ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 182
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

64. aastakäik
10. mai 2021

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2021/C 182/01

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

1

 

Üldkohus

2021/C 182/02

Üldkohtu uue liikme vande andmine

2

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2021/C 182/03

Kohtuasi C-344/19: Euroopa Kohtu (suurkoda) 9. märtsi 2021. aasta otsus (Vrhovno sodišče eelotsusetaotlus – Sloveenia) – D. J. versus Radiotelevizija Slovenija (Eelotsusetaotlus – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Direktiiv 2003/88/EÜ – Artikkel 2 – Mõiste tööaeg – Valveperiood väljakutsevalve raames – Asustatud piirkondadest kaugel asuvate televisioonisaatjate hooldusega seotud konkreetne töö – Direktiiv 89/391/EMÜ – Artiklid 5 ja 6 – Psühhosotsiaalsed riskid – Ennetuskohustus)

3

2021/C 182/04

Kohtuasi C-365/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Verwaltungsgericht Schwerini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – FD versus Staatliches Amt für Landwirtschaft und Umwelt Mittleres Mecklenburg (Eelotsusetaotlus – Ühine põllumajanduspoliitika – Otsetoetused – Määrus (EL) nr 1307/2013 – Artikkel 24 – Noor põllumajandustootja, kelle suhtes on esimene toetusõiguste jaotamine toimunud – Artikli 30 lõige 6 – Delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014 – Artikli 28 lõige 2 – Toetusõiguste täiendav jaotamine riiklikust reservist)

4

2021/C 182/05

Kohtuasi C-388/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus (Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) eelotsusetaotlus – Portugal) – MK versus Autoridade Tributária e Aduaneira (Eelotsusetaotlus – Otsene maksustamine – Kinnisvaratulu maksustamine – Kapitali vaba liikumine – Maksubaas – Diskrimineerimine – Võimalus valida residentidega sama maksustamise kord – Kooskõla liidu õigusega)

4

2021/C 182/06

Kohtuasi C-392/19: Euroopa Kohtu (suurkoda) 9. märtsi 2021. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – VG Bild-Kunst versus Stiftung Preußischer Kulturbesitz (Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas – Direktiiv 2001/29/EÜ – Artikli 3 lõige 1 – Mõiste üldsusele edastamine – Autoriõigusega kaitstud teose paigutamine kolmanda isiku veebisaidile kaudlisamise (framing) meetodil – Teos, mis on autoriõiguse omaja loal litsentsisaaja veebisaidil piiranguteta kättesaadav – Kasutuslepingu tingimus, mille kohaselt peab litsentsisaaja rakendama tõhusaid tehnilisi meetmeid kaudlisamise takistamiseks – Lubatavus – Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11 ja artikli 17 lõige 2)

5

2021/C 182/07

Kohtuasi C-400/19: Euroopa Kohtu (neljas koda) 11. märtsi 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari (Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Põllumajandustoodete ühine turukorraldus – Määrus (EL) nr 1308/2013 – ELTL artikkel 34 – Põllumajandustoodete müügihind – Nende toodete jaemüügile kohaldatavad minimaalsed kasumimarginaalid)

6

2021/C 182/08

Kohtuasi C-440/19 P: Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus – Pometon SpA versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Keelatud kokkulepped – Terasabrasiivide Euroopa turg – Osalemine kahepoolsetes ja mitmepoolsetes kontaktides, mille eesmärk on hindade kooskõlastamine kogu Euroopa Majanduspiirkonnas – Hübriidmenetlus, mis viis kokkuleppeotsuse tegemiseni ja seejärel otsuse tegemiseni tavapärases menetluses – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 41 – Euroopa Komisjoni erapooletuse kohustus – Artikkel 48 – Süütuse presumptsioon – Põhjendamiskohustus – Üks ja vältav rikkumine – Rikkumise kestus – Võrdne kohtlemine – Täielik pädevus)

6

2021/C 182/09

Kohtuasi C-459/19: Euroopa Kohtu (viies koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs versus Wellcome Trust Ltd (Eelotsusetaotlus – Maksualaste õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artiklid 43 ja 44 – Teenuste osutamise koht maksukohustuslasele, kes sellisena tegutseb – Heategevusorganisatsiooni poolt väljaspool liitu asuvatelt teenuse osutajatelt mittemajandusliku kutsetegevuse tarvis saadud investeeringute haldamise teenuste osutamise koht)

7

2021/C 182/10

Kohtuasi C-488/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (High Courti (Irlande) eelotsusetaotlus – Iirimaa) – Euroopa vahistamismääruse täitmise menetlus järgmise isiku suhtes: JR (Eelotsusetaotlus – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa vahistamismäärus – Raamotsus 2002/584/JSK – Kohaldamisala – Artikli 8 lõike 1 punkt c – Mõiste täidetav kohtuotsus – Süütegu, mille eest on karistuse mõistnud kolmanda riigi kohus – Norra Kuningriik – Vahistamismääruse teinud riigis kahepoolse lepingu alusel tunnustatud ja täitmisele pööratud kohtuotsus – Artikli 4 punkti 7 alapunkt b – Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Süüteo eksterritoriaalsus)

8

2021/C 182/11

Kohtuasi C-562/19 P: Euroopa Kohtu (suurkoda) 16. märtsi 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik, Ungari (Apellatsioonkaebus – ELTL artikli 107 lõige 1 – Riigiabi – Poola jaemüügisektori suhtes kohaldatav maks – ELTL artikli 108 lõige 2 – Ametliku uurimismenetluse algatamise otsus – Võrdlussüsteemi kindlaksmääramise elemendid – Maksumäärade progressiivsus – Valikulise eelise olemasolu – Tõendamiskoormis)

9

2021/C 182/12

Kohtuasi C-572/19 P: Euroopa Kohtu (viies koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus – European Road Transport Telematics Implementation Coordination Organisation – Intelligent Transport Systems & Services Europe (Ertico – ITS Europe) versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm – Soovitus 2003/361/EÜ – Euroopa Komisjoni valideerimiskomisjoni otsus mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjana (VKE) kvalifitseerimise kohta – Otsus 2012/838/EL, Euratom – Lisa – Punktid 1.2.6 ja 1.2.7 – Läbivaatamistaotlus – Määrus (EÜ) nr 58/2003 – Artikkel 22 – Vaide puudumine – Läbivaatamistaotluse ja vaide vaheline suhe – VKEna kvalifitseerimisest keeldumine vaatamata soovituse 2003/361 kriteeriumide formaalsele täidetusele – Õiguskindlus – Õiguspärane ootus – Probleemid, millega VKEd peavad tavaliselt toime tulema – Puudumine)

9

2021/C 182/13

Kohtuasi C-578/19: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus (Supreme Court of the United Kingdomi eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – X versus Kuoni Travel Ltd (Eelotsusetaotlus – Direktiiv 90/314/EMÜ – Artikli 5 lõike 2 kolmas taane – Reisipaketid, puhkusepaketid ja ekskursioonipaketid – Reisikorraldaja ja tarbija vahel sõlmitud pakettreisileping – Reisikorraldaja vastutus selle eest, kas teised teenuste osutajad täidavad lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt – Kahju, mis tulenes teenuste osutaja töötaja tegudest – Vastutusest vabastamine – Sündmus, mida reisikorraldaja või teenuste osutaja ei saanud ette näha või ära hoida – Mõiste teenuste osutaja)

10

2021/C 182/14

Kohtuasi C-580/19: Euroopa Kohtu (suurkoda) 9. märtsi 2021. aasta otsus (Verwaltungsgericht Darmstadti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – RJ versus Stadt Offenbach am Main (Eelotsusetaotlus – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Direktiiv 2003/88/EÜ – Artikkel 2 – Mõiste tööaeg – Valveperiood väljakutsevalve raames – Kutselised tuletõrjujad – Direktiiv 89/391/EMÜ – Artiklid 5 ja 6 – Psühhosotsiaalsed riskid – Ennetuskohustus)

11

2021/C 182/15

Kohtuasi C-585/19: Euroopa Kohtu (viies koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (Tribunalul Bucureşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Academia de Studii Economice din Bucureşti versus Organismul Intermediar pentru Programul Operaţional Capital Uman – Ministerul Educaţiei Naţionale (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Tööaja korraldus – Direktiiv 2003/88/EÜ – Artikkel 2 – Mõiste tööaeg – Artikkel 3 – Minimaalne igapäevane puhkeaeg – Töötajad, kes on sõlminud sama tööandjaga mitu töölepingut – Kohaldamine töötaja suhtes)

11

2021/C 182/16

Kohtuasi C-596/19 P: Euroopa Kohtu (suurkoda) 16. märtsi 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari, Poola Vabariik (Apellatsioonkaebus – ELTL artikli 107 lõige 1 – Riigiabi – Ungaris reklaamikäibelt arvestatav maks – Võrdlussüsteemi kindlaksmääramise elemendid – Maksumäärade progressiivsus – Edasikantud kahjumi osalise mahaarvamise üleminekumeede – Valikulise eelise olemasolu – Tõendamiskoormis)

12

2021/C 182/17

Kohtuasi C-652/19: Euroopa Kohtu (teine koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus – Itaalia) – KO versus Consulmarketing SpA (pankrotis) (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 1999/70/EÜ – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Klausel 4 – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Objektiivsed põhjused, mis õigustavad tähtajaliste töötajate erinevat kohtlemist – Direktiiv 98/59/EÜ – Kollektiivne koondamine – Riigisisesed õigusnormid, mis puudutavad töötaja kaitset tema ebaseadusliku kollektiivse koondamine korral – Ebasoodsama kaitsesüsteemi kohaldamine tähtajalistele töölepingutele, mis on sõlmitud enne selle süsteemi jõustumist ja mis on pärast seda kuupäeva muudetud tähtajatuteks töölepinguteks)

13

2021/C 182/18

Kohtuasi C-708/19: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Finanzgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Von Aschenbach & Voss GmbH versus Hauptzollamt Duisburg (Eelotsusetaotlus – Lõplik dumpinguvastane tollimaks – Hiinast pärit alumiiniumfoolium – Väheste muudatustega alumiiniumfoolium – Rakendusmäärus (EL) 2017/271 – Vastuvõetavus – Tühistamishagi esitamata jätmine põhikohtuasja hageja poolt – Tühistamishagi esitamise õigus)

13

2021/C 182/19

Kohtuasi C-739/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Supreme Court eelotsusetaotlus – Iirimaa) – VK versus An Bord Pleanála (Eelotsusetaotlus – Teenuste vaba osutamine advokaatide poolt – Direktiiv 77/249/EMÜ – Artikkel 5 – Klienti liikmesriigi kohtumenetluses esindava külalisadvokaadi kohustus tegutseda koos advokaadiga, kes võib esindada klienti kõnealuses kohtus – Piirid)

14

2021/C 182/20

Kohtuasi C-802/19: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 11. märtsi 2021. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Firma Z versus Finanzamt Y (Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikli 90 lõige 1 – Maksustatava väärtuse vähendamine – 24. oktoobri 1996. aasta kohtuotsuses Elida Gibbs (C-317/94, EU:C:1996:400) määratletud põhimõtted – Ravimite tarne – Allahindluse võimaldamine – Hüpoteetiline eelotsuse küsimus – Eelotsusetaotluse vastuvõetamatus)

15

2021/C 182/21

Kohtuasi C-812/19: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 11. märtsi 2021. aasta otsus (Högsta förvaltningsdomstoleni eelotsusetaotlus – Rootsi) – Danske Bank A/S, Danmark, Sverige Filial versus Skatteverket (Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 9 – Maksukohustuslane – Mõiste – Artikkel 11 – Käibemaksugrupp – Äriühingu peamine tegevuskoht ja filiaal, mis asuvad kahes erinevas liikmesriigis – Peamine tegevuskoht, mis kuulub käibemaksugruppi, mille liige filiaal ei ole – Peamine tegevuskoht, mis osutab filiaalile teenuseid ja kannab sellega seotud kulu filiaalile üle)

15

2021/C 182/22

Kohtuasi C-895/19: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus (Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicachi eelotsusetaotlus – Poola) – A. versus Dyrektor Krajowej Informacji Skarbowej (Eelotsusetaotlus – Kaudne maksustamine – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Kaupade ühendusesisene soetamine – Sellise soetamise korral tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamine – Vorminõuded – Sisulised nõuded – Maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg – Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõtted)

16

2021/C 182/23

Kohtuasi C-900/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Association One Voice ja Ligue pour la protection des oiseaux versus Ministre de la Transition écologique et solidaire (Eelotsusetaotlus – Keskkond – Direktiiv 2009/147/EÜ – Loodusliku linnustiku kaitse – Artiklid 5 ja 8 – Kõigi linnupüügiviiside kasutamise keeld – Artikli 9 lõige 1 – Luba kasutada erandina traditsioonilist linnupüügiviisi – Tingimused – Teiste rahuldavate lahenduste puudumine – Teiste rahuldavate lahenduste puudumise põhjendamiseks ainult selle traditsioonilise püügiviisi kaitsele tuginemine – Püügi valikulisus – Riigisisesed õigusnormid, mis lubavad püüda linde linnuliimipulkade abil)

17

2021/C 182/24

Kohtuasi C-941/19: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Krajský soud v Ostravě eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – Samohýl group a.s. versus Generální ředitelství cel (Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Tariifirubriigid 3004 ja 3808 – Tõlgendamine – Määrus (EÜ) nr 455/2007 – Nahale tilgutatav lahus kassidele kirp- ja puuknakkuste vastu – Ravi- või profülaktiline toime)

17

2021/C 182/25

Kohtuasi C-949/19: Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – M.A. versus Konsul Rzeczypospolitej Polskiej w N. (Eelotsusetaotlus – Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Viisapoliitika – Schengeni lepingu rakendamise konventsioon – Artikli 21 lõige 2a – Põhiõiguste harta – Artikkel 47 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Konsuli poolt pikaajalise viisa andmisest keeldumine – Liikmesriigi kohustus tagada sellise viisa andmisest keeldumise otsuse kohtus vaidlustamise võimaluse)

18

2021/C 182/26

Kohtuasi C-48/20: Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – UAB P versus Dyrektor Izby Skarbowej w B. (Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Ühine käibemaksusüsteem – Direktiiv 2006/112/EÜ – Artikkel 203 – Alusetult arvele märgitud maksud – Arve väljastaja heausksus – Maksutulude saamata jäämise oht – Liikmesriikide kohustused näha ette võimalus korrigeerida alusetult arvele märgitud maksu – Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõtted)

19

2021/C 182/27

Kohtuasi C-96/20: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – Ordine Nazionale dei Biologi, MX, NY, OZ versus Presidenza del Consiglio dei Ministri (Eelotsusetaotlus – Rahvatervis – ELTL artikkel 168 – Direktiiv 2002/98/EÜ – Inimvere ja verekomponentide kvaliteedi- ja ohutusnõuded – Eesmärk tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase – Artikli 4 lõige 2 ja artikli 9 lõige 2 – Vereteenistusasutused – Vastutav isik – Kvalifikatsiooni miinimumtingimused – Liikmesriigi võimalus näha ette rangem kord – Liikmesriikidele jäetud kaalutlusruum)

20

2021/C 182/28

Kohtuasi C-112/20: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 11. märtsi 2021. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – M. A. versus État belge (Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2008/115/EÜ – Artikkel 5 – Tagasisaatmisotsus – Euroopa Liidu kodanikust alaealise lapse isa – Tagasisaatmisotsuse tegemisel lapse parimate huvide arvessevõtmine)

20

2021/C 182/29

Kohtuasi C-648/20 PPU: Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Westminster Magistrates’ Courti eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluse järgmise isiku suhtes: PI (Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa vahistamismäärus – Raamotsus 2002/584/JSK – Artikli 8 lõike 1 punkt c – Euroopa vahistamismäärus, mille on teinud liikmesriigi prokuratuur kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks sama ametiasutuse poolt otsustatud vabadust piirava meetme alusel – Kohtuliku kontrolli puudumine enne tagaotsitava üleandmist – Tagajärjed – Tõhus kohtulik kaitse – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)

21

2021/C 182/30

Kohtuasi C-701/19 P: Euroopa Kohtu 4. veebruari 2021. aasta määrus – Pilatus Bank plc versus Euroopa Keskpank (Apellatsioonkaebus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus – Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Liikmesriigi järelevalveasutuse võetud peatamismeetmed – Kontaktisiku määramine – Piiratud suhtlemine Euroopa Keskpangaga (EKP) – Tegevusloa kehtetuks tunnistamine enne menetluse alustamist – Tühistamishagi – Vastuvõetamatus – Väidete piisavalt selgelt ja täpselt esitamata jätmine Üldkohtus – Põhjendatud huvi tõendamata jätmine – Ettevalmistava akti valesti kvalifitseerimine – Põhjenduste asendamine)

22

2021/C 182/31

Kohtuasi C-755/19: Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. veebruari 2021. aasta määrus (Conseil d'État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – T.H.C. versus Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Varjupaigapoliitika – Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded – Direktiiv 2013/32/EL – Artikkel 46 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 47 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Kaebus korduva rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse peale – Kaebuse esitamise tähtaeg – Kinnipidamine)

22

2021/C 182/32

Kohtuasi C-321/20: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 4. veebruari 2021. aasta määrus (Audiencia Provincial de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – CDT, SA versus MIMR, HRMM (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Tarbijakaitse – Kohtuotsuse ajaline mõju – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Liikmesriigi kohtu pädevus ebaõiglaseks hinnatud lepingutingimuse olemasolul – Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus – Ebaõiglase tingimuse sisu osaline tühistamine – Õiguskindluse põhimõte – Kooskõlalise tõlgendamise kohustus)

23

2021/C 182/33

Kohtuasi C-378/20: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 25. veebruari 2021. aasta määrus (Landesverwaltungsgericht Oberösterreichi eelotsusetaotlus – Austria) – Stadtapotheke E versus Bezirkshauptmannschaft Linz-Land (Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 47 – Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele – Uue apteegi jaoks tegevusloa taotlemine – Kohustus taotleda autonoomselt kutseorganisatsioonilt ekspertiisi – Kutsevabadus ja õigus teha tööd – Ettevõtlusvabadus – Omandiõigus – Tingimused uue apteegi asutamiseks – Proportsionaalsus – Liidu õiguse kohaldatavuse puudumine – Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 12 ja artikkel 94 – Ilmne Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)

24

2021/C 182/34

Kohtuasi C-639/20: CEDC International sp. z o.o. 26. novembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 23. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-796/16: CEDC International versus EUIPO – Underberg

24

2021/C 182/35

Kohtuasi C-697/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 21. detsembril 2020 – W. G. versus Dyrektor Izby Skarbowej w L.

25

2021/C 182/36

Kohtuasi C-698/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 21. detsembril 2020 – Gmina Wieliszew versus Pankroti tõttu likvideeritava Spółdzielczy Bank Rzemiosła i Rolnictwa w Wołominie (Wołomini käsitööliste ja põllumeeste ühistupank) pankrotihaldur

25

2021/C 182/37

Kohtuasi C-715/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Krakowa – Nowej Huty w Krakowie (Poola) 18. detsembril 2020 – KL versus G.-s asuv piiratud vastutusega äriühing X

26

2021/C 182/38

Kohtuasi C-722/20 P: Ultrasun AG 31. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 20. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-805/19: Ultrasun AG versus EUIPO

27

2021/C 182/39

Kohtuasi C-28/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Łodzi (Poola) 15. jaanuaril 2021 – TM versus EJ

27

2021/C 182/40

Kohtuasi C-44/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 28. jaanuaril 2021 – Phoenix Contact GmbH & Co. KG versus HARTING Deutschland GmbH & Co. KG ja Harting Electric GmbH & Co. KG

27

2021/C 182/41

Kohtuasi C-64/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 2. veebruaril 2021 – Rigall Arteria Management Sp. z o.o. sp. k. versus Bank Handlowy w Warszawie S.A.

