EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

4. juuni 2021,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust

(CON/2021/20)

(2021/C 343/01)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank (EKP) sai 22., 23. ja 29. detsembril 2020 vastavalt Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb finantssektori digitaalselt tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014 (1) (edaspidi „kavandatav määrus“) ning ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/43/EÜ, 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2015/2366 ja (EL) 2016/2341 (2) (edaspidi „kavandatav direktiiv“, koos „kavandatava määrusega“ edaspidi „kavandatavad õigusaktid“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kavandatavad õigusaktid sisaldavad EKP pädevusse kuuluvaid sätteid, mis puudutavad eelkõige rahapoliitika määratlemist ja rakendamist, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamist, finantsturgude süsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika sujuvale elluviimisele kaasaaitamist ning EKP ülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega vastavalt aluslepingu artikli 127 lõike 2 esimesele ja neljandale taandele, artikli 127 lõikele 5 ja artikli 127 lõikele 6. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1

EKP toetab kavandatavat määrust, mille eesmärk on suurendada finantssektori küberturvalisust ja tegevuskerksust. Eelkõige toetab EKP kavandatava määruse eesmärki kõrvaldada finantsteenuste siseturu tõkked ning parandada selle väljakujundamist ja toimimist, ühtlustades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) riskide juhtimise, teavitamise, testimise ja kolmandast isikust tulenevate IKT-riskide valdkonnas kohaldatavaid nõudeid. Lisaks toetab EKP kavandatava määruse eesmärki ühtlustada ja vähendada finantssektori ettevõtjate suhtes praegu liidu õiguse alusel kohaldatavate regulatiivsete nõuete ja järelevalveootuste kattuvusi.

1.2

EKP arusaama kohaselt soovitakse kavandatavat määrust kohaldada sektoripõhise õigusaktina (lex specialis) oluliste teenuste operaatoritena (3) määratletud finantssektori ettevõtjate suhtes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (4) (edaspidi „võrgu- ja infoturbe direktiiv“) artikli 1 lõikes 7 määratletud tähendusega; see tähendab, et kavandatava määruse nõudeid tuleks põhimõtteliselt käsitleda ülimuslikuna võrgu- ja infoturbe direktiivi suhtes. Praktikas hakkaksid oluliste teenuste operaatoritena määratletud finantssektori ettevõtjad (5) intsidentidest teatama kavandatava määruse, mitte võrgu- ja infoturbe direktiivi kohaselt. Kuigi EKP toetab finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldatavate nõuete võimalike kattuvuste vähendamist intsidentidest teatamise valdkonnas, tuleks täiendavalt arvesse võtta kavandatava määruse ning võrgu- ja infoturbe direktiivi koostoimet. Näiteks võib kavandatava määruse kohaselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate (6) suhtes kohaldada juhtiva järelevalveasutuse soovitusi (7). Samal ajal võib see kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja olla võrgu- ja infoturbe direktiivi kohaselt määratletud oluliste teenuste operaatorina, kelle suhtes kohaldatakse pädeva asutuse siduvaid juhiseid (8). Sellisel juhul võivad kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja suhtes olla vastandlikult kohaldatavad nii kavandatava määruse alusel antud soovitused, kui võrgu- ja infoturbe direktiivi alusel antud siduvad juhised. EKP teeb liidu seadusandlikele organitele ettepaneku täiendavalt kaaluda kavandatava määruse ning võrgu- ja infoturbe direktiivi vahelisi võimalikke vastuolusid, mis võivad takistada finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldatavate kattuvate ja vastandlike nõuete ühtlustamist ja vähendamist.

1.3

EKP arusaama kohaselt soovitakse ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2016/1148 (9) (edaspidi „kavandatav teine võrgu- ja infoturbe direktiiv“), sätestada „ohuolukordadest“ (10) teatamise kohustus (11). Kuigi kavandatava teise võrgu- ja infoturbe direktiivi põhjenduses 39 osutatakse mõiste „ohuolukord“ tähendusele, ei ole selge, kas ohuolukordadest teavitamist kavatsetakse nõuda ka kavandatava määruse artiklis 2 loetletud finantssektori ettevõtjatelt. Sellega seoses ning võttes arvesse asjaolu, et ohuolukordi on võimalik sellisena määratleda alles pärast nende tekkimist, sooviks EKP olla õigeaegselt teavitatud olulistest ohuolukordadest, nagu praegu küberintsidentide puhul. EKP teeb ettepaneku tagada parem kooskõla kavandatava määruse ja kavandatava teise võrgu- ja infoturbe direktiivi vahel, et määratleda aruandluse täpne ulatus, mida igalt finantssektori ettevõtjalt võib nende kahe eraldiseisva, kuid omavahel seotud liidu õigusakti alusel nõuda. Samuti tuleks määratleda „ohuolukorrad“ ning töötada välja sätted, milles selgitatakse nende olulisust.

1.4

EKP toetab finantssektori ettevõtjate julgustamist küberohuteadmuse jagamisel küberkerksuse parandamiseks ja tugevdamiseks. EKP ise on toetanud turupõhist algatust küberohuteadmuse jagamiseks (CIISI-EU) ning on avaldanud algatuse edendamise raamistiku (12).

1.5

EKP toetab koostööd pädevate asutuste, Euroopa järelevalveasutuste (ESAd) ja küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRT) (13) vahel kavandatava määruse kohaldamisel. Liidu tegevuskerksuse tagamiseks on oluline vahetada teavet; ametiasutuste vaheline teabevahetus ja koostöö aitavad ennetada küberründeid ja vähendada IKT-ohtude levikut. Edendada tuleks ühist arusaamist IKTga seotud riskidest ning kogu liidus tuleks tagada asjaomaste riskide järjepidev hindamine. On äärmiselt oluline, et pädevad asutused jagaksid teavet ühtse kontaktpunkti (14) ja riikliku CSIRTiga (15) ainult siis, kui on olemas selgelt määratletud klassifitseerimis- ja teabejagamise mehhanismid koos piisavate kaitsemeetmetega konfidentsiaalsuse tagamiseks.

1.6

Lõpetuseks toetaks EKP isikuandmete ja andmete säilitamise eeskirjade lisamist kavandatavasse määrusesse. Säilitamisperioodi sätestamisel tuleks arvesse võtta kavandatavast määrusest tulenevate kohustuste ja ülesannete raames pädevate asutuste läbiviidavat uurimist, ülevaatamist, teabenõude esitamist, teabe esitamist, avaldamist, hindamist, kontrollimist, läbivaatamist ja järelevalvekavade koostamist. Selles kontekstis oleks piisav 15-aastane säilitamisperiood. Andmete säilitamise perioodi võib vajadusel lühendada või pikendada. Sellega seoses teeb EKP liidu seadusandlikele organitele ettepaneku võtta isikuandmete ja andmete säilitamise asjakohase sätte sõnastamisel arvesse ka võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet, samuti edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil (16).

2.   Konkreetsed märkused järelevaatamise ning väärtpaberite kliiringu ja arvelduse kohta

2.1   EKPSi ja eurosüsteemi järelevaatamispädevus

2.1.1

Aluslepingus ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi „EKPSi põhikiri“) on sätestatud, et eurosüsteem teostab järelevaatamist arveldus- ja maksesüsteemide üle, mis on tihedalt seotud tema peamiste rahapoliitiliste ülesannetega. Asutamislepingu artikli 127 lõike 2 neljas taane ja EKPSi põhikirja artikkel 3.1 sätestavad, et maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele kaasa aitamine on üks Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesandeid. Selle põhiülesande täitmiseks võivad „EKP ja riikide keskpangad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega“ (17). Järelevaataja rollist tulenevalt on EKP võtnud vastu Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) (edaspidi „süsteemselt oluliste maksesüsteemide määrus“) (18). Süsteemselt oluliste maksesüsteemide määrusega rakendatakse normatiivselt makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni poolt 2012. aasta aprillis välja antud finantsturutaristute põhimõtteid (19), mis on õiguslikult siduvad ja hõlmavad nii suure väärtusega kui ka süsteemselt olulisi jaemaksesüsteeme, mida haldab kas eurosüsteemi keskpank või eraõiguslik üksus. Eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistikus (20) on maksevahendid määratletud kui „maksesüsteemide lahutamatu osa“ ja kuuluvad seega järelevaatamise alla. Maksevahendite järelevaatamisraamistik on praegu läbivaatamisel (21). Selle raamistiku kohaselt on maksevahend (nt kaart, kreeditkorraldus, otsekorraldus, e-raha ülekanne ja digitaalne maksetoken (22)) määratletud kui isikustatud seade (või seadmete kogum) ja/või toimingute kogum, milles makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja on väärtuse ülekandmise algatamiseks kokku leppinud (23).

2.1.2

Eeltoodut arvesse võttes toetab EKP Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (24) artikli 2 punktis p määratletud süsteemi operaatorite, maksesüsteemide (sealhulgas keskpankade hallatavate süsteemide), makseskeemide ja maksekorra väljajätmist kavandatava määruse kohaldamisalast, arvestades eeltoodud järelevaatamisraamistike kohaldamist. Nimetatud põhjustel tuleks kavandatava määruse põhjendustes selgelt välja tuua asutamislepingust tulenev EKPSi pädevus ja süsteemselt oluliste maksesüsteemide määrusest tulenev eurosüsteemi pädevus.

2.1.3

Samuti toetab EKP kavandatavas määruses sätestatud järelevaatamisraamistiku kohaldamisalast selliste kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate väljajätmist, kelle suhtes kohaldatakse järelevaatamisraamistikke, mis on kehtestatud aluslepingu artikli 127 lõikes 2 osutatud ülesannete toetamiseks (25). Sellega seoses soovib EKP rõhutada, et EKPSi keskpangad, kui nad tegutsevad rahandusasutusena (26), ning eurosüsteem, kui ta osutab teenuseid TARGET2, TARGET2-Securites (Tel 2S) (27) ja TARGETi välkmaksete arveldamise teenuse (TIPS) (28) kaudu, ei kuulu kavandatava määruse kohaldamisalasse, samuti ei saa neid käsitada kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatena ning seega potentsiaalselt ka kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatena kavandatava määruse tähenduses. Eurosüsteem teostab Tel 2Si üle järelevaatamist tulenevalt oma ülesandest tagada tõhusad ja usaldusväärsed arveldus- ja maksesüsteemid. Lisaks on ESMA selgitanud, et Tel 2S ei ole kriitilise tähtsusega teenuseosutaja (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (30) (edaspidi „väärtpaberite keskdepositooriumide määrus“) tähenduses. Seetõttu tagatakse Tel 2Si korralduse ja tegevuse ohutus, tõhusus ja vastupanuvõime kohaldatava Tel 2Si õigusliku, regulatiivse ja korraldusliku raamistiku ning kokkulepitud juhtimiskorra, mitte väärtpaberite keskdepositooriumide määruse kaudu.

2.1.4

Lisaks hõlmab eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistik (31) kriitilise tähtsusega teenuseosutajaid, nagu ülemaailmse pankadevahelise finantstelekommunikatsiooni ühing (SWIFT). SWIFT on Belgias asutatud piiratud vastutusega ühistu, mis osutab turvalist sõnumivahetuse teenust rahvusvahelisel tasandil. Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique on SWIFTi juhtiv järelevaataja ning teostab SWIFTi üle järelevaatamist koostöös teiste G10 keskpankadega, sealhulgas EKPga, tuginedes koostööl põhinevale järelevaatamiskorrale. G10 järelevaatajad tunnistavad, et järelevaatamisel keskendutakse peamiselt SWIFTi operatsiooniriskile, kuna seda peetakse peamiseks riskikategooriaks, mille kaudu SWIFT võib kujutada endast süsteemset riski liidu finantssüsteemile. Seetõttu on SWIFTi järelevaatamise koostöörühm välja töötanud SWIFTi suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted ja kõrgetasemelised ootused, näiteks riskide tuvastamise ja juhtimise, infoturbe, usaldusväärsuse ja vastupidavuse, tehnoloogia planeerimise ja kasutajatega teabevahetuse valdkonnas. G10 järelevaatajate ootuste kohaselt peab SWIFT järgima maksete ja turuinfrastruktuuri komitee (CPMI) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) küberkerksuse suuniseid (32) ning muid rahvusvahelisi IKT-turbe standardeid, mis üheskoos ületavad kavandatavas määruses sätestatud nõudeid.

2.1.5

Ei saa välistada võimalust, et SWIFTile ning potentsiaalselt ka teistele teenuseosutajatele, kelle suhtes kohaldatakse eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistikku, hakatakse kavandatavat määrust kohaldama kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatele, kui nad osutavad teenuseid, mis ei ole hõlmatud aluslepingu artikli 127 lõikega 2. Seetõttu EKP tugevalt toetab teenuseosutajate, kelle suhtes juba kohaldatakse eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistikku (sealhulgas, kuid mitte ainult SWIFTi), välja jätmist kavandatavas määruses sätestatud järelevaatamisraamistiku kohaldamisalast.

