30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1

EUROOPA PARLAMENT

ISTUNGJÄRK 2019–2020

15.–18. aprilli 2019. aasta istungid

Istungjärgu protokoll on avaldatud ELTs C 69, 26.2.2021.

VASTUVÕETUD TEKSTID

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/2

P8_TA(2019)0422

Olukord Hiinas, eelkõige seoses usu- ja rahvusvähemustega

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta (2019/2690(RSP))

(2021/C 158/01)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Hiinas, eriti 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine (1), 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta (2), 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta (3), 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta (4) ja 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas (5),

—	võttes arvesse 2003. aastal käivitatud ELi ja Hiina strateegilist partnerlust ja komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 22. juuni 2016. aasta ühisteatist „ELi uue Hiinat käsitleva strateegia elemendid“ (JOIN(2016)0030),

—	võttes arvesse välisasjade nõukogu poolt 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

—	võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

—	võttes arvesse 1995. aastal käivitatud ELi ja Hiina inimõigustealast dialoogi ja selle 37. vooru, mis toimus 1. ja 2. aprillil 2019 Brüsselis,

—	võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

—	võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Hiina allkirjastas 1998. aastal, kuid ei ole seda ratifitseerinud,

—	võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Hiinat puudutava ülevaate lõppjäreldusi,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

arvestades, et oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas tõotab EL, et inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet järgitakse eranditult kõigis tema välistegevuse valdkondades ning et EL asetab inimõigused kõigi kolmandate riikide, kaasa arvatud strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse; arvestades, et need küsimused peaksid jääma ELi ja Hiina pikaajalistes suhetes kesksele kohale, kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neidsamu väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga oma arenguteel austada inimõigustega seonduvat rahvusvahelist õigust ja standardeid;

arvestades, et Hiina on toonud edukalt vaesusest välja 700 miljonit inimest, kuid et alates president Xi Jinpingi võimuletulekust 2013. aasta märtsis on inimõiguste olukord Hiinas jätkuvalt halvenenud ning valitsuse vaenulikkus rahumeelse teisitimõtlemise, sõna- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes on suurenenud; arvestades, et Hiina ametivõimud on kinni pidanud ja vastutusele võtnud sadu inimõiguste kaitsjaid, juriste ja ajakirjanikke;

arvestades, et uute, 1. veebruaril 2018 jõustunud usuküsimusi käsitlevate õigusnormidega kehtestatakse usulistele rühmitustele ja nende tegevusele suuremad piirangud ning sunnitakse neid veelgi hoolikamalt järgima partei poliitikat; arvestades, et usu- ja südametunnistusevabadus on jõudnud suurimasse madalseisu alates majandusreformide alustamisest ja Hiina avanemisest 1970. aastate lõpus; arvestades, et usuvangide arv Hiinas on üks maailma suurimaid;

arvestades, et kuigi Püha Tooli ja Hiina valitsuse vahel saavutati 2018. aasta septembris kokkulepe seoses piiskoppide nimetamisega Hiinas, puutuvad kristlikud usukogukonnad Hiinas kokku kasvavate repressioonidega, kusjuures sihikule on võetud kristlased nii põrandaalustes kui ka riigi sanktsioneeritud kirikutes, kus usklikke ahistatakse ja kinni peetakse, kirikuid lammutatakse, ususümboleid konfiskeeritakse ja kristlikke kogunemisi laiali aetakse; arvestades, et mõnes provintsis ei luba Hiina ametivõimud alla 18-aastastel isikutel osaleda usulistes toimingutes; arvestades, et 2018. aasta septembris keelustas Hiina Zioni kiriku – Hiina suurima kirikukoguduse, kuhu kuulub üle 1 500 liikme;

arvestades, et olukord Xinjiangi piirkonnas, kus elab 10 miljonit uiguuri moslemit ja etnilist kasahhi, on kiiresti halvenenud, kuna Xinjiangi stabiilsus ja kontroll selle piirkonna üle on tõusnud Hiina ametivõimude üheks tähtsamaks prioriteediks, mille ajendiks on nii uiguuride Xinjiangis toime pandud või väidetavalt Xinjiangiga seotud perioodilised terrorirünnakud kui ka Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna strateegiline asukoht majandusvööndi ja maanteede algatuse jaoks; arvestades, et teadete kohaselt on Xinjiangi laagrisüsteemi laiendatud ka Hiina teistesse osadesse;

arvestades, et on kehtestatud kohtuvälise kinnipidamise programm, mille alusel on ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee tsiteeritud hinnangute kohaselt terrorismi ja usuäärmusluse vastu võitlemise ettekäändel ilma süüdistuse või kohtuprotsessita määramata ajaks ja seetõttu meelevaldselt kinni peetud mitukümmend tuhat või koguni üle miljoni uiguuri, kes saavad sunniviisilist poliitilist „ümberõpet“; arvestades, et Xinjiangi provintsis on välja töötatud poliitika, mis hõlmab rangeid piiranguid usutoimingutele, uiguuri keelele ja kommetele;

G.	arvestades, et välja on töötatud keerukas invasiivse digitaalse järelevalve võrgustik, mis hõlmab näotuvastustehnoloogiat ja andmete kogumist;

H.	arvestades, et Hiina valitsus on lükanud tagasi isikute sunniviisilist või tahtevastast kadumist käsitleva ÜRO töörühma, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ja teiste ÜRO erimenetluste volitatud esindajate arvukad taotlused saata Xinjiangi sõltumatud uurijad;

I.	arvestades, et olukord Tiibetis on viimastel aastatel halvenenud vaatamata majanduskasvule ja taristu arendamisele ning et Hiina valitsus piirab julgeoleku ja stabiilsuse ettekäändel mitmesuguseid inimõigusi ja ründab lakkamatult tiibeti identiteeti ja kultuuri;

arvestades, et viimaste aastate jooksul on Tiibetis lisandunud järelevalve- ja kontrollimeetmeid, samuti on sagenenud meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja väärkohtlemise juhtumid; arvestades, et Hiina valitsus on loonud Tiibetis keskkonna, kus riigivõimul puuduvad igasugused piirid, valitseb hirmuõhkkond ning avaliku ja eraelu igat aspekti rangelt kontrollitakse ja reguleeritakse; arvestades, et Tiibetis võidakse vähimatki vägivallatut protesti või kriitilist avaldust riigi etniliste või usuvähemuste poliitika suhtes pidada „lahkulöömist õhutavaks“ ja seetõttu selle eest karistada; arvestades, et pääs Tiibeti autonoomsesse piirkonda on praegu piiratum kui kunagi varem;

arvestades, et 2009. aastast alates on väga suur hulk tiibetlasi (enamasti mungad ja nunnad) end teadete kohaselt põlema süüdanud, et protesteerida Hiina piirava poliitika vastu Tiibetis ning toetada dalai-laama tagasitulekut ja usuvabaduse õigust Sichuani provintsi Aba/Ngawa maakonnas ja Tiibeti kiltmaa muudes osades; arvestades, et viimase aasta jooksul ei ole Tiibeti kriisi lahendamisel edusamme tehtud;

on sügavalt mures üha repressiivsema režiimi pärast, mille all kannatavad paljud Hiina usu- ja etnilised vähemused, eelkõige uiguurid, kasahhid, tiibetlased ja kristlased, ja millega veelgi piiratakse põhiseaduslikke tagatisi seoses nende vähemuste õigusega oma kultuurilisele väljendusvabadusele, usuvabadusele, sõna- ja väljendusvabadusele ning rahumeelsele kogunemis- ja ühinemisvabadusele; nõuab, et ametivõimud neid põhiõigusi austaksid;

palub Hiina valitsusel viivitamata lõpetada uiguuride, kasahhide ja tiibetlaste meelevaldsed kinnipidamised, mis toimuvad ilma mingi süüdistuseta, kohtumõistmiseta või süüdimõistva otsuseta, sulgeda kõik laagrid ja kinnipidamiskeskused ning viivitamata ja tingimusteta vabastada kinnipeetavad;

nõuab, et viivitamata vabastataks meelevaldselt kinni peetud isikud ja meelsusvangid, sealhulgas Falun Gongi harrastajad, ja lõpetataks inimeste kadunuks jääma sundimine, ning nõuab, et kõik need isikud saaksid endale valida seadusliku esindaja, kohtuda oma perega ja kasutada arstiabi ning et nad saaksid lasta oma juhtumeid uurida;

kutsub Hiina valitsust üles viivitamata vabastama järgmised isikud: uiguurid, sealhulgas Ilham Tohti, Tashpolat Tiyip, Rahile Dawut, Eli Mamut, Hailaite Niyazi, Memetjan Abdulla, Abduhelil Zunun ja Abdukerim Abduweli; isikud, keda kiusatakse nende usuliste veendumuste pärast, sealhulgas Zhang Shaojie, Hu Shigen, Wang Yi ja Sun Qian; tiibeti aktivistid, kirjanikud ja usutegelased, kellele on esitatud kriminaalsüüdistus või kes on vangistatud sõnavabaduse õiguse kasutamise eest, sealhulgas Tashi Wangchuk ja Lobsang Dargye;

nõuab Rootsi raamatukirjastaja Gui Minhai ning Kanada kodanike Michael Spavori ja Michael Kovrigi viivitamatut vabastamist;

nõuab, et Hiina valitsus teeks Xinjiangis kadunud isikute perekondadele kättesaadavaks täielikud andmed nende isikute kohta;

palub Hiina ametivõimudel lõpetada kristlaste koguduste ja organisatsioonide vastased kampaaniad ning kristlike pastorite ja preestrite ahistamine ja kinnipidamine ning kirikute sundlammutamine;

kutsub Hiina ametivõime üles austama tiibetlaste keelelisi, kultuurilisi, usulisi ja muid põhivabadusi ning mitte rakendama asustuspoliitikat, mis soosib hiinlasi ja seab tiibetlased ebasoodsamasse olukorda, ega sundima Tiibeti nomaade loobuma oma traditsioonilisest eluviisist;

mõistab hukka „patriootliku hariduse“ kontseptsiooni järgivad kampaaniad, sealhulgas meetmed kontrolli saavutamiseks Tiibeti budistlike kloostrite üle; peab murettekitavaks, et Hiina kriminaalõigust kuritarvitatakse tiibetlaste ja budistide tagakiusamiseks, kuna nende usuline tegevus võrdsustatakse separatismiga; taunib asjaolu, et Tiibetis on budismi praktiseerimise tingimused pärast 2008. aasta märtsis toimunud Tiibeti meeleavaldusi tunduvalt halvenenud, kusjuures Hiina valitsus on hakanud jõulisemalt rakendama „patriootlikku haridust“;

10.

nõuab, et Hiina ametivõimud järgiksid kõigi Hiina kodanike põhiseadusega tagatud õigust usuvabadusele;

11.

tuletab meelde, kui oluline on, et EL ja liikmesriigid tõstataksid igal poliitilisel tasandil Hiina ametivõimudega suheldes inimõiguste rikkumise küsimuse, võttes arvesse ELi võetud kohustust esitada Hiinale oma tugev, selge ja ühtne seisukoht, kasutades selleks muu hulgas iga-aastast inimõigustealast dialoogi, strateegilist dialoogi, kõrgetasemelist majandusdialoogi ja tippkohtumist ning järgmist Euroopa ja Aasia tippkohtumist;

12.

toonitab, et kuigi EL ja Hiina kinnitasid pärast ELi ja Hiina 21. tippkohtumist tehtud ühisavalduses veel kord, et kõik inimõigused on universaalsed, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud, peaks EL nõudma, et Hiina ka sellele vastavalt tegutseks; peab taunitavaks, et 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina tippkohtumisel oli inimõiguste probleem jälle kord vähetähtsal kohal; on seisukohal, et kui ELi ja Hiina tippkohtumisel jääb inimõiguste käsitlus nõrgaks, peaksid nõukogu, Euroopa välisteenistus ja komisjon keelduma seda teemat üldse päevakorda võtmast ja esitama selle kohta eraldi teatise, milles sisalduks sisuline hinnang olukorrale ja põhjus, miks ei saa kokku leppida selle küsimuse tugevamas kajastamises;

13.

kutsub ELi liikmesriike üles takistama ELi territooriumil Hiina ametivõimude püüdeid turgi kogukondade liikmete, tiibetlaste ning muude usu- ja etniliste rühmade liikmete ahistamiseks eesmärgiga sundida neid tegutsema pealekaebajatena, sundida neid Hiinasse tagasi pöörduma või sundida neid vaikima;

14.

kutsub Hiina ametivõime üles võimaldama ajakirjanikele ja rahvusvahelistele vaatlejatele, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO erimenetluste esindajatele vaba, sisulise ja takistamatu pääsu Xinjiangi provintsi ja Tiibeti autonoomsesse piirkonda; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel istungil juhtrolli, et võetaks vastu resolutsioon teabekogumismissiooni saatmise kohta Xinjiangi;

15.

kutsub Hiina valitsust üles tagama Hiina põhiseaduses sätestatud kodanikuõiguste piiranguteta järgimise, pidades eelkõige silmas artiklit 4, millega kaitstakse rahvusvähemuste õigusi, artiklit 35, millega kaitstakse sõna-, ajakirjandus-, kogunemis-, ühinemis-, rongkäigu- ja meeleavaldamisvabadust, artiklit 36, millega tunnustatakse õigust usuvabadusele, ja artiklit 41, millega tagatakse õigus kritiseerida mis tahes riigiorganit või -ametnikku ja teha nende kohta ettepanekuid;

16.

kutsub Hiinat üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

17.

nõuab, et Hiina võimaldaks ELi diplomaatidele, ajakirjanikele ja kodanikele piiranguteta pääsu Tiibetisse, järgides vastastikkuse põhimõtet, kuna Hiina reisijatel on juba vaba ja avatud pääs kogu ELi liikmesriikide territooriumile; nõuab, et ELi institutsioonid kaaluksid ELi ja Hiina viisalihtsustuslepingu aruteludes põhjalikult Tiibetisse pääsu võimaldamise küsimust;

18.

väljendab pettumust, et ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 37. voor ei andnud märkimisväärseid tulemusi; peab kahetsusväärseks, et Hiina delegatsioon ei osalenud 2. aprillil dialoogi jätkuosas, mis oli ette nähtud arvamuste vahetuseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

19.

nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jälgiksid hoolikamalt murettekitavat inimõiguste olukorda Xinjiangis, sealhulgas valitsuse repressioonide ja järelevalve suurenemist, ning protesteeriksid inimõiguste rikkumiste vastu Hiinas nii eraviisiliselt kui ka avalikult;

20.

kutsub nõukogu üles kaaluma sihipäraste sanktsioonide kehtestamist Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas repressioonide eest vastutavate ametiisikute vastu;

21.

nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond peataksid kõigi nende kaupade ja teenuste ekspordi ja tehnosiirde, mida Hiina kasutab oma küberseire ja ennustava profiilianalüüsi seadmete laiendamiseks ja parandamiseks; on sügavalt mures selle pärast, et Hiina ekspordib juba praegu sellist tehnoloogiat maailma autoritaarsetele riikidele;

22.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80.

(2) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185.

(3) ELT C 238, 6.7.2018, lk 108.

(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343.

(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0377.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/7

P8_TA(2019)0423

Kamerun

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Kameruni kohta (2019/2691(RSP))

(2021/C 158/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse inimõiguste allkomisjoni esimehe Antonio Panzeri 7. märtsi 2019. aasta avaldust olukorra kohta Kamerunis,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 5. märtsi 2019. aasta avaldust halveneva poliitilise ja julgeolekuolukorra kohta Kamerunis,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja mitmeid avaldusi olukorra kohta Kamerunis, eelkõige 31. jaanuari 2019. aasta avaldust,

—	võttes arvesse Aafrika Liidu valimisvaatlusmissiooni 9. oktoobri 2018. aasta esialgset avaldust 2018. aasta presidendivalimiste kohta Kamerunis,

—	võttes arvesse ÜRO ekspertide 11. detsembri 2018. aasta avaldust protestide mahasurumise kohta,

—	võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni 6. märtsi 2019. aasta avaldust inimõiguste olukorra kohta Kamerunis,

—	võttes arvesse Kameruni 2014. aastal vastu võetud terrorismivastast seadust,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—	võttes arvesse AKV-ELi partnerluslepingut (Cotonou leping),

—	võttes arvesse 1981. aastal vastu võetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Kamerun on ratifitseerinud,

—	võttes arvesse Kameruni Vabariigi põhiseadust,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.	arvestades, et Kamerunil on samaaegselt lahendada mitu poliitilist ja julgeolekualast probleemi, sealhulgas Boko Harami oht riigi kaugpõhjas, piiriülesed ohud idapiiril Kesk-Aafrika Vabariigiga ning riigisisesed relvastatud separatistide mässud ingliskeelsetes loode- ja edelapiirkondades;

arvestades, et Kamerunis toimusid 7. oktoobril 2018 presidendivalimised; arvestades, et nende valimistega seoses teatati väidetavatest pettustest ja eeskirjade eiramisest; arvestades, et president Paul Biya on olnud võimul alates 1982. aastast; arvestades, et 2008. aastal muudeti Kameruni põhiseadust, et kaotada ametiaja piirangud;

arvestades, et Maurice Kamto juhitava opositsioonierakonna Kameruni Taassünni Liikumine (MRC) toetajad ja liitlased on korraldanud Doualas, Yaoundés, Dshangis, Bafoussamis ja Bafangis proteste; arvestades, et julgeolekujõud kasutasid nende protestide mahasurumiseks ebaproportsionaalselt jõudu, sealhulgas pisargaasi ja kummikuule;

arvestades, et ligi 200 inimest, kaasa arvatud Maurice Kamto ja teised opositsioonijuhid võeti 2019. aasta jaanuaris meelevaldselt vahi alla ja peeti kinni, ilma et neile oleks võimaldatud kohest juurdepääsu advokaadile; arvestades, et opositsiooni toetajaid ja nende juhte on süüdistatud mitmetes kuritegudes nagu ülestõus, vaenutegevus isamaa vastu, mäss, avalikus kasutuses oleva vara hävitamine, vabariigi presidendi solvamine ja poliitilist laadi kogunemised;

E.	arvestades, et 9. aprillil 2019 kinnitas Kameruni keskosa apellatsioonikohus esimeses astmes tehtud otsust ning keeldus Maurice Kamto ja veel kuue isiku vabastamisest; arvestades, et apellatsioonikohtu menetlus toimus ilma Maurice Kamto ja tema advokaatide kohalolekuta;

F.	arvestades, et Kameruni ametivõimud on võtnud mõnede opositsiooniliikmete vastu sõjaväekohtutes kohtuprotsesside algatamisega ebaproportsionaalseid meetmeid, süvendades Kameruni poliitilisi rahutusi; arvestades, et süüdimõistmise korral võib süüdistatavaid oodata surmanuhtlus;

G.	arvestades, et Kameruni ametivõimud on korduvalt piiranud väljendusvabadust, sulgedes interneti, ahistades ja pidades kinni ajakirjanikke, keeldudes andmast litsentse sõltumatule meediale ning korraldades poliitilisi rünnakuid sõltumatu ajakirjanduse vastu;

H.	arvestades, et Kameruni prantsuskeelse enamuse ja ingliskeelse vähemuse vahel püsivad pinged; arvestades, et Kameruni loode- ja edelapiirkonnad on peamiselt inglise keelt kõnelevad ning sealne haridus- ja õigussüsteem on erinev;

I.	arvestades, et 2016. aasta lõpus tõi ingliskeelsete piirkondade diskrimineerimine ja suhteline hooletusse jätmine ning prantsuse keele ja õigussüsteemi kehtestamine sealsetes koolides ja kohtutes kaasa õpetajate ja juristide rahumeelsed streigid ning rahumeelsed meeleavaldused;

J.	arvestades, et vägivald on alates 2018. aasta oktoobrist eskaleerunud ning julgeolekujõudude suuremahuliste operatsioonidega on sageli kaasnenud kuritarvitusi ja inimõiguste rikkumisi, sealhulgas ebaseaduslikke tapmisi, vägistamisi, naiste ja laste vastu suunatud vägivalda ning vara hävitamist;

arvestades, et relvastatud separatistid on pannud toime massilisi inimrööve, sealhulgas röövides koolilapsi ja üliõpilasi, on viinud läbi politsei-, õiguskaitseasutuste ja kohalike omavalitsuste ametnike sihipäraseid tapmisi, osalenud väljapressimistes, korraldanud iganädalasi „kummituslinna“ meeleavaldusi ning boikoteerinud ja süüdanud haridusasutusi ja haiglaid, jättes seeläbi tuhanded noored ilma juurdepääsust haridusele ja üldsuse ilma juurdepääsust tervishoiuteenustele;

arvestades, et kriisi tulemusena on riigisiseselt ümber asunud hinnanguliselt 444 000 inimest ja veel 32 000 inimest on põgenenud naaberriiki Nigeeriasse; arvestades, et kogu Kameruni territooriumil valitsev humanitaarkriis hõlmab rohkem kui 600 000 riigisisest põgenikku ja ligikaudu 35 000 põgenikku naaberriikide konfliktidest, ning 1,9 miljonit inimest ähvardab toiduainetega kindlustamatus;

M.	arvestades, et 2018. ja 2019. aastal rakendas Kameruni valitsus riigi loode- ja edelaosas erakorralist humanitaarabi kava, et tagada esmajärjekorra põgenikele mitmetahulisem kaitse ja abi ning pakkuda kriisist mõjutatud inimestele terviseteenuseid;

arvestades, et sooline vägivald ja vähemuste tagakiusamine on endiselt tõsised probleemid; arvestades, et Kameruni karistusseadustikuga karistatakse samasooliste isikute vahelisi seksuaalsuhteid kuni viieaastase vangistusega; arvestades, et politsei ja sandarmid (sõjaväepolitsei) vahistavad ja kiusavad jätkuvalt LGBTI-inimesi;

O.	arvestades, et kaugpõhjas jätkab Boko Haram raskeid inimõiguste rikkumisi ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, kaasa arvatud vara rüüstamine ja hävitamine ning tsiviilisikute tapmine ja röövimine;

mõistab hukka julgeolekuteenistuste ja relvastatud separatistide poolt toime pandud piinamise, kadunuks jääma sundimise ja kohtuvälise hukkamise juhtumid; väljendab erilist muret seoses valitsusvägede osalemisega vägivallas; kutsub julgeolekujõude üles järgima operatsioonide läbiviimisel rahvusvahelist inimõigustealast õigust ning palub valitsusel võtta viivitamata meetmeid, et teha riigis vägivallale ja karistamatusele lõpp;

mõistab hukka ülemäärase jõu kasutamise meeleavaldajate ja poliitiliste oponentide vastu ning ajakirjandus-, väljendus- ja kogunemisvabaduse rikkumised; peab äärmiselt kahetsusväärseks Maurice Kamto ja teiste rahumeelsete meeleavaldajate vahistamist ja kinnipidamist; nõuab, et Kameruni ametivõimud vabastaksid viivitamata Maurice Kamto ja kõik teised poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel kinnipeetavad isikud, sõltumata sellest, kas nad vahistati enne või pärast 2018. aasta presidendivalimisi;

kutsub lisaks Kameruni valitsust üles lõpetama poliitiliste aktivistide igasuguse tagakiusamise ja hirmutamise, tühistades muu hulgas rahumeelsete poliitiliste kogunemiste, meeleavalduste ja protestide keelu, ning võtma meetmeid vihakõne juhtumite ohjeldamiseks;

tuletab meelde, et tsiviilelanikkond ei tohiks mingil juhul kuuluda sõjaväekohtute jurisdiktsiooni alla; tuletab Kamerunile meelde tema rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kõikide kodanike õigust õiglasele kohtumenetlusele sõltumatutes kohtutes;

tuletab meelde, et surmanuhtlust ei ole Kamerunis kasutatud alates 1997. aastast; märgib, et see on tähis riigi teel surmanuhtluse täieliku kaotamise suunas; kordab, et Euroopa Liit on surmanuhtlusele täielikult vastu, ning kutsub Kameruni valitsust üles kinnitama, et ta ei nõua poliitilistele aktivistidele ja meeleavaldajatele surmanuhtlust;

väljendab muret asjaolu pärast, et Kamerun ei ole oma julgeolekujõude vastutusele võtnud, mis on vägivalda ja karistamatuse tunnet süvendanud; nõuab, et politsei ja julgeolekujõudude poolt meeleavaldajate ja poliitiliste oponentide vastu jõu kasutamise asjus viidaks läbi sõltumatu ja läbipaistev uurimine ning et vastutavate isikute üle mõistetaks kohut õiglaste kohtumenetluste raames;

nõuab tungivalt, et Kameruni ametivõimud võtaksid vägivallatsükli lõpetamiseks kõik vajalikud meetmed kooskõlas riigi inimõigustealaste kohustustega; nõuab eelkõige, et valitsus korraldaks kaasava poliitilise dialoogi, mille eesmärk on leida inglise keelt kõnelevates piirkondades valitsevale kriisile rahumeelne ja püsiv lahendus; palub, et rahvusvaheline üldsus aitaks kaasavaid riigisiseseid rahukõnelusi hõlbustada, tehes ettepaneku olla kõneluste vahendaja;

peab kahetsusväärseks mõlema konfliktiosalise soovimatust rahukõnelusi alustada; nõuab tungivalt, et Aafrika Liit ja Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus teeksid selliste kõneluste korraldamiseks pingutusi, ning nõuab, et EL oleks valmis seda protsessi toetama; on seisukohal, et kui edasiminekut ei toimu, peaks Kameruni kriisi arutama ÜRO Julgeolekunõukogu; nõuab lisaks, et EL kasutaks ära poliitilist mõjujõudu, mida pakuvad arenguabi ja muud kahepoolsed programmid, et tõhustada Kamerunis inimõiguste kaitset;

nõuab tungivalt, et Kameruni valitsus rajaks tõelise, representatiivse ja elujõulise demokraatia; palub seetõttu valitsusel kutsuda kõik poliitilised sidusrühmad kokku valimissüsteemi üksmeelseks läbivaatamiseks, et tagada vaba, läbipaistev ja usaldusväärne valimisprotsess; nõuab, et see protsess toimuks enne uute valimiste korraldamist, et edendada rahu ja vältida valimisjärgseid kriise; nõuab, et EL suurendaks tehnilist abi, et toetada Kameruni jõupingutusi tugevdada valimismenetlusi ja muuta need demokraatlikumaks;

10.

kordab, et aktiivne ja sõltumatu kodanikuühiskond on inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsmiseks hädavajalik; väljendab muret selle pärast, et Kameruni ingliskeelse kodanikuühiskonna konsortsiumi tegevus on keelatud; nõuab tungivalt, et valitsus tühistaks keelu ja tagaks kodanikuühiskonna vaba tegutsemisruumi;

11.

väljendab muret asjaolu pärast, et 2014. aasta terrorismivastast seadust kuritarvitatakse põhivabaduste piiramiseks; toetab ÜRO ekspertide nõudmisi seadus läbi vaadata, eesmärgiga tagada, et seda ei kasutataks väljendusvabaduse ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguste piiramiseks;

12.

võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide otsuse vähendada Kamerunile antavat sõjalist abi, arvestades usaldusväärseid väiteid selle kohta, et julgeolekujõud on toime pannud inimõiguste ränki rikkumisi; kutsub komisjoni üles hindama sellest aspektist ELi toetust julgeolekuteenistustele ja andma sellest Euroopa Parlamendile aru; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid, et Kameruni ametivõimudele antava toetusega ei aidata kaasa inimõiguste rikkumistele ega soodustata neid;

13.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, AKV-ELi nõukogule, Aafrika Liidu institutsioonidele ning Kameruni valitsusele ja parlamendile.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/11

P8_TA(2019)0424

Brunei

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Brunei kohta (2019/2692(RSP))

(2021/C 158/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 3. aprilli 2019. aasta avaldust karistusseadustiku rakendamise kohta Bruneis,

—	võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse kohta, piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise kohta, inimõiguste kaitsjate kohta ning LGBTI-inimeste kõigi inimõiguste kaitse ja edendamise kohta,

—	võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 1. aprilli 2019. aasta avaldust, milles nõutakse, et Brunei peataks uue „drakoonilise“ karistusseadustiku jõustamise,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, mille Brunei 2015. aastal allkirjastas,

—	võttes arvesse lapse õiguste konventsiooni,

—	võttes arvesse konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—	võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) inimõiguste deklaratsiooni aastast 2012,

—	võttes arvesse ASEANi-ELi tegevuskava (2018–2022),

—	võttes arvesse 29. novembril 2017 toimunud ASEANi-ELi inimõigustealast poliitikadialoogi,

—	võttes arvesse USA Riigidepartemangu pressiesindaja asetäitja 2. aprilli 2019. aasta avaldust šariaatliku karistusseadustiku teise ja kolmanda etapi rakendamise kohta Bruneis,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

arvestades, et 2014. aastal kehtestas Brunei šariaatliku karistusseadustiku, mille rakendamine peab toimuma kolmes järgus; arvestades, et selle kolmas järk jõustus 3. aprillil 2019; arvestades, et nimetatud kolmandas järgus jõustuvad näiteks sellised sätted nagu kividega surnuksloopimine samasooliste isikute vastastikusel nõusolekul toimunud suguakti, abieluvälise seksi ja abordi eest ning käe maharaiumine varguse eest; arvestades, et lisaks näeb seadustik nii moslemitele kui ka mittemoslemitele ette surmanuhtluse prohvet Muhamedi solvamise või laimamise eest; arvestades, et šariaatlikku karistusseadustikku kohaldatakse nii moslemite kui ka mittemoslemite, sealhulgas välismaalaste suhtes, ning ka kodanike ja alaliste elanike poolt välismaal toime pandud süütegude korral;

B.	arvestades, et puberteediealiseks saanud lastele võib asjaomaste süütegude eest määrata samasugused karistused nagu täiskasvanutele; arvestades, et mõningatele noorematele lastele võib anda ihunuhtlust;

C.	arvestades, et enne šariaatliku karistusseadustiku kehtestamist loeti Bruneis homoseksuaalsus seaduserikkumiseks ja selle eest karistati kuni 10-aastase vangistusega;

D.	arvestades, et viimati toimusid Bruneis valimised 1962. aastal; arvestades, et sultani käes on nii riigipea kui ka peaministri ametikoht ja täielik täitevvõim;

arvestades, et ÜRO eriraportöör piinamise küsimustes on öelnud, et igasugune kehaline karistus on vastuolus piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise keeluga ning rahvusvahelise õiguse põhjal ei saa seda lugeda õiguspäraseks karistusviisiks; arvestades, et mõned karistusseadustikus sätestatud karistused kujutavad endast piinamist ning julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist, mis on Brunei poolt 2015. aastal allkirjastatud ÜRO piinamisvastase konventsiooniga keelatud;

arvestades, et šariaatliku karistusseadustikuga rikub Brunei oma rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas õigust elule, õigust olla vaba piinamisest ja muust väärkohtlemisest, sõna- ja usuvabadust ja õigust eraelu puutumatusele; arvestades, et seadustik sätestab diskrimineerimise seksuaalse sättumuse põhjal ning naiste ja Brunei usuvähemuste diskrimineerimise, ja võib õhutada vägivalda;

arvestades, et ÜRO HIV- ja AIDSi-vastase ühisprogrammi (UNAIDS) ja ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) väitel mõjutavad Brunei karistusseadustikus homoseksuaalsust kuriteoks ja teatavaid reproduktiivtervishoiu vorme karistatavaks lugevad sätted ebaproportsionaalselt naisi ja LGBTI-inimesi, takistavad juurdepääsu tervishoiuteabele ja -teenustele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja vastavatele õigustele ning kahjustavad rahvatervist;

arvestades, et naiste ja LGBTI-inimeste diskrimineerimist õigustatakse Brunei tavade, religiooni ja kultuuriga; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 11. märtsi 2019. aasta raportis Brunei kohta väidetakse, et sügavalt juurdunud patriarhaalne suhtumine ja diskrimineerivate stereotüüpide kasutamine kajastub naiste akadeemilistes ja kutsealastes valikutes, nende ebavõrdses seisundis tööturul ning abielu- ja peresuhetes; arvestades, et sellised stereotüübid on naistevastase vägivalla süvapõhjuseks;

arvestades, et Bruneid tuntakse kui paljurahvuselist riiki, kus elavad rahumeelselt kõrvuti paljud eri religioonid – islam, kristlus, budism, hinduism ja mitmesugused kohalikud usundid; arvestades, et Brunei põhiseaduses tunnustatakse usuvabadust ja öeldakse, et igat usku inimesed võivad rahus ja harmoonias oma usutavasid järgida; arvestades, et Brunei põhiseadusest hoolimata on valitsus keelanud kõigi uskude levitamise ja õpetamise peale islami ning on keelustanud ristiusupühade avaliku tähistamise;

J.	arvestades, et Bruneis kehtib de facto moratoorium surmanuhtlusele ning viimati toimus seal hukkamine 1957. aastal; arvestades, et šariaatliku karistusseadustiku rakendumine tähendaks sisuliselt surmanuhtluse taastamist; arvestades, et EL mõistab surmanuhtluse kõikjal ja alati hukka;

arvestades, et uute seaduste vastuvõtmine on vallandanud rahvusvahelise pahameele ja üleskutsed boikoteerida Brunei investeeringute agentuurile (BIA) kuuluvaid hotelle; arvestades, et nimetatud agentuur kuulub Brunei majandus- ja rahandusministeeriumi alla ning talle kuulub kogu maailmas hulk eri investeeringuprojekte; arvestades, et BIA on deklareerinud, et tema põhiväärtusteks on muu hulgas vastastikune austus ning erinevuste ja mitmekesisuse positiivne väärtustamine;

arvestades, et Brunei on ratifitseerinud vaid kaks ÜRO keskset rahvusvahelist inimõiguste konventsiooni – lapse õiguste konventsiooni ja konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta; arvestades, et Brunei inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise kolmas tsükkel algab 10. mail 2019;

M.	arvestades, et EL on peatanud Bruneiga partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimised;

mõistab teravalt hukka tagurliku šariaatliku karistusseadustiku jõustumise; nõuab tungivalt, et Brunei ametivõimud selle viivitamata kehtetuks tunnistaksid ja tagaksid Brunei seaduste vastavuse rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelistele standarditele kooskõlas Brunei kohustustega rahvusvaheliste inimõigusalaste õigusaktide raames, sealhulgas arvestades seksuaalvähemusi, usuvähemusi ja mitteusklikke;

kordab, et mõistab hukka surmanuhtluse; palub Brunei ametivõimudel säilitada moratoorium surmanuhtluse kasutamisele esimese sammuna surmanuhtluse kaotamise suunas;

mõistab teravalt hukka piinamise ning julma, inimväärikust alandava ja ebainimliku kohtlemise kasutamise mis tahes põhjustel; rõhutab, et šariaatliku karistusseadustikuga rikub Brunei oma rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevaid kohustusi ning šariaatliku karistusseadustiku alusel ette nähtud karistustega rikutakse rahvusvahelises õiguses tavapärast piinamise ja muu väärkohtlemise keeldu;

on sügavalt mures asjaolu pärast, et kuigi paljud riigid on dekriminaliseerinud samasooliste isikute vastastikusel nõusolekul põhinevad suhted, on Brunei kahetsusväärselt muutunud seitsmendaks riigis, kus karistatakse vastastikusel nõusolekul põhinevaid homoseksuaalseid suhteid surmanuhtlusega; kutsub Brunei ametivõime üles austama rahvusvahelisi inimõigusi ning dekriminaliseerima homoseksuaalsuse;

kutsub Brunei ametivõime üles tagama seaduse ees võrdsuse põhimõtte ja põhiõigused kõigi kodanike jaoks, eristamata neid soo, seksuaalse sättumuse, rassilise kuuluvuse, usutunnistuse või muu alusel; on sügavalt mures kriminaalõiguse võimaliku kohaldamise pärast laste suhtes; palub, et Brunei ei kohaldaks mitte mingil juhul laste suhtes surmanuhtlust, piinamist ega vangistust;

kutsub Brunei ametivõime üles täielikult austama sultaniriigis usuvabadust, nagu see on sätestatud riigi põhiseaduses, ja lubama tähistada avalikult kõiki usupühasid, sealhulgas jõulupühi; rõhutab, et valdkonna õigusaktid peavad rangelt järgima inimõigusi;

ergutab Brunei ametivõime edendama poliitilist dialoogi peamiste kodanikuühiskonna sidusrühmadega, inimõiguste organisatsioonide, usuorganisatsioonide ja ettevõtjate organisatsioonidega nii Bruneis kui ka väljaspool, et edendada ja kaitsta oma territooriumil inimõigusi; rõhutab õigust kriitiliste või pilkavate arvamuste avaldamisele, mis kuulub rahvusvahelises inimõiguste raamistikus sätestatud sõnavabaduse õiguspärase kasutamise juurde;

nõuab tungivalt, et Brunei ratifitseeriks ülejäänud ÜRO kesksed rahvusvahelised inimõigusalased õigusaktid, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni; kutsub Brunei ametivõime üles pikendama ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajate alalist kutset riigi külastamiseks;

kutsub juhul, kui šariaatlikku karistusseadustikku reaalselt rakendatakse, Euroopa välisteenistust üles kaaluma rasketest inimõiguste rikkumistest tingitud sanktsioonide vastuvõtmist ELi tasandil, sealhulgas varade külmutamist ja viisakeeldu;

10.

kutsub asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles seadma ELi ja Brunei partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste taaskäivitamise eeltingimuseks seda, et riigi karistusseadustik oleks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega;

11.

rõhutab inimõiguste kaitsjate tööd lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õiguste edendamisel ja kaitsmisel; kutsub ELi institutsioone üles suurendama toetust Brunei kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele;

12.

palub Jakartas asuval ELi delegatsioonil Indoneesias ja Brunei Darussalamis, ASEANi juures tegutseval ELi delegatsioonil ja Euroopa välisteenistusel olukorda tähelepanelikult jälgida ning Brunei ametivõimude, suursaadikute ja esindajatega selles küsimuses konsulteerida; kutsub Euroopa välisteenistust üles lisama järgmise ASEANi ja ELi inimõiguste alase dialoogi päevakorda punkti olukorra kohta Bruneis;

13.

ergutab ELi liikmesriike aktiivselt osalema eelseisval inimõiguste olukorra üldisel korrapärasel läbivaatamisel, mis toimub 6.–17. mail 2019 ja mille käigus vaadatakse läbi inimõiguste olukord Bruneis;

14.

rõhutab, et seni, kuni kehtib praegune karistusseadustik, peavad ELi institutsioonid kaaluma Brunei investeerimisagentuurile kuuluvate hotellide musta nimekirja kandmist;

15.

kutsub ELi ja selle liikmesriike üles järgima rahvusvahelist õigusraamistikku, et tagada Brunei praeguse karistusseadustiku ohvritele juurdepääs varjupaigamenetlustele ja humanitaarkaitse;

16.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ELi liikmesriikide valitsustele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ÜRO naiste staatuse komisjonile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, ASEANi sekretariaadile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Brunei sultanile Hassanal Bolkiah’le ja Brunei valitsusele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/15

P8_TA(2019)0440

Nõukogu ja komisjoniga peetavad läbirääkimised Euroopa Parlamendi uurimisõigust käsitleva seadusandliku ettepaneku üle

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon läbirääkimiste kohta nõukogu ja komisjoniga seadusandliku ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi uurimisõigust käsitlev määrus (2019/2536(RSP))

(2021/C 158/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõiget 1,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kolmandat lõiku,

—

võttes arvesse oma 16. aprilli 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (1),

—

võttes arvesse asjakohaseid lõike oma 13. detsembri 2017. aasta soovituses nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (PANA-komisjoni resolutsioon, punktid 190–200) (2) ja 4. aprilli 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal (EMIS-komisjoni resolutsioon, punktid 76–94) (3),

—	võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. septembri 2014. aasta otsust jätkata vastavalt kodukorra artiklile 229 parlamendi uue koosseisu ametiajal ülalnimetatud seadusandliku ettepaneku arutamist, et võtta vastu Euroopa Parlamendi uurimisõigust käsitlev määrus;

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni kolme töödokumenti ülalnimetatud seadusandliku ettepaneku kohta (4),

—

võttes arvesse nõukogu ja komisjoni muret selle seadusandliku ettepaneku pärast, mida on väljendatud nõukogu ja komisjoni peasekretäride 4. aprilli 2014. aasta kirjas Euroopa Parlamendi peasekretärile ning järgmises neljas kirjas parlamendi põhiseaduskomisjoni esimehele: komisjoni esimese asepresidendi 28. aprilli 2015. aasta kiri, nõukogu eesistujariigi Luksemburgi 3. septembri 2015. aasta kiri, nõukogu eesistujariigi Slovakkia 13. oktoobri 2016. aasta kiri ja nõukogu eesistujariigi Austria 25. oktoobri 2018. aasta kiri;

—

võttes arvesse 13. detsembril 2017 täiskogu istungil toimunud arutelu ning eelkõige nõukogu eesistujariigi Eesti ja komisjoni vastuseid suuliselt vastatavatele küsimustele (kodukorra artikkel 128) Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kohta, mille esitas 29. novembril 2017 põhiseaduskomisjoni nimel nõukogule ja komisjonile Danuta Maria Hübner,

—

võttes arvesse 17. aprillil 2019 täiskogu istungil toimunud arutelu, mis järgnes suuliselt vastatavatele küsimustele (kodukorra artikkel 128) seadusandliku ettepaneku kohta võtta vastu määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kohta, mille esitas 22. jaanuaril 2019 põhiseaduskomisjoni nimel nõukogule ja komisjonile Danuta Maria Hübner (5),

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut (B8-0238/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

arvestades, et põhiseaduskomisjoni esimeses, 20. jaanuaril 2015 vastu võetud töödokumendis märgitakse, et nõukogu ja komisjoni väljendatud „mured“ ei tohiks iseenesest olla ületamatu takistus, ning arvestades, et põhiseaduskomisjon tunnistab, et võimalikud on alternatiivsed lahendused ja paindlikum sõnastus, mis lubaksid määrusega seonduvast ummikseisust üle saada, ning mainib edasisi samme ja teeb nõukogule ja komisjonile ettepaneku korraldada probleemide lahendamiseks kõigepealt poliitilised läbirääkimised ja seejärel tehnilised kohtumised;

B.	arvestades, et nõukogu vastas sellele ettepanekule, näidates valmisolekut ja kindlat tahet teha parlamendiga koostööd, kuid tingimusel, et parlament ise võtaks kõigepealt käsile õiguslikku ja institutsioonilist laadi probleemsed ja põhimõttelised küsimused;

arvestades, et põhiseaduskomisjon võttis vastu teise töödokumendi, mis võimaldab raportööril astuda koos nõukogu ja komisjoniga uusi samme, et ülalnimetatud probleemide lahendamise moodus läbi rääkida; arvestades, et sellega seoses võeti vastu uus läbirääkimisstrateegia ning 30. juunil 2016 saadeti nõukogule ja komisjonile mitteametlik dokument, milles kirjeldatakse poliitilisi argumente ja võimalikke lahendusi;

arvestades, et 10. oktoobril 2016. aastal otsustasid kolm institutsiooni jätkata mitteametlikku arvamuste vahetust oma õigusteenistuste vahel, et õiguslikke ja institutsioonilisi küsimusi täpsustada; arvestades, et sellega avanes parlamendil võimalus esitada määruse uus sõnastus, peamised poliitilised erimeelsused jäid aga lahtiseks;

arvestades, et tehtud õigusalasele tööle vaatamata ei kiitnud komisjoni ja nõukogu õigusteenistuste õigusnõunikud ametlikult heaks dokumenti, mis oli sündinud kolme institutsiooni õigusteenistuste tähelepanuväärse töö tulemusena, ja seetõttu jäi töö selles tähtsas asjas soiku; arvestades, et 13. detsembril 2017 toimus täiskogu istungil kahe suuliselt vastatava küsimuse järel põhiseaduskomisjoni eestvõttel arutelu ja 3. mail 2018 esitas põhiseaduskomisjon mitteametliku dokumendina määruse eelnõu uue sõnastuse, lähtudes ametlikult põhiseaduskomisjoni esimehe ja raportöör Ramón Jáuregui Atondo ning nõukogu eesistujariigi Slovakkia ja komisjoni vahelisest 10. oktoobri 2016. aasta kokkuleppest, milles märgitakse, et „ametlike läbirääkimiste alustamiseks on vaja esitada Euroopa Parlamendi ettepanek uues sõnastuses“;

arvestades, et 25. oktoobril 2018 andis nõukogu vastuse selle uue sõnastusettepaneku kohta, mis põhineb õigusteenistuste tehtud õigusalasel tööl, parlamendi kaheksanda koosseisu ametiajal moodustatud kahe uurimiskomisjoni (EMIS ja PANA) kogemustel ning parlamendi poolt 2014. aastal vastu võetud ettepanekul; arvestades, et nõukogu esitas oma vastuses uue probleemide loetelu, mis läheb ka nõukogu enda õigustalituse arvamusest kaugemale ning milles seatakse tehtud töö kahtluse alla ja loetakse üles parlamendi peamised institutsioonilised probleemid, mida on raske ületada; on seisukohal, et selliselt toimides ei jäta nõukogu läbirääkimisteks mingit liikumisruumi, kuigi mitteametliku dokumendi mõte oli tegelikult selles, et uue teksti põhjal peaksid algama läbirääkimised ja poliitilised arutelud;

arvestades, et tõeliselt demokraatlikus süsteemis on kõigi seadusandlike kogude oluline tunnusjoon ja võimude lahususe üks põhitingimus, et parlamendil peaks olema õigus panna täitevvõim aru andma ja õigus moodustada selleks uurimiskomisjone, kellel on tegelikud volitused tunnistajaid kutsuda ja dokumente kätte saada;

H.	arvestades, et kõik Euroopa Liidu institutsioonid on regulaarselt kohustunud lojaalset koostööd tegema, kõnealuse määruse puhul ei ole seda aga sugugi näha;

väljendab sügavat rahulolematust nõukogu (ja komisjoni) hoiakuga, mis pärast rohkem kui neli aastat kestnud mitteametlikke kohtumisi ning kirjade ja dokumentide vahetust takistab endiselt ametliku kohtumise korraldamist, et poliitilisel tasandil arutada tuvastatud probleemide võimalikke lahendusi, kuna nõukogu keeldub eesistujariigile andmast poliitilisi volitusi, mis avaks ukse poliitilise iseloomuga kohtumistele eesmärgiga lahendada kõige vaieldavamad küsimused ja kindlaks teha kokkuleppe saavutamise võimalus;

palub presidendil teha poliitikajuhtidele teatavaks parlamendi mure, et nõukogu ja komisjon ei järgi institutsioonidevahelise koostöö põhimõtet;

teeb ettepaneku, et õiguskomisjon uuriks võimalust esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi seoses institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtte (Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõige 2) rakendamisega ning uuriks sellega seoses veel, kas nõukogu on rikkunud parlamendi praeguse koosseisu ametiajal moodustatud uurimiskomisjonide (PANA ja EMIS) tegelikku õigusraamistikku, ja annaks selle kohta aru;

rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kolmas lõik, milles sätestatakse seadusandlik erimenetlus ning nõutakse nõukogu ja komisjoni nõusolekut Euroopa Parlamendi uurimisõigust reguleeriva määruse vastuvõtmiseks, ei kohusta praeguses sõnastuses nõukogu ega komisjoni läbirääkimisi pidama, vaid üksnes parlamendi ettepanekule nõusoleku andma või andmata jätma, mitte aga pidama läbirääkimisi ühise kokkuleppe saavutamiseks;

soovitab, et seadusandlik protsess, mis tuleneb Euroopa Parlamendile aluslepingutega antud õigusest teha seadusandlikke algatusi, peab vastavalt institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele hõlmama nõuet koostada nende algatuste jaoks sarnaselt seadusandliku tavamenetlusega õigusloome ajakava; rõhutab ühtlasi, et seadusandliku erimenetluse puhul tuleb järgida institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid, mis puudutavad kõigi kolme institutsiooni institutsioonilist kohustust pidada läbirääkimisi;

palub nõukogul ja komisjonil, juhul kui nad ei saa ettepanekule nõusolekut anda, alustada uuesti läbirääkimisi uue parlamendikoosseisuga, tunnistades edusamme seoses ettepaneku uue sõnastusega, mis on esitatud mitteametlikus dokumendis ja mille aluseks on kolme institutsiooni õigusteenistuste tehtud töö; on veendunud, et see sõnastus on korrastatum ja süsteemsem kui 2014. aastal vastu võetud tekst, sisaldades küll samu uurimisvolitusi, aga ajakohastatuna vastavalt viimaste aastate kogemustele ja praegusele institutsioonilisele tegelikkusele;

kutsub kõiki erakondi üles tagama, et nende valimisprogrammid väljendaksid kindlat toetust Euroopa Parlamendi ettepanekule võtta vastu uus ja ajakohastatud määrus parlamendi uurimisõiguse kohta, ning kutsub ka kõiki esikandidaate üles seda ettepanekut avalikult ja poliitiliselt toetama;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 443, 22.12.2017, lk 39.

(2) ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.

(3) ELT C 298, 23.8.2018, lk 140.

(4) PE544.488v03-00, PE571.670v03-00 ja PE630.750v01-00.

(5) O-000003/19 ja O-000004/19.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/18

P8_TA(2019)0441

Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva põhjaliku Euroopa Liidu raamistiku kohta (2019/2683(RSP))

(2021/C 158/05)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni 7. novembri 2018. aasta teatist (COM(2018)0734) „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik“ (edaspidi „teatis“),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 191 lõiget 2,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1),

—	võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrust (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (2),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (3),

—	võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2017. aasta delegeeritud määrust (EL) 2017/2100, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise teaduslikud kriteeriumid (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ) (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (7),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006) (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (9) (edaspidi „seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm“), eriti selle punkti 54 alapunkti iv,

—	võttes arvesse kestliku arengu eesmärke, eriti eesmärki 3.9 (10),

—	võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (edaspidi „UNEP“) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi „WHO“) aruannet endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevate teadusuuringute olukorra kohta 2012. aastal (11),

—	võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rahvatervise kaitsmise kohta sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate eest (12),

—

võttes arvesse 15. jaanuari 2019. aasta uuringut „Endocrine Disruptors: from Scientific Evidence to Human Health Protection“ (endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid: teaduslikest tõenditest inimeste tervise kaitsmiseni) (13), mille tellis parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi / Maailma Terviseorganisatsiooni aruandes tunnistati endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ülemaailmseks ohuks ning toodi muu hulgas välja paljude endokriinfunktsiooniga seotud häirete sage ja üha sagedasem esinemine inimestel ning märgiti, et endokriinfunktsiooniga seotud mõju on täheldatud ka looduslike liikide populatsioonides;

arvestades, et nimetatud aruande kohaselt ilmneb järjest uusi tõendeid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutest tingitud kahjuliku mõju kohta reproduktiivsusele (viljatus, vähktõbi, malformatsioonid) ning hulgaliselt tõendeid on ka kõnealuste kemikaalide mõju kohta kilpnäärme talitlusele, ajutegevusele, rasvumisele ja ainevahetusele ning insuliini ja glükoosi homöostaasile;

C.	arvestades, et asjaolu üle, et see kemikaalide klass mõjub inimeste tervisele ja elusloodusele hormonaalsüsteemi häirides kahjulikult, enam ei vaielda; arvestades, et seetõttu ei ole tulemusliku reguleerimise edasilükkamiseks enam ühtegi mõjuvat põhjust;

arvestades, et riskihindamisega tegelevate teadusharude instituudi (Institute for Risk Assessment Sciences) värskeimas uuringus endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seonduvate võimalike tervishoiukulude kohta leiti endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega tõenäoliselt seotud viit tervisemõju hinnates, et olemasoleva teaduskirjanduse põhjal võib endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud tervisemõjudest tulenev sotsiaal-majanduslik koormus ELis olla märkimisväärne – hinnangute kohaselt 46–288 miljardit eurot aastas (14);

arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi / Maailma Terviseorganisatsiooni aruandes öeldakse, et olemas on ligi 800 kemikaali, mis teadaolevalt või arvatavasti võivad häirida hormoonretseptoreid, hormoonide sünteesi või konversiooni, kuid ainult väikest osa nendest kemikaalidest on uuritud katsetes, mis võimaldaksid teha kindlaks otsese mõju endokriinsüsteemile puutumata organismis;

F.	arvestades, et seoses kavandatava liidu raamistikuga on teatises märgitud, et „alates 1999. aastast on leitud üha rohkem teaduslikke tõendeid, mis osutavad seosele endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumise ning inimeste haiguste või elusloodusele tekkiva kahjuliku mõju vahel“;

arvestades, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm näeb ette, et „selleks et kaitsta liidu kodanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervist ja heaolu ähvardavate riskide eest, tagatakse seitsmenda keskkonnaprogrammiga 2020. aastaks järgmist: […] kõigis asjakohastes liidu õigusaktides käsitletakse tõhusalt […] sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega seotud ohuprobleeme“;

H.	arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt on selleks vaja eelkõige „töötada 2018. aastaks välja [liidu strateegia], tuginedes 2015. aastal võetavatele horisontaalsetele meetmetele, et tagada: […] minimaalne kokkupuude sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega“;

I.	arvestades, et komisjon ei ole liidu strateegiat mürgivaba keskkonna kohta seni veel vastu võtnud ning ta ei võtnud 2015. aastaks vastu ka horisontaalseid meetmeid, et viia kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega miinimumini;

J.	arvestades, et ühenduse 1999. aasta endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide strateegia oleks tulnud juba ammu läbi vaadata;

K.	arvestades, et kuna liidu läbivaadatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide strateegia puudub, on mõned liikmesriigid, näiteks Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Belgia võtnud meetmeid riigi tasandil, et suurendada oma kodanike kaitsetaset mitmesuguste riiklike meetmete abil;

L.	arvestades, et on kõigi huvides tagada, et inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks kehtestataks endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes kasutatav mõjus ja kõikehõlmav Euroopa lähenemisviis;

arvestades, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev tugev liidu raamistik ja selle mõjus rakendamine on otsustava tähtsusega, et liit saaks järgida oma kohustust täita kestliku arengu eesmärkide eesmärk 3.9, nimelt vähendada oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning õhu, vee ja pinnase reostamisest ja saastamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite arvu;

N.	arvestades, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevat tugevat liidu raamistikku on vaja ka selleks, et luua alus mürgivabale ringmajandusele, ergutades tööstuslikku innovatsiooni ohutuma asendamise kaudu;

arvestades, et on tervitatav, et teatises tunnistatakse endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas seguefekti, rõhutatakse eesmärki vähendada üldist kokkupuudet ning tunnistatakse vajadust endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemise horisontaalse lähenemisviisi järele;

P.	arvestades, et teatises puuduvad siiski nii konkreetne tegevuskava endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuute miinimumini viimiseks kui ka ajakava edasiste sammude astumiseks;

Q.	arvestades, et tundlikes valdkondades (nt kosmeetika, mänguasjad või toiduga kokkupuutuvad materjalid) kohaldatavates olulistes liidu õigusaktides puuduvad endiselt erisätted endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta;

arvestades, et komisjon on kuulutanud välja toimivuskontrolli, et hinnata, kas asjakohased endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid täidavad oma üldist eesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, viies kokkupuute nende kemikaalidega miinimumini; arvestades, et toimivuskontrolli läbivat olemust ning komisjoni võetud kohustust pöörata erilist tähelepanu haavatavate rühmade kaitsele tuleb pidada tervitatavaks; arvestades, et see hindamine oleks tulnud läbi viia aastaid tagasi ja on kahetsusväärne, et komisjon on alles nüüd otsustanud sellise toimivuskontrolli läbi viia; arvestades, et toimivuskontroll ei tohiks seetõttu olla õigustuseks viivitustele konkreetsete seadusandlike ja muude meetmete võtmisel;

arvestades, et teaduslike kriteeriumide hulgas, mis on välja töötatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlaksmääramiseks pestitsiidides ja biotsiidides, ei ole kategooriat „arvatavasti endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid“ ning seetõttu ei sobi need kriteeriumid horisontaalseks kohaldamiseks; arvestades, et see ei ole ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohase kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete klassifikatsiooniga kooskõlas; arvestades, et võimalus teha kindlaks arvatavasti endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on äärmiselt oluline, seda eriti seetõttu, et nii kosmeetikatoodete määrus kui ka mänguasjade ohutuse direktiiv ei piira mitte ainult teadaolevalt ja eeldatavasti kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid (1A ja 1B kategooria), vaid ka arvatavasti kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid (2. kategooria);

T.	arvestades, et asjakohastes liidu õigusaktides ei ole sätestatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks piisavaid katseid ja andmenõudeid;

arvestades, et teatises märgitakse, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide seguefekti (st et mitme endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaaliga kokkupuutel võib olla kahjulik mõju kontsentratsioonides, millel eraldi vaadelduna ei ole mõju täheldatud) kohta on üha rohkem tõendeid, kuid ei esitata ettepanekuid selle probleemi lahendamiseks;

arvestades, et programmi „Horisont 2020“ raames läbi viidud projektis „EDC-MixRisk“ (endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide seguefekt) jõuti järeldusele, et praegustes sünteetilisi kemikaale käsitlevates reeglites alahinnatakse süstemaatiliselt terviseriske, mis on põhjustatud kombineeritud kokkupuutest endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega või endokriinfunktsiooni potentsiaalselt kahjustavate kemikaalidega (15);

arvestades, et suutmatus rakendada kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) käsitlevat määrust (palju nõuetele mittevastavaid registreerimistoimikuid, andmete puudumisest tingitud hindamise aeglus ja regulatiivsete meetmete võtmata jätmine ainete suhtes, mis hindamise põhjal kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele või keskkonnale) viib ka selleni, et kokkupuudet teadaolevalt või eeldatavalt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega ei suudeta viia miinimumini;

on seisukohal, et komisjoni teatises soovitatud endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev liidu raamistik ei ole piisav, et vähendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutest tingitud ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, ning see ei anna tulemusi, mida seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt nõutakse;

on seisukohal, et endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on kemikaalide klass, mille ohutegur on samaväärne kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ainetega, ning seepärast tuleks neid käsitleda liidu õigusaktides ühtemoodi;

palub komisjonil võtta kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide eest, viies inimeste ja keskkonna üldise kokkupuute endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega tulemuslikult miinimumini;

palub, et komisjon töötaks ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevas määruses toodud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete klassifikatsiooni alusel hiljemalt 2020. aasta juuniks välja arvatavasti ning teadaolevalt ja eeldatavalt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide horisontaalse määratluse, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusel;

palub komisjonil tagada, et horisontaalsele määratlusele lisatakse asjakohased juhenddokumendid;

palub komisjonil esitada hiljemalt 2020. aasta juuniks seadusandlikud ettepanekud, et lisada määrusesse (EÜ) nr 1223/2009 endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta erisätted, mis on sarnased kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid käsitlevate erisätetega;

palub komisjonil koostada hiljemalt 2020. aasta juuniks seadusandlikud ettepanekud, et lisada direktiivi 2009/48/EÜ endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta erisätted, mis on sarnased kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid käsitlevate erisätetega, kuid viideteta klassifikatsiooni künnistele, sest neid künniseid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes ei kohaldata;

palub komisjonil vaadata määrus (EÜ) nr 1935/2004 läbi hiljemalt 2020. aasta juunis, et vähendada nendes materjalides tulemuslikult ohtlike ainete sisaldust, ning näha ette erisätted endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamise asendamiseks;

on seisukohal, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide nõuetekohase tuvastamise jaoks on hädavajalik kiirendada katsete väljatöötamist ja valideerimist, hõlmates ka uue lähenemisviisi metoodikat;

10.

palub komisjonil tagada, et kõigis asjakohastes õigusaktides ajakohastataks pidevalt andmenõudeid, et võtta arvesse teaduse ja tehnika viimaseid edusamme, nii et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale oleks võimalik nõuetekohaselt tuvastada;

11.

palub, et komisjon võtaks kõigis asjakohastes ELi õigusaktides arvesse seguefekti ja kombineeritud kokkupuudet;

12.

palub Euroopa Kemikaaliametil, komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada 2019. aasta lõpuks registreerimistoimikute vastavus kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) määrusele, et kiirendada ainete hindamist ja rakendada tulemuslikult kemikaalimääruse REACH kohaste ainete hindamiste lõppjäreldusi, sest see on oluline vahend, millega viia endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuude miinimumini;

13.

palub komisjonil tagada inim- ja loomapopulatsioonides endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide piisav bioseire, samuti seire endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide üle keskkonnas, sealhulgas joogivees;

14.

palub komisjonil tagada, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev liidu raamistik aitaks tulemuslikult kaasa liidu mürgivaba keskkonna strateegiale, mis tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta;

15.

palub komisjonil edendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide alaseid teadusuuringuid, eelkõige mis puudutab nende epigeneetilist ja põlvkondadeülest mõju, nende mõju mikrobioomile, uudseid endokriinfunktsiooni kahjustamise viise ja annuse-reaktsiooni seose kirjeldamist ning ohutumaid alternatiive;

16.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) ELT L 101, 20.4.2018, lk 33.

(3) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(4) ELT L 301, 17.11.2017, lk 1.

(5) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(6) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(7) ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(8) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(9) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(10) https://unstats.un.org/sdgs/METADATA?Text=&Goal=3&Target=3.9

(11) WHO/UNEP, „State of the Science of Endocrine Disrupting Chemicals – 2012“, Maailma Terviseorganisatsioon, 2013, http://www.who.int/ceh/publications/endocrine/en/

(12) ELT C 36, 29.1.2016, lk 85.

(13) Uuring „Endocrine Disruptors: from Scientific Evidence to Human Health Protection“, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, 15. jaanuar 2019, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2019/608866/IPOL_STU(2019)608866_EN.pdf

(14) Rijk, I., van Duursen, M. ja van den Berg, M, Health cost that may be associated with Endocrine Disrupting Chemicals – An inventory, evaluation and way forward to assess the potential health impact of EDC-associated health effects in the EU (tervishoiukulud, mis võivad olla seotud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega – ülevaade, hindamine ja edasised sammud, et hinnata endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud võimalikku tervisemõju ELis), Institute for Risk Assessment Sciences, Utrechti ülikool, 2016, kättesaadav aadressil https://www.uu.nl/sites/default/files/rijk_et_al_2016_-_report_iras_-_health_cost_associated_with_edcs_3.pdf

(15) https://edcmixrisk.ki.se/wp-content/uploads/sites/34/2019/03/Policy-Brief-EDC-MixRisk-PRINTED-190322.pdf

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/23

P8_TA(2019)0392

Arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamine või muutmine (kodukorra artikli 149a lõike 2 tõlgendamine)

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamise või muutmise kohta (kodukorra artikli 149a lõike 2 tõlgendamine) (2019/2020(REG))

(2021/C 158/06)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 3. aprilli 2019. aasta kirja,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

võtab vastu kodukorra artikli 149a lõike 2 järgmise tõlgenduse:

„Artikli 123, 128 või 135 kohase arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamise või muutmise puhul ei ole tegemist päevakorra muutmisega juhul, kui pealkiri jääb arutelu teema käsitlusalasse.“

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/24

P8_TA(2019)0393

Poliitiline deklaratsioon fraktsiooni moodustamise kohta (kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande tõlgendamine)

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus, mis käsitleb poliitilist deklaratsiooni fraktsiooni moodustamise kohta (kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande tõlgendamine) (2019/2019(REG))

(2021/C 158/07)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 3. aprilli 2019. aasta kirja,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 226,

võtab vastu kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande järgmise tõlgenduse:

„Fraktsiooni poliitilises deklaratsioonis esitatakse väärtused, mida fraktsioon kaitseb, ning peamised poliitilised eesmärgid, mida selle liikmed kavatsevad oma mandaadi teostamise raames üheskoos saavutada. Deklaratsioonis kirjeldatakse fraktsiooni ühist poliitilist suundumust sisulisel, eristuval ja tõetruul moel.“

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/25

P8_TA(2019)0359

Ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistika ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat (COM(2018)0307 – C8-0182/2018 – 2018/0154(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/08)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0307),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0182/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0395/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P8_TC1-COD(2018)0154

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 (2) on kehtestatud ühine ja võrreldav õigusraamistik Euroopa rände ja rahvusvahelise kaitse statistika jaoks.

(2)

Selleks, et reageerida liidus valitsevatele uutele vajadustele varjupaiga rände ja juhitud sisserände rahvusvahelise kaitse statistika järele, ning arvestades, et rände rändeliikumise iseloomulikud tunnused võivad kiiresti muutuda, on vaja raamistikku, mis võimaldaks varjupaiga rände ja juhitud sisserände rahvusvahelise kaitse statistika alal muutuvatele vajadustele kiiresti reageerida. [ME 1]

(2a)

Praeguste rändevoogude pidevalt muutuva ja mitmekesise loomuse tõttu on sisserändajatest elanikkonna kohta vajalikud põhjalikud ja võrreldavad, sotsiaalse soo alusel liigitatud statistilised andmed, et mõista reaalset olukorda, teha kindlaks nõrgad kohad ja ebavõrdsused ning tagada poliitikakujundajatele usaldusväärsed andmed ja teave tulevase avaliku poliitika kujundamiseks. [ME 2]

(3)	Et toetada liidu tulemuslikku reageerimist rändest tingitud väljakutsetele, ning sooteadliku ja inimõigustel põhineva poliitika kujundamisel on vaja saada varjupaiga rände ja juhitud sisserände rahvusvahelise kaitse andmeid suurema sagedusega kui kord aastas. [ME 3]

(4)	Varjupaiga rände ja juhitud sisserände rahvusvahelise kaitse statistika on aluseks väga mitmesuguste poliitikavaldkondade uurimisel, määratlemisel ja hindamisel, eelkõige selles, kuidas reageeritakse Euroopas kaitset otsivate inimeste saabumisele eesmärgiga saavutada parimad lahendused . [ME 4]

(4a)

Rände ja rahvusvahelise kaitse alane statistika on väga oluline selleks, et saada ülevaade rändeliikumisest Euroopa Liidus ja võimaldada liikmesriikidel tõhusalt kohaldada liidu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhiõigustega. [ME 5]

(4b)	Tagakiusamine isiku sotsiaalse soo alusel on põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ja sellise kaitse andmiseks. Liikmesriikide ja liidu statistikaasutused peaksid koguma soolistel alustel (sh sooline vägivald) tehtud rahvusvahelise kaitse taotluste kohast statistikat. [ME 6]

(5)	Et tagada liikmesriikide esitatavate andmete kvaliteet ja eelkõige võrreldavus ning et liidu tasandil oleks võimalik koostada usaldusväärseid ülevaateid, peaksid kasutatavad andmed põhinema samadel mõistetel ning käima sama vaatluskuupäeva või -perioodi kohta.

(6)	Varjupaiga rände ja juhitud sisserände rahvusvahelise kaitse kohta esitatud andmed peaksid olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaselt kogutud vastavasisulise teabega.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009 (3) on Euroopa rände ja rahvusvahelise kaitse statistika võrdlusraamistikuks. Eelkõige nõutakse nimetatud määruses ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, usaldusväärsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtete järgimist.

(8)

Euroopa statistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel peaksid liikmesriikide ja Euroopa statistikaasutused ning vajaduse korral teised asjakohased riiklikud ja piirkondlikud asutused arvesse võtma põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistika tegevusjuhises, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee vaatas läbi ja ajakohastas 28. septembril 2011.

(9)

Kuna käesoleva määruse eesmärki – vaadata läbi olemasolevad Euroopa rände ja rahvusvahelise kaitse statistika kogumise ja koostamise ühiseeskirjad ning täiendada neid – ei suuda saa liikmesriigid ükshaaval tegutsedes piisavalt määral saavutada , küll aga Pigem saab seda eesmärki ühtlustamise ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit EL võtta sobivaid meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(9a)

Et saavutada määruse (EÜ) nr 862/2007 eesmärgid, tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonnas liikmesriikide ja liidu tasandil kvaliteetsete statistiliste andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks, eelkõige toetades sellega seoses meetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/2014 (4) . [ME 7]

(10)	Käesoleva määrusega tagatakse õigus era- ja pereelu austamisele ning, isikuandmete kaitsele , mittediskrimineerimisele ning soolisele võrdõiguslikkusele , nagu on sätestatud harta artiklites 7 , 8, 21 ja 8 23, ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (5). [ME 8]

(10a)

Sugupoolte lõikes andmete kogumine võimaldab teha kindlaks naiste ja meeste spetsiifilised haavatavad küljed ja võimed ning neid analüüsida, tuues esile puudused ja ebavõrdsuse. Rändealastel sooteadlikel andmetel on potentsiaal edendada suuremat võrdõiguslikkust ja pakkuda võimalusi ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. Sisserände alases statistikas tuleks arvesse võtta ka selliseid muutujaid nagu sooidentiteet ja seksuaalne sättumus, et koguda andmeid LGBTQI+ inimeste kogemuste kohta ning ebavõrdsuse kohta rändes ja varjupaigamenetluses. Sisserände statistikas tuleks arvesse võtta ka selliseid muutujaid nagu sooidentiteet ja seksuaalne sättumus, et koguda andmeid LGBTQI+ inimeste kogemuste kohta ning ebavõrdsuse kohta rändes ja varjupaigamenetluses. [ME 9]

(11)

Et tagada määruse (EÜ) nr 862/2007 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused jaotuste kindlaksmääramiseks sobivaid andmeedastusvorminguid käsitlevate eeskirjade sätestamiseks . Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6). [ME 10]

(11a)

Et kohandada määrust (EÜ) nr 862/2007 tehnoloogia ja majanduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EÜ) nr 862/2007 muutmiseks, et ajakohastada teatavaid määratlusi ja määrust täiendada, et määrata kindlaks andmete rühmitamine ja täiendavad jaotused ning kehtestada täpsuse ja kvaliteedi standardite eeskirjad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 11]

(11b)

Tõhus järelevalve määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaldamise üle eeldab, et kohaldamist hinnatakse korrapäraste ajavahemike tagant. Euroopa Komisjon peaks määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaselt koostatud statistikat, selle kvaliteeti ning õigeaegset esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruannete esitamiseks põhjalikult hindama. Varjupaigaandmete kogumisse kaasatud kõigi osalejatega, sh ÜRO asutuste ja muude asjaomaste rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega tuleks tihedalt konsulteerida. [ME 12]

(12)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 862/2007 vastavalt muuta.

(13)	Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 862/2007 muudetakse järgmiselt.

-1)

Artikli 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c )	sisserändega seotud liikmesriikide haldus- ja kohtumenetlused: elamisloa andmine, kodakondsus, varjupaik ja muud rahvusvahelise kaitse vormid, seadusliku aluseta (riiki) sisenemine ning riigis viibimine ja tagasisaatmine .“ [ME 13]

-1a)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	Lõike 1 punkt j asendatakse järgmisega: „„rahvusvahelise kaitse taotlus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL (8) artikli 2 punktis h määratletud rahvusvahelise kaitse taotlus;“; [ME 14]

lõike 1 punkt k asendatakse järgmisega:

„k)	„pagulasseisund“ – pagulasseisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti e tähenduses;“; [ME 15]

lõike 1 punkt l asendatakse järgmisega:

„l)	„täiendava kaitse seisund“ – täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti g tähenduses;“; [ME 16]

lõike 1 punkt m asendatakse järgmisega:

„m)	„pereliikmed“ – pereliikmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (9) artikli 2 punkti g tähenduses;“; [ME 17]

lõike 1 punkt o asendatakse järgmisega:

„o)	„saatjata alaealine“ – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis l määratletud saatjata alaealine;“; [ME 18]

lõike 1 punkt p asendatakse järgmisega:

„p )	„välispiirid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (10) artikli 2 punktis 2 määratletud välispiirid;“; [ME 19]

lõike 1 punkt q asendatakse järgmisega:

„q)

„kolmandate riikide kodanikud, kellel keelatakse territooriumile siseneda“ – kolmandate riikide kodanikud, kellel keelatakse välispiiril territooriumile siseneda, sest nad ei vasta kõigile määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõikes 1 sätestatud territooriumile sisenemise nõuetele ega kuulu nimetatud määruse artikli 6 lõikes 5 osutatud isikute kategooriatesse;“; [ME 20]

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„sa)	„väljasaatmine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ (11) * artikli 3 punktis 5 määratletud väljasaatmine;“; [ME 21]

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„sb)	„vabatahtlik lahkumine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 8 määratletud vabatahtlik lahkumine;“; [ME 22]

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„sc)	„vabatahtlik lahkumine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 8 määratletud vabatahtlik lahkumine, millega kaasneb logistiline, rahaline või muus vormis materiaalne abi.“; [ME 23]

k)	Lõige 3 jäetakse välja. [ME 24].“

-1b)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Statistika rahvusvahelise rände, alalise rahvastiku ja kodakondsuse saamise kohta

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) statistika järgmiste arvude kohta:

liikmesriigi territooriumile saabuvad sisserändajad liigitatuna järgmiselt:

i)	kodakondsuse rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;

ii)	sünniriigi rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;

iii)	eelmise alalise elukohariigi rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;

liikmesriigi territooriumilt lahkuvad väljarändajad liigitatuna järgmiselt:

i)	kodakondsuste rühmade kaupa;

ii)	vanuse kaupa;

iii)	sotsiaalse soo kaupa;

iv)	järgmise alalise elukoha riikide rühmade kaupa;

isikud, kelle alaline elukoht võrdlusperioodi lõpus on liikmesriigis, liigitatuna järgmiselt:

i)	kodakondsuse rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;

ii)	sünniriigi rühmad vanuse ja sotsiaalse soo kaupa;

isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigi territooriumil ja kes on omandanud võrdlusaasta jooksul liikmesriigi kodakondsuse, kuid on omanud enne muu liikmesriigi või kolmanda riigi kodakondsust või on olnud kodakondsuseta, liigitatuna vanuse ja sotsiaalse soo kaupa ning vastavalt asjaomase isiku eelnevale kodakondsusele või kodakondsuseta olemisele.

da)	isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigi territooriumil ja kes on omandanud võrdlusaasta jooksul pikaajalise elamisloa, liigitatuna vanuse ja soo kaupa.

2. Lõikes 1 nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kaheteistkümne kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2020.“ [ME 25]

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c )	võrdlusperioodi jooksul tagasivõetud rahvusvahelise kaitse taotlused, mis on liigitatud tagasivõtmise liigi kaupa;“ [ME 26]

lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„d)	isikud, kes on vaatlusperioodi jooksul esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või on lisatud sellisesse taotlusse pereliikmetena ning kes taotlevad rahvusvahelist kaitset esimest korda;

da)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle taotlusi on võrdlusperioodi jooksul menetletud kiirendatud korras vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (12) artikli 31 lõikele 8; [ME 27]

db)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle taotlusi on vaatlusperioodi jooksul menetletud piiril vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 43; [ME 28]

dc)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle puhul on ära jäetud kiirendatud menetlus või menetlus piiril vastavalt direktiivi 2013/32/EL artikli 24 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 6; [ME 29]

dd)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, ilma et nad oleks registreeritud Eurodac-süsteemis, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (13) artiklis 14; [ME 30]

de)	isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kes on võimelised esitama tõendavaid dokumente, mis võivad aidata kaasa nende isiku tuvastamisele; [ME 31]

df)	isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, nagu on osutatud direktiivi 2013/32/EL artiklis 40, või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena; [ME 32]

dg)

isikud, kes on esitanud võrdlusperioodi jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ja keda peetakse võrdlusperioodi lõpus kinni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/33/EL (14) , liigitatuna kuu kaupa, mil need inimesed kinni peeti ja kinnipidamise põhjuste kaupa; [ME 33]

dh)	„isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamiseks vastavalt direktiivile 2013/33/EL; [ME 34]

di)

isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta kooskõlas direktiiviga 2013/33/EL, liigitatuna alternatiivi liigi kaupa järgmiselt:

i)	ilmumine ametiasutustesse;

ii)	tagatismakse tasumine;

iii)	keeld lahkuda kindlaksmääratud kohast;

iv)	muu alternatiiv kinnipidamisele; [ME 35]

dj)

isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle suhtes on võrdlusperioodi lõpus väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta kooskõlas direktiiviga 2013/33/EL, liigitatuna vastavalt kuule, mil kõnealuste isikute suhtes väljastati haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta ning liigitatuna täiendavalt alternatiivi liigi kaupa järgmiselt:

i)	ilmumine ametiasutustesse;

ii)	tagatismakse tasumine;

iii)	keeld lahkuda kindlaksmääratud kohast;

iv)	muu alternatiiv kinnipidamisele; [ME 36]

dk)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja kelle vanust on võrdlusperioodi jooksul hinnatud; [ME 37]

dl)

otsused taotlejate vanuse hindamiste kohta, liigitatuna järgmiselt:

i)	hindamised, milles jõuti järeldusele, et taotleja on alaealine;

ii)	hindamised, milles jõuti järeldusele, et taotleja on täisealine;

iii)	selge järelduseta või pooleli jäetud hindamised; [ME 38]

dm)

isikud, kes on võrdlusperioodi jooksul esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kelle puhul on tuvastatud, et nad on spetsiaalseid menetlustagatisi vajavad taotlejad vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 24 või vastuvõtu erivajadustega taotlejad direktiivi 2013/33/EL artikli 2 punkti k tähenduses; [ME 39]

dn)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kes on võrdlusperioodi jooksul saanud tasuta õigusabi vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 20, liigitatuna esimese ja teise astme menetluste kaupa; [ME 40]

do)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või kes on märgitud sellises taotluses pereliikmena ning kes on võrdlusperioodi lõpus saanud kasu materiaalsetest vastuvõtutingimustest, mis võimaldavad taotlejatele piisava elatustaseme, kooskõlas direktiivi 2013/33/EL artikliga 17; [ME 41]

dp)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse saatjata alaealistena ja kellele määratakse võrdlusperioodi jooksul esindaja kooskõlas direktiivi 2013/32/EL artikliga 25; [ME 42]

dq)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja keda loetakse saatjata alaealiseks ning kes on võrdlusperioodi jooksul saanud juurdepääsu haridussüsteemile kooskõlas direktiivi 2013/33/EL artikliga 14; [ME 43]

dr)	isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja keda loetakse saatjata alaealiseks ning kes on võrdlusperioodi jooksul direktiivi 2011/95/EL artikli 31 kohaselt paigutatud, liigitatuna paigutamise põhjuse kaupa; [ME 44]

ds)	saatjata alaealiste keskmine arv eestkostja kohta võrdlusperioodil;“; [ME 45]

lõike 1 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Statistika on jaotatud vanuse ja sotsiaalse soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib ühe kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatluskuu lõppu. Esimene vaatluskuu on 2020. aasta jaanuar.“; [ME 46]

ba)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud esimese astme otsused, millega lükatakse tagasi rahvusvahelise kaitse taotlused, liigitatuna järgmiselt:

i)	otsused, millega loetakse taotlused vastuvõetamatuks, mis on omakorda liigitatud vastuvõetamatuse põhjuse kaupa;

ii)	otsused, millega lükatakse taotlus tagasi, kuna seda loetakse põhjendamatuks;

iii)	otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna neid peetakse selgelt põhjendamatuks üldmenetluse käigus, liigitatuna omakorda tagasilükkamise põhjuse kaupa;

iv)	otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna neid peetakse selgelt põhjendamatuks kiirendatud menetluse käigus, liigitatuna omakorda menetluse kiirendamise ja tagasilükkamise põhjuse kaupa;

v)	otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna taotlejal on direktiivi 2011/95/EL artikli 8 kohaselt võimalik saada oma päritoluriigis riigisisest kaitset;“; [ME 47]

bb)

lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud esimese astme otsused pagulasseisundi andmise, äravõtmise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta lõppemise, välistamise või muu põhjuse tõttu; lõppemise või välistamise tõttu tehtud otsused tuleb omakorda liigitada konkreetse põhjuse kaupa, millel lõppemine või välistamine põhineb;“; [ME 48]

bc)

lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud esimese astme otsused täiendava kaitse seisundi andmise, äravõtmise, lõppemise või selle uuendamisest keeldumise kohta lõppemise, välistamise või muu põhjuse tõttu; lõppemise või välistamise tõttu tehtud otsused tuleb omakorda liigitada konkreetse põhjuse kaupa, millel lõppemine või välistamine põhineb;“; [ME 49]

bd)

lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„ea)	isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud esimese astme otsused, mis kitsendavad materiaalseid vastuvõtutingimusi või tühistavad need, liigitatuna otsuse liigi, kitsendamise või tühistamise kestuse ja põhjuse kaupa.“; [ME 50]

lõike 2 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Statistika on jaotatud vanuse ja sotsiaalse soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib kolme kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu. Esimene vaatlusperiood on 2020. aasta jaanuar kuni märts.

Kõnealune statistika liigitatakse täiendavalt isikliku vestluse järel tehtud otsuste alusel ja ilma isikliku vestluseta tehtud otsuste alusel. Isikliku vestluse järel tehtud otsuste kohane statistika liigitatakse täiendavalt isiklike vestluste kaupa, kus taotlejale tagati tõlgi teenused, ning isiklike vestluste kaupa, kus taotlejale ei tagatud tõlgi teenuseid.“; [ME 51]

d)	lõike 3 punkt a jäetakse välja;

da)

lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

isikud, keda hõlmavad lõplikud otsused, mis lükkavad tagasi rahvusvahelise kaitse taotlused, mille haldus- või kohtuasutused on teinud edasikaebamise või läbivaatamise käigus võrdlusperioodi jooksul, liigitatuna järgmiselt:

i)	otsused, millega loetakse taotlused vastuvõetamatuks, mis on omakorda liigitatud vastuvõetamatuse põhjuse kaupa;

ii)	otsused, millega lükatakse taotlus tagasi, kuna seda loetakse põhjendamatuks;

iii)	otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna neid peetakse selgelt põhjendamatuks üldmenetluse käigus, liigitatuna omakorda tagasilükkamise põhjuse kaupa;

iv)	otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna neid peetakse selgelt põhjendamatuks kiirendatud menetluse käigus, liigitatuna omakorda menetluse kiirendamise ja tagasilükkamise põhjuse kaupa;

v)	otsused, millega lükatakse taotlused tagasi, kuna taotlejal on direktiivi 2011/95/EL artikli 8 kohaselt võimalik saada oma päritoluriigis riigisisest kaitset;“; [ME 52]

db)

lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c )

isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud lõplikud otsused pagulasseisundi andmise, äravõtmise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta lõppemise, välistamise või muu põhjuse tõttu; lõppemise või välistamise tõttu tehtud otsused tuleb omakorda liigitada konkreetse põhjuse kaupa, millel lõppemine või välistamine põhineb;“; [ME 53]

dc)

lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud lõplikud otsused täiendava kaitse andmise, äravõtmise, lõpetamise või selle uuendamisest keeldumise kohta lõppemise, välistamise või muu põhjuse tõttu; lõppemise või välistamise tõttu tehtud otsused tuleb omakorda liigitada konkreetse põhjuse kaupa, millel lõppemine või välistamine põhineb;“; [ME 54]

dd)

lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„ga)	isikud, keda hõlmavad võrdlusperioodi jooksul haldus- või kohtuasutuse poolt tehtud lõplikud otsused, mis kitsendavad materiaalseid vastuvõtutingimusi või tühistavad need, liigitatuna otsuse liigi, kitsendamise või tühistamise kestuse ja põhjuse kaupa.“; [ME 55]

lõike 3 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Punktide b, c, d, e, f ja g kohane statistika on jaotatud vanuse ja sotsiaalse soo ning asjaomaste isikute kodakondsuse ja saatjata alaealiste kaupa. Lisaks sellele on punkti g kohane statistika jaotatud elukohariigi ja varjupaigaotsuse liigi alusel. Nimetatud statistika käib ühe kalendriaasta pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2020.“; [ME 56]

ea)	lisatakse järgmine lõige: „3a. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) statistilised andmed edasikaebuste menetluse kestuse kohta kalendripäevades alates kaebuse esitamise hetkest kuni selle ajani, kui on tehtud esimese astme otsus kaebuse kohta.“; [ME 57]

lõike 4 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	punktides c ja h osutatud otsustega kaasnenud üleandmiste arv;“;

lõikele 4 lisatakse järgmised punktid:

„f)	varjupaigataotleja tagasi- või vastuvõtmise uuesti läbivaatamise taotluste arv;

g)	sätted, millel punktis f nimetatud taotlused põhinevad;

h)	punktis f nimetatud taotlustele vastuseks tehtud otsused.“;

lõike 4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„ Statistika on liigitatud asjaomaste isikute vanuse, sotsiaalse soo ja kodakondsuse ning saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika vastab võrdlusperioodina ühele kalendriaastale käib ühe kalendrikuu pikkuste võrdlusperioodide kohta ning see esitatakse komisjonile (Eurostat) kolme kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta võrdlusperiood on 2020. aasta jaanuar. “; [ME 58]

ha)	lisatakse järgmine lõige: „4a. Lõigetes 1–4 osutatud statistika liigitatakse taotluse esitamise kuu kaupa.“ [ME 59]

1a)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a )	kolmandate riikide kodanikud, kellele keelati liikmesriiki siseneda ühenduse välispiiril, liigitatuna vanuse, sotsiaalse soo ja kodakondsuse kaupa ; “; [ME 61]

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b )	kolmandate riikide kodanikud, kes leiti siseriiklike sisserände seaduste alusel viibimas liikmesriigi territooriumil seadusliku aluseta .“; [ME 62]

d)	lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Punkti b kohane statistika on jaotatud vanuse ja sotsiaalse soo, asjaomaste isikute kodakondsuse ning kinnipidamise põhjuse ja koha kaupa .“ [ME 63]

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) järgmise statistika:

-a)	kolmandate riikide kodanike esitatud esmakordsete elamisloa taotluste arv, liigitatuna kodakondsuse, loa taotlemise põhjuse, vanuse ja sotsiaalse soo kaupa; [ME 64]

-aa)	kolmandate riikide kodanike esitatud, kuid tagasilükatud esmakordsete elamisloa taotluste arv, liigitatuna kodakondsuse, loa taotlemise põhjuse, vanuse ja sotsiaalse soo kaupa; [ME 65]

-ab)	võrdlusperioodil esitatud, kuid tagasi lükatud elamisloa taotluste arv seoses isikutega, kes muutsid oma sisserändaja seisundit või riigis viibimise põhjust, liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmisest keeldumise põhjuse, vanuse ja sotsiaalse soo kaupa; [ME 66]

kolmandate riikide kodanikele väljastatud elamislubade arv liigitatuna järgmiselt:

i)	vaatlusperioodil välja antud esmakordsed elamisload liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja sotsiaalse soo alusel; [ME 67]

ii)	vaatlusperioodil välja antud elamisload isikutele, kes muutsid oma sisserändaja seisundit või riigis viibimise põhjust, liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja sotsiaalse soo alusel; [ME 68]

iii)	vaatlusperioodi lõpus kehtivad elamisload (selliste välja antud elamislubade arv, mis ei ole tühistatud ega kehtivusaega ületanud) liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse, elamisloa kehtivusaja, vanuse ja sotsiaalse soo alusel; [ME 69]

b)	pikaajaliste elanike arv vaatlusperioodi lõpus liigitatuna kodakondsuse, vanuse ja sotsiaalse soo alusel. [ME 70]

Punktide -a, -aa ja a kohase statistika jaoks liigitatakse perekondlikel põhjustel väljastatud elamisload täiendavalt põhjuse ning kolmanda riigi kodaniku jaoks luba taotleva isiku staatuse kaupa.“; [ME 71]

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „Lõikes 1 nimetatud statistika käib ühe kalendriaasta pikkuste vaatlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kuue kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2020.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a )

nende kolmandate riikide kodanike arv, kes leiti seadusliku aluseta liikmesriigi territooriumil viibimas ja kelle kohta on olemas haldus- või kohtuotsus või akt, mis konstateerib või deklareerib nende seadusliku aluseta riigis viibimist ja millega kohustatakse neid liikmesriigi territooriumilt lahkuma, liigitatuna asjaomaste isikute kodakondsuse ja otsuse põhjuste kaupa;“; [ME 72]

-aa)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„aa)

nende käesoleva lõike punktis a osutatud kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi lõpuks väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt neile kohaldatava sisenemiskeelu kohta vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 11, liigitatuna asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa;“; [ME 73]

-ab)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ab)	nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise kohta kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ;“; [ME 74]

-ac)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ac)

nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi lõpuks väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/115/EÜ, liigitatuna vastavalt kuule, mil need kolmandate riikide kodanikud kinni peeti;“; [ME 75]

-ad)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ad)

nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, liigitatuna alternatiivi liigi kaupa järgmiselt:

i)	ilmumine ametiasutustesse;

ii)	tagatismakse tasumine;

iii)	keeld lahkuda kindlaksmääratud kohast;

iv)	muu alternatiiv kinnipidamisele;“; [ME 76]

-ae)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ae)

nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi lõpuks väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise alternatiivi kohta kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, liigitatuna vastavalt kuule, mil kõnealuste isikute suhtes väljastati haldus- või kohtuotsus või akt ning liigitatuna täiendavalt alternatiivi liigi kaupa järgmiselt:

i)	ilmumine ametiasutustesse;

ii)	tagatismakse tasumine;

iii)	keeld lahkuda kindlaksmääratud kohast;

iv)	muu alternatiiv kinnipidamisele;“; [ME 77]

-af)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„af)	nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul tehtud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 9 kohane väljasaatmise edasilükkamise otsus, liigitatuna edasilükkamise põhjuse ja asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa;“; [ME 78]

-ag)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ag)	nende kolmandate riikide kodanike arv, kelle suhtes on võrdlusperioodi jooksul väljastatud haldus- või kohtuotsus või akt nende kinnipidamise kohta ja kes on taotlenud otsuse kohtuliku läbivaatamise menetlust, nagu osutatud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 15 lõikes 2;“; [ME 79]

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on liikmesriigi territooriumilt pärast punktis a osutatud haldus- või kohtuotsust või -akti tegelikult lahkunud, liigitatuna tagasi saadetud isikute kodakondsuse, tagasisaatmise liigi ja saadud abi ning sihtriigi kaupa. ning täiendavalt liigitatud päritoluriiki tagasi saadetud kolmandate riikide kodanike kaupa; “; [ME 80]

aa)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ba)

nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on liikmesriigi territooriumilt pärast punktis a osutatud haldus- või kohtuotsust või akti tegelikult lahkunud, liigitatuna haldus- või kohtuotsuse või akti liigi kaupa järgmiselt:

i)	vastavalt liidu ametlikule tagasivõtulepingule;

ii)	vastavalt mitteametlikule liidu tagasivõtukorrale;

iii)	vastavalt riiklikule tagasivõtulepingule.

Statistika on täiendavalt liigitatud sihtriigi ning asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa.“; [ME 81]

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 nimetatud statistika liigitatakse asjaomase isiku vanuse ja sotsiaalse soo kaupa ning saatjata alaealiste kaupa. Nimetatud statistika käib kolme ühe kalendrikuu pikkuste vaatlusperioodide võrdlusperioodide kohta ja see esitatakse komisjonile (Eurostat) kahe kuu nädala jooksul pärast vaatlusaasta võrdlusaasta lõppu. Esimene vaatlusperiood võrdlusperiood on 2020. aasta jaanuar kuni märts.“[ME 82]

4)	Artikkel 8 jäetakse välja.

4a)

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid annavad komisjonile (Eurostat) aru kasutatud andmeallikatest, allikate valikukriteeriumidest ja andmeallikate mõjust statistika kvaliteedile, isikuandmete kaitse tagamiseks kehtestatud mehhanismidest ja kasutatud hindamismeetoditest ning teavitavad komisjoni (Eurostat) nendes tehtud muudatustest.“ [ME 83]

4b)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte artikli 2 lõikes 1 sätestatud mõistete muutmiseks.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et:

a)	määrata kindlaks artikli 3 lõikes 1 sätestatud sünniriigi rühmade, eelmise või järgmise alalise elukohariigi rühmade ja kodakondsuse rühmade kategooriad;

b)	määrata kindlaks artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud loa väljastamise põhjuste kategooriad;

c)	määrata kindlaks täiendav liigitus;

d)	sätestada eeskirjad täpsuse ja kvaliteedi standardite kohta.“ [ME 84]

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjonil on õigus võtta Komisjon võtab vastu rakendusakte, et määrata vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 7 kindlaks jaotused ning kehtestada kehtestada eeskirjad andmete edastamiseks sobivate vormingute kohta , nagu on ette nähtud artiklis 9. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 kohaselt eeskirjad sobivate andmeedastusvormingute kohta 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega . [ME 85]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.“;

b)	lõike lõige 2 punkt d jäetakse välja. [ME 86]

5a)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 9a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 9a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 87]

5b)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Komiteemenetlus“; [ME 88]

b)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.“; [ME 89]

c)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ja artiklit 10, võttes arvesse selle määruse artikli 11 sätteid.“; [ME 90]

d)	lõige 3 jäetakse välja. [ME 91]

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määruse (EÜ) nr 862/2007 artikli 4 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 7 lõike 1 punkti b ja lõiget 2 kohaldatakse alates 1. märtsist 2020.

Määruse (EÜ) nr 862/2007 artikli 4 lõikeid 3 ja 4 ning artikli 6 lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse alates 1. juulist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9) .

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ( ELT L 180, 29.6.2013, lk 31 ).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) ( ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98)).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/42

P8_TA(2019)0360

ELi ühinemine päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (06929/2019 – C8-0133/2019 – 2018/0214(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 158/09)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06929/2019),

—	võttes arvesse päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni, mis allkirjastati Genfis 20. mail 2015 (11510/2018),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0133/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8-0187/2019),

annab nõusoleku liidu ühinemiseks Genfi redaktsiooniga;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/43

P8_TA(2019)0361

Liidu tegevus pärast ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (COM(2018)0365 – C8-0383/2018 – 2018/0189(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/10)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0365),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0383/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, keskkonnakomisjoni, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0036/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud kolm komisjoni avaldust, millest esimene ja teine avaldatakse koos lõpliku õigusaktiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 55.

P8_TC1-COD(2018)0189

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1753) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus, mis käsitleb ELi geograafiliste tähiste kaitse võimalikku laiendamist mittepõllumajanduslikele toodetele

Komisjon võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ELi geograafiliste tähiste kaitse võimalikku laiendamist mittepõllumajanduslikele toodetele.

Komisjon käivitas 2018. aasta novembris uuringu, et saada täiendavaid majanduslikke ja õiguslikke tõendeid mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse kohta ühtsel turul. Kõnealune uuring täiendab 2013. aasta uuringut. Samuti on kõnealuse uuringu eesmärk saada täiendavaid andmeid selliste teemade kohta nagu konkurentsivõime, ebaaus konkurents, võltsimine, tarbijate arvamused, kulud/tulud ning mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse mudelite tõhusus proportsionaalsuse põhimõtet arvestades.

Komisjon vaatab uuringu läbi vastavalt parema õigusloome põhimõtetele ja järgides kohustusi, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. Samuti vaatab komisjon läbi aruande liidu osalemise kohta Genfi redaktsioonis, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga) artiklis järelevalve ja läbivaatamise kohta, ning kaalub kõiki järgmisi võimalikke samme.

Komisjoni avaldus määruse artikli 9a lõikes 3 sätestatud menetluse kohta

Komisjon märgib, et kuigi määruse artikli 9a lõikes 3 sätestatud menetlus on liidu ainupädevust arvesse võttes õiguslikult vajalik, võib ta siiski kinnitada, et liidu kehtiva õigustiku raames peaks komisjoni mis tahes sekkumine olema erandlik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Komisjon teeb liikmesriigiga konsulteerimise käigus kõik endast oleneva, et lahendada koos liikmesriigiga kõik probleemid, vältimaks negatiivse arvamuse esitamist. Komisjon märgib, et igast negatiivsest arvamusest teatatakse asjaomasele liikmesriigile kirjalikult ning et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296 tuleks seda otsust põhjenda. Komisjon märgib veel, et negatiivne arvamus ei välista uue taotluse esitamist sama päritolunimetuse kohta, kui negatiivse arvamuse põhjuseid on pärast seda nõuetekohaselt käsitletud või need ei ole enam kohaldatavad.

Komisjoni avaldus, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ühinemise kohta päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga

Komisjon märgib, et liidul on geograafiliste tähiste valdkonnas ainupädevus välisasjades ning ta ühineb Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga iseseisva lepinguosalisena. See tuleneb Euroopa Liidu Kohtu 25. oktoobri 2017. aasta otsusest (kohtuasi C-389/15 – komisjon vs. nõukogu). Võttes arvesse ELi ainupädevust välisasjades, ei saa liikmesriigid ise Genfi redaktsiooniga ühineda ning nad ei peaks enam ise korraldama selliste geograafiliste tähiste kaitset, mis on hiljuti registreeritud Lissaboni süsteemi osaliseks olevate kolmandate riikide poolt. Võttes arvesse erakorralist olukorda, mis tuleneb sellest, et seitse liikmesriiki on olnud pikka aega Lissaboni kokkuleppe osalised ja neil on kokkuleppe kohaselt registreeritud ulatuslik intellektuaalne omand ning seega on vaja tagada sujuv üleminek, oleks komisjon erandkorras nõustunud sellega, et kõnealusel konkreetsel juhul oleks Bulgaarial, Tšehhi Vabariigil, Slovakkial, Prantsusmaal, Ungaril ja Itaalial lubatud ELi huvides Genfi redaktsiooniga ühineda.

Komisjon on kindlalt vastu nõukogu jätkuvale nõudmisele, et kõikidel ELi liikmesriikidel, kes soovivad seda teha, lubataks liidu kõrval Genfi redaktsioon ratifitseerida või sellega ühineda, põhjendusel, et liidu hääleõigus tuleneb Genfi redaktsiooni artikli 22 lõike 4 punkti b alapunktist ii, mitte aga eespool nimetatud erandlikest asjaoludest.

Lisaks soovib komisjon meelde tuletada, et kuna liit rakendab põllumajandustoodete geograafiliste tähiste suhtes sisemist pädevust, ei saa ELi liikmesriigid omada riiklikku süsteemi põllumajandustoodete geograafilise tähise kaitsmiseks.

Seetõttu jätab komisjon endale õiguse kasutada nõukogu otsuse vastu õiguskaitsevahendeid ja on seisukohal, et käesolev juhtum ei loo pretsedenti ühegi olemasoleva või tulevase rahvusvahelise/WIPO lepingu jaoks, eelkõige, aga mitte ainult, kui EL on rahvusvahelise lepingu oma ainupädevuse alusel juba ratifitseerinud.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/47

P8_TA(2019)0362

ELi ja Filipiinide vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15056/2018 – C8-0051/2019 – 2016/0156(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 158/11)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15056/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu eelnõu (1),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0051/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust (A8-0191/2019),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Filipiini Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 322, 18.12.2018, lk 3.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/48

P8_TA(2019)0363

Rahvusvaheline oliiviõli- ja lauaoliivileping ***

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (06781/2019 – C8-0134/2019 –2017/0107(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 158/12)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06781/2019),

—	võttes arvesse 2015. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu eelnõu (11178/2016),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C8-0134/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0186/2019),

annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/49

P8_TA(2019)0364

Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Viorel Ștefan

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Viorel Ştefan kontrollikoja liikmeks (C8-0049/2019 – 2019/0802(NLE))

(Konsulteerimine)

(2021/C 158/13)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0049/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0194/2019),

A.	arvestades, et 14. veebruari 2019. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Viorel Ştefani kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.	arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

C.	arvestades, et eelarvekontrollikomisjon korraldas oma 8. aprilli 2019. aasta koosolekul kontrollikoja liikme kandidaadi kuulamise;

ei toeta nõukogu ettepanekut nimetada Viorel Ştefan kontrollikoja liikmeks;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/50

P8_TA(2019)0365

Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Ivana Maletić

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Ivana Maletić kontrollikoja liikmeks (C8-0116/2019 – 2019/0803(NLE))

(Konsulteerimine)

(2021/C 158/14)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0116/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0195/2019),

A.	arvestades, et 5. märtsi 2019. aasta kirjas konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga Ivana Maletići kontrollikoja liikmeks nimetamise küsimuses;

B.	arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

C.	arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 8. aprilli 2019. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

toetab nõukogu ettepanekut nimetada Ivana Maletić kontrollikoja liikmeks;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/51

P8_TA(2019)0366

Liidu õiguse rikkumistest teatavate isikute kaitse ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218 – C8-0159/2018 – 2018/0106(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/15)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0218),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 16, 33, 43, 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62, 91, 100, 103, 109, 114, 168, 169, 192, 207 ja artikli 325 lõiget 4 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 31, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C8-0159/2018),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamusi esitatud õigusliku aluse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artiklit 16, artikli 43 lõiget 2, artiklit 50, artikli 53 lõiget 1, artikleid 91, 100 ning 114, artikli 168 lõiget 4, artiklit 169, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 325 lõiget 4 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 31,

—	võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse kontrollikoja 26. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust (2),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0398/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 405, 9.11.2018, lk 1.

(2) ELT C 62, 15.2.2019, lk 155.

P8_TC1-COD(2018)0106

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/1937) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus, mis käsitleb direktiivi liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta

Direktiivi artikli 27 kohaselt toimuva läbivaatamise ajal kaalub komisjon võimalust esitada ettepanek laiendada direktiivi kohaldamisala teatavatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 153 ja 157 põhinevatele aktidele, olles vajaduse korral konsulteerinud tööturu osapooltega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 154.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/54

P8_TA(2019)0367

Investeerimisfondide piiriülene turustamine (direktiiv) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega (COM(2018)0092 – C8-0111/2018 – 2018/0041(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/16)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0092),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0111/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 11. juuli 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0430/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 50.

P8_TC1-COD(2018)0041

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/1160) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/55

P8_TA(2019)0368

Investeerimisfondide piiriülene turustamine (määrus) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lihtsustatakse ühisinvesteerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013 (COM(2018)0110 – C8-0110/2018 – 2018/0045(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/17)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0110),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0110/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0431/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 50.

P8_TC1-COD(2018)0045

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1156) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/56

P8_TA(2019)0369

Kapitalinõuded (määrus) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (COM(2016)0850 – C8-0480/2016 – 2016/0360A(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/18)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0850),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0480/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse esimeeste konverentsi 18. mai 2017. aasta otsust lubada majandus- ja rahanduskomisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0242/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 34, 31.1.2018, lk 5.

(2) ELT C 209, 30.6.2017, lk 36.

P8_TC1-COD(2016)0360A

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/876) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/58

P8_TA(2019)0370

Kapitalinõuded (direktiiv) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (COM(2016)0854 – C8-0474/2016 – 2016/0364(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/19)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0854),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0474/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0243/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 34, 31.1.2018, lk 5.

(2) ELT C 209, 30.6.2017, lk 36.

P8_TC1-COD(2016)0364

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/878) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/60

P8_TA(2019)0371

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime (määrus) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega (COM(2016)0851 – C8-0478/2016 – 2016/0361(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/20)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0851),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0478/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0216/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 34, 31.1.2018, lk 17.

(2) ELT C 209, 30.6.2017, lk 36.

P8_TC1-COD(2016)0361

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/877) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/62

P8_TA(2019)0372

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime (direktiiv) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiive 98/26/EÜ, 2002/47/EÜ, 2012/30/EL, 2011/35/EL, 2005/56/EÜ, 2004/25/EÜ ja 2007/36/EÜ (COM(2016)0852 – C8-0481/2016 – 2016/0362(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/21)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0852),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0481/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0218/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 34, 31.1.2018, lk 17.

(2) ELT C 209, 30.6.2017, lk 36.

P8_TC1-COD(2016)0362

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/879) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/64

P8_TA(2019)0373

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta (COM(2018)0339 – C8-0206/2018 – 2018/0171(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/22)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0339),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0206/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0180/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 113.

P8_TC1-COD(2018)0171

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega võib olla võimalik vähendada mõningaid nõrkusi, mille põhjustas või tõi esile 2007.–2008. aasta finantskriis. Täpsemalt võivad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid aidata pankadel ja teistel finantseerimisasutustel mitmekesistada riiginõudeid, veelgi nõrgendada pankade ja riikide seotust ning edendada eurodes nomineeritud väikese riskiga varade pakkumist , hõlbustades rahapoliitika elluviimist . Peale selle võiksid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid muuta väikestel ja vähem likviidsetel riigisisestel turgudel emiteeritud võlakirjad atraktiivsemaks rahvusvahelistele investoritele, mis toetaks riskide jagamist erasektoriga ja riskide vähendamist ning jaotaks riske finantsettevõtjate vahel paremini.

(2)

Praeguse õigusraamistiku alusel käsitletaks riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid väärtpaberistamistena, mistõttu kohaldataks nende suhtes võrreldes alusportfelli kuuluvate euroala riigivõlakirjadega täiendavaid tasusid ja väärtuskärpeid. Need takistaksid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite loomist ja kasutamist erasektori poolt hoolimata asjaolust, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid kannavad vähem riske kui muud väärtpaberistamise liigid. Teatavad riskid jäävad aga alles, näiteks hoidmisrisk ja eriotstarbelise üksuse töötajate pettuste risk . Et kõnealune toode saaks turul laiemalt levida, tuleks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite suhtes kohaldada õigusraamistikku, mis võtab paremini arvesse nende tunnuseid ja omadusi.

(2a)

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid kui väärtpaberistamised on avatud teatavatele tooteriskidele, mis on seotud eriotstarbelise üksusega – juriidiliselt iseseisva üksusega, mis asutati riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimiseks. Esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria väljaspool pangandussüsteemi aitab vähendada pankade ja riikide vastastikust seotust. Seepärast tuleks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusvara regulatiivset eeliskohtlemist laiendada pankade hoitavale kõrgeima nõudeõiguse järguga riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite seeriale.

(3)

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turupõhise arengu võimaldamine on osa komisjoni pingutustest, et vähendada ohtu finantsstabiilsusele ja viia lõpule pangandusliidu loomine. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega saaks toetada pangandussektoris portfellide mitmekesistamist, võttes kasutusele uue kvaliteetsete tagatiste allika, mis sobib eriti hästi piiriülestes finantstehingutes kasutamiseks , aga ka keskpankade tegevuseks eurosüsteemis ja kesksete vastaspoolte tegevuseks . Peale selle võiksid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid suurendada piiriüleses investeerimises ja eraettevõtjate riskijagamises kasutatavate instrumentide arvu, mis omakorda toetab kapitaliturgude liidu kontekstis komisjoni jõupingutusi pangandusliidu lõpuleviimiseks ning Euroopa kapitaliturgude ulatuslikumaks süvendamiseks ja integreerimiseks.

(4)

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite riske ja kahju liikmesriigid ei jaga, kuna liikmesriigid ei taga vastastikku oma vastavaid kohustusi riigivõlakirjade portfellis, mis on riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite aluseks. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite tekkimise võimaldamisega ei kaasne ka mingit muutust riiginõuete praeguses õiguskäsitluses.

(5)

Et saavutada pangandusliidus ja siseturul riskide geograafilise hajutatuse eesmärk, peaksid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli kuuluma nende liikmesriikide riigivõlakirjad, mille rahaühik on euro. Valuutariski vältimiseks peaks olema lubatud lisada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli ainult nende liikmesriikide eurodes nomineeritud riigivõlakirju, mille rahaühik on euro. Et euroala iga liikmesriigi riigivõlakirjade panus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite loomisse vastaks osale, mis igal liikmesriigil on kogu euroala stabiilsuse tagamisel, peaks riigi võlakirjade suhteline osakaal riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis olema väga lähedane sellele, kui suur on vastavalt kapitali märkimise alusele tema keskpanga suhteline osakaal EKP kapitalis.

(6)

Et luua kvaliteetne madala riskiga vara ja samas arvestada investorite erineva riskivalmidusega, peaks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon sisaldama lisaks kõrgeima järgu seeriale ka üht või mitut allutatud seeriat. Kõrgeima järgu seeria, mis moodustab seitsekümmend protsenti riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni nimiväärtusest, peaks hoidma eeldatava kahjumäära samal tasemel turvalisimate euroala riigivõlakirjadega, võttes arvesse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis olevate riigivõlakirjade riski ja korrelatsiooni. Allutatud seeriad peaksid looma kaitse kõrgeima järgu seeriale. ▌Madalaima järgu seeria (seeria, mis kannab kahju enne kõiki teisi seeriaid) riski piiramiseks peaks selle järgu seeria nimiväärtus olema siiski vähemalt viis protsenti kogu riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni lunastamata väärtpaberite nimiväärtusest. Toote erilist keerukust arvestades tuleks omandamist jaetarbijate poolt kaaluda üksnes kõrgeima järgu seeriate ja mitte madalaima järgu seeriate puhul.

(7)

Et tagada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni terviklikkus ja maksimaalselt piirata riske, mis on seotud riigivõlakirjadest koosneva alusportfelli hoidmise ja haldamisega, peaksid alusriigivõlakirjade lõpptähtajad olema tihedalt seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite lõpptähtaegadega ning riigivõlakirjadest koosnev alusportfell peaks olema fikseeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kogu kehtivusaja jaoks.

(8)

Kui ühe või mitme liikmesriigi riigivõlakirjad ei ole turul kättesaadavad, võib riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli standardkoosseis raskendada või takistada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni. Sel põhjusel peaks saama arvata mõne konkreetse liikmesriigi riigivõlakirjad tulevasest riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonist välja, juhul kui ja seni kuni selle liikmesriigi riigivõlakirjade emissioon on märkimisväärselt piiratud riigi vähenenud laenuvajaduse või häiritud turulepääsu tõttu.

(9)

Et tagada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite piisav homogeensus, tuleks lubada riigivõlakirjadest koosnevast alusportfellist konkreetse liikmesriigi riigivõlakirju välja arvata või sinna uuesti lisada üksnes komisjoni otsuse alusel, millega tagatakse, et samal ajal emiteeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitel on sama riigi võlakirjadest koosnev alusportfell. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid on uued tooted ja selleks, et tagada nende emiteerimise jätkumine turul, oleks õige kehtestada õigeaegne otsustamismehhanism, mille kaudu kohandada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli olukordades, kus liikmesriigil ei ole enam turule juurdepääsu. Kommentaatorid ja sidusrühmad on ka väljendanud muret võimaliku negatiivse mõju pärast alusvaraks olevate riigivõlakirjade turu likviidsusele ning seda muret tuleks võtta tõsiselt. Seetõttu määratakse käesoleva määrusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (4) (edaspidi „ESMA“) ülesanne teha riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite ja alusvaraks olevate riigivõlakirjade turgude üle järelevalvet, et avastada häired.

(9a)

Komisjonile tuleks ESMA tähelepanekute ja aruannete põhjal anda õigus esitada „turu likviidsuse“ selge määratlus ja meetod selle arvutamiseks ning määrata kindlaks kriteeriumid, mille järgi EMSA peaks hindama, kas liikmesriigil ei ole enam käesoleva määruse tähenduses juurdepääsu turule. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(10)

Iga riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni kõrgeima järgu seeria fikseeritud osakaalu võib vähendada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite tulevaste emissioonide puhul, kui riigivõlakirjaturu toimimist liikmesriigis või liidus tõsiselt häirivate negatiivsete turusuundumuste tõttu peab osakaal olema väiksem, et tagada jätkuvalt kõrge krediidikvaliteet ja kõrgeima järgu seeria väike risk. Kui sellist ebasoodsat turuarengut enam ei täheldata, tuleks suurendada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite tulevaste emissioonide puhul kõrgeima järgu seeria mahtu jälle algse tasemeni, st 70 protsendini. ▌

(11)

Investorid peaksid nii palju kui võimalik olema kaitstud selle asutuse maksejõuetuse eest, mis omandab riigivõlakirju (esmaostja), et koostada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfell. Seepärast tuleks lubada riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid emiteerida ainult eriotstarbelistel üksustel, mis on pühendunud ainult riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimisele ja haldamisele ega soorita muid tegevusi, näiteks ei anna krediiti. Samal põhjusel tuleks eriotstarbeliste üksuste suhtes kohaldada rangeid varade eraldamise nõudeid.

(12)

Et hallata mõningast lõpptähtaegade mittekattumist, mis esineb alusportfelli laenuteenuselt tulu saamise ja riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite investoritele väljamaksete tegemise kuupäevade vahel, peaks eriotstarbelisel üksusel olema lubatud hoida riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite riigivõlakirjadest koosneva alusportfelli laenuteeninduselt saadavat tulu ainult rahas ja investeerida seda väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, millel on madal turu- ja krediidirisk.

(12a)

Liikmesriigid peaksid tagama, et eriotstarbelises üksuses hoitavatele riigivõlakirjadele saab osaks sama kohtlemine nagu mis tahes sama riigivõlakirja muule hoidmisele või samadel tingimustel emiteeritud riigivõlakirjadele.

(13)	Üksnes tooteid, mis täidavad käesolevas määruses sätestatud nõudeid alusportfelli koosseisu ja lõpptähtaja, kõrgeima järgu ja allutatud seeriate osakaalu kohta ning mille emissioon on kooskõlas järelevalve korraga, tuleks õiguslikult kohelda nii, nagu on sätestatud käesolevas määruses .

(14)

ESMA sertifitseerimissüsteem peaks tagama, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon vastab käesoleva määruse nõuetele. Et investorid saaksid kontrollida, kas müügiks pakutav sertifitseeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber on tõesti riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber, peaks ESMA pidama nimekirja sertifitseeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitest. Samal põhjusel peaks ESMA selles nimekirjas märkima, kas seoses riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberiga on määratud mõni karistus, ja eemaldama nimekirjast need tooted, mille puhul avastatakse, et nendega rikutakse käesoleva määruse nõudeid.

(15)

Investorid peaksid saama tugineda riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite sertifitseerimisele ESMA poolt ja eriotstarbeliste üksuste esitatud teabele. Teave riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite ja nende alusportfelli kuuluvate riigivõlakirjade kohta peaks andma investoritele võimaluse ise mõista, hinnata ja võrrelda tehinguid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega ning mitte tugineda üksnes kolmandatele isikutele, sealhulgas reitinguagentuuridele. See võimalus peaks lubama investoritel tegutseda ettevaatlikult ja täita hoolsuskohustust tõhusalt. Seepärast peaks riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid käsitlev teave olema investoritele vabalt kättesaadav ja see tuleks esitada standardvormidel veebisaidil, mis tagab pideva juurdepääsu.

(16)

Et ennetada kuritarvitamist ja tagada usalduse säilimine riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite vastu, peaks ESMA kehtestama asjakohased halduskaristused ja parandusmeetmed juhuks, kui hooletusest või tahtlikult rikutakse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitest teatamise või tootega seotud nõudeid.

(17)

Eri finantssektorite investorid peaksid saama investeerida riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitesse samadel tingimustel nagu aluseks olevatesse euroala riigivõlakirjadesse , välja arvatud pankade investeeringud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite allutatud seeriate hoidmisse . Seepärast tuleks muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (8), et tagada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite õiguslik kohtlemine erinevates reguleeritud finantssektorites samal viisil nende alusvaraga.

(18)

Finantsstabiilsuse kaitsmiseks, investorite usalduse tagamiseks ja likviidsuse edendamiseks on hädavajalik riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turgude nõuetekohane ja tulemuslik järelevalve. Selleks tuleks ESMAt teavitada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonist ja ta peaks saama eriotstarbelistelt üksustelt kogu teabe, mida tal on vaja oma järelevalveülesannete täitmiseks. Käesoleva määruse järgimise järelevalvet tuleks eelkõige teha investorite kaitse tagamiseks ja see peaks asjakohasel juhul hõlmama aspekte, mis võivad olla seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimise või hoidmisega reguleeritud finantssektori ettevõtjate poolt.

(19)	Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite koostamises või riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turul osalevate üksuste riiklikud pädevad asutused ja ESMA peaksid tegema järelevalve käigus tihedat koostööd ja tagama oma otsuste kooskõla. ▌

(20)

Kuna riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid on uus toode, mille mõju alusvaraks olevate riigivõlakirjade turgudele on teadmata, on asjakohane, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turu üle teevad järelevalvet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, riiklikud pädevad asutused ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite jaoks määratud riiklikud asutused. Selleks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kasutama õigusi, mis talle on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (9) , ning andma vajaduse korral pädevatele asutustele hoiatusi ja esitama neile parandusmeetmete kohta soovitusi.

(21)

Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised väärtpaberituru valdkonnas, on asjakohane teha talle ülesandeks töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles sätestatakse, milliseid investeeringuid võivad eriotstarbelised üksused teha riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli põhiosalt või intressidelt saadud tuluga, millise teabe peab eriotstarbeline üksus ESMA-le esitama riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimisel teavitamiseks ja sertifitseerimiseks , milline teave tuleb esitada enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi ülekandmist, millised on pädevate asutuste koostöö- ja teabevahetuskohustused. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu kõnealused standardid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ning vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10 ja 14.

(22)

Samuti peaks komisjonil olema õigus võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15 rakendusaktidega vastu rakenduslikud tehnilised standardid, milles käsitletakse eriotstarbeliste üksuste teavitamisnõudeid enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni.

(23)

Et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsustamaks, kas liikmesriigi riigivõlakirjad tuleks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellist välja jätta või sinna lisada ning kas tulevase riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni kõrgeima järgu seeria osakaalu tuleks muuta. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite raamistik, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turu tekkimine sõltub liidu õigusaktide kohaldamisest tulenevate takistuste kõrvaldamisest ning võrdsed tingimused kõigile institutsionaalsetele investoritele ja riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite haldamisega seotud üksustele saab luua ainult liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite üldraamistik.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse esmaostjate, eriotstarbeliste üksuste, investorite ja kõigi muude üksuste suhtes, mis on seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimise või hoidmisega.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„pädev asutus“ – liikmesriigi õigusega ametlikult tunnustatud avaliku sektori asutus või organ, keda on liikmesriigi või liidu õigusega volitatud täitma käesolevas määruses sätestatud ülesandeid;

2)	„riigivõlakiri“ – liikmesriigi keskvalitsuse emiteeritud mis tahes võlainstrument, mis on nomineeritud ja väljastatud kõnealuse liikmesriigi omavääringus ning mille esialgne lõpptähtaeg on üks aasta või rohkem;

3)	„riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber“ – eurodes nomineeritud finantsinstrument, mille krediidirisk on seotud positsioonidega riigivõlakirjaportfellis ja mis vastab käesoleva määruse nõuetele;

4)	„eriotstarbeline üksus“ – muu juriidiline isik kui esmaostja, kes emiteerib riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid ja sooritab seoses riigivõlakirjadest koosneva alusportfelliga käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohaseid tegevusi;

5)	„esmaostja“ – juriidiline isik, kes ostab riigivõlakirju oma arvel ja seejärel kannab need riigivõlakirjad eriotstarbelisse üksusesse, et emiteerida riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid;

6)	„investor“ – füüsiline või juriidiline isik, kes hoiab riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid;

7)	„seeria“ – lepinguga kindlaks määratud krediidiriski segment, mis on seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite riigivõlakirjadest koosneva alusportfelliga ning mille krediidikahju risk on suurem või väiksem, kui on sama suurel positsioonil kõnealuse krediidiriski muus segmendis;

8)	„kõrgeima järgu seeria“ – riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni seeria, mis kannab kahju pärast kõiki asjaomase riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni allutatud seeriaid;

9)	„allutatud seeria“ – riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni mis tahes seeria, mis kannab kahju enne kõrgeima järgu seeriat;

10)	„madalaima järgu seeria“ – riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni seeria, mis kannab kahju enne kõiki teisi seeriaid.

2. peatükk

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni koosseis, lõpptähtaeg ja struktuur

Artikkel 4

Alusportfelli koosseis

1. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfell tohib koosneda üksnes järgmisest:

a)	sellise liikmesriigi riigivõlakirjad, mille rahaühik on euro;

b)	nende riigivõlakirjade lunastamisest saadav tulu.

2. Iga liikmesriigi riigivõlakirjade osakaal riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis („alusosakaal“) võrdub selle liikmesriigi keskpangale kapitali märkimise aluse põhjal määratud suhtelise osakaaluga Euroopa Keskpanga (EKP) kapitalis, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli artiklis 29.

Eriotstarbeline üksus võib siiski kalduda kõrvale iga liikmesriigi kohta alusosakaaluga kindlaks määratud riigivõlakirjade nimiväärtusest kuni kümne protsendi ulatuses.

3. Kui esimesed riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid on sertifitseeritud, hakkab EMSA viivitamata järjepidevalt jälgima ja hindama. kas esineb mõni järgmistest olukordadest :

viimase 12 kuu jooksul (nn vaatlusperiood) on liikmesriik emiteerinud alla poole riigivõlakirjadest, mille ta peaks emiteerima, lähtudes lõike 2 kohasest suhtelisest osakaalust, mis on korrutatud nende riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kogusummaga, mis on emiteeritud alusperioodile eelneva 12 kuu jooksul;

aa)	riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimisel on olnud märkimisväärne negatiivne mõju alusvaras osaleva liikmesriigi riigivõlakirjade turu likviidsusele;

viimase 12 kuu jooksul on liikmesriik katnud vähemalt pool oma aastastest rahastamisvajadustest ametliku finantsabiga, millega toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (11) artiklis 7 sätestatud makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamist , või liikmesriigil ei ole enam mingil põhjusel turule juurdepääsu .

Esimese lõigu punkti aa tähenduses määratakse turu likviidsus nii, et miinimumkriteeriumidena võetakse arvesse viimase kolme kuu andmeid turu mahu ja sügavuse kohta, mida tõendavad väike ostu- ja müüginoteeringute vahe, suur kauplemismaht ning turuosaliste suur arv ja mitmekesisus.

Esimese lõike punkti aa kohaldamiseks võtab komisjon hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kooskõlas artikliga 24 a vastu delegeeritud õigusakti, millega antakse „turu likviidsusele“ käesoleva määruse tähenduses selge määratlus ja arvutamismeetod.

Esimese lõike punkti b kohaldamiseks võtab komisjon hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kooskõlas artikliga 24a vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust kriteeriumidega, mille abil ESMA hindab, kas liikmesriigil ei ole enam turule juurdepääsu.

3a. ESMA jälgib ja hindab pidevalt, kas liikmesriigil, kelle riigivõlakirjad kuuluvad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli, ei ole enam turule juurdepääsu või kas ta on alustanud makromajanduslikku kohandamisprogrammi, kui riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimisel on olnud märkimisväärselt negatiivne mõju turu likviidsusele, ning kas piiratud kättesaadavusega riigivõlakirjadega liikmesriikide alusosakaal takistab uute riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimist, või kas mõni nendest olukordadest on lakanud olemast.

Kui ESMA leiab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides, et lõike 3 esimese lõigu punktides a või aa osutatud olukord kehtib, võib ta paluda, et komisjon kohandaks alusportfellis osalevate liikmesriikide võlakirjade alusosakaalu .

Kui ESMA leiab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides, et lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud olukord kehtib, võib ta paluda, et komisjon kas jätaks selle liikmesriigi riigivõlakirjad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellist välja või kohandaks alusportfellis osalevate liikmesriikide võlakirjade alusosakaalu.

Kui ESMA leiab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides, et lõike 3 esimese lõigu punktides a kuni b osutatud olukord enam ei kehti, võib ta paluda, et komisjon kas taastaks selle liikmesriigi riigivõlakirjad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis või kohandaks alusportfellis osalevate liikmesriikide võlakirjade alusosakaalu.

Komisjon võtab 48 tunni jooksul pärast teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud taotluse saamist ning ESMA esitatud põhjuste ja tõendite põhjal ühe järgmistest meetmetest:

a)	võtab vastu rakendusakti, millega kas jäetakse liikmesriigi riigivõlakirjad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellist välja või kohandatakse asjaomaste liikmesriikide alusosakaalu;

b)	võtab vastu rakendusakti, millega lükatakse taotletud väljajätmine või asjaomaste liikmesriikide alusosakaalu kohandamine tagasi või

c)	võtab vastu rakendusakti, millega taastatakse liikmesriigi riigivõlakirjad riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellis, kohandades vajaduse korral alusportfellis osalevate liikmesriikide võlakirjade alusosakaalu.

3b. Käesoleva artikli lõike 3a kohaselt vastuvõetav rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui liikmesriik jäetakse lõike 3a kohase rakendusaktiga riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfellist välja, siis määratakse ülejäänud liikmesriikide riigivõlakirjade alusosakaal kindlaks, arvates välja lõikes 3a osutatud liikmesriigi riigivõlakirjad ja kohaldades lõikes 2 osutatud arvutusmeetodit. Kui lõike 3a kohast rakendusakti kohaldatakse ja alusosakaalu kohandatakse, siis kohaldatakse alusosakaalu kooskõlas rakendusaktiga.

Väljajätmine või kohandamine kehtib esialgu üks kuu. Komisjon võib pärast ESMAga konsulteerimist pikendada rakendusakti abil käesolevas artiklis viidatud alusosakaalu väljajätmist või kohandamist igakordselt veel ühe kuu võrra. Kui väljajätmise või kohandamise kestust ei pikendata enne esialgse tähtaja möödumist või mis tahes järgneva pikendatud tähtaja möödumist, lõpeb see automaatselt.

3c. EKPd teavitatakse lõigete 3a ja 3b kohaselt vastu võetud otsustest õigeaegselt.

Artikkel 5

Alusvara lõpptähtaeg

1. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite ühe emissiooni eri seeriatel peab olema sama esialgne lõpptähtaeg. See langeb kokku alusportfelli kõige pikema järelejäänud lõpptähtajaga riigivõlakirja järelejäänud tähtajaga või on sellest maksimaalselt ühe päeva võrra pikem.

2. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite alusportfelli ühegi riigivõlakirja järelejäänud lõpptähtaeg ei tohi olla kõnealuse portfelli kõige pikema järelejäänud tähtajaga riigivõlakirja järelejäänud tähtajast üle kuue kuu lühem olla .

Artikkel 6

Seeriate struktuur, maksed ja kahju

1. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon koosneb kõrgeima järgu seeriast ja ühest või mitmest sellele allutatud seeriast. Kõrgeima järgu seeria lunastamata väärtpaberite nimiväärtus peab moodustama 70 protsenti kogu riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni lunastamata väärtpaberite nimiväärtusest. Allutatud seeriate arvu ja lunastamata väärtpaberite nimiväärtuse määrab kindlaks eriotstarbeline üksus, järgides reeglit, et madalaima järgu seeria nimiväärtus on vähemalt viis protsenti riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kogu emissiooni lunastamata väärtpaberite nimiväärtusest.

2. Kui negatiivsed muutused häirivad liikmesriigis või liidus tõsiselt riigivõlakirjaturgude toimimist ja kui komisjon on seda kinnitanud vastavalt lõikele 4, langetavad eriotstarbelised üksused kõrgeima järgu seeria lunastamata väärtpaberite nimiväärtust 60 protsendini nende riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonide puhul, mis korraldatakse pärast nimetatud kinnitamist.

Kui komisjon on vastavalt lõikele 4 kinnitanud, et kõnealune häirimine on lõppenud, kohaldatakse lõiget 1 kõigi riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonide suhtes, mis on emiteeritud pärast kõnealust kinnitust.

3. ESMA jälgib ja hindab, kas lõikes 2 osutatud olukord esineb või enam ei esine, ja teavitab sellest komisjoni.

4. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, milles ta kinnitab, et lõikes 2 osutatud olukord esineb või enam ei esine. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohased maksed sõltuvad riigivõlakirjadest koosneva alusportfelli maksetest.

6. Kahjude jaotus ja maksete tegemise järjekord tuleneb riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni seeriatest ja see määratakse kindlaks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni kogu kehtivusajaks.

Kahjud kajastatakse ja määratakse nende materialiseerumisel.

Artikkel 7

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimine ja eriotstarbeliste üksuste kohustused

1. Eriotstarbelised üksused peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)	nad on asutatud liidus;

b)	nende tegevus piirdub riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimise ja teenindamise ning kõnealuste emissioonide alusportfelli haldamisega vastavalt artiklitele 4, 5, 6 ja 8;

c)	eriotstarbelised üksused tegelevad üksnes punktis b osutatud teenuste osutamise ja tegevustega.

2. Eriotstarbelistel üksustel on täielik omandiõigus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni alusportfellile.

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni alusportfell kujutab endast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ (12) artikli 2 punkti c kohast pandiõigusel põhinevat finantstagatiskokkulepet, millega tagatakse eriotstarbelise üksuse finantskohustusi asjaomase riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni investorite ees.

Teatava riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni käigus emiteeritud väärtpaberi hoidmine ei anna õigust ega tekita nõuet riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid emiteeriva eriotstarbelise üksuse varadele, mis ei kuulu selle emissiooni alusportfelli, ega kõnealuse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi hoidmiselt teenitult tulule.

Riigivõlakirjade alusportfelli väärtuse või tulu ükski vähendamine ei anna investoritele õigust vastutusnõudele.

3. Eriotstarbeline üksus säilitab andmed ja peab arvestust nii, et ta:

a)	eraldab oma varad ja finantsressursid riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni alusportfelli omadest ja sellega seotud tulust;

b)	eraldab riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite eri emissioonide alusportfellid ja tulud;

c)	eraldab eri investorite või vahendajate hoitavad positsioonid;

d)	kontrollib, et igal ajahetkel vastab ühe emissiooni riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite arv selle emissiooni käigus emiteeritud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite koguarvule, mida hoiavad investorid või vahendajad;

e)	kontrollib, et ühe emissiooni riigivõlakirjadega tagatud lunastamata väärtpaberite nimiväärtus võrdub kõnealuse emissiooni aluseks oleva riigivõlakirjaportfelli lunastamata võlakirjade nimiväärtusega.

4. Eriotstarbeline üksus hoiab artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud riigivõlakirju hoiul, nagu ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (13) I lisa B jao lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (14) lisa A jao lõikega 2, ainult keskpankades, väärtpaberite keskdepositooriumides, tegevusloaga krediidiasutustes või tegevusloaga investeerimisühingutes.

4a. Liikmesriigid tagavad, et eriotstarbelise üksuse hoitavatele riigivõlakirjadele saab osaks sama kohtlemine nagu mis tahes sama riigivõlakirja muule hoidmisele või samadel tingimustel emiteeritud riigivõlakirjadele.

Artikkel 8

Investeerimispoliitika

1. Eriotstarbeline üksus hoiab artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud riigivõlakirjade põhiosa- või intressimaksed, mis kuuluvad tasumisele enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega seotud põhiosa- või intressimakseid, ainult rahas või eurodes nomineeritud raha ekvivalentides, mida saab realiseerida ühe päeva jooksul minimaalse negatiivse mõjuga hinnale.

Eriotstarbeline üksus hoiab esimeses lõigus osutatud makseid hoiul, nagu ette nähtud direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktiga 1 ning määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktiga 2, ainult keskpankades, väärtpaberite keskdepositooriumides, tegevusloaga krediidiasutustes või tegevusloaga investeerimisühingutes.

2. Eriotstarbeline üksus ei muuda riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi alusportfelli kuni asjaomase väärtpaberi lõpptähtajani.

3. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles ta täpsustab, milliseid finantsinstrumente võib lõike 1 kohaselt pidada väga likviidseteks ning minimaalse turu- ja krediidiriskiga instrumentideks. ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

3. peatükk

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi nimetuse kasutamine ning teavitamis-, läbipaistvus- ja teabenõuded

Artikkel 9

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi nimetuse kasutamine

Nimetust „riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber“ võib kasutada ainult finantstoodete puhul, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

a)	finantstoode on pidevalt kooskõlas artiklitega 4, 5 ja 6;

aa)	eriotstarbeline üksus on pidevalt kooskõlas artiklitega 7 ja 8;

b)	ESMA on sertifitseerinud kõnealuse finantstoote vastavalt artikli 10 lõikele 1 ja finantstoode on kantud artikli 10 lõikes 2 osutatud nimekirja.

Artikkel 10

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberist teatamise nõuded

1. Eriotstarbeline üksus esitab riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni sertifitseerimise taotluse, teavitades ESMAt vähemalt nädal enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emiteerimist käesoleva artikli lõikes 5 osutatud vormiga, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon vastab artiklite 4, 5 ja 6 nõuetele. ESMA teavitab eriotstarbelise üksuse pädevat asutust sellest viivitamata.

1a. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teade peab sisaldama eriotstarbelise üksuse selgitust selle kohta, kuidas ta on täitnud iga artiklites 4, 5, 6, 7 ja 8 sätestatud nõuet.

1b. ESMA sertifitseerib riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni ainult siis, kui ta on täiesti veendunud, et taotluse esitanud eriotstarbeline üksus ja riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioon vastavad kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele. ESMA teavitab taotluse esitanud eriotstarbelist üksust põhjendamatu viivituseta sellest, kas emissioon sertifitseeriti või sellest keelduti.

2. ESMA hoiab oma ametlikul veebisaidil nimekirja kõigist riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonidest, mille ESMA on sertifitseerinud . ESMA ajakohastab seda nimekirja koheselt ja arvab sellest välja kõik riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonid, mida ei käsitata enam artikli 15 kohase ESMA otsuse alusel riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissioonina.

3. ▌ESMA märgib käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nimekirjas viivitamata, kui ta on seoses asjaomase riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberiga määranud halduskaristusi, millele on viidatud artiklis 16 ja mida ei saa enam edasi kaevata.

3a. ESMA tunnistab riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni sertifitseerimise kehtetuks, kui täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a)	eriotstarbeline üksus on sertifitseerimisest selge sõnaga loobunud või ei ole kasutanud seda kuue kuu jooksul pärast sertifitseerimist;

b)	eriotstarbeline üksus on sertifitseeritud seetõttu, et ta on esitanud valeandmeid või kasutanud mõnd muud ebaausat viisi;

c)	riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi emissioon ei vasta enam tingimustele, mille alusel ta sertifitseeriti.

Sertifitseerimise kehtetuks tunnistamine jõustub kohe kogu liidus.

4. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 1 osutatud teavet.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

5. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et koostada vormid, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Artikkel 11

Läbipaistvusnõuded

1. Eriotstarbeline üksus esitab asjatult viivitamata investoritele ja ESMA-le järgmise teabe:

a)	alusportfelli käsitlev teave, mida on vaja selle hindamiseks, kas finantstoode vastab artiklitele 4, 5 ja 6;

b)	riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni eri seeriate maksete tegemise järjestuse üksikasjalik kirjeldus;

kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1129 (15) artikli 1 lõigetes 4 ja 5 või artikli 3 lõikes 2 sätestatud juhtudel prospekti ei ole koostatud, ülevaade riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite põhitunnustest, sealhulgas vajaduse korral üksikasjad, mis puudutavad riskipositsiooni tunnuseid, rahavooge ja kahjukaskaadi;

d)	vastavalt artikli 10 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 1 b osutatud teade ja sertifitseerimine .

Käesoleva lõike punktis a osutatud teave tuleb teha kättesaadavaks hiljemalt üks kuu pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi intressimakse tähtaega.

2. Eriotstarbeline üksus teeb lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks veebisaidil:

a)	millel on hästi toimiv andmekvaliteedi kontrolli süsteem;

b)	mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid juhtimisstandardeid ning mille haldus ja toimimine tugineb organisatsioonistruktuurile, mis tagab veebisaidi järjepideva ja tõrgeteta toimimise;

c)	mille suhtes kohaldatakse süsteeme, kontrolle ja menetlusi, mille abil tehakse kindlaks kõik asjakohased tegevusriskiallikad;

d)	mis hõlmab süsteeme, mis tagavad saadud teabe kaitse ja tervikluse ning asjaomase teabe viivitamatu salvestamise;

e)	mis võimaldab säilitada teavet vähemalt viis aastat pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni lõpptähtaega.

Lõikes 1 osutatud teabe ning selle avaldamise koha peab eriotstarbeline üksus esitama investoritele riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega seoses esitatavates dokumentides.

Artikkel 12

Teabega seotud nõuded

1. Enne riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi ülekandmist peab ülekande tegija esitama selle saajale järgmise teabe:

a)	menetlus, mille alusel jaotatakse riigivõlakirjadest koosneva alusportfelli tulud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni eri seeriate vahel, sealhulgas alusvarade eest maksmata jätmise või sellise eelduse korral;

b)	kuidas alusportfelli mis tahes riigivõlakirja eest maksmata jätmise või sellise eelduse korral jagunevad vahetuspakkumisega seotud hääleõigused investorite vahel ja kuidas võla maksmata jätmisest tulenevad kahjud jaotatakse riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite emissiooni eri seeriate vahel.

2. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 1 osutatud teavet.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4. peatükk

Toote järelevalve

Artikkel 13

ESMA-poolne järelevalve

1. ESMA on pädev asutus, kes teeb järelevalvet selle üle, kas eriotstarbelised üksused järgivad käesoleva määruse nõudeid .

2. ESMA-l on käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitused.

ESMA-l on õigus teha vähemalt järgmist:

a)	küsida juurdepääsu kõigile mis tahes vormis dokumentidele, mis on seotud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega, ja saada või teha neist koopiaid;

b)	nõuda, et eriotstarbeline üksus esitaks teabe viivitamata;

c)	nõuda teavet kõigilt isikutelt, kes on seotud eriotstarbelise üksuse tegevusega;

d)	teha kohapeal etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e)	võtta sobivaid meetmeid selle tagamiseks, et eriotstarbeline üksus pidevalt järgib käesolevat määrust;

f)	anda korraldus tagamaks, et eriotstarbeline üksus järgib käesolevat määrust ja hoidub kordamast tegusid, millega rikutakse käesolevat määrust.

▌

Artikkel 14

Koostöö pädevate asutuste ja ESMA vahel

1. Pädevad asutused , kes vastutavad riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid koostavate või muul viisil riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turul osalevate asutuste järelevalve eest, ja ESMA teevad oma ülesannete täitmisel tihedat koostööd ja vahetavad teavet. Eelkõige kooskõlastavad nad tihedalt oma järelevalvetegevust, et teha kindlaks ja heastada käesoleva määruse rikkumised, töötada välja ja edendada parimaid tavasid, hõlbustada koostööd, edendada tõlgendamise järjepidevust ning anda jurisdiktsiooniüleseid hinnanguid lahkhelide korral.

Et lihtsustada pädevate asutuste volituste kasutamist ja tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste ühtne kohaldamine ja täitmine, tegutseb ESMA määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud volituste raames.

2. Kui pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et eriotstarbeline üksus on rikkunud käesolevat määrust, teavitab ta koheselt ESMAt . ESMA võtab sobivad meetmed, sealhulgas teeb artiklis 15 osutatud otsuse.

3. Kui eriotstarbeline üksus jätkab tegutsemist viisil, millega ta ilmselgelt rikub käesolevat määrust ESMA võetud meetmetest hoolimata, võib ▌ESMA ▌võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas keelata eriotstarbelisel üksusel jätkata riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turustamist oma territooriumil ning teha artiklis 15 osutatud otsuse.

Artikkel 15

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberi nimetuse väärkasutamine

1. Kui on põhjust uskuda, et eriotstarbeline üksus on artiklit 9 rikkudes kasutanud nimetust „riigivõlakirjadega tagatud väärtpaber“, et turustada toodet, mis ei vasta kõnealuse artikli nõuetele, järgib ESMA lõikega 2 kehtestatud menetlust.

2. 15 päeva jooksul pärast võimalikust lõikes 1 osutatud rikkumisest teadasaamist otsustab ESMA , kas artiklit 9 on rikutud, ning teavitab sellest teisi asjaomaseid pädevaid asutusi, sealhulgas investorite (kui need on teada) pädevaid asutusi. ▌

▌

Kui ESMA leiab, et rikkumine on seotud heauskse mittevastavusega artiklile 9, võib ta otsustada anda eriotstarbelisele üksusele tuvastatud rikkumise heastamiseks kuni ühe kuu, mida arvestatakse alates päevast, mil ESMA eriotstarbelisele üksusele rikkumisest teatas. Kõnealusel ajal käsitatakse artikli 10 lõike 2 kohaselt ESMA peetavasse nimekirja kantud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberit jätkuvalt riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberina ning seda hoitakse sel ajal nimetatud nimekirjas.

3. ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada koostöökohustusi ja teavet, mida tuleb lõigete 1 ja 2 alusel vahetada.

ESMA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 16

Parandusmeetmed ja halduskaristused

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kehtestada kriminaalkaristusi vastavalt artiklile 17, kehtestab ESMA eriotstarbelisele üksusele või eriotstarbelist üksust juhtivale füüsilisele isikule asjakohased parandusmeetmed, sealhulgas teeb artiklis 15 osutatud otsuse, ja lõikes 3 osutatud asjakohased halduskaristused, kui eriotstarbeline üksus:

a)	ei ole täitnud artiklites 7 ja 8 sätestatud kohustusi;

b)	ei ole täitnud artikli 9 nõudeid, sealhulgas juhul, kui ta ei ole teavitanud ESMAt vastavalt artikli 10 lõikele 1 või on esitanud eksitava teate;

c)	ei ole täitnud artikli 11 läbipaistvusnõudeid.

2. Lõikes 1 osutatud halduskaristused hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	avalik teadaanne, milles on märgitud rikkumise sooritanud füüsilise või juriidilise isiku nimi ja rikkumise laad;

b)	korraldus, millega nõutakse, et rikkumise sooritanud füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c)	eriotstarbelise üksuse juhtorgani liikmele või muule rikkumise eest vastutavale füüsilisele isikule kehtestatud ajutine keeld täita eriotstarbelistes üksustes juhtimisülesandeid;

d)	lõike 1 punktis b osutatud rikkumise korral eriotstarbelisele üksusele kehtestatud ajutine keeld esitada artikli 10 lõikes 1 osutatud teade;

maksimaalselt 5 000 000 euro suurune rahaline halduskaristus või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa selle riigi vääringus … [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga], või kuni 10 % eriotstarbelise üksuse kogu aastasest netokäibest, mis on näidatud viimases kättesaadavas ja eriotstarbelise üksuse juhtorgani kinnitatud raamatupidamisaruandes;

f)	rahaline halduskaristus, mis on maksimaalselt kaks korda nii suur kui rikkumisest saadud kasu, kui selle kasu suurust on võimalik kindlaks teha, isegi kui see ületab punktis e sätestatud maksimumsummasid.

3. ESMA võtab halduskaristuste liigi ja suuruse kindlaksmääramisel arvesse, mil määral on rikkumine tahtlik või tuleneb hooletusest, ja kõiki muid asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)	rikkumise olulisus, raskus ja kestus;

b)	rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus;

d)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju suurus, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks teha;

e)	rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju;

f)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

g)	vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

4. ESMA tagab , et kõik parandusmeetmete või halduskaristuste kehtestamise otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja et need võib edasi kaevata.

Artikkel 17

Koostoime kriminaalkaristustega

Kui liikmesriigid on artikli 16 lõikes 1 osutatud rikkumiste eest kehtestanud kriminaalkaristused, võimaldavad nad ESMA-l suhelda oma jurisdiktsiooni piires kohtute, prokuratuuri või kriminaalõigusasutustega ja saada asjaomastelt asutustelt konkreetset teavet artikli 16 lõikes 1 osutatud rikkumiste asjus algatatud kriminaaluurimiste või menetluste kohta ning neile sellist teavet anda.

Artikkel 18

Halduskaristuste avaldamine

1. ESMA avaldab oma veebisaidil ilma põhjendamatu viivituseta kõik otsused, millega määratakse halduskaristus, mida ei saa enam edasi kaevata ja mis määratakse artikli 16 lõikes 1 osutatud rikkumise eest, pärast seda, kui karistusalusele isikule on sellest otsusest teatatud.

Lõikes 1 osutatud avaldamine sisaldab teavet rikkumise liigi ja laadi kohta ning selle füüsilise või juriidilise isiku nime, kellele halduskaristus määrati.

2. ESMA avaldab halduskaristused anonüümselt järgmistel juhtudel:

a)	kui halduskaristus on määratud füüsilisele isikule ning pärast eelnevat hindamist leitakse, et isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne;

b)	kui avalikustamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist;

c)	kui avalikustamine põhjustaks asjaomasele eriotstarbelisele üksusele või füüsilisele isikule ebaproportsionaalset kahju.

Kui esimeses lõigus osutatud asjaolusid mõistliku aja möödudes tõenäoliselt enam ei esine, võib lõike 1 alusel ettenähtud avaldamise selle ajavahemiku võrra edasi lükata.

3. ESMA tagab , et lõike 1 või 2 alusel avaldatud teave jääb tema ametlikule veebisaidile viieks aastaks. Isikuandmeid hoitakse ESMA ametlikul veebisaidil ainult nii kaua, kui see on vajalik.

Artikkel 18a

Järelevalvetasud

1. ESMA võtab eriotstarbeliselt üksuselt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele. Need tasud on proportsionaalsed asjaomase eriotstarbelise üksuse käibega ja katavad täielikult ESMA kulutused, mida ta peab tegema seoses riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitele loa andmise ja eriotstarbeliste üksuste järelevalvega.

2. Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24a, et täpsustada tasu liike ja seda, mille eest tasu tuleb maksta, samuti tasude summasid ja nende maksmise viisi.

Artikkel 19

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab määruses (EL) nr 1092/2010 sätestatud volituste piires liidu riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest ja tegutseb vastavalt kõnealuses määruses sätestatud volitustele. Kui ta leiab, et riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite turud kujutavad endast suurt riski nende liikmesriikide riigivõlakirjade turgude nõuetekohasele toimimisele, kelle vääring on euro, kasutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajaduse korral määruse (EL) nr 1092/2010 artiklitega 16, 17 ja 18 antud volitusi.

▌

4. peatükk

Rakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 21

Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivile 2009/65/EÜ lisatakse artikkel 54a:

„Artikkel 54a

1. Kui liikmesriigid kohaldavad artiklis 54 osutatud erandit või teevad artikli 56 lõikes 3 osutatud erandi, peavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused:

kohaldama sama erandit või lubama sama erandina eurofondidel investeerida kuni 100 % oma varadest määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 3 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitesse vastavalt riskihajutamise põhimõttele, kui kõnealused pädevad asutused leiavad, et eurofondide osakuomanike kaitse on samaväärne sellega, mis on selliste eurofondide osakuomanikel, mis järgivad artiklis 52 sätestatud piirmäärasid;

b)	loobuma artikli 56 lõigete 1 ja 2 kohaldamisest.

2. Liikmesriigid võtavad hiljemalt … [kuus kuud pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse jõustumist] vastu, avaldavad ning teatavad komisjonile ja ESMA-le lõike 1 sätete järgmiseks vajalikud meetmed.“

Artikkel 22

Direktiivi 2009/138/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 104 lisatakse lõige 8:

„8. Põhisolventsuskapitalinõude arvutamisel käsitletakse määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 3 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid selliste nõuetena liikmesriikide keskvalitsuste või keskpankade vastu, mis on nomineeritud ja väljastatud liikmesriikide enda valuutas.

Liikmesriigid võtavad hiljemalt … [kuus kuud pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse] jõustumist vastu, avaldavad ning teatavad komisjonile ja ESMA-le esimese lõigu järgmiseks vajalikud meetmed.“

Artikkel 23

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt:

1)	artiklisse 268 lisatakse lõige 5: „5. Erandina lõikest 1 võib määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 8 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kõrgeima järgu seeriat alati käsitleda vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.“;

artiklisse 325 lisatakse lõige 4:

„4. Käesoleva jaotise kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused positsioone, mis esinevad määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 8 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kõrgeima järgu seeria kujul, nõuetena liikmesriigi keskvalitsuse vastu.“;

3)	artikli 390 lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik: „Esimest lõiku kohaldatakse positsioonide suhtes, mis esinevad määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 3 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite suhtes.“

Artikkel 24

Direktiivi (EL) 2016/2341 muutmine

Direktiivi (EL) 2016/2341 lisatakse artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid

1. Liikmesriigid käsitlevad oma siseriiklikes õigusnormides pensioniasutuste varade hindamise, omavahendite ja solventsusmarginaali arvutamise kohta määruse [lisada viide riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määrusele] artikli 3 lõikes 3 määratletud riigivõlakirjadega tagatud väärtpabereid samal viisil euroala riigivõlainstrumentidega.

2. Liikmesriigid võtavad hiljemalt … [kuus kuud pärast riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite määruse] jõustumist vastu, avaldavad ning teatavad komisjonile ja ESMA-le lõike 1 sätete järgmiseks vajalikud meetmed.“

Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõike 3 kolmandas ja neljandas lõigus ja artikli 18a lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõike 3 kolmandas ja neljandas lõigus ja artikli 18a lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 3 kolmanda või neljanda lõigu või artikli 18a lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 25

Hindamisklausel

Mitte enne viit aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja pärast piisavate andmete saamist hindab komisjon, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgi kõrvaldada põhjendamatud õiguslikud tõkked riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite tekkimiselt.

Artikkel 26

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (16). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C …, …, lk …

(2) ELT C 62, 15.2.2019, lk 113.

(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(16) Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/83

P8_TA(2019)0374

Euroopa järelevalveasutused ja finantsturud ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, määrust (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti, ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (COM(2018)0646 – C8-0409/2018 – 2017/0230(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/23)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0646),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0409/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. aprilli 2018. aasta (1) ja 7. detsembri 2018. aasta (2) arvamusi,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. veebruari 2018. aasta (3) ja 12. detsembri 2018. aasta (4) arvamusi,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 1. aprilli 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0013/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 255, 20.7.2018, lk 2.

(2) ELT C 37, 30.1.2019, lk 1.

(3) ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.

(4) ELT C 110, 22.3.2019, lk 58.

P8_TC1-COD(2017)0230

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2175) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/85

P8_TA(2019)0375

Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (COM(2017)0538 – C8-0317/2017 – 2017/0232(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/24)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0538),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0317/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2. märtsi 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. veebruari 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 1. aprilli 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0011/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 120, 6.4.2018, lk 2.

(2) ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.

P8_TC1-COD(2017)0232

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2176) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/87

P8_TA(2019)0376

Finantsinstrumentide turud ning kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamine ja jätkamine (Solventsus II) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ja direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (COM(2017)0537 – C8-0318/2017 – 2017/0231(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/25)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0537),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0318/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. mai 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. veebruari 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 1. aprilli 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0012/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 251, 18.7.2018, lk 2.

(2) ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.

P8_TC1-COD(2017)0231

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/2177) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/89

P8_TA(2019)0377

Investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve (direktiiv) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2013/36/EL ja 2014/65/EL (COM(2017)0791 – C8-0452/2017 – 2017/0358(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/26)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0791),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0452/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. augusti 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0295/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 378, 19.10.2018, lk 5.

(2) ELT C 262, 25.7.2018, lk 35.

P8_TC1-COD(2017)0358

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/2034) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/91

P8_TA(2019)0378

Investeerimisühingute usaldatavusnõuded (määrus) ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 1093/2010 (COM(2017)0790 – C8-0453/2017 – 2017/0359(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/27)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0790),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0453/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. augusti 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0296/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 378, 19.10.2018, lk 5.

(2) ELT C 262, 25.7.2018, lk 35.

P8_TC1-COD(2017)0359

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2033) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/93

P8_TA(2019)0379

Läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused Euroopa Liidus ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (COM(2017)0797 – C8-0006/2018 – 2017/0355(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/28)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0797),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 153 lõike 1 punkti b ja artikli 153 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0006/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 5. juuli 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 18. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0355/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 39.

(2) ELT C 387, 25.10.2018, lk 53.

P8_TC1-COD(2017)0355

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/1152) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus

Kooskõlas direktiivi artikliga 23 vaatab komisjon käesoleva direktiivi kohaldamise läbi hiljemalt ajaks, mil möödub kaheksa aastat direktiivi jõustumisest, et esitada vajaduse korral ettepanekud vajalike muudatuste kohta. Komisjon kohustub oma aruandes pöörama erilist tähelepanu artiklite 1 ja 14 kohaldamisele liikmesriikides. Samuti kontrollib komisjon artikli 14 järgimist selle hindamisel, kas liikmesriigid on direktiivi täielikult ja õigesti siseriiklikku õigusesse üle võtnud.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/96

P8_TA(2019)0380

Euroopa Tööjõuamet ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet (COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/29)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0131),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 46 ja 48, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0118/2018),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ning artikleid 46 ja 48,

—	võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 21. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0391/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seeria väljaandes, mis järgneb väljaandele, milles avaldatakse lõplik õigusakt;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 128.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 16.

P8_TC1-COD(2018)0064

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1149) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon märgivad, et Euroopa Tööjõuameti (ELA) asukoha valikuprotsess ei ole asutamismääruse vastuvõtmise ajaks veel lõpule viidud.

Tuletades meelde kohustust teha lojaalset ja läbipaistvat koostööd ning tuletades meelde aluslepinguid, tunnistavad kolm institutsiooni teabevahetuse tähtsust ELA asukoha valimise protsessi algetappidest alates.

Selline varajane teabevahetus teeks aluslepingute kohaste õiguste kasutamise seonduvate menetluste kaudu kolme institutsiooni jaoks lihtsamaks.

Euroopa Parlament ja nõukogu arvestavad komisjoni plaaniga võtta asjakohaseid meetmeid, et asutamismääruses sisalduks säte ELA asukoha kohta, ning tagada ELA autonoomsus vastavalt nimetatud määrusele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/99

P8_TA(2019)0381

Kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmine tehniliste meetmete abil ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (COM(2016)0134 – C8-0117/2016 – 2016/0074(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/30)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0134),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0117/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juuli 2016. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 7. detsembri 2016. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 22. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0381/2017),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 389, 21.10.2016, lk 67.

(2) ELT C 185, 9.6.2017, lk 82.

(3) Käesolev seisukoht asendab 16. jaanuaril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0003).

P8_TC1-COD(2016)0074

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1241) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/101

P8_TA(2019)0382

Euroopa ettevõtlusstatistika määrus ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ettevõtlusstatistika kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 184/2005 ja tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (COM(2017)0114 – C8-0099/2017 – 2017/0048(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/31)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0114),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0099/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2. jaanuari 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0094/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 77, 1.3.2018, lk 2.

P8_TC1-COD(2017)0048

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2152) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/102

P8_TA(2019)0383

OLAFi juurdlused ja koostöö Euroopa Prokuratuuriga ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitlevat määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses koostööga Euroopa Prokuratuuriga ja OLAFi juurdluste tulemuslikkusega (COM(2018)0338 – C8-0214/2018 – 2018/0170(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/32)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0338),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 325, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0214/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 8/2018 (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0179/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 8/2018.

P8_TC1-COD(2018)0170

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitlevat määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses koostööga Euroopa Prokuratuuriga ja OLAFi juurdluste tulemuslikkusega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 325, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (3) ja nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (4) vastuvõtmisega on liit oluliselt tugevdanud ühtlustatud õigusraamistiku sätteid, mis puudutavad liidu finantshuvide kriminaalõigusliku kaitsmise võimalusi. Euroopa Prokuratuuril Prokuratuur (EPPO) on komisjoni üks olulisimaid prioriteete kriminaalõiguse ja pettusevastase poliitika valdkonnas, ning sellel hakkavad olema volitused korraldada liidu eelarvega seotud kriminaaljuurdlusi ja esitada osalevate liikmesriikide kohtutes süüdistusi asjaomastes kuritegudes (vt direktiiv (EL) 2017/1371). [ME 1]

(2)

Et kaitsta liidu finantshuve, korraldab Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „amet“) korraldab haldusrikkumiste ja süütegude haldusjuurdlusi. Juurdluse lõpus võib ta teha riigi prokuratuurile kohtuga seotud soovitusi, mille eesmärk on siseriiklik kohtumõistmine süüdlaste üle. Tulevikus esitab ta EPPOs osalevate liikmesriikide puhul süüteokahtluse EPPOsse ja teeb viimasega asja uurimisel koostööd. [ME 2]

(3)

Sellpärast tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (5) pärast määruse (EL) 2017/1939 vastuvõtmist muuta ja vastavalt kohandada . EPPO ja ameti vaheliste suhete suhtes kohaldatavaid sätteid määruses (EL) 2017/1939 peavad täiendama määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätted, et nende kahe organi vahelise sünergiaga oleks tagatud liidu finantshuvide kõrgeim kaitsetase , lähtudes tiheda koostöö, teabevahetuse, vastastikuse täiendavuse ja kattuva töö vältimise põhimõtete rakendamisest . [ME 3]

(4)

Kuna ametil ja EPPO-l on ühine eesmärk – liidu eelarve kaitse – peavad nad looma tihedad suhted, mis põhinevad ehtsal koostööl ning mille eesmärk on tagada nende volituste vastastikune täiendavus ja oma tegevuse koordineeritus, eriti seoses tõhustatud koostööga EPPO asutamisel. Lõpptulemusena peaksid nende suhted aitama tagada kõigi liidu finantshuvide kaitsmise võimaluste kasutamise ja töö tarbetu kattumise vältimise.

(5)

Määruses (EL) 2017/1939 on sätestatud, et amet, nagu ka kõik liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning riigi pädevad ametiasutused peavad EPPOd kohe teavitama süütegudest süüteokahtlustest , mille suhtes võib EPPO on pädevust teostada. Kuna ameti volitused piirduvad pettuste, korruptsiooni ja muude liidu finantshuve kahjustavate ebaseaduslike tegevustega, sobib see ideaalselt tegutsema EPPO loomuliku partneri ja eelistatud teabeallikana. [ME 4]

(6)

Võimalikule süüteole viitavad asjaolud, mis kuuluvad EPPO pädevusse, võivad tegelikkuses ilmneda kas algsetes ametile esitatud väidetes eeskirjade eiramise kohta või ameti algatatud haldusjuurdluse käigus. Sellepärast peab amet EPPO teavitamise kohustuse täitmiseks andma talle süüteost teada mis tahes juurdlusetapis, mil see selgub.

(7)

Määruses (EL) 2017/1939 on esitatud miinimumteave, mis sellises teatises reeglina alati olema peab. Selleks võib ametil olla vaja anda süüteole viitavatele väidetele esialgne hinnang ja koguda vajalikku teavet. Amet peab tegema sellise hindamise operatiivselt ja nii, et see ei ohustaks võimalikku tulevast kriminaaluurimist. Kui amet teeb hindamisel kindlaks, et on olemas EPPO pädevusse kuuluv süüteokahtlus, peab ta hindamise lõpuks esitama EPPO-le sellesisulise teatise.

(8)	Ameti oskusteavet arvestades peab liidu institutsioonidel, organitel, ametitel ja asutustel olema võimalus paluda ametil anda esialgne hinnang neile teada antud kahtlustustele.

(9)

Kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 ei tohiks amet üldjuhul alustada haldusjuurdlust paralleelselt EPPO juurdlusega samade asjaolude kohta. Teatud juhtudel võib siiski liidu finantshuvide kaitsmiseks vaja olla, et amet tegeleks enne EPPO kriminaaluurimise lõpuleviimist täiendava haldusjuurdlusega, et teha kindlaks, kas on vaja kaitsemeetmeid või algatada finants-, distsiplinaar- või haldusmenetlus. Sellised täiendavad juurdlused võivad olla asjakohased muu hulgas siis, kui on vaja tagasi nõuda teatud aegumistähtajaga eelarvevahendeid, ohus olevad summad on suured või on ohtlikus olukorras vaja vältida edasisi kulutusi.

(10)

Määruses (EL) 2017/1939 on sätestatud, et EPPO võib paluda ametilt selliseid täiendavaid juurdlusi. Kui EPPO seda ei palu, peaks täiendav juurdlus olema teatud tingimustel võimalik ka ameti enda algatusel , kui eelnevalt on EPPOga konsulteeritud . Täpsemalt peaks EPPO-l olema võimalus esitada ameti juurdluse algatamisele, jätkamisele või teatud juurdlustoimingute tegemisele vastuväide. Vastuväite põhjus peab olema vajadus kaitsta EPPO uurimiste tulemuslikkust ja olema selle eesmärgiga võrdeline. Amet peab jätma tegemata toimingu, millele EPPO on esitanud vastuväite. Kui EPPO vastuväidet ei esita taotlusega nõustub , peab amet korraldama oma juurdluse EPPOga tihedalt konsulteerides. [ME 6]

(11)	Amet peaks EPPO juurdlusi aktiivselt toetama. Selleks võib EPPO paluda ametil kriminaaluurimist käesoleva määrusega antud volitusi kasutades toetada või täiendada. Sel juhul peab amet tegutsema käesolevas määruses sätestatud õigusraamistiku ja oma volituste piires.

(12)

Et ameti ja EPPO koostöö , koordineerimine ja läbipaistvus oleks tulemuslik, peavad nad omavahel pidevalt teavet vahetama. Enne ameti või EPPO juurdluse alustamist on teabevahetus eriti tähtis selleks, et oleks tagatud toimingute koordineeritus ja täiendavus ning et ei tehtaks topelttööd. Selleks peaksid amet ja EPPO kasutama oma juurdluste haldamise süsteemide kokkulangevuste funktsiooni. Amet ja EPPO peavad sellise teabevahetuse viisi ja tingimused sätestama oma töökorralduses. [ME 7]

(13)

Komisjoni 2. oktoobri 2017. aasta aruandes määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaldamise hindamise kohta (6) jõuti järeldusele, et 2013. aasta muudatused õigusraamistikus on toonud kaasa selge paranemise juurdluste läbiviimises, partneritega tehtavas koostöös ja juurdlusaluste isikute õiguste austamises. Samas tõi hinnang esile mõningaid puudusi, mis mõjutavad juurdluste tulemuslikkust ja tõhusust.

(14)

Komisjoni hindamisel leitud kõige ebamäärasemaid aspekte on määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 muutmisega vaja täpsemaks muuta. Tegu on kõige olulisemate lähiajal vajalike muudatustega, mis tugevdavad ameti juurdluste õigusraamistikku, et amet oleks ka edaspidi tugev ja täielikult toimiv asutus, mis täiendab EPPO kriminaalõiguslikku tegevust haldusjuurdlustega, säilitades siiski oma senised volitused. Muudatused puudutavad peamiselt valdkondi, kus määruse praegune ebamäärasus takistab ameti juurdluste tulemuslikkust (nt kohapealsed kontrollid, pangakonto andmete nägemine ja ameti üksikjuhtuuringu tõendite lubatavus). Komisjon peaks esitama uue tervikliku ettepaneku hiljemalt kaks aastat pärast EPPO ja ameti ning nende koostöö hindamist. [ME 8]

(15)

Muudatused ei mõjuta juurdlustes kohaldatavaid menetluslikke tagatisi. Amet peab kohaldama menetluslikke tagatisi, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (7) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Sellise õigusraamistiku kohaselt peavad ameti juurdlused olema objektiivsed, erapooletud ja konfidentsiaalsed, otsida tuleb nii süüdistajale kui ka kaitsjale kasutatavaid tõendeid, juurdlus peab toimuma kirjaliku volituse alusel ning sellele tuleb rakendada õiguspärasuse kontrolli. Amet peab jälgima, et juurdlustes austatakse juurdlusaluste isikute õigusi, sealhulgas süütuse presumptsiooni ja õigust keelduda enda vastu ütluste andmisest. Ülekuulamisega seoses on juurdlusalustel isikutel muu hulgas õigus kasutada enda valitud isiku abi, kinnitada ülekuulamise protokoll ja kasutada ükskõik millist liidu ametlikku keelt. Juurdlusalustel isikutel on ka õigus esitada enne järelduste tegemist märkusi juhtumi asjaolude kohta.

(16)

Amet teeb kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi ning võib liidu finantshuve mõjutavate pettuse-, korruptsiooni- ja muu ebaseadusliku teo kahtluse uurimiseks vajalikul otstarbel siseneda asjaomaste ettevõtjate ruumidesse ja näha nende dokumente. Juurdlused toimuvad kooskõlas käesoleva määruse ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, kus on sätestatud, et selliste volituste kasutamisel tuleb mõnel juhul järgida siseriiklikku õigust. Komisjon leidis hindamise käigus, et ei ole selge, mil määral siseriiklikku õigust tuleb kohaldada, ja see pärsib ameti juurdluste tulemuslikkust.

(17)	Sellepärast on vaja selgitada, mis juhtudel tuleb ameti juurdlustes kohaldada siseriiklikku õigust, muutmata sealjuures ameti volitusi ega määruse toimimist liikmesriikide suhtes. Selles selgituses kajastub Euroopa Liidu Üldkohtu otsus kohtuasjas T-48/16: Sigma Orionis SA vs. Euroopa Komisjon.

(18)

Ameti tehtavate kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise suhtes tuleb kohaldada ainult liidu õigust, kui ettevõtja on kontrolli ja inspekteerimisega nõus. Nii saab ameti kasutada oma uurimisvolitusi tulemuslikult ja ühtsetel põhimõtetel kõigis liikmesriikides, et tagada liidu finantshuvide kõrge kaitsetase kogu liidus, nagu on nõutud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 325.

(19)	Kui amet peab aga toetuma riigi pädevate asutuste abile (eriti kui ettevõtja ei ole kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega nõus), peavad liikmesriigid hoolitsema selle eest, et ameti tegevus oleks tulemuslik, ja andma vajalikku abi oma siseriiklikku menetlusõigust järgides.

(20)

Määrusesse (EL, Euratom) nr 883/2013 tuleb lisada ettevõtjate kohustus teha ametiga koostööd. See on kooskõlas määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 neile pandud kohustusega lubada teha oma ruumides, maal, transpordivahendites ja muudes tegevuskohtades kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist, ning finantsmääruse artiklis 129 (8) sätestatud kohustusega, et iga isik, kes saab liidult rahalisi vahendeid, peab tegema igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas ameti juurdluste puhul.

(21)

Selline koostöökohustus peab hõlmama seda, et amet saab nõuda uuritava asjaga võib-olla seotud või selle kohta teavet valdavatelt ettevõtjatelt asjakohast teavet. Sellise nõude korral ei ole ettevõtjatel kohustust oma süütegu tunnistada, aga nad peavad vastama faktiküsimustele ja esitama dokumente, isegi kui seda teavet võidakse kasutada nende või mõne teise ettevõtja vastu ja nende süüteo tuvastamiseks.

(22)

Ettevõtjatel peab kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise ajal olema võimalus kasutada kontrollikoha liikmesriigi ametlikku keelt ja kasutada enda valitud isiku, sealhulgas välise õigusnõustaja abi. Õigusnõustaja kohalolek aga ei tohi olla õiguslik tingimus kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise kehtivaks tunnistamiseks. Kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise tulemuslikkuse tagamiseks (eriti seoses tõendite kaotsimineku ohuga) peab ametil olema võimalik pääseda ettevõtja ruumidesse, maale, transpordivahenditesse ja muudesse tegevuskohtadesse viivitamata, ilma et peaks ootama, kuni ettevõtja oma õigusnõustajaga konsulteerib. Nõustuda võib ainult mõistlikult lühikese viivitusega, mille jooksul ettevõtja enne kontrolli algust õigusnõustajaga konsulteerib. Tuleb rangelt jälgida, et sellised viivitused oleks võimalikult lühikesed.

(23)	Kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise läbipaistvuse tagamiseks peab amet andma ettevõtjatele nõuetekohast teavet nende koostöökohustuse, keeldumise tagajärgede ja kontrolli korra, sealhulgas menetluslike kaitsemeetmete kohta.

(24)

Sisejuurdlustes ja vajaduse korral ka välisjuurdlustes peab ametil olema juurdepääs igasugusele institutsioonide, organite, ametite ja asutuste käsutuses olevale asjakohasele teabele. Nagu komisjoni hindamisel selgus, on vaja tehnoloogilise arengu tõttu täpsustada, et juurdepääs peaks olema kõigile sellise teabe kandjatele , olenemata andmekandja liigist . [ME 9]

(25)

Et ameti juurdluste õigusraamistik oleks põhimõtteühtsem, tuleks sise- ja välisjuurdluste suhtes kohaldatavaid eeskirju rohkem ühtlustada, et kaotada komisjoni hindamise käigus leitud põhjendamatud erinevused. Näiteks tuleks ette näha, et välisjuurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused edastatakse sarnaselt sisejuurdlustega asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele asjakohaste meetmete võtmiseks. Kui volitused seda võimaldavad, peaks amet toetama asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust meetmete võtmisel vastavalt tema soovitustele. Kindlustamaks veelgi ameti ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste vahelist koostööd, peaks amet vajaduse korral teatama olukorras, kus liidu institutsioon, organ, amet või asutus oli esialgse teabe allikas, asjakohasele liidu institutsioonile, organile, ametile või asutusele sellest, kui ta otsustab välisjuurdlust mitte algatada.

(26)

Ametil peavad olema raha liikumise jälgimiseks vajalikud võimalused, et paljastada paljudele pettustele iseloomulikud töömeetodid. Praegu saab amet juurdluseks vajalikke pangakonto andmeid paljude liikmesriikide krediidiasutustest koostöös riigi ametiasutustega ja nende abiga. Et tegutsemine oleks tulemuslik kogu liidus, peab määruses olema sätestatud siseriiklike pädevate asutuste kohustus anda ametile üldise abistamiskohustuse raames ka pangakonto ja makseandmeid. Selline koostöö peaks üldjuhul toimuma liikmesriikide rahapesu andmebüroode kaudu. Niimoodi ametit aidates peavad liikmesriigi ametiasutused tegutsema kooskõlas oma riigi menetlusõiguse asjaomaste sätetega.

(26a)

Selleks et pöörata tähelepanu menetlusõigustele ja -tagatistele, peaks amet looma ametisisese üksuse menetlustagatiste kontrolöri näol ja tagama talle piisavad vahendid. Menetlustagatiste kontrolörile peaks olema kättesaadav kogu teave, mida ta oma ülesannete täitmiseks vajab. [ME 10]

(26b)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha ameti ja menetlustagatiste kontrolöri koostöös rakendatav kaebuste lahendamise kord, et tagada menetlusõiguste ja -tagatiste järgimine ameti kogu tegevuses. See kord peaks endast kujutama haldusmehhanismi, kus kontrolör peaks kooskõlas õigusega heale haldusele olema vastutav ameti saadud kaebuste lahendamise eest. Mehhanism peaks olema mõjus ja tagama, et kaebustega tegeletakse nõuetekohaselt. Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks amet oma aastaaruandes esitama teabe kaebuste lahendamise mehhanismi kohta. See peaks eelkõige hõlmama saadud kaebuste arvu, menetlusõiguste ja -tagatiste rikkumise liike, asjaomaseid tegevusi ning võimaluse korral ameti võetud järelmeetmeid. [ME 11]

(27)

Ameti varajane teabeedastus kaitsemeetmete rakendamiseks on hädavajalik liidu finantshuvide kaitsmise vahend. Et tagada ameti ning liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste sellesisuline tihe koostöö, peab viimastel olema võimalus konsulteerida igal ajal ametiga, et otsustada sobivate kaitsemeetmete, sealhulgas tõendite kaitsmise üle.

(28)

Ameti aruanded on praegu haldus- ja kohtumenetlustes riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samal viisil ja samadel tingimustel lubatavad tõendid. Komisjoni hindamisest ilmnes, et mõnes liikmesriigis ei taga see säte ameti tegevuse piisavat tulemuslikkust. Ameti aruannete tulemuslikkuse ja põhimõtteühtse kasutamise tagamiseks tuleb määruses sätestada põhimõte, et sellised aruanded on lubatavad liikmesriikides mittekriminaalset laadi kohtumenetluses ja haldusmenetluses. Sätet, mille kohaselt on ameti aruanded riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samaväärsed, tuleks endiselt kohaldada ka siseriiklikus kriminaalkohtumenetluses. Samuti tuleks määruses sätestada OLAFi aruannete lubatavus liidu tasandi haldus- ja kohtumenetluses.

(29)

Ameti volitused hõlmavad käibemaksu-omavahenditest tulenevate liidu eelarvetulude kaitset. Selleks peab amet saama toetada ja täiendada liikmesriikide sellesisulist tegevust oma volituste kohaste juurdlustega, siseriiklike pädevate ametiasutuste tegevuse koordineerimisega keeruliste riikideüleste juhtumite uurimises ning samuti liikmesriikide ja EPPO aitamisega. Selleks peab ametil olema läbi nõukogu määrusega (EL) nr 904/2010 (9) loodud Eurofisci võrgustiku teabevahetuse võimalus, pidades seejuures silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (10) sätteid, et edendada ja lihtsustada käibemaksupettuste vastast koostööd. [ME 12]

(30)

Liikmesriikide pettusevastased koordineerimistalitused kehtestati määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, et lihtsustada ameti ja liikmesriikide tulemuslikku koostööd ja teabevahetust, sealhulgas operatiivteave. Hindamisel jõuti järeldusele, et need on ameti tööle kaasa aidanud. Samuti leiti, et vaja on nende rolli rohkem täpsustada, et amet saaks tulemuslikuks juurdluseks vajalikku abi, jättes pettusevastaste koordineerimistalituste struktuuri ja volitused siiski iga liikmesriigi enda otsustada. Sellega seoses peaksid pettusevastased koordineerimistalitused saama sise- ja välisjuurdluste ajal ning enne ja pärast neid anda, hankida ja koordineerida ametile oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi.

(31)

Ameti kohustus abistada liidu finantshuvide kaitsel liikmesriike nende tegevuse koordineerimisega on selle volituste tähtis osa, mis toetab liikmesriikide piiriülest koostööd. Vaja on sätestada täpsemad reeglid, mis lihtsustaks ameti koordineerimistegevust ja sellesisulist koostööd liikmesriikide asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellised reeglid ei tohiks mõjutada ameti nende volituste kasutamist, mis on antud komisjonile spetsiaalsete sätetega liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning selliste asutuste ja komisjoni koostöö kohta, eriti nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97 (11).

(32)	Pettusevastase võitlusega seotud koostöös kasutatavate võimaluste parandamiseks peab amet saama küsida koordineerimisel pettusevastaste koordineerimistalituste abi ning pettusevastased koordineerimistalitused peavad saama teha omavahel koostööd.

(32a)

Liikmesriikide pädevad asutused peaksid ametile tema ülesannete täitmiseks vajalikku abi andma. Kui amet annab liikmesriigi prokuratuurile õiguslikke soovitusi ja neid ei järgita, peab liikmesriik seda ametile põhjendama. Amet peaks kord aastas koostama aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on teda abistanud ja tema õiguslikke soovitusi täitnud. [ME 13]

(32b)

Selleks et täiendada käesolevas määruses sätestatud juurdluste korraldamist käsitlevaid menetlusreegleid, peaks amet sätestama juurdluste menetluskorra, mida ameti töötajad peavad järgima. Seepärast tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte sellise menetluskorra kehtestamiseks, ilma et see piiraks ameti sõltumatust oma pädevuse täitmisel. Need delegeeritud õigusaktid peaksid hõlmama eelkõige tavasid, mida tuleb ameti volituste ja põhikirja täitmisel järgida; üksikasjalikke juurdlustegevust reguleerivaid nõudeid ja lubatud juurdlustoiminguid; juurdlusaluste isikute seaduslikke õigusi; menetluslikke tagatisi; andmekaitset, teavituspoliitikat ja dokumentidele juurdepääsu reguleerivad norme; õiguspärasuse kontrolli käsitlevaid sätteid ja juurdlusaluste isikute õiguskaitsevahendeid; suhteid EPPOga. On eriti oluline, et amet korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ja kohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 14]

(32c)

Hiljemalt viie aasta möödumisel määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud kuupäevast peaks komisjon hindama käesoleva määruse kohaldamist ning eelkõige ameti ja EPPO koostöö tõhusust. [ME 15]

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärk on liidu finantshuvide kaitse tugevdamine, kohandades ameti tegevust EPPO asutamise tõttu ja parandades ameti juurdluste tulemuslikkust ning kuna liikmesriigid ei suuda seda piisavalt saavutada, küll aga on see võimalik liidu tasandil, võttes vastu liidu ametite suhteid reguleerivad eeskirjad ja suurendades ameti juurdluste tulemuslikkust kogu liidus, siis võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse tõhustamiseks.

(34)	Määrusega ei muudeta liikmesriikide volitusi ega kohustusi võtta meetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

(35)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse … (13).

(36)	Määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 muudetakse järgmiselt.

-1)

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1. Kelmuste/pettuste, korruptsiooni ning Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi ühiselt „liit“, kui kontekst seda nõuab) finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise vastase võitluse tõhustamiseks kasutab otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom loodud Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „amet“) juurdluse korraldamise volitusi, mis on antud komisjonile:“. [ME16]

-1a)

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Amet annab liikmesriikidele komisjonipoolset abi tiheda ja korrapärase koostöö korraldamisel nende pädevate asutuste vahel, et kooskõlastada tegevust, mille eesmärk on liidu finantshuvide kaitsmine pettuste eest. Amet aitab välja töötada ning arendada meetodeid kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramiseennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Amet edendab ja kooskõlastab liidu finantshuvide kaitsmisega seotud kogemuste ja hea menetlustava vahetamist liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel ning toetab ühiseid pettustevastase võitluse meetmeid, mida liikmesriigid viivad ellu vabatahtlikult.“ [ME 17]

-1b)

Artikli 1 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	määrus (EL) 2018/1725;“ [ME 18]

-1c)

Artikli 1 lõikesse 3 lisatakse punkt da:

„da)	määrus (EL) 2016/679.“ [ME 19]

-1d)

Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ilma et see piiraks artikli 12d kohaldamist, korraldab amet aluslepingutega või nende alusel loodud institutsioonides, organites, ametites ja asutustes (edaspidi „institutsioonid, organid, ametid ja asutused“) haldusjuurdlusi, et võidelda kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise vastu. Selleks uurib ta ametikohustuste täitmisega seotud raskeid juhtumeid, mis kujutavad endast liidu ametnike ja muude teenistujate kohustuste hooletusse jätmist, mis võib viia distsiplinaar- või asjakohasel juhul kriminaalmenetluseni, või institutsioonide või organite liikmete, ametite või asutuste juhtide või nende institutsioonide, organite, ametite või asutuste töötajate samaväärset kohustuste täitmata jätmist, kelle suhtes ei kohaldata personalieeskirju (edaspidi ühiselt „ametnikud, muud teenistujad, institutsioonide või organite liikmed, ametite või asutuste juhid või töötajad“).“ [ME 20]

Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige 4a:

„4a . Amet loob tihedad suhted Euroopa Prokuratuuriga (EPPO), mis asutatakse tõhustatud koostöös vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (14). Sellised suhted peavad tuginema vastastikusel koostööl , täiendavusel, kattuva töö vältimisel ja teabevahetusel. Nende eesmärk on eelkõige ameti ja EPPO volituste vastastikune täiendavus ja ameti abi EPPO-le, mis tagavad kõigi olemasolevate vahendite kasutamise liidu finantshuvide kaitsmisel. [ME 21]

Ameti ja EPPO vahelist koostööd reguleerivad artiklid 12c–12f.“

1a)

Artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Käesoleva määruse kohaldamiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused ning institutsioonid, organid, ametid või asutused sõlmida ametiga halduskokkuleppeid. Eelkõige võivad need halduskokkulepped käsitleda teabe edastamist ning juurdluste ja nende järelmeetmete korraldamist.“ [ME 22]

1b)	Artiklis 2 asendatakse punkt 2 järgmisega: „2) „eeskirjade eiramine“ – eeskirjade eiramine, nagu see on määratletud määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2, sealhulgas rikkumised, mis mõjutavad käibemaksust saadavat tulu;“. [ME 23]

1c)	Artikli 2 punkt 3 asendatakse järgmisega: „3) „kelmus/pettus, korruptsioon ja muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus või eeskirjade eiramine“ – tähenduses, mis on neile sõnadele antud asjaomastes liidu õigusaktides;“. [ME 24]

Artiklis 2 asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4) „haldusjuurdlus“ („juurdlus“) – kõik artiklite 3 ja 4 kohased inspekteerimised, kontrollid või muud meetmed, mida amet võtab artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning vajaduse korral tuvastamaks, et juurdlusaluse tegevuse puhul on tegemist eeskirjade eiramisega; kõnealused juurdlused ei mõjuta EPPO volitusi ega liikmesriikide pädevate asutuste õigust algatada kriminaalmenetlusi;“.

2a)

Artikli 2 punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5) „juurdlusalune isik“ – isik või ettevõtja, keda kahtlustatakse kelmuses/pettuses, korruptsioonis või muus liidu finantshuve kahjustavas mis tahes ebaseaduslikus tegevuses või eeskirjade eiramises ning kelle suhtes amet viib seetõttu läbi juurdluse;“. [ME 25]

2b)	Artiklisse 2 lisatakse punkt 7a: „7a) „institutsiooni liige“ – Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Ülemkogu liige, liikmesriigi esindaja nõukogus ministri tasandil, Euroopa Komisjoni liige, Euroopa Liidu Kohtu liige, Euroopa Keskpanga nõukogu liige või Euroopa Kontrollikoja liige.“ [ME 26]

2c)	Artiklisse 2 lisatakse punkt 7b: „7b) „samad asjaolud“ – olulised identsed asjaolud, mille all mõistetakse konkreetseid asjaolusid, mis on omavahel lahutamatult seotud ja mis koos võivad moodustada ameti või EPPO pädevusse kuuluva õigusrikkumise juurdluse elemendid.“ [ME 27]

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Välisjuurdlus Liikmesriikides ja kolmandates riikides tehtavad kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised [ME 28]

1. Artiklis 1 ning artikli 2 punktides 1 ja 3 kindlaks määratud piirides teeb amet kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist liikmesriikides ning kehtivate koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepete ja muude õigusaktide kohaselt ka kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide ruumides. [ME 29]

2. Kohapealseid kontrolle ja inspekteerimist tuleb teha kooskõlas käesoleva määrusega ning selle kohaldamisalast välja jäävatel juhtudel kooskõlas määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96.

3. Ettevõtjad peavad juurdluste ajal ametiga koostööd tegema. Amet võib küsida ettevõtjatelt kooskõlas artikli 4 lõike 2 punktiga b nii kirjalikku kui ka suulist teavet, sealhulgas ülekuulamisel. [ME 30]

4. Amet peab kohapealseks kontrolliks ja inspekteerimiseks esitama käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 ja määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/1996 artikli 6 lõikes 1 sätestatud kirjaliku volituse. Sellest peab ettevõtja teada saama kontrollikorra, sealhulgas kohaldatavad menetluslikud kaitsemeetmed ja oma kohustuse teha koostööd.

5. Nende volituste täitmisel peab amet järgima käesolevas määruses ja määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud menetluslikke tagatisi. Kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise ajal on ettevõtjal õigus kasutada enda valitud isiku abi ja mitte anda enda vastu ütlusi. Kohapealse kontrolli ajal ütluste andmisel võib ettevõtja kasutada oma asukohajärgse liikmesriigi ametlikku keelt. Enda valitud isiku abi kasutamise õigus ei takista ameti pääsu ettevõtja ruumidesse ega viivita tarbetult kontrolli algust.

6. Ameti nõudel pakub asjaomase liikmesriigi pädev asutus võimalikult kiiresti ameti töötajatele artikli 7 lõikes 2 osutatud kirjalikus volituses kindlaksmääratud ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi. [ME 31]

Kooskõlas määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 tagab asjaomane liikmesriik ameti töötajatele juurdepääsu kõigile kogu juurdlusaluse juhtumiga seotud teabele ning kõigile andmetele ja dokumentidele, mida on vaja tõhusaks ja tulemuslikuks kohapealseks kontrolliks ja inspekteerimiseks, ning suutlikkuse võtta oma järelevalve alla andmed ja dokumendid nende kaotsimineku vältimiseks. Kui töö tegemiseks kasutatakse eraomanduses olevaid seadmeid, on need ameti juurdluse objektiks vaid juhul, kui ametil on kindel alus kahtlustada, et nende sisu võib olla juurdluse jaoks oluline. [ME 32]

7. Kui ettevõtja nõustub käesoleva määruse kohase volituse korral kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega, ei kohaldata määruse (Euratom, EÜ) nr 2988/95 artikli 2 lõiget 4 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 artiklite 6 ja 7 lõike 1 kolmandat lõiku, sest nende kohaselt tuleb järgida siseriiklikku õigust, aga see võib takistada ameti juurdepääsu andmetele ja dokumentidele, piirates seda riigi haldusametnike suhtes kohaldatavate tingimustega samale tasemele.

Kui ameti töötajad leiavad, et ettevõtja on käesoleva määruse kohase volitusega kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, peab asjaomane liikmesriik võimaldama neile õiguskaitseorganite abi, mida on ametil kohapealse kontrolli või inspekteerimise tõhusaks ja viivitamatuks tegemiseks vaja.

Käesoleva lõike või lõike 6 kohase abi andmisel peavad riigi pädevad asutused tegutsema nende suhtes kohaldatavaid siseriiklikke menetlusnorme järgides. Kui sellise abi osutamiseks on siseriikliku õiguse kohaselt vaja õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks.

7a. Kui on tõendatud, et liikmesriik ei täida oma kohustust teha koostööd vastavalt lõigetele 6 ja 7, on liidul õigus kohapealse kontrolli või inspekteerimisega seotud summa tagasi nõuda. [ME 33]

8. Juurdluse käigus teeb amet määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kontrolle ja inspekteerimist ning sama määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike eeskirjadega ettenähtud kontrolle ja inspekteerimist liikmesriikides ning kooskõlas kehtivate koostöö- ja vastastikuse abi kokkulepete ning muude õigusaktidega kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide ruumides.

9. Välisjuurdluse käigus võib amet saada juurdepääsu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste käsutuses olevale asjakohasele teabele, olenemata sellest, millisel andmekandjal see on, kui seda on vaja pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks. Selleks kohaldatakse artikli 4 lõikeid 2 ja 4. [ME 34]

10. Ilma et see piiraks artikli 12c lõike 1 kohaldamist, võib amet, juhul kui tal on enne välisjuurdluse võimaliku algatamise otsuse vastuvõtmist teavet, mis annab alust kahtlustada pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, teavitada sellest asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi ning vajaduse korral ka asjaomaseid institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike eeskirjade kohaldamist, tagavad liikmesriikide pädevad asutused asjakohaste meetmete võtmise, millest võib siseriiklikku õigust järgides osa võtta ka amet. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad ameti nõudmisel ametit käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe põhjal võetud meetmetest ja saadud tulemustest.“; [ME 35]

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

-a)	artikli 4 pealkiri asendatakse järgmisega: „Lisasätted juurdluse kohta“; [ME 36]

-aa)

artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Institutsioonides, organites, ametites ja asutustes korraldatakse artiklis 1 osutatud valdkondi puudutavat haldusjuurdlust kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud käesolevas määruses ning asjaomase institutsiooni, organi, ameti või asutuste otsustes.“; [ME 37]

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Sisejuurdluste Juurdluste käigus: [ME 38]

on ametil õigus saada viivitamata ja ette teatamata juurdepääs institutsioonide, organite, ametite ja asutuste tööruumidele ja nende valduses olevale asjakohasele teabele ja asjakohastele andmetele, mis on seotud juurdlusaluse juhtumiga , olenemata sellest, mis millist liiki andmekandjal see on , kui seda on vaja pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise tuvastamiseks . Kui töö tegemiseks kasutatakse eraomanduses olevaid seadmeid, on need ameti juurdluse objektiks vaid juhul, kui ametil on kindel alus kahtlustada, et nende sisu võib olla juurdluse jaoks oluline. Ametil on õigus kontrollida institutsioonide, organite, ametite ja asutuste raamatupidamist. Amet võib teha koopiaid ja väljavõtteid kõikidest institutsioonide, organite, ametite ja asutuste valduses olevatest dokumentidest või muude andmekandjate sisust ning vajaduse korral võtta need dokumendid või andmed oma järelevalve alla, et vältida nende kadumist; [ME 39]

amet võib nõuda ettevõtjatelt, ametnikelt, muudelt teenistujatelt, institutsioonide, organite, ametite ja asutuste liikmetelt, juhtidelt ja töötajatelt kirjalikku ja suulist teavet, sealhulgas ülekuulamisel ; see teave dokumenteeritakse põhjalikult, järgides konfidentsiaalsusnõudeid ja liidu andmekaitsenõudeid . Ettevõtjad teevad ametiga koostööd. “; [ME 40]

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: jäetakse välja; „3. Sisejuurdluses uuritavate asjaoludega seotud teabele juurdepääsu saamiseks võib amet ettevõtjate ruumides teha artiklis 3 sätestatud korras kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.“; [ME 41]

ba)

artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Institutsioone, organeid, ameteid ja asutusi teavitatakse sellest, kui amet viib nende ruumides läbi juurdlust, tutvub mõne nende valduses oleva dokumendiga või nende valduses olevate andmetega või nõuab nende valduses olevat teavet. Ilma et see piiraks artiklite 10 ja 11 kohaldamist, võib amet igal ajal edastada asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele juurdluse käigus saadud teavet.“; [ME 42]

bb)	artikli 4 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Institutsioonid, organid, ametid ja asutused kehtestavad asjakohase korra ja võtavad vajalikud meetmed konfidentsiaalsuse tagamiseks juurdluse kõigis etappides.“; [ME 43]

bc)

artikli 4 lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6.	Kui juurdluse käigus selgub, et mõni ametnik, muu teenistuja, institutsioonide või organite liige, ametite või asutuste juht või töötaja võib olla juurdlusega seotud, teatatakse sellest institutsioonile, organile, ametile või asutusele, kus see isik töötab.“; [ME 44]

bd)	artikli 4 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega: „Juhul, kui juurdluse konfidentsiaalsust ei ole võimalik tavaliste sidekanalite teel tagada, kasutab amet teabe edastamiseks asjakohaseid alternatiivseid kanaleid.“; [ME 45]

be)

artikli 4 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Lõike 1 kohaselt kõikide institutsioonide, organite, ametite või asutuste poolt vastu võetud otsus sisaldab eelkõige ametnike, muude teenistujate, institutsioonide või organite liikmete, ametite või asutuste juhtide või töötajate kohustust teha ametiga koostööd ning anda talle teavet, tagades samal ajal juurdluse konfidentsiaalsuse.“; [ME 46]

lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„8.

Ilma et see piiraks artikli 12c lõike 1 kohaldamist, võib amet, juhul kui tal on enne sisejuurdluse juurdluse võimaliku algatamise otsuse vastuvõtmist teavet, mis annab alust kahtlustada pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust või eeskirjade eiramist , teavitada sellest asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust vastavalt vajadusele kas asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi või asjaomaseid institutsioone, organeid, ameteid või asutusi .

Ameti nõudmisel teavitavad institutsioonid, organid, ametid või asutused ametit sellise teabe põhjal võetud meetmetest ja nende tulemustest.“; [ME 47]

ca)

lõike 8 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui amet teavitab institutsioonides, organites, ametites ja asutustes toimuvate juurdluste puhul asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi, kohaldatakse artikli 9 lõike 4 teises ja kolmandas lõigus sätestatud menetlusnõudeid. Kui pädevad asutused otsustavad kooskõlas siseriikliku õigusega võtta neile edastatud teabe põhjal meetmeid, teavitavad nad sellest ametit viimase nõudmisel.“; [ME 48]

cb)

lõikesse 8 lisatakse järgmine lõik:

„Ilma et see piiraks määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike eeskirjade kohaldamist, tagavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused artikli 3 kohaste kohapealsete kontrollimiste ja inspekteerimiste puhul asjakohaste meetmete võtmise, millest võib kooskõlas riigisisese õigusega osa võtta ka amet. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad ameti nõudmisel ametit käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe põhjal võetud meetmetest ja tehtud järeldustest.“ [ME 49]

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 12d kohaldamist, võib peadirektor algatada juurdluse, kui on piisavalt suur kahtlus, mis võib põhineda ka kolmanda isiku esitatud või anonüümsel teabel, selle kohta, et on toimunud pettus, korruptsioon või muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus.“; [ME 50]

aa)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks artikli 12d kohaldamist, võib peadirektor algatada juurdluse, kui on piisavalt suur kahtlus, mis võib põhineda ka kolmanda isiku esitatud või anonüümsel teabel, selle kohta, et on toimunud pettus, korruptsioon või muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus või eeskirjade eiramine. Otsusele eelnev hindamisperiood kestab kõige rohkem kaks kuud. Kui asjaomase teabe esitaja isik on teada, teavitatakse teda vajaduse korral.“; [ME 51]

ab)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.	Juurdluse algatamise otsuse teeb peadirektor kas omal algatusel või liidu institutsiooni, organi, ameti või asutuse või liikmesriigi taotlusel.“; [ME 52]

ac)	lõike 2 esimene lõik jäetakse välja; [ME 53]

ad)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui ametiga ei ole kokku lepitud teisiti, ei tohi asjaomased institutsioonid, organid, ametid või asutused sel ajal, kui peadirektor kaalub võimaliku juurdluse algatamist pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist ja/või kui amet viib läbi sellist juurdlust, algatada samadele asjaoludele tuginedes paralleelset juurdlust. Käesolevat lõiget ei kohaldata EPPO juurdluste suhtes, mis toimuvad määruse (EL) 2017/1939 alusel.“; [ME 54]

b)	lõikesse 3 lisatakse järgmine lause: „Käesolevat lõiku ei kohaldata EPPO juurdluste suhtes, mis toimuvad määruse (EL) 2017/1939 alusel.“; [ME 55]

ba)

artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui peadirektor otsustab jätta institutsioonis, organis, ametis või asutuses juurdluse algatamata hoolimata sellest, et on piisav kahtlus, et on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus või eeskirjade eiramine, mis avaldab kahjulikku mõju liidu finantshuvidele, saadab ta viivitamata asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele asjakohase teabe, et võtta meetmeid kooskõlas selle institutsiooni, organi, ameti või asutuse suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Amet lepib asjakohasel juhul institutsiooni, organi, ameti või asutusega kokku teabeallika konfidentsiaalsuse kaitseks võetavates sobivates meetmetes ning taotleb enda teavitamist võetud meetmetest.“; [ME 56]

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui peadirektor otsustab jätta välisjuurdluse algatamata, võib , et artikli 3 kohast kohapealset kontrolli või inspekteerimist ei tehta hoolimata sellest, et on piisav kahtlus, et on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus või eeskirjade eiramine, mis avaldab kahjulikku mõju liidu finantshuvidele, saadab ta viivitamata saata liikmesriigi pädevatele asutustele asjakohast teavet asjakohase teabe , et viimased saaksid vajaduse korral võtta liidu või siseriikliku õiguse kohaseid meetmeid. Vajaduse korral teavitab amet sellest ka juhtumiga seotud institutsiooni, organit, ametit või asutust.“; [ME 57]

ca)	lisatakse lõige 6a: „6a. Kooskõlas artikli 17 lõikega 5 teavitab peadirektor järelevalvekomiteed perioodiliselt juhtumitest, mille kohta ta on otsustanud juurdlust mitte alustada, ja esitab selliste otsuste põhjused.“ [ME 58]

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

-a)	artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Peadirektor juhib juurdlust, tehes seda asjakohasel juhul kirjalike juhiste põhjal. Juurdluse viivad peadirektori vastutuse all läbi tema poolt määratud ameti töötajad. Peadirektor ei vii juurdlust isiklikult läbi.“; [ME 59]

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.	Liikmesriigi pädevad asutused annavad ameti töötajatele nende ülesannete käesoleva määruse kohaseks tõhusaks ja põhjendamatu viivituseta täitmiseks vajalikku abi.“;

lõikesse 3 lisatakse teine lõik:

„Ameti taotlusel peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (15) alusel loodud rahapesu andmebürood ja teised liikmesriikide pädevad asutused abistama ametit juurdlustega seoses järgnevaga:

a)	direktiivi (EL) 2015/849 [artikli 32a lõikes 3] (16) osutatud teave;

b)	tehingute andmed, aga ainult siis, kui need on vajalikud juurdluse jaoks.“;

c)	lõikesse 3 lisatakse kolmas lõik: „Eelmiste lõikude kohase abi andmisel peavad riigi pädevad asutused tegutsema nende suhtes kohaldatavaid siseriiklikke menetlusnorme järgides.“;

ca)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Institutsioonid, organid, ametid ja asutused tagavad, et nende ametnikud, muud teenistujad, liikmed, juhid ja töötajad osutavad ameti töötajatele nende ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikku abi vastavalt käesolevale määrusele ja võimalikult kiiresti.“; [ME 60]

cb)	lõige 4 jäetakse välja; [ME 61]

cc)

lõike 6 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„6. Kui juurdluse käigus ilmneb, et oleks vaja rakendada esialgset õiguskaitset liidu finantshuvide kaitsmiseks, teatab amet käimasolevast juurdlusest viivitamata asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele ning teeb ettepaneku võetavate meetmete kohta. Edastatav teave sisaldab järgmisi andmeid:“; [ME 62]

cd)

lõike 6 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	mis tahes teave, mis võib aidata asjaomasel institutsioonil, organil, ametil või asutusel otsustada, millist esialgset õiguskaitset tuleb liidu finantshuvide kaitsmiseks rakendada;“; [ME 63]

ce)

lõike 6 esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	mis tahes soovitavad konfidentsiaalsusalased erimeetmed, eelkõige juhul, kui on vaja rakendada liikmesriigi õigusasutuste või liikmesriigi muu asutuse pädevusse kuuluvaid juurdlusmeetmeid kooskõlas juurdluse suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.“ [ME 64]

lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus sätestatule lisaks võib teavitab asjaomane institutsioon, organ, amet või asutus igal ajal ametiga konsulteerida, et rakendada ametiga tihedas koostöös sobivaid kaitsemeetmeid, sealhulgas tõendite säilitamiseks, ja peab ametit sellisest otsusest viivitamata teavitama ametit viivitamata kõikidest kõrvalekalletest, mis tehakse soovitatud kaitsemeetmetest, ning kõrvalekallete põhjustest .“; [ME 65]

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Kui juurdlust ei saa lõpetada 12 kuu jooksul alates selle algatamisest, esitab peadirektor selle kaheteistkuulise tähtaja lõpuks ja seejärel iga kuue kuu tagant järelevalvekomiteele teatise, milles on üksikasjalikult märgitud juurdluse jätkamise viibimise põhjused ning vajaduse korral ka parandusmeetmed, mida on kavas juurdluse kiirendamiseks võtta võetud .“; [ME 66]

ea)

lisatakse lõige 8a:

„8a. Aruanne peab sisaldama vähemalt asjaolude lühikirjeldust, nende õiguslikku kvalifikatsiooni, tekitatud või tõenäoliselt tekitatava kahju hinnangut, õigusliku aegumise lõppkuupäeva, põhjuseid, miks 12-kuulisest tähtajast kinni ei peetud, ja vajaduse korral juurdluse kiirendamiseks kavandatud parandusmeetmeid.“ [ME 67]

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Institutsioonid, organid, ametid ja asutused edastavad ametile viivitamata mis tahes teabe võimaliku kelmuse/pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise juhtumi kohta. See kohustus kehtib EPPO suhtes, kui asjaomased juhtumid ei kuulu tema volituste hulka vastavalt määruse (EL) 2017/1939 IV peatükis sätestatule.“; [ME 68]

a)	lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Kui institutsioonid, organid, ametid ja asutused teavitavad määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 kohaselt EPPOd, võivad nad ameti teavitamiseks edastada talle EPPO-le saadetud teatise koopia , täites sellega esimeses lõigus sätestatud kohustuse .“; [ME 69]

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning, kui siseriiklik õigus seda ei keela, siis ka liikmesriikide pädevad asutused edastavad ametile selle taotlusel või omal algatusel võimalikult kiiresti nende valduses olevad dokumendid ja teabe, mis on seotud ameti käimasoleva juurdlusega. [ME 70]

Enne juurdluse algust edastavad nad ameti küsimise peale nende valduses olevad dokumendid või teabe, mis on vajalikud süüdistavate väidete hindamiseks või artikli 5 lõike 1 kohaste juurdluse algatamise kriteeriumide kohaldamiseks.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning, kui siseriiklik õigus seda ei keela, siis ka liikmesriikide pädevad asutused edastavad ametile tema taotlusel või omal algatusel viivitamata kõik muud nende valduses olevad dokumendid ja teabe, mis on seotud võitlusega pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või eeskirjade eiramise vastu.“; [ME 71]

lisatakse järgmine lõige 4:

„4. Seda artiklit ei kohaldata EPPO-le nende süütegude korral, millega seoses ta saab kasutada oma pädevusi määruse (EL) 2017/1939 artiklis 22 sätestatud pädevusi sama määruse artiklis 25 IV peatükis sätestatud viisil. [ME 72]

See ei mõjuta EPPO võimalust anda ametile juhtumitega seotud teavet määruse (EL) 2017/1939 artikli 34 lõike 8, artikli 36 lõike 6, artikli 39 lõike 4 ja artikli 101 lõigete 3 ja 4 kohaselt.“

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõike 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Teises ja kolmandas lõigus osutatud nõudeid ei kohaldata ütluste võtmisele kohapealse kontrolli ja inspekteerimise raames. Enne ütluste võtmist antakse juurdlusalusele isikule aga teada tema õigused, eelkõige õigus saada abi enda valitud isikult.“; [ME 73]

-aa)

lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks saadab amet kõnealusele isikule ettepaneku esitada oma märkused kas kirjalikult või ameti määratud töötajatega toimuval vestlusel. Selles ettepanekus esitatakse kokkuvõte juurdlusaluse isikuga seotud asjaoludest ja määruse (EL) 2018/1725 artiklite 15 ja 16 kohaselt nõutav teave ning märgitakse märkuste esitamise tähtaeg, mis peab olema vähemalt kümme tööpäeva alates märkuste esitamise kutse kättesaamisest. Seda etteteatamisaega võib lühendada juurdlusaluse isiku selgesõnalise nõusoleku korral või juurdluse kiireloomulisuse korral, mida on nõuetekohaselt põhjendatud. Kõigile sellistele märkustele viidatakse ka juurdluse lõpparuandes.“; [ME 74]

lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui see on vajalik juurdluse konfidentsiaalsuse kaitsmiseks ja/või EPPO või liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluvate juurdlusmeetmete võtmiseks, võib peadirektori otsusega lükata juurdlusalusele isikule märkuste esitamise võimaluse andmise edasi.“;

aa)

lisatakse lõige 5a:

„5a. Kui amet soovitab kohtulikke järelmeetmeid ja ilma et see piiraks rikkumisest teatajate ja informaatorite õigust konfidentsiaalsusele, on juurdlusalusel isikul õigus tutvuda ameti poolt artikli 11 alusel koostatud juurdluse aruandega ja kõigi asjaomaste dokumentidega, kuivõrd need seda isikut puudutavad ja kui EPPO ega liikmesriikide õigusasutused ei ole kuuekuise ajavahemiku jooksul selle vastu. Pädev kohtuasutus võib anda loa ka enne nimetatud ajavahemiku lõppu.“ [ME 75]

8a)

Lisatakse artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Menetlustagatiste kontrolör

1. Menetlustagatiste kontrolöri (edaspidi „kontrolör“) nimetab komisjon lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida ei saa pikendada. Ametiaja lõppemisel jääb kontrolör ametisse, kuni tema asemele nimetatakse uus kontrolör.

2. Kui konkursiteade on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, koostab komisjon kontrolöri ametikohale sobiva kvalifikatsiooniga kandidaatide loetelu. Komisjon nimetab direktori ametisse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

3. Kontrolöril peab olema menetlusõiguste ja -tagatiste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus.

4. Kontrolör on oma tööülesannete täitmisel täiesti sõltumatu ning ei taotle ega võta vastu juhiseid mitte kelleltki.

5. Kontrolör teeb järelevalvet ametipoolse menetlusõiguste ja -tagatiste järgimise üle. Ta vastutab ameti saadud kaebuste käsitlemise eest.

6. Kontrolör esitab igal aastal oma ülesannete täitmise kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, järelevalvekomiteele ja ametile. Ta ei osuta konkreetsetele pooleliolevatele juurdlustele ja tagab juurdluste konfidentsiaalsuse ka pärast nende lõpetamist.“ [ME 76]

8b)

Lisatakse artikkel 9b:

„Artikkel 9b

Kaebuste lahendamise kord

1. Amet võtab koostöös kontrolöriga vajalikke meetmeid kaebuste lahendamise korra rakendamiseks, et jälgida menetlusõiguste ja -tagatiste austamist ja tagada see ameti kogu tegevuses.

2. Isikul, kelle suhtes amet viib juurdlust läbi, on õigus esitada kontrolörile kaebus, mis puudutab artiklis 9 sätestatud menetluslike tagatiste järgimist ameti poolt. Kaebuse esitamine ei peata pooleliolevat juurdlust.

3. Kaebus tuleb esitada hiljemalt ühe kuu jooksul arvates sellest, kui kaebuse esitaja saab teada asjaoludest, mis väidetavalt kujutavad endast tema menetlustagatiste rikkumist. Kaebust ei saa esitada pärast seda, kui juurdluse lõpetamisest on möödunud üks kuu. Artikli 9 lõikes 2 ja lõikes 4 sätestatud etteteatamistähtajaga seotud kaebused tuleb esitada enne nendes sätetes sätestatud tähtaja möödumist.

4. Kui kontrolör saab kaebuse kätte, peaks kontrolör ameti peadirektorit sellest viivitamata teavitama ja andma ametile võimaluse kaebuse esitaja poolt tõstatatud küsimus 15 tööpäeva jooksul lahendada.

5. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 kohaldamist, edastab amet kontrolörile kogu teabe, mida kontrolöril võib soovituse andmiseks vaja olla.

6. Kontrolör esitab kaebust käsitleva soovituse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates sellest, kui amet on kontrolörile teatanud, milliseid meetmeid on ta küsimuse lahendamiseks võtnud, või lõikes 3 osutatud tähtaja möödumisel. Soovitus esitatakse ametile ja edastatakse kaebuse esitajale. Erandjuhtudel võib kontrolör otsustada soovituse esitamise tähtaega 15 päeva võrra pikendada. Kontrolör annab peadirektorile tähtaja pikendamise põhjustest kirja teel teada. Kui kontrolör ei ole käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul soovitust esitanud, tõlgendatakse seda sellena, et kontrolör otsustas jätta kaebuse kohta soovituse esitamata.

7. Sekkumata käimasoleva juurdluse läbiviimisesse, vaatab kontrolör kaebuse läbi ärakuulamismenetluses. Tunnistajate nõusolekul võib kontrolör paluda neil esitada suulisi või kirjalikke seletusi, mida ta peab asjaolude kindlakstegemise seisukohast asjakohasteks.

8. Peadirektor järgib kontrolöri poolt küsimuse kohta antud soovitust, välja arvatud põhjendatud juhtudel, kus ta võib seda mitte järgida. Kui peadirektor kontrolöri soovitust ei järgi, edastab ta kaebuse esitajale ja kontrolörile selle otsuse peamised põhjused selles ulatuses, kuivõrd see ei mõjuta käimasolevat juurdlust. Peadirektor esitab kontrolöri soovituse järgimata jätmise põhjused märkustes, mis lisatakse juurdluse lõpparuandele.

9. Peadirektor võib kontrolöri arvamust küsida kõigis küsimustes, mis on seotud kontrolöri pädevusse kuuluvate menetlustagatiste järgimisega, sh otsuse kohta lükata edasi juurdlusaluse isiku teavitamine artikli 9 lõike 3 kohaselt. Arvamuse küsimisel seab peadirektor tähtaja, mille jooksul kontrolör peab vastama.

10. Kui liidu ametnik või muu teenistuja on esitanud peadirektorile kaebuse personalieeskirja artikli 90a kohaselt ja see ametnik või muu teenistuja on esitanud samasisulise kaebuse kontrolörile, ootab peadirektor enne kaebusele vastamist kontrolöri soovituse ära, ilma et see piiraks personalieeskirja artiklis 90a sätestatud tähtaegade kohaldamist.“ [ME 77]

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

-a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Väljaspool institutsioone, organeid, ameteid või asutusi läbi viidud juurdluste käigus mis tahes vormis edastatud või saadud teavet kaitstakse siseriikliku ja liidu õiguse asjakohaste sätetega.“; [ME 78]

-aa)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Institutsioonides, organites, ametites ja asutustes toimuva juurdluse käigus mis tahes vormis edastatud või saadud teave on ametisaladus ning seda kaitstakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate eeskirjadega.“; [ME 79]

-ab)

lisatakse lõige 3a:

„3a. Amet avalikustab oma aruanded ja soovitused pärast seda, kui vastutavad organid on lõpetanud kõik asjaomased siseriiklikud ja liidu tasandi menetlused ja avalikustamine juurdlust enam ei mõjuta. Avalikustamine toimub kooskõlas käeolevas artiklis ja artiklis 1 sätestatud andmekaitsenõuete ja -põhimõtetega.“; [ME 80]

a)	lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Amet peab määruse (EÜ) nr 45/2001 (EL ) 2018 / 1725 artikli 24 artikli 43 kohaselt ametisse nimetama andmekaitseametniku.“; [ME 81]

aa)	lisatakse lõige 5a: „5a. Isikud, kes teatavad liidu finantshuve puudutavatest kuritegudest ja rikkumistest, on täielikult kaitstud, eelkõige liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega.“ [ME 82]

10)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Aruandele võib lisada lisatakse peadirektori soovitused meetmete võtmise kohta. Kui see on asjakohane, märgitakse nendes soovitustes distsiplinaar-, haldus-, finants- ja/või kohtulikud meetmed, mida institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peaksid võtma, ning täpsemalt esitatakse sissenõudmist vajavate summade hinnanguline suurus ja tuvastatud asjaolude esialgne õiguslik klassifikatsioon.“; [ME 83]

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Aruannete ja soovituste koostamisel võetakse arvesse liidu ja kohaldataval määral ka liikmesriigi õiguse asjaomaseid sätteid.

Amet rakendab asjakohaseid sisemeetmeid, et tagada lõpparuannete ja soovituste järjepidev kvaliteet, ning kaalub, kas võimalike vastuolude kõrvaldamiseks on vaja juurdlusmenetlusi käsitlevad suunised läbi vaadata. [ME 84]

Kui nii koostatud aruannete , sealhulgas kõigi neid toetavate ja neile lisatud tõendite autentsus on lihtviisil kontrollitud, on need liikmesriikide mittekriminaalset laadi kohtumenetluses ja haldusmenetluses lubatavad tõendid. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohtute õigust tõendeid vabalt hinnata. [ME 85]

Ameti koostatud aruandeid tunnustatakse riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõendina selle liikmesriigi kriminaalmenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad tõendite hindamise eeskirjad kui riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtete kohta ja neil on viimati nimetatutega samaväärne tõendusjõud. [ME 86]

Liikmesriigid teavitavad ametit kolmanda esimese lõigu seisukohalt olulistest siseriikliku õiguse sätetest. [ME 87]

Liikmesriikide kohtud teavitavad ametit kooskõlas käesoleva lõikega igast tõendite tagasilükkamisest. Teatises esitatakse tagasilükkamise õiguslik alus ja tagasilükkamise üksikasjalik põhjendus. Peadirektor hindab vastavalt artikli 17 lõikele 4 oma aastaaruannetes tõendite vastuvõetavust liikmesriikides. [ME 88]

Ameti koostatud aruanded on liidu kohtutes ja liidu haldusmenetluses lubatavad tõendid.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Välisjuurdluse Juurdluse lõpetamisel koostatud aruanded ja soovitused koos kõigi asjaomaste dokumentidega edastatakse välisjuurdlusi vajaduse korral juurdlusi käsitlevaid eeskirju järgides asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ning vajaduse korral asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele. Institutsioon, organ, amet või asutus võtab välisjuurdluse juurdluse tulemuste alusel vajalikke , eelkõige distsiplinaar- või õiguslikke meetmeid ning annab nendest ametile teada aruandele lisatud soovitustes nimetatud tähtaja jooksul ja ka siis, kui amet seda nõuab. Liikmesriigi pädevad asutused teavitavad üheksa kuu jooksul ametit juhtumiaruande põhjal võetud meetmetest. “; [ME 89]

ca)	lõige 4 jäetakse välja; [ME 90]

cb)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui pärast juurdluse lõppu koostatud aruandest ilmnevad sellised asjaolud, mille alusel võiks algatada kriminaalmenetluse, tuleks see teave viivitamata edastada asjaomase liikmesriigi õigusasutustele, ilma et see mõjutaks artiklite 12c ja 12d kohaldamist.“; [ME 91]

cc)

lisatakse järgmine lõige 6a:

„6a. Liikmesriikide pädevad asutused ning institutsioonid, organid, ametid ja asutused tagavad, et peadirektori lõigete 1 ja 3 alusel antud distsiplinaar-, haldus-, finants- ja õigusalaseid soovitusi järgitakse, ning nad saadavad iga aasta 31. märtsiks ametile üksikasjaliku aruande võetud meetmete kohta, sealhulgas vajaduse korral OLAFi esitatud soovituste rakendamata jätmise põhjuste kohta.“; [ME 92]

cd)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Kui informaator annab ametile teavet, mille põhjal algatatakse juurdlus, teavitab amet informaatorit juurdluse lõpetamisest. Amet võib aga sellise taotluse tagasi lükata, kui ta leiab, et taotlus kahjustab juurdlusaluse isiku seaduslikke õigusi, juurdluse tõhusust, menetluskäiku või konfidentsiaalsust.“ [ME 93]

10a)

Artikli 11 järele lisatakse uus artikkel:

„Artikkel 11a

Üldkohtule hagi esitamine

Iga juurdlusalune isik võib esitada komisjoni vastu hagi liikmesriigi ametiasutustele või artikli 11 lõike 3 kohastele institutsioonidele edastatud juurdlusaruande tühistamiseks pädevuse puudumise, olulise menetlusnormi rikkumise, aluslepingute rikkumise, sealhulgas harta rikkumise, või võimu kuritarvitamise tõttu.“ [ME 94]

11)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 10 ja 11 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätete kohaldamist, võib amet aegsasti edastada asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele artikli 3 kohase kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus saadud teavet, et võimaldada neil kooskõlas siseriikliku õigusega asjakohaste meetmete võtmist. Ta võib ka edastada teavet asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele.“; [ME 95]

a)	lõikesse 1 lisatakse järgmine lause: „Samuti võib ta edastada teavet asjaomasele institutsioonile, organile, ametile või asutusele.“; [ME 96]

aa)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.	Ilma et see piiraks artiklite 10 ja 11 kohaldamist, edastab peadirektor asjaomase liikmesriigi õigusasutustele ameti poolt institutsioonides, organites, ametites ja asutustes tehtud juurdluse käigus saadud teabe liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluvate asjaolude kohta.“; [ME 97]

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kui see ei ole siseriiklikus õiguses keelatud, teavitavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused ametit aegsasti omal algatusel või ameti nõudmisel ühe kuu jooksul meetmetest, mida nad on võtnud neile käesoleva artikli kohaselt edastatud teabe alusel.“; [ME 98]

c)	lisatakse lõige 5 järgmises sõnastuses: „5. Amet võib omal algatusel või nõudmise korral vahetada teavet ka nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (17) alusel asutatud Eurofisci võrgustikuga.“

12)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 12a

Pettusevastased koordineerimistalitused liikmesriikides

1. Määruse kohaldamiseks määravad liikmesriigid kindlaks talituse (edaspidi „pettusevastane koordineerimistalitus“), kes hõlbustab tõhusat koostööd ja teabevahetust, sealhulgas operatiivset teabevahetust ametiga. Kui see on asjakohane ja kooskõlas siseriikliku õigusega võib pettusevastast koordineerimistalitust käsitada käesoleva määruse seisukohalt pädeva asutusena.

2. Kui amet seda enne juurdluse alustamise otsust, juurdluse ajal või pärast seda palub, annavad, hangivad või koordineerivad pettusevastased koordineerimistalitused ameti ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi. Täpsemalt sisaldab selline abi artikli 3 lõigete 6 ja 7, artikli 7 lõike 3 ning artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohast abi riigi pädevatelt asutustelt.

3. Amet võib küsida pettusevastaste koordineerimistalituste abi artikli 12b kohases koordineerimises, sealhulgas, kui see on asjakohane, pettusevastaste koordineerimistalituste vahelise teabevahetuse ja horisontaalse koostöö koordineerimisel.

Artikkel 12b

Koordineerimine

1. Artikli 1 lõike 2 kohaselt võib amet korraldada ja soodustada liikmesriikide, institutsioonide, organite, ametite ja asutuste koostööd ning koostöö- ja vastastikuse abi lepingute ja muude kehtivate õigusaktide kohaselt ka koostööd kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võivad osalevad ametiasutused ja amet teavet, sealhulgas operatiivteavet koguda, analüüsida ja omavahel jagada. Ameti töötajad võivad pädevate asutuste palvel osaleda nende uurimistoimingutes. Selle suhtes kohaldatakse artiklit 6, artikli 7 lõikeid 6 ja 7, artikli 8 lõiget 3 ja artiklit 10.

2. Amet võib koostada koordineerimisaruande ja edastada selle asjaomastele siseriiklikele pädevatele asutustele ning vajaduse korral ka asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele.

3. Selle artikli kohaldamine ei piira ameti nende volituste kasutamist, mis on antud komisjonile spetsiaalsete sätetega liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning selliste asutuste ja komisjoni koostöö kohta.

3a. Vastastikuse abistamise kohustus vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97 (18) ja määrusele (EL) nr 608/2013 (19) kehtib kooskõlas käesoleva artikliga ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tegevuse koordineerimise kohta. [ME 99]

4. Amet võib osaleda liidu õiguse kohaselt loodud ühistes uurimisrühmades ja jagada neis käesoleva määruse kohaselt hangitud operatiivteavet.

Artikkel 12c

EPPO teavitamine tema volituste kohaldamisalasse jäävatest süütegudest

1. Amet teavitab EPPOd viivitamata kõigist süütegudest, mille puhul EPPO saab määruse (EL) 2017/1939 artikli 25 lõigete 2 ja 3 IV peatüki kohaselt teostama teostada oma pädevusi, mis on sätestatud sama määruse artiklis 22. Teatis saadetakse võimalikult vara enne ameti juurdlust või selle ajal. [ME 100]

2. Teatis sisaldab peab sisaldama vähemalt asjaolude kirjeldust ja ametile teadaolevat teavet , sealhulgas tekitatud või tõenäoliselt tekitatava kahju hinnanguline suurus suurust , kuriteo võimalik õiguslik klassifikatsioon ning kättesaadav teave võimalikku õiguslikku määratlust ja kogu kättesaadavat teave võimalike kannatanute, kahtlusaluste ja teiste asjaga seotud isikute kohta. Amet saadab EPPO-le koos aruandega kogu muu tema valduses oleva teabe konkreetse juhtumi kohta. [ME 101]

3. Ametil ei ole kohustust teavitada EPPOd ilmselgelt põhjendamatutest süüdistavatest väidetest.

Kui ameti saadud teave ei sisalda lõikes 2 sätestatud teavet ja ametil ei ole juurdlus käimas, võib amet anda väidetele esialgse hinnangu. Hinnata tuleb kiiresti viivitamata , hiljemalt kahe kuu jooksul sellise teabe saamisest. Hindamise suhtes kohaldatakse artiklit 6 ja artikli 8 lõiget 2. Amet hoidub võtmast mis tahes meetmeid, mis võivad ohustada EPPO mis tahes võimalikku tulevast juurdlust. [ME 102]

Kui lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud, teavitab amet pärast esialgse hinnangu andmist EPPOd.

4. Kui lõikes 1 nimetatud käitumine ilmneb ameti juurdluse ajal ja EPPO algatab pärast teate saamist enda juurdluse, ei jätka amet samade asjaolude uurimist, välja arvatud artiklis 12e või 12f sätestatud juhtudel.

5. Liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused võivad paluda ametil anda neile teada antud kahtlustustele esialgse hinnangu. Selle suhtes kohaldatakse lõiget 3 mutatis mutandis lõikeid 1–4 . Amet teavitab asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust esialgse hinnangu tulemustest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe andmine võib seada ohtu ameti või EPPO läbiviidava uurimise. [ME 103]

6. Kui amet pärast käesoleva artikli kohast EPPO teavitamist oma juurdluse lõpetab, ei kohaldata artikli 9 lõiget 4 ja artiklit 11.

Artikkel 12d

Juurdluste kattumise vältimine

1. Kui EPPO uurib samu asjaolusid, ei alusta peadirektor artikli 5 kohaselt juurdlust ja katkestab poolelioleva juurdluse , välja arvatud artiklis 12e või 12f sätestatud juhtudel. Peadirektor teavitab EPPOd igast sel põhjusel juurdluse algatamata jätmise või katkestamise otsusest. [ME 104]

Esimese lõigu kohaldamiseks kontrollib amet artikli 12 g lõike 2 kohaselt EPPO juurdluste haldamise süsteemi kaudu ega EPPO ei korralda juurdlust samade asjaolude kohta. Amet võib küsida EPPO-lt lisateavet. EPPO vastab 10 tööpäeva jooksul. Erandjuhtudel võib seda tähtaega pikendada vastavalt artikli 12 g lõikes 1 osutatud töökorras sätestatud tingimustele. [ME 105]

Kui amet lõpetab oma juurdluse esimese lõigu kohaselt, ei kohaldata artikli 9 lõiget 4 ega artiklit 11. [ME 106]

1a. EPPO taotlusel hoidub amet teatavatest toimingutest või meetmetest, mis võivad ohustada EPPO uurimist või süüdistuse esitamist. EPPO annab ametile põhjendamatu viivituseta teada, kui sellise taotluse aluseks olevad asjaolud enam ei kehti. [ME 107]

1b. Kui EPPO lõpetab või katkestab juurdluse, mille kohta ta on saanud peadirektorilt teavet vastavalt lõikele 1 ja mis on oluline ameti volituste täitmiseks, teavitab ta ametit põhjendamatu viivituseta ning võib anda soovitusi haldusjuurdluste järelmeetmete kohta. [ME 108]

Artikkel 12e

Ameti abi EPPO-le

1. EPPO juurdluse ajal ja EPPO taotlusel peab amet määruse (EL) 2017/1939 artikli 101 lõike 3 kohaselt ja oma volitusi järgides EPPO tegevust toetama või täiendama, täpsemalt tegema järgmist:

a)	andma teavet, tegema analüüse, sealhulgas kohtuekspertiisi analüüse, pakkuma oskusteavet ja operatiivabi;

b)	hõlbustama siseriiklike pädevate haldusasutuste ja liidu organite meetmete koordineerimist;

c)	viima läbi haldusjuurdlusi.

2. Lõike 1 kohaselt taotletakse abi kohane taotlus edastatakse kirjalikult, märkides ära meetme(d) ja selles märgitakse ära vähemalt järgmist:

a)	teave EPPO juurdluse kohta ulatuses, mis on taotluse seisukohast vajalik;

b)	meede või meetmed , mida EPPO palub ametil võtta, ja,;

c)	kui see on asjakohane, soovitusliku vajaduse korral soovituslik ajakava.;

d)	Samuti antakse abiga seoses vajalikku teavet EPPO senise juurdluse kohta. mis tahes juhised vastavalt lõikele 2a.

Amet võib vajaduse korral taotleda lisateavet. [ME 109]

2a. Kui amet võtab käesoleva artikli kohaselt EPPO taotlusel toetavaid või täiendavaid meetmeid, võib EPPO tõendite lubatavuse ning põhiõiguste ja menetluslike tagatiste kaitseks anda ametile juhise kohaldada käesolevas määruses sätestatust kõrgemaid põhiõiguste, menetluslike tagatiste ja andmekaitse standardeid. Seejuures kirjeldab EPPO üksikasjalikult kohaldatavaid ametlikke nõudeid ja menetlusi.

Kui EPPO ei ole andnud selliseid konkreetseid juhiseid, kohaldatakse meetmete suhtes, mida amet käesoleva artikli kohaselt võtab, määruse (EL) 2017/1939 VI peatükki (Menetluslikud kaitsemeetmed) ja VIII peatükki (Andmekaitse). [ME 110]

Artikkel 12f

Vastastikku täiendavad juurdlused

1. Kui EPPO juurdlus on käimas ja peadirektor leiab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et ameti volituste alusel tuleks samuti alustada samuti või jätkata juurdlust, et võimaldada kaitse-, finants-, distsiplinaar- või haldusmeetmete rakendamist, teavitab amet EPPOd sellest kirjalikult, andes teada ka oma juurdluse laadist ja eesmärgist ning taotledes EPPO-lt kirjalikku nõusolekut lisajuurdluse alustamiseks . [ME 111]

EPPO võib 30 päeva kas nõustub 20 tööpäeva jooksul pärast sellise teabe saamist esitada juurdluse alustamisele alustamise või teatud jätkamisega või mis tahes uurimismeetmete kasutamisele kasutamisega või esitab neile selle kohta vastuväite, kui see võib ohustada tema enda juurdlust või süüdistuse esitamist, ja seda seniks, kuni need põhjused kehtivad. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib EPPO tähtaega pikendada kümne tööpäeva võrra. Ta teavitab sellest ametit.

Kui EPPO esitab vastuväite, siis amet lisajuurdlust ei alusta. Sel juhul annab EPPO annab ametile viivitamata teada, kui sellised vastuväite aluseks olevad asjaolud ära langevad. [ME 112]

Kui EPPO ei esita eelmises lõigus nimetatud aja jooksul vastuväiteid annab oma nõusoleku , võib amet alustada juurdlust või seda jätkata ning ta peab seda tegema tihedas koostöös EPPOga. [ME 113]

Kui EPPO ei vasta teises lõigus sätestatud tähtaja jooksul, võib amet alustada EPPOga konsultatsioone, et otsus kümne päeva jooksul vastu võetaks. [ME 114]

Amet peatab või lõpetab oma juurdluse või hoidub teatud uurimistoimingute tegemisest, kui EPPO esitab sellesisulise vastuväite hiljem ja selle aluseks on teises lõigus nimetatud asjaolud.

2. Kui EPPO annab artikli 12d kohaselt esitatud teabenõude alusel ametile teada, et ei alusta juurdlust, aga hiljem ikkagi hakkab uurima samu asjaolusid, teavitab ta sellest kohe ametit. Kui peadirektor leiab pärast sellise teabe saamist, et ameti alustatud juurdlust tuleks kaitse-, finants-, distsiplinaar- või haldusmeetmete rakendamise võimaldamiseks jätkata, kohaldatakse lõiget 1.

