7.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 269/10

Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga.

(2021/C 269/08)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse leiab Euroopa Komisjoni andmebaasist eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„Salzwedeler Baumkuchen“

ELi nr: PGI-DE-0733-AM01 — 27. mai 2020

KPN ( ) KGT (X)

1. Nimetus

„Salzwedeler Baumkuchen“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 2.3. Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Ebaühtlaste kihtide ja ebakorrapäraste sakiliste servadega ümmargune kihiline küpsetis. Toode „Salzwedeler Baumkuchen“ on kihiliselt küpsetatud kook, mille ristlõige meenutab puutüve aastaringe. Toote kõrgus võib olla kuni 90 cm, läbimõõt kuni 40 cm. Pikitelge pidi on toode õõnes, avause läbimõõt võib olla kuni 20 cm. Toote ühikukaal jääb vahemikku 2–5 kg.

Toodet „Salzwedeler Baumkuchen“ ei serveerita tavaliselt tervikuna, vaid sellest lõigatakse tükid, mille kõrgus on 5–50 cm ja kaal 50–4 000 g. Kõige tavapärasem kaal on 300–500 g. Lisaks koogile valmistatakse ka väiksemaid tooteid (Baumkuchenspitzen), mis on siledad trapetsikujulised umbes 4 cm pikkused ja 1 cm paksused koogitükikesed, mida müüakse baumkucheni-rõngast lõigatuna erineva kuju ja suurusega (2–4,5 cm pikkuste ja 2 cm paksuste) tükkidena. Samuti valmistatakse batoone „Baumkuchenriegel“, mis on 8–10 cm pikkused ja 3 cm paksused tükid, mida lõigatakse baumkucheni-rõngast.

Vaapade järgi eristatakse toote „Salzwedeler Baumkuchen“ järgmisi sorte:

—	suhkruvaabaga toode

—	mõru šokolaadi vaabaga toode

—	valge šokolaadi vaabaga toode

—	piimašokolaadiga toode

—	suhkru- ja mõru šokolaadi vaabaga toode

—	suhkru- ja piimašokolaadivaabaga toode

—	mõru šokolaadi ja piimašokolaadivaabaga toode

—	mõru šokolaadi ja valge šokolaadi vaabaga toode

—	piimašokolaadi- ja valge šokolaadi vaabaga toode

—	naturaalne toode (ilma vaabata)

—	üleni šokolaadivaabaga (mõru, piima- või valge šokolaad) kaetud tooted „Baumkuchenspitzen“

—	baumkucheni batoonid, mis on üleni kaetud šokolaadiga (mõru, piima- või valge šokolaad), glasuuritud või kaetud peenikeste mõru šokolaadi, piimašokolaadi- või valge šokolaadi triipudega.

Koostis

1 kg võid või võirasva, 1 kg jahu, nõutud koguses nisupulbrit, nisu- või maisitärklist, kusjuures igas ettevõttes kasutatakse erinevat koostist,

0,8–1 kg munarebu või vastava kaaluga munarebu tükikaupa,

0,8–1 kg munavalget või vastava kaaluga munavalge tükikaupa,

0,8–1 kg suhkrut,

looduslikud lõhnaained, mis on eri ettevõtetes erinevad,

soovi korral aprikoosikeedis,

suhkrust või šokolaadist vaap,

säilitusaineid,

küpsetuspulbrit ega kergitusaineid ei kasutata.

Eespool nimetatud kogustest saab valmistada 3,5–4,0 kg kaaluga lõpptoote.

Kvaliteedinõuded

Välimus: meeldiv kuju, kergelt sakiline (v.a koogitükikeste baumkuchenspitzen puhul); vaap ühtlane, rikkalik, läikiv ja täiesti sile

Kuju (terviklik toode „Salzwedeler Baumkuchen“): pikkus 60–90 cm, välisläbimõõt 12–40 cm, siseläbimõõt 4–20 cm

Vaap: suhkruvaap, mõru šokolaadi, piimašokolaadi- või valge šokolaadi vaap

Värvus: vaabast olenevalt valgest kreemikani, helepruun või tumepruun

Konsistents: kergelt mahlakas ja ühtlaselt õhuline sisu

Sisu välimus: ühtlased kuldpruunid ühesuguse paksusega kihid

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Salzwedeler Baumkuchen“ kõik tootmisetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Müügimärgisel peavad olema märgitud koostisained, kaal ning tootja andmed: sihtnumber, asukoht ja tänav.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab Salzwedeli linna vastavalt selle 2006. aasta piiridele.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

1807. aastal jäädvustas kondiitrisell Johann Andreas Schernikow kirjalikult toote baumkuchen retsepti, milles osutatud tehnikat ja koostisaineid baumkucheni tootmiseks kasutab Salzwedeli linna esimene tootmistehas tänapäevani. Schernikowile omistati 1812. aastal Salzwedeli linna kodanikuõigused.

19. sajandi esimesest poolest on teisese kirjanduse allikatest teada, et Salzwedelis valmistati pagariärides puutüvekujulisi torukooke. 1843. aastal dokumenteeriti toodet „Salzwedeler Baumkuchen“ esimest korda ametlikult.

19. sajandi teise poole tööstuse arenguga suurenes ka jõukas elanikkond, kel oli võimalik endale lubada teiste piirkondade kulinaarseid hõrgutisi. Rühm Salzwedeli söakaid pagareid ja kondiitreid kasutas juhust ja hakkas olemasolevatele tootmistehnilistele kogemustele toetudes baumkuchenit tootma ka kaugemal asuvate müügipiirkondade jaoks (Berliin, Hannover, Kesk-Saksamaa piirkond ning välismaal Viin ja Peterburi). Algas baumkucheni ulatuslik tootmine; toode „Salzwedeler Baumkuchen“ sai tuntuks nii Saksamaal kui ka kaugemal. Isegi kindla arhiivimaterjali puudumisel on siiski võimalik väita, et 19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani ega ka kahe maailmasõja vahelisel perioodil ei toodetud baumkuchenit üheski teises Saksamaa linnas nii palju kui Salzwedelis. Enamik toodangust, 80–90 % saadeti väljaspool Salzwedelit elavatele tellijatele.

Juba tol ajal oli toode „Salzwedeler Baumkuchen“ eriline küpsetis, see võis olla pärit üksnes Salzwedeli linnast ning erines tootmisviisil ja retseptuuril põhinevate eriliste kvaliteediomaduste poolest oluliselt teistes piirkondades toodetud samalaadsetest toodetest.

Baumkucheni tootmine sai pärast teisest maailmasõjast tingitud katkestust aegamööda uuesti hoo sisse. 1958. aasta suurimate tootjate sundvõõrandamisest hoolimata aitasid Salzwedeli tootjate kogemused ja pikaajaline traditsioon toote „Salzwedeler Baumkuchen“ maine taastada. Retseptuuris ja tootmisviisis ei muutunud peaaegu midagi, v.a asjaolu, et toorainenappusest tingitult tuli või osaliselt asendada margariiniga. Nagu varemgi küpsetati toodet üha enam ekspordiks ja aasta-aastalt saadeti peamiselt lääneriikidesse tuhandeid nimetusega „Salzwedeler Baumkuchen“ märgistatud tooteid.

5.2. Toote eripära

Toode „Salzwedeler Baumkuchen“ on pikaajalise traditsiooniga piirkondlik eripagaritoode, mis tarbijate hulgas saavutatud hea maine tõttu on tuntud ka väljaspool Salzwedeli piirkonda.

