele,

—

võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola majandus- ja rahandusministrite 4. veebruari 2020. aasta kirja volinik Margrethe Vestagerile ning Austria, Tšehhi, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Poola, Portugali, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi ühist panust, mis koostati 2020. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamiseks,

—

võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola 4. juuli 2019. aasta ettepanekut „Nüüdisaegne Euroopa konkurentsipoliitika“,

—

võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) 2019. aasta aruannet „Konkurentsipoliitika roll tarbijate heaolu kaitsmisel digitaalajastul“,

—

võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2019. aasta otsust pikendada seitset ELi riigiabi eeskirjade kogumit (riigiabi ajakohastamise algatus 2014–2020) kuni 2022. aasta lõpuni ja alustada vahepeal hindamisi,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. märtsi ja 27. mai 2019. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse 18. detsembril 2018. aastal tööstuse sõprade rühma 6. ministrite kohtumisel 18 liikmesriigi poolt esitatud deklaratsiooni,

—

võttes arvesse üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi aruannet „Strengthening strategic value chains for a future-ready EU industry“ („Strateegiliste väärtusahelate tugevdamine ELi tööstuse tulevikukindluse huvides“)

—

võttes arvesse käsilolevat horisontaalse koostöö suuniste läbivaatamist,

—

võttes arvesse avalikku konsultatsiooni horisontaalsete grupierandimääruste üle,

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. juuni 2019. aasta arvamust „Sotsiaalsetele ettevõtetele kohandatud Euroopa õigusraamistiku kujundamine“,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kirja,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0022/2020),

A.

arvestades, et konkurents ja konkurentsipoliitika tulemuslik jõustamine peab kasu tooma kõigile ELi kodanikele, eriti nõrgal tarbijapositsioonil olijaile, ja samas edendama uuendusi ning ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate ausat konkurentsi, kindlustades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on võimalik ausatel eeldustel konkureerida;

B.

arvestades, et konkurentsipoliitikat tuleb kohandada, et lahendada digitaalseid, ökoloogilisi, geopoliitilisi, tööstus- ja ühiskonnaprobleeme, ning see peab olema kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud prioriteetidega ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, et tagada kõigis sektorites võrdsed tingimused, mis on ELi sotsiaalse turumajanduse aluseks, ja võttes samuti arvesse sotsiaalseid ettevõtteid;

C.

arvestades, et ülemaailmne koostöö konkurentsieeskirjade jõustamisel aitab vältida vastuolusid parandusmeetmetes ja jõustatud meetmete tulemustes ning aitab äriühingutel vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid;

D.

arvestades, et kiiresti arenevatel digitaalsetel turgudel võib konkurentsipoliitika mõnel juhul olla liiga aeglane ja seetõttu võib sellest süsteemsete turutõrgete kõrvaldamisel ja konkurentsi taastamisel vähe abi olla; arvestades, et täiendav eelnev reguleerimine ja seire võivad aidata tõhusamat järelevalvet tagada;

E.

arvestades, et Euroopa konkurentsiasutused peaksid olema tähelepanelikud, et võrdselt vältida nii eeskirjade ala- kui ka ületäitmist digitaalsel turul;

F.

arvestades, et ELi konkurentsipoliitika peamine eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, et säilitada siseturu terviklikkus ja kaitsta tarbijaid;

G.

arvestades, et hiljutised andmeskandaalid, uurimised ja tõendid on näidanud, kuidas platvormid isikuandmeid koguvad, kasutavad ja neid kolmandatele isikutele müüvad ning kuidas ülekaalukad tehnoloogiaettevõtjad ja platvormid tarbijaid internetis süstemaatiliselt jälgivad;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

101.

102.

103.

104.

105.

106.

107.

108.

109.

110.

