Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10346 — ICG/Circet)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 324/01)

26. juuli 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10346 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10337 — BC Partners/Vista Equity Partners/EAB Global)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 324/02)

4. august 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10337 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10322 — TPG/Francisco Partners/Boomi)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 324/03)

16. juuli 2021 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10322 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

11. august 2021

(2021/C 324/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1718
JPY	Jaapani jeen	129,68
DKK	Taani kroon	7,4373
GBP	Inglise nael	0,84698
SEK	Rootsi kroon	10,2305
CHF	Šveitsi frank	1,0818
ISK	Islandi kroon	148,00
NOK	Norra kroon	10,4548
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,405
HUF	Ungari forint	354,84
PLN	Poola zlott	4,5858
RON	Rumeenia leu	4,9163
TRY	Türgi liir	10,1467
AUD	Austraalia dollar	1,5958
CAD	Kanada dollar	1,4677
HKD	Hongkongi dollar	9,1187
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6704
SGD	Singapuri dollar	1,5924
KRW	Korea vonn	1 357,41
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,3326
CNY	Hiina jüaan	7,5996
HRK	Horvaatia kuna	7,4955
IDR	Indoneesia ruupia	16 881,52
MYR	Malaisia ringit	4,9684
PHP	Filipiini peeso	59,126
RUB	Vene rubla	86,8412
THB	Tai baat	39,062
BRL	Brasiilia reaal	6,1113
MXN	Mehhiko peeso	23,5291
INR	India ruupia	87,1605

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOMISJONI OTSUS,

11. august 2021,

millega asutatakse komisjoni plastpakendijäätmete statistika eksperdirühm

(2021/C 324/05)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 alusel vastu meetmed statistika koostamiseks, kui see on vajalik liidu tegevuseks.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2021/770 (1) artikli 13 kohaselt peab komisjon looma ametliku eksperdirühma, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, et nõustada komisjoni ja avaldada arvamust tekkinud ja ringlusse võetud plastpakendijäätmete statistika võrreldavuse, usaldusväärsuse ja kõikehõlmavuse teemal, nõustada komisjoni andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse suurendamise meetmete ettevalmistamise teemal ja väljastada iga-aastaseid arvamusi liikmesriikide poolt ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite eesmärgil esitatud plastpakendijäätmeandmete asjakohasuse kohta.

(3)	Seetõttu on vaja luua plastpakendijäätmete statistika eksperdirühm ning määrata kindlaks selle ülesanded, struktuur ja toimimine kooskõlas komisjoni otsusega C(2016) 3301, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja toimimiseks.

(4)	Plastpakendijäätmete statistika eksperdirühm peaks igal aastal avaldama arvamust selle kohta, kas liikmesriikide poolt Euroopa Liidu omavahendite süsteemis kasutamiseks igal aastal esitatud plastpakendijäätmete statistika andmed on asjakohased.

(5)	Plastpakendijäätmete statistika eksperdirühm peaks koosnema kõigi liikmesriikide plastpakendijäätmete statistika ekspertidest.

(6)	Plastpakendijäätmete statistika eksperdirühma liikmete jaoks tuleks kehtestada teabe avaldamise eeskirjad.

(7)	Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (2),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

---

(1)  Nõukogu 30. aprilli 2021. aasta määrus (EL, Euratom) 2021/770, mis käsitleb ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite arvutamist, nimetatud omavahendite kättesaadavaks tegemise meetodeid ja menetlusi, rahavajaduste rahuldamise meetmeid ning kogurahvatulul põhinevate omavahendite teatavaid aspekte (ELT L 165, 11.5.2021, lk 15).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

(4)  Komisjoni 30. mai 2016. aasta otsus C(2016) 3301, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja toimimiseks.

(5)  Vt horisontaalsete eeskirjade artikli 13 lõige 1.