2.2   EKPSi pädevus väärtpaberite arveldamise valdkonnas

2.2.1

Väärtpaberite keskdepositooriumid on finantsturutaristud, mis on rangelt reguleeritud ja mille üle teostavad järelevalvet erinevad asutused vastavalt väärtpaberite keskdepositooriumide määrusele, milles on sätestatud finantsinstrumentide arveldamise nõuded ning väärtpaberite keskdepositooriumide korralduse ja tegevuse eeskirjad. Lisaks peavad väärtpaberite keskdepositooriumid võtma arvesse CPMI-IOSCO küberkerksuse suuniseid, mis on rakendatud küberkerksuse järelevaatamisootustes finantsturutaristute jaoks (detsember 2018) (33). Lisaks väärtpaberite keskdepositooriumide määruse kohaselt riiklikele pädevatele asutustele antud järelevalvepädevusele tegutsevad EKPSi liikmed „kaasatud asutustena“, kes teostavad järelevaatamist väärtpaberite keskdepositooriumide korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide üle, keskpankadena, kes emiteerivad kõige olulisemaid arveldusvaluutasid, ning keskpankadena, kelle juures arveldatakse tehingute raha pool (34). Sellega seoses on väärtpaberite keskdepositooriumide määruse põhjenduses 8 sedastatud, et asjaomane määrus ei tohiks piirata EKP ja riikide keskpankade vastutust tagada liidus ja teistes riikides tõhusad ja nõuetekohased arveldus- ja maksesüsteemid. Lisaks sedastatakse põhjenduses 8, et väärtpaberite keskdepositooriumide määrus ei tohiks takistada EKPSi liikmete juurdepääsu oma ülesannete täitmiseks vajalikule teabele (35), sealhulgas väärtpaberite keskdepositooriumide ja muude finantsturutaristute üle järelevalve teostamist (36).

2.2.2

Lisaks tegutsevad EKPSi liikmed sageli väärtpaberitehingute raha poole arveldusagentidena ja eurosüsteem pakub Tel 2Si kaudu arveldusteenuseid väärtpaberite keskdepositooriumidele. Eurosüsteemi järelevaatamine Tel 2Si üle on seotud tema volitustega tagada tõhusad ja usaldusväärsed arveldus- ja maksesüsteemid, samas kui väärtpaberite keskdepositooriumide pädevate ja kaasatud asutuste eesmärk on tagada nende süsteemide sujuv toimimine, arvelduste turvalisus ja tõhusus ning finantsturgude nõuetekohane toimimine vastavas jurisdiktsioonis.

2.2.3

Kavandatava määruse kohaselt (37) ei osale EKPSi keskpangad IKT-riskide kindlaksmääramisega seotud tehniliste standardite väljatöötamises. Samuti ei teavitata kavandatava määruse kohaselt (38) asjaomaseid asutusi IKTga seotud intsidentidest. EKPSi keskpank peaks olema kaasatud samal tasandil, mis on praegu sätestatud väärtpaberite keskdepositooriumide määruses, ning asjaomaseid asutusi tuleks teavitada IKTga seotud intsidentidest. Eurosüsteem on kaasatud asutus kõikide euroala väärtpaberite keskdepositooriumide ning mitme teise ELi väärtpaberite keskdepositooriumi jaoks. EKPSi keskpanku tuleks teavitada IKTga seotud intsidentidest, mis on seotud nende ülesannete täitmisega, sealhulgas väärtpaberite keskdepositooriumide ja muude finantsturutaristute järelevaatamisega. Väärtpaberite keskdepositooriumidele avalduvad riskid, sealhulgas IKT riskid, võivad ohustada väärtpaberite keskdepositooriumide usaldusväärset toimimist. Seetõttu on IKT-riskid asjaomaste asutuste jaoks olulised ning neile tuleks anda IKT-riskidest täielik ja üksikasjalik ülevaade, et riske hinnata ja mõjutada väärtpaberite keskdepositooriumide riskijuhtimist. Kavandatav määrus ei tohiks IKT-riskide suhtes ette näha vähem piiravaid nõudeid kui väärtpaberite keskdepositooriumide määruses ja kehtivates regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud nõuded.

2.2.4

Lisaks peaksid liidu seadusandlikud organid selgitama kavandatava määruse (39) ja väärtpaberite keskdepositooriumide määrust täiendavate regulatiivsete tehniliste standardite koostoimet. Eelkõige on ebaselge, kas väärtpaberite keskdepositoorium tuleks vabastada kohustusest omada varutöötluskohta, kui tema kolmandast isikust IKT-teenuste osutajal on selline tegevuskoht (40). Kui väärtpaberite keskdepositoorium varutöötluskoha omamise kohustusest vabastatakse, on ebaselge, milline on sellise nõude õiguslik väärtus. Samuti osutatakse kavandatavas määruses (41) iga funktsiooni taasteajale ja sihtseisule (42), samas kui asjakohases regulatiivses tehnilises standardis eristatakse kriitilisi funktsioone (43) ja kriitilisi toiminguid (44) seoses väärtpaberite keskdepositooriumide kriitilistele funktsioonidele määratud taasteajaga. Liidu seadusandlikud organid peaksid täiendavalt selgitama ja kaaluma kavandatava määruse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määrust täiendavate regulatiivsete tehniliste standardite koostoimet, et vältida vastandlike nõuete ohtu. Lõpetuseks tuleks täpsustada, et kavandatava määrusega laiendatakse erandeid, mis on tehtud väärtpaberite keskdepositooriumidele, mida käitavad teatavad avaliku sektori asutused väärtpaberite keskdepositooriumide määruse alusel (45).

2.3   EKPSi pädevus väärtpaberite kliiringu valdkonnas

2.3.1

EKPSi keskpankadele on antud kesksete vastaspoolte järelevaatamise pädevus. Sellega seoses teevad eurosüsteemi riikide keskpangad kesksete vastaspoolte järelevaatamis- ja järelevalveülesannete täitmisel sageli koostööd asjaomaste riiklike pädevate asutustega ning osalevad vastava keskse vastaspoole kolleegiumis, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (46) (edaspidi „Euroopa turu infrastruktuuri määrus“) alusel. Asjaomased eurosüsteemi liikmed (47) osalevad Euroopa turu infrastruktuuri määruses sätestatud kolleegiumide järelevalvetegevuses ning esindavad eurosüsteemi keskse vastaspoole emiteeriva keskpangana, kui euro on kliiritavate finantsinstrumentide (ja offshore-kesksete vastaspoolte, kes kliirivad märkimisväärse osa finantsinstrumentidest eurodes) jaoks üks kõige olulisemaid valuutasid. EKP on euroalaväliste kesksete vastaspoolte emiteeriv keskpank.

2.3.2

Kavandatava määruse kohaselt (48) ei osale EKPSi keskpangad IKT-riskide kindlaksmääramisega seotud tehniliste standardite väljatöötamises. Lisaks puuduvad kavandatavas määruses (49) viited Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohastele taasteaja ja sihtseisu nõuetele (50). Kavandatavas õiguslikus raamistikus ei tohiks IKT-riskide suhtes ette näha vähem piiravaid nõudeid kui praegu kehtivad nõuded. Seetõttu on oluline sätestada kindel taasteaeg ja sihtseis, et tagada usaldusväärne talitluspidevuse juhtimise raamistik. Kindla taasteaja ja sihtseisu kehtestamine on ka üks CPMI-IOSCO finantsturutaristute põhimõtetest (51). Euroopa turu infrastruktuuri määruse praegune säte tuleks sisse jätta ning kavandatavat määrust tuleks vastavalt kohandada. EKPSi keskpangad tuleks kaasata teiseste õigusaktide ettevalmistamisse, samuti tuleks liidu seadusandlikel organitel täpsustada ja kaaluda kavandatava määruse ja täiendavate regulatiivsete tehniliste standardite koostoimet, et vältida vastandlike nõuete ja nõuete kattumise ohtu.

3.   Konkreetsed tähelepanekud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta

3.1

Lisaks antakse määrusega (EL) nr 1024/2013 (52) (edaspidi „ühtse järelevalvemehhanismi määrus“) EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega euroalal ning pannakse EKP-le vastutus ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest, mille raames jagatakse konkreetsed järelevalvega seotud ülesanded EKP ja osalevate riiklike pädevate asutuste vahel. Eelkõige on EKP ülesandeks krediidiasutusele tegevusloa andmine ja selle kehtetuks tunnistamine. EKP ülesanne on muu hulgas tagada vastavus asjakohastele liidu õigusnormidele, millega kehtestatakse krediidiasutuste suhtes usaldatavusnõuded, mille hulka kuulub nõue kehtestada kindel juhtimiskord, mis hõlmab usaldusväärseid riskijuhtimisprotsesse ja sisekontrollimehhanisme (53). Selleks on EKP-le antud kõik järelevalvevolitused krediidiasutuste tegevusse sekkumiseks, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. EKP ja asjaomased riiklikud pädevad asutused on seega pädevad asutused, kes täidavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2013/575/EL (54) (edaspidi „kapitalinõuete määrus“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (55) (edaspidi „kapitalinõuete direktiiv“).

3.2

Kavandatavas määruses sedastatakse, et ühtset reeglistikku ja järelevalvesüsteemi tuleks edasi arendada, et need hõlmaksid digitaalset tegevuskerksust ja IKT turvalisust, laiendades finantsjärelevalveasutuste volitusi, mis tegelevad finantsstabiilsuse ja turu usaldusväärsuse kaitsmisega (56). Eesmärk on edendada laiahaardelist IKT- või operatsiooniriskide raamistikku, ühtlustades kõigi finantssektori ettevõtjate digitaalse tegevuskerksuse põhinõudeid (57). Eelkõige on kavandatava määruse eesmärk koondada kokku ja ajakohastada IKT-riskidega seotud nõuded, mida seni on käsitletud eraldiseisvates õigusaktides (58).

3.3

Finantssektori IKT-riskidega seotud nõuded on praegu hajutatud mitme liidu õigusakti, sealhulgas kapitalinõuete direktiivi ja mittesiduvate õigusaktide (nt EBA suunised) vahel, erinevad teineteisest ning on kohati puudulikud. Mõnel juhul on IKT-riski käsitletud kaudselt operatsiooniriski osana, mõnel juhul ei ole seda üldse käsitletud. Seda tuleks parandada, viies kavandatava määruse kooskõlla kõnealuste õigusaktidega. Selleks esitatakse kavandatava muutmisdirektiiviga rida muudatusettepanekuid, mis on vajalikud õigusselguse ja järjepidevuse tagamiseks seoses erinevate digitaalse tegevuskerksuse nõuete kohaldamisega. Paraku osundavad kavandatava muutmisdirektiiviga ette nähtud kapitalinõuete direktiivi muudatused (59) ainult situatsiooni- ja talitluspidevuse kavasid käsitlevatele sätetele (60), kuna neid kasutatakse kaudselt IKT-riski juhtimiseks.

3.4

Lisaks näeb kavandatav määrus ette (61), et finantssektori ettevõtjatel, sealhulgas krediidiasutustel, peab olema sisemine juhtimis- ja kontrolliraamistik, mis tagab kõikide IKT-riskide tulemusliku ja usaldusväärse juhtimise. Kavandatav määrus näeb ette (62) selles sätestatud nõuete kohaldamise individuaalsel ja konsolideeritud tasandil, kuid ilma, et see oleks piisavalt kooskõlastatud osundatud valdkondlike õigusaktidega. Lõpetuseks näeb kavandatav määrus ette (63), ilma et see piiraks kavandatavas määruses osundatud kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate järelevaatamisraamistikku käsitlevate sätete kohaldamist (64), et kapitalinõuete direktiivi artikli 4 kohaselt määratud pädevad asutused peavad tagama, et krediidiasutused täidaksid kavandatavas määruses sätestatud kohustusi, ilma et see piiraks EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi määrusega antud eriülesandeid.

3.5

Eeltoodust tulenevalt on EKP arusaama kohaselt kavandatava määruse eesmärk krediidiasutuste puhul (välja arvatud kavandatava määruse sätted, mis käsitlevad kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate järelevaatamisraamistikku) (65) kehtestada IKT-riskide juhtimiseks usaldatavusnõuete kohane sisejuhtimise raamistik, mis integreeritakse kapitalinõuete direktiiviga ette nähtud üldisesse sisejuhtimise raamistikku. Lisaks, võttes arvesse kavandatava raamistiku tuginemist usaldatavusnõuetele, on pädevateks asutusteks, kes vastutavad kavandatavas raamistikus ette nähtud kohustuste täitmise järelevalve eest, sealhulgas EKP, asutused, kes vastutavad pangajärelevalve eest vastavalt ühtse järelevalvemehhanismi määrusele.

