Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2021/C 252/01)

Viimane väljaanne

ELT C 242, 21.6.2021

Eelmised väljaanded

ELT C 228, 14.6.2021

ELT C 217, 7.6.2021

ELT C 206, 31.5.2021

ELT C 189, 17.5.2021

ELT C 182, 10.5.2021

ELT C 180, 10.5.2021

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juge d’instruction du tribunal de grande instance de Paris (Prantsusmaa) 29. oktoobril 2018 – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: X

(Kohtuasi C-690/18)

(2021/C 252/02)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juge d’instruction du tribunal de grande instance de Paris

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

X

menetluses osalesid: Consommation, logement et cadre de vie (CLCV), France Nature Environnement, Générations futures, Greenpeace France, ADR Europe Express, Union fédérale des consommateurs – Que choisir (UFC – Que choisir), AS jt

Euroopa Kohus (seitsmes koda) määras 6. mai 2021. aasta kohtumääruses:

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (1) artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et mootori juhtplokki integreeritud või seda mõjutav tarkvara on „konstruktsioonielement“ selle sätte tähenduses, sest see mõjutab saastekontrollisüsteemi toimimist ja vähendab selle tõhusust.

2.

Määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saastekontrollisüsteem“ alla selle sätte tähenduses kuuluvad nii „järeltöötlussüsteemi“ tehnoloogiad ja strateegiad, mis töötlevad ja vähendavad heitgaase pärast nende tekkimist kui ka erinevad tehnoloogiad ja strateegiad, mis – nagu heitgaasi tagastussüsteem – vähendavad heitgaaside algset tekkimist, st piiravad nende mahtu tekkimise ajal.

3.

Määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et „katkestusseade“ selle sätte tähenduses on seade, mille abil tuvastatakse kõik parameetrid, mis on seotud selles määruses ette nähtud tüübikinnitusmenetluse kulgemisega, ja mille eesmärk on aktiveerida või suurendada saastekontrollisüsteemi iga osa toimimist nimetatud menetluse ajal ning seega saada sõiduki tüübikinnitus, isegi kui niisugune parendus saastekontrollisüsteemi toimimisel võib samuti olla kohati täheldatav sõiduki kasutamise tavatingimustel.

4.

Määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et katkestusseade, mis süsteemselt parandab sõidukite saastekontrollisüsteemi toimimist tüübikinnitusmenetluste ajal, et jääda selle määrusega kehtestatud heitkoguste raamesse ja seega saada neile sõidukitele tüübikinnitus, ei või kuuluda selles sättes ette nähtud niisuguste seadmete keelust sätestatud erandi alla, mis on seotud mootori kaitsmisega kahju või õnnetusjuhtumi eest ning sõiduki täiesti turvalise toimimisega, isegi kui see seade aitab ennetada mootori vananemist või määrdumist.

---

(1)  ELT 2007, L 171, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juge d’instruction du tribunal de grande instance de Paris (Prantsusmaa) 29. oktoobril 2018 – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: Y

(Kohtuasi C-691/18)

(2021/C 252/03)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juge d’instruction du tribunal de grande instance de Paris

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Y

menetluses osalesid: BT, Consommation, logement et cadre de vie (CLCV), Générations futures, Greenpeace France, CU, Union fédérale des consommateurs – Que choisir (UFC – Que choisir)

Euroopa Kohus (seitsmes koda) määras 6. mai 2021. aasta kohtumääruses:

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (1) artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et mootori juhtplokki integreeritud või seda mõjutav tarkvara on „konstruktsioonielement“ selle sätte tähenduses, sest see mõjutab saastekontrollisüsteemi toimimist ja vähendab selle tõhusust.

2.

Määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saastekontrollisüsteem“ alla selle sätte tähenduses kuuluvad nii „järeltöötlussüsteemi“ tehnoloogiad ja strateegiad, mis töötlevad ja vähendavad heitgaase pärast nende tekkimist kui ka erinevad tehnoloogiad ja strateegiad, mis – nagu heitgaasi tagastussüsteem – vähendavad heitgaaside algset tekkimist, st piiravad nende mahtu tekkimise ajal.

3.

Määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et „katkestusseade“ selle sätte tähenduses on seade, mille abil tuvastatakse kõik parameetrid, mis on seotud selles määruses ette nähtud tüübikinnitusmenetluse kulgemisega, ja mille eesmärk on aktiveerida või suurendada saastekontrollisüsteemi iga osa toimimist nimetatud menetluse ajal ning seega saada sõiduki tüübikinnitus, isegi kui niisugune parendus saastekontrollisüsteemi toimimisel võib samuti olla kohati täheldatav sõiduki kasutamise tavatingimustel.

4.

Määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et katkestusseade, mis süsteemselt parandab sõidukite saastekontrollisüsteemi toimimist tüübikinnitusmenetluste ajal, et jääda selle määrusega kehtestatud heitkoguste raamesse ja seega saada neile sõidukitele tüübikinnitus, ei või kuuluda selles sättes ette nähtud niisuguste seadmete keelust sätestatud erandi alla, mis on seotud mootori kaitsmisega kahju või õnnetusjuhtumi eest ning sõiduki täiesti turvalise toimimisega, isegi kui see seade aitab ennetada mootori vananemist või määrdumist.

---

(1)  ELT 2007, L 171, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juge d’instruction du tribunal de grande instance de Paris (Prantsusmaa) 29. oktoobril 2018 – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: Z

(Kohtuasi C-692/18)

(2021/C 252/04)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juge d’instruction du tribunal de grande instance de Paris

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

Z

menetluses osalesid: DV, IA, ATPIC, EW jt, Consommation, logement et cadre de vie (CLCV), Conseil national des associations familiales laïques (CNAFAL), FX, France Nature Environnement, Générations futures, GY, Greenpeace France, HZ jt, Union fédérale des consommateurs – Que choisir (UFC – Que choisir)

Euroopa Kohus (seitsmes koda) määras 6. mai 2021. aasta kohtumääruses:

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (1) artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et mootori juhtplokki integreeritud või seda mõjutav tarkvara on „konstruktsioonielement“ selle sätte tähenduses, sest see mõjutab saastekontrollisüsteemi toimimist ja vähendab selle tõhusust.

2.

Määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saastekontrollisüsteem“ alla selle sätte tähenduses kuuluvad nii „järeltöötlussüsteemi“ tehnoloogiad ja strateegiad, mis töötlevad ja vähendavad heitgaase pärast nende tekkimist kui ka erinevad tehnoloogiad ja strateegiad, mis – nagu heitgaasi tagastussüsteem – vähendavad heitgaaside algset tekkimist, st piiravad nende mahtu tekkimise ajal.

3.

Määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tuleb tõlgendada nii, et „katkestusseade“ selle sätte tähenduses on seade, mille abil tuvastatakse kõik parameetrid, mis on seotud selles määruses ette nähtud tüübikinnitusmenetluse kulgemisega, ja mille eesmärk on aktiveerida või suurendada saastekontrollisüsteemi iga osa toimimist nimetatud menetluse ajal ning seega saada sõiduki tüübikinnitus, isegi kui niisugune parendus saastekontrollisüsteemi toimimisel võib samuti olla kohati täheldatav sõiduki kasutamise tavatingimustel.

4.

Määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et katkestusseade, mis süsteemselt parandab sõidukite saastekontrollisüsteemi toimimist tüübikinnitusmenetluste ajal, et jääda selle määrusega kehtestatud heitkoguste raamesse ja seega saada neile sõidukitele tüübikinnitus, ei või kuuluda selles sättes ette nähtud niisuguste seadmete keelust sätestatud erandi alla, mis on seotud mootori kaitsmisega kahju või õnnetusjuhtumi eest ning sõiduki täiesti turvalise toimimisega, isegi kui see seade aitab ennetada mootori vananemist või määrdumist.

---

(1)  ELT 2007, L 171, lk 1.

Comprojecto-Projectos e Construções, Lda jt 10. septembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 8. juuli 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-90/20 REC: Comprojecto-Projectos e Construções jt versus EKP ja Banco de Portugal

(Kohtuasi C-450/20 P)

(2021/C 252/05)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Apellandid: Comprojecto-Projectos e Construções, Lda, Paulo Eduardo Matos Gomes de Azevedo, Julião Maria Gomes de Azevedo, Isabel Maria Matos Gomes de Azevedo (esindaja: advokaat M. Ribeiro)

Teised menetlusosalised: Euroopa Keskpank, Banco de Portugal

Euroopa Kohus (seitsmes koda) tunnistas 5. mai 2021. aasta määrusega apellatsioonkaebuse ilmselgelt vastuvõetamatuks.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Las Palmas de Gran Canaria (Hispaania) 6. oktoobril 2020 – Banco de Santander S.A. versus YC

(Kohtuasi C-503/20)

(2021/C 252/06)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Las Palmas de Gran Canaria

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Banco de Santander S.A.

Kostja: YC

Euroopa Kohus (kuues koda) otsustas 25. märtsi 2021. aasta määrusega, et esimene küsimus on ilmselgelt vastuvõetamatu, ja vastas teisele küsimusele, et nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiivi 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (1), nõukogu 22. veebruari 1990. aasta direktiiviga 90/88/EMÜ (2) muudetud redaktsioonis, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (3), tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid – nagu neid on tõlgendatud riigisiseses kohtupraktikas –, millega kehtestatakse piirang krediidi kulukuse aastamäärale, mida võidakse tarbijale määrata tarbijakrediidilepingus, eesmärgiga võidelda liigkasulise intressi vastu, tingimusel, et need õigusnormid ei lähe vastuollu nende direktiividega ühtlustatud normidega, mis käsitlevad eelkõige teavet puudutavaid kohustusi.

---

(1)  EÜT 1987, L 42, lk 48; ELT eriväljaanne 15/01, lk 326.

(2)  EÜT L 61, lk 14; ELT eriväljaanne 15/01, lk 374.

(3)  EÜT L 133, lk 66.