(6)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(7)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). Need erandid on ette nähtud avaliku julgeoleku, sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete, finants-, raha- või majanduspoliitika, isikute eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse, kaubandushuvide, kohtumenetluse ja õigusnõustamise, kontrollimiste/uurimiste/auditite ja institutsioonide otsustamisprotsessi kaitseks.

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 324/06)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	29. aprill 2021
Abi number	86666
Otsuse number	034/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Riigiabi spetsiaalse alternatiivkütuste taristu toetamiseks aastatel 2021-2025
Õiguslik alus	Enova programmid
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Keskkonnamõju
Abi vorm	Toetused
Eelarve	200 miljonit Norra krooni
Osakaal	40 % suurte ettevõtjate, 50 % keskmise suurusega ettevõtjate ja 60 % väikeettevõtjate puhul
Kestus	Kuni 31. detsembrini 2025
Majandussektorid	Avatud kõigile sektoritele
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Enova SF Brattørkaia 17A N-7010 Trondheim NORRA

Otsuse autentse tekstiga, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on võimalik tutvuda EFTA järelevalveameti veebisaidil http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Riigiabi – Otsus mitte esitada vastuväiteid

(2021/C 324/07)

EFTA järelevalveamet ei esita vastuväiteid järgmise riigiabi meetme kohta:

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	6. mai 2021
Juhtumi number	86794
Otsuse number	036/21/COL
EFTA riik	Norra
Nimetus (ja/või abisaaja nimi):	COVID-19: kava kultuurifilmide tootjate jaoks
Õiguslik alus	Eeskiri, milles käsitletakse abi audiovisuaalsete toodete tootmiseks
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Tagada, et COVID-19 puhangust põhjustatud häired ei kahjustaks kultuurifilmide tootjate elujõulisust ega kultuurifilmide edaspidist tootmist.
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	10 miljonit Norra krooni
Osatähtsus	Kuni 100 % hinnangulisest saamata jäänud piletimüügitulu sissetulekust ajavahemikus 13. märts kuni 30. september 2020.
Kestus	6. mai – 31. detsember 2021
Majandusharud	Audiovisuaalteosed
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Norra Filmiinstituut P.O. Box 482 N-0105 Oslo NORRA

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav EFTA järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/state-aid-register/decisions/

Ohtlikud ained – EMP EFTA riikide 2020. aasta teisel poolaastal tehtud autoriseerimisotsuste nimekiri vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikele 5

(2021/C 324/08)

Kaupade vaba liikumise I allkomitee

Teadmiseks EMP ühiskomiteele

Vastavalt EMP ühiskomitee 13. detsembri 2013. aasta otsusele nr 225/2013 kutsutakse EMP ühiskomiteed 19. märtsi 2021. aasta koosolekul arvesse võtma järgmist ajavahemikus 1. juuli – 31. detsember 2020 määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 5 alusel tehtud autoriseerimisotsuste nimekirja.

Ohtlikud ained – EMP EFTA riikide 2020. aasta teisel poolaastal tehtud autoriseerimisotsuste nimekiri vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) artikli 64 lõikele 8

(2021/C 324/09)

Kaupade vaba liikumise i allkomitee

Teadmiseks EMP ühiskomiteele

Vastavalt EMP ühiskomitee 14. märtsi 2008. aasta otsusele nr 25/2008 kutsutakse EMP ühiskomiteed 19. märtsi 2021. aasta koosolekul arvesse võtma järgmist ajavahemikus 1. juuli – 31. detsember 2020 määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) artikli 64 lõike 8 alusel tehtud autoriseerimisotsuste nimekirja.

