3.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 161/7

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 161/05)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1)

TEATIS STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„Montilla-Moriles“

PDO-ES-A1479-AM03

Teate esitamise kuupäev: 10. veebruar 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Kaitstud päritolunimetusega veinide „Montilla-Moriles“ liigid. Tootespetsifikaadi punkti B alapunkt 2 ja koonddokumendi punkt 4

Veinide kirjeldusse lisatakse:

—	viinamarjasaaduse kategooria, kuhu vein kuulub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osale;

—	ja lubatud sordid, sest kõiki sorte ei saa kasutada kõikide veinide valmistamiseks.

Traditsioonilise erinimetusega „vino generoso“ kvaliteetliköörveini määratlus traditsiooniliste nimetuste andmebaasis E-Bachuss näeb ette võimaluse, et need kaitstud päritolunimetusega veinid „Montilla-Moriles“ võivad kuuluda 1. kategooriasse, mistõttu lisatakse 1. kategooriasse veiniliik „generoso FINO“.

Laagerdunud veinide puhul parandatakse trükiviga: jäetakse välja „või“ ning „ja“ asendatakse sõnadega „ja/või“.

2. Veinide analüütilised omadused. Tootespetsifikaadi punkti B alapunkt 3 ja koonddokumendi punkt 4

Füüsikalis-keemiline iseloomustus kooskõlastatakse viinamarjasaaduste analüütilist kirjeldust puudutavate ühenduse nõuetega ning toodete füüsikaliste ja keemiliste omaduste kirjeldusse lisatakse järgmised parameetrid: üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus.

Alkoholisisaldust muudetakse järgmiste veinide puhul:

—

Nende kaitstud päritolunimetusega veini „Montilla-Moriles“ liikide uutes toodetes, mille puhul mainitud alkoholisisaldust ei saavutata, tuleb alkoholisisaldust vähendada samale madalamale määrale nagu noortel valgetel veinidel, nii et laagerdamata valge veini ja laagerdunud veini puhul oleks alkoholisisaldus vähemalt 10 mahuprotsenti.

—

Bioloogilisel teel ehk pärmikile all laagerdatud kvaliteetliköörvein fino võib kuuluda samal ajal nii 1. kui ka 3. kategooriasse. Nende eristamiseks lisatakse selgitav alamindeks (2): „Rikastamata veini Fino (vein) tegelik alkoholisisaldus peab jääma vahemikku 14,5–17 mahuprotsenti, rikastatud veini Fino (liköörvein) puhul vahemikku 15–17 mahuprotsenti.“

Muudetakse teatavaid väärtusi suhkrusisalduse veerus.

—	Kuna enamikus akrediteeritud laborites tehtud füüsikalis-keemilistes analüüsides väljendatakse üldsuhkrusisaldust glükoosi ja fruktoosina, selgitatakse redutseerivate suhkrute mõistet ning suhkrusisaldust väljendatakse glükoosi ja fruktoosina.

—	Tabelit lihtsustatakse, sealhulgas on punkti C alapunktis 4 esitatud suhkrusisalduse liigitus teatavate veiniliikide puhul. Magustamine.

—	Kuivade kvaliteetliköörveinide fino, amontillado, oloroso ja palo cortado piirmäär on vastavalt ühenduse õigusaktidele ≤ 4.

—	Muudetakse veini Pale Cream suhkrusisalduse vahemikku, et viia see vastavusse asjaomase reguleeriva siseriikliku õigusnormiga (alla 115 grammi liitri kohta).

3. Veinide organoleptilised omadused. Tootespetsifikaadi punkti B alapunkt 4 ja koonddokumendi punkt 4

Läbi on vaadatud eri toodete organoleptilised iseloomustused, viies need vastavusse kaitstud päritolunimetuse „Montilla-Moriles“ sertifitseerimisasutuse Fundación para el Control de la Calidad Agrioalimentaria de Andalucía (Andaluusia põllumajandusliku toidukvaliteedi kontrolli sihtasutus) degusteerimiskomisjoni kehtestatud kriteeriumidega, võttes ühtlasi arvesse veiniliikide ühtlustamist eri Andaluusia veinisektori reguleerivate nõukogude vahel.

Kehtestatakse uued piirangud toorveinidele.

—	Pärast toorveinide omaduste läbivaatamist kiitis reguleeriv asutus heaks hägususe füüsikalised ja keemilised piirangud, et hinnang oleks objektiivne ega sõltuks degusteerimiskomisjonist.

