11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/1

EUROOPA PARLAMENT

ISTUNGJÄRK 2020-2021

13.–16. mai 2020. aasta istungid

14. mail 2020. aastal vastu võetud tekstid, mis käsitlevad 2018. aasta eelarvele heakskiidu andmist, on avaldatud ELTs L 417, 11.12.2020 .

27. mai 2020. aasta istung

VASTUVÕETUD TEKSTID

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/2

P9_TA(2020)0065

Mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava kehtestamine, et luua turvavõrk ELi programmidest toetuse saajate kaitsmiseks

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava kehtestamise kohta, et luua turvavõrk ELi programmidest toetuse saajate kaitsmiseks (2020/2051(INL))

(2021/C 323/01)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 225,

—	võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 311 ja artikli 312 lõiget 4,

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (1),

—	võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (2),

—	võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (3),

—	võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (4),

—	võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused (5),

—

võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. aastal eraldatavate vahendite ja nende jaotusega, samuti määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1307/2013 seoses nende vahendite ja taotlusega 2021. aastal (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe (7) punkti 16,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (8) punkti 10,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0099/2020),

A.	arvestades, et komisjon oleks pidanud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 25 esitama oma ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne 1. jaanuari 2018, kuid otsustas selle asemel selle mitme kuu võrra edasi lükata;

B.	arvestades, et Euroopa Parlament oli 14. märtsil 2018 esimene liidu institutsioon, kes võttis vastu oma seisukoha ja kehtestas prioriteedid 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta;

arvestades, et komisjon esitas 2. mail 2018. aastal 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja liidu omavahendite kohta mitu seadusandlikku ettepanekut ja ning veidi hiljem ka seadusandlikud ettepanekud uute liidu programmide ja vahendite loomise kohta; arvestades, et selle ettepanekuga nähti mitmeaastase finantsraamistiku üldiseks ülemmääraks ette 1 134,6 miljardit eurot 2018. aasta hindades ehk 1,11 % EL-27 kogurahvatulust (9) (sealhulgas 0,03 % Euroopa Arengufondist), mis tähendas märkimisväärset vähendamist võrreldes mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ülemmääraga (hinnanguliselt 1,16 % EL-27 kogurahvatulust), ning eesmärgiks seati luua alus läbirääkimiste kiireks lõpuleviimiseks enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;

arvestades, et 14. novembril 2018 võttis parlament vastu vaheraporti koos üksikasjalike arvude – mille kohaselt oli mitmeaastase finantsraamistiku üldine ülemmäär 1 324,1 miljardit eurot 2018. aasta hindades (1,3 % EL-27 kogurahvatulust) – ja muudatusettepanekutega, mis moodustavad parlamendi läbirääkimisvolitused, ning on sellest ajast alates olnud valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi, et jõuda õigeaegselt kokkuleppele; arvestades, et läbirääkimisvolitused kinnitati uuesti 10. oktoobril 2019;

arvestades, et 2018. aasta novembrist kuni 2019. aasta aprillini võttis parlament rekordilise kiirusega vastu läbirääkimisvolitused või esimese lugemise seisukohad peaaegu kõigi valdkondlike programmide kohta ning nõustus pidama nõukoguga läbirääkimisi mitme osalise kokkuleppe ja ühise seisukoha üle, et mitte viivitada uute programmide koostamise protsessiga; arvestades, et nõukogu mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimispakettide ettevalmistamise metoodika, mis hõlmab märkimisväärset hulka seadusandliku tavamenetluse alla kuuluvaid valdkondlikke sätteid, on takistanud nõukogul pidada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi nii valdkondlike õigusaktide põhiaspektide kui ka õigusriigi põhimõtet käsitleva ettepaneku üle;

F.	arvestades, et Euroopa Ülemkogu on juba mitu korda pikendanud mitmeaastase finantsraamistiku suhtes poliitilise kokkuleppe saavutamise ajakava, vähendades seeläbi de facto võimalust tagada sujuv üleminek mitmeaastaselt finantsraamistikult 2014–2020 mitmeaastasele finantsraamistikule 2021–2027;

G.	arvestades, et nõukogu eesistujariik Soome esitas esimesed andmed üldasjade nõukogule ja Euroopa Ülemkogule alles 2019. aasta detsembris, st rohkem kui 18 kuud pärast komisjoni ettepanekuid; arvestades, et eesistujariigi Soome ettepanekus eirati täielikult Euroopa Parlamendi seisukohta;

H.	arvestades, et 20.–21. veebruaril 2020 toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel mitmeaastase finantsraamistiku teemal, mille kutsus kokku Euroopa Ülemkogu eesistuja, ei jõutud järeldusteni;

arvestades, et pärast erakorralise tippkohtumise ebaõnnestumist jääb Euroopa Ülemkogu nüüd mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 üle peetud läbirääkimiste 2013. aasta ajakavast kaugele maha, sest Euroopa Ülemkogu jõudis tookord poliitilisele kokkuleppele 8. veebruaril 2013; arvestades, et pärast järgnenud läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel võeti mitmeaastane finantsraamistik ja valdkondlikud õigusaktid vastu väga hilises etapis, mis põhjustas tõsiseid tagasilööke 2014.–2020. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule üleminekul ja liidu programmide käivitamisel ning oli kahjulik toetusesaajatele ja kodanikele, eelkõige programmide puhul, kus eelarvet täideti koostöös liikmesriikidega;

arvestades, et järjestikuste viivituste tõttu ja olenemata sellest, millal Euroopa Ülemkogu võtab lõpuks vastu oma järeldused, on praegu käegakatsutav oht, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele, et see jõustuks 1. jaanuaril 2021, ning et mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ja mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vahel ei toimu sujuvat üleminekut, võttes arvesse ka parlamendi ja nõukogu vaheliste väga erinevate seisukohtade ohtu ning vajadust intensiivsete institutsioonidevaheliste läbirääkimiste järele nii nõusolekumenetluse kui ka seadusandliku tavamenetluse raames;

arvestades, et kuigi COVID-19 haiguspuhang on toonud esile liidu tugeva eelarve tähtsuse ja potentsiaali, et tagada liidu terviklik ja kohene reageerimine, on see edasi lükanud läbirääkimised ja kokkuleppe saavutamise järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle Euroopa Ülemkogus ning mõjutab institutsioonidevaheliste läbirääkimiste pidamise tingimusi;

arvestades, et kui uut mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, nähakse ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4 ette turvavõrk, et kaitsta liidu programmidest toetuse saajaid käesoleva raamistiku viimase aasta ülemmäärade ja muude sätete automaatse ja ajutise pikendamise kaudu, mille tulemusena oleks 2021. aastal üldine ülemmäär 162 243 miljonit eurot 2018. aasta hindades või 172 173 miljonit eurot jooksevhindades, mis oleks samaväärne 1,15 %-ga ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust;

arvestades, et paljude praeguste kuluprogrammide alusaktid sisaldavad siiski lõpptähtaegu, mis koos operatiivse valmisoleku puudumisega võivad ELi toimimise lepingus sätestatud turvavõrku kahjustada; arvestades, et neid lõpptähtaegu tuleks pikendada või need tuleks tühistada, et viia need kooskõlla ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 4 aluseks olevate põhimõtetega ja vältida asjassepuutuvate programmide lõpetamist, mis oleks kahjulik nii toetusesaajatele kui ka liidule tervikuna, eriti kriisi ajal;

arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioonis tungivalt, et komisjon hakkaks toetusesaajate kaitsmiseks ja rahastamise järjepidevuse tagamiseks välja töötama mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava ja esitaks selle 2020. aasta alguses, et soodustada kiiret vastuvõtmist parlamendis ja nõukogus;

arvestades, et komisjon on juba tunnistanud riske, mida põhjustab teatavate seadusandlike aktide võimalik aegumine või vastuvõtmata jäämine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks, nimelt tehes ettepaneku võtta vastu üleminekumäärus, mille eesmärk on tagada lõplikele toetusesaajatele kindlus ja järjepidevus;

P.	arvestades, et Euroopa Parlament on aegsasti valmistunud ja liidu programmide lõpetamise eest korduvalt hoiatanud, teatades samas, et ei kavatse nõustuda halva mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppega ajasurve tõttu;

arvestades, et COVID-19 puhangust tulenev tervishoiukriis ja enneolematu sotsiaal-majanduslik mõju kodanike elule on veelgi kaalukam põhjus, et kõrvaldada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ja programmide katkemise või korrapäratu pikendamise oht; arvestades, et üha olulisem on tagada liidu võime oma tegevusi ellu viia ning koostada ambitsioonikas kriisile reageerimise ja kriisist taastumise strateegia, vaatamata sellele, et uue mitmeaastase finantsraamistiku jõustumise kuupäev on ebakindel; arvestades, et komisjon peaks sellega seoses edastama sidusrühmadele üheselt mõistetava sõnumi;

arvestades, et liidu 2021. aasta eelarvega tuleks jätkuvalt käsitleda COVID-19 hädaolukorra vahetuid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi; arvestades, et ambitsioonikas, vastutustundlik ja solidaarsusele suunatud mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava võiks olla liidu kriisidele reageerimise, taastamisstrateegia ja poliitiliste prioriteetide elluviimiseks parem alus kui hilinenud ja ebapiisav mitmeaastane finantsraamistik, tuginedes olemasolevatele programmidele koos asjakohaste kohanduste, ümbersuunamiste ja paindlikkusega ning juba 2020. aasta eelarves võetud positiivsetele meetmetele; arvestades, et läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle jääksid kiireloomuliseks, võttes arvesse ka aega, mida on hiljem vaja uute programmide käivitamiseks ning uue omavahendite otsuse muutmiseks ja ratifitseerimiseks;

arvestades, et nüüd on hädavajalik, et komisjon esitaks aluslepingute täitmise järelevalvajana ja algatusõiguse valdajana vajalikud seadusandlikud ettepanekud ja rakendussätted, tehes seda kooskõlas komisjoni ametisseastuva presidendi 16. juulil 2019. aastal võetud suulise ja kirjaliku kohustusega vastata seadusandliku aktiga, kui parlament võtab oma liikmete häälteenamusega vastu resolutsioonid, milles nõutakse, et komisjon esitaks seadusandlikud ettepanekud;

nõuab, et komisjon esitaks 15. juuniks 2020, tuginedes iga kuluprogrammi asjakohastele õiguslikele alustele (10) ja võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 4, ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava kohta, et tagada turvavõrk liidu programmide toetusesaajate kaitsmiseks, järgides käesoleva dokumendi lisas esitatud soovitusi;

nõuab, et mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kavaga

—	tühistatakse kõigi asjaomaste mitmeaastase finantsraamistiku kuluprogrammide alusaktides sätestatud tähtajad või pikendatakse neid;

—	kui see on õiguslikult vajalik, eelkõige eelarve ühise täitmise alla kuuluvate programmide puhul, ajakohastatakse summasid 2020. aasta tasemete tehnilise pikendamise alusel;

—	vaadatakse läbi asjaomaseid kuluprogramme reguleerivad eeskirjad ja eesmärgid, et neid saaks ajutiselt ümber suunata COVID-19 puhangu otseste majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega tegelemisele ja nende leevendamisele ning majanduse elavdamisele kaasa aitamisele;

—	võimaldatakse teha sihipäraseid suurendamisi, tuginedes juba 2020. aasta eelarves võetud positiivsetele meetmetele ning luuakse kõige kiireloomulisemad uued vahendid ja algatused COVID-19 puhangu järgse ülesehitus- ja taastamispaketi osana;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2) COM(2018)0322.

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.

(6) COM(2019)0581.

(7) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(8) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(9) Kogurahvatulu, mida prognoositi mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku esitamise ajal 2. mail 2018, võtmata arvesse hilisemaid ja edaspidiseid, eelkõige COVID-19 kriisist tulenevaid muutusi.

(10) ELi toimimise lepingu artikli 19 lõige 2, artikli 21 lõige 2, artiklid 33, 42, artikli 43 lõige 2, artikli 46 punkt d, artikli 77 lõige 2, artikli 78 lõige 2, artikli 79 lõige 2, artikli 79 lõige 4, artikli 81 lõige 1, artikli 81 lõige 2, artikli 82 lõige 1, artikkel 84, artikli 87 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100 lõige 2, artiklid 113, 114, 149, artikli 153 lõike 2 punkt a, artikkel 164, artikli 165 lõige 4, artikli 166 lõige 4, artikli 167 lõige 5, artikli 168 lõike 4 punkt b, artikli 168 lõige 5, artiklid 169, 172, artikli 173 lõige 3, artiklid 175, 177, 178, artikli 182 lõige 1, artikli 182 lõige 4, artiklid 183, 188, artikli 189 lõige 2, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2, artikli 195 lõige 2, artiklid 196, 197, 203, artikli 207 lõige 2, artikli 209 lõige 1, artikli 212 lõige 2, artikli 214 lõige 5, artikkel 325, artikli 338 lõige 1, artiklid 349, 352 ning Euratomi lepingu artikli 7 lõige 1 ja artikkel 203.

