—

võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa plii ja selle ühendite osas (D063675/03,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (kemikaalimäärus REACH) (1), eriti selle artikli 68 lõiget 1,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (2),

—

võttes arvesse oma 3. aprilli 2001. aasta resolutsiooni polüvinüülkloriidide (PVK) keskkonnaaspekte käsitleva komisjoni rohelise raamatu kohta (3),

—

võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (4),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusotsuse XXX eelnõu kohta, milles käsitletakse bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) kasutamiseks loa andmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (5),

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni ringmajanduse paketi rakendamise ning võimaluste kohta kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamise kohta (6),

—

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (7),

—

võttes arvesse Üldkohtu 7. märtsi 2019. aasta otsust kohtuasjas T-837/16 (8),

—

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (9) artikli 5a lõike 3 punkti b,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3 ning lõike 4 punkti c,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõu eesmärk on piirata plii hulka, kui pliid kasutatakse vinüülkloriidi polümeerides või kopolümeerides (PVC) stabiliseerijana;

B.

arvestades, et plii on toksiline aine, mis võib põhjustada isegi väikeste annuste korral tõsiseid tervisekahjustusi, sealhulgas pöördumatuid neuroloogilisi kahjustusi (10); arvestades, et ükski pliikogus ei ole ohutu (11), (12); arvestades, et plii on kahjulik ka keskkonnale: see on veeorganismidele (13) väga mürgine ja säilib keskkonnas (14);

C.

arvestades, et komisjon tõstatas plii PVC stabiliseerijana kasutamise probleemi juba oma 26. juuli 2000. aasta rohelises raamatus PVC keskkonnaküsimuste kohta (15);

D.

arvestades, et komisjon märkis oma rohelises raamatus, et ta pooldab plii kasutamise vähendamist PVCst toodete stabiliseerijana, ning nägi ette mitu meedet, sealhulgas järkjärguliselt kasutuselt kõrvaldamise õigusaktide abil, kuid nõustus lõpuks PVC-tööstuse vabatahtliku kohustusega lõpetada plii kasutamine PVC stabiliseerijana 2015. aastaks (16);

E.

arvestades, et see lähenemisviis oli vastuolus parlamendi seisukohaga, kes kutsus vastuseks rohelisele raamatule komisjoni üles keelustama igasugune plii kasutamine PVC stabiliseerijana (17);

F.

arvestades, et komisjoni tolleaegne tegevussuund, nimelt tegevusetus, tähendas seda, et aastatel 2000–2015 toodeti miljoneid tonne PVCd, mille stabiliseerijana kasutati sadu tuhandeid tonne pliid (18); arvestades, et sellisest pliid sisaldavast PVCst valmistatud tooted muutuvad järk-järgult jäätmeteks;

G.

arvestades, et 2015. aastal PVC-tööstuse vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisel mõistis komisjon, et imporditud PVCst toodetes kasutatakse jätkuvalt pliid; arvestades, et komisjon palus seetõttu Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) koostada XV lisa piirangute aruande;

H.

arvestades, et amet kinnitas, et kõige tähtsam on piirata imporditud PVCst tooteid, ja leidis, et kuna Euroopa PVC-tööstus on juba alustanud pliiühendite järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist PVC stabiliseerijana, on ligikaudu 90 % hinnangulisest pliiheitest omistatav 2016. aastal ELi imporditud PVCst toodetele (19);

I.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõus tehakse ettepanek piirata plii ja selle ühendite kasutamist ja sisaldust PVCst valmistatud toodetes, kehtestades plii maksimaalseks kontsentratsiooni piirmääraks PVC-materjalis 0,1 massiprotsenti (20);

J.

arvestades, et see põhineb järeldusel, et liidus ei ole plii PVCst toodetes stabiliseerijana kasutamisest tulenev oht inimestele piisavalt kontrolli all (21); arvestades, et riskipiirangu ettepaneku raames plii kui ohuallika iseloomustamisel keskkonnaohte ei arvestatud (22);

K.

arvestades, et seda piirangut kohaldati järgmise põhjenduse alusel: „Kuna pliiühendid ei ole PVC stabiliseerimisel tulemuslikud väiksemas kontsentratsioonis kui umbes 0,5 massiprotsenti, peaks kemikaaliameti ettepaneku kohane kontsentratsiooni piirmäär 0,1 % tagama, et enam ei saa liidus PVC segudele lisada stabiliseerijatena pliiühendeid“ (23);

L.

arvestades, et on oluline mõista, et piirmäär 0,1 % ei kujuta endast ohutuskünnist, vaid on pigem halduslik künnis, mille eesmärk on hoida üldse ära plii stabiliseerijana kasutamine PVCst toodetes;

M.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõus nähakse taaskasutusse võetud PVC-materjalide jaoks 15 aastaks ette kaks erandit: üks, millega lubatakse jäika PVCd sisaldavates toodetes plii kontsentratsiooni kuni 2 massiprotsenti (24), ja teine, millega lubatakse pehmet PVCd sisaldavates toodetes plii kontsentratsiooni kuni 1 massiprotsent (25);

N.

arvestades, et plii kontsentratsioon 1 või 2 massiprotsenti ei vasta kindlasti ohutuskünnisele ning tegemist on kõigest piiranguga, mis on kehtestatud selleks, et tööstusel oleks võimalik jätkuvalt optimeerida rahalist kasu, mida pliid sisaldavate PVC jäätmete ringlussevõtt annab (26);

O.

arvestades, et sellised erandid põlistavad ohtliku vana aine kasutamise taaskasutusse võetud PVCst valmistatud toodete kaudu, hoolimata sellest, et komisjon on alternatiivide olemasolu selgesõnaliselt tunnistanud (27);

P.

arvestades, et sellised erandid on vastuolus parlamendi pikaajalise seisukohaga, mida on kinnitatud paljudes resolutsioonides, viimati 15. jaanuaril 2020; arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas juba 2001. aastal konkreetselt, et PVC ringlussevõtt ei tohi põlistada raskmetallide probleemi (28); arvestades, et Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta rõhutatakse, et „ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist ei tohiks õigustada ringlussevõtuga“ (29); arvestades, et Euroopa Parlament oli 2015. aastal vastu teise ohtliku vana aine DEHP lubamisele PVC ringlussevõtuks (30); arvestades, et parlament kordas 2018. aastal taas, „et jäätmehierarhia kohaselt on vältimine ringlussevõtust tähtsam ning seetõttu ei tohiks ringlussevõtuga ohtlike vanade ainete kasutamise jätkamist õigustada“ (31); arvestades, et 15. jaanuaril 2020 märkis parlament oma resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta sõnaselgelt, et keelatud aineid „ei tohiks ringlussevõtu kaudu ELi tarbekaupade turule tagasi tuua“;

Q.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõus põhjendatakse taaskasutatava PVC suhtes tehtavaid erandeid väitega, et „selliste toodete ringlussevõtu alternatiiv – PVC jäätmete kõrvaldamine prügilasse ladestamise ja põletamise teel – suurendaks keskkonda paiskuva heite kogust ja ei vähendaks riski“ (32);

R.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõu põhjendustes ei võeta arvesse asjaolu, et ringlussevõtt ei ole tegelikult alternatiiv prügilasse ladestamisele või põletamisele, kuna PVC ringlussevõtt ei saa kesta igavesti ja lükkab seega üksnes edasi pliid sisaldava PVC lõpliku kõrvaldamise ja vastavad heitkogused, tekitades ringlussevõtu ja sellele järgneva kasutusetapi ajal täiendavaid heitkoguseid;

S.

arvestades, et kuigi komisjoni määruse eelnõuga piirataks ühest küljest imporditud PVCst toodetes sisalduva ligikaudu 1 000 kuni 4 000 tonni plii importi, lubades samal ajal lasta taaskasutusse võetud PVC kaudu turule (uuesti) 2 500 kuni 10 000 tonni pliid aastas (33);

T.

arvestades, et teisisõnu piirataks komisjoni määruse eelnõuga plii importi PVCst toodete kaudu, kuid samas vähendataks selle piirangu mõju, lastes pliid sisaldavate taaskasutusse võetud PVCst toodete kaudu uuesti turule kaks korda suuremas koguses pliid;

U.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõus taaskasutusse võetud PVC suhtes tehtud erandid on seega vastuolus kemikaalimääruse REACH peamise eesmärgiga tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase (34);

V.

arvestades, et selliste eranditega rikutakse ka 2013. aastal vastu võetud seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt võetud kohustusi, millega nõutakse sõnaselgelt mittetoksiliste materjalitsüklite väljatöötamist, et ringlusse võetud jäätmeid oleks võimalik kasutada liidus tooraine peamise ja usaldusväärse allikana (35);

W.

arvestades, et selliste eranditega loodaks turg, millel on kaks kvaliteeditaset – ühelt poolt esmasest PVCst valmistatud tooted, mis ei sisalda pliid, ja teiselt poolt taaskasutatud PVCst valmistatud tooted, mis sisaldavad märkimisväärses koguses pliid; arvestades, et selline sallivus plii suhtes taaskasutusse võetud PVCst valmistatud toodetes kahjustab toodete taaskasutamise mainet;