Alates 19. sajandi teisest poolest nii Saksamaal kui ka välismaal turustatavat toodet „Salzwedeler Baumkuchen“ on toodetud juba peaaegu 200 aastat (vt Christine Metzger „Deutschland Spezialitätenküche“ (Saksamaa eriroad), 1999, lk 46). Koostisained ja valmistamine on väga kulukad; tegemist on erakordselt hinnalise tootega. Valmistamismeetod on igas ettevõttes sama: baumkuchen on kihiline küpsetis, mida küpsetatakse lahtisel tulel nii, et tainamass kantakse kulbiga kiht-kihilt pöörlevale küpsetusvardale. Ka põhilised koostisained on igas ettevõttes samad.

Tänapäevalgi süüakse seda toodet eelkõige pidustuste, nagu jõulude, ülestõusmispühade või sünnipäevade tähistamisel. Väärtuslike toorainete puudumise tõttu seiskus baumkucheni tootmine nii sõja- kui ka näljaaegadel 1914–1918 ning 1939–1948.

Koostisained ja valmistusprotsess ei ole ligikaudu 150 aasta jooksul rohkem muutunud. Endiselt ei kasutata säilitusaineid, pastöriseerimist ega sügavkülmutamist, seega on toode „Salzwedeler Baumkuchen“ üheselt mõistetavalt värske küpsetis.

Juba 1883. aastal kirjutasid Dietrichs ja Parisius („Bilder aus der Altmark“ (Altmarki vaated), Verlag J. F. Richter, Hamburg): „Maiasmokad eelistavad toodet „Salzwedeler Baumkuchen“ igal juhul samanimelistele mujal toodetud kookidele ning see saab peagi kogu maailmas tuntuks. Juba praegu tuuakse mitu tuhat seda magusat maitsvat küpsetist sisaldavad kasti paljudest pagariäridest postimajadesse, et seda mitte üksnes kõikidesse Saksamaa piirkondadesse, vaid sageli ka Venemaale ja Ameerikasse saata ning sealsamas ka süüa.“

Juubeliväljaandes „100 Jahre Salzwedeler Wochenblatt“ (100 aastat väljaannet „Salzwedeler Wochenblatt“) (1932, lk 113) on artiklis „Was weiß man vom Salzwedeler Baumkuchen?“ (Mida teatakse toote „Salzwedeler Baumkuchen“ kohta?) järgmine lause:

„Kui kusagil öelda, et oled pärit Salzwedeli linnast, võib 99-l juhul 100-st kuulda saada järgmist vastust: Ah et Teie olete pärit sealtsamast kohast, kust ka toode „Salzwedeler Baumkuchen“!“

Kõnealuse toote katkematust traditsioonist ja heast mainest annab muu hulgas tunnistust ka Berliini 2005. aasta rahvusvahelisel näitusel Internationale Grüne Woche toote „Salzwedeler Baumkuchen“ tuntust käsitlenud küsitluse tulemus, kui 500 küsitletust 60,6 % vastas, et on nimetust „Salzwedeler Baumkuchen“ juba kord kuulnud või sellest lugenud, ning sellest vastanute hulgast omakorda 92 % oli arvamusel, et toodet „Salzwedeler Baumkuchen“ toodetakse üksnes Salzwedeli linnas, kusjuures 81 % vastanute jaoks oli kõnealune päritolu ka ostuvaliku tegemisel oluline.

Toodet „Salzwedeler Baumkuchen“ on ligikaudu 100 aasta jooksul kajastatud ka piirkondlikes tavades. Baumkuchenist on juttu lauludes ja luuletustes ning ka rahvapidustustel on sel oluline osa. Tänapäeval on toode baumkuchen oluline atraktsioon turistidele ja selle tootmist võib jälgida mõnes näidispagaritöökojas. Alates 2004. aastast kroonitakse samaaegselt sellele tootele pühendatud rahvapeoga kord aastas Baumkucheni kuninganna.

Riiklikes reisiteatmikes (vrd Baedecker Saksamaa, 1998, lk 98) ja müügikuulutustes tutvustatakse toodet „Salzwedeler Baumkuchen“ Salzwedeli linna traditsioonilise eriroana.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toote „Salzwedeler Baumkuchen“ maine on tingitud eelkõige selle toote pikaajalisest tootmistraditsioonist Salzwedeli linnas, seejuures väljatöötatud käsitöönduslikest oskustest ja toote kvaliteedist ning selle kinnistumisest kõnealuse linna kui Baumkuchen’i linna kultuurielus (vrd „Deutschland Spezialitätenküche“ eespool). Toode „Salzwedeler Baumkuchen“ on seega piirkondlik eriroog, mille maine on olulisel määral seotud selle päritolulinna Salzwedeliga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/42039

(1) EÜT L 179, 19.6.2014, lk 17.

7.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 269/14

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3

(2021/C 269/09)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

„MINIȘ“

PDO-RO-A0029-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 2.4.2019

1. Taotleja ja õigustatud huvi

Kutseühing PROVITIS

Kutseühing asutati valitsuse määrusega nr 26/2000 ühingute ja sihtasutuste kohta, mis kiideti koos muudatustega heaks seadusega nr 246/2005. Ühingusse kuuluvad füüsilistest ja juriidilistest isikutest tootjad ning see katab üle 60 % kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ hõlmatud piirkonnast. Ühingu tunnusnumber ühingute riiklikus registris on 17165/A/2007.

2. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

☐	Toote nimetus

☒	Viinamarjasaaduse kategooria

☒	Seos piirkonnaga

☐	Turustamiskeeld

3. Muudatuse kirjeldus ja põhjendused

3.1. Uue veiniviinamarjasordi lisamine peamiste sortide hulka

Sort „Cabernet Franc“ on lisatud lubatud sortide nimekirja peamise sordina.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi IV peatükki ja koonddokumendi punkti 1.7.

Sordi „Cabernet Franc“ kasutuselevõtt on end õigustanud, arvestades selle märkimisväärset tasuvust punase veini turul. Selle peamine kasvatuspiirkond jääb küll Ungari kaguossa, kuid sort on väga hästi kodunenud ka kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ hõlmatud piirkonnas Rumeenia Zarandi mägede jalamil, kus teated selle tarbimise tava kohta pärinevad ajast, kui piirkond sattus Austria-Ungari keisririigi koosseisu.

Rumeenias hakati sorti kasvatama 2008. aastal ja 2011. aastal saadud esimese saagi viinamarjadest tehti seguvein koos sordiga „Cabernet Sauvignon“. Kõnealusest sordist valmistatud sordiveinide jälgitavuse nõudeid on järgitud alates 2012. aasta saagikoristusest eesmärgiga lisada see sortide hulka, millel on lubatud kanda kaitstud päritolunimetust „Miniș“.

2012. aastal koristati Covăsânți küla viinamarjaistandustes, mis asuvad Miniși piirkonna parimaid punaseid veine tootva piirkonna põhjapiiril, sordi „Cabernet Franc“ viinamarjad eraldi ja tehti sordiveiniks.

Veinikirjeldustel põhinevates viimase nelja järjestikuse aasta analüütilistes andmetes ja organoleptiliste analüüside tulemustes (mida kasutatakse jälgitavuse tagamiseks ja veinide kvaliteedinäitajate järjepidevuse kontrollimiseks) on antud potentsiaalne alkoholisisaldus saagikoristuse ajal, mille järgi püsib veinide mahuprotsent pidevalt üle 13,5, happesus on üldiselt ligikaudu 5,60 g/l ja kuivekstrakti sisaldus üle 25 g/l. 2015. aasta segu, mis sisaldas 16 % ulatuses sorti „Fetească neagră“, andis veinile täiendavaid tunnuseid, nagu vürtsised ja maalähedased varjundid, mõjutamata selle teisi omadusi.

3.2. Uute veinitüüpide lisamine – kvaliteetvahuvein ja poolvahuvein

Kaitstud päritolunimetuse „Miniș“ alla on lisatud uued veinikategooriad (kvaliteetvahuvein ja poolvahuvein).