Ravimid – EMP EFTA riikide poolt 2020. aasta teisel poolaastal antud müügilubade nimekiri

(2021/C 324/10)

Kaupade vaba liikumise I allkomitee

Teadmiseks EMP ühiskomiteele

Vastavalt EMP ühiskomitee 28. mai 1999. aasta otsusele nr 74/1999 kutsutakse EMP ühiskomiteed 19. märtsil 2021 toimuval koosolekul arvesse võtma järgmisi ajavahemiku 1. juuli – 31. detsember 2020 ravimite müügilubade nimekirju:

I lisa

Uute müügilubade nimekiri

II lisa

Uuendatud müügilubade nimekiri

III lisa

Pikendatud müügilubade nimekiri

IV lisa

Äravõetud müügilubade nimekiri

V lisa

Peatatud müügilubade nimekiri

KOHTUOTSUS,

21. aprill 2021,

kohtuasjas E-2/20

Norra valitsus, keda esindab sisserändeküsimuste apellatsiooninõukogu (Utlendingsnemnda (UNE)) vs. L

(Direktiiv 2004/38/EÜ – Liikumis- ja elukohavabadus – Väljasaatmine – Kaitse väljasaatmise eest – Tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht – Hädavajalikkus avaliku julgeoleku huvides – Väljasaatmisotsused – Väljasaatmisotsuste tühistamise taotlused – Oluline muudatus – Vajadus – Proportsionaalsus – Põhiõigused – Õigus perekonnaelule)

(2021/C 324/11)

Kohtuasjas E-2/20, Norra valitsus, keda esindab sisserände apellatsiooninõukogu (Utlendingsnemnda – UNE), vs. L, on Borgartingi apellatsioonikohus (Borgarting lagmannsrett) esitanud kohtule EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) (kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga) tõlgendamist. Kohus koosseisus esimees Páll Hreinsson, kohtunik Per Christiansen ja ettekandja-kohtunik Bernd Hammermann tegi 21. aprillil 2021 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Alalise väljasaatmise otsused ei ole põhimõtteliselt EMP õigusega vastuolus, kui need vastavad tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) artiklites 27 ja 28, ning need võib kehtetuks tunnistada vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 32. Väljasaatmismeede peab põhinema individuaalsel hindamisel. EMP kodanike suhtes, kes on vastuvõtvas riigis seaduslikult elanud rohkem kui kümme aastat, võib kooskõlas direktiivi 2004/38/EÜ artikliga 27 ja artikli 28 lõikega 3 rakendada väljasaatmist üksnes siis, kui see on avaliku julgeoleku huvides hädavajalik, sest asjaomase isiku käitumine kujutab endast niivõrd tõsist ohtu, et väljasaatmine on vajalik mõne ühiskonna põhihuvi kaitsmiseks. Seda kohaldatakse siis, kui sellist kaitset ei ole võimalik saavutada leebemate meetmetega, arvestades EMP kodaniku elamise kestust vastuvõtvas riigis ja eelkõige tõsiseid negatiivseid tagajärgi, mida selline meede võib avaldada EMP kodanikule ja tema pereliikmetele, kes on vastuvõtvas riigis igati integreerunud. Kõik edasised väljasaatmisotsused peavad piirduma sellega, mis on vajalik, et kaitsta põhihuvi, mida väljasaatmisega soovitakse kaitsta. Väljasaatmisotsus peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

2.

EMP kodaniku sotsiaalne rehabilitatsioon riigis, kus ta on igati integreerunud, on ühiskonna kui terviku huvides. Asjaomase isiku hea käitumine vangistuse ajal ja seejärel katseajal koos muude tõenditega ühiskonda taasintegreerumise kohta leevendavad vahetut ohtu avalikule julgeolekule. Asjaomase isiku perekond ja lapsed, sealhulgas kasulapsed, on oluline tegur, mida tuleb arvesse võtta direktiivi 2004/38/EÜ VI peatüki kohase piirava meetme vajalikkuse hindamisel, pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet, lapse parimaid huve ja põhiõigusi. Üldises hindamises tuleb väljasaatmise vajaduse hindamisel arvesse võtta kõiki väljasaatmise alternatiive.

3.