X.

arvestades, et ei ole sünnis lükata pliid sisaldavate PVC jäätmete keskkonnahoidliku käitlemisega seotud probleeme edasi tulevikku, rääkimata pliid vähehaaval järgmise põlvkonna toodetesse sokutades;

Y.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõus piirdutakse taaskasutusse võetud PVC suhtes erandite tegemisel teatavate rakendustega ja kehtestatakse kõnealuste toodete alarühma puhul nõue ümbritseda plii uue PVC kihiga, kusjuures pehme PVC suhtes on ette nähtud viie aasta pikkune edasilükkamisaeg;

Z.

arvestades, et erandite piiramine jätab puudutamata plii heite jäätmete lõpliku kõrvaldamise ajal, mille käigus tekib 95 % heitest;

AA.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõus nõutakse lisaks, et taaskasutusse võetud PVCd sisaldavatele PVCst toodetele oleks märgitud „Sisaldab taaskasutusse võetud PVCd“; arvestades, et ameti riskihindamise komitee (RAC) märkis, et selline märgis ei ole iseenesest piisav, et teha vahet pliivaba ringlussevõtu ja pliid sisaldava ringlussevõtu vahel (36);

AB.

arvestades, et selline märgistus on tõepoolest eksitav, kuna taaskasutusse võetud aine märgistusel on positiivne tähendus, samas kui käesoleval juhul tähendab see tegelikult seda, et taaskasutusse võetud tooted sisaldavad märkimisväärses koguses pliid, võrreldes esmasest PVCst valmistatud toodetega, milles ei ole pliid;

AC.

arvestades, et selline pliid sisaldavate taaskasutusse võetud PVCst toodete eksitav müügiedenduslik märgistus on vastuolus kemikaalimääruse REACH eesmärgiga saavutada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase;

AD.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõus nähakse lisaks ette sertifitseerimissüsteem, et põhjendada väiteid PVC taaskasutusest pärinemise kohta, millega neid tooteid eristatakse esmasest PVCst valmistatud toodetest, mille suhtes kohaldatakse teistsugust piirväärtust;

AE.

arvestades, et tuginemine täiendavale sertifikaatide kihile seab kahtluse alla sellise sätte rakendatavuse ja on seetõttu vastuolus kemikaalimääruse REACH XV lisa sätetega, mille kohaselt peab piirang olema rakendatav, jõustatav ja hallatav;

AF.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõuga jäetakse piirangu kohaldamisalast välja kaks pliipigmenti, kuna nende jaoks antakse autoriseering kemikaalimääruse REACH alusel;

AG.

arvestades, et RAC tunnistas selgesõnaliselt, et riskid on olemas ka pliiühendite puhul, mida ei kasutata stabiliseerijana (37);

AH.

arvestades, et pliiühendite konkreetset identiteeti ja funktsiooni PVCs on raske kindlaks määrata, nagu RAC on sõnaselgelt tunnistanud (38);

AI.

arvestades, et selline erand tekitab probleeme jõustamisel, minnes seega vastuollu kemikaalimääruse REACH XV lisa sätetega, mille kohaselt peab piirang olema rakendatav, jõustatav ja hallatav;

AJ.

arvestades, et sellise erandi puhul ei võeta arvesse ka otsust kohtuasjas T-837/16, millega tegelikult tühistati nende pliipigmentide autoriseering;

AK.

arvestades, et komisjoni määruse eelnõus nähakse ettevõtjatele ette 24 kuu pikkune ajapikendus muu hulgas „oma varude kõrvaldamiseks“ (39);

AL.

arvestades, et lubada importijatel müüa veel 24 kuud tuhandeid tonne pliid sisaldavaid PVCst tooteid ajal, kui selliseid pliid sisaldavaid PVCst tooteid liidus enam ei valmistata, on vastuolus kemikaalimääruse REACH eesmärgiga saavutada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase;

AM.

arvestades, et Euroopa Parlament pidas 2001. aastal vajalikuks jätkata tehnoloogiauuringute arendamist, eelkõige keemilise ringlussevõtu valdkonnas, mis võimaldab eraldada kloori raskmetallidest, et suurendada ringlussevõetud PVC jäätmete osakaalu (40);

AN.

arvestades, et ei amet ega komisjon ei ole hinnanud sellise PVC jäätmete keemilise/lähtematerjali ringlussevõtu teostatavust, mis võimaldaks plii eraldamist ja ohutut kõrvaldamist; arvestades, et PVC-tööstuse andmetel on sellised tehnoloogiad kättesaadavad (41), (42);

AO.

arvestades, et Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu toetab kemikaalide ringlussevõttu kui vahendit, mille abil tegeleda probleemsete ainetega (43);

AP.

arvestades, et kokkuvõttes esitati komisjoni määruse eelnõu 18 aastase hilinemisega ja see sisaldab mitmeid elemente, mis ei ole kooskõlas kemikaalimääruse REACH eesmärgi või sisuga, nimelt erandid taaskasutusse võetud PVC suhtes, taaskasutusse võetud PVC positiivne märgistus selle pliisisaldusest hoolimata, erand pliipigmentide ja pikk ajapikendus;

AQ.

arvestades, et komisjon esitas komisjoni määruse eelnõu rohkem kui aasta pärast kemikaalimääruses REACH sätestatud tähtaega (44);

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK) (1) (ohvrite õiguste direktiiv) artikleid 8 ja 9, mille sätted kehtivad ka naiste suguelundite moonutamise ohvrite suhtes,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/33/EL (millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded) (2) (vastuvõtutingimuste direktiiv) artikleid 11 ja 21, milles loetakse haavatavate isikute sekka sõnaselgelt ka naiste suguelundite moonutamise ohvrid, kellele tuleks tagada varjupaigamenetluse käigus asjakohaste tervishoiuteenuste kättesaadavus,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule) (3) (pagulaseks kvalifitseerumise direktiiv) artiklit 20, mille kohaselt on naiste suguelundite moonutamine kui psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla raske vorm arvestatav alus rahvusvahelise kaitse andmiseks,

—

võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise lõpetamise kohta (4), milles nõutakse ennetamise, kaitsemeetmete ja õigusaktide kasutamist naiste suguelundite moonutamise lõpetamiseks kogu maailmas,

—

võttes arvesse oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni teatise „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ kohta (5),

—

võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni täisleppimatuse kohta naiste suguelundite moonutamise suhtes (6),

—

võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas ja eriti oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni (7),

—

võttes arvesse nõukogu 2014. aasta juuni järeldusi naiste- ja tütarlaste vastase vägivalla kõikide vormide, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2010. aasta järeldusi naistevastase vägivalla kaotamise kohta Euroopa Liidus,

—

võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ (COM(2013)0833),

—

võttes arvesse 6. veebruaril 2013. aastal rahvusvahelise naiste suguelundite moonutamise vastase päeva puhul tehtud ühisavaldust, milles komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja viis volinikku kinnitasid ELi otsustavust võidelda välissuhete kaudu naiste suguelundite moonutamise vastu,

—

võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019, eriti selle eesmärgi 14 punkti b, milles mainitakse konkreetselt naiste suguelundite moonutamist, ning võttes arvesse, et tegevuskava vaadatakse praegu läbi ja selle uuendamise üle peetakse läbirääkimisi,

—

võttes arvesse kogemusi, mis on saadud komisjoni strateegilise soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019 rakendamisel ning komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatisele lisatud tegevuskavas välja toodud meetmete võtmisel,

—

võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige eesmärki 5.3 teha lõpp kõigile kahjulikele tavadele, nagu laste ja noorukite abielud ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine,

—

võttes arvesse 1994. aastal Kairos toimunud rahvastiku ja arengu rahvusvahelist konverentsi (ICPD) ja selle tegevuskava ning sellele järgnenud läbivaatamiskonverentside (eelkõige ICPD25 Nairobi tippkohtumise) tulemusi ja oma lubadust aidata kaotada naiste suguelundite moonutamine,

—

võttes arvesse Pekingi tegevusprogrammi ja selle hilisemate läbivaatamiskonverentside tulemusi,

—

võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse teist tegevuskava (2016–2020), eriti selle prioriteeti B, milles on naiste suguelundite moonutamise kohta olemas erinäitaja, ning võttes arvesse, et seda vaadatakse praegu läbi ja selle uuendamise üle peetakse läbirääkimisi,

—

võttes arvesse, et komisjoni president lubas oma poliitilistes suunistes võtta naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks meetmeid,

—

võttes arvesse kavandatavat uut ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat,

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2013. aasta aruannet naiste suguelundite moonutamise kohta Euroopa Liidus ja Horvaatias ning kahte hilisemat aruannet suguelundite moonutamise ohus olevate tüdrukute hinnangulise arvu kohta Euroopa Liidus, mis avaldati 2015. aastal Iirimaa, Portugali ja Rootsi kohta ning 2018. aastal Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose ja Malta kohta,

—

võttes arvesse 2014. aasta Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mille artikli 38 kohaselt peavad kõik konventsiooniosalised käsitama naiste suguelundite moonutamist kuriteona,