RESOLUTSIOONI LISA

SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A. ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava eesmärk on luua turvavõrk, et kaitsta liidu programmidest toetuse saajaid juhul, kui mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ei suudeta õigeaegselt kokku leppida, nii et see jõustuks 1. jaanuaril 2021. Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava peaks tagama liidu eelarve täitmisel piisava prognoositavuse ja järjepidevuse. Lisaks peaks see võimaldama liidul reageerida COVID-19 puhangu vahetutele sotsiaalsetele ja majanduslikele tagajärgedele ning töötada taastumise nimel.

Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava peaks sisaldama üht või mitut seadusandlikku ettepanekut asjaomaste kuluprogrammide alusaktides sätestatud tähtaegade tühistamiseks või pikendamiseks ning, kui see on õiguslikult vajalik, eelkõige eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide puhul summade ajakohastamiseks 2020. aasta tasemete tehnilise pikendamise alusel. Seadusandlik(ud) ettepanek(ud) peaks(id) hõlmama ka kõigi asjaomaste kuluprogrammide eesmärkide ajutist ümbersuunamist, et need aitaksid kõige paremini toime tulla COVID-19 puhangu vahetute tagajärgedega. Samal eesmärgil peaks(id) ettepanek(ud) vajaduse korral sisaldama eeskirjade kohandamist, et võimaldada maksimaalset paindlikkust eelkõige eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide rakendamisel, sealhulgas kõikide 2020. aastal kehtestatud õiguslike meetmete laiendamist ja järelmeetmeid, et toetada liikmesriike ja toetusesaajaid COVID-19 puhangu mõju leevendamisel.

Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava peaks võimaldama 2021. aasta eelarves asjaomaste kuluprogrammide sihipärast suurendamist ning kõige kiireloomulisemate uute õigusaktide, meetmete ja programmide loomist COVID-19 puhangu järgselt vajaliku ülesehitus- ja taastamispaketi osana.

Mitmeaastase finantsraamistiku hädaolukorra kava tuleks esitada 15. juuniks 2020, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelised mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised viivad poliitilise kokkuleppeni enne seda kuupäeva. See hädaolukorra kava esitamise ajakava lahendab kahekordse vajaduse: a) tagada, et 2021. aasta eelarvemenetlus algaks kogu teabega, mis on vajalik hädaolukorraks valmistumisel; b) tagada, et kaasseadusandjad saaksid asjassepuutuvad seadusandlikud ettepanekud vastu võtta enne 2021. aasta eelarve lepitusmenetlust. See on aeg, mil eelarvepädevad institutsioonid peavad tegema lõpliku otsuse liidu järgmise aasta eelarve kohta kas uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) või 2020. aasta ülemmäärade pikendamise alusel.

Hädaolukorra kava rakendamiseks vajalikud meetmed peaksid olema rahastatud aastaeelarvest mitmeaastase finantsraamistiku 2020. aasta ülemmäärade ning 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkussätete piires, mida on pikendatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikega 4, st eelarvepädevate institutsioonide poolt 2020. aastal juba kokku lepitud summade tehnilise pikendamise alusel, mida on suurendatud 2 % deflaatori võrra ning täiendavate summade võrra, mis on vajalikud COVID-19 järgse ülesehitus- ja taastamispaketi rakendamiseks. Sellise tehnilise pikendamisega tuleks kindlaks määrata ka riiklikud assigneeringud programmidele, mis kuuluvad eelarve ühise täitmise alla.

B. KAVANDATAV MEEDE

Üks või mitu seadusandlikku ettepanekut

—	kõigi asjaomaste mitmeaastase finantsraamistiku kuluprogrammide alusaktides sätestatud tähtaegade tühistamiseks või pikendamiseks,

—	kui see on õiguslikult vajalik, eelkõige eelarve ühise täitmise alla kuuluvate programmide puhul, summade ajakohastamiseks 2020. aasta tasemete tehnilise pikendamise alusel, ning

—

asjaomaseid kuluprogramme reguleerivate eeskirjade ja eesmärkide läbivaatamiseks, et neid saaks ajutiselt ümber suunata COVID-19 puhangu otseste majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega tegelemisele ja nende leevendamisele ning majanduse elavdamisele kaasa aitamisele, sealhulgas kõigi 2020. aastal sel eesmärgil kehtestatud seadusandlike meetmete pikendamine ja nende suhtes järelmeetmete võtmine.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/7

P9_TA(2020)0069

Geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127

Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D065067/03 – 2020/2535(RSP))

(2021/C 323/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D065067/03,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

—

võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 9. detsembril 2019. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud, ning võttes arvesse, et arvamust ei esitatud ka 23. jaanuaril 2020. aastal apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artikleid 11 ja 13,

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 22. mail 2019. aastal vastu võetud ja 5. juulil 2019. aastal avaldatud arvamust (3),

—	võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid (4),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

arvestades, et 28. oktoobril 2016. aastal esitas Monsanto Europe N.V. äriühingu Monsanto Company nimel Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse (edaspidi „taotlus“); arvestades, et taotlus hõlmas geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmist ning geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate või sellest koosnevate toodete turule laskmist muuks otstarbeks kui toidu ja söödana kasutamiseks, välja arvatud viljelemiseks;

B.	arvestades, et EFSA võttis 22. mail 2019. aastal selle taotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 5. juulil 2019. aastal;

C.	arvestades, et geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 arendati välja dikambal, glufosinaatammooniumil ja glüfosaadil põhinevate herbitsiidide suhtes tolerantsuse saavutamiseks (5);

Täiendherbitsiidid

arvestades, et on tõestatud, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamisega kaasneb herbitsiidide ulatuslikum kasutamine, mis on suurel määral tingitud herbitsiiditolerantse umbrohu tekkest (6); arvestades, et seetõttu on oodata, et geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 põllukultuurid puutuvad kokku nii täiendherbitsiidide (glufosinaadi, dikamba ja glüfosaadi) suuremate kui ka korduvannustega, mistõttu on võimalik, et nende ainete jääkide kogus saagis suureneb;

E.	arvestades, et ühes eelretsenseeritud uuringus jõuti järeldusele, et glüfosaat koguneb geneetiliselt muundatud sojaubadesse (7); arvestades, et Argentinas ellu viidud katseprojekti raames tuvastati geneetiliselt muundatud sojaubades üllatavalt kõrge glüfosaadijääkide tase (8);

arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu hiljutist eelretsenseeritud uuringut kinnitavad glüfosaadi kantserogeenset toimet (9);

arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (10) sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018. aastal (11);

H.	arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendherbitsiide lagundab, ning lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise (12);

I.	arvestades, et sellest hoolimata ei loeta geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja nende metaboliitide hindamist EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks;

arvestades, et kuigi EFSA märgib oma arvamuses, et EFSA pestitsiidiüksus on uurinud kõnealuse taotlusega seotud herbitsiidijääkide hindamist, ei ole see iseenesest piisav, sest arvesse ei ole võetud täiendherbitsiidide ja metaboliitide kombineeritud toksilisust ning nende võimalikku koostoimet geneetiliselt muundatud taime endaga, kõnealusel juhul geneetiliselt muundatud sojaoaga MON 87708 × MON 89788 × A5547-127;

arvestades, et EFSA pestitsiidiüksuse sõnul puuduvad ka toksikoloogilised andmed, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi metaboliitidest tarbijatele tulenevat riski (13), ning ei ole piisavalt andmeid geneetiliselt muundatud sojaubade puhul glüfosaadi jääkide piirnormide tuletamiseks (14);

L.	arvestades, et arvukad liikmesriikide pädevad asutused on väljendanud muret geneetiliselt muundatud põllukultuuride herbitsiidijääkide analüüsi puudumise ja tarbijate võimalike terviseriskide pärast (15);

arvestades, et 2020. aasta jaanuaris esitletud rahvusvahelise uurimisprojekti „Risk Assessment of genetically engineered organisms in the EU and Switzerland“ („Geneetiliselt muudetud organismide riskihindamine ELis ja Šveitsis“) tulemuste põhjal järeldati, et liidu GMOde riskihindamine ei käsitle rahuldavalt rahvatervisele ja keskkonnale avalduvaid ohte, sealhulgas terviseohte, mis on seotud herbitsiiditolerantsetest geneetiliselt muundatud taimedest saadud toodete tarbimisega (16);

Jääkide piirnormid ja nendega seotud kontroll

N.	arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005 (17), mille eesmärk on tagada seoses jääkide piirnormidega tarbijakaitse kõrge tase, tuleks liidus lubamatute toimeainete jääke toiduks ja söödaks imporditud põllukultuurides hoolikalt kontrollida ja jälgida (18);

arvestades, et liidu viimase kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi (2020., 2021. ja 2022. aastaks) kohaselt ei ole liikmesriikidel tegelikult üldse kohustust toodetes, sh sojaoas sisalduvat glufosinaadijääki mõõta (19); arvestades, et ei saa välistada, et geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 või sellest saadud toidu- ja söödatooted ületavad glufosinaadi jääkide piirnorme, mis on kehtestatud selleks, et tagada tarbijakaitse kõrge tase;

Ebademokraatlik otsustusprotsess

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 9. detsembril 2019 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist; arvestades, et arvamust ei esitatud ka 23. jaanuaril 2020 apellatsioonikomitees toimunud hääletuse tulemusel;

arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid mis on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks (20);

arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsiooni) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolm resolutsiooni); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal võtnud siiani vastu seitse vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

S.	arvestades, et selleks, et komisjon saaks keelduda GMOdele loa andmisest, kui apellatsioonikomitees ei ole saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust, ei ole vaja õigusakte muuta (21);

Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine

arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi seoses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidega, Pariisi kliimakokkuleppega ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga;

arvestades, et õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri hiljutises aruandes leiti, et eelkõige arengumaades on ohtlikel pestitsiididel tervisele laastav mõju (22); arvestades, et kestliku arengu eesmärgi 3.9 abil soovitakse 2030. aastaks oluliselt vähendada selliste surmade ja haiguste arvu, mille on põhjustanud ohtlikud kemikaalid ning õhu, vee ja pinnase reostus ja saastumine (23);

arvestades, et EFSA leidis, et kui reproduktiivtoksiliseks liigitatud glufosinaati kasutatakse geneetiliselt muundatud maisi puhul umbrohutõrjeks, ületab kasutajate hinnanguline kokkupuude selle ainega lubatavat taset isegi siis, kui kasutati isikukaitsevahendeid (24); arvestades, et kasutajate suurema kokkupuute oht on eelkõige murettekitav herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride puhul, võttes arvesse kasutatavate herbitsiidide suuremaid koguseid;

arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise üks peamisi põhjusi on raadamine; arvestades, et maakasutuse ja selle muutuse põhjustatud heitkogused, peamiselt raadamise tagajärjel, on fossiilkütuste põletamise järel kliimamuutuste tähtsuselt teine põhjus (25); arvestades, et Pariisi kliimakokkulepe ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel vastu võetud ülemaailmne bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava aastateks 2011–2020 ning Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid edendavad metsade säästvat majandamist ning nende kaitset ja taastamist (26); arvestades, et kestliku arengu 15. eesmärk hõlmab eesmärki peatada 2020. aastaks raadamine (27); arvestades, et metsadel on mitmekülgne roll, mis toetab enamiku kestliku arengu eesmärkide saavutamist (28);

X.	arvestades, et soja tootmine on üks peamisi põhjusi, miks toimub raadamine Lõuna-Ameerikas Amazonases, Cerrados ja Gran Chacos; arvestades, et Brasiilias on 97 % ja Argentiinas 100 % kasvatatavast sojast geneetiliselt muundatud soja (29);

arvestades, et EL on maailmas suuruselt teine soja importija. Enamik soja imporditakse loomasöödaks; arvestades, et komisjoni analüüsis leiti, et soja on pikka aega olnud liidu kõige olulisem tegur, mis on kaasa aidanud üleilmsele raadamisele ja sellega seotud heitkogustele, moodustades peaaegu poole kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest (30);

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (31) sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

palub komisjonil mitte anda toidu või söödana kasutamiseks importimise luba geneetiliselt muundatud taimedele, mis on muudetud tolerantseks mõne herbitsiidi (käesoleval juhul glufosinaadi) suhtes, mille kasutamine ei ole liidus lubatud;

palub komisjonil jääkide piirnorme käsitlevate õigusaktide tulevase õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ning strateegia „Talust toidulauani“ raames võtta kohustus mitte lubada liitu imporditavas toidus ja söödas selliste toksiliste pestitsiidide nagu glufosinaadi jääke; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele tagada kolmandatest riikidest imporditud põllumajandustoodete tõhus kontroll, et kindlustada Euroopa toidutootmise kõrgetasemeline kaitse ja võrdsed võimalused (32);

palub, et komisjon lõimiks herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisega täielikult ka täiendavate herbitsiidide jääkide ja nende metaboliitide riskihindamise, kaasa arvatud kombineeritud mõju, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taime tahetakse liidus kasvatada või toidu ja söödana kasutamiseks liitu importida;

palub, et komisjon võtaks tagasi ettepanekud GMOdele loa andmise kohta kas kasvatamiseks või toidu ja söödana kasutamiseks, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamust ei esita;

võtab teadmiseks ja väljendab heameelt selle üle, et iga voliniku missioonikirjas sedastatakse, et „iga volinik tagab oma poliitikavaldkonnas ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise. Volinike kolleegium tervikuna vastutab eesmärkide üldise elluviimise eest.“ (33);

väljendab heameelt selle üle, et komisjoni juhtprojekt Euroopa roheline kokkulepe on esitatud lahutamatu osana komisjoni strateegiast ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks;

10.

tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui tarneahelad muutuvad säästvaks ja poliitikavaldkondade vahel luuakse koostoime (34);

11.

kordab oma muret, et liidu suur sõltuvus loomasööda impordist sojaubade kujul põhjustab kolmandates riikides raadamist (35);

12.

palub komisjonil mitte lubada geneetiliselt muundatud sojaubade importi, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et nende viljelemine ei soodusta raadamist;

13.

nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi kõik kehtivad geneetiliselt muundatud sojaoa load, võttes arvesse liidu rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kestliku arengu eesmärkide raames võetud kohustusi;

14.

kordab oma nõuet, et rakendataks Euroopa taimse valgu tootmise ja sellega varustamise strateegiakava (36), mis võimaldaks liidul vähendada sõltuvust geneetiliselt muundatud sojaubade impordist ning luua lühemaid toiduahelaid ja piirkondlikke turge; nõuab, et see lõimitaks eelseisva strateegiaga „Talust toidulauani“;

15.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb toiduks ja söödaks kasutatava geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 hindamist määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus EFSA-GMO-NL-2016-135), EFSA Journal 2019; 17(7):5733, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5733.