Oluline muudatus direktiivi 2004/38/EÜ artikli 32 tähenduses on selline, mis muudab põhjendamatuks direktiivi VI peatüki kohase algse otsuse piirata liikumise õiguse kasutamist isiku käitumise põhjal. Ei saa eeldada, et isiku käitumine oluliselt ei muutu ja iga taotlust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Arvesse tuleb võtta kõiki tegureid, mis võivad tõendada olulist muutust isiku käitumises. See sõltub isiku käitumise laadist ja tema poolt ühiskonnale põhjustavast ohust. Arvesse tuleb võtta kõiki tõendeid, mis näitavad, et isik on osalenud positiivses ja seaduslikus tegevuses, nii et on ebatõenäoline, et ta pöördub tagasi sellise tegevuse juurde, mis viis väljasaatmiseni. Selliste tegurite hulka võivad kuuluda muu hulgas tõendid selle kohta, et isik on hoidunud edasisest kuritegevusest, tõendid vastuvõtvasse ühiskonda taasintegreerumise kohta, stabiilse majandustegevuse alustamise ja säilitamise kohta, psühholoogiliste hinnangute tulemused, puhtsüdamlikud kahetsusavaldused, tõendid positiivse ja konstruktiivse osalemise kohta ühiskonnas ning eelkõige EMP kodaniku sotsiaalne rehabilitatsioon riigis, kus ta on igati integreerunud.

KOHTUOTSUS,

5. mai 2021,

kohtuasjas E-8/20

Kriminaalasi N suhtes

(Teenuste saamise vabadus – Töötajate liikumisvabadus – Määrus (EMÜ) nr 1408/71 – Määrus (EÜ) nr 883/2004 – Sotsiaalkindlustushüvitiste saamise õiguse säilitamine teises EMP riigis – Haigushüvitis – Riigis viibimine – Põhivabaduse piiramine – Põhjendus)

(2021/C 324/12)

Kohtuasjas E-8/20, kriminaalasi N suhtes, on Norra Ülemkohus (Norges Høyesterett) esitanud kohtule EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE, mis käsitleb Euroopa Majanduspiirkonna lepingu, eelkõige selle artiklite 28 ja 36, nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) tõlgendamist. Kohus koosseisus esimees Páll Hreinsson (ettekandev kohtunik) ning kohtunikud Per Christiansen ja Bernd Hammermann tegi 5. mail 2021 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Vastuseks esimesele ja kaheteistkümnendale küsimusele sedastab kohus, et põhikohtuasja raames käsitletav töövõimetushüvitis on haigushüvitis määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) artikli 4 lõike 1 punkti a ja määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

2.

Vastus teisele, kolmandale ja neljandale küsimusele peab olema, et põhikohtuasja raames käsitletav olukord ei kuulu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 19 või 22 kohaldamisalasse. Sellest järeldusest ei tulene aga vajadus eemaldada EMP lepingu põhiosa või EMP lepingusse inkorporeeritud muu õigusakti kohaldamisalast põhikohtuasja raames käsitletavad siseriiklikud õigusnormid.

3.

Viiendale, kuuendale, seitsmendale ja kaheksandale küsimusele tuleb vastata, et EMP lepingu artiklit 36 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus EMP riigi õigusnormid, mida käsitletakse põhikohtuasja raames ja mis seavad kindlustatud isikute õiguse saada teises EMP riigis viibides rahalisi haigushüvitisi määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses sõltuvusse — nõudest, mille kohaselt võib haigushüvitiste saaja viibida välismaal ainult piiratud ajavahemikul, mis tavaliselt ei tohi ületada nelja nädalat aastas, ning — eellubade süsteemist, millega on ette nähtud, et loa andmisest tuleb keelduda, kui taotleja ei ole tõendanud, et tema viibimine teises EMP riigis on ühitatav kindlaksmääratud toimingukohustuste täitmisega, ega takista pädeval asutusel oma olukorda jälgida ja kontrollida.

4.	Viiendale, kuuendale, seitsmendale ja kaheksandale küsimusele antud vastust arvestades ei ole vaja vastata üheksandale, kümnendale ja üheteistkümnendale küsimusele.