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (COM(2016)0109 – 2016/0062(NLE)) (8),

—

võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks (9),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 13. septembri 2017. aasta avaldust vajaduse kohta suurendada jõupingutusi, et ära hoida naiste suguelundite moonutamist ja sundabielusid Euroopas ning nende vastu võidelda,

—

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suuniseid naiste suguelundite moonutamisest tulenevate terviseprobleemidega tegelemise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise kaotamise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO peasekretäri 27. juuli 2018. aasta aruannet naiste suguelundite moonutamise kaotamiseks tehtavate ülemaailmsete jõupingutuste suurendamise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise kaotamiseks tehtavate ülemaailmsete jõupingutuste suurendamise kohta,

—

võttes arvesse Cotonou lepingut ja selle käimasolevat läbivaatamist,

—

võttes arvesse ELi ja ÜRO 2017. aasta septembri algatust „Spotlight“ naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kaotamiseks,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et naiste suguelundite moonutamist peetakse rahvusvahelisel tasandil inimõiguste jämedaks ja süsteemseks rikkumiseks, naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vormiks ning soolise ebavõrdsuse väljenduseks, mis ei ole seotud ühegi konkreetse religiooni või kultuuriga, ning et seda peetakse ülemaailmseks probleemiks, mis mõjutab UNICEFi, ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) ja WHO statistiliste aruannete kohaselt vähemalt 200 miljonit naist ja tütarlast 30 riigis; arvestades siiski, et naiste suguelundite moonutamist esineb tõendatult enam kui 90 riigis ja kõigis maailmajagudes;

B.

arvestades, et UNFPA 2018. aasta andmete kohaselt on juhul, kui praegused demograafilised suundumused ei muutu, 2030. aastaks suguelundite moonutamise ohus 68 miljonit tütarlast ning neid tuleb igal aastal järjest juurde – 2019. aastal hinnanguliselt 4,1 miljonit tütarlast, aga 2030. aastal juba 4,6 miljonit;

C.

arvestades, et Euroopas kättesaadavate värskeimate riiklike andmete kohaselt elab Euroopas hinnanguliselt ligikaudu 600 000 naist ja tüdrukut, kelle suguelundid on moonutatud ja kes peavad toime tulema sellest tingitud eluaegsete füüsiliste ja psühholoogiliste tagajärgedega, ning ainuüksi 13 Euroopa riigis on veel 180 000 tüdrukul suur oht sattuda suguelundite moonutamise ohvriks;

D.

arvestades, et naiste suguelundite moonutamine tähendab kõiki protseduure, mis hõlmavad naiste väliste suguelundite osalist või täielikku eemaldamist (nt kliitori eemaldamine, ekstsisioon, infibulatsioon ja muud kahjulikud protseduurid) ning mille käigus muudetakse tahtlikult ja mittemeditsiinilistel eesmärkidel naiste suguelundeid või vigastatakse neid, tekitades füüsilisi, seksuaalseid ja psühholoogilisi probleeme, mis võivad põhjustada ohvri surma;

E.

arvestades, et naiste suguelundite moonutamine toimub tavaliselt lapseeas, enne tütarlaste 15-aastaseks saamist; arvestades lisaks, et tüdruk või naine võib langeda suguelundite moonutamise ohvriks elu jooksul mitu korda, näiteks vahetult enne abiellumist või välismaale reisile sõitmist;

F.

arvestades, et kuna ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2018. aasta andmete kohaselt on hiljuti kasvanud nende naiste ja tütarlaste osakaal, kelle suguelundid on juba tõenäoliselt moonutatud, muutub see teema üha olulisemaks ning ohvrite ja võimalike ohvrite arv aina kasvab; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel saabus viimase viie aasta jooksul Euroopasse üle 100 000 naissoost varjupaigataotleja, kelle suguelundid on tõenäoliselt moonutatud;

G.

arvestades, et UNICEFi andmetel on siiski tehtud edusamme, sest tütarlapsi ähvardav suguelundite moonutamise oht on kolmandiku võrra madalam kui 30 aastat tagasi; arvestades siiski, et kõiki kättesaadavaid andmeid arvesse võttes ja pidades silmas, et 2030. aastani on jäänud ainult 10 aastat, ei saa kestliku arengu eesmärgi 5.3 (kaotada naiste suguelundite moonutamine) saavutamises sugugi kindel olla; arvestades, et asjaomaste naiste ja tütarlaste absoluutarv näib hoopis kasvavat ja kasvabki jätkuvalt, kui selle vältimiseks ei tehta kiiresti tunduvalt suuremaid jõupingutusi;

H.

arvestades, et selleks, et kiirendada muutusi ja saavutada eesmärk lõpetada 2030. aastaks kogu maailmas naiste suguelundite moonutamine, on vaja nii kohalikul, riiklikul, piirkondlikul kui ka rahvusvahelisel tasandil kiiresti suurendada ja koordineerida jõupingutusi selle tava lõpetamiseks, et saavutada võimalikult häid tulemusi ning jõuda tõhusate ja terviklike strateegiate abil suuremate ja püsivate muutusteni;

I.

arvestades, et naiste suguelundite moonutamine on üks soolise vägivalla vorme ning selle lõpetamiseks on oluline tegeleda soolise ebavõrdsuse algpõhjustega, sh soostereotüüpide ja kahjulike sotsiaalsete normidega kogukonna tasandil;

J.

arvestades, et naiste suguelundite moonutamine on sageli lahutamatult seotud muude soolise ebavõrdsuse probleemidega ning see on vaid üks viis, kuidas naiste õigusi rikutakse – nagu ka tüdrukute hariduse, sealhulgas põhjaliku seksuaalhariduse saamise takistamine, naiste töövõimaluste puudumine, vara omamise või pärimise keelamine, lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud, seksuaalne ja füüsiline vägivald ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenuste puudumine;

K.

arvestades, et meditsiinilise teenusena võidakse naiste suguelundeid moonutada ka tervishoiutöötaja poolt või haiglas või meditsiiniasutuses; arvestades, et naiste suguelundite moonutamise kui meditsiinilise teenuse võimaldamine on ohtlik katse naiste suguelundite moonutamist seadustada ja selle pealt isegi teenida;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

—

võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas (1),

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta (2),

—

võttes arvesse komisjoni vastutust ja uusi tehnoloogiaid käsitleva eksperdirühma aruannet „Vastutus tehisintellekti ja teiste kujunemisjärgus digitehnoloogiate eest“, mis avaldati 21. novembril 2019,

—

võttes arvesse komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma aruannet „Policy and investment recommendations for trustworthy artificial intelligence“ (Poliitilised ja investeerimissoovitused seoses usaldusväärse tehisintellektiga), mis avaldati 26. juunil 2019,

—

võttes arvesse komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma dokumenti pealkirjaga „Usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunised“, mis avaldati 8. aprillil 2019, samuti usaldusväärse tehisintellekti kontrollnimekirja,

—

võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2019. aasta teatist „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019)0168),

—

võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2018. aasta teatist „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava“ (COM(2018)0795),

—

võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237),

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust automatiseeritud otsustusprotsesside, tarbijakaitse ning kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamise kohta (O-000008/2020 – B9-0007/2020),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et tehisintellekti, masinõppe, keerukate algoritmipõhiste süsteemide ja automatiseeritud otsustusprotsesside valdkonnas toimub kiire tehnoloogia areng, ning arvestades, et nende tehnoloogiate pakutud rakendusi, võimalusi ja probleeme on palju ning need mõjutavad peaaegu kõiki siseturu sektoreid;

B.

arvestades, et automatiseeritud otsustusprotsesside arendamine peaks andma märkimisväärse panuse teadmistepõhisesse majandusse ja tooma kasu ühiskonnale muu hulgas paremate avalike teenuste kaudu, tarbijatele uuenduslike toodete ja teenuste kaudu ning ettevõtjatele optimeeritud jõudluse kaudu;

C.

arvestades, et tehisintellekti ja automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamine ja arendamine toob kaasa ka lahendamist vajavaid probleeme tarbijate usalduse ja heaolu valdkonnas, eelkõige puudutab see tarbijate võimet selliseid protsesse ära tunda, mõista nende toimimist, teha teadlikke otsuseid nende kasutamise kohta ja soovi korral nende kasutamisest loobuda;

D.

arvestades, et lähtepunktiks on eetikasuunised, näiteks komisjoni kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma vastu võetud põhimõtted; arvestades, et tuleks üle vaadata kehtiv ELi õigusraamistik, sealhulgas tarbijakaitseõigustikku, tooteohutust ja turujärelevalvet käsitlevad õigusaktid, et kontrollida, kas see raamistik suudab tehisintellekti ja automatiseeritud otsustusprotsesside tingimustes reageerida ning tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse, nagu on nõutud ELi põhiõiguste harta artiklis 38;

E.

arvestades, et ELi ühine lähenemisviis automatiseeritud otsustusprotsesside väljatöötamisele aitab tagada, et neist protsessidest on kasu, maandada riske kogu ELis ja vältida siseturu killustumist, samuti võimaldab see ELil paremini edendada oma lähenemisviisi ja väärtusi kogu maailmas;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“),