Muudetud on tootespetsifikaadi I peatükki ja koonddokumendi punkti 1.3.

Uute veinitüüpide kasutuselevõtt on tingitud sellest, et suurtele aladele on taasistutatud kohalikke viinapuusorte (nt „Mustoasă de Măderat“, „Chardonnay“). Osadel nendest sortidest on puuviljane ja värske aroomipotentsiaal, mis tuleb kõige paremini esile kvaliteetvahuveinis ja poolvahuveinis.

Sellega koos taastatakse ka nende sortide traditsiooniline töötlemisviis ja luuakse uus maitse, mis põhineb nüüdisaegsetel tehnoloogiatel, mis nende sortide puhul rakendatuna toob esile neile omase värskuse ja mõne sordi puhul nende mõõduka kuni suure happesuse (kindlal temperatuuril hoidmine, et säiliks veinide värskus ja puuviljasus; tammevaatides käärimissettel laagerdumine igakuise segamisega; laagerdumine vaadis ja seejärel pudelis; veini valmistamine viinamarjadest, mis on korjatud teatud kõrgustelt, kus on eriline savikilda, graniiti ja moondekivimeid sisaldav viljakas pinnas; jne).

Kaitstud päritolunimetuse „Miniş“ alla uute veinikategooriate lisamisega vastatakse tarbijate arenevatele maitse-eelistuste, mis üha enam kalduvad uut tüüpi veinide poole.

Tänu investeeringutele ning tootmistaristu ja -tehnoloogiate ajakohastamisele, kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ vaiksete veinidega seotud traditsioonidele ja väärtustele ning vahuveinide tarbimise märkimisväärsele kasvule on kaitstud päritolunimetusega kvaliteet- ja poolvahuveinide tootmine muutumas üha otstarbekamaks.

3.3. Kvaliteet- ja poolvahuveinide tootmiseks lubatud sortide lisamine

Tootespetsifikaati on lisatud uut tüüpi veinide – kvaliteetvahuveinide ja poolvahuveinide – tootmiseks lubatud sordid, millest osade (nt „Cadarcă“ ja „Mustoasă de Măderat“) puhul on Miniși piirkonnas (eelkõige Șiria-Mâscas) tootmistraditsioon juba välja kujunenud; lisatud on aga ka teisi sorte, nagu „Tămâioasă românească“ ja „Pinot gris“, millel kvaliteetvahuveiniks töödelduna avalduvad hästi struktureeritud puuviljaselt värsked aroomid.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi IV peatükki ja koonddokumendi punkti 1.4.

Alates 1974. aastast, kui kogu Miniș-Măderati veinipiirkonna viinamarjasaak viidi Sălaji maakonda, kus asuvas Șimleu Silvaniei linnas valmistati tuntud Silvania vahuveini, on valgete viinamarjasortide hulgast vahuveine toodetud eelkõige sordist „Mustoasa de Măderat“. Tänu piirkonna vahemerelisele kliimale säilib sordi värskus ja puuviljasus kaitstud päritolunimetusega vahuveinis hästi.

3.4. Uute veinitüüpide (kvaliteetvahuvein ja poolvahuvein) analüütiliste omaduste esitamine

Kvaliteet- ja poolvahuveinide lisamine tähendab, et tootespetsifikaati tuleb täiendada lisatud veine iseloomustavate analüütiliste omadustega.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi XI peatüki punkti a ja koonddokumendi punkti 1.4.

Uued kategooriad peavad kajastama nendele kehtestatud analüütiliste näitajate kirjeldusi.

3.5. Uute veinitüüpide (kvaliteetvahuvein ja poolvahuvein) organoleptiliste omaduste esitamine

Täiendades kaitstud päritolunimetust „Miniș“ kvaliteetvahuveini ja poolvahuveini kategooriatega, tuleb kirjeldada ka nende veinide organoleptilisi omadusi (välimus, lõhn ja maitse), et need tootespetsifikaati üksikasjalikult kirja panna.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi XI peatüki punkti b ja koonddokumendi punkti 1.4.

3.6. Veinisaagise muutmine, et kajastada selle suurenemist

Veinide tootmismahtu on suurendatud: kehtestatud piirmäär on kuni 15 000 kg viinamarju hektari kohta ja kuni 112,5 hl veini hektari kohta.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi V ja VI peatükki ning koonddokumendi punkti 1.5.2.

Aastatel 2007–2017 taasistutati kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ hõlmatud piirkonnas suurtele aladele Rumeenia viinapuusorte, mille seas oli nii traditsioonilisi sorte kui ka nende kloone. Piirkonna Vahemerest mõjutatud soodsates mullastikutingimustes on 2011. aastal tootmist alustanud uutes viinamarjaistandustes valgete ja punaste sortide saagikus suurenenud ning saagikoristuse järelevalve andmetest nähtub vajadus muuta veinitoodangu näitajaid, samas ei ole see kasv mõjutanud kõnealuse päritolunimetuse all toodetud veini kvaliteeti ja omadusi.

3.7. Kvaliteet- ja poolvahuveinidele iseloomulikud tootmistehnoloogiad

Kahe uue veinitüübi (kvaliteetvahuvein ja poolvahuvein) kasutuselevõtt on tinginud vajaduse lisada tootespetsifikaati nende veinide tootmisele iseloomulike tehnoloogiate kirjeldused, sealhulgas kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ seotud tootmismeetodite kirjeldus.

Muudetud on tootespetsifikaadi X peatükki, kuid mitte koonddokumenti.

3.8. Uute veinitüüpide (kvaliteetvahuvein ja poolvahuvein) seos geograafilise piirkonnaga

Täiendatud on jagu, kus kirjeldatakse toote seost geograafilise piirkonnaga, et see kirjeldaks paremini kõiki veinitüüpe, sh ka tootespetsifikaati lisatud uusi kategooriaid (st kvaliteetvahuvein ja vahuvein), ja et tagada kõikide kategooriate üksikasjalike kirjelduste olemasolu.

Muudetud on tootespetsifikaadi II peatükki ja koonddokumendi punkti 1.8.

Viinamarjaistanduste paiknemine mäenõlvadel tagab viinapuudele lisaks suurepärastele valgustingimustele ka palju päikesekiirgust, mis soodustab valgete vaiksete veinide valmistamiseks ette nähtud viinamarjades suhkrute ja polüfenoolide kogunemist ning punaste vaiksete veinide jaoks ette nähtud viinamarjades antotsüaniinide kogunemist.

Tänu orgudele, kus hommikukaste püsib suvel kuni keskpäevani, säilitavad kvaliteet- ja poolvahuveinide baasveini tootmiseks ette nähtud valged viinamarjasordid õige happesuse.

Nõlvade jalamitel asuvad viinamarjaistandused, mis külgnevad Zarandi mägede kaljuste seljakutega, on olenemata aastaajast sageli udusse mattunud, samas soodustavad kuivad sügised suhkrute aeglast kogunemist viinamarjadesse – see on vahuveinide valmistamiseks väga oluline. Miniș-Măderati veinipiirkonnas paistab päike keskmiselt 1 955 tundi aastas (viinapuud vajavad minimaalselt 1 300 tundi), mis tähendab, et kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ hõlmatud piirkonnas on suurepärased valgustingimused.

3.9. Kvaliteetvahuveini tootmisel kasutatud konkreetsele tehnoloogiale viitavate vabatahtlike märgete lisamine etiketile

Kvaliteetvahuveini villimist ja märgistamist käsitlevatesse sätetesse lisati märge villimistingimuste ja korjeaasta kohta (kui see on olnud vahuveini tootmiseks ette nähtud baasveini saagise mõttes erakordselt soodne aasta). Lisaks on spetsifikaati lisatud kvaliteetvahuveinidele iseloomulike tootmismeetodite näitajad, mis kajastavad nende valmistamiseks kasutatud tegelikke tehnoloogiaid. Etiketile võib lisada korjeaasta, kui kvaliteetvahuveini valmistamiseks kasutatud baasveini tooraine pärineb täies mahus ühe kindla aasta saagist.