28

2021/C 182/42

Kohtuasi C-76/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Berlin (Saksamaa) 8. veebruaril 2021 – Wacker Chemie AG versus Saksamaa Liitvabariik, keda esindab Umweltbundesamt

28

2021/C 182/43

Kohtuasi C-77/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 8. veebruaril 2021 – Digi Távközlési és Szolgáltató Kft. versus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság

30

2021/C 182/44

Kohtuasi C-83/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 9. veebruaril 2021 – Airbnb Ireland UC, Airbnb Payments UK Ltd versus Agenzia delle Entrate

30

2021/C 182/45

Kohtuasi C-98/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 15. veebruaril 2021 – Finanzamt R versus W-GmbH

32

2021/C 182/46

Kohtuasi C-99/21: Danske Slagtermestre 17. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 1. detsembri 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-486/18, Danske Slagtermestre versus Euroopa Komisjon

32

2021/C 182/47

Kohtuasi C-106/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 22. veebruaril 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus BC

33

2021/C 182/48

Kohtuasi C-107/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 22. veebruaril 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus ZR

34

2021/C 182/49

Kohtuasi C-110/21 P: Universität Bremeni 23. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 16. detsembri 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-660/19: Universität Bremen versus Teadusuuringute Rakendusamet

34

2021/C 182/50

Kohtuasi C-116/21 P: Euroopa Komisjoni 25. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-243/18: VW versus komisjon

35

2021/C 182/51

Kohtuasi C-117/21 P: Euroopa Komisjoni 25. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-315/19: BT versus komisjon

36

2021/C 182/52

Kohtuasi C-118/21 P: Euroopa Komisjoni 25. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-442/17 RENV: RN versus komisjon

37

2021/C 182/53

Kohtuasi C-120/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 26. veebruaril 2021 – LB versus TO

39

2021/C 182/54

Kohtuasi C-122/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 26. veebruaril 2021 – Get Fresh Cosmetics Limited versus Valstybinė vartotojų teisių apsaugos tarnyba

39

2021/C 182/55

Kohtuasi C-123/21 P: Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-541/18: Changmao Biochemical Engineering versus komisjon

40

2021/C 182/56

Kohtuasi C-128/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 26. veebruaril 2021 – Lietuvos notarų rūmai, M. S., S. Š., D. V., V. P., J. P., D. L.-B., D. P., R. O. I. versus Lietuvos Respublikos konkurencijos taryba

41

2021/C 182/57

Kohtuasi C-130/21 P: Lukáš Wagenknechti 1. märtsil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 17. detsembri 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-350/20: Wagenknecht versus komisjon

42

2021/C 182/58

Kohtuasi C-131/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bíróság (Ungari) 2. märtsil 2021 – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: KI

44

2021/C 182/59

Kohtuasi C-135/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 4. märtsil 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus GD ja WT

44

2021/C 182/60

Kohtuasi C-138/21 P: Euroopa Liidu Nõukogu 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-315/19: BT versus komisjon

45

2021/C 182/61

Kohtuasi C-139/21 P: Euroopa Liidu Nõukogu 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-243/18: VW versus komisjon

46

2021/C 182/62

Kohtuasi C-147/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Prantsusmaa) 8. märtsil 2021 – Comité interprofessionnel des huiles essentielles françaises (CIHEF), Florame, Hyteck Aroma-Zone, Laboratoires Gilbert, Laboratoire Léa Nature, Laboratoires Oméga Pharma France, Pierre Fabre Médicament, Pranarom France, Puressentiel France versus Ministre de la Transition écologique, Premier ministre

47

2021/C 182/63

Kohtuasi C-149/21 P: Fakro sp. z o.o. 5. märtsil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-515/18: Fakro versus komisjon

48

2021/C 182/64

Kohtuasi C-506/19: Euroopa Kohtu presidendi 11. veebruari 2021. aasta määrus – Islamic Republic of Iran Shipping Lines, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Safiran Payam Darya Shipping Lines (SAPID), Khazar Sea Shipping Lines Co., Rahbaran Omid Darya Ship Management Co., Irinvestship Ltd, IRISL Europe GmbH versus Euroopa Liidu Nõukogu

49

2021/C 182/65

Kohtuasi C-737/19: Euroopa Kohtu seitsmenda koja presidendi 26. veebruari 2021. aasta määrus (Tribunal administratif de Montreuil’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Bank of China Limited versus Ministre de l’Action et des Comptes publics

49

2021/C 182/66

Kohtuasi C-558/20: Euroopa Kohtu presidendi 5. veebruari 2021. aasta määrus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – PR, BV versus Germanwings GmbH

49

2021/C 182/67

Kohtuasi C-8/21: Euroopa Kohtu presidendi 5. veebruari 2021. aasta määrus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Germanwings GmbH versus KV

50

 

Üldkohus

2021/C 182/68

Kohtuasi T-719/17: Üldkohtu 17. märtsi 2021. aasta otsus – FMC versus komisjon (Taimekaitsevahendid – Toimeaine metüülflupüürsulfuroon – Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse kuulumise pikendamata jätmine – Hindamismenetlus – Toimeaine klassifitseerimise ettepanek – Ettevaatuspõhimõte – Kaitseõigused – Õiguskindlus – Ilmne hindamisviga – Proportsionaalsus – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Hea halduse põhimõte – Õiguspärane ootus)

51

2021/C 182/69

Kohtuasi T-585/19: Üldkohtu 17. märtsi 2021. aasta otsus – EJ versus EIP (Avalik teenistus – EIP personal – Töötasu – Sõidukulud – Ülalpeetava lapse kahekordne toetus – Rasket haigust põdev laps – Nimetatud kulude tagasiulatuva hüvitamise ja kahekordse toetuse tagasiulatuva maksmise piiramine – Mõistlik aeg – Hoolitsemiskohustus – Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue)

51

2021/C 182/70

Kohtuasi T-739/19: Üldkohtu 10. märtsi 2021. aasta määrus – Productos Jamaica vs. EUIPO – Alada 1850 (flordeJamaica) (Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

52

2021/C 182/71

Kohtuasi T-50/20: Üldkohtu 12. märtsi 2021. aasta määrus – PNB Banka versus EKP (Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Maksejõuetusmenetlus – EKP keeldumine rahuldada ühe krediidiasutuse juhatuse taotlus anda selle krediidiasutuse pankrotihaldurile juhis võimaldada selle krediidiasutuse juhatuse volitatud advokaadil siseneda selle krediidiasutuse ruumidesse, tutvuda teabega, kasutada personali abi ja selle krediidiasutuse vahendeid – Akti vastuvõtja pädevus – Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

53

2021/C 182/72

Kohtuasi T-160/20: Üldkohtu 17. märtsi 2021. aasta määrus – 3M Belgium versus ECHA (Tühistamishagi – REACH – Perfluorobutaansulfoonhappe (PFBS) ja selle soolade määratlemine väga ohtliku ainena – Nende kandidaatainete loetellu kandmine, mis lõpptulemusena kantakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse – Hagi esitamise tähtaeg – Määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõige 10 – Kodukorra artikkel 59 – Vastuvõetamatus)

53

2021/C 182/73

Kohtuasi T-426/20: Üldkohtu 11. märtsi 2021. aasta määrus – Techniplan versus komisjon (Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue – Euroopa Arengufond (EAF) – Kodukorra artikli 76 punkt d – Vorminõuete eiramine – Vastuvõetamatus)

54

2021/C 182/74

Kohtuasi T-742/20 R: Üldkohtu presidendi 19. märtsi 2021. aasta määrus – Indofil Industries (Netherlands) versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine – Taimekaitsevahendid – Määrus (EÜ) nr 1107/2009 – Rakendusmäärus (EL) 2020/2087 – Toimeaine mankotseebi heakskiidu pikendamata jätmist – Taotlus kohaldamise peatamiseks – Kiireloomulisuse puudumine)

55

2021/C 182/75

Kohtuasi T-45/21 R: Üldkohtu presidendi 12. märtsi 2021. aasta määrus – Ciano Trading & Services CT & S jt versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine – Riigihanked – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Vastuvõetamatus – Kiireloomulisuse puudumine)

55

2021/C 182/76

Kohtuasi T-713/20: 30. novembril 2020 esitatud hagi – OQ versus komisjon

56

2021/C 182/77

Kohtuasi T-100/21: 16. veebruaril 2021 esitatud hagi – Sánchez-Gavito León versus nõukogu ja komisjon

57

2021/C 182/78

Kohtuasi T-102/21: 18. veebruaril 2021 esitatud hagi – Bastion Holding jt versus komisjon

58

2021/C 182/79

Kohtuasi T-129/21: 1. märtsil 2021 esitatud hagi – Colombani versus Euroopa välisteenistus

59

2021/C 182/80

Kohtuasi T-133/21: 1. märtsil 2021 esitatud hagi – QK versus EKP

59

2021/C 182/81

Kohtuasi T-140/21: 5. märtsil 2021 esitatud hagi – Apologistics v EUIPO – Kerckhoff (apo-discounter.de)

60

2021/C 182/82

Kohtuasi T-141/21: 5. märtsil 2021 esitatud hagi – Shakutin versus nõukogu

61

2021/C 182/83

Kohtuasi T-146/21: 15. märtsil 2021 esitatud hagi – Vetpharma Animal Health versus EUIPO – Deltavit (DELTATIC)

61

2021/C 182/84

Kohtuasi T-149/21: 18. märtsil 2021 esitatud hagi – UGA Nutraceuticals versus EUIPO – Vitae Health Innovation (VITADHA)

62

2021/C 182/85

Kohtuasi T-150/21: 15. märtsil 2021 esitatud hagi – Hangzhou Dingsheng Industrial Group jt versus komisjon

63

2021/C 182/86

Kohtuasi T-152/21: 19. märtsil 2021 esitatud hagi – Union Syndicale Solidaires des SDIS de France ja DOM/TOM versus komisjon

63

2021/C 182/87

Kohtuasi T-155/21: 23. märtsil 2021 esitatud hagi – Völkl versus EUIPO – Marker Dalbello Völkl (International) (Völkl)

64

2021/C 182/88

Kohtuasi T-156/21: 23. märtsil 2021 esitatud hagi – Völkl versus EUIPO – Marker Dalbello Völkl (International) (Marker Völkl)

65

2021/C 182/89

Kohtuasi T-159/21: 25. märtsil 2021 esitatud hagi – Bustos versus EUIPO – Bicicletas Monty (motwi)

66

2021/C 182/90

Kohtuasi T-405/14: Üldkohtu 16. märtsi 2021. aasta määrus – Yavorskaya versus nõukogu jt

66

2021/C 182/91

Kohtuasi T-162/20: Üldkohtu 11. märtsi 2021. aasta määrus – UPL Europe ja Indofil Industries (Netherlands) versus EFSA

67

 

Parandused

2021/C 182/92

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teate parandus kohtuasjas T-87/21 ( ELT C 110, 29.3.2021 )

68

ET

 

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2021/C 182/01)

Viimane väljaanne

ELT C 163, 3.5.2021

Eelmised väljaanded

ELT C 148, 26.4.2021

ELT C 138, 19.4.2021

ELT C 128, 12.4.2021

ELT C 110, 29.3.2021

ELT C 98, 22.3.2021

ELT C 88, 15.3.2021

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu.

Üldkohus

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/2

Üldkohtu uue liikme vande andmine

(2021/C 182/02)

D. Petrlík, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 19. veebruari 2021. aasta otsusega (1) Üldkohtu kohtunikuks ajavahemikuks 25. veebruarist 2021 kuni 31. augustini 2025, andis Euroopa Kohtu ees vande 1. märtsil 2021.

(1)  ELT L 64, 24.2.2021, lk 5.

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 9. märtsi 2021. aasta otsus (Vrhovno sodišče eelotsusetaotlus – Sloveenia) – D. J. versus Radiotelevizija Slovenija

(Kohtuasi C-344/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Töötajate ohutuse ja tervise kaitse - Tööaja korraldus - Direktiiv 2003/88/EÜ - Artikkel 2 - Mõiste „tööaeg“ - Valveperiood väljakutsevalve raames - Asustatud piirkondadest kaugel asuvate televisioonisaatjate hooldusega seotud konkreetne töö - Direktiiv 89/391/EMÜ - Artiklid 5 ja 6 - Psühhosotsiaalsed riskid - Ennetuskohustus)

(2021/C 182/03)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vrhovno sodišče

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: D. J.

Vastustaja: Radiotelevizija Slovenija

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 2 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et valveperioodi väljakutsevalve raames, mille jooksul töötaja peab üksnes olema telefonitsi kättesaadav ning võimeline jõudma vajaduse korral oma töökohta ühe tunni jooksul, kui ta võib samal ajal elada selles töökohas tööandja poolt tema kasutusse antud eluruumis, ilma et ta oleks kohustatud seal pidevalt viibima, kujutab endast täies ulatuses „tööaega“ selle sätte tähenduses üksnes juhul, kui kõigi käesoleva juhtumi asjaolude – nagu sekkumiseks antud aja ja vajaduse korral sellel ajavahemikul väljakutsete keskmise sageduse mõju – kogumis hindamisest tuleneb, et sellele töötajale nimetatud ajavahemiku jooksul seatud piirangud on sellist laadi, et need objektiivselt ja väga oluliselt mõjutavad tema õigust samal ajavahemikul vabalt kasutada aega, mille jooksul tema tööalaseid teeneid ei vajata, ja pühendada see aeg oma isiklikele huvidele. Sellise hinnangu andmisel ei ole tähtsust sellel, et asjaomase koha lähiümbruses on vabaajategevusteks vähe võimalusi.

(1)  ELT C 263, 5.8.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/4

Euroopa Kohtu (kuues koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Verwaltungsgericht Schwerini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – FD versus Staatliches Amt für Landwirtschaft und Umwelt Mittleres Mecklenburg

(Kohtuasi C-365/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine põllumajanduspoliitika - Otsetoetused - Määrus (EL) nr 1307/2013 - Artikkel 24 - Noor põllumajandustootja, kelle suhtes on esimene toetusõiguste jaotamine toimunud - Artikli 30 lõige 6 - Delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014 - Artikli 28 lõige 2 - Toetusõiguste täiendav jaotamine riiklikust reservist)

(2021/C 182/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Schwerin

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: FD

Vastustaja: Staatliches Amt für Landwirtschaft und Umwelt Mittleres Mecklenburg

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, artikli 30 lõiget 6 – koostoimes komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse määrust nr 1307/2013 ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa, artikli 28 lõikega 2 – tuleb tõlgendada nii, et sellisel noorel põllumajandustootjal määruse nr 1307/2013 artikli 30 lõike 11 punkti a tähenduses koostoimes selle määruse artikli 50 lõikega 2, kes on esimese jaotamisega määruse nr 1307/2013 artikli 24 alusel juba saanud toetusõigused vastavalt toetuskõlblike hektarite arvule, mida ta taotluse esitamisel deklareeris, on seejärel õigus sellele, et talle jaotataks riiklikust reservist täiendavalt toetusõigusi, mis vastavad täiendavate, praegu tema valduses olevate toetuskõlblike hektarite arvule, mille kohta tal toetusõigust ei ole. See õigus sõltub sellest, kas riiklikus või piirkondlikus reservis on piisavalt rahalisi vahendeid. Vastasel korral tuleb jaotamisel tagada määruse nr 1307/2013 artikli 30 lõike 6 alusel toetuskõlblike põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning vältida turu- ja konkurentsimoonutusi.

(1)  ELT C 288, 26.8.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/4

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus (Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD) eelotsusetaotlus – Portugal) – MK versus Autoridade Tributária e Aduaneira

(Kohtuasi C-388/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Otsene maksustamine - Kinnisvaratulu maksustamine - Kapitali vaba liikumine - Maksubaas - Diskrimineerimine - Võimalus valida residentidega sama maksustamise kord - Kooskõla liidu õigusega)

(2021/C 182/05)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Arbitral Tributário (Centro de Arbitragem Administrativa – CAAD)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: MK

Kostja: Autoridade Tributária e Aduaneira

Resolutsioon

ELTL artiklit 63 tuleb koostoimes ELTL artikliga 65 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis selle võimaldamiseks, et teise liikmesriigi residendist maksukohustuslase poolt esimeses liikmesriigis asuva kinnisasja võõrandamisest saadud kapitalikasum ei oleks maksustatav kõrgema maksuga kui see, mida kohaldatakse sama liiki tehinguga esimese liikmesriigi residendi realiseeritud kapitalikasumi suhtes, seavad kohaldatava maksustamiskorra sõltuvusse selle maksukohustuslase valikust.

(1)  ELT C 270, 12.8.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/5

Euroopa Kohtu (suurkoda) 9. märtsi 2021. aasta otsus (Bundesgerichtshofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – VG Bild-Kunst versus Stiftung Preußischer Kulturbesitz

(Kohtuasi C-392/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Intellektuaalomand - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas - Direktiiv 2001/29/EÜ - Artikli 3 lõige 1 - Mõiste „üldsusele edastamine“ - Autoriõigusega kaitstud teose paigutamine kolmanda isiku veebisaidile kaudlisamise (framing) meetodil - Teos, mis on autoriõiguse omaja loal litsentsisaaja veebisaidil piiranguteta kättesaadav - Kasutuslepingu tingimus, mille kohaselt peab litsentsisaaja rakendama tõhusaid tehnilisi meetmeid kaudlisamise takistamiseks - Lubatavus - Põhiõigused - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 11 ja artikli 17 lõige 2)

(2021/C 182/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kostja ja kassatsioonkaebuse esitaja: VG Bild-Kunst

Hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Stiftung Preußischer Kulturbesitz

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et üldsusele edastamisena selle sätte tähenduses on käsitatav juurdepääsupiiranguteta veebisaidil autoriõiguse omaja loal üldsusele kättesaadavaks tehtud autoriõigusega kaitstud teoste paigutamine kaudlisamise meetodil kolmanda isiku veebilehele, kui seda tehes hoitakse kõrvale kaudlisamise eest kaitsvatest meetmetest, mille selle õiguse omaja on võtnud või mille võtmist ta on nõudnud.

(1)  ELT C 270, 12.8.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/6

Euroopa Kohtu (neljas koda) 11. märtsi 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari

(Kohtuasi C-400/19) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Põllumajandustoodete ühine turukorraldus - Määrus (EL) nr 1308/2013 - ELTL artikkel 34 - Põllumajandustoodete müügihind - Nende toodete jaemüügile kohaldatavad minimaalsed kasumimarginaalid)

(2021/C 182/07)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Sipos, X. Lewis ja E. Manhaeve)

Kostja: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér, G. Koós ja Zs. Wagner, hiljem M. Z. Fehér ja G. Koós)

Resolutsioon

1.

Kuna Ungari võttis vastu 2009. aasta XCV seaduse, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainetega seotud tarnijate ebaausate kaubandustavade kasutamise keeldu (a mezőgazdasági és élelmiszeripari termékek vonatkozásában a beszállítókkal szemben alkalmazott tisztességtelen forgalmazói magatartás tilalmáról szóló 2009. évi XCV. törvény), § 3 lõike 2 punkti u ja piiras seeläbi põllumajandustoodete ja toiduainete müügihindade kindlaksmääramise mehhanisme, siis on Ungari rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusest (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007.

2.

Jätta Ungari kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

(1)  ELT C 255, 29.7.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/6

Euroopa Kohtu (neljas koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus – Pometon SpA versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-440/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Keelatud kokkulepped - Terasabrasiivide Euroopa turg - Osalemine kahepoolsetes ja mitmepoolsetes kontaktides, mille eesmärk on hindade kooskõlastamine kogu Euroopa Majanduspiirkonnas - „Hübriidmenetlus“, mis viis kokkuleppeotsuse tegemiseni ja seejärel otsuse tegemiseni tavapärases menetluses - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 41 - Euroopa Komisjoni erapooletuse kohustus - Artikkel 48 - Süütuse presumptsioon - Põhjendamiskohustus - Üks ja vältav rikkumine - Rikkumise kestus - Võrdne kohtlemine - Täielik pädevus)

(2021/C 182/08)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Pometon SpA (esindajad: avvocati E. Fabrizi, V. Veneziano ja A. Molinaro)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Rossi ja T. Vecchi, hiljem P. Rossi ja C. Sjödin)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 28. märtsi 2019. aasta kohtuotsuse Pometon vs. komisjon (T-433/16, EU:T:2019:201) resolutsiooni punktid 2 ja 4.

2.

Jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata.

3.

Pometon SpA-le komisjoni 25. mai 2016. aasta otsuse C (2016) 3121 final, ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum AT.39792 – Terasabrasiivid) artiklis 2 määratud trahvi summaks kehtestatakse 2 633 895 eurot.

4.

Jätta Pometon SpA ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nii käesolevas menetluses kui ka esimese astme menetluses nende endi kanda.

(1)  ELT C 255, 29.7.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/7

Euroopa Kohtu (viies koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs versus Wellcome Trust Ltd

(Kohtuasi C-459/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksualaste õigusaktide ühtlustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artiklid 43 ja 44 - Teenuste osutamise koht maksukohustuslasele, kes sellisena tegutseb - Heategevusorganisatsiooni poolt väljaspool liitu asuvatelt teenuse osutajatelt mittemajandusliku kutsetegevuse tarvis saadud investeeringute haldamise teenuste osutamise koht)

(2021/C 182/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: The Commissioners for Her Majesty's Revenue & Customs

Vastustaja: Wellcome Trust Ltd

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (muudetud nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/8/EÜ), artiklit 44 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui maksukohustuslane, kes tegeleb kutsetegevuse raames mittemajandusliku tegevusega, saab selle mittemajandusliku tegevuse tarbeks teenuseid, tuleb neid teenuseid pidada osutatuks maksukohustuslasele, „kes sellisena tegutseb“ nimetatud artikli tähenduses.

(1)  ELT C 280, 19.8.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/8

Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (High Courti (Irlande) eelotsusetaotlus – Iirimaa) – Euroopa vahistamismääruse täitmise menetlus järgmise isiku suhtes: JR

(Kohtuasi C-488/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa vahistamismäärus - Raamotsus 2002/584/JSK - Kohaldamisala - Artikli 8 lõike 1 punkt c - Mõiste „täidetav kohtuotsus“ - Süütegu, mille eest on karistuse mõistnud kolmanda riigi kohus - Norra Kuningriik - Vahistamismääruse teinud riigis kahepoolse lepingu alusel tunnustatud ja täitmisele pööratud kohtuotsus - Artikli 4 punkti 7 alapunkt b - Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused - Süüteo eksterritoriaalsus)

(2021/C 182/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court (Irlande)

Põhikohtuasja pool

JR

Resolutsioon

1.

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 1 lõiget 1 ja artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et Euroopa vahistamismääruse võib teha vahistamismäärust tegeva liikmesriigi kohtuotsuse alusel, millega pööratakse kolmanda riigi kohtu mõistetud karistus selles liikmesriigis täitmisele, kui vahistamismäärust tegeva liikmesriigi kohtu otsusega on asjaomast kohtuotsust nende riikide vahel sõlmitud kahepoolse lepingu alusel tunnustatud. Euroopa vahistamismääruse tegemine sõltub siiski tingimusest, et esiteks on tagaotsitavale mõistetud vähemalt nelja kuu pikkune vabadusekaotuslik karistus ja teiseks, et menetluses, mille tulemusel tehti kolmandas riigis kohtuotsus, mida seejärel on vahistamismäärust tegevas liikmesriigis tunnustatud, on järgitud põhiõigusi ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 47 ja 48 tulenevaid kohustusi.

2.