—	Nende kaitstud päritolunimetusega toodete sertifitseerimisel, mida turustatakse pakendamata kujul, ei saa olla samasuguseid organoleptilisi piiranguid kui villitud toodete sertifitseerimisel, mistõttu kehtestatakse tingimused pakendamata kujul turustatavate toodete organoleptiliseks analüüsiks.

Selle punkti viimasest lõigust jäetakse välja sõna „akrediteeritud“.

4. Veinivalmistusviisid. Tootespetsifikaadi punkti C alapunkt 1, koonddokumendi punkt 5

Noorte veinide valmistamine on valgete veinide valmistamise eripära ja seetõttu jäetakse see veinivalmistusviis välja. Seda liiki veinide puhul nõutavad kriteeriumid on üksikasjalikult esitatud punkti C alapunktis 6. Veinivalmistamise erinõuded iga veiniliigi kohta.

Valgete veinide valmistamisel jäetakse välja täieliku alkohoolse kääritamise nõue (alla 5 grammi liitri kohta), kuna ei tundu loogiline nõuda seda liiki veinide täielikku alkohoolset kääritamist ja seejärel lubada nende magustamist.

Välja jäetakse viinamarjade päikese käes kuivatamise nõue teatavate magusate veinide saamiseks ja lubatakse muud magusate veinide valmistamise viisid, mis ei hõlma viinamarjade päikese käes kuivatamist.

Muudetakse nende magusate veinide valmistamise mõnda tingimust, mille puhul kasutatakse viinamarjade päikese käes kuivatamist:

—	kastide kaalupiirangut vähendatakse 25 kilogrammini;

—	lihtsustatakse ja selgitatakse viinamarjade päikese käes kuivatamise protsessi sõnastust;

—	parandatakse eelmises koonddokumendis tehtud trükiviga, asendades 400 grammi liitri kohta 450 grammiga liitri kohta.

5. Magustamine. Koonddokumendi punkti C alapunkt 4

Parandatakse algteksti, täpsustamaks, et magustamine on lubatud ainult veinide ja liköörveinide puhul.

Teksti lisatakse sõnaselge viide asjaomasele reguleerivale ühenduse eeskirjale.

Lisatakse viited terminitele, mida võib kasutada veinide magustamisel, ja suhkrusisalduse vahemikud.

6. Veinivalmistuse erinõuded veiniliigi järgi. Koonddokumendi punkti C alapunkt 6

Muudetakse noore veini valmistamise kriteeriume, lisades varem punkti C alapunktis 1 esitatud piirangud. Veinivalmistusviisid

Laagerdunud valge veini puhul asendatakse tekst „vähemalt üks aasta“ sõnadega „keskmiselt vähemalt üks aasta“, et oleks selge, et kui räägitakse bioloogilisel teel laagerdumisest, siis peetakse alati silmas keskmist laagerdumisaega. Samuti lisatakse bioloogilisel teel laagerduvate veinide puhul keskmise laagerdumisaja piirang, mis jääb vahemikku üks kuni kaks aastat, et vältida kattumist 1. kategooriasse kuuluvate kergete kvaliteetliköörveinidega fino.

Tehakse vahet 1. ja 3. kategooria kergetel kvaliteetliköörveinidel (fino).

Veiniliigi amontillado puhul muudetakse sõnastust „saadakse vähemalt viis aastat laagerdunud veinist Fino …“ järgmiselt: „saadakse vähemalt viis aastat bioloogilisel teel laagerdunud veinist Fino …“, täpsustades, et vähemalt viieaastane laagerdumine peab olema bioloogiline.

Et võimaldada veinide amontillado, oloroso ja palo cortado valmistamist kontsentreerimise teel, kehtestatakse nimetatud liiki veinidele alkoholisisalduse vahemik turule viimisel ja mitte kunagi laagerdamise alguses. Selleks jäetakse tekstist välja lõik „kõikidel juhtudel peab laagerdumine oksüdatsiooni teel toimuma tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 16 mahuprotsenti“.