111.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 13 lõiget 2 ja artikli 17 lõiget 3,

—

võttes arvesse oma varasemaid otsuseid ja resolutsioone Euroopa Komisjoni 2014., 2015., 2016., 2017. ja 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt Tšehhi Vabariigis projekti „Stork Nest“ suhtes läbi viidud haldusjuurdlusi, mille käigus tuvastati raskeid õigusnormide rikkumisi,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni 26. ja 27. märtsil 2014 toimunud teabekogumismissiooni Tšehhi Vabariiki,

—

võttes arvesse oma 13. detsembri 2018. aasta resolutsiooni huvide konflikti ja ELi eelarve kaitsmise kohta Tšehhi Vabariigis (1),

—

võttes arvesse huvide konflikte käsitlevat Tšehhi seadust nr 159/2006 16. märtsist 2006, mille artikli 4 punkt c jõustus 2017. aasta veebruaris,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (2) (uus finantsmäärus), mis jõustus 2. augustil 2018, eriti selle artiklit 61,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) artikleid 144 ja 145 (3),

—

võttes arvesse komisjonile saadetud küsimusi ja kaebusi võimaliku huvide konflikti kohta Tšehhi Vabariigis (4),

—

võttes arvesse komisjoni õigustalituse 19. novembri 2018. aasta arvamust „Uue finantsmääruse huvide konflikte käsitleva artikli 61 mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavatele maksetele“,

—

võttes arvesse peaprokuröri 4. detsembri 2019. aasta pressikonverentsi Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes ELi vahendite väärkasutamise uurimise taasalustamise kohta,

—

võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta täiskogu arutelu huvide konfliktide ja korruptsiooni üle, mis mõjutavad ELi finantshuvide kaitset liikmesriikides,

—

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta täiskogu arutelu Tšehhi Vabariigi peaministri suhtes kriminaalmenetluse taasalustamise üle ELi vahendite väärkasutamise ja võimalike huvide konfliktide eest,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni 26.–28. veebruarini 2020 toimunud teabekogumismissiooni Tšehhi Vabariiki,

—

võttes arvesse Tšehhi konstitutsioonikohtu 18. veebruari 2020. aasta otsust Pl. ÚS 4/17,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et Tšehhi peaprokurör avas hiljuti Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiši suhtes uuesti kriminaaluurimise, mida oli alustatud pärast OLAFi aruannet väikeettevõtjatele mõeldud ELi toetuste ebaseadusliku kasutamise kohta ja mis kaks aastat hiljem peatati; tuletab meelde, et projekti „Stork Nest“ raames asutas Agrofert kunstlikult keskmise suurusega ettevõtte, mis jäi Agroferti kontrolli alla, et saada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud vahendeid kogusummas ligikaudu 2 miljonit eurot;

B.

arvestades, et Tšehhi peaprokurör mõistis kriminaaluurimise peatamise hukka kui „ebaseadusliku ja ennatliku“, kuna ELi õigust ei olnud arvesse võetud, lisades samuti, et toetuste eraldamise protsessi ei olnud piisavalt kontrollitud;

C.

arvestades, et finantsmääruse artikli 61 lõikes 1 (koostoimes sama artikli lõikega 3) sätestatakse

D.

arvestades, et finantsmääruse artiklis 63 nõutakse liikmesriikidelt selliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide loomist, mille abil oleks võimalik, vastavalt artikli 36 lõike 3 nõuetele, huvide konflikte ära hoida;

E.

arvestades, et 2017. aasta veebruaris muudeti Tšehhi seadust nr 159/2006 huvide konfliktide kohta ja sinna lisati laiendatud loetelu keelatud tegevustest, sealhulgas sätted, millega keelatakse teatavatel äriühingutel osaleda riigihangetes isegi alltöövõtjana või saada toetusi; arvestades, et õigusakti eesmärk on vältida mis tahes kujul huvide konflikte;

F.

arvestades, et riigihanke-eeskirjades kohustatakse liikmesriike vältima huvide konflikte (direktiivi 2014/24/EL artikkel 24 (5)) muu hulgas seoses otseste või kaudsete isiklike huvidega, ning et kehtestatud on eeskirjad, mis käsitlevad huvide konfliktina tajutavaid olukordi, samuti erikohustusi eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega (nt määrus (EL) nr 1303/2013);

G.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika (6) kohaselt kujutab huvide konflikt endast objektiivselt ja iseenesest tõsist eeskirjade eiramist, mille sellisena kvalifitseerimiseks ei ole tarvis võtta arvesse asjaomaste osapoolte kavatsusi ega seda, kas nad toimisid hea- või pahauskselt;