Selle tulemusel on muudetud tootespetsifikaadi XII peatükki ja koonddokumendi punkti 1.9.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

MINIȘ

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

8.	Poolvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

Analüütilised ja organoleptilised omadused – vaiksed valged ja roosad veinid

Vaiksed valged veinid on kirkad, õlgkollasest kahvatu-/rohekaskollaseni varieeruvate värvivarjunditega, täidlased ja sordile omase aroomiga; keskmise tugevusega, mõõduka kuni suure happesuse ja pika järelmaitsega, puuviljane maitse tugeva esmase maitsekompleksiga (eksootilised viljad: litši, greip, mango või tähtvili, roosi õielehed, viinapuu õis, värskelt niidetud hein, mesi).

Vaiksed roosad veinid on piirkonnale iseloomulikult intensiivse värvusega, mille järgi on neid kerge Miniși piirkonnaga seostada. Värvus on vaarika- või maasikaroosa, särav, maitse meenutab punaseid metsamarju (põldmari, vaarikas, metsmaasikas), püsiv järelmaitse, mis on omane kõnealustest veinidest parimatele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	5,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

Analüütilised ja organoleptilised omadused – punased veinid

Vaiksed punased veinid on intensiivse värvusega, erepunasest kuni tumepunaseni varieeruvate varjunditega, kirkad, tanniini- ja antotsüaniinirikkad, täidlased ja suure happesusega, mis eeldab pikka laagerdamisaega nii vaadis kui ka pudelis.

Need on kompleksse ja omapärase maitsega, milles esineb küpsete marjade (nt punane sõstar, jõhvikas, põldmari ja mustikas) nüansse. Küpsedes omandavad vanilli, kohvi või tubakat meenutava maitsevarjundi.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

Analüütilised ja organoleptilised omadused – kvaliteetvahuveinid

Kvaliteetvahuveine iseloomustab nende peenus, värskus, looduslikkus, käärimislõhn ja mee, suvelillede, veidi kuivanud heina ning autolüüsi tulemusel kujunenud sooja leiba ja krõbedat maitseküllast koorikut meenutavad nüansid.

Omadused:

—	välimus: selge, läbipaistev, värvus varieerub valgete kvaliteetvahuveinide puhul kollasest kuni sidrunkollaseni ja roosade vahuveinide puhul lõheroosast kuni üsna intensiivse oranžini.

—	lõhn: värske, varieerub õrnast intensiivseni, puuvilja- (eksootilised puuviljad, kuivatatud õun) või lillenüanssidega (leedripuu õis, roos).

—

maitse: meeldivalt happeline, keskmise kuni suure happesusega; roosadel kvaliteetvahuveinidel vähene tanniinisisaldus ja valgetel kvaliteetvahuveinidel tanniinid peaaegu puuduvad; vähetäidlane, kerge, lilleline: valge lõhnav pelargoon, valge liilia või valge roos; puuviljane: suviõun, küpsev magus pirn, valge sõstar, valge virsik; taimne: tambitud sidrunileht, leedripuu õis, akaatsiaõis; või vürtsikas: till, rabarber, basiilik, olenevalt tootmisel kasutatud sordile iseloomulikest aroomidest.

Kvaliteetvahuveini ülerõhk 20 °C juures on vähemalt 3,5 baari.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10,5
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

Analüütilised ja organoleptilised omadused – poolvahuveinid

Omadused:

—	välimus: selge, läbipaistev, kollakasroheline, valged veinid on kirkad ja roosade poolvahuveinide värvus varieerub lõheroosast vaarikakarva erkroosani, peene mulliga.

—	lõhn: värske, valitud sortidest pärinevad esmased aroomid (valged lilled, valged luuviljad, suviõun või -pirn) peavad olema tunda ja käärimisprotsessi käigus omandatud teiseste aroomidega (pärm, küpsis, värske tainas) harmoonias.

—	maitse: happeline, kihisev, peene kauakestva mulliga, maitses on rikkalikult esmaseid lillearoome (valged lilled: leedripuu õis, akaatsia, roos), puuviljane (roheline õun, valge virsik, greip, mango, litši), tasakaalustatud ja keskmise või tugeva järelmaitsega.

Poolvahuveini ülerõhk 20 °C juures on 1–2,5 baari.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,00
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	7,00
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10,5
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	185

5. Veinivalmistustavad

a. Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Tammelaastude kasutamine

Tammelaaste kasutatakse veini tootmisel selleks, et vein omandaks tammepuidust teatud aineid. Kasutada võib ainult perekonda Quercus kuuluva puu laaste.

Puidutükkide mõõtmed peavad olema sellised, et kaalust vähemalt 95 % jääks 2millimeetriste avadega sõelale (tihedus 9).

Teatud ainete kasutamise piirnormid:

—	kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ veini tootmiseks kasutatava süsinikdioksiidi sisaldus sellega töödeldud veinis ei tohi olla suurem kui 2 g/l,

—	kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ veini tootmiseks kasutatava sidrunhappe sisaldus sellega töödeldud veinis ei tohi olla suurem kui 1 g/l,

—	kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ veinis kasutatava metaviinhappe sisaldus ei tohi alla suurem kui 100 mg/l.

b. Maksimaalne saagikus

„Chardonnay“, „Cabernet franc“, „Pinot gris“, „Pinot noir“, „Sauvignon“, „Riesling de Rhin“, „Novac“, „Traminer roz“, „Tămâioasă românească“

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Cabernet Sauvignon“, „Merlot“, „Furmint“

11 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Burgund mare“, „Fetească regală“, „Riesling italian“, „Muscat Ottonel“, „Fetească neagră“, „Mustoasă de Măderat“, „Cadarcă“, „Syrah“

15 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Chardonnay“, „Cabernet Franc“, „Novac“, „Pinot gris“, „Pinot noir“, „Riesling de Rhin“, „Sauvignon“ ja „Traminer roz“, „Tămâioasă românească“

75,00 hektoliitrit hektari kohta

„Cabernet Sauvignon“, „Furmint“, „Merlot“

82,50 hektoliitrit hektari kohta

„Burgund mare“, „Cadarcă“, „Fetească regală“, „Fetească neagră“, „Muscat Ottonel“, „Mustoasă de Măderat“, „Riesling Italian“ ja „Syrah“

112,50 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ veinide tootmiseks kindlaks määratud piirkond hõlmab järgmisi Aradi maakonna asulaid:

—	Lipova linn: Radna küla;

—	Păuliși kommuun: Barațca ja Păuliși külad

—	Ghioroci kommuun: Miniși, Ghioroci ja Cuvini külad

—	Covăsânți kommuun: Covăsânți küla;

—	Șiria kommuun: Șiria, Galșa ja Mâsca külad;

—	Târnova kommuun: Târnova ja Drauți külad;

—	Ineu linn: Mocrea küla;

—	Pâncota linn: Pâncota ja Măderati külad;

—	Șilindia kommuun: Șilindia, Satu Mici ja Luguzău külad.