Veini Pedro Ximénez puhul:

—

muudetakse nõuet, et veini valmistamiseks tuleb kasutada üksnes viinamarjasorti ’Pedro Ximénez’, vähendades 100 protsendi nõuet 95 protsendile. Eespool nimetatud nõue kohustab sertifitseerimisel kõrvaldama kõik partiid, milles leidub mõne muu sordi viinamarju. Kuna rohkem kui 95 %s kaitstud päritolunimetusega „Montilla-Moriles“ hõlmatud viinamarjaistandustest viljeletakse sorti ’Pedro Ximénez’, tundub mõistlik seda piirangut leevendada, see ei kahjusta kuidagi toote lõplikku kvaliteeti ja on suurem kui ühenduse õigusaktides sätestatud 85 % piirmäär sordi märgistusele lisamiseks.

—	Osaliselt lihtsustatakse varasemat sõnastust, et mitte korrata seda, mida on juba teatavate magusate veinide valmistamise protsessi puhul täpsemalt kirjeldatud (punkti C alapunkt 1).

—

Jäetakse välja piirang kehtestada kangendamise vahemik 8,5–9 mahuprotsenti enne selle turustamist kuivatatud viinamarjadest saadud virdena, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega. Põhjendus:

—

Ühenduse õigusnormides on kirjeldatud toodet, mida võib kaitstud päritolunimetuse „Montilla-Moriles“ korral turustada kaitstud päritolunimetustega „Jerez, Xérès, Sherry“ ja „Málaga“ hõlmatud veinikeldritele kui kuivatatud viinamarjadest saadud virret, mille käärimine on peatatud või ära hoitud alkoholi lisamisega. Sellega ei kehtestata mingil juhul piiranguid turustatava toote alkoholisisaldusele.

—	Nii kaitstud päritolunimetuse „Jerez, Xérès, Sherry“ kui ka kaitstud päritolunimetuse „Málaga“ puhul on lubatud veinikeldritesse paigutada eelmises lõigus viidatud toode ilma alkoholisisalduse ülem- või alammäära täpsustamata.

—

Kaitstud päritolunimetuse „Montilla-Moriles“ puhul tekitab meie enda tootespetsifikaadiga kehtestatud piirmäär tootele teatavaid stabiilsusprobleeme, kui selle tootmine võtab aega (kuuest kuust ühe aastani) ja kui seda ei ole turuolukorra tõttu saanud veinikeldrist turule viia. Mainitud toote stabiilsust ja head kvaliteeti toetaks veelgi see, kui alkoholisisaldus oleks suurem kui enda tootespetsifikaadiga kehtestatud piirmäär:

—

Kuna kaitstud päritolunimetusega „Montilla-Moriles“ toote puhul, mis on kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirre, millele on lisatud alkoholi, et käärimine peatada või seda ära hoida, ei saa olla muud eesmärki kui selle kangendamine 15 mahuprotsendini, et sellest saaks liköörvein ühe või kahe kangendamisega (kuni 9 % ja kuni 15 %), ning

—	eeldades et toode jääb alates viinamarjavirde kangendamise algusest kuni 15 mahuprotsendi ületamiseni, kui sellest saab liköörvein, ikka kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirdeks, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega.

—	Just seetõttu leiame, et selline vabatahtlik piirang, mis on kehtestatud viinamarjavirde algsele alkoholisisaldusele, et tooteid saaks turustada kaitstud päritolunimetustega „Jerez, Xérès, Sherry“ ja „Málaga“, on ilmselgelt ebaõiglane ning pealegi kahjustab ka toote valmistajate ja ostjate huve.

—	Nähakse ette võimalus lisada veini Pedro Ximénez valmistamisel värsket viinamarjavirret, kuigi lisatavate toodete puhul on kehtestatud piirang lisatavale kogusele, mis ei tohi ületada 30 %.

Muskaatveini puhul on lubatud kasutada viinamarjavirde kääritamist või kääritamata jätmist ning punkti C alapunktis 3 kirjeldatud laagerdamisviise. Laagerdamisviisid

Kvaliteetliköörveini puhul parandatakse trükiviga, asendades sõna „médium“ sõnadega „vino generoso de licor“, ja laiendatakse tootevalikut, mida võib lisada, et viia need vastavusse seda liiki veini kohta kehtivate ühenduse õigusaktidega.

7. Viinamarjakasvatus- ja veinivalmistuspiirkond. Tootespetsifikaadi punkt D

Pealkiri „Tootmispiirkond“ muudetakse „Viinamarjakasvatus- ja veinivalmistuspiirkonnaks“.

Parandatakse parema kvaliteediga alampiirkonda puudutavat sõnastust, lisades teksti sõnaselgelt piirkonnad Sierra de Montilla ja Moriles Altos.