(4) Euroopa Parlament võttis kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles on esitatud GMOde lubamisele vastuväiteid. Lisaks on Euroopa Parlament võtnud üheksandal ametiajal vastu järgmised resolutsioonid:

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MZHG0JG (SYN-ØØØJG-2) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0028);

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba A2704-12 (ACS-GMØØ5-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0029);

—

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 × DAS-40278-9 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 89034, 1507, MON 88017, 59122 ja DAS-40278-9 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0030);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud puuvilla LLCotton25 (ACSGHØØ1-3) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0054);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 89788 (MON-89788-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0055);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 89034 × 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ja alakombinatsioone MON 89034 × NK603 × DAS-40278-9, 1507 × NK603 × DAS-40278-9 ning NK603 × DAS-40278-9 sisaldavaid, nendest koosnevaid või nendest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0056);

—

Euroopa Parlamendi 14. novembri 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × 1507 × 5307 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm, neli või viis Bt11, MIR162, MIR604, 1507, 5307 ja GA21 ühekordset transformatsiooni, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0057).

(5) EFSA arvamus, lk 3.

(6) Vt näiteks Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ („Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja taimemürgid: ülevaade ja mõju“), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48,

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26296738, ja Benbrook, C. M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ („Geneetiliselt muudetud põllukultuuride mõju pestitsiidikasutusele USAs – esimesed 16 aastat“), Environmental Sciences Europe 24, 24 (2012), https://enveurope.springeropen.com/articles/10.1186/2190-4715-24-24.

(7) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24491722.

(8) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Environment/SRToxicsandhumanrights/Pages/Pesticidesrighttofood.aspx.

(9) Vt näiteks https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1383574218300887,

https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyz017/5382278,

https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0219610 ja

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6612199/.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(11) https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=ET&selectedID=1436.

(12) See on tõepoolest nii glüfosaadi puhul, nagu on kirjas EFSA hinnangus glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal 2018; 16(5):5263, lk 12, https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/5263.

(13) EFSA järeldused toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Journal 2015; 13(11):4302, lk 3, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/4302.

(14) EFSA hinnang glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12 – läbivaadatud versioon, et võtta arvesse väljajäetud andmeid, EFSA Journal 2019; 17(10):5862, lk 4, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5862.

(15) Liikmesriikide märkustega geneetiliselt muundatud sojaoa MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 kohta on võimalik tutvuda EFSA küsimuste registris: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/login.

(16) https://www.testbiotech.org/sites/default/files/RAGES_%20Factsheet_Overview_0.pdf.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(18) Vt määruse (EÜ) nr 396/2005 põhjendust 8.

(19) Komisjoni 28. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/533 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2020, 2021 ja 2022, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 88, 29.3.2019, lk 28).

(20) Vt näiteks komisjoni 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirja ja 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirja.

(21) Määruse (EL) nr 182/2011 (artikli 6 lõike 3) kohaselt komisjon võib loa anda, kuid ei pea seda tegema, kui apellatsioonikomitees ei ole selle toetuseks saavutatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

(22) https://www.ohchr.org/EN/Issues/Environment/ToxicWastes/Pages/ Pesticidesrighttofood.aspx

(23) https://www.un.org/sustainabledevelopment/health/

(24) EFSA järeldused toimeaine glufosinaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta, EFSA Scientific Report (2005) 27, 1-81, lk 3, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2005.27r.

(25) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 1.

(26) Sama, lk 2.

(27) Vt eesmärki 15.2: https://www.un.org/sustainabledevelopment/biodiversity/

(28) Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“, COM(2019)0352, lk 2.

(29) International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (põllumajanduse biotehnoloogia rakenduste omandamise rahvusvaheline talitus (ISAAA)), „Global status of commercialized biotech/GM crops in 2017: Biotech Crop Adoption Surges as Economic Benefits Accumulate in 22 Years“ („Kaubanduslike biotehnoloogiliste / geneetiliselt muundatud põllukultuuride üleilmne staatus 2017. aastal. Biotehnoloogiliste põllukultuuride kasutus kasvab hüppeliselt tänu 22 aastaga kogunenud majanduslikule kasule“), ISAAA Brief nr 53 (2017), lk 16 ja 21, http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/53/download/isaaa-brief-53-2017.pdf.

(30) Komisjoni tehniline aruanne, 2013 – 063, „The impact of EU consumption on deforestation: Comprehensive analysis of the impact of EU consumption on deforestation“ (ELi tarbimise mõju raadamisele. Süvaanalüüs), Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi rahastatud uuring, mille korraldasid VITO, IIASA, HIVA ja IUCN NL, http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/1.%20Report%20analysis%20of%20impact.pdf, lk 23-24: Ajavahemikus 1990–2008 importis liit põllumajandus- ja taimekasvatussaadusi mahus, mis põhjustas raadamist 90 000 km2 ulatuses. Taimekasvatussaaduste osa selles oli 74 000 km2 (82 %) ning õlikultuuride osa oli kõige suurem (52 000 km2). Sojaoad ja sojakook moodustasid sellest 82 % (42 600 km2), mis vastab 47 %-le kogu liidu impordist põhjustatud raadamisest.

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(32) Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta resolutsioon pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0023), punkt 32.

(33) Vt näiteks https://ec.europa.eu/commission/commissioners/sites/comm-cwt2019/files/commissioner_mission_letters/mission-letter-frans-timmermans-2019_en.pdf, lk 2.

(34) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta resolutsioon loodusvarade läbipaistva ja vastutustundliku majandamise ning metsade kohta arenguriikides (ELT C 433, 23.12.2019, lk 50), punkt 67.

(35) Sama.

(36) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005), http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0005_ET.html, punkt 64.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/14

P9_TA(2020)0124

Uus mitmeaastane finantsraamistik, omavahendid ja majanduse taastamise kava

Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta resolutsioon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (2020/2631(RSP))

(2021/C 323/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 225, 310, 311, 312, 323 ja 324,

—	võttes arvesse 9. mail 1950 avaldatud Schumani deklaratsiooni,

—	võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322),

—	võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (1),

—	võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused (2),

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (3),

—	võttes arvesse kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuannet ja soovitusi,

—	võttes arvesse komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi Euroopa majanduse kohta,

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (4),

—	võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Kestliku Euroopa investeerimiskava“ (COM(2020)0021),

—	võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni õiglase maksustamise kohta globaalses digitaalmajanduses: BEPS 2.0 (5),

—	võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.	arvestades, et COVID-19 pandeemial on olnud traagilised ja katastroofilised tagajärjed inimestele ja nende omastele;

B.	arvestades, et see kriis on seadnud rasked piirangud liikmesriikide hoolekande- ja tervishoiusüsteemidele;

C.	arvestades, et COVID-19 kriis mõjutab eelkõige vähem kaitstud rühmi, suurendades ebavõrdsust, vaesust, töötust ja sotsiaalseid lõhesid ning kahjustades Euroopa sotsiaalseid ja tööhõivestandardeid;

D.	arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on kohustunud täitma ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja Pariisi kokkulepet;

E.	arvestades, et liikmesriikide asümmeetrilised majanduslikud vastumeetmed võivad ohustada ELi ühtlustamispüüdeid ja moonutada ühtset turgu;

F.	arvestades, et paljud ettevõtted on olnud sunnitud tegevuse lõpetama või neid ähvardab see oht ning suur osa Euroopa majandusest on seiskunud;

G.	arvestades, et katkestus mõjutab ELi majandust tervikuna, ning arvestades, et kriisiga toimetulekuks tuleb tagada võrdne suutlikkus emiteerida võlakirju ja rahaliste vahendite kättesaadavus, teiste hulgas ka euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele;

H.	arvestades, et komisjoni 2020. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt on oodata ELi SKP vähenemist 7,4 %;

I.	arvestades, et Euroopa Ülemkogu ei ole suutnud kokku leppida majanduse kriisijärgse taastamise ühises tegevuskavas; arvestades aga, et Euroopa Parlament on teinud komisjonile ülesandeks koostada majanduse taastamise pakett, mille keskne osa on kohandatud mitmeaastane finantsraamistik;

J.	arvestades, et parlament on juba väljendanud muret järgmise mitmeaastase finantsraamistiku suuruse pärast, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2018. aasta mais, enne COVID-19 kriisi, kuna see ei võimaldaks ELil täita oma poliitilisi kohustusi ega reageerida tulevastele suurtele probleemidele;

K.	arvestades, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog ja neile on vaja vähem bürokraatiat, otstarbekamaid õigusnorme, paremaid ettevõtjate ja teadlaste võrgustikke ning investeeringuid piiriülesesse taristusse;

L.	arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 312 on sätestatud, et Euroopa Parlament peab mitmeaastasele finantsraamistikule nõusoleku andma;

arvestades, et komisjonilt oodatakse mitmeaastase finantsraamistikuga seonduvalt kiiret erandolukorra kava koostamist, et kaitsta ELi toetusesaajaid ja kõrvaldada järjepidevuse katkemise oht, juhul kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku suhtes ei jõuta kokkuleppele õigeaegselt, nii et see saaks jõustuda 1. jaanuaril 2021, nagu parlament on ametlikult nõudnud;

N.	arvestades, et mitmeaastase finantsraamistikuga seonduv erandolukorra kava on täielikult kooskõlas majanduse taastamise kavaga;

O.	arvestades, et 9. mail 2020 tähistas Euroopa Liit Schumani deklaratsiooni 70. aastapäeva;

rõhutab, et majanduse taastamise strateegias peavad kesksel kohal olema Euroopa kodanikud; tuletab meelde, et Euroopa Parlament esindab kodanike huve; hoiatab seetõttu komisjoni katsete eest luua selline Euroopa majanduse taastamise strateegia, mis jääb väljapoole ühenduse meetodit ja mille puhul kasutatakse valitsustevahelisi lahendusteid;

tuletab meelde, et mitmeaastane finantsraamistik on eelarvevahend, mille kaudu EL täidab oma eesmärke; hoiatab seetõttu komisjoni katsete eest luua selline Euroopa majanduse taastamise strateegia, mis ei rajane mitmeaastasel finantsraamistikul ja selle programmidel; nõuab, et parlament kaasataks majanduse taastamise fondi kujundamisse, heakskiitmisse ja rakendamisse ning et parlament oleks otsustusprotsessi keskmes, et tagada demokraatlik vastutus;

rõhutab, et uuendatud mitmeaastane finantsraamistik ja Euroopa majanduse taastamise strateegia peaksid põhinema majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse, sotsiaaldialoogi ning vastupanuvõimelisele, kestlikule, sotsiaalselt õiglasele ja konkurentsivõimelisele majandusele ülemineku põhimõtetel;

tuletab meelde, et parlamendi üks peamisi ülesandeid on kontrollida täidesaatva võimu tegevust; hoiatab komisjoni eksitavate üldnäitajate kasutamise eest taastamiskava esitamisel; rõhutab, et kaalul on liidu usaldusväärsus;

tuletab meelde, et parlament peab mitmeaastasele finantsraamistikule nõusoleku andma; hoiatab komisjoni sellise muudetud sellise mitmeaastase finantsraamistiku esitamise eest, mille puhul majanduse taastamise kava rahastataks olemasolevate ja tulevaste programmide arvelt; hoiatab komisjoni kiusatuse eest kavandada eelarvevahendeid ilma parlamendi osaluseta, hoides nii kõrvale demokraatlikust järelevalvest; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 324 antud võimalust; on valmis tagasi lükkama kõik ettepanekud, mis ei vasta nendele nõuetele; tuletab meelde, et Euroopa Parlament ei anna mitmeaastasele finantsraamistikule nõusolekut ilma ELi omavahendite süsteemi reformimist käsitleva kokkuleppeta;

