—

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32021M10220 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

1.

vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 165 panustab liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse spordi eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid spordistruktuure ning spordi sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni;

2.

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 (1) märgitakse, et sport on oluline kestlikku arengut võimaldav tegur, ning tunnistatakse selle üha suuremat panust arengu ja rahu tagamisel sallivuse ja austuse kasvatamise kaudu, aga ka panust naiste, noorte, üksikisikute ja kogukondade mõjuvõimu suurendamisel ning tervise-, haridus- ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide saavutamisel;

3.

nõukogu 4. detsembri 2013. aasta järeldustes spordi panuse kohta ELi majandusse ning eeskätt noorte töötuse vastasesse võitlusse ja sotsiaalsesse kaasatusse tunnistatakse spordi potentsiaali töökohtade loomisel ja kohaliku majanduse arengu toetamisel ning selle ülekanduvat mõju muudele sektoritele (2);

4.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 5. detsembri 2014. aasta järeldustes spordi kui innovatsiooni ja majanduskasvu hoogustaja kohta tunnistatakse, et sport on tähtis innovatsiooni ja majanduskasvu hoogustaja ning et sporditööstust iseloomustavad pidevad ja kiired innovatsioonilained, ja leitakse, et innovatsioon on viinud sporditehnoloogia teatavates rakendusteaduste valdkondades liidripositsioonile (3);

5.

nõukogu 13. detsembri 2018. aasta järeldustes spordi majandusliku mõõtme ja spordist tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu kohta leitakse, et spordiga seotud innovatsiooni mõõtme arvessevõtmine SKP-s ja tööhõives ei ole andmete puudumise tõttu veel piisav (4);

6.

nõukogu 29. juuni 2020. aasta järeldustes COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja kõnealuse sektori taastumise kohta kutsutakse liikmesriike üles tugevdama koostöös spordiliikumisega koostoimet eri sektoritega, sealhulgas innovatsioonisektoriga, et pakkuda sportlastele ja kõikidele kodanikele uusi võimalusi olla kehaliselt aktiivne, sealhulgas digivahendite kasutamise abil (5);

7.

Euroopa Liidu spordialases töökavas (2021–2024), mille nõukogu võttis vastu 4. detsembril 2020, tunnistatakse, et sport võiks aidata saavutada ELi üldisi poliitilisi prioriteete ning eeskätt paljude eri poliitikavaldkondade, nagu innovatsiooni, digiülemineku, majanduse, hariduse, tervise, noorte, sotsiaalküsimuste, kaasamise, võrdõiguslikkuse, soolise võrdõiguslikkuse, linna- ja maaelu arengu, transpordi, keskkonna, turismi, tööhõive ja kestlikkuse valdkonna eesmärke ning et nende poliitikavaldkondadega võiks toetada spordi edendamist valdkondadevahelise koostöö alusel (6);

8.

2017. aasta septembris Tartus tehtud üleskutses tervislikele eluviisidele võeti kohustus innustada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) toetatavaid teadmis- ja innovaatikakogukondi EIT Health ja EIT Food välja töötama ja toetama uuenduslikke lähenemisviise, et propageerida tervislikest eluviisidest saadavat kasu ja suurendada sellealast teadlikkust;

9.

nõukogu 4. detsembri 2020. aasta järeldustes, mis käsitlevad ühiskonnas spordi ja kehalise aktiivsuse hüvanguks tehtava valdkondadevahelise koostöö edendamist, rõhutatakse, et sport ja kehaline aktiivsus on tihedalt seotud muude poliitikavaldkondadega, nagu innovatsioon, teadusuuringud, digiüleminek, majandus, tervis ja tööhõive, ning et valdkondadevahelisel koostööl võib olla oluline roll innovatsiooni ja spordi majandusliku mõõtme stimuleerimisel (7),

10.

innovatsiooni tuleks pidada üheks spordisektori arengu prioriteediks. Spordiinnovatsioon peaks suurendama kodanike võimalusi sportida ja olla kehaliselt aktiivne, edendama sotsiaal-majanduslikku arengut spordi kaudu ning käsitlema praegusi ja võimalikke tulevikuväljakutseid, muutes spordisektori seeläbi kestlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;

11.

avaliku poliitika kontekstis tuleks võtta spordiinnovatsiooni suhtes terviklik, mitmetasandiline ja valdkondadevaheline lähenemisviis, tuginedes avaliku ja erasektori asutuste tihedale koostööle ning aidates kaasa kestlikule arengule ja käsitledes piisavalt ELi ees seisvaid laiemaid sotsiaal-majanduslikke probleeme;

12.

viimastel kümnenditel on innovatsioon andnud umbes kaks kolmandikku Euroopa majanduskasvust (8). Teadusuuringud ja innovatsioon suurendavad meie tootmissektorite vastupanuvõimet, meie majanduse konkurentsivõimet ning meie ühiskonna, kaasa arvatud spordisektori digi- ja rohepööret;

13.