H.

arvestades, et komisjon on kohustatud peatama väljamaksed ELi fondidest juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise tõsiste häirete korral ja juhul, kui ilmnevad varem avastamata, teatamata ja parandamata jäänud rasked rikkumised, mis on seotud huvide konfliktiga;

I.

arvestades, et Agrofert on Tšehhi peaministri asutatud konglomeraat, mis koosneb rohkem kui 230 ettevõttest ja enam kui 34 000 töötajast (2017); arvestades, et nagu on selgunud, on Andrej Babiš kontserni Agrofert Group emafirma Agrofert, sh mitmete oluliste Tšehhi meediaväljaannete tegelik tulusaaja usaldusfondide AB I ja AB II kaudu, olles nende asutaja ja samas ainus tulusaaja; arvestades, et kui Andrej Babiš otsustab need usaldusfondid likvideerida, saab ta tagasi kogu nende halduses oleva vara täieliku omandiõiguse;

J.

arvestades, et 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris viis mitu komisjoni talitust (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat / tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (kaasatud peadirektoraat)) ELi ja siseriikliku õiguse kohaldamise kohta läbi koordineeritud põhjaliku auditi; arvestades, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi käimasoleva auditi käigus uuritakse väidetavaid huvide konflikte seoses Tšehhi põllumajandusministriga;

K.

arvestades, et 2019. aasta novembris saatis komisjon Tšehhi ametiasutustele regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi lõpliku auditiaruande, milles käsitleti väidetavaid huvide konflikte Tšehhi Vabariigis vastavalt finantsmääruse artiklile 61, mis lekitati Tšehhi meediasse;

L.

arvestades, et eelarvekontrollikomisjon pidas 16. detsembril 2019 kinnise koosoleku eelarve ja halduse voliniku Johannes Hahniga;

M.

arvestades, et volinik Johannes Hahn andis eelarvekontrollikomisjonile teada, et komisjon avalikustab oma auditi järeldused alles pärast seda, kui kõik tõendid on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja neid on põhjalikult analüüsitud; arvestades, et Tšehhi ametiasutused esitasid 29. mail 2020 oma vastused regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi lõplikule auditiaruandele;

N.

arvestades, et komisjoni audit on veel pooleli ning ettevaatusabinõuna ja kuni olukorra selgitamiseni ei tehta ELi eelarvest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames makseid Andrej Babiši otseses või kaudses omandis olevatele äriühingutele, mis võiksid olla väidetava huvide konfliktiga seotud;

O.

arvestades, et komisjon ei hüvita Tšehhi ametiasutustele makseid, mis tehti maaelu arengu fondi raames kontserni Agrofert Group projektidele, mis võivad olla seotud väidetava huvide konfliktiga;

P.

arvestades, et Tšehhi parlament ei teosta järelevalvet võimalike avalike hangete, Tšehhi riikliku tasandi toetuste või riigi toetatud avalike investeeringute üle, millest Agrofert Group võiks jätkuvalt kasu saada;

Q.

arvestades, et kontsernile Agrofert Group kuulub Tšehhi kaks suurimat päevalehte, Mladá fronta Dnes ja Lidové Noviny, ning kontsern omab kontrolli telekanali Óčko ja raadiojaamade Impuls ja RockZone üle; arvestades, et Euroopa Ajakirjanike Liidu aruande kohaselt on Andrej Babiš Tšehhi Vabariigis 30 % erameedia de facto omanik (7);

R.

arvestades, et kontserni Agrofert Group tulud on Andrej Babiši avalikus teenistuses töötamise ajal märkimisväärselt kasvanud, samal ajal kui kontsern Agrofert Group sai ainuüksi Tšehhi Vabariigis ELi põllumajandustoetusi 2016. aastal kogusummas 970 414 000 Tšehhi krooni, 2017. aastal 1 048 685 000 Tšehhi krooni ja 2018. aastal 973 284 000 Tšehhi krooni; arvestades, et kontsern Agrofert Group sai väidetavalt aastatel 2014–2020 Tšehhi Vabariigis ELi Ühtekuuluvusfondist toetusi summas 427 385 000 Tšehhi krooni; arvestades, et kontsern Agrofert Group on tõenäoliselt saanud lisaks toetusi teistes liikmesriikides, näiteks Slovakkias ja Saksamaal;