Raamotsuse 2002/584, mida on muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 4 punkti 7 alapunkti b tuleb tõlgendada nii, et Euroopa vahistamismääruse puhul, mis on tehtud vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtuotsuse alusel, millega võimaldatakse pöörata selles liikmesriigis täitmisele kolmanda riigi kohtu mõistetud karistus, tuleb juhul, kui kõnealune süütegu on toime pandud viimati nimetatud riigi territooriumil, küsimus sellest, kas see süütegu on toime pandud „väljaspool vahistamismääruse teinud liikmesriigi territooriumi“, lahendada, võttes arvesse selle kolmanda riigi, käesoleval juhul Norra Kuningriigi kriminaaljurisdiktsiooni, mitte aga vahistamismääruse teinud liikmesriigi kriminaaljurisdiktsiooni.

(1)  ELT C 337, 7.10.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/9

Euroopa Kohtu (suurkoda) 16. märtsi 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik, Ungari

(Kohtuasi C-562/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - ELTL artikli 107 lõige 1 - Riigiabi - Poola jaemüügisektori suhtes kohaldatav maks - ELTL artikli 108 lõige 2 - Ametliku uurimismenetluse algatamise otsus - Võrdlussüsteemi kindlaksmääramise elemendid - Maksumäärade progressiivsus - Valikulise eelise olemasolu - Tõendamiskoormis)

(2021/C 182/11)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Herrmann, P.-J. Loewenthal ja V. Bottka)

Teised menetlusosalised: Poola Vabariik (esindajad: B. Majczyna, M. Rzotkiewicz ja M. Szydło), Ungari (esindajad: M. Z. Fehér ja G. Koós)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

3.

Jätta Ungari kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 328, 30.9.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/9

Euroopa Kohtu (viies koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus – European Road Transport Telematics Implementation Coordination Organisation – Intelligent Transport Systems & Services Europe (Ertico – ITS Europe) versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-572/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Riigiabi - Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm - Soovitus 2003/361/EÜ - Euroopa Komisjoni valideerimiskomisjoni otsus mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjana (VKE) kvalifitseerimise kohta - Otsus 2012/838/EL, Euratom - Lisa - Punktid 1.2.6 ja 1.2.7 - Läbivaatamistaotlus - Määrus (EÜ) nr 58/2003 - Artikkel 22 - Vaide puudumine - Läbivaatamistaotluse ja vaide vaheline suhe - VKEna kvalifitseerimisest keeldumine vaatamata soovituse 2003/361 kriteeriumide formaalsele täidetusele - Õiguskindlus - Õiguspärane ootus - Probleemid, millega VKEd peavad tavaliselt toime tulema - Puudumine)

(2021/C 182/12)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: European Road Transport Telematics Implementation Coordination Organisation – Intelligent Transport Systems & Services Europe (Ertico – ITS Europe) (esindajad: avocats M. Wellinger ja K. T’Syen)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lyal ja A. Kyratsou)

Apellandi toetuseks menetlusse astuja: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek, J. Vláčil, O. Serdula ja J. Očková)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta European Road Transport Telematics Implementation Coordination Organisation – Intelligent Transport Systems & Services Europe’i (Ertico – ITS Europe) kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.

Jätta Tšehhi Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 312, 16.9.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/10

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus (Supreme Court of the United Kingdomi eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – X versus Kuoni Travel Ltd

(Kohtuasi C-578/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 90/314/EMÜ - Artikli 5 lõike 2 kolmas taane - Reisipaketid, puhkusepaketid ja ekskursioonipaketid - Reisikorraldaja ja tarbija vahel sõlmitud pakettreisileping - Reisikorraldaja vastutus selle eest, kas teised teenuste osutajad täidavad lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt - Kahju, mis tulenes teenuste osutaja töötaja tegudest - Vastutusest vabastamine - Sündmus, mida reisikorraldaja või teenuste osutaja ei saanud ette näha või ära hoida - Mõiste „teenuste osutaja“)

(2021/C 182/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court of the United Kingdom

Põhikohtuasja pooled

Apellant: X

Vastustaja: Kuoni Travel Ltd

menetluses osales: ABTA Ltd

Resolutsioon

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta artikli 5 lõike 2 kolmandat taanet tuleb osas, milles see näeb ette aluse vabastamaks pakettreisi korraldaja vastutusest nõuetekohaselt täita selle reisikorraldaja ja tarbija vahel sõlmitud ja selle direktiiviga reguleeritud lepinguga võetud kohustusi, tõlgendada nii, et kui kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on põhjustatud seda lepingut täitva teenuste osutaja töötaja tegudest,

—

ei saa seda töötajat nimetatud sätte kohaldamisel käsitada teenuste osutajana ja

—

korraldaja ei saa selle sätte alusel vabastada end vastutusest, mis tuleneb sellisest täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest.

(1)  ELT C 328, 30.9.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/11

Euroopa Kohtu (suurkoda) 9. märtsi 2021. aasta otsus (Verwaltungsgericht Darmstadti eelotsusetaotlus – Saksamaa) – RJ versus Stadt Offenbach am Main

(Kohtuasi C-580/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Töötajate ohutuse ja tervise kaitse - Tööaja korraldus - Direktiiv 2003/88/EÜ - Artikkel 2 - Mõiste „tööaeg“ - Valveperiood väljakutsevalve raames - Kutselised tuletõrjujad - Direktiiv 89/391/EMÜ - Artiklid 5 ja 6 - Psühhosotsiaalsed riskid - Ennetuskohustus)

(2021/C 182/14)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Darmstadt

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: RJ

Vastustaja: Stadt Offenbach am Main

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 2 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et valveperioodi väljakutsevalve raames, mille jooksul töötaja peab jõudma oma teenistuskohalinna piiridesse 20 minuti jooksul oma vormiriietuses ja tööandja poolt tema käsutusse antud operatiivsõidukiga, kasutades eriõigusi, mis kalduvad kõrvale liikluseeskirjast, ja selle sõidukiga seotud eesõigusi, kujutab endast täies ulatuses „tööaega“ selle sätte tähenduses üksnes juhul, kui kõigi käesoleva juhtumi asjaolude – nagu sekkumiseks antud aja ja vajaduse korral sellel ajavahemikul väljakutsete keskmise sageduse mõju – kogumis hindamisest tuleneb, et sellele töötajale nimetatud ajavahemiku jooksul seatud piirangud on sellist laadi, et need objektiivselt ja väga oluliselt mõjutavad tema õigust samal ajavahemikul vabalt kasutada aega, mille jooksul tema tööalaseid teeneid ei vajata, ja pühendada see aeg oma isiklikele huvidele.

(1)  ELT C 372, 4.11.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/11

Euroopa Kohtu (viies koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (Tribunalul Bucureşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Academia de Studii Economice din Bucureşti versus Organismul Intermediar pentru Programul Operaţional Capital Uman – Ministerul Educaţiei Naţionale

(Kohtuasi C-585/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Töötajate ohutuse ja tervise kaitse - Tööaja korraldus - Direktiiv 2003/88/EÜ - Artikkel 2 - Mõiste „tööaeg“ - Artikkel 3 - Minimaalne igapäevane puhkeaeg - Töötajad, kes on sõlminud sama tööandjaga mitu töölepingut - Kohaldamine töötaja suhtes)

(2021/C 182/15)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Academia de Studii Economice din Bucureşti

Vastustaja: Organismul Intermediar pentru Programul Operaţional Capital Uman – Ministerul Educaţiei Naţionale

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 2 punkti 1 ja artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui töötaja on sõlminud sama tööandjaga mitu töölepingut, kohaldub artiklis 3 ette nähtud minimaalne igapäevane puhkeaeg nendele lepingutele tervikuna, mitte neist igale lepingule eraldi.

(1)  ELT C 406, 2.12.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/12

Euroopa Kohtu (suurkoda) 16. märtsi 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari, Poola Vabariik

(Kohtuasi C-596/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - ELTL artikli 107 lõige 1 - Riigiabi - Ungaris reklaamikäibelt arvestatav maks - Võrdlussüsteemi kindlaksmääramise elemendid - Maksumäärade progressiivsus - Edasikantud kahjumi osalise mahaarvamise üleminekumeede - Valikulise eelise olemasolu - Tõendamiskoormis)

(2021/C 182/16)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Bottka, P.-J. Loewenthal ja K. Herrmann)

Teised menetlusosalised: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér ja G. Koós), Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud, sealhulgas Poola Vabariigi kohtukulud, välja Euroopa Komisjonilt.

(1)  ELT C 348, 14.10.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/13

Euroopa Kohtu (teine koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus – Itaalia) – KO versus Consulmarketing SpA (pankrotis)

(Kohtuasi C-652/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 1999/70/EÜ - Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta - Klausel 4 - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Objektiivsed põhjused, mis õigustavad tähtajaliste töötajate erinevat kohtlemist - Direktiiv 98/59/EÜ - Kollektiivne koondamine - Riigisisesed õigusnormid, mis puudutavad töötaja kaitset tema ebaseadusliku kollektiivse koondamine korral - Ebasoodsama kaitsesüsteemi kohaldamine tähtajalistele töölepingutele, mis on sõlmitud enne selle süsteemi jõustumist ja mis on pärast seda kuupäeva muudetud tähtajatuteks töölepinguteks)

(2021/C 182/17)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale di Milano

Põhikohtuasja pooled

Hageja: KO

Kostja: Consulmarketing SpA (pankrotis)

menetluses osalesid: Filcams CGIL, Confederazione Generale Italiana del Lavoro (CGIL)

Resolutsioon

1.

Riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et ühe ja sama kollektiivse koondamise menetluse raames kohaldatakse samal ajal kahte erinevat tähtajatute töötajate kaitse süsteemi sellise ebaseadusliku kollektiivse koondamise korral, mille läbiviimisel on rikutud kriteeriume, mis on mõeldud selleks, et teha kindlaks töötajad, kellele seda menetlust kohaldatakse, ei kuulu nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta kohaldamisalasse ning järelikult ei saa neid analüüsida harta tagatiste ning eelkõige artiklite 20 ja 30 seisukohast.

2.

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas ära toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis laiendavad uut tähtajatute töötajate kaitse süsteemi ebaseadusliku kollektiivse koondamise korral töötajatele, kelle tähtajaline tööleping, mis on sõlmitud enne nende õigusnormide jõustumist, muudetakse pärast seda kuupäeva tähtajatuks töölepinguks.

(1)  ELT C 399, 25.11.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/13

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Finanzgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Von Aschenbach & Voss GmbH versus Hauptzollamt Duisburg

(Kohtuasi C-708/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Lõplik dumpinguvastane tollimaks - Hiinast pärit alumiiniumfoolium - Väheste muudatustega alumiiniumfoolium - Rakendusmäärus (EL) 2017/271 - Vastuvõetavus - Tühistamishagi esitamata jätmine põhikohtuasja hageja poolt - Tühistamishagi esitamise õigus)

(2021/C 182/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Von Aschenbach & Voss GmbH

Kostja: Hauptzollamt Duisburg

Resolutsioon

Finanzgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi maksukohus, Saksamaa) 21. augusti 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu.

(1)  ELT C 413, 9.12.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/14

Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Supreme Court eelotsusetaotlus – Iirimaa) – VK versus An Bord Pleanála

(Kohtuasi C-739/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Teenuste vaba osutamine advokaatide poolt - Direktiiv 77/249/EMÜ - Artikkel 5 - Klienti liikmesriigi kohtumenetluses esindava külalisadvokaadi kohustus tegutseda koos advokaadiga, kes võib esindada klienti kõnealuses kohtus - Piirid)

(2021/C 182/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supreme Court

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: VK

Vastustaja: An Bord Pleanála

Menetluses osalesid: The General Council of the Bar of Ireland, The Law Society of Ireland and the Attorney General

Resolutsioon

Nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et:

—

korrakohase õigusemõistmise eesmärgi seisukohast ei ole sellega iseenesest vastuolus nõue, et külalisadvokaat, kes osutab oma kliendi esindamise teenust, tegutseks koos advokaadiga, kes võib esindada klienti kõnealuses kohtus ja kes on vajaduse korral selle kohtu ees vastutav süsteemis, mis näeb advokaatidele ette kutse-eetika ja menetluse alased kohustused, nagu kohustus esitada asja menetlevale kohtule menetluse nõuetekohaseks kulgemiseks kõik õiguslikud, normatiivsed või kohtupraktika elemendid, kusjuures isikul ei ole seda kohustust juhul, kui ta kaitseb end ise;

—

korrakohase õigusemõistmise eesmärgi seisukohast ei ole külalisadvokaadi kohustus tegutseda koos advokaadiga, kes võib esindada klienti kõnealuses kohtus, ebaproportsionaalne süsteemis, kus neil advokaatidel on võimalik kindlaks määrata oma vastavad rollid ja kus advokaadil, kes võib esindada klienti kõnealuses kohtus, on üldjuhul ainult külalisadvokaati abistav roll, võimaldades viimasel tagada kliendi hea esindamine ja oma kohustuste nõuetekohane täitmine asja menetlevas kohtus;

—

üldkohaldatav kohustus, et tegutsetaks koos advokaadiga, kes võib esindada klienti kõnealuses kohtus, võimaldamata arvesse võtta külalisadvokaadi kogemust, läheb kaugemale korrakohase õigusemõistmise eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

(1)  ELT C 413, 9.12.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/15

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 11. märtsi 2021. aasta otsus (Bundesfinanzhofi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Firma Z versus Finanzamt Y

(Kohtuasi C-802/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikli 90 lõige 1 - Maksustatava väärtuse vähendamine - 24. oktoobri 1996. aasta kohtuotsuses Elida Gibbs (C-317/94, EU:C:1996:400) määratletud põhimõtted - Ravimite tarne - Allahindluse võimaldamine - Hüpoteetiline eelotsuse küsimus - Eelotsusetaotluse vastuvõetamatus)

(2021/C 182/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Firma Z

Vastustaja: Finanzamt Y

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 90 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ühes liikmesriigis asuv apteek ei saa oma maksustatavat väärtust vähendada, kui ta teeb selles liikmesriigis käibemaksust vabastatud ühendusesiseseid ravimitarneid teises liikmesriigis asuvale riiklikule haigekassale ja teeb seal kindlustatud isikutele allahindluse.

(1)  ELT C 45, 10.2.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/15

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 11. märtsi 2021. aasta otsus (Högsta förvaltningsdomstoleni eelotsusetaotlus – Rootsi) – Danske Bank A/S, Danmark, Sverige Filial versus Skatteverket

(Kohtuasi C-812/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 9 - Maksukohustuslane - Mõiste - Artikkel 11 - Käibemaksugrupp - Äriühingu peamine tegevuskoht ja filiaal, mis asuvad kahes erinevas liikmesriigis - Peamine tegevuskoht, mis kuulub käibemaksugruppi, mille liige filiaal ei ole - Peamine tegevuskoht, mis osutab filiaalile teenuseid ja kannab sellega seotud kulu filiaalile üle)

(2021/C 182/21)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Högsta förvaltningsdomstolen

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Danske Bank A/S, Danmark, Sverige Filial

Vastustaja: Skatteverket

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 9 lõiget 1 ja artiklit 11 tuleb tõlgendada nii, et käibemaksuga maksustamisel tuleb äriühingu ühes liikmesriigis asuvat peamist tegevuskohta, mis kuulub nimetatud artikli 11 alusel moodustatud käibemaksugruppi, ja selle äriühingu teises liikmesriigis asuvat filiaali käsitada eraldiseisvate maksukohustuslastena, kui peamine tegevuskoht osutab nimetatud filiaalile teenuseid, mille kulu kantakse filiaalile üle.

(1)  ELT C 19, 20.1.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/16

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus (Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicachi eelotsusetaotlus – Poola) – A. versus Dyrektor Krajowej Informacji Skarbowej

(Kohtuasi C-895/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kaudne maksustamine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Kaupade ühendusesisene soetamine - Sellise soetamise korral tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamine - Vorminõuded - Sisulised nõuded - Maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg - Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõtted)

(2021/C 182/22)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Wojewódzki Sąd Administracyjny w Gliwicach

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: A.

Vastustaja: Dyrektor Krajowej Informacji Skarbowej

menetluses osales: Rzecznik Małych i Średnich Przedsiębiorców

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, mida on muudetud nõukogu 13. juuli 2010. aasta direktiiviga 2010/45/EL, artikleid 167 ja 178 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt sõltub ühendusesisese soetamisega seotud käibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamine samal maksustamisperioodil, millal käibemaks kuulub tasumisele, tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimisest maksudeklaratsioonis, mis tuleb esitada kolme kuu jooksul alates selle kuu lõpust, millal maksukohustus seoses soetatud kaubaga tekkis.

(1)  ELT C 54, 17.2.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/17

Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. märtsi 2021. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Association One Voice ja Ligue pour la protection des oiseaux versus Ministre de la Transition écologique et solidaire

(Kohtuasi C-900/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Keskkond - Direktiiv 2009/147/EÜ - Loodusliku linnustiku kaitse - Artiklid 5 ja 8 - Kõigi linnupüügiviiside kasutamise keeld - Artikli 9 lõige 1 - Luba kasutada erandina traditsioonilist linnupüügiviisi - Tingimused - Teiste rahuldavate lahenduste puudumine - „Teiste rahuldavate lahenduste“ puudumise põhjendamiseks ainult selle traditsioonilise püügiviisi kaitsele tuginemine - Püügi valikulisus - Riigisisesed õigusnormid, mis lubavad püüda linde linnuliimipulkade abil)

(2021/C 182/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Association One Voice ja Ligue pour la protection des oiseaux

Vastustaja: Ministre de la Transition écologique et solidaire

menetluses osales: Fédération nationale des Chasseurs

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 9 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et linnupüügiviis on traditsiooniline, ei ole iseenesest piisav tõendamaks, et seda püügiviisi ei saa asendada teise rahuldava lahendusega selle sätte tähenduses.

2.

Direktiivi 2009/147 artikli 9 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis lubavad erandina selle direktiivi artiklist 8 kasutada püügiviisi, mis toob kaasa kaaspüügi, kui kaaspüük võib vaatamata sellele, et see on väikesemahuline ja ajaliselt piiratud, põhjustada suuremat kahju linnuliikidele, mille püüdmise tahe puudub.

(1)  ELT C 54, 17.2.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/17

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Krajský soud v Ostravě eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – Samohýl group a.s. versus Generální ředitelství cel

(Kohtuasi C-941/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - Tariifirubriigid 3004 ja 3808 - Tõlgendamine - Määrus (EÜ) nr 455/2007 - Nahale tilgutatav lahus kassidele kirp- ja puuknakkuste vastu - Ravi- või profülaktiline toime)

(2021/C 182/24)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajský soud v Ostravě

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Samohýl group a.s.

Kostja: Generální ředitelství cel

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas asuvat kombineeritud nomenklatuuri redaktsioonis, mis tuleneb komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 1101/2014, tuleb tõlgendada nii, et toode, milleks on kassidele mõeldud nahale tilgutatav (spot-on) lahus pipetis (0,5 ml), mis sisaldab toimeainet fiproniil (50 mg pipeti kohta) ning mille abiained on butüülhüdroksüanisool E320, butüülhüdroksütolueen E321, bensüülalkohol ja dietüleenglükoolmonoetüüleeter, kuulub insektitsiidina selle nomenklatuuri rubriiki 3808, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigi enda kasutada olevate faktiliste tõendite põhjal ei otsusta teisiti.

(1)  ELT C 68, 2.3.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/18

Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – M.A. versus Konsul Rzeczypospolitej Polskiej w N.

(Kohtuasi C-949/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne - Viisapoliitika - Schengeni lepingu rakendamise konventsioon - Artikli 21 lõige 2a - Põhiõiguste harta - Artikkel 47 - Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile - Konsuli poolt pikaajalise viisa andmisest keeldumine - Liikmesriigi kohustus tagada sellise viisa andmisest keeldumise otsuse kohtus vaidlustamise võimaluse)

(2021/C 182/25)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: M.A.

Vastustaja: Konsul Rzeczypospolitej Polskiej w N.

Resolutsioon

1.

Schengenis 19. juunil 1990 alla kirjutatud ja 26. märtsil 1995 jõustunud konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 610/2013), artikli 21 lõiget 2a tuleb tõlgendada nii, et seda ei kohaldata kolmanda riigi kodanikule, kellele on pikaajalise viisa andmisest keeldutud.

2.

Liidu õigust ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta artikli 34 lõiget 5 koosmõjus harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see paneb liikmesriikidele kohustuse näha ette selle direktiivi tähenduses õpingute eesmärgil viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mille üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras, järgides sealjuures võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid, kuna see menetlus peab teatavas menetlusstaadiumis tagama kohtus vaidlustamise võimaluse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev pikaajalise viisa taotlus õpingute eesmärgil kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse.

(1)  ELT C 191, 8.6.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/19

Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. märtsi 2021. aasta otsus (Naczelny Sąd Administracyjny eelotsusetaotlus – Poola) – UAB „P“ versus Dyrektor Izby Skarbowej w B.

(Kohtuasi C-48/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Maksustamine - Ühine käibemaksusüsteem - Direktiiv 2006/112/EÜ - Artikkel 203 - Alusetult arvele märgitud maksud - Arve väljastaja heausksus - Maksutulude saamata jäämise oht - Liikmesriikide kohustused näha ette võimalus korrigeerida alusetult arvele märgitud maksu - Neutraalse maksustamise ja proportsionaalsuse põhimõtted)

(2021/C 182/26)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: UAB „P“

Vastustaja kassatsioonimenetluses: Dyrektor Izby Skarbowej w B.