COVID-19 pandeemia on avaldanud suurt mõju kogu spordisektorile (9). Eri maades on mõju olnud küll erinev, kuid tagajärjed on näha kõigil spordi haldamise tasanditel ja kõigis spordi mõõtmetes. Lisaks on see teinud ilmsiks juba olemasolevad nõrgad kohad ja ebavõrdsused ja neid süvendanud ning kiirendanud uuenduslike tavade kasutuselevõttu, mis annab selgelt märku vajadusest töötada välja terviklikud lähenemisviisid struktuursete väljakutsete käsitlemiseks;

14.

võttes arvesse spordivaldkonna võimet tehnoloogiliste ja sotsiaalsete suundumuste alusel kiiresti areneda, peetakse seda valdkonda kiiresti kohanevaks ning uute ideede ja uuenduste allikaks (10). Peale selle võib spordiga seotud inimestel, näiteks sportlastel, treeneritel, õpetajatel, vabatahtlikel, aga ka teistel selles valdkonnas töötavatel inimestel, olla juhtiv roll innovatsiooni tugevdamisel;

15.

sport võib olla ka selliste tehnoloogiliste ja sotsiaalsete uuenduste hoogustaja, mis toovad kasu majandusliku atraktiivsuse ja sellega seotud tööturu kasvu poolest. Uuringud näitavad, et paljud ELi piirkonnad on lisanud spordi oma aruka spetsialiseerumise strateegiatesse (11);

16.

käsitlemaks olemasolevaid ja tulevasi ohte ja mureküsimusi, mis võivad mõjutada nii liidu kui ka spordi ühiseid väärtusi, nagu need, mis on seotud ebavõrdsuse, inimõiguste rikkumise, kaubandusliku surve, sportlaste ärakasutamise, dopingu, rassismi, ksenofoobia, vägivalla, korruptsiooni ja rahapesuga, on tarvis leida innovaatilisi sotsiaalseid, organisatsioonilisi, poliitilisi, digitaalseid ja tehnoloogilisi lähenemisviise;

17.

tehnika areng, näiteks arengud seoses suurandmete, 5G, pilvandmetöötluse, tehisintellekti, virtuaalreaalsuse/liitreaalsuse, biotehnoloogiate ja mängustamise (12) põhimõtete rakendamisega tehnoloogias, mõjutavad spordi vaatamise, kogemise, harrastamise ja organiseerimise viise, pakkudes samas uusi ärivõimalusi ja kestlikke lahendusi. Nimetatud arengud kujutavad endast enneolematuid võimalusi ja tekitavad vajaduse võtta arvesse selliseid spordiga seotud aspekte nagu treeneritöö, koostöö fännidega, ürituste korraldamine, aruka linna kontseptsioon, aktiivõpe ja liikuvus;

18.

spordiliikumine ja eriti spordiorganisatsioonid saavad kasutada uuenduslikke tehnoloogilisi ja digitaalseid kommunikatsiooni- ja ülekandemeetodeid ning mitteformaalset ja informaalset õppimist, et edendada spordi kaudu ELi ühiseid väärtusi ja kasutada oma mõju muu hulgas selleks, et suurendada teadlikkust ja aidata vältida sallimatust, sotsiaalset tõrjumist, soolist stereotüpiseerimist, misogüüniat, homofoobiat, rassismi, ksenofoobiat, marginaliseerimist, ahistamist, väärkohtlemist ja vägivalda, sealhulgas seksuaalset vägivalda, ja diskrimineerimist selle mis tahes vormis (13),

19.

innovatsioon on mitmetahuline ja lai kontseptsioon, hõlmates nii toote-, protsessi-, teenuse, organisatsiooni- ja institutsiooniinnovatsiooni kui ka ühiskondlikku, keskkonnahoidlikku ja poliitikainnovatsiooni;