5.

Vastuseks kolmeteistkümnendale küsimusele märgib kohus, et mõistet „viibivad“ määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 21 lõikes 1 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab põhikohtuasja raames käsitletavat lühiajalist viibimist teises EMP riigis, ilma et isikul oleks seal „elukoht“ kõnealuse määruse artikli 1 punkti j tähenduses.

6.

Vastuseks neljateistkümnendale küsimusele märgib kohus, et määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab olukordi, kus haigus diagnoositakse muus EMP riigis kui selles, mis on konkreetse isiku asjus pädev, ning olukordi, kus pädev asutus tunnustab isikule antud diagnoosi enne tema lahkumist (nagu seda käsitletakse põhikohtuasja raames).

7.

Vastuseks viieteistkümnendale küsimusele sedastab kohus, et määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 21 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus järgmised tingimused: i) hüvitist võib väljaspool Norrat anda ainult kuni neli nädalat aastas, ii) asjaomane isik peab tõendama, et tema viibimine välismaal on ühitatav toimingukohustustega, ega tohi takistada pädeval asutusel oma olukorda jälgida ega kontrollida, ning iii) asjaomane isik peab saama loa ja täitma teatamiskohustust, kasutades selleks teatevormi. Selliste tingimuste täiendav hindamine muude EMP õiguse sätete alusel ei ole seega vajalik.

8.	Viieteistkümnendale, aga ka viiendale, kuuendale, seitsmendale ja kaheksandale küsimusele antud vastust arvestades ei ole vaja vastata kuueteistkümnendale küsimusele.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 324/13)

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikega 5

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Morgon“

PDO-FR-A1024-AM02

Teate esitamise kuupäev: 4. juuni 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

I peatüki IV jao 1. punkti on pärast sõna „Rhône“ lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab geograafilise piirkonna puhul viidata 2019. aasta ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile ning suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.

Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Sõnad „on tagatud“ on asendatud sõnaga „toimub“.

Seoses selle muudatusega on muudetud koonddokumendi 6. punkti.

Samuti on lisatud lause, millega teavitatakse sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavatele kartograafilistele dokumentidele.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

I peatüki IV jao 3. punkti on pärast sõnu „järgmised“ (suivantes) lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

Lisatud on viide 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile ning ajakohastatud on kommuunide nimekirja. Lisatud on ka kuupäev, millal päritolunimetuse geograafilise piirkonna riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev komitee selle heaks kiitis. Muudatused on redaktsioonilised ja nendega ei muudeta päritolunimetuse geograafilise piirkonna ulatust. Need on vajalikud seoses teatud kommuunide või nende osade ühinemise või jagunemisega või kommuunide nime muudatustega.

Uue sõnastusega saab tagada, et geograafilise piirkonna kommuunid on tootespetsifikaadis selgelt määratletud.

Koonddokumendi punkti „Täiendavad tingimused“ on muudetud vastavalt.

3.   Veini laagerdamist käsitlevad sätted

I peatüki IX jao 2. punktis on kuupäev „1. märts“ asendatud kuupäevaga „15. jaanuar“.

Veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks (saagikoristusaastale järgneva aasta 1. märtsilt 15. jaanuarile), sest kliimamuutuste tõttu muutub varajane saagikoristus üha tavalisemaks ja see võimaldab veinivalmistamise varem lõpule viia.

Veini minimaalse laagerdamistähtaja muutmine varasemaks ei mõjuta kaitstud päritolunimetusega veinide kvaliteeti. Villié-Morgoni kommuuni mullad on tekkinud mitmesugustel aluskivimitel ning mõned mullad võimaldavad toota puuviljalisi ja meeldivaid veine, mis on nauditavad ka noore veinina.

Muudetud on koonddokumendi 5. punkti „Veinivalmistustavad“.