Tugev mitmeaastane finantsraamistik ELi majanduse taastamiseks ja edaspidiseks

tuletab meelde oma seisukohta, et vaja on ambitsioonikat mitmeaastast finantsraamistikku, mis vastaks liidu kodanike ootustele ning tagaks ELi poliitiliste kohustuste ja püüdluste täitmiseks vajalikud rahalised vahendid; nõuab, et komisjoni muudetud ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 arvestataks uut majanduse taastamise ja ümberkujundamise fondi kui täiendust järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule; on veendunud, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus tuleks arvesse võtta vajadust tegeleda tulemuslikult kriisi tagajärgede ületamisega, aga ka uusi vahendeid ja algatusi, mis on seotud komisjoni uue koosseisu poliitilise tegevuskavaga;

nõuab, et enne majanduse taastamise strateegia rakendamise lõppu korraldataks hindamine ja et mitmeaastast finantsraamistikku läbivaatamise käigus sellele vastavalt muudetaks;

märgib, et ressursside varasem rakendamine võib aidata leevendada kriisi vahetut mõju, eriti ühtekuuluvuspoliitikas, kuid see ei anna lisaraha ja seda ei saa sellisena reklaamida; hoiatab, et ressursside ülemäärase varasema rakendamise tulemuseks on nõrgestatud eelarve, mis takistab ELi investeerimast oma ühisesse tulevikku, muutes ta haavatavamaks edaspidiste kriiside suhtes;

kutsub ELi juhte ja komisjoni üles võtma vastu julgeid otsuseid ELi omavahendite süsteemi reformimisel, sealhulgas uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmise kohta; kinnitab veel kord oma seisukohta, mis on esitatud finantsraamistiku vahearuandes ja puudutab võimalike uute omavahendite loetelu: äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, digiteenuste maks, finantstehingute maks, heitkogustega kauplemise süsteemi tulu, plastimaks ja mehhanism, millega korrigeeritakse imporditavate kaupadega seotud süsinikdioksiidiheite maksustamist; kordab oma seisukohta, mis pooldab kõigi tagasimaksete ja korrektsioonide kaotamist, käibemaksupõhise omavahendi lihtsustamist ning trahvide ja lõivude kasutamist ELi eelarve lisatuluna;

10.

hoiatab liikmesriike, et kui nad ei soovi uute omavahendite loomist heaks kiita, eeldab elujõulise mitmeaastase finantsraamistiku kindlustamine vältimatut nõustumist oma otseste kogurahvatulul põhinevate osamaksete täiendava suurendamisega;

11.

nõuab omavahendite ülemmäära viivitamatut ja püsivat suurendamist, et rahuldada mitmeaastase finantsraamistiku ning majanduse taastamise ja ümberkujundamise fondi vajadusi ning võtta arvesse kogurahvatulu eeldatavat vähenemist pärast kriisist tingitud majanduslangust;

12.

on kindlalt vastu mis tahes katsetele seada majanduse taastamise strateegia viivitamatu rahastamise nimel ohtu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku piisav rahastamine; nõuab taastamiskava lisamist ulatuslikumasse mitmeaastasesse finantsraamistikku, mis hõlmaks ka uusi omavahendeid;

13.

nõuab, et taastamise ja ümberkujundamise fondi tuleb rahastada väljaspool olemasolevaid ja tulevasi ELi poliitikavaldkondi ning see ei tohi mõjutada meie pikaajalisi prioriteete ja strateegilisi eesmärke ega põhjustada mitmeaastase finantsraamistiku vähenemist;

Usaldusväärne Euroopa majanduse taastamise ja ümberkujundamise fond

14.

kutsub komisjoni üles esitama ulatusliku majanduse taastamispaketi kooskõlas Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooniga; nõuab, et majanduse taastamise ja ümberkujundamise fondi rahastataks ELi eelarvega tagatud pikaajaliste võlakohustuste emiteerimise kaudu, maksimeerides selle tegutsemisruumi ja võttes kasutusele tagasimaksete kava; rõhutab, et fond on keskne komponent kogupaketis, millega antakse 2 triljoni euro suurune stiimul investeeringuteks, kaasates mh ka erainvesteeringud, ja mis vastab oma kestuselt praeguse kriisi eeldatavale sügavale ja pikaajalisele mõjule;

15.

nõuab, et paketi väljamaksed toimuksid laenude ja enamikel juhtudel toetustena ning investeeringutesse ja omakapitali tehtavate otsemaksetena ning et fondi otseseks haldajaks oleks komisjon; on veendunud, et raha tuleks suunata ELi eelarves sisalduvatesse programmidesse, millel on täielik parlamentaarne järelevalve ja osalus ning mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid auditeerimis- ja aruandlusnõudeid;

16.

rõhutab siiski, et fond ei tohiks tekitada liikmesriikide riigikassadele lisakoormust ja peaks juhinduma usaldusväärse rahastamise põhimõtetest; on valmis kaaluma liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksude säilitamist praegusel nominaaltasemel vastutasuks uute omavahendite kehtestamise eest, millest mitte ainult ei tasutaks emissioonide intresse ja põhiosa tagasimakseid, vaid rahastataks ka ambitsioonikat mitmeaastast finantsraamistikku;

17.

tuletab meelde vajadust säilitada meie liidu usaldusväärsus ning hoiatab komisjoni finantsmaagia ja kahtlaste koefitsentide kasutamise eest ambitsioonikate näitajate reklaamimisel; hoiatab, et mobiliseeritavate investeeringute üldnäitajad ei kujuta endast taastamise ja ümberkujundamise fondi tegelikku suurust ja neid ei tohi selle iseloomustamiseks kasutada;

18.

tuletab meelde aluslepingu sätteid, mille kohaselt ELi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus ning institutsioonid on kohustatud tagama rahaliste vahendite kättesaadavuse, et liit saaks täita oma seaduslikke kohustusi kolmandate isikute suhtes; nõuab sellega seoses, et taastusvõlakirju käsitletaks eelarves majanduslikult otstarbekalt, kooskõlas iga avaliku sektori asutuse, sealhulgas liikmesriikide tavapärase raamatupidamisarvestusega; teeb ettepaneku, et kogu väljamaksmata summa kandmise asemel aastaeelarvesse tuleks hõlmata ainult igal aastal tasumisele kuuluvad maksed omavahendite ülemmäärale vastava tegutsemisruumi raames, säilitades samal ajal intresside ja põhisumma tasumata tagasimaksete täieliku läbipaistvuse, olenemata tagasimaksete kava vajalikkusest;

19.

rõhutab, et väga oluline on õige ajastus ning et taastamise ja ümberkujundamise fond peab olema seotud praeguse ja tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga ning olema kooskõlas selle struktuuri ja eesmärkidega; nõuab tungivalt, et taastamise ja ümberkujundamise fond käivituks võimalikult kiiresti juba käesoleval aastal;

20.

nõuab, et see ulatuslik taastamispakett kujundaks ümber meie majanduse ja tugevdaks selle vastupanuvõimet, ühendades strateegilised investeeringud VKEde toetamiseks, ning suurendaks inimeste töövõimalusi ja oskusi, et leevendada kriisi mõju töötajatele, tarbijatele ja perekondadele; nõuab seetõttu, et esmatähtsale kohale seataks investeeringud rohelisse kokkuleppesse, digitaalarengu tegevuskavasse ja Euroopa suveräänsuse saavutamisse strateegilistes sektorites koos selle juurde kuuluva järjepideva tööstusstrateegiaga ning et samal ajal lühendataks ja mitmekesistataks tarneahelaid ja suunataks ümber kaubanduspoliitika; nõuab uue eraldiseisva Euroopa terviseprogrammi loomist;

21.

peab väga oluliseks, et nendel jõupingutustel oleks tugev sotsiaalne mõõde ning et need oleksid kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega, tagamaks et majanduse elavdamine tugevdaks territoriaalset ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet ning tegeleks sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsusega ja nende vajadustega, keda kriis on kõige rängemini tabanud, nagu naised, vähemused ja vaesuspiiril või allpool seda elavad inimesed;

22.

rõhutab, et need vahendid suunatakse projektidele ja abisaajatele, mis ja kes järgivad aluslepingul põhinevaid põhiväärtusi, Pariisi kokkulepet, ELi kliimaneutraalsuse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ning võitlust maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks riigiabi suuniste vastavuse neile tingimustele;

23.

tuletab meelde rahvusvahelise solidaarsuse tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles juhtima rahvusvahelisel tasandil COVID-19st põhjustatud jõupingutusi majanduse taastamiseks ja ümberkujundamiseks, järgides samal ajal selliseid väärtusi nagu solidaarsus, inimõiguste kaitse, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja mitmepoolsus;

o o

24.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0102.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/18

P9_TA(2020)0055

Rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajatega seotud märgistamine ***II

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajatega seotud märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (14649/2/2019 – C9-0078/2020 – 2018/0148(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2021/C 323/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (14649/2/2019 – C9-0078/2020),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0296) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0094/2020),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, 26.3.2019, P8_TA(2019)0230.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/19

P9_TA(2020)0056

Vee taaskasutuse miinimumnõuded ***II

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (15301/2/2019 – C9-0107/2020 – 2018/0169(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

(2021/C 323/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (15301/2/2019 – C9-0107/2020),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2018)0337) suhtes,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 74 lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 67,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A9-0098/2020),

kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 94.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 353.

(3) Vastuvõetud tekstid, 12.2.2019, P8_TA(2019)0071.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUS MIKROPLASTI KOHTA

Komisjon tõdeb, et vee kvaliteediga seoses on uueks probleemiks mikroplast. Seda silmas pidades ning arvestades, et tegemist on üldise küsimusega, mis ei ole seotud üksnes taaskasutatava heitveega, võtab komisjon kohustuse jätkata jõupingutusi selle olulise probleemi lahendamiseks.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/21

P9_TA(2020)0057

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitlev ELi ja Montenegro vaheline staatust käsitlev kokkulepe ***

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitleva Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (06847/2019 – C9-0138/2019 – 2019/0043(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 323/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06847/2019),

—	võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitleva Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise staatust käsitleva kokkuleppe eelnõu (06846/2019),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktidele b ja d, artikli 79 lõike 2 punktile c ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0138/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A9-0018/2020),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Montenegro valitsustele ja parlamentidele.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/22

P9_TA(2020)0058

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbias käsitlev ELi ja Serbia vaheline staatust käsitlev kokkulepe ***

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (15581/2018 – C9-0180/2019 – 2018/0409(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 323/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15581/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe eelnõu (15579/2018),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktidele b ja d, artikli 79 lõike 2 punktile c ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0180/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A9-0019/2020),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Serbia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/23

P9_TA(2020)0059

ELi ja India vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu pikendamine ***

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta (06104/2020 – C9-0090/2020 – 2020/0015(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 323/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06104/2020),

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta otsust 2002/648/EÜ Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu sõlmimise kohta (1),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0090/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A9-0096/2020),

annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning India Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 213, 9.8.2002, lk 29.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/24

P9_TA(2020)0060

ELi ja Ukraina vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine ***

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Ukraina valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta (06101/2020 – C9-0091/2020 – 2020/0016(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 323/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06101/2020),

—	võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 2003. aasta otsust 2003/96/EÜ teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahel (1),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0091/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A9-0095/2020),

annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ukraina valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 36, 12.2.2003, lk 31.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/25

P9_TA(2020)0061

ELi ja Valgevene vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtuleping ***

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (12158/2019 – C9-0004/2020 – 2019/0181(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 323/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12158/2019),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu eelnõu (12160/2019),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9-0004/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A9-0097/2020),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Valgevene Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/26

P9_TA(2020)0062

ELi ja Valgevene vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping ***

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta (12362/2019 – C9-0013/2020 – 2019/0182(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 323/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12362/2019),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu eelnõu (12363/2019),

—	võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9-0013/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A9-0090/2020),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Valgevene Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/27

P9_TA(2020)0063

Rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (ICCAT) muutmise protokoll ***

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (13447/2019 – C9-0187/2019 – 2019/0225(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 323/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13447/2019),

—	võttes arvesse rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokolli (13446/2019),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0187/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0089/2020),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) täitevsekretariaadile.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/28

P9_TA(2020)0064

ELi ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus. Protokolli kehtivusaja pikendamine ***

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) sõlmimise kohta (12928/2019 – C9-0175/2019 – 2019/0210(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 323/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12928/2019),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahel kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkulepet, milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019 (12927/2019),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C9-0175/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9-0088/2020),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Mauritaania Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/29

P9_TA(2020)0066

Kabotaažveod rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel Itaalia ja Šveitsi vahelistel piirialadel ***I

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega antakse Saksamaale volitused muuta olemasolevat Šveitsiga sõlmitud kahepoolset maanteetranspordi lepingut, et lubada kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel (COM(2019)0221 – C9-0001/2019 – 2019/0107(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 323/14)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0221),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 2 lõiget 1 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C9-0001/2019),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. septembri 2019. aasta arvamust (1),

—	olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0006/2020),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 14, 15.1.2020, lk 118.

P9_TC1-COD(2019)0107

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, millega antakse Saksamaale volitus muuta Šveitsiga sõlmitud kahepoolset maanteetranspordi lepingut, et lubada kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2020/853) lõplikule kujule).