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 203 ning käibemaksu proportsionaalsuse ja neutraalsuse põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis ei luba heausksel maksukohustuslasel pärast maksukontrolli menetluse algatamist korrigeerida arveid, millele on alusetult märgitud käibemaks, kuigi arvete saajal oleks olnud õigus maksu tagastamisele, kui arvete esemeks olevad tehingud oleksid olnud nõuetekohaselt deklareeritud.

(1)  ELT C 191, 8.6.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/20

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – Ordine Nazionale dei Biologi, MX, NY, OZ versus Presidenza del Consiglio dei Ministri

(Kohtuasi C-96/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Rahvatervis - ELTL artikkel 168 - Direktiiv 2002/98/EÜ - Inimvere ja verekomponentide kvaliteedi- ja ohutusnõuded - Eesmärk tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase - Artikli 4 lõige 2 ja artikli 9 lõige 2 - Vereteenistusasutused - Vastutav isik - Kvalifikatsiooni miinimumtingimused - Liikmesriigi võimalus näha ette rangem kord - Liikmesriikidele jäetud kaalutlusruum)

(2021/C 182/27)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassaatorid: Ordine Nazionale dei Biologi, MX, NY, OZ

Vastustaja: Presidenza del Consiglio dei Ministri

menetluses osalesid: Sds Snabi, Agenzia Regionale Protezione Ambiente (ARPA)

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, artikli 9 lõike 2 punkti a koostoimes selle direktiivi artikli 4 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette, et vereteenistusasutuste eest vastutavaks isikuks võib määrata ainult isikuid, kellel on diplom arstiteaduses ja kirurgias, tingimusel et need normid järgivad igakülgselt liidu õigust.

(1)  ELT C 209, 22.6.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/20

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 11. märtsi 2021. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – M. A. versus État belge

(Kohtuasi C-112/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2008/115/EÜ - Artikkel 5 - Tagasisaatmisotsus - Euroopa Liidu kodanikust alaealise lapse isa - Tagasisaatmisotsuse tegemisel lapse parimate huvide arvessevõtmine)

(2021/C 182/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Apellant: M. A.

Vastustaja: État belge

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artiklit 5 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 24 tõlgendada nii, et liikmesriigid on kohustatud enne seda, kui nad teevad tagasisaatmisotsuse, millele on lisatud sisenemiskeeld, nõuetekohaselt arvesse võtma lapse parimaid huve ka siis, kui selle otsuse adressaat ei ole alaealine laps, vaid tema isa.

(1)  ELT C 161, 11.5.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/21

Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. märtsi 2021. aasta otsus (Westminster Magistrates’ Courti eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluse järgmise isiku suhtes: PI

(Kohtuasi C-648/20 PPU) (1)

(Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa vahistamismäärus - Raamotsus 2002/584/JSK - Artikli 8 lõike 1 punkt c - Euroopa vahistamismäärus, mille on teinud liikmesriigi prokuratuur kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks sama ametiasutuse poolt otsustatud vabadust piirava meetme alusel - Kohtuliku kontrolli puudumine enne tagaotsitava üleandmist - Tagajärjed - Tõhus kohtulik kaitse - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47)

(2021/C 182/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Westminster Magistrates’ Court

Põhikohtuasja pool

PI

Resolutsioon

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Kohtu praktikaga tõlgendada nii, et nõuded tõhusale kohtulikule kaitsele, millele on õigus isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks, ei ole täidetud, kui nii Euroopa vahistamismääruse kui ka kohtuotsuse, millel see põhineb, on teinud prokurör, keda saab pidada „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ selle raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuid kummagi suhtes ei tehta vahistamismääruse teinud liikmesriigis kohtulikku kontrolli enne tagaotsitava üleandmist vahistamismäärust täitva liikmesriigi poolt.

(1)  ELT C 62, 22.2.2021.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/22

Euroopa Kohtu 4. veebruari 2021. aasta määrus – Pilatus Bank plc versus Euroopa Keskpank

(Kohtuasi C-701/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus - Majandus- ja rahapoliitika - Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve - Liikmesriigi järelevalveasutuse võetud peatamismeetmed - Kontaktisiku määramine - Piiratud suhtlemine Euroopa Keskpangaga (EKP) - Tegevusloa kehtetuks tunnistamine enne menetluse alustamist - Tühistamishagi - Vastuvõetamatus - Väidete piisavalt selgelt ja täpselt esitamata jätmine Üldkohtus - Põhjendatud huvi tõendamata jätmine - Ettevalmistava akti valesti kvalifitseerimine - Põhjenduste asendamine)

(2021/C 182/30)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Pilatus Bank plc (esindajad: Rechtsanwalt O. H. Behrends ja Rechtsanwalt M. Kirchner, hiljem O. H. Behrends)

Teine menetlusosaline: Euroopa Keskpank (esindajad: E. Yoo, M. Anastasiou ja A. Karpf)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud Pilatus Bank plc kanda.

(1)  ELT C 406, 2.12.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/22

Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. veebruari 2021. aasta määrus (Conseil d'État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – T.H.C. versus Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides

(Kohtuasi C-755/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Varjupaigapoliitika - Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded - Direktiiv 2013/32/EL - Artikkel 46 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 47 - Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile - Kaebus korduva rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse peale - Kaebuse esitamise tähtaeg - Kinnipidamine)

(2021/C 182/31)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d'État

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: T.H.C.

Vastustaja: Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artiklit 46 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad korduva rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks ette riigipühasid ja puhkepäevi hõlmava viiepäevase õigustlõpetava tähtaja, kui taotleja on kinni peetud, tingimusel esiteks, et järgitakse võrdväärsuse põhimõtet, ja teiseks, et sellise tähtaja jooksul on kinni peetud taotlejatele tagatud tegelik juurdepääs menetluslikele tagatistele, mis liidu õigusega on rahvusvahelise kaitse taotlejatele antud.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas põhikohtuasjas käsitletavad riigisisesed õigusnormid vastavad neile nõuetele.

(1)  ELT C 423; 16.12.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/23

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 4. veebruari 2021. aasta määrus (Audiencia Provincial de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – CDT, SA versus MIMR, HRMM

(Kohtuasi C-321/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Tarbijakaitse - Kohtuotsuse ajaline mõju - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Liikmesriigi kohtu pädevus „ebaõiglaseks“ hinnatud lepingutingimuse olemasolul - Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus - Ebaõiglase tingimuse sisu osaline tühistamine - Õiguskindluse põhimõte - Kooskõlalise tõlgendamise kohustus)

(2021/C 182/32)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Barcelona

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hagejad: CDT, SA

Kostjad: MIMR, HRMM

Resolutsioon

1.

Euroopa Liidu õigust, eelkõige õiguskindluse põhimõtet, tuleb tõlgendada selliselt, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi kohus ei kohalda liikmesriigi õiguse sätet, mis lubab tal vaadata läbi ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus sätestatud ebaõiglane tingimus sellises olukorras, milles seda sätet, mis tunnistati 14. juuni 2012. aasta kohtuotsuses Banco Español de Crédito (C-618/10, EU:C:2012:349) nõukogu 5. aprill 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõikega 1 vastuolus olevaks, ei ole selle lepingu sõlmimise ajal veel vastavalt nimetatud kohtuotsusele seadusandlikul teel muudetud.

2.

Õiguskindluse põhimõtet tuleb tõlgendada selliselt, et see ei luba liikmesriigi kohtul, kes tunnistas lepingutingimuse direktiivi 93/13 artikli 3 tähenduses ebaõiglaseks, selle sätte sisu läbi vaadata selliselt, et see kohus peab jätma selle kohaldamata. Selle direktiivi artiklitega 6 ja 7 ei ole siiski vastuolus, kui liikmesriigi kohus asendab sellise tingimuse liikmesriigi õiguse dispositiivse sättega, kuivõrd asjaomane laenuleping ei saa selle ebaõiglase tingimuse tühistamisel edasi kehtida ja kuivõrd lepingu tervikuna tühistamisel on tarbija jaoks äärmiselt kahjulikud tagajärjed, mida tuleb kontrollida liikmesriigi kohtul.

(1)  ELT C 359, 26.10.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/24

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 25. veebruari 2021. aasta määrus (Landesverwaltungsgericht Oberösterreichi eelotsusetaotlus – Austria) – Stadtapotheke E versus Bezirkshauptmannschaft Linz-Land

(Kohtuasi C-378/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 47 - Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele - Uue apteegi jaoks tegevusloa taotlemine - Kohustus taotleda autonoomselt kutseorganisatsioonilt ekspertiisi - Kutsevabadus ja õigus teha tööd - Ettevõtlusvabadus - Omandiõigus - Tingimused uue apteegi asutamiseks - Proportsionaalsus - Liidu õiguse kohaldatavuse puudumine - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 12 ja artikkel 94 - Ilmne Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)

(2021/C 182/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesverwaltungsgericht Oberösterreich

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: Stadtapotheke E

Vastustja: Bezirkshauptmannschaft Linz-Land

Menetluses osales: AW

Resolutsioon

Euroopa Liidu Kohtul puudub ilmselgelt pädevus vastata Landesverwaltungsgericht Oberösterreichi (Ülem-Austria liidumaa halduskohus, Austria) 10. augusti 2020. aasta otsustega esitatud eelotsuse küsimustele.

(1)  ELT C 443, 21.12.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/24

CEDC International sp. z o.o. 26. novembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 23. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-796/16: CEDC International versus EUIPO – Underberg

(Kohtuasi C-639/20)

(2021/C 182/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: CEDC International sp. z o.o. (esindaja: radca prawny M. Fijałkowski)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 23. märtsi 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta CEDC International sp. z o.o. kohtukulud tema enda kanda.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 21. detsembril 2020 – W. G. versus Dyrektor Izby Skarbowej w L.

(Kohtuasi C-697/20)

(2021/C 182/35)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: W. G.

Vastustaja: Dyrektor Izby Skarbowej w L.

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1) sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene praktika, mis on kujunenud 11. märtsi 2004. aasta käibemaksuseaduse (ustawa z dnia 11 marca 2004 r. o podatku od towarów i usług; Dz. U. 2011, nr 177, jrk nr 1054, muudetud redaktsioon) artikli 15 lõigete 4 ja 5 alusel ning mis välistab võimaluse lugeda eraldi maksukohustuslasteks abikaasad, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega põllumajandusettevõtte raames, kasutades vara, mis on nende ühisvara?

2.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on tähtis asjaolu, et riigisisese praktika kohaselt juhul, kui üks abikaasa otsustab oma tegevuse puhul valida tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamise, kaotab teine abikaasa kindla maksumääraga põllumajandustootja staatuse?

3.

Kas esimesele küsimusele vastamisel on oluline asjaolu, et vara, mida kumbki abikaasa kasutab oma majandustegevuse tarbeks iseseisvalt ja sõltumatult, on võimalik selgelt eristada?

(1)  ELT 2006, L 347, lk 1.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/25

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 21. detsembril 2020 – Gmina Wieliszew versus Pankroti tõttu likvideeritava Spółdzielczy Bank Rzemiosła i Rolnictwa w Wołominie (Wołomini käsitööliste ja põllumeeste ühistupank) pankrotihaldur

(Kohtuasi C-698/20)

(2021/C 182/36)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Gmina Wieliszew

Kostja: Pankroti tõttu likvideeritava Spółdzielczy Bank Rzemiosła i Rolnictwa w Wołominie (Wołomini käsitööliste ja põllumeeste ühistupank) pankrotihaldur

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (1), ja eelkõige selle artikli 2 punkti 5, artikleid 3 ja 4, artikli 57 lõiget 1, artikleid 70 ja 80, ning kehtivat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (2), ja eelkõige selle artikli 2 punkti 15, artikli 37 lõiget 1, artiklit 66, artikli 67 lõiget 1, artikli 74 lõiget 1 ja artikli 89 lõiget 1, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt ei saa üksus, kes on saanud Euroopa Liidu eelarvest rahalisi vahendeid, tõhusalt nõuda nende vahendite pankrotivarast välistamist, kui need on kantud pangakontole, mis on avatud pangas, mille pankrot on hiljem välja kuulutatud, või liikmesriigi õigusnormid, mis ei välista seda vara maksejõuetu panga pankrotivarast?

(1)  ELT 2006, L 210, lk 25.

(2)  ELT 2013, L 347, lk 320.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/26

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Krakowa – Nowej Huty w Krakowie (Poola) 18. detsembril 2020 – KL versus G.-s asuv piiratud vastutusega äriühing X

(Kohtuasi C-715/20)

(2021/C 182/37)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Krakowa – Nowej Huty w Krakowie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: KL

Kostja: G.-s asuv piiratud vastutusega äriühing X

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 99/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) (1) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta artiklit 1, samuti selle raamkokkuleppe klausleid 1 ja 4, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad tööandjale ette kohustuse töölepingu ülesütlemist kirjalikult põhjendada üksnes juhul, kui tegemist on tähtajatu töölepinguga, ja millega seega allutatakse kohtulikule kontrollile tähtajatute töölepingute ülesütlemise põhistuse põhjendatus, ilma nendes normides oleks tööandjale sellist kohustust (s.t. esitada ülesütlemist õigustav põhjus) ette nähtud seoses tähtajaliste töölepingutega (mistõttu kohtulikule kontrollile allub üksnes lepingu ülesütlemise kooskõla lepingu ülesütlemist käsitlevate õigusnormidega)?

2.

Kas kohtuvaidluse pooled, kes on mõlemad eraõiguslikud isikud, võivad tugineda eespool nimetatud raamlepingu klauslile 4 ja Euroopa Liidu õiguse diskrimineerimise keelu üldpõhimõttele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21), ja seega, kas eespool nimetatud õigusnormidel on horisontaalne õigusmõju?

(1)  ELT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/27

Ultrasun AG 31. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 20. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-805/19: Ultrasun AG versus EUIPO

(Kohtuasi C-722/20 P)

(2021/C 182/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Ultrasun AG (esindajad: Rechtsanwälte A. Mühlendahl ja H. Hartwig)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 25. märtsi 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Łodzi (Poola) 15. jaanuaril 2021 – TM versus EJ

(Kohtuasi C-28/21)

(2021/C 182/39)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Łodzi

Põhikohtuasja pooled

Hageja: TM

Kostja: EJ

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT 2009, L 263, lk 11) artiklis 3 sisalduvat (1) väljendit „iga liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed“ tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikide õigusaktide kohaselt peab kindlustusseltsi vastutus tsiviilvastutuskindlustuse raames hõlmama kahju täieliku hüvitamise, sh sellise tulu hüvitamise, mis kannatanul kahjujuhtumi tagajärjel saamata jäi?

(1)  ELT 2009, L 263, lk 11.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/27

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 28. jaanuaril 2021 – Phoenix Contact GmbH & Co. KG versus HARTING Deutschland GmbH & Co. KG ja Harting Electric GmbH & Co. KG

(Kohtuasi C-44/21)

(2021/C 182/40)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht München I

Põhikohtuasja pooled

Avaldaja: Phoenix Contact GmbH & Co. KG

Vastustajad: HARTING Deutschland GmbH & Co. KG, Harting Electric GmbH & Co. KG

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2004/48 (1) artikli 9 lõikega 1 on kooskõlas, et esialgse õiguskaitse asju viimase astme kohtuna lahendavad Oberlandesgericht’id (liidumaa kõrgeimad kohtud) põhimõtteliselt keelduvad võtmast ajutisi meetmeid patendist tulenevate õiguste rikkumise takistamiseks, kui vaidlusaluse patendi suhtes ei ole toimunud vastulause- või tühistamismenetlust esimese astme menetluses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT 2004, L 157, lk 45).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/28

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 2. veebruaril 2021 – Rigall Arteria Management Sp. z o.o. sp. k. versus Bank Handlowy w Warszawie S.A.

(Kohtuasi C-64/21)

(2021/C 182/41)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Rigall Arteria Management Sp. z o.o. sp. k.

Vastustaja: Bank Handlowy w Warszawie S.A.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 18. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/653/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate kaubandusagentide tegevust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 382, lk 17; ELT eriväljaanne 06/01, lk 177) artikli 7 lõike 1 punkti b sõnastust ja eesmärki silmas pidades tuleks seda sätet mõista nii, et see annab füüsilisest isikust (1) ettevõtjana tegutsevale kaubandusagendile absoluutse õiguse saada vahendustasu agendilepingu kehtivuse ajal sõlmitud lepingult kolmanda isikuga, kelle ta on eelnevalt saanud kliendiks samalaadsete tehingute jaoks, või võib selle õiguse lepinguga välistada?

(1)  ELT 1986, L 382, lk 17; ELT eriväljaanne 06/01, lk 177.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/28

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Berlin (Saksamaa) 8. veebruaril 2021 – Wacker Chemie AG versus Saksamaa Liitvabariik, keda esindab Umweltbundesamt

(Kohtuasi C-76/21)

(2021/C 182/42)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Wacker Chemie AG

Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik, keda esindab Umweltbundesamt

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Komisjoni teatises „Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat“ (1) (edaspidi „HKSi suunised“ (heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevad suunised)) sisalduvat mõistet „võimsuse suurendamine“, mille kohaselt suudab käitis töötada võimsusel, mis on vähemalt 10 % suurem kui käitise esialgne installeeritud võimsus enne muutust ja see tuleneb füüsilisest kapitaliinvesteeringust (või mitmest täiendavast füüsilisest kapitaliinvesteeringust), tuleb tõlgendada nii, et määrav on

a)

põhjuslik seos füüsilise kapitaliinvesteeringu ning tehniliselt ja õiguslikult võimaliku maksimumvõimsuse suurendamise vahel või

b)

võrdlus pärast muutunud võimsusega tegevuse algust esimese kuue kuu kahe kõige suurema tootmismahuga kuu keskmisega vastavalt komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/278/EL (2) artikli 3 punktidele i ja l?

2.

Juhul kui esimese küsimuse punktile b vastatakse jaatavalt: Kas komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/278/EL artikli 3 punkti i tuleb tõlgendada nii, et määrav ei ole tehniliselt ja õiguslikult võimaliku maksimumvõimsuse suurendamise ulatus, vaid määravad on üksnes keskmised väärtused vastavalt määruse 2011/278/EL artikli 3 punktile l, olenemata sellest, kas ja millises mahus tulenevad need toimunud füüsilisest muutusest või suuremast koormusest?

3.

Kas HKSi suuniste I lisas sisalduvat mõistet „esialgne installeeritud võimsus“ tuleb tõlgendada kooskõlas otsuse 2011/278/EL artikli 7 lõikega 3?

4.

Kas Euroopa Komisjoni otsust jätta teatatud abikava suhtes vastuväited esitamata tuleb tõlgendada

a.

nii, et sellega tuvastatakse liikmesriigi abikava kooskõla riigiabi käsitlevate suunistega ka osas, mis puudutab liikmesriigi abikavas sisalduvaid viiteid muudele riigisisese õiguse normidele, või

b.

nii, et liikmesriigi abikava või muid riigisisese õiguse norme tuleb omakorda tõlgendada nii, et lõppkokkuvõttes peavad need olema kooskõlas riigiabi käsitlevate suunistega?

5.

Juhul kui neljanda küsimuse punktile a vastatakse jaatavalt: Kas Euroopa Komisjoni otsus jätta teatatud abikava suhtes vastuväited esitamata on osas, milles sellega tuvastatakse kooskõla asjaomaste riigiabi käsitlevate suunistega, liikmesriigi kohtule siduv?

6.

Kas riigiabi käsitlevad Euroopa Komisjoni suunised muutuvad heakskiidetud abikava tõlgendamisel ja kohaldamisel liikmesriigile siduvaks, kuna teatatud abikava suhtes vastuväidete esitamata jätmise otsuses viitab komisjon nendele suunistele ning hindab nende suuniste alusel teatatud abikava kooskõla?

7.

Kas direktiivi 2003/87/EÜ (3) artikli 10a lõige 6 (muudetud direktiiviga (EL) 2018/410), mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma finantsmeetmeid kaudsete CO2-kulude hüvitamiseks, on oluline tõlgenduse andmisel HKSi suuniste punktile 5, mille kohaselt peab riigiabi piirduma nimetatud keskkonnakaitse eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumiga?

(1)  Komisjoni teatis – Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat (ELT 2012, C 158, lk 4, parandus ELT 2013, C 82, lk 9).

(2)  2011/278/EL: Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT 2003, L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/30

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 8. veebruaril 2021 – Digi Távközlési és Szolgáltató Kft. versus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság

(Kohtuasi C-77/21)

(2021/C 182/43)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Digi Távközlési és Szolgáltató Kft.

Vastustaja: Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1) (edaspidi „määrus“) artikli 5 lõike 1 punktis b määratletud mõistet „eesmärgi piirang“ tuleb tõlgendada nii, et selle mõistega on kooskõlas, kui vastutav töötleja säilitab isikuandmeid, mis on muidu kogutud ja mida säilitatakse õiguspärastel eesmärkidel, paralleelselt ka ühes teises andmebaasis, või vastupidi, paralleelse teise andmebaasi osas ei kehti enam andmete kogumise õiguspärase eesmärgi piirang?

2.

Kas juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse, et andmete paralleelne säilitamine on iseenesest „eesmärgi piirangu“ põhimõttega vastuolus, siis selle määruse artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud „säilitamise piirangu“ põhimõttega on kooskõlas, et vastutav töötleja säilitab paralleelselt teises andmebaasis isikuandmeid, mis on muidu kogutud ja mida säilitatakse õiguspärastel eesmärkidel?

(1)  ELT 2016, L 119, lk 1.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/30

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 9. veebruaril 2021 – Airbnb Ireland UC, Airbnb Payments UK Ltd versus Agenzia delle Entrate

(Kohtuasi C-83/21)

(2021/C 182/44)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Airbnb Ireland UC, Airbnb Payments UK Ltd

Vastustaja: Agenzia delle Entrate

Eelotsuse küsimused

1.