S.

arvestades, et Tšehhi Vabariigi konstitutsioonikohus jättis oma 2020. aasta veebruari otsusega Pl. ÚS 4/17 rahuldamata Tšehhi Vabariigi presidendi ja Tšehhi Vabariigi parlamendi liikmete esitatud hagi, mis puudutas ametnike huvide konflikti määratleva Tšehhi seaduse tühistamist; arvestades, et konstitutsioonikohus selgitas samas otsuses, et valimisi ei tohi kasutada riigi kontrolli alla saamise vahendina, et kasutada või isegi kuritarvitada riigi vahendeid ja ressursse;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

—

võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni pangandusliidu kohta – 2018. aasta aruanne (1),

—

võttes arvesse komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt (EKP) saadud tagasisidet seoses parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooniga pangandusliidu ja seda käsitleva 2018. aasta aruande kohta,

—

võttes arvesse panganduspaketi heakskiitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt,

—

võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

—

võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem (COM(2015)0586),

—

võttes arvesse 2010. aasta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet;

—

võttes arvesse poliitilisi suuniseid järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) pealkirjaga „Liit, mis seab kõrgemad sihid – Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, mida Ursula von der Leyen esitles 16. juulil 2019,

—

võttes arvesse oma 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni Basel III viimistlemise kohta (2) ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. juuli 2016. aasta järeldusi,

—

võttes arvesse komisjoni 24. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta (COM(2018)0339),

—

võttes arvesse 2019. aasta märtsis avaldatud EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat aastaaruannet 2018 (3),

—

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2019. aasta juuli aruannet „EU Non-bank Financial Intermediation Risk Monitor 2019“ („ELi muude finantsasutuste kui pankade finantsvahenduse riskide ülevaade 2019“) (4),

—

võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) finantstehnoloogia tegevuskava 2018. aasta märtsi konsultatsiooni järeldusi EBA lähenemisviisi kohta finantstehnoloogiale (Fintech),

—

võttes arvesse EBA 2019. aasta detsembri aruannet „Risk Assessment of the European Banking System“ („Euroopa pangandussüsteemi riskihindamine“) (5),

—

võttes arvesse EBA 18. juuli 2019. aasta aruannet finantstehnoloogiaga seotud tegevuse regulatiivse ulatuse, regulatiivse staatuse ja tegevuslubade andmise meetodite kohta,

—

võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 2019. aasta jaanuari aruannet „FinTech: Regulatory sandboxes and innovation hubs“ („Finantstehnoloogia: regulatiivsed katsetuskeskkonnad ja innovatsioonikeskused“) (6);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga 7. novembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega (7),

—

võttes arvesse EKP ja Euroopa Kontrollikoja 9. oktoobri 2019. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit seoses EKP järelevalveülesannete audititega (8),

—

võttes arvesse, et euroala tippkohtumisel kiideti 14. detsembril 2018 heaks eurorühma laiendatud koosseisu aruande, millega loodi kõrgetasemeline töörühm,

—

võttes arvesse, et samal euroala tippkohtumisel kiideti heaks ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme tingimused,

—

võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2019. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2014/59/EL (pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) ja määruse (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus) kohaldamise ja läbivaatamise kohta (COM(2019)0213),

—

võttes arvesse 21. juunil 2019. aastal euroala tippkohtumisel kokku lepitud avaldust,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 10. juuli 2019. aasta eriaruannet kogu ELi hõlmavate pankade stressitestide kohta (9),

—

võttes arvesse EKP 22. augusti 2019. aasta teadet järelevalveootuste muutmisest uute viivislaenudega seotud usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes, et võtta arvesse uut ELi määrust, mis puudutab järelevalveootusi usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes (10),