7. viinamarjasort või sordid, millest veinid on valmistatud

„Burgund Mare N“ – „Grosser burgunder“, „Grossburgunder“, „Blaufrankisch“, „Kekfrankos“, „Frankovka“, „Limberger“

„Cabernet Franc N“

„Cabernet Sauvignon N“ – „Petit Vidure“, „Bourdeos tinto“

„Cadarcă N“ – „Schwarzer Kadarka“, „Rubinroter Kadarka“, „Lugojană“, „Gâmză“, „Fekete budai“

„Chardonnay B“ – „Gentil blanc“, „Pinot blanc Chardonnay“

„Fetească neagră N“ – „Schwarze Mädchentraube“, „Poama fetei neagră“, „Păsărească neagră“, „Coada rândunicii“

„Fetească regală B“ – „Konigliche Madchentraube“, „Konigsast“, „Ktralyleanka“, „Dănăşană“, „Galbenă de Ardeal“

„Furmint B“ – „Furmin“, „Şom szalai“, „Szegszolo“

„Merlot N“ – „Bigney rouge“

„Muscat Ottonel B“ – „Muscat Ottonel blanc“

„Mustoasă de Măderat B“ – „Lampau“, „Lampor“, „Mustafer“, „Mustos Feher“, „Straftraube“

„Novac N“

„Pinot Gris G“ – „Affumé“, „Grau Burgunder“, „Grauburgunder“, „Grauer Mönch“, „Pinot cendré“, „Pinot Grigio“, „Ruländer“

„Pinot noir N“ – „Blauer Spätburgunder“, „Burgund mic“, „Burgunder roter“, „Klävner Morillon Noir“

„Pinot noir N“ – „Spätburgunder“, „Pinot nero“

„Riesling de Rhin B“ – „Weisser Riesling“, „White Riesling“

„Riesling italian B“ – „Olasz Riesling“, „Olaszriesling“, „Welschriesling“

„Sauvignon B“ – „Sauvignon verde“

„Syrah N“ – „Shiraz“, „Petit Syrah“

„Traminer Roz Rs“ – „Rosetraminer“, „Savagnin roz“, „Gewürztraminer“

„Tămâioasă românească B“ – „Busuioacă de Moldova“, „Muscat blanc à petit grains“

„Tămâioasă românească B“ – „Rumanische Weihrauchtraube“, „Tamianka“.

8. Seos(t)e kirjeldus

Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta

Sordile lisanduv eriomane looduslik tegur on Zarandi mäejalamid oma raua-, mikroelementide ja koreserikka mullaga.

Viinamarjaistandused paiknevad peamiselt lõunapoolsetel mäekülgedel, mõned erandlikult ka edela- või kagukülgedel. Seetõttu on samal laius- ja pikkuskraadil ning sama viinamarjasorti viljelevate viinamarjaistanduste topo-klimaatilised tingimused suuresti erinevad. Piirkonna mikrokliima on vahemereliste mõjutustega ning sealsed sügised on pikad, soojad ja kuivad. Ökoloogilis-klimaatilised andmed: aasta keskmine õhutemperatuur: 11,2 °C, aastane sademete hulk: 644 mm, aktiivsete temperatuuride summa: 3 291 °C, päikesepaiste tundide summa: 1 490, aktiivsete sademete summa: 365 mm. Suhtelise niiskuse kümne aasta keskmine on ligikaudu 75 %.

Miniș-Măderati veinipiirkonnas on üldiselt mõõdukas kontinentaalne kliima, mida mõjutavad Vahemeri ja Kesk-Euroopa ilmastikuolud. Mõned piirkonna ökoloogilised tunnusjooned on tingitud looduslikust kaitsest, mida pakub Munții Zărandului (Zarandi mäed), paiknemisest edelapoolsetel mäekülgedel, 15–35 % kallakutest ja mulla eripärast. Talved on üldiselt pehmed ja kevaded lühikesed, eriti viimasel 10–15 aastal. Kuu keskmine temperatuur langeb alla 0 °C vaid jaanuaris ja veebruaris ning ka siis tavaliselt mitte alla –2 °C. Kvaliteedi kujunemise seisukohalt kõige olulisemal ajal (juulist septembrini), kui viinamarjad valmivad, püsib kuu keskmine temperatuur soodsaimal tasemel – juulis ja augustis üle 21 °C ja septembris üle 15,5 °C. Üldise soojusbilansi ehk positiivsete temperatuuride summa mitme aasta keskmine on 4 125 °C. Aktiivse soojusbilansi mitme aasta keskmine on 3 667 °C. Tõhus (efektiivne) soojusbilanss on 1 558 °C, mille kõige madalam tulemus (1 102 °C) pärineb 1979. aastast ja kõrgeim (2 485 °C) 1995. aastast. Veinide bioloogiline piirnorm on 1 000 °C. Keskmine temperatuur kasvuperioodil on 17,3 °C.

Miniș-Măderati veinipiirkonnas domineerivad järgmised mullatüübid: küllastunud rähkmullad (40 %), mis on seotud küllastunud mineraalmuldadega (40 %) ja nõrgalt erodeeritud küllastunud mullaga (20 %). Samuti leidub: küllastunud pruunmulda, gleistunud, pruune leetmuldasid ja mustmulda. Miniș-Ghioroci piirkonnas esineb rähkmuldasid, mineraal- ja pruunmuldasid. Pruune savimuldasid, pruune rähkmuldasid ja kolluviaalseid muldasid esineb vähe. Sellistest mullatüüpidest saavad viinapuud hästi kätte mineraale, mida nad vajavad küll vähe, kuid mis annavad viinamarjadele nende iseloomuliku tekstuuri ja kvaliteedi. Selles piirkonnas esinev mikroelementide väike kogus ja valik väljendub suures mitteredutseeriva kuivekstrakti sisalduses, mis langeb harva alla 25 g/l.

Inimtegurid

Inimtegur väljendub valikkorje ja saagi mitmes jaos koristamise tavas ning selles, et eelistatakse sorte, mis sobivad hiliskorjeks või mida võib korjata siis, kui viinamarjadele on tekkinud väärishallitus. Inimteguri mõju kvaliteetvahuveinide ja poolvahuveinide tootmisele ilmneb selles, et igal maatükil viljeletakse üht teatud sorti.

Viinapuude tagasilõikamine ja hooldamine mõjutab kvaliteetvahuveinide ja poolvahuveinide tootmiseks mõeldud viinamarjade tootmist, veini valmistamiseks saaki andvatel maatükkidel kasutatakse nöörpuu- ehk kordonmeetodil lõikamist, sest Guyot’ meetod ei soosi suure happesuse kujunemist.

Viinamarjakasvatuse olemasolu kohta Aradi piirkonnas annab kinnitust piiskop Gerardi teos „Deliberatio“. 1038. aastal annetas Ungari kuninganna Gisela kuninga loal kaheksa Macra mäel (praegu Mocrea) asunud viinamarjaistandust ja sama palju viinamarjakasvatajaid. 1562. aastal oli kümnis 141 000 liitrit ja haritavat maad oli üle 700 hektari. Esmakordselt on Miniși asula viinamarjaistanduste kaardile märgitud 1212. aastal.

1864. aasta Londoni rahvusvahelisele veinivõistlusele valiti veine 11 asulast. Peamiselt olid valitud veinid pärit Minișist ja Măderatist ning mõned neist pärinesid 1785. aastast. 1873. aasta Viini maailmanäitusel omistati mitmele veininäidisele aumedal. Järgmisel aastal sai Păuliși aromaatne vein Londonis esimese koha.

Sordist „Cadarcă“ valmistati esimest korda veini 1744. aastal, kõigepealt Minișis ning seejärel Ghiorocis, Păulișis ja Cuvinis.

Aradi maakonnas Ghioroci kommuunis paiknevas Miniși teadus- ja arendusjaamas asuv viinapuude ja veini muuseum kuulub Aradi muuseumikompleksi alla. Muuseum asutati 1988. aastal. Seal saavad külastajad tutvuda Miniș-Măderati veinipiirkonna viinamarjakasvatuse ajalooga seotud tööriistade, seadmete, dokumentide ja fotodega.