20.

innovatsioon võib hoogustada arengut kõigis spordi mõõtmetes (sotsiaalne, majanduslik ja organisatsiooniline), kujundades seda, kuidas sporti harrastatakse, vastu võetakse ja organiseeritakse, ning edendades spordi positiivset rolli ja spordi harrastamist ühiskonnas, samuti selle positiivset rolli liikumisel passiivselt tervishoiuteenuste tarbimiselt tervisest hoolimise suunas, sotsiaalse lõimimise ja sidususe hoogustajana ning hariduses;

21.

tervist tugevdava kehalise aktiivsusega (14) seotud toodete ja teenuste innovatsioonil võib olla positiivne mõju istuva eluviisi vähendamisel ja kehalise aktiivsuse taseme suurendamisel, näiteks eakate tervise ja funktsioneerimisvõime parandamisel ja hoidmisel, rasvumise ja mittenakkuslike haiguste leviku vähendamisel ning tervise, hea vormi ja heaolu propageerimisel igas vanuses inimeste hulgas ja kõigis keskkondades, kaasa arvatud töökohal;

22.

digiüleminek tõhustab suuremate suhtlusvõimaluste ja uuemate tehnikaseadmete kaudu treeningu- ja õpimeetodeid, parandades tulemuslikkust spordis, ning samuti võib see vähendada spordivigastuste riski. See suurendab ka kodanike, sportlaste, treenerite, sporditöötajate ja fännide koostööd ning kiirendab uute sporditoodete ja -teenuste väljatöötamist;

23.

digivahendid, näiteks kehal kantavad spordiseadmed, (15) aga ka liitreaalsus ja digiteisikud ning nende kombineerimine mängustamise põhimõtetega võimaldavad vaadata sportlikku sooritust, ühistreeningut, spordi jälgimist, tervisekontrolli ning tehisintellekti toetatud kehalist aktiivsust uue vaatenurga alt, mis pakub nii tippsportlastele kui ka rohujuure tasandi sportlastele ning kõigile kodanikele uusi kehalise aktiivsuse võimalusi;

24.

innovatsioon võib suurendada spordisektori, eelkõige rohujuure tasandi spordiorganisatsioonide suutlikkust, parandades töömeetodeid ja -protsesse, luues sünergiaid ja võrgustikke ning aidates kaasa spordisektori vastupanuvõimelisemaks, keskkonnahoidlikumaks, paremini juhituks ja läbipaistvamaks muutumisele. Innovatsioon saab aidata kaasa ka Euroopa Liidu spordialase töökava (2021–2024) I lisas esitatud põhiteemade edasiarendamisele ja rakendamisele;

25.

spordis ja spordi kaudu (16) teostatav sotsiaalne innovatsioon (17) võib positiivselt mõjutada seda, kuidas kaasatakse kõiki haavatavaid rühmi ja inimesi, kellel on vähem võimalusi sporti harrastada, (18) luues alternatiivseid vahendeid inimeste toomiseks spordi ja kehalise aktiivsuse juurde ning aidates nii kaasa nende sotsiaalsele kaasamisele ja mõjuvõimu suurendamisele, parandades ka nende inimeste elukvaliteeti, tervist ja heaolu (19);

26.

uuenduslikud linna- ja ruumiplaneerimiskäsitused võimaldavad asjakohaseid liikuvuslahendusi ning sporditaristute lisamist linna-, maa- ja looduspiirkondadesse. Arukad ja keskkonnahoidlikumad linnad väärtustavad seda, et kõik oleks kodanikule lähemal ja kättesaadavam, soodustades nii ühiskonna tervist ja kaasavust ning suurendades sportimise ja kehalise aktiivsuse atraktiivsust;

27.

uuenduslikud sporditaristud ning nende ehitamise ja hooldamise protsessid (20) võivad võtta omaks algatuse „Uus „Euroopa Bauhaus““ eesmärgid ning pakkuda sportimiseks ja kehaliseks aktiivsuseks paremaid ja ohutumaid tingimusi, olles samal ajal kestlikumad, keskkonnasõbralikumad, ligipääsetavamad ja energiatõhusamad;

28.

sport oma eri väljendusvormides, näiteks tegevuste ja ürituste kujul, saab aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisele, rakendades uuenduslikke jäätmekäitluse ja ressursside majandamise meetmeid, propageerides aktiivset ja kestlikku liikuvust ning suurendades teadlikkust kliima- ja keskkonnaprobleemidest;