Artikkel 12 g

EPPOga seotud töökorraldus ja teabevahetus

1. Artikli 1 lõike 4a kohaseks koostöö võimaldamiseks sõlmivad EPPO ja amet halduskokkulepped. Sellistes halduskokkulepetes võib olla sätestatud teabevahetuse, sealhulgas isikuandmete, operatiiv-, strateegilise, tehnilise või salastatud teabe edastamise üksikasjalik kord , samuti infotehnoloogiaplatvormide loomine, sealhulgas ühine lähenemisviis tarkvara uuendamisele ja ühilduvusele . Halduskokkulepetes peab olema kirjas üksikasjalik pideva teabevahetuse korraldus süüdistavate väidete vastuvõtmisel ja kontrollimisel ning selle eesmärk on määrata kindlaks mõlema asutuse tegevuses süüdistavate väidete vastuvõtmisel ja kontrollimisel juurdluspädevus . Halduskokkulepetes sisaldub ka tõendite edastamise kord ameti ja EPPO vahel ning kulude jagamise kord.

Enne EPPOga sõlmitava halduskokkuleppe vastuvõtmist saadab peadirektor eelnõu teavitamise eesmärgil Euroopa andmekaitseinspektorile, järelevalvekomiteele ja Euroopa Parlamendile. Euroopa andmekaitseinspektor ja järelevalvekomitee esitavad viivitamata oma arvamuse. [ME 115]

2. Ametil on kokkulangevuste alusel kaudne juurdepääs EPPO juurdluste haldamise süsteemis sisalduvale teabele. Kui amet sisestab andmed juurdluste haldamise süsteemi ja süsteem leiab kokkulangevuse EPPO andmetega, teavitab see kokkulangevusest nii ametit kui ka EPPOd. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, et võimaldada EPPO-le samasugune kokkulangevustel põhinev juurdepääs oma juurdluste haldamise süsteemis sisalduvale teabele.

Ametil on kaudne juurdepääs EPPO kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduvale teabele üksnes sel määral, kui see on vajalik ameti käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks, ning see peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja ameti kehtestatud sisekorraga ette nähtud. Amet peab registrit kõigi EPPO kohtuasjade haldamise süsteemi kasutamise juhtumite kohta. [ME 116]

2a. Ameti peadirektor ja Euroopa peaprokurör kohtuvad vähemalt kord aastas, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi. “; [ME 117]

12a)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid ning juurdluse kestust.“; [ME 118]

lõike 1 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvekomiteele tagatakse juurdepääs kogu teabele ja kõigile dokumentidele, mida ta peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks, sealhulgas aruannetele ja soovitustele lõpetatud juurdluste ja tagasilükatud juhtumite kohta, sekkumata samas käimasoleva juurdluse käiku ja võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõudeid.“; [ME 119]

lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvekomitee nimetab esimehe. Järelevalvekomitee võtab vastu oma töökorra, mis esitatakse enne vastuvõtmist teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile. Järelevalvekomitee koosolekud toimuvad esimehe või peadirektori algatusel. Aastas peetakse vähemalt kümme koosolekut. Järelevalvekomitee teeb otsused liikmete häälteenamusega. Sekretariaaditeenuseid osutab komisjon tihedas koostöös järelevalvekomiteega. Enne töötaja määramist sekretariaati konsulteeritakse järelevalvekomiteega ja selle arvamust võetakse arvesse. Sekretariaat tegutseb vastavalt järelevalvekomitee juhistele ja komisjonist sõltumatult. Ilma et see piiraks komisjoni kontrolli järelevalvekomitee ja selle sekretariaadi eelarve üle, ei sekku komisjon järelevalvekomitee järelevalveülesannetesse.“ [ME 120]

13)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kord aastas kohtuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peadirektoriga poliitilise tasandi arvamuste vahetuseks, mille käigus arutatakse ameti poliitikat seoses meetoditega kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse või õigusnormide rikkumise ennetamiseks ja vastaseks võitluseks. Arvamuste vahetusest võtab osa järelevalvekomitee. Euroopa peaprokurör kutsutakse arvamustevahetustel osalema. Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, peadirektori või järelevalvekomitee taotlusel võib kontrollikoja, Eurojusti ja/või Europoli esindajaid kutsuda vastavalt vajadusele nendel kohtumistel osalema.“; [ME 121]

a)	lõike 1 kolmas lause asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, peadirektori või järelevalvekomitee taotlusel võib vastavalt vajadusele neile kohtumistele kutsuda ka kontrollikoja, EPPO, Eurojusti ja/või Europoli esindajaid.“; [ME 122]

aa)	lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „2. Arvamuste vahetuse käigus võib käsitleda mis tahes küsimusi, mille suhtes Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku lepivad. Täpsemalt võib arvamuste vahetustel käsitleda järgmisi küsimusi:“; [ME 123]

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	ameti ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste (eriti EPPO) vaheliste suhete õigusraamistik. ja ameti lõplike uurimisaruannete ning muu ameti poolt edastatud teabe suhtes võetud meetmeid; “[ME 124]

ba)

lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste suhete raamistik ning meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused võtavad ameti lõplike uurimisaruannete ning muu ameti poolt edastatud teabe suhtes;“; [ME 125]

bb)	lõike 4a järele lisatakse järgmine uus lõige: „4a. Arvamuste vahetust juhatavad vaheldumisi Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.“ [ME 126]

14)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ametit juhib peadirektor. Komisjon nimetab peadirektori ametisse lõikes 2 sätestatud korra kohaselt. Peadirektori ametiaeg on seitse aastat ja teda ei saa ametisse tagasi nimetada. Peadirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt personalieeskirjadele.“; [ME 127]

-aa)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Uue peadirektori ametisse nimetamiseks avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas konkursikutse. Konkursikutse avaldatakse vähemalt kuus kuud enne ametisoleva peadirektori ametiaja lõppu. Pärast seda, kui järelevalvekomitee on andnud positiivse hinnangu komisjoni kohaldatava valikumenetluse kohta, koostab komisjon sobiva kvalifikatsiooniga kandidaatide loetelu. Peadirektor nimetatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel ning seejärel nimetab komisjon peadirektori ametisse.“; [ME 128]

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ameti peadirektor ei küsi ega võta välis- ja sisejuurdluste juurdluste algatamise, korraldamise, koordineerimise ega juurdlustele või koordineerimisele järgnevate aruannete koostamisega seotud ülesannete täitmisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt ega asutuselt. Kui ameti peadirektori arvates seab komisjoni võetud meede kahtluse alla tema sõltumatuse, teavitab ta sellest viivitamata järelevalvekomiteed ja otsustab, kas esitada komisjoni vastu hagi Euroopa Kohtusse.“; [ME 129]

aa)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Peadirektor esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale korrapäraselt ja vähemalt igal aastal aruandeid ameti läbiviidud juurdluste tulemuste, võetud järelmeetmete, ilmnenud raskuste ja selle kohta, kuidas amet on järginud artikli 15 kohaseid järelevalvekomitee soovitusi, võttes arvesse nende juurdluste konfidentsiaalsust, juurdlusaluste isikute ja informaatorite seaduslikke õigusi ning vajaduse korral kohtumenetluse suhtes kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme.

Aastaaruandes antakse ka hinnang liikmesriikide pädevate asutuste ning institutsioonide, organite, ametite ja asutuste vahelise koostöö ulatuse kohta, pöörates erilist tähelepanu artikli 11 lõigete 2 ja 6a rakendamisele.“; [ME 130]

ab)

lisatakse lõige 4a:

„4a. Euroopa Parlamendi taotlusel, mille parlament esitab seoses oma eelarvekontrolli õigustega, võib peadirektor anda teavet ameti tegevuse kohta, järgides juurdluste ja järelmenetluste konfidentsiaalsust. Euroopa Parlament tagab kooskõlas käesoleva lõikega talle antud teabe konfidentsiaalsuse.“; [ME 131]

ac)	lõike 5 esimene lõik jäetakse välja; [ME 132]

lõike 5 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	juhtudest, mille puhul on teave edastatud liikmesriikide õigusasutustele ja või EPPO-le;“; [ME 133]

ba)

lõike 5 kolmandasse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„ba)	juhtudest, mis tagasi lükatakse;“; [ME 134]

bb)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Peadirektor kehtestab ametisisese nõustamis- ja kontrollimenetluse, sealhulgas õiguspärasuse kontrolli, mis on muu hulgas seotud juurdlusaluste isikute ja tunnistajate menetluslike tagatiste ja põhiõiguste asutamise ning asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse järgimisega, pidades eelkõige silmas artikli 11 lõiget 2. Õiguspärasuse kontrolli teevad ameti õigus- ja juurdlusmenetluse eksperdid, kellel on liikmesriikide õigusasutustes töötamiseks vajalik kvalifikatsioon. Nende arvamus lisatakse juurdluse lõpparuandele.“; [ME 135]

bc)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse juurdluste menetluskorra kehtestamist, mida ameti töötajatel tuleb järgida. Delegeeritud õigusaktides käsitletakse eelkõige järgmist:

a)	töömeetodid ameti volituste ja põhikirja täitmisel;

b)	üksikasjalik juurdlustegevust reguleeriv eeskiri ja lubatud juurdlustoimingud;

c)	juurdlusaluste isikute seaduslikud õigused;

d)	menetluslikud tagatised;

da)	andmekaitset, teavituspoliitikat ja dokumentidele juurdepääsu reguleerivad normid;

db)	õiguspärasuse kontrolli käsitlevad sätted ja juurdlusaluste isikute õiguskaitsevahendid;

dc)	suhted EPPOga.

Ettevalmistustöö käigus konsulteerib komisjon järelevalvekomitee ja Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Kõik käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid avaldatakse teavitamise eesmärgil ameti veebisaidil kõikides liidu ametlikes keeltes.“; [ME 136]

lõike 8 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt e:

„e)	suhted EPPOga.“ [ME 137]

ca)	lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Enne peadirektorile mis tahes distsiplinaarkaristuse määramist või temalt puutumatuse äravõtmist konsulteerib komisjon järelevalvekomiteega.“ [ME 138]

14a)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Hindamisaruanne ja läbivaatamine

Hiljemalt viie aasta möödumisel määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta, eelkõige ameti ja EPPO koostöö tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Aruandele lisatakse järelevalvekomitee arvamus.

Komisjon esitab hiljemalt kaks aastat pärast esimeses lõigus osutatud esimese hindamisaruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku ameti raamistiku ajakohastamiseks, sealhulgas täiendavad ja üksikasjalikumad eeskirjad ameti loomise, tema tööülesannete või menetluste kohta, mida kasutatakse eelkõige koostöös EPPOga, piiriülestes juurdlustes ja EPPOs mitteosalevate liikmesriikide juurdlustes.“ [ME 139]

(14b)

Lisatakse uus artikkel 19a:

„Artikkel 19a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 17 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 17 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 140]

Artikkel 2

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikli 1 punktis 12 nimetatud artikleid 12c–12f kohaldatakse määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teise lõigu kohaselt määratud päevast alates.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 42, 1.2.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(4) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(6) COM(2017)0589. Aruandega oli kaasas komisjoni talituste hindamisteemaline töödokument SWD(2017)0332 ja ameti järelevalvekomitee arvamus nr 2/2017.

(7) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(8) See artikkel 129 lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) 2018/XX (uus finantsmäärus), mille suhtes on jõutud poliitilisele kokkuleppele ja mis peaks lähikuudel vastu võetama.

(9) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(11) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja organites ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(13) ELT C ….

(14) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(16) Artikli 32a lõige 3 lisatakse direktiivi (EL) 2015/849 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/XX, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ning mille suhtes jõuti 19. detsembril 2017 poliitilisele kokkuleppele ja mis peaks lähikuudel vastu võetama.

(17) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(18) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 082, 22.3.1997, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/133

P8_TA(2019)0384

Tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi loomine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (COM(2018)0474 – C8-0273/2018 – 2018/0258(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/33)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0474),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 33, artiklit 114 ja artiklit 207, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0273/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0460/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 67.

(2) Käesolev seisukoht vastab 15. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0001).

P8_TC1-COD(2018)0258

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tolliliidu tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks on vaja nõuetekohaselt varustada 2 140 Euroopa Liidu välispiiridel asuvat tolliasutust (3). Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide vajadus on veelgi tungivam kui varem mitte üksnes tolli tavapärase tulude sissenõudmise ülesande tõttu, vaid üha enam ka seetõttu, et tugevdada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks oluliselt ELi sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kontrolli. Samal ajal ei tohiks need üle välispiiri kulgeva kaupade liikumise kontrollid seaduslikku kaubandust kolmandate riikidega kahjustada, vaid peaksid seda kooskõlas julgeoleku ja turvalisuse tingimustega pigem hõlbustama. [ME 1]

(1a)

Euroopa Liit on üks maailma suurimaid kaubandusblokke ning tolliliit on liidu hädavajalik nurgakivi ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis (4) eelkõige muret tollipettuste pärast, mis on põhjustanud liidu eelarvele märkimisväärset kahju. Euroopa Parlament tuletas meelde, et Euroopa saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui tema rahalisi vahendeid suurendatakse, ja nõudis seetõttu, et jätkataks kehtiva poliitika toetamist, suurendataks liidu juhtprogrammidele eraldatavaid vahendeid ja uute ülesannete jaoks eraldataks uued rahasummad. [ME 2]

(2)

Eri liikmesriikide tulemuslikkuse osas esineb praegu veel tasakaalustamatust. Kõnealune tasakaalustamatus on tingitud nii liikmesriikide geograafilistest kui ka vahendite ja ressursside erinevusest , samuti standardse tollikontrolli puudumisest . Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud väljakutsetele sõltub lisaks inimestele ka tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete kättesaadavusest ja nõuetekohasest toimimisest . Nõudmist paremini toimivate tolliprotseduuride järele suurendavad muudki sõlmküsimused, nagu e-kaubanduse hoogustumine, kontrollide ja inspektsiooni käigus kogutud andmete digitaliseerumine ning toimetulekuvõime küberrünnakute, sabotaaži, tööstusluure ja andmete väärkasutuse korral. Ühesuguste tollikontrolli seadmete tarnimine on seega tähtis element praeguse olukorra tasakaalustamisel. Sellega parandatakse tollikontrollide samaväärsust kõigis liikmesriikides ja hoitakse seeläbi ära kaubavoogude kõrvalesuunamine nõrgimatesse punktidesse. Kõik liidu tolliterritooriumile sisenevad kaubad peaksid läbima põhjaliku kontrolli, et takistada tollipettureid võimalikult soodsat sadamat otsimast. Et tagada üldise tugevuse suurenemine ning ühtlustada liikmesriikide tollikontrolli, on vaja nõrgimaid punkte käsitlevat selget strateegiat. [ME 3]

(3)

Mitmed liikmesriigid on korduvalt väljendanud vajadust rahalise toetuse järele ning nõudnud süvaanalüüsi vajalike seadmete kohta. Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes (5) tolli rahastamise kohta palus nõukogu komisjonil „hinnata võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames ja parandada kooskõlastamist ja (…) koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil“. [ME 4]

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (6) kohaselt käsitatakse tollikontrollidena mitte ainult tollialaste õigusaktide, vaid muude selliste õigusaktide järelevalvet, mis reguleerivad liidu tolliterritooriumi ja sellest territooriumist väljaspool asuvate riikide või territooriumide vahel liikuva kauba sisenemist, väljumist, transiiti, liikumist, ladustamist ja lõppkasutust ning liiduvälise kauba ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba liidu tolliterritooriumil liikumist ja olemasolu. Selliste muude õigusaktide hulka, millega tollile antakse spetsiaalsed kontrolliülesanded, kuuluvad õigusaktid, mis on seotud maksunduse, eelkõige aktsiisi ja käibemaksuga, siseturu välisaspektide, ühise kaubanduspoliitika ja liidu muude ühiste kaubandust mõjutavate poliitikameetmete, tarneahela üldise turvalisuse ning liidu ja tema liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsega.

(5)

Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide toetamine liidu välispiiril võimaldab maksimeerida tolliliidust saadavat kasu. Liidu sihtotstarbeline sekkumine tollikontrolli seadmete puhul, mis likvideeriks praeguse tasakaalustamatuse, aitaks lisaks kaasa liikmesriikide vahelisele üldisele ühtekuuluvusele. Võttes arvesse kogu maailma ees seisvaid probleeme, eelkõige jätkuvat vajadust kaitsta liidu ja tema liikmesriikide finants- ja majandushuve, hõlbustades samal ajal seaduslikku kaubandust, on tänapäevaste ja usaldusväärsete kontrolliseadmete olemasolu välispiiridel möödapääsmatu.

(6)	Seetõttu on asjakohane luua uus tollikontrolli seadmete rahastamisvahend , mis peaks tagama selliste tavade nagu kaupade võltsimine ja muude ebaseaduslike kaubandustavade avastamise . Arvesse tuleks võtta juba olemasolevaid rahalise toetuse valemeid. [ME 5]

(7)

Kuna liikmesriikide tolliasutustele on pandud üha enam ülesandeid, mis ulatuvad tihti julgeoleku valdkonda ja mida täidetakse välispiiridel, tuleb välispiiridel tehtavate piirikontrollide ja tollikontrollide samaväärsuse tagamiseks pakkuda liikmesriikidele asjakohast liidu rahalist toetust. Sama tähtis on edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd , võttes seejuures arvesse ka küberjulgeolekut, kõigi liikmesriikide selliste riiklike asutuste vahel, kes vastutavad piirikontrolli ja muude piiril täidetavate ülesannete eest. [ME 6]

(8)	Seepärast on vaja luua integreeritud piirihalduse fond (edaspidi „fond“).

(9)	ELi toimimise lepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära ning välispiiride ja tollikontrollipoliitika suhtes kohaldatavate erinevate õiguslike aluste tõttu ei ole juriidiliselt võimalik moodustada fondi ühe rahastamisvahendina.

(10)

Seepärast tuleks fond moodustada liidu piirihalduse valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis hõlmaks käesoleva määrusega loodavat tollikontrolli seadmete rahastamisvahendit (edaspidi „rahastamisvahend“) ning ka piirihalduse ja viisade rahastamisvahendit, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… (7).

(11)

Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamisvahendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punkti 17 tähenduses. Eelarvedistsipliini tagamiseks peaksid toetuste prioriseerimise tingimused olema selged, määratletud ja põhinema tolli ülesannete täitmiseks kindlaksmääratud vajadustel. [ME 7]

(12)	Rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) [2018/XXX] (9) (finantsmäärus). Selles on sätestatud liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste kohta.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] (10) kehtestatakse tollikoostöö programm „Toll“, et toetada tolliliitu ja tolliasutusi. Selleks et säilitada koostöömeetmete sidusus ja horisontaalne koordineeritus, on asjakohane kohaldada neid kõiki ühe õigusakti ja normistiku alusel. Seepärast tuleks käesoleva rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, samas kui tollikoostöö programmiga tuleks toetada seotud meetmeid, nt vajaduste hindamiseks tehtavat koostööd või asjakohaste seadmetega seotud koolitust.

(13a)

Käesoleva vahendi raames rahastatavad tollikontrolli seadmed peaksid vastama optimaalsetele turvalisuse, sh küberturvalisuse, julgeoleku-, keskkonna- ja tervishoiustandarditele. [ME 8]

(13b)

Käesoleva vahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmete abil saadud andmetele peaks ligi pääsema ja neid töötlema üksnes asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad ja neid andmeid tuleks piisavalt kaitsta volitamata ligipääsu või edastamise eest. Need andmed peaksid olema täielikult liikmesriikide kontrolli all. [ME 9]

(13c)

Käesoleva vahendi raames rahastatavad tollikontrolli seadmed peaksid toetama optimaalset tolliriskide haldamist. [ME 10]

(13d)

Kui vanad tollikontrolli seadmed käesoleva rahastamisvahendi abil uute vastu vahetatakse, peaksid liikmesriigid vastutama vanade seadmete keskkonnasõbraliku kõrvaldamise eest. [ME 11]

(14)

Kui see on asjakohane, siis tuleks rahastamisvahendi kaudu toetada ka selliste tollikontrolli seadmete ostmist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras, enne kui liikmesriigid alustavad selliste uute seadmete laialdast ostmist. Tööolukorras tuleks testida eelkõige määruse (EL) [2018/XXX] (11) raames tollikontrolli seadmete valdkonnas tehtud uurimistöö tulemusi.

(15)

Enamikule tollikontrolli seadmetele võib samal määral või osaliselt teha vastavuskontrolle muude õigusaktide, nt piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seepärast loodi integreeritud piirihalduse fond kahe teineteist täiendava rahastamisvahendina, millel on seadmete ostmisel erinevad, kuid üksteist täiendavad eesmärgid. Ühelt poolt jäetakse määrusega [2018/XXX] (12) loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist välja seadmed, mida saab kasutada nii piirihalduse kui ka tollikontrolli jaoks. Teiselt poolt rahastatakse käesoleva määrusega loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist mitte ainult seadmeid, mille peamine eesmärk on tollikontroll, vaid lubatakse ka nende kasutamist täiendavatel seotud eesmärkidel , nt piirikontrolli ja julgeoleku eesmärkidel piirikontroll, julgeolek ja turvalisus . Selline rollijaotus edendab määruse (EL) 2016/1624 (13) artikli 4 punktis e osutatud asutustevahelist koostööd, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse lähenemisviisi üks komponent, võimaldades tolli- ja piirivalveasutuste koostööd ja maksimeerides kontrolliseadmete ühiskasutuse ja koostalitlusvõime kaudu liidu eelarve mõju. Selle tagamiseks, et fondist rahastatavad vahendid või seadmed oleksid selle tollipunkti alalises valduses, kelle omanduses need on, tuleks tolli ja piirivalveasutuste ühiskasutust ja koostalitlusvõimet määratleda mittekorrapärase ja ajutisena. [ME 12]

(16)

Erandina finantsmäärusest peaks olema võimalik rahastada üht meedet mitmest Euroopa programmist või rahastamisvahendist, et võimaldada ja vajaduse korral toetada valdkondadeülest koostööd ja koostalitlusvõimet. Vastavalt finantsmäärusega kehtestatud topeltrahastamise keelule ei tohi osamaksed sellistel juhtudel katta samu kulusid. Kui liikmesriigile on samade seadmete ostuks juba eraldatud või ta on saanud makseid mõnest teisest liidu programmist või toetust mõnest liidu fondist, tuleks see makse või toetus taotluses ära märkida. [ME 13]

(16a)

Komisjon peaks stimuleerima tollikontrolli seadmete ühishankeid ja -testimist liikmesriikide poolt. [ME 14]

(17)

Pidades silmas tolli prioriteetide, ohtude ja tehnoloogia kiiret arengut, ei peaks tööprogrammid hõlmama pikki ajavahemikke. Samas suurendab iga-aastaste tööprogrammide kehtestamise vajadus nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust, ilma et see oleks rahastamisvahendi rakendamise seisukohast vajalik. Eeltoodut arvestades peaksid tööprogrammid põhimõtteliselt hõlmama rohkem kui üht eelarveaastat. Selleks et säilitada liidu strateegiliste huvide puutumatus, soovitatakse liikmesriikidel seoses uute tollikontrolliseadmete hankekonkursil osalemisega hoolikalt kaaluda küberturvalisuse aspekti ja tundlike andmete avalikuks tulemise riski väljaspool liitu. [ME 15]

(18)	Selleks et tagada käesoleva määruse kohase tööprogrammi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (14). [ME 16]

(19)

Kuigi keskne rakendamine on samaväärsete tollikontrollide tagamise erieesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik, on käesoleva rahastamisvahendi tehnilise laadi tõttu vaja teha ettevalmistavat tööd tehnilisel tasandil. Seepärast tuleks rakendamist toetada vajaduste individuaalse hindamisega, mille jaoks on vaja liikmesriikide erialaseid teadmisi ja kogemusi, kaasates liikmesriikide tolliasutused. Need vajaduste hinnangud peaks tuginema selgel metoodikal, milles on muu hulgas kindlaks määratud minimaalne etappide arv, mis tagab nõutava asjakohase teabe kogumise. [ME 17]

(20)

Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetne raamistik vahendi ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus peaks põhinema kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel näitajatel, mis mõõdavad vahendi raames võetud meetmete mõju. Liikmesriigid peaksid tagama läbipaistva ja selge hankemenetluse. Aruandlusnõuded peaksid hõlmama mõningat üksikasjalikku teavet seadmete ja hankemenetluse kohta, mille väärtus ületab teatava künnise , ning kulude põhjendust . [ME 18]

(21)

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (15) punktide 22 ja 23 kohaselt on käesolevat rahastamisvahendit vaja hinnata konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja eelkõige liikmesriikide halduskoormust. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavad näitajaid, mis on aluseks vahendi mõju hindamisele kohapeal.

(22)

Selleks et asjakohaselt reageerida poliitiliste prioriteetide, ohtude ja tehnoloogiate muutumisele, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte küsimustes, mis puudutavad käesoleva määruse muutmist tööprogrammide kehtestamiseks, rahastamisvahendi raames rahastatavate meetmete korral tehtava tollikontrolli eesmärkide muutmist ja programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu muutmist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone ja täiesti läbipaistvaid , sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 19]

(23)

Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, (16) nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (17) nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) ja määrusega (EL) 2017/1939 (19) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (20). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega on ette nähtud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Sellest rahastamisvahendist raha eraldamisel tuleks järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. [ME 20]

(25)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärki ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisel peaks juhtpõhimõtteks olema rakendamise ja kulutuste kvaliteedi parandamine ning rahaliste vahendite optimaalne kasutamine. [ME 21]

(26)

Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda nende vahel paratamatult esineva geograafilise tasakaalustamatuse tõttu piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki luua tolliliitu ja tolli toetav rahastamisvahend, küll aga on selleni kooskõlastatud lähenemisviisi ja keskse rahastamise abil saavutatavate samaväärsete ja kvaliteetsete tollikontrollide tõttu hõlpsam jõuda liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse integreeritud piirihalduse fondi (edaspidi „fond“) osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda rahalist toetust tollikontrolli seadmete ostmiseks, hooldamiseks ja ajakohastamiseks.

2. Käesoleva määrusega luuakse koos määrusega [2018/XX] (millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend) (21) fond.

3. Selles sätestatakse rahastamisvahendi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud tolliasutused;

2)	„tollikontroll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 3 määratletud eritoimingud;

3)	„tollikontrolli seadmed“ – seadmed, mis on ette nähtud eelkõige tollikontrolli tegemiseks;

4)	„mobiilsed tollikontrolli seadmed“ – mis tahes transpordivahendid, mida lisaks sellele, et nendega saab liikuda, kasutatakse ka tollikontrolli seadmete osana või mis on täielikult varustatud tollikontrolli seadmetega;

„hooldus“ – ennetav, parandav ja prognoositav sekkumine, sealhulgas tegevus- ja toimivuskontroll, teenindus, remont ja kapitaalremont (v.a ajakohastamine), mida on vaja selleks, et säilitada või taastada tollikontrolli seadme kindlaksmääratud töökorras olek, nii et tema kasulik tööiga oleks maksimaalne;

6)	„ajakohastamine“ – arendav sekkumine, mida on vaja selleks, et viia olemasolev iganenud tollikontrolli seade nüüdisaegsesse töökorda.

Artikkel 3

Rahastamisvahendi eesmärgid

1. Kuna rahastamisvahend on osa integreeritud piirihalduse fondist ja kuna pikaajaline eesmärk on, et kõik liidu tollikontrollid oleksid standardiseeritud , on selle rahastamisvahendi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolli, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve , edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd , tagada liidus julgeolek ja turvalisus ning kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust. [ME 22]

2. Rahastamisvahendi erieesmärk on edendada asjakohast ja samaväärset tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete , turvaliste, kübervastupidavate, ohutute, keskkonnasõbralike ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete täielikult läbipaistva ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil. Täiendav eesmärk on parandada tollikontrollide kvaliteeti kõigis liikmesriikides, et hoida ära kaubavoogude kõrvalesuunamist liidu nõrgimatesse punktidesse. [ME 23]

2a. Rahastamisvahendiga edendatakse Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist, toetades selleks asutustevahelist koostööd ning rahastamisvahendi abil soetatud seadmete ühiskasutust ja koostalitusvõimet. [ME 24]

Artikkel 4

Eelarve

1. Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 149 175 000 eurot ( jooksevhindades 1 300 000 000 eurot). [ME 25]

2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka seaduslikeks ja kontrollitud kuludeks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks toimingutele , mida tehakse rahastamisvahendi haldamiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta ka seaduslikke ja kontrollitud kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, andmete vahetusega asjaomaste liikmesriikide vahel niivõrd kui see on seotud rahastamisvahendi eesmärkidega üldeesmärki toetavate erieesmärkidega , aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses rahastamisvahendi juhtimisega. [ME 26]

Artikkel 5

ELi rahaliste vahendite rakendamine ja vormid

1. Rahastamisvahendit rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

1a. Kui toetatav meede hõlmab seadmete ostmist või ajakohastamist, kehtestab komisjon piisavad kaitsemeetmed ja eriolukorra meetmed, tagamaks, et kõik liidu programmide ja vahendite toetusel ostetud seadmed antakse kõigil asjakohastel juhtudel asjaomaste tolliasutuste käsutusse. [ME 27]

2. Rahastamisvahendist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetustena.

3. Kui toetatav meede on seotud seadmete ostmise või ajakohastamisega, loob komisjon koordineerimismehhanismi, millega tagatakse liidu programmidest ja rahastamisvahenditest saadud toetuse abil ostetud kõikide seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime , ning mis võimaldab konsultatsioone asjaomaste liidu ametite, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, ning nende osavõttu . Koordineerimismehhanism hõlmab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti osalemist ja konsulteerimist, et suurendada liidu lisaväärtust piirihalduse valdkonnas. [ME 28]

3a. Kui toetatav meede hõlmab seadmete ostmist või ajakohastamist, kehtestab komisjon piisavad kaitse- ja eriolukorra meetmed, tagamaks, et kõik liidu programmide ja vahendite toetusel ostetud seadmed vastavad korrapärase hoolduse kokkulepitud normidele. [ME 29]

II PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Selleks et meetmetele võiks käesoleva rahastamisvahendi raames rahalist toetust anda, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

a)	nendega rakendatakse artiklis 3 osutatud eesmärke;

nendega toetatakse selliste tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, millel on üks või mitu järgmist tollikontrolliga seotud otstarvet:

1)	väline kontroll;

2)	inimeste külge peidetud esemete tuvastamine;

3)	kiirguse tuvastamine ja nukliidide kindlakstegemine;

4)	proovide analüüsimine laborites;

5)	proovide võtmine ja kohapealne analüüsimine;

6)	käsitsi läbivaatus.

1. lisas esitatakse soovituslik loend tollikontrolli seadmetest, mida võib kasutada punktides 1–6 osutatud tollikontrolli eesmärkide saavutamiseks.

2. Erandina lõikest 1 võivad meetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata ka selliste tollikontrolli seadmete täielikult läbipaistvat ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras. [ME 30]

3. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et muuta lõike 1 punktis b ja 1. lisas esitatud tollikontrolli eesmärke, kui sellist läbivaatamist peetakse vajalikuks , ning pidada sammu tehnoloogia arengu, salakaubaveo muutuvate mustrite ning uute, arukate ja uuenduslike tollikontrolli lahendustega . [ME 31]

4. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmeid tuleks ennekõike kasutada tollikontrolliks, kuid neid võib kasutada ka muul eesmärgil kui tollikontrolliks, sealhulgas inimeste kontrolliks riiklike piirihaldusasutuste tegevuse toetamisel ja uurimiseks , et täita vahendi üldiseid ja konkreetseid eesmärke, mis on toodud artiklis 3 . [ME 32]

4a. Komisjon ergutab liikmesriike tollikontrolli seadmete ühishangetele ja -testimisele. [ME 33]

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud üksused

Erandina finantsmääruse artiklist 197 on rahastamiskõlblikud üksused liikmesriikide tolliasutused, kui nad annavad artikli 11 lõikes 3 sätestatud vajaduste hindamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 8

Kaasrahastamise määr

1. Rahastamisvahendist võidakse rahastada kuni 80 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2. Igasugust rahastust, mis ületab seda ülempiiri, antakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

2a. Ülempiiri ületavat rahastust võidakse anda, kui liikmesriigid korraldavad tollikontrolli seadmete ühishankeid ja -testimisi. [ME 34]

2b. Lõikes 2 nimetatud erandjuhud võivad hõlmata uute tollikontrolliseadmete ostu ning nende kaasamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve tehniliste seadmete reservi. Tollikontrolliseadmete vastuvõetavus tehniliste seadmete reservi tehakse kindlaks kooskõlas artikli 5 lõikega 3. [ME 35]

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud kulud

Kõik artiklis 6 osutatud meetmetega seotud kulud on rahastamisvahendi raames ei ole rahastamiskõlblikud järgmised kulud , välja arvatud : [ME 36]

a)	maa ostuga seotud kulud;

aa)	seadmete kasutamiseks vajaliku koolituse või oskuste täiendamise kulud; [ME 37]

b)	taristuga, nagu hoonete või välirajatistega, ja samuti mööbliga seotud kulud;

c)	elektrooniliste süsteemidega seotud kulud, v.a tollikontrolli seadmete otseseks kasutamiseks vajalik tarkvara ja tarkvarauuendused, samuti välja arvatud elektrooniline tarkvara ja programmeerimine, mis on vajalik olemasoleva tarkvara ja tollikontrolli seadmete ühendamiseks ; [ME 38]

d)	turvaliste või mitteturvaliste sidekanalite sarnaste võrkude kulud või liitumiskulud , välja arvatud seoses võrkude või liitumistega, mis on otseselt vajalikud tollikontrolli seadmete kasutamiseks ; [ME 39]

e)	muude transpordivahendite (nt sõidukid, õhusõidukid või laevad) kui mobiilsete tollikontrolli seadmetega seotud kulud;

f)	tollikontrolli seadmete jaoks vajalike tarbekaupade, nagu võrdlus- või kalibreerimismaterjalide kulud;

g)	isikukaitsevahenditega seotud kulud.

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 10

Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine

1. Rahastamisvahendi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

2. Finantsmääruse artikli 195 punkti f kohaselt antakse toetusi ilma konkursikutseta artiklis 7 osutatud rahastamiskõlblikele üksustele.

3. Erandina finantsmääruse artiklist 191 võib meede, mis on saanud toetust määrusega (EL) [2018/XXX] (22) kehtestatud tollikoostöö programmi või mis tahes muu liidu programmi alusel, saada toetust ka rahastamisvahendi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Igast liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse vastava programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevatele dokumentidele.

IV PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, SEIRE JA HINDAMINE

Artikkel 11

Tööprogramm

1. Rahastamisvahendit rakendatakse finantsmääruse artikli 110 lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu.

2. Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tööprogrammide kehtestamiseks 2a. lisa . [ME 40]

3. Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ettevalmistamist toetatakse individuaalse vajaduste hindamisega, mis koosneb vähemalt järgmisest: [ME 41]

a)	piiripunktide ühine liigitus;

b)	kättesaadavate ja funktsionaalsete tollikontrolli seadmete täielik loend; [ME 42]

c)	tollikontrolli seadmete minimaalse ja optimaalse tehnilise taseme ühine määratlus piiripunktide liigituse alusel ning ; [ME 43]

ca)	tollikontrolli seadmete optimaalse taseme hindamine piiripunktide liigituse alusel; ning [ME 44]

d)	rahaliste vajaduste üksikasjalik prognoos , sõltuvalt tollitoimingute mahust ja suhtelisest töökoormusest . [ME 45]

Vajaduste hindamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1294/2013 (23) kehtestatud programmi „Toll 2020“ ning määrusega (EL) [2018/XXX] (24) kehtestatud tollikoostöö programmi raames võetud meetmetest ja seda ajakohastatakse korrapäraselt vähemalt iga kolme aasta järel.

Artikkel 12

Seire ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas. Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi tulemuslikkuse kohta. Komisjoni tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta. [ME 46]

2. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas. Selleks et tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte 2. lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega , et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta . [ME 47]

3. Tulemusaruannete süsteemiga tuleb tagada, et rahastamisvahendi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemuslikkuse andmete kvaliteedi kohta. [ME 48]

4. Lõikes 3 osutatud aruandlusnõuded sisaldavad vähemalt nõuet edastada komisjonile igal aastal vähemalt järgmine teave, kui tollikontrolli seadmete osa maksumus ületab 10 000 eurot ilma maksudeta:

a)	tollikontrolli seadmete kasutusele võtmise ja kasutuselt kõrvaldamise kuupäevad;

b)	tollikontrolli seadmete kasutamise statistika;

c)	teave tollikontrolli seadmete kasutamise tulemuste kohta;

ca)	liidu eelarvest rahastatud seadmete olemasolu ja seisund viis aastat pärast nende kasutuselevõttu; [ME 49]

cb)	teave tollikontrolli seadmete hooldamiskordade kohta; [ME 50]

cc)	teave hankemenetluse kohta; [ME 51]

cd)	kulude põhjendus. [ME 52]

Artikkel 13

Hindamine

1. Rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblike ja artiklis 6 osutatud meetmete hindamised käsitlevad rahastamisvahendi tulemusi, mõju ja tõhusust ning toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada tagada nende tõhus kasutamine otsustamisprotsessis. [ME 53]

2. Rahastamisvahendi vahehindamine toimub siis, kui rahastamisvahendi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast rahastamisvahendi rakendamise algust. [ME 54]

Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta. [ME 55]

3. Rahastamisvahendi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon rahastamisvahendi lõpphindamise. [ME 56]

4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 57]

4a. Komisjon lisab iga-aastased osalised hindamised oma aruandesse „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus“. [ME 58]

V PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 3 , artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 59]

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3 , artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 60]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 3 , artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 61]

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EL) [2018/XXX] (25) artiklis 18 osutatud tolliprogrammi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 62]

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet , näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust . [ME 63]

2. Komisjon võtab teabe- ja teavitusmeetmeid vastavalt rahastamisvahendile annab läbipaistvuse tagamiseks üldsusele regulaarselt teavet rahastamisvahendi , võetud meetmetele meetmete ja saadud tulemustele tulemuste kohta, viidates muu hulgas artiklis 11 osutatud tööprogrammidele . Rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. [ME 64]

Artikkel 17

Üleminekusätted

Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikega 2 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 67.

(2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(3) Tolliliidu tulemuslikkust käsitleva 2016. aasta aruande lisa on kättesaadav veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-report-2016-taxation-and-customs-union_en.

(4) P8_TA(2018)0075: Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamine

(5) https://www.consilium.europa.eu/media/22301/st09581en17-vf.pdf ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7586-2017-INIT/en/pdf.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(7) COM(2018)0473.

(8) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(9) COM(2016)0605.

(10) COM(2018)0442.

(11) COM(2018)0435.

(12) COM(2018)0473.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(15) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(17) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(18) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(19) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(21) COM(2018)0473.

(22) COM(2018)0442.

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

(24) COM(2018)0442.

(25) COM(2018)0442.

1. LISA

Soovituslik loend tollikontrolli seadmetest, millel on artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tollikontrolliga seotud otstarve

TOLLIKONTROLLI EESMÄRK	TOLLIKONTROLLI SEADMED
	KATEGOORIA	KASUTAMINE
Väline kontroll	Läbivalgustusseade – suure võimsusega	Konteinerid, veokid, raudteevagunid ja sõidukid
	Läbivalgustusseade – väikese võimsusega	Kaubaalused, kastid ja postipakid
		Reisijate pagas
		Sõidukid
	Röntgenikiirguse tagasihajumisel põhinev turvaskanner	Konteinerid
		Veokid
		Sõidukid
	Muud	Numbrimärgi/konteineri automaatse tuvastamise süsteemid
		Sõidukikaalud
		Kahveltõstukid ja samalaadsed liikuvad tollikontrolli seadmed
Inimeste külge peidetud esemete tuvastamine (1)	Röntgenikiirguse tagasihajumisel põhinev turvavärav	Kasutatakse peamiselt lennujaamades inimeste külge peidetud esemete (narkootikumid, lõhkeained, sularaha) avastamiseks
	Kehaskanner
	Millimeeterlaine tehnoloogial põhinev turvaskanner
Kiirguse tuvastamine ja nukliidide kindlakstegemine	Kiirgus- ja tuumaohu tuvastamine	Personaalne dosimeeter/kiirgusdetektor (PRM)
		Kaasaskantav kiirgusdetektor
		Isotoopide kindlakstegemise seade (IID)
		Turvavärav kiirguse tuvastamiseks (RPM)
		Spektromeetriline turvavärav isotoopide kindlakstegemiseks (SPM)
Proovide analüüsimine laborites	Kõigi võimalike kaupade identifitseerimine, koguse kindlakstegemine ja kontroll	Gaasi- ja vedelikkromatograafia (GC, LC, HPLC…)
		Spektromeetria ja sellega kombineeritavad tehnikad (IR, Raman, UV-VIS, fluorestsents, GC-MS…)
		Röntgenseadmed (XRF…)
		Tuumamagnetresonantsspektromeetria ja stabiilsete isotoopide analüüs
		Muud laboriseadmed (AAS, destillatsioonianalüsaator, DCS, elektroforees, mikroskoop, LSC, suitsetamismasin)

[ME 65, ME 66, ME 67 ja ME 68]

TOLLIKONTROLLI EESMÄRK	TOLLIKONTROLLI SEADMED
TOLLIKONTROLLI EESMÄRK	KATEGOORIA	KASUTAMINE
Proovide võtmine ja kohapealne analüüsimine	Jälgede avastamine ioonide liikuvusspektromeetria (IMS) põhjal	Kaasaskantavad seadmed konkreetsete ohtlike ainete jälgede avastamiseks
	Jälgede avastamine koerte abil	Kohaldatakse mitmesuguste väikeste ja suuremate objektidega seotud riskide korral
	Proovide võtmine	Proovivõtuvahendid, tõmbekapp, kinnasboks
	Mobiilsed laborid	Proovide kohapealseks analüüsiks täielikult varustatud sõiduk
	[Orgaaniliste materjalide, metallide ja sulamite analüüsimine] Kaasaskantavad detektorid	Keemilised kolorimeetriakatsed
		Ramani spektroskoopia
		Infrapunaspektroskoopia
		Röntgenfluorestsents
		Gaasidetektorid konteinerite jaoks
Käsitsi läbivaatus	Personaalsed käsitööriistad	Taskutööriistad
		Mehaaniku tööriistakomplekt
		Teleskoop-peegel
	Seadmed	Endoskoop
		Statsionaarne või kaasaskantav metallidetektor
		Sõidukite põhja kontrollimiseks kasutatavad kaamerad
		Ultraheliseade
		Tihedusmõõtur
	Muud	Veealune otsing

(1) Vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ja muudele tervise kaitset ja eraelu puutumatuse austamist käsitlevatele soovitustele.

2. LISA

Näitajad

Erieesmärk: edendada samaväärset ja asjakohast tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil

1. Kättesaadavad seadmed

a)	Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus maismaapiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

b)	Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus merepiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

c)	Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus õhupiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

d)	Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus postipiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

e)	Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus raudteepiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

1a. Turvalisus ja julgeolek

a)	Tollikontrolli seadmete turvastandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides, kaasa arvatud küberturvalisus

b)	Tollikontrolli seadmete julgeolekustandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides [ME 69]

1b. Tervis ja keskkond

a)	Tollikontrolli seadmete tervishoiustandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides

b)	Tollikontrolli seadmete keskkonnastandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides [ME 70]

2a. LISA

Tööprogrammid [ME 71]

2b. LISA

Erandjuhud ülempiiri ületavaks rahastamiseks [ME 72]

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/153

P8_TA(2019)0385

Tollikoostöö programmi „Toll“ loomine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“ (COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/34)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0442),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0261/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8-0464/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 45.

(2) Käesolev seisukoht asendab 15. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0008).

P8_TC1-COD(2018)0232

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1294/2013 (3) loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja edendada tugevdada tollikoostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed tollimeetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid iga liikmesriik üksi neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava liidu tasandi tolliprogrammiga luuakse liikmesriikidele kõnealuse rakendatav kogu liitu hõlmav tolliprogramm varustab liikmesriigid sellise koostöö arendamiseks liidu raamistik tasandi raamistikuga , mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik ise looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud mitmepoolsel tasandil oma eraldiseisva koostööraamistiku . Tolliprogramm etendab ka olulist rolli liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmisel, tagades tollimaksude tõhusa kogumise ja kujutades nii liidu ja liikmesriikide eelarvete jaoks olulist tuluallikat, ning keskendudes ka IT-suutlikkuse suurendamisele ja tihedamale koostööle tolli valdkonnas. Lisaks on ühtlustatud ja standarditud tollikontroll vajalik selleks, et jälgida ebaseaduslikke piiriüleseid kaubavooge ja võidelda pettuste vastu . Seetõttu on asjakohane ja ka tõhususe huvides tagada tollikoostööalaste tegevuste jätkuv liidupoolne rahastamine liidu rahastamistegevuse jätkumine tollikoostöö valdkonnas , luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“. [ME 1]

(1a)

Tolliliit, mida viivad ellu riiklikud tolliasutused, on olnud 50 aastat Euroopa Liidu kui ühe maailma suurima kaubandusbloki nurgakive. Tolliliit on märkimisväärne näide ELis toimuvast edukast lõimumisest ning seda on vaja, et ühtne turg toimiks tõrgeteta nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta eelkõige muret tollipettuste pärast. Euroopa Liit saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem raha, jätkatakse kehtiva poliitika toetamist ning suurendatakse ressursse. [ME 2]

(2)

Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval ELi piiridel edukalt mitmeid paljusid erinevaid piirihalduse ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd kaubanduse hõlbustamiseks eesmärgiga hõlbustada eetilist ja bürokraatia vähendamiseks, koguvad õiglast kaubandust ja vähendada bürokraatiat , koguda riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja kaitsevad rahvast aidata kaitsta elanikkonda terrorismi-, tervise-, keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige on toll terrorismi- ja täidavad tolliasutused terrorismi, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesliinil seetõttu, et on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmava ühise ning ebaausa konkurentsi vastases võitluses juhtrolli, võttes liidu tasandil kasutusele tollikontrolli ühtse riskijuhtimise raamistiku (4) ja rakendab kontrollides suurte sularahasummade liikumise suhtes tollikontrolli liikumisi , et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Seda laiaulatuslikku Nende ulatuslikku vastutusala silmas pidades on toll nüüd tegelikult liidu välispiiridel kauba kontrolli juhtiv asutus. Eeltoodut tolliasutused tegelikkuses peamised ametiasutused, kes kontrollivad kaupa liidu välispiiridel . Seda konteksti arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka tolliasutuste ülesandeid laiemalt, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3 sätestatud laiemaid tollivaldkonna ülesandeid , nimelt , st liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide rakendamist, ühist kaubanduspoliitikat ühise kaubanduspoliitika ja liidu muid kaubandusega seotud ühiseid poliitikameetmeid, samuti ühiste poliitikate rakendamist ning üldise tarneahela turvalisust. turvalisuse tagamist . Käesoleva määruse õiguslik alus hõlmab peaks seetõttu hõlmama tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207). [ME 3]

(3)

Luues Programmi üldiseks eesmärgiks peaks olema aidata liikmesriike ja komisjoni, luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada et toetada tolliliitu ja tolliasutusi, peaks programm aitama kaitsta koos kaugemale ulatuva eesmärgiga, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös; anda oma panus liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, majandushuvide kaitsmisse; kaitsta liitu ebaausa ebaausate ja ebaseadusliku kaubanduse ebaseaduslike kaubandustavade eest, toetades edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust, tagada ja tagades liidu ja tema residentide turvalisus julgeolekut ja julgeolek turvalisust, parandades nii tarbijakaitse taset; ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist. [ME 4]

(3a)

Kuna on selgunud, et teatavad liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud süsteemid saab 31. detsembriks 2020 kasutusele võtta vaid osaliselt, mis tähendab, et muude kui elektrooniliste süsteemide kasutamist jätkatakse ka pärast seda kuupäeva ning juhul, kui selle tähtaja pikendamiseks ei võeta vastu seadusandlikke muudatusi, ei ole ettevõtjad ja tolliasutused võimelised oma tollitoimingutega seotud ülesandeid ja juriidilisi kohustusi täitma, peaks programmi üks peamisi erieesmärke olema liikmesriikide ja komisjoni abistamine selliste elektrooniliste süsteemide loomisel. [ME 5]

(3b)

Tollijuhtimine ja tollikontroll on dünaamiline poliitikavaldkond, mis seisab silmitsi uute probleemidega tulenevalt pidevalt arenevatest ülemaailmsetest ärimudelitest ja tarneahelatest, aga ka tarbimisharjumuste muutumisest ja digiteerimisest, mis hõlmab e-kaubandust, sealhulgas asjade internetti, andmeanalüüsi, tehisintellekti ja plokiaheltehnoloogiat. Programm peaks sellistes olukordades toetama tollijuhtimist ja tegema võimalikuks uuenduslike lahenduste kasutamise. Sellised probleemid rõhutavad veelgi vajadust tagada tolliasutuste koostöö ja tollialaste õigusaktide ühetaoline tõlgendamine ja rakendamine. Kui riikide rahandus on surve all, maailmakaubanduse maht kasvab ning pettused ja salakaubavedu on kasvav probleem, peaks programm aitama kaasa nende probleemide lahendamisele. [ME 6]

(3c)

Maksimaalse tõhususe tagamiseks ja kattumiste vältimiseks peaks komisjon kooskõlastama programmi rakendamist liidu seonduvate programmide ja fondidega. Need hõlmavad eelkõige Fiscalise programmi, ELi pettustevastase võitluse programmi ja ühtse turu programmi ning Sisejulgeolekufondi ja integreeritud piirihalduse fondi, reformide tugiprogrammi, digitaalse Euroopa programmi, Euroopa ühendamise rahastut ning nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, samuti rakendusmäärusi ja -meetmeid. [ME 7]

(3d)

Mis puudutab Ühendkuningriigi võimalikku lahkumist liidust, ei ole programmi rahastamispaketis arvesse võetud väljaastumislepingu allakirjutamisest tulenevaid kulusid ega Ühendkuningriigi ja liidu võimalikke tulevasi suhteid. Kõnealuse lepingu allkirjastamine ja Ühendkuningriigi taandumine kõigist olemasolevatest tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest loobumine võivad põhjustada lisakulusid, mida ei ole programmi kehtestamise ajal võimalik täpselt hinnata. Seepärast peaks komisjon kaaluma piisavate vahendite eraldamist, et nendeks võimalikeks kuludeks valmis olla. Samas ei tohiks neid kulusid katta programmi vahenditest, sest programmis ette nähtud eelarvest piisab üksnes selliste kulude katmiseks, mida on võimalik programmi väljatöötamise ajal realistlikult ette näha. [ME 8]

(4)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punkti 17 tähenduses.

(5)

Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavate kõigi tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste asjaomaste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse mis käsitlevad nende osalemist mis tahes liidu programmis , kui selline osalemine on liidu huvides ja kui see avaldab positiivset mõju siseturule, mõjutamata seejuures tarbijakaitset . [ME 9]

(6)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Programmi peaks reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust määrus (EL, Euratom) [2018/XXX] 2018/1046 (6) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamine tasustamise kohta. [ME 10]

(7)

Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed , mis on osutunud asjakohasteks ja need, tuleks seepärast säilitada , samas kui meetmed, mis on osutunud ebapiisavaks, tuleks lõpetada . Et programmi elluviimist lihtsamaks lihtsustada ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Toll“ edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel. [ME 11]

(8)

Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (7). Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade, st käesoleva määruse alusel , ning see õigusakt ja need eeskirjad tähendavad seejuures käesolevat määrust . Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks. [ME 12]

(9)

Tollialase ja tolliga seotud teabe vahetamine on tolli laitmatu toimimise eelduseks ja see toimub tunduvalt laiemalt kui tolliliidu piires. Kahtlemata pakuks nii liidule kui ka liikmesriikidele huvi, et Euroopa elektroonilisi süsteeme kohandataks või laiendataks nii, et neid saaksid kasutada kolmandad riigid, kes ei ole programmiga ühinenud, ja rahvusvahelised organisatsioonid. Seepärast peaks Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine juhul, kui see on põhjendatud huviga kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö vastu, kuuluma programmi alusel rahastamiskõlblike kulude alla.

(10)

Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti teadlased ning rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad. [ME 13]

(11)

Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ (8) määratletud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, võttes arvesse, et programmile eraldatav summa arvutatakse võimalikke ettenägematuid kulusid arvestamata, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu ja tolliasutuste toetamisel. [ME 14]

(11a)

Range piirikontrolli tegemiseks vajaliku tarkvara ostmine peaks programmi alusel olema rahastamiskõlblik. Lisaks tuleks andmevahetuse hõlbustamiseks soosida sellise tarkvara ostmist, mida saab kasutada kõikides liikmesriikides. [ME 15]

(12)

Kõige Suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Et tagada IT-suutlikkuse suurendamise meetmete sidusus ja kooskõlastatus, tuleks programmiga ette näha, et komisjon töötab välja tolli mitmeaastase strateegiakava (MASP-C), mille eesmärk on luua elektrooniline keskkond, mis tagab liidu tollisüsteemide ühtsuse ja koostalitlusvõime, ja ajakohastab seda. [ME 16]

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 70/2008/EÜ (9) on nõutud, et komisjon koostaks tolli mitmeaastase strateegiakava liidu ühtse ja koostalitlusvõimelise elektroonilise tollikeskkonna loomiseks. Mitmeaastase strateegiakavaga hõlmatud elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist rahastatakse peamiselt programmist. Selleks et tagada programmi ja mitmeaastase strateegiakava sidusus ja koordineeritus, tuleks käesolevasse määrusesse lisada otsuse asjaomased sätted. Kuna kõik otsuse nr 70/2008/EÜ asjaomased sätted on nüüd kas määrusega (EL) nr 952/2013 või käesoleva määrusega üle võetud, tuleks otsus nr 70/2008/EÜ kehtetuks tunnistada.

(14)

Käesolevat määrust tuleks rakendada tööprogrammide kaudu Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamisel vastu võtma tööprogrammid . Seatud eesmärkide keskpikka kuni pikaajalist olemust silmas pidades ning aja jooksul saadud kogemusele tuginedes peaksid tööprogrammid võimaldama hõlmata mitut aastat. Üleminek üheaastastelt tööprogrammidelt mitmeaastastele tööprogrammidele vähendab nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust. [ME 62]

(14a)

Kooskõlas leidudega, mis on esitatud hiljuti Euroopa Kontrollikojas vastu võetud kahes tolli käsitlevas eriaruandes, nimelt 5. detsembri 2017. aasta eriaruandes nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“ ja 10. oktoobri 2018. aasta eriaruandes nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“, peaksid tollikoostöö programmi „Toll“ raames võetavad meetmed olema suunatud täheldatud puuduste kõrvaldamisele. [ME 17]

(14b)

Euroopa Parlament võttis 4. oktoobril 2018 vastu resolutsiooni tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta. Kõnealuse resolutsiooni järeldusi tuleks programmi raames rakendatud meetmete puhul arvesse võtta. [ME 18]

(15)	Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10). [ME 63]

(16)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (11) punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavaid näitajaid, mis on aluseks vahendi mõju hindamisele kohapeal.

(17)

Selleks et asjakohaselt reageerida muutustele poliitilistes prioriteetides, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu , et koostada tollivaldkonna mitmeaastane strateegiakava ja seda ajakohastada ning et koostada mitmeaastased tööprogrammid . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine , saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 64]

(18)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (13) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (14) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (16) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (17). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(19)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on kehtestatud finantsmäärusega ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta, ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(20)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja parimaid tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. [ME 19]

(21)

Kuna liikmesriigid ei suuda eraldi käesoleva määruse eesmärki piisavalt saavutada, küll aga on seda selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)	Käesoleva määrusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1294/2013, mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse tollikoostöö programm „Toll“ (edaspidi „programm“).

2. Määruses sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„toll/tolliasutused“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud asutused;

2)	„Euroopa elektroonilised süsteemid“ – tolliliidu jaoks ja liikmesriikide tolli ülesannete täitmiseks vajalikud elektroonilised süsteemid;

3)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on toetada tolliliitu ja tolliasutusi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, Pidades silmas kaugemale ulatuvat eesmärki, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös, ning et tagada liikmesriikide julgeolek ja turvalisus liidus ning ja kaitsta liitu ebaausa pettuste, ebaausate ja illegaalse kaubanduse ebaseaduslike kaubandustavade eest, hõlbustades edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust ja tarbijakaitse kõrget taset, on programmi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolliasutusi liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisel . [ME 20]

2. Programmi erieesmärk erieesmärgid on järgmised:

1)	toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist, samuti tollikoostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist. ning tollikoostööd;

2)	aidata kaasa IT-suutlikkuse suurendamisele, mis seisneb liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud elektrooniliste süsteemide väljatöötamises, hooldamises ja käitamises ning sujuva ülemineku võimaldamises paberivabale keskkonnale ja kaubandusele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12;

3)	rahastada ühismeetmeid, mis koosnevad koostöömehhanismidest, mis võimaldavad ametnikel läbi viia ühisoperatsioone oma põhikohustuste raames, jagada kogemusi tollivaldkonnas ja ühendada jõupingutusi, et tollipoliitikat ellu viia;

4)	suurendada inimeste pädevusi, toetades tolliametnike kutseoskusi ja võimaldades neil täita oma ülesandeid ühtsetel alustel;

5)	toetada innovatsiooni tollipoliitika valdkonnas. [ME 21]

2a. Programm on kooskõlas teiste liidu tegevusprogrammide ja fondidega, millega taotletakse seonduvates valdkondades sarnaseid eesmärke, ning kasutab ära sünergiat nendega. [ME 22]

2b. Programmi rakendamisel järgitakse läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. [ME 23]

2c. Programmiga toetatakse ka tolliasutuste vahelise koostöö pidevat hindamist ja jälgimist, et teha kindlaks puudused ja võimalused seda parandada. [ME 24]

Artikkel 4

Eelarve

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 842 844 000 eurot 2018. aasta hindades ( 950 000 000 eurot jooksevhindades). [ME 25]

2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks , kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud . Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud komisjonipoolsete liikmesriikidele ja ettevõtjatele mõeldud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega , niivõrd kui sellised tegevused on programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud . [ME 26]

2a. Programmi ei kasutata selliste kulude katmiseks, mis on seotud Ühendkuningriigi võimaliku lahkumisega liidust. Komisjon reserveerib vastavalt omaenda hinnangule vahendid selleks, et katta kulud, mis on seotud Ühendkuningriigi taandumisega liidu tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest selles valdkonnas.

Enne kõnealuste vahendite reserveerimist koostab komisjon võimalike kulude prognoosi ning teavitab Euroopa Parlamenti kohe, kui selle prognoosi jaoks asjakohased andmed on kättesaadavad. [ME 27]

Artikkel 5

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes, eeldusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud liidu vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse mis käsitleb asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis programmides , tingimusel et selle lepinguga: [ME 28]

—	on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

—	on ette nähtud kehtestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt määruse [2018/XXX] [uus finantsmäärus] [ finantsmääruse artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks; [ME 29]

—	ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

—	on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 6

ELi rahastamise rakendamine ja vormid

1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade, hangete ning välisekspertide reisikulude ja päevarahadena.

II PEATÜKK

OSALEMISTINGIMUSED

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2. Käesoleva programmi raames on rahastamiskõlblikud ka meetmed, millega täiendatakse või toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [tollikontrolli seadmete rahastamisvahend] artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavad täiendavad võetavaid meetmeid ja/või täiendatakse või toetavad meetmed toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [pettusevastase võitluse programm] artiklis 2 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid . [ME 30]

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed hõlmavad järgmist:

a)	koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused;

b)	projektipõhine struktureeritud koostöö , näiteks liikmesriikide rühma koostöös toimuv IT-arendus ; [ME 31]

c)	IT-suutlikkuse suurendamise meetmed, eelkõige Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamine ja käitamine;

d)	inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed; [ME 32]

toetus ja muud meetmed, sh:

uuringud;

2)	innovatsioonitegevus, eelkõige kontseptsiooni tõestamised, katseprojektid ja prototüüpide loomise algatused;

3)	ühiselt väljatöötatud teavitusmeetmed;

3a)	järelevalvetegevus; [ME 33]

4)	mis tahes muu artiklis 13 osutatud tööprogrammides sätestatud meede, mis on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks või toetamiseks.

Punktides a, b ja d osutatud meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu on esitatud 1. lisas.

4. Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandatud või laiendatud ühiste osade arendamist , kasutuselevõttu, hooldust või käitamist programmiga ühinemata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajalikud haldusmeetmed, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus. [ME 34]

5. Kui lõike 3 punktis c osutatud IT-suutlikkuse suurendamise meetme puhul on tegemist mõne Euroopa elektroonilise süsteemi arendamise ja käitamisega, loetakse programmi alusel rahastamiskõlblikeks ainult komisjonile artikli 11 lõike 2 kohaselt usaldatud ülesannetega seotud kulud. Liikmesriigid peavad kandma artikli 11 lõike 3 kohaselt neile usaldatud ülesannetega seotud kulud.

Artikkel 8

Väliseksperdid

1. Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes vastavalt artiklile 5 ei ole programmiga ühinenud, teadlased ning rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad. [ME 35]

2. Lõikes 1 osutatud välisekspertide kulud loetakse programmi alusel hüvitamiskõlblikeks vastavalt finantsmääruse artikli 238 sätetele.

3. Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel vastavalt nende pädevusele , kogemustele käesoleva määruse kohaldamise valdkonnas ja konkreetse võetava meetme jaoks asjakohastele teadmistele , vältides võimalikke huvide konflikte. Valikuga tagatakse tasakaal ettevõtjate esindajate ja teiste kodanikuühiskonna ekspertide vahel ning võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Välisekspertide nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 36]

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 9

Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine

1. Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega . [ME 37]

2. Meede, mis on saanud toetust liidu mõne muuprogrammi alusel, võib saada toetust ka programmi alusel, tingimusel, et sellest toetusest ei kaeta samu kulusid. Iga toetust andva programmi eeskirju kohaldatakse vastavale meetmele antud toetuse suhtes. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetatavate meetmete tingimused.

3. Kooskõlas finantsmääruse artikli 198 punktiga f antakse toetusi ilma toetustaotluste esitamise kutseta, kui rahastamiskõlblike üksuste näol on tegemist liikmesriikide tolliasutustega või käesoleva määruse artikli 5 kohaste programmiga ühinenud kolmandate riikide tolliasutustega, eeldusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 10

Kaasrahastamismäär

1. Erandina finantsmääruse artiklist 190 võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest vastavalt meetme asjakohasusele ja hinnangulisele mõjule . [ME 38]

2. Artiklis 13 osutatud mitmeaastases tööprogrammis sätestatakse kohaldatav kaasrahastamise määr juhuks, kui meede vajab toetust.

IV PEATÜKK

ERISÄTTED IT-SUUTLIKKUSE SUURENDAMISE MEETMETE KOHTA

Artikkel 11

Ülesanded

1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud tolli mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh nende projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise , kaasajastamise , turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli. [ME 39]

2. Komisjon tagab eelkõige järgmise:

a)	ühiste osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud tolli mitmeaastases strateegiakavas;

b)	Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, kübervastupidavusvõime, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks; [ME 40]

c)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine liidu tasandil nende edendamiseks ja rakendamiseks riigi tasandil;

d)	Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise koordineerimine kolmandate isikutega toimuva suhtluse osas, v.a riigisiseste nõuetega vastavusseviimiseks kavandatud meetmed;

e)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e-valitsusega seotud meetmetega liidu tasandil;

ea)	tõhus ja kiire teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel, et ühtlustada liidu elektrooniliste süsteemide juhtimist; [ME 41]

eb)	õigeaegne ja läbipaistev teabevahetus liidu ja liikmesriikide tasandi IT-süsteemide rakendamisega seotud sidusrühmadega, eelkõige viivituste suhtes liiduga seotud ja riigisiseste komponentide rakendamisel ja eelarve kasutamisel. [ME 42]

3. Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:

a)	riiklike osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud tolli mitmeaastases strateegiakavas;

b)	Euroopa elektrooniliste süsteemide riiklike osade arendamise ja käitamise koordineerimine riigi tasandil;

c)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e-valitsusega seotud meetmetega riigi tasandil;

d)	komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult ja tulemuslikult kasutada; [ME 43]

e)	Euroopa elektrooniliste süsteemide rakendamine riigi tasandil.

Artikkel 12

Tolli mitmeaastane strateegiakava

1. Komisjon koostab tolli mitmeaastase võtab kooskõlas artikliga 17 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega koostatakse ja ajakohastatakse tollivaldkonna mitmeaastast strateegiakava, milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise seisukohalt asjakohased ülesanded ning kus iga süsteem või selle süsteemi osa on järgmiselt klassifitseeritud, ning ajakohastab seda: [ME 65]

a)	„ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, ratsionaliseerimise turvalisuse ja ratsionaalsuse usaldusväärsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest; [ME 45]

b)	„riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile , näiteks osa liikmesriikide rühma koostöös läbi viidud IT-arenduse projektist ; [ME 46]

c)	või eespool nimetatute kombinatsioon.

2. Tolli mitmeaastane strateegiakava hõlmab ka innovatsiooni ja katsemeetmeid, aga ka Euroopa elektrooniliste süsteemidega seotud toetavaid meetodeid ja vahendeid.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest ning vajadusel prognoositavate viivituste kohta nende rakendamisel . [ME 47]

4. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava rakendamist käsitleva iga-aastase eduaruande, mis hõlmab eelmise aasta ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kõnealused aastaaruanded koostatakse eelnevalt kindlaksmääratud vormis.

5. Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud aastaaruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni edusamme lõikes 1 osutatud kava rakendamisel ning mis hõlmab ka teavet kava vajalike kohanduste või viivituste kohta , ja avaldab selle. [ME 48]

V PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 13

Tööprogramm

1. Programmi rakendatakse kohaldamisel võetakse vastu finantsmääruse artiklis 108 110 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu mitmeaastased tööprogrammid. Mitmeaastastes tööprogrammides määratakse eelkõige kindlaks taotletavad eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendusmeetod ja rahastamiskava kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete täpne kirjeldus, igale meetmele ligikaudselt eraldatav summa ja meetmete rakendamise esialgne ajakava . [ME 66]

2. Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse kooskõlas artikliga 17 käesoleva määruse täiendamiseks vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse iga-aastased tööprogrammid . [ME 67]

2a . Mitmeaastased tööprogrammid tuginevad varasematest programmidest saadud kogemustele. [ME 51]

Artikkel 14

Järelevalve ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h kohaste aruandluskohustustega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta, on esitatud 2. lisas. [ME 52]

2. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamise tulemuslikkuse kohta, on esitatud 2. lisas. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et hindamisel kasutatavate näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral lisamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega , et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta . [ME 53]

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed ja asjakohased aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemusandmete kvaliteedi kohta. [ME 54]

Artikkel 15

Hindamine

1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2. Programmi vahehindamine toimub siis viiakse läbi niipea , kui programmi selle rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast programmi rakendamise algust. [ME 55]

2a. Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta. [ME 56]

3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud osutatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise. [ME 57]

4. Komisjon esitab ja edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega tähelepanekute ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. [ME 58]

Artikkel 16

Auditid ja juurdlused

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Pettustevastasele Ametile (OLAF), ja Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile (EPPO) vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi ja EPPO puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1939 (18). [ME 59]

VI PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 68]

3. Euroopa Parlament või ja nõukogu võib võivad artikli 14 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 69]

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 12 lõike 1, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid vastuväidet . Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 70]

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse tolliprogrammi komiteeks. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 71]

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1. Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle maksimaalse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. [ME 60]

2. Komisjon võtab programmi, programmist rahastatud meetmete ja nende rahastatud meetmetega saavutatud tulemuste suhtes info- ja kommunikatsioonimeetmeid vastavalt programmile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide institutsioonilisele tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud sätestatud eesmärkidega. [ME 61]

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EL) nr 1294/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2. Otsus nr 70/2008/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 21

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1294/2013 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija, määruse (EL) nr 1294/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 45.

(2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

(4) https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-risk-management/measures-customs-risk-management-framework-crmf_en.

(5) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(6) COM(2016)0605 final. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(7) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.

(8) COM(2010)0700 final.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

(11) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(15) Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(16) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(18) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

1. LISA

Artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu

Artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmed võivad olla muu hulgas järgmises vormis:

koosolekute ja sarnaste ühekordsete ürituste korral:

—	seminar ja õpikoda, kus harilikult osalevad kõik riigid ja kus tehakse ettekandeid ning kus osalejad on kaasatud konkreetse teemaga seotud aktiivsesse arutelusse ja tegevusse;

—	töövisiit, mis on korraldatud selleks, et ametnikud saaksid omandada või täiendada oskusi ja teadmisi tollivaldkonnas;

projektipõhise struktureeritud koostöö korral:

—	projektirühm, kuhu üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja mis tegutseb piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaksmääratud eesmärke ja täpselt määratletud tulemusi, sealhulgas koordineerimist või võrdlusuuringuid;

—	rakkerühm, täpsemalt ajutise või alatise struktureeritud koostöö vormina toimiv eksperdirühm, mis koondab asjatundjate arvamusi, et täita ülesandeid konkreetsetes valdkondades, või teeb operatiivtööd ja mida toetatakse näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega;

—	kontrollid, mida teevad komisjoni ja rahastamiskõlblike asutuste ametnikest moodustatud ühisrühmad, et analüüsida tollitavasid, teha kindlaks kõik eeskirjade rakendamisel esinevad probleemid ning esitada vajaduse korral ettepanekuid liidu eeskirjade ja töömeetodite kohandamiseks;

inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmete korral:

—	ühine koolitus või e-õppe arendamine tolliga seotud vajalike ametialaste oskuste ja teadmiste suurendamise toetuseks;

—	tehniline abi haldusmenetluste parandamiseks, haldussuutlikkuse suurendamiseks ning tolliasutuste töö ja toimingute parandamiseks heade tavade algatamise ja jagamise teel.

2. LISA

Näitajad

Erieesmärk: toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist, samuti tollikoostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste tollisüsteemide arendamist ja käitamist.

1. Suutlikkuse suurendamine (haldus-, inimressursside alane ja IT-suutlikkus):

1.	liidu õiguse ja poliitika kohaldamise ja rakendamise indeks (programmi raames kõnealuses valdkonnas korraldatud meetmete ja nende meetmete tulemusel antud soovituste arv)

2.	õppeindeks (kasutatud õppemoodulid; koolitatud ametnike arv; osalejate antud kvaliteedipunktid)

3.	Euroopa elektrooniliste süsteemide kättesaadavus (aeg protsentides)

4.	ühise teabevõrgu kättesaadavus (aeg protsentides)

5.	vastastikuse seotuse suurendamiseks ja paberivaba tolliliidu poole liikumiseks loodud peamiste Euroopa elektrooniliste süsteemide kasutamine (vahetatud sõnumite ja läbiviidud konsultatsioonide arv)

6.	liidu tolliseadustiku elluviimise määr (liidu tolliseadustiku kohaste süsteemide rakendamisel saavutatud vahe-eesmärkide protsent)

2. Teadmiste jagamine ja võrgustike loomine:

1.	koostöö tõhususe indeks (võrgustikega hõlmatuse määr, isiklike kohtumiste arv, veebipõhiste koostöörühmade arv)

2.	parimate tavade ja suuniste indeks (kõnealuses valdkonnas korraldatud programmimeetmete arv; programmi toetusega välja töötatud töötavasid/suuniseid kasutanud osavõtjate protsent)

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/170

P8_TA(2019)0386

Lõhkeainete lähteainete turustamine ja kasutamine ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (COM(2018)0209 – C8-0151/2018 – 2018/0103(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/35)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0209),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0151/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0473/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 35.

P8_TC1-COD(2018)0103

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1148) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/171

P8_TA(2019)0387

Üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega valimitena kogutud individuaalsete andmete põhjal luuakse üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik (COM(2016)0551 – C8-0345/2016 – 2016/0264(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/36)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0551),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0345/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0247/2017),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P8_TC1-COD(2016)0264

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1700) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus seoses artikli 14 lõikega 2, mis käsitleb koostööd liidu asutustega

Euroopa sotsiaalstatistika sidususe ja võrreldavuse tagamiseks süvendab komisjon koostööd liidu asutustega, nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 2 ning seotud põhjendustes (12 ja 33). See tähendab süvendatud koostööd statistiliste tehnikate, metoodika, kvaliteedi, uute vahendite ja andmeallikate puhul.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/174

P8_TA(2019)0388

ELi infosüsteemide koostalitlusvõime piiride ja viisade valdkonnas ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ELi infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõime raamistik ning muudetakse nõukogu otsust 2004/512/EÜ, määrust (EÜ) nr 767/2008, nõukogu otsust 2008/633/JSK, määrust (EL) 2016/399, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2018/XX [ETIASe määrus], määrust (EL) 2018/XX [riigipiiri ületamise kontrolli valdkonda käsitlev SISi määrus] ja määrust (EL) 2018/XX [eu-LISA määrus] (COM(2018)0478 – C8-0294/2018 – 2017/0351(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/37)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0793) ning muudetud ettepanekut (COM(2018)0478),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 16 lõiget 2, artiklit 74 ning artikli 77 lõike 2 punkte a, b, d ja e, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0294/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0347/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 48.

P8_TC1-COD(2017)0351

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/817) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/176

P8_TA(2019)0389

ELi infosüsteemide koostalitlusvõime politsei- ja õigusalane koostöö, varjupaiga- ja rändepoliitika valdkonnas ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ELi infosüsteemide (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) koostalitlusvõime raamistik ja muudetakse [määrust (EL) 2018/XX [Eurodaci määrus]], määrust (EL) 2018/XX [õiguskaitse valdkonda käsitlev SISi määrus], määrust (EL) 2018/XX [ECRIS-TCN-süsteemi määrus] ja määrust (EL) 2018/XX [eu-LISA määrus] (COM(2018)0480 – C8-0293/2018 – 2017/0352(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/38)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0794) ning muudetud ettepanekut (COM(2018)0480),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 16 lõiget 2, artiklit 74, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artikli 82 lõike 1 punkti d, artikli 85 lõiget 1, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0293/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega;

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A8-0348/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 48.

P8_TC1-COD(2017)0352

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/818) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/178

P8_TA(2019)0390

Sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustik ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku loomise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0303 – C8-0184/2018 – 2018/0153(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

(2021/C 158/39)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0303),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 74 ja artikli 79 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0184/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (1),

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 28. novembri 2018. aasta kirja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0040/2019),

arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

P8_TC1-COD(2018)0153

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku loomise kohta (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1240) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/180

P8_TA(2019)0391

Mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded seoses üldise ohutusega ***I

Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/… ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 (COM(2018)0286 – C8-0194/2018 – 2018/0145(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/40)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0286),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0194/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0151/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse, mis avaldatakse koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 90.

P8_TC1-COD(2018)0145

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2144) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus kulunud rehvide kohta

Komisjon on seisukohal, et rehve tuleks katsetada ka kasutatute, mitte ainult uutena. See on oluline liiklusohutuse, tarbijakaitse, jäätmete vähendamise ja ringmajanduse seisukohast. Seetõttu toetab komisjon asjakohaste katseprotokollide väljatöötamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi raames. Kui need ei ole välja töötatud 2023. aasta juuliks, kavatseb komisjon esitada ettepaneku võtta vastu ELi õigusakt kulunud rehvide katsetamise kohta.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/183

P8_TA(2019)0394

Varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist ning Eurodac-süsteemi käsitleva ELi ja Taani vahelise lepingu protokoll ***

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli sõlmimise kohta, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (15822/2018 – C8-0151/2019 – 2018/0423(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 158/41)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15822/2018),

—

võttes arvesse protokolli eelnõu, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (15823/2018),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punktiga a, artikli 88 lõike 2 esimese lõigu punktiga a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a (C8-0151/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0196/2019),

annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning Taani Kuningriigi ja teiste liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/184

P8_TA(2019)0395

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ loomine ning selle osalemis- ja levitamiseeskirjade kehtestamine ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018)0435 – C8-0252/2018 – 2018/0224(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/42)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0435),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 1, artiklit 183 ja artiklit 188, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0252/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0401/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (1);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0509).

P8_TC1-COD(2018)0224

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 1, artiklit 183 ning artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3),

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu eesmärk on tugevdada oma tipptasemel teadust ja tehnoloogilist baasi, mis võimaldaks teadlastel, teaduslikel teadmistel ja tehnoloogial vabalt liikuda , ja ergutada selleks konkurentsivõimet, sealhulgas tööstusvaldkonnas, et tugevdada Euroopa teadusruumi ; liit soodustab selleks kõiki teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevusi, et viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ja kohustused , mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.

(2)

Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju ning maksimeerida oma teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni investeeringute lisaväärtust, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist, levitamist ja siiret liidus , suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju globaalsete probleemide lahendamisel, kaasa arvatud kestliku arengu eesmärgid ja kliimamuutused, ning liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, ning toetab novaatorlike ja jätkusuutlike lahenduste kasutuselevõtmist liidu majanduses ja ühiskonnas, et luua töökohti ning edendada majanduskasvu ja tööstuse konkurentsivõimet; programm peaks edendama igat liiki innovatsiooni, tugevdama uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ja optimeerima investeeringute tulemusi ▌.

(2a)

Programm peaks aitama suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates seeläbi saavutada üldise teadus- ja arendustegevusse investeerimise taseme vähemalt 3 % ulatuses liidu SKPst. Eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid ja erasektor programmi täiendama omapoolsete suuremate investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

(2b)	Käesoleva programmi eesmärkide saavutamiseks vastavalt tipptaseme põhimõttele peaks programm muu hulgas püüdma tugevdada Euroopa koostöösidemeid, mis aitab kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe vähendamisele.

(3)	Liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalikuks peetava teadus- ja innovatsioonitegevuse edendamisel tuleks võtta arvesse ▌innovatsioonipõhimõtet kui peamist tegurit, mis aitab liidu hinnalist teadmistebaasi kiiremini ja tõhusamalt innovatsiooniks pöörata .

(4)

Jätkuv avatud teadusel, avatud innovatsioonil ja maailmale avatusel põhinev suhtumine koos liidu teaduslike ja sotsiaal-majanduslike huvide kaitsmisega peaks tagama tipptaseme ja teadusuuringutesse ja innovatsiooni suunatud liidu investeeringute mõjususe ning tugevdama kõikide liikmesriikide teadusuuringute- ja innovatsioonisuutlikkust . See peaks viima programmi tasakaalustatud rakendamiseni.

(5)

Avatud teadusel▌ on potentsiaal parandada teaduse kvaliteeti ja suurendada selle mõju ja sellest saadavat kasu ning kiirendada teadmiste edasiarenemist, muutes need usaldusväärsemaks, efektiivsemaks ja täpsemaks, ühiskonna poolt paremini mõistetavaks ja ühiskondlikele probleemidele paremini vastavaks. Tuleks näha ette sätted tagamaks, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduspublikatsioonidele, teadusandmetele ja muudele teadustöö väljunditele avatud ja mittediskrimineerival viisil, tasuta ning tulemuste levitamisprotsessi võimalikult varases etapis, ning et võimaldada nende võimalikult laialdast kasutamist ja taaskasutamist. Teadusandmete puhul tuleks järgida põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, millega tagatakse erandite võimalus, võttes arvesse liidu sotsiaal-majanduslikke huvisid, intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset ja konfidentsiaalsust, julgeolekuküsimusi ning muid õigustatud huvisid. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata teadusandmete vastutustundlikule haldamisele, mis peaks vastama nn FAIR-põhimõtetele – leitavus ( findability ), juurdepääsetavus ( accessibility ), koostalitlusvõime ( interoperability ) ja taaskasutatavus ( reusability ); seda tuleks teha eelkõige andmehalduskavade ühendamise kaudu. Kui see on asjakohane, peaksid toetusesaajad kasutama Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu pakutavaid võimalusi ning liituma edasiste avatud teaduse põhimõtete ja tavadega. Vastastikust avatud juurdepääsu tuleks soodustada rahvusvahelistes teadusliku ja tehnoloogilise koostöö lepingutes ja asjaomastes assotsieerimislepingutes.

(5a)

VKEdest toetusesaajaid innustatakse kasutama olemasolevaid vahendeid, nagu intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi VKEdele, mis toetab ELi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, et nii kaitsta kui ka jõustada nende intellektuaalomandi õigusi. Kasutajatugi pakub tasuta teavet ja teenuseid intellektuaalomandit ja sellega seotud küsimusi puudutavate konfidentsiaalsete nõuannete näol ning koolitusi, materjale ja veebiressursse.

(6)

Käesoleva programmi põhimõte ja ülesehitus peaksid vastama vajadusele luua kriitiline mass toetatud tegevusi kogu liidus ja kogu rahvusvahelises koostöös ning ergutada ühtlasi liikmesriike programmis osalema , kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega . Programmi rakendamine peaks kindlustama selle eesmärgi poole püüdlemist.

(7)	Käesoleva programmi raames toetatavad tegevused peaksid aitama täita liidu ja programmi eesmärke, prioriteete ja kohustusi ning jälgida ja hinnata edusamme nende eesmärkide, prioriteetide ja kohustuste täitmise poole liikumisel ning läbivaadatud või uute prioriteetide väljaarendamist.

( 7 a)

Programm peaks taotlema kooskõla juba olemasolevate Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade ja strateegiatega.

(8)

Käesoleva programmi rahastamisel tuleks lähtuda tasakaalustatud lähenemisviisist alt-üles rahastamise (ajendatud teadlastest või novaatoritest) ja ülalt-alla rahastamise (otsustatud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetidega) vahel vastavalt kogu liidus osalevate teadus- ja innovatsiooni kogukondade laadile, iga sekkumisvaldkonna edukuse määrale, läbiviidavate tegevuste liigile ja eesmärgile, subsidiaarsuse põhimõttele ning soovitavale mõjule. Nimetatud tegurite kombinatsioon peaks määrama lähenemisviisi käesoleva programmi vastavate osade puhul, mis kõik aitavad kaasa programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

(8-a)

Programmi „Euroopa horisont“ osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ tegevussuuna „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine“ kogueelarve peaks moodustama programmi „Euroopa horisont“ kogueelarvest vähemalt 3,3 %. Eelarvest peaksid ennekõike saama kasu laienemises osalevate riikide õigussubjektid.

(8-b)

Tipp-pädevuste algatused peaksid tugevdama teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaset abikõlblikes riikides, sealhulgas nt toetama koolitusi, et parandada teadusuuringute ja innovatsiooni juhtimisoskusi, jagama auhindu, tugevdama innovatsiooni ökosüsteeme ning looma teadus- ja innovatsioonivõrgustikke, muu hulgas ELi rahastatud teadustaristute alusel; Selleks et taotleda rahastamist programmi „Euroopa horisont“ osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ tegevussuuna „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste jagamine“ raames, peavad taotlejad selgelt näitama, et nende projektid on seotud riikliku ja/või piirkondliku teadusuuringute ja innovatsioonistrateegiaga.

(8a)

Mitme teadus- ja innovatsioonitegevuse meetme puhul tuleks kohaldada teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee loogikat, kus toetust ei tuleks oodata kauem kui kuus kuud. See peaks võimaldama väikestel koostöökonsortsiumidel alt üles lähenemisviisi kasutades kiiremini vahendeid saada ja hõlmama tegevust alates alusuuringutest kuni turule toomiseni.

(8b)

Programm peaks toetama teadusuuringute ja innovatsiooni kõiki etappe, eriti koostööprojektide puhul. Alusuuringud on tähtis ressurss ja oluline eeltingimus selleks, et suurendada liidu suutlikkust meelitada ligi parimaid teadlasi ja saada ülemaailmseks tippkeskuseks. Tuleks tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute vahel. Koos innovatsiooniga toetab see liidu majanduse konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

(8c)	Programmi „Euroopa horisont“ maksimaalse mõju saavutamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata mitut teadusharu hõlmavale ja teadusharudevahelisele koostööle, sest see on eduka teadustöö vajalik eeldus.

(8d)

Ühiskonda tuleb rohkem kaasata vastutustundliku teadus- ja uuendustegevuse kaudu, sest see on läbiv element, mis aitab saavutada tulemusliku koostöö teadusringkondade ja ühiskonna vahel. See võimaldaks kõikidel ühiskonnaliikmetel (teadlastel, kodanikel, poliitikakujundajatel, ettevõtjatel, kolmanda sektori organisatsioonidel jne) teha kogu teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi vältel koostööd, et nii protsess kui ka selle tulemused vastaksid Euroopa ühiskonna väärtustele, vajadustele ja ootustele.

(9)

„ Tipptasemel ja avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga ja selles tuleks rõhutada uute andekate teadus- ja innovatsioonispetsialistide ja noorte teadlaste ligimeelitamist, tugevdades Euroopa teadusruumi ja vältides ajude äravoolu . Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi alusel.

(10)

„Üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ sammas tuleks luua teadus- ja innovatsioonitegevuse teemavaldkondade kaudu, et võimalikult palju suurendada koostööd asjaomastes töövaldkondades, tagades liidule samas kulutatud ressursside suure ja kestliku mõju. See julgustaks valdkondade-, sektori-, poliitika- ja piiriülest koostööd ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kohustuste täitmiseks ning vajaduse korral ühiskondlike probleemide lahendamiseks, ning suurendaks liidu tööstusharude konkurentsivõimet. Selleks et ELi teadusuuringud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades oleksid ka edaspidi tipptasemel, peaks selle samba raames toimuv tegevus hõlmama igasugust teadus- ja innovatsioonitegevust, sealhulgas teadus- ja arendustegevus, katsetamine, tutvustustegevus ja riigihangete toetamine, normide kehtestamisele eelnevad teadusuuringud ja standardite kehtestamine ning innovatsiooni kasutuselevõtt turul.

(11)	▌Eelkõige jätkusuutlike töökohtade ja jätkusuutliku majanduskasvu loomisel peaks tööstus olema täielikult ja õigeaegselt kaasatud programmi kõigil tasanditel, alates üksikettevõtjast ja VKEdest kuni suurte ettevõteteni. ▌

(12)

Et liidu tööstus jääks või saaks maailma liidriks innovatsiooni, digiteerimise ja süsinikdioksiidiheite vähendamise valdkonnas, on oluline tööstuse toetamine, eelkõige investeeringutega progressi võimaldavatesse tehnoloogiavaldkondadesse, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele. II sambas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ on kesksel kohal peamine progressi võimaldav tehnoloogia, mis peaks olema tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatustega rohkem seotud, et teadusprojektid saaksid hõlmata kogu innovatsiooniahelat. Käesoleva programmi meetmed peaksid olema kooskõlas liidu tööstuspoliitika strateegiaga, et saada üle turutõrgetest või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ergutada investeeringuid proportsionaalsel ja läbipaistval viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja avalik investeeringutasuvus . See tagab järjepidevuse programmi meetmete ja ELi teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevate riigiabi eeskirjade vahel , mis tuleks innovatsiooni soodustamise eesmärgil läbi vaadata .

(13)

Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni , disaini ja loovust hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. ▌Nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi. ▌ Üleilmsete probleemide ja tööstuse Euroopa konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.

(14)

Toetudes eelmise programmi kogemustele ning ELi institutsioonide ja sidusrühmade panusele, on komisjoni teatises programmi „Horisont 2020“ vahehindamise kohta (COM(2018)0002) ja Euroopa Parlamendi raportis programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga (2016/2147(INI)) esitatud soovitused käesoleva programmi jaoks, sealhulgas eeskirjad selles osalemise ja tulemuste levitamise kohta. Soovitatakse investeerida ambitsioonikamalt, et saavutada kriitiline mass ning maksimaalne mõju; toetada läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni; seada liidu teadus- ja innovatsiooni investeeringute puhul prioriteediks suure lisandväärtusega valdkonnad, eriti läbi missioonidele keskendumise, kodanike täieliku, teadliku ja õigeaegse kaasamise ja laialdase teabevahetuse; ratsionaliseerida liidu rahastamiskeskkonda et kõigis liikmesriikides teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali täiel määral ära kasutada , lihtsustades mitmeid partnerlusalgatusi ja kaasrahastamiskavasid; arendada liidu erinevate rahastamisvahendite vahel rohkem ja konkreetsemaid koosmõjusid, eelkõige eesmärgiga aidata mobiliseerida kasutamata teadus- ja innovatsiooni võimekust kogu liidus; tihedamini kaasata liidu (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist) rahastatavaid teadustaristuid programmi projektidesse, kindlustada rahvusvahelist koostööd ja avatust kolmandate riikide osalusele , kaitstes samal ajal liidu huve ja laiendades kõigi liikmesriikide osalemist programmis , ning lihtsustamist, mis põhineb programmis „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemustele.

(15)

Ühtekuuluvuspoliitika peaks ka edaspidi teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama. Seetõttu tuleb pöörata erilist tähelepanu nende kahe liidu poliitikavaldkonna kooskõlastatusele ja täiendavusele. Käesoleva programmiga tuleks püüda saavutada eeskirjade kooskõlastatus ja käesoleva määruse IV lisas osutatud koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks, samuti taotlejate ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks tuleks mis tahes liiki koostoime puhul lähtuda põhimõttest, et ühe meetme raames järgitakse samu eeskirju:

—

ülekanded muudest liidu programmidest, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), programmi „Euroopa horisont“ tegevustele võivad toimuda vabatahtlikkuse alusel . Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, kuid neid kasutatakse ainult selle liikmesriigi või haldusasutuse hüvanguks, kes otsustab ülekande teha;

—	samuti võidakse ette näha programmi „Euroopa horisont“ ja muu liidu programmi meetme kaasrahastamine, kuid seejuures ei või ületada meetme abikõlblike kulude kogusummat. Sellistel juhtudel kohaldataks ainult programmi „Euroopa horisont“ eeskirju ja tuleks vältida topeltauditeid;

—	kõigile ettepanekutele, mis on programmi „Euroopa horisont“ raames ületanud kvaliteedikünnise, kuid mida ei saa eelarvepiirangute tõttu rahastada, tuleks omistada kvaliteedimärgis. Sellistel juhtudel tuleks kohaldada toetust andva fondi eeskirju, v.a riigiabi eeskirjad.

(16)

Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks , võib käesoleva programmi raames strateegilise planeerimise tulemuste põhjal sõlmida Euroopa partnerlusi era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevaid avaliku ja erasektori sidusrühmi , pädevuskeskusi , ettevõtlusinkubaatoreid, teadus- ja tehnoloogiaparke , avalikke teenuseid osutavaid asutusi, sihtasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone ning vajaduse korral piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme , mis teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad ja/või ellu viivad, eeldades et partnerluse kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.

(17)

Käesolev programm peaks tugevdama koostööd Euroopa partnerluste ning era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ja piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis toovad vastastikust kasu inimestele ja äriühingutele, tagades samas, et liit suudab kaitsta oma huve.

(17a)

Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatused on osutunud tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks, tuues ühiskonnale kasu liidu ja selle liikmesriikide ühiste, kooskõlastatud jõupingutuste kaudu. Grafeeni, inimaju projekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevate tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste raames tehtavat tegevust, mis saab toetust programmist „Horisont 2020“, toetamist jätkatakse programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi konkursside kaudu. Ettevalmistavaid meetmeid, mida toetatakse tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste kaudu programmi „Horisont 2020“ osana, kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ strateegilises planeerimises ning neid kasutatakse missioonide, kaasrahastatud partnerluste / programmipartnerluste ja korrapäraste projektikonkurssidega seotud töös.

(18)

Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale sõltumatuid kliendikeskseid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse kasutajate ja liidu poliitika asjakohaseid vajadusi ja eelarvepiiranguid ning tagades liidu finantshuvide kaitsmise. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkama täiendavate vahendite loomist.

(19)

Innovatiivse Euroopa sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja teaduspõhise ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni ning edendada strateegilistes valdkondades liidu tehnoloogilist sõltumatust . See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, sealhulgas VKEsid ja idufirmasid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuma paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega. Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu ( European Innovation Council , edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti ( European Institute of Innovation and Technology , edaspidi „EIT“) , EIT piirkondlikku innovatsioonikava ning suures osas Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi kogu liidus , eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega nii avalikus kui ka erasektoris .

(20)

Selleks, et vastata vajadusele toetada investeeringuid riskantsemasse ja mitte kõige kiiremini tulu toovasse tegevusse, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, on äärmiselt oluline, et programm „Euroopa horisont“, eelkõige EIC ning samuti EIT koos oma teadmis- ja innovaatikakogukondadega, tegutseks koostoimes InvestEU fondi raames kasutusele võetavate rahastamisvahenditega. Selles osas peaks programmi „Horisont 2020“ raames kasutusele võetud rahastamisvahenditest , nagu InnovFin ja VKEdele antav laenutagatis, saadud kogemus toimima tugeva alusena kõnealuse sihtotstarbelise toetuse pakkumisel. EIC peaks välja töötama strateegilised vaatlus- ja reaalajas hindamistoimingud, et oma mitmesugust tegevust õigeaegselt korraldada ja koordineerida.

(21)

EIC peaks koos muude programmi „Euroopa horisont“ osadega stimuleerima kõiki innovatsiooni vorme alates järkjärgulisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini, eelkõige turgu kujundavat innovatsiooni. EIC peaks oma rahastamisvahendite – Pathfinder ja Accelerator – kaudu püüdma kindlaks teha, arendada ja kasutusele võtta igat liiki suure riskiga innovaatilisi lahendusi, mis keskenduvad peamiselt läbimurdelisele, murrangulisele ja süvatehnoloogial põhinevale innovatsioonile, millel on potentsiaali saada turgu loovaks innovatsiooniks. Sidusa ja lihtsustatud toetusega ▌peaks EIC ületama praeguse avaliku toetuse ja erainvesteeringute puuduse läbimurdelisele innovatsioonile. EIC eesmärkide kajastamiseks on EIC vahendite puhul vaja konkreetseid õiguslikke ja halduslikke funktsioone, eelkõige turule viimisega seotud tegevusi.

(21a)

Käesoleva määruse tähenduses ja eelkõige EIC raames toimuva tegevuse puhul on idufirma VKE, kes on oma elutsükli varases etapis (sealhulgas ülikoolide baasil tegutsevad võrsefirmad), kelle eesmärk on innovatiivsed lahendused ja laiendamiskõlblik ärimudel, ning kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (4) lisa artikli 3 tähenduses autonoomne; ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja on ettevõtja, kes ei ole mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ ja kellel on 250–3 000 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6; väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja on ettevõtja, kellel on kuni 499 töötajat.

(22)

EIC segarahastamisvahendi kaudu peaks EIC Accelerator moodustama silla üle tühjuse teaduse, massitootmiseelse turustamise ja äride suurendamise vahel. Eelkõige tuleks vahendist Accelerator rahastada selliseid tegevusi, mis kujutavad endast sellist tehnoloogilist või tururiski, millele ei anta pangalaenu ja ei suuda märkimisväärselt võimendada turult saadud investeeringuid; sellega täiendab Accelerator määrusega … (5) asutatud InvestEU programmi.

(22a)

VKEd on Euroopa innovatsiooni ja majanduskasvu oluline allikas. Seetõttu on programmis „Euroopa horisont“ vajalik VKEde aktiivne osalemine, nagu on märgitud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ. Programmi „Horisont 2020“ parimatele tavadele tuginedes peaks programm „Euroopa horisont“ ka edaspidi läbivalt ergutama VKEsid raamprogrammis osalema.

(22b)

Kuigi EIC Acceleratori eelarve põhiline kasutusviis peaks olema segarahastus, peaks EIC Acceleratori poolt üksnes VKEdele, sealhulgas idufirmadele antav toetus vastama eelmise raamprogrammi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi eelarve raames antavale toetusele, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 43 (6).

(22c)

EIC Accelerator peaks oma segarahastamis- ja omakapitalipõhiste toetustega ning tihedas koostoimes InvestEU programmiga rahastama VKEsid, sealhulgas idufirmasid, ja erandjuhtudel ka väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate projekte, kes ei suuda veel tulu saada, ei ole veel kasumlikud või ei suuda veel ligi meelitada piisavaid investeeringuid, et täielikult rakendada oma projektide äriplaani. Selliseid toetuskõlblikke üksusi käsitatakse rahastamiskõlbmatutena, samas kui osa nende investeerimisvajadustest oleks võinud või võiks katta üks või mitu investorit, näiteks era- või riigipank, pereettevõte, riskikapitalifond, äriingel jne. Sel viisil turutõrget ületades rahastab EIC Accelerator paljutõotavaid üksusi, keda peetakse veel rahastamiskõlbmatuteks, kuid kes teostavad läbimurdelisi ja turgu loovaid innovatsiooniprojekte. Kui need projektid saavad rahastamiskõlblikeks, võidakse neid nende arengu hilisemas etapis rahastada InvestEU raames.

(23)

Äri, teaduse, kõrghariduse ja ettevõtluse koostoime tugevdamisega peaks EIT peamiselt oma teadmis- ja innovaatikakogukondade ja EIT piirkondliku innovatsioonikava kaudu püüdma tugevdada üleilmsete probleemidega tegelevaid innovatsiooni ökosüsteeme, et tagada liidu üldise innovatsioonisuutlikkuse arendamine . EIT peaks kooskõlas oma asutamisakti, EIT-määruse (7) ja EIT strateegilise innovatsioonikavaga (8) edendama innovatsiooni oma tegevustes ning peaks toetama kõrghariduse lisamist innovatsiooni ökosüsteemi, tehes seda eeskätt järgmise kaudu: edendades ettevõtlusalast haridust, tugevdades teadusharudest sõltumatut koostööd tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel; tehes kindlaks tulevastelt novaatoritelt oodatavad oskused üleilmsete probleemide lahendamiseks; need hõlmavad arenenud digioskusi ja novaatorlikke oskusi. EIT toetuskavadest tuleks toetada EIT toetusesaajaid ning EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest võrsuvad idufirmad peaksid saama kiireloomulist toetust EIC meetmetest. Kuna EIT keskendumine innovatsiooni ökosüsteemidele peaks ta panema loomulikul teel sobituma raamprogrammi „Euroopa horisont“ sambasse „Innovatiivne Euroopa“ , siis peaks ta vastavalt vajadusele toetama ka kõiki teisi sambaid ning EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kavandamine tuleks strateegilise planeerimise käigus viia vastavusse sambaga „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“. Vältida tuleks dubleerimist teadmis- ja innovaatikakogukondade ning sama valdkonna muude vahendite, eelkõige muude partnerluste vahel.

(24)

Võrdsete võimaluste tagamine ja hoidmine konkreetsel turul konkureerivate ettevõtete vahel peaks olema peamine nõue, et läbimurdeline või radikaalne innovatsioon saaks edeneda ning anda sellega eelkõige väikestele ja keskmise suurusega novaatoritele võimaluse saada kasu oma investeeringutest ja hõlmata turuosa. Samuti võib teatud avatus toetusesaajate suurt võrgustikku puudutavate rahastatavate meetmete innovatsiooniskaalal aidata olulisel määral kaasa VKEde suutlikkuse arendamisele, kuna see annab neile vajalikud vahendid investeeringute ligitõmbamiseks ja edu saavutamiseks.

(25)

ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmiseks peaks käesolev programm edendama ja tugevdama koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning liidu huvidel, vastastikustel kasuteguritel ja üleilmselt võetud kohustustel põhinevate algatustega. Rahvusvahelise koostöö eesmärk peaks olema tugevdada liidu tipptaset teadus- ja innovatsioonivaldkonnas▌, ligitõmbavust ning majanduslikku ja tööstuslikku konkurentsivõimet, et võidelda ÜRO säästva arengu eesmärkides nimetatud üleilmsete probleemidega ja toetada liidu välispoliitikat. Tuleks järgida üldist avatust tipptasemele rahvusvahelise osaluse ja sihipäraste rahvusvaheliste koostöömeetmete suhtes ▌ ning võtta kasutusele asjakohased abikõlblikkuse kriteeriumid, arvestades teadusuuringute ja innovatsioonivõimekuse erinevaid tasemeid, eesmärgiga rahastada madala või keskmise sissetulekuga riikides asutatud üksusi. Samal ajal tuleks edendada kolmandate riikide assotsieerumist programmiga nii, et nähakse ette vastastikkus, kaitstakse liidu huve ja soodustatakse kõigi liikmesriikide aktiivsemat osalust programmis .

(26)

Selleks et süvendada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet ja maksimaalselt suurendada nende vastastikusest mõjust tulenevat kasu, peaks programm kaasama kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone selle üheskoos kavandamisse ja selleks, et koos luua kompetentseid teadus- ja innovatsioonikavasid ja sisu , mis vastab kodanike ja kodanikuühiskonna muredele, vajadustele ja ootustele ; selleks tuleks edendada teadusharidust, teha teadusalased teadmised avalikult kättesaadavaks ning lihtsustada kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist programmi tegevustes. Kodanike ja kodanikuühiskonna osalemise suurendamiseks võetud meetmeid tuleks jälgida.

(26a)

Programm „Euroopa horisont“ peaks toetama uut tehnoloogiat, mis aitab kõrvaldada puuetega inimeste juurdepääsu ja täieliku osalemise takistused, mis piiravad tõeliselt kaasava ühiskonna arengut.

(27)

ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on liidu äärepoolseimatel piirkondadel õigus erimeetmetele (võttes arvesse nende struktuurilist ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda) seoses ligipääsuga liidu horisontaalprogrammidele Seega peaks programm võtma arvesse nende piirkondade iseloomulikke omadusi, kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623), mille nõukogu 12. aprillil 2018 heaks kiitis , ning soodustama võimaluse korral nende osalemist programmis .

(28)

Käesoleva programmi raames välja arendatud tegevused peaksid olema suunatud soolise ebavõrdsuse kõrvaldamisele, soolise kallutatuse vältimisele, soolise mõõtme läbivale arvestamisele teaduse ja innovatsiooni sisus, töö- ja eraelu tasakaalu parandamisele, naiste ja meeste vahelisele võrdsusele, kaasa arvatud võrdse tasu põhimõtted, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 141 lõikes 3 ja direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes, ning sellele, et tagada puuetega teadlastele võimalus osaleda teadus- ja innovatsioonitegevuses. ▌

(29)

Võttes arvesse kaitsetööstuse sektori eripära, tuleks määruses …, millega asutatakse Euroopa kaitsefond (9), kindlaks määrata sätted kaitseuuringute projektide liidu poolse rahastamise kohta; nende sätetega määratakse kindlaks kaitseuuringutes osalemise eeskirjad. Kuigi sünergiat programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi vahel võiks edendada, vältides samas dubleerimist, peaksid programmi „Euroopa horisont“ raames elluviidavad tegevused keskenduma üksnes tsiviilrakendustele .

(30)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett. Artikli 1 lõikes 3 osutatud eriprogrammile ette nähtud summa on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamine juhis [viidet tuleb ajakohastada vastavalt uuele insitutsioonidevahelisele kokkuleppele: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (10) punkti 17] tähenduses.

(31)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“), kui ei ole teisiti ette nähtud (11) . Selles sätestatakse liidu eelarve rakendamise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(31a)

Kogu programmis tuleks pidevalt püüda lihtsustada haldustoiminguid, eelkõige vähendades toetusesaajate halduskoormust. Komisjon peaks oma vahendeid ja suuniseid veelgi lihtsustama sellisel moel, et need koormaksid toetusesaajaid võimalikult vähe. Komisjon peaks eeskätt kaaluma suuniste lühendatud versiooni väljaandmist.

(31b)

Selleks et Euroopa püsiks globaalsetes digitaalvaldkonna teadusuuringutes ja innovatsioonis juhtival kohal ning arvestades, et üha suuremate digitehnoloogiavõimaluste kasutamiseks on vaja rohkem investeerida, tuleks digitaalvaldkonna peamistele prioriteetidele eraldada piisav eelarve.

(32)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (12), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (13), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (15), tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (16). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(33)

Vastavalt [viide tuleks vajaduse korral ajakohastada vastavalt uuele otsusele ülemeremaade ja -territooriumide kohta: nõukogu otsuse 2013/755/EL (17) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende territooriumide eripära, et tagada nende tõhus osalemine ning toetada koostööd ja koostoimet, eelkõige äärepoolseimate piirkondadega, aga ka nende naabruses asuvate kolmandate riikidega.

(34)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides ja programmi toetusesaajate jaoks . Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.

(35)

Selleks et vajaduse korral oleks võimalik mõjunäitajaid täiendada või muuta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)

Programmi „Euroopa horisont“ ELi kosmoseprogrammi vaheline sidusus ja koostoime aitavad edendada kogu maailmas konkurentsivõimelist ja novaatorlikku Euroopa kosmosesektorit; kindlustada Euroopa sõltumatust kosmose hõlvamisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas; ning tugevdada Euroopa rolli ülemaailmse osalejana. Programmi „Euroopa horisont“ murrangulisi lahendusi toetavad kosmoseprogrammiga kättesaadavaks tehtud andmed ja teenused.

(36a)

Selleks et teatud meede saaks rahastust, tuleks tööprogrammis arvestada konkreetsete eelmiste projektide tulemustega ning teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorraga riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, ning asjakohaste poliitiliste, turu ja ühiskonna arengutendentsidega.

(37)	Osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad peaksid asjakohaselt kajastama programmi vajadusi, võttes arvesse tõstatatud probleeme ja erinevate sidusrühmade soovitusi.

(38)

Ühtsed eeskirjad ja nõuded kogu programmi raames peaksid tagama lihtsustatud ja ühised rakendusvahendid, sh järelevalveks ja aruandluseks, ja ladusa raamistiku, mis lihtsustab osalemist programmi eelarvest rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas osalemist selliste rahastamisasutuste nagu EIT poolt hallatavates programmides, osalemist ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt hallatavates ühisettevõtetes või muudes struktuurides ning osalemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel võetud programmides. Konkreetsete eeskirjade vastuvõtmine peaks olema võimalik, kuid erandeid võib teha üksnes olukorras, kus see on rangelt vajalik ja hästi põhjendatud.

(39)

Käesolevasse programmi kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi õiguslike nõuetega, sealhulgas rahvusvahelise õigusega, ja kõigi asjaomaste komisjoni otsustega, nagu näiteks komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatisega (18), ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas nõudega mitte kahjustada teadusuuringute usaldusväärsust. Arvesse tuleks võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusi. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning tuleks vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.

(40)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleks edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist liidu teaduslikes, ühiskondlikes, majanduslikes ja tehnoloogilistes huvides . Programmi rakendamine peaks olema vastavuses ELi toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga seotud meetmete puhul võidakse lubada programmi teatavates meetmetes osalemist üksnes liikmesriikides asuvatele üksustele, või lisaks liikmesriikidele, neile üksustele, mis asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või kolmandates riikides.

(41)

Tunnistades kliimamuutusi kui üht suurimat globaalset ja ühiskondlikku probleemi ja võttes arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärk, milleks on suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestel kliimaeesmärkide toetamiseks vähemalt 25 % ELi eelarve kulutustest ja saavutada iga-aastane 30 % eesmärk võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks . Kliimaküsimused integreeritakse asjakohaselt teadus- ja innovatsioonitegevuse sisusse ning neid kohaldatakse kõigis uuringutsükli etappides.

(41a)

Kliimaga seotud mõjuahela puhul annab komisjon aru kliimaga seotud projektide väljundite, innovatsiooni ja koondmõju kohta, sealhulgas programmi osade ja rakendusviiside kaupa. Komisjon peaks oma analüüsis võtma arvesse programmi tegevusest tulenevaid pikaajalisi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakulusid ning kasu Euroopa kodanikele, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise innovaatiliste lahenduste kasutamist, hinnangulist mõju töökohtadele ja ettevõtete loomisele, majanduskasvu ja konkurentsivõimet, puhast energiat ning heaolu (sealhulgas õhu, pinnase ja vee kvaliteeti). Selle mõjuhinnangu tulemused tuleks avalikustada, neid tuleks hinnata Euroopa kliima- ja energiaeesmärkide kontekstis ning tulemusi tuleks arvesse võtta hilisemas strateegilise planeerimise protsessis ja tulevastes tööprogrammides.

(42)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja neis on eelkõige määratud kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, avalike hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähtud ette eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades käsitletakse ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(43)

Tundliku taustaga teabe kasutamine või volitamata isikute juurdepääs tundlikele tulemustele ja teadusandmetele võib avaldada kahjulikku mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi huvidele. Seega peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemine olema kooskõlas kogu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444 (19), millega nähakse ette sätted ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta.

▌

(45)

On vaja kehtestada programmi raames võetavates meetmetes osalejatele liidu rahaliste vahendite eraldamise tingimused. Programmi raames on peamine rahastamisviis toetused . Teised rahastamisviisid tuleks valida selle järgi, kuidas need võimaldavad saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollide kulu, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski . Toetuste andmisel tuleks täiendava lihtsustamise eesmärgil kaaluda ka finantsmääruses sätestatud kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade või ühikuhindade astmiku kasutamist . Enne kui mis tahes uut kulude hüvitamise süsteemi saaks toetusesaajate seisukohalt pidada tõeliseks lihtsustamiseks, peaks sellele eelnema põhjalik hindamine, mis annab positiivse tulemuse.

▌

(47)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) (20) peaks programm looma aluse toetusesaajate tavapäraste raamatupidamistavade laialdasemaks aktsepteerimiseks seoses ettevõttesiseste personali- ja ühikukuludega kaupade ja teenuste puhul, mis kehtib ka programmi „Horisont 2020“ kohaste suurte teadustaristute puhul . Kõigil toetusesaajatel peaks olema võimalus valida ettevõttesiseselt arveldatavate kaupade ja teenuste puhul otseseid ja kaudseid kulusid ühendavad ühikuhinnad, mis arvutatakse vastavalt abisaajate tavapärasele raamatupidamistavale. Sellega seoses peaksid abisaajad saama ettevõttesiseselt arveldatavate kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul võtta arvesse tegelikke kaudseid kulusid, mis on arvutatud jaotamispõhimõtete alusel.

(48)

Praegust tegelike personalikulude hüvitamise süsteemi tuleks veelgi lihtsustada, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames välja töötatud projektipõhisele tasustamismeetodile, ja veelgi rohkem finantsmäärusega kooskõlla viia, võttes eesmärgiks programmiga seotud ELi teadlaste vahelise palgalõhe vähendamise .

(49)

Osalejate tagatisfond, mis loodi programmi „Horisont 2020“ raames ja mida haldab komisjon, on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, mis leevendab kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnevate ja hüvitamata summadega seotud riske. Seega tuleks jätkata toetusesaaja tagatisfondi, mis on ümbernimetatud vastastikuseks kindlustusmehhanismiks (edaspidi „mehhanism“) tegevust ja laiendada seda teistele rahastamisasutustele, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 185 kohastele algatustele. Kõnealune mehhanism tuleks avada teistele otseselt juhitavate liidu programmide toetusesaajatele.

(50)

Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist reguleerivad eeskirjad, tagamaks, et toetusesaajad kaitsevad, kasutavad, levitavad ja tagavad vajaduse korral juurdepääsu kõnealustele tulemustele. Tulemuste kasutamisele tuleks pöörata suuremat tähelepanu ning komisjon peaks kindlaks tegema ja aitama maksimeerida abisaajate võimalusi tulemuste kasutamiseks , eelkõige liidus. Tulemuste kasutamisel tuleks järgida käesoleva programmi põhimõtteid, sealhulgas innovatsiooni edendamist liidus ja Euroopa teadusruumi tugevdamist.

(51)

Eelneva programmi „Horisont 2020“ põhielemendid ettepanekute hindamise ja valikusüsteemi kohta, mille puhul keskendutakse eelkõige tipptaseme saavutamise, mõju ning rakendamise kvaliteedi ja tõhususe kriteeriumitele , tuleks säilitada. Ettepanekuid tuleks jätkuvalt valida võimalikult paljudest liikmesriikidest pärit sõltumatute ekspertide hinnangu alusel. Komisjon peaks vajadusel korraldama anonüümse hindamise ja analüüsima selle tulemusi, et vältida valiku kallutatust. Kui see on asjakohane, peaksid sõltumatud eksperdid arvesse võtma vajadust tagada projektide portfelli üldine sidusus.

(52)

Kõigis programmi osades tuleks finantsmääruse artikli 127 kohaselt rakendada auditite ja hindamiste süstemaatilist kasutamist koos muude liidu programmide auditite ja hindamistega, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust. Vastastikune kasutamine tuleks selgelt sätestada, kaasates ka muid kindlust andvaid elemente, näiteks süsteemi- ja protsessiauditeid.

(53)

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondade konkreetseid probleeme tuleks lahendada auhindade, sealhulgas vajaduse korral ühtse või ühise auhinna kaudu, mille paneb välja komisjon või rahastamisasutus koos teiste liidu asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või mittetulunduslike õigussubjektidega. Eelkõige tuleks auhindu anda projektidele, mis meelitavad teadlasi osalemist laiendavatesse riikidesse, samuti edukatele projektidele, et suurendada nende nähtavust ja et oleks võimalik liidu rahastatavaid meetmeid aktiivsemalt edendada.

(54)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuidas nende kaudu on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks arvestada ühekordsete summade, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmikega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm“) ning eeskirjad kaudsetes meetmetes osalemiseks ja tulemuste levitamiseks programmi raames ning määratakse kindlaks raamistik, mille alusel liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust .

2. Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

3. Programmi rakendatakse:

a)	otsusega …/…/EL (21) kehtestatud eriprogrammiga ▌;

aa)	rahalise toetusega Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT), mis on loodud määrusega (EÜ) nr 294/2008;

b)	▌kaitseuuringute eriprogrammiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega …/…/EL, millega luuakse Euroopa Kaitsefond.

4. Käesolevas määruses kasutatud mõisteid „Euroopa horisont“, „programm“ ja „eriprogramm“ kasutatakse üksnes lõike 3 punktis a kirjeldatud eriprogrammiga seotud küsimustes.

EIT rakendab programmi vastavalt oma strateegilistele eesmärkidele aastateks 2021–2027, nagu on sätestatud EIT strateegilises innovatsioonikavas, võttes arvesse strateegilist planeerimist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„teadustaristud“ – vahendid, mis pakuvad teadusringkondadele ressursse ja teenuseid teadusuuringute läbiviimiseks ja innovatsiooni edendamiseks oma valdkondades. See mõiste hõlmab ka asjaomast personali, seadmestikku ja instrumentide kogumeid; teadmistega seotud vahendeid, näiteks kogusid, arhiive või teaduslikke andmeid; ainulaadseid ja välistele kasutajatele avatud arvutussüsteeme, sidevõrke ja muud taristut, mis on vajalikud teadus- ja innovatsioonivaldkonnas tipptaseme saavutamiseks. Neid võib kasutada ka muuks kui teadusuuringuteks, näiteks hariduses ja avalike teenuste osutamiseks, kui see on asjakohane, ja need võivad olla ühes asukohas olevad, virtuaalsed või hajusad;

2)	„aruka spetsialiseerumise strateegia“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 määratletud aruka spetsialiseerumise strateegia (22), mis täidab määruses (EL) XX [Common Provisions Regulation – ühissätete määrus] sätestatud rakendamistingimusi;

„Euroopa partnerlus“ – liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide varajasel kaasamisel koostatud algatus, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori partneritega (näiteks tööstus, ülikoolid , teadusasutused, kohaliku, piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid ) kohustuvad ühiselt toetama teadus- ja innovatsioonitegevuse programmi väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas turu, reguleeriva või poliitika rakendamisega seotud tegevuste väljatöötamist ja rakendamist;

4)	„avatud juurdepääs“ – tava võimaldada lõppkasutajale tasuta veebipõhist juurdepääsu programmi raames rahastatud meetmetest tulenevatele teadustulemustele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10 ning artikli 35 lõikega 3 ;

4a)	„avatud teadus“ – lähenemisviis teaduslikule protsessile, mis põhineb avatud koostööl, vahenditel ja teadmiste levitamisel, sh artiklis 10 nimetatud elementidel.

„missioon“ – valdkonna- ja sektoriüleste ning tipptaseme- ja mõjupõhiste teadus- ja innovatsioonimeetmete kogum, mille eesmärk on

—	saavutada kindlaksmääratud aja jooksul mõõdetav eesmärk , mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;

—	mõjutada ühiskonda ja poliitikakujundust teaduse ja tehnoloogia kaudu, ning

—	tuua kasu olulisele osale Euroopa elanikkonnast ja suurele hulgale Euroopa kodanikele;

6)	„kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arendamist etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

7)	„innovatiivsete lahenduste riigihange“ – hange, mille puhul hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojatena, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavuskatseid;

8)	„kasutusõigused“ – õigus kasutada tulemusi või taustteavet käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tingimustel ;

„taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul, nii materiaalne kui immateriaalne, sealhulgas kõik õigused (nt intellektuaalomandi õigused), mis: i) toetusesaajal olid enne meetmega ühinemist ning ii) toetusesaajad on kirjalikus kokkuleppes kindlaks määranud sellisel viisil, mis on vajalik meetme rakendamiseks või selle tulemuste kasutamiseks;

10)	„levitamine“ – tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil (välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine), sealhulgas teaduspublikatsioonide avaldamine mis tahes teabekanalites;

11)

„kasutamine“ – tulemuste kasutamine edasiseks teadus- ja innovatsioonitegevuseks, välja arvatud asjaomase meetmega hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus, või muu hulgas kommertskasutuseks, näiteks toote või protsessi väljatöötamiseks, loomiseks, tootmiseks ja turustamiseks, ▌ teenuse loomiseks ja osutamiseks või standardimiseks;

12)

„õiglased ja mõistlikud tingimused“ – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused või tasuta kasutamise tingimused, milles võetakse arvesse kasutustaotluse konkreetseid asjaolusid, näiteks selle taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe tegelikku või potentsiaalset väärtust ja/või teabe kavandatud kasutamise ulatust, kestust või muid näitajaid;

13)	„rahastamisasutus“ – finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c nimetatud asutus või organisatsioon, v.a komisjon, kellele komisjon on usaldanud programmi raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;

14)	„rahvusvaheline Euroopa teadusasutus“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

15)

„õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;

15a)

„osalemist laiendavad riigid“/„madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riigid“ – riigid, kus õigussubjekt peab olema asutatud, et saada programmi „Euroopa horisont“ osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendi „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine“ raames koordinaatoriks. ELi liikmesriikidest on need riigid kogu programmi kestel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Assotsieerunud riikide puhul määratletakse abikõlblike riikide loetelu näitaja alusel ja avaldatakse tööprogrammis. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaselt on äärepoolseimate piirkondade õigussubjektid selle komponendi koordinaatoritena samuti täielikult kõlblikud;

16)	„mittetulunduslik õigussubjekt“ – õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt ei ole tulutoovat eesmärki või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult siduv kohustus mitte jagada kasumit oma aktsionäridele või üksikliikmetele;

16a)	„VKE“ – komisjoni soovituses 2003/361/EÜ määratletud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja;

17)

„ väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – üksus, kes ei ole mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi „VKE“) nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ ja kellel on kuni 499 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6;

18)	„tulemused“ – meetmega saavutatud mis tahes materiaalne või immateriaalne tagajärg, näiteks andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist ja laadist ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;

18a)	„teadusväljundid“ – meetmega saavutatud tulemused, millele saab anda juurdepääsu teaduspublikatsioonide, andmete või muude kavandatud tulemuste ja protsesside näol, nagu tarkvara, algoritmid, protokollid ja elektroonilised märkmikud;

19)

„kvaliteedimärgis“ – sertifitseeritud märgis, mis näitab, et konkursile esitatud ettepanek ületab kõiki tööprogrammis sätestatud hindamis künniseid, kuid seda ei saa rahastada, kuna tööprogrammis puuduvad selleks vahendid , küll aga võib see saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest ;

19a)

„strateegiline teadus- ja innovatsioonikava“ – rakendusakt, milles on sätestatud strateegia tööprogrammi sisu realiseerimiseks kuni nelja aasta jooksul pärast kohustuslikku ja laiaulatuslikku sidusrühmadega konsulteerimist. Sellega määratletakse prioriteedid, sobivate meetmete liigid ja kasutatavad rakendamisviisid.

20)	„tööprogramm“ – dokument, mille komisjon on vastu võtnud eriprogrammi rakendamiseks (23) kooskõlas selle artikliga 12 või rahastamisasutuse poolt vastuvõetud samaväärse sisu ja struktuuriga dokument;

21)

„tagasimakstav ettemakse“ – programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendi osa, mis vastab finantsmääruse X jaotise kohasele laenule, kuid mille eraldab otse Euroopa Liit mittetulunduslikul alusel, et katta innovatsioonimeetmele vastava tegevusega seotud kulusid, ning mille toetusesaaja peab hüvitama liidule lepingus sätestatud tingimustel;

22)	„leping“ – kokkulepe, mille sõlmivad komisjon või rahastamisasutus õigussubjektiga, kes viib ellu innovatsioonialast ja turule suunatud meedet ning keda toetatakse programmi „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendi kaudu;

23)

„salastatud teave“ – ELi salastatud teave, nagu määratletud komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artiklis 3, samuti liikmesriikide salastatud teave, kolmandate riikide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave ning rahvusvaheliste organisatsioonide, kellega liidul on sõlmitud julgeolekukokkulepe, salastatud teave;

24)

„segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles ühendatakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

25)	„programmi „Euroopa horisont“ ▌segarahastamisvahend“ – rahaline toetus programmile, millest toetatakse innovatsioonialaseid ja turule suunatud meetmeid, milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali või mõnda muusse tagastatava toetuse liiki .

25-a)

„EIC segarahastamisvahend“ – rahaline otsetoetus, mida antakse EIC raames innovatsioonialasele ja turule suunatud meetmele, milles toetus või tagastatav ettemakse on teataval viisil ühendatud investeeringuga omakapitali või mõnda muusse tagastatava toetuse liiki;

25a)

„teadus- ja innovatsioonimeede“ – meede, mis koosneb peamiselt tegevusest, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja/või uurida uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse teostatavust. See võib hõlmata alus- ja rakendusuuringuid, tehnoloogia arendamist ja integreerimist, prototüübi väikesemahulist testimist, tõendamist ja valideerimist laboris või imiteeritud keskkonnas;

25b)

„innovatsioonimeede“ – meede, mis koosneb peamiselt tegevusest, mille otsene eesmärk on toota uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste kavasid, seadeid või projekte, mis võib hõlmata prototüübi loomist, testimist, tõendamist, katseprojekte, toote suuremahulist valideerimist ja turuleviimist;

25c)	„Euroopa Teadusnõukogu eesliini teadusuuringud (sealhulgas kontseptsiooni toimivuse tõestamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu)“ – vastutava teadlase juhitav teadustegevus, mida haldab üks või mitu toetusesaajat ja mis puudutab üksnes Euroopa Teadusnõukogu;

25d)	„koolituse ja liikuvuse meede“ – teadlaste oskuste, teadmiste ja karjäärivõimaluste edendamise meede, mis põhineb riikidevahelisel ning vajaduse korral sektorite- või valdkondadevahelisel liikuvusel;

25e)

„programmi kaasrahastamise meede“ – meede, millega tagatakse mitmeaastane kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustiku loomist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamist ja teabevahetust, levitamist ja kasutuselevõttu või anda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid või nende kombinatsiooni. Programmi kaasrahastamise meedet võivad rakendada vahetult asjaomased üksused või kolmandad osalejad nende nimel;

25f)	„kommertskasutusele eelneva hanke meede“ – meede, mille peamine eesmärk on teostada kommertskasutusele eelnev hange, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad;

25 g)

„innovatiivsete lahenduste riigihanke meede“ – meede, mille peamine eesmärk on teostada innovatiivsete lahenduste ühishange või koordineeritud riigihange, mida rakendavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad;

25h)

„koordineerimis- ja toetusmeede“ – meede, millega aidatakse täita programmi eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus, välja arvatud siis, kui seda tehakse osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ raames komponendis „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine“; ning ilma teadustegevuse ELi-poolse kaasrahastamiseta toimuv nn alt-üles koordineerimine, mis võimaldab liikmesriikide ja assotsieerunud riikide õigussubjektide omavahelist koostööd Euroopa teadusruumi tugevdamiseks;

25i)	„ergutusauhind“ – auhind, millega kannustatakse innovatsiooni kavandatud suunas, olles määranud enne töö teostamist selle sihttulemuse;

25j)	„tunnustusauhind“ – auhind, millega tunnustatakse varasemaid saavutusi ja väljapaistvat tööd pärast seda, kui see on tehtud;

25k)	„innovatsiooni ja turuleviimise meede“ – meede, mis kätkeb endas innovatsioonimeedet ja muid vajalikke tegevusi innovatsiooni turuleviimiseks, sealhulgas ettevõtete laiendamist, pakkudes programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid (valik grandi tüüpi ja erasektori rahastamisvahendeid);

25l)	„kaudsed meetmed“ – osalejate teadus- ja innovatsioonitegevus, mida liit rahaliselt toetab;

25m)	„otsesed meetmed“ – komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu toimuv teadus- ja innovatsioonitegevus;

27)	„hange“ – hange vastavalt finantsmääruse artikli 2 punktile 49;

28)	„seotud üksus“ – mis tahes juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 187 lõikele 1;

30)

„innovatsiooni ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis ELi tasandil ühendab osalejaid või üksusi, kelle funktsionaalne eesmärk on võimaldada tehnoloogia arendamist ja innovatsiooni. See hõlmab suhteid materiaalsete ressursside (nt rahastamine, seadmed ja vahendid), institutsionaalsete üksuste (nt kõrgharidusasutused ja tugiteenused, teadusuuringute ja tehnoloogia organisatsioonid, ettevõtjad, riskikapitali pakkujad ja finantsvahendajad) ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika kujundamise ja rahastamise üksuste vahel.

▌

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, tehnoloogiline , majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada liidu konkurentsivõimet kõigis liikmesriikides , sealhulgas tööstuses, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid, aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele ja poliitika elluviimisele , ning üleilmsete probleemide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide lahendamisele, järgides kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe põhimõtteid, ning tugevdada Euroopa teadusruumi . Programm tagab seega võimalikult suure liidu lisaväärtuse, keskendudes eesmärkidele ja tegevusele, millega liikmesriigid ei suuda tulemuslikult toime tulla üksi, küll aga koostööd tehes.

2. Programmi erieesmärgid on järgmised:

arendada, edendada ja edasi viia teaduse tipptaset, toetada kvaliteetsete uute alus- ja rakendusteadmiste, oskuste, tehnoloogiate ja lahenduste loomist ja levitamist, samuti teadlaste koolitust ja liikuvust, meelitada ligi talente kõigil tasanditel ja aidata kaasa liidu talendipagasi täielikule kaasamisele käesoleva programmi raames toetatavatesse meetmetesse ;

luua teadmisi , tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitika arendamisel, toetamisel, rakendamisel ning toetada juurdepääsu novaatorlikele lahendustele ja nende kasutuselevõtmist Euroopa tööstuses, eelkõige VKEdes , ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme, sealhulgas kliimamuutus ning kestliku arengu eesmärgid ;

c)	edendada igat liiki innovatsiooni, hõlbustada tehnoloogilist arengut, tutvustamistegevust ning teadmus- ja tehnosiiret ning tugevdada novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu ja kasutamist ;

optimeerida programmi tulemusi Euroopa teadusruumi mõju ja külgetõmbavuse tugevdamiseks, suurendada kõikide liikmesriikide, sh madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide tipptasemel põhinevat osalemist programmis „Euroopa horisont“ ning hõlbustada koostöösidemeid Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis .

Artikkel 4

Programmi struktuur

1. Programm koosneb järgmistest osadest, mis aitavad saavutada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärke:

I sammas „ Tipptasemel teadus“▌, millel on järgmised komponendid:

a)	Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi „ERC“);

b)	Marie Skłodowska-Curie meetmed;

c)	teadustaristud.

II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millel on järgmised komponendid , võttes arvesse, et sotsiaal- ja humanitaarteadustel on oluline roll kõikides teemavaldkondades :

a)	teemavaldkond „Tervishoid“;

b)	teemavaldkond „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ ;

b a)	teemavaldkond „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“;

c)	teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos “;

d)	teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

f)	teemavaldkond „Toit, biomajandus , loodusvarad, põllumajandus ja keskkond “;

g)	Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda.

III sammas „ Innovatiivne Euroopa “, millel on järgmised komponendid:

a)	Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“);

b)	Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid;

c)	määrusega (EÜ) nr 294/2008 asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT).

Osa „ Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“,▌ millel on järgmised komponendid:

a)	osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine ;

b)	Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.

2. Peamised tegevussuunad on sätestatud I lisas.

Artikkel 5 (24)

Kaitseuuringud ja arendamine

1. Artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi raames elluviidavate tegevuste puhul, mis on sätestatud määruses, millega asutatakse Euroopa Kaitsefond, keskendutakse üksnes kaitsealastele uuringutele ja arendustööle , mille eesmärgid ja üldised tegevussuunad on järgmised:

—	tegevus, mille eesmärk on suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust;

2. Käesolevat määrust ei kohaldata artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi suhtes, välja arvatud käesoleva artikli, artikli 1▌ ning artikli 9 lõike 1 suhtes.

Artikkel 6 (25)

Strateegiline planeerimine ning ELi poolse rahastamise rakendamine ja vormid

2. Programmist võib kaudseid meetmeid rahastada kõigis finantsmääruse kohastes vormides, eelkõige toetuste kui programmist antava abi peamise vormi kaudu. Samuti võib sellest anda rahastust auhindade, hangete ja segarahastamistoimingute rahastamisvahendite kaudu ning omakapitali toetust rahastamisvahendi EIC Accelerator kaudu .

3. Käesolevas määruses sätestatud osalemis- ja tulemuste levitamise eeskirju kohaldatakse kaudsete meetmete suhtes.

4. Peamised programmi raames kasutatavad meetmed on sätestatud ja iseloomustatud artiklis 2 . Lõikes 2 osutatud rahastamisvorme kasutatakse paindlikult kõigi programmi eesmärkide puhul ning nende kasutamine otsustatakse vajaduste ja konkreetsete eesmärkide kriteeriumide alusel.

5. Programm toetab ka Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid. Kui need meetmed aitavad kaasa ELi toimimise lepingu artikli 185 või artikli 187 alusel loodud algatustele, ei loeta nende meetmete panust kõnealustele algatustele eraldatud rahalise toetuse osaks.

6. Eriprogrammi ja EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade rakendamist toetab eriprogrammis ette nähtud teadus- ja innovatsioonitegevuse läbipaistev ja strateegiline planeerimine , eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ puhul, hõlmates ka teiste sammaste asjaomaseid meetmeid ning osa „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ ;

Komisjon tagab liikmesriikide varajase kaasamise ning ulatusliku mõttevahetuse Euroopa Parlamendiga, mida omakorda täiendavad konsultatsioonid sidusrühmade ja laiema üldsusega.

Strateegiline planeerimine tagab vastavuse liidu muude asjaomaste programmidega ning kooskõla ELi prioriteetide ja kohustustega ning suurendab vastastikust täiendavust ja koostoimet riiklike ja piirkondlike rahastamisprogrammide ja prioriteetidega, tugevdades seeläbi Euroopa teadusruumi. Valdkonnad, kus on võimalik luua missioone ja institutsioonilisi Euroopa partnerlusi, kehtestatakse V a lisas.

6a. Kui see on asjakohane, võib väikestele koostöökonsortsiumidele kiirema juurdepääsu võimaldamiseks teha ettepaneku teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee menetluse (Fast Track to Research and Innovation Procedure (FTRI)) rakendamiseks mõne projektikonkursi puhul, mille eesmärk on valida teadusuuringute ja/või innovatsioonimeetmeid raamprogrammi osa „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ning osa „Euroopa Innovatsiooninõukogu programm Pathfinder“ raames.

FTRI menetluse kohasel konkursil on järgmised kumulatiivsed omadused:

—	alt-üles-põhimõttel toimivad projektikonkursid;

—	lühem aeg avalduse esitamisest toetuse saamiseni (mitte üle kuue kuu);

—	toetus, mida antakse ainult väikestele koostöökonsortsiumidele, mis koosnevad maksimaalselt 6 erinevast ja iseseisvast abikõlblikust õigussubjektist;

—	maksimaalne rahaline toetus konsortsiumi kohta ei ületa 2,5 miljonit eurot.

Tööprogrammis määratakse kindlaks hankemenetlused, kus kasutatakse FTRI menetlust.

7. Programmi „Euroopa horisont“ tegevused viiakse ellu avatud ja konkurentsipõhiste konkursside kaudu, sealhulgas missioonides ja Euroopa partnerlustes , välja arvatud auhindu käsitlevas artiklis 39 nimetatud tegevused .

▌

Artikkel 6a

Programmi põhimõtted

1. Artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi ning EIT raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele. Eelarves ei ole lubatud teha ümberpaigutusi artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi ja EIT jaoks eraldatud summa ja artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi jaoks eraldatud summa vahel, ning tuleb vältida tarbetut dubleerimist kahe programmi vahel.

2. Programmiga „Euroopa horisont“ tagatakse multidistsiplinaarne lähenemisviis ja nähakse vajaduse korral ette sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimine kogu programmi raames arendatavasse tegevusse ja kõigisse teemavaldkondadesse, sh konkreetsed konkursikutsed sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnaga seotud teemadel.

3. Programmi koostööosades tagatakse tasakaal madalamate ja kõrgemate tehnilise valmiduse tasemete vahel, hõlmates seega kogu väärtusahelat.

3a. Programm peab tõhusalt tagama ja integreerima koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning vastastikusel kasul, liidu huvidel, rahvusvahelistel kohustustel ja vajaduse korral vastastikkusel põhinevate algatustega.

4. Programmiga aidatakse osalemist laiendavatel riikidel suurendada osalemist programmis „Euroopa horisont“ ja edendatakse laia geograafilist katvust koostööprojektides, sealhulgas teadusliku tipptaseme levitamise, uute koostöösidemete tugevdamise, ajude ringluse ergutamise ning artikli 20 lõike 3 ja artikli 45 lõike 4 rakendamise kaudu. Neid jõupingutusi kajastavad liikmesriikide proportsionaalsed meetmed liidu, riiklike ja piirkondlike fondide toel, sh teadlastele atraktiivse töötasu kehtestamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse geograafilisele tasakaalule, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõukogud ja eksperdirühmad, ilma et see kahjustaks tipptaseme kriteeriume.

5. Programmiga edendatakse tõhusalt kõigi võrdseid võimalusi, samuti soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ning soolise mõõtme rakendamist teadusuuringutes ja innovatsioonis, ning seatakse eesmärgiks soolise tasakaalustamatuse põhjustega tegelemine. Erilist tähelepanu pööratakse võimalikult suure soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja muudes asjaomastes nõuandeorganites, nt nõukogudes ja eksperdirühmades.

5a. Programmi „Euroopa horisont“ rakendatakse koostoimes liidu muude rahastamisprogrammidega, püüdes samas haldustoiminguid võimalikult lihtsustada. Mittetäielik loetelu koostoimest muude liidu rahastamisprogrammidega on esitatud IV lisas.

5b. Programm aitab suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates sellega kaasa üldise investeerimiseesmärgi saavutamisele, mille kohaselt teadus- ja arendustegevusse investeeritakse vähemalt 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist.

6. Komisjon püüab programmi rakendamisel järjepidevalt lihtsustada haldustoiminguid ning vähendada taotlejate ja toetusesaajate koormust.

7. Kuna osa liidu eesmärgist on integreerida kliimameetmed ELi valdkondlikusse poliitikasse ja ELi fondidesse, eraldatakse programmi meetmete raames tehtavatest kulutustest vajaduse korral vähemalt 35 % kliimaeesmärkidele. Kliimaküsimused integreeritakse asjakohaselt teadusuuringute ja innovatsiooni sisusse.

8. Programmiga edendatakse kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu koosloomist ja kooskavandamist.

9. Programmiga tagatakse läbipaistvus ja aruandekohustus teadus- ja innovatsiooniprojektide avaliku sektori rahastamises, kaitstes nii avalikke huve.

10. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus peab tagama, et konkursikutse avaldamise ajaks oleks kõigil võimalikel osalejatel kasutada piisavalt suuniseid ja teavet, eelkõige kohaldatav toetuslepingu näidis.

Artikkel 7

Missioonid

1. Missioonid kavandatakse samba „Üleilmsed probleemid ja ELi tööstuse konkurentsivõime“ raames, kuid need võivad kasu saada ka programmi muudes osades võetud meetmetest , samuti liidu muudes rahastamisprogrammides võetud täiendavatest meetmetest . Missioonid võimaldavad konkureerivaid lahendusi, mille tulemuseks on üleeuroopaline lisaväärtus ja mõju.

2. Missioonid määratakse kindlaks ja neid rakendatakse vastavalt määrusele ja eriprogrammile, tagades liikmesriikide aktiivse ja varajase kaasamise ning ulatusliku teabevahetuse Euroopa Parlamendiga . Missioonid, nende eesmärgid, eelarve, sihid, ulatus, näitajad ja vahe-eesmärgid määratakse vastavalt vajadusele kindlaks strateegilistes teadus- ja innovatsioonikavades või tööprogrammides. Missioonide raames esitatud ettepanekute hindamine viiakse läbi vastavalt artiklile 26.

2a. Programmi esimese kolme aasta jooksul eraldatakse kuni 10 % II samba aastaeelarvest missioonide rakendamiseks korraldatavate konkursikutsete kaudu. Programmi järelejäänud osa kestel ja ainult siis, kui missioonide valiku- ja juhtimisprotsessile on antud positiivne hinnang, võib osakaalu suurendada. Komisjon teeb teatavaks iga missioonidele pühendatud tööprogrammi koguosakaalu eelarves.

3. Missioonid:

a)	lähtudes oma ülesehituses ja rakendamisel kestliku arengu eesmärkidest, omavad selget teadus- ja innovatsioonisisu ning ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide ja kohustuste ning artiklis 3 sätestatud programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele;

aa)

hõlmavad kogu Euroopa Liidule tähtsaid valdkondi, on kaasavad, ergutavad mitmesuguste avaliku ja erasektori sidusrühmade, sealhulgas kodanike ja lõppkasutajate ulatuslikku kaasamist ja aktiivset osalemist ning annavad teaduse ja innovatsiooni vallas tulemusi, millest kõigil liikmesriikidel võib kasu olla;

b)	on jõulised ja inspireerivad, seega on neil laialdane teaduslik, tehnoloogiline, ühiskondlik, majanduslik , keskkonnakaitseline või poliitiline tähtsus ja mõju ;

c)	osutavad selget suunda ja eesmärke ning on suunatud, mõõdetavad, ajaliselt piiritletud ja neil on selged eelarvelised raamid ;

d)	valitakse välja läbipaistval viisil ja on suunatud edasipüüdlikele, tipptaseme- ja mõjupõhistele , kuid realistlikele eesmärkidele ning teadus- , arendus- ja innovatsioonitegevusele;

da)	omavad vajalikku ulatust ja mõõtkava ning mobiliseerivad ulatuslikult ressursse ja võivad saada täiendavate avaliku ja erasektori vahendite näol võimendust, mis on vajalik missiooni eesmärgi saavutamiseks;

e)	edendavad valdkondadeülest tegevust (sh sotsiaal- ja humanitaarteadused) ja hõlmavad tegevust paljudel, sealhulgas madalamatel tehnilise valmiduse tasemetel ;

f)	jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lähenemisviisidele ja lahendustele , võttes arvesse inimeste ja ühiskonna vajadusi ja kasu ning tunnistades eri panuste tähtsust kõnealuste missioonide täitmiseks .

fa)	kasutavad läbipaistval viisil koostoimet liidu teiste programmidega, samuti riiklike ja asjakohasel juhul piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemidega.

4. Komisjon jälgib ja hindab iga missiooni vastavalt käesoleva määruse artiklitele 45 ja 47 ning V lisale, sealhulgas edusamme lühiajaliste, keskmise kestusega ja pikaajaliste eesmärkide täitmisel, mis hõlmavad rakendamist, järelevalvet ja missioonide järkjärgulist lõpetamist. Programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud esimeste missioonide hindamine toimub hiljemalt 2023. aastal ja enne mis tahes otsuseid uute missioonide loomise või käimasolevate missioonide jätkamise, lõpetamise või ümbersuunamise kohta. Hindamise tulemused avalikustatakse ning need hõlmavad valikuprotsessi, juhtimise, eelarve, kesksete eesmärkide ja seniste tulemuste analüüsi, kuid ei piirdu sellega.

Artikkel 7a

Euroopa Innovatsiooninõukogu

1. Komisjon loob keskselt juhitava ühtse kontaktpunktina Euroopa Innovatsiooninõukogu (edaspidi „EIC“), et rakendada sellega seotud III samba „Innovatiivne Euroopa“ meetmeid. EIC keskendub peamiselt läbimurdelisele ja murrangulisele, eelkõige turgu loovale innovatsioonile, toetades samas kõiki innovatsiooniliike, sealhulgas astmelist innovatsiooni. EIC tegutseb järgmiste põhimõtete alusel: selge ELi lisaväärtus, autonoomia, riskimisvõime, tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus ja vastutus.

2. EIC on avatud iga liiki novaatorite jaoks, eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni (VKEd, kaasa arvatud idufirmad ja erandjuhtudel väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad) ning üksiktoetusesaajatest valdkondadevaheliste konsortsiumideni. Vähemalt 70 % EIC eelarvest eraldatakse VKEdele, sealhulgas idufirmadele.

3. EIC juhatus ja juhtimisfunktsioonid on kindlaks määratud otsuses (EL)… [eriprogramm] ja selle lisades.

Artikkel 8

Euroopa partnerlused

1. Programmi „Euroopa horisont“ osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:

osalemine partnerlustes, mis on loodud komisjoni ja artikli 2 lõikes 3 osutatud partnerite vastastikuse mõistmise memorandumite ja/või lepinguliste kokkulepete alusel, milles täpsustatakse partnerluse eesmärgid, kõigi osaliste kohustused seoses partnerite rahaliste ja/või mitterahaliste panustega , peamised tulemus- ja mõjunäitajad, saavutatavad tulemused ja aruandluskord . Need partnerlused hõlmavad partnerite ja programmiga (Euroopa programmipartnerlused) rakendatavat täiendavat teadus- ja innovatsioonitegevust;

osalemine teadus- ja innovatsioonitegevuse programmis , milles täpsustatakse eesmärgid, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning saavutatavad tulemused, ning rahaline panustamine sellesse, mis põhineb partnerite kohustusel toetada oma asjaomaseid tegevusi rahaliselt ja /või mitterahaliselt ning ühendada oma asjakohased tegevused programmi kaasrahastamise meetme (kaasrahastatud Euroopa partnerlused) kaudu;

osalemine teadus- ja innovatsiooniprogrammides, mille on loonud ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel mitu liikmesriiki või ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud organisatsioonid (nagu ühisettevõtted või EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mis vastavad EIT määruse nõuetele (institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused), ja rahaline panustamine neisse programmidesse . Selliseid partnerlusi rakendatakse üksnes juhul, kui programmi „Euroopa horisont“ teiste osadega, sealhulgas muude Euroopa partnerluse vormidega, ei oleks võimalik saavutada eesmärke või vajalikku mõju, ning kui seda õigustab pikaajaline perspektiiv ja kõrge integratsioonitase. ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 kohaste partnerluste puhul kohaldatakse kõigi rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Keskse finantsjuhtimise korral tehakse ühe osaleva riigi projektitasandi maksed asjaomases osalevas riigis asutatud üksuste ettepanekutes taotletud rahastamise alusel, kui kõik asjaomased osalevad riigid ei ole teisiti kokku leppinud.

Selliste partnerluste reeglites täpsustatakse muu hulgas partnerluse eesmärgid, peamised tulemus- ja mõjunäitajad ning oodatavad tulemused, samuti sellega seotud kohustused partnerite rahalise ja/või mitterahalise panuse näol.

2. Euroopa partnerlused:

luuakse Euroopa või üleilmsete probleemide käsitlemiseks üksnes juhul, kui need aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke tulemuslikumalt kui liit seda üksi suudaks ja paremini kui raamprogrammi muude toetusvormide abil . Nendele osadele eraldatakse asjakohane osa programmi „Euroopa horisont“ eelarvest. Suurem osa II samba eelarvest eraldatakse meetmeteks väljaspool Euroopa partnerlusi ;

järgivad järgmisi põhimõtteid: liidu lisaväärtus, läbipaistvus, avatus, mõju Euroopas ja Euroopa jaoks, piisaval tasemel tugev võimendav mõju, kõigi osaliste pikaajalised kohustused , paindlikkus rakendamisel , sidusus, koordineerimine ja vastastikune täiendavus liidu, kohalike, piirkondlike, riiklike ja asjakohasel juhul rahvusvaheliste algatuste või muude partnerluste ja missioonidega ;

c)	järgivad selget elutsüklipõhist lähenemisviisi, on ajaliselt piiratud ja sisaldavad tingimusi programmist saadava rahastamise lõpetamiseks.

2a. Euroopa partnerlused, mis vastavad käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punktidele a ja b, määratakse kindlaks strateegilistes teadusuuringute ja innovatsiooni kavades, enne kui neid tööprogrammide raames rakendatakse.

Partnerluste valimist, ellurakendamist, järelevalvet, hindamist ja järkjärgulist lõpetamist käsitlevad sätted ja kriteeriumid on esitatud III lisas.

Artikkel 8a

Missioonide ja partnerluste valdkonna läbivaatamine

Hiljemalt 2023. aastal vaatab komisjon programmi, sealhulgas missioonide ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste üldise järelevalve raames läbi V a lisa, võttes aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 või 187, ning esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande peamiste tulemuste kohta.

Artikkel 9

Eelarve

1. Raamprogrammi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 120 000 000 000 eurot artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi jaoks ning sellele lisandub summa artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud eriprogrammi jaoks, mis on kehtestatud Euroopa Kaitsefondi asutamise määrusega […].

2. Lõike 1 lause esimeses pooles osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

27,42 % aastatel 2021–2027 I sambale „ Tipptasemel ja avatud teadus“, millest eraldatakse:

1)	17,64 % Euroopa Teadusnõukogule;

2)	7,23 % Marie Skłodowska-Curie meetmetele;

3)	2,55 % teadustaristutele;

55,48 % aastatel 2021–2027 II sambale „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millest eraldatakse:

1)	8,16 % teemavaldkonnale „Tervis“;

2)	2,50 % teemavaldkonnale „Kaasav ja turvaline loov ühiskond“;

2a)	2,00 % teemavaldkonnale „Turvaline ühiskond“;

3)	15,94 % teemavaldkonnale „Digivaldkond ja , tööstus ja kosmos “;

4)	15,84 % teemavaldkonnale „Kliima, energeetika ja liikuvus“;

5)	9,00 % teemavaldkonnale „Toit ja , loodusvarad ja põllumajandus “;

6)	2,04 % Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmetele väljaspool tuumaenergiavaldkonda;

12,71 % aastatel 2021–2027 III sambale „ Innovatiivne Euroopa “, millest eraldatakse:

1)	8,71 % Euroopa innovatsiooninõukogule (EIC) , sealhulgas kuni 0,53 % Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

2)	4 % Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);

4,39 % osale „Euroopa teadusruumi tugevdamine“, mis sisaldab järgmisi komponente :

1)	4 % kõrge kvaliteedi levitamisele ja osalemise suurendamisele kogu liidus ;

2)	0,39 % Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ümberkujundamisele ja tugevdamisele.

3. Ettenägematutele olukordadele või uutele arengutele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon iga-aastase eelarvemenetluse käigus lõikes 2 osutatud summadest kõrvale kalduda kuni 10 % ulatuses , sealhulgas assotsieerunud riikide osamaksete eraldised .

3c. 45 %-ga teemavaldkonna „Kaasav ja loov ühiskond“ eelarvest toetatakse teadusuuringuid kultuuri- ja loomesektoris, sh liidu kultuuripärand, mis hõlmab 300 miljonit eurot, mis eraldatakse eriprogrammi I lisas sätestatud Euroopa kultuuripärandi pilve loomiseks pärast Euroopa Parlamendile mõjuhinnangu esitamist.

3d. Vähemalt miljard eurot nähakse ette kvantuuringutele II samba alla kuuluva teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ raames.

4. Lõikes 1 artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud eriprogrammi ja EIT jaoks osutatud summa võib hõlmata ka programmi haldamiseks ja rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muid tegevuskulusid, sealhulgas kõiki halduskulusid ja kulusid programmi eesmärkide saavutamise hindamiseks. Kaudsete meetmetega seotud halduskulud ei ületa 5 % programmi raames ette nähtud kogusummast. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.

5. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

6. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

7. Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

▌

Artikkel 10

Avatud teadus

1. Programmiga edendatakse avatud teadust kui koostööl ja teadmiste levitamisel põhinevat teaduslikku lähenemisviisi, eelkõige kooskõlas järgmiste elementidega:

—	avatud juurdepääs programmi kaudu rahastatud teadusuuringute tulemusena avaldatud teaduspublikatsioonidele;

—	avatud juurdepääs teadusandmetele, sealhulgas teaduspublikatsioonide aluseks olevatele andmetele.

Need elemendid tagatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 35 lõikega 3. Viimatinimetatu on kooskõlas ka põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“.

1a. Vastastikkuse põhimõtet avatud teaduses edendatakse ja ergutatakse kõigis kolmandate riikidega sõlmitavates assotsieerimis- ja koostöölepingutes, sealhulgas lepingutes, millele on alla kirjutanud rahastamisasutused, kellele on usaldatud programmi kaudne juhtimine.

2. Teadusandmete vastutustundlik haldamine tagatakse kooskõlas nn FAIR-põhimõttega (FAIR – leitavus (findability), juurdepääsetavus (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavus (reusability)). Tähelepanu pööratakse ka andmete pikaajalisele säilitamisele.

3. Edendatakse ja ergutatakse ka muid avatud teadustavasid , sealhulgas VKEde huvides .

Artikkel 11

Täiendav, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

1. Programmi „Euroopa horisont“ rakendatakse koostoimes liidu muude rahastamisprogrammidega, püüdes haldustoiminguid võimalikult palju lihtsustada. Mittetäielik loetelu koostoimest liidu muude rahastamisprogrammidega on esitatud IV lisas. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaasrahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ ühtseid eeskirju.

2. Kvaliteedimärgis antakse programmi kõigis osades. Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

a)	on hinnatud programmi kohase konkursi raames;

b)	vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)	ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,

võivad saada toetust riiklikest või piirkondlikest vahenditest, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire] artiklile [8], ilma et oleks vaja täiendavat taotlemist ja hindamist ning tingimusel, et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse selle fondi eeskirju, kes toetust annab , välja arvatud riigiabi eeskirjad .

2a. Kooskõlas määruse (EL) XX [… ühissätete määrus] artikliga 21 võib haldusasutus vabatahtlikul alusel paluda osa oma finantseraldistest üle kanda programmile „Euroopa horisont“. Ülekantud vahendeid rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohaselt. Lisaks tagab komisjon, et sellised ülekantud vahendid eraldatakse täielikult programmidele ja/või projektidele, mida rakendatakse vastavalt kas liikmesriigis või piirkonnas, kust need pärit on.

2b. Taotlejate eelneval loal sisestab komisjon käesolevas artiklis osutatud eraldised valitud projekte sisaldavasse teabesüsteemi, et võimaldada kiiret teabevahetust ning et rahastamisasutused saaksid valitud meetmeid rahastada.

Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid.

Artikkel 12

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

1. Programmiga võivad assotsieeruda järgmised kolmandad riigid:

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

kolmandad riigid ja territooriumid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

i)	nende teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea;

ii)	nad on võtnud kohustuse järgida eeskirjadel põhinevat avatud turumajandust, sealhulgas käsitleda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja erapooletult ja austada inimõigusi , ning neil on demokraatlikud institutsioonid;

iii)	nad edendavad aktiivselt sellist poliitikat, mis parandab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.

Iga punktis d osutatud kolmanda riigi täielik või osaline liitumine programmiga peab põhinema liidu kasu hindamisel . See peab eelkõige olema kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, milles käsitletakse kõnealuse kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:

—	on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

—	antakse õigus koordineerida programmi raames tegevust, tingimusel et see on liidule kasulik ja et on tagatud liidu finantshuvide kaitse;

—	on ette nähtud programmides programmis osalemise tingimused, sealhulgas eri (all) programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Kõnealuseid osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;

—	ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

—	on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta liidu finantshuve.

2. Iga kolmanda riigi programmiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse eesmärki edendada liidus majanduskasvu innovatsiooni kaudu ja välditakse ajude äravoolu liidust . Sellest tulenevalt võidakse mõned üht toetusesaajat käsitlevad programmi osad , eelkõige need, mis on ette nähtud erasektori üksustele, mõne riigi puhul assotsieerimislepingust välja jätta, välja arvatud EMP liikmete, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide puhul.

3. Kui see on asjakohane, nähakse assotsieerimislepingus ette liidus asuvate õigussubjektide vastastikune osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealuses lepingus sätestatud tingimustele ja püüeldakse selle poole .

4. Assotsieerimislepingu rahalise panuse kindlaksmääramise tingimustes nähakse ette iga kahe aasta tagant toimuv automaatne korrektsioon, kui on tekkinud märkimisväärne lahknevus, võrreldes selle summaga, mida assotsieerunud riigis asuvatele üksustele antakse programmis osalemise jooksul; korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi haldamisel, rakendamisel ja toimimisel tekkinud kulusid.

4a. Kõigi assotsieerunud riikide osamaksed lisatakse programmi asjakohastesse osadesse, tingimusel, et järgitakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud eelarvejaotust. Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga-aastase eelarvemenetluse käigus aru programmi iga osa kogueelarvest, märkides ära kõik assotsieerunud riigid, igaühe osamaksed ja nende rahalise tasakaalu.

II JAOTIS

OSALEMIS- JA TULEMUSTE LEVITAMISE EESKIRJAD

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 13

Rahastamisasutused ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed

1. Rahastamisasutused võivad kalduda kõrvale käesolevas jaotises sätestatud eeskirjadest , välja arvatud artiklitest 14, 15 ja 16, nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja üksnes siis , kui see on ette nähtud rahastamisasutuse loomise ja/või sellele asutusele eelarve täitmise alaste ülesannete usaldamise alusaktis või, kui tegemist on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii või v kohase rahastamisasutusega, kui see on sätestatud rahalist osalust käsitlevas lepingus ja seda on vaja nende tegevusega seotud spetsiifiliste vajaduste või meetme olemuse tõttu.

2. Käesolevas jaotises sätestatud eeskirju ei kohaldata Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete suhtes.

Artikkel 14

Rahastamiskõlblikud meetmed ja eetikapõhimõtted

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 ▌kohaldamist, on rahastamiskõlblikud ainult meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

Järgmisi teadusuuringute valdkondi ei rahastata:

a)	inimeste kloonimisele suunatud tegevused, mille eesmärk on paljundamine;

b)	inimese genotüübi muutmisele suunatud tegevused, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta (26);

c)	tegevus, mis on suunatud inimloote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

2. Inimese (nii täiskasvanu kui ka loote) tüvirakkude uuringuid võidakse rahastada olenevalt teadustöö sisust ja asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikust. Teadustegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata ei ELis ega ka väljaspool seda . Tegevust ei rahastata liikmesriikides, kus vastav tegevus on keelatud.

▌

Artikkel 15

Eetika (27)

1. Programmi raames ellu viidavate meetmete puhul tuleb järgida eetikapõhimõtteid ning asjaomaseid riiklikke, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle.

Eritähelepanu pööratakse proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mitte olla diskrimineeritud, vajadusele tagada keskkonnakaitse ja inimeste tervise kaitse kõrgel tasemel.

2. Meetmes osalevad üksused esitavad:

a)	eetikaalase enesehindamise, milles kirjeldatakse kõiki eesmärgi, rakendamisega ja rahastatavate tegevuste tõenäolise mõjuga seotud ettenähtavaid eetikaküsimusi, samuti kinnituse lõike 1 täitmise kohta ja kirjelduse, kuidas seda tagatakse;

b)	kinnituse selle kohta, et tegevused on kooskõlas Euroopa käitumisjuhendiga teadusuuringute usaldusväärsuse kohta, mille on avaldanud akadeemiate liit All European Academies, ning et rahastamisele mittekuuluvaid tegevusi ei viida läbi;

c)	väljaspool liitu läbiviidavate tegevuste puhul kinnitus selle kohta, et sama tegevus oleks olnud lubatud liikmesriigis ning

d)	inimloote tüvirakke kasutavate toimingute puhul, vajaduse korral, andmed asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti üksikasjad enne toimingute algust saadud eetilise heakskiidu kohta.

3. Ettepanekuid sõelutakse korrapäraselt, et teha kindlaks keerulisi või tõsiseid eetikaküsimusi tekitavad meetmed, ning teha neile eetikahinnang. Eetikahinnangu teeb komisjon, välja arvatud juhul, kui see on delegeeritud rahastamisasutusele. Inimloote tüvirakkude või inimloodete kasutamist hõlmavate meetmete puhul on eetikahinnang kohustuslik. Sõelumine ja eetikahinnang tehakse eetikaekspertide abiga. Komisjon ja rahastamisasutused tagavad ▌ eetikamenetluste läbipaistvuse , ilma et see vähendaks menetluse sisu konfidentsiaalsust .

4. Meetmes osalevad üksused koguvad enne asjakohase tegevuse algust kõik asjaomaste riiklike, kohalike eetikakomiteede või muude asutuste, näiteks andmekaitseasutuste heakskiidud või muud kohustuslikud dokumendid. Kõnealuseid dokumente säilitatakse toimikus ja esitatakse komisjonile või rahastamisasutusele nende taotluse korral.

5. Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus eetikakontrolli. Tõsiste või keeruliste eetikaküsimuste korral teeb kontrolli komisjon, välja arvatud juhul, kui kontrollimine on delegeeritud rahastamisasutusele.

Eetikakontrolli tehakse eetikaekspertide abiga.

6. Meetmed , mis ei vasta lõigetes 1–4 toodud eetikanõuetele, ei ole seega eetiliselt vastuvõetavad ja seetõttu lükatakse need tagasi ▌või lõpetatakse, kui eetiline vastuvõetamatus on kindlaks tehtud .

Artikkel 16

Julgeolek

1. Programmi alusel võetavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega ning eeskätt eeskirjadega salastatud teabe kaitse kohta loata avalikustamise eest, samuti tuleb järgida kõiki asjaomaseid riigi ja liidu õigusnorme. Väljaspool liitu tehtava teadustöö puhul, mille käigus kasutatakse ja/või mis annab salastatud teavet, peab lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele olema sõlmitud julgeolekuleping liidu ja selle kolmanda riigi vahel, kus tegevus toimub.

2. Vajaduse korral kaasneb ettepanekutega julgeolekualane enesehindamine, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuküsimused ja kirjeldatakse, kuidas need küsimused lahendatakse, et vastata asjaomastele riigi ja liidu õigusnormidele.

3. Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus julgeolekukontrolli selliste ettepanekute puhul, millega seoses ilmnevad julgeolekuküsimused.

4. Vajaduse korral peavad meetmed olema kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega.

5. Meetmes osalevad üksused tagavad kaitse tegevuses kasutatava ja/või tegevuse käigus loodud salastatud teabe loata avalikustamise eest. Nad peavad enne oma tegevuse alustamist esitama asjakohaselt riiklikult julgeolekuasutuselt saadud juurdepääsuloa isikule ja/või töötlemisloa asutusele.

6. Kui välisekspertidel tuleb tegelda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

7. Vajaduse korral võib komisjon või rahastamisasutus teha turvakontrolli.

Käesoleva artikli kohastele julgeolekueeskirjadele mittevastavad meetmed võib igal ajal tagasi lükata või lõpetada.

II PEATÜKK

Toetused

Artikkel 17

Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 18

Osalemiskõlblikud üksused

1. Kõik õigussubjektid, olenemata asukohast , sealhulgas mitteassotsieerunud kolmanda riigi õigussubjektid , või rahvusvaheline organisatsioon, võivad osaleda programmi kohastes meetmetes, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud tingimused ning samuti tööprogrammis või konkursikutses sätestatud tingimused.

2. Üksused peavad kuuluma konsortsiumi, millesse kuulub vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes asuvad eri liikmesriikides või assotsieerunud riigis ja vähemalt üks neist peab asuma liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui:

a)	tööprogrammis on sätestatud teisiti, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud;

3. Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringuid, Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid või programmi kaasrahastamismeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kellest üks asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis , artikli 12 kohaselt sõlmitud lepingu alusel .

4. Koordineerimis- ja toetusmeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kes võivad asuda liikmesriigis või assotsieerunud riigis või muus kolmandas riigis.

5. Liidu strateegiliste varade, huvide, sõltumatuse või turvalisusega seotud meetmete puhul võib tööprogrammiga ette näha, et osalemine võib piirduda üksnes nende õigussubjektidega, kes asuvad liikmesriikides, või lisaks liikmesriikidele nende õigussubjektidega, kes asuvad kindlaksmääratud assotsieerunud või muus kolmandas riigis.

6. Kui see on asjakohane ja nõuetekohaselt põhjendatud, võib tööprogrammis ▌lisaks punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele sätestada ka kõlblikkuskriteeriumid vastavalt meetme konkreetsetele nõuetele või meetme olemusele ja eesmärkidele, sealhulgas õigussubjektide arvu, õigussubjekti liigi ja asutamise koha.

7. Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artiklis 11 sätestatud summasid, on osalus piiratud ühe õigussubjektiga, kes asub delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis, välja arvatud juhul, kui haldusasutusega on kokku lepitud teisiti ja see on tööprogrammiga ette nähtud.

8. JRC võib meetmetes osaleda, kui see on tööprogrammis märgitud.

9. JRC , Euroopa rahvusvahelised teadusorganisatsioonid ja liidu õiguse alusel asutatud õigussubjektid loetakse asuvaks muus liikmesriigis kui selles, kus asuvad teised asjaomases meetmes osalevad juriidilised isikud.

10. Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute meetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul ja kui see on tööprogrammis ette nähtud, loetakse rahvusvahelised organisatsioonid, mille peakorter on liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kõnealuses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvaks.

Programmi muude osade puhul loetakse muud rahvusvahelised organisatsioonid kui rahvusvahelised Euroopa teadusorganisatsioonid mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvaks.

Artikkel 19

Rahastamiskõlblikud üksused

1. Üksused on rahastamiskõlblikud, kui nad asuvad liikmesriigis või artiklis 12 osutatud assotsieerunud riigis.

Meetmete puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 11 lõikes 3 sätestatud summasid, võib kõnealustest summadest rahastada üksnes delegeeriva haldusasutuse jurisdiktsioonis asuvaid üksuseid.

1b. Madala või keskmise sissetulekuga riikide või erandkorras muude mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksused võib lugeda rahastamiskõlblikeks, kui

a)	kõnealune kolmas riik on tööprogrammis kindlaks määratud ning

b)	komisjon või rahastamisasutus leiab, et kõnealuse riigi osalemine on meetme rakendamisel oluline;

2. Üksused, mis asuvad muudes mitteassotsieerunud kolmandates riikides, peaksid ▌oma osalemiskulud ise kandma. Nende mitteassotsieerunud kolmandate riikide ja liidu vahel on võimalik sõlmida teadus- ja arendustegevust puudutavaid kokkuleppeid, kui seda peetakse vajalikuks, ja võib kehtestada programmi „Horisont 2020“ raames kokkulepituga sarnaneva kaasrahastamismehhanismi. Need riigid tagavad liidu õigussubjektidele vastastikuse juurdepääsu oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise programmidele, samuti tagavad nad vastastikuse avatud juurdepääsu teadustulemustele ja -andmetele ning õiglastele ja võrdsetele intellektuaalomandi õiguste tingimustele .

▌

3. Seotud üksuseid võib meetme raames rahastada, kui nad asuvad liikmesriigis või assotsieerunud riigis ▌.

3a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta täpsustab iga mitteassotsieerunud kolmanda riigi puhul osalevatele üksustele antud liidu rahalise toetuse summa ja sama riigi poolt selle riigi tegevuses osalevatele liidu üksustele antud rahalise toetuse summa.

Artikkel 20

Konkursid

1. Kõigi meetmete puhul ▌lisatakse töökavasse konkursside sisu.

▌

3. Kui see on konkursside eesmärkide saavutamiseks vajalik, võib konkursse erandjuhtudel piirata, et töötada välja täiendavaid meetmeid või lisada olemasolevatele meetmetele täiendavaid partnereid. Lisaks võidakse tööprogrammis ette näha võimalus madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide ühinemiseks juba välja valitud koostööpõhiste teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetega, seda kokkuleppel asjaomase konsortsiumiga ja tingimusel, et selliste liikmesriikide õigussubjektid meetmes veel ei osale.

4. Konkurss ei ole nõutav selliste koordineerimis- ja toetusmeetmete või programmi kaasrahastamismeetmete puhul:

a)	mille viivad läbi JRC või tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid ning

b)	mis ei kuulu konkursi valdkonda vastavalt finantsmääruse artikli 195 punktile e .

5. Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.

Artikkel 21

Ühised konkursid

Komisjon või rahastamisasutus võib esitada ühise konkursikutse koos:

a)	kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;

b)	rahvusvaheliste organisatsioonidega;

c)	mittetulunduslike õigussubjektidega.

Ühise konkursi puhul peavad taotlejad vastama käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud nõuetele ning projektide valimiseks ja hindamiseks kehtestatakse ühised menetlused. Need menetlused hõlmavad tasakaalustatud ekspertide rühma, kuhu kumbki pool nimetab eksperdid.

Artikkel 22

Kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste hange

1. Meetmete hulka võivad kuuluda või nende peamiseks eesmärgiks olla kommertskasutusele eelnevad hanked või uuenduslike lahenduste riigihanked, mida teevad direktiivides 2014/24/EL (28), 2014/25/EL (29) ja 2009/81/EÜ (30) määratletud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad.

2. Hankemenetlused:

a)	peavad vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise, proportsionaalsuse ja konkurentsieeskirjade põhimõtetele;

kommertskasutusele eelneva hanke puhul võib asjakohasel juhul, piiramata punktis a loetletud põhimõtteid, kasutada lihtsustatud ja/või kiirendatud menetlust ning võib ette näha konkreetsed tingimused, nt piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga;

c)	ühe ja sama menetluse käigus võib lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange) ning

d)	näevad ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, tagades samas huvide konflikti puudumise.

3. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse, et nad saaksid õiglastel ja mõistlikel tingimustel kasutada tulemusi hankija heaks, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, võib hankija pärast seda, kui ta on kasutamata jätmise põhjusi töövõtjaga arutanud, nõuda tulemuste omandilise kuuluvuse üleandmist hankijale.

▌

Artikkel 24

Taotlejate finantssuutlikkus

1. Lisaks finantsmääruse artikli 198 lõikes 5 nimetatud eranditele kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui meetmele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem.

2. Kui on alust kahelda finantssuutlikkuses või kui on suurem risk seoses osalemisega mitmes liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi raames rahastatavas meetmes, kontrollib komisjon või rahastamisasutus ka teiste, lõikes 1 osutatud künnisest allapoole jäävate taotlejate või koordinaatorite finantssuutlikkust.

3. Kui finantssuutlikkuse tagab muu õigussubjekt, kontrollitakse selle finantssuutlikkust.

4. Nõrga finantssuutlikkuse korral võib komisjon või rahastamisasutus seada taotleja osalemise tingimuseks, et esitatakse deklaratsioon seotud üksuse solidaarvastutuse kohta.

5. Osamaksu artiklis 33 sätestatud vastastikusesse kindlustusmehhanismi käsitatakse finantsmääruse artikli 152 kohaselt piisava tagatisena. Toetusesaajatelt ei või vastu võtta ega neilt nõuda mingeid lisagarantiid või -tagatist.

Artikkel 25

Hindamiskriteeriumid ja valik

1. Ettepanekut hinnatakse järgmiste toetuse andmise kriteeriumide alusel:

tipptase;

mõju;

c)	rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

2. Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi.

3. Tööprogrammis sätestatakse täiendavad üksikasjad lõikes 1 sätestatud toetuse andmise kriteeriumide kohaldamise kohta, sealhulgas võimalikud koefitsiendid, künnised ja asjakohasel juhul eeskirjad võrdväärsete ettepanekute käsitlemiseks, võttes arvesse konkursikutse eesmärke . Võrdväärsete ettepanekute käsitlemise tingimused võivad hõlmata muu hulgas järgmisi kriteeriume, kuid ei piirdu nendega: VKEd, sooline kuuluvus, geograafiline mitmekesisus.

3a. Komisjon arvestab võimalusega kasutada kaheetapilist taotluste esitamise menetlust ja asjakohasel juhul võib anonüümseks muudetud ettepanekuid hinnata hindamise esimese etapi käigus ühe või mitme lõikes 1 osutatud hindamiskriteeriumi alusel.

Artikkel 26

Hindamine

1. Projektiettepanekuid hindab hindamiskomitee, mis koosneb sõltumatutest välisekspertidest.

EIC tegevuse, missioonide ja komisjoni vastu võetud tööprogrammis sätestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib hindamiskomitee osaliselt või koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul osaliselt või täielikult koosneda finantsmääruse artiklis 150 osutatud liidu institutsioonide ja asutuste esindajatest.

▌

Hindamisprotsessi võivad jälgida sõltumatud vaatlejad .

2. Asjakohasel juhul reastab hindamiskomitee kohaldatavad künnised ületavad taotlused vastavalt:

a)	hindamispunktidele;

b)	nende panusele konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamisse, sealhulgas järjepideva projektide portfelli loomisesse , nimelt EIC Pathfinderi tegevuse ja missioonide puhul ja muudel komisjoni vastu võetud tööprogrammis üksikasjalikult sätestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel .

EIC tegevuse ja missioonide puhul ja muudel komisjoni vastu võetud tööprogrammis üksikasjalikult sätestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib hindamiskomitee ▌teha ka ettepanekuid projektiettepanekute ▌kohandamiseks niivõrd, kuivõrd see on vajalik portfelli lähenemisviisi järjepidevuseks. Kohandused peavad olema kooskõlas osalemistingimustega ja vastama võrdse kohtlemise põhimõttele. Sellistest juhtudest teavitatakse programmikomiteed.

2a. Hindamismenetlus kavandatakse nii, et vältida huvide konflikti ja kallutatust. Tagatakse hindamiskriteeriumide ja projektiettepanekule punktide andmise läbipaistvus.

3. Vastavalt finantsmääruse artikli 200 lõikele 7 antakse taotlejatele hindamise kõigis etappides tagasisidet ja vajaduse korral esitatakse ettepaneku tagasilükkamise põhjused.

4. Madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikides asuvatele õigussubjektidele, kes on edukalt osalenud komponendis „Osalemise laiendamine ja tipp-pädevuse jagamine“, antakse taotluse alusel osalust käsitlev tõend, mida saab lisada ettepanekutele programmi koostööpõhistes osades, mida nad kooskõlastavad.

Artikkel 27

Hindamise läbivaatamise kord , päringud ja kaebused

1. Taotleja võib nõuda hindamise läbivaatamist, kui ta leiab, et kehtivat hindamismenetlust ei ole tema ettepaneku suhtes õigesti kohaldatud (31).

2. Hindamise läbivaatamine hõlmab ainult hindamise menetluslikke aspekte, mitte ettepaneku sisu hindamist.

2a. Läbivaatamistaotlus on seotud konkreetse ettepanekuga ja see esitatakse 30 päeva jooksul alates hindamistulemuste teatamisest.

Hindamise läbivaatamise komitee esitab menetluslike aspektide kohta arvamuse ning selle eesistujaks ja liikmete seas on Euroopa Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnikud, kes ei olnud ettepanekute hindamisega seotud. Komitee võib soovitada ühte järgnevast:

a)	ettepaneku uus läbivaatamine peamiselt selliste hindajate poolt, kes eelmises hindamises ei osalenud;

b)	esialgse hinnangu kinnitamine.

▌

3. Hindamise läbivaatamine ei tohi lükata edasi nende ettepanekute valikumenetlust, mis ei kuulu läbivaatamisele.

3a. Komisjon tagab korra, mille alusel osalejad saavad vahetult esitada päringuid ja kaebusi programmis „Euroopa horisont“ osalemise kohta. Teave päringute või kaebuste esitamise korra kohta tehakse veebis kättesaadavaks.

Artikkel 28

Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni

1. Erandina finantsmääruse artikli 194 lõike 2 esimesest lõigust kohaldatakse järgmisi ajavahemikke:

a)	kõigi taotlejate teavitamiseks nende taotluse hindamise tulemustest maksimaalselt viis kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast;

b)	toetuslepingute sõlmimiseks taotlejatega maksimaalselt kaheksa kuud alates täielike ettepanekute esitamise tähtpäevast.

▌

2. ▌ Tööprogrammis võib kehtestada lühemaid ajavahemikke.

3. Lisaks finantsmääruse artikli 194 lõike 2 teises lõigus sätestatud eranditele võib lõikes 1 osutatud ajavahemikke ületada ERC meetmete puhul, missioonide puhul ja juhul, kui meetmed esitatakse eetika- või julgeolekuhinnangu saamiseks.

Artikkel 29

Toetuse kasutamine

1. Kui toetusesaaja ei täida meetme tehnilise rakendamisega seotud kohustusi, peavad neid kohustusi täitma teised toetusesaajad ilma liidu lisarahastamiseta, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastatud. Iga toetusesaaja finantsvastutus piirdub tema enda võlaga, mille suhtes kohaldatakse vastastikust kindlustusmehhanismi käsitlevaid sätteid.

2. Toetuslepinguga võidakse kehtestada vahe-eesmärgid ja nendega seotud eelmaksed. Kui vahe-eesmärgid on täitmata, võib meetme peatada, muuta või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lõpetada.

3. Meetme võib lõpetada ka siis, kui oodatud tulemused on tänu teaduslikele või tehnoloogilistele põhjustele või rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ puhul ka majanduslikele põhjustele kaotanud oma asjakohasuse liidu jaoks või EIC ja missioonide puhul on kaotanud oma asjakohasuse meetmete portfelli osana. Enne kui komisjon otsustab meetme lõpetada, viib ta koos meetme koordinaatori ja vajaduse korral välisekspertidega läbi finantsmääruse artikli 133 kohase menetluse.

Artikkel 29a

Toetuslepingu näidis

1. Komisjon koostab tihedas koostöös liikmesriikidega komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ning toetusesaajate vahelise toetuslepingu näidised kooskõlas käesoleva määrusega. Kui toetuslepingu näidist on vaja oluliselt muuta, muu hulgas selleks, et seda toetusesaajate jaoks veelgi lihtsustada, siis muudab komisjon seda vastavalt vajadusele tihedas koostöös liikmesriikidega.

2. Toetuslepinguga nähakse ette toetusesaajate ning kas komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse käesoleva määruse kohased õigused ja kohustused. Lisaks nähakse sellega ette selliste õigussubjektide õigused ja kohustused, kellest meetme rakendamise käigus saavad toetusesaajad, ning konsortsiumi koordinaatori roll ja ülesanded.

Artikkel 30

Rahastamismäärad

1. Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär meetme kohta määratakse kindlaks tööprogrammis.

2. Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:

a)	innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;

b)	programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 30 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.

3. Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.

Artikkel 31

Kaudsed kulud

1. Kaudsete abikõlblike kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse kindlamääralist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või ühekordsed maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

Kui see on asjakohane, arvutatakse ühikuhindades või ühekordsetes summades sisalduvad kaudsed kulud, kasutades lõikes 1 sätestatud kindlat määra, välja arvatud ettevõttesiseste kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul, mis arvutatakse tegelike kulude alusel vastavalt toetusesaaja tavapärasele raamatupidamistavale.

2. Kui see on tööprogrammiga ette nähtud, võib kaudsed kulud deklareerida siiski ühekordse summana või ühikukuludena.

Artikkel 32

Rahastamiskõlblikud kulud

1. Lisaks finantsmääruse artiklis 186 sätestatud kriteeriumidele on projektipõhise hüvitisega toetusesaajate personalikulud rahastamiskõlblikud kuni selles ulatuses, mida inimesele makstaks töö eest sarnastes riiklike skeemide raames rahastatud teadusuuringute ja innovatsiooni projektides , hõlmates sotsiaalkindlustusmakseid ja muid meetmes osaleva personali tasustamisega seotud kulusid, mis tulenevad riigi seadustest või töölepingust .

Projektipõhine hüvitis on hüvitis, mis on seotud isiku osalemisega projektides, on osa toetusesaaja tavapärasest tasustamistavast ja seda makstakse järjepidevalt.

2. Erandina finantsmääruse artikli 190 lõikest 1 on kolmandate isikute poolt mitterahaliste sissemaksete kaudu kättesaadavaks tehtud ressursside kulud rahastamiskõlblikud kuni kolmanda poole otseste abikõlblike kulude ulatuses.

3. Erandina finantsmääruse artiklist 192 ei käsitata tulemuste kasutamisest saadud tulu meetme tuludena.

3a. Toetusesaajad võivad kasutada oma tavapäraseid raamatupidamistavasid meetmega seoses tekkinud kulude määratlemiseks ja deklareerimiseks kooskõlas kõigi toetuslepingus kindlaks määratud tingimustega, vastavalt käesolevale määrusele ja finantsmääruse artiklile 186.

4. Erandina finantsmääruse artikli 203 lõikest 4 on lõppmakse tegemisel kohustuslik esitada raamatupidamismetoodika õigsust kinnitav tõend, kui summa, mis on deklareeritud tegelike kuludena ja tavapäraste kuluarvestustavade kohaselt arvutatud ühikuhindadena, on 325 000 eurot või rohkem.

Tõendeid finantsaruannete kohta võib anda tunnustatud välisaudiitor või avalik-õiguslike asutuste puhul pädev ja sõltumatu ametiisik kooskõlas finantsmääruse artikli 203 lõikega 4.

4a. Vajaduse korral võetakse Marie Skłodowska-Curie meetmete koolitus- ja liikuvustoetuste puhul ELi osamakses nõuetekohaselt arvesse teadlase lisakulusid seoses rasedus- ja sünnituspuhkuse või vanemapuhkuse, haiguspuhkuse või eripuhkusega, vastuvõtva organisatsiooni muutumisega või teadlase perekonnaseisu muutusega toetuslepingu kehtivuse ajal.

4b. Avatud juurdepääsuga seotud kulud, kaasa arvatud andmehalduskavad, on hüvitamiskõlblikud vastavalt toetuslepingus kindlaks määratule.

Artikkel 33

Vastastikune kindlustusmehhanism

1. Käesolevaga luuakse vastastikune kindlustusmehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis asendab kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 38 asutatud fondi ja on selle õigusjärglane. Mehhanism katab toetusesaajate võlgnetavate summadega seotud riski:

a)	komisjonile otsuse 1982/2006/EÜ alusel,

b)	komisjonile ja liidu asutustele raamprogrammi „Horisont 2020“ raames,

c)	komisjonile ja rahastamisasutustele käesoleva programmi alusel. Esimese lõigu punktis c osutatud rahastamisasutustega seotud riski võib katta kohaldatavas lepingus sätestatud kaudse katvuse süsteemi kaudu, võttes arvesse rahastamisasutuse laadi.

2. Mehhanismi haldab liit, keda esindab komisjon, kes tegutseb rakendusasutusena. Komisjon kehtestab mehhanismi toimimiseks erieeskirjad.

3. Toetusesaajad maksavad meetme jaoks rahalist toetust 5 % ulatuses liidu vahenditest. Komisjon võib perioodiliste läbipaistvate hindamiste alusel seda toetust suurendada kuni 8 % -ni või vähendada 5 % -ni. Esialgsest eelfinantseerimissummast peetakse kinni ▌toetusesaaja poolt mehhanismile antav sissemaksesumma ning makstakse see toetusesaaja nimel mehhanismi ja see ei ületa mingil juhul esialgset eelfinantseerimissummat .

4. Toetusesaajate panus kantakse tagasi lõppmakse tegemise ajal.

5. Mehhanismi tegevuse tulemusena saadav rahaline tulu lisatakse mehhanismile. Kui tagastus on ebapiisav, mehhanismi ei kasutata ning komisjon või rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse toetusesaajatelt või kolmandatelt isikutelt.

6. Sissenõutud summad moodustavad mehhanismi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. Pärast kõigi selliste toetuste lõpuleviimist, mille risk on mehhanismiga otse või kaudselt kaetud, nõuab komisjon kõik võlgnetavad summad tagasi ning kannab need liidu eelarvesse vastavalt seadusandja otsustele.

7. Kõnealust mehhanismi võib laiendada teistele otseselt hallatavatest liidu programmidest toetuse saajatele. Komisjon võtab vastu eeskirjad muude programmide toetusesaajate osalemise kohta.

Artikkel 34

Omandiline kuuluvus ja kaitse

1. Toetusesaajate saavutatud tulemused kuuluvad neile endile. Nad tagavad, et nende töötajate või muude isikute õigusi seoses tulemustega saab teostada viisil, mis on kooskõlas toetusesaajate kohustustega toetuslepingus sätestatud tingimustes.

Kaks või enam toetusesaajat on tulemuste ühisomanikud, kui:

a)	nad on need ühiselt loonud ning

ei ole võimalik:

i)	teha kindlaks iga toetusesaaja panust või

ii)	neid eraldada kaitse taotlemisel, saamisel või hoidmisel.

Ühisomanikud lepivad kirjalikult kokku oma ühise omandiõiguse määramise ja kasutamise tingimused. Kui konsortsiumilepingus või ühisomandiõiguse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, võib iga ühisomanik anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse ühisomandis olevate tulemuste kasutamiseks (edasilitsentsimise õiguseta), kui teistele ühisomanikele antakse eelteade ning õiglane ja mõistlik hüvitis. Ühisomanikud võivad kirjalikult kokku leppida, et nad kohaldavad muud režiimi kui ühine omandiõigus.

2. Liidu toetust saanud toetusesaajad kaitsevad piisavalt oma tulemusi, kui seda on võimalik teha ja kui kaitse on õigustatud, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas ärieesmärgil kasutamise väljavaateid ja mis tahes muud õigustatud huvi . Kui nad teevad otsuseid kaitse kohta, võtavad toetusesaajad arvesse samuti teiste meetmes osalevate toetusesaajate õigustatud huve.

Artikkel 35

Kasutamine ja tulemuste levitamine

1. Kõik liidult rahalist toetust saanud osalejad annavad oma parima, et kasutada nende omandis olevaid tulemusi või lubada neid kasutada teisel õigussubjektil. Toetusesaajad võivad kasutada tulemusi otse või kaudselt tulemuste edastamise ja litsentsimise teel kooskõlas artikliga 36.

Tööprogrammiga võidakse ette näha täiendavad kasutamiskohustused.

Kui hoolimata toetusesaaja parimatest püüdlustest oma tulemusi otseselt või kaudselt kasutada ei toimu kasutamist toetuslepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kasutab toetusesaaja toetuslepingus kindlaksmääratud veebikeskkonda, et leida huvitatud isikud, kes neid tulemusi kasutaksid. Toetusesaaja põhjendatud taotluse alusel võib sellest kohustusest loobuda.

2. Toetusesaaja levitab oma tulemusi niipea kui see on teostatav, avatud vormingus, kohaldades seejuures kõiki piiranguid, mis tulenevad intellektuaalomandi kaitsest, turvaeeskirjadest või õigustatud huvidest.

Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid levitamiskohustusi , kaitstes samal ajal liidu majandus- ja teadushuve .

3. Toetusesaajad tagavad, et avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele kehtib toetuslepingus sätestatud tingimustel. Eelkõige tagavad toetusesaajad, et neil või autoritel on piisavad intellektuaalomandi õigused, mis on vajalikud nende avatud juurdepääsu nõuete täitmiseks.

Avatud juurdepääs teadusandmetele on toetuslepingus sätestatud tingimustel üldreegel, tagades erandite võimaluse kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve , sealhulgas ärieesmärgil kasutamist ja muid piiranguid, nt nagu andmekaitse eeskirjad, privaatsus, konfidentsiaalsus, ärisaladused, liidu konkurentsihuvid, turvaeeskirjad ja intellektuaalomandi õigused.

Tööprogrammiga võib ette näha täiendavaid stiimuleid või kohustusi seoses avatud teaduse tavadega.

4. Toetusesaajad haldavad kõiki programmi „Euroopa horisont“ meetme tulemusel saadud uurimisandmeid kooskõlas FAIR-põhimõtetega ning vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele ja koostavad andmehalduskava.

Tööprogrammiga võib põhjendatud juhtudel ette näha lisakohustusi kasutamaks Euroopa avatud teaduspilve teadusandmete salvestamiseks ja neile juurde pääsemiseks.

5. Toetusesaajad, kes kavatsevad oma tulemusi levitada, annavad sellest teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele eelnevalt teada. Mis tahes muu toetusesaaja võib esitada vastuväiteid, kui ta tõendab, et kavandatud levitamine kahjustaks märkimisväärselt tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse vajalikud meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks.

6. Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, peavad ettepanekud sisaldama tulemuste kasutamise ja levitamise kava. Kui eeldatava kasutamisega kaasneb toote või protsessi arendamine, loomine, valmistamine ja turustamine või teenuse loomine ja osutamine, siis sisaldab kava sellise kasutamise strateegiat. Kui kavaga nähakse ette kasutamine peamiselt mitteassotsieerunud kolmandates riikides, selgitavad õigussubjektid, kuidas selline kasutamine on endiselt liidu huvides.

Toetusesaajad uuendavad kava kooskõlas toetuslepinguga meetme rakendamise ajal ja pärast seda.

7. Toetusesaajad esitavad mis tahes nõutud teabe oma tulemuste kasutamise ja levitamise kohta vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele , et komisjon või rahastamisasutus saaks jälgida ja tulemusi levitada. Sõltuvalt toetusesaajate õigustatud huvidest tehakse selline teave üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 36

Üleandmine ja litsentsimine

1. Toetusesaajad võivad tulemuste omandiõiguse üle anda. Nad tagavad, et nende kohustused kehtivad ka uue omaniku suhtes ja et viimasel on kohustus neid mis tahes hilisemal üleandmisel edasi anda.

2. Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute , sealhulgas seotud üksuste puhul ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud või kui kohaldatava õiguse alusel ei ole võimalik teisiti, peavad toetusesaajad, kes kavatsevad üle anda tulemuste omandiõiguse, teatama ette kõikidele teistele toetusesaajatele, kellel on endiselt juurdepääs tulemustele. Teade peab sisaldama piisavalt teavet uue omaniku kohta, et toetusesaaja saaks hinnata selle mõju tema kasutusõigustele.

Kui konkreetselt kindlaksmääratud kolmandate isikute , sealhulgas seotud üksuste puhul ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti, võib toetusesaaja esitada vastuväite üleandmise vastu, kui ta saab tõendada, et üleandmine kahjustaks tema kasutusõigusi. Sellisel juhul ei või üleandmine toimuda enne, kui asjaomased toetusesaajad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Toetuslepingus kehtestatakse selleks ajalised piirangud.

3. Toetusesaajad võivad anda oma tulemuste suhtes litsentse või anda muul viisil õiguse neid kasutada , sealhulgas ainulitsentsi alusel , kui see ei mõjuta nende kohustuste täitmist. Ainulitsentsi andmine tulemustele on võimalik, kui kõik teised asjaomased toetusesaajad annavad nõusoleku, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.

4. Kui see on põhjendatud, sätestatakse toetuslepingus komisjoni või rahastamisasutuse õigus esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise või tulemuste suhtes ainulitsentsi andmise suhtes, kui:

a)	tulemused loonud toetusesaajad on saanud liidult rahalist toetust;

b)	üleandmine või litsents antakse mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvale õigussubjektile; ning

c)	üleandmine või litsents ei ole kooskõlas liidu huvidega.

Kui kohaldatakse õigust esitada vastuväiteid, teatab toetusesaaja sellest ette. Ülekandmiste või toetuste andmise puhul konkreetselt määratletud õigussubjektidele võib kirjalikult loobuda vastuväidete esitamise õigusest, kui on võetud meetmeid liidu huvide kaitseks.

Artikkel 37

Kasutusõigused

1. Kohaldatakse järgmisi kasutusõiguse põhimõtteid:

a)	taotlus kasutusõiguse saamiseks või sellest loobumiseks esitatakse kirjalikult;

b)	kui kasutusõiguse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti, ei sisalda kasutusõigus all-litsentse;

c)	toetusesaajad teatavad üksteisele enne toetuslepingu sõlmimist kõigist piirangutest oma taustteabe kasutamise suhtes;

d)	kui toetusesaaja ei osale enam meetmes, ei mõjuta see tema kohustusi võimaldada juurdepääsu;

e)	kui toetusesaaja jätab oma kohustused täitmata, võivad toetusesaajad kokku leppida, et tal ei ole enam kasutusõigusi.

2. Toetusesaajad tagavad juurdepääsu:

a)	oma tulemustele tasuta kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks;

b)	oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma ülesannete täitmiseks; sel juhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid; selline juurdepääs võimaldatakse tasuta, kui toetusesaajad ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku leppinud;

c)	oma tulemustele, mille puhul kohaldatakse lõike 1 punktis c osutatud piiranguid, ning oma taustteabele kõigile teistele meetmes osalevatele toetusesaajatele, kes vajavad seda oma enda tulemuste kasutamiseks; juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.

3. Kui toetusesaajad ei ole kokku leppinud teisiti, annavad nad juurdepääsu oma tulemustele ning, võttes arvesse kõiki lõike 1 punktis c nimetatud piiranguid, ka oma taustteabele õigussubjektile, kes:

a)	on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

b)	on teise toetusesaaja otsese või kaudse kontrolli all või on sama otsese või kaudse kontrolli all kui kõnealune toetusesaaja või keda kõnealune toetusesaaja otseselt või kaudselt kontrollib; ning

c)	vajavad juurdepääsu selle toetusesaaja tulemuste kasutamiseks vastavalt toetusesaaja kasutamiskohustustele .

Juurdepääs antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, milles kokku lepitakse.

4. Kasutamise eesmärgil võib juurdepääsutaotluse esitada kuni üks aasta pärast meetme lõppu, välja arvatud juhul, kui toetusesaajad lepivad kokku eri tähtaja.

5. Toetusesaajad, kes on saanud liidult rahalist toetust, annavad oma tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, organitele või asutustele liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. Juurdepääs piirdub mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega.

Sellised kasutusõigused ei laiene toetusesaajate taustteabele.

Meetmete puhul, mis kuuluvad teemavaldkonda „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ , peavad liidu toetust saanud toetusesaajad andma oma tulemuste tasuta kasutusõiguse ka liikmesriikide ametiasutustele poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Juurdepääs peab piirduma mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega ning see antakse kahepoolse kokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks eritingimused, mille eesmärk on tagada, et kõnealuseid õigusi kasutatakse üksnes ettenähtud eesmärgil ja et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused. Kasutusõigust taotlev liikmesriik, liidu institutsioon, asutus, teenistus või amet teavitab sellisest taotlusest kõiki liikmesriike.

6. Kui see on asjakohane, võib tööprogrammiga ▌ette näha täiendavad kasutusõigused.

Artikkel 38

▌Erisätted

ERC meetmete, koolitus- ja liikuvusmeetmete, kommertskasutusele eelnevate hangete, innovatiivsete lahenduste riigihangete, programmi kaasrahastamismeetmete ning koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib kohaldada omandiõiguse, tulemuste kasutamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning kasutusõiguse erieeskirju.

Kõnealused erieeskirjad sätestatakse toetuslepingus ning need ei muuda avatud juurdepääsuga seotud põhimõtteid ja kohustusi.

▌

Artikkel 39

Auhinnad

1. Programmi raames antavaid auhindu antakse ja hallatakse vastavalt finantsmääruse IX jaotisele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2. Kui tööprogrammis või konkursieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, võivad võistluses osaleda kõik õigussubjektid asukohast olenemata.

3. Kui see on asjakohane, võib komisjon või rahastav asutus ▌korraldada auhindu koos:

a)	teiste liidu asutustega;

b)	kolmandate riikide, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutustega;

c)	rahvusvaheliste organisatsioonidega; või

d)	mittetulunduslike õigussubjektidega.

4. Tööprogramm või konkursikord sisaldavad kohustusi seoses teabe edastamisega ja asjakohasel juhul seoses kasutamise ja levitamisega , omandi- ja kasutusõigusega, kaasa arvatud litsentsimissätted .

IV PEATÜKK

Hanked

Artikkel 40

Hanked

1. Programmi raames sõlmitavaid hankeid antakse ja hallatakse vastavalt finantsmääruse VII jaotisele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

2. Hanked võivad toimuda ka kommertskasutusele eelneva hanke kujul või novaatorlike lahenduste hanke kujul, mida korraldab komisjon või rahastamisasutus enda nimel või koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori hankijatega. Sel juhul kohaldatakse artiklis 22 sätestatud eeskirju.

V PEATÜKK

Segarahastamistoimingud ja segarahastamisvahend

Artikkel 41

Segarahastamistoimingud

Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU programmi] ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 42

Programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahend

1. Programmist „Euroopa horisont“ või EIC segarahastamisvahendist antavate toetuste ja tagasimakstava ettemakse komponendi suhtes kohaldatakse artikleid 30-33.

2. EIC segarahastamisvahendit rakendatakse kooskõlas artikliga 43. EIC segarahastamisvahendi raames võib toetust anda seni, kuni meedet on võimalik rahastada segarahastamisena või rahastamis- ja investeerimistehinguna, mis on täielikult hõlmatud ELi tagatisega InvestEU raames. Erandina finantsmääruse artiklist 209 ei kohaldata EIC segarahastamisvahendi andmisel lõikes 2, eelkõige punktides a ja d sätestatud tingimusi.

3. Programmi „Horisont“ segarahastamisvahendit võib kasutada programmi kaasrahastamisel, kui liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ühisprogrammiga nähakse ette rahastamisvahendite kasutamine valitud meetmete toetuseks. Selliste meetmete hindamine ja valik toimub vastavalt artiklitele 11, 19, 20, 24, 25 ja 26. Raamprogrammi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendi rakendusviisid on kooskõlas artikliga 29, analoogia põhjal artikli 43 lõikega 9 ja tööprogrammis kindlaks määratud ja põhjendatud lisatingimustega.

4. Kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktiga f ja artikli 21 lõikega 4 käsitatakse tagasimakseid, sealhulgas hüvitatud ettemakseid ning programmi „Euroopa horisont“ ja EIC segarahastamisvahendi tulusid sihtotstarbelise sisetuluna.

5. Programmi „Euroopa horisont“ EIC segarahastamisvahend tagatakse viisil, mis edendab liidu konkurentsivõimet, moonutamata samas konkurentsi siseturul .

Artikkel 42a

Rahastamisvahend „Pathfinder“

1. Vahendiga Pathfinder antakse toetusi suure riskiga tipptasemel projektidele, mida rakendavad konsortsiumid või üksikud toetusesaajad ja mille eesmärk on arendada radikaalseid uuendusi ja uusi turuvõimalusi. Pathfinder toetab teadusliku, tehnoloogilise või süvatehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas kontseptsiooni tõendamist ja prototüüpide valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.

Vahendit Pathfinder rakendatakse peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva avaliku projektikonkursi kaudu, millel on igaks aastaks kindlaks määratud tähtaeg. Samuti aitab Pathfinder toime tulla konkurentsiprobleemidega, et arendada välja peamised strateegilised eesmärgid, milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist.

2. Pathfinderi üleminekutegevusega aidatakse kõigil teadlastel ja novaatoritel leida liidus võimalusi kaubanduslikuks arendamiseks, näiteks tutvustamistegevus ja teostatavusuuringud võimaliku ärimudeli hindamiseks, ning toetatakse võrse- ja idufirmade loomist:

a)	konkursside algatamine ja sisu määratakse kindlaks, võttes arvesse meetmete portfelliga seotud tööprogrammis kehtestatud eesmärke ja eelarvet;

Igale EIC Pathfinderi raames konkursi teel juba välja valitud ettepanekule võib anda kindlamääralisi lisatoetusi, mille suurus ei ületa 50 000 eurot, täiendavaks tegevuseks, kaasa arvatud kiireloomulised koordineerimis- ja toetusmeetmed, et tugevdada projektide portfelli kuuluvaid toetusesaajaid, näiteks hinnata võimalikke võrsefirmasid või turgu loovaid uuendusi või koostada äriplaani. Sellistest juhtudest teavitatakse eriprogrammi kohaselt loodud programmikomiteed.

3. EIC Pathfinderi suhtes kohaldatakse artiklis 25 määratletud toetuse andmise kriteeriume.

Artikkel 43

Rahastamisvahend „Accelerator“

1. Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ eesmärk on toetada peamiselt turgu loovat innovatsiooni . Sellest toetatakse ainult üksiktoetusesaajaid ja pakutakse peamiselt segarahastamistoetust. Teatavatel tingimustel võidakse pakkuda ka üksnes toetuspõhiseid ja üksnes omakapitalipõhiseid toetusi.

EIC Acceleratori raames pakutakse kaht tüüpi toetust:

—	segarahastamistoetus VKEdele, sealhulgas idufirmadele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes tegelevad läbimurdelise innovatsiooniga, mida ei peeta laenukõlblikuks;

—	üksnes toetuspõhine toetus VKEdele, sealhulgas idufirmadele, kes tegelevad mis tahes liiki innovatsiooniga alates järkjärgulisest kuni murrangulise ja läbimurdeliseni ja kelle eesmärk on edaspidi laieneda.

Laenukõlbmatuks loetud VKEdele, sealhulgas idufirmadele, kes on juba saanud üksnes toetuspõhist toetust, võib anda ka üksnes omakapitalipõhist toetust.

Üksnes toetuspõhiseid toetusi antakse rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ raames ainult järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:

a)	projekt sisaldab teavet taotleja laienemissuutlikkuse ja -valmisoleku kohta;

b)	toetusesaaja saab olla vaid iduettevõtja või VKE;

c)	rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ raames antavat üksnes toetuspõhist toetust antakse toetusesaajale programmi „Euroopa horisont“ ajal ainult üks kord kuni 2,5 miljoni euro ulatuses.

1a. Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, VKE või erandkorras väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja , kes tahab laieneda . Ettepaneku võib esitada kas toetusesaaja või toetusesaaja eelneval nõusolekul üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuse toetusesaaja või seda toetada. Viimasel juhul allkirjastatakse rahastamisleping üksnes toetusesaajaga.

2. Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.

3. Taotlusi hindavad sõltumatud väliseksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse pideva konkursi raames vastavalt artiklitele 24–26, kooskõlas lõikega 4.

4. Rahastamise kriteeriumid on järgmised:

tipptase;

mõju;

c)	meetme riskitase , mis takistaks investeeringuid, rakendamise kvaliteet ja tõhusus ja vajadus liidu toetuse järele.

5. Asjaomaste taotlejate nõusolekul võib komisjon või programmi „Euroopa horisont“ rakendavad rahastamisasutused (sealhulgas EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad) esitada viimase toetuse andmise kriteeriumi raames otse ettepaneku innovatsiooni ja turuleviimise meetme kohta, mis juba vastavad kahele esimesele kriteeriumile, ning nende ettepanekute suhtes kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid tingimusi:

ettepanek on pärit mõnes muust meetmest, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“, käesolevast programmist või programmi „Euroopa horisont“ esimese tööprogrammi katseprojekti puhul riiklikest ja/või piirkondlikest programmidest, alustades sellise skeemi nõudluse kindlakstegemisest. Üksikasjalikud sätted nähakse ette eriprogrammis.

b)	see põhineb kuni kaks aastat tagasi tehtud varasemal projekti läbivaatamisel, milles hinnati ettepaneku kvaliteeti ja mõju ning mille suhtes kohaldatakse tingimusi ja menetlusi, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud tööprogrammis.

6. Kvaliteedimärgise võib anda järgmiste kumulatiivsete tingimuste alusel:

a)	toetusesaaja on idufirma, VKE või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja ,

b)	ettepanek on rahastamiskõlblik ja on läbinud lõikes 4 osutatud kahe esimese kriteeriumi suhtes kohaldatavad künnised,

c)	sellistele tegevustele, mis oleksid abikõlblikud innovatsioonimeetme alusel.

7. Hindamise läbinud ettepaneku puhul teevad sõltumatud väliseksperdid ettepaneku vastava rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetuse kohta, võttes aluseks riski ning innovatsiooni turuletoomiseks vajaminevad ressursid ja aja.

Komisjon võib sõltumatute välisekspertide poolt valitud ettepaneku tagasi lükata põhjendatud kaalutlustel, sealhulgas mittevastavus liidu poliitikavaldkondade eesmärkidele . Sellise tagasilükkamise põhjustest teavitatakse programmikomiteed.

8. Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetuse või hüvitatava ettemakse komponent ei tohi olla suurem kui 70 % sellise valitud innovatsioonimeetme kõigist abikõlblikest kuludest.

9. Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetuse omakapitali ja tagastatava toetuse komponentide rakendusviisid täpsustatakse otsuses [eriprogramm].

10. Valitud meetme lepinguga kehtestatakse rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetuse osas konkreetsed mõõdetavad vahe-eesmärgid ning vastavad eelmaksed ja maksed.

EIC segarahastamisvahendi puhul võib algatada innovatsioonimeetmele vastava tegevuse ja teha esimese eelmakse või tagastatava ettemakse enne EIC segarahastamisvahendi lepingu muude komponentide rakendamist. Neid komponente rakendatakse vastavalt lepingus kindlaks määratud konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamisele.

11. Kooskõlas lepinguga võib meetme peatada, seda muuta või nõuetekohasel põhjendusel lõpetada, kui mõõdetavaid vahe-eesmärke ei saavutata. Samuti võib selle lõpetada, kui eelkõige liidus ei saavutata oodatud turuleviimist.

Erandjuhtudel ja EIC nõuandekogu soovituse korral võib komisjon otsustada suurendada rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetust , kui projekti vaatavad läbi sõltumatud väliseksperdid. Sellistest juhtudest teavitatakse programmikomiteed.

VI peatükk

Eksperdid

Artikkel 44

Sõltumatute välisekspertide määramine

1. Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt taotlusvoorudele, mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu teadusagentuuridele ja -asutustele, ülikoolidele, standardimisorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele või ettevõtjatele.

Erandina finantsmääruse artikli 237 lõikest 3 võib komisjon või asjaomane rahastamisasutus erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel läbipaistval viisil valida asjakohaste oskustega eksperdi, kes ei ole andmebaasis, tingimusel, et osalemiskutse abil ei ole sobivat sõltumatut väliseksperti leitud .

Sellised eksperdid peavad tõendama oma sõltumatust ja suutlikkust toetada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke.

2. Vastavalt finantsmääruse artikli 237 lõikele 2 ja artikli 237 lõikele 3 tasustatakse sõltumatuid väliseksperte standardtingimuste alusel. Põhjendatud erandjuhtudel võib teatud, eelkõige kõrgetasemelisi eksperte tasustada asjakohastel turunormidel põhinevatest standardtingimustest kõrgemal tasemel.

3. Lisaks finantsmääruse artikli 38 lõigetele 2 ja 3 avaldatakse isikuliselt ametisse nimetatud toetustaotlusi hindavate sõltumatute välisekspertide nimed koos nende pädevusvaldkonnaga vähemalt üks kord aastas komisjoni või rahastamisasutuse veebisaidil. Sellist teavet kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse kooskõlas ELi andmekaitse-eeskirjadega.

3a. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võtab vajalikud meetmed, et ennetada sõltumatute välisekspertide kaasamisega seotud huvide konflikte kooskõlas finantsmääruse artikliga 61 ja artikli 150 lõikega 5.

Komisjon või asjaomane rahastamisasutus tagab, et eksperdil, kellel tekib huvide konflikt seoses küsimusega, mille kohta ta peab arvamuse esitama, ei paluta sellist konkreetset küsimust hinnata, selle kohta nõu anda ega selle juures abistada.

3-b. Sõltumatute välisekspertide määramisel rakendab komisjon või asjaomane rahastamisasutus sobivaid meetmeid, et saavutada eksperdirühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis oskusi, kogemusi, teadmisi, sealhulgas spetsialiseerumist, eelkõige sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, võttes arvesse meetme valdkonnas valitsevat olukorda.

3b. Vajaduse korral tagatakse iga ettepaneku puhuks piisav arv sõltumatuid eksperte, et kindlustada hindamise kvaliteet.

3c. Kõigi sõltumatute välisekspertide tasustamismäär teatatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. See kaetakse programmi kuludest.

III JAOTIS

PROGRAMMI JÄRELEVALVE, TEAVITAMINE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 45

Järelevalve ja aruandlus

1. Komisjon teostab pidevat järelevalvet programmi „Euroopa horisont“ ja selle eriprogrammi haldamise ja rakendamise ning EIT tegevuse üle. Läbipaistvuse suurendamiseks avalikustatakse need andmed komisjoni veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil, võttes aluseks viimase ajakohastatud versiooni.

Eelkõige lisatakse samasse andmebaasi ERC, Euroopa partnerluste, missioonide, EIC ja EIT raames rahastatavate projektide andmed.

See hõlmab järgmist:

i)	ajaliselt piiritletud näitajad, mille alusel antakse igal aastal ülevaade programmi edusammudest artiklis 3 kehtestatud ja V lisas esitatud eesmärkide saavutamisel mõjuahelate kaupa;

ii)

teave selliste küsimuste kohta, nagu sotsiaal- ja humanitaarteaduste igakülgse integreerimise määr, madalama ja kõrgema tehnilise valmiduse taseme suhe koostööpõhistes teadusuuringutes, osalemist laiendavate riikide edusammud, konsortsiumide geograafiline koosseis koostööprojektides, teadlaste palkade areng, kaheastmelise esitamis- ja hindamismenetluse kasutamine, Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koostöösidemete hõlbustamiseks võetud meetmed, hindamise läbivaatamise kasutamine ja kaebuste arv ja liigid, kliimamuutuse küsimuse ja kliimaga seotud kulude igakülgse integreerimise määr, VKEde osalemine, erasektori osalemine, sooline jaotus rahastatavates meetmetes, hindamiskomisjonides, nõukogudes ja nõuanderühmades, kvaliteedimärgised, Euroopa partnerlused ning kaasrahastamismäär, täiendav ja kumulatiivne rahastamine muudest liidu fondidest, teadustaristud, taotluse esitamisest toetuse eraldamiseni kuluv aeg, rahvusvahelise koostöö tase, kodanike ja kodanikuühiskonna osalemine;

iii)	kulutasemed, mis on esitatud projekti tasandil, et võimaldada konkreetset analüüsi, sealhulgas sekkumisvaldkondade kaupa;

iv)	liiga suur taotluste arv, eelkõige ettepanekute arv ja konkursside kaupa, nende keskmine punktisumma, künniseid ületavate ja sellest allapoole jäävate ettepanekute osakaal.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad V lisa muutmist, et täiendada või muuta mõjunäitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning kehtestatakse võrdlusalus ja eesmärgid.

3. Tulemuslikkuse aruandlussüsteem tagab, et järelevalveprogrammi rakendamise ja tulemuste kohta kogutud andmed kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt , ilma et see suurendaks toetusesaajate halduskoormust . Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele , sealhulgas meetmetega seotud teadlaste tasandil nende karjääri ja liikuvuse jälgimiseks, ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded (32).

3a. Kvantitatiivseid andmeid täiendatakse nii palju kui võimalik komisjoni ja liidu või riiklike rahastamisasutuste teostatava kvalitatiivse analüüsiga.

4. Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koostöösidemete hõlbustamiseks võetud meetmeid tuleb jälgida ja läbi vaadata tööprogrammide raames.

Artikkel 46

Teave, teavitamine, avaldamine ning tulemuste levitamine ja kasutamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi, sealhulgas auhindu reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Lisaks annab ta õigeaegselt põhjalikku teavet liikmesriikidele ja toetusesaajatele. Et moodustada koostööprojektide jaoks konsortsiumeid, pakutakse huvitatud üksustele analüüsidel ja võrgustikel põhinevaid tõenduspõhiseid sidemete loomise teenuseid, pöörates erilist tähelepanu võrgustike loomise võimaluste kindlakstegemisele madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide jaoks. Sellise analüüsi alusel võib konkreetsete konkursside puhul korraldada sihtotstarbelisi sidemete loomise üritusi. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

3. Samuti kehtestab komisjon tulemuste levitamise ja kasutamise strateegia, et suurendada käesoleva programmi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste ja teadmiste kättesaadavust ning levitamist, et kiirendada nende kasutamist ja turuleviimist ja suurendada programmi mõju. Programmile eraldatud rahaliste vahenditega edendatakse ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, samuti teabe, teabevahetuse, reklaami, levitamise ja kasutamisega seotud tegevust, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 47

Programmi hindamine

1. Programmi hindamised viiakse läbi õigeaegselt, et neid saaks kasutada programmi, sellele järgnevate ning muude teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud algatuste otsustusprotsessi jaoks.

2. Programmi vahehindamine viiakse läbi läbipaistva protsessi käigus välja valitud sõltumatute ekspertide abil siis, kui on piisavalt teavet programmi rakendamise kohta, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. See hõlmab portfelli analüüsi ja eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hinnangut ning selle põhjal kohandatakse vajaduse korral programmi rakendamist ja/või vaadatakse programm läbi . Sellega hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust.

3. Programmi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõppu, viib komisjon lõpule programmi lõpphindamise. See hõlmab eelmiste raamprogrammide pikaajalise mõju hindamist.

4. Komisjon avaldab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega ning esitab need Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 48

Auditid

1. Programmi kontrollisüsteem peab tagama asjakohase tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel, võttes arvesse kontrolli haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel, eelkõige toetusesaajate puhul. Auditieeskirjad peavad olema kogu programmi ulatuses selged, järjepidevad ja sidusad.

2. Programmi auditistrateegia põhineb programmi kui terviku kulude esindusliku valimi finantsauditil. Representatiivsele valimile lisatakse kuludega seotud riskide hinnang. Meetmete puhul, mida rahastatakse ühiselt mitmest liidu programmist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjaomaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid eeskirju.

3. Lisaks võib komisjon või rahastamisasutus toetuda toetusesaaja tasandil tehtavatele süsteemi ühendaudititele. Need ühendauditid on teatavat liiki toetusesaajate jaoks vabatahtlikud ning hõlmavad süsteemi- ja protsessiauditit koos tehingute auditiga, mida teeb sõltumatu pädev audiitor, kelle kvalifikatsioon võimaldab viia läbi raamatupidamisdokumentide kohustuslikku auditit kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ (33). Komisjon või rahastamisasutus võib neid kasutada selleks, et teha kindlaks üldine kindlus kulude usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ning vaadata uuesti läbi järelauditite ja finantsaruannete suhtes kohaldatavate sertifikaatide tase.

4. Finantsmääruse artikli 127 kohaselt võib komisjon või rahastamisasutus tugineda liidu toetuse kasutamise audititele, mille on teinud muu sõltumatu ja pädev isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid ega asutused ei ole selleks volitanud.

5. Auditeid võib teha kuni kahe aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.

5a. Komisjon avaldab auditisuunised, mille eesmärk on tagada auditimenetluste ja -eeskirjade usaldusväärne ja ühtne kohaldamine ja tõlgendamine kogu programmi kestuse jooksul.

Artikkel 49

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida või rahvusvaheliste organisatsioonide puhul kooskõlas asjaomaste organisatsioonidega saavutatud kokkulepetega kontrollida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kellele on tehtud liidu vahenditest väljamakseid käesoleva määruse alusel.

2. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel antud liidu toetuse või eelarvegarantiidega on esinenud kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

3. Kui Euroopa Prokuratuur uurib määruse (EL) 2017/1939 kohaselt tema pädevusse kuuluvat kuritegu, võib ta nõuda, et kolmandate riikide pädevad asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid teeksid temaga koostööd vastavalt vastastikuse õigusabi lepingutele.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad koostöölepingud, mis on sõlmitud kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, lepingud, toetuslepingud ja muud juriidilised kohustused ning eelarvelise tagatise loomise kokkulepped, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile kooskõlas nende vastava pädevusega selge sõnaga õigus teha selliseid auditeid ja kohapealseid kontrolle. Sealhulgas kehtestatakse sätted, millega tagatakse, et kõik kolmandad isikud, kes on seotud liidu fondide rakendamisega või rahastamistoiminguga, millel on täielik või osaline eelarveline garantii, annavad neile samaväärsed õigused.

Artikkel 50

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 45 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 45 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 45 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1291/2013 ja määrus (EL) nr 1290/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 52

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1291/2013 ja määruse (EL) nr 1290/2013 alusel võetud asjaomaste meetmete jätkamist ega muutmist; kõnealuste määruste kohaldamist jätkatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. Ka töökavasid ja meetmeid, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1290/2013 kohaselt vastu võetud töökavades ja vastavate rahastamisasutuste alusaktides, reguleerib samuti jätkuvalt määrus (EL) nr 1290/2013 ning nimetatud põhiõigusaktid kuni nende lõpuleviimiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija ning määruse (EL) nr 1291/2013 alusel võetud meetmete vahel.

Artikkel 53

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C […], […], lk […].

(2) ELT C […], […], lk […].

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(4) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(5)

(6) Kui määruse lõplik tekst on vastu võetud, avaldatakse ELT C-seerias eeldatavasti järgmine komisjoni avaldus:

„Komisjon kavatseb rakendada EIC Acceleratori eelarvet viisil, millega tagatakse, et VKEdele, sealhulgas idufirmadele üksnes toetuspõhine toetus vastab programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi eelarve raames antavale toetusele, kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ määruse artikli 43 lõikes 1 ja põhjenduses X kehtestatud tingimustega.“

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 294/2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1292/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 174).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL).

(9)

(10) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(14) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(15) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(17) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(18) ELT C 205, 19.7.2013, lk 9.

(19) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(21)

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(23) ELT …

(24) Kui määruse lõplik tekst on vastu võetud, avaldatakse ELT C-seerias eeldatavasti järgmine komisjoni avaldus:

„Komisjon võtab arvesse kaasseadusandjate poolt artikli 5 sõnastuses saavutatud kompromissi. Komisjoni arusaama kohaselt piirdub artikli 1 lõike 3 punktis b nimetatud kaitseuuringute eriprogramm üksnes tulevase Euroopa Kaitsefondi raames tehtavate teadusuuringutega, kuid arengumeetmed jäävad käesoleva määruse reguleerimisalast välja.“

(25) Kui määruse lõplik tekst on vastu võetud, avaldatakse ELT C-seerias eeldatavasti komisjoni avaldus ligikaudselt järgmises sõnastuses: „Taotluse korral kavatseb komisjon vahetada arvamusi Euroopa Parlamendi vastutava komisjoniga järgmistes küsimustes: i) ELi toimimise lepingu artiklitel 185 ja 187 põhinevate võimalike partnerluste kandidaatide nimekiri, mille kohta koostatakse (esialgsed) mõjuhinnangud; ii) missiooninõukogude kindlaks määratud esialgsete missioonide loetelu; iii) strateegilise kava tulemused enne selle ametlikku vastuvõtmist ja iv) tööprogramme käsitlevate dokumentide esitamine ja jagamine.“

(26) Sugunäärmete vähi raviga seotud teadusuuringuid võib rahastada.

(27) Sõltuvalt lõplikust õigusaktist esitab komisjon avalduse inimloote tüvirakkudega seotud teadusuuringute kohta, nagu on esitatud programmis „Horisont 2020“ (avaldus 2013 / C 373/02).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL, milles käsitletakse riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/18/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(31) Menetlust selgitatakse enne hindamisprotsessi algust avaldatavas dokumendis.

(32) Euroopa partnerluste järelevalvet käsitlevad sätted on esitatud määruse III lisas.

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

I LISA

TEGEVUSE PÕHISUUNAD

Artiklis 3 sätestatud üldisi ja erieesmärke järgitakse kogu programmi ulatuses, nii käesolevas lisas kui ka eriprogrammi I lisas kirjeldatud sekkumisvaldkondade ja tegevuse põhisuundade lõikes.

1) I sammas „ Tipptasemel teadus“

Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 edendatakse selle sambaga tipptasemel teadust, meelitatakse Euroopasse tipptasemel talente, pakutakse asjakohast tuge karjääri alustavatele teadlastele ning toetatakse teaduse tipptaseme, tippkvaliteediga teadmiste, metoodika ja oskuste ning tehnoloogiate ja üleilmsetele ühiskondlikele, keskkonna- ja majandusprobleemidele lahenduste loomist ning levitamist. Sellega aidatakse kaasa ka programmi muude erieesmärkide täitmisele, nagu on kirjeldatud artiklis 3.

Euroopa Teadusnõukogu: pakub atraktiivset ja paindlikku rahastamist, et võimaldada üksnes tipptaseme kriteeriumil põhineva kogu liitu hõlmava konkurentsi alusel andekatel ja loovatel , eelkõige karjääri alustavatel teadlastel ning nende teadusrühmadel , olenemata nende kodakondsusest ja päritoluriigist, tegutseda kõige paljutõotavamates valdkondades teaduse eesliinil.

Sekkumisvaldkond: eesliiniteadus

Marie Skłodowska-Curie meede: võimaldada teadlaste liikuvust ning saada piiri-, sektori- ja valdkonnaülese koostöö kaudu uusi teadmisi ja oskusi , edendada koolituse ja karjääri edendamise süsteeme ning struktureerida ja parandada institutsioonide ja riikide värbamissüsteeme, võttes arvesse Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit ; sellega aitab Marie Skłodowska-Curie meede rajada alust kogu Euroopa tipptasemel teaduskeskkonnale, soodustades töökohtade teket, majanduskasvu ja investeerimist ning praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamist.

Sekkumisvaldkonnad: tipptaseme edendamine teadlaste piiri-, sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu; uute oskuste edendamine teadlaste tipptasemel koolituse kaudu; inimressursside tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis; sünergia tugevdamine ja soodustamine; üldsuse teadlikkuse suurendamine.

Teadustaristud: kindlustada Euroopale maailmatasemel kestlikud teadustaristud, mis on avatud ja juurdepääsetavad parimatele teadlastele nii Euroopast ja kui ka mujalt. Soodustada olemasolevate teadustaristute, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud taristute kasutamist. Sellega tõhustatakse teadustaristu potentsiaali toetada tippteadust ja innovatsiooni ning võimaldada avatud ja tipptasemel teadust , rakendades FAIR-põhimõtteid koos tegevustega asjaomase liidu poliitika ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas.

Sekkumisvaldkonnad: Euroopa teadustaristute tegevuskeskkonna konsolideerimine ja arendamine ; teadustaristute avamine, integreerimine ja omavahel ühendamine; Euroopa teadustaristute innovatsioonipotentsiaal ning innovatsiooni- ja koolitustegevus; Euroopa teadustaristu poliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine.

2) II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“

Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 toetatakse selle sambaga uute tipptasemel teadmiste, tehnoloogiate ja säästvate lahenduste loomist ja laiemat levitamist, tugevdatakse Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning teadus- ja innovatsioonitegevuse mõju liidu poliitika arendamisele, toetamisele ja rakendamisele ning toetatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu tööstuses , eelkõige VKEde ja idufirmade seas, ning ühiskonnas, et lahendada globaalseid probleeme. Sellega aidatakse täita ka programmi muid erieesmärke, nagu on kirjeldatud artiklis 3.

Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkond lõimitakse täielikult kõikidesse teemavaldkondadesse, sealhulgas konkreetsetel eesmärkidel tehtavatesse ja eritegevustesse.

Et maksimeerida mõju paindlikkust ja sünergiat, korraldatakse teaduse- ja innovatsioonialane tegevus kuue teemavaldkonnana, mis on omavahel ühendatud üleeuroopalise teadustaristu kaudu ning mis eraldi ja koos stimuleerivad valdkondadevahelist, sektori-, poliitika- ja piiriülest ning rahvusvahelist koostööd. See programmi „Euroopa horisont“ sammas hõlmab tegevusi paljudel tehnilise valmiduse tasemetel, sealhulgas madalamatel tehnilise valmiduse tasemetel.

Iga teemavaldkond toetab mitut kestliku arengu eesmärki ning paljusid kestliku arengu eesmärke toetab rohkem kui üks teemavaldkond.

Teadus- ja innovatsioonitegevust rakendatakse järgmistes teemavaldkondades ja teemavaldkondade vahel:

Teemavaldkond „Tervis“: kodanike tervise ja heaolu parandamine ja kaitse kõigis vanuserühmades , luues haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, seireks, raviks ja neist tervendamiseks ning tervisetehnoloogia väljatöötamiseks uusi teadmisi ning arendades uuenduslikke lahendusi, ning vajaduse korral tagades selleks soolise aspekti arvessevõtmise ; terviseriskide maandamine, elanikkonnarühmade kaitse ning hea tervise ja heaolu, sealhulgas tööheaolu edendamine; tervishoiusüsteemide muutmine kulutõhusamaks, õiglasemaks ja kestlikumaks , vaesusega seotud haiguste ennetamine ja nende vastu võitlemine ning patsientide osaluse ja toimetuleku toetamine ja võimaldamine.

Sekkumisvaldkonnad: elukestev tervis; keskkonna ja ühiskonna tervisetegurid; mittenakkushaigused ja harvikhaigused; nakkushaigused , kaasa arvatud vaesusega seotud ja unarhaigused ; tervise- ja ravivaldkonna töövahendid, tehnoloogiad ja digilahendused , kaasa arvatud personaalmeditsiin ; tervishoiusüsteemid.

Teemavaldkond „ Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“: tugevdada ▌demokraatlikke väärtusi, sealhulgas õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, kaitsta meie kultuuripärandit , uurida kultuuri- ja loomesektori võimalusi ning edendada sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis edendavad kaasatust ja majanduskasvu, ▌sealhulgas rände haldamist ja sisserändajate integreerimist .

Sekkumisvaldkonnad: demokraatia ja juhtimine ; kultuur, kultuuripärand ja loovus ; sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. ▌

c)	Teemavaldkond „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“: reageerida püsivatest julgeolekuohtudest, sealhulgas küberkuritegevusest ning loodus- ja inimtekkelistest katastroofidest tingitud probleemidele. Sekkumisvaldkonnad: katastroofide suhtes vastupidavad ühiskonnad; kaitse ja julgeolek; küberturvalisus.

Teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos “: tugevdada suutlikkust ja kindlustada Euroopa suveräänsust, võimaldades digiteerimis- ja tootmistehnoloogiate ning kosmosetehnoloogia peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis väärtusahela osades , et rajada konkurentsivõimeline, digitaalne, vähese süsinikdioksiidiheitega ringtööstus; tagada kestlik varustus toorainega; töötada välja kõrgtehnoloogilisi materjale ning valmistada ette progressi ja innovatsiooni alus ▌üleilmsete ühiskonnaprobleemide jaoks.

Sekkumisvaldkonnad: tootmistehnoloogiad; peamised digitehnoloogiad , sealhulgas kvanttehnoloogiad ; progressi võimaldavad kujunemisjärgus tehnoloogiad; kõrgtehnoloogilised materjalid; tehisintellekt ja robootika; järgmise põlvkonna internet; kõrgtasemel andmetöötlus ja suurandmed; ringtööstused; vähese süsinikdioksiidiheitega keskkonnasõbralik tööstus; kosmos, kaasa arvatud Maa seire .

Teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“: tõkestada kliimamuutusi, püüdes paremini mõista nende põhjusi, arengut, riske, mõju ja võimalusi, muutes energiasektori kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, arukamaks, ohutumaks ning vastupidavamaks , edendades taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatõhusust, parandades liidu vastupanuvõimet välistele vapustustele ning kohandades sotsiaalset käitumist kestliku arengu eesmärkidega .

Sekkumisvaldkonnad: kliimateadus ja -lahendused; energiavarustus; energiasüsteemid ja -võrgud; hooned ja tööstusrajatised energiasiirde tingimustes; kogukonnad ja linnad; tööstuse konkurentsivõime transpordisektoris; keskkonnasõbralik , ohutu ja kättesaadav transport ja liikuvus; arukas liikuvus; energiasalvestus.

Teemavaldkond „Toit , biomajandus, loodusvarad , põllumajandus ja keskkond “: kaitsta keskkonda , taastada, kestlikult hallata ja kasutada loodusvarasid ning maa , siseveekogude ja mere bioloogilisi ressursse, et peatada elurikkuse vähenemine, lahendada inimkonna toidu ja toitumisalase kindlustatuse probleemid ning minna üle vähese süsinikdioksiidiheitega, ressursitõhusale ja ringmajandusele ning jätkusuutlikule biomajandusele .

Sekkumisvaldkonnad: keskkonnaseire; elurikkus ja loodusvarad ; põllumajandus, metsandus ja maapiirkonnad; mered, ookeanid ja siseveekogud ; toidusüsteemid; biotoorainepõhised innovatsioonisüsteemid ELi biomajanduses ; ringsüsteemid.

Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda: toota tippkvaliteediga teaduslikku tõendusmaterjali hea , tõhusa ja taskukohase avaliku poliitika jaoks. Uute algatuste ja ELi õigusaktide ettepanekute mõistlikuks kavandamiseks on vaja läbipaistvat, terviklikku ja tasakaalustatud tõendusmaterjali, samas on ka poliitika rakendamise mõõtmiseks ja seireks vaja tõendeid . Teadusuuringute Ühiskeskus tagab liidu poliitika jaoks sõltumatud teaduslikud tõendid ja tehnilise abi kogu poliitikatsükli jooksul. Teadusuuringute Ühiskeskus keskendub oma teadusuuringutes ELi poliitika prioriteetidele.

Sekkumisvaldkonnad: tervis; kultuur, loovus ja kaasav ühiskond; ühiskonna tsiviiljulgeolek; digivaldkond, tööstus ja kosmos ; kliima, energeetika ja liikuvus; toit , biomajandus, loodusvarad , põllumajandus ja keskkond ; siseturu toimimise ja liidu majandusjuhtimise toetamine; liikmesriikide toetamine aruka spetsialiseerumise strateegiate õigusaktide rakendamisel ja strateegiate arendamisel; poliitika kujundamise analüüsivahendid ja -meetodid; teadmushaldus; teadmus- ja tehnosiire; teadustoetus poliitikaplatvormidele.

3) III sammas „ Innovatiivne Euroopa “:

Järgmiste tegevuste kaudu ning kooskõlas artikliga 4 soodustatakse selle sambaga kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas mittetehnoloogilist innovatsiooni, eeskätt VKEde, sh idufirmade hulgas, hõlbustades tehnoloogilist arengut, tutvustamistegevust ja teadmussiiret, ja tugevdatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ▌. Sellega aidatakse kaasa programmi muude erieesmärkide täitmisele, nagu on kirjeldatud artiklis 3. EIC rakendamisel on peamiselt abiks kaks instrumenti: Pathfinder, mida rakendatakse peamiselt teaduskoostöös, ning Accelerator.