—

võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (1), 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta (2), 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta (3), 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta (4), 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta (5) ning 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta (6),

—

võttes arvesse oma 29. jaanuari 2020. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist (7),

—

võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut (8) („väljaastumisleping“) ning poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik (9) („poliitiline deklaratsioon“),

—

võttes arvesse väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, põhiseaduskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni kirju,

—

võttes arvesse soovitust võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle ja millega nimetatakse liidu läbirääkijaks komisjon, ning selle lisa, mis sisaldab uue partnerluse üle peetava läbirääkimise juhiseid (COM(2020)0035) („läbirääkimisjuhised“),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et Ühendkuningriik ei ole alates 31. jaanuari 2020. aasta keskööst (Kesk-Euroopa aja järgi) enam Euroopa Liidu (EL) liikmesriik;

B.

arvestades, et poliitilises deklaratsioonis kehtestatakse ambitsioonika, laiaulatusliku, põhjaliku ja paindliku kaubandus- ja majanduskoostöö alase partnerluse põhimõtted, mille keskmes on laiaulatuslik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping, samuti õiguskaitse ja kriminaalõiguse, välispoliitika, julgeoleku ja kaitse ning laiemad koostöövaldkonnad, ning sätestatakse, et kui EL ja Ühendkuningriik leiavad läbirääkimiste jooksul, et see on nende vastastikustes huvides, võivad tulevased suhted hõlmata ka poliitilises deklaratsioonis kirjeldamata koostöövaldkondi;

C.

arvestades, et tulevased suhted peaksid põhinema õiguste ja kohustuste tasakaalul, austama ühtse turu ja tolliliidu terviklikkust ning nn nelja vabaduse jagamatust; arvestades, et ELi mittekuuluval riigil, kes ei täida samu kohustusi kui liikmesriik, ei saa olla samu õigusi ja hüvesid mis liikmesriigil;

D.

arvestades, et poliitilises deklaratsioonis märgitakse, et tulevast majanduspartnerlust toetavad sätted, millega tagatakse võrdsed võimalused avatud ja ausa konkurentsi vallas;

E.

arvestades, et EL ja Ühendkuningriik jäävad lähedasteks naabriteks ja neil on ka edaspidi palju ühiseid huve;

F.

arvestades, et sobivaks tulevaste suhete raamistikuks, millega neid ühiseid huve, sealhulgas uusi kaubandussuhteid saaks kaitsta ja edendada, võiks olla ELi ja Ühendkuningriigi tihedaid suhteid kajastav ulatuslik partnerlusleping;

G.

arvestades, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid käsitlev leping peaks pakkuma paindlikku raamistikku, mis võimaldab eri poliitikavaldkondades erineval määral koostööd, mis põhineb ühisel haldamisstruktuuril ja asjakohastel vaidluste lahendamise sätetel;

H.

arvestades, et nimetatud koostöö jaoks on vaja, et mõlemad pooled säilitaksid paljudes poliitikavaldkondades ranged standardid ja oma rahvusvahelised kohustused;

I.

arvestades, et väljaastumislepingu Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitlevas protokollis sätestatakse õigusraamistik, mis säilitab suure reede kokkuleppe kõik osad ja Põhja-Iirimaa elanike õigused ning kaitseb ühtse turu terviklikkust ja kogu saare majandust ning väldib seega ranget piirikontrolli, kui nõusolekumehhanismiga nähakse ette selle jätkumine; arvestades, et Ühendkuningriigi kohustus tagada suure reede kokkuleppe kõigi osade kohaldamine kehtib igas olukorras;

J.

arvestades, et on asjakohane, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid koos avaliku ja erasektori asutustega teevad ettevalmistusi, et olla valmis igasugusteks olukordadeks, mis ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimiste tulemusena võivad ette tulla;

K.

arvestades, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide jätkuv ühtsus on väga oluline, et kaitsta ELi ja selle kodanike huve läbirääkimiste järgmistes etappides, kuid ka selleks, et tagada läbirääkimiste edukas ja õigeaegne lõpuleviimine;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

69.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

80.

81.

82.

83.

84.

85.

86.

87.

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

101.

102.

103.

104.

105.

—

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2018. aasta aruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja EKP põhikirja, eriti selle artiklit 15,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 127 lõikeid 1 ja 2, artiklit 130 ja artikli 284 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Keskpanga presidendi kandidaadi Christine Lagarde’i 4. septembri 2019. aasta kuulamist,

—

võttes arvesse Mario Draghi kui Euroopa Keskpanga presidendi 23. septembri 2019. aasta rahandusalast dialoogi Euroopa Parlamendiga,

—

võttes arvesse G7 stabiilse krüptovara töörühma 18. oktoobri 2019. aasta aruannet „Investigating the impact of global stablecoins“ („Globaalse stabiilse krüptovara mõju uurimine“),

—

võttes arvesse EKP tagasisidet tähelepanekute kohta, mida Euroopa Parlament väljendas oma resolutsioonis EKP 2017. aasta aruande kohta,

—

võttes arvesse jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma 31. jaanuari 2018. aasta lõpparuannet „Financing a sustainable European Economy“ („Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamine“),

—

võttes arvesse oma 29. mai 2018. aasta resolutsiooni jätkusuutliku rahastamise kohta (1) ja oma 28. märtsi 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik (2),

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

—

võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 142 lõiget 1,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0016/2020),

A.

arvestades, et komisjoni 2019. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt näitavad viimased 2019. aasta andmed SKP kasvu aeglustumist euroalal 1,9 %-lt 2018. aastal 1,1 %-le 2019. aastal ning EL 27s 2,1 %-lt 2018. aastal 1,4 %-le 2019. aastal, mille põhjuseks on hiljutine kaubanduspingete teravnemine, sellega seotud ebakindlus ja Brexit;

B.

arvestades, et Eurostati andmete kohaselt oli töötuse määr 2019. aasta augustis ELis 6,2 % ja euroalal 7,4 %, mis on madalaimad määrad alates juulist 2008; arvestades, et töötuse määr on jäänud Euroopa Liidu piires ebaühtlaseks; arvestades, et kõrge noorte töötuse määr, mis ületab keskmist määra rohkem kui kaks korda, on jätkuvalt tõsine probleem, millega ELis tuleb tegeleda; arvestades, et tööpuuduses püsib erakordne piirkondlik ebavõrdsus nii liikmesriikide piires kui ka nende vahel;

C.

arvestades, et eurosüsteemi ekspertide 2019. aasta septembri makromajandusliku prognoosi kohaselt kujuneb euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksina väljendatava aastainflatsiooni määraks 2019. aastal 1,2 %, 2020. aastal 1,0 % ja 2021. aastal 1,5 %, ning et seega jäävad inflatsioonimäärad allapoole 2 %, kuid selle lähedale; arvestades, et inflatsiooniprognoosis esineb euroala piires suuri erinevusi;

D.

arvestades, et 2018. aasta lõpuks oli eurosüsteemi bilansi maht rekordiliselt suur – 4,7 triljonit eurot, mis oli 40 % suurem kui euroala SKT ja 4,25 % (0,2 triljonit) suurem kui 2017. aasta lõpus;

E.

arvestades, et 2018. aastal oli EKP puhaskasum 1,575 miljardit eurot (2017. aastal 1,275 miljardit eurot); arvestades, et see kasv tuleneb peamiselt netointressitulu suurenemisest USA dollari portfellis ja varaostuprogrammi portfellis;

F.

arvestades, et euro tugevam roll ja selle ulatuslikum kasutamine reservvaluutana suurendaks ELi suutlikkust kujundada oma poliitilisi seisukohti teistest ülemaailmsetest suurjõududest sõltumatult ja see on oluline element Euroopa majandusliku suveräänsuse säilitamisel;

G.

arvestades, et selleks, et euro saavutaks tugevama ülemaailmse rolli, peab euroala kõigepealt suutma toime tulla majanduslangusega, ilma et ükski tema liikmesriik kasutaks valitsemissektori võla (vabatahtlikke või muid) väärtuskärpeid;

H.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 5 kohaselt peab EKPS aitama säilitada finantsstabiilsust;

I.

arvestades, et VKEd, mis on jätkuvalt ELi majanduse ja ühiskonna tugisambaks ning mis suurendavad majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vajavad täiendavat toetust;

J.

arvestades, et roheliste võlakirjade ülemaailmne emiteerimine on tõusnud vähem kui 1 miljardilt eurolt 2008. aastal rohkem kui 120 miljardi euroni 2017. aastal ning eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade netoemissioon on kasvanud alates 2013. aastast kümnekordseks; arvestades, et roheliste võlakirjade ja kogu tööstussektori võlakirjade tootluse vahe on järk-järgult vähenenud;

K.

arvestades, et sellest positiivsest suundumusest hoolimata moodustavad rohelised võlakirjad endiselt ainult 1 % eurodes nomineeritud võlakirjade kogupakkumisest;

L.