29.

tehnoloogiline ja digiüleminek võivad uute ärimudelite ja -tavade tekkides märkimisväärselt mõjutada spordi suursündmusi. Kuigi spordiürituste puhul võimaldavad uuenduslikud lahendused nende korraldamist optimeerida, muutes üritused kulutõhusamaks ja kestlikumaks ning suurendades nende vaadatavust ja publiku kaasatust, tuleb siiski jälgida ja vältida võimalikke nendega seostatavaid negatiivseid mõjusid ja ebaseaduslikke tavasid (21),

30.

edendama ja toetama eelkõige koos ülikoolide ja uurimiskeskustega läbiviidavaid spordiinnovatsiooni valdkonna teadusuuringute ja arendustegevuse algatusi ja projekte, et luua ja levitada teadmisi ning pakkuda vahendeid paremate poliitikameetmete väljatöötamiseks ja spordiinnovatsiooni käsitlevateks võrdlusuuringuteks, aidates liikuda arukama Euroopa (22) poole; selliste algatuste ja projektide jaoks uurima ja soodustama rahalise toetuse andmist asjaomastest ELi rahastamisvahenditest, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja programmist „Euroopa horisont“;

31.

toetama ja innustama spordiliikumise ja teiste asjaomaste organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike asutuste, ülikoolide ja uurimiskeskuste, kodanikuühiskonna ja erasektori vahelist koostööd tõkete ja probleemide kõrvaldamiseks, millega spordiinnovatsioon ja -ettevõtlus silmitsi seisavad, näiteks tõkked ja probleemid, mis on seotud rahastamise, ajude äravoolu, andmekaitse ja intellektuaalomandi õigustega (23);

32.

soodustama spordiinnovatsioonialast koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailma Terviseorganisatsioon, Maailma Dopinguvastane Agentuur, UNESCO, OECD, Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon ja Euroopa Nõukogu, samuti teiste asjaomaste organisatsioonidega, innustades tegema valdkonnaülest koostööd ja toetades spordiinnovatsiooni edendamiseks mõeldud uuenduslikke meetmeid ja teadusuuringuid;

33.

otsima uuenduslikke lahendusi, sealhulgas digitaalseid ja tehnoloogilisi uuendusi, et asjakohaste vahendite väljatöötamise ja rakendamise abil kaitsta spordiausust ja võidelda korruptsiooni vastu spordis, käsitleda piiriüleseid probleeme, nagu tulemuste kokkuleppimine, doping (24) ja vägivald, ning kaitsta puhast, mittediskrimineerivat ja tervislikku spordiharrastamise keskkonda;

34.

edendama mitmetasandilisi partnerlusi ja heade tavade vahetamist, sealhulgas koolide, noorteorganisatsioonide, spordiliikumise (eelkõige spordiklubid) ja teiste asjaomaste organisatsioonide vahel, et juurutada innovatsiooni ja katsetamise kultuuri, eelkõige kohalike küsimuste käsitlemisel;

35.

toetama valdkondadevahelist koostööd spordisektori ja muude asjaomaste sektorite vahel, eeskätt innovaatiliste ja digivahendite kasutamise vallas, aga ka asjaomaste vahendite vahel sünergiate leidmiseks, eesmärgiga muuta sport võimalike tulevaste kriiside suhtes vastupanuvõimelisemaks ning ennetada ühiskondlikke probleeme;

36.

edendama spordiinnovatsiooni küsimuses liikmesriikidevahelist heade tavade ja kogemuste vahetamist ning teadlaste liikuvust nii kohalikul, piirkondlikul, Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil;

37.

edendama ja hõlbustama spordiliikumise, muude asjaomaste organisatsioonide ja teisi sektoreid esindavate organisatsioonide ühist uuendustegevust (25) kõigil juhtimistasanditel, avaliku ja erasektori asutuste vahel, edendades selleks muu hulgas ka innovatsiooniklastrite tegevust, soodustades akadeemilisi teadusuuringuid ja nende kasutuselevõttu ning toetades kogukonna juhitud ja missioonipõhist innovatsiooni spordi valdkonnas;

38.