Euroopa Innovatsiooninõukogu: keskenduda peamiselt läbimurdelisele ja murrangulisele, eelkõige turgu loovale innovatsioonile, toetades samas kõiki innovatsiooniliike, sealhulgas astmelist innovatsiooni.

Sekkumisvaldkonnad: rahastamisvahend Pathfinder for Advanced Researh , millega toetatakse tulevikutehnoloogiaid ja tärkavaid murrangulisi tehnoloogiaid, uut turgu loovaid ja/või süvatehnoloogiaid ; rahastamisvahend Accelerator, mis aitab likvideerida rahastamislünka teadus- ja innovatsioonitegevuse hilisstaadiumide ja turuleviimise vahel, et võtta tõhusalt kasutusele murranguline turgeloov innovatsioon ja laiendada ettevõtteid, kui turg ei taga toimivat rahastust; lisategevused, nagu auhinnad ja stipendiumid, lisandväärtusega äriteenused.

Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid

Sekkumisvaldkonnad: tegevused hõlmavad eelkõige sidestumist riiklike ja piirkondlike innovatsioonis osalejatega , vajaduse korral koostöös Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga, ja innovatsiooni piiriüleste ühisprogrammide rakendamise toetamist liikmesriikides , piirkondades ja assotsieerunud riikides, alates innovatsioonialase õigusloomega seotud kogemuste ja teadmiste vahetamisest ning innovatsiooniks vajalike pehmete oskuste tõhustamisest kuni teadus- ja innovatsioonitegevuse meetmeteni , mis hõlmab ka avatud või kasutajapõhist innovatsiooni , et tõhustada Euroopa innovatsioonisüsteemi. Seda tuleks rakendada teiste seas koostoimes Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) toetusega innovatsiooni ökosüsteemidele ja piirkondadevahelistele partnerlustele aruka spetsialiseerumise valdkondades.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

Sekkumisvaldkonnad: kestlikud innovatsiooni ökosüsteemid kõikjal Euroopas; innovatsiooni- ja ettevõtlusalased oskused elukestva õppe perspektiivis , sealhulgas Euroopa kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine; uute lahenduste kasutuselevõtmine, et tegeleda üleilmsete probleemidega ; sünergia ja lisaväärtus raamprogrammis „Euroopa horisont“.

4) Osa „ Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“

Järgmiste tegevuste kaudu ▌ püütakse selle sambaga saavutada erieesmärgid, mis on sätestatud artikli 3 lõike2 punktis d . Sellega aidatakse täita ka programmi muid erieesmärke , nagu on kirjeldatud artiklis 3. Kuigi toestades kogu programmi, toetab see osa selliseid tegevusi, mis soodustavad talentide ligitõmbamist, ajude ringluse edendamist ning ajude äravoolu takistamist, samuti teadlikuma, innovatiivsema ning suurema soolise võrdõiguslikkusega Euroopa kujunemist üleilmse konkurentsi eesliinil , edendades riikidevahelist koostööd ning optimeerides seeläbi kogu Euroopas riikide tugevusi ja potentsiaali hästitoimivas Euroopa teadusruumis, kus teadmised ja tipposkustega tööjõud liiguvad vabalt tasakaalustatud viisil , kus teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused on teadlikele kodanikele laialdaselt levitatavad ning nad mõistavad ja usaldavad neid ja nende kasulikkust ühiskonnale tervikuna ning kus ELi poliitika, nimelt teadus- ja innovatsioonitegevuse poliitika, põhineb tippkvaliteediga teaduslikel tõenditel.

Sellega toetatakse ka tegevusi, mille eesmärk on parandada madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide esitatavate projektitaotluste kvaliteeti, näiteks professionaalse esitamiseelse kontrolli ja nõustamise tegevust, ning elavdada rahvusvaheliste võrgustike toetamise eesmärgil riiklike kontaktpunktide tegevust, aga ka selliste madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide toetamisele suunatud tegevusi, kes ühinevad juba väljavalitud koostööprojektidega, milles ei osale ühtegi õigussubjekti nendest liikmesriikidest.

Sekkumisvaldkonnad: osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine, sealhulgas selliste meetmete kaudu nagu Teaming, Twinning, Euroopa teadusruumi õppetoolid, Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö (COST) ning ajude ringlust soodustavad tegevused ; Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine , sealhulgas näiteks toetades riikide teadus- ja innovatsioonipoliitika reformimist, pakkudes paremat karjäärikeskkonda ning toetades soolist võrdõiguslikkust ja kodanike teadusalgatusi .

Ia LISA

EUROOPA INNOVATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAINSTITUUT (EIT)

EIT programmidega seotud tegevuse rakendamisel kohaldatakse järgmist.

1. Põhimõtted

Nagu ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise kõrgetasemelise töörühma (Lamy juhitav kõrgetasemeline töörühm) aruandes sõnaselgelt väljendatakse, on parimaks edasiliikumise viisiks anda haridus tulevikuks ja investeerida inimestesse, kes midagi muudavad. Eelkõige kutsutakse Euroopa kõrgharidusasutusi üles stimuleerima ettevõtlust, kaotama valdkondade vahelisi piire ja institutsionaliseerima valdkondadevahelist tugevat koostööd teadusringkondade ja tööstuse vahel. Viimaste uuringute kohaselt on Euroopa idufirmade asutajate asukohavalikut ülekaalukalt olulisim mõjutav tegur andekate inimeste leidmine. Ettevõtlusharidusel, koolitusvõimalustel ja loominguliste oskuste arendamisel on põhiroll tulevaste novaatorite kasvatamisel ja praeguste novaatorite võimete arendamisel, et nad saaksid oma ettevõtet edukamaks muuta. Ettevõtlusalase ande ja kutsealateenuste, kapitali ja turgude kättesaadavus ELi tasandil ning peamiste innovatsioonitegevuses osalejate koondamine ühise eesmärgi saavutamiseks on innovatsiooni ökosüsteemi soodustamise põhielemendid. Tehtavad jõupingutused on vaja kooskõlastada kogu ELis, et luua omavahel ühendatud ELi-üleste ettevõtlusklastrite ja ökosüsteemide kriitiline mass.

EIT on praegu Euroopa suurim integreeritud innovatsiooni ökosüsteem, mis toob kokku koostööpartnerid ettevõtlusest, teadus- ja haridusvaldkonnast ning mujalt. EIT jätkab oma teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamist, mis on ulatuslikud Euroopa partnerlused, mis keskenduvad konkreetsete üleilmsete probleemide lahendamisele, ning neid ümbritsevate innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamist. Selleks edendab EIT kõrgetasemelise hariduse, teadustegevuse ja innovatsiooni lõimimist, luues sel viisil uue, innovatsiooni jaoks soodsa keskkonna, ergutab ja toetab uut ettevõtjate põlvkonda ning stimuleerib uute innovatiivsete äriühingute loomist tihedas koostoimes ja vastastikuses täiendavuses EICga.

Kõikjal Euroopas on veel vaja jõupingutusi niisuguste ökosüsteemide loomiseks, kus teadlased, novaatorid, tööstused ja valitsused saaksid omavahel hõlpsalt koostööd teha. Tegelikult ei toimi innovatsiooni ökosüsteemid ikka veel optimaalselt mitmesugustel põhjustel, näiteks:

—	innovatsioonitegevuses osalejate koostööd takistavad nendevahelised organisatsioonilised, regulatiivsed ja kultuuribarjäärid;

—	innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamiseks tehtav töö saab kasu kooskõlastamisest ja selgest keskendumisest konkreetsetele eesmärkidele ja mõjule.

Tulevaste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, uute tehnoloogiate pakutavate võimaluste ärakasutamiseks ning keskkonnasäästlikule ja jätkusuutlikule majanduskasvule, tööhõivele, konkurentsivõimele ja Euroopa kodanike heaolule kaasa aitamiseks on vaja Euroopa innovatsioonivõimet veelgi tugevdada, tugevdades olemasolevaid ja edendades koostööd ja innovatsiooni soodustavate uute keskkondade loomist, tugevdades teadusringkondade ja teadussektori innovatsioonisuutlikkust, toetades uut ettevõtjate põlvkonda ja edendades innovatsiooniprojektide loomist ja arendamist ning suurendades ELi rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevuse, eelkõige EIT rahastamise, nähtavust ja tunnustamist laiemale avalikkusele .

Innovatsioonivaldkonna probleemide laad ja ulatus nõuab osalejate koostööd ja ressursside mobiliseerimist ELi tasandil, soodustades piiriülest koostööd. Vaja on kaotada valdkondade ja väärtusahelate lülide isoleeritus ning edendada soodsa keskkonna loomist teadmiste ja oskusteabe tõhusaks vahetamiseks ning ettevõtlusalase võimekuse arendamiseks ja ligitõmbamiseks. EIT strateegiline innovatsioonikava tagab sidususe programmi „Euroopa horisont“ probleemidega ning täiendab EICd.

2. Sekkumisvaldkonnad

2.1. Kestlikud innovatsiooni ökosüsteemid kõikjal Euroopas

Vastavalt EIT määrusele ja strateegilisele innovatsioonikavale on EIT-l oluline roll jätkusuutlike probleemipõhiste innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamisel kogu Euroopas. Eelkõige jätkab EIT tegevust esmajärjekorras teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, mis on ulatuslikud Euroopa partnerlused, mis keskenduvad ühiskonna konkreetsete probleemide lahendamisele. EIT jätkab neid ümbritseva innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamist, muutes neid avatumaks ning soodustades teaduse, innovatsiooni ja hariduse lõimumist. Peale selle tugevdab EIT kogu Euroopas innovatsiooni ökosüsteeme , laiendades oma piirkondlikku innovatsioonikava. EIT töötab innovatsiooni ökosüsteemidega, millel on strateegiast, teemavaldkonnast ja kavandatud mõjust tulenevalt suur innovatsioonipotentsiaal, tugevas koostoimes aruka spetsialiseerumise strateegiate ja platvormidega.

—

Olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade tulemuslikkuse ja uutele partneritele avatuse suurendamine, mis võimaldab neil pikaajalises perspektiivis isemajandamisele üle minna, ning üleilmsete probleemide lahendamiseks vajalike uute kogukondade loomise analüüsimine. Konkreetsed teemavaldkonnad määratakse kindlaks strateegilises innovatsioonikavas, võttes arvesse strateegilist planeerimist.

—	Vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste struktuurifondidega ja muude asjakohaste ELi rahastamisprogrammidega piirkondade arengu kiirendamine tipptasemeni riikides, mis on määratletud strateegilises innovatsioonikavas.

2.2. Innovatsiooni- ja ettevõtlusalased oskused elukestva õppe perspektiivis, sealhulgas kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine kogu Euroopas

EIT koolitustegevust tugevdatakse, et soodustada innovatsiooni ja ettevõtlust eesmärgipärase hariduse ja koolituse abil. Suurem inimkapitali arendamisele pööratav tähelepanu suunatakse EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade olemasolevate haridusprogrammide laiendamisele, et üliõpilastele ja spetsialistidele jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid õppekavu innovatsiooni , loovuse ja ettevõtluse alal kooskõlas eelkõige ELi tööstus- ja oskuste strateegiaga. See võib hõlmata teadlasi ja novaatoreid, keda toetatakse „Euroopa Horisondi“ teiste osade, eelkõige MSC-meetmete alusel. Samuti toetab EIT kogu Euroopas kõrgharidusasutuste moderniseerimist ja nende lõimimist innovatsiooni ökosüsteemidesse, edendades ja tõhustades nende ettevõtluspotentsiaali ja -suutlikkust ning julgustades neid paremini prognoosima uusi vajaminevaid oskusi.

—

Uuenduslike õppekavade väljatöötamine, võttes arvesse ühiskonna ja tööstuse vajadusi tulevikus, ning niisuguste nii Euroopas kui ka väljaspool üliõpilastele, ettevõtjatele ja spetsialistidele pakutavate valdkondadevaheliste programmide väljatöötamine, milles erialateadmised ja sektoriomased teadmised on ühendatud innovatsiooni- ja ettevõtlusalaste oskustega, näiteks kõrgtehnoloogiliste oskustega digitehnoloogia ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate alal.

—

EIT kaubamärgi tugevdamine ja laiendamine, et suurendada eri kõrgharidusasutuste, teaduskeskuste ja ettevõtete partnerlusel põhinevate EIT haridusprogrammide nähtavust ja tunnustamist , parandades samas selle üldist kvaliteeti tegevuse käigus õppimisel põhinevate õppekavade, eesmärgipärase ettevõtlushariduse ning rahvusvahelise, organisatsioonidevahelise ja sektorivahelise liikuvuse pakkumise kaudu.

—	Kõrgharidussektori innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkuse arendamine, kasutades ja edendades EIT kogukondade erialateadmisi hariduse, teaduse ja ettevõtluse ühendamisel.

—	EIT vilistlaste kogukonna rolli tugevdamine, et see oleks rollimudel uutele üliõpilastele ja mõjus vahend EIT mõjust teavitamiseks.

2.3. Uute lahenduste kasutuselevõtmine , et tegeleda üleilmsete probleemidega

EIT võimestab ettevõtjaid, novaatoreid, teadlasi, haridustöötajaid, üliõpilasi ja teisi innovatsioonis osalejaid , tagades soolise mõõtme arvessevõtmise, töötama üheskoos valdkondadevahelistes meeskondades, et genereerida ideid ja muuta need nii järkjärgulisteks kui ka murrangulistes uuendusteks, ning hõlbustab ja tunnustab seda laadi tööd. Tegevused, mida iseloomustavad avatud innovatsioon ja piiriülene lähenemine, keskenduvad teadmiste kolmnurga nende asjakohaste tegevuste kaasamisele, mis on olulised nende edukaks toimimiseks (näiteks saavad projektide läbiviijad parandada oma ligipääsu konkreetse kvalifikatsiooniga lõpetanutele, juhtivkasutajatele, uudsete ideedega idufirmadele, asjakohaste täiendavate ressurssidega välisfirmadele jms).

—	Uute toodete, teenuste ja turuvõimaluste arendamise toetamine, millega seoses teadmiste kolmnurgas osalejad teevad koostööd, et leida lahendusi üleilmsetele probleemidele.

—	Kogu innovatsiooni väärtusahela täielik integreerimine: õpilasest ettevõtjani, ideest tooteni, laborist kliendini. See hõlmab idufirmade ja kasvufirmade toetamist.

—	Innovaatilistele ettevõtete kõrgetasemeliste teenuste ja toe pakkumine, kaasa arvatud tehniline abi toodete või teenuste täppisviimistlemisel, sisuline nõustamine, abi sihtklientide leidmisel ja kapitali kaasamisel, et jõuda kiiresti turule ja kiirendada nende kasvuprotsessi.

2.4. Sünergia ja lisaväärtus raamprogrammis „Euroopa horisont“

EIT suurendab jõupingutusi, et kasutada ELi ja üleilmsel tasandil tegutsevate teadmis- ja innovaatikakogukondade ning eri osalejate ja algatuste vahelist sünergiat ja vastastikust täiendavust ning laiendada oma koostööd tegevate organisatsioonide võrku nii strateegilisel kui ka tegevustasandil , vältides samas dubleerimist.

—

Tihe koostöö EIC ja InvestEUga innovatsiooniprojektidele nii käivitus- kui ka kasvufaasis eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu antava toe (s.t rahastamise ja teenuste) täiustamisel.

EIT tegevuste kavandamine ja rakendamine eesmärgiga maksimeerida sünergia ja vastastikune täiendavus programmi muude osadega.

—

ELi liikmesriikide kaasamine nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, käivitades struktureeritud dialoogi ja kooskõlastades jõupingutusi sünergia võimaldamiseks riiklike ja piirkondlike algatustega, kaasa arvatud aruka spetsialiseerumise strateegiatega , kaaludes ka „Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide“ rakendamist , eesmärgiga teha kindlaks parimad tavad ja kogemused ning neid jagada ja levitada.

—	Uuenduslike tavade ja kogemuste jagamine ja levitamine kogu Euroopas ja mujal ning Euroopa innovatsioonipoliitikale kaasaaitamine, kooskõlastades tegevust programmi „Euroopa horisont“ teiste osadega.

—

Innovatsioonipoliitika aruteludel sisendi andmine ning ELi poliitiliste prioriteetide kavandamisele ja rakendamisele kaasa aitamine, tehes pidevalt koostööd kõigi Euroopa Komisjoni talitustega, muude ELi programmidega ja nende sidusrühmadega ning poliitika rakendusalgatustesse kätketud võimaluste edasine uurimine.

—	Muu hulgas inimkapitali arendamist ja innovatsiooni toetavate muude ELi programmidega (nt COST, ESF+, ERF, Erasmus+ , Loov Euroopa ja COSME+ / ühtne turg) tekkiva sünergia kasutamine.

—

Strateegiliste liitude loomine oluliste innovatsioonis osalejatega ELi ja rahvusvahelisel tasandil ning teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamine, et arendada koostööd ja sidemeid teadmiste kolmnurga peamiste partneritega kolmandates riikides eesmärgiga avada uusi turge teadmis- ja innovaatikakogukondade poolt toetatud lahendustele ning meelitada teistest riikidest ligi rahastajaid ja andekaid inimesi. Kolmandate riikide osalemist edendatakse vastastikkuse ja vastastikuse kasu põhimõtete alusel.

▌

III LISA

PARTNERLUSED

Euroopa partnerlusi valitakse ja rakendatakse, neid seiratakse, hinnatakse, lõpetatakse või uuendatakse järk-järgult järgmiste kriteeriumide alusel.

Valimine:

tõendamine , et Euroopa partnerlus on partnerite kaasamise ja nende võetud kohustuste näol tõhusam programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju ELile ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet , jätkusuulikkust ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning , kus see on asjakohane, rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;

vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 185 sõlmitud institutsionaalsete Euroopa partnerluste korral on kohustuslik vähemalt 40 % ELi liikmesriikide osalus;

b)	Euroopa partnerluse sidusus ja sünergia Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskeskkonnas , järgides võimalikult suures ulatuses programmi „Euroopa horisont“ reegleid ;

Euroopa partnerluse läbipaistvus ja avatus seoses eeldatavaid tulemusi ja mõju käsitlevate prioriteetide ja eesmärkide määramise ning partnerite ja sidusrühmade kaasamisega väärtusahela kõigist osadest, eri sektoritest , eri taustaga ja erialadelt ning , kui see on asjakohane ja ei mõjuta Euroopa konkurentsivõimet , ka rahvusvaheliselt; selged reeglid VKEde osalemise edendamiseks ning tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks eelkõige VKEde poolt, sealhulgas vahendavate organisatsioonide kaudu ;

Euroopa partnerluse täiendavuse ja suunatuse eelnev tõendamine, sealhulgas ühine strateegiline visioon Euroopa partnerluse eesmärgist. See visioon peaks konkreetselt sisaldama järgmist:

—	konkreetses ajavahemikus mõõdetavate eeldatavate tulemuste, muude tulemuste ja mõju määratlemine, sealhulgas keskne majanduslik ja/või ühiskondlik väärtus liidu jaoks;

—	eeldatava kvalitatiivse ja märkimisväärse kvantitatiivse finantsvõimenduse tõendamine , kaasa arvatud kesksete tulemuslikkuse indikaatorite mõõtmise meetod ;

—	meetodid, millega tagatakse rakendamise paindlikkus ja muutuvale poliitikale või ühiskonna ja/või turu vajadustele või teaduse arengule vastavaks kohandamine , et suurendada piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi poliitika sidusust ;

—	väljumisstrateegia ja programmi järk-järgult lõpetamise meetmed;

partnerite pikaajaliste kohustuste, sealhulgas minimaalse avaliku ja/või erasektori investeeringute osakaalu eelnev tõendamine.

ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel asutatud institutsionaalsete Euroopa partnerluste korral peavad rahalised ja/või mitterahalised toetused muudelt kui liidust pärit partneritelt olema vähemalt 50 % ning võivad ulatuda kuni 75 % Euroopa partnerluse eelarvekohustuste koondsummast. Iga sellise institutsionaalse Euroopa partnerluse puhul peab muu kui liidu partneri toetus olema finantstoetuse vormis. Nende partnerite rahaline panus, kelleks ei ole liit ja osalevad riigid, peaks katma eelkõige halduskulud, samuti koordineerimise ja toetuse ning muud konkurentsivõimega mitteseotud tegevused.

ea)	Kokkuleppel piirkondlike asutustega loetakse ERFi vahendid liikmesriike hõlmavate programmi kaasrahastamismeetmete osaliseks riiklikuks panuseks.

Rakendamine:

süsteemne lähenemisviis, millega tagatakse liikmesriikide aktiivne ja varajane kaasamine ning Euroopa partnerluse oodatava mõju saavutamine ühismeetmete paindliku rakendamise kaudu , millel on suur Euroopa lisaväärtus, hõlmates ühtlasi enamat kui väljapoole teadus- ja innovatsioonitegevust jäävad ühiskonkursid, mis on seotud turu, regulatiivnõuete või poliitika kasutuselevõtuga;

asjakohased meetmed, millega tagatakse rakendamise ajal algatuse pidev avatus ja läbipaistvus, eriti prioriteetide seadmise ja projektikonkurssidel osalemise osas , teave juhtimise toimimise kohta , liidu nähtavus, teabevahetuse ja teavitustegevus, tulemuste levitamine ja kasutuselevõtt, sealhulgas vaba juurdepääsu/kasutaja selge strateegia kogu väärtusahelas; asjakohased meetmed VKEde osalemise edendamiseks ja nende teavitamiseks;

c)	koordineerimine ja/või ühistegevus koos asjakohaste teadus- ja innovatsioonitegevuse algatustega , et tagada optimaalsel tasemel omavaheline seotus ja tulemuslik sünergia, muu hulgas selleks, et eemaldada potentsiaalsed rakendamist takistavad tegurid riiklikul tasandil ja suurendada kulutasuvust ;

d)	algatuse kogu kestuse jooksul iga partneri ▌kohustused, eriti rahaliste ja/või mitterahaliste toetuste osas , kooskõlas siseriiklike õigusnormidega ;

e)	institutsionaalse Euroopa partnerluse korral tagatakse komisjonile juurdepääs tulemustele ja muule meetmega seotud teabele, eesmärgiga töötada välja liidu poliitikad või programmid, neid rakendada ning teostada järelevalvet.

Järelevalve:

a)	artiklis 45 sätestatud nõuetega kooskõlas olev järelevalvesüsteem, et jälgida konkreetse poliitika ▌eesmärkide suunas edenemist, tulemusi ja keskseid tulemuslikkuse indikaatoreid, mis võimaldavad hinnata saavutusi, mõju ja potentsiaalsete parandusmeetmete vajadust aja jooksul;

eraldi perioodiline aruandlus kvantitatiivse ja kvalitatiivse finantsvõimenduse kohta, sealhulgas nii lubatud kui ka tegelikult välja makstud rahalised ja mitterahalised toetused, nähtavus ja rahvusvahelises kontekstis positsioneerimine ning erasektori investeeringutega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse riskide mõju;

c)	üksikasjalik teave hindamisprotsessi ja partnerluste kõigi konkursside tulemuste kohta, mis tuleb teha aegsasti kättesaadavaks ning juurdepääsetavaks ühises elektroonilises andmebaasis.

Hindamine, järkjärguline lõpetamine ja uuendamine:

liidu ja riiklikul tasandil saavutatud mõju hindamine seoses määratletud sihtmärkide ja kesksete tulemuslikkuse indikaatoritega, mida võetakse arvesse programmi hindamisel, mis on sätestatud artiklis 47, sealhulgas tõhusaim poliitiline sekkumismeetod tulevaste meetmete puhul ning Euroopa partnerluse iga võimaliku uuendamise positsioneerimine Euroopa partnerluste tegevuskeskkonna ning selle poliitikaprioriteetide suhtes;

kui uuendamist ei toimu, siis asjakohased meetmed, millega tagatakse raamprogrammi rahastamise järkjärguline lõpetamine vastavalt õiguslike kohustustega seotud partneritega eelnevalt kokku lepitud tingimustele ja ajakavale, ilma et see piiraks võimalikku jätkuvat riiklikku või muude liidu programmide kaudu rahastamist, erainvesteeringuid ja käimasolevaid projekte .

IV LISA

SÜNERGIA MUUDE PROGRAMMIDEGA

Sünergia Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (ühine põllumajanduspoliitika) tagab, et:

määratakse teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadus põllumajandussektoris ja ELi maapiirkondades, eriti Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduslik tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ (1) raames ning võttes arvesse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi ja tööprogramme;

ühise põllumajanduspoliitikaga tagatakse teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste parim kasutamine ning edendatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu, rakendamist ja levitamist, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest rahastatavate ning Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduslik tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ projektidest saadavad lahendused ning asjaomased EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad ;

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (European Agricultural Fund for Rural Development, edaspidi „EAFRD“) toetatakse programmi tulemustest saadavate selliste teadmiste ning lahenduste kasutuselevõttu ja levitamist, mis soodustavad dünaamilisema põllumajandussektori teket ja maapiirkondade arengu uusi võimalusi.

Sünergia Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (edaspidi „EMKF“) tagab, et:

a)	programm ja EMKF on omavahel suures osas seotud, kuna ELi teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadusi mere- ja merenduspoliitika valdkonnas käsitletakse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi kaudu;

EMKFist toetatakse uute tehnoloogiate ja uuenduslike toodete, protsesside ja teenuste kasutusele võtmist, sealhulgas eriti nende kasutuselevõttu, mis tulenevad programmi mere- ja merenduspoliitika valdkondadest; samuti edendatakse EMKFi kaudu kohapeal andmete kogumist ja töötlemist ning programmi raames toetavate asjaomaste meetmete levitamist, mis omakorda aitab kaasa ühise kalanduspoliitika, ELi merenduspoliitika ja rahvusvahelisele ookeanide majandamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele .

Sünergia Euroopa Regionaalarengu Fondiga (edaspidi „ERF“) tagab, et:

ERFist ja programmist „Euroopa horisont“ kombineeritud rahastamise korda kasutatakse tegevuste toetamiseks, millega tagatakse ühendus piirkondlike rakenduskavade, aruka spetsialiseerumise strateegia ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitegevuse tipptaseme, sealhulgas piirkonnaüleste/riikidevaheliste ühisprogrammide ja üleeuroopaliste teadustaristute vahel, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi;

aa)	ERFi vahendeid võib vabatahtlikkuse alusel üle kanda programmi tegevuste, eelkõige kvaliteedimärgise toetamiseks;

ERF keskendub muu hulgas piirkondlike ja lokaalsete teadus- ja innovatsioonitegevuse ökosüsteemide arendamisele ja tugevdamisele ning tööstussiirdele, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammide tulemuste ning uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu toetamisele ERFi kaudu;

ba)	tugevdatakse olemasolevaid piirkondlikke ökosüsteeme, platvormi võrgustikke ja piirkondlikke strateegiaid.

Sünergia Euroopa Sotsiaalfond+-iga (edaspidi „ESF+“) tagab, et:

a)	ESF+ kaudu saab peavoolustada ja laiendada programmi abil toetatavaid uuenduslikke õppekavasid riiklike või piirkondlike programmide kaudu, et anda inimestele oskus ja pädevus, mida on vaja tuleviku töökohtade jaoks;

b)	ESF+ täiendava rahastamise korda kasutatakse vabatahtlikult , et toetada programmi tegevust, millega edendatakse inimkapitali arengut teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas, eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusruumi; [Muudatusettepanek 148]

Euroopa Sotsiaalfond+ tervisevaldkonnas peavoolustatakse uuenduslikke tehnoloogiaid ja uusi ärimudeleid ning -lahendusi, eriti programmidest tulenevaid, et aidata sellega kaasa uuenduslikele, tõhusatele ja kestlikele tervisesüsteemidele liikmesriikides ja hõlbustada Euroopa kodanike juurdepääsu paremale ja ohutumale tervishoiule.

Sünergia Euroopa ühendamise rahastuga (Connecting Europe Facility, edaspidi „CEF“) tagab, et:

a)	programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis määratletakse ja kehtestatakse transpordi-, energia- ja digisektori teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused ELis;

b)	CEFiga toetatakse transpordi-, energia- ja digivaldkonna füüsiliste taristute uute tehnoloogiate ja lahenduste, eriti teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest tulenevate tehnoloogiate ja lahenduste suuremahulist kasutuselevõttu ja levitamist;

c)	raamprogrammi ja CEFi projektide vahelist teabe- ja andmevahetust lihtsustatakse, näiteks eristades suure turuvalmidusega raamprogrammi tehnoloogiaid, mida võiks täiendavalt CEFi kaudu levitada.

Sünergia digitaalse Euroopa programmiga (Digital Europe Programme, edaspidi „DEP“) tagab, et:

a)	kuigi mitu programmis ja DEPis käsitletavat teemavaldkonda konvergeeruvad, on toetatavad meetmeliigid, nende eeldatavad väljundid ja sekkumisloogika erinevad ning üksteist täiendavad;

programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, kvanttehnoloogia, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses ning digitaalsete teadustaristute toetamine;

DEPis keskendutakse suuremahulisele digisuutlikkuse ja -taristu rajamisele kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse , hajusraamatu tehnoloogia, kvanttehnoloogia ja kõrgtasemel digioskuste valdkonnas, et saavutada ELi raamistikus olemasolevate eriti oluliste või uudsete digilahenduste ulatuslik kasutuselevõtt ja levitamine kogu Euroopas avaliku huvi valdkondades (nagu tervise-, avaliku halduse, õigus- ja haridusvaldkond) või turutõrgete lahendamise valdkonnas (nagu ettevõtete digiteerimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad); DEPi rakendatakse peamiselt koos liikmesriikidega koordineeritud ja strateegiliste investeeringute kaudu, eriti ühiste riigihangete kaudu, et jagada digisuutlikkust kogu Euroopas ning kogu ELi hõlmavate meetmete abil, mis toetavad koostalitlusvõimet ja standardimist digitaalse ühtse turu arendamise osana;

d)	DEPi suutlikkus ja taristud tehakse kättesaadavaks teadus- ja innovatsioonikogukonnale, kaasa arvatud programmiga toetatud tegevuste jaoks, sealhulgas testimine, katsetamine ja tõendamine kõigis sektorites ja valdkondades;

e)	programmi abil arendatavad uudsed digitehnoloogiad võetakse järk-järgult kasutusele ja levitatakse DEPi kaudu;

programmi oskuste ja pädevuste õppekavade välja töötamise algatusi, sealhulgas neid, mis toimivad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ühistegevuskeskustes ja teadmis- ja innovaatikakogukondades , täiendatakse programmiga digitaalne Euroopa toetatava suutlikkuse suurendamisega kõrgtasemel digioskuste valdkonnas;

g)	mõlema programmi tugevad strateegilise programmeerimise ja töökorra koordineerimise mehhanismid on kooskõlas ning nende juhtimisstruktuurid hõlmavad nii asjakohaseid komisjoni talitusi kui ka muid vastavate programmide eri osades osalejaid.

Sünergia ühtse turu programmiga tagab, et:

ühtse turu programmiga lahendatakse turutõrked, mis mõjutavad kõiki VKEsid, ning edendatakse ettevõtlust ja ettevõtete loomist ning kasvu. Ühtse turu programmi ja nii EIT kui ka tulevase Euroopa Innovatsiooninõukogu uuenduslikele ettevõtetele suunatud ja ka VKEde tugiteenuste valdkonna meetmed täiendavad üksteist täielikult, eriti kui turg ei paku toimivat rahastust;

Euroopa ettevõtlusvõrgustik võib toimida nagu muud VKEde tugistruktuurid (näiteks riiklikud kontaktpunktid, innovatsiooniasutused , digitaalse innovatsiooni keskused, pädevuskeskused, sertifitseeritud inkubaatorid ), et pakkuda tugiteenuseid programmi „Horisont“, sealhulgas ka Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu.

Sünergia programmiga LIFE – keskkonna ja kliimameetmete programmiga (edaspidi „LIFE“) tagab, et:

teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemid lahendamiseks ELis on määratletud ja kehtestatud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis. LIFE toimib jätkuvalt katalüsaatorina, et rakendada ELi keskkonna-, kliima- ja asjaomast energiapoliitikat ning õigusakte, sealhulgas võttes kasutusele ja kohaldades programmi teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi ning aidates neid levitada riiklikus ja piirkondade(vahelises) mastaabis, kui see võib aidata lahendada keskkonna-, kliima- või puhtale energiale ülemineku küsimusi. Eelkõige jätkatakse LIFEga stiimulite pakkumist, mis soodustavad sünergiat programmiga, hindamise käigus preemia määramise kaudu projektidele, milles käsitletakse programmi tulemuste kasutuselevõttu. LIFE meetme standardsete projektidega toetatakse ELi keskkonna- või kliimapoliitika rakendamiseks selliste sobivate tehnoloogiate või metoodikate välja töötamist, testimist või tõendamist, mida võib pärast suures mahus levitada, sealhulgas programmi kaudu. Programmi EIT ja tulevane Euroopa Innovatsiooninõukogu võivad pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel.

Sünergia Erasmuse programmiga tagab, et:

programmi ja Erasmuse programmi vahendeid kasutatakse koos, et toetada tegevusi, millega tugevdatakse ja ajakohastatakse Euroopa kõrgharidusasutusi. Programmiga täiendatakse Erasmuse programmi toetust Euroopa ülikoolide algatusele, eriti selle teadustegevusele kui uue areneva ühise ja integreeritud pikaajalise ning kestliku haridus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse osale, mis põhineb valdkondadevahelisel ja sektoriülesel lähenemisviisil, et muuta see „teadmiste kolmnurk“ tegelikkuseks, hoogustades majanduskasvu; EIT koolitustegevus võib olla Euroopa ülikoolide algatuse jaoks nii inspireeriv kui ka olla sellega vastastikku seotud;

programmi ja Erasmuse programmiga edendatakse hariduse ja teaduse integreerimist, hõlbustades kõrgharidusasutustel sõnastada ja kehtestada ühiseid haridus-, teadus- ja innovatsioonistrateegiaid, et tagada õppetegevusvaldkonnale teave viimastest teadusavastustest ja -praktikast, mille kaudu pakkuda aktiivset osaluskogemust teadustöös kõigile üliõpilastele ja kõrgharidusvaldkonna töötajatele ning eriti teadlastele, ning et toetada muid kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni integreerivaid tegevusi.

10.

Sünergia Euroopa kosmoseprogrammiga tagab, et:

kosmosevaldkonna tootmis- ja tarbimissektori teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused ELis on määratletud ja kehtestatud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessi osana; kosmoseuuringute meetmed rakendatakse programmi „Euroopa Horisont“ kaudu hangete ning üksuste abikõlblikkuse osas kooskõlas kosmoseprogrammi sätetega, kui see on asjakohane;

Euroopa kosmoseprogrammi kaudu avaliku hüvena kättesaadavaks tehtud kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse, et teaduse ja innovatsioonitegevuse kaudu, sealhulgas raamprogrammis, arendada murrangulisi lahendusi, eriti kestlike toidu ja loodusvarade, kliimaseire, arukate linnade, automatiseeritud sõidukite, julgeoleku juhtimise ja katastroofide ohjamise valdkonnas;

Copernicuse programmi andmetele ja teabele juurdepääsu teenused edendavad Euroopa avatud teaduse pilve ning lihtsustavad seega teadurite ja teadlaste juurdepääsu Copernicus programmi andmetele; teadustaristud, eriti in situ vaatlusvõrgustikud moodustavad olulise osa in situ vaatlustaristust, võimaldades Copernicuse programmi teenuseid, ning neile on omakorda kasulik Copernicuse programmis toodetav teave.

11.

Sünergia naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga (edaspidi „välisrahastamisvahend“) tagab, et programmi teadus- ja innovatsioonitegevus, milles osalevad kolmandad riigid, ning sihipärane rahvusvaheline koostöö toimub kooskõlaliselt ja sidusalt ning paralleelselt välisrahastamisvahendi turustamise ja suutlikkuse suurendamise meetmetega ning tuginedes ühiste vajaduste ja sekkumisvaldkondade määratlusele, mis on ühiselt määratud programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis.

12.

Sünergia Sisejulgeolekufondi ja piirihalduse rahastamisvahendi kui integreeritud piirihalduse fondi osaga tagab, et:

a)	julgeoleku ja integreeritud piirihalduse valdkonna teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused määratletakse ja kehtestatakse programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavandamise protsessis;

b)	Sisejulgeolekufondist ja integreeritud piirihalduse fondist toetatakse uute uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu, eriti nende, mis on saadud julgeolekualaste teadusuuringute valdkonna teadus- ja innovatsiooni raamprogrammist.

13.

Sünergia InvestEU fondiga tagab, et:

programm tagab novaatoritele oma eelarvest programmi „Euroopa Horisont“ ja and Euroopa innovatsiooninõukogu segarahastamisvahendi, millele on iseloomulik kõrge riskitase ja mille puhul turg ei taga asjakohast toimivat ja kestlikku rahastust, ning pakub samal ajal asjakohast koordineerimist, et toetada segarahastamisvahendite erasektori osa tõhusat kasutust ja haldust fondide ja vahendajate kaudu, keda toetatakse InvestEU fondist;

teadus- ja innovatsioonitegevuse ning VKEde rahastamisvahendid koondatakse kokku InvestEU Fondi, eriti sihtotstarbelise teadus- ja innovatsioonitegevuse teemarubriigi kaudu ning toodete kaudu, mis võetakse kasutusele innovaatilistele ettevõtetele suunatud VKEde rubriigi alusel, millega aidatakse ka täita programmi eesmärke. InvestEU ja programmi „Euroopa horisont“ vahel luuakse tugevad vastastikku täiendavad seosed.

14.

Sünergia heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga (edaspidi „innovatsioonifond“) tagab, et:

innovatsioonifond nähakse spetsiifiliselt ette innovatsioonitegevuseks vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas, sealhulgas süsinikdioksiidi keskkonnaohutut kogumiseks ja kasutamiseks, mis aitaks oluliselt leevendada kliimamuutusi, samuti süsinikdioksiidi mahukate toodete asendamiseks ning selleks, et aidata hoogustada selliste projektide ehitustegevust ja toimimist, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning ka uuenduslikud taastuvenergia ja energia salvestamise tehnoloogiad; luuakse sobiv raamistik, et võimaldada ja stimuleerida keskkonnasäästlikumaid tooteid, millel on klientide ja lõpptarbijate jaoks kestlik lisaväärtus;

programmist rahastatakse selliste tehnoloogiate , sealhulgas murranguliste lahenduste väljatöötamist, tutvustamist ja rakendamist , mille abil võib täita ELi vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ning liidu süsinikdioksiidiheite vähendamise, energeetika ja tööstuse ümberkujundamise eesmärke, eriti selle 2. sambas ja EIT kaudu ;

innovatsioonifondist võib, tingimusel et on täidetud selle valiku ja toetuse määramise kriteeriumid, toetada toetuskõlblike projektide tutvustamise etappi, mis võivad olla toetust saanud . Innovatsioonifondist toetust saavad projektid võivad olla abikõlblikud toetuse saamiseks teadus- ja innovatsioonitegevuse raamprogrammidest ja vastupidi . Programmi „Euroopa horisont“ täiendamiseks võib innovatsioonifond pöörata rohkem tähelepanu turulähedastele uuendustele, mis aitavad CO2-heidet oluliselt ja kiiresti vähendada. Innovatsioonifondi ja programmi „Euroopa horisont“ vahel luuakse tugevad vastastikku täiendavad seosed.

15.

Sünergia Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga tagab, et:

a)	programmi ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga arendatakse terviklikke meetmeid, millega toetatakse haridust ja koolitust (sealhulgas Marie Skłodowska-Curie meede), eesmärgiga säilitada ja arendada asjakohaseid oskusi Euroopas;

programmi ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga arendatakse teaduse ühismeetmeid, milles keskendutakse ioniseeriva kiirguse muul kui energeetika eesmärgil ohutu ja turvalise kasutamise valdkondadevahelistele aspektidele sellistes sektorites nagu meditsiin, tööstus, põllumajandus, kosmosevaldkond, kliimamuutused, julgeolek ja erakorralisteks olukordadeks valmisolek ning tuumateaduse panus.

16.	Võimalik sünergia Euroopa Kaitsefondiga aitab vältida topelttööd .

16a.	Sünergia programmiga „Loov Euroopa“ toetab konkurentsivõimet ja innovatsiooni, aidates kaasa majanduskasvule ja sotsiaalarengule ning edendades avaliku sektori vahendite tõhusat kasutamist.

16b.	Võidakse ette näha sünergia üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega.

(1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ kohta (COM(2012)0079).

V LISA

PEAMISED MÕJUAHELA INDIKAATORID

Mõjuahelad ja nendega seotud peamised mõjuahela indikaatorid struktureerivad raamprogrammi (FP) eesmärkide saavutamise seiret , nagu on osutatud artiklis 3 . Mõjuahelad on ajatundlikud ja kajastavad kolme täiendavat mõjukategooriat, mis kajastavad teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mittelineaarset laadi: teaduslik, ühiskondlik ja tehnoloogiline/majanduslik mõju. Kõigi nende mõjukategooriate puhul kasutatakse lühikese , keskmise ja pikemaajalise edasiliikumise eristamise jälgimiseks, sealhulgas programmijärgsel ajal, kaudseid näitajaid koos võimaliku jaotusega, sh liikmesriikide ja assotsieerunud riikide kaupa . Neid indikaatoreid koostatakse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite abil. Programmi eri osad mõjutavad neid indikaatoreid eri määral ning erinevate mehhanismide kaudu. Programmi eri osade seireks võib kasutada lisaindikaatoreid, kui see on asjakohane.

Programmi kõigi osade ja rakendusmehhanismide puhul kogutakse mõjuahela aluseks olevaid üksikandmeid tsentraalselt hallataval ja ühtlustatud moel ning asjakohase detailsusega, nii et toetusesaajate aruandluskoormus oleks minimaalne.

Lisaks peamistele mõjuahela indikaatoritele kogutakse andmeid programmi tulemuste optimeerimise kohta, et tugevdada Euroopa teadusruumi, edendada kõikide liikmesriikide tipptasemel põhinevat osalemist programmis ning hõlbustada koostöösidemeid Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ning need edastatakse peaaegu reaalajas rakendus- ja juhtimisandmete osana, nagu on osutatud artiklis 45. Muu hulgas hõlmab see koostöösidemete seireandmeid ja võrgustiku analüüsiandmeid ning andmeid, mis käsitlevaid ettepanekuid, taotlusi, osalusi ja projekte, taotlejaid ja osalejaid (k.a organisatsiooni liik (nt kodanikuühiskonna organisatsioonid, VKEd ja erasektor), riik (nt erikategooria riikide rühmadele, nagu liikmesriigid, assotsieerunud riigid ja kolmandad riigid), sugu, roll projektis, projekti teadusvaldkond/sektor, sh sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkond) ning kliimamuutuse küsimuse ja kliimaga seotud kulude igakülgse integreerimise määra.

Teadusmõjuahela indikaatorid

Eeldatakse, et programmil on teadusmõju, sest selle abil luuakse tippkvaliteediga uusi teadmisi, tugevdatakse teadus- ja innovatsioonitegevuse inimkapitali ning edendatakse teadmiste levikut ja avatud teadust. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.

Sotsiaalmõjuahela indikaatorid

Eeldatakse, et programmil on sotsiaalmõju, sest sellega tegeletakse kestliku arengu tegevuskava 2030 ning Pariisi kokkuleppe eesmärke järgides ELi poliitikaprioriteetidega ja üleilmsete probleemidega (sh ÜRO kestliku arengu eesmärgid) teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu, pakkudes toetusi ja saavutades mõju teadus- ja innovatsioonimissioonide ja Euroopa partnerluste kaudu ning tugevdades innovatsiooni kasutuselevõttu ühiskonnas , millega lõppkokkuvõttes edendatakse inimeste heaolu . Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.

Tehnoloogilise/majandusliku mõjuahela indikaatorid

Eeldatakse, et programmil on tehnoloogiline/majandusmõju, eelkõige liidus , sest sellega mõjutatakse ettevõtete , eriti VKEde, sh idufirmade loomist ja kasvu, otseste ja kaudsete töökohtade loomist eelkõige liidus ja suurendatakse investeeringuid teadus- ja innovatsioonitegevusse. Selle mõju suunas edenemist seiratakse vaheindikaatoritega, mis järgivad järgmist kolme peamist mõjuahelat.

V lisa – tabel 1

Teadusmõju

suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

Tippkvaliteediga teadmiste loomine

Teaduspublikatsioonid –

eksperdihinnangu läbinud teaduspublikatsioonide arv raamprogrammis

Tsiteeritavus –

raamprogrammi teaduspublikatsioonide valdkonna suhtes kaalutud

tsiteerimisindeks

Maailmatasemel teadus –

raamprogrammi projektidest saadud ja eksperdihinnangu läbinud

teaduspublikatsioonide arv ja osakaal

Inimkapitali tugevdamine teadus- ja innovatsioonitegevuses

Oskused –

teadlaste arv, kes on kaasatud raamprogrammi projektide oskusi täiustavatesse (koolituse, mentorluse/juhendamise, liikuvuse ning teadus- ja innovatsioonitaristule juurdepääsu kaudu) tegevustesse

Karjäär –

nende oskusi täiustanud

raamprogrammi teadlaste arv ja osakaal, kellel on oma teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas suurem isiklik mõju

Töötingimused –

nende oskusi täiustanud raamprogrammi teadlaste arv ja osakaal, kelle töötingimused on paranenud, sh teadlaste palgad

Teadmiste leviku ja avatud teaduse edendamine

Jagatud teadmised –

raamprogrammi avatud teadmiste taristu kaudu jagatud teadusväljundi (avatud andmed / teaduspublikatsioonid / tarkvara)

osakaal

Teadmiste levik –

raamprogrammi aktiivselt kasutatavate/tsiteeritavate teadusväljundite osakaal

Uus koostöö –

raamprogrammis saadud oma avatud teadus- ja innovatsiooniväljundite kasutajatega uut valdkondade-/sektoritevahelist koostööd arendavate raamprogrammi toetusesaajate osakaal

V lisa – tabel 2

Sotsiaalmõju

suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

Teadus- ja innovatsioonitegevuse kaudu ELi poliitika prioriteetide ja üleilmsete probleemide lahendamine

Väljundid –

kindlaksmääratud ELi poliitikaprioriteetide ja üleilmsete probleemide (sh kestliku arengu eesmärgid) lahendamisele suunatud väljundite arv ja osakaal (mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud prioriteedi kohta eraldi),

sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate ELi kohustuste täitmisele suunatud kliima seisukohast oluliste väljundite arv ja osakaal

Lahendused –

kindlaksmääratud ELi poliitikaprioriteetide ja üleilmsete probleemide (sh kestliku arengu eesmärgid) lahendamisele suunatud innovatsioonide ja teadustulemuste arv ja osakaal (mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud prioriteedi kohta eraldi),

sealhulgas Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate ELi kohustuste täitmisele suunatud kliima seisukohast oluliste innovatsioonide ja teadustulemuste arv ja osakaal

Toetused –

raamprogrammist rahastatud tulemuste hinnanguline koondmõju kindlaksmääratud ELi poliitikaprioriteetide ja üleilmsete probleemide (sh kestliku arengu eesmärgid) lahendamisele, sealhulgas panus poliitikasse ja õigusloome tsüklisse (näiteks normid ja standardid) (mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud prioriteedi kohta eraldi),

sealhulgas raamprogrammist rahastatud tulemuste hinnanguline koondmõju Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate ELi kohustuste täitmisele, sealhulgas panus poliitikasse ja õigusloome tsüklisse (näiteks normid ja standardid)

Teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu toetuste pakkumine ja mõju saavutamine

Teadus- ja innovatsioonimissioonide väljundid –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide

väljundid

(mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud missiooni kohta eraldi)

Teadus- ja innovatsioonimissioonide tulemused –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonide

tulemused

(mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud missiooni kohta eraldi)

Teadus- ja innovatsioonimissioonidega saavutatud eesmärgid –

konkreetsete teadus- ja innovatsioonmissioonidega saavutatud eesmärgid

(mitmemõõtmeline: iga kindlaksmääratud missiooni kohta eraldi)

Ühiskonnas teaduse ja innovatsiooni kasutuselevõtu tugevdamine

Ühisloome –

selliste raamprogrammi projektide arv ja osakaal, milles ELi kodanikud ja lõpptarbijad on osalenud teadus- ja innovatsioonitegevuse sisu ühisloomes

Kaasamine –

selliste raamprogrammist toetust saanud üksuste arv ja osakaal,

kus on pärast raamprogrammi projekti olemas kodanike ja lõpptarbijate kaasamise mehhanism

Teaduse ja innovatsiooni kasutuselevõtt ühiskonnas –

raamprogrammis ühiselt loodud teadustulemuste ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ja sihtrühmadeni jõudmine

V lisa – tabel 3

Tehnoloogilise / majandusmõju suund	Lühiajaline	Keskmise kestusega	Pikemaajaline
Innovatsioonipõhise kasvu tekitamine	Innovatiivsed väljundid – raamprogrammiga saavutatud uuenduslike toodete, protsesside või meetodite arv (innovatsiooni liigiti) ning intellektuaalomandiõiguse rakendused	Innovatsioonid – raamprogrammiga saavutatud innovatsioonide arv (innovatsiooni liigiti), sealhulgas need, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigusega	Majanduskasv – ettevõtete loomine, kasv ja turuosa pärast raamprogrammi innovatsioonide välja töötamist
Uute ja paremate töökohtade loomine	Toetatud tööhõive – raamprogrammi projektiks toetuse saanud üksustes loodud ja säilitatud täistööaja ekvivalendile vastavate töökohtade arv	Kestlik tööhõive – täistööaja ekvivalendile vastavate töökohtade arvu suurenemine raamprogrammi projekti täitvates toetuse saanud üksustes	Üldtööhõive raamprogrammi tulemuste leviku tõttu loodud või säilitatud otseste või kaudsete töökohtade arv (töö liigi järgi)
Investeeringute suurendamine teadus- ja innovatsioonitegevusse	Kaasinvesteerimine – raamprogrammi esialgse investeeringuga mobiliseeritud avaliku sektori ja erasektori investeeringute summa	Kasvu tagamine – raamprogrammi tulemuste kasutamiseks või kasvuks mobiliseeritud avaliku sektori ja erasektori investeeringute (sh välismaiste otseinvesteeringute) summa	Panus 3 % eesmärgi saavutamisse – raamprogrammist tulenev ELi lähenemine 3 % SKPst eesmärgile

Va LISA

Valdkonnad, kus on võimalik luua missioone ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusi ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel

Käesolevas lisas sätestatakse kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 7 ja 8 valdkonnad, kus on võimalik luua missioone ja Euroopa partnerlusi, mis luuakse ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel.

I. Võimalike missioonide valdkonnad

Missioonide valdkond nr 1: Kliimamuutustega, sealhulgas ühiskondlike muutustega kohanemine

Missioonide valdkond nr 2: Vähktõbi

Missioonide valdkond nr 3: Ookeanide, merede, ranniku- ja maismaavete hea seisund

Missioonide valdkond nr 4: Kliimaneutraalsed ja arukad linnad

Missioonide valdkond nr 5: Mulla seisund ja toit

Igas missioonis järgitakse käesoleva määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud põhimõtteid.

II. Valdkonnad võimalike institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste loomiseks ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel

Partnerluse valdkond nr 1: Tervisevaldkonna innovatsiooni kiirem arendamine ja ohutum kasutamine Euroopa patsientide jaoks ning ülemaailmne tervishoid

Partnerluse valdkond nr 2: Peamiste digitaalsete ja progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamine ning nende kasutamine, muu hulgas sellised uudsed tehnoloogiad nagu tehisintellekt, fotoonika ja kvanttehnoloogia

Partnerluse valdkond nr 3: Euroopa juhtpositsioon metroloogias, sh integreeritud metroloogia süsteem

Partnerluse valdkond nr 4: ELi lennuliikluse, lennunduse ja raudtee konkurentsivõime ja ohutuse suurendamine ning keskkonnatoime parandamine

Partnerluse valdkond nr 5: Kestlikud, kaasavad ning ring- ja bioressursipõhised lahendused

Partnerluse valdkond nr 6: Vesiniku ja taastuvenergia salvestamise tehnoloogiad väiksema ökoloogilise jalajäljega ning vähem energiamahukas tootmine

Partnerluse valdkond nr 7: Keskkonnasõbralikud, ühendatud, koostöötavad, autonoomsed ja automatiseeritud lahendused inimeste ja kaupade liikuvusega seotud tulevaste nõudmiste jaoks

Partnerluse valdkond nr 8: Innovatiivsed ning teadus- ja arendustegevusega intensiivselt tegelevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Ühes eespool mainitud partnerluse valdkonnas institutsionaliseeritud Euroopa partnerluse järele esineva vajaduse hindamise protsessi tulemuseks võib olla ettepaneku esitamine ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 alusel kooskõlas Euroopa Komisjoni algatusõigusega. Vastavas partnerluse valdkonnas võib partnerluse luua ka raamprogrammi artikli 8 lõike 1 punktide a või b alusel või selle võib rakendada programmi „Euroopa horisont“ raames korraldatava projektikonkursiga.

Kuna institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste võimalikud valdkonnad on väga ulatuslikud, võib hinnatud vajadustest lähtudes rajada institutsionaliseeritud Euroopa partnerluse rohkem kui ühe partnerluse alusel.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/253

P8_TA(2019)0396

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise programm ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (COM(2018)0436 – C8-0253/2018 – 2018/0225(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/43)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0436),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3 ja artikli 182 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0253/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0410/2018),

arvestades, et raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi suhtes on saavutatud osaline poliitiline kokkulepe; arvestades, et see kokkulepe põhineb tekstil, mida on komisjoni ettepanekuga võrreldes oluliselt muudetud; arvestades, et see mõjutab õiguslikku alust; arvestades, et institutsioonid korraldasid sellel teemal 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (1) kohaselt arvamuste vahetuse ning et õigusliku aluse küsimust tuleks seetõttu kohandada selle dokumendi puhul menetluse hilisemas etapis;

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(2) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0510).

P8_TC1-COD(2018)0225

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) …/…, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3 ja artikli 182 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi raportit programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõikele 3 tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu raamprogrammi alusmäärusega (EL) nr…/… (4) kehtestatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendada eriprogrammide kaudu, milles määratakse kindlaks iga eriprogrammi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid.

(2)

Kui raamprogrammi alusmääruses (EL) nr…/… sätestatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ üldised ja erieesmärgid, selle struktuur ja elluviidavate tegevuste põhisuunad, siis kõnealuses eriprogrammis, millega rakendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (edaspidi „eriprogramm“), tuleks määratleda programmi „Euroopa horisont“ eri osade konkreetsed tegevuseesmärgid ja tegevused. Nimetatud eriprogrammi suhtes kohaldatakse täielikult raamprogrammi alusmääruses (EL) nr…/… sätestatud rakendussätteid, muu hulgas eetiliste põhimõtetega seonduvaid sätteid.

(3)	Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva eriprogrammi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eriprogrammi rakendamist käsitlevate tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(4)	Väljaspool tuumaenergiavaldkonda võetavaid Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmeid käsitleva eriprogrammi teadusliku ja tehnoloogilise sisu osas on konsulteeritud JRC juhatajate nõukoguga, mis loodi komisjoni otsusega nr 96/282/Euratom (6).

(5)

Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega viia ellu Pariisi kokkulepe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid, aitab eriprogramm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada üldeesmärki suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks ja iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2027. aastaks . ▌ Eriprogrammi alusel võetavate meetmete puhul eraldatakse kogu eriprogrammi rahastamispaketist vähemalt 35 % kliimaeesmärkide täitmiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks eriprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti asjaomaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. Tähelepanu pööratakse rohkem söest sõltuvatele ja rohkem süsihappegaasi tekitavatele liidu üleminekupiirkondadele.

(6)	Eriprogrammi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata ega tõrjumata ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(7)

Kajastades seda olulist panust, mida teadusuuringud ja innovatsioon peaksid tegema toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks ja selleks, et kasutada ära vastavaid teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi tihedas koostoimes ühise põllumajanduspoliitikaga, toetatakse aastatel 2021–2027 eriprogrammi raames asjakohaseid meetmeid eraldi teemavaldkonnas„Toit , biomajandus, loodusvarad , põllumajandus ja keskkond “.

(8)

Digitaalse ühtse turu väljakujundamine ning digitaalsete ja füüsiliste tehnoloogiate ühendamisest tulenevad üha suuremad võimalused nõuavad suuremaid investeeringuid. Raamprogrammiga „Euroopa horisont“ toetatakse neid pingutusi▌ (7) eraldi teemavaldkonnaga tagamaks, et Euroopa püsib digivaldkonnas üleilmsete teadusuuringute ja innovatsiooni esirinnas.

(9)

Käesoleva otsuse kohaldamisel valitakse rahastamisviisid ja rakendamismeetodid selle järgi, kuidas need võimaldavad saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja anda tulemusi, ning seejuures võetakse eelkõige arvesse kontrollide kulu, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski. Toetuste puhul kaalutakse muu hulgas ühekordsete summade, kindlasummaliste maksete ja ühikuhindade astmiku kasutamist.

(10)	Missioonide kindlaksmääramise protsessi tuleks liikmesriigid kaasata juba varakult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (edaspidi „eriprogramm“), nagu on sätestatud raamprogrammi alusmääruse (EL) …/… artikli 1 lõike 3 punktis a.

Otsuses sätestatakse eriprogrammi tegevuseesmärgid, selle eelarve aastateks 2021–2027, selle rakendamiseeskirjad ja eriprogrammi alusel läbi viidavad tegevused.

Artikkel 2

Tegevuseesmärgid

1. Eriprogramm aitab kaasa raamprogrammi alusmääruse …/… artiklis 3 sätestatud üldiste ja konkreetsete eesmärkide täitmisele.

2. Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:

a)	tugevdada tipptasemel alus- ja eesliiniuuringuid; edendada ja levitada tipp-pädevusi , sealhulgas laiema osalemise soodustamise kaudu kogu liidus ;

b)	tugevdada sidet teadusuuringute, innovatsiooni ning vajaduse korral hariduse ja muude poliitikavaldkondade vahel, sealhulgas vastastikust täiendavust riiklike, piirkondlike ja ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika ja -meetmetega ;

ba)	toetada liidu poliitiliste prioriteetide, sealhulgas eelkõige kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe rakendamist;

c)	propageerida vastutustundlikku teadust ja innovatsiooni, võttes arvesse ettevaatusprintsiipi ;

ca)	tugevdada kogu programmi raames soolist mõõdet;

cb)	suurendada koostöösidemeid Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis ning sektorite ja valdkondade vahel , sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahel ;

d)	tugevdada rahvusvahelist koostööd;

da)	ühendada ja arendada teadustaristuid kogu Euroopa teadusruumis ning pakkuda neile piiriülest juurdepääsu ;

e)	tõmmata ligi talente, koolitada teadlasi ja novaatoreid ning tagada nende paigalejäämine Euroopa teadusruumi, sealhulgas ▌liikuvuse kaudu;

f)	edendada avatud teadust ja tagada üldsuse jaoks nähtavus ning avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele ja teadusandmetele, vajaduse korral erandeid arvesse võttes ;

g)	julgustada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamist ning levitada ja kasutada tulemusi aktiivselt, eelkõige erainvesteeringute võimendamiseks ja poliitika väljatöötamiseks;

▌

j)	saavutada teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ambitsioonikad eesmärgid kindlaksmääratud aja jooksul;

k)	parandada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid ja vastasmõju, sealhulgas teaduse nähtavust ühiskonnas ja teadusalast suhtlust, ning propageerida kodanike ja lõppkasutajate kaasamist ühiskavandamise ja ühisloomise protsessidesse;

▌

m)	kiirendada tööstuse ümberkujundamist , sealhulgas novaatorlike oskuste parandamise kaudu ;

▌

o)	ergutada teadus- ja innovatsioonitegevust VKEdes ning novaatorlike ettevõtete, eelkõige idufirmade, VKEde ja erandjuhtudel väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate loomist ja kasvamist;

p)	parandada juurdepääsu riskikapitalile, sealhulgas koostoime kaudu InvestEUga, eelkõige valdkondades, kus turg ei paku elujõulist rahastust.

3. Lõikes 2 nimetatud eesmärkide raames võidakse arvesse võtta eriprogrammi rakendamise ajal tekkivaid uusi ettenägematuid vajadusi. Kui see on piisavalt põhjendatud, võib see hõlmata reageerimist esilekerkivatele võimalustele, kriisidele ja ohtudele ning samuti liidu uute poliitikameetmete väljatöötamisega seotud vajadustele.

Artikkel 3

Struktuur

1. Raamprogrammi alusmääruse …/… artikli 4 lõike 1 kohaselt koosneb eriprogramm järgmistest osadest:

I sammas „ Tipptasemel teadus“, millel on järgmised komponendid:

a)	Euroopa Teadusnõukogu (ERC), mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 1;

b)	Marie Skłodowska-Curie meetmed, mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 2;

c)	teadustaristud, mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 3;

II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, millel on järgmised komponendid:

a)	teemavaldkond „Tervis“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 1;

b)	teemavaldkond „ Kultuur, loovus ja kaasav ▌ühiskond“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 2;

c)	teemavaldkond „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 3;

d)	teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos “, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 4 ;

e)	teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 5 ;

f)	teemavaldkond „Toit , biomajandus, loodusvarad , põllumajandus ja keskkond “, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 6 ;

g)	väljaspool tuumaenergiavaldkonda võetavad Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 7 ;

III sammas „ Innovatiivne Euroopa “, millel on järgmised komponendid:

a)	Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 1;

b)	Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid, mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 2;

▌

osa „ Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“, millel on järgmised komponendid:

a)	osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine , mida on kirjeldatud I lisa osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ jaotises 1;

b)	Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine, mida on kirjeldatud I lisa osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ jaotises 2.

2. Lõikes 1 osutatud osade raames elluviidavaid tegevusi on kirjeldatud I lisas.

Artikkel 4

Eelarve

1. Raamprogrammi alusmääruse …/… artikli 9 lõike 1 kohaselt on rahastamispakett eriprogrammi rakendamiseks aastatel 2021–2027 120 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades .

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa jagatakse käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud komponentide vahel raamprogrammi alusmääruse …/… artikli 9 lõike 2 kohaselt. Seejuures kohaldatakse raamprogrammi alusmääruse …/… artikli 9 lõigetes 3–8 sätestatud korda.

II PEATÜKK

RAKENDAMINE JA PROGRAMMITÖÖ

Artikkel 4a

Strateegiakava

1. [Raamprogrammi alusmääruse] artikli 6 lõike 6 kohaselt tehakse eriprogrammi rakendamine hõlpsamaks teadus- ja innovatsioonitegevuste mitmeaastase strateegiakava kaudu, edendades samuti järjepidevust tööprogrammide, ELi prioriteetide ja riiklike prioriteetide vahel. Strateegilise planeerimise tulemused sätestatakse mitmeaastases strateegiakavas, et valmistada ette tööprogrammide sisu (nagu on sätestatud artiklis 11), hõlmates maksimaalselt neli aastat, samal ajal säilitatakse piisav paindlikkus, et oleks võimalik uutele ja esilekerkivatele probleemidele ning ootamatutele võimalustele ja kriisidele kiiresti reageerida.

2. Strateegiline planeerimine keskendub eelkõige üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime sambale ning hõlmab samuti teiste sammaste asjakohaseid tegevusi ning osalemise laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise osa.

Komisjon tagab liikmesriikide varajase kaasamise ja nendega ulatusliku mõttevahetuse pidamise ning ulatusliku mõttevahetuse Euroopa Parlamendiga, mida omakorda täiendavad konsultatsioonid sidusrühmade ja laiema üldsusega. See aitab kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone ulatuslikumalt kaasata.

Liikmesriigid võivad strateegilist planeerimist toetada ka sellega, et annavad ülevaate riiklikest konsultatsioonidest ja kodanike panusest, et neid strateegiakavas arvesse võtta.

3. Komisjon võtab strateegiakava vastu rakendusaktiga kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega. Strateegiakava vastab 1. lisas kirjeldatud eesmärkidele ja tegevustele. Kõnealune rakendusakt sisaldab kaetud perioodiga seotud järgmisi elemente:

a.	teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise peamised strateegilised suunad, sealhulgas oodatava mõju kirjeldus, teemavaldkondade ülesed probleemid ja hõlmatud sekkumisvaldkonnad;

b.	Euroopa partnerluste kindlaksmääramine vastavalt [raamprogrammi alusmääruse] artikli 8 lõike 1 punktidele a ja b;

ba.	missioonide kindlaksmääramine vastavalt eriprogrammi artiklile 5 ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva määruse artiklile 7 ja Va lisale;

c.	rahvusvahelise koostöö valdkonnad, meetmed, mis viiakse kooskõlla teiste maailma riikide või piirkondade teadusuuringute ja innovatsiooniga laiemalt, või meetmed, mis viiakse ellu koostöös organisatsioonidega kolmandates riikides;

konkreetsed küsimused, näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni vaheline tasakaal; sotsiaal- ja humanitaarteaduste lõimimine; peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja strateegiliste väärtusahelate roll; sooline võrdõiguslikkus, sealhulgas soolise mõõtme lõimimine teadusuuringute ja innovatsiooni sisusse; kõrgeimate eetika- ja usaldusväärsuse standardite järgimine; prioriteedid levitamisel ja kasutamisel.

4. Strateegiakavas võetakse arvesse analüüsi, mis hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a)	ELi ja liikmesriikide poliitikaprioriteetide seisukohalt olulised poliitilised, sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaga seotud mõjurid;

teadusuuringute ja innovatsiooni panus ELi poliitikaeesmärkide elluviimisse, kasutades samal ajal täiel määra ära uuringuid, muid teaduslikke tõendeid ning asjakohaseid algatusi nii ELi kui ka riikide tasandil, sealhulgas [raamprogrammi alusmääruse] artikli 8 lõike 1 punkti c kohaseid institutsionaliseeritud partnerlusi;

tõenduspõhisus, mille aluseks on tulevikku suunatud tegevused, teadus- ja tehnoloogia- ning innovatsiooninäitajad, rahvusvahelised arengud, nagu kestliku arengu eesmärkide rakendamine ning rakendamisel saadud tagasiside, sealhulgas konkreetsete meetmete rakendamise järelevalve seoses osalemise laiendamise ja tipp-pädevuste levitamise ning VKEde osalemisega;

d)	prioriteedid, mida oleks võimalik rakendada koostoimes teiste ELi programmidega;

e)	kirjeldus erinevatest lähenemistest sidusrühmadega konsulteerimisele ja kodanike kaasamisele osana tööprogrammide väljatöötamisest;

f)	vastastikune täiendavus ja koostoime Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondade planeerimistegevusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 294/2008.

5. Strateegilist planeerimist täiendab Euroopa partnerluste strateegiline koordineerimine, milles osalevad võrdsel alusel liikmesriigid ja komisjon. Selles koondatakse ühte punkti prognoosiv analüüs, analüüs ja soovitused teadusuuringute ja innovatsioonipartnerluste portfelli edasi arendamise, võimaliku ülesehituse, rakendamise, järelevalve ja järkjärgulise lõpetamise kohta ning selle aluseks on raamprogrammi „Euroopa horisont“ määruse III lisale tuginev põhjalik kriteeriumide raamistik.

Artikkel 5

Missioonid

1. Raamprogrammi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva määruse Va lisas kindlaks määratud missioonivaldkondades võib luua teadusuuringute ja innovatsiooni missioone.

2. Iga missiooni jaoks luuakse missiooninõukogu , välja arvatud juhul, kui on võimalik kasutada olemasolevaid nõustamisstruktuure, misjuhul tuleb programmikomiteed eelnevalt teavitada . Missiooninõukogu koosneb maksimaalselt 15 sõltumatust laialdaste eksperditeadmistega kõrgetasemelisest isikust, sealhulgas vajaduse korral sotsiaal- ja humanitaarteaduste ekspertidest, Euroopast ja mujalt, kelle hulgas on asjakohaste lõppkasutajate esindajad. Missiooninõukogude liikmed nimetab ametisse komisjon pärast läbipaistvat valimismenetlust, mis hõlmab avalikku konkursikutset. Programmikomiteega konsulteeritakse õigeaegselt kindlaksmääramis- ja valimismenetluste, sealhulgas kohaldatavate kriteeriumide teemal. Missiooninõukogu liikmete ametiaeg on kuni viis aastat, mida võib ühe korra pikendada.

3. Missiooninõukogu annab komisjonile ilma otsustamispädevuseta nõu järgmistes küsimustes:

a)	ühe või mitme missiooni kindlaksmääramine ja kujundamine vastavas missioonivaldkonnas [raamprogrammi alusmääruse] artikli 7 sätete ja kriteeriumide kohaselt;

b)	tööprogrammide sisu ja nende läbivaatamine missioonide eesmärkide saavutamiseks , millesse annavad oma panuse sidusrühmad ja vajaduse korral üldsus ;

c)	missioonide projektiportfellide omadused;

d)	missioonide ▌kohandamine või vajaduse korral ▌lõpetamine , tuginedes missiooni kindlaksmääratud eesmärkidel põhinevale rakendamise hindamisele ;

e)	sõltumatute eksperthindajate valimine [raamprogrammi alusmääruse] artikli 44 sätete kohaselt , nende instrueerimine, hindamiskriteeriumid ja nende kaal;

f)	raamtingimused, mis aitavad saavutada missiooni eesmärke;

g)	kommunikatsioon , sealhulgas missiooni tulemuslikkuse ja saavutuste kohta ;

h)	poliitika koordineerimine eri tasandite asjaomaste osaliste vahel, võttes eelkõige arvesse koostoimet liidu teiste valdkondade poliitikaga;

i)	võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad.

Missiooninõukogu nõuanded avalikustatakse.

▌

4. Programmikomitee osaleb iga missioonivaldkonna puhul missioonide ettevalmistamisel ja nende tegevustsüklis, võttes arvesse riikliku kontekstiga seotud olulisi küsimusi ning võimalusi parandada kooskõla riiklikul tasemel toimuva tegevusega. Suhtlus missiooninõukoguga on õigeaegne ja põhjalik.

5. Artikliga 11 ette nähtud tööprogramm hõlmab iga strateegiakavas kindlaks määratud missiooni ülesehitust, nende projektiportfellide omadusi ning konkreetseid sätteid, mis võimaldavad tõhusat portfellipõhist lähenemisviisi.

Artikkel 6

Euroopa Teadusnõukogu

1. Komisjon asutab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), et rakendada I samba „ Tipptasemel teadus“ ERCga seotud meetmeid. Kõnealune ERC on komisjoni otsusega C(2013)1895 (8) loodud ERC õigusjärglane.

2. ERC koosneb artiklis 7 sätestatud sõltumatust teaduslikust nõukogust ja artiklis 8 sätestatud spetsiaalsest rakendusstruktuurist.

3. ERC-l on president, kes valitakse staažikate ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaste hulgast.

Presidendi määrab spetsiaalse sõltumatu otsimiskomisjoni läbi viidud läbipaistva värbamisprotsessi järgselt ametisse komisjon neljaks aastaks, kusjuures ametiaega saab ühe korra pikendada. Värbamisprotsess ja valitud kandidaat peavad olema teaduslikus nõukogus heaks kiidetud.

ERC president on ka teadusliku nõukogu esimees ning tagab selle juhtimise ja suhted spetsiaalse rakendusstruktuuriga ning esindab teaduslikku nõukogu teadusmaailmas.

4. ERC tegutseb teaduse tipptaseme, avatud teaduse, sõltumatuse, tõhususe, tulemuslikkuse, läbipaistvuse, vastutavuse ja teadusuuringute usaldusväärsuse aluspõhimõtete kohaselt. ERC tagab otsuse …/EÜ kohaste ERC meetmete järjepidevuse.

5. ERC tegevusega toetatakse „alt üles“ käsitust järgides kõigi valdkondade eesliiniuuringuid , mida teevad Euroopa tasandil konkureerivad vastutavad teadlased ja nende rühmad, sealhulgas karjääri alguses olevad teadlased .

6. Komisjon garanteerib ERC sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning kindlustab ERC-le antud ülesannete nõuetekohase täitmise.

Komisjon tagab, et ERC meetmed viiakse ellu käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud põhimõtete kohaselt ja vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud ERC üldstrateegiale, mille on kehtestanud teaduslik nõukogu.

Artikkel 7

ERC teaduslik nõukogu

1. Teaduslik nõukogu koosneb eri teadusvaldkondade kõige mainekamatest ja asjakohaste teadmistega eri vanuserühmadesse kuuluvatest sõltumatutest nais- ja meesteadlastest, -inseneridest ja -grandihoidjatest, kellel on erinev geograafiline päritolu ja kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest.

Teadusliku nõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon pärast sõltumatut ja läbipaistvat valimismenetlust, mis on kõnealuse nõukoguga kokku lepitud ja hõlmab teadusringkondadega avatud konsulteerimist ning aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib ühe korra pikendada ning liikmed vahetuvad rotatsiooni alusel, millega tagatakse kõnealuse nõukogu tegevuse järjepidevus.

2. Teaduslik nõukogu kehtestab:

a)	ERC üldstrateegia;

b)	tööprogrammi ERC tegevuse elluviimiseks;

c)	vastastikuse eksperdihinnangu ja projektitaotluste hindamise meetodid ning korra, mille alusel määratakse kindlaks rahastatavad projektitaotlused;

d)	oma seisukoha küsimuste kohta, mis võivad teaduslikust seisukohast võimendada ERC saavutusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti;

e)	käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ärahoidmist.

Komisjon kaldub teaduslikus nõukogus esimese lõigu punktide a, c, d ja e kohaselt võetud seisukohtadest kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et käesoleva otsuse sätteid ei ole järgitud. Sellisel juhul võtab komisjon vastu meetmed eriprogrammi rakendamise järjepidevuse säilitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, esitades punktid, milles tema seisukohad erinevad teadusliku nõukogu omadest, ning põhjendades neid erinevusi nõuetekohaselt.

3. Teaduslik nõukogu tegutseb I lisa I samba jaotises 1 sätestatud volituste kohaselt.

4. Teaduslik nõukogu tegutseb artiklis 6 sätestatud põhimõtete kohaselt ja üksnes ERC eesmärkide ▌nimel. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ning võimalikult läbipaistvalt.

Artikkel 8

ERC spetsiaalne rakendusstruktuur

1. Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab haldusalaste rakendamisküsimuste ja programmi elluviimise eest, nagu on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 1.3.2 . Ta toetab teaduslikku nõukogu kõigi selle ülesannete täitmisel.

2. Komisjon tagab, et spetsiaalne rakendusstruktuur järgib rangelt, tõhusalt ja vajaliku paindlikkusega üksnes ERC eesmärke ja nõudeid.

Artikkel 9

Euroopa Innovatsiooninõukogu

1. [Raamprogrammi alusmääruse] artikli 7 a kohaselt loodud EIC-l on kõrgetasemeline nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“), mis on ette nähtud artikliga 10.

2. Komisjon tagab, et EIC elluviimine:

a)	toimub käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtete kohaselt ning seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse EIC nõuandekogu arvamust EIC üldstrateegia kohta, millele on osutatud artikli 10 lõike 1 punktis a, ning

b)	ei too kaasa konkurentsimoonutusi, mis oleks vastuolus ühishuviga.

3. EIC segarahastamise haldamiseks kasutab komisjon kaudset eelarve täitmist või sellise võimaluse puudumisel võib luua selleks eriotstarbelise rahastamisvahendi , mida hallatakse vastavalt kohaldatavatele aruandekohustusega seotud eeskirjadele . Komisjon püüab tagada teiste avaliku sektori ja erasektori investorite osaluse. Kui see ei ole loomisetapis esialgu võimalik, struktureeritakse kõnealune eriotstarbeline rahastamisvahend liidu panuse võimendava mõju suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks ligi teisi avaliku või erasektori investoreid.

4. Komisjon tagab, et EIC, EIT ja InvestEU täiendavad üksteist tõhusalt.

Artikkel 10

EIC nõuandekogu

1. EIC nõuandekogu annab komisjonile nõu järgmistes küsimustes:

a)	III samba „ Innovatiivne Euroopa “ EIC komponendi üldstrateegia;

b)	EIC meetmete rakendamise tööprogramm;

c)	projektitaotluste innovaatilisuse ja riskiprofiili hindamise kriteeriumid ning EIC rahastamisvahendiga Accelerator hõlmatud toetuste, omakapitalipõhise rahastamise ja muude rahastamisviiside asjakohane tasakaal;

d)	strateegilise projektiportfelli kindlakstegemine;

e)	programmijuhtide profiil.

2. EIC nõuandekogu võib taotluse korral esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes:

a)	kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas, EIC komponendi saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute võimekust oma lahenduste kasutuselevõtmisel;

ettevõtjate ees seisvate võimalike regulatiivsete takistuste kindlakstegemine koostöös komisjoni asjaomaste talituste ning vajaduse korral riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja teiste asjakohaste üksuste, nagu EIT juhatusega , eelkõige nende ettevõtjate puhul, kes saavad toetust EIC komponendi kaudu;

c)	EIC portfellis tuvastatavad kujunemisjärgus tehnoloogilised suundumused, mis võimaldavad kavandada eriprogrammi muude osade programmitööd;

d)	selliste konkreetsete küsimuste kindlakstegemine, mille puhul on vaja EIC nõuandekogu nõu.

EIC nõuandekogu tegutseb EIC komponendi eesmärkide saavutamise huvides. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ja läbipaistvalt.

EIC nõuandekogu tegutseb I lisa III samba jaotises 1 sätestatud volituste alusel.

3. EIC nõuandekogu koosneb 15–20 sõltumatust kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi eri osadest ja kelle hulgas on ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid , avaliku halduse eksperte ja teadlasi , sealhulgas teaduseksperte innovatsiooniküsimustes . Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.

EIC nõuandekogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat, olenevalt sellest, mida komisjon peab kõige asjakohasemaks, ning seejuures võetakse arvesse vajadust tagada tasakaal eksperditeadmiste, soo, vanuse ja geograafilise jaotumise osas.

Liikmete ametiaeg on kaks aastat, seda saab pikendada kaks korda ja liikmete ametissenimetamine toimub jooksvalt (liikmeid nimetatakse iga kahe aasta järel).

4. EIC nõuandekogul on president, kelle nimetab komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. President on innovatsioonivaldkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane , kes on põhjalikult kursis teadus- ja arendustegevusega .

President nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning tema ametiaega saab ühe korra pikendada.

President juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiliste suundumuste kindlakstegemiseks EIC portfellis. President esindab EICd innovatsioonivaldkonnas. Samuti propageerib ta EIC tegevust, tegutseb komisjoni kontaktisikuna ning asjakohaste programmikomiteede kaudu liikmesriikide suunalise kontaktisikuna . Komisjon näeb presidendile ette tema kohustuste täitmisel haldusabi osutamise.

5. Komisjon kehtestab käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ja konfidentsiaalsusnõuete rikkumise ärahoidmist. EIC nõuandekogu liikmed peavad ametisse astudes ▌käitumisjuhendiga nõustuma .

Artikkel 11

Tööprogrammid

1. Programmi rakendatakse lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (9) (edaspidi „finantsmäärus“) artikliga 110 . Tööprogrammides esitatakse oodatav mõju ning need valmistatakse ette käesoleva otsuse I lisas kirjeldatud strateegilise planeerimise tulemusel. Komisjon teavitab artiklis 12 osutatud komiteed korrapäraselt ja varajases etapis eriprogrammi, sealhulgas missioonide, kaudsete meetmete rakendamisel tehtud üldistest edusammudest, samuti selleks, et komiteel oleks võimalik varakult anda asjakohane panus strateegilisse planeerimisse ja tööprogrammide ettevalmistamisse, eelkõige missioonide puhul.

Tööprogrammides kehtestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks reserveeritud üldsumma.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eraldi tööprogrammid, et rakendada käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud järgmiste komponentide raames võetavaid meetmeid:

ERC – tööprogrammi kehtestab teaduslik nõukogu artikli 7 lõike 2 punkti b kohaselt ja kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon kaldub teadusliku nõukogu loodud tööprogrammist kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et see ei vasta käesoleva otsuse sätetele. Sellisel juhul võtab komisjon tööprogrammi vastu rakendusaktiga artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon põhjendab kõnealust meedet nõuetekohaselt;

kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega kõik samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonnad, Marie Skłodowska-Curie meetmed, teadustaristud, innovatsiooni ökosüsteemide toetamine, osalemise laiendamine ja tipp-pädevuste levitamine ning Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine;

c)	EIC – tööprogramm koostatakse kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega vastavalt artikli 10 lõike 1 punkti b kohastele EIC nõuandekogu nõuannetele;

d)	JRC – mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse otsuses 96/282/Euratom osutatud JRC juhatajate nõukogu arvamust.

3. Lisaks finantsmääruse artikli 110 nõudele vastavusele peavad lõikes 2 osutatud tööprogrammid vastavalt vajadusele sisaldama järgmist:

a)	teave iga meetme ja missiooni jaoks eraldatava summa kohta ning orienteeriv rakendamise ajakava;

b)	toetuste puhul prioriteedid, valiku tegemise ja toetuse määramise kriteeriumid, toetuse määramise eri kriteeriumide suhteline kaal ning kõikide rahastamiskõlblike kulude rahastamise maksimummäär;

c)	raamprogrammi alusmääruse artiklite 41–43 kohaselt segarahastamiseks eraldatud summa;

d)	toetusesaajate kõik lisakohustused vastavalt raamprogrammi alusmääruse artiklitele 35 ja 37.

4. Komisjon võtab artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetluse teel rakendusaktidega vastu järgmised meetmed:

kaudsete meetmete rahastamise heakskiitmise otsus, kui liidu hinnanguline panus seoses eriprogrammiga on vähemalt 2,5 miljonit eurot, välja arvatud erieesmärgile „Euroopa Teadusnõukogu (ERC)“ vastavad meetmed; teemavaldkonna 2 kaudsete meetmete rahastamiseks kaudsete meetmete rahastamise heakskiitmise otsus, kui liidu hinnanguline panus seoses eriprogrammiga on vähemalt miljon eurot;

b)	inimembrüote ja inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist hõlmavate meetmete ning artikli 3 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud teemavaldkonna „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ meetmete rahastamise heakskiitmise otsus.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee (10). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Komitee tuleb arutatavatest küsimustest olenevalt kokku eri koosseisudes, mis on sätestatud II lisas.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.

6. Kui komitee artikli 4a lõike 3 kohaselt vastu võetavate rakendusaktide kohta arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

7 . Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamisel tehtud üldistest edusammudest ning annab talle III lisa kohaselt õigeaegselt teavet kõigist raamprogrammi „Euroopa horisont“ ja selle välisosade alusel kavandatud või rahastatud meetmetest ja komponentidest, sealhulgas üksikasjalik teave/analüüs iga projektikonkursi statistika kohta .

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2013/743/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 14

Üleminekusätted

1. Käesolev otsus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist otsuse 2013/743/EL raames kuni selliste meetmete lõpetamiseni ning nimetatud otsust kohaldatakse kõnealuste meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

Vajaduse korral jätkab käesoleva otsuse artiklis 12 osutatud komitee otsusega 2013/743/EL loodud komitee poolelijäänud ülesannete täitmist.

2. Eriprogrammi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek eriprogrammi ja selle eelkäija, otsuse 2013/743/EL alusel vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C […], […], lk […].

(2) ELT C […], […], lk […].

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(4) ELT C […], […], lk […].

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6) Komisjoni 10. aprilli 1996. aasta otsus nr 96/282/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse ümberkorraldamise kohta (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12).

(7) ▌

(8) ELT C 373, 20.12.2013, lk 23.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) nr 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(10) Programmi rakendamise hõlbustamiseks hüvitab komisjon kooskõlas oma kehtivate suunistega programmikomitee iga päevakorras oleva koosoleku puhul iga liikmesriigi ühe esindaja osalemiskulud ning samuti ühe eksperdi/nõustaja osalemiskulud iga liikmesriigi kohta nende päevakorrapunktide puhul, mille juures liikmesriik vajab konkreetseid eksperditeadmisi.

I LISA

STRATEEGILINE PLANEERIMINE JA PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS

Programmi rakendamisel kohaldatakse järgmist.

STRATEEGILINE PLANEERIMINE

Nagu on sätestatud artiklis 4a, tehakse eriprogrammi rakendamine hõlpsamaks teadus- ja innovatsioonitegevuste mitmeaastase strateegilise planeerimise kaudu . Strateegiline planeerimine keskendub eelkõige üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime sambale, sealhulgas teiste sammaste asjakohastele tegevustele ning osalemise laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise osale , samuti toimub see kindlas kooskõlas ja koostoimes määruse (EÜ) nr 294/2008 kohaselt loodud EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade planeerimistegevusega .

Strateegilise planeerimise tulemused kehtestatakse strateegiakavas, millega nähakse ette tööprogrammi sisu elluviimine.

▌

Strateegilise planeerimise eesmärk on:

—	rakendada raamprogrammi „Euroopa horisont“ programmitasandi eesmärgid lõimitud viisil ning keskenduda programmi üldmõjule ja selle eri sammaste omavahelisele sidususele;

—

edendada koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ ja teiste liidu programmide, sealhulgas [ühtekuuluvusfondide] ja Euratomi programmi vahel , millega luuakse seega lähtepunkt kõikide raamprogrammiga seotud, ELi eelarvest rahastatavate programmide ja muude vahendite kui rahastamisvahendite toel läbi viidava teadus- ja innovatsioonitegevuse jaoks; ▌

—	aidata töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade ELi poliitikat ning täiendada liikmesriikide poliitika väljatöötamist ja rakendamist;

—	vähendada jõupingutuste killustatust ning hoida ära rahastamisvõimaluste dubleerimist ja kattumist;

—	luua raamistik Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustegevuse otsemeetmete sidumiseks muude programmi raames toetatavate meetmetega, sealhulgas tulemuste ja andmete kasutamiseks poliitikameetmete toetamise eesmärgil;

—

tagada tasakaalustatud laiapõhjaline lähenemisviis teadusuuringutele ja innovatsioonile selle kõigis arenguetappides, mis ei hõlma ainult eesliiniuuringuid, uute toodete, protsesside ja teenuste väljatöötamist teaduslike ja tehnoloogiaalaste teadmiste ja saavutuste alusel, vaid ka olemasoleva tehnoloogia rakendamist uuel viisil, pidevat täiustamist ning mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni;

—

tagada teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleva valdkonna-, sektori- ja poliitikasuunaülese süsteemse lähenemisviisiga, et probleemide lahendamise kõrval luuakse võimalused uute konkurentsivõimeliste ettevõtete ja tööstusharude tekkeks, edendatakse konkurentsi, soodustatakse erainvesteeringute tegemist ja säilitatakse võrdsed tingimused siseturul.

▌

MUU PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS

Sammaste „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ning „ Innovatiivne Euroopa “ puhul täiendatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni lõppkasutajale ja turule lähedal läbi viidava tegevusega, näiteks esitluste või katseprojektidega või kontseptsiooni tõestamisega; see ei hõlma aga teadusuuringute ja innovatsiooni etapi järgset turustamistegevust. Samuti toetatakse nõudlust mõjutavat tegevust, mis aitab kiirendada suure hulga eri uuenduste kasutuselevõttu ja levikut. Rõhk seatakse ettekirjutusteta projektikonkurssidele.

Sambas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ lõimitakse programmist „Horisont 2020“ saadud kogemustest lähtuvalt sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna tegevused, sealhulgas konkreetsel eesmärgil tehtavad ja eritegevused täielikult kõikide teemavaldkondade lõikes. Samal viisil rakendatakse mere- ja merendusuuringuid ja sellealast innovatsiooni hõlmavate tegevuste läbiviimisel strateegilist ja terviklikku lähenemisviisi kooskõlas ELi integreeritud merenduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ja rahvusvaheliste kohustustega.

Grafeeni, inimaju projekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevate tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste raames läbiviidava tegevuse, mis saab toetust programmist „Horisont 2020“, toetamist jätkatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ tööprogrammi projektikonkursside kaudu . Ettevalmistavaid meetmeid, mida toetatakse tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste kaudu programmi „Horisont 2020“ osana, kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ strateegilises planeerimises ning missioonide, kaasrahastatud partnerluste / programmipartnerluste ja korrapäraste projektikonkurssidega seotud töös.

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane dialoog ELi rahvusvaheliste partneritega ja poliitiline dialoog maailma suuremate piirkondadega aitavad oluliselt kaasa koostöövõimaluste süstemaatilisele kindlakstegemisele, mis koos riigi- või piirkonnapõhise eristamisega hõlbustab prioriteetide seadmist. Jätkatakse varajases etapis nõu küsimist Euroopa teadusruumiga seotud nõustamisstruktuurilt.

▌

TULEMUSTE LEVITAMINE JA KOMMUNIKATSIOON

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Ka koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja tehisintellektivahendeid.

Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud kontaktpunktid).

Ühtlasi viib komisjon läbi raamprogrammiga „Euroopa horisont“ seotud teavitus- ja kommunikatsioonitegevust, et propageerida asjaolu, et tulemused on saavutatud ELi rahastuse toel. Samuti soovitakse selle tegevusega suurendada üldsuse teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsusest ning ELi rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse laiemast mõjust ja asjakohasusest; selleks kasutatakse näiteks väljaandeid, meediasuhteid, üritusi, teadmusvaramuid, andmebaase, mitme kanaliga platvorme, veebisaite ja suunatud sotsiaalmeediat. Toetusesaajad saavad raamprogrammist „Euroopa horisont“ toetust ka oma töö ja selle mõju laiemaks tutvustamiseks ühiskonnas.

TULEMUSTE KASUTAMINE JA VASTUVÕTT TURUL

Komisjon kehtestab ulatuslikud meetmed raamprogrammi „Euroopa horisont“ tulemuste ja kogutud teadmiste kasutamiseks. Sellega kiirendatakse tulemuste kasutamist laialdaseks vastuvõtuks turul ning võimendatakse programmi mõju.

Komisjon teeb süstemaatiliselt kindlaks ja dokumenteerib programmi raames läbi viidud teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused ning edastab või levitab neid tulemusi ja kogutud teadmisi mittediskrimineerival viisil tööstussektoris, igas suuruses ettevõtetele, haldusasutustele, teadusasutustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja poliitikakujundajatele, et maksimeerida programmist tulenevat Euroopa lisaväärtust.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse võetavad meetmed tugevdatud rahvusvahelise koostöö raames muude maailma riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega lahutamatu osana algatustest, millega toetatakse ELi meetmeid kestlikkuse, tõhustatud teadusuuringute, tipptasemel innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks.

Rahvusvaheliste ühismeetmetega tagatakse tõhus tegelemine üleilmsete ühiskondlike probleemidega, kestliku arengu eesmärkide järgimine, ligipääs maailma parimatele talentidele, eksperditeadmistele ja ressurssidele ning suurem pakkumine ja nõudlus seoses uuenduslike lahendustega.

TÖÖMEETODID HINDAMISEL

Kvaliteetsete sõltumatute eksperdiarvamuste kasutamine hindamisprotsessis on kõikide sidusrühmade, kogukondade ja huvide programmi kaasatuse põhialus ning rahastatud tegevuste tipptaseme ja olulisuse säilitamise eeldus.

Komisjon või rahastamisasutus tagab erapooletuse selles protsessis ning vastavalt finantsmääruse artiklile 61 hoiab ära huvide konflikti. Samuti püüab komisjon hindamiskomiteede, eksperdi- ja nõuanderühmade koosseisude puhul tagada geograafilise mitmekesisuse.

Erandjuhul, kui see on parimate kättesaadavate ekspertide kasutamise nõudest ja/või pädevate ekspertide piiratud arvust tulenevalt põhjendatud, võivad hindamiskomiteed abistavad või selle liikmeks olevad sõltumatud eksperdid hinnata konkreetseid taotlusi, mille suhtes nad on deklareerinud oma võimalikku huvi. Sellisel juhul võtab komisjon või rahastamisasutus kõik vajalikud parandusmeetmed, et tagada hindamisprotsessi usaldusväärsus. Sellest lähtutakse ka hindamisprotsessi haldamisel: hindamine hõlmab ka eri ekspertide omavahelise suhtlemise etappi. Hindamiskomitee võtab rahastamiseks sobivate taotluste kindlakstegemisel arvesse konkreetseid asjaolusid.

I SAMMAS

TIPPTASEMEL TEADUS

Igasugune teaduslik, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng sõltub tipptasemel teadlaste piisavast hulgast ning otsingutest läbimurrete saavutamiseks mõistmises ja teadmiste omandamises kõigil tasanditel – selleni jõudmiseks on vaja maailmatasemel vahendeid, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna füüsilisi ja teadmustaristuid , samuti võimalusi teadmiste (avatud teadus), metoodika ja oskuste avalikuks levitamiseks ja jagamiseks ▌.

Maailma tipptasemel innovatsioonini jõudmine on ▌seotud avatud ja tipptaseme teaduse saavutustega . Paradigmade muutumine teaduses ja tehnoloogias võib olla tootlikkuse, konkurentsivõime ja jõukuse kasvu ning kestliku arengu ja sotsiaalse progressi peamine tõukejõud . Sellised paradigmamuutused on varem tavaliselt tekkinud avaliku sektori teadusbaasi põhjal ja alles seejärel pannud aluse täiesti uutele tööstus- ja majandusharudele ning laiaulatuslikule ühiskondlikule progressile .

Avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse, eelkõige ülikoolide ning riiklike teadusasutuste ja teadussüsteemi kaudu, on sageli pikaajalisemad ja suurema riskiga ning täiendavad erasektori tegevust. Peale selle luuakse nende investeeringutega kõrge kvalifikatsiooniga inimressursse , teadmisi ja kogemusi, uusi teaduslikke vahendeid ja metoodikaid, samuti võrgustikke uusimate teadmiste edastamiseks.

Euroopa teadus ja Euroopas asuvad teadlased on olnud ja on jätkuvalt paljudes valdkondades esirinnas. Ent me ei saa võtta sellist olukorda enesestmõistetavana. ▌ Selliste tavapäraste konkurentide nagu Ameerika Ühendriikide kõrvale on ilmumas niisugused majandushiiud nagu Hiina ja India, maailma hiljuti industrialiseerunud piirkondade riigid ning riigid, kelle valitsused saavad aru teadusuuringutesse investeerimisest tulenevast mitmel eri viisil avalduvast suurest kasust.

1. EÜROOPA TEADUSNÕUKOGU (ERC)

1.1. Põhimõtted

Ehkki EL on teaduspublikatsioonide arvult endiselt maailmas esikohal, on ELi suurust silmas pidades ▌siin maailmatasemel tippkeskusi suhteliselt vähe ning on mahukaid valdkondi, kus tulemused on keskmised või kehvad. USAga ja nüüd juba teataval määral ka Hiinaga võrrelduna järgib EL ▌„jagatud tippteaduse“ mudelit, mille puhul ressursid on jaotunud suurema arvu teadlaste ja teadusasutuste vahel. Parimate teadlaste jaoks atraktiivsete tingimuste loomine aitab Euroopal suurendada oma ligitõmbavust üleilmses konkurentsis andekate teadlaste nimel .

Maailma teadusmaastik areneb kiiresti ja muutub järjest multipolaarsemaks, kuna üha rohkem tärkava majandusega riike – eelkõige Hiina – suurendab oma teadustoodangut. Kui aastal 2000 langes ELi ja USA arvele ligikaudu kaks kolmandikku maailmas teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest, oli see osakaal langenud 2013. aastaks vähem kui pooleni.

ERC toetab parimaid teadlasi , sealhulgas andekaid teadlasi, kes on alles oma karjääri alguses, paindliku pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid, ent kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid , peamiselt Euroopas . ERC tegutseb autonoomselt ning seda juhib kõige mainekamatest ning asjakohaste teadmiste ja taustaga teadlastest ja inseneridest koosnev sõltumatu teaduslik nõukogu. ERC saab tugineda suuremale arvule talentidele ja ideedele, kui ükski riiklik kava seda võimaldaks, edendades tipptaset selle kaudu, et paneb parimad teadlased ja parimad ideed omavahel konkureerima.

ERC rahastatavatel eesliiniuuringutel on tõendatud oluline otsene mõju, mis avaldub teadmiste piiride avardumises ning selle tulemusena uute ja sageli ootamatute tulemuste saavutamises teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning uute uurimissuundade tekkes. See omakorda võimaldab luua uusi pöördelisi ideid innovatsiooni ja ärilise leidlikkuse edendamiseks ning ühiskondlike probleemide lahendamiseks. ERC avaldab ka olulist struktuurset mõju, parandades Euroopa teadussüsteemi kvaliteeti suuremas ulatuses kui vaid otseselt ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste kaudu. ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste näol seatakse inspireeriv siht Euroopa eesliiniuuringute jaoks, suurendatakse nende nähtavust ja muudetakse need maailma parimatele teadlastele atraktiivsemaks nii töökoha kui ka koostöövõimaluste mõttes. ERC uurimistoetuse saajate võõrustamise prestiižikus loob Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste vahel konkurentsi tippteadlaste jaoks kõige atraktiivsemate tingimuste pakkumisel ning võib kaudselt aidata neil hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning viia läbi reforme.

▌ERC rahastab suhteliselt väikest osa kõikidest Euroopa teadusuuringutest, ent tema mõju teadusele on ▌suur. ERC toetatud teadusuuringute puhul on keskmine tsiteerimise määr võrreldav maailma parimate eliitülikoolide omaga. ERC teadustulemused on maailma suurimate teadustegevuse rahastajate tulemustega võrreldes erakordselt head. ERC rahastab suurt hulka eesliiniuuringuid paljudes sellistes teadusvaldkondades, kus tsiteerimise määr on suurim, sealhulgas kiirelt arenevates valdkondades. Ehkki ERC rahastus on suunatud eesliiniuuringutele, on selle tulemusena võetud arvukalt patente.

Seega on selgelt näha, et ERC tõmbab oma projektikonkursside kaudu ligi ja rahastab tipptasemel teadlasi ning ERC meetmete abil saavutatakse esilekerkivates valdkondades arvukalt üleilmselt olulisi suure mõjuga teadustulemusi, mis viivad läbimurrete ja oluliste edusammudeni. ERC uurimistoetuse saajate töö on ühtlasi väga valdkondadevaheline ning nad teevad rahvusvahelist koostööd ja avaldavad oma andmeid avatult kõikides teadusvaldkondades, sealhulgas sotsiaal- , kunsti- ja humanitaarteadustes.

Samuti on juba tõendeid tugevaks võrdlusaluseks peetavate ERC uurimistoetuste pikemaajalise mõju kohta karjäärile, kõrge kvalifikatsiooniga tunnustatud teadlaste ja doktorikraadi omanike koolitamisele, Euroopa teadusuuringute üleilmse nähtavuse ja prestiiži suurenemisele ning riikide teadussüsteemidele. See mõju on ELis järgitava jagatud tippteaduse mudeli puhul eriti väärtuslik, kuna ERC rahastuse saamine võib olla parem uuringute kvaliteedi näitaja kui teadusasutuse staatusel põhinev tunnustus ning võib olla kasutatav selle asemel. See võimaldab ambitsioonikatel üksikisikutel, asutustel, piirkondadel ja riikidel võtta initsiatiiv ning edendada neid teadusprofiile, milles nad on eriti tugevad.

1.2. Sekkumisvaldkonnad

1.2.1. Eesliiniteadus

ERC rahastatavad teadusuuringud viivad eeldatavalt teadmiste piiride nihutamiseni ja kõrgeima kvaliteediga teaduspublikatsioonideni, et saavutada potentsiaalselt suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga teadustulemusi; seejuures seab ERC selge ja inspireeriva sihi nii ELis, Euroopas kui ka mujal maailmas tehtavate eesliiniuuringute jaoks. ERC eesmärk on muuta EL maailma parimatele teadlastele keskkonnana atraktiivsemaks ja seepärast seatakse mõõdetavaks sihiks suurendada ELi publikatsioonide osakaalu maailma 1 % enim tsiteeritud publikatsioonide hulgas ning suurendada ▌ERC rahastatavate , ka väljastpoolt Euroopat tulevate tippteadlaste arvu.

ERC järgib rahastamisel järgmisi väljakujunenud põhimõtteid. ERC uurimistoetuse saamise ainus kriteerium on teaduse tipptase. ERC tegutseb kindlaksmääratud prioriteetideta, alt-üles lähenemisviisi põhiselt.

Põhisuunad:

—	igas vanuses ja igast soost, ükskõik millisest maailma riigist pärit teadlaste ja nende uurimisrühmade silmapaistvate ideede toetamine pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid;

—	alustavate ja karjääri alguses olevate silmapaistvate ideedega teadlaste abistamine iseseisvaks juhtivteadlaseks saamisel, andes neile piisavat toetust kriitilises etapis, mil nad loovad või tugevdavad oma uurimismeeskonda või -programmi ▌;

—	teadusmaailmas selliste uute tööviiside , sealhulgas avatud teadusel põhineva lähenemisviisi toetamine, mis võivad viia läbimurdeliste tulemusteni, ning rahastatavate uuringute äriinnovatsiooni- ja sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali edendamine;

—	kogemuste ja parima tava jagamine piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ning seoste loomine raamprogrammi teiste osade, eelkõige Marie Skłodowska-Curie meetmetega , et soodustada tippteadlaste toetamist;

—	eesliiniuuringute prestiiži tõstmine Euroopas ning ERC programmide nähtavuse parandamine teadlaste silmis kogu Euroopas ja rahvusvaheliselt .

1.3. Rakendamine

1.3.1. Teaduslik nõukogu

Teaduslik nõukogu tagab tegevuse teadusliku kvaliteedi ja tal on täielik voli otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse.

Raamprogrammi rakendamiseks ja artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks teeb teaduslik nõukogu järgmist.

Teadustöö strateegia:

—	kehtestab ERC üldise teadustöö strateegia, pidades silmas teaduslikke võimalusi ja Euroopa vajadusi teadusvaldkonnas;

—	kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga tööprogrammi ja töötab välja ERC eri toetusmeetmed;

—	kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga vajalikud rahvusvahelised koostööalgatused, mis hõlmavad ka teavitustegevust, et suurendada ERC nähtavust mujal maailmas tegutsevate parimate teadlaste jaoks.

Teaduslik haldamine, järelevalve ja kvaliteedikontroll:

—

tagab tipptasemel teadusel ning täielikult läbipaistval, õiglasel ja erapooletul taotluste läbivaatamisel põhineva maailmatasemel vastastikuse eksperdihindamise süsteemi olemasolu, kehtestades seisukohad projektikonkursside korraldamise ja haldamise kohta, hindamiskriteeriumid, vastastikuse eksperdihindamise korra koos ekspertide valimise korraga, vastastikuse eksperdihindamise ja taotluste hindamise meetodid ning vajalikud rakenduseeskirjad ja suunised, mille alusel määratakse teadusliku nõukogu järelevalve all kindlaks rahastatavad taotlused;

—	eesliiniuuringute jaoks ette nähtud ERC meetmete puhul määratakse eksperdid ERC teadusliku nõukogu ettepaneku alusel;

—	tagab, et ERC uurimistoetusi rakendatakse lihtsa ja läbipaistva korra kohaselt, mille puhul keskendutakse jätkuvalt tipptasemele, soodustatakse initsiatiivikust ning tasakaalustatakse paindlikkust vastutusega, jälgides pidevalt tegevuste ja uurimistoetuse rakendamise kvaliteeti;

—	vaatab läbi ERC saavutused ja ERC rahastatavate teadusuuringute kvaliteedi- ja mõjunäitajad, hindab neid ning esitab vastavalt soovitusi ja suuniseid parandusmeetmete või tulevaste meetmete kohta;

—	kujundab oma seisukoha mis tahes muude aspektide kohta, mis mõjutavad ERC tegevuse tulemusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti.

Kommunikatsioon ja tulemuste levitamine:

—	parandab ERC üleilmset mainet ja nähtavust, viies läbi kommunikatsiooni- ja teavitustegevust, sealhulgas teaduskonverentse, et tutvustada ERC tegevust ja saavutusi ning ERC rahastatavate projektide tulemusi teadusringkondadele, peamistele sidusrühmadele ja üldsusele;

—	vajaduse korral konsulteerib teadus-, tehnika- ja akadeemiliste ringkondadega, piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ja teiste sidusrühmadega;

—	annab komisjonile korrapäraselt aru oma tegevuse kohta.

Teadusliku nõukogu liikmetele makstakse ülesannete täitmise eest honorari ning vajaduse korral kaetakse nende reisi- ja elamiskulud.

ERC presidendi töökoht on tema ametiaja vältel Brüsselis ning ta pühendab suurema osa (1) oma tööajast ERCga seotud tegevusele. Tema palgatase vastab komisjoni kõrgema juhtkonna palgatasemele ja ta saab spetsiaalselt rakendusstruktuurilt oma ülesannete täitmiseks vajalikku toetust.

Teaduslik nõukogu valib oma liikmete hulgast kolm aseesimeest, kes abistavad presidenti teadusliku nõukogu esindamisel ja selle töö korraldamisel. Aseesimeest võib nimetada ka ERC asepresidendiks.

Kolm aseesimeest saavad toetust, et neile oleks tagatud piisav kohalik haldusabi nende koduinstituudis.

1.3.2. Spetsiaalne rakendusstruktuur

Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab kõikide haldusalaste rakendamisküsimuste ja programmi elluviimise aspektide eest vastavalt ERC tööprogrammile. Rakendusstruktuur rakendab eelkõige hindamiskorda ja viib läbi vastastikust eksperdihindamist ja valikuprotsessi vastavalt teadusliku nõukogu kehtestatud strateegiale ning tagab uurimistoetuste rahalise ja teadusliku haldamise. Spetsiaalne rakendusstruktuur toetab teaduslikku nõukogu kõikide eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel, sealhulgas teadustöö strateegia väljatöötamisel, tegevuste järelevalves, ERC saavutuste läbivaatamisel ja hindamisel ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevuses, teeb kättesaadavaks tema valduses olevad vajalikud dokumendid ja andmed ning hoiab teaduslikku nõukogu oma tegevusega kursis.

Et tagada strateegia ja jooksvate küsimustega seotud tõhus koostöö spetsiaalse rakendusstruktuuriga, korraldavad teadusliku nõukogu juhtkond ja spetsiaalse rakendusstruktuuri direktor korrapäraselt koordineerimiskoosolekuid.

ERCd juhivad selleks palgatud töötajad, sealhulgas vajaduse korral ELi institutsioonide ametnikud, ning nende tegevus hõlmab ainult tegelikke haldusvajadusi, et oleks tagatud tõhusaks haldamiseks vajalik stabiilsus ja järjepidevus.

1.3.3. Komisjoni roll

Artiklites 6–8 sätestatud kohustuste täitmiseks ja seoses oma kohustustega eelarve täitmisel teeb komisjon järgmist:

—	tagab teadusliku nõukogu tegevuse järjepidevuse ja selle koosseisu uuendamise ning toetab selle uute liikmete leidmise ülesannet täitvat alalist valimiskomiteed;

—	tagab spetsiaalse rakendusstruktuuri järjepidevuse ning sellele ülesannete ja vastutuse delegeerimise, võttes arvesse teadusliku nõukogu seisukohti;

—	tagab, et spetsiaalne rakendusstruktuur täidab kõiki oma ülesandeid ja kohustusi;

—	nimetab ametisse spetsiaalse rakendusstruktuuri direktori ja juhtkonna, võttes arvesse teadusliku nõukogu arvamust;

—	tagab teadusliku nõukogu seisukohti arvesse võttes tööprogrammi, rakendusmetoodikat käsitlevate seisukohtade ja vajalike rakenduseeskirjade, sealhulgas ERC taotlemiseeskirjade ja ERC näidistoetuslepingu õigeaegse vastuvõtmise;

—	teavitab programmikomiteed korrapäraselt ja õigeaegselt ERC meetmete rakendamisest ja konsulteerib komiteega sel teemal;

—	teostab teadusuuringute raamprogrammi üldise rakendamise eest vastutajana järelevalvet spetsiaalse rakendusstruktuuri üle ja hindab selle tulemuslikkust .

2. MARIE SKŁODOWSKA-CURIE MEETMED (MSC-MEETMED)

2.1. Põhimõtted

Euroopa vajab teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas vastupidavat kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitalibaasi, mis on võimeline praeguste ja tulevikuprobleemidega – näiteks Euroopa suurte demograafiliste muutustega – hõlpsalt kohanema ja neile kestlikke lahendusi leidma. Tipptaseme tagamiseks peavad teadlased olema liikuvad, tegema koostööd ja levitama teadmisi riikide, sektorite ja valdkondade vahel ning neil peavad olema sobivad teadmised ja oskused ühiskondlike probleemidega toimetulemiseks ja innovatsiooni toetamiseks.

Euroopa on teadusemootor, kus tuhandetes ülikoolides, teaduskeskustes ja ▌ettevõtetes töötab umbes 1,8 miljonit teadlast. Siiski peab EL aastaks 2027 koolitama ja tööle võtma hinnanguliselt vähemalt miljon uut teadlast, et saavutada suuremate teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seatavaid eesmärke. See vajadus on eriti terav väljaspool akadeemilist sektorit (näiteks tööstuses ja ettevõtluses, sealhulgas VKEdes, valitsuses, kodanikuühiskonna organisatsioonides, kultuuriasutustes, haiglates jne) ning nõuab erinevate sektorite koostööd piisavalt koolitatud uute teadlaste leidmiseks . EL peab tugevdama jõupingutusi, et veenda rohkem noori naisi ja mehi valima teadlase karjääri, olema kaasavam ning edendama töö- ja pereelu paremat tasakaalu, tõmbama ligi teadlasi kolmandatest riikidest, veenma oma teadlasi paigale jääma ja tooma mujal töötavad Euroopa teadlased tagasi Euroopasse. Peale selle tuleb tipptasemel teaduse laiema leviku tagamiseks parandada veelgi teadlaste töötingimusi kõikjal Euroopa teadusruumis. Sellest lähtuvalt on vaja tugevdada sidemeid eelkõige Euroopa haridusruumi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF+).

Nende probleemidega saab kõige paremini tegeleda ELi tasandil, kuna tegemist on süsteemsete probleemidega, mille lahendamine nõuab riigiüleseid jõupingutusi.

Marie Skłodowska-Curie meetmete puhul keskendutakse täielikult alt-üles lähenemisviisi põhisele tippteadusele ning need on ette nähtud kõikide teadus- ja innovatsioonivaldkondade jaoks alates alusuuringutest kuni turustamise ja innovatsiooniteenusteni. See hõlmab ka Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingus käsitletud teadusvaldkondi. Konkreetse vajaduse tekkimisel ja täiendavate rahastamisallikate olemasolul võib MSC-meetmetega otsida seoseid teatavate tegevuste vahel , mis on seotud konkreetsete probleemidega (sh kindlaksmääratud missioonid), konkreetset liiki teadus- ja innovatsiooniasutustega või konkreetse geograafilise asukohaga, et reageerida Euroopa muutuvatele vajadustele seoses oskuste, teadustöötajate koolituse, karjäärivõimaluste ja teadmiste jagamisega.

MSC-meetmed on peamine ELi tasandi vahend kolmandate riikide teadlaste meelitamiseks Euroopasse ning need annavad seega suure panuse üleilmsesse teadus- ja innovatsioonialasesse koostöösse. Tõenditest nähtub, et MSC-meetmed mitte ainult ei avalda positiivset mõju üksikisikutele, organisatsioonidele ja süsteemi tasandil, vaid viivad ka suure mõjuga läbimurdeliste teadustulemusteni ja samal ajal aitavad oluliselt kaasa nii ühiskondlike kui ka strateegiliste probleemide lahendamisele. Pikaajaline investeerimine inimestesse tasub end ära, nagu nähtub Nobeli preemia saanud endiste MSC-meetme stipendiaatide ja nende juhendajate arvust.

MSC-meetmed annavad nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise sektori teadlaste ja võõrustavate organisatsioonide vahelise üleilmse teadusalase konkurentsi ning kõrgetasemeliste teadmiste loomise ja riigi-, sektori- ja valdkonnaüleselt jagamise kaudu märkimisväärse panuse tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide täitmisse, ELi üldisesse strateegiasse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

MSC-meetmed aitavad muuta Euroopa teadusruumi maailma mastaabis tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks. Selle saavutamiseks keskendutakse kõrge kvalifikatsiooniga uue põlvkonna teadlastele ja toetatakse esilekerkivaid talente nii ELis kui ka väljaspool, sealhulgas soodustatakse nende üleminekut programmi teistele osadele, nagu ERC ja EIT ; soodustatakse uute teadmiste ja ideede levimist ja nende rakendamist Euroopa poliitikas, majanduses ja ühiskonnas, muu hulgas tõhusamate teadusalase suhtluse ja üldsuse teavitamise meetmete kaudu; hõlbustatakse koostööd teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahel ja avaldamisel järgitakse avatud teaduse ja FAIR-andmete põhimõtteid; propageeritakse Euroopa teadusruumile avalduva tugeva struktureeriva mõju kaudu avatud tööturgu ja luuakse kvaliteetse koolituse, atraktiivsete töötingimuste ja avatud , läbipaistva ja tulemuspõhise värbamise standardid kõikide teadlaste jaoks kooskõlas Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendiga .

2.2. Sekkumisvaldkonnad

2.2.1. Tipptaseme edendamine teadlaste piiri-, sektori- ja valdkonnaülese liikuvuse soodustamise kaudu

EL peab jääma tipptasemel teaduse võrdlusaluseks ja seega säilitama oma atraktiivsuse kõige lootustandvamate teadlaste jaoks nii Euroopast kui ka mujalt kogu nende karjääri jooksul. Selleks tuleks võimaldada teadlastel ja teadusuuringutega seotud töötajatel liikuda ja teha koostööd riikide, sektorite ja valdkondade üleselt ning saada sel viisil kasu kvaliteetsest koolitusest ja karjäärivõimalustest. See hõlbustab karjääri vältel liikumist akadeemilise ringkonna ja muude sektorite vahel ning soodustab ettevõtlusega tegelemist.

Põhisuunad:

—

liikuvusel põhinevate kogemuste võimaldamine Euroopa piires või väljaspool Euroopat parimatele või lootustandvaimatele mis tahes rahvusest teadlastele tipptasemel teadustöö tegemiseks, oskuste ja karjääri edendamiseks ning kontaktide laiendamiseks nii akadeemilises kui ka muudes sektorites (sealhulgas teadustaristutes) .

2.2.2. Uute oskuste edendamine teadlaste tipptasemel koolitamisega

EL vajab tugevat, vastupidavat ja loomingulist inimressursside baasi, kus on olemas sobivad oskused, et rahuldada tööturu tulevikuvajadusi, tagada innovatsioon ning muuta teadmised ja ideed toodeteks ja teenusteks, mis toovad nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kasu. Seda on võimalik saavutada teadlaste koolitamise kaudu, et veelgi suurendada nende teadusalast põhipädevust ning edendada nende valdkonnaüleseid oskusi, näiteks loomingulist , vastutustundlikku, ühiskonnale avatud ja ettevõtlikku meelelaadi ning kestliku arengu alast teadlikkust . See võimaldab neil tulla toime nii praeguste kui ka tulevaste üleilmsete probleemidega ning parandada oma karjäärivõimalusi ja innovatsioonipotentsiaali.

Põhisuunad:

—	koolitusprogrammid teadlastele praeguste ja tulevaste üleilmsete probleemidega tegelemiseks vajalike mitmesuguste oskuste omandamiseks.

2.2.3. Inimressursside tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis

Tipptaseme soodustamiseks, teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahelise koostöö edendamiseks ja positiivse struktureeriva mõju saavutamiseks on vaja tagada kvaliteetse koolituse ja nõustamise standardite, heade töötingimuste ja teadlaste tõhusate karjäärivõimaluste kohaldamine kogu Euroopa teadusruumis. Kui see on asjakohane ja kui seda õigustab uuring, toetatakse liidusiseselt ja väljastpoolt liitu oma päritoluriiki naasta soovivaid teadlasi olemasolevate põhisuundade raames. See aitab ajakohastada ja edendada teadusalaseid koolitusprogramme ja -süsteeme ning suurendada institutsioonide atraktiivsust maailmas.

Põhisuunad:

—	koolitusprogrammid tipptaseme soodustamiseks ja parima tava levitamiseks institutsioonide , teadustaristute ning teadus- ja innovatsioonisüsteemide vahel;

—	valdkondadevaheline ja valdkondade piire ületav koostöö ning teadmiste loomine ja levitamine ELi piires ja kolmandate riikide osalusel.

2.2.4. Koostoime tugevdamine ja soodustamine

Teadus- ja innovatsioonisüsteemide ning ELi, piirkondliku ja riigi tasandi programmide vahelist koostoimet on vaja edasi arendada . Seda on võimalik saavutada eelkõige koostoime abil, raamprogrammi „Euroopa horisont“ muude osade , näiteks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT), samuti muude ELi programmide, eelkõige Erasmuse programmi ja ESF+-i vastastikuse täiendavuse kaudu, sealhulgas kvaliteedimärgise kasutamise kaudu.

Põhisuunad:

—	koolitusprogrammid ja muud sarnased teadlasekarjääri edendamise algatused, mida toetatakse täiendavatest piirkondliku, riigi või ELi tasandi avaliku sektori või erarahastamisallikatest.

2.2.5. Üldsuse teadlikkuse suurendamine

Kõikjal ELis ja sellest väljaspool tuleb edendada teadlikkust programmi tegevustest ja teadlaste tunnustamist üldsuse seas, et suurendada MSC-meetmete üleilmset nähtavust, luua parem arusaamine teadlaste töö mõjust kodanike igapäevaelule ja julgustada noori valima teadlase karjääri. Seda on võimalik saavutada , kui töötatakse avatud teaduse põhimõttest lähtuvalt, mis toob kaasa teadmiste ja tavade tõhusama levitamise ja kasutamise ▌. Kodanike teadusalgatustel võib olla selles samuti tähtis roll.

Põhisuunad:

—	üldsuse teadlikkuse suurendamise algatused huvi tekitamiseks teadlasekarjääri vastu, eelkõige igasuguse taustaga noorte seas;

—	teavitustegevus MSC-meetmetest teadlikkuse ning nende üleilmse tähtsuse ja nähtavuse suurendamiseks;

—	teadmiste levitamine ja koondamine projektiülese koostöö , riiklike kontaktpunktide projektide ja muu võrgustikutegevuse, näiteks vilistlasteenuste kaudu.

3. TEADUSTARISTUD

3.1. Põhimõtted

Tipptasemel teadustaristutel, mille kaudu pakutakse teadus- ja innovatsioonikogukondadele põhiteenuseid, on väga oluline roll teadmiste piiride nihutamises ning aluse loomisel teadusuuringute ja innovatsiooni panusele, et tegeleda üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõimega . Teadustaristute toetamisega ELi tasandil aidatakse leevendada sageli esinevat olukorda, kus riiklikud ja piirkondlikud teadustaristud on hajusad ja tippteaduskeskused paiknevad eraldi, ning tugevdada nii Euroopa teadusruumi kui ka suurendada teadmiste ringlust kapseldunud osade vahel. Teaduse progress sõltub järjest rohkem teadustaristu ja tööstuse vahelisest koostööst, mille käigus arendatakse uute peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja muude uute tehnoloogiate põhjal välja vajalikke vahendeid.

Üldeesmärk on luua Euroopas kestlikud maailmatasemel teadustaristud, mis on avatud ja kättesaadavad kõikidele Euroopa ja muu maailma teadlastele ning kus kasutatakse täiel määral ära nende potentsiaal teaduse ja innovatsiooni edendamiseks. Peamised eesmärgid on vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi killustatust, hoida ära tegevuse dubleerimist ning kooskõlastada paremini teadustaristute , sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud taristute kujundamist, arendamist , kättesaadavust ja kasutamist. On ülitähtis toetada avatud juurdepääsu teadustaristutele kõikide Euroopa teadlaste jaoks ning digitaalsetele teadusressurssidele juurdepääsu parandamist muu hulgas Euroopa avatud teaduse pilve kaudu; seejuures tuleb konkreetselt edendada avatud teaduse ja avalike andmetega seotud tavade ▌omaksvõttu.

Samuti on tähtis parandada teadustaristute pikaajalist kestlikkust, sest need tegutsevad tavaliselt aastakümneid ning seega peaksid esitama kavasid, et tagada katkematu ja stabiilne toetus.

Ühtlasi peab EL võtma arvesse talentide värbamisega seotud üleilmse konkurentsi kiiret tihenemist ning meelitama kolmandate riikide teadlasi kasutama töötamiseks Euroopa maailmatasemel teadustaristuid. Üks põhieesmärk on ka Euroopa tööstuse konkurentsi- ja innovatsioonivõime suurendamine teadustaristute ja nende kasutajate jaoks oluliste esmatähtsate tehnoloogialahenduste ja teenuste toetamise kaudu; sel viisil parandatakse ka tingimusi uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks.

Varasemad raamprogrammid on aidanud oluliselt kaasa riiklike teadustaristute tõhusamale ja tulemuslikumale kasutamisele ning nende raames on Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi abil töötatud välja sidus strateegiapõhine lähenemisviis üleeuroopalisi teadustaristuid käsitleva poliitika kujundamiseks. Kõnealune strateegiline lähenemisviis on loonud selgeid eeliseid: selle abil on muu hulgas vähendatud tegevuse dubleerimist ja tõhustatud üldist ressursikasutust ning samuti standardiseeritud protsesse ja menetluskorda. Teadustaristute kasutamise hõlbustamisel mängib tähtsat rolli teadusliikuvus, mistõttu tuleb arvesse võtta riiklike ja Euroopa liikuvuskavade koostoimet.

ELi toetatav tegevus loob lisaväärtust järgmiste aspektide kaudu: olemasoleva Euroopa teadustaristute struktuuri konsolideerimine ja optimeerimine ning jõupingutused uute üleeuroopalise tähtsuse ja mõjuga teadustaristute loomiseks; sarnaste teadustaristute koostöö tagamine kasutajaskonda mõjutavate strateegiliste probleemide lahendamisel; Euroopa avatud teaduse pilve kui andmepõhiseks teadustööks sobiva tõhusa, kohandatava ja kestliku keskkonna loomine; riiklike ja piirkondlike teadus- ja haridusvõrgustike omavaheline ühendamine, ülisuurte andmemahtude jaoks ette nähtud suure läbilaskevõimega võrgutaristu tagamine ja selle täiustamine ning digiressurssidele piiriülese ja valdkonnaülese ligipääsu tagamine; kogu Euroopat katvate teadustaristute edendamine, ka selleks, et saaks võrrelda teadusandmeid riigiti, näiteks sotsiaal- ja humanitaarteaduste ja keskkonna valdkondades; teadustaristute koostalitlusvõime soodustamine; teadmussiirde propageerimine ja tugevdamine ning kõrge kvalifikatsiooniga inimressursside koolitamine; olemasolevate maailmatasemel üleeuroopaliste teadustaristute kasutamise soodustamine raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames ja vajaduse korral nende täiustamine; selliste tõkete kõrvaldamine, mis takistavad parimate uurimisrühmade ligipääsu Euroopa parimatele teadustaristuteenustele; teadustaristute innovatsioonipotentsiaali edendamine ning seejuures keskendumine tehnoloogiaarendusele ja ühisinnovatsioonile ning teadustaristute tihedamale tööstuse vajadustest lähtuvale kasutamisele.

Samuti tuleb suurendada ELi teadustaristute rahvusvahelist mastaapi ning soodustada vastastikuse kasu saamise eesmärgil tihedamat koostööd rahvusvaheliste partneritega ja rahvusvahelist osalust Euroopa teadustaristutes.

Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

3.2. Sekkumisvaldkonnad

3.2.1. Euroopa teadustaristute tegevuskeskkonna konsolideerimine ja arendamine

Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi raames kindlaks tehtud teadustaristute ning teiste maailmatasemel üleeuroopalise tähtsusega teadustaristute loomine, haldamine ja pikaajaline kestlikkus on ELi jaoks väga oluline, et tagada ELi juhtpositsioon eesliiniuuringutes, teadlaste koolitamine ja täiendusõpe, teadmiste loomine ja kasutamine ning liidu tööstuse konkurentsivõime.

Euroopa avatud teaduse pilvest peaks kujunema tõhus ja terviklik teadustaristuteenuste edastuskanal ning see peaks võimaldama pakkuda Euroopa teadusringkondadele uue põlvkonna andmeteenuseid teaduslike suurandmete kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks (nt analüüs, simuleerimine, visualiseerimisteenused) ja jagamiseks FAIR-põhimõtete kohaselt . Ühtlasi peaks Euroopa avatud teaduse pilv võimaldama Euroopa teadlastele ligipääsu suuremale osale teadustaristutes loodud ja kogutud andmetest, sealhulgas Euroopa andmetaristuga (2) hõlmatud kõrgjõudlusega ja eksatasandi andmetöötluse ressurssidele.

Üleeuroopalise teadus- ja haridusvõrgustiku abil ühendatakse omavahel teadustaristud ja -ressursid ning tagatakse neile kaugjuurdepääs; selleks luuakse nii ELi tasandi ühendused ülikoolide, teadusinstituutide ning teadus- ja innovatsioonikogukondade vahel kui ka rahvusvahelised ühendused partnervõrgustikega mujal maailmas.

Põhisuunad:

—

üleeuroopaliste teadustaristute kogu olelusring lähtuvalt uute teadustaristute kavandamisest; nende ettevalmistamise ja rakendamise etapp, algetapis nende töösse panustamine täiendusena muudele rahastamisallikatele struktuurifondidest rahastatavate teadustaristute puhul , samuti teadustaristute ökosüsteemi konsolideerimine ja optimeerimine Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi teetähiste ning teiste üleeuroopaliste teadustaristute järgimiskorra lihtsustamise kaudu ning üleeuroopaliste teadustaristute teenuselepingute sõlmimise ning taristute edasiarendamise, ühinemise , üleeuroopalise katvuse või tegevuse lõpetamise hõlbustamine;

—

Euroopa avatud teaduse pilv, sealhulgas järgmised aspektid: juurdepääsukanali kohandatavus ja kestlikkus; Euroopa, riiklike, piirkondlike ja institutsionaalsete vahendite tõhus ühendamine koostöös liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega ; selle tehniliste ja poliitikaaspektide edasiarendamine, et rahuldada uusi uuringuvajadusi ja -nõudeid (nt tundlike andmekogumite kasutamine, lõimprivaatsus); andmetega seotud koostalitlusvõime ja vastavus FAIR-põhimõtetele; lai kasutajaskond;

—	Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu aluseks olev üleeuroopaline teadus- ja haridusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda kõrgjõudlusega andmetöötlust ja andmeteenuseid pilvepõhises keskkonnas, kus on võimalik hallata ülisuuri andmekogumeid ja kasutada ülisuurt arvutusjõudlust.

3.2.2. Teadustaristute avamine, integreerimine ja omavahel ühendamine

Teadusmaastik võidab ▌palju sellest, kui tagatakse oluliste rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadustaristute avatus kõikidele Euroopa teadlastele ning vajaduse korral integreeritakse taristutes pakutavad teenused, et ühtlustada juurdepääsutingimusi, tõsta teenuste kvaliteeti ja mahtu ning soodustada kõrgtehnoloogilisi komponente ja lisaväärtusteenuseid käsitleva ühise arengustrateegia väljatöötamist innovatsioonimeetmete toel.

Põhisuunad:

—	riiklikke ja piirkondlikke teadustaristute rahastajaid ühendavad võrgustikud, mis võimaldavad ühisrahastamist riigiülese juurdepääsu loomiseks teadlastele;

—	kogu Euroopat hõlmavate, riiklike ja piirkondlike teadustaristute võrgustikud üleilmsete probleemide lahendamiseks, et tagada teadlaste juurdepääs teadustaristutele ning ühtlustada ja edendada teadustaristutes pakutavaid teenuseid.

3.2.2a Euroopa teadustaristute innovatsioonipotentsiaal ning innovatsiooni ja koolitusega seotud tegevus

Et stimuleerida innovatsiooni nii teadustaristutes endis kui ka tööstuses, soodustatakse teadus- ja arendustegevusega seotud koostööd tööstusega , et arendada liidu suutlikkust ja nõudlust tööstusliku varustatuse järele kõrgtehnoloogilistes valdkondades, nagu teadusaparatuur . Lisaks julgustatakse teadustaristute kasutust tööstuses, nt katserajatiste või teadmistepõhiste keskuste kujul. Teadustaristute arendamine ja kasutamine eeldab piisavate oskuste olemasolu nii nende haldajatel, teadlastel, inseneridel ja tehnikutel kui ka kasutajatel. Seetõttu toetatakse liidu rahastamisega üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustaristute haldamise ja käitamisega seotud töötajate koolitamist, töötajate ning parimate tavade vahetust rajatiste vahel ning tagatakse piisavate inimressursside olemasolu tähtsaimates valdkondades, kaasa arvatud spetsiaalsete õppekavade loomine. Soodustatakse koostoimet Marie Skłodowska-Curie meetmetega .

Põhisuunad:

—	teadustaristute lõimitud võrgustikud tehnoloogia arengut ja aparatuuri käsitleva ühise strateegia või tegevuskava väljatöötamiseks ja rakendamiseks;

—	üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustaristute haldamise ja käitamisega seotud töötajate koolitamine.

3.2.2b Euroopa teadustaristu poliitika ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine

On vaja toetada poliitikakujundajaid, rahastamisasutusi ja selliseid nõuanderühmi nagu Euroopa teadustaristu strateegiafoorum, et neil kujuneks ühine nägemus Euroopa sidusa ja kestliku pikaajalise teadustaristute strateegia väljatöötamise ja rakendamise kohta.

Samamoodi tugevdatakse strateegilise rahvusvahelise koostöö võimaldamisega Euroopa teadustaristute positsiooni rahvusvahelisel tasandil ning tagatakse nende üleilmne võrgustumine, koostalitlusvõime ja ulatus.

Põhisuunad:

—	teadustaristute vaatlemine, seire ja hindamine ELi tasandil, samuti poliitikauuringud, kommunikatsiooni- ja koolitusmeetmed, teadustaristute alase strateegilise rahvusvahelise koostöö meetmed ning asjakohaste poliitiliste ja nõuandvate organite konkreetsed tegevused.

II SAMMAS

ÜLEILMSED PROBLEEMID JA EUROOPA TÖÖSTUSE KONKURENTSIVÕIME

EL seisab silmitsi paljude probleemidega, millest mõned on ka üleilmsed ▌. Need probleemid on väga ulatuslikud ja keerukad , neid tuleb käsitleda ühiselt ning lahenduste leidmiseks tuleb leida piisavas ulatuses vajaliku koolituse ja oskustega inimressursse, vajalikus koguses rahalisi vahendeid ning teha proportsionaalseid jõupingutusi. EL peab just nendes valdkondades ühiselt tööd tegema ning näitama oma kõigi kodanike hüvangu ja heaolu nimel üles arukust, paindlikkust ja ühtsust.

Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse asjaomased meetmed ▌rahvusvahelise koostöö raames ÜRO kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030, kestliku arengu eesmärkidest ja Pariisi kliimakokkuleppest lähtuvalt maailma muude riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega, mis oleks kestlikule arengule suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni lahutamatu osa.

Teadusuuringud ja innovatsioon on kestliku ja kaasava majanduskasvu ning tehnoloogilise ja tööstuse konkurentsivõime tagamise liikumapanev jõud ▌. Need aitavad leida lahendusi tänastele probleemidele ja tulevikuprobleemidele, et muuta võimalikult kiiresti praegust negatiivset ja ohtlikku suundumust, mis seostab majandusarengu ▌loodusvarade järjest laialdasema kasutamise ja kasvavate sotsiaalsete probleemidega. See aitab muuta probleemid uuteks ärivõimalusteks ja tuua ühiskonnale kiirelt kasu .

EL võidab sellest teadmiste, tehnoloogia ja tööstuse kasutaja ja väljatöötajana ning annab eeskuju, kuidas tänapäeva industrialiseeritud, kestlik, kaasav, loov, vastupanuvõimeline, avatud ja demokraatlik ühiskond ja majandus on võimelised toimima ja arenema. Järjest uusi majanduslikke, keskkonnaga seotud ja sotsiaalseid näiteid kestlikust ▌tulevikumajandusest soodustatakse ja edendatakse järgmiste aspektide osas: tervis ja heaolu kõigile; või vastupidav , loov ja kaasav ▌ühiskond; või ühiskond, mida muudab tugevamaks tsiviiljulgeolek; või kättesaadav puhas energia ja liikuvus; või digimajandus ja -ühiskond; või valdkondadevaheline ja loomemajandus; või kosmose-, mere- või maismaapõhised lahendused; või hästi toimiv biomajandus, sealhulgas toidu ja toitainetega seotud lahendused; või loodusvarade kestlik kasutamine, keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, – kõik see aitab Euroopas jõukust luua ja kvaliteetsemaid töökohti pakkuda. Tööstuse ümberkujundamine muutub äärmiselt oluliseks , samuti ELi innovaatiliste tööstuslike väärtusahelate arendamine .

Uued tehnoloogialahendused mõjutavad peaaegu kõiki poliitikavaldkondi. Iga tehnoloogia puhul on sageli kombineeritud sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused, tõhususe ja kvaliteediga ning valitsemise parandamisega seotud võimalused, tööhõivet ja haridust mõjutavad tagajärjed, kuid samuti ohutuse, privaatsusega ja eetikaga seotud võimalikud riskid. Tehnoloogiapoliitika eeldab seetõttu kindlasti huvide põhjalikku kaalumist ning valdkonnaülest koostööd ja strateegia formuleerimist.

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ selle sambaga hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus on jagatud lõimitud , kapseldumata ja laiahaardelistesse teemavaldkondadesse. Investeeringud ei ole sektoripõhised, vaid nende eesmärk on kutsuda meie ühiskonnas ja majanduses esile süsteemsed muutused kestlikkuse toetamise kaudu. Need muutused on saavutatavad vaid juhul, kui kõik nii avaliku kui ka erasektori osalejad võtavad osa teadus- ja innovatsioonitegevuse ühisest kujundamisest ja loomisest. See hõlmab nii lõppkasutajaid, teadlasi, tehnolooge, tootjaid, novaatoreid, ettevõtjaid, haridustöötajaid, poliitikakujundajaid, kodanikke kui ka kodanikuühiskonna organisatsioone. Seega ei ole ühegi teemavaldkonna puhul silmas peetud vaid ühte osaliste rühma ning kõiki tegevusi viiakse eelkõige ellu teadus- ja innovatsioonialaste koostööprojektide kaudu, mis valitakse välja konkurentsipõhiste projektikonkursside teel .

Lisaks üleilmsete probleemidega tegelemisele sisaldab teemavaldkondade tegevus samuti peamiste progressi võimaldavate ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste (kas digipõhiste või muude) väljatöötamist ja rakendamist osana ühtsest strateegiast, mille eesmärk on ELi tööstusliku ja sotsiaalse juhtpositsiooni edendamine. Vajaduse korral kasutatakse selleks ELi kosmosepõhiseid andmeid ja teenuseid. Kõik tehnilise valmiduse tasemed kuni tasemeni 8 on raamprogrammi „Euroopa horisont“ selles sambas hõlmatud, ilma et piirataks liidu konkurentsiõiguse kohaldamist.

Meetmete abil luuakse uusi teadmisi ja arendatakse välja tehnoloogilisi ja mittetehnoloogilisi lahendusi, nende kaudu toimub tehnoloogiasiire laborist turule ning rakenduste, sealhulgas katseliinide ja näidiseksemplaride väljatöötamine, ning samuti rakendatakse meetmeid lahenduste turul omaksvõtu soodustamiseks ja erasektori osaluse suurendamiseks ning need sisaldavad stiimuleid standardimistegevuseks liidus . Sellised tehnoloogiad eeldavad Euroopa teadlaste ja tööstuse kriitilist massi, et luua maailmatasemel ökosüsteemid, kus kasutatakse tipptasemel tehnoloogiataristuid, seda näiteks katsete jaoks. Püütakse saavutada võimalikult suurt koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ teiste osade ja EITga ning ka teiste programmidega.

Teemavaldkondade kaudu soodustatakse unikaalsete uuenduslike lahenduste kiiret kasutuselevõttu ELis; selleks kasutatakse paljusid eri lõimitud tegevusi, sealhulgas teavitamist, tulemuste levitamist ja kasutamist ning standardiseerimist, samuti mittetehnoloogilise innovatsiooni ja innovatiivsete rakendusmehhanismide toetamist. Sel viisil aidatakse luua innovatsiooni soosivad ühiskondlikud, regulatiivsed ja turutingimused, mis väljenduvad näiteks innovatsioonilepetes. Koostatakse teadus- ja innovatsioonimeetmete tulemusena välja töötatud innovatiivsete lahenduste nimekiri, mida tutvustatakse avaliku ja erasektori investoritele ning teistest asjakohastest ELi ja riiklikest või piirkondlikest programmidest toetuse saamiseks. Sel eesmärgil arendatakse koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ kolmanda sambaga.

Jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel on ülimalt tähtsal kohal sooline võrdõiguslikkus. Seetõttu on vaja kõigi üleilmsete probleemide puhul võtta arvesse soolist perspektiivi.

1. TEEMAVALDKOND „TERVIS“

1.1. Põhimõtted

ELi sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus õigeaegselt saada taskukohaseid, ennetavaid ja ravi pakkuvaid tervishoiuteenuseid, mis on ohutud ja kvaliteetsed. See on aluseks ELi võetud kohustusele järgida ÜRO kestliku arengu eesmärke, mille kohaselt soovitakse 2030. aastaks tagada üldine tervisekindlustus igaühele vanusest sõltumata ja kedagi välja jätmata ning hoida ära ennetatavate surmade esinemist.

Hea tervisega elanikkond on stabiilse, kestliku ja kaasava ühiskonna toimimiseks väga tähtis ning tervise edendamisel on oluline roll vaesuse vähendamises, Euroopa vananeva ühiskonnaga toime tulemises, sotsiaalse progressi ja jõukuse soodustamises ning majanduskasvu suurendamises. OECD andmetel on eeldatava eluea pikenemine 10 % võrra seotud majanduskasvu suurenemisega 0,3–0,4 % võrra aastas. Eeldatav eluiga on ELis selle loomisest alates tõusnud 12 aasta võrra tänu ELi elanikkonna elukvaliteedis, keskkonnas, hariduses, tervishoius ja hoolekandes toimunud tohutu suurele edasiminekule. Aastal 2015 oli üldine eeldatav eluiga sünnihetkel ELis 80,6 aastat ja maailmas tervikuna 71,4 aastat. Viimastel aastatel on see ELis igal aastal pikenenud keskmiselt 3 kuu võrra. Nende paranenud näitajate kõrval esinevad konkreetsete rühmade ja kõigi Euroopa riikide puhul eeldatava eluea erinevused sotsiaalses ja soolises lõikes.

Tervisega seotud teadusuuringud ja innovatsioon on mänginud selle, ent samuti tervishoiu- ja hoolekandesektoris toimunud tootlikkuse ja kvaliteedi paranemise saavutamisel olulist rolli. Siiski seisab EL jätkuvalt silmitsi nii uute, uuesti esilekerkivate kui ka püsivate probleemidega, mis ohustavad liidu kodanikke ja rahvatervist, liidu tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide kestlikkust ning liidu tervishoiu- ja hoolekandesektori konkurentsivõimet. Peamised terviseküsimused ELis hõlmavad muu hulgas järgmist: tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kättesaadavus ja taskukohasus; tervislike eluviiside ebapiisav edendamine ja haiguste ebapiisav ennetamine; mittenakkushaiguste ulatuslikum levik; vähijuhtude sagenemine; vaimuhaiguste esinemise sagenemine; antimikroobikumiresistentsuse levik ja nakkushaiguste epideemiate teke; keskkonnareostuse suurenemine; riikidevaheline ja riigisisene püsiv tervisealane ebavõrdsus, millel on ebaproportsionaalne mõju ebasoodsas olukorras või haavatavas eluetapis olevatele inimestele; terviseriskide , sealhulgas vaesusega seotud aspektide tuvastamine, mõistmine, kontrolli all hoidmine, ennetamine ja leevendamine kiiresti muutuvas sotsiaalses, linna- , maaelu- ja looduskeskkonnas; demograafilised muutused, sealhulgas vananemisega seotud probleemid, ning Euroopa tervishoiusüsteemide kasvavad kulud ▌ning Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesektorile avalduv suurenev surve säilitada ▌esilekerkivate globaalsete turuosaliste kõrval konkurentsivõime tervisevaldkonna innovatsioonis ja selle kaudu. Lisaks võib vaktsiinikõhklus vähendada teatavate elanikkonnarühmade vaktsineerituse taset.

Need terviseküsimused on keerukad, üksteisega seotud ja oma olemuselt üleilmsed ning nõuavad multidistsiplinaarset, tehnilist ja mittetehnilist, valdkondadeülest ja riikidevahelist koostööd. Teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse tihedad sidemed avastustele suunatud, kliiniliste, translatiivsete, epidemioloogiliste, eetiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike uuringute vahel ning samuti reguleerimisalaste teadusuuringutega. Selle abil keskendutakse valdkondadele, kus kliinilised vajadused on täitmata, näiteks haruldased või raskelt ravitavad haigused (vähktõbi, näiteks pediaatrilised vähktõve vormid ja kopsuvähk). Selle tegevuse käigus rakendatakse kombineeritult nii teadusringkondade , spetsialistide, reguleerivate asutuste kui ka tööstussektori oskusi ning soodustatakse nende koostööd terviseteenuste pakkujate, sotsiaalteenuste pakkujate, patsientide, poliitikakujundajate ja kodanikega, et saavutada avaliku sektori rahastuse võimendus ning tagada tulemuste kasutuselevõtt nii kliinilises praktikas kui ka tervisesüsteemides , võttes arvesse liikmesriikide pädevust seoses oma tervisesüsteemide korraldamise ja rahastamisega . Täiel määral kasutatakse ära genoomika ja muu multioomika eesliiniuuringuid, samuti erinevate mittenakkushaiguste puhul asjakohaste personaalmeditsiini lähenemisviiside järkjärgulist kasutuselevõttu ning tervise- ja hoolekandevaldkonna digitaliseerimist.

Samuti soodustatakse teadusuuringute ja innovatsiooniga strateegilist koostööd ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et koondada kokku eksperditeadmised, võimekus ja ressursid vajaliku haarde, kiiruse ja mastaabisäästu ▌saavutamiseks , koostoime ärakasutamiseks, jõupingutuste dubleerimise vältimiseks ning et jagada eeldatavat tulu ja kaasnevaid finantsriske. Tervisevaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni koostoimeid raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames edendatakse eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+-i tervise tegevussuunaga.

Digitaalsed terviselahendused on loonud palju võimalusi hoolekandeteenuste probleemide lahendamiseks ning vananeva ühiskonna muude esilekerkivate küsimustega tegelemiseks. Tervishoiu- ja hoolekandeteenuste digitaliseerimise võimalusi tuleks täielikult ära kasutada, seadmata ohtu õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. Loodud on digiseadmed ja -tarkvara, et diagnoosida ja ravida ning võimaldada patsientidel ise oma haigust, sealhulgas kroonilist haigust hallata. Digitehnoloogiat kasutatakse üha enam ka meditsiinikoolituses ja -hariduses ning patsientide ja teiste tervishoiutarbijate tarbeks, et terviseteabele ligi pääseda, seda jagada ja luua.

Kõnealuste üleilmsete probleemide lahendamisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse vajalik teadmusbaas , kasutatakse ära olemasolevaid teadmisi ja tehnoloogiat, konsolideeritakse ja luuakse teadusuuringu- ja innovatsioonivõimet ning töötatakse välja vajalikud lahendused tervislike eluviiside tõhusamaks edendamiseks ning haiguste integreeritud ennetamiseks , diagnoosimiseks, jälgimiseks, rehabiliteerimiseks ja raviks ning (pikaajaliseks ja palliatiivseks) hoolduseks . Teadusuuringute tulemused vormistatakse tegevussoovitusteks ning need edastatakse asjakohastele sidusrühmadele. Tervisenäitajate paranemine toob omakorda kaasa suurema heaolu ja eeldatava eluea pikenemise, tervisliku aktiivse elu , paranenud elukvaliteedi ja tööviljakuse , rohkem tervena elatud aastaid ning tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide suurema kestlikkuse. Kooskõlas määruse artiklitega 14 ja 15 ning põhiõiguste hartaga pööratakse erilist tähelepanu eetikale, inimväärikuse kaitsele, soolistele ja etnilistele aspektidele ning ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate isikute vajadustele.

Ühtlasi toetatakse oluliste terviseprobleemidega tegelemise abil ELi võetud kohustuste järgimist seoses ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning muude ÜRO organisatsioonide ja rahvusvaheliste algatustega, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmsete strateegiate ja tegevuskavadega. Sellega aidatakse saavutada ELi poliitikaeesmärke ja strateegilisi sihte, eelkõige seoses ELi sotsiaalõiguste samba, ELi digitaalse ühtse turu, ELi piiriülese tervishoiu direktiivi ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist käsitleva Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga; samuti aidatakse sellega kaasa asjakohaste ELi õigusraamistike rakendamisele.▌

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

1.2. Sekkumisvaldkonnad

1.2.1. Tervis kogu elu jooksul

Haavatavas eluetapis ( sünnieelne periood, sünd, väikelapseiga, lapsepõlv, noorukiiga, rasedus, küps ja hiline täiskasvanuiga) olevatel inimestel, sealhulgas puuetega või vigastatud inimestel on tervisega seotud erivajadused, mis nõuavad paremat arusaamist ja kohandatud lahendusi , milles võetakse arvesse soolisi ja eetilisi aspekte . See võimaldab vähendada sellise olukorraga seotud tervisealast ebavõrdsust ja parandada tervisenäitajaid ning seeläbi vananeda igas eluetapis aktiivse ja tervena, sealhulgas tulenevalt heast tervisest ja toitumusest elu algetapis, millega kaasneb väiksem vaimsete ja füüsiliste haiguste risk hilisemas elus. Ennetuses ja kommunikatsioonis võetakse arvesse konkreetsete sihtrühmade omadusi.

Põhisuunad:

—	varajase arengu ja ▌kogu elu kestel toimuva vananemise mõistmine ;

—	loote, vastsündinu, ema, isa, imiku ja lapse tervis ning lapsevanema , perekonna ja haridustöötajate roll;

—	noorukite tervisealased vajadused , sealhulgas vaimset tervist mõjutavad tegurid ;

—	puuete ja vigastuste tervisemõjud;

—	selliste meetmete teadusuuringud, millega planeeritakse, rakendatakse ja jälgitakse rehabilitatsiooni kogu elu jooksul ning eelkõige varajasi individuaalseid rehabilitatsiooniprogramme laste jaoks, kellel on invaliidsust põhjustav haigus;

—	tervena vananemine, eakate ja/või puuetega inimeste iseseisev ja aktiivne elu, sealhulgas ühiskonnaelus osalemine ;

—	tervisealane haridus ja kirjaoskus, sealhulgas digikirjaoskus .

1.2.2. Tervist mõjutavad keskkonna- ja sotsiaaltegurid

Inimest igapäevaelus ja töökohal ümbritsevast sotsiaalsest, kultuurilisest, majanduslikust ja füüsilisest keskkonnast tulenevate tervisemõjurite ja riskitegurite, sealhulgas digitaliseerimise, inimeste liikuvuse (näiteks ränne ja reisimine), reostuse, toitumise, kliimamuutuste ja muude keskkonnaprobleemidega seotud tervisemõju parem mõistmine aitab terviseriske ja vastavaid ohte paremini tuvastada , ennetada ja leevendada, samuti vähendada kemikaalide ja keskkonnareostusega kokkupuutest tulenevate surma- ja haigusjuhtude arvu, toetada turvalist, keskkonnasõbralikku, tervislikku, vastupanuvõimelist ja kestlikku elu- ja töökeskkonda, edendada tervislikke eluviise ja tervislikke tarbimisharjumusi ning kujundada õiglase, kaasava ja usaldusväärse ühiskonna. Selle aluseks on samuti elanikkonnaga seotud kohort-, inimeste bioseire ja epidemioloogilised uuringud.

Põhisuunad:

—	tehnoloogialahendused ja metoodika kemikaalidest, sise- ja välisõhu saasteainetest ja muudest kliimamuutuste, töökoha, elustiili ja keskkonnaga seotud stressiteguritest ning mitme stressiteguri koosmõjust tulenevate ohtude, kokkupuute ja tervisemõju hindamiseks;

—

inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu mõjutavad keskkonnaalased, kutsealased, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, geneetilised ja käitumuslikud tegurid ning nende koosmõju, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele , vajaduse korral vanuse ja sooga seotud konkreetsetele probleemidele ning sealhulgas mõjule, mida ehitiste, toodete ja teenuste struktuur tervisele avaldab ;

—	riskihindamine, riskijuhtimine ja riskist teavitamine , mida toetavad vajaduse korral erialadevahelised lähenemisviisid ja tõenduspõhiste otsuste tegemist võimaldavad tõhusamad töövahendid , sealhulgas loomkatsete asendamine ja neile alternatiivi pakkuvad vahendid ;

—

suutlikkus ja taristud, mis võimaldavad turvaliselt koguda, jagada , kasutada, taaskasutada ja koondada andmeid, mis hõlmavad kõiki tervist mõjutavaid tegureid, sealhulgas inimeste kokkupuudet ohtlike ainetega , ning tagada nende ühendamise ELi ja rahvusvahelise tasandi andmebaasidega keskkonnanäitajate, elustiili, terviseseisundi ja haiguste kohta ;

—	tervislike eluviiside edendamine ja esmased ennetavad sekkumismeetmed , sealhulgas tööga seotud aspektid .

1.2.3. Mittenakkuslikud ja harvikhaigused

Mittenakkuslikud haigused, sealhulgas vähktõbi ja harvikhaigused on oluline tervisealane ja ühiskondlik probleem ning ▌nõuab paremini mõistmist ja paremat taksonoomiat, samuti tõhusamate lähenemisviiside, sealhulgas personaalmeditsiini (mida nimetatakse ka täppismeditsiiniks) kasutamist ennetamisel, diagnoosimisel, jälgimisel, ravil, rehabiliteerimisel ja väljaravimisel ning samuti hulgihaigestumuse mõistmisel .

Põhisuunad:

—	mittenakkuslike haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste arengu põhjuseks olevate mehhanismide mõistmine;

—	elanikkonna pikaajalised uuringud, et toetada tervise ja haiguste parameetrite mõistmist ning aidata stratifitseerida elanikkonda ennetava meditsiini arendamise toetamiseks;

—	diagnostikavahendid ja -meetodid varasemaks ja täpsemaks diagnoosimiseks ning patsiendile õigeaegse kohandatud ravi pakkumiseks , mis võimaldab haiguse kulgu aeglustada ja/või peatada ;

—	ennetus- ja sõeluuringuprogrammid , mis on kooskõlas WHO, ÜRO ja ELi soovitustega või on neist rangemad ;

—	enesejälgimise, tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ning krooniliste haigusseisundite ja hulgihaigestumiste, sealhulgas neurodegeneratiivsete ja südame-veresoonkonna haiguste haldamisega seotud lõimitud lahendused;

—	erinevad ravilahendused või muud raviprotseduurid , sealhulgas nii farmakoloogiline kui ka mittefarmakoloogiline ravi;

—	palliatiivravi;

—	valdkonnad, kus kliinilised vajadused on suurel määral täitmata, näiteks harvikhaigused, sealhulgas pediaatrilised vähktõve vormid;

—	sekkumiste ja lahenduste suhtelise tõhususe hindamine , tuginedes sealhulgas tegelikes tingimustes saadud andmetele ;

—	rakendusuuringud tervisemeetmete ulatuslikumaks rakendamiseks ning tervisepoliitikas ja tervishoiusüsteemides kasutusele võtmise toetamiseks;

—	harvikhaigustega seotud teadusuuringute edasiarendamine ning teabe, hoolduse ja ravi, sealhulgas personaalmeditsiini parandamine.

1.2.4. Nakkushaigused , kaasa arvatud vaesusega seotud ja unarhaigused

Inimeste kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest on tõsine rahva- ja üleilmse tervise probleem , mis nõuab tõhusat rahvusvahelist koostööd ELi ja üleilmsel tasandil. See hõlmab nakkushaiguste , kaasa arvatud vaesusega seotud ja unarhaiguste mõistmist ja ennetamist, nendeks valmisolekut ning nende varajast avastamist ja teaduspõhist reaktsiooni haiguspuhangutele, ravi ja väljaravimist, samuti antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist terviseühtsuse põhimõttest lähtuvalt.

Põhisuunad:

—	nakkustega seotud mehhanismide mõistmine;

—	nakkushaiguste ilmnemist, taasesinemist ja levikut, sealhulgas loomadelt inimesele ülekandumist (zoonoos) ja mujalt keskkonnast (veest, mullast, taimedelt, toidult) inimesele levimist mõjutavad tegurid , samuti kliimamuutuste ja ökosüsteemi arengute mõju nakkushaiguste dünaamikale ;

—	nakkushaiguste, ▌haiglanakkuste ning ▌keskkonnaga seotud tegurite ennetamine, varajane ja kiire avastamine , kontroll ja seire;

—	võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu, sealhulgas epidemioloogia, ennetus, diagnostika, samuti uute antimikroobikumide ja vaktsiinide väljatöötamine;

—	nakkushaiguste, samuti nendega kaasnevate haiguste ja nakkustega seotud vaktsiinid, sealhulgas vaktsiinide alustehnoloogia, diagnostika ja ravi;

—	vaktsiinide vähese kasutamise käsitlemine, vaktsiinikõhkluse mõistmine ja usalduse suurendamine vaktsiinide suhtes;

—	tõhusad kogukonnapõhised tervisealaseks hädaolukorraks valmisoleku, sellele reageerimise ja sellega toimetuleku meetmed ja strateegiad ning nende koordineerimine piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil ;

—	tegurid, mis takistavad meditsiinilise sekkumise rakendamist ja kasutuselevõttu kliinilises praktikas ja tervishoiusüsteemis;

—	nakkushaiguste piiriülesed aspektid ning väikeste või keskmiste tuludega riikidega seotud eriprobleemid, näiteks AIDS, tuberkuloos ja troopilised haigused , sealhulgas malaaria, seda samuti seoses rändevoogude ja inimeste üldiselt suurenenud liikuvusega .

1.2.5. Tervise- ja hoolekandevaldkonna vahendid, tehnoloogiad ja digilahendused , kaasa arvatud personaalmeditsiin

Tervisevaldkonna tehnoloogial ja vahenditel on rahvatervise seisukohalt väga tähtis roll ja need on aidanud oluliselt kaasa inimeste elukvaliteedi, tervise ja hoolekande tõhusale paranemisele ELis. Seepärast on sobivate, usaldusväärsete, ohutute , kasutajasõbralike ja kulutõhusate tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite kavandamine, väljatöötamine, kättesaadavaks tegemine, kasutuselevõtt ja hindamine strateegiliselt esmatähtis ning seejuures tuleb võtta piisaval määral arvesse puuetega inimeste ja vananeva ühiskonna vajadusi. See hõlmab peamisi progressi võimaldavaid tehnoloogiaid uutest biomaterjalidest kuni biotehnoloogiani, samuti üksikraku meetodeid, multioomikat ja süsteemimeditsiini käsitlusi, tehisintellekti ja muid digitehnoloogia väljundeid, millel on olemasolevate lahendustega võrreldes olulisi eeliseid ja millega edendatakse konkurentsivõimelist ja kestlikku tervishoiusektorit, kus luuakse väärtuslikke töökohti. Euroopa tervishoiusektor on üks ELi tähtsamaid majandussektoreid, mille arvele langeb 3 % SKPst ja kus töötab 1,5 miljonit inimest. Uute tehnoloogiate, metoodikate ja vahendite vastuvõetavuse tagamiseks tuleb asjaomased sidusrühmad kaasata nii varakult kui võimalik ning arvesse võetakse tehnoloogiavälist mõõdet. Asjaomaste sidusrühmade seas on elanikud, tervishoiuteenuste pakkujad ja spetsialistid.

Põhisuunad:

—	tervisevaldkonna mis tahes harus ja mis tahes asjakohase meditsiinilise näidustuse, sealhulgas talitlushäirete puhul rakendatavad vahendid ja tehnoloogialahendused;

—

inimeste tervise ja hoolekandega seotud lõimitud vahendid , tehnoloogialahendused, meditsiiniseadmed, meditsiinilised ülesvõtted, biotehnoloogia, nanomeditsiin, uudsed ravimeetodid (sealhulgas raku- ja geeniteraapia) ja digilahendused , sealhulgas tehisintellekt, mobiilsed lahendused ja kaugtervishoid , käsitledes samas vajaduse korral varajases etapis tasuva tootmise aspekte (selleks et optimeerida industrialiseerimisfaasi ja innovatsiooni potentsiaali saada taskukohaseks meditsiinitooteks) ;

—	tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite katsetamine, ulatuslikum kasutuselevõtt, optimeerimine ja innovatsioonihanked reaalsetes tingimustes, sealhulgas kliinilistes uuringutes ja rakendusuuringutes , mille seas on ka personaalmeditsiinil põhinev diagnostika ;

—	innovatiivsed protsessid ja teenused tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite väljatöötamiseks, tootmiseks ja kiireks kasutuselevõtuks;

—	tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite ohutus, tõhusus , tasuvus, koostalitlusvõime ja kvaliteet ning nende eetikaalane, õiguslik ja sotsiaalne mõju , sealhulgas sotsiaalse heakskiiduga seotud küsimused ;

—	tervise ja hoolekande valdkonna tehnoloogiat ja vahendeid käsitlevad reguleerimisalased teadusuuringud ja standardid;

—

terviseandmete haldamine, sealhulgas andmete koostalitlusvõime, integreerimine, analüüsi- ja visualiseerimismeetodid, otsustusprotsess, toetudes tehisintellektile, andmekaevele, suurandmete tehnoloogiatele, bioinformaatikale ja kõrgjõudlusega andmetöötlustehnoloogiatele, et edendada personaalmeditsiini, sealhulgas ennetamist, ning et optimeerida terviseteekonda.

1.2.6. Tervishoiusüsteemid

Tervisesüsteemidel on ELi sotsiaalsüsteemides keskne roll ning 2017. aastal töötas tervise ja sotsiaaltöö sektoris 24 miljonit inimest. Liikmesriikide peamine prioriteet on muuta tervisesüsteemid ohutuks ja turvaliseks, kõigile kättesaadavaks, integreerituks, tasuvaks, vastupidavaks, kestlikuks ja usaldusväärseks , pakkudes õigeaegseid ja asjakohaseid teenuseid, ning vähendada ebavõrdsust muu hulgas selle kaudu, et Euroopa avatud ja turvalistele andmetaristutele tuginevalt kasutatakse ära andmepõhise ja digiinnovatsiooni potentsiaali parema tervise ja inimkeskse hoolekande tagamiseks. Tervise ja hoolekande valdkonna digipöördele aitavad kaasa uued võimalused nagu 5G kasutuselevõtt, „digitaalsete kaksikute“ kontseptsioon ning asjade internet .

Põhisuunad:

—	▌tervisesüsteemide ja tervisepoliitika reformimise teadmusbaasi toetamine Euroopas ja mujal;

—	tervise ja hoolekande valdkonna uued mudelid ja lähenemisviisid , sealhulgas personaalmeditsiiniga seotud lähenemisviisid, haldus ja organisatsioonilised aspektid, ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus;

—	tervisetehnoloogia hindamise tõhustamine;

—	tervisealase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;

—	tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused , sealhulgas digioskused ;

—

õigeaegse , töökindla, ohutu ja usaldusväärse terviseteabe kvaliteedi parandamine ja terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete kasutamise ja taaskasutamise tõhustamine, pöörates asjakohast tähelepanu andmekaitsele, sealhulgas isikliku elustiili ja tervisega seotud andmete väärkasutamisele, turvalisusele, kättesaadavusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele;

—	tervisesüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulist innovatsiooni;

—	kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis , võttes samas arvesse võrdset juurdepääsu ;

—	andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervisesüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest , tuginedes olemasolevatele teadmistele ja andmebaasidele .

2. TEEMAVALDKOND „KULTUUR, LOOVUS JA KAASAV ÜHISKOND“

2.1. Põhimõtted

EL ühendab majanduskasvu ning kestliku arengu eesmärkide ja sotsiaalpoliitika ainulaadsel viisil, mis hõlmab ulatuslikku sotsiaalset kaasamist ning demokraatia, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse ühist väärtustamist. See mudel areneb pidevalt ja nõuab muu hulgas üleilmastumisest ja tehnoloogilisest muutusest ning suurenevast ebavõrdsusest tulenevate küsimustega tegelemist. ▌

EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, toetama haridust, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, tagama inimõiguste kaitse, soodustama kultuurilist mitmekesisust ja hoidma Euroopa kultuuripärandit ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate lõimimine. Sotsiaalteaduste, humanitaar-, kunsti- ning kultuuri- ja loomevaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur. Eelkõige on kõigis käesoleva teemavaldkonna sekkumisvaldkondades esindatud sotsiaal- ja humanitaarteaduste aspektid.

▌

Kõnealuste probleemide ulatus, keerukus , põlvkondadevahelisus ja riigiülesus nõuavad mitmetasandiliste ELi meetmete võtmist. Selliste kriitilise tähtsusega sotsiaalsete, poliitiliste, kultuuri- ja majandusküsimustega ▌tegelemine üksnes riikide tasandil tooks kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise, lähenemisviiside killustatuse ning teadmiste ja võimekuse standardite erinevuse.

▌

Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste ELi prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärke. ▌Kasutatakse ära koostoimet õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmiga, mille raames toetatakse tegevust õiguskaitse kättesaadavuse, ohvrite õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimise kaotamise, andmekaitse ja Euroopa kodakondsuse propageerimise valdkonnas , samuti programmiga „Loov Euroopa“ ja digitaalse Euroopa programmiga, Erasmuse programmiga, programmiga „Erasmus+“ ja Euroopa Sotsiaalfond+-iga.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 1 – „Vaesuse kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 5 – „Sooline võrdõiguslikkus“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 10 – „Ebavõrdsuse vähendamine“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 16 – „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.

2.2. Sekkumisvaldkonnad

2.2.1. Demokraatia ja valitsemine

Usaldus demokraatia ja olemasolevate poliitiliste institutsioonide vastu näib vähenevat. Poliitikaga rahulolematus väljendub üha enam kehtiva süsteemi vastaste ja populistlike erakondade tegevuses ning taastärganud nativismis. Sellele lisanduvad muu hulgas sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse, suurte rändevoogude ja julgeolekuga seotud mured. Tänastele ja tulevikuprobleemidele reageerimine nõuab uuesti läbimõtlemist, kuidas demokraatlikud institutsioonid kõikidel tasanditel peaksid kohanema suurema mitmekesisuse, üleilmse majanduskonkurentsi ning tehnoloogia kiire arengu ja digitaliseerimise kontekstis, kusjuures väga oluline roll on siin kodanike kogemustel seoses demokraatlike arutelude , tavade ja institutsioonidega.

Põhisuunad:

—	demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides; ▌haridus- , kultuuri- ja noorsoopoliitika roll demokraatliku kodanikkonna nurgakividena;

—	sotsiaalse kapitali ja kättesaadava kultuuri roll demokraatliku dialoogi ja kodanikuaktiivsuse, ühiskondade avatuse ja usalduse tugevdamisel;

—	uuenduslikud ja vastutustundlikud lähenemisviisid demokraatliku valitsemise läbipaistvuse, juurdepääsetavuse, reageerivuse, vastutavuse, usaldusväärsuse, vastupanuvõimelisuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks lähtuvalt põhi- ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtte täielikust järgimisest;

—	strateegiad populismi, rassismi, polariseerumise, korruptsiooni, äärmusluse, radikaliseerumise ja terrorismiga toimetulekuks ning ▌kodanike võimestamiseks ja kaasamiseks ▌;

—	sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise kaasatuse ning kultuuridevahelise dünaamika analüüs ja arendamine Euroopas ja mujal;

—	ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;

—	multikultuurse , sealhulgas vaimse identiteedi roll demokraatia, kodanikkonna ja poliitilise osaluse , samuti ELi alusväärtuste, nagu austus, tolerantsus, sooline võrdõiguslikkus, koostöö ja dialoog, kontekstis;

—	teadusuuringute toetamine, et mõista kogukondade, piirkondade ja rahvaste identiteeti ja kuuluvust;

—	tehnoloogia ja teaduse arengu, sealhulgas suurandmete, veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja tehisintellekti mõju demokraatiale , privaatsusele ja sõnavabadusele ;

—	arutelupõhine , osalus- ja otsedemokraatia ja valitsemine ning aktiivne ja kaasav kodanikkond, sealhulgas digimõõde;

—

majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju poliitikas osalemisele ja demokraatlikule valitsemistavale ning uuringud selle kohta, mil määral saab see toetada ebavõrdsuse vähendamist ja võitlust mis tahes liiki diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu, ja demokraatia muutmist vastupanuvõimelisemaks;

—	kuritegevuse, dogmatismi ja radikaliseerumise inim-, sotsiaal- ja poliitiline mõõde nii selliselt käituvate või käituda võivate isikute kui ka sellisest käitumisest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud isikute perspektiivist;

—	võitlus väärinfo, võltsuudiste ja vihakõne ning mõju vastu, mida need avaldavad avaliku sfääri kujundamisele;

—	ELi rahvusvaheline ja piirkondlik roll mitmepoolses valitsemises, sealhulgas uued lähenemisviisid teadusdiplomaatiale;

—	õigussüsteemide tõhusus ja õiguskaitse parem kättesaadavus lähtuvalt kohtute sõltumatusest ja põhimõtetest ja inimõigustest ning õiglased, tõhusad ja läbipaistvad menetlusnormid nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.

2.2.2. Kultuuripärand

Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonnad ehitavad sildu kunsti, kultuuri, vaimsete uskumuste ja kogemuste ning kultuuripärandi, ettevõtluse ja tehnoloogia vahel. Lisaks on kultuuri- ja loomemajandusel Euroopa tööstuse taastamisel tähtis roll, see ergutab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse majandusharudesse, nagu turism, jaemüük, meedia, digitaaltehnoloogia ja inseneeria. Kultuuripärand on kultuuri- ja loomevaldkondade lahutamatu osa ning moodustab meie elu lõime, mis on tähendusrikas nii kogukondadele, rühmadele kui ka ühiskonnale ning loob kuuluvuse tunde. See on sild meie ühiskonna mineviku ja tuleviku vahel. Selleks et Euroopas ja maailmas luua kaasav ühiskond, on äärmiselt tähtis mõista paremini meie kultuuripärandit ning seda, kuidas seda tajutakse ja tõlgendatakse. See on samuti Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku majanduse liikumapanev jõud ning võimas inspiratsiooniallikas loome- ja kultuurimajandusele. Meie kultuuripärandile juurdepääsu tagamine, selle kaitsmine, taastamine ja tõlgendamine ning selle potentsiaali täiel määral kasutamine on praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ülioluline küsimus. Kultuuripärand , materiaalne ja immateriaalne, on peamine sisend ja inspiratsiooniallikas kunstis, traditsioonilises käsitöös ning kultuuri- , loome- ja ettevõtlussektoris, mis kõik on kestliku majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja väliskaubanduse eestvedajad. Sellega seoses tuleb nii innovatsiooni kui ka kultuuripärandi vastupanuvõimet kaaluda üheskoos kohalike kogukondade ja asjaomaste sidusrühmadega. Kultuuripärandist võib ka saada kultuuridiplomaatia vahend ning identiteedi loomise ning kultuurilise ja sotsiaalse sidususe hoob.

Põhisuunad:

—	pärandiuuringud ja päranditeadus uusima tehnoloogia ja innovaatilise metoodika , sealhulgas digilahenduste toel;

—	kultuuripärandile ligipääs ja pärandi jagamine uuenduslike võimaluste ja kasutusviiside ning osaluspõhiste majandamismudelite rakendamise teel;

—	uuringud kultuuripärandi kättesaadavuseks uue tehnoloogia, näiteks pilveteenuste kaudu, sealhulgas, kuid mitte ainult Euroopa kultuuripärandi koostöökeskkonna kaudu, samuti oskusteabe ja oskuste edastamise innustamine ja hõlbustamine. Sellele eelneb mõjuhinnang;

—	kestlikud ärimudelid pärandivaldkonna rahalise aluse tugevdamiseks;

—	ühenduse loomine kultuuripärandi ja esilekerkivate loomevaldkondade , sealhulgas interaktiivse meedia, ja sotsiaalse innovatsiooni vahel;

—	kultuuripärandi panus kestlikku arengusse kultuurmaastike säilitamise, kaitse , arendamise ja taastamise kaudu, kusjuures EList saab pärandipõhise innovatsiooni ja kestliku kultuuriturismi katselava;

—	kultuuripärandi ja keelte säilitamine, kaitse, võimendamine, taastamine ja kestlik majandamine, sealhulgas kas traditsiooniliste oskuste ja käsitöö või uusima tehnoloogia, sealhulgas digilahenduste abil;

—	kultuurimälu, traditsioonide, käitumismustrite, ettekujutuste, uskumuste , väärtuste, kuuluvustunde ja identiteedi mõju. Kultuuri ja kultuuripärandi roll multikultuursetes ühiskondades ning kultuurilise kaasamise ja tõrjutuse mustrid.

2.2.3. Sotsiaalsed ja majanduslikud muutused

Euroopa ühiskonnas on toimumas põhjalikud sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised muutused, mis tulenevad eelkõige üleilmastumisest ja tehnoloogilisest innovatsioonist. Samal ajal on sissetulekute ebavõrdsus enamikus Euroopa riikides suurenenud (3). Kestliku ja kaasava majanduskasvu , soolise võrdõiguslikkuse ning heaolu edendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tootlikkuse suurendamiseks (sealhulgas selle mõõtmise edendamiseks) , sotsiaal-ruumilise ebavõrdsusega tegelemiseks ja inimkapitali arendamiseks, rände- ja lõimimisprobleemide mõistmiseks ja nendele reageerimiseks ning põlvkondadevahelise solidaarsuse , kultuuridevahelise dialoogi ja sotsiaalse liikuvuse toetamiseks on vaja tulevikku suunatud poliitikat. On vaja luua juurdepääsetavad, kaasavad ja kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid võrdsema ja jõukama tuleviku nimel.

Põhisuunad:

—

teadmusbaas investeerimise ja poliitikameetmete alase nõu saamiseks eelkõige hariduse ja koolituse valdkonnas seoses suurt lisaväärtust andvate oskuste, tööviljakuse, sotsiaalse liikuvuse, majanduskasvu, sotsiaalse innovatsiooni ja töökohtade loomisega; hariduse ja koolituse roll ebavõrdsuse vähendamisel ning kaasatuse toetamisel, sealhulgas õppeedutuse ennetamisel ;

—	sotsiaalne kestlikkus, mis ei kajastu üksnes SKP näitajates, eelkõige uued majandus- ja ärimudelid ning uued finantstehnoloogialahendused;

—	statistilised ja muud majanduslikud vahendid majanduskasvu ja innovatsiooni paremaks mõistmiseks tootlikkuse aeglase kasvu ja/või struktuursete majanduslike muutuste kontekstis;

—	tärkavate majandusvaldkondade ja turgudega seotud asutuste uued juhtimismudelid;

—	uut liiki töö, töö roll, täiendusõpe, tööturu ja sissetulekute suundumused ja muutused tänapäeva ühiskonnas ning nende mõju sissetulekute jaotusele, töö- ja eraelu tasakaalule, töökeskkonnale, diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise kaotamisele ja sotsiaalsele kaasatusele;

—	Euroopas toimuvate ühiskondlike muutuste ja nende mõju parem mõistmine;

—	sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja majanduslike muutuste mõju turvalise, tervisliku, taskukohase ja kestliku eluaseme kättesaadavusele;

—	maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid koos sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalinvesteeringute poliitikaga, mille eesmärk on ebavõrdsuse vähendamine õiglasel ja kestlikul viisil ning tehnoloogia, demograafiliste muutuste ja mitmekesisuse ▌mõjule reageerimine;

—	linna-, pooleldi linnastunud ja maakeskkondade kaasava ja kestliku arengu ja majanduskasvu mudelid;

—

inimeste liikuvuse ja selle mõju mõistmine sotsiaalsete ja majanduslike muutuste kontekstis, võttes seda arvesse üleilmsel ja kohalikul tasandil paremaks rände juhtimiseks , erisuste austamisel, sisserändajate, sealhulgas pagulaste pikaajaliseks lõimimiseks ning seotud poliitiliste sekkumiste mõju arvestamisel ; rahvusvaheliste kohustuste ja inimõiguste järgimine ning arenguabi ja -koostöö küsimused ; kvaliteetse hariduse, koolituse , tööturu, kultuuri, tugiteenuste ulatuslikum ja parem kättesaadavus ning aktiivsesse ja kaasavasse kodanikkonda kuulumine, eelkõige haavatavate inimeste , sealhulgas sisserändajate puhul;

—	sotsiaalse sidususe, sisserände, lõimimise, demograafiliste muutuste, vananemise, puuete, hariduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Euroopa mudelitega seotud suurte probleemide lahendamine;

—	põhjalikud strateegiad ja innovaatilised meetodid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kõigis sotsiaal-, majandus- ja kultuurivaldkondades ning soolise kallutatuse ja soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks;

—

haridus- ja koolitussüsteemid ELi digipöörde soodustamiseks ja sellest suurima kasu saamiseks, samuti üleilmsest vastastikusest seotusest ja tehnoloogilisest innovatsioonist tulenevate riskide juhtimiseks, eelkõige esilekerkivate internetiohtude, eetikaküsimuste, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse ja radikaalsete turumuutustega tegelemiseks;

—	avaliku sektori asutuste valitsemis- ja juhtimissüsteemide ajakohastamine, et kaasata kodanikke ja vastata nende ootustele seoses teenuste osutamise, läbipaistvuse, kättesaadavuse, avatuse, vastutavuse ja kasutajakesksusega.

▌

3. TEEMAVALDKOND „ÜHISKONNA TSIVIILJULGEOLEK“

3.1. Põhimõtted

Tänu Euroopa koostööle on Euroopa saanud nautida enneolematut rahu-, stabiilsuse ja jõukuse ajastut. Kuid Euroopa peab reageerima probleemidele, mida põhjustavad jätkuvad rünnakud meie järjest keerukama ja digitaliseeritud ühiskonna julgeolekule. Terrorirünnakud ja radikaliseerumine, samuti küberründed ja hübriidohud toovad esile olulised julgeolekuküsimused ja tekitavad ühiskonnas märkimisväärseid pingeid. Tähelepanu tuleb pöörata ka lähitulevikus uutele esilekerkivatele julgeolekuohtudele, mille põhjustajaks on uued tehnoloogiad. Tulevane julgeolek ja jõukus sõltuvad meie suutlikkusest suurendada oma võimeid Euroopa kaitsmisel selliste ohtude eest. Selliste ohtudega ei saa tegeleda üksnes tehnoloogiat kasutades, vaid vaja on tunda inimesi, nende ajalugu, kultuuri ja käitumist ning võtta arvesse julgeoleku ja vabaduse vahelise tasakaaluga seotud eetilisi kaalutlusi. Lisaks peab Euroopa tagama oma sõltumatuse julgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogiatest ning toetama läbimurdeliste julgeolekutehnoloogiate arendamist.

Euroopa kodanikke, riigiasutusi, ELi asutusi ja majandust tuleb kaitsta jätkuva ohu eest, mis tuleneb terrorismist ja organiseeritud kuritegevusest, sealhulgas tulirelvade salakaubaveost, uimastikaubandusest ja inimkaubandusest ning kultuuriväärtustega ebaseaduslikust kauplemisest. Selleks et parandada avaliku poliitika julgeolekuga seotud aspekte, tuleb paremini mõista kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise inimlikku ja sotsiaalset mõõdet. Samuti on oluline kaitse ja julgeoleku tugevdamine parema piirihalduse abil nii mere- kui ka maismaapiiridel. Küberkuritegevus on sagenemas ja sellega seotud riskid muutuvad majanduse ja ühiskonna digiteerudes mitmekesisemaks. Euroopa peab jätkuvalt tegema jõupingutusi küberturvalisuse, digiprivaatsuse ja isikuandmete kaitse tõhustamiseks ning kahjuliku ja väärteabe leviku vastu võitlemiseks, et tagada demokraatia, ühiskonna ja majanduse stabiilsus. Ühtlasi on vaja teha lisapingutusi, et piirata kliimamuutuste tõttu sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks üleujutuste, tormide, kuumalainete või metsatulekahjusid põhjustavate põudade, mulla degradeerumise, maavärinate ja muude loodusõnnetuste mõju inimeste elule ja elatusallikatele. Katastroofid, olgu need loodusõnnetused või inimese põhjustatud, võivad ohustada olulisi ühiskonna toimimise aspekte ja elutähtsat taristut, näiteks sidet, tervishoidu, toitu, joogivett, energiavarustust, transporti, julgeolekut ja valitsemist.

Suurõnnetuste suhtes vastupanuvõime parandamiseks on vaja nii tehnikauuringuid kui ka seotud inimtegurite uurimist, kasutades sealhulgas vajaduse korral katserakendusi, koolitust ning küberhügieeni ja haridust. Tuleb teha rohkem jõupingutusi julgeolekualaste uuringute tulemuste hindamiseks ning nende kasutuselevõtmise propageerimiseks.

Käesolevas teemavaldkonnas üritatakse saavutada koostoimet eelkõige järgmiste programmidega: Sisejulgeolekufond, integreeritud piirihalduse fond ja digitaalse Euroopa programm, samuti parandada teadusuuringute ja innovatsioonialast koostööd valitsustevaheliste asutuste ja organisatsioonide vahel, sealhulgas vahetus- ja konsultatsioonimehhanismide kaudu, näiteks sekkumisvaldkonnas „Kaitse ja julgeolek“.

Julgeolekualased teadusuuringud on osa ELi üldistest laiapõhjalisematest julgeolekuohtudele reageerimise meetmetest. Nendega aidatakse kaasa võimete arendamisele tehnoloogialahenduste, metoodika ja rakenduste tulevase kättesaadavuse võimaldamise kaudu, et kaotada poliitikakujundajate, praktikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tuvastatud võimelüngad. ELi raamprogrammi kaudu julgeolekualastesse teadusuuringutesse suunatavad summad moodustavad ELis juba praegu umbes 50 % selliste uuringute jaoks avaliku sektori vahenditest eraldatud üldsummast. Olemasolevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa kosmoseprogrammi (Galileo ja EGNOS, Copernicus, kosmose olukorrast ülevaate saamise programm ning valitsuste satelliitside programm) kasutatakse täiel määral. Kuna programmi raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele, siis koostoime tugevdamiseks üritatakse teha koostööd ELi rahastatud kaitseuuringutega, mööndes, et on olemas kahesuguse kasutusega tehnoloogiat. Hoidutakse rahastamise dubleerimisest. Piiriülene koostöö aitab kaasa Euroopa ühtse julgeolekuturu väljakujunemisele ja tööstusnäitajate paranemisele ning on ELi autonoomia aluseks. Piisavat tähelepanu pööratakse ka sellele, kuidas inimesed julgeolekut mõistavad ja tajuvad.

Julgeolekualaste teadusuuringutega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks turvaline ja kaitstud Euroopa ning aidatakse kaasa tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisele.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 16 – „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.

3.1.1. Suurõnnetuste suhtes vastupidav ühiskond

Suurõnnetustel võib olla palju looduslikke ja inimtegevusest tulenevaid põhjusi, sealhulgas terrorirünnakud, kliimaga seotud ja muud äärmuslikud sündmused (muu hulgas merevee taseme tõus), metsatulekahjud, kuumalained, üleujutused, põuad, kõrbestumine, maavärinad, tsunamid, vulkaanipursked, veekriisid, kosmoseilmastikunähtused, tööstus- ja transpordiõnnetused, KBRT-ainetest põhjustatud õnnetused ning doominoefektist tulenevad riskid. Eesmärk on hoida ära või vähendada suurõnnetustest tulenevat elude kaotust, tervise- ja keskkonnakahju , traumat ning majanduslikku ja materiaalset kahju ning tagada toiduga kindlustatus, ravimite varud ja meditsiiniteenused ning veega kindlustatus, samuti parandada arusaamist suurõnnetuse riskidest ja neid tõhusamalt vähendada ning parandada suurõnnetuste järgset taastumist . See tähendab kriisiohje kogu spektri katmist: ennetusest ja koolitusest kuni kriisohje ja kriisijärgse ohje ja vastupanuvõimeni.

Põhisuunad:

—	tehnoloogia , võime ja juhtimine esmaseks reageerimiseks hädaabi osutamisel kriisiolukorras, suurõnnetuse korral ja suurõnnetuse järel ning taastumise esimesel etapil ;

—

ühiskonna suutlikkus suurõnnetuse riske paremini ennetada, juhtida ja neid vähendada, sealhulgas looduspõhiste lahenduste abil, parandades olemasolevate ja uute riskide ja doominoefekti puhul prognoosimisvõimet, ennetust, valmisolekut ja reageerimisvõimet ja mõjuhinnangut, ning riskiohje ja riskist teatamise strateegiate puhul inimteguri osakaalu parem mõistmine ;

—	Sendai raamistikust tuleneva parema taastamise filosoofia tõhusam toetamine, üritades selleks paremini mõista suurõnnetusjärgset taastumist ja uurida põhjalikumalt tõhusamat suurõnnetusjärgset riskihindamist;

—	seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvuse tagamine piiriülese koostöö hõlbustamiseks ja ELi lõimitud turu edendamiseks.

3.1.2. Kaitse ja julgeolek

On vaja kaitsta kodanikke kuritegevusest, sealhulgas terrorismist tulenevate julgeolekuohtude ja hübriidohtude eest ning nendele ohtudele reageerida; kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja kriitilise tähtsusega taristut nii füüsiliste rünnakute (sealhulgas KBRTL-rünnakute) kui ka küberrünnete eest; võidelda terrorismi ja vägivaldse radikaliseerumise vastu, sealhulgas terroristide ideede ja uskumuste mõistmise ja nendele reageerimise kaudu; ennetada nii raskeid kuritegusid, sealhulgas küberkuritegusid, kui ka organiseeritud kuritegevust ning sellise kuritegevuse vastu võidelda (näiteks piraatlus ja toodete võltsimine) ; toetada ohvreid; jälgida kuritegevusega seotud rahavooge; arendada uusi kriminalistikaga seotud võimeid; toetada andmete kasutamist õiguskaitses ja tagada isikuandmete kaitse õiguskaitsetegevuse käigus; tugevdada piirikaitsevõimet, toetada ELi õhu-, maismaa- ja merepiiri haldamist seoses rände- ja kaubavoogudega ning mõista nende kõigi julgeolekuohtudega, samuti nende ennetamise ja leevendamisega seotud inimtegureid . On väga oluline säilitada paindlikkus tekkida võivate uute ja ettenägematute julgeolekuprobleemide kiireks lahendamiseks.

Põhisuunad:

—

innovaatilised lähenemisviisid ja tehnoloogialahendused julgeolekuvaldkonna praktikutele (näiteks politseijõud, tuletõrjebrigaadid, meditsiiniteenistused, piiri- ja rannikuvalve, tolliasutused), eelkõige seoses digipöörde ja julgeolekujõudude, taristuettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku ruumi haldajate vahelise koostegutsemisvõimega;

—	piiriülese kuritegevuse nähtuse analüüs; kiired, usaldusväärsed, standarditud ja eraelu puutumatust soodustavad andmete jagamise ja kogumise täiustatud meetodid, samuti parimad tavad;

—

kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise inim- ja sotsiaal-majanduslik mõõde nii selliselt käituvate või käituda võivate isikute kui ka sellisest käitumisest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud isikute perspektiivist , sealhulgas terroristlike mõtete ja uskumuste ning sool, seksuaalsel sättumusel või rassilisel diskrimineerimisel põhinevate kuritegude käsitamine ja nende vastu võitlemine ;

—

uute tehnoloogiate, nagu DNA sekveneerimise, genoomide muutmise, nanomaterjalide ja funktsionaalsete materjalide, tehisintellekti, autonoomsete süsteemide, droonide, robootika, kvantarvutuse, krüptoraha, 3D-printimise ja seadmete, plokiahela julgeolekuga seotud aspektide analüüs, samuti kodanike, avaliku sektori asutuste ja tööstussektori teadlikkuse parandamine, et ennetada uusi julgeolekuriske ja vähendada olemasolevaid riske , sealhulgas ▌uutest tehnoloogiavaldkondadest tulenevaid riske ;

—	julgeolekuohtude parem prognoosi- ja analüüsivõime poliitika kujundamiseks ning strateegilisel tasandil;

—	elutähtsa taristu, samuti avatud ja avalike ruumide kaitse füüsiliste, digitaalsete ja hübriidohtude, sealhulgas kliimamuutuste tagajärgede eest;

—	julgeolekumõjuga väärinfo ja võltsuudiste jälgimine ja nende vastu võitlemine , sealhulgas manipulatsiooniallikate tuvastamiseks vajaliku suutlikkuse arendamine ;

—	tsiviilrakenduste tehnoloogia arendamine, mille abil oleks vajaduse korral võimalik parandada elanikkonnakaitse ja relvajõudude vahelist koostegutsemisvõimet;

—	seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvuse tagamine piiriülese , valitsustevahelise ja asutustevahelise operatiivkoostöö hõlbustamiseks ning ELi lõimitud turu edendamiseks;

—	vahendite ja metoodika arendamine tulemusliku ja tõhusa integreeritud piirihalduse jaoks, eelkõige reageerimisvõime suurendamiseks ja üle välispiiride toimuva liikumise jälgimise võime parandamiseks, et tõhustada riskide tuvastamist, vahejuhtumitele reageerimist ja kuritegude ennetamist;

—	pettuste tuvastamine piiriületuspunktides ja kogu tarneahelas, sealhulgas võltsitud või muul viisi muudetud dokumentide avastamine ning inimkaubanduse ja ebaseaduslike kaupadega kaubitsemise tuvastamine;

—	isikuandmete kaitse tagamine õiguskaitsetegevuse käigus, eelkõige seoses tehnoloogia kiire arenguga , sealhulgas teabe konfidentsiaalsuse ja usaldusväärsuse ning kõigi tehingute jälgitavuse ja nende töötlemise osas;

—	meetodite arendamine võltstoodete äratundmiseks, originaalosade ja -kaupade kaitse tõhustamiseks ning transporditavate toodete kontrollimiseks.

3.1.3. Küberturvalisus

Kuritahtlik kübertegevus ohustab mitte ainult meie majandust, vaid ka meie demokraatlike riikide toimimist ning meie vabadusi ja väärtusi. Küberohtude puhul on sageli tegemist kuritegevusega kasu saamise eesmärgil, kuid nende põhjus võib olla ka poliitiline või strateegiline. Meie tulevane julgeolek , vabadus, demokraatia ja jõukus sõltuvad meie suutlikkusest suurendada oma võimet kaitsta ELi küberohtude eest. Digipööre nõuab küberturvalisuse olulist tõhustamist, et tagada kaitse tohutule hulgale eeldatavalt internetti ühendatavatele asjade interneti seadmetele, ning võrgu- ja teabesüsteemide ohutut käitamist, sealhulgas elektrivõrkude, joogivee varustuse ja jaotamise, sõidukite ja transpordisüsteemide, haiglate, finantssüsteemide, riigiasutuste, tehaste ja kodude puhul . Euroopas tuleb suurendada vastupanuvõimet küberrünnete suhtes ja töötada välja tõhusad küberheidutusmeetmed , tagades samas, et tugevdatakse andmekaitset ja kindlustatakse kodanike vabadust . Liit peab oma huvide kindlustamiseks tagama, et ta arendab ja säilitab oma olulist strateegilist võimet küberturvalisuse valdkonnas, et tagada digitaalse ühtse turu turvalisus ning eelkõige tagada elutähtsate võrkude ja infosüsteemide kaitse ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid. Liit peab olema võimeline iseseisvalt tagama oma digitaalsete vahendite turvalisuse ja konkureerima ülemaailmsel küberturvalisuse turul.

Põhisuunad:

—	tehnoloogialahendused kogu digitaalse väärtusahela lõikes (turvalistest komponentidest ja kvantarvutite rünnakule vastupidavast krüptograafiast kuni iseparanevate võrkude ja tarkvarani);

—

tehnoloogiad , meetodid, standardid ja parimad tavad küberturvalisusega seotud ohtude käsitlemiseks, tulevaste vajaduste hindamine ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamine, sealhulgas vahendid elektrooniliseks tuvastamiseks, ohtude avastamiseks, küberhügieeniks, samuti koolitus- ja haridusressursid ;

—	Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku ja pädevuskeskuse avatud koostöö .

4. TEEMAVALDKOND „DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS“

4.1. Põhimõtted

Tööstuse konkurentsivõime ja eelseisvate üleilmsete probleemide lahendamise suutlikkuse tagamiseks peab EL suurendama oma tehnoloogilist iseseisvust ja oma teaduslikku, tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust põhivaldkondades, millest sõltub meie majanduse , töökohtade ja ühiskonna ümberkujundamine.

ELi tööstuse arvele langeb üks viiendik kõigist töökohtadest, kaks kolmandikku erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning 80 % ELi ekspordist. Uus innovatsioonilaine, mis hõlmab füüsilise ja digitehnoloogia ühendamist, vallandab ELi tööstuse jaoks tohutu hulga võimalusi ja parandab ELi kodanike elukvaliteeti.

Peamine liikumapanev jõud on siin digiteerimine. Selle jätkumine kiires tempos kõikides sektorites muudab investeerimise prioriteetsetesse valdkondadesse – alates usaldusväärsest tehisintellektist kuni järgmise põlvkonna interneti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, fotoonika , kvanttehnoloogia, robootika ja mikro-/ nanoelektroonikani – meie majanduse tugevuse ja meie ühiskonna kestlikkuse tagamiseks hädavajalikuks. Investeerimine, tootmine ▌ja digitehnoloogia kasutamine kiirendavad oluliselt ELi majanduskasvu ning ainuüksi ajavahemikul 2001–2011 kasvas majandus tänu nendele 30 %. Selles kontekstis on ELis endiselt väga tähtis roll VKEdel nii majanduskasvu kui ka töökohtade loomise seisukohalt. Digitehnoloogia kasutuselevõtt VKEde seas edendab konkurentsivõimet ja kestlikkust.

Tänu peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiavaldkondadele (4) toimub digitaalse ja füüsilise maailma ühtesulamine, mis on kõnealuse uue üleilmse innovatsioonilaine puhul kesksel kohal. Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate teadusuuringutesse , arendamisse, tutvustamisse ja kasutuselevõtmisse investeerimine ning tooraine ja kõrgtehnoloogiliste materjalide tarnekindluse tagamine kestlikul ja taskukohasel viisil võimaldab saavutada ELi strateegilise autonoomia ja aitab oluliselt vähendada ELi tööstuse CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge.

Vastavalt vajadusele arendatakse ka konkreetseid tulevasi ja kujunemisjärgus tehnoloogiad.

Üks strateegilise tähtsusega valdkond on kosmos; kosmoseteenuste kasutamisest sõltub umbes 10 % ELi SKPst. ELil on maailmatasemel kosmosesektor, mis hõlmab tugevat satelliiditootmissektorit ja dünaamilist järelteenuste sektorit. Kosmosevaldkond pakub olulisi järelevalve-, sidepidamis-, navigatsiooni- ja seirevahendeid ning tekitab palju ärivõimalusi, eriti seotuna digitehnoloogia ja muude andmeallikatega. EL peab neid võimalusi täiel määral kasutama, rakendades oma kosmoseprogramme Copernicus, EGNOS ja Galileo ning kaitstes maapealseid ja kosmosetaristuid kosmosega seotud ohtude eest.

ELil on ainulaadne võimalus olla üleilmses juhtrollis ja suurendada oma osakaalu maailmaturul, näidates, kuidas digipööre, juhtroll peamistes progressi võimaldavates ja kosmosetehnoloogiavaldkondades, üleminek vähese CO2-heitega ringmajandusele ja konkurentsivõime võivad tipptasemel teaduse ja tehnoloogia kaudu üksteist võimendada.

Et digitaalne vähese CO2-heitega vähesaastav ringmajandus muutuks reaalsuseks, on vaja võtta meetmeid ELi tasandil, kuna tegemist on keerukate väärtusahelatega, asjaomane tehnoloogia on oma olemuselt süsteemne ja multidistsiplinaarne, selle väljatöötamine on kallis ning lahendamist vajavad probleemid on sektoriülesed. EL peab tagama, et keskkonnahoidlikust kõrgtehnoloogiast ja digipöördest saavad kasu kõik tööstussektori osalised ja ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogia väljatöötamisest üksi ei piisa. Nendest tehnoloogiatest ja arengutest kujunev arusaam ühiskonnas on äärmiselt tähtis lõppkasutajate kaasamiseks ning käitumise muutumiseks .

Tööstussuunitlusega taristud, sealhulgas katseliinid aitavad ELi ettevõtjatel ning eelkõige VKEdel sellist tehnoloogiat kasutusele võtta ja innovatsioonitegevuse tulemuslikkust suurendada ning seda saab soodustada ka teiste ELi programmide kaudu.

Tööstuse ja kodanikuühiskonna ulatuslik osalus on hädavajalik prioriteetide seadmiseks ning teadus- ja innovatsioonikavade väljatöötamiseks, avaliku sektori rahastamisvahendite mõju suurendamiseks era- ja avaliku sektori investeeringute abil ja tulemuste rohke kasutuselevõtu tagamiseks. Edu saavutamisel on väga oluline roll ühiskonnas kujuneval arusaamisel ja omaksvõtul, sealhulgas toodete, kaupade ja teenuste kujunduse kaalumisel, samuti tööstussektoris olulisi oskusi ja standardimist käsitleval uuel tegevuskaval.

Digitehnoloogia, peamiste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja kosmosetehnoloogia valdkonna tegevuste ühendamine ning toorainevaru kestlikkuse tagamine võimaldavad rakendada süsteemsemat lähenemisviisi ning saavutada kiirema ja põhjalikuma digitaalse ja tööstussektori ümberkujunemise. Sellega tagatakse, et nende valdkondade teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse sisend ja antakse panus tööstust, digiteerimist, keskkonda, energiat ja kliimat, ringmajandust, toorainet ja kõrgtehnoloogilisi materjale ning kosmost käsitleva ELi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Tagatakse täiendavus eelkõige digitaalse Euroopa programmi ja kosmoseprogrammi raames läbi viidavate tegevustega; seejuures järgitakse nende ▌programmide vahelist eraldusjoont ja hoitakse ära tegevuste kattumist.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

4.2. Sekkumisvaldkonnad

4.2.1. Tootmistehnoloogia

Tootmine on ELis peamine tööhõive ja jõukuse allikas: selle arvele langeb üle kolmveerandi ELi üleilmsest ekspordist ja enam kui 100 miljonit otseselt või kaudselt loodud töökohta. ELi tootmissektori peamine ülesanne on toota üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks suure lisaväärtusega arukamaid ja kohandatumaid tooteid oluliselt väiksemate energia- ja materiaalsete ressursside kuludega ning jättes maha väiksema CO2- ja ökoloogilise jalajälje . Lisaväärtuse loomiseks on ülimalt tähtsal kohal loomingulised ja kultuurilised sisendid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud vaatepunktid tehnoloogia ja inimeste suhtele tootmissektoris . Samuti uuritakse tööelule ja tööhõivele avalduvat mõju.

Põhisuunad:

—

läbimurdeline tootmistehnoloogia, näiteks biotehnoloogiline tootmine, kihtlisandustootmine, tööstus-, koostöö-, paindlik ja intelligentne robootika ja inimesega lõimitud tootmissüsteemid, mida edendatakse ka ELi tööstussuunitlusega taristute võrgustiku kaudu , mille kaudu osutatakse teenuseid tehnoloogilise ümberkujundamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi tööstuses ;

—

läbimurdeline innovatsioon, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid progressi võimaldavaid tehnoloogiad väärtusahela mistahes osas . Need on näiteks ühendtehnoloogia, tehisintellekt, „digitaalne kaksik“, andmeanalüüs, kontrollitehnoloogiad, sensortehnoloogiad, tööstus-, koostöö-, ja intelligentne robootika , inimkesksed süsteemid, biotehnoloogiline tootmine , uusim akutehnoloogia ning vesiniku-, sealhulgas taastuvenergiaallikatel põhineva vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia ning arenenud plasma- ja lasertehnoloogiad ;

—	uuele tehnoloogiale täiel määral kohandatud oskused, töökohad ja ettevõtjad kooskõlas Euroopa sotsiaalsete väärtustega;

—	kliendi vajadustele vastavad paindlikud, ülitäpsed, praagivabad , vähesaastavad ja vähe jäätmeid tekitavad, kestlikud ja kliimaneutraalsed kognitiivsed tehased , mis on kooskõlas ringmajanduse lähenemisviisiga, ning arukad ja energiatõhusad tootmissüsteemid;

—	läbimurdelised uuendused ehitusplatside analüüsimise meetodites, et võimaldada täisautomaatset kohapealset montaaži ja valmiselementide paigaldust.

4.2.2. Olulised digitehnoloogiavaldkonnad

Suure kavandamis- ja tootmisvõimekuse säilitamine ja autonoomne arendamine sellistes olulistes digitehnoloogiavaldkondades nagu mikro- ja nanoelektroonika, mikrosüsteemid, fotoonika, tarkvara ja küberfüüsikalised süsteemid ja nende lõimimine ning nende rakenduste jaoks vajalikud kõrgtehnoloogilised materjalid on kodanikukeskse ja sotsiaalse ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline.

Põhisuunad:

—	mikro- ja nanoelektroonika, sealhulgas kavandamis- ja töötlemislahendused , komponendid ja tootmisseadmed , mis vastavad digipöördest ja üleilmsetest probleemidest tulenevatele konkreetsetele tulemuslikkuse, funktsionaalsuse, energia- ja materjalikulu ning lõimimisega seotud vajadustele;

—	tööstuse ja asjade interneti võimaldamiseks vajalik tõhus ja turvaline seire- ja käivitustehnoloogia ja selle lõimimine koos arvutusseadmetega, sealhulgas inimsõbralike interakteeruvate esemete puhul kasutatavate painduvate ja kujujärgivate materjalidega seotud innovatiivsed lahendused;

—	nanoelektroonikat täiendav või sellele alternatiivi pakkuv tehnoloogia, näiteks ▌lõimitud kvantarvutus , -ülekanne või -seire, samuti neuromorfse andmetöötluse komponendid ja spintroonika ;

—

andmetöötlusstruktuurid ja -kiirendid, vähese energiatarbega protsessorid paljudes eri rakendusvaldkondades, sealhulgas neuromorfne andmetöötlus tehisintellekti rakenduste jaoks, servandmetöötlus, tööstuse digitaliseerimine, suurandmed ja pilvandmetöötlus, arukad energiasüsteemid ning ühendusepõhine ja automatiseeritud liikuvus ;

—	andmetöötlusriistvara, mille puhul on kindlalt tagatud usaldusväärne toimimine ja mis hõlmab lõimitud kaitsemeetmeid privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks nii sisend- ja väljundandmete , kvantarvutuse kui ka töötlemisjuhiste ja asjakohaste inimene-masin kasutajaliideste puhul;

—	fotoonikatehnoloogia, mis võimaldab välja töötada läbimurdelise funktsionaalsuse , lõimumise ja jõudlusega rakendusi;

—

süsteemide projekteerimise ja automaatika tehnoloogia, millega toetatakse paindlike, arenemisvõimeliste ja täisautonoomsete süsteemide loomist füüsilise maailma ja inimestega interakteeruvate usaldusväärsete rakenduste, sealhulgas tööstuslike ja ohutuse seisukohast kriitilise tähtsusega rakenduste jaoks;

—	tarkvaratehnoloogia, mis võimaldab parandada tarkvara kvaliteeti, küberturvalisust ja töökindlust ning selle kasutusiga, suurendada arendustegevuse tootlikkust ning täiendada tarkvara ja selle arhitektuuri lõimitud tehisintellektiga ja suurendada selle vastupidavust;

—	kujunemisjärgus tehnoloogialahendused, mis laiendavad digitehnoloogia kasutust ▌.

4.2.3. Progressi võimaldavad kujunemisjärgus tehnoloogiad

Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad on näidanud oma innovatsiooni stimuleerimise potentsiaali mitmetes valdkondades ja valdkonnaüleselt (5) . Uute progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamise soodustamiseks ja innovatsioonikonveieri kiirendamiseks tuleb tuvastada pöördelised uurimisteemad ning neid toetada juba alates varajasest ettevalmistavast etapist kuni nende demonstreerimiseni katserakendustes. Lisaks tuleb kujunemisjärgus, sageli valdkondadevahelisi kogukondi toetada kriitilise massi saavutamisel, võimaldades neil paljulubavaid tehnoloogiaid süsteemselt arendada ja välja kujundada. Eesmärk on aidata progressi võimaldavatel kujunemisjärgus tehnoloogiatel jõuda sellisele küpsustasemele, mis võimaldab neid kaasata rakendusuuringutesse ja innovatsiooni tegevuskavadesse.

Põhisuunad:

—	peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud tulevaste ja esilekerkivate suundumuste toetamine;

—	kujunemisjärgus kogukondade toetamine, kasutades algusest peale inimkeskset lähenemisviisi;

—	uute kujunemisjärgus tööstustehnoloogiate murrangulise potentsiaali ning nende poolt inimestele, tööstusele, ühiskonnale ja keskkonnale avaldatava mõju hindamine, luues sidemeid tööstuse tegevuskavadega;

—	tööstusbaasi laiendamine läbimurdepotentsiaaliga tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtuks, sealhulgas seoses inimressursside arendamise ja üleilmse kontekstiga.

4.2.4. Kõrgtehnoloogilised materjalid

ELil on üleilmne juhtpositsioon kõrgtehnoloogiliste materjalide ja nendega seotud protsesside valdkonnas, mis moodustab 20 % liidu tööstusbaasist ja millest lähtuvad tooraine muundamisest tulenevalt peaaegu kõik väärtusahelad. Konkurentsis püsimiseks ja kodanike vajaduste rahuldamiseks seoses kestlike, ohutute ja kõrgtehnoloogiliste materjalidega peab EL investeerima uudsete materjalide, sealhulgas bioressursipõhiste materjalide, ning ressursitõhusate innovatiivsete ehitusmaterjalide teadusuuringutesse ning suurendama materjalide vastupidavust ja ringlussevõetavust, vähendama asjaomast CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge ning edendama sektoriülest innovatsiooni tööstuses, toetades uute rakendusvõimaluste loomist kõikides tööstussektorites. Kõrgtehnoloogilistel materjalidel on lisaks oluline mõju kodanike vajaduste täitmisel.

Põhisuunad:

—

uute omaduste ja funktsioonidega materjalid (sealhulgas polümeerid , bio-, nano-, kahemõõtmelised, arukad ja mitmikmaterjalid (sealhulgas lignotselluloosid), komposiitmaterjalid, metallid ja sulamid) ning kõrgtehnoloogilised materjalid (näiteks kvant-, arukad, fotoonilised ja ülijuhtivad materjalid), mis vastavad regulatiivsetele nõuetele (ning mis ei suurenda kogu oma olelusringi jooksul , alates tootmisest kuni kasutamiseni või kasutuselt kõrvaldamiseni, survet keskkonnale);

—

lõimitud materjalid, protsessid ja tootmisviisid, mille puhul järgitakse kliendipõhist eetilist lähenemisviisi, sealhulgas normide kehtestamisele eelnev tegevus ja olelusringi hindamine, tooraine hankimine ja majandamine, materjalide vastupidavus, korduvkasutatavus, ringlussevõetavus ja ohutus ning riskihindamine seoses inimtervise ja keskkonnaga ja riskijuhtimine ;

—	kõrgtehnoloogiliste materjalide kasutuselevõttu võimaldav tegevus, näiteks iseloomustamine (nt kvaliteedi tagamiseks), modelleerimine ja simulatsioon , katsetamine ja suuremahulisele tootmisele üleminek;

—

ELi innovatsiooni ökosüsteem, mis hõlmab liikmesriikidega kokkuleppel kindlaks määratud ja prioriteetsena käsitatavaid tehnoloogiataristuid (6), mis on võrgustatud ja ligipääsetavad kõigile asjaomastele sidusrühmadele ning mille kaudu osutatakse teenuseid tehnoloogilise ümberkujundamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi tööstussektoris, eelkõige VKEde seas; see hõlmab kõiki olulisi tehnoloogialahendusi, mis on vajalikud innovatsiooni võimaldamiseks materjalide valdkonnas;

—	kultuuripärandi jaoks loodud kõrgtehnoloogilistel materjalidel, disainil, ülesehitusel ja üldisel loomingulisusel põhinevad, selgelt kasutajale suunatud lahendused, millega luuakse tööstussektorites ja loomemajanduses lisaväärtust.

4.2.5. Tehisintellekt ja robootika

Üks põhisuundumus on mis tahes eseme või seadme muutmine intelligentseks ja ühendatuks . Tehisintellekti välja töötavad ning robootikas ja muudes valdkondades rakendusi pakkuvad teadlased ja novaatorid on tulevase majanduskasvu ja tootlikkuse kasvu peamised edendajad. Kõnealust peamist progressi võimaldavat tehnoloogiat kasutatakse ja arendatakse raamprogrammi teiste osade raames edasi paljudes sektorites, sealhulgas tervishoius, tootmises, laevaehituses, ehituses, teenusetööstuses ja põllumajanduses. Tehisintellekti arendamine peab kogu ELis toimuma avatult, tuleb tagada tehisintellektil põhinevate rakenduste ohutus ning ühiskonna- ja keskkonnahoidlikus, kaaluda algusest peale eetilisi aspekte, hinnata kaasnevaid riske ning vähendada kuritahtliku kasutamise ja soovimatu diskrimineerimise võimalust, näiteks soo, rassi või puude alusel. Samuti tuleb tagada, et tehisintellekti väljatöötamine toimub hästi koordineeritud raamistikus, kus järgitakse ELi väärtusi , eetikapõhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Käesolevat programmi täiendavad digitaalse Euroopa programmis sätestatud meetmed.

Põhisuunad:

—

progressi võimaldavad tehisintellektipõhised tehnoloogiavaldkonnad, näiteks läbipaistva otsustusprotsessiga tehisintellekt, eetiline tehisintellekt, inimese kontrollitav tehisintellekt, järelevalveta masinõpe, tõhus andmekasutus ning inimese ja masina vaheline ning masina ja masina vaheline kõrgtasemel suhtlus;

—	ohutud, arukad , koostöö- ja tõhusad robootikalahendused ning keerukad kehastatud ja autonoomsed süsteemid;

—	inimkeskne tehisintellektitehnoloogia tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamiseks;

—	▌teaduspädevuse edendamine ja ▌võrgustamine tehisintellekti valdkonnas kõikjal Euroopas avatud koostööl põhineva lähenemisviisi alusel, arendades samas välja suletud katsete võimet ;

—	tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtt puuetega inimeste toetamiseks ning tõrjutud inimeste kaasamiseks;

—	avatud tehisintellektiplatvormidega seotud tehnoloogialahendused, sealhulgas tarkvaraalgoritmid, andmehoidlad, agenditehnoloogial põhinevad süsteemid, robootika ja autonoomsete süsteemide platvormid.

4.2.6. Järgmise põlvkonna internet

Internet on muutunud meie ühiskonna ja kõikide majandussektorite digitaalset ümberkujundamist võimaldavaks peamiseks teguriks. EL peab võtma juhtrolli järgmise põlvkonna interneti kujundamisel inimkeskseks ökosüsteemiks kooskõlas meie sotsiaalsete ja eetiliste väärtustega. Järgmise põlvkonna internetiga seotud tehnoloogiasse ja tarkvarasse investeerimine parandab ELi tööstuse konkurentsivõimet üleilmses majanduses. Järgmise põlvkonna interneti kasutuselevõtu optimeerimine kõikjal ELis eeldab ulatuslikku koostööd kõikide sidusrühmadega. Samuti tuleks arvesse võtta järgmise põlvkonna internetti reguleerivaid eetikanorme.

Põhisuunad:

—

usaldusväärsetele ja energiatõhusatele arukatele võrgu- ja teenusetaristutele (5G-järgne ühenduvus, tarkvarapõhised taristud, asjade internet, süsteemide süsteemid, pilvetaristud, järgmise põlvkonna optilised võrgud, kvantarvutus, kognitiivsed pilved ja kvantinternet, satelliitside integreerimine ) ette nähtud tehnoloogia ja süsteemid, mis võimaldavad reaalajas toiminguid, virtualiseerimist ja detsentraliseeritud juhtimist (ülikiire paindlik raadioside, servandmetöötlus, jagatud kontekstid ja teadmised) , et tagada skaleeritavalt, tõhusalt, kindlalt ja usaldusväärselt töötav võrk, mis sobiks suuremahuliste teenuste kasutuselevõtuks ;

—

tarbijatele, tööstusele ja ühiskonnale suunatud järgmise põlvkonna interneti põhised rakendused ja teenused, mis rajanevad usaldusel, õiglusel, koostalitlusvõimel, kasutaja paremal kontrollil andmete üle, läbipaistval keelel põhineval juurdepääsul, uutel mitmeliigilise suhtluse kontseptsioonidel ning kaasaval ja äärmiselt isikustatud juurdepääsul esemetele, teabele ja sisule, sealhulgas immersiivsele ja usaldusväärsele meediale, sotsiaalmeediale ja sotsiaalvõrgustikele , samuti jagatud taristute kaudu tehtavate tehingute ja osutatavate teenuste ärimudelitel ;

—

tarkvarapõhine vahevara – sealhulgas hajusandmebaasi tehnoloogia , näiteks plokiahelad –, mis töötab väga hajusas keskkonnas, hõlbustab andmete kaardistamist ja andmeedastust hübriidtaristutes, hõlmates seejuures lõimitud andmekaitset, ning võimaldab kasutada andmete ja teadmiste vabal liikumisel põhinevaid internetirakendusi ja -teenuseid lõimituna tehisintellekti, andmeanalüüsi ning turva- ja kontrollielementidega.

4.2.7. Kõrgtasemel andmetöötlus ja suurandmed

Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed on muutunud asendamatuks vahendiks uues üleilmses andmemajanduses, kus suurem arvutusvõimsus tähendab konkurentsieelist. Kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete kasutamist soodustatakse kogu ELis ning neil on väga oluline roll poliitikakujundamise, teadusalase juhtpositsiooni, innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõime toetamisel ning riikide suveräänsuse säilitamisel , võttes samal ajal arvesse eetikaküsimusi . Nimetatud tegevusi täiendavad digitaalse Euroopa programmis sätestatud meetmed.

Põhisuunad:

—

kõrgjõudlusega andmetöötlus: olulised uue põlvkonna eksatasandi ja sellejärgse tasandi tehnoloogialahendused ja süsteemid (nt vähese energiatarbega mikroprotsessorid, tarkvara, süsteemi lõimimine); algoritmid, koodid ja rakendused ning analüüsivahendid ja katsekeskkonnad; tööstuslikud katsekeskkonnad ja teenused; maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristuga, sealhulgas ELi esimese kõrgjõudlusega andmetöötlust ja kvantandmetöötlust ühendavate hübriidtaristute ja jagatud teenustega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamine ja soovitavalt kõigi liikmesriikide selles osalemine ;

—

suurandmed: ülisuure jõudlusega andmeanalüüs; lõimprivaatsus isikuandmete ja konfidentsiaalsete suurandmete analüüsis; täieulatuslike andmeplatvormidega seotud tehnoloogia tööstus-, isiku- ja avalike andmete korduvkasutamiseks; andmehalduse, koostalitlusvõime ja linkimisega seotud vahendid; üleilmsete probleemidega seotud andmerakendused; suurandmete haldamise meetodid;

—	CO2-jalajälje vähendamine seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, mis hõlmab riistvara, arhitektuuri, sideprotokolle, tarkvara, andureid, võrke ning salvestus- ja andmekeskusi, sealhulgas standarditud hindamine.

4.2.8. Ringtööstus

Euroopa on üleilmsel ringmajandusele üleminekul esirinnas. Euroopa tööstus peaks muutuma ringtööstuseks: ressursside, materjalide ja toodete väärtus peaks säilima praegusega võrreldes oluliselt kauem ning see võib tekitada isegi uusi väärtusahelaid. Kodanike kaasamine on äärmiselt tähtis.

Esmasel toorainel on ringmajanduses ka edaspidi oluline roll ning on vaja pöörata tähelepanu selle kestlikule hankimisele, kasutamisele ja tootmisele. Tagatakse ohutute ja kestlike materjalide ringlus. Peale selle tuleks ringluse võimaldamiseks välja töötada täiesti uued materjalid, sealhulgas bioressursipõhised materjalid, tooted ja protsessid. Ringtööstuse loomisel Euroopas on mitu eelist: sellega tagatakse taskukohase tooraine kestlikkus ja tarnekindlus, mis omakord kaitseb tööstust toorainenappuse ja hinnakõikumise eest. Samuti luuakse sellega uusi ärivõimalusi ja innovatiivseid , ressursi- ja energiatõhusamaid tootmisviise. Innustatakse ja ergutatakse vähem ohtlike ainete väljatöötamisele keskenduvat teadus- ja arendustööd.

Eesmärk on töötada välja taskukohased murrangulised uuenduslikud lahendused ning rakendada üheaegselt eri kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja protsesse, et kõiki ressursse maksimaalselt ära kasutada.

Põhisuunad:

—	tehastevahelistel ressursivoogudel põhinev sektori- ja linnakogukonnaülene tööstussümbioos; protsessid ja materjalid ressursside transportimiseks, muundamiseks, korduvkasutamiseks ja ladustamiseks koos kõrvalsaaduste, jäätmete , reovee ja CO2 väärindamisega;

—	materjali- ja tootevoogude väärindamine ja nende olelusringi hindamine uute alternatiivsete lähteainete kasutamise, ressursikontrolli, materjalide jälgimise ja sortimise teel (sealhulgas tunnustatud katsemeetodid ja vahendid inimtervise ja keskkonnaga seotud riskihindamiseks) ;

—	tõhusama olelusringiga, kestvamad ning hõlpsamini täiendatavad, parandatavad, osadeks võetavad , korduskasutatavad ja ringlussevõetavad ökodisainitud tooted, teenused ja uued ärimudelid ;

—	tõhus ringlussevõtusektor, teisese tooraine kasutusvõimaluste ja ohutuse maksimeerimine ning reostuse (mürgivaba materjalitsükkel) , kvaliteedilanguse ja töötlemisjärgse koguste vähenemise minimeerimine;

—	tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis esinevatest probleemsetest ainetest loobumine , või kui see ei ole võimalik, nende ohutu käitlemine ; ohutud asendusained ning ohutu ja kulutõhus tootmistehnoloogia;

—	tooraine, sealhulgas kriitilise tähtsusega tooraine tarnekindlus ja sellise tooraine asendamine kogu väärtusahela lõikes.

4.2.9. Vähese CO2-heitega keskkonnahoidlik tööstus

Tööstussektorites, sealhulgas suure energiakasutusega sektorites , näiteks terasetööstuses, on miljoneid töökohti ning nende sektorite konkurentsivõime on meie ühiskonna jõukuse loomisel väga oluline. Samal ajal langeb nende arvele 20 % kasvuhoonegaaside heitkogusest maailmas ja nende keskkonnamõju on suur (eelkõige seoses õhu-, vee- ja pinnasereostusega).

Kasvuhoonegaaside ja reostuse ning ELi energianõudluse olulise vähendamiseni viiv läbimurdeline tehnoloogia, mida sageli kasutakse koos eespool kirjeldatud ringtööstusega seotud tehnoloogiaga, võimaldab luua tugevaid tööstuse väärtusahelaid, suurendada hüppeliselt tootmisvõimekust ja parandada tööstuse üleilmset konkurentsivõimet ning aitab samal ajal oluliselt kaasa meie eesmärkide saavutamisele seoses kliimameetme ja keskkonnaseisundiga.

Põhisuunad:

—

protsessitehnoloogia, sealhulgas kütte- ja jahutustehnoloogia, digitaalsed vahendid , automatiseeritus ning protsesside tulemuslikkuse ning ressursi- ja energiatõhususega seotud suuremahulised näidisprojektid; kasvuhoonegaaside ja saasteainete, sealhulgas tahkete osakeste heitkoguste oluline vähendamine või ärahoidmine tööstuses;

—	tööstusest ja muudest sektoritest pärit CO2 väärindamine;

—	muundamistehnoloogiad CO2-heitega energiaallikate säästvaks kasutamiseks, et suurendada ressursitõhusust ja vähendada heitkoguseid, sealhulgas tööstus- ja energiasektori hübriidsed energiasüsteemid, millel on CO2-heite vähendamise potentsiaal;

—	elektriseadmete ja ebatraditsiooniliste energiaallikate kasutamine tööstusettevõtetes ning energia ja ressursside liikumine tööstusettevõtete vahel (näiteks tööstussümbioosi kaudu);

—	tööstustooted, mille puhul kasutatakse kogu olelusringi vältel tootmisprotsesse, kus CO2-heide on vähene või puudub.

4.2.10. Kosmos , kaasa arvatud Maa seire

ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste abil on võimalik hoida kokku kulusid, suurendada tõhusust, leida lahendusi ühiskonnaprobleemidele, suurendada ühiskonna vastupanuvõimet , aidata jälgida kliimamuutusi ja nendega võidelda ning edendada majanduse konkurentsivõimet ja kestlikkust. ELi toetus on selle mõju ja nende eeliste saavutamisele oluliselt kaasa aidanud. Teadus- ja innovatsioonitegevus peaksid samuti toetama liidu kosmoseprogrammi edasiarendamist, et see jääks endiselt esirinda.

EL toetab kosmosevaldkonna ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate (▌kõrgtehnoloogiline tootmine, asjade internet, suurandmed, fotoonika, kvanttehnoloogia, robootika ja tehisintellekt) vahelise koostoime saavutamist; edendab ettevõtluspõhist ja konkurentsivõimelist jõudsalt arenevat kosmosevaldkonna tootmis- ja tarbimissektorit, sealhulgas tööstust ja VKEsid ; hoogustab kosmosetehnoloogiate, -andmete ja -teenuste kasutuselevõttu teistes sektorites ning aitab tagada tehnoloogilise sõltumatuse kosmosele ligipääsul ja selle strateegilisel, ohutul ja turvalisel kasutamisel ning edendab suutlikkuse suurendamise meetmeid . Asjaomane tegevus põhineb üldjoontes tegevuskaval, selle puhul võetakse arvesse Euroopa Kosmoseagentuuri läbi viidavat ühtlustamisprotsessi ja liikmesriikide asjakohaseid algatusi ning seda viiakse läbi koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiga vastavalt määrusele, millega luuakse Euroopa Liidu kosmoseprogramm . Kuid kosmost käsitlev osa toetab samuti „alt üles“ suunaga konkursikutseid, et anda võimalus kosmose tulevikutehnoloogiate esilekerkimisele.

On olemas vajadus uute tehnoloogiate laiema kasutuselevõtmise, kasutamise ja uuendamise ning jätkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni järele, et kaotada puudused Maa seires nii maismaal ja meres kui ka atmosfääris (näiteks heas seisundis ookeanid ja mered, ökosüsteemi kaitse), kasutades põhiallikatena Copernicuse ja teisi asjakohaseid Euroopa programme, tehes koostööd eelkõige Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS) ja selle Euroopa haru (EuroGEOSS) kaudu.

Põhisuunad:

—

Euroopa globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (Galileo ja EGNOS): uuenduslikud rakendused, üleilmne kasutuselevõtt, sealhulgas rahvusvaheliste partnerite seas, töökindlust suurendavad lahendused, autentimine, teenuste usaldusväärsus, selliste põhielementide nagu kiibistike, vastuvõtuseadmete ja antennide väljatöötamine kulutõhusatel ja taskukohastel tingimustel, tarneahelate kestlikkus ning uus tehnoloogia (nt kvanttehnoloogia, optilised ühendused, koormuste ümberprogrammeerimine), mis võimaldab teenuste pikaajalist kasutamist ühiskonnaprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks; uue põlvkonna süsteemide väljatöötamine uute küsimuste, näiteks julgeoleku või autonoomse sõidukijuhtimisega tegelemiseks;

—

Maa seire Euroopa süsteem ( Copernicus): täielike, tasuta ja avatud andmete poliitika kasutamine, innovatiivsete rakenduste arendamine, kasutuselevõtt Euroopas ja kogu maailmas, sealhulgas kosmosega mitteseotud osalised ja rahvusvahelised partnerlused , teadusuuringud põhiteenuste säilitamiseks, parendamiseks ja laiendamiseks ning teadusuuringud kosmoseandmete assimileerimiseks ja ärakasutamiseks, teenuste töökindlus ja nende edasiarendamine, tarneahelate kestlikkus, andurid, süsteemid ja missioonidega seotud võimalused (nt suurel kõrgusel asuvad platvormjaamad, mehitamata õhusõidukid, väikesatelliidid); kaliibrimine ja valideerimine; teenuste pikaajaline kasutus ja mõju ühiskonnaprobleemide lahendamisele; Maa seire andmete töötlemisega seotud meetodid, sealhulgas suurandmed, andmetöötlusressursid ja algoritmipõhised vahendid; järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ▌probleemidega, näiteks kliimamuutuste , polaarpiirkondade või julgeolekuga tegelemiseks; Copernicuse toote- ja teenuseportfelli laiendamine;

—

kosmose olukorrast ülevaate saamine: arendustöö, et toetada ELi tugevat suutlikkust seirata ja prognoosida kosmosekeskkonna seisundit, näiteks kosmoseilmastikku, sealhulgas kiirgusohte, kosmoseprügi ja Maa-lähedasi objekte . Sensortehnoloogiate ja uute teenusekontseptsioonide arendus , näiteks kosmoseliikluse juhtimine ning rakendused ja teenused kriitilise tähtsusega kosmose- ja maapealse taristu turvalisuse tagamiseks;

—	turvaline satelliitside ELi valitsustele: ELi autonoomiat toetavad lahendused valitsusasutustele , sealhulgas vastavad kasutajaseadmed ning kosmose- ja maapealse taristuga seotud arhitektuurilised, tehnoloogilised ja süsteemilahendused ;

—

satelliitside täisteenus kodanikele ja ettevõtetele: kulutõhusa kõrgtehnoloogilise satelliitside lõimimine maapealsetesse võrkudesse , et ühendada varad ja inimesed alateenindatud piirkondades osana üldkättesaadavast 5G-võimekusega ühenduvusest, ▌asjade internetti, ning järgmise põlvkonna interneti taristu loomisele kaasaaitamine; maapealse segmendi ja kasutajaseadmete võimekuse suurendamine, standardimine ja koostalitlusvõime parandamine ning ettevalmistused kvantvõtit kasutava satelliitside kasutuselevõtuks , et kindlustada ELile juhtpositsioon tööstuses;

—

tarneahela sõltumatus ja kestlikkus: satelliitide ja kanderakettide tehnilise valmiduse taseme tõstmine; sellega seotud maapealsed ja kosmosesegmendid ning tootmis- ja katsetamisrajatised koostoimes Euroopa Kosmoseagentuuriga . ELi juhtrolli ja autonoomia tagamine tehnoloogiavaldkonnas, tarneahela kestlikkuse suurendamine kulutõhusatel ja taskukohastel tingimustel , mujal kui ELis välja töötatud kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiast sõltuvuse vähendamine ning teadmiste suurendamine selle kohta, kuidas pakkuda kosmosetehnoloogia abil lahendusi muudes tööstussektorites ja vastupidi ;

—

kosmosesüsteemid : orbiidil valideerimise ja demonstreerimise teenused, sealhulgas lennujagamisteenused väikesatelliitide jaoks; näidisprojektid kosmoses sellistes valdkondades nagu hübriidsed, arukad ja ümberkonfigureeritavad satelliidid, orbiidil toimuv hooldus, tootmine ja montaaž , energiavarustus mitmekesistest allikatest; uued tööstusprotsessid ja tootmisvahendid; maapealsed süsteemid ; läbimurdeline innovatsioon ja tehnoloogiasiire sellistes valdkondades nagu ringlussevõtt, saastevaba kosmosekeskkond, kosmoseressursside kestlik ja rahumeelne kasutamine, tehisintellekt, robootika, digitaliseerimine, tasuvus ja miniaturiseerimine;

—

pääs kosmosesse: innovaatilised tehnoloogiad, et suurendada Euroopa lennutustaristu tehnilist ühilduvust ja majanduslikku tasuvust seoses Euroopa Liidu satelliitide orbiidile lähetamisega: väikeste kuludega tootmisprotsessid, korduvkasutatavate kanderakettide tehnoloogiad ning kontseptsioonid kulude vähendamiseks; kanderakettide tulevasi maapealseid segmente käsitlevad kontseptsioonid ning olemasoleva maapealse taristu kohandamine (nt digitaliseerimine, täiustatud andmehaldus); innovatiivsed kosmosetransporditeenused/-kontseptsioonid, sealhulgas väikesatelliitidele ehitatud kandesüsteemid (nt mikrokanderaketid), koostoimes Euroopa Kosmoseagentuuriga;

—	kosmoseteadused: teaduslike ja uurimismissioonide käigus kogutud teaduslike andmete kasutamine ning innovatiivse aparatuuri väljatöötamine rahvusvahelises ja valdkondadevahelises keskkonnas; teaduslikesse eelmissioonidesse panustamine kosmoseprogrammi edendamiseks.

5. TEEMAVALDKOND „KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS“

5.1. Põhimõtted

Kliima, energeetika ja liikuvuse valdkonna teadus- ja innovatsioonitegevuste kokkupuutealal tegeldakse äärmiselt lõimitud ja tõhusal viisil ühe kõige olulisema meie keskkonna, majanduse ja eluviisi kestlikkust ja tulevikku mõjutava üleilmse probleemiga.