arvestades, et virtuaalvääringute abil tehtavate tehingute maht on järsult suurenenud ja kujutab endast väljakutset traditsiooniliste seaduslike maksevahendite süsteemide domineerimisele; arvestades, et virtuaalvääringud on alternatiivsed maksevõimalused, mitte seaduslikud maksevahendid;

M.

arvestades, et 2018. aasta detsembris läbi viidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt tõusis rahva toetus eurole 2018. aastal 75 %-ni;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

—

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I osas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 13, milles on sätestatud, et liidu poliitika kavandamisel ja rakendamisel peavad liit ja liikmesriigid pöörama täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 114 ühtse turu loomise ja toimimise kohta ning ELi toimimise lepingu artiklit 169 tarbijakaitsemeetmete kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta (loomatervise määrus) (2) ning selle määrusega komisjonile antud delegeeritud ja rakendamisvolitusi,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (3), ja komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 577/2013, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 ettenähtud identifitseerimisdokumentide näidiseid koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks, territooriumide ja kolmandate riikide loetelude kehtestamist ning nõudeid teatavatele tingimustele vastavust tõendavate deklaratsioonide vormi, kujunduse ja keelte kohta (4),

—

võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni lemmikloomade registreerimise ühilduvate süsteemide kasutuselevõtu kohta kõigis liikmesriikides (5),

—

võttes arvesse kaubandustegevuses osalevate koerte ja kasside heaolu uuringut, mida rahastas komisjon (SANCO 2013/12364) ja mis tehti määrusele (EL) nr 576/2013 lisatud komisjoni avalduse kohaselt (6),

—

võttes arvesse koerte ja kasside internetimüüki käsitleva ELi kooskõlastatud kontrollikavaga saavutatud tulemusi (7),

—

võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi ELi siseturu ja tarbijate õiguste kaitse kohta ebaseadusliku lemmikloomadega kaubitsemise negatiivse mõju eest (O-000011/2020 – B9-0004/2020 ja O-000010/2020 – B9-0003/2020),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid, õiguskaitseasutused, pädevad asutused ja veterinaararstid on kogunud tõendeid selle kohta, et liikmesriikides kaubeldakse ebaseaduslikult järjest suurema hulga lemmikloomadega ning seda organiseerivad sageli kuritegelikud võrgustikud, kes hoiduvad kontrollidest, võltsivad dokumente ja kuritarvitavad igati määrust (EL) nr 576/2013, mis on mõeldud kohaldamiseks lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes, kuigi tegelikult tuleks neid loomi vedada vastavalt nõukogu direktiivile 92/65/EMÜ;

B.

arvestades, et ebaseaduslik lemmikloomadega kauplemine ELis tähendab asjaosaliste, sealhulgas ebaseaduslike tõuaretajate jaoks tõenäoliselt väga suurt tulu, aga väga väikest vahelejäämisohtu, mille tagajärjel seadusliku tõuaretussektori kasumlikkus väheneb;

C.

arvestades, et paljud kuulutused, milles loomi internetis müügiks pakutakse, pärinevad ebaseaduslikest allikatest;

D.

arvestades, et ELi tasandil ei ole lemmikloomade aretamise kohta ühtseid norme, ja arvestades, et kuna standardid, mida tõuaretajad peavad loomade heaolu tagamiseks järgima, on liikmesriigiti õiguslikult erinevad, müüakse lemmikloomi siseturul väga erineva hinnaga, mida ebaseaduslikud kaubitsejad ära kasutavad;

E.

arvestades, et suurtes masstoodangu aretusrajatistes ei kohelda loomi nende vajadustele vastavalt, millel on tõsised ja püsivad tagajärjed nende tervisele, heaolule ja käitumuslikule arengule;

F.

arvestades, et ebaseaduslikud kaubitsejad ja müüjad tegutsevad enamasti täiesti karistamatult, sest nad teavad, et enamik tarbijaid, kes on ostnud halvas tervislikus seisundis lemmiklooma, ei võta õiguslikke meetmeid;

G.

arvestades, et kasside ja koerte ebaseaduslik aretamine toimub sageli kohutavates tingimustes ja kulud hoitakse võimalikult väikesed; arvestades, et ebaseaduslikult aretatud vastsündinud loomad lahutatakse emast sageli liiga vara, nad on halvasti sotsialiseeritud ja haigestuvad kergesti ning kannatavad stressi, alatoitumuse, dehüdratsiooni ja suurema hüpotermiaohu all, kui neid veetakse ELis pikkade vahemaade taha kitsastes ja räpastes oludes ilma toidu ja veeta ning kliimaseadmeta sõidukites või ilma peatusi tegemata; arvestades, et kutsikad ja kassipojad saabuvad sihtriiki tavaliselt võõrutamata ja põhiliste sotsialiseerumisoskusteta;

H.

arvestades, et hoolimata olukorra paranemisest on lemmikloomapassidega endiselt seotud suured probleemid, nagu looma vanuse kontrollimine ja võimalus, et pass vahetatakse ära; arvestades, et registreeritud on suur hulk võltsitud lemmikloomapasse ning selles ebaseaduslikus tegevuses teevad veterinaararstid kaubitsejatega sageli koostööd, mis teeb kontrollimise ja uurimise keerulisemaks (8);

I.

arvestades, et ebaseaduslikult aretatud lemmikloomi vaktsineeritakse sageli kas ainult osaliselt või üldse mitte ning sageli ei ole nende haigusi nõuetekohaselt ravitud; arvestades, et ebaseadusliku lemmikloomadega kauplemisega kaasnevad mitmed zoonootilised ohud, sealhulgas võidakse marutaudilevikuga Euroopa aladelt viia taud marutaudivabadesse riikidesse, ning levitada parasiite (nt Echinococcus multilocularis), mis levivad kergesti ja mida on väga keeruline tõrjuda (9);

J.

arvestades, et loomatervise määrusega, mida hakatakse kohaldama 21. aprillil 2021, suurendatakse kasside ja koerte internetimüügi läbipaistvust ning parandatakse loomade tervist ja heaolu; arvestades, et loomatervise määruse kohaselt peavad kõik koera- ja kassimüüjad, -aretajad, -vedajad ning loomade kogumiskeskused oma ettevõtte riiklikus pädevas asutuses registreerima;

K.

arvestades, et peale selle, et ebaseaduslik lemmikloomadega kauplemine vähendab loomade heaolu, mõjub see halvasti tarbijakaitsele, kõlvatu konkurentsi tõttu ELi siseturu tõrgeteta toimimisele ja maksutulu vähenemise tõttu riigi rahandusele;

L.

arvestades, et praegu ostetakse ELis lemmikloomi väga sageli internetikuulutuste ja veidi harvem sotsiaalmeedia kaudu (10); arvestades, et internetikuulutuste kaudu lemmikloomi ostvate tarbijate õigused on nii riigi kui ka ELi tasandil vähe kaitstud; arvestades, et suur hulk ebaseaduslikult aretatud lemmikloomi müüakse liikmesriikide turgudel või ELi sisepiiridel otse autodest;

M.

arvestades, et 65 % inimestest, kes vastas ebaseaduslikku veebisisu käsitlevale Eurobaromeetri kiiruuringule, ei arvanud, et internet on kasutajate jaoks turvaline, ning 90 % nõustus, et veebimajutusteenuse osutajad peaksid viivitamata eemaldama sisu, mille avalik-õiguslikud või õiguskaitseasutused on tunnistanud ebaseaduslikuks; arvestades, et 60 % internetikasutajatest ütles, et nad kasutavad veebipõhist sotsiaalvõrgustikku vähemalt kord nädalas ja enamik kasutab ka internetipõhiseid kauplemiskohti vähemalt aeg-ajalt, kusjuures 30 % kasutab neid vähemalt kord nädalas; arvestades, et 69 % ELi internetikasutajatest ütles, et nende internetiostude arv on igal aastal suurenenud, sealhulgas seoses loomadega (11);

N.

arvestades, et paljud kodanikud peavad lemmikloomade, sealhulgas koju võetavateks lemmikloomadeks aretatavate, peetavate ja müüdavate loomade, meelelahutuseks, spordiks ja tööks kasutatavate lemmikloomade, näiteks inglise ja hispaania hurtade, ning hulkuvate loomade väärkohtlemist endiselt suureks probleemiks; arvestades, et lemmikloomade (parem) identifitseerimine ja registreerimine võib aidata loomade väärkohtlemise vastu võidelda ning edendada vastutustundlikku loomapidamist; arvestades, et identifitseerimine ja registreerimine on hulkuvate loomade mittesurmava ja humaanse haldamise ning hulkuvate loomade populatsioonide järkjärgulise vähendamise põhiosised;

O.

arvestades, et üle 70 % uutest haigustest, mis on inimestel viimastel aastakümnetel ilmnenud, on pärit loomadelt ning sageli lemmikloomadena peetavad loomad on 41 zoonoosi, sealhulgas marutaudi edasikandjad (12);

P.

arvestades, et määruse (EL) nr 576/2013 I lisa A osas loetletud liikidesse kuuluvaid lemmikloomi ei tohi ühest liikmesriigist teise viia, välja arvatud juhul, kui neile on märgistamiseks paigaldatud transponder; arvestades, et puudub nõue selliste kasside ja koerte ühtlustatud kohustusliku identifitseerimise kohta, keda hoitakse ühes riigis, st ei viida teistesse liikmesriikidesse; arvestades, et liikmesriikides on palju identifitseerimata ja registreerimata kasse ja koeri;