Hochmann Marketing GmbH 22 oktoobril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 23. jaanuari 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-807/19: Hochmann Marketing GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-539/20 P)

(2021/C 252/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Hochmann Marketing GmbH (esindaja: advokaat J. Jennings)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu Kohus (kaheksas koda) jättis 6. mai 2021. aasta määrusega apellatsioonkaebuse ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja määras, et apellant kannab ise oma kulud.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n.o 17 de Barcelona (Hispaania) 15. detsembril 2020 – Administración General del Estado versus Ayuntamiento de Les Cabanyes

(Kohtuasi C-679/20)

(2021/C 252/08)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 17 de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Administración General del Estado

Vastustaja: Ayuntamiento de Les Cabanyes

Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustas 6. mai 2021. aasta määrusega, et tal puudub ilmselgelt pädevus vastata Juzgado de lo Contencioso-Administrativo n.o 17 de Barcelona (Barcelona halduskohus nr 17) 11. detsembri 2020. aasta otsusega esitatud eelotsuse küsimustele.

Tinnus Enterprises LLC 18. jaanuaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 18. novembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-574/19: Tinnus Enterprises versus EUIPO

(Kohtuasi C-29/21)

(2021/C 252/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Tinnus Enterprises LLC (esindajad: advocaten A. Odle ja R. Palijama)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) 5. mai 2021. aasta määrusega otsustas jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta Tinnus Enterprises LLC kohtukulud tema enda kanda.

Embutidos Monells, SA 1. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 2. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-639/19: Sánchez Romero Carvajal Jabugo versus EUIPO – Embutidos Monells (5MS MMMMM)

(Kohtuasi C-59/21 P)

(2021/C 252/10)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Embutidos Monells, SA (esindajad: advokaadid L. Broschat García ja L. Polo Flores)

Teised menetlusosalised: Sánchez Romero Carvajal Jabugo, S. A. U. ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 18. mai 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ja jätta Embutidos Monells, SA kohtukulud tema enda kanda.

BHS Hausgeräte GmbH 2. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 2. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-152/20: BHS Hausgeräte GmbH versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-67/21 P)

(2021/C 252/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: BHS Hausgeräte GmbH (esindaja: advokaat S. Biagosch)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 12. mai 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.

easyCosmetic Swiss GmbH 15. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (ainukohtunik) 9. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-858/19: easyCosmetic Swiss GmbH versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-93/21 P)

(2021/C 252/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: easyCosmetic Swiss GmbH (esindajad: advokaadid D. Terheggen, S. E. Sullivan)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 20. mai 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado Mercantil no 7 de Barcelona (Hispaania) 11. märtsil 2021 – AD jt versus PACCAR Inc, DAF TRUCKS NV ja DAF Trucks Deutschland GmbH

(Kohtuasi C-163/21)

(2021/C 252/13)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado Mercantil no 7 de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: AD jt

Kostjad: PACCAR Inc, DAF TRUCKS NV ja DAF Trucks Deutschland GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (1), artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et asjakohaste tõendite avaldamine käsitleb ainult kostja või kolmanda isiku valduses olevaid dokumente, mis on juba olemas, või vastupidi, artikli 5 lõige 1 hõlmab ka võimalust avaldada dokumente, mille peab pool, kellele teabetaotlus esitatakse, looma ex novo, koondades või klassifitseerides selleks teavet, teadmisi või andmeid, mis on tema valduses?

---

(1)  ELT 2014, L 349, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Düsseldorf (Saksamaa) 23. märtsil 2021 – Nokia Technologies Oy versus Daimler AG

(Kohtuasi C-182/21)

(2021/C 252/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Nokia Technologies Oy

Kostja: Daimler AG

Kostja nõuete toetuseks menetlusse astunud isikud: Continental Automotive GmbH, Continental Automotive Hungary Kft., Bury Sp. z.o.o., TomTom Sales B.V., VALEO Telematik und Akustik GmbH (varem Peiker acustic GmbH), Robert Bosch GmbH, Huawei Technologies Deutschland GmbH, TomTom International B.V., Sierra Wireless S.A.

Eelotsuse küsimused

A.

Kas tarnijatele tuleb litsents anda esmajärjekorras? 1. Kas juhul, kui standardiorganisatsiooni kehtestatud standardi rakendamiseks olulise patendi (standard-essential patent, edaspidi „SEP“) omanik, kes on võtnud standardiorganisatsiooni ees tühistamatu kohustuse anda kolmandatele isikutele litsents õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel ehk nn FRAND- (fair, reasonable and non-discriminatory) tingimustel, on esitanud patendiõiguste rikkumise hagi, millega palub rikkumine lõpetada, saab tarneahelas järgnev ettevõtja, kelle vastu on hagi esitatud, tugineda hagi esitaja vastu turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele ELTL artikli 102 tähenduses, kui standardit, mille rakendamiseks on asjaomane patent oluline, või selle standardi osi on kostjale lõpptoodete valmistamiseks tarnitud toodetes juba kasutatud ja kui patendiomanik keeldub andmast kõnealuste toodete tarnijatele, kes soovivad saada litsentsi, FRAND-tingimustel piiranguteta litsentsi standardit kasutavate toodete kõikide patendiõiguslikult oluliste kasutusviiside jaoks? a) Kas öeldu kehtib eelkõige juhul, kui lõpptoodete turustaja sektoris väljakujunenud tavadega on kooskõlas, et tarnitud toodetes kasutatud patentidega seotud intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks peavad tarnijad saama litsentsi? b) Kas tarnijatele esmajärjekorras litsentsi andmise kohustus kehtib tarneahela igal astmel või ainult sellel astmel, mis tarneahela viimase astmele, kus lõpptoode turustatakse, vahetult eelneb? Kas ka siin on määravad asjaomases sektoris väljakujunenud äritavad? 2. Kas konkurentsiõiguses sätestatud kuritarvitamise keeld nõuab, et standardiga hõlmatud toodete kõikideks patendiõiguslikult olulisteks kasutusviisideks antakse tarnijale FRAND-tingimustel piiranguteta litsents, mis tähendab, et tarnitud toote eesmärgipärase kasutamise korral ei vaja lõppturustajad (ja olenevalt asjaoludest tarneahela eelneva astme ostjad) patendiõiguste rikkumiste vältimiseks SEP-omanikult eraldi litsentsi? 3. Kas juhul, kui esimesele eelotsuse küsimusele vastatakse eitavalt, seab ELTL artikkel 102 kvalitatiivsed, kvantitatiivsed ja/või muud erinõuded kriteeriumidele, mille alusel otsustab SEP omanik, milliste sama tootmis- ja tarneahela eri astmetel patendiõigusi rikkuvate isikute vastu esitab ta patendiõiguste rikkumise hagi, millega palub rikkumine lõpetada?

B.

Euroopa Kohtu 16. juuli 2015. aasta otsusest Huawei vs. ZTE (C-170/13) (1) tulenevate nõuete täpsustamine: 1. Kas olenemata sellest, et SEP omaniku ja SEP kasutaja vastastikused kohustused (rikkumisest teatamine, litsentsi saamise soov, FRAND-tingimustele vastava litsentsi pakkumus, litsentsipakkumus tarnijatele, kellele tuleb litsents anda esmajärjekorras) on vaja täita kohtueelselt, on olemas võimalus täita kohtueelselt täitmata jäetud kohustused õigusi säilitaval viisil tagantjärele kohtumenetluse ajal? 2. Kas seda, et patendi kasutaja soovib saada litsentsi, võib eeldada vaid juhul, kui kõikide kaasnevate asjaolude põhjaliku hindamise tulemusel tuvastatakse selgelt ja üheti mõistetavalt SEP kasutaja tahe ja valmisolek sõlmida SEP omanikuga litsentsileping FRAND-tingimustel, mis – kuna litsentsipakkumust ei ole selleks hetkeks sõnastatud – võivad olla millised tahes? a) Kas patendiõiguste rikkuja, kes ei vasta mitme kuu vältel kirjale, millega juhitakse tema tähelepanu patendiõiguste rikkumisele, annab sellega mõista, et ta ei soovi litsentsi saada, mistõttu litsentsi saamise soov – olgugi et seda on suusõnaliselt väljendatud – puudub ning SEP omaniku hagi, millega palutakse rikkumine lõpetada, tuleb seega rahuldada? b) Kas SEP kasutaja vastupakkumuses pakutud litsentsitingimuste põhjal saab teha järelduse, et litsentsi saamise soov puudub, mille tulemusel SEP omaniku esitatud rikkumise lõpetamise hagi rahuldatakse, ilma et eelnevalt kontrollitaks, kas SEP omaniku enda litsentsipakkumus (mis eelnes SEP kasutaja esitatud vastupakkumusele) FRAND-tingimustele üldse vastab? c) Kas sellist järeldust ei saa teha vähemasti juhul, kui vastupakkumuses pakutud litsentsitingimused, mille põhjal saab teha järelduse, et litsentsi saamise soov puudub, on sellised, mille puuduv kooskõla FRAND-tingimustega ei ole ilmselge ega tuvastatav kõrgema astme kohtute praktika alusel?

---

(1)  C-170/13, EU:C:215:477.