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb ELis üle minna kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja vastupidavale majandusele ja ühiskonnale. See tähendab põhjalikke muutusi tehnoloogia, protsesside, toodete ja teenuste valdkonnas ning ettevõtete ja tarbijate käitumises. Energiaturu ümberkujundamine toimub tehnoloogia, taristu, turu, poliitika- ja õigusraamistiku, sealhulgas uute valitsemisvormide koostoime kaudu . Jõupingutused temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 oC-ni eeldavad kiirete edusammude tegemist energeetika-, transpordi-, hoone-, tööstus- ja põllumajandussektori CO2-heite vähendamisel . ▌On vaja uut impulssi järgmise põlvkonna läbimurrete kiiremaks arendamiseks ning uuenduslike kulutasuvate tehnoloogiate ja lahenduste tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks; selleks tuleks kasutada ka digi- , bio - ja kosmosetehnoloogiast ning peamistest progressi võimaldavatest tehnoloogiatest ja kõrgtehnoloogilistest materjalidest tulenevaid võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab CO2-heite vähendamist, ressursitõhusust, taas- ja korduskasutamise ja ringlussevõtu suurendamist , õhusaaste vähendamist, tooraine kättesaadavust ja ringmajandust programmi „Euroopa horisont“ raames .

Edusammud nendes sektorites – ent samuti kõikjal mujal ELi tööstuses, sealhulgas seoses energiataristu, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse, turismi, hoonete, tööstusprotsesside ja tootekasutuse, jäätmekäitluse ja ringlussevõtuga (7) – nõuavad jätkuvaid jõupingutusi, et mõista paremini kliimamuutuse mehhanisme ja dünaamikat ning nendest tulenevat mõju kogu majandusele ja ühiskonnale; selleks tuleb kasutada ära koostoimet piirkondlike ja riiklike meetmete vahel, samuti muud liiki ELi meetmeid ja teha rahvusvahelist koostööd , sealhulgas innovatsioonimissiooni raames .

Viimastel kümnenditel on kliimateaduses tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige vaatluste, andmete assimileerimise ja kliima modelleerimise osas. Kliimasüsteemi keerukus ning vajadus toetada Pariisi kokkuleppe rakendamist, kestliku arengu eesmärke ja ELi poliitikat ajendab siiski tegema rohkem jõupingutusi järelejäänud teadmiselünkade täitmiseks ning edendama veelgi kliimateaduse ruumilist ja ajalist detailsust, tagades samal ajal piisava vastastikuse suhtlemise kodanike ja muude sidusrühmadega .

EL on loonud energialiidu strateegia näol põhjaliku poliitikaraamistiku, mis hõlmab siduvaid eesmärke, õigusakte ning teadus- ja innovatsioonitegevust ning soovib näidata eeskuju taastuv- ja alternatiivenergial (8) põhinevate tõhusate energiatootmissüsteemide väljatöötamisel ja kasutuselevõtul.

Transport , sealhulgas sõidukid, tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, mis on vajalik Euroopa lõimitud ühtse turu, territoriaalse sidususe ning avatud ja kaasava ühiskonna toimimiseks. Samal ajal võib transpordil olla märkimisväärne mõju inimeste tervisele, ummikute määrale, maakasutusele, veele, kliimale, õhukvaliteedile, müratasemele ja ohutusele, mis põhjustab arvukalt enneaegseid surmasid ja suurendab sotsiaal-majanduslikke kulusid. Nõudlus kaupade ja liikuvuse järele kasvab jätkuvalt. Seepärast tuleb kasvava nõudluse rahuldamiseks luua innovatsiooni abil puhtamad ja tõhusamad liikuvus- ja transpordisüsteemid, mis peavad olema ka ohutud, arukad, turvalised, vaiksed, töökindlad, kättesaadavad, kaasavad ja taskukohased ning pakkuma kõigile sujuvat lõimitud teenindust uksest ukseni.

Kumbki kõnealune sektor on Euroopa majanduse konkurentsivõime ja majanduskasvu oluline edasiviiv jõud. Transport on majanduses ja majanduse jaoks oluline sektor, kusjuures EL on maismaa-, raudtee- ja õhusõidukite ning laevade projekteerimises ja tootmises maailmas juhtpositsioonil. Transpordisektor on ELis keerukas, umbes 1,2 miljonist era- ja avaliku sektori ettevõttest koosnev võrgustik, kus töötab umbes 10,5 miljonit inimest. Nimetatud sektor on oluline ka ELi rahvusvahelise kaubanduse jaoks: 2016. aastal oli 17,2 % ELi teenuste koguekspordist seotud transpordiga.

Kuigi ELis töötab taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas üle 2 miljoni inimese, on EL puhta energiaga seotud uuendusliku tehnoloogia patentimises maailmas teisel kohal.

Energia- ja transpordisektoris lahendamist vajavad küsimused ei piirdu seepärast heitkoguste vähendamise vajadusega. On vaja tõhusaid lahendusi, et reageerida muutustele kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites, ▌üleilmastumisele, tihenevale rahvusvahelisele konkurentsile ning eakamale, linnastunumale ja üha mitmekesisemale rahvastikule. Samal ajal toovad kosmosepõhise ja digitehnoloogia üha suurem kandepind, automatiseeritud sõidukid, tehisintellekt, robootika, uued turuosalised, murrangulised ärimudelid ning vajadus süsteemi paremaks võimeks tulla toime mitmekülgsete ohtudega (sealhulgas küberohud) kaasa märkimisväärse muutuse ning tekitavad Euroopa transpordi- ja energeetikasektori konkurentsivõimele väljakutseid ja võimalusi.

▌

Linnade võime toimida hakkab sõltuma tehnoloogiast ning linnade elamiskõlblikkus rajaneb liikuvusel, energia- ja ressursitõhususel, ruumilisel planeerimisel ja ruumikasutuse konkurentsil. Arendused panevad samuti proovile olemasolevate sotsiaalmudelite ja ühiskonnaelus osalemise jätksuutlikkuse, kaasatuse ja ligipääsetavuse ning taskukohasuse aspektid.

Uute võimaluste leidmine taastuvenergial põhineva ja energiatõhusa tehnoloogia (sealhulgas vahekandjad, näiteks elektri jõul gaasi ja vesiniku tootmine) ning muude mittetehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks eesmärgiga vähendada CO2-heidet Euroopa majanduses eeldab ka innovatsiooninõudluse suurenemist. Seda on võimalik soodustada kodanike võimestamise, riigihangete keskkonnasäästlikumaks muutmise, samuti sotsiaal-majandusliku ja avalikus sektoris toimuva innovatsiooni kaudu ning selle tulemusena töötatakse välja lähenemisviisid, mis on laiapõhjalisemad kui üksnes tehnoloogiast lähtuv innovatsioon. Selliste meetmete võtmist, millega edendatakse regulatiivset, rahastamisalast ja sotsiaalset innovatsiooni, oskusi ning turuosaliste, tarbijate ja kodanike kaasamist ja võimestamist, hõlbustavad ka sotsiaal-majanduslikud teadusuuringud, mis muu hulgas hõlmavad kasutajate vajadusi ja tegevusmustreid, prognoosimist, keskkonna-, regulatiivseid, majandus-, sotsiaalseid , kultuurilisi ja käitumisaspekte, äriprojekte ja ärimudeleid ning normide kehtestamisele eelnevaid, standardite kindlaksmääramiseks tehtavaid teadusuuringuid ja turuleviimise innovatsiooni . Riikide ja Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonipüüdluste parem koordineerimine, vastastikune täiendavus ja koostoime ELi riikide, tööstusharude ja teadusasutuste teabevahetuse ja koostöö edendamise teel tugineb näiteks SET-kava ning transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava (STRIA) saavutustele. Tagatakse kõnealuse teemavaldkonna ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi vastastikune täiendavus.

Käesolevas teemavaldkonnas läbi viidav tegevus aitab kaasa eelkõige energialiidu , Pariisi kokkuleppe kohustuste, kuid ka digitaalse ühtse turu ning tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide saavutamisele, ELi üleilmse positsiooni tugevdamisele ning ELi uue tööstuspoliitikastrateegia, biomajanduse strateegia, ringmajanduse tegevuskava, akusid käsitleva Euroopa algatuse, tooraineid käsitleva algatuse, julgeolekuliidu ja linnade tegevuskava, samuti ELi ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning müra ja õhusaaste vähendamist käsitlevate ELi õigusnormide edendamisele.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

5.2. Sekkumisvaldkonnad

5.2.1. Kliimateadus ja kliimalahendused

Pariisi kokkuleppe tõhus teadusele tuginev rakendamine nõuab, et pidevalt parandataks teadmisi kliima-maakera-süsteemi ning kättesaadavate leevendus- ja kohanemisvõimaluste kohta, mis võimaldab saada süsteemse ja täieliku ettekujutuse ELi majandusele ja ühiskonnale tekkivatest probleemidest ja kliimaküsimuses vastutustundlikest võimalustest. Sellest lähtuvalt töötatakse välja teaduspõhiseid lahendusi kulutõhusaks üleminekuks kliimaneutraalseks, kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ja ressursitõhusaks ühiskonnaks , võttes arvesse käitumisalaseid, regulatiivseid, sotsiaal-majanduslikke ja valitsemisaspekte .

Põhisuunad:

—	teadmusbaas kliima-maakera ja elusüsteemi praeguse toimimise, selle edaspidise arengu ning sellega seotud mõjude, riskide ja kliimaküsimuses vastutustundlike võimaluste kohta; kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise erinevate lahenduste tõhusus;

—	kõiki majandussektoreid hõlmavad integreeritud kliimaneutraalsed stsenaariumid, leevendusmeetmed ja poliitikameetmed, mis on kooskõlas maakera-süsteemi analüüsidega, Pariisi kokkuleppega ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;

—	kliimamudelid, -prognoosid ja -meetodid, millega püütakse parandada prognoosimisvõimet ja kliimateenuseid ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ja kodanikele, sealhulgas õhukvaliteedi parandamisega kattuvad aspektid ;

—	haavatavate ökosüsteemide, linnapiirkondade, elutähtsate majandussektorite ja ELi taristu (kohalik/piirkondlik/riiklik) kohanemisstsenaariumid ja toetusmeetmed , sealhulgas paremad riskihindamisvahendid ; veeringe ja kliimamuutustega kohanemine, näiteks üleujutused ja veenappus .

5.2.2. Energiavarustus

ELi eesmärk on olla maailmas juhtival kohal taskukohaste, turvaliste ja säästvate energiatehnoloogiate poolest, mis parandavad ELi konkurentsivõimet üleilmsetes väärtusahelates ja positsiooni kasvuturgudel. ELis valitsevad erinevad klimaatilised, geograafilised, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud tingimused ning vajadus tagada vastupanuvõime kliimamuutustele, energiajulgeolek ja juurdepääs toorainele tingivad energiaalaste lahenduste, sealhulgas mittetehniliste lahenduste ulatusliku portfelli. Mis puutub taastuvenergiatehnoloogiasse, peavad kulud veelgi vähenema ja jõudlus paranema, parandada tuleb energiasüsteemiga ühendamist ja välja töötada läbimurdelised tehnoloogialahendused , kasutades ära ka fotoonika saavutusi, samuti tuleks uurida hübriidlahendusi (nt soolatustamine) . Fossiilkütuste osas on kliimaeesmärkide täitmiseks oluline vähendada nende kasutamisest tingitud CO2-heidet.

Põhisuunad:

—	taastuvenergia ning energia säästmise tehnoloogia ja lahendused elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks, säästvad sõidukikütused ja vahekandjad; see kõik eri tasanditel ja arenguetappides, kohandatud ELi ja kogu maailma geograafiliste ja sotsiaal-majanduslike tingimuste ja turgude järgi;

—	läbimurdelised taastuvenergiatehnoloogiad nii olemasolevate kui ka uute rakenduste ning läbimurdeliste lahenduste jaoks, sealhulgas nende keskkonna-, majanduslik ja sotsiaalne mõju ;

—

tehnoloogiad ja lahendused , millega vähendatakse fossiilkütustel, samuti bioenergial ja jäätmete energiakasutusel põhinevast elektritootmisest, kütmisest, jahutamisest või biokütustest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet muu hulgas CO2 kogumise, kasutamise ja säilitamise teel , ning sotsiaal-majandusliku ja ökoloogilise teostatavuse uuringud .

5.2.3. Energiasüsteemid ja -võrgud

Mitmekesisema elektritootmise oodatav kasv ja suundumus suurema elektrikütte, -jahutuse ja -transpordi poole tingivad vajaduse uute lähenemisviiside järele energiavõrkude haldamisel. Peale CO2-heite vähendamise on eesmärk tagada energia taskukohasus, -julgeolek, vastupanuvõime kliimamuutustele ja tarnete stabiilsus, mis saavutatakse investeerides uuenduslikesse võrgutaristutehnoloogiatesse , dispetšjuhitava ja eriti taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmise paindlikkuse suurendamisse ning uuenduslikku süsteemihaldusesse, samuti hõlbustades tegevust, millega edendatakse regulatiivset ja sotsiaalset innovatsiooni, oskusi ning turuosaliste, tarbijate ja kogukondade osalust ja võimestamist . Energia salvestamisel eri vormides on oluline osa võrgule teenuste pakkumisel ning võrgu ülekandevõime ja süsteemi paindlikkuse parandamisel ja tõhustamisel. Eri võrkude (nt elektrivõrgud, kütte- ja jahutusvõrgud, gaasivõrgud, sõidukite laadimis- ja tankimistaristud, vesinikuvõrgud , sealhulgas selle taristu, ja telekommunikatsioonivõrgud) ja osalejate (nt tööstusalad, võrguoperaatorid, andmekeskused, isetootjad, tarbijad, taastuvenergiakogukonnad ) ning tarbimiskaja vahelise koostoime ärakasutamine ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamine ja lõimimine on asjaomaste taristute aruka lõimitud toimimise võimaldamise seisukohast otsustava tähtsusega.

Põhisuunad:

—	võrgutehnoloogiad ja -vahendid , millega ühendada taastuvenergia allikad , salvestamise lahendused ja uued tarbijad, nt elektromobiilsusega seotud tarbijad ja soojuspumbad , ning tööstusprotsesside elektrifitseerimine ;

—	valdkonnaülesed lähenemisviisid, mida kohaldatakse piirkonnast sõltuvate kliimamuutustega seotud ja energiajulgeolekule avalduva mõju suhtes, sealhulgas olemasolevate tehnoloogiate kohandamine, ning üleminek uute energiavarustuse paradigmade kasutamisele;

—	üleeuroopalised lähenemisviisid energiavõrgu usaldusväärsele energiavarustusele, elektrienergia ülekandele ja energia jaotamisele ;

—	uutel teenustel ja kogukondlikel algatustel põhinevad lõimitud lähenemisviisid kohalikul tasandil, sealhulgas saartel või äärepoolseimates piirkondades , taastuvenergia tootmise ja tarbimise kokkusobitamiseks;

—	tootmise ja võrkude paindlikkus , koostalitlusvõime ja koostoime eri energiaallikate, võrkude, taristute ja osalejate vahel, samuti eritehnoloogiate kasutamine ;

—	tehnoloogiad, teenused ja lahendused, mis võimaldavad tarbijal olla aktiivne turuosaline.

5.2.4. Hooned ja tööstusrajatised ümberkujundatavas energiasüsteemis

Hoonete ja tööstusrajatiste aktiivne roll nende ja energiasüsteemi koostoimes suureneb. Seepärast on nad üleminekul CO2-neutraalsele ühiskonnale, mis põhineb taastuvate energiaallikate kasutamisel ja suuremal energiatõhususel, otsustava tähtsusega.

Hooned on oluline tegur, mis mõjutab kodanike elukvaliteeti. Erinevate tehnoloogiate, seadmete ja süsteemide lõimimine ning mitmesuguste energiakasutusviiside, hoonete ja nende elanike ning kasutajate omavaheline sidumine on kliimamuutuste leevendamise , energiatootmise, energiasäästu, energiasalvestamise, süsteemi paindlikkuse ja tõhususe seisukohalt äärmiselt võimalusterohke.

Tööstus, eriti energiamahukad tööstusharud, võiksid energiatõhusust veelgi parandada , vähendada oma energiatarbimist ja soodustada taastuvate energiaallikate integreerimist. Tööstusrajatiste roll energiasüsteemis on muutumas vajaduse tõttu vähendada heitkoguseid otseste või kaudsete elektriliste lahenduste, samuti tootmisprotsesside materjalide allika (nt vesinik) alusel. Tööstus- ja tootmiskompleksid, kus kõrvuti toimuvad paljud erinevad protsessid, võivad optimeerida energiavoogude ja muude ressursside (toormaterjali) vahetamist üksteise vahel.

Põhisuunad:

—	sektorite ühendamise parandamine: protsessid, süsteemid ja ärimudelid, mis toetavad tööstusrajatiste või tööstusklastrite ning energia- ja transpordisüsteemi vaheliste elektri- ja soojusvoogude paindlikkust ja tõhusust ;

—	vahendid ja taristu elektrijaamade protsessijuhtimiseks, et optimeerida energiavoogusid ja materjale vastastiktoimes energiasüsteemiga;

—	asjakohased protsessid, projekteerimine ja materjalid , sealhulgas vähesaastavad ja heitevabad tööstusprotsessid ;

—	tööstusettevõtete ja energiasüsteemi elektri-, lähteainete ja soojusvoogude paindlikkus ja tõhusus;

—	täiustatud või uued protsessid, projekteerimine ja materjalid, mille abil tõhusalt energiat (sealhulgas sooja ja külma) kasutada, toota või salvestada sektorites, mida teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ ei hõlma;

—	strateegiad ja vähesaastavad tehnoloogiad rohkem söest sõltuvate ja süsihappegaasi tekitavate üleminekupiirkondade elavdamiseks;

—	arukad hooned ja suured transpordikeskused (sadamad, lennujaamad, logistikakeskused) kui laiemate energiavõrkude ja uuenduslike liikuvuslahenduste aktiivsed komponendid;

—

hoonete olelusringi projekteerimine, nende ehitamine, toimimine , sealhulgas kütmine ja jahutamine, ning lammutamine, võttes arvesse ringlust , energia- ja keskkonnatõhusust ning siseruumide keskkonnakvaliteeti seoses energia- ja ressursitõhususe , elanike heaolu ja nende tervisele avalduva mõju, kliimatingimustele vastupanuvõime, CO2-jalajälje ja ringlussevõtuga ; uudsete kõrgtehnoloogiliste materjalide arendamine ja optimeerimine hoonete energia- ja keskkonnatõhususe suurendamiseks ja CO2-heite vähendamiseks nende olelusringi jooksul;

—	uued ärimudelid, lähenemised ja teenused renoveerimise finantseerimiseks, ehitusalaste oskuste parandamiseks, hoonete elanike ja muude turuosaliste kaasamiseks , energiaostuvõimetuse käsitlemiseks ning normide kehtestamisele eelnev tegevus ;

—	selliste hoone seire- ja kontrollitehnoloogiate energiatõhusus, mille abil optimeerida hoonete energiatarbimist ja -tootmist ning nende koostoimet kogu energiasüsteemiga ;

—	vahendid ja arukad seadmed hoonete energiatõhususe suurendamiseks;

—	olemasolevate hoonete renoveerimine liginullenergiahooneteks ja innovaatilised tehnoloogiad, sealhulgas sotsiaalsed aspektid, näiteks kodanike võimestamine ning tarbijate teadlikkus ja kaasamine .

5.2.5. Kogukonnad ja linnad

2050. aastaks elab hinnanguliselt üle 80 % ELi rahvastikust linnapiirkondades, kus tarbitakse lõviosa saadavatest ressurssidest, sealhulgas energiast. Need piirkonnad on eriti haavatavad ilmastikumuutuste kahjulike mõjude suhtes, mida juba praegu ja tulevikus veelgi rohkem halvendavad kliimamuutused ja loodusõnnetused. Peamine ülesanne on suurendada süstemaatilise ja tervikliku lähenemisviisi abil märkimisväärselt Euroopa kogukondade ja linnade üldist energia- ja ressursitõhusust ning kliimamuutustele vastupanuvõimet, keskendudes kõigile hoonetele, energiasüsteemidele, liikuvusele, kliimamuutustele, rändele, samuti veele, pinnasele ja õhukvaliteedile, jäätmetele ja mürale , võttes arvesse Euroopa kultuuripärandit, säästva turismi juhtimist, sotsiaal-, humanitaar- ja kunstiteaduse aspekte, sealhulgas eluviise . Tuleb uurida koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava linnapoliitika ja sellekohaste meetmetega ning seda koostoimet kasutada.

Põhisuunad:

—	CO2-neutraalsete tehnoloogiate kasutuselevõtmine kogu ELi linnade/piirkondade energia-/liikuvussüsteemides, plussenergiapiirkonnad ning heitevaba liikuvus ja logistika aastaks 2050, mis suurendab ELi integreeritud lahenduste konkurentsivõimet maailmas;

—

süsteemne linnaplaneerimine, taristusüsteemid ja -teenused, sealhulgas nendevahelised ühendused ja koostalitlusvõime, standardimine, looduspõhised lahendused ning digitehnoloogia- ja kosmosepõhiste teenuste ja andmete kasutamine, võttes arvesse prognoositud kliimamuutuste mõju ning vastupanuvõimet kliimamuutustele , samuti mõju õhu- ja veekvaliteedile ;

—	kodanike elukvaliteet, ohutu , paindlik, kättesaadav ja taskukohane energia ning mitmeliigiline liikuvus, linnade sotsiaalne innovatsioon ja kodanike kaasamine , linnade ringmajanduse rakendamine ja taastumisvõime , linnade metabolism ja väiksem ökoloogiline jalajälg ja reostus;

—	linnu käsitlevate teadusuuringute üleilmne tegevuskava ; leevendamise, kohandamise ja vastupanuvõime strateegiate väljatöötamine, ruumiline planeerimine ja muud asjakohased planeerimisprotsessid .

5.2.6. Tööstuse konkurentsivõime transpordisektoris

Üleminek puhtamatele tehnoloogiatele, ühendatusele ja automatiseerimisele sõltub õhusõidukite, sõidukite ja laevade õigeaegsest projekteerimisest ja tootmisest, mille käigus arendatakse uusi läbimurdelisi tehnoloogiaid ja kontseptsioone, lõimitakse eri tehnoloogiaid ja kiirendatakse nende kasutussevõtmist ja turustatavust . Kõige olulisemateks eesmärkideks jäävad endiselt mugavuse, tõhususe ja taskukohasuse suurendamine, minimeerides samas olelusringi mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja energiakasutusele. Võttes arvesse liikuvuse suurenenud nõudlust ja kiiresti muutuvaid tehnoloogia kontrollirežiime, on kõigi transpordiliikide nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik tõhusalt toimiv uuenduslik transporditaristu. Kvaliteetsete liikuvusteenuste pakkumise ning energia keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju vähendamise seisukohast väärib erilist tähelepanu lõimitud lähenemine taristu ja sõidukite/laevade/õhusõidukite arendamisele.

Põhisuunad:

—	füüsilise ja digitaalse ühendamine sõidukite/laevade/õhusõidukite projekteerimisel, arendamisel ja tutvustamisel, tootmisel, käitamisel, standardimisel, sertifitseerimisel ning asjakohane reguleerimine ja lõimimine (sealhulgas digiprojekteerimise ja digitootmise lõimimine);

—

sõidukite/laevade/õhusõidukite, k.a nende varuosade kontseptsioonid ja projektid ning tarkvara- ja tehnoloogiauuendused, tarkvaralahendused; parendatud materjalide ja konstruktsioonide kasutamine , materjalide ringlussevõtt/korduskasutamine; tõhusus, energia salvestus- ja tagastustehnoloogia, ohutussüsteemid ja turvaelemendid , milles on arvesse võetud kasutajate vajadusi ning millel on väiksem mõju kliimale, keskkonnale ja tervisele , sealhulgas müra ja õhukvaliteedi seisukohast ;

—

kõigi transpordiliikide pardatehnoloogiad ja alamsüsteemid, sealhulgas automaatfunktsioonid, uurides ja võttes arvesse taristu asjaomaste liideste vajadusi; eri transpordiliikide tehnoloogiline koostoime; mitmeliigilise transpordi süsteemid; ohutus- ja õnnetuste vältimise süsteemid ning küberturvalisuse suurendamine; infotehnoloogia ja tehisintellekti edusammude võimendamine; kasutajaliidese arendamine;

—	uued materjalid, tehnoloogiad ja meetodid taristute ehitamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks, et tagada võrgu usaldusväärne kättesaadavus , ühendveo ühendused ja mitmeliigilise transpordi koostalitlusvõime, tööohutus ja täielik olelusringipõhine lähenemisviis;

—

järgmiste küsimuste käsitlemine: füüsilise ja digitaalse taristu projekteerimise ja arendamise ühendamine, taristu hooldus, taastamine ja ajakohastamine ning transpordi lõimimine, koostalitlusvõime ja ühendveod , vastupanuvõime äärmuslikele ilmastikunähtustele, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine .

5.2.7. Keskkonnahoidlik , ohutu ja kättesaadav transport ja liikuvus

Selleks et EL saavutaks õhukvaliteedi, kliima- ja energiaeesmärgid, sealhulgas viiks netoheite 2050. aastaks nullini ja vähendaks müra, tuleb põhjalikult läbi vaadata kogu liikuvussüsteem , sealhulgas kasutajate vajadused ja käitumistavad , sõidukid, kütused, taristud ning uued liikuvuse lahendused . Samuti on vaja kasutada vähese heitega alternatiivenergiat ja lasta turule heitevabad sõidukid/laevad/õhusõidukid. Peale kasvuhoonegaaside heite ▌mõju on Euroopas transpordil märkimisväärne osa õhu halva kvaliteedi põhjustamises ja müra tekitamises, millel on kodanike tervisele ja ökosüsteemidele halvad tagajärjed. Tuginedes edusammudele elektriliste lahenduste kasutussevõtmises ning akude ja kütuseelementide kasutamises autode, busside ja kergsõidukite puhul vastavalt asjakohastele standarditele , on oluline kiirendada teadusuuringuid ja uudsete vähese CO2-heitega lahenduste leidmist muude maismaasõidukite jaoks (pikamaabussid, rasked kaubaautod ja veoautod) ja teistes transpordisektorites, näiteks lennunduses, raudteesektoris, mere- ja siseveelaevanduses ▌. Transpordiohutuse uuringute eesmärk on vähendada õnnetuste määra, hukkunute ja vigastatute arvu iga transpordiliigi puhul ning kogu transpordisüsteemis, edendades teadmisi ja teadlikkust ning arendades tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid ja lahendusi, milles on ühitatud ohutus, tõhusus, kasutajasõbralikkus ja kliimamuutused.

Põhisuunad:

—

elektriliste lahenduste kasutussevõtt kõigi transpordiliikide puhul▌, sealhulgas sõidukite/laevade/õhusõidukite jõuseadmete ja abisüsteemide uued aku-, kütuseelemendi ja hübridiseerimise tehnoloogiad, kiire laadimine/tankimine, energiakogumine ning kasutajasõbralikud ja kergesti juurdepääsetavad ühendused laadimis -/tankimistaristuga , millega tagatakse koostalitlusvõime ja teenuste sujuv pakkumine; vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele ettenähtud konkurentsivõimeliste, ohutute, hästitoimivate ja säästlike akude väljatöötamine ja turuletoomine , võttes arvesse kõiki kasutamistingimusi nende olelusringi erinevatel etappidel; vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele ettenähtud konkurentsivõimeliste, ohutute, hästitoimivate ja säästlike akude väljatöötamine ja turuletoomine ;

—

uute ja alternatiivsete säästvate kütuste, sealhulgas teise põlvkonna biokütuste ning uute , turvaliste ja arukate sõidukite/laevade/õhusõidukite kasutamine olemasolevates ja tulevastes liikuvusmustrites ning selliste taristuste toetamine , millel on väiksem mõju keskkonnale ja rahvatervisele ; nišikomponendid ja -süsteemid keskkonnasäästlike lahenduste jaoks (nt täiustatud andmekogumissüsteemid), koostalitlusvõimet ja teenuste sujuvat pakkumist soodustavad tehnoloogiad ja kasutajapõhised lahendused;

—

ohutu, kättesaadav, kaasav ja taskukohane liikuvus, vähendades liikuvuse kahjulikku mõju ja suurendades selle soodsat mõju sotsiaalsele sidususele, keskkonnale ja inimeste tervisele, sealhulgas üleminek vähem saastavatele transpordiliikidele ja jagamisvormid; kodanike elukvaliteet, linnade sotsiaalne innovatsioon; huvi vähendada maanteetranspordis õnnetusi ja vigastusi või need kaotada;

—	kliimamuutustele vastupanuvõimelised liikuvussüsteemid, sealhulgas taristud ja logistika, et tagada isikute ja kaupade jaoks paremad transpordiühendused nii lühikese kui ka pika vahemaa puhul;

—	uute liikuvusmustrite süsteemne analüüs ning nende mõju transpordile ja kodanikele.

5.2.8. Arukas liikuvus

Arukas liikuvus aitab eelkõige digitehnoloogiat, kaasaegseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (EGNOS/Galileo) ja tehisintellekti kasutades tagada uksest ukseni liikuvuse tõhusust, ohutust ja vastupidavust. Uued tehnoloogiad aitavad optimeerida transporditaristu ja -võrkude kasutamist ja tõhusust, parandades mitmeliigilist transporti ja ühenduvust ning luues tõhusama kaubaveo ja logistika tarneahela, mis suurendab ELi konkurentsivõimet. Uued tehnoloogiad aitavad samuti suurendada usaldusväärsust, optimeerida liikluskorraldust ja võimaldada kasutada uuenduslikke transpordilahendusi ja -teenuseid, vähendades nõnda ummikuid ja ebasoodsat keskkonnamõju ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele paremat liikuvus- ja logistikateenust , parandades juurdepääsetavust ja sotsiaalset sidusust . Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus koos seda võimaldava taristuga parandab kõigi transpordiliikide tõhusust ja ohutust.

Põhisuunad:

—

digitaalne võrguhaldus ja liikluskorraldus: kaasaegsed otsusetegemise tugisüsteemid; uue põlvkonna liikluskorraldus (sealhulgas mitmeliigiline võrk ja liikluskorraldus); reisijate ja kaupade sujuva, mitmeliigilise ja ühendatud liikuvuse toetamine; suurandmete kasutamine ja piirangud; uudsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (EGNOS/Galileo) kasutamine;

—	ühtne Euroopa taevas: pardal ja maa peal kasutatavad lahendused automatiseerimise, ühenduvuse, ohutuse, koostalitlusvõime, võimsuse, heite vähendamise ja teenuse samaaegselt kõrgema taseme saavutamiseks;

—	suure läbilaskevõimega, vaikset, koostalitlusvõimelist ja automatiseeritud raudteesüsteemi võimaldavad raudteetehnoloogiad ja -toimingud;

—	arukad laevanduslahendused ohutumateks ja tõhusamateks veetransporditoiminguteks;

—	suured transpordisõlmed (nt raudteejaamad, sadamad, lennujaamad, logistikakeskused) kui uuenduslike liikuvuslahenduste aktiivsed komponendid;

—	ohutute ja automatiseeritud transpordisüsteemide veetransporditehnoloogiad ja -toimingud, milles kasutatakse ära veetranspordi pakutavaid võimalusi;

—	ühendatud, koostoimivad , koostalitlevad ja automatiseeritud liikuvussüsteemid ja -teenused, sealhulgas tehnoloogialahendused ja mittetehnoloogilised küsimused , nagu muutused kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites .

5.2.9. Energia salvestamine

Massilise, aruka, kontsentreeritud ja detsentraliseeritud salvestamise lahendused (sealhulgas keemilised, elektrokeemilised, elektrilised, mehaanilised ja soojuslikud ning uued murrangulised tehnoloogiad ) energiasüsteemi jaoks suurendavad süsteemi tõhusust, paindlikkust, tehnoloogia sõltumatust ja kättesaadavust, samuti varustuskindlust. Vähese heitega, dekarboniseeritud transport eeldab selliste elektrisõidukite ja/või muid alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite osakaalu suurendamist, millel on paremini toimivad ja odavamad, kergemad, hõlpsalt ringlussevõetavad ja korduvkasutatavad akud , mille keskkonnamõju on väike, samuti on vaja pakkuda kohapeal alternatiivseid/ taastuvkütuseid, näiteks vesinikku , sealhulgas taastuvenergiaallikatel põhinevat vesinikku, ning leida uuenduslikud lahendused kohapeal salvestamiseks. Kestliku ja kulutõhusa suuremahulise energiasalvestuse lahendused on olulised energiasüsteemi optimeerimiseks ja tasakaalustamiseks kõikides tootmissektorites, taristutest lõppkasutajarakendusteni. Tähelepanu tuleks pöörata energiasalvestusohtudele ja muudele soovimatutele kõrvalmõjudele.

Põhisuunad:

—	tehnoloogiad, sealhulgas taastuvad vedel- ja gaaskütused ning nendega seotud väärtusahelad , samuti murrangulised tehnoloogiad, nii energia salvestamise igapäevase kui ka hooajalise vajaduse rahuldamiseks , sealhulgas nende mõju keskkonnale ja kliimale ;

—

arukad, säästvad ja kauakestvad akud ja ELi väärtusahel, sealhulgas kõrgtehnoloogiliste materjalilahenduste kasutamine, projekteerimine, energiatõhusad tehnoloogiad akuelementide suuremahuliseks tootmiseks, korduskasutus- ja ringlussevõtumeetodid , samuti tõhus toimimine madalatel temperatuuridel ning standardimisvajadused ;

—	vesinik, eriti vähese CO2-heitega ja taastuvenergiaallikatel põhinev vesinik, sealhulgas kütuseelemendid, ning ELi väärtusahel projekteerimisest kuni lõppkasutuseni mitmesugusel otstarbel.

6. TEEMAVALDKOND „TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND“

6.1. Põhimõtted

Inimtegevus avaldab suurenevat mõju pinnasele, meredele ja ookeanidele, veele, õhule, elurikkusele ja teistele loodusvaradele. Planeedi kasvava elanikkonna toiduga varustamine sõltub otseselt loodussüsteemide ja loodusvarade seisundist. Lisaks sellele, et toimiv ja rikkalik ökosüsteem on iseenesest väärtus, on see ka kõikide ressursside kasutamise alus. Koos kliimamuutustega avaldab inimkonna kasvav nõudlus loodusvarade järele keskkonnale survet, mis ületab kaugelt kestliku taseme, mõjutades ökosüsteeme ja nende suutlikkust inimestele kasu tuua. Ringmajanduse, kestliku biomajanduse ja (9) sinise majanduse (10) kontseptsioonid annavad võimaluse keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärke tasakaalustada ning suunata inimtegevust kestlikkuse teele.

Selleks et saavutada kestliku arengu eesmärgid, tagada ohutu ja tervisliku toidu tootmine ja tarbimine, edendada kestlikke tavasid põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses, tagada kõigile puhta vee, pinnase ja õhu kättesaadavus, puhastada meresid, ▌ ookeane ja maismaavett ning säilitada ja taastada planeedi elutähtsaid loodussüsteeme ja keskkonda, on vaja ära kasutada teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaal. Kuid puudub veel arusaam, millised on teed üleminekuks kestlikkusele ja võimalused püsivate takistuste ületamiseks. Üleminek kestlikule tarbimisele ja tootmisele ning planeedi tervise taastamine nõuavad investeerimist teadusuuringutesse ja tehnoloogiatesse, uudsetesse kvaliteetsetesse toodetesse ja teenustesse, uutesse ärimudelitesse ning sotsiaalsesse , territoriaalsesse ja keskkonnaalasesse innovatsiooni. See loob uusi võimalusi muuta Euroopa biomajandus kestlikumaks, vastupanuvõimelisemaks, uuenduslikumaks ja vastutustundlikumaks, edendades ressursitõhusust, tootlikkust ja konkurentsivõimet, luues uusi ja rohelisi töökohti ning suurendades majanduskasvu ja sotsiaalset kaasatust .

Euroopa jaoks on äärmiselt oluline kasutada oma loodusvarasid tõhusamalt ning kestlikult.

Tegevused loovad teadmusbaasi ja leiavad lahendused, mis võimaldavad: kaitsta, kestlikult majandada ja kasutada nii meres (11) kui ka maismaal leiduvaid loodusvarasid ning edendada maismaa- ja veeökosüsteemide osa CO2 sidumisel; kaitsta elurikkust, kindlustada ökosüsteemi teenuseid ning tagada toiduga kindlustatus ja toitumisalane kindlustatus, tagades ohutu, tervisliku ja täisväärtusliku toidu; kiirendada üleminekut fossiilsel toorainel põhinevalt lineaarmajanduselt ressursitõhusale, vastupanuvõimelisele, vähese heite ja CO2-heitega ringmajandusele ning toetada kestliku biomajanduse ja sinise majanduse arengut; arendada maa-, mägi-, ranniku- ja linnapiirkonnad vastupanuvõimeliseks ja elujõuliseks.

Need tegevused aitavad säilitada ja soodustada elurikkust ning tagada, et pikaajaliselt pakutaks selliseid ökosüsteemiteenuseid nagu kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine ning CO2 sidumine (nii maismaal kui ka meres). Need aitavad vähendada kasvuhoonegaaside ja muid heiteid ning jäätmeid ja reostust, mis tulenevad esmatootmisest (nii maismaal kui ka vees) ning ohtlike ainete kasutamisest, samuti töötlemisest, tarbimisest ja muust inimtegevusest. Need hoogustavad investeerimist, toetades muutust ringmajanduse, kestliku biomajanduse ja sinise majanduse suunas, kaitstes ühtlasi keskkonna seisundit ja terviklikkust.

Samuti soodustavad need tegevused teadusuuringute ja innovatsiooni puhul osaluspõhist lähenemisviisi, sealhulgas mitme osalejaga lähenemisviisi, ning arendavad teadmus- ja innovatsioonisüsteeme kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil. Kodanikke kaasav ja nende usaldust pälviv sotsiaalne innovatsioon on olulise tähtsusega, et edendada uutmoodi majandamist, tootmist ja tarbimismustreid ning oskusi .

Kuna need probleemid on loomult keerukad, omavahel seotud ja globaalsed, rakendatakse tegevuste puhul süsteemset lähenemist, tehes koostööd liikmesriikidega ja rahvusvaheliste partneritega, muude rahastamisallikatega ning muude poliitikaalgatustega. See hõlmab selliste keskkonnaalaste suurandmete allikate kasutajakeskset kasutamist nagu Copernicus, EGNOS/Galileo, INSPIRE, EOSC, GEOSS, CEOS, EMODnet.

Selles teemavaldkonnas toimuva teadus- ja innovatsioonitegevusega aidatakse eelkõige kaasa järgmiste poliitikavaldkondade, kavade ja õigusnormide eesmärkide saavutamisele: keskkonnaalane tegevusprogramm, ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika, toidualased õigusnormid, merenduspoliitika, ringmajanduse tegevuskava, ELi biomajanduse strateegia, elurikkuse strateegia, kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 ja ELi pikaajaline visioon, kuidas jõuda 2050. aastaks CO2-neutraalsuseni (12) , ELi Arktika-poliitika ning ELi õigusnormid õhusaaste vähendamiseks. Lisaks välisnõuannetele üldistest allikatest taotletakse alaliselt põllumajandusuuringute komiteelt (SCAR) erikonsultatsioone.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 2 – „Nälja kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Hea tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“; kestliku arengu eesmärk nr 14 – „Veealune elu“; kestliku arengu eesmärk nr 15 – „Elu maismaal“.

6.2. Sekkumisvaldkonnad

6.2.1. Keskkonnaseire

Suutlikkus keskkonda jälgida (13) , sh teha kosmosepõhist jälgimist ja kohapealset jälgimist (õhk, meri, maismaa) ja elanikepoolset jälgimist on aluseks teadusuuringutele ja innovatsioonile toidu ja loodusvarade kestlikuks kasutamiseks ja seireks , bioseireks ja keskkonnaseireks . Laiaulatuslikum ja pikaajalisem seire ning lühemad proovivõtuintervallid väiksemate kuludega, samuti juurdepääs suurandmetele ja mitmest allikast pärit andmete ühendamine võimaldavad Maa süsteemi uutmoodi jälgida, mõista ja prognoosida. Andmete kvaliteedi parandamise, neile ligipääsu ja nende kasutamise hõlbustamise meetodite ja tehnoloogiate arendamiseks on vaja teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Põhisuunad:

—	kasutajapõhised ja süsteemsed lähenemisviisid (sh avaandmed) keskkonnaandmetele ja teabele, mis on vajalik keerukate modelleerimis- ning prognoosimissüsteemide jaoks, olemasolevate ja uute andmete väärindamisest ja kasutamisest tulenevad ärivõimalused ;

—	keskkonna jälgimise jaoks toote- ja teenuseportfelli edasiarendamine ;

—

elurikkuse olukord, ökosüsteemide kaitse, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, toiduga kindlustatus, põllumajandus ja metsandus, maakasutus ja maakasutuse muutus, linnade ja linnalähedaste piirkondade areng, loodusvarade majandamine, mere- ja ookeaniressursside majandamine ja kaitse, meresõidu turvalisus, pikaajalised keskkonnaalased suundumused, muutused aastaajalises varieeruvuses, välisõhu ja atmosfääri muutused ning muud asjakohased valdkonnad;

—	kasutajale suunatud rakendused EuroGEOSS algatuse kaudu, sh nende täiustamine, et aidata kaasa Euroopa loodusvarade kaitsele ja majandamisele (kaasa arvatud toormeuuringud) ning edendada ökosüsteemiteenuseid ja nendega seotud väärtusahelat;

—	GEO (Maa Jälgimise Grupi) Maa jälgimise süsteemide süsteemi algatuse rakendamine.

6.2.2. Elurikkus ja loodusvarad

Ühiskonna probleemide lahendamiseks, kestlikkuse edendamiseks ja ELi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga ette nähtud ELi eesmärgi – „Hea elu maakera võimaluste piires“ – saavutamiseks 2050. aastaks on vaja elurikkuse ja ökosüsteemide, nende pakutavate rohkearvuliste teenuste (kliimamuutuste vastu võitlemise ja nende mõju leevendamise kontekstis) ja planeedi taluvuspiiride paremat mõistmist, säilitamist ja haldamist ning lahendusi, milles rakendatakse looduse jõudu ja keerukust. Väärtusahelate kogu ulatuses tuleb asjakohaselt arvesse võtta varasemate etappide võimalikku mõju. Selle valdkonna eesmärkide saavutamiseks on suure tähtsusega rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes ja algatustes, näiteks valitsustevahelisel bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid käsitleval teaduslik-poliitilisel foorumil (IPBES) . Vaja on paremaid teadmisi majandus-, sotsiaal- ja loodussüsteemide ülemineku juhtimisest kestlikkuse suunas kohalikust tasandist globaalseni.

Põhisuunad:

—	elurikkuse seisund ja väärtus, maismaa- , magevee- ja mereökosüsteemid, looduskapital ja ökosüsteemiteenused , sh agroökosüsteemid ja mikrobioom ;

—

terviklik ja süsteemne lähenemisviis sotsiaal-majandusliku raamistiku piires elurikkuse, ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste omavahelistele seostele ning nende põhjuslikele seostele muutuste põhjustajatega eri tasanditel ja eri majandustegevustega seoses, sh kestlikkusele ülemineku protsesside sotsiaal-majanduslikud aspektid ja juhtimine;

—

elurikkuse, ökosüsteemi teenuste ja hea elukvaliteedi suundumuste ja lõimitud stsenaariumide modelleerimine eri mastaapides ja perspektiividega; biotoopide ja ökosüsteemide võimalik panus CO2 sidumisel mitmesugustes kliimamuutuste stsenaariumides; võimalikud huvide konfliktid loodusvarade ja teenuste kasutamisel;

—	ühendite ja uute saasteainete ökotoksilisus, vastastiktoimed, sh kombineeritud mõju, ja käitumine keskkonnas; kliimamuutuste tõttu muutunud biokeemilised rajad, degradeerunud alade taastamine ;

—	elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste integreerimine valitsuste ja ettevõtete otsuste tegemise raamistikesse ja arvestussüsteemidesse, samuti nende ökoloogilise, majandusliku ja ühiskonnale tuleneva kasu kvantifitseerimine;

—

kohandatavad ja multifunktsionaalsed looduspõhised lahendused linnades ja linnalähedastes piirkondades , maa- ja ranniku- ja mägipiirkondades esinevatele probleemidele, mis on seotud kliimamuutuste, loodusõnnetuste, elurikkuse vähenemise, ökosüsteemide seisundi halvenemise, reostuse, sotsiaalse sidususe ning kodanike tervise ja heaoluga;

—

lähenemisviisid, mis mitme osalejaga eluslaborites kaasavad asutusi, sidusrühmi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda koos kavandama ja looma süsteemseid lahendusi ▌looduskapitali säilitamiseks, taastamiseks ja kestlikuks kasutamiseks, ning kestlikkusele ülemineku juhtimine ja majandustegevuse kestliku juhtimise võimalused kogu suletud väärtusahelas erinevates keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsetes tingimustes .

6.2.3. Põllumajandus, metsandus ja maapiirkonnad

Vastupanuvõimeline ja kestlik põllumajandus ja metsandus toovad ▌majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu ning on jätkuva toiduga kindlustatuse eeltingimus . Need annavad ▌ sisendi dünaamilistesse väärtusahelatesse, majandavad maad ja loodusvarasid ning pakuvad hulka eluliselt tähtsaid avalikke hüvesid, nagu CO2 sidumine, elurikkuse säilitamine, tolmeldamine ja rahvatervis. Agro- ja metsa(öko)süsteemide arvukate funktsioonide edendamiseks on vaja lõimitud ja asukohapõhiseid lähenemisviise, milles võetakse arvesse esmatootmise muutuvat konteksti eeskätt seoses kliimamuutuste ja keskkonna, ressursside kättesaadavuse, demograafiliste ja tarbimismustritega. Tarbijate usalduse suurendamiseks tagatakse põllumajandustoodete kvaliteet ja ohutus. Ühtlasi tagatakse taimetervis ja loomatervis ning loomade heaolu. Samuti on vaja pöörata tähelepanu põllumajandus- ja metsandustegevuse ruumilisele, sotsiaal-majanduslikule ja kultuurilisele mõõtmele ning kasutada ära maa- ja rannikupiirkondade potentsiaali.

Põhisuunad:

—	meetodid, tehnoloogiad ja vahendid kestliku, vastupanuvõimelise ja produktiivse põllumajanduse ja metsanduse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise jaoks;

—

loodusvarade (nt pinnas, vesi, toitained ja elurikkus, sh geneetilised ressursid) säästlik majandamine ja tõhus kasutamine põllumajanduses ja metsanduses; taastumatute loodusvarade alternatiivid ja ringmajanduse põhimõtete järgimine , sh jäätmete ja kõrvalsaaduste korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu ;

—	primaarsektori tegevuse mõju kliimale ja keskkonnale; põllumajanduse ja metsanduse potentsiaal CO2 sidumisel ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, sh negatiivsetel heitkogustel põhinevad lähenemisviisid; esmatootmise parem kohandamine kliimamuutustega;

—

lõimitud lähenemisviisid taimekahjurite ja -haigustega võitlemiseks ; loomataudide ja zoonootiliste haiguste tõrje ja loomade heaolu; ennetusstrateegiad, kontroll ja diagnoosimine ning vaidlusaluste pestitsiidide, antibiootikumide ja muude ainete kasutamise alternatiivid , samuti resistentsuse probleemiga tegelemiseks ;

—	antimikroobikumiresistentsus ning bioloogilised ja agrokeemilised ohud , sh pestitsiidid, samuti keemilistest saasteainetest tulenevad ohud, käsitledes taime-, looma-, ökosüsteemide ja rahvatervise vahelisi seoseid nii ühtse tervise kui ka ülemaailmse tervise põhimõtetest lähtuvalt;

—

ökosüsteemiteenuste kasutamine ja pakkumine põllumajandus- ja metsandussüsteemides, rakendades ökoloogilisi lähenemisviise ning katsetades looduspõhiseid lahendusi põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini, et soodustada keskkonnahoidlikku põllumajandust; mahepõllumajanduse toetamine;

—	põllumajandus- ja metsandussüsteemid põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini; ökosüsteemiteenuste kasutamine ja rakendamine esmatootmises , nt agroökoloogia kaudu või edendades metsade rolli üleujutuste ja mullaerosiooni ennetamisel ;

—	põllumajandustootmise uuendused põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kokkupuutepunktides ning linna- ja linnalähedastes piirkondades;

—	uued meetodid, tehnoloogiad ja vahendid kestlikuks metsa majandamiseks ning metsa biomassi kestlikuks kasutamiseks;

—	ELis toiduks, söödaks ja keskkonnateenuste jaoks vajaliku taimse valgu tootmise toetamine;

—	kestlik maakasutus, maaelu areng ja territoriaalsed seosed; maapiirkondade sotsiaalse, kultuuri-, majandusliku ja keskkonnakapitali kasutamine uutes teenustes, ärimudelites, väärtusahelates ja avalikes hüvedes;

—	digiuuendused põllumajanduses, metsanduses ning väärtusahelates ja maapiirkondades andmekasutuse kaudu ning arendades välja taristud, tehnoloogiad (nagu tehisintellekt, robootika, täppispõllumajandus ja kaugseire) ja majandamismudelid;

—	põllumajandus- ja metsandusalased teadmised ja innovatsioonisüsteemid ning nende ühendamine eri tasanditel; nõustamine, oskuste arendamine, osaluspõhised lähenemisviisid ja teabe jagamine;

—	kestliku põllumajanduse rahvusvaheliste partnerluste edendamine toiduga kindlustatuse ja toidualase kindlustatuse tagamiseks.

6.2.4. Mered, ookeanid ja maismaaveed

Merede, eriti poolkinniste Euroopa merede, ookeanide, maismaavete ja laiemate rannikupiirkondade looduskapital ja ökosüsteemiteenused toovad märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku ja heaoluga seotud kasu. Seda potentsiaali ohustab tugev surve, mida avaldavad inimtekkelised ja looduslikud stressitegurid, näiteks reostus, kalavarude ülepüük, kliimamuutused, merevee taseme tõus , muu veekasutus ja äärmuslikud ilmastikutingimused. Selleks et vältida merede ja ookeanide jõudmist pöördumatu olukorrani ning taastada maismaavete hea seisukord, on vaja süvendada teadmisi ja mõistmist, et kaitsta, taastada ja kestlikult majandada ▌ mere-, maismaa- ja rannaalade ökosüsteeme ning vältida reostust parema ja vastutustundliku majandamise raamistikus. See hõlmab ka teadusuuringuid, et kestlikult ära kasutada merede, ookeanide ja maismaavete hiiglaslik ja läbi uurimata majanduslik potentsiaal eesmärgiga toota rohkem ohutut toitu, bioressursipõhiseid koostisaineid ja toorainet ilma neile suurenevat survet avaldamata, samuti kõigi vesiviljelusvormide potentsiaal, et leevendada survet maismaale, mageveele ja ookeaniressurssidele. Vaja on partnerlusel põhinevaid lähenemisviise, sh merepiirkonna ja makropiirkondlikke strateegiaid, mis ulatuvad EList kaugemale (nt Atlandi ookeani, Vahemerd, Läänemerd, Põhjamerd , Musta merd, ▌Kariibi merd ja India ookeani käsitlevad strateegiad); samuti on vaja osaleda rahvusvahelise ookeanide majandamisega seotud kohustuste täitmisel, algatustes, nagu ÜRO algatus „Ookeaniteaduste dekaad kestliku arengu hüvanguks“, ning mere elurikkuse kaitsega seotud kohustuste täitmisel riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades.

Põhisuunad:

—	säästev ▌ kalandus ja v esiviljelus kõigis selle vormides, sh alternatiivsete valguallikate hankimiseks, suurendades toiduga kindlustatust, toiduainetega varustamise sõltumatust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele; seire- ja majandamismeetmed;

—

mere- ja maismaavete ökosüsteemide, sh korallrahude vastupanuvõime tugevdamine, tagades sellega merede, ookeanide ja jõgede hea seisundi ning võideldes looduslike ja inimtekkeliste survetegurite vastu, nagu saasteained, mereprügi (sh plast), eutrofeerumine, invasiivsed liigid, merepõhja füüsiline kahjustamine, liigkasutus, sh ülepüük, veealune müra, hapestumine, merede, ookeanide ja jõgede soojenemine, merevee taseme tõus, ning neid leevendades, arvestades seejuures maismaa ja mere kokkupuutepunkti ja nimetatud probleemide kumulatiivset mõju ning edendades ringlusel põhinevat lähenemisviisi ja ookeani ja inimeste vastastikuse mõju paremat mõistmist ;

—	▌majandamine globaalsel ja piirkondlikul tasandil, et tagada mere-, ookeani- ja maismaavee-ressursside kaitse ja kestlik kasutamine;

—	ookeaniga (merepõhi, veesammas ja veepind) seotud digitehnoloogiad, mis ühendavad teenuseid ja kogukondi maismaal toimuvates, atmosfääri, kliima, kosmose või ilmaga seotud tegevustes ning mida edendatakse sinise pilve (Blue Cloud) kaudu, mis on osa Euroopa avatud teaduse pilvest;

—	seire-, riskipõhise hindamise ja prognoosimisvõime, sh merevee taseme tõusu ja muude looduslike ohtude, nt ajuvee, tsunamide ja inimtegevuse kumulatiivse mõjuga seoses ;

—

hüdroloogilise ringe ja režiimi ning hüdromorfoloogia parem mõistmine eri mastaapides ning seire- ja prognoosimisvõime väljaarendamine seoses vee kättesaadavuse ja vajaduse, üleujutuste ja põua, reostuse ja muude veevarusid ja veekeskkonda survestavate teguritega; digitehnoloogiate kasutamine veevarude seire ja majandamise parandamiseks;

—

uuenduslike lahenduste, sh ühiskondliku valitsemise, majandushoobade ja rahastamismudelite väljatöötamine vee arukaks jaotamiseks, tegeledes veekasutusega, sealhulgas vee väärtuse ekspluateerimisega seotud konfliktide lahendamisega, veesaasteainete, sh plasti ja mikroplasti ja teiste uute saasteainete tõrjeks, eelistatavalt nende tekkekohas, tegeledes teiste veevarusid ja vee taaskasutamist survestavate teguritega, ning veeökosüsteemide hea ökoloogilise seisundi kaitsmiseks ja taastamiseks;

—	kestlikud sinised väärtusahelad, sh mageveevarude kestlik kasutamine, mereruumi mitmeotstarbeline kasutamine ning meredest ja ookeanidest saadava taastuvenergia sektori kasv, sh mikro- ja makrovetikate kestlik kasutamine ;

—	maismaavete ja rannikuvee kestliku majandamise suhtes rakendatavad lõimitud lähenemisviisid, mis aitavad kaasa keskkonnakaitsele ja kliimamuutustega kohanemisele;

—

mere, ranniku ja maismaavete ökosüsteemide dünaamikal, elurikkusel ja mitmetel ökosüsteemiteenustel põhinevad looduspõhised lahendused, mis võimaldavad läheneda mere-, eriti Euroopa poolkinniste merede ning ookeani- ja maismaaveeressursside kestlikule kasutamisele süstemaatiliselt, aitavad kaitsta ja taastada keskkonda ning majandada rannikualasid ja kohaneda kliimamuutustega;

—	sinine innovatsioon, kaasa arvatud sinine ja digimajandus rannikualadel, rannikulinnades ja sadamates, et tugevdada rannikualade vastupanuvõimet ja suurendada kasu kodanikele;

—	paremad teadmised merede ja ookeanide rollist kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.

6.2.5. Toidusüsteemid

Rahvastiku kasvu, toitumise muutumise, ressursside nappuse ja liigkasutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, kliimamuutuste ja rände koosmõju tekitab enneolematuid probleeme, mis nõuavad toidusüsteemi ümberkujundamist (FOOD 2030) (14). Toidu tootmine ja tarbimine ei ole praegu peaaegu üldse kestlikud, ühtlasi seisame silmitsi väärtoitumusest tingitud topeltkoormusega, mida iseloomustab alatoitluse, rasvumise ja muu tasakaalustamata toitumise ning ainevahetushäirete samaaegne esinemine. Tuleviku toidusüsteemid peavad tagama toiduga kindlustatuse ning kõigile piisavalt ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toidu; seda toetab ressursitõhusus, kestlikkus (sh kasvuhoonegaaside heite ja reostuse vähendamine ning vee- ja energia tarbimise ja jäätmetekke vähendamine), läbipaistvus, maismaa ja mere ühendamine, toidu raiskamise vähendamine, maismaavetes, meredes ja ookeanides toidu tootmise edendamine ning kogu toidu väärtusahela kaasamine tootjatest tarbijateni ja tagasi tootjateni , tagades vastupanuvõime . See peab toimuma käsikäes tuleviku toiduohutussüsteemi arendamisega ning niisuguste vahendite, tehnoloogiate ja digilahenduste väljatöötamisega, mis annavad tarbijale märkimisväärset kasu ning parandavad toidu väärtusahela konkurentsivõimet ja kestlikkust. Lisaks on vaja kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte arvesse võttes edendada toidu tarbimis- ja tootmismustritega seotud käitumuslikke muutusi ning kaasata esmatootjad, tööstus (sh VKEd), jaemüüjad, toiduteenuste sektor, tarbijad ja avalike teenuste osutajad.

▌

Põhisuunad:

—	tõenduspõhine, kestlik ja tervislik toitumine, et tagada inimeste heaolu kogu eluea jooksul, sh toitumistavad, toidu parem toiteväärtus ning arengud teadmistes toitumise mõjust tervisele ja heaolule ;

—	individuaalsed toitumisskeemid, eriti haavatavate rühmade jaoks, et leevendada toitumisega seotud ja mittenakkushaiguste riskitegureid;

—	tarbijate käitumine, elustiil ja motivatsioon, sh toidu sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid, mis soodustab sotsiaalset innovatsiooni ja ühiskonna kaasamist parema tervise ja keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks kogu toidu väärtusahela ulatuses, sh jaemüügimustrite osas ;

—	kaasaegsed toiduohutus- ja -autentsussüsteemid, sh jälgitavus, mis parandavad toidu kvaliteeti ja suurendavad tarbija usaldust toidusüsteemi vastu;

—	kliimamuutuste leevendamine toidusüsteemi abil ja toidusüsteemi kohandamine nendega, sh mikrobioomi, toidukultuuride mitmekesisuse ja loomsete valkude alternatiivide potentsiaali ning kasutamise uurimine;

—

keskkonnasäästlikud, ringluspõhimõtet järgivad, ressursitõhusad ja vastupanuvõimelised toidusüsteemid nii maismaalt kui ka veest, võttes eesmärgiks puhta joogivee, meredega seotud küsimused ja toidujäätmete kadumise kogu toidusüsteemis, kasutades toidu ja biomassi korduskasutust, toidujäätmete ringlussevõttu ja uusi toidupakendeid ning nõudlust individuaalselt kohandatud ja kohaliku toidu järele;

—

uudsed lähenemisviisid, sh digivahendid ja toidusüsteemid asukohapõhiseks innovatsiooniks ja kogukondade võimestamiseks, edendades õiglast kaubandust ja hinnakujundust kogu väärtusahelas ; kaasavuse ja kestlikkuse edendamine tööstuse (sh VKEde ja väikepõllumajandustootjate) , kohalike omavalitsuste, teadlaste ja ühiskonna partnerluse kaudu.

6.2.6. Bioressursipõhised innovatsioonisüsteemid ELi biomajanduses

Innovatsioon biomajanduses paneb aluse eemaldumisele fossiilse tooraine põhisest majandusest ▌. Bioressursipõhine innovatsioon on kogu biomajanduse oluline segment ja võimaldav tegur ning see hõlmab biomassi kestlikku hankimist maismaalt ja merest ning selle tööstuslikku töötlemist ja muutmist bioressursipõhisteks materjalideks ja toodeteks. Kestlikkus hõlmab kõiki selle mõõtmeid – ökoloogilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi aspekte. Samuti kasutab see ära elusressursside, bioteaduste, digitaliseerimise ja biotehnoloogia potentsiaali uute avastuste tegemiseks ning uute toodete , teenuste ja protsesside väljatöötamiseks. Bioressursipõhine innovatsioon, sealhulgas (bio)protsessid ja (-)tehnoloogia , võivad piirkondades ja linnades luua uusi majandustegevusalasid ja suurendada tööhõivet, aidata elavdada maa- ja rannikupiirkondade majandust ja kogukondi ning suurendada ringluse osakaalu biomajanduses.

Põhisuunad:

—

kestlikud biomassi hankimise , logistika- ja tootmissüsteemid, mis keskenduvad väärtuslikumatele rakendustele ja kasutusviisidele, sotsiaalsele kestlikkusele ja keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutustele ja elurikkusele avalduvale mõjule, ringluspõhimõtte järgimisele ning üldisele ressursitõhususele , sh veega seoses ;

—	bioteadused ning nende ja digitehnoloogia lähenemine, et bioloogiliste ressurssidega seonduvat mõista, neid prognoosida ja kestlikult kasutada;

—

bioressursipõhised väärtusahelad ja materjalid (sealhulgas bioloogilise mudeli alusel loodud materjalid), kemikaalid , tooted, teenused ja protsessid, millel on uudne kvaliteet, uudsed funktsioonid ja mis on kestlikumad (sealhulgas vähendavad kasvuhoonegaaside heidet), edendades rohkem erinevat biomassi kasutavate (väiksemate ja suuremate) täiustatud biorafineerimistehaste arengut; praeguse mittekestlike toodete tootmise asendamine paremate bioressursipõhiste lahendustega uudseteks rakendusteks turul;

—	biotehnoloogia, sealhulgas sektoriülene tipptasemel biotehnoloogia, mida rakendatakse konkurentsivõimelistes, säästvates ja uudsetes tööstusprotsessides, keskkonnateenustes ja tarbekaupades (15);

—

biomajanduse bioressursipõhises sektoris ringluspõhimõtte edendamine tehnoloogilise, süsteemse, sotsiaalse ja ärimudeli innovatsiooni kaudu, et ▌ oluliselt suurendada bioressursiühiku kohta loodud väärtust, hoides asjaomaste ressursside väärtust majandusringluses kauem, säilitades ja suurendades looduslikku kapitali, seades juba kavandamisetapis eesmärgiks jäätmete ja reostuse minimeerimise, toetades kestliku biomassi astmelise kasutamise põhimõtet teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu ning arvestades jäätmehierarhiaga ;

—	kaasavad biomajanduse mustrid, mille puhul väärtuse loomisest võtavad osa eri osalejad, maksimeerides ühiskonnale avalduvat mõju ning avalikkuse kaastatust ;

—	paremad teadmised biomajanduse piiridest , parameetritest ja näitajatest ning biomajanduse ja tervisliku keskkonna vahelistest sünergiatest ja kompromissidest ning toidu ja teiste rakendusalade vahelistest kompromissidest .

6.2.7. Ringsüsteemid

Tootmise ja tarbimise ringsüsteemid toovad kasu Euroopa majandusele ja kogu maailma keskkonnale , vähendades ressursside kasutamist ja nendest sõltuvust, kasvuhoonegaaside heidet ja teisi negatiivseid keskkonnamõjusid ning suurendades ettevõtete konkurentsivõimet, ning samuti Euroopa kodanikele, luues uusi töövõimalusi ja vähendades keskkonnale ja kliimale avalduvat survet. Lisaks tööstuse ümberkujundamisele vajab üleminek vähese CO2-heitega, ressursitõhusale ja bioressursipõhisele ringmajandusele, mille puhul välditakse ohtlike ainete kasutamist, ka suuremat süsteeminihet, milleks on vaja süsteemseid ökoinnovatiivseid lahendusi, uusi ärimudeleid, turgusid ja investeeringuid, toimivat taristut, sotsiaalsel innovatsioonil põhinevaid muutusi tarbijate käitumises ning juhtimismudeleid, mis hoogustavad eri sidusrühmade koostööd kogu väärtusahela ulatuses , tagamaks et kavandatud süsteemimuutusega saavutatakse paremad majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed tulemused (16). Avatus rahvusvahelisele koostööle on oluline võrreldavuse, teadmiste kogumise ja jagamise ning võimaliku topelttöö vältimise seisukohast, rahvusvahelist koostööd võimaldavad näiteks rahvusvahelised algatused, nagu rahvusvaheline ressursside töörühm. Samuti pööratakse tähelepanu uute teadmiste ja tehnoloogia sotsiaalsele kontekstile selles valdkonnas, et hõlbustada nende kasutuselevõttu ja aktsepteerimist ühiskonnas.

Põhisuunad:

—

süsteemne üleminek ressursitõhusale, bioressursipõhisele ringmajandusele koos uute paradigmadega tarbijasuhete vallas ning uute ressursitõhusate ja parema keskkonnatoimega ärimudelitega; tooted ja teenused, mis soodustavad ressursitõhusust ja ohtlike ainete kõrvaldamist või asendamist kogu olelusringi jooksul; jagamis-, taaskasutus-, parandus-, ümbertöötlemis-, ringlussevõtu- ja kompostimissüsteemid; sellise ülemineku majanduslikud, sotsiaalsed, käitumuslikud, regulatiivsed ja finantstingimused ning -stiimulid;

—

süsteemsel lähenemisel põhinevad parameetrid ja näitajad ringmajanduse ja olelusringi tulemuslikkuse mõõtmiseks ning sotsiaalse vastutuse edendamiseks ; juhtimissüsteemid, mis kiirendavad ringmajanduse, biomajanduse ja ressursitõhususe levikut, luues samas teisese materjali turud; eri sidusrühmade ja väärtusahelateülene koostöö; vahendid ringmajandusse ja biomajandusse investeerimiseks;

—	linnade ja linnalähedaste piirkondade jätkusuutliku ja taastava arengu lahendused, mis ühendavad ringmajandusele ülemineku looduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiliste, digitaalsete, sotsiaalsete, kultuuriliste ja piirkondlike juhtimistavade uuendustega;

—	ökoinnovatsioon ohtlikest ainetest ja üha probleemsematest kemikaalidest tuleneva reostuse ning nendega kokkupuutumise ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, arvestades ka kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelist seost ning kestlikke lahendusi esmase ja teisese tooraine tootmiseks ;

—

veeressursside ringkasutus, sealhulgas veevajaduse vähendamine, kadude vältimine, vee taaskasutamine, reovee ringlussevõtt ja väärindamine▌ . Uuenduslikud lahendused vee, toidu ja energia omavahelise seotusega seotud probleemidele, käsitledes vee kasutamisest põllumajanduses ja energeetikas tulenevat mõju ning võimaldades sünergilisi lahendusi;

—

kestlik pinnaosa haldamine, milles georessursid (energia, vesi, toorained) ning keskkonnatingimused (looduslikud ohud, inimtegevusest tulenev mõju) on kõigis asjakohastes klastrites arvesse võetud, suunates üleeuroopaliste geoloogiaalaste teadmiste kaudu positiivse panuse ringmajandusse ning toetades organiseeritud teaduspõhist reageerimist Pariisi kokkuleppele ja mitmele ÜRO kestliku arengu eesmärgile;

—	selliste lahenduste ja taristute väljatöötamine ja parandamine, millega hõlbustatakse juurdepääsu joogi-, niisustus- ja kanalisatsiooniveele, hõlmates muu hulgas vee soolatustamist, et võimaldada vee tõhusamat, energia- ja CO2-säästlikku ning ringkasutust.

7. TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE OTSEMEETMED VÄLJASPOOL TUUMAENERGIAVALDKONDA

7.1. Põhimõtted

Hea avaliku poliitika jaoks on äärmiselt oluline kvaliteetne ja usaldusväärne teaduslik tõendusmaterjal. Uute algatuste ja ettepanekute jaoks EL õigusaktide kohta on vaja läbipaistvat, terviklikku ja tasakaalustatud tõendusmaterjali, samas poliitika rakendamiseks vajatakse tõendeid selle mõju ja tehtud edusammude mõõtmiseks ja seireks.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab ELi poliitikameetmetele lisandväärtust, sest selle teadus on esmaklassiline, multidistsiplinaarne ning riiklikest, era- ja muudest huvidest sõltumatu. Tegeldes kõigi ELi poliitikavaldkondadega, pakub see poliitikakujundajatele sektoriteülest tuge järjest keerukamate ühiskonnaprobleemide lahendamisel. Teadusuuringute Ühiskeskuse sõltumatus erihuvidest ning teadus- ja tehnikaalase nõuandja roll võimaldavad keskusel hõlbustada konsensuse saavutamist sidusrühmade ja teiste osalejate, näiteks kodanike, ja poliitikakujundajate vahel ▌ . Kuna Teadusuuringute Ühiskeskus suudab poliitikavajadustele kiiresti reageerida, täiendab selle tegevus kaudseid meetmeid, mis toetavad poliitika pikaajalisi eesmärke.

Teadusuuringute Ühiskeskus viib läbi omaenda uuringuid ning on teadmiste, teabe, andmete ja pädevuste strateegiline haldur, pakkudes kvaliteetset ja asjakohast tõendusmaterjali arukama poliitika kujundamiseks. Selle saavutamiseks teeb Teadusuuringute Ühiskeskus koostööd parimate organisatsioonidega kogu maailmas, samuti rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike ekspertide ja sidusrühmadega. Keskuse teadusuuringud aitavad kaasa programmi „Euroopa Horisont“ üldeesmärkide saavutamisele ja eelisteemadega tegelemisele, pakuvad sõltumatuid teaduslikult põhjendatud teadmisi, nõuandeid ja tehnilist tuge ELi poliitika kujundamisel kogu poliitikatsükli jooksul ning keskenduvad Euroopa poliitilistele prioriteetidele, toetades Euroopat, mis on ohutu ja turvaline, jõukas ja kestlik, sotsiaalne ning üha tugevam ülemaailmsel areenil.

7.2. Sekkumisvaldkonnad

7.2.1. Teadmusbaasi tugevdamine poliitika kujundamiseks

Teadmiste ja andmete hulk kasvab eksponentsiaalselt. Selleks, et poliitikakujundajad neid mõistaksid ja kasutada saaksid, tuleb need läbi vaadata ja filtreerida. Samuti on vaja tipptasemel teaduslikke meetodeid ja analüüsivahendeid kasutamiseks kõigile komisjoni talitustele eelkõige ühiskonna tulevaste probleemidega ettearvestamiseks ja parema õigusloome toetamiseks. See hõlmab ka uudseid protsesse sidusrühmade ja kodanike kaasamiseks poliitika kujundamisse ning erinevaid mõju ja rakendamise hindamise vahendeid .

Põhisuunad:

—

modelleerimine, mikromajanduslik hindamine, riski hindamise metoodikad, mõõtmiste kvaliteedi tagamise vahendid, seireprogrammide, -näitajate ja tulemustabelite kavandamine, tundlikkuse analüüs ja kontrollimine, olelusringi hindamine, andme- ja tekstikaeve, (suur)andmete analüüs ja rakendamine, disainerimõtlemine, tulevikuseire, tuleviku-uuringute korraldamine ja prognoosimine, käitumisuuringud ning sidusrühmade ja kodanike kaasamine;

—	teadmus- ja pädevuskeskused;

—	praktikakogukonnad ja teadmiste vahetamise platvormid;

—	andmehaldus, andmete jagamine ja andmete sidusus;

—	ELi ja liikmesriikide teadus- ja innovatsioonipoliitika analüüs, sh Euroopa teadusruum.

7.2.2. Üleilmsed probleemid

Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse konkreetsetes ELi poliitikavaldkondades ja seitsmesse üleilmsete probleemide teemavaldkonda koondatud valdkondadega seotud kohustuste täitmisel, eelkõige ELi pühendumisel kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Põhisuunad:

Tervishoid

—	Poliitika tehniline ja teaduslik toetamine rahvatervise ja tervishoiusüsteemide parandamiseks, sh meditsiiniseadmete ja tervisetehnoloogia hindamine, andmebaasid, digitaliseerimine , sh koostalitlusvõime kiirendamiseks ;

—	keemilistest ainetest ja saasteainetest lähtuvate võimalike tervise- ja keskkonnariskide ohutuse hindamise meetodid;

—	loomkatsete alternatiivide ELi referentlabor;

—	kvaliteedi tagamise vahendid, näiteks tervise biomarkerite sertifitseeritud etalonained;

—	hiljuti tekkinud tervishoiuprobleemide ja terviseohtude uurimine.

2. Kultuur, loovus ja kaasav ▌ühiskond

—	Ebavõrdsuse, vaesuse ja tõrjutuse, sotsiaalse liikuvuse, kultuurilise mitmekesisuse ja oskuste uuringud; ränne , sotsiaalsetest, demograafilistest ja tehnoloogilistest muutustest majandusele ja ühiskonnale tuleneva mõju hindamine;

—	teadusuuringud hea valitsemistava ja demokraatia teemal;

—	kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja haldamise toetamine;

—	rände ja demograafia teadmuskeskus.

3. Ühiskonna tsiviiljulgeolek

—	Katastroofiriski juhtimise teadmuskeskus;

—	julgeolekupoliitika toetamine elutähtsate taristute ja avaliku ruumi kaitsmisel, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete ning hübriidohtude valdkonnas, piirikaitse ja dokumentide turvalisuse ning terrorismivastaseks võitluseks vajaliku teabe ja luureteabe alal;

—	tehnoloogiad keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkematerjalide avastamiseks, biomeetrilised süsteemid ja luureteabe kogumise meetodid;

—	ELi julgeolekupositsiooni toetamine maailmas; liidu julgeolekutööstuse konkurentsivõime ja innovatiivsuse hindamine; turvalisus- ja kaitsetöö koostoime kasutamine;

—	uuringud küberturvalisuse alase suutlikkuse, küberrünnakutele vastupanuvõime ja küberheidutuse tugevdamiseks.

4. Digivaldkond, tööstus ja kosmos

—	Digitaliseerimise mõju, keskendumine uutele ja tekkivatele IKT tehnoloogiatele, näiteks masinõpe ja andmetöötlus tehisintellektiga, hajusandmebaasid, asjade internet ja kõrgjõudlusega andmetöötlus;

—	üksiksektorite, nt energia-, transpordi-, ehitus-, teenindus -, tervishoiu- ja hooldusssektori ning valitsemissektori digitaliseerimine;

—	tööstusmetroloogia ja kvaliteedi tagamise vahendid arukaks tootmiseks;

—	teadusuuringud ▌ peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate vallas;

—

parimate võimalike tehnikate ja keskkonnajuhtimistavade uuringud; tööstusprotsesside, kemikaalide kasutamise, jäätmekäitluse, vee taaskasutamise ja tooraine majanduslik-tehniline analüüs ja olelusringi hindamine; esmatähtis tooraine ning taaskasutusse võetud materjali kvaliteedikriteeriumid, mis kõik toetavad ringmajandust;

—	toorainevarustuskindluse analüüs (sh esmatähtsa tooraine puhul) seoses esmase ja teisese tooraine alase teabe ning asjaomaste andmete ajakohastamisega tooraineteabesüsteemis;

—	Copernicuse meetmete rakendamine;

—	ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi Euroopa programmide rakenduste tehniline ja teaduslik tugi.

5. Kliima, energeetika ja liikuvus

—

EL, kliima-, energia- ja transpordipoliitika rakendamise, vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ning 2050. aastaks CO2-heite vähendamise strateegiate toetamine; lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüs; CO2-heite vähendamise hindamine kõigis sektorites, sealhulgas põllumajandus ja maakasutus, maakasutuse muutused ja metsandus;

—	haavatavatele ökosüsteemidele ning elutähtsatele majandussektoritele ja taristutele avalduvate riskide hindamine, keskendudes kohanemisstrateegiatele;

—	energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtme analüüs; ELi konkurentsivõime hindamine ülemaailmsel puhta energia turul;

—	aruka energiatehnoloogia kasutuselevõtu potentsiaali ja sektorite ühendamise lahenduste hindamine energiasüsteemi sujuva ja kulutõhusa ümberkujundamise võimaldamiseks;

—	taastuvenergiaallikate kasutamise ja puhta energia tootmistehnoloogiate hindamine;

—	hoonete, nutikate ja säästlike linnade ning tööstuste energiakasutuse analüüs;

—	energia salvestamise, eelkõige sektorite ühendamise ja akudega seotud tehniline ja sotsiaal-majanduslik analüüs;

—	ELi energiavarustuskindluse, sealhulgas energiataristu ja energiaturgude analüüs;

—	tugi energiasüsteemi ümberkujundamiseks, sh linnapeade pakt, ELi saarte puhas energia, tundlikud piirkonnad ja Aafrika;

—	lõimitud analüüs koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse kasutamiseks;

—	lõimitud analüüs elektrisõidukite, sh järgmise põlvkonna akutehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutamiseks;

—	ühtlustatud katsemenetlused sõidukite CO2-heite ja õhusaasteainete heite määramiseks ning turujärelevalve, innovatiivsete tehnoloogiate hindamine;

—	aruka transpordi, liikluskorraldussüsteemide ja ummikuindikaatorite hindamine;

—	alternatiivkütuste ja nendega seotud taristuvajaduste analüüs.

6. Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond

—	Maa, pinnase, metsade, õhu, vee, mereressursside, tooraine ja elurikkuse uurimine, et toetada looduskapitali tõhusat säilitamist, taastamist ja kestlikku kasutamist, sh ressursside kestlik kasutamine Aafrikas;

—	ülemaailmse toidu ja toitainetega kindlustatuse teadmuskeskus;

—	kliimamuutuste ning põllumajandus- ja kalanduspoliitika (sh toiduga kindlustatus) võimalike leevendus- ja kohanemismeetmete hindamine;

—	põllumajandusressursside seire ja prognoosimine ELis , laienemisprotsessis osalevates riikides ja ELi naabruses asuvates riikides;

—	uurimistegevus säästva ja majanduslikult eduka vesiviljeluse ja kalanduse saavutamiseks ning meremajanduse kasvu ja sinise majanduse edendamiseks;

—	valideeritud meetodid, laborite pädevuskatsed ja uued analüüsivahendid toiduohutuspoliitika kohaldamiseks;

—	toidu lisaainete, geneetiliselt muundatud organismide ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ELi referentlaborid;

—	toidupettuse ja toiduainete kvaliteedi teadmuskeskus;

—	biomajanduse teadmuskeskus.

7.2.3. Innovatsioon, majandusareng ja konkurentsivõime

Teadusuuringute Ühiskeskus aitab kaasa teadmuspõhisele innovatsioonile ja tehnosiirdele. Ta toetab siseturu toimimist ja liidu majandusjuhtimist. Keskus aitab kaasa niisuguse poliitika väljatöötamisele ja rakendamise jälgimisele, mille eesmärk on sotsiaalsem ja jätkusuutlikum Euroopa. Ta toetab ELi välispoliitilist tegevust ja rahvusvaheliste eesmärkide saavutamist ning aitab edendada head valitsemistava. Hästi toimiv siseturg koos tugeva majandusjuhtimise ja õiglase ühiskondliku süsteemiga edendavad teadmuspõhist innovatsiooni ja konkurentsivõimet.

Põhisuunad:

▌

—	majandus-, kaubandus-, finants- ja eelarveanalüüs;

—	normide kehtestamisele eelnevad teadusuuringud ning katsed ühtlustamiseks ja standardimiseks;

—	sertifitseeritud etalonainete tootmine;

—	turujärelevalvetoimingud;

—	intellektuaalomandiõiguste haldamine;

—	tehnosiirdealase koostöö edendamine.

7.2.4. Tipptasemel teadus

Teadusuuringute Ühiskeskus seab oma sihiks teadusuuringute tipptaseme ja usaldusväärsuse ning ulatusliku koostöö tipptasemel teadusasutustega kogu maailmas. Keskus teeb uurimistööd alles kujunemisjärgus olevates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades ning edendab avatud teadust, avatud andmeid ja teadmussiiret.

Põhisuunad:

—	uurimisprogrammid;

—	teadusasutuste ja teadlaste vahelised sihipärased koostöö- ja vahetusprogrammid;

—	juurdepääs Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustaristule;

—	teadlaste ja riiklike ekspertide koolitus;

—	avatud teadus ja avatud andmed.

7.2.5. Territoriaalne areng ning liikmesriikide ja piirkondade toetamine

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab piirkondlikku ja linnapoliitikat, keskendudes innovatsioonil põhinevale territoriaalsele arengule ja eri piirkondade erinevuste vähendamisele. Samuti pakub keskus liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele tehnilist abi ja toetab Euroopa õigusaktide ja meetmete rakendamist.

Põhisuunad:

—	piirkondliku ja linnapoliitika rakendamine, aruka spetsialiseerumise strateegiad, üleminekupiirkondade majanduse ümberkujundamise strateegiad, linnaarenduse lõimitud strateegiad ja andmed;

—	kohalike ja piirkondlike osalejate suutlikkuse suurendamine makropiirkondlike strateegiate rakendamisel;

—	territoriaalpoliitika teadmuskeskus;

—	tellitavad nõuanded ja kohandatud tugi liikmesriikidele, piirkondadele ja linnadele, sealhulgas Science4Policy platvormide virtuaalvõrgu kaudu.

III SAMMAS

Innovaatiline Euroopa

Innovatsioon selle kõigis vormides on oluline tõukejõud, mille alusel EL jätkab oma kodanike jõukuse tagamist ja tulevikuprobleemide lahendamist. Selle rakendamine nõuab süstemaatilist, valdkondadevahelist ja mitmetahulist lähenemist. Euroopa majandusarengu, sotsiaalhoolekande ja elukvaliteedi aluseks on Euroopa võime tootlikkust ja majanduskasvu edendada, mis omakorda sõltub suuresti innovatsioonivõimest. Innovatsioon on samuti peamiste ELil ees seisvate probleemide lahendamise võti. Innovatsioon peab olema vastutustundlik, eetiline ja kestlik.

Nagu ka selle eelkäija puhul , on innovatsioon programmi „Euroopa horisont“ keskpunktis. Teadmussiirde kiirendamise püüd ning uute ideede, toodete ja protsesside otsing aitab kaasa programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele ja rakendusviiside kasutamisele alates strateegilise programmi koostamisest kuni projektikonkurssideni ning toimub iga toetatava projekti algusest lõpuni alates nn sinise taeva uuringutest (blue-sky research) kuni tööstuse ja tehnoloogiliste tegevuskavade ja missioonideni.

Innovatsioon väärib erimeetmeid, sest EL peab Euroopa innovatsiooni hoogustamiseks otsustavalt parandama tingimusi ja keskkonda, et innovatsiooni ökosüsteemis osalejad saaksid omavahel kiiresti ideid vahetada ning et uued ideed ja tehnoloogiad muudetaks kiiresti toodeteks ja teenusteks, mida ELil on vaja pakkuda.

Viimastel aastakümnetel on tekkinud suuri üleilmseid tervishoiu-, meedia-, meelelahutus-, kommunikatsiooni- ja jaemüügiturge, mis põhinevad IKT, biotehnoloogia, rohelise tehnoloogia , interneti ja platvormimajanduse valdkonnas toimunud läbimurdelistel uuendustel. Innovatsiooniprotsessi edasistes etappides võtavad neid turgu loovaid uuendusi, mis mõjutavad ELi majandust tervikuna, kasutusele kiiresti kasvavad ja sageli uued ettevõtted, mis ometi harva pärinevad EList ja kasvatavad oma äritegevust ELis .

Saabumas on läbimurdelise innovatsiooni uus üleilmne laine, mis põhineb rohkem süvatehnoloogiatel, nagu näiteks plokiahel, tehisintellekt, genoomika/ multioomika ja robootika ning muud tehnoloogiad, mis võivad pärineda ka üksikisikutest novaatoritelt ja kodanike kogukondadelt. Nende ühiseks jooneks on kujunemine eri ▌ teadusvaldkondade, tehnoloogiliste lahenduste ja majandussektorite kokkupuutepunktides, pakkudes pöördeliselt uusi toodete, protsesside, teenuste ja ärimudelite kombinatsioone, ja neil on potentsiaal avada uusi turge kogu maailmas. Mõju avaldub ka muudele määrava tähtsusega valdkondadele, näiteks tootmisele, finantsteenustele, transpordile ja energeetikale.

Euroopa peab laineharjal püsima. Tal on hea positsioon, kuna uus laine tuleb süvatehnoloogia valdkondades, eelkõige peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate osas, millesse Euroopa on juba suurel määral investeerinud, ja tal on seetõttu teaduse ja teadmiste, kaasa arvatud inimressursside osas mõned konkurentsieelised ja võime toetuda avaliku ja erasektori tihedale koostööle (nt tervishoiu ja energia valdkonnas).

Selleks et Euroopa saaks seda uut läbimurdelise innovatsiooni lainet juhtida, tuleb lahendada järgmised alusprobleemid:

▌

—

suurendada riskirahastamist, et kõrvaldada rahastamispuudujäägid: Euroopa novaatorid kannatavad vähese riskirahastamise all. Läbimurdeliste uuenduste maailmas juhtpositsioonil olevateks ettevõteteks muutmise võti on erasektori riskikapital, kuid Euroopas on see umbes veerand USAs ja Aasias koondatud summadest. Euroopa peab üle saama madalseisust, kus ideedel ja uuendustel ei õnnestu turule jõuda lõhe tõttu avaliku sektori toetuse ja erainvesteeringute vahel, seda eelkõige kõrge riskiga läbimurdeliste uuenduste puhul, mida tuleb toetada pikaajaliste investeeringutega;

—	soodustada juurdepääsu teadustulemustele, parandada teadustulemuste üleminekut innovatsiooniks ja kiirendada ideede, tehnoloogiate ja annete siiret teadusbaasist idufirmadesse ja tööstusesse;

—	toetada veelgi mis tahes kujul esinevat innovatsiooni, kaasa arvatud kasutajakeskset innovatsiooni, tarbijakeskseid teenuseid ja kaasavat sotsiaalset innovatsiooni;

—	kiirendada äritegevuse ümberkujundamist: Euroopa majandus on uute tehnoloogiate kasutussevõtmisel ja täiustamisel maha jäänud, 77 % uutest ja suurtest teadus- ja arendusettevõtetest asuvad USAs või Aasias ning ainult 16 % Euroopas;

—

parandada ja lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamis- ja toetamistingimusi Euroopas: rahastamisallikate rohkus muudab olukorra novaatorite jaoks keeruliseks. EL peab sekkuma koostöös ja kooskõlas teiste Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasemete algatustega (nii avaliku sektori kui ka eraalgatustega), et paremini suurendada ja ühtlustada toetusvõimet , vältida tegevuse dubleerimist ning pakkuda kõigile Euroopa novaatoritele lihtsalt arusaadavaid tingimusi;

—

kõrvaldada innovatsiooni ökosüsteemi killustatus. Kuigi innovatsiooni toimumispunktide hulk Euroopas kasvab, ei ole need omavahel hästi ühendatud. Rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtted peavad tulema toime riiklike turgude killustatusega ja nende eri keelte, ärikultuuride ja regulatsioonidega. ELil on oma roll riiklike ja piirkondlike ökosüsteemide vahelise tulemusliku koostöö toetamisel, et ettevõtjad ja eelkõige VKEd saaksid juurdepääsu parimatele teadmistele, eksperditeadmistele, taristutele ja teenustele kogu Euroopas. EL peab toetama ökosüsteemide vahelist koostööd, muu hulgas regulatsiooni abil, et paraneks eri tehnoloogiate ja praktiliste lahenduste vaheline koostalitlusvõime.

Et selle läbimurdelise innovatsiooni uue globaalse lainega toime tulla, vajab ELi toetus ▌ novaatoritele kiirestitoimivat, lihtsat, sujuvat ja kohandatud lähenemisviisi. Läbimurdeliste uuenduste ja kasvufirmade arendamise ja kasutamise poliitika peab julgema võtta riske, arvestama eespool loetletud probleemidega ning andma lisaväärtust innovatsiooniga seotud meetmetele, mida rakendavad liikmesriigid või piirkonnad eraldi.

Programmi „Euroopa horisont“ sammas „Innovatiivne Euroopa“ on kavandatud koostöös teiste ELi poliitikavaldkondadega ja eriti programmiga „InvestEU“ niisuguseid käegakatsutavaid tulemusi andma. See tugineb varasematest raamprogrammidest saadud õppetundidele ja kogemustele, eelkõige neile, mis on saadud sellistest tegevustest nagu tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET), innovatsiooni kiirtee (FTI) ning VKEde rahastamisvahend , kuid ka erasektori ja ettevõtete rahastamisega seotud tegevustest (nt seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu (RSFF), „Horisont 2020“ (InnovFin)), mis on koondatud ajavahemikul 2018–2020 käivitatud Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti tegevuste alla ja nendega kooskõlastatud .

Neile kogemustele tuginedes nähakse selles sambas ette Euroopa innovatsiooninõukogu asutamine, mis hakkab peamiselt edendama läbimurdelist ja murrangulist tehnoloogiat ja innovatsiooni, pöörates erilist tähelepanu turgu loovale innovatsioonile, ühtlasi toetades sihipäraste meetmete ja tegevustega igat liiki innovatsiooni, sealhulgas astmelist innovatsiooni, eriti VKEdes, kaasa arvatud idufirmades, ja erandjuhtudel kiire kasvu potentsiaaliga väikestes keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjates ELi ja ülemaailmsel tasandil:

—	tulevaste ja kujunemisjärgus läbimurdeliste uuenduste , sealhulgas süvatehnoloogiliste uuenduste ning mittetehnoloogiliste uuenduste arengu toetamine;

—	rahastamispuudujääkide kõrvaldamine turgu loovate uuenduste arendamisel, kasutamisel ja täiustamisel;

—	erakapitali ja -investeeringute võimendamine;

—	ELi innovatsiooni toetamistegevuse mõju ja nähtavuse suurendamine.

Samuti näeb see sammas ette Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) alusel, eelkõige selle teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu välja töötatud meetmed. Lisaks tagatakse EIC ja EIT vahel süstemaatiline sünergia: EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnast lähtuvad novaatorlikud ettevõtted võidakse suunata EICsse, et luua pankade nõudmistele veel mitte vastavate uuenduste jada, samas kui EIC rahastatavatele suure potentsiaaliga novaatorlikele ettevõtetele, mis veel ei kuulu ühte EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest, võidakse pakkuda juurdepääsu sellele täiendavale toetusele.

Sellal kui EIC ja EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad otseselt toetada innovatsiooni kogu ELis, tuleb edasi arendada ja parandada üldist keskkonda, milles Euroopa innovatsioon tärkab ja kujuneb: alusuuringute käigus saadud teadmised on aluseks turgu loovale innovatsioonile. Euroopa ühiseks püüdluseks peab olema innovatsiooni toetamine kogu Euroopas, kõigis mõõtmetes ja vormides, sealhulgas võimaluse korral üksteist täiendavate ELi, riikide ja piirkondade poliitika (muu hulgas seeläbi, et tagatakse koostoime ERDFiga ja rakendatakse aruka spetsialiseerumise strateegiaid) ja ressurssidega. Seega nähakse selles sambas ette ka

—	uuendatud ja tõhustatud kooskõlastus- ja koostöömehhanismid liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, samuti eraalgatustega, et toetada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide kõiki osalisi, muu hulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil ;

—

▌

—

peale selle on see sammas tihedalt seotud programmiga „InvestEU“, jätkates jõupingutusi riskirahastamisvõime suurendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas Euroopas ▌ . Programmi „Horisont 2020“ rahastamisalgatuse „InnovFin“ ja EFSI töö raames tehtud edusammudele ja sealt saadud kogemustele tuginedes parandab programm „InvestEU“ riskirahastamise kättesaadavust pankade nõudmistele vastavate üksuste , samuti investorite jaoks.

1. EÜROOPA INNOVATSIOONINÕUKOGU (EÜROPEAN INNOVATION COUNCIL – EIC)

1.1. Sekkumisvaldkonnad

Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevuspõhimõtted on järgmised: selge ELi lisaväärtus, autonoomia, riskimisvõime, tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus ja vastutus. EIC toimib ühtse kontaktpunktina igat liiki novaatorite jaoks, eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni (VKEd, kaasa arvatud idufirmad, ja erandjuhtudel väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad). Sõltuvalt selle skeemidest toetatakse sellest üksiktoetusesaajaid ja valdkondadevahelisi konsortsiume.

EIC eesmärgid on järgmised :

—	teha kindlaks kõrge riskiga igat liiki – kaasa arvatud astmelised – uuendused, mis on suurel määral keskendunud läbimurdelistele, murrangulistele ja süvatehnoloogilistele uuendustele, millel on potentsiaal saada turgu loovateks uuendusteks, ning neid arendada ja kasutusele võtta ning

—	toetada innovatiivsete ettevõtjate, peamiselt VKEde, sealhulgas idufirmade, ja erandjuhtudel väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kiiret kasvu ELi ja rahvusvahelisel tasandil, teel ideedest kuni turustamiseni.

Kui see on asjakohane, annab EIC panuse programmi „Euroopa horisont“ muude osade, eriti II samba alusel toetatavatesse tegevustesse.

EIC tegevust viiakse ellu eelkõige kahe teineteist täiendava meetmega, nimelt Pathfinder for advanced research tehnoloogia arendamise algetappideks ja Accelerator innovatsiooni- ja turuletoomistegevuseks, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevad etapid ja ettevõtte kasv. Kuna meetme Accelerator põhimõte on pakkuda idufirmade, VKEde ja erandjuhtudel väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kõrge riskiga uuenduste jaoks üht kontaktpunkti ja üht toetusprotsessi, antakse selle alusel kaht tüüpi toetust: peamiselt pakutakse segarahastamist (kombineerides toetusi omakapitaliinvesteeringutega) ning toetusi, millele järgneb soovi korral omakapitalipõhine toetus. Samuti pakub see juurdepääsu laenudele ja tagatistele, eriti nendele, mida antakse programmi „InvestEU“ raames.

Neil kahel teineteist täiendaval meetmel on sarnased omadused. Need:

—	toetavad kõrge riskiga uuendusi, millega seotud riske, olgu need finants-, tehnoloogilised, teadusalased, turu- ja/või regulatiivsed riskid, ei saa kanda ainult turg või mida ei saa veel toetada programmi „InvestEU“ rahastamisvahenditega;

—	keskenduvad peamiselt kõrge riskiga läbimurdelistele ja/ või süvatehnoloogilistele uuendustele, samas toetades ka muid innovatsiooni vorme, sealhulgas astmelist innovatsiooni, millel on potentsiaal kujundada uusi turge või aidata kaasa üleilmsete probleemide lahendamisele ;

—

on peamiselt alt-üles-põhimõttel toimivad, avatud uuendustele kõigis teadus- ja tehnoloogiavaldkondades ning rakendustele mis tahes sektoris, pakkudes ühtlasi sihipärast tuge kujunemisjärgus läbimurdelistele, turgu loovatele ja /või süvatehnoloogilistele tehnoloogiatele, mis võivad majandusliku ja/või sotsiaalse mõju poolest olla strateegiliselt olulised. Komisjoni talitused hindavad seda potentsiaalset strateegilist mõju soovituste põhjal, mida annavad sõltumatud eksperdid, EIC programmijuhid ja EIC nõuandekogu, kui see on asjakohane;

—	stimuleerivad uuendusi, mis puudutavad eri teadus- ja tehnoloogiavaldkondi (nt ühendades füüsilise ja digitaalse) ja sektoreid;

—	keskenduvad novaatoritele, lihtsustades menetlusi ja haldusnõudeid, viivad läbi vestlusi, et aidata taotlusi hinnata, ning tagavad kiire otsustamine;

▌

—	rakendatakse eesmärgiga oluliselt tugevdada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi;

—	on juhitud proaktiivselt vahe-eesmärkide või muude eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite abil, et hinnata edusamme ja võimalust projekte vajaduse korral pärast põhjalikku hindamist, milleks võib kasutada sõltumatuid eksperte, ümber suunata , nende ajakava muuta või need lõpetada .

Lisaks rahalisele toetusele on novaatoritel juurdepääs ka EIC ärinõustamisteenustele, mis pakuvad projektitöö juhendamist, nõustamist ja tehnilist abi ning viivad novaatorid kokku teiste novaatorite, tööstuspartnerite ja investoritega. Samuti on novaatoritel hõlbustatud juurdepääs eksperditeadmistele, vahenditele (sealhulgas innovatsioonikeskustele (17) ja avatud innovatsiooni katseplatvormidele ) ja ELi poolt toetatavatele tegevustele (sealhulgas EIT tegevustele, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ▌ ). Komisjon tagab sujuva järjepidevuse EIT, EIC ja programmi „InvestEU“ vahel, et tagada täiendavus ja sünergia.

Et võimaldada Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi tugevdada, pööratakse erilist tähelepanu nõuetekohasele ja tõhusale vastastikusele täiendavusele liikmesriikide või piirkondadevaheliste üksikute või võrku koondunud algatustega, ka Euroopa partnerluse vormis.

1.1.1. Pathfinder for Advanced Research

Pathfinder’i raames antakse toetusi kõrge riskiga tipptasemel projektidele, mis uurivad uusi ja süvatehnoloogilisi valdkondi eesmärgiga areneda potentsiaalselt radikaalseteks uuenduslikeks tulevikutehnoloogiateks ja uuteks turuvõimalusteks. Need liidetakse unikaalset kriteeriumite kogumit sisaldavaks ühtseks mudeliks. See tugineb nendest tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET) kavadest saadud kogemustele, mida toetati seitsmenda raamprogrammi ja „Horisont 2020“ raames, sealhulgas „Horisont 2020“ innovatsiooni hüppelaud FET-Innovation Launchpad ning VKEdele ettenähtud vahendi 1. etapp.

Pathfinder’i üldeesmärk on toetada võimalikke turgu loovaid uuendusi, mis põhinevad läbimurdelistel ▌ideedel, ja viia need tutvustusetappi või arendada ärimudeleid või strateegiaid, et jätkata meetmega Accelerator või muude turuletoomislahendustega. Selleks toetatakse Pathfinder’iga ▌ teadus-tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas kontseptsiooni tõendamist ja prototüübi valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.

Et olla ulatuslikule uurimisele, juhuslikele võimalustele ja ootamatutele ideedele, kontseptsioonidele ja avastustele täielikult avatud, rakendatakse Pathfinder’it peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva pideva, konkurentsipõhise ja tähtaegu sisaldava avatud projektikonkursi kaudu. Pathfinder, säilitades oma peamiselt alt-üles põhimõtet järgiva olemuse, aitab ka toime tulla konkurentsiprobleemidega, et arendada välja peamisi strateegilisi eesmärke (18), milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist. Nende probleemidega seotud teemad määratakse kindlaks tööprogrammides. Väljavalitud projektide ümberrühmitamine temaatilistesse või eesmärgikohastesse pakettidesse võimaldab saavutada tegevuste kriitilise massi ja struktureerida uusi valdkondadevaheliste uuringutega tegelevaid teadusringkondi.

Neid väljavalitud projektidest▌ moodustatud portfelle arendatakse ja täiustatakse nende novaatorite visiooni kohaselt ning jagatakse ühtlasi ka kogu innovatsioonikogukonnaga. Pathfinder’i üleminekutegevuste rakendamisega aidatakse teadlastel ja novaatoritel leida võimalusi kaubanduslikuks arendamiseks, nagu tutvustamistegevus ja teostatavusuuringud võimaliku ärimudeli hindamiseks, ning toetatakse võrse- ja idufirmade loomist. Need Pathfinder’i üleminekutegevused võivad koosneda ka täiendavatest uurimistoetustest, et suurendada eelnenud ja käimasolevate tegevuste ulatust, kaasata uusi partnereid, võimaldada paketisisest koostööd ja arendada sellega seotud valdkondadevahelist ringkonda.

Pathfinder on avatud igat liiki novaatoritele eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni, milleks on eelkõige idufirmad ja VKEd, ning see keskendub valdkondadevahelistele konsortsiumitele. Üksiktoetusesaaja projektide korral ei lubata keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel ja suurematel ettevõtetel osaleda. Pathfinder’it rakendatakse peamiselt teaduskoostöös ja tugevas kooskõlas teiste programmi „Euroopa horisont“ osadega, eelkõige Euroopa Teadusnõukogu tegevusega, Marie Skłodowska-Curie meetmetega (MSC-meetmed), III samba Euroopa ökosüsteemi osaga ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusega , et teha kindlaks läbimurde saavutamise potentsiaaliga pöördelised uued ideed ja kontseptsioonid .

1.1.2. Accelerator

Kättesaadav erarahastamine ja ettevõtterahastamine jääb napiks uurimis- ja innovatsioonitegevuse hilisemate etappide ning kõrge riskiga (19) ja seetõttu pankade nõudmistele mitte vastavate või investoritele atraktiivsete läbimurdeliste ja turgu loovate uuenduste turuleviimise vahel. Et mis tahes kõrge riskiga uuenduse puhul, eriti Euroopa tulevase majanduskasvu võtmeteguriks olevate läbimurdeliste ja süvatehnoloogiliste uuenduste puhul madalseisust välja tulla, tuleb avaliku sektori toetuse jaoks välja töötada pöördeliselt uus lähenemisviis. Kui turg ei paku toimivaid finantslahendusi, peaks avalik sektor toetuseks pakkuma konkreetset riskijagamismehhanismi, mis kannab suuremat osa võimalike läbimurdeliste turguloovate uuenduste esialgsest riskist või kogu seda riski, et kaasata alternatiivseid erainvestoreid teises etapis, mil tegevus areneb ja risk väheneb , kuni uuenduslikku projekti ellu viiv ettevõte hakkab vastama pankade nõudmistele .

Seega annab Accelerator rahalist tuge VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kellel on soov arendada oma läbimurdelisi uuendusi, viia need ELi ja rahvusvahelistele turgudele ning kiiresti kasvada. Selleks tugineb see „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. ja 3. etapist ning algatusest „InnovFin“ saadud kogemustele, muu hulgas lisades uurimistoetusi mittehõlmavaid vahendeid ja omades võimet toetada suuremaid ja pikaajalisemaid investeeringuid.

Accelerator annab toetust peamiselt EIC segarahastamise vormis , ning annab ka toetuseid ja panustab omakapitali. EIC segarahastamine on segu järgmisest:

—	uurimistoetus või tagasimakstav ettemakse (20), millega kaetakse innovatsioonitegevuse kulud;

—

toetus omakapitali investeerimiseks (21) või muu tagasimakstav vorm (laen, tagatis jne) , et ühendada innovatsioonitegevus tõhusa turuletoomisega, samuti kasvamisega nii, et see ei tõrju välja erainvesteeringuid ega moonuta konkurentsi siseturul. Kui projekti peetakse algse valiku tegemisest alates pankade nõudmistele vastavaks (nõuetekohane hoolsus), või kui riski taset on piisavalt vähendatud, võimaldab ta valitud/toetataval ettevõttel saada juurdepääsu laenupõhisele rahastamisele (nt laen või tagatis) ja/või omakapitali kaudu rahastamisele , mida pakub programm „InvestEU“.

Segarahastamispõhist toetust antakse vaid ühe protsessi läbimisel ja ühe otsusega, mille tulemusena tekib toetust saanud novaatorile vaid üks üldine kohustus seoses rahaliste vahenditega, mis katavad eri innovatsioonietappe kuni turuletoomiseni, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevaid etappe. Saadud toetuse täielikule rakendamisele kehtestatakse vahe-eesmärgid ja see vaadatakse läbi. Rahastamise kombineerimist ja ulatust kohandatakse vastavalt ettevõtte vajadustele, suurusele ja tegevusetapile, tehnoloogia/uuenduse laadile ja innovatsioonitsükli pikkusele. See katab rahastamisvajadused, kuni tulevad asemele alternatiivsed investeerimisallikad.

EIC Accelerator pakub toetuste vormis rahastust ka VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, et need viiksid läbi eri liiki innovatsioonitegevusi, alates astmelisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini. Toetust saavad ettevõtjad, kelle eesmärk on seejärel kasvada.

Toetust antakse sama pidevalt avatud ja alt-üles põhimõtet järgiva projektikonkursi alusel, mida kasutatakse segarahastamispõhise toetuse puhul. Idufirma või VKE võib programmi „Euroopa horisont“ kehtivusaja jooksul saada EIClt üksnes toetuspõhist toetust ainult ühe korra ja mitte rohkem kui 2,5 miljonit eurot. Ettepanekud peavad sisaldama üksikasjalikku teavet taotleja kasvusuutlikkuse kohta.

Projektide puhul, mis on saanud üksnes toetuspõhist toetust, võib Accelerator’i alusel anda toetusesaajate taotluse korral selle eriotstarbelise rahastamisvahendi kaudu neile finantstoetust (nt üksnes omakapitalipõhine toetus), võttes arvesse eriotstarbelise rahastamisvahendi hoolsuskohustuse andmeid.

Kui valitud projektid saavad oma teadus-ja innovatsioonitegevuse jaoks toetust toetuskomponendi alusel, võib need tegevused läbi viia koostöös avaliku või erasektori teadusasutustega, näiteks alltöövõtu abil, tagamaks, et toetusesaajal on optimaalne juurdepääs tehnilisele ja ettevõtlusalasele oskusteabele. See võimaldab toetusesaajal areneda, omades tugevat baasi kogu Euroopas olemas olevate teadmiste, oskusteabe ja ökosüsteemide kontekstis.

Kui mitmesugused riskid ( finantsalased, teadusalased/ tehnoloogilised, turu-, juhtimis-, regulatiivsed riskid jne) on vähenenud, suureneb tõenäoliselt tagasimakstava ettemakse komponendi olulisus.

Kuigi EL võib väljavalitud innovatsiooni- ja turuletoomistegevusega seotud esialgset riski üksi kanda, on eesmärgiks kõnealuseid riske vähendada ja soodustada alates tegevuse algusest ja selle edenedes ühisinvesteeringuid alternatiivsetest allikatest ning isegi asendusinvestorite leidmist. Sellisel juhul lepitakse kaasinvestori(te)ga ja toetusesaajatega / toetatavate ettevõtjatega kokku ühisinvesteerimise eesmärkides ja ajakavas.

Accelerator tegutseb peamiselt pidevalt avatud alt-üles põhimõtet järgiva projektikonkursi kaudu, kasutades tähtaegu, ja see on suunatud ▌ VKEdele, kaasa arvatud idufirmadele, ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kaasa arvatud neid ettevõtteid juhtivatele või neis olulisi oskusi omavatele noortele ja naissoost novaatoritele. Seda avatud ja alt-üles põhimõtet järgivat projektikonkurssi võib täiendada sihipärase toetusega kujunemisjärgus läbimurdelistele, turgu loovatele ja/või süvatehnoloogilistele uuendustele, mis võivad majandusliku ja/või sotsiaalse mõju poolest olla strateegiliselt olulised , säilitades seejuures Accelerator’i alt-üles-põhimõtet järgiva olemuse . Selle sihipärase toetusega seotud teemasid kirjeldatakse tööprogrammides. Ettepanekuid võivad esitada ka investorid, sealhulgas riiklikud innovatsiooniasutused, kuid toetusi antakse otseselt ettevõttele , mis viib ellu uuenduslikku projekti, mille vastu nad huvi tunnevad .

Samuti võimaldab Accelerator Pathfinder’i toetatud projektidest ja ELi raamprogrammide (22) ▌ muudest sammastest ▌pärit uuenduste▌ kasutuselevõttu, et aidata neil turule jõuda. „Euroopa horisondi“ ja varasemate raamprogrammide muude sammaste raames toetust saanud projektide kindlakstegemine toimub asjakohaste metoodikate, näiteks innovatsiooniradari abil.

Lisaks, kui on tehtud esialgne kaardistamine, on kasvu silmas pidades ja kooskõlas määruse [raamprogramm] artikli 43 lõike 5 punktiga a juurdepääs Accelerator’i hindamisetapile ka kõlblikel riiklikel ja piirkondlikel programmidel, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed järjestikused tingimused:

a)	komisjon viib tihedas koostöös liikmesriikidega läbi põhjaliku kõlblike riiklike ja piirkondlike programmide kaardistamise, et teha kindlaks vajadus sellise skeemi järele. Selle kaardistamise tulemused avaldatakse osalejate portaalis ja seda ajakohastatakse regulaarselt;

esimeses programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis käivitatakse sellel kaardistamisel põhinev katseprojekt. Selle katseprojekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

—	komisjon sertifitseerib riiklikud või piirkondlikud hindamismenetlused kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi kriteeriumitega;

—

komisjon tagab EIC Accelerator’i alusel esitatud ettepanekute ja muude ettepanekute hindamisel võrdse kohtlemise. Eelkõige peavad kõik kõlblikud ettepanekud läbima rangelt võrdsetel alustel korraldatava valikutesti, mis toimub välistest sõltumatutest ekspertidest koosneva žüriiga peetava individuaalse vestluse vormis.

1.1.3. EIC muu tegevus

EIC rakendab lisaks ka:

—

kõigile valitud idufirmadele ja VKEdele ja erandjuhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele väga soovitatavaid, kuid mitte kohustuslikke EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ja avaliku sektori hankijatega. EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevate platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC ▌nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate;

—	EIC stipendiumi, et tunnustada ELi juhtivaid novaatoreid. Kõrgema nõuandekogu ettepanekul maksab komisjoni neile stipendiumi, et tunnustada neid kui innovatsioonisaadikuid;

—

EIC väljakutseid, st ergutusauhindu, mis aitavad kaasa uute lahenduste leidmiseks globaalprobleemidele, kaasata uusi osalejaid ja luua uusi kogukondi. Muude EIC ▌auhindade hulka kuuluvad iCapital, kliimainnovatsiooni auhind, sotsiaalse innovatsiooni ergutusauhind ja naisnovaatorite auhind. (23) Auhindade süsteem on seotud EIC ja teiste ELi raamprogrammi osadega, sealhulgas missioonide ja muude asjakohaste rahastamisasutustega. Uuritakse koostöövõimalusi organisatsioonidega, mis on suutelised pakkuma täiendavat toetust (nt ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused, ettevõtluse edendajad, heategevusasutused ja sihtasutused);

—	EIC innovatiivseid hankeid, et hankida prototüüpe või töötada välja esimene ostukava hõlbustamaks uuenduslike tehnoloogiate turustamiseelset katsetamist ja omandamist riiklike, piirkondlike või kohaliku tasandi avalik-õiguslike asutuste poolt ühiselt, kui see on võimalik .

1.2. Rakendamine

Et kajastada EIC novaatorikeskset lähenemisviisi ja uudseid tegutsemisviise , nõuab EIC rakendamine spetsiaalsete juhtimisviiside kasutamist.

1.2.1. EIC nõuandekogu

EIC kõrgem nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“) abistab komisjoni EIC ülesannete täitmisel. Lisaks EIC tööprogrammide kohta nõu andmisele on EIC nõuandekogul aktiivne nõuandev roll projektide valiku protsessis ning juhtimis- ja järelmeetmete alal. Sellel on teabevahetusfunktsioon ja selle liikmetel on saadiku roll innovatsiooni edendamisel kogu ELis. Teabevahetuskanaliteks on muu hulgas peamistel innovatsioonisündmustel viibimine, sotsiaalmeedia, EIC novaatorite kogukonna loomine, peamiste meediakanalite kaasamine innovatsioonile keskendudes, ühisüritused ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenduskeskustega.

EIC nõuandekogu annab komisjonile nõu seoses innovatsioonitrendide või -algatustega, mis on vajalikud ELi innovatsiooni ökosüsteemi soodustamiseks ja edendamiseks, samuti seoses võimalike regulatiivsete tõketega. Samuti tuleb EIC nõuandekogu nõuandes teha kindlaks tärkavaid innovatsioonivaldkondi, mida tuleb tõenäoliselt arvesse võtta samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ja missioonide raames toimuvas tegevuses. Sel viisil j a tegevust asjaomase programmikomitee koosseisuga koordineerides aitab EIC nõuandekogu eeldatavasti kaasa programmi „Euroopa horisont“ üldise sidususe saavutamisele.

Komisjon teeb EIC nõuandekogu nõuannete alusel järgmist:

—

annab enne projektikonkursse potentsiaalsetele taotlejatele üksikasjalikku teavet, muu hulgas järgmise kohta:

—	erinevate toetuskavade nõuded;

—	kuidas võimaldatakse ja rakendatakse kavandatavaid finantstoetuse vorme (segarahastamine, toetus, omakapitalipõhine toetus, laen ja tagatis);

—	sihtrühmade ja nende konkreetsete vajaduste selge eristamine kooskõlas EIC kavadega;

—	toote, protsessi, turustamise ja teenuste osas kindlaks määratud innovatsiooni eesmärgid;

—	kehtestab EIC kavade kindla jälgimis- ja rakendamissüsteemi eesmärgiga tagada kiire poliitikameetmete õpe ja kujundada innovatsioonimustrid. Selleks valitakse välja näitajad ja rakendatakse neid, et mõõta oodatavat ja saavutatud innovatsiooni toote, protsessi, turustamise ja teenuste osas;

—	tagab tegevuse dubleerimise vältimiseks EIC ja EIT vahelise täiendavuse ja koostöö;

—	levitab üksikasjalikku teavet olemasolevate vahendite kohta, et tõmmata väga riskantsete projektide puhul ligi riskikapitaliinvestoreid.

1.2.2. EIC programmijuhid

Komisjon läheneb kõrge riskiga projektide juhtimisele proaktiivselt, kasutades juurdepääsu vajalikele eksperditeadmistele.

Komisjon määrab ajutiselt EIC programmijuhid, kes abistavad teda ettevõtlusalase ja tehnoloogiapõhise visiooni ja tegevussuunistega. Nende isikute määramisest teavitatakse programmikomiteed.

Programmijuhid tulevad paljudest ringkondadest, sealhulgas ettevõtetest, ülikoolidest, riiklikest laboritest ja teaduskeskustest. Neil on põhjalikud eksperditeadmised, mis on saadud aastatepikkuse töö jooksul isikliku kogemuse läbi. Nad on tunnustatud juhid, kes on juhtinud kas valdkondadevahelisi uurimisrühmi või suuri institutsionaalseid programme ning teavad, kui oluline on oma visiooni väsimatult, loominguliselt ja ulatuslikult levitada. Lõpuks on neil kogemus oluliste eelarvete läbivaatamisel, mis nõuab vastutustunnet.

Programmijuhtidelt oodatakse EIC rahastuse mõju suurendamist, edendades aktiivse juhtimise kultuuri, kombineerides head tehnoloogilised teadmised praktilise osalemisega, mis hõlmab visioonist lähtuva eelarve ja ajakava koostamist ning vahe-eesmärkide määramist portfelli ja projekti tasemel; EIC projektid peavad rahastamise jätkumiseks järgima nimetatud eelarvet, ajakava ja vahe-eesmärke.

Eelkõige jälgivad programmijuhid Pathfinder’i j a Accelerator’i projektikonkursi läbiviimist ja esitavad eksperdihindamise komiteedele selgete ja õiglaste kriteeriumite põhjal arvamusi, pidades silmas sellistest projektidest koosneva sidusa strateegilise projektiportfelli moodustamist, mis annavad eeldatavalt olulise panuse potentsiaalsete ühiskondlike või majandusalaste turgu loovate uuenduste kujunemisse.

Programmijuhtide ülesanne on edendada Pathfinder’i pakette, töötades koos toetusesaajatega välja ühise visiooni ja strateegilise lähenemise, millega saavutatakse tegevuste kriitiline mass. See hõlmab uute, hiljuti välja arendatud uurimisvaldkondade tugevdamist ning uute ringkondade ülesehitamist ja struktureerimist eesmärgiga muuta tipptasemel läbimurdelised ideed ehtsateks ja küpseteks turgu loovateks uuendusteks. Programmijuhid rakendavad üleminekumeetmeid, arendades portfelli edasi asjakohaste lisategevuste ja -partneritega, ning jälgides tähelepanelikult võimalikke võrse- ja idufirmasid.

Suurema paindlikkuse võimaldamiseks vaatavad programmijuhid Pathfinder’i ja Accelerator’i projektid iga vahe-eesmärgi suhtes või eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel läbi asjakohaste ajavahemike tagant vastavalt programmi arengule , et hinnata, kas neid tuleks jätkata, ümber korraldada või lõpetada vastavalt kindlaksmääratud projektijuhtimismeetoditele ja -menetlustele. Kui see on asjakohane, võib sellisesse hindamisse kaasata sõltumatuid väliseksperte. Komisjon tagab kooskõlas personalieeskirjadega, et programmijuhtide puhul ei esine nende kõikide ülesannete täitmisel huvide konflikti ega konfidentsiaalsuse nõude rikkumist.

Võttes arvesse meetmete kõrget riskitaset, on tõenäoline, et märkimisväärne arv projekte jääb lõpule viimata. Selliste projektide lõpetamise tõttu vabanenud eelarvevahendeid kasutatakse teiste EIC meetmete toetamiseks ja programmikomiteed teavitatakse sellest õigeaegselt.

1.2.3. EIC segarahastamise rakendamine

Komisjon haldab kõiki Accelerator’i projektide rakenduslikke elemente, sealhulgas uurimistoetust või muid tagastamatuid toetusvorme.

EIC segarahastamise haldamiseks loob komisjon ▌eriotstarbelise rahastamisvahendi .

Komisjon püüab tagada teiste avaliku sektori ja erasektori investorite osaluse. Kui see ei ole eriotstarbelise üksuse loomisel esialgu võimalik, struktureeritakse üksus liidu panuse võimendava mõju suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks ligi teisi avaliku või erasektori investoreid.

EIC eriotstarbelise rahastamisvahendi investeerimisstrateegia kiidab heaks komisjon. EIC eriotstarbeline rahastamisvahend kujundab oma omakapitaliosaluse lõpetamise strateegia, mis hõlmab võimalust teha programmi „InvestEU“ alusel toetatavatele rakenduspartneritele ettepanek kanda investeering (investeeringu osa) üle, kui see on asjakohane ja kui investeeringuga seotud riske on piisavalt vähendatud, nii et need vastavad finantsmääruse artikli 209 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, ning rakendab seda strateegiat. Sellest teavitatakse programmikomiteed.

EIC eriotstarbeline rahastamisvahend täidab hoolsuskohustust ja peab läbirääkimisi iga investeeringu tehniliste tingimuste üle kooskõlas täiendavuse põhimõttega ja vältides huvide konflikti investeeringut saavate üksuste ja muude partnerite muude tegevustega. EIC eriotstarbeline rahastamisvahend suunab avaliku ja/või erasektori investeeringuid proaktiivselt Accelerator’i eri investeerimistegevustesse.

2. EÜROOPA INNOVATSIOONI ÖKOSÜSTEEMID

2.1. Põhimõtted

Et teadlasi, ettevõtjaid, tööstust ja ühiskonda üldiselt kaasava innovatsiooni potentsiaali täielikult ära kasutada, peab EL koos liikmesriikidega parandama keskkonda, milles innovatsioon saab võrsuda igal tasandil. See tähendab tõhusa ELi tasandi innovatsiooni ökosüsteemi arendamise toetamist, koostöö, võrgustike loomise ning ideede ja teadmiste vahetamise ergutamist, avatud innovatsiooniprotsesside arendamist organisatsioonides ning rahastamist ja oskuste arendamist riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi innovatsiooni ökosüsteemides , et toetada igat liiki innovatsiooni, luua kontaktid kõigi novaatoritega kogu ELis ja pakkuda neile piisavat toetust .

Samuti peab ELi ja liikmesriikide eesmärgiks olema niisuguste ökosüsteemide kujundamine, mis toetavad lisaks eraettevõtetes toimuvale innovatsioonile sotsiaalset innovatsiooni ja avaliku sektori innovatsiooni. Muidugi peab valitsemissektor olema innovaatiline ja end uuendama, et suuta toetada reguleerimise ja valitsemise muutusi, mis on vajalikud selleks, et toetada uuenduste, sealhulgas uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ning üldsuse kasvavat nõudlust teenuste tõhusama ja tulemuslikuma osutamise järele. Sotsiaalsetel uuendustel on oluline tähtsus ühiskonna heaolu suurendamisel.

Nende eesmärkide saavutamiseks võetakse meetmeid, et täiendada ja kindlustada sünergiat seoses EIC meetmeliikidega, samuti EIT tegevusega, programmi „Euroopa horisont“ muude sammaste alusel läbi viidavate tegevustega, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide tegevusega ning erasektori algatustel põhineva tegevusega.

2.2. Sekkumisvaldkonnad

Esimese sammuna organiseerib komisjon EIC foorumi, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori asutused ja muud asutused, mis vastutavad ▌ innovatsioonipoliitika ja innovatsiooniprogrammide elluviimise eest; foorumi organiseerimise eesmärk on kooskõlastamise ja dialoogi edendamine ELi innovatsiooni ökosüsteemi kujundamisel. Samuti kaasatakse EIC nõuandekogu ja EIT juhatus. Selle EIC foorumi raames teeb komisjon järgmist:

—

arutab, kuidas töötada välja innovatsioonisõbralikke õigusakte, järgides pidevalt innovatsioonipõhimõtet (24), ning innovaatilist lähenemist riigihangetele, sealhulgas avalike innovatsioonihangete vahendi suurendamist innovatsiooni soodustamiseks. Ka avaliku sektori innovatsiooni jälgimiskeskus jätkab valitsusesiseselt innovatsiooniga seoses tehtavate jõupingutuste toetamist uuendatud poliitika toetusvahendiga;

—	edendab teadus- ja innovatsioonikavade kooskõlastamist ELi tööga avatud kapitalivoo- ja investeerimisturu tugevdamiseks, nt innovatsiooni edendavate oluliste raamtingimuste väljatöötamist kapitaliturgude liidu raames;

—

suurendab kooskõla riiklike ja piirkondlike innovatsiooniprogrammide ja programmi „Euroopa horisont“, eriti EIC ja EIT alusel läbi viidavate innovatsioonitegevuste vahel, et soodustada tegevuste sünergiat ja vältida nende kattumist, jagades andmeid programmide ja nende rakendamise kohta, samuti ressursside ja oskusteabe ning tehnoloogia- ja innovatsioonisuundumuste analüüsi ja jälgimise kohta, ▌viies omavahel kokku vastavad novaatorite ringkonnad;

—

töötab välja ühise teabevahetusstrateegia innovatsooni kohta ELis. Selle eesmärk on stimuleerida kõige andekamaid ELi novaatoreid, ettevõtjaid, eriti noori, VKEsid ja idufirmasid kogu EList . Ta rõhutab ELi lisaväärtust, mida tehnilised, mittetehnilised ja sotsiaalsed novaatorid võivad ELi kodanikele tuua, arendades oma idee/visiooni jõudsalt edenevaks ettevõtteks (sotsiaalne väärtus/mõju, töökohad ja majanduskasv, ühiskondlik areng).

▌

Lisaks teeb EL koostoimes teiste programmi „Euroopa horisont“ tegevustega, kaasa arvatud EIC ja EIT tegevus, ja piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega järgmist:

—

edendab ja kaasrahastab ühiseid innovatsiooniprogramme, mida juhivad riikliku, piirkondliku või kohaliku innovatsioonipoliitika ja sellekohaste innovatsiooniprogrammide eest vastutavad asutused, sellega võivad ühineda innovatsiooni ja novaatoreid toetavad eraettevõtjad. Niisugused nõudluspõhised ühisprogrammid võivad muu hulgas olla suunatud varasemate etappide ja teostatavusuuringute toetamisele, teadusringkondade koostööle ettevõtetega, kõrgtehnoloogiliste VKEde teaduskoostöö toetamisele, tehnoloogia- ja teadmussiirdele, VKEde rahvusvahelistumisele, turgude analüüsile ja arendamisele ja madaltehnoloogiliste VKEde üleminekule digitehnoloogiale ning toetada avatud innovatsioonitaristu, nagu katseprojektide, näidisprojektide, töötubade ja katseplatvormide arendamist ja ühendamist, rahastusvahendeid, mis on ette nähtud turulähedaseks innovatsioonitegevuseks või turuletoomiseks, ning sotsiaalset innovatsiooni. Need võivad hõlmata ka avalike ühishangete algatusi, mis võimaldavad uuendusi avalikus sektoris turustada, eriti uue poliitika arendamise toel. See võib olla eriti tõhus innovatsiooni stimuleerimiseks avalike teenuste valdkonnas ja Euroopa novaatoritele turuvõimaluste pakkumiseks;

—

toetab ka ühiseid nõustamis-, juhendamis- ja tehnilise abi programme ning muid teenuseid, mida pakuvad novaatorite lähistel sellised võrgustikud nagu riiklikud kontaktpunktid , Euroopa ettevõtlusvõrgustik, klastrid, üleeuroopalised platvormid (näiteks Startup Europe), piirkondlikud ja kohalikud innovatsioonis osalejad (nii avalikus kui ka erasektoris) ja eriti inkubaatorid ja innovatsioonikeskused, mida saab peale selle omavahel ühendada, et soodustada novaatoritevahelist partnerlust. Samuti võidakse anda toetust pehmete oskuste edendamiseks innovatsiooni eesmärgil, sealhulgas kutseõppeasutuste võrgustikele, see toimub tihedas koostöös Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga ning selle teadmis- ja innovaatikakogukondadega;

—	parandab innovatsiooni toetamisega seotud andmestikku ja teadmisi, sealhulgas toetuskavade kaardistamist, andmejagamisplatvormide loomist, toetuskavade võrdlusanalüüsi ja hindamist.

Samuti võtab EL vajalikke meetmeid üldise innovatsioonikeskkonna ja innovatsioonitegevuse juhtimise suutlikkuse jälgimiseks ja soodustamiseks.

Ökosüsteemi toetusmeetmeid rakendab komisjon, keda hindamisprotsessis abistab rakendusamet.

▌

OSA „OSALEMISE LAIENDAMINE JA EUROOPA TEADUSRUUMI TUGEVDAMINE“

Programmi selle osa alusel rakendatakse konkreetseid meetmeid, et toetada osalemise laiendamist ja tugevdada Euroopa teadusruumi. Selle eesmärk on tugevdada koostöösidemeid kogu Euroopas ja avada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni võrgustikud, aidata kaasa teadusuuringute haldamise suutlikkuse parandamisele osalemist laiendavates riikides, toetada riiklikke poliitikareforme ning kasutada suunatud meetmetega ära liidu talendipagasi potentsiaali.

ELi ajaloos on mitmeid maailmaklassist teadus- ja tehnoloogiaalaseid saavutusi, kuid liidu teadustöö- ja innovatsioonipotentsiaal ei ole veel täielikult ära kasutatud. Hoolimata edust Euroopa teadusruumi loomisel, kaasa arvatud Euroopa teadusruumi tegevuskava ja riiklike Euroopa teadusruumi tegevuskavade koostamisel , on Euroopa teadus- ja innovatsioonikeskkond endiselt killustatud ning kõigi liikmesriikide teadus- ja innovatsioonisüsteemides esineb kitsaskohti, mis vajavad poliitika reformimist. Mõnes valdkonnas on progress liiga aeglane ega suuda järjest dünaamilisema teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemiga sammu pidada (25).

Teadus- ja innovatsioonitegevusse suunatud investeeringute maht on Euroopas endiselt poliitika eesmärgiks olevast 3 % SKPst palju väiksem ning suureneb aeglasemalt kui meie peamistel konkurentidel, kelleks on USA, Jaapan, Hiina ja Lõuna-Korea.

Samas suureneb Euroopas erinevus teadusuuringutes ja innovatsioonis juhtivate ja selles maha jäänud riikide ja piirkondade vahel. Kui Euroopa tervikuna soovib ära kasutada tipp-pädevused kogu kontinendilt, maksimeerida avaliku ja erasektori investeeringute väärtust ja nende mõju tootlikkusele, majanduskasvule, töökohtade loomisele ja heaolule, on vaja muutusi , näiteks luues rohkem ja paremaid sidemeid teadusuuringute ja innovatsiooni vallas osalejate vahel kogu Euroopas . Peale selle on kvaliteetsete uute teadmiste loomise ja levitamise osas vaja struktuurseid teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika reforme ning paremat riiklikku ja piirkondlikku ning institutsionaalset koostööd.

Lisaks peetakse teadusuuringuid ja innovatsiooni mõnikord kaugeks ja elitaarseks nähtuseks, millel puudub selge kasu kodanikele, sisendades hoiakuid, mis takistavad loovust ja uudsete lahenduste kasutamist, ning skeptilisust tõendipõhise avaliku poliitika suhtes. Seega on vaja nii paremaid sidemeid teadlaste, uurimistöötajate, novaatorite, ettevõtjate, kodanike ja poliitikakujundajate vahel kui ka töökindlamaid lähenemisviise teaduslike tõendite koondamisele muutuvas ühiskonnas .

Nüüd peab EL kogu Euroopa Liidus ja assotsieerunud riikides kvaliteedi ning oma teadus- ja innovatsioonisüsteemi mõju suhtes lati kõrgemale tõstma, milleks on vaja elavdada Euroopa teadusruumi (26) ja seda ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ning riiklike ja piirkondlike programmide abil paremini toetada. Konkreetsemalt on vaja hästi lõimitud, kuid individuaalselt kohandatud ELi meetmete kogumit (27) koos reformide ja tulemuslikkuse tõstmisega riiklikul tasandil (millele võivad kaasa aidata Euroopa Regionaalarengu Fondi ja poliitika toetusvahendi aluse l toetatavad aruka spetsialiseerumise strateegiad) ning teisest küljest tegelikke institutsioonilisi muutusi teadusuuringuid rahastavates ja läbiviivates organisatsioonides, sealhulgas ülikoolides , millega kaasneb väljapaistev teadmiste loomine . Ühiste jõupingutustega ELi tasandil saab ära kasutada sünergia kogu Euroopas ja välja selgitada suurusjärgu, mis on vajalik riiklike poliitikareformide tõhusamaks ja mõjusamaks toetamiseks.

Selle osa raames toetatavad tegevused puudutavad konkreetselt Euroopa teadusruumi poliitika prioriteete ja toestavad ühtlasi üldiselt kõiki programmi „Euroopa horisont“ osi. Samuti võidakse luua tegevusi ajude ringluse soodustamiseks Euroopa teadusruumis teadlaste ja novaatorite liikuvuse abil , võttes täielikult arvesse praegusi erinevusi, ning grandihoidjate, teadlaste, uurimistöötajate ja novaatorite võrgustike loomiseks ja arendamiseks, et panna kogu nende (immateriaalne) vara Euroopa teadusruumi teenistusse, toetades valdkonnapõhiste teadusalaste tegevuskavade loomist .

Eesmärk on EL, kus teadmised ja tipposkustega tööjõud liiguvad vabalt, uurimistulemusi jagatakse kiiresti ja tõhusalt, teadlastel on atraktiivne karjäär ja tagatud on sooline võrdõiguslikkus, kus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid töötavad välja ühiseid strateegilisi teadusuuringute kavasid, kooskõlastavad riiklikke kavasid, koostavad ja viivad läbi ühisprogramme, ning kus teavitatud kodanikud mõistavad ja usaldavad teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi ning nendest on kasu kogu ühiskonnale.

See osa toetab de facto kõiki ja otseselt järgmisi kestliku arengu eesmärke: kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 5 – „Sooline võrdõiguslikkus“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 17 – „Partnerlus eesmärkide nimel“.

1. OSALEMISE LAIENDAMINE JA TIPP-PÄDEVUSTE JAGAMINE▌

Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse osas esinevate erinevuste ja lõhe vähendamine, jagades kogu ELis teadmisi ja oskusteavet, aitab osalemist laiendavatel riikidel ja ELi äärepoolseimatel piirkondadel saavutada globaalsetes väärtusahelates konkurentsivõime ning saada liidul täiel määral kasu kõigi liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaalist .

Seega on vaja täiendavaid meetmeid, näiteks projektikonsortsiumite avatuse ja mitmekesisuse edendamise kaudu, et võidelda nn suletud koostöö vastu, mille puhul võidakse välistada paljud paljulubavad institutsioonid ja isikud , kaasa arvatud uustulnukad, ning kasutada ära ELi talendipagasi potentsiaali, maksimeerides ja jagades teadusuuringutest ja innovatsioonist saadavat kasu kogu ELis.

Tegevuste laias valdkonnas soodustatakse rahastamismeetoditega spetsiaalseid uurimiselemente, mis on kohandatud vastavalt meetmete konkreetsetele vajadustele.

Põhisuunad:

—	liitumine, eesmärgiga luua kõlblikes riikides uusi tipp-pädevuste keskusi või täiendada olemasolevaid, tuginedes juhtivate teadusasutuste ja partnerasutuste vahelistele partnerlustele;

—	mestimine, eesmärgiga oluliselt suurendada kõlblike riikide ülikoolide või teadusasutuste tugevust konkreetses valdkonnas, viies selle kokku rahvusvahelisel tasandil juhtivate teadusasutustega teistes liikmesriikides või assotsieerunud riikides;

—

Euroopa teadusruumi õppetoolid, eesmärgiga aidata kõlblike riikide ülikoolidel või teadusasutustel ligi meelitada ja hoida kvaliteetseid inimressursse suurepärase teadlase ja teadusjuhi (ametikohal Euroopa teadusruumi õppetoolis) juhtimise all ning teha struktuurimuudatusi, et saavutada kestlik tipptase;

—

Euroopa teaduse ja tehnika alane koostöö, sealhulgas ambitsioonikad tingimused kõlblike riikide kaasamise suhtes ning muud meetmed, millega toetada nende sihtriikide noori ja edasijõudnud teadlasi teadusalaste koostöövõrkude loomisel, suutlikkuse suurendamisel ja tööalasel arenemisel teaduse aspektist kvaliteetsete ja oluliste meetmete kaudu . 80 % Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö kogueelarvest suunatakse meetmetesse, mis on selle sekkumisvaldkonna eesmärkidega täielikus kooskõlas, sealhulgas uute tegevuste ja teenuste rahastamisse ;

▌

—

tegevus, mille eesmärk on parandada madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide õigussubjektide esitatavate ettepanekute kvaliteeti, näiteks professionaalse esitamiseelse kontrolli ja nõustamise tegevust, ja elavdada rahvusvaheliste võrgustike toetamise eesmärgil riiklike kontaktpunktide tegevust, [määruse] artikli 20 lõike 3 kohane tegevus ning [määruse] artikli 46 lõike 2 kohased tõenduspõhised sidemete loomise teenused;

—

tegevusi võidakse luua igas vanuses ja mis tahes tasandil paiknevate teadlaste ajude ringluse soodustamiseks kogu Euroopa teadusruumis (näiteks toetused, et võimaldada mis tahes rahvusest teadlastel omandada ja üle kanda uusi teadmisi ning tegeleda teadusuuringute ja innovatsiooniga osalemist laiendavates riikides) ning olemasolevate (ja võib-olla ühiselt hallatavate) teadustaristute paremaks ärakasutamiseks sihtriikides teadlaste ja novaatorite liikuvuse abil. Samuti võib kujundada tegevusi tipptaseme alaste algatuste soodustamiseks.

See sekkumisvaldkond toetab konkreetseid „Euroopa Horisondi“ eesmärke: soodustada Euroopa talendipagasi täielikku kaasamist toetatavatesse meetmetesse; jagada ja ühendada tipp-pädevusi kogu ELis; toetada kvaliteetsete teadmiste loomist; suurendada sektoriülest, valdkondadevahelist ja piiriülest koostööd.

2. LIIDU TEADUS- JA INNOVATSIOONISÜSTEEMI ÜMBERKUJUNDAMINE JA TÕHUSTAMINE

Riigisisese poliitika reformimist soodustatakse ja täiendatakse igakülgselt ELi tasandi poliitikaalgatuste väljatöötamise, uurimistööde, võrgustumise, partnerluse, kooskõlastamise ning andmete kogumise, jälgimise ja hindamisega.

Põhisuunad:

—	teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika tõendusbaasi tugevdamine riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemide eri mõõtmete ja komponentide, sealhulgas liikumapanevate jõudude, mõjude ja seostuva poliitika paremaks mõistmiseks;

—

tulevikku suunatud tegevused, et kooskõlas ja kõiki osalisi kaasavas koostöös riiklike asutuste ja tulevikule orienteeritud sidusrühmade ja kodanikega näha ette tekkivaid vajadusi ja suundumusi , kasutades prognoosimise metodoloogias tehtud edusamme, millega saadakse poliitikale olulisemaid tulemusi, kasutades ära kogu programmi raames ja väljaspool seda tekkivat sünergiat;

—

poliitikakujundajate, rahastamisasutuste, teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide (kaasa arvatud ülikoolid) ning Euroopa teadusruumiga tegelevate ja Euroopa teadusruumiga seotud poliitikavaldkondadega tegelevate või Euroopa teadusruumi toetavate koordineerimis- ja toetusmeetmete rakendamisega tegelevate nõuenderühmade toetamine tagamaks, et nad järgivad sidusa ja pikaajaliselt kestliku Euroopa teadusruumi arendamisel ja rakendamisel õiget suunda. Sellist toetust võidakse alt-üles-põhimõtte alusel ja konkurentsipõhiselt anda koordineerimis- ja toetusmeetmete kujul, et toetada koostööd programmi tasandil liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja kodanikuühiskonna (näiteks sihtasutused) teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide vahel seoses nende valitud prioriteetidega, keskendudes selgelt piiriüleste ühisalgatuste, kaasa arvatud projektikonkursside rakendamisele. See põhineb osalevate programmide selgetel kohustustel koondada ressursse ja tagada tegevuste ja poliitikameetmete ning raamprogrammi ja asjaomaste Euroopa partnerluse algatuste tegevuste ja poliitikameetmete vaheline täiendavus;

—

avatud teadusele ülemineku kiirendamine, jälgides, analüüsides ja toetades avatud teaduse poliitika ja tavade (28) , sealhulgas FAIR-põhimõtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist liikmesriikide, piirkondade, institutsioonide ja teadlaste tasandil viisil, mis maksimeerib sünergiat ja sidusust ELi tasandil;

—

liikmesriikide ja assotsieerunud riikide riikliku teadus- ja innovatsioonipoliitika reformimise toetamine, sealhulgas poliitika toetusvahendi (29) tõhustatud teenustekomplekti (nt eksperdihinnangud, spetsiaalsed toetustegevused, vastastikused õppeüritused ja teadmuskeskus) abil, koostoimes Euroopa Regionaalarengu Fondi, struktuurireformi tugiteenistuse ja reformide tugivahendiga;

—

teadlastele atraktiivse tööalase arengukeskkonna ning kaasaegses teadmistepõhises majanduses vajalike oskuste ja pädevuste pakkumine (30). Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi ühendamine, toetades ülikoolide, muude teadusasutuste ja innovatsiooniorganisatsioonide ajakohastamist, kohaldades riikliku tasandi meetmeid soodustavaid tunnustamis- ja hindamismehhanisme, samuti stiimuleid, mis edendavad avatud teaduse tavade, vastutustundlike teadusuuringute ja innovatsiooni, ettevõtluse (ja innovatsiooni ökosüsteemiga seotuse), valdkondadevahelisuse, kodanike kaasamise, rahvusvahelise ja sektoritevahelise liikuvuse, soolise võrdõiguslikkuse kavade , mitmekesisuse ja kaasamise strateegiate ning institutsioonilistele muutuste suhtes kohaldatavate terviklike lähenemisviiside omaksvõtmist. Selles kontekstis täiendab programmi „Erasmus+“ (2014–2020) alusel Euroopa ülikoolide algatusega seoses käivitatud katsemeetmete järelmeetmena programm „Euroopa horisont“ koostoimelisel viisil programmiga „Erasmus“ Euroopa ülikoolide algatusele antud toetust, toetades nende teadusuuringute ja innovatsiooni mõõdet. See annab panuse valdkondadevahelisel ja sektoriülesel lähenemisviisil põhinevate uute, ühiste, integreeritud, pikaajaliste ja kestlike haridus-, teadusuuringute ja innovatsioonistrateegiate väljatöötamisse , et muuta teadmiste kolmnurk tegelikkuseks, andes tõuke kestlikule majanduskasvule , vältides samas kattumist EIC teadmis- ja innovaatikakogukondadega ;

—

kodanike teadusalgatused, mis toetavad igat liiki formaalset, mitteformaalset ja informaalset teadusharidust, tagades tõhusama ja vastutustundlikuma kodanike kaasamise teadus- ja innovatsioonikavade ja -strateegiate kujundamisse, olenemata nende vanusest, taustast ja võimetest, ning teadusliku sisu ja innovatsiooni loomisesse valdkondadevaheliste tegevuste tulemusena;

—	soolise võrdõiguslikkuse ja ka muude mitmekesisuse vormide toetamine ja jälgimine teaduskarjääris ja otsustusprotsessis, muu hulgas nõuandvates organites, samuti sooküsimuse sidumine teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga;

—	eetika ja usaldusväärsus, et arendada edasi sidusat ELi raamistikku, järgides kõrgeimaid eetikanorme ja Euroopa käitumisjuhendit teadusuuringute usaldusväärsuse kohta , Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit, pakkudes nendes valdkondades koolitusvõimalusi ;

—

rahvusvahelise koostöö toetamine kahepoolse, mitmepoolse ja piirkondadevahelise kahepoolse poliitilise dialoogi kaudu kolmandate riikide, piirkondade ja rahvusvaheliste foorumitega, et soodustada vastastikust õppimist ja prioriteetide seadmist, edendab vastastikust juurdepääsu ning aitab jälgida koostöö mõju;

—	teaduslik panus teistesse poliitikavaldkondadesse, luues nõuande- ja jälgimisstruktuure ja protsesse, mis tagavad ELi poliitika kujundamise parimate olemasolevate teaduslike tõendite ja kõrgetasemeliste teaduslike nõuannete alusel, ning neid struktuure ja protsesse toimimas hoides;

—	ELi teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammi rakendamine, sealhulgas tõendite kogumine ja analüüs eesmärgiga jälgida, hinnata, kavandada ja mõjutada raamprogrammide hindamist;

—

komisjon tagab toetuse riiklikele kontaktpunktidele muu hulgas regulaarsete, enne projektikonkursse korraldatavate koosolekute, koolituse, juhendamise, sihtotstarbeliste toetusstruktuuride tugevdamise ning nendevahelise piiriülese koostöö soodustamise kaudu (nt arendades edasi varasemate raamprogrammide kohaseid riiklike kontaktpunktide tegevusi); komisjon töötab kokkuleppel liikmesriikide esindajatega välja miinimumstandardid nende toetusstruktuuride toimimiseks, kaasa arvatud nende rolli, struktuuri ja korra jaoks, enne projektikonkursse komisjonilt saadava teabe liikumiseks ning huvide konflikti vältimiseks;

—

teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste, andmete ja teadmiste levitamine ja kasutamine, sealhulgas sihtotstarbeline toetus toetusesaajatele; muude ELi programmidega tekkiva sünergia soodustamine; sihipärane teabevahetustegevus eesmärgiga suurendada teadlikkust ELi rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse laiema mõju ja tähtsuse kohta ning teadusalane suhtlus .

(1) Üldjuhul vähemalt 80 %.

(2) Euroopa andmetaristust saab Euroopa avatud teaduse pilve alustala, mis võimaldab pakkuda maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlust, kiiret ühendust ning tipptasemel andme- ja tarkvarateenuseid.

(3) OECD: „Understanding The Socio-Economic Divide in Europe“ („Euroopa sotsiaal-majandusliku lõhe olemus“), 26. jaanuar 2017.

(4) Tulevikus hõlmavad peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad kõrgtehnoloogilisi materjale ja nanotehnoloogiat, fotoonikat ning mikro- ja nanoelektroonikat, bioteadusepõhist tehnoloogiat, kõrgtehnoloogilist tootmist ja töötlemist, tehisintellekti ning digiturvalisust ja -ühenduvust.

(5) Tööstustehnoloogia kõrgetasemelise strateegiarühma aruanne „Re-finding industry – defining innovation“, Brüssel, aprill 2018.

(6) Tegemist on avaliku või erasektori taristutega, mille kaudu pakutakse vahendeid ja osutatakse teenuseid peamiselt Euroopa tööstussektorile, et võimaldada oluliste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja toodete katsetamist ja valideerimist. Selline taristu võib paikneda ühes kohas või olla hajutatud või virtuaalne ning peab olema registreeritud liikmesriigis või programmiga ühinenud kolmandas riigis.

(7) Kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist vähendamist muudes sektorites käsitletakse II samba teistes osades ja ka mujal raamprogrammis „Euroopa horisont“.

(8) Mõiste „alternatiivenergia“ ei hõlma tuumaenergiaallikatest toodetud energiat.

(9) Biomajandus hõlmab kõiki sektoreid ja süsteeme, mis tuginevad bioloogilistele ressurssidele (loomad, taimed, mikroorganismid ja nendest saadud biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed), nende funktsioonidele ja põhimõtetele. See hõlmab ja seob omavahel maismaa- ja mereökosüsteeme ning nende pakutavaid teenuseid; kõiki peamisi tootmissektoreid, mis kasutavad ja toodavad bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); ning kõiki majandus- ja tööstussektoreid, mis kasutavad bioloogilisi ressursse ja protsesse, et toota toitu, sööta, bioressursipõhiseid tooteid ja energiat ning pakkuda teenuseid. See ei hõlma biomeditsiini ja tervisevaldkonnaga seotud biotehnoloogiat.

(10) „Kestlik sinine majandus“ tähendab kogu ookeanide, merede, ranniku ja maismaavetega seotud valdkondlikku ja valdkondadeülest majandustegevust ühtsel turul, mis hõlmab liidu äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sh uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega.

(11) Väljend „nii maismaal kui ka meres“ hõlmab kogu 6. teemavaldkonna tekstis „maismaavett“.

(12) COM(2018)0773 final: Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni.

(13) Keskkonna jälgimine, mida võimaldatakse näiteks liidu kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi ja teiste asjakohaste Euroopa programmide ning samuti GEO algatuse kaudu, toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni käesoleva üleilmse probleemi muudes sekkumisvaldkondades ning samuti raamprogrammi „Euroopa horisont“ teistes asjakohastes osades.

(14) SWD(2016)0319.

(15) Tervisega seotud biotehnoloogia rakendusi käsitletakse käesoleva samba teemavaldkonnas „Tervis“.

(16) Ringsüsteemide sekkumisvaldkonna tegevused täiendavad teemavaldkonda „Digivaldkond ja tööstus“ kuuluva vähese CO2-heitega keskkonnahoidliku tööstuse sekkumisvaldkonna tegevusi.

(17) Innovatsioonikeskus on üldmõiste, mis hõlmab palju erinevaid oskuseid. See võib olla aktiivne partner, kogukond, teadmuskeskus, hõlbustaja või ühendaja, mis pakub juurdepääsu uusimatele teadmistele ja eksperditeadmistele digitaalsete ja nendega seotud progressi võimaldavate tehnoloogiate kohta, mida ettevõtted vajavad konkurentsivõime suurendamiseks, arvestades tootmist, teenuseid ja äriprotsesse.

(18) Asjakohased teemad võib kindlaks määrata programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames.

(19) Harilikult on tegemist teadusalaste/tehnoloogiliste riskide, juhtimis-/finantsriskide, turu-/majanduslike riskide ja regulatiivsete riskide kombinatsiooniga. Samuti võib arvesse võtta ettenägematuid täiendavaid riske.

(20) Tagasimakstav ettemakse, mis on alternatiivne variant toetusele juhul, kui riski peetakse keskmisest madalamaks, makstakse ELile tagasi kokkulepitud maksegraafiku kohaselt ja seejärel muutub see intressivabaks laenuks. Kui toetusesaaja ei saa seda tagasi maksta, kuid saab jätkata oma tegevust, muudetakse tagasimakstav ettemakse omakapitaliks. Pankroti korral muutub tagasimakstav ettemakse lihtsalt toetuseks.

(21) Põhimõtteliselt ei eeldata, et EL omab toetatavas ettevõttes suuremat osa hääleõigustest. Erandjuhul võib EL kindlustada blokeeriva vähemuse staatuse omandamise, et kaitsta Euroopa huve olulistes valdkondades, näiteks küberturvalisuse alal.

(22) Näiteks Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamine, projektid, mis on saanud toetust samba „Üleilmne probleem ja tööstuse konkurentsivõime“ raames, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondades tekkinud idufirmad. Taotlused tulenevad ka „Horisont 2020“ meetmetest, eelkõige projektidest, mis on välja valitud „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. etapis ja saanud sellega seotud kvaliteedimärgise, mida rahastavad liikmesriigid, või (olemasolevate ja tulevaste) Euroopa partnerluste projektidest.

(23) Sujuva järjepidevuse tagamiseks võetakse EIC auhindadega üle „Horisont 2020“ alusel loodud auhindade haldamine. Lisaks korraldab EIC nõuandekogu uute ergutusauhindade ja tunnustusauhindade väljatöötamise ja rakendamise.

(24) Komisjoni 15. mai 2018. aasta teatis „Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava – Euroopa võimalus suunata oma tulevikku“ (COM(2018)0306); nõukogu 27. mai 2016. aasta järeldused (8675/16 RECH 127 COMPET 212 MI 300 POGEN 34).

(25) Euroopa teadusruumi 2018. aasta eduaruanne.

(26) Nõukogu järeldused Euroopa teadusruumi tegevuskava kohta, 19. mai 2015 [ajakohastatakse vastavalt vajadusele].

(27) ELi toimimise lepingu artikli 181 lõige 2.

(28) Käsitletavad poliitikameetmed ja tavad varieeruvad uurimistulemuste võimalikult varajasest ja ulatuslikust jagamisest kokkulepitud formaatide ja ühise taristu (nt Euroopa avatud teaduspilv) kaudu ning kodanike teadusalgatustest kuni uute ja laiemate lähenemisviiside ja indikaatorite väljatöötamise ja kasutamiseni teadusuuringu hindamiseks ja teadlaste tunnustamiseks.

(29) Poliitika toetusvahend võeti kasutusele programmi „Horisont 2020“ raames. Poliitika toetusvahend töötab nõudluspõhiselt ja pakub vabatahtlikkuse alusel riiklikele asutustele kõrgetasemelisi erialateadmisi ja individuaalset nõustamist. Oma teenuste kaudu on sellel olnud keskne osa poliitika muutustes riikides, nagu Poola, Bulgaaria, Moldova ja Ukraina, ning see on üldiselt soodustanud poliitikamuutusi, millele on kaasa aidanud heade tavade vahetamine näiteks teadus- ja arendustegevuse maksustiimulite, avatud teaduse, riiklike teadusasutuste tulemuspõhise rahastamise ning riiklike teadus- ja innovatsiooniprogrammide koostalitlusvõime valdkonnas.

(30) Siia kuuluvad eelkõige Euroopa teadlaste harta, teadlaste töölevõtmise juhend, EURAXESS ja RESAVERi pensionifond.

II LISA

Programmikomitee koosseisud

Programmikomitee koosseisud vastavalt artikli 12 lõikele 2 on järgmised.

1.	Strateegiline koosseis: strateegiline ülevaade kogu programmi rakendamisest, programmi eri osade , sealhulgas missioonide tööprogrammide vaheline sidusus ▌

2.	Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ▌

2a.	Marie Skłodowska-Curie meetmed

3.	Teadustaristud

4.	Tervishoid

5.	Kultuur, loovus ja kaasav ▌ühiskond

5a.	Ühiskonna tsiviiljulgeolek

6.	Digivaldkond, tööstus ja kosmos

7.	Kliima, energeetika ja liikuvus

8.	Toit , biomajandus, loodusvarad , põllumajandus ja keskkond

9.	Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid

9a.	Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine

Teemavaldkondade raames ja/või programmikomitee eri koosseisude ja/või komiteedega, mis on loodud muude aktidega, võib korraldada erikoosolekuid, millel käsitletakse horisontaalseid ja/või valdkondadevahelisi teemasid, nt kosmost ja liikuvust.

III LISA

Teave, mille komisjon esitab vastavalt artikli 12 lõikele 6

Iga projekti käsitlev teave, mis võimaldab jälgida iga ettepaneku kõiki menetlusetappe ja hõlmab eelkõige järgmist:

—	esitatud ettepanekud,

—	iga ettepaneku hindamise tulemused,

—	toetuslepingud,

—	määruse („Euroopa horisont“) artikli 29 lõigete 2 ja 3 ning artikli 43 lõike 11 kohaselt lõpetatud projektid,

—	lõpuleviidud projektid.

Iga projektikonkursi tulemusi ja projektide rakendamist käsitlev teave, mis hõlmab eelkõige järgmist:

—	iga projektikonkursi tulemused,

—	ettepanekute hindamise tulemused ja nendest kõrvale kaldumine ettepanekute pingereas, võttes aluseks nende panuse konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamisse, kaasa arvatud järjepideva projektide portfelli loomisesse vastavalt määruse („Euroopa horisont“) artikli 26 lõikele 2,

—	määruse („Euroopa horisont“) artikli 26 lõike 2 kohased ettepanekute kohandamiseks tehtud taotlused,

—	toetuslepingute üle peetavate läbirääkimiste tulemused,

—	projekti rakendamise teave, sealhulgas andmed maksete kohta ning projekti tulemused,

—	ettepanekud, mis on sõltumatute ekspertide hindamise tulemusena valitud, kuid komisjoni poolt määruse („Euroopa horisont“) artikli 43 lõike 7 kohaselt tagasi lükatud.

Teave programmi rakendamise kohta , sealhulgas asjakohane teave raamprogrammi, eriprogrammi, iga erieesmärgi ja seotud teemade ning Teadusuuringute Ühiskeskuse kohta määruse V lisas määratletud mõjuahelate alusel läbi viidava iga-aastase järelevalve osana ning koostoime kohta muude asjakohaste liidu programmidega.

Teave raamprogrammi „Euroopa horisont“ eelarve täitmise kohta, sealhulgas teave Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö kohta, kõigi Euroopa partnerluste, kaasa arvatud teadmis- ja innovaatikakogukondade kulukohustuste ja maksete kohta , ning teave ELi ja kõigi assotsieerunud riikide vahelise finantstasakaalu kohta .

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/339

P8_TA(2019)0397

Turujärelevalve ja toodete vastavus ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 305/2011, (EL) nr 528/2012, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426 ja (EL) 2017/1369 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/42/EÜ, 2009/48/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2013/53/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL, 2014/68/EL ja 2014/90/EL (COM(2017)0795 – C8-0004/2018 – 2017/0353(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/44)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0795),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0004/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0277/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 19.

P8_TC1-COD(2017)0353

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1020) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/341

P8_TA(2019)0398

Õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õigluse ja läbipaistvuse edendamise kohta veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (COM(2018)0238 – C8-0165/2018 – 2018/0112(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/45)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0238),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0165/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0444/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 177.

P8_TC1-COD(2018)0112

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1150) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/343

P8_TA(2019)0399

ELi tarbijakaitse-eeskirjade ajakohastamine ja nende täitmise parem tagamine ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada ELi tarbijakaitse-eeskirju ja paremini tagada nende täitmine (COM(2018)0185 – C8-0143/2018 – 2018/0090(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/46)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0185),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0143/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0029/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 66.

P8_TC1-COD(2018)0090

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/2161) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/345

P8_TA(2019)0400

ELi toiduahela riskihindamise läbipaistvus ja kestlikkus ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018)0179 – C8-0144/2018 – 2018/0088(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/47)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0179),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikleid 43 ja 114 ning artikli 168 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0144/2018),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning kalanduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0417/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 158.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 225.

(3) Käesolev seisukoht asendab 11. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0489).

P8_TC1-COD(2018)0088

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1381) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/347

P8_TA(2019)0401

Ravimite täiendava kaitse tunnistus ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (COM(2018)0317 – C8-0217/2018 – 2018/0161(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/48)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0317),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0217/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8-0039/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 100.

P8_TC1-COD(2018)0161

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/933) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/348

P8_TA(2019)0402

Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (COM(2018)0447 – C8-0258/2018 – 2018/0236(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/49)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0447),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 189 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0258/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0405/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 51.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 365.

(3) Käesolev seisukoht asendab 13. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0520).

P8_TC1-COD(2018)0236

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 189 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on maailmamastaabis juba üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.

(2)

Tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja selle liikmesriikide julgeolekule, nagu on osutatud eelkõige Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias (juuni 2016), säilitades samal ajal programmi tsiviilotstarbelise olemuse ning austades liikmesriikide võimalikke põhiseaduslikke sätteid neutraalsuse või erapooletuse kohta. Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid ning kosmoseandmed ja -teenused kahesuguse kasutusega▌. Samas on liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika endiselt kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu V jaotisele.

(3)

Liit on alates 1990. aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Tuleks tagada nende algatuste jätkumine ning täiustada nende osutatavaid teenuseid , et need vastaksid kasutajate uutele vajadustele, oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega ▌ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas polaaraladel toimuvate muutuste jälgimine – , transport , julgeolek ja kaitse.

(3a)

On vaja ära kasutada koostoimet transpordi-, kosmose- ja digitaalsektori vahel, et soodustada uute tehnoloogiate laiemat kasutust (nt eCall, digitaalne tahhograaf, liiklusjärelevalve ja -korraldus, autonoomne sõidukijuhtimine, mehitamata sõidukid ja droonid) ning tegeleda turvalise ja tõrgeteta ühenduvuse, asukoha töökindla määramise, mitmeliigilisuse ja koostalitlusvõime vajadustega, suurendades seeläbi transporditeenuste ja -tööstuse konkurentsivõimet.

(3b)

Selleks et täielikult ära kasutada programmi eeliseid kõikides liikmesriikides ja kõigi kodanike poolt, on samuti oluline edendada pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutuselevõttu ja kasutamist ning toetada neil andmetel, teabel ja teenustel põhinevate järgmise etapi rakenduste väljatöötamist. Sel eesmärgil võiksid liikmesriigid, komisjon ja vastutavad üksused korraldada korrapäraselt teavituskampaaniaid programmist saadava kasu kohta.

(4)

▌Tegutsemisvabaduse , sõltumatuse ja julgeoleku eesmärkide saavutamise eeltingimuseks on, et liidul oleks autonoomne juurdepääs kosmosele ja võimalus seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et liit toetaks autonoomset, usaldusväärset ja kulutõhusat juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Konkurentsivõime säilitamiseks kiiresti areneval turul on samuti äärmiselt tähtis, et liidul oleks jätkuvalt juurdepääs tänapäevastele, tõhusatele ja paindlikkust võimaldavatele stardikompleksidele ning võimalus kasutada asjakohaseid kanderakettide süsteeme . Seega võiks, ilma et see piiraks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavaid meetmeid, toetada programmi raames kosmose maapealse infrastruktuuri kohandusi, sealhulgas uusi arengusuundi, mis on vajalikud programmi rakendamiseks, ja satelliitide orbiidile saatmiseks vajamineva lennutusinfrastruktuuri kohandusi, sealhulgas tehnoloogia arendamist, kaasa arvatud alternatiivseid tehnoloogiaid ja uuenduslikke süsteeme programmi komponentide rakendamiseks. Neid meetmeid tuleks rakendada kooskõlas finantsmäärusega ja selleks , et saavutada programmi parem kulutõhusus. Arvestades, et puudub sihtotstarbeline eelarve, ei mõjuta kosmosele juurdepääsu toetavad meetmed programmikomponentide rakendamist.

(5)

Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi selliste algatustega nagu kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- jm sektorid ning kasutajad . Nende kosmosetööstuse keskuste eesmärk peaks olema ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamine, edendades samas koostoimet digitaalse innovatsiooni keskustega. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate loomist ja laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja edendades nõudlust (nn esimese lepingu lähenemisviis) .

(5xx)

Kosmose väärtusahel jaotatakse enamasti järgmiselt: i) „eelneva etapi sektor“ – hõlmab tegevusi, mis võimaldavad luua toimiva kosmosesüsteemi, sealhulgas arendus-, tootmis- ja lennutustegevus, ning sellise süsteemi toimimist; ning ii) „järgmise etapi sektor“ – hõlmab kosmosega seotud teenuste ja toodete osutamist kasutajatele. Ka digitaalsed platvormid kujutavad olulist kosmosesektori arengut toetavat elementi, võimaldades juurdepääsu andmetele ja toodetele ning tööriistakastidele, andmesalvestuse ja -töötluse seadmetele.

(5x)	Kosmosevaldkonnas kasutab liit oma pädevust vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Komisjon peaks tagama programmi raames võetud meetmete sidususe.

(5a)

Kuigi paljudes liikmesriikides on traditsiooniliselt aktiivseid kosmosega seotud tööstusharusid, tuleb tunnistada vajadust arendada ja välja kujundada kosmosetööstust neis liikmesriikides, kus on tekkinud uued suutlikkused, ning vajadust reageerida nn uue kosmose poolt traditsioonilistele kosmosetööstustele esitatavale väljakutsele. Tuleks edendada meetmeid, mille eesmärk on arendada kosmosetööstuse võimsust kogu liidus ja hõlbustada koostööd kõigis liikmesriikides tegutsevate kosmosetööstusettevõtete vahel.

(5b)	Programmi alusel võetavad meetmed peaksid põhinema olemasoleval riiklikul ja Euroopa suutlikkusel (st suutlikkusel, mis on meetme rakendamise ajal olemas) ja sellest kasu saama.

(6)

Võttes arvesse oma ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on kosmosega seotud meetmetel tugev rahvusvaheline mõõde. Tihedas koostöös liikmesriikidega ja nende nõusolekul võiksid ELi kosmoseprogrammi asjaomased asutused osaleda kosmoseprogrammiga seotud küsimustes rahvusvahelise koostöö kaudu ja teha koostööd asjaomastes ÜRO valdkondlikes organites. Liidu kosmoseprogrammiga (edaspidi „programm“) seotud küsimustes võiks komisjon liidu nimel ja oma pädevuste piires koordineerida meetmete võtmist rahvusvahelisel areenil, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide programmiga seotud huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga , ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust selles valdkonnas. Eriti oluline on, et komisjoni poolt esindatav liit teeks koostööd rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites.

(6a)

Rahvusvaheline koostöö on ülimalt tähtis selleks, et edendada liidu globaalset positsiooni kosmosesektoris ning liidu tehnoloogiat ja tööstust, tugevdades õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil ja pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus ning julgustada koostööd väljaõppe alal. Rahvusvaheline koostöö on ELi kosmosestrateegia keskne osa. Komisjon kasutab ELi kosmoseprogrammi selleks, et anda oma panus rahvusvahelise tasandi pingutustesse ja sealt omakorda kasu saada, tehes seda algatuste kaudu, mis reklaamivad Euroopa tehnoloogiat ja tööstust rahvusvahelisel areenil (nt kahepoolsed dialoogid, tööstusteemalised seminarid, VKEde rahvusvahelistumise toetamine) ning hõlbustavad pääsu rahvusvahelistele turgudele ja edendavad õiglast konkurentsi, võimendades ka majandusdiplomaatia alaseid algatusi. Euroopa kosmosediplomaatia alased algatused peaksid olema täielikus kooskõlas ELi kehtivate poliitikasuundade, prioriteetide ja vahenditega ning neid täiendama, sellal kui liidul on täita oluline roll koos liikmesriikidega, olles rahvusvaheliselt esirinnas.

(7)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, peaks komisjon koos ▌kõrge esindajaga ning tihedas koostöös liikmesriikidega edendama programmi elluviimisel vastutustundlikku käitumist kosmoses , sh vähendama kosmosejäätmete koguseid ja uurima võimalusi Euroopa Liidu ühinemiseks asjaomaste ÜRO lepingute ja konventsioonidega , ning esitama vajadusel asjakohaseid ettepanekuid .

(8)

Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kulusid , eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmide ja rahastamisvahenditega , mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist. Samuti peaks see tagama koostoime ja sidususe kõnealuste programmide, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames välja töötatud lahenduste ning kosmoseprogrammi raames välja töötatud lahenduste vahel.

(8a)	Vastavalt finantsmääruse artikli 191 lõikele 3 ei rahastata mingil juhul samu kulusid eelarvest kaks korda, näiteks nii programmi „Euroopa horisont“ kui ka kosmoseprogrammi poolt.

(9)

Käesoleva programmi poliitikaeesmärke käsitatakse ka kui valdkondi, mis võivad saada rahalisi vahendeid ja investeerimistoetust InvestEU fondi rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu, eelkõige selle jätkusuutliku infrastruktuuri ning teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu raames. Rahalist toetust tuleks kasutada proportsionaalselt selleks, et käsitleda turutõrkeid või ebaoptimaalseid investeerimisolukordi, ning meetmed ei tohiks kattuda erasektorist tulevate vahenditega või neid välja tõrjuda ega siseturul konkurentsi moonutada. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(10)

Kosmoseprogrammi ja programmi „Euroopa Horisont“ omavaheline sidusus ja koostoime edendab konkurentsivõimelist ja innovatiivset Euroopa kosmosesektorit, tugevdab Euroopa autonoomsust kosmosele juurdepääsul ja selle kasutamisel turvalises ja ohutus keskkonnas ning tugevdab Euroopa rolli maailmaareenil. Programmi „Euroopa Horisont“ läbimurdvaid lahendusi toetatakse andmete ja teenustega, mis tehakse programmi poolt teadus- ja innovatsiooniringkondadele kättesaadavaks.

(10a)

Selleks et maksimeerida programmi sotsiaal-majanduslikku kasu, on oluline, et säilitataks tipptasemel süsteemid, et neid ajakohastataks vastavalt kasutajate muutuvatele vajadustele ning et uued arengud toimuksid kosmosepõhiste järgmise etapi rakenduste sektoris. Liit peaks toetama teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevusi või programmi alusel loodud infrastruktuuride arengut varastes etappides, samuti programmi alusel loodud süsteemide rakenduste ja teenustega seotud teadus- ja arendustegevust, stimuleerides nii eelneva ja järgmise etapi majandustegevusi. Asjakohane vahend selle teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamiseks on määrusega (EL) nr XXX/XXXX loodud programm „Euroopa horisont“. Siiski tuleks käesoleva määruse alusel Galileo ja EGNOSe komponentidele eraldatud eelarvest rahastada arendustegevuse väga spetsiifilist osa, mis puudutab põhielemente, nagu Galileo-põhised kiipseadmed või vastuvõtjad, mis võimaldavad arendada rakendusi erinevates majandussektorites. Kõnealuse rahastamisega ei tohiks aga ohustada programmide raames rajatud infrastruktuuri kasutuselevõtmist ja kasutamist.

(10x)

Tagamaks Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet tulevikus, tuleb programmiga toetada tipptasemel oskuste arendamist kosmosega seotud valdkondades ning haridus- ja koolitustegevust, edendades võrdseid võimalusi, sh soolist võrdõiguslikkust, et kasutada selles vallas täiel määral ära liidu kodanike potentsiaali.

(10b)

Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu välja murrangulisi lahendusi liidu poliitiliste prioriteetide toetuseks. Programmi „Euroopa horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute infrastruktuur, eelkõige in situ seirevõrgustik, moodustab olulise osa Copernicuse teenuseid võimaldavast in situ seireinfrastruktuurist.

(11)

On oluline, et kogu avalike hangete kaudu loodud või arendatud materiaalne ja immateriaalne vara, mida liit kosmoseprogrammi raames rahastab, kuuluks liidule. Selleks et tagada täielik kinnipidamine kõikidest omandiga seotud põhiõigustest, tuleks saavutada vajalikud kokkulepped praeguste omanikega. Selline liidu omandiõigus ei tohiks mõjutada liidu võimalust teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega, juhul kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks.

(11a)

Programmi teenuste võimalikult laialdase kasutamise soodustamiseks oleks kasulik rõhutada, et andmeid, teavet ja teenuseid pakutakse ilma tagatiseta, ilma et see piiraks õiguslikult siduvate sätetega kohaldatavaid kohustusi.

(11b)

Komisjon võib teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välispartneritelt. Muud programmi avaliku haldamisega tegelevad üksused võivad neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel samuti sellist tehnilist abi kasutada.

(12)

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

(13)

Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti asjaomase hindamise ja ülevaatamise käigus.

(14)

Liit peaks olema igasuguse liidu programmi komponentide loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmi eesmärkide saavutamise toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.

(15)

Et programmi rahastab liit, peaksid programmist rahastatavate tegevuste teostamiseks programmi raames sõlmitavad hankelepingud vastama liidu normidele. Sellega seoses peaks liit vastutama ka avalike hangetega seoses taotletavate eesmärkide kindlaksmääramise eest. Tuleb märkida, et finantsmäärusega on ette nähtud, et komisjon võib eelhindamise tulemuste põhjal tugineda liidu vahendeid rakendavate isikute või üksuste süsteemidele ja menetlustele. Konkreetsed kohandused, mida on vaja teha nimetatud süsteemides ja menetlustes, samuti kord kehtivate lepingute pikendamiseks tuleks kindlaks määrata vastavas finantsraampartnerluse lepingus või rahalist toetust käsitlevas lepingus.

(16)

Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Seepärast on lisaks finantsmäärusega ette nähtud normidele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või kehtestada allhangete alammäär, eelkõige selleks, et võimaldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning idufirmade osalemist . Kuna programmi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

(16a)

Selleks et edendada nõudlust ja innovatsiooni avalikus sektoris, peaks programm edendama programmi andmete, teabe ja teenuste kasutamist, et toetada tööstuse ja VKEde poolt kohandatud lahenduste väljatöötamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste kaudu, nagu on osutatud finantsmääruse I lisa punktis 7, mis võimaldab hõlmata kõiki etappe alates kohandatud koostalitlusvõimeliste kosmoselahenduste väljatöötamisest kuni kasutuselevõtuni ning hangeteni avalike teenuste jaoks.

(17)

Selleks et täita programmi eesmärke, on oluline, et oleks võimalik kasutada vajaduse korral kõikide liidu kosmosevaldkonnas tegutsevate avaliku ja erasektori üksuste pakutavat suutlikkust ning teha rahvusvahelisel tasandil koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seepärast tuleb ette näha võimalus kasutada kõiki aluslepinguga ja finantsmäärusega ette nähtud asjakohaseid vahendeid ▌ja ▌haldusmeetodeid ning ühiseid hankemenetlusi.

(18)

Toetustega seoses on kogemused näidanud, on kasutajatepoolne kasutuselevõtt ja turuleviimine ning üldine teavitustegevus toimib tulemuslikumalt, kui see on detsentraliseeritud ega toimu komisjoni juhtimisel ülalt alla. Vautšerid, mis on üks toetusesaaja poolt kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse vorme, on osutunud uute turuletulijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osas üheks edukaimaks meetmeks. Siiski on nende kasutamist piiranud finantsmäärusega kindlaks määratud rahalise toetuse ülemmäär. Seda ülemmäära tuleks seepärast ELi programmi puhul suurendada, et pidada sammu kosmosesektori tururakenduste kasvava potentsiaaliga.

(19)

Käesoleva määruse kohased rahastamisvormid ja rakendusmeetodid valitakse selle alusel, kas nende abil on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja tulemusi, võttes arvesse eelkõige kontrollimisega seotud kulusid, halduskoormust ja prognoositud mittevastavuste riski. Sellega seoses tuleks muu hulgas kaaluda ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude kasutamist ning kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse [artikli 125 lõikes 1].

(20)	Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(21)

Vastavalt nõukogu otsuse …/…/EL artiklile 88 [reference to be updated as appropriate according to a new decision on OCTs: Article 88 of Council Decision …/…/EU] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(22)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist, kui esinevad üldised puudused õigusriigi toimimises liikmesriikides, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(23)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 2018/1046 (2) (edaspidi „finantsmäärus“) , nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (3) ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (4) ▌tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral haldus- ja/või kriminaalkaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (5). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)

Kolmandad riigid, kes on ▌EMP▌ liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati EMP lepinguga, milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(25)

Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete selgepiirilist jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära tarbetuid kattumisi ning vähendada viivitusi ja ülekulusid. Kõik haldamises osalejad peaksid oma pädevusalas ja kooskõlas oma kohustustega toetama programmi eesmärkide saavutamist.

(26)

Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, infrastruktuur, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada▌. Nad võiksid teha liiduga programmi teenuste ja rakenduste edendamisel ▌koostööd. Komisjonil võiks olla võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks saada neilt abi ja vastastikku kokku lepitud tingimustel anda neile programmi elluviimisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid▌. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja piisaval tasemel kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsusele nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (6).

(26a)

Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võiks amet delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või liikmesriikide rühmadele. Selline delegeerimine peaks piirduma tegevustega, mida amet ei suuda ise ellu viia, ning see ei tohiks piirata käesolevas määruses määratletud programmi haldamist ega ülesannete jaotamist.

(27)

Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on jälgida programmi rakendamist , kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised nõuded .

(28)

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti seoses turvalisuse akrediteerimisega ning turu- ja järgmise etapi rakenduste arendamisega . Seepärast tuleks ametile määrata teatavad nende valdkondadega seotud ülesanded. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Tuginedes eelnevatele saavutustele Galileo ja EGNOSe kasutuselevõtu edendamises kasutajate seas ja turul, tuleks ametile teha ülesandeks peale Galileo ja EGNOSe ka programmi muude komponentide kasutuselevõtu meetmed kasutajate seas ning kõigi programmi komponentide järgmise etapi rakenduste arendamisega seotud tegevus. See võimaldaks saada kasu mastaabisäästust ning pakkuda võimalust rakenduste väljatöötamiseks, mis põhinevad programmi mitmel komponendil (integreeritud rakendused). Selline tegevus ei tohiks aga piirata teenuseid ega kasutuselevõtu meetmeid kasutajate seas, mille komisjon on andnud Copernicuse volitatud üksustele. Järgmise etapi rakenduste arendamise ülesande andmine ametile ei takista teisi volitatud üksusi järgmise etapi rakendusi välja töötamast. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepinguga vastavalt finantsraamistiku partnerluslepingule , mis hõlmab ▌muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid. Ametile ülesannete andmisel tuleks ette näha ka piisavad inim-, haldus- ja rahalised ressursid.

(28a)

Galileo ja EGNOS on keerukad süsteemid, mis nõuavad intensiivset koordineerimist. Arvestades, et Galileo ja EGNOS on liidu komponendid, peaks seda koordineerimist teostama mõni liidu institutsioon või liidu organ. Viimastel aastatel saadud kogemustele tuginedes on amet kõige asjakohasem organ kõigi nende süsteemide kasutamisega seotud operatiivülesannete (välja arvatud rahvusvahelise koostöö) kooskõlastamiseks. Seepärast tuleks ametile usaldada EGNOSe ja Galileo kasutamise haldamine. See ei tähenda siiski, et amet peaks üksi täitma kõiki nende süsteemide kasutamisega seotud ülesandeid. Tugineda võiks teiste üksuste, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuuri oskusteabele. See peaks hõlmama süsteemide arendamise ning maapealse segmendi osade ja satelliitide projekteerimise ja arendamisega seotud tegevust, mis tuleks usaldada Euroopa Kosmoseagentuurile. Ülesannete jaotamisel muudele üksustele tuginetakse nende üksuste pädevusele ja vältida tuleks töö dubleerimist.

(29)

Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes sõlmis Euroopa Ühendusega aastal 2004 raamkokkuleppe. Seetõttu on ta programmi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon sõlmima Euroopa Kosmoseagentuuriga ja ametiga finantsraampartnerluse lepingu , mis reguleerib kõiki komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise raamlepinguga, eriti selle artiklitega 2 ja 5. Kuna aga Euroopa Kosmoseagentuur ei ole liidu organ ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on väga oluline, et Euroopa Kosmoseagentuur võtaks asjakohaseid meetmeid, et tagada liidu ja liikmesriikide huvide kaitse, ning järgiks eelarve ja talle usaldatud ülesannete täitmisel komisjoni otsuseid . Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.

(30)	Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (SATCEN) toimimist Euroopa autonoomse suutlikkusena, mis asjakohaste kosmosevarade ja nendega seotud andmete kasutamise tulemusel võimaldab juurdepääsu teabele ja osutab teenuseid, tunnustati juba otsuse nr 541/2014/EL rakendamisel .

(31)

Et tagada kasutajate esindatus riikliku satelliitside (GOVSATCOM) juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riikide ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna vaheliste piiride, võib asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus / tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olla konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks amet koordineerima tsiviilkasutajaskonnaga seotud aspekte ning ta võib jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.

(32)

Arvestades kosmosealase tegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast ning süsteemide ja neil põhinevate rakenduste kahetist olemust, peaks programmi üks peamine prioriteet olema julgeoleku kõrge taseme tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve, sealhulgas seoses salastatud ja muu tundliku teabega.

(33)	Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaksid komisjon ja kõrge esindaja ▌kumbki oma pädevusvaldkonna piires tagama programmi turvalisuse kooskõlas käesoleva määrusega, ja kui see on asjakohane, nõukogu otsusega 201x/xxx/ÜVJP (7).

(33a)

Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, võib Euroopa välisteenistus kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL aidata komisjonil täita teatavaid programmi turvalisusega seotud ülesandeid välissuhete valdkonnas.

(34)

Ilma et see piiraks liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku valdkonnas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346, tuleks programmi sujuva rakendamise tagamiseks luua konkreetne turvalisuse juhtimine. See juhtimine peaks põhinema kolmel aluspõhimõttel. Esiteks on väga oluline võtta võimalikult suures ulatuses arvesse liikmesriikide laiaulatuslikku ja ainulaadset kogemust julgeolekuküsimustes. Teiseks tuleks operatiivfunktsioonid ja turvalisuse akrediteerimise funktsioonid selgelt lahus hoida, et vältida huvide konflikte ja julgeolekueeskirjade kohaldamisel esinevaid puudujääke. Kolmandaks on programmi kõikide või osa komponentide haldamise eest vastutaval üksusel parimad eeldused, et hallata talle delegeeritud ülesannete turvalisust. Programmi turvalisus põhineb Galileo, EGNOSe ja Copernicuse rakendamisel saadud viimaste aastate kogemustel. Usaldusväärne turvalisuse juhtimine eeldab ka rollide asjakohast jaotust eri osalejate vahel. Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaks komisjon kui programmi eest vastutaja ▌kindlaks määrama üldised turvanõuded, mida kohaldatakse kõikide programmi komponentide suhtes.

(34x)

Euroopa kosmosetaristu küberturvalisus nii maa peal kui ka kosmoses on äärmiselt oluline, et tagada süsteemide pidev toimimine ja teenuse katkematus. Seepärast tuleks turvanõuete kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust kaitsta süsteeme ja nende teenuseid küberrünnakute vastu, kasutades selleks muu hulgas uusi tehnoloogiaid.

(34a)

Komisjon peaks vajaduse korral riski- ja ohuanalüüsi põhjal kindlaks määrama turvaseire struktuuri. See turvaseire organ peaks vastama otsuse 201x/xxx/ÜVJP kohaldamisalas välja töötatud juhistele. Galileo puhul peaks selleks organiks olema Galileo turvaseirekeskus. Seoses otsuse 20xx/xxx/ÜVJP rakendamisega on turvalisuse akrediteerimise nõukogu roll piiratud sellega, et anda nõukogule ja/või kõrgele esindajale teavet, mis on seotud süsteemi turvalisuse akrediteerimisega.

(35)

Pidades silmas programmi ainulaadsust ja keerukust ning selle seost julgeoleku valdkonnaga, tuleks turvalisuse akrediteerimisel järgida tunnustatud ja väljakujunenud põhimõtteid. Seepärast on vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks liidu ja liikmesriikide poolt julgeoleku eest võetud ühise vastutuse alusel, millega seoses püütakse saavutada konsensus ja kaasatakse kõik isikud, keda turvalisuse küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks pideva riskijärelevalve menetlused. Samuti on väga oluline usaldada turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

(35x)

ELi salastatud teavet töödeldakse vastavalt julgeolekueeskirjadele, mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu otsuses 2013/488/EL. Vastavalt sellele nõukogu otsusele peaksid liikmesriigid kohaldama selles sätestatud põhimõtteid ja miinimumstandardeid, et tagada samaväärse kaitsetaseme kohaldamine ELi salastatud teabe suhtes.

(36)	Et tagada turvaline teabevahetus , tuleks ette näha asjakohased kokkulepped, et tagada programmi raames kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud ELi salastatud teabe kaitse .

(37)

Üks programmi põhieesmärke on tagada liidu julgeolek ja strateegiline autonoomsus, tugevdada liidu suutlikkust toimida mitmesugustes valdkondades, eriti julgeoleku valdkonnas, ning kasutada ära võimalusi, mida kosmos liidu ja liikmesriikide julgeoleku aspektist pakub. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja ette näha ranged rahastamiskõlblikkuse normid, mida kohaldatakse nende üksuste suhtes, kes võivad osaleda programmi alusel rahastatavas tegevuses, mis eeldab juurdepääsu ELi salastatud teabele või salastamata tundlikule teabele.

(37a)

Programmi raames võib esineda teavet, mis ei ole küll salastatud, kuid mida tuleb käsitleda vastavalt juba kehtivatele õigusaktidele või siseriiklikele õigusaktidele, eeskirjadele ja normidele, sealhulgas piirates nende levitamist.

(38)

Satelliitnavigatsiooni ning Maa jälgimise süsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris . Programmis tuleks ära kasutada nende sektorite vahelist koostoimet, võttes arvesse kasu, mida kosmosetehnoloogia kõnealustele sektoritele toob, toetada ühilduvate seadmete arendamist ning edendada asjakohaste standardite ja sertifikaatide väljatöötamist. Suureneb ka koostoime kosmosega seotud tegevuste ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevuste vahel . Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.

(39)

Galileo programmi eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mida saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Galileo toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele autonoomsusele. Süsteemi teine põlvkond tuleks järk-järgult kasutusele võtta enne aastat 2030, algselt vähendatud toimivussuutlikkusega.

(40)

EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvaid territooriume, hõlmates sel eesmärgil 2026. aasta lõpuks Küprose, Assoorid, Kanaari saared ja Madeira. Lennunduse valdkonnas peaksid kõik need territooriumid saama kasutada EGNOSe aeronavigatsiooniteenuseid kõigil EGNOSe toetatud toimivustasemetel. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1139 kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret, tuleks silmas pidada, et kuigi Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks kõigis lennu etappides, kasutades selleks vajalikku tugisüsteemi (kohalik, piirkondlik ja lennuki pardal olev avioonika) , võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana. EGNOSe ohutusteenust tuleks osutada kooskõlas kohaldatavate ICAO standarditega.

(41)

On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide jätkusuutlikkus ning pakutavate teenuste järjepidevus , kättesaadavus, täpsus, usaldusväärsus ja turvalisus . Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid , sh sellega seotud kosmose- ja maapealse segmentide areng .

▌

(43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1285/2013 (Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008) (8) kasutatud mõiste „äriteenus“ ei ole enam sobilik, pidades silmas kõnealuse teenuse arengut. Selle eristatakse kaht eraldi teenust, nimelt täppisteenust ja autentimisteenust (9).

(44)

Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, peaksid Galileo ja EGNOSe pakutavad teenused olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel (sh kasutaja tasandil) kui võimaluse korral ka teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste satelliitnavigatsioonivahenditega, kui ühilduvus ja koostalitlusvõime on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga, ilma et see piiraks liidu strateegilise autonoomsuse eesmärgi järgimist.

(45)

Arvestades Galileo ja EGNOSe maapealse infrastruktuuri tähtsust ja mõju nende turvalisusele, peaks maapealse infrastruktuuri asukoha kindlaks määrama komisjon. Süsteemide maapealse infrastruktuuri kasutuselevõtt peaks toimuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel , millesse võib vajaduse korral kaasata ameti vastavalt tema pädevusvaldkonnale .

(46)

Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, aidates samal ajal kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, eelkõige tundlikes sektorites ning turvalisuse ja julgeoleku valdkonnas, tuleks EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist muudes liidu poliitikavaldkondades edendada ka õiguslike vahenditega , kui see on õigustatud ja kasulik. Selliste teenuste kasutamise edendamine kõikides liikmesriikides on samuti protsessi oluline osa.

(47)

Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, toetades seega liidu sõltumatuid otsuseid ja meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, merekeskkond, mereseire, põllumajanduse ja maaelu areng, kultuuripärandi säilitamine, kodanikukaitse, maa ja infrastruktuuri seire, julgeolek ja digitaalmajandus.

(47b)

Programmi komponendid peaksid stimuleerima digitehnoloogia rakendamist kosmosesüsteemides, andmete ja teenuste levitamisel ning järgmise etapi arendustegevuses. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata komisjoni algatustele ja meetmetele, mis on esitatud 14. septembri 2016. aasta teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ ja 14. septembri 2016. aasta teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“.

(48)

Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm) (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta) (11) osutatud tegevuse ja saavutustega , tuginema neile ja neid süvendama , võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi (12). Uute varade väljatöötamiseks peaks komisjon tegema tihedat koostööd liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri ja EUMETSATiga ning vajaduse korral muude üksustega, kellele kuuluvad asjaomased kosmose- ja in situ varad. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi (13) ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ (14). Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.

(49)

Copernicust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, mida on muudetud 26. juuni 2013. aasta direktiiviga 2013/37/EL) (15) eesmärkidega, eelkõige läbipaistvuse, teenuste arengut soodustavate tingimuste loomise ning liidus majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisega. Copernicuse andmed ja Copernicuse teave peaksid olema vabalt ja avalikult kättesaadavad.

(49a)

Copernicuse kogu potentsiaali ühiskonna ja majanduse jaoks tuleks täies ulatuses ära kasutada, piirdumata üksnes otseste toetusesaajatega, ning selleks tuleks tõhustada kasutajatepoolse kasutuselevõtu meetmeid, milleks tuleb omakorda võtta uusi meetmeid, et muuta andmed mittespetsialistide jaoks kasutatavaks ning ergutada seeläbi majanduskasvu, töökohtade loomist ja teadmussiiret.

(50)

Copernicus on kasutajakeskne programm. Seepärast peaks selle areng põhinema põhikasutajate muutuvatel nõuetel, võttes arvesse ka uute avaliku ja erasektori kasutajaskondade teket. Copernicus peaks tuginema nende valikuvõimaluste analüüsile, mille eesmärk on kasutajate muutuvate vajaduste, sealhulgas liidu poliitika rakendamise ja järelevalvega seotud vajaduste rahuldamine, mis eeldab kasutajate pidevat ja tõhusat kaasamist, eelkõige nõuete kindlaksmääramisel ja kinnitamisel.

(51)

Copernicus juba toimib. Seepärast tuleb tagada olemasolevate teenuste ja infrastruktuuri järjepidevus ning kohaneda samas muutuvate kasutajavajaduste, turukeskkonna , eelkõige erasektori esilekerkimisega kosmosevaldkonnas (nn uus kosmos), ning sotsiaal-poliitiliste suundumustega, millele on vaja kiiresti reageerida. See eeldab Copernicuse funktsionaalse struktuuri arengut , et võtta paremini arvesse üleminekut operatiivteenuste esimeselt etapilt uutele kasutajakogukondadele kõrgetasemeliste ja sihtotstarbelisemate teenuste osutamisele ja järelturu lisandväärtuse suurendamisele. Selleks tuleks edaspidisel rakendamisel kohaldada lähenemisviisi, mis järgib andmete väärtusahelat, s.t alates andmete kogumisest, andmete ja teabe töötlemisest, levitamisest ja kasutamisest kuni kasutajateturul kasutuselevõtu ja suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuseni, samal ajal kui programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks Copernicust kasutada.

(52)

Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse raames toimuva tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on eelkõige seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire). Copernicuse raames toimuvat üleilmset seiretegevust tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajandus-, metsandus- vee- ja mereressursside majandamisel ja kultuuripärandi puhul (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames , sealhulgas liikmesriikide, ESA ja EUMETSATi poolt tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus võiks toetuda ka liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele.

(53)

Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse teenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri keemilise koostise ja õhu kvaliteedi kohta, teavet ookeanide seisundi ja dünaamika kohta, teavet maismaa- ja jääseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

(54)

Komisjon peaks Copernicuse teenuste rakendamisel tuginema pädevatele üksustele, asjaomastele liidu ametitele, riiklike asutuste rühmitustele või konsortsiumidele või mis tahes asjakohasele üksusele, kes täidab rahalist toetust käsitleva lepingu sõlmimise tingimusi. Nende üksuste valimisel peaks komisjon tagama, et toimingutes ja teenuste osutamises ei esineks häireid ja et julgeoleku seisukohast tundlike andmete puhul on asjaomastel üksustel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning eelkõige ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontekstis varajase hoiatamise ja kriisiohje suutlikkus. Kooskõlas finantsmääruse artikliga 154 on isikud ja üksused, kellele on tehtud ülesandeks liidu vahendite rakendamine, kohustatud järgima kõigi liikmesriikide suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet; selle põhimõtte järgimine tuleks tagada Copernicuse teenuste osutamist käsitlevate asjakohaste toetuslepingute kaudu.

(55)

Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid komisjon ja tema teenuseid osutama volitatud üksused tegema tuumikkogukondadega kogu Euroopas Copernicuse teenuste ja teabeportfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks, et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid täidetud ja seeläbi Maa seireandmete kasutuselevõtt maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ komponent ja hõlbustada in situ andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.

(55a)

Copernicuse tasuta, täielikku ja avatud andmepoliitikat on hinnatud Copernicuse programmi rakendamise üheks kõige edukamaks elemendiks ning see on aidanud oluliselt suurendada nõudlust programmi andmete ja teabe järele, muutes Copernicuse programmi üheks suurimaks Maa seireandmete pakkujaks maailmas. Eksisteerib ilmne vajadus tagada tasuta, täielike ja avatud andmete pakkumise ning neile juurdepääsu pikaajaline ja turvaline jätkuvus, et täita Euroopa kosmosestrateegias (2016) sätestatud ambitsioonikaid eesmärke. Copernicuse andmeid luuakse peamiselt Euroopa kodanike hüvanguks ja nende andmete vabalt kättesaadavaks muutmisega kogu maailmas luuakse maksimaalselt suured koostöövõimalused ELi ettevõtete ja teadlaste jaoks ning aidatakse kaasa tõhusa Euroopa kosmoseökosüsteemi loomisele. Kui Copernicuse andmetele ja teabele juurdepääsu suhtes soovitakse kohaldada piiranguid, tuleks seda teha kooskõlas Copernicuse andmepoliitikaga, mis on määratletud käesolevas määruses ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1159/2013.

(56)

Copernicuse raames loodud andmed ja teave tuleks teha asjakohaseid tingimusi ja piiranguid rakendades täielikult, avalikult ja tasuta kättesaadavaks, et edendada nende kasutamist ja jagamist ning tugevdada Euroopas Maa seire turgusid, eriti järgmise etapi teenuste sektoris, võimaldades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist. Tuleks jätkata kõrgel sidususe, järjepidevuse, usaldusväärsuse ja kvaliteedi tasemel andmete ja teabe edastamist. Seetõttu on vaja ulatuslikku ja kasutajasõbralikku juurdepääsu Copernicuse rohkem või vähem päevakajalistele andmetele ja teabele, nende töötlemisele ja kasutamisele; selleks peaks komisjon järgima nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil integreeritud lähenemisviisi, et võimaldada nende ühendamist muude andme- ja teabeallikatega. Seetõttu peaks komisjon võtma vajalikud meetmed, et tagada Copernicuse andmete ja teabe lihtne ja tõhus kättesaadavus ja kasutatavus, eelkõige edendades andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste kasutamist liikmesriikides ning võimaluse korral olemasolevate Euroopa Maa seireandmetaristute koostalitlusvõimet, loomaks koostoime nende varadega, et maksimeerida ja tugevdada Copernicuse andmete ja teabe turuleviimist.

(57)

Komisjon peaks tegema koostööd andmete esitajatega, et leppida kokku kolmandatelt isikutelt saadavate andmete litsentseerimistingimused nende Copernicuse raames kasutamise hõlbustamiseks kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate kolmandate isikute õigustega. Kuna teatavad Copernicuse andmed ja teatav Copernicuse teave, sealhulgas kõrglahutusega kujutised, võivad mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtta vastu meetmeid, et tegeleda liidu või liikmesriikide julgeolekuga seonduvate riskide ja ohtudega.

(58)

Varasemate määruste alusel vastu võetud ilma lõppkuupäevata õigusaktide sätted peaksid jääma kehtima, kui need ei ole uue määrusega vastuolus. See puudutab eelkõige komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1159/2013 (16), milles on kehtestatud GMESi kasutajate registreerimise ja litsentseerimise tingimused ning määratletud GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid.

(59)

Et edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist nii kohalike kui ka piirkondlike omavalitsuste ja riigiasutuste, nii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kui ka teadlaste poolt, tuleks kasutajatepoolse kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke , nagu „Copernicus Relays“ ja „Copernicus Academy“ . Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kaubanduslike rakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja idufirmadel, töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seireandmete ökosüsteemi.

(60)

Rahvusvahelisel tasandil peaks Copernicus andma täpset ja usaldusväärset teavet koostöö tegemiseks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et toetada liidu välis- ja arengukoostöö poliitikat. Copernicust tuleks käsitada Euroopa panusena Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS), Maa seire satelliitide komisjoni (CEOS), ÜRO kliimamuutuste 1992. aasta raamkonventsiooni osaliste konverentsi , ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku. Ta peaks tegema koostööd asjaomaste valdkondlike ÜRO organite ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga.

(61)

Copernicuse rakendamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema Euroopa rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega ta on juba loonud partnerlussuhted, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuurile seoses kosmosekomponentide väljatöötamise, koordineerimise, rakendamise ja arenguga, kolmandate osapoolte andmetele juurdepääsuga vastavalt vajadusele ja kui sellega ei tegele muud üksused ning sihtotstarbeliste missioonide toimimisega. Lisaks peaks komisjon sihtotstarbeliste missioonide või nende osade toimimise ning, kui see on asjakohane, toetavate missioonide kaudu saadud andmetele juurdepääsu puhul tuginema Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile (EUMETSAT) kooskõlas selle oskusteabe ja volitustega.

(61a)

Teenuste valdkonnas peaks komisjon kasutama spetsiifilist suutlikkust, mida pakuvad liidu ametid, nagu Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet, Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN), samuti Euroopa investeeringuid, mis on Mercator Oceani kaudu juba merekeskkonna seire teenustesse tehtud. Julgeolekuaspektis töötatakse koos kõrge esindajaga välja terviklik lähenemisviis liidu tasandil. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on algusest peale GMESi algatuses aktiivselt osalenud ning toetanud Galileo ja kosmoseilmastikuga seotud arendustegevust. Määruse (EL) nr 377/2014 kohaselt haldab Teadusuuringute Ühiskeskus Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenust ja Copernicuse maismaaseire teenuse üleilmset komponenti, osaleb andmete ja teabe kvaliteedi ja eesmärgipärasuse analüüsimisel ning toetab edasist arendamist. Komisjon peaks programmi rakendamisel jätkuvalt tuginema Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusalastele ja tehnilistele nõuannetele.

(62)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsusega nr 541/2014/EL (millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik) kosmose jälgimise ja seire (edaspidi „SST“) toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealase tegevuse turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seepärast on SST ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevust ja nende panust liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST tagada jätkusuutliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, mis on üleilmne ühine eesmärk . Seoses sellega võiks SST toetada Maa orbiidi puhastamise Euroopa projektide ettevalmistamist.

(63)

SST peaks SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust edasi arendama. Sel eesmärgil tuleks luua kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST sensorite võrgustikult saadud andmetel. Võimaluse korral võiks liit kaaluda võimalust muuta osa selle andmeid ärilistel, mitteärilistel ja teadusuuringute tegemisega seotud eesmärkidel kättesaadavaks. SST peaks jätkama ka SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST teenused on kasutajakesksed , mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajate nõudmisi, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudmisi ja nõudmisi, mis on seotud kasuliku teabe edastamisega avaliku sektori institutsioonidele ja institutsioonidelt, et parandada süsteemi tulemuslikkust, järgides samal ajal riikide ohutus- ja julgeolekupoliitikat .

(64)

SST teenuste osutamine peaks põhinema liidu ja liikmesriikide koostööl ning nii olemasolevate kui ka tulevaste riiklike eksperditeadmiste ja vara, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu ja liidu poolt välja töötatud eksperditeadmiste ja vara kasutamisel. Peaks olema võimalik anda rahalist toetust uute SST sensorite väljaarendamiseks. Võttes arvesse SST tundlikku iseloomu, peaksid riikide sensorid ja nende käitamine, hooldus ja uuendamine ning SST teenuste osutamiseks vajalike andmete töötlemine jääma osalevate liikmesriikide kontrolli alla.

(65)

Liikmesriigid, kellel on SST suutlikkusega seoses piisav omandiõigus või juurdepääs, peaksid saama osaleda SST teenuste osutamises. Otsuse nr 541/2014/EL alusel loodud SST konsortsiumis osalevaid liikmesriike tuleks käsitada neid kriteeriume täitvatena. Need liikmesriigid peaksid esitama ühe ühise ettepaneku ja tõendama kooskõla muude töökorraldusega seotud elementidega. ▌Liikmesriikide osalejate väljavalimiseks ja asjaomaseks korraldustegevuseks tuleks ette näha asjakohased eeskirjad.

(65a)

Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused, et määrata kindlaks üksikasjalikud menetlused ja elemendid liikmesriikide osalemiseks. Kui ühist ettepanekut ei ole esitatud või kui komisjon on seisukohal, et see ettepanek ei vasta kehtestatud kriteeriumidele, võib komisjon liikmesriikide osalemiseks algatada teise etapi. Selle teise etapi menetluste ja elementidega tuleks kindlaks määrata hõlmatavad orbiidid ning neis tuleks võtta arvesse vajadust saavutada liikmesriikide maksimaalne osalus SST teenuste osutamisel. Kui nende menetluste ja elementidega nähakse ette võimalus, et komisjon võib kõikide orbiitide hõlmamiseks valida mitu ettepanekut, tuleks ette näha ka liikmesriikide rühmade vahelised asjakohased koordineerimismehhanismid ning tõhus lahendus, mis hõlmaks kõiki SST teenuseid.

(66)

Kui SST hakkab toimima, peaks see järgima tegevuse täiendavuse ja kvaliteetsete kasutajakesksete SST teenuste järjepidevuse põhimõtet ning põhinema parimal oskusteabel. Seepärast tuleks SST puhul vältida tarbetut dubleerimist. Liigne suutlikkus peaks tagama SST teenuste järjepidevuse, kvaliteedi ja töökindluse . Eksperdirühmade tegevus peaks aitama tarbetut dubleerimist ära hoida.

(67)

Lisaks peaks SST soodustama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suuniste projekt avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.

(68)

SST, kosmoseilmastiku ja Maa-lähedaste objektidega seotud meetmete puhul tuleks arvesse võtta koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ameerika Ühendriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude kolmandate isikutega, eelkõige selleks, et vältida kokkupõrkeid kosmoses ja kosmosejäätmete levikut ning suurendada valmisolekut seoses äärmuslike kosmoseilmastiku nähtuste ja Maa-lähedaste objektide mõjuga.

(69)

Nõukogu Julgeolekukomitee soovitas luua riskijuhtimisstruktuuri eesmärgiga tagada, et otsuse nr 541/2014/EL rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse andmete turvalisuse küsimusi. Sel eesmärgil ja võttes arvesse juba tehtud tööd, peaksid osalevad liikmesriigid ette nägema asjakohased riskijuhtimisstruktuurid ja -menetlused.

(70)

Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud alakomponent , mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide , Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

(71)

Komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta (17), ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide esitatud Rooma deklaratsioonis (18) ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on meenutatud, et EL peab võtma juhtpositsiooni, et tagada ohutu, turvaline ja vastupidav Euroopa, kes suudab toime tulla selliste probleemidega nagu piirkondlikud konfliktid, terrorism, küberohud ja kasvav rändesurve. Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejate jaoks vältimatu töövahend ning tähtsaimate julgeolekuressursside koondamine ja jagamine liidu tasandil tugevdab liitu, kes kaitseb oma kodanikke.

(72)

Euroopa Liidu nõukogu avaldas 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldustes (19) heameelt selle üle, et satelliitside valdkonnas valmistatakse ette järgmise põlvkonna riiklikku satelliitsidet (GOVSATCOM) ja seda liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri tihedas koostöös. GOVSATCOM on ka 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia üks element. GOVSATCOM peaks osalema ELi-poolses hübriidohtudele reageerimises ning toetama ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja Arktika-poliitikat.

(73)

GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Asjaomased osalised võivad kasutusjuhtumeid ▌analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: i) kriisiohje, mis võib hõlmata ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalisi missioone ja -operatsioone, loodus- ja inimtekkelisi õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; ii) seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; ning iii) keskne infrastruktuur, mis võib hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, digitaalset infrastruktuuri (nt andmekeskused, serverid), elutähtsat infrastruktuuri (nt energia, transport, veetakistused , nt tammid ) ja kosmoseinfrastruktuuri.

(73a)

GOVSATCOMi suutlikkust ja teenuseid kasutatakse liidu ja liikmesriikide osalejate kriitilise tähtsusega missioonidel ja operatsioonidel. Seepärast on vaja piisaval tasemel sõltumatust kolmandatest isikutest (kolmandad riigid ja kolmandate riikide üksused), mis hõlmaks kõiki GOVSATCOMi elemente, nagu kosmose- ja maapealsed tehnoloogiad komponendi, allsüsteemi ja süsteemi tasandil, töötlev tööstus, kosmosesüsteemide omanikud ja käitajad, maapealsete süsteemide füüsiline asukoht.

(74)

Satelliitside on piiratud ressurss, mida piirab satelliitide suutlikkus, sagedus ja geograafiline ulatus. Kulutõhususe parandamiseks ja mastaabisäästust kasusaamiseks peab GOVSATCOM seetõttu optimeerima satelliitide ja teenuste osas volitatud kasutajate GOVSATCOMi nõudluse ja GOVSATCOMi lepingute alusel toimuva pakkumise vastavust. Et nii nõudlus kui ka potentsiaalne pakkumine aja jooksul muutuvad, eeldab see pidevat seiret ja paindlikkust, et GOVSATCOMi teenuseid kohandada. ▌

(75)

Operatiivnõuded määratakse kindlaks kasutusjuhtumite analüüsi alusel. Nende operatiivnõuete ja julgeolekunõuete põhjal koostatakse teenuste portfell. Teenuste portfellis tuleks kindlaks määrata GOVSATCOMi kaudu osutatavate teenuste kohaldatav lähtetase. Selleks et säilitada nõudluse ja pakutavate teenuste parim võimalik vastavus, võib olla vaja GOVSATCOMi teenuste portfelli korrapäraselt ajakohastada.

(76)

GOVSATCOMi esimeses etapis (umbes aastani 2025) kasutatakse ▌olemasolevat suutlikkust. Sellega seoses peaks komisjon hankima ELi GOVSATCOMi suutlikkuse liikmesriikidest, kellel on riiklikud süsteemid ja kosmosesuutlikkus, ning kommertssatelliitside või -teenuste pakkujatest, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve. Selles esimeses etapis hakatakse teenuseid pakkuma järk-järgult▌. Kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et järkjärguline lähenemisviis ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, võidakse teha otsus siirduda teise etappi ja arendada avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, näiteks koos liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav oludele vastav kosmoseinfrastruktuur või kosmosealane suutlikkus.

(77)

Selleks et optimeerida kättesaadavaid satelliitsideressursse, tagada neile juurdepääs prognoosimatutes olukordades, nagu loodusõnnetuste korral, ning kindlustada tõhus toimimine ja lühike teenindusaeg, on vaja maapealset segmenti (keskused (Hubs) ja muud potentsiaalsed maapealsed elemendid) . Viimatimainitu tuleks kavandada operatiiv- ja julgeolekunõuete alusel. Riskide leevendamiseks võib keskusel olla mitu füüsilist tegevuskohta. Vaja võib minna ka muid maapealse segmendi elemente, nagu ankurjaam.

(78)	Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis peaks võimaldama enamikul kasutajatest jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist▌.

(79)	Toimimise tõhusust silmas pidades on kasutajad tõdenud, et oluline on püüelda kasutajaseadmete koostalitlusvõime ja selliste kasutajaseadmete poole, mille puhul on võimalik kasutada erinevaid satelliidisüsteeme. Selles valdkonnas võidakse nõuda uurimis- ja arendustegevust.

(80)

Rakendamise tasandil tuleks ülesanded ja vastutus jagada spetsialiseerunud üksuste vahel, kelleks on näiteks Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa välisteenistus, Euroopa Kosmoseagentuur, amet ja muud liidu ametid, tagamaks, et nende tegevus oleks kooskõlas nende põhiülesannetega, eelkõige kasutajatega seotud aspektides.

(81)

GOVSATCOMi pädeval asutusel on tähtis roll jälgida, et kasutajad ja teised GOVSATCOMi seisukohast olulised liikmesriikide üksused järgiksid jagamist ja prioriseerimist käsitlevaid norme ja julgeolekunõuetega ette nähtud julgeolekumenetlusi. Liikmesriik, kes ei ole GOVSATCOMi pädevat asutust määranud, peaks igal juhul nimetama kontaktpunkti, kes haldaks mis tahes tuvastatud häireid, mis võivad GOVSATCOMi mõjutada.

(81a)

Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus võivad saada GOVSATCOMi osalisteks, kuivõrd nad annavad GOVSATCOMi kasutajatele tegevuslube või pakuvad suutlikkust, tegevuskohti või rajatisi. Arvestades, et iga liikmesriik võib ise otsustada, kas anda GOVSATCOMi kasutajatele lube või pakkuda suutlikkust, tegevuskohti või rajatisi, ei saa liikmesriikidele panna kohustust saada GOVSATCOMi osalisteks või majutada GOVSATCOMi taristut. Seega ei piira käesoleva programmi GOVSATCOMi komponent liikmesriikide õigust GOVSATCOMis mitte osaleda, sealhulgas kooskõlas siseriikliku õiguse või põhiseaduslike nõuetega, mis puudutavad erapooletust ja mitteosalemispoliitikat sõjaliste ühenduste suhtes.

(82)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste operatiivnõuetega. See võimaldab komisjonil määrata kindlaks kriisiohje, seire ja olulise infrastruktuuri haldamise, sealhulgas diplomaatiliste sidevõrkudega seotud kasutusjuhtumite tehnilised kirjeldused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(83)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste portfelliga. See võimaldab komisjonil määrata kindlaks teatavad tunnused, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed ja turvaelemendid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(84)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi ühendatud satelliitside suutlikkuse kasutamiseks ette nähtud jagamise ja prioriseerimise eeskirjadega. Jagamise ja prioriseerimise eeskirju kindlaks määrates tuleks komisjonil ▌arvesse võtta operatiiv- ja julgeolekunõudeid ning riskianalüüsi ja GOVSATCOMi osaliste eeldatava nõudluse analüüsi. Kuigi GOVSATCOMi teenuseid tuleks GOVSATCOMi kasutajatele osutada põhimõtteliselt tasuta, võib juhul, kui analüüsist järeldub, et suutlikkust on liiga vähe, ja turumoonutuse vältimiseks töötada osana neist jagamise ja prioriseerimise üksikasjalikest eeskirjadest välja hinnapoliitika. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(85)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi maapealse segmendi infrastruktuuri asukohaga. See võimaldab komisjonil võtta arvesse asukoha valikuga seotud operatiiv- ja julgeolekunõudeid ning olemasolevat infrastruktuuri . Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

▌

(87)

Määrusega (EL) No 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuur, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.

(87a)

Ameti asukoht on Ljubljanas, nagu on sätestatud otsuses 2010/803/EL. Ameti ülesannete täitmiseks võivad ameti töötajad paikneda ühes komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/413 osutatud Galileo või EGNOSe maapealses keskuses, et viia ellu asjaomases lepingus sätestatud programmi meetmeid. Selleks et amet saaks tegutseda kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil, võib piiratud arvul töötajaid määrata ka ühe või mitme liikmesriigi kohalikesse büroodesse. Töötajate asukoht väljaspool ametit või Galileo ja EGNOSe asukohti ei tohiks tuua kaasa ameti põhitegevuse ülekandumist neisse kohalikesse büroodesse.

(88)	Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.

(89)	Võttes arvesse ameti volitusi ja komisjoni rolli programmi rakendamisel, on asjakohane näha ette, et teatavaid haldusnõukogu otsuseid ei tohiks vastu võtta komisjoni esindajate poolthääleta.

(90)	Ilma et see piiraks komisjoni volitusi, on haldusnõukogu, turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatud ja tegutsevad avalikes huvides.

(91)

On võimalik ja isegi tõenäoline, et mõned programmi komponendid põhinevad liikmesriikide tundliku ja julgeolekuga seotud infrastruktuuri kasutamisel. Sellisel juhul tuleb liikmesriikide julgeoleku tagamiseks ette näha, et haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutel osalevad ▌ liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindajad, kellel on teadmisvajadus . Haldusnõukogus peaksid hääletamisel osalema ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorras tuleks sätestada olukorrad, kus seda menetlust võidakse kohaldada.

▌

(94)

Tulenevalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidest 22 ja 23 on vaja programmi konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe põhjal hinnata, vältides samas ülereguleerimist ja liigset halduskoormust, eriti liikmesriikide seisukohast. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded hõlmata mõõdetavaid näitajaid, mida kasutatakse programmi mõju hindamise alusena.

(94a)

Eeldatavalt on Copernicuse ja Galileo teenustel suur mõju Euroopa majandusele üldiselt. Siiski tunduvad tänases pildis pigem domineerivat ad hoc mõõdistused ja juhtumipõhised uuringud. Komisjon peaks Eurostati kaudu määratlema asjakohased statistilised näitajad ja mõõdikud, mis oleksid aluseks ELi kosmosetegevuse mõju süstemaatilisele ja autoriteetsele seirele.

(95)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Komisjoni peaks abistama komitee, mis peaks kokku tulema erinevates koosseisudes.

(95a)

Kuna programmi komponendid on kasutajakesksed, nõuab nende rakendamine ja arendamine kasutajate pidevat ja tõhusat osalemist, eelkõige seoses teenuste nõuete kindlaksmääramise ja kontrollimisega. Et suurendada nende väärtust kasutajate jaoks, tuleks kasutajaid aktiivselt kaasata, viies läbi korrapäraseid konsulteerimisi nii liikmesriikide avaliku ja erasektori kui ka vajadusel rahvusvaheliste organisatsioonide lõppkasutajatega. Selleks tuleks luua töörühm (nn kasutajate foorum), et aidata programmikomiteel välja selgitada kasutajate vajadusi, kontrollida teenuste vastavust ja teha kindlaks lüngad osutatavates teenustes. Komitee töökorras tuleks kehtestada selle töörühma töökorraldus nii, et võetaks arvesse iga komponendi ja iga teenuse komponendi eripära. Võimaluse korral peaks liikmesriikide panus kasutajate foorumisse põhinema süstemaatilisel ja kooskõlastatud konsulteerimisel lõppkasutajatega riigi tasandil.

(96)

Hästi toimiv avalik haldus eeldab programmi ühetaolist juhtimist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu võiks programmiga seotud ülesandeid täitvate üksuste esindajatel olla õigus osaleda vaatlejatena määruse (EL) nr 182/2011 kohaldamiseks loodud komitee töös. Samadel põhjustel võiks liiduga programmi komponente või alakomponente puudutava rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olla õigus osaleda komitee tegevuses julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Programmiga seotud ülesandeid täitvate üksuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei ole õigust komitees hääletada. Vaatlejate ja ad hoc osalejate osalemise tingimused tuleks sätestada komiteede töökorras.

(97)

Selleks et tõhusalt hinnata programmi edu seatud eesmärkide saavutamisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses X lisa muutmisega, et näitajaid vajaduse korral üle vaadata või täiendada ja täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(98)

Et liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva määruse eesmärki piisaval määral saavutada, sest see ületab ühe liikmesriigi rahalisi ja tehnilisi võimalusi, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(99)

Selleks et tagada programmi turvanõuete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teostada maksimaalset kontrolli programmi turvanõuete üle. Programmi turvalisuse valdkonna rakendusaktide vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama komitee, mis koosneb spetsiaalses julgeolekukoosseisus kokku tulnud liikmesriikide esindajatest. Nimetatud rakendusaktid tuleks võtta vastu kooskõlas määruses (EL) nr 182/2011 osutatud kontrollimenetlusega. Seoses julgeolekuküsimuste tundlikkusega peaks esimees püüdma leida lahendusi, mis saaksid komitees võimalikult laialdase toetuse. Juhul kui komitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks programmi üldised turvanõuded ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse liidu kosmoseprogramm (edaspidi „programm“). Määrusega nähakse ette programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad, samuti programmi rakendamise eeskirjad.

2. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (edaspidi „amet“), mis asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi Agentuuri ja on selle õigusjärglane, ning nähakse ette ameti toimimise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

0)	„kosmose jälgimise ja seire (SST) süsteem“ – kosmose-tehisobjektide jälgimise ja seire maapealsete ja kosmosepõhiste sensorite võrgustik koos töötlussuutlikkusega, mille eesmärk on pakkuda andmeid ja teavet Maa ümber tiirlevate kosmose-tehisobjektide kohta ja nendega seotud teenuseid;

„kosmoseaparaat“– orbiidil tiirlev objekt, mis on ette nähtud täitma konkreetset funktsiooni või missiooni (nt side, navigatsioon või Maa seire) , sealhulgas satelliidi kanderaketi ülemised astmed , kosmonaasik. Kosmoseaparaati, mis ei ole enam võimeline oma ettenähtud missiooni täitma, peetakse mittetoimivaks. Reservis hoitavat või ooteseisundis kosmoseaparaati, mis ootab võimalikku taasaktiveerimist, peetakse toimivaks ;

„kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikesel ja Maa ümbruses kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused . Kosmoseilmastiku nähtused hõlmavad Päikese loiteid, päikeseosakesi, päikesetuule variatsioone, päikesepurskeid, geomagnetilisi torme ja geomagnetilist dünaamikat, kiirgustorme ja ionosfääri häireid, mis võivad mõjutada Maad ja kosmosepõhist infrastruktuuri ;

3)	„Maalähedased objektid“ (NEO) – päikesesüsteemi looduslikud objektid, mis lähenevad Maale ;

4)	„kosmose-tehisobjekt“ – avakosmoses asuv tehislik objekt;

„kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)“ – terviklik lähenemisviis, sealhulgas põhjalikud teadmised ja arusaam peamistest kosmosest tulenevatest ohtudest, mis hõlmavad kosmose-tehisobjektide kokkupõrkamist, nende osadeks purunemist ja atmosfääri taassisenemist, kosmoseilmastiku nähtusi ja Maalähedasi objekte;

„segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja/või eelarvetagatised ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

8)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

9)	„SST teave“ – töödeldud SST andmed, mis on teabesaajale esitatud koheselt mõistetaval kujul;

10)	„SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide , sealhulgas kosmosejäätmete füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;

11)	„pöördlink“ – teenus, mis on osa üleilmsest õhusõidukite seire teenusest vastavalt Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile;

12)	„Copernicuse sentinel-satelliidid“ – spetsiaalselt Copernicuse jaoks ette nähtud satelliidid, kosmoseaparaadid või kosmosepõhiseks Maa seireks mõeldud kosmoseaparaatide last;

13)	„Copernicuse andmed“ – sentinel-satelliitidelt saadud andmed, sealhulgas metaandmed;

14)	„Copernicuse kolmandate osapoolte andmed ja teave “ – ruumiandmed ja teave , mille kasutamiseks Copernicuse raames on luba või mis on muudetud Copernicuse raames kättesaadavaks ja mis pärinevad muudest allikatest kui sentinel-satelliitidelt;

14a)

„Copernicuse teenused“ – liidule ja liikmesriikidele üldist ja ühist huvi pakkuvad lisaväärtusteenused, mida rahastatakse programmist ja mis muundavad Maa seireandmed, in situ andmed ja muud lisaandmed töödeldud, kokkuvõtlikuks ja tõlgendatud teabeks, mis on kohandatud Copernicuse kasutajate vajadustele;

15)	„Copernicuse in situ andmed“ – maapinnal, merel ja õhus paiknevate sensorite kaudu saadud seireandmed, samuti võrdlus- ja lisaandmed, mille kasutamiseks on luba või mis on edastatud Copernicuse raames kasutamiseks;

16)	„Copernicuse teave“ – teave, mille Copernicuse teenused loovad andmete, sealhulgas metaandmete töötlemise või modelleerimise tulemusena;

17)	„usaldusüksus“ – juriidiline isik, kes on komisjonist või kolmandast isikust sõltumatu ja kes saab komisjonilt või sellelt kolmandat isikult andmeid, et neid turvaliselt säilitada ja töödelda;

18)

„kosmosejäätmed“ – kõik Maa orbiidil asuvad või Maa atmosfääri taassisenevad kosmose-tehisobjektid, sealhulgas kosmoseaparaadid või nende fragmendid ja elemendid, mis ei toimi või mis ei täida enam ühtegi konkreetset eesmärki, sealhulgas rakettide või tehissatelliitide osad, või mitteaktiivsed tehissatelliidid;

19)	„SST sensor“ – seade või seadmete kombinatsioon, näiteks maapealsed või kosmosepõhised radarid ja teleskoobid, millega on võimalik kosmost jälgida või seirata ja millega saab mõõta kosmose-tehisobjektide füüsikalisi parameetreid, näiteks suurust, asukohta ja kiirust;

19a)	„GOVSATCOMi osaline“ – liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus, samuti liidu ametid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui nendel ametitel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel on nõuetekohane luba;

20)

„GOVSATCOMi kasutaja“ – liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või sellist funktsiooni täitev asutus või füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõuetekohased volitused, et täita julgeoleku seisukohast oluliste missioonide, operatsioonide ja infrastruktuuri järelevalve ja juhtimisega seotud ülesandeid;

20a)	„GOVSATCOMi keskus“ – operatiivkeskus, mille peamine ülesanne on turvaliselt ühendada GOVSATCOMi kasutajad GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste pakkujatega ning optimeerida seeläbi pakkumist ja nõudlust mis tahes ajahetkel;

21)	„GOVSATCOMi kasutusjuhtum“ – tegevusstsenaarium konkreetse keskkonna tarbeks, milles ▌on vaja kasutada GOVSATCOMi teenuseid;

21a)	„ELi salastatud teave“ – teave või materjal, mis on tähistatud ELi salastusmärkega ja mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve;

22)

„salastamata tundlik teave“ – salastamata teave komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/443 artikli 9 tähenduses, millega kehtestatakse kohustus kaitsta salastamata tundlikku teavet, mida kohaldatakse üksnes Euroopa Komisjonile ning liidu ametitele ja organitele, kes on kohustatud kohaldama komisjoni julgeolekunorme ;

23)

„Copernicuse kasutajad“:

„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nendeks on liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused , mis asuvad liidus või Copernicuses osalevates riikides , kellele on tehtud ülesandeks avaliku tsiviilpoliitika, sealhulgas keskkonna-, kodanikukaitse-, ja infrastruktuuri ohutust hõlmava ohutuspoliitika või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;

„teised Copernicuse kasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle hulka kuuluvad eelkõige teadus- ja haridusorganisatsioonid, ettevõtlus- ja erasektori asutused ning heategevuslikud, valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid;

24)	„Copernicuses osalevad riigid“ – kolmandad riigid, kes osalevad rahastamises ja osalevad Copernicuses liiduga sõlmitud rahvusvahelise lepingu tingimuste kohaselt .

Artikkel 3

Programmi komponendid

Programm koosneb järgmistest komponentidest:

tsiviilkontrolli all olev autonoomne tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS“), mis koosneb satelliitide konstellatsioonist, keskustest ja maapealsete jaamade üleilmsest võrgust ning osutab positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenust, võttes ▌arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Galileo“);

tsiviilkontrolli all olev piirkondlik tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem, mis koosneb keskustest, maapealsetest jaamadest ning mitmest geostatsionaarsetel satelliitidel paiknevast transponderist ning mis tugevdab ja korrigeerib Galileo ja muude GNSSide edastatavaid vaba juurdepääsuga signaale, muu hulgas lennuliikluse korraldamise, aeronavigatsiooniteenuste osutamise ning muude transpordisüsteemide jaoks („Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem – EGNOS“);

tsiviilkontrolli all olev toimiv, autonoomne, kasutajakeskne ja tsiviilotstarbeline Maa jälgimise süsteem, mis rajaneb olemasoleval riikide ja Euroopa suutlikkusel, pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, tuginedes täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikale ning võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);

kosmose jälgimise ja seire süsteem, mille eesmärk on täiustada, hallata ja pakkuda andmeid, teavet ja teenuseid, mis on seotud ▌Maa ümber tiirlevate kosmose-tehisobjektide jälgimise ja seirega („SST alakomponent“) , mida täiendavad kosmoseilmastiku nähtustega ▌seotud vaatlusparameetrid („SWE alakomponent“) ja Maalähedaste objektide („NEOde alakomponent“) Maale lähenemise riski seire (kosmose olukorrast ülevaate saamine, „SSA“) ;

e)	tsiviil- ja riigi kontrolli all olev satelliitside teenus, mis võimaldab pakkuda satelliitside suutlikkust ja teenuseid julgeoleku seisukohalt kriitilisi missioone ja infrastruktuuri juhtivatele liidu ja liikmesriikide asutustele („GOVSATCOM“).

Programm hõlmab lisameetmeid , mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus ja autonoomne juurdepääs kosmosele ning edendada innovatiivset ja konkurentsivõimelist Euroopa kosmosesektorit nii eelneva kui ka järgmise etapi teenuste puhul, tugevdada liidu kosmose ökosüsteemi ja liidu positsiooni maailmas .

Artikkel 4

Eesmärgid

1. Programmi üldeesmärgid on järgmised:

pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ning toetades liidu poliitilisi prioriteete ja nendega seotud tõenduspõhiste ja sõltumatute otsuste vastuvõtmist, muu hulgas kliimamuutuste , transpordi ning julgeoleku valdkonnas ;

kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, eelkõige edendades Euroopa eelneva ja järgmise etapi teenuste innovatiivse ja konkurentsivõimelise sektori arengut, kuhu kuuluvad ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja idufirmad, soodustades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist, ning edendades programmi komponentide pakutavate teenuste võimalikult laialdast kasutuselevõttu ja kasutust nii liidus kui ka väljaspool, tagades samas koostoime ja täiendavuse liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arengu alaste tegevustega, mida viiakse ellu programmi „Euroopa horisont“ määruse alusel ;

c)	suurendada liidu ja liikmesriikide turvalisust ja julgeolekut ning tugevdada liidu autonoomsust, eelkõige tehnoloogia ▌seisukohast;

edendada ▌liidu globaalset positsiooni kosmosesektoris , ergutada rahvusvahelist koostööd, tugevdada Euroopa kosmosediplomaatiat, muu hulgas vastastikkuse põhimõtte ja õiglase konkurentsi põhimõtete edendamise kaudu, ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel, üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses ▌säästva arenguga , ja suurendades teadlikkust kosmosest kui inimkonna ühispärandist;

suurendada seoses kosmoseobjektide ja -jäätmete ning kosmosekeskkonnaga igasuguse kosmoses toimuva tegevuse ohutust, turvalisust ja kestlikkust ning rakendada selleks vajalikke meetmeid, kaasa arvatud kosmoseaparaatide kasutusea lõpus nende kasutusest kõrvaldamiseks ja kosmosejäätmete kõrvaldamiseks ette nähtud tehnoloogia väljatöötamine ja kasutuselevõtt .

6a) Rahvusvaheline koostöö on ülioluline ja ühtlasi ELi kosmosestrateegia keskne osa ning väga tähtis liidu globaalse positsiooni edendamisel kosmosesektoris. Komisjon kasutab programmi selleks, et anda oma panus rahvusvahelise tasandi pingutustesse ja sealt omakorda kasu saada, tehes seda kosmosediplomaatia alaste algatuste kaudu, mis reklaamivad Euroopa tehnoloogiat ja tööstust rahvusvahelisel areenil (nt kahepoolsed dialoogid, tööstusteemalised seminarid, VKEde rahvusvahelistumise toetamine) ning hõlbustavad pääsu rahvusvahelistele turgudele ja edendavad õiglast konkurentsi, võimendades ka majandusdiplomaatia alaseid algatusi. Euroopa kosmosediplomaatia algatused peaksid olema täielikus kooskõlas ELi kehtivate poliitikasuundade, prioriteetide ja vahenditega ning neid täiendama, sellal kui liidul on täita oluline roll koos liikmesriikidega, olles rahvusvaheliselt esirinnas.

2. Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a)	Galileo ja EGNOS: pakkuda pikaajalisi tipptasemel ja ▌turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid , tagades teenuste katkematuse ja stabiilsuse ;

Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis ja jätkusuutlikult edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning muude andmeallikate integreerimise teenuseid ning toetada kasutajate nõudmistel põhinevate liidu ja liikmesriikide poliitika ja meetmete kujundamist, rakendamist ja jälgimist;

kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte ja kosmosejäätmeid eesmärgiga parandada veelgi liidu tasandi SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust, osutada kosmoseilmastikuteenuseid ning anda ülevaade liidu Maalähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;

d)	GOVSATCOM: tagada GOVSATCOMi kasutajatele satelliitside teenuste usaldusväärne, turvaline ja kulutõhus pikaajaline kättesaadavus;

e)	toetada autonoomset, turvalist ja kulutõhusat kosmosele juurdepääsu suutlikkust, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve ;

edendada tugeva liidu kosmosemajanduse arengut, muu hulgas toetades kosmose ökosüsteemi ja tugevdades konkurentsivõimet, innovatsiooni, ettevõtlusvaimu, oskusi ja suurendades suutlikkust kõikides liikmesriikides ja liidu piirkondades , pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja idufirmadele või asjaomases sektoris tegutsevate või tegutseda soovivatele liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele .

Artikkel 5

Juurdepääs kosmosele

1. Programmiga toetatakse ▌programmi jaoks vajalike lennutusteenuste hankimist ja koondamist ning liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide taotluse korral koondamist nende jaoks.

2. Koostoimes muude liidu programmide ja rahastamiskavadega ning ilma et see piiraks Euroopa Kosmoseagentuuri tegevust kosmosele juurdepääsu valdkonnas, võib programmist toetada

a)	satelliitide orbiidile saatmiseks vajamineva lennutustaristu kohandusi, sealhulgas tehnoloogia arendamine ja alternatiivne tehnoloogia ja uuenduslikud süsteemid juurdepääsuks kosmosele, et rakendada programmi komponente;

b)	kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri kohandusi, sealhulgas uusi arengusuundi, mis on vajalikud programmi rakendamiseks .