tugevdama sportimise ja kehalise aktiivsuse kui sotsiaal-majandusliku arengu vahendi rolli ja kaasamist, sealhulgas spordiinnovatsiooni ning sotsiaalse innovatsiooni valdkonna projektide edendamist spordis ja spordi kaudu, toimides piirkondlike ja kohalike strateegiate kontekstis ning kasutades aruka spetsialiseerumise strateegiaid, (26) ning eelkõige soodustama arukat spetsialiseerumist kui ühtekuuluvuspoliitika, piirkondliku arengu ja majanduse ümberkujundamise vahendit;

39.

toetama algatusi ja projekte, milles otsitakse uuenduslikke lahendusi, et edendada ja arendada spordi kõigi tasandite – kehalise kasvatuse, rohujuure tasandi spordi, treenerite koolitamise, spordi juhtimise, noorte kaasamise ja kodanikuaktiivsuse – ühiskondlikku ja kasvatuslikku mõõdet, andes sellega panuse sportimise ja kehalise aktiivsuse jätkuva kättesaadavuse tagamisse;

40.

kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga 2030 toetama ja edendama sporti kui kestlikku arengut võimaldavat tegurit ning panuse andjat Euroopa rohelisse kokkuleppesse ja Pariisi kokkuleppesse, edendades spordiinnovatsiooni ja keskkonnahoidlikumate tavade kasutuselevõttu,

41.

suurendama teadlikkust ja reklaamima seda potentsiaali, mis on spordil innovatsiooni hoogustaja ja allikana ning vahendina, mille abil saab kokku sobitada ja käsitleda suurt hulka tavasid ja väärtusi ning mis ühendab traditsioonilist ja nüüdisaegset;

42.

soodustama koostööd, mida tehakse liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel ning mis hõlmab spordiliikumist, asjakohaseid kolmandaid riike, spordiklastreid ja võrgustikke; suurendama teadlikkust kasust ja võimalustest, mida selline koostöö ja selle tulemused annavad, ning hõlbustama liikmesriikide ja teiste asjaomaste sidusrühmade vahelist spordiinnovatsioonialase teabe jagamist veebis;

43.

levitama teavet olemasolevate võimaluste kohta spordiinnovatsiooniga seotud algatuste rahastamiseks ELi vahenditest, nagu programmid „Erasmus+“, LIFE, „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja „EL tervise heaks“, samuti ühtekuuluvuspoliitika vahenditest (peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond+), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, ning ELi taastealgatustest, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu ning REACT-EU, ning ühtlasi toetama viise, kuidas neist tuleks kasu spordiliikumisele ja teistele asjaomastele organisatsioonidele ning spordiga seotud projektidele;

44.

edendama spordiinnovatsioonialaste parimate tavade vahetamist ELi kontekstis, kus see on asjakohane, ja jätkama spordiinnovatsiooni kaardistamise toetamist;

45.

rõhutama spordiinnovatsiooni olulisust, edendades sotsiaal-majanduslike suundumuste mõõtmist võimaldava statistika ja muu asjakohase teabe kättesaadavust, käsitledes spordi ja innovatsiooni teemasid töövormides, nagu need on esitatud ELi spordialases töökavas, (27) ning uurides muid võimalusi selle teema käsitlemiseks, kasutades selleks ka uudseid lähenemisviise,

46.

võtma vastu ja rakendama organisatsiooniinnovatsiooni protsesse, (28) et soodustada sotsiaal-majanduslikke arenguid ning propageerida tervislikke eluviise ning ohutut, puhast, ausat ja mittediskrimineerivat sporti ning pakkuda vastavat haridust;

47.

edendama ja toetama (eelkõige kohalikke) spordiklubisid ning rohujuure tasandi sporti, juurutades digiüleminekut ning innovatsiooni ja katsetamise kultuuri;

48.

koguma, arutama ja levitama sportlaste, treenerite, kohtunike ja teiste spordi valdkonnas töötavate inimeste innovaatilisi ideid ja soovitusi selle kohta, kuidas parandada nende ohutust ja sooritust ning ausust spordivõistlustel ning vähendada terviseriske ja keskkonnamõju;

49.

tegema koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ja erasektoriga, toetades andmete kogumist spordiga seotud innovatsiooni mõõtme panuse kohta;

50.

andma oma panuse spordiinnovatsioonialasesse dialoogi ning levitama spordiinnovatsiooni käsitlevat teavet ja asjaomaseid parimaid tavasid.