Kuidas tõlgendada selliseid direktiivis (EL) 2015/1535 (1) kasutatud väljendeid nagu infoühiskonna teenuste „tehnilised eeskirjad“ ja infoühiskonna „teenuseid puudutav eeskiri“, täpsemalt: kas neid tuleb tõlgendada nii, et need hõlmavad ka maksumeetmeid, mille otsene eesmärk ei ole reguleerida konkreetset infoühiskonna teenust, kuid mis mõjutavad siiski selle konkreetset osutamist liikmesriigis, sealhulgas kehtestades kõigile kinnisvaravahendajatele – seega ka ettevõtjatele, kelle asukoht ei ole selles riigis ja kes osutavad oma teenuseid veebis – kohustused, mis aitavad kaasa üürileandjate poolt tasumisele kuuluvate maksude tõhusale sissenõudmisele ning on selleks vajalikud, nimelt järgmised kohustused:

a)

koguda ja seejärel edastada liikmesriigi maksuhaldurile andmed vahendaja tegevuse tulemusel sõlmitud lühiajaliste üürilepingute kohta;

b)

pidada summadelt, mille üürnikud üürileandjatele tasuvad, maksuhaldurile tasumisele kuuluv osa kinni ja seejärel tasuda see riigikassasse?

2.

Teiseks palutakse Euroopa Kohtul selgitada,

a)

kas riigisisene meede, mis näeb Itaalias tegutsevatele kinnisvaravahendajatele – seega ka ettevõtjatele, kelle asukoht ei ole Itaalias ja kes osutavad oma teenuseid veebis – ette kohustuse koguda andmeid enda vahendusel sõlmitud lühiajaliste üürilepingute kohta ja edastada need seejärel maksuhaldurile, ning seda teenuse kasutajate poolt tasumisele kuuluvate otseste maksude sissenõudmisega seotud eesmärkidel, on vastuolus ELTL artiklis 56 ette nähtud teenuste osutamise vabaduse põhimõttega ning direktiividest 2006/123/EÜ (2) ja 2000/31/EÜ (3) tulenevate analoogiliste põhimõtetega, kui neid peaks selles valdkonnas kohaldatavaks peetama;

b)

kas riigisisene meede, mis näeb Itaalias tegutsevatele kinnisvaravahendajatele – seega ka ettevõtjatele, kelle asukoht ei ole Itaalias ja kes osutavad oma teenuseid veebis –, kes osalevad enda vahendusel sõlmitavatest lühiajalistest üürilepingutest tuleneva tasu maksmise etapis, ette kohustuse pidada neilt maksetelt maks kinni ning seejärel tasuda see maksuhaldurile, ning seda teenuse kasutajate poolt tasumisele kuuluvate otseste maksude laekumisega seotud eesmärkidel, on vastuolus ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabaduse põhimõttega ning direktiividest 2006/123/EÜ ja 2000/31/EÜ tulenevate analoogiliste põhimõtetega, kui neid peaks selles valdkonnas kohaldatavaks peetama;

c)

kui eelmistele küsimustele vastatakse jaatavalt, siis kas ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning direktiividest 2006/123/EÜ ja 2000/31/EÜ tulenevaid analoogilisi põhimõtteid, kui neid peaks selles valdkonnas kohaldatavaks peetama, võib selliste riigiseste meetmetega, nagu eespool punktis a ja b kirjeldatud, kooskõlas [Euroopa Liidu] õigusega siiski piirata, kuna muidu oleks teenuse kasutajate poolt tasumisele kuuluvate otseste maksude kogumine ebatõhus;

d)

kas ELTL artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning direktiividest 2006/123/EÜ ja 2000/31/EÜ tulenevaid analoogilisi põhimõtteid, kui neid peaks selles valdkonnas kohaldatavaks peetama, võib kooskõlas [Euroopa Liidu] õigusega siiski piirata sellise riigisisese meetmega, mis kehtestab kinnisvaravahendajatele, kelle asukoht ei ole Itaalias, kohustuse määrata maksuesindaja, kes on kohustatud väljaspool Itaaliat asuva vahendaja nimel ja eest järgima eespool punktis b kirjeldatud riigisiseseid meetmeid, kuna muidu oleks teenuse kasutajate poolt tasumisele kuuluvate otseste maksude kogumine ebatõhus?

3.

Kas ELTL artikli 267 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et kui menetluspool on tõstatanud [Euroopa Liidu] (esmase või teisese) õiguse tõlgendamise probleemi, lisades küsimuse täpse sõnastuse, jääb kohtule siiski õigus see küsimus ise täpselt sõnastada, määrates oma kaalutlusõiguse alusel ja oma parima äranägemise järgi iseseisvalt kindlaks asjassepuutuvad [Euroopa Liidu] õigusnormid, nendega potentsiaalselt vastuollu minevad riigisisesed õigusnormid ja eelotsuse küsimuse sõnastuse, tingimusel, et ta jääb vaidlusküsimuse piiresse, või on ta kohustatud aktsepteerima küsimust nii, nagu taotleja on selle vormistanud?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT 2015, L 241, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ, teenuste kohta siseturul (ELT 2006, L 376, lk 36).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ, infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT 2000, L 178, lk 1, ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/32

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa) 15. veebruaril 2021 – Finanzamt R versus W-GmbH

(Kohtuasi C-98/21)

(2021/C 182/45)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Finanzamt R

Vastustaja kassatsioonimenetluses: W-GmbH

Eelotsuse küsimused

1.

Kas sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 168 punkti a koostoimes artikliga 167 tõlgendada nii, et juhtimisteenust osutav valdusühing, kes osutab maksustatavaid teenuseid tütarettevõtjatele, võib arvata maha sisendkäibemaksu ka neilt teenustelt, mida ta ostab kolmandatelt isikutelt ja mille ta annab üldkasumi jaotamise õigust andva sissemaksena üle tütarettevõtjatele, kuigi ostetud teenused ei ole otseses ja vahetus seoses valdusühingu enda müügitehingutega, vaid tütarettevõtjate (peamiselt) maksuvabade müügitehingutega, ostetud teenused ei moodusta osa (tütarettevõtjatele osutatud) maksustatavate teenuste hinnast ega kuulu ka valdusühingu enda majandustegevuse üldkulude hulka?

2.

Kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt: Kas õiguste kuritarvitusega Euroopa Kohtu praktika tähenduses on tegemist olukorras, kus juhtimisteenust osutav valdusühing vahendab tütarettevõtjatele teenuseid sel viisil, et tellib ise teenused, millelt tütarettevõtjad ise vahetu tellijana ei saaks sisendkäibemaksu maha arvata, paigutab need tütarettevõtja kasumile õigust andva osalusena tütarettevõtjatesse ja arvab seejärel oma valdusühingu staatusele tuginedes ostetud teenuste sisendkäibemaksu täielikult maha, või õigustavad sellist vahendamist väljapoole maksuõigust jäävad alused, kuigi sisendkäibemaksu täielik mahaarvamine kujutab endast käibemaksusüsteemi rikkumist ja annab valdusühingu struktuuri kasutajatele konkurentsieelise võrreldes üheastmeliste ettevõtjatega?

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/32

Danske Slagtermestre 17. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 1. detsembri 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-486/18, Danske Slagtermestre versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-99/21)

(2021/C 182/46)

Kohtumenetluse keel: taani

Pooled

Apellant: Danske Slagtermestre (esindaja: advokat H. Sønderby Christensen)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon ja Taani Kuningriik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu 1. detsembri 2020. aasta määrus kohtuasjas T-486/18.

Väited ja peamised argumendid

—

esimene väide, et Üldkohus on valesti kohaldanud otsese puutumuse nõuet. Apellant märgib selle väite toetuseks, et selleks, et Danske Slagtermestre oleks otseselt puudutatud, piisab, kui ta on selgitanud põhjuseid, miks eritasude kord võib seada tema liikmed ebasoodsasse konkurentsiolukorda (vt kohtuotsuse C-622/16 P–C-624/16 P punktid 47 ja 50). (1) Üldkohus eksis seega, asudes vaidlustatud kohtumääruse punktis 103 seisukohale, et Danske Slagtermestre peab tõendama, milliseid konkreetseid liikmeid see kord puudutab ja kuidas eritasude kord konkreetselt mõjutab nende konkurentsiolukorda;

—

teine väide, et Üldkohus on eiranud fakti, et isikliku puutumuse nõue ei ole kohaldatav juhtumitele, mida käsitleb ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmas lause. Apellant väidab seega, et Üldkohtu määruses on tehtud viga, kuivõrd, käsitledes punktis 103 otseset puutumust, on selles viidatud punktides 71-77 esitatud kaalutlustele, mis puudutavad isiklikku puutumust. Üldkohus märkis sõnaselgelt nii punktis 63, millega algab kohtumääruse alajaotis, ja punktis 82, millega see jaotis lõppeb, et punktid 71-77 käsitlevad ainult isikliku puutumuse tingimust;

—

kolmas väide, et Üldkohus jättis tähelepanuta asjaolu, et Euroopa Kohtu poolt kohtuasjades C-622/16 P–C-624/16 P kohaldatud kriteeriumid kinnitavad, et otsese puutumuse nõue on käesolevas asjas täidetud. Apellant väidab seega, et Danske Slagtermestre väitis korrektselt, et i) tegevused on sarnased ja ii) tema liikmed tegutsevad samal kaupade ja teenuste turul, millel tegutseb abi saanud ettevõtja, ning iii) tema liikmed tegutsevad samal geograafilisel turul kui abi saanud ettevõtja. Käesolevas asjas ei ole tema liikmete tegevus mitte ainult sarnane abisaaja tegevusele, vaid on sellega identne;

—

neljas väide, et Üldkohus kasutas punktis 103 valesti sõna „tõendas“, kuna see sõna on oluliselt tugevama tähendusega kui mõisted „selgitama“ või „esile tooma“. Apellant väidab seoses sellega, et tegemist ei ole sellise olukorraga, kus Danske Slagtermestre ei ole selgitanud põhjuseid, miks tema liikmed on konkurentsiolukorras, mida eritasude kord moonutas. Nõue, et abisaajal ei teki selliseid kulusid, mis tal tavaliselt tavapärase juhtimise või tavapärase tegevuse käigus tekiks, on juba täidetud. Sellise järelduse saab teha Euroopa Kohtu praktikast (vt muu hulgas kohtuotsus Heiser, C-172/03, punkt 55); (2)

—

viies väide, et Üldkohus on igal juhul ebaõigesti hinnanud kohtuasja faktilisi asjaolusid ning seetõttu on punktides 71-77 rikutud õigusnormi. Apellant väidab esiteks, et Üldkohus eksis, kui ta väljendas kahtlust seoses osa Danske Slagtermestre esitatud teabematerjaliga, kuigi ei komisjon ega Taani valitsus ei olnud seda teavet vaidlustanud, ning teiseks, et Üldkohus eksis, kui ta jättis tähelepanuta mitu olulist üksikasja, mida Danske Slagtermestre oma hagiavalduses, repliigis ja nende lisades korduvalt esitas.

(1)  Euroopa Kohtu 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C-622/16 P–C-624/16 P, EU:C:2018:873).

(2)  Euroopa Kohtu 3. märtsi 2005. aasta kohtuotsus (C-172/03, EU:C:2005:130).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/33

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 22. veebruaril 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus BC

(Kohtuasi C-106/21)

(2021/C 182/47)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustaja: BC

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/34

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 22. veebruaril 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus ZR

(Kohtuasi C-107/21)

(2021/C 182/48)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustaja: ZR

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/34

Universität Bremeni 23. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 16. detsembri 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-660/19: Universität Bremen versus Teadusuuringute Rakendusamet

(Kohtuasi C-110/21 P)

(2021/C 182/49)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Universität Bremen (esindaja: C. Schmid)

Teine menetlusosaline: Teadusuuringute Rakendusamet

Apellandi nõuded

Apellant palub

1.

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu (kaheksas koda) 16. detsembri 2020. aasta määrus kohtuasjas T-660/19: Universität Bremen vs. Teadusuuringute Rakendusamet;

2.

saata kohtuasi otsustamiseks tagasi Üldkohtule, võimaluse korral teisele kojale;

3.

tuvastada, et see, et Universität Bremenit esindas kohtuasjas T-660/19 kõrgkooli õppejõud Christoph Schmid, on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 seitsmenda lõigu kohaselt kehtiv;

4.

teise võimalusena, kui asutakse seisukohale, et nimetatud kõrgkooli õppejõud ei saa Universität Bremenit kehtivalt esindada, siis tuvastada, et Universität Bremenil on õigus lasta kohtuasja T-660/19 menetluse praeguses staadiumis Üldkohtus esindada end edaspidi advokaadil, kes vastab põhikirja artikli 19 kolmanda ja neljanda lõigu nõuetele;

5.

otsustada kohtukulude jaotus edaspidi Üldkohtu lõplikus otsuses, kuid näha ette tingimus, et olenemata Üldkohtu lõpliku otsuse tulemusest tuleb senise hagi- ja apellatsioonimenetluse kulud mõista välja kostjalt; või teise võimalusena, et kummagi poole senised kohtukulud jäetakse nende endi kanda; teha korraldus, et hagejalt kostjale Üldkohtu menetluse eest makstud advokaaditasu tuleb mõlemal juhul hagejale tagasi maksta.

Väited ja peamised argumendid

Apellant heidab ette, et vaidlustatud määrusega jäeti Euroopa Liidu Üldkohtu kodukorra artikli 126 alusel kõrgkooli õppejõu Christoph Schmidi esindusõiguse puudumisele tuginedes ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hagi, milles palutakse tühistada Teadusuuringute Rakendusameti 16. juuli 2019. aasta otsus Ares (2019) 4590599. Üldkohtu määruses on rikutud õigusnorme. Esiteks jätab Üldkohus tähelepanuta asjaolu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kelle kodanik esindaja on, on esindusõigusega kõrgkooli õppejõududel Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 seitsmenda lõigu sõnastuse ja ülesehituse kohaselt kohtus esindamise privileeg ja nad ei pea vastama nõuetele, mis on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 kolmandas ja neljandas lõigus ette nähtud autonoomse advokaadi määratluse suhtes. Teiseks – ja teise võimalusena – oleks Üldkohus pidanud vähemasti osutama esindusõigusega seotud vastuvõetamatuse probleemile – seda arvestades põhiõigust olla ära kuulatud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikele 1 ning samuti proportsionaalsuse põhimõttele; alternatiivse võimalusena oleks selline osutus pidanud olema vähemasti Üldkohtu veebilehel, nt „Hagiavalduse meelespeas“.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/35

Euroopa Komisjoni 25. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-243/18: VW versus komisjon

(Kohtuasi C-116/21 P)

(2021/C 182/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Schima, B. Mongin, G. Gattinara)

Teised menetlusosalised: VW, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

—

tühistada Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsus kohtuasjas T-243/18: VW vs. komisjon;

—

jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi rahuldamata;

—

mõista käesolevas kohtuasjas esimeses kohtuastmes tekkinud kohtukulud välja vastustajalt apellatsioonimenetluses;

—

mõista käesolevas kohtuasjas apellatsiooniastmes tekkinud kohtukulud välja vastustajalt apellatsioonimenetluses.

Väited ja peamised argumendid

Esimese väite kohaselt on rikutud õigusnormi osas, mis puudutab seadusandja tehtud valiku seaduslikkuse hindamise kriteeriume, ja samuti on väidetavalt rikutud põhjendamiskohustust (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 46–49 ja punkt 58). Komisjon väidab, et:

—

Üldkohus on eiranud põhimõtet, et põhiõigustel põhinev hinnang liidu õigusakti seaduslikkusele ei saa tugineda väidetele, mis puudutavad selle akti tagajärgi üksikjuhtumil;

—

ametnike personalieeskirjade säte ei saa olla õigusvastane põhjusel, et seadusandja tehtud valik on „ebamõistlik“;

—

Üldkohus ei võtnud arvesse kõiki võrreldavatele olukordadele omaseid asjaolusid ja sellega rikkus ta kohtuotsuses HK vs. komisjon (C-460/18 P) välja kujundatud põhimõtteid.

Teise väite kohaselt on rikutud õigusnormi diskrimineerimiskeelu põhimõtte tõlgendamisel, kuna Üldkohus leidis, et ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklites 18 ja 20 osutatud olukorrad on võrreldavad (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 50–61). Komisjon väidab, et:

—

abielu sõlmimise kuupäev ei ole ainus kriteerium, mis eristab ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklites 18 ja 20 osutatud olukordi. Eristus põhineb real asjaoludel, mida Üldkohus arvesse ei võtnud;

—

Üldkohus oleks pidanud arvesse võtma abielu minimaalse kestuse eesmärki kummaski vaidlusaluses sättes: see oleks nende sätete erinevuse ilmsiks teinud;

—

diskrimineerimine vanuse alusel ei ole tõendatud.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud õigusnormi põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 tõlgendamisel ja tehtud mitu põhjendamiskohustust rikkuvat viga (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 65–80 ja 81–88):

—

esimese väiteosa kohaselt ei ole tehtud otsust ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklites 18 ja 20 ette nähtud toitjakaotuspensioni kohta;

—

teise väiteosa kohaselt on rikutud õigusnormi eesmärgi ennetada pettusi tõlgendamisel ja rikutud põhjendamiskohustust (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 65–80);

—

kolmanda väiteosa kohaselt on rikutud õigusnormi eesmärgi säilitada liidu pensioniskeemi finantstasakaal tõlgendamisel (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 81–88).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/36

Euroopa Komisjoni 25. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-315/19: BT versus komisjon

(Kohtuasi C-117/21 P)

(2021/C 182/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Schima, B. Mongin, G. Gattinara)

Teised menetlusosalised: BT, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Association internationale des anciens de l’Union européenne (AIACE Internationale)

Apellandi nõuded

—

tühistada 16. detsembri 2020. aasta otsus kohtuasjas BT vs. komisjon (T-315/19);

—

jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi rahuldamata;

—

mõista käesolevas kohtuasjas esimeses kohtuastmes tekkinud kohtukulud välja vastustajalt apellatsioonimenetluses;

—

mõista käesolevas kohtuasjas apellatsiooniastmes tekkinud kohtukulud välja vastustajalt apellatsioonimenetluses.

Väited ja peamised argumendid

Esimese väite kohaselt on rikutud õigusnormi osas, mis puudutab seadusandja tehtud valiku seaduslikkuse hindamise kriteeriume, ja samuti on väidetavalt rikutud põhjendamiskohustust (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 42, 49 ja 57). Komisjon väidab, et:

—

Üldkohus on eiranud põhimõtet, et põhiõigustel põhinev hinnang liidu õigusakti seaduslikkusele ei saa tugineda väidetele, mis puudutavad selle akti tagajärgi üksikjuhtumil;

—

ametnike personalieeskirjade säte ei saa olla õigusvastane põhjusel, et seadusandja tehtud valik on „ebamõistlik“;

—

Üldkohus ei võtnud arvesse kõiki võrreldavatele olukordadele omaseid asjaolusid ja sellega rikkus ta kohtuotsuses HK vs. komisjon (C-460/18 P) välja kujundatud põhimõtteid.

Teise väite kohaselt on rikutud õigusnormi diskrimineerimiskeelu põhimõtte tõlgendamisel, kuna Üldkohus leidis, et ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklites 18 ja 20 osutatud olukorrad on võrreldavad (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 51–63). Komisjon väidab, et:

—

abielu sõlmimise kuupäev ei ole ainus kriteerium, mis eristab ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklites 18 ja 20 osutatud olukordi. Eristus põhineb real asjaoludel, mida Üldkohus arvesse ei võtnud;

—

Üldkohus oleks pidanud arvesse võtma abielu minimaalse kestuse eesmärki kummaski vaidlusaluses sättes: see oleks nende sätete erinevuse ilmsiks teinud;

—

diskrimineerimine vanuse alusel ei ole tõendatud.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud õigusnormi põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 tõlgendamisel ja tehtud mitu põhjendamiskohustust rikkuvat viga (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 66–93):

—

esimese väiteosa kohaselt on rikutud õigusnormi põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 tõlgendamisel, kuna Üldkohus keeldus tegemast vahet tagajärgedel, mis ametniku surmal on üleelanud abikaasale, lähtuvalt sellest, kas abielu sõlmiti teenistuse ajal või pärast teenistusest lahkumist (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 87–88);

—

teise väiteosa kohaselt on rikutud õigusnormi eesmärgi ennetada pettusi tõlgendamisel ja rikutud põhjendamiskohustust (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 66–84);

—

kolmanda väiteosa kohaselt on rikutud õigusnormi eesmärgi säilitada liidu pensioniskeemi finantstasakaal tõlgendamisel (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 85–93).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/37

Euroopa Komisjoni 25. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-442/17 RENV: RN versus komisjon

(Kohtuasi C-118/21 P)

(2021/C 182/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Schima, B. Mongin, G. Gattinara)

Teised menetlusosalised: RN, Euroopa Parlament,

Apellandi nõuded

—

tühistada 16. detsembri 2020. aasta otsus kohtuasjas RN vs. komisjon (T-442/17 RENV);

—

jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi rahuldamata;

—

mõista käesolevas kohtuasjas esimeses kohtuastmes tekkinud kohtukulud välja vastustajalt apellatsioonimenetluses;

—

mõista käesolevas kohtuasjas apellatsiooniastmes tekkinud kohtukulud välja vastustajalt apellatsioonimenetluses.