3.6

Liidu seadusandlikud organid võiksid selguse ning kavandatava määruse ja kapitalinõuete direktiivi vahelise kooskõla tagamiseks seega kaaluda järgmisi ettepanekuid. Esiteks võiks kavandatava määruse nõudeid selgesõnaliselt käsitleda usaldatavusnõuetena, nagu seda on tehtud muu hulgas väärtpaberite keskdepositooriumide määruses (66). Teiseks võiks kavandatava muutmisdirektiivi põhjenduste sõnastust (67) täiendada, võttes arvesse, et kavandatava määruse nõuded ulatuvad situatsiooni- ja talitluspidevuse kavadest kaugemale. IKT-riskide juhtimise meetmed kuuluvad üldiselt kapitalinõuete direktiivi artiklis 74 (68) sätestatud kindla juhtimiskorra üldisemasse kohaldamisalasse. Kolmandaks tuleks kavandatavat määrust (69) muuta, et juhtida põhjendustes tähelepanu EKP pädevusele teostada krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet aluslepingu ja ühtse järelevalvemehhanismi määruse alusel. Neljandaks tuleks läbi vaadata viide määruses sätestatud nõuete kohaldamisele individuaalsel ja konsolideeritud tasandil (70), kuna allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandeid ei ole kavandatavas määruses määratletud ning teatavat liiki vahendajate suhtes ei kohaldata asjaomaste õigusaktide alusel konsolideeritud järelevalvet (nt makseasutused). Lisaks peaks kavandatava määruse nõuete kohaldamine põhinema ainult vastavat liiki finantssektori ettevõtjate suhtes kohaldatavatel õigusaktidel. Krediidiasutuste puhul on ette nähtud selge seos kapitalinõuete direktiivi ja kavandatava määruse vahel ning seega kohaldatakse kavandatava määruse nõudeid automaatselt vastavalt kas individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud tasandil (71). Lõpetuseks võiksid liidu seadusandlikud organid kaaluda üleminekusätete kehtestamist, et reguleerida kavandatava määruse jõustumise ja kavandatavas määruses ette nähtud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise vahelist ajavahemikku, arvestades, et mõnede vahendajate, sealhulgas krediidiasutuste, suhtes juba kehtivad IKT-riske käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse konkreetsetes sektorites ning mis on üksikasjalikumad kui kavandatava määruse üldsätted.

3.7

EKP-le on ühtse järelevalvemehhanismi määruse alusel antud ülesanne tagada, et krediidiasutused järgiksid liidu õiguse nõudeid, mille kohaselt peavad krediidiasutusel olema usaldusväärsed riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid (72). Seega peab EKP tagama, et krediidiasutused rakendavad põhimõtteid ja protsesse, et hinnata ja juhtida operatsiooniriski, sealhulgas mudeliriski, ning hõlmata harvaesinevad, kuid väga tõsised juhtumid. Krediidiasutused on kohustatud määratlema operatsiooniriski asjaomaste põhimõtete ja protsesside tähenduses (73).

3.8

2017. aasta juulis võttis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu EKP järelevalvenõukogu ettepaneku eelnõu alusel kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 26 lõikega 8 ja artikli 6 lõikega 2 ning Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (74) artikli 21 lõikega 1 vastu ühtse järelevalvemehhanismi küberintsidentidest teatamise raamistiku (edaspidi „raamistik“). Raamistik koosneb siduvast teabe- ja/või aruandlusnõudest (krediidiasutustele adresseeritud üksikotsused) ühtse järelevalvemehhanismi määruse (75) artikli 10 alusel. Mõnes riigis on juba kehtestatud intsidentidest teatamise kord, mille kohaselt peab krediidiasutus teatama oma riiklikule pädevale asutusele kõikidest olulistest küberintsidentidest. Nendes riikides teatavad olulised krediidiasutused intsidentidest riiklikule pädevale asutusele, kes edastab need järelevalve alla kuuluvate üksuste nimel põhjendamatu viivituseta EKP-le. Seetõttu on eespool nimetatud otsused adresseeritud ka nendele riiklikele pädevatele asutustele, et teave saaks raamistiku alusel edastatud EKP-le. EKP toetab liidu seadusandlike organite jõupingutusi krediidiasutustele kohaldatavate intsidentidest teavitamise eeskirjade ja kohustuste ühtlustamisel. Sellest tulenevalt on EKP valmis raamistikku muutma (ja vajaduse korral kehtetuks tunnistama), võttes arvesse kavandatava määruse vastuvõtmist tulevikus.

4.   Konkreetsed tähelepanekud IKT-riskide juhtimise, intsidentidest teatamise, tegevuskerksuse testimise ja kolmandast isikust tulenevate IKT-riskide kohta

4.1   IKT-riskide juhtimine

4.1.1

EKP toetab kavandatavas määruses kindla ja tervikliku IKT-riskide juhtimise raamistiku kehtestamist, mis hõlmab CPMI-IOSCO küberkerksuse suuniseid ning on tihedalt seotud parimate tavadega, sealhulgas eurosüsteemi küberkerksuse järelevaatamisootustega finantsturutaristute kohta.

4.1.2

EKP toetab ettepanekut, mille kohaselt finantssektori ettevõtjad peaksid läbi viima riskihindamise iga võrgu- ja infosüsteemi taristus toimunud „olulise muudatuse“ osas (76). Sellegipoolest ei sisalda kavandatav määrus mõiste „oluline muudatus“ määratlust, tekitades ebasoovitava võimaluse mõiste erinevaks tõlgendamiseks finantssektori ettevõtjate poolt, mis võib lõppkokkuvõttes takistada kavandatava määruse ühtlustamiseesmärgi saavutamist. Õiguskindluse huvides võiksid liidu seadusandlikud organid kaaluda mõiste „oluline muudatus“ määratluse lisamist kavandatavasse määrusesse.

4.1.3

EKP üldiselt toetab ettepanekut, mille kohaselt finantssektori ettevõtjad, mis ei ole mikroettevõtjad, teavitavad pädevaid asutusi kõikidest IKT-katkestustest tingitud kuludest ja kahjudest ning IKTga seotud intsidentidest (77). Selleks et tagada süsteemi üldine tulemuslikkus ning vältida pädevate asutuste ja finantssektori ettevõtjate ülekoormamist liigse aruandlusega, võiksid liidu seadusandlikud organid siiski kaaluda asjakohaste künniste kehtestamist, mis võivad olla kvantitatiivsed.

4.1.4

EKP tunnustab finantssektori ettevõtjate võimalust delegeerida IKT-riskide juhtimise nõuete kontrollimine grupisisestele või -välistele ettevõtjatele, kui pädevad asutused on andnud selleks heakskiidu (78). Samal ajal on oluline, et liidu seadusandlikud organid täpsustaksid, kuidas toimub pädevate asutuste heakskiidu andmine juhul, kui finantssektori ettevõtja kuulub mitme pädeva asutuse järelevalve alla. Näiteks juhul, kui finantssektori ettevõtja on krediidiasutus, krüptovarateenuste osutaja ja/või makseteenuse pakkuja. Lõpetuseks, seoses finantssektori ettevõtjate kindlaksmääramise ja liigitamisega kavandatava määruse alusel (79) peab EKP varade liigitamisel otstarbekaks nõuda kavandatava määrusega finantssektori ettevõtjatelt ka asjaomaste varade kriitilisuse arvesse võtmist (st seda, kas need toetavad kriitilisi funktsioone).

4.2   Intsidentidest teatamine

4.2.1

EKP toetab kavandatava määruse püüet ühtlustada IKT-intsidentidest teatamise raamistikku liidus ning tsentraliseerida IKT-riskidega seotud olulistest sündmustest teatamist (80). Ühtlustatud raamistiku kehtestamine IKT-riskidega seotud olulistest sündmustest teatamiseks asjaomastele pädevatele asutustele (81) aitaks ühtlustada finantssektori ettevõtjate, sealhulgas krediidiasutuste, aruandluskoormust. Pädevate asutuste seisukohast oleks otstarbekas, kui intsidentidest teatamine oleks laialdasem ning ulatuks olemasolevate raamistikega hõlmatud küberintsidentidest kaugemale (82). Kavandatava määruse vastuvõtmiseks oleks vaja olemasolevad raamistikud, sealhulgas ühtse järelevalvemehhanismi küberintsidentidest teatamise raamistik, läbi vaadata ning vajadusel kehtetuks tunnistada. Täielikult ühtlustatud raamistiku saavutamiseks on äärmiselt oluline tagada, et kavandatavas määruses ette nähtud intsidentidest teatamist käsitlevate sätete kohaldamisala, sealhulgas kõik asjakohased määratlused, künnised ja aruandlusparameetrid, oleks täielikult kooskõlas asjaomaste raamistikega. Eriti oluline on tagada kooskõla ühelt poolt kavandatava määruse ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (83) (edaspidi „teine makseteenuste direktiiv“) ja Euroopa Pangandusjärelevalve olulistest intsidentidest teatamise suuniste (edaspidi „EBA suunised“) vahel. Kavandatav muutmisdirektiiv (84) sisaldab teise makseteenuste direktiivi muudatusi seoses intsidentidest teatamise piiritlemisega kavandatava määruse ja teise makseteenuste direktiivi vahel, mis mõjutaks peamiselt makseteenuse pakkujaid, kellele võidakse anda ka krediidiasutuse tegevusluba, ning pädevaid asutusi. Intsidentidest teatamise protsess ei ole piisavalt selge ning mõnede intsidentide osas on kattuvusi, ehk nendest tuleb teatada nii kavandatava määruse kui ka EBA suuniste alusel.

4.2.2

Kavandatavas määruses (85), teises makseteenuste direktiivis ja asjaomastes EBA suunistes ette nähtud olulistest intsidentidest teatamise nõuete kohaselt peaksid makseteenuse pakkujad esitama pärast intsidendi liigitamist selle kohta oma pädevale asutusele aruande. Tegelikult ei kajasta esialgsed aruanded intsidendi sisu, põhjust ega valdkondi, mida intsident mõjutab, ning makseteenuse pakkujad saavad selliseid eristusi teha alles hilisemas etapis, kui intsidendi kohta kogutakse põhjalikumat teavet. Seetõttu võiks esialgseid intsidentide aruandeid esitada nii kavandatava määruse kui EBA suuniste alusel; alternatiivina võiksid makseteenuse pakkujad otsustada ühtse aruandlusraamistiku kasuks ning oma aruannet hiljem täpsustada. Samasugust ebakindlust (näiteks intsidendi algse põhjuse osas) võib ilmneda ka vahe- ja lõpparuannetes. Ka siin võib kaasneda aruannete paralleelne esitamine pädevatele asutustele nii kavandatava määruse kui teise makseteenuste direktiivi alusel.

4.2.3

Mõned intsidendid, mida võib liigitada IKTga seotud intsidentideks, võivad mõjutada ka muid valdkondi ning seetõttu tuleks neist EBA suuniste kohaselt viivitamatult teatada. Näiteks kui intsidendil on IKTga seotud mõju, kuid samas on see mõjutanud ka makseteenuste osutamist otseselt ja/või muudes IKTga mitteseotud valdkondades või kanalites. Lisaks ei pruugi mõnede intsidentide puhul olla võimalik eristada operatsiooni- ja IKTga seotud intsidente. Kui asjaomane finantssektori ettevõtja on oluline krediidiasutus ja makseteenuse pakkuja, peaks ta kavandatava määruse kohaselt teavitama IKTga seotud intsidendist kaks korda, kahele pädevale asutusele. Eeltoodust tulenevalt peaks kavandatav määrus täpsustama, kuidas teise makseteenuste direktiivi ja EBA suuniste koosmõju praktikas toimib. Aruandluskohustuste ühtlustamise huvides oleks veelgi olulisem, et liidu seadusandlikud organid täpsustaksid topeltaruandluse küsimusi ning selgitaksid, kas ühelt poolt kavandatav määrus ning teiselt poolt teine makseteenuste direktiiv ja EBA suunised kehtiksid paralleelselt või tuleks kehtestada ühtsed intsidentidest teatamise nõuded.

4.2.4.

Kavandatava määrusega kehtestatakse nõue (86), mille kohaselt peavad pädevad asutused aruande saamisel kinnitama teate kättesaamist ja esitama võimalikult kiiresti kogu vajaliku tagasiside või suunised finantssektori ettevõtjale, et eelkõige arutada parandusmeetmeid ettevõtja tasandil või viise kahjuliku mõju minimeerimiseks sektorite lõikes. See tähendab, et pädevad asutused peaksid aktiivselt osalema intsidentide haldamises ja parandamises ning samal ajal hindama järelevalve alla kuuluva üksuse reageerimist kriitilistele intsidentidele. EKP rõhutab, et vastutus ja omavastutus intsidendi parandamise ja tagajärgede eest peaks jääma ainult ja selgelt asjaomasele finantssektori ettevõtjale. Seetõttu teeb EKP ettepaneku piirduda tagasiside ja suuniste andmisel ainult kõrgetasemelise usaldatavusnõuete alase tagasiside ja suunistega. Laiem tagasiside nõuaks väga laialdaste tehniliste teadmistega spetsialistide kaasamist, keda usaldatavusjärelevalve asutuste talendipagas tavapäraselt ei sisalda.

4.3   Digitaalse tegevuskerksuse testimine

4.3.1

EKP toetab kavandatavas määruses sätestatud nõudeid (87) finantssektori ettevõtjate digitaalse tegevuskerksuse testimise kohta ning testimiskava olemasolu kohta igas ettevõtjas. Kavandatavas määruses (88) kirjeldatakse finantssektori ettevõtjatele mõeldud erinevat liiki teste. Testide liigid ei ole kõige selgemad ning mõned testid - näiteks ühilduvuse testid, küsimustikud või stsenaariumipõhised testid - on ESAde, pädevate asutuste või finantssektori asutuste poolt tõlgendatavad. Lisaks puuduvad suunised testimise sageduse kohta. Üks võimalik lähenemisviis on sätestada üldised testimisnõuded kavandatavas määruses ning testide liikide täpsem kirjeldus regulatiivsetes ja rakenduslikes tehnilistes standardites.