Artikkel 6

Innovatiivse ja konkurentsivõimelise liidu kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed

1. Programmiga edendatakse suutlikkuse suurendamist kogu liidus ja seeläbi toetatakse

kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust ja meetmeid, et hõlbustada teadusuuringutest ja innovatsioonitegevusest tulenevate innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu ning toetada järgmise etapi teenuste sektori arengut, eelkõige koostoime kaudu liidu muude programmide ja rahastamisvahenditega, sealhulgas InvestEU programmiga;

b)	meetmeid, mille eesmärk on edendada avaliku sektori nõudlust ja innovatsiooni, et kasutada täielikult ära kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud avalike teenuste potentsiaal;

c)	ettevõtlust , sealhulgas alates varaseimast etapist kuni kasvuetapini , kooskõlas artikliga 21 ning tuginedes muudele artiklis 18 ja III jaotise I peatükis osutatud rahastamisvõimalusi käsitlevatele sätetele ning kasutades esimese lepingu lähenemisviisi ;

ettevõtjasõbraliku kosmoseökosüsteemi tekkimist ettevõtjate koostöö kaudu kosmosetööstuse keskuste võrgustiku vormis, mis toob piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- , digitaal- ja muude sektorite osalejaid ja kasutajaid ; keskuste võrgustiku eesmärk on pakkuda toetust, seadmeid ja rajatisi ning teenuseid kodanikele ja ettevõtjatele ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel ning soodustada koostoimet järgmise etapi teenuste sektoris ja edendada koostööd digitaalse Euroopa programmi alusel asutatud digitaalse innovatsiooni keskuste vahel ;

e)	haridus- ja koolitustegevust , sealhulgas spetsialistide, ettevõtjate, kõrgkoolilõpetajate ja üliõpilaste jaoks, eelkõige koostoimes riiklike ja piirkondlike algatustega, et arendada tipptasemel oskusi ;

f)	era- ja avaliku sektori spetsialistide, üliõpilaste ja ettevõtjate juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele;

g)	sertifitseerimis- ja standardimistegevust;

h)	Euroopa tarneahelate tugevdamist kogu liidus ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja idufirmade laialdase kaasamise kaudu programmi kõikidesse komponentidesse, eeskätt artikli 14 sätete alusel, ning meetmeid nende konkurentsivõime toetamiseks ülemaailmsel tasandil .

2. Lõikes 1 osutatud tegevuste rakendamisel toetatakse vajadust arendada tärkava kosmosetööstusega liikmesriikide suutlikkust, et pakkuda kõikidele liikmesriikidele võrdset võimalust kosmoseprogrammis osaleda.

Artikkel 7

Programmiga ühinenud kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid

1. Programmi komponentides, välja arvatud SST ja GOVSATCOM, võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

2. Programmi komponentides, välja arvatud SST, võivad osaleda ka kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga:

a)	on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osamaksete ja saadava kasu vahel;

b)	on kehtestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide rahaliste osamaksete arvutamine ja nende halduskulud. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

c)	ei ole kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile antud otsustusõigust programmi üle ega, kui see on asjakohane, juurdepääsu tundlikule või salastatud teabele ;

d)	on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve;

da)	kaitstakse vajaduse korral liidu strateegilisi ja suveräänseid huve kõigis asjaomastes valdkondades, sealhulgas Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku strateegilise autonoomia alal.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid võivad programmi komponentides osaleda üksnes juhul, kui on tagatud liidu ja liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitse.

Artikkel 8

Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääs SST-le, GOVSATCOMile ja avalikule reguleeritud teenusele

1. Kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsiooni võivad olla artiklis 67 osutatud GOVSATCOMi osalised või kasutada SST pakutavaid teenuseid ainult juhul, kui nad sõlmivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218 ette nähtud korras lepingu, milles nähakse ette sellistele andmetele, teabele, suutlikkusele ja teenustele juurdepääsu reguleerivate üksikasjalike eeskirjade tingimused ja salastatud teabe vahetamise ja kaitse raamistik.

2. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu Galileo pakutavale avalikule reguleeritud teenusele reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (20) artikli 3 lõikega 5.

Artikkel 9

Omandiõigus ja varade kasutamine

1. Liit on kogu programmi komponentide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid tagamaks, et asjaomased lepingud ja muud kokkulepped, mis on seotud tegevusega, mille tulemuseks võib olla sellise vara loomine või arendamine, sisaldavad sätteid, millega tagatakse asjaomase vara puhul selline omandivorm.

2. Lõiget 1 ei kohaldata programmi komponentide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara suhtes, kui tegevus, mille tulemusel võidakse sellist vara luua või arendada,

a)	toimub täielikult liidu poolt rahastatavate toetuste või auhindade alusel,

b)	ei ole täielikult rahastatud liidu poolt, või

c)	on seotud ELi salastatud teavet hõlmavate avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjate või nende komponentide arendamise, tootmise või kasutamisega.

3. Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et lõikes 2 osutatud tegevusega seotud lepingud või muud kokkulepped sisaldavad sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm ja kasutamiskord , ja punkti c puhul sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid vabalt kasutada ja lubada nende kasutamist kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.

4. Komisjon püüab sõlmida kolmandate riikidega lepinguid või muid kokkuleppeid seoses järgmisega:

a)	olemasolevad omandiõigused seoses programmi komponentide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse varaga;

b)	omandiõiguse või kasutusõiguse omandamine seoses programmi rakendamiseks vajaliku materiaalse või immateriaalse varaga.

5. Komisjon tagab asjakohase raamistiku alusel lõigetes 1 ja 2 osutatud ja liidu omandisse kuuluva materiaalse ja immateriaalse vara optimaalse kasutamise.

6. Eelkõige juhul, kui selline vara koosneb intellektuaalomandi õigustest, teostab komisjon neid õigusi võimalikult tõhusalt, võttes arvesse vajadust neid kaitsta ja väärtustada, kõikide asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve ning vajadust turgude ja uute tehnoloogiate harmoonilise arengu ja programmi komponentide pakutavate teenuste järjepidevuse järele. Selleks tagab ta eelkõige, et asjakohased lepingud ja muud kokkulepped sisaldavad võimalust anda need õigused üle kolmandatele isikutele või anda nende õiguste kasutamise õigus kolmandatele isikutele , sealhulgas selle intellektuaalomandi õiguse loojale, ning et amet võib neid õigusi vabalt kasutada, kui see on vajalik tema käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks. Artikli 29 lõikes 3 a osutatud finantsraampartnerluse lepingusse või artikli 32 lõikes 1 osutatud rahalist toetust käsitlevatesse lepingutesse lisatakse asjakohased sätted, millega lubatakse neid õigusi vajaduse korral kasutada Euroopa Kosmoseagentuuril ja muudel volitatud üksustel, kui nad täidavad oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, ning õiguste kasutamise tingimused.

Artikkel 10

Garantii

Ilma et see piiraks õiguslikult siduvate sätetega kohaldatavaid kohustusi, pakutakse programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet ▌ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta ▌ nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkuse kohta . Komisjon võtab ▌vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse nõuetekohaselt .

II JAOTIS

OSALEMINE RAHASTAMISES JA EELARVEMEHHANISMID

Artikkel 11

Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 , kaasa arvatud seotud riskid, on jooksevhindades 16,9 miljardit eurot.

Esimeses lõigus esitatud summa jaotatakse järgmiste kulukategooriate vahel:

a)	Galileo ja EGNOS: 9,7 miljardit eurot;

b)	Copernicus: 6 miljardit eurot;

c)	kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: 1,2 miljardit eurot.

2. Artiklis 3 ette nähtud lisameetmeid, nimelt artiklites 5 ja 6 osutatud tegevusi, rahastatakse programmi komponentidest.

3. Programmile eraldatavatest liidu eelarveassigneeringutest rahastatakse kogu artiklis 4 osutatud eesmärkide täitmiseks vajalikku tegevust. Nendest kuludest võidakse katta järgmiste meetmete kulud:

a)	uuringud ja ekspertide kohtumised, eelkõige seoses ajalistest ja kulupiirangutest kinnipidamise hindamisega;

b)	teavitamine ja teabevahetus, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamine, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkidega, eelkõige selleks, et luua koostoimet muu liidu poliitikaga;

c)	infotehnoloogiavõrgud, mille funktsioon on teabe töötlemine või vahetamine, ja komisjoni rakendatavad halduskorraldusmeetmed, sealhulgas julgeoleku valdkonnas rakendatavad meetmed;

d)	muu programmi rakendamiseks antav tehniline ja haldusabi, nagu ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks antav abi.

4. Meetmete suhtes, mida rahastatakse kumulatiivselt liidu eri programmidest, korraldatakse ainult üks audit, mis hõlmab kõiki programme ja nende suhtes kohaldatavaid norme.

5. Programmiga seotud ja pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

6. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Artikkel 12

Sihtotstarbeline tulu

1. Programmi komponentide loodud tulu makstakse liidu eelarvesse ja seda kasutatakse tulu loonud komponendi rahastamiseks.

2. Liikmesriigid võivad anda programmi komponendile täiendavat rahalist toetust, tingimusel et sellised lisaelemendid ei põhjusta asjaomase komponendi jaoks rahalist ega tehnilist koormust või viivitusi. Komisjon otsustab vastavalt artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele, kas nimetatud tingimused on täidetud.

3. Käesolevas artiklis osutatud täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna kooskõlas finantsmääruse [artikli 21 lõikega 2].

Artikkel 13

ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3. Kui Copernicuse eelarvet täidetakse kaudselt, võib kohaldada nende üksuste hanke-eeskirju, kellele on delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded, sellises ulatuses, nagu on lubatud finantsmääruse artiklite 62 ja 154 kohaselt. Nimetatud eeskirjades vajalikud konkreetsed kohandused määratakse kindlaks vastavates rahalist toetust käsitlevates lepingutes.

III JAOTIS

FINANTSSÄTTED

I PEATÜKK

Hanked

Artikkel 14

Hangete suhtes kohaldatavad põhimõtted

1. Hankija lähtub programmiga seotud hankemenetlustes järgmistest põhimõtetest:

a)	soodustada kõikides liikmesriikides kõikjal liidus ja kogu tarneahela lõikes kõigi ettevõtjate, eelkõige idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ▌võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu;

b)	tagada tõhus konkurents ja vältida võimaluse korral ▌tuginemist ühele teenuseosutajale, eriti elutähtsate seadmete ja teenuste puhul, võttes arvesse tehnoloogilise sõltumatuse ja teenuste järjepidevuse eesmärki;

c)	erandina finantsmääruse artiklist 167, kasutada vajaduse korral mitut tarneallikat, et tagada programmi kõikide komponentide, nende kulude ja ajakava üle parem üldine kontroll;

cc)

järgida põhimõtet tagada terves tööstustarnete ahelas avatud juurdepääs ja õiglane konkurents, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hanke-eeskirjade ja -menetluste, valiku- ja hindamiskriteeriumide ning mis tahes muu asjaomase teabe selge esitamine, millega antakse võrdsed võimalused kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele, sealhulgas VKEdele ja idufirmadele;

d)	tugevdada liidu autonoomsust, eriti tehnoloogilisest aspektist;

e)	järgida programmi komponentide turvanõudeid ning aidata kaitsta liidu ja liikmeriikide olulisi julgeolekuhuvisid;

ee)	edendada teenuse katkematust ja usaldusväärsust;

f)	täita asjakohaseid sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume.

2. Komisjonisisene hankenõukogu kontrollib kõigi programmi komponentide hankemenetlust ja jälgib volitatud üksustele delegeeritud ELi eelarve lepingulist täitmist. Vajaduse korral kutsutakse kohale volitatud üksuste esindajad.

Artikkel 15

Tingimuslike osadega lepingud

1. Operatiivtoimingute ja infrastruktuuriga seotud toimingute korral võib hankija ▌ lepingu sõlmida tingimuslike osadega lepingu vormis vastavalt käesolevale artiklile.

2. Tingimuslike osadega leping hõlmab fikseeritud osa, mille tulemuseks on kindel kohustus tagada lepinguliste tööde tegemine, kauba tarnimine või teenuste osutamine vastavas etapis, ja üht või mitut osa, mis on tingimuslikud nii eelarve kui ka lepingu täitmise seisukohast. Hankedokumentides täpsustatakse tingimuslike osadega lepingu eritingimused. Neis peab eelkõige olema kindlaks määratud lepingu ese, hind või hinna määramise kord ja töö tegemise, tarnete ja teenuse osutamise tingimused igas etapis.

3. Fikseeritud osa kohustused peavad moodustama ühtse terviku; sama kehtib iga tingimusliku osa teenuste kohta, võttes arvesse kõikide teiste osade teenuseid.

4. Iga tingimusliku osa täitmine sõltub hankija otsusest, millest töövõtjat on lepingu kohaselt teavitatud.

Artikkel 16

Tekkinud kulude hüvitamisel põhinevad lepingud

1. Hankija võib lõikes 3 ette nähtud tingimustel otsustada sõlmida lepingu, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud kas täies ulatuses või osaliselt.

Makstav hind hõlmab kõigi selliste otseste kulude hüvitamist, mis töövõtjal lepingu täitmisel tegelikult tekkisid, nagu kulud lepingu täitmiseks vajalikule tööjõule, materjalile, kulumaterjalile, seadmete ja infrastruktuuri kasutusele, samuti kaudsete kulude , kindlaksmääratud kasumi ning asjade tarne või teenuse osutamise tähtaegadega seotud eesmärkide täitmisel põhineva asjakohase tulemustasu katmist.

2. Tekkinud kulude hüvitamisel põhinevates lepingutes nähakse ette maksimumhind.

3. Hankija võib otsustada sõlmida lepingu, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud kas täies ulatuses või osaliselt, kui lepingu täitmisega kaasneva ebakindluse tõttu on raske või ebakohane täpselt kindlaks määrata fikseeritud hinda, sest

a)	leping sisaldab väga keerulisi tingimusi või tingimusi, mis nõuavad uue tehnoloogia kasutamist, ja seega kaasneb märkimisväärne hulk tehnilisi riske, või

b)	lepingus käsitletava tegevusega tuleb operatiivpõhjustel alustada viivitamatult, kuigi fikseeritud ja lõplikku hinda ei ole veel võimalik täies ulatuses kindlaks määrata kas oluliste riskide tõttu või sel põhjusel, et lepingu täitmine sõltub osaliselt muude lepingute täitmisest.

4. Tekkinud kulude täielikku või osalist hüvitamist käsitleva lepingu maksimumhind on maksimaalne makstav hind. Lepingujärgset hinda võib muuta kooskõlas finantsmääruse [artikliga 172].

Artikkel 17

Allhanked

1. Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid ja nende piiriülest osalemist ning tagada võimalikult lai geograafiline ulatus, kaitstes samas liidu strateegilist autonoomsust, nõuab hankija ▌ igalt pakkujalt, et lepingu mis tahes osa suhtes sõlmitaks sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu pakkuja kontserni.

▌

3. Mis tahes erandeid lõikes 1 nimetatud nõudest tuleb pakkujal põhjendada.

4. Lepingute puhul, mille väärtus on üle kümne miljoni euro, on hankija eesmärk tagada, et lepingu väärtusest vähemalt 30 % suhtes sõlmitakse eri tasanditel läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu peatöövõtja kontserni, eelkõige selleks, et võimaldada VKEde piiriülest osalemist. Komisjon teavitab artikli 107 lõikes 1 osutatud komiteed selle eesmärgi täitmisest lepingute puhul, mis sõlmitakse pärast käesoleva määruse jõustumist.

II PEATÜKK

Toetused, auhinnad ja segarahastamistoimingud

Artikkel 18

Toetused ja auhinnad

1. Liit võib rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

2. Erandina finantsmääruse [artikli 181 lõikest 6] võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, kohaldades kindlaid määrasid, lubada või nõuda toetusesaaja kaudsete kulude rahastamist kuni 25 % ulatuses meetme otseste rahastamiskõlblike kulude kogusummast.

3. Erandina lõikest 2 võib kaudsed kulud deklareerida kindlasummaliste maksete vormis või ühikuhindade alusel, kui see on ette nähtud artiklis 100 osutatud tööprogrammiga.

4. Erandina finantsmääruse [artiklist 204] ei ületa kolmandatele isikutele maksta võidava rahalise toetuse maksimumsumma 200 000 eurot.

Artikkel 19

Ühised projektikonkursid

Komisjon või programmi raames volitatud üksus võib algatada ühiseid projektikonkursse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksuste, asutuste või isikutega.

▌

Ühise konkursi korral kohaldatakse finantsmääruse VIII jaotises osutatud reegleid. Hindamismenetlustes osalevad iga poole nimetatud tasakaalustatud eksperdirühmad. Hindamiskomiteed on vastavuses finantsmääruse artikliga 150.

Toetuslepingus määratakse kindlaks intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatav kord.

Artikkel 20

Toetused kommertskasutusele eelnevatele hangetele ja innovaatiliste lahenduste hangetele

1. Meetmete hulka võivad kuuluda või nende esmane eesmärk võib olla kommertskasutusele eelnev hange või innovaatiliste lahenduste hange, mida teostavad toetusesaajad, kes on avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad ▌ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜ tähenduses.

2. Hankemenetluste puhul

a)	tagatakse kooskõla läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega ning konkurentsinormidega;

b)	võidakse kommertskasutusele eelnevate hangete korral ette näha konkreetsed tingimused, näiteks piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koht liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga;

c)	võidakse lubada sõlmida ühe menetluse käigus mitu lepingut (nn hulgihange), ning

d)	nähakse ette, et leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitaja(te)ga, kes tagab ühtlasi huvide konflikti puudumise.

3. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste enda tarbeks kasutamiseks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste hankija tarbeks kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, kuid ilma õiguseta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, võib hankija nõuda, et ta annaks tulemuste omandilise kuuluvuse üle hankijale.

Artikkel 21

Segarahastamistoimingud

Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.

IV PEATÜKK

Muud finantssätted

Artikkel 22

Kumulatiivne, täiendav ja ühine rahastamine

1. Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka kosmoseprogrammi alusel, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga toetust andva liidu programmi eeskirju kohaldatakse toetuse suhtes, mida meetmele programmist antakse. Kumulatiivne rahastamine ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja erinevatest liidu programmidest saadavat toetust võib arvutada proportsionaalselt vastavalt dokumentidele, millega toetuse andmise tingimused on ette nähtud.

2. Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)	neid on programmiga seotud projektikonkursi raames hinnatud;

b)	need vastavad kõnealuse projektikonkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)	neid ei või eelarvepiirangute tõttu rahastada selle projektikonkursi raames,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengufondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta] artikliga [8], tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

▌

Artikkel 24

Ühishanked

1. Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võivad komisjon ja/või amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Finantsmääruse [artikliga 165] ette nähtud hankelepingute sõlmimise korda kohaldatakse analoogia põhjal, tingimusel et igal juhul kohaldatakse liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid menetlusnorme.

Artikkel 25

Oluliste julgeolekuhuvide kaitse

Kui see on vajalik liidu ja liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, eriti seoses vajadusega tagada liidu süsteemide terviklikkus ja vastupidavus ning nende aluseks oleva tööstusbaasi autonoomsus, kehtestab komisjon nõutavad rahastamiskõlblikkuse tingimused, mida kohaldatakse käesolevas jaotises käsitletud hangete, toetuste või auhindade suhtes. Sel eesmärgil tuleb eritähelepanu pöörata selle tagamisele, et rahastamiskõlblikud ettevõtjad asuvad mõnes liikmesriigis ja kohustuvad tegelema asjaomase tegevusega liidu piires ▌. Need tingimused lisatakse vastavalt vajadusele hankeid, toetusi või auhindu käsitlevatesse dokumentidesse. Hangete puhul kohaldatakse neid tingimusi sõlmitava lepingu kogu elutsükli jooksul.

Artikkel 26

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti ▌juurdlusi.

IV JAOTIS

PROGRAMMI JUHTIMINE

Artikkel 27

Programmi juhtimise põhimõtted

Programmi juhtimise aluseks on järgmised põhimõtted:

ülesannete ja vastutuse selge jaotus programmi iga komponendi ja meetme rakendamises osalevate üksuste, eelkõige liikmesriikide, komisjoni, ameti, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsiooni vahel , võttes aluseks iga organisatsiooni pädevused ja vältides ülesannete ja vastutuse kattumist ;

aa)	vajaduse korral juhtimisstruktuuri asjakohasus programmi iga komponendi ja meetme konkreetsete vajaduste suhtes;

b)	tugev kontroll programmi üle, sealhulgas range kulude, ajakava ja tulemuslikkuse järgimine kõigi üksuste poolt oma rolli ja ülesannete piires, kooskõlas käesoleva määrusega;

c)	läbipaistev ja kulutõhus haldamine ;

cc)	teenuse katkematus ja vajalik infrastruktuuri järjepidevus, sealhulgas kaitse seotud ohtude eest;

d)	programmi komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutajate vajaduste ja ▌ seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne ja struktureeritud arvessevõtmine;

e)	pidev püüe riske ohjata ja vähendada.

Artikkel 28

Liikmesriikide roll

1. Liikmesriigid võivad programmis osaleda . Programmis osalevad liikmesriigid jagavad oma tehnilist pädevust ja oskusteavet ning annavad abi, eriti ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, ning/või vajaduse ja võimaluse korral andes liidu käsutusse oma valduses või territooriumil asuva teabe , teenused ja infrastruktuuri, sealhulgas tagades tõhusa ja takistusteta vaba juurdepääsu in situ andmetele ja võimaluse neid kasutada ning tehes komisjoniga koostööd, et parandada programmi jaoks vajalike in situ andmete kättesaadavust , võttes arvesse kohaldatavaid litsentse ja kohustusi .

2. Komisjon võib rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel delegeerida liikmesriikide organisatsioonidele konkreetsed ülesanded, kui asjaomane liikmesriik on need organisatsioonid nimetanud. Komisjon võtab vastavalt artikli 107 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele rakendusaktiga vastu rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta käivad otsused.

2a. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib amet artiklis 30 nimetatud ülesannete puhul delegeerida rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel konkreetsed ülesanded liikmesriikide organisatsioonidele, kui asjaomane liikmesriik on need organisatsioonid nimetanud .

2aa. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine ▌, sealhulgas aidates asjakohasel tasandil kaitsta programmi jaoks vajalikke sagedusi.

2b. Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd, et laiendada programmi pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutuselevõttu.

2c. Võimaluse korral peab panus, mille liikmesriigid annavad artiklis 107 osutatud kasutajate foorumisse, põhinema riigi tasandil süstemaatilisel ja kooskõlastatud konsulteerimisel lõppkasutajate kogukonnaga, eelkõige seoses Galileo, EGNOSe ja Copernicusega.

3. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et arendada välja kosmosesüsteemide kasutuselevõtuks vajalik in situ komponent ja maapealsed kalibreerimisteenused ning hõlbustada in situ ja võrdlusandmete täiel määral kasutamist , võttes aluseks olemasoleva suutlikkuse .

4. Julgeoleku valdkonnas täidavad liikmesriigid artikli 34 lõikes 4 osutatud ülesandeid.

Artikkel 29

Komisjoni roll

1. Komisjon kannab programmi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas , ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas . Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega ja vastavalt kasutajate nõudmistele kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, ilma et see piiraks muud liidu poliitikat .

2. Komisjon haldab programmi iga komponenti või alakomponenti , mis ei ole delegeeritud mõnele muule üksusele , eelkõige GOVSATCOMi, Maalähedasi objekte, kosmoseilmastikku ja artikli 54 punktis d osutatud tegevusi .

3. Komisjon tagab ülesannete ja vastutuse selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust. Komisjon tagab ka, et kõik programmi rakendamisega seotud volitatud üksused kaitsevad liidu huve, tagavad liidu rahaliste vahendite usaldusväärse haldamise ning järgivad finantsmäärust ja käesolevat määrust.

3a. Komisjon sõlmib ametiga ja 2004. aasta raamkokkulepet arvesse võttes Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse lepingu, mis on sätestatud finantsmääruse [artiklis 130] ja millele osutatakse artiklis 31 a.

4. Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks kõrgetasemelised nõuded programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks ▌, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega , sealhulgas järgmise etapi teenuste sektoriga . Kõrgetasemeliste nõuete kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.

Asjaomased delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 21 .

5. Komisjon tagab , et programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõttu ja kasutamist avalikus ja erasektoris edendatakse ja maksimeeritakse, ilma et see piiraks ameti või muude volitatud üksuste ülesandeid , sealhulgas toetades nende teenuste ja kasutajasõbralike liideste asjakohast arendamist ning soodustades pikas perspektiivis stabiilset keskkonda. Ta arendab asjakohast koostoimet programmi eri komponentide rakenduste vahel. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed.

6. Kui see on asjakohane, tagab komisjon programmi raames võetud meetmete sidususe liidu, liikmesriikide või rahvusvahelisel tasandil võetavate kosmosevaldkonna meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja kui see on programmi jaoks oluline, hõlbustab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist. Selleks teeb komisjon vajaduse korral ja oma pädevusvaldkonnas koostööd ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga.

7. Komisjon teavitab artiklis 107 osutatud komiteed hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning avaliku ja erasektori üksustega sõlmitavatest lepingutest, sealhulgas allhankelepingutest.

Artikkel 30

Ameti roll

1. Ametil on järgmised ülesanded:

a)	tagada turvalisuse akrediteerimise nõukogu kaudu programmi kõikide komponentide turvalisuse akrediteerimine kooskõlas V jaotise II peatükiga;

b)	täita artikli 34 lõigetes 2 ja 3 osutatud muid ülesandeid;

c)	tegeleda Galileo ja EGNOSe pakutavate teenuste alase teabevahetuse , turuarenduse ja edendamisega, eelkõige mis puutub positsiooni turul ja kasutajate vajaduste kooskõlastamist ;

ca)	tegeleda Copernicuse pakutavate andmete, teabe ja teenuste alase teabevahetuse, edendamise ja turuarendusega, ilma et see piiraks teiste volitatud üksuste ja komisjoni tegevust;

d)	pakkuda komisjonile ▌eksperditeadmisi , sealhulgas kosmose järgmise etapi teenuste sektori teadusuuringute prioriteetide ettevalmistamiseks .

2. Komisjon delegeerib ametile järgmised ülesanded:

a)	hallata EGNOSe ja Galileo kasutamist , hõlmates artiklis 43 osutatud meetmed ;

b)	koordineerida üldiselt GOVSATCOMi kasutajatega seotud aspekte tihedas koostöös liikmesriikide, muude üksuste, asjaomaste liidu ametite ja Euroopa välisteenistusega kriisiohjemissioonide ja -operatsioonide korral;

rakendada meetmeid, mis on seotud programmi komponentidel põhinevate selliste järgmise etapi rakenduste arendamisega , nagu Galileo, EGNOSe ja Copernicuse esitatud andmetel ja pakutud teenustel põhinevad põhiosad ja integreeritud rakendused, sealhulgas juhul, kui neile meetmetele on eraldatud rahalised vahendid määruse xx alusel loodud programmi „Euroopa horisont“ raames või kui see on vajalik, et täita artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud eesmärke;

d)	võtta meetmeid, mis on seotud programmi muude komponentide kui Galileo ja EGNOS esitatavate andmete ja teabe ja pakutavate teenuste kasutuselevõtuga, ilma et see piiraks Copernicuse tegevust ja teenuseid, mis on delegeeritud teistele üksustele;

e)	artiklis 6 osutatud konkreetsed meetmed .

3. Komisjon võib artikli 102 lõikes 6 osutatud hindamiste alusel delegeerida ametile muid ülesandeid, kui need ei dubleeri teiste volitatud üksuste tegevust programmi raames ja juhul, kui nende eesmärk on suurendada programmi meetmete rakendamise tõhusust .

3a. Kui ametile delegeeritakse ülesanded, tagatakse nende täitmiseks vajalikud rahalised, inim- ja haldusressursid.

▌

5. Erandina finantsmääruse artikli 62 lõikest 1 ja olenevalt komisjoni hinnangust liidu huvide kaitse kohta võib amet delegeerida rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel konkreetsed tegevused teistele üksustele vastavalt nende pädevusele ja komisjoni suhtes kohaldatavatel eelarve kaudse täitmise tingimustel.

Artikkel 31

Euroopa Kosmoseagentuuri roll

1. Tingimusel, et liidu huvid on kaitstud, delegeeritakse Euroopa Kosmoseagentuurile ▌järgmised ülesanded:

Copernicus: koordineerida kosmosekomponenti ning rakendada ja edasi arendada Copernicuse kosmosekomponenti, projekteerida , arendada ja ehitada Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri, sealhulgas selle käitamine ning seotud hanked, välja arvatud juhul, kui seda teevad muud üksused, ning vajaduse korral juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele ;

b)	Galileo ja EGNOS: arendada süsteeme , projekteerida ja arendada maapealse segmendi osi ning ▌satelliite , sealhulgas katsetamine ja valideerimine ;

c)	kõik programmi komponendid: tegeleda oma pädevusvaldkondades eelneva etapi teenuste alase teadus- ja arendustegevusega.

1a. Komisjoni hinnangu alusel võib Euroopa Kosmoseagentuurile delegeerida muid ülesandeid vastavalt programmi vajadustele, kui need ei dubleeri teiste volitatud üksuste tegevust programmi raames ja juhul, kui nende eesmärk on suurendada programmi meetmete rakendamise tõhusust.

▌

4. Ilma et see piiraks artiklis 31 a osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet taotleda Euroopa Kosmoseagentuurilt neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet vastastikku kokku lepitavatel tingimustel.

Artikkel 31 a

Finantsraampartnerluse leping

1. Artikli 29 lõikes 3 a osutatud finantsraampartnerluse lepingus

a)	määratakse selgelt kindlaks komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri ülesanded, vastutus ja kohustused seoses programmi iga komponendiga ning vajaminevad kooskõlastus- ja kontrollimehhanismid;

b)	nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur kohaldaks liidu julgeolekunorme, mis on esitatud liidu, selle institutsioonide ja ametite ning agentuuri vahel sõlmitud julgeolekualastes kokkulepetes, eelkõige seoses salastatud teabe töötlemisega;

nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, eelkõige seoses avaliku hankega, sealhulgas liidu avalike hangete eeskirjade kohaldamine liidu nimel hankimisel või volitatud üksuse kohta käivate sätete kohaldamine kooskõlas finantsmääruse artikliga 154, haldusmenetlused, oodatavad tulemused, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmed, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, samuti kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivad normid; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotise ja finantsmäärusega;

nõutakse , et kui amet või Euroopa Kosmoseagentuur loob finantsraampartnerluse lepingu alusel toimuvaks hankemenetluseks pakkumuste hindamise komisjoni, osalevad komisjoni ja vajaduse korral ka muu volitatud üksuse eksperdid pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel. Selline osalemine ei piira pakkumuste hindamise komisjoni tehnilist sõltumatust ;

nähakse ette järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis hõlmavad eelkõige kulude eelhindamise korda, komisjoni, või kui see on asjakohane, ameti süstemaatilist teavitamist kuludest ja ajakavast, kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esineva kõrvalekalde korral rakendatavaid parandusmeetmeid, millega tagatakse ▌ülesannete täitmine eraldatud eelarve piires ▌;

määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile iga programmi komponendi eest makstavat hüvitist, mis peab vastama tingimustele, milles meetmeid rakendatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse ebakindlaid ja kriisiolukordi ning, kui see on asjakohane, põhinema tulemustel; hüvitis katab üksnes üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega;

g)	nähakse ette, et Euroopa Kosmoseagentuur võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada liidu huvide kaitse ja täita käesoleva määruse kohaldamiseks komisjoni poolt vastu võetud otsused iga komponendi kohta .

2. Ilma et see piiraks artiklis 31 a osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet paluda Euroopa Kosmoseagentuurilt neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet. Selliste taotluste tingimused ja nende rakendamine lepitakse vastastikku kokku.

Artikkel 32

EUMETSATi ja muude üksuste roll

1. Komisjon võib delegeerida järgmiste ülesannete täitmise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 30 ja 31 nimetatud üksustele:

a)	Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri või selle osade ajakohastamine, käitamise ettevalmistamine ja käitamine ning, kui see on asjakohane, toetavate missioonide kaudu saadud andmetele juurdepääsu haldamine, mille võib delegeerida EUMETSATile;

b)	Copernicuse teenuste või nende osade rakendamine, mille võib delegeerida asjaomastele ametitele, organitele või organisatsioonidele , hallates ka asjakohase kolmandate isikute teabe kogumist .

2. Selliste volitatud üksuste valiku kriteeriumide puhul võetakse eelkõige arvesse üksuste suutlikkust tagada toimingute järjepidevus, ja kui see on asjakohane, turvalisus, nii et programmi tegevust ei häiritaks või häiritakse minimaalselt.

2a. Võimaluse korral peavad lõikes 1 osutatud rahalist toetust käsitlevate lepingute tingimused olema kooskõlas artikli 31 a lõikes 1 osutatud finantsraampartnerluse lepingu tingimustega.

3. Programmikomiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud rahalist toetust käsitleva lepingu kohta käiva otsuse küsimuses vastavalt artikli 107 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele. Programmikomiteed teavitatakse ette rahalist toetust käsitlevatest lepingutest, mille liit, keda esindab komisjon, sõlmib lõikes 1 osutatud üksustega.

V JAOTIS

PROGRAMMI TURVALISUS

I PEATÜKK

Programmi turvalisus

Artikkel 33

Turvalisuse põhimõtted

1. Programmi turvalisuse aluseks on järgmised põhimõtted:

a)	tuleb võtta arvesse liikmesriikide kogemusi julgeoleku valdkonnas ja juhinduda nende parimatest tavadest;

b)	tuleb kohaldada nõukogu ja komisjoni julgeolekunorme, millega muu hulgas nähakse ette operatiivfunktsioonide ja akrediteerimisega seotud funktsioonide eraldamine.

2. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

Artikkel 34

Turvalisuse juhtimine

1. Komisjon tagab oma pädevuse piires ja ameti toetusel turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:

a)	nii maapealse kui ka kosmoseinfrastruktuuri kaitse ja teenuste osutamine, eelkõige füüsiliste ja küberrünnete vastu , sealhulgas sekkumine andmevoogudesse ;

b)	tehnosiirde kontroll ja haldamine;

c)	vajalike oskuste ja vajaliku oskusteabe väljatöötamine ja säilitamine liidus;

d)	tundliku salastamata teabe ja salastatud teabe kaitse.

Komisjon tagab, et sel eesmärgil tehakse iga programmi komponendi riski- ja ohuanalüüs. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab ta rakendusaktidega 2023. aasta lõpuks kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist ja võtab arvesse küberturvalisuse riske . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Pärast käesoleva määruse jõustumist edastab komisjon nende rakendusaktide soovitusliku loetelu, mis tuleb esitada programmikomitee julgeolekukoosseisule ja mida komitee arutab. Loetelule lisatakse esitamise soovituslik ajakava.

2. Programmi komponendi haldamise eest vastutav üksus vastutab asjaomase komponendi talitluskindluse eest ning teeb sel eesmärgil riski- ja ohuanalüüsi ja kõik vajalikud toimingud, et tagada kõnealuse komponendi turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määrab kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgib nende kooskõla lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuetega. Artikli 30 kohaselt on Galileo ja EGNOSe puhul selleks üksuseks amet.

2a. Komisjon määrab vajaduse korral riski- ja ohuanalüüsi põhjal kindlaks struktuuri turvalisuse jälgimiseks ja otsuse 201x/xxx/ÜVJP (21) raames välja töötatud juhiste järgimiseks. Struktuur toimib kooskõlas lõikes 1 osutatud turvanõuetega. Galileo puhul on selleks struktuuriks Galileo turvaseirekeskus.

3. Amet

a)	tagab programmi kõikide komponentide turvalisuse akrediteerimise vastavalt käesoleva jaotise II peatükile ning ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust;

b)	tagab Galileo turvaseirekeskuse toimimise lõikes 2 osutatud nõuete ja otsuse 2014/496/ÜVJP kohaldamisalas välja töötatud juhiste kohaselt;

c)	täidab talle otsuse nr 1104/2011/EL kohaselt määratud ülesandeid;

d)	jagab komisjoniga oma tehnilist oskusteavet ja annab talle teavet, mida ta vajab tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt.

4. Liikmesriigid

võtavad meetmed, mis on vähemalt samaväärsed nendega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta) (22) tähenduses, ja nendega, mis on vajalikud nende oma riikliku elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, et tagada sellise maapealse infrastruktuuri kaitse, mis moodustab programmi lahutamatu osa ja mis asub nende territooriumil;

b)	täidavad artiklis 41 osutatud turvalisuse akrediteerimise ülesandeid.

5 . Programmis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, sh riskianalüüsiga kindlaks tehtud küsimusi arvestades, et tagada programmi turvalisus.

Artikkel 34 a

Kasutusele võetud süsteemide ja teenuste turvalisus

Alati kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse menetlusi, mis on sätestatud nõukogu otsuses XXXX/XX/ÜVJP.

II PEATÜKK

Turvalisuse akrediteerimine

Artikkel 35

Turvalisuse akrediteerimise asutus

Ameti sees loodud turvalisuse akrediteerimise nõukogu on programmi kõikide komponentide turvalisuse akrediteerimise asutus.

Artikkel 36

Turvalisuse akrediteerimise üldpõhimõtted

Programmi iga komponendi turvalisuse akrediteerimise toimingud viiakse läbi kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)	turvalisuse akrediteerimise toimingud ja otsused tehakse liidu ja liikmesriikide julgeoleku eest ühiselt vastutades;

b)	tehakse jõupingutusi selleks, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused võetaks vastu konsensuse alusel;

turvalisuse akrediteerimise toiminguid teostatakse riskihindamise ja -juhtimise lähenemisviisi kasutades, analüüsides komponentide turvalisust ohustavaid riske ning mõju riskide leevendamiseks võetavate meetmete kuludele ja ajakavale, võttes arvesse eesmärki mitte vähendada kõnealuse komponendi turvalisuse üldist taset;

d)	turvalisuse akrediteerimise nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsused töötavad välja ja teevad asjatundjad, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise valdkonnas nõuetekohane kvalifikatsioon, kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli ning kes tegutsevad erapooletult;

e)	tehakse jõupingutusi, et konsulteerida kõigi osalistega, kes on seotud kõnealuse komponendi julgeolekuküsimustega;

f)	turvalisuse akrediteerimise toiminguid teevad kõik komponendi asjakohased sidusrühmad vastavalt turvalisuse akrediteerimise strateegiale, piiramata sellega komisjoni rolli;

turvalisuse akrediteerimise nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsused, mis on tehtud kõnealuse nõukogu turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud protsessi kohaselt, peavad põhinema kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide vastavad turvalisuse akrediteerimise asutused;

pidev, läbipaistev ja täiesti arusaadav järelevalveprotsess tagab, et komponendi turvariskid on teada, et määratakse kindlaks turvameetmed vähendamaks selliseid riske liidu ja liikmesriikide julgeolekuvajadusi ja komponendi tõrgeteta toimimist silmas pidades vastuvõetava tasemeni, ning et kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kooskõlas süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt. Julgeolekuriskide hindamise ja juhtimisega seotud protsessi viivad läbi komponendi sidusrühmad ühiselt järkjärgulise protsessina;

i)	turvalisuse akrediteerimise nõukogu teeb turvalisuse akrediteerimise otsused täiesti sõltumatult, sealhulgas sõltumatult komisjonist ning muudest komponendi rakendamise ja sellega seotud teenuste osutamise eest vastutavatest asutustest ning ameti tegevdirektorist ja haldusnõukogust;

j)	turvalisuse akrediteerimise toimingute tegemisel võetakse arvesse piisava koordineerimise vajadust komisjoni ja julgeolekunõuete rakendamise eest vastutavate asutuste vahel;

k)	EGNOSe turvalisuse akrediteerimine, mida teostab turvalisuse akrediteerimise nõukogu, ei piira Euroopa Lennundusohutusameti teostatavaid akrediteerimistoiminguid lennundusvaldkonnas.

Artikkel 37

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ülesanded

1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks komisjonile või ameti muudele organitele usaldatud kohustuste täitmist, eelkõige turvalisusega seotud küsimustes, ning ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust seoses turvalisuse akrediteerimisega.

2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab järgmisi ülesandeid:

töötab välja ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise strateegia, millega nähakse ette

i)	selliste toimingute ulatus, mis on vajalikud programmi komponentide või kõnealuste komponentide osade ning nende ja muude süsteemide või komponentide ühenduste akrediteerimiseks ja akrediteeringu säilitamiseks;

ii)	programmi komponentide või kõnealuste komponentide osade turvalisuse akrediteerimise protsess, mille põhjalikkuse aste vastab nõutavale kindluse tasemele ja kus on selgelt märgitud akrediteerimise tingimused;

iii)	akrediteerimise ajakava, mis on kooskõlas programmi komponentide etappidega, eelkõige seoses infrastruktuuri kasutuselevõtu, teenuste osutamise ja arendamisega;

iv)	põhimõtted, mida liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevad riiklikud üksused kohaldavad programmi komponentide või kõnealuste komponentide osade kohaselt loodud süsteemidega ühendatud võrkude ja kõnealuste komponentidega loodud süsteemidega ühendatud seadmete turvalisuse akrediteerimise suhtes;

võtab vastu turvalisuse akrediteerimise otsuseid, eelkõige kiidab heaks satelliitide lähetamise, annab loa programmi komponentide või kõnealuste komponentide elementide kohaselt loodud süsteemide kasutamiseks nende erinevates konfiguratsioonides ja nende osutatavate erinevate teenuste jaoks kuni signaalini kosmoses (kaasa arvatud) ning annab loa maapealsete jaamade käitamiseks. Seoses võrkude ja seadmetega, mis on ühendatud artiklis 44 osutatud avaliku reguleeritud teenusega või mõne muu turvalise teenusega, mida osutavad liidu programmi komponendid, teeb turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuseid ainult selle kohta, et anda asutustele õigus töötada välja või toota tundlikke avaliku reguleeritud teenuse tehnoloogiaid, avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid või avaliku reguleeritud teenuse turvamooduleid või muid tehnoloogiaid või seadmeid, mida tuleb kontrollida artikli 34 lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuete kohaselt, võttes arvesse julgeolekuküsimustes pädevate riiklike üksuste nõuandeid ja üldist turvariski;

c)	vaatab läbi ja kinnitab kõik turvalisuse akrediteerimisega seotud dokumendid, välja arvatud dokumendid, mille komisjon võtab vastu käesoleva määruse artikli 34 lõike 1 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt;

d)	nõustab oma pädevuse piires komisjoni käesoleva määruse artikli 34 lõikes 1 ja otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 8 osutatud õigusaktide eelnõude koostamisel, sealhulgas turvanõuete rakendamise korra (SecOps) kehtestamisel, ja esitab oma lõppseisukohta sisaldava avalduse;

vaatab läbi ja kinnitab turvariskihinnangu, mis on koostatud artikli 36 punktis h osutatud järelevalveprotsessi kohaselt, võttes arvesse kooskõla käesoleva lõike punktis c osutatud dokumentide ning käesoleva määruse artikli 34 lõike 1 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt koostatud dokumentidega, ning teeb koostööd komisjoniga, et määrata kindlaks riskileevendusmeetmed;

f)	kontrollib turvameetmete rakendamist seoses programmi komponentide turvalisuse akrediteerimisega, teostades või rahastades turvalisuse hindamist, kontrolle, auditeid või ülevaateid käesoleva määruse artikli 41 punkti b kohaselt;

g)	kinnitab heakskiidetud toodete ja meetmete valiku, mis kaitsevad elektroonilise pealtkuulamise vastu (TEMPEST), ning heakskiidetud krüptovahendite valiku, mida kasutatakse programmi komponentide turvalisuse tagamiseks;

h)	kiidab heaks programmi komponentide kohaselt loodud süsteemide või kõnealuste komponentide osade ja muude süsteemide vahelised ühendused või osaleb vajaduse korral sellise ühenduse ühisel heakskiitmisel koos julgeolekuküsimustes pädevate asjaomaste üksustega;

i)	lepib asjaomase liikmesriigiga kokku artikli 41 punktis c osutatud juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli;

j)	koostab riskiaruandeid ja teavitab komisjoni, haldusnõukogu ja tegevdirektorit oma riskihinnangust ning annab neile nõu konkreetse turvalisuse akrediteerimise otsuse jääkriski käsitlemise võimaluste kohta;

k)	aitab nõukogul ja kõrgel esindajal pärast nõukogult ja/või kõrgelt esindajalt konkreetse taotluse saamist tihedas koostöös komisjoniga rakendada otsust 2014/496/ÜVJP;

l)	korraldab oma ülesannete täitmiseks vajalikke konsultatsioone;

m)	võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.

3. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ja vastutust , luuakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriike esindav spetsiaalne allorgan, kes täidab eelkõige järgmisi ülesandeid ▌:

a)	Galileo toimimiseks vajalike lendude koodivõtmete ja teiste koodivõtmete haldamine;

b)	Galileo avaliku reguleeritud teenuse võtmete üle arvepidamise, turvalise käitlemise, säilitamise ja jaotamise menetluste kehtestamise ja järgimise kontrollimine.

Artikkel 38

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosseis

1. Turvalisuse akrediteerimise nõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ning üks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) juurest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab pikendada.

2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutel osalemine põhineb teadmisvajaduse põhimõttel. Kui see on asjakohane, võidakse Euroopa Kosmoseagentuuri esindajad ja ameti esindajad, kes ei tegele turvalisuse akrediteerimisega, kutsuda turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejatena . Erandkorras võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi, eelkõige küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud infrastruktuuriga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja osalemise tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorraga .

Artikkel 39

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu hääletuskord

Kui artiklis 36 osutatud üldpõhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 16. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja hääletamisest osa ei võta. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees allkirjastab turvalisuse akrediteerimise nõukogu nimel turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastuvõetud otsused.

Artikkel 40

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuste teatavakstegemine ja nende mõju

1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.

2. Komisjon hoiab turvalisuse akrediteerimise nõukogu pidevalt kursis turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjuga programmi komponentide nõuetekohasele rakendamisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisega. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu arvestab komisjonilt saadud teabega.

3. Komisjon teavitab viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste vastuvõtmise mõjust programmi komponentide nõuetekohasele rakendamisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada kõnealuste komponentide nõuetekohast rakendamist, näiteks kulude, ajakava või toimimise osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Haldusnõukogu hoitakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööga pidevalt kursis.

5. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu töö ajakava ei tohi takistada artiklis 100 osutatud iga-aastases tööprogrammis ette nähtud tegevuste ajakavakohast rakendamist.

Artikkel 41

Liikmesriikide roll turvalisuse akrediteerimisel

Liikmesriik

a)	edastab turvalisuse akrediteerimise nõukogule kogu teabe, mida ta peab vajalikuks turvalisuse akrediteerimise läbiviimiseks;

võimaldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu määratud nõuetekohaselt volitatud isikutele kokkuleppel kõnealuses liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksustega ja nende järelevalve all juurdepääsu kogu teabele ja kõigile aladele ja/või tegevuskohtadele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate süsteemide turvalisusega, kooskõlas oma riigisiseste õigus- ja haldusnormidega ning hoidudes liikmesriikide kodanike diskrimineerimisest kodakondsuse alusel, sealhulgas turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt kavandatud turbeauditite ja testide läbiviimise eesmärgil ning artikli 36 punktis h osutatud julgeolekuriskide järelevalveprotsessi eesmärgil. Need auditid ja testid tehakse järgmisi põhimõtteid järgides:

i)	rõhutatakse julgeoleku ja tõhusa riskijuhtimise olulisust kontrollitavates üksustes;

ii)	soovitatakse vastumeetmeid salastatud teabe salajasuse, tervikluse või käideldavuse kadumisest tuleneva konkreetse mõju leevendamiseks;

vastutab juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli väljatöötamise eest, koostades akrediteerimisele kuuluvate alade ja/või tegevuskohtade kirjelduse või loetelu, mille suhtes peavad liikmesriigid ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu eelnevalt kokku leppima, kindlustades seega, et kõik liikmesriigid tagavad ühesuguse juurdepääsukontrolli taseme;

d)	vastutab kohalikul tasandil oma territooriumil asuvate selliste tegevuskohtade turvalisuse akrediteerimise eest, mis on osa programmi komponendi turvalisuse akrediteerimise alast, ning esitavad sel eesmärgil turvalisuse akrediteerimise nõukogule aruande.

III PEATÜKK

Salastatud teabe kaitse

Artikkel 42

Salastatud teabe kaitse

Käesoleva määruse kohaldamisel

sõltub programmiga seotud salastatud teabe vahetamine liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud salastatud teabe vahetamise rahvusvahelise lepingu olemasolust, või vajaduse korral liidu pädeva institutsiooni või asutuse ja kolmanda riigi asjaomaste asutuste või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud salastatud teabe vahetamise alase kokkuleppe olemasolust ning selles sätestatud tingimustest ;

▌

võivad kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud ▌töödelda programmiga seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekunorme, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekunormidega, mis on esitatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444, ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2013/488/EL lisades. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekunormide samaväärsus määratakse kindlaks liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele sõlmitud infoturbe lepingus, mis sisaldab vajaduse korral tööstusjulgeoleku küsimusi käsitlevaid sätteid, ning otsuse 2013/488/EL artiklit 13 arvesse võttes;

ilma et see piiraks otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate normide kohaldamist, võib anda füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile juurdepääsu ELi salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks teabe olemuse ja sisu, teabe saaja teadmisvajaduse ning liidule tuleneva kasu ulatuse tõttu.

VI JAOTIS

Galileo programm ja EGNOS

Artikkel 43

Rahastamiskõlblikud meetmed

Galileo ja EGNOSe kasutamine hõlmab järgmisi rahastamiskõlblikke meetmeid :

a)	kosmoseinfrastruktuuri haldamine, käitamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

b)	maapealse infrastruktuuri, eelkõige otsuses (EL) 2016/413 või otsuses (EL) 2017/1406 osutatud maapealsete keskuste ja jaamade, võrkude haldamine, käitamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

c)	järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ning Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste täiustamine, ilma et see piiraks tulevikus liidu finantsperspektiivi kohta tehtavaid otsuseid , sealhulgas võttes arvesse asjakohaste sidusrühmade vajadusi ;

ca)	Galileo ja EGNOSe järgmise etapi rakenduste arendamise toetamine ja selliste tehnoloogiliste põhielementide nagu Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate väljatöötamise ja arendamise toetamine;

d)	Galileo ja EGNOSega seotud sertifitseerimis- ja standardimistegevuse toetamine, eelkõige transpordisektoris ;

e)	Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste katkematu osutamine ja nende teenuste turuarendus vastastikuses täiendavuses liikmesriikide ja erasektori algatustega eelkõige artikli 4 lõikes 1 osutatud sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimiseks ;

f)	koostöö muude piirkondlike või üleilmsete satelliitnavigatsioonisüsteemidega , sealhulgas eesmärgiga parandada kokkusobivust ja koostalitlusvõimet ;

g)	süsteemide usaldusväärsust ja kasutatavust ning teenuste tulemuslikkust jälgivad elemendid;

h)	teenuste osutamise ja nende ulatuse laiendamise koordineerimisega seonduv tegevus .

Artikkel 44

Galileo osutatavad teenused

1. Galileo osutatavate teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:

a)	Galileo avatud teenus (Galileo open service, GOS), mis on kasutajale tasuta ning annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt satelliitnavigatsioonirakenduste tarbijaile kasutamiseks;

täppisteenus (high-accuracy service, HAS), mis on kasutajale tasuta ning annab lisaandmete kaudu, mida levitatakse täiendavas sagedusalas, ülitäpset positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks;

c)	signaali autentimise teenus (signal authentication service, SAS), mis põhineb signaalides sisalduvatel krüpteeritud koodidel ja on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks;

avalik reguleeritud teenus (public regulated service, PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele ▌ning kasutamiseks tundlikes rakendustes, kus on oluline tagada katkematu teenus, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ning mille puhul kasutatakse tugevaid ja krüpteeritud signaale; see teenus on liikmesriikide, nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja vajaduse korral nõuetekohaselt volitatud liidu ametite jaoks tasuta; muudelt otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 2 osutatud kõnealuse teenuse kasutajatelt tasu nõudmine määratakse kindlaks juhtumipõhiselt ja asjakohased sätted kehtestatakse eelnimetatud otsuse artikli 3 lõike 5 kohaselt sõlmitud lepingutes; juurdepääsu avalikule reguleeritud teenusele reguleeritakse vastavalt otsusele 1104/2011/EL, mida kohaldatakse liikmesriikide, nõukogu, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja liidu ametite suhtes;

e)	hädaabiteenus (emergency service, ES), mis on kasutajatele tasuta ja millega saadetakse signaalide edastamise kaudu hoiatusi looduskatastroofide või muude hädaolukordade korral teatavates piirkondades; vajaduse korral osutatakse seda teenust koostöös liikmesriikide kodanikukaitseasutustega;

f)	ajamääramisteenus (timing service, TS), mis on kasutajale tasuta ning annab nii täpse ja usaldusväärse võrdlusaja kui ka määrab koordineeritud maailmaaja, hõlbustades Galileol põhinevate ajamääramisrakenduste väljatöötamist ja kasutamist elutähtsates rakendustes.

2. Galileo toetab

a)	süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja päästeteenistuse tegevust (Search and Rescue Support Service, SAR), võttes vastu radarimajakate edastatavaid hädasignaale ja edastades neile pöördlingi kaudu sõnumeid;

b)	liidu või rahvusvahelisel tasandil ohutusteenuse kasutamiseks standarditud töökindluse järelevalve teenuseid Galileo avatud teenuse signaalide põhjal ja kombineerituna EGNOSe ja muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega;

GNSSi teenuskeskuse (23) kaudu kosmoseilmastiku teabe edastamist ja varajase hoiatamise teenuseid, mida edastatakse Galileo maapealse infrastruktuuri kaudu ning mis peaksid eelkõige vähendama võimalikke kosmosega seotud riske Galileo ja muude ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteemide osutatavate teenuste kasutajate jaoks.

Artikkel 45

EGNOSe osutatavad teenused

1. EGNOSe osutatavate teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:

a)	EGNOSe avatud teenus (EGNOS open service, EOS), mis on kasutajatele tasuta ning annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud kasutamiseks peamiselt satelliitnavigatsioonirakenduste tarbijaile;

EGNOSe andmetele juurdepääsu teenus (EGNOS data access service, EDAS), mis on kasutajatele tasuta ning annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks ning mis pakub paremaid tulemusi ja EOSi kaudu saadud andmetest suurema lisaväärtusega andmeid;

ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse ja suure täpsusega positsioneerimis- ja ajasünkroniseerimisteavet , sealhulgas sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditega või muudes transpordisektorites .

2. Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige kõikide liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil , hõlmates sel eesmärgil 2026. aasta lõpuks Küprose, Assoorid, Kanaari saared ja Madeira .

EGNOSe teenuste geograafilist ulatust võidakse laiendada tehnilise teostatavuse piires ja kooskõlas artiklis 34 osutatud turvanõuetega ning ohutusteenuse korral rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele.

3. Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest. Komisjon kaalub sellise tegevuse rahastamiseks muid programme või vahendeid. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.

Artikkel 46

Galileo ja EGNOSe rakendusmeetmed

Kui see on Galileo ja EGNOSe tõrgeteta toimimiseks ning nende ülevõtmiseks turu poolt vajalik, kehtestab komisjon meetmed, mida on vaja selleks, et

a)	hallata ja vähendada Galileo ja EGNOSe toimimisega kaasnevaid riske , eelkõige teenuse katkematuse tagamiseks ;

b)	määrata kindlaks Galileo ja EGNOSe rakendamise järelevalve ja hindamise jaoks oluliste otsuste tegemise etapid;

c)	määrata avatud ja läbipaistva protsessi alusel ning kooskõlas turvanõuetega kindlaks Galileo ja EGNOSe maapealse infrastruktuuri keskuste paiknemine ja tagada nende toimimine;

d)	määrata kindlaks artikli 44 punkti 1 alapunktides c, e ja f ning punkti 2 alapunktis c osutatud teenustega seotud tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid .

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 47

Ühilduvus, koostalitlusvõime ja standardimine

1. EGNOS ja Galileo ning nende osutatavad teenused peavad olema tehniliselt täiesti ühilduvad ja koostalitlusvõimelised , sealhulgas kasutaja tasandil .

2. Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded ja selleks vajaminevad tingimused on sätestatud rahvusvahelises lepingus.

VII JAOTIS

Copernicuse programm

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 48

Copernicuse kohaldamisala

1. Copernicust rakendatakse varasemate, sealhulgas selliste sidusrühmade nagu Euroopa Kosmoseagentuuri ja EUMETSATi tehtud investeeringute alusel ning vajaduse ja kulutõhususe korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes, võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut , maksimeerides samal ajal võimalusi Euroopa kasutajate jaoks .

2. Copernicus edastab andmeid ja teavet, lähtudes oma kasutajate vajadustest ja tuginedes täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikale .

2a. Copernicus toetab liidu ja selle liikmesriikide poliitika kujundamist, rakendamist ja järelevalvet eelkõige keskkonna, kliimamuutuste, merekeskkonna, merenduse, atmosfääri, põllumajanduse ja maaelu arengu, kultuuripärandi säilitamise, kodanikukaitse, infrastruktuuri seire, ohutuse ja turvalisuse ning digitaalmajanduse vallas, et veelgi vähendada halduskoormust.

3. Copernicus koosneb järgmisest neljast elemendist :

andmete kogumine , mille hulka kuuluvad:

—	Copernicuse Sentinel-satelliitide arendamine ja käitamine;

—	juurdepääs kolmandate osapoolte kosmoses toimuva Maa seire andmetele;

—	juurdepääs in situ andmetele ja muudele lisaandmetele;

b)	andmete ja teabe töötlemine Copernicuse teenuste abil , mis hõlmab meetmeid lisaväärtusega teabe loomiseks, et toetada keskkonnaseiret, aruandlust ja nõuete täitmise tagamist, kodanikukaitset ning julgeolekuteenuseid ▌;

c)	andmetele juurdepääs ja nende levitamine , mis hõlmab infrastruktuuri ja teenuseid, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja vaatamine, neile juurdepääs, nende levitamine ja kasutamine ning pikaajaline säilitamine kasutajasõbralikul viisil ;

kasutuselevõtt, turuarendus ja suutlikkuse suurendamine vastavalt artikli 29 lõikele 5, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja teenuseid, et edendada Copernicust, selle andmeid ja teenuseid ning järgmise etapi rakendusi ja nende arendamist kõikidel tasanditel, et saada võimalikult suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, millele osutatakse artikli 4 lõikes 1 , ning kasutajate vajaduste kohta teabe kogumine ja selle analüüs .

4. Copernicus edendab seiresüsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada oma üleilmset mõõdet ja täiendavust, võttes arvesse ▌rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.

II PEATÜKK

Rahastamiskõlblikud meetmed

Artikkel 49

Rahastamiskõlblikud meetmed andmete kogumise jaoks

Copernicuse rahastamiskõlblikud meetmed on järgmised:

praeguste Sentinel-satelliitide missioonide tugevama järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, pidades esmatähtsaks eelkõige vaatlussuutlikkust inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, mis võimaldab seirata polaarpiirkondi ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajandus-, metsandus-, vee- ja mereressursside majandamisel ja kultuuripärandi puhul;

b)	meetmed, millega antakse juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele, mida on vaja Copernicuse teenuste loomiseks või kasutamiseks liidu institutsioonides, ametites, detsentraliseeritud talitustes , ning kui see on asjakohane ja kulutõhus, riiklikes või piirkondlikes avaliku sektori asutustes ;

meetmed, millega antakse juurdepääs in situ andmetele ja muudele lisaandmetele, mida on vaja Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe loomiseks, kalibreerimiseks ja valideerimiseks, ning millega koordineeritakse seda juurdepääsu , kasutades sealhulgas, kui see on asjakohane ja kulutõhus, olemasolevat riikide suutlikkust ja vältides dubleerimist .

Artikkel 50

Rahastamiskõlblikud meetmed Copernicuse teenuste jaoks

1. Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi teenuseid:

keskkonnaseire, aruandlus ja nõuete täitmise tagamise teenused, mille hulka kuuluvad:

—	atmosfääri seire, et anda teavet õhu kvaliteedi kohta ülemaailmsel tasandil, pöörates erilist tähelepanu Euroopa tasandile, ja atmosfääri keemilise koostise kohta;

—	merekeskkonna seire, et anda teavet ookeani-, mere- ja rannikuökosüsteemide seisundi ja dünaamika, nende ressursside ja kasutuse kohta;

—	maismaaseire ja põllumajandus, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, kultuuripärandi paikade , maapinna liikumise , linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;

—

kliimamuutuste seire, et anda teavet inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite ja neeldumise , oluliste kliimamõjurite, kliima järelanalüüside, sesoonsete prognooside, kliimaprognooside ning põhjuse ja tagajärje seoste ning polaaralade muutumise ja näitajate kohta asjakohaste aja- ja ruumiskaalade alusel;

hädaolukordade ohjamise teenus, et anda teavet ▌ametiasutustele, kes tegelevad kodanikukaitsega, toetades kodanikukaitse ja hädaolukordadele reageerimise operatsioone (parandades varajase hoiatamise meetmeid ja kriisile reageerimise suutlikkust), ning ennetus- ja valmisolekumeetmed (riski- ja taastamisanalüüsid) eri liiki katastroofide korral , ning seda teavet ametiasutustega kooskõlastada ;

c)	julgeolekuteenus, et toetada liidu ja selle välispiiri seiret, mereseiret ja liidu välistegevust vastusena liidu ees seisvatele julgeolekuprobleemidele ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ja meetmeid.

2. Komisjon, keda toetavad vajaduse korral sõltumatud väliseksperdid, tagab teenuste asjakohasuse järgmisel viisil:

a)	tehnilise teostatavuse ja sobivuse tõendamine kasutajaskondade väljendatud nõudmiste täitmiseks;

b)	väljapakutud ja kasutatavate vahendite ja lahenduste hindamine, et täita kasutajaskonna nõudmisi ja programmi eesmärke.

Artikkel 51

Rahastamiskõlblikud meetmed andmetele ja teabele juurdepääsuks ja nende levitamiseks

1. Copernicus sisaldab meetmeid, mille eesmärk on anda parem juurdepääs kõikidele Copernicuse andmetele ja kogu Copernicuse teabele ning vajaduse korral tagada täiendav infrastruktuur ja teenused, et toetada kõnealuste andmete ja kõnealuse teabe levitamist, neile juurdepääsu ja nende kasutamist.

2. Kui Copernicuse andmed või Copernicuse teave on komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1159/2013 (24) artiklite 12–16 kohaselt turvalisuse seisukohast tundlikud, võib komisjon anda nende hanke, järelevalve nende omandamise üle ning neile juurdepääsu ja nende levitamise ühele või mitmele usaldusüksusele. Kõnealused üksused koostavad akrediteeritud kasutajate registri ja haldavad seda ning annavad juurdepääsu piiratud avaldamiseks mõeldud teabele eraldi tööprotsessi kaudu.

III PEATÜKK

Copernicuse andmepoliitika

Artikkel 52

Copernicuse andme- ja Copernicuse teabepoliitika

1. Copernicuse andmed ja Copernicuse teave tehakse kasutajatele kättesaadavaks järgmise tasuta, täielike ja avatud andmete poliitika kohaselt:

a)	Copernicuse kasutajad võivad kõiki Copernicuse andmeid ja kogu Copernicuse teavet tasuta ja kõikjal maailmas esitada, levitada, üldsusele edastada, kohandada ja muuta ning kombineerida neid muude andmete ja muu teabega;

tasuta, täielike ja avatud andmete poliitika sisaldab järgmisi piiranguid:

i)	Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe vormingud, ajakohasus ja levitamistunnused tuleb varem kindalaks määrata;

ii)	vajaduse korral tuleb järgida Copernicuse teenuseid käsitleva teabe koostamiseks kasutatavate kolmandate osapoolte andmete ja kasutava kolmandate osapoolte teabe litsentseerimistingimusi;

iii)	julgeolekupiirangud, mis tulenevad artikli 34 lõikes 1 osutatud üldistest julgeolekunõuetest;

iv)	tuleb tagada kaitse Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe loomise või kättesaadavaks tegemise süsteemi ja andmete endi häirete riski eest;

v)	Euroopa kasutajatele tuleb tagada usaldusväärne juurdepääs Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele.

2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusaktid konkreetsete sätete kohta, et täiendada lõiget 1 seoses Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsu ja nende kasutamise tehniliste kirjelduste, tingimuste ja korraga.

3. Komisjon väljastab Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsu ja nende kasutamise load ja teated, sealhulgas autorsuse klauslid, kooskõlas Copernicuse andmepoliitikaga, mis on sätestatud käesolevas määruses, ja lõike 2 kohaselt kohaldatavate delegeeritud õigusaktidega.

VIII JAOTIS

PROGRAMMI MUUD KOMPONENDID

I PEATÜKK

Kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)

I JAGU

Kosmose jälgimine ja seire (SST)

Artikkel 53

SST kohaldamisala

1. SST alakomponendid toetavad järgmisi meetmeid:

liikmesriikide maapealsete ja/või kosmosepõhiste SST sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri või liidu erasektori kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata kosmose-tehisobjekte ning koostada ▌kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;

b)	SST andmete töötlemine ja analüüs siseriiklikul tasandil, et esitada SST teavet ja osutada artiklis 54 osutatud teenuseid;

c)	artiklis 54 osutatud SST teenuste osutamine artiklis 55 nimetatud kasutajatele ;

cc)

koostoime jälgimine ja otsimine seoses algatustega, mille eesmärk on edendada kosmoseaparaatide kasutusea lõpus nende kasutusest kõrvaldamiseks ning kosmosejäätmete ennetamiseks ja kõrvaldamiseks ette nähtud tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu, ja seoses kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvaheliste algatustega.

2. SST alakomponendid pakuvad ka tehnilist ja haldustoetust, et tagada üleminek ELi kosmoseprogrammi ja otsusega nr 541/2014/EL loodud SST toetusraamistiku vahel.

Artikkel 54

SST teenused

1. SST teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:

a)	kosmoseaparaatide või kosmoseaparaadi ja kosmosejäätmete vahelise kokkupõrke ohu hindamine ning kokkupõrke vältimiseks hoiatuste koostamine kosmoseaparaadi missiooni stardi, orbiidile siirdumise, orbiidile tõusmise, orbiidil tegutsemise ja kasutusest kõrvaldamise etapi ajal;

b)	orbiidil toimuvate osadeks purunemiste, rikete või kokkupõrgete avastamine ja kirjeldamine;

c)	kosmoseobjektide ja kosmosejäätmete kontrollimatu Maa atmosfääri taassisenemisega seotud ohu hindamine ning asjaomase teabe koostamine, sealhulgas võimaliku kokkupõrke aja ja tõenäolise koha prognoosimine;

meetmete väljatöötamine ettevalmistuseks järgmisele:

i)	kosmosejäätmete vähendamine, et piirata nende tekitamist, ja

ii)	kosmosejäätmete kõrvaldamine olemasolevate kosmosejäätmete majandamise abil .

2. SST teenused on tasuta, igal ajal katkestusteta kättesaadavad ning neid kohandatakse vastavalt artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele .

3. Osalevad liikmesriigid, komisjon ja asjakohasel juhul SST kontaktpunkt ei vastuta:

a)	kahju eest, mis tekib SST teenuste osutamises esinevate puudujääkide või teenuseosutamise katkemise eest;

b)	SST teenuste osutamisel esinevate viivituste eest;

c)	SST teenuste kaudu pakutava teabe ebatäpsuse eest või

d)	SST teenuste osutamisega seoses võetud meetmete eest.

Artikkel 55

SST kasutajad

1. ELi kasutajad on järgmised:

a)	SST põhikasutajad on liikmesriigid, Euroopa välisteenistus, komisjon, nõukogu, amet ning avalikus ja erasektoris tegutsevad kosmoseaparaatide omanikud ja operaatorid , kes on liidus asutatud ▌;

b)	SST muud kui põhikasutajad on muud liidus asutatud avaliku ja erasektori üksused .

SST põhikasutajatel on juurdepääs kõikidele artikli 54 lõikes 1 osutatud SST teenustele.

SST muudel kui põhikasutajatel võib olla juurdepääs artikli 54 lõike 1 punktides b–d osutatud SST teenustele.

2. Rahvusvaheliste kasutajate hulka kuuluvad kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, kelle peakorter ei ole liidus, ning eraõiguslikud üksused, kes ei ole asutatud liidus, järgmistel tingimustel:

a)	kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle peakorter ei ole liidus, võivad artikli 8 lõike 1 a kohaselt saada juurdepääsu SST teenustele;

b)	eraõiguslikel üksustel, kes ei ole asutatud liidus, võib olla juurdepääs SST teenustele juurdepääsu saamiseks sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis on artikli 8 lõike 1 a kohaselt sõlmitud riigiga, kus nad on asutatud.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei nõuta rahvusvahelist lepingut juhul, kui artikli 54 lõikes 1 osutatud SST teenus on avalikult kättesaadav.

4. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad juurdepääsu SST teenustele ja asjakohaseid menetlusi. Kõnealused sätted võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 56

Liikmesriikide osalus

1. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda kõiki orbiite hõlmavate artiklis 54 osutatud SST teenuste osutamises, esitavad komisjonile ühe ühise ettepaneku, milles tõendatakse vastavust järgmistele nõuetele:

a)	ELi SST jaoks kättesaadavate piisavate SST sensorite ja nende käitamiseks vajalike inimressursside või spetsiaalselt SST jaoks välja töötatud ja ELi SST jaoks kättesaadava piisava operatiivanalüüsi- ja andmetöötlussuutlikkuse omamine või juurdepääs neile;

b)	asjaomase liikmesriigi tehtud ja valideeritud algne turvariskihinnang iga SST vara kohta;

c)	käesoleva määruse artiklis 53 sätestatud meetmete rakendamise tegevuskava, milles võetakse arvesse otsuse nr 541/2014/EL artikli 6 kohaselt vastu võetud koordineerimise kava;

d)	erinevate tegevuste jaotamine artikli 57 kohaselt määratud eksperdirühmade vahel;

e)	artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike andmete jagamise eeskirjad.

Seoses punktides a ja b sätestatud nõuetega peab iga liikmesriik, kes soovib osaleda SST teenuste osutamises, tõendama vastavust kõnealustele nõuetele eraldi.

Seoses punktides c–e sätestatud nõuetega peavad kõik liikmesriigid, kes soovivad osaleda SST teenuste osutamises, tõendama kollektiivselt oma vastavust kõnealustele nõuetele.

2. Lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuded loetakse täidetuks osaleva liikmesriigi poolt, kelle määratud riiklikud üksused on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval otsuse nr 541/2014/EL artikli 7 kohaselt loodud konsortsiumi liikmed.

3. Kui lõike 1 kohast ühist ettepanekut ei ole esitatud või kui komisjon on seisukohal, et esitatud ühine ettepanek ei vasta lõikes 1 osutatud nõuetele, võivad vähemalt viis liikmesriiki ▌esitada ▌komisjonile uue ühise pakkumise , tõendades vastavust lõikes 1 osutatud kriteeriumitele .

4. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad lõigetes 1–3 osutatud menetlusi ja elemente. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 57

Liikmesriikide osaluse korralduslik raamistik

1. Iga liikmesriik, kes on esitanud ettepaneku, mille komisjon on tunnistanud artikli 56 lõike 1 kohaselt nõuetele vastavaks, või kelle komisjon on valinud artikli 56 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt, määrab enda esindajaks oma territooriumil asutatud riikliku üksuse. Riiklik üksus on liikmesriigi avaliku sektori asutus või sellist funktsiooni täitev asutus.

2. Lõike 1 kohaselt määratud riiklikud üksused sõlmivad SST partnerluse loomise lepingu, millega nähakse ette nende koostöö eeskirjad ja kord artiklis 53 osutatud meetmete rakendamiseks. Kõnealune leping sisaldab eelkõige artikli 56 lõike 1 punktides c–e nimetatud elemente ja sellega nähakse ette riskijuhtimisstruktuuri loomine, et tagada SST andmete ja SST teabe kasutamist ja turvalist vahetamist käsitlevate sätete rakendamine.

3. Riiklikud üksused töötavad välja kvaliteetsed liidu SST teenused kooskõlas mitmeaastase kavaga, asjakohaste võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatega ja kasutajate vajadustega, tuginedes lõikes 6 osutatud eksperdirühmade tegevusele. Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta mitmeaastase kava ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Riiklikud üksused loovad olemasolevate ja potentsiaalsete tulevaste sensorite võrgustiku, et käitada neid koordineeritud ja optimaalsel viisil eesmärgiga luua ajakohane ühine Euroopa kataloog ja seda hooldada , ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku vallas .

5. Osalevad liikmesriigid korraldavad artikli 34 lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuete põhjal turvalisuse akrediteerimise.

6. SSTs osalevad liikmesriigid määravad eksperdirühmad, kes juhivad erinevate SST meetmetega seotud konkreetsete küsimustega tegelemist. Eksperdirühm on alaline ning seda juhib ja selle töötajad värbab selle liikmesriigi riiklik üksus, kes eksperdirühma moodustas, ning rühma võivad kuuluda eksperdid igast riiklikust üksusest.

7. Riiklikud üksused ja eksperdirühmad tagavad SST andmete, SST teabe ja SST teenuste kaitse.

8. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusaktid selle erisätte kohta ning üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide SSTs osaluse korraldusliku raamistiku toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 58

SST kontaktpunkt

1. Komisjon , võttes arvesse riiklike üksuste soovitusi, valib SST kontaktpunkti, lähtudes parimatest teadmistest julgeolekuküsimuste ja teenuste osutamise vallas. Kontaktpunkti ülesanded on järgmised:

a)	pakkuda vajalikke turvalisi liideseid, et koondada ja säilitada SST teavet ning teha see SST kasutajatele kättesaadavaks, tagades selle nõuetekohase käitlemise ja jälgitavuse;

b)	tagada ▌aruandluse esitamine SST teenuste tulemuslikkuse kohta SST partnerlusele ja komisjonile ;

c)	koguda vajalikku tagasisidet SST partnerlusele , et tagada teenuste nõutav vastavusse viimine kasutajate ootustega;

d)	toetada, edendada ja soosida teenuste kasutamist.

2. Riiklikud üksused sõlmivad SST kontaktpunktiga vajalikud rakenduskokkulepped.

II JAGU

Kosmoseilmastik ja Maalähedased objektid

Artikkel 59

Kosmoseilmastikku käsitlevad meetmed

1. Kosmoseilmastikku käsitlevad alakomponendid võivad toetada järgmisi meetmeid:

a)	kasutajate vajaduste hindamine ja kindlaksmääramine lõike 2 punktis b määratud sektorites eesmärgiga kavandada osutatavaid kosmoseilmastikuteenuseid;

b)	kosmoseilmastikuteenuste osutamine asjaomaste teenuste kasutajatele vastavalt kasutajate kindlaksmääratud vajadustele ja tehnilistele nõuetele.

2. Kosmoseilmastikuteenused on igal ajal katkestusteta kättesaadavad. Komisjon valib rakendusaktide abil need teenused välja järgmiste eeskirjade kohaselt:

a)	komisjon peab esmatähtsaks kosmoseilmastikuteenuseid, mida osutatakse liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele, teenuste tehnoloogilisele valmidusele ja riskihindamise tulemustele;

b)	kosmoseilmastikuteenused võivad toetada kodanikukaitse meetmeid ja mitmete selliste sektorite kaitset nagu kosmos, transport, ülemaailmsed satelliitnavigatsioonisüsteemid, elektrivõrgud ja side.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3. Kosmoseilmastikuteenuseid osutavad avaliku ja erasektori üksused valitakse hankemenetluse käigus.

Artikkel 60

Maalähedasi objekte käsitlevad meetmed

1. Maalähedasi objekte käsitlevad alakomponendid võivad toetada järgmisi meetmeid:

a)	liikmesriikide suutlikkuse kaardistamine Maalähedaste objektide tuvastamise ja seire valdkonnas;

b)	liikmesriikide rajatiste ja teaduskeskuste võrgustike loomise edendamine;

c)	lõikes 2 osutatud teenuste arendamine;

d)	sellise tavapärase kiirreageerimisteenuse väljaarendamine, mis suudab iseloomustada uusi avastatud Maalähedasi objekte;

e)	Maalähedaste objektide Euroopa kataloogi loomine .

2. Komisjon võib oma pädevuse piires kehtestada menetlused, et koordineerida ÜRO asjakohaste organite osalusel liidu ja kodanikukaitsega tegelevate riigi ametiasutuste meetmeid juhul, kui tuvastatakse, et Maale läheneb Maalähedane objekt.

II PEATÜKK

GOVSATCOM

Artikkel 61

GOVSATCOMi kohaldamisala

GOVSATCOMi komponendi raames koondatakse satelliitside suutlikkus ja teenused ja luuakse liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused , mille suhtes kehtivad asjakohased turvanõuded . Kõnealune komponent hõlmab:

a)	artiklis 66 osutatud maapealse infrastruktuuri ja artiklis 69 osutatud võimaliku kosmoseinfrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;

b)	riikliku ja ärilise satelliitside suutlikkuse, teenuste ja GOVSATCOMi teenuste osutamiseks vajalike kasutajaseadmete avalike hangete korraldamist;

c)	meetmeid, mis on vajalikud GOVSATCOMi kasutajaseadmete edasise koostalitlusvõime tagamise ja standardimise jaoks.

Artikkel 62

GOVSATCOMi suutlikkus ja teenused

1. GOVSATCOMi suutlikkus ja teenused ▌tuleb tagada vastavalt lõikes 3 osutatud teenusteportfellis sätestatule, kooskõlas lõikes 2 osutatud operatiivnõuete ja artikli 34 lõikes 1 osutatud GOVSATCOMi konkreetsete turvanõuetega ning artiklis 65 osutatud jagamise ja prioriseerimise eeskirjade raames. Juurdepääs GOVSATCOMi suutlikkusele ja teenustele on institutsionaalsete ja riiklike kasutajate jaoks tasuta, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab artikli 65 lõike 2 kohaselt kehtestada hinnapoliitika.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste operatiivnõuded, koostades tehnilised kirjeldused kasutusjuhtumite jaoks eelkõige seoses kriisiohjega, seire ja olulise infrastruktuuri haldamisega, sealhulgas diplomaatiliste sidevõrkudega. Kõnealused operatiivnõuded põhinevad kasutajanõuete üksikasjalikul analüüsil ja nende koostamisel võetakse arvesse olemasolevate kasutajaseadmete ja võrgustikega seotud nõudeid. Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealuseid meetmeid ajakohastatakse korrapäraselt ja need põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel ning nendega ▌prioriseeritakse kasutajatele osutatavaid teenuseid nende asjakohasuse ja olulisuse alusel . Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3a. Lõikes 3 osutatud teenusteportfellis võetakse arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.

4. GOVSATCOMi kasutajatel peab olema juurdepääs teenusteportfellis nimetatud suutlikkusele ja teenustele . Seda juurdepääsu pakutakse artiklis 66 osutatud GOVSATCOMi keskuste kaudu.

Artikkel 63

Satelliitside suutlikkuse ja teenuste pakkujad

Kõnealuse komponendi raames võivad satelliitside suutlikkust ja teenuseid pakkuda järgmised üksused:

a)	artiklis 67 osutatud GOVSATCOMi osalised ning

b)	juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artiklis 36 osutatud turvalisuse akrediteerimise korrale, mis põhineb GOVSATCOMi komponendi jaoks määratletud üldistel turvanõuetel, mis on sätestatud artikli 34 lõikes 1.

Artikkel 64

GOVSATCOMi kasutajad

1. Järgmised üksused võivad olla GOVSATCOMi kasutajad, eeldusel et nad täidavad hädaolukorra ja julgeoleku seisukohast oluliste missioonide, operatsioonide ja infrastruktuuri järelevalve ja juhtimisega seotud ülesandeid:

a)	liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või sellist funktsiooni täitev asutus,

b)	füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb punktis a osutatud üksuse nimel ja tema kontrolli all .

2. GOVSATCOMi kasutaja peab saama mõnelt artiklis 67 osutatud osalejalt GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste kasutamiseks nõuetekohase loa ning järgib GOVSATCOMi komponendi jaoks määratletud üldiseid turvanõudeid, mis on sätestatud artikli 34 lõikes 1 .

Artikkel 65

Jagamine ja prioriseerimine

1. GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud ▌kasutajate ohutus- ja turvariski analüüsi põhjal. Sellises analüüsis võetakse arvesse olemasolevat sideinfrastruktuuri ja olemasoleva suutlikkuse olemasolu ning nende geograafilist ulatust liidu ja liikmesriikide tasandil. Jagamise ja prioriseerimisega seoses peetakse esmatähtsaks ▌kasutajaid nende asjakohasuse ja olulisuse alusel.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu suutlikkuse, teenuste ja kasutajaseadmete jagamise ja prioriseerimise üksikasjalikud eeskirjad, võttes arvesse erinevate kasutusjuhtumitega seotud eeldatavat nõudlust ja kõnealuste kasutusjuhtumite turvariskide analüüsi ning vajaduse korral kulutõhusust .

Hinnapoliitika määratlemisega nendes eeskirjades tagab komisjon, et GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste osutamine ei moonuta turgu, ning tagab, et GOVSATCOMi suutlikkust ei ole liiga vähe.

Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Kui GOVSATCOMi kasutajatele on loa andnud sama GOVSATCOMi osaline, siis peab kõnealune osaline määrama kindlaks ja teostama satelliitside suutlikkuse ja teenuste jagamise nende kasutajate vahel ja asjaomase prioriseerimise.

Artikkel 66

Maapealse segmendi infrastruktuur ja toimimine

1. Maapealne segment hõlmab infrastruktuuri, mis on vajalik kasutajatele teenuste osutamiseks vastavalt artiklile 65, eelkõige GOVSATCOMi keskusi, mis tuleb käesoleva komponendi raames omandada, et ühendada GOVSATCOMi kasutajad satelliitsidesuutlikkuse ja teenuste pakkujatega. Maapealne segment ja selle käitamine peavad vastama GOVSATCOMi komponendi jaoks määratletud üldisele turvanõudele, mis on sätestatud artikli 34 lõikes 1.

2. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks maapealse segmendi infrastruktuuri. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega ning nendega ei piirata liikmesriikide õigust otsustada sellist infrastruktuuri mitte majutada .

Artikkel 67

GOVSATCOMi osalised ja pädevad asutused

1. Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus on GOVSATCOMi osalised, kuivõrd nad annavad GOVSATCOMi kasutajatele loa või tagavad satelliitside suutlikkuse või maapealse segmendi tegevuskohad või osa maapealse segmendi rajatistest.

Kui nõukogu, komisjon või Euroopa välisteenistus annavad GOVSATCOMi kasutajatele loa või tagavad satelliitside suutlikkuse või maapealse segmendi tegevuskohad või osa maapealse segmendi rajatistest ühe liikmesriigi territooriumil, ei tohi selline loa andmine või tagamine olla vastuolus selle liikmesriigi põhiseaduses sätestatud neutraalsust või mittevastavusseviimist käsitlevate sätetega.

2. Liidu amet võib saada GOVSATCOMi osaliseks üksnes ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjaomase ameti ning selle üle järelevalvet teostava liidu institutsiooni vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele .

3. Iga osaline määrab ühe GOVSATCOMi pädeva asutuse.

4. GOVSATCOMi pädev asutus tagab, et:

a)	teenuseid kasutatakse vastavalt kohaldatavatele turvanõuetele;

b)	määratakse kindlaks GOVSATCOMi kasutajate juurdepääsuõigused ja hallatakse neid;

c)	kasutajaseadmeid ning nendega seotud elektroonilise side ühendusi ja teavet kasutatakse ja hallatakse vastavalt kohaldatavatele turvanõuetele;

d)	luuakse keskne kontaktpunkt, kes aitab vajaduse korral teavitada turvariskidest ja -ohtudest, eelkõige avastada võimalikke kahjulikke elektromagnetilisi häireid, mis mõjutavad kõnealuse komponendi raames osutatavaid teenuseid.

Artikkel 68

GOVSATCOMi pakkumise ja nõudluse järelevalve

Komisjon teostab pidevat järelevalvet GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste pakkumise ja nõudluse muutumise üle , sealhulgas GOVSATCOMi olemasoleva suutlikkuse üle koondamiseks ja jagamiseks orbiidil, võttes arvesse uusi riske ja ohte ning uue tehnoloogia arengut, et optimeerida GOVSATCOMi teenuste pakkumise ja nõudluse tasakaal.

▌

IX JAOTIS

EUROOPA LIIDU KOSMOSEPROGRAMMI AMET

I PEATÜKK

Ametiga seotud üldsätted

Artikkel 70

Ameti õiguslik seisund

1. Amet on liidu asutus. Amet on juriidiline isik.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum juriidilisele isikule siseriiklike õigusaktidega antud õigus- ja teovõime. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3. Ametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 71

Ameti ja kohalike büroode asukoht

1. Ameti asukoht on Prahas (Tšehhi Vabariik).

2. Ameti töötajad võivad asuda ühes komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/413 või rakendusotsuses (EL) 2017/1406 osutatud Galileo või EGNOSe maapealses keskuses, et viia ellu asjaomases lepingus sätestatud programmi meetmeid.

3. Vastavalt programmi vajadustele võib liikmesriikides luua kohalikke büroosid, nagu on sätestatud artikli 79 lõikes 2.

II PEATÜKK

Ameti töökorraldus

Artikkel 72

Haldus- ja juhtimisstruktuur

1. Ameti haldus- ja juhtimisstruktuuri moodustavad:

a)	haldusnõukogu;

b)	tegevdirektor;

c)	turvalisuse akrediteerimise nõukogu.

2. Haldusnõukogu, tegevdirektor ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu ▌teevad koostööd, et tagada ameti toimimine ja tegevuse koordineerimine vastavalt korrale, mis on kehtestatud ameti sise-eeskirjades, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 73

Haldusnõukogu

1. Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kolm hääleõiguslikku komisjoni esindajat. Haldusnõukogusse kuulub ka üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel ei ole hääleõigust.

2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees või aseesimees, nõukogu esindaja, kõrge esindaja ja Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema vaatlejana nendega otseselt seotud küsimuste puhul haldusnõukogu kodukorras sätestatud tingimustel.

3. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab täisliiget tema puudumise korral.

4. Iga liikmesriik nimetab haldusnõukogusse ühe liikme ja ühe asendusliikme , võttes arvesse nende teadmisi ameti ▌ülesannete valdkonnas ning asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

5. Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ▌pikendada.

6. Vajaduse korral määratakse artiklis 98 osutatud lepingutes kindlaks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja selle tingimused, mis peavad olema kooskõlas haldusnõukogu kodukorraga. Nendel esindajatel ei ole hääleõigust.

Artikkel 74

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Ametiaeg lõppeb juhul, kui kõnealune isik ei ole enam haldusnõukogu liige.

3. Haldusnõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada.

Artikkel 75

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2. Tegevdirektor osaleb aruteludes, kui esimees ei otsusta teisiti. Tal ei ole hääleõigust.

3. Haldusnõukogu korraldab regulaarselt vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma kodukorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

5. Kui arutelu puudutab tundliku riikliku infrastruktuuri kasutamist, võivad haldusnõukogu koosolekutel ja aruteludel osaleda liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindajad, kellel on teadmisvajadus, kuid hääletamisest võtavad osa ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja. Kui haldusnõukogu esimees ei esinda liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri, asendatakse ta esindajaga, kes esindab liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri. Haldusnõukogu kodukorras sätestatakse olukorrad, kus seda menetlust võidakse kohaldada.

6. Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule amet.

Artikkel 76

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseks ja ametist vabastamiseks, eelarve, tööprogrammi vastuvõtmiseks , artikli 98 lõikes 2 osutatud korra ja ameti turvaeeskirjade heakskiitmiseks, kodukorra vastuvõtmiseks, kohalike büroode loomiseks ja artiklis 92 osutatud majutuslepingute heakskiitmiseks on vaja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

2. Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige. Artikli 77 lõike 2 punkti a ▌alusel tehtavad otsused, välja arvatud V jaotise II peatükiga hõlmatud küsimustes, või artikli 77 lõike 5 alusel tehtavad otsused võetakse vastu üksnes siis, kui komisjoni esindajad hääletavad poolt.

3. Haldusnõukogu kodukorras sätestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada , ja vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta .

Artikkel 77

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu tagab, et amet täidab talle usaldatud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused, ilma et see piiraks turvalisuse akrediteerimise nõukogule V jaotise II peatüki kohastes ülesannetes antud pädevust.

2. Peale selle täidab haldusnõukogu järgmisi ülesandeid:

a)	võtab iga aasta 15. novembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, olles sellesse muudatusi tegemata lisanud turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 80 punkti b kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse;

võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 312 ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30. juuniks vastu ameti mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 80 punkti a kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse. Kõnealuse mitmeaastase tööprogrammi osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga eeldusel, et selliste konsultatsioonide eesmärk on arvamuste vahetus ja nende tulemus ei ole ameti jaoks siduv;

b)	täidab artikli 84 lõigetes 5, 6, 10 ja 11 ette nähtud eelarvefunktsioone;

c)	teostab järelevalvet Galileo turvaseirekeskuse üle, nagu osutatud artikli 34 lõike 3 punktis b;

d)	võtab vastavalt artiklile 94 vastu korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (25) rakendamiseks.

e)	kiidab heaks artiklis 98 osutatud korra, olles enne konsulteerinud turvalisuse akrediteerimise nõukoguga kõnealuse korra nende sätete üle, mis käsitlevad turvalisuse akrediteerimist;

f)	kehtestab oma ülesannete täitmiseks vajalikud tehnilised menetlused;

g)	võtab vastu aastaaruande ameti tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 80 punkti c kohaselt koostatud osa, ning edastab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;

tagab artiklis 102 osutatud hindamisest ja auditeerimisest tulenevate järelduste ja soovituste, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste ja soovituste ning kõigi sise- või välisauditite aruannete asjakohased järelmeetmed ning edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;

i)	nõustab tegevdirektorit artikli 31 lõikes 2 osutatud finantsraampartnerluse lepingute ning artikli 28 lõikes 2 a ja artikli 30 lõikes 5 osutatud rahalist toetust käsitlevate lepingute küsimuses enne nende allkirjastamist;

j)	võtab vastu ameti julgeolekueeskirjad, nagu on osutatud artiklis 96;

k)	kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks pettusevastase tegevuse strateegia;

l)	kiidab vajaduse korral ja tegevdirektori ettepanekul heaks artikli 77 lõike 1 punktis n osutatud organisatsioonilised struktuurid;

▌

n)	nimetab ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

o)	võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.

3. Ameti töötajatega seoses on haldusnõukogul ametisse nimetava asutuse volitused (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“), mis on sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades (edaspidi „personalieeskirjad“), ja lepinguid sõlmiva asutuse volitused, mis on sätestatud liidu muude teenistujate teenistustingimustes.

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor annab haldusnõukogule aru kõnealuste delegeeritud volituste täitmise kohta. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektorile.

Erandina teisest lõigust peab haldusnõukogu delegeerima turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele esimeses lõigus osutatud volitused, mis hõlmavad V jaotise II peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmist, hindamist ja ümberklassifitseerimist ning nimetatud töötajate suhtes võetavaid distsiplinaarmeetmeid.

Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusele vastu liidu ametnike ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste rakenduseeskirjad. V jaotise II peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmisel, hindamisel ja ümberklassifitseerimisel ning nimetatud töötajate suhtes distsiplinaarmeetmete võtmisel konsulteerib haldusnõukogu eelnevalt turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

Haldusnõukogu võtab samuti vastu otsuse eeskirjade kohta, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse. Enne kõnealuse otsuse tegemist konsulteerib haldusnõukogu V jaotise II peatükis osutatud turvalisuse akrediteerimise toimingutes osalevate riiklike ekspertide lähetamise küsimuses turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

4. Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja võib vastavalt artiklile 89 tema ametiaega pikendada või selle lõpetada.

5. Haldusnõukogu teostab distsiplinaarjärelevalvet tegevdirektori ametiülesannete täitmise üle, eelkõige ameti pädevusse jäävates julgeolekuküsimustes, välja arvatud V jaotise II peatüki kohaste toimingute osas.

Artikkel 78

Tegevdirektor

1. Ameti tööd juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

Käesolev lõige ei piira turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tema järelevalve all oleva ameti töötajate iseseisvust ja sõltumatust kooskõlas artikliga 82 ning turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele artiklite 37 ja 81 kohaselt antud volitusi.

2. Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega järgi ühegi valitsuse ega muu asutuse juhiseid.

Artikkel 79

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor täidab järgmisi ülesandeid:

a)	esindab ametit ja allkirjastab artikli 31 lõikes 2 , artikli 28 lõikes 2 a ja artikli 30 lõikes 5 osutatud lepingu;

b)	valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta artikli 76 teise lõigu kohaselt;

c)	rakendab haldusnõukogu tehtud otsuseid;

d)	koostab ameti mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi ning esitab need haldusnõukogule heakskiitmiseks, välja arvatud osad, mille koostab ja võtab vastu turvalisuse akrediteerimise nõukogu kooskõlas artikli 80 punktidega a ja b;

e)	rakendab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi, välja arvatud osad, mida rakendab turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees;

f)	valmistab igaks haldusnõukogu koosolekuks ette iga-aastase tööprogrammi (ning kui see on asjakohane, mitmeaastase tööprogrammi) rakendamise eduaruande, millesse on lisatud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe koostatud osa;

g)	koostab ameti tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta aastaaruande, välja arvatud jaotis, mille koostab ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu kooskõlas artikli 80 punktiga c ja mis käsitleb V jaotises käsitletud tegevusi, ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

h)	tegeleb ameti igapäevase haldamisega ning võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas võtab vastu sisekorraeeskirjad ja avaldab teateid, et tagada ameti toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

i)	koostab artikli 84 kohaselt ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning vastutab artikli 85 kohaselt eelarve täitmise eest;

j)	tagab, et amet suudab Galileo turvaseirekeskuse käitajana järgida otsuse 2014/496/ÜVJP alusel antud juhiseid ja täita otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 6 osutatud ülesandeid;

k)	tagab artikli 72 lõikes 1 osutatud ameti organite vahel asjakohase teabe, eelkõige julgeolekut käsitleva teabe vahetamise;

määrab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega kindlaks ameti organisatsioonilise struktuuri V jaotise II peatükis käsitletud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimustes ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks. Kõnealune struktuur võtab arvesse programmi eri komponentide konkreetseid omadusi;

m)	teostab ameti töötajate suhtes artikli 37 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, kui need volitused on talle delegeeritud vastavalt nimetatud lõike teisele lõigule;

n)	tagab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu, artikli 37 lõikes 3 osutatud organite ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe nõuetekohaseks toimimiseks on olemas sekretariaat ja kõik vajalikud vahendid;

koostab tegevuskava, et tagada järelmeetmete võtmine artiklis 102 osutatud hindamiste ja auditite tulemuste ja soovituste, välja arvatud V jaotise II peatüki kohast tegevusvaldkonda käsitleva tegevuskava jaotise suhtes, ning edastab komisjonile poolaasta eduaruande, olles sellesse enne lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu koostatud jaotise; kõnealune aruanne edastatakse teavitamise eesmärgil ka haldusnõukogule;

võtab liidu finantshuvide kaitsmiseks järgmised meetmed:

i)	pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavad meetmed ning tõhusad kontrollimeetmed;

ii)	eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab sisse alusetult välja makstud summad ning kohaldab vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

q)	koostab ameti pettusevastase tegevuse strateegia, mis on proportsionaalne pettuseohuga ning milles on võetud arvesse rakendatavate meetmete kulude ja tulude analüüsi ja OLAFi juurdluste järeldusi ja soovitusi, ja esitab selle haldusnõukogule kinnitamiseks;

r)	annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral aru oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

2. Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku büroo, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku büroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda majutuslepingu sõlmimist asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega). Võimaluse korral lisatakse artikli 84 lõikes 6 osutatud ühtse programmdokumendi kavandisse mõju töötajate jaotusele ja eelarvele.

Artikkel 80

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ülesanded

Lisaks artiklis 37 osutatud ülesannetele täidab turvalisuse akrediteerimise nõukogu ameti juhtimise raames järgmisi ülesandeid:

a)	koostab ja kiidab heaks mitmeaastase tööprogrammi osa, mis käsitleb V jaotise II peatüki kohaseid operatiivtoiminguid ja nende täitmiseks vajalikke inimressursse ja rahalisi vahendeid, ning edastab selle aegsasti haldusnõukogule, et lisada see mitmeaastasesse tööprogrammi;

b)	koostab ja kiidab heaks iga-aastase tööprogrammi osa, mis käsitleb V jaotise II peatüki kohaseid operatiivtoiminguid ja nende täitmiseks vajalikke inimressursse ja rahalisi vahendeid, ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see iga-aastasesse tööprogrammi;

c)	koostab ja kiidab heaks aastaaruande osa, mis käsitleb V jaotise II peatüki kohaseid ameti tegevusi ja tulevikuväljavaateid ning nende täitmiseks vajalikke inimressursse ja rahalisi vahendeid, ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see aastaaruandesse.

Artikkel 81

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees

1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe kõigi hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui pärast turvalisuse akrediteerimise nõukogu kahte koosolekut ei ole saavutatud kahekolmandikulist häälteenamust, on vaja lihthäälteenamust.

2. Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

3. Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada. Ametist vabastamise otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega.

4. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Mõlema ametiaeg lõpeb, kui nad ei ole enam turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed.

Artikkel 82

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu organisatsioonilised aspektid

1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on juurdepääs kogu personalile ja kõikidele materiaalsetele vahenditele, mida nad vajavad selleks, et täita oma ülesandeid sõltumatult. Samuti on tal juurdepääs kogu teabele, mida on tal vaja oma ülesannete täitmiseks ja mis on ameti muude organite käsutuses, ilma et see piiraks artikli 36 punktis i osutatud iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtete kohaldamist.

2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tema alluvuses olevad ameti töötajad töötavad viisil, mis tagab iseseisvuse ja sõltumatuse muust ameti tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud operatiivtoimingutest, kooskõlas programmi eri komponentide eesmärkidega. Mitte ühelegi turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all olevale ameti töötajale ei tohi samal ajal määrata ametis muid ülesandeid.

Selleks luuakse ametis tegelik organisatsiooniline lahusus V jaotise II peatükis käsitletud toiminguid teostavate töötajate ja muude ameti töötajate vahel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu teavitab tegevdirektorit, haldusnõukogu ja komisjoni viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad kahjustada tema iseseisvust ja sõltumatust. Juhul kui amet ei suuda olukorda ise parandada, hindab olukorda komisjon, konsulteerides asjakohaste isikutega. Selle hindamise tulemusel võtab komisjon asjakohased leevendusmeetmed, mida rakendab amet, ja teavitab nendest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustab oma alluvuses eriorganeid, kes tegutsevad tema juhiste kohaselt. Eelkõige moodustab ta töö vajaliku järjepidevuse tagamise eesmärgil toimkonna, kes tegeleb turvaanalüüside läbivaatamise ja testimisega, et abistada turvalisuse akrediteerimise nõukogu tema otsuste ettevalmistamisel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võib moodustada eksperdirühmi, mis toetavad toimkonna tööd, või nende tegevuse lõpetada.

Artikkel 83

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ülesanded

1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees tagab, et nõukogu teeb turvalisuse akrediteerimise toiminguid täiesti sõltumatult ja ta täidab järgmisi ülesandeid:

a)	juhib turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimist;

b)	viib turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all ellu ameti mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi V jaotise II peatükiga hõlmatud osa;

c)	teeb koostööd tegevdirektoriga, et aidata tal koostada artikli 84 lõikes 4 osutatud ametikohtade loetelu kavand ja töötada välja ameti organisatsiooniline struktuur;

d)	valmistab ette eduaruande osa, mis käsitleb V jaotise II peatüki kohaseid operatiivtoiminguid, ning edastab selle õigeaegselt turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja tegevdirektorile, et selle saaks lisada eduaruandesse;

e)	valmistab ette iga-aastase aruande ja tegevuskava osa, mis käsitleb V jaotise II peatüki kohaseid operatiivtoiminguid, ning edastab selle õigeaegselt tegevdirektorile;

f)	esindab ametit V jaotise II peatükis käsitletud toimingutes ja otsustes;

g)	kasutab V jaotise II peatükis käsitletud toimingutega seotud ameti töötajate suhtes artikli 77 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, mis on talle delegeeritud vastavalt artikli 77 lõike 3 neljandale lõigule.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad V jaotise II peatükis käsitletud toimingutega seoses paluda turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehel tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti ameti töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammiga seoses.

III PEATÜKK

Ametiga seotud finantssätted

Artikkel 84

Ameti eelarve

1. Ameti tulude hulka kuulub tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks liidu eelarvesse kantud liidu rahaline toetus, ilma et see mõjutaks muid vahendeid ja tulusid ▌. Amet võib saada liidu eelarvest sihtotstarbelisi toetusi.

2. Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevusega seotud kulusid, sealhulgas artikli 37 lõikes 3 ja artikli 82 lõikes 3 osutatud organite kulusid, ning ameti poolt temale usaldatud ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepetega seotud kulusid.

3. Tulud ja kulud on tasakaalus.

4. Tegevdirektor koostab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti V jaotise II peatükis käsitletud toimingute jaoks ning tagab, et esialgses eelarvestuses on turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud aspektid ja ameti muude tegevustega seotud aspektid selgelt eristatud. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees võib koostada kõnealuse eelarvestuse kohta aruande ning tegevdirektor edastab nii eelarvestuse kui ka nimetatud aruande koos kavandatud ametikohtade loeteluga haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule.

5. Haldusnõukogu koostab igal aastal tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukoguga tulude ja kulude esialgse eelarvestuse põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse aruande V jaotise II peatükis käsitletud toimingute jaoks.

6. Haldusnõukogu edastab ühtse programmidokumendi kavandi, sealhulgas eelarvestuse, ametikohtade loetelu kavandi ja esialgse iga-aastase tööprogrammi 31. jaanuariks komisjonile ja nendele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega amet on sõlminud lepingud vastavalt artiklile 98.

7. Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

8. Komisjon sisestab kõnealusest eelarvestusest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve projekti eelarvestuse, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314 ette nähtud korras.

9. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud ja võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

10. Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

11. Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eriti projekte, mis on seotud kinnisvaraga, nagu hoonete rentimine või ostmine. Ta teavitab sellest komisjoni.

12. Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud, et kavatseb esitada oma arvamuse, edastab ta arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teavitamise kuupäeva.

Artikkel 85

Ameti eelarve täitmine

1. Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2. Tegevdirektor esitab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mida nad vajavad oma hindamiskohustuse täitmiseks.

Artikkel 86

Ameti raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Ameti esialgsed ja lõplikud raamatupidamisaruanded esitatakse ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine toimub finantsmääruses ja finantsmääruse [artiklis 70] osutatud asutuste suhtes kohaldatavas raamfinantsmääruses sätestatud eeskirjade ja ajakava kohaselt.

Artikkel 87

Ametiga seotud finantssätted

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei või kalduda kõrvale finantsmääruse [artiklis 70] osutatud asutuste suhtes kohaldatavast raamfinantsmäärusest, välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.

V PEATÜKK

Ameti personal

Artikkel 88

Ameti töötajad

1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju, liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2. Ameti töötajate hulka kuuluvad kõnealuse ameti poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad. Nad on läbinud julgeolekukontrolli ja neile on antud juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele.

3. Ameti sise-eeskirjad, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad tingimused, tagavad turvalisuse akrediteerimise toiminguid tegevate töötajate iseseisvuse ja sõltumatuse ameti muust tegevusest kooskõlas artikli 36 punktiga i.

Artikkel 89

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametiaeg

1. Tegevdirektor võetakse ametisse tööle ajutise teenistujana kooskõlas muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktiga a.

Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.

Haldusnõukogu valitud tegevdirektorikandidaat võidakse kutsuda esimesel võimalusel esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Tegevdirektoriga lepingu allakirjutamisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles käsitletakse tegevdirektori töö tulemuslikkust, võttes arvesse ameti tulevasi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.

Tegevdirektori ametiaja pikendamist käsitlev otsus võetakse vastu haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektor, kelle ametiaega pikendati, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Enne ametiaja pikendamist võib tegevdirektori kutsuda esinema avaldusega Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide ette ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

3. Komisjoni või haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete ettepanekul on haldusnõukogul õigus tegevdirektor ametist vabastada otsusega, mis võetakse vastu tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda tegevdirektoril tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti ameti töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammiga seoses. Selline seisukohtade tutvustus ei hõlma V jaotise II peatükis käsitletud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimusi.

Artikkel 90

Riiklike ekspertide lähetamine ametisse

Amet võib võtta tööle riiklikke eksperte liikmesriikidest, artikli 98 lõike 2 kohaselt osalevatest kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest. Kõnealused eksperdid peavad olema läbinud julgeolekukontrolli ja neil peab olema juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele vastavalt artikli 42 lõikele c . Nimetatud töötajate suhtes ei kohaldata personalieeskirju ega muude teenistujate teenistustingimusi.

VI PEATÜKK

Muud sätted

Artikkel 91

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

Artikkel 92

Peakorterileping ja kohalike büroode majutuslepingud

1. Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja asjaomase liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist. Kui see on kohaliku büroo toimimiseks vajalik, sõlmitakse pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist ameti ja büroo asukohaks oleva liikmesriigi vahel majutusleping.

2. Ameti asukohaliikmesriigid tagavad võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 93

Ameti keeleline korraldus

1. Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (26) sätteid.

2. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 94

Ameti valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu põhimõtted

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2. Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra.

3. Ameti otsuste suhtes, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võib esitada kaebuse ombudsmanile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 või 263.

Artikkel 95

Pettuse ärahoidmine ameti poolt

1. Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, ühineb amet kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (27) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3. OLAF võib nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestatud korra kohaselt korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, millega antakse Euroopa Kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus selliste auditite ja juurdluste korraldamiseks vastavalt oma pädevusele.

Artikkel 96

Salastatud teabe või salastamata tundliku teabe kaitse ameti poolt

Pärast komisjoniga konsulteerimist võtab amet vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, milles käsitletakse ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset, sealhulgas sätted sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta vastavalt komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsusele (EL, Euratom) 2015/443 (komisjoni julgeoleku kohta) (28) ja otsusele 2015/444 (29).

Artikkel 97

Ameti vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3. Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ta talitused või teenistujad on ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Teenistujate isiklikku vastutust ameti ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad personalieeskirjade või teenistustingimuste sätted.

Artikkel 98

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele , kes on sõlminud liiduga rahvusvahelised lepingud.

2. Lõikes 1 ja artiklis 42 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide ameti töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad ameti esitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega. Vajaduse korral sisaldavad need ka sätteid salastatud teabe vahetamise kohta kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning sellise teabe kaitse kohta. Komisjon peab need sätted eelnevalt heaks kiitma.

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste lepingute raames kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes.

4. Komisjon tagab, et amet tegutseb oma suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas oma volitustega ja olemasoleva institutsioonilise raamistikuga, leppides tegevdirektoriga kokku asjakohase töökorra.

Artikkel 99

Huvide konflikt

1. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor ja riiklikud eksperdid ja vaatlejad esitavad kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole või on otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid peavad olema täpsed ja täielikud. Need esitatakse kirjalikult ametisse astumisel ja neid uuendatakse igal aastal. Neid deklaratsioone ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui asjaomase isiku isiklikus olukorras toimuvad asjakohased muutused.

2. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor, riiklikud eksperdid ja vaatlejad ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad täpselt ja täielikult enne iga koosolekut, kus nad osalevad, et neil ei ole või on huvisid, mida saab pidada nende sõltumatust kahjustavaks päevakorra punktide osas, ning nad hoiduvad selliste punktide üle arutamisest ja hääletamisest.

3. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu näevad oma kodukorras ette lõigetes 1 ja 2 osutatud huvide deklareerimise ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise praktilise korra.

X JAOTIS

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE, KONTROLL

Artikkel 100

Tööprogramm

Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu, mis võivad olla koostatud vastavalt programmi iga komponendi vajadustele. Tööprogrammides esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

Artikkel 101

Järelevalve ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 4 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud lisas.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta, et vajaduse korral näitajaid läbi vaadata ja/või neid täiendada.

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja juhul, kui see on asjakohane, liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

4. Lõike 1 kohaldamisel peavad liidu rahaliste vahendite saajad esitama asjakohase teabe. Tööülesannete täitmise kontrollimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt.

Artikkel 102

Hindamine

1. Komisjon korraldab programmi hindamise piisavalt aegsasti, et selle tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2. Komisjon hindab hiljemalt 30. juuniks 2024 ja pärast seda iga nelja aasta järel käesoleva programmi rakendamist .

Hindamine hõlmab kõiki programmi komponente ja meetmeid. Galileo, Copernicuse ja EGNOSe rakendamise hindamisel hindab komisjon osutatud teenuste tulemuslikkust, kasutajate vajaduste arengut ja olemasoleva koondamise ja jagamise suutlikkuse arengut seoses SSA ja GOVSATCOMi rakendamise või konkurentide pakutavate andmete ja teenuste rakendamise hindamisega. Iga komponendi hindamisel hinnatakse kulude-tulude analüüsi põhjal ka nende muutuste mõju, sealhulgas vajadust muuta hinnapoliitikat või vajadust täiendava kosmose või maapealse infrastruktuuri järele.

Vajaduse korral lisatakse hindamisele õigusakti ettepanek.

▌

4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5. Käesoleva määruse rakendamisega seotud üksused esitavad komisjonile andmed ja teabe, mis on vajalikud esimeses lõigus osutatud hindamise korraldamiseks.

6. 30. juuniks 2024 ja seejärel iga nelja aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega . Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule , võttes aluseks kulude-tulude analüüsi . Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust. Komisjon võib ka hinnata ameti tegevust, et kaaluda võimalust talle täiendavate ülesannete andmiseks kooskõlas artikli 30 lõikega 3. Vajaduse korral lisatakse hindamisele õigusakti ettepanek.

Kui komisjon on seisukohal, et võttes arvesse ameti eesmärke, volitusi ja ülesandeid, ei ole ameti tegevuse jätkamine edaspidi enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta.

Komisjon edastab ameti hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, ameti haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 103

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 104

Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

Isikuandmete töötlemine käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmisel või tegevuste raames, sealhulgas Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti poolt, toimub vastavalt isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatavale õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679. Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida amet võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad ameti andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Kõnealused meetmed kehtestatakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

XI JAOTIS

DELEGEERIMINE JA RAKENDUSMEETMED

Artikkel 105

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 52 ja 101 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ▌kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 52 ja 101 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 52 ja 101 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 106

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 105 lõikes 6 osutatud korras . Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide .

Artikkel 107

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Komitee tuleb kokku eri koosseisudes sõltuvalt järgmisest arutatavatest küsimustest:

a)	Galileo programm ja EGNOS;

b)	Copernicuse programm;

SSA;

d)	GOVSATCOM;

e)	Julgeoleku alane koosseis: kõik programmi turvaaspektid, ilma et sellega piirataks turvalisuse akrediteerimise nõukogu rolli. Euroopa Kosmoseagentuuri ja ameti esindajaid võidakse kutsuda osalema vaatlejatena. Osalema kutsutakse ka Euroopa välisteenistus (30);

f)	Horisontaalne koosseis: Programmi rakendamise strateegiline järelevalve, programmi eri komponentide vaheline sidusus, valdkondadevahelised meetmed ja eelarve ümberjaotamine, millele on osutatud artiklis 11.

1a. Programmikomitee moodustab kooskõlas oma töökorraga ühe töörühmana nn kasutajate foorumi, kes annab programmikomiteele nõu kasutajate vajadustega seotud aspektide ning teenuste arendamise ja kasutuselevõtu kohta. Kasutajate foorumi eesmärk on tagada kasutajate järjepidev ja tõhus kaasamine ning kohtuda erikoosseisudes programmi iga komponendi jaoks.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4. Liidu sõlmitud rahvusvahelistes lepingute kohaselt võidakse kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kutsuda osalema vaatlejatena komitee koosolekutel selle töökorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu julgeolekut.

XII JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 108

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset sihipärast teavet.

2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

3. Amet võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades osaleda teabevahetuses omal algatusel. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklis 30 osutatud ülesannete tulemuslikku täitmist. Selline teabevahetus toimub kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

Artikkel 109

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 110

Üleminekusätted ja teenuste järjepidevus pärast 2027. aastat

1. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 377/2014, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 912/2010 ning otsuse nr 541/2014/EL alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning kõnealuseid õigusakte kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. Otsuse nr 541/2014/EL artikli 7 lõike 3 kohaselt loodud konsortsium peab osutama SST teenuseid kuni kolm kuud pärast seda, kui riiklikud üksused on allkirjastanud artikliga 57 ette nähtud SST partnerluse loomise lepingu.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ning määruste (EL) nr 377/2014 ja (EL) nr 1285/2013 ning otsuse nr 541/2014/EL alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta ▌kulusid, mis on vajalikud artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 111

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

[Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(3) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(4) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(7) Nõukogu otsuse aluseks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanek laiendada nõukogu 22. juuli 2014. aasta otsuse 2014/496/ÜVJP kohaldamisala, mille üle käivad praegu läbirääkimised.

(8) ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.

(9) Komisjoni 8. veebruari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/224, millega määratakse kindlaks tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, mis võimaldavad Galileo programmi raames loodud süsteemi osutataval äriteenusel täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 4 punktis c osutatud funktsiooni (ELT L 34, 9.2.2017, lk 36).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

(12) Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237); Teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018)0232); Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018)0008).

(13) Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

(15) ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.

(16) ELT L 309, 19.11.2013, lk 1.

(17) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/valge_raamat_euroopa_tuleviku_kohta_et.pdf

(18) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/intm/146072.pdf

(19) EUCO 217/13.

(20) ELT L 287, 4.11.2011, lk 1.

(21) Nõukogu otsuse aluseks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanek laiendada nõukogu 22. juuli 2014. aasta otsuse 2014/496/ÜVJP kohaldamisala, mille üle käivad praegu läbirääkimised.

(22) ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.

(23) Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/413, millega määratakse kindlaks Galileo programmi raames loodud maapealse infrastruktuuri paiknemine, nähakse ette selle toimimiseks vajalikud meetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2012/117/EL (ELT L 74, 19.3.2016, lk 45).

(24) Komisjoni 12. juuli 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1159/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) kohta, kehtestades GMESi kasutajate registreerimise ja litsentsimise tingimused ning määratledes GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid (ELT L 309, 19.11.2013, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(26) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

(27) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(28) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(29) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(30) Määrusele tuleks lisada nõukogu ja komisjoni deklaratsioon artikli 107 rakendamise kohta seoses programmi turvaaspektidega ning see võiks olla sõnastatud järgmiselt: „Nõukogu ja komisjon rõhutavad, et programmi turvaaspektide tundlikkuse tõttu ning kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõikega 4 ja artikli 6 lõikega 2 on eriti oluline, et programmikomitee julgeolekukoosseisu koosoleku eesistuja teeks kõik endast oleneva, et leida lahendused, millel on komitees või apellatsioonikomitees võimalikult suur toetus, kui ta kaalub programmi turvaaspekte käsitlevate rakendusaktide eelnõude vastuvõtmist.“

PÕHINÄITAJAD

Põhinäitajad loovad aluse programmi tulemuslikkuse kontrollimisel artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamiseks, eesmärgiga vähendada halduskoormust ja -kulusid.

Sel eesmärgil kogutakse aastaaruande jaoks andmeid järgmiste põhinäitajate kohta, mille rakendamise üksikasjad, näiteks parameetrid, arvnäitajad ja nendega seotud nimiväärtused ja künnised (sh kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed juhtumid) määratakse vastavalt kohaldatavatele missiooni nõuetele ja eeldatavatele tulemustele kindlaks volitatud üksustega sõlmitud lepingutes:

Artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärk

Näitaja 1: Galileo ja EGNOSe eraldi osutatavate navigeerimis- ja ajamääramisteenuste täpsus

Näitaja 2: Galileo ja EGNOSe eraldi osutatavate teenuste kättesaadavus ja järjepidevus

Näitaja 3: EGNOSe teenuste geograafiline ulatus ja EGNOSe avaldatud menetluste arv (nii APV-I kui LPV-200)

Näitaja 4: ELi kasutajate rahulolu Galileo ja EGNOSe teenustega

Näitaja 5: Galileo ja EGNOSe kasutamise võimega vastuvõtjate osakaal kogu maailmas ja Euroopa ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide / satelliidipõhiste tugisüsteemide (GNSS/SBAS) vastuvõtjate turul.

Artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärk

Näitaja 1: Copernicuse teenuste, Copernicuse andmete ning andmete ja teabe juurdepääsusüsteemide (DIAS) kasutajate arv, andes võimaluse korral sellist teavet nagu kasutaja liik, geograafiline levik ja tegevusvaldkond

Näitaja 1a: vajaduse korral taotletud ja/või läbi viidud Copernicuse teenuste aktiveerimise juhtude arv

Näitaja 1b: ELi kasutajate rahulolu Galileo teenuste ja DIASega

Näitaja 1c: Copernicuse teenuste ja Copernicuse andmevoo usaldusväärsus, kättesaadavus ja järjepidevus

Näitaja 2: iga Copernicuse teenuse portfelli raames tarnitud uute teabetoodete arv

Näitaja 3: Sentinel-satelliitide tekitatud andmehulk

Artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärk

Näitaja 1: SSA komponentide kasutajate arv, andes võimaluse korral sellist teavet nagu kasutaja liik, geograafiline levik ja tegevusvaldkond

Näitaja 2: teenuste kättesaadavus.

Artikli 4 lõike 2 punktis d osutatud erieesmärk

Näitaja 1: ELi GOVSATCOMi kasutajate arv, andes võimaluse korral sellist teavet nagu kasutaja liik, geograafiline levik ja tegevusvaldkond

Näitaja 2: teenuste kättesaadavus.

Artikli 4 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärk

Näitaja 1: programmi jaoks kosmosesse saadetavate objektide arv (sealhulgas kanderakettide liigi kaupa)

Artikli 4 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärk

Näitaja 1: kosmosetööstuse keskuste arv ja asukoht liidus

Näitaja 2: ELis asutatud VKEde osakaal programmiga seotud lepingute kogumaksumusest

Artiklis 102 osutatud hindamine võtab arvesse täiendavaid elemente, nagu:

a)	konkurentide tulemused navigatsiooni ja Maa seire valdkonnas

b)	Galileo ja EGNOSe teenuste kasutuselevõtt

c)	EGNOSe teenuste terviklikkus

d)	Copernicuse teenuste kasutuselevõtt Copernicuse põhikasutajate poolt

e)	Copernicust kasutavate või sellest kasu saavate liidu või liikmesriikide poliitikavaldkondade arv

f)	SST komponendi autonoomia ja ELi selle valdkonna sõltumatuse taseme analüüs

g)	Maalähedaste objektide meetmete võrgustiku loomise hetkeseis

h)	GOVSATCOMi suutlikkuse hindamine seoses artiklites 68 ja 69 osutatud kasutajate vajadustega

i)	kasutajate rahulolu SSA ja GOVSATCOMi teenustega

j)	Ariane ja Vega kanderakettide osakaal koguturul avalikult kättesaadavate andmete kohaselt

k)	järgmise etapi teenuste sektori areng, mida mõõdetakse võimaluse korral ELi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid kasutavate uue ettevõtete arvu, loodud töökohtade ja käibe alusel liikmesriikide kaupa, kasutades Eurostati uuringuid, kui need on olemas

l)	ELi kosmosesektori eelneva etapi teenuste areng, mida mõõdetakse võimaluse korral loodud töökohtade ja käibe alusel liikmesriikide kaupa ning Euroopa kosmosetööstuse ülemaailmse turuosa abil, kasutades Eurostati uuringuid, kui need on olemas

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/424

P8_TA(2019)0403

Digitaalse Euroopa programm ajavahemikuks 2021–2027 ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/50)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0434),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 172 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0256/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust ning ka eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0408/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 292.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 272.

(3) Käesolev seisukoht asendab 13. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0521).

P8_TC1-COD(2018)0227

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 ja artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks {vajaduse korral ajakohastatakse viidet vastavalt uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele: 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) punkti 17} tähenduses.

(2)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/ 1046 (5) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(3)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (6), nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (7), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (8) ja määrusele (EL) 2017/1939 (9) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult välja makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nendega seoses süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (10). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(4)

Vastavalt {viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse …/… /EL (11) artiklile 88} võivad ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused saada rahalisi vahendeid, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega asjakohane ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Nende tegelikku osalemist programmis peaks jälgima ja korrapäraselt hindama Euroopa Komisjon.

(5)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (12) punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi ▌hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, mis on korrelatsioonis olemasolevate vajadustega ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (13), vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides , ning võttes arvesse digivaldkonnas olemas olevaid mõõte- ja võrdlusraamistikke . Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.

(5a)	Programm peaks tagama liidu eelarvega seotud innovatiivsete rahastamisvahendite ja -mehhanismide ülima läbipaistvuse ja vastutuse, eriti seoses nende osatähtsusega nii esialgsete ootuste osas kui ka liidu eesmärkide täitmisel saavutatud lõpptulemustes.

(6)

2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel (14) ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes (15) märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinsesse majandusse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ja innovatiivsus ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama ▌digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid ning vaatama läbi digitehnoloogiale üleminekust mõjutatud poliitikameetmed.

(6a)	Tugeva Euroopa digitaalmajanduse ja -ühiskonna loomisele aitab kaasa Euroopa ühendamise rahastu, Wifi4EU ja Euroopa elektroonilise side seadustiku edukas rakendamine.

(7)

Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peaks kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu tehisintellekt▌, tagades samal ajal andmekaitse kõrge taseme täielikus kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ning digitaalõiguste, põhiõiguste ja eetiliste standardite kõrge taseme. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviisi tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.

(7c)

Euroopa peab tegema otsustavaid investeeringuid oma tulevikku ja suurendama selleks strateegilist digivõimekust, et saada kasu digitaalsest revolutsioonist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ELi tasandil tagada märkimisväärne eelarve (vähemalt 9,2 miljardit eurot), mida peavad täiendama suured investeeringud riiklikul ja piirkondlikul tasandil, nimelt järjepidevas ja vastastikku täiendavas seoses struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidega.

(8)

Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ (16) kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristu, ühenduvus ja küberturvalisus. Programm aitaks kindlustada Euroopa juhtpositsiooni superandmetöötluse, järgmise põlvkonna interneti, tehisintellekti, robootika ja suurandmete vallas. See suurendaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele ja selle kõrvaldamisele kogu liidus , nii et Euroopa kodanikel oleksid digitehnoloogiale üleminekuga toimetulekuks vajalikud oskused ja teadmised .

(9)	Teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (17) kirjeldati uut meedet, millega astutaks oluline samm ELi ühise andmeruumi suunas – see oleks ühtne digiruum, mille mastaap võimaldab arendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid ning nendealast innovatsiooni .

(10)

Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu ettevõtjatele ja kodanikele kogu liidus , kaasa arvatud äärepoolseimates ja ka majanduslikult ebasoodsas olukorras olevates piirkondades . Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, ▌tehisintellekt, küberturvalisus, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike poliitikameetmete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada tugevam koostoime. Lisaks peaks programm suurendama liidu konkurentsivõimet ja selle majanduse vastupidavust.

(10a)

Kõnealused viis erieesmärki on küll eraldiseisvad, kuid üksteisest sõltuvad. Näiteks on tehisintellekti usaldusväärsuseks vaja küberturvalisust, kõrgjõudlusega andmetöötluse alane võimekus on ülimalt tähtis tehisintellektiga seotud õppimise toetamisel ning kõik kolm võimekust eeldavad kõrgema taseme digioskusi. Kuigi programmi raames võetavad üksikmeetmed võivad olla seotud ühe konkreetse erieesmärgiga, ei tohiks eesmärke vaadelda eraldiseisvalt, vaid sidusa paketi tuuma osadena.

(10b)

Toetada tuleb VKEsid, kes kavatsevad oma tootmisprotsessides minna üle digitehnoloogiale. See võimaldab VKEdel toetada vahendite tõhusa kasutamise kaudu Euroopa majanduskasvu.

(11)

Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, eriti VKEsid ja kuni 3 000 töötajaga üksuseid, mis ei ole VKEd (keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Et teha selgelt vahet digitaalse innovatsiooni keskustel, mis vastavad käesoleva programmi raames kehtestatavatele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumitele, ja digitaalse innovatsiooni keskustel, mis on loodud teatise „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“ (COM(2016)0180) alusel ja mida rahastatakse muudest allikatest, tuleks käesoleva programmi alusel rahastatavaid digitaalse innovatsiooni keskusi nimetata Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusteks. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused peaksid tegutsema üheskoos detsentraliseeritud võrguna. Nendest saavad juurdepääsupunktid kõige uuemale digivõimekusele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisusele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas (nt koordineerides haridusasutustega töötajatele lühiajalise koolituse ja tudengitele praktika pakkumist) . Ühtlasi peaks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrk tagama kogu Euroopas ulatusliku geograafilise katvuse (18) ning toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.

(11a)

Programmi esimesel aastal tuleks avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus luua Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk, kuhu kuuluksid liikmesriikide nimetatud üksused. Seejuures peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kandidaate kooskõlas oma riigisiseste menetluste ning haldus- ja institutsiooniliste struktuuridega ning komisjon peaks enne liikmesriigi territooriumil Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse valimist võtma võimalikult suurel määral arvesse selle liikmesriigi arvamust. Liikmesriigid võivad konkurentsipõhise ja avatud protsessi käigus määrata kandidaatideks üksused, kes täidavad juba Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse raames digitaalse innovatsiooni keskuste ülesandeid. Komisjon võib valikuprotsessi kaasata sõltumatud väliseksperdid. Komisjon ja liikmesriigid peaksid riigi ja ELi tasandil vältima pädevuse ja ülesannete mittevajalikku dubleerimist. Seetõttu tuleks keskuste määramisel ning nende tegevusalade ja koosseisu kindlaksmääramisel võimaldada piisavat paindlikkust. Et tagada kogu Euroopas ulatuslik geograafiline katvus ning tehnoloogiate või sektorite katvuse tasakaal, võib võrku edaspidi avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus laiendada.

(11b)

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused peaksid arendama asjakohast koostoimet digitaalse innovatsiooni keskustega, mida rahastatakse programmist „Euroopa horisont“ või muudest teadusuuringute ja innovatsiooni programmidest, ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukonnaga EIT Digital, ning ka muude olemasolevate võrkudega nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik (Entreprise Europe Network) või InvestEU keskused.

(11c)

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused peaksid toimima vahendajana, et tuua kokku ühelt poolt tööstus, ettevõtjad ja haldusasutused, kes vajavad uusi tehnoloogilisi lahendusi, ning teiselt poolt äriühingud, eelkõige idufirmad ja VKEd, kellel on olemas turukõlblikud lahendused.

(11d)

Finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c alusel, mis võimaldab üksustel, millel kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, osaleda toetuse andmise menetluses, tingimusel et nende esindajad on volitatud võtma üksuste nimel juriidilisi kohustusi ja et üksused pakuvad samaväärseid tagatisi liidu finantshuvide kaitsmiseks kui juriidilised isikud, võib Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseks valida õigussubjektide konsortsiumi.

(11e)

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel peaks olema lubatud vastu võtta rahalisi osalusi liikmesriikidelt, osalevatelt kolmandatelt riikidelt või nende riikide ametiasutustelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt või asutustelt ning erasektorilt, eelkõige Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste liikmetelt, aktsionäridelt või partneritelt. Samuti peaks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel olema õigus kasutada oma varadest ja tegevusest saadud tulusid, annakuid, annetusi ja eraisikutelt saadud makseid või muu hulgas toetuste vormis rahastust käesolevast programmist ja muudest liidu programmidest.

(12)

Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimekusi ja nende laialdast kasutamist edendavate projektide kaudu. See peaks hõlmama liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori poolset kaasrahastamist . Kaasrahastamise määr tuleks kehtestada tööprogrammis. Liit võiks rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest üksnes erakorralistel juhtudel. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada Euroopa tarnijatele koht tehnika arendamise esirinnas.

(13)	Käesoleva programmi poliitikaeesmärke täidetakse ka InvestEU fondi ▌ rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kaudu.

(14)

Programmi meetmeid tuleks kasutada liidu digivõimekuse veelgi ulatuslikumaks parandamiseks ning turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(15)

Et saavutada programmi kehtivuse ajal maksimaalne paindlikkus ja tekitada selle komponentide vahel koostoime, võib iga erieesmärki rakendada kõigi finantsmääruse kohaselt kasutada olevate vahendite abil. Eelarve täitmise mehhanismidest tuleks kasutada otsest eelarve täitmist ja kaudset eelarve täitmist, juhul kui liidu rahastamist tuleks kombineerida muude rahastamisallikatega või kui eelarve täitmine eeldab ühiselt juhitavate struktuuride loomist. Lisaks võib komisjon eelkõige uutele arengusuundumustele ja vajadustele, näiteks uutele tehnoloogiatele reageerimiseks teha iga-aastase eelarvemenetluse raames ja kooskõlas finantsmäärusega ettepaneku kalduda käesolevas määruses sätestatud soovituslikest summadest kõrvale.

(15a)

Et tagada rahaliste vahendite tõhus jaotamine liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete ja tegevuste Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide tegevustega; samas tuleks püüda saavutada kooskõla, täiendavus ja koostoime rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi. Kui otseselt ja kaudselt hallatavate meetmete puhul tagatakse järjepidevus asjakohaste tööprogrammide abil, siis otseselt või kaudselt hallatavate rahaliste vahendite ja ühiselt hallatavate rahaliste vahendite järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleks sisse seada komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide vaheline koostöö.

(16)

Liidu kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja üldisemalt avalikku huvi pakkuvates valdkondades, et kasutada ära võimalusi, mida pakuvad superarvutid ühiskonnale näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas. Maailmatasemel superarvutite omandamine kindlustab liidu tarnesüsteemi ning aitab juurutada simulatsiooni, visualiseerimise ja prototüüpide valmistamise teenuseid ning tagab samal ajal kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemi, mis on kooskõlas liidu väärtuste ja põhimõtetega.

(17)

Nõukogu (19) ja Euroopa Parlament (20) on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksateist liikmesriiki aastatel 2017 –2018 alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile (21), st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu lahendusi, mis oleksid kogu liidus kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele.

(18)

Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve (22). Lisaks hakkavad nõukogu määruse (EL) 2018/1488 artikli 2 punktis 4 esitatud määratlusele vastavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, sealhulgas VKEdele ja idufirmadele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

(19)

Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse , teenuste kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tehastes, süvameretöödes, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on jõudnud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendusteni; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele. Euroopa jaoks on oluline ühendada jõud kõigil tasanditel, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Liikmesriigid on seda tunnistanud, olles võtnud konkreetseid kohustusi teha koostööd koordineeritud tegevuskava kohaselt.

(19a)

Algoritmiteegid võivad hõlmata suurt algoritmide hulka, sealhulgas lihtsaid lahendusi, nagu klassifitseerimise algoritmid, neurovõrgu algoritmid ja kavandamise või lahenduse otsimise algoritmid, ja keerukamaid lahendusi, nagu kõnetuvastusalgoritmid, autonoomsetesse seadmetesse, nagu droonid või isejuhtivad autod, integreeritud navigatsioonialgoritmid ning robotitesse paigaldatud tehisintellekti algoritmid, mis võimaldavad neil oma keskkonnaga suhelda ja sellega kohanduda. Algoritmiteegid tuleks õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel teha kõigile kergesti kättesaadavateks.

(19b)

Euroopa Parlament juhtis oma 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta tähelepanu mõjule, mida avaldab keelebarjäär tööstussektorile ja selle digiteerimisele. Selles kontekstis on väga oluline arendada suuremahulisi tehisintellektipõhiseid keeletehnoloogiad, nagu automaattõlge, kõnetuvastus, suurandmete tekstianalüüs ning dialoogi- ja küsimustele vastamise süsteemid, et kaitsta keelelist mitmekesisust, tagada kaasatus ning võimaldada inimestevahelist ning inimeste ja masinate vahelist suhtlemist.

(19c)

Tehisintellektil põhinevad tooted ja teenused peaksid olema kasutajasõbralikud, vaikimisi seadustega kooskõlas ning pakkuma tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja teavet, eelkõige toodete ja teenuste kvaliteedi kohta.

(20)	Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti , sealhulgas keeletehnoloogiate arendamise jaoks äärmiselt oluline.

(21)

Euroopa Parlament rõhutas oma 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta (23), kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust ja pidas kübervastupidavusvõime tagamist , samuti sisseprojekteeritud turbe ja privaatsuse ning nende vaikesätete rakendamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.

(22)

Küberturvalisus on kogu liidu jaoks väljakutse, millega ei saa tegeleda ainult riikide ▌algatuste raames. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopal oleks vajalik võimekus kaitsmaks ▌kodanikke , haldusasutusi ja ettevõtjaid küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad andmesideühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.

(23)

2017. aasta septembris esitas komisjon algatuste paketi (24), milles sätestati liidu terviklik lähenemisviis küberturvalisusele, et suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust. See hõlmas ka määrust, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist („küberturvalisust käsitlev õigusakt“).

(24)

Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldus. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks digitaalne identiteet, krüptograafia või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka äriühingute jaoks.

(25)	Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab liit eelkõige digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskustesse ning võimestada kõiki eurooplasi ja neile võimalusi luua.

(26)

Euroopa Ülemkogu kutsus 14. detsembri 2017. aasta järeldustes liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles jätkama tööd 2017. aasta novembris Göteborgi sotsiaalvaldkonna tippkohtumisel välja kuulutatud teemadega, sh Euroopa sotsiaalõiguste sammas, haridus ja koolitus ning uue Euroopa oskuste tegevuskava rakendamine. Ühtlasi palus Euroopa Ülemkogu komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel analüüsida võimalikke meetmeid, mis käsitlevad digiülemineku, küberturvalisuse, meediakirjaoskuse ja tehisintellekti oskustega seotud probleeme ning vajadust kehtestada hariduse ja koolituse suhtes kaasav, elukestval õppel põhinev ning innovatsioonist juhinduv lähenemisviis. Vastuseks esitas komisjon 17. jaanuaril 2018. aastal esimese meetmepaketi, milles käsitletakse võtmepädevusi, digioskusi (25) ning ühiseid väärtusi ja kaasavat haridust. 2018. aasta mais avaldati teine meetmepakett, et edendada tööd Euroopa haridusruumi loomiseks aastaks 2025; ka seal on digioskused kesksel kohal.

(26a)

Meediakirjaoskus hõlmab olulisi pädevusi (teadmised, oskused ja hoiakud), mis võimaldavad kodanikel meedia ja muude teabepakkujatega tulemuslikult suhelda ning arendada ka kriitilist mõtlemist ja elukestva õppe oskusi ühiskondlikust elust osavõtmiseks ja aktiivseks kodanikuks saamiseks.

(26b)

Arvestades holistilise lähenemise vajadust, tuleks programmis arvesse võtta ka kaasamise, kvalifikatsiooni, koolituse ja spetsialiseerumise valdkondi, mis lisaks kõrgema taseme digipädevustele on teadmistepõhises ühiskonnas otsustava tähtsusega ka lisaväärtuse loomiseks.

(27)

Euroopa Parlament märkis oma 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta (26), et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid. Lisaks nõudis ta, et soomõõde lisataks kõigisse digitaalvaldkonna algatustesse, ning rõhutas vajadust käsitleda soolist ebavõrdsust IKT sektoris, kuna see on Euroopa pikaajalise majanduskasvu ja heaolu jaoks väga oluline.

(28)

Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt, on nüüd piisavalt küpsed, et need teadlaste töölaualt edasi viia ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Liidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste , sealhulgas andmekaitsepädevuste alased koolitused tuleb muuta mastaapsemaks, neid tuleb rohkem pakkuda ja need tuleb teha kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ning programmidest „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“. Need on suunatud nii era- kui ka avaliku sektori töötajaskonnale, eelkõige IKT-spetsialistidele ja muudele seonduvatele spetsialistidele ning ka tudengitele. Need kategooriad hõlmavad praktikante ja koolitajaid. Töötajaskond tähendab majanduslikult aktiivset elanikkonda ja selle hulka kuuluvad nii töötajad (palgatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad) kui ka töötud.

(29)

Haldusasutuste ja avalike teenuste digivahendite abil nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada ▌kodanike halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust , läbipaistvust ja kvaliteeti , suurendades samal ajal avaliku sektori kulutuste tõhusust . Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad võivad saada kõrge kvaliteediga mitmekeelsete digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas. Peale selle ergutab liidu toetus selles valdkonnas eeldatavalt avaliku sektori teabe taaskasutamist.

(29a)

Digitaliseerimine võib hõlbustada ja parandada kõigi, sealhulgas eakate ja piiratud liikumisvõimega või puudega inimeste ning äärepoolsete või maapiirkondade elanike takistusteta juurdepääsu.

(30)

Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid (27), liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, turvalisus, CO2-heitkoguste vähendamine, energiataristu, haridus ja koolitus ning kultuur, eeldab digiteenuste taristu alalhoidmist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat koostoimet kõige paremini kasutada.

(30a)

Digitehnoloogiale üleminekust kasu saamiseks on määrava tähtsusega vajalike digitehnoloogiate, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ning küberturvalisuse ja usalduse erieesmärkide alla kuuluvate tehnoloogiate juurutamine ning seda võiksid täiendada muud tipptasemel ja tulevikutehnoloogiad, nagu hajusraamatud (näiteks plokiahel).

(30b)

Digitehnoloogiale üleminek peaks võimaldama ELi kodanikel piiriüleselt ja turvaliselt oma isikuandmetele juurde pääseda ning neid kasutada ja hallata, olenemata enda ja andmete füüsilisest asukohast.

(31)

ELi nõukogu märkis 6. oktoobril 2017. aastal Tallinnas tehtud deklaratsioonis, et digivaldkonna areng põhjustab ühiskonnas ja majanduses kardinaalseid muutusi ning paneb mitmes valdkonnas proovile varem välja töötatud põhimõtete tulemuslikkuse, aga ka üldiselt avaliku halduse rolli ja ülesanded. Meie ülesanne on selliseid väljakutseid ennetada ja juhtida, et kodanike ja ettevõtjate vajadused ja ootused saaksid täidetud.

(32)

Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteet. Strateegia vahehindamisel rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne ja sujuv juurdepääs avalikele teenustele.

(33)

Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist (28) selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, jätkusuutliku kasvu, tööhõive ja kvaliteetsete töökohtade soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.

(34)

Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõikidel tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka piiriülest koostööd, Euroopa standardite edendamist, poliitiliste otsuste edukat rakendamist ja pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi tõkkeid, kindlustades veelgi uute ühiste avalike teenuste esilekerkimist või selliste arenevate avalike teenuste koondumist liidu tasandil. ELis Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks tuleks toetada holistilist valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult ja lõppkasutajate vajadustega arvestades. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt. Programm peaks võimaldama ka erinevate riiklike algatuste vastastikust kasulikkust, mis toob kaasa digitaalühiskonna arengu.

(34a)

Seepärast peaks programm soodustama avatud lähtekoodiga lahendusi, et võimaldada uuesti kasutamist, suurendada usaldust ja tagada läbipaistvus. Sellel on positiivne mõju rahastatud projektide jätkusuutlikkusele.

(35)	Koostalitlusvõime raamistiku ja loodud lahenduste koostalitlusvõime elluviimise konkreetseteks tegevusteks ette nähtud eelarve suurus on 194 miljonit eurot.

(36)	Euroopa Parlament rõhutas oma 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise (29) kohta, kui oluline on tagada Euroopa tööstuse digiteerimise jaoks piisav avaliku ja erasektori poolne rahastamine.

(37)	2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et „kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu“. See on eriti oluline kultuuri- ja loomesektori VKEde jaoks.

(38)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas Euroopa tööstuse digitaliseerimist käsitleva teatise üle heameelt ja tõdes, et koos sellele lisatud dokumentidega on see teatis „esimene samm suures Euroopa tööprogrammis, mis tuleb ellu viia tihedas koostöös kõigi avaliku ja erasektori huvitatud osapoolte vahel“ (30).

(39)

Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine“ (31), kus tõdeti, et „maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu“ kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline koostisosa .

(40)

Määrus (EL) 2016/679 , millega on ette nähtud liikmesriikide õigusruumis otsekohalduv normistik, tagab isikuandmete vaba liikumise ELi liikmesriikide vahel ja tugevdab tõelise digitaalse ühtse turu toimimise kaht hädavajalikku komponenti – üksikisikute usaldust ja kindlustunnet. Kui käesoleva programmi raames võetavad meetmed hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaksid need kõik seega toetama määruse (EL) 2016/679 kohaldamist näiteks tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia vallas. Need peaksid toetama selliste digitehnoloogiate arendamist, mis on kooskõlas „lõimitud ja vaikimisi andmekaitse“ kohustustega.

(41)	Programmi rakendamisel tuleks täielikult järgida intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise rahvusvahelist ja ELi raamistikku. Intellektuaalomandi tulemuslikul kaitsel on innovatsioonis oluline koht ning seega on see vajalik käesoleva programmi tulemuslikuks rakendamiseks.

(42)

Käesoleva programmi rakendamisega tegelevad asutused peaksid järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte, mis käsitlevad teabe käitlemist, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemist. Erieesmärgi 3 puhul võib julgeolekukaalutlustel olla vajalik jätta kolmandatest riikidest kontrollitavad üksused käesoleva programmi konkursikutsetest ja pakkumiskutsetest välja. Erakorralistel juhtudel võib selline väljajätmine olla vajalik ka erieesmärkide 1 ja 2 puhul. Sellise väljajätmise tingivad julgeolekukaalutlused peaksid olema proportsionaalsed ja nõuetekohaselt põhjendatud, osutades ohtudele, mida selliste üksuste kaasamine kaasa tooks.

(43)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja üldise eesmärgi (pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele) saavutamisse (32). Asjakohased meetmed tuleks määrata kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks uuesti hinnata asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

▌

(45)

Vastu tuleks võtta tööprogrammid, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada seejuures liidu ja liikmesriikide ühismeetmete kooskõla, läbipaistvus ja järjepidevus. Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta ▌iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis igal aastal . Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtse määra alusel rahastamise ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(46)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eeskätt artiklites 8, 11, 16, 21, 35, 38 ja 47 osutatud põhimõtteid, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, diskrimineerimise keelamist, tervishoidu, tarbijakaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriigid peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.

▌

(49)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, Euroopa Liidu poolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punkti 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest antavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagasimakstav toetus;

„õigussubjekt“ – mis tahes füüsiline isik või selline juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud riigisisese õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ning kellel on juriidilise isiku staatus ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, millel puudub juriidilise isiku staatus vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;

c)	„kolmas riik“ – riik, kes ei ole liidu liikmesriik;

d)	„assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes on liiduga sõlmitud sellise lepingu osaline, mis võimaldab tal programmis osaleda vastavalt artiklile [10];

da)	„Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on liikmesriigid või mille peakorter asub mõnes liikmesriigis;

„ Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus“ – õigussubjekt, kes ▌valitakse kooskõlas artikliga 16 täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma otse või tagama juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid, et võimaldada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ning hõlbustada juurdepääsu rahastamisele. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus on avatud igat liiki ja igas suuruses ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kasvufirmadele ja haldusasutustele kogu liidus ;

„kõrgema taseme digioskused“ – oskused ja kutsealased pädevused, mis eeldavad teadmisi ja kogemusi, mis on vajalikud käesoleva määrusega toetatavate ning artikli 3 lõike 2 punktides a, b, c ja e osutatud tehnoloogiate , toodete ja teenuste mõistmiseks, projekteerimiseks, arendamiseks, haldamiseks, testimiseks, juurutamiseks , kasutamiseks ja hooldamiseks;

fa)	„Euroopa partnerlus“ – algatus, nagu on määratletud … [sisestada viide raamprogrammi „Euroopa horisont“ määrusele];

fb)	„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „VKEd“ – mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2;

g)	„küberturvalisus“ – kõik tegevused, mis on vajalikud selleks, et kaitsta küberohtude eest võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid;

h)	„digiteenuste taristu“ – taristu, mis võimaldab osutada võrgupõhiseid teenuseid elektrooniliselt, üldjuhul internetis;

i)	„kvaliteedimärgis“ – sertifitseeritud märgis, nagu on määratletud … [sisestada viide raamprogrammi „Euroopa horisont“ määrusele] .

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada ja kiirendada Euroopa majanduse , tööstuse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale, viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike , haldusasutuste ja ettevõtjateni kogu liidus ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet üleilmses digitaalmajanduses, aidates kaasa liidus digilõhe vähendamisele ja tugevdades liidu strateegilist autonoomiat . See nõuab holistilist, valdkondadevahelist ja piiriülest toetust ning suuremat liidu panust. Programmiga , mida rakendatakse asjakohasel juhul tihedas kooskõlas muude liidu rahastamisprogrammidega, tehakse järgmist :

a)	tugevdatakse ja edendatakse Euroopa võimekust peamistes digitehnoloogia valdkondades läbi mastaapse juurutamise,

b)	laiendatakse selle levikut ja kasutuselevõttu erasektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades , edendades üleminekut ja juurdepääsu digitehnoloogiale .

2. Programmil on viis järgmist omavahel seotud erieesmärki:

a)	erieesmärk nr 1: kõrgjõudlusega andmetöötlus

b)	erieesmärk nr 2: tehisintellekt

c)	erieesmärk nr 3: küberturvalisus ja usaldus

d)	erieesmärk nr 4: kõrgema taseme digioskused

e)	erieesmärk nr 5: juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime.

Artikkel 4

Kõrgjõudlusega andmetöötlus

1. Erieesmärgi 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:

juurutada liidus maailma mastaabis arvestatav eksatasandi▌ superandmetöötluse ja andmete integreeritud , nõudlusele suunatud ja rakendamisest lähtuv taristu, mis oleks hõlpsasti juurdepääsetav avaliku ja erasektori kasutajate , eriti VKEde jaoks , olenemata sellest, millises liikmesriigis nad asuvad, ning ▌teadustöö jaoks kooskõlas … {määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte} , ning seda taristut liidu tasandil koordineerida ja käitada;

juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela osade eri aspekte , kaasa arvatud riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused , ning turvalisuse ja andmekaitse kõrget taset ;

c)	juurutada ja käitada eksatasandijärgset▌ taristut, hõlmates integreerimist kvantarvutuse tehnoloogiatega, ning ▌ arvutiteaduste ▌ teadustaristut; ergutada liidus selliseks juurutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara arendamist .

2. Erieesmärgi 1 raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt ühisettevõtte kaudu, mis asutati nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (33).

Artikkel 5

Tehisintellekt

1. Erieesmärgi 2 „Tehisintellekt“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:

suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust ja teadmisbaasi , kaasa arvatud kvaliteetseid andmeressursse ja nendele vastavaid vahetusmehhanisme ning algoritmiteeke, tagades samal ajal inimkeskse ja kaasava ning Euroopa väärtusi austava lähenemisviisi.

Kättesaadavaks tehtavate tehisintellektil põhinevate lahenduste ja andmete puhul tuleb täielikus kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega austada lõimprivaatsuse ja sisseprojekteeritud turbe põhimõtet ;

b)	anda see võimekus kõigi ettevõtjate , eriti VKEde ja idufirmade, kodanikuühiskonna, mittetulundusühenduste, teadusasutuste, ülikoolide ning haldusasutuste käsutusse , et see tooks Euroopa ühiskonnale ja majandusele võimalikult suurt kasu ;

c)	tugevdada liikmesriikide tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise vahendeid ja ühendada need võrku;

ca)

äriliste rakendus- ja tootmissüsteemide arendamiseks ja tugevdamiseks hõlbustada tehnoloogia integreerimist väärtusahelatesse, töötada välja uuenduslikke ärimudeleid ning lühendada aega, mis kulub selleks, et võtta innovatsioon tööstuses kasutusele, ning edendada tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja ühiskonnas.

1b. Komisjon määrab kooskõlas asjakohaste liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning muu hulgas kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma soovitusi arvesse võttes erieesmärgi 2 alla kuuluvates tööprogrammides kindlaks eetiliste küsimustega seotud tingimused. Taotlusvoorud või toetuslepingud peavad sisaldama tööprogrammides sätestatud asjakohaseid tingimusi.

Vajaduse korral teeb komisjon eetikakontrolli. Eetiliste küsimustega seotud tingimustele mittevastavate meetmete rahastamise võib igal ajal kooskõlas finantsmäärusega peatada või lõpetada või seda võib vähendada.

1c. Selle erieesmärgi raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu.

Käesolevas artiklis sätestatud eetika- ja õigusnõudeid kohaldatakse kõikide erieesmärgi 2 meetmete suhtes nende rakendusviisist sõltumata.

Artikkel 6

Küberturvalisus ja usaldus

1. Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:

toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristu loomist ja hankimist, et saavutada Euroopa tasandil küberturvalisuse ühtne kõrge tase, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte ja põhiõigusi ning tagades seejuures ELi strateegilise autonoomsuse ;

b)	toetada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste loomist ja parimat kasutamist ning toetada parimate tavade jagamist ja levitamist;

c)	tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane juurutamine kogu majanduses, pöörates erilist tähelepanu avalikele teenistustele ja olulistele majandustegevuses osalejatele, näiteks VKEdele ;

tugevdada liikmesriikide ja erasektori võimekust, et aidata neil järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus)79 , muu hulgas meetmete abil, mille eesmärk on kujundada organisatsioonides küberturvalisuse kultuuri;

da)

parandada vastupanuvõimet küberrünnetele, et suurendada kasutajate, eriti avalike teenistuste, VKEde ja idufirmade riskiteadlikkust ja teadmisi põhiliste turbeprotsesside kohta, tagada, et äriühingutel on põhitasemel turvalisus, nagu andmete ja side otspunktkrüpteerimine ning tarkvarauuendused, ning julgustada kasutama sisseprojekteeritud turvet ja selle vaikesätteid, samuti teadmisi põhiliste turbeprotsesside kohta ja küberhügieeni;

1a. Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustiku kaudu kooskõlas … [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus … (34)].

Artikkel 7

Kõrgema taseme digioskused

1. Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit , vähendada digilõhet ning toetada ametioskuste parandamist, võttes arvesse soolist tasakaalu, eriti kõrgjõudlusega ja pilvandmetöötluse , suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia (nt plokiahel) , kvanttehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Selleks et tegeleda probleemiga, mis seisneb oskuste mittevastavuses tööturu vajadustele, ning ergutada digitehnoloogiale ja -rakendustele spetsialiseerumist, on rahalisel sekkumisel ▌järgmised tegevuseesmärgid:

a)	toetada kvaliteetsete pikaajaliste koolituste ja kursuste , sealhulgas segaõppe väljatöötamist ja pakkumist tudengitele ▌ja töötajaskonnale;

b)	toetada lühiajaliste kvaliteetsete koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ▌töötajaskonnale , eriti VKEdes ja avalikus sektoris ;

c)	toetada kvaliteetse töökohapõhise õppe ja praktika , sealhulgas õppepraktika pakkumist tudengitele ja töötajaskonnale, eriti VKEdes ja avalikus sektoris .

2. Erieesmärgi „Kõrgema taseme digioskused“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu.

Artikkel 8

Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime

1. Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel samal ajal digilõhet vähendades järgmised tegevuseesmärgid:

toetada avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, hariduses, kohtusüsteemis, tollis, transpordis, liikuvuses, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris , sealhulgas asjakohastes liidus asutatud ettevõtetes tipptasemel digitehnoloogia , näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisuse tulemuslikku juurutamist ja juurdepääsetavust ;

b)	juurutada, käitada ja hooldada kogu liidus üleeuroopalist koostalitlusvõimelist tipptasemel digiteenuste taristut (kaasa arvatud sellega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;

ba)	toetada üleeuroopalise digiteenuste taristu ja kokkulepitud Euroopa digivaldkonna standardite integreerimist ja kasutamist avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, et soodustada kulutõhusat rakendamist ja koostalitlusvõimet;

c)	hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, kaasa arvatud avatud lähtekoodiga lahendused ning koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutus;

d)	pakkuda avalikule sektorile ja liidu tööstusele, eelkõige VKEdele lihtsat juurdepääsu digitehnoloogiate ▌testimisele ja katsetamisele ning nende kasutamise laiendamisele, hõlmates ka nende piiriülest kasutamist ;

toetada kõrgtasemel digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate, sealhulgas eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse , muude tipptasemel ja tulevikutehnoloogiate, näiteks hajusraamatud (nt plokiahel), kasutuselevõttu avalikus sektoris ja liidu tööstuses, eelkõige VKEde seas▌;

toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste , sealhulgas digivalitsuse lahenduste projekteerimist, testimist, rakendamist ja juurutamist ning hooldamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtjate käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;

g)	tagada liidu tasandil pidev suutlikkus juhtida digiarengut lisaks suutlikkusele märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid;

toetada koostööd muu hulgas hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutava usaldusväärse andmejagamis- ja digitaristu Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades selliste ELi piiriüleste rakenduste juurutamist , mis põhinevad lõimprivaatsusel ja sisseprojekteeritud turbel ning mille puhul järgitakse tarbija- ja andmekaitsealaseid õigusakte ;

i)	rajada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja nende võrk ning neid tugevdada.

2. Selle erieesmärgi raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu.

Artikkel 9

Eelarve

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 2018. aasta hindades 8 192 391 000 eurot (jooksevhindades 9 194 000 000 eurot).

2. Nimetatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

a)	kuni 2 404 289 438 eurot 2018. aasta hindades ( 2 698 240 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

b)	kuni 2 226 192 703 eurot 2018. aasta hindades ( 2 498 369 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“

c)	kuni 1 780 954 875 eurot 2018. aasta hindades ( 1 998 696 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“

d)	kuni 623 333 672 eurot 2018. aasta hindades ( 699 543 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“

e)	kuni 1 157 620 312 eurot 2018. aasta hindades ( 1 299 152 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“.

3. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistusteks, järelevalveks, kontrolliks, auditeerimiseks ja hindamisteks, sealhulgas sisemiste infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

4. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitme aasta peale.

5. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide taotluse alusel kanda üle programmile , sealhulgas selleks, et võimaluse korral täiendada meetmele antud toetusi kuni 100 % ulatuses rahastamiskõlblike kulude kogusummast, ilma et see piiraks finantsmääruse artiklis 190 sätestatud kaasrahastamise põhimõtet ja riigiabi eeskirju . Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Nende vahendite kasutamisel peetakse silmas üksnes asjaomase liikmesriigi huve.

6. Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 10

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

▌

1.	Programmis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, tehes seda vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele.

Lõikes 1 osutamata kolmandate riikide täielik või osaline programmiga assotsieerumine põhineb erieesmärkide juhtumipõhisel hindamisel vastavalt tingimustele , mis on sätestatud erilepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et see erileping vastab täielikult järgmistele kriteeriumidele:

—	kolmanda riigi osalemine on liidu huvides;

—	osalemine aitab saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke;

—	osalemine ei tekita julgeolekuprobleeme ja seejuures järgitakse täielikult asjakohaseid julgeolekunõudeid, mis on sätestatud artiklis 12;

—	leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;

—	lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide rahalise osaluse ja halduskulude kalkulatsioon. Selline rahaline osalus loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

—	lepinguga ei anta kolmandale riigile programmiga seotud otsustusõigust;

—	lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

2a.	Tööprogrammide ettevalmistamisel hindavad Euroopa Komisjon või muud asjaomased rakendusasutused igal üksikjuhul eraldi, kas lõikes 2 osutatud lepingus sätestatud tingimused on tööprogrammides sisalduvate meetmete puhul täidetud.

▌

Artikkel 11

Rahvusvaheline koostöö

1. Liit võib teha koostööd artiklis 10 nimetatud kolmandate riikidega, muude kolmandate riikide ja neis riikides asutatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega, seda eeskätt ELi ja Vahemere piirkonna partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eeskätt Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega. Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, ei kaeta programmist seotud kulusid.

2. Erieesmärgi 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“, erieesmärgi 2 „Tehisintellekt“ ja erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit 12.

Artikkel 12

Julgeolek

1. Programmi raames võetavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega ning eeskätt normidega, mis käsitlevad salastatud teabe kaitset loata avalikustamise eest; muu hulgas tuleb järgida kõiki asjakohaseid riigi ja liidu õigusnorme. Väljaspool liitu võetavate meetmete puhul , kui kasutatakse ja/või luuakse salastatud teavet, peab lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele olema sõlmitud julgeolekuleping liidu ja selle kolmanda riigi vahel, kus tegevus toimub.

2. Vajaduse korral kaasneb ettepanekute ja hangetega julgeolekualane enesehindamine, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et täita asjakohaseid riigi ja liidu õigusnorme.

3. Vajaduse korral teeb komisjon või rahastamisasutus julgeolekukontrolli selliste ettepanekute puhul, millega seoses ilmnevad julgeolekuprobleemid.

4. Vajaduse korral peavad meetmed olema kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444 (35) ja selle rakenduseeskirjadega.

5. Tööprogrammis võidakse ühtlasi sätestada, et assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektidel ning ELis asutatud, aga kolmandatest riikidest kontrollitavatel õigussubjektidel ei ole nõuetekohaselt põhjendatud julgeolekukaalutlustel õigust osaleda kõigis või teatavates erieesmärgi 3 meetmetes. Sellistel juhtudel on konkursikutsetel ja pakkumiskutsetel osalejate ring piiratud üksustega, kes on asutatud liikmesriigis või kes loetakse liikmesriigis asutatuks ja keda kontrollib liikmesriik ja/või liikmesriigi kodanikud.

Kui see on julgeolekukaalutlustel nõuetekohaselt põhjendatud, võib tööprogrammis sätestada ka, et assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektidel ning ELis asutatud, aga kolmandatest riikidest kontrollitavatel õigussubjektidel võib olla õigus osaleda kõigis või teatavates erieesmärkide 1 ja 2 meetmetes üksnes juhul, kui nad vastavad tingimustele, mis on seotud nõuetega, mida need õigussubjektid peavad täitma, et tagada liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitse ning salastatud dokumentides sisalduva teabe kaitse. Need tingimused sätestatakse tööprogrammis.

5a. Vajaduse korral teeb komisjon julgeolekukontrolli. Julgeolekuküsimustega seotud tingimustele mittevastavate meetmete rahastamise võib igal ajal kooskõlas finantsmäärusega peatada või lõpetada või seda võib vähendada.

Artikkel 13

Koostoime muude liidu programmidega

1. Programm on üles ehitatud nii, et selle rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, eeskätt ELi programmidest seda täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite kombineerimise, sh meetmete ühisrahastamise teel. Komisjon tagab, et programmi täiendavuse võimendamisel teiste Euroopa rahastamisprogrammidega ei takistata erieesmärkide 1–5 saavutamist.

2. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla asjakohaste poliitikameetmete ja liidu programmidega ning nende vastastikuse täiendavuse. Selleks hõlbustab komisjon asjaomaste asutuste omavahelise ning asutuste ja Euroopa Komisjoni vahelise koordineerimise jaoks asjakohaste mehhanismide loomist ning loob asjakohased seirevahendid, et süstemaatiliselt tagada koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjakohaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.

Artikkel 14

Eelarve täitmine ja rahastamise vormid

1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c ▌osutatud asutustega vastavalt artiklitele 4–8 . Rahastamisasutused võivad kalduda kõrvale käesolevas määruses sätestatud osalemise ja levitamise õigusnormidest ainult siis, kui see on ette nähtud rahastamisasutuse loomise ja/või sellele asutusele eelarve täitmise alaste ülesannete usaldamise alusaktis või, kui tegemist on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii või v kohase rahastamisasutusega, siis juhul, kui see on sätestatud rahalist osalust käsitlevas lepingus ja seda on vaja nende tegevusega seotud spetsiifiliste vajaduste või meetme olemuse tõttu.

2. Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige hangetena, aga ka toetuste ja auhindadena.

Kui meetme eesmärgi saavutamine eeldab innovatiivsete toodete ja teenuste hanke korraldamist, võib toetuse määrata üksnes toetusesaajatele, kes on hankijad või võrgustiku sektori hankijad, nagu on määratletud direktiivides 2014/24/EL (36) , 2014/25/EL (37) ja 2009/81/EÜ (38).

Kui meetme eesmärkide saavutamine eeldab niisuguste innovatiivsete digitoodete pakkumist või digiteenuste osutamist, mis ei ole veel turgudel suures mahus kättesaadavad, võib hankemenetluse raames lubada sama menetluse raames sõlmida mitu lepingut.

Kui see on avaliku julgeoleku kaalutlustel nõuetekohaselt põhjendatud, võib hankija seada tingimuse, mille kohaselt peab lepingu täitmise koht asuma liidu territooriumil.

Programmist võib raha eraldada ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3. Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite sissenõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse [määruse XXX ▌tagatisfondi määruse õigusjärglane▌ artikli X] sätteid.

Artikkel 15

Euroopa partnerlused

Programmi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu , mis on sõlmitud kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määrusega ja strateegilise plaanimise protsessis Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel . Eeskätt võib see hõlmata rahalisi toetusi ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud olemasolevatele või uutele ühisettevõttena tegutsevatele avaliku ja erasektori partnerlustele. Selliste rahaliste toetuste suhtes kohaldatakse [programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus, viide lisatakse] Euroopa partnerluste kohta käivaid sätteid.

Artikkel 16

Digitaalse innovatsiooni keskused

1. Programmi rakendamise esimesel aastal luuakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk , kuhu kuulub vähemalt üks keskus igast liikmesriigist, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist .

2. Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik kooskõlas oma riigisiseste menetluste ning haldus- ja institutsiooniliste struktuuridega avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a)	artikli 16 lõikes 5 kindlaks määratud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud asjakohased pädevused ja artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud ühe või mitme valdkonna alased pädevused ;

b)	asjakohane juhtimisvõimekus, personal ja taristu , mis on vajalikud, et täita artikli 16 lõikes 5 kindlaks määratud ülesandeid ;

c)	tegevuslikud ja õiguslikud vahendid liidu tasandil kehtestatud halduslike, lepinguliste ja finantsjuhtimise alaste õigusnormide kohaldamiseks;

d)	asjakohane rahaline elujõulisus , mis vastab selliste liidu vahendite tasemele, mille juhtimise ülesanne talle antakse, ning mida tõendavad asjakohasel juhul tagatised, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus▌. ▌

3. Komisjon võtab kooskõlas artikli 27 a lõikes 2 osutatud menetlusega vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk , võttes enne iga liikmesriigi territooriumil Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse valimist võimalikult suurel määral arvesse asjaomase liikmesriigi arvamust . Komisjon valib need üksused välja liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste lisakriteeriumide põhjal:

a)	esialgse võrgu rahastamiseks kasutada olev eelarve;

vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega , mis suurendaks Ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide ja teiste liikmesriikide vahelist lähenemist, nt vähendades geograafilist digilõhet .

4. Komisjon valib avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena ning enne iga liikmesriigi territooriumil Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse valimist asjaomase liikmesriigi arvamust võimalikult suurel määral arvesse võttes vajaduse korral täiendavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused vastavalt artikli 27 a lõikes 2 osutatud menetlusele, tagades, et hõlmatakse ▌suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv vastab konkreetse liikmesriigi nõudlusele keskuse teenuste järele . ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.

4a. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel on oma organisatoorse korralduse, koosseisu ja töömeetodite kindlaksmääramisel suur üldine autonoomsus.

5 . Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ▌osalevad programmi rakendamises, täites liidu tööstuse, eriti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ning avaliku sektori huvides järgmisi ülesandeid :

a)	teadlikkuse suurendamine ja digitehnoloogiale ülemineku alaste eriteadmiste, oskusteabe ja teenuste , kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendite pakkumine või nendele juurdepääsu tagamine ;

aa)	äriühingute, eelkõige VKEde ja idufirmade, ning organisatsioonide toetamine programmiga hõlmatud uue tehnoloogia kasutamise abil konkurentsivõimelisemaks muutumisel ja nende ärimudelite tõhustamisel;

teadmiste ja oskusteabe piirkondade vahel edasi andmise soodustamine , eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd , idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad; oskuste, ühisalgatuste ja heade tavade vahetamise soodustamine;

haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatiliste teenuste, sealhulgas eelkõige tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega seotud teenuste osutamine või nendele juurdepääsu tagamine . Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused võivad spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid või pakkuma neid teenuseid käesolevas lõikes nimetatud igat liiki üksustele ;

d)	kolmandatele isikutele rahalise toetuse pakkumine erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames.

6. Kui Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus saab käesolevast programmist rahalisi vahendeid, peavad need olema toetuste vormis.

II PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 17

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis ▌3▌ ja artiklites ▌4▌–▌8▌ osutatud eesmärke.

2. Meetmete rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid sätestatakse tööprogrammides.

Artikkel 18

Rahastamiskõlblikud üksused

▌

Rahastamiskõlblikud on järgmised õigussubjektid :

juriidilised isikud, kes on asutatud:

i)	liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil;

ii)	programmiga assotsieerunud kolmandas riigis kooskõlas artiklitega 10 ja 12 ;

b)	juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.

Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga assotsieerunud, võivad erandkorras osaleda konkreetsetes meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks. Sellised isikud kannavad oma osalemise kulud ise, välja arvatud juhul, kui tööprogrammides on sätestatud teisiti.

3.	Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud muudel juhtudel, kui erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames antavate toetuste puhul.

Artiklis 23 osutatud tööprogrammiga võib ette näha, et julgeolekukaalutlustel või meetmete puhul, mis on otseselt seotud ELi strateegilise autonoomsusega, võivad programmis osaleda ainult liikmesriikides asutatud toetusesaajad või toetusesaajad, kes on asutatud liikmesriikides või konkreetsetes assotsieerunud või muudes kolmandates riikides. Assotsieerunud riikides asutatud juriidiliste isikute osalemise piiramine peab toimuma kooskõlas käesoleva määruse ja asjakohase lepingu tingimustega.

▌

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 19

Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning need võivad katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks finantsmääruse artiklis 190 sätestatud kaasrahastamise põhimõtet, ning need peavad olema kooskõlas konkreetse eesmärgi kirjeldusega .

Artikkel 20

Hindamiskriteeriumid

1. Hindamiskriteeriumid määratakse kindlaks tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente:

a)	meetme küpsus projekti väljatöötamisel;

b)	kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

▌

c)	vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupoolse rahastamise puudumisest.

2. Kui see on asjakohane, võetakse arvesse ka järgmisi elemente:

a)	liidu toetuse stimuleeriv mõju avaliku ja erasektori investeeringutele;

b)	eeldatav majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju;

c)	juurdepääsetavus ja asjakohastele teenustele juurdepääsu hõlpsus ;

d)	▌ üleeuroopaline ulatus;

e)	▌ tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud geograafilise lõhe vähendamine, sealhulgas ka äärepoolseimates piirkondades;

f)	▌ pikaajalise jätkusuutlikkuse kava olemasolu;

g)	võimalus projektide tulemusi taaskasutada ja kohandada;

h)	koostoime ja täiendavus muude liidu programmidega.

Artikkel 20a

Hindamine

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 150 hindab toetuseavaldusi hindamiskomisjon, mis võib täielikult või osaliselt koosneda sõltumatutest välisekspertidest.

IV PEATÜKK

SEGARAHASTAMISTOIMINGUD JA MUU KOMBINEERITUD RAHASTAMINE

Artikkel 21

Segarahastamistoimingud

Käesoleva programmi raames otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas InvestEU määrusega ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 22

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1. Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, kaasa arvatud vahendid, mida kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga meedet toetava liidu programmi reegleid kohaldatakse sellest programmist meetme jaoks antud toetuse suhtes. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ning liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2. Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

a )	neid on hinnatud programmi kohase projektikonkursi raames;

b)	nad vastavad selle projektikonkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)	neid ei saa selle projektikonkursi alusel rahastada eelarvepiirangute tõttu,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire] artiklile [8], tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse selle fondi eeskirju, kes toetust annab.

2a. Kui meetmele on juba määratud või see on saanud rahalist toetust teisest liidu programmist või ELi fondist, tuleb see toetus programmist toetuse küsimise taotluses ära märkida.

V PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 23

Tööprogrammid

1 . Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

2. Need tööprogrammid võetakse vastu mitmeaastaste programmidena kogu programmi jaoks. Kui see peaks olema põhjendatud konkreetsete rakendamisega seotud vajaduste tõttu, võib tööprogrammid vastu võtta aastaste programmidena, mis hõlmavad üht või mitut erieesmärki.

3. Tööprogrammid keskenduvad I lisas loetletud tegevustele ning nendes tuleb tagada, et toetatavad meetmed ei tõrju välja erasektoripoolset rahastamist.

3a. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada selles sätestatud meetmeid kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, nagu on sätestatud artiklites ▌4–8▌.

4. Tööprogrammides esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

Artikkel 24

Järelevalve ja aruandlus

1. Mõõdetavad näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.

1a. Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse näitajad artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude täpseks hindamiseks.

2. Et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral mõõdetavad näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ▌ järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal , nii et tulemusi saab kasutada tehtud edusammude ja esinenud raskuste põhjalike analüüside koostamiseks . Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

4. Taustanäitajatena tuleb maksimaalselt ▌ ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.

Artikkel 25

Programmi hindamine

1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. Need hõlmavad programmi üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kvalitatiivset hindamist.

2. Lisaks programmi korrapärasele järelevalvele teeb komisjon programmi vahehindamise, mis toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saadaval piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamise põhjal kohandatakse vastavalt vajadusele programmi rakendamist, võttes arvesse ka asjakohaseid uusi tehnoloogilisi arengusuundumusi.

Vahearuanne esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis ▌1▌ nimetatud ajavahemiku lõppu teeb komisjon programmi lõpphindamise.

Lõpphindamisel hinnatakse programmi pikemaajalist mõju ja jätkusuutlikkust.

4. Hindamisaruannete süsteemiga tuleb tagada, et liidu vahendite saajad koguvad programmi hindamiseks vajalikke andmeid tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisava detailsuse astmega.

4a. Komisjon esitab lõikes 3 osutatud lõpphindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

▌

Artikkel 26

Auditid

1. Niisugused auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

2. Kontrollisüsteemiga tagatakse asjakohane tasakaal usalduse ja kontrolli vahel; seejuures võetakse arvesse kontrollimise haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel.

3. Kulude auditeerimine toimub järjepideval viisil ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtteid järgides.

4. Kontrollisüsteemi ühe osa moodustava auditistrateegia aluseks võib olla kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.

5. Meetmete puhul, mida rahastatakse kumulatiivselt mitmest liidu programmist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjakohaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid eeskirju.

Artikkel 27

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 23 ja 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 23 ja 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 23 ja 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27a

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab digitaalse Euroopa programmi koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 28

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu alusel tehtud otsuse või muu õigusliku vahendi kohaselt, annab see riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma asjakohaseid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Teavitamine, teabevahetus, avalikustamine, toetus poliitikavaldkondadele ja tulemuste levitamine

2. Komisjon võtab programmi, programmikohaste meetmete ja saadud tulemustega seoses teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Ühtlasi tagab ta võimalikele liidu rahaliste vahendite taotlejatele digitaalsektoris ühtse teabe andmise ja nendeni jõudmise. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis ▌3▌ osutatud eesmärkidega.

3. Programmist toetatakse poliitikavaldkondade kujundamist, teavitustegevust, teadlikkuse suurendamist ja tegevuse tutvustamist ning edendatakse koostööd ja kogemuste vahetamist artiklites 4–8 nimetatud valdkondades.

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 31

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjakohaste meetmete jätkamist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 283/2014 (39) ja otsusele (EL) 2015/2240 (40), mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ning määruse (EL) nr 283/2014 ja otsuse (EL) 2015/2240 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 9 lõikes 4 osutatud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 32

Jõustumine

▌Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 292.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 272.

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(4) Viidet ajakohastatakse: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkuleppe teksti leiab aadressilt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013Q1220(01).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(6) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1. Määruse teksti leiab aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R0883&rid=1.

(7) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1. Määruse teksti leiab aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31995R2988&rid=1.

(8) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2. Määruse teksti leiab aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31996R2185&rid=1.

(9) ELT L 283, 31.10.2017, lk 1. Määruse teksti leiab aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017R1939&rid=1.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(11) Nõukogu otsus …/…/EL.

(12) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(14) https://www.eu2017.ee/news/insights/conclusions-after-tallinn-digital-summit.

(15) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf.

(16) COM(2018)0098.

(17) COM(2018)0125.

(18) Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016)0180).

(19)

(20)

(21)

(22) Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment).

(23) Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET.

(24) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity.

(25) Selles paketis on digiõppe tegevuskavas (COM(2018)0022) sätestatud rida meetmeid, et toetada liikmesriike digioskuste ja -pädevuste arendamisel formaalhariduses.

(26) Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET.

(27) http://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=51628.

(28) COM(2016)0725.

(29)

(30)

(31) COM(2016)0180: „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“.

(32) COM(2018)0321, lk 1.

(33) Määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte. 10594/18. Brüssel, 18. september 2018 (OR. en). http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10594-2018-INIT/et/pdf .

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus …, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik.

(35) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (EMPs kohaldatav tekst).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (EMPs kohaldatav tekst).

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend.

I LISA

TEGEVUSED

Programmi tehniline kirjeldus: tegevuste esialgne ulatus

Programmi esialgsed tegevused viiakse ellu kooskõlas järgmiste tehniliste kirjeldustega.

Erieesmärk nr 1: kõrgjõudlusega andmetöötlus

Programmiga rakendatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegiat, toetades täielikku ELi ökosüsteemi, mis pakub Euroopale maailmas konkureerimiseks vajalikku kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmevaldkonna alast võimekust. Strateegia eesmärk on juurutada aastateks 2022/2023 eksatasandi jõudlusega tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu ning aastateks 2026/2027 eksatasandijärgsed võimalused. See tagaks liidule sõltumatu ja konkurentsivõimelise kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia, et saavutada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tipptase ja laiendada kõrgjõudlusega andmetöötluse kättesaadavust ja kasutamist.

Esialgsed tegevused hõlmavad järgmist:

Ühine hankeraamistik , mis võimaldab kasutada ühise kavandamise lähenemisviisi tipptasemel ▌ kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse (jõudlus teha 10 astmes 18 tehet sekundis), superandmetöötluse ja andmetaristu integreeritud võrgustiku omandamiseks. See tehakse hõlpsasti kättesaadavaks avaliku ja erasektori kasutajatele , eriti VKEdele, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad asuvad, ning ▌ teadustöö jaoks kooskõlas … {määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte} .

2.	Ühine hankeraamistik eksatasandijärgse (jõudlus teha 10 astmes 21 tehet sekundis) superandmetöötluse taristu jaoks, kaasa arvatud kvantarvutuse tehnoloogiatega integreerimiseks.

3.	ELi tasandi koordineerimine ja piisavad rahalised vahendid, et toetada sellise taristu arendamist, hankeid ja tööd.

4.	Liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetöötlusvõimekuse võrku ühendamine ning toetus liikmesriikidele, kes soovivad uuendada oma kõrgjõudlusega andmetöötluse võimekust või omanda uusi võimekusi.

5.	Kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste võrku ühendamine: iga liikmesriigi kohta vähemalt üks keskus, mis on seotud selle riigi superandmetöötluskeskusega, et pakkuda kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid tööstusele (eeskätt VKEdele), teadusringkondadele ja riigiasutustele.

Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).

Erieesmärk nr 2: tehisintellekt

Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellektialaseid tuumvõimekusi, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevaid ja uusi tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.

Esialgsed tegevused hõlmavad järgmist:

Niisuguste ühtsete Euroopa andmeruumide loomine, kuhu koondatakse kogu Euroopast avalik teave, kaasa arvatud avaliku sektori teabe taaskasutamisest saadud teave, ja mida kasutatakse tehisintellekti lahenduste sisendandmete allikana. Andmeruumid oleksid avatud ▌ avalikule ja erasektorile. Laialdasema kasutamise huvides tuleks andmeruumis olevad andmed teha ▌ koostalitlusvõimeliseks , eriti andmevormingute kaudu, mis on avatud, masinloetavad, standardsed ja dokumenteeritud, nii avaliku ja erasektori vahelise suhtluse mõttes kui ka sektorite siseselt ja sektoriüleselt (semantiline koostalitlusvõime).

2.	Kõigile hõlpsasti ning õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavate Euroopa ühiste ▌ algoritmiteekide või algoritmiteekide rakendusliideste arendamine. Sedasi saaksid äriühingud ja avalik sektor leida ja kasutada nende vajadustele kõige paremini sobivaid lahendusi.

Koos liikmesriikidega tehtavad kaasinvesteeringud reaalsetes tingimustes toimuvate eksperimentide ja testide maailmatasemel võrdlusrajatistesse, mille keskmes on tehisintellekti rakenduste kasutamine sellistes elutähtsates sektorites nagu tervishoid, Maa ja keskkonna seire, transport ja liikuvus, turvalisus, tootmine ja rahandus, aga ka muud avalikku huvi pakkuvad valdkonnad. Sellised rajatised peaksid olema avatud kõikidele osalejatele kõikjalt Euroopast ning need tuleks ühendada digitaalse innovatsiooni keskuste võrguga. Rajatised peaksid olema varustatud või ühendatud suurte andmetöötlus- ja arvutusseadmete ning värskeima tehisintellektitehnoloogiaga, seda ka arenevates valdkondades , muu hulgas neuromorfne andmetöötlus, süvaõpe ja robootika.

Erieesmärk nr 3: küberturvalisus ja usaldus

Programmi kaudu innustatakse oluliste võimekuste tugevdamist, loomist ja omandamist , et kindlustada ELi digitaalmajandust, -ühiskonda ja demokraatiat, tugevdades ELi küberturvalisustööstuse potentsiaali ja konkurentsivõimet ning parandades nii avaliku kui ka erasektori võimekust kaitsta Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid küberohtude eest, muu hulgas toetades võrgu- ja infoturbe direktiivi rakendamist.

Selle eesmärgi esialgsed tegevused hõlmavad järgmist:

Koos liikmesriikidega tehtavad kaasinvesteeringud kõrgetasemelistesse küberturvalisuse seadmetesse, taristusse ja oskusteabesse, mis on hädavajalikud, et kaitsta elutähtsat taristut ja digitaalset ühtset turgu laiemalt. See võib hõlmata investeeringuid küberturvalisuse ja küberruumi olukorrateadlikkusega seotud kvantvahenditesse ja andmeressurssidesse ning muudesse vahenditesse, mis antakse kogu Euroopas avaliku ja erasektori kasutusse.

Olemasoleva tehnoloogilise võimekuse suurendamine ja liikmesriikides asuvate pädevuskeskuste võrku ühendamine ning selle tagamine, et kõnealused võimekused vastavad avaliku sektori ja tööstuse vajadustele muu hulgas selliste toodete ja teenuste osas, mis suurendavad küberturvalisust ja usaldust digitaalsel ühtsel turul.

3.	Tipptasemel tulemuslike küberturvalisuse ja usalduse alaste lahenduste laialdase juurutamise tagamine kõigis liikmesriikides. See hõlmab toodete turbe ja ohutuse suurendamist alates nende projekteerimisest kuni turustamiseni .

4.	Toetus küberturvalisuse alaste oskuste parandamisele, kasutades selleks näiteks küberturvalisuse alaste oskuste programmide üksteisega vastavusse viimist, nende kohandamist konkreetse sektori vajadustega ja sihipärastele erikursustele pääsemise hõlbustamist.

Erieesmärk nr 4: kõrgema taseme digioskused

Programmiga toetatakse praegusele ja tulevasele töötajaskonnale kõrgema taseme digioskuste alaste koolitusvõimaluste pakkumist eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse , suurandmete analüüsi , tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse muu hulgas tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele ja igas vanuses kodanikele, kes vajavad oskuste täiendamist, ning praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.

Esialgsed tegevused hõlmavad järgmist:

1.	Juurdepääs töökohapõhisele õppele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel digitehnoloogiat kasutavates äriühingutes ning muudes organisatsioonides pakutava praktika kaudu.

Juurdepääs kõrgtasemel digitehnoloogia kursustele, mida pakuvad kõrgharidusasutused, teadusasutused ja tööstuse kutsetunnistuste väljastamisega tegelevad asutused koostöös programmis osalevate asutustega (teemade hulka kuuluvad eeldatavalt tehisintellekt, küberturvalisus, hajusraamatud (nt plokiahelad), kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvanttehnoloogia).

3.	Osalemine lühiajalistel spetsialiseeritud kutsealastel koolitustel, mis on eelnevalt sertifitseeritud näiteks küberturvalisuse vallas.

Sekkumised keskenduvad kõrgema taseme digioskustele, mis on seotud spetsiifiliste tehnoloogiatega.

▌Artiklis 16 määratletud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimivad koolitusvõimaluste vahendajatena, tehes koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajatega .

Erieesmärk nr 5: juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime

I. Avalikku huvi pakkuvate valdkondade digitehnoloogiale üleminekuga seotud esialgsed tegevused hõlmavad järgmist.

Juurutamist, digivõimekuse parimat kasutamist või koostalitlusvõimet edendavate projektide puhul on tegemist ühist huvi pakkuvate projektidega.

1. Haldusasutuste nüüdisajastamine

1.1.	Toetus liikmesriikidele Tallinna e-valitsemise deklaratsiooni põhimõtete rakendamisel kõigis poliitikavaldkondades; vajaduse korral vajalike registrite loomine ja nende omavaheline ühendamine täies vastavuses isikuandmete kaitse üldmäärusega.

1.2.

Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele, arendamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuulub ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodika.

1.3.

Toetus olemasolevate ühiste spetsifikatsioonide ja standardite hindamisele, ajakohastamisele ja tutvustamisele ning uute ühiste spetsifikatsioonide, avatud spetsifikatsioonide ja standardite arendamisele, kehtestamisele ja tutvustamisele liidu standardimisplatvormide kaudu ning vastavalt vajadusele koostöös Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.

1.4.	Koostöö usaldusväärse taristu Euroopa ökosüsteemi loomiseks, kasutades võimaluse korral hajusraamatupõhiseid (nt plokiahel) teenuseid ja rakendusi, sh koostalitlusvõime ja standardimise toetamine ning ELi piiriüleste rakenduste juurutamise edendamine.

2. Tervishoid (1)

2.1.

Selle tagamine, et ELi kodanikel on kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega kontroll oma isikuandmete üle ning võimalus oma isiklikele terviseandmetele piirüleselt juurde pääseda ning ▌neid piiriüleselt jagada, kasutada ja hallata turvalisel ja niisugusel viisil, mis tagab nende privaatsuse olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega , mis on seotud haiguste ennetamise, tervishoiu ja hooldusega, nende juurutamise toetamine, tuginedes ELi tegevuse ja liikmesriikide laialdasele toetusele, eriti e-tervise võrgustikus vastavalt direktiivi 2011/24/EL artiklile 14 .

2.2.

Paremate andmete kättesaadavaks tegemine teadusuuringute, haiguste ennetamise ning personaalse tervishoiu ja hoolduse jaoks. Selle tagamine, et Euroopa tervishoiuvaldkonna teaduritel ja meditsiinipraktikutel on juurdepääs vajalikele ressurssidele (jagatud andmeruumid, kaasa arvatud andmesalvestus ja -töötlus, eksperditeadmised ja analüüsivõimalused), et saavutada läbimurdeid nii peamiste kui ka harvikhaiguste valdkonnas. Eesmärk on tagada vähemalt 10 miljonist inimesest koosnev populatsioonipõhine kohort. ▌

2.3.

Digitaalsete töövahendite kättesaadavaks tegemine kodanike võimestamise ja inimkeskse hoolduse jaoks; selleks toetatakse innovatiivsete ja parimate tavade vahetamist digitervise, suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi vallas, eeskätt seoses küberturvalisuse, tehisintellekti ja kõrgjõudlusega andmetöötlusega.

Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete jaoks õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele juurdepääsu parandamine, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi ▌ andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Kohtute ja õiguselukutse jaoks selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamise ja rakendamise edendamine, mis põhineksid muu hulgas tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).

Transport, liikuvus, energeetika ja keskkond: niisuguste detsentraliseeritud lahenduste ja taristu juurutamine, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu ühendatud ja automatiseeritud sõidukijuhtimine, mehitamata õhusõidukid, aruka liikuvuse kontseptsioonid, arukad linnad, arukad maapiirkonnad või äärepoolseimad piirkonnad ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat , tehes seda kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu kohaste transpordi- ja energeetikasektorite digiülemineku alaste meetmetega .

Haridus, kultuur ja meedia : pakkuda Euroopas loovisikutele, loometööstusele ja kultuurisektoritele juurdepääsu uusimatele digitehnoloogiatele tehisintellektist kõrgtaseme andmetöötluseni. Kasutada Euroopa kultuuripärandit , sealhulgas Europeanat, et toetada haridust ja teadusuuringuid ning edendada kultuurilist mitmekesisust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja Euroopa ühiskonda . Toetada digitehnoloogia kasutuselevõttu hariduses ning ka era- ja avaliku sektori vahenditest rahastatud kultuuriasutustes .

▌

Muud tegevused, mis toetavad digitaalset ühtset turgu, näiteks digikirjaoskuse ja meediapädevuse edendamine ning alaealiste, lapsevanemate ja õpetajate teadlikkuse suurendamine ohtudest, millega alaealised võivad võrgukeskkonnas kokku puutuda, ning sellest, kuidas neid kaitsta, ning küberkiusamise ja laste seksuaalset kuritarvitamist kajastavate materjalide internetis levitamise vastu võitlemine, toetades üleeuroopalist turvalisema interneti keskuste võrgustikku ; tahtliku väärinfo levitamise avastamise ja selle vastu võitlemise meetmete edendamine, suurendades seeläbi liidu üldist vastupanuvõimet ; digitaalsetel platvormidel põhineva majanduse ELi vaatluskeskuse ning uuringute ja teavitustegevuse toetamine .

Punktides 1–6 osutatud tegevusi võivad osaliselt toetada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, kasutades samu võimekusi, mis on välja töötatud selleks, et abistada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale (vt II punkti).

II. Tööstuse digitehnoloogiale üleminekuga seotud esialgsed tegevused

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgu ▌ ulatuse suurendamisele kaasa aitamine, et tagada kõigi ettevõtjate, eriti VKEde juurdepääs digivõimekustele kõigis ELi piirkondades. See hõlmab eelkõige järgmist:

1.1.	Juurdepääs ühtsele Euroopa andmeruumile, tehisintellektiplatvormidele ja Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse vahenditele andmeanalüüsi ja arvutusmahukate rakenduste jaoks.

1.2.	Juurdepääs mastaapsetele tehisintellekti testimise vahenditele ja kõrgetasemelistele küberturvalisuse töövahenditele.

1.3.	Juurdepääs kõrgema taseme digioskustele .

Tegevusi koordineeritakse eeskätt programmist „Euroopa horisont“ toetatavate digitehnoloogia innovatsioonimeetmetega ja Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustesse tehtavate investeeringutega ning need täiendavad neid meetmeid ja investeeringuid. Turuleviimise toetusi võib pakkuda ka digitaalse Euroopa programmi raames kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Digitehnoloogiale ülemineku edasiste sammude rahastamisvõimalusi toetatakse InvestEU süsteemi kasutavate rahastamisvahendite abil.

(1) COM(2018)0233, „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul: kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“.

II LISA

Tulemusnäitajad

Erieesmärk 1 – „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

1.1

Ühiselt hangitud kõrgjõudlusega andmetöötluse tarindite arv

1.2

Eksatasandi ja eksatasandijärgsete arvutite kasutamine kokku ja kasutamine eri sidusrühmade poolt (ülikoolid, VKEd jne)

Erieesmärk 2 – „Tehisintellekt“

2.1

Eksperimenteerimis- ja testimisrajatistesse kaasinvesteeritud summa kokku

2.2

Käesoleva määruse kohaste tegevustega seotud Euroopa ühiste algoritmiteekide või algoritmiteekide rakendusliideste, ühtsete Euroopa andmeruumide ning eksperimenteerimis- ja testimisrajatiste kasutamine

2.2

a Niisuguste juhtumite arv, kus organisatsioonid otsustavad programmi tulemusel integreerida tehisintellekti oma tootesse, protsessidesse või teenustesse

Erieesmärk 3 – „Küberturvalisus ja usaldus“

3.1

Ühiselt hangitud küberturvalisuse tarindite ja/või töövahendite arv

3.2

Nende kasutajate ja kasutajakogukondade arv, kes on saanud juurdepääsu Euroopa küberturvalisuse vahenditele.

Erieesmärk 4 – „Kõrgema taseme digioskused“

4.1

Programmist toetatud kõrgema taseme digioskuste omandamise koolituse läbinud isikute arv

4.2

Nende ettevõtjate , eelkõige VKEde arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega

4.2

b Niisuguste isikute arv, kes on teatanud, et pärast programmist toetatud koolituse lõppu on tööhõive olukord paranenud

Erieesmärk 5 – „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“

5.1

Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt

5.2

Suure digimahukuse näitajaga ettevõtjad

5.3

Riikliku koostalitlusvõime raamistiku ▌Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga vastavusse viimise ulatus

5.4

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste teenuseid kasutanud ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste arv

III LISA

Koostoime muude liidu programmidega

1 .

Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ tagab järgmise:

a)	Kuigi mitu digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ teemavaldkonda kattuvad, on toetatavad meetmed, nende eeldatavad väljundid ja sekkumisloogika erinevad ja üksteist täiendavad.

Programmi „Euroopa horisont“ raames toetatakse laialdaselt teadusuuringuid, tehnika arendamist, tutvustamistegevust, katsetamist, kontseptsiooni tõendamist, testimist ja innovatsiooni, kaasa arvatud innovatiivsete digitehnoloogiate kommertskasutuse eelne juurutamine, kasutades selleks i) digivaldkonna ja tööstuse teemavaldkonna üleilmsete probleemide samba eraldi eelarvet, et arendada progressi võimaldavaid tehnoloogiaid (tehisintellekt ja robootika, järgmise põlvkonna internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja suurandmed, olulised digitehnoloogiavaldkonnad, mis kombineerivad digitehnoloogiat muu tehnoloogiaga); ii) e-taristu toetamist avatud teaduse samba raames; iii) digitaalsete aspektide integreerimist kõigi üleilmsete probleemide puhul (tervishoid, julgeolek, energeetika ja liikuvus, kliima jne) ning iv) toetust murranguliste uuenduste mastaapsuse suurendamisele avatud innovatsiooni samba raames (neist paljud kombineerivad digitehnoloogiat füüsilise tehnoloogiaga).

Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse võimekuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuvasse digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamisse riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

d)	Digitaalse Euroopa võimekused ja taristu tehakse kättesaadavaks teadus- ja innovatsioonikogukonnale, muu hulgas programmist „Euroopa horisont“ toetatavate tegevuste jaoks, sh testimine, eksperimenteerimine ja tutvustamistegevus kõigis sektorites ja kõigil erialadel.

e)	Kui uudsete digitehnoloogiate arendamine programmi „Euroopa horisont“ raames edeneb, võetakse need tehnoloogiad järk-järgult kasutusele ja need juurutatakse digitaalse Euroopa programmi raames.

Programmi „Euroopa horisont“ algatusi oskuste ja pädevuste õppekavade arendamiseks (kaasa arvatud õppekavad, mida pakutakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi digitehnoloogia teadmis- ja innovaatikakogukonna (KIC-Digital) ühistegevuskeskustes) täiendatakse digitaalse Euroopa programmist toetatava kõrgema taseme digioskuste alase võimekuse suurendamise kaudu.

g)	Paika pannakse programmitöö ja rakendamise jõulised koordineerimismehhanismid, mis viivad mõlema programmi menetlused võimalikult suures ulatuses omavahel vastavusse. Nende juhtimisstruktuurid hõlmavad kõiki asjaomaseid komisjoni talitusi.

2 .

Koostoime liidu programmidega, mille eelarvet täidetakse jagatult (sh Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), tagab järgmise:

Sellistest liidu programmidest, mille eelarve täitmine toimub jagatult, ja digitaalse Euroopa programmist lisarahastuse kaasamise kokkuleppeid kasutatakse selleks, et toetada tegevusi, millega tagatakse ühendus aruka spetsialiseerumise ning Euroopa majanduse ja ühiskonna digitehnoloogiale ülemineku toetamise vahel.

Euroopa Regionaalarengu Fond aitab kaasa piirkondlike ja kohalike innovatsiooni ökosüsteemide arendamisele ja tugevdamisele, tööstuse ümberkujundamisele ning ühiskonna ja avaliku halduse digitehnoloogiale üleminekule, stimuleerides seeläbi ka Tallinna e-valitsemise deklaratsiooni rakendamist . See hõlmab toetust tööstuse digitaliseerimisele ning selle töö tulemuste kasutuselevõtule, aga ka uudsete tehnoloogiate ja innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu. Digitaalse Euroopa programm täiendab ja toetab digivõimekuste riikidevahelist võrgustamist ja kaardistamist, et teha need kättesaadavaks VKEdele ning teha kõigis ELi piirkondades kättesaadavaks koostalitlusvõimelised IT-lahendused.

3 .

Koostoime Euroopa ühendamise rahastuga tagab järgmise:

Tulevane digitaalse Euroopa programm keskendub ulatuslikule digivõimekuse ja -taristu loomisele kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas, et tagada ELi raamistikus elutähtsate olemasolevate või testitud innovatiivsete digilahenduste laialdane kasutuselevõtt ja juurutamine avalikku huvi pakkuvates või turutõrgetega valdkondades kogu Euroopas. Digitaalse Euroopa programmi rakendamine toimub peamiselt koos liikmesriikidega tehtavate koordineeritud ja strateegiliste investeeringute, eriti ühiste avalike hangete kaudu, mis on suunatud kogu Euroopas jagatavasse digivõimekusse ja kogu ELi hõlmavatesse meetmetesse, mis toetavad koostalitlusvõimet ja standardimist digitaalse ühtse turu osana.

Digitaalse Euroopa programmi võimekused ja taristu tehakse kättesaadavaks uute innovatiivsete tehnoloogiate ja lahenduste juurutamiseks liikuvuse ja transpordi valdkonnas. Euroopa ühendamise rahastu toetab uute innovatiivsete tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu ja juurutamist liikuvuse ja transpordi valdkonnas.

c)	Luuakse koordineerimismehhanismid, seda eelkõige asjakohaste juhtimisstruktuuride kaudu.

4 .

Koostoime InvestEUga tagab järgmise:

a)	InvestEU fondi määruse raames pakutakse turupõhisel rahastamisel põhinevat toetust muu hulgas käesoleva programmi kohaste poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Sellist turupõhist rahastamist võib kombineerida toetuste andmisega.

b)	Äriühingute juurdepääsu rahastamisvahenditele hõlbustab digitaalse innovatsiooni keskuste pakutav toetus.

Koostoime programmiga „Erasmus + “ tagab järgmise:

a)	Programmi raames toetatakse selliste tipptehnoloogiate nagu tehisintellekti või kõrgjõudlusega andmetöötluse juurutamiseks vajalike kõrgema taseme digioskuste arendamist ja omandamist koostöös asjaomaste tööstusharudega.

b)	Programmi „Erasmus + “ kõrgema taseme oskuste osa täiendab liikuvusalaste kogemustega digitaalse Euroopa programmi sekkumisi, mis puudutavad oskuste omandamist kõigis valdkondades ja kõigil tasemetel.

5 a.

Koostoime programmiga „Loov Euroopa“ tagab järgmise:

a)	Programmi „Loov Euroopa“ MEDIA alaprogrammi raames toetatakse algatusi, millel võib olla tõeline mõju kogu Euroopa kultuuri- ja loomesektorile, aidates kõnealustel sektoritel kohaneda digitehnoloogiale üleminekuga.

b)	Digitaalse Euroopa programm pakub Euroopas muu hulgas loovisikutele, loometööstusele ja kultuurisektorile juurdepääsu uusimatele digitehnoloogiatele alates tehisintellektist kuni kõrgtasemel andmetöötluseni.

Tagatakse koostoime ka muude pädevusi/oskusi käsitlevate ELi programmide ja algatustega.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/459

P8_TA(2019)0404

Maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (COM(2018)0443 – C8-0260/2018 – 2018/0233(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/51)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0443),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 114 ja 197, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0260/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0421/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 118.

(2) Käesolev seisukoht asendab 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0039).

P8_TC1-COD(2018)0233

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 197,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Programm „Fiscalis 2020“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 (3) ning mida komisjon rakendab koostöös liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, ning sellega sarnased varasemad programmid on aidanud maksuhaldurite koostööd liidus palju lihtsamaks ja tõhusamaks muuta. Nendes programmides osalevate riikide maksuhaldurid on tunnistanud programmide lisaväärtust, sealhulgas liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finants- ja majandushuvide kaitsmisel. Järgmiseks kümnendiks prognoositud probleeme ei saa lahendada, kui liikmesriik ei vaata oma haldusterritooriumi piiridest kaugemale ega tee teiste liikmesriikidega tihedat koostööd.

(2)

Programmiga „Fiscalis 2020“ loodi liikmesriikidele koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik peaks looma kahe- või mitmepoolsed eraldi koostööraamistikud. Seetõttu tuleb tagada, et kõnealuse programmi jätkuks loodaks samas valdkonnas uus programm – „Fiscalis“ (edaspidi „programm“).

(3)

Luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada ühtset turgu, suurendada liidu konkurentsivõimet ning kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, peaks programm aitama toetada maksupoliitikat ja liidu maksuõiguse rakendamist, hoida ära maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumist , agressiivset maksuplaneerimist ja topeltmaksuvabastust ning võidelda nende vastu, vältida ja vähendada piiriüleste tehingute puhul kodanike ja ettevõtjate tarbetut halduskoormust, toetada õiglasemaid ja tõhusamaid maksusüsteeme, saavutada ühtse turu täielik potentsiaal ja edendada liidus ausat konkurentsi , toetada rahvusvahelistel foorumitel ühist liidu tegutsemisviisi ja toetada maksuhaldurite haldussuutlikkuse suurendamist muuhulgas aruandlus- ja auditeerimismeetodite ajakohastamise kaudu ning toetada nende töötajate koolitamist selles valdkonnas .

(4)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) punkti 17 tähenduses.

(5)

Et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programmis saama teatavate tingimuste täitmise korral osaleda ka ühinevad riigid, kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid ja Euroopa naabruspoliitika partnerriigid. Programmis võib olla lubatud osaleda ka muudel kolmandatel riikidel vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse nende osalemist mis tahes liidu programmis.

(6)	Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (5) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamine kohta.

(7)

Programmi „Fiscalis 2020“ raames kohaldatud meetmed on osutunud asjakohaseks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi saaks lihtsamini ja paindlikumalt ellu viia ja selle eesmärke oleks niimoodi parem saavutada, tuleks meetmed kindlaks määrata ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid tegevusi illustreerivatest näidetest , nagu koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused, sealhulgas vajaduse korral viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes, projektipõhine struktureeritud koostöö, sealhulgas vajaduse korral ühisauditid ja IT-alase suutlikkuse suurendamine, sealhulgas vajaduse korral maksuhaldurite juurdepääs omavahel ühendatud registritele. Kui seda on programmi eesmärkide täitmiseks vaja, peaksid meetmed puudutama esmatähtsaid tegevusvaldkondi . Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Fiscalis“ ühtlasi edendama ja toetama innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada suutlikkust maksunduse põhiprioriteetide saavutamisel.

(8)

Võttes arvesse maksumaksjate üha suurenevat liikuvust, piiriüleste tehingute arvu ja rahastamisvahendite rahvusvahelistumist ning sellest tulenevat maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise suuremat ohtu , mis lähevad liidu piiridest kaugemale, võib Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine kolmandatele riikidele, kes ei ole programmiga assotsieerunud, ja rahvusvahelistele organisatsioonidele olla liidu või liikmesriikide huvides. Eelkõige välditaks seeläbi halduskoormust ning liidusisese teabevahetuse ja rahvusvahelise teabevahetuse tarbeks kahe sarnase elektroonilise süsteemi väljaarendamise ja käitamise kulusid. Seepärast peaks Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine juhul, kui see on põhjendatud huviga teha kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd, kuuluma programmi alusel rahastamiskõlblike kulude alla.

(9)

Võttes arvesse üleilmastumise ulatust ning maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemise tähtsust , tuleks programmis ka edaspidi ette näha võimalus kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Väliseksperdid peaksid olema peamiselt valitsusasutuste esindajad, sh assotsieerumata kolmandatest riikidest, sealhulgas vähim arenenud riikidest, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate, maksumaksjate ja kodanikuühiskonna esindajad. Vähim arenenud riigi all tuleks mõista ELi mittekuuluvat riiki või territooriumi, millel on õigus saada ametlikku arenguabi vastavalt nimekirjale, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee on avalikult kättesaadavaks teinud ning mis põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratlusel. Eksperte tuleks eksperdirühmadesse valida vastavalt komisjoni 30. mai 2016. aasta otsusele, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks. Ekspertide puhul, kes on ametisse määratud isikuliselt ja peavad tegutsema avalikes huvides sõltumatult, tuleks tagada, et nad on erapooletud, neil ei ole ametialase rolliga seoses võimalikke huvide konflikte ning nende valimist ja osalemist puudutav teave on avalikult kättesaadav.

(10)

Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ (6) kindlaks määratud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine, tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades siiski kahekordse rahastamise. Programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada, et liidu vahendeid kasutatakse maksupoliitika ja maksuhaldurite toetamisel sidusalt.

(10a)

Kulutasuvuse huvides tuleks programmis „Fiscalis“ ära kasutada võimalikku koostoimet asjaomastes valdkondades võetavate muude liidu meetmetega, näiteks tollialane tegevusprogramm, ELi pettustevastase võitluse programm, ühtse turu programm ja reformide tugiprogramm.

(11)

Kõige suuremat osa programmi eelarvest soovitakse eeldatavasti kasutada infotehnoloogiaalase (IT-alase) suutlikkuse suurendamise meetmete jaoks. Seetõttu tuleks erisätetes kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Euroopa elektrooniliste süsteemide ühised ja riiklikud osad peaksid võimalikult suures ulatuses koostalitlema ning toimima koos muude asjakohaste liidu programmide elektrooniliste süsteemidega.

(12)

Praegu puudub nõue koostada liidu ühtse ja koostalitlusvõimelise elektroonilise maksustamiskeskkonna loomiseks maksustamise mitmeaastane strateegiakava. IT-alase suutlikkuse suurendamise meetmete sidususe ja kooskõlastatuse tagamiseks tuleks programmiga selline maksustamise mitmeaastane strateegiakava ette näha ja see peaks olema kavandamisvahend, mis on asjakohastest õiguslikult siduvatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustustega kooskõlas ja jääb nende piiresse.

(13)

Käesolevat määrust tuleks rakendada tööprogrammide kaudu. Kuna eesmärgid on seatud keskmise pikkusega ja pikaks ajaks ning arvestades aja jooksul saadud kogemusi, peaks tööprogrammidega olema võimalik hõlmata mitut aastat. Üleminek üheaastastelt tööprogrammidelt mitmeaastastele tööprogrammidele , millest igaüks võib kesta kuni kolm aastat, vähendab nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust.

(14)	Et käesolevat määrust täiendada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tööprogrammide vastuvõtmise kohta .

(15)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (7) punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel mõõta vahendi mõju kohapeal. Vahehindamine, mis tuleks teha hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust, ja lõpphindamine, mis tuleks teha hiljemalt neli aastat pärast programmi lõpuleviimist, peaksid aitama teha otsuseid järgmiste mitmeaastaste finantsraamistike kindlaksmääramisel. Vahe- ja lõpphindamisel tuleks käsitleda ka tegureid, mis takistavad endiselt programmi eesmärkide saavutamist, ning teha ettepanekuid parimate tavade kohta. Peale vahe- ja lõpphindamise tulemuste tuleks tulemusuaruandluse süsteemi raames avaldada igal aastal edusammude jälgimiseks eduaruanne. Aruandes tuleks esitada kokkuvõte programmiga seotud tegevuses vaatlusalusel aastal saadud õppetundidest ja vajaduse korral ka sellest, milliseid takistusi esines.

(15a)

Komisjon peaks korraldama korrapäraseid maksuhaldurite seminare, kus osalevad toetatavate liikmesriikide esindajad ning arutatakse programmi eesmärkidega seotud probleeme ja pakutakse parandusvõimalusi, sealhulgas maksuhaldurite vahel toimuv teabevahetus.

(16)

Et võtta arvesse poliitiliste prioriteetide muutumist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muuta programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmiseks kasutatavate näitajate loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (8), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (9), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (11) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise , sh pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettuseid ja muid liidu finantshuvide vastaseid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (12). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(17a)

(18)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega on kindlaks määratud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kohta ning ette on nähtud ka finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglites on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(19)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisvormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kui hästi on nende abil võimalik meetmete erieesmärke ja tulemusi saavutada, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Selleks tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning selliste asjakohase meetme kuludega sidumata makseid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. Rahastamiskõlblikud kulud määratakse kindlaks olenevalt rahastamiskõlblike meetmete laadist. Kõige tähtsam on katta sõidu-, majutus- ja elamiskulud, mis koosolekutel ja muudel sedalaadi üritustel osalejatel tekivad, ja ürituste korraldamisega seotud kulud, et tagada liikmesriigi ekspertide osalemine ja ühismeetmete haldamine.

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)	Käesoleva määrusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2013, mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (edaspidi „programm“).

2. Määrusega nähakse ette programmi eesmärgid, programmi eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja rahastamisvahendite andmise reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„maksustamine“ – järgmiste maksude ja maksetega seotud aspektid, sh ülesehitus, haldamine, sissenõudmine ja nende tasumise kohustuse täitmine:

a)	nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (13) sätestatud käibemaks;

b)	nõukogu direktiivis 92/83/EMÜ (14) sätestatud alkohoolsete jookide aktsiis;

c)	nõukogu direktiivis 2011/64/EL (15) sätestatud tubakatoodete aktsiis;

d)	nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ (16) sätestatud energiatoodete ja elektrienergia maksud;

e)	muud nõukogu direktiivi 2010/24/EL (17) artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud maksud ja maksed, mis on seotud ühtse turuga ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga;

2)	„maksuhaldurid“ – maksustamise või maksudega seotud tegevuse eest vastutavad avaliku sektori asutused ja muud organid;

3)	„Euroopa elektroonilised süsteemid“ – maksustamise jaoks ja maksuhaldurite ülesannete täitmiseks vajalikud elektroonilised süsteemid;

4)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärgid on toetada maksuhaldureid ja maksustamist, et tõhustada ühtse turu toimimist, suurendada liidu konkurentsivõimet ja edendada liidus ausat konkurentsi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve , sh kaitsta neid huve maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise eest, ning parandada maksude kogumist .

2. Programmi erieesmärk on toetada maksupoliitikat ja liidu maksuõiguse rakendamist , edendada maksundusalast koostööd , sh maksuteabe vahetamist, ja toetada haldussuutlikkuse ülesehitamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist.

Artikkel 4

Eelarve

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 2018. aasta hindades 300 miljonit eurot või jooksevhindades 339 miljonit eurot .

2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada muu hulgas ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muudeks toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute ja muu asjakohase kirjaliku materjali , ekspertide nõupidamiste ning info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui need on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, milles keskendutakse infotöötlusele ja -vahetusele, sh ettevõtte infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.

Artikkel 5

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud asjakohastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud asjakohastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes, eeldusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on liidu asjakohaste õigusaktide ja haldusmeetoditega piisavalt ühtlustatud;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga

—	on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi rahalise osaluse ja saadava kasu vahel;

—	on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sh iga programmiga seotud rahalise osaluse ja halduskulude kalkulatsioon. Rahaline osalus loetakse vastavalt ▌finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbeliseks tuluks;

—	ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

—	on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 6

ELi rahaliste vahendite rakendamine ja vormid

1. Programmi rakendatakse vastavalt finantsmäärusele eelarve otsese täitmise korras.

2. Programmist võib anda rahalist toetust ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena ning välisekspertide reisi- ja elamiskulude hüvitisena.

II PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed hõlmavad järgmist:

a)	koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused;

b)	projektipõhine struktureeritud koostöö;

c)	IT-alase suutlikkuse suurendamise meetmed, eelkõige Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamine ja käitamine;

d)	inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed;

toetus ja muud meetmed, sh:

1)	uuringud ja muu asjakohane kirjalik materjal ;

2)	innovatsioonitegevus, eelkõige kontseptsioonide tõestamine, katseprojektid ja prototüüpide loomise algatused;

3)	ühiselt välja töötatud teavitusmeetmed;

4)	mis tahes muu artiklis 13 osutatud tööprogrammides sätestatud asjakohane meede, mis on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks või toetamiseks.

Punktides a, b ja d osutatud asjakohaste meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu on esitatud I lisas.

Meetmetega käsitletavad esmatähtsate tegevusvaldkondade mitteammendav loetelu on esitatud III lisas.

3. Meetmed, mille eesmärk on arendada või käitada elemente, mille abil kohandatakse või laiendatakse Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid osi, et neid saaks kasutada koostöö tegemiseks programmiga assotsieerumata kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, on rahastamiskõlblikud, kui need on liidu huvides. Komisjon kehtestab vajaliku halduskorra, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.

4. Kui lõike 2 punktis c osutatud IT-alase suutlikkuse suurendamise meetme puhul on tegemist mõne Euroopa elektroonilise süsteemi arendamise ja käitamisega, on programmi alusel rahastamiskõlblikud ainult komisjonile artikli 11 lõike 2 kohaselt usaldatud ülesannetega seotud kulud. Liikmesriigid kannavad artikli 11 lõike 3 kohaselt neile usaldatud ülesannetega seotud kulud.

Artikkel 8

Välisekspertide osalemine

1. Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide , sealhulgas vähim arenenud riikide valitsusasutuste esindajad, kes ei ole vastavalt artiklile 5 programmiga assotsieerunud, ning asjakohasel juhul rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.

2. Lõikes 1 osutatud välisekspertide kulud on programmi alusel hüvitamiskõlblikud vastavalt finantsmääruse artikli 238 sätetele.

3. Komisjon valib väliseksperdid , muu hulgas liikmesriikide pakutud ekspertide seast, iga konkreetse meetme jaoks eraldi, olenevalt sellest, milliseid oskusi , kogemusi ja teadmisi on vaja .

Komisjon hindab muu hulgas, kas väliseksperdid on erapooletud ja ega neil ei ole ametialase tegevusega seoses huvide konflikte.

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 9

Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine

1. Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

2. Meede, mis on saanud toetust liidu mõne teise programmi alusel, võib saada toetust ka käesolevast programmist, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Igast liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse asjakohase programmi reegleid. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning eri liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevatele dokumentidele.

3. Kooskõlas finantsmääruse artikli 198 punktiga f antakse toetusi ilma toetustaotluste esitamise kutseta, kui toetuskõlblikud üksused on liikmesriikide maksuhaldurid või käesoleva määruse artikli 5 kohaste programmiga assotsieerunud kolmandate riikide maksuhaldurid, eeldusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 10

Kaasrahastamismäär

1. Erandina finantsmääruse artiklist 190 võib programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest.

2. Artiklis 13 osutatud mitmeaastases tööprogrammis sätestatakse kohaldatav kaasrahastamismäär juhuks, kui meede vajab toetust.

IV PEATÜKK

ERISÄTTED IT-ALASE SUUTLIKKUSE SUURENDAMISE MEETMETE KOHTA

Artikkel 11

Ülesanded

1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli.

2. Komisjon tagab eelkõige järgmise:

a)	ühiste osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas;

b)	Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende talitluse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

c)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine liidu tasandil nende edendamiseks ja rakendamiseks riigi tasandil;

d)	Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise koordineerimine kolmandate isikutega toimuva suhtluse osas, v.a riigisiseste nõuetega vastavusse viimiseks kavandatud meetmed;

e)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e-valitsusega seotud meetmetega liidu tasandil.

3. Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:

a)	riiklike osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas;

b)	Euroopa elektrooniliste süsteemide riiklike osade arendamise ja käitamise koordineerimine riigi tasandil;

c)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e-valitsusega seotud meetmetega riigi tasandil;

d)	komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult kasutada;

e)	Euroopa elektrooniliste süsteemide rakendamine riigi tasandil.

Artikkel 12

Maksustamise mitmeaastane strateegiakava

1. Komisjon ja liikmesriigid koostavad maksustamise mitmeaastase strateegiakava, mis on kooskõlas asjakohaste siduvate liidu õigusaktidega ja milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamiseks ja käitamiseks vajalikud ülesanded ning kus iga süsteem või selle osa on järgmiselt klassifitseeritud, ning ajakohastavad seda:

a)	„ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse tõttu ühisena käsitatav osa liidu tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;

b)	„riiklik osa“ – niisugune riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;

c)	või eespool nimetatute kombinatsioon.

2. Maksustamise mitmeaastane strateegiakava hõlmab ka innovatsiooni ja katsemeetmeid ning Euroopa elektrooniliste süsteemidega seotud toetavaid meetodeid ja vahendeid.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud maksustamise mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest.

4. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud maksustamise mitmeaastase strateegiakava rakendamist käsitleva iga-aastase eduaruande, mis hõlmab eelmise aasta ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kõnealused aastaaruanded koostatakse eelnevalt kindlaksmääratud vormis.

5. Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud iga-aastaste aruannete põhjal koondaruande liikmesriikide ja komisjoni poolt lõikes 1 osutatud kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ja avalikustab selle.

V PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 13

Tööprogramm

1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.

2. Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktidega . Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 17 osutatud menetlusega.

Artikkel 14

Järelevalve ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud II lisas.

2. Et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile õigus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et II lisa muuta, et vaadata näitajad läbi ja neid vajaduse korral täiendada, ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 15

Hindamine

1. Hindamised tehakse piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. Komisjon teeb hinnangud avalikult kättesaadavaks.

2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu teeb komisjon programmi lõpphindamise.

4. Komisjon edastab hindamistulemused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 16

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust teha juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

VI PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse programmi „Fiscalis“ komiteeks. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1. Liidu vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi tutvustades), andes eri sihtrühmadele, sh meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset sihipärast teavet.

2. Komisjon võtab programmi, programmikohaste meetmete ja saadud tulemustega seoses teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1286/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 21

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1286/2013 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija, määruse (EL) nr 1286/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 2 sätestatud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C […], […], lk […].

(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 25).

(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(6) COM(2010)0700.

(7) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(9) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(10) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(11) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(13) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(14) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21).

(15) Nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176, 5.7.2011, lk 24).

(16) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(17) Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

I LISA

Artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu

Artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmed võivad esineda muu hulgas järgmises vormis:

koosolekute ja sarnaste ühekordsete ürituste korral:

—	seminar ja õpikoda, kus harilikult osalevad kõik riigid ja kus tehakse ettekandeid ning kus osalejad on kaasatud konkreetse teemaga seotud aktiivsesse arutelusse ja tegevusse;

—	töövisiit, mis on korraldatud selleks, et ametnikud saaksid omandada või täiendada oskusi ja teadmisi maksupoliitika valdkonnas;

—	viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes;

struktureeritud koostöö korral:

—	projektirühm, millesse üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja kes tegutseb piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaks määratud eesmärke ja täpselt määratletud tulemusi, sealhulgas koordineerimine või võrdlusuuringud;

—	ajutine või alaline struktureeritud koostöö vormis tegutsev töörühm, kuhu kuuluvad asjatundjaid, kes täidavad ülesandeid konkreetsetes valdkondades või teevad operatiivtööd, ja keda võib toetada näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega;

—	mitmepoolne või üheaegne kontroll, mis seisneb ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksuseisundi koordineeritud kontrollimises, mille korraldavad kaks või enam riiki, sealhulgas vähemalt kaks liikmesriiki, kellel on ühised või vastastikku täiendavad huvid;

—	ühine audit, mis seisneb ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksuseisundi ühises kontrollimises ühe auditirühma poolt, mis koosneb kahest või enamast riigist, sealhulgas vähemalt kahest liikmesriigist, kellel on ühised või vastastikku täiendavad huvid;

—	mis tahes muu halduskoostöö vorm, mis on ette nähtud direktiiviga 2011/16/EL, määrusega (EL) nr 904/2010, määrusega (EL) nr 389/2012 või direktiiviga 2010/24/EL;

inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmete korral:

—	ühised koolitused või e-õppe arendamine, et täiendada maksustamisega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;

—	tehniline abi haldusmenetluste parandamiseks, haldussuutlikkuse suurendamiseks ning maksuhaldurite töö ja toimingute parandamiseks heade tavade algatamise ja jagamise teel.

II LISA

Näitajad

Erieesmärk: toetada maksupoliitikat, maksualast koostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevuse suurendamine ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamine ja käitamine.

1. Suutlikkuse suurendamine (haldus-, inimressursside ja IT-alane suutlikkus):

1)	liidu õiguse ja poliitika kohaldamise ja rakendamise indeks (programmi raames selles valdkonnas võetud meetmete arv ja nende meetmete tulemusel antud soovituste arv)

2)	õppeindeks (kasutatud õppemoodulid; koolitatud ametnike arv; osalejate antud kvaliteedipunktid)

3)	Euroopa elektrooniliste süsteemide kättesaadavus (aeg protsentides)

4)	ühise teabevõrgu kättesaadavus (aeg protsentides)

5)	lihtsustatud IT-menetlused riigiasutuste ja ettevõtjate jaoks (registreeritud ettevõtjate arv, taotluste arv ja programmi raames rahastatavates eri elektroonilistes süsteemides tehtud otsingute arv)

2. Teadmiste jagamine ja võrgustikes osalemine:

6)	koostöö tõhususe indeks (võrgustikes osalemise määr, füüsiliste kohtumiste arv, interneti teel tegutsevate koostöörühmade arv)

7)	parimate tavade ja suuniste indeks (asjakohases valdkonnas programmi alusel võetud meetmete arv; niisuguste maksuhaldurite protsent, kes kasutasid programmi toetusega välja töötatud töötavasid või suuniseid)

III LISA

Kooskõlas programmi eri- ja üldeesmärgiga võivad artiklis 7 osutatud meetmete keskmes olla muu hulgas järgmised esmatähtsad tegevusvaldkonnad:

a)	toetada liidu maksuõiguse rakendamist, kaasa arvatud selles valdkonnas töötajate koolitamine, ning aidata selgitada, kuidas saaks parandada maksuhaldurite halduskoostööd, et nad saaksid muu hulgas üksteist maksude sissenõudmisel aidata;

b)	toetada tõhusat teabevahetust, sh rühmataotlused, ja töötada välja standardsed IT-vormingud, tagada maksuhaldurite juurdepääs tegelikku tulusaajat käsitlevale teabele ning parandada saadud teabe kasutamist;

c)	toetada halduskoostöö mehhanismide tõhusat toimimist ja maksuhaldurite vahel parimate tavade vahetamist, mis hõlmab ka maksude sissenõudmise parimaid tavasid;

d)	toetada maksuhaldurite digiüleminekut ja meetodite ajakohastamist;

e)	toetada käibemaksupettuse vastases võitluses rakendatavate parimate tavade vahetamist.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/475

P8_TA(2019)0405

Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (COM(2018)0385 – C8-0249/2018 – 2018/0209(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/52)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0385),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 192, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0249/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0397/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 226.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 156.

(3) Käesolev seisukoht asendab 11. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0487).

P8_TC1-COD(2018)0209

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohane energiapoliitika ning vastavad õigusaktid on keskkonna seisundit suurel määral parandanud. Kuid endiselt on lahendamata olulised keskkonna- ja kliimaprobleemid, millel on nende tähelepanuta jätmise korral liidu ja selle kodanike heaolu jaoks märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed.

(2)

Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/2013 (4) ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest 25 aasta jooksul rakendatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning poliitiliste prioriteetide rakendamist. Programm hinnati hiljutisel vahehindamisel (5) tulemuslikuks, tõhusaks ja asjakohaseks. Perioodi 2014–2020 programmi LIFE tuleks seetõttu jätkata teatavate muudatustega, mis tehti kindlaks vahehindamisel ja sellele järgnenud hindamiste käigus. Sellest tulenevalt tuleks aastaga 2021. algavaks perioodiks kehtestada keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE (edaspidi „programm LIFE “).

(3)

Et püüelda keskkonna-, kliima ja asjakohastes energiaalastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohustustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm LIFE aitama kooskõlas õiglase üleminekuga minna üle kestlikule , ringluspõhisele, energiatõhusale, taastuvenergiapõhisele, kliimaneutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta, taastada ja parandada keskkonna , sh õhu, vee ja mullastiku kvaliteeti ja tervist ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, muu hulgas toetades Natura 2000 võrgustiku rakendamist ja haldamist ning võideldes ökosüsteemide seisukorra halvenemise vastu kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil. Programmiga LIFE tuleks toetada ka ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 3 kohaselt vastu võetud üldiste tegevusprogrammide (näiteks seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm (6) ) rakendamist.

(4)

Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Seda silmas pidades peaks programm LIFE lähtuma solidaarsuse põhimõttest ning oluliselt panustama nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.

(4a)

Kestliku arengu edendamiseks tuleks keskkonna- ja kliimakaitsenõuded integreerida kõigi liidu poliitikavaldkondade ja meetmete määratlemisse ja rakendamisse. Seetõttu tuleks edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu rahastamisprogrammidega, sealhulgas soodustades selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad strateegilisi integreeritud projekte ja strateegilisi loodusprojekte ning toetavad programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et vältida eri rahastamisvahenditest tulenevate aruandluskohustuste tõttu projekti toetusesaajatele langevat täiendavat halduskoormust ja -kattuvust.

(5)

Programm LIFE peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste energiaalaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 (7), bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (8), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (9) („Pariisi kliimakokkulepe“) ning muu hulgas UNECE keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon („Århusi konventsioon“), UNECE piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon, ÜRO ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon, ÜRO teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami konventsioon ja ÜRO püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon.

▌

(6a)	Liit peab väga tähtsaks programmi LIFE projektide tulemuste pikaajalist kestlikkust ning suutlikkust tagada ja säilitada neid tulemusi pärast projekti rakendamist, muu hulgas projekti jätkamise, kordamise ja/või ülekandmise kaudu.

(7)

Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate liidu kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta kestlikuks, ringluspõhiseks, energiatõhusaks , taastuvenergiapõhiseks, kliimaneutraalseks ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima kasvuhoonegaaside heitega ja enimsaastavatele sektoritele , ning millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvenergiat ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning rakendada sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega . Programm LIFE peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

(7a)

Programmi LIFE uue puhtale energiale ülemineku allprogrammi projektid peaksid keskenduma suutlikkuse suurendamisele ning teadmiste, oskuste, innovaatiliste tehnoloogiate, meetodite ja lahenduste levitamisele, et saavutada taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhususe suurendamist käsitlevate liidu õigusaktide ja poliitikameetmete eesmärgid. Need on tavaliselt koordineerivad ja toetavad meetmed, millel on suur ELi lisaväärtus ja mille eesmärk on kõrvaldada turutõkked, mis takistavad sotsiaalmajanduslikku üleminekut säästvale energiale, tavaliselt osalevad neis väikesed ja keskmise suurusega sidusrühmad ning paljud osalejad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning mittetulundusühendused. Nende meetmetega kaasnevad paljud hüved, näiteks võitlus energiaostuvõimetuse vastu, parem siseõhu kvaliteet, kohalike saasteainete vähendamine tänu energiatõhususe parandamisele ja suurem taastuvenergia jaotus ning nendega antakse positiivne panus kohalikku majandusse ja aidatakse saavutada sotsiaalselt kaasavamat majanduskasvu.

(8)

Selleks et anda panus kliimamuutuste leevendamisse ja liidu CO2-heite vähendamise alaste rahvusvaheliste kohustuste saavutamisse, tuleb energiasektori ümberkujundamist kiirendada . Energiatõhususe parandamise ja taastuvenergia toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida kuni 2020. aastani rahastatakse programmi „Horisont 2020“ (10) raames, tuleks lõimida programmi LIFE uue puhtale energiale ülemineku allprogrammiga, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Programm LIFE peaks hõlmama kõiki sidusrühmi ja sektoreid, mis on seotud puhtale energiale üleminekuga. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete lisamisega programmi LIFE on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

(9)

Energiatõhususe direktiivi (11) muutmise mõju hinnangus leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Kiiret üleminekut taastuvenergiale ja energiatõhususe parandamist hõlmava puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada selliste projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

( 9a)

Programm LIFE on ainus konkreetselt keskkonna- ja kliimameetmetele suunatud programm, mistõttu on sellel oluline roll liidu õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamise toetamisel nendes valdkondades.

(10)

Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks hõlbustama seda , et keskkonna-, kliima- energiaprobleemide lahendamisega seotud investeerimisvajadused ELis selgitatakse välja ja määratakse kindlaks nimetatud programmi strateegiliste uuringute ja innovatsiooni kavandamise protsessi käigus. Programm LIFE peaks olema jätkuvalt ELi keskkonna-, kliima- ja asjakohase energiapoliitika ja õigusaktide rakendamise kiirendaja, sealhulgas vahend programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsioonialaste tulemuste kasutuselevõtuks ja kohaldamiseks ning aitama neid rakendada suuremas ulatuses seal, kus need aitavad lahendada keskkonna-, kliima- või energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud küsimusi. Programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu võib pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel. Samamoodi tuleks arvesse võtta ka koostoimet heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga.

(11)

Meede, mis on saanud toetust programmist LIFE , võib saada toetust ka muudest liidu programmidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Meetmeid, mis saavad rahastust erinevate liidu programmide alusel, tuleks auditeerida vaid ühe korra, hõlmates kõiki asjaomaseid programme ja vastavaid kohaldatavaid eeskirju.

(12)

Komisjoni viimane teatis keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta (12) näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist ja süvalaiendamist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm LIFE toimima katalüsaatorina, et tegeleda horisontaalsete, süsteemsete probleemide ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel tuvastatud rakendamispuuduste algpõhjustega ning saavutada vajalikud edusammud uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamise, parandades keskkonna-, kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud küsimustes juhtimist, sealhulgas kõigil tasanditel sidusrühmade kaasatuse suurendamise, suutlikkuse suurendamise, teabevahetuse ja teadlikkuse parandamise kaudu, ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

(13)

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisukorra halvenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020 (13), nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (14) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/2014 (16)) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi , nagu tõhus haldus, seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit ja liikmesriigid peaksid jälgima oma bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded. Bioloogilise mitmekesisusega seotud liidu kulutuste jälgimiseks kasutatakse spetsiaalset markerite kogumit (17).

(14)

Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine. Peamised liidu rahastamisvahendid (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) võivad anda täiendava olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks. Meetmete lõimimist saaks programmiga LIFE veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks liikmesriikides toetada meetmeprogramme asjakohaste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide arvesse võtmiseks teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade rakendamisel. Liikmesriigid võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.