Väited ja peamised argumendid

Esimese väite kohaselt on rikutud õigusnormi, kuna Üldkohus laiendas talle lahendada antud vaidluse ulatust väljapoole apellatsioonikohtu poolt asja tagasisaatmisel piiritletud vaidluse eset (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 41–46). Komisjon väidab, et:

—

tagasi saadetud kohtuasja ulatus ei ole tagasi saadetud kohtuasja lahendava kohtu hinnata;

—

apellatsiooniastme kohus tõdes, et ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklid 18 ja 20 puudutavad erinevaid olukordi. Kuna neid olukordi käsitletakse erinevalt, tegi see kohus seega vaikimisi, kuid tingimata otsuse, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud;

—

Üldkohtu poolt pärast asja talle tagasi saatmist tehtud kohtuotsus on apellatsiooniastmes tehtud kohtuotsusega diskrimineerimise asetleidmise küsimuses vastuolus, kuigi see küsimus lahendati apellatsiooniastmes lõplikult.

Teise väite kohaselt on rikutud õigusnormi osas, mis puudutab seadusandja tehtud valiku seaduslikkuse hindamise kriteeriume, ja samuti on väidetavalt rikutud põhjendamiskohustust (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 68–71 ja 79). Komisjon väidab, et:

—

Üldkohus on eiranud põhimõtet, et põhiõigustel põhinev hinnang liidu õigusakti seaduslikkusele ei saa tugineda väidetele, mis puudutavad selle akti tagajärgi üksikjuhtumil;

—

ametnike personalieeskirjade säte ei saa olla õigusvastane põhjusel, et seadusandja tehtud valik on „ebamõistlik“;

—

Üldkohus ei võtnud arvesse kõiki võrreldavatele olukordadele omaseid asjaolusid ja sellega rikkus ta kohtuotsuses HK vs. komisjon (C-460/18 P) välja kujundatud põhimõtteid.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud õigusnormi diskrimineerimiskeelu põhimõtte tõlgendamisel, kuna Üldkohus leidis, et ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklites 18 ja 20 osutatud olukorrad on võrreldavad (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 72–85). Komisjon väidab, et:

—

abielu sõlmimise kuupäev ei ole ainus kriteerium, mis eristab ametnike personalieeskirjade VIII lisa artiklites 18 ja 20 osutatud olukordi. Eristus põhineb real asjaoludel, mida Üldkohus arvesse ei võtnud;

—

Üldkohus oleks pidanud arvesse võtma abielu minimaalse kestuse eesmärki kummaski vaidlusaluses sättes: see oleks nende sätete erinevuse ilmsiks teinud;

—

diskrimineerimine vanuse alusel ei ole tõendatud.

Neljanda väite kohaselt on rikutud õigusnormi põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 tõlgendamisel ja tehtud mitu põhjendamiskohustust rikkuvat viga (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 87–88 ja 90–113):

—

esimese väiteosa kohaselt on rikutud õigusnormi põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 tõlgendamisel, kuna Üldkohus keeldus tegemast vahet tagajärgedel, mis ametniku surmal on üleelanud abikaasale, lähtuvalt sellest, kas abielu sõlmiti teenistuse ajal või pärast teenistusest lahkumist (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 87–88);

—

teise väiteosa kohaselt on rikutud õigusnormi eesmärgi ennetada pettusi tõlgendamisel ja rikutud põhjendamiskohustust (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 90–105);

—

kolmanda väiteosa kohaselt on rikutud õigusnormi eesmärgi säilitada liidu pensioniskeemi finantstasakaal tõlgendamisel (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 106–113).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/39

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa) 26. veebruaril 2021 – LB versus TO

(Kohtuasi C-120/21)

(2021/C 182/53)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesarbeitsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: LB

Kostja: TO

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (1) artikliga 7 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 2 on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB) § 194 lõige 1 koostoimes sama seadustiku § -ga 195, mis näeb ette, et töötaja tasustatud põhipuhkuse nõudele on kohaldatav üldine kolmeaastane aegumistähtaeg, mis hakkab BGB § 199 lõikes 1 nimetatud tingimustel kulgema puhkuseaasta lõppedes, kui tööandja ei ole töötajale vastava üleskutse ja selgituste esitamisega tegelikult andnud võimalust kasutada oma õigust puhkusele?

(1)  ELT 2003, L 299, lk 9.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/39

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 26. veebruaril 2021 – Get Fresh Cosmetics Limited versus Valstybinė vartotojų teisių apsaugos tarnyba

(Kohtuasi C-122/21)

(2021/C 182/54)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Get Fresh Cosmetics Limited

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Valstybinė vartotojų teisių apsaugos tarnyba

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/357/EMÜ (1) tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et viidatud säte määratleb sama artikli lõikes 1 osutatud tooted selliselt, et kuigi need ei ole toiduained, on need kujult, lõhnalt, värvilt, välimuselt, pakendilt, märgistuselt, mahult või suuruselt sellised, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad neid segi ajada toiduainetega ja seetõttu suhu panna või imeda või alla neelata, mis võib olla ohtlik, kuna objektiivsed ja põhjendatud andmed tõendavad, et see võib põhjustada näiteks lämbumist, mürgitust või seedetrakti lõhkemist või ummistumist?

2.

Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, peaks tõendamiskoormist kandma liikmesriigi pädev järelevalveasutus?

(1)  EÜT 1987 L 192, lk 49; ELT eriväljaanne 13/08, lk 283.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/40

Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-541/18: Changmao Biochemical Engineering versus komisjon

(Kohtuasi C-123/21 P)

(2021/C 182/55)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd (esindajad: dikigoros K. Adamantopoulos, advocaat P. Billiet)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Distillerie Bonollo SpA, Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA ja Caviro Distillerie Srl

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsus kohtuasjas T-541/18;

—

rahuldada Üldkohtule apellandi esitatud hagi ning tühistada vaidlusalune rakendusmäärus (1) apellanti puudutavas osas või teise võimalusena täies ulatuses vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61; ning

—

mõista vastustajalt ja teistelt menetlusosalistelt välja apellandi kohtukulud käesolevas apellatsioonimenetluses ja menetluses Üldkohtus kohtuasjas T-541/18; või

—

teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse apellandi kõigi või osade nõuete läbivaatamiseks, kui seda võimaldab menetlusstaadium; ning

—

otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 64, 65 ja 74 on rikutud õigusnormi, kuna Üldkohus leidis, et alusmääruse (2) artikli 2 lõike 7 alusel vastu võetud liidu õigusaktide õiguspärasust ei saa kontrollida lähtudes Hiina Rahvavabariigi WTOga ühinemise protokollist (edaspidi „ühinemisprotokoll“). Teise võimalusena on vaidlustatud kohtuotsuses rikutud õigusnormi, kuna Üldkohus ei ole tunnistanud, et alusmääruse artikli 2 lõige 7 on alusmääruse artikli 2 lõigete 1–6 erinorm, mida saab eraldi kohaldada üksnes impordile Hiinast Euroopa Liitu ühinemisprotokolli lõike 15 punkti a alapunkti ii ja punkti d alusel seni, kuni need sätted kehtivad. Asjaolu, et komisjon kasutas Argentiinat analoogse riigina apellandi asjas, kujutas endast õigusnormi rikkumist nii EL kui WTO õigust silmas pidades. Selle lähenemise tulemusel kohaldas komisjon apellandi suhtes väga kõrget dumpingumäära, kuigi seda ei oleks üldse tulnud teha, kui komisjon selle asemel oleks apellandi puhul kohaldanud alusmääruse artikli 2 lõikeid 1–6.

Apellatsioonkaebuse teine väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 103, 106, 109–112, 114, 116, 117, 120 ja 121 on Üldkohus õigusnormide kohaldamisel teinud ilmseid vigu, kuna kohus leidis, et komisjon ei rikkunud alusmääruse artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 5 ning artikli 11 lõikeid 2 ja 9 ning oma hoolsuskohustust ja hea halduse põhimõtet, kui komisjon jättis oma hinnangus liidu viinhappetööstuse olukorra kohta arvesse võtmata Distilerie Mazzari majandustulemust ja äritegevust, kusjuures viimane on liidu kõige suurem, kasumlikum ja edukam viinhappetootja, ning asjaolu, et liidu teatavate viinhappetootjate halvad investeerimisotsused mõjutasid negatiivselt nende tulemusi.

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 138, 139, 145–147, 150 ja 152 on Üldkohus õigusnormide kohaldamisel teinud ilmseid vigu, kuna kohus leidis, et komisjon ei rikkunud alusmääruse artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 5 ning artikli 11 lõiget 2 ning oma hoolsuskohustust ja hea halduse põhimõtet, kui komisjon keeldus oma hinnangus kahju uuesti tekkimise tõenäosuse kohta arvesse võtmast Hangzhou Biokingi tegevust, kusjuures viimane on Hiina suurim viinhappe eksportija Euroopa Liitu, ning kliimamuutuse mõju ja erinevusi sünteetilise viinhappe ja looduslikult toodetud viinhappe lõppkasutajate vahel.

Apellatsioonkaebuse neljas väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 171 ja 173–177 on Üldkohus rikkunud õigusnorme, kuna kohus leidis, et komisjon teavitas käesolevas asjas apellanti mõistliku aja jooksul kõigist olulistest asjaoludest ja kaalutlustest. Kui komisjon oleks täitnud oma kohustusi, mis tulenevad alusmääruse artikli 3 lõikest 2, artikli 11 lõikest 2, artikli 6 lõikest 7, artikli 19 lõigetest 2 ja 4 ning artikli 20 lõigetest 2 ja 4, siis oleks apellant esitanud komisjonile asjakohase seisukoha, nii et liidu puutumuse ja kahju uuesti tekkimise tõenäosuse kohta oleks komisjon teinud teistsugused ja apellandile soodsad järeldused.

Lisaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui kohus ELTL artikli 296 alusel analüüsis apellandi seisukohti, mis puudutavad 1) vaidlustatud kohtuotsuse punktis 187 vaidlusaluse määrusega alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaldamiseks õigusliku aluse puudumist; 2) vaidlustatud kohtuotsuse punktis 188 liidu viinhappetööstuse olukorda; ning 3) vaidlustatud kohtuotsuse punktis 189 kahju uuesti tekkimise tõenäosust ja Hangzhou Biokingi majandustulemuse asjassepuutuvust. Neid seisukohti oleks Üldkohus pidanud vastavalt analüüsima apellandi esimese ja neljanda nõude kontekstis, mille viimane esitas hagiavalduses Üldkohtule.

(1)  Komisjoni 28. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/921, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2018, L 164, lk 14).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/41

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 26. veebruaril 2021 – Lietuvos notarų rūmai, M. S., S. Š., D. V., V. P., J. P., D. L.-B., D. P., R. O. I. versus Lietuvos Respublikos konkurencijos taryba

(Kohtuasi C-128/21)

(2021/C 182/56)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Lietuvos notarų rūmai, M. S., S. Š., D. V., V. P., J. P., D. L.-B., D. P., R. O. I.

Vastustaja: Lietuvos Respublikos konkurencijos taryba

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et Leedu Vabariigi notarid on notarite koja kehtestatud ja käesolevas kohtuasjas kirjeldatud selgitustega seotud toiminguid tehes ELTL artikli 101 tähenduses ettevõtjad?

2.

Kas ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et Leedu Vabariigi notarite koja kehtestatud ja käesolevas kohtuasjas kirjeldatud selgitused on ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses ettevõtjate ühenduse otsus?

3.

Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas kõnealuste selgituste eesmärk või tagajärg on siseturul konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses?

4.

Kas ELTL artikli 101 lõike 1 võimaliku rikkumise üle otsustamisel tuleb käesolevas kohtuasjas kirjeldatud selgitusi hinnata kooskõlas kohtuotsuse Wouters (1) punktis 97 märgitud kriteeriumitega?

5.

Kui vastus neljandale küsimusele on jaatav, siis kas eesmärgid, millele kaebuse esitajad viitavad, s.t notarite tegevuse ühtlustamine, õigusliku lünga täitmine, tarbijate huvide kaitsmine, tarbijate võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtete tagamine ning notarite kaitsmine põhjendamatu tsiviilvastutuse eest, on kõnealuste selgituste hindamisel kooskõlas kohtuotsuse Wouters punktis 97 märgitud kriteeriumitega õiguspärased eesmärgid?

6.

Kui vastus viiendale küsimusele on jaatav, siis kas nende selgitustega kehtestatud piiranguid tuleb käsitada piirangutena, mis on tingimata vajalikud selleks, et tagada õiguspäraste eesmärkide saavutamine?

7.

Kas ELTL artiklit 101 tuleb tõlgendada viisil, mis võimaldab juhatusse kuuluvate notarite suhtes asuda seisukohale, et nad on kõnealust artiklit rikkunud ja neile võib määrata trahvi, kuna nad osalesid käesolevas kohtuasjas kirjeldatud selgituste vastuvõtmises, töötades samal ajal notaritena?

(1)  19. veebruari 2002. aasta kohtuotsus C-309/99, EU:C:2002:98.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/42

Lukáš Wagenknechti 1. märtsil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 17. detsembri 2020. aasta määruse peale kohtuasjas T-350/20: Wagenknecht versus komisjon

(Kohtuasi C-130/21 P)

(2021/C 182/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Lukáš Wagenknecht (esindaja: advokátka A. Koller)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu määrus kohtuasjas T-350/20, Wagenknecht vs. komisjon;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et on rikutud erapooletuse kohustust, kuna Üldkohtu kohtuniku Laitenbergeri puhul on tegemist huvide konfliktiga, mis tuleneb esiteks asjaolust, et kuni 2019. aastani töötas ta Euroopa Komisjoni peadirektorina, ning teiseks, et sellel ametikohal esitas ta apellandiga suheldes 2018. aastal oma kõneisiku kaudu ametliku seisukoha, milles oli öeldud, et Euroopa Komisjon peaks vältima võimalikku ebaseaduslikku riigiabi Agrofert Groupile. Selline olukord jätab objektiivse mulje, et kohtunik Laitenbergeril on huvide konflikt, sõltumata sellest, kas konkreetset huvide konflikti normi rikuti.

Teine väide, et Üldkohtu kohtunikud on rikkunud kohusetundlikkuse kohustust, kuna nad ei olnud suutelised ära tundma selle kohtuasja olulist tähtsust seoses Euroopa Liidu peamise institutsionaalse toimimisega ja selle põhiväärtustega ning seoses menetluse ja tehtud kohtumääruse kohandamisega nendele aspektidele vastavalt.

Kolmas väide, et on rikutud Üldkohtu kaheksanda koja sõltumatust, kuna nad on kriitikavabalt nõustunud Euroopa Komisjoni kohtustrateegiaga, mille eesmärk on vältida sisulist kontrolli selle kui avaliku institutsiooni aktide üle, ning tegelikult loobunud Euroopa Liidu institutsioonide, sealhulgas Euroopa Komisjoni kohtulikust kontrollist seoses nende kohustusega rakendada huvide konflikti keeldu Euroopa Liidu eelarve suhtes.

Neljas väide, et Üldkohus on apellandi õigusemõistmisest ilma jätnud, kuna ta ei ole lubanud karistada Euroopa Liidu avalikku institutsiooni, sealhulgas Euroopa Komisjoni, kui nad on rikkunud Euroopa Liidu õiguse sätteid ja põhiväärtusi. Kuna liidu kodanikke ja nende valitud esindajaid on takistatud nende institutsioonide tegevusetuse peale kohtusse pöörduma, siis on tegemist „õigusemõistmisest ilmajätmisega“.

Viies väide, et on rikutud apellandi õigust elule, kuna Üldkohus ei analüüsinud tõenditega põhjendatud väidet, et apellanti oli ähvardatud tappa, kuna ta tugines Euroopa Kohtus oma õigustele, mis küll kaudselt puudutasid Tšehhi Vabariigi peaministri Andrej Babiš huvide konflikti.

Kuues väide, et on rikutud EIÕK artikli 6 lõike 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohast õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, esiteks kuna ei analüüsitud enamikke apellandi argumente, mis tulenes apellandi argumentide nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest teadmatusest; teiseks kasutati „argumentatsiooni vigu“ seoses apellandi teatud argumentidega, mis hõlmasid apellantide argumentide positiivset ja negatiivset valesti tõlgendamist, ning kolmandaks jäeti apellandi argumendid analüüsimata.

Seitsmes väide, et on rikutud demokraatia põhiväärtust, kuna Euroopa Liidu institutsioonide poolt Tšehhi Vabariigi peaministri huvide konflikti probleemi lahendamisega üleüldine viivitamine on neile kasulik, kuna see võimaldab Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel kergemini Tšehhi Vabariigilt „pressida välja nõusolek“ Euroopa Ülemkogus teemadel, mis teisi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni huvitavad, kuid mis ei ole Tšehhi Vabariigi huvides ning mis tegelikult vähendavad Tšehhi Vabariigi häälte väärtust liikmesriigina Euroopa Ülemkogus.

Kaheksas väide, et Üldkohus on rikkunud õigusriigi põhiväärtust, kui ta leidis, et liikmesriigi parlamendi liikmel ei ole mingit huvi küsida Euroopa Kohtult, kas Euroopa Liidu täitevvõim (komisjon) järgib kohustusi, mis tulenevad talle siduvatest Euroopa Liidu õigusnormidest, ning Euroopa Liidu maksumaksjal ei ole huvi küsida kohtult oma valitud esindaja, Tšehhi Vabariigi alalise komitee esimehe kaudu avalike vahendite jaotamise õiguspärasuse kontrolli ning kas Euroopa Liidu täitevvõim (komisjon) järgib ja rakendab maksumaksjate raha õige kasutamise norme.

Üheksas väide, et Üldkohus on rikkunud võrdsuse põhiväärtust, kuna Euroopa Liit ei oleks enam rahvusvaheline organisatsioon, mis austab seaduse ees võrdsuse põhiväärtust, kui – nagu komisjon väidab ja mida Üldkohus kinnitas – teatud isikutele ja institutsioonidele (riigisisesed) oleks siduv finantsmääruse (1) artikkel 61 ja ELTL artikli 325 lõige 1, samas kui teistele isikutele (komisjoni liikmed) ja institutsioonidele (komisjon) ei oleks need siduvad, kuna Euroopa Kohtusse nende peale kaebajaid ei oleks, kui need kaks viimast rikuvad neid artikleid oma tegevusetusega, mis seisneb nendest artiklitest tulenevate kohustuste järgimata jätmisest.

Kümnes väide, et on rikutud õigusriigi põhiväärtust, kuna tegevusest keeldumist, millega on rikutud Euroopa Liidu põhiväärtusi, ei saa parandada komisjoni pideva keeldumisega tegutseda.

Üheteistkümnes väide, et on rikutud liikmesriikide ühiseid põhimõtteid, nimelt avalike teenistujate, sealhulgas valitsuse liikmete huvide konflikti keelu põhimõtet, mis samuti hõlmab selle põhimõtte tegelikku rakendamist, mis omakorda eeldab sellise isiku võimalust, kellel on Euroopa Liidu institutsioonist, sealhulgast Euroopa Komisjonist erinevad huvid, esitada hagi Euroopa Komisjoni tegevusetuse peale tegelikult rakendada huvide konflikti keeldu.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/44

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bíróság (Ungari) 2. märtsil 2021 – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: KI

(Kohtuasi C-131/21)

(2021/C 182/58)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Budai Központi Kerületi Bíróság

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

KI

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 50 sätetega, tõlgendatuna koostoimes 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) 7. lisaprotokolli artikliga 4 ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, on kooskõlas sellise kriminaalmenetluse läbiviimine, mille esemeks on osaliselt sellised faktilised asjaolud, mille eest süüdistatavale on trahvimenetluses juba lõplikult määratud kohapeal tasumisele kuuluv trahv, mis muudeti selle tasumata jätmise tõttu kohtu otsusega arestiks?

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/44

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 4. märtsil 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus GD ja WT

(Kohtuasi C-135/21)

(2021/C 182/59)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Deutsche Lufthansa AG

Vastustajad: GD ja WT

Eelotsuse küsimus

Kas lennuettevõtja enda töötajate streik, mida on alustatud ametiühingu esitatud üleskutse peale, on erakorraline asjaolu määruse (EÜ) nr 261/2004 (1) artikli 5 lõike 3 tähenduses?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT 2004, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/45

Euroopa Liidu Nõukogu 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-315/19: BT versus komisjon

(Kohtuasi C-138/21 P)

(2021/C 182/60)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja M. Alver)

Teised menetlusosalised: BT, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Association internationale des anciens de l’Union européenne (AIACE Internationale)

Apellandi nõuded

—

Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

vaadata kohtuasi uuesti läbi ja jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

—

mõista esimese kohtuastme hagejatelt välja nõukogu poolt käesolevas menetluses ja esimese kohtuastme menetluses kantud kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks neli väidet.

Esimese võimalusena esitatud esimese väite kohaselt on rikutud õigusnorme osas, mis puudutab enne teenistusest lahkumist abielu sõlminud endise ametniku üleelanud abikaasa ja pärast teenistusest lahkumist abielu sõlminud endise ametniku üleelanud abikaasa erinevat kohtlemist toitjakaotuspensioni määramisel personalieeskirjade VIII lisa artikli 18 või artikli 20 alusel. Nõukogu leiab, et Üldkohus ei hinnanud kõnealuste olukordade võrreldavust kõikide neid iseloomustavate asjaolude – sealhulgas kummagi õigusliku olukorra – alusel, lähtudes kõnealuse eristuse ette nägeva liidu õigusakti ehk ametnike personalieeskirjade kui terviku esemest ja eesmärgist. Seega rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta tuvastas, et abielu sõlmimise kuupäev on ainus asjaolu, mis määrab kindlaks, kas kohaldada tuleb personalieeskirjade VIII lisa artiklit 18 või artiklit 20, samas kui erinevat kohtlemist saab põhjendada ainult põhimõtteline faktiline ja õiguslik erinevus ühes personalieeskirjade artiklis 35 osutatud halduslikest seisunditest oleva ametniku ja endise ametniku õigusliku seisundi vahel.