4.3.2

Ohuteabel põhinev läbistustestimine on tõhus vahend kaitsemeetmete ja valmisoleku testimiseks. Seetõttu kutsub EKP finantssektori ettevõtjaid üles viima läbi ohuteabel põhinevaid läbistustestimisi. See vahend võimaldab testida mitte üksnes tehnilisi meetmeid, vaid ka töötajaid ja protsesse. Asjaomaste testide tulemused võivad oluliselt suurendada testitavate ettevõtjate kõrgema juhtkonna turvateadlikkust. ELi TIBER-raamistik (European Framework for Threat Intelligence Based Ethical Red-teaming) (89) ja muud väljaspool liitu juba kättesaadavad ohuteabel põhineva läbistustestimise vahendid on peamine meetod, mille abil ettevõtjad saavad ise hinnata, testida, rakendada ja parandada oma küberkerksust ja -kaitsevõimet.

4.3.3

Enamikus liikmesriikides, kus ELI TIBER-raamistik on rakendatud, ei osale järelevaatamis- ja järelevalveasutused aktiivselt TIBER-XX kohaliku programmi rakendamises ning TIBERi kübermeeskond (TCT) tegutseb peaaegu kõigil juhtudel nendest funktsioonidest sõltumatult. Seepärast tuleks kavandatavas määruses sätestatud ohuteabel põhinevatel läbistustestidel tuginevat süvatestimist (90) rakendada pigem finantsökosüsteemi tugevdamise ja finantsstabiilsuse suurendamise vahendina, kui puhtalt järelevalvevahendina. Lisaks puudub uue kõrgetasemelise küberkerksuse testimise raamistiku väljatöötamiseks vajadus, kuna liikmesriigid on juba laialdaselt vastu võtnud ELi TIBER-raamistiku, mis on praegu ELis ainus selline raamistik.

4.3.4

Testijatele esitatavad nõuded ei peaks sisalduma kavandatava määruse põhiosas, kuna ohuteabel põhineva läbistustestimise sektor on alles arenemas ning konkreetsete nõuete kehtestamine võib takistada innovatsiooni. Sellest hoolimata on EKP seisukohal, et sõltumatuse tagamiseks testimise läbiviimisel ei tohiks finantssektori ettevõtjad kasutada testijaid, kellel on grupi ettevõtjatega sõlmitud tööleping või töövõtuleping, või kes on muul viisil testitavate finantssektori ettevõtjate omanduses ja/või kontrolli all.

4.3.5

Killustatuse ohu vähendamiseks ning ühtlustamise tagamiseks tuleks kavandatava määrusega kehtestada üks ohuteabel põhineva läbistustestimise raamistik, mida kohaldatakse kogu liidu finantssektori suhtes. Killustatus võib suurendada nii pädevate asutuste kui ka finantseerimisasutuste kulusid ning tehnilisi, operatsioonilisi ja rahalisi vajadusi. Sellised kulud ja nõuded võivad lõppkokkuvõttes avaldada negatiivset mõju testide vastastikusele tunnustamisele. Puudulik ühtlustatus ning sellest tulenevad vastastikuse tunnustamise probleemid on eriti olulised finantseerimisasutuste jaoks, kellel võib olla mitu tegevusluba ja/või kes võivad tegutseda liidu mitmes jurisdiktsioonis. Regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid, mis tuleb kavandatava määruse kohaselt ohuteabel põhineva läbistustestimise jaoks koostada, peaksid olema kooskõlas ELi TIBER-raamistikuga. Samuti toetab EKP võimalust osaleda kõnealuste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ettevalmistamisel koostöös ESAdega.

4.3.6

Pädevate asutuste aktiivne osalemine testide läbiviimisel võib põhjustada huvide konflikti teise funktsiooniga, mida nad täidavad, st finantssektori ettevõtjate testimisraamistiku hindamisega. Sellest tulenevalt teeb EKP ettepaneku jätta kavandatavast määrusest välja pädevate asutuste mis tahes kohustused seoses dokumentide valideerimise ja ohuteabel põhineva läbistustestimise tõendi väljastamisega.

4.4   Kolmandast isikust tulenevad IKT-riskid

4.4.1

EKP toetab kolmandast isikust teenuseosutajast tulenevate IKT-riskide kindlaksmääramiseks ja juhtimiseks oluliste põhimõtete ja tugeva järelevalveraamistiku kehtestamist, sõltumata sellest, kas asjaomased teenuseosutajad kuuluvad samasse finantssektori ettevõtjate gruppi. IKT-riskide tõhusaks kindlaksmääramiseks ja juhtimiseks on oluline nõuetekohaselt kindlaks määrata ja liigitada muu hulgas kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad. Kuigi EKP toetab delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist (91), et täiendada liigitamisel kasutatavaid kriteeriume (92), tuleks EKPga enne selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konsulteerida.

4.4.2

Järelevalveraamistiku struktuuri osas (93) on vaja täiendavalt selgitada ühiskomitee rolli. Samal ajal toetab EKP oma kaasamist järelevalvefoorumisse vaatlejana, kuna see võimaldab EKP-le samasugust juurdepääsu dokumentidele ja teabele nagu hääleõiguslikel liikmetel (94). EKP soovib juhtida liidu seadusandlike organite tähelepanu asjaolule, et EKP panustaks oma vaatlejarollis järelevalvefoorumi töösse nii emiteeriva keskpangana, kes vastutab turutaristute järelevaatamise eest, kui ka krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutusena. Täiendavalt märgib EKP, et lisaks järelevalvefoorumis vaatlejana tegutsemisele kuuluks EKP pädeva asutusena ka ühisesse kontrollirühma. Selles osas võiksid liidu seadusandlikud organid täiendavalt kaaluda ühiste kontrollirühmade koosseisu (95), et tagada asjaomaste pädevate asutuste asjakohane esindatus. Samuti leiab EKP, et ühistes kontrollirühmades osalejate maksimaalset arvu tuleks suurendada, võttes arvesse kolmandast isikust teenuseosutajate pakutavate IKT-teenuste kriitilisust, keerukust ja ulatust.

4.4.3

EKP juhib tähelepanu asjaolule, et kavandatava määruse kohaselt võib juhtiv järelevalveasutus takistada kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajal täiendavate alltöövõtulepingute sõlmimist, kui i) kavandatav alltöövõtja on kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja või kolmandas riigis asutatud IKT-alltöövõtja ning ii) alltöövõtt on seotud finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega või olulise funktsiooniga. EKP soovib rõhutada, et neid volitusi saab juhtiv järelevalveasutus kasutada alltöövõtulepingute kontekstis ainult juhul, kui kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja sõlmib alltöövõtulepingu kriitilise tähtsusega või olulise funktsiooni täitmiseks eraldiseisva juriidilise isikuga, mis on asutatud kolmandas riigis. EKP arusaama kohaselt ei tohiks juhtiv järelevalveasutus kasutada selliseid volitusi, et takistada kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajal finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega või oluliste funktsioonide allhanke korras tellimist sellelt kolmandas riigis asuvalt teenuseosutajalt. Näiteks võib tegevuse seisukohast olla võimalik, et kriitilise tähtsusega andmeid ja/või teavet talletatakse või töödeldakse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asuvates rajatistes. Sellisel juhul ei pruugi juhtiva järelevalveasutuse volitused anda pädevatele asutustele piisavat õigust pääseda juurde kogu teabele, ruumidele, taristule ja personalile, mis on vajalikud finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega või oluliste funktsioonide täitmiseks. Tagamaks, et pädevad asutused saaksid oma ülesandeid täita takistusteta, teeb EKP ettepaneku anda juhtivale järelevalveasutusele õiguse piirata ka väljaspool EMPd asuvate rajatiste kasutamist kriitilise tähtsusega kolmandast isikuste IKT-teenuste osutajate poolt. Seda õigust võiks kasutada konkreetsetel juhtudel, kui kavandatava määruse kohaselt ei ole asjaomaste kolmandate riikide ametiasutustega sõlmitud halduskokkuleppeid (96) või kui kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate esindajad ei taga asjaomase kolmanda riigi raamistikus piisavat kindlust juurdepääsu kohta järelevaatamis- või järelevalveülesannete täitmiseks vajalikule teabele, ruumidele, taristule ja personalile.

4.4.4

Lõpetuseks võib nõue, mille kohaselt pädevad asutused peavad võtma järelmeetmeid juhtiva järelevalveasutuse soovituste osas (97), osutuda ebatõhusaks, kuna pädevatel asutustel ei pruugi olla terviklikku ülevaadet iga kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja riskidest. Lisaks võib pädevatelt asutustelt nõuda meetmete võtmist nende järelevalve alla kuuluvate finantssektori ettevõtjate suhtes, kui kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenuseosutajad soovitusi ei järgi. Kavandatava määruse kohaselt (98) võivad pädevad asutused nõuda, et nende järelevalve alla kuuluvad finantssektori ettevõtjad peataksid ajutiselt teenuste osutamise kriitilise tähtsusega kolmanda isiku poolt või lõpetaksid kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenuseosutajatega sõlmitud kehtivad lepingud. Kavandatavaid järelmeetmeid on keeruline lahti mõtestada konkreetseteks tegevusteks. Täpsemalt ei ole selge, kas järelevalve alla kuuluval finantssektori ettevõtjal on võimalik kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenuseosutajaga sõlmitud leping peatada või lõpetada. Kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja võib olla selle finantssektori ettevõtja jaoks oluline teenuseosutaja; samuti võivad tekkida lepingujärgsed või muud kulud ja kahjud, mida finantssektori ettevõtja peab lepingu peatamise või lõpetamise tõttu kandma. Lisaks ei toeta see lähenemisviis järelevaatamise ühtlustamist, kuna pädevad asutused võivad tõlgendada sama soovitust erinevalt. Lõppkokkuvõttes võib see takistada kavandatavat ühtlustamist ja järjepidevat lähenemisviisi kriitilise tähtsusega kolmandast isikust tulenevate IKT-riskide jälgimisel liidu tasandil. Eeltoodut arvesse võttes võiksid liidu seadusandlikud organid kaaluda võimalust anda õiguslikele järelevalveasutustele kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate suhtes konkreetsed volitused, võttes arvesse Meroni doktriiniga kehtestatud piiranguid, mida Euroopa Kohus on ESMA kohtuasjas tehtud otsuses osaliselt leevendanud (99).

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2020) 595 final.

(2)  COM (2020) 596 final.

(3)  Vt kavandatava määruse artikli 1 lõige 2.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1148, 6. juuli 2016, meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(5)  Vt võrgu- ja infoturbe direktiivi artikkel 5.

(6)  Vt kavandatava määruse artikli 3 lõige 15.

(7)  Vt kavandatava määruse artikli 31 lõike 1 punkt d.

(8)  Vt võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 15 lõige 3.

(9)  COM (2020) 823 final.

(10)  Sündmused, mis oleksid võinud põhjustada kahju, kuid mis suudeti edukalt ära hoida; vt teise võrgu- ja infoturbe direktiivi põhjendus 39.

(11)  Vt teise võrgu- ja infoturbe direktiivi artikkel 11.

(12)  Küberohuteadmuse jagamise algatus (Cyber threat Intelligence Information Sharing Initiative, CIISI-EU), avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(13)  Vt kavandatava määruse artikkel 42.

(14)  Vt võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 8 lõige 3.

(15)  Vt ka teise võrgu- ja infoturbe direktiivi artiklid 11, 26 ja 27.

(16)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39) artikli 4 punkt b ja artikkel 13.

(17)  Vt EKPSi põhikirja artikkel 22.

(18)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 16).

(19)  Avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org.

(20)  Eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistik, läbivaadatud redaktsioon (juuli 2016), avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(21)  Vt eurosüsteemi läbivaadatud ja konsolideeritud järelevaatamisraamistik elektrooniliste maksevahendite, -skeemide ja -korra kohta (PISA raamistik, oktoober 2020), mis on avaldatud EKP veebilehelwww.ecb.europa.eu.

(22)  Digitaalne maksetoken on mujal registreeritud nõuete või varadega tagatud väärtuse digitaalne esitus, mis võimaldab väärtuse ülekandmist lõppkasutajate vahel. Olenevalt oma alusstruktuurist võivad digitaalsed maksetokenid ette näha väärtuse ülekandmise ilma tingimata keskset kolmandat osapoolt kaasamata ja/või maksekontot kasutamata.

(23)  „Väärtuse ülekandmine“ - „Maksja poolt või maksja nimel või makse saaja algatatud rahaliste vahendite või digitaalsete maksetokenite ülekandmine või raha sissemakse kasutajakontole või väljavõtmine kasutajakontolt, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja makse saaja vahel. Ülekanne võib hõlmata üht või mitut makseteenuse pakkujat.“ Mõiste „väärtuse ülekandmine“ PISA raamistikus erineb mõistest „rahaliste vahendite ülekandmine“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivis (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35). „Väärtuse ülekandmine“ selles direktiivis määratletud „maksevahendi“ kontekstis saab tähendada ainult „rahaliste vahendite“ ülekandmist. Direktiivi kohaselt ei hõlma „rahalised vahendid“ digitaalseid maksetokeneid, välja arvatud juhul, kui neid saab liigitada e-rahaks (või hüpoteetilisemalt kontorahaks).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(25)  Vt kavandatava määruse artikli 28 lõige 5.

(26)  Vt Euroopa Keskpanga arvamuse, 19. veebruar 2021, ettepaneku kohta võtta vastu määrus, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (CON/2021/4), punkt 1.3. Kõik EKP arvamused on avaldatud EUR-Lexis.