—

võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2019. aasta teatist „Neljas eduaruanne viivislaenude ja riskide edasise vähendamise kohta pangandusliidus“ (COM(2019)0278),

—

võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 18. juuli 2019. aasta tehnilisi nõuandeid Euroopa Komisjonile jätkusuutlikkusega seotud kaalutluste kohta krediidireitingute turul (11),

—

võttes arvesse Euroopa stabiilsusmehhanismi 2019. aasta oktoobri aruteludokumenti „Pangandusliidu lõpuleviimine majandus- ja rahaliidu toetamiseks“ (12),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018)0097),

—

võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni reitinguagentuuride tulevikuväljavaadete kohta (13),

—

võttes arvesse komisjoni 2019. aasta novembri uuringut pankade maksejõuetust käsitlevate õigusaktide erinevuste ja nende võimaliku ühtlustamise kohta,

—

võttes arvesse oma 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni liidu rahapesuvastaste õigusaktide rakendamise seisu kohta (14),

—

võttes arvesse EBA 8. augusti 2019. aasta arvamust hoiuste kõlblikkuse, hoiuste tagamise ulatuse ja hoiuste tagamise skeemide vahelise koostöö kohta, 30. oktoobri 2019. aasta arvamust hoiuste tagamise skeemide väljamaksete kohta ning 23. jaanuari 2020. aasta arvamust hoiuste tagamise skeemide rahastamise ja hoiuste tagamise skeemide vahendite kasutamise kohta,

—

võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 4. oktoobri 2019. aasta ühisarvamust Euroopa Liidu finantssektorit mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta (15),

—

võttes arvesse komisjoni 2019. aasta novembri uuringut hoiuste tagamise skeemi direktiivi kohaste valikuvõimaluste ja liikmesriikide kaalutlusõiguse ning nende käsitlemise kohta Euroopa hoiuste tagamise skeemi kontekstis,

—

võttes arvesse EKP ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate pädevate asutuste vahel sõlmitud kokkulepet teabevahetuse kohta,

—

võttes arvesse, et komisjon võttis tagasi ettepaneku ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta (COM(2014)0043),

—

võttes arvesse EBA 2019. aasta novembri aruannet viivislaenude, tehtud edusammude ja eesseisvate ülesannete kohta (16),

—

võttes arvesse EKP 2019. aasta novembri finantsstabiilsuse ülevaadet,

—

võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste 10. aprilli 2019. aasta ühist nõuannet Euroopa Komisjonile vajaduse kohta parandada IKT riskijuhtimise nõudeid ELi finantssektoris (17),

—

võttes arvesse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2018. aasta majandusaruannet,

—

võttes arvesse EBA 29. oktoobri 2019. aasta aruannet võimalike takistuste kohta pangandus- ja makseteenuste piiriülesel osutamisel (18),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0026/2020),

A.

arvestades, et stabiilsem, konkurentsivõimelisem ja ühtsem majandus- ja rahaliit nõuab tugevat pangandusliitu, arenenumat ja turvalisemat kapitaliturgude liitu ning eelarvelise toetusvahendi loomist;

B.

arvestades, et pangandusliidu väljakujundamine aitab oluliselt kaasa euro rahvusvahelisele mainele ja selle suuremale rollile ülemaailmsetel turgudel;

C.

arvestades, et ülemaailmse ja euroala majanduskasvu langusriskid on suurenenud, eelkõige pärast kogu maailmas COVID-19 pandeemia puhkemist, ja tekitavad jätkuvalt finantsstabiilsusega seotud probleeme;

D.

arvestades, et pangandusliit ei ole täielik seni, kuni puudub kaitsemeede ühtse kriisilahendusfondi ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi jaoks, mis moodustaks pangandusliidu kolmanda samba;

E.

arvestades, et hästi toimiv jaefinantsteenuste turg on oluline nii ELi majandusele kui ka kodanikele;

F.

arvestades, et pangandusliidul puuduvad endiselt tõhusad vahendid tarbijate ees seisvate järgmiste probleemide lahendamiseks: kunstlik keerukus, ebaausad kaubandustavad, haavatavate elanikkonnarühmade kõrvalejätmine põhiteenuste kasutamisest ning avaliku sektori asutuste piiratud kaasamine;