Täiendava võimalusena esitatud teise väite kohaselt on rikutud õigusnorme osas, mis puudutab kohtulikku kontrolli liidu seadusandja valikute üle. Üldkohus viitas liidu seadusandja „lihtsale“ kaalutlusõigusele, mis „eeldab vajadust kontrollida, kas liidu seadusandjal ei ole ebamõistlik asuda seisukohale, et kehtestatud erinev kohtlemine on taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja vajalik“. Kohus on aga tunnustanud oma pädevust teostava liidu seadusandja ulatuslikku kaalutlusõigust valdkondades, kus seadusandja tegevus eeldab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning kus tal tuleb anda keerulisi arvamusi ja hinnanguid – selline valdkond on ka sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine. Seega ei ole küsimus mitte selles, kas sellises valdkonnas võetud meede oli ainus või võimalikest parim. Sellise meetme seaduslikkust saab mõjutada ainult asjaolu, et see on ilmselgelt ebasobiv võrreldes eesmärgiga, mida pädevad institutsioonid soovivad saavutada. Kuna Üldkohtu kontroll läks kaugemale kui kõnealuse meetme ilmselge ebasobivuse kontrollimine, siis asendas ta seadusandja hinnangu enda hinnanguga ja ületas seega tema teostatava seaduslikkuse kontrolli piire.

Täiendava võimalusena esitatud kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnorme osas, mis puudutab erineva kohtlemise põhjendatust. Kõigepealt rikkus Üldkohus selle hinnangu andmisel õigusnormi, kui ta määratles, millise ulatusega on tema kontroll seadusandja tehtud valikute üle. Järgmiseks eiras Üldkohus kohtupraktikat, mille kohaselt peab hageja tõendama, et õigusnorm on esmase õigusega vastuolus, samas kui õigusakti andnud institutsioonid ei pea tõendama õigusakti seaduslikkust. Kolmandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta hindas erineva kohtlemise põhjendatust lähtuvalt kohtupraktikast, mille kohaselt ei saa üldine pettuse eeldus olla piisav EL toimimise lepingu eesmärke riivava meetme põhjendamiseks, ja mille põhjal ta järeldas, et personalieeskirjade VIII lisa artikkel 20 kehtestab „üldise ja ümberlükkamatu eelduse, et vähem kui viis aastat kestnud abielud on pettuslikud“.

Neljanda väite kohaselt eiravad vanuse alusel diskrimineerimise keelu rikkumise tuvastavad Üldkohtu järeldused õigusnormi ja põhjendamiskohustust. Esiteks käsitleb Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 61 pigem üleelanud abikaasa kui ametniku või endise ametniku vanust, rikkudes sellega põhjendamiskohustust. Järgmiseks, teatud vanuses isikute või teatud vanusevahemiku ebasoodsamasse olukorda asetamise tuvastamine peaks eelkõige sõltuma tõenditest, mis kinnitavad, et kõnealused õigusnormid mõjutavad negatiivselt suuremat hulka teatud vanuses olevaid inimesi võrreldes muus vanuses inimestega, kuid käesoleval juhul sellised tõendid puuduvad. Viimaks, kui eeldada, et endisi ametnikke koheldakse kaudselt erinevalt olenevalt vanusest, mil nad abielu sõlmisid, siis jättis Üldkohus hindamata, kas selline erinevus on siiski kooskõlas põhiõiguste harta artikli 21 lõikega 1 ja kas see vastab harta artikli 52 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/46

Euroopa Liidu Nõukogu 26. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-243/18: VW versus komisjon

(Kohtuasi C-139/21 P)

(2021/C 182/61)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja M. Alver)

Teised menetlusosalised: VW, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

—

Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

vaadata kohtuasi uuesti läbi ja jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

—

mõista esimese kohtuastme hagejalt välja nõukogu poolt käesolevas menetluses ja esimese kohtuastme menetluses kantud kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kolm väidet.

Esimese võimalusena esitatud esimese väite kohaselt on rikutud õigusnorme osas, mis puudutab enne teenistusest lahkumist abielu sõlminud endise ametniku üleelanud abikaasa ja pärast teenistusest lahkumist abielu sõlminud endise ametniku üleelanud abikaasa erinevat kohtlemist toitjakaotuspensioni määramisel personalieeskirjade VIII lisa artikli 18 või artikli 20 alusel. Nõukogu väidab sellega seoses, et Üldkohus ei hinnanud kõnealuste olukordade võrreldavust kõikide neid iseloomustavate asjaolude – sealhulgas kummagi õigusliku olukorra – alusel, lähtudes kõnealuse eristuse ette nägeva liidu õigusakti ehk ametnike personalieeskirjade kui terviku esemest ja eesmärgist. Seega rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta tuvastas, et abielu sõlmimise kuupäev on ainus asjaolu, mis määrab kindlaks, kas kohaldada tuleb personalieeskirjade VIII lisa artiklit 18 või artiklit 20, samas kui erinevat kohtlemist saab põhjendada ainult põhimõtteline faktiline ja õiguslik erinevus ühes personalieeskirjade artiklis 35 osutatud halduslikest seisunditest oleva ametniku ja endise ametniku õigusliku seisundi vahel.

Täiendava võimalusena esitatud teise väite kohaselt on rikutud õigusnorme osas, mis puudutab kohtulikku kontrolli liidu seadusandja valikute üle. Nõukogu väitel viitas Üldkohus liidu seadusandja „lihtsale“ kaalutlusõigusele, mis „eeldab vajadust kontrollida, kas liidu seadusandjal ei ole ebamõistlik asuda seisukohale, et kehtestatud erinev kohtlemine on taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja vajalik“. Kohus on aga tunnustanud oma pädevust teostava liidu seadusandja ulatuslikku kaalutlusõigust valdkondades, kus seadusandja tegevus eeldab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning kus tal tuleb anda keerulisi arvamusi ja hinnanguid – selline valdkond on ka sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine. Seega ei ole küsimus mitte selles, kas sellises valdkonnas võetud meede oli ainus või võimalikest parim. Sellise meetme seaduslikkust saab mõjutada ainult asjaolu, et see on ilmselgelt ebasobiv võrreldes eesmärgiga, mida pädevad institutsioonid soovivad saavutada. Kuna Üldkohtu kontroll läks kaugemale kui kõnealuse meetme ilmselge ebasobivuse kontrollimine, siis asendas ta seadusandja hinnangu enda hinnanguga ja ületas seega tema teostatava seaduslikkuse kontrolli piire.

Kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnorme osas, mis puudutab erineva kohtlemise põhjendatust. Kõigepealt rikkus Üldkohus selle hinnangu andmisel õigusnormi, kui ta määratles, millise ulatusega on tema kontroll seadusandja tehtud valikute üle. Järgmiseks eiras Üldkohus kohtupraktikat, mille kohaselt peab hageja tõendama, et õigusnorm on esmase õigusega vastuolus, samas kui õigusakti andnud institutsioonid ei pea tõendama õigusakti seaduslikkust. Kolmandaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta hindas erineva kohtlemise põhjendatust lähtuvalt kohtupraktikast, mille kohaselt ei saa üldine pettuse eeldus olla piisav EL toimimise lepingu eesmärke riivava meetme põhjendamiseks, ja mille põhjal ta järeldas, et personalieeskirjade VIII lisa artikkel 20 kehtestab „üldise ja ümberlükkamatu eelduse, et vähem kui viis aastat kestnud abielud on pettuslikud“.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/47

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Prantsusmaa) 8. märtsil 2021 – Comité interprofessionnel des huiles essentielles françaises (CIHEF), Florame, Hyteck Aroma-Zone, Laboratoires Gilbert, Laboratoire Léa Nature, Laboratoires Oméga Pharma France, Pierre Fabre Médicament, Pranarom France, Puressentiel France versus Ministre de la Transition écologique, Premier ministre

(Kohtuasi C-147/21)

(2021/C 182/62)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d'État

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Comité interprofessionnel des huiles essentielles françaises (CIHEF), Florame, Hyteck Aroma-Zone, Laboratoires Gilbert, Laboratoire Léa Nature, Laboratoires Oméga Pharma France, Pierre Fabre Médicament, Pranarom France, Puressentiel France

Vastustajad:Ministre de la Transition écologique, Premier ministre

Eelotsuse küsimus

Kas 22. mai 2012. aasta määrusega, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) on vastuolus see, et liikmesriik võtab rahvatervise ja keskkonnakaitse huvides vastu sellised kauplemisvõtete kasutamist ja reklaami piiravad normid nagu need, mis on sätestatud keskkonnaseadustiku artiklites L. 522-18 ja L. 522-5-3? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis millistel tingimustel võib liikmesriik sellised meetmed vastu võtta?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT 2012, L 167, lk 1).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/48

Fakro sp. z o.o. 5. märtsil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 16. detsembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-515/18: Fakro versus komisjon

(Kohtuasi C-149/21 P)

(2021/C 182/63)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Apellant: Fakro sp. z o.o. (esindajad: radcy prawni A. Radkowiak-Macuda ja Z. Kiedacz)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Poola Vabariik

Apellandi nõuded

—

Tühistada vaidlustatud kohtuotsus osaliselt, nimelt kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1;

—

teha kohtuasjas lõplik otsus ning tühistada komisjoni otsus;

—

mõista komisjonilt välja menetluskulud Euroopa Kohtus.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimeses väites, mis koosneb kahest põhiosast, leiab apellant, et Üldkohus rikkus ELTL artikli 105 lõiget 1 koostoimes ELTL artikliga 102, kuna Üldkohus otsustas, et:

1.

Komisjon ei teinud ilmset viga, kui ta hindas, et Euroopa Liidu huvi asja edasi uurida on väike, ning lükkas kaebuse madala prioriteedi tõttu tagasi. See väide jaguneb neljaks konkreetseks väiteosaks, mis tuginevad Üldkohtu õiguslikule veale ja milles leitakse, et: i) komisjon ei teinud ilmset viga, kui ta leidis, et on vähetõenäoline, et väidetav rikkumine tuvastatakse; ii) komisjon ei teinud ilmset viga, kui ta järeldas, et vajaliku uurimise ulatus on ebaproportsionaalne väidetava rikkumise olemasolu tuvastamise tõenäosusega; iii) komisjon ei teinud ilmset viga, kui ta ei hinnanud väidetava rikkumise mõju siseturu toimimisele, ning iv) vastuvõetamatud on kõik muud liidu huvi hindamise tingimused peale nende, mida komisjon võttis arvesse.

2.

Katuseakende kaks turustuskanalit (investeeringute müük ja muu müük) ei ole samaväärsed teenused.

Apellatsioonkaebuses teises väites, mis koosneb kahest osast, leiab apellant, et Üldkohus on õigusnormide vale tõlgendamise tõttu rikkunud õigust heale haldusele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikkel 41), õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (harta artikkel 47) ning ELTL artiklit 102, kuna Üldkohus leidis, et:

1.

komisjoni menetluse kestus ja sisulise otsuse puudumine ei mõjutanud Fakro võimalust oma põhiõigusi kaitsta;

2.

käesolevas asjas ei rikkunud komisjon erapooletuse põhimõtet ja sellest tulenevalt ei põhinenud järeldus, et juhtumi uurimiseks puudub ELi huvi, diskrimineerivatel alustel.

Apellatsioonkaebuse kolmandas väites leiab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta ei andnud soovitavat toimet (effet utile) ELTL artiklile 102 koostoimes ELL artikli 17 lõikega 1, ELL artikliga 105, hea halduse põhimõttega ja õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, kuna Üldkohus leidis, et komisjon ei olnud ainupädev menetlust läbi viima ja et komisjon ei olnud kohustatud analüüsima, kas Fakro saab tõhusalt kaitsta oma vastavaid õigusi, mida hõlmab komisjonile esitatav kaebus, samas kui Fakro pidi oma õiguste kaitsmiseks võtma paralleelselt komisjoni menetlusega kasutama õiguskaitsevahendeid nende liikmesriikide konkurentsiasutustes ja kohtutes, mille territooriumil väidetavad rikkumised aset leidsid.

Apellatsioonkaebuse neljandas väites leiab apellant, et Üldkohus rikkus ELTL artiklit 296, kuna kohus tõlgendas seda sätet valesti ja oli arvamusel, et komisjon ei rikkunud kohustust esitada nõuetekohased põhjendused nn kontramärkide ja allahindluste kohta.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/49

Euroopa Kohtu presidendi 11. veebruari 2021. aasta määrus – Islamic Republic of Iran Shipping Lines, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Safiran Payam Darya Shipping Lines (SAPID), Khazar Sea Shipping Lines Co., Rahbaran Omid Darya Ship Management Co., Irinvestship Ltd, IRISL Europe GmbH versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-506/19) (1)

(2021/C 182/64)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 319 du 23.9.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/49

Euroopa Kohtu seitsmenda koja presidendi 26. veebruari 2021. aasta määrus (Tribunal administratif de Montreuil’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Bank of China Limited versus Ministre de l’Action et des Comptes publics

(Kohtuasi C-737/19) (1)

(2021/C 182/65)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Kohtu seitsmenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 413, 9.12.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/49

Euroopa Kohtu presidendi 5. veebruari 2021. aasta määrus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – PR, BV versus Germanwings GmbH

(Kohtuasi C-558/20) (1)

(2021/C 182/66)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 28, 25.1.2021.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/50

Euroopa Kohtu presidendi 5. veebruari 2021. aasta määrus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Germanwings GmbH versus KV

(Kohtuasi C-8/21) (1)

(2021/C 182/67)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 88, 15.3.2021.

Üldkohus

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/51

Üldkohtu 17. märtsi 2021. aasta otsus – FMC versus komisjon

(Kohtuasi T-719/17) (1)

(Taimekaitsevahendid - Toimeaine metüülflupüürsulfuroon - Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse kuulumise pikendamata jätmine - Hindamismenetlus - Toimeaine klassifitseerimise ettepanek - Ettevaatuspõhimõte - Kaitseõigused - Õiguskindlus - Ilmne hindamisviga - Proportsionaalsus - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Hea halduse põhimõte - Õiguspärane ootus)

(2021/C 182/68)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: FMC Corporation (Philadelphia, Pennsylvania, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid D. Waelbroeck, I. Antypas ja A. Accarain)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: X. Lewis, G. Koleva ja I. Naglis)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 23. augusti 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1496, milles käsitletakse toimeaine DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni) heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 (ELT 2017, L 218, lk 7).

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta FMC Corporationi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud, sealhulgas asendamismenetluses ja ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kantud kulud.

(1)  ELT C 22, 22.1.2018.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/51

Üldkohtu 17. märtsi 2021. aasta otsus – EJ versus EIP

(Kohtuasi T-585/19) (1)

(Avalik teenistus - EIP personal - Töötasu - Sõidukulud - Ülalpeetava lapse kahekordne toetus - Rasket haigust põdev laps - Nimetatud kulude tagasiulatuva hüvitamise ja kahekordse toetuse tagasiulatuva maksmise piiramine - Mõistlik aeg - Hoolitsemiskohustus - Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue)

(2021/C 182/69)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: EJ (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Investeerimispank (esindajad: J. Klein, M. Loizou ja T. Gilliams, keda abistasid advokaadid J. Currall ja B. Wägenbaur)

Ese

ELTL artikli 270 ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 50a alusel esitatud nõue esiteks tühistada 16. veebruari 2018. aasta, millega piirati hagejal tema lapse raske haiguse tõttu tekkinud transpordikulude tagasiulatuvat hüvitamist 18 kuuga, ja 23. märtsi 2018. aasta otsus, millega piirati ülalpeetava lapse kahekordse toetuse tagasiulatuvat maksmist viie aastaga, ning teiseks hüvitada varaline ja mittevaraline kahju, mis hagejal väidetavalt tekkis.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 363, 28.10.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/52

Üldkohtu 10. märtsi 2021. aasta määrus – Productos Jamaica vs. EUIPO – Alada 1850 (flordeJamaica)

(Kohtuasi T-739/19) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

(2021/C 182/70)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Productos Jamaica, SL (Algezares, Hispaania) (esindaja: advokaat I. Temiño Ceniceros)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindajad: J. F. Crespo Carrillo ja S. Palmero Cabezas)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Alada 1850, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat P. González-Bueno Catalán de Ocón)

Ese

Hagi EUIPO esimese apellatsioonikoja 24. juuli 2019. aasta otsuse (liidetud asjad R 1431/2018-1 ja R 1440/2018-1) peale, mis käsitleb kehtetuks tunnistamise menetlust Alada 1850 ja Productos Jamaica vahel.

Resolutsioon

1.

Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.

Jätta Productos Jamaica, SL-i ja Alada 1850, SL-i kohtukulud nende endi kanda ning mõista mõlemalt välja pool Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukuludest.

(1)  ELT C 432, 23.12.2019.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/53

Üldkohtu 12. märtsi 2021. aasta määrus – PNB Banka versus EKP

(Kohtuasi T-50/20) (1)

(Majandus- ja rahapoliitika - Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve - Maksejõuetusmenetlus - EKP keeldumine rahuldada ühe krediidiasutuse juhatuse taotlus anda selle krediidiasutuse pankrotihaldurile juhis võimaldada selle krediidiasutuse juhatuse volitatud advokaadil siseneda selle krediidiasutuse ruumidesse, tutvuda teabega, kasutada personali abi ja selle krediidiasutuse vahendeid - Akti vastuvõtja pädevus - Ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2021/C 182/71)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: PNB Banka AS (Riia, Läti) (esindaja: advokaat O. Behrends)

Kostja: Euroopa Keskpank (esindajad: C. Hernández Saseta, F. Bonnard ja V. Hümpfner)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada EKP 19. novembri 2019. aasta otsus, millega keelduti andmast hageja pankrotihaldurile korraldust võimaldada hageja juhatuse volitatud advokaadil siseneda tema ruumidesse, tutvuda tema teabega, kasutada tema personali abi ja tema vahendeid.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Puudub vajadus teha otsus Läti Vabariigi esitatud menetlusse astumise avalduse kohta.

3.

Jätta PNB Banka ASi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Keskpanga (EKP) kohtukulud, välja arvatud kulud, mis on seotud menetlusse astumise avaldusega.

4.

Jätta PNB Banka, EKP ja Läti Vabariigi kohtukulud seoses nende menetlusse astumise avaldustega nende endi kanda.

(1)  ELT C 114, 6.4.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/53

Üldkohtu 17. märtsi 2021. aasta määrus – 3M Belgium versus ECHA

(Kohtuasi T-160/20) (1)

(Tühistamishagi - REACH - Perfluorobutaansulfoonhappe (PFBS) ja selle soolade määratlemine väga ohtliku ainena - Nende kandidaatainete loetellu kandmine, mis lõpptulemusena kantakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse - Hagi esitamise tähtaeg - Määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõige 10 - Kodukorra artikkel 59 - Vastuvõetamatus)

(2021/C 182/72)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: 3M Belgium (Diegem, Belgia) (esindajad: advokaadid J.-P. Montfort ja T. Delille)

Kostja: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) (esindajad: M. Heikkilä, W. Broere ja T. Zbihlej)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue, milles palutakse tühistada ECHA 16. jaanuari 2020. aasta otsus ECHA/01/2020 osas, millega perfluorobutaansulfoonhape ja selle soolad kanti nende kandidaatainete loetellu, mis lõpptulemusena kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1; parandus ELT 2007, L 136, lk 3), XIV lisasse.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) menetlusse astumise avalduse üle otsustamise vajadus on ära langenud.

3.

Jätta 3M Belgiumi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud, välja arvatud kulud, mis on seotud menetlusse astumise avaldustega.

4.

Jätta 3M Belgiumi, ECHA ja CEFIC-i kohtukulud, mis on seotud menetlusse astumise avaldusega, nende endi kanda.

(1)  ELT C 201, 15.6.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/54

Üldkohtu 11. märtsi 2021. aasta määrus – Techniplan versus komisjon

(Kohtuasi T-426/20) (1)

(Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue - Euroopa Arengufond (EAF) - Kodukorra artikli 76 punkt d - Vorminõuete eiramine - Vastuvõetamatus)

(2021/C 182/73)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Techniplan Srl (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid R. Giuffrida ja A. Bonavita)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad D. Bianchi ja J. Estrada de Solà)

Ese

Ühelt poolt ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue, millega taotletakse näiliselt komisjoni 28. mai 2020. aasta e-kirja ja sellega kaasaskäiva võlateate tühistamist, ning teiselt poolt nõue hüvitada hagejale väidetevalt tekitatud kahju.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Techniplan Srl-ilt.