(27)  Vt Euroopa Keskpanga suunise EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1), IIa lisa Euroopa Keskpanga suunis EKP/2012/13, 18. juuli 2012, TARGET2-Securities kohta (ELT L 215, 11.8.2012, lk 19); Euroopa Keskpanga otsus EKP/2011/20, 16. november 2011, millega kehtestatakse väärtpaberite keskdepositooriumidele TARGET2-Securities teenustele juurdepääsu kõlblikkuskriteeriumide rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (ELT L 319, 2.12.2011, lk 117). Vt ka Tel 2Si raamleping ja kollektiivleping.

(28)  Vt suunise EKP/2012/27 IIb lisa.

(29)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1), artikli 30 lõige 5 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/392, 11. november 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 909/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavaid tegevuslubade andmise, järelevalve ja tegevusega seotud nõudeid (ELT L 65, 10.3.2017, lk 48), artikkel 68.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012(ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(31)  Eurosüsteemi järelevaatamispoliitika raamistik, läbivaadatud redaktsioon (juuli 2016), avaldatud EKP veebilehelwww.ecb.europa.eu.

(32)  Avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org.

(33)  Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(34)  Vt määruse (EL) nr 909/2014 artikkel 12.

(35)  Vt ka väärtpaberite keskdepositooriumide määruse artikkel 13, artikli 17 lõige 4 ja artikli 22 lõige 6.

(36)  Vt Euroopa Keskpanga 6. aprilli 2017. aasta arvamuse (infotehnoloogia turvalisusega seotud kriitiliste infrastruktuuride tuvastamise kohta) (CON/2017/10) punkt 7.3; Euroopa Keskpanga 8. novembri 2018. aasta arvamuse (võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse eesmärgil oluliste teenuste ja oluliste teenuste operaatorite määramise kohta) (CON/2018/47) punkt 7.2; Euroopa Keskpanga 2. mai 2019. aasta arvamuse (võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta) (CON/2019/17) punkt 3.5.2; ja Euroopa Keskpanga 11. novembri 2019. aasta arvamuse (võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta) (CON/2019/38) punkt 3.5.2.

(37)  Vt kavandatava määruse artikli 54 lõige 5 ja määruse (EL) nr 909/2014 artikli 45 lõige 7.

(38)  Vt kavandatava määruse artikli 54 lõige 4 ja määruse (EL) nr 909/2014 artikli 45 lõige 6.

(39)  Vt kavandatava määruse artikli 11 lõige 5.

(40)  Vt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/393, 11. november 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 909/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavaid tegevuslubade andmise, järelevalve ja tegevusega seotud nõudeid (ELT L 65, 10.3.2017, lk 48), artikli 78 lõige 3.

(41)  Vt kavandatava määruse artikli 11 lõige 6.

(42)  Vt kavandatava määruse artikli 3 lõige 17.

(43)  Vt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/392 artikli 76 lõike 2 punktid d ja e.

(44)  Vt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/392 artikli 78 lõiked 2 ja 3.

(45)  Vt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 1 lõige 4.

(46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(47)  Vt Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikli 18 lõike 2 punktid g ja h.

(48)  Vt kavandatava määruse artikli 53 lõike 2 punkt b ja lõige 3 ning Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikli 34 lõige 3.

(49)  Vt kavandatava määruse artikli 53 lõike 2 punkt a.

(50)  Vt Euroopa turu infrastruktuuri määruse artikkel 34.

(51)  Vt CPMI-IOSCO finantsturutaristute põhimõtted, mis on avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel www.bis.org.

(52)  Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(53)  Vt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkt e ja artikli 6 lõige 4.

(54)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(56)  Vt kavandatava määruse põhjendus 8.

(57)  Vt kavandatava määruse põhjendus 11.

(58)  Vt kavandatava määruse põhjendus 12.

(59)  Vt kavandatava muutmisdirektiivi põhjendused 4 ja 5.

(60)  Vt kapitalinõuete direktiivi artikkel 85.

(61)  Vt kavandatava määruse artikli 4 lõige 1.

(62)  Vt kavandatava määruse artikli 25 lõiked 3 ja 4.

(63)  Vt kavandatava määruse artikkel 41.

(64)  Vt kavandatava määruse V peatüki II jagu.

(65)  Vt kavandatava määruse V peatüki II jagu.

(66)  Vt väärtpaberite keskdepositooriumide määruse II peatüki 4. jao pealkiri „Usaldatavusnõuded“.

(67)  Vt kavandatava muutmisdirektiivi põhjendus 4.

(68)  Direktiivi 2013/36/EL artikkel 85 on üksnes täpsustus. Vt selles osa ka Euroopa Pangandusjärelevalve 29. novembri 2019. aasta suunised IKT- ja turvariskide juhtimiseks (edaspidi „EBA suunised“) lk 4, 11 ja 37, mille üldine õiguslik alus on selgesõnaliselt sätestatud direktiivi 2013/36/EL artiklis 74.

(69)  Vt kavandatava määruse artikli 41 lõige 1.

(70)  Vt kavandatava määruse artikli 25 lõiked 3 ja 4.

(71)  Vt ka kapitalinõuete direktiivi artikkel 109.

(72)  Vt ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõike 1 punkt e.

(73)  Vt kapitalinõuete direktiivi artikkel 85.

(74)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(75)  Eelkõige peab küberintsidendist (võimalik pahatahtlik või juhuslik infoturbe rikkumine) teatama EKP-le, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) võimalik finantsmõju on 5 miljonit eurot ehk 0,1% esimese taseme põhiomavahenditest; 2) juhtumist on teavitatud avalikkust või see tekitab mainekahju; 3) juhtumist on teavitatud infojuhti väljaspool regulaarset aruandlust; 4) pank on juhtumist teatanud CERTile/CSIRTile, julgeolekuasutusele või politseile; 5) algatatud on avariitaaste- või talitluspidevusmenetlus või on esitatud küberkindlustuse nõue; 6) toimunud on õiguslike või regulatiivsete nõuete rikkumine; või 7) pank on sisemiste kriteeriumide ja eksperdiarvamuse (sealhulgas võimalik süsteemne mõju) põhjal otsustanud teavitada EKPd.

(76)  Vt kavandatava määruse artikli 7 lõige 3.

(77)  Vt kavandatava määruse artikli 10 lõige 9.

(78)  Vt kavandatava määruse artikli 5 lõige 10.

(79)  Vt kavandatava määruse artikkel 7.

(80)  Vt kavandatava määruse artikkel 19.

(81)  Vt kavandatava määruse artikli 3 lõige 7 ning artiklid 17 ja 18.

(82)  Vt nt raamistik.

(83)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(84)  Vt kavandatava muutmisdirektiivi artikli 7 lõige 9.

(85)  Vt kavandatava määruse artikli 17 lõige 3.

(86)  Vt kavandatava määruse artikkel 20.

(87)  Vt kavandatava määruse artiklid 21 ja 22.

(88)  Vt kavandatava määruse artikli 22 lõige 1.

(89)  Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(90)  Kavandatava määruse artiklid 23 ja 24.

(91)  Vt kavandatava määruse artikli 28 lõige 3.

(92)  Vt kavandatava määruse artikli 28 lõige 2.

(93)  Vt kavandatava määruse artikkel 29.

(94)  Vt kavandatava määruse artikli 29 lõige 3.

(95)  Vt kavandatava määruse artikkel 35.

(96)  Vt kavandatava määruse artikli 39 lõige 1.

(97)  Vt kavandatava määruse artikli 29 lõige 4 ning artikkel 37.

(98)  Vt kavandatava määruse artikli 37 lõige 3.

(99)  Vt Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 22. jaanuar 2014, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, määrus (EL) nr 236/2012 — Kohtuasi C-270/12.

Euro vahetuskurss (1)

25. august 2021

(2021/C 343/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1736
JPY	Jaapani jeen	129,00
DKK	Taani kroon	7,4366
GBP	Inglise nael	0,85590
SEK	Rootsi kroon	10,2248
CHF	Šveitsi frank	1,0739
ISK	Islandi kroon	148,60
NOK	Norra kroon	10,3863
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,531
HUF	Ungari forint	348,76
PLN	Poola zlott	4,5779
RON	Rumeenia leu	4,9290
TRY	Türgi liir	9,8787
AUD	Austraalia dollar	1,6191
CAD	Kanada dollar	1,4827
HKD	Hongkongi dollar	9,1357
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6900
SGD	Singapuri dollar	1,5901
KRW	Korea vonn	1 370,17
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,5801
CNY	Hiina jüaan	7,6031
HRK	Horvaatia kuna	7,4925
IDR	Indoneesia ruupia	16 943,59
MYR	Malaisia ringit	4,9350
PHP	Filipiini peeso	58,495
RUB	Vene rubla	86,6276
THB	Tai baat	38,465
BRL	Brasiilia reaal	6,1707
MXN	Mehhiko peeso	23,7798
INR	India ruupia	87,1520

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOMISJONI OTSUS,

4. august 2021,

millega luuakse mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (EGTOP)

(2021/C 343/03)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (1) on määratletud mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad eesmärgid ja põhimõtted ning sätestatud mahepõllumajanduslike toodete tootmise, märgistamise ja kontrollimise põhinõuded.

(2)

Komisjonil on vaja tehnilist nõu, et teha otsuseid mahepõllumajanduses ja -töötlemises kasutatavate toodete, ainete ja meetodite lubamise kohta kooskõlas määrusega (EL) 2018/848. Komisjon vajab tehnilist nõu ka muude mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade väljatöötamise või täiustamise kaalumisel ning üldisemalt mahepõllumajandusliku tootmise muude tehniliste küsimuste korral. Sellise nõu saamiseks on komisjonil vaja kasutada nõuandvasse kogusse kuuluvate asjatundjate teadmisi.

(3)	Seepärast on vaja luua mahepõllumajandusliku tootmise valdkonna eksperdirühm ning määrata kindlaks selle ülesanded ja struktuur kooskõlas komisjoni otsusega C(2016) 3301 final (2).

(4)	Eksperdirühm peaks koosnema teadlastest, kellel on eksperditeadmised asjaomaste toodete, ainete ja meetodite kohta, ning mahepõllumajandusliku tootmisega seotud pädevusega ekspertidest, kes suudavad anda komisjonile sõltumatut, tipptasemel ja läbipaistvat tehnilist nõu.

(5)

Komisjoni otsusega 2009/427/EÜ (3) loodi eksperdirühm nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaldamiseks (4). Nimetatud rühm esitas arvamusi mahepõllumajanduslikus tootmises kasutatavate ainete ja toodete teatavate kategooriate kohta. Otsused nende ainete lubamise kohta lükkusid mitu korda edasi, kuna puudusid kasutatavad eksperdid. Määruse (EL) 2018/848 uue õigusraamistiku kohaselt tuleb hinnata rohkem ainete kategooriaid, nagu puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ettenähtud ained ning spetsiifilised ja uuenduslikud tehnikad ja meetodid toidu töötlemisel. Seetõttu on taotletud arvamuste arv märkimisväärselt suurenenud, samas kui saadaval olevate ekspertide arv, kes soovivad komisjoni abistavas eksperdirühmas tasuta osaleda, on vähenenud.

(6)

Uus eksperdirühm peaks esitama komisjonile arvamusi tehniliste toimikute kohta, milles käsitletakse mahepõllumajanduses ja -töötlemises kasutatavate toodete, ainete ja meetodite lubamist ning muid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju ja mahepõllumajandusliku tootmisega seotud tehnilisi küsimusi. Need arvamused on olulised liidu mahepõllumajanduslikku tootmist käsitleva poliitika ja õigusaktide väljatöötamiseks ja järelevalveks, eelkõige selleks, et komisjon saaks vastu võtta rakendusakte nagu need, millele on osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 16 lõikes 3, artikli 17 lõikes 3 ja artikli 24 lõikes 9. Kui sõltumatud eksperdid ei annaks sõltumatut nõu, ei suudetaks asjaomase liidu poliitikaga seatud eesmärkideni jõuda. Seepärast tuleks eksperdirühma liikmetele peale kulude hüvitamise maksta ka erihüvitist, mis on võrdeline neile antud konkreetsete ülesannetega ja kooskõlas rahvusvaheliste normidega.

(7)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (5) artikli 6 punktis a on sätestatud tehnilise ja haldusabiga seotud meetmete rahastamine.

(8)	Eksperdirühma liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avalikustamise eeskirjad.

(9)	Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (6).

(10)	Otsus 2009/427/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

ON TEINUD KÄESOLEVA OTSUSE:

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(2)  Komisjoni 30. mai 2016. aasta otsus C(2016) 3301 final, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja toimimiseks.

(3)  Komisjoni 3. juuni 2009. aasta otsus 2009/427/EÜ, millega luuakse mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (ELT L 139, 5.6.2009, lk 29).

(4)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(7)  Vt horisontaalsete eeskirjade artikkel 11 ja selle 4. lisa.

(8)  Vt horisontaalsete eeskirjade artikkel 17.

(9)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(10)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). Need erandid on ette nähtud avaliku julgeoleku, sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete, finants-, raha- ja majanduspoliitika, isikute eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse, kaubandushuvide, kohtumenetluste ja õigusnõustamise, kontrollimise/uurimise/auditeerimise ning institutsioonide otsustamisprotsesside kaitseks.