1. aprillil 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-204/21)

(2021/C 252/15)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: P.J.O. Van Nuffel ja K. Herrmann)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul tuvastada, et:

—

kuna Poola Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse seaduse üldkohtute korralduse kohta (ustawa – Prawo o ustroju sądów powszechnych, edaspidi „üldkohtute seadus“) artikli 42a lõiked 1 ja 2 ning artikli 55 lõike 4, kõrgeimat kohut käsitleva seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) artikli 26 lõike 3 ja artikli 29 lõiked 2 ja 3 ning halduskohtuid käsitleva seaduse (ustawa o sądach administracyjnych) artikli 5 lõiked 1a ja 1b redaktsioonis, mis tuleneb 20. detsembri 2019. aasta seadusest, millega muudetakse seadust üldkohtute korralduse kohta, kõrgeimat kohut käsitlevat seadust ja halduskohtuid käsitlevat seadust (ustawa z dnia 20 grudnia 2019 r. o zmianie ustawy – Prawo o ustroju sądów powszechnych, ustawy o Sądzie Najwyższym oraz niektórych innych ustaw, edaspidi „muutmisseadus“), ning muutmisseaduse artikkel 8, keelates kõigil liikmesriigi kohtutel kontrollida, kas järgitud on liidu nõudeid, mis puudutavad sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 alusel, arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat EIÕK artikli 6 lõike 1 kohta, ning ELTL artikli 267 ja liidu õiguse esimuse põhimõtte alusel;

—

kuna Poola Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse kõrgeimat kohut käsitleva seaduse muutmisseadusest tulenevas redaktsioonis artikli 26 lõiked 2 ja 4–6 ning artikli 82 lõiked 2–5, samuti muutmisseaduse artikli 10, andes kõrgeima kohtu Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych’ile (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium) ainupädevuse läbi vaadata väiteid ja õigusküsimusi kohtu või kohtuniku sõltumatuse puudumise kohta, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 alusel ning ELTL artikli 267 ja liidu õiguse esimuse põhimõtte alusel;

—

kuna Poola Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse üldkohtute seaduse artikli 107 lõike 1 punktid 2 ja 3 ning kõrgeimat kohut käsitleva seaduse artikli 72 lõike 1 punktid 1–3 redaktsioonis, mis tuleneb muutmisseadusest, võimaldades distsiplinaarrikkumiseks kvalifitseerida selle, kui kohtunik kontrollib, kas järgitud on liidu nõudeid, mis puudutavad sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 alusel ning ELTL artikli 267 alusel;

—

kuna Poola Vabariik andis kõrgeima kohtu Izba Dyscyplinarna’le (distsiplinaarkolleegium). kelle sõltumatus ja erapooletus ei ole tagatud, pädevuse lahendada asju, mis otseselt mõjutavad kohtuniku ja kohtunikukandidaadi staatust ja ülesannete täitmist (näiteks kohtuniku ja kohtunikukandidaadi vastu kriminaalmenetluse alustamise või nende kinnipidamise taotlus, tööõiguse ja sotsiaalkindlustusasjad, mis puudutavad kõrgeima kohtu kohtunikke ning kohtuasjad, mis on seotud kõrgeima kohtu kohtunike pensionile saatmisega), siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu alusel;

—

kuna Poola Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse üldkohtute seaduse artikli 88a, kõrgeimat kohut käsitleva seaduse artikli 45 lõike 3 ja halduskohtuid käsitleva seaduse artikli 8 lõike 2 versioonis, mis tuleneb muutmisseadusest, siis on Poola Vabariik rikkunud õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja artikli 8 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (1) artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e, artikli 6 lõikega 3 ning artikli 9 lõikega 1;

—	mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium ei ole selle loomise asjaolusid, koosseisu ja antud pädevust arvestades kohtuorgan, mis vastab sõltumatu kohtu tunnustele ELL artikli 19 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Seetõttu kahjustab tema pädevuse säilitamine teisi liikmesriigi kohtunikke puudutavates kohtuasjades, mis on seotud nende staatusega ja kohtunikuülesannete teostamisega, nende sõltumatust ja rikub ELL artikli 19 lõiget 1.

Kuna muutmisseaduse sätted takistavad Poola kohtunikel kontrollimast, kas liidu õigust puudutavaid kohtuasju lahendavad kohtukoosseisud vastavad nõuetele, mis puudutavad sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut ELL artikli 19 lõike 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tähenduses, siis rikuvad muutmisseaduse sätted viimati nimetatud õigusnorme ning kahjustavad ELTL artikliga 267 kehtestatud eelotsusetaotluste mehhanismi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad riigisisesed kohtud nimelt tagama, et liidu õigusest tulenevate üksikisiku õigustega seotud juhtumite puhul lahendab üksikisikute vaidluse sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud kohus. Sellise kontrollimise kvalifitseerimine distsiplinaarrikkumiseks rikub samuti liidu õigust. Liikmesriigi igal kohtunikul kui liidu õigust kohaldaval kohtul peab omal algatusel või taotluse saamisel olema võimalus hinnata, kas liidu õigust puudutavad kohtuasjad vaatab läbi sõltumatu kohus liidu õiguse tähenduses, ilma et sellisel kohtunikul oleks oht, et tema suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus. See, kui kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumile antakse ainupädevus lahendada konkreetses kohtuasjas taotlusi kohtuniku taandamise või pädeva kohtukoosseisu määramise kohta ning need taotlused põhinevad kohtuniku / kohtu sõltumatuse puudumise väitel, ei võimalda teistel kohtunikel täita eespool viidatud kohustusi ning esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimusi liidu õiguse selle nõude tõlgendamise kohta. Seevastu tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et liikmesriigi igal kohtul on õigus esitada ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotlus, ning kohtud, kelle lahendeid ei saa edasi kaevata, on tõlgendamiskahtluse korral kohustatud pöörduma Euroopa Kohtusse.

Iga kohtuniku kohustus avaldada Ametlikes Teadaannetes (Biuletyn Informacji Publicznej) 30 päeva jooksul alates tema kohtunikuna ametisse nimetamisest teave enda kuulumise kohta ühingutesse; ülesanded, mida ta täidab mittetulundusühingutes, ning kuulumine poliitilisse parteisse enne enda nimetamist kohtuniku ametisse rikub kohtuniku põhiõigust eraelu puutumatusele ja tema isikuandmete kaitset, samuti määruse (EL) 2016/679 sätteid.

---

(1)  ELT 2016, L 119, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Spetsializiran nakazatelen sad (Bulgaaria) 31. märtsil 2021 – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: V. S.

(Kohtuasi C-205/21)

(2021/C 252/16)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad (Bulgaaria)

Taotluse esitaja:

Ministerstvo na vatreshnite raboti, Glavna direktsia za borba s organiziranata prestapnost

Kahtlustatav:

V. S.

Eelotsuse küsimused

1.	Kas direktiivi 2016/680 (1) artikkel 10 on liikmesriigi seadusesse, nimelt siseministeeriumi käsitleva seaduse (Zakon za ministerstvo na vatreshnite raboti) artikli 25 lõikesse 3 ja artiklisse 25a kehtivalt üle võetud, viidates sarnasele sättele määruse nr 2016/679 (2) artiklis 9?

2.

Kas direktiivi 2016/680 artikli 10 punktis a koostoimes harta artikliga 52 ning artiklitega 3 ja 8 kehtestatud nõue, mille kohaselt isikupuutumatuse ja isikuandmete kaitse piirang peab olema seadusega ette nähtud, on täidetud, kui esinevad teineteisele vasturääkivad liikmesriigi sätted geneetiliste ja biomeetriliste andmete töötlemise lubatavuse kohta politseis registreerimise eesmärgil?

3.

Kas direktiivi 2016/680 artikli 6 punktiga a koostoimes harta artikliga 48 on kooskõlas liikmesriigi seadus, nimelt siseministeeriumi käsitleva seaduse artikli 68 lõige 4, mis näeb ette kohtu kohustuse määrata isikuandmete sunniviisiline kogumine (registrifotode tegemine, sõrmejälgede võtmine ja proovide võtmine DNA-profiili koostamiseks), kui isik, keda kahtlustatakse tahtliku süüteo toimepanemises, keeldub nimetatud isikuandmete kogumisel vabatahtlikult koostööd tegemast, ilma et kohus võiks hinnata, kas esineb tõsine alus, et isik on pannud toime süüteo, mille toimepanemises teda kahtlustatakse?

4.

Kas direktiivi 2016/680 artikliga 10, artikli 4 lõike 1 punktidega a ja c, samuti artikli 8 lõigetega 1 ja 2 on kooskõlas liikmesriigi seadus, nimelt siseministeeriumi käsitleva seaduse artikli 68 lõiked 1–3, mis näeb üldise reeglina ette registrifotode tegemise, sõrmejälgede võtmise ja proovide võtmise DNA-profiili koostamiseks kõikide isikute puhul, keda kahtlustatakse tahtliku süüteo toimepanemises?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT 2016, L 119, lk 89).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 1. aprillil 2021 – Autoridade Tributária e Aduaneira versus DSR – Montagem e Manutenção de Ascensores e Escadas Rolantes SA

(Kohtuasi C-218/21)

(2021/C 252/17)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal Administrativo

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Autoridade Tributária e Aduaneira

Vastustaja: DSR. – Montagem e Manutenção de Ascensores e Escadas Rolantes SA

Eelotsuse küsimused

1.

Kas käibemaksuseadustikule (Código do Imposto sobre o Valor Acrescentado) lisatud I loendi punkti 2.27 kohaldamine nii, et see hõlmab liftiparandus- ja -hooldustöid, mille teeb ettevõtja, kelle kohta käivad […] toodud asjaolud, ja nõuab vähendatud käibemaksumäära kohaldamist, on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige kuuenda käibemaksudirektiivi (1) IV lisaga?

2.

Kas ühenduse õigusega, eelkõige kuuenda käibemaksudirektiivi IV lisaga on kooskõlas käibemaksuseadustiku sama sätte kohaldamine nii, et arvesse võetakse ka muid riigisiseseid õigusnorme – tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklit 1207, artikli 204 lõike 1 punkti e ja lõiget 3 ning artikli 1421 lõike 2 punkti b (õigusnormid, mis käsitlevad mõisteid „ehitusleping“ ja „kinnisasi“ ning eeldust, et lift on hoone kaasomandis ühisosa)?