(15)

Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud 2011. aastal vastuvõetud BEST ettevalmistava meetme ja sellele järgnenud BEST 2.0 programmi ja BEST RUP projekti abil suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest ja nende ülitähtsast rollist maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Komisjoni hinnangul vajatakse kõnealustel territooriumidel kohapealsete projektide jaoks rahalist toetust 8 miljonit eurot aastas. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. Seepärast on asjakohane anda programmist LIFE väiketoetusi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks , sealhulgas suutlikkuse suurendamiseks ja katalüütilise mõjuga meetmete rahastamiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.

(16)

Ringmajanduse ja ressursitõhususe edendamiseks tuleb muuta seda , kuidas disainida, toota, tarbida, parandada, korduskasutada, ringlusse võtta ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti , keskendudes toodete kogu olelusringile . Programm LIFE peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmehierarhia kohaldamise ning jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.

(16a)

Keskkonnakaitse kõrge tase on liidu kodanike tervise ja heaolu jaoks äärmiselt oluline. Programm peaks toetama liidu eesmärki toota ja kasutada kemikaale nii, et kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale viidaks miinimumini, seades eesmärgiks saavutada ELis mürgivaba keskkond. Programm peaks toetama ka tegevusi, millega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ (18) rakendamisele, et saavutada sellised müratasemed, mis ei avalda inimeste tervisele märkimisväärset mõju ega ohusta seda.

(17)

Liidu õhukvaliteedi poliitika pikaajaline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele ega keskkonnale, tugevdades samas õhukvaliteedi paranemise ja kasvuhoonegaaside heite vähenemise koostoimet . Üldsuse teadlikkus õhusaastest on suur ja kodanikud ootavad ametiasutustelt tegusid , eelkõige piirkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2284 (19) rõhutatakse liidupoolse rahastuse rolli puhta õhu eesmärkide saavutamisel. Seega peaks programm LIFE toetama projekte, sealhulgas strateegilisi integreeritud projekte, millel on potentsiaali finantsvõimendada avaliku ja erasektori vahendeid, pakkuda hea tava näiteid ning kiirendada õhukvaliteedi kavade ja õigusaktide rakendamist kohalikul, piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

(18)

Direktiiviga 2000/60/EÜ (20) kehtestati raamistik liidu pinna-, ranniku-, ülemineku- ja põhjavee kaitseks. Direktiivi eesmärke toetab ▌veepoliitika eesmärkide parem rakendamine ning muude poliitikavaldkondadega põhjalikum lõimimine. Seega peaks programm LIFE toetama projekte, mis aitavad tõhusalt rakendada direktiivi 2000/60/EÜ ja muid liidu veekogudes vee hea seisundi saavutamist toetavaid asjakohaseid liidu õigusakte parimate tavade kohaldamise, väljatöötamise ja kordamise abil ning muude ELi programmide kohaste meetmete või muude rahastamisallikate kaudu.

(19)

Merekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm LIFE peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ (21); puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; komisjoni teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ rakendamine ▌, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi LIFE strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda.

(20)

Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud energiasüsteemi ümberkujundamise küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, sealhulgas kommunikatsioonistrateegia abil, milles võetakse arvesse uut meediat ja sotsiaalvõrgustikke , kaasates tarbijad ning laiendades sidusrühmade osalemist kõikidel tasanditel , sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises. Seepärast on asjakohane, et programmiga toetatakse suurt hulka valitsusväliseid organisatsioone, samuti mittetulundusüksuste võrgustikke, mille eesmärk on liidu üldistes huvides ja mis tegutsevad peamiselt keskkonna- või kliimameetmete valdkonnas, andes konkurentsipõhiselt ja läbipaistvalt tegevustoetusi, et aidata sellistel valitsusvälistel organisatsioonidel, võrgustikel ja üksustel anda tulemuslik panus liidu poliitikasse ning suurendada nende suutlikkust saada tõhusamaks partneriks.

(21)

Samal ajal kui juhtimise parandamine kõigil tasanditel peaks olema kõigi programmi LIFE allprogrammide läbiv eesmärk, peaks programm LIFE toetama keskkonna- ja kliimaõiguse, eelkõige horisontaalsete keskkonnajuhtimisalaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist , jõustamist ja täitmist , sealhulgas selliste õigusaktide, millega rakendatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (22).

(22)

Programmiga LIFE tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks kestlikule, ringluspõhisele, energiatõhusale, taastuvenergiapõhisele, kliimaneutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks. Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.

(22a)

Programmi eesmärk on toetada tehnikate, lähenemisviiside ja parimate tavade esitlemist, et neid korrata ja suuremate programmide raames laiendada. Uuenduslikud lahendused aitaksid parandada keskkonnatoimet ja säästvust, eelkõige mis puudutab säästvate põllumajandustavade arendamist valdkondades, mis on aktiivsed kliima, vee, mullastiku, bioloogilise mitmekesisuse ja jäätmete valdkonnas. Sellega seoses tuleks rõhutada koostoimet teiste programmide ja poliitikavaldkondadega, näiteks põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse ning ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemiga.

(23)

ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest (kliimaeesmärkide arvesse võtmine). Seepärast on hädavajalik tõhustada kliimaeesmärkide arvessevõtmise alaseid jõupingutusi, et tagada liidu muude rahastamisprogrammide kestlikkus, bioloogiline mitmekesisus ja ilmastikukindlus ning integreerida kestlikkuse kaitsemeetmed kõikidesse liidu vahenditesse. Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi LIFE raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muudest rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.

(23a)

Strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide edu sõltub tihedast koostööst riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning programmi eesmärkidest mõjutatud valitsusväliste osalejate vahel. Seetõttu tuleks kohaldada projektide väljatöötamist, rakendamist, hindamist ja järelevalvet käsitlevate otsuste läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõtet, seda eelkõige süvalaiendamise või mitme rahastamisallika korral.

(24)

Pidades silmas kliimamuutustega koordineeritult ja ambitsioonikalt võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm LIFE võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist , ning iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks . Programmi LIFE alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi LIFE rahastamispaketist. Programmi LIFE ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

(25)

Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi LIFE rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale (23). Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjaomane energiapoliitika.

(26)

Programmi LIFE rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi LIFE riiklike kontaktpunktide võrgustikuga, et ergutada koostööd riiklike kontaktpunktide teenuste parandamiseks ja tõhustamiseks kogu ELis, ning tõstma esitatud ettepanekute üldist kvaliteeti, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist LIFE rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muid tegevusi, nagu meediakampaaniad, et levitada projekti tulemusi, hõlbustada kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning projektitulemuste kordamist kogu liidus , edendades seeläbi koostööd ja teabevahetust . Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd. On ülimalt oluline, et teabevahetusse ja koostöösse kaasataks ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad.

(26a)

Programmi LIFE projektide hindamise ja toetuste andmise kriteerium on kvaliteet. Et aidata kaasa programmi LIFE eesmärkide elluviimisele kogu liidus ja tõsta projektiettepanekute kvaliteeti, tuleks teha kättesaadavaks rahalised vahendid tehnilise abi projektidele, mille eesmärk on edendada tõhusat osalemist programmis LIFE. Komisjon peaks püüdlema tõhusa ja kvaliteedipõhise geograafilise katvuse poole kogu liidus, sealhulgas toetama liikmesriike, et parandada suutlikkuse suurendamise kaudu projektide kvaliteeti. Programmis LIFE madal tõhusa osalemise määr, toetuskõlblike tegevuste kirjeldus ja toetuse andmise kriteeriumid tuuakse välja mitmeaastases tööprogrammis, põhinedes vastavatest liikmesriikidest pärit taotlejate osalemisnäitajal ja edukuse määral, võttes muu hulgas arvesse rahvastiku suurust ja rahvastikutihedust, Natura 2000 võrgustiku alade kogupindala iga liikmesriigi puhul, väljendatuna osana Natura 2000 võrgustiku kogupindalast ja liikmesriigi territooriumi osana, mida katavad Natura 2000 võrgustiku alad. Toetuskõlblike tegevuste eesmärk peaks olema projektitaotluste kvaliteedi parandamine.

(27)

Liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks on loodud keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik (IMPEL), Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE) ja Euroopa Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE (24)), kel on ainulaadne roll liidu keskkonnaalaste õigusaktide täitmise tagamisel. Nendega aidatakse suurendada ühtsust keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel ja täitmise tagamisel kogu liidus, vältides sellega konkurentsi moonutamist, aidatakse parandada keskkonnajärelevalve ning õiguskaitsevahendite kvaliteeti nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võrgustiku kaudu ning nähakse ette teabe ja kogemuste vahetamine eri haldustasanditel, samuti keskkonnaküsimusi ja nõuete täitmise tagamise aspekte, sealhulgas järelevalve ja lubade andmise menetlusi puudutavate koolituste ja põhjalike arutelude kaudu. Võttes arvesse nende panust programmi LIFE eesmärkide täitmisse, on asjakohane lubada anda IMPELile, ENPE-le ja EUFJE-le toetust ilma projektikonkursita, et jätkata nende ühingute tegevuse toetamist. Lisaks võib vastavalt finantsmääruse üldnõuetele ka muudel juhtudel toetusetaotlust mitte nõuda, näiteks liikmesriikide poolt määratud ja nende vastutusel tegutsevatelt asutustelt, kui need liikmesriigid on liidu seadusandliku aktiga määratud toetusesaajateks.

(28)

On asjakohane kehtestada programmile LIFE rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (25) punkti 17 tähenduses.

(28a)

Kehtestada tuleks sellised kaasrahastamise ülemmäärad, mida on vaja programmi LIFE raames antavate toetuste tulemusliku taseme hoidmiseks. Selleks et võtta arvesse kohanemisvõimet, mida on vaja olemasolevatele meetmetele ja üksustele reageerimiseks, aitavad kaasrahastamise erimäärad tagada kindluse ja samal ajal säilitada võimaluse kasutada teatavat paindlikkust konkreetsete vajaduste või nõuete puhul. Kaasrahastamise erimäärade puhul tuleks alati kinni pidada kehtestatud asjakohastest kaasrahastamise maksimummääradest.

(29)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid rahastamiseeskirju. Kõnealused eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord liidu eelarve koostamiseks ja täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette eeskirjad finantshalduses osalejate vastutuse kontrollimiseks. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõte on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(30)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (26) (finantsmäärus) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (27) , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (28), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (29) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (30) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise , sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi , sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid liidu finantshuvide vastaseid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (31). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(31)

Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist. Komisjon peaks tagama, et rakendamine on kergesti mõistetav, ning edendama projektiarendajate huvides tegelikku lihtsustamist.

(32)	▌Programmi LIFE poliitilisi eesmärke tuleks asjakohasel juhul rahastada ka InvestEU rahastamisvahendite kaudu ja eelarvetagatise alusel , sealhulgas programmist LIFE eraldatud summaga, mis on kindlaks määratud programmi LIFE mitmeaastastes tööprogrammides .

(33)

Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL (32) artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi LIFE eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Nende üksuste osalemine programmis LIFE peaks keskenduma eeskätt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projektidele.

(34)	Programm peaks olema avatud kolmandatele riikidele vastavalt nende riikide ja liidu vahelistele lepingutele, milles lepitakse kokku konkreetsed osalemise tingimused.

(35)

Kolmandad riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda vastavalt koostööle, mis on kehtestatud EMP lepinguga, mille alusel vastu võetud otsusega on ette nähtud programmide rakendamine. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(36)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja programmi LIFE hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnatakse programmi LIFE tulemusi kohapeal. Programmi LIFE täielik mõju saavutatakse tänu kaudsele, pikaajalisele ja raskesti mõõdetavale panusele kõigi liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse. Programmi LIFE järelevalveks tuleks käesolevas määruses sätestatud tulemusnäitajaid ja jälgimisnõudeid täiendada, koondades konkreetse projekti tasandi näitajad, mida kirjeldatakse mitmeaastastes tööprogrammides või konkursikutsetes, muu hulgas seoses Natura 2000 võrgustiku ja teatavate õhusaasteainete heitega.

(36a)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (33) . Kui programmi LIFE komitee ei esita arvamust rakendusakti eelnõu kohta, peaks komisjon jätma kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 teise lõiguga rakendusakti eelnõu vastu võtmata.

(37)

Selleks et tagada, et programmi raames antavad toetused ja programmi rakendamine on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega , tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta näitajaid või täiendada käesolevat määrust näitajate osas ning kehtestada seire- ja hindamisraamistik . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja edasipüüdlikumate kliimameetmete toetamine koos hea juhtimise ja paljusid sidusrühmi hõlmava käsitusega, samuti kestliku arengu toetamine ning liidu keskkonna- ja kliimaalastes ja bioloogilist mitmekesisust, ringmajandust ning asjakohastes taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevates õigusaktides, strateegiates, kavades või rahvusvaheliste kohustustega seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasaaitamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)	Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1293/2013 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm LIFE “).

Selles sätestatakse programmi LIFE eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, ELi-poolse rahastamise vormid ja selle rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades liikmesriikides sidusaid meetmeprogramme nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;

„strateegiline integreeritud projekt“ – projekt, millega ühes või mitmes piirkonnas või riigis rakendatakse liikmesriikide ametiasutustes välja töötatud keskkonna- või kliimastrateegiaid või tegevuskavu, mis on nõutud konkreetse keskkonna-, kliima- või ▌energeetika alase asjakohase liidu õigusakti või poliitikaga, tagades samal ajal sidusrühmade kaasamise ning edendades koostööd vähemalt ühe muu asjakohase liidu, riikliku või erasektori rahastamisallikaga ning kaasates selle;

„tehnilise abi projekt“ – projekt, millega toetatakse võimekuse suurendamist, et osaleda standardsetes meetmeprojektides, strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide ettevalmistamist ning muude liidu rahastamisvahendite või muude meetmete kasutamise ettevalmistamist, mis on vajalikud, et valmistada ette muude programmist LIFE , sellele eelnenud programmidest või muudest liidu programmidest rahastatud projektide tulemuste täiendamist või kordamist, pidades silmas artiklis 3 sätestatud eesmärke. Niisugused projektid võivad hõlmata ka sellist liikmesriikide ametiasutuste tegevustega seotud suutlikkuse suurendamist, mille eesmärgiks on tõhus osalemine programmis LIFE ;

4)	„standardne meetmeprojekt“ – projekt, v.a strateegiline integreeritud projekt, strateegiline loodusprojekt või tehnilise abi projekt, mille eesmärk on täita programmi erieesmärke, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 2;

„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest, sealhulgas määruse (EL, Euratom) 2018/… („finantsmäärus“) artikli 2 punkti 6 kohaselt segarahastamisvahendi raames korraldatud tegevus, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahendid ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahendid;

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi LIFE üldine eesmärk on toetada üleminekut kestlikule , ringluspõhisele, energiatõhusale, taastuvenergiapõhisele, kliimaneutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, kaitsta, taastada ja parandada keskkonna, sealhulgas õhu, vee ja mullastiku kvaliteeti , peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja pöörata see tendents ümber ning võidelda ökosüsteemide kahjustumise vastu, muu hulgas Natura 2000 võrgustiku rakendamise ja haldamise toetamise kaudu , toetades seeläbi kestlikku arengut. Programmi LIFE raames toetatakse ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 3 kohaselt vastu võetud üldiste tegevusprogrammide rakendamist.

2. Programmi LIFE konkreetsed eesmärgid on järgmised:

arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke tehnikaid , meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud , et saavutada keskkonda, sealhulgas loodust ja bioloogilist mitmekesisust, ning kliimameetmeid, sealhulgas taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhususe suurendamist käsitlevate liidu ▌õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärgid ning aidata kaasa eelkõige looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud teadmusbaasi loomisele ja parimate tavade kohaldamisele , muu hulgas Natura 2000 võrgustiku toetamise kaudu ;

toetada keskkonda, sealhulgas loodust ja bioloogilist mitmekesisust, ning kliimameetmeid ja taastuvenergiale üleminekut või energiatõhususe suurendamist käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet ja jõustamist, muu hulgas tõhustades juhtimist kõikidel tasanditel, eelkõige avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;

hoogustada edukate tehniliste ja poliitikaga seotud lahenduste ulatuslikku kasutuselevõttu, et rakendada keskkonda, sealhulgas loodust ja bioloogilist mitmekesisust, ning kliimameetmeid ja taastuvenergiale üleminekut või energiatõhususe suurendamist käsitlevaid asjakohaseid liidu õigusakte ja poliitikameetmeid tulemuste kordamise, seotud eesmärkide muude poliitikasuundade ning avaliku ja erasektori tavadega lõimimise, investeeringute kasutuselevõtu ja rahastamise kättesaadavuse parandamise kaudu.

Artikkel 4

▌Ülesehitus

Programm LIFE on üles ehitatud järgmiselt:

valdkond „Keskkond“, mis hõlmab:

a)	allprogrammi „Loodus ja bioloogiline mitmekesisus“;

b)	allprogrammi „Ringmajandus ja elukvaliteet“;

valdkond „Kliimameetmed“, mis hõlmab:

a)	allprogrammi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“;

b)	allprogrammi „Puhtale energeetikale üleminek“.

Artikkel 5

Eelarve

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 6 442 000 000 eurot 2018. aasta hindades ( 7 272 000 000 eurot jooksevhindades).

2. Lõikes 1 osutatud summa suunav jaotus on järgmine:

4 715 000 000 eurot 2018. aasta hindades (5 322 000 000 eurot jooksevhindades ehk 73,2 % programmi rahastamispaketi kogusummast ) valdkonnale „Keskkond“, millest

1)	2 829 000 000 eurot 2018. aasta hindades (3 261 420 000 eurot jooksevhindades ehk 44,9 % programmi rahastamispaketi kogusummast ) looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile;

2)	1 886 000 000 eurot 2018. aasta hindades ( 2 060 580 000 eurot jooksevhindades ehk 28,3 % programmi rahastamispaketi kogusummast ) ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;

1 950 000 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest

1)	950 000 000 eurot kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning

2)	1 000 000 000 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.

3. Punktides 1 ja 2 osutatud summasid kohaldatakse ilma, et see piiraks paindlikkussätteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) … (34) [uue mitmeaastase finantsraamistiku määrus] ning finantsmääruses.

3a. Olenemata lõikest 2 määratakse vähemalt 60 % eelarvevahenditest, mis eraldatakse projektidele, mida rahastatakse tegevustoetustega lõike 2 punktis a osutatud valdkonna „Keskkond“ raames, selliste projektide toetamiseks, millega toetatakse lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi.

4. Programmist LIFE võib rahastada komisjoni rakendatavaid tehnilise ja haldusabi meetmeid programmi LIFE rakendamiseks, näiteks ettevalmistusteks, järelevalveks, kontrolliks, auditeerimiseks ja hindamisteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks , ning laiaulatuslikeks võrgustikutegevusteks, et toetada programmi LIFE riiklikke kontaktpunkte, sealhulgas koolituseks, vastastikuseks õppimiseks ja kogemuste jagamise ürituste jaoks .

5. Programmist võib rahastada komisjoni rakendatud tegevust, millega toetatakse liidu keskkonna- ja kliimaalaste ning asjakohaste energeetikat käsitlevate õigusaktide ja poliitikameetmete ▌ koostamist, rakendamist ja arvesse võtmist artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Selline tegevus võib hõlmata järgmist:

teave ja teavitamine, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatavad vahendid hõlmavad ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist ning liidu keskkonna- ja kliimaalaste või asjakohaste energeetikat käsitlevate õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise seisu tutvustamist;

b)	uuringud, ülevaated, mudeldamine ja stsenaariumide väljatöötamine;

c)	▌ poliitikameetmete, programmide ja õigusaktide koostamine, rakendamine, järelevalve, kontroll ja hindamine ning programmist LIFE mitte rahastatavate projektide hindamine ja analüüs, kui need projektid teenivad artiklis 3 sätestatud eesmärke ;

d)	seminarid, konverentsid ja koosolekud;

e)	koostöövõrgustikud ning parimate tavade platvormid;

f)	muu tegevus , nt auhinnad .

Artikkel 6

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1. Programm on avatud järgmistele kolmandatele riikidele eeldusel, et nad täidavad täielikult kõiki selle norme ja tingimusi :

a)	Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes;

Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud kolmanda riigi osalemist liidu programmides käsitlevas erikokkuleppes, tingimusel et sellega

—	tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

—	nähakse ette programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide osamaksete ja halduskulude arvutus. Kõnealused osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

—	ei anta kolmandale riigile otsustusõigust programmi üle;

—	tagatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

2. Kui programmis osaleb kolmas riik rahvusvahelise lepingu raames võetud otsuse või muu õigusliku vahendi alusel, annab see riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Artikkel 6a

Rahvusvaheline koostöö

Programmi LIFE rakendamisel võib teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning nende organisatsioonide asutuste ja organitega, kui see on vajalik artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 7

Koostoime muude liidu programmidega

Komisjon aitab kaasa programmi LIFE järjepidevale rakendamisele ning komisjon ja liikmesriigid hõlbustavad sidusust ja koordineerimist Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastuga ja programmiga InvestEU, et tekitada koostoimet, eriti strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide puhul, ning toetada programmi LIFE raames väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Komisjon ja liikmesriigid seavad eesmärgiks vastastikuse täiendavuse kõikidel tasanditel.

Artikkel 8

ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1. Komisjon rakendab programmi LIFE eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud asutustega.

2. Programmist LIFE võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2a. Vähemalt 85 % programmi LIFE eelarvevahenditest eraldatakse artikli 10 lõigetes 2 ja 5 osutatud toetustele, muude rahastamisviiside kaudu rahastatavatele projektidele mitmeaastases tööprogrammis kehtestatud ulatuses või, asjakohasel juhul ja artiklis 17 osutatud mitmeaastases tööprogrammis kehtestatud ulatuses, artikli 8 lõikes 2 osutatud segarahastamistoimingutes kasutatavatele rahastamisvahenditele. Komisjon tagab, et muude rahastamisviiside kaudu rahastatavad projektid on täielikult kooskõlas käesoleva määruse artiklis 3 välja toodud eesmärkidega. Maksimaalne eraldatav summa artikli 10 lõikes 3b osutatud toetustele on 15 miljonit eurot.

2b. Artikli 10 lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud rahastamiskõlblike meetmete suhtes kohaldatavad maksimaalsed kaasrahastamismäärad on kuni 60 % rahastamiskõlblikest kuludest ja kuni 75 % juhul, kui tegemist on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi raames rahastatavate projektidega, mis on eelkõige seotud direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks esmatähtsate elupaikade või liikidega või linnuliikidega, mida direktiivi 2009/147/EÜ artikli 16 kohaselt loodud teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee peab rahastamisel esmatähtsaks, kui see on vajalik kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Artikli 10 lõikes 5 osutatud meetmete puhul on maksimaalne kaasrahastamise määr 70 % rahastamiskõlblikest kuludest. Ilma et see piiraks asjakohaseid ja kindlaks määratud maksimaalseid kaasrahastamise määrasid, täpsustatakse konkreetseid määrasid artiklis 17 osutatud mitmeaastases tööprogrammis. Neid võib kohandada vastavalt iga allprogrammi, projekti tüübi või toetuse liigi nõuetele.

Artikli 10 lõikes 3b kirjeldatud projektide puhul ei või maksimaalne kaasrahastamise määr esimese mitmeaastase tööprogrammi ajal ületada 95 % projektide rahastamiskõlblikest kuludest; teise mitmeaastase tööprogrammi ajal, ja eeldusel, et see kinnitatakse, on kaasrahastamise määr 75 % rahastamiskõlblikest kuludest.

2c. Programmi LIFE projektide hindamise ja toetuste andmise kriteerium on kvaliteet. Komisjon püüdleb tõhusa ja kvaliteedipõhise geograafilise katvuse poole kogu liidus, toetades seejuures liikmesriike, et parandada projektide kvaliteeti suutlikkuse suurendamise kaudu.

II PEATÜKK

OSALEMISTINGIMUSED

Artikkel 9

Toetused

Programmi LIFE raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2. Toetustega võib rahastada järgmist liiki meetmeid:

a)	artikli 4 punkti 1 alapunktis a osutatud allprogrammi strateegilised loodusprojektid;

b)	artikli 4 punkti 1 alapunktis b ning punkti 2 alapunktides a ja b osutatud alaprogrammide strateegilisi integreeritud projekte;

c)	tehnilise abi projekte;

d)	standardseid meetmeprojekte;

muid meetmeid, mis on vajalikud artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks , sealhulgas koordineerimis- ja toetusmeetmeid, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine, teabe ja teadmiste levitamine ning teadlikkuse suurendamine, et toetada taastuvenergiale üleminekut ja suuremat energiatõhusust .

3. Sellistes looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projektides, mis puudutavad Natura 2000 alade majandamist, taastamist ja seiret kooskõlas direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, võetakse arvesse riiklikes ja piirkondlikes looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse kavades, strateegiates ja poliitikas kehtestatud prioriteete, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohastes prioriteetsetes tegevuskavades kehtestatud prioriteete.

3a. Tehnilise abi projektidega, mille eesmärk on suurendada suutlikkust seoses liikmesriikide ametiasutuste tegevusega, et parandada tõhusat osalemist programmis LIFE, toetatakse neid liikmesriike, kelle tõhus osalemine on madal, et parandada riiklike kontaktpunktide teenuseid kogu ELis ja tõsta esitatud ettepanekute üldist kvaliteeti.

4. Toetustest võib rahastada tegevust väljaspool liikmesriiki või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil tingimusel, et projekt täidab liidu keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke ning liiduväline tegevus on vajalik, et tagada liikmesriikide territooriumil või ülemeremaal või -territooriumil võetud meetmete tulemuslikkus või et toetada rahvusvahelisi lepinguid, milles liit on osaline .

5. Tegevustoetustest rahastatakse selliste mittetulundusüksuste toimimist, kes osalevad liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamises, rakendamises ja nende täitmise tagamises ning kes tegutsevad peamiselt keskkonna- või kliimameetmete valdkonnas, sealhulgas üleminek puhtale energeetikale , kooskõlas artiklis 3 osutatud programmi LIFE eesmärkidega .

Artikkel 11

Rahastamiskõlblikud üksused

1. Lisaks finantsmääruse artiklis [197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2–3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2. Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest või territooriumidest:

1)	liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

2)	programmiga LIFE ühinenud kolmas riik;

3)	muu artiklis 17 osutatud mitmeaastases tööprogrammis loetletud kolmas riik käesoleva artikli lõigetes 4–6 sätestatud tingimustel;

b)	iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

3. Füüsilised isikud rahastamiskõlblikud ei ole.

4. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks, et tagada liidu meetmete tulemuslikkus.

5. Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kolmest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või programmiga ühinenud kolmandates riikides või muudes kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud.

6. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid oma osalemise kulud üldjuhul ise kandma.

6a. Selleks et tagada programmi vahendite tulemuslik kasutamine ja lõikes 4 osutatud juriidiliste isikute tõhus osalemine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat artiklit, sätestades, millises ulatuses on nende juriidiliste isikute osalemine liidu keskkonna- ja kliimapoliitikas piisav selleks, et neid saaks programmi raames rahastada.

Artikkel 12

Otsetoetus

Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli [188] kohaldamist, võib toetusi anda ilma projektikonkursita I lisas loetletud asutustele.

Artikkel 13

Hindamiskriteeriumite kehtestamine

Komisjon esitab hindamiskriteeriumid artiklis 17 osutatud mitmeaastases tööprogrammis ja konkursikutsetes , võttes arvesse järgmisi põhimõtteid :

a)	programmist LIFE rahastatavad projektid on liidu huvides, aidates märkimisväärselt kaasa artiklis 3 osutatud programmi LIFE üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamisele ja hoiduvad nimetatud eesmärkide kahjustamisest ning võimaluse korral edendavad keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist;

aa)	projektid on kulutasuvad ning tehniliselt ja rahaliselt sidusad;

ab)	eelistatakse projekte, mis võiksid kõige rohkem kaasa aidata artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

b)	hindamisel saavad lisapunkte projektid , mis annavad lisakasu ja suurendavad artiklis 4 osutatud allprogrammide vahelist koostoimet;

c)	hindamisel saavad lisapunkte projektid , millel on suurim potentsiaal kordamiseks ja avalikus või erasektoris kasutuselevõtuks või suurimate investeeringute või rahaliste vahendite saamiseks;

d)	tagatakse standardprojekti tulemuste korratavus;

e)	projektid, mis põhinevad muude programmist LIFE , sellele eelnenud programmidest või muudest liidu vahenditest rahastatud projektide tulemustel või täiendavad neid, saavad hindamisel lisapunkte;

f)	võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad , kõrge loodusväärtusega alad või äärepoolseimad piirkonnad.

Artikkel 14

Maa ostuga seotud rahastamiskõlblikud kulud

Lisaks finantsmääruse artiklis [186] sätestatud kriteeriumidele, käsitatakse maa ostmisega seotud kulusid rahastamiskõlblikena eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

a)	ost aitab kaasa direktiivi 92/43/EMÜ artikli 3 alusel loodud Natura 2000 võrgustiku parendamisele, hooldamisele ja terviklikkuse taastamisele, muu hulgas ühenduste parandamisele koridoride, puhkepaikade või rohelise taristu muude elementide abil;

b)	maaost on ainuke kulutasuv või kõige kulutasuvam viis soovitud kaitse-eesmärgi saavutamiseks;

c)	ostetud maa eraldatakse selliseks pikaajaliseks kasutuseks, mis on kooskõlas programmi LIFE erieesmärkidega;

d)	asjaomane liikmesriik tagab üleandmise teel või muul viisil sellise maa pikaajalise kasutuse looduskaitse eesmärkidel.

Artikkel 15

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1. Meede, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka programmist LIFE , tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid ja et meetmega taotletakse artiklis 3 esitatud keskkonna- või kliimaeesmärke ega kahjustata ühtegi neist. Liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2. Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

a)	neid on hinnatud programmi LIFE projektikonkursi alusel;

b)	need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)	eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega . Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

III PEATÜKK

SEGARAHASTAMISTOIMINGUD

Artikkel 16

Segarahastamistoimingud

▌ Programmi LIFE kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas InvestEU määruse ja finantsmääruse X jaotisega , võttes nõuetekohaselt arvesse kestlikkuse ja läbipaistvuse nõudeid .

IV PEATÜKK

KAVANDAMINE, JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA HINDAMINE

Artikkel 17

Mitmeaastane tööprogramm

1. Komisjon võtab programmi LIFE jaoks rakendusaktidega vastu mitmeaastased tööprogrammid . Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Igas mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üksikasjalikult kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega alljärgnev:

a)	vahendite jaotamine iga allprogrammi vajaduste vahel ja eri rahastamisliikide vahel ning maksimaalne eraldatav kogusumma artikli 10 lõike 2 punktides a ja b osutatud toetustele ;

aa)	maksimaalne kogusumma programmi LIFE kohastes segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite jaoks, kui see on kohaldatav;

ab)	I lisas loetletud asutustele artikli 12 kohaselt antavate toetuste maksimaalne kogusumma;

b)	selliste artikli 10 lõike 2 punktides c ja d osutatud projektide teemad või konkreetsed vajadused, mille puhul on ette nähtud eelnev vahendite eraldamine;

c)	strateegiliste integreeritud projektidega hõlmatud strateegiad ja kavad, mille puhul võib taotleda eelnevat rahastamist seoses artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud projektidega;

d)	maksimaalne rahastamiskõlblikkusperiood projekti rakendamiseks;

da)	mitmeaastase tööprogrammiga hõlmatud ajavahemiku vältel välja kuulutatavate projektikonkursside suunavad ajakavad;

db)	projektide esitamise korra ja valikumenetluse tehniline metoodika ja hindamiskriteeriumid vastavalt artiklis 13 osutatud elementidele;

dc)	artikli 8 lõikes 2 b osutatud kaasrahastamismäärade kirjeldus;

dd)	artikli 10 lõike 2 punktis e osutatud rahastamiskõlblike meetmete maksimaalsed kaasrahastamise määrad;

de)	üksikasjalikud eeskirjad kumulatiivse, täiendava ja kombineeritud rahastamise kohaldamise kohta, kui see on asjakohane;

df)	madala tõhusa osalemise täpsustamine ning rahastamiskõlblikud tegevused ja hindamiskriteeriumid tehnilise abi projektide puhul, mille eesmärk on suurendada suutlikkust seoses liikmesriikide ametiasutuste tegevusega, et parandada tõhusat osalemist programmis LIFE.

2a. Esimese mitmeaastase tööprogrammi kestus on neli aastat ja teise mitmeaastase tööprogrammi kestus on kolm aastat.

2b. Komisjon avaldab mitmeaastaste tööprogrammide raames hõlmatud ajavahemikuks konkursikutsed. Komisjon tagab, et taotlusvoorus kasutamata jäänud vahendid jaotatakse ümber artikli 10 lõikes 2 osutatud eri meetmeliikide vahel samas valdkonnas.

2c. Komisjon tagab mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel sidusrühmadega konsulteerimise.

Artikkel 18

Järelevalve ja aruandlus

1. Komisjon esitab II lisas esitatud näitajate alusel aruande artiklis 3 sätestatud programmi LIFE eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta ▌.

2. Programmi LIFE eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude tulemusliku hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et selles esitatud näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada , pidades sealhulgas silmas nende ühtlustamist muudes liidu programmides kasutatavate näitajatega , või lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise kohta.

2a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata II lisa alusel kindlaks iga allprogrammi ja projektitüübi konkreetsed näitajad.

3. Komisjon tagab , et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks ja asjakohase metoodika kohaselt kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, et võimaldada koguda koondatavaid projekti tasandil tulemuste ja mõju näitajaid kõigi oluliste keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud erieesmärkide kohta, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ja teatavate õhusaasteainete, sealhulgas CO2, atmosfääriheite kohta.

4. Komisjon kontrollib korrapäraselt kliima ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide arvesse võtmist, sealhulgas kulutuste summat, ja annab sellest regulaarselt aru. Käesoleva määruse panust kogu eelarvet hõlmava eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimameetmeid, jälgitakse liidu kliimamarkerite süsteemi kaudu. Bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimiseks kasutatakse spetsiaalset markerite kogumit. Neid jälgimismeetodeid kasutatakse selliste kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute asjakohasel eristustasemel kvantifitseerimiseks, mis peaksid aitama saavutada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027. Kulutused esitatakse igal aastal eelarve koostamiseks tehtavas programmi kirjelduses. Programmi panust liidu kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmisse käsitletakse korrapäraselt hindamiste kontekstis ja aastaaruandes.

5. Komisjon hindab programmi LIFE koostoimet liidu muude täiendavate programmide ning selle allprogrammide vahel.

Artikkel 19

Hindamine

1. Komisjon korraldab hindamisi piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis , võttes nõuetekohaselt arvesse sidusust, koostoimet, liidu lisaväärtust ja pikaajalist jätkusuutlikkust ning lähtudes liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidest .

2. Komisjon teeb programmi LIFE vahehindamise siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui 42 kuud pärast programmi LIFE rakendamise algust , kasutades II lisas esitatud väljund- ja tulemusnäitajaid .

Hindamine hõlmab vähemalt järgmist:

a)	programmi rakendamise kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed aspektid;

b)	vahendite kasutamise tõhusus;

c)	kõigi meetmete eesmärkide saavutamise määr, täpsustades võimaluse korral tulemused ja mõju;

d)	projektide tegelik või eeldatav edu muude liidu vahendite võimendamisel, võttes eelkõige arvesse eeliseid, mida annab suurem sidusus muude liidu rahastamisvahenditega;

e)	andmed selle kohta, kui suures ulatuses on saavutatud eesmärkide vahel koostoime ja programmi vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega;

f)	liidu lisaväärtus ja programmi LIFE pikaajaline mõju, et otsustada meetmete uuendamise, muutmise või peatamise üle;

g)	sidusrühmade kaasamise määr;

h)	kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs programmi LIFE mõju kohta direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud elupaikade ja liikide kaitsestaatusele;

i)	artikli 8 lõikes 2 c osutatud üleliidulise geograafilise katvuse analüüs ja kui sellist katvust ei ole saavutatud, katvuse puudumise põhjuste analüüs.

3. Programmi LIFE rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist, viib komisjon läbi programmi LIFE lõpphindamise.

4. Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning teeb hindamise tulemused avalikult kättesaadavaks .

V PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti projekte ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Selleks kasutavad rahaliste vahendite saajad II a lisas kujutatud programmi LIFE logo või, kui see ei ole võimalik, mainivad programmi LIFE kogu oma kommunikatsioonitegevuses ning logo peab olema strateegilistes kohtades asuvatel teadetetahvlitel üldsusele nähtaval kohal. Kui komisjon ei ole määranud teisiti, kannavad kõik programmi LIFE raames soetatud kestvuskaubad programmi LIFE logo.

2. Komisjon rakendab programmi LIFE ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile LIFE eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kuivõrd need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 20a

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab programmi LIFE komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

4. Komisjon esitab igal aastal komiteele aruande allprogrammide rakendamisel tehtud üldiste edusammude kohta ja konkreetsete meetmete kohta, muu hulgas programmist LIFE eraldatud eelarvevahendite kaudu rakendatud segarahastamistoimingute kohta.

Artikkel 21

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 18 lõigetes 2 ja 2a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 18 lõigetes 2 ja 2a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 18 lõigete 2 ja 2a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1293/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 23

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 614/2007 (35) ning määruse (EL) nr 1293/2013 kohaste asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning neid kohaldatakse asjaomaste projektide suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi LIFE rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi LIFE ning määruste (EÜ) nr 614/2007 ja (EL) nr 1293/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 31. detsembrit 2027, et katta artikli 5 lõikega 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata projekte, mis ei ole selleks kuupäevaks veel lõpule viidud.

4. Tagasimaksed määruse (EL) nr 1293/2013 alusel loodud rahastamisvahenditest võib investeerida [InvestEU fondi] alusel loodud rahastamisvahenditesse.

5. Assigneeringuid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 614/2007 või määruse (EL) nr 1293/2013 alusel alusetult makstud summade tagasimaksmisest tulenevale sihtotstarbelisele tulule, kasutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (36) artiklile 21 programmi LIFE rahastamiseks.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C …, …, lk …

(2) ELT C …, …, lk …

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

(5) Aruanne keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) vahehindamise kohta (SWD(2017)0355).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(7) Kestliku arengu tegevuskava 2030, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 25.9.2015.

(8) Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

(9) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(10) Programmi „Horisont 2020“ III osa „Ühiskondlikud väljakutsed“ erieesmärk „Turvaline, puhas ja tõhus energia“ (nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965)).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).

(12) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“ (COM(2017)0063).

(13) COM(2011)0244.

(14) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(17) SEC(2017)0250.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega – Komisjoni avaldus direktiiviga seotud lepituskomitees, mis käsitleb keskkonnamüra hindamist ja kontrollimist (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(22) ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

(23) Dok 13715/17 – (COM(2017)0623).

(24) Dok 5485/18 – COM(2018)0010, lk 5.

(25) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(28) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(29) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(30) [Täielik pealkiri + ELTs avaldamise info].

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(32) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(34) [Palun sisestada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 1).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

I LISA

Üksused, kellele võib toetusi anda ilma projektikonkursita

Keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik (IMPEL);

Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE);

Euroopa Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE).

II LISA

Näitajad

1. Väljundnäitajad

1.1.

Selliste projektide arv, millega arendatakse, tutvustatakse ja edendatakse innovaatilisi meetodeid ja lähenemisviise.

1.2.

Selliste projektide arv, millega rakendatakse parimat tava looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas.

1.3.

Selliste projektide arv, millega töötatakse välja või rakendatakse asjakohaseid liidu õigusakte või poliitikasuundi või teostatakse nende üle järelevalvet või tagatakse nende täitmine.

1.4.

Selliste projektide arv, millega parandatakse juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise abil.

1.5.

Selliste projektide , sealhulgas strateegiliste integreeritud ja strateegiliste loodusprojektide arv, millega rakendatakse

—	peamisi kavasid ja strateegiaid;

—	meetmeprogramme looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonna eesmärkide integreerimiseks.

2. Tulemusnäitajad

2.1.

Keskkonna ja kliimaga seotud netomuutus, mis tehakse kindlaks, kui koondatakse projektidetasandi näitajad, mis määratakse kindlaks järgmiste allprogrammide konkursikutses:

—	loodus ja bioloogiline mitmekesisus ning

—	ringmajandus ja elukvaliteet ning mis hõlmavad vähemalt järgmist:

—	õhukvaliteet,

—	mullastik,

—

vesi,

—

jäätmed,

—	kemikaalid,

—

müra,

—	ressursikasutus ja -tõhusus,

—	kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

—	ning puhtale energeetikale üleminek.

2.2.

Kumulatiivsed investeeringud, mis on tehtud tänu projektidele või saadud rahastusele (miljonit eurot).

2.3.

Projektidesse kaasatud või toetusi saavate organisatsioonide arv.

2.4.

Nende projektide osakaal, millel on olnud stimuleeriv mõju pärast projekti lõppkuupäeva.

LISA IIa

Programmi logo

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/501

P8_TA(2019)0406

Õigusprogramm ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õigusprogramm (COM(2018)0384 – C8-0235/2018 – 2018/0208(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/53)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0384),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 81 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 82 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0235/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühiseid nõupidamisi, mis viidi läbi kodukorra artikli 55 kohaselt,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0068/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

tuletab meelde oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (3); kinnitab oma toetust kultuuri-, haridus-, meedia-, noorsoo-, spordi-, demokraatia-, kodakondsus- ja kodanikuühiskonna programmidele, mille puhul on selgelt avaldunud Euroopa lisaväärtus ja mis on toetusesaajate hulgas jätkuvalt populaarsed; kordab, et liit muutub tugevamaks ja sihikindlamaks ainult juhul, kui talle eraldatakse rohkem raha; nõuab seetõttu olemasolevate poliitikameetmete pidevat toetamist, liidu juhtprogrammide vahendite suurendamist ning lisaülesannete määramisel neile rahaliste lisavahendite eraldamist;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178.

(2) Käesolev seisukoht asendab 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0097).

(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075.

P8_TC1-COD(2018)0208

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 82 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

(2)

Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste aktiivset arendamist, kaitsmist, edendamist ja tugevdamist, nende jagamist kodanike ja rahvaste vahel ▌ning seadmist ELi projektis kesksele kohale , kuna nende õiguste ja väärtuste kaitse nõrgenemine ükskõik millises liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu . Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist ning õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega ning sõltumatu kodanikuühiskonna kahaneva ruumiga , on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdõiguslikkust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilisele, ühiskondlikule, kultuurilisele ja majanduselule sügav ja vahetu mõju. Olles osa uuest fondist, aitab õigusprogramm ka edaspidi arendada liidu õigusruumi, mis põhineb õigusriigi põhimõttel, kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel, õiguskaitse kättesaadavusel ja piiriülesel koostööl. Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/2013 (3) aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/2014 (4) loodud programmi „Kodanike Euroopa“ ▌(edaspidi „eelnenud programmid “).

(3)

Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad ▌inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, võrdõiguslikkust, õigusi ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida meie õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, pluralistlikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset ja suurema mõjuvõimuga kodanikuühiskonda kui olulist sidusrühma, ja inimeste demokraatliku, kodaniku- ja ühiskondliku osalemise soodustamist ning Euroopa ühiskonna rikkaliku mitmekesisuse arendamist , mis ▌põhineb meie ühistel väärtustel, ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 nõutakse , et liidu institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) on ette nähtud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja demokraatia austamine ja edendamine liidus on eeltingimused kõigi aluslepingutes sätestatud õiguste ja kohustuste tagamiseks ning inimeste usalduse suurendamiseks liidu vastu. See, kuidas õigusriigi põhimõtet liikmesriikides rakendatakse, on oluline liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vastastikuse usalduse tagamise seisukohalt. Selleks võib liit võtta vastu meetmeid, mille abil arendada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ▌. Euroopa õigusruumi edasiarendamisel tuleks kõigil tasanditel tagada ja edendada seda , et austataks põhiõigusi ning ühiseid põhimõtteid ja väärtuseid, nagu mittediskrimineerimine , võrdne kohtlemine harta artiklis 21 loetletud juhtudel, solidaarsus , kõikidele inimestele tagatud tegelik juurdepääs õigusemõistmisele, õigusriik , demokraatia ja hästi toimiv sõltumatu kohtusüsteem.

(5)

Rahastamine peaks jääma üheks oluliseks vahendiks aluslepingutes seatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisel. Need tuleks saavutada muu hulgas seeläbi, et kehtestatakse paindlik ja tulemuslik õigusprogramm, mis peaks hõlbustama nende eesmärkide planeerimist ja rakendamist. Programmi tuleks ellu viia kasutajasõbralikult (st kasutajasõbralik taotlus- ja aruandluskord) ja tuleks püüda saavutada tasakaalustatud geograafiline ulatus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et programm oleks kättesaadav iga liiki toetusesaajatele.

(6)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks kõigile tuleb liidul võtta meetmeid, mis on seotud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mis on liidus 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates õigusalase koostöö nurgakivi. Vastastikune tunnustamine eeldab, et liikmesriikide vahel valitseb tugev usaldus. Selleks et hõlbustada vastastikust tunnustamist ja edendada vastastikust usaldust, on mitmes valdkonnas võetud vastu meetmeid liikmesriikide õigusnormide lähendamiseks. Hästi toimiv õigusruum, kus on kaotatud takistused piiriüleste kohtumenetluste korraldamisele ja õiguskaitse kättesaadavusele piiriüleste juhtumite korral, on oluline ka majanduskasvu ja edasise integratsiooni tagamiseks. Samal ajal on tõrgeteta toimiva siseturu ja liidu ühiste väärtuste toetamiseks vaja nõuetekohaselt toimivat Euroopa õigusruumi, tõhusat, sõltumatut ja kvaliteetset siseriiklikku õigussüsteemi ning suuremat vastastikust usaldust.

(6a)	Õiguskaitse kättesaadavus peaks hõlmama eelkõige kohtute, vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite ja selliste avalike teenistujate kättesaadavust, kellel on seadusest tulenev kohustus anda pooltele sõltumatut ja erapooletut õigusnõu.

(7)

Õigusriigi põhimõtete igakülgne järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline tugeva vastastikuse usalduse saavutamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava tulemusliku õigusalase koostöö jaoks, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel. Õigusriigi põhimõte on üks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistest väärtustest ning ELi lepingu artikli 19 lõikes 1 ja põhiõiguste harta artiklis 47 kehtestatud tulemusliku õiguskaitse põhimõte selle konkreetne väljendus. Õigusriigi põhimõtte edendamine, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide sõltumatust, läbipaistvust, vastutust, kvaliteeti ja tulemuslikkust, parandab vastastikust usaldust, mis on tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks hädavajalik. Kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel on põhiroll õiguses õiglasele kohtumenetlusele ja need on keskse tähtsusega Euroopa väärtuste kaitsmisel. Peale selle on mõistlike menetlusaegadega tõhusate õigussüsteemide olemasolu kõigi asjaosaliste õiguskindluse huvides.

(8)

ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti h ja artikli 82 lõike 1 punkti c järgi toetab liit kohtunike ja kohtutöötajate koolitust kui vahendit, millega parandada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline vahend, mille abil kujundada ühine arusaamine sellest, kuidas õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi kõige paremini rakendada ja tagada. See aitab ehitada Euroopa õigusruumi, luues liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistide hulgas ühise õiguskultuuri. On äärmiselt oluline tagada õiguse mittediskrimineeriv, korrektne ja ühtne kohaldamine liidus ning vastastikune usaldus ja mõistmine õigusvaldkonna spetsialistide vahel piiriülestes menetlustes. Käesolevast programmist toetatavad koolitusmeetmed peaksid tuginema põhjalikele koolitusvajaduste hindamistele, neis peaks kasutatama modernset koolitusmetoodikat, need peaksid hõlmama piiriüleseid üritusi, kuhu on kaasatud eri liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistid, sisaldama aktiivset õppimist ja võrgustiku loomise elemente ning olema jätkusuutlikud. Selliste meetmete hulka peaks kuuluma koolitus õigusterminoloogia, tsiviil- ja kriminaalõiguse, põhiõiguste, vastastikuse tunnustamise ja menetluslike tagatiste alal. Need meetmed peaksid hõlmama kohtunikele, juristidele ja prokuröridele mõeldud koolitusi probleemide ja takistuste kohta, mis tekivad inimestel, kes puutuvad sageli kokku diskrimineerimisega või on haavatavas olukorras, näiteks naised, lapsed, vähemused, LGBTIQ-inimesed, puudega inimesed ning soolise vägivalla, koduvägivalla või lähisuhtevägivalla ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid. Koolituse korraldamisse tuleks vahetult kaasata nende inimeste esindus- või tugiorganisatsioonid ning võimaluse korral ka need inimesed ise. Kuna naissoost kohtunikud on juhtivatel ametikohtadel alaesindatud, tuleks naissoost kohtunikke, prokuröre ja muid õiguselukutse esindajaid julgustada sellistel koolitustel osalema.

(8a)

Käesolevas määruses tuleks mõistet „kohtunikud ja muud õigusalatöötajad“ tõlgendada laialt, nii et see hõlmaks kohtunikke, prokuröre, kohtu ja prokuratuuri töötajaid, samuti kõiki teisi õigusvaldkonna spetsialiste, kes on seotud õigusasutustega või osalevad muul viisil õigusemõistmisel, sõltumata nende riiklikust määratlusest, õiguslikust seisundist ja sisekorraldusest, näiteks juristid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vahendajad, kohtutõlgid ja -tõlkijad, kohtueksperdid, vanglaametnikud ja kriminaalhooldusametnikud.

(9)

Õigusalane koolitus võib hõlmata erinevaid osalejaid, nagu liikmesriikide õigus-, kohtu- ja haldusasutused, akadeemilised asutused, õigusalase koolituse eest vastutavad riiklikud asutused, Euroopa tasandil tegutsevad koolitusorganisatsioonid või -võrgustikud või liidu õiguse kohtukoordinaatorite võrgustikud. Asutustele ja üksustele, kes tegutsevad Euroopa üldistes huvides õigusalatöötajate koolituse valdkonnas, nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (European Judicial Training Network – EJTN), Euroopa Õigusakadeemia (Academy of European Law – ERA), Euroopa kohtunike nõukogude võrgustik (European Network of Councils for the Judiciary –ENCJ), Euroopa Liidu Kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon (Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions of the European Union – ACA-Europe), Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik (Network of the Presidents of Supreme Judicial Courts of the European Union – RPCSJUE) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut (European Institute of Public Administration – EIPA), peaks jääma ka edaspidi roll edendada kohtunike ja muude õigusalatöötajate koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde, ja seetõttu peaks neile andma piisavat rahalist toetust kooskõlas menetluste ja kriteeriumidega, mille komisjon on sätestanud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud ▌ tööprogrammides.

(10)

Programm peaks toetama EJTNi iga-aastast tööprogrammi. EJTN on peamine koolitaja õigusala valdkonnas. EJTN on erilises olukorras, sest on ELi tasandil ainus võrgustik, kuhu on koondunud liikmesriikide õigusalast koolitust pakkuvad asutused. Tal on ainulaadsed võimalused korraldada uute ja kogenud kohtunike ja prokuröride vahetusi liikmesriikide vahel ning koordineerida riikide õigusalast koolitust pakkuvate asutuste tööd selles osas, mis puudutab liidu õiguse alaste koolituste korraldamist ja heade koolitustavade edendamist. Liidu tasandil pakutavad EJTNi koolitused on ka kvaliteetsed ja kulutõhusad. Lisaks osalevad kandidaatriikide õigusalast koolitust pakkuvad asutused võrgustikus vaatlejatena. EJTNi aastaaruanne peaks sisaldama pakutud koolitusi käsitlevat teavet, mis esitatakse ka töötajate kategooriate lõikes.

(11)

Programmi meetmed peaksid toetama ulatuslikumat kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist tsiviil- ja kriminaalasjades, liikmesriikidevahelist usaldust ja õigusnormide vajalikku lähendamist, mis hõlbustab asjaomaste asutuste ▌vahelist koostööd , sh elektrooniliste vahendite kaudu . Samuti peaks see toetama üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset tsiviil- ja kaubandusasjades. Programm peaks ka ▌saavutama tsiviilõiguses suurema lähenemise, mis aitab kõigi tsiviilvaidluste poolte huvides kõrvaldada kohtu- ja kohtuväliste menetluste hea ja tõhusa toimimise takistused. Et soodustada liidu õiguse tulemuslikku täitmist ja praktilist kohaldamist tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks programmiga lisaks toetada nõukogu otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku. Kriminaalasjades peaks programm aitama edendada ja rakendada eeskirju ja menetlusi, et tagada kohtuotsuste ja otsuste tunnustamine kogu liidus. See peaks hõlbustama koostööd ja aitama kõrvaldada hea koostöö ja vastastikuse usalduse takistused. Samuti peaks programm aitama parandada õiguskaitse kättesaadavust, edendades ja toetades kuriteoohvrite õigusi ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetlustes.

(12)

Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3, harta artiklile 24 ja ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile tuleks programmiga toetada lapse õiguste kaitset ning integreerida lapse õiguste kaitse edendamine selle kõikide meetmete rakendamisse. Selleks tuleks erilist tähelepanu pöörata meetmetele, mille eesmärk on laste õiguste kaitse tsiviil- ja kriminaalõiguse kontekstis, sealhulgas vanematega kinnipidamiskohtades kaasas olevate laste, vangistatud vanemate laste ja kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste kaitse.

(13)

Aastateks 2014–2020 loodud programmi raames oli võimalik korraldada liidu õigust puudutavaid koolitusi, eelkõige harta kohaldamisala ja kohaldamise kohta, ning need olid suunatud kohtunikele ja teistele õiguspraktikutele. Nõukogu tuletas oma 12. oktoobri 2017. aasta järeldustes harta kohaldamise kohta 2016. aastal meelde, kui oluline on suurendada teadlikkust harta kohaldamisest nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sh poliitikakujundajate, õiguspraktikute ja õigussubjektide endi seas. Seepärast on põhiõiguste järjepidevaks integreerimiseks vaja suurendada rahalist toetust teadlikkuse suurendamise meetmetele, mille sihtrühmaks on lisaks õigusasutustele ja õiguspraktikutele ka muud avaliku sektori asutused.

(14)

ELi toimimise lepingu artikli 67 järgi peaks liit moodustama vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning õiguskaitse diskrimineerimisvaba kättesaadavus kõigile on esmatähtsal kohal. Selleks et hõlbustada tõhusat juurdepääsu õiguskaitsele ja edendada vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala korralikuks toimimiseks, on vaja suurendada rahalist toetust muude kui riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi õigusasutuste ja õiguspraktikute meetmetele ning kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmetele, mis aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Eelkõige tuleks toetada meetmeid, mis hõlbustavad õiguskaitse tõhusat ja võrdset kättesaadavust inimestele, kes puutuvad sageli kokku diskrimineerimisega või on haavatavas olukorras. Oluline on toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide huvide edendamisega seotud tegevust, nagu võrgustike loomine, kohtuvaidlused, kampaaniad, teavitamine ja muu järelevalvetegevus. Sellega seoses on tähtis roll ka õigusvaldkonna spetsialistidel, kes on seotud õigusasutustega ja töötavad kodanikuühiskonna organisatsioonide heaks.

(15)

ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 kohaselt peaks programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti ja diskrimineerimisvastaste eesmärkide arvessevõtmist ▌. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis kinnitatakse ka puudega inimeste õigust täielikule õigusvõimele ja õiguskaitse kättesaadavusele. Programmi vahe- ja lõpphindamise käigus tuleks hinnata soolist mõju, et selgitada välja, mil määral aitab programm saavutada soolist võrdõiguslikkust ja ega programm ei avalda soolisele võrdõiguslikkusele tahtmatut negatiivset mõju. Sellega seoses ja võttes arvesse programmi erieesmärkide meetmete erinevat olemust ja suurust, on tähtis, et kõik kogutud andmed esitataks võimaluse korral alati sugupoolte lõikes. Samuti on oluline anda toetuste taotlejatele teavet selle kohta, kuidas võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse, sealhulgas vajaduse korral sootundliku eelarvestamise ja soolise mõju hindamise ning muude soolise aspekti arvessevõtmise vahendite kasutamise kohta. Ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu.

(15a)

Kõigi programmi meetmetega, kui see on asjakohane, tuleks ka toetada ja kaitsta ohvrite õigusi nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Selleks tuleks erilist tähelepanu pöörata ohvrite kaitseks mõeldud mitmesuguste liidu vahendite paremale rakendamisele ja kooskõlastamisele ning meetmetele, mille eesmärk on parimate tavade vahetamine kohtute ja õiguspraktikute vahel, kes tegelevad vägivallajuhtumitega. Ühtlasi peaks programm toetama teadmiste parandamist ja kollektiivse õiguskaitse vahendite kasutamist.

(16)

Käesoleva määrusega hõlmatud meetmed peaksid aitama luua Euroopa õigusruumi, edendada õigussüsteemi sõltumatust ja tõhusust, suurendada piiriülest koostööd ja võrgustikku , kindlustada liikmesriikide kohtuvõimude vastastikust usaldust ning saavutada liidu õiguse õige, sidusa ja järjepideva kohaldamise. Rahastamismeetmed peaksid aitama luua ka ühist arusaama liidu väärtustest ja õigusriigi põhimõttest, paremini tundma õppida Euroopa õigust ja poliitikat, jagada teadmisi ja parimaid tavasid õigusalase koostöö vahendite kasutamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, levitada ja edendada koostalitlusvõimelisi digilahendusi, mis toetavad sujuvat ja tõhusat piiriülest koostööd, ning looma liidu õiguse ja poliitika kujundamiseks, jõustamiseks ja selle nõuetekohase mõistmise ja rakendamise toetamiseks tugeva analüütilise aluse. Liidu sekkumine võimaldab neid meetmeid ellu viia järjepidevalt kogu liidus ning tekitab mastaabisäästu. Peale selle on liidul liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid olukordi ning pakkuda vastastikuse õppe ja parimate tavade jagamise Euroopa platvormi.

(16a)

Programm peaks aitama ka tõhustada koostööd liikmesriikide vahel, kui liidu õigusel on välismõõde, ja võttes arvesse väliseid tagajärgi, parandada õiguskaitse kättesaadavust ning hõlbustada kohtu- ja menetlusprobleemide lahendamist.

(17)

Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, nt EUROJUSTi, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), eu-LISA ja Euroopa Prokuratuuri tööga ning tegema kokkuvõtte teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööst programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.

(18)

On vaja tagada, et kõigi õigusprogrammi raames korraldatud meetmete ja tegevuste elluviimisel järgitaks elujõulisust, nähtavust ning Euroopa lisaväärtuse juhtpõhimõtet ja usaldusväärset finantsjuhtimist , et need täiendaksid liikmesriikide tegevusi ja oleksid kooskõlas liidu muude tegevustega. Liidu üldeelarve vahendite tõhusaks ja tulemuspõhiseks eraldamiseks tuleks püüelda järjepidevuse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime poole selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse teineteisega tihedalt seotud poliitikavaldkondi, eelkõige õiguse, õiguste ja väärtuste fondi ja seeläbi õiguste ja väärtuste programmi raames, ning programmi ja ühtse turu programmi, piirihalduse ja julgeoleku, eelkõige Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF) ja Sisejulgeolekufondi, strateegilise taristu, eriti digitaalse Euroopa programmi, Euroopa Sotsiaalfond+, programmi „Erasmus+“, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja LIFE-määruse (5) vahel. Õigusprogrammi rakendamine ei tohiks piirata, vaid peaks täiendama selliste liidu õigusaktide ja poliitika kohaldamist, mis käsitlevad liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.

(19)

Käesoleva määrusega kehtestatakse õigusprogrammile rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamine juhis [viide tuleb uue institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel ajakohastada: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punkti 17] tähenduses.

(19a)

Tuleks täiustada mehhanisme seose tagamiseks liidu rahastamispoliitika ja liidu väärtuste vahel, võimaldades komisjonil teha nõukogule ettepaneku kanda programmi üle vahendid, mis on liikmesriigile eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, kui asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldatakse liidu väärtustega seotud menetlusi. Liidu kõikehõlmav demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism peaks tagama kõigi liikmesriikide tegevuse korrapärase ja võrdse läbivaatamise, millega tagatakse vajalik teave meetmete võtmiseks, et kaotada liikmesriikides üldised liidu väärtustega seotud puudused. Ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võetavate meetmete olulist finantsmõju arvestades tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks tegutsema komisjoni ettepaneku alusel. Et hõlbustada nende otsuste vastuvõtmist, mida on vaja tõhusate meetmete tagamiseks, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.

(20)	Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(21)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust , asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, ühtseid määrasid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(22)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (7), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (8), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (9) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (10) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad programmi rahastamis- ja valikumenetluste täielikku läbipaistvust, õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste määramist. Eelkõige peaks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldama haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 peaks Euroopa Prokuratuur uurima pettusi ja muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ning esitama nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (11). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(23)

Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, inimõiguste asutustele ja võrgustikele, sh inimõiguste kaitsmise eest vastutavatele liikmesriikide asutustele, mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse poliitika eest vastutavatele asutustele ja võrgustikele, ombudsmanidele, Euroopa Põhiõiguste Ametile (FRA), Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks ning koostoime ja koostöö edendamiseks . Peaks olema võimalik kaasata kolmandaid riike, eriti juhul kui nende kaasamine toetab programmi eesmärke, jälgides, et see vastab üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides ning on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes.

(24)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu eelarve koostamise ja täitmise kord ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist, kui esinevad üldistunud puudused õigusriigi toimimises liikmesriikides, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(24a)

Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, seatakse eesmärgiks anda liidule vahendid, mis aitaksid tal paremini kaitsta oma eelarvet, kui puudused õigusriigi põhimõtte järgimises kahjustavad või võivad kahjustada liidu finantshuvide usaldusväärset finantsjuhtimist. See peaks täiendama õigusprogrammi, millel on teistsugune ülesanne, nimelt toetada täiendavalt õigusriigi põhimõttel ja vastastikusel usaldusel rajaneva Euroopa õigusruumi arengut ning tagada, et inimesed saaksid oma õigusi kasutada.

(25)

Vastavalt [viide tuleb vajadusel ajakohastada vastavalt uuele otsusele ülemeremaade ja -territooriumide kohta: nõukogu otsuse 2013/755/EL (12) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmiga tuleb tagada, et sellised isikud ja üksused on oma rahastamiskõlblikkusest piisavalt teadlikud.

(25a)

Programm peaks aitama täita liidu ja selle liikmesriikide kohustust saavutada kestliku arengu eesmärgid, lähtudes nende olulisusest ja asjakohasusest.

(26)

Programmiga kajastatakse kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kokkuleppe täitmisel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ning aidatakse integreerida kliimameetmeid ja saavutada üldeesmärki suunata 25 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(27)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklites 12 ja 14 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(30)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(31)

[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa [oma … aasta kirjaga] teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel, VÕI

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse õigusprogramm (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„kohtunikud ja muud õigusalatöötajad“ – kohtunikud, prokurörid ning kohtu ja prokuratuuri töötajad , samuti muud õigusasutustega seotud õigusvaldkonna spetsialistid ▌.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel , sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel ning õigusalasel koostööl põhinevat Euroopa õigusruumi , tugevdades seeläbi ka demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi .

2. Programmi erieesmärgid on järgmised ▌:

a)	hõlbustada ja toetada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ning edendada õigusriigi põhimõtet ja kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust , muu hulgas toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide tõhusust ja otsuste tõhusat täitmist ;

b)	toetada ja edendada õigusalast koolitust, et edendada ühist õigus-, kohtu- ja õigusriigikultuuri ning käesoleva programmi seisukohalt oluliste liidu õigusaktide järjepidevat ja tõhusat rakendamist ;

hõlbustada kõigi jaoks tõhusat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu õiguskaitsele ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid, sh elektrooniliste vahendite kaudu (e-õiguskeskkond) , edendades tõhusaid tsiviil- ja kriminaalmenetlusi ning edendades ja toetades kõigi kuriteoohvrite õigusi ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetlustes.

Artikkel 3a

Läbiv arvessevõtmine

Programmi kõikide meetmete rakendamisel püütakse edendada soolist võrdõiguslikkust, lapse õigusi, muu hulgas lapsesõbraliku õigusemõistmise abil, ohvrite kaitset ning võrdõiguslikkuse põhimõtte ja harta artiklis 21 loetletud põhjustel diskrimineerimise keelu tõhusat kohaldamist kooskõlas harta artikliga 51 ja selles ettenähtud piires.

Artikkel 4

Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 316 000 000 eurot 2018. aasta hindades (356 000 000 eurot jooksevhindades), mis on eelarvepädevale asutusele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses [viide tuleb uue institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel ajakohastada].

2. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

2a. Soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud meetmete jaoks eraldatud eelarve esitatakse kord aastas.

3. Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

4. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide või komisjoni palvel programmi üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel ▌. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Artikkel 5

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

—	on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

—	on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

—	ei anta kolmandale riigile otsustusõigust programmi üle;

—	on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 6

ELi rahastamise rakendamine ja vormid

2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises vormis, mis on finantsmääruses ette nähtud.

3. [Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määrusele järgnev määrus] [artikli X] sätteid].

Artikkel 7

Meetmete liik

Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.

II PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 8

Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Artikkel 9

Kumulatiivne[, täiendav] ja kombineeritud rahastamine

1. Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].

2. Kui ühte meedet toetatakse rahaliselt programmist ja [ühissätete] määruse (EL) [XX] artiklis 1 osutatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, rakendatakse seda meedet kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega, sealhulgas põhjendamatult makstud summade sissenõudmist käsitlevate sätetega.

3. Meetmeid, mis on programmi raames rahastamiskõlblikud ja mis vastavad teises lõigus osutatud tingimustele, võib ka rahastada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud kaasrahastamise määrade ja rahastamiskõlblikkuse sätteid.

Esimeses lõigus osutatud meetmed peavad vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)	neid on hinnatud programmi konkursikutse raames;

b)	nad vastavad selles konkursikutses kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)	neid ei ole võimalik selle konkursikutse raames rahastada eelarvepiirangute tõttu.

Meetmeid rakendab [ühissätete] määruse (EL) [XX] artiklis [65] osutatud korraldusasutus kooskõlas selles määruses sätestatud tingimustega ja fondipõhiste normidega, sealhulgas finantskorrektsioone käsitlevate sätetega.

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud üksused

1. Lisaks finantsmääruse [artiklis 197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2 ja 3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2. Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

—	liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

—	programmiga ühinenud kolmas riik;

b)	iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

3. Programmist toetatakse Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku alalise tööprogrammiga seotud kulusid ja selleks võib anda tegevustoetust ilma konkursikutseta kooskõlas finantsmäärusega .

III PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 11

Tööprogramm

1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

2. Komisjon võtab tööprogrammi vastu delegeeritud õigusaktiga . Nimetatud delegeeritud õigusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 14 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 12

Järelevalve ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

2. Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas II lisa muutmise kaudu, et näitajad läbi vaadata ja neid vajaduse korral täiendada.

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 13

Hindamine

1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3. Programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ning seda abistavad asjaomased kodanikuühiskonna ja inimõiguste organisatsioonid . Komitees tagatakse sooline tasakaal ning vähemuste ja muude tõrjutud rühmade asjakohane esindatus.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1382/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1382/2013 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist ning nimetatud määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja sellele eelnenud, määruse (EL) nr 1382/2013 alusel vastu võetud programmi meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kulud, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178.

(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

(4) Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

(6) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(8) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(9) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(10) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(12) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

I LISA

Programmi meetmed

Artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärke püütakse saavutada eelkõige järgmiste meetmete toetamise kaudu:

teadlikkuse suurendamine, teabe jagamine, et parandada liidu poliitika ja liidu õiguse, sh materiaal- ja menetlusõiguse, õigusalase koostöö vahendite, Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika ja võrdleva õiguse ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite tundmist , sealhulgas eri õigusvaldkondade vaheliste suhete mõistmist ;

vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust arusaamist liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalõigusest ning õigus- ja kohtusüsteemidest, sh õigusriigi põhimõtetest ja õiguskaitse kättesaadavusest , ning vastastikuse usalduse parandamise kaudu ;

3.	analüüsi- ja järelevalvemeetmed (1), et õppida paremini tundma ja mõistma tõkkeid, mis võivad takistada Euroopa õigusruumi tõrgeteta toimimist, ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

4.	asjaomaste sidusrühmade koolitamine, et parandada liidu õiguse ja poliitika, sh materiaal- ja menetlusõiguse ning põhiõiguste tundmist, liidu õigusalase koostöö vahendite kasutamist ning Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika, õiguskeele ja võrdleva õiguse tundmist;

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning e-õiguskeskkonna vahendite arendamine ja hooldus, võttes arvesse privaatsust ja andmekaitset, et parandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil õigussüsteemide tõhusust ja nende vahelist koostööd, sh süsteemide ja rakenduste piiriülest koostalitlusvõimet;

peamiste Euroopa tasandi võrgustike ja Euroopa õigusalaste võrgustike, sh liidu õiguse alusel loodud võrgustike suutlikkuse suurendamine, et tagada liidu õiguse tulemuslik kohaldamine ja jõustamine, edendada liidu õigust ja programmiga hõlmatud valdkondades poliitikaeesmärke ja strateegiaid ning neid edasi arendada ▌;

6a.

programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mittetulunduslike sidusrühmade toetamine, et suurendada nende tegutsemisvalmidust ja suutlikkust oma huvide eest seista ning tagada nende teenuste, nõustamise ja toetustegevuse piisav kättesaadavus kõigile kodanikele, tugevdades seeläbi ka demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi;

7.	programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise, ülekantavuse ja läbipaistvuse parandamine ning kodanike teavitamine nendest, sh sidusrühmadele arutelufoorumite korraldamise kaudu.

(1) Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.

II LISA

Näitajad

Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Selleks kogutakse privaatsuse ja andmekaitse õigusi järgides andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Programmist (sh EJTNi tegevustoetusega) rahastatud koolitusmeetmetes (sh töötajate vahetused, õppekülastused, õpikojad ja seminarid) osalenud kohtunike ja õigusalatöötajate arv

Programmi raames toetust saanud kodanikuühiskonna organisatsioonide arv

Andmevahetuste arv Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS)

Päringutabamuste arv e-õiguskeskkonna portaalis / lehekülgedel, mis pakuvad teavet piiriüleste tsiviil- ja kriminaalasjade kohta

Nende inimeste arv (erieesmärkide kaupa) , kelleni on jõutud

i)	vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise kaudu;

ii)	teadlikkuse suurendamise, teavitamise ja teabe levitamise meetmete kaudu

Kõik andmed esitatakse võimaluse korral sugupoolte lõikes; programmi vahe- ja lõpphindamisel keskendutakse igale erieesmärgile ning neid käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt ja hinnatakse mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/517

P8_TA(2019)0407

Õiguste ja väärtuste programm ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/54)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0383),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 16 lõiget 2, artikli 19 lõiget 2, artikli 21 lõiget 2 ning artikleid 24, 167 ja 168, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0234/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, õiguskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0468/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 196.

(3) Käesolev seisukoht asendab 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0040).

P8_TC1-COD(2018)0207

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2, artikli 19 lõiget 2, artiklit 21 lõiget 2, artiklit 24, artiklit 167 ja artiklit 168,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtusi on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

(2)

Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste aktiivset arendamist, kaitsmist, edendamist ja tugevdamist , nende jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist ELi projektis kesksele kohale , kuna nende õiguste ja väärtuste kaitse nõrgenemine ükskõik millises liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu . Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist ning õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega ning sõltumatu kodanikuühiskonna kahaneva tegevusruumiga, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Olles osa uuest fondist, aitab õigusprogramm ka edaspidi arendada liidu õigusruumi , mis põhineb õigusriigi põhimõttel, kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel, õiguskaitse kättesaadavusel ja piiriülesel koostööl. Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/2013 (4) aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/2014 (5) loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „varasemad programmid“).

(3)

Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad ▌inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtusi, õigusi, võrdõiguslikkust ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida meie õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, pluralistlikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset ja teojõulist kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühistel väärtustel , ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 nõutakse, et liidu institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(3a)

Programmi toetusesaajatega ja muude sidusrühmadega tuleks pidada korrapärast, avatud ja läbipaistvat dialoogi ning selleks tuleks moodustada kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühm. Kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühm peaks aitama kaasa kogemuste ja heade tavade vahetamisele ning arutelule poliitika arengu üle programmiga hõlmatud valdkondades ja eesmärkides ning nendega seotud valdkondades. Kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühmal ei tohiks olla mingit vastutust programmi juhtimise eest.

(4)

▌Programm peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on liidu väärtuste edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et jõuda selles valdkonnas konkreetsete tulemusteni. See tuleks saavutada varasemate programmide positiivsele kogemusele tuginedes ja seda edasi arendades . Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni ja kodanikuühiskonnani, seades eesmärgiks tasakaalustatud geograafilise jaotuse . Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud ja sihtotstarbelisi lähenemisviise.

(4a)

Õigusriigi ja demokraatia täielik järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline, et suurendada kodanike usaldust liidu vastu ja tagada liikmesriikide vastastikune usaldus. Õiguste ja väärtuste edendamisega aitab programm kaasa demokraatlikuma liidu ülesehitamisele, õigusriigi ja demokraatliku dialoogi, läbipaistvuse ja hea valitsemistava austamisele, seda ka juhul, kui kodanikuühiskonna tegevusruum kahaneb.

(5)

Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale ja edendada demokraatlikku osalemist , on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Euroopa Liidu kodakondsust ja Euroopa identiteeditunnetust tuleks arendada ja edendada, suurendades kodanike arusaamist poliitika kujundamisest ja edendades kodanikuaktiivsust liidu tegevuses. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames ning toetades kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende aktiivset osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, sotsiaalset kaasamist ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine liitu kuulumise tunde tekkimist ja Euroopa Liidu kodanikuks olemise ühist identiteeditunnetust , mis põhineb ühisel arusaamisel meie ühistest Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

(6)

Ajaloolise mäluga seotud tegevust ja Euroopa ajaloolise mälu kriitilist analüüsi on vaja selleks, et kodanikud ja eeskätt noored oleksid teadlikud oma ühisest ajaloost ja ühistest väärtustest , mis on ühise tuleviku ▌alusest. Ajaloolise mäluga seotud tegevus peaks hõlmama arutelu Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide, eelkõige holokaustini viinud natsismi, fašismi, stalinismi ja totalitaarsete kommunistlike režiimide põhjuste üle ning nende kuritegude ohvrite mälestamist. Samuti tuleks hõlmata muid määrava tähtsusega hetki ja märgilise tähtsusega sündmusi Euroopa lähiajaloos. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, et kujundada Euroopa identiteet, mis põhineb ühistel väärtustel ja kokkukuulumistundel.

(7)

Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste liidu ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.

(8)

Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Sellele vaatamata on soolise võrdõiguslikkuse üldine areng takerdunud. Naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ja nende ebavõrdne kohtlemine ning naiste ja tütarlaste vastase vägivalla mitmesugused vormid riivavad nende põhiõigusi ja takistavad nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Lisaks takistavad poliitilised, struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja arvessevõtmine liidu kõigis tegevustes liidu keskne ülesanne ning majanduskasvu ja ühiskondliku arengu soodustaja, mida tuleks programmiga toetada. Eriti oluline on võidelda aktiivselt stereotüüpide ning vaikse ja valdkonnaülese diskrimineerimise vastu. Võrdne juurdepääs tööturule, võrdne osalemine tööturul ja karjääritakistuste kõrvaldamine kõigis sektorites, näiteks kohtusüsteemis ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud sektorites on soolise võrdõiguslikkuse alustalad. Keskenduda tuleks ka töö- ja eraelu tasakaalustamisele ning tasustamata majapidamistööde ja laste, eakate ja teiste sõltuvate isikute eest hoolitsemisega seotud ülesannete võrdsele jagamisele meeste ja naiste vahel, kuna need on võrdse majandusliku iseseisvuse ja osaluse tugisambad ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisega lahutamatult seotud .

(9)

Sooline vägivald ja vägivald riskirühmade (lapsed, noored ja muud riskirühmad, näiteks LGBTQI-inimesed ja puuetega inimesed) vastu kujutab endast põhiõiguste tõsist rikkumist ning seda esineb kogu liidus, igasugustes sotsiaalsetes ja majanduslikes oludes, ning sellel on tõsised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja vaimsele tervisele ning ühiskonnale tervikuna. Kõige rohkem kannatavad soolise vägivalla ja ahistamise all naised, nii kodus kui ka avalikus sfääris. Seetõttu on selle vägivalla vastu võitlemine soolise võrdõiguslikkuse edendamisel üks otsustava tähtsusega meetmeid. Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) määratluse kohaselt tähendab naistevastane vägivald „kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus“. Soolise vägivalla vastu võitlemine nõuab mitmemõõtmelist lähenemist, mis hõlmab juriidilisi, majanduslikke, haridus- ja tervishoiualaseid aspekte. Peale selle on vaja aktiivselt võidelda juba noores eas tekkivate sooliste stereotüüpide, samuti vihakõne ja internetivägivalla kõigi vormide vastu. Seda arvesse võttes on jätkuvalt oluline toetada naiste õigusi kaitsvaid organisatsioone ja muid selles valdkonnas tegutsevaid aktiviste. Lastel, noortel ja muudel riskirühmadel, nagu LGBTI-inimestel ja puuetega inimestel, on suurem oht sattuda vägivalla ohvriks , eelkõige perekondlikes ja lähisuhetes. Tuleb võtta meetmeid, et edendada ohustatud isikute õigusi, eelkõige laste (sealhulgas orbude, koduvägivalla tagajärjel orvuks jäänud laste ja teiste eriti kaitsetus olukorras laste) õigusi, toetada laste kaitsmist ja tagada nende õigus arengule ja väärikusele. Liidu prioriteediks on võidelda vägivalla kõikide vormidega, eelkõige soolise vägivallaga, edendada selle ennetusmeetmeid ning kaitsta ja toetada ohvreid, aidates seeläbi tagada üksikisikute põhiõiguseid ja soolist võrdõiguslikkust. Neid prioriteete tuleks programmist toetada.

(10)

Selleks et hoida ära eri vägivalla vormid ja nendega võidelda ning kaitsta ohvreid, on vaja tugevat poliitilist tahet ja kooskõlastatud tegevust, mille aluseks on varasema Daphne programmi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ja õigusprogrammi meetodid ja tulemused. 1997. aastal käivitatud Daphne rahastamine, millest toetatakse vägivallaohvreid ning võitlust laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga, on olnud tõeliselt edukas nii populaarsuse poolest sidusrühmade seas (avalikud asutused, akadeemilised asutused ja vabaühendused) kui ka rahastatud projektide tulemuslikkuse poolest. Sellest on rahastatud projekte, et suurendada teadlikkust, pakkuda ohvritele tugiteenuseid või toetada kohapeal tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone . Selle raames on tegeletud erinevate vägivallavormidega, nt koduvägivalla, seksuaalvägivalla, inimkaubanduse, ahistamise ja kahjulike tavadega nagu naiste suguelundite moonutamine, kuid ka uute esilekerkivate vägivallavormidega nagu küberkiusamine ja küberahistamine .

Seepärast on oluline jätkata kõigi nende meetmetega Daphne tegevussuuna jaoks ette nähtud sõltumatu eelarveeraldise abil ja võtta programmi rakendamisel igati arvesse nende tulemusi ja nendest saadud kogemusi.

(11)

Diskrimineerimiskeeld on liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka harta artiklis 21. Arvesse tuleks võtta diskrimineerimise eri vormide , sealhulgas otsese, kaudse ja struktuurse diskrimineerimise erisusi , ja paralleelselt tuleks välja töötada vastavad meetmed ühel või mitmel põhjusel diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks. Programmist tuleks toetada meetmeid, millega hoida ära mis tahes vormis diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, afrofoobia, antisemitism, romadevastasus ja moslemivastane vaen ja võidelda nende vastu , sealhulgas ka muud sallimatuse vormid, nagu homofoobia, bifoobia, transfoobia ja interfoobia ning sooidentiteediga seonduv sallimatus internetis ja väljaspool seda vähemusse kuuluvate isikute vastu, võttes arvesse mitmekordset diskrimineerimist . Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata vägivalla kõikide vormide, viha, segregatsiooni ja häbimärgistamise ärahoidmisele ja nendega võitlemisele ning kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemisega võitlemisele. Programmi tuleks rakendada vastastikku toetaval viisil koos muude liidu meetmetega, mis on sama eesmärgiga, eelkõige nendega, millele on osutatud komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“10 ja nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (6).

(12)

Sotsiaalsed ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega inimestel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega inimeste ees seisab veel muidki takistusi: neil on keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetsele haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada oma poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa.

(13)

Õigus isiku era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele (õigus eraelu puutumatusele) on põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud põhiõigus. Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud põhiõigus. Isikuandmete kaitse normide järgimist kontrollivad sõltumatud järelevalveasutused. Liidu õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/680 (8), on sätestatud normid, et tagada, et õigus isikuandmete kaitsele oleks tõhusalt kaitstud. Nende õigusaktidega tehakse riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele ülesandeks suurendada üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Arvestades seda, kui oluline on isikuandmete kaitse praegusel tehnoloogia kiire arengu ajastul, peaks liidul olema võimalik võtta teadlikkuse suurendamise meetmeid, sealhulgas toetades liidu nõuete kohast andmekaitset edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone, ning korraldada uuringuid ja muid asjakohaseid meetmeid.

(14)

ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 (9) vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, toetades nii seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi.

(15)

ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 järgi peaks programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke. Programmi vahe- ja lõpphindamise käigus tuleks hinnata soolist mõju, et selgitada välja, mil määral aitab programm saavutada soolist võrdõiguslikkust ja kas programm ei avalda soolisele võrdõiguslikkusele tahtmatut negatiivset mõju. Sellega seoses ja võttes arvesse programmi eri tegevussuundade meetmete erinevat olemust ja suurust, on tähtis, et kõik väljavalitud projektide arendajate kogutud andmed esitataks võimaluse korral alati sugupoolte lõikes. Samuti on oluline anda toetuste taotlejatele teavet selle kohta, kuidas võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse, sealhulgas vajaduse korral sootundliku eelarvestamise ja soolise mõju hindamise vahendite kasutamise kohta. Ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu.

(16)	ELi lepingu artikli 3 lõike 3 järgi edendab liit kooskõlas harta artikliga 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga lapse õiguste kaitset.

(17)

Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise, etnilise päritolu soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt keele, vanuse, sootunnuste, soolise identiteedi, soolise mitmekesisuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste või puude alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ (10) ja 2004/113/EÜ (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ (12) ja 2010/41/EL (13). Komisjon võttis 22. juunil 2018 vastu soovituse võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta, milles käsitletakse nende asutuste volitusi, sõltumatust, tõhusust ja koordineerimist ning koostööd. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimist. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.

(17a)

Programmi kasutajasõbralikkuse parandamiseks ning programmi kõigi aspektide kohta erapooletute juhiste ja praktilise teabe esitamiseks võib iga liikmesriik luua toetusesaajate ja taotlejate abistamiseks kontaktpunkte. Programmi kontaktpunktid peaksid olema võimelised täitma oma ülesandeid sõltumatult, ilma avaliku sektori asutuste sekkumiseta otsuste tegemisse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida programmi kontaktpunktide kõige asjakohasem haldamine, sealhulgas avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide või nende konsortsiumide kaudu. Programmi kontaktpunktid ei vastuta programmi juhtimise eest.

(18)

Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on rahastuse suurendamine ja piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad väärtuste ja õiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise (strateegilised kohtuvaidlused, kampaaniate korraldamine, teavitustegevus) ja muude järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ▌väärtusi ja suurendada neist teadlikkust kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil. Programmi tuleks rakendada kasutajasõbralikul viisil, näiteks kasutajasõbralikku taotlus- ja aruandlusmenetlust kasutades. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et programm oleks kättesaadav kodanikuühiskonna organisatsioonidele riikidevahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas kohalikele rohujuuretasandi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, samuti toetusesaajate suutlikkusele. See peaks hõlmama kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse kasutamist, kui see on asjakohane.

(19)

Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, eelkõige Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööga, ja tegema kokkuvõtte teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööst, kes tegutsevad programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.

(20)

Teatud tingimustel peaks programmis olema võimalik osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ning EFTA liikmetel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ja muudel Euroopa riikidel. Programmis peaks olema võimalik osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames.

(21)

Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide meetmetega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel, eriti õiguse, õiguste ja väärtuste fondi raames ja õigusprogrammiga ning programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi, et kasutada ära kultuuri koostoimet kultuuri- meedia- kunsti-, haridus- ja loovuse valdkondadega. Koosmõju on vaja luua muude Euroopa rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive ja võitlus sotsiaalse tõrjutusega , eelkõige koos Euroopa Sotsiaalfond+-iga, siseturg, ettevõtlus, noorsugu, tervis, kodakondsus, õigus, ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, turism, välissuhted, kaubandus ja kestlik areng.

(22)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (14) punkti 17] tähenduses.

(23)	Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(24)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. ▌

(24a)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (15) , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (16) , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (18) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendega seoses süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (19) . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(25)

Seoses erieesmärkide – edendada soolist võrdõiguslikkust, õigusi, kodanike kaasamist liidu demokraatlikku ellu ja selles osalemist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning võidelda vägivallaga – täitmisega, võivad kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, osaleda liidu programmides koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(26)

Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldistunud puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(26a)

Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldisis puudusi õigusriigi toimimises, seatakse eesmärgiks anda liidule vahendid, millega paremini kaitsta oma eelarvet, kui puudused õigusriigi toimimises kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuve. See peaks täiendama õiguste ja väärtuste programmi, millel on teistsugune roll – poliitikameetmete rahastamine kooskõlas põhiõiguste ja euroopalike väärtustega, mille keskmes on inimeste elu ja osalemine.

(27)

Vastavalt [viidet ajakohastatakse vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL (20) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb võtta arvesse ülemeremaade ja -territooriumide eraldatusest tulenevaid piiranguid ning nende tegelikku programmis osalemist tuleb jälgida ja korrapäraselt hinnata.

(28)

Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärki, milleks on suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal kliimaeesmärkide toetamiseks 25 % ELi eelarve kulutustest ja saavutada iga-aastane 30 % eesmärk võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 2027. aastaks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(29)

(30)

Selleks et täiendada käesolevat määrust eesmärgiga viia programm ellu ja tagada selle eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tõhus hindamine , tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artikli 13 kohaseid tööprogramme ning artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

▌

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ▌aluslepingutes, hartas ja kohaldatavates rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides sätestatud õigusi ja väärtusi, eelkõige kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmade toetamise ning demokraatliku kodanikuosaluse stimuleerimise kaudu, et õigusriigi põhimõttele tuginedes toetada ja edasi arendada avatud , õigustel põhinevaid , demokraatlikke , võrdõiguslikke ja kaasavaid ühiskondi.

2. Lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames on programmil järgmised erieesmärkidele vastavad tegevussuunad:

-a)	kaitsta ja edendada liidu väärtusi (liidu väärtuste tegevussuund),

a)	edendada õigusi, diskrimineerimiskeeldu ja võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, ning võtta tugevamalt arvesse soolist aspekti ja diskrimineerimiskeeldu; (võrdõiguslikkuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tegevussuund)

b)	edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus ja eri liikmesriikide kodanike omavahelist suhtlust ning suurendada teadlikkust Euroopa ühisest ajaloost (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),

c)	võitlus vägivallaga , sealhulgas soolise vägivallaga (Daphne tegevussuund).

Artikkel 2a

Liidu väärtuste tegevussuund

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ja artikli 2 lõike 2 punktis -a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis õiguste kaitsmisele, edendamisele ja nende kohta teadlikkuse tõstmisele, milleks antakse rahalist toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes kohalikul, piirkondlikul ja riikidevahelisel tasandil tegutsedes neid õigusi edendavad ja kultiveerivad, ning sellega tugevdatakse ka liidu väärtuste kaitset ja edendamist ja õigusriigi põhimõtete järgimist ning soodustatakse demokraatlikuma liidu ülesehitamist, demokraatlikku dialoogi, läbipaistvust ja head valitsemistava.

Artikkel 3

Võrdõiguslikkuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tegevussuund

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ning artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

edendada võrdõiguslikkust ja hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu ▌ ning austada mittediskrimineerimise põhimõtet harta artiklis 21 sätestatud alustel ;

toetada, edendada ja ellu viia terviklikku poliitikat järgmistes suundades:

i)	aidata saavutada seda, et naised saaksid täiel määral õigusi kasutada, edendada soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas töö- ja eraelu tasakaalu, suurendada naiste mõjuvõimu ning laiemalt ja sügavamalt arvesse võtta soolist aspekti;

ii)	tugevdada diskrimineerimiskeeldu ja seda laialdasemalt rakendada;

iii)	võidelda rassismi, ksenofoobia ning sallimatuse kõigi vormide, sealhulgas homofoobia, bifoobia, transfoobia ja interfoobia ning sooidentiteediga seonduva sallimatuse vastu internetis ja väljaspool seda;

iv)	kaitsta ja edendada laste õigusi;

v)	kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi;

ba)	kaitsta ja edendada liidu kodakondsusega seonduvaid õigusi ja õigust isikuandmete kaitsele;

Artikkel 4

Kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ning artikli 2 lõike 2 punktis b seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

toetada projekte, mille eesmärk on meeles pidada Euroopa uusima aja ajaloo kõige tähtsamaid sündmusi, sealhulgas autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide põhjusi ja tagajärgi ning suurendada Euroopa Liidu kodanike teadlikkust oma ühisest ajaloost, kultuurist, kultuuripärandist ja väärtustest ning aidata neil sellega paremini mõista Euroopa Liitu, selle lähtealuseid, otstarvet, mitmekesisust ja saavutusi ning vastastikuse mõistmise ja sallivuse tähtsust;

b)	edendada kodanike ja esindusühenduste osalust liidu demokraatlikus ja ühiskondlikus elus ning soodustada nende panust sellesse, aidates neil teatavaks teha ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

ba)	edendada eri riikide kodanike omavahelist suhtlust eelkõige sõpruslinnade liikumise ja linnade võrgustike kaudu, et nad saaksid tegelikult kogeda liidu ühise pärandi rikkust ja mitmekesisust ning endale teadvustada, et need tegurid moodustavad ühise tuleviku aluse.

Artikkel 5

Daphne tegevussuund

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ning artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

-a)

hoida kõigil tasanditel ära igasugune naiste ja tütarlaste vastane sooline vägivald ja koduvägivald ning võidelda selle vastu, soodustades selleks ka Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis (Istanbuli konventsioon) sätestatud normide järgimist, ning

a)	hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja ▌muude riskirühmade , näiteks LGBTQI-inimeste ja puuetega inimeste vastu, ning võidelda sellega;

b)	toetada ja kaitsta kõiki sellise vägivalla otseseid ja kaudseid ohvreid, nagu on peresisese koduvägivalla ja lähisuhtevägivalla ohvrid, kaasa arvatud kodukuritegude tagajärjel orvuks jäänud lapsed, ning toetada kogu liidus ühesugust soolise vägivalla ohvrite kaitset ja tagada see.

Artikkel 6

Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 627 000 000 eurot [ jooksevhindades 1 834 000 000 eurot ].

2. Lõikes 1 esitatud summast eraldatakse järgmine soovituslik summa järgmiste eesmärkide jaoks:

-a)	754 062 000 eurot 2018. aasta hindades [850 000 000 eurot jooksevhindades] (s.o 46,34 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktis -a osutatud erieesmärkide jaoks;

a)	429 372 000 eurot 2018. aasta hindades [484 000 000 eurot] (s.o 26,39 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktides a ja c osutatud erieesmärkide jaoks ;

b)	443 566 000 eurot 2018. aasta hindades [500 000 000 eurot] (s.o 27,26 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks .

Komisjon eraldab vähemalt 50 % käesoleva lõike esimese lõigu punktides -a ja a osutatud summadest kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetuseks, millest vähemalt 65 % eraldatakse kohalikele ja piirkondlikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

Komisjon ei tohi kalduda rahastamispaketi raames eraldatud protsendimäärast, mis on esitatud -I lisas, kõrvale rohkem kui 5 protsendipunkti võrra. Juhul kui selle piirmäära ületamine peaks osutuma vajalikuks, on komisjonil õigus võtta artikli 16 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta -I lisa, muutes programmist eraldatavate vahendite protsendimäära 5–10 protsendipunkti võrra.

3. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide, uuringute, ekspertide kohtumiste ja kommunikatsiooni jaoks programmi üldeesmärkidega seotud prioriteetide ja valdkondade kohta.

4. Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

5. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide või komisjoni palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas liikmesriigi huve.

Artikkel 7

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1. Programmis saavad tingimuste täitmise korral osaleda järgmised riigid:

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

—	on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

—	on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

—	ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

—	on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 8

ELi rahastamise rakendamine ja vormid

2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis.

Artikkel 9

Meetmete liik

Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 2 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.

Artikkel 9a

Kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühm

Komisjon moodustab kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühma, mille eesmärk on tagada korrapärane, avatud ja läbipaistev dialoog programmi toetusesaajate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, et vahetada kogemusi ja häid tavasid ning arutada poliitika arengut programmiga hõlmatud valdkondade ja eesmärkide ning sellega seotud valdkondade raames.

II PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 10

Toetused

1. Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

2. Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest.

Artikkel 11

Kumulatiivne [, täiendav] ja kombineeritud rahastamine

Esimeses lõigus osutatud meetmed peavad vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)	neid on hinnatud programmi konkursikutse raames;

b)	nad vastavad selles konkursikutses kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)	neid ei ole võimalik selle konkursikutse raames rahastada eelarvepiirangute tõttu.

Meetmeid rakendab [ühissätete] määruse (EL) [XX] artiklis [65] osutatud korraldusasutus kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja fondipõhiste normidega, sealhulgas finantskorrektsioone käsitlevate sätetega.

Artikkel 12

Rahastamiskõlblikud üksused

1. Lisaks finantsmääruse [artiklis 197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2 ja 3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2. Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

—	liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

—	programmiga ühinenud kolmas riik , välja arvatud artikli 2 lõike 2 punktis -a osutatud erieesmärgi jaoks ;

b)	iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

3. Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikule (EQUINET) võib anda artikli 6 lõike 2 punkti a kohast tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.

III PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 13

Tööprogramm ja mitmeaastased prioriteedid

1. Programm viiakse ellu finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 16 õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega luuakse asjakohane tööprogramm .

Artikkel 14

Järelevalve ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

2. Selleks et tagada programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas II lisa muutmise kaudu, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada.

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 15

Hindamine

1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisel võetakse arvesse eelkäija programmide (õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning programm „Kodanike Euroopa“) pikaajalise mõju hindamiste tulemusi.

3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 13 ja 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tuginedes 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelise parema õigusloome kokkuleppele, võivad kodanikud ja muud sidusrühmad väljendada nelja nädala jooksul oma arvamust delegeeritud õigusakti teksti kavandi kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komiteega konsulteeritakse teksti kavandi osas, tuginedes vabaühenduste ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kogemustele programmi rakendamisel.

6. Artiklite 13 ja 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

Artikkel 18a

Programmi kontaktpunktid

Iga liikmesriik võib luua programmi kontaktpunkte. Kontaktpunktide ülesanne on anda programmi taotlejatele, sidusrühmadele ja toetusesaajatele erapooletuid juhiseid, praktilist teavet ja abi seoses kõigi programmi aspektidega, kaasa arvatud taotlusmenetlus, kasutajasõbraliku teabe ja programmi tulemuste levitamine, päringud partnerite leidmiseks, koolitus ja muud formaalsused. Programmi kontaktpunktid täidavad oma ülesandeid sõltumatult.

▌

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1381/2013 ja määrus (EL) nr 390/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 21

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 1381/2013 ja määrust (EL) nr 390/2014 kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija programmide, määruse (EL) nr 1381/2013 ja määruse (EL) nr 390/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 6 lõikes 3 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 196.

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

(5) Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

(6) ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.

(7) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(8) ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruar 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

(10) Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).

(11) Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

(14) [Ajakohastatav viide: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkuleppe teksti leiab aadressilt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC].

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(16) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(17) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(18) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(20) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

-I LISA

Artikli 6 lõikes 1 osutatud programmi rahalised vahendid jaotatakse järgmiselt:

artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud summa ulatuses:

—	vähemalt 15 % tegevusele, millega täidetakse artikli 3 punkti b alapunktis i osutatud erieesmärki;

—	vähemalt 40 % tegevusele, millega rakendatakse artikli 5 punktis -a osutatud erieesmärke, ning

—	vähemalt 45 % tegevusele, millega rakendatakse artikli 3 punktis a, punkti b alapunktides ii–v ja punktis c ning artikli 5 punktides a ja b osutatud erieesmärke;

artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud summa ulatuses:

—	15 % ajaloolise mäluga seotud tegevusele;

—	65 % demokraatlikule osalusele;

—	10 % reklaamitegevusele, ning

—	10 % haldusele.

I LISA

Programmist toetatavad meetmed

Artiklis 2 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

a)	teadlikkuse suurendamine, teabe soodustamine ja levitamine, et parandada õiguste ja väärtuste ning poliitika tundmist programmiga hõlmatud valdkondade ja eesmärkide puhul ;

b)	vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada teadmisi ja vastastikust mõistmist;

analüütilised järelevalvemeetmed , et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja liidu tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada ELi õiguse, poliitika ja liidu väärtuste rakendamist liikmesriikides , näiteks meetmed andmete ja statistika kogumiseks ; ühiste meetodite ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide koostamine ja avaldamine ;

d)	sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades;

e)	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus;

ea)	programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mittetulunduslike sidusrühmade toetamine, et suurendada nende tegutsemisvalmidust ning tagada nende teenuste, nõustamise ja toetustegevuse piisav kättesaadavus kõigile kodanikele;

eb)

programmi valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mittetulunduslike sidusrühmade toetamine õiguste edendamisel, millega tugevdatakse ka liidu väärtuste kaitset ja edendamist ja õigusriigi põhimõtete järgimist ning soodustatakse demokraatlikuma liidu ülesehitamist, demokraatlikku dialoogi, läbipaistvust ja head valitsemistava;

kodanike, eelkõige noorte teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, kultuuripärandist, identiteedist ja ajaloost, ka totalitaarsetest ja autoritaarsetest režiimidest ning muudest Euroopa uusima aja ajaloo tähtsamatest teguritest, et tugevdada mäletamist ja Euroopa kodanike seotust liiduga ja soodustada sallivust, vastastikust mõistmist, kultuuride dialoogi ja mitmekesisuse austamist;

g)	▌ eri rahvustesse ja kultuuridesse kuuluvate inimeste kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes ja kodanikuühiskonna projektides, millega tugevdatakse alt-üles lähenemisviisi ja soodustatakse demokraatlikku kaasatust;

h)	demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse ja kaasava osalemise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

i)	Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, väärtusi, poliitikaeesmärke ja strateegiaid ▌;

j)	määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;

k)	programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning teavitamine nendest, sh programmikontaktpunktide ▌loomise ja toetamise kaudu.

II LISA

Näitajad

Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Nende inimeste arv, kelleni on jõutud järgmiste meetmete kaudu:

i)	koolitusmeetmed;

ii)	vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise meetmed;

iii)	teadlikkuse suurendamise ja teavitamise ja teabe levitamise meetmed.

Nende kodanikuühiskonna organisatsioonide arv, kelleni on jõutud nende toetamise ja suutlikkuse arendamise meetmete kaudu

Selliste rahvusvaheliste võrgustike ja algatuste arv, milles keskendutakse programmi meetmete tulemusena Euroopa ajaloolisele mälule ja kultuuripärandile

Kõik andmed esitatakse võimaluse korral sugupoolte lõikes; programmi vahe- ja lõpphindamisel keskendutakse igale tegevussuunale ja igale meetmele ning neid käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse seisukohast ja hinnatakse nende mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/536

P8_TA(2019)0408

Parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ning parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalevate delegatsioonide arv

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus parlamentidevaheliste delegatsioonide, parlamentaarsetes ühiskomisjonides osalevate delegatsioonide ning parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes osalevate delegatsioonide arvu kohta (2019/2698(RSO))

(2021/C 158/55)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu assotsieerimis-, koostöö- ja muid lepinguid kolmandate riikidega,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 212 ja 214,

A.	soovides tugevdada parlamentaarset demokraatiat pideva parlamentidevahelise dialoogi abil,

otsustab määrata parlamentidevaheliste delegatsioonide arvu ja nende piirkondliku rühmitamise kindlaks järgmiselt:

a)	Euroopa, Lääne-Balkani riigid ja Türgi

delegatsioonid:

—	ELi – Põhja-Makedoonia parlamentaarses ühiskomisjonis

—	ELi–Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon põhjamõõtme koostööks ning Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks ning ELi–Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon ELi–Serbia parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees

delegatsioon ELi–Albaania parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees

delegatsioon ELi–Montenegro parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees

delegatsioon Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovoga suhtlemiseks

b)	Venemaa ja idapartnerluse riigid

delegatsioon ELi–Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis

delegatsioon ELi–Ukraina parlamentaarses assotsieerimiskomitees

delegatsioon ELi–Moldova parlamentaarses assotsieerimiskomitees

delegatsioon Valgevenega suhtlemiseks

delegatsioon ELi–Armeenia parlamentaarses partnerluskomitees, ELi–Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ja ELi–Gruusia parlamentaarses assotsieerimiskomitees

c)	Magribi riigid, Mašriki riigid, Iisrael ja Palestiina

delegatsioonid suhtlemiseks:

—	Iisraeliga

—	Palestiinaga

—	Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga, sh ELi–Maroko, ELi–Tuneesia ja ELi–Alžeeria parlamentaarsetes ühiskomisjonides

—	Mašriki riikidega

d)	Araabia poolsaare riigid, Iraak ja Iraan

delegatsioonid suhtlemiseks:

—	Araabia poolsaare riikidega

—

Iraagiga

—

Iraaniga

e)	Põhja-, Lõuna- ja Kesk-Ameerika

delegatsioonid suhtlemiseks:

—	Ameerika Ühendriikidega

—

Kanadaga

—	Brasiilia Liitvabariigiga

—	Kesk-Ameerika riikidega

—	Andide Ühenduse riikidega

—	Mercosuri riikidega

delegatsioon ELi–Mehhiko parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon ELi–Tšiili parlamentaarses ühiskomisjonis

delegatsioon Cariforumi–ELi parlamentaarses komisjonis

f)	Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

delegatsioonid suhtlemiseks:

—

Jaapaniga

—	Hiina Rahvavabariigiga

—

Indiaga

—	Afganistaniga

—	Lõuna-Aasia riikidega

—	Kagu-Aasia riikide ja Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooniga (ASEAN)

—	Korea poolsaare riikidega

—	Austraalia ja Uus-Meremaaga

delegatsioon ELi–Kasahstani, ELi–Kõrgõzstani, ELi–Usbekistani ja ELi–Tadžikistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks

Aafrika

delegatsioonid suhtlemiseks:

—	Lõuna-Aafrika Vabariigiga

—	Üleaafrikalise Parlamendiga

h)	Mitmepoolsed assambleed

delegatsioon AKV–ELi parlamentaarses ühisassamblees

delegatsioon Vahemere Liidu parlamentaarses assamblees

delegatsioon Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees

delegatsioon Euronesti parlamentaarses assamblees

delegatsioon NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks;

otsustab, et majanduspartnerluslepingute alusel loodud parlamendikomisjonidesse valitakse liikmed ainult rahvusvahelise kaubanduse komisjonist ja arengukomisjonist, millega tagatakse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kui vastutava komisjoni juhtrolli säilimine, ning tegevust tuleks aktiivselt kooskõlastada AKV–ELi parlamentaarse ühisassambleega;

otsustab, et Vahemere Liidu, Euroopa – Ladina-Ameerika ja Euronesti parlamentaarsetesse assambleedesse valitakse liikmed ainult assambleega hõlmatud kahepoolsetest või allpiirkondade delegatsioonidest;

otsustab, et NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks loodud delegatsiooni valitakse liikmed ainult julgeoleku ja kaitse allkomisjonist;

otsustab, et delegatsioonide juhtide konverents peaks koostama kuuekuulise töökalendri projekti pärast konsulteerimist väliskomisjoni, arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga. See projekt tuleks koostada tihedas koostöös komisjonide esimeeste konverentsi koostatava komisjonide delegatsioonide kuuekuulise töökalendriga, võttes arvesse ka demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma iga-aastast tööprogrammi, et tagada ühtne lähenemisviis. Seejärel esitatakse see ühine kuuekuulise töökalendri projekt kinnitamiseks esimeeste konverentsile. Esimeeste konverents võib esitatud töökalendri projekti muuta, et reageerida poliitilistele sündmustele ja tagada kõigi parlamendi välistegevuste sidusus;

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi nimel tohivad tegutseda ja parlamendi ametlikke seisukohti esindada ainult esimeeste konverentsi poolt nõuetekohaselt volitatud ametlikud delegatsioonid;

otsustab, et fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed määravad igasse delegatsiooni alalised asendajad ja nende arv ei või olla suurem kui täisliikmete arv, kes esindavad fraktsioone või fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid;

otsustab, et alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide täisliikmetel on õigus osaleda parlamentidevahelistel kohtumistel väljaspool parlamendi töökohti. Kui täisliikmel ei ole võimalik sõita, võib teda asendada üks selle fraktsiooni nimetatud alalistest asendusliikmetest, mille koosseisu täisliige kuulub, või kui asendusliikmel ei ole võimalik sõita, võib teda asendada parlamentidevahelise assamblee delegatsiooni liige, kelle on nimetanud fraktsioon, mille koosseisu täisliige kuulub. Kui parlamentidevahelise assamblee delegatsiooni liikmel pole võimalik sõita, võivad osaleda väliskomisjoni, arengukomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmed;

on seisukohal, et enne parlamentidevahelist kohtumist partneritega (parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, parlamentaarne ühiskomisjon, parlamentaarne assotsieerimiskomitee, parlamentaarne koostöökomisjon, parlamentidevaheline kohtumine jne) või enne mis tahes delegatsiooni lähetamist peaks toimuma tihe konsultatsioon asjaomas(t)e komisjoni(de)ga võimalikel poliitilistel teemadel või seadusandliku kontrolli küsimustes, mida delegatsioonil tuleks käsitleda kohtumistel asjaomase riigi partneritega;

10.

püüab praktilisel tasandil tagada, et üks või mitu komisjoni raportööri või esimeest võivad samuti osa võtta delegatsioonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide, parlamentaarsete koostöökomisjonide ja mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede tööst, ning otsustab ühtlasi, et president annab asjaomaste delegatsiooni ja komisjoni esimeeste ühisel taotlusel loa seda liiki lähetusteks;

11.

otsustab, et käesolev otsus jõustub parlamendi üheksanda koosseisu esimesel osaistungjärgul;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/540

P8_TA(2019)0409

Teatavate kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist ette nägevate õigusaktide kohandamine ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 – II osa ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2016)0799 – C8-0148/2019 – 2016/0400B(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/56)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0799),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti a, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0148/2019),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti a, artikli 168 lõike 4 punkti b, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 338 lõiget 1,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1. juuni 2017. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 1. detsembri 2017. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kirju,

—	võttes arvesse esimeeste konverentsi 7. märtsi 2019. aasta otsust lubada õiguskomisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0020/2018),

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi ja muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0190/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 29.

(2) ELT C 164, 8.5.2018, lk 82.

P8_TC1-COD(2016)0400B

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti a, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1, [ME 1]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Lissaboni lepingu järgselt eristatakse lepinguga on oluliselt muudetud seadusandja poolt komisjonile antavate volituste õigusraamistikku, eristades selgelt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu õigusakte, et tagada ühtsed tingimused õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid). [ME 2]

(2)	Meetmed, mida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine võib hõlmata, vastavad põhimõtteliselt neile, mida hõlmab nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetlus (4).

(3)	Institutsioonidevaheliste läbirääkimiste soikumise tõttu võeti tagasi (5) varasemad ettepanekud viia kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga (6) kehtestatud õigusraamistikuga.

(4)

Seejärel leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkuleppega (7) kokku uue delegeeritud õigusaktide raamistiku osas ning tunnistasid vajadust viia kõik olemasolevad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga. Eelkõige nõustusid nad vajadusega seada esikohale kõigi selliste alusaktide kiire vastavusse viimine, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võttis kohustuse koostada 2016. aasta lõpuks ettepanek kõnealuse vastavusse viimise kohta.

(5)	Suurem osa volitustest alusaktides, millega nähakse ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine, vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 kriteeriumitele ja tuleks kõnealusele sättele kohandada.

(6)	Muud volitused alusaktides, millega nähakse ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine, vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 kriteeriumitele ja tuleks kõnealusele sättele kohandada.

(7)	Kui komisjonile antakse rakendamisvolitused, tuleks neid volitusi kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(8)	Mõnes alusaktis, mis näevad praegu ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist, on teatavad volitused oma asjakohasuse minetanud ja seega tuleks need tühistada.

(8a)

Üksteisega tihedalt sidumata volituste liitmine ja esitamine ühes komisjoni delegeeritud õigusaktis takistab Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse kasutamist, sest parlament on sunnitud lihtsalt kogu delegeeritud õigusakti heaks kiitma või tagasi lükkama, ilma et tal oleks võimalust iga volituse kohta eraldi arvamust avaldada. [ME 3]

(9)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(10)	Kuna tehtavad kohandused ja muudatused käsitlevad üksnes liidu tasandi menetlusi, ei pea liikmesriigid direktiivide puhul neid üle võtma.

(11)	Seetõttu tuleks asjaomaseid akte vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud õigusakte muudetakse nii, nagu lisas sätestatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus ei mõjuta käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C , , lk .

(2) ELT C , , lk .

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(4) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

(5) ELT C 80, 7.2.2015, lk 17.

(6) COM(2013)0451, COM(2013)0452 ja COM(2013)0751.

(7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

LISA

I. KLIIMAMEETMED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (1)

Direktiivi 2009/31/EÜ kiire tehnilise kohandamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega teha kõnealuse direktiivi lisade kohandamiseks vajalikke muudatusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/31/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 29 asendatakse järgmisega: „Artikkel 29 Lisade muutmine Kooskõlas artikliga 29a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi lisade muutmiseks , et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga .“; [ME 4]

lisatakse järgmine artikkel 29a:

„Artikkel 29a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 29 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 5]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 29 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*1) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 29 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

artikkel 30 jäetakse välja. asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (*2) artikliga 26. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*3) tähenduses.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. [ME 6]

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13). "

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“ "

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (2)

Otsuse nr 406/2009/EÜ alusel sooritatavate tehingute täpse arvestuse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kõnealust otsust täiendavad nõuded, mida tehingute käsitlemisel liikmesriikide registrite ja põhihaldaja suhtes kohaldada. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Otsuse nr 406/2009/EÜ rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused määrata kindlaks aastased saastekvoodid. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Kogemused on näidanud, et teatavate ülekannete üksikasjade korral ei ole volitamine vajalik.

Seetõttu muudetakse otsust nr 406/2009/EÜ järgmiselt:

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:

„Kui on olemas asjakohased läbivaadatud ja tõendatud andmed heitkoguste kohta, määrab komisjon rakendusakti kaudu kindlaks aastased saastekvoodid ajavahemikuks 2013–2020, väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina tonnides. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud menetlusega.“;

b)	lõige 6 jäetakse välja;

2)	artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks.“;

lisatakse järgmine artikkel 12a:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 11 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*4) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 11 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*4) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*5) artiklit 5.“

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). [ME 7]"

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (3)

Selleks et tagada vastavus liidule osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis osalemisest tulenevatele kohustustele ning osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete puhul liidusisese kaubanduse ja väliskaubanduse nõuetekohane toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse määrust (EÜ) nr 1005/2009, et hõlmata II lisa A ja B osas teatavad ained;

—	muudetakse kõnealust määrust, et teha vajalikud tehnilised kohandused III lisas ja kontrollitavate ainete maksimaalsetes kogustes;

—	muudetakse kõnealuse määruse V lisa, et täita Montreali protokolliga võetud kohustusi;

—	muudetakse kõnealuse määruse VI lisa;

—	muudetakse impordi- ja ekspordilitsentside andmete loetelu;

—	muudetakse kõnealuse määruse VII lisa, et võtta arvesse tehnoloogia arengut;

—	muudetakse aruandlusnõudeid;

—	täiendatakse kõnealust määrust nimekirjaga toodetest ja seadmetest, mille puhul kontrollitavate ainete kokku kogumine hävitamiseks või hävitamine ilma eelneva kokkukogumiseta tuleks lugeda tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaks;

—	täiendatakse kõnealust määrust mehhanismiga, mille kohaselt antakse tootjatele ja importijatele kvoodid;

—	täiendatakse kõnealust määrust eeskirjadega teatavate kontrollitavate ainete konteinerite märgistamise viisi ja sisu kohta;

—	täiendatakse kõnealust määrust ebaseadusliku kaubanduse seire valdkonnas;

—	täiendatakse kõnealust määrust protokolliga ühinemata riikidest imporditavate teatavate toodete ja seadmete liidus vabasse ringlusse laskmise valdkonnas;

—	täiendatakse kõnealust määrust kvalifikatsiooni miinimumnõuetega;

—	täiendatakse kõnealust määrust loeteluga tehnoloogiatest või tavadest, mida ettevõtjad peavad kasutama, et vältida ja minimeerida kontrollitavate ainete mis tahes leket ja heidet.

On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1005/2009 järgmiselt:

1)	artikli 7 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad märgistamise viisi ja sisu kohta.“; [ME 8]

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad märgistamise viisi ja sisu kohta.“; [ME 9]

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5 Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega uue teabe või tehnika arengu või protokolliosaliste otsuste tulemusel muudetakse:

III lisa;

b)	lõike 4 teises ja kolmandas lõigus osutatud kontrollitavate ainete maksimaalseid koguseid, mida võib kasutada tootmise abiainetena või mis võivad tootmise abiainete kasutamisel eralduda heitena.“;

artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõike 3 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad märgistamise viisi ja sisu kohta. [ME 10]

Esimeses lõigus osutatud kontrollitavaid aineid tohib turule viia ja edasi levitada ainult V lisas esitatud tingimustel.

Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse V lisa, et täita protokolli alusel võetud kohustused.“;

b)	lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad sellise mehhanismi kohta, mille kohaselt antakse tootjatele ja importijatele kvoodid.“; [ME 11]

artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega VI lisas muudetakse kriitiliste kasutuste järkjärgulist käibelt kõrvaldamist ja ajakava, määrates uute rakenduste kasutuselevõtu tähtpäevad ja olemasolevate rakenduste lõpetamise tähtpäevad, juhul kui keskkonnakaitse ja tervishoiu seisukohalt vastuvõetav tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas asendusaine või tehnoloogia ei ole kõnealuses lisas sätestatud ajakava jooksul kättesaadav või kui on vaja tagada rahvusvahelistele kohustustele vastavus.“;

5)	artikli 18 lõige 9 asendatakse järgmisega: „9. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikes 3 ja IV lisas nimetatud andmete loetelu, et protokolliga võetud kohustusi täita või nende kohaldamisele kaasa aidata.“;

artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Ebaseadusliku kaubanduse seiremeetmed

“Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad , milles käsitletakse täiendavaid seiremeetmeid kontrollitavate või uute ainete ning kontrollitavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete ja seadmete kohta, mis on suunatud ajutise ladustamise, tolliladustamise või vabatsooniprotseduurile või on transiidil läbi liidu tolliterritooriumi ja mis seejärel reeksporditakse; meetmete võtmisel tugineb komisjon hinnangule, kuivõrd võivad sellised liikumised olla seotud ebaseadusliku kaubanduse ohuga, ning võtab arvesse meetmete kasulikkust keskkonnale ja sotsiaal-majanduslikku mõju.“; [ME 12]

artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta , millega kehtestatakse eeskirjad , mis protokolliosaliste otsuste kohaselt kehtivad protokolliga ühinemata riikidest imporditud selliste toodete ja seadmete liidus vabasse ringlusse lubamise kohta, mis on valmistatud kontrollitavate ainete abil, kuid ei sisalda aineid, mida saab selgesti pidada kontrollitavaks aineks. Sellised tooted ja seadmed tehakse kindlaks protokolliosalistele korrapäraselt antavate tehniliste nõuannete põhjal.“; [ME 13]

artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut.“;

lõike 4 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse millega kehtestatakse eeskirjad selliste toodete ja seadmete loetelu kohta , mille puhul kontrollitavate ainete kokkukogumist või toodete ja seadmete hävitamist ilma kontrollitavate ainete eelneva kokkukogumiseta peetakse tehniliselt ja majanduslikult otstarbekaks, ning täpsustatakse vajaduse korral, millist tehnoloogiat tuleb kasutada. [ME 14]

Igale delegeeritud õigusakti eelnõule, millega selline loetelu kehtestatakse, tuleb lisada asjakohane täielik majanduslik hinnang kulude ja tulude kohta, võttes arvesse liikmesriikides valitsevat olukorda.“;

lõike 5 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon annab hinnangu liikmesriikide võetud meetmetele ning kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta selle hinnangu ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal käesoleva määruse täiendamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad kvalifikatsiooni miinimumnõuete kohta.“; [ME 15]

artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriikide võetud meetmete hindamise ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal on komisjonil kooskõlas artikliga 24a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad kõnealuste kvalifikatsiooni miinimumnõuete ühtlustamise kohta.“; [ME 16]

ii)	teine lõik jäetakse välja;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tehnoloogiate või tavade loetelud, mida ettevõtjad peavad kasutama või järgima, et vältida ja minimeerida kontrollitavate ainete mis tahes leket ja heidet.“; [ME 17]

10)

artikli 24 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa A osa, et lisada ained, mis on lisatud kõnealuse lisa B osasse ja mille puhul on kindlaks tehtud, et neid eksporditakse, imporditakse, toodetakse või viiakse turule olulistes kogustes, kuid mis protokolli alusel moodustatud teadusliku hindamise komisjoni arvamuse kohaselt on märkimisväärse osoonikihi kahandamise potentsiaaliga, ning määrata vajaduse korral kindlaks võimalikud erandid lõikest 1.

3. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa B osa, et lisada iga aine, mis ei ole kontrollitav aine, kuid millel on protokolli alusel moodustatud teadusliku hindamise komisjoni või sellega samalaadse tunnustatud asutuse arvamuse kohaselt osoonikihi kahandamise potentsiaal, lähtudes asjakohasest teaduslikust teabest.“;

11)

VII peatüki pealkirja järele lisatakse järgmine artikkel 24a:

„Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 3 ja 5, artikli 10 lõigetes 3 ja 6, artikli 13 lõikes 2, artikli 18 lõikes 9, artiklis 19, artikli 20 lõikes 2, artikli 22 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 23 lõigetes 4 ja 7, artikli 24 lõigetes 2 ja 3, artikli 26 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 18]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 3 ja 5, artikli 10 lõigetes 3 ja 6, artikli 13 lõikes 2, artikli 18 lõikes 9, artiklis 19, artikli 20 lõikes 2, artikli 22 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 23 lõigetes 4 ja 7, artikli 24 lõigetes 2 ja 3, artikli 26 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*6) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõigete 3 ja 5, artikli 10 lõigete 3 ja 6, artikli 13 lõike 2, artikli 18 lõike 9, artikli 19, artikli 20 lõike 2, artikli 22 lõigete 3, 4 ja 5, artikli 23 lõigete 4 ja 7, artikli 24 lõigete 2 ja 3, artikli 26 lõike 3 ja artikli 27 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*6) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

12)	artikli 25 lõige 3 jäetakse välja;

13)	artikli 26 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud aruandlusnõudeid, et protokolliga võetud kohustusi täita või nende kohaldamisele kaasa aidata.“;

14)

artikli 27 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte , et muuta käesoleva artikli lõigetes 1–7 sätestatud aruandlusnõuete muutmise kohta aruandlusnõudeid , et protokolliga võetud kohustusi täita või nende kohaldamisele kaasa aidata.“[ME 19]

II. SIDEVÕRGUD, SISU JA TEHNOLOOGIA

12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (4)

Põhiõiguste ja -vabaduste kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks liidus peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et direktiivi 2002/58/EÜ täiendades käsitleda teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolusid, vorme ja korda. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ järgmiselt:

artikli 4 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kooskõlas artikliga 14b on komisjonil pärast konsulteerimist Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA), direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohaselt loodud töörühmaga üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolude, vormide ja korda korra kohta.“; [ME 20]

2)	artikkel 14a jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 14b:

„Artikkel 14b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [alates käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 21]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*7) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 733/2002 tippdomeeni.eu kasutuselevõtu kohta (5) (*8)

Määrusega (EÜ) nr 733/2002 kehtestatud geograafilise tippdomeeni (ccTLD).eu kasutuselevõtmise tingimuste sätestamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kõnealuse määruse täiendamiseks kehtestada registri määramise kriteeriumid ja menetluskord ning tippdomeeni.eu kasutuselevõtu ja ülesannetega seotud avaliku korra eeskirjad ja avalikud registreerimispõhimõtted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 733/2002 järgmiselt:

artikli 3 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

võtab kooskõlas artikliga 5a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse registri määramise kriteeriumid ja menetluskord.

Kui see on registri määramise kriteeriumide ja menetluskorra kehtestamisel olukorra kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli kohaste delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 5b sätestatud korda;“;

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Pärast registriga konsulteerimist on komisjonil kooskõlas artikliga 5a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte tippdomeeni.eu kasutuselevõtu ja eesmärkidega seotud avaliku korra eeskirjade ja avalike registreerimispõhimõtete kohta.“;

b)	lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kui liikmesriik või komisjon esitab 30 päeva jooksul pärast avaldamist loendis oleva nimetuse osas vastuväite, on komisjonil kooskõlas artikliga 5a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte olukorra lahendamiseks.“;

lisatakse järgmised artiklid 5a ja 5b:

„Artikkel 5a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*9) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 1 ja artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 5b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 5a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artiklist 6 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2008. aasta otsus nr 626/2008/EÜ liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta (6) (*10)

Otsuse nr 626/2008/EÜ rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused jõustamiseeskirjade kooskõlastatud kohaldamiseks vajalike meetodite kohta. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse otsust nr 626/2008/EÜ järgmiselt:

artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võib rakendusaktiga vastu võtta meetmed, millega määratakse kindlaks vajalikud meetodid lõikes 2 osutatud jõustamiseeskirjade, sealhulgas lubade kooskõlastatud peatamise või tühistamise eeskirjade kooskõlastatud kohaldamiseks artikli 7 lõikes 2 sätestatud ühiste tingimuste rikkumise korral. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10 lõikes 3 osutatud menetlusega.“;

2)	artikli 10 lõige 4 jäetakse välja.

III. HUMANITAARABI JA KODANIKUKAITSE (*11)

Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (7)

Alates määruse (EÜ) nr 1257/96 vastuvõtmisest 1996. aastal ei ole komisjon pidanud vastu võtma meetmeid, et selle määruse vähemolulisi sätteid kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt muuta. Näib, et selleks ei ole vajadust ka tulevikus. Seega tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse kohane rakendusmeetmete vastuvõtmise võimalus määrusest (EÜ) nr 1257/96 välja jätta, ilma et komisjonil oleks vaja õigust võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1257/96 järgmiselt:

1)	artikli 15 lõige 1 jäetakse välja;

2)	artikli 17 lõige 4 jäetakse välja.

IV. TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSED JA SOTSIAALNE KAASATUS

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (8)

Selleks et võtta arvesse tehnilist harmoneerimist ja standardimist, tehnika arengut, rahvusvahelistes määrustes ja spetsifikatsioonides tehtud muudatusi ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 89/391/EMÜ lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 89/391/EMÜ järgmiselt:

lisatakse järgmine artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Lisa muudatused

Kooskõlas artikliga 17b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnilist harmoneerimist ja standardimist, tehnika arengut, rahvusvahelistes määrustes ja spetsifikatsioonides tehtud muudatusi ning teadmiste täienemist.“;

2)	artikkel 17 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 17b:

„Artikkel 17b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 16a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 22]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*12) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 16a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“."

Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (9) (*13)

Selleks et võtta arvesse töökoha osade kavandamise, valmistamise või konstrueerimise tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, rahvusvahelistes normides ja spetsifikaatides tehtud muudatusi ja töökohtadega seotud teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 89/654/EMÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 89/654/EMÜ järgmiselt:

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 9b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töökoha osade kavandamise, valmistamise või konstrueerimise tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides tehtud muudatusi ja töökohtadega seotud teadmiste täienemist.

Kui see on hädavajalik otsese ohu tõttu töötajate tervisele ja ohutusele, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 9b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 9a ja 9b:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*14) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 9b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 9a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*14) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

10.

Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (10) (*15)

Selleks et võtta arvesse isikukaitsevahenditega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides või teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 89/656/EMÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 89/656/EMÜ järgmiselt:

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse isikukaitsevahenditega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides ning teadmiste täienemist.

lisatakse järgmised artiklid 9a ja 9b:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*16) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 9b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*16) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

11.

Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (11) (*17)

Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides ja spetsifikaatides või raskuste käsitsi teisaldamisega, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht, seotud teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 90/269/EMÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 90/269/EMÜ järgmiselt:

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides ja spetsifikaatides või raskuste käsitsi teisaldamisega seotud teadmiste täienemist.

Kui see on hädavajalik otsese ohu tõttu töötajate tervisele ja ohutusele, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 8b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 8a ja 8b:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*18) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 8b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 8a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*18) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

12.

Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (12) (*19)

Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides ja spetsifikaatides ning kuvaritega seotud teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 90/270/EMÜ lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 90/270/EMÜ järgmiselt:

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lisa muudatused

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides ja spetsifikaatides ning kuvaritega seotud teadmiste täienemist.

Kui see on hädavajalik otsese ohu tõttu töötajate tervisele ja ohutusele, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 10b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 10a ja 10b:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*20) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 10a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*20) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

13.

Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (13) (*21)

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes määrustes ja spetsifikatsioonides ning laevadel raviteenuste osutamisega seotud teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/29/EMÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/29/EMÜ järgmiselt:

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes määrustes ja spetsifikatsioonides ning laevadel raviteenuste osutamisega seotud teadmiste täienemist.

lisatakse järgmised artiklid 8a ja 8b:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*22) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 8b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*22) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

14.

Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (14) (*23)

Selleks et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides või teadmiste täienemist ajutiste ja liikuvate ehitustööplatside valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/57/EMÜ IV lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/57/EMÜ järgmiselt:

artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

IV lisa muutmine

Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte IV lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, samuti tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja teadmiste täienemist ajutiste ja liikuvate ehitustööplatside valdkonnas.

Kui see on otsese ohu tõttu töötajate tervise ja ohutuse jaoks hädavajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 13b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 13a ja 13b:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*24) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 13a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*24) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

15.

Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (15) (*25)

Selleks et võtta arvesse töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkidega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, rahvusvaheliste eeskirjade või spetsifikaatide muudatusi ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/58/EMÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/58/EMÜ järgmiselt:

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide või seadmete projekteerimise ja tootmisega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, samuti tehnika arengut, rahvusvaheliste eeskirjade või spetsifikaatide muudatusi ning töökohtades kasutatavaid ohutus- ja tervisekaitsemärke puudutavate teadmiste täienemist.

lisatakse järgmised artiklid 9a ja 9b:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*26) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 9b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*26) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

16.

Nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (16)

Selleks et võtta arvesse puurides maavarasid kaevandavate tööstustega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/91/EMÜ lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/91/EMÜ järgmiselt:

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Lisa muudatused

Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse puurides maavarasid kaevandavate tööstustega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, samuti tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja teadmiste täienemist.

Kui see on hädavajalik otsese ohu tõttu töötajate tervisele ja ohutusele, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 11b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 11a ja 11b:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 23]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*27) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 11a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*27) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

17.

Nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (17)

Selleks et võtta arvesse maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstustega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja avastusi kõnealuses valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/104/EMÜ lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/104/EMÜ järgmiselt:

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Lisa muudatused

Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstustega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja avastusi kõnealuses valdkonnas.

lisatakse järgmised artiklid 11a ja 11b:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*28) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 11b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*28) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

18.

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (18)

Selleks et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides või teadmiste täienemist kalalaevade pardal ohutuse ja tervisekaitse tagamise valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 93/103/EÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 93/103/EÜ järgmiselt:

artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse kalalaevade pardal ohutuse ja tervisekaitse teatavate aspektide tehnilist ühtlustamist ja standardimist, samuti tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides või teadmiste täienemist kalalaevade pardal ohutuse ja tervisekaitse tagamise valdkonnas.

Kui see on hädavajalik otsese ohu tõttu töötajate tervisele ja ohutusele, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 12b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 12a ja 12b:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 25]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*29) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 12a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*29) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

19.

Nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (19) (*30)

Selleks et tagada noorte nõuetekohane kaitse tööl ning võtta arvesse tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 94/33/EÜ lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 94/33/EÜ järgmiselt:

artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Lisa muudatused

Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse noorte kaitsega tööl seotud tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides ning teadmiste täienemist.“;

lisatakse järgmine artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*31) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*31) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

20.

Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (20) (*32)

Selleks et tagada töötajate piisav kaitse tervise- ja ohutusriskide eest ning võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnilist arengut, rahvusvahelistes standardites ja spetsifikaatides tehtud muudatusi ja keemilisi mõjureid käsitlevaid uusi leidusid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 98/24/EÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks ning kõnealuse direktiivi täiendamiseks töökeskkonnas ohtlike ainete soovituslike piirnormide kehtestamise või läbivaatamisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 98/24/EÜ järgmiselt:

artikli 3 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse või vaadatakse läbi ohtlike ainete soovituslikud piirnormid töökeskkonnas, võttes arvesse kasutatavaid mõõtmismeetodeid.

Liikmesriigid teatavad töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidele liidu tasandil määratud ohtlike ainete soovituslikud piirnormid töökeskkonnas.

Kui see on hädavajalik erandliku otsese ohu tõttu töötajate tervisele ja ohutusele, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 12b sätestatud menetlust.“;

artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse keemiliste mõjuritega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnilist arengut, rahvusvahelistes standardites ja spetsifikaatides tehtud muudatusi ja keemilisi mõjureid käsitlevaid uusi leide.

lisatakse järgmised artiklid 12a ja 12b:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 ning artikli 12 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*33) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 2 ja artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*33) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

21.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (21)

Selleks et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist plahvatuskaitse valdkonnas, tehnika arengut, rahvusvaheliste eeskirjade või spetsifikatsioonide muudatusi ning plahvatuste ärahoidmise ja plahvatuskaitse uusi lahendusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 1999/92/EÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 1999/92/EÜ järgmiselt:

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist plahvatuskaitse valdkonnas, tehnika arengut, rahvusvaheliste eeskirjade või spetsifikatsioonide muudatusi ning plahvatuste ärahoidmise ja plahvatuskaitse uusi lahendusi.

lisatakse järgmised artiklid 10a ja 10b:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 26]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*34) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 10b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*34) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

22.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (22)

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja uusi avastusi bioloogiliste mõjuritega kokkupuute valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2000/54/EÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2000/54/EÜ järgmiselt:

artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 19a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja uusi avastusi bioloogiliste mõjuritega kokkupuute valdkonnas.

Kui see on hädavajalik otsese ohu tõttu töötajate tervisele ja ohutusele, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 19b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 19a ja 19b:

„Artikkel 19a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 27]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*35) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 19a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*35) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

23.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (23) (*36)

Selleks et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikatsioonides ning uusi avastusi mehhaanilise vibratsiooni kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2002/44/EÜ lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/44/EÜ järgmiselt:

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Lisa muudatused

Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikatsioonides ning uusi avastusi mehhaanilise vibratsiooni kohta.

lisatakse järgmised artiklid 11a ja 11b:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*37) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 11b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*37) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 12 jäetakse välja.

24.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (24) (*38)

Selleks et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikatsioonides ning uusi avastusi müra kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivis 2003/10/EÜ tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/10/EÜ järgmiselt:

artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Direktiivi muudatused

Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikatsioonides ning uusi avastusi müra kohta.

lisatakse järgmised artiklid 12a ja 12b:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*39) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*39) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 13 jäetakse välja.

25.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (25) (*40)

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, rahvusvaheliste määruste või nõuete muudatusi ning kantserogeenide ja mutageenide valdkonnas tehtud uusi avastusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2004/37/EÜ II lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ järgmiselt:

artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

II lisa muutmine

Kooskõlas artikliga 17a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, rahvusvaheliste määruste või nõuete muudatusi ning kantserogeenide ja mutageenide valdkonnas tehtud uusi avastusi.

Kui see on hädavajalik otsese ohu tõttu töötajate tervisele ja ohutusele, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 17b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 17a ja 17b:

„Artikkel 17a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*41) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 17a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*41) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“."

26.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (26) (*42)

Selleks et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või rahvusvahelistes spetsifikatsioonides ning uusi teaduslikke avastusi optilise kiirgusega kokkupuute kohta töökeskkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2006/25/EÜ lisades tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/25/EÜ järgmiselt:

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisades tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töövahendite ja töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või rahvusvahelistes spetsifikatsioonides ning uusi teaduslikke avastusi optilise kiirgusega kokkupuute kohta töökeskkonnas.

lisatakse järgmised artiklid 10a ja 10b:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*43) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 10b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*43) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 11 jäetakse välja.

27.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (27)

Selleks et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes määrustes või spetsifikaatides või teadmiste täienemist töövahendite valdkonnas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2009/104/EÜ I ja II lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/104/EÜ järgmiselt:

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnilist ühtlustamist ja standardimist, samuti tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes määrustes või spetsifikaatides või teadmiste täienemist töövahendite valdkonnas.

lisatakse järgmised artiklid 11a ja 11b:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*44) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 11b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

(*44) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

28.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (28) (*45)

Selleks et võtta arvesse tehnika arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2009/148/EÜ I lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 9 jäetakse välja;

artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Enne kui töökohal tekib kokkupuude asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga, peab olemas olema hinnang iga töötaja tervisliku seisundi kohta.

See hinnang sisaldab rindkere eriuuringute tulemusi. I lisas on esitatud praktilised soovitused, millele liikmesriigid võivad töötajate tervise kontrollimisel toetuda. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et kohandada seda tehnika arenguga.

Kui see on tööl asbestiga kokkupuutumisest tuleneva otsese ohu tõttu töötajate tervise ja ohutuse jaoks hädavajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 18b sätestatud menetlust.

Töötaja tervist tuleb uuesti hinnata vähemalt iga kolme aasta järel niikaua, kuni kestab kokkupuude.

Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale seatakse sisse iga töötaja isiklik tervisekontrolli kaart.“;

lisatakse järgmised artiklid 18a ja 18b:

„Artikkel 18a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 18 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*46) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 18 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18b

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 18a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*46) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

V. ENERGEETIKA

29.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (29)

Maagaasi siseturu tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada direktiivi 2009/73/EÜ suunistega, mida on vaja mitme gaasituru eeskirjadega seonduva menetluse üksikasjade sätestamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised piirkondliku solidaarsuse vaimus koostöö kohta.“; [ME 29]

2)	artikli 11 lõige 10 asendatakse järgmisega: „10. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada käesoleva artikli rakendamise korra üksikasjad.“; [ME 30]

artikli 15 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et tagada käesoleva artikli lõike 2 täielik ja tõhus järgimine ülekandesüsteemi omaniku ja hoidlatevõrgu halduri poolt.“; [ME 31]

artikli 36 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamise kohta ning sätestatakse menetlus, mida tuleb järgida käesoleva artikli lõigete 3, 6, 8 ja 9 kohaldamisel.“; [ME 32]

artikli 42 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised reguleerivate asutuste kohustuste ulatuse kohta seoses nende omavahelise ja ametiga tehtava koostööga.“; [ME 33]

artikli 43 lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada menetluse üksikasjad, mida reguleerivad asutused, amet ja komisjon peavad järgima seoses reguleerivate asutuste poolt võetud otsuste vastavusega käesolevas artiklis viidatud suunistele.“; [ME 34]

artikli 44 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, milles täpsustatakse andmete säilitamise meetodid ja kord, samuti säilitatavate andmete vorm ja sisu.“; [ME 35]

lisatakse järgmine artikkel 50a:

„Artikkel 50a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 4, artikli 11 lõikes 10, artikli 15 lõikes 3, artikli 36 lõikes 10, artikli 42 lõikes 5, artikli 43 lõikes 9 ja artikli 44 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 36]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 4, artikli 11 lõikes 10, artikli 15 lõikes 3, artikli 36 lõikes 10, artikli 42 lõikes 5, artikli 43 lõikes 9 ja artikli 44 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*47) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 4, artikli 11 lõike 10, artikli 15 lõike 3, artikli 36 lõike 10, artikli 42 lõike 5, artikli 43 lõike 9 ja artikli 44 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra”.

(*47) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

9)	artikli 51 lõige 3 jäetakse välja.

30.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (30)

Maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust (EÜ) nr 715/2009 suunistega, mida on vaja menetluslike üksikasjade, ülimalt keerukat tehnilist korraldust hõlmavate meetmete ja kõnealuse määruse teatavate sätete üksikasju täpsustavate meetmete sätestamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2009 järgmiselt:

1)	artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised, et sätestada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendusmenetluse üksikasjad.“; [ME 37]

artikli 6 lõike 11 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ameti, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte selliste võrgueeskirjade vastuvõtmiseks , millega võetakse vastu sellised võrgueeskirjad .“; [ME 38]

3)	artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega ameti ettepanekuid arvestades kehtestatakse artikli 6 kohaselt vastuvõetud ükskõik millise võrgueeskirja muudatusi.“;

artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 27a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määrata kindlaks iga piirkondliku koostööstruktuuriga hõlmatud geograafiline piirkond, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Selleks konsulteerib komisjon ameti ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuga. [ME 39]

Igal liikmesriigil võimaldatakse edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas.“;

artikli 23 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunised käesoleva artikli lõikes 1 loetletud küsimuste kohta ja muudetakse selle punktides a, b ja c osutatud suuniseid.“; [ME 40]

lisatakse järgmine artikkel 27a:

„Artikkel 27a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 11, artikli 7 lõikes 3, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 41]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 11, artikli 7 lõikes 3, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*48) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 5, artikli 6 lõike 11, artikli 7 lõike 3, artikli 12 lõike 3 ja artikli 23 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

(*48) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikkel 28 jäetakse välja.

31.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (31) (*49)

Määruses (EÜ) nr 1222/2009 vajalike tehniliste muudatuste tegemiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1222/2009 järgmiselt:

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Muudatused ja kohandamine tehnika arenguga

Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust seoses järgmisega:

a)	C2 ja C3 klassi rehvide märghaardumise klassifitseerimisega seotud teavitamisnõuete kehtestamine, eeldusel et on olemas sobivad ühtlustatud katsemeetodid;

b)	vajaduse korral haardumise klassi kohandamine tehniliste eriomadustega selliste rehvide puhul, mis on eelkõige ette nähtud saavutama jää- ja/või lumeoludes paremaid tulemusi kui tavaline rehv, pidades silmas nende suutlikkust alustada või säilitada sõiduki liikumist või sõiduki liikumine peatada;

c)	I–V lisa kohandamine tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 12a:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*50) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*50) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 13 jäetakse välja.

VI. KESKKOND

32.

Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (32)

Selleks et kohandada direktiivi 91/271/EMÜ tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi I lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 91/271/EMÜ järgmiselt:

1)	artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Lõikes 1 osutatud kogumissüsteemid vastavad I lisa A jaotises sätestatud nõuetele. Kooskõlas artikliga 17a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte nende nõuete muutmiseks.“;

2)	artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab I lisa B jaotise asjaomastele nõuetele. Kooskõlas artikliga 17a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte nende nõuete muutmiseks.“;

3)	artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõikes 2 osutatud asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab I lisa B jaotise asjaomastele nõuetele. Kooskõlas artikliga 17a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte nende nõuete muutmiseks.“;

4)	artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kõnealused eeskirjad ja eriload vastavad I lisa C jaotises sätestatud nõuetele. Kooskõlas artikliga 17a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte nende nõuete muutmiseks.“;

artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Asulareoveepuhastitest lõike 2 kohaselt välja juhitavat asulareovett käsitlevad eelnevad eeskirjad ja eriload sisaldavad reovee juhtimise korral 2 000 kuni 10 000 inimekvivalendiga linnastutest magevetesse ja suudmealadele ning 10 000 või suurema inimekvivalendiga linnastutest kõikidesse suublatesse tingimusi, mis vastavad I lisa B jaotise asjakohastele nõuetele.

Kooskõlas artikliga 17a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte nende nõuete muutmiseks.“;

lisatakse järgmine artikkel 17a:

„Artikkel 17a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 42]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*51) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 2, artikli 4 lõike 3, artikli 5 lõike 3, artikli 11 lõike 2 ja artikli 12 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*51) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 18 lõige 3 jäetakse välja.

33.

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (33)

Selleks et kohandada direktiivi 91/676/EMÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisasid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 91/676/EMÜ järgmiselt:

1)	artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 43]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*52) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*52) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

34.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta (34) (*53)

Selleks et tagada direktiivis 94/63/EÜ sätestatud altlaadimisseadmete spetsifikatsioonide vajaduse korral läbivaatamine ja kohandada lisasid tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisasid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 94/63/EÜ järgmiselt:

artikli 4 lõike 1 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Igas paakautode laadimisrajatistega terminalis peab olema vähemalt üks estakaad, mis vastab IV lisas sätestatud altlaadimisseadmete spetsifikatsioonidele. Komisjon vaatab nimetatud spetsifikatsioonid korrapäraselt läbi ja olenevalt selle läbivaatamise tulemustest on komisjonil vajaduse korral kooskõlas artikliga 7a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks.“;

2)	artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Kohandamine tehnika arenguga Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga, välja arvatud II lisa punktis 2 sätestatud piirväärtuste puhul.“;

lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*54) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega .

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*54) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikkel 8 jäetakse välja.

35.

Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (35)

Selleks et kehtestada direktiivi 96/59/EÜ kohaselt PCBde ja PCTde kõrvaldamiseks vajalikud tehnilised lisaeeskirjad, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et nimetatud määrust täiendades

—	kinnitada mõõtmise võrdlusmeetodid PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks;

—	määrata teatavaks otstarbeks kindlaks muud vähem ohtlikud PCBde asendajad;

—	kinnitada teatavaks otstarbeks PCBde kõrvaldamise muude meetodite tehnilised standardid.

Seetõttu muudetakse direktiivi 96/59/EÜ järgmiselt:

artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 10b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et järgmistel eesmärkidel: [ME 44]

a)	kinnitada mõõtmise võrdlusmeetodid PCBde sisalduse kindlaksmääramiseks saastunud materjalides;

b)	vajaduse korral määrata üksnes artikli 9 lõike 1 punktide b ja c kohaldamiseks kindlaks muud vähem ohtlikud PCBde asendajad;

c)	kinnitada artikli 8 lõike 2 teises lauses osutatud muude PCB kõrvaldamise meetodite tehnilised standardid.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel jäävad enne mõõtmise võrdlusmeetodite kinnitamist tehtud mõõtmised kehtima.“;

2)	artikli 10a lõige 3 jäetakse välja.

lisatakse järgmine artikkel 10b:

„Artikkel 10b

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 10 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 45]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*55) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 10 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*55) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

36.

Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (36)

Selleks et kohandada direktiivi 98/83/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi II ja III lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

I lisa C osa märkuses 10 sätestatud volitus radioaktiivsete ainete järelevalve sageduse ja meetodite sätestamiseks on aegunud, sest vastu on võetud nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom (37).

III lisa A osa teises lõigus sätestatud volituse puhul on III lisa muutmiseks delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise võimalus juba ette nähtud direktiivi 98/83/EÜ artikli 11 lõikes 2.

Seetõttu muudetakse direktiivi 98/83/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid vajaduse korral teaduse ja tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 46]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*56) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*56) ELT L 123, 12.5.2016. lk 1.“;"

3)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja;

I lisa C osa muudetakse järgmiselt:

a)	tabelist jäetakse välja osa „Radioaktiivsus“;

b)	märkused 8, 9 ja 10 jäetakse välja;

5)	III lisa A osa teine lõik jäetakse välja.

37.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (38)

Selleks et tagada direktiivi 2000/53/EÜ ajakohasus ja kehtestada kasutuselt kõrvaldatud sõidukite vallas tehnilised lisameetmed, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi lammutustõendile esitatavate miinimumnõuetega;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi eeskirjadega, mida on vaja, et kontrollida, kas liikmesriigid eesmärke täidavad, ning osade ja materjalide kodeerimisstandarditega.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ järgmiselt:

artikli 4 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus korrapäraselt vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et kohandada seda järgmistel eesmärkidel teaduse ja tehnika arenguga:

i)	vajaduse korral määrata kindlaks punktis a nimetatud ainete maksimaalne lubatav sisaldus sõidukite konkreetsetes materjalides ja osades;

ii)	teha erand punktis a nimetatud sõidukite teatavate materjalide ja osade suhtes, kui kõnealuste ainete kasutamine on vältimatu;

iii)	jätta II lisast välja sõidukite materjalid ja osad, kui kõnealuste ainete kasutamist saab vältida;

iv)	määrata punktide i ja ii kohaselt kindlaks sõiduki need materjalid ja osad, mis on enne edasist töötlemist eemaldatavad, ning nõuda, et need märgistatakse või tehakse identifitseeritavaks muul asjakohasel viisil.“;

artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et pädevad asutused tunnustavad vastastikku muudes liikmesriikides lõike 3 kohaselt välja antud lammutustõendeid.

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , kehtestades lammutustõendile esitatavate miinimumnõuete kohta esitatavad miinimumnõuded .“; [ME 47]

3)	artikli 6 lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga.“;

artikli 7 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta , millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad , mis on vajalikud, et kontrollida esimeses lõigus sätestatud eesmärkide täitmist liikmesriikide poolt. Selliste eeskirjade koostamisel võtab komisjon arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas andmete kättesaadavust ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ekspordi ja impordi küsimusi.“; [ME 48]

artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud standardite kohta standardid . Selliste standardite koostamisel võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste foorumite tööd ning toetab seda vajaduse korral.“; [ME 49]

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonil on käesolevas artiklis sätestatud tingimustel õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte.

2. Artikli 4 lõike 2 punktis b, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 50]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõike 2 punktis b, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*57) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 2 punkti b, artikli 5 lõike 5, artikli 6 lõike 6, artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*57) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 11 lõige 3 jäetakse välja.

38.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (39)

Selleks et kohandada direktiivi 2000/60/EÜ teaduse ja tehnika arenguga ning kehtestada liidu veepoliitika meetmete jaoks vajalikud tehnilised lisaeeskirjad, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse direktiivi I ja III lisa ning V lisa punkti 1.3.6;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi vee seisundi analüüsimise ning seire tehniliste näitajate ja standardmeetoditega;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi interkalibreerimise tulemuste sätestamise ning liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtuste kehtestamisega.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse vee seisundi analüüsimise ning seire tehnilised näitajad ja standardmeetodid.“; [ME 51]

artikli 20 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I ja III lisa ning V lisa punkti 1.3.6, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga, võttes arvesse artiklis 13 nimetatud vesikonna majandamiskavade ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.“;

lisatakse järgmine artikkel 20a:

„Artikkel 20a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 3, artikli 20 lõike 1 esimeses lõigus ja V lisa punkti 1.4.1 punktis ix osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 52]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 3, artikli 20 lõike 1 esimeses lõigus ja V lisa punkti 1.4.1 punktis ix osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*58) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 3, artikli 20 lõike 1 esimese lõigu ja V lisa punkti 1.4.1 punkti ix alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*58) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 21 lõige 3 jäetakse välja;

V lisa punkti 1.4.1 punkt ix asendatakse järgmisega:

„ix)

Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles kooskõlas punktidega i–viii sätestatakse interkalibreerimise tulemused ning kehtestatakse liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused. See Need avaldatakse kuue kuu jooksul pärast interkalibreerimise lõpuleviimist.“[ME 53]

39.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (40) (*59)

Selleks et kohandada direktiivi 2002/49/EÜ tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisasid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/49/EÜ järgmiselt:

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et kehtestada L den ja L night määramise ühised hindamismeetodid.“;

b)	lõikele 3 lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kehtestada kahjulike mõjude kindlaksmääramise ühised hindamismeetodid.“;

2)	artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Teaduse ja tehnika arenguga kohandamine Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa punkti 3 ning II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 12a:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*60) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõigete 2 ja 3 ning artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*60) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 13 lõige 3 jäetakse välja;

5)	III lisas asendatakse sissejuhatuse esimene lause järgmisega: „Käesoleva lisa tulevasteks läbivaatamisteks kehtestatud müra taseme-mõju suhted käsitlevad eelkõige:“.

40.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (41) (*61)

Selleks et tagada lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtustele vastavuse kindlaksmääramisel ajakohaste analüütiliste meetodite kasutamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2004/42/EÜ III lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Kohandamine tehnika arenguga Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*62) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*62) ELT L 123, 12.5.2016. lk 1.“;"

3)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

41.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (42)

Selleks et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2004/107/EÜ muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/107/EÜ järgmiselt:

artikli 4 lõige 15 asendatakse järgmisega:

„15. Kooskõlas artikliga 5a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva artikli, II, III, IV ja V lisa II jao ning V lisa V jao muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

Siiski ei tohi muutmised otseselt ega kaudselt põhjustada sihtväärtuste muutumist.“;

lisatakse järgmine artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 54]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*63) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*63) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 6 lõige 3 jäetakse välja;

4)	V lisa V jagu asendatakse järgmisega: „Õhu kvaliteedi modelleerimise võrdlusmeetodeid ei ole praegu võimalik täpsustada.“

42.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (43)

Selleks et kohandada direktiivi 2006/7/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse direktiivi I lisa seoses kõnealuses lisas sätestatud näitajate analüüsimeetoditega;

—	muudetakse kõnealuse direktiivi V lisa;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse EN/ISO standardi määramisega.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/7/EÜ järgmiselt:

artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et

a)	määrata täiendada käesolevat direktiivi, määrates artikli 3 lõike 9 kohaldamiseks kindlaks mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse EN/ISO standard standardi ; [ME 55]

b)	muuta I lisa seoses kõnealuses lisas sätestatud näitajate analüüsimeetoditega, kui see on teaduse ja tehnika arengu tõttu vajalik; [ME 56 ei puuduta eestikeelset versiooni]

c)	muuta V lisa, kui see on teaduse ja tehnika arengu tõttu vajalik.“; [ME 57 ei puuduta eestikeelset versiooni]

lisatakse järgmine artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 15 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 58]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 15 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*64) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 15 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*64) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 16 lõige 3 jäetakse välja.

43.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (44)

Selleks et täpsustada direktiivi 2006/21/EÜ tehnilisi sätteid ning kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi artikli 13 lõike 6 kohaldamiseks vajalike tehniliste nõuetega;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi II lisas nimetatud jäätmete iseloomustuse tehniliste nõuete lõpuleviimiseks, et täiendada kõnealust direktiivi artikli 3 punktis 3 osutatud mõiste tõlgendusega;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi III lisa kohaste jäätmehoidlate klassifitseerimise kriteeriumidega;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi proovivõtu- ja analüüsimeetodite ühtlustatud standarditega.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/21/EÜ järgmiselt:

artikli 22 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 22a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, kui see on vajalik, et järgmistel eesmärkidel: [ME 59]

a)	täpsustada artikli 13 lõike 6 kohaldamiseks tehnilisi nõudeid, sealhulgas nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi määratlemise ja mõõtmise meetodiga seotud tehnilisi nõudeid; [ME 60 ei puuduta eestikeelset versiooni]

b)	lõpule viia II lisas esitatud jäätmete iseloomustuse tehniliste nõuete koostamine; [ME 61 ei puuduta eestikeelset versiooni]

c)	tõlgendada esitada artikli 3 punktis 3 esitatud mõistet mõiste tõlgendus ; [ME 62]

d)	määratleda III lisa kohased jäätmehoidlate klassifitseerimise kriteeriumid; [ME 63 ei puuduta eestikeelset versiooni]

e)	määratleda käesoleva direktiivi tehniliseks rakendamiseks vajaminevate proovivõtu- ja analüüsimeetodite ühtlustatud standardid. [ME 64 ei puuduta eestikeelset versiooni]

Esimeses lõigus sätestatud volituste delegeerimise õigust kasutades käsitleb komisjon prioriteetsena punktides b, c, ja d osutatud toiminguid.

3. Kooskõlas artikliga 22a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. Need muudatused tehakse keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks.“;

lisatakse järgmine artikkel 22a:

„Artikkel 22a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 22 lõigetes 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 65]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 22 lõigetes 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*65) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 22 lõigete 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*65) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 23 lõige 3 jäetakse välja.

44.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (45)

Selleks et kohandada direktiivi 2006/118/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi II, III ja IV lisa ning lisada uusi saasteaineid või näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/118/EÜ järgmiselt:

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Tehnilised kohandused

1. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa A ja C osa ning III ja IV lisa, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7 osutatud vesikonna majandamiskavade ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaega.

2. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa B osa eesmärgiga lisada uusi saasteaineid või näitajaid.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*66) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*66) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 9 jäetakse välja.

45.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (46) (*67)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 166/2006 tehnika arengu ja muutustega rahvusvahelises õiguses ning tagada parem aruannete esitamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga või ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli lisade muudatustega, mis on vastu võetud protokolliosaliste kohtumisel, samuti kõnealuse määruse täiendamiseks asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast andmeesituse alustamisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 166/2006 järgmiselt:

artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui komisjon otsustab, et andmed heidete kohta hajureostusallikatest puuduvad, siis kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte andmeesituse alustamiseks asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast, kasutades vajaduse korral rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.“;

artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Lisade muudatused

Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II ja III lisa, kui see on vajalik järgmistel eesmärkidel:

a)	nende kohandamisel teaduse või tehnika arenguga;

b)	nende kohandamisel protokolli lisade muudatustega, mis on vastu võetud protokolliosaliste kohtumisel.“;

lisatakse järgmine artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 3 ja artiklis 18 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 3 ja artiklis 18 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*68) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 3 ja artikli 18 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*68) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 19 lõige 3 jäetakse välja.

46.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (47)

Selleks et direktiivi 2007/2/EÜ kohase liidu ruumiandmete infrastruktuuri suhtes kohaldatavaid tehnilisi eeskirju ajakohastada ja edasi arendada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et

—	muuta kõnealuse direktiivi I, II ja III lisas osutatud olemasolevate andmevaldkondade kirjeldusi;

—	täiendada kõnealust direktiivi andmekogumite ja -teenuste koostalitlusvõime, ja kui see on otstarbekas, ühtlustamise tehnilise korraga;

—	täiendada kõnealust direktiivi teatavate teenuste tehniliste kirjeldustega ja ruumiandmete teenuste toimivuse miinimumkriteeriumidega;

—	täiendada kõnealust direktiivi teatavate kohustustega;

—	täiendada kõnealust direktiivi ruumiandmekogumitele ja -teenustele juurdepääsu ühtlustatud tingimustega.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2007/2/EÜ järgmiselt:

artikli 4 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I, II ja III lisas sätestatud olemasolevate andmevaldkondade kirjelduse muutmiseks, et võtta arvesse muutuvaid vajadusi selliste ruumiandmete järele, mis toetavad keskkonda mõjutavaid liidu poliitikaid.“;

artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse ruumiandmekogumite ja -teenuste koostalitlusvõime ja vajaduse korral ühtlustamise tehniline kord. Nimetatud korra väljatöötamisel võetakse arvesse asjakohaseid kasutajate vajadusi, olemasolevaid algatusi ja rahvusvahelisi standardeid ruumiandmekogumite ühtlustamiseks, teostatavus- ja tasuvusuuringuid. [ME 67]

Kui rahvusvahelise õiguse alusel loodud organisatsioonid on vastu võtnud asjakohased standardid, et tagada ruumiandmekogumite ja -teenuste koostalitlusvõime ja ühtlustamine, siis need standardid integreeritakse esimeses lõigus nimetatud delegeeritud õigusaktidesse, ning vajaduse korral osutatakse seal olemasolevatele tehnilistele vahenditele.“;

artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega sätestatakse käesoleva peatüki täiendamiseks eelkõige: [ME 68]

a)	artiklites 11 ja 12 osutatud teenuste tehnilised kirjeldused ning nende teenuste toimivuse miinimumkriteeriumid, võttes arvesse olemasolevat aruandekohustust ning liidu keskkonnaalaste õigusaktide raames vastu võetud soovitusi, olemasolevaid e-kaubanduse teenuseid ja tehnoloogia arengut;

b)	artiklis 12 osutatud kohustused.“;

artikli 17 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Liikmesriigid võimaldavad liidu institutsioonidele ja organitele juurdepääsu ruumiandmekogumitele ja -teenustele kooskõlas ühtlustatud tingimustega.

Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse kõnealuste tingimuste suhtes kohaldatavad eeskirjad. Need eeskirjad vastavad täielikult käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtetele.“; [ME 69]

lisatakse järgmine artikkel 21a:

„Artikkel 21a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 7, artikli 7 lõikes 1, artiklis 16 ja artikli 17 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 70]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 7, artikli 7 lõikes 1, artiklis 16 ja artikli 17 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*69) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 7, artikli 7 lõike 1, artikli 16 ja artikli 17 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*69) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 22 lõige 3 jäetakse välja.

47.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (48)

Selleks et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2007/60/EÜ lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2007/60/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga, võttes arvesse artiklis 14 osutatud läbivaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.“;

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*70) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*70) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

48.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (49)

Tehnika arengu arvesse võtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2008/50/EÜ I–VI, VIII, IX, X ja XV lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2008/50/EÜ järgmiselt:

artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Muudatused ja rakendusmeetmed“;

b)	lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 28a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I–VI, VIII, IX, X ja XV lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 28a:

„Artikkel 28a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 28 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 72]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 28 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*71) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 28 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*71) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 29 lõige 3 jäetakse välja.

49.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (50)

Selleks et kohandada direktiivi 2008/56/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, tagada kooskõla ning võimaldada eri merepiirkondade ja allpiirkondade võrdlemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi III, IV ja V lisa muutmiseks ning kõnealuse direktiivi täiendamiseks kriteeriumide ja metoodikastandardite, spetsifikatsioonide ja standarditud meetoditega, mida liikmesriigid kasutaksid seirel ja hindamisel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2008/56/EÜ järgmiselt:

artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse I ja II lisa alusel hiljemalt 15. juuliks 2010 liikmesriikide kasutatavad kriteeriumid ja metoodikastandardid viisil, mis tagaks kooskõla ning võimaldaks võrdlusi eri merepiirkondades ja allpiirkondades hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatuse osas. [ME 73]

Enne selliste kriteeriumide ja standardite väljapakkumist konsulteerib komisjon kõikide huvitatud pooltega, sealhulgas piirkondlike merekonventsioonide osalistega.“;

artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte selliste seire ja hindamise spetsifikatsioonide ja standarditud meetodite sätestamiseks, mis arvestavad olemasolevate kohustustega ja tagavad seire- ja hindamistulemuste võrreldavuse.“; [ME 74]

artikli 24 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III, IV ja V lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga, võttes arvesse artikli 17 lõikes 2 sätestatud merestrateegiate läbivaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.“;

lisatakse järgmine artikkel 24a:

„Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4 ja artikli 24 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 75]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4 ja artikli 24 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*72) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 9 lõike 3, artikli 11 lõike 4 ning artikli 24 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*72) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikli 25 lõige 3 jäetakse välja.

50.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (51) (*73)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1272/2008 korrapärane ajakohastamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse määruse VI lisa, et ühtlustada ainete klassifitseerimist ja märgistamist;

—	muudetakse kõnealust määrust, lisades tervisealases hädaolukorras tegutsemist käsitleva lisa;

—	muudetakse kõnealuse määruse teatavaid sätteid ja I–VIII lisa nende kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1272/2008 järgmiselt:

artikli 37 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui komisjon peab aine klassifitseerimist ja märgistamist asjakohaseks, võtab ta kooskõlas artikliga 53a põhjendamatu viivituseta vastu delegeeritud õigusaktid VI lisa muutmiseks, et lisada kõnealune aine ühes vastava klassifikatsiooni ja vastavate märgistuselementidega VI lisa 3. osa tabelisse 3.1, lisades vajaduse korral konkreetsed sisalduse piirväärtused või korrutustegurid.

31. maini 2015 tehakse samadel tingimustel vastav kanne VI lisa 3. osa tabelisse 3.2.

Kui see on ainete klassifitseerimise ja märgistamise ühtlustamise tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 53b sätestatud menetlust.“;

artikli 45 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hiljemalt 20. jaanuariks 2012 vaatab komisjon selle läbi, et hinnata lõikes 1 viidatud teabe ühtlustamise võimalust, sealhulgas määratud organitele importijate ja allkasutajate poolt teabe esitamise vormi kehtestamist. Nimetatud läbivaatamise alusel ja pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, nagu Euroopa mürgistusteabekeskuste ja kliiniliste toksikoloogide liit (EAPCCT), on komisjonil kooskõlas artikliga 53a õigus vastu võtta delegeeritud määrus, millega muudetakse käesolevat määrust, lisades sellele lisa.“;

artikli 53 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 53a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte artikli 6 lõike 5, artikli 11 lõike 3, artikli 12, artikli 14, artikli 18 lõike 3 punkti b, artikli 23, artiklite 25–29, artikli 35 lõike 2 teise ja kolmanda lõigu ning I–VIII lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga, võttes nõuetekohaselt arvesse GHSi edasiarendamist ja eelkõige ÜRO muudatusi, mis on seotud sarnaseid segusid käsitleva teabe kasutamisega, ning arvestades rahvusvaheliselt tunnustatud keemiaprogrammide arengut ja andmeid õnnetusjuhtumite andmebaasidest.

Kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 53b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 53a ja 53b:

„Artikkel 53a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 37 lõikes 5, artikli 45 lõikes 4 ja artikli 53 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 37 lõikes 5, artikli 45 lõikes 4 ja artikli 53 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*74) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 37 lõike 5, artikli 45 lõike 4 ning artikli 53 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 53b

Kiirmenetlus

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 53a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*74) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artiklist 54 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

51.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/126/EÜ mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta (52) (*75)

Selleks et tagada kooskõla Euroopa Standardikomitee (CEN) kehtestatud asjaomaste standarditega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate direktiivi 2009/126/EÜ sätete muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/126/EÜ järgmiselt:

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Tehnilised kohandused

Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte artiklite 4 ja 5 muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga ja vajaduse korral tagada kooskõla Euroopa Standardikomitee (CEN) kehtestatud asjaomaste standarditega.

Esimeses lõigus osutatud volituste delegeerimist ei kohaldata artiklis 4 sätestatud bensiiniaurude kogumise tõhususe ja auru/bensiini suhte ning artiklis 5 sätestatud ajavahemike suhtes.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*76) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*76) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 9 jäetakse välja.

52.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (53)

Selleks et kohandada direktiivi 2009/147/EÜ tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi I ja V lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/147/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja V lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 15a:

„Artikkel 15a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 76]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*77) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*77) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 16 jäetakse välja.

53.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (54)

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 ajakohastamiseks ja hindamiskorra kehtestamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid ja täiendatakse seda EMASi pädevate asutuste vastastikuse hindamise menetlusega ning esitatakse sektorite võrdlusdokumente ja suunisdokumente organisatsioonide registreerimise ja ühtlustamismenetluste kohta . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 77]

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused teatavate menetluste ühtlustamiseks ja sektorite võrdlusdokumentide suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 78]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1221/2009 järgmiselt:

artikli 16 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võtab Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades suunisdokumente pädevate asutuste foorumi poolt heaks kiidetud ühtlustamismenetlustega seotud suunisdokumendid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud menetlusega ühtlustamismenetluste kohta . [ME 79]

Kõnealused dokumendid tehakse üldsusele kättesaadavaks.“;

artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse EMASi pädevate asutuste vastastikuse hindamise menetluste kohta menetlused , sealhulgas nõuetekohased menetlused vastastikuse hindamise tulemusena vastu võetud otsuste peale kaebuste esitamiseks.“; [ME 80]

artikli 30 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Komisjon võtab Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suunisdokumendid akrediteerimis- ja litsentsimisasutuste foorumi poolt heakskiidetud ühtlustamismenetlustega seotud suunisdokumendid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud menetlusega heaks kiidetud ühtlustamismenetluste kohta . [ME 81]

Kõnealused dokumendid tehakse üldsusele kättesaadavaks.“;

artikli 46 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Komisjon võtab lõikes 1 osutatud sektorite võrdlusdokumendid ja lõikes 4 osutatud juhise Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega võetakse vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 49 lõikes 1 osutatud sektorite võrdlusdokumendid ja lõikes 2 4 osutatud menetlusega juhis .“; [ME 82]

artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 48a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega vajaduse korral lisasid muuta, pidades silmas EMASi rakendamise käigus saadud kogemusi, et rahuldada kindlaks tehtud vajadust EMASi nõudeid käsitlevate suuniste järele ning pidades silmas muudatusi rahvusvahelistes standardites või uusi standardeid, mis on käesoleva määruse tõhususe seisukohalt asjakohased.“;

lisatakse järgmine artikkel 48a:

„Artikkel 48a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 16 lõikes 4, artikli 17 lõikes 3 , artikli 30 lõikes 6, artikli 46 lõikes 6 ja artiklis 48 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 4, artikli 17 lõikes 3 , artikli 30 lõikes 6, artikli 46 lõikes 6 ja artiklis 48 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*78) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 16 lõike 4, artikli 17 lõike 3 , artikli 30 lõike 6, artikli 46 lõike 6 ja artikli 48 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 83]

(*78) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 49 lõige 3 jäetakse välja.

54.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (55)

Selleks et ajakohastada määrust (EÜ) nr 66/2010 ja kehtestada ELi ökomärgise jaoks vajalikud tehnilised lisaeeskirjad, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse määruse lisasid;

—	täiendatakse kõnealust määrust teatavate erandite tegemise meetmetega;

—	täiendatakse kõnealust määrust ELi ökomärgise konkreetsete kriteeriumide kehtestamise meetmetega.

Toidu ja sööda jaoks ELi ökomärgise kriteeriumide väljatöötamise valdkonnas avaldas komisjon 2011. aastal uuringu toidu ja sööda ökomärgise kriteeriumide väljatöötamise teostatavuse kohta. Komisjon on kõnealuse teostatavusuuringu lõpparuandele ja Euroopa Liidu ökomärgise komisjoni arvamusele tuginedes otsustanud praegu toidu ja sööda jaoks ELi ökomärgise kriteeriume mitte välja töötada. Seega ei ole komisjonile vaja delegeerida komisjonile õigust otsustada, milliste toidu- ja söödarühmade puhul on ökomärgise kriteeriumide väljatöötamine teostatav.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 66/2010 järgmiselt:

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 5 teine lõik jäetakse välja;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Lõikes 6 osutatud aineid sisaldavate teatavate kaupade puhul ja ainult juhul, kui nende ainete asendamine või alternatiivse materjali või alternatiivse disaini kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, või toodete puhul, mille üldine keskkonnatoime on teiste sama kategooria toodetega võrreldes märgatavalt suurem, on komisjonil kooskõlas artikliga 15a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega sätestatakse meetmed käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud korrast erandite tegemiseks. [ME 84]

Erandeid ei tehta ainete suhtes, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 kirjeldatud menetluse kohaselt ja mille kontsentratsioon segus või (kompleks)tootes (või selle homogeenses osas) on üle 0,1 massiprotsendi.“;

artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse hiljemalt üheksa kuud pärast EUEBiga konsulteerimist meetmed ELi ökomärgise konkreetsete kriteeriumide kehtestamiseks iga tooterühma jaoks. Need meetmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. [ME 85]

Esimeses lõigus sätestatud volituste delegeerimise õigust kasutades võtab komisjon arvesse EUEBi märkusi ning tõstab selgelt esile ja dokumenteerib mis tahes muudatused, mis ta on pärast EUEBiga konsulteerimist lõplikus ettepanekus teinud võrreldes ettepaneku eelnõuga, ning selgitab nende põhjuseid.“;

artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks.

III lisas sätestatud lõivude ja tasude ülemmäära muutmisel peab komisjon silmas vajadust, et lõivud ja tasud peaksid täielikult katma süsteemi haldamise kulud.“;

lisatakse järgmine artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 7, artikli 8 lõikes 2 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 86]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 7, artikli 8 lõikes 2 ja artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*79) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 7, artikli 8 lõike 2 ja artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*79) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikkel 16 jäetakse välja.

VII. EÜROSTAT

55.

Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (56)

Selleks et kohandada määrust (EMÜ) nr 3924/91 tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kõnealust määrust täiendades

—	ajakohastada PRODCOM-loetelu ja iga rubriigi kohta tegelikult kogutavaid andmeid;

—	võtta vastu artikli 3 lõike 3 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad;

—	otsustada korraldada PRODCOM-loetelu teatavate rubriikide jaoks vaatlusi üks kord kuus või üks kord kvartalis;

—	kindlaks määrata küsimustiku sisuga seonduv korraldus ning üksiksajalikud eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid töötlevad täidetud küsimustikke või muudest allikatest saadud teavet.

Seetõttu muudetakse määrust (EMÜ) nr 3924/91 järgmiselt:

1)	artikli 2 lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastatakse PRODCOM-loetelu ja iga rubriigi kohta tegelikult kogutavaid andmeid.“; [ME 87]

artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega võetakse vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõike 3 kohaldamise üksikasjalike eeskirjade kohta, sealhulgas tehnika arenguga kohandamiseks.“; [ME 88]

artikli 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„PRODCOM-loetelu teatavate rubriikide osas on komisjonil siiski kooskõlas artikliga 9a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse vaatluste korraldamine üks kord kuus või üks kord kvartalis.“; [ME 89]

artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid kasutavad vajaliku teabe kogumiseks küsimustikku, mille sisu on kooskõlas komisjoni kehtestatud eeskirjadega. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte nende eeskirjade kohta , millega need eeskirjad kindlaks määratakse .“; [ME 90]

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Tulemuste töötlemine

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta , millega määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad , mille kohaselt liikmesriigid töötlevad artikli 5 lõikes 1 osutatud täidetud küsimustikke või artikli 5 lõikes 3 osutatud muudest allikatest saadud teavet.“; [ME 91]

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 2 lõikes 6, artikli 3 lõikes 5, artiklis 4, artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 92]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 6, artikli 3 lõikes 5, artiklis 4, artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*80) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 2 lõike 6, artikli 3 lõike 5, artikli 4, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*80) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 10 lõige 3 jäetakse välja.

56.

Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (57)

Selleks et kohandada määrust (EMÜ) nr 696/93 majanduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tootmissüsteemi statistilisi üksusi, kasutatud kriteeriume ja kõnealuse määruse lisas määratletud mõisteid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EMÜ) nr 696/93 järgmiselt:

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse eelkõige tootmissüsteemi statistilisi üksusi, kasutatud kriteeriume ja lisas määratletud mõisteid, et kohandada neid majanduse ja tehnika arenguga.“; [ME 93]

lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 94]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*81) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*81) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

57.

Nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta (58)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 1165/98 majandusliku ja tehnilise arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse määruse lisasid, ajakohastades muutujate loendit, edastatud muutujate määratlusi ja asjakohased vorme;

—	muudetakse tegevusalade loetelu;

—	täiendatakse kõnealust määrust Euroopa valimiskeemide heakskiitmise ja kohaldamise suhtes;

—	täiendatakse kõnealust määrust muutujate kvaliteedi hindamise kriteeriumidega; [ME 95]

—	täiendatakse kõnealust määrust vajaliku andmekvaliteedi tagamise tingimustega;

—	täiendatakse kõnealust määrust Euroopa valimiskeemi kohaldamise tingimuste kindlaksmääramisega;

—	täiendatakse kõnealust määrust muude vaatlusüksuste kasutamisega;

—	täiendatakse kõnealust määrust tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava muutujate loendiga;

—	täiendatakse kõnealust määrust Euroopa valimiskeemi jaotuse tingimustega.

Mitmed volitused, mida oli vaja üksnes üleminekumeetmete jaoks, on nüüdseks aegunud.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1165/98 järgmiselt:

1)	artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige 3: „3. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisasid, et ajakohastada muutujate loendit, edastatud muutujate määratlusi ja asjakohased vorme.“;

artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti d teine lõik asendatakse järgmisega: [ME 96]

„Üksikasjad esimeses lõigus nimetatud skeemide kohta täpsustatakse lisades. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse täpsemalt kindlaks nende heakskiitmise heakskiitmine ja kohaldamise kohta kohaldamine .“; [ME 97]

3)	artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige 5: „5. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks muutujate kvaliteedi hindamise kriteeriumide kohta kriteeriumid .“; [ME 98]

4)	artikkel 17 jäetakse välja;

4a)	artikli 18 lõige 3 jäetakse välja; [ME 99]

lisatakse järgmine artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes lõike 2 esimese lõigu punkti d teises lõigus , artiklis artikli 10 lõikes 5 , A lisa punktis a, punkti b alapunktis 3, punkti c alapunktides 2 ja 10, punkti d alapunktis 2, punkti f alapunktides 8 ja 9, B lisa punkti b alapunktis 4 ja punkti d alapunktis 2, C lisa punkti b alapunktis 2, punkti d alapunktis 2 ja punkti g alapunktis 2 ning D lisa punkti b alapunktis 2 ja punkti d alapunktis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 100]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes lõike 2 esimese lõigu punkti d teises lõigus , artiklis artikli 10 lõikes 5 , A lisa punktis a, punkti b alapunktis 3, punkti c alapunktides 2 ja 10, punkti d alapunktis 2, punkti f alapunktides 8 ja 9, B lisa punkti b alapunktis 4 ja punkti d alapunktis 2, C lisa punkti b alapunktis 2, punkti d alapunktis 2 ja punkti g alapunktis 2 ning D lisa punkti b alapunktis 2 ja punkti d alapunktis 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 101]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*82) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 3, artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti d teise lõigu , artikli 10 lõike 5 , A lisa punkti a, punkti b alapunkti 3, punkti c alapunktide 2 ja 10, punkti d alapunkti 2, punkti f alapunktide 8 ja 9, B lisa punkti b alapunkti 4 ja punkti d alapunkti 2, C lisa punkti b alapunkti 2, punkti d alapunkti 2 ja punkti g alapunkti 2 ning D lisa punkti b alapunkti 2 ja punkti d alapunkti 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 102]

(*82) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

A lisa muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi klassifikaatori NACE Rev. 2 jagudes B–E loetletud tegevusalade suhtes või kõigi CPA jagudes B–E loetletud toodete suhtes. Teavet ei ole vaja esitada NACE Rev. 2 alajaotiste 37, 38.1, 38.2 ja 39 kohta. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte tegevusalade loetelu muutmiseks.“;

ii)

punkti b alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte muude vaatlusüksuste kasutamise kohta , millega nähakse ette võimalus kasutada muid vaatlusüksusi .“; [ME 103]

iii)

punkti c alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Välisturu tootjahindade (312) ja impordihindade (340) andmed võib arvutada väliskaubandusest või muudest allikatest saadud toodete ühikuväärtuse alusel ainult juhul, kui see ei too kaasa olulist kvaliteedi langust võrreldes konkreetse teabega hindade kohta. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks vajaliku andmekvaliteedi tagamise tingimuste kohta tingimused .“; [ME 104]

iv)

punkti c alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.“;

punkti c alapunkt 10 asendatakse järgmisega:

„10.

Tootjahindade ja impordihindade (310, 311, 312 ja 340) andmeid ei pea esitama järgmiste NACE Rev. 2 gruppide ja klasside või CPA gruppide ja klasside kohta: 07.21, 24.46, 25.4, 30.1, 30.3, 30.4 ja 38.3. Impordihindade (340) andmeid ei pea esitama ka CPA osade 09, 18, 33 ja 36 kohta. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte tegevusalade loetelu muutmiseks.“;

vi)

punkti d alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lisaks sellele tuleb toodangut väljendav muutuja (110) ja töötunde väljendav muutuja (220) edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte , millega muudetakse tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava edastatavat muutujate loendi muutmise kohta, nagu komisjon võib muutmisel otsustada loendit .“; [ME 105]

vii)

punkti f alapunkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Komisjonil on kooskõlas artikliga 18a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata millega määratakse kindlaks artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud tingimused Euroopa valimiskeemi kohaldamiseks impordihinda väljendava muutuja suhtes (340).“; [ME 106]

viii)

punkti f alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.

Välisturu tootjahindu väljendavad muutujad (122 ja 312) tuleb edastada eraldi euroala ja eurovälise ala kohta. Eraldi tuleb esitada NACE Rev. 2 B–E jagu hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, NACE Rev. 2 jagude (ühetähelisel) ja osade (kahenumbrilisel) tasemel. Muutuja 122 puhul ei nõuta teavet NACE Rev. 2 jagude D ja E kohta. Lisaks sellele tuleb impordihinda väljendav muutuja (340) edastada eraldi euroala ja eurovälise ala kohta. Eraldi tuleb esitada CPA B–E jagu hõlmav kogutööstus, tööstuse põhirühmad, CPA jagude (ühetähelisel) ja osade (kahenumbrilisel) tasemel. Euroala ja eurovälise ala eristamiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 18a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi kohaldamise tingimuste kohta tingimused . Euroopa valimiskeem võib impordihinda väljendava muutuja kohaldamisel piirduda toodete impordiga euroalavälistest riikidest. Muutujate 122, 312 ja 340 andmeid ei tule euroala ja eurovälise ala kohta eraldi esitada neil riikidel, kes ei ole eurot oma vääringuna kasutusele võtnud.“; [ME 107]

B lisa muudetakse järgmiselt:

punkti b alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte muude vaatlusüksuste kasutamise kohta , millega nähakse ette võimalus kasutada muid vaatlusüksusi .“; [ME 108]

ii)

punkti c alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.“;

iii)	punkti c alapunkti 6 neljas lõik jäetakse välja;

iv)

punkti d alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Lisaks sellele tuleb toodangut väljendavad muutujad (110, 115, 116) ja töötunde väljendav muutuja (220) edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna.

Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte , millega muudetakse tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava edastatavat muutujate loendi muutmise kohta loendit .“; [ME 109]

C lisa muudetakse järgmiselt:

punkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte muude vaatlusüksuste kasutamise kohta , millega nähakse ette võimalus kasutada muid vaatlusüksusi .“; [ME 110]

ii)

punkti c alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.“;

iii)	punkti c alapunkti 4 viimane lõige kolmas lõik jäetakse välja; [ME 111]

iv)

punkti d alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käivet (120) ja müügimahtu (123) väljendavad muutujad tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte , millega muudetakse tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava edastatavat muutujate loendi muutmise kohta loendit .“; [ME 112]

punkti g alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käivet (120) ning müügi deflaatorit / müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta edastatakse ühe kuu jooksul käesoleva lisa jao f lõikes 3 kindlaks määratud üksikasjad. Liikmesriigid võivad osaleda käivet ning müügi deflaatorit / müügimahtu väljendavate muutujate (120 ja 330/123) edastamisel vastavalt artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi jaotusele. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks Euroopa valimiskeemi jaotuse tingimuste kohta tingimused .“; [ME 113]

10)

D lisa muudetakse järgmiselt:

punkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte muude vaatlusüksuste kasutamise kohta , millega nähakse ette võimalus kasutada muid vaatlusüksusi .“; [ME 114]

ii)

punkti c alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.“;

iii)	punkti c alapunkti 4 kolmas lõik jäetakse välja.

iv)

punkti d alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käivet väljendav muutuja (120) tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna. Liikmesriigid võivad edastada ka muid muutujaid tööpäevade arvu järgi korrigeerituna, kui need muutujad on tööpäevade arvust mõjutatud. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte , millega muudetakse tööpäevade arvu järgi korrigeerituna edastatava edastatavat muutujate loendi muutmise kohta loendit .“; [ME 115]

v)	punkti e neljas lõik jäetakse välja;

vi)	punkti f alapunkt 6 jäetakse välja.

58.

Nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta (59)

Selleks et määrust (EÜ) nr 530/1999 majanduslike ja tehniliste muutustega kohandada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealust määrust nõutava informatsiooni määratluse ja jaotuse ning statistika kvaliteedi hindamise kriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 116]

Määruse (EÜ) nr 530/1999 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda tulemuste edastamise tehnilise vormingu suhtes rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 530/1999 järgmiselt:

artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega täpsustatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt nõutava informatsiooni määratluse määratlust ja jaotuse kohta jaotust .“; Sellised delegeeritud õigusaktid võetakse vastu igaks vaatlusperioodiks vähemalt üheksa kuud enne vaatlusperioodi algust.“; [ME 117]

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Tulemuste edastamine

Tulemused edastatakse komisjonile (Eurostatile) 18 kuu jooksul alates vaatlusaasta lõppemisest. Komisjon võtab nende tulemuste edastamise asjakohase tehnilise vormingu vastu rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega.“;

artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks statistika kvaliteedi hindamise kriteeriumide kohta kriteeriumid . Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu igaks vaatlusperioodiks vähemalt üheksa kuud enne vaatlusperioodi algust.“; [ME 118]

lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 3 ja artikli 10 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 119]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 3 ning artikli 10 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*83) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 3 ja artikli 10 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 120]

(*83) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikkel 11 jäetakse välja;

6)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

59.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (60)

Selleks et jäätmestatistika kogumise ja statistilise töötlemise valdkonna majanduslikku ja tehnilist arengut arvestades määrust (EÜ) nr 2150/2002 ajakohastada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealust määrust, et kohandada seda andmete kogumise ja statistilise töötlemise valdkonnas toimunud majandusliku ja tehnilise arenguga;

—	muudetakse tulemuste töötlemist ja edastamist ning kõnealuse määruse I, II ja III lisas loetletud spetsifikatsioonide kohandamist;

—	täiendatakse kõnealust määrust, määrates kindlaks I ja II lisa 7. jao punktis 1 nimetatud katvuse miinimumnõude;

—	täiendatakse kõnealust määrust, kehtestades kõnealuse määruse III lisas esitatud statistikanomenklatuuri ja komisjoni otsusega 2000/532/EÜ (61) kehtestatud jäätmete nimistu vahelise vastavustabeli ning määratledes kvaliteedi- ja täpsustingimused.

Üleminekumeetmeid käsitlevad sätted on nüüdseks aegunud.

Määruse (EÜ) nr 2150/2002 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tulemuste koostamiseks ning tulemuste edastamise asjakohase vormi ja kvaliteediaruannete sisu struktuuri ja üksikasjaliku korra suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 121]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2150/2002 järgmiselt:

artikli 1 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte käesoleva , millega kehtestatakse määruse III lisas esitatud statistikanomenklatuuri ja komisjoni otsusega 2000/532/EÜ (*84) kehtestatud jäätmete nimistu vahelise vastavustabeli kehtestamise kohta vaheline vastavustabel . [ME 122]

(*84) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).“;"

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks kvaliteedi- ja täpsustingimuste määratlemise kohta täpsustingimused .“; [ME 123]

lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Kõigi I lisa 8. jaos (tegevusalad ja majapidamised) loetletud kirjete, samuti II lisa 3. jaos loetletud karakteristikute ja 8. jao punktis 2 loetletud toiminguliikide kohta märgivad liikmesriigid protsendimäära, mis näitab, kui suurt osa vastava kirje jäätmete üldkogumist koostatud statistika katab. Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, määratledes katvuse miinimumnõue.“;

3)	artiklid 4 ja 5 jäetakse välja;

lisatakse järgmised artiklid 5a ja 5b:

„Artikkel 5a

Majandusliku ja tehnilise arenguga kohandamine

Kooskõlas artikliga 5b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kohandatakse seda andmete kogumise ja statistilise töötlemise, samuti tulemuste töötlemise ja edastamise majandusliku ja tehnilise arenguga kohandamise ning lisades loetletud spetsifikatsioonide kohandamise kohta millega kohandatakse lisades loetletud spetsifikatsioone . [ME 124]

Artikkel 5b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 1 lõikes 5, artikli 3 lõigetes 1 ja 4 ning artiklis 5a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 125]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 5, artikli 3 lõigetes 1 ja 4 ning artiklis 5a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*85) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 1 lõike 5, artikli 3 lõigete 1 ja 4 ning artikli 5a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*85) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid, käsitledes eelkõige järgmist:

tulemuste koostamine vastavalt artikli 3 lõigetele 2, 3 ja 4, võttes arvesse liikmesriigi majandusstruktuure ja tehnilisi tingimusi. Nende rakendusaktidega võib lubada üksikutel liikmesriikidel jätta jaotises teatavad kirjed esitamata, kui on tõendatud, et selle mõju statistika kvaliteedile on väike. Kõigi erandite lubamise juhtudel esitatakse jäätmete koguhulk iga kirje kohta, mis on loetletud I lisa 2. jao punktis 1 ja 8. jao punktis 1;

b)	liikmesriikide tulemuste edastamiseks sobiv vorm, kehtestades selle kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest;

c)	I lisa 7. jaos ja II lisa 7. jaos osutatud kvaliteediaruannete sisu struktuur ja üksikasjalik kord . [ME 126]

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud menetlusega.“;

6)	artikli 7 lõige 3 jäetakse välja;

7)	artiklist 8 jäetakse välja lõiked 2 ja 3;

8)	I lisa 7. jao punkt 1 jäetakse välja;

9)	II lisa 7. jao punkt 1 jäetakse välja.

60.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (62)

Selleks et määrust (EÜ) nr 437/2003 majandusliku ja sotsiaalse arenguga arvestades ajakohastada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta andmekogumise erisusi ja kõnealuse määruse lisades esitatud tehnilisi üksikasju ning täiendada kõnealust määrust, kehtestades muid täpsusnõudeid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Määruse (EÜ) nr 437/2003 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda edastatavate andmefailide, andmetähiste kirjelduse ning andmete edastamiseks kasutatavate vahendite suhtes rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 437/2003 järgmiselt:

artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik kogub statistilisi andmeid järgmiste muutujate kohta:

reisijad;

b)	kaup ja post;

c)	teekonnaosad;

d)	reisijakohtade arv;

e)	õhusõidukite käive.

Iga valdkonna statistilised muutujad, nende liigitamiseks kasutatavad nimetused, nende vaatlusajavahemikud ning mõisted on esitatud lisades.

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte andmekogumise erisuste ja lisades esitatud tehniliste üksikasjade muutmiseks.“;

artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Statistiliste andmete täpsus

Andmete kogumine põhineb täielikel andmetel.

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte teistsuguste täpsusnõuete kehtestamise kohta , millega kehtestatakse teistsugused täpsusnõuded .“; [ME 127]

artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tulemused edastatakse kooskõlas I lisas esitatud andmefailidega, mille kirjelduse täpsustab komisjon rakendusaktiga.

Komisjon täpsustab rakendusaktiga ka andmetähiste kirjelduse ja edastamiseks kasutatavad vahendid.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega.“;

4)	artikkel 10 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 128]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*86) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 1 ja artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*86) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 11 lõige 3 jäetakse välja.

61.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (63)

Selleks et määrust (EÜ) nr 450/2003 majandusliku ja sotsiaalse arenguga arvestades ajakohastada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et

—	kõnealust määrust muuta, määrates uuesti kindlaks indeksi tehnilise kirjelduse ja vaadates kaalumise struktuuri uuesti läbi, lisades teatavaid majandustegevusi;

—	kõnealust määrust täiendada, määrates kindlaks majandustegevused, mille kaupa andmeid liigitada, ja majandustegevused, mille kaupa indeksit liigitada;

—	kõnealust määrust täiendada, kehtestades eraldi kvaliteedikriteeriumid ja metoodika, mida kasutada ahelindeksi leidmiseks;

—	kõnealust määrust täiendada, võttes vastu meetmeid seoses andmete esitamisega vastavalt otstarbekusuuringute tulemustele. [ME 129]

Määruse (EÜ) nr 450/2003 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda kvaliteediaruande sisu struktuuri ja üksikasjaliku korra suhtes rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 130]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 450/2003 järgmiselt:

artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte indeksi tehnilise kirjelduse , et määrata uuesti kindlaks määramise ja kaalumise struktuuri indeksi tehniline kirjeldus ja vaadata uuesti läbi vaatamise kohta kaalumise struktuur .“; [ME 131]

artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte muudatuste kohta käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega lülitatakse NACE Rev. 2 jagudes O–S määratletud majandustegevusalad käesoleva määruse kohaldamisalasse, võttes arvesse artiklis 10 nimetatud ette nähtud otstarbekusuuringuid.“; [ME 132]

artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Muutujate liigitus

1. Võttes arvesse panuseid kogu tööhõivesse ja tööjõukuludesse liidu ning siseriiklikul tasandil, on komisjonil kooskõlas artikliga 11a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et kindlaks määrata majandustegevused seoses majandustegevuste jaotusega andmete liigitamiseks NACE Rev. 2 jagude tasandil ja edasiste alajaotuste kaupa, kuid mitte rohkem kui NACE Rev. 2 osade (kahenumbriline tasand) või osade rühmade tasandil, võttes arvesse majanduslikku ja sotsiaalset arengut. [ME 133]

Tööjõukuluindeksid esitatakse järgmiste tööjõukulu kategooriate kohta eraldi:

a)	summeeritud tööjõukulud;

b)	palgad, mis määratletakse viitega määruse (EÜ) nr 1726/1999 II lisa punktile D.11;

c)	tööandjate sotsiaalmaksed pluss tööandja makstud maksud miinus tööandja saadud toetused, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1726/1999 II lisa punktide D.12 ja D.4 summana, millest on lahutatud punkt D.5.

2. Hinnanguline summeeritud tööjõukuluindeks, millest on välja arvatud soodustused, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1726/1999 II lisa punktis D.11112, tuleb esitada liigitatuna majandustegevuste kaupa, mis põhineb NACE Rev. 2 liigitusel ja mille määrab kindlaks komisjon.

Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste majandustegevuste kindlaksmääramise kohta , millega määratakse kindlaks kõnealused majandustegevused , võttes arvesse artiklis 10 määratletud ette nähtud otstarbekusuuringuid. [ME 134]

3. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse ahelindeksi leidmise metoodika kehtestamise kohta.“; [ME 135]

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kvaliteet

1. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks eraldi kvaliteedikriteeriumide kindlaksmääramise kohta kvaliteedikriteeriumid . Edastatavad jooksvad andmed ja tagasiulatuvad andmed peavad vastama nendele kvaliteedikriteeriumidele. [ME 136]

2. Liikmesriigid esitavad alates aastast 2003 komisjonile iga-aastased kvaliteediaruanded. Nende aruannete sisu vormi ja üksikasjalikud tingimused määrab komisjon kindlaks rakendusaktiga rakendusaktidega . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 137]

4a)	artikkel 9 jäetakse välja; [ME 138]

artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon võtab otstarbekusuuringu tulemustest lähtuvad meetmed vastu rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu kooskõlas artikli 12 delegeeritud õigusakte seoses käesoleva artikli lõikes 2 osutatud menetlusega andmete esitamisega vastavalt käesolevas artiklis osutatud otstarbekusuuringute tulemustele . Kõnealused meetmed delegeeritud õigusaktid vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 2 määratletud kulutasuvuse põhimõttele, sealhulgas andmeesitajate koormuse vähendamise suhtes.“; [ME 139]

b)	lõige 6 jäetakse välja;

6)	artikkel 11 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 2 , artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 1 ja artiklis 4 artikli 10 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 140]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 2 , artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 1 ja artiklis 4 artikli 10 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 141]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*87) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 2 lõike 4, artikli 3 lõike 2 , artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 4 8 lõike 1 ja artikli 10 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 142]

(*87) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

8)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja;

9)	lisa punkt 3 jäetakse välja.

62.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (64)

Selleks et kohanda määrust (EÜ) nr 808/2004 majanduslike ja tehniliste muutustega, eriti moodulite sisu suhtes, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse kõnealuse määruse moodulite täiendamiseks andmeobjektide ja nende karakteristikute valimist, määratlemist, korrigeerimist ja muutmist, karakteristikute katvust, vaatlusperioode ja jaotust, andmeesituse perioodilisust ja ajastamist ning tulemuste edastamise tähtaegu.

On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega*. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 808/2004 järgmiselt:

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Delegeeritud volitused

1. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse kõnealuse määruse moodulite täiendamiseks andmeobjektide ja nende karakteristikute valimist, määratlemist, korrigeerimist ja muutmist, karakteristikute katvust, vaatlusperioode ja jaotust, andmeesituse perioodilisust ja ajastamist ning tulemuste edastamise tähtaegu.

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse majanduslikke ja tehnilisi muutusi, samuti liikmesriikide ressursse ja vastajate koormust, tehnilist ja metoodilist teostatavust ja tulemuste usaldusväärsust.

2. Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt üheksa kuud enne andmekogumisperioodi algust.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 143]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*88) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*88) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 9 jäetakse välja;

I lisa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Andmeesituse kestus ja perioodilisus

Statistika esitatakse igal aastal kuni 15 võrdlusaasta kohta alates 20. maist 2004. Kõiki karakteristikuid pole tingimata vaja igal aastal esitada; iga karakteristiku esitamise sagedus täpsustatakse ja lepitakse kokku artikli 8 lõike 1 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide raames.“;

II lisa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Andmeesituse kestus ja perioodilisus

63.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1161/2005 muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa (65)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1161/2005 kohaselt Euroopa Liidu ja euroala kohta koostatud muude kui rahastamiskontode kvartaliandmete kvaliteet, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealust määrust, et kohandada teatavate punktide edastamise aegu;

—	muudetakse kõnealust määrust, et kohandada korrigeerida liidu kogusumma osa; [ME 144]

—	täiendatakse kõnealust määrust teatavate lisas täpsustatud punktide edastamise ajakavaga, lisas loetletud tehingute asjakohaste sektorite lõikes jaotamise nõudmise otsustega ning ühiste kvaliteedistandarditega.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1161/2005 järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks punktidele P.1, P.2, D.42, D.43, D.44, D.45 ja B.4G vastavate andmete edastamise ajakava ja ning nõutakse lisas loetletud tehingute asjakohaste sektorite lõikes jaotamise nõudmise mis tahes otsuse kohta jaotamist . Sellise otsuse delegeeritud õigusakti võib vastu võtta alles siis, kui komisjon on artikli 9 alusel andnud aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamisest.“; [ME 145]

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lõike 3 muutmiseks, et kohandada kõnealuses lõikes määratletud edastamisaega kõige rohkem viie päeva võrra.“;

ba)	lõige 5 jäetakse välja; [ME 146]

2)	artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikes lõiget 1 , et korrigeerida liidu kogusumma osa (1 %) .“; [ME 147]

artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmise kohta käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades ühised kvaliteedistandardid . [ME 148]

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatavate andmete kvaliteedi paranemine aja jooksul, nii et need vastaksid ühistele kvaliteedistandarditele.“;

lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 2 lõigetes 2 ja 4, artikli 3 lõikes 3 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 149]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõigetes 2 ja 4, artikli 3 lõikes 3 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*89) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 2 lõigete 2 ja 4, artikli 3 lõike 3 ja artikli 6 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 150]

(*89) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikli 8 lõige 3 jäetakse välja.

64.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (66)

Selleks et määrust (EÜ) nr 1552/2005 majandusliku ja tehnilise arengu arvessevõtmiseks ajakohastada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kõnealust määrust täiendada,

—	laiendades statistilise üksuse määratlust;

—	määrates kindlaks valimi- ja täpsusnõuded, nende nõuete täitmiseks vajalikud valimimahud ning NACE Rev. 2 ja suuruskategooriate, millesse tulemused saab liigitada, üksikasjaliku kirjelduse;

—	määrates kindlaks kogutavad eriandmed koolitust pakkuvate ja mittepakkuvate ettevõtete ning kutseõppe eri vormide kohta;

—	täpsustades ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva Euroopa statistika jaoks kogutavate ja edastatavate andmete kvaliteedinõuded ning andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalikud meetmed;

—	määrates kindlaks esimese aruandeaasta ning andmete kogumiseks, edastamiseks ja töötlemiseks vajalikud meetmed.

Määruse (EÜ) nr 1552/2005 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda kvaliteediaruannete ülesehituse suhtes rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1552/2005 järgmiselt:

artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Võttes arvesse ettevõtete erinevat jaotumist suuruse järgi eri riikides ning poliitiliste vajaduste arengut, võivad liikmesriigid statistilise üksuse määratlust oma riigis laiendada.

Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil lisaks õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määratluse laiendamise kohta , millega laiendatakse kõnealust määratlust , kui seeläbi paraneks oluliselt uurimistulemuste representatiivsus ja kvaliteet asjaomastes liikmesriikides.“; [ME 151]

artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määrata määratakse kindlaks valimi- ja täpsusnõuded, nende nõuete täitmiseks vajalikud valimimahud ning NACE Rev. 2 ja suuruskategooriate, millesse tulemused saab liigitada, üksikasjalik kirjeldus.“; [ME 152]

artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitleda eriandmeid millega kehtestatakse kogutavad eriandmed koolitust pakkuvate ettevõtete ja nende ettevõtete kohta, kes ei paku koolitust, ning kutseõppe eri vormide kohta.“; [ME 153]

artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega sätestatakse ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva Euroopa statistika jaoks kogutavate ja edastatavate andmete kvaliteedinõuete kvaliteedinõuded ning võetakse vastu andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalike meetmete kohta vajalikud meetmed .“; [ME 154]

lisatakse järgmine lõige 5:

„5. Komisjon määrab Liikmesriigid järgivad lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete ülesehituse koostamisel kvaliteedinõudeid ja mis tahes muid meetmeid, mis on kehtestatud lõike 4 kohaselt. Edastatud andmete kvaliteedi hindamiseks kasutavad nad komisjoni poolt rakendusaktidega kindlaks rakendusaktiga määratud formaati . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 155]

5)	artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks andmete kogumise esimese esimene aruandeaasta kindlaksmääramise kohta.“; [ME 156]

6)	artikli 13 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et võtta arvesse andmete kogumise, edastamise ja töötlemisega seotud majanduslikku ja tehnilist arengut.“;

lisatakse järgmine artikkel 13a:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 3, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 4, artikli 10 lõikes 2 ja artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 157]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 3, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 4, artikli 10 lõikes 2 ja artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*90) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 2, artikli 7 lõike 3, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 4, artikli 10 lõike 2 ja artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*90) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

8)	artikli 14 lõige 3 jäetakse välja.

65.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (67) (*91)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 1893/2006 majandusliku ja tehnoloogilise arenguga ning ühtlustada NACE Rev. 2 teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muuta kõnealuse määruse lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1893/2006 järgmiselt:

1)	artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et võtta arvesse majanduslikku ja tehnoloogia arengut või ühtlustada seda teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega.“;

lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*92) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*92) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

66.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta (68)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 458/2007 tehnoloogia ja majandusliku arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kõnealust määrust muuta, ajakohastades andmelevi eeskirju, ja seda täiendada, kehtestades esimese aasta, mille kohta täieulatuslikke andmeid tuleks koguda, ning võttes vastu hõlmatud andmete üksikasjaliku klassifitseerimisega seotud meetmed ja kasutatavad määratlused. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 458/2007 järgmiselt:

1)	artikli 5 lõige 2 jäetakse välja;

artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse esimene aasta, mille kohta täieulatuslikke andmeid tuleks koguda, ning võetakse vastu hõlmatud andmete üksikasjaliku klassifitseerimisega seotud meetmed ja kasutatavad määratlused. [ME 158]

Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et ajakohastada andmelevi eeskirju.“;

lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 7 lõikes 3 ja I lisa punktis 1.1.2.4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 159]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 3 ja I lisa punktis 1.1.2.4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*93) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 7 lõike 3 ja I lisa punkti 1.1.2.4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*93) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 8 lõige 3 jäetakse välja;

5)	I lisa punkt „1.1.2.4. Muud laekumised“ asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte hõlmatud andmete (esitatud klassifikaatori üksikasjalikuma taseme järgi) esitamiseks.“

67.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 716/2007 välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta (69)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 716/2007 majandusliku ja tehnilise arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I ja II lisas esitatud mõisteid ja III lisa detailsusastet ning täiendatakse kõnealust määrust meetmetega koostavas riigis ja välisriigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika kohta ja ühiste kvaliteedistandarditega . [ME 160]

Määruse (EÜ) nr 716/2007 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kvaliteediaruannete sisu ja sageduse kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 716/2007 järgmiselt:

artiklisse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I ja II lisas esitatud mõisteid ning III lisa detailsusastet.

Erilist tähelepanu pööratakse põhimõttele, mille kohaselt sellistest meetmetest saadav kasu peab olema suurem kui nendele tehtud kulutused, ja põhimõttele, mille kohaselt liikmesriikidele või ettevõtetele lisanduv rahaline koormus peaks jääma mõistlikkuse piiresse.“;

artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse millega määratakse prooviuuringute järelduste põhjal vajalikud meetmeid kindlaks meetmed , mida on vaja koostavas riigis ja välisriigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika jaoks. [ME 161]

3)	artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte ühiste kvaliteedistandardite kohta , millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud ühised kvaliteedistandardid .“; [ME 162]

artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	punktide a ja b vahelt kustutakse sõna „ning“;

ii)

lisatakse järgmine punkt c:

„c)	artikli 6 lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete sisu ülesehituse, üksikasjalike tingimuste ja sageduse kindlaksmääramine.“; [ME 163]

b)	lõige 2 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 2 Artikli 2 teises lõigus , artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 164]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis artikli 2 teises lõigus , artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 165]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*94) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 2 teise lõigu , artikli 5 lõike 4 ja artikli 6 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 166]

(*94) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 10 lõige 3 jäetakse välja.

68.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (70)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 862/2007 tehnilise ja majandusliku arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse muutmiseks, et ajakohastada teatavaid mõisteid ja seda täiendada, määrates kindlaks andmete rühmitamise ja täiendavad jaotused ning kehtestades täpsuse ja kvaliteedi standardite eeskirjad. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 järgmiselt:

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Delegeeritud õigusaktid

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte artikli 2 lõikes 1 sätestatud mõistete muutmiseks.

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et: [ME 167]

a)	määratleda artikli 3 lõikes 1 sätestatud sünniriigi rühmade, eelmise või järgmise alalise elukohariigi rühmade ja kodakondsuse rühmade kategooriad;

b)	määratleda artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud loa andmise põhjuste kategooriad;

c)	määratleda artiklis 8 sätestatud muutujatele kohaldatavad täiendavad jaotused ja jaotustasemed;

d)	kehtestada täpsuse ja kvaliteedi standardite eeskirjad.“;

2)	artikli 10 lõige 2 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 9a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 168]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*95) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*95) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 11 lõige 3 jäetakse välja.

69.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad (71)

Selleks et määruses (EÜ) nr 1445/2007 ostujõu pariteetide arvutamist ja levitamist majandusliku ja tehnilise arenguga arvestades ajakohastada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kõnealust määrust muuta, et kohandada mõisteid ning muuta II lisas nimetatud alajaotusi ja täiendada kõnealust määrust kvaliteedikriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Määruse (EÜ) nr 1445/2007 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda kvaliteediaruannete vormi vastuvõtmiseks rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1445/2007 järgmiselt:

artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

„Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse esimeses lõigus sätestatud mõisteid ja muudetakse II lisas nimetatud alajaotusi, et arvestada majandusliku ja tehnilise arenguga, kui see ei põhjusta liikmesriikide kulude ebaproportsionaalset suurenemist.“; [ME 169]

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud kvaliteedikontrolli aluseks olevate ühiste kriteeriumide kohta olevad ühised kriteeriumid .“; [ME 170]

lisatakse järgmine lõige 5:

„5 Komisjon võtab määrab lõikes 3 osutatud ja I lisa punktis 5.3 osutatud täpsustatud kvaliteediaruannete vormi vastu ja üksikasjalikud tingimused kindlaks rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 171]

lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis Artikli 3 teises lõigus ja artikli 7 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 172]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis artikli 3 teises lõigus ja artikli 7 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 173]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*96) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 teise lõigu ja artikli 7 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 174]

(*96) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 11 lõige 3 jäetakse välja;

5)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

70.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 177/2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93 (72)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 177/2008 majandusliku ja tehnilise arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse lisas esitatud registriandmete loetelu, nende määratlusi ja järjepidevuse tagamise korda ning täiendada kõnealust määrust ettevõtlusregistrite ühiste kvaliteedistandarditega ja registrite ajakohastamise eeskirjadega ning määrates kindlaks teatavate ettevõtete ja ettevõtete gruppide registrisse lisamise juhud, määrates kindlaks põllumajandusstatistikas käsitletud vastavad üksused. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 175]

Määruse (EÜ) nr 177/2008 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kvaliteediaruannete sisu ja esitamise aja suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 177/2008 järgmiselt:

artikli 3 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks vähem kui poole tööga hõivatud isikuga ettevõtete ja ühes riigis asuvate ettevõtete gruppide, millel ei ole liikmesriikide seisukohast statistilist väärtust, registritesse lisamise juhud ning määratletakse üksused, määratletakse vastavad üksused, mida on käsitletud põllumajandusstatistikas.“; [ME 176]

artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisa, et ajakohastada registriandmete loetelu, nende määratlusi ja järjepidevuse tagamise korda, võttes arvesse põhimõtteid, et saadav kasu peab ületama ajakohastamise kulusid ja et liikmesriikide või ettevõtete täiendavate vahendite vajadus jääb mõistlikkuse piiridesse.“;

artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte ühiste kvaliteedistandardite kohta , millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud ettevõtlusregistrite ühised kvaliteedistandardid . [ME 177]

Komisjon võtab lõikes 2 osutatud kvaliteediaruannete sisu ülesehitust, üksikasjalikke tingimusi ja esitamise aega käsitlevad otsused vastu rakendusaktiga rakendusaktidega . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusega. [ME 178]

Komisjon võtab arvesse aruannete koostamise kulusid.“;

4)	artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse registrite ajakohastamise eeskirjade kohta eeskirjad .“; [ME 179]

5)	artikli 15 lõige 1 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 6, artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev] Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. . [ME 180]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 6, artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*97) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 6, artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 3 ja artikli 8 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 181]

(*97) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 16 lõige 3 jäetakse välja.

71.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta (73)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 295/2008 majanduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kõnealust määrust täiendada

—	paindliku mooduli ulatuse, näitajate loendi, vaatlusperioodi, hõlmatavate tegevusalade ja kvaliteedinõuete suhtes;

—	pilootuuringute hindamise alusel vajalike meetmetega;

—	liikmesriikide esitatud siseriiklike statistiliste andmetega;

—	teatavate moodulite vaatlusperioodide suhtes;

—	CETO tähise kasutamise eeskirjade ja liikmesriikide rühmitamise läbivaatamisega;

—	näitajate loetelude ja esialgsete tulemuste ajakohastamisega;

—	statistika koostamise sageduse suhtes;

—	tulemuste koostamise esimese vaatlusaasta suhtes;

—	kõnealusesse määrusesse NACE Rev. 2 osa 66, esialgsete tulemuste ja prognooside edastamise lisamisega;

—	tulemuste jaotuse, eelkõige kasutatavate liigituste ja suuruse kombinatsioonide suhtes;

—	andmete edastamise tähtaegade ajakohastamisega;

—	tegevusalade jaotuse kohandamisega NACE muudatuste või täienduste järgi ning toodete jaotuste kohandamisega CPA muudatuste või täienduste järgi, uuritavate üksuste suurusgrupi alumise piiri muutmisega;

—	kvaliteedi hindamise kriteeriumidega.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 295/2008 järgmiselt:

artikli 3 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 2 punktis j nimetatud paindliku mooduli kasutamine kavandatakse tihedas koostöös liikmesriikidega. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte selle ulatuse, millega määratakse kindlaks paindliku mooduli ulatus , selle näitajate loendi, vaatlusperioodi, hõlmatavate tegevusalade loend , vaatlusperiood , hõlmatavad tegevusalad ja kvaliteedinõuete kohta kvaliteedinõuded . Delegeeritud õigusakt võetakse vastu vähemalt 12 kuud enne võrdlusperioodi algust. [ME 182]

Komisjon määrab kindlaks ka teabevajaduse ning andmekogumise mõju ettevõtete koormusele ja liikmesriikide kulutustele.“;

2)	artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks pilootuuringutele antud hinnangu alusel vajalike meetmete kohta vajalikud meetmed .“; [ME 183]

artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liidu koondandmete koostamiseks esitavad liikmesriigid NACE Rev. 2 tasanditele vastavaid siseriiklikke tulemusi, mis on ette nähtud käesoleva määruse lisades või delegeeritud õigusaktides. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu selliseid delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks asjakohased NACE Rev. 2 tasandid .“; [ME 184]

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tulemused edastatakse asjakohases tehnilises vormingus ajavahemiku jooksul, mis algab võrdlusperioodi vaatlusperioodi lõpust. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks artikli 3 lõike 2 punktides a–h ja j sätestatud moodulite jaoks ette nähtud vaatlusperioodi kohta, kusjuures kõnealune periood vaatlusperiood , mis ei ületa 18 kuud. Artikli 3 lõike 2 punktis i sätestatud mooduli jaoks ettenähtud ajavahemik ei ületa 30 kuud või IX lisa 9. jaos sätestatud 18 kuud. Lisaks edastatakse väike kogus prognoositud esialgseid tulemusi ajavahemiku jooksul, mis algab selle vaatlusperioodi lõpust, mis nähakse ette vastavalt kõnealusele korrale . Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artikli 3 lõike 2 punktides a kuni g sätestatud moodulite jaoks ja ette nähtud periood, mis ei ületa 10 kuud. [ME 185]

Artikli 3 lõike 2 punktis i sätestatud mooduli jaoks ettenähtud esialgsete tulemuste esitamise ajavahemik ei ületa 18 kuud.“;

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte CETO tähise kasutamise eeskirjade ja liikmesriikide rühmitamise läbivaatamise kohta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega vaadatakse 29. aprilliks 2013 ning edaspidi iga viie aasta järel läbi CETO tähise kasutamise eeskirjad ja liikmesriikide rühmitamine .“; [ME 186]

5)	artikli 11 lõige 2 jäetakse välja;

lisatakse järgmised artiklid 11a ja 11b:

„Artikkel 11a

Delegeeritud õigusaktid

Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist: [ME 187]

näitajate loetelude ja esialgsete tulemuste ajakohastamine, kui pärast koguselist hindamist ei kaasne sellise ajakohastamisega vaadeldud üksuste arvu suurenemine ega prognoositud tulemuste suhtes ebaproportsionaalne koormus üksustele (artiklid 4 ja 8 ning I lisa 6. jagu, II lisa 6. jagu, III lisa 6. jagu, IV lisa 6. jagu);

b)	statistika koostamise sagedus (artikkel 3);

c)	tulemuste koostamise esimese vaatlusaasta kehtestamine (artikkel 8 ja I lisa 5. jagu);

d)	tulemuste jaotus, eriti kasutatavate liigituste ja suurusjärkude kombinatsioonide osas (artikkel 7 ja VIII lisa 4. jao punktid 2 ja 3 ning IX lisa 8. jao punktid 2 ja 3 ning IX lisa 10. jagu);

e)	andmete edastamise tähtaegade ajakohastamine (artikkel 8 ja I lisa 8. jao punkt 1 ning VI lisa 7. jagu);

f)	tegevusalade jaotuse kohandamine NACE muudatuste või täienduste järgi ja toodete jaotuste kohandamine CPA muudatuste või täienduste järgi;

g)	uuritavate üksuste suurusgrupi alumise piiri muutmine (VIII lisa 3. jagu);

h)	kvaliteedi hindamise kriteeriumid (artikkel 6 ja I lisa 6. jagu, II lisa 6. jagu, III lisa 6. jagu ja IV lisa 6. jagu).

Artikkel 11b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 2 ja 3, artiklis 11a, I lisa 5. ja 6. jaos, 8. jao punktides 1 ja 2, II, III ja IV lisa 6. jaos, VI lisa 7. jaos, VIII lisa 3. jaos, 4. jao punktides 2 ja 3, IX lisa 8. jao punktides 2 ja 3 ning 10. jao punktis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 188]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõigetes 2 ja 3, artiklis 11a, I lisa 5. ja 6. jaos, 8. jao punktides 1 ja 2, II, III ja IV lisa 6. jaos, VI lisa 7. jaos, VIII lisa 3. jaos, 4. jao punktides 2 ja 3, IX lisa 8. jao punktides 2 ja 3 ning 10. jao punktis 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*98) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 4, artikli 4 lõike 4, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõigete 2 ja 3, artikli 11a, I lisa 5. ja 6. jao, 8. jao punktide 1 ja 2, II, III ja IV lisa 6. jao, VI lisa 7. jao, VIII lisa 3. jao, 4. jao punktide 2 ja 3, IX lisa 8. jao punktide 2 ja 3 ning 10. jao punkti 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 189]

(*98) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja;

I lisa muudetakse järgmiselt:

5. ja 6. jagu asendatakse järgmisega:

„5. JAGU

Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusaasta, mille kohta statistika koostatakse, on kalendriaasta 2008. Andmeid kogutakse 9. jaos esitatud jaotuse kohaselt. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil siiski õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks NACE Rev. 2 gruppidesse 64.2, 64.3 ja 64.9 ning osasse 66 kuuluvate tegevusklasside statistika koostamise esimese esimene vaatlusaasta kohta. [ME 190]

6. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Iga põhinäitaja kohta märgivad liikmesriigid täpsusastme 95 % usaldusnivoo suhtes, mille komisjon lisab artikliga 13 ettenähtud aruandesse, võttes arvesse kõnealuse artikli kohaldamist igas liikmesriigis. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte põhinäitajate kohta , millega kehtestatakse põhinäitajad .“; [ME 191]

8. jagu muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Tulemused edastatakse 18 kuu jooksul alates vaatlusperioodi kalendriaasta lõppemisest, välja arvatud NACE Rev. 2 tegevusklasside 64.11 ja 64.19 puhul. NACE Rev. 2 tegevusklasside 64.11 ja 64.19 puhul pikendatakse tulemuste edastamise tähtaega kümne kuu võrra. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse NACE Rev. 2 gruppidesse 64.2, 64.3 ja 64.9 ning osasse 66 kuuluvaid tegevusklasse käsitlevate tulemuste edastamise tähtaja pikendamise kohta pikendamine .“; [ME 192]

ii)

lõike 2 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Esialgsed tulemused ja prognoosid jaotatakse vastavalt NACE Rev. 2 kolmekohalisele tasandile (grupid). Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse NACE Rev. 2 osa 66, esialgsete tulemuste ja prognooside esitamise kohta esitamine .“; [ME 193]

II lisa 6. jagu asendatakse järgmisega:

„6. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Iga põhinäitaja kohta märgivad liikmesriigid täpsusastme 95 % usaldusnivoo suhtes, mille komisjon lisab artikliga 13 ette nähtud aruandesse, võttes arvesse kõnealuse artikli kohaldamist igas liikmesriigis. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte põhinäitajate kohta , millega kehtestatakse sellised põhinäitajad .“; [ME 194]

10)

III lisa 6. jagu asendatakse järgmisega:

„6. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Iga põhinäitaja kohta märgivad liikmesriigid täpsusastme 95 % usaldusnivoo suhtes, mille komisjon lisab artikliga 13 ette nähtud aruandesse, võttes arvesse kõnealuse artikli kohaldamist igas liikmesriigis. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte põhinäitajate kohta , millega kehtestatakse sellised põhinäitajad .“; [ME 195]

11)

IV lisa 6. jagu asendatakse järgmisega:

„6. JAGU

Aruanne statistika kvaliteedi kohta

Iga põhinäitaja kohta märgivad liikmesriigid täpsusastme 95 % usaldusnivoo suhtes, mille komisjon lisab artikliga 13 ette nähtud aruandesse, võttes arvesse kõnealuse artikli kohaldamist igas liikmesriigis. Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte põhinäitajate kohta , millega kehtestatakse sellised põhinäitajad .“; [ME 196]

12)

VI lisa 7. jagu asendatakse järgmisega:

„7. JAGU

Tulemuste edastamine

Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse tulemuste edastamise tähtaja pikendamise kohta pikendamine , ületamata 10 kuud alates vaatlusaasta lõppemisest.“; [ME 197]

13)

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)	3. jaos asendatakse viies lause järgmisega: „Selle uurimuse põhjal on komisjonil kooskõlas artikliga 11b õigus vastu võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte alammäära muutmise kohta , millega muudetakse uuritavate üksuste suuruse alammäära .“; [ME 198]

4. jao punktides 2 ja 3 asendatakse tabeli „Käibe jaotus tooteliigi järgi“ veerus „Märkused“ esitatud lause järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte toodete jaotuse kehtestamise kohta , millega kehtestatakse toodete jaotus .“; [ME 199]

14)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

8. jao punktid 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2.

Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte teatavate tulemuste kohta, mis , millega määratakse kindlaks , et teatavad tulemused tuleb esitada ka suurusjärkudesse jaotatud kujul 10. jaos nimetatud detailsusastmel, välja arvatud NACE Rev. 2 L, M ja N jagu, kus nõutakse jaotamist ainult grupi tasandile. [ME 200]

Kooskõlas artikliga 11b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte teatavate tulemuste kohta, mis , millega määratakse kindlaks , et teatavad tulemused tuleb esitada ka suurusjärkudesse jaotatud kujul õigusliku vormi järgi 10. jaos nimetatud detailsusastmel, välja arvatud NACE Rev. 2 L, M ja N jagu, kus nõutakse jaotamist ainult grupi tasandile.“; [ME 201]

10. jao punkti 2 lõpus asendatakse alajagu „Spetsiaalsed koondandmed“ järgmisega:

„Spetsiaalsed koondandmed

Selleks et koostada info- ja sidetehnoloogia sektori kohta ettevõtluse demograafiat käsitlevat liidu statistikat, on komisjonil kooskõlas artikliga 11b õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks mitmete spetsiaalsete NACE Rev. 2 koondandmete edastamise kohta edastamine .“[ME 202]

72.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 451/2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93 (74) (*99)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 451/2008 tehnoloogia või majanduse arenguga ning viia see vastavusse muude majandus- ja sotsiaalsete klassifikaatoritega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 451/2008 järgmiselt:

artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et

a)	võtta arvesse tehnoloogia või majanduse arengut;

b)	viia see vastavusse muude majanduslike ja sotsiaalsete klassifikaatoritega.“;

lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*100) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*100) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

73.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (75)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 452/2008 poliitilise või tehnilise arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kõnealuse määruse täiendamiseks valida ja määratleda statistika objekte, nende omadusi, omaduste jaotusi, vaatlusperioodi ja tulemuste edastamise tähtaegu ning kvaliteedinõudeid, sealhulgas nõudeid täpsusele. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Määruse (EÜ) nr 452/2008 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda kvaliteedist teavitamise raamistiku suhtes rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 452/2008 järgmiselt:

artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist: [ME 203]

a)	valdkonda kuuluvate objektide ja nende karakteristikute valimine ja määramine vastavalt poliitilistele või tehnilistele vajadustele;

b)	karakteristikute jaotused;

c)	vaatlusperiood ja tulemuste edastamise tähtajad;

d)	kvaliteedinõuded, sealhulgas nõuded täpsusele.

Kui need delegeeritud õigusaktid eeldavad andmete kogumise märkimisväärset laiendamist või uute andmete kogumist või uuringuid, põhinevad delegeeritud õigusaktid kulude-tulude analüüsil, mis moodustab osa mõjude ja tagajärgede üldisest analüüsist, võttes arvesse meetmetest saadavat kasu, liikmesriikidele tekkivaid kulusid ja vastajate koormust.

Komisjon võtab kvaliteedist teavitamise raamistikuga seotud meetmed vastu rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud menetlusega.“;

lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 204]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*101) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*101) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

74.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 453/2008 ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta (76)

Selleks et määrust (EÜ) nr 453/2008 vabade ametikohtade kvartalistatistika regulaarse esitamise huvides ajakohastada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kõnealust määrust täiendades määratleda mõisted „aktiivne tegutsemine sobiva kandidaadi leidmiseks“ ja „kindlaksmääratud aja jooksul“, määrates kindlaks teatavad võrdluskuupäevad, sätestades otstarbekusuuringute raamistiku ja võttes nende uuringute tulemuste alusel vastu asjaomased õigusaktid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Määruse (EÜ) nr 453/2008 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda andmete ja metaandmete edastamise formaadi suhtes rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 453/2008 järgmiselt:

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

„vaba ametikoht“ – vastloodud, vaba või vabaks saav tasustatav ametikoht:

a)	mille puhul tööandja tegutseb aktiivselt ja on valmis tegema edasisi jõupingutusi sobiva kandidaadi leidmiseks väljastpoolt asjaomast ettevõtet, ja

b)	mille puhul tööandja kavatseb ametikoha täita kas kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.

Esitatud statistikas eristatakse võimalusel tähtajalisi ja alalisi vabasid ametikohti.“;

lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

„Esimese lõigu punkti 1 kohaldamiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 8a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte mõistete , millega määratletakse mõisted „aktiivne tegutsemine sobiva kandidaadi leidmiseks“ ja „kindlaksmääratud aja jooksul“määratlemiseks.“; [ME 205]

artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid koostavad kvartaliandmed vastavalt konkreetsetele võrdluskuupäevadele. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte nende konkreetsete võrdluskuupäevade kindlaksmääramiseks , millega määratakse kindlaks need konkreetsed võrdluskuupäevad .“; [ME 206]

artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks esimese vaatluskvartali kuupäeva kuupäev ja edastustähtaegade kindlaksmääramiseks liikmesriikide suhtes kohaldatavad edastustähtajad . Samal ajal edastatakse ka eelmiste kvartalite läbivaadatud andmed.

Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) andmed ja metaandmed komisjon poolt rakendusaktiga ning täpsustavad nende allika komisjoni poolt rakendusaktidega kindlaks määratud tehnilises formaadis. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 3 osutatud menetlusega.“; [ME 207]

artikli 7 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse otstarbekusuuringute asjakohase raamistiku sätestamise kohta kindlaks määramiseks asjakohane raamistik . [ME 208]

Neid uuringuid teevad liikmesriigid, kellel on raskusi andmete esitamisega:

a)	alla 10 töötajaga üksuste kohta ja/või

järgmiste tegevusalade kohta:

i)	avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus;

ii)

haridus;

iii)	tervishoid ja sotsiaalhoolekanne;

iv)	kunst, meelelahutus ja vaba aeg;

v)	organisatsioonide tegevus, arvutite ning tarbeesemete ja kodumasinate parandus ning muu teenindus.

2. Otstarbekusuuringuid tegevad liikmesriigid esitavad igaüks uuringutulemuste aruande 12 kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide jõustumist.

3. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega võetakse käesoleva määruse täiendamiseks vajalikud meetmed vastu võimalikult kiiresti pärast otstarbekusuuringute tulemuste saamist, koostöös liikmesriikidega ja mõistliku aja jooksul.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 2, artikli 3 lõikes 1, artikli 5 lõikes 1 ning artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 209]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 2, artikli 3 lõikes 1, artikli 5 lõikes 1 ning artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*102) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 2, artikli 3 lõike 1, artikli 5 lõike 1 ja artikli 7 lõigete 1 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*102) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 9 lõige 2 jäetakse välja.

75.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta (77)

Määruse (EÜ) nr 763/2008 ajakohastamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kõnealuse määruse täiendamiseks määrata kindlaks edasised võrdlusaastad ning võtta vastu statistiliste andmete ja metaandmete programm. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 763/2008 järgmiselt:

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik määrab kindlaks võrdluskuupäeva. Võrdluskuupäev jääb käesoleva määruse põhjal kindlaks määratud aastasse (võrdlusaasta). Esimene võrdlusaasta on 2011. aasta.

Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte edasiste võrdlusaastate kindlaksmääramise kohta , millega määratakse kindlaks edasised võrdlusaastad . Võrdlusaastad langevad iga kümnendi algusesse.“; [ME 210]

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega luuakse käesoleva määruse nõuete järgimiseks edastatavate statistiliste andmete ja metaandmete programmi loomise kohta programm .“; [ME 211]

2)	artikli 7 lõige 2 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõigetes 1 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 212]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõigetes 1 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*103) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõigete 1 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*103) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 8 lõige 3 jäetakse välja.

76.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (78)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 1099/2008 tehnika arengu ja uute vajadustega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse andmeallikate loetelu ning kõnealuses määruses kohaldatavaid selgitusi või määratlusi;

—	muudetakse kõnealuses määruses riiklike andmete edastamise korda;

—	täiendatakse kõnealust määrust iga-aastase statistikaga tuumaenergia kohta;

—	täiendatakse kõnealust määrust taastuvenergia statistikaga, samuti energia lõpptarbimise statistikaga.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1099/2008 järgmiselt:

1)	artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte andmeallikate loetelu muutmiseks.“;

artikli 4 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Kasutatud erialamõistete selgitused või määratlused on esitatud eraldi lisades, samuti A lisas (Mõistete selgitused).

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega selgitatakse mõisteid täpsemalt selgitada, lisades asjakohased viiteid viited NACE klassifikatsioonile pärast seda, kui on jõustunud nimetatud klassifikatsiooni läbivaatamine. [ME 213]

3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte edastatavate andmete ning kohaldatavate selgituste või määratluste muutmiseks.“;

3)	artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte riikliku statistika edastamise korra muutmiseks.“;

4)	artikli 8 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte iga-aastase , millega määratakse kindlaks iga-aastane tuumaenergia statistika kogumi kohta kogum .“; [ME 214]

artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks taastuvenergia statistika kogumi kogum ja energia lõpptarbimise statistika kogumi kohta kogum .“; [ME 215]

b)	lõige 3 jäetakse välja;

6)	artikli 10 lõige 1 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõigetes 2 ja 3, artikli 5 lõikes 3, artiklis 8 ja artikli 9 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 216]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõigetes 2 ja 3, artikli 5 lõikes 3, artiklis 8 ja artikli 9 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*104) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 3, artikli 4 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 3, artikli 8 ning artikli 9 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*104) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

8)	artikli 11 lõige 2 jäetakse välja;

9)	A lisa punkti 2 alune „Märkus“ jäetakse välja.

77.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (79)

Selleks et parandada määruse (EÜ) nr 1338/2008 kohaldamist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kõnealuse määruse täiendamiseks kehtestada I–V lisas esitatud teemade muutujad, mõisted ja klassifikatsioonid ning nende lõiked, samuti vaatlusperioodid ning andmete ja metaandmete esitamise sagedus ja tähtajad. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2008 järgmiselt:

1)	artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui artikli 9a kohaselt nähakse ette delegeeritud õigusakti vastuvõtmine, tehakse tasuvusanalüüs, võttes arvesse andmete kättesaamise eeliseid võrreldes nende kogumisega seotud kulutuste ja liikmesriikidele langeva koormusega.“;

artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid edastavad käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul vastavalt komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahel kokkulepitud andmevahetusstandarditele.