Välja jäetakse punkti D alapunkt 2. Veinivalmistuspiirkond, mis on käesolevas punktis vaikimisi hõlmatud.

8. Maksimaalne saagikus hektari kohta: Koonddokumendi punkt E

Ei tundu mõistlik eristada sama sordi ja sama viljelusviisiga maatükke. Praegused viljelusviisid võimaldavad saavutada samalaadse tootmise mõlemas piirkonnas, kahjustamata sealjuures lõpptoote kvaliteeti, mistõttu muudetakse suurimat lubatud toodangut hektari kohta, kaotades tootmispiirkondade eristamise.

Suurima lubatud toodangu piirang kehtestatakse vaid valgete veinide valmistamisele.

Kehtestatud maksimaalse saagikusega hektari kohta määratakse kindlaks viinamarjade kogus kilogrammides, mille puhul loetakse saak kaitstud päritolunimetusega veinide valmistamiseks sobivaks. Kui tootja mingil põhjusel ületab maksimaalset lubatud saagikust hektari kohta, kasutatakse seda saaki kaitstud päritolunimetuseta veini valmistamiseks.

Maksimaalne saagikus hektari kohta on mõistlik ette näha nende toodete valmistamiseks, mille puhul saak läheb pressimiskotta, kus see kaalutakse ja purustatakse. Kuivatuskoja puhul on teisiti: värsked marjad kaalutakse, aga need ei lähe pressimiskotta, vaid need viiakse kuivatuskotta, misjärel kuivatatakse marju mitu päeva päikese käes, kuni need sobivad purustamiseks. Viimasel juhul kohaldatakse siiski sama piirangut kui värskelt purustatavate viinamarjade puhul. Näib ilmne, et tingimused peaksid olema samad. Kuid kas ikka on vaja piirata kuivatuskotta minevate viinamarjade maksimaalset saagikust hektari kohta, kui juba on kehtestatud piirang, mis keelab vastu võtta viinamarju, mille saagikus ei võimalda saada virret, mille redutseerivate suhkrute sisaldus liitri kohta on vähemalt 450 grammi? Kui algselt ei kasutata kuivatamiseks värskeid viinamarju, mille alkoholisisaldus on 13–13,5 kraadi Baumé skaalal, ei ole võimalik saavutada 26 Baumé kraadi, mis tagaks viinamarjavirdes suhkrusisalduse 450 grammi liitri kohta. Seda enam, kui pressimisjärgne saak on kuni 40 liitrit veini 100 kg viinamarjade kohta, mis on peaaegu pool sellest, mis saadakse värsketest viinamarjadest.

9. Seos loodusteguritega. Tootmisspetsifikaadi punkti G alapunkt 2

Kuna välja on jäetud asjaomane piirang punkti H alapunktis 1 „Reguleeriva asutuse registrid“, jäetakse välja viimane lause „ja seetõttu nõutakse, et kõnealusest alampiirkonnast peab pärinema laagerdatavate veinide valmistamiseks kasutatavate varude miinimummäär“.

10. Reguleeriva asutuse registrid. Tootespetsifikaadi punkti H alapunkt 1

Kaitstud päritolunimetuse „Montilla-Moriles“ puhul on veinikeldreid, mis asuvad väljaspool parema kvaliteediga piirkonda ning mis oma juriidilise vormi (ühistu) tõttu – nimelt nad toodavad, valmistavad ja laagerdavad oma liikmete toodangut – ei suuda täita piirangut, mida kohaldatakse varude päritolu põhjendamise suhtes.

11. Viinamarjakasvatus ja viljelusviisid. Tootespetsifikaadi punkti H alapunkt 2

Kaitstud päritolunimetusega „Montilla-Moriles“ istanduste niisutamise vormi, tingimuste ja korra loa esitamise tähtpäevaks määratakse 31. mai.

12. Veinide valmistamine. Tootespetsifikaadi punkti H alapunkt 3

Muudetakse viidet, kuna punkti D alapunkti 1 pealkiri on muutunud. Viinamarjakasvatus- ja veinivalmistuspiirkond.

13. Ladustamine ja pakendamine. Tootespetsifikaadi punkti H alapunkt 5

Tuginedes piirangule, mida kohaldatakse, nõudes riikliku akrediteerimisasutuse (ENAC) poolse riikliku kontrolli- ja sertifitseerimisasutuse akrediteeringu järgimist, lisatakse kaitstud päritolunimetusega toodete ja muude toodete identifitseerimise nõue, nagu on sätestanud reguleeriv asutus.