---

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) (Portugal) 29. märtsil 2021 – VX versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-224/21)

(2021/C 252/18)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: VX

Vastustaja: Autoridade Tributária e Aduaneira

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 63 koostoimes ELTL artikli 65 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi maksustamiskord, mida kohaldatakse otsesel maksustamisel füüsilise isiku tulu suhtes ja milles on samal ajal mitteresidentidest maksukohustuslaste puhul ja selles liikmesriigis asuva kinnisvara müügist saadud kapitalikasumi pealt teenitud tulu suhtes kaks korda, milles ühes i) kohaldatakse proportsionaalselt konkreetset fikseeritud maksumäära 28 % kogu kapitalikasumilt teenitud tulu pealt (tax base), mis arvutatakse välja nende tulude kindlaksmääramise (koguseline arvestamine, quantum) üldeeskirjade järgi, samas kui teises ii) kohaldatakse residentidele ette nähtud korda, mille kohaselt võetakse pärast kapitalikasumi pealt teenitud tulu välja arvutamist samade üldeeskirjade järgi arvesse (tax base) ainult poolt nendest tuludest (50 %) ja kumuleeritakse – kohustuslikus korras – (suurendamise teel, summa) need tulud (50 % kapitalikasumist) sellel aastal maksukohustuslase kogu maailmas teenitud ülejäänud tuludega, et määrata seejärel kindlaks kogu tulule kohaldatav maksumäär residentidele kohaldatava üldskaala järgi (astmeliselt progresseeruvad maksumäärad alates 14,5 % kuni 48 % ja mis võivad suureneda kuni 5 % võrra juhul, kui tulude kogusumma ületab teatud künnised); seda maksumäära kohaldatakse mitteresidentide puhul ainult nimetatud tuludele, st kinnisvara kapitalikasumile, mida võetakse arvesse 50 % ulatuses (samas kui residentidel kohaldatakse selliselt välja arvutatud maksumäära nendele tuludele ja kõikidele sellel aastal teenitud ülejäänud tuludele)? Tuleb rõhutada, et mitteresidendist maksukohustuslane peab valima ühe või teise võimalikest kordadest tuludeklaratsioonis, mille ta on igal juhul kohustatud liikmesriigis (Portugal) esitama, nii juhul, kui ta valib maksustamise mitteresidentide üldise korra järgi (eespool punktis i nimetatud kord), kui ka juhul, kui ta valib maksustamise residentidele kohaldatava korra järgi (esitatud eespool punktis ii), ja kus ta peab märkima ühe nendest valikutest. Tuleb märkida, et mitteresidentide deklareerimiskohustus (tuludeklaratsiooni vorm 3) kehtis juba enne seadusemuudatuse vastuvõtmist, millega lisati deklaratsiooni ametlikule vormile võimalus valida residentidele kohaldatav kord. Tuleb rõhutada, et kui mitteresident valib maksustamise residentidele kohaldatava korra järgi, peab ta (samas deklaratsioonis) näitama ära aasta jooksul kogu maailmas saadud kõikide tulude kogusumma.

2.

Kas ELTL artiklit 63 koostoimes ELTL artikli 65 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi maksustamiskord, mida kohaldatakse otsesel maksustamisel füüsilise isiku tulu suhtes ja milles, kuigi a) residentide puhul kumuleeritakse kohustuslikus korras kapitalikasumist saadud kasum, mida vähendatakse 50 % (tax base), ülejäänud tuludega, mida on maksukohustuslane samal aastal kogu maailmas saanud (ilma loobumisvõimaluseta, opting out), määrates nii kindlaks residendi aasta kogutulu, millele kohaldatakse astmeliselt progresseeruvaid maksumäärasid, mis on esitatud üldskaalal (pärast isiklikke vähendusi ja mahaarvamisi), siis b) mitteresidentide puhul kohaldatakse konkreetset fikseeritud maksumäära kapitalikasumist saadud kogukasumile (tax base) (kui selle kasumi suurus on kindlaks määratud samade eeskirjade järgi, mida kohaldatakse residentidele)? Tuleb rõhutada, et juhul a) on progresseeruvad maksumäärad vahemikus 14,5–48 %, kusjuures maksimaalset marginaalset määra võib suurendada maksimaalselt 5 %, kui tulude kogusumma ületab teatud künnise, samas kui juhul b) on konkreetne maksumäär 28 %.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Senāts) (Läti) 21. aprillil 2021 – SIA „Piltenes meži“versus Lauku atbalsta dienests

(Kohtuasi C-251/21)

(2021/C 252/19)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Augstākā tiesa (Senāts)

Põhikohtuasja pooled

Esimese astme kohtus kaebaja ja kassatsiooniastmes kassaator: SIA Piltenes meži

Teine pool kassatsioonimenetluses: Lauku atbalsta dienests

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1305/2013 (1) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, artikli 30 lõike 6 kohaldamisalasse kuuluvad mikrokaitsealad, mis on moodustatud metsaalale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (2) eesmärkide täitmiseks?

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta eesmärkide täitmiseks moodustatud mikrokaitsealade eest hüvitise maksmisele kehtivad piirangud, mis on kehtestatud komisjoni 25. juuni 2014. aasta määruses (EL) nr 702/2014, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse EL toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt siseturuga kokkusobivaks (3), on kehtestatud toetustele, mida makstakse raskustes olevatele ettevõtjatele?

---

(1)  ELT 2013, L 347, lk 487.

(2)  ELT 2010, L 20, lk 7.

(3)  ELT 2014, L 193, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okrazhen sad Vidin (Bulgaaria) 23. aprillil 2021 – Corporate Commercial Bank AD (maksejõuetu) versus Elit Petrol AD

(Kohtuasi C-260/21)

(2021/C 252/20)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Okrazhen sad Vidin

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Corporate Commercial Bank AD (maksejõuetu)

Kostja: Elit Petrol AD

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artiklit 63, mis reguleerib kapitali ja maksete vaba liikumist, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab nõuete tasaarvestust krediidiasutusega, kui krediidiasutuse võlgnikust äriühing täidab oma kohustused sellega, et ta tasaarvestab krediidiasutuse nõuded tasumisele kuuluvate kindlasummaliste ja arvuliselt väljendatud vastunõuetega?

2.

Kas ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et olukord, kus äriühingu ja krediidiasutuse vahel juba toimunud õiguspärase tasaarvestuse tingimusi tagasiulatuvalt muudetakse ja juba tehtud tasaarvestuste suhtes kehtivatele uutele tingimustele tuginedes tunnistatakse tehtud tasaarvestused kehtetuks, kujutab endast piirangut ELTL artikli 63 lõike 1 tähenduses, kui selle tagajärjel kitsendatakse võimalust täita kohustusi muude äriühingute ees, kelle kapitalis omavad osalusi muude Euroopa Liidu liikmesriikide residentidest isikud või kelle emiteeritud võlakirju on omandanud muude Euroopa Liidu liikmesriikide residentidest isikud?

3.

Kas ELTL artiklit 63 tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, millega äriühingu ja krediidiasutuse vahel juba toimunud õiguspärase tasaarvestuse tingimusi tagasiulatuvalt muudetakse ja juba tehtud tasaarvestuste suhtes kehtivatele uutele tingimustele tuginedes tunnistatakse tehtud tasaarvestused kehtetuks?

4.

Kas ELTL artikli 4 lõike 2 punkti a ning artikleid 26, 27, 114 ja 115, mis reguleerivad Euroopa Liidu siseturgu, tuleb tõlgendada nii, et viidatud sätetega on ka olukordades, kus on tegemist üksnes sama riigi õigussubjektide vaheliste õigussuhetega, mida saab liigitada riigisisesteks õigussuheteks, millel puudub otsene piiriülene seos Euroopa Liidu siseturuga, kooskõlas riigisisesed õigusnormid, millega äriühingu ja krediidiasutuse vahel juba toimunud õiguspärase tasaarvestuse tingimusi tagasiulatuvalt muudetakse ning juba tehtud tasaarvestuste suhtes kehtivatele uutele tingimustele tuginedes tunnistatakse tehtud tasaarvestused kehtetuks?

5.

Kas ELL artiklit 2 koosmõjus artikli 19 lõikega 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimest ja teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et nendega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis muudavad krediidiasutusega nõuete tasaarvestamise tingimusi ja omistavad uutele tingimustele sõnaselgelt tagasiulatuva jõu, tunnistades varasemal ajal õiguspäraselt tehtud tasaarvestused kehtetuks, kui asjaomases liikmesriigis on algatatud krediidiasutuse suhtes maksejõuetusmenetlus ja pooleli on kohtumenetlus, milles palutakse kehtetuks tunnistada krediidiasutuse suhtes tehtud tasaarvestused, mille tegemise ajal kehtisid teistsugused õiguslikud tingimused?

6.

Kas liidu õiguse üldpõhimõtteks olevat õiguskindluse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis muudavad krediidiasutusega nõuete tasaarvestamise tingimusi ja omistavad uutele tingimustele sõnaselgelt tagasiulatuva jõu, tunnistades varasemal ajal õiguspäraselt tehtud tasaarvestused kehtetuks, kui asjaomases liikmesriigis on algatatud krediidiasutuse suhtes maksejõuetusmenetlus ja pooleli on kohtumenetlus, milles palutakse kehtetuks tunnistada krediidiasutuse suhtes tehtud tasaarvestused, mille tegemise ajal kehtisid teistsugused õiguslikud tingimused?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein oikeus (Soome) 23. aprillil 2021 – A versus B

(Kohtuasi C-262/21)

(2021/C 252/21)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: A

Vastustaja: B

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (1), mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (edaspidi „Brüsseli IIa määrus“) artikli 2 punkti 11, mis käsitleb lapse ebaseaduslikku äraviimist, tuleb tõlgendada nii, et sellele kvalifikatsioonile vastab olukord, kus üks vanematest viib lapse teise vanema nõusolekuta lapse hariliku viibimiskoha riigist teise liikmesriiki, mis on liikmesriik, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (2) (edaspidi „Dublini III määrus“) alusel ametiasutuse tehtud üleviimisotsuse kohaselt vastutav liikmesriik?

2.

Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb Brüsseli IIa määruse artikli 2 punkti 11, mis käsitleb lapse ebaseaduslikku kinnihoidmist, tõlgendada nii, et sellele kvalifikatsioonile vastab olukord, kus lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohus tühistas ametiasutuse otsuse asja läbivaatamise üleviimise kohta, kuid lapsel, kelle tagasitoomise korraldus antakse, ei ole hariliku viibimiskoha riigis enam kehtivat elamisluba, ega õigust kõnesolevasse riiki siseneda või seal elada?

3.

Kas juhul, kui võttes arvesse vastust esimesele ja teisele küsimusele, tuleb Brüsseli IIa määrust tõlgendada nii, et tegemist on lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmisega ning et ta tuleb seega oma hariliku viibimiskoha riiki tagasi saata, on 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkti b vaja tõlgendada nii, et see ei võimalda last tagasi tuua kas: i. sel põhjusel, et on tõsine oht selle sätte tähenduses, et niisuguse rinnalapse tagasitoomine, kelle eest ema isiklikult hoolitses, põhjustab talle – kui ta tuuakse tagasi üksi – füüsilisi või psüühilisi kannatusi või asetab ta muul viisil talumatusse olukorda, või ii. sel põhjusel, et hariliku viibimiskoha riigis kantakse lapse eest hoolt ja pannakse ta kas üksi või koos emaga varjupaika, mis näitaks, et on tõsine oht selle sätte tähenduses, et lapse tagasitoomine põhjustab talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi või asetab ta muul viisil talumatusse olukorda, või siis iii. sel põhjusel, et laps, kellel ei ole kehtivat elamisluba, satub talumatusse olukorda selle sätte tähenduses?

4.

Kas juhul, kui arvestades vastust kolmandale küsimusele, on 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktis b nimetatud keeldumisaluseid võimalik tõlgendada nii, et lapse tagasitoomine võib põhjustada talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi või asetada ta muul viisil talumatusse olukorda, tuleb Brüsseli IIa määruse artikli 11 lõiget 4 koostoimes liidu põhiõiguste harta artiklis 24 ja selles määruses kasutatud mõistega „lapse huvid“ tõlgendada nii, et olukorras, kus ei lapsel ega emal ei ole lapse hariliku viibimiskoha riigis kehtivat elamisluba ning neil ei ole seega ei õigust sellesse riiki siseneda ega seal elada, peab lapse hariliku viibimiskoha riik tegema piisavad korraldused, et tagada lapse ja tema ema seaduslik viibimine kõnesolevas liikmesriigis? Kas juhul, kui lapse hariliku viibimiskoha riigil on niisugune kohustus, tuleb liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtet tõlgendada nii, et riik, kes lapse üle annab, võib selle põhimõtte kohaselt eeldada, et lapse hariliku viibimiskoha riik täidab neid kohustusi, või nõuavad lapse huvid, et hariliku viibimiskoha riigi asutustelt saadakse täpsustusi konkreetsete meetmete kohta, mis on lapse kaitseks võetud ja võetakse, et liikmesriik, kes lapse üle annab, võiks eelkõige hinnata, kas need meetmed on lapse huve arvestades piisavad?

5.

Kas juhul, kui lapse hariliku viibimiskoha riigil ei ole eespool, neljandas eelotsus küsimuses nimetatud kohustust võtta piisavad meetmed, tuleb 1980. aasta konventsiooni artiklit 20 põhiõiguste harta artiklist 24 lähtudes eespool, kolmanda eelotsuse küsimuse punktides i–iii nimetatud olukordades tõlgendada nii, et see artikkel on lapse tagasitoomisel takistuseks, sest võib asuda seisukohale, et lapse tagasitoomine on selle sätte tähenduses vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse aluspõhimõtetega?

---

(1)  Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT 2003, L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT 2013, L 180, lk 31).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Högsta domstolen (Rootsi) 23. aprillil 2021 – Norra Stockholm Bygg AB versus Per Nycander AB

(Kohtuasi C-268/21)

(2021/C 252/22)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Högsta domstolen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Norra Stockholm Bygg AB

Kostja: Per Nycander AB

Menetluses osales: Entral AB

Eelotsuse küsimused

1.	Kas isikuandmete kaitse üldmääruse (1) artikli 6 lõigetega 3 ja 4 on kehtestatud nõudeid ka tõendite esitamise kohustust käsitlevate riigisiseste menetlusõigusnormide suhtes?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneb, et kui on vaja otsustada selle üle, kas nõuda isikuandmeid sisaldavate dokumentide esitamist, tuleb arvesse võtta ka andmesubjektide huve? Kas sel juhul on liidu õigusega ette nähtud nõudeid selle kohta, kuidas täpselt tuleb see otsus teha?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016 L 119, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budapest Környéki Törvényszék (Ungari) 28. aprillil 2021 – WD versus Agrárminiszter

(Kohtuasi C-273/21)

(2021/C 252/23)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Budapest Környéki Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: WD

Vastustaja: Agrárminiszter

Eelotsuse küsimus

Kas määruse (EL) 1307/2013 (1) artikli 32 lõike 2 punkte a ja b tuleb tõlgendada selliselt, et kinnistusraamatu kohaselt lennujaama aluse maatükina registreeritud kinnisasi, kuivõrd sellel ei tegeleta mingisuguse tegevusega, mis oleks seotud lennujaamaga, on kvalifitseeritav põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavaks maatükiks, kui sellel tegeletakse põllumajandusliku tegevusena loomapidamisega?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT 2013, L 347, lk 608).

Euroopa Komisjoni 3. mail 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 24. veebruari 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-161/18: Braesch jt versus komisjon

(Kohtuasi C-284/21 P)

(2021/C 252/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouchagiar ja K. Blanck)

Teised menetlusosalised: Anthony Braesch, Trinity Investments DAC, Bybrook Capital Master Fund LP, Bybrook Capital Hazelton Master Fund LP, Bybrook Capital Badminton Fund LP

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	teha ise esimeses kohtuastmes esitatud hagi suhtes lõplik kohtuotsus ja lükata hagi vastuvõetamatuse tõttu tagasi; ning

—	mõista kohtukulud välja teistelt menetlusosalistelt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks ühe väite.

Apellandi sõnul on Üldkohus rikkunud riigiabi menetlust reguleeriva määruse (1) artikli 108 lõiget 2 ja artikli 1 punkti h, kuna liigitas esimese kohtuastme hagejad vääralt „asjasse puutuvateks isikuteks“ või „huvitatud poolteks“.

Selle põhjal järeldas Üldkohus ekslikult, et esimese kohtuastme hagejatel oli õigus esitada ELTL artikli 263 alusel hagi komisjoni 4. juuli 2017. aasta otsuse peale C(2017) 4690 (final) riigiabi SA.47677 (2017/N) kohta, millega viimane tunnistas Itaalia poolt Banca Monte dei Paschi di Sienale antud riigiabi kokkusobivaks.

---

(1)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).

4. mail 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik

(Kohtuasi C-286/21)

(2021/C 252/25)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet, M. Noll-Ehlers)

Kostja: Prantsuse Vabariik

Hageja nõuded

Käesolevas kohtuasjas palub komisjon Euroopa Kohtul tuvastada

—

esiteks, et kuna Prantsuse Vabariik on alates 1. jaanuarist 2005 süstemaatiliselt ja pidevalt ületanud tahkete peenosakeste (PM10) päevast piirtaset Priisi linnastu õhukvaliteeditsoonis (FR04A01/FR11ZAG01) ja 1. jaanuarist 2005 kuni 2016. aastani k.a tsoonis Martinique/Fort-de-France (FR39N10/FR02ZAR01), siis rikub Prantsuse Vabariik endiselt kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (1) artikli 13 lõikest 1 koostoimes direktiivi XI lisaga;

—

teiseks, et Prantsuse Vabariik on nendes kahes tsoonis alates 11. juunist 2010 rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2008/50/EÜ artikli 23 lõike 1 teisest lõigust koostoimes selle direktiivi XV lisaga, ning eelkõige kohustust tagada, et piirtasemete ületamise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks.

Väited ja peamised argumendid

Pariisi puhul ei ole päevast piirtaset pidevalt järgitud alates 2005. aastast kuni ajani, mille kohta viimased andmed on kättesaadavad, st 2019. aastani. Peale selle võib tõdeda, et Pariisi tsoonis on päevaste piirtaseme ületamiste arv kõrge (ületamiste arv on lubatust kaks korda suurem) ja Martinique’i tsooni puhul ei järgitud päevast piirtaset kuni 2016. aastani pidevalt (v.a 2008. aasta).

Priisi ja Martinique’i tsoonides ületati PM10 piirtaset põhjendatud arvamuses antud tähtaja lõppemise ajal. Sel ajal oleks Prantsusmaa pidanud koostama ja esitama kavasid. Analüüs näitab, et Prantsusmaa ei ole neid kavasid koostanud. Prantsusmaa võetud meetmed (riiklikul ja kohalikul tasandil) pole võimaldanud tagada, et ületamise ajavahemik jääks võimalikult lühikeseks, nagu seda nõuavad direktiivi 2008/50/EÜ sätted.

---

(1)  ELT 2008, L 152, lk 1.

Üldkohtu 12. mai 2021. aasta otsus – Sun Stars & Sons versus EUIPO – Carpathian Springs (AQUA CARPATICA)

(Kohtuasi T-637/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu ruumilise kaubamärgi AQUA CARPATICA taotlus - Varasem Euroopa Liidu ja varasem riigisisene ruumiline kaubamärk VODAVODA - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2021/C 252/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sun Stars & Sons Pte Ltd (Singapur, Singapur) (esindajad: advokaadid M. Maček ja C. Saettel)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: J. Crespo Carrillo ja V. Ruzek)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Carpathian Springs SA (Vatra Dornei, Rumeenia) (esindajad: advokaadid D. Bogdan, G. Bozocea ja M. Stănescu)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 6. augusti 2019. aasta otsuse (asi R 317/2018-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Sun Stars & Sons ja Carpathian Springs vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Sun Stars & Sons Pte Ltd-lt.