4.   Tarbijale suunatud veinide turustamine

I peatüki IX jao 5. punktis on kuupäev „15. märts“ asendatud kuupäevaga „1. jaanuar“.

Kuna veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks, siis on varasemaks toodud ka tarbijale mõeldud veinide turule viimise kuupäeva – 15. märtsilt 1. veebruarile.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

5.   Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

I peatüki IX osa 5. punkti alapunkt b, mis puudutab veinide liikumist volitatud laopidajate vahel, on välja jäetud.

Kuna minimaalset laagerdamisperioodi on lühendatud ja veinide turuleviimise kuupäeva on nihutatud varasemaks, peab veinide liikumine ettevõtjate vahel toimuma kiiremini, seepärast ei ole otstarbekas kehtestada kuupäeva, enne mida ei tohi veine transportida.

Seetõttu on muudetud I peatüki IX osa 5. punkti pealkirja, jättes välja sõnad „toodete liikumine ja“.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Üleminekumeetmed

I peatüki XI osa 1. punkti alapunktis a on lisatud sõnade „kuni 2034. saagiaastani (kaasa arvatud)“ ette sõnad „hiljemalt“, et selgitada kõnealuse meetme tingimusi.

3. punkt on välja jäetud, sest erimeetmed on aegunud.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimisega seotud tegurid

– Ettevõtjaid kontrollib edaspidi sertifitseerimisasutus, seetõttu on tootespetsifikaadi II peatüki asjaomastes osades asendatud sõna „inspekteerimiskava“ (plan d’inspection) sõnaga „kontrollikavad“ (plans de contrôle).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

– Viited kontrolliasutusele

III peatüki II jaos: selles osas esitatud redaktsioonilisi eeskirju on muudetud, muudatust kohaldatakse alates tootespetsifikaadi heakskiitmisest 2011. aasta detsembris, seejuures ei esitata enam kontrolliasutuse täielikke kontaktandmeid, kui kontrolli teeb sertifitseerimisasutus.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Morgon

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Lühikirjeldus

Tegu on kuivade punaste vaiksete veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

Pakendamisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 g/l.

Valminud ja pakendamiseks valmis veinidel on järgmised analüütilised omadused:

maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos, fruktoos) sisaldus: 3 grammi liitri kohta

Maksimaalse üldalkoholisisalduse, minimaalse tegeliku alkoholisisalduse, minimaalse üldhappesuse ning maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse puhul kohaldatakse liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

Veinid on Beaujolais’ veinidele omaselt puuviljalised, kuid lisaks on need täidlased, väga mineraalsed ning nende lõhnas on sageli tunda vaarika ja kirsibrändi noote. Veinid laagerduvad hästi ning laagerdumise käigus kujuneb välja eripärane ja kompleksne aroom. Asjatundjad suudavad sageli eristada veine, mis on valmistatud graniidist aluskivimi liivasel mullal kasvanud viinamarjadest ning on juba noorelt puuviljalised ja meeldivad, ning veine, mis on valmistatud kiltkivisel mullal kasvanud viinamarjadest ja maitsevad paremini pärast paari aastat laagerdumist.

Üldised analüütilised omadused

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,17
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistuse eritavad

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

—	Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

—	Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %.

—	Veini laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. jaanuarini.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

2.   Viljelustavad

—

Istutustihedus Puude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta. Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,10 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema vähemalt 0,80 meetrit. Eeldusel, et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 6 000 tüve hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

—

Viinapuude lõikamise eeskirjad: — viinapuude lõikamine peab olema lõppenud 15. maiks; — veini valmistamiseks kasutatavate viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtri- või lehvikukujuline vorm, või ühe- või kaheõlaline või „V-kujuline“ Royat’ nöörpuu vorm), jättes tüve kohta kuni 10 punga; — igale tüvele jäetakse 3–5 võrset kuni 2 pungaga; puu noorendamiseks võib igal tüvel olla vana viinapuu võsu külge poogitud võrse, millel on kuni 2 punga; — võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta. Kastmine on keelatud.