14. Märgistus. Tootespetsifikaadi punkti H alapunkt 6

Muudetakse punkti H alapunkti 6 ülesehitust ja sisu. Märgistus, et kaitstud päritolunimetusega toodete „Montilla-Moriles“ märgistamisel kasutatavad terminid ümber paigutada, neid parandada ja selgitada.

15. Kontrolliasutus Tootespetsifikaadi punkt I

Muudetakse teksti, et viia see kooskõlla ühenduse kehtivate õigusaktidega, ja lisaks ajakohastatakse kontrollide eest vastutava pädeva asutuse andmeid.

KOONDDOKUMENT

1. Nimi (nimed)

Montilla-Moriles (es)

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

3.	Liköörvein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Noor valge vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub kahvatukollasest kuni kahvatukuldse toonini.

—	Lõhnas on tunda puuvilja- ja lillenüansse.

—	Maitses on tuntav happesus.

*	Kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi liitri kohta, peab vääveldioksiidisisaldus olema kuni 250 milligrammi liitri kohta.

ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

13,5

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne üldhappesus:

46,667 milliekvivalenti liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

9,969

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

200

2. Laagerdamata ja laagerdunud valge vein

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Valge laagerdamata vein:

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub kahvatukollasest kuni kuldkollaseni.

—	Lõhnas on tunda puuvilja- ja lillenüansse.

—	Maitses on tuntav happesus.

–Valge laagerdunud vein:

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub õlgkollasest kuni sügava merevaigukollaseni.

—	Lõhnas on tunda selliseid laagerdumisele iseloomulikke nüansse nagu pärm ja/või kuivatatud puuviljad. Kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi liitri kohta, peab vääveldioksiidisisaldus olema kuni 250 milligrammi liitri kohta.

*	Kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi liitri kohta, peab vääveldioksiidisisaldus olema kuni 250 milligrammi liitri kohta.

ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

–

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne üldhappesus:

46,667 milliekvivalenti liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

13,292

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

200

3. Liköörveinid (1. kategooria)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Fino (bioloogiliselt pärmikile all kääritatud kerge kvaliteetliköörvein):

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub õlgkollasest tuhmkuldse toonini.

—	Lõhnas on tunda bioloogilisele laagerdamisele iseloomulikke pärminüansse.

—	Maitse on kergelt mõrkjas ja soolakas.

*	Kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi liitri kohta, peab vääveldioksiidisisaldus olema kuni 200 milligrammi liitri kohta.

ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

14,5

Minimaalne üldhappesus:

46,667 milliekvivalenti liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

13,292

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

150

4. Liköörveinid (3. klass) Liköörveinid

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Fino (bioloogiliselt pärmikile all kääritatud kerge kvaliteetliköörvein):

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub õlgkollasest tuhmkuldse toonini.

—	Lõhnas on tunda bioloogilisele laagerdamisele iseloomulikke pärminüansse.

—	Maitse on kergelt mõrkjas ja soolakas.

ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne üldhappesus:

46,667 milliekvivalenti liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

13,292

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

150

5. Liköörveinid (3. klass) Liköörveinid

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Amontillado (pikalt laagerdunud kvaliteetliköörvein):

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub kuldsest sügava merevaigukollaseni.

—	Lõhnas on tunda kuivatatud puuvilju ning kahekordsest laagerdumisest – bioloogilisel ja oksüdatsiooni teel – tulenevaid puidunüansse, aimata võib ka värnitsanüansse.

—	Maitse on happeline ja püsiv.

Oloroso:

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub tuhmkuldsest tumeda punakaspruuni toonini.

—	Lõhnas on tunda oksüdatsiooni teel laagerdumisele iseloomulikke kuivatatud puuviljade ja puidu noote, aimata võib värnitsanüansse.

—	Maitse on kergelt sametine ja püsiv.

Palo Cortado:

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub tuhmkuldsest tumeda punakaspruuni toonini.

—	Lõhnas on tunda kuivatatud puuvilju ja puidunoote, aimata võib värnitsanüansse.

—	Maitse on kergelt sametine ja püsiv.