Toote üksikasjad

Kõnealuse piirkonna valgetes ja roosades vaiksetes veinides on rikkalikult ekstraktiivained, kusjuures keskmine suhkrusisaldus on kõikide sortide puhul üle 25 g/l ja happesus on suurem kui teistes Rumeenia veinitootmispiirkondades; neil on greipi ja mangot meenutav puuviljane aroom.

Vaiksed punased veinid on intensiivse värvusega tänu rauda ja lupja sisaldavale pinnasele, millel viinapuid kasvatatakse, veinid on tanniini- ja antotsüaniinirikkad ning neil on vaarika, metsmaasika ja põldmarja aroomid, need on täidlased ja suure happesusega, mis nõuab pikka laagerdumisperioodi nii vaadis kui ka pudelis. Kõige happelisemad punased veinid saadakse viinamarjasortidest „Cadarcă“ ja „Burgund Mare“. Sellest hoolimata on üldhappesus tasakaalustatud ja tuleb esile malolaktilise käärimise käigus. Haruharva on vaikne punane vein tarbimiseks valmis enne, kui see on vähemalt kuus kuud tammevaadis laagerdunud, sest küpsemis- ja laagerdusperiood on pikem kui teistes viinamarjakasvatuspiirkondades.

Kvaliteetvahuveinide (suviõuna, küpse pirni, valge virsiku ja leedripuu õie puuviljane aroom) ja poolvahuveinide (suvipirni, rohelise õuna, greibi ja roosi aroom) happesus tagab nende värskuse ja laagerdumisvõime.

Noored veinid on väga värsked, neis on lille-, puuvilja-, tsitruse- ja mineraalide nüansse ning nende mullid püsivad kaua; laagerdunud veinidel on väljaarenenud aroomid (kollased puuviljad ja vürtsid).

Põhjuslik seos

Veinipiirkonna, millesse kuulub ka Miniși kontrollitud päritolunimetusega ala, önoloogilis-klimaatilise potentsiaali hüdro-helio-termaalindeks on 4 666 (indeksi vahemik on 4 600–5 100). See näitab, et piirkond sobib eriti hästi vaiksete punaste ja valgete veinide tootmiseks.

Viinamarjaistanduste paiknemine mäenõlvadel tagab viinapuudele lisaks suurepärastele valgustingimustele ka palju päikesekiirgust, mis soodustab vaiksete punaste veinide valmistamiseks ette nähtud viinamarjades suhkrute ja antotsüaniinide kogunemist. „Cadarcă“ sordi viinamarjade puhul on mäenõlval kasvanud viinamarjades antotsüaanpigmentide kogus võrreldes jalamil kasvanutega 60 % suurem.

Korese- ja rauarikkal pinnasel kasvanud viinamarjadest valmistatud punased veinid on erepunast värvi sügavate rubiinpunaste varjunditega ning väga külluslikud ja väljendusrikkad. Varieerub ka üldhappesus, mis on mäenõlval kasvanud viinamarjade puhul väiksema õunhappe osakaalu tõttu väiksem.

Păuliși, Covăsânți, Ghioroci ja Cuvinunde viinamarjaistandustele iseloomulik looduslik tegur, mis avaldub paljudes punase veini sortides, annab sealt pärit veinidele intensiivse värvi, pehmuse ning punaste metsamarjade või akaatsiaõie nüansid. Veini valmistamisel põlissortidest, nagu „Fetească neagră“ või „Cadarcă“, või sellistest sortidest nagu „Pinot Noir“, „Merlot“, „Cabernet Sauvignon“ ja „Cabernet Franc“ kasutavad viinamarjakasvatajad traditsioonilisi veinivalmistustehnoloogiaid ja järgivad minimaalse sekkumise põhimõtet: valitud pärmseeni ei kasutata, kuid reguleeritakse temperatuuri, küpsemine toimub suurtes ja seejärel väikestes vaatides, mis on enamasti kasutusel teist või kolmandat korda.

Sel viisil säilivad kvaliteetvahuveinide iseloomulike aroomide jõulisus ja happesus isegi pärast teist käärimist, kui need on teiseste aroomidega (pagaritooted, värske leib või pärm) täienenud.

Kuna happesus on Rumeenia teistest viinamarjaistandustest pärit veinidega võrreldes suurem, säilivad vaiksed valged veinid hästi, mõned neist sobivad isegi küpsemiseks ja laagerdumiseks („Furmint“, „Chardonnay“, „Mustoasă de Măderat“).

Tänu veinipiirkonna lõuna- ja idaosa erilisele lubjakivipinnasele on punased veinid intensiivse värvusega ning paljud vaiksed punased veinid (nt „Cadarcă“, „Burgund mare“) suure tanniinide ja antotsüaniinide sisaldusega, laagerdudes seega keskmiselt vähemalt kuus kuud vaadis ja seejärel ka veel pudelis.

Valgete veinide tootmisel kasutatakse nüüdisaegseid tehnoloogiaid ja temperatuuri reguleerimist, et säilitada veinide värskus ja puuviljasus. „Chardonnay“ laagerdub käärimissettel tammevaatides ja seda segatakse iga kuu, „Furmint“ laagerdub aga väikestes vaatides.

Piirkonna veinitootmiseks sobilik vahemerelise mõjuga kliima aitab valgetest viinamarjasortidest valmistatud vaiksetel veinidel omandada aromaatseid toone, rikastada neid flavonoidide ja terpeenidega ning soodustab suhkrute kogunemist. Mäenõlval, platool või terrassil kasvanud marjade suhkrusisaldus on suurem kui madalal alal kasvanutel, vastavalt 11 % ja 8 %.

Tänu piirkonna ilmastikutingimustele on viinamarjades ja virdes vahuveinide ja poolvahuveinide tootmiseks ideaalne looduslik happesus. Orud, kus hommikukaste püsib suvel keskpäevani, aitavad säilitada kvaliteetvahuveinide ja poolvahuveinide tootmiseks õiget happesuse taset. Kvaliteetvahuveinide ja poolvahuveinide valmistamiseks vajalike viinamarjade kasvatamiseks valitakse maatükid, kuhu on viimastel aastatel istutatud järgmiste omadustega kloone: suur happesus (viinhappesisaldus üle 6 g/l) ja oluliselt suurem saagikus (võrreldes sellega, mis saadi viinamarjaistandustest enne ümberkorraldusi) ning väiksem antotsüaniini- ja tanniinisisaldus võrreldes traditsiooniliste sortidega, millest need kloonid on valitud.

Viinamarjakasvatajad kasvatavad eri viinamarjasorte istandustes eraldi selleks, et kui marjad saavutavad tootmise alustamiseks vajaliku küpsusastme, saaks koristustöid sujuvalt korraldada, ning kasutatakse viinapuude tagasilõikamise ja hooldamise võtteid, mis avaldavad kvaliteetvahuveinide ja poolvahuveinide tootmisele positiivset mõju; tagasilõikamisviisi on ajakohastatud, nöörpuu- ehk kordonmeetodi või ühe- või kaheõlalise Guyot’ meetodi juurest on liigutud edasi Guyot Poussardi meetodi juurde, mille puhul jäetakse alles rohkem korgistunud võrseid, mis annavad viljapungadele kasvamiseks vajalikke toitaineid. Uutes viinamarjaistandustes kasutatava Guyot Poussardi lõikamismeetodi puhul korgistunud võrseid ei eemaldata, sest viinapuid turgutatakse pidevalt iga-aastase tagasilõikamise ja rohevõtetega (võrsete varrest eemale suunamine, valmimata või steriilsete võrsete ja otste eemaldamine).