—

Mehaanilise viinamarjakoristusega seotud sätted: — viinamarjade kasvatusalalt veinivalmistamisüksusesse transportimiseks kasutatavate konteinerite puhul võib koristuskõrgus olla kuni 0,50 meetrit; — konteinerid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks sobivast materjalist; — saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	61 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Rhône’i departemangu järgmise kommuuni territooriumil (vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile): Villié-Morgon.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Gamay N’ (tume)

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub Beaujolais’ mägede idanõlvadel, täpsemalt mäe Fût d’Avenas (842 meetrit) madalamatel nõlvadel.

Mägi paikneb Rhône’i departemangu põhjaosas Villié-Morgoni kommuunis, 19 km Villefranche-sur-Saône’ist põhja pool ja 21 km Mâconist lõuna pool.

Geograafilise piirkonna maastik on künklik, läänepool muutuvad nõlvad järsemaks. Küngaste vahel voolavad ojad (nt Morcille), mis suubuvad Saône’i lisajõgedesse Ardières’i ja Doubysse. Nõlvade kõrgus merepinnast on 220–480 meetrit, need avanevad kagusse ja kõrguvad Saône’i jõe avara madaliku servas.

Geograafilise piirkonna mullad on tekkinud kolme tüüpi aluskivimitel:

—	hilisdevoni mangaanrikas kiltkivi, mille lagunemisel tekib savine muld (kohalikus kõnepruugis morgon); selline muld on piirkonna kesk- ja idaosas, näiteks Py künkal;

—	porfüriidiline graniit, mis moodustab murenedes piirkonna põhja- ja loodeosas liivaseid alasid, mille muld on toitainetevaene ja laseb hästi vett läbi;

—	idanõlvade alumises osas on purdkivimid ja Kvaternaari ajastu jõeterrassid; muld on seega mitmekesine, mõnikord väga liivane või savine.

Valitsev kliima on ookeaniline, mõjutatud kontinentaalsest ja vahemerelisest kliimast. Sademed jagunevad aasta piires ühtlaselt ning aasta keskmine temperatuur jääb 11 °C lähedale. Beaujolais’ mäed kaitsevad hästi läänetuulte eest, nõrgendades sellega ookeani mõju. Mägede tekitatud fööni mõjul muutub niiske õhk kuivemaks, samuti suureneb päikesevalguse ja väheneb sademete hulk.

Viinapuude arengus mängib olulist rolli ka Saône’i jõe lai org, mis suurendab viinapuudele langeva päikesevalguse kogust (keskmiselt ligikaudu 2 000 tundi aastas) ja kannab edasi vahemerelise kliima mõjusid, mida eeskätt iseloomustab suvine suur palavus.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Viinapuude olemasolu Villié-Morgonis tõendab Beaujeu senjööri ja tema vasalli vahel 956. aastal sõlmitud maatüki müügileping.

Alates 15. sajandi lõpust aitas viinamarjaistanduste laienemisele kaasa Lyoni kõrgklass, kelle rikkus pärines siidikaubandusest ja pangandusest.

Tuntud ja nõutud veinide kontrollitud päritolunimetus „Morgon“ kinnitati 11. septembri 1936. aasta dekreediga.

Kontrollitud päritolunimetusega veini „Morgon“ iseloomustab piirkonna traditsioonide ja kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite ühendamine.

Püüdes välja arendada kvaliteetset veini, õppisid tootjad kasutama ja kasvatama viinamarjasorti „Gamay N“, eeskätt suurendati istutustihedust ja hakati võrseid lühikeseks lõikama.

Et kindlustada viinamarja korralik valmimine, peab viinamarjakasvataja tagama, et viinapuude lehepind oleks piisav. Sellisel juhul on viinapuudel võimalik kasutada püsivat toestussüsteemi.