Q.

arvestades, et koerte ja kasside internetimüüki käsitleva ELi kooskõlastatud kontrollikava põhjal tuvastati 42 % kontrollitud kuulutuste puhul, et kaupleja staatus ei vasta tema tegevusele (13);

R.

arvestades, et teatavatel müügikuulutuste veebisaitidel on hakatud vabatahtlikult kehtestama rangemaid norme, et kontrollida internetimüüjate isikusamasust ja parandada loomade heaolu;

S.

arvestades, et enamik liikmesriike on kasside ja koerte identifitseerimiseks ja registreerimiseks juba kehtestanud teatavad nõuded; arvestades, et kasside, koerte ja valgetuhkrute identifitseerimise nõuded ei ole ühtlustatud, mis on muu hulgas kaasa toonud riigikoodide väärkasutamise ning duplikaatide ja valede koodide kasutamise (14); arvestades, et enamik registreid ei ole omavahel seotud, mis piirab ELis jälgitavust;

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Guinea Vabariigi kohta,

—

võttes arvesse ÜRO, Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa Guinea Vabariigi saatkondade 5. novembri 2019. aasta ühisavaldust,

—

võttes arvesse Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) komisjoni 4. novembri 2019. aasta kommünikeed pärast Conakrys aset leidnud vahejuhtumeid,

—

võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 9. novembri 2019. aasta pressiteadet meeleavalduste mahasurumise kohta Guinea Vabariigis,

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu üldise korrapärase läbivaatamise töörühma kolmekümne viiendat istungit, mis toimus 20.–31. jaanuaril 2020,

—

võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (Cotonou leping),

—

võttes arvesse 27. juunil 1981. aastal vastu võetud ja 21. oktoobril 1986. aastal jõustunud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

—

võttes arvesse Guinea Vabariigi põhiseadust, mille rahvuslik üleminekunõukogu kiitis heaks 19. aprillil 2010 ja mis võeti vastu 7. mail 2010,

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse 11. Euroopa Arengufondi riiklikku soovituskava aastateks 2015–2020, millega eraldatakse vahendeid Guinea Vabariigile,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.

arvestades, et president Alpha Condé on olnud Guinea Vabariigis võimul alates tema valimisest 2010. aastal ja tagasivalimisest 2015. aastal; arvestades, et alates 2019. aasta oktoobri keskpaigast on riigis toimunud massimeeleavaldused, peamiselt Põhiseaduse Kaitse Rahvusliku Rinde (FNDC) poolt, kuna opositsioon kardab, et president Alpha Condé püüab oma põhiseaduslikke volitusi laiendada; arvestades, et Guinea Vabariigi põhiseaduse kohaselt on presidendi mandaat piiratud kahe ametiajaga; arvestades, et president Alpha Condé teine ametiaeg lõpeb 2020. aasta lõpus;

B.

arvestades, et tema valimine presidendiks 2010. aastal oli esimene samm demokraatlike reformide ja läbipaistvuse suunas pärast aastaid kestnud sõjaväevalitsust; arvestades, et president Alpha Condéd süüdistatakse korruptsioonis ja poliitilise vabaduse piiramises; arvestades, et põhiseaduse reform, mille ainus eesmärk on laiendada presidendi ametiaja piire, et Alpha Condé saaks võimule jääda, on põhjustanud vägivalda;

C.

arvestades, et president Alpha Condé on hiljuti püüdnud õõnestada ka oma reformi institutsioonilisi takistusi, mõjutades Guinea Vabariigi konstitutsioonikohut ja valimiskomisjoni; arvestades, et 2018. aasta märtsis tagandati ametist konstitutsioonikohtu esimees Kéléfa Sall; arvestades, et justiitsminister Cheick Sako astus tagasi oma vastuseisu tõttu põhiseaduse muudatustele, mis võimaldavad presidendi kolmandat ametiaega;

D.

arvestades, et valitseval erakonnal Guinea Rahva Kongressil ei ole parlamendis põhiseaduse muutmiseks vajalikku kahekolmandikulist häälteenamust; arvestades, et referendumiga põhiseaduse reformi üle hiilitaks mööda Guinea Vabariigi parlamendist;

E.

arvestades, et 19. detsembril 2019 teatas president Alpha Condé kavatsusest korraldada 1. märtsil 2020 referendum põhiseaduse reformi üle; arvestades, et algselt 16. veebruariks 2020 kavandatud parlamendivalimised on edasi lükatud ja need toimuvad referendumiga samal päeval; arvestades, et kavandatava uue põhiseadusega pikendatakse presidendi mandaati viielt aastalt kuuele, piirdudes kahe ametiajaga; arvestades, et president Alpha Condé kasutab seda põhiseaduse muudatust eeldatavasti selleks, et taotleda presidendi kolmandat ametiaega;

F.

arvestades, et opositsioonierakondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute ühendus Põhiseaduse Kaitse Rahvuslik Rinne (FNDC) on korraldanud meeleavaldusi ja kavandab streike põhiseaduse muutmise vastu; arvestades, et vahemikus 12. oktoobrist kuni 28. novembrini 2019 vahistati vähemalt seitse FNDC liiget, süüdistades neid selles, et nende üleskutsed uue põhiseaduse eelnõu vastu protestida kujutasid endast tegusid või tegevust, mis võivad rikkuda avalikku korda ja ohustada avalikku julgeolekut, enne kui nad lõpuks rahvusvahelise surve tõttu õigeks mõisteti;

G.

arvestades, et olukord riigis on väga pingeline, suurenenud on poliitilised pinged ja vägivaldsete meeleavalduste puhangud; arvestades, et valitsus reageeris nendele puhangutele karmilt ning politsei kasutas meeleavaldajate vastu ülemäärast, põhjendamatut ja ebaseaduslikku jõudu, kusjuures inimõiguste organisatsioonid andsid teada barrikaadidest, tulistamistest ja pisargaasist, peamiselt pealinnas Conakrys ja opositsiooni põhjapoolses tugipunktis Mamous; arvestades, et Wanindaras kasutas politsei üht naist väidetavalt inimkilbina, et kaitsta end meeleavaldajate visatud kivide eest;

H.

arvestades, et peamise opositsioonierakonna Guinea Vabariigi Demokraatlike Jõudude Liidu aseesimees Fodé Oussou Fofana on süüdistanud presidenti põhiseaduslikus riigipöördes ja pettuses; arvestades, et opositsioonierakonnad on lubanud protesti märgiks parlamendivalimisi boikoteerida;

I.

arvestades, et nii ECOWAS kui ka inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjon on nõudnud meeleavaldajate põhiõiguste austamist ning julgeolekujõududelt meeleavalduste ohjamise parandamist;

J.

arvestades, et ÜRO inimõiguste komisjon on märkinud, et Conakrys 14. ja 15. oktoobril 2019 alanud meeleavaldustele reageerinud julgeolekujõud ei järginud jõu kasutamist käsitlevaid rahvusvahelisi norme ja standardeid; arvestades, et meeleavalduste käigus tapetud meeleavaldajate matustel esines jälle vägivalda ja surmajuhtumeid;

K.

arvestades, et 2019. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis on Guinea Vabariik 180 riigi seas 101. kohal; arvestades, et alates 2015. aastast on välja kutsutud, kinni peetud või kohtu alla antud vähemalt 20 ajakirjanikku; arvestades, et alates meeleavalduste algusest 2019. aasta oktoobris on vahistatud ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna aktiviste, sealhulgas Abdourahmane Sanoh (FNDC koordinaator), kes hiljem vabastati, samas kui teisi peetakse endiselt kinni ja nende kallal tarvitatakse vägivalda; arvestades, et meeleavalduste käigus on surma saanud vähemalt 28 tsiviilisikut ja üks sandarm; arvestades, et inimõiguste organisatsioonide hinnangul on alates 2015. aastast tapetud vähemalt 70 meeleavaldajat ja kõrvalseisjat, sealhulgas Amadou Boukariou Baldé – üliõpilane, kelle politseinikud 2019. aasta mais Labé ülikoolis toimunud meeleavalduste käigus surnuks peksid;

L.

arvestades, et mitmed kohalikud vabaühendused on mõistnud hukka vanglatingimused Guinea Vabariigis, eelkõige tõsised puudused seoses ülerahvastatuse, toidu ja toitmisega ning enamiku vanglatöötajate koolituse puudumisega (vastavalt Human Rights Watchi aruandele); arvestades, et need tingimused annavad põhjust muretsemiseks kogu riigis, kuid on eriti tõsised Conakry keskvanglas;

M.

arvestades, et Guinea Vabariik on üks kõige vaesemaid Aafrika riike, mis kannatab endiselt aastatepikkuse halva majandusliku juhtimise ja korruptsiooni all, vaatamata sellele, et Boke’i ümbruskonna kaevandustes on maailma suurimad boksiidivarud; arvestades, et kaks kolmandikku riigi 12,5 miljonist elanikust elab vaesuses ning Ebola kriis aastatel 2013–2016 nõrgestas märkimisväärselt riigi majandust; arvestades, et töötus mõjutab eriti alla 25-aastaseid noori, kes moodustavad üle 60 % elanikkonnast;