Veinide Amontillado, Oloroso ja Palo Cortado puhul võib suhkrusisaldus (glükoos + fruktoos) olla kuni 4 grammi liitri kohta; vähemalt 9 grammi liitri kohta, kui viinhappes väljendatud üldhappesus ei ole suhkrusisaldusest üle kahe ühiku väiksem (mõlemad väljendatuna grammides liitri kohta).

ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne üldhappesus:

46,667 milliekvivalenti liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

13,292

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

150

6. Magusad liköörveinid (3. kategooria)

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Pedro Ximénez:

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub tuhmkuldsest sügavate punakaspruunide või mustjate toonideni.

—	Lõhnas on tunda kuivatatud marju, aimata võib rootsunüansse.

—	Maitse on väga tihke.

Suhkrusisaldus (glükoos + fruktoos) vähemalt 272 grammi liitri kohta.

Muskaatvein

—	Välimus: selge, sädelev, läbipaistev, värvus varieerub kuldkollasest sügava punakaspruunini.

—	Lõhnas on tunda sordile iseloomulikke lille- ja puuviljanüansse, lisaks võib lõhnas aimata kuivatatud marju.

—	Maitse on kergelt happeline ja tihke.

Suhkrusisaldus (glükoos + fruktoos) vähemalt 160 grammi liitri kohta.

Lenduvate hapete sisaldus (äädikhape) ei tohi ületada 2,1 grammi liitri kohta, kui vein liigitub veinide alla, mis on laagerdunud keskmiselt üle 15 ja 25 aasta.

ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

Minimaalne üldhappesus:

milliekvivalentides liitri kohta

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

17,945

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

200

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritava

Valged veinid. Pärast viinamarjavirde saamist toimub alkohoolne kääritamine. Pärast valmisveini klassifitseerimist võib selle suunata tarbimisse laagerdamata veinina ja sel juhul võib veini vajaduse korral magustada või seda võib kasutada lähteveinina muud liiki veini valmistamisel.

Teatavate magusate veinide valmistamine. Pärast viinamarjavirde saamist kangendatakse seda veinialkoholi lisamisega, kuni veini alkoholisisaldus jääb asjaomast liiki veinide puhul ettenähtud vahemikku. Sealjuures peavad olema täidetud järgmised tingimused: saak tuleb koristada käsitsi ja transportida 25 kg kaaluvates kastides ning viinamarju tuleb päikese käes kuivatada.

Veinivalmistamisele kohaldatavad piirangud

Virde saamiseks ja pressimisjääkidest eraldamiseks tuleb rakendada piisavat rõhku, et veinisaak ei ületaks kunagi 70 liitrit 100 kg viinamarjade kohta. Päikese käes kuivatatud viinamarjadest valmistatud magusate veinide puhul ei tohi saagikus siiski mingil juhul ületada 40 liitrit veini 100 kilogrammi koristatud viinamarjade kohta.

Viljelustavad

Lubatud on ainult need veinid, mis on valmistatud heakskiidetud sortide viinamarjadest, mis pärinevad registreeritud viinamarjaistandustest. Viinamarjaistandusi niisutatakse erandlikel asjaoludel või siis, kui viinapuude ellujäämine on ohus, ning pidades seejuures alati silmas, et eesmärk on tagada parim kvaliteet ja optimaalsed kasvutingimused. Reguleeriv asutus lepib igal aastal enne 31. maid kokku eeskirjad parima saagi saamiseks ning eelkõige kontrollib, et saaki ei hakataks koristama enne, kui viinamarjad on saavutanud vajaliku küpsusastme, et vedu toimuks ilma viinamarjade kvaliteeti kahjustamata ja et saagikoristuse rütm oleks kooskõlas pressimiskoja purustamisvõimekusega.

5.2. Suurim saagikus

13 714 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjakasvatus- ja veinitootmispiirkond

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud viinamarjade kasvatamise ja veinide tootmise piirkond hõlmab järgmisi terveid omavalitsusüksusi: Montilla, Moriles, Doña Mencía, Montalbán, Monturque, Puente Genil ja Nueva Carteya; ja osa järgmistest omavalitsusüksustest: Aguilar de la Frontera, Baena, Cabra, Castro del Río, Espejo, Fernán Núñez, La Rambla, Lucena, Montemayor y Santaella, vastavalt tootespetsifikaadi A lisas toodud tootmispiirkonna kaartidele, mis on reguleeriva asutuse ja Andaluusia autonoomse piirkonna valitsuse põllumajandusministeeriumi valduses.