9. Kohaldatavad lisanõuded (pakendamine, märgistamine, täiendavad nõuded)

Kvaliteetvahuveinide turustamistingimused

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kvaliteetvahuveini etiketile võib saagiaasta märkida vaid juhul, kui kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ kvaliteetvahuveini tootmiseks kasutatud baasveini saagis pärineb täielikult kõnealusel aastal kaitstud päritolunimetusega „Miniș“ hõlmatuid piirkonnas koristatud viinamarjadest ning kui tegemist on iseäranis märkimisväärse saagiga, millest saab erakordseid veine.

Vastavalt tootjate soovile võib kaitstud päritolunimetusele „Miniș“ lisada ühe järgmistest viinamarjaistanduste nimetustest: BARAŢCA, PĂULIŞ, DEALU DAICONI, DEALU CURŢII, DEALU LUNG, DEALU SOARELUI, MINIŞ, GHIOROC, CUVIN, FAŢA CRUCII, COVĂSÂNŢ, ŞIRIA, GALŞA, DEALUL CIREŞILOR, DEALUL ZĂNOAGA, DEALUL DOMNESC, MÂSCA, MĂDERAT, PÂNCOTA, DEALUL BOCRITA, ŞILINDIA.

Kvaliteetvahuveinide turustamistingimused

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Sõnu „pudelis kääritatud“ võib kasutada vaid juhul, kui

—	tootes olev süsihappegaas tekkis pudelis järelkääritamisel

—	kuveest kvaliteetvahuveini tootmine (kaasa arvatud laagerdumisaeg ettevõttes, kus toode valmistati) kestis käärimisprotsessi algusest arvestatuna vähemalt üheksa kuud

—	kuveed kääritati kvaliteetvahuveiniks ja hoiti käärimissettel vähemalt 90 päeva.

Kvaliteetvahuveinide turustamistingimused

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Sõnu „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud“ või „traditsiooniline meetod“ või „klassikaline meetod“ või „klassikaline traditsiooniline meetod“ võib kasutada vaid juhul, kui

—	tootes olev süsihappegaas tekkis pudelis järelkääritamisel

—	toodet hoiti ühes ja samas ettevõttes käärimissettel katkematult vähemalt üheksa kuud alates kuvee valmistamisest

—	käärimissete eraldati tootest ümberkorkimise teel.

Sõnu „paagis kääritatud“ või „mahutis/autoklaavis kääritatud“ võib kasutada vaid juhul, kui

—	toote teisene kääritamine toimus akrotofooris / autoklaavis / käärituspaagis / kääritustsisternis / rõhukindlas metallmahutis, suunati seejärel muudesse mahutitesse filtreerimise teel ja villiti (perioodiline või Marinotti/Charmat’ meetod).

—

toode läbis käärimisprotsessi käigus mitmest omavahel ühendatud, kuid hermeetiliselt suletud mahutist koosneva süsteemi. Kvaliteetvahuveini valmistamiseks ette nähtud baasveini, millest on hapnik bioloogiliselt eraldatud ning mis on käärimissegu ja pärmisettega hästi läbi segatud, lisatakse süsteemi pidevalt (pideva voolu või Asti meetod).

Link tootespetsifikaadile

http://onvpv.ro/sites/default/files/caiet_de_sarcini_doc_minis_modif_cf_notif_908_11.05.2020_la_cererea_nr._1391_21.06.2017_no_track_changes.pdf

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

7.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 269/25

Väikese heakskiidetud muudatusega koonddokumendi avaldamine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2021/C 269/10)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„FARRO DI MONTELEONE DI SPOLETO“

ELi nr: PDO-IT-0603-AM01 – 26. veebruar 2021

KPN (X) KGT ( )

1. Nimetus

„Farro di Monteleone di Spoleto“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

1.6.	Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetusega „Farro di Monteleone di Spoleto“ tähistatakse kohalikku ökotüüpi kuuluvat polbnisu (Triticum dicoccum), mis on tootmispiirkonnale omane, aja jooksul kliima ja pinnasega kohastunud ning millel on tänu sellele järgmised ainulaadsed morfo-füsioloogilised omadused, mis eristavad seda polbnisu muudes geograafilistes piirkondades toodetud polbnisust: seeme külvatakse tavaliselt kevadel; taime kõrgus on alla 120 cm; sellel on mõõdukas võrsumisfaas; võrsumisfaasi lõpus areneb taime poolpüstine asend; taime kõrs ja lehed on peened, õrna kuni keskmise hallikasrohelise värvusega; tera on väike, lamedapoolne, täisküpsuses määrdunudvalge värvusega; sõklad liibuvad tihedalt terisele; klaasjas teris on rohkete tipmiste karvade ja tugev kumerusega; heleda merevaigupruuni värvuse tõttu on kõik polbnisust saadused isegi pärast jahvatamist selgelt äratuntavad. Polbnisu „Farro di Monteleone di Spoleto“ turustatakse järgmiselt töödelduna: FARRO INTEGRALE [täisterapolbnisu]: piklikud, kõverad, heleda merevaigupruuni värvusega terad, mis on kooritud ning maitstes tihke konsistentsiga ja kuivad; FARRO SEMIPERLATO [poolvaltsitud polbnisu]: erineb täisterapolbnisust terveks jääva ja kergelt lihvitud terise välispinna poolest; heledama värvusega ja mahedama maitsega kui täisterapolbnisu ning sobib seega kasutamiseks suppides ja salatites; FARRO SPEZZATO [purustatud polbnisu]: on saadud sõkaldest kooritud täisterapolbnisu tera purustamisel mitmeks tükiks, mida seejärel sorteerimismasinas suuruse järgi sõelutakse; heleda merevaigupruuni värvusega klaasjas pealispind; SEMOLINO DI FARRO [polbnisumanna]: saadakse täisterapolbnisu jahvatamisel; purustatud polbnisust peenem, kuid iseloomuliku klaasja tekstuuri tõttu ei ole pulberjas; maitsmisel laguneb nätskeks; väga õrna helepruuni värvusega.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Et toote kvaliteet oleks muutumatu ja säiliksid selle iseloomulikud omadused, peab polbnisu „Farro di Monteleone di Spoleto“ KPN nelja traditsioonilise tüübi (täistera-, poolvaltsitud, purustatud polbnisu ja polbnisumanna) tootmiseks vajaliku vilja kasvatamine ning terade sõkaldest puhastamine, koorimine, lihvimine, purustamine ja jahvatamine toimuma kindlasti tootmispiirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Nelja tüüpi (st täistera-, poolvaltsitud, purustatud polbnisu ja polbnisumanna) toode „Farro di Monteleone di Spoleto“ lastakse turustamiseks ringlusse pakendites (100 g kuni 25 kg), mille puhul on kasutatud kehtivatele õigusaktidele vastavaid materjale ja tehnoloogiaid. Kõik kaitstud päritolunimetusega toote „Farro di Monteleone di Spoleto“ pakendid peavad olema plommitud ning pakendid (nagu ka neile lisatud, tootega kokku puutuvad pabermärgised ja -trükised) peavad olema uued, puhtad, mittetoksilised ning vastavuses ELi ja riiklike kehtivate õigusaktidega.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks tähise logole peab pakendil olema selgete ja loetavate trükitähtedega ELi graafiline sümbol ning vastava nimetuse puhul seadusega ettenähtud teave. Logol on ruut, mille ühes ääres on profiil tagajalgadel lõvist, kes hoiab oma käpas kaht polbnisupead; teises ääres on kujutatud kuus polbnisupead.

Kui logo kasutatakse märgisel, peavad kirjatähed olema nõutava suurusega ja vastama alljärgnevalt esitatud graafilisele kujundusele.

Samas on lubatud kasutada logo ka halltoonides või mustvalgena.