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/30

P9_TA(2020)0067

Kabotaažveod rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel Itaalia ja Šveitsi vahelistel piirialadel ***I

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega volitatakse Itaaliat pidama Šveitsiga läbirääkimisi ja sõlmima lepingu, millega lubatakse kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel (COM(2019)0223 – C9-0002/2019 – 2019/0108(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 323/15)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0223),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 2 lõiget 1 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C9-0002/2019),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. septembri 2019. aasta arvamust (1),

—	olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 40,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9-0007/2020),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 14, 15.1.2020, lk 118.

P9_TC1-COD(2019)0108

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, millega antakse Itaaliale volitus pidada Šveitsiga läbirääkimisi ja sõlmida leping, millega lubatakse kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2020/854) lõplikule kujule).

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/31

P9_TA(2020)0068

Sõrmejäljeandmete automatiseeritud andmevahetus Ühendkuningriigiga *

Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ühendkuningriigiga (14247/2019 – C9-0198/2019 – 2019/0819(CNS))

(Konsulteerimine)

(2021/C 323/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu eelnõu (14247/2019),

—	võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0198/2019),

—	võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (1), eriti selle artiklit 33,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0100/2020),

lükkab nõukogu eelnõu tagasi;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/32

P9_TA(2020)0122

Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistu (SCE) üldkoosolekuga seotud ajutised meetmed ***

Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistu (SCE) üldkoosolekuga seotud ajutisi meetmeid (07648/2020 – C9-0133/2020 – 2020/0073(APP))

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

(2021/C 323/17)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (07648/2020),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 352 (C9-0133/2020),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artiklit 163,

annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/33

P9_TA(2020)0123

Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestus

Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2019/2214(BUD))

(2021/C 323/18)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) (1), eriti selle artiklit 39,

—	võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2),

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (4),

—	võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis (5),

—	võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni meetmete kohta töökohal, avalikes kohtades ja poliitilises elus toimuva kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ELis (6),

—	võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis (7),

—	võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2020. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (8),

—	võttes arvesse oma 23. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti kohta (9),

—	võttes arvesse oma 27. novembri 2019. aasta resolutsiooni eelarvemenetluse raames lepituskomitees heaks kiidetud Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve projekti ühise teksti kohta (10),

—	võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640), eriti selle punkti 2.1.4 „Ehitamine ja renoveerimine energia- ja ressursitõhusal viisil“,

—	võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2021. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 25 lõikele 7 ja artikli 102 lõikele 1 juhatuse poolt 9. märtsil 2020. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 102 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 102,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A9-0102/2020),

A.	arvestades, et kõnealune menetlus on esimene täispikk eelarvemenetlus Euroopa Parlamendi uue koosseisu ametiajal ja puudutab 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku esimest aastat;

arvestades, et peasekretär tõi 2021. aasta eelarve puhul muu hulgas välja järgmised prioriteetsed eesmärgid: vajalike vahendite eraldamine Euroopa Parlamendi uue koosseisu valimistele järgnevaks teiseks täispikaks aastaks, arvestades ka komisjoni uue koosseisu püüdlusi, ning vahendite eraldamine prioriteetsetele projektidele, mis hõlmavad kodanikega suhtlemist, mitmeaastaseid ehitusprojekte, keskkonnasõbralikku parlamenti, turvalisust ja IT-arendust;

arvestades, et COVID-19 puhangul on humanitaarsed, sotsiaalsed, rahalised ja majanduslikud tagajärjed; arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib 2020. aastaks 3 %-list ülemaailmset majanduslangust ja 2020. aasta euroala sisemajanduse koguprodukti (SKP) 7,4 %-list vähenemist; arvestades, et Euroopa Parlamendi poolt 2020. aastal võetud meetmed, näiteks õhu filtreerimine 100 % ulatuses, puhastusmeetmete tugevdamine ning uute andmetöötlus- ja telekommunikatsioonilahenduste kohandamine ja kasutuselevõtt, mõjutavad Euroopa Parlamendi 2021. aasta eelarvet; arvestades, et 2021. aasta eelarve raames tuleb tegeleda COVID-19 puhangu tagajärgedega; arvestades, et Euroopa Parlamendi eelarve peab tagama Euroopa Parlamendi suutlikkuse täita täielikult oma seadusandlikke volitusi ja võimaldama Euroopa Parlamendi nõuetekohast toimimist;

arvestades, et peasekretäri poolt Euroopa Parlamendi 2021. aasta esialgses eelarvestuse projektis kavandatud eelarve suurus on 2 110 467 628 eurot, mis tähendab 3,52 % suurust üldist kasvu 2020. aasta eelarvega võrreldes; arvestades, et Euroopa Parlamendi vastuvõetud eelarvestus 2018. aastaks tähendas 2,3 % (1 953 miljonit eurot) suurust kasvu ning 2019. aasta puhul oli see kasv 2,48 % (1 999 miljonit eurot) ja 2020. aasta puhul 2,68 % (2 050 miljonit eurot);

arvestades, et peaaegu kaks kolmandikku Euroopa Parlamendi eelarvest moodustavad indeksiga seotud kulud, mis on peamiselt seotud teenistuses ja pensionil olevate parlamendiliikmete (20 %) ja töötajate (34 %) töötasude, pensionide, ravikulude ja hüvitistega ning hoonetega (12 %) ning mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusele, sektoripõhisele indekseerimisele või inflatsioonimäärale;

arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas juba oma 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta (11), et Euroopa Parlamendi eelarve peaks põhinema realistlikul alusel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

G.	arvestades, et Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni usaldusväärsus sõltub teataval määral tema suutlikkusest hallata omaenda kulusid ja edendada demokraatiat liidu tasandil;

arvestades, et vabatahtlik pensionifond asutati 1990. aastal juhatuse eeskirjaga, millega reguleeritakse täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi (12); arvestades, et juhatus otsustas oma 10. detsembri 2018. aasta koosolekul muuta pensioniskeemi suhtes kohaldatavaid eeskirju, tõstes pensioniiga 63. eluaastalt 65. eluaastale ja kehtestades tulevaste pensionäride pensionimaksetele 5 % suuruse maksu, et parandada selliste maksete jätkusuutlikkust; arvestades, et hinnangute kohaselt vähendati kõnealuste eeskirjade muudatustega aktuaarset puudujääki 13,3 miljoni euro võrra;

arvestades, et parlamendiliikmete seadusandlikku töökoormust on laiendatud ja suuresti täiendatud kommunikatsioonitegevusega, kuna kodanikud on Euroopa asjadest varasemast rohkem huvitatud ja ootavad nüüd oma esindajatega suhtlemist traditsiooniliste ja uute sotsiaalmeedia platvormide kaudu; arvestades, et selle tulemusena on parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise kasutamise määr viimastel aastatel tõusnud;

J.	arvestades, et kontrollikoda esitas 16. juunil 1999. aastal arvamuse nr 5/99, mis käsitleb Euroopa Parlamendi liikmete pensionifondi ja -skeemi;

Üldraamistik

rõhutab, et suurem osa Euroopa Parlamendi eelarvest on kindlaks määratud õigusjärgsete või lepinguliste kohustustega ja selle suhtes kohaldatakse iga-aastast indekseerimist ning 2021. aastal on nende kohustuste suurus hinnanguliselt 32 miljonit eurot;

toonitab, et 2020. aasta on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi kulud on püsinud rubriigis 5 (haldus) suuresti 20–22 %-lise osakaalu piires ning viimastel aastatel on kasvumäär olnud madalam kui rubriigis 5 ette nähtud kasvumäär;

kiidab heaks juhatuse ja eelarvekomisjoni lepitusmenetluse raames 28. aprillil 2020. aastal saavutatud kokkuleppe määrata 2020. aasta eelarvega võrreldes kasvuks 2,54 %, mis teeb 2021. aasta eelarvestuse kogumahuks 2 090 467 628 eurot, vähendada juhatuse poolt 9. märtsil 2020. aastal heaks kiidetud esialgse eelarvestuse projekti kulude mahtu 20 miljoni euro võrra ja vähendada sellele vastavalt järgmiste eelarveridade kavandatud assigneeringuid:

1004 – tavalised reisikulud; 1005 – muud reisikulud; 1200 – töötasu ja hüvitised; 2007 – hoonete ehitus ja ruumide sisustamine; 2024 – energiatarbimine; 300 – töötajate lähetuskulud kolme töökoha vahel; 302 – vastuvõtu- ja esinduskulud; 3042 – koosolekud, kongressid, konverentsid ja delegatsioonid; 3242 – väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud; 325 – Euroopa Parlamendi büroodega seotud kulud; 422 – parlamendiliikmete assistentide kulud; 101 – ettenägematute kulude reserv;

võtab teadmiseks käimasolevad läbirääkimised uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle ja ebakindluse seoses uue rubriigi 7 (Euroopa avalik haldus) rahastamise tasemega; rõhutab, et Euroopa Parlament on täitnud töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärgi ja on tegelikult kärpinud töötajate arvu kokku 6 %; rõhutab asjaolu, et alates Lissaboni lepingu vastuvõtmisest on Euroopa Parlament pidanud toime tulema suurema hulga ülesannete ja erikomisjonidega, mille tulemusel on märkimisväärselt suurenenud seadusandlik ja koordineerimisalane töö; märgib, et Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal saavutati koostoime ja muudeti prioriteete; rõhutab, et Euroopa Parlamendi toimimine sõltub tema haldusülesannete täitmisest, milleks on vaja piisaval arvul töötajaid; märgib asjaolu, et prognooside kohaselt suurenevad sellesse rubriiki kuuluvad institutsioonidevahelised pensionid lähiaastatel märkimisväärselt;

märgib, et peasekretär koostas esialgse eelarvestuse projekti eeldusega, et Ühendkuningriik astub liidust välja korrakohaselt; võtab selle aruande põhjal teadmiseks, et suurem osa kokkuhoiust, mis tuleneb Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust, on juba kirjendatud 2020. aasta eelarvesse, milles võetakse arvesse, et Euroopa Parlamendil on alates 1. veebruarist 2020 ainult 705 liiget; on siiski üllatunud, et 2021. aasta eelarvestuses ei järgita loogilist kokkuhoiusuundumust eelarveridadel, mida Ühendkuningriigi liidust väljaastumine otseselt mõjutab; peab küsitavaks, miks reisikulud (eelarverida 1004) ja parlamendiliikmete assistentide kulud (eelarverida 4220) suurenesid 2021. aastal 2018. aastaga võrreldes, hoolimata parlamendiliikmete ja akrediteeritud assistentide arvu vähenemisest pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust; nõuab enne sügisel toimuvat eelarve lugemist üksikasjalikku analüüsi ja selgitust kulude ja kokkuhoiu kohta, mis on seotud Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega;

võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni selgituse selle kohta, et üha rohkem parlamendiliikmeid on otsustanud võtta tööle neljanda assistendi, et tulla toime Euroopa Parlamendi töömahu suurenemisega; märgib, et pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust peavad väiksemal arvul parlamendiliikmed saama hakkama sama suure seadusandliku töö mahuga; märgib, et otsuse tõttu anda Euroopa Parlamendi Strasbourgis asuvas töökohas parlamendiliikmete käsutusse veel teinegi büroo on hakanud parlamendiliikmed võtma lähetustele kaasa rohkem assistente; võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonis antud selgituse, et parlamendiliikmed on viimastel aastatel reisinud rohkem ja teevad seda tõenäoliselt ka 2021. aastal;

rõhutab, et Euroopa Parlamendi põhiülesanded on olla koos nõukoguga kaasseadusandja, otsustada liidu eelarve üle, esindada kodanikke ja kontrollida teiste liidu institutsioonide tööd; on samuti seisukohal, et hiljuti moodustatud erikomisjonid ja allkomisjonid ei tohiks kaasa tuua töötajate arvu vähenemist muudes komisjonides;

rõhutab Euroopa Parlamendi rolli Euroopa poliitilise teadlikkuse suurendamisel ja liidu väärtuste edendamisel;

rõhutab, et juhatuse ettepanekuga võrreldes tuleb saavutada märkimisväärne kokkuhoid, et lähendada ettepanekut 2021. aasta eeldatavale üldisele inflatsioonimäärale, ning et avaliku sektori raha võimalikult tõhusa ja läbipaistva kasutamise tagamiseks tuleb võtta märkimisväärseid meetmeid; soovitab pöörata projektide maksumusele piisavat tähelepanu mitte ainult Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni liikmete poolt koos juhatusega aastaeelarve kohta otsuse tegemise ajal, vaid ka hiljemalt projektide käivitamise kohta otsuse tegemise ajal;

10.

juhib tähelepanu parlamendikomisjonide Strasbourgis toimuvate erakorraliste koosolekute suurele arvule ja töötajate kolme töökoha vaheliste lähetuste arvu suurenemisele; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlament vähendaks neid erakorralisi koosolekuid miinimumini, et töötajate lähetuste arvu vähendamine võimaldaks parlamendiliikmetel keskenduda täiskogu istungi päevakorrale, hoida kokku maksumaksja raha ja vähendada CO2 jalajälge;

