|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 337 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
64. aastakäik |
|
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2021/C 337/01 |
||
|
|
Euroopa Andmekaitseinspektor |
|
|
2021/C 337/02 |
||
|
2021/C 337/03 |
||
|
|
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT |
|
|
2021/C 337/04 |
|
|
V Teated |
|
|
|
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2021/C 337/05 |
Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta |
|
ET |
|
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Euroopa Komisjon
|
23.8.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 337/1 |
Euro vahetuskurss (1)
20. august 2021
(2021/C 337/01)
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,1671 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
127,97 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4368 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,85750 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
10,3263 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,0711 |
|
ISK |
Islandi kroon |
149,40 |
|
NOK |
Norra kroon |
10,6000 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
25,559 |
|
HUF |
Ungari forint |
350,92 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,5895 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,9344 |
|
TRY |
Türgi liir |
9,9571 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,6373 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,5069 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
9,0924 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,7108 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,5907 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 380,66 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
17,8750 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
7,5854 |
|
HRK |
Horvaatia kuna |
7,4990 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
16 887,06 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,9456 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
58,765 |
|
RUB |
Vene rubla |
86,9259 |
|
THB |
Tai baat |
38,946 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
6,3622 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
23,6848 |
|
INR |
India ruupia |
86,8025 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
Euroopa Andmekaitseinspektor
|
23.8.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 337/2 |
Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte seoses ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimise hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamise ja toimimise kohta
(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)
(2021/C 337/02)
Schengeni ala on Euroopa Liidu üks olulisemaid ja nähtavamaid saavutusi. Selle õigusraamistik – Schengeni acquis’ – koosneb eri meetmetest, sealhulgas hindamis- ja järelevalvemehhanismist.
Komisjon esitas 2. juunil 2021 ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist, et kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013. Ettepaneku eesmärk on: 1) suurendada mehhanismi strateegilist fookust ja tagada eri hindamisvahendite proportsionaalsem kasutamine; 2) lühendada ja lihtsustada menetlusi, et muuta protsess efektiivsemaks ja tõhusamaks ning suurendada vastastikust survet; 3) optimeerida liikmesriikide ekspertide osalemist ja koostööd liidu organite, ametite ja asutustega; ning 4) tugevdada põhiõiguste austamise hindamist Schengeni acquis’ raames.
Oma arvamuses tervitab Euroopa Andmekaitseinspektor erilist tähelepanu, mida ettepanekus pööratakse põhiõiguste austamisele, sealhulgas Schengeni acquis’ andmekaitsenõuete nõuetekohasele rakendamisele Schengeni hindamiste läbiviimisel. Samal ajal esitab ta kaks konkreetset soovitust, mille eesmärk on tagada õiguskindlus ja austada andmekaitse järelevalveasutuste sõltumatust.
Euroopa Andmekaitseinspektor leiab, et kavandatavas määruses tuleks määratleda Schengeni hindamiste ulatus, kehtestades mitteammendava loetelu asjakohastest poliitikavaldkondadest, mida tuleks hinnata. Eelkõige tuleks uue Schengeni mehhanismiga jätkuvalt määratleda üksnes andmekaitsele pühendatud hindamised, mida viivad läbi andmekaitseeksperdid.
Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutab lisaks vajadust selgelt eristada Schengeni hindamistega seotud liidu eri asutuste, ametite ja organite pädevusi. Sellega seoses tuleks täielikult austada Euroopa Andmekaitseinspektori sõltumatust vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 55.