N.

arvestades, et praeguste põhiseaduse reformi vastu suunatud meeleavalduste kontekstis, mis on süvendanud valitsuse ja opositsioonierakondade vahelist vastasseisu, on OGDH (Guinea Vabariigi inimõiguste ja kodanikuõiguste organisatsioon) mõistnud hukka korduvad inimõiguste rikkumised Guinea Vabariigis; arvestades, et need rikkumised toovad kaasa avalike hoonete ja rajatiste hävitamise, katsed õhutada etnilisi lõhesid ja sunniviisilised väljatõstmised eraomandist; arvestades, et 2019. aasta veebruarist maini tõstis Guinea Vabariigi valitsus Conakry linnaosadest sunniviisiliselt välja üle 20 000 inimese, et anda maad ministeeriumidele, välissaatkondadele, ettevõtetele ja muudele riiklikele ehitusprojektidele;

O.

arvestades, et aastatel 2014–2020 andis Euroopa Liit Guinea Vabariigile 11. EAFi (Euroopa Arengufond) riikliku soovituskava kaudu 244 000 000 eurot toetust, mis keskendus institutsionaalsele reformile ja halduse ajakohastamisele, kanalisatsioonile linnades, tervishoiule, maanteetranspordile ja riikliku eelarvevahendite käsutaja toetamisele;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Madagaskari kohta, eriti 9. juuni 2011. aasta (1) ja 16. novembri 2017. aasta (2) resolutsiooni,

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lapse õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse 1924. aastal koostatud Genfi lapse õiguste deklaratsiooni ja selle vastuvõtmist ÜRO Peaassamblees 1959. aastal,

—

võttes arvesse lapse õigusi käsitlevaid ELi suuniseid,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, milles tunnistatakse selgesõnaliselt, et laste õiguste edendamine nii sise- kui ka välisasjades on üks ELi eesmärke,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 6. juuni 1973. aasta konventsiooni nr 138 töölevõtmise vanuse alammäära kohta ja ILO 1. juuni 1999. aasta konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta,

—

võttes arvesse oma 16. märtsil 2017. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks (3) (konfliktimineraalide määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“),

—

võttes arvesse Lapse Õiguste Komiteed,

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2016. aasta järeldusi lapstööjõu kasutamise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

—

võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid: ÜRO 2011. aasta raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ elluviimine,

—

võttes arvesse oma 26. novembri 2019. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga (4),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. juuli 2019. aasta resolutsiooni, milles kuulutatakse 2021. aasta rahvusvaheliseks lapstööjõu kasutamise kaotamise aastaks,

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi, milles käsitletakse kestlikku Euroopat aastaks 2030 (5),

—

võttes arvesse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevaid OECD hoolsuskohustuse suuniseid, sealhulgas kõiki nende lisasid ja täiendusi,

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega (6),

—

võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele (7),

—

võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid (2011),

—

võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee (CESCR) üldist märkust nr 24 (2017) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisest paktist tulenevate riigi kohustuste kohta ettevõtlusvaldkonnas (E/C.12/GC/24),

—

võttes arvesse UNICEFi välja töötatud laste õiguste ja ettevõtluspõhimõtteid,

—

võttes arvesse nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldusi ELi ja vastutustundlike ülemaailmsete väärtusahelate kohta,

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides (8),

—

võttes arvesse Terre des Hommes’i rahvusvahelise föderatsiooni 2019. aasta novembri aruannet lapstööjõu kasutamise kohta Madagaskari vilgukivisektoris (9),

—

võttes arvesse Cotonou lepingu artiklit 26,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.

arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 32 on sätestatud: „Osalisriigid tunnustavad lapse õigust olla kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis on ilmselt ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule“;

B.

arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsioon on üks enim ratifitseeritud rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid, mille on ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning milles on sätestatud selged õiguslikud kohustused edendada, kaitsta ja järgida oma jurisdiktsioonis iga lapse õigusi;

C.

arvestades, et Euroopa Liit on võtnud kohustuse edendada ja kaitsta lapse õigusi oma sise- ja välistegevuses ning tegutseda kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokollide sätetega (10);

D.

arvestades, et hartas nõutakse, et kõigis ELi meetmetes tuleb esikohale seada lapse huvid, ja keelatakse kasutada laste tööjõudu, kehtestades töölevõtmise vanuse alammäära, mis ei tohi olla madalam kui iga, mil lõpeb koolikohustus, ning sätestatakse, et töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist;

E.

arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga 12 ja harta artikliga 24 austatakse lapse õigust väljendada oma seisukohti ja õigust, et neid seisukohti võetakse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele arvesse;

F.

arvestades, et EL on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja saavutada selle eesmärgid, sealhulgas kestliku arengu eesmärgi 8.7 „Võtta kohe tõhusaid meetmeid, et teha lõpp sunnitööle, kaasaegsele orjandusele ja inimkaubitsemisele, ning tagada lapstööjõu kasutamise kõige rängemate vormide, sealhulgas lapssõdurite värbamise ja kasutamise keelustamine ja väljajuurimine ning teha 2025. aastaks lõpp lapstööjõu kasutamisele mis tahes kujul“ (11);

G.

arvestades, et kogu maailmas töötab ligikaudu 152 miljonit 5–17-aastast tüdrukut ja poissi (12) ning kõige suurem osa töötavatest lastest elab vähim arenenud riikides; arvestades, et kõige rohkem on lapstööjõu ohvreid Aafrikas, kus töötab 72,1 miljonit last, ning Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, kus töötab 62,1 miljonit last; arvestades, et põllumajandus, teenused ja tööstus, sealhulgas kaevandamine, on kolm peamist sektorit, kus töötavad lapsed; arvestades, et kuigi lapstööjõu kasutamise vähendamisel on tehtud teatavaid edusamme, töötab ILO hinnangul praeguse vähenemistempo juures 2025. aastaks ikka veel 121 miljonit poissi ja tüdrukut;

H.

arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1999. aasta konventsiooni nr 182 (lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise kohta) artikli 3 punktis d on sobimatu töö määratletud kui „töö, mis oma laadi või tingimuste tõttu on kahjulik lapse tervisele või kõlblusele või on talle muul põhjusel ohtlik“; arvestades, et Madagaskar on ratifitseerinud kõik tähtsamad rahvusvahelised lepingud lapstööjõu kasutamise kohta, sealhulgas lapse õiguste konventsiooni (ja selle kaks fakultatiivprotokolli), ILO konventsiooni nr 138 vanuse alammäära kohta ja ILO konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta; arvestades, et valitsus on koostanud riikliku tegevuskava, et võidelda lapstööjõu kasutamise vastu Madagaskaril, tehes muu hulgas koostööd rahvusvaheliste tööandjate ja töötajate organisatsioonidega; arvestades, et need võetud kohustused ja meetmed ei anna kohapeal tõhusaid tulemusi;

I.

arvestades, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon märgib oma lapstööjõu määratluses, et kõiki laste tehtavaid töid ei tuleks liigitada laste tööks, mis tuleb ära kaotada; arvestades, et laste või noorukite osalemist sellise töö tegemises, mis ei mõjuta nende tervist ega isiklikku arengut ega takista hariduse omandamist, peetakse üldiselt positiivseks; arvestades, et Aafrika Liidu tegevuskavaga 2063 ja hiljuti allkirjastatud kümneaastase tegevuskavaga lapstööjõu, sunniviisilise töö, inimkaubanduse ja tänapäevase orjuse kaotamise kohta Aafrikas (2020–2030) kohustuvad Aafrika riigid kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgiga 8.7 kaotama Aafrikas kõik lapstööjõu vormid;

J.

arvestades, et lapsele sobimatu töö suurim kategooria on ohtlik laste töö – nimelt töötab paljudes sektorites, sh kaevandustes, ohtlikes tingimustes ligikaudu 73 miljonit 5–17-aastast last (13); arvestades, et 2018. aastal töötas 47 % kõigist Madagaskari 5–17-aastastest lastest lapstööjõuna ja nendest omakorda hinnanguliselt 86 000 lapstöölist kaevandussektoris (14); arvestades, et kaevandamine on laste jaoks kõige ohtlikum sektor, kus iga 100 000 5–17-aastase lapse kohta hukkub keskmiselt 32 last;

K.

arvestades, et koolis mittekäivate laste arvu poolest on Madagaskar maailmas viiendal kohal (15); arvestades, et Madagaskaril kannatavad pooled alla viieaastastest lastest kängumise all ja ainult 13 % neist on juurdepääs elektrile (16); arvestades, et 74 % kogurahvastikust elab allpool riiklikku vaesuspiiri ja 80 % maapiirkondades (17); arvestades, et kolm neljandikku elanikkonnast elab vähem kui 1,90 USA dollariga päevas; arvestades, et UNICEFi andmetel on ainult 30 % Madagaskari lastest võimalus käia algkoolis; arvestades, et haridus on lapstööjõu kasutamise ennetamisel ja laste eemal hoidmisel tänavatelt, kus nad võivad sattuda inimkaubanduse ja ärakasutamise ohvriks, äärmiselt oluline;