11.

rõhutab sellega seoses, et Euroopa Parlamendi poolt hääletusele pandud taotlused tuleks põhimõtteliselt viivitamata täita;

Läbipaistvus ja täpsus

12.

tunneb heameelt selle üle, et peasekretäri aruande koostamisel on viimastel aastatel lähtutud uuest vaatenurgast, näiteks on esitatud lisateavet keskmise ja pikaajalise planeerimise, investeeringute, õigusjärgsete kohustuste, tegevuskulude ja metoodika kohta, nagu eelarvepädevad institutsioonid on nõudnud;

13.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi 2021. aasta eelarve peab olema vajaduste ja nendega seotud kulude sobitamise seisukohast realistlik ja täpne, et vältida eelarve ülepaisutamist;

14.

rõhutab, et võimalikult hoolikalt tuleks tagada, et Euroopa Parlamendi käsutuses olevaid üldisi eelarve- ja personaliressursse kasutataks võimalikult kulutõhusal viisil, et Euroopa Parlament ja parlamendiliikmed saaksid edukalt õigusakte vastu võtta; kordab, et see tähendab töömeetodite hoolikat kavandamist ja korraldamist ning võimaluse korral ülesannete ja struktuuride ühendamist, et vältida tarbetut bürokraatiat ning ülesannete kattumist ja pingutuste dubleerimist;

15.

on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks tagama kvaliteetsed ja sotsiaalselt vastutustundlikud hanked, et lepingud sõlmitaks äriühingutega, kes järgivad keskkonnastandardeid ja tööõiguse põhireegleid; nõuab Euroopa Parlamendi koosseisuväliste töötajate töötingimuste rangemat kontrolli;

Suhtlemine kodanikega

16.

rõhutab, et Euroopa Parlament on ainus liidu institutsioon, mille liikmed valitakse üldistel valimistel ja mille otsustel on tegelik mõju liidu kodanikele; peab äärmiselt oluliseks anda kodanikele parem ülevaade Euroopa Parlamendi tegevusest;

17.

tunneb heameelt Euroopa Parlamendi büroode uue ülesannete ja eesmärkide kirjelduse ja selle üle, et rõhuasetus on ennetaval osalemisel kodanike ja sidusrühmadega peetavas kahepoolses teabevahetuses kohalikul ja piirkondlikul tasandil läbi dünaamilisema kommunikatsiooni, milles osalevad ka sidusrühmad ja millesse kodanikud on rohkem kaasatud; võtab teadmiseks Euroopa Elamuskeskuste süvalaiendamise kõigis liikmesriikides; peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa Parlament suhtleks pidevalt Euroopa kodanikega eri suhtluskanalite kaudu ja mitmetahulise poliitilise dialoogi vaimus mitte ainult valimisaastal, vaid kogu ametiaja jooksul;

18.

märgib, et Euroopa Elamuskeskused teavitavad Euroopa üldsust, eelkõige noori, Euroopa Parlamendi peamistest volitustest; märgib, et Euroopa Elamuskeskused on juba avatud Berliinis, Kopenhaagenis, Helsingis, Ljubljanas ja Strasbourgis, millele lisandub 2020. aastal Tallinn, ning 2021. aastal on kavas rajada Euroopa Elamuskeskused Luxembourgis uues Konrad Adenaueri hoones, Roomas, Pariisis, Varssavis, Stockholmis ja Prahas; nõuab saavutatud tulemuste pidevat hindamist; nõuab uute Euroopa Elamuskeskuste rajamisega seotud kulude üksikasjalikku läbilõiget 2021. aasta kohta enne eelarve lugemist Euroopa Parlamendis 2020. aasta sügisel ning üksikasjalikku mitmeaastast eelarvekava, milles on võetud arvesse iga juba avatud keskuse jooksvaid kulusid;

19.

nõuab rohkem teavet mobiilsete Parlamentariumide loomise korra ja kulude kohta, mis võimaldaks liikmesriikidel anda kodanikele teavet Euroopa Parlamendi ja liidu kohta; rõhutab, et seda liiki algatus peab olema detsentraliseeritud ja seda tuleb ellu viia Euroopa Elamuskeskustes, et säästa raha ja tegutseda otstarbekalt; võtab teadmiseks, et see projekt hõlmab mobiilirakendust, mis sisaldab parimat olemasolevat Parlamentariumi sisu;

20.

võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi kavatsuse ja juhatuse otsuse laiendada Euroopa Parlamendi tegevust ja diplomaatilist kohalolekut väljaspool liidu piire Indoneesias (Jakarta), Etioopias (Addis Ababa) ja Ameerika Ühendriikides (New York) ning peab küsitavaks sellise laiendamise lisaväärtust; nõuab põhjaliku analüüsi tegemist sellise laienemisega kaasnevate esinduskulude ja muude seonduvate kulude, nimelt majutus-, sekretariaadi-, personali-, elukoha- ja transpordikulude kohta ja analüüsitulemuste jagamist Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoniga; nõuab koostöö tegemist Euroopa Parlamendi ja Euroopa välisteenistuse vahel seoses Euroopa Parlamendi töötajate välislähetuste ajal tehtava töö laadi ja nende staatusega; nõuab analüüsi koostamist selle kohta, millist lisaväärtust annab Euroopa Parlamendi praegune esindus Washingtonis;

21.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlament teeb märkimisväärseid pingutusi seoses teenustega, mida ta pakub külastajatele, eelkõige noortele, kes jäävad peamiseks sihtrühmaks; kutsub vastutavaid teenistusi üles andma teavet kestlike reisivalikute kohta ja hindama võimalust kehtestada rahaline stiimul sellise transpordiliigi valimiseks, kui asjaolud seda võimaldavad; palub juhatusel uurida, kas on võimalik luua nn eakate klaster, mille puhul tõstetaks esile aktiivsena vananemist soodustavaid liidu programme ja poliitikameetmeid; nõuab rohkem teavet uue külastajaid käsitleva strateegia ja nelja-aastase teavituskampaania kohta enne eelarve lugemist Euroopa Parlamendis 2020. aasta sügisel; nõuab enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja nende ajal korraldatud teavituskampaania põhjalikku hindamist; on arvamusel, et kõik uued teavitamismeetmed peaksid põhinema selle hindamise objektiivsel ja faktilisel analüüsil;

22.

väljendab heameelt ettepaneku üle muuta iga kahe aasta tagant toimuv Euroopa noorteüritus (EYE) sidusaks protsessiks, nii et Euroopa noorteüritusele eelnev ja järgnev periood kujuneks mõtestatud suhtluseks Euroopa Parlamendi ja noorte vahel; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks võrdsuse ja sotsiaalse õigluse huvides hüvitama Strasbourgis toimuval üritusel osalevate noorte reisi- ja majutuskulud; nõuab, et kulude hüvitamise kord oleks Euroopa Parlamendi veebisaidil selgelt välja toodud; kutsub Euroopa Parlamenti üles korraldama Euroopa Parlamendi büroode kaudu sarnaseid kohtumisi parlamendiliikmete ja noorte vahel kohalikul tasandil;

Mitmeaastased ehitusprojektid

23.

kordab oma nõudmist, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ning aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse artiklit 266;

24.

soovitab, et aastaseelarve planeerimisel võetaks arvesse kõigi hoonete korrapärase renoveerimise vajadust ning et selleks eraldataks summa, mis vastab 3 %-le kõigi hoonete kogupindalast, nagu on juba märgitud juhatuses 16. aprillil 2018 vastu võetud 2019. aasta järgses kinnisvarastrateegias (13); on seisukohal, et selline vahendite eraldamine on osa korrapärasest ja ennetavast kinnisvarapoliitikast, milles tuleks keskenduda ka põhjalikule moderniseerimisele ja tagada, et Euroopa Parlament püüaks energiatõhusust maksimaalselt parandada ja hoiaks seeläbi kokku Euroopa Parlamendi hoonete energiatarbimise ja -kulude pealt;

25.

võtab teadmiseks, et pärast Luxembourgis asuva Konrad Adenaueri uue hoone idatiiva ehitustööde lõpetamist 2020. aastal ja töötajate järkjärgulist kolimist uude hoonesse peaksid läänetiiva ehitustööd algama 2021. aastal; nõuab läänetiiva ehitamise projektijuhtimise ja ehitusplatsi turvalisuse järelevalve kulude täpsustamist; kordab oma soovi, et peasekretär saaks üksikasjalikku teavet töötajate järkjärgulise kolimise kohta; nõuab lisaks, et kaugtöö eeldatavat suurenemist arvestades vaadataks läbi Euroopa Parlamendi ruumivajadus;

26.

tunneb heameelt rendi-, hooldus- ja energiakulude vähenemise üle 11,5 miljoni euro võrra 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga, mis tuleneb kolimisest uude Konrad Adenaueri hoonesse Luksemburgis ning väljakolimisest A- ja B-tornidest; nõuab ülevaadet kõigist teistest praegu üüritavatest hoonetest, mis jäävad 2021. aastal kasutusse, ning suurenevate energiakulude üksikasjalikku prognoosi;

27.

võtab teadmiseks kehtiva tava paigutada assigneeringujäägid eelarveaasta lõpus ümber pooleliolevatesse kinnisvaraprojektidesse; märgib, et selline assigneeringujääkide ümberpaigutamine toimub süstemaatiliselt samades peatükkides ja jaotistes ja sageli täpselt samadel eelarveridadel; võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi teenistuste poolt Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile antud selgituse, et Euroopa Parlament on selle tava tõttu viimastel aastatel kokku hoidnud peaaegu 100 miljonit eurot intressikulusid ning on seega suutnud hoida oma olulisi kinnisvaraprojekte rahaliselt kontrolli all; rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarve täitmise määr on peaaegu 99 %; on seisukohal, et sellist õiguspraktikat võidakse pidada eelarve kavandatud ülepaisutamiseks teatavates valdkondades, et koguda vahendeid Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika rahastamiseks; nõuab, et peamised investeeringud kinnisvarapoliitikas tuleb läbi mõelda, tuginedes suuremale läbipaistvusele ja üksikasjalikule planeerimisele;

28.

palub juhatusel teha teatavaks otsus Paul-Henri Spaaki hoone tuleviku kohta Brüsselis ja esitada kõik teenistuste käsutuses olevad tõendavad dokumendid; märgib, et renoveerimine võib anda ka võimaluse optimeerida juba olemasolevate pindade kasutamist vastavalt Euroopa Parlamendi praegustele vajadustele, nagu on kirjeldatud 2019. aasta järgses ajakohastatud kinnisvarastrateegias; võtab teadmiseks, et Paul-Henri Spaaki hoone renoveerimistööde ajal ei ole hoonet ligikaudu viie aasta jooksul võimalik kasutada; kordab oma nõudmist, et kui juhatus on otsuse teinud, esitataks Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile kulude eelarvestus ja üksikasjalik kulude läbilõige; tuletab meelde, et 2021. aasta eelarve sisaldab punkte ehitustööde ettevalmistamiseks Paul-Henri Spaaki hoones;

29.

kutsub peasekretäri üles kaaluma sobivat ajavahemikku ringlussevõetavate materjalide, näiteks vase, kattematerjali ja muude materjalide taaskasutamiseks ja neile uue kasutusotstarbe andmiseks spetsialiseerunud ettevõtte kaudu;

30.

tuletab meelde, et valdav enamik parlamendiliikmeid on toetanud mitmes resolutsioonis seisukohta, et Euroopa Parlamendil peaks olema ainult üks asukoht, et tagada liidu maksumaksjate raha tõhus kasutamine ning täita enda kui institutsiooni kohustust vähendada oma CO2 jalajälge; rõhutab, et Euroopa Parlamendi geograafiline hajutatus kolme töökoha vahel läheb maksma 6 % institutsiooni kogueelarvest, samas kui selle iga-aastane keskkonnamõju on hinnanguliselt 11 000–19 000 tonni CO2 heidet; tuletab meelde sellisest hajutatusest tingitud negatiivset üldsuse arvamust; tuletab meelde vajadust leida lahendused Euroopa Parlamendi kui institutsiooni töö, finantskulude ja CO2 jalajälje optimeerimiseks;

31.

tunneb heameelt mõtte üle, et Euroopa Parlament võtaks endale kohustuse kohandada ja renoveerida oma hooned selliselt, et luua kõigile kasutajatele juurdepääsetav keskkond kooskõlas liidu standarditega; rõhutab, et Strasbourgis juba algasid tööd puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu parandamiseks ning need projektid jätkuvad 2021. aastal nii Brüsselis kui ka Strasbourgis, aga ka kuues Euroopa Parlamendi büroos; palub jätkata sellist renoveerimist kõigis teistes Euroopa Parlamendi hoonetes ning et Euroopa Parlament kohustuks täitma direktiivi (EL) 2019/882 (14) III lisas sätestatud tehiskeskkonna funktsionaalseid ligipääsetavusnõudeid, osutades asjakohastele rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele, et täita need nõuded hankemenetlustes, nii et puuetega parlamendiliikmed, töötajad ja külalised ning piiratud liikumisvõimega isikud saaksid hoonetesse pääseda ja kasutada Euroopa Parlamendi rajatisi teistega võrdsetel alustel kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustustega;