1. Sissejuhatus ja taust
|
1. |
Schengeni ala (1) on Euroopa Liidu üks olulisemaid ja nähtavamaid saavutusi. See on suurendanud liikumisvabadust, võimaldades rohkem kui 420 miljonil inimesel liikuda ilma piirikontrollita sisepiiridel. |
|
2. |
Schengeni acquis’ koosneb ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 kohaselt liidu raamistikku integreeritud õigusnormidest koos neil põhinevate või nendega muul viisil seotud õigusaktidega. Seega sisaldab acquis’ 1) välispiiridel võetavaid meetmeid (välispiiri haldamine), 2) kompenseerivaid meetmeid (ühine viisapoliitika, politseikoostöö, tagasisaatmispoliitika ja Schengeni infosüsteem) ning 3) hindamis- ja järelevalvemehhanismi. Schengeni acquis’ sisaldab ka andmekaitse- ja muude põhiõiguste austamise nõudeid. |
|
3. |
Schengeni hindamismehhanismi eesmärk on tagada hästitoimiv Schengeni ala, tagades, et liikmesriigid kohaldavad Schengeni eeskirju tõhusalt, muu hulgas säilitades osalevate liikmesriikide vahelise suure vastastikuse usalduse. Praegune Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism loodi nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 (2), mis võeti kasutusele 2015. aastal. |
|
4. |
Komisjoni president von der Leyen teatas oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus Schengeni alaga seotud probleemide lahendamise Schengeni strateegia. Üks sellega seotud algatustest on Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi läbivaatamine. Komisjon esitas seetõttu 2. juunil 2021 ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist, et kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (3). Ettepaneku eesmärk on: 1) suurendada mehhanismi strateegilist fookust ja tagada eri hindamisvahendite proportsionaalsem kasutamine; 2) lühendada ja lihtsustada menetlusi, et muuta protsess efektiivsemaks ja tõhusamaks ning suurendada vastastikust survet; 3) optimeerida liikmesriikide ekspertide osalemist ja koostööd liidu organite, ametite ja asutustega; ning 4) tugevdada põhiõiguste austamise hindamist Schengeni acquis’ raames. |
|
5. |
Määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõike 1 kohaselt peab komisjon konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga pärast õigusakti ettepaneku vastuvõtmist, kui see mõjutab üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset isikuandmete töötlemisel. Komisjon konsulteeris Euroopa Andmekaitseinspektoriga ametlikult 3. juunil 2021. Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti mitteametlikult ka ettepaneku koostamise ajal ning ta esitas oma mitteametlikud märkused mais 2021. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt asjaolu üle, et tema seisukohti on küsitud menetluse varajases etapis, ning julgustab komisjoni seda head tava jätkama. |
|
6. |
See arvamus ei piira Euroopa Andmekaitseinspektori edasisi täiendavaid märkusi või soovitusi, eelkõige juhul, kui tuvastatakse täiendavaid küsimusi või saadakse uut teavet. Lisaks ei piira käesolev arvamus mis tahes tulevikus võetavaid meetmeid, mida Euroopa Andmekaitseinspektor võib võtta määruse (EL) 2018/1725 artikli 58 kohaseid ülesandeid täites. |
5. Järeldused
|
19. |
Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et ettepanekus on pööratud erilist tähelepanu põhiõiguste austamisele, sealhulgas Schengeni acquis’ andmekaitsenõuete nõuetekohasele täitmisele ja kohaldamisele Schengeni hindamistes. |
|
20. |
Schengeni hindamiste ulatuse osas leiab Euroopa Andmekaitseinspektor, et tulevases määruses tuleks see määratleda, kehtestades mitteammendava loetelu asjakohastest poliitikavaldkondadest, mida tuleks hinnata. Eelkõige tuleks uue Schengeni mehhanismiga jätkuvalt määratleda üksnes andmekaitsele pühendatud hindamised, mida viivad läbi andmekaitseeksperdid. |
|
21. |
Kokkuvõtteks rõhutab Euroopa Andmekaitseinspektor, et tuleb selgelt määratleda Schengeni hindamistes osalevate mitmesuguste liidu asutuste, ametite ja organite pädevus. Ettepanekuga tuleb eelkõige tagada Euroopa Andmekaitseinspektori sõltumatuse täielik austamine vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 55. |
Brüssel, 27. juuli 2021.
Wojciech Rafał WIEWIÓROWSKI
(1) Schengeni ala hõlmab ELi liikmesriike ning Islandi, Norrat, Šveitsi ja Liechtensteini (nn Schengeni lepinguga ühinenud riigid). Schengeni acquis’ on küll siduv Bulgaariale, Horvaatiale, Küprosele ja Rumeeniale, kuid nende liikmesriikide suhtes ei ole piirikontrolli sisepiiridel veel kaotatud. Lisaks ei kuulu Schengeni alasse Iirimaa, kuid ta kohaldab Schengeni acquis’d osaliselt alates 1. jaanuarist 2021.