G.

arvestades, et vaatamata viivislaenude üldisele vähenemisele viimastel aastatel on viivislaenude määr mõnes finantseerimisasutuses endiselt kõrge;

H.

arvestades, et süsteemselt oluliste finantsasutuste järelevalve usaldamine EKP-le on osutunud edukaks; arvestades, et EKP saab vajaduse korral täita järelevalveülesandeid kõikide krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa või kelle filiaalid on asutatud osalevates liikmesriikides;

I.

arvestades, et ühtse kriisilahenduskorra väljatöötamine, mille eesmärk on tagada ühtsed eeskirjad ja menetlused ning ühine otsustusprotsess raskustesse sattunud pankade nõuetekohaseks kriisilahenduseks, millel on reaalmajandusele minimaalne mõju, oli tõhus; arvestades, et sellegipoolest on vaja edasi tegutseda, et tõhusalt vältida maksumaksjate rahastatud sekkumist raskustes olevatesse pankadesse;

J.

arvestades, et hiljutised ulatuslikud rahapesuskandaalid, millesse on kaasatud ELi finantseerimisasutused, näitavad, et usaldatavusnõuete täitmise ja rahapesuvastase järelevalvega ei saa tegeleda eraldi ning et puudub nõuetekohane ELi õigusaktide järelevalve- ja jõustamissüsteem;

K.

arvestades, et Euroopa pangandussektor on endiselt ülekaalukalt äriühingute peamine rahastaja, erinevalt teistest jurisdiktsioonidest, kus kapitaliturud annavad märkimisväärse osa äriühingute rahastamisest;

L.

arvestades, et enam kui kümme aastat pärast finantskriisi ei ole finantsstabiilsuse nõukogu piisavalt tegelenud ega läbi vaadanud probleeme, mis on seotud „pankrotti minemiseks liiga suurte“ ja „pankrotti minemiseks liiga tihedalt ühendatud“ asutustega;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et turism on mitmeid valdkondi hõlmav majandustegevus, millel on ulatuslik mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele ja kestlikule arengule;

B.

arvestades, et turismisektor annab tööd 22,6 miljonile inimesele, mis moodustab 11,2 % kogu ELi tööhõivest, andis 2019. aastal 9,5 % ELi SKPst ja aitab edendada tasakaalustatud piirkondlikku struktuuri ning avaldab positiivset mõju regionaalarengule; arvestades, et ELis on ohus vähemalt 6,4 miljonit töökohta;

C.

arvestades, et turismil ja eriti massiturismil on nagu igasugusel inimtegevusel mõju kliimamuutustele, samuti avaldab see mõju keskkonnale ja majandusele, näiteks suureneva reostuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, ummikute, taristu hoolduskulude ja hinnatõusu kujul; arvestades siiski, et sektor on võtnud endale kohustuse kiirendada liikumist säästva turismi poole ja tagada, et see aitab heitkoguste vähendamisele suunatud algatuste kaudu kaasa Euroopa ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamisele;

D.

arvestades, et turism moodustab paljusid sidusrühmi ühendava keeruka väärtusahela, millel on otsene seos reisijateveoga;

E.

arvestades, et COVID-19 on tähtsaimate majandussektorite seast kõige negatiivsemalt mõjutanud transpordi-, kultuuri- ja turismisektorit, kus on tekkinud laiaulatuslik töötus, mis mõjutab eelkõige hooajatöötajaid ja haavatavas olukorras olevaid inimesi;

F.

arvestades, et tervisekriis on eriti rängalt mõjutanud kultuuriobjekte ja -asutusi, festivale ja muuseume, sest neli turisti kümnest valib oma sihtkoha seal pakutavate kultuurivõimaluste alusel;

G.

arvestades, et võttes 13. mail 2020 vastu teatise turismi ja transpordi kohta 2020. aastal ja pärast seda (COM(2020)0550) ning turismi- ja transpordipaketi, astus komisjon esimese vajaliku sammu, et toetada meie väärtusliku transpordi- ja turismisektori taastumist COVID-19 puhangust;