Andmed esitatakse sellistel tähtaegadel, niisuguse sagedusega ja nende vaatlusperioodide kohta, nagu lisades või delegeeritud õigusaktides sätestatud. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu selliseid delegeeritud õigusakte.“; [ME 217]

artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist millega sätestatakse : [ME 218]

a)	I–V lisas osutatud teemade karakteristikud, nimelt muutujad, mõisted ja klassifikatsioonid;

b)	karakteristikute lõiked;

c)	vaatlusperioodid, andmete esitamise sagedus ja tähtajad;

d)	metaandmete esitamine.

Nende õigusaktide puhul võetakse arvesse eelkõige artiklit 5, artikli 6 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 7 lõiget 1, samuti olemasolevate liidu andmeallikate kättesaadavust, sobivust ja õiguslikku konteksti pärast kõikide asjakohaste valdkondade ja teemadega seotud andmeallikate põhjalikku uurimist.“;

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 9 lõikes 1 ning I, II, III, IV ja V lisa punktides c, d, ja e osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 219]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 9 lõikes 1 ning I, II, III, IV ja V lisa punktides c, d, ja e osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*105) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 9 lõike 1 ning I, II, III, IV ja V lisa punktide c, d, ja e alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*105) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikli 10 lõige 2 jäetakse välja;

I lisa muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Vaatlusperioodid, andmete esitamise sagedus ja tähtajad

EHISega kogutakse statistikat iga viie aasta järel; muude andmete kogumiseks, näiteks haigestumuse või õnnetuste ja vigastuste kohta, ning konkreetsete küsitlusuuringumoodulite puhul võib osutuda vajalikuks kasutada erinevat sagedust. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad esimese vaatlusaasta, andmete esitamise sageduse ja tähtaegadega seotud meetmete kohta.“; [ME 220]

punkti d teine lõik asendatakse järgmisega:

„Iga andmeesituse ajal ei ole tingimata vaja kõikide teemade kohta andmeid esitada. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad meetmete kohta, mis on seotud eespool loetletud teemade karakteristikute, nimelt muutujate, mõistete ja klassifikatsioonidega, ning karakteristikute lõigetega.“; [ME 221]

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Metaandmed

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad metaandmete esitamisega seotud meetmete kohta, hõlmates metaandmed, mis on seotud uuringute ja muude kasutatud allikate karakteristikutega, rahvastiku kaetusega ja teabega riigi kõikide eripärade kohta, mis on võrreldavate statistiliste andmete ja näitajate tõlgendamise ja kogumise seisukohast olulised.“; [ME 222]

II lisa muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Vaatlusperioodid, andmete esitamise sagedus ja tähtajad

punkti d neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad meetmete kohta, mis on seotud eespool loetletud teemade karakteristikute, nimelt muutujate, mõistete ja klassifikatsioonidega, ning karakteristikute lõigetega.“; [ME 224]

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Metaandmed

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad metaandmete esitamisega seotud meetmete kohta, hõlmates metaandmed, mis on seotud kasutatud allikate ja karakteristikutega ja andmete kogumisega, rahvastiku kaetusega ja teabega riigi kõikide eripärade kohta, mis on võrreldavate statistiliste andmete ja näitajate tõlgendamise ja kogumise seisukohast olulised.“; [ME 225]

III lisa muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Vaatlusperioodid, andmete esitamise sagedus ja tähtajad

Statistika esitatakse igal aastal. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad esimese vaatlusaastaga seotud meetmete kohta. Andmed esitatakse hiljemalt 24 kuud pärast vaatlusaasta lõppemist. Esialgseid andmeid ja prognoose võib esitada varem. Rahvatervist käsitlevate uuringute puhul võib ette näha täiendava andmete kogumise kõikide surmapõhjuste või spetsiifiliste surmapõhjuste kohta.“; [ME 226]

punkti d neljas lõik asendatakse järgmisega:

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Metaandmed

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad metaandmete esitamisega seotud meetmete kohta, hõlmates metaandmed, mis on seotud rahvastiku kaetusega ja teabega riigi kõikide eripärade kohta, mis on võrreldavate statistiliste andmete ja näitajate tõlgendamise ja kogumise seisukohast olulised.“; [ME 228]

IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Vaatlusperioodid, andmete esitamise sagedus ja tähtajad

punkti d neljas lõik asendatakse järgmisega:

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Metaandmed

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad metaandmete esitamisega seotud meetmete kohta, hõlmates metaandmed, mis on seotud rahvastiku kaetusega, tööõnnetustest teatamise määraga ja vajaduse korral valimi karakteristikutega, samuti teabega riigi kõikide eripärade kohta, mis on võrreldavate statistiliste andmete ja näitajate tõlgendamise ja kogumise seisukohast olulised.“; [ME 231]

10)

V lisa muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Vaatlusperioodid, andmete esitamise sagedus ja tähtajad

Kutsehaigusi käsitlev statistika esitatakse igal aastal ja hiljemalt 15 kuud pärast vaatlusaasta lõppemist. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad muude andmete kogumise vaatlusaastate, esitamise sageduse ja tähtaegadega seotud meetmete kohta.“; [ME 232]

punkti d neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta , millega määratakse kindlaks meetmed , mis on seotud eespool loetletud teemade karakteristikute, nimelt muutujate, mõistete ja klassifikatsioonidega, ning karakteristikute lõigetega.“; [ME 233]

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Metaandmed

Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad metaandmete esitamisega seotud meetmete kohta, hõlmates metaandmed, mis on seotud rahvastiku kaetusega ja teabega riigi kõikide eripärade kohta, mis on võrreldavate statistiliste andmete ja näitajate tõlgendamise ja kogumise seisukohast olulised.“[ME 234]

78.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat (80)

Määruse (EÜ) nr 1185/2009 ajakohastamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta vastavalt I ja II lisa 6. jaos osutatud kvaliteediaruannete esitamisega seotud nõudeid ning III lisas osutatud hõlmatud ainete loetelu ja nende klassifitseerimist tootekategooriatesse ja keemiliste ainete klassidesse, samuti selleks, et kõnealust määrust täiendada II lisa 2. jaos osutatud „töödeldud ala“ mõistega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1185/2009 järgmiselt:

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

b)	lisatakse järgmine lõige 1a: „1a. Kooskõlas artikliga 5a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse vastavalt I ja II lisa 6. jaos osutatud kvaliteediaruannete esitamisega seotud nõudeid.“;

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 5a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse II lisa 2. jagu „töödeldud ala“ mõistega.

3. Kooskõlas artikliga 5a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel muudetakse III lisas osutatud hõlmatud ainete loetelu ning nende klassifitseerimist tootekategooriatesse ja keemiliste ainete klassidesse.“;

lisatakse järgmine artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõigetes 1a, 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 235]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõigetes 1a, 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*106) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 1a, lõigete 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*106) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 6 lõige 3 jäetakse välja.

VIII. FINANTSSTABIILSUS, FINANTSTEENUSED JA KAPITALITURGUDE LIIT

79.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (81)

Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu väljatöötatud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite liidus kohaldamise üle otsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EÜ) nr 1606/2002 täiendamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1606/2002 järgmiselt:

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 5a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega määratakse kindlaks rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite liidus kohaldamise kohta („vastuvõetud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid“) liidus kohaldamine . [ME 236]

Kui see on otsese ohu tõttu finantsturgude stabiilsuse jaoks hädavajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 5b sätestatud menetlust.“; [ME 237]

b)	lõige 3 jäetakse välja;

1a)

artikli 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga majandusaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril 2005 või pärast seda, koostavad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust, oma raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanded kooskõlas artikli 3 lõike 1 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, kui bilansikuupäeval on nende väärtpaberitega lubatud kaubelda direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turul .“[ME 238]

1b)

artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Liikmesriigid võivad lubada või nõuda, et:

a)	artiklis 4 osutatud äriühingud koostavad oma raamatupidamise aastaaruanded,

b)	muud äriühingud kui artiklis 4 osutatud koostavad oma raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanded ja/või raamatupidamise aastaaruanded kooskõlas artikli 3 lõike 1 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.“ [ME 239]

lisatakse järgmised artiklid 5a ja 5b:

„Artikkel 5a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 240]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*107) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 241]

Artikkel 5b

Kiirmenetlus

(*107) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artiklid artikkel 6 ja 7 jäetakse välja. [ME 243]

3a)

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Aruandlus ja kooskõlastamine

1. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt teavet IASB käimasolevate projektide ja IASB väljaantud seonduvate dokumentide kohta, et kooskõlastada seisukohti ja edendada nendest projektidest ja dokumentidest tuleneda võivate standardite vastuvõtmist käsitlevaid arutelusid.

2. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõuetekohaselt ja aegsasti, kui ta ei kavatse standardi vastuvõtmise ettepanekut teha.“ [ME 244]

80.

Nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (82)

Selleks et kohandada Direktiivi 2009/110/EÜ inflatsiooni või tehnoloogia ja turu arenguga ning tagada teatavate kõnealuse direktiivi alusel lubatud erandite ühtne kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus artiklis 14 on komisjonile antud õigus võtta kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt meetmeid, mis on vajalikud direktiivi sätete ajakohastamiseks , „et võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist arvesse inflatsiooni või tehnoloogia ja turu arengut“ . Selline õigus, kui see kohandada õiguseks võtta vastu delegeeritud õigusakte ilma täiendavate muudatusteta, ei vastaks ELi toimimise lepingu artikli 290 nõuetele, mille kohaselt on vaja kindlaks määrata volituste delegeerimise eesmärgid, sisu ja ulatus. Võttes arvesse asjaolu, et komisjon ei ole seda õigust siiani kasutanud, tuleks see välja jätta . [ME 245]

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/110/EÜ järgmiselt:

artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Delegeeritud õigusaktid

Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega:

a)	muudetakse käesolevat direktiivi, et võtta arvesse inflatsiooni või tehnoloogia ja turu arengut;

b)	muudetakse artikli 1 lõikeid 4 ja 5, et tagada kõnealustes sätetes osutatud erandite ühetaoline kohaldamine.“; jäetakse välja. [ME 246]

lisatakse järgmine artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*108) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*108) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“; [ME 247]"

3)	artikkel 15 jäetakse välja.

IX. SISETURG, TÖÖSTUS, ETTEVÕTLUS JA VKED

81.

Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (83)

Selleks et võtta arvesse aerosoolide tehnoloogia arengut ja tagada kõrge ohutustase, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 75/324/EMÜ muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 75/324/EMÜ järgmiselt:

1)	artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga.“;

2)	artiklid 6 ja 7 jäetakse välja;

artikli 10 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et tagada ohuhindamise, aerosoolide tehniliste näitajate, sisu füüsikaliste ja keemiliste omaduste, märgistus- ja süttivusega seotud nõuete ning aerosoolide suhtes kohaldatavate katsemeetodite ja protseduuridega seotud vajalikud tehnilised kohandused.“;

lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 5 ja artikli 10 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 248]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 ja artikli 10 lõikes 3 osutatud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*109) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 ja artikli 10 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 249]

(*109) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

82.

Nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiiv 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (84) (*110)

Selleks et kohandada direktiivi 76/211/EMÜ tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi I ja II lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 76/211/EMÜ järgmiselt:

1)	artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*111) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*111) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

83.

Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (85)

Selleks et kohandada direktiivi 80/181/EMÜ tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisa ja täiendada kõnealust direktiivi täiendavate suurusnäitudega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 80/181/EMÜ järgmiselt:

artikkel 6a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6a

Kooskõlas artikliga 6c on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse täiendavad suurusnäidud. [ME 250]

Kooskõlas artikliga 6c on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa I peatüki muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 6c:

„Artikkel 6c

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 6a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 251]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*112) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 252]

(*112) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

84.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (86)

Selleks et tagada teenuste kvaliteedistandardite kiire tehniline vastuvõtmine, eelkõige piiriüleste teenustega seotud kohaletoimetamise aja ning teenuste korrapärasuse ja usaldusväärsuse suhtes, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga, ning täiendatakse kõnealust direktiivi teenuse osutamise kontrollimise standardtingimustega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 97/67/EÜ järgmiselt:

artikli 16 kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Need standardid kehtestavad:

a)	liikmesriigid siseriiklike teenuste korral;

b)	Euroopa Parlament ja nõukogu liidusiseste piiriüleselt osutatavate postiteenuste korral (vt II lisa).

Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et kohandada liidusiseste piiriüleselt osutatavate teenuste standardeid tehnika arengu või turusuundumustega.

Välisasutused, kellel puudub side universaalteenuse osutajatega, kontrollivad vähemalt kord aastas sõltumatult teenuste osutamist standardtingimustes ja avaldavad vähemalt kord aastas aruanded kontrolli tulemuste kohta.

Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte selliste standardtingimuste täpsustamiseks , millega täpsustatakse selliseid standardtingimusi .“; [ME 253]

2)	8. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid“;

8. peatüki pealkirja järele lisatakse järgmine artikkel 20a:

„Artikkel 20a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 254]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*113) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*113) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 21 teine lõik jäetakse välja.

85.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (87) (*114)

Selleks et kohandada direktiivi 2000/14/EÜ tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi III lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2000/14/EÜ järgmiselt:

lisatakse järgmine artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 18a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 18 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*115) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 18a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*115) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

2)	artikli 18 lõige 2 jäetakse välja;

artikkel 18a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18a

III lisa muutmine

Kooskõlas artikliga 17a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga. Need delegeeritud õigusaktid ei avalda otsest mõju artiklis 12 loetletud seadmete mõõdetud helivõimsuse tasemele, eelkõige hõlmab see viidete lisamist asjakohastele Euroopa standarditele.“;

4)	artikli 19 punkt b jäetakse välja.

86.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (88)

Selleks et võtta vastu määruse (EÜ) nr 2003/2003 vajalikud tehnilised kohandused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse I–IV lisa muutmiseks, et kohandada ja ajakohastada mõõtmis-, proovivõtu- ja analüüsimeetodeid ning määrata kindlaks kontrollmeetmed ja muuta kõnealuse määruse I lisa uute väetiseliikide lisamisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2003/2003 järgmiselt:

artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks, et kohandada ja ajakohastada mõõtmis-, proovivõtu- ja analüüsimeetodeid, kasutades võimaluse korral Euroopa standardeid.

Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil samuti õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmiseks, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 ning artiklites 8, 26 ja 27 ette nähtud kontrollmeetmed. Nendes õigusaktides käsitletakse eeskätt vajalike korduskatsete sagedust, samuti meetmeid, millega kavatsetakse tagada, et turuleviidud väetis oleks katsetatud väetisega identne.“;

artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada uusi väetiseliike.“;

b)	lõige 4 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 31a:

„Artikkel 31a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 29 lõikes 4 ja artikli 31 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 255]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 4 ning artikli 31 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*116) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 29 lõike 4 ja artikli 31 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*116) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

87.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/9/EÜ heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (89) (90)

Selleks et võtta vastu direktiivi 2004/9/EÜ vajalikud tehnilised kohandused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et

—	muuta kõnealust direktiivi heade laboritavade täitmisega seotud vaidluste lahendamiseks;

—	muuta kõnealuse direktiivi kohast kinnitamise sõnastust;

—	muuta kõnealuse direktiivi I lisa tehnika arengu arvesse võtmiseks.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/9/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et lahendada lõikes 1 nimetatud küsimused.“;

lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 3 ning artikli 8 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*117) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 3 ja artikli 8 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra

(*117) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 7 lõige 3 jäetakse välja;

artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 6a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse

a)	artikli 2 lõikes 2 osutatud sõnastust;

b)	I lisa, et võtta arvesse tehnika arengut.“

88.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/10/EÜ, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (91)

Selleks et tagada direktiivi 2004/10/EÜ vajalikud tehnilised kohandused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi I lisa, et kohandada seda tehnika arenguga heade laboritavade põhimõtete osas, ning muudetakse kõnealust direktiivi vajalike tehniliste kohanduste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/10/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 3a asendatakse järgmisega: „Artikkel 3a Kooskõlas artikliga 3b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga heade laboritavade põhimõtete osas.“;

lisatakse järgmine artikkel 3b:

„Artikkel 3b

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 3a ja artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 256]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3a ja artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*118) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3a ja artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*118) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 4 jäetakse välja;

4)	artikli 5 lõikes 2 asendatakse kolmas ja neljas lõik järgmistega: „Kooskõlas artikliga 3b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et teha vajalikud tehnilised kohandused.“

89.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (92) (*119)

Selleks et võtta arvesse uusi arengusuundumusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega teha muudatusi direktiivi 2006/42/EÜ V lisas esitatud ohutusseadiste näidisloetelu kohandamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Direktiivi 2006/42/EÜ rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses vajalike meetmetega potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Sellest tulenevalt muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte V lisa muutmise kohta, et ajakohastada ohutusseadiste näidisloetelu.“;

2)	artikli 9 lõike 3 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Võttes nõuetekohaselt arvesse selle konsultatsiooni tulemusi, kiidab komisjon vajalikud meetmed heaks rakendusaktide kaudu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud menetlusega.“;

lisatakse järgmine artikkel 21a:

„Artikkel 21a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 1 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*120) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*120) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*121) artiklit 5.

(*121) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

90.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (93)

Direktiivi 2006/123/EÜ kiire tehnilise kohandamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust direktiivi ühiste kriteeriumide ja teatavate tähtaegadega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Sellest tulenevalt muudetakse direktiivi 2006/123/EÜ järgmiselt:

artikli 23 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõike 1 rakendamiseks võib komisjon vastavalt artikli 40 lõikes 2 osutatud menetlusele kehtestada nimekirja teenustest, millel on käesoleva artikli lõikes 1 märgitud omadused.

Kooskõlas artikliga 39a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse ühtsed kriteeriumid selle määratlemiseks, mis on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kindlustuse või garantiidega seoses riski olemust ja ulatust arvestades kohane.“; [ME 257]

artikkel 36 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Kooskõlas artikliga 39a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artiklites 28 ja 35 ettenähtud tähtajad. [ME 258]

Komisjon võtab ühtlasi rakendusaktide kaudu vastu liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse praktilise korra, eelkõige infosüsteemide koostalitlusvõimet käsitlevad sätted. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 40 lõikes 2 osutatud menetlusega.“;

lisatakse järgmine artikkel 39a:

„Artikkel 39a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 23 lõikes 4 ja artiklis 36 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 259]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 23 lõikes 4 ning artiklis 36 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*122) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 23 lõike 4 ja artikli 36 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 260]

(*122) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 40 lõige 3 jäetakse välja.

91.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (94)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte:

—	määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmiseks, et muuta vastavuse kontrollimise eesmärgil toimikute väljavalimiseks kehtestatud protsendimäära ja muuta või lisada uusi kriteeriume nende väljavalimiseks;

—	teatavatel juhtudel kõnealuse määruse lisade muutmiseks; [ME 261]

—	kõnealuse määruse täiendamiseks katsemeetodeid käsitlevate eeskirjadega.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 järgmiselt:

artikli 13 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2 Lõikes 1 osutatud meetodid vaadatakse korrapäraselt läbi ja täiustatakse eesmärgiga vähendada selgroogsete loomadega tehtavaid katseid ja katsetes kasutatavate loomade arvu. Komisjon muudab pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist vajaduse korral võimalikult kiiresti komisjoni määrust (EÜ) nr 440/2008 (*123) ja käesoleva määruse lisasid, kui see on asjakohane, et loomkatseid asendada, vähendada või täiustada. Selleks on komisjonil kooskõlas artikliga 131a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust komisjoni määrust ja käesoleva määruse lisasid.

3. Kui katsed on ainete olemuslikke omadusi käsitleva teabe saamiseks vajalikud, tehakse need vastavalt katsemeetoditele, mis on sätestatud komisjoni määruses, või vastavalt muudele komisjoni või ameti poolt tunnustatud rahvusvahelistele katsemeetoditele.

Kooskõlas artikliga 131a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte katsemeetodite kehtestamise kohta käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades katsemeetodid . [ME 262]

Teavet ainete olemuslike omaduste kohta on võimalik saada kooskõlas teiste katsemeetoditega, tagades, et on täidetud XI lisas sätestatud tingimused.

(*123) Komisjoni 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.5.2008, lk 1)“;"

artikli 41 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kooskõlas artikliga 131a on komisjonil õigus võtta pärast ametiga konsulteerimist vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, muutes toimikute väljavalimiseks kehtestatud protsendimäära ning muuta ajakohastades lõikes 5 sisalduvaid kriteeriume või lisada lisades uusi kriteeriume.“; [ME 263]

artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 1 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega: „Kooskõlas artikliga 131a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte XIV lisa muutmise kohta, et kanda kõnealusesse lisasse artiklis 57 nimetatud aineid. Kõnealused õigusaktid sisaldavad iga aine kohta järgmist:“

b)	lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Kooskõlas artikliga 131a võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakte XIV lisa muutmise kohta, et arvata kõnealusest lisast välja ained, mis ei vasta enam artikli 57 kriteeriumidele.“;

artikli 68 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 131a võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakte XVII lisa muutmise kohta, et kehtestada uusi piiranguid või kohandada kehtivaid piiranguid nii aine kui ka segu või toote koostises esineva aine tootmise, kasutamise või turuleviimise kohta vastavalt artiklites 69–73 sätestatud korrale, kui aine tootmisest, kasutamisest või turuleviimisest tuleneb inimeste tervisele või keskkonnale lubamatu risk, millega on vaja tegeleda liidu tasandil. Sellistes õigusaktides võetakse arvesse piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas alternatiivide olemasolu.

Esimest lõiku ei kohaldata aine kasutamisel kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena.

2. Kooskõlas artikliga 131a on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte XVII lisa muutmise kohta seoses piirangutega tarbijakasutusele aine või segus või toote koostises esineva aine puhul, mis vastab 1A või 1B kategooria kantserogeensuse, sugurakke ohustava mutageensuse või reproduktiivtoksilisuse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele ja mida tarbija võib kasutada. Artikleid 69–73 ei kohaldata.“;

4a)	artikli 73 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 131a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat määrust lõpliku otsusega XVII lisa muutmise kohta.“; [ME 264]

5)	artikkel 131 asendatakse järgmisega: „Artikkel 131 Lisade muutmine Kooskõlas artikliga 131a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta.“;

lisatakse järgmine artikkel 131a:

„Artikkel 131a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 13 lõigetes 2 ja 3, artikli 41 lõikes 7, artikli 58 lõigetes 1 ja 8, artikli 68 lõigetes 1 ja 2, artikli 73 lõikes 2, artiklis 131 ja artikli 138 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõigetes 2 ja 3, artikli 41 lõikes 7, artikli 58 lõigetes 1 ja 8, artikli 68 lõigetes 1 ja 2, artikli 73 lõikes 2, artiklis 131 ning artikli 138 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*124) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 41 lõike 7, artikli 58 lõigete 1 ja 8, artikli 68 lõigete 1 ja 2, artikli 73 lõike 2, artikli 131 ja artikli 138 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 265]

(*124) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 133 lõige 4 jäetakse välja;

artiklit 138 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 5 jäetakse välja;

b)	lõike 9 teine lause asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 131a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kõnealuse läbivaatamise põhjal muudetakse asjaomaseid katsete nõudeid, tagades inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.“

92.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (95) (*125)

Direktiivi 2009/34/EÜ vajaliku tehnilise kohandamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Mis puudutab artikli 5 lõike 3 kohast volitust, mille kohaselt EÜ piiratud tüübikinnituse andnud liikmesriigid taotlevad I ja II lisa kohandamist tehnika arenguga, siis sellist EÜ piiratud tüübikinnitust enam ei eksisteeri. Seepärast tuleks artikli 5 lõikes 3 sätestatud volitus välja jätta.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/34/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 5 lõige 3 jäetakse välja;

2)	artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 „Kooskõlas artikliga 16a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et kohandada neid tehnika arenguga.““;

lisatakse järgmine artikkel 16a:

„Artikkel 16a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*126) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*126) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikkel 17 jäetakse välja.

93.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (96) (*127)

Selleks et tagada direktiivi 2009/43/EÜ lisas esitatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja range vastavus sõjaliste kaupade ühisele Euroopa Liidu nimekirjale, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust lisa ja kõnealust direktiivi seoses asjaoludega, mille korral liikmesriigid võivad vabastada kaitseotstarbeliste toodete veod eelneva loa taotlemise kohustusest. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega*. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Sellest tulenevalt muudetakse direktiivi 2009/43/EÜ järgmiselt:

artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus võtta liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vastu delegeeritud õigusakte lõike 2 muutmise kohta, et lisada juhud, mil:

a)	vedu toimub tingimustel, mis ei mõjuta avalikku korda või avalikku julgeolekut;

b)	eelneva loa taotlemise kohustus on pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist sattunud vastuollu liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega;

c)	see on vajalik artikli 1 lõikes 4 osutatud valitsustevaheliseks koostööks.“;

artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Lisa muutmine

Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisas esitatud kaitseotstarbeliste toodete nimekirja nii, et see oleks ranges vastavuses sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirjaga.

Kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 13b sätestatud menetlust.“;

lisatakse artiklid 13a ja 13b:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 3 ning artiklis 13 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*128) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 3 ja artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13b

Kiirmenetlus

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 13a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*128) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikkel 14 jäetakse välja.

94.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (97)

Selleks et kehtestada ühetaoline mänguasjade ohutuse tase kogu liidus ning kõrvaldada takistused mänguasjade kaubanduses liikmesriikide vahel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta:

—	direktiivi 2009/48/EÜ I lisa, II lisa III osa punkte 11 ja 13 ning V lisa, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga;

—	kõnealuse direktiivi II lisa C liidet, et võtta vastu konkreetsed piirväärtused kemikaalide jaoks, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades või muudes suhu panemiseks mõeldud mänguasjades;

—	kõnealuse direktiivi II lisa A liidet, et sätestada niisuguste ainete ja segude lubatud kasutamine mänguasjades, mis on liigitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel 1A, 1B või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks.

Sellest tulenevalt muudetakse direktiivi 2009/48/EÜ järgmiselt:

artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Lisade muutmine

1. Kooskõlas artikliga 46a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa, II lisa III osa punktide 11 ja 13 ning V lisa muutmise kohta, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.

2. Kooskõlas artikliga 46a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa C liite muutmise kohta, et võtta vastu konkreetsed piirväärtused kemikaalide jaoks, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades või muudes suhu panemiseks mõeldud mänguasjades, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 1935/2004 sätestatud toidu pakendamise nõudeid ja seotud erimeetmeid eriliste materjalide jaoks, samuti toiduga kokkupuutuvate mänguasjade ning materjalide erinevusi.

3. Kooskõlas artikliga 46a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa A liite muutmise kohta, et langetada otsuseid niisuguste ainete ja segude lubatud kasutamise kohta mänguasjades, mis on liigitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel 1A, 1B või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks ja millele on andnud hinnangu asjakohane teaduslik komitee.“;

lisatakse järgmine artikkel 46a:

„Artikkel 46a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 46 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 266]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 46 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*129) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 46 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 267]

(*129) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 47 jäetakse välja.

95.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (98) (*130)

Määruse (EÜ) nr 79/2009 kohandamiseks tehnika arenguga seoses vesinikkütusega mootorsõidukite ohutusega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealust määrust selliseid sõidukeid käsitlevate tehniliste nõuete ja haldussätetega, haldusdokumentide vormide ja tähistamise mudelitega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 79/2009 järgmiselt:

artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Delegeeritud volitused

Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, pidades silmas tehnika arengut seoses järgmisega:

a)	üksikasjalikud eeskirjad II kuni V lisas sätestatud katsemeetodite kohta;

b)	üksikasjalikud eeskirjad VI lisas sätestatud vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide paigaldamise nõuete kohta;

c)	üksikasjalikud eeskirjad artiklis 5 sätestatud nõuete kohta vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide ohutu ja kindla töö tagamiseks;

eeskirjad nõuete kohta järgmistel puhkudel:

i)	puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamine;

ii)	vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;

iii)	sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine, pidades silmas vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemi terviklikkust;

iv)	ühtne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;

v)	elektriisolatsioon ja elektriohutus;

e)	haldussätted vesinikkütusel töötavate mootorsõidukite, vesinikusüsteemi osade ja vesinikusüsteemide EÜ tüübikinnituse kohta;

f)	eeskirjad teabe kohta, mille tootjad esitavad artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osutatud tüübikinnituse ja kontrollimise jaoks;

g)	üksikasjalikud eeskirjad VI lisa punktis 16 osutatud vesinikkütusega mootorsõidukite tähistamise või muude selgete ja kiirete kindlakstegemise vahendite kohta ja

h)	muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.“

lisatakse järgmine artikkel 12a:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. (*131)

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*131) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 13 jäetakse välja.

96.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (99) (*132)

Kiirete tehniliste, majanduslike ja õiguslike muutuste arvessevõtmiseks direktiivi 2009/81/EÜ kohandamisel peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta riigihankelepingute piirmäärasid, kohandades neid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL (100) sätestatud piirmääradele, muuta viiteid CPV nomenklatuurile ja teatud CPV nomenklatuuri viitenumbreid ning CPV nomenklatuuri konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes. Kuna elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilised üksikasjad ja omadused peaks pidama sammu tehnoloogia arenguga, on samuti vaja volitada komisjoni muutma elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/81/EÜ järgmiselt:

artikli 68 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 66a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte esimeses lõigus sätestatud piirmäärade muutmise kohta;“;

lisatakse kolmas lõik:

„Kui on vaja läbi vaadata esimeses lõigus sätestatud piirmäärasid ja ajalised piirangud ei võimalda kasutada artiklis 66a sätestatud menetlust, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes tungiva kiireloomulisuse tõttu artiklis 66b sätestatud menetlust.“;

artikli 69 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 66a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse

a)	lisades I ja II sätestatud CPV nomenklatuuri viitenumbreid, kuivõrd see ei muuda käesoleva direktiivi materiaalset reguleerimisala, ning nendes lisades loetletud teenusekategooriate piires CPV nomenklatuuri konkreetsetele asetustele viitamise korda teadetes;

b)	VIII lisa punktides a, f ja g osutatud elektrooniliste vastuvõtuseadmete tehnilisi üksikasju ja omadusi.“;

lisatakse artiklid 66a ja 66b:

„Artikkel 66a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 68 lõikes 1 ja artikli 69 lõikes 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 68 lõikes 1 ja artikli 69 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*133) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 68 lõike 1 ja artikli 69 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 66b

Kiirmenetlus

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 66a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*133) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 67 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

97.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (101)

Energiamõjuga toodete keskkonnamõju vähendamiseks ja energia säästmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada direktiivi 2009/125/EÜ eriomaste ökodisaini nõuetega teatavatele olulise keskkonnamõjuga keskkonnaaspektidele. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Sellest tulenevalt muudetakse direktiivi 2009/125/EÜ järgmiselt:

artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui toode vastab lõikes 2 loetletud kriteeriumidele, kuulub see vastavalt artikli 3 lõikele b hõlmatud delegeeritud õigusakti või eneseregulatsiooni meetme alla.

Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta selliseid delegeeritud õigusakte , täiendades käesolevat direktiivi .“; [ME 268]

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Delegeeritud õigusakti koostamisel arvestab komisjon järgmist:

a)	liidu keskkonnaalased prioriteedid, nagu need on sätestatud otsuses nr 1600/2002/EÜ või komisjoni Euroopa kliimamuutuse programmis (ECCP);

b)	asjakohased liidu õigusaktid ja eneseregulatsiooni meetmed, nagu vabatahtlikud kokkulepped, mis pärast artikli 17 kohast hinnangut peaksid saavutama poliitika eesmärgid kohustuslikest nõudmistest kiiremini või väiksemate kuludega.“;

lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Vajaduse korral sisaldab delegeeritud õigusakt, millega sätestatakse ökodisaini nõuded, sätteid eri keskkonnaaspektide vahelise tasakaalu tagamise kohta. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta selliseid delegeeritud õigusakte, täiendades käesolevat direktiivi. “; [ME 269]

2)	artikli 16 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta selliseid meetmeid vastu delegeeritud õigusaktidega , täiendades käesolevat direktiivi .“; [ME 270]

lisatakse järgmine artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Delegeeritud õigusaktid

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 15 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 271]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 15 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*134) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 15 lõike 1 ja artikli 16 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*134) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 19 kolmas lõige jäetakse välja.

98.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (102)

Määruse (EÜ) nr 661/2009 kohandamiseks tehnika arenguga peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta teatavaid piirväärtusi ja IV lisa ning et täiendada kõnealust määrust mootorsõidukeid, nende süsteeme, osi ja eraldi tehnilisi seadmestikke käsitlevate tehniliste nõuete ja haldussätetega, haldusdokumentide vormide ja tähistamise mudelitega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 661/2009 järgmiselt:

1)	IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „Volituste delegeerimine“;

artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Delegeeritud volitused

Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, mida on vaja tehnika arengu tõttu seoses järgmisega seoses tehnika arenguga võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse :

a)	muudatused II lisa B ja C osas sätestatud veeretakistusjõu ja veeremismüra piirväärtuste kohta, niivõrd kuivõrd see on vajalik katsemenetluste muudatuste tõttu, vähendamata praegust keskkonnakaitse taset;

sätted, millega muudetakse IV lisa, et lisada sellele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mis on kohustuslikud otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõike 4 alusel.

Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus seoses tehnika arenguga võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse:

a)	üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad mootorsõidukite, nende haagiste ning osade ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituste jaoks mõeldud konkreetseid menetlusi, katseid ja tehnilisi nõudeid seoses artiklite 5–12 sätetega;

b)	üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad konkreetseid täiendavaid ohutusnõudeid sõidukite suhtes, mida kasutatakse ohtlike kaupade maanteeveoks liikmesriigis või liikmesriikide vahel, võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 105;

täpsem määratlus rehvi füüsiliste omaduste ja sooritusnõuete kohta, et rehvi saaks artikli 3 teise lõigu punktide 8–13 kohaselt määratleda kui „eriotstarbelist rehvi“, „professionaalset maastikurehvi“,„tugevdatud rehvi“, „suurendatud kandevõimega rehvi“, „talverehvi“, „T-tüüpi varurehvi ajutiseks kasutamiseks“, „veorattarehvi“;

d)	muudatused II lisa B ja C osas sätestatud veeretakistusjõu ja veeremismüra piirväärtuste kohta, niivõrd kuivõrd see on vajalik katsemenetluste muudatuste tõttu, vähendamata praegust keskkonnakaitse taset;

e)	üksikasjalikud eeskirjad II lisa C osa punktis 1 osutatud müratasemete määramise korra kohta;

f)	sätted, millega muudetakse IV lisa, et lisada sellele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mis on kohustuslikud otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõike 4 alusel;

g)	haldussätted, mis käsitlevad mootorsõidukite, nende haagiste ning osade ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituste jaoks mõeldud konkreetseid menetlusi, katseid ja tehnilisi nõudeid seoses artiklite 5–12 sätetega;

meetmed, mis vabastavad teatavad M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid või sõidukiklassid kohustusest paigaldada artiklis 10 osutatud kõrgetasemelised süsteemid, kui kulude-tulude analüüsi ja kõiki asjakohaseid ohutusaspekte arvestades nende süsteemide rakendamine ei ole asjaomase sõiduki või sõidukiklassi puhul asjakohane;

i)	muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.“; [ME 272]

lisatakse järgmine artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse muutmismääruse jõustumise kuupäevast kuupäev] . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist . [ME 273]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*135) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kolme kuu võrra. [ME 274]

(*135) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 15 jäetakse välja.

99.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (103)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1223/2009 kohandamine teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et:

—	muuta nanomaterjalide määratlust kõnealuses määruses;

—	muuta kõnealust määrust seoses teavitamisnõuetega;

—	muuta kõnealust määrust eesmärgiga laiendada IV lisa reguleerimisala juuste värvimiseks ettenähtud toodetele;

—	muuta kõnealuse määruse lisasid seoses kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetega;

—	muuta kõnealuses määruses teavitamist käsitlevat teavet ja muuta II ja III lisa seoses nanomaterjalidega;

—	muuta kõnealuse määruse II–VI lisa, kui kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete kasutamisest põhjustatud potentsiaalne risk inimeste tervisele nõuab meetmete võtmist kogu liidus;

—	muuta kõnealuse määruse III–VI ja VIII lisa eesmärgiga kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga;

—	täiendada kõnealust määrust väidete jaoks vajalike ühtsete kriteeriumide loeteluga;

—	täiendada käesolevat määrust, lubades erandeid loomkatsete keelustamisest, kui tekib tõsiseid kahtlusi seoses olemasoleva kosmeetikatoote koostisaine ohutusega. [ME 275]

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 asjaomaste sätete rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks seoses loomkatseid käsitlevate eranditega tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu otsuseid, millega lubatakse teha erandeid loomkatsete sooritamise keelust. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 276]

Seetõttu muudetakse määrust (EL) nr 1223/2009 järgmiselt:

artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Võttes arvesse erinevate asutuste avaldatud mitmesuguseid nanomaterjalide määratlusi ning pidevat teaduse ja tehnika arengut nanotehnoloogia valdkonnas, on komisjonil kooskõlas artikliga 31a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lõike 1 punkti k kõnealuse punkti kohandamiseks vastavalt teaduse ja tehnika arengule ning rahvusvahelisel tasandil edaspidi kokkulepitavatele määratlustele.“;

2)	artikli 13 lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikeid 1–7 nõuete lisamisega, arvestades teaduse ja tehnika arengut ning turujärelevalvega seotud erivajadusi.“;

artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui komisjon otsustab laiendada IV lisa reguleerimisala juuste värvimiseks ettenähtud toodetele, ei või need tooted sisaldada muid kui IV lisas loetletud värvaineid ega ka värvaineid, mis on seal loetletud, kuid mida ei kasutata vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse vastuvõtmiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 31a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse IV lisa.“;

artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kosmeetikatoodetes on keelatud kasutada aineid, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa alusel klassifitseeritud 2. kategooria KMR-aineks.

Siiski võib 2. kategooriasse klassifitseeritud ainet kosmeetikatoodetes kasutada juhul, kui tarbijaohutuse teaduskomitee on ainet hinnanud ning leidnud, et selle kasutamine kosmeetikatoodetes on ohutu.

Käesoleva lõike kohaldamiseks on komisjonil kooskõlas artikliga 31a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta.“;

lõike 2 neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva lõike kohaldamiseks võtab komisjon kooskõlas artikliga 31a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta 15 kuu jooksul pärast asjaomaste ainete lisamist määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. ossa.

Kui kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete kasutamisest põhjustatud risk inimeste tervisele seda tungiva kiireloomulisuse tõttu nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 31b sätestatud korda.“;

artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmistega:

„6. Võttes arvesse tarbijaohutuse teaduskomitee arvamust, on komisjonil kooskõlas artikliga 31a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II ja III lisa, kui esineb potentsiaalne risk inimeste tervisele, sealhulgas ka siis, kui andmeid on ebapiisavalt.

7. Arvestades teaduse ja tehnika arengut, on komisjonil kooskõlas artikliga 31a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lõiget 3, lisades sellesse nõudeid.“;

b)	lõige 8 jäetakse välja;

c)	lõige 9 asendatakse järgmisega: „9. Kui kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete kasutamisest põhjustatud risk inimeste tervisele seda tungiva kiireloomulisuse tõttu nõuab, kohaldatakse lõigete 6 ja 7 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 31b sätestatud korda.“;

artikli 18 lõike 2 üheksas lõik asendatakse järgmisega:

„Kuuendas lõigus osutatud meetmed võetakse vastu rakendusaktide kaudu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 „Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 31a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, lubades erandeid, millele on osutatud menetlusega kuuendas lõigus .“; [ME 277]

artikli 20 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pärast konsulteerimist tarbijaohutuse teaduskomitee ja muude asjaomaste asutustega ning võttes arvesse direktiivi 2005/29/EÜ sätteid, on komisjonil kooskõlas artikliga 31a õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades kosmeetikatoodete jaoks kasutamiseks lubatud väidete ühtse kriteeriumide loetelu.“; [ME 278]

artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

Lisade muutmine

1. Kui kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete kasutamisest põhjustatud potentsiaalne risk inimeste tervisele nõuab meetmete võtmist kogu liidus, on komisjonil kooskõlas artikliga 31a ja pärast konsulteerimist tarbijaohutuse teaduskomiteega õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II–VI lisa.

Kui kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete kasutamisest põhjustatud potentsiaalne risk inimeste tervisele seda tungiva kiireloomulisuse tõttu nõuab, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 31b sätestatud korda.

2. Komisjonil on kooskõlas artikliga 31a ja pärast konsulteerimist tarbijaohutuse teaduskomiteega õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse III–VI ja VIII lisa nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

3. Komisjonil on kooskõlas artikliga 31a ja pärast konsulteerimist tarbijaohutuse teaduskomiteega õigus võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et tagada turulelastud kosmeetikatoodete ohutus.“;

lisatakse artiklid 31a ja 31b:

„Artikkel 31a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 2 lõikes 3, artikli 13 lõikes 8, artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 1 ja 2, artikli 16 lõigetes 8 ja 9, artikli 18 lõikes 2, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 31 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 13 lõikes 8, artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 1 ja 2, artikli 16 lõigetes 8 ja 9, artikli 18 lõikes 2, artikli 20 lõikes 2 ning artikli 31 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*136) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 2 lõike 3, artikli 13 lõike 8, artikli 14 lõike 2, artikli 15 lõigete 1 ja 2, artikli 16 lõigete 8 ja 9, artikli 18 lõike 2, artikli 20 lõike 2 ning artikli 31 lõigete 1, 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 279]

Artikkel 31b

Kiirmenetlus

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 31a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*136) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

10)	artiklist 32 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

X. ÕIGUS- JA TARBIJAKÜSIMUSED

100.

Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (104) (*137)

Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides ning teadmiste täienemist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 92/85/EMÜ I lisas tehniliste muudatuste tegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 92/85/EMÜ järgmiselt:

artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisas tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnilist arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides ning teadmiste täienemist.

Kui see on otsese ohu tõttu rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tervise ja ohutuse jaoks hädavajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 13b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 13a ja 13b:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 13 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*138) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 13 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13b

Kiirmenetlus

(*138) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

101.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (105) (*139)

Direktiivi 2008/48/EÜ ajakohastamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi muutmiseks, et lisada lisaeeldusi krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks või muuta olemasolevaid eeldusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2008/48/EÜ järgmiselt:

artikli 19 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Vajaduse korral võib krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel lähtuda I lisas esitatud lisaeeldustest.

Kui käesolevas artiklis ja I lisa II osas esitatud eeldused ei ole krediidi kulukuse aastamäära ühetaoliseks arvutamiseks piisavad või ei vasta enam turusituatsioonile, on komisjonil kooskõlas artikliga 24a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva artikli ja I lisa muutmiseks, et lisada vajalikud lisaeeldused krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks või muuta olemasolevaid eeldusi.“;

lisatakse järgmine artikkel 24a:

„Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 19 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 19 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*140) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 19 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*140) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 25 jäetakse välja.

XI. LIIKUVUS JA TRANSPORT

102.

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (106)

Selleks et kohandada määrust (EMÜ) nr 3922/91 teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse III lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EMÜ) nr 3922/91 järgmiselt:

artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

Kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 11b sätestatud menetlust.“;

lisatakse artiklid 11a ja 11b:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 11 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte volituste delegeerimise õigus antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 280]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*141) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 11 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11b

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusaktide teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 12b lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*141) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artiklist 12 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

103.

Nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (107) (*142)

Selleks et kohandada direktiivi 95/50/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi lisade muutmiseks eelkõige selleks, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (108) muudatusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 95/50/EÜ järgmiselt:

artikkel 9a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9a

Kooskõlas artikliga 9aa on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisasid, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades eelkõige selleks, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (*143) muudatusi.

(*143) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).“;"

lisatakse artikkel 9aa:

„Artikkel 9aa

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 9a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*144) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*144) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 9b jäetakse välja.

104.

Nõukogu 11. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (109)

Selleks et kohandada direktiivi 97/70/EÜ rahvusvahelise õiguse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi muutmiseks, et võtta üle Torremolinose protokolli muudatused ning seda täiendada, võttes vastu sätted Torremolinose protokolli lisa nende sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks, mille puhul ametiasutustel või üksikutel lepinguosalistel on valikuvabadus .

Et tagada liidu normide kaitsmine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et jätta selle kohaldamisalast välja kõik Torremolinose protokolli muudatused, kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas selge oht, et rahvusvahelisel tasandil tehtud muudatus alandab liidu merendusalaste õigusaktidega kehtestatud meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise või laeva pardal kehtivate elamis- ja töötingimuste kaitse taset või on liidu merendusalaste õigusaktidega vastuolus.

On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 281]

Direktiivi 97/70/EÜ rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu sätteid Torremolinose protokolli nende sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks, mille puhul ametiasutustel või üksikutel lepinguosalistel on valikuvabadus, kuivõrd see on vajalik nende järjepideva tõlgendamise tagamiseks liidus. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 282]

Seetõttu muudetakse direktiivi 97/70/EÜ järgmiselt:

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

1. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte artiklite 2, 3, 4, 6 ja 7 ning lisade muutmiseks, et võtta käesolevasse direktiivi üle Torremolinose protokolli muudatused.

2. Komisjon võib rakendusaktide kaudu ette Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, et näha ette Torremolinose protokolli nende sätete ühetaolise tõlgendamise ühetaoline tõlgendamine , mille puhul ametiasutustel või üksikutel lepinguosalistel on valikuvabadus, kuivõrd see on vajalik nende järjepideva tõlgendamise tagamiseks liidus. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlusega. [ME 283]

3. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et arvata selle kohaldamisalast välja artikli 2 lõikes 4 osutatud rahvusvahelises õigusaktis tehtud rahvusvaheliste õigusaktide muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (*145) artikli 5 alusel , kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas selge oht, et rahvusvahelise õigusakti muudatus alandaks liidu merendusalaste õigusaktidega saavutatud meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise või laeva pardal kehtivate elu- ja töötingimuste kaitse taset või on liidu merendusalaste õigusaktidega vastuolus . [ME 284]

(*145) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1).“;"

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli artiklis 8 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 286]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*146) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*146) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

105.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (110)

Selleks et tõhustada direktiiviga 2000/59/EÜ kehtestatud korda ning kohandada kõnealust direktiivi muude liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte:

—	kõnealuse direktiivi muutmiseks, et viia viited liidu ja IMO dokumentidele vastavusse liidu või IMO jõustunud meetmetega;

—	kõnealuse direktiivi lisade muutmiseks.

Et tagada liidu normide kaitsmine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et jätta selle kohaldamisalast välja kõik Marpol 73/78 muudatused, kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas selge oht, et rahvusvahelisel tasandil tehtud muudatus alandab liidu merendusalaste õigusaktidega kehtestatud meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise või laeva pardal kehtivate elamis- ja töötingimuste kaitse taset või on liidu merendusalaste õigusaktidega vastuolus. [ME 288]

Sellest tulenevalt muudetakse direktiivi 2000/59/EÜ järgmiselt:

lisatakse järgmine artikkel 13a:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*147) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*147) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

2)	artikkel 14 jäetakse välja;

artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Muudatused

1. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevas direktiivis sisalduvaid viiteid liidu ja IMO dokumentidele, et viia need vastavusse liidu või IMO jõustunud meetmetega, niivõrd, kui selliste muudatustega ei laiendata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

2. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil vajaduse korral õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et tõhustada käesoleva direktiiviga kehtestatud korda, niivõrd, kui selliste muudatustega ei laiendata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et arvata selle kohaldamisalast välja artiklis 2 osutatud rahvusvahelistes õigusaktides tehtud rahvusvaheliste õigusaktide muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 (*148) artikli 5 alusel , kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas selge oht, et rahvusvahelise õigusakti muudatus alandaks liidu merendusalaste õigusaktidega saavutatud meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise või laeva pardal kehtivate elu- ja töötingimuste kaitse taset või on liidu merendusalaste õigusaktidega vastuolus . [ME 290]

(*148) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1).“"

106.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid (111)

Selleks et kohandada direktiivi 2001/96/EÜ liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide arenguga ja et tõhustada kohaldatavaid protseduure, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealust direktiivi seoses järgmisega:

—	teatavad mõisted;

—	viited rahvusvahelistele konventsioonidele ja koodeksitele ning IMO resolutsioonidele ja ringkirjadele, viited ISO standarditele ning viited liidu õigusaktidele ja nende lisadele;

—	puistlastilaevade ja terminalide vahelised protseduurid;

—	teatav aruandluskohustus.

Et tagada liidu normide kaitsmine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et arvata selle reguleerimisalast välja artiklis 3 osutatud rahvusvaheliste õigusaktide muudatused, kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas selge oht, et rahvusvahelise õigusakti muudatus alandab liidu merendusalaste õigusaktidega saavutatud meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise või laeva pardal kehtivate elu- ja töötingimuste kaitse taset või on liidu merendusalaste õigusaktidega vastuolus. [ME 291]

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/96/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 14 jäetakse välja;

artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Muudatused

1. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta artikli 3 punktides 1–6 ja 15–18 sätestatud mõisteid, viiteid rahvusvahelistele konventsioonidele ja koodeksitele ning IMO resolutsioonidele ja ringkirjadele, viiteid ISO standarditele ning viiteid liidu õigusaktidele, et viia need kooskõlla pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist vastuvõetud, muudetud või jõustatud rahvusvaheliste ja liidu õigusaktidega, kui seeläbi ei laiendata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

2. Kooskõlas artikliga 15a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta artiklit 8 seoses puistlastilaevade ja terminalide vaheliste protseduuridega, artikli 11 lõikes 2 osutatud aruandluskohustust ja lisasid, kui selliste õigusaktidega ei laiendata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et jätta selle reguleerimisalast välja artiklis 3 nimetatud rahvusvahelise õiguse aktides osutatud rahvusvahelistes õigusaktides tehtavad muudatused, kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas selge oht, et rahvusvahelisel tasandil tehtud muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel muudatus alandab liidu merendusalaste õigusaktidega kehtestatud meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise või laeva pardal kehtivate elamis- ja töötingimuste kaitse taset või on liidu merendusalaste õigusaktidega vastuolus . [ME 292]

*	ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“; [ME 293]

lisatakse järgmine artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*149) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*149) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

107.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (112) (*150)

Selleks et kohandada direktiivi 2002/59/EÜ liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide arenguga ja rakendamise käigus saadud kogemustega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta:

—	käesolevas direktiivis sisalduvaid viiteid liidu ja IMO dokumentidele, et viia need kooskõlla liidu või rahvusvaheliste õigusaktidega;

—	teatavaid käesolevas direktiivis sisalduvaid mõisteid, et viia need kooskõlla liidu või rahvusvaheliste õigusaktidega;

—	kõnealuse direktiivi I, III ja IV lisa, pidades silmas tehnika arengut ja kõnealuse direktiiviga saadud kogemusi.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ järgmiselt:

artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Muudatused

1. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevas direktiivis sisalduvaid viiteid liidu ja IMO dokumentidele, artiklis 3 sätestatud määratlusi ning lisasid, et viia need vastavusse liidu või rahvusvaheliste õigusaktide vastuvõetud, muudetud või jõustunud sätetega, kui selliste muudatustega ei laiendata käesoleva direktiivi kohaldamisala.

2. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I, III ja IV lisa, pidades silmas tehnika arengut ja käesoleva direktiiviga saadud kogemusi, kui selliste muudatustega ei laiendata käesoleva direktiivi kohaldamisala.“;

lisatakse järgmine artikkel 27a:

„Artikkel 27a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*151) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*151) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 28 jäetakse välja.

108.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (113) (*152)

Selleks et ajakohastada määruses (EÜ) nr 2099/2002 selliste liidu õigusaktide loetelu, milles viidatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komiteele (COSS), peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse muutmiseks, et lisada viide jõustunud liidu õigusaktidele, millega antakse volitused laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komiteele (COSS). On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2099/2002 järgmiselt:

1)	artikli 3 lõige 3 jäetakse välja;

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) volitused ning muudatused

COSS kasutab talle liidu kehtivate merendusalaste õigusaktide alusel antud volitusi.

Kooskõlas artikliga 7a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse artikli 2 lõiget 2, et lisada viide pärast käesoleva määruse vastuvõtmist jõustunud liidu õigusaktidele, millega antakse volitused laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komiteele (COSS).“

lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*153) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*153) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

109.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (114) (*154)

Selleks et kohandada direktiivi 2003/25/EÜ tehnilise arenguga, rahvusvahelisel tasandil toimunud arenguga ja direktiivi rakendamise käigus saadud kogemustega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse lisasid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/25/EÜ järgmiselt:

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eeskätt Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) toimunud arengut ning parandada käesoleva direktiivi tõhusust kogemusi ja tehnilist arengut silmas pidades.“;

lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*155) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*155) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 11 jäetakse välja.

110.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (115) (*156)

Selleks et kohandada direktiivi 2003/59/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi I ja II lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*157) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*157) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 12 jäetakse välja.

111.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (116)

Selleks et arendada edasi laevade kahjulike reostusvastaste süsteemide järelevalvet, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga:

—	kohandada määruses (EÜ) nr 782/2003 viiteid AFS-konventsioonile, AFS-sertifikaadile, AFS-deklaratsioonile ja AFS-vastavustõendile;

—	muuta kõnealuse määruse lisasid, kaasa arvatud AFS-konventsiooni artikliga 11 seotud asjakohaseid IMO juhiseid, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eriti Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) toimuvat arengut või parandada kogemuste põhjal kõnealuse määruse tõhusust;

—	täiendada kõnealust määrust teatavatele laevadele mõeldud ühtlustatud ülevaatus- ja sertifitseerimisrežiimiga.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 782/2003 järgmiselt:

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Laevadel pikkusega 24 meetrit või rohkem, kuid kogumahutavusega alla 400 tonni, välja arvatud kinnitatud või ujuvplatvormid, ujuvmahutid ning ujuvladustamis- ja -mahalaadimisplatvormid, peab olema AFS-deklaratsioon või tõend artiklite 4 ja 5 nõuetele vastavuse kohta.“;

ii)

lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

„Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral kehtestada käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud laevadele ühtlustatud ülevaatus- ja sertifitseerimisrežiim.“; [ME 295]

b)	lõige 3 jäetakse välja;

2)	artikli 7 teine lõik jäetakse välja;

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Muudatused

Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et kohandada viiteid AFS-konventsioonile, AFS-sertifikaadile, AFS-deklaratsioonile ja AFS-vastavustõendile, samuti käesoleva määruse lisasid, kaasa arvatud AFS-konventsiooni artikliga 11 seotud asjakohaseid IMO juhiseid, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eriti Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) toimuvat arengut või parandada kogemuste põhjal kõnealuse määruse tõhusust.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 296]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*158) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 1 ja artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*158) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikkel 9 jäetakse välja.

112.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (117)

Maanteemaksude elektroonilise kogumise süsteemi teatavate tehniliste andmete kohandamiseks ja edasiarendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse direktiivi 2004/52/EÜ lisa, et kohandada seda tehnika arenguga;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi Euroopa elektroonilist maksukogumisteenust käsitlevate otsustega ja tehniliste otsustega kõnealuse teenuse ellurakendamise kohta.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/52/EÜ järgmiselt:

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 4a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta, et kohandada seda tehnika arenguga.“;

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 4a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse määratlusega. Sellised õigusaktid võetakse vastu ainult siis, kui kõik tingimused, mis on asjakohase analüüsi alusel hinnatud, võimaldavad koostalitlust igas mõttes, sealhulgas tehnilistes, õiguslikes ja kaubanduslikes tingimustes. [ME 297]

5. Kooskõlas artikliga 4a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses tehniliste otsustega Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse ellurakendamise kohta.“; [ME 298]

lisatakse järgmine artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõigetes 2, 4 ja 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 299]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 2, 4 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*159) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõigete 2, 4 ja 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*159) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 5 lõige 2 jäetakse välja.

113.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (118)

Selleks et kohandada direktiivi 2004/54/EÜ tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisasid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/54/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Lisade muutmine Kooskõlas artikliga 16a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et kohandada neid tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*160) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*160) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 17 lõige 3 jäetakse välja.

114.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (119)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 725/2004 rahvusvahelise õiguse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealust määrust eesmärgiga lõimida teatavate rahvusvaheliste dokumentide muudatused ning täiendada seda, et kehtestada ISPS-koodeksi kohustuslike sätete harmoneeritud kohaldamiskord ilma kõnealuse määruse kohaldamisala laiendamata . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 301]

Määruse (EÜ) nr 725/2004 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määratleda ISPS-koodeksi kohustuslike sätete harmoneeritud kohaldamiskord ilma kõnealuse määruse rakendusala laiendamata. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 302]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 725/2004 järgmiselt:

artikli 10 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate riigisiseseid teenuseid osutavate laevade ning neid teenindavate sadamate suhtes artiklis 2 osutatud rahvusvahelistes aktides tehtud muudatused, juhul kui kõnealuste muudatuste puhul on tegemist SOLAS-konventsiooni ja ISPS-koodeksi sätete tehnilise ajakohastamisega.

Eelmises lõigus osutatud meetmete tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 10b sätestatud menetlust. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva artikli lõikega 5 kehtestatud vastavuskontrolli korda.

3. Komisjon kehtestab Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada ISPS-koodeksi kohustuslike sätete harmoneeritud kohaldamiskorra kohaldamiskord ilma käesoleva määruse rakendusala laiendamata. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 303]

lisatakse artiklid 10a ja 10b:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*161) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 10b

Kiirmenetlus

(*161) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artiklist 11 jäetakse välja lõiked 4 ja 5.

115.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele (120) (*162)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 785/2004 rahvusvahelise õiguse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kõnealuses määruses muuta rahvusvahelistes lepingutes tehtud muudatuste arvessevõtmiseks teatavaid summasid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 785/2004 järgmiselt:

1)	artikli 6 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta vajaduse korral lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud summasid juhul, kui see osutub asjaomaste rahvusvaheliste lepingute muudatuste tõttu vajalikuks.“;

2)	artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summasid, kui see osutub asjaomaste rahvusvaheliste lepingute muudatuste tõttu vajalikuks.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5 ning artikli 7 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*163) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 5 ja artikli 7 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*163) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

116.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 789/2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91 (121) (*164)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 789/2004 rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) toimunud arenguga ning parandada kõnealuse määruse tõhusust kogemusi ja tehnika arengut silmas pidades, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuses määruses teatavaid mõisteid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 789/2004 järgmiselt:

1)	artikli 7 lõige 3 jäetakse välja;

artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte artikli 2 mõistete muutmiseks, et arvesse võtta rahvusvahelisel tasandil, eelkõige IMOs toimunud arengut, ning parandada käesoleva määruse tõhusust kogemusi ja tehnika arengut silmas pidades, kui kõnealused muudatused ei laienda käesoleva määruse kohaldamisala.“;

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 9 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*165) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 9 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*165) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

117.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 868/2004, mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju (122)

Ebaõiglase hinnakujunduse kindlakstegemise parandamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust (EÜ) nr 868/2004 üksikasjaliku meetodiga ebaõiglase hinnakujunduse olemasolu kindlakstegemiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 868/2004 järgmiselt:

artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses , kehtestades üksikasjaliku meetodiga meetodi , mille abil tehakse kindlaks ebaõiglase hinnakujunduse olemasolu. See meetod peab muu hulgas hõlmama viisi, kuidas lennundussektoris hinnatakse tavapärast konkurentsihindade määramist, tegelikke kulusid ning mõistlikku kasumimarginaali.“; [ME 305]

Lisatakse järgmine artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 306]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*166) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*166) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 15 lõige 4 jäetakse välja.

118.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (123) (*167)

Selleks et kohandada direktiivi 2005/44/EÜ tehnika arenguga ja võtta arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi I ja II lisa. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2005/44/EÜ järgmiselt:

1)	artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 I ja II lisa muutmine Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et tugineda käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemustele ning kohandada kõnealuseid lisasid tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 10a:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*168) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*168) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 11 lõige 4 jäetakse välja.

119.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (124) (*169)

Selleks et regulaarselt ajakohastada sadamate turvalisuse tagamiseks vajalikke tehnilisi meetmeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2005/65/EÜ I–IV lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2005/65/EÜ järgmiselt:

artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

I–IV lisa muutmine

Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I–IV lisa muutmise kohta, et kohandada neid direktiivi rakendamise käigus saadud kogemustega, laiendamata käesoleva direktiivi reguleerimisala.

Kui I–IV lisa kohandamiseks vajalike paranduste tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 14b sätestatud menetlust.“;

lisatakse artiklid 14a ja 14b:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*170) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14b

Kiirmenetlus

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 14a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*170) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 15 jäetakse välja.

120.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (125) (*171)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 2111/2005 teaduse ja tehnika arenguga ning täpsustada kohaldatavaid menetlusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse lisa ja täiendada kõnealust määrust teatavate menetluste üksikasjalike eeskirjadega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2111/2005 järgmiselt:

artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lennuettevõtja suhtes tegevuskeelu kehtestamise ühised kriteeriumid, mis põhinevad asjaomastel ohutusnõuetel (edaspidi „ühised kriteeriumid“), sätestatakse lisas.

Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta, et kohandada ühiseid kriteeriume teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks.“;

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Üksikasjalikud eeskirjad

Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et sätestada käesolevas peatükis osutatud menetluste üksikasjalikud eeskirjad, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust võtta ühenduse nimekirja ajakohastamisel otsuseid vastu kiiresti.

Tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse lõikes 1 osutatud meetmete puhul käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 14b sätestatud menetlust.“;

lisatakse artiklid 14a ja 14b:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*172) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 2 ja artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Artikkel 14b

Kiirmenetlus

(*172) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 15 lõige 4 jäetakse välja.

121.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (126)

Selleks et tugevdada juhilubade turvalisuse tagamiseks vajalikke meetmeid, tagada hilisem koostalitlusvõime ning kohandada direktiivi 2006/126/EÜ teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi I–VI lisa ja täiendada kõnealust direktiivi võltsimiskindlaks muumise spetsifikatsioonidega.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2006/126/EÜ järgmiselt:

artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , kehtestades I lisas osutatud mikrokiibi nõuete kohta nõuded . Nende nõuetega nähakse ette EÜ tüübikinnitus, mis antakse ainult siis, kui suudetakse tõendada suutlikkust seista vastu andmete võltsimis- või muutmiskatsetele. [ME 307]

Ilma et see piiraks andmekaitse-eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid lisada juhiloale andmekandja (mikrokiibi) niipea, kui kõnealused delegeeritud õigusaktid on jõustunud.“;

b)	lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et tagada hilisem koostalitlusvõime.“;

artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. I lisas esitatud juhiloa valmistamiseks kasutatud materjal peab olema muudetud võltsimiskindlaks.

Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kehtestades piisavad võltsimisvastased spetsifikatsioonid. [ME 308]

Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente.“;

3)	artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 I–VI lisa muutmine Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I–VI lisa muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 1 lõigetes 2 ja 3, artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 309]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõigetes 2 ja 3, artikli 3 lõikes 2 ja artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*173) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 1 lõigete 2 ja 3, artikli 3 lõike 2 ning artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*173) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikkel 9 jäetakse välja.

122.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95 (127) (*174)

Selleks et ajakohastada meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi sätteid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EÜ) nr 336/2006 II lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 336/2006 järgmiselt:

artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil ja eeskätt Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) toimunud arengut või parandada käesoleva määruse tõhusust selle rakendamise käigus saadud kogemusi silmas pidades.“;

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*175) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*175) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

123.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (128)

Selleks et võtta vastu direktiivi 2007/59/EÜ nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud tehnilised meetmed ja kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi lisade muutmise kohta, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga ning kõnealust direktiivi täiendades

—	kehtestada vedurijuhiloa, sertifikaadi ja sertifikaadi kinnitatud koopia mudel ning määrata kindlaks nende füüsikalised omadused, võttes arvesse võltsimisvastaseid meetmeid;

—	võtta vastu ühenduse koodid A- ja B-kategooriate erinevate liikide jaoks;

—	kohandada registrite põhilisi parameetreid toimunud arenguga;

—	võtta vastu ühised kriteeriumid kutsealase pädevuse määratlemise ja personali hindamise kohta;

—	võtta vastu liidu kriteeriumid eksamineerijate ja eksamite valiku kohta;

—	võtta vastu kiipkaardi tehnilised ja funktsionaalsed nõuded.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2007/59/EÜ järgmiselt:

artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse agentuuri poolt ettevalmistatud eelnõu alusel vedurijuhiloa, sertifikaadi ja sertifikaadi kinnitatud koopia jaoks ühenduse mudel ning määratakse kindlaks nende füüsikalised omadused, võttes arvesse võltsimisvastaseid meetmeid. [ME 310]

Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse agentuuri soovituse alusel ühenduse koodid käesoleva artikli lõikes 3 osutatud A- ja B-kategooriate erinevate liikide jaoks.“; [ME 311]

artikli 22 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sel eesmärgil on komisjonil kooskõlas artikliga 31a õigus võtta agentuuri poolt ettevalmistatud eelnõu alusel käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse kehtestatavate registrite põhilised parameetrid, nagu säilitatavad andmed, nende formaat ja andmevahetuse kord, juurdepääsuõigused, andmete säilitamise kestus ja menetlused pankroti korral.“; [ME 312]

artikli 23 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	kriteeriumidega, mida agentuur esitab määruse (EL) 2016/796 artikli 36 alusel.“;

b)	lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses: „Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste kriteeriumide kehtestamiseks , millega need kriteeriumid kehtestatakse .“; [ME 313]

artikli 25 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Eksamineerijate ja eksamite valikul võib järgida liidu kriteeriume. Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus võtta agentuuri koostatud eelnõu põhjal käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte selliste kriteeriumide kehtestamiseks , millega need kriteeriumid kehtestatakse . [ME 314]

Eksamineerijate ja eksamite valiku kohta liidu kriteeriumide kehtestamise tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 31b sätestatud menetlust.

Selliste liidu kriteeriumite puudumisel kehtestavad pädevad asutused riiklikud kriteeriumid.“;

artikli 31 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

Kui lisade teaduse ja tehnika arenguga kohandamise tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 31b sätestatud menetlust.“;

lisatakse artiklid 31a ja 32b:

„Artikkel 31a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 4, artikli 22 lõikes 4, artikli 23 lõikes 3, artikli 25 lõikes 5, artikli 31 lõikes 1 ja artiklis 34 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 315]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 4, artikli 22 lõikes 4, artikli 23 lõikes 3, artikli 25 lõikes 5, artikli 31 lõikes 1 ja artiklis 34 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*176) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 4, artikli 22 lõike 4, artikli 23 lõike 3, artikli 25 lõike 5, artikli 31 lõike 1 ja artikli 34 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 31b

Kiirmenetlus

(*176) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artiklist 32 jäetakse välja lõiked 3 ja 4;

8)	artikli 34 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse sellise kiipkaardi tehnilised ja funktsionaalsed nõuded.“[ME 316]

124.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (129)

Selleks et võtta vastu vajalikud meetmeid määruse (EÜ) nr 1371/2007 teaduse ja tehnika arenguga kohandamiseks ning rakendamisel saadud kogemuste arvessevõtmiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse määruse II ja III lisa;

—	muudetakse kõnealust määrust, kohandades rahasummasid kooskõlas inflatsiooniga;

—	võetakse kohaseid meetmeid kõnealuse määruse täiendamiseks, kui liikmesriikide tehtud erandid ei ole artikli 2 sätetega kooskõlas;

—	täiendatakse kõnealust määrust, võttes vastu reisijatele mõeldud telemaatiliste seadmete tehnilisi koostalitlusnõudeid;

—	täiendatakse kõnealust määrust, võttes vastu meetmeid, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtjad on piisavalt kindlustatud või võtavad samaväärseid meetmeid enda katmiseks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ulatuses.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1371/2007 järgmiselt:

artiklid 33 ja 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

II ja III lisa muutmine

Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II ja III lisa muutmise kohta, et võtta arvesse määruse rakendamise käigus saadud kogemusi.

Artikkel 34

Delegeeritud õigusaktid

1. Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega võetakse vastu artiklites 2, 10 ja 12 osutatud meetmete kohta meetmed . [ME 317]

2. Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmise kohta, kohandades käesolevas määruses, välja arvatud I lisas osutatud rahasummasid inflatsiooniga.“;

lisatakse järgmine artikkel 34a:

„Artikkel 34a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 33 ja artiklis 34 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 318]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 33 ja artiklis 34 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*177) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 33 ja artikli 34 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*177) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 35 jäetakse välja.

125.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (130) (*178)

Selleks et kohandada direktiivi 2008/68/EÜ tehnika ja teaduse arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisasid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2008/68/EÜ järgmiselt:

artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisasid, et kohandada neid käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades toimunud teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas uue jälitamis- ja jälgimistehnoloogiaga, et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*179) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*179) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

126.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (131)

Selleks et kohandada direktiivi 2008/96/EÜ tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse direktiivi lisasid ja täiendada kõnealust direktiivi, määrates kindlaks ühised kriteeriumid õnnetuse raskusastme teatamise kohta.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2008/96/EÜ järgmiselt:

artiklile 7 lisatakse lõige 1a:

„1a . Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks ühised kriteeriumid õnnetuse raskusastme, sealhulgas surmajuhtumite ja vigastatute arvu teatamise kohta.“; [ME 319]

2)	artikli 11 lõige 2 jäetakse välja;

3)	artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Lisade muutmine Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et kohandada neid tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 12a:

„Artikkel 12a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 7 lõikes 1a ja artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 320]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 1a ja artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*180) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 7 lõike 1a ja artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*180) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikkel 13 jäetakse välja;

IV lisa punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	õnnetuse raskusaste“.

127.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (132)

Selleks et parandada selliste ühiste põhistandardite sisu ja toimimist, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennunduses julgestust ohustava ebaseadusliku sekkumise eest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse määrust (EÜ) nr 300/2008, võttes vastu täiendava lisa, milles käsitletakse siseriikliku lennundusjulgestuse järelevalve programmi puudutavaid erinõudeid;

—	täiendatakse kõnealust määrust üldmeetmetega, mis käsitlevad ühiste põhistandardite teatavaid sätteid;

—	täiendatakse kõnealust määrust kriteeriumidega, mille kohaselt liikmesriikidel on võimalik teha erandeid ühistest põhistandarditest.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 300/2008 järgmiselt:

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse ühiste põhistandardite teatavad sätted.“; [ME 321]

ii)	kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kui see on ühiste põhistandarditega seonduvate üldmeetmete vastuvõtmiseks tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 18b sätestatud menetlust.“;

lõike 4 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kriteeriumid, mille kohaselt liikmesriikidel on võimalik erandina lõikes 1 osutatud ühistest põhistandarditest võtta vastu alternatiivseid julgestusmeetmeid, millega tagatakse piisav kaitse kohaliku riskianalüüsi põhjal. Selliste alternatiivsete meetmete kasutamine on põhjendatud õhusõiduki suuruse, lennutegevuse või muude asjassepuutuvate tegevuste olemuse, ulatuse või sagedusega seotud asjaoludega. [ME 322]

Kui selliste kriteeriumide sätestamise, mille kohaselt liikmesriikidel on võimalik teha erandeid ühistest põhistandarditest, tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 18b sätestatud menetlust.“;

artikli 11 lõike 2 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, lisades lisa, milles käsitletakse siseriikliku lennundusjulgestuse järelevalve programmi puudutavad erinõuded.

Kui see on siseriikliku lennundusjulgestuse järelevalve programmi puudutavate erinõuete tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 18b sätestatud menetlust.“;

lisatakse artiklid 18a ja 18b:

„Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 323]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 11 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*181) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõigete 2 ja 4 ning artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18b

Kiirmenetlus

(*181) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artiklist 19 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

128.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (133) (*182)

Selleks et kohandada direktiivi 2009/15/EÜ rahvusvaheliste õigusaktide arenguga ja et muuta kahjustatud isikutele hüvitatavat maksimumsummat, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse direktiivi muutmiseks, et:

—	inkorporeerida hilisemaid muudatusi direktiiviga seotud rahvusvahelistes konventsioonides, protokollides, koodeksites ja resolutsioonides, mis on jõustunud;

—	muuta teatavaid neis nimetatud summasid.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/15/EÜ järgmiselt:

lisatakse järgmine artikkel 5a:

„Artikkel 5a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 7 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*183) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 7 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*183) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

2)	artikli 6 lõige 3 jäetakse välja;

artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 5a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi selle kohaldamisala laiendamata, et:

a)	inkorporeerida artikli 2 punktis d, artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide, koodeksite ja resolutsioonide edasisi muudatusi nende jõustumisel käesoleva direktiivi jaoks,

b)	muuta artikli 5 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii nimetatud summasid.“

129.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (134)

Selleks et kohandada direktiivi 2009/18/EÜ liidu ja rahvusvaheliste eeskirjade arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealust direktiivi, et ajakohastada mõisteid ning viiteid liidu ja IMO õigusaktidele vastavalt liidu või IMO jõustunud meetmetele;

—	muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga ja nende rakendamise käigus saadud kogemustega;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühise metoodikaga.

Et tagada liidu normide kaitsmine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et jätta selle kohaldamisalast välja IMO laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksi muudatused, kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas selge oht, et rahvusvahelisel tasandil tehtud muudatus alandab liidu merendusalaste õigusaktidega kehtestatud meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise või laeva pardal kehtivate elamis- ja töötingimuste kaitse taset või on liidu merendusalaste õigusaktidega vastuolus. [ME 324]

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/18/EÜ järgmiselt:

artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ohutusjuurdluste läbiviimisel järgib juurdlusorgan laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühist metoodikat. Juurdlejad võivad erijuhul kasutada ühisest metoodikast erinevat metoodikat, kui see on nende kutsealase arvamuse kohaselt põhjendatud ja kui see on vajalik juurdluse eesmärkide saavutamiseks.

Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühise ühine metoodika kohta, võttes arvesse ohutusjuurdlustel põhinevaid asjakohaseid märkusi.“; [ME 325]

lisatakse järgmine artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 4 ja artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 326]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 4 ning artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*184) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 4 ja artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*184) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 19 lõige 3 jäetakse välja;

artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Muutmisvolitused

1. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevas direktiivis kasutatud mõisteid ning viiteid liidu ja IMO õigusaktidele, et neid käesoleva direktiiviga seatud piiranguid järgides liidu või IMO jõustunud meetmetega kooskõlla viia.

2. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi lisade muutmise kohta, et kohandada neid tehnika arenguga ja nende rakendamise käigus saadud kogemustega.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et arvata selle kohaldamisalast välja IMO laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksi muudatused võib käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta vastavalt määruse (EÜ) nr 2099/2002 artiklile 5 , kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas selge oht, et rahvusvahelise õigusakti muudatus alandab liidu merendusalaste õigusaktidega saavutatud meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise või laeva pardal kehtivate elu- ja töötingimuste kaitse taset või on liidu merendusalaste õigusaktidega vastuolus .“[ME 327]

130.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (135)

Selleks et kohandada direktiivi 2009/33/EÜ inflatsiooni ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid eesmärgiga kohandada andmeid maanteesõidukite kogu kasutusiga hõlmavate käitamiskulude arvutamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ järgmiselt:

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Lisa muutmine

Kooskõlas artikliga 8a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisa, et kohandada inflatsiooni ja tehnika arenguga maanteesõidukite kasutusiga hõlmavate käitamiskulude arvutamiseks vajalikke andmeid.“;

lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 328]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*185) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*185) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 9 jäetakse välja.

131.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (136) (*186)

Selleks et täiendada määrust (EÜ) nr 391/2009 ja kohandada seda rahvusvaheliste eeskirjade arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse määruse I lisas sätestatud miinimumnõudeid, võttes eelkõige arvesse IMO asjakohaseid otsuseid;

—

täiendatakse kõnealust määrust nõuetega, mille alusel hinnatakse eeskirjade ja menetluste tõhusust ja tunnustatud organisatsioonide tegevust seoses nende liigitatud laevade ohutusega ja reostuse vältimisega, pidades eelkõige silmas andmeid, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi või muude samalaadsete kavade abil;

—	täiendatakse kõnealust määrust nõuetega, mille alusel määratakse kindlaks, kas sellist tegevust käsitatakse meresõiduohutust ja keskkonda lubamatult ohustavana, ning mille puhul võib arvesse võtta väiksemaid või hästi spetsialiseerunud organisatsioone mõjutavaid eriasjaolusid;

—	täiendatakse kõnealust määrust üksikasjalike eeskirjadega trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustamise tühistamise kohta.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 391/2009 järgmiselt:

1)	artikli 12 lõige 4 jäetakse välja;

2)	artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks ilma selle kohaldamisala laiendamata, et ajakohastada selles sätestatud miinimumnõudeid, võttes eelkõige arvesse IMO asjakohaseid otsuseid.“;

artikli 14 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

nõudeid, mille alusel hinnatakse eeskirjade ja menetluste tõhusust ja tunnustatud organisatsioonide tegevust seoses nende liigitatud laevade ohutusega ja reostuse vältimisega, pidades eelkõige silmas andmeid, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi või muude samalaadsete kavade abil;

b)	nõudeid, mille alusel määratakse kindlaks, kas sellist tegevust käsitatakse meresõiduohutust ja keskkonda lubamatult ohustavana, ning mille puhul võib arvesse võtta väiksemaid või hästi spetsialiseerunud organisatsioone mõjutavaid eriasjaolusid.

2. Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kehtestamise kohta kooskõlas artikliga 6, ning vajaduse korral laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustamise tühistamise kohta kooskõlas artikliga 7.“;

lisatakse järgmine artikkel 14a:

„Artikkel 14a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 13 lõikes 1 ning artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 1 ning artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*187) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 13 lõike 1 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*187) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

132.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (137) (*188)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 392/2009 muude liidu ja rahvusvaheliste eeskirjadega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealuse määruse I lisa, et viia sisse muudatused Ateena konventsiooni sätetes;

—	muudetakse piirmäärasid, mis on sätestatud kõnealuse määruse I lisas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (138) artikli 4 kohaselt B-klassi kuuluvate laevade suhtes;

—	muudetakse kõnealuse määruse II lisa, et viia sisse muudatused IMO suunistes.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 392/2009 järgmiselt:

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Lisade muutmine

1. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et viia sisse Ateena konventsiooni artikli 3 lõikes 1, artikli 4a lõikes 1, artikli 7 lõikes 1 ja artiklis 8 sätestatud piirmäärade muudatused eesmärgiga võtta arvesse Ateena konventsiooni artikli 23 kohaselt vastu võetud otsuseid.

Kooskõlas artikliga 9a ja asjakohase mõjuhinnangu alusel on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse direktiivi 2009/45/EÜ (*189) artikli 4 kohaselt B-klassi kuuluvate laevade suhtes käesoleva määruse I lisas sätestatud piirmäärasid, võttes kuni 31. detsembrini 2016 arvesse mõju sõiduhindadele ja võimalust saada nõutud tasemel mõistliku hinnaga kindlustuskate ning lähtudes samas poliitikasuunast laiendada reisijate õigusi ning teatud laevaliikluse hooajalisest olemusest.

2. Kooskõlas artikliga 9a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et viia sisse muudatused IMO suunistes.

(*189) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).“;"

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*190) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 9 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*190) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 10 jäetakse välja.

133.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (139)

Selleks et määrata kindlaks kohaldatavate eeskirjade teatavate rikkumiste raskusaste ning kohandada määrust (EÜ) nr 1071/2009 tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse I, II ja III lisa muutmiseks ning kõnealuse määruse täiendamiseks, koostades loetelu selliste liidu eeskirjade raskete rikkumist kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Mitu määruse (EÜ) nr 1071/2009 kohast komisjoni volitust, millega võimaldatakse edasilükkamismeetmete vastuvõtmist, ei ole enam vajalikud.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1071/2009 järgmiselt:

artikli 6 lõike 2 punkti b esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega koostatakse loetelu selliste liidu eeskirjade raskete rikkumist kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mis lisaks IV lisas esitatud rikkumistele võivad viia hea maine kaotamiseni. Liikmesriigid võtavad nimetatud rikkumisi käsitlevat teavet, sealhulgas teistelt liikmesriikidelt saadud teavet arvesse artikli 12 lõike 1 kohaste kontrollidega seotud prioriteetide seadmisel.“; [ME 329]

2)	artikli 8 lõige 9 asendatakse järgmisega: „9. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I, II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.“;

3)	artikli 11 lõikes 4 jäetakse välja kolmas lõik;

4)	artikli 12 lõike 2 teine lõik jäetakse välja.

5)	artikli 16 lõige 7 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 24a:

„Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 2 ning artikli 8 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 330]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2 ning artikli 8 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*191) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 2 ja artikli 8 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*191) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 25 lõige 3 jäetakse välja.

134.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (140)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 1072/2009 tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse I, II ja III lisa muutmiseks ning kõnealuse määruse muutmiseks seoses ühenduse litsentsi kehtivusajaga.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1072/2009 järgmiselt:

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada ühenduse litsentsi kehtivusaega tehnika arenguga, eelkõige määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikliga 16 sätestatud riiklike elektrooniliste vedajate registriga.“;

b)	lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 14 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.“;

2)	artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 14a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kohandada seda tehnika arenguga.“;

V peatüki pealkirja järele lisatakse järgmine artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 5 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 331]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 5 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*192) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõigete 2 ja 4 ning artikli 5 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*192) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikkel 15 jäetakse välja.

135.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (141)

Selleks et kohandada määrust (EÜ) nr 1073/2009 tehnika arenguga ja kehtestada selle nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud tehnilised meetmed, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuse määruse I ja II lisa ning kõnealust määrust täiendada, kehtestades:

—	juhuvedajate nimede ning teel olevate ümberistumiskohtade teatamise korra;

—	oma kulul toimuvate vedude sertifikaatide vormi;

—	liinivedusid hõlmavate lubade vormi;

—	liiniveo loa taotluse vormi;

—	juhuvedude sõidulehe vormi, sõidulehtede raamatu vormi ning nende kasutamise korra;

—	tabeli vormi, mida kasutatakse statistika edastamiseks lubade arvu kohta, mis on välja antud liinivedudena osutatava kabotaaži kohta vedajale, kes ei ole vastuvõtva liikmesriigi resident ja teeb vedusid rahvusvahelise liiniveo käigus.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/2009 järgmiselt:

1)	artikli 4 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 25a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika arenguga.“;

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõike 3 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 25a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, mis hõlmavad selliste vedajate nimede ning teel olevate ümberistumiskohtade teatamist asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele.“[ME 332]

b)	lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 25a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse sertifikaatide vormi kohta vorm .“; [ME 333]

3)	artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 25a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse lubade vormi kohta vorm .“; [ME 334]

4)	artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 25a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse taotluste vormi kohta vorm .“; [ME 335]

5)	artikli 12 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kooskõlas artikliga 25a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse sõidulehe vormi vorm ja sõidulehtede raamatu vormi vorm ning nende kasutamise korra kohta kord .“; [ME 336]

lisatakse järgmine artikkel 25a:

„Artikkel 25a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõigetes 3 ja 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 12 lõikes 5 ning artikli 28 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 337]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõigetes 3 ja 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 12 lõikes 5 ning artikli 28 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*193) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõigete 3 ja 5, artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 2, artikli 12 lõike 5 ning artikli 28 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*193) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikkel 26 jäetakse välja;

8)	artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 25a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse lõikes 2 osutatud statistiliste andmete esitamiseks kasutatava tabeli vormi kohta vorm .“[ME 338]

XII. TERVIS JA TOIDUOHUTUS

136.

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/108/EMÜ kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (142)

Direktiivi 89/108/EMÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealust direktiivi puhtusekriteeriumidega, millele külmutusvahendid peavad vastama, kiirkülmutatud toiduainete proovivõtumenetlustega ning nende temperatuuri järelevalve ning transpordi-, ladustamis- ja säilitusvahendite temperatuuri järelevalve menetlustega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 89/108/EMÜ järgmiselt:

1)	artikli 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks puhtusekriteeriumid, millele need külmutusvahendid peavad vastama.“; [ME 339]

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks kiirkülmutatud toiduainete proovivõtumenetlused ning nende temperatuuri järelevalve ning transpordi-, ladustamis- ja säilitusvahendite temperatuuri järelevalve menetlused.“; [ME 340]

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 4 ja artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 341]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4 ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti kohandamist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*194) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*194) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artiklis 12 jäetakse välja.

137.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (143)

Direktiivi 1999/2/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealust direktiivi määral, mis on vajalik rahva tervise kaitseks, ning et täiendada kõnealust direktiivi seoses eranditega toiduainete maksimaalsest kiirgusdoosist ja kiiritusrajatistele esitatavate täiendavate nõuetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 342]

Seetõttu muudetakse direktiivi 1999/2/EÜ järgmiselt:

artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega lubatakse et lubada erandeid lõikest 1, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikult põhjendatud teadmisi ja asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid.“; [ME 343]

artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Heakskiit antakse üksnes siis, kui kiiritusrajatis:

—	vastab FAO/WHO Codex Alimentarius'e ühiskomisjoni soovitatud rahvusvahelise tegevusjuhise nõuetele toitu töötlevate kiiritusrajatiste tegevuse kohta (viide FAO/WHO/CAC, XV kd, väljaanne 1) ning muudele täiendavatele nõuetele, mida komisjon võib vastu võtta;

—	määrab isiku, kes vastutab menetluse kasutamise seisukohalt vajalike nõuete järgmise eest.

Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskirjad käesoleva artikli esimese lõigu esimeses taandes osutatud täiendavate nõuete kohta, võttes arvesse kasutatud töötlemise tõhusust ja ohtust käsitlevaid nõudeid ning toiduainete töötlemise häid hügieenitavasid käsitlevaid nõudeid.“; [ME 344]

lisatakse järgmised artiklid 11a ja 11b:

„Artikkel 11a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2 ning artikli 14 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 345]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2 ning artikli 14 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti kohandamist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*195) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 2, artikli 7 lõike 2 ning artikli 14 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11b

(*195) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artiklist 12 jäetakse välja lõiked 3, 4 ja 5;

artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks määral, mis on vajalik rahva tervise kaitseks, kusjuures muudatused peavad piirduma keeldude ja piirangutega võrreldes varasema õigusliku olukorraga.

Inimeste tervisega seotud tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 11b sätestatud menetlust.“

138.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (144) (*196)

Määruse (EÜ) nr 141/2000 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust määrust „sarnase ravimi“ ja „kliinilise paremuse“ määratlustega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 141/2000 järgmiselt:

1)	artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 10b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu „sarnase ravimi“ ja „kliinilise paremuse“ määratlused.“;

2)	artikli 10a lõige 3 jäetakse välja.

lisatakse järgmine artikkel 10b:

„Artikkel 10b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 4 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*197) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*197) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

139.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (145) (*198)

Direktiivi 2001/18/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid ja täiendatakse kõnealust direktiivi:

—	erandi kohaldamise kriteeriumide ja teabenõuetega teatavat tüüpi GMOde turuleviimise taotluste kohta;

—	alammääradega, millest väiksemate väärtuste puhul ei tule GMOdena märgistada tooteid, mille puhul ei saa välistada kasutusloaga GMOde juhuslikke või tehniliselt vältimatuid jälgi;

—	tasemest 0,9 % madalama lävega, millest väiksemate väärtuste korral ei kohaldata direktiivis sätestatud nõudeid otseselt töötlemiseks ette nähtud toodetes sisalduvate GMOde jälgede suhtes;

—	konkreetsete märgistamisnõuetega selliste GMOde jaoks, mida ei viida turule käesoleva direktiivi tähenduses.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ järgmiselt:

artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 29a on komisjonil pärast asjaomase teaduskomiteega nõupidamist õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse lõikes 1 nimetatud kriteeriumid ja teabenõuded ning kõik toimiku kokkuvõttega seotud asjakohased nõuded. Kriteeriumid ja teabenõuded on sellised, mis tagavad inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme ning põhinevad ohutusealastel teaduslikel tõenditel ning kogemustel, mis on saadud võrreldavate GMOde keskkonda viimisel.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Enne lõike 2 kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist teeb komisjon ettepaneku üldsusele kättesaadavaks. Üldsus võib esitada komisjonile märkusi 60 päeva jooksul. Komisjon edastab talle esitatud märkused koos analüüsiga artikli 29a lõikes 4 osutatud ekspertidele.“;

artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjonil on kooskõlas artikliga 29a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestada toodetele, mille puhul ei saa välistada kasutusloaga GMOde juhuslikke või tehniliselt vältimatuid jälgi, alammäärad, millest väiksemate väärtuste puhul ei märgistata kõnealuseid tooteid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. Lävitasemed määratakse sõltuvalt asjaomasest tootest.“;

b)	lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 29a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud lävitasemete kindlaksmääramise kohta.“;

artikli 26 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 29a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse IV lisa, määrates kindlaks lõikes 1 osutatud konkreetsed märgistamisnõuded nii, et need ei kattuks ega põhjustaks vastuolusid kehtivate liidu õigusaktide märgistamist käsitlevate sätetega. Seejuures tuleks vajaduse korral arvesse võtta liidu õigusaktidega kooskõlas olevaid liikmesriikide märgistamist käsitlevaid sätteid.“;

4)	artikkel 27 asendatakse järgmisega: „Artikkel 27 Lisade kohandamine vastavalt tehnika arengule Kooskõlas artikliga 29a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa C ja D osa, III kuni VI lisa ja VII lisa C osa muutmiseks, et kohandada neid vastavalt tehnika arengule.“;

lisatakse järgmine artikkel 29a:

„Artikkel 29a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 16 lõikes 2, artikli 21 lõigetes 2 ja 3, artikli 26 lõikes 2 ning artiklis 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 2, artikli 21 lõigetes 2 ja 3, artikli 26 lõikes 2 ning artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*199) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 16 lõike 2, artikli 21 lõigete 2 ja 3, artikli 26 lõike 2 ning artikli 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*199) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 30 lõige 3 jäetakse välja.

140.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (146) (*200)

Direktiivi 2001/83/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

—	muudetakse kõnealust direktiivi seoses ühega tingimustest, millele homöopaatilised ravimid peavad vastama, et neid saaks sõltuvalt teaduse arengust registreerida lihtsustatud erikorras;

—	muudetakse kõnealust direktiivi seoses algmaterjalina kasutatavate toimeainete tootmiseks peetavate toimingute liikidega, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut;

—	muudetakse kõnealuse direktiivi I lisa, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi asjakohase korraga kõnealuse direktiivi kohaselt antud müügilubade tingimustes tehtavate muudatuste läbivaatamiseks;

—	täiendatakse kõnealust direktiivi, määrates kindlaks ravimite tootmise hea tava põhimõtted ja suunised.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 14 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Sõltuvalt teaduse arengust on komisjonil kooskõlas artikliga 121a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte esimese lõigu kolmanda taande muutmiseks.“;

2)	artikli 23b lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 121a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lõikes 1 osutatud korra kehtestamiseks.“;

3)	artikli 46a lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 121a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lõike 1 muutmiseks, et kohandada seda vastavalt teaduse ja tehnika arengule.“;

4)	artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 121a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artikli 46 punktis f nimetatud ravimiste tootmise hea tava põhimõtted ja suunised.“;

5)	artikkel 120 asendatakse järgmisega: „Artikkel 120 Kooskõlas artikliga 121a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda vastavalt teaduse ja tehnika arengule.“;

6)	artikli 121 lõige 2a jäetakse välja;

artikkel 121a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 121a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 14 lõikes 1, artiklis 22b, artiklis 23b, artiklis 46a, artiklis 47, artiklis 52b, artiklis 54a ning artiklis 120 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14 lõikes 1, artiklis 22b, artiklis 23b, artiklis 46a, artiklis 47, artiklis 52b, artiklis 54a ning artiklis 120 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*201) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 14 lõike 1, artikli 22b, artikli 23b, artikli 46a, artikli 47, artikli 52b, artikli 54a ning artikli 120 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*201) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

8)	artiklid 121b ja 121c jäetakse välja.

141.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (147)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid ja täiendatakse kõnealust määrust järgmiselt:

—	kiidetakse heaks kiirtestid ajakohastatakse lubatud kiirtestide loetelu ;;

—	muudetakse iga-aastase seireprogrammiga hõlmatud veiste vanust;

—	kehtestatakse kriteeriumid ajakohastatakse kriteeriumite loetelu riigi epidemioloogilise olukorra parandamise tõendamiseks ja loetletakse need lisas;

—	otsustatakse lubada noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist;

Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust määrust järgmiselt:

—	kehtestatakse üksikasjalikud kriteeriumid loomasööta käsitlevatest keeldudest selliste erandite tegemiseks;

—	otsustatakse kehtestada söödas leiduvate, juhuslikust ja tehniliselt vältimatust saastumisest põhjustatud loomsete valkude ebaoluliste koguste lubatud tase;

—	tehakse otsuseid vanuse kohta;

—	kehtestatakse eeskirjad, mis näevad ette erandid seoses määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise ja hävitamise nõuetega;

—	kiidetakse heaks tootmisprotsessid;

—	otsustatakse laiendada teatavaid sätteid teistele loomaliikidele;

—	otsustatakse laiendada muudele loomset päritolu toodetele;

—	muudetakse lammastel ja kitsedel BSE esinemise kontrollimise meetodit. [ME 346]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001 järgmiselt:

artikli 5 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte teises lõigus osutatud kiirtestide heakskiitmiseks. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte X lisa C peatüki punkti 4 muutmise kohta, et ajakohastada kõnealuses punktis kehtestatud lubatud kiirtestide loetelu.“; [ME 347]

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kiidetakse sel eesmärgil heaks kiirtestid. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte X lisa muutmise kohta, et kanda kõnealused testid sel eesmärgil lubatud kiirtestid loetellu.“; [ME 348]

lõike 1b esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pärast konsulteerimist EFSAga ja teaduse arengut arvestades on komisjonil kooskõlas artikliga 23b õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lõike 1a punkte a ja c, et kohandada neis kehtestatud vanust.

Liikmesriigi taotlusel, kes suudab tõendada riigi epidemioloogilise olukorra paranemist, võidakse selle konkreetse liikmesriigi iga-aastased seireprogrammid uuesti läbi vaadata. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et

a)	kehtestada teatavad kriteeriumid, mille alusel tuleks hinnata riigi epidemioloogilise olukorra paranemist seireprogrammide läbivaatamise eesmärgil;

b)	muuta III lisa A peatüki I osa punkti 7, et loetleda punktis a osutatud kriteeriumid millega muudetakse III lisa A peatüki I osa punkti 7, et loetleda kriteeriumid, mille alusel tuleks hinnata riigi epidemioloogilise olukorra paranemist seireprogrammide läbivaatamise eesmärgil .“; [ME 349]

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et lubada noormäletsejalistele kaladelt saadud valkude söötmist, võttes arvesse:

a)	mäletsejalistest noorloomade toitumisvajaduste teaduslikku hindamist;

b)	käesoleva artikli lõikes 5 osutatud eeskirju, mis on vastu võetud käesoleva artikli rakendamiseks;

c)	selle erandiga seotud kontrolli puudutavate aspektide hindamist.“;

lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigi või kolmanda riigi taotlusel võidakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras võtta vastu otsus teha käesoleva lõike piirangute suhtes üksikerandeid. Iga erandi puhul arvestatakse käesoleva artikli lõikes 3 toodud sätteid. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks üksikasjalikud kriteeriumid, mida tuleb sellist erandit tehes arvestada.“; [ME 350]

lõige 4a asendatakse järgmisega:

„4a. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse söödas leiduvate, juhuslikult ja tehniliselt vältimatust saastumisest põhjustatud loomsete valkude ebaoluliste koguste lubatud tase, lähtudes soodsast riskianalüüsist, milles võetakse arvesse vähemalt nakkuse ulatust ja võimalikku allikat ning saadetise lõppsihtkohta.“; [ME 351]

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Määratletud riskiteguriga materjal kõrvaldatakse ja hävitatakse kooskõlas käesoleva määruse V lisaga ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009. Seda ei impordita liitu. V lisas osutatud määratletud riskiteguriga materjali loetelu hõlmab vähemalt üle 12 kuu vanuste veiste aju, seljaaju, silmi ja mandleid ning komisjoni poolt määratud vanuse ületanud veiste selgroogu. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse vanuse kindlaksmääramiseks , millega kõnealune vanus kindlaks määratakse . Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse V lisas määratletud riskiteguriga materjali loetelu, võttes arvesse artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud erinevaid riskikategooriaid ning artikli 6 lõike 1a ja lõike 1b punkti b nõudeid.“; [ME 352]

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse X lisa, et kiita heaks alternatiivne test ajakohastada selles sisalduvat BSE tapaeelseks avastamiseks ning muuta X lisas esitatud tapaeelset avastamist võimaldavate lubatud alternatiivsete testide loetelu. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata nendelt loomadelt pärit kudede suhtes, mis on läbinud alternatiivse testi, kui testi kohaldatakse V lisas sätestatud tingimustel ning testi tulemused on negatiivsed.“; [ME 353]

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mis näevad ette erandid käesoleva artikli lõigetest 1–4 seoses artikli 7 lõikes 1 sätestatud söötmise keelu tõhusa rakendamise kuupäevaga ning vajadusel kontrollitud BSE riskiga kolmandate riikide või nende piirkondade puhul seoses kuupäevaga, millest alates tuleb tõhusalt rakendada keeldu kasutada mäletsejalistelt pärit valku mäletsejaliste söödas, selleks et piirata nõudeid kõrvaldada ja hävitada määratletud riskiteguriga materjal enne nimetatud kuupäeva asjaomastes riikides või piirkondades sündinud loomadega.“; [ME 354]

artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kiidetakse heaks VI lisas loetletud loomsete saaduste tootmisel kasutatavad tootmisprotsessid.“; [ME 355]

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. V lisa punktis 5 sätestatud kriteeriume silmas pidades ei kohaldata lõikeid 1 ja 2 nende mäletsejaliste puhul, kellele on tehtud artikli 8 lõikes 2 osutatud ja X lisas loetletud alternatiivne test, kui testi tulemused on osutunud negatiivseks.“;

6)	artikli 15 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse et täiendada käesolevat määrust, et laiendada laiendades lõigete 1 ja 2 sätteid teistele loomaliikidele.“; [ME 356]

7)	artikli 16 lõike 7 esimene lause asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse et täiendada käesolevat määrust, et laiendada laiendades lõigete 1 kuni 6 sätteid muudele loomsetele saadustele.“; [ME 357]

8)	artikli 20 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks lammastel ja kitsedel BSE esinemise kontrollimise meetod.“; [ME 358]

artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Lisade muutmine

Kooskõlas artikliga 23b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks. Muudatuste eesmärk on kohandada kõnealuste lisade sätteid muutustega epidemioloogilise olukorra arengus, kättesaadavate teaduslike teadmistega, asjaomaste rahvusvaheliste standarditega, ametliku järelevalve kättesaadavate analüütiliste meetoditega või kõnealuste sätete rakendamise kontrollide või uurimiste tulemustega ning neis võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

i)	vajaduse korral kättesaadava EFSA arvamuse kokkuvõtted;

ii)	vajadus säilitada inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge tase liidus.“;

10)	artikkel 23a jäetakse välja;

11)

lisatakse järgmine artikkel 23b:

„Artikkel 23b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõigetes 1 ja 1b, artikli 7 lõigetes 3, 4 ja 4a, artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 5, artikli 9 lõigetes 1 ja 3, artikli 15 lõikes 3, artikli 16 lõikes 7, artikli 20 lõikes 2 ning artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumisest muutmismääruse jõustumise kuupäev] . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 359]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõigetes 1 ja 1b, artikli 7 lõigetes 3, 4 ja 4a, artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 5, artikli 9 lõigetes 1 ja 3, artikli 15 lõikes 3, artikli 16 lõikes 7, artikli 20 lõikes 2 ning artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti kohandamist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*202) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 3, artikli 6 lõigete 1 ja 1b, artikli 7 lõigete 3, 4 ja 4a, artikli 8 lõigete 1, 2 ja 5, artikli 9 lõigete 1 ja 3, artikli 15 lõike 3, artikli 16 lõike 7, artikli 20 lõike 2 ning artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*202) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

12)	artikli 24 lõige 3 jäetakse välja.

142.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (148) (*203)

Direktiivi 2002/32/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi I ja II lisa, et kohandada neid tehnika arenguga ja täiendada kõnealust direktiivi detoksifitseerimismenetlusele vastuvõetavuse kriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/32/EÜ järgmiselt:

artikli 7 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Otsus selle kohta, kas I ja II lisa tuleks muuta, tehakse viivitamatult. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kõnealuste lisade muutmiseks.

Kui see on kõnealuste muudatuste kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 11a sätestatud menetlust.“;

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 10a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

Kui see on kõnealuste muudatuste kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 10b sätestatud menetlust.“;

lõike 2 teine taane asendatakse järgmisega:

„Omab kooskõlas artikliga 10a õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda detoksifitseerimismenetlusele vastuvõetavuse kriteeriumid, mis täiendavad kriteeriume, mida kohaldatakse sellise menetlusega töödeldud loomatoiduks mõeldud toodetele.“;

lisatakse järgmised artiklid 10a ja 10b:

„Artikkel 10a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 7 lõikes 2 ning artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2 ning artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*204) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 7 lõike 2 ning artikli 8 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 10b

(*204) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artiklist 11 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

143.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (149)

Direktiivi 2002/46/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi I ja II lisa, et kohandada neid tehnika arenguga ja täiendada kõnealust direktiivi seoses selle II lisas loetletud ainete puhtusekriteeriumidega ning vitamiinide ja mineraalainete miinimumkogustega miinimum- ja maksimum kogustega , mis peavad toidulisandites esinema. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 360]

Direktiivi 2002/46/EÜ rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused määrata kindlaks vitamiinide ja mineraalainete maksimumkogused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 361]

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/46/EÜ järgmiselt:

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse puhtusekriteeriumid II lisas loetletud ainete puhtusekriteeriumide kohta, välja arvatud juhul, kui nimetatud kriteeriume kohaldatakse vastavalt lõikele 3.“; [ME 362]

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I ja II lisas esitatud loetelusid, et kohandada neid tehnika arenguga.

Vitamiini või mineraali nimetuse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loetelust väljajätmise tungiva kiireloomulisuse korral kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 12b sätestatud menetlust.“;

artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 12a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades

a)	käesoleva artikli lõikes 3 osutatud vitamiinide ja mineraalainete miinimumkogused; ning

b)	Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud vitamiinide ja mineraalainete maksimumkogused rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 363]

artikli 12 lõige 3 jäetakse välja; asendatakse järgmisega:

„3. Et kõrvaldada lõikes 1 nimetatud raskused ja tagada rahvatervise kaitse, on komisjonil volitused võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks.

Sellisel juhul võib kaitsemeetmed võtnud liikmesriik need kehtima jätta, kuni delegeeritud aktid on vastu võetud.“ [ME 364]

lisatakse järgmised artiklid 12a ja 12b:

„Artikkel 12a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõigetes 2 ja 5 ning, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 2 ja 5 ning, artikli 5 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*205) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõigete 2 ja 5 ning, artikli 5 lõike 4 ning artikli 12 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 365]

Artikkel 12b

(*205) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

5)	artiklist 13 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

144.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (150)

Direktiivi 2002/98/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi I–IV lisa, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga ning täiendada kõnealust direktiivi teatavate tehniliste nõuetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Direktiivi 2002/98/EÜ artikli 29 teise lõigu punkti i rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada raskest kõrvaltoimest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise kord ning teate vorm. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 366]

Seetõttu muudetakse direktiivi 2002/98/EÜ järgmiselt:

IX peatüki pealkirja järele lisatakse järgmised artiklid 27a ja 27b:

„Artikkel 27a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 29 esimeses ja kolmandas lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 367]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 esimeses ja kolmandas lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*206) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 29 esimese ja kolmanda lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27b

Kiirmenetlus

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 28a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*206) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

2)	artiklist 28 jäetakse välja lõiked 3 ja 4;

artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse et muuta I–IV lisas sätestatud tehnilisi nõudeid, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.

Kui III ja IV lisas sätestatud tehniliste nõuete tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 27b sätestatud menetlust.“; [ME 368]

b)	teise lõigu punkt i jäetakse välja; [ME 369]

kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat direktiivi seoses teises lõigus osutatud tehniliste nõuetega.

Kui teise lõigu punktides b, c, d, e, f ja g osutatud tehniliste nõuete tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 27b sätestatud menetlust.“;

d)	lisatakse viies lõik: „Komisjon kehtestab raskest kõrvaltoimest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise korra ja teate vormi rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.“ [ME 370]

145.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (151) (*207)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust määrust seoses teaduskomisjonide arvu ja nimetustega ning täiendatakse kõnealust määrust menetlusega, mida amet rakendab talle esitatud teaduslike arvamuste taotluste suhtes; kriteeriumitega, mille kohaselt lülitatakse asutus liikmesriikide määratud pädevate asutuste nimekirja, ning kooskõlastatud kvaliteedinõuete ja igasugust rahalist toetust hõlmavate finantseeskirjade kehtestamise korraga.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 järgmiselt:

1)	artikli 28 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 57a on komisjonil ameti taotluse korral õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse esimest lõiku seoses teaduskomisjonide arvu ja nimetustega, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.“;

artikli 29 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Komisjon võtab käesoleva artikli kohaldamiseks pärast ametiga konsulteerimist vastu järgmised õigusaktid:

a)	delegeeritud õigusaktid kooskõlas artikliga 57a menetluse kohta, mida amet rakendab talle esitatud teaduslike arvamuste taotluste suhtes;

rakendusaktid, milles sätestatakse suunised teadusliku hinnangu andmiseks ainetele, toodetele või protsessidele, millele ühenduse õigusaktide kohaselt tuleb anda eelluba või mis tuleb kanda positiivsesse nimekirja, eelkõige juhul, kui ühenduse õigusaktid näevad ette, et taotleja peab sellel eesmärgil esitama dokumendid, või annavad vastava loa. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud menetlusega.“;

artikli 36 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 57a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks kriteeriumid, mille kohaselt lülitatakse asutus liikmesriikide määratud pädevate asutuste nimekirja, ning kooskõlastatud kvaliteedinõuete ja igasugust rahalist toetust hõlmavate finantseeskirjade kehtestamise kord.“;

4)	V peatüki 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega: „1. JAGU VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDAMINE JA KOKKULEPPEMENETLUSED“;

1. jao pealkirja järele lisatakse järgmine artikkel 57a:

„Artikkel 57a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 28 lõikes 4, artikli 29 lõikes 6 ning artikli 36 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 28 lõikes 4, artikli 29 lõikes 6 ja artikli 36 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*208) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 28 lõike 4, artikli 29 lõike 6 ning artikli 36 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*208) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 58 lõige 3 jäetakse välja.

146.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (152)

Direktiivi 2003/99/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi I lisa, et ajakohastada kõnealuses lisas esitatud zoonooside või zoonootilise toimega mõjurite loetelu, muuta kõnealuse direktiivi II, III ja IV lisa ning täiendada kõnealust direktiivi kooskõlastatud seireprogrammidega ühe või mitme zoonoosi või zoonootilise toimega mõjuri kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2003/99/EÜ järgmiselt:

artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta, et ajakohastada zoonooside või zoonootilise toimega mõjurite loetelu, võttes eriti arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	nende esinemine looma- ja inimpopulatsioonis, söödas ja toidus;

b)	kui raske on nende mõju inimestele;

c)	nende majanduslikud tagajärjed loomade ja inimeste tervishoiule ning sööda- ja toidukäitlejatele;

d)	epidemioloogilised arengud looma- ja inimpopulatsioonides, söödas ja toidus.

Kui see on inimeste tervise kaitsmise tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 11b sätestatud menetlust.“;

artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui rutiinkontrolli käigus vastavalt artiklile 4 kogutud andmed ei ole piisavad, on komisjonil kooskõlas artikliga 11a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega seatakse käesoleva direktiivi täiendamiseks, seades sisse kooskõlastatud seireprogrammid ühe või mitme zoonoosi ja/või zoonootilise toimega mõjuri kohta. Kõnealuseid delegeeritud õigusakte võetakse vastu eelkõige erivajaduste tuvastamisel või kui on vaja hinnata riske või luua zoonooside ja zoonootilise toimega mõjuritega seotud lähteväärtused liikmesriikide või liidu tasandil.“; [ME 371]

2a)	artikli 11 pealkiri asendatakse järgmisega „Lisade muutmine ja rakendusmeetmed“ [ME 372]

artikli 11 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II, III ja IV lisa, võttes eriti arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite, samuti mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsuse esinemine looma- ja inimpopulatsioonis, söödas, toidus ja keskkonnas,

b)	uute järelevalve ja aruandluse vahendite kättesaadavus,

c)	arengute hindamiseks nõutavad vajadused riigi, Euroopa või üleilmsel tasandil.“;

3a)	artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega: „Lisaks võib rakendusmeetmeid vastu võtta artikli 12 lõikes 2 osutatud komiteemenetlusega .“; [ME 373]

lisatakse järgmised artiklid 11a ja 11b:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõikes 1 ning artiklis 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 374]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõikes 1 ning artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti kohandamist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*209) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 4, artikli 5 lõike 1 ning artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11b

Kiirmenetlus

(*209) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikli 12 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

147.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (153)

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisa, et kohandada seda tehnika arenguga ja täiendada kõnealust määrust, määrates kindlaks missugune toit ja sööt kuulub kõnealuse määruse eri osade kohaldamisalasse, kehtestades GMOde sisaldusele toidus ja söödas sobivad madalamad piirmäärad, millest väiksemate väärtuste puhul ei kohaldata teatavatel tingimustel märgistusnõudeid , kehtestades meetmed, mis on vajalikud käitlejatele pädevate asutute nõuete või märgistusnõuete täitmiseks , ning kehtestades lõpptarbijale toitu tarnivate toitlustuskäitlejate antavat teavet käsitlevad erieeskirjad. [ME 375]

On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes* sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses meetmetega, mis on vajalikud käitlejatele pädevate asutute nõuete või märgistusnõuete täitmiseks ning eeskirjadega, mis lihtsustavad teatavate sätete ühetaolist kohaldamist. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 376]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 järgmiselt:

artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võib otsustada rakendusaktidega, kas teatavat liiki toit kuulub Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva jao reguleerimisalasse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud menetlusega määruse täiendamiseks, määrates kindlaks, kas teatavat liiki toit kuulub käesoleva jao reguleerimisalasse .“; [ME 377]

artikli 12 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades madalamad piirmäärad, eelkõige GMOdest koosnevatele või neid sisaldavatele toitudele, või millega võetakse võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut.“; [ME 378]

artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Delegeerimis- ja rakendamisvolitused

1. Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega võetakse vastu käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades:

a)	käitlejatele pädevate asutuste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 3;

b)	käitlejatele artiklis 13 sätestatud märgistusnõuete täitmiseks vajalikud meetmed; ning

c)	lõpptarbijale toitu tarnivate toitlustuskäitlejate antavat teavet käsitlevad erieeskirjad. Et võtta arvesse toitlustuskäitlejate eriolukorda, võib selliste eeskirjadega sätestada artikli 13 lõike 1 punktis e sätestatud nõuete kohandamise.

2. Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu järgmised meetmed: üksikasjalikke eeskirju, et lihtsustada artikli 13 ühetaolist kohaldamist.

a)	käitlejatele pädevate asutuste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 3;

b)	käitlejatele artiklis 13 sätestatud märgistusnõuete täitmiseks vajalikud meetmed;

c)	üksikasjalikud eeskirjad artikli 13 ühetaolise kohaldamise lihtsustamiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 379]

artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võib otsustada rakendusaktidega, kas teatavat liiki sööt kuulub käesoleva jao reguleerimisalasse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud menetlusega. Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, määrates kindlaks, kas teatavat liiki sööt kuulub käesoleva jao reguleerimisalasse. “; [ME 380]

artikli 24 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse madalamad piirmäärad, eelkõige GMOdest koosnevatele või neid sisaldavatele söötadele, või võetakse arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut.“; [ME 381]

artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Delegeeritud volitused ja rakendamisvolitused

1. Komisjon võib rakendusaktidega Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta vastu järgmised meetmed delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades :

a)	käitlejatele pädevate asutuste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, nagu on osutatud artikli 24 lõikes 3;

b)	käitlejatele märgistusnõuete täitmiseks vajalikud meetmed, mis on sätestatud artiklis 25;.

c)	üksikasjalikud eeskirjad artikli 25 ühetaolise kohaldamise lihtsustamiseks.

2. Komisjon võib võtta rakendusaktidega vastu üksikasjalikke eeskirju, et lihtsustada artikli 25 ühetaolist kohaldamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud menetlusega.“[ME 382]

7)	artikli 32 kuues lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 34a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta, et kohandada seda tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 34a:

„Artikkel 34a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 12 lõikes 4, artikli 14 lõikes 1a , artikli 15 lõikes 2 , artikli 24 lõikes 4 ning , artikli 26 lõikes 1 ja artikli 32 kuuendas lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 12 lõikes 4, artikli 14 lõikes 1a , artikli 15 lõikes 2 , artikli 24 lõikes 4 , artikli 26 lõikes 1 ning artikli 32 kuuendas lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*210) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 2, artikli 12 lõike 4, artikli 14 lõike 1a , artikli 15 lõike 2 , artikli 24 lõike 4 , artikli 26 lõike 1 ning artikli 32 kuuenda lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 383]

(*210) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

9)	artikli 35 lõige 3 jäetakse välja;

10)	artikli 47 lõige 3 jäetakse välja.

148.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (154) (*211)

Määruse (EÜ) nr 1830/2003 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust määrust GMOde kordumatute tunnuste väljatöötamise ja määramise süsteemi kehtestamisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1830/2003 järgmiselt:

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kordumatud tunnused

Kooskõlas artikliga 9 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse GMOde kordumatute tunnuste väljatöötamise ja määramise süsteem ja kohandatakse seda, võttes arvesse arengusuundumusi rahvusvahelistel foorumitel.“;

lisatakse järgmine artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*212) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*212) ELT L 123, 12.5. 2016, lk 1.“;"

3)	artikli 10 lõige 2 jäetakse välja;

4)	artikli 13 lõike 2 esimene lõik jäetakse välja.

149.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (155) (*213)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I, II, III ja IV lisa, et kohandada neid tehnika arenguga ja täiendada kõnealust määrust eeskirjadega, mis võimaldavad lihtsustatud sätteid loa andmisel söödalisanditele, mida on lubatud kasutada toidus. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1831/2003 järgmiselt:

1)	artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kooskõlas artikliga 21a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte IV lisa muutmise kohta, et kohandada selles sätestatud üldtingimusi teaduse ja tehnoloogia arenguga.“;

2)	artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 21 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta, et kohandada teaduse ja tehnoloogia arengust tulenevalt söödalisandite kategooriaid ja funktsionaalrühmi.“;

3)	artikli 7 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „5. Kooskõlas artikliga 21 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mis võimaldavad lihtsustatud sätteid loa andmisel söödalisanditele, mida on lubatud kasutada toidus.“;

4)	artikli 16 lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Kooskõlas artikliga 21 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta, et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut.“;

5)	artikli 21 neljas lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 21 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta.“;

lisatakse järgmine artikkel 21a:

„Artikkel 21a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 16 lõikes 6 ning artiklis 21 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 16 lõikes 6 ning artiklis 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*214) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 5, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 5, artikli 16 lõike 6 ning artikli 21 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*214) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 22 lõige 3 jäetakse välja.

150.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (156) (*215)

Määruse (EÜ) nr 2065/2003 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid pärast ametilt teadusliku ja/või tehnilise abi saamise taotlemist ning täiendatakse kõnealust määrust kinnitatud analüüsimeetodite kvaliteedinõuetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2065/2003 järgmiselt:

artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa punktis 4 osutatud kinnitatud analüüsimeetodite kvaliteedinõuete kohta, mis hõlmavad ka mõõdetavaid aineid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse kättesaadavaid teaduslikke tõendeid.“;

2)	artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta pärast ametilt teadusliku ja/või tehnilise abi saamise taotlemist.“;

lisatakse järgmine artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 17 lõikes 3 ning artikli 18 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 3 ning artikli 18 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*216) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 17 lõike 3 ning artikli 18 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*216) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

4)	artikli 19 lõige 3 jäetakse välja.

151.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (157)

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I, II ja III lisa ning täiendatakse kõnealust määrust seoses liidu eesmärgiga vähendada zoonooside ja zoonootiliste mõjurite esinemissagedust, konkreetsete kontrollimeetoditega, konkreetsete eeskirjadega importi kolmandatest riikidest käsitlevate kriteeriumide kohta, liidu tugilaborite ülesannete ja kohustustega , kontrollimeetodite heakskiitmisega ning siseriiklike tugilaborite teatavate ülesannete ja kohustustega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 384]

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses kontrollimeetodite heakskiitmisega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 385]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 järgmiselt:

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses liidu eesmärkidega I lisa 1. tulbas loetletud zoonooside ja zoonootiliste mõjurite esinemissageduse vähendamisel I lisa 2. tulbas loetletud loomapopulatsioonides, võttes arvesse eelkõige järgmisi asjaolusid: [ME 386]

a)	olemasolevate siseriiklike meetmete rakendamisel saadud kogemused; ja

b)	olemasolevate liidu nõuete alusel komisjonile või Euroopa Toiduohutusametile edastatud teave, eriti direktiivis 2003/99/EÜ ning eriti selle artiklis 5 sätestatud teabe raames.“;

lõike 6 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta punktis b loetletud eesmärkidel, olles arvesse võtnud eeskätt punktis c loetletud tingimusi.“;

c)	lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta, et lisada kriteeriume selle kindlaksmääramiseks, missugused salmonella serotüübid on terviseohutuse seisukohalt olulised.“;

artikli 5 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et kohandada selles sätestatud nõudeid ja minimaalseid proovide võtmise eeskirju, olles arvesse võtnud artikli 4 lõike 6 punktis c loetletud kriteeriume.“;

artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: [ME 387]

a)	konkreetsete kontrollimeetodite rakendamine zoonooside ja zoonootiliste mõjurite esinemissageduse vähendamiseks loomade esmatootmisetapis ja teistes toiduahela etappides;

b)	eeskirjad, mis võidakse vastu võtta punktis a viidatud meetodite kasutamise tingimuste suhtes;

c)	üksikasjalikud eeskirjad, mis võidakse vastu võtta vajalike dokumentide ja menetluste, samuti punktis a viidatud meetodite miinimumnõuete kohta; ja

d)	teatavad konkreetsed kontrollimeetodid, mida ei kasutata kontrolliprogrammide osana.“;

artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ilma et see piiraks artikli 5 lõiget 6, on komisjonil kooskõlas artikliga 13a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse eeskirjad artikli 5 lõikes 5 ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kriteeriumide kehtestamisele liikmesriikide poolt.“; [ME 388]

artikli 10 lõike 5 teine ja kolmas lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib loa tühistada sama korra alusel ning. komisjonil on, ilma et see piiraks artikli 5 lõike 6 kohaldamist, kooskõlas artikliga 13a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse konkreetsed eeskirjad selliste kriteeriumide kohta.“; [ME 389]

artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles millega sätestatakse liidu tugilaborite ülesanded ja kohustused, eriti arvesse võttes nende tegevuse koordineerimist siseriiklike tugilaboritega.“; [ME 390]

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles millega sätestatakse siseriiklike tugilaborite teatavad ülesanded ja kohustused, eriti võttes arvesse nende ja liikmesriikides artikli 12 lõike 1 punkti a alusel määratud asjaomaste laborite tegevuse koordineerimist.“; [ME 391]

artikli 12 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võib rakendusaktidega heaks kiita muid lõikes 3 Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kiidetakse heaks muud kontrollimeetodid kui need, millele on osutatud kontrollimeetodeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud menetlusega käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus .“; [ME 392]

7a)	artikli 13 pealkiri asendatakse järgmisega: „Delegeerimis- ja rakendamisvolitused“ [ME 393]

8)	artikli 13 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse asjaomaste terviseohutuse sertifikaatide elemente.“; [ME 394]

8a)	artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega: „Lisaks võib rakendusmeetmeid vastu võtta artikli 14 lõikes 2 osutatud komiteemenetlusega .“ [ME 395]

lisatakse järgmine artikkel 13a:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõigetes 1, 6 ja 7, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõikes 1, artikli 9 lõikes 4, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõigetes 2 ja 4 , artikli 12 lõike 3 kolmandas lõigus ning artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumisest muutmismääruse jõustumise kuupäev] . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 1, 6 ja 7, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõikes 1, artikli 9 lõikes 4, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõigetes 2 ja 4 , artikli 12 lõike 3 kolmandas lõigus ning artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti kohandamist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*217) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõigete 1, 6 ja 7, artikli 5 lõike 6, artikli 8 lõike 1, artikli 9 lõike 4, artikli 10 lõike 5, artikli 11 lõigete 2 ja 4 , artikli 12 lõike 3 kolmanda lõigu ning artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 396]

(*217) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

9)	artikli 14 lõige 3 jäetakse välja.

152.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta (158)

Direktiivi 2004/23/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust direktiivi kudede ja rakkude ning nendega kokku puutuvate ja nende kvaliteeti ja ohutust mõjutavate toodete ja materjalide jälgitavusnõuetega , kehtestatakse jälgitavuse tagamise kord ning imporditud kudede ja rakkude samaväärsete kvaliteedi- ja ohutusstandardite tõendamise kord ning täiendatakse kõnealust direktiivi teatavate tehniliste nõuetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 . aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 397]

Direktiivi 2004/23/EÜ rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada jälgitavuse tagamise kord ning imporditud kudede ja rakkude samaväärsete kvaliteedi- ja ohutusstandardite tõendamise kord. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 398]

Seetõttu muudetakse direktiivi 2004/23/EÜ järgmiselt:

artikli 8 lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Kooskõlas artikliga 28a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kudede ja rakkude ning nendega kokku puutuvate ja nende kvaliteeti ja ohutust mõjutavate toodete ja materjalide jälgitavusnõuded ning kehtestatakse liidu tasandil jälgitavuse tagamise kord . [ME 399]

6. Komisjon kehtestab liidu tasandil jälgitavuse tagamise korra rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 400]

artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon kehtestab lõike 1 kohase samaväärsete kvaliteedi- ja ohutusstandardite tõendamise korra rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud menetlusega. Kooskõlas artikliga 28a on komisjonil õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse lõike 1 kohane samaväärsete kvaliteedi- ja ohutusstandardite tõendamise kord. “; [ME 401]

artikli 28 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 28a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte esimese lõigu punktides a kuni i osutatud tehniliste nõuete kohta. [ME 402]

Kui esimese lõigu punktides d ja e osutatud tehniliste nõuete tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 28b sätestatud menetlust.“;

lisatakse järgmised artiklid 28a ja 28b:

„Artikkel 28a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 5 , artikli 9 lõikes 4 ning artikli 28 teises lõigus osutatud volituste delegeerimine õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5 , artikli 9 lõikes 4 ning artikli 28 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*218) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 5 , artikli 9 lõikes 4 ning artikli 28 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 403]

Artikkel 28b

Kiirmenetlus

(*218) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artiklist 29 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

153.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (159)

Määruse (EÜ) nr 852/2004 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I ja II lisa ja täiendatakse kõnealust määrust hügieeni erimeetmetega, toiduettevõtete tunnustamise nõuetega, erisätetega määruse nõuete kohaldamiseks konkreetsete toiduainete suhtes, et käsitleda konkreetseid riske või esilekerkivaid ohtusid seoses rahvatervisega, samuti erandite lubamiseks kõnealuse määruse lisadest. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 852/2004 järgmiselt:

artikli 4 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega sätestatakse lõikes 3 osutatud hügieeni erimeetmete vastuvõtmiseks erimeetmed , eelkõige seoses järgmisega: [ME 404]

a)	mikrobioloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud proovivõtmise ja analüüsi meetodite kindlaksmääramine;

b)	temperatuuri kontrollimise erinõuete kehtestamine ja külmaahela pidevuse tagamine ja

c)	konkreetsete mikrobioloogiliste eesmärkide seadmine.“;

artikli 6 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	kooskõlas artikliga 13a komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakti alusel , mis täiendab käesolevat määrust .“[ME 405]

artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte erisätete kohta , millega määratakse kindlaks erisätted käesoleva määruse nõuete kohaldamiseks konkreetsete toiduainete suhtes, et käsitleda konkreetseid riske või esilekerkivaid ohtusid seoses rahvatervisega.“; [ME 406]

artikli 13 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta. Muudatuste eesmärk on asjakohaseid riskitegureid arvesse võttes tagada ja hõlbustada määruse eesmärkide saavutamist, tuginedes järgmistele alustele:

a)	toidukäitlejate ja/või pädevate asutuste kogemused, eelkõige HACCP-põhiste süsteemide rakendamisel saadud kogemused ning artiklist 5 lähtuvad HACCAP põhimõtetel põhinevad menetlused;

b)	komisjoni kogemused, eelkõige tema auditite tulemused;

c)	tehnoloogia areng ja selle praktilised tagajärjed ning tarbija ootused toidu koostise suhtes;

d)	uus teadusnõustamine, eriti uued riskihindamised;

e)	toiduainete mikrobioloogilised ja temperatuurinõuded.

Esimeses lõigus nimetatud muudatused hõlmavad:

a)	hügieenisätteid esmatootmise ja sellega seotud toimingute kohta;

b)	nõudeid toidukäitlemishoonetele ja seadmetele;

c)	toiduainete suhtes kohaldatavaid sätteid, sealhulgas transporti, pakendamist ja pakkimist;

d)	toiduainete kuumtöötlemist;

e)	toidujäätmete käsitsemist;

f)	veevarustuse nõudeid;

g)	toidu käsitsemise alas töötavate inimeste hügieeni ja väljaõpet.

2. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega lubatakse erandeid I ja II lisast , eelkõige selleks, et hõlbustada väikeettevõtjatel artikli 5 rakendamist , võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid, tingimusel et sellised erandid ei kahjusta käesoleva määruse järgmiste eesmärkide saavutamist:.

a)	artikli 5 rakendamise hõlbustamine väikeettevõtjate suhtes;

b)	ettevõtete suhtes, kes toodavad, käsitsevad või töötlevad toorainet, mis on mõeldud ohtust tagava töötlemise läbinud kõrgrafineeritud toiduainete tootmiseks.“; [ME 407]

lisatakse järgmine artikkel 13a:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 4, artikli 6 lõike 3 punktis c, artiklis 12 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 4, artikli 6 lõike 3 punktis c, artiklis 12 ning artikli 13 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti kohandamist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*219) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 4, artikli 6 lõike 3 punkti c, artikli 12 ning artikli 13 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 408]

(*219) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikli 14 lõige 3 jäetakse välja.

154.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (160) (*220)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse II ja III lisa ning täiendatakse kõnealust määrust seoses muu aine kui joogivee kasutamisega loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks, teatavate loomset päritolu toiduainete Rootsi või Soome turule viimisega seotud eritagatiste muutmisega ning erandite lubamisega määruse (EÜ) nr 853/2004 II ja III lisast. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 853/2004 järgmiselt:

artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Toidukäitlejad ei kasuta loomset päritolu toodete pinnalt pinnasaaste eemaldamiseks mingit muud ainet peale joogivee või kui määrusega (EÜ) nr 852/2004 või käesoleva määrusega seda lubatakse, siis puhta vee, välja arvatud kui aine kasutamise on heaks kiitnud komisjon. Sel eesmärgil on komisjonil kooskõlas artikliga 11a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte. Toidukäitlejad järgivad samuti mis tahes kasutustingimusi, mis võidakse sama korra alusel kehtestada. Heakskiidetud aine kasutamine ei mõjuta toidukäitleja kohustust järgida käesoleva määruse nõudeid.“;

artikli 8 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, [millega muudetakse lõikeid 1 ja 2, et ajakohastada kõnealustes lõigetes sätestatud nõudeid,] võttes arvesse muudatusi liikmesriikide kontrolliprogrammides või mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 852/2004.“;

3)	artikkel 9 jäetakse välja;

artikli 10 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II ja III lisa muutmise kohta. Muudatuste eesmärk on asjakohaseid riskitegureid arvesse võttes tagada ja hõlbustada määruse eesmärkide saavutamist, tuginedes järgmistele alustele:

a)	toidukäitlejate ja/või pädevate asutuste kogemused, eelkõige HACCP-l põhinevate süsteemide rakendamisest saadud kogemused vastavalt artiklile 5;

b)	komisjoni kogemused, eelkõige tema auditite tulemused;

c)	tehnoloogilised arengud ja nende praktilised tagajärjed ning tarbijate ootused toidu koostise suhtes;

d)	teaduslikud nõuanded, eelkõige uued hinnangud riskidele;

e)	toiduainete mikrobioloogilised ja temperatuurinõuded;

f)	muutused tarbimisharjumustes.

Esimeses lõigus nimetatud muudatused hõlmavad:

a)	loomset päritolu toodete identifitseerimismärgile esitatavaid nõudeid;

b)	HACCP-põhiste toimingute eesmärke;

c)	nõudeid teabele toiduahela kohta;

d)	hügieeni erinõudeid hoonetele, sealhulgas transpordivahenditele, kus toodetakse, käsitsetakse, töödeldakse, ladustatakse või jaotatakse loomset päritolu tooteid;

e)	hügieeni erinõudeid tegevusele, mis hõlmab loomset päritolu toodete tootmist, käsitsemist, töötlemist, ladustamist, transporti või jaotamist;

f)	reegleid veel sooja liha transportimiseks;

g)	hügieenistandardeid või -kontrolle, kui nende vajadus rahvatervise kaitseks on teaduslikult tõendatud;

h)	III lisa VII jao IX peatüki laiendamist elusatele kahepoolmelistele molluskitele, välja arvatud perekonda Pectinidae kuuluvatele kammkarpidele;

kriteeriume otsustamaks, millisel juhul epidemioloogilised andmed osutavad, et kalastuspiirkonnaga ei seondu terviseohte parasiitide näol ja sellest tulenevalt otsustamaks, millisel juhul võib pädev asutus lubada toidukäitlejail mitte külmutada kalandustooteid kooskõlas III lisa VIII jao III peatüki D osaga;

täiendavaid hügieenistandardeid elusate kahepoolmeliste molluskite puhul koostöös liidu asjakohase referentlaboratooriumiga, sealhulgas:

i)	teiste mereliste biotoksiinide piirväärtused ja analüüsimeetodid;

ii)	viiruste testimise kord ja viroloogilised standardid ja

iii)	proovivõtuplaanid ja -meetodid ning analüütilised hälbed, mida rakendatakse hügieenistandardite järgimise kontrollimiseks;

2. Kooskõlas artikliga 11a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega lubatakse erandeid II ja III lisast, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid, tingimusel et sellised erandid ei kahjusta käesoleva määruse järgmiste eesmärkide saavutamist:

a)	hõlbustada nende rakendamist väikeettevõtjate jaoks;

b)	võimaldada jätkuvalt kasutada traditsioonilisi meetodeid toidu tootmise, töötlemise või jaotamise mis tahes etapis;

c)	arvestada selliste toiduainetööstuste vajadustega, mis asuvad piirkondades, kus kehtivad geograafilised eripiirangud;

d)	ettevõtete suhtes, kas toodavad toorainet, mis on mõeldud kõrgrafineeritud toiduainete tootmiseks ja mis on läbinud ohtust tagava töötlemise.“;

artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Ilma et see piiraks artikli 9 ja artikli 10 lõike 1 üldkohaldatavust, võib komisjon kehtestada rakendusaktiga järgmisi meetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega.“.

b)	lõiked 1, 5, 6, 7 ja 8 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 8 lõike 3 punktis a ning artikli 10 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 8 lõike 3 punktis a ning artikli 10 lõigetes 1 ja 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti kohandamist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*221) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 2, artikli 8 lõike 3 punkti a ning artikli 10 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*221) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

7)	artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

155.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (161)

Määruse (EÜ) nr 854/2004 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I, II, III, IV, V ja VI lisa ning täiendatakse kõnealust määrust, lubades erandeid kõnealustest lisadest. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 854/2004 järgmiselt:

1)	artikkel 16 jäetakse välja;

artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I, II, III, IV, V ja VI lisa. Muudatuste eesmärk on asjakohaseid riskitegureid arvesse võttes tagada ja hõlbustada määruse eesmärkide saavutamist, tuginedes järgmistele alustele:

a)	toidukäitlejate ja/või pädevate asutuste kogemused, eelkõige HACCP-l põhinevate süsteemide rakendamisest saadud kogemused vastavalt artiklile 5;

tehnoloogia areng ja selle praktilised tagajärjed ning tarbijate ootused toidu koostise suhtes;

i)	teaduslikud nõuanded, eriti uued hinnangud riskidele;

ii)	muutused tarbimisharjumustes.

Esimeses lõigus nimetatud muudatused hõlmavad järgmist:

a)	pädevate asutuste ülesanded;

b)	ametlike kontrollide korraldamine, eelkõige nende sagedus ja vastutuse jaotus;

c)	tapamaja personali kaasamine ametlikesse kontrollidesse;

d)	kontrollidele järgnev tegevus;

e)	erinõuded liha inspekteerimisele;

f)	konkreetsete ohtudega seotud nõuded;

g)	konkreetsed loetelusse kuulumist käsitlevad nõuded kolmandates riikides asuvatele ettevõtetele;

h)	kriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millal ohuanalüüsi põhjal on riiklikul veterinaararstil vaja olla kohal tapamajades ja ulukiliha käitlemisettevõtetes tapaeelse ja tapajärgse kontrolli kestel;

i)	olukorrad, mil teatavad I lisa IV jaos kirjeldatud tapajärgse kontrolli menetlused ei ole vajalikud, võttes arvesse päritolupõllumajandusettevõtet, -piirkonda või -riiki ning ohuanalüüsi põhimõtteid;

j)	riiklike veterinaararstide ja nende abide katsete sisu käsitlevad eeskirjad;

k)	laborikatsete tegemise eeskirjad;

l)	III lisas nõutud kalatoodete ametlike kontrollidega seotud analüütilised piirid, kaasa arvatud parasiitide ja keskkonna saasteainete osas;

2. Kooskõlas artikliga 18a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega lubatakse erandeid I, II, III, IV, V ja VI lisast, võttes arvesse asjakohaseid riskitegureid, ja tingimusel, et sellised erandid ei kahjusta käesoleva määruse järgmiste eesmärkide saavutamist , selleks, et :

i)	lihtsustada lisades kehtestatud nõuete rakendamist väikeettevõtjate jaoks;

ii)	võimaldada jätkuvalt kasutada tavapäraseid meetodeid mis tahes toiduainete tootmis-, töötlemis- või turustamisetapil;

iii)	vastata selliste toidukäitlemisettevõtete vajadustele, mis asuvad piirkondades, mille suhtes kohaldatakse geograafilisi eripiiranguid vastata selliste toidukäitlemisettevõtete vajadustele, mis asuvad piirkondades, mille suhtes kohaldatakse geograafilisi eripiiranguid .“; [ME 409]

artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 16 ja artikli 17 lõike 1 üldkohaldatavust, võib komisjon kehtestada rakendusaktidega järgmisi meetmeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega. artikliga 18a, et kehtestada järgmisi meetmeid: “; [ME 410]

b)	lõiked 3, 4, 7, 8 ja 15 jäetakse välja;

lisatakse järgmine artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 17 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 18 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 18 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti kohandamist vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*222) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 17 lõigete 1 ja 2 ning artikli 18 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 411]

(*222) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikli 19 lõige 3 jäetakse välja.

156.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (162) (*223)

Määruse (EÜ) nr 183/2005 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I, II ja III lisa, et kohandada neid tehnika arenguga ja täiendada kõnealust määrust, määrates kindlaks mikrobioloogilised erikriteeriumid ja eesmärgid, tunnustades söödakäitlemisettevõtteid ning lubades erandeid kõnealuse määruse I, II ja III lisast. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 183/2005 järgmiselt:

1)	artikli 5 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 30 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte punktides a ja b osutatud kriteeriumide kindlaksmääramise kohta.“;

artikli 10 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	tunnustamine on nõutav vastavalt delegeeritud määrusele, mille võtab kooskõlas artikliga 30a vastu komisjon.“;

3)	artikli 27 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 30 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I, II ja III lisa muutmise kohta.“;

4)	artikkel 28 asendatakse järgmisega: „Artikkel 28 Kooskõlas artikliga 30a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega võidakse erilistel põhjustel teha erandeid I, II ja III lisa sätetest, tingimusel et need erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.“;

lisatakse järgmine artikkel 30a:

„Artikkel 30a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 10 lõikes 3, artiklis 27 ning artiklis 28 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 10 lõikes 3, artiklis 27 ja artiklis 28 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*224) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 3, artikli 10 lõike 3, artikli 27 ning artikli 28 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*224) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

6)	artikli 31 lõige 3 jäetakse välja.

157.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (163)

Määruse (EÜ) nr 1901/2006 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kõnealuse määruse täiendamiseks

—	määratakse veelgi täpsemalt kindlaks teatavate meetmete algatamise või täitmise edasilükkamise lubamise põhjused ning

—	lisatakse sätted rahatrahvide kehtestamiseks.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1901/2006 järgmiselt:

artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõike 1 rakendamise käigus saadud kogemuste põhjal on komisjonil kooskõlas artikliga 50a õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratletakse veelgi täpsemalt edasilükkamise lubamise põhjused.“; [ME 412]

artikli 49 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon võib kehtestada trahvide või perioodiliste karistusmaksete vormis rahatrahvid käesoleva määruse või selle alusel võetud rakendusmeetmete rikkumise korral seoses määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatud korras lubatud ravimitega.

Kooskõlas artikliga 50a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse: [ME 413]

a)	loetelu käesoleva määrusega ette nähtud kohustustest, mille rikkumist võidakse karistada rahatrahvidega;

b)	trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise kord, sealhulgas eeskirjad sellekohase menetluse algatamise, uurimismeetmete, kaitseõiguse, toimikule juurdepääsu õiguse, seadusjärgse esindamise ja konfidentsiaalsuse kohta;

c)	eeskirjad menetluse kestuse ja aegumistähtaegade kohta;

d)	aspektid, mida komisjon võtab arvesse trahvide või perioodiliste karistusmaksete määra kehtestamisel, samuti trahvi või karistusmaksete ülemmäär ning nende kogumise tingimused ja meetodid.

Uurimise läbiviimiseks võib komisjon teha koostööd liikmesriikide pädevate asutustega ning kasutab ameti eraldatud vahendeid.

Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsused, millega komisjon on määranud rahatrahvid. Ta võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada või seda vähendada või suurendada.“;

3)	1. peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega: „2. jagu Delegeeritud volituste rakendamine“;

1. peatüki 2. jao pealkirja järele lisatakse järgmine artikkel 50a:

„Artikkel 50a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 20 lõikes 2 ning artikli 49 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 414]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 20 lõikes 2 ning artikli 49 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*225) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 20 lõike 2 ning artikli 49 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*225) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5)	artikkel 51 jäetakse välja.

158.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (164)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisa, et kohandada seda tehnika arenguga, ja täiendatakse kõnealust määrust seoses järgmisega:

—	toitumisalane teave lõpptarbijale või toitlustusettevõtjatele pakkimata kujul müüdava toidu ning müügikohas ostja palvel pakitava või koheseks realiseerimiseks valmis pakitud toidu kohta;

—	erandid loa väljastamise menetlusest, mis on seotud kaubamärkide, marginimetuste või väljamõeldud nimetuste kasutamisega;

—	erandid toitainete osas, mida tasakaalustatud ja mitmekesine toit ei suuda pakkuda piisavas koguses;

—	täpsed toitainelised põhijooned, millele toit või teatavad toidugrupid peavad vastama, et kanda toitumis- või tervisealaseid väiteid;

—	meetmed, mis määratlevad toidud või toidugrupid, mille puhul tuleb toitumis- või tervisealaste väidete kasutamist piirata või keelata;

—

nimekirja vastuvõtmine, mis hõlmab liidu lubatud tervisealaseid väiteid, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited, ja nende kasutamise tingimuste ning kõnealuse nimekirja mis tahes muudatuste või täienduste, samuti väidete loataotluste kohta tehtud lõplike otsuste vastuvõtmine. [ME 415]

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused liidu tervisealaste väidete, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate väidete nimekirja ja selle kasutamise tingimuste ning kõnealuse nimekirja mis tahes muudatuste või täienduste vastuvõtmiseks, samuti seoses lõplike otsustega väidete loataotluste kohta. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 416]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1924/2006 järgmiselt:

artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lõpptarbijale või toitlustusettevõtjatele pakkimata kujul müüdava toidu (sealhulgas värsked tooted, näiteks puu- ja köögivili või leib) ning müügikohas ostja palvel pakitava või koheseks realiseerimiseks valmis pakitud toidu suhtes ei kohaldata artiklit 7 ning artikli 10 lõike 2 punkte a ja b. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse pakkimata kujul müüdava toidu märgistusel esitatava teabe kohta. Liikmesriikide sätteid võib kohaldada kuni kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseni.“; [ME 417]

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Üldnimetuste puhul, millega on tavapäraselt tähistatud mingi toidu- või joogigrupi selline iseärasus, mis võib jätta mulje mõju avaldamisest inimese tervisele, võib asjaomaste toidukäitlejate avalduse põhjal lubada erandeid lõikes 3 sätestatud nõuetest. Avaldus saadetakse liikmesriigi pädevale asutusele, kes edastab selle koheselt komisjonile. Komisjon võtab vastu ja avaldab toidukäitlejate vastavate avalduste esitamise eeskirja, et tagada avalduste läbipaistev käitlemine mõistliku tähtaja jooksul. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte lõikest 3 erandite tegemise kohta.“; [ME 418]

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

teise lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	väita, viidata või anda mõista, et tasakaalustatud ja mitmekesine toit ei suuda tavaliselt pakkuda piisavas koguses toitaineid;“;

lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte erandite tegemise kohta , millega kehtestatakse erandid käesoleva artikli teise lõigu punktist d toitainete osas, mida tasakaalustatud ja mitmekesine toit ei suuda pakkuda piisavas koguses; delegeeritud õigusaktid hõlmavad erandite kohaldamise tingimusi, võttes arvesse liikmesriikides esinevaid eritingimusi.“; [ME 419]

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks 19. jaanuariks 2009õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse täpsed toitainelised põhijooned, sealhulgas erandid, millele toit või teatavad toidugrupid peavad vastama, et kanda toitumis- või tervisealaseid väiteid, ning tingimused toitumis- või tervisealaste väidete kasutamiseks toidu või toidugruppide kohta, võttes arvesse toitainelisi põhijooni.“; [ME 420]

ii)

kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte toitaineliste põhijoonte ja nende kasutamise tingimuste kohta, et võtta arvesse asjaomaseid teaduslikke arenguid. Sel eesmärgil konsulteeritakse huvitatud osapooltega, eriti toidukäitlejate ja tarbijarühmadega.“; [ME 421]

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega määratletakse muud kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud toidud või toidugrupid, mille puhul tuleb teaduslikke tõendeid arvesse võttes toitumis- või tervisealaste väidete kasutamist piirata või keelata.“; [ME 422]

artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta, vajaduse korral pärast konsulteerimist ametiga. Kui see on asjakohane, kaasab komisjon huvitatud isikud, eriti toidukäitlejad ja tarbijarühmad, et hinnata kõnesolevate väidete tähelepanemist ja nendest arusaamist.“;

artikli 13 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Pärast ametiga konsulteerimist võtab komisjon kooskõlas artikliga 24a hiljemalt 31. jaanuariks 2010rakendusaktidega käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles esitatakse lõikes 1 osutatud väidetest koosneva koosnev liidu nimekirja nimekiri ning kõik vajalikud tingimused nende väidete kasutamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega. [ME 423]

4. Pärast ametiga konsulteerimist võtab komisjon komisjoni enda algatusel või liikmesriigi taotlusel rakendusaktidega käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 24a vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse lõikes 3 osutatud nimekirja tehtavad mis tahes muudatused, mis põhinevad üldtunnustatud teaduslikel tõenditel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 424]

artikli 17 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon teeb taotluse kohta lõpliku otsuse rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega delegeeritud õigusakte, millega tehakse taotluse kohta lõplik otsus .“; [ME 425]

teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kui väide vastab endiselt käesoleva määrusega sätestatud tingimustele, võtab komisjon enne viieaastase perioodi möödumist rakendusaktiga on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24a käesoleva määruse täiendamiseks vastu meetmed väite lubamiseks ilma kasutuspiiranguta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega delegeeritud õigusakte, et lubada väidet ilma kasutuspiiranguta .“; [ME 426]

artikli 18 lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui amet annab negatiivse arvamuse väite lõikes 4 osutatud nimekirja lisamise kohta, teeb komisjon Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , et teha taotluse kohta otsuse rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega otsus, kui amet esitab väite lõikes 4 osutatud nimekirja lisamise kohta negatiivse arvamuse .“; [ME 427]

teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kui väide vastab endiselt käesoleva määrusega sätestatud tingimustele, võtab komisjon enne viieaastase perioodi möödumist rakendusaktiga kooskõlas artikliga 24a käesoleva määruse täiendamiseks vastu meetmed väite lubamiseks ilma kasutuspiiranguta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega delegeeritud õigusaktid, et lubada väidet ilma kasutuspiiranguta .“; [ME 428]

lisatakse järgmine artikkel 24a:

„Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 1 lõigetes 2 ja 4, artiklis 3, artikli 4 lõigetes 1 ja 5 ning, artikli 8 lõikes 2 , artikli 13 lõigetes 3 ja 4, artikli 17 lõigetes 3 ja 4, artikli 18 lõikes 5 ning artikli 28 lõike 6 punktis a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõigetes 2 ja 4, artiklis 3, artikli 4 lõigetes 1 ja 5 ning, artikli 8 lõikes 2 , artikli 13 lõigetes 3 ja 4, artikli 17 lõigetes 3 ja 4, artikli 18 lõikes 5 ning artikli 28 lõike 6 punktis a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*226) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 1 lõigete 2 ja 4, artikli 3, artikli 4 lõigete 1 ja 5 ning, artikli 8 lõike 2 , artikli 13 lõigete 3 ja 4, artikli 17 lõigete 3 ja 4, artikli 18 lõike 5 ning artikli 28 lõike 6 punkti a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 429]

(*226) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

9)	artikli 25 lõige 3 jäetakse välja;

10)

artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 4 punkt b jäetakse välja;

lõike 6 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

pärast ametiga konsulteerimist võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse kõnealusel viisil lubatud tervisealaste väidete kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud menetlusega kooskõlas artikliga 24a käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse kõnealusel viisil lubatud tervisealased väited .“[ME 430]

159.

20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (165)

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I ja II lisa, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga, ning millega muudetakse kõnealuse määruse III lisa, et lubada vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete, mille kasutamine on keelatud, või piiratud, või ainete, mis on liidus uurimisel/kontrollimisel, kasutamist, ning et täiendada kõnealust määrust, määratledes täiendavaid toite või toidugruppe, millele ei ole lubatud lisada vitamiine ja mineraaltoitaineid; kehtestades vitamiinide ja mineraaltoitainete ühendite puhtuse nõuded ning kehtestades toidus sisalduvate vitamiinide või mineraalainete märkimisväärsest kogustest kogusest erandi tegemisega minimaalse koguse , samuti kehtestades toidule lisatavate vitamiinide või mineraaltoitainete maksimaalsed kogused ning määrates kindlaks teatava vitamiini või mineraaltoitaine lisamise piiramise või keelamise tingimused . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 431]

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses toidule lisatavate vitamiinide ja mineraaltoitainete kogustega ning tingimustega, millega piiratakse või keelatakse teatud vitamiini või mineraaltoitaine lisamist. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 432]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1925/2006 järgmiselt:

artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I ja II lisas esitatud loetelusid, et kohandada neid tehnika arenguga.

Enne nimetatud muudatuste tegemist konsulteerib komisjon huvitatud osapooltega, eelkõige toidukäitlejate ja tarbijarühmadega.“;

artikli 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega määratletakse täiendavad toidud või toidugrupid, millele ei ole lubatud lisada vitamiine ja mineraaltoitaineid, võttes arvesse nende toiteväärtust ja teaduslikke tõendeid.“; [ME 433]

artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses II lisas loetletud vitamiinide ja mineraaltoitainete ühendite puhtuse nõuete kohta nõuetega , juhul kui puhtuse nõudeid ei kohaldata käesoleva artikli lõike 2 alusel.“; [ME 434]

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kui toidule lisatakse vitamiine või mineraaltoitaineid, ei tohi vitamiinide või mineraaltoitainete kogusisaldus, ükskõik millisel eesmärgil, ületada toidus müügihetkel maksimaalset kogust. Komisjon kehtestab kõnealused kogused rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud menetlusega. Kooskõlas artikliga 13a võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse nimetatud maksimaalsed kogused. Selleks võib komisjon esitada maksimaalsete koguste meetmete eelnõu 19. jaanuarini 2009. Kontsentreeritud ja dehüdraaditud toodete suhtes kehtivad maksimaalsed kogused vastavalt tootja juhistele tarbimiseks valmistatud toidus. [ME 435]

2. Komisjon määrab Kooskõlas artikliga 13a võtab komisjon käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks tingimused, millega piiratakse või keelatakse teatud vitamiini või mineraaltoitaine lisamist toidule või toidugruppidele, kindlaks rakendusaktiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud menetlusega.“; [ME 436]

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Toidule vitamiini või mineraaltoitaine lisamise tulemusena peab kõnealust vitamiini või mineraaltoitainet olema toidus vähemalt märkimisväärne kogus, kui selline kogus on määratletud määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisa A osa punktis 2. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega kehtestatakse vitamiinide või mineraaltoitainete minimaalsed kogused toidus, sealhulgas mis tahes madalamad kogused erandina märkimisväärsetest kogustest, konkreetsetes toitudes või toidugruppides.“; [ME 437]

artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Toidu, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, märgistus, esitlemine ja reklaam ei tohi sisaldada ühtegi väidet ega viidet selle kohta, et tasakaalustatud ja vaheldusrikas toitumine ei taga vajalikku toitainete kogust. Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega tehakse teatud toitaine osas erand kõnealusest eeskirjast.“; [ME 438]

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjonil on omal algatusel või liikmesriikide esitatud teabe alusel õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et lisada kõnealusesse lisasse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aine või koostisosa. Sellisele delegeeritud õigusaktile eelneb kõigil juhtudel olemasoleva teabe hindamine ameti poolt ja see peab vastama järgmistele tingimustele:

kui on tuvastatud oht tervisele, lisatakse aine ja/või ainet sisaldav koostisosa:

i)	III lisa A osasse ja selle lisamine toidule või selle kasutamine toidu valmistamisel keelatakse; või

ii)	III lisa B osasse ja selle lisamist toidule või selle kasutamist toidu valmistamisel lubatakse üksnes nimetatud lisas sätestatud tingimustel;

b)	kui on tuvastatud ohtliku mõju võimalus tervisele, kuid see on teaduslikult tõendamata, lisatakse aine III lisa C osasse.

Kui aine või koostisosa III lisa A või B osasse lisamise tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 13b sätestatud menetlust.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil aine lisati III lisa C osasse ja arvestades ameti arvamust käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud hindamiseks esitatud toimikute kohta on komisjonil kooskõlas artikliga 13a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta, et lubada III lisa C osas loetletud aine kasutamist või lisada see vajadusel III lisa A või B osas toodud loetellu.

lisatakse järgmised artiklid 13a ja 13b:

„Artikkel 13a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 3, artiklis 4, artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes lõigetes 1, 2 ja 6, artikli 7 lõikes 1 ning artikli 8 lõigetes 2 ja 5 osutatud õigus antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 3, artiklis 4, artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes lõigetes 1, 2 ja 6, artikli 7 lõikes 1 ning artikli 8 lõigetes 2 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*227) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 3, artikli 4, artikli 5 lõike 1, artikli 6 lõike lõigete 1, 2 ja 6, artikli 7 lõike 1 ning artikli 8 lõigete 2 ja 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 439]

Artikkel 13b

Kiirmenetlus

(*227) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

8)	artiklist 14 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

160.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (166) (*228)

Määruse (EÜ) nr 1394/2007 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1394/2007 järgmiselt:

1)	artikkel 24 asendatakse järgmisega: „Artikkel 24 Lisade muutmine Kooskõlas artikliga 25a on komisjonil pärast ametiga konsulteerimist õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.“;

lisatakse järgmine artikkel 25a:

„Artikkel 25a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 24 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*229) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*229) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1“;"

3)	artikli 26 lõige 3 jäetakse välja.

161.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/32/EÜ toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (167)

Direktiivi 2009/32/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi I lisa, et kohandada seda tehnika arenguga ja täiendada kõnealust direktiivi vajalike analüüsimeetoditega puhtuse kriteeriumide täitmise kontrollimiseks ja kõnealuse direktiivi I lisas loetletud ekstrahentide proovivõtumenetluste ja analüüsi meetoditega ning elavhõbeda ja kaadmiumi lubatud piirnormidega kõnealustes ekstrahentides. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/32/EÜ järgmiselt:

artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1. Kooskõlas artikliga 5a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse teaduse ja tehnika arengut silmas pidades I lisas ekstrahentide kasutamist, nende kasutustingimusi ja jääksisalduse piirnorme.

2. Komisjonil Kooskõlas artikliga 5a on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 5 a käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada järgmine : [ME 440]

a)	vajalikud analüüsimeetodid artiklis 3 ette nähtud üldiste ja spetsiifiliste puhtuse kriteeriumide täitmise kontrollimiseks;

b)	toiduainetes või toidu koostisosades kasutatavate ja I lisas loetletud ekstrahentide proovivõtumenetlused ning kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi meetodid;

c)	vajaduse korral I lisas loetletud ekstrahentide spetsiifilised puhtuse kriteeriumid, eelkõige elavhõbeda ja kaadmiumi lubatud piirnormid ekstrahentides.

3. Kui see on inimeste tervise kaitsmise tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse lõike 1 ja lõike 2 punkti c alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 5b sätestatud menetlust.“;

artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, on komisjonil kooskõlas artikliga 5a õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, kui selliseid muudatusi peetakse vajalikuks lõikes 1 nimetatud raskuste lahendamiseks ja inimeste tervise kaitse tagamiseks.

Liikmesriik, kes on vastu võtnud kaitsemeetmed, võib nende rakendamist jätkata, kuni muudatused tema territooriumil jõustuvad.“;

lisatakse järgmised artiklid 5a ja 5b:

„Artikkel 5a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 441]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*230) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 ja artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 5b

(*230) ELT L 123, 5.12.2016, lk 1.“;"

3)	artiklist 6 jäetakse välja lõiked 3 ja 4.

162.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (168)

Direktiivi 2009/41/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse direktiivi lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga ja loetleda selliste GMMide liigid, mille suhtes direktiivi ei kohaldata, kui nende ohutus on kinnitatud kooskõlas kõnealuses direktiivis sätestatud kriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/41/EÜ järgmiselt:

artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse:

a)	II, III, IV ja V lisa, et kohandada neid tehnika arenguga;

b)	II lisa C osa, et kehtestada artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud GMMide liikide loetelu ja seda ajakohastada.“;

lisatakse järgmine artikkel 19a:

„Artikkel 19a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*231) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(*231) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikli 20 lõige 2 jäetakse välja;

II lisa B osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Sissejuhatus

Käesoleva direktiivi reguleerimisalast jäävad välja C osas vastavalt artiklile 19 loetletud GMMide liigid. GMMisid lisatakse loetellu ühekaupa ning väljajätmine puudutab vaid iga selgelt määratletud GMMi. Selline väljajätmine kehtib ainult siis, kui GMMi kasutatakse suletud keskkonnas. See ei kehti GMMide tahtliku keskkonda viimise puhul. Selleks et GMMi võiks kanda C osa loetellu, tuleb tõendada, et ta vastab järgmistele kriteeriumidele.“;

5)	II lisa C osa asendatakse järgmisega: „C osa B osas loetletud kriteeriumidele vastavate GMMide loetelu: … (täidetakse vastavalt artiklile 19).“

163.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (169)

Direktiivi 2009/54/EÜ eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et tagada rahvatervise kaitse ja täiendada kõnealust direktiivi seoses järgmisega:

—	loodusliku mineraalvee komponentide kontsentratsiooni piirmäärad;

—	mis tahes vajalikud sätted teatavate komponentide kõrgele kontsentratsioonile osutamiseks märgistusel;

—	osooniga rikastatud õhu kasutamise tingimused loodusliku mineraalvee töötlemisel, teave loodusliku mineraalvee töötlemise kohta;

—	analüüsimeetodid loodusliku mineraalvee reostuse kontrollimiseks;

—	proovivõtumenetlused ja analüüsimeetodid loodusliku mineraalvee mikrobioloogiliste omaduste kontrollimiseks.

On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes- sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/54/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 4 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte esimese lõigu punkti b alapunktis i ja punkti c alapunktis i osutatud meetmete kohta.“; [ME 443]

2)	artikli 9 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte esimese lõigu punktis d osutatud meetmete kohta.“; [ME 444]

artikli 11 lõike 4 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et tagada rahvatervise kaitse.

Kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 13b sätestatud menetlust.“;

4)	artikli 12 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 13a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte esimese lõigu punktides a–f osutatud meetmete kohta.“; [ME 445]

lisatakse järgmised artiklid 13a ja 13b:

„Artikkel 13a

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 1, artikli 9 lõikes 4, artikli 11 lõikes 4 ning artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 446]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 1, artikli 9 lõikes 4, artikli 11 lõikes 4 ning artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*232) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 1, artikli 9 lõike 4, artikli 11 lõike 4 ning artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13b

(*232) ELT L 123, 12.5. 2016, lk 1.“;"

6)	artikkel 14 jäetakse välja.

164.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (170) (*233)

Selleks et kehtestada liidu tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2009/128/EÜ I–IV lisa muutmise kohta, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse direktiivi 2009/128/EÜ järgmiselt:

1)	artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“;

2)	artikli 8 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“;

3)	artikli 14 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmise kohta, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“;

4)	artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 20a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte IV lisa muutmise kohta, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.“;

lisatakse järgmine artikkel 20a:

„Artikkel 20a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 8 lõikes 7, artikli 14 lõikes 4 ning artikli 15 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva koondõigusakti jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 8 lõikes 7, artikli 14 lõikes 4 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*234) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 3, artikli 8 lõike 7, artikli 14 lõike 4 ning artikli 15 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*234) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

165.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (171)

Määruse (EÜ) nr 470/2009 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse kõnealust määrust meetmete võtmiseks vajalike kontrollväärtuste kehtestamise teaduslike meetoditega, kontrollväärtustega meetmete võtmiseks seoses farmakoloogiliste toimeainete jääkidega, keelatud lubamatu aine kinnitatud olemasolu korral võetavate meetmete eeskirjadega, samuti riski hindamise ja riskijuhtimisalaste soovituste metoodiliste põhimõtetega ning teatavas toiduaines esinevate farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi kasutamise eeskirjadega mõne muu samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme loomaliigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine piirnormi kasutamise eeskirjadega teiste liikide puhul. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 447]

Määruse (EÜ) nr 470/2009 asjaomaste sätete rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada kontrollväärtused meetmete võtmiseks seoses farmakoloogiliste toimeainete jääkidega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 448]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 470/2009 järgmiselt:

artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse: [ME 449]

a)	artiklites 6 ja 7 osutatud riski hindamise ja riskijuhtimisalaste soovituste metoodilisi põhimõtteid, sealhulgas rahvusvaheliste nõuetega kooskõlas olevaid tehnilisi nõudeid;

teatavas toiduaines esinevate farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi kasutamise eeskirju mõne muu samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme loomaliigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine piirnormi kasutamise eeskirju teiste liikide puhul, nagu on osutatud artiklis 5. Kõnealustes eeskirjades täpsustatakse, kuidas ja millistel asjaoludel võib teatavas toiduaines või ühes või mitmes loomaliigis esinevaid jääke käsitlevate teadusuuringute tulemusi kasutada jääkide piirnormi kehtestamiseks muude toiduainete või teiste liikide puhul.“;

artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Kontrollväärtused meetmete võtmiseks

Kui seda peetakse vajalikuks määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaste imporditud või turuleviidud loomset päritolu toidu kontrollide toimimise tagamiseks, võib komisjon rakendusaktiga kehtestada on komisjonil kooskõlas artikliga 24a õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades kontrollväärtused meetmete võtmiseks seoses selliste farmakoloogiliste toimeainete jääkidega, mida ei liigitata vastavalt artikli 14 lõike 2 punktile a, b või c. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Kontrollväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi, pidades silmas toiduohutusega seotud uusi teaduslikke andmeid, artiklis 24 viidatud uurimis- või analüüsitulemusi ja tehnoloogia arengut.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud inimeste tervise kaitsmisega, võib komisjon kooskõlas artikli 26 lõikes 2a osutatud menetlusega võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid Kui inimeste tervis on ohus, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes kiireloomuliste asjaolude korral artiklis 24b sätestatud menetlust .“; [ME 450]

artikli 19 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte meetmete võtmiseks käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte kontrollväärtuste kehtestamise metoodika põhimõtete ja teaduslike meetodite kohta.“; [ME 451]

4)	artikli 24 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 24a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva artikli rakendamist.“; [ME 452]

V jaotisse lisatakse järgmine artikkel 24a:

„Artikkel 24a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 13 lõikes 2, artiklis 18, artikli 19 lõikes 3 ning artikli 24 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2, artiklis 18, artikli 19 lõikes 3 ning artikli 24 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*235) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 13 lõike 2, artikli 18, artikli 19 lõike 3 ning artikli 24 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 453]

(*235) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

5a)

lisatakse järgmine artikkel 24b:

„Artikkel 24b

Kiirmenetlus

2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 24a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.“ [ME 454]

6)	artikli 25 lõige 3 jäetakse välja;

artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige 2a:

„Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*236) artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

(*236) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13)“;"

b)	lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

166.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (172)

Määruse (EÜ) nr 767/2009 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid, et kohandada neid tehnika arenguga, ajakohastada kasutusotstarvete loetelu ja kehtestada keemiliste lisandite suurim lubatud sisaldus, millele on osutatud I lisa punktis 1, ning täiendatakse kõnealust määrust söödamaterjalide kategooriate loeteluga ning selgitusega, kas teatava toote puhul on tegemist söödaga . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonidevahelise aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 455]

Määruse (EÜ) nr 767/2009 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et selgitada, kas teatava toote puhul on tegemist söödaga, ajakohastada kasutusotstarvete loetelu ja kehtestada keemiliste lisandite suurim lubatud sisaldus. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. [ME 456]

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2009 järgmiselt:

artikli 6 lõike 2 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks.

Kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 27b sätestatud menetlust.“;

artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võib Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu rakendusakte delegeeritud õigusakte , et selgitada, kas teatud toote näol on tegemist söödaga käesoleva määruse tähenduses. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 osutatud menetlusega.“; [ME 457]

artikli 10 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused, võtab komisjon kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist või vajaduse korral pärast toiduohutusameti arvamuse saamist kooskõlas artikliga 27a käesoleva määruse täiendamiseks vastu rakendusaktid, millega ajakohastatakse delegeeritud õigusaktid , et ajakohastada kasutusotstarvete loetelu. Kõnealused rakendusaktid delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 artiklis 27a osutatud menetlusega.“; [ME 458]

4)	artikli 17 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse lõike 2 punktis c osutatud söödamaterjalide kategooriate loetelu koostamise kohta.“; [ME 459]

5)	artikli 20 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmise kohta.“;

artikli 26 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Rakendusaktidega võetakse Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et teha ühenduse kataloogi muudatused muudatusi , millega sätestatakse I lisa punktis 1 osutatud keemiliste lisandite suurim lubatud sisaldus või I lisa punktis 2 osutatud botaanilised puhtusastmed või I lisa punktis 6 osutatud niiskusesisalduse tasemed või artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud kohustuslikku viidet asendavad andmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 3 osutatud menetlusega.“; [ME 460]

7)	artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kooskõlas artikliga 27a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et kohandada neid vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule.“;

lisatakse järgmised artiklid 27a ja 27b:

„Artikkel 27a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 10 lõikes 5, artikli 17 lõikes 4, artikli 20 lõikes 2 , artikli 26 lõikes 3 ning artikli 27 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 461]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2, artikli 17 lõikes 4, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 27 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*237) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 2, artikli 17 lõike 4, artikli 20 lõike 2 ning artikli 27 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27b

Kiirmenetlus

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 27a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*237) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

9)	artiklist 28 jäetakse välja lõiked 4, 5 ja 6;

10)	artikli 32 lõige 4 jäetakse välja.

167.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (173)

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse muudetakse kõnealust määrust seoses tootmisahela lõpp-punktiga ning täiendatakse seoses järgmisega: [ME 462]

—	tootmisahela lõpp-punkt; [ME 463]

—	raskete nakkushaiguste kindlaksmääramine;

—	tingimused, mis on mõeldud inimestele ja loomadele nakkavate haiguste leviku tõkestamiseks;

—	riskikategooriad, et võtta arvesse teaduse arengut riskitaseme hindamisel;

—	loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutusviiside ning söötmistingimuste kontrollimised;

—	erandid teadusuuringuteks ja muudel erieesmärkidel;

—	teatavad meetmed seoses kogumise, transpordi ja kõrvaldamisega;

—	loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise ja kõrvaldamise alternatiivsete meetodite heakskiitmine;

—	teatavad meetmed seoses kogumise ja tuvastamisega;

—	teatavad meetmed seoses kategooria ja transpordiga;

—	teatavad meetmed seoses kogumise, transpordi ja jälgitavusega;

—	teatavad meetmed seoses registreerimise ja tunnustamisega;

—	põllumajandusloomade söödaks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmine;

—	orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate turulelaskmine ja kasutamine;

—	teatavad meetmed seoses muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetega;

—	teatavad meetmed seoses toodete impordi ja transiidiga;

—	1. ja 2. kategooria ja nendest saadud toodete ekspordi eesmärgid;

—	kontroll teistesse liikmesriikidesse lähetamise üle.

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakendamisel ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses teatavate dokumentidega, töötlemisprotsessi parameetrite ja lõppsaaduse kontrollimise nõuetega. saadetistele kaasa antavate terviseohutuse tõendite, saatelehtede ja deklaratsioonide näidistega, milles täpsustatakse tingimused, millele vastavalt saab kinnitada, et loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on kogutud ja toodetud vastavalt käesoleva määruse nõuetele Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1069/2009 järgmiselt:

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva lõike kolmanda lõigu punktides a ja b osutatud toodete tootmisahela lõpp-punkti, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut.

Kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, on komisjonil kooskõlas artikliga 51b õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva lõike kolmanda lõigu punktides a ja b osutatud toodete tootmisahela lõpp-punkti, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut.“;

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta vastu delegeeritud õigusakte , millega muudetakse käesolevat määrust seoses tootmisahela lõpp-punkti kohta lõpp-punktiga , pärast mida ei kohaldata käesolevas lõikes osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes enam käesoleva määruse nõudeid.“; [ME 464]

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskiri esimese lõigu punkti b alapunktis ii osutatud meetmete kohta.“; [ME 465]

b)	lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskiri esimeses lõigus osutatud meetmete kohta.“; [ME 466]

3)	artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskiri lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmete kohta.“; [ME 467]

artikli 11 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse järgmised meetmed:“; [ME 468]

b)	teine lõik jäetakse välja;

artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Delegeeritud volitused“

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, mis käsitlevad:“; [ME 469]

ii)	teine lõik jäetakse välja;

6)	artikli 17 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse esimeses lõigus osutatud tingimused.“; [ME 470]

artikli 18 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse meetmed, mis käsitlevad järgmist:“; [ME 471]

b)	teine lõik jäetakse välja;

artikli 19 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse meetmed, mis käsitlevad järgmist:“; [ME 472]

b)	teine lõik jäetakse välja;

artikli 20 lõiget 11 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega: „Pärast EFSA arvamuse kättesaamist on komisjonil kooskõlas artikliga 51a õigus vastu võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega , millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu järgmise :“; [ME 473]

b)	teine lõik jäetakse välja;

10)

artikli 21 lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse meetmed, mis käsitlevad järgmist:“; [ME 474]

b)	teine lõik jäetakse välja;

11)

artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 27 pealkiri asendatakse järgmisega: „Delegeeritud volitused“;

esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskiri käesoleva jao ja käesoleva peatüki 1 jao järgmiste meetmete kohta, mis käsitlevad:“; [ME 475]

c)	teine lõik jäetakse välja;

12)

artikli 31 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad millega kehtestatakse eeskiri inimeste ja loomade tervisenõudeid tervisenõuete kohta lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogumiseks ja töötlemiseks.“; [ME 476]

13)

artikli 32 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse meetmed, mis käsitlevad:“; [ME 477]

b)	teine lõik jäetakse välja;

14)

artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 40

Delegeerimis- ja rakendamisvolitused

1. Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tingimusi: [ME 478]

a)	artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjalist toodetud imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoidu turulelaskmise kohta;

b)	kasutatava materjali ohutu kogumise ja vedamise kohta viisil, mis välistab inimeste või loomade terviseriskid;

c)	inimeste või loomade terviseriske tekitavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ohutu kasutamise kohta.

2. Komisjon võtab Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu rakendusaktid delegeeritud õigusakte , mis käsitlevad: [ME 479]

a)	artikli 37 lõike 2 esimeses lõigus osutatud dokumente;

b)	töötlemisprotsessi parameetreid vastavalt artikli 38 esimesele lõigule, eelkõige kasutatud materjali keemilise või füüsikalise töötlemise osas;

c)	lõppsaaduse kontrollimisnõudeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 3 osutatud menetlusega.“; [ME 480]

15)

artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse esimese lõigu punktis b osutatud tingimused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 3 Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse esimese lõigu punktis b osutatud menetlusega tingimused .“; [ME 481]

lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud nõuded. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 3 Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud menetlusega nõuded .“; [ME 482]

16)

artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Delegeerimis- ja rakendamisvolitused“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse: [ME 483]

a)	1. ja 2. kategooria materjalide ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi tingimused;

inimeste ja loomade tervise kaitseks 3. kategooria materjalide või nendest saadud toodete suhtes kohaldatavad piirangud, mida võib kehtestada viitamisega artikli 41 lõike 4 kohaselt koostatud või muul inimeste ja loomade tervise kaitse eesmärgil koostatud loeteludele kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondadest;

kolmandate riikide ettevõtetes loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tootmise tingimused; selliste tingimustega võib ette näha ka korra, kuidas asjaomased pädevad asutused kontrollivad ettevõtteid või vabastavad artikli 41 lõike 3 teise lõigu punktis b ette nähtud tunnustamisest või registreerimisest teatud tüüpi ettevõtted, kus käideldakse loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse näidised saadetistele kaasa antavate terviseohutuse tõendite, saatelehtede ja deklaratsioonide kohta, täpsustades tingimused, millele vastavalt saab kinnitada, et loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on kogutud ja toodetud vastavalt käesoleva määruse nõuetele. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 3 osutatud menetlusega.“;

17)	artikli 43 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse eeskiri esimeses lõigus osutatud eeskirjade kohta.“; [ME 484]

18)

artikli 45 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte delegeeritud õigusakte , millega kehtestatakse üksikasjalik kord käesoleva artikli rakendamiseks täiendamiseks , sealhulgas mikrobioloogiliste analüüside võrdlusmeetodeid käsitlevad eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 3 artiklis 51a osutatud menetlusega.“; [ME 485]

19)

artikli 48 lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse: [ME 486]

a)	kindlaksmääratud ajavahemik, mille jooksul pädev asutus peab tegema lõikes 1 osutatud otsuse;

b)	täiendavad tingimused lõikes 4 osutatud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete lähetamise kohta;

c)	vastavalt lõikele 5 saadetistele lisatavate terviseohutuse tõendite näidised.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt võib erandina käesoleva artikli lõigetest 1–5 näitustel, kunstitegevuseks, diagnostikaks, haridus- või uurimistööks kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid saata teise liikmesriiki. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 3 osutatud menetlusega.

8. Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt võivad pädevad asutused erandina lõigetest 1–4 lubada [ME 487]

a)	sõnniku vedu ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühise piiriga põllumajandusettevõtete piires, mis asuvad ühise piiriga liikmesriikide piiriäärsel alal;

b)	muude loomsete kõrvalsaaduste vedu ettevõtete vahel, mis asuvad ühise piiriga liikmesriikide piiriäärsel alal, ning

c)	surnud lemmikloomade transporti põletamiseks ettevõttesse, mis asub ühise piiriga teise liikmesriigi piiriäärsel alal.“;

20)

lisatakse järgmised artiklid 51a ja 51b:

„Artikkel 51a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõigetes 1 ja 2, artikli 6 lõigetes 1 ja 2, artikli 7 lõikes 4, artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõikes 1, artikli 17 lõikes 2, artikli 18 lõikes 3, artikli 19 lõikes 4, artikli 20 lõikes 11, artikli 21 lõikes 6, artiklis 27, artikli 31 lõikes 2, artikli 32 lõikes 3, artikli 40 lõikes lõigetes 1 ja 2, artikli 41 lõike 1 teises lõigus, artikli 41 lõike 3 kolmandas lõigus , artikli 42 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 43 lõikes 3 , artikli 45 lõikes 4 ning artikli 48 lõike 7 esimeses lõigus ja artikli 48 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva koondõigusakti muutmismääruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõigetes 1 ja 2, artikli 6 lõigetes 1 ja 2, artikli 7 lõikes 4, artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõikes 1, artikli 17 lõikes 2, artikli 18 lõikes 3, artikli 19 lõikes 4, artikli 20 lõikes 11, artikli 21 lõikes 6, artiklis 27, artikli 31 lõikes 2, artikli 32 lõikes 3, artikli 40 lõikes lõigetes 1 ja 2, artikli 41 lõike 1 teises lõigus, artikli 41 lõike 3 kolmandas lõigus , artikli 42 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 43 lõikes 3 , artikli 45 lõikes 4 ning artikli 48 lõike 7 esimeses lõigus ja artikli 48 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. institutsioonivahelises aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*238) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõigete 1 ja 2, artikli 6 lõigete 1 ja 2, artikli 7 lõike 4, artikli 11 lõike 2, artikli 15 lõike 1, artikli 17 lõike 2, artikli 18 lõike 3, artikli 19 lõike 4, artikli 20 lõike 11, artikli 21 lõike 6, artikli 27, artikli 31 lõike 2, artikli 32 lõike 3, artikli 40 lõigete 1 ja 2, artikli 41 lõike 1 teise lõigu, artikli 41 lõike 3 kolmanda lõigu , artikli 42 lõike 2 esimese lõigu, artikli 43 lõike 3 , artikli 45 lõike 4 ning artikli 48 lõike 7 esimese lõigu ja artikli 48 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 488]

Artikkel 51b

Kiirmenetlus

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 51a lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

(*238) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

21)	artikli 52 lõiked 4, 5 ja 6 jäetakse välja.

XIII. MAKSUNDUS JA TOLLILIIT

168.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (174) (*239)

Otsuse nr 70/2008/EÜ artikli 15 kohaselt on komisjonil õigus pikendada teatavaid tähtaegu kooskõlas nõukogu otsusega 1999/468/EÜ (175) . Seda volitust ei ole kunagi kasutatud ja see pole enam vajalik. Seetõttu ei ole vaja seda kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Selle asemel tuleks volitus tühistada ning otsuse artiklid 15 ja 16 tuleks välja jätta.

Seetõttu jäetakse otsusest nr 70/2008/EÜ välja artiklid 15 ja 16.

(*1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*4) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*6) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“.

(*14) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*16) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*18) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*20) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*22) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*24) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*26) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*27) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*28) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*29) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*31) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*33) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*34) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*35) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*37) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*39) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*41) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“.

(*43) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*44) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*46) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*47) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*48) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*50) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*51) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*52) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*54) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*55) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*56) ELT L 123, 12.5.2016. lk 1.“;

(*57) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*58) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*60) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*62) ELT L 123, 12.5.2016. lk 1.“;

(*63) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*64) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*65) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*66) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*68) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*69) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*70) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*71) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*72) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*74) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*76) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*77) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*78) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*79) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*80) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*81) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*82) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*83) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*85) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*86) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*87) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*88) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*89) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*90) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*92) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*93) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*94) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*95) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*96) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*97) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*98) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*100) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*101) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*102) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*103) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*104) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*105) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*106) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*107) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*108) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“; [ME 247]

(*109) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*111) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*112) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*113) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*115) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*116) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*117) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*118) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*120) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*122) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*124) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*126) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*128) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*129) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*131) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*133) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*134) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*135) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*136) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*138) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*140) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*141) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*143) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).“;

(*144) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*146) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*147) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*149) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*151) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*153) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*155) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*157) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*158) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*159) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*160) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*161) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*163) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*165) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*166) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*168) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*170) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*172) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*173) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*175) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*176) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*177) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*179) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*180) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*181) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*183) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*184) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*185) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*187) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*189) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).“;

(*190) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*191) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*192) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*193) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*194) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*195) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*197) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*199) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*201) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*202) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*204) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*205) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*206) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*208) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*209) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*210) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*212) ELT L 123, 12.5. 2016, lk 1.“;

(*214) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*216) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*217) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*218) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*219) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*221) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*222) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*224) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*225) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*226) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*227) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*229) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1“;

(*230) ELT L 123, 5.12.2016, lk 1.“;

(*231) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*232) ELT L 123, 12.5. 2016, lk 1.“;

(*234) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(*235) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*237) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*238) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;“

(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 114.

(2) ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.

(3) ELT L 286, 31.10.2009, lk 1.

(4) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(5) EÜT L 113, 30.4.2002, lk 1.

(*8) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(6) ELT L 172, 2.7.2008, lk 15.

(*10) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(*11) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(7) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

(8) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(9) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 1.

(*13) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(10) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

(*15) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(11) EÜT L 156, 21.6.1990, lk 9.

(*17) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(12) EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14.

(*19) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(13) EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19.

(*21) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(14) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 6.

(*23) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(15) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.

(*25) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(16) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9.

(17) EÜT L 404, 31.12.1992, lk 10.

(18) EÜT L 307, 13.12.1993, lk 1.

(19) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12.

(*30) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(20) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(*32) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(21) EÜT L 23, 28.1.2000, lk 57.

(22) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

(23) EÜT L 177, 6.7.2002, lk 13.

(*36) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(24) ELT L 42, 15.2.2003, lk 38.

(*38) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(25) ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(*40) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(26) ELT L 114, 27.4.2006, lk 38.

(*42) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(27) ELT L 260, 3.10.2009, lk 5.

(28) ELT L 330, 16.12.2009, lk 28.

(*45) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(29) ELT L 211, 14.8.2009, lk 94.

(30) ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(31) ELT L 342, 22.12.2009, lk 46.

(*49) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(32) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

(33) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(34) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24.

(*53) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(35) EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31.

(36) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

(37) Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).

(38) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.

(39) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(40) EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12.

(*59) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(41) ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

(*61) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(42) ELT L 23, 26.1.2005, lk 3.

(43) ELT L 64, 4.3.2006, lk 37.

(44) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.

(45) ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.

(46) ELT L 33, 4.2.2006, lk 1.

(*67) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(47) ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

(48) ELT L 288, 6.11.2007, lk 27.

(49) ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.

(50) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(51) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(*73) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(52) ELT L 285, 31.10.2009, lk 36.

(*75) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(53) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(54) ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.

(55) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(56) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1.

(57) EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1.

(58) EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1.

(59) EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6.

(60) EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1.

(61) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(62) ELT L 66, 11.3.2003, lk 1.

(63) ELT L 69, 13.3.2003, lk 1.

(64) ELT L 143, 30.4.2004, lk 49.

(65) ELT L 191, 22.7.2005, lk 22.

(66) ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.

(67) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(*91) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(68) ELT L 113, 30.4.2007, lk 3.

(69) ELT L 171, 29.6.2007, lk 17.

(70) ELT L 199, 31.7.2007, lk 23.

(71) ELT L 336, 20.12.2007, lk 1.

(72) ELT L 61, 5.3.2008, lk 6.

(73) ELT L 97, 9.4.2008, lk 13.

(74) ELT L 145, 4.6.2008, lk 65.

(*99) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(75) ELT L 145, 4.6.2008, lk 227.

(76) ELT L 145, 4.6.2008, lk 234.

(77) ELT L 218, 13.8.2008, lk 14.

(78) ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.

(79) ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.

(80) ELT L 324, 10.10.2009, lk 1.

(81) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(82) ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

(83) EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40.

(84) EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1.

(*110) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(85) EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(86) EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14.

(87) EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1.

(*114) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(88) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

(89) ELT L 50, 20.2.2004, lk 28.

(90) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(91) ELT L 50, 20.2.2004, lk 44.

(92) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(*119) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(93) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(94) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(95) ELT L 106, 28.4.2009, lk 7.

(*125) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(96) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.

(*127) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(97) ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(98) ELT L 35, 4.2.2009, lk 32.

(*130) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(99) ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.

(*132) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(100) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(101) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(102) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(103) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(104) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.

(*137) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(105) ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.

(*139) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(106) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.

(107) EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35.

(*142) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(108) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(109) EÜT L 34, 9.2.1998, lk 1.

(110) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81.

(111) EÜT L 13, 16.1.2002, lk 9.

(112) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

(*150) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(113) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(*152) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(114) ELT L 123, 17.5.2003, lk 22.

(*154) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(115) ELT L 226, 10.9.2003, lk 4.

(*156) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(116) ELT L 115, 9.5.2003, lk 1.

(117) ELT L 166, 30.4.2004, lk 124.

(118) ELT L 167, 30.4.2004, lk 39.

(119) ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

(120) ELT L 138, 30.4.2004, lk 1.

(*162) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(121) ELT L 138, 30.4.2004, lk 19.

(*164) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(122) ELT L 162, 30.4.2004, lk 1.

(123) ELT L 255, 30.9.2005, lk 152.

(*167) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(124) ELT L 310, 25.11.2005, lk 28.

(*169) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(125) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(*171) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(126) ELT L 403, 30.12.2006, lk 18.

(127) ELT L 64, 4.3.2006, lk 1.

(*174) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(128) ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.

(129) ELT L 315, 3.12.2007, lk 14.

(130) ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

(*178) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(131) ELT L 319, 29.11.2008, lk 59.

(132) ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(133) ELT L 131, 28.5.2009, lk 47.

(*182) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(134) ELT L 131, 28.5.2009, lk 114.

(135) ELT L 120, 15.5.2009, lk 5.

(136) ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.

(*186) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(137) ELT L 131, 28.5.2009, lk 24.

(*188) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(138) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(139) ELT L 300, 14.11.2009, lk 51.

(140) ELT L 300, 14.11.2009, lk 72.

(141) ELT L 300, 14.11.2009, lk 88.

(142) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 34.

(143) EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16.

(144) EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1.

(*196) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(145) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(*198) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(146) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(*200) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(147) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(148) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(*203) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(149) EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(150) ELT L 33, 8.2.2003, lk 30.

(151) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(*207) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(152) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

(153) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(154) ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(*211) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(155) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(*213) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(156) ELT L 309, 26.11.2003, lk 1.

(*215) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(157) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(158) ELT L 102, 7.4.2004, lk 48.

(159) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(160) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(*220) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(161) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(162) ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

(*223) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(163) ELT L 378, 27.12.2006, lk 1.

(164) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(165) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(166) ELT L 324, 10.12.2007, lk 121.

(*228) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(167) ELT L 141, 6.6.2009, lk 3.

(168) ELT L 125, 21.5.2009, lk 75.

(169) ELT L 164, 26.6.2009, lk 45.

(170) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(*233) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(171) ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(172) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

(173) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(174) ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.

(*239) See punkt on hõlmatud menetlusega 2016/0400A.

(175) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/829

P8_TA(2019)0410

Teatavate kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist ette nägevate õigusaktide kohandamine ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 – I osa ***I

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/57)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0799),

—

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artikleid 62 ja 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artikli 207 lõiget 2, artikli 214 lõiget 3 ning artikli 338 lõiget 1,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1. juuni 2017. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 1. detsembri 2017. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kirju,

—	võttes arvesse esimeeste konverentsi 7. märtsi 2019. aasta otsust lubada õiguskomisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0190/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi ja muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0020/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 29.

(2) ELT C 164, 8.5.2018, lk 82.

P8_TC1-COD(2016)0400A

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1243) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus

Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 27 tunnistasid kolm institutsiooni vajadust viia kõik kehtivad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga ning eelkõige seada esikohale kõigi selliste alusaktide kiire vastavusse viimine, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjoni esitas asjakohase ettepaneku ning käesolev määrus vastab sellele vajadusele, nähes ette kontrolliga regulatiivmenetlust puudutava ühtlustamise nimetatud ettepanekus mainitud märkimisväärses arvus õigusaktides. Kolm institutsiooni jätkavad kõnealuses ettepanekus nimetatud ülejäänud õigusaktide ühtlustamist.

Komisjoni avaldus

Komisjon võtab teadmiseks seadusandjate otsuse sätestada kõigi selliste volituste jaoks piiratud kestus, mille puhul ühtlustatakse käesoleva määruse abil kontrolliga regulatiivmenetlus. Sellega kaasneb ka aruandluskohustus ja volituste automaatne uuendamine. Kuna korrapäraselt esitatavaid aruandeid oleks väga palju ja volituste kasutamist käsitlev teave on delegeeritud õigusaktide registri kaudu hõlpsasti kättesaadav, rõhutab komisjon, et tal on kaalutlusõigus, kuidas aruandluskohustust täita. Komisjon võib seetõttu vajaduse korral koondada eri alusaktide alusel esitatavad aruanded ühte dokumenti.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/832

P8_TA(2019)0411

Teatavate õigusküsimuste valdkonnas kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist ette nägevate õigusaktide kohandamine ELi toimimise lepingu artikliga 290 ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2016)0798 – C8-0525/2016 – 2016/0399(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/58)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0798),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 81 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0525/2016),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0012/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

P8_TC1-COD(2016)0399

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Lissaboni lepingu järgselt eristatakse lepinguga muudeti oluliselt seadusandjalt komisjonile antavate volituste õigusraamistikku, eristades selgelt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu õigusakte, millega tagada ühtsed tingimused õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid). [ME 1]

(2)	Meetmed, mida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine võib hõlmata, vastavad põhimõtteliselt neile, mida hõlmab nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (2) artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetlus.

(3)	Varasemad ettepanekud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavate õigusaktide vastavusse viimiseks Lissaboni lepinguga (3) kehtestatud õigusraamistikuga võeti institutsioonidevaheliste läbirääkimiste takerdumise tõttu tagasi (4).

(4)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid seejärel 13. aprillil 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (5) kokku uues delegeeritud õigusaktide raamistikus ja tunnistasid vajadust viia kõik kehtivad õigusaktid vastavusse Lissaboni lepinguga kehtestatud õigusraamistikuga. Eelkõige oldi nõus, et esikohale seatakse kõigi selliste alusaktide kiire vastavusse viimine, mis osutavad endiselt kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võttis kohustuse koostada kõnealuse vastavusse viimise ettepanek 2016. aasta lõpuks.

(5)	Alusaktides sisalduvad volitused, milles nähakse ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine, vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ja need tuleks kohandada sellele sättele.

(5a)

(6)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(7)	Seetõttu tuleks asjaomaseid õigusakte vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud õigusakte muudetakse nii, nagu lisas sätestatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus ei mõjuta käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(2) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

(3) COM(2013)0451, COM(2013)0452 ja COM(2013)0751.

(4) ELT C 80, 7.2.2015, lk 17.

(5) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

LISA

1. Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (1)

Määruse (EÜ) nr 1206/2001 ajakohastamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisa, et ajakohastada tüüpvorme või teha tehnilisi muudatusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1206/2001 järgmiselt:

artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Käsiraamat“;

b)	lõige 2 jäetakse välja;

lisatakse järgmised artiklid 19a ja 19b:

„Artikkel 19a

Delegeeritud õigusaktid

Kooskõlas artikliga 19b on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisa muutmise kohta, et ajakohastada tüüpvorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi.“

„Artikkel 19b

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 19a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse muutmismääruse jõustumise kuupäevast kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist . [ME 3]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 19a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 19a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 4]

(*1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 20 jäetakse välja.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (2)

Määruse (EÜ) nr 805/2004 ajakohastamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse lisasid, et ajakohastada tüüpvorme. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 805/2004 järgmiselt:

1)	artikkel 31 asendatakse järgmisega: „Artikkel 31 Lisade muutmine Kooskõlas artikliga 31a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et ajakohastada tüüpvorme.“;

lisatakse järgmine artikkel 31a:

„Artikkel 31a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse muutmismääruse jõustumise kuupäevast kuupäev] . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist . [ME 5]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*2) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 6]

(*2) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 32 jäetakse välja.

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (3)

Määruse (EÜ) nr 1393/2007 ajakohastamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealuse määruse I ja II lisa, et ajakohastada tüüpvorme või teha tehnilisi muudatusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Seetõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1393/2007 järgmiselt:

1)	artikkel 17 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Lisade muutmine Kooskõlas artikliga 17a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et ajakohastada tüüpvorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi.“;

lisatakse järgmine artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse muutmismääruse jõustumise kuupäevast kuupäev] . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist . [ME 7]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*3) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 8]

(*3) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;"

3)	artikkel 18 jäetakse välja.

(*1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*2) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;

(*3) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“;“

(1) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.

(2) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15.

(3) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/839

P8_TA(2019)0412

2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmed seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ***

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb 2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmeid seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega (06823/1/2019 – C8-0155/2019 – 2019/0031(APP))

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

(2021/C 158/59)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (06823/1/2019),

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 352 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 203 (C8-0155/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4,

—	võttes arvesse eelarvekomisjoni soovitust (A8-0197/2019),

annab nõusoleku nõukogu määruse eelnõule;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/840

P8_TA(2019)0413

ELi ja Venemaa teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping ***

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (07683/2019 – C8-0153/2019 – 2019/0005(NLE))

(Nõusolek)

(2021/C 158/60)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07683/2019),

—	võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelist teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut (1),

—	võttes arvesse avaldust, mille liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini tegi 20. märtsil 2019 ELi nimel Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna kohta,

—	võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0153/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A8-0188/2019),

annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 299, 28.11.2000, lk 15.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/841

P8_TA(2019)0414

Euroopa Investeerimispanga põhikirja muutmine *

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Investeerimispanga põhikirja (07651/2019 – C8-0149/2019 – 2019/0804(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2021/C 158/61)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga ettepanekut nõukogule Euroopa Investeerimispanga põhikirja muutmise kohta (07651/2019),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0149/2019),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A8-0189/2019),

kiidab ettepaneku heaks;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ja liikmesriikide parlamentidele.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/842

P8_TA(2019)0415

Euroopa piiri- ja rannikuvalve ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624 (COM(2018)0631 – C8-0406/2018 – 2018/0330A(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/62)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0631),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ja artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0406/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse esimeeste konverentsi 21. märtsi 2019. aasta otsust lubada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil jagada eespool nimetatud komisjoni ettepanek kaheks ja koostada selle alusel kaks eraldiseisvat seadusandlikku raportit,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 1. aprilli 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0076/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 62.

(2) ELT C 168, 16.5.2019, lk 74.

P8_TC1-COD(2018)0330A

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1896) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus võimalike mehhanismide kohta, millega tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kui tööandja atraktiivsus

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil tuleb lähiaastatel lahendada keeruline ülesanne, sest ta peab tööle võtma, koolitama ja tööl hoidma erakordselt suure hulga võimalikult suurelt geograafiliselt alalt pärit kvalifitseeritud töötajaid. Ameti volitusi ja selle töötajate suurt arvu arvesse võttes tuleb uurida, milliste mehhanismide abil saaks amet tööandjana atraktiivne olla. Selleks tuleb kooskõlas kohaldatava liidu õigusega kohandada ameti Varssavi büroos töötavate töötajate palka.

Seetõttu paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil hinnata, millistel alustel ja tingimustel selline mehhanism peaks toimima. Komisjon peaks seda tegema eelkõige siis, kui ta esitab ettepanekud vaadata läbi Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ning liidu muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (1). See mehhanism peab olema proportsionaalne taotletavate eesmärkide kaalukusega ega tohi põhjustada nende liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite personali ebavõrdset kohtlemist, kes on samasuguses olukorras.

(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/845

P8_TA(2019)0416

Viisaeeskiri ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (COM(2018)0252 – C8-0114/2018 – 2018/0061(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/63)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0252),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0114/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0434/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 142.

(2) Käesolev seisukoht asendab 11. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0495).

P8_TC1-COD(2018)0061

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1155) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/846

P8_TA(2019)0417

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja kontrollimeetmed ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja kontrollimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (COM(2018)0577 – C8-0391/2018 – 2018/0304(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/64)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0577),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0391/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2019. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 15. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0017/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

P8_TC1-COD(2018)0304

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/833) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/847

P8_TA(2019)0418

Normid, mis hõlbustavad finantsalase ja muu teabe kasutamist ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (COM(2018)0213 – C8-0152/2018 – 2018/0105(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/65)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0213),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 87 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0152/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0442/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud avalduse, mis avaldatakse koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse, mis avaldatakse koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 84.

P8_TC1-COD(2018)0105

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/1153) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus artikli 9 kohta

Euroopa Parlament avaldab kahetsust, et vastupidiselt esialgsele ettepanekule ei nähta direktiivis ette norme täpsete tähtaegade ja IT-kanalite kohta eri liikmesriikide rahapesu andmebüroode teabevahetuse korral. Euroopa Parlament peab kahetsusväärseks ka asjaolu, et kõnesoleva artikli kohaldamisala piirdub terrorismi ja terrorismiga seotud organiseeritud kuritegevuse juhtumitega ning erinevalt algselt kavandatust ei hõlma see igat liiki raskeid kuritegusid, millel võib ka olla väga kahjulik mõju meie ühiskonnale. Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et komisjon vaataks kõnealuse küsimuse uuesti läbi, kui ta koostab oma aruandeid kõnealuse direktiivi ja rahapesuvastase direktiivi rakendamise ja hindamise kohta, eelkõige artikli 21 kohase hindamise raames. Euroopa Parlament jälgib ja analüüsib hoolikalt neid aruandeid ja hinnanguid ning esitab vajaduse korral oma soovitused.

Komisjoni avaldus

Komisjon avaldab seoses direktiivi artikliga 9 kahetsust, et vastupidiselt tema algsele ettepanekule ei ole direktiivis nimetatud eri liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse täpseid tähtaegu ja selleks kasutatavaid IT-kanaleid. Samuti avaldab komisjon kahetsust seoses asjaoluga, et nimetatud artikli kohaldamisala piirdub terrorismi ja terrorismiga seotud organiseeritud kuritegevuse juhtumitega ega hõlma vastavalt algsele ettepanekule kõiki raskete kuritegude liike. Komisjon uurib veel rahapesu andmebüroode vahelise koostöö võimalusi, eelkõige oma aruannete raames kõnealuse direktiivi ja rahapesuvastase direktiivi rakendamise kohta.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/850

P8_TA(2019)0419

Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (COM(2018)0630 – C8-0404/2018 – 2018/0328(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/66)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0630),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0404/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2019. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0084/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Käesolev seisukoht vastab 13. märtsil 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0189).

P8_TC1-COD(2018)0328

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Meie Rohkem kui 80 % Euroopa Liidu kodanikel on internetiühendus ning meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas liidu küberohtudega seotud üldise vastupanuvõime tugevdamisest, pidevalt arenevate küberohtude vastase liidu tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii tsiviiltaristu taristu kui ka sõjaline julgeolekualane võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele. Turvalisust on võimalik saavutada, suurendades teadlikkust küberohtudest, arendades kogu liidus välja vastavaid pädevusi, suutlikkust ja võimeid, võttes seejuures hoolikalt arvesse riist- ja tarkvarataristu, võrkude, toodete ja protsesside koosmõju ning ühiskondlikke ja eetilisi tagajärgi ja vastavasisulisi murekohti. [ME 1]

(1a)

Küberkuritegevus on kiiresti kasvav oht liidu, selle kodanike ja majanduse jaoks. Aastal 2017 puutus 80 % Euroopa ettevõtjaid kokku vähemalt ühe küberintsidendiga. 2017. aasta mais toimunud Wannacry-rünnak mõjutas rohkem kui 150 riiki ja 230 000 IT-süsteemi ning avaldas olulist mõju elutähtsale taristule, nagu haiglad. See toob esile asjaolu, et vaja on rangeimaid küberturvalisuse standardeid ja küberturvalisuse terviklahendusi, mis hõlmavad liidu inimesi, tooteid, protsesse ja tehnoloogiaid, ning liidu juhtrolli selles küsimuses, samuti digitaalset autonoomiat. [ME 2]

(2)

Liit on pidevalt tõhustanud oma tegevust, et tulla toime üha suuremate väljakutsetega küberturvalisuse valdkonnas, kooskõlas 2013. aasta küberjulgeoleku strateegiaga, (4) mille eesmärk on edendada usaldusväärset, ohutut ja avatud küberkeskkonda. 2016. aastal võttis liit vastu esimesed meetmed küberturvalisuse valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1148 (5) võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta.

(3)	Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 2017. aasta septembris ühisteatise (6)„Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, et veelgi parandada liidu vastupidavusvõimet, heidutust ja reageerimist küberrünnete puhul.

(4)

Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallina digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba , turvalisem ja seda valitseksid seadused , ning teatasid, et hakkavad informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide ja -lahenduste (ümber) kujundamisel kasutama rohkem avatud lähtekoodiga lahendusi ja/või avatud standardeid (muu hulgas selleks, et vältida sõltumist ühest pakkujast), sealhulgas neid, mis on välja töötatud ja/või mida edendatakse ELi koostalitlusvõime ja standardimise programmidega, nagu ISA2 . [ME 3]

(4a)	Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) peaks aitama suurendada võrgu- ja infosüsteemide, sealhulgas interneti ja muu elutähtsa taristu, nagu transport, tervishoid ja pangandussüsteemid, vastupidavust ja usaldusväärsust. [ME 4]

(4b)	Pädevuskeskuse ja selle tegevuse puhul tuleks arvesse võtta määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)0616] (7) rakendamist. [ME 5]

(5)

Võrgu- ja infosüsteemide märkimisväärsed häired võivad mõjutada liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide turvalisus siseturu sujuvaks toimimiseks turvalisuse kõrgeim tase kogu liidus ühiskonna ja majanduse jaoks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liit peab oma strateegiliste huvide kindlustamiseks tagama, et ta säilitab ja arendab oma olulist tehnoloogilist võimekust ja suutlikkust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada digitaalse ühtse turu turvalisus ning eelkõige kaitsta elutähtsaid võrke ja infosüsteeme Euroopa kodanike ja ettevõtete andmete ning elutähtsate võrkude ja infosüsteemide kaitse, sealhulgas ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate taristute nagu transpordisüsteemide, tervishoiusüsteemide ja panganduse kaitse, samuti digitaalne ühtne turg, ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid. [ME 6]

(6)

Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, kuid teadus- ja tööstuskogukondade jõupingutused on killustatud ja kooskõlastamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab ELi konkurentsivõimet selles valdkonnas Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusvõimekust liidu ning liikmesriikide tasandil. Arvestades, et IKT sektor seisab silmitsi oluliste probleemidega, nagu vajadus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, võib talle kasu tuua ühiskonna üldise mitmekesisuse esindamine, mõlema sugupoole tasakaalustatud esindatuse, etnilise mitmekesisuse ja puuetega inimeste diskrimineerimiseta esindatuse saavutamine, samuti tulevaste küberturvalisuse ekspertide jaoks juurdepääsu hõlbustamine teadmistele ja koolitusele, sealhulgas arvestades nende haridust mitteformaalses kontekstis, näiteks vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekides, kodanike tehnoloogiaprojektides, idufirmades ja mikroettevõtetes. [ME 7]

(6a)

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on liidu küberturvalisuse sektori olulised osalejad, kes suudavad tänu oma paindlikkusele ja kiirusele pakkuda tipptasemel lahendusi. Kuid VKEd, kes ei ole spetsialiseerunud küberturvalisusele, on küberintsidentide suhtes üldiselt tundlikumad, sest tõhusate küberturvalisuslahenduste loomine nõuab suuri investeeringuid ja teadmisi. Seepärast on vaja, et pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevusvõrgustik (edaspidi „võrgustik“) pakuksid VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, et võimaldada neil end piisavalt kaitsta ja võimaldada küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel VKEdel aidata kaasa liidu juhtpositsioonile kõnealuses valdkonnas. [ME 8]

(6b)

Eksperdiarvamused on olemas ka väljaspool tööstus- ja teadusuuringute valdkonda. Mittekaubanduslikes või kaubanduseelset laadi projektides ehk nn kodanike tehnoloogiaprojektides kasutatakse avatud standardeid, avatud andmeid ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara, et töötada välja tooteid ja teenuseid ühiskonna huvides ja avaliku hüvena. Need projektid aitavad suurendada küberohtudega seotud vastupanuvõimet, teadlikkust ja pädevust ning neil on oluline roll kõnealuse valdkonna tööstuse ja teadusuuringute suutlikkuse suurendamisel. [ME 9]

(6c)

„sidusrühmad“ – käesoleva määruse kontekstis muu hulgas tööstus, avaliku sektori asutused ja muud asutused, kus tegeletakse küberturvalisust käsitlevate operatiiv- ja tehniliste küsimustega, samuti kodanikuühiskond, sealhulgas ametiühingud, tarbijate ühendused, ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara kogukond, akadeemiline ja teaduskogukond; [ME 10]

(7)

2017. aasta novembris vastu võetud nõukogu järeldustes kutsuti komisjoni üles esitama kiiresti võimalike variantide mõjuhinnang, et luua küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustik Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskusega, ning tegema 2018. aasta keskpaigaks ettepaneku asjakohase õigusakti kohta.

(8)

Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga võrgustikuga . See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ja toetust Euroopa Kaitsefondist kaitsevaldkonna meetmeteks ja kaitsega seotud halduskuludeks ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust , mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadusuuringute teadus- ja arendustegevuse , innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist. [ME 11]

(8a)

Sisseprojekteeritud turbe põhimõte, nagu on sätestatud komisjoni 13. septembri 2017. aasta ühisteatises „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, hõlmab tipptasemel meetodeid, mille abil saab turvalisust suurendada kõigis toote või teenuse olelusringi etappides, alates turvalistest kavandamis- ja arendamismeetoditest, vähendades rünnetele vastuvõtlikke valdkondi, ning kaasates piisaval tasemel turvalisustestid ja turbeauditid. Toote kasutamise ja hoolduse ajal peavad tootjad või teenuseosutajad tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta kõrvaldada toote hinnangulise olelusringi kestel või sellest pikema aja vältel ilmnenud uued nõrkused või ohud. Selliseid uuendusi võivad luua ja pakkuda ka kolmandad osapooled. Uuenduste pakkumine on eelkõige vajalik üldkasutatavate taristute, toodete ja protsesside korral. [ME 12]

(8b)

Arvestades küberturvalisusega seotud probleemide ulatust ja pidades silmas investeeringuid küberturvalisuse võimekusse ja suutlikkusse mujal maailmas, peaksid liit ja selle liikmesriigid suurendama oma rahalist toetust teadus- ja arendustegevusele ja kasutuselevõtule küberturvalisuse valdkonnas. Mastaabisäästu saavutamiseks ja võrreldava kaitsetaseme tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid koondama oma jõupingutused Euroopa raamistikku, investeerides vajaduse korral pädevuskeskuse mehhanismi kaudu. [ME 13]

(8c)

Liidu konkurentsivõime ja küberturvalisuse rangeimate standardite edendamiseks rahvusvahelisel tasandil peaksid pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukond püüdma vahetada küberturvalisuse lahendusi, tooteid ja standardeid ning tehnilisi standardeid rahvusvahelise kogukonnaga. Tehnilised standardid hõlmavad etalonrakenduste loomist, mis avaldatakse avatud standardlitsentside alusel. Internetitaolise üldkasutatava võrgu- ja infosüsteemitaristu üldise usaldusväärsuse ja vastupidavuse seisukohast on hädavajalik eelkõige just etalonrakenduste turvaline disainilahendus. [ME 14]

(9)

Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui selles osalevad sellesse panustavad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema. [ME 15]

(10)	Osalevate liikmesriikide rahaline osalus peaks olema samaulatuslik liidu rahalise toetusega sellele algatusele.

(11)

Pädevuskeskus peaks edendama ja aitama koordineerida kõigi liikmesriikide riiklikest koordineerimiskeskustest koosneva küberturvalisuse pädevusvõrgustiku (edaspidi „võrgustik“) tööd. Riiklikud koordineerimiskeskused peaksid saama otsest liidu rahalist toetust, sealhulgas ilma projektikonkurssi korraldamata antavaid toetusi, et viia ellu käesoleva määrusega seotud tegevust.

(12)

Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim- ja- , eetiliste, sotsiaalsete aspektide ja keskkonnaaspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (8) kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga , et luua küberturvalisuse teemal avaliku ja erasektori kestev dialoog. Lisaks tuleks asjakohaste teavitusvahendite abil suurendada üldsuse teadlikkust küberturvalisusest . [ME 16]

(13)	Kui riiklikele koordineerimiskeskustele antakse rahalist toetust, et toetada kolmandaid isikuid riigi tasandil, siis edastatakse see asjaomastele sidusrühmadele mitmeastmelise toetuse lepingute abil.

(14)

Esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, asjade internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantarvutid, plokiahel ning sellised samuti kontseptsioonid nagu turvaline digitaalidentiteet tekitavad küberturvalisuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuid pakuvad ka lahendusi tooteid ja protsesse . Olemasolevate ja tulevaste IKT-süsteemide töökindluse hindamiseks ja kinnitamiseks on vaja katsetada turbelahendusi turbetooteid ja -protsesse kõrgjõudlusega andmetöötlusel ja kvantarvutitel põhinevate rünnete vastu. Pädevuskeskus , võrgustik, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja küberturvalisuse pädevuskogukonna võrgustik pädevuskogukond peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturbelahendusi küberturbetooteid ja -lahendusi, sealhulgas kahesuguse kasutusega ja eelkõige neid lahendusi, mis aitavad organisatsioonidel olla pidevas suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamise ning asjakohase juhtimise seisundis. Pädevuskeskus ja võrgustik peaksid stimuleerima kogu innovatsioonitsüklit ja aitama ületada küberturvalisuse tehnoloogiate ja küberturbeteenuste innovatsiooni nn surmaoru . Samal ajal peaksid pädevuskeskus , võrgustik ja võrgustik küberturvalisuse pädevuskogukond olema ka arendajate ja operaatorite teenistuses sellistes elutähtsates sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantsküsimused, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine, kaitse ja kosmos, et aidata neil lahendada väljakutseid küberturvalisuse valdkonnas küberturvalisusega seotud probleeme ja teostada uuringuid võrkude ja infosüsteemide terviklikkuse ründamise mitmesuguste motiivide kohta, nagu kuritegevus, tööstusspionaaž, laimamine ja väärinfo levitamine . [ME 17]

(14a)

Küberohtude ja küberturvalisuse kiiresti muutuva olemuse tõttu peab liit suutma kiiresti ja pidevalt kohaneda selle valdkonna muutustega. Seega peaksid pädevuskeskus, võrgustik ja küberturvalisuse pädevuskogukond olema piisavalt paindlikud, et tagada nõuetekohane reageerimisvõime. Nad peaksid hõlbustama lahendusi, mis aitavad üksustel suutlikkust pidevalt arendada, et suurendada enda ja liidu vastupanuvõimet. [ME 18]

(14b)

Pädevuskeskuse eesmärk peaks olema saavutada liidu juhtpositsioon ja eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas ning tagada selle abil liidus rangeimad turvanormid, kindlustada andmete, infosüsteemide, võrkude ja elutähtsate taristute kaitse liidus, luua valdkonnas uusi kvaliteetseid töökohti, takistada ajude äravoolu, st Euroopa küberturvalisuse ekspertide kaotamist kolmandatele riikidele, ning pakkuda juba olemasolevatele riiklikele küberturvalisuse meetmetele Euroopa lisaväärtust. [ME 19]

15)

Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku võrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning soodustama koondama ja jagama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmiste eksperditeadmisi ning soodustama nende ja küberturvalisuse taristu kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid ning kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga ühiseid koolitusvõimalusi ja teadlikkuse suurendamise programme kodanike ja ettevõtjate jaoks, et kaotada oskuste nappus. Pädevuskeskus peaks pöörama erilist tähelepanu sellele, et anda küberturvalisuse valdkonnas võimalusi VKEdele . [ME 20]

(16)

Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat pikaajalist strateegilist koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud , valdkondadevahelist ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas Euroopa osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, sealhulgas neid, kes tegelevad küberturbe eetikaga, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust , sealhulgas VKEsid, ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud. [ME 21]

(16a)

Pädevuskeskus peaks pakkuma asjakohast toetust Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametile (ENISA), et see saaks täita ülesandeid, mis on kindlaks määratud direktiiviga (EL) 2016/1148 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/XXX (9) („küberturvalisust käsitlev õigusakt“). Seetõttu peaks ENISA andma pädevuskeskusele rahastamisprioriteetide kindlaks määramise ülesande täitmiseks vajalikke andmeid. [ME 22]

(17)

Selleks et reageerida avaliku sektori vajadustele ning nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda avalikule sektorile ja tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest , protsessidest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest , protsessidest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus. Eelkõige peaks pädevuskeskus hõlbustama selliste dünaamiliste ettevõtte tasandi lahenduste kasutuselevõttu, milles keskendutakse täies mahus organisatsioonide, sealhulgas inimeste, protsesside ja tehnoloogia suutlikkuse suurendamisele, et kaitsta organisatsioone pidevalt muutuvate küberohtude eest. [ME 23]

(17a)

Küberturvalisuse pädevuskeskus peaks toetama tipptasemel küberturbetoodete ja -lahenduste, eriti rahvusvaheliselt tunnustatud lahenduste laialdast kasutuselevõttu. [ME 24]

(18)

Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet ja kooskõlastamist küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele. [ME 25]

(19)	Selleks et tagada struktureeritud ja jätkusuutlik koostöö, peaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhtel olema liidu tasandil ühtlustatud lepinguline alus. [ME 26]

(20)	Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada pädevuskeskuse ning rahastust saavate ettevõtete vastutus ja tegevuse läbipaistvus. [ME 27]

(20a)

Kasutuselevõtuprojektide rakendamise, eelkõige nende projektide puhul, mis on seotud Euroopa tasandil kasutatava taristu ja suutlikkuse või ühishangetega, võib jagada eri rakendamisetappideks, näiteks eraldi pakkumused riist- ja tarkvara ülesehituse, nende tootmise, käitamise ja hoolduse jaoks, seejuures võivad ettevõtted osaleda ainult ühes etapis, ja nõudega, et ühe või mitme etapi abisaajad täidaksid Euroopa isevastutuse või kontrolli teatavaid tingimusi. [ME 28]

(20b)

Kuna ENISA on spetsiaalne liidu küberturvalisuse amet, peaks pädevuskeskus püüdma saavutada sellega võimalikult suurt sünergiat ning nõukogu peaks konsulteerima ENISAga, kuna ametil on kogemused kõigis küberturvalisusega seotud küsimustes, eelkõige seoses teadusuuringutega seotud projektidega. [ME 29]

(20c)

Nõukogusse esindaja nimetamise protsessis peaks Euroopa Parlament lisama üksikasjad volituste kohta, sealhulgas kohustuse anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile või vastutavatele parlamendikomisjonidele. [ME 30]

(21)

Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas ja selleks, et tagada võimalikult suur sünergia , peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses. ENISA peaks jätkama oma strateegiliste eesmärkide täitmist, eelkõige küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas, nagu on kindlaks määratud määruses (EL) 2019/XXX [küberturvalisuse määrus] (10) , samal ajal kui pädevuskeskus peaks toimima küberturvalisuse operatiivasutusena. [ME 31]

(22)	Kui nad saavad rahalist toetust liidu üldeelarvest, siis peaksid riiklikud koordineerimiskeskused ja küberturvalisuse pädevuskogukonda kuuluvad üksused avalikult teatama, et kõnealune tegevus toimub käesoleva algatuse kontekstis.

(23)	Liidu rahalisest toetusest pädevuskeskusele tuleks rahastada poolt pädevuskeskuse loomise ning haldus- ja koordineerimistegevuse kuludest. Selleks et vältida topeltrahastamist, ei tohiks selline tegevus saada samal ajal toetust muudest liidu programmidest.

(24)

Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev pädevuskeskuse nõukogu peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastane strateegiline kava, mis kajastab pädevuskeskuse eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel seatud prioriteete, võtta vastu pädevuskeskuse kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle. Sünergilisest toimest kasu saamiseks peaks ENISA olema nõukogus alaline vaatleja ja andma oma panuse pädevuskeskuse töösse, sealhulgas konsulteeritakse ENISAga mitmeaastase strateegilise kava ning töökava ja rahastamiseks valitud meetmete loetelu osas. [ME 32]

(24a)

Nõukogu peaks püüdma tutvustada pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks. [ME 33]

(25)

Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus ja saavutada sooline tasakaal . [ME 34]

(25a)

Komisjoni hääle kaal nõukogu otsustes peaks olema vastavuses ELi eelarvelise panusega pädevuskeskusesse kooskõlas komisjoni vastutusega tagada liidu eelarve nõuetekohane täitmine liidu huvides, nagu on sätestatud aluslepingutes. [ME 35]

(26)	Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektori läbipaistval viisil ametisse nimetamisel arvesse võtta tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult. [ME 36]

(27)

Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse ja asjakohaselt läbipaistva dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega . See peaks ühtlasi andma tegevdirektorile ja nõukogule sõltumatut nõu kasutuselevõtu ja hangete asjus . Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös. Tööstusharu sidusrühmadele tuleks eraldada miinimumarv kohti, pöörates erilist tähelepanu VKEde esindatusele. [ME 37]

(28)

Pädevuskeskus ja selle tegevus peaks saama tööstuse ja teaduse nõuandekogu kaudu kasu konkreetsetest eksperditeadmistest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis on tagatud programmi „Horisont 2020“ kestel küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga seotud programmi „Horisont 2020“ katseprojektide kaudu. Pädevuskeskus ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaksid vajaduse korral kaaluma olemasolevate struktuuride, näiteks töörühmade kopeerimist. [ME 38]

(28a)

Pädevuskeskus ja selle organid peaksid kasutama varasemaid ja praegusi algatusi, nagu küberturvalisust käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus (cPPP), Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO), ning katseprojekt ja ettevalmistav tegevus seoses tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara audititega (EL FOSSA). [ME 39]

(29)

Pädevuskeskus peaks vastu võtma oma liikmete, organite ja töötajate, nõukogu ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna huvide konfliktide vältimise , tuvastamise ja lahendamise neile lahenduse leidmise eeskirjad . Liikmesriigid peaksid tagama riiklikes koordineerimiskeskustes huvide konfliktide vältimise, tuvastamise ja lahendamise . Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (11). Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte. [ME 40]

(30)

Liidu ja liikmesriikide finantshuvid peaksid olema kogu kulutsükli jooksul kaitstud proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad eeskirjade eiramise vältimist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahaliste karistuste määramist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) XXX (12) [finantsmäärus].

(31)

Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase ja põhjalikult teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Keskus peaks edastama avalikkusele ja kõigile huvitatud osapooltele küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete nimekirja ning peaks avalikustama nende koostatud huvide deklaratsioonid vastavalt artiklile 42. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. [ME 41]

(31a)

On soovitatav, et nii pädevuskeskus kui ka riiklikud koordineerimiskeskused jälgiksid ja järgiksid niivõrd kui võimalik rahvusvahelisi standardeid, et soodustada üleilmsete parimate tavade omaksvõttu. [ME 42]

(32)	Komisjoni siseaudiitoril peaks pädevuskeskuse suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(33)	Komisjonil, pädevuskeskusel, kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil peaks olema juurdepääs kogu vajalikule teabele ja ruumidele, et teha auditeid ja uurimisi, mis on seotud pädevuskeskuse allkirjastatud toetuste, lepingute ja kokkulepetega.

(33a)

Komisjonil peaks olema õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et määrata kindlaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste lepinguliste kokkulepete elemendid, samuti kriteeriumid, mille alusel hinnata ja akrediteerida üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 43]

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust ning vähendada samal ajal liidu digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu, säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna olemasolevad piiratud ressursid on hajutatud ning lähtuvalt vajalike investeeringute mahust, aga seda on tegevuse põhjendamatu dubleerimise vältimise, investeeringute kriitilise massi saavutamisele kaasaaitamise ning avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu parem saavutada liidu tasandil, . Lisaks saab ainult liidu tasandi meetmetega tagada küberturvalisuse kõrgeima taseme kõigis liikmesriikides ja seega kõrvaldada mõnedes liikmesriikides esinevad turvalüngad, mis tekitavad turvalünki kogu liidus. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, [ME 44]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED NING PÄDEVUSKESKUSE JA VÕRGUSTIKU PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (edaspidi „võrgustik“) ning kehtestatakse riiklike koordineerimiskeskuste nimetamist ja küberturvalisuse pädevuskogukonna (edaspidi „kogukond“) loomist käsitlevad õigusnormid. Pädevuskeskus ja võrgustik aitavad suurendada liidus küberohtudega seotud üldist vastupanuvõimet ja üldist teadlikkust, võttes põhjalikult arvesse sotsiaalset mõju. [ME 45]

2. Pädevuskeskus aitab rakendada määrusega nr XXX (14) loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige selle määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX (15) loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber].

3. Pädevuskeskuse tegevuskoht on [Belgia, Brüssel]. [ME 46]

4. Pädevuskeskus on juriidiline isik. Sellel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi seadustele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks. [ME 47]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„küberturvalisus“ – kõik tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteemide infosüsteeme , nende kasutajate kasutajaid ja muude isikute kaitse mõjutatud isikuid küberohtude eest; [ME 48]

1a)

„küberkaitse“ ja „küberturvalisuse kaitsemõõtmed“ – üksnes kaitsev ja reageeriv küberkaitsetehnoloogia, mille eesmärk on kaitsta kriitilise tähtsusega taristut, militaarvõrgustikke ja infosüsteeme, nende kasutajaid ning mõjutatud isikuid küberohtude vastu, sh olukorrateadlikkus, ohu avastamine ja digitaalkriminalistika; [ME 183]

2)	„küberturvalisuse tooted ja lahendused protsessid “ – kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta andme-, võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud muid isikuid küberohtude eest; [ME 49]

2a)	„küberoht“ – mis tahes võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid või neile muul viisil halba mõju avaldada; [ME 50]

„avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liidu ja liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi; [ME 51]

4)	„osalev panustav liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse; [ME 52]

4a)	„Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/XXXX (16) määratletud juriidiline isik. [ME 53]

Artikkel 3

Keskuse ja võrgustiku missioon

1. Pädevuskeskus ja võrgustik aitavad liidul:

säilitada ja arendada arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist , tööstuslikku, akadeemilist ja tööstuslikku teadusuuringute alase asjatundlikkuse võimekust ja suutlikkust , mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks ning liidu kodanike, äriühingute ja avaliku halduse andmete paremaks kaitseks ; [ME 54]

aa)	täiustada võrgu- ja infosüsteemide taristu, sealhulgas kriitilise tähtsusega taristu, interneti ja liidus üldkasutatava riist- ja tarkvara vastupanuvõimet ja usaldusväärsust; [ME 55]

b)	suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusharude jaoks konkurentsieeliseks; [ME 56 ei puuduta eestikeelset versiooni]

ba)	suurendada liidus teadlikkust küberturvalisusega seotud ohtudest ning seonduvatest ühiskondlikest ja eetilistest mõjudest ja murekohtadest ning vähendada oskuste nappust küberturvalisuse vallas; [ME 57]

bb)	arendada liidu juhtrolli küberturvalisuse valdkonnas ja tagada rangeimad küberturvalisuse standardid kogu liidus; [ME 58]

bc)	tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust, vähendades samal ajal selle digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu; [ME 59]

bd)	tugevdada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate usaldust digimaailma vastu ja aidata nii kaasa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärkide saavutamisele. [ME 60]

2. Pädevuskeskus täidab vajaduse korral oma ülesandeid koostöös riiklike koordineerimiskeskuste võrgustikuga ja küberturvalisuse pädevuskogukonnaga.

Artikkel 4

Keskuse eesmärgid ja ülesanded

Pädevuskeskusel on järgmised eesmärgid ja nendega seotud ülesanded:

1.	soodustada luua, hallata ja aidata koordineerida soodustada artiklis 6 osutatud riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ning artiklis 8 osutatud küberturvalisuse pädevuskogukonna kogukonna tööd; [ME 61]

aidata rakendada koordineerida määrusega nr XXX (17) loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa elluviimist , eelkõige määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX (18) loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides , ja aidata kaasa määrusega (EL) 2019/XXXX loodud Euroopa Kaitsefondist rahastatud meetmete rakendamisele ; [ME 62]

suurendada ühiskonna, tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast vastupanuvõimet, võimekust, suutlikkust, teadmisi ja taristuid, täites tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristuid ja seotud teenuseid arvesse võttes järgmisi ülesandeid: [ME 63]

tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning hankides, täiustades ja käitades pädevuskeskuse rajatisi ja nendega seotud teenuste puhul hankides, täiustades ja käitades neid taristuid teenuseid õiglasel , avatud ja nendega seotud teenuseid läbipaistval viisil ning tehes need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd eelkõige VKEde ), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus; [ME 64]

tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid taristuid rajatisi ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd eelkõige VKEde ), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus; [ME 65]

ba)	pakkudes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse valdkonna idufirmadele, VKEdele, mikroettevõtjatele, assotsiatsioonidele, üksikekspertidele ja tsiviiltehnilistele projektidele; [ME 66]

bb)	rahastades tarkvara turvakoodi auditeid ja seotud täiustusi vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele, mida tavaliselt kasutatakse taristu, toodete ja protsesside jaoks; [ME 67]

pakkudes hõlbustades küberturvalisuse alaseid teadmisi alaste teadmiste ja tehnilist tehnilise abi jagamist muu hulgas kodanikuühiskonnale, tööstusharule ja avaliku sektori asutustele ning akadeemilisele ja teaduskogukonnale , eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust , et täiustada liidus kübervastupidavusvõimet ; [ME 68]

ca)

edendades sisseprojekteeritud turvet kui taristute, toodete ja teenuste arendamise, alahoidmise, käitlemise ja ajakohastamise protsessi põhimõtet; eelkõige toetades tipptasemel meetodeid turvalisuse suurendamiseks, piisaval tasemel turvalisuse testimist ja turbeauditeid ning sealhulgas tootja või teenuseosutaja kohustust tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta parandada ilmnenud uusi haavatavaid külgi või ohte, et pikendada toote hinnangulist olelusringi kestust, või võimaldades kolmandal osapoolel selliseid uuendusi toota ja pakkuda; [ME 69]

cb)	toetades lähtekoodi panustamise poliitikat ja selle väljatöötamist, eriti avaliku sektori asutuste puhul, kus kasutatakse vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekte; [ME 70]

cc)

tuues kokku sidusrühmi tööstusharust, ametiühingutest, akadeemilistest ringkondadest, teadusasutustest ja avalik-õiguslikest üksustest, et tagada pikaajaline koostöö küberturvalisuse toodete ja protsesside väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas ressursside ning vajaduse korral selliste toodete ja protsesside kohta teabe koondamine ja jagamine; [ME 71]

aidata kaasa tipptasemel ja kestlike küberturvalisuse toodete ja lahenduste protsesside ulatuslikule kasutuselevõtule kogu majanduses liidus , täites järgmisi ülesandeid: [ME 72]

a)	stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja lahenduste terviklike protsesside väljatöötamist ja kasutuselevõttu kogu innovatsioonitsükli jooksul, muu hulgas avaliku sektori asutuste , tööstuse ja kasutavate tööstusharude turu poolt; [ME 73]

b)	abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid uusimate nende vastupidavusvõime suurendamisel tipptasemel küberturvalisuse lahenduste toodete ja protsesside kasutuselevõtu ja integreerimise käigus abil ; [ME 74]

toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste protsesside riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste hankeid avaliku sektori asutuste nimel , sealhulgas pakkudes toetust hangete puhul, et suurendada avaliku sektori investeeringute turvalisust ja neist saadavat kasu ; [ME 75]

andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele , VKEdele, mikroettevõtjatele, üksikekspertidele, üldkasutatavatele vabavara ja VKEdele avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele ning tsiviiltehnilistele projektidele, et suurendada küberturvalisuse alast asjatundlikkust , et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele , looksid kasutusvõimalusi ja suudaksid hankida investeeringuid; [ME 76]

tutvustada küberturvalisuse valdkonda ja, vähendada küberturvalisuse oskuste nappust ja tugevdada oskuste taset liidus, täites järgmisi ülesandeid: [ME 77]

-a)	toetades vajaduse korral digitaalse Euroopa programmi erieesmärgi nr 4 „Kõrgtasemel digioskused“ saavutamist koostöös Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega; [ME 78]

toetades küberturvalisuse oskuste ja pädevuste edasiarendamist, koondamist ja jagamist kõigil asjakohastel haridustasanditel, toetades eesmärki saavutada sooline tasakaal, hõlbustades ühiseid kõrgtasemel küberturvalisuse alaseid teadmisi ning aidates kaasa kasutajate ja taristute vastupanuvõimele kogu liidus koostöös võrgustikuga ning vajaduse korral koos kooskõlastades asjaomaste ELi asutuste ametite ja organite, sh organitega , sealhulgas ENISAga; [ME 79]

tugevdada küberturvalisuse teadus- ja arendustegevust liidus, tehes järgmist:

a)	andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast , millele osutatakse artiklis 13 ; [ME 80]

b)	toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu ja võrgustikuga , akadeemilise ja teaduskogukonnaga, avaliku sektori ja ametiasutustega, seahulgas võrgustiku ja kogukonnaga ; [ME 81]

ba)	tagades põhiõiguste ja eetiliste põhimõtete järgimise pädevuskeskuse rahastatud küberturvalisuse valdkonna teadusuuringutes; [ME 82]

bb)	jälgides aruandeid kogukonna avastatud nõrkuste kohta ning hõlbustades nõrkuste avaldamist, arenduspakettide, paranduste ja lahenduste väljatöötamist ning nende levitamist; [ME 83]

bc)	jälgides koostöös ENISAga uuringute tulemusi, mis puudutavad pahatahtlikuks kübertegevuseks kasutatavaid iseõppivaid algoritme ning toetades direktiivi 2016/1148/EL rakendamist; [ME 84]

bd)	toetades uuringuid küberkuritegevuse valdkonnas; [ME 85]

be)	toetades selliste toodete ja protsesside uurimist ja arendamist, mida võib piiranguteta uurida, jagada ja üles ehitada, eelkõige kontrollitud ja kontrollitava riist- ja tarkvara valdkonnas, tihedas koostöös tööstusharu, võrgustiku ja kogukonnaga; [ME 86]

toetades küberturvalisuse tehnoloogia ametliku ja mitteametliku standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni ning küberturvalisuse tehnoloogia sertifitseerimist, sidudes seda olemasoleva tööga ning vajaduse korral tihedas koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide, sertifitseerimisasutuste ja ENISAga ; [ME 87]

ca)	pakkudes VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, võimaldades neile kohandatud juurdepääsu pädevuskeskuse ja võrgustiku toetatud teadus- ja arendustegevuse tulemustele, et suurendada konkurentsivõimet; [ME 88]

suurendada tsiviil- ja kaitsesektori vahelist koostööd küberturvalisuse topeltkasutusega tehnoloogiate ja rakenduste puhul, täites järgimisi ülesandeid , mis peavad olema reageerivad ja kaitsvad küberkaitsetehnoloogiad, -rakendused ja -teenused : [ME 184]

a)	toetades liikmesriike ning tööstuse ja teaduse sidusrühmi teadusuuringute, arendustegevuse ja kasutuselevõtu valdkonnas;

b)	edendades liikmesriikidevahelist koostööd, toetades haridust, koolitust ja õppusi;

c)	koondades sidusrühmi, et edendada koostoimet tsiviil- ja kaitsesektori küberturvalisuse teadusuuringute ja turgude vahel;

suurendada seoses Euroopa Kaitsefondiga küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahelist koostoimet, täites järgimisi ülesandeid , mis peavad olema reageerivad ja kaitsvad küberkaitsetehnoloogiad, -rakendused ja -teenused : [ME 185]

a)	nõustades asjaomaseid sidusrühmi, jagades nendega kogemusi ja edendades nende koostööd;

b)	hallates mitut riiki hõlmavaid küberkaitse projekte, kui liikmesriigid esitavad vastava taotluse, ning seega tegutsedes projektijuhina määruse XXX [määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond] tähenduses;

ba)	abistades ja nõustades komisjoni seoses määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)0616] rakendamisega. [ME 89]

8a.

toetada liidu jõupingutusi küberturvalisuse valdkonnas rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks, täites järgmisi ülesandeid:

a)	hõlbustades pädevuskeskuse osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja valitsusorganisatsioonides ning andes panuse rahvusvahelistesse standardiorganisatsioonidesse;

b)	tehes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. [ME 90]

Artikkel 5

Investeerimine taristutesse, võimekusse, toodetesse või lahendustesse protsessidesse ja nende kasutamine [ME 91]

1. Kui pädevuskeskus rahastab taristuid, võimekust, tooteid või lahendusi protsesse kooskõlas artikli 4 lõigetega 3 ja 4 hanke, toetuse või auhinna vormis, siis võidakse pädevuskeskuse töökavas täpsustada eelkõige: [ME 92]

a)	eeskirjad erieeskirjad , mis reguleerivad taristu või võimekuse käitamist, sealhulgas vajaduse korral tegevuse usaldamist rajatisi pakkuva üksuse hoolde lähtuvalt pädevuskeskuse kindlaks määratavatest kriteeriumidest; [ME 93]

b)	eeskirjad, mis reguleerivad juurdepääsu taristule või võimekusele ja selle kasutamist;

ba)	erieeskirjad, millega reguleeritakse rakendamise eri etappe; [ME 94]

bb)	asjaolu, et liidu toetuse tulemusena on juurdepääs võimalikult avatud ja nii suletud kui vaja, ja et korduvkasutus on võimalik. [ME 95]

2. Pädevuskeskus võib vastutada asjakohaste ühishangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate hangete üldise elluviimise eest võrgustiku liikmete, küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete või küberturvalisuse toodete ja lahenduste kasutajaid esindavate muude kolmandate isikute nimel. Sel otstarbel võivad pädevuskeskust abistada riiklik koordineerimiskeskus või küberturvalisuse pädevuskogukonna või asjakohase Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse liige või mitu keskust või liiget. [ME 96]

Artikkel 6

Riiklike koordineerimiskeskuste nimetamine

-1. Igasse liikmesriiki luuakse üks riiklik koordineerimiskeskus. [ME 97]

1. Iga liikmesriik nimetab hiljemalt [kuupäev] üksuse, kes hakkab käesoleva määruse kohaldamisel tegutsema riikliku koordineerimiskeskusena, ja teavitab sellest komisjoni.