(1)  ELT C 279, 24.8.2020.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/55

Üldkohtu presidendi 19. märtsi 2021. aasta määrus – Indofil Industries (Netherlands) versus komisjon

(Kohtuasi T-742/20 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Taimekaitsevahendid - Määrus (EÜ) nr 1107/2009 - Rakendusmäärus (EL) 2020/2087 - Toimeaine mankotseebi heakskiidu pikendamata jätmist - Taotlus kohaldamise peatamiseks - Kiireloomulisuse puudumine)

(2021/C 182/74)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Indofil Industries (Netherlands) BV (Amsterdam, Madalmaad) (esindajad: advokaadid C. Mereu ja P. Sellar)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Dawes, I. Naglis ja G. Koleva)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue peatada komisjoni 14. detsembri 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/2087 (milles käsitletakse toimeaine mankotseebi heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT 2020, L 423, lk 50)) kohaldamine.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/55

Üldkohtu presidendi 12. märtsi 2021. aasta määrus – Ciano Trading & Services CT & S jt versus komisjon

(Kohtuasi T-45/21 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Riigihanked - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Vastuvõetamatus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2021/C 182/75)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Ciano Trading & Services CT & S SpA (Fiumicino, Itaalia) Silvia Brizio (Venaria Reale, Itaalia), Laurence André (Grivegnée, Belgia), Lidia Pacitti (Neder-over-Heembeek, Belgia) (esindajad: advokaadid D. Gillet ja S. Van Besien)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: T. Van Noyen ja M. Ilkova)

Ese

ELTL artikli 278 ja 279 alusel esitatud hagi, milles palutakse eelkõige ja sisuliselt peatada komisjoni 20. novembri 2020. aasta sellise otsuse täitmine, millega tühistati hankemenetlus OIB/2019/CPN/0039 lepingu sõlmimiseks jätkusuutliku toitlustamise teenuse (sealhulgas toitlustusteenused pidulikel puhkudel, jookide pakkumine kokkusaamistel ja laste toitlustamine) kontsessiooni haldamise/kasutamise kohta.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/56

30. novembril 2020 esitatud hagi – OQ versus komisjon

(Kohtuasi T-713/20)

(2021/C 182/76)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Pooled

Hageja: OQ (esindaja: advokaat R. Štaba)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

ELTL artikli 263 alusel tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti 3. septembri 2020. aasta otsus, mis tehti seoses konkursiga EPSO/AD/378/20 (AD 7) – horvaadi (HR) juristid-lingvistid: Euroopa Liidu Kohtu juristid-lingvistid, Euroopa Liidu Teataja, C 72 A – 5. märts 2020, ning

—

tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti 12. oktoobri 2020. aasta otsus, mis tehti seoses konkursiga EPSO/AD/378/20 (AD 7) – horvaadi (HR) juristid-lingvistid: Euroopa Liidu Kohtu juristid-lingvistid, Euroopa Liidu Teataja, C 72 A – 5. märts 2020;

—

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, mille kohaselt kostja kuritarvitas võimu.

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) tegi 12. oktoobril 2020 otsuse, millega ta lükkas tagasi hageja kaebuse 3. septembri 2020. aasta otsuse peale, mille kohaselt hageja ei pääsenud edasi konkursi järgmisse vooru, sest muu hulgas ei ole tal diplomit Horvaatia õiguses ega ka teadmisi Horvaatia õiguse kohta, ning seetõttu, et 13. märtsi 2013. aasta otsuses – otsus, millega tunnustati tema diplomit Horvaatia Vabariigis – ei sisaldu õppekavade võrdlust. Seetõttu tegi EPSO omapoolse hindamise, ehkki ükski liidu õigusnorm ei anna talle sellist õigust ja seega rikkus EPSO Euroopa Liidu pädevuse andmise põhimõtet ja ületas oma volitusi, sest on selge, et välisriigis saadud kvalifikatsioonide hindamisega peavad tegelema üksnes riiklikud asutused, kellel on selline õigus seaduse alusel; käesoleval juhul on selline asutus Horvaatia Agencija za znanost i visoko obrazovanje (teadus- ja kõrgharidusagentuur) vastavalt seadusele välisriigis saadud kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, välisriigi kõrgharidusasutuses saadud kvalifikatsioonide hindamise eeskirjade kohta ning hindamiskriteeriumide kohta, mida kohaldatakse ametialaste kvalifikatsioonide tunnustamise suhtes. Rikutud on üht aluspõhimõtetest – subsidiaarsuse põhimõtet.

2.

Teine väide, mille kohaselt kostja hindas faktilisi asjaolusid ilmselgelt vääralt.

EPSO toimis meelevaldselt ja omavoliliselt, jättes arvesse võtmata Horvaatia Vabariigi seadused, Ustavni Sudi (Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus) praktika ja teadus- ja kõrgharidusagentuuri 13. märtsi 2013. aasta otsuse, millega oli tunnustatud hageja välisriigis saadud kvalifikatsiooni; samuti jättis EPSO täielikult käsitlemata tõiga, et hageja oli olnud kantud Horvaatia advokatuuri advokaadikandidaatide nimekirja vastavalt Horvaatia advokatuuriseadusele, ning et sellise kande tegemise alusena oli hagejal olevat välisriigis saadud kvalifikatsiooni tunnustatud samaväärsena Horvaatia kvalifikatsioonile, mis on nõutud advokaadikandidaadina tegutsemise eeldusena. Hageja oli praktikal advokaadibüroodes, mistõttu on selge, et vastupidi kostja väidetele on hagejal olemas teadmised Horvaatia õigussüsteemi ja Horvaatia õiguse kohta ning piisav erialaste teadmiste ja kogemuse tase ametikoha jaoks, mille täitmiseks konkurss on korraldatud (vahepeal on hageja muu hulgas edukalt sooritanud advokatuurieksami). Lisaks ei võtnud EPSO arvesse asjaolu, et hagejal on rohkem kui kolme aasta pikkune tõlkekogemus.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/57

16. veebruaril 2021 esitatud hagi – Sánchez-Gavito León versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi T-100/21)

(2021/C 182/77)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Maria del Carmen Sánchez-Gavito León (Reston, Virginia, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat M. Veissiere)

Kostjad: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada kostjate tegevusetuse õigusvastasus;

—

kohustada kostjate esindatavat Euroopa Liitu kui puuvillasektori rahvusvahelise nõuandekomitee (ICAC) liiget võtma meetmeid ICAC tegevdirektori vastu tema õigusvastase tegevuse tõttu;

—

kohustada koheselt peatama Euroopa Liidu rahaline toetus ICAC-le seni, kuni ICAC austab EL-i aluslepingutega kaitstud inimõigusi;

—

kohustada komisjoni ja nõukogu esindatavat Euroopa Liitu maksma hagejale moraalse kahju hüvitamiseks 300 000 eurot;

—

kohustada komisjoni ja nõukogu esindatavat Euroopa Liitu maksma hagejale töökoha kaotuse, uue töö võimaluse ja karjääri kahjustamise eest hüvitist 103 542,92 USA dollarit (USD) (vastavalt praegu kehtivale euro vahetuskursile), mis vastab tema pooleteise aasta töötasule vastavalt tema viimasele ICAC palgatõendile (69 055,28 USD);

—

kohustada komisjoni ja nõukogu esindatavat Euroopa Liitu maksma hagejale varalise kahju eest hüvitist 19 368,13 USA dollarit (vastavalt praegu kehtivale euro vahetuskursile), millele lisandub viivitusintress praegu kehtiva seadusest tuleneva aasta intressimääraga (alates 2019. aasta juunist);

—

mõista kohtukulud, sealhulgas õigusabikulud vastavalt advokaadi arvetele, välja Euroopa Liidult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon ja nõukogu ei võtnud vastu ühtegi meedet ja nende tegevusetusega põhjustasid nad tõsise moraalse ja varalise kahju hagejale, kellel puudus võimalus pöörduda kohtusse, ning rikkusid hageja õigust inimväärikusele ja ohutule töökeskkonnale.

2.

Teine väide, et kostjatel on kohustus tegutseda kooskõlas EL aluslepingutega, eelkõige ELTL artikliga 207, mille alusel Euroopa Liit ühines ICAC-ga ja mis näeb ette, et ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjonil on ELTL artiklitest 314 ja 317 tulenev kohustus ning vastavalt ELL artiklile 3 ja hartale peab ta tegutsema kooskõlas huvide, väärtuste ja põhimõtetega.

3.

Kolmas väide, et oma tegevusetusega rikkusid komisjon ja nõukogu hageja põhiõigusi nagu õigust pöörduda kohtusse ja õigust ohutule töökeskkonnale.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/58

18. veebruaril 2021 esitatud hagi – Bastion Holding jt versus komisjon

(Kohtuasi T-102/21)

(2021/C 182/78)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Bastion Holding BV (Amsterdam, Madalmaad) ja 35 teist hagejat (esindajad: advokaadid B. Braeken ja X.Y.G. Versteeg)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

esimese võimalusena tühistada 20. novembri 2020. aasta vaidlustatud otsus C(2020) 8286 final, mis käsitleb abikava SA.57712 – COVID-19 muutmist: COVID-19 puhangust mõjutatud väikeste ja keskmiste ettevõtjate (VKE) püsikulude toetamiseks mõeldud otsetoetuskava (SA.59535 (2020/N)), osas, milles selles käsitletakse kas (a) VKE ja muude ettevõtjate eristamist, või (b) 90 000 euro suurust maksimumsummat;

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osas, milles selles käsitletakse kas (a) VKE ja muude ettevõtjate eristamist, või (b) 90 000 euro suurust maksimumsummat;

—

kolmanda võimalusena tühistada vaidlustatud otsus tervikuna;

—

lisaks mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

—

Esimene väide, mille kohaselt komisjon jättis ametliku uurimismenetluse algatamata, sest ta asus ekslikult seisukohale, et vaidlustatud riigiabimeetme puhul ei ole kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga.

—

Teine väide, et komisjon on rikkunud menetlusnorme, sest vaidlustatud otsus on puudulikult põhjendatud.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/59

1. märtsil 2021 esitatud hagi – Colombani versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi T-129/21)

(2021/C 182/79)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-Marc Colombani (Auderghem, Belgia) (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa välisteenistus

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada 6. juuli 2020. aasta kirjaga kätte toimetatud ja personalidirektori allkirjastatud otsus, millega Euroopa välisteenistus lükkas tagasi hageja kandidatuuri ELi delegatsiooni Kanadas juhi ametikohale;

—

tühistada 17. aprilli 2020. aasta kirjaga kätte toimetatud ja personalidirektori allkirjastatud otsus, millega Euroopa välisteenistus lükkas tagasi hageja kandidatuuri Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna eest vastutava juhataja ametikohale;

—

tühistada Euroopa välisteenistuse otsus jätta kaebus R/353/20 rahuldamata;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on hageja kui riigi diplomaadi kandidatuuri tagasilükkamine ning hagiavalduses nimetatud vaba ametikoha teated, mis puudutavad Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna eest vastutava juhataja ametikohta (vaba ametikoha teade 2020/48) ja Kanadas asuva delegatsiooni ametikohta (vaba ametikoha teade 2020/134), õigusvastased.

2.

Teise väite kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga, mis puudutab valikukriteeriumit seoses vähemalt kaheaastase töötamise kogemusega keskastme juhi või samaväärsel ametikohal.

3.

Kolmanda väite kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, õiguskindluse ja etteennustatavuse põhimõtet osas, milles hageja töökogemust hinnati kitsalt, samas kui teiste kandidaatide suhtes näidati üles paindlikkust, ning rikutud on Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 27.

4.

Neljanda väite kohaselt on tehtud ilmne viga hageja palgaastme hindamisel ja rikutud põhimõtet, et keegi ei või tugineda oma süülisele käitumisele.

5.

Viienda väite kohaselt on tehtud ilmne viga hageja täidetud ülesannete liigitamisel.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/59

1. märtsil 2021 esitatud hagi – QK versus EKP

(Kohtuasi T-133/21)

(2021/C 182/80)

Kohtumenetluse keel: läti

Pooled

Hageja: QK (esindaja: advokaat A. Bērziņš)

Kostja: Euroopa Keskpanga (EKP)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada hagi vastuvõetavaks ja vaadata see sisuliselt läbi;

—

kohustada EKPd hüvitama hagejale põhjustatud kahju summas 15 583 195 eurot;

—

mõista kõik hageja kohtukulud välja EKP-lt;

—

mõista kõik käesoleva menetluse kulud välja EKP-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab ELTL artikli 268 ja ELTL artikli 340 kolmanda lõigu alusel esitatud hagi üheainsa väitega. Hageja toob oma hagis esile, et kuna EKP võttis 3. märtsil 2016 vastu hageja väitel põhjendamatu otsuse, millega tunnistati kehtetuks AS Trasta Komercbankale antud tegevusluba (1) (pank, mille üks omanikest oli hageja), siis vastutab EKP hagejale kuulunud selle panga aktsiate väärtuse kao eest.

(1)  Euroopa Keskpanga (EKP) 3. märtsi 2016. aasta otsus ECB/SSM/2016 — 529900WIP0INFDAWTJ81/1 WOANCA-2016-0005 Trasta Komercbanka tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta, mis asendati Euroopa Keskpanga (EKP) 11. juuli 2016. aasta otsusega ECB/SSM/2016 — 529900WIPOINFDAWTJ81/2, mille tühistamise nõue on Üldkohtu menetluses kohtuasjas T-698/16, Trasta Komercbanka jt vs. EKP, T-698/16 (ELT 2016, C 441, lk 29; parandus ELT 2017, C 6, lk 57).

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/60

5. märtsil 2021 esitatud hagi – Apologistics v EUIPO – Kerckhoff (apo-discounter.de)

(Kohtuasi T-140/21)

(2021/C 182/81)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Apologistics GmbH (Markkleeberg, Saksamaa) (esindaja: advokaat H. Hug)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Markus Kerckhoff (Bergisch Gladbach, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi punast ja kollast värvi kujutismärk apo-discounter.de – ELi kaubamärk nr 9 435 496

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 8. detsembri 2020. aasta otsus asjas R 1439/2019-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus osas, milles tunnistati kehtetuks ELi (nr 9 435 496) järgmiste teenuste suhtes:

klass 35 – apteegitoodete, kemikaalide, majapidamiskaupade ja tervishoiusektoris kasutatavate kaupade jaemüügiteenused;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 58 lõike 1 punkti a rikkumine.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/61

5. märtsil 2021 esitatud hagi – Shakutin versus nõukogu

(Kohtuasi T-141/21)

(2021/C 182/82)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Aleksandr Vasilevich Shakutin (Minsk, Valgevene) (esindaja: advokaat B. Evtimov)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada nõukogu 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2129, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1; nõukogu 17. detsembri 2020. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2020/2130, millega rakendatakse nõukogu otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid; nõukogu 25. veebruari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/339, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artiklit 8a, ja nõukogu 25. veebruari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/353, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid;

—

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et nõukogu ei toonud oma põhjenduses piisavalt välja neid põhjusi, mis olid hageja määramise aluseks, pidades konkreetselt silmas väidetavat seotust kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni tagakiusamisega, mis on sätestatud nõukogu otsuse 2012/642/ÜVJP artikli 4 punktis a.

2.

Teine väide, et nõukogu ei esitanud tegelikke põhjusi ja tegi mitu tõsist hindamisviga, kui ta tuvastas, et hageja saab kasu Lukašenka režiimist ja toetab seda.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/61

15. märtsil 2021 esitatud hagi – Vetpharma Animal Health versus EUIPO – Deltavit (DELTATIC)

(Kohtuasi T-146/21)

(2021/C 182/83)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Vetpharma Animal Health, SL (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat M. Escudero Pérez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Deltavit SAS (Janzé, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „DELTATIC“ taotlus – registreerimistaotlus nr 17 806 241

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 21. detsembri 2020. aasta otsus asjas R 776/2020-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

jätta EUIPO ja menetlusse astuja kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja hageja kohtukulud.

Väited

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 47 lõike 2 rikkumine koostoimes selle määruse artikli 18 teise lõigu punktiga a;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/62

18. märtsil 2021 esitatud hagi – UGA Nutraceuticals versus EUIPO – Vitae Health Innovation (VITADHA)

(Kohtuasi T-149/21)

(2021/C 182/84)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: UGA Nutraceuticals Srl (Gubbio, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Riva, J. Graffer ja A. Ottolini)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Vitae Health Innovation SL (Montmeló, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: kaubamärgi VITADHA ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 352 764

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 15. jaanuari 2021. aasta otsus asjas R 2719/2019-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus, tunnistades asjaomased tähised erisugusteks ja rahuldades registreerimistaotluse, mille suhtes on esitatud vastulause;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt ja menetlusse astujalt.

Väide

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/63

15. märtsil 2021 esitatud hagi – Hangzhou Dingsheng Industrial Group jt versus komisjon

(Kohtuasi T-150/21)

(2021/C 182/85)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Hangzhou Dingsheng Industrial Group Co., Ltd (Hangzhou, Hiina), Dingheng New Materials Co., Ltd (Rayong, Tai), Thai Ding Li New Materials Co., Ltd (Rayong) (esindajad: advokaadid G. Coppo ja G. Pregno)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada hagejaid puudutavas osas komisjoni 18. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2162, millega algatatakse uurimine, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2015/2384 ja rakendusmäärusega (EL) 2017/271 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist Tai kaudu lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Taist pärinevana või mitte, ning kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue;

—

mõista käesoleva menetluse kohtulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad ühe väite, mille kohaselt komisjon rikkus õigusnormi sellega, et ta alustas uurimist ilma piisavate tõenditeta dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 3 tähenduses.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/63

19. märtsil 2021 esitatud hagi – Union Syndicale Solidaires des SDIS de France ja DOM/TOM versus komisjon

(Kohtuasi T-152/21)

(2021/C 182/86)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Union Syndicale Solidaires des services départementaux d’incendie et de secours (SDIS) de France ja DOM/TOM (Nîmes, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat O. Coudray)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

Mõista Euroopa Liidult (Euroopa Komisjon) tema kasuks välja hüvitis 10 000 eurot talle tekkinud mittevaralise kahju eest, millele lisandub Euroopa Keskpanga poolt peamistele refinantseerimistoimingutele rakendatava intressimäära alusel arvutatud intress, millele on lisatud kolm ja pool protsendipunkti;

—

Mõista Euroopa Liidult (Euroopa Komisjon) välja kohtukulud summas 6 600 eurot.

Väited ja peamised argumendid

Kahju hüvitamise nõude põhjendamiseks heidab hageja komisjonile ette, et ta ei vastanud enam kui pooleteise aasta jooksul hageja rikkumiskaebusele Prantsuse Vabariigi vastu. Hageja heidab komisjonile ette ka seda, et viimane ei teavitanud teda hoolsalt menetlemise seisust ega võtnud kaebuse suhtes mõistliku aja jooksul seisukohta. Hageja sõnul on komisjon seega toime pannud süülise rikkumise, mis toob kaasa liidu vastutuse tekkimise.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/64

23. märtsil 2021 esitatud hagi – Völkl versus EUIPO – Marker Dalbello Völkl (International) (Völkl)

(Kohtuasi T-155/21)

(2021/C 182/87)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Völkl GmbH & Co. KG (Erding, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Raßmann, M. Suether ja F. Adinolfi)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Marker Dalbello Völkl (International) GmbH (Baar, Šveits)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk Völkl – ELi kaubamärk nr 4 467 569

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 11. jaanuari 2021. aasta otsus asjas R 568/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista käesoleva menetluse ja apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt, kui viimatinimetatu astub käesolevas asjas menetlusse.

Väide

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 4 rikkumine.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/65

23. märtsil 2021 esitatud hagi – Völkl versus EUIPO – Marker Dalbello Völkl (International) (Marker Völkl)

(Kohtuasi T-156/21)

(2021/C 182/88)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Völkl GmbH & Co. KG (Erding, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Raßmann, M. Suether ja F. Adinolfi)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Marker Dalbello Völkl (International) GmbH (Baar, Šveits)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärgi Marker Völkl ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr W00891106

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 11. jaanuari 2021. aasta otsus asjas R 0055/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista käesoleva menetluse ja apellatsioonikoja menetluse kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt, kui viimatinimetatu astub käesolevas asjas menetlusse.

Väide

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 4 rikkumine.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/66

25. märtsil 2021 esitatud hagi – Bustos versus EUIPO – Bicicletas Monty (motwi)

(Kohtuasi T-159/21)

(2021/C 182/89)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Dante Ricardo Bustos (Wenling, Hiina) (esindaja: advokaat A. Lorente Berges)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Bicicletas Monty, SA (Sant Feliú de Llobregat, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärk motwi taotlus – registreerimistaotlus nr 17 802 158

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 21. jaanuari 2021. aasta otsus asjas R 289/2020-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

kohustada registreerima ELi kaubamärk nr 17 802 158 motwi taotletud kaupadele Nizza klassifikatsiooni klassis 12;

—

mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja kostjalt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/66

Üldkohtu 16. märtsi 2021. aasta määrus – Yavorskaya versus nõukogu jt

(Kohtuasi T-405/14) (1)

(2021/C 182/90)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Esimese koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 261, 11.8.2014.

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/67

Üldkohtu 11. märtsi 2021. aasta määrus – UPL Europe ja Indofil Industries (Netherlands) versus EFSA

(Kohtuasi T-162/20) (1)

(2021/C 182/91)

Kohtumenetluse keel: inglise

Seitsmenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 201, 15.6.2020.

Parandused

10.5.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/68

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teate parandus kohtuasjas T-87/21

( Euroopa Liidu Teataja C 110, 29. märts 2021 )

(2021/C 182/92)

Leheküljel 37 kohtuasi T-87/21, Condor Flugdienst vs. komisjon sõnastatakse järgmiselt:

„12. veebruaril 2021 esitatud hagi – Condor Flugdienst versus komisjon

(Kohtuasi T-87/21)

 

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Condor Flugdienst GmbH (Kelsterbach, Saksamaa) (esindaja: advokaadid A. Israel, J. Lang ja M. Negro)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada kostja 25. juuni 2020. aasta otsus riigiabi asjas SA. 57153 (2020/N) – Saksamaa – COVID-19: Abi Lufthansale, (1) ja

—

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et kostja rikkus oma kohustust algatada ametlik uurimismenetlus ELTL artikli 108 lõike 2 alusel.

2.

Teine väide, et kostja tegi ilmse hindamisvea, kui ta järeldas, et Lufthansale antud abi on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv.

3.

Kolmas väide, et kostja ei täitnud oma põhjendamiskohustust.“

(1)  ELT C 397, 20.11.2020, lk 2.