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 343/04)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	12. mai 2020
Juhtumi number	86817
Otsuse number	041/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	COVID-19 suurte avalike ürituste hüvitisskeemi pikendamine ja muutmine
Õiguslik alus	Parlamendi otsus kava heakskiitmise ja selle põhitingimuste kinnitamise kohta ning kaubandus-, tööstus- ja kalandusministeeriumi kiri Innovation Norwayle vahendite eraldamise kohta
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Erakorralise sündmuse tõttu tekkinud kahju hüvitamine
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	260 miljonit Norra krooni
Osatähtsus	60 %
Kestus	Kuni 31. detsember 2021
Majandussektorid	kõik sektorid
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Innovation Norway PB. 448 Sentrum Akersgata 13 N-0104 Oslo NORRA

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 343/05)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	esmaspäev, 10. mai 2021
Juhtumi number	86805
Otsuse number	037/20/COL
EFTA riik	Island
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	COVID-19 sulgemistoetuste ja vastupanuvõime toetuste muudatused ja pikendamine
Õiguslik alus	Seadus, millega muudetakse seadust nr 38/2020 ja seadust nr 160/2020
Meetme liik	Toetuskavad
Eesmärk	Aidata kaasa selliste ettevõtjate majandustegevuse jätkumisele, kes on COVID-19 pandeemia ning viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete ajal tulu kaotanud
Abi vorm	Otsetoetused
Eelarve	Vastupanuvõime toetuste kava: hinnanguline eelarve 20,5 miljardit Sulgemistoetuste kava: hinnanguline eelarve 1 miljard Islandi krooni ja maksimaalne eelarve 2 miljardit Islandi krooni
Kestus	Vastupanuvõime toetuste kava: reede, 31. detsember 2021 Sulgemistoetuste kava: 30. september 2021
Majandussektorid	kõik sektorid
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Islandi maksu- ja tolliamet Tryggvagata 19 101 Reykjavík ISLAND

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 343/06)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	11. mai 2021
Juhtumi number	86811
Otsuse number	039/21/COL
EFTA riik	Island
Pealkiri	COVID-19 muudatused digitaalsete kinkevautšerite kavas
Õiguslik alus	Digitaalsete vautšerite seaduse nr 54/2020 (lög um ferðagjöf) muutmise seadus
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Suurendada sisenõudlust turismiteenuste järele, tuues seeläbi kasu turismiteenuste sektorile
Abi vorm	Toetused (kaudne abi)
Eelarve	1,4 miljardit Islandi krooni
Kestus	1. juuni 2021 – 31. august 2021
Majandussektor	Turism
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Rahandus- ja majandusministeerium Arnarhvoli við Lindargötu 101 Reykjavík ISLAND

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 343/07)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	12. mai 2021
Juhtumi number	86812
Otsuse number	040/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Turismisektori ettevõtjatele suunatud COVID-19ga seotud likviidsustoetuskava muutmine ja pikendamine
Õiguslik alus	Parlamendi otsus muudatuste ja pikendamise lubamise kohta ning kaubandus-, tööstus- ja kalandusministeeriumi kiri Innovation Norwayle täiendava ülesande andmise kohta.
Meetme liik	Toetuskava
Eesmärk	Tagada juurdepääs likviidsusele ettevõtjatele, kellel on COVID-19 puhangu majandusliku mõju tõttu ootamatu likviidsuspuudujääk.
Abi vorm	Toetused
Eelarve	1 550 miljonit Norra krooni
Osatähtsus	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamiskõlblikest kuludest kuni 80 %. Suurte ettevõtjate rahastamiskõlblikest kuludest kuni 70 %. Projekti elluviimiseks vajalike materiaalsete ja immateriaalsete varadega seotud kuludest kuni 50 %.
Kestus	12.5.2021 – 31.12.2021
Majandussektorid	NACE 49, 50, 51, 55, 56, 74.903, 77, 79, 82.3, 90, 91 ja 93
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Innovation Norway Akersgata 13 N-0104 Oslo NORRA Pb. 448 Sentrum

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 343/08)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	18.5.2021
Juhtumi number	86828
Otsuse number	042/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	COVID-19 vabatahtliku tegevuse organisatsioonide abikava muudatused
Õiguslik alus	Vabatahtliku tegevuse organisatsioonide abikava muudetud määrus (viitenumber veel puudub)
Meetme liik	Toetuskava
Eesmärk	Tagada vabatahtliku tegevuse organisatsioonide likviidsus, mis aitaks neil tegutseda ja praegune COVID-19 kriis üle elada
Abi vorm	Otsetoetused
Eelarve	1 155  miljonit Norra krooni
Osatähtsus	— Taotlejad võivad saada toetust 70 % ulatuses lisakuludest ja/või tegevuste arendamise ja/või kohandamisega seotud kuludest — Ürituste ja muude kindlaksmääratud tegevuste puhul, mis toimuvad kavakohaselt, võivad taotlejad saada toetust 70 % ulatuses abikõlblikest kuludest — Tühistatud ürituste ja muude kindlaksmääratud tegevuste puhul võivad taotlejad saada toetust 50 % ulatuses abikõlblikest kuludest
Kestus	18.5.2021 – 31.12.2021
Majandussektorid	Vabatahtlik tegevus
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	The Norwegian Gaming and Foundation Authority (Norra hasartmängu- ja sihtasutuste amet) P.O. Box 800 N-6805 Førde NORRA

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 343/09)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	20. mai 2020
Juhtumi number	86839
Otsuse number	051/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	COVID-19 abikava kadumaläinud varude jaoks
Õiguslik alus	Muudetud määrus, millega täiendatakse ja rakendatakse seadust, mis käsitleb ajutist abikava ettevõtjatele, kelle käive on pärast 2020. aasta augustit oluliselt vähenenud (veel vastu võtmata).
Meetme liik	Toetuskava
Eesmärk	Hüvitada varude kaotus restoranidele, kohvikutele, baaridele ja hotellidele , kes pakuvad toitu muudele klientidele kui hotellikülalistele, ja lillejaemüüjatele.
Abi vorm	Otsetoetused
Eelarve	25 miljonit Norra krooni
Osatähtsus	100 %
Kestus	9. juuni 2021 – 31. detsember 2021
Majandussektorid	Toitlustusteenused ja lillejaemüüjad.
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Brønnøysundregistrene Postboks 900 N-8910 Brønnøysund Norra

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Ettevõtja SÝN hf. 9. juulil 2021 EFTA järelevalveameti vastu algatatud hagi

(Kohtuasi E-4/21)

(2021/C 343/10)

SÝN hf., keda esindab advokaat Dóra Sif Tynes, ADVEL, Kalkofnsvegur 2, 101 Reykjavik, Island, esitas 9. juulil 2021 EFTA kohtule hagi EFTA järelevalveameti vastu.

SÝN hf. taotleb, et EFTA kohus:

1.	tühistaks EFTA järelevalveameti 26. märtsi 2021. aasta otsuse nr 023/21/COL abi andmise kohta ettevõtjale Farice ehf. investeeringu tegemiseks kolmandasse merealusesse kaablisse,

2.	mõistaks EFTA järelevalveametilt välja kõik kohtukulud.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud väited

—

Sýn (edaspidi „hageja“) on elektroonilise side ja meediaettevõtja, kes tegutseb kõikidel Islandi telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguturgudel ning on registreeritud aadressil Suðurlandsbraut 8, Reykjavik. Ettevõtja on seostatav ettevõtjate Íslandssími hf. ja Tal hf. asutamisega 1990ndate lõpus, kui telekommunikatsiooniteenuste osutamine Islandil liberaliseeriti. Hageja osutab Vodafone’i kaubamärgi all üldisi elektroonilise side teenuseid, sealhulgas andmekeskuse teenuseid ettevõtjaga Vodafone Group plc sõlmitud partnerluslepingu alusel.

—	Islandi ja Fääri saarte ettevõtjad asutasid Farice ehf. 2002. aastal Islandi, Fääri saarte ja Ühendkuningriigi vahelist rahvusvahelist ühenduvust võimaldava merekaablisüsteemi kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks.

—	Käesolev hagi on esitatud EFTA järelevalveameti otsuse nr 023/21/COL (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tühistamiseks. Vaidlustatud otsus võeti vastu 26. märtsil 2021 pärast seda, kui Islandi ametiasutused olid 23. märtsil 2021 esitanud asjaomase teate.

—

Hageja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist, sest EFTA järelevalveamet on: — rikkunud EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud kohustust algatada ametlik uurimismenetlus, kuna tal oleks pidanud olema kahtlusi meetme kokkusobivuses EMP lepinguga; — rikkunud järelevalve- ja kohtulepingu artiklist 16 tulenevat kohustust esitada piisavad põhjendused.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 343/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1)

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Régnié“

PDO-FR-A0912-AM02

Teate esitamise kuupäev: 7. juuni 2021

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

I peatüki IV jao 1. punkti on pärast sõna „Rhône“ lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab geograafilise piirkonna puhul viidata 2019. aasta ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile ning suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.

Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Sõnad „on tagatud“ on asendatud sõnaga „toimub“.

Nende muudatuste tõttu on muudetud koonddokumendi 6. punkti.

Samuti on lisatud lause, millega teavitatakse sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavatele kartograafilistele dokumentidele.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

I peatüki IV jao 3. punkti on pärast sõnu „järgmised“ (suivantes) lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

Lisatud on viide 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile ning ajakohastatud on kommuunide nimekirja. Lisatud on ka kuupäev, millal päritolunimetuse geograafilise piirkonna riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev komitee selle heaks kiitis. Muudatused on redaktsioonilised ja nendega ei muudeta päritolunimetuse geograafilise piirkonna ulatust. Need on vajalikud seoses teatud kommuunide või nende osade ühinemise või jagunemisega või kommuunide nime muudatustega.

Uue sõnastusega saab tagada, et geograafilise piirkonna kommuunid on tootespetsifikaadis selgelt määratletud.

Koonddokumendi punkti „Täiendavad tingimused“ on vastavalt muudetud.

3.   Veini laagerdamist käsitlevad sätted

I peatüki IX jao 2. punktis on kuupäev „1. märts“ asendatud kuupäevaga „15. jaanuar“.

Veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks (saagikoristusaastale järgneva aasta 1. märtsilt 15. jaanuarile), sest kliimamuutuste tõttu muutub varajane saagikoristus üha tavalisemaks ja see võimaldab veinivalmistamise varem lõpule viia.

Veini minimaalse laagerdamistähtaja muutmine varasemaks ei mõjuta veinide kvaliteeti. Kasutusele võetud viinamarjakasvatus- ja veinivalmistustavade eesmärk on säilitada toitainevaesel mullal kasvanud sordi „Gamay N“ aroomipotentsiaal ning toota puuviljalist veini, mis on nauditav ka noore veinina.

Muudetud on koonddokumenti 5. punkti Veinivalmistustavad

4.   Tarbijale suunatud veinide turustamine

I peatüki IX jao 5. punktis on kuupäev „15. märts“ asendatud kuupäevaga „1. jaanuar“.

Kuna veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks, siis on varasemaks toodud ka tarbijale mõeldud veinide turule viimise kuupäeva – 15. märtsilt 1. veebruarile.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

5.   Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

I peatüki IX jao 5. punkti alapunkt b, mis hõlmab veinide liikumist volitatud ladustajate vahel, on välja jäetud.

Kuna minimaalset laagerdamisperioodi on lühendatud ja veinide turuleviimise kuupäeva on nihutatud varasemaks, peab veinide liikumine ettevõtjate vahel toimuma kiiremini, seepärast ei ole otstarbekas kehtestada kuupäeva, enne mida ei tohi veine transportida.

Seetõttu on muudetud I peatüki IX jao 5. punkti pealkirja, jättes välja sõnad „toodete liikumine ja“.

Need tootespetsifikaadi muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Üleminekumeetmed

I peatüki IX jao 1. punkti alapunktis a on sõnade „kuni 2034. saagiaastani (kaasa arvatud)“ ette lisatud sõnad „hiljemalt“, et selgitada kõnealuse meetme tingimusi.

3. punkt on välja jäetud, sest erimeede on aegunud.

Need tootespetsifikaadi muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimisega seotud tegurid

—	Ettevõtjaid kontrollib edaspidi sertifitseerimisasutus, seetõttu on tootespetsifikaadi II peatüki asjaomastes jagudes asendatud sõna „inspekteerimiskava“ (plan d’inspection) sõnaga „kontrollikavad“ (plans de contrôle). See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

—

Viited kontrolliasutusele: III peatüki II jagu: selles jaos esitatud redaktsioonilisi eeskirju on muudetud, muudatust kohaldatakse alates tootespetsifikaadi heakskiitmisest 2011. aasta detsembris, seejuures ei esitata enam kontrolliasutuse täielikke kontaktandmeid, kui kontrolli teeb sertifitseerimisasutus. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Régnié

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Lühikirjeldus

Tegemist on kuivade punaste vaiksete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

Pakendamisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 g/l.

Valminud ja pakendamiseks valmis veinidel on järgmised analüütilised omadused:

maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos, fruktoos) sisaldus: 3 grammi liitri kohta

Maksimaalse üldalkoholisisalduse, minimaalse tegeliku alkoholisisalduse, minimaalse üldhappesuse ning maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse puhul kohaldatakse liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

Noorel veinil on kaunis lillakaspunane värvus, mis veini vananedes omandab granaatpunase varjundi. Lõhnabuketis on tunda õite ja punaste marjade lõhnanüansse, mis muutuvad veini vananedes vürtsikamaks.