Polbnisust „Farro di Monteleone di Spoleto“ KPN tooteid võib ka pärast töötlemist turustada pakendites, millel on kõnealune nimetus, aga puudub ELi logo. Nimetusele osutav viide peab sisaldama lauset: „valmistatud polbnisust „Farro di Monteleone di Spoleto““. Eespool osutatud sätteid tuleb kohaldada üksnes tingimusel, et kaitstud päritolunimetus, mis sellisena on kinnitatud, hõlmab eranditult liiki Triticum dicoccum (Schübler) kuuluvat polbnisu ja viide on lisatud nii, et tarbijal ei tekiks mingit kahtlust selle kohta, et kaitstud päritolunimetuse tähis hõlmab üksnes koostisainet ja mitte sellest valmistatud või töödeldud toodet.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Polbnisu „Farro di Monteleone di Spoleto“ KPN tootmispiirkond hõlmab Perugia provintsi kaguosas asuvat mägipiirkonda, kuhu kuulub kommuunide Monteleone di Spoleto ja Poggiodomo haldusterritoorium tervikuna ja kommuunide Cascia, Sant’Anatolia di Narco, Vallo di Nera ja Scheggino haldusterritoorium osaliselt; mõlema territooriumi kõrgus merepinnast on vähemalt 700 m.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Merepinnast vähemalt 700 m kõrgusel asuvale kõnealuse toote kasvupiirkonnale on iseloomulik järsk, kivine lubjapinnas, kus vihmasel aastaajal ei saa vesi koguneda; pinnas sisaldab keskmisel tasemel orgaanilisi aineid, rohkelt fosforit ja vähe kaaliumit. Platoo eripäraseid kliimatingimusi iseloomustab sagedase pakasega ja kuni maikuuni kestev karm talv, ning vaid üksikud kõrge päevase temperatuuriga suvenädalad. Aegade jooksul kohastunud ökotüüp „Farro di Monteleone di Spoleto“ saab sellistes kliimatingimustes hästi hakkama.

Polbnisu „Farro di Monteleone di Spoleto“ KPN ainulaadne omadus on hele merevaigupruuni värvusega teris, mis on klaasjas ja jääkjahususega kõva. Lisaks sellele on tootel lame, lühike ja koonusjas viljapea, mille veidi harali hoidvad ohted ei ole kuigi pikad.

Polbnisu „Farro di Monteleone di Spoleto“ KPN peamised füüsilised ja organoleptilised omadused – eelkõige tüüpiline merevaiguvärvusega, klaasjas teris – tulenevad tootmispiirkonna kliima- ja mullastikutingimuste koostoimest ning konkreetselt merepinnast üle 700 m kõrgusel asuvast kivise lubjapinnasega kasvukohast, mis on nii järsk, et vihmasel aastaajal ei saa liigvesi seal koguneda. Katsed ja teadusuuringud on näidanud, et polbnisu „Farro di Monteleone di Spoleto“ seemnete kasvatamisel Valerina oru muudes osades saadakse tulemuseks vili, mis aja jooksul kaotab oma eripärased omadused. See annab tunnistust ökotüübi kujunemise seosest tootmispiirkonnaga, mis muu hulgas tähendab seda, et geograafilises isoleerituses võib areneda kohaliku eripäraga sort. Piisab vaid kõnealusesse ökotüüpi kuuluva polbnisu kasvatamisest läheduses asuvatel aladel, kui klaasjas tera muutub jahuseks. Tegemist on kevadise sordiga, mida tuleks talve lõpus külvata mäestikualadele, kus järsk, kivine lubjapinnas sisaldab palju fosforit ja vähe kaaliumit ega lase vihmasel aastaajal liigveel tekkida. Piirkonnas valitseb tüüpiline mäestikukliima, mida iseloomustab sagedase pakasega ja kuni maikuuni kestev karm talv, ning vaid üksikud kõrge päevase temperatuuriga suvenädalad. Polbnisu „Farro di Monteleone di Spoleto“ on aja jooksul nende kliimatingimustega kohastunud ja peab hästi vastu. Antiikajast pärinevad leiud rõhutavad veelgi toote ja tootmispiirkonna vahelist seost. Nii näiteks leiti 6. sajandist eKr pärinevast etruski hauast (tomba della biga) [sõjavankri hauakamber] teravilja (sealhulgas ka polbnisu teriseid), mis kuulus tõenäoliselt samasse liiki (Triticum dicoccum), mida Monteleone di Spoletos tänapäevalgi traditsiooniliselt kasvatatakse. Kõik see annab tunnistust selle teravilja laialdasest levikust ja kasutusest juba tol ajal. Monteleone di Spoleto arhiivide uurimisel avastati ja talletati dokumentaalsed tõestusmaterjalid, mille kohaselt oli 16. sajandil polbnisu kasvatamine juba laialt levinud. Järgnevatel sajanditel muutus teraviljakasvatus piirkonnas tavapäraseks tegevuseks ja on seda siiani. Seega ilmneb selgelt, kui oluline on aja jooksul olnud inimeste oskus maad harida ning õiget külvi- ja koristusaega kindlaks määrata. Seda oskust on edasi antud isalt pojale ning see on võimaldanud pidevalt täiustada ja laiendada selle suurepärase teravilja tootmist, mille energiat ja värskendust andvad omadused ei jää mingil juhul alla muude teraviljade näitajatele. Tänu pühade ja eriliste sündmuste puhul traditsiooniliste retseptide järgi valmistatavatele suppidele ja puljongitele on üha rohkem inimesi hakanud seda toodet hindama.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), klõpsates rubriigil „Qualità“ (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

(1) EÜT L 179, 19.6.2014, lk 17.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 269

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 7. juuli 2021

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2021/C 269/01	Koondumisteate tühistamine (Juhtum M.10285 – UIR/Hines/Assets) ( 1 )	1
2021/C 269/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10327 — Elexent/GP JOULE Connect/Elexent DACH JV) ( 1 )	2

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2021/C 269/03	Euro vahetuskurss — 6. juuli 2021	3
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2021/C 269/04	Komisjoni teadaanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artikli 17 lõikele 5 — Hanketeade seoses regulaarlennuteenuste osutamisega avaliku teenindamise kohustuste alusel ( 1 )	4

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1838
JPY	Jaapani jeen	130,99
DKK	Taani kroon	7,4361
GBP	Inglise nael	0,85450
SEK	Rootsi kroon	10,1490
CHF	Šveitsi frank	1,0930
ISK	Islandi kroon	147,10
NOK	Norra kroon	10,2150
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,610
HUF	Ungari forint	353,40
PLN	Poola zlott	4,4941
RON	Rumeenia leu	4,9264
TRY	Türgi liir	10,2514
AUD	Austraalia dollar	1,5633
CAD	Kanada dollar	1,4640
HKD	Hongkongi dollar	9,1942
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6703
SGD	Singapuri dollar	1,5920
KRW	Korea vonn	1 341,67
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,8278
CNY	Hiina jüaan	7,6545
HRK	Horvaatia kuna	7,4855
IDR	Indoneesia ruupia	17 151,39
MYR	Malaisia ringit	4,9193
PHP	Filipiini peeso	58,753
RUB	Vene rubla	86,9726
THB	Tai baat	38,130
BRL	Brasiilia reaal	6,0292
MXN	Mehhiko peeso	23,4590
INR	India ruupia	88,2126

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2021/C 269/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10348 — Global Payments/Erste Group/Payone Businesses) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	5
2021/C 269/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10268 — SYNNEX/Tech Data) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	7
2021/C 269/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10286 – BNPPF/bpost bank) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	9
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2021/C 269/08	Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga.	10
2021/C 269/09	Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaati tehtava liidu muudatuse taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3	14
2021/C 269/10	Väikese heakskiidetud muudatusega koonddokumendi avaldamine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga	25


	(1) EMPs kohaldatav tekst