(2) Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 06.11.2013, lk 27).
(3) COM(2021) 278 final.
|
23.8.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 337/4 |
Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu määrus, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi EL 2019/1937
(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)
(2021/C 337/03)
Euroopa Komisjon tegi 24. septembril 2020 ettepaneku võtta vastu määrus, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (edaspidi „ettepanek“). Ettepanekuga kehtestatakse krüptovarade emiteerimise ja kauplemisele võtmise läbipaistvuse ja avalikustamise nõuded ning krüptovarateenuse osutajatele ning varapõhiste tokenite emitentidele ja e-raha tokenite emitentidele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve tegemise nõuded, reguleeritakse varapõhiste tokenite emitentide, e-raha tokenite emitentide ja krüptovarateenuse osutajate tegevust, korraldust ja juhtimist ning kehtestatakse tarbijakaitse-eeskirjad krüptovarade emiteerimise, nendega kauplemise, nende vahetamise ja hoidmise kohta, samuti meetmed turu kuritarvitamise vältimiseks, et tagada krüptovaraturgude usaldusväärsus.
Euroopa Andmekaitseinspektor tuletab meelde vajadust korraldada laiem arutelu selle üle, kuidas paremini tagada, et krüptovarade aluseks olev tehnoloogia, nimelt plokiahel ja hajusraamatud, järgiks andmekaitse-eeskirju ja -põhimõtteid, ning viitab sellega seoses üldistele märkustele, mis ta esitas oma arvamuses hajusraamatu tehnoloogia turutaristute katsekorra ettepaneku kohta, ning rõhutab, et selline arutelu peab toimuma enne asjaomas(t)e ettepaneku(te) jõustumist.
Samuti rõhutab Euroopa Andmekaitseinspektor ELi seadusandja kohustust tagada, et ettepanekus ettenähtud töötlemistoimingute läbiviimisel järgitaks andmekaitsenõudeid, ja vastutavate töötlejate kohustust tagada kooskõla vastutuse põhimõttega.
Euroopa Andmekaitseinspektor leiab, et krüptovarade emitendid on tavaolukorras isikuandmete kaitse üldmääruse alusel vastutavad töötlejad, võttes arvesse emitentide projekti ja seda, et viimane hõlmab isikuandmete töötlemist. Õiguskindluse suurendamiseks kutsub Euroopa Andmekaitseinspektor seadusandjat üles määrama emitendid ettepanekus sõnaselgelt vastutavateks töötlejateks. Lisaks võib isikuandmete töötlemine vastata kahele või enamale kriteeriumile, mis osutavad sellele, et töötlemisega kaasneb tõenäoliselt suur risk andmekaitseõiguse tähenduses. Selle tulemusena võib krüptovarade emitendile kehtida isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 kohane kohustus teha enne kavandatavat isikuandmete töötlemist andmekaitsealane mõjuhindamine.
Euroopa Andmekaitseinspektor on rahul ettepaneku eesmärgiga tõhustada tarbijate kui krüptovarade ostjate (investorite) kaitset. Samas on Euroopa Andmekaitseinspektor seisukohal, et ettepanek peaks sisaldama ka emitentide kohustust anda seoses andmekaitsega eriti tugevad tagatised, et andmesubjekte paremini kaitsta. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab lisada ettepanekusse krüptovarade valges raamatus esitatava teabena isikuandmetega seoses kavandatavad töötlemistoimingud, samuti peamised eeldatavad riskid ja andmekaitseriskide leevendusstrateegiad.
Seoses haldustrahvide avaldamisega soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor hõlmata lisaks pädeva asutuse kaalutluskriteeriumidele ka üksikisikute isikuandmete kaitsele avalduvat mõju. Lisaks tuletab Euroopa Andmekaitseinspektor meelde, et andmete säilitamise piirangu põhimõte nõuab, et isikuandmeid ei säilitataks kauem, kui on vajalik eesmärgil, milleks isikuandmeid töödeldakse, ning soovitab kehtestada ettepaneku artikli 95 lõikes 4 andmete säilitamise miinimumtähtaja asemel maksimumtähtaja.