Tootmispiirkonnas eristatakse alampiirkondi Superior, Sierra de Montilla ja Moriles Altos, mis hõlmavad albariza-tüüpi pinnasega alasid ning on samuti eespool nimetatud kaardil piiritletud.

Laagerdamispiirkond

Kaitstud päritolunimetusega veinide laagerdamispiirkond hõlmab kogu kaitstud päritolunimetusega hõlmatud venivalmistuspiirkonda ja provintsi pealinna Córdobat.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

MOSCATEL DE ALEJANDRÍA

MOSCATEL DE GRANO MENUDO

PEDRO XIMENEZ

8. Seos(t)e kirjeldus

Veinide kvaliteet ja neile iseloomulikud omadused on seotud geograafilise piirkonna inim- ja loodusteguritega ning ka nende keerulise koostoimega ja sellega, milline on nende seos veiniga. Viinamarjaistandused asuvad Córdoba provintsi lõunaosas. Piirkonnas valitseb vahemereline poolkontinentaalne kliima kuumade, kuivade ja pikkade suvedega ning lühikeste ja suhteliselt pehmete talvedega, mis mõjutavad viinapuude arengut, fenoloogilist tsüklit ja marjade kiiret küpsemist. Pinnasele, millest on tingitud viinamarjaistanduse saagikus ja seega ka viinamarjade koostis veinivalmistamise jaoks, avaldab suurt mõju piirkonna kliima.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

Garantiipitseriga või reguleeriva asutuse väljastatud nummerdatud tunnusmärgiga veinide märgistamine.

Tootespetsifikaadis esitatud vabatahtlikud märked:

—	Laagerdamata veinid: „Joven“ („Noor vein“), „Vino de tinaja“ või „Vino nuevo de tinaja“;

—	Laagerdunud veinid: „Vinos de pasto“.

—	Magusad veinid Pedro Ximénez, Cosecha või Añada, mille puhul võib märkida saagikoristusaasta; märge Superior veinide puhul, millele ei ole lisatud muid tooteid.

—	„Flor“ (veini bioloogiline laagerdumine veini pinnal oleva pärmikile all) ja „Yema“ (esimene virdeosa, mis on saadud nõrutamisel, mitte pressimisega).

—	„Vino en rama“ või „En rama“ (selitamata toorvein).

—

Laagerdumisajaga seotud märked:

—	kvaliteetveinide puhul märge „Pasado“, kui veini keskmine vanus on üle 10 aasta;

—	märge „Viejo“, kui veini keskmine vanus on vähemalt 15 aastat;

—	märge „Viejísimo“, kui veini keskmine vanus on vähemalt 25 aastat.

—	Suur geograafiline üksus: Andaluusia.

Link tootespetsifikaadile

http://www.juntadeandalucia.es/export/drupaljda/PC_DO_Montilla_modificado2.pdf

(1) EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 161

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 3. mai 2021

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2021/C 161/01	Euro vahetuskurss — 30. aprill 2021	1

	V Teated
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2021/C 161/02	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta	2
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2021/C 161/03	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10248 – AP/Lutech) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	3
2021/C 161/04	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10196 — Magna/LGE/JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	5
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2021/C 161/05	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	7

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2082
JPY	Jaapani jeen	131,62
DKK	Taani kroon	7,4360
GBP	Inglise nael	0,86863
SEK	Rootsi kroon	10,1640
CHF	Šveitsi frank	1,0998
ISK	Islandi kroon	149,60
NOK	Norra kroon	9,9533
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,883
HUF	Ungari forint	359,86
PLN	Poola zlott	4,5635
RON	Rumeenia leu	4,9285
TRY	Türgi liir	9,9777
AUD	Austraalia dollar	1,5581
CAD	Kanada dollar	1,4834
HKD	Hongkongi dollar	9,3816
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6738
SGD	Singapuri dollar	1,6045
KRW	Korea vonn	1 346,24
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,3875
CNY	Hiina jüaan	7,8134
HRK	Horvaatia kuna	7,5465
IDR	Indoneesia ruupia	17 424,24
MYR	Malaisia ringit	4,9482
PHP	Filipiini peeso	58,286
RUB	Vene rubla	90,7108
THB	Tai baat	37,648
BRL	Brasiilia reaal	6,4597
MXN	Mehhiko peeso	24,2345
INR	India ruupia	89,4795


	(1) EMPs kohaldatav tekst