---

(1)  ELT C 399, 25.11.2019.

Üldkohtu 12. mai 2021. aasta otsus – Sun Stars & Sons versus EUIPO – Valvis Holding (AC AQUA AC)

(Kohtuasi T-638/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu ruumilise kaubamärgi AC AQUA AC taotlus - Varasem Euroopa Liidu ja varasem riigisisene ruumiline kaubamärk VODAVODA - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2021/C 252/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Sun Stars & Sons Pte Ltd (Singapur, Singapur) (esindajad: advokaadid M. Maček ja C. Saettel)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: J. Crespo Carrillo ja V. Ruzek)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Valvis Holding SA (Bukarest, Rumeenia) (esindajad: advokaadid D. Bogdan, G. Bozocea ja M. Stănescu)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 6. augusti 2019. aasta otsuse (asi R 649/2018-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Sun Stars & Sons ja Valvis Holdingu vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Valvis Holding SA-lt.

---

(1)  ELT C 399, 25.11.2019.

Üldkohtu 12. mai 2021. aasta otsus – Metamorfoza versus EUIPO – Tiesios kreivės (MUSEUM OF ILLUSIONS)

(Kohtuasi T-70/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi MUSEUM OF ILLUSIONS taotlus - Euroopa Liidu varasem kujutismärk MUSEUM OF ILLUSIONS - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b) - Määruse 2017/1001 artikkel 95)

(2021/C 252/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Metamorfoza d.o.o. (Zagreb, Horvaatia) (esindaja: advokaat A. Bijelić)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: L. Rampini ja V. Ruzek)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Tiesios kreivės (Vilnius, Leedu)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 2. detsembri 2019. aasta otsuse (asi R 663/2019-2) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Tiesios kreivės’i ja Metamorfoza vahel.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) teise apellatsioonikoja 2. detsembri 2019. aasta otsus (asi R 663/2019-2).

2.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 103, 30.3.2020.

Üldkohtu 12. mai 2021. aasta otsus – Tornado Boats International versus EUIPO – Haygreen (TORNADO)

(Kohtuasi T-167/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa Liidu kujutismärk TORNADO - Absoluutne kehtetuks tunnistamise põhjus - Pahausksus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt b))

(2021/C 252/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Tornado Boats International ApS (Lystrup, Taani) (esindaja: advokaat M. Hoffgaard Rasmussen)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Folliard Monguiral ja V. Ruzek)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: David Haygreen (Colwyn Bay, Ühendkuningriik) (esindaja: solicitor R. Harrison)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 17. jaanuari 2020. aasta otsuse (asi R 1169/2018-1) peale, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust D. Haygreeni ja Tornado Boats Internationali vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Tornado Boats International ApSi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud.

3.	David Haygreen kannab ise oma kohtukulud.

---

(1)  ELT C 175, 25.5.2020

Üldkohtu 12. mai 2021. aasta otsus – Bavaria Weed versus EUIPO (BavariaWeed)

(Kohtuasi T-178/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Euroopa Liidu kujutismärgi BavariaWeed taotlus - Absoluutne keeldumispõhjus - Avaliku korraga vastuolus olev kaubamärk Marque contraire à l’ordre public - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt f - Määruse 2017/1001 artikli 7 lõige 2)

(2021/C 252/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Bavaria Weed GmbH (Herrsching am Ammersee, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Wolhändler)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: A. Söder)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 22. jaanuari 2020. aasta otsuse (asi R 1458/2019-5) peale, mis käsitleb kujutismärgi BavariaWeed registreerimistaotlust ELi kaubamärgina.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Bavaria Weed GmbH-lt.

---

(1)  ELT C 191, 8.6.2020.

Üldkohtu 8. aprilli 2021. aasta määrus – Target Ventures Group versus EUIPO – Target Partners (TARGET VENTURES)

(Kohtuasi T-274/19) (1)

(Euroopa kaubamärk - Tühistamismenetlus - Vaidlustatud kaubamärgist loobumise avaldus - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2021/C 252/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Target Ventures Group Ltd (Road Town, Briti Neitsisaared) (esindajad: advokaadid T. Dolde ja P. Homann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: P. Sipos)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Target Partners GmbH (München, Saksamaa) (esindajad: advokaadid A. Klett ja C. Mikyska)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 4. veebruari 2019. aasta otsuse (asi R 1685/2017-2) peale, mis käsitleb tühistamismenetlust Target Ventures Group ja Target Partners vahel.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Target Ventures Group Ltd ja Target Partners GmbH kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt kummaltki välja pool Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukuludest.

---

(1)  ELT C 213, 24.6.2019.

Üldkohtu 6. mai 2021. aasta määrus – Groupe Canal + versus komisjon

(Kohtuasi T-358/19) (1)

(Konkurents - Keelatud kokkulepped - Televisiooniteenus - Otsus, millega muudetakse kohustused siduvaks - Vaidlustatud akti tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2021/C 252/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Groupe Canal + SA (Issy-les-Moulineaux, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid P. Wilhelm, P. Gassenbach ja O. de Juvigny)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Dawes, C. Urraca Caviedes ja L. Wildpanner)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 7. märtsi 2019. aasta otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohast menetlust (juhtum AT.40023 – Piiriülene juurdepääs tasulistele televisiooniteenustele), mis muudab õiguslikult siduvaks The Walt Disney Company, The Walt Disney Company Limited, Universal Studios International B.V., Universal Studios Limited and Comcast Corporation, CPT Holdings Inc., Colgems Productions Limited, Sony Corporation, Warner Bros. International Television Distribution Inc., Warner Media LLC, Sky UK Limited ja Sky Limited võetud kohustused.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Prantsuse Vabariigi menetlusse astumise avalduse üle otsustamise vajadus on ära langenud.

3.	Mõista kohtukulud, sealhulgas Groupe Canal + kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt, v.a need, mis on seotud menetlusse astumisega.

4.	Jätta Groupe Canal +, komisjoni ja Prantsuse Vabariigi kohtukulud seoses menetlusse astumisega nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 270, 12.8.2019.

Üldkohtu 4. mai 2021. aasta määrus – Asoliva ja Anierac versus komisjon

(Kohtuasi T-822/19) (1)

(Tühistamishagi - Põllumajandus - Külmpressitud oliiviõli klassifitseerimine ühte kolmest kategooriatest - Rakendusmeetmed - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

(2021/C 252/33)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hagejad: Asociación Española de la Industria y Comercio Exportador de Aceite de Oliva (Asoliva) (Madrid, Hispaania), Asociación Nacional de Industriales Envasadores y Refinadores de Aceites Comestibles (Anierac) (Madrid) (esindaja: advokaat V. Rodríguez Fuentes)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Konstantinidis, F. Castilla Contreras ja M. Morales Puerta)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 27. septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1604, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2568/91 oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta (ELT L 250, lk 14), artikli 1 lõike 1 punkt b.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Asociación Española de la Industria y Comercio Exportador de Aceite de Olivalt (Asoliva) ja Asociación Nacional de Industriales Envasadores y Refinadores de Aceites Comestiblesilt (Anierac).

---

(1)  ELT C 27, 27.1.2020.

Üldkohtu 26. aprilli 2021. aasta määrus – Jouvin versus komisjon

(Kohtuasjad T-472/20 ja T-472/20 AJ II) (1)

(Tühistamishagi - Konkurents - Keelatud kokkulepped - Pakkide vastuvõtmise, jälgimise ja kättetoimetamise turg - Kaebuse rahuldamata jätmise otsus - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi - Tasuta õigusabi taotlus, mis on esitatud pärast hagi esitamist)

(2021/C 252/34)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Fédéric Jouvin (Clichy, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat L. Bôle-Richard)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Ernst, A. Keidel ja A. Boitos)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 28. mai 2020. aasta otsus C(2020) 3503 final, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus ELTL artikli 101 väidetavate rikkumiste kohta.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Jätta tasuta õigusabi taotlus rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Frédéric Jouvinilt.

---

(1)  ELT C 423, 7.12.2020.

Üldkohtu presidendi 5. mai 2021. aasta määrus – Ovsyannikov versus nõukogu

(Kohtuasi T-714/20 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas - Rahaliste vahendite külmutamine - Kohaldamise ja täitmise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2021/C 252/35)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Dmitry Vladimirovich Ovsyannikov (Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid J. Iriarte Ángel ja E. Delage González)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: H. Marcos Fraile ja P. Mahnič)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 esitatud taotlus peatada hagejat puudutavas osas järgmiste aktide kohaldamine ja täitmine: nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16); nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6); nõukogu 20. novembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2163, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP (ELT 2017, L 304, lk 51); nõukogu 20. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2153, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT 2017, L 304, lk 3); nõukogu 13. märtsi 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/399, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2020, L 78, lk 44); nõukogu 13. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/398, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT 2020, L 78, lk 1); nõukogu 10. septembri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1269, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2020, L 298, lk 23); nõukogu 10. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1267, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT 2020, L 298, lk 1); nõukogu 1. oktoobri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1368, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2020, L 318, lk 5), ja nõukogu 1. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1367, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT 2014, L 318, lk 1).

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

25. märtsil 2021 esitatud hagi – McCord versus komisjon

(Kohtuasi T-161/21)

(2021/C 252/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Raymond Irvine McCord (Belfast, Ühendkuningriik) (esindaja: solicitor C. O’Hare)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel Euroopa Komisjoni 29. jaanuari 2021. aasta otsus ja/või määruse ettepanek Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (2019/C 384 I/01) („väljaastumisleping“) Põhja-Iirimaa protokolli artikli 16 tühistamise kohta;

—	tühistada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel Euroopa Komisjoni otsus selle kohta, et puudub avaldatud poliitiline lähenemine või suunis, et Euroopa Komisjon töötab välja ja avaldab poliitika seoses tingimustega Põhja-Iirimaa protokolli artikli 16 tühistamise kohta;

—	tuvastada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 alusel, et Euroopa Komisjon ei ole välja töötanud ja avaldanud poliitilist lähenemist või suunist, seoses tingimustega Põhja-Iirimaa protokolli artikli 16 tühistamise kohta;

—	mõista hageja kohtukulud ja kohtumenetlusele eelnenud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab enda hagi põhjenduseks, et Euroopa Komisjoni otsus ja/või määruse ettepanek tugineda Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (1) Põhja-Iirimaa protokolli artiklile 16 oli ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Lisaks peab komisjon tulevikus avalikuks tegema enda poliitika seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Põhja-Iirimaa protokolli artikli 16 tühistamisega.