1. Taust
|
1. |
Euroopa Komisjon tegi 24. septembril 2020 ettepaneku võtta vastu määrus, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (edaspidi „ettepanek“) (1). Ettepanek on õigusraamistik, mis on välja töötatud selleks, et reguleerida praegu kohaldamisalast väljajäävaid krüptovarasid ja nende teenusepakkujaid ELis ning kehtestada 2024. aastaks ühtne lubade andmise kord kõigis liikmesriikides. Ettepaneku eesmärk on ühtlustada Euroopa digirahanduse strateegia raames eri liiki krüptotokenite emiteerimise ja nendega kauplemise Euroopa raamistikku. |
|
2. |
Ettepanek on osa digirahanduse paketist. See on meetmete pakett, mille eesmärk on võimaldada ja toetada digirahanduse potentsiaali innovatsiooni ja konkurentsi seisukohast, vähendades samal ajal riske. Digirahanduse pakett sisaldab uut ELi finantssektori digirahanduse strateegiat, (2) mille eesmärk on tagada, et EL teeks digirahanduse eelised Euroopa tarbijatele ja ettevõtjatele kättesaadavaks. Lisaks käesolevale ettepanekule sisaldab pakett ka hajusraamatu tehnoloogia turutaristute katsekorra ettepanekut (edaspidi „katsekorra ettepanek“) (3), digitaalse tegevuskerksuse ettepanekut (edaspidi „DORA“) (4) ja ettepanekut selgitada või muuta teatavaid seonduvaid ELi finantsteenuste eeskirju (5). |
|
3. |
Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti seoses katsekorra ettepanekuga ja ta esitas oma arvamuse 23. aprillil 2021 (6). Temaga konsulteeriti 29. aprillil 2021 ka seoses digitaalse tegevuskerksuse ettepanekuga ja ta esitas oma arvamuse 10. mail 2021 (7). |
|
4. |
29. aprillil 2021 palus Euroopa Komisjon vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 Euroopa Andmekaitseinspektoril esitada arvamus ettepaneku kohta. Need kommentaarid piirduvad ettepaneku andmekaitse seisukohast asjakohaste sätetega. |
4. Järeldused
Eelnevast lähtudes teeb Euroopa Andmekaitseinspektor järgmist:
|
— |
tuletab meelde vajadust korraldada laiem arutelu selle üle, kuidas paremini tagada, et krüptovarade aluseks olev tehnoloogia, nimelt plokiahel ja hajusraamatud, järgiks kõige tõhusamalt viisil andmekaitse-eeskirju ja -põhimõtteid, ning rõhutab, et selline arutelu peab toimuma enne asjaomas(t)e ettepaneku(te) jõustumist; |
|
— |
soovitab määrata emitendid sõnaselgelt vastutavateks töötlejateks, et vältida võimalikke tõlgendusprobleeme rolli hindamisel, võttes eelkõige arvesse ettepaneku kohaldamisala keerukust ja asjaomaste osaliste vahelisi suhteid; |
|
— |
soovitab lisada ettepaneku artiklitesse 5, 17 ja 46 krüptovarade valges raamatus esitatava teabena järgmise teabe: „isikuandmetega seoses kavandatavad töötlemistoimingud, samuti peamised eeldatavad riskid ja andmekaitseriskide leevendusstrateegiad, kui asjakohane“; |
|
— |
seoses haldustrahvide avaldamisega soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor hõlmata lisaks pädeva asutuse kaalutluskriteeriumidele ka üksikisikute isikuandmete kaitsele avalduvat mõju ning asendada ettepaneku artikli 95 lõikes 4 sätestatud andmete säilitamise miinimumtähtaeg „vähemalt viis aastat“ konkreetse maksimumtähtajaga; |
|
— |
seoses pädevate asutuste, EBA ja ESMA vahelise halduskoostööga, samuti kolmandate riikide järelevalveasutustega tehtava koostööga soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor kustutada artikli 108 lõikes 3 viide ELi andmesäilitamismäärusele, võttes arvesse horisontaalset viidet ELi andmesäilitamismääruse kohaldatavusele ettepaneku artikli 88 lõikes 2. |
Brüssel, 24. juuni 2021.