Järgides kehtivat tava võtsid tootjad kasutusele eripärase veinivalmistamise meetodi, mis hõlmab paralleelselt traditsioonilist ja pooleldi süsihappelist matseratsiooni.

2010. aastal oli „Morgoni“ viinamarjaistanduste pindala üle 1 100 hektari. Piirkonna 451 tootjat toodavad aastas keskmiselt 55 000 hektoliitrit veni, millest üle 40 % turustatakse otsemüügi kaudu.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Viinamarjaistandused asuvad avarat Saône’i tasandikku palistavatel mäenõlvadel, kus valitsevad soodsad ilmastikutingimused. Kuigi istandused paiknevad kagunõlval tagab mikroreljeef kõigil nõlvadel optimaalse päikesepaiste.

Viinamarjaistandused asuvad Saône’i jõest umbes kümne kilomeetri kaugusel, piisavalt lähedal, et nendeni ulatuks õhutemperatuuri mahendava oru mõju, ning piisavalt kaugel, et vältida jääudu ja hiliseid kevadkülmasid.

Villié-Morgoni kommuuni mullad on tekkinud erinevatel aluskivimitel ja on üsna mitmekesised: graniidist aluskivimil liivased, kiltkivil raskemad ja savised ning purdkivimil ja vanadel terrassidel sügavad ja vett hästi läbi laskvad. Mulla omadused määravad veini eripära. Sordi „Gamay N“ puhul väljenduvad kõik need mullastikutingimused veini nüanssides. Kiltkivise pinnasega maatükkidelt pärit viinamarjadest valmistatud veinil on eripärane iseloom, mida tootjad kirjeldavad tegusõnaga morgonner. Suurimat tunnustust leidnud vein on valmistatud Py künkal asuvatel maatükkidel kasvatatud viinamarjadest.

Põlvkondade jooksul on tootjad kasutusele võtnud sordile „Gamay N“ kõige sobivamad meetodid ja neid täiustanud, püüdes tuua veinis parimal moel esile mullastiku mõju. Seepärast märgitakse tavakohaselt etiketile selle maatüki nimi, kust viinamarjad pärinevad.

André JULLIEN kirjutas 19. sajandil oma teoses „Topographie de tous les vignobles connus“: „Villiers’ kommuunis järsul mäeküljel asuvas Morgoni külas toodetakse suurepäraseid veine, mis on täidlased, kanged ja hea maitsega [...]; veinid säilivad kaua ja vananevad alati hästi.“

1953. aastal rajasid tootjad Fontcrenne’i lossi piirkonda esimese ja suurima veinide degusteerimis- ja müügikeskuse. Tõeliselt suurejoonelise keskuse paljudes saalides toimuvad kontrollitud päritolunimetust kandvate veinidega seotud sündmused ja pidulikud üritused.

9.   Muud olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte-d’Ori departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot

—

Rhône’i departemang: Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Chasselay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dardilly, Denicé, Deux Grosnes (ainult see osa, mis vastab endise Avenas’ kommuuni territooriumile), Dracé, Emeringes, Fleurie, Fleurieux-sur-l’Arbresle, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Sain-Bel, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux, Vindry-sur-Turdine (ainult see osa, mis vastab endiste kommuunide Dareizé, Les Olmes ja Saint-Loup territooriumitele)

—

Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La-Loyère (ainult see osa, mis vastab endise La Loyère’i kommuuni territooriumile), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (ainult see osa, mis vastab endiste kommuunide Donzy-le-National, Massy ja La Vineuse territooriumitele), Vinzelles, Viré

—

Yonne’i departemang: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult see osa, mis vastab endiste kommunide Champvallon, Villiers sur Tholon ja Volgré territooriumitele), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Märgistus

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

a)

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond on — katastriüksuse nimi; — märgitud saagideklaratsioonile. Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

b)

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“ või „Grand Vin du Beaujolais“ või „Cru du Beaujolais“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kaitstud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-1169e922-4ee5-4592-8f0f-27a337e58a43

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.