Maitse on intensiivne, kuid mitte pealetükkiv ja vähese happesusega. Vein on väga puuviljaline.

Üldised analüütilised omadused

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,17.
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistuse eritavad

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

—	Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

—	Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %.

—	Veini laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. märtsini. Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

2.   Viljelustavad

Istutustihedus

Puude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,10 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema üle 0,80 meetri.

Eeldusel, et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 6 000 tüve hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

Viinapuude lõikamise eeskirjad:

—	viljapuude lõikamine peab olema lõppenud 15. maiks;

—	veini valmistamiseks kasutatavate viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtri- või lehvikukujuline vorm, või ühe- või kaheõlaline või „V-kujuline“ Royat’ nöörpuu vorm), jättes tüve kohta kuni 10 punga;

—	igale tüvele jäetakse 3–5 võrset kuni 2 pungaga; puu noorendamiseks võib igal tüvel olla vana viinapuu võsu külge poogitud võrse, millel on kuni 2 punga;

—	võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta.

Kastmine on keelatud.

Mehaanilise viinamarjakoristusega seotud sätted:

—	viinamarjade kasvatusalalt veinivalmistamisüksusesse transportimiseks kasutatavate konteinerite puhul võib koristuskõrgus olla kuni 0,50 meetrit;

—	konteinerid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks sobivast materjalist;

—	saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	61 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Rhône’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil (vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile): Régnié-Durette ja Lantignié.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Gamay N

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond kulgeb piki Beaujolais’ mägede idapiiri Fûd d’Avenas (842 meetrit) jalamil, 50 kilomeetrit Lyonist põhja pool ja 22 kilomeetrit Villefranche-sur-Saône’ist.

Maastik on kaetud nii üksikute kui ka rühmiti asuvate küngastega, mis on kõik kaetud viinamarjaistandustega. Piirkonna lõunapiiriks on Saône’i lisajõgi Ardières.

Seega hõlmab geograafiline piirkond Rhône’i departemangu kommuune Régnié-Durette ja Lantignié.

Geograafiline piirkond asub Keskmassiivi lääneservas paleosoikumi ajastu moondekivimi formatsioonidel ja Fleurie graniidimassiivil. Suureteraline graniit moodustab murenedes liivmulla, mis laseb hästi vett läbi.

Viinamarjade kasvatamiseks ettenähtud piiritletud maatükid asuvad graniidist aluskivimiga nõlvadel 250–450 meetri kõrgusel, mitut tüüpi muldadel:

—	piirkonna kesk- ja põhjaosa järskudel nõlvadel on graniidi murenemisel tekkinud õhuke liivmuld, mis laseb väga hästi vett läbi;

—	piirkonna lõunaosa laugematel nõlvadel on purdmaterjalil ja tüsedal liivmullal ladestunud suuremal või vähemal määral savirikas saviliiv;

—	vanadel terrassidel on moodustunud savine, mõnikord tihke struktuuriga lammimuld, mille pealispind on sageli väga veeristikurohke.

Ookeanilise kliima juures on tunda kontinentaalse ja vahemerelise kliima mõju. Sademed jagunevad aasta piires ühtlaselt (keskmiselt 750 mm aastas) ning aasta keskmine temperatuur jääb 11 °C lähedale. Beaujolais’ mäed kaitsevad kindlalt läänetuulte eest, nõrgendades sellega ookeani mõju. Mägede tekitatud fööni mõjul muutub niiske õhk kuivemaks, samuti suureneb päikesevalguse ja väheneb sademete hulk.

Viinapuude arengus mängib olulist rolli ka Saône’i jõe lai org, mis suurendab viinapuudele langeva päikesevalguse kogust ja kannab edasi vahemerelise kliima mõjusid, mida eeskätt iseloomustab suvine suur palavus.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Oma teoses „Le vigneronnage en Beaujolais“ (viinamarjakasvatus Beaujolais’ piirkonnas) osutab François MYARD (1907), et piirkonnas asub gallia-rooma perioodist pärit villa, mis kuulus kellelegi Reginusele, kelle järgi sai kommuun ka oma nime. Lisaks on teoses märgitud, et „puuviljakasvatus on algusjärgus ning sellega on tihedalt seotud viinamarjakasvatus.“

Tundub, et Régnié küla lähedal asuvad viinamarjaistandused kuulusid kunagi Cluny kloostrile. Kloostri 992. aastast pärit ürikus on kirjas, et Umfredi nimeline mees annetas kloostrile Püha Maarja kabeli Dueri (Durette) külas Mâconi piirkonnas ja kogu oma vara selles piirkonnas: põllumaad, viinapuud, rohumaad ja veskid. 1602. aastast pärit dokumendis on märgitud, et Durette’is oli 15 suitsu ja küla põllumaad sobisid ainult veini tootmiseks.

„Régnié“ veini on ammustest aegadest kõrgelt hinnatud. Alates 1769. aastast kuulusid Régnié ja Durette nende 16 kommuuni hulka, kes tohtisid Beaujolais’ piirkonnast oma veini Pariisi viia.

BONARDET kirjutas oma teoses „Histoire de Régnié“ (1945) Rignyé (Regnié) lõuenditööstuse kohta 17. sajandil, et „vanad elukutsed (kangakuduja) hakkavad järk-järgult taanduma, sest Beaujolais’ piirkond on kaetud viinapuudega“. Politsei-, kohtu- ja rahandusintendant Lambert d’ANTIGNY sõnul on veerand piirkonna territooriumist kaetud viinapuudega.

Régniés asub veiniistandus Grange Charton. Majapidamisse kuulub suurepärane 19. sajandi maa-arhitektuuri ansambel, viinamarjaistandus, degusteerimis- ja veinikeldrid ning siin asub ettevõtte „Hospices de Beaujeu“ peakorter. Millières’ õdede poolt 1809. aastal ettevõttele pärandatud veiniistandus on aastate jooksul annetuste ja pärandiks saadud istanduste toel kasvanud. Ettevõtte korraldatav heategevuslik veinioksjon on omasuguste seas kõige pikema ajalooga.

Varem kandis sellest geograafilisest piirkonnast pärit Beaujolais’ kontrollitud päritolunimetusega vein märget „Villages“, kuid 20. detsembri 1988. aasta dekreediga tunnustati kaitstud päritolunimetust „Régnié“.

Kontrollitud päritolunimetusega veini „Régnié“ omapära tuleneb piirkonna traditsioonide ja kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite ühendamisest. Punase veini tootmiseks kasutatakse peamiselt sorti „Gamay N“. Habras, kuid viljakas varajane sort on tundlik hiliste külmade suhtes ega talu kõrvetavat päikest.

Püüdes välja arendada kvaliteetset veini, õppisid tootjad kasutama ja kasvatama seda viinamarjasorti, eeskätt suurendati istutustihedust ja hakati võrseid lühikeseks lõikama.

Et kindlustada viinamarja korralik valmimine, peab viinamarjakasvataja tagama, et viinapuude lehepind oleks piisav. Seega saab viinapuude jaoks kasutada püsivat toestussüsteemi, mis hõlbustab ka mehhaniseerimist.

Järgides kehtivat tava võtsid tootjad kasutusele eripärase veinivalmistamise meetodi, mis hõlmab paralleelselt traditsioonilist ja pooleldi süsihappelist matseratsiooni.

2010. aastal oli kasvatati viinamarju 400 hektaril ja 222 tootjat valmistas nendest viinamarjadest 17 000 hektoliitrit veini.

8.3.   Põhjuslikud seosed

„Régnié“ geograafilise piirkonna aluskivim on peamiselt graniit või selle muundumisel tekkinud kivimid.

Muld on tavaliselt liivane, happeline, enamasti hästi vett läbi laskev ja seega toitainevaene. Nendes tingimustes tuleb esile sordi „Gamay N“ kogu potentsiaal, mis võimaldab valmistada puuviljalisi ja elegantseid veine, mille alkoholisisaldus on tasakaalus ja tagab hea säilivuse.

See, kas muld sisaldab rohkemal või vähemal määral savi, graniidiklibu või liiva, mõjutab veini omadusi. Kui viinamarjad on pärit savisema mullaga maatükkidelt, on vein struktuursem, liivmullaga maatükkidelt pärit viinamarjast valmistatud vein on pehmem ja puuviljalisem.

Künklik maastik loob viinamarjaistandustele soodsad tingimused, tuulte eest kaitseb piirkonda metsane küngas Fûd d’Avenas. Avatus Saône’i suure tasandiku suunas tagab päikesepaiste, mis soodustab taimedes klorofülli sünteesimist. Kuna viinamarjaistandused asuvad nõlvade keskosas, pääsevad need suuremast osast kevadkülmadest ja Saône’i tasandiku hommikusest udust, saavad piisavalt päikesepaistet ja vabanevad vajaduse korral kiiresti liigsest sadeveest.

Idast läände kulgevas Ardières’i orus, mida kaitseb Beaujolais’ mägede tekitatud föön, on piisavalt päikesepaistet, mis soodustab viinamarjade optimaalset ja korrapärast küpsemist.

Tootjate poolt kasutusele võetud viinamarjakasvatus- ja veinivalmistustavad võimaldavad kohalikke tingimusi igakülgselt ära kasutada. Võttes arvesse viinamarjasordi „Gamay N“ haprust ja tootlikust ning kohalikku toitainevaest mulda ning kasutades erilisi kasvatus- (nt võrsete lühikeseks lõikamine) ja veinivalmistusmeetodeid, mis võimaldavad säilitada aroomipotentsiaali, valmistavad tootjad puuviljalist veini, mis on nauditavad ka noore veinina ja säilib hästi.

Alates 1967. aastast pakuvad tootjad hoolikalt valitud „Régnié“ veine ühiselt veinikeldris „Caveau des deux clochers“. Oma küla ja veini tutvustamiseks korraldavad tootjad mitmesuguseid üritusi, etendusi ja spordivõistlusi.

„Régnié“ vein on kõige uuem Beaujolais’ piirkonna kontrollitud päritolunimetusega vein, kuid seda on juba tutvustatud ka üritusel „Prince du Beaujolais“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte-d’Ori departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot

—

Rhône’i departemang: Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Chasselay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dardilly, Denicé, Deux Grosnes (ainult see osa, mis vastab endise Avenas’ kommuuni territooriumile), Dracé, Emeringes, Fleurie, Fleurieux-sur-l’Arbresle, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Rivolet, Sain-Bel, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux, Villié-Morgon, Vindry-sur-Turdine (ainult see osa, mis vastab endiste kommuunide Dareizé, Les Olmes ja Saint-Loup territooriumitele)

—

Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La-Loyère (ainult see osa, mis vastab endise La Loyère’i kommuuni territooriumile), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (ainult see osa, mis vastab endiste kommunide Donzy-le-National, Massy ja La Vineuse territooriumitele), Vinzelles, Viré

—

Yonne’i departemang: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult see osa, mis vastab endiste kommunide Champvallon, Villiers sur Tholon ja Volgré territooriumitele), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey , Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Märgistus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

a)

Kaitstud päritolunimetusega veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on: — katastriüksuse nimi; — märgitud saagideklaratsioonile. Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

b)

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“ või „Grand Vin du Beaujolais“ või „Cru du Beaujolais“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-cc8d10c6-1898-4714-a513-2186ca061280

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2021/C 343/12)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1)

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Fleurie“

PDO-FR-A0930-AM02

Teate esitamise kuupäev: 7. juuni 2021

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

I peatüki IV jao 1. punkti on pärast sõna „Rhône“ lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab geograafilise piirkonna puhul viidata 2019. aasta ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile ning suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.

Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Sõnad „on tagatud“ on asendatud sõnaga „toimub“.

Nende muudatuste tõttu on muudetud koonddokumendi 6. punkti.

Samuti on lisatud lause, millega teavitatakse sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavatele kartograafilistele dokumentidele.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

I peatüki IV jao 3. punkti on pärast sõnu „järgmised“ (suivantes) lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

Lisatud on viide 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile ning ajakohastatud on kommuunide nimekirja. Lisatud on ka kuupäev, millal päritolunimetuse geograafilise piirkonna riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev komitee selle heaks kiitis. Muudatused on redaktsioonilised ja nendega ei muudeta päritolunimetuse geograafilise piirkonna ulatust. Need on vajalikud seoses teatud kommuunide või nende osade ühinemise või jagunemisega või kommuunide nime muudatustega.

Uue sõnastusega saab tagada, et geograafilise piirkonna kommuunid on tootespetsifikaadis selgelt määratletud.

Koonddokumendi punkti „Täiendavad tingimused“ on vastavalt muudetud.

3.   Veini laagerdamist käsitlevad sätted

I peatüki IX jao 2. punktis on kuupäev „1. märts“ asendatud kuupäevaga „15. jaanuar“.

Veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks (saagikoristusaastale järgneva aasta 1. märtsilt 15. jaanuarile), sest kliimamuutuste tõttu muutub varajane saagikoristus üha tavalisemaks ja see võimaldab veinivalmistamise varem lõpule viia.