Wojciech Rafał WIEWIÓROWSKI
(1) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (24. september 2020, 2020/0265 (COD)).
(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi digirahanduse strateegia kohta 24. septembril 2020 (COM(2020) 591).
(3) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorra kohta (COM(2020)594).
(4) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014 (COM(2020) 595).
(5) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/43/EÜ, 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/65/EL, (EL) 2015/2366 ja (EL) 2016/2341 (COM(2020) 596).
(6) Arvamus 6/2021 ettepaneku kohta võtta vastu hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekord on kättesaadav aadressil https://edps.europa.eu/system/files/2021-06/2021-0219_d0912_opinion_on_pilot_regime_for_market_infrastructures_en.pdf.
(7) Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu määrus, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014, on kättesaadav aadressil https://edps.europa.eu/system/files/2021-05/2021-0203_d0943_opinion_digital_operational_resilience_for_the_financial_sector_en.pdf
TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
|
23.8.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 337/6 |
Siduv päritoluinformatsioon
(2021/C 337/04)
Nimekiri asutustest, kelle liikmesriigid ja Ühendkuningriik seoses Põhja-Iirimaaga on määranud siduva päritoluinformatsiooni taotlusi vastu võtma või siduvat päritoluinformatsiooni välja andma
|
Liikmesriik |
Tolliasutus |
Telefon |
E-post |
|||||||||||||||||
|
BELGIA |
|
|
|
|||||||||||||||||
|
Mittesooduspäritolu |
|
+32 22778467 +32 22776522 +32 22776211 |
Origine.oorsprong@economie.fgov.be |
|||||||||||||||||
|
Sooduspäritolu |
|
+32 25760295 +32 25786794 |
Da.ops.douane1@minfin.fed.be |
|||||||||||||||||
|
BULGAARIA |
|
+359 298594313 +359 298594145 |
origin@customs.bg |
|||||||||||||||||
|
HORVAATIA |
|
+385 16211308 +385 16211321 |
podrijetlo@carina.hr origin@carina.hr |
|||||||||||||||||
|
TŠEHHI VABARIIK |
|
+420 585111111 |
podatelna580000@cs.mfcr.cz |
|||||||||||||||||
|
TAANI |
|
+45 72221212 +45 72382641 |
oprindelse@toldst.dk |
|||||||||||||||||
|
SAKSAMAA |
|
|
|
|||||||||||||||||
|
Sooduspäritolu ja mittesooduspäritolu, juhtudel, mil kauba viimistlus või lõpptöötlemine tehti väljaspool ELi, või kui tegemist on kaubaga, mille puhul kehtib ühine turukorraldus, mille alusel hüvitise suurus sõltub kindlaksmääratud mittesooduspäritolust |
|
+49 5111012480 |
poststelle.vzta-hza-hannover@zoll.bund.de |
|||||||||||||||||
|
Mittesooduspäritolu juhtudel, mil kaup on täielikult saadud, toodetud, viimistletud või töödeldud ELis. See ei kehti kauba suhtes, mille puhul kehtib ühine turukorraldus, mille alusel hüvitise suurus sõltub kindlaksmääratud mittesooduspäritolust. |
|
+49 30203082321 |
behm.steffen@dihk.de |
|||||||||||||||||
|
IIRIMAA |
|
+353 6744260 |
origin&valuationsection@revenue.ie |
|||||||||||||||||
|
EESTI |
|
+372 6762607 |
emta@emta.ee |
|||||||||||||||||
|
KREEKA |
|
+30 2106987487 +30 2106987493 +30 2106987541 +30 2106987513 +30 2106987486 |
d17-c@2001.syzefxis.gov.gr |
|||||||||||||||||
|
HISPAANIA |
|
+34 917289854/55/35 |
gestionaduanera@aeat.correo.es |
|||||||||||||||||
|
PRANTSUSMAA |
|
+33 157534372 |
dg-comint3-rco@douane.finances.gouv.fr |
|||||||||||||||||
|
ITAALIA |