L.

arvestades, et Madagaskar oli 2017. aastal vilgukivi ekspordi poolest (6,5 miljoni USA dollari väärtuses) maailmas kolmandal kohal ning India, Hiina, Sri Lanka, Pakistani ja Brasiilia kõrval üks riike, kus oht, et laste õigusi rikutakse, on vilgukivi kaevandamisel kõige suurem;

M.

arvestades, et vilgukivi tähendab mitme mineraali rühma, mida kasutatakse elektroonika- ja autotööstuses ning mida leidub paljudes toodetes alates värvidest kuni mullaomaduste parandajateni ja jumestustoodetest nutitelefonideni;

N.

arvestades, et Madagaskari vilgukivisektoriga on seotud hinnanguliselt 11 000 last; arvestades, et enamik neist lastest töötab peamiselt kolmes lõunapoolses provintsis, nimelt Anosys, Androys ja Ihorombes, kus laste areng tervise, toitumise ja hariduslikust seisukohast ei ole piisav;

O.

arvestades, et Madagaskari vilgukivitööstusega seotud lapsed töötavad karmides ja ohtlikes tingimustes, mis põhjustavad seljavalu, kaevanduses valitsevast kuumusest ja vee või hapniku nappusest tingitud peavalu, korduvatest sundliigutustest ja pikaajalisest raskuste kandmisest tingitud lihasvalu ning sagedasi köha- ja hingamisprobleeme, mis tulenevad kaevandustes ja nende ümbruskonnas ning töötlemiskeskustes leiduvatest väga peentest vilgutolmuosakestest, samuti seavad kaevanduste sisselangemine ja maalihked ohtu nende elu; arvestades, et Madagaskari ametivõimud ei suuda tagada paljudele kaevanduskogukondadele tervishoiu, hariduse ja puhta joogivee piisavat kättesaadavust;

P.

arvestades, et lapstööjõu kasutamise algpõhjused on vaesus, ränne, sõda või keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused, kvaliteetse hariduse kättesaamatus, inimväärsete töökohtade puudumine lapsevanematel ning sotsiaalkaitse ja ühiskondlike normide puudumine; arvestades, et lapstööjõu kasutamise vastu võitlemine nõuab seetõttu mitmemõõtmelist lähenemisviisi ja lapstööjõu kasutamise mustrite analüüsi konkreetses kontekstis;

Q.

arvestades, et Madagaskar on ÜRO inimarengu indeksi lõpus, olles 189 riigi seas 161. kohal (2017), 57 % Madagaskari elanikkonnast elab mitmemõõtmelise vaesusnäitaja järgi suures mitmemõõtmelises vaesuses ning 2019. aasta märtsis kannatas toiduga kindlustamatuse all rängalt 1,3 miljonit Madagaskari elanikku (18); arvestades, et lapstööjõud on sümptom, mille on tekitanud mitu üksteist võimendavat algpõhjust –vaesus, ebavõrdsus ning põhiliste sotsiaalteenuste nappus või puudumine; arvestades, et seetõttu ei saa lapstööjõu kasutamist käsitleda isoleeritult;

R.

arvestades, et Madagaskari vilgukivisektorit maksustatakse mitme keerulise korra alusel, kusjuures ekspordimaksud on suhteliselt madalad ega too kaevanduskogukondadele alati otsest kasu; arvestades, et välja on antud ainult umbes 40 ekspordiluba, mis viitab sellele, et valdav osa vilgukivi kaevandamisest toimub ebaseaduslikult ning reguleerimata ja ebakindlates käsitöönduslikes kohtades; arvestades, et ekspordi kasv koos tonnihinna märkimisväärse langusega on tööalase ärakasutamise ohtu suurendanud;

S.

arvestades, et Euroopa Liidu demokraatia ja inimõiguste tegevuskava (2015–2019) eesmärk oli võidelda laste tööjõu kasutamise vastu, toetades ka partnerriike, et edendada, kaitsta ja realiseerida laste õigusi, keskendudes majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele, nagu õigus haridusele, tervisele ja toitumisele ja sotsiaalkaitsele, ning võitlusele lapsele sobimatu töövormide vastu, juhindudes alati lapse parimatest huvidest (19);

T.

arvestades, et Lapse Õiguste Komitee tunnistab oma üldises märkuses 16, et kohustused ja vastutus austada laste õigusi ulatuvad praktikas kaugemale riigi ja riigi kontrolli all olevatest teenistustest ja institutsioonidest ning neid kohaldatakse ka erasektori osalejate ja ettevõtete suhtes, ning lisab, et kõik ettevõtted peavad täitma laste õiguste suhtes oma kohustusi ning riigid peavad tagama, et nad seda teeksid;

U.

arvestades, et Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni seisukoht on, et ELi kaubanduslepingutes peab lapstööjõu kasutamise suhtes valitsema nulltolerantsi poliitika (20), ning ta on palunud demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresidendi kandidaadil Dubravka Šuical töötada välja terviklik lapse õiguste strateegia (21);

V.

arvestades, et EL on viimastel aastatel hakanud vastu võtma õigusakte, mis suurendavad ettevõtete vastutust, ja lisanud õigusaktidesse inimõigustega seotud hoolsuskohustuse elemente (nt konfliktimineraalide määrus ja muud kui finantsaruandlust käsitlev ELi direktiiv); arvestades, et liikmesriigid on hakanud vastu võtma sama eesmärki täitvaid riiklikke õigusakte, nagu Ühendkuningriigi seadus tänapäevase orjuse kohta, Prantsusmaa seadus hargmaiste ettevõtete hoolsuskohustuse kohta, Madalmaade seaduse eelnõu lapstööjõu kasutamise keeluga seotud hoolsuskohustuse kohta ning Saksamaa ja Itaalia riiklikud tegevuskavad ÜRO juhtpõhimõtete rakendamiseks; arvestades, et komisjon on teatanud oma kavatsusest uurida võimalusi kogu tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks, sealhulgas kohustusliku hoolsuskohustuse aspektide osas;

W.

arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 2010. aasta resolutsioonis tungivalt, et komisjon kaaluks lapstööjõu kasutamise abil valmistatud toodete ELi importimise keelustamist, ning kordas oma 2016. aasta resolutsioonis esitatud nõudmist esitada tasakaalustatud ja realistlik õigusakti ettepanek, mis sisaldaks selliseid meetmeid nagu lapstööjõuvabade toodete märgistamine ja lapstööjõu kasutamise abil valmistatud toodete impordi keelustamine;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

—

võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärku, mille peamiseks teemaks on Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamine ja hindamine,

—

võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naisteteemalist konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi naiste mõjuvõimu suurendamiseks ning lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal, 11. märtsil 2005. aastal, 2. märtsil 2010. aastal ja 9. märtsil 2015. aastal toimunud ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking + 5, Peking + 10, Peking + 15 ja Peking + 20, kus käsitleti edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamiseks,

—

võttes arvesse ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskava 2030 ning selle kestliku arengu eesmärke, eriti kolmandat ja viiendat eesmärki,

—

võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kokkulepet,

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2019. aasta aruannet „Peking + 25: Pekingi tegevusprogrammi rakendamisel ELi liikmesriikides tehtud töö viies läbivaatamine“ (Beijing + 25 – The 5th Review of the Implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States),

—

võttes arvesse Euroopa Majanduskomisjoni resolutsiooni ECE/AC.28/2019/3 (Peking + 25, piirkondlik hindamiskoosolek),

—

võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastatel 2016–2020 (soolise võrdõiguslikkuse teine tegevuskava), mille nõukogu võttis vastu 26. oktoobril 2015, ning selle 2018. aasta rakendamisaruannet, mille komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 11. septembril 2019,

—

võttes arvesse ELi ja ÜRO algatust „Spotlight“ naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõigi vormide kaotamise kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2018. aasta järeldusi naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 9. ja 10. detsembri 2019. aasta järeldusi „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasised sammud“,

—

võttes arvesse eesistujariigi 6. detsembri 2018. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse, noorte ja digitaliseerimise kohta,

—

võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes (1),

—

võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris (2),

—

võttes arvesse oma 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis (3),

—

võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks (4),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõiget 4,

—

võttes arvesse nõukogule esitatud küsimust ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 64. istungjärguks (O-000006/2020 – B9-0005/2020),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi aluspõhimõte, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja põhiõiguste hartas, ning seega on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine oluline vahend selle põhimõtte integreerimiseks kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, meetmetesse ja tegevustesse, sealhulgas selle välismõõtmesse;

B.

arvestades, et naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus ei ole mitte ainult põhilised inimõigused, mida naised ja mehed peaksid võrdselt kaitsma, vaid ka sotsiaalse ja majandusarengu edendamise ja vaesuse vähendamise eeltingimused ning rahumeelse, jõuka ja jätkusuutliku maailma vajalik alustala;