Turvalisuse, infotehnoloogia ja taristu arendamine

32.

toetab Euroopa Parlamendi investeeringuid kaasaegse ja tõhusa töökoha säilitamisse; on seisukohal, et hoonete turvalisus ja küberturvalisus on Euroopa Parlamendi turvalisuse ja toimimise tagamiseks olulised; väljendab heameelt asjaolu üle, et WEISSi hoone sissepääsuga seotud tööde lõpuleviimisega on Euroopa Parlament peaaegu lõpetanud töö kõigi oma hoonete turvalisuse tagamiseks; nõuab ajakohastatud teavet kõnealuse projekti üldkulude kohta; kordab, et IT-turvalisus koos võimsate ja turvaliste pilveteenustega jääb andmekaitset täielikult järgides prioriteediks; kutsub Euroopa Parlamenti üles uurima avatud lähtekoodiga taristu kasutamise võimalust;

33.

väljendab heameelt strateegia „Digital Workplace4MEP“ üle, mis pakub liikuvuse ja tõhususega seotud lahendusi; on seisukohal, et kvaliteetsete hübriidseadmete kasutuselevõtt aitab saavutada keskkonnajuhtimise eesmärki vähendada paberi tarbimist 2024. aastaks 50 %; eeldab, et eelarve seisukohast toob nende seadmete kasutuselevõtmine kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu tulenevalt muud liiki seadmete järkjärgulisest kasutuselt kõrvaldamisest;

34.

märgib, et kirjaliku tõlke peadirektoraadi eesmärk on töötada välja vahend, mis võimaldab Euroopa Parlamendi mitmekeelseid arutelusid reaalajas automaatselt transkribeerida ja tõlkida, et kõigil kodanikel oleks võrdne juurdepääs teabele oma keeles; rõhutab, et selliste vahendite mõjusus ja lisaväärtus tuleb tagada ja seda tuleb eelnevalt tõestada kõigis 24 ametlikus keeles; palub, et kogu projekti koondmaksumuse ja personalimõju kohta tehtaks finantsanalüüs; palub hinnata, millal see tehnoloogia võiks olla kättesaadav; on seisukohal, et mitmekeelsusele suunatud vahendeid, nimelt kirjalikku ja suulist tõlget, ei tohiks vähendada, kuni töökoormus ei vähene;

35.

kutsub üles parandama praegust IT-alaste küsimuste tuvastus- ja jälgimissüsteemi Euroopa Parlamendi teenistuste tegevusüksuste vahel, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust; nõuab eelkõige parlamendiliikmete sõidukulude aruandluse lihtsustamist, et tagada tõhus, kiire ja kasutajasõbralik süsteem ning nõuete jälgitavus;

36.

kutsub üles arendama edasi stabiilseid ja turvalisi kaugtöövõimalusi kõigi seadmete jaoks;

Keskkonnasõbralik parlament ja säästev liikuvus

37.

toonitab, et Euroopa Parlament muutus 2016. aastal esimese liidu institutsioonina CO2-neutraalseks, sest lisaks kõigile võimalikele pingutustele CO2 heite vähendamiseks kompenseerib ta kogu heite, millest pole võimalik loobuda;

38.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi CO2 jalajälg hõlmab järgmist seitset põhikategooriat: energiatarbimine, külmutusagensi pihkumine, kaupade transport, inimeste transport, kaupade ja teenuste ostmine, jäätmed ning põhivara; väljendab heameelt juhatuse otsuse üle, mille kohaselt on praeguseks ametiajaks seatud uued ja ambitsioonikamad keskkonnaalased eesmärgid, mis tuleks saavutada 2024. aastaks sellistes olulistes valdkondades nagu CO2 jalajälje vähendamine, inimeste transpordist tuleneva CO2 heite vähendamine, gaasi, kütteõli ja kaugkütte tarbimise vähendamine, elektritarbimise vähendamine, paberitarbimise vähendamine, ringlusse võtmata jäätmete vähendamine, veetarbimise vähendamine ja toidujäätmete vähendamine; nõuab, et Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile esitataks nende eesmärkide saavutamise üksikasjalik tegevuskava; nõuab tulemuste iga-aastast läbivaatamist ja võimalust suurendada nende normide ambitsioonikust 2022. aasta vahehindamise käigus;

39.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi parklates välja töötatud uue parkimispoliitika üle, mille eesmärk on edendada laadimisjaamade paigaldamise abil elektrisõidukite, s.o jalgrataste, kaubaveojalgrataste, tõukerataste ja autode kasutamist; nõuab selle poliitika laiendamist ka kõigile teistele Euroopa Parlamendi parklatele; toetab kõiki tulevasi meetmeid, sh rahalisi stiimuleid, eesmärgiga julgustada parlamendiliikmeid ja töötajaid vähendama sõiduautode kasutamist ning seadma esikohale ühistranspordi ja jalgrataste kasutamise;

40.

ergutab parlamendiliikmeid kasutama neid transpordivõimalusi, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi kavandatud keskkonnaeesmärkidega; palub juhatusel vaadata läbi Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, et parlamendiliikmetele hüvitataks liidu piires reisides paindliku turistiklassi lennupiletid, millest erandeid lubataks teha vaid üle nelja tunni kestvad lendude või vahemaandumisega lendude puhul; võtab teadmiseks, et paljude parlamendiliikmete reisid oma valimisringkondadest Euroopa Parlamendi töökohtadesse nõuavad pikkade vahemaade läbimist ja neid saab sooritada ainult lennukiga;

41.

nõuab keskkonna kaitsmist ja ressursside säästmist; väljendab sellega seoses muret asjaolu pärast, et parlamendiliikmed ei kasuta oma Belgia raudtee tasuta sõidukaarti; kutsub juhatust üles leidma lahenduse selle sõidukaardi kasutamise optimeerimiseks ning esitama raudtee-ettevõttega SNCB/NMBS sõlmitud lepingu rahalised üksikasjad; tuletab meelde oma nõudmist kasutada üldlevinud tarkvara ja muude tehnoloogiate abil rohkem videokonverentse, sealhulgas välisosalejate osavõtul;

42.

väljendab heameelt kvestorite 18. veebruari 2020. aasta teate üle, millega parlamendiliikmeid ja fraktsioonide sekretariaate julgustatakse rakendama vabatahtlikku transpordikastide jagamise poliitikat, et kärpida Strasbourgi lähetusteks vajalike veoautode arvu, aidates seeläbi vähendada Euroopa Parlamendi CO2 jalajälge; nõuab, et võimalikult kiiresti analüüsitaks transpordikastide alternatiive kooskõlas keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) eesmärgiga luua paberivaba parlament;

Parlamendiliikmete ja parlamendiliikmete akrediteeritud assistentidega seotud küsimused

43.

kordab oma muret lisakulude pärast, mis tekivad täiskogu istungjärkudel hääletuse kohta antava suulise selgituse suulisest tõlkest; rõhutab, et hääletuse kohta antavate suuliste selgituste kohta suulise ja kirjaliku tõlke tegemise maksumus on hinnanguliselt 21 431 eurot hääletuspäeva kohta ehk 900 102 eurot aastas; tuletab meelde, et oma hääletusseisukohti selgitada soovivatel parlamendiliikmetel on selleks ka muid võimalusi, nagu näiteks kirjalik selgitus hääletuse kohta või mitmesugused üldsuse teavitamise vahendid; nõuab sellega seoses Euroopa Parlamendi ressursside mõistlikku kasutamist ja on seisukohal, et märkimisväärse kokkuhoiu saavutamiseks võiks hääletuse kohta antava suulise selgituse üldse kaotada;

44.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõikeid 1 ja 2, milles on sätestatud, et „Euroopa Parlamendi loodud vabatahtlik pensionifond kehtib pärast käesoleva põhimääruse jõustumist edasi nende parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete jaoks, kes on kõnealuses fondis juba omandanud õigusi või ooteõigusi“, ning et „omandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“; märgib ühtlasi, et 2018. aasta lõpu seisuga oli arvesse minevate netovarade summa 112,3 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 398,4 miljonit eurot, mis teeb hinnanguliseks kindlustusmatemaatiliseks puudujäägiks 286,1 miljonit eurot; juhib tähelepanu asjaolule, et see tekitab muret seoses vabatahtliku pensionifondi võimaliku ammendumisega; palub peasekretäril ja juhatusel Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust täielikult järgida ning koostada pensionifondi kohta selge kava, mille alusel tunnistab Euroopa Parlament oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud kohustusi ja võtab need üle; toetab juhatuse taotlust peasekretärile uurida võimalusi vabatahtliku pensionifondi kestliku rahastamise tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse sätetega, tagades samal ajal täieliku läbipaistvuse; on seisukohal, et tuleks kaaluda kõiki võimalusi probleemile õiglase lahenduse leidmiseks, hoides Euroopa Parlamendi vastutuse võimalikult väiksena; kutsub juhatust ja vabatahtliku pensionifondi liikmeid üles toetama meetmeid, mille eesmärk on vähendada vabatahtliku pensionifondi puudujääki;

45.

kordab oma üleskutset läbipaistvusele seoses parlamendiliikmete üldkulude hüvitisega, kooskõlas Euroopa Parlamendi täiskogu uute nõudmistega; nõuab tungivalt, et juhatus jätkaks viivitamata arutelu üldkulude hüvitise üle ja jõuaks võimalikult kiiresti kokkuleppele; on veendunud, et selline kokkulepe peaks sisaldama ühiseid reegleid, et tagada suurem läbipaistvus ja finantsvastutus; rõhutab, et kui vähegi võimalik, ei tohiks läbipaistvust suurendavad uued meetmed tekitada parlamendiliikmetele ja nende büroodele tarbetut bürokraatiat;

46.

tuletab meelde oma nõudmist juhatusele töötada välja tehniline lahendus, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kasutada oma hääleõigust ajal, mil nad on rasedus- ja sünnituspuhkusel, isapuhkusel või pikaajalisel haiguspuhkusel, ning vääramatu jõu korral; palub juhatusel välja selgitada, milliseid õiguslikke, rahalisi ja tehnilisi piiranguid selline lahendus kaasa tooks;

47.

peab kiiduväärseks Euroopa Parlamendi võetud meetmeid seoses COVID-19 puhanguga, sealhulgas uusi ajutisi töömeetodeid ja võimalust kasutada Euroopa Parlamendi rajatisi koroonaviiruse vastases võitluses; palub juhatusel teha ettepanekuid täiendavate meetmete kohta COVID-19 puhangu tagajärgedega tegelemiseks; palub peasekretäril hinnata nende meetmete finantsmõju Euroopa Parlamendi 2020. ja 2021. aasta eelarvetele ning esitada see Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile enne 2020. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist; palub peasekretäril töötada välja üksikasjalikud suunised, et valmistuda paremini tulevasteks vääramatu jõu juhtumiteks, eesmärgiga kindlustada Euroopa Parlamendi kui seadusandja funktsiooni jätkuv täitmine, kui selle nõuetekohast toimimist ei ole võimalik tagada;

48.

tuletab meelde oma taotlust parlamendiliikmete akrediteeritud assistentidele Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste lähetuste eest makstavate hüvitiste suuruse kohta, tagamaks et juhatus ühtlustab selle ametnike ja muude teenistujate hüvitiste süsteemiga; on seisukohal, et parlamendiliikmete assisteerimiskulude assigneeringute mis tahes suurendamisel ametiaja jooksul peaks see olema esmane põhjendus;

49.

palub juhatusel hinnata akrediteeritud assistentide staatuse kohalikele assistentidele laiendamise võimalikkust ja selle finantsmõju; palub selgitada kriteeriume, mida võetakse arvesse kohalike assistentide töötasu tabeli koostamisel, ning nõuab nende kriteeriumide põhjalikku analüüsi, et hinnata nende ajakohasust; soovitab pöörata tähelepanu assistentide ülesannete ja palkade vastavuse tagamisele liikmesriikides;

50.

kutsub taas esimeeste konverentsi üles vaatama läbi delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted; rõhutab, et läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust, et akrediteeritud assistendid on teatavatel tingimustel parlamendiliikmete saatjad Euroopa Parlamendi ametlikes delegatsioonides ja ametlikel lähetustel;

51.

kutsub juhatust üles kontrollima praegust komisjonidele eelarvevahendite eraldamise süsteemi, et hinnata selle eeliseid ja puudusi ning suurendada komisjonide paindlikkust ja autonoomiat oma ülesannetega seotud vahendite planeerimisel ja eraldamisel;

52.

palub juhatusel tagada rohelistel nädalatel parlamendiliikmete kohaloleku suhtes täielik paindlikkus, et hõlbustada nende töökorraldust;

Muud küsimused

53.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel sõlmitud koostöökokkulepete üle, mille eesmärk on teha kindlaks muud valdkonnad, kus saaks tugifunktsioone jagada; kutsub peasekretäri üles hindama liidu institutsioonide vahel toimuvat koostööd, et teha kindlaks täiendavad koostoime- ja kokkuhoiuvõimalused;

54.