|
+39 0650245216 |
dir.dogane.origine@adm.gov.it |
|||||||||||||||||
|
KÜPROS |
|
+357 22601665 +357 22601703 |
headquarters@customs.mof.gov.cy |
|||||||||||||||||
|
LÄTI |
|
+371 67121007 +371 67121011 |
MP.lietvediba@vid.gov.lv |
|||||||||||||||||
|
LEEDU |
|
+370 52666067 +370 52327480 |
muitine@lrmuitine.lt |
|||||||||||||||||
|
LUKSEMBURG |
|
+352 28182325 +352 28182347 |
ilona.fonck@do.etat.lu Laurent.Thilges@do.etat.lu |
|||||||||||||||||
|
UNGARI |
|
+36 14022233 |
szi@nav.gov.hu |
|||||||||||||||||
|
MALTA |
|
+356 25685186 |
saviour.grima@gov.mt |
|||||||||||||||||
|
MADALMAAD |
|
+31 243813701 |
helpdesk.oorsprongszaken@belastingdienst.nl |
|||||||||||||||||
|
AUSTRIA |
|
+43 151433/504189 |
origin@bmf.gv.at |
|||||||||||||||||
|
POOLA |
|
+48 225104652 |
wip.ias.warszawa@mf.gov.pl |
|||||||||||||||||
|
PORTUGAL |
|
+351 218813765 |
dsta@at.gov.pt |
|||||||||||||||||
|
RUMEENIA |
|
+40 213155858 +40 213137969 |
origine@customs.ro |
|||||||||||||||||
|
SLOVEENIA |
|
+386 14783921 |
ana.macek@gov.si |
|||||||||||||||||
|
SLOVAKKIA |
|
+421 250263963 +421 250263960 |
martin.strbik@financnasprava.sk sylvia.halaszova@financnasprava.sk |
|||||||||||||||||
|
SOOME |
|
+358 2955200 |
leena.lehtinen@tulli.fi minna.raitanen@tulli.fi |
|||||||||||||||||
|
ROOTSI |
|
+46 771520520 |
tullverket@tullverket.se |
|||||||||||||||||
|
ÜHENDKUNINGRIIK (Põhja-Iirimaaga seoses) |
|
|
dutyliability.policy@hmrc.gov.uk |
V Teated
ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
|
23.8.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 337/12 |
Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta
(2021/C 337/05)
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) artikli 11 lõike 2 kohaselt teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed aeguvad tabelis osutatud kuupäeval, kui ei algatata nende läbivaatamist järgmise menetluse kohaselt.
2. Menetlus
Liidu tootjad võivad esitada kirjaliku taotluse, et meede läbi vaadataks. Taotlus peab sisaldama piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. Kui komisjon otsustab asjaomased meetmed läbi vaadata, antakse importijatele, eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele ja liidu tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses esitatud väiteid täiendada, ümber lükata või kommenteerida.
3. Tähtaeg
Liidu tootjad võivad eelnevast lähtuvalt esitada alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne alljärgnevas tabelis osutatud kuupäeva, kirjaliku läbivaatamistaotluse järgmisel aadressil: European Commission, Directorate-General for Trade (Unit G-1), CHAR 4/39, 1049 Brussels, Belgia (2).
4. Käesolev teade avaldatakse kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõikega 2.
|
Toode |
Päritolu- või eksportijariik või -riigid |
Meetmed |
Viide |
Aegumise kuupäev (3) |
|
Teatavad rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torud |
Hiina Rahvavabariik |
Dumpinguvastane tollimaks |
Komisjoni 11. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/804, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ümmarguse ristlõikega, üle 406,4 mm välisläbimõõduga õmblusteta torude impordi suhtes |
13.5.2022 |
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) TRADE-Defence-Complaints@ec.europa.eu
(3) Meede aegub selles veerus nimetatud kuupäeval keskööl (kl 00.00).