Veini minimaalse laagerdamistähtaja muutmine varasemaks ei mõjuta veinide kvaliteeti, sest tänu piirkonna ilmastiku- ja mullastikutingimustele valmib viinamarjasort „Gamay N“ varakult ja vein on nauditav ka noore veinina.

Muudetud on koonddokumenti 5. punkti

4.   Tarbijale suunatud veinide turustamine

I peatüki IX jao 5. punktis on kuupäev „15. märts“ asendatud kuupäevaga „1. jaanuar“.

Kuna veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks, siis on varasemaks toodud ka tarbijale mõeldud veinide turule viimise kuupäeva – 15. märtsilt 1. veebruarile.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

5.   Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

I peatüki IX osa 5. punkti alapunkt b, mis hõlmab veinide liikumist volitatud ladustajate vahel, on välja jäetud.

Kuna minimaalset laagerdamisperioodi on lühendatud ja veinide turuleviimise kuupäeva on nihutatud varasemaks, peab veinide liikumine ettevõtjate vahel toimuma kiiremini, seepärast ei ole otstarbekas kehtestada kuupäeva, enne mida ei tohi veine transportida.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

Seetõttu on muudetud I peatüki IX jao 5. punkti pealkirja, jättes välja sõnad „toodete liikumine ja“.

Need tootespetsifikaadi muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Üleminekumeetmed

I peatüki IX jao 2. punkti alapunktis a on sõnade „kuni 2034. saagiaastani (kaasa arvatud)“ ette lisatud sõnad „hiljemalt“, et selgitada kõnealuse meetme tingimusi.

4. punkt on välja jäetud, sest erimeede on aegunud.

Need tootespetsifikaadi muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimisega seotud tegurid

—	Ettevõtjaid kontrollib edaspidi sertifitseerimisasutus, seetõttu on tootespetsifikaadi II peatüki asjaomastes jagudes asendatud sõna „inspekteerimiskava“ (plan d’inspection) sõnaga „kontrollikavad“ (plans de contrôle). See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

—

Viited kontrolliasutusele: III peatüki II jagu: selles jaos esitatud redaktsioonilisi eeskirju on muudetud, muudatust kohaldatakse alates tootespetsifikaadi heakskiitmisest 2011. aasta detsembris, seejuures ei esitata enam kontrolliasutuse täielikke kontaktandmeid, kui kontrolli teeb sertifitseerimisasutus. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Fleurie

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Lühikirjeldus

Tegemist on kuivade punaste vaiksete veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

Pakendamisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 g/l.

Valminud ja pakendamiseks valmis veinidel on järgmised analüütilised omadused:

maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos, fruktoos) sisaldus: 3 grammi liitri kohta

Maksimaalse üldalkoholisisalduse, minimaalse tegeliku alkoholisisalduse, minimaalse üldhappesuse ning maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse puhul kohaldatakse liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

Veinil on kaunis lillakaspunane värvus, mis veini vananedes omandab granaatpunase varjundi. Lõhnabuketis on tunda õite ja punaste marjade lõhnanüansse, mis muutuvad veini vananedes vürtsikamaks. Maitse on intensiivne, kuid mitte pealetükkiv ja vähese happesusega. Kuna vein on kerge ja peen, peetakse seda sageli „Crus du Beaujolais“ veinide seast kõige naiselikumaks.

Üldised analüütilised omadused

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,17.
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistuse eritavad

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

—	Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

—	Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %.

—	Veini laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. märtsini.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

2.   Viljelustavad

Istutustihedus

Puude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,10 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema üle 0,80 meetri.

Eeldusel, et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 6 000 tüve hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

Viinapuude lõikamise eeskirjad:

—	viljapuude lõikamine peab olema lõppenud 15. maiks;

—	veini valmistamiseks kasutatavate viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtri- või lehvikukujuline vorm, või ühe- või kaheõlaline või „V-kujuline“ Royat’ nöörpuu vorm), jättes tüve kohta kuni 10 punga;

—	igale tüvele jäetakse 3–5 võrset kuni 2 pungaga; puu noorendamiseks võib igal tüvel olla vana viinapuu võsu külge poogitud võrse, millel on kuni 2 punga;

—	võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta.

Kastmine on keelatud.

– Mehaanilise viinamarjakoristusega seotud sätted:

—	viinamarjade kasvatusalalt veinivalmistamisüksusesse transportimiseks kasutatavate konteinerite puhul võib koristuskõrgus olla kuni 0,50 meetrit;

—	konteinerid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks sobivast materjalist;

—	saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	61 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Rhône’i departemangu järgmise kommuuni territooriumil (vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile): Fleurie

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Gamay N

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub „Beaujolais“ veinipiirkonna südames Beaujolais’ mägede idapiiril.

See hõlmab ainult Rhône’i departemangu Fleurie kommuuni, mis asub Lyonist põhja pool.

Künklikul maastikul on kõrgendikud (mille nõlvad on sageli üsna järsud) peaaegu eranditult kaetud viinamarjaistandustega. Taamal on kõrgemad tipud kaetud metsaga.

Viinamarjade kasvatamiseks ettenähtud piiritletud maatükkide aluskivim on porfüüriline roosa graniit, milles on vähesel määral vilgukivi (kohalikus kõnepruugis granite de Fleurie).

Piirkonnas on kaks erinevat geomorfoloogilist pinnamoodi:

—	kommuunist kõrgemal, järskudel nõlvadel 300–450 meetri kõrgusel, kus aluskivim sageli pinnale ulatub, on muld väga liivane ja toitainevaene;

—	kommuunist madalamal laskuvad laugemad nõlvad kuni 230 meetri kõrgusele Saône’i suunas ja aluskivimit katab nõlvadelt pärit purdmaterjal; mullakiht on sügavam ning mullas on savi, peent liiva ja muda.

Maastikku lõikuvad Roclaine’ niisutuskanal ja Presle’i oja, mis saavad alguse mägedest ja suubuvad Saône’i ning mõjutavad nõlvade avatust päikesele.

Kliima on nõrgalt ookeaniline, aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 11 °C ja mõõdukas sademete hulk (keskmiselt 750 mm) jaotub aasta peale ühtlaselt. Geograafilises piirkonnas on tunda kontinentaalse (suvised äikesetormid, talvine jäätuv udu) ja vahemerelise kliima (suvekuumus, suurim sademete hulk sügisel ja kevadel) mõju. Läänetuulte eest kaitsevad piirkonda Beaujolais’ mäed ja geograafilist piirkonda varjab veel ka väike mäeahelik, mille nõlvad avanevad enamasti kagusse ning saavad soojust ja valgust juba esimestelt hommikustelt päikesekiirtelt. Kuna viinamarjaistandused asuvad nõlvade keskosas, pääsevad need suuremast osast kevadkülmadest ja Saône’i tasandiku hommikusest udust, saavad rohkelt päikesepaistet ja vabanevad vajaduse korral kiiresti liigsest sadeveest.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Fleurie on põline küla. Kuna piirkonnas leidub küllaldaselt vett, asusid inimesed siia elama juba iidsetel aegadel. Külad tekkisid eelkõige piirkonna lääneossa.

Viinapuude olemasolu Fleurie piirkonnas kinnitab juba 987. aastast pärit dokument. See on koostatud külast madalamal asunud ja otse Cluny kloostrile allunud Arpayé kloostri jaoks ning puudutab läbirääkimisi viinapuudega maatüki üle.

Viinamarjaistanduste kiire areng algas XV sajandi lõpus, ajal, mil Lyoni kõrgklass rikastus siidikaubanduse ja panganduse abil.

18. sajandil viisid Burgundia veinikaupmehed kõrgelt hinnatud „Fleurie“ veini Pariisi, sealt jõudis vein Põhja-Prantsusmaale ja Inglismaale. 20. sajandi alguses müüdi veini kogu Prantsusmaal ning see oli jõudnud ka välisturgudele – Šveitsi, Belgiasse ja Saksamaale.

Tänu Fleurie elanike aktiivsele tegevusele avas 1927. aastal uksed kooperatiivne veinikelder. Kohaliku veini käekäiku on tugevasti mõjutanud näitleja Marguerite Chabert, kelle perekond osales Fleurie kooperatiivse veinikeldri loomisel ning kes mõnda aega veinikeldrit juhatas.

Kontrollitud päritolunimetust „Fleurie“ tunnustati 1936. aastal. Veinide „Crus du Beaujolais“ hulgas on „Fleurie“ üks enim hinnatud ja eelkõige Šveitsi veinikaupmehed pakuvad selle eest head hinda.

Küla on ka tuntud turismisihtkoht. 2007. aastal avati umbes kolmkümne tootja koostöös veinikelder „La maison de Fleurie“.

Fleurie küla elanike identiteet on tugevasti seotud Jumalaema kujuga (la Madone) Fleurie kabelis, mis kõrgub üle viinamarjaistanduste. Aastate jooksul on sellest saanud kommuuni ja viinamarjaistanduste sümbol, mida kujutatakse enamikul märgistel ja reklaamplakatitel

Istanduste viinamarjast toodetakse ainult punast veini. Peamine viinamarjasort on „Gamay N“. Selleks et tagada viinapuude viljakus lõigatakse võrsed lühikeseks ja kujundatakse lehtrikujuliselt.

Istandused on enamasti pereettevõtted, mis pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele ning kus töötab samaaegselt mitu põlvkonda. Ühel ettevõttel on haritavat maad keskmiselt 9 hektarit. 2010. aastal oli Fleurie viinamarjaistanduste pindala ligikaudu 1 400 hektarit. Veini toodavad 180 tootjat, üks kooperatiivne veinikelder ja kümmekond veinikaupmeest.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Fleurie’s on viinamarju kasvatatud juba rohkem kui tuhat aastat. Istandused on aegade jooksul kujundanud eripärase maastiku, kus viinapuudel on oluline roll.

Viinamarjaistandused asuvad graniidist aluskivimiga mägises piirkonnas 200–450 meetri kõrgusel, mõnikord väga järskudel mäenõlvadel, kus päikesepaiste soodustab kompleksse lõhnabuketiga veinide tootmist.

Avatus Saône’i tasandiku suunas tagab päikesepaiste, mis soodustab taimedes klorofülli sünteesimist. Mõõdukas kõrgus ja istanduste paiknemine peamiselt kagunõlvadel, võimaldavad saavutada viinamarjade optimaalse ja korrapärase küpsemise

Graniidi murenemisel tekkinud liivmuld on toitainevaene ja laseb hästi vett läbi ning sobib mõõdukaks tootmiseks. Sort „Gamay N“ on mulla suhtes tundlik ja kasvab eriti hästi toitainevaeses mullas. Selle sordi viinamarjadest valmistatud vein on kerge ja peente tanniinidega.

Nendes erilistes geograafilistes tingimustes on tootjad põlvkondade jooksul arendanud meetodeid, et kasutada ära kõik sordi „Gamay N“ parimad omadused.

Tuginedes viinamarjakasvatajate oskusteabele lõigatakse viinapuude võrsed lühikeseks ja kujundatakse lehtrikujuliselt, viinapuud istutatakse väga tihedalt, järgitakse mullaerosiooni piiravaid viljelustavasid ja valitakse sobivad veinivalmistusmeetodid, et toota värvainerikast tooret, tagades samal ajal veinide peenuse, puuviljalisuse ja elegantsi.

Juba ammu enne seda, kui „Beaujolais nouveau“ veinid maailmas tuntuks said, hinnati „Fleurie“ veine kõrgelt ja neil oli hea maine. 18. sajandi alguses viisid Burgundia veinikaupmehed „Fleurie“ veini Pariisi. Mitmed autorid, sealhulgas Jullien, Guyot ja Danguy, kes 19. sajandil Prantsuse veine uurisid ja kirjeldasid, liigitasid „Fleurie“ veinid alati parimate hulka.

Šveitsi ja Inglismaa tarbijad, keda köidab nimetuse „Fleurie“ sarnasus prantsuse ja inglise keeles sõnaga „lill“ (fleur, flower), on aidanud kaasa veini maine kujunemisele kogu Euroopas. Veini heast mainest annab tunnistust ka iga-aastane näitus ja turg, mida korraldatakse Fleurie’s kõikide pühakute päevale järgneval laupäeval ja pühapäeval ning mis meelitab kokku palju rahvast.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte-d’Ori departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot

—

Rhône’i departemang: Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Chasselay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dardilly, Denicé, Deux Grosnes (ainult see osa, mis vastab endise Avenas’ kommuuni territooriumile), Dracé, Emeringes, Fleurieux-sur-l’Arbresle, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Sain-Bel, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux, Villié-Morgon, Vindry-sur-Turdine (ainult see osa, mis vastab endiste kommuunide Dareizé, Les Olmes ja Saint-Loup territooriumitele)

—

Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La-Loyère (ainult see osa, mis vastab endise La Loyère’i kommuuni territooriumile), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (ainult see osa, mis vastab endiste kommunide Donzy-le-National, Massy ja La Vineuse territooriumitele), Vinzelles, Viré

—

Yonne’i departemang: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult see osa, mis vastab endiste kommunide Champvallon, Villiers sur Tholon ja Volgré territooriumitele), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey , Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Märgistus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

a)

Kaitstud päritolunimetusega veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on: — katastriüksuse nimi; — märgitud saagideklaratsioonile. Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

b)

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“ või „Grand Vin du Beaujolais“ või „Cru du Beaujolais“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-163ce6ee-43f3-40c6-b350-36ff801081a0

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.