taunib hiljutist hinnatõusu Euroopa Parlamendi sööklates, eelkõige Brüsselis Altiero Spinelli hoones asuvas iseteenindusrestoranis; on seisukohal, et nende hinnatõusudega ei ole kaasnenud toidu kvaliteedi paranemist; palub juhatusel hinnata võimalust vahetada Altiero Spinelli hoone iseteenindusrestorani teenuseosutajat ning vaadata läbi oma toetuste poliitika, et muuta toit taskukohasemaks;

55.

juhib tähelepanu sellele, et kodukorra viimase reformi käigus kehtestati nõue võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mille eesmärk on võtta soolist perspektiivi arvesse kogu Euroopa Parlamendi tegevuses kõikidel tasanditel ja kõigis etappides; kutsub Euroopa Parlamendi juhatust üles hakkama selles valdkonnas kiiresti tööle ning korraldama selleks sellise välisauditi konkursi, mille käigus tehakse kindlaks praegune olukord ja antakse soovitusi nii parlamendi tegevuse poliitiliste kui ka haldusaspektide kohta; rõhutab, et audit peaks hõlmama kõiki valdkondi ja näitajaid, mille Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut on sootundlike parlamentide töövahendites välja töötanud, ning auditiga tuleks iga analüüsitava aspekti puhul kindlaks teha reeglid, mis soolist võrdõiguslikkust toetavad või takistavad, et neid saaks Euroopa Parlamendi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas käsitleda;

56.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta, 11. septembri 2018. aasta ja 15. jaanuari 2019. aasta resolutsioonides (milles käsitleti seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastast võitlust ELis ning meetmeid kiusamise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks) esitatud soovitusi; nõuab, et peasekretär esitaks kogu teabe selles osas tehtud töö ja lähema tuleviku programmi kohta; palub peasekretäril esitada hinnang uutele ahistamist käsitlevatele menetlustele enne 2022. aasta eelarvestuse esitamist juhatusele; on seisukohal, et töötajaid ja parlamendiliikmeid tuleks julgustada osalema koolitustel, et minimeerida selliste vahejuhtumite esinemist Euroopa Parlamendis;

57.

märgib, et Euroopa Parlamendi uus reisibüroo alustas tegevust 1. jaanuaril 2019; märgib, et parlamendiliikmetel on olnud reisibüroo kõnekeskuse kättesaamisega raskusi nii tööajal kui ka väljaspool seda, nõuab kättesaadavuse parandamist; nõuab lihtsat ja kasutajasõbralikku kaebuste esitamise mehhanismi, mis võimaldab probleemid kiiresti lahendada; taunib asjaolu, et reisibüroo pakutud piletid ei ole alati kõige kulutõhusamad ja et parlamendiliikmete reisikulude hüvitamisel esineb märkimisväärseid viivitusi; palub finantsküsimuste peadirektoraadil algatada rahulolu-uuring reisibüroo teenuste kohta ning nõuab, et hinnataks reisibüroo tööd praeguse lepingu kehtivuse ajal;

58.

kutsub peasekretäri ja juhatust üles juurutama Euroopa Parlamendi administratsioonis tulemuspõhise eelarvestamise ja kulusäästliku juhtimise kontseptsiooni, et suurendada institutsioonisisese tegevuse tõhusust ja keskkonnasäästlikkust ning vähendada paberimajandust ja bürokraatiat; rõhutab, et kulusäästliku juhtimise kogemus väljendub tööprotsessi pidevas paranemises, mis tuleneb lihtsustamisest ja haldustöötajate kogemusest;

59.

rõhutab, et Euroopa Parlament peaks olema nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt turvaline koht töötamiseks; väljendab muret Euroopa Parlamendi uute koristusteenuste lepingute mõju pärast töötajatele; nõuab tungivalt, et peasekretär kontrolliks, et välistöövõtjad järgiksid võimalikult kõrgeimaid tööõiguse standardeid, eelkõige mis puudutab psühholoogilist survet ja töötingimusi;

o o

60.

võtab vastu 2021. aasta eelarvestuse;

61.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15.

(5) ELT C 346, 27.9.2018, lk 192.

(6) ELT C 433, 23.12.2019, lk 31.

(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0010.

(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0326.

(9) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0038.

(10) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0071.

(11) ELT C 346, 21.9.2016, lk 188.

(12) Juhatuse poolt vastu võetud tekstid, PE 113.116/BUR./rev. XXVI/1.4.2009.

(13) Kooskõlas direktiivi 2012/27/EL (energiatõhususe direktiiv) artiklis 5 sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetega.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/42

P9_TA(2020)0125

Makromajandusliku finantsabi andmine laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kriisi kontekstis ***I

Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kriisi kontekstis (COM(2020)0163 – C9-0119/2020 – 2020/0065(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 323/19)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0163),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0119/2020),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 5. mai 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 163,

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P9_TC1-COD(2020)0065

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kontekstis

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2020/701) lõplikule kujule).

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/43

P9_TA(2020)0126

Lennuteenuste osutamist käsitlevad ajutised meetmed ***I

Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta seoses COVID-19 pandeemiaga (COM(2020)0178 – C9-0124/2020 – 2020/0069(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 323/20)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0178),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0124/2020),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 8. mai 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 163,

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P9_TC1-COD(2020)0069

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta seoses COVID-19 pandeemiaga

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/696) lõplikule kujule).

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/44

P9_TA(2020)0127

Ajutised meetmed seoses litsentside ja lubade kehtivusega (koondmäärus) ***I

Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse konkreetsed ja ajutised meetmed seoses COVID-19 puhanguga ning milles käsitletakse teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade kehtivust ning teatavate korraliste kontrollide ja koolituste edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades (COM(2020)0176 – C9-0126/2020 – 2020/0068(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 323/21)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0176),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0126/2020),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 8. mai 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 163,

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P9_TC1-COD(2020)0068

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, milles sätestatakse seoses COVID-19 puhanguga ajutised erimeetmed teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise või pikendamise ning korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamise kohta teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/698) lõplikule kujule).

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/45

P9_TA(2020)0128

Sadamataristu kasutustasud ***I

Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/352, et võimaldada sadama pidajatel või pädevatel asutustel olla paindlikud sadamataristu kasutustasude nõudmisel seoses COVID-19 puhanguga (COM(2020)0177 – C9-0123/2020 – 2020/0067(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 323/22)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0177),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0123/2020),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 8. mai 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 163,

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P9_TC1-COD(2020)0067

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) 2017/352, et võimaldada sadama pidajal või pädeval asutusel olla paindlik sadamataristu kasutustasude nõudmisel seoses COVID-19 puhanguga

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2020/697) lõplikule kujule).

11.8.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 323/46

P9_TA(2020)0129

Neljas raudteepakett – ülevõtmisperioodi pikendamine ***I

Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/797 ja direktiivi (EL) 2016/798 nende ülevõtmise perioodi pikendamise osas (COM(2020)0179 – C9-0125/2020 – 2020/0071(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 323/23)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2020)0179),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0125/2020),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 8. mai 2020. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 163,

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P9_TC1-COD(2020)0071

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/…, millega muudetakse direktiive (EL) 2016/797 ja (EL) 2016/798 ülevõtmisperioodi pikendamise osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2020/700) lõplikule kujule).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 323

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 11. august 2021

Sisukord		Lehekülg

	EUROOPA PARLAMENT ISTUNGJÄRK 2020-2021 13.–16. mai 2020. aasta istungid 14. mail 2020. aastal vastu võetud tekstid, mis käsitlevad 2018. aasta eelarvele heakskiidu andmist, on avaldatud ELTs L 417, 11.12.2020 . 27. mai 2020. aasta istung VASTUVÕETUD TEKSTID	1

	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Kolmapäev, 13. mai 2020
2021/C 323/01	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava kehtestamise kohta, et luua turvavõrk ELi programmidest toetuse saajate kaitsmiseks (2020/2051(INL))	2
	Neljapäev, 14. mai 2020
2021/C 323/02	Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 × A5547-127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D065067/03 – 2020/2535(RSP))	7
	Reede, 15. mai 2020
2021/C 323/03	Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta resolutsioon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta (2020/2631(RSP))	14

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Parlament
	Kolmapäev, 13. mai 2020
2021/C 323/04	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajatega seotud märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (14649/2/2019 – C9-0078/2020 – 2018/0148(COD))	18
2021/C 323/05	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (15301/2/2019 – C9-0107/2020 – 2018/0169(COD))	19
2021/C 323/06	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Montenegros käsitleva Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (06847/2019 – C9-0138/2019 – 2019/0043(NLE))	21
2021/C 323/07	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (15581/2018 – C9-0180/2019 – 2018/0409(NLE))	22
2021/C 323/08	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta (06104/2020 – C9-0090/2020 – 2020/0015(NLE))	23
2021/C 323/09	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Ukraina valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu pikendamise kohta (06101/2020 – C9-0091/2020 – 2020/0016(NLE))	24
2021/C 323/10	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (12158/2019 – C9-0004/2020 – 2019/0181(NLE))	25
2021/C 323/11	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Valgevene Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta (12362/2019 – C9-0013/2020 – 2019/0182(NLE))	26
2021/C 323/12	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (13447/2019 – C9-0187/2019 – 2019/0225(NLE))	27
2021/C 323/13	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) sõlmimise kohta (12928/2019 – C9-0175/2019 – 2019/0210(NLE))	28
2021/C 323/14	P9_TA(2020)0066 Kabotaažveod rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel Itaalia ja Šveitsi vahelistel piirialadel ***I Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega antakse Saksamaale volitused muuta olemasolevat Šveitsiga sõlmitud kahepoolset maanteetranspordi lepingut, et lubada kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel (COM(2019)0221 – C9-0001/2019 – 2019/0107(COD)) P9_TC1-COD(2019)0107 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, millega antakse Saksamaale volitus muuta Šveitsiga sõlmitud kahepoolset maanteetranspordi lepingut, et lubada kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel	29
2021/C 323/15	P9_TA(2020)0067 Kabotaažveod rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel Itaalia ja Šveitsi vahelistel piirialadel ***I Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega volitatakse Itaaliat pidama Šveitsiga läbirääkimisi ja sõlmima lepingu, millega lubatakse kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel (COM(2019)0223 – C9-0002/2019 – 2019/0108(COD)) P9_TC1-COD(2019)0108 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, millega antakse Itaaliale volitus pidada Šveitsiga läbirääkimisi ja sõlmida leping, millega lubatakse kabotaažvedusid rahvusvaheliste bussiveoteenuste osutamisel kahe riigi vahelistel piirialadel	30
2021/C 323/16	Euroopa Parlamendi 13. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Ühendkuningriigiga (14247/2019 – C9-0198/2019 – 2019/0819(CNS))	31
	Neljapäev, 14. mai 2020
2021/C 323/17	Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistu (SCE) üldkoosolekuga seotud ajutisi meetmeid (07648/2020 – C9-0133/2020 – 2020/0073(APP))	32
2021/C 323/18	Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestuse kohta (2019/2214(BUD))	33
	Reede, 15. mai 2020
2021/C 323/19	P9_TA(2020)0125 Makromajandusliku finantsabi andmine laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kriisi kontekstis ***I Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kriisi kontekstis (COM(2020)0163 – C9-0119/2020 – 2020/0065(COD)) P9_TC1-COD(2020)0065 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2020/…, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kontekstis	42
2021/C 323/20	P9_TA(2020)0126 Lennuteenuste osutamist käsitlevad ajutised meetmed ***I Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta seoses COVID-19 pandeemiaga (COM(2020)0178 – C9-0124/2020 – 2020/0069(COD)) P9_TC1-COD(2020)0069 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta seoses COVID-19 pandeemiaga	43
2021/C 323/21	P9_TA(2020)0127 Ajutised meetmed seoses litsentside ja lubade kehtivusega (koondmäärus) ***I Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse konkreetsed ja ajutised meetmed seoses COVID-19 puhanguga ning milles käsitletakse teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade kehtivust ning teatavate korraliste kontrollide ja koolituste edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades (COM(2020)0176 – C9-0126/2020 – 2020/0068(COD)) P9_TC1-COD(2020)0068 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, milles sätestatakse seoses COVID-19 puhanguga ajutised erimeetmed teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise või pikendamise ning korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamise kohta teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades	44
2021/C 323/22	P9_TA(2020)0128 Sadamataristu kasutustasud ***I Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/352, et võimaldada sadama pidajatel või pädevatel asutustel olla paindlikud sadamataristu kasutustasude nõudmisel seoses COVID-19 puhanguga (COM(2020)0177 – C9-0123/2020 – 2020/0067(COD)) P9_TC1-COD(2020)0067 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/…, millega muudetakse määrust (EL) 2017/352, et võimaldada sadama pidajal või pädeval asutusel olla paindlik sadamataristu kasutustasude nõudmisel seoses COVID-19 puhanguga	45
2021/C 323/23	P9_TA(2020)0129 Neljas raudteepakett – ülevõtmisperioodi pikendamine ***I Euroopa Parlamendi 15. mai 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/797 ja direktiivi (EL) 2016/798 nende ülevõtmise perioodi pikendamise osas (COM(2020)0179 – C9-0125/2020 – 2020/0071(COD)) P9_TC1-COD(2020)0071 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. mail 2020. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/…, millega muudetakse direktiive (EL) 2016/797 ja (EL) 2016/798 ülevõtmisperioodi pikendamise osas	46