2. Komisjon teeb selle üksuse lõikes 4 sätestatud kriteeriumide täitmisele antud hinnangu põhjal otsuse üksuse riikliku koordineerimiskeskusena akrediteerimise või nimetamisest keeldumise kohta kuue kuu jooksul alates liikmesriigi edastatud nimetamist käsitlevast teatest. Komisjon avaldab riiklike koordineerimiskeskuste loetelu.

3. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisel nimetada igal ajal uue üksuse riiklikuks koordineerimiskeskuseks. Kõigi uute üksuste nimetamise suhtes kohaldatakse lõikeid 1 ja 2.

4. Nimetatud riiklikul koordineerimiskeskusel on võime toetada pädevuskeskust ja selle võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud missiooni täitmisel. Neil on tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või neile otsene juurdepääs ning nad on suutelised tegema tulemuslikult koostööd ja koordineerima tegevust tööstuse, avaliku sektori , akadeemilise ja teaduskogukonnaga teaduskogukonna ning kodanikega. Komisjon annab välja suunised, kirjeldades üksikasjalikult hindamismenetlust ja selgitades kriteeriumide kohaldamist . [ME 98]

5. Pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhe põhineb lepingul standardlepingul , mille allkirjastavad pädevuskeskus ja kõik riiklikud koordineerimiskeskused. Lepingus Leping koosneb samadest ühtlustatud üldtingimustest, millega sätestatakse normid, mis reguleerivad pädevuskeskuse ja iga riikliku koordineerimiskeskuse suhet ja ülesannete jaotust , ning konkreetse riikliku koordineerimiskeskuse jaoks kohandatud eritingimustest . [ME 99]

5a. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45a vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada, määrates kindlaks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud lepingute ühtlustatud üldtingimused, kaasa arvatud nende vorm. [ME 100]

6. Riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik koosneb kõigist liikmesriikide nimetatud riiklikest koordineerimiskeskustest.

Artikkel 7

Riiklike koordineerimiskeskuste ülesanded

1. Riiklikel koordineerimiskeskustel on järgmised ülesanded:

a)	toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna loomisel ja koordineerimisel; [ME 101]

b)	lihtsustada edendada, julgustada ja lihtsustada kodanikuühiskonna, tööstusharu (eelkõige idufirmade ja VKEde), akadeemilise ja teaduskogukonna ning liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides; [ME 102]

ba)	tegutseda muudest liidu programmidest, nagu InvestEU või ühtse turu programm, rahastatavate küberturvalisuse toodete ja protsesside ühtse kontaktpunktina, eelkõige VKEde jaoks, kostöös muude sarnaseid ülesandeid täitvate üksustega; [ME 103]

c)	panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse tööstuslike väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse; [ME 104]

ca)	teha tihedat koostööd riiklike standardiorganisatsioonidega, et edendada olemasolevate standardite kasutuselevõttu ja kaasata uute standardite koostamisse kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige VKEd; [ME 105]

d)	tegutseda riiklikul tasandil küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse kontaktpunktina;

e)	luua koostoimet asjaomaste riikliku , piirkondliku ja piirkondliku kohaliku tasandi tegevustega; [ME 106]

f)	rakendada konkreetseid meetmeid, mille jaoks pädevuskeskus on andnud toetusi, sealhulgas andes rahalist toetust kolmandatele isikutele kooskõlas määruse XXX [uus finantsmäärus] artikliga 204 asjaomastes toetuslepingutes kindlaks määratud tingimustel;

fa)	edendada ja levitada ühiseid minimaalseid küberturvalisust käsitlevaid õppekavasid koostöös liikmesriikide asjaomaste organitega; [ME 107]

g)	tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul , piirkondlikul või kohalikul piirkondlikul tasandil; [ME 108]

h)	hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste ja isikute taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks. [ME 109]

2. Punkti f kohaldamisel võidakse anda kolmandatele isikutele rahalist toetust kõigis määruse XXX [uus finantsmäärus] artiklis 125 kindlaks määratud vormides, sealhulgas ühekordsete maksetena.

3. Riiklikud koordineerimiskeskused võivad saada käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmise puhul liidult toetust kooskõlas määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 195 punktiga d.

4. Riiklikud koordineerimiskeskused teevad vajaduse korral võrgustiku kaudu koostööd, et täita lõike 1 punktides a, b, c, e ja g asjaomaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega , et täita lõikes 1 osutatud ülesandeid. [ME 110]

Artikkel 8

Küberturvalisuse pädevuskogukond

1. Küberturvalisuse pädevuskogukond aitab täita artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse missiooni ning suurendab , koondab, jagab ja levitab küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu liidus ning pakub tehnilisi erialateadmisi . [ME 111]

2. Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb kodanikuühiskonnast, nõudlus- ja pakkumispoolsest tööstusharust, haridusasutustest sealhulgas VKEdest, akadeemilisest ja mittetulunduslikest teadusorganisatsioonidest ning -ühendustest, samuti teaduskogukonnast, kasutajate ühendustest, üksikekspertidest, asjaomastest Euroopa standardiorganisatsioonidest , muudest ühendustest ning avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest, kes tegelevad küberturvalisuse valdkonna operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Sinna on koondatud liidus küberturvalisuse tehnoloogilist , tööstuslikku, teadus- ja tööstuslikku uurimisalast ning ühiskondlikku võimekust ja suutlikkust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused , Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning käesoleva määruse artiklis 10 osutatud asjakohaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid ja organid. [ME 112]

3. Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena võidakse akrediteerida ainult liidus , Euroopa Majanduspiirkonnas ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigis asutatud üksusi ja liidus elavaid isikuid . Nad Taotlejad tõendavad, et neil on küberturvalisuse alased eksperditeadmised vähemalt ühes järgmises valdkonnas: [ME 113]

a)	akadeemilised või teadusuuringud, [ME 114]

b)	tööstusareng,

c)	koolitus ja haridus,

ca)	eetika, [ME 115]

cb)	ametlik ja tehniline standardimine ning tehnilised kirjeldused. [ME 116]

4. Pädevuskeskus akrediteerib riikliku õiguse alusel asutatud üksused või isikud küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui pädevuskeskus, selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus on asutatud või kus isik elab , on ühtlustatult hinnanud, kas üksus või isik täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema või asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus või isik lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse. Liikmesriikide riiklikud koordineerimiskeskused püüavad saavutada ühenduse sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse, stimuleerides aktiivselt alaesindatud kategooriate – eriti VKEde – ja inimrühmade osalemist. [ME 117]

4a. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45a vastu delegeeritud õigusaktid, et käesolevat määrust täiendada, täpsustades käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume, mille kohaselt taotlejaid valitakse, ning käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kriteeriumidele vastavate üksuste akrediteerimise ja hindamise korda. [ME 118]

5. Pädevuskeskus akrediteerib asjaomased liidu organid ja asutused küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena, kui ta on hinnanud, kas üksus täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema hinnangul ei täida üksus lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse.

6. Komisjoni esindajad võivad osaleda kogukonna töös.

Artikkel 9

Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete ülesanded

Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmed teevad järgmist:

1)	toetavad pädevuskeskust selle missiooni ning artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel ning teevad sel otstarbel tihedat koostööd pädevuskeskuse ja asjaomaste riiklike koordineerimiskeskustega;

2)	osalevad pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste edendatavas tegevuses;

3)	osalevad vajaduse korral pädevuskeskuse nõukogu loodud töörühmades, et viia ellu pädevuskeskuse töökavas kindlaks määratud konkreetseid tegevusi;

4)	toetavad vajaduse korral pädevuskeskust ja riiklikke koordineerimiskeskusi konkreetsete projektide tutvustamisel;

5)	tutvustavad kogukonnas ellu viidud tegevuste ja projektide asjakohaseid tulemusi ning levitavad nende kohta teavet;

5a.	toetavad pädevuskeskust, andes nõrkustest aru ja neid avalikustades, aidates neid leevendada ja andes nõu, kuidas selliseid nõrkusi vähendada, sealhulgas sertifitseerimise abil määruse (EL) 2019/XXX [küberturvalisust käsitlev õigusakt] kohaselt vastu võetud kavade alusel. [ME 119]

Artikkel 10

Pädevuskeskuse koostöö liidu institutsioonide, organite ja asutustega

1. Pädevuskeskus Sidususe ja täiendavuse tagamiseks teeb pädevuskeskus kahesuguse kasutusega projektide, teenuste ja pädevuste küsimuses koostööd asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, sealhulgas Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti ENISA , ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU), Euroopa välisteenistuse, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse, Teadusuuringute Rakendusameti, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti , asjakohaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste , Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse ning Euroopa Kaitseagentuuriga. [ME 120]

2. See koostöö toimub töökorra raames. Töökord esitatakse komisjonile võetakse vastu nõukogu poolt pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamiseks saamist . [ME 121]

II PEATÜKK

PÄDEVUSKESKUSE KORRALDUS

Artikkel 11

Liikmesus ja struktuur

1. Pädevuskeskuse liikmed on liit, mida esindab komisjon, ja liikmesriigid.

2. Pädevuskeskuse struktuur hõlmab järgmist:

a)	nõukogu, kes täidab artiklis 13 sätestatud ülesandeid;

b)	tegevdirektor, kes täidab artiklis 16 sätestatud ülesandeid;

c)	tööstuse ja teaduse nõuandekogu, kes täidab artiklis 20 sätestatud ülesandeid.

I JAGU

NÕUKOGU

Artikkel 12

Nõukogu koosseis

1. Nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist , üks Euroopa Parlamendi nimetatud esindaja vaatlejana ja liidu nimel viis neli komisjoni esindajat , kelle puhul püütakse leida sooline tasakaal nõukogu liikmete ja nende asendajate vahel . [ME 122]

2. Igal nõukogu liikmel on asendusliige, kes asendab liiget tema äraolekul.

3. Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende tehnoloogiaalastest küberturvalisuse alastest teadmistest ning asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus nõukogus. [ME 123]

4. Nõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

5. Nõukogu liikmed tegutsevad pädevuskeskuse huvides, kaitstes sõltumatult ja läbipaistvalt selle eesmärke ja missiooni, identiteeti, autonoomiat ja sidusust.

6. Vajaduse korral võib komisjon nõukogu kutsuda nõukogu oma koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas asjaomaste liidu organite, asutuste ja talituste esindajaid ning kogukonna liikmeid . [ME 124]

7. Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) ENISA ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu on nõukogu alaline vaatleja alalised vaatlejad, andes talle nõu ilma hääleõiguseta. Nõukogu võtab alaliste vaatlejate väljendatud seisukohti täiel määral arvesse. [ME 125]

Artikkel 13

Nõukogu ülesanded

1. Nõukogu kannab üldist vastutust pädevuskeskuse strateegia suunamise ja tegevuse eest ning teostab selle üle järelevalvet.

2. Nõukogu võtab vastu oma kodukorra. Kõnealune kodukord hõlmab konkreetseid menetlusi huvide konflikti avastamiseks ja vältimiseks ning tundliku teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

3. Nõukogu langetab vajalikke strateegilisi otsuseid, eelkõige:

a)	võtab vastu mitmeaastase strateegilise kava, milles on märgitud pädevuskeskuse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnangulised rahalised vajadused ja rahastamisallikad , võttes arvesse ENISA antud nõu ; [ME 126]

b)	võtab vastu pädevuskeskuse töökava, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust , võttes arvesse ENISA antud nõu ; [ME 127]

c)	võtab vastu pädevuskeskuse konkreetsed finantseeskirjad kooskõlas [finantsmääruse artikliga 70];

d)	võtab vastu tegevdirektori ametisse nimetamise menetluse;

e)	võtab vastu kriteeriumid ja menetlused, mille alusel hinnatakse ja akrediteeritakse üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna kogukonna liikmetena; [ME 128]

ea)	võtab vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud töökorra; [ME 129]

f)	nimetab ametisse tegevdirektori, kõrvaldab ta ametist, pikendab tema ametiaega, annab talle suuniseid ja teeb tema tegevuse üle järelevalvet ning nimetab ametisse peaarvepidaja;

g)	võtab vastu pädevuskeskuse aastaeelarve, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

ga)	võtab vastu pädevuskeskuse läbipaistvuseeskirjad; [ME 130]

h)	võtab vastu huvide konflikte käsitlevad eeskirjad;

i)	loob küberturvalisuse pädevuskogukonna kogukonna liikmetega töörühmi , võttes arvesse alaliste vaatlejate nõuandeid ; [ME 131]

j)	nimetab tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmed;

k)	loob siseauditi funktsiooni vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1271/2013 (19);

l)	tutvustab pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks pädevuskeskuse koostööd üleilmsete osalejatega ; [ME 132]

m)	kehtestab tegevdirektori soovituse alusel pädevuskeskuse teabevahetuspoliitika;

n)	vastutab järelhindamise tulemuste alusel piisavate järelmeetmete võtmise kontrollimise eest;

o)	kehtestab vajaduse korral personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas artikli 31 lõikega 3;

p)	kehtestab vajaduse korral riiklike ekspertide pädevuskeskusesse lähetamise ning praktikantide kasutamise eeskirjad kooskõlas artikli 32 lõikega 2;

q)	võtab vastu pädevuskeskuse turvalisuseeskirjad;

võtab vastu pettusevastase pettuse- ja korruptsioonivastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga pettuse ja korruptsiooni riskiga , pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi , ning võtab vastu terviklikud kaitsemeetmed liidu õiguse rikkumistest teatajate jaoks kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega ; [ME 133]

s)	võtab vastu liikmesriikide rahalise toetuse ulatusliku määratluse ja liikmesriikide vabatahtliku toetuse summa arvutamise metoodika , mida võib vastavalt kõnealusele määratlusele kajastada rahalise toetusena, mille arvutus tehakse iga eelarveaasta lõpus ; [ME 134]

t)	vastutab ülesannete eest, mida ei ole konkreetselt antud ühelegi pädevuskeskuse organile; võib määrata need ülesanded ükskõik millisele pädevuskeskuse töötajale.

Artikkel 14

Nõukogu esimees ja koosolekud

1. Nõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat , püüdes saavutada soolist tasakaalu . Esimehe ja aseesimehe ametiaega võib nõukogu otsuse alusel ühe korra pikendada. Kui aga nende liikmesus nõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. Esimees osaleb hääletamisel. [ME 135]

2. Nõukogu peab korralisi koosolekuid vähemalt kolm korda aastas. Nõukogu võib korraldada erakorralisi koosolekuid komisjoni, kolmandiku liikmete, nõukogu esimehe või tegevdirektori poolt oma ülesannete täitmiseks esitatud taotluse alusel.

3. Tegevdirektor osaleb aruteludes, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust. Nõukogu võib kutsuda olenevalt juhtumist oma koosolekutele vaatlejatena muid isikuid. [ME 136]

4. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmed võivad esimehe kutsel osaleda nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta. [ME 137]

5. Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

6. Pädevuskeskus osutab nõukogule sekretariaaditeenust.

Artikkel 15

Nõukogu hääletuskord

1. Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu.

2. Igal osaleval liikmesriigil on üks hääl.

3. Nõukogu teeb otsused vähemalt 75 % häälteenamusega, sealhulgas hääletamiselt puuduvate liikmete hääled, mis moodustab vähemalt 75 % pädevuskeskuse kogu rahalisest toetusest. Rahalist toetust arvutatakse lähtuvalt liikmesriikide kavandatavatest hinnangulistest kulutustest, millele on osutatud artikli 17 lõike 2 punktis c, ning aruandest osalevate liikmesriikide makstava osaluse väärtuse kohta, millele on osutatud artikli 22 lõikes 5.

4. Hääleõigus on ainult komisjoni esindajatel ja osalevate liikmesriikide esindajatel.

5. Esimees osaleb hääletamisel. [ME 138]

Artikkel 15a

Nõukogu hääletuskord

1. Hääletatavad otsused võivad puudutada järgmisi küsimusi:

a)	pädevuskeskuse ja võrgustiku juhtimine ja struktuur;

b)	pädevuskeskuse ja võrgustiku eelarve jaotus;

c)	mitme liikmesriigi ühismeetmed, mida võimaluse korral täiendatakse liidu eelarvest vastavalt punkti b kohaselt tehtud otsusele.

2. Nõukogu otsused on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 75 % kõikide liikmete häältest. Liidu hääleõigust esindab komisjon ja see on jagamatu.

3. Lõike 1 punkti a kohaste otsuste puhul on iga liikmesriik esindatud ja tal on võrdväärne hääleõigus. Ülejäänud kuni 100 % häälte puhul peaks liidul olema vähemalt 50 % tema rahalisele panusele vastavast hääleõigusest.

4. Lõike 1 punktide b või c kohaste otsuste puhul või mis tahes muu otsuse puhul, mis ei kuulu ühegi lõikes 1 sätestatud kategooria alla, peab liidul olema vähemalt 50 % tema rahalisele panusele vastavast hääleõigusest. Ainult panustaval liikmesriigil on hääleõigus ja see vastab tema rahalisele panusele.

5. Kui esimees on valitud liikmesriikide esindajate hulgast, osaleb esimees hääletamisel oma liikmesriigi esindajana. [ME 139]

II JAGU

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 16

Tegevdirektori ametissenimetamine, ametist vabastamine või ametiaja pikendamine

1. Tegevdirektor on isik, kellel on eksperditeadmised ja hea maine pädevuskeskuse tegevusvaldkondades.

2. Tegevdirektor võetakse tööle pädevuskeskuse ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

3. Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis hõlmab liikmesriikide esitatud kandidaate eesmärgiga saavutada sooline tasakaal, järgides avatud , läbipaistvat ja läbipaistvat mittediskrimineerivat valikumenetlust. [ME 140]

4. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab pädevuskeskust nõukogu esimees.

5. Tegevdirektori ametiaeg on neli viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja probleeme. [ME 141]

6. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni nelja viie aasta võrra. [ME 142]

7. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.

8. Tegevdirektor tagandatakse ametist üksnes otsusega, mille nõukogu teeb oma liikmete ettepaneku või komisjoni ettepaneku alusel. [ME 143]

Artikkel 17

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor vastutab pädevuskeskuse tegevuse ja igapäevase juhtimise eest ning on selle esindaja. Tegevdirektor annab aru nõukogule ja täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires.

2. Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

a)	rakendab nõukogus vastuvõetud otsuseid;

b)	toetab nõukogu selle töös, osutab sekretariaaditeenuseid nõukogu koosolekute jaoks ning esitab nõukogule selle ülesannete täitmiseks kogu vajaliku teabe;

koostab pärast nõukogu , tööstuse ja teaduse nõuandekogu, ENISA ja komisjoniga konsulteerimist ning esitab nõukogule vastuvõtmiseks pädevuskeskuse mitmeaastase strateegilise kava projekti ja iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse töökava jaoks vajalikke projektikonkursse, osalemiskutseid ja hankemenetlusi ning esitatakse liikmesriikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus; [ME 144]

d)	koostab ja esitab nõukogule vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse puhul ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

e)	rakendab töökava ja esitab nõukogule selle kohta aruandeid;

f)	koostab pädevuskeskuse iga-aastase tegevusaruande projekti, sealhulgas teabe vastavate kulutuste kohta;

g)	tagab pädevuskeskuse töötulemuste suhtes tõhusa järelevalve- ja hindamismenetluse rakendamise;

h)	koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile ja Euroopa Parlamendile aruande edusammude kohta; [ME 145]

i)	koostab riiklike koordineerimiskeskuste lepingud, peab nende üle läbirääkimisi ja sõlmib need;

j)	vastutab nõukogu antud volituste piires haldus-, finants- ja personaliküsimuste eest, sealhulgas pädevuskeskuse eelarve rakendamise eest, võttes nõuetekohaselt arvesse siseauditi funktsiooni antud nõuanded;

k)	kiidab heaks ja algatab projektikonkursse kooskõlas töökavaga ning haldab toetuslepinguid ja otsuseid;

l)	kiidab pärast tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja ENISAga konsulteerimist heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu; [ME 146]

m)	kiidab heaks ja algatab pakkumismenetlusi kooskõlas töökavaga ning haldab lepinguid;

n)	kiidab heaks rahastamiseks valitud pakkumused;

o)	esitab iga-aastase raamatupidamisaruande ja bilansi siseauditi funktsioonile ning seejärel nõukogule;

p)	tagab riskihindamise ja -juhtimise;

q)	allkirjastab konkreetsed toetuskokkulepped, -otsused ja -lepingud;

r)	allkirjastab hankelepingud;

s)	koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile ja Euroopa Parlamendile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt; [ME 147]

t)	koostab pädevuskeskuse suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti;

u)	kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

v)	tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega ning annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse korral aru ; [ME 148]

w)	võtab muid meetmeid, et hinnata pädevuskeskuse edusamme selle missiooni ning käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel;

x)	täidab muid nõukogu määratud või delegeeritud ülesandeid.

III JAGU

TÖÖSTUSE JA TEADUSE NÕUANDEKOGU

Artikkel 18

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis

1. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb kuni 16 25 liikmest. Liikmed nimetab nõukogu küberturvalisuse pädevuskogukonna kogukonna üksuste esindajate või selle individuaalsete liikmete seast. Nimetada võib üksnes selliste üksuste esindajaid, mida ei kontrolli kolmas riik või kolmanda riigi üksus, välja arvatud EMP ja EFTA riigid. Liikmed nimetatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel. Nõuandekogu koosseisus püütakse saavutada sooline tasakaal ning see hõlmab tööstuse, akadeemilise kogukonna ja kodanikuühiskonna sidusrühmade tasakaalustatud esindatust. [ME 149]

2. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmetel on eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, tööstusarengu, kutsealaste teenuste või nende toodete pakkumise, rakendamise või kasutuselevõtu valdkonnas. Eksperditeadmiste nõuded täpsustab nõukogu. [ME 150]

3. Nõukogu poolt nõuandekogu liikmete ametisse nimetamise ja nõuandekogu tegevuse menetlused täpsustatakse pädevuskeskuse kodukorras ja avalikustatakse.

4. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmete ametiaeg on kolm aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

5. Komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajad võivad ENISA esindajaid kutsutakse tööstuse ja teaduse nõuandekogu töös osaleda osalema ja seda toetada toetama . Nõuandekogu võib vajaduse korral juhtumipõhiselt kutsuda vaatleja, nõustaja või eksperdina täiendavaid kogukonna esindajaid . [ME 151]

Artikkel 19

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu toimimine

1. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu kohtub vähemalt kaks kolm korda aastas. [ME 152]

2. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu võib esitab vajaduse korral nõustada nõukogu nõukogule soovitusi pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus tööstuse ja teaduse nõudeandekogu ühe või mitme liikme üldisel koordineerimisel ning juhul, kui need küsimused kuuluvad artiklis 20 sätestatud ülesannete ja pädevusvaldkondade hulka . [ME 153]

3. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu valib oma esimehe.

4. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu võtab vastu oma kodukorra, sealhulgas nõuandekogu esindajate nimetamise ja vajaduse korral nende ametiaja kestuse korra.

Artikkel 20

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu ülesanded

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu nõustab korrapäraselt pädevuskeskust selle tegevuse elluviimisel ning [ME 154]

1)	annab tegevdirektorile ja nõukogule nõukogu määratud tähtaegade piires strateegilisi nõuandeid ja teavet pädevuskeskuse suunamiseks ja tema tegevuseks tööstuse ja teadusuuringute ja nende kasutuselevõtu vallas ning töökava ja mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks; [ME 155]

1a)	nõustab nõukogu pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus; [ME 156]

2)	korraldab avalikke konsultatsioone, mis on avatud kõikidele avaliku ja erasektori sidusrühmadele, kes on huvitatud küberturvalisuse valdkonnast, et koguda teavet punktis 1 osutatud strateegiliste nõuannete andmiseks;

3)	edendab pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastast strateegilist kava ning ja kogub nende kohta tagasisidet ning annab nõukogule nõuandeid, kuidas pädevuskeskuse strateegia suunamist ja tegevust parandada . [ME 157]

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 21

Liidu rahaline toetus

1. Liidu rahaline toetus pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmiseks hõlmab järgmist.

a)	1 981 668 000 1 780 954 875 eurot 2018. aasta hindades (1 998 696 000 eurot jooksevhindades) digitaalse Euroopa programmist, sh kuni 21 385 465 eurot 2018. aasta hindades ( 23 746 000 eurot jooksevhindades) halduskulude katmiseks. [ME 158]

b)	Summa programmist „Euroopa horisont“, sealhulgas halduskulude katmiseks, mis määratakse kindlaks, võttes arvesse määruse XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus] artikli 6 lõike 6 kohaselt ellu viidavat strateegilise planeerimise protsessi;

ba)	Summa Euroopa Kaitsefondist pädevuskeskuse kaitsealase tegevuse jaoks, sealhulgas kõigi seotud halduskulude katmiseks, nagu kulud, mida pädevuskeskus võib kanda Euroopa Kaitsefondi raames rakendatavate meetmete projektijuhina. [ME 159]

2. Maksimaalne liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest [digitaalse Euroopa programmile] ja, otsusega XXX loodud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammile , Euroopa Kaitsefondile ning muudele pädevuskeskuse või võrgustiku kohaldamisalasse kuuluvatele programmidele ja projektidele . [ME 160]

3. Pädevuskeskus rakendab [digitaalse Euroopa programmi] ja [programmi „Euroopa horisont“] küberturvalisuse meetmeid kooskõlas määruse (EL, Euratom) XXX (20) [finantsmäärus] artikli 62 punkti c alapunktiga iv.

4. Liidu rahaline toetus digitaalse Euroopa programmist ja programmist „Euroopa horisont“ ei hõlma artikli 4 lõike 8 punktis b osutatud ülesandeid. Need võib katta Euroopa Kaitsefondist antava rahalisesse toetusega. [ME 161]

Artikkel 22

Osalevate liikmesriikide rahaline osalus

1. Osalevate liikmesriikide rahalise osaluse summa pädevuskeskuse tegevus- ja halduskulude katmiseks peab olema vähemalt sama suur kui see, mis on märgitud käesoleva määruse artikli 21 lõikes 1.

2. Lõikes 1 ja artikli 23 lõike 3 punkti b alapunktis ii osutatud rahalise osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste liikmesriikide tavapärasele kuluarvestustavale, raamatupidamisstandarditele, mida liikmesriigis kohaldatakse, või kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulud kinnitab asjaomase liikmesriigi määratud sõltumatu välisaudiitor. Pädevuskeskus võib kontrollida osaluse väärtuse hindamise meetodit, kui kinnitamise tulemusel peaks esinema ebaselgust.

3. Kui mõni osalev liikmesriik ei täida oma rahalise osalusega seotud kohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku nõukogu koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud liikmesriigi hääleõigus tühistada või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid. Kohustused täitmata jätnud liikmesriigi hääleõigused peatatakse kuni tema kohustuste täitmiseni.

4. Komisjon võib lõpetada pädevuskeskusele liidu rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, kui osalevad liikmesriigid ei maksa lõikes 1 osutatud osalust või teevad seda ainult osaliselt . Komisjoni poolne liidu rahalise toetuse andmise lõpetamine, vähendamine või liiga hilja peatamine on proportsionaalne liikmesriikide poolse osaluse vähendamise, lõpetamise või peatamise summa ja ajaga . [ME 162]

5. Osalevad liikmesriigid teatavad nõukogule iga aasta 31. jaanuariks lõikes 1 osutatud, igal eelneval eelarveaastal makstud osaluse väärtuse.

Artikkel 23

Pädevuskeskuse kulud ja vahendid

1. Pädevuskeskust rahastavad ühiselt liit ja liikmesriigid osamaksetena tasutava rahalise toetuse ning osaluse kaudu, mis hõlmab riiklike koordineerimiskeskuste ja toetusesesaajate kulusid, mis on tekkinud pädevuskeskuse poolt mittehüvitatavate meetmete rakendamise käigus.

2. Pädevuskeskuse halduskulud ei tohi ületada [number] eurot ning need tuleb katta rahalise toetuse ja osalusega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning osalevate liikmesriikide vahel. Kui osa halduskulude katmiseks makstud osalusest jääb kasutamata, võib teha selle kättesaadavaks pädevuskeskuse tegevuskulude katmiseks.

3. Pädevuskeskuse tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil:

a)	liidu rahaline toetus;

osalevate liikmesriikide osalus järgmisel kujul:

i)	rahaline osalus ning

ii)	vajaduse korral osalevate liikmesriikide mitterahaline toetus, millega kaetakse riiklike koordineerimiskeskuste ja toetusesaajate kulud, mis tekivad pädevuskeskuse osaluse ja muude neid kulusid katvate liidu toetustega katmata kaudsete meetmete rakendamisel.

4. Pädevuskeskuse eelarvesse kantavad vahendid koosnevad järgmisest:

a)	liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus halduskulude katmises; [ME 163]

b)	liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus tegevuskulude katmises; [ME 164]

c)	pädevuskeskuse saadud tulu;

d)	muud rahalised osalused, vahendid ja tulud.

5. Igasugust intressi, mis saadakse liikmesriikide poolt pädevuskeskusele makstavast osalusest, peetakse selle tuluks.

6. Kõik pädevuskeskuse vahendid ja kogu selle tegevus suunatakse artiklis 4 kindlaks määratud eesmärkide saavutamisse.

7. Kogu pädevuskeskuse loodud või talle tema eesmärkide täitmiseks üle kantud vara kuulub pädevuskeskusele.

8. Kulutusi ületavat tulu ei tasuta pädevuskeskuses osalevatele liikmetele, välja arvatud pädevuskeskuse likvideerimise korral.

8a. Pädevuskeskus teeb tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, et saada kasu koostoimest ja asjakohasel juhul vähendada halduskulusid. [ME 165]

Artikkel 24

Finantskohustused

Pädevuskeskuse finantskohustused ei ületa rahaliste vahendite summat, mille liikmed on teinud pädevuskeskusele kättesaadavaks või kohustunud eraldama tema eelarvesse.

Artikkel 25

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 26

Eelarve koostamine

1. Igal aastal koostab tegevdirektor pädevuskeskuse järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning edastab selle koos ametikohtade loetelu kavaga nõukogule. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Pädevuskeskuse kuludeks on personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulud. Halduskulud hoitakse võimalikult madalal.

2. Nõukogu koostab igal aastal lõikes 1 osutatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal pädevuskeskuse järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3. Nõukogu saadab lõikes 2 osutatud eelarvestuse projekti, mis on osa ühtse programmdokumendi kavandist, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile.

4. Kõnealusest eelarvestuse projektist lähtudes sisestab komisjon liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab selle kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad pädevuskeskuse toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu pädevuskeskuse ametikohtade loetelu.

7. Nõukogu võtab koos töökavaga vastu pädevuskeskuse eelarve. See muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Nõukogu korrigeerib vajaduse korral pädevuskeskuse eelarvet ja töökava kooskõlas liidu üldeelarvega.

Artikkel 27

Pädevuskeskuse raamatupidamisaruannete esitamine ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Pädevuskeskuse esialgsete ja lõplike raamatupidamisaruannete esitamisel ning eelarve täitmisele heakskiidu andmisel järgitakse norme ja ajakava, mis on sätestatud finantsmääruses ja artikli 29 kohaselt vastu võetud pädevuskeskuse finantseeskirjades.

Artikkel 28

Tegevus- ja finantsaruandlus

1. Tegevdirektor annab igal aastal nõukogule aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas pädevuskeskuse finantseeskirjadega.

2. Kahe kuu jooksul pärast iga eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor nõukogule heakskiitmiseks aasta tegevusaruande pädevuskeskuses eelmisel kalendriaastal eelkõige asjaomase aasta töökavaga seoses saavutatud tulemustest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

a)	rakendatud operatiivmeetmed ja selleks tehtud kulutused;

b)	esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja liikmesriikide kaupa;

c)	rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja liikmesriikide kaupa, ja pädevuskeskuse toetus üksikutele osalejatele ja meetmetele;

d)	tulemused artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel ja ettepanekud, mis käsitlevad kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikku lisatööd.

3. Kui nõukogu on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 29

Finantseeskirjad

Pädevuskeskus võtab vastu oma finantseeskirjad kooskõlas määruse XXX [uus finantsmäärus] artikliga 70.

Artikkel 30

Finantshuvide kaitsmine

1. Pädevuskeskus astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, korrapärase ja tõhusa kontrolliga ja nõuete eiramise avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega. [ME 166]

2. Pädevuskeskus annab komisjoni töötajatele ja teistele komisjoni volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (21) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (22) sätestatud korras juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, eesmärgiga teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve seoses käesoleva määruse kohaselt kaudselt või otseselt rahastatud toetuslepingu või lepinguga.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud ja toetuslepingud sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, pädevuskeskusele, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge volituse teha selliseid auditeid ja uurimisi nende vastava pädevuse kohaselt. Kui meedet rakendatakse kas tervikuna või osaliselt allhanke või edasivolitamise korras või kui selleks on vaja sõlmida hankeleping või anda kolmandale isikule rahalist toetust, hõlmab leping või toetusleping töövõtja või toetusesaaja kohustust panna kõikidele asjaomastele kolmandatele isikutele kohustus nõustuda sõnaselgelt komisjoni, pädevuskeskuse, kontrollikoja ja OLAFi volitustega.

IV PEATÜKK

PÄDEVUSKESKUSE TÖÖTAJAD

Artikkel 31

Töötajad

1. Pädevuskeskuse töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (23) (edaspidi „personalieeskirjad“ ja „teenistustingimused“), ning muid eeskirju, mille liidu institutsioonid on ühiselt vastu võtnud personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks.

2. Nõukogu kasutab pädevuskeskuse töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele, ning volitusi, mis on antud teenistustingimustes lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“).

3. Nõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratletakse tingimused, mille alusel saab kõnealust delegeerimist peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealuseid volitusi edasi delegeerida.

4. Erandlikel asjaoludel võib nõukogu otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt volituste edasidelegeerimise. Sellistel juhtudel rakendab nõukogu ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või muule pädevuskeskuse töötajale kui tegevdirektor.

5. Nõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 kõnealuste personalieeskirjade ning teenistustingimuste jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad.

6. Töötajate koosseis määratakse kooskõlas pädevuskeskuse aastaeelarvega kindlaks pädevuskeskuse ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides.

7. Pädevuskeskuse Pädevuskeskus püüab saavutada personali soolise tasakaalu. Personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest. [ME 167]

8. Kõik personalikulud kannab pädevuskeskus.

Artikkel 32

Lähetatud riiklikud eksperdid või muud töötajad

1. Pädevuskeskus võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid pädevuskeskuse väliseid töötajaid.

2. Nõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide pädevuskeskusesse lähetamist käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 33

Privileegid ja immuniteedid

Pädevuskeskuse ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

V PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 34

Turvalisuseeskirjad

1. Kõigis pädevuskeskuse rahastatavates tegevustes osalemise suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikli 12 lõiget 7.

2. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatud tegevuste suhtes kohaldatakse järgmisi spetsiifilisi turvalisuseeskirju:

määruse (EL) nr XXX [programm „Euroopa horisont“] artikli 34 [„Omandiline kuuluvus ja kaitse“] lõike 1 kohaldamisel võib juhul, kui see on sätestatud töökavas, piirata lihtlitsentside väljastamist liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega;

määruse (EL) nr XXX [programm „Euroopa horisont“] artikli 36 [„Üleandmine ja litsentsimine“] lõike 4 punkti b kohaldamisel on litsentsi üleandmine assotsieerunud riigis asutatud või liidus asutatud, aga kolmandatest riikidest kontrollitavale juriidilisele isikule samuti alus keelduda tulemuste omandi üleandmisest või tulemuste suhtes ainulitsentsi andmisest;

määruse (EL) nr XXX [programm „Euroopa horisont“] artikli 37 [„Kasutusõigused“] lõike 3 punkti a kohaldamisel võib juhul, kui see on sätestatud töökavas, piirata tulemustele ja taustteabele juurdepääsu andmist ainult liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega;

ca)

määruse (EL) 2019/XXX [Euroopa Kaitsefond] artiklit 22 [„Tulemuste omandiõigus“], artiklit 23 [„Tulemuste omandiõigus“] ja artiklit 30 [„Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas“] kohaldatakse pädevuskeskuse poolse kõigis kaitsealastes meetmetes osalemise suhtes, kui see on sätestatud töökavas, ning lihtlitsentside väljastamist võib piirata liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega. [ME 168]

Artikkel 35

Läbipaistvus

1. Pädevuskeskus tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge kõrgeima taseme. [ME 169]

2. Pädevuskeskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele õigeaegselt põhjaliku, asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige keskuse töötulemuste pädevuskeskuse, võrgustiku, tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna töö tulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 41 42 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid. [ME 170]

3. Nõukogu võib tegevdirektori ettepanekul lubada huvitatud pooltel jälgida pädevuskeskuse mõne tegevusega seotud menetlust.

4. Pädevuskeskus sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 nimetatud läbipaistvuseeskirjade rakendamise praktilise korra. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate meetmete puhul võetakse seejuures nõuetekohaselt arvesse programmi „Euroopa horisont“ määruse III lisa sätteid.

Artikkel 36

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad turvalisuseeskirjad

1. Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, ei anna pädevuskeskus kolmandatele isikutele teavet, mida ta töötleb või saab ning mille kohta on esitatud põhjendatud taotlus teabe käsitlemiseks täielikult või osaliselt konfidentsiaalsena.

2. Nõukogu liikmed, tegevdirektor, tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmed, ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid ning pädevuskeskuse töötajad järgivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid, seda isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.

3. Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu pädevuskeskuse turvalisuseeskirjad, kui komisjon on need heaks kiitnud, lähtuvalt põhimõtetest ja eeskirjadest, mis on sätestatud komisjoni turvalisuseeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset, muu hulgas sätteid sellise teabe töötlemise ja säilitamise kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (24) ja 2015/444 (25).

4. Pädevuskeskus võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametite ja organitega. Sel otstarbel ELi salastatud teabe jagamiseks kasutusele võetav igasugune halduskorraldus või sellise korralduse puudumisel igasugune erandlik sihtotstarbeline ELi salastatud teabe avaldamine peab saama komisjoni eelneva heakskiidu.

Artikkel 37

Juurdepääs dokumentidele

1. Pädevuskeskuse valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2. Nõukogu võtab kuue kuu jooksul pärast pädevuskeskuse loomist vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise korra.

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud pädevuskeskuse otsuste peale võib esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse ombudsmanile või pöörduda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel 38

Järelevalve, hindamine ja uuesti läbivaatamine

1. Pädevuskeskus tagab, et selle tegevuse, sealhulgas riiklike koordineerimiskeskuste ja võrgustiku kaudu hallatava tegevuse suhtes tehakse pidevat ja süsteemset järelevalvet ning korrapäraseid hindamisi. Pädevuskeskus tagab, et andmeid programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal ning et liidu vahendite saajate ja liikmesriikide suhtes kohaldatakse proportsionaalseid aruandlusnõudeid. Hindamiste tulemused avalikustatakse.

2. Komisjon korraldab pädevuskeskuse vahehindamise siis, kui käesoleva määruse rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm ja pool aastat pärast käesoleva määruse rakendamise algust. Komisjon koostab selle hindamise kohta aruande ning esitab selle 31. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Pädevuskeskus ja liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mis on vajalik selle aruande koostamiseks.

3. Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab pädevuskeskuse saavutatud tulemuste hindamist, võttes arvesse selle eesmärke, volitusi ja ülesandeid , tulemuslikkust ja tõhusust . Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha ettepaneku pikendada pädevuskeskuse tegevusaega, mis on sätestatud artiklis 46. [ME 171]

4. Lõikes 2 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda [artikli 22 lõike 5] kohaselt või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

5. Programmist „Euroopa horisont“ antava toetuse järelevalve, hindamise, järkjärgulise vähendamise ja uuendamise puhul järgitakse programmi „Euroopa horisont“ määruse artiklite 8, 45 ja 47 ning III lisa sätteid ning kokku lepitud rakendusmeetodeid.

6. Digitaalse Euroopa programmist antava toetuse järelevalve, aruandluse ja hindamise puhul järgitakse digitaalse Euroopa programmi määruse artiklite 24 ja 25 sätteid.

7. Pädevuskeskuse tegevuse lõpetamise korral teeb komisjon pädevuskeskuse lõpliku hindamise kuue kuu jooksul alates pädevuskeskuse tegevuse lõpetamisest, aga hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse artiklis 46 osutatud tegevuse lõpetamise menetluse algatamist. Kõnealuse lõpliku hindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 38a

Pädevuskeskuse juriidilise isiku staatus

1. Pädevuskeskus on juriidiline isik.

2. Pädevuskeskusel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks. [ME 172]

Artikkel 39

Pädevuskeskuse vastutus

1. Pädevuskeskuse lepingulist vastutust reguleerib vastava kokkuleppe, otsuse või lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab pädevuskeskus kogu oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3. Kõiki pädevuskeskuse makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse pädevuskeskuse kuludena ning need kaetakse pädevuskeskuse vahenditest.

4. Pädevuskeskus kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 40

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1. Euroopa Liidu Kohtul on pädevus:

1)	tulenevalt pädevuskeskuse kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

2)	pädevuskeskuse töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamisel;

3)	mis tahes vaidlustes pädevuskeskuse ja tema töötajate vahel, lähtudes personalieeskirjades sätestatud piirangutest ja tingimustest.

2. Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse pädevuskeskuse asukohariigi õigust.

Artikkel 41

Liikmete vastutus ja kindlustus

1. Liikmete rahaline vastutus pädevuskeskuse võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks makstud osalusega.

2. Pädevuskeskus sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja uuendab seda.

Artikkel 42

Huvide konflikt

Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Need eeskirjad sisaldavad sätteid, mille eesmärk on vältida , sealhulgas tegevdirektori , nõukogu ning teaduse ja tööstuse nõuandekogu ning nõukogus tegutsevate liikmete esindajate vahelist ja kogukonnaga seotud huvide konflikti kooskõlas määrusega XXX [uus finantsmäärus] konfliktide ärahoidmiseks, kindlakstegemiseks ja lahendamiseks . [ME 173]

Riiklikes koordineerimiskeskustes tagavad huvide konfliktide ärahoidmise, kindlakstegemise ja lahendamise liikmesriigid. [ME 174]

Esimeses lõigus nimetatud eeskirjad peavad olema kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046. [ME 175]

Artikkel 43

Isikuandmete kaitse

1. Pädevuskeskuses isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018.

2. Nõukogu võtab vastu määruse (EL) nr xxx/2018 artikli xx lõikes 3 osutatud rakendusmeetmed. Nõukogu võib võtta vastu täiendavaid meetmeid, mida pädevuskeskus peab võtma määruse (EL) nr xxx/2018 kohaldamiseks.

Artikkel 44

Asukoht ja vastuvõtva liikmesriigi toetus [ME 176]

Pädevuskeskuse asukoht määratakse kindlaks demokraatlikult vastutustundliku menetlusega, kasutades läbipaistvaid kriteeriume ja kooskõlas liidu õigusega. [ME 177]

Asukohaliikmesriik tagab pädevuskeskusele parimad võimalikud tegutsemistingimused, et tagada pädevuskeskuse nõuetekohane toimimine, sealhulgas üks asukoht, ning muud tingimused, nagu töötajate laste juurdepääs sobivatele haridusasutustele ning nii laste kui ka elukaaslaste piisav juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustusele ja arstiabile. [ME 178]

Pädevuskeskus ja tema asukohaliikmesriik [Belgia] võivad sõlmida vastuvõttev liikmesriik, kus on tema asukoht, sõlmivad halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust. [ME 179]

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 45

Esialgsed meetmed

1. Komisjon vastutab pädevuskeskuse asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni pädevuskeskus on saavutanud oma eelarve täitmiseks tegevussuutlikkuse. Komisjon võtab kooskõlas liidu õigusega kõik vajalikud meetmed pädevuskeskuse pädevate organite osalusel.

2. Lõike 1 kohaldamisel võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast seda, kui nõukogu on ta artikli 16 kohaselt ametisse nimetanud, määrata ajutise tegevdirektori, kes täidab tegevdirektorile seatud ülesandeid ja keda võib abistada piiratud arv komisjoni ametnikke. Komisjon võib ajutiselt määrata pädevuskeskusesse piiratud arvu oma ametnikke.

3. Ajutine tegevdirektor võib lubada kõikide pädevuskeskuse aastaeelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui nõukogu on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida kokkuleppeid ja lepinguid (sh töölepinguid) ja teha otsuseid pärast pädevuskeskuse ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

4. Ajutine tegevdirektor määrab ühisel kokkuleppel pädevuskeskuse tegevdirektoriga ning nõukogu heakskiidul kuupäeva, millest alates pädevuskeskus on suutlik oma eelarvet täitma. Alates sellest kuupäevast ei võta komisjon pädevuskeskuse tegevusega seotud kohustusi ega tee sellega seotud makseid.

Artikkel 45a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 5a ja artikli 8 lõikes 4b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5a ja artikli 8 lõikes 4b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 5a ja artikli 8 lõike 4b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 180]

Artikkel 46

Kestus

1. Pädevuskeskus luuakse ajavahemikuks alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2029.

2. Kui käesoleva määruse läbivaatamise käigus ei otsustata vastupidist, algatatakse nimetatud ajavahemiku lõpus pädevuskeskuse tegevuse lõpetamise menetlus. Tegevuse lõpetamise menetlus algatatakse automaatselt, kui liit või kõik osalevad liikmesriigid pädevuskeskusest lahkuvad.

3. Pädevuskeskuse tegevuse lõpetamise menetluseks määrab nõukogu ühe või mitu haldurit, kes järgivad nõukogu otsuseid.

4. Kui pädevuskeskuse tegevus lõpetatakse, kasutatakse kõiki selle varasid selle kohustuste ning tegevuse lõpetamisega seotud kulude katmiseks. Igasugune ülejääk jaotatakse liidu ja osalevate liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende rahalise osalusega pädevuskeskuses. Mis tahes selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

Artikkel 47

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C …,lk …

(2) ELT C …, …, lk …

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(4) Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum“, JOIN(2013)0001 final.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(6) Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, JOIN(2017)0450 final.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks (ELT L…, …, lk …).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisust käsitlev õigusakt) (ELT L…) (2017/0225(COD)).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisust käsitlev õigusakt) (ELT L…) (2017/0225(COD)).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(12) [lisada pealkiri ja ELT viide].

(13) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(14) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(15) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/XXXX, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (ELT L …) (2018/0227(COD)).

(17) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(18) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(19) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(20) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(21) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(23) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(24) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(25) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/884

P8_TA(2019)0420

Euroopa ühendamise rahastu ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/67)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0438),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 172 ja 194, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0255/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning väliskomisjoni, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0409/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 191.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 173.

(3) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0517).

P8_TC1-COD(2018)0228

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 194,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks ja pikaajaliste dekarboniseerimiskohustuste täitmiseks on liidul vaja transpordi-, digitaal- ja energeetikasektoris ajakohast , mitmeliigilist ja hästi toimivat taristut, mis aitab ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi , kaasa arvatud kaugeid, äärepoolseimaid, saare-, perifeerseid, mägiseid ja hõredalt asustatud piirkondi . Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema ja kestlikuma sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.

(2)

Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“) eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Programm peaks võimaldama täielikult ära kasutada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavahelist koostoimet ning seeläbi suurendama liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldama rakendamiskulusid optimeerida.

(3)

Programmi eesmärk peaks olema anda oma osa ka ELi kliimamuutustevastastesse meetmetesse, toetada keskkonna ja ühiskonna seisukohast jätkusuutlikke projekte ▌ning asjakohastel juhtudel kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada programmi panust Pariisi kokkuleppega võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise dekarboniseerimiseesmärgi saavutamisse.

(3a)	Programm peaks tagama suure läbipaistvuse ning avaliku konsultatsiooni kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktidega.

(4)

Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks 25 % liidu eelarvekulutustest (4). Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i100 % raudteetaristuga, laadimistaristuga, alternatiivsete ja säästvate kütustega , keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii) 40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kuludeks – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama, ja tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks programmist toetust saavate projektide puhul tagada kliimamuutustele vastupanuvõime vastavalt juhistele, mille peaks vajaduse korral töötama välja komisjon kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.

(5)

Selleks et täita direktiivi 2016/2284/EL (mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ) artikli 11 punktis c sätestatud aruandluskohustusi seoses rahaliste vahendite kasutuselevõtuga, et toetada kõnealuse direktiivi eesmärkide täitmiseks võetud meetmeid, tuleb jälgida kulutusi, mis on seotud heitkoguste või õhusaasteainete vähendamisega kõnealuse direktiivi alusel.

(6)

Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori suurem omavaheline koostoime ja vastastikune täiendavus . Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu ▌tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või säästvate alternatiivkütustega. Digitaalse kommunikatsiooni võimaldamine võib moodustada energeetika- ja transpordivaldkonna ühishuviprojekti lahutamatu osa. Peale selle peaks programm võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid koostoimelisi elemente , mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaal-majanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimimist tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu , aga ka suurema kaasrahastamise abil .

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (5) kohaste üleeuroopalise transpordivõrku TEN-T käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu , et tagada võrgu katkematus .

(7a)

Meetmed, millega aidatakse arendada transpordisektori ühishuviprojekte ja mida rahastatakse kõnealusest programmist, peaksid tuginema kõikide transpordiliikide vastastikusele täiendavusele, et luua kogu liidus ühenduvuse tagamiseks tõhusad, omavahel ühendatud ja mitmeliigilised võrgud. See peaks hõlmama maanteid nendes liikmesriikides, kus on veel vaja teha olulisi investeeringuid maanteepõhivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks.

(8)

TEN-T suunistes sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada pooleliolevaid TEN-T projekte ning piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi ning vajaduse korral tagada, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 47, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga.

(8a)	Eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine põhivõrgus 2030. aastaks, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 1315/2013, nõuab toetuse suurendamist Euroopa tasandil ja erainvestorite osalemise stimuleerimist.

(8b)	TEN-T põhivõrgu lõpliku väljaarendamise ja tõhusa koostalitlusvõime tagamise tähtsaks eeltingimuseks on samuti lennuväljade ühendamine TEN-T võrguga. Seetõttu on vaja seada prioriteediks lennujaamade ühendamine TEN-T põhivõrguga seal, kus see ühendus puudub.

(8c)

Piiriüleste meetmete kavandamisel ja rakendamisel on vaja kõrget integratsioonitaset. Ilma järgmisi näiteid tähtsuse järjekorda seadmata võiks seda integratsiooni tõendada ühtse projektiettevõtja, ühise juhtimisstruktuuri, ühisettevõtte või kahepoolse õigusraamistiku loomisega, määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohase rakendusakti kaudu või mis tahes muu koostöövormi abil. Tuleks ergutada integreeritud juhtimisstruktuure, sealhulgas ühisettevõtteid, sealhulgas kõrgema kaasrahastamismäära abil.

(8d)	TEN-T väljaarendamise edendamiseks võetavate, praegu väljatöötamisel olevate meetmete lihtsustamine peaks toetama transpordivaldkonna ühishuviprojektide tõhusamat elluviimist.

(9)

Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid ja võrgu arengut, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride trasside ja nende eelnevalt kindlaksmääratud lõikude loendit. Põhivõrgu trasside kohandamine ei tohiks mõjutada põhivõrgu väljaarendamist 2030. aastaks, see peaks parandama liikmesriikide territooriumi koridoridega kaetust ja seda tuleks teha proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %. Põhivõrgukoridoride trasside loendi puhul tuleks õigel ajal võtta arvesse põhivõrgu rakendamise läbivaatamise tulemusi, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 54. Läbivaatamisel tuleks võtta arvesse maha jäetud või lammutatud TEN-T piirkondlikke piiriüleseid raudteeühendusi ning üldvõrgu arengut ja Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise mõju.

(10)

On vaja soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, mitmeliigilise, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus kõigi transpordiliikide puhul . 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“ (6), mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.

(11)

TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO2-heidet, soodustades energiatõhusust ja alternatiivkütuste kasutamist , järgides samas tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL (7) on kehtestatud ühine meetmeraamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul liidus, et vähendada võimalikult palju sõltuvust fossiilkütustest ja leevendada transpordi keskkonna- ja kliimamõju , ning selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate olemasolu 31. detsembriks 2025. Nagu komisjoni 2017. aasta novembri ettepanekutes (8) rõhutatud, on vähese CO2-heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.

(12)

Seoses sellega on komisjon oma teatises „Kestlik liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“ (9) rõhutanud, et automatiseeritud sõidukid ja täiustatud ühendussüsteemid muudavad sõidukid ohutumaks, lihtsamini jagatavaks ja kättesaadavamaks kõikide kodanike, sealhulgas nende jaoks, kes praegu võivad olla liikuvusteenustest ära lõigatud, näiteks eakamad ja piiratud liikumisvõimega isikud . Sellega seoses esildas komisjon ELi strateegilise tegevuskava liiklusohutuse kohta ja tegi ettepaneku vaadata läbi direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta.

(13)

Transpordiprojektide edukamaks lõpuleviimiseks võrgu vähem arenenud osades tuleks programmile üle kanda Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada sellest fondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordiprojekte. Rahastamiskõlblike projektide valimise esimeses etapis tuleks ▌arvesse võtta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi. Esimese etapi lõpus tuleks programmile ülekantud vahendid, mida ei ole eraldatud mõnele transporditaristu projektile, jaotada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide projektide vahel, lähtudes konkurentsi põhimõttest ning seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad ühendused. Komisjon peaks abistama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.

(14)

Pärast 2017. aasta novembri ühisteatist (10) rõhutati komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 28. märtsil 2018 vastu võetud sõjaväelise liikuvuse tegevuskavas (11), et transporditaristupoliitika pakub selget võimalust suurendada kaitsevajaduste ja TEN-T koostoimet üldise eesmärgiga parandada kogu liidus sõjaväelist liikuvust, võttes arvesse geograafilist tasakaalu ja kaaludes võimalikku kasu elanikkonnakaitse jaoks . Tegevuskava kohaselt kaalus nõukogu 2018. aastal sõjalisi vajadusi seoses transporditaristuga (12) ja kinnitas need ▌ning ▌2019. aastal selgitasid komisjoni talitused välja kahesuguse kasutuse jaoks sobivad üleeuroopalise transpordivõrgu osad, sealhulgas olemasoleva taristu ajakohastamisvajadused. Kaheotstarbeliste projektide ellurakendamise rahastamisel liidu vahenditest tuleks kasutada ▌tööprogramme, milles on täpselt kindlaks määratud tegevuskavas määratletud kohaldatavad nõuded , ning mis tahes täiendavat soovituslikku loetelu prioriteetsetest projektidest, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata vastavalt sõjaväelise liikuvuse tegevuskavale .

(15)

TEN-T suunistes tunnistatakse, et üldvõrk tagab juurdepääsu ja ühenduvuse kõigile liidu piirkondadele, kaasa arvatud kaugetele, saare- ja äärepoolseimatele piirkondadele. Teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (13) seadis komisjon lisaks tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade transpordi-, energia- ja digitaalsed vajadused ja selle, et neid vajadusi peaks piisaval määral rahastama liit, sealhulgas programmi alusel , kohaldades kaasrahastamismäärasid kuni 70 % .

(16)

Pidades silmas märkimisväärseid investeeringuid, mida on vaja TEN-T põhivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks 2030. aastaks (hinnanguliselt 350 miljardit eurot aastatel 2021–2027) ja TEN-T üldvõrgu väljaarendamiseks 2050. aastaks ning dekarboniseerimiseks, digiteerimiseks ja linnaarenduseks (hinnanguliselt 700 miljardit eurot aastatel 2021–2027), on asjakohane kõige tõhusamalt ära kasutada liidu mitmesuguseid rahastamisprogramme ja -vahendeid ning sellega maksimeerida liidu toetatavate investeeringute lisaväärtust. See saavutataks ühtlustatud investeerimismenetlusega, mis tagab läbipaistvuse kogu transpordivaldkonnas ja kooskõla muude asjakohaste liidu programmidega, eelkõige Euroopa ühendamise rahastuga, Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF), Ühtekuuluvusfondiga ja InvestEU fondiga. Vajaduse korral tuleks eelkõige arvesse võtta soodustavaid tingimusi, mis on üksikasjalikult esitatud määruse (EL) XXX [millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus“)] IV lisas.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/2013 (14) määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis on vaja rakendada, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; ühtlasi määratakse seal kindlaks kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid, sätestatakse meetmed seoses lubade andmisega, avalikkuse kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste projektide üldine vastavus liidu rahalise toetuse saamise tingimustele. Nimetatud määruse kohasel ühishuviprojektide kindlaksmääramisel lähtutakse jätkuvalt energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest, hinnates projekte energianõudluse stsenaariumide alusel, mis on täielikult kooskõlas ELi energia- ja kliimaeesmärkidega.

(18)	Direktiivis [taastuvenergiaallikaid käsitlev uuesti sõnastatud direktiiv] rõhutatakse vajadust luua toetav raamistik, mis hõlmaks liidu vahendite paremat kasutamist, ja panna erilist rõhku meetmetele, millega toetatakse piiriülest koostööd taastuvenergiavaldkonnas.

(19)

Taastuvenergiavaldkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent sellekohase piiriülese koostöö lisamine ning aruka ja tõhusa energiasüsteemi, sealhulgas võrku tasakaalustada aitavate salvestamise ja tarbimiskaja lahenduste väljatöötamine kajastavad algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames võetud seisukohta, millega nähakse ette ühiselt saavutada taastuvenergia osakaalu oluline kasv aastaks 2030, ning pikaajaliste dekarboniseerimiseesmärkide muutunud poliitilist konteksti , millega tagatakse õiglane ja asjakohane sotsiaalne üleminek .

(20)

Liidu dekarboniseerimisalase tegevuskava seisukohalt on olulised innovatiivsed taristualased tehnoloogialahendused, mis võimaldavad üle minna vähese heitega energia- ja liikuvussüsteemidele ning suurendada tarnekindlust , eesmärgiga suurendada liidu energiasõltumatust . Eelkõige 23. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa energiavõrkude tugevdamine“ (15) rõhutas komisjon asjaolu, et olukorras, kus 2030. aastaks toodetakse pool elektrienergiast taastuvenergiast, sunnib elektrienergia selline osatähtsus seni fossiilkütustel töötavaid sektoreid, näiteks transporti, tööstust ning kütmise ja jahutamisega tegelevaid ettevõtjaid, üha enam pöörama tähelepanu dekarboniseerimisele ning et sellest tulenevalt tuleb üleeuroopalise energiataristu poliitikas keskenduda elektrivõrkude ühendamise, elektrienergia salvestamise ja tarkvõrkude projektidele ning gaasitaristu investeeringutele . Selleks et toetada liidu dekarboniseerimiseesmärke, siseturu integratsiooni ja varustuskindlust, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja esmatähtsana käsitada tehnoloogialahendusi ja projekte, mis aitavad üle minna vähese heitega majandusele. Komisjoni eesmärk on suurendada tarkvõrkude, innovaatilise salvestamise ja CO2 transportimise selliste piiriüleste projektide arvu, mida toetatakse programmi vahenditest.

(20a)

Piiriülesed taastuvenergiaprojektid peavad võimaldama taastuvenergia kulutõhusat kasutamist liidus, võimaldama jõuda liidu siduva eesmärgini saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 32 % osakaal, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (16) artiklis 3, ning aitama kaasa uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate strateegilisele rakendamisele. Rahastamiskõlblikke tehnoloogiaid illustreerivad näited on muu hulgas taastuvenergia tootmine maismaa ja avamere tuulikute abil, päikeseenergia, säästev biomass, ookeanienergia, geotermiline energia või nende kombinatsioonid; nende võrku ühendamine ja lisaelemendid, nagu salvestamis- või muundamisrajatised. Rahastamiskõlblikud meetmed ei piirdu elektrisektoriga ning võivad hõlmata ka teisi energiakandjaid ja potentsiaalseid sektorite ühendamisi, näiteks kütmis- ja jahutamis-, elektri jõul gaasi tootmise, ladustamis- ja transpordisektoriga. Loetelu ei ole ammendav, et säilitada paindlikkus seoses tehnoloogiaarenduste ja -arenguga. Sellised projektid ei tähenda tingimata füüsilist ühendust koostööd tegevate liikmesriikide vahel. Need projektid võivad asuda ainult ühe asjaomase liikmesriigi territooriumil, tingimusel et kohaldatakse lisa IV osa üldisi kriteeriume.

(20b)

Selleks et toetada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas ja projektide kasutuselevõtmist turul, peaks Euroopa Komisjon lihtsustama piiriüleste taastuvenergiaprojektide arendamist. Energeetikasektoris tuleks piiriüleste taastuvenergiaprojektide ebapiisava turul kasutuselevõtmise korral kasutada piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks kavandatud kasutamata eelarvet artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaks määratud üleeuroopaliste energiavõrkude eesmärkide saavutamiseks artikli 9 lõikes 3 sätestatud meetmete abil, enne kui kaalutakse selle võimalikku kasutamist artikli 7 lõike 6 kohase liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi jaoks.

(20c)

Vaja on toetada tarkvõrkude projekte, kui sellistes projektides ühendatakse elektri tootmine, jaotamine või tarbimine, kasutades süsteemi reaalajas haldamist, ja sellega mõjutatakse piiriüleseid energiavooge. Energiaprojektid peaks enam kajastama tarkvõrkude keskset tähtsust energiaalases üleminekus ja programmi vahenditest antav toetus peaks aitama kõrvaldada rahastamispuudujäägid, mis praegu takistavad investeeringuid, et võtta laiaulatuslikult kasutusele tarkvõrkude tehnoloogia.

(20d)

Erilist tähelepanu tuleks ELi toetuste puhul pöörata energiavõrkude piiriülestele ühendustele, sealhulgas nendele, mis on vajalikud selleks, et saavutada määruses (EL) 2018/1999 (17) sätestatud eesmärk saavutada 2020. aastaks elektrivõrkude 10 %-line omavaheline ühendatus ja 2030. aastaks 15 %-line omavaheline ühendatus. Elektrivõrkudevaheliste ühenduste kasutuselevõtt on turgude integreerimiseks olulise tähtsusega, võimaldades süsteemis kasutada rohkem taastuvenergiaallikaid ning saades kasu nende erinevast nõudlusest ja taastuvenergiaallikate tarneportfellist, avamere tuuleenergia võrgustikest ja arukate võrkude kasutamisest, integreerides kõik riigid likviidsetesse ja konkurentsivõimelistesse energiaturgudesse.

(21)

Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühenduvuse taristu. Euroopa tööstussektori digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele ja taskukohastele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühenduvus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, ajakohastada kohapealset majandust ning toetada majandustegevuse mitmekesistamist. Programmi rakendusala digitaalse ühenduvuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat tähtsust majanduse ja kogu ühiskonna jaoks. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu nõuetele vastavad digitaalse ühenduvuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014 (18).

(22)

Teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (19) (gigabitiühiskonna strateegia) on seatud 2025. aasta strateegilised eesmärgid digitaalse ühenduvuse taristusse tehtavate investeeringute optimeerimist silmas pidades. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (20) on muu hulgas seatud eesmärgiks luua õiguskeskkond, mis stimuleeriks erainvesteeringuid digitaalse ühenduvuse võrkudesse. Sellegipoolest on selge, et paljudes liidu piirkondades ei ole võrkude väljaarendamine majanduslikult otstarbekas – seda mitmesuguste selliste tegurite tõttu nagu kauge asukoht ning territoriaalne ja geograafiline eripära, väike rahvastikutihedus ning mitmesugused sotsiaal-majanduslikud tegurid , ning seetõttu nõuab see kiiremas korras suurema tähelepanu pööramist . Seetõttu tuleks programmi kohandada nii, et see aitaks kaasa nende gigabitiühiskonna strateegias esitatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele , mille eesmärk on samuti aidata kaasa maa- ja linnapiirkondade tasakaalustatud arengu saavutamisele, ning täiendaks toetust, mis ülisuure läbilaskevõimega võrkudele on ette nähtud muude programmidega, eelkõige ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja InvestEU fondist.

(23)

Ehkki kõik internetiga ühendatud digitaalse ühenduvuse võrgud on olemuselt üleeuroopalised – seda peamiselt rakenduste ja nende võimaldatavate teenuste toimimise tõttu, tuleks programmi alusel antava toetuse puhul esikohale seada meetmed, mis eeldatavalt mõjutavad kõige rohkem digitaalset ühtset turgu, pidades muu hulgas silmas seda, et need on kooskõlas gigabitiühiskonna strateegiat käsitlevas teatises esitatud eesmärkidega, aga ka majanduse ja ühiskonna digiteerumist, võttes arvesse turuhäireid ja täheldatud rakendamistakistusi.

(24)

Koolid, ülikoolid, raamatukogud, kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused, põhilised avalike teenuste osutajad, haiglad ja meditsiinikeskused, transpordisõlmed ja digilahendusi aktiivselt kasutavad ettevõtted on üksused ja kohad, mis võivad suunata oma asukoha olulisi sotsiaal-majanduslikke arengutendentse , muu hulgas maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades . Sellised sotsiaal-majanduslikud keskused peavad eelisjärjekorras saama gigabitiühenduse, et tagada parimate teenuste ja rakenduste kättesaadavus Euroopa kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele. Programm peaks toetama juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele, sealhulgas 5G- ja muudele tipptasemel ühenduvussüsteemidele, mis on võimelised pakkuma nendele sotsiaal-majanduslikele keskustele gigabitiühendust , et maksimeerida nende positiivset ▌mõju nende piirkondade majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas tekitades kasutajate suurema nõudluse ühenduvuse ja teenuste järele.

(24a)

Digitaalse ühtse turu kitsaskohtadeks ja kasutamata potentsiaaliks on kogu liidu territooriumil asuvad ühendamata piirkonnad. Enamikus maa- ja äärepoolseimates piirkondades võib kvaliteetsel internetiühendusel olla tähtis roll digitaalse lõhe, isoleerituse ning rahvastiku äravoolu ärahoidmisel, kuna see vähendab kaupade tarnimise ja teenuste osutamise kulusid ning osaliselt kompenseerib kauge asukoha. Kvaliteetne internetiühendus on vajalik uute majandusvõimaluste ärakasutamiseks, näiteks täppispõllumajandusega tegelemiseks või biomajanduse arendamiseks maapiirkondades. Programm peaks tagama Euroopas kõikidele maal ja linnas asuvatele kodumajapidamistele väga suure läbilaskevõimega püsi- või traadita ühenduse, keskendudes sellistele ühendustele, mille puhul täheldatakse teatavaid turutõrkeid ja mida on võimalik luua vähese osatähtsusega toetuste abil. Programmiga toetatavate meetmete koostoime maksimeerimiseks tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta asjaomases piirkonnas asuvate sotsiaal-majanduslike keskuste kontsentratsiooni taset ja hõlmatuse loomiseks vajalikku rahastamise taset. Lisaks peaks programm püüdma hõlmata kodumajapidamisi ja territooriume võimalikult laialdaselt, sest juba hõlmatud piirkonnas esinevaid lünki hiljem täita ei ole majanduslikult otstarbekas.

(25)

Algatuse WiFi4EU edule tuginedes tuleks programmi raames ka edaspidi toetada kvaliteetset tasuta , turvalist ja traadita internetiühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas sellistes avaliku sektori ülesandeid täitvates üksustes nagu riigiasutused, avalike teenuste pakkujad ja avalikkusele ligipääsetavad välialad, et suurendada liidu digitaalset kohalolu kohalikes kogukondades.

(25a)

Digitaristu on oluline innovatsiooni alus. Selleks et maksimeerida programmi mõju, peaks see keskenduma taristu rahastamisele. Digitaalsed üksikteenused ja -rakendused, nagu need, mis hõlmavad mitmesuguseid hajusraamatu tehnoloogiaid või tehisintellekti rakendamist, tuleks seetõttu jätta programmi kohaldamisalast välja ja selle asemel, kui see on asjakohane, tuleks neid käsitleda selliste muude vahendite kaudu nagu digitaalse Euroopa programm. Samuti on oluline maksimeerida eri programmide vaheline koostoime.

(26)

Selleks et eeldatava järgmise põlvkonna digiteenused (näiteks asjade interneti teenused ja rakendused, mis peaksid tooma märkimisväärset kasu eri sektoritele ja kogu ühiskonnale) oleksid elujõulised, on vaja katkematut piiriülest hõlmatust 5G- süsteemidega , pidades eelkõige silmas seda, et kasutajatele ja seadmetele oleks internetiühendus tagatud ka siis, kui nad ühest kohast teise liiguvad. Samas on endiselt selgusetu, kuidas jagada 5G-süsteemide kasutuselevõtu kulusid kõnealuste sektorite vahel, ja kommertskasutusega kaasnevad riskid on mõnes olulises valdkonnas väga suured. Ühendatud liikuvuse valdkonna uute rakenduste esimese etapi põhiteemad on maanteekoridorid ja raudteeühendused, mistõttu kuuluvad need esmatähtsad piiriülesed projektid programmi alusel rahastamisele.

▌

(28)

Vajalikud on elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume muude mandrite kolmandate riikidega või ühendavad Euroopa saari , äärepoolseimaid piirkondi või ülemeremaid ja -territooriume, sealhulgas liidu territoriaalvete ja liikmesriikide majandusvööndi kaudu , et tagada selle elutähtsa taristu üliohtrus ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust , aidates samuti suurendada territoriaalset ühtekuuluvust . Ilma avaliku sektori toetuseta on sellised projektid aga tihti majanduslikult ebaotstarbekad. Lisaks peaks toetus olema kättesaadav selleks, et täiendada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ressurssi piisava läbilaskevõimega terabitiühendusega.

(29)

Meetmetega, mis aitavad kaasa digitaalse ühenduvuse taristuga seotud ühishuviprojektide elluviimisele, võetakse kasutusele konkreetse projekti jaoks parim ja sobivaim olemasolev tehnoloogia , mis annab parima tasakaalu andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu töökindluse ja kulutõhususe seisukohast parimate tipptasemel tehnoloogialahenduste vahel, ning need meetmed tuleks käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavate tööprogrammide kaudu seada esikohale. Sotsiaal-majandusliku ja keskkonnakasu maksimeerimise huvides võib väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisel hõlmata ka passiivtaristu. Meetmete prioriseerimisel võetakse arvesse ühenduvuse võimalikku positiivset ülekanduvat mõju, näiteks kui kasutusele võetud projekt annab suurema majandusliku põhjenduse selliste tulevaste projektide kasutuselevõtuks, millega hõlmatakse seni kaasamata territooriumid ja elanikkond.

(30)

Liit on välja töötanud oma satelliidipõhise positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogia (EGNOS/Galileo) ning Maa jälgimise süsteemi (Copernicus). EGNOS/Galileo ja Copernicus pakuvad täiustatud teenuseid, millest saavad olulist majanduslikku kasu nii avaliku kui ka erasektori kasutajad. Seepärast peaksid kõik programmi raames rahastatavad transpordi-, energeetika- ja digitaristu meetmed, mis kasutavad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogiat või Maa jälgimise teenuseid, tehniliselt ühilduma süsteemidega EGNOS/Galileo ja Copernicus.

(31)

Praegu programmi raames 2017. aastal käivitatud esimese segarahastamist käsitleva projektikonkursi positiivsed tulemused kinnitasid, et ELi toetuste kasutamine koos rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlussuhete alusel, on asjakohane ja annab lisaväärtust. Segarahastamine peaks aitama ligi meelitada erasektori investeeringuid ja võimendama avaliku sektori üldist panust kooskõlas InvestEU programmi eesmärkidega. Seepärast tuleks programmiga jätkuvalt toetada meetmeid , mis võimaldavad ühendada ELi toetusi ja muid rahastamisallikaid. Transpordisektoris ei tohi segarahastamistoimingud ületada 10 % sellele artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis i eraldatud rahastamispaketist.

(31a)

Transpordisektoris võib segarahastamistoiminguid kasutada artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmeteks.

(32)

Käesoleva programmi poliitikaeesmärke täidetakse ka InvestEU fondi poliitikaharu(de)sse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatisega. Programmi meetmeid tuleks kasutada investeeringute soodustamiseks, tegeledes turutõrgete või ebaoptimaalsete investeerimisolukordadega, eelkõige juhul, kui meetmed ei ole majanduslikult tasuvad, tehes seda proportsionaalsel viisil ja erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(33)

Selleks et soodustada innovatsioonitsükli terviklikku arengut, on vaja tagada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide raames väljatöötatud innovatiivsete lahenduste ning Euroopa ühendamise rahastust toetatavate innovatiivsete lahenduste vastastikune täiendavus. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ aitab selleks tagada järgmise: a) selgitatakse välja ELi transpordi-, energeetika- ja digisektori teadus- ja innovatsioonivajadused ning kehtestatakse need programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames; b) Euroopa ühendamise rahastust toetatakse transpordi-, energeetika- ja digitaristu innovatiivse tehnoloogia ja innovatiivsete lahenduste, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatavate tehnoloogialahenduste ulatuslikku arendamist ja kasutuselevõttu; c) lihtsustatakse teabe ja andmete vahetamist programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastu vahel, seades näiteks tähelepanu keskmesse programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatud tehnoloogialahendused, mis on valmis turustamiseks ja mille võiks edaspidi kasutusele võtta Euroopa ühendamise rahastu kaudu.

(34)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu ajavahemikku 2021–2027 hõlmav rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [viidet tuleb ajakohastada vastavalt uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (21) punkti 17 tähenduses].

(35)

Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma mitmeaastase investeerimisstrateegia nende reformiprioriteetide toetamiseks. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida tuleb riiklikest ja/või liidu vahenditest toetada, ja et neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need olema suunatud sellele, et liidu rahalisi vahendeid kasutataks järjekindlalt ja vajaduse korral maksimeeritaks lisaväärtus, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab ERFist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist, InvestEU fondist ja Euroopa ühendamise rahastust. Vastavalt asjaoludele tuleks rahalist toetust kasutada ka kooskõlas liidu ja riiklike energia- ja kliimakavadega.

(36)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning on ette nähtud finantshalduses osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglites on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(37)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohase kuludega sidumata rahastamise kasutamist.

(38)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud nende programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(39)

Finantsmääruses kehtestatakse toetuste andmise reeglid. Selleks et võtta arvesse programmiga toetatavate meetmete eripära ja tagada nende järjekindel rakendamine programmiga hõlmatud sektorites, on vaja ette näha lisanäitajad seoses meetmete rahastamiskõlblikkuse ja hindamiskriteeriumidega. Tegevuste valimise ja nende rahastamise puhul tuleks järgida üksnes käesolevas määruses ja finantsmääruses sätestatud tingimusi. Ilma finantsmäärusest erandit tegemata võidakse tööprogrammides ette näha lihtsustatud menetlus.

(39a)

Finantsmääruse kohaselt määratakse valiku- ja hindamiskriteeriumid kindlaks tööprogrammides. Transpordisektoris tuleks projekti kvaliteeti ja asjakohasust hinnates võtta arvesse ka selle eeldatavat mõju ELi ühenduvusele, selle vastavust ligipääsetavusnõuetele ja selle strateegiat seoses tulevaste hooldusvajadustega.

(40)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (22), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (23), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (24) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193 (25) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (26). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(41)

Vastavalt [viidet tuleb ajakohastada vastavalt uuele ÜMTde assotsieerimise otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL (27) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(42)	Liit peaks püüdma saavutada sidususe ja koostoime oma välispoliitikaprogrammidega, sealhulgas ühinemiseelse abiga, lähtudes kohustustest, mis on esitatud teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (28).

(43)

Kui kolmandad riigid või kolmandates riikides asutatud üksused osalevad ühishuviprojekte või piiriüleseid taastuvenergiaprojekte rakendada aitavates meetmetes, peaks rahaline toetus olema kättesaadav üksnes juhul, kui see on hädavajalik kõnealuste projektide eesmärkide saavutamiseks. Mis puudutab piiriüleseid taastuvenergiaprojekte, siis tuleks ühe või mitme liikmesriigi ja kolmanda riigi (sealhulgas energiaühenduse) vahelises koostöös järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/XXX [taastuvenergia direktiiv] artiklis 11 sätestatud tingimusi seoses vajadusega füüsilise ühenduse järele ELiga.

(43a)

Komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatises „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ (29) märgitakse, et EL on maailma kõige avatum hanketurg, kuid tema ettevõtete pääs teiste riikide turgudele ei ole mitte alati vastastikune. Euroopa ühendamise rahastu toetusesaajad peaksid seetõttu kasutama täielikult ära direktiivi 2014/25/EL pakutavaid strateegiliste hangete võimalusi.

(44)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (30) punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetsete järelevalvenõuete alusel, nagu kliimaseire, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Komisjon peaks korraldama hindamised ning edastama nende tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju programmi üldeesmärkide saavutamisele ja teha vajalikud kohandused .

(45)

Selleks et hinnata programmi raames tehtud edusamme käesolevas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel ja anda neist aru ning tutvustada programmi saavutusi , tuleks rakendada mõõdetavaid näitajaid sisaldavaid läbipaistvaid, kontrollitavaid ja nõuetekohaseid järelevalve- ja aruandlusmeetmeid. Selline tulemusaruannete süsteem peaks tagama, et programmi rakendamise ja selle tulemuste järelevalve andmeid saab kasutada tehtud edusammude ja esinenud raskuste põhjalike analüüside koostamiseks ning et neid andmeid ja tulemusi kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Programmi seisukohast asjakohaste andmete kogumiseks tuleb liidu vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded.

(45a)

Programmi tuleks rakendada tööprogrammidega. Komisjon peaks võtma 31. detsembriks 2020 vastu esimesed mitmeaastased tööprogrammid, mis sisaldavad programmi esimese kolme aasta projektikonkursside ajakava, nende teemasid ja soovituslikku eelarvet, samuti eeldatavat raamistikku, mis hõlmab kogu programmitöö perioodi.

(46)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (31).

(47)

Selleks et vajaduse korral kohandada programmi järelevalveks kasutatavaid näitajaid, transpordisektoris igale erieesmärgile eraldatud eelarvevahendite soovituslikke protsendimäärasid ja transpordi üldvõrgu koridoride määratlust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisa I, II ja III osa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)	Seepärast tuleks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 selguse huvides kehtetuks tunnistada. Samas peaks määruse (EL) nr 1316/2013 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (32) lisa) artikkel 29 kaubaveokoridoride loetelu osas kehtima jääma.

(49)	Selleks et käesoleva määrusega ettenähtud rakendusakte oleks võimalik õigel ajal vastu võtta, peab määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„meede“ – mis tahes rahaliselt ja tehniliselt sõltumatuna määratletud ning ajaliselt piiritletud tegevus, mis on vajalik projekti rakendamiseks;

b)	„alternatiivkütused“ – direktiivi 2014/94/EL artikli 2 punktis 1 määratletud alternatiivkütused kõigi transpordiliikide jaoks ;

ca)	„toetusesaaja“ – juriidilise isiku staatusega üksus, kellega on sõlmitud toetusleping;

„segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas määruse (EL, Euratom) 2018/XXX (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 2 punkti 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja/või eelarvetagatised arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite tagasimakstava toetusega;

e)	„üldvõrk“ – määruse (EL) nr 1315/2013 II peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

f)	„põhivõrk“ – määruse (EL) nr 1315/2013 III peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

g)	„põhivõrgukoridorid“ – põhivõrgu kooskõlastatud rakendamist lihtsustav vahend vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 IV peatükis sätestatule ja käesoleva määruse lisa III osas esitatud loetelule;

ga)	„piiriülene ühendus“ – transpordisektoris ühishuvi pakkuv projekt, mis tagab TEN-T võrgu katkematuse liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel;

gb)	„puuduv ühendus“ – kõigi transpordiliikide puhul TEN-T võrgu puuduv lõik või põhi- või üldvõrgu ühendust TEN-T koridoridega tagav transpordilõik, mis ei võimalda TEN-T võrgu katkematust või sisaldab üht või mitut kitsaskohta, millel on kahjulik mõju TEN-T võrgu katkematusele;

gc)	„kahesuguse kasutusega taristu“ – transpordivõrgu taristu, mis vastab nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbelistele vajadustele;

„piiriülene taastuvenergiaprojekt“ – projekt, mis on välja valitud või vastab tingimustele, et saada välja valitud vähemalt kahe liikmesriigi vahelise koostöölepingu või mõne muu kokkuleppe või vähemalt ühe liikmesriigi ja direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 8, 9, 11 ja 13 määratletud kolmanda riigi või kolmandate riikide vaheliste kokkulepete alusel taastuvenergia kavandamise või kasutuselevõtu valdkonnas kooskõlas käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud kriteeriumidega;

ha)	„energiatõhususe esikohale seadmine“ – energiatõhususe esikohale seadmine, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18;

i)	„digitaalse ühenduvuse taristu“ – väga suure läbilaskevõimega võrgud, 5G-süsteemid, ülikvaliteetne kohalik traadita internetiühendus, tuumikvõrgud ning transpordi- ja energiataristuga otseselt liidetud toimivad digiplatvormid;

„5G-süsteemid“ – digitaristu elementide kogum, mis põhineb mobiilside ja traadita side tehnoloogia üleilmselt kokkulepitud standarditel ning mida kasutatakse täiustatud käitamiskarakteristikutega, näiteks väga suure andmeedastuskiiruse ja läbilaskevõimega, lühikese latentsusajaga ühendustega ning ülitöökindlate ühenduvusteenuste ja lisaväärtusega teenuste puhul või paljude omavahel ühendatud seadmete töö toetamiseks;

„5G-koridor“ – maantee- , raudtee- või siseveeteetranspordi marsruut, mis on täielikult hõlmatud digitaalse ühenduvuse taristuga, eelkõige 5G-süsteemidega, ning võimaldab katkematult osutada koostoimivaid digiteenuseid, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvusteenuseid, samalaadseid aruka liikuvuse raudteeteenuseid või digitaalset ühenduvust siseveeteedel ;

„transpordi- ja energiataristuga otseselt seotud toimivad digiplatvormid“ – füüsilised ja virtuaalsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) vahendid, mida käitatakse lisaks kommunikatsioonitaristule ning mis toetavad transpordi- ja/või energiataristu andmete voogu, säilitamist, töötlemist ja analüüsi;

m)	„ühishuviprojekt“ – määrustes (EL) nr 1315/2013 või (EL) nr 347/2013 või käesoleva määruse artiklis 8 määratletud projekt;

„uuringud“ – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt määratleda ja seda arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantspaketi ettevalmistamine;

o)	„sotsiaal-majanduslikud keskused“ – üksused, mis tänu oma eesmärgile, laadile või asukohale võivad otseselt või kaudselt anda olulist sotsiaal-majanduslikku kasu oma ümbruskonna või oma mõjupiirkonna kodanikele, ettevõtjatele ja kogukondadele;

p)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;

q)	„väga suure läbilaskevõimega võrk“ – direktiivi (EL) 2018/172 artikli 2 punktis 2 määratletud võrk;

r)	„tööd“ – koostisosade, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on rajada, arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja digivõrke , viia nende rajamine lõpule ning soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, võttes arvesse pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi , Euroopa konkurentsivõime suurendamist, arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, juurdepääsu siseturule ja selle integreerimist ning pannes rõhku transpordi-, energeetika- ja digisektori koostoimele.

2. Programmi erieesmärgid on järgmised:

transpordisektoris:

i)	kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 eesmärkidega aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud tõhusate, omavahel ühendatud ja mitmeliigiliste võrkudega ning taristuga aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvuse jaoks;

ii)	kohandada üleeuroopalise transpordivõrgu osad transporditaristu kahesugusele kasutusele, et parandada nii tsiviil- kui ka sõjaväelist liikuvust ;

energeetikasektoris aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud tõhusa ja konkurentsipõhise energia siseturu parema lõimimisega, piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusega, soodustades majanduse dekarboniseerimist , edendades energiatõhusust ja tagades varustuskindluse, ning lihtsustada piiriülest koostööd energeetika, sealhulgas taastuvenergia valdkonnas;

digisektoris aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud ohutute ja turvaliste väga suure läbilaskevõimega digivõrkude ja 5G-süsteemide kasutuselevõtmisega , et suurendada digitaalsete tuumikvõrkude töökindlust ja läbilaskevõimet ELi territooriumil, ühendades need naaberterritooriumidega, ning digiteerida transpordi- ja energiavõrk.

Artikkel 4

Eelarve

1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2021–2027 on 43 850 768 000 eurot püsivhindades (XXX eurot jooksevhindades).

2. See summa jaotatakse järgmiselt:

33 513 524 000 eurot püsivhindades (XXX eurot jooksevhindades) artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks ja sellest:

i)	17 746 000 000 eurot püsivhindades (XXX eurot jooksevhindades) saadakse Euroopa strateegiliste investeeringute valdkonnast;

ii)	10 000 000 000 eurot püsivhindades ( 11 285 493 000 eurot jooksevhindades) paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja seda kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

iii)	5 767 524 000 eurot püsivhindades ( 6 500 000 000 eurot jooksevhindades) saadakse kaitsevaldkonnast artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi jaoks;

8 650 000 000 eurot eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks ja sellest 15 % piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks , eeldusel et turg selle kasutusele võtab. Kui 15 % künnis on saavutatud, suurendab Euroopa Komisjon seda summat kuni 20 %-ni, eeldusel et turg selle kasutusele võtab;

c)	2 662 000 000 eurot püsivhindades ( 3 000 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks.

3. Komisjon ei tohi lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud summast kõrvale kalduda.

4. Kuni 1 % lõikes 1 osutatud summast võib kasutada programmi ja sektoripõhiste suuniste rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Samuti võib neid summasid kasutada projektide ettevalmistamist toetavate meetmete rahastamiseks , eelkõige projektiarendajate nõustamiseks rahastamisvõimaluste alal, et aidata neil projekti rahastamist struktureerida .

5. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

6. Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

7. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summat rakendatakse kooskõlas käesoleva määrusega, kui lõikest 8 ei tulene teisiti ja ilma, et see piiraks artikli 14 lõike 2 punkti b kohaldamist.

8. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul järgitakse kuni 31. detsembrini 2022 rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi ▌. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, konkurentsipõhiselt kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega.

8a. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summat ei kasutata sektoriüleste tööprogrammide ega segarahastamistoimingute rahastamiseks.

9. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. Nende vahendite kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve.

9a. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 9 kohaldamist, võib digisektoris vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, kanda liikmesriikide taotluse alusel üle programmile, sealhulgas selleks, et võimaluse korral täiendada artikli 9 lõike 4 kohaselt rahastamiskõlblike meetmete rahastamist kuni 100 % ulatuses rahastamiskõlblike kulude kogusummast, ilma et see piiraks finantsmääruse artiklis 190 sätestatud kaasrahastamise põhimõtet ja riigiabi eeskirju. Nende vahendite kasutamisel peetakse silmas üksnes asjaomase liikmesriigi huve.

Artikkel 5

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1. Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas asjakohastes raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nende osalemist liidu programmides, ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas asjakohastes raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nende osalemist liidu programmides, ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

—	on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

—	on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbeliseks tuluks;

—	ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

—	on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve;

—	tagatakse vastastikkuse põhimõte juurdepääsul sarnastele programmidele kolmandates riikides, eelkõige riigihangetele.

2. Lõikes 1 osutatud kolmandad riigid ja kõnealustes kolmandates riikides asutatud üksused ei tohi saada rahalist toetust käesoleva määruse alusel, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks ja kui seda antakse artiklis 19 osutatud tööprogrammides sätestatud tingimustel ning vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 sätetele .

Artikkel 6

ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli [ 62 lõike 1 punktis c] osutatud asutustega.

2. Programmist võib anda rahalisi vahendeid finantsmääruse kohaste toetuste ja hangetena. Sellest võidakse samuti toetada segarahastamistoiminguid kooskõlas InvestEU määrusega ja finantsmääruse X jaotisega. Transpordisektoris ei tohi liidu toetus segarahastamistoimingutele ületada 10 % artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud eelarvesummast. Transpordisektoris võidakse segarahastamistoiminguid kasutada artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmeteks.

3. Komisjon võib osa programmi rakendamisest delegeerida rakendusametitele kooskõlas finantsmääruse artikliga [69], pidades silmas programmi haldamise ja tõhususe optimaalseid nõudeid transpordi-, energeetika- ja digisektoris.

4. Riski, mis on seotud vahendite saajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [successor of the Regulation on the Guarantee Fund] [artikli X] sätteid.

Artikkel 7

Piiriülesed taastuvenergiaprojektid

1. Piiriülesed taastuvenergiaprojektid aitavad kaasa dekarboniseerimisele, energia siseturu väljakujundamisele ja varustuskindluse suurendamisele. Need projektid lisatakse vähemalt kahe liikmesriigi vahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse kokkuleppesse või vähemalt ühe liikmesriigi ja direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 8, 9, 11 ja 13 esitatud kolmanda riigi või kolmandate riikide vahelistesse kokkulepetesse. Need projektid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud üldkriteeriumidele ja protsessile .

2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2019 kooskõlas käesoleva määruse artikli 23 punktiga d vastu delegeeritud õigusakti, et veelgi täpsustada (ilma et see piiraks artiklis 13 sätestatud hindamiskriteeriumide kohaldamist) konkreetseid valikukriteeriume ja sätestada projektide valimise üksikasjad, ning avaldab metoodika, kuidas hinnata projektide panust üldkriteeriumide täitmisse ning kuidas koostada lisa IV osas täpsustatud kulude-tulude analüüs .

3. Piiriüleste taastuvenergiaprojektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.

4. Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega seotud ehitustööd kuuluvad rahastamisele liidu vahenditest, kui need projektid vastavad järgmistele lisakriteeriumidele:

projektipõhine kulude-tulude analüüs vastavalt lisa IV osa punktile 3 on kohustuslik kõikide toetatavate projektide puhul, seda tehakse läbipaistvalt, terviklikult ja täielikult ning sellega tõendatakse olulist kulude kokkuhoidu ja/või tulu seoses süsteemide integreerimise, keskkonnasäästlikkuse, varustuskindluse või innovatsiooniga, ning

b)	taotleja tõendab, et ilma toetuseta ei oleks võimalik projekti ellu viia või ei oleks projekt majanduslikult otstarbekas. Analüüsimisel võetakse arvesse kõiki toetuskavadest saadavaid tulusid.

5. Ehitustööde toetussumma peab olema proportsionaalne lisa IV osa punkti 2 alapunktis b osutatud kulude kokkuhoiu ja/või tuludega , ei tohi ületada summat, mis on vajalik projekti elluviimiseks või majandusliku otstarbekuse tagamiseks , ja peab vastama artikli 14 lõike 3 sätetele .

6. Programmiga nähakse ette koordineeritud rahastamise võimalus direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 lõikes 5 osutatud taastuvenergia kasutuselevõttu toetava raamistikuga ning kaasrahastamine määruse (EL) 2018/1999 artiklis 33 osutatud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismiga.

Komisjon hindab korrapäraselt vahendite kasutuselevõttu, pidades silmas piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks artikli 4 lõike 2 punktis b ette nähtud võrdlussummat. Nimetatud hindamise järel kasutatakse piiriüleste taastuvenergiaprojektide ebapiisava turul kasutuselevõtmise korral piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks kavandatud kasutamata eelarvet artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaks määratud üleeuroopaliste energiavõrkude eesmärkide saavutamiseks artikli 9 lõikes 3 osutatud rahastamiskõlblike meetmete abil, ning alates 2024. aastast võib seda kasutada ka määruse (EL) 2018/1999 alusel loodud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi kaasrahastamiseks.

Komisjon kehtestab rakendusaktiga erieeskirjad piiriüleste taastuvenergiaprojektide osade kaasrahastamiseks Euroopa ühendamise rahastu ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 33 alusel loodud rahastamismehhanismi vahel. Kohaldatakse artiklis 22 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 8

Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid

1. Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid on projektid, mis aitavad eeldatavalt olulisel määral kaasa liidu strateegiliste ühenduvuseesmärkide saavutamisele ja/või millega luuakse võrgutaristu, mis toetab majanduse ja ühiskonna digiüleminekut, samuti Euroopa digitaalset ühtset turgu .

1a. Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)	need aitavad kaasa artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamisele;

b)	need kasutavad konkreetse projekti jaoks parimat ja sobivaimat olemasolevat tehnoloogiat, mis annab parima tasakaalu andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu töökindluse, küberturvalisuse ja kulutõhususe seisukohast.

2. Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.

3. Ilma et see piiraks artiklis 13 sätestatud hindamiskriteeriumide täitmist, lähtutakse rahastamisprioriteetide kindlaksmääramisel järgmistest kriteeriumidest:

prioriteediks seatakse meetmed, mis aitavad kooskõlas ELi strateegiliste ühenduvuseesmärkidega tagada ▌väga suure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas 5G- ja muu tipptasemel ühenduvuse kasutuselevõtu ja neile võrkudele juurdepääsu piirkondades, kus asuvad sotsiaal-majanduslikud keskused , võttes kooskõlas lisa V osaga arvesse nende ühenduvusega seotud vajadusi ning täiendavat loodavat hõlmatust, sealhulgas kodumajapidamisi. Sotsiaal-majanduslike keskuste puhul võib toetada eraldiseisvat võrgu kasutuselevõttu, välja arvatud juhtudel, kui see on majanduslikult ebaproportsionaalne või füüsiliselt teostamatu;

b)	meetmed, mis aitavad tagada ülikvaliteetse kohaliku traadita internetiühenduse kohalikes kogukondades kooskõlas lisa V osaga;

▌prioriteediks seatakse meetmed, mis soodustavad 5G-koridoride loomist piki põhilisi transpordimarsruute , sealhulgas üleeuroopalises transpordivõrgus , et tagada katvus piki põhilisi transpordimarsruute, mis võimaldab katkematult osutada koostoimivaid digiteenuseid , võttes tulevikku suunatud lähenemisviisi kasutades arvesse selle sotsiaal-majanduslikku tähtsust võrreldes kõigi praegu paigaldatud tehnoloogiliste lahendustega . Toetust saada võivate projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas;

projektid, mille eesmärk on liitu kolmandate riikidega ühendavate piiriüleste tuumikvõrkude ▌kasutuselevõtmine või märkimisväärne täiustamine ning elektroonilise side võrkude ühenduste tugevdamine liidu territooriumil, sealhulgas merekaablite puhul, seatakse tähtsuse järjekorda vastavalt sellele, kui suur on nende panus selliste elektroonilise side võrkude paremasse toimimisse, töökindlusse ja väga suurde läbilaskevõimesse ;

▌

f)	toimivate digiplatvormide väljaarendamist käsitlevate projektide puhul seatakse prioriteediks meetmed, mis põhinevad tipptasemel tehnoloogialahendustel, võttes arvesse koostalitluse, küberturvalisuse, andmekaitse ja taaskasutuse aspekte.

III PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke , võttes arvesse pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi . Sellised meetmed hõlmavad uuringuid, ehitustöid ja muid kaasmeetmeid, mis on vajalikud programmi haldamiseks ja rakendamiseks, ning sektoripõhiseid suuniseid. Uuringud on rahastamiskõlblikud vaid siis, kui need on seotud käesoleva programmi alusel rahastamiskõlblike projektidega.

2. Transpordisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel üksnes järgmistele meetmetele:

meetmed, mis on seotud tõhusate, omavahel ühendatud , koostalitlusvõimeliste ja mitmeliigiliste võrkudega raudtee-, maantee-, sisevee- ja meretranspordi taristu arendamiseks :

meetmed, millega rakendatakse põhivõrk kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükiga, sealhulgas meetmed, mis on seotud piiriüleste ja puuduvate ühendustega, nagu käesoleva määruse lisa III osas loetletud ühendused, ning määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud põhivõrgu linnatranspordisõlmede, mitmeliigilise transpordi platvormide, meresadamate, siseveesadamate , raudtee-/maanteeterminalide ja lennujaamade ühendustega . Põhivõrgu rakendamise meetmed võivad hõlmata üldvõrgus asuvaid seonduvaid elemente, kui see on vajalik investeeringute optimeerimiseks ja kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud tööprogrammides täpsustatud tingimustega;

ii)

meetmed, mis on seotud üldvõrgu piiriüleste ühendustega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga, nagu näiteks käesoleva määruse lisa III osa punktis 2 loetletud lõigud , meetmed, millele on osutatud käesoleva määruse lisa III osa punktis 3, meetmed, mis on seotud üldvõrgu väljaarendamise uuringutega, ning meetmed, mis on seotud üldvõrgu mere- ja siseveesadamatega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga ;

iia)	meetmed TEN-T maha jäetud või lammutatud puuduvate piirkondlike piiriüleste raudteeühenduste taasloomiseks;

iii)

meetmed, millega rakendatakse ellu äärepoolseimates piirkondades asuvad üldvõrgu lõigud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud üldvõrgu asjaomaste linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate , raudtee-/maanteeterminalide, lennujaamade ühenduste ja mitmeliigilise transpordi platvormidega ;

iv)	meetmed, millega toetatakse ühishuviprojekte, et ühendada üleeuroopaline transpordivõrk määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 lõikes 1 määratletud naaberriikide taristuvõrkudega;

aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, mitmeliigilise, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed:

i)	meetmed, millega toetatakse määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 21 sätestatud meremagistraale , keskendudes piiriülesele lähimereveole ;

ii)

meetmed, millega toetatakse vastavate transpordiliikide telemaatiliste rakenduste süsteeme ▌vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 31 , sealhulgas eelkõige:

—	raudteede puhul: Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS);

—	siseveeteede puhul: jõeteabeteenused (RIS);

—	maanteetranspordi puhul: intelligentsed transpordisüsteemid (ITS);

—	meretranspordi puhul: laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning e-merendusteenused, kaasa arvatud ühtse liidese teenused, nagu meretranspordi ühtne liides, sadamakogukonna teabesüsteemid ja asjaomased tolliteabesüsteemid;

—	lennutranspordi puhul: lennuliikluse korraldamise süsteemid, eelkõige need, mis tulenevad SESARi süsteemist;

iii)	meetmed, millega toetatakse jätkusuutlikke kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 32 , ning meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra ;

iv)	meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni, sealhulgas automatiseerimist, täiustatud transporditeenuseid, eri transpordiliikide integreerimist ja alternatiivkütuste taristut kõigi transpordiliikide puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 33;

v)	meetmed, millega kõrvaldatakse koostalitlustõkked, eriti koridori-/võrgumõju tagamisel , vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 3 punktile o, sealhulgas pidades silmas raudtee-kaubaveo mahu suurendamise edendamist, sealhulgas automaatseid rööpapaari vahetamise seadmeid ;

va)	meetmed, millega kõrvaldatakse koostalitlustõkked, eriti linnatranspordisõlmedes, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 30;

vi)	meetmed, millega rakendatakse ellu ohutut ja turvalist taristut ning liikuvussüsteemi, kaasa arvatud liiklusohutus, vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 34;

vii)	meetmed, millega suurendatakse transporditaristu vastupanuvõimet , eelkõige kliimamuutustele ja loodusõnnetustele , ning vastupidavust küberturvalisusega seotud ohtudele ;

viii)

meetmed, millega parandatakse transporditaristule juurdepääsu kõigi transpordiliikide puhul ja kõikide kasutajate , eriti piiratud liikumisvõimega kasutajate jaoks kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 37;

ix)	meetmed, millega parandatakse transporditaristule juurdepääsu ja selle kättesaadavust julgeoleku ja elanikkonnakaitse otstarbel , ning meetmed, millega kohandatakse transporditaristut liidu välispiiridel tehtava kontrolli otstarbel, eesmärgiga lihtsustada liiklusvoogusid ;

artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel ja kooskõlas artikliga 11 a meetmed või meetmega hõlmatud tegevus, millega toetatakse sõjaväetranspordi jaoks sobivaid üleeuroopalise transpordivõrgu uusi või olemasolevaid osi , et kohandada need kahesuguse kasutusega taristu nõuetele ▌.

3. Energeetikasektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel üksnes järgmistele meetmetele:

a)	määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 14 osutatud ühishuviprojektidega seotud meetmed;

b)	meetmed, millega toetatakse piiriüleseid taastuvenergiaprojekte, sealhulgas innovaatilisi lahendusi ja taastuvenergia salvestamist, ning nende kavandamist, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse lisa IV osas, eeldusel et täidetud on käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimused.

4. Digisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel üksnes järgmistele meetmetele:

a)	meetmed, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas 5G-süsteemide kasutuselevõttu, mis suudavad tagada gigabitiühenduse piirkondades, kus asuvad sotsiaal-majanduslikud keskused, ning sellistele võrkudele juurdepääsu andmist ;

b)	meetmed, millega toetatakse ülikvaliteetse kohaliku traadita internetiühenduse tagamist kohalikele kogukondadele tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta;

c)	meetmed, millega viiakse ellu kõigi põhiliste transpordimarsruutide, sealhulgas üleeuroopaliste transpordivõrkude katkematu hõlmatus 5G-süsteemidega;

d)	meetmed, millega toetatakse uute tuumikvõrkude, sealhulgas merekaablite kasutuselevõttu või olemasolevate märkimisväärset täiustamist liikmesriikides ja nende vahel ning liidu ja kolmandate riikide vahel;

f)	meetmed, millega rakendatakse digitaalse ühenduvuse taristu nõudeid, mis on seotud transpordi- või energeetikavaldkonna piiriüleste projektidega, ja/või millega toetatakse transpordi- või energiataristuga otseselt seotud toimivaid digiplatvorme.

Rahastamiskõlblike digisektori projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas.

Artikkel 10

Transpordi-, energeetika- ja digisektori koostoime

1. Liit võib anda käesoleva määruse alusel rahalist toetust meetmetele, mis aitavad üheaegselt saavutada vähemalt kahe sektori üht või mitut eesmärki, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja c , ning nende suhtes võib kooskõlas artikliga 14 kohaldada kõrgemat kaasrahastamismäära . Neid meetmeid rakendatakse ▌tööprogrammidega, milles käsitletakse vähemalt kaht sektorit, sealhulgas konkreetseid hindamiskriteeriume, ning mida rahastatakse asjaomaste sektorite poolt eelarvesse tehtavatest osamaksetest.

2. Transpordi-, energeetika- ja digisektori meetmed, mis artikli 9 kohaselt on rahastamiskõlblikud, võivad hõlmata muude sektoritega seotud koostoimelisi elemente, mis ei ole seotud artikli 9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud rahastamiskõlblike meetmetega, kui need vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

a)	nende koostoimeliste elementide kulud ei tohi ületada 20 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest ning

b)	need koostoimelised elemendid peavad olema seotud transpordi-, energeetika- või digisektoriga ning

c)	need koostoimelised elemendid peavad võimaldama märgatavalt suurendada meetmest saadavat sotsiaal-majanduslikku, kliimaalast või keskkonnakasu.

Artikkel 11

Rahastamiskõlblikud üksused

1. Lisaks finantsmääruse artiklis [197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad käesolevas artiklis esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2. Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

a)	liikmesriigis asutatud juriidilised isikud , sealhulgas ühisettevõtted ;

b)	programmiga ühinenud kolmandas riigis või ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud juriidilised isikud;

c)	juriidilised isikud, kes on asutatud liidu õiguse alusel, ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui see on ette nähtud tööprogrammidega.

3. Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

4. Juriidilistel isikutel, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, on erandkorras õigus saada programmi raames toetust, kui see on hädavajalik transpordi-, energeetika- ja digivaldkonna konkreetse ühishuviprojekti või piiriülese taastuvenergiaprojekti eesmärkide saavutamiseks.

5. ▌Rahastamiskõlblikud on üksnes pakkumused, mille on esitanud üks või mitu liikmesriiki või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul rahvusvahelised organisatsioonid, ühisettevõtted või avalik- õiguslikud või eraõiguslikud ettevõtjad või asutused , sealhulgas piirkondlikud või kohalikud omavalitsused . Juhul kui liikmesriik esitamisega ei nõustu, teatab ta sellest vastavalt.

Liikmesriik võib otsustada, et konkreetse tööprogrammi või konkreetsete avalduste kategooriate puhul võib pakkumusi esitada ilma tema nõusolekuta. Sel juhul on see asjaomase liikmesriigi taotluse korral märgitud asjaomases tööprogrammis ja konkursikutses.

Artikkel 11a

Konkreetsed rahastamiskõlblikkuse nõuded, mis puudutavad TEN-T võrkude tsiviil- ja kaitseotstarbeliseks kahesuguseks kasutuseks kohandamisega seotud meetmeid

1. Meetmete suhtes, mis aitavad kaasa määruses (EL) nr 1315/2013 määratletud TEN-T põhi- või üldvõrgu kohandamisele, eesmärgiga võimaldada taristu tsiviil- ja kaitseotstarbelist kahesugust kasutust, kohaldatakse järgmisi täiendavaid rahastamiskõlblikkuse nõudeid:

a)	pakkumusi esitavad üks või mitu liikmesriiki või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul liikmesriigis asutatud juriidilised isikud;

meetmed on seotud lõikude või sõlmedega, mis on liikmesriikide poolt kindlaks määratud nõukogu poolt 20. novembril 2018 vastu võetud dokumendi „Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised vajadused ELi piires ja väljaspool ELi“ (33) lisades või mis tahes hiljem vastu võetud loetelus, ning mis tahes täiendava soovitusliku loeteluga prioriteetsetest projektidest, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata vastavalt sõjaväelise liikuvuse tegevuskavale;

c)	meetmed võivad olla seotud nii olemasolevate taristukomponentide ajakohastamise kui ka uute taristukomponentide ehitamisega, võttes arvesse taristu nõudeid, mida on nimetatud lõikes 2;

meetmed, millega viiakse taristu nõue ellu tasemel, mis läheb kaugemale kahesuguse kasutuse puhul nõutavast tasemest, on rahastamiskõlblikud; nende kulud on siiski rahastamiskõlblikud üksnes ulatuses, mis vastab kahesuguse kasutuse nõuetele vastavuse saavutamiseks vajalikule tasemele. Meetmed, mis on seotud taristuga, mida kasutatakse üksnes sõjalisel otstarbel, ei ole rahastamiskõlblikud;

e)	käesoleva artikli kohaseid meetmeid rahastatakse üksnes summast, mis on kooskõlas artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktiga iii.

2. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse vajaduse korral kindlaks taristu nõuded, mida kohaldatakse teatavat liiki kahesuguse kasutusega taristuga seotud meetmete suhtes, ning taristu tsiviil- ja kaitseotstarbelise kahesuguse kasutusega seotud meetmete hindamise menetlus.

Artikli 21 lõikes 2 sätestatud programmi vahehindamise järel võib komisjon teha eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku viia kulukohustustega sidumata rahasumma artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktist iii üle artikli 4 lõike 2 punkti a alapunkti i.

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 12

Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Artikkel 13

Hindamiskriteeriumid

1. Läbipaistvad pakkumuste hindamise kriteeriumid määratletakse artiklis 19 osutatud tööprogrammides ja konkursikutsetes ning vastavalt asjaoludele võetakse arvesse üksnes järgmisi elemente:

a)	majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju , sealhulgas kliimamõju ( projekti olelusringi kasu ja kulud) , analüüsi usaldusväärsus, terviklikkus ja läbipaistvus ;

b)	innovatsiooni- ja digiteerimis- , ohutus-, koostalitlus- ja juurdepääsuaspektid , sealhulgas seoses piiratud liikumisvõimega isikutega ;

c)	piiriülene mõõde , võrkude integreeritus ja territoriaalne ligipääsetavus, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade ja saarte jaoks ;

ca)	Euroopa lisaväärtus;

d)	transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime;

e)	meetme küpsus projekti arendamisel;

ea)	elluviidud projekti jaoks kavandatud hooldusstrateegia usaldusväärsus;

f)	kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

g)	liidu poolt investeeringuks antava rahalise toetuse stimuleeriv mõju;

h)	vajadus saada üle finantstakistustest, mis on tingitud näiteks mitterahuldavast majanduslikust otstarbekusest , suurtest esialgsetest kuludest või turupoolse rahastamise puudumisest;

ha)	kahesuguse kasutuse potentsiaal sõjaväelise liikuvuse kontekstis;

i)	vastavus liidu ja liikmesriigi energia- ja kliimakavadele , kaasa arvatud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttele .

2. Pakkumuste hindamisel sellekohaste kriteeriumide alusel võetakse kliimatundlikkus- ja riskihinnangu, sealhulgas asjakohaste kohandamismeetmete kaudu vajaduse korral arvesse vastupanuvõimet kliimamuutuste kahjulikule mõjule.

3. Pakkumuste hindamisel sellekohaste kriteeriumide alusel tagatakse, et tööprogrammides täpsustatud asjakohastel juhtudel ühilduvad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogiat hõlmava programmiga toetatavad meetmed tehniliselt programmidega EGNOS/Galileo ja Copernicus.

4. Transpordisektoris tagab pakkumuste hindamine lõikes 1 osutatud kriteeriumide alusel vajaduse korral selle, et tehtud pakkumused on kooskõlas transpordikoridori hõlmavate töökavadega ja määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohaste rakendusaktidega ning et kõnealuse määruse artikli 45 lõike 8 kohaselt võetakse arvesse selle valdkonna eest vastutava Euroopa koordinaatori nõuandvat arvamust. Samuti hinnatakse, kas Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate meetmete elluviimine ei tekita kaupade ja reisijate voo katkemise riski liini selles lõigus, mida projekt puudutab, ja kas seda riski on leevendatud.

5. Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega seotud meetmete puhul võetakse tööprogrammides ja konkursikutsetes määratletud hindamiskriteeriumides arvesse artikli 7 lõikes 4 sätestatud tingimusi.

6. Digitaalset ühenduvust käsitlevate ühishuviprojektidega seotud meetmete puhul võetakse tööprogrammides ja konkursikutsetes määratletud hindamiskriteeriumides arvesse artikli 8 lõikes 3 sätestatud tingimusi.

Artikkel 14

Kaasrahastamismäärad

1. Uuringute puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest rahastatavate uuringute puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on täpsustatud lõike 2 punktis b.

2. Transpordisektori tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid:

artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, siseveeteid ja raudtee koostalitlusvõimet toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul ning meetmete puhul, millega kohandatakse transporditaristut liidu välispiiridel tehtava kontrolli otstarbel, kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega. Äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul on maksimaalne kaasrahastamismäär 70 % ;

aa)

artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 85 %ni, kui vajalikud vahendid kantakse programmile üle vastavalt artikli 4 lõikele 9;

Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on osutatud määruses (EL) XXX [ühissätete määrus]. Nimetatud kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 85 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel ning puuduvate ühendustega seotud meetmete puhul ;

piiriüleste ühendustega seotud meetmete puhul võib punktides a ja b sätestatud suuremaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid kohaldada üksnes selliste meetmete suhtes, mille puhul tõendatakse, et meetme kavandamisel ja rakendamisel on ▌suurel määral arvestatud artikli 13 lõike 1 punktis c osutatud hindamiskriteeriumi, näiteks ühtse projektiettevõtja, ühise juhtimisstruktuuri ning kahepoolse õigusraamistiku loomise või määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohase rakendusakti kaudu; lisaks võib artikli 11 lõike 2 punktile a vastava integreeritud juhtimisstruktuuri, sealhulgas ühisettevõtte poolt elluviidavate projektide puhul suurendada kohaldatavat kaasrahastamismäära 5 % võrra.

3. Energeetikasektoris tehtavate tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid:

a)	artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest , äärepoolseimates piirkondades tehtavate tööde puhul on maksimaalne kaasrahastamismäär 70 % ;

kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 75 %ni selliste meetmete puhul, mis aitavad välja arendada ühishuviprojekte, mis määruse (EL) nr 347/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

4. Digisektoris tehtavate tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid: artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Äärepoolseimates piirkondades tehtavate tööde puhul on maksimaalne kaasrahastamismäär 70 %. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni suure piiriülese mõõtmega projektide puhul, näiteks 5G-süsteemidega katkematu hõlmatus piki põhilisi transpordimarsruute või tuumikvõrkude väljaarendamine liikmesriikide vahel ning liidu ja kolmandate riikide vahel, ning kuni 75 %ni selliste meetmete puhul, mille abil tagatakse sotsiaal-majanduslike keskuste gigabitiühendus. Kohaliku traadita internetiühendusega seotud meetmeid kohalikes kogukondades võib juhul, kui neid rakendatakse madala maksumusega toetustega, rahastada liidu toetusega, mis katab kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

5. Maksimaalne kaasrahastamismäär, mida kohaldatakse artikli 10 lõikes 1 osutatud ▌meetmete suhtes, on asjaomastes sektorites kehtiv maksimaalne kaasrahastamismäär. Lisaks võib nende meetmete suhtes kohaldatavat kaasrahastamismäära suurendada 10 % võrra.

Artikkel 15

Rahastamiskõlblikud kulud

Lisaks finantsmääruse artiklis [186] sätestatud kriteeriumidele kehtivad järgmised kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

rahastamiskõlblikud võivad olla üksnes liikmesriikides tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui piiriülesed taastuvenergiaprojektid või selleteemalised ühishuviprojektid hõlmavad käesoleva määruse artiklis 5 või artikli 11 lõikes 4 osutatud ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi või rahvusvahelisi vesi ja kui meede on hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks;

b)	seadmete, rajatiste ja taristu kulud, mida toetusesaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla täies mahus rahastamiskõlblikud;

maa ostmisega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud , välja arvatud transpordisektoris Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud rahaliste vahenditega kaetavad kulud vastavalt määruse (EL) XXX (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid) artiklile 58 ;

d)	rahastamiskõlblike kulude hulka ei kuulu käibemaks.

Artikkel 16

Toetuste ühendamine muude rahastamisallikatega

1. Toetuse võib ühendada rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlussuhete alusel.

2. Lõikes 1 osutatud toetusi võib kasutada temaatiliste projektikonkursside kaudu.

Artikkel 17

Toetuste vähendamine või lõpetamine

1. Lisaks finantsmääruse [artikli 131 lõikes 4] sätestatud põhjustele võib toetuse suurust , välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, vähendada järgmistel põhjustel:

a)	uuringute puhul ei ole meedet hakatud rakendama ühe aasta jooksul või ehitustööde puhul kahe aasta jooksul pärast toetuslepingus märgitud alguskuupäeva;

b)	pärast meetme edenemise ülevaatamist on jõutud järeldusele, et meetme rakendamisel on esinenud nii suuri viivitusi, et meetme eesmärke tõenäoliselt ei saavutata.

2. Toetuslepingut võib muuta või selle võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel.

3. Enne mis tahes otsuse tegemist toetuse vähendamise või toetuse andmise lõpetamise kohta analüüsitakse juhtumit põhjalikult ning asjaomastele toetusesaajatele antakse võimalus esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.

3a. Lõike 1 või 2 kohaldamisest tulenevad saadavalolevad kulukohustuste assigneeringud jaotatakse teistele artikli 4 lõikes 2 sätestatud vastava rahastamispaketi raames kavandatavatele tööprogrammidele.

Artikkel 18

Kumulatiivne, täiendav ja ühendatud rahastamine

1. Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, kaasa arvatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. Rakendamisel järgitakse finantsmääruse artiklis 62 sätestatud reegleid. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kulusid ja liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt dokumentidele, kus on sätestatud toetuse tingimused.

2. Meetmed, mis vastavad järgmistele ▌kumulatsioonitingimustele:

a)	neid on hinnatud programmikohaste projektikonkursside raames;

b)	need vastavad kõnealuste projektikonkursside minimaalsetele kvaliteedinõuetele;

c)	eelarvepiirangute tõttu ei tohi neid rahastada kõnealuste projektikonkursside alusel,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist kooskõlas määruse (EL) XXX [ühissätete määrus] [artikli 67 lõikega 5] ilma edasise hindamiseta ja tingimusel, et need meetmed vastavad asjaomase programmi eesmärkidele. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

IV PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 19

Tööprogrammid

1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. ▌

1a. Selleks et tagada läbipaistvus ja prognoositavus ning parandada projektide kvaliteeti, võtab komisjon 31. detsembriks 2020 vastu esimesed mitmeaastased tööprogrammid, mis sisaldavad programmi esimese kolme aasta projektikonkursside ajakava, nende teemasid ja soovituslikku eelarvet, samuti eeldatavat raamistikku, mis hõlmab kogu programmitöö perioodi.

2. Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 22 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Energeetikasektoris tuleb erilist tähelepanu pöörata ühist huvi pakkuvatele projektidele ja nendega seotud meetmetele, mille eesmärk on energia siseturu parem lõimimine, energiaisolatsiooni lõpetamine ja elektrivõrkude ühendamise kitsaskohtade kõrvaldamine rõhuasetusega projektidel, mis aitavad saavutada 2020. aastaks vähemalt 10 % ja 2030. aastaks 15 % ühendatuse eesmärki, ja projektidel, mis aitavad kaasa elektrisüsteemide sünkroniseerimisele ELi võrkudega.

3a. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 200 lõikega 2 võib vastutav eelarvevahendite käsutaja vajaduse korral korraldada valikumenetluse kahes etapis järgmiselt:

a)	taotlejad esitavad lihtsustatud toimiku, mis sisaldab suhteliselt kokkuvõtvat teavet selleks, et piiratud arvu kriteeriumide alusel oleks võimalik teha projektide eelvalik;

b)	esimeses etapis eelvaliku läbinud taotlejad esitavad pärast esimese etapi lõppu täieliku toimiku.

Artikkel 19 a

Liidu rahalise abi andmine

1. Pärast iga artiklis 19 osutatud tööprogrammil põhinevat projektikonkurssi teeb komisjon rakendusakti abil otsuse valitud projektidele või nende osadele antava rahalise abi summa kohta, tegutsedes artiklis 22 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon täpsustab nende rakendamise tingimused ja meetodid.

2. Toetuslepingute rakendamise vältel teavitab komisjon toetusesaajaid ja asjaomaseid liikmesriike toetuse summade muudatustest ja lõplikest makstavatest summadest.

3. Toetusesaajad esitavad vastavates toetuslepingutes kindlaks määratud aruanded liikmesriikide eelneva heakskiiduta. Komisjon annab liikmesriikidele juurdepääsu nende territooriumil asuvaid meetmeid puudutavatele aruannetele.

Artikkel 20

Järelevalve ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud lisa I osas.

2. Selleks et tõhusalt hinnata programmi eesmärkide saavutamiseks tehtut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte lisa I osa muutmiseks, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted.

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid saab kasutada tehtud edusammude põhjalikuks analüüsimiseks, sealhulgas kliimaseireks, ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3a. Komisjon täiustab teemakohast veebisaiti, et avaldada reaalajas rakendatavate projektide kaart koos asjakohaste andmetega (mõjuhinnangud, väärtus, toetusesaaja, rakendav üksus, praegune olukord), ning esitab iga kahe aasta järel eduaruande. Nimetatud eduaruannetes nimetatakse programmi rakendamist vastavalt selle artiklis 3 sätestatud üldistele ja valdkondlikele eesmärkidele, selgitatakse, kas eri sektorid edenevad kavakohaselt, kas eelarvelise kulukohustuse kogusumma on kooskõlas eraldatud kogusummaga, kas käimasolevad projektid on saavutanud piisava täielikkuse taseme, kas need on endiselt teostatavad ja sobivalt elluviidavad.

Artikkel 21

Hindamine

1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2. Programmi vahehindamine tehakse siis, kui programmi rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu, teeb komisjon programmi lõpphindamise.

4. Komisjon edastab hindamistulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee , kes võib tulla kokku erinevates koosseisudes, sõltuvalt käsitletavast teemast . Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 23

Delegeeritud õigusaktid

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)	kehtestada lisa I osas sätestatud näitajate põhjal järelevalve- ja hindamisraamistik;

▌

d)	täiendada lisa IV osa seoses piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamisega; koostada väljavalitud piiriüleste taastuvenergiaprojektide loetelu ja seda ajakohastada.

2. Kui ELi toimimise lepingu artikli 172 teisest lõigust ei tulene teisiti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)	muuta lisa III osa seoses transpordi põhivõrgu koridoride määratlusega ning eelnevalt kindlaks määratud üldvõrgulõikudega;

b)	muuta lisa V osa seoses digitaalset ühenduvust käsitlevate ühishuviprojektide väljaselgitamisega.

Artikkel 24

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 25

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2a. Tagatakse läbipaistvus ning avalik konsultatsioon kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 26

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 27

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1. Määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 tunnistatakse kehtetuks.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni vastavalt määrusele (EL) nr 1316/2013, mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

Komisjon hindab määruse (EL) nr 347/2013 tulemuslikkust ja poliitikavaldkondade sidusust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2020 hinnangu läbivaatamise tulemuste kohta. Kõnealuses hinnangus võtab komisjon muu hulgas arvesse liidu energia- ja kliimaeesmärke aastaks 2030, ELi pikaajalist dekarboniseerimiskohustust ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Asjakohasel juhul võidakse hinnangule lisada seadusandlik ettepanek kõnealuse määruse läbivaatamiseks.

3. Programmi rahastamise paketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija, s.o määruse (EL) nr 1316/2013 kohase Euroopa ühendamise rahastu raames vastu võetud meetmete vahel.

4. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta käesoleva määruse artikli 4 lõikega 5 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 191.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 173.

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(4) COM(2018)0321, lk 13.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(6) Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017)0283).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

(8) Komisjoni teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ (COM(2017)0675).

(9) COM(2018)0293.

(10) JOIN(2017)0041.

(11) JOIN(2018)0005.

(12) Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised vajadused ELi piires ja väljaspool ELi (ST 14770/18).

(13) COM(2017)0623.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(15) COM(2017)0718.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

(19) COM(2016)0587.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(21) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(23) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(24) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(25) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(27) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(28) COM(2018)0065.

(29) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ (COM(2017)0572).

(30) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

(33) ST 13674/18.

LISA

I OSA – NÄITAJAD

Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks.

Sektorid	Erieesmärgid	Näitajad
Transport	Tõhusad, omavahel ühendatud ja mitmeliigilised võrgud ja taristu aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks	Nende piiriüleste ja puuduvate ühenduste arv, mida toetatakse Euroopa ühendamise rahastust (sh TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate linna transpordisõlmedega, piirkondlike piiriüleste raudteeühendustega, mitmeliigilise transpordi platvormidega, mere- ja sisemaasadamatega , lennujaamade ühendustega ning raudtee-/maanteeterminalidega seotud meetmed)
		Nende Euroopa ühendamise rahastust toetatavate meetmete arv, mis aitavad transporti digiteerida , eelkõige ERTMSi, RISi, intelligentse transpordisüsteemi, laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi / e-merendusteenuste ja SESARi kasutuselevõtu kaudu
		Euroopa ühendamise rahastu toetusel ehitatavate või ajakohastatavate alternatiivkütuse tanklate arv
		Nende Euroopa ühendamise rahastust toetatavate meetmete arv, mis aitavad kaasa transpordi ohutuse suurendamisele
		Nende Euroopa ühendamise rahastust toetatavate meetmete arv, mis aitavad kaasa transpordi juurdepääsetavusele piiratud liikumisvõimega isikute jaoks
		Nende Euroopa ühendamise rahastust toetatavate meetmete arv, mis aitavad kaasa raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamisele
	Kohandamine tsiviil- ja sõjalise kahesuguse kasutusega transporditaristule	Selliste transporditaristu osade arv, mis on kohandatud tsiviil- ja sõjalise kahesuguse kasutuse nõuetele vastavaks
Energeetika	Võrguühenduste ja turgude integreerimise edendamine	Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad ellu viia liikmesriikide võrkude ühendamise ja sisepiirangute kõrvaldamise projekte
	Energiavarustuskindlus	Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad ellu viia töökindla gaasivõrgu tagamise projekte
	Energiavarustuskindlus	Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad muuta võrke arukamaks ja neid digiteerida ning mis suurendavad energia salvestamise võimsust
	Kestliku arengu tagamine dekarboniseerimise edendamise kaudu	Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad ellu viia energiasüsteemides taastuvenergia laialdasemat kasutamist soodustavaid projekte
		Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis soodustavad piiriülest koostööd taastuvenergiavaldkonnas
Digivaldkond	Panus digitaalse ühenduvuse taristu kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus	Uued väga suure läbilaskevõimega internetiühendused sotsiaal-majanduslikele keskustele ja ülikvaliteetsed internetiühendused kohalikele kogukondadele
		Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, millega tagatakse 5G-ühendus piki transpordimarsruute
		Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, millega tagatakse uute väga suure läbilaskevõimega internetiühenduste kättesaadavus ▌
		Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad kaasa energeetika- ja transpordisektori digiteerimisele

II OSA – SOOVITUSLIKUD PROTSENDIMÄÄRAD TRANSPORDISEKTORI JAOKS

Artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud eelarvevahendid jaotatakse järgmiselt:

60 % artikli 9 lõike 2 punktis a loetletud meetmete jaoks: „tõhusate, omavahel ühendatud ja mitmeliigiliste võrkudega seotud meetmed“;

40 % artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud meetmete jaoks: „aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed“.

Artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eelarvevahendid jaotatakse järgmiselt:

85 % artikli 9 lõike 2 punktis a loetletud meetmete jaoks: „tõhusate, omavahel ühendatud ja mitmeliigiliste võrkudega seotud meetmed“;

15 % artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud meetmete jaoks: „aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed“.

Artikli 9 lõike 2 punktis a loetletud meetmete puhul tuleks 85 % eelarvevahenditest eraldada põhivõrku hõlmavatele meetmetele ▌ja 15 % üldvõrku hõlmavatele meetmetele.

III OSA – TRANSPORDI PÕHIVÕRGU KORIDORID JA ÜLDVÕRGU PIIRIÜLESED ÜHENDUSED

1. Põhivõrgu koridorid ning eelnevalt kindlaks määratud piiriüleste ja puuduvate ühenduste soovituslik loetelu

Atlandi põhivõrgukoridor
Trasside loend	Gijón – León – Valladolid A Coruña – Vigo – Orense – León Zaragoza – Pamplona/Logroño – Bilbao Tenerife / Gran Canaria – Huelva / Sanlúcar de Barrameda – Sevilla – Córdoba Algeciras – Bobadilla – Madrid Sines/Lissabon – Madrid – Valladolid Lissabon – Aveiro – Leixões/Porto – Douro jõgi Shannon Foynes / Dublin / Cork – Le Havre – Rouen – Pariis Aveiro – Valladolid – Vitoria-Gasteiz – Bergara – Bilbao/Bordeaux – Toulouse/ Tours – Pariis – Metz – Mannheim/Strasbourg Shannon Foynes / Dublin / Cork – Saint Nazaire – Nantes – Tours – Dijon
Piiriülesed ühendused	Evora – Merida	Raudtee
	Vitoria-Gasteiz – San Sebastián – Bayonne – Bordeaux
	Aveiro – Salamanca
	Douro jõgi (Via Navegável do Douro)	Siseveeteed
Puuduvad ühendused	Koostalitlevad liinid Pürenee poolsaarel, mis ei ole UIC-rööpmelaiusega	Raudtee
Läänemere – Aadria mere põhivõrgukoridor
Trasside loend	Gdynia – Gdańsk – Katowice/Sławków Gdańsk – Varssavi – Katowice /Kraków Katowice – Ostrava – Brno – Viin Szczecin/Świnoujście – Poznań – Wrocław – Ostrava Katowice – Bielsko-Biała – Žilina – Bratislava – Viin Viin – Graz– Villach – Udine – Trieste Udine – Veneetsia – Padova – Bologna – Ravenna – Ancona Graz – Maribor – Ljubljana – Koper/Trieste
Piiriülesed ühendused	Katowice/Opole – Ostrava – Brno Katowice – Žilina Bratislava – Viin Graz – Maribor Veneetsia – Trieste – Divača – Ljubljana	Raudtee
Piiriülesed ühendused	Katowice – Žilina Brno – Viin	Maantee
Puuduvad ühendused	Gloggnitz – Mürzzuschlag: Semmeringi baastunnel Graz – Klagenfurt: Koralmi raudteeliin ja tunnel Koper – Divača	Raudtee
Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Trasside loend	Algeciras – Bobadilla – Madrid – Zaragoza – Tarragona Madrid – Valencia – Sagunto – Teruel – Zaragoza Sevilla – Bobadilla – Murcia Cartagena – Murcia – Valencia – Tarragona / Palma de Mallorca – Barcelona Tarragona – Barcelona – Perpignan – Narbonne – Toulouse/Marseille – Genova/Lyon – La Spezia /Torino – Novara – Milano – Bologna/Verona – Padova – Veneetsia – Ravenna/Trieste/Koper – Ljubljana – Budapest Ljubljana/Rijeka – Zagreb – Budapest – Ukraina piir
Piiriülesed ühendused	Barcelona – Perpignan	Raudtee
	Lyon – Torino: baastunnel ja juurdepääsuteed
	Nice – Ventimiglia
	Veneetsia – Trieste – Divača – Ljubljana
	Ljubljana – Zagreb
	Zagreb – Budapest
	Budapest – Miskolc – Ukraina piir
	Lendava – Letenye	Maantee
	Vásárosnamény – Ukraina piir	Maantee
Puuduvad ühendused	Almería – Murcia	Raudtee
	Koostalitlevad liinid Pürenee poolsaarel, mis ei ole UIC-rööpmelaiusega
	Perpignan – Montpellier
	Koper – Divača
	Rijeka – Zagreb
	Milano – Cremona – Mantova – Porto Levante / Veneetsia – Ravenna/Trieste	Siseveeteed
Põhjamere–Läänemere põhivõrgukoridor
Trasside loend	Luleå – Helsingi – Tallinn – Riia Ventspils – Riia Riia – Kaunas Klaipeda – Kaunas – Vilnius Kaunas – Varssavi Valgevene piir – Varssavi – Łódź/Poznań – Frankfurt/Oder – Berliin – Hamburg – Kiel Łódź – Katowice/Wrocław Ukraina piir – Rzeszów – Katowice – Wrocław – Falkenberg – Magdeburg Szczecin/Świnoujście – Berliin – Magdeburg – Braunschweig – Hannover Hannover – Bremen – Bremerhaven/Wilhelmshaven Hannover – Osnabrück – Hengelo – Almelo – Deventer – Utrecht Utrecht – Amsterdam Utrecht – Rotterdam – Antwerpen Hannover /Osnabrück – Köln – Antwerpen
Piiriülesed ühendused	Tallinn – Riia – Kaunas – Varssavi: Rail Baltica uus UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlev liin	Raudtee
	Świnoujście/Szczecin – Berliin	Raudtee/Siseveeteed
	Via Baltica koridor EE-LV-LT-PL	Maantee
Puuduvad ühendused	Kaunas – Vilnius : osa Rail Baltica uuest UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlevast liinist	Raudtee
	Varssavi/Idzikowice – Poznań/Wrocław, sh ühendused kavandatava keskse transpordisõlmega	Raudtee
	Kieli kanal	Siseveeteed
	Berliin – Magdeburg – Hannover; Mittellandkanal; Lääne-Saksamaa kanalid
	Rein, Waal
	Noordzeekanaal, IJssel, Twentekanaal
Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridor
Trasside loend	Ühendkuningriigi piir – Dublin – Shannon Foynes / Cork Shannon Foynes / Dublin / Cork – Le Havre/Calais/ Dunkerque/Zeebrugge/Terneuzen/Gent/ Antwerpen/Rotterdam/Amsterdam ▌ ▌ Ühendkuningriigi piir – Lille – Brüssel Amsterdam – Rotterdam – Antwerpen – Brüssel – Luxembourg Luxembourg – Metz – Dijon – Macon – Lyon – Marseille Luxembourg – Metz – Strasbourg – Basel Antwerpen/Zeebrugge – Gent – Calais/ Dunkerque/Lille – Pariis – Rouen – Le Havre
Piiriülesed ühendused	Brüssel – Luxembourg – Strasbourg	Raudtee
	Terneuzen – Gent	Siseveeteed
	Seine – Escaut’ võrk ning seonduvad Seine’i, Escaut’ ja Meuse’i jõe basseinid
	Reini – Schelde koridor
Puuduvad ühendused	Albertkanaal ja Bocholt-Herentalsi kanal ▌	Siseveeteed
Ida / Vahemere idaosa põhivõrgukoridor
Trasside loend	Hamburg – Berliin Rostock – Berliin – Dresden Bremerhaven/Wilhelmshaven – Magdeburg – Dresden Dresden – Ústí nad Labem – Mělník/Praha – Lysá nad Labem / Poříčany – Kolín Kolín – Pardubice – Brno – Viin/Bratislava – Budapest – Arad – Timişoara – Craiova – Calafat – Vidin – Sofia Sofia – Serbia piir / Põhja-Makedoonia piir Sofia – Plovdiv – Burgas / Türgi piir ▌Türgi piir – Alexandroúpoli – Kavála – Thessaloníki – Ioánnina – Kakavia/Igoumenítsa Põhja-Makedoonia piir – Thessaloníki Sofia – Thessaloníki – Ateena – Pireus/Ikonio – Irákleio – Limassol (Vasiliko) – Nikosia /Larnaca Ateena – Pátra/Igoumenítsa
Piiriülesed ühendused	Dresden – Praha /Kolín	Raudtee
	Viin/Bratislava – Budapest
	Békéscsaba – Arad – Timişoara
	Craiova – Calafat – Vidin – Sofia – Thessaloniki
	Sofia – Serbia piir / Põhja-Makedoonia piir
	Türgi piir – Alexandroúpoli
	Põhja-Makedoonia piir – Thessaloníki
	Ioánnina – Kakavia (Albaania piir)	Maantee
	Drobeta Turnu Severin / Craiova – Vidin – Montana
	Sofia – Serbia piir
	Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice	Siseveeteed
▌	▌
Reini–Alpide põhivõrgukoridor
Trasside loend	Genova – Milano – Lugano – Basel Genova – Novara – Brig – Bern – Basel – Karlsruhe – Mannheim – Mainz – Koblenz – Köln Köln – Düsseldorf – Duisburg – Nijmegen/Arnhem – Utrecht – Amsterdam Nijmegen – Rotterdam – Vlissingen Köln – Liège – Brüssel – Gent Liège – Antwerpen – Gent – Zeebrugge
Piiriülesed ühendused	Zevenaar – Emmerich – Oberhausen	Raudtee
	Karlsruhe – Basel
	Milano/Novara – Šveitsi piir
	Basel – Antwerpen/Rotterdam – Amsterdam	Siseveeteed
Puuduvad ühendused	Genova – Tortona / Novi Ligure	Raudtee
	Zeebrugge – Gent
Reini–Doonau põhivõrgukoridor
Trasside loend	Strasbourg – Stuttgart – München – Wels/Linz Strasbourg – Mannheim – Frankfurt – Würzburg – Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels/Linz München/Nürnberg – Praha – Ostrava/Přerov – Žilina – Košice – Ukraina piir Wels/Linz – Viin – Bratislava – Budapest – Vukovar Viin/Bratislava – Budapest – Arad – Moravita/ Brașov/Craiova – Bukarest – Giurgiu/ Constanța – Sulina
Piiriülesed ühendused	München – Praha	Raudtee
	Nürnberg – Plzeň
	München – Mühldorf – Freilassing – Salzburg
	Strasbourg – Kehl Appenweier
	Hranice – Žilina
	Košice – Ukraina piir
	Viin – Bratislava/Budapest
	Bratislava – Budapest
	Békéscsaba – Arad – Timişoara – Serbia piir
	Bukarest – Giurgiu – Rousse
	Doonau (Kehlheim – Constanța/Midia/Sulina) ja seonduvad Váhi, Sava ja Tisza jõe basseinid	Siseveeteed
	Zlín – Žilina	Maantee
	Timişoara – Serbia piir	Maantee
Puuduvad ühendused	Stuttgart – Ulm	Raudtee
	Salzburg – Linz
	▌Craiova – Bukarest
	Arad – Sighișoara – Brașov – Predeal
Skandinaavia – Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Trasside loend	Venemaa piir – Hamina/Kotka – Helsingi – Turu/Naantali – Stockholm – Örebro (Hallsberg)/Linköping – Malmö Narvik/Oulu – Luleå – Umeå – Stockholm /Örebro(Hallsberg) Oslo – Göteborg – Malmö – Trelleborg Malmö – Kopenhaagen – Fredericia – Aarhus – Aalborg – Hirtshals/Frederikshavn Kopenhaagen – Kolding/Lübeck – Hamburg – Hannover Bremerhaven – Bremen – Hannover – Nürnberg Rostock – Berliin – Halle/ Leipzig – Erfurt – München Nürnberg – München – Innsbruck – Verona – Bologna – Ancona/Firenze Livorno / La Spezia – Firenze – Rooma – Napoli – Bari – Taranto – Valletta /Marsaxlokk Cagliari – Napoli – Gioia Tauro – Palermo/Augusta – Valletta /Marsaxlokk
Piiriülesed ühendused	Venemaa piir – Helsingi	Raudtee
	Kopenhaagen – Hamburg: Fehmarni vöötme püsiühendusele juurdepääsu teed
	München – Wörgl – Innsbruck – Fortezza – Bolzano – Trento – Verona: Brenneri baastunnel ja juurdepääsuteed
	Göteborg – Oslo
	Kopenhaagen – Hamburg: Fehmarni vöötme püsiühendus	Raudtee/maantee

2. Üldvõrgu eelnevalt kindlaks määratud piiriüleste ühenduste soovituslik loetelu

Käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud üldvõrgu piiriülesed lõigud, täpsemalt järgmised:

Dublin/Letterkenny – Ühendkuningriigi piir	Maantee
Pau – Huesca	Raudtee
Lyon – Šveitsi piir	Raudtee
Athus – Mont-Saint-Martin	Raudtee
Breda – Venlo – Viersen – Duisburg	Raudtee
Antwerpen – Duisburg	Raudtee
Mons – Valenciennes	Raudtee
Gent – Terneuzen	Raudtee
Heerlen – Aachen	Raudtee
Groningen – Bremen	Raudtee
Stuttgart – Šveitsi piir	Raudtee
Gallarate / Sesto Calende – Šveitsi piir	Raudtee
Berliin – Rzepin/Horka – Wrocław	Raudtee
Praha – Linz	Raudtee
Villach – Ljubljana	Raudtee
Pivka – Rijeka	Raudtee
Plzeň – České Budějovice – Viin	Raudtee
Viin – Győr	Raudtee
Graz – Celldömölk – Győr	Raudtee
Neumarkt – Kallham – Mühldorf	Raudtee
Merevaigukoridor PL-SK-HU	Raudtee
Via Carpathia koridor Valgene/Ukraina piir-PL-SK-HU-RO	Maantee
Focșani – Moldova piir	Maantee
Budapest – Osijek – Svilaj (Bosnia ja Hertsegoviina piir)	Maantee
Faro – Huelva	Raudtee
Porto – Vigo	Raudtee
Giurgiu – Varna ▌	Raudtee
Svilengrad – Pithio	Raudtee

Üldvõrgu osad, mis asuvad liikmesriikides, kellel puudub maismaapiir teise liikmesriigiga.

IV OSA – PIIRIÜLESTE TAASTUVENERGIAPROJEKTIDE VÄLJASELGITAMINE

1. Piiriüleste taastuvenergiaprojektide eesmärk

Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega edendatakse liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd taastuvate energiaallikate kavandamise, arendamise ja kulutõhusa kasutamise alal ning hõlbustatakse nende integreerimist energia salvestamise rajatiste kaudu, eesmärgiga aidata täita liidu pikaajalisi dekarboniseerimiseesmärke .

2. Üldkriteeriumid

Et projekti saaks käsitada piiriülese taastuvenergiaprojektina, peab see vastama kõigile järgmistele üldkriteeriumidele:

a)	see lisatakse vähemalt kahe liikmesriigi vahelisse ja/või vähemalt ühe liikmesriigi ja direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 8, 9, 11 ja 13 esitatud kolmanda riigi või kolmandate riikide vahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse kokkuleppesse;

b)	see tagab kulude kokkuhoiu taastuvenergia kasutamisel ja/või tulu seoses süsteemi integreerimise, varustuskindluse või innovatsiooniga võrreldes olukorraga, kui analoogset projekti või taastuvenergiaprojekti rakendaks üks osalev liikmesriik üksinda;

c)	koostööst saadav võimalik üldine kasu kaalub üles selle kulud, sealhulgas pikemas perspektiivis, nagu on hinnatud punktis 3 kulude-tulude analüüsis ja artiklis [7] osutatud metoodikat kasutades.

3. Kulude-tulude analüüs

a)	elektrienergia tootmise maksumus;

b)	süsteemi integreerimise maksumus;

c)	toetuse maksumus;

d)	kasvuhoonegaaside heide;

e)	varustuskindlus;

f)	õhu- ja muu kohapealne saaste , näiteks mõju kohalikule loodusele ja keskkonnale ;

g)	innovatsioon.

4. Menetlus

Sellise projekti arendajad (sealhulgas liikmesriigid), mis võidakse potentsiaalselt valida piiriüleseks taastuvenergiaprojektiks vähemalt kahe liikmesriigi vahelise ja/või vähemalt ühe liikmesriigi ja direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 8, 9, 11 ja 13 esitatud kolmanda riigi või kolmandate riikide vahelise koostöölepingu või mõne muu kokkuleppe alusel ning millele püütakse saada piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust, esitavad komisjonile sellekohase taotluse. Taotlus peab sisaldama asjakohast teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata projekti punktides 2 ja 3 esitatud kriteeriumide alusel vastavalt artiklis 7 osutatud metoodikale.

Komisjon tagab arendajatele võimaluse taotleda piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust vähemalt kord aastas.

2)	Komisjon moodustab piiriüleste taastuvenergiaprojektide rühma, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja, ja juhib seda. Rühm võtab vastu oma töökorra.

3)	Vähemalt kord aastas korraldab komisjon piiriülesteks projektideks valimise protsessi ning hindamise järel esitab lõikes 3 nimetatud rühmale loetelu rahastamiskõlblikest taastuvenergiaprojektidest, mis vastavad artiklis 7 ja lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

Lõikes 3 osutatud rühmale antakse komisjoni esitatud loetellu kuuluvate rahastamiskõlblike projektide kohta asjakohast teavet, välja arvatud tundlikku äriteavet, seoses järgmiste kriteeriumidega:

—	kinnitus kõigi projektide rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumidele vastavuse kohta;

—	teave projektiga seotud koostöömehhanismi kohta ja teave selle kohta, mil määral on projektil ühe või mitme liikmesriigi toetus;

—	projekti eesmärgi kirjeldus, sealhulgas hinnanguline võimsus (kW) ja võimaluse korral taastuvenergia tootmine (kWh aastas), samuti projekti kogumaksumus ja viidatud rahastamiskõlblikud kulud eurodes;

—	teave oodatava ELi lisaväärtuse kohta kooskõlas käesoleva lisa punkti 2 alapunktiga b ning eeldatavate kulude ja tulude ning ELi lisaväärtuse kohta kooskõlas käesoleva lisa punkti 2 alapunktiga c.

5)	Vastavalt vajadusele võib rühm kutsuda oma koosolekutele rahastamiskõlblike projektide arendajaid, rahastamiskõlblikes projektides osalevaid kolmandaid riike ja mis tahes muid asjaomaseid sidusrühmi.

6)	Hindamistulemuste alusel lepib rühm kokku piiriülesteks taastuvenergiaprojektideks tunnistatavate projektide loetelu kavandis, mis võetakse vastu kooskõlas lõikega 8.

Komisjon võtab väljavalitud piiriüleste taastuvenergiaprojektide lõpliku loetelu vastu delegeeritud õigusaktiga, võttes aluseks lõikes 7 osutatud loetelu kavandi ja võttes arvesse lõiget 10, ning avaldab väljavalitud piiriüleste taastuvenergiaprojektide loetelu oma veebisaidil. See loetelu vaadatakse vastavalt vajadusele läbi vähemalt iga kahe aasta tagant.

8)	Rühm jälgib lõpliku loetellu kantud projektide elluviimist ning annab soovitusi selle kohta, kuidas saada üle võimalikest viivitustest nende elluviimisel. Selleks annavad väljavalitud projektide arendajad teavet oma projektide elluviimise kohta.

9)	Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljavalimisel ▌püüab komisjon tagada selliste projektide väljaselgitamisel asjakohase geograafilise tasakaalu. Projektide väljaselgitamisel võib kasutada piirkondlike ühenduste abi.

(10)	Projektile ei anta piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust või see võetakse talt ära, kui hindamisel lähtuti ebaõigest teabest, mis oli määravaks teguriks, või kui projekt ei ole kooskõlas liidu õigusega.

▌

V OSA – DIGITAALSE ÜHENDUVUSE TARISTUT HÕLMAVAD ÜHISHUVIPROJEKTID

1. Gigabitiühendus , sealhulgas 5G- ja muu tipptasemel ühendus sotsiaal-majanduslikele keskustele

Meetmete prioriseerimisel võetakse arvesse sotsiaal-majanduslike keskuste tegevuse eesmärki, kõnealuse ühendusega võimaldatavate digiteenuste ja -rakenduste asjakohasust, võimalikku sotsiaal-majanduslikku kasu kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas täiendavat loodavat hõlmatust, sealhulgas kodumajapidamisi . Olemasolevad eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel geograafilist tasakaalu silmas pidades.

Prioriteediks seatakse ▌meetmed , mis aitavad luua gigabitiühenduse, sealhulgas 5G- ja muu tipptasemel ühenduse :

—	▌ haiglatele ja meditsiinikeskustele vastavalt tervishoiusüsteemi digiteerimiseks tehtavatele jõupingutustele, et suurendada ELi kodanike heaolu ning muuta patsientidele tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutamise laadi (1);

—	▌ haridus- ja teaduskeskustele, et hõlbustada muu hulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse, pilverakenduste ja suurandmete kasutamist, kõrvaldada digilõhe ja rakendada innovatsiooni haridussüsteemides, parandada õpitulemusi, laiendada võrdseid võimalusi ja suurendada tõhusust (2);

—	katkematu traadita 5G-lairibaühenduse kõigisse linnapiirkondadesse 2025. aastaks.

2. Traadita internetiühendus kohalikes kogukondades

Rahastamise saamiseks peavad meetmed, mille eesmärk on toetada tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita internetiühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas avalikkusele ligipääsetavatel välialadel, millel on kohaliku kogukonna jaoks tähtis roll, vastama järgmistele tingimustele:

—	neid viib ellu järgmises lõigus osutatud avaliku sektori asutus, mis on suuteline kavandama kohalike traadita side juurdepääsupunktide rajamist nii avaliku ruumi sise- kui ka välitingimustes ja teostama vastavat järelevalvet ning tagama tegevuskulude rahastamise vähemalt kolme aasta jooksul;

—	need tuginevad väga suure läbilaskevõimega digivõrkudele, mis võimaldavad tagada kasutajatele ülikvaliteetse internetiühenduse, mis:

—	on tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta, kergesti juurdepääsetav, turvatud ning kasutab uusimaid ja parimaid olemasolevaid seadmeid, mis on suutelised pakkuma kasutajatele kiiret ühendust, ning

—	toetab laialdast ja mittediskrimineerivat juurdepääsu innovatiivsetele digiteenustele;

—	nende puhul kasutatakse komisjoni ette nähtud ühtset visuaalset identiteeti ja need on seotud asjaomaste mitmekeelsete veebipõhiste vahenditega;

—	selleks et saavutada koostoime ja suurendada võimsust ning parandada kasutajasõbralikkust, lihtsustatakse nende meetmetega direktiivis (EL) 2018/1972 määratletud G5-valmidusega väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu;

—	nendega võetakse kohustus hankida vajalikud seadmed ja/või seotud paigaldusteenused kooskõlas kohaldatava õigusega, tagamaks et projektidega ei kaasne põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

Rahalist abi antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 (3) artikli 3 punktis 1 määratletud avaliku sektori asutustele eesmärgiga pakkuda siseriikliku õiguse kohaselt tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita ühendust, rajades selleks kohalikud traadita side juurdepääsupunktid.Rahastatud meetmed ei tohi dubleerida olemasolevaid samalaadsete omadustega, sealhulgas kvaliteedi poolest samalaadseid, tasuta ühendusi, mida avalik või erasektor samas avalikus kohas pakub.

Olemasolevad eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel geograafilist tasakaalu silmas pidades.

Asjakohasel juhul tagatakse koordineerimine ja sidusus nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmetega, millega toetatakse sotsiaal-majanduslike keskuste juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule, mis võimaldab gigabitiühendust , sealhulgas 5G- ja muud tipptasemel ühendust .

3. Rahastamiskõlblike 5G-koridoride ja piiriüleste tuumikühenduste soovituslik loetelu

Kooskõlas gigabitiühiskonna saavutamiseks seatud eesmärkidega, mille komisjon on seadnud eesmärgiga tagada 2025. aastaks põhiliste maismaatranspordi marsruutide katkematu hõlmatus 5G-süsteemidega (4), sisaldavad artikli 9 lõike 4 punkti c kohased meetmed, millega rakendatakse ellu 5G-süsteemidega katkematu hõlmatus, esimeses etapis selliseid meetmeid, mis käsitlevad piiriüleseid lõike, millel katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust (CAM) (5), ning teises etapis meetmeid, mis käsitlevad ulatuslikumaid lõike ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks piki transpordikoridore, nagu on esitatud allpool toodud tabelis (soovituslik loetelu). Selleks kasutatakse TEN-T koridore, ent 5G-süsteemide kasutuselevõtmisel ei pea tingimata nendega piirduma (6).

Lisaks toetatakse ka meetmeid, millega toetatakse tuumikvõrkude, sealhulgas merekaablite kasutuselevõttu liikmesriikides ning liidu ja kolmandate riikide vahel või Euroopa saarte ühendamiseks kooskõlas artikli 9 lõike 4 punktiga d, et tagada selle elutähtsa taristu üliohtrus ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust.

Atlandi põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust	Porto – Vigo
	Merida – Evora
	Pariis – Amsterdam – Frankfurt
	Aveiro – Salamanca
	San Sebastian – Biarritz
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Metz – Pariis – Bordeaux – Bilbao – Vigo – Porto – Lissabon
	Bilbao – Madrid – Lissabon
	Madrid – Merida – Sevilla – Tarifa
Tuumikvõrkude kasutuselevõtt, sealhulgas merekaablite abil	Assoorid / Madeira saared – Lissabon
Läänemere – Aadria mere põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Gdansk – Varssavi – Brno – Viin – Graz – Ljubljana – Koper/ Trieste
Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Budapest – Zagreb – Ljubljana – Rijeka – Split – Dubrovnik
	Ljubljana – Zagreb – Slavonski Brod – Bajakovo (Serbia piir)
	Slavonski Brod – Đakovo – Osijek
	Montpellier – Narbonne – Perpignan – Barcelona – Valencia – Malaga – Tarifa pikendusega Narbonne’i – Toulouse
Tuumikvõrkude kasutuselevõtt, sealhulgas merekaablite abil	Merekaablivõrgud Lissabon – Marseille – Milano
Põhjamere–Läänemere põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust	Varssavi – Kaunas – Vilnius
	Kaunas – Klaipėda
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Tallinn – Riia – Kaunas – Leedu/Poola piir – Varssavi
	Valgevene/Leedu piir – Vilnius – Kaunas – Klaipėda
	Via Carpathia: Klaipėda – Kaunas – Ełk – Białystok – Lublin – Rzeszów – Barwinek – Košice
Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust	Metz – Merzig – Luxembourg
	Rotterdam – Antwerpen – Eindhoven
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Amsterdam – Rotterdam – Breda – Lille – Pariis
	Brüssel – Metz – Basel
	Mulhouse – Lyon – Marseille
Ida / Vahemere idaosa põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust	Sofia – Thessaloníki – Belgrad
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Berliin – Praha – Brno – Bratislava – Timişoara – Sofia – Türgi piir
	Bratislava – Košice
	Sofia – Thessaloníki – Ateena
Reini–Alpide põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust	Bologna – Innsbruck – München (Brenneri koridor)
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Rotterdam – Oberhausen – Frankfurt (M)
	Basel – Milano – Genova
Reini–Doonau põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Frankfurt (M) – Passau – Viin – Bratislava – Budapest – Osijek – Vukovar – Bukarest – Constanța
	Bukarest – Iaşi
	Karlsruhe – München – Salzburg – Wels
	Frankfurt (M) – Strasbourg
Skandinaavia – Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvust	Oulu – Tromsø Oslo – Stockholm – Helsingi
Ulatuslikum lõik ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse laialdasemaks kasutuselevõtuks	Turu – Helsingi – Venemaa piir
	Oslo – Malmö – Kopenhaagen – Hamburg – Würzburg – Nürnberg – München – Rosenheim – Verona – Bologna – Napoli – Catania – Palermo
	Stockholm – Malmö
	Napoli – Bari – Taranto
	Aarhus – Esbjerg – Padborg

(1) Vt ka: Komisjoni teatis „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul: kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“ (COM(2018)0233).

(2) Vt ka: Komisjoni teatis digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(4) Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole (COM(2016)0587).

(5) Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus.

(6) Kursiivkirjas märgitud lõigud asuvad väljaspool TEN-T põhivõrgukoridore, kuid on kaasatud 5G-koridoride hulka.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/932

P8_TA(2019)0421

Terroristliku veebisisu levitamise tõkestamine ***I

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta (COM(2018)0640 – C8-0405/2018 – 2018/0331(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/68)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0640),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0405/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0193/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 67.

P8_TC1-COD(2018)0331

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise vastu võitlemise kohta [ME 1]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada veebimajutusteenuste terrorismiotstarbelise kuritarvitamise tõkestamise vastu võitlemise ja Euroopa ühiskondades avalikule julgeolekule kaasaaitamise kaudu digitaalse ühtse turu sujuv toimimine avatud ja demokraatlikus ühiskonnas. Digitaalse ühtse turu toimimist tuleks parandada järgmiste meetmetega: suurema õiguskindluse tagamine veebimajutusteenuse pakkujatele, kasutajate usalduse suurendamine võrgukeskkonna vastu ning sõna- sõnavabaduse, avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabaduse ning meediavabaduse ja teabevabaduse meedia mitmekesisuse kaitsemeetmete tugevdamine. [ME 2]

(1a)

Veebimajutusteenuse pakkujate reguleerimine võib üksnes täiendada liikmesriikide terrorismivastase võitluse strateegiaid, milles tuleb tuua esile veebivälised meetmed, nagu investeerimine sotsiaaltöösse, deradikaliseerimisalgatused ja koostöö mõjutatud kogukondadega, et saavutada ühiskonnas radikaliseerumise jätkusuutlik ennetamine. [ME 3]

(1b)

Terroristlik sisu on osa laiemast ebaseadusliku veebisisu probleemist, mis hõlmab ka muid sisuvorme, nagu laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik kaubandustegevus ja intellektuaalomandi õiguse rikkumised. Ebaseaduslikku sisu edastavad sageli terroristlikud ja muud kuritegelikud organisatsioonid rahapesu eesmärgil ja oma tegevuse rahastamiseks stardiraha saamiseks. See probleem nõuab seadusandlike, muude kui seadusandlike ja vabatahtlike meetmete kombineerimist ametiasutuste ja teenusepakkujate koostöös, austades täielikult põhiõigusi. Kuigi ebaseadusliku sisu ohtu on leevendanud edukad algatused, nagu sektori eestvedamisel koostatud tegevusjuhend võitluseks internetis leviva vihakõne vastu ja ülemaailmne liit WEePROTECT Global Alliance, mille eesmärk on teha lõpp laste seksuaalsele kuritarvitamisele internetis, tuleb ebaseadusliku sisu eemaldamiseks luua riiklike reguleerivate asutuste piiriülese koostöö õigusraamistik. [ME 4]

(2)

Internetis aktiivselt tegutsevad veebimajutusteenuse pakkujad mängivad digitaalmajanduses olulist rolli: nad viivad omavahel kokku ettevõtted ja kodanikud , pakuvad õppimisvõimalusi ning lihtsustavad avalikke arutelusid ja teabe, arvamuste ja ideede levitamist ja vastuvõttu, andes seega olulise panuse innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomisse liidus. Paraku kuritarvitavad kolmandad isikud teatavatel juhtudel nende teenuseid, et panna internetis toime ebaseaduslikke tegusid. Eriti murelikuks teeb see, kui veebimajutusteenuse pakkujate teenuseid kuritarvitavad terroristlikud rühmitused ja nende toetajad, kes levitavad terroristlikku veebisisu oma sõnumi tutvustamiseks, inimeste radikaliseerimiseks ja värbamiseks ning terroristliku tegevuse juhtimiseks ja hõlbustamiseks. [ME 5]

(3)

Terroristlikul veebisisul Kuigi see ei ole ainus tegur, on ilmnenud, et terroristlik veebisisu mõjub katalüsaatorina terroriakte toime pannud isikute radikaliseerumisel ning seega on sellel tõsised negatiivsed tagajärjed nii kasutajate, kodanike ja laiema ühiskonna kui ka sellist sisu majutavate internetipõhiste teenuste osutajate jaoks, sest see õõnestab nende kasutajate usaldust ja kahjustab nende ärimudeleid. Arvestades internetipõhiste teenuste osutajate keskset rolli ja proportsionaalselt nende osutatavate teenustega seotud tehnoloogilisi vahendeid tehnoloogiliste vahendite ja võimalusi, võimalustega on neil teatav eriline ühiskondlik kohustus kaitsta oma teenuseid terroristidepoolse kuritarvitamise eest ning aidata pädevatel asutustel võidelda terroristliku sisu vastu, mida levitatakse nende teenuseid kasutades , võttes samas arvesse sõnavabaduse ning avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabaduse olulisust . [ME 6]

(4)

Liidu tasandil alustati võitlust terroristliku veebisisu vastu 2015. aastal liikmesriikide ja veebimajutusteenuse pakkujate vabatahtliku koostööraamistiku alusel, kuid nüüd tuleks seda täiendada selge õigusraamistikuga, et veelgi vähendada juurdepääsu terroristlikule veebisisule ja leida sellele kiirelt arenevale probleemile otstarbekad lahendused. Nimetatud õigusraamistik tugineb vabatahtlikule tööle, mida komisjon on toetanud oma soovituses (EL) 2018/334, (3) ning see on vastus Euroopa Parlamendi üleskutsetele kasutada võitluses ebaseadusliku ja kahjuliku infosisu vastu jõulisemaid meetmeid kooskõlas direktiivis 2000/31/EÜ kehtestatud horisontaalse raamistikuga ja Euroopa Ülemkogu üleskutsetele parandada terroriaktidele õhutava sisu automaatset avastamist ja eemaldamist. [ME 7]

(5)

Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks mõjutada direktiivi 2000/31/EÜ (4) artikli 14 kohaldamist. Ennekõike ei tohiks ükski meede, sealhulgas ennetusmeede, mille veebimajutusteenuse pakkuja võtab kooskõlas käesoleva määrusega, takistada kõnealust teenusepakkujat kasutamast nimetatud artikli kohast vastutusest vabastamise erandit. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide ametiasutuste ja kohtute õigust teha veebimajutusteenuse pakkuja vastutus kindlaks konkreetsetel juhtudel, kui direktiivi direktiivis 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamise erandi tingimused ei ole täidetud. [ME 8]

(6)

Käesoleva määrusega nähakse ette õigusnormid, mille abil tõkestada võidelda veebimajutusteenuste kuritarvitamist kuritarvitamise vastu, kui neid teenuseid kasutatakse ebaseadusliku terroristliku veebisisu levitamiseks, et ning millega tagada siseturu tõrgeteta toimimine, austades ja mis peaksid seejuures täielikult austama liidu õiguskorra kohaselt kaitstud põhiõigusi, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õigusi. [ME 9]

(7)

Käesoleva määrusega aidatakse püütakse aidata kaitsta avalikku julgeolekut ning kehtestatakse sellega tuleks kehtestada asjakohased ja töökindlad kaitsemeetmed, et tagada asjaomaste põhiõiguste kaitse. Need hõlmavad õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, õigust sõnavabadusele, kaasa arvatud vabadust saada ja anda edastada teavet, ettevõtlusvabadust ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Pädevad asutused ja veebimajutusteenuse pakkujad peaksid võtma üksnes selliseid meetmeid, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed, võttes arvesse seda, kui oluliseks peetakse sõna- sõnavabadust, teabe ja ideede saamise ja teabevabadust edastamise vabadust, õigust era- ja pereelu austamisele ja isikuandmete kaitsele , mis on moodustavad pluralistliku demokraatliku ühiskonna üks põhialuseid põhialused ning üks on liidu alusväärtusi alusväärtused . Meetmete võtmisel tuleks hoiduda sekkumast Meetmed, millega sekkutakse sõna- ja teabevabadusse, peaksid olema rangelt sihipärased selles mõttes, et nende eesmärk peab olema tõkestada ja niivõrd kui võimalik peaks nende eesmärk olema rangelt sihipärasel meetodil võidelda terroristliku sisu levitamist levitamise vastu , kuid selle käigus ei tohi kahjustada õigust seaduslikult teavet saada ja levitada edastada , võttes arvesse veebimajutusteenuse pakkujate keskset rolli avalikule arutelule ning faktide, arvamuste ja ideede õiguspärasele levitamisele kaasaaitamisel. Tõhusad internetipõhised terrorismivastased meetmed ja sõnavabaduse kaitse ei ole vastandlikud, vaid üksteist täiendavad ja vastastikku tugevdavad eesmärgid. [ME 10]

(8)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 19 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 on selgelt kirjas õigus tõhusale õiguskaitsevahendile. Igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus pöörduda liikmesriigi pädeva kohtu poole tõhusa õiguskaitsevahendi saamiseks kõigi käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete vastu, mis kahjustavad selle isiku õigusi. See õigus hõlmab veebimajutusteenuse ja sisuteenuse pakkujate jaoks võimalust vaidlustada eemaldamiskorraldus selle liikmesriigi kohtus, kelle ametiasutus eemaldamiskorralduse tegi , ning sisuteenuse pakkujate jaoks võimalusi vaidlustada veebimajutusteenuse pakkuja võetud erimeetmed . [ME 11]

(9)

Et oleks selge, milliseid meetmeid peaksid nii veebimajutusteenuse pakkujad kui ka pädevad asutused terroristliku veebisisu levitamise tõkestamiseks vastu võitlemiseks võtma, tuleks käesolevas määruses ennetavalt määratleda terroristlik sisu, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (5) kasutatud terroriakti määratlusest. Arvestades, et tegeleda võidelda tuleb kõige kahjulikuma internetis esineva terroristliku propagandaga veebisisuga , peaks määratlus hõlmama materjale ja teavet, mis õhutab, julgustab või toetab terroriaktide toimepanemist või neile kaasaaitamist, annab juhiseid selliste kuritegude toimepanekuks või propageerib osalemist terrorirühmituse tegevuses õhutavad või ärgitavad terroriakte toime panema või neile kaasa aitama või propageerivad osalemist terrorirühmituse tegevuses, põhjustades seega ohtu, et pannakse tahtlikult toime üks või mitu sellist akti. Määratlus peaks hõlmama ka sisu, mis annab suuniseid lõhkeainete, tulirelvade, mis tahes muude relvade, kahjulike või ohtlike ainete, samuti keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (KBRT-ained) valmistamise ja kasutamise kohta, ja mis tahes suuniseid muude meetodite või tehnikate kohta, sealhulgas sihtmärkide valimise kohta terroriaktide toimepanemise eesmärgil . Selline teave hõlmab eelkõige teksti, kujutisi, helisalvestisi ja videoid. Kui pädevad asutused või veebimajutusteenuse pakkujad analüüsivad, kas sisu on käesoleva määruse tähenduses terroristlik, peaksid nad arvesse võtma selliseid aspekte nagu väidete laad ja sõnastus, nende esitamise kontekst ja tõenäosus, et neil on kahjulikud tagajärjed, mis mõjutavad inimeste turvalisust ja ohutust. Oluline tegur, mida hindamisel arvesse võtta, on see, kui materjali on koostanud ELi terroriorganisatsioonide või terroristide nimekirja kuuluv isik, selle võib talle omistada või seda levitatakse tema nimel. Sisu levitamist hariduslikul, ajakirjanduslikul või teaduslikul eemärgil või teadlikkuse suurendamiseks terroristliku tegevuse kohta tuleks asjakohaselt kaitsta . Eriti juhtudel, kui sisuteenuse pakkujal on toimetusvastutus, tuleks levitatud materjali eemaldamise igasuguse otsuse puhul võtta arvesse ajakirjandusstandardeid, mis on kehtestatud ajakirjandus- või meediaalase reeglistikuga, kooskõlas liidu õiguse ja põhiõiguste hartaga . Terroristlikuks sisuks ei tohiks pidada radikaalsete, poleemiliste või vastuoluliste seisukohtade väljendamist tundlike poliitiliste küsimuste üle peetavas avalikus mõttevahetuses. [ME 12]

(10)

Et hõlmatud saaksid ka need veebimajutusteenused, mille kaudu terroristlikku sisu levitatakse, tuleks käesolevat määrust kohaldada infoühiskonna teenuste suhtes, mille puhul teenuse kasutaja antud teavet talletatakse tema palvel ning talletatud teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks kolmandatele isikutele, olenemata sellest, kas selline tegevus on oma olemuselt puhtalt tehniline, automaatne või passiivne. Selliste infoühiskonna teenuse pakkujate hulka kuuluvad näiteks sotsiaalmeediaplatvormid, videovoogedastuse teenused, video-, pildi- ja audiomaterjalide jagamise teenused, failivahetus- ja muud pilvteenused, niivõrd kui need teevad teabe kättesaadavaks kolmandatele isikutele avalikkusele ja veebisaitidele, kus kasutajad saavad kommenteerida või arvustusi postitada. Määrust tuleks kohaldada ka nende veebimajutusteenuse pakkujate suhtes, kelle tegevuskoht on väljaspool liitu, kuid kes pakuvad siin teenuseid, sest suur osa veebimajutusteenuse pakkujaid, kes oma teenuseid pakkudes puutuvad kokku terroristliku sisuga, tegutsevad kolmandates riikides. See peaks tagama, et kõik digitaalsel ühtsel turul tegutsevad ettevõtjad järgivad samu nõudeid olenemata sellest, millises riigis on nende tegevuskoht. Selleks et kindlaks teha, kas teenuse pakkuja pakub teenuseid liidus, tuleb hinnata, kas teenuse pakkuja võimaldab juriidilistel või füüsilistel isikutel kasutada oma teenuseid ühes või mitmes liikmesriigis. Üksnes asjaolu, et teenusepakkuja veebisait või e-posti aadress või muud kontaktandmed on kättesaadavad ühes või mitmes liikmesriigis, ei ole eraldivõetuna käesoleva määruse kohaldamiseks piisav tingimus. Määrust ei tuleks kohaldada ka pilveteenustele, sealhulgas ettevõtetevahelistele pilveteenustele, mille suhtes teenusepakkujal ei ole lepingulisi õigusi selle kohta, millist sisu salvestatakse või kuidas seda töödeldakse või tehakse avalikkusele kättesaadavaks tema klientide või nende klientide lõppkasutajate poolt, ning kus teenusepakkujal ei ole tehnilist suutlikkust eemaldada oma klientide või nende klientide lõppkasutajate salvestatud konkreetset sisu. [ME 13]

(11)

Käesoleva määruse kohaldamisala kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, kas esineb sisuline seos liiduga. Niisugune sisuline seos on olemas, kui teenusepakkujal on liidus tegevuskoht, või kui seda ei ole, märkimisväärne arv kasutajaid ühes või mitmes liikmesriigis või tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki. Tegevuse suunatuse ühte või mitmesse liikmesriiki saab kindlaks teha kõigi asjakohaste asjaolude alusel, mille hulka kuuluvad sellised tegurid nagu selles liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutamine või kaupade või teenuste tellimise võimalus. Seda, kas tegevus on suunatud konkreetsesse liikmesriiki, saab järeldada ka rakenduse kättesaadavusest selle riigi rakendustepoes, kohaliku reklaami või selles liikmesriigis räägitavas keeles reklaami pakkumisest või kliendisuhete haldamisest, näiteks klienditeenuse pakkumisest selles liikmesriigis üldiselt kasutatavas keeles. Sisulise seose olemasolu tuleks eeldada ka siis, kui teenusepakkuja suunab oma tegevuse ühte või mitmesse liikmesriiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr1215/2012 (6) artikli 17 lõike 1 punkti c tähenduses. Teisalt, kui teenust osutatakse lihtsalt selleks, et järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/302 (7) sätestatud diskrimineerimiskeeldu, ei saa seda üksnes kõnealusele asjaolule tuginedes käsitada tegevuse suunamisena teatavale territooriumile liidus. [ME 14]

(12)

Veebimajutusteenuse pakkujad peaksid täitma teatavat hoolsuskohustust, et tõkestada võidelda terroristliku sisu levitamist avalikkusele levitamise vastu oma teenuste kaudu. Selline hoolsuskohustus Kõnealused hoolsuskohustused ei tohiks tähendada veebimajutusteenuse pakkujate üldist jälgimiskohustust kohustust jälgida teavet, mida nad säilitavad, ega üldist kohustust otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid . Käesoleva määruse kohaldamisel peaks hoolsuskohustus hõlmama seda, et veebimajutusteenuse pakkuja tegutseb enda talletatava sisu suhtes läbipaistvalt, hoolikalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt, eeskätt oma tingimusi rakendades, et vältida sellise sisu eemaldamist, mis ei ole terroristlik. Sisu eemaldamisel ja juurdepääsu blokeerimisel tuleb austada sõna- sõnavabadust, avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabadust ning meediavabadust ja teabevabadust meedia mitmekesisust . [ME 15]

(13)

Ühtlustada tuleks menetlused ja kohustused, mis tulenevad õigusekohaselt tehtud korraldusest eemaldamiskorraldusest , mille kohaselt peaks veebimajutusteenuse pakkuja eemaldama terroristliku sisu või blokeerima juurdepääsu sellele pärast pädeva asutuse hindamist. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus selline pädev asutus ise valida, et nad saaksid määrata kõnealuse ülesandega tegelema haldus-, õiguskaitse- kohtuasutuse , sõltumatult tegutseva haldus- või kohtusasutuse õiguskaitseasutuse . Arvestades, kui kiiresti levib terroristlik sisu internetipõhiste teenuste vahel, kohustab käesolev säte veebimajutusteenuse osutajaid pakkujaid tagama, et eemaldamiskorralduses kirjeldatud terroristlik sisu eemaldatakse või juurdepääs sellele blokeeritakse ühe tunni jooksul alates eemaldamiskorralduse kättesaamisest. Veebimajutusteenuse pakkuja otsustab ise, kas eemaldab kõnealuse sisu või blokeerib liidu kasutajate juurdepääsu sellele sisule. [ME 16]

(14)

Pädev asutus peaks edastama eemaldamiskorralduse otse adressaadile veebimajutusteenuse pakkuja kontaktpunktile ja kontaktpunktile juhul, kui veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht asub mõnes muus liikmesriigis, selle liikmesriigi pädevale asutusele mis tahes elektroonilisel kujul, mille kohta jääb maha kirjalik jälg, tingimustel, mis võimaldavad teenusepakkujal teha kindlaks korralduse autentsuse, kaasa arvatud selle saatmise ja kättesaamise täpse kuupäeva ja kellaaja; selleks kasutatakse näiteks turvalisi e-kirju ja platvorme või muid turvalisi kanaleid, mille hulka kuuluvad ka need, mille on teinud kättesaadavaks teenusepakkuja, kooskõlas isikuandmete kaitse õigusnormidega. Selle nõude täitmiseks võib kasutada kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuseid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014 (8). [ME 17]

(15)

Pädeva asutuse või Europoli esildis on vahend, millega saab veebimajutusteenuse pakkujale tulemuslikult ja kiiresti teada anda tema teenuse konkreetsest sisust. Lisaks eemaldamiskorraldustele peaks kasutusele jääma ka selline mehhanism, mis võimaldab juhtida veebimajutusteenuse pakkuja tähelepanu teabele, mida võib pidada terroristlikuks sisuks, et teenusepakkuja saaks vabatahtlikult kaaluda selle sisu vastavust oma tingimustele. On oluline, et veebimajutusteenuse pakkujad hindaksid selliseid esildisi esmajärjekorras ja annaksid võetud meetmete kohta kiirelt tagasisidet. Lõpliku otsuse selle kohta, kas sisu eemaldada tingimustele mittevastavuse tõttu, teeb veebimajutusteenuse pakkuja. Kui käesolevat määrust rakendatakse esildiste suhtes, ei mõjuta see määruses (EL) 2016/794 (9) sätestatud Europoli volitusi. [ME 18]

(16)

Arvestades, kui ulatuslikult ja kiiresti tuleb terroristliku sisu kindlakstegemiseks ja eemaldamiseks tegutseda, on proportsionaalsed ennetavad meetmed, teatavatel juhtudel muu hulgas ka automaatsete vahendite kasutamine, erimeetmed terroristliku veebisisu vastu võitlemises olulisel kohal. Et vähendada terroristlikule sisule juurdepääsetavust oma teenuste kaudu, peaksid veebimajutusteenuse pakkujad hindama ennetavate meetmete erimeetmete võtmise otstarbekust, lähtudes terroristliku sisuga kokkupuutumise riskidest ja ulatusest ning sellest, millist mõju see avaldab kolmandate isikute õigustele ja üldsuse huvile olla informeeritud saada ja edastada teavet, eelkõige terroristliku sisuga ulatusliku kokkupuutumise korral ja eemaldamiskorralduste saamisel . Seega peaksid veebimajutusteenuse pakkujad kindlaks tegema, millised asjakohased, sihipärased, mõjusad ja proportsionaalsed ennetavad meetmed erimeetmed tuleks kehtestada. See nõue ei tohiks tähendada üldist jälgimiskohustust. Need erimeetmed võivad hõlmata korrapärast aruandlust pädevatele asutustele, sellise personali suurendamist, kes käsitleb meetmeid, millega kaitstakse teenuseid terroristliku sisu avaliku levitamise eest, ning parimate tavade vahetamist. Sellise hindamise puhul annab veebimajutusteenuse pakkujale adresseeritud eemaldamiskorralduste ja esildiste puudumine märku sellest, et kokkupuude terroristliku sisuga on vähene. [ME 19]

(17)

Ennetavate meetmete Erimeetmete kehtestamisel peaks veebimajutusteenuse pakkuja tagama, et säilib kasutajate õigus sõna- ja teabevabadusele, kaasa arvatud õigus vabalt saada ja anda teavet sõnavabadusele ning avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabadusele . Lisaks selliste õigusest tulenevate nõuete järgimisele, mis on ette nähtud muu hulgas isikuandmete kaitset käsitletavate õigusaktidega, peaksid veebimajutusteenuse pakkujad tegutsema nõuetekohase hoolsusega ja rakendama vajaduse korral kaitsemeetmeid, sh eeskätt inimeste teostatavat jälgimist ja kontrollimist, et vältida tahtmatuid ja ekslikke otsuseid, mille tulemusena eemaldataks sisu, mis ei ole terroristlik. See on eriti oluline juhul, kui veebimajutusteenuse pakkujad kasutavad terroristliku sisu avastamiseks automaatseid vahendeid. Olenemata sellest, kas otsuse kasutada automaatseid vahendeid teeb veebimajutusteenuse pakkuja omal algatusel või lähtudes pädeva asutuse taotlusest, tuleks sellist otsust hinnata lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja põhiõigustele avaldatavast mõjust. [ME 20]

(18)

Tagamaks, et terroristliku sisuga kokku puutunud veebimajutusteenuse pakkuja võtab asjakohaseid meetmeid, et tõkestada oma teenuste kuritarvitamist, peaksid pädevad asutused peaks pädev asutus nõudma, et lõplikuks muutunud eemaldamiskorralduse märkimisväärse arvu lõplikke eemaldamiskorraldusi saanud veebimajutusteenuse pakkuja annaks aru võetud ennetavate meetmete erimeetmete kohta. Ennetavateks meetmeteks Nad võivad olla meetmed, millega tõkestatakse sellise terroristliku sisu uuesti üleslaadimist, mis on eemaldamiskorralduse või esildise põhjal juba eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, ning sisu võrdlemine avalik-õiguslike või eraõiguslike vahenditega, mis sisaldavad teadaolevalt terroristlikku sisu. Nende jaoks võidakse kasutada usaldusväärseid (kas turul olevaid või veebimajutusteenuse pakkuja enda arendatud) tehnilisi vahendeid, mille abil uut terroristlikku sisu kindlaks teha. Teenusepakkuja peaks andma aru konkreetsete kehtestatud ennetavate meetmete erimeetmete kohta, et pädev asutus saaks hinnata nende meetmete vajalikkust, mõjusust ja proportsionaalsust ning juhul, kui kasutatakse automaatseid vahendeid, ka seda, kas veebimajutusteenuse pakkujal on inimeste teostatava jälgimise ja kontrollimise suutlikkus. Meetmete mõjususe , vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse asjaomaseid parameetreid, sealhulgas teenusepakkujale tehtud eemaldamiskorralduste ja esildiste arvu, tema suurust ja majanduslikku suutlikkust ja tema teenuse mõju terroristliku sisu levitamisele (võttes arvesse näiteks liidus olevate kasutajate arvu) , samuti kaitsemeetmeid, mis on kehtestatud sõna- ja teabevabaduse kaitsmiseks, ning seadusliku sisu suhtes piirangute kehtestamise juhtumite arvu . [ME 21]

(19)

Vastavasisulise taotluse peale peaks pädev asutus alustama veebimajutusteenuse pakkujaga dialoogi kehtestamist vajavate ennetavate meetmete erimeetmete üle. Kui pädev asutus leiab, et võetud meetmed ei vasta vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele või ei ole riskide katmiseks piisavad, peaks ta vajaduse korral kehtestama kohustuse võtta asjakohaseid, mõjusaid ja proportsionaalseid ennetavaid meetmeid. Põhimõtteliselt ei tohiks selliste ennetavate meetmete kehtestamise otsus viia üldise jälgimiskohustuse kehtestamiseni vastavalt direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõikele 1. Võttes arvesse terroristliku sisu levikuga seotud eriti suuri riske, võib pädevate asutuste käesoleva määruse alusel vastu võetud otsuste puhul teha erandeid nõudma, et veebimajutusteenuse pakkuja vajalikke meetmeid uuesti hindaks või nõudma asjakohaste , mõjusate ja proportsionaalsete erimeetmete võtmist . Pädev asutus peaks nõudma üksnes selliseid erimeetmeid, mille rakendamist võib veebimajutusteenuse pakkujalt mõistlikult eeldada, võttes muude tegurite seas arvesse veebimajutusteenuse pakkuja finants- ja muid vahendeid. Selliste erimeetmete rakendamise nõue ei tohiks viia üldise jälgimiskohustuse kehtestamiseni vastavalt direktiivi 2000/31/EÜ artikli 15 lõikes 1 sätestatud lähenemisviisist selles osas, mis puudutab teatavaid konkreetseid sihipäraseid meetmeid, mille vastuvõtmine on vajalik avaliku julgeolekuga seotud ülekaalukatel põhjustel. Enne sellise otsuse vastuvõtmist peaks pädev asutus leidma õiglase tasakaalu avaliku huvi eesmärkide ning asjassepuutuvate põhiõiguste vahel (eriti seoses sõna- ja teabevabaduse ja ettevõtlusvabadusega) ning seda asjakohaselt põhjendama lõikele 1 . [ME 22]

(20)

Veebimajutusteenuse pakkuja kohustus säilitada eemaldatud sisu ja sellega seotud andmed, tuleks kehtestada konkreetsel eesmärgil ja üksnes nii kauaks kui vaja. Säilitamisnõue peab laienema seotud andmetele, sest vastasel juhul läheksid sellised andmed kõnealuse sisu eemaldamise tagajärjel kaotsi. Seotud andmeteks võivad olla kliendi andmed, sealhulgas eeskätt andmed sisuteenuse pakkuja identiteedi kohta, aga ka juurdepääsuandmed, kaasa arvatud andmed kuupäeva ja kellaaja kohta, millal sisuteenuse pakkuja teenust kasutas, või teenusesse sisse ja sealt välja logimise kohta, ning IP-aadress, mille internetiühenduse pakkuja on sisuteenuse pakkujale eraldanud. [ME 23]

(21)

Kohustus säilitada sisu halduslikus või kohtulikus korras toimuva kontrollimise või õiguskaitse jaoks on vajalik ja põhjendatud selleks, et tagada tulemuslikud õiguskaitsevahendid sisuteenuse pakkujale, kelle sisu eemaldati või kelle sisule juurdepääs blokeeriti, ning tagada selle sisu taastamine samasugusena, nagu see oli enne eemaldamist, vastavalt läbivaatamise tulemustele. Kohustus säilitada sisu uurimise või süüdistuse esitamisega seotud eesmärgil on põhjendatud ja vajalik, arvestades kõnealuse materjali väärtust terrorismi nurjamisel ja tõkestamisel. Kui ettevõtja eemaldab materjali või blokeerib juurdepääsu sellele eeskätt oma ennetavate meetmete erimeetmete abil ega teata , peaks ta sellest asjaomasele ametiasutusele, sest tema hinnangul ei kuulu see käesoleva määruse artikli 13 lõike 4 kohaldamisalasse, ei pruugi õiguskaitseorganid sellise viivitamata teatama pädevale õiguskaitseasutusele. Põhjendatud on ka sisu säilitamine terroriaktide tõkestamise , avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil. Nimetatud eesmärkidel tuleks terroristlikku sisu ja sellega seotud andmeid säilitada ainult konkreetse ajavahemiku jooksul , mis võimaldab õiguskaitseasutustel sisu olemasolust teadlikud olla. Seepärast kontrollida ja otsustada, kas see on põhjendatud ka sisu säilitamine nimetatud eesmärkidel vajalik. Selline ajavahemik ei või ületada kuut kuud. terroriaktide tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil. Nimetatud eesmärkidel andmete säilitamise nõue piirdub andmetega, millel on tõenäoliselt seos terroriaktidega ja mis võivad seega aidata esitada süüdistust terroriakti eest või hoida ära tõsiseid avalikku julgeolekut ähvardavaid riske. [ME 24]

(22)

Proportsionaalsuse tagamise huvides tuleks säilitamisaja pikkuseks määrata kuni kuus kuud, et sisuteenuse pakkujale jääks piisavalt aega, et algatada läbivaatamine, ja et või õiguskaitseasutustel oleks võimalus pääseda juurde terroriaktide uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise seisukohast olulistele andmetele. Kui läbivaatamine või õiguskaitsemenetlus küll algatatakse kuue kuu jooksul, kuid seda ei viida lõpule, võib seda ajavahemikku läbivaatamist teostava ametiasutuse taotlusel pikendada nii kauaks kui vaja. See ajavahemik peaks olema piisav ka selleks , et õiguskaitseasutused saaksid uurimistega ja süüdistuste esitamisega seotud vajalikud tõendid materjalid säilitada, tagades ühtlasi tasakaalu asjaomaste põhiõigustega. [ME 25]

(23)	Käesolev määrus ei mõjuta menetluslikke tagatisi ja uurimismeetmeid, mis on seotud juurdepääsuga infosisule ja seotud andmetele, mida säilitatakse terroriaktide uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eesmärgil vastavalt liikmesriikide õigusele ja liidu õigusele.

(24)

Veebimajutusteenuse pakkujate terroristlikku sisu käsitlevate põhimõtete läbipaistvus on äärmiselt tähtis, et parandada nende vastutust kasutajate ees ja suurendada kodanike usaldust digitaalse ühtse turu vastu. Ainult need veebimajutusteenuse pakkuja peaks igal pakkujad, kellele on vastaval aastal esitatud eemaldamiskorraldus, peaks olema kohustatud avaldama aasta läbipaistvusaruande, mis sisaldab sisulist teavet terroristliku sisu avastamiseks, kindlakstegemiseks ja eemaldamiseks võetud meetmete kohta. [ME 26]

(24a)

Eemaldamiskorraldusi väljastavad pädevad asutused peaksid samuti avaldama läbipaistvusaruanded, mis sisaldavad teavet eemaldamiskorralduste arvu, keeldumiste arvu, terroriaktide uurimiseni ja nende eest süüdistuse esitamiseni viinud kindlakstehtud terroristliku sisu arvu ning ekslikult terroristlikuna määratletud sisu juhtumite arvu kohta. [ME 27]

(25)

Kaebuste lahendamise menetlused on vajalik kaitsemeede sõna- infosisu eksliku kõrvaldamise eest, mis on kaitstud sõnavabadusega ning avatud ja teabevabadusega kaitstud infosisu eksliku kõrvaldamise eest demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabadusega . Seepärast peaksid veebimajutusteenuse pakkujad sisse seadma kasutajasõbralikud kaebuste esitamise mehhanismid ja tagama, et kaebustega tegeletakse kiiresti ja sisuteenuse pakkuja seisukohast täiesti läbipaistvalt. Kohustus, et veebimajutusteenuse pakkuja peab taastama ekslikult eemaldatud sisu, ei mõjuta veebimajutusteenuse pakkuja võimalust tagada oma tingimuste täitmine muudel alustel. [ME 28]

(26)

Euroopa Liidu lepingu artikli 19 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohane tõhus õiguskaitse eeldab, et isikud saavad tutvuda põhjendustega, mille alusel nende üleslaaditud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele blokeeritud. Sellel eesmärgil peaks veebimajutusteenuse pakkuja tegema sisuteenuse pakkujale kättesaadavaks sisulise teabe, et sisuteenuse pakkujal oleks võimalik otsus vaidlustada. Selleks ei ole ilmtingimata vaja nagu sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise põhjused ja tegevuse õigusliku aluse, et sisuteenuse pakkujale teadet saata pakkujal oleks võimalik otsus vaidlustada . Olenevalt asjaoludest võib majutusteenuse veebimajutusteenuse pakkuja asendada terroristlikuks peetava sisu sõnumiga selle kohta, et sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele blokeeritud kooskõlas käesoleva määrusega. Täiendavat teavet põhjuste, aga ka sisuteenuse pakkuja võimaluste kohta see otsus vaidlustada tuleks anda vastavasisulise taotluse korral. Kui pädevad asutused otsustavad, et avaliku julgeolekuga seotud põhjustel, kaasa arvatud seoses uurimisega, oleks sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise kohta käiva teabe esitamine otse sisuteenuse pakkujale sobimatu või kahjulik, peaksid nad teavitama veebimajutusteenuse pakkujat. [ME 29]

(27)

Kui pädevad asutused teevad veebimajutusteenuse pakkujatele eemaldamiskorraldusi või saadavad esildisi, peaksid nad jagama teavet, koordineerima ja tegema koostööd omavahel ja vajaduse korral ka Europoliga, et vältida topelttööd ja võimalikku sekkumist uurimistesse ning minimeerida mõjutatud veebimajutusteenuse pakkuja kulusid . Käesoleva määruse sätete rakendamisel võiks Europol pakkuda toetust kooskõlas oma praeguste volituste ja kehtiva õigusraamistikuga. [ME 30]

(27a)

Europoli esildis on vahend, millega saab veebimajutusteenuse pakkujale tulemuslikult ja kiiresti teada anda tema teenuse konkreetsest sisust. Lisaks eemaldamiskorraldustele peaks kasutusele jääma ka selline mehhanism, mis võimaldab juhtida veebimajutusteenuse pakkuja tähelepanu teabele, mida võib pidada terroristlikuks sisuks, et teenusepakkuja saaks vabatahtlikult kaaluda selle sisu vastavust oma tingimustele. Seetõttu on oluline, et veebimajutusteenuse pakkujad teeksid koostööd Europoliga ja hindaksid Europoli esildisi esmajärjekorras ning annaksid võetud meetmete kohta kiirelt tagasisidet. Lõpliku otsuse selle kohta, kas sisu eemaldada tingimustele mittevastavuse tõttu, teeb veebimajutusteenuse pakkuja. Käesoleva määruse rakendamisel ei mõjuta see määruses (EL) 2016/794 (10) sätestatud Europoli volitusi. [ME 31]

(28)

Ennetavate Veebimajutusteenuse pakkujate poolse meetmete tulemusliku ja piisavalt sidusa rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriikide pädevad asutused jagama üksteisega teavet arutelude kohta, mida nad peavad veebimajutusteenuse pakkujatega konkreetsete ennetavate meetmete eemaldamiskorralduste ja erimeetmete kindlaksmääramise, rakendamise ja hindamise üle. Samalaadset Koostööd tuleb teha ka karistusi käsitlevate õigusnormide vastuvõtmise ning karistuste rakendamise ja nende täitmise tagamise vallas. [ME 32]

(29)

On äärmiselt oluline, et karistuste kehtestamise eest vastutava liikmesriigi pädev asutus oleks täielikult teadlik eemaldamiskorralduste ja esildiste tegemisest ja sellele järgnevast teabevahetusest veebimajutusteenuse pakkuja ja asjaomase pädeva asutuse teiste liikmesriikide asjaomaste pädevate asutuste vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid tagama asjakohaste ja turvaliste sidekanalite ja -mehhanismide olemasolu, et nende kaudu saaks asjakohast teavet õigeaegselt jagada. [ME 33]

(30)	Hõlbustamaks sujuvat teabevahetust pädevate asutuste vahel, aga ka veebimajutusteenuse pakkujatega, ning vältimaks topelttööd, võivad liikmesriigid kasutada Europoli välja töötatud vahendeid, näiteks praegu kasutusel olevat veebisisust teavitamise haldamise rakendust (IRMa) või tulevasi vahendeid.

(31)

Arvestades, et teatava terroristliku sisu tagajärjed võivad olla eriti tõsised, peaks veebimajutusteenuse pakkuja viivitamata teavitama asjaomase liikmesriigi ametiasutusi või selle riigi pädevaid asutusi, kus ta asub või kus tal on esindaja, kui temani jõuab teave terroriakti kohta käivast tõendusmaterjalist. Proportsionaalsuse tagamise huvides peaks see kohustus kehtima vaid selliste terroriaktide puhul, mis on määratletud direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõikes 1. Teavitamiskohustus ei tähenda, et veebimajutusteenuse pakkujatel oleks kohustus selliseid tõendusmaterjale aktiivselt otsida. Asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni alla terroriaktide uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine kuulub vastavalt direktiivile (EL) 2017/541, lähtudes õigusrikkuja või õigusrikkumise võimaliku ohvri kodakondsusest või terroriakti sihtkohast. Kahtluse korral võib veebimajutusteenuse pakkuja edastada teabe Europolile, kes peaks võtma edasisi meetmeid vastavalt oma volitustele ning muu hulgas edastama teabe liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele.

(32)

Liikmesriikide pädevatel asutustel peaks olema lubatud kasutada sellist teavet liikmesriigi või liidu õiguse kohaste uurimistoimingute jaoks, kaasa arvatud Euroopa andmeesitamismääruse tegemiseks vastavalt määrusele, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades (11).

(33)

Nii veebimajutusteenuse pakkujad kui ka liikmesriigid peaksid looma kontaktpunktid, et hõlbustada eemaldamiskorralduste ja esildiste kiiret menetlemist. Erinevalt esindajast täidab kontaktpunkt korralduslikke eesmärke. Veebimajutusteenuse pakkuja kontaktpunkti peaksid moodustama mis tahes sihtotstarbelised vahendid, mille abil saab elektrooniliselt esitada eemaldamiskorraldusi ja esildisi, ning nende kiireks töötlemiseks vajalikud tehnilised vahendid ja inimressursid. Veebimajutusteenuse pakkuja kontaktpunkt ei pea asuma liidus ning veebimajutusteenuse pakkujal on vabadus nimetada mõni olemasolev kontaktpunkt, kui see suudab täita käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Selleks, et terroristlik sisu eemaldataks või juurdepääs sellele blokeeritaks ühe tunni jooksul pärast eemaldamiskorralduse saamist, peab veebimajutusteenuse pakkuja tagama, et kontaktpunkt on kättesaadav seitse päeva nädalas ööpäev läbi. Teave kontaktpunkti kohta peaks sisaldama teavet selle kohta, mis keeles saab kontaktpunkti poole pöörduda. Hõlbustamaks teabevahetust veebimajutusteenuse pakkujate ja pädevate asutuste vahel, kutsutakse veebimajutusteenuse pakkujaid üles võimaldama suhtlust ühes liidu ametlikest keeltest, milles on kättesaadavad nende teenuse tingimused. [ME 34]

(34)

Kuna puudub üldine nõue, et teenusepakkujad peavad tagama füüsilise kohalviibimise liidu territooriumil, tuleb tagada selgus selle kohta, millise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla liidus teenuseid pakkuv veebimajutusteenuse pakkuja kuulub. Üldiselt kuulub veebimajutusteenuse pakkuja selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on tema peamine tegevuskoht või kus on tema määratud esindaja. Kui eemaldamiskorralduse teeb mõni teine liikmesriik, peaksid selle ametiasutused sellest hoolimata saama tagada oma korralduste täitmise, kohaldades mittekaristuslikke sunnimeetmeid, näiteks karistusmakseid. Kui tegemist on veebimajutusteenuse pakkujaga, kellel puudub liidus tegevuskoht ja kes ei määra endale esindajat, peaks igal liikmesriigil olema võimalik määrata karistusi eeldusel, et järgitakse topeltkaristamise keeldu. [ME 35]

(35)

Veebimajutusteenuse pakkuja, kelle tegevuskoht ei ole liidus, peaks määrama kirjalikus vormis esindaja, et tagada käesoleva määruse järgimine ja sellest tulenevate kohustuste täitmine. Veebimajutusteenuse pakkuja võib kasutada olemasolevat esindajat tingimusel, et asjaomane esindaja suudab täita käesolevas määruses sätestatud funktsioone. [ME 36]

(36)	Esindaja peaks olema seaduslikult volitatud tegutsema veebimajutusteenuse pakkuja nimel.

(37)

Liikmesriigid peaksid määrama käesoleva määruse kohaldamiseks pädevad asutused. Pädeva asutuse määramise ühe õigusasutuse või funktsionaalselt sõltumatu haldusasutuse. See nõue ei eelda tingimata uute asutuste uue asutuse loomist; tegemist võib olla olemasolevate asutustega olemasoleva asutusega , kellele pannakse käesolevas määruses sätestatud ülesanded. Käesoleva määruse kohaselt tuleb määrata ametiasutus, kes oleks pädev tegema eemaldamiskorraldusi ja esildisi, jälgima ennetavaid meetmeid erimeetmeid ja määrama karistusi. Liikmesriigid ise otsustavad, kui mitu asutust nad tahavad nende ülesannetega tegelema määrata peaksid teavitama käesoleva määruse kohaselt määratud pädevast asutusest komisjoni , kes peaks avaldama võrgus iga liikmesriigi pädeva asutuse koondandmed. Võrguregister peaks olema hõlpsasti kättesaadav, et veebimajutusteenuse pakkujatel oleks lihtsam eemaldamiskorralduste ehtsust kiiresti kontrollida . [ME 37]

(38)

Karistused on vajalikud, et tagada käesoleva määruse kohaste kohustuste tulemuslik täitmine veebimajutusteenuse pakkuja poolt. Liikmesriigid peaksid kehtestama karistuste kohta õigusnormid ning vajaduse korral ka trahvimissuunised. Eriti ranged karistused määratakse Karistused tuleks määrata juhul, kui veebimajutusteenuse pakkuja jätab süstemaatiliselt terroristliku sisu eemaldamata või ei blokeeri juurdepääsu sellele ühe tunni jooksul pärast eemaldamiskorralduse kättesaamist. Kui nõudeid rikutakse üksikjuhtudel, võidakse nende eest karistada, järgides topeltkaristamise keeldu ja proportsionaalsuse põhimõtet ning tagades, et selliste karistuste puhul võetakse arvesse süstemaatilist korralduste täitmata jätmist. Õiguskindluse tagamiseks tuleks määruses sätestada, millises ulatuses võib asjaomaste kohustuste puhul karistusi rakendada. Artikli 6 nõuete rikkumise eest tuleks karistusi kehtestada üksnes siis, kui kohustus tuleneb artikli 6 lõikes 2 sätestatud nõudest esitada aruandeid või otsusest kehtestada täiendavad ennetavad meetmed vastavalt artikli 6 lõikele 4. Kui otsustatakse, kas kehtestada rahaline karistus, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta teenusepakkuja finantsvahendeid pakkujad ei täida süstemaatiliselt ja pidevalt oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi . Artikli 6 nõuete rikkumise eest tuleks karistusi kehtestada üksnes siis , kui kohustus tuleneb nõudest rakendada täiendavaid erimeetmeid vastavalt artikli 6 lõikele 4. Kui otsustatakse , kas kehtestada rahaline karistus, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta teenusepakkuja finantsvahendeid. Lisaks sellele peaks pädev asutus arvesse võtma, kas veebimajutusteenuse pakkuja on idufirma või väike või keskmise suurusega ettevõtja, ning peaks igal üksikjuhul eraldi kindlaks tegema, kas ettevõtja on suuteline tehtud korraldust nõuetekohaselt täitma . Liikmesriigid tagavad peaksid tagama , et karistused ei õhutaks eemaldama sisu, mis ei ole terroristlik. [ME 38]

(39)

Standardvormide kasutamine hõlbustab koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste ja teenusepakkujate vahel ning võimaldab neil suhelda kiiremini ja tulemuslikumalt. Eriti oluline on tagada kiire tegutsemine pärast eemaldamiskorralduse kättesaamist. Vormide kasutamine vähendab tõlkekulusid ja edendab teabevahetuse kvaliteeti. Sama moodi peaksid standarditud teabevahetust toetama vastusevormid; nende kasutamine on eriti oluline juhul, kui teenusepakkuja ei suuda nõudeid täita. Autenditud edastuskanalid võivad tagada eemaldamiskorralduse autentsuse, kaasa arvatud korralduse saatmise ja vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja täpsuse.

(40)

Et käesoleva määruse kohaldamisel kasutatavate vormide sisu saaks vajaduse korral sujuvalt muuta, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte käesoleva määruse I, II ja III lisa muutmiseks. Et oleks võimalik võtta arvesse tehnika ja asjaomase õigusraamistiku arengut, peaks komisjonil samuti olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust tehniliste nõuetega elektrooniliste vahendite kohta, mida pädevad asutused peavad kasutama eemaldamiskorralduste edastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on võimalus pidevalt osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(41)

Liikmesriigid peaksid koguma teavet õigusnormide rakendamise kohta , sealhulgas teavet käesoleva määruse tulemusel terroriaktide eduka avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise juhtude arvu kohta . Käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks tuleks koostada üksikasjalik programm, millest lähtudes õigusakti hinnata. [ME 39]

(42)

Komisjon peaks hindama käesolevat määrust mitte varem kui kolm aastat üks aasta pärast selle jõustumist, lähtudes rakendamisaruande tähelepanekutest ja järeldustest ning jälgimistulemustest. Hindamisel tuleks lähtuda viiest seitsmest kriteeriumist: tõhusus, vajalikkus, proportsionaalsus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus. Hinnata tuleb tuleks mitmesuguste määruse kohaselt ettenähtud korralduslike ja tehniliste meetmete toimimist, sealhulgas selliste meetmete mõjusust, mille eesmärk on parandada terroristliku sisu avastamist, kindlakstegemist ja eemaldamist, kaitsemehhanismide mõjusust ning võimalikku mõju kolmandate isikute õigustele põhiõigustele, muu hulgas sõnavabadusele ning teabe saamise ja edastamise vabadusele, meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele, ettevõtlusvabadusele ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õigusele. Komisjon peaks hindama ka võimalikku mõju kolmandate isikute ja huvidele; muu hulgas vaadatakse läbi nõue teavitada sisuteenuse pakkujaid. [ME 40]

(43)

Käesoleva määruse eesmärki – tagada digitaalse ühtse turu sujuv toimimine terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kaudu – ei saa piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil ning selle piirangu ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil; seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAGU

üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse sihipärased ühtsed õigusnormid, et tõkestada võidelda veebimajutusteenuste kuritarvitamist kuritarvitamise vastu terroristliku veebisisu avalikuks levitamiseks. Täpsemalt sätestatakse määruses: [ME 41]

a)	õigusnormid, mis käsitlevad veebimajutusteenuse pakkujate mõistlikku ja proportsionaalset hoolsuskohustust, et tõkestada võidelda terroristliku sisu levitamist avaliku levitamise vastu oma teenuste kaudu ja tagada vajaduse korral sellise sisu kiire eemaldamine; [ME 42]

meetmed, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et teha kindlaks terroristlik sisu, teha võimalikuks selle kiire eemaldamine veebimajutusteenuste pakkujate poolt kooskõlas liidu õigusega, nähes ette sobivad sõnavabaduse ning avatud ja demokraatlikus ühiskonnas teabe ja ideede saamise ja edastamise vabaduse kaitse meetmed, ning hõlbustada koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste, veebimajutusteenuste pakkujate ja vajaduse korral ka asjaomaste liidu tasandi asutustega. [ME 43]

2. Käesolevat määrust kohaldatakse liidus avalikkusele teenuseid pakkuvate veebimajutusteenuse pakkujate suhtes olenemata sellest, kus on nende peamine tegevuskoht. [ME 44]

2a. Käesolevat määrust ei kohaldata sisu suhtes, mida levitatakse hariduslikel, kunstilistel, ajakirjanduslikel või teadustegevuse eesmärkidel või terroristliku tegevuse suhtes teadlikkuse suurendamise eesmärgil, ega ka sisu suhtes, milles väljendatakse poleemilisi või vastuolulisi seisukohti avalikus mõttevahetuses. [ME 45]

2b. Käesolev määrus ei mõjuta kohustust austada õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, ning seda kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu ja siseriikliku õiguse aluspõhimõtete kohaldamist, mis käsitlevad sõna- ja ajakirjandusvabadust ning meediavabadust ja meedia mitmekesisust. [ME 46]

2c. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist. [ME 47]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

-1)	„infoühiskonna teenused“ – direktiivi 2000/31/EÜ artikli 2 punktis a osutatud teenused; [ME 48]

„veebimajutusteenuse pakkuja“ – isik, kes pakub infoühiskonna teenuseid, mis seisnevad sisuteenuse pakkuja antud teabe talletamises sisuteenuse pakkuja soovil ning talletatud teabe kolmandatele isikutele avalikkusele kättesaadavaks tegemises . See kehtib ainult rakenduskihis avalikkusele pakutavate teenuste kohta. Pilvetaristu teenuste pakkujaid ja pilveteenuse pakkujaid ei loeta veebimajutusteenuse pakkujateks. See ei kehti ka direktiivis (EL) 2018/1972 määratletud elektroonilise side teenuste kohta ; [ME 49]

2)	„sisuteenuse pakkuja“ – kasutaja, kes on andnud teabe, mida veebimajutusteenuse pakkuja tema soovil talletab või on talletanud ja avalikkusele kättesaadavaks teinud ; [ME 50]

„teenuste pakkumine liidus“ – võimaluse andmine ühe või mitme liikmesriigi füüsilistele või juriidilistele isikutele kasutada sellise veebimajutusteenuse pakkuja teenuseid, kellel on selle liikmesriigi või nende liikmesriikidega oluline seos, näiteks:

a)	veebimajutusteenuse pakkuja tegevuskoht on liidus;

b)	ühes või mitmes liikmesriigis on märkimisväärne arv kasutajaid;

c)	tegevus on suunatud ühele või mitmele liikmesriigile;

4)	„terroriakt“ – direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõikes 1 määratletud kuriteod; [ME 51]

„terroristlik sisu“ – teave materjal , mis vastab ühele või mitmele järgmistest tingimustest: [ME 52]

õhutab ühe direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud süüteo toimepanemisele, kui selline tegevus otseselt või õigustab, muu hulgas ülistamise teel, kaudselt , näiteks terroriaktide ülistamisega, õigustab terroriaktide sooritamist, põhjustades seega selliste aktide sooritamise ohu seeläbi ohu, et võidakse tahtlikult toime panna üks või mitu sellist akti ; [ME 53]

b)	julgustab terroriaktidele ärgitab teist isikut või isikute rühma toime panema üht direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud süütegu või selle toimepanekule kaasa aitama , põhjustades seeläbi ohu, et võidakse tahtlikult toime panna üks või mitu sellist akti ; [ME 54]

propageerib ärgitab teist isikut või isikute rühma osalema terrorirühmituse tegevust, eeskätt seeläbi, et julgustab osalema tegevustes , sealhulgas teabe või materiaalsete vahenditega varustamise või selle rühmituse tegevuse mis tahes viisil rahastamise teel direktiivi (EL) 2017/541 artikli 2 lõikes 3 määratletud terrorirühmituses 4 tähenduses, põhjustades seeläbi ohu, et võidakse tahtlikult toime panna üks või mitu sellist rühmitust toetama akti ; [ME 55]

annab terroriaktide toimepanemise eesmärgil juhiseid juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta või muude konkreetsete meetodite või tehniliste võtete kohta mõne direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terroriaktide toimepanemise või selle toimepanemises osalemise eesmärgil ; [ME 56]

da)	kirjeldab ühe või mitme direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud süüteo toimepanemist, põhjustades seeläbi ohu, et võidakse tahtlikult toime panna üks või mitu sellist süütegu; [ME 57]

6)	„terroristliku sisu levitamine“ – terroristliku sisu kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele avalikkusele veebimajutusteenuse pakkuja teenuste kaudu; [ME 58]

7)	„tingimused“ – mis tahes nimetuse või vormiga kõikvõimalikud tingimused, mis reguleerivad veebimajutusteenuse pakkuja ja teenuse kasutajate lepingulist suhet;

„esildis“ – teade, mille pädev asutus või vajaduse korral asjaomane liidu asutus saadab veebimajutusteenuse pakkujale teabe kohta, mida võib pidada terroristlikuks sisuks, et teenusepakkuja saaks vabatahtlikult kaaluda selle sisu vastavust oma tingimustele, et seeläbi tõkestada terroristliku sisu levitamist; [ME 59]

9)	„peamine tegevuskoht“ – peakontor või registrijärgne asukoht, kus toimub peamine finantstegevus ja tegevuse juhtimine.

9a)	„pädev asutus“ – üks määratud õigusasutus või funktsionaalselt sõltumatu haldusasutus liikmesriigis; [ME 60]

II JAGU

TERRORISTLIKU VEEBISISU LEVITAMISE TÕKESTAMISE MEETMED

Artikkel 3

Hoolsuskohustus

1. Veebimajutusteenuse pakkuja võtab pakkujad tegutsevad vastavalt käesolevale määrusele asjakohaseid, mõistlikke ja proportsionaalseid meetmeid, et tõkestada terroristliku sisu levitamist ja kaitsta kasutajaid terroristliku sisu eest. Seejuures tegutsevad nad Nad teevad seda hoolsalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt ning arvestavad kõigis olukordades nõuetekohaselt kasutajate põhiõigustega ja võtavad arvesse sõna- sõnavabaduse olulisust, vabadust saada ja teabevabaduse olulisust edastada teavet ja ideid avatud ja demokraatlikus ühiskonnas , eesmärgiga vältida sellise sisu eemaldamist, mis ei ole terroristlik . [ME 61]

1a. Kõnealused hoolsuskohustused ei tekita veebimajutusteenuse pakkujatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või säilitavad, ega üldist kohustust otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid. [ME 62]

2. Veebimajutusteenuse pakkuja paneb oma tingimustesse kirja sätted terroristliku sisu levitamise tõkestamise kohta ja kohaldab neid. [ME 63]

2a. Kui veebimajutusteenuse pakkuja saab teada terroristliku sisu olemasolust oma teenuste raames, teatab ta taolisest sisust pädevale asutusele ja eemaldab selle kiiresti. [ME 64]

2b. Veebimajutusteenuse pakkujad, kes vastavad direktiivi (EL) 2018/1808 kohase videojagamisplatvormi teenuse osutaja määratluse kriteeriumitele, võtavad asjakohased meetmed terroristliku sisu levitamise vastu võitlemiseks vastavalt direktiivi (EL) 2018/1808 artikli 28b lõike 1 punktile c ja lõikele 3. [ME 65]

Artikkel 4

Eemaldamiskorraldused

1. Pädeval Veebimajutusteenuse pakkuja peamise tegevuskoha liikmesriigi pädeval asutusel on õigus teha otsus eemaldamiskorraldus , millega kohustatakse veebimajutusteenuse pakkujat eemaldama terroristliku sisu või blokeerima juurdepääsu sellele kõigis liikmesriikides . [ME 66]

1a. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus ei asu veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht või kus tal ei ole esindajat, võib taotleda terroristlikule sisule juurdepääsu blokeerimist ja jõustada seda nõuet oma territooriumil. [ME 67]

1b. Kui asjaomane pädev asutus ei ole veebimajutusteenuse pakkujale varem eemaldamiskorraldust teinud, võtab ta vähemalt 12 tundi enne eemaldamiskorralduse tegemist veebimajutusteenuse pakkujaga ühendust ning annab teavet menetluste ja kohaldatavate tähtaegade kohta. [ME 68]

2. Veebimajutusteenuse pakkuja eemaldab terroristliku sisu või blokeerib juurdepääsu sellele nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt ühe tunni jooksul pärast eemaldamiskorralduse kättesaamist. [ME 69]

3. Eemaldamiskorraldus sisaldab järgmisi komponente vastavalt I lisas esitatud vormile:

a)	eemaldamiskorralduse teinud pädeva asutuse nimi ja eemaldamiskorralduse autentsuse kinnitamine pädeva asutuse poolt e-allkirjaga ; [ME 70]

b)	põhjused üksikasjalik põhjendus , miks asjaomast sisu peetakse terroristlikuks sisuks; sealjuures viidatakse vähemalt konkreetselt artikli 2 lõikes 5 loetletud terroristliku sisu kategooriatele; [ME 71]

c)	täpne URL (ühtne ressursilokaator) ja vajaduse korral täiendav teave, mille põhjal saaks asjaomase sisu kindlaks teha; [ME 72]

d)	viide käesolevale määrusele kui eemaldamiskorralduse õiguslikule alusele;

e)	korralduse tegemise kuupäev ja ajatempel;

f)	kergesti arusaadav teave veebimajutusteenuse pakkujale ja sisuteenuse pakkujale kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta , sealhulgas õiguskaitsevahendid pädeva asutuse juures, võimalus pöörduda kohtu poole ja kaebuste esitamise tähtajad ; [ME 73]

g)	kui see on asjakohane vajalik ja proportsionaalne , artiklis 11 osutatud otsus, et teavet terroristliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise kohta ei avalikustata. [ME 74]

4. Veebimajutusteenuse pakkuja või sisuteenuse pakkuja taotluse peale esitab pädev asutus üksikasjaliku põhjenduse, ilma et see piiraks veebimajutusteenuse pakkuja kohustust täita eemaldamiskorraldus lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. [ME 75]

5. Pädevad asutused adresseerivad Pädev asutus adresseerib eemaldamiskorralduse veebimajutusteenuse pakkuja peamisesse tegevuskohta või esindajale, kelle veebimajutusteenuse pakkuja on määranud vastavalt artiklile 16, ning edastavad edastab selle artikli 14 lõikes 1 osutatud kontaktpunkti. Korraldused saadetakse elektroonilisel kujul, mille kohta jääb maha kirjalik jälg, mis võimaldab saatja autentida, kaasa arvatud korralduse saatmise ja vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja täpsuse. [ME 76]

6. Veebimajutusteenuse pakkuja kinnitab korralduse kättesaamist ja teatab pädevale asutusele ilma põhjendamatu viivituseta terroristliku sisu eemaldamisest või sellele juurdepääsu blokeerimisest ning märgib ära eeskätt tegevuse toimumise kellaaja, kasutades selleks II lisas esitatud vormi. [ME 77]

7. Kui veebimajutusteenuse pakkuja ei saa eemaldamiskorraldust täita vääramatu jõu tõttu või kuna see on veebimajutusteenuse pakkujast sõltumatutel põhjustel reaalselt võimatu, muu hulgas tehnilistel või toimimisega seotud põhjustel, teatab ta sellest ilma põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele ja esitab selgitused, kasutades selleks III lisas sätestatud vormi. Lõikes 2 sätestatud tähtaeg hakkab kehtima kohe, kui viidatud põhjuseid enam ei esine. [ME 78]

8. Kui Veebimajutusteenuse pakkuja ei saa eemaldamiskorraldust täita, sest võib keelduda eemaldamiskorralduse täitmisest , kui see sisaldab selgeid vigu või ei sisalda piisavalt teavet, et korralduse saaks täita, . Ta teatab ta sellest ilma põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele ja küsib vajalikke selgitusi, kasutades selleks III lisas sätestatud vormi. Lõikes 2 sätestatud tähtaeg hakkab kehtima kohe, kui selgitused on esitatud. [ME 79]

9. Kui eemaldamiskorraldus muutub lõplikuks, teatab eemaldamiskorralduse teinud pädev asutus sellest artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädevale asutusele, kes jälgib ennetavate meetmete erimeetmete rakendamist. Eemaldamiskorraldus muutub lõplikuks, kui seda ei ole tähtaja jooksul edasi kaevatud vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele või kui see on pärast edasikaebamist kinnitatud. [ME 80]

Artikkel 4a

Konsulteerimismenetlus eemaldamiskorralduste jaoks

1. Pädev asutus, kes teeb eemaldamiskorralduse vastavalt artikli 4 lõikele 1 a, esitab eemaldamiskorralduse koopia artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud pädevale asutusele selles liikmesriigis, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht, samal ajal, kui see kooskõlas artikli 4 lõikega 5 edastatakse veebimajutusteenuse pakkujale.

2. Kui selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht, on piisavalt alust arvata, et eemaldamiskorraldus võib mõjutada kõnealuse liikmesriigi põhihuvisid, teavitab ta sellest korralduse teinud pädevat asutust. Korralduse teinud asutus võtab neid asjaolusid arvesse ning võtab vajaduse korral eemaldamiskorralduse tagasi või kohandab seda. [ME 81]

Artikkel 4b

Koostöömenetlus täiendava eemaldamiskorralduse tegemiseks

1. Kui pädev asutus on teinud eemaldamiskorralduse vastavalt artikli 4 lõikele 1a, võib see asutus võtta ühendust selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht, nõudmaks, et asjaomane pädev asutus teeks samuti eemaldamiskorralduse vastavalt artikli 4 lõikele 1.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht, kas teeb eemaldamiskorralduse või keeldub korralduse tegemisest nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul pärast seda, kui temaga lõike 1 kohaselt kontakteerutakse, ja teavitab esimese eemaldamiskorralduse teinud pädevat asutust oma otsusest.

3. Juhul kui peamise tegevuskoha liikmesriigi pädev asutus vajab sisu hindamiseks üle ühe tunni, saadab ta asjaomasele veebimajutusteenuse pakkujale taotluse sisule juurdepääsu ajutiseks blokeerimiseks kuni 24 tunniks, mille jooksul pädev asutus teeb hindamise ja saadab eemaldamiskorralduse või tühistab juurdepääsu blokeerimise taotluse. [ME 82]

Artikkel 5

Esildised

1. Pädev asutus või asjaomane liidu asutus võib saata veebimajutusteenuse pakkujale esildise.

2. Veebimajutusteenuse pakkuja kehtestab korralduslikud ja tehnilised meetmed, mis hõlbustavad pädevate asutuste ja vajaduse korral liidu asjaomaste asutuste poolt neile vabatatlikuks kaalumiseks saadetud sisu kiiret hindamist.

3. Esildis adresseeritakse veebimajutusteenuse pakkuja peamisesse tegevuskohta või esindajale, kelle teenusepakkuja on määranud vastavalt artiklile 16, ning edastatakse artikli 14 lõikes 1 osutatud kontaktpunkti. Esildised saadetakse elektrooniliselt.

4. Esildis peab sisaldama piisavalt üksikasjalikku teavet, sealhulgas põhjused, miks sisu peetakse terroristlikuks, URL ja vajaduse korral täiendav teave, mille põhjal viidatud terroristlik sisu kindlaks teha.

5. Veebimajutusteenuse pakkuja hindab esildises kirjeldatud sisu esimesel võimalusel, võrdleb seda oma tingimustega ning otsustab, kas sisu tuleks eemaldada või blokeerida juurdepääs sellele.

6. Veebimajutusteenuse pakkuja teavitab pädevat asutust või asjaomast liidu asutust kiiremas korras esildise põhjal toimunud hindamise tulemustest ja võimalike meetmete võtmise ajast.

7. Kui veebimajutusteenuse pakkuja leiab, et esildis ei sisalda selles kirjeldatud sisu hindamiseks piisavalt teavet, teatab ta sellest viivitamata pädevale asutusele või asjaomasele liidu asutusele ja täpsustab, millist täiendavat teavet või milliseid selgitusi oleks vaja. [ME 83]

Artikkel 6

Ennetavad meetmed Erimeetmed [ME 84]

1. Veebimajutusteenuse pakkuja võtab vajaduse korral ennetavaid meetmeid Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2018/1808 ja direktiivi 2000/31/EÜ kohaldamist, võib veebimajutusteenuse pakkuja võtta erimeetmeid , et kaitsta oma teenuseid terroristliku sisu avaliku levitamise eest. Need meetmed peavad olema tulemuslikud , sihipärased ja proportsionaalsed ning võtma arvesse , pöörates eritähelepanu terroristliku sisuga kokkupuutumise riski riskile ja ulatust ulatusele , kasutajate põhiõigusi põhiõigustele ning sõnavabaduse ning sõna- teabe ja teabevabaduse olulisust ideede saamise ja edastamise vabaduse olulisusele avatud ja demokraatlikus ühiskonnas. [ME 85]

2. Kui artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädevat asutust on teavitatud vastavalt artikli 4 lõikele 9, palub ta veebimajutusteenuse pakkujal esitada kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist ja pärast seda vähemalt kord aastas aruande konkreetsete ennetavate meetmete kohta, mida ta on võtnud muu hulgas automaatsete vahendite abil, et:

a)	tõkestada sellise sisu uuesti üleslaadimist, mis on varem eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, sest seda loetakse terroristlikuks sisuks;

b)	terroristlikku sisu avastada ja see kindlaks teha ning see kiiresti eemaldada või blokeerida juurdepääs sellele.

Selline taotlus saadetakse veebimajutusteenuse pakkuja peamisesse tegevuskohta või teenusepakkuja määratud esindajale.

Aruanded peavad sisaldama kogu asjakohast teavet, et artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädev asutus saaks hinnata, kas ennetavad meetmed on tulemuslikud ja proportsionaalsed, ning anda muu hulgas oma hinnangu kasutatavate automaatsete vahendite toimimisele ja inimeste teostatava jälgimise ja kontrollimise mehhanismidele. [ME 86]

3. Kui artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädev asutus leiab, et võetud ennetavad meetmed, millest on antud aru vastavalt lõikele 2, ei ole kokkupuutumise riski ja ulatuse leevendamiseks ja nendega toimetulemiseks piisavad, võib ta taotleda, et veebimajutusteenuse pakkuja võtaks konkreetseid täiendavaid ennetavaid meetmeid. Selle eesmärgi saavutamise nimel teeb veebimajutusteenuse pakkuja koostööd artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädeva asutusega, et teha kindlaks konkreetsed meetmed, mille veebimajutusteenuse osutaja peab kehtestama, ning panna paika peamised eesmärgid ja kriteeriumid ja nende rakendamise ajakava. [ME 87]

4. Kui kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist ei suudeta jõuda kokkuleppele Pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et veebimajutusteenuse pakkuja on saanud suure hulga eemaldamiskorraldusi , võib artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädev asutus teha otsuse kehtestada konkreetsed täiendavad vajalikud ja proportsionaalsed ennetavad meetmed. Otsuses peab arvestama saata taotluse vajalike, proportsionaalsete ja tõhusate täiendavate erimeetmete kohta, mida veebimajutusteenuse pakkuja peab rakendama . Pädev asutus ei kehtesta üldist jälgimiskohustust ega automaatseid vahendeid. Taotluses tuleb eelkõige arvesse võtta meetmete tehnilist teostatavust, veebimajutusteenuse pakkuja majandusliku suutlikkusega suurust ja majanduslikku suutlikkust ning selliste meetmete mõjuga mõju kasutajate põhiõigustele ning sõnavabaduse ning teabe ja sõna- ideede saamise ja teabevabaduse edastamise vabaduse olulisusele avatud ja demokraatlikus ühiskonnas . Selline otsus taotlus saadetakse veebimajutusteenuse pakkuja peamisesse tegevuskohta või teenusepakkuja määratud esindajale. Veebimajutusteenuse pakkuja annab artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädeva asutuse kindlaksmääratud meetmete rakendamisest korrapäraselt aru. [ME 88]

5. Veebimajutusteenuse pakkuja võib igal ajal taotleda, et artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud pädev asutus vaataks läbi ja vajaduse korral tühistaks vastavalt kas lõikes 2, 3 või 4 kirjeldatud taotluse või otsuse. Pädev asutus teeb põhjendatud otsuse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on saanud veebimajutusteenuse pakkuja taotluse. [ME 89]

Artikkel 7

Sisu ja seotud andmete säilitamine

1. Veebimajutusteenuse pakkuja säilitab vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6 eemaldamiskorralduse või esildise põhjal või ennetavate meetmete erimeetmete tulemusena eemaldatud või blokeeritud terroristliku sisu ning terroristliku sisu eemaldamise tagajärjel eemaldatud seotud andmed, mis on vajalikud: [ME 90]

a)	halduslikus või kohtulikus korras toimuva kontrollimise või õiguskaitse jaoks, [ME 91]

b)	õiguskaitseasutuste poolt terroriaktide tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest süüdistuse esitamiseks. [ME 92]

2. Lõikes Lõike 1 punktis a osutatud terroristlikku sisu ja sellega seotud andmeid säilitatakse kuus kuud ning need kustutatakse pärast kõnealuse ajavahemiku möödumist . Pädeva asutuse või kohtu taotluse korral säilitatakse terroristlikku sisu kauem, tingimusel et täiendava kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul üksnes juhul, kui ja nii kaua kui , kuni see on vajalik lõike 1 punktis a osutatud poolelioleva halduslikus või kohtulikus korras toimuva kontrollimise või õiguskaitse jaoks. Veebimajutusteenuse pakkuja säilitab lõike 1 