---

(1)  Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT 2019, CI 384, lk 1).

28. aprillil 2021 esitatud hagi – Illumina versus komisjon

(Kohtuasi T-227/21)

(2021/C 252/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Illumina, Inc. (Wilmington, Delaware, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: D. Beard, QC, ja advokaat P. Chappatte)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vastavalt nõukogu määruse 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (1) artikli 22 lõikele 3 Euroopa Komisjoni 19. aprilli 2021. aasta otsus (juhtum COMP/M.10188) nõustuda ühinemismääruse artikli 22 lõike 1 alusel 9. märtsi 2021. aasta üleandmise taotlusega, mille esitas Autorité de la Concurrence (Prantsusmaa), ja tunnistada end pädevaks vaadata ühinemismääruse alusel läbi Illumina, Inc. ja GRAIL, Inc. koondumine;

—	tühistada viis muud komisjoni otsust vastavalt Madalmaadele, Belgiale Kreekale, Islandile ja Norrale, millega ta andis neile loa üleandmise taotlusega ühineda;

—	tühistada üleandmise taotlus;

—

tühistada juhul, kui see peaks vajalikuks osutuma, komisjoni 11. märtsi 2021. aasta otsus, millega teavitati Illuminat, et komisjon on saanud üleandmise taotluse, mille õigusliku tagajärjena keelati Illuminal vastavalt EÜ ühinemismääruse artikli 22 lõike 4 teisele lausele koondumist läbi viia vastavalt EÜ ühinemismääruse artiklile 7;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et komisjonil ei ole pädevust oma otsuses koondumist läbi vaadata. Nimelt on komisjon oma otsuses: — vääralt tuvastanud EÜ ühinemismääruse eesmärgi; — jätnud tunnustamata, et ühinemismääruse artikli 22 (ja selle artikli 9) alusel juhtumite üleandmine on erandlik ja pädevusi tuleb tõlgendada kitsendavalt; — vääralt hinnanud ühinemismääruse artikli 22 õiguslikku tausta; — vääralt tõlgendanud ühinemismääruse artikli 22 sõnastust; — esitanud tõlgenduse, mis on vastuolus subsidiaarsuse, õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

2.

Teine väide, mille kohaselt on komisjoni otsus koondumist läbi vaadata kehtetu, kuna üleandmise taotlus, mille Prantsuse pädev ametiasutus esitas, ei olnud esitatud tähtajal ja/või on komisjoni viivituste tõttu õiguskindluse ja hea halduse põhimõtetega vastuolus. Nimelt: — on komisjon rikkunud õigusnormi, kui ta tõlgendas ja kohaldas ühinemismääruse artikli 22 lõikes 1 sisalduvat mõistet „teatavaks tehti“ selleks, et arvutada kuupäev, millest alates hakkas kulgema 15-tööpäevane tähtaeg, ega järeldanud – kuigi oleks pidanud –, et taotlus ei olnud esitatud tähtajal, mistõttu ei olnud komisjonil pädevust otsust vastu võtta. — Järgmisena, või teise võimalusena ja juhul, kui see tegu on kutsega taotluse esitamiseks ühinemismääruse artikli 22 lõike 5 alusel, millega koondumine Prantsuse ametiasutusele (ja/või teistele liikmesriikidele) „teatavaks tehti“, oli komisjoni viivitus kutse saatmisel vastuolus õiguskindluse aluspõhimõttega ja kohustusega tegutseda hea halduse põhimõtte kohaselt mõistliku aja jooksul.

3.

Kolmas väide, mille kohaselt on poliitikamuutus komisjoni otsuses koondumist läbi vaadata vastuolus Illumina õiguspärase ootuse ja õiguskindlusega, kuna volinik Vestager tegi 11. septembril 2020 konkreetse ja tingimusteta avalduse, et komisjon muudab oma poliitikat seoses artikli 22 kohaste juhtumitega pärast uute juhiste avaldamist. Samas oli kutse saadetud enne uute juhiste avaldamist, s.o ajal, mil komisjoni heakskiidetud poliitika oli vähendada üleandmistaotlusi liikmesriikidest, kellel oma riigisisese õiguse kohaselt pädevus puudus. Komisjon viis seega oma uut poliitikat ellu enne, kui ta avaldas artikli 22 kohta uued juhised, see on aga vastuolus Illumina õiguspäraste ootuste ja õiguskindlusega.

4.

Neljas väide, mille kohaselt on komisjon teinud fakti- ja hindamisvigu, mis õõnestab alust, millel põhineb komisjoni otsus koondumist läbi vaadata. Nimelt: — kutses ja üleandmise taotluses olid olulised faktivead ja/või tegu oli ebaõiglase menetlusega/kaitseõiguste eiramisega, mille tulemusel oli otsus ja/või taotlus õigusvastane; — komisjon järeldas ekslikult, et esineb mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, kuna tal puudusid asjakohased tõendid; — komisjon järeldas ekslikult, et koondumised ähvardavad märkimisväärselt mõjutada konkurentsi, kuna tal puudusid asjakohased tõendid.

---

(1)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT 2004 L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

4. mail 2021 esitatud hagi – Fidelity National Information Services versus EUIPO – IFIS (FIS)

(Kohtuasi T-237/21)

(2021/C 252/38)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fidelity National Information Services, Inc. (Jacksonville, Florida, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat P. Wilhelm)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Banca IFIS SpA (Mestre, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi FIS taotlus – registreerimistaotlus nr 13 232 236

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 26. veebruari 2021. aasta otsus asjas R 1460/2020-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kohtukulud välja EUIPO-lt ja apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

5. mail 2021 esitatud hagi – Varabei versus nõukogu

(Kohtuasi T-245/21)

(2021/C 252/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Mikalai Mikalevich Varabei (Novopolotsk, Valgevene) (esindajad: advokaadid G. Kremslehner, H. Kühnert ja M. Lester, QC)

Kostja: Euroop Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada viivitamatult nõukogu 25. veebruari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/353, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (1), ja nõukogu 25. veebruari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/339, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, artiklit 8a (2);

—	jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja ühe väite, et tehtud on ilmseid hindamisvigu. Hageja väidab, et nõukogu ei selgitanud, kuidas hageja ärihuvid näitavad, et ta saab kasu Lukašenko režiimist või toetab seda. Vastupidi, hageja huvid nafta ja söetransiidis ning pangandussektoris ei ole seda tüüpi ega sellise ulatusega, millest ilmneks, et hageja toetab mingil viisil režiimi või saab sellest kasu.

Peale selle väidab hageja, et teda ei saa loetelus hoida ka sel alusel, et ta on Bremino Groupi kaasomanik. Viimane ei ole saanud valikulist maksusoodustust ega muul viisil toetust Valgevene administratsioonilt.

---

(1)  ELT L 68, 26.2.2021, lk 189.

(2)  ELT L 68, 26.2.2021, lk 29.

7. mail 2021 esitatud hagi – Fibercycle versus EUIPO (BACK-2-NATURE)

(Kohtuasi T-248/21)

(2021/C 252/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fibercycle Fibrecycle Pty Ltd (Helensvale, Austraalia) (esindaja: advokaat T. Stein)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärgi BACK-2-NATURE ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 485 655

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 3. märtsi 2021. aasta otsus asjas R 1699/2020-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

11. mail 2021 esitatud hagi – Aquino versus parlament

(Kohtuasi T-253/21)

(2021/C 252/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Roberto Aquino (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat L. Levi)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada käesolev hagu vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

sellest tulenevalt

—	tühistada 7. juuli 2020. aasta otsus, millega personali peadirektoraadi peadirektor tühistas personalikomitee esimehe valimise ja otsustas korraldada uue valimise;

—	tühistada 14. septembri 2020. aasta avakoosolek ja seal toimunud valimised, eelkõige personalikomitee esimehe valimine;

—	tühistada 5. veebruari 2021. aasta otsus, millega hageja 6. oktoobri 2020. aasta kaebus rahuldamata jäeti;

—	mõista kostjalt välja mittevaraline kahju, mille suurus on ex aequo et bono hinnates 2 000 eurot;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

—	Esimese väite kohaselt on kostja rikkunud oma kohustust tagada ametnikele ja nende valitud esindajatele võimalus nimetada täiesti vabalt ja kehtestatud reegleid järgides oma esindajad. Samuti tugineb hageja personalikomitee töökorra artikli 4 ja hoolitsemiskohustuse rikkumisele.

—	Teise väite kohaselt on rikutud õigust olla ära kuulatud ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41.

10. mail 2021 esitatud hagi – Armadora Parleros versus komisjon

(Kohtuasi T-254/21)

(2021/C 252/42)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Armadora Parleros, SL (Santa Eugenia de Ribeira, Hispaania) (esindaja: advokaat J. Navas Marqués)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et Euroopa Komisjon rikkus ühenduse ühist kalapoliitikat (ÜKP) reguleeriva määruse nr 1224/2009 artiklit 118 tegevusetusega, jättes tegemata asjakohase järelevalve ja seire selle kohta, kas Hispaania Kuningriik on neid norme nõuetekohaselt rakendanud – tegevusetus, mis võib olla hagejat, ARMADORA PARLEROS, S.L.i kahjustav akt;

—	tuvastada, et see komisjonipoolne rikkumine põhjustas hagejale, ARMADORA PARLEROS, S.L.ile kahju, mis seisneb hariliku makrelli ja euroopa merluusi kalastamise pealt saamata jäänud tulus ajavahemiku 2006–2020 kohta;

—	mõista Euroopa Komisjonilt äriühingu ARMADORA PARLEROS, S.L.i kasuks välja ÜHEKSA MILJONIT KAHEKSASADA KAHEKSAKÜMMEND ÜKS TUHAT NELISADA KOLMKÜMMEND NELI EUROT JA KUUSKÜMMEND ÜKS SENTI (9 881 434,61 eurot) kahjuhüvitisena, koos seadusjärgse intressiga, kapitaliseerides intressid;

—	mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite.

Hageja väidab, et Euroopa Komisjon on toiminud õigusvastaselt – eelkõige seoses tõigaga, et komisjon jättis täitmata oma kohustuse teha Hispaania Kuningriigi suhtes seiret ja järelevalvet ühenduse ühise kalapoliitika (ÜKP) tegeliku rakendamise üle ning konkreetselt nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT 1993, L 261, lk 1; ELT eriväljaanne 04/02, lk 70) ja nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT 2009, L 343, lk 1) tegeliku rakendamise üle. Sellega seoses viidatakse eelkõige „Kantaabria autonoomse piirkonna ja loodepiirkondade vetes seilavate traalerite mootorivõimsuse kontrollimata jätmisele“.

Niisuguse tegevusetuse tagajärjel kandis hageja kahju ajavahemikus 2006–2020 seetõttu, et ei olnud võimalik kasutada laeva Vianto Tercero, mis tuli ühise kalapoliitika mittenõuetekohase rakendamise tõttu kõrvale jätta ja langes seetõttu kasutusest täielikult välja. Kõik see põhjustas ettevõtjale ARMADORA PARLEROS S.Lile majanduslikku kahju.

14. mail 2021 esitatud hagi – Basaglia versus komisjon

(Kohtuasi T-257/21)

(2021/C 252/43)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Giorgio Basaglia (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Balossi, F. Fimmanò ja G. Borriello)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul mõista Euroopa Komisjonilt Giorgio Basaglia kasuks välja kahjuhüvitis põhjustel, mida on selgitatud hagiavalduse põhjendustes, ja tuginedes lepinguvälisele vastutusele, kokku vähemalt 5 013 328,64 euro suuruses summas.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite ja käsitleb hagiavalduse ühes osas tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramist.

Hageja märgib lepinguvälise vastutuse kohta käesoleval juhul, et:

—	Üldkohus tühistas 23. septembri 2020. aasta kohtuotsusega (kohtuasi T-727/19, Basaglia vs. komisjon) Euroopa Komisjoni otsuse, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus tutvuda teatud dokumentidega.

—	Selles kohtuotsuses on muu hulgas tuvastatud, et komisjoni tegevus oli ebaseaduslik, kuna ta ühepoolselt piiras hageja õigust nõutud dokumentidega tutvuda.

—	Ebaseadusliku tegevusega on tekitatud suur kahju, mis on seotud nii hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlustega, mis on pooleli, kui ka kontrollikoja maksumenetlusega, kuna hageja ei saanud üheski neist kolmest menetlusest end täiel määral kaitsta.

—	Ebaseadusliku tegevuse ja tekitatud kahju vahel on selge põhjuslik seos.

17. mail 2021 esitatud hagi – Neolith Distribution versus EUIPO (Ornamentaalse mustri kujutis)

(Kohtuasi T-259/21)

(2021/C 252/44)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Neolith Distribution, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat N. Fernández Fernández-Pacheco)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi (Ornamentaalse mustri kujutis) taotlus – registreerimistaotlus nr 18 162 188

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 12. märtsi 2021. aasta otsus asjas R 2155/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	kohustada EUIPOt lugema õiguspäraseks ja rahuldama Euroopa Liidu kujutismärgi nr 18 162 188 taotlus seoses kõigi klassi 19 kaupadega, mille jaoks seda taotleti;

—	mõista EUIPOs ja Üldkohtus toimuva menetlusega seonduvad kulud välja kostjalt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

18. mail 2021 esitatud hagi – Ryanair versus komisjon

(Kohtuasi T-268/21)

(2021/C 252/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa) (esindajad: advokaadid E. Vahida, F.-C. Laprévote, V. Blanc, S. Rating and I.-G. Metaxas-Maranghidis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada kostja 22. detsembri 2020. aasta otsus riigiabi asjas SA.59029 – Italy – COVID-19 – Compensation scheme for airlines with an Italian operating license (1) ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et kostja rikkus ELTL erisätteid ja liidu õiguse üldpõhimõtteid, millele tugineb lennutranspordi liberaliseerimine liidus alates 1980ndate lõpust (st diskrimineerimiskeeld, teenuste osutamise vabadus – mida lennutranspordi suhtes kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 1008/2008 (2) – ja asutamisvabadus).

2.	Teine väide, et kostja kohaldas vääralt ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b ja tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta kontrollis abi proportsionaalsust võrreldes COVID-19 kriisist põhjustatud kahjuga.

3.	Kolmas väide, et vaatamata tõsistele raskustele jättis kostja ametliku uurimismenetluse algatamata ja rikkus hageja menetlusõigusi.

4.	Neljas väide, et kostja rikkus oma põhjendamiskohustust.

---

(1)  ELT 2021, C 77, lk 6.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT 2008, L 293, lk 3–20).

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – Anastasiou versus komisjon ja EKP

(Kohtuasi T-149/14) (1)

(2021/C 252/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Laiendatud koosseisus esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 159, 26.5.2014.

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – Pavlides versus komisjon ja EKP

(Kohtuasi T-150/14) (1)

(2021/C 252/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Laiendatud koosseisus esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 159, 26.5.2014.

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – Vassiliou versus komisjon ja EKP

(Kohtuasi T-151/14) (1)

(2021/C 252/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Laiendatud koosseisus esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 159, 26.5.2014.

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – Medilab versus komisjon ja EKP

(Kohtuasi T-152/14) (1)

(2021/C 252/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Laiendatud koosseisus esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 159, 26.5.2014.

Üldkohtu 28. aprilli 2021. aasta määrus – Tsilikas versus komisjon

(Kohtuasi T-514/16) (1)

(2021/C 252/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kaheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 388, 3.11.2014 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-74/14 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1. septembril 2016).

Üldkohtu 6. mail 2021. aasta määrus – Tsilikas versus komisjon

(Kohtuasi T-534/16) (1)

(2021/C 252/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kaheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 89, 16.3.2015 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-11/15 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1. septembril 2016).

Üldkohtu 30. aprilli 2021. aasta määrus – Aycinena jt versus komisjon

(Kohtuasi T-537/16) (1)

(2021/C 252/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kaheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 89, 16.3.2015 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-14/15 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1. septembril 2016).

Üldkohtu 27. aprilli 2021. aasta määrus – Guillen Lazo versus parlament

(Kohtuasi T-541/16) (1)

(2021/C 252/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kaheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 127, 20.4.2015 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-22/15 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1. septembril 2016).

Üldkohtu 6. mai 2021. aasta määrus – Miranda Garcia versus Euroopa Liidu Kohus

(Kohtuasi T-547/16) (1)

(2021/C 252/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kaheksanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 190, 8.6.2015 (Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus algselt numbri all F-53/15 registreeritud kohtuasi, mis anti Euroopa Liidu Üldkohtule üle 1. septembril 2016).

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – APG Intercon jt versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-147/18) (1)

(2021/C 252/55)

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 166, 14.5.2018.

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – Scordis, Papapetrou & Co jt versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-179/18) (1)

(2021/C 252/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 166, 14.5.2018.

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – Papaconstantinou jt versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-188/18) (1)

(2021/C 252/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 166, 14.5.2018.

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – Vital Capital Investments jt versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-196/18) (1)

(2021/C 252/58)

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 166, 14.5.2018.

Üldkohtu 12. mai 2021. aasta määrus – JV Voscf jt versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-197/18) (1)

(2021/C 252/59)

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 190, 4.6.2018.

Üldkohtu 5. mai 2021. aasta määrus – Nessim Daoud jt versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-208/18) (1)

(2021/C 252/60)

Kohtumenetluse keel: inglise

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 211, 18.6.2018.

Üldkohtu 20. aprilli 2021. aasta määrus – Compass Overseas Holdings jt versus komisjon

(Kohtuasi T-702/19) (1)

(2021/C 252/61)

Kohtumenetluse keel: inglise

Teise koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 10, 13.1.2020.

Üldkohtu 29. aprilli 2021. aasta määrus – Applia versus komisjon

(Kohtuasi T-139/20) (1)

(2021/C 252/62)

Kohtumenetluse keel: inglise

Seitsmenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 161, 11.5.2020.

Üldkohtu 29. aprilli 2021. aasta määrus – Applia versus komisjon

(Kohtuasi T-140/20) (1)

(2021/C 252/63)

Kohtumenetluse keel: inglise

Seitsmenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 161, 11.5.2020.

Üldkohtu 29. aprilli 2021. aasta määrus – Applia versus komisjon

(Kohtuasi T-141/20) (1)

(2021/C 252/64)

Kohtumenetluse keel: inglise

Seitsmenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 161, 11.5.2020.

Üldkohtu 29. aprilli 2021. aasta määrus – Applia versus komisjon

(Kohtuasi T-142/20) (1)

(2021/C 252/65)

Kohtumenetluse keel: inglise

Seitsmenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 161, 11.5.2020.

Üldkohtu 11. mai 2021. aasta määrus – Da Silva Carreira versus komisjon

(Kohtuasi T-260/20) (1)

(2021/C 252/66)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 215, 29.6.2020.

Üldkohtu 6. mai 2021. aasta määrus – Precisis versus EUIPO – Easee (EASEE)

(Kohtuasi T-66/21) (1)

(2021/C 252/67)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kümnenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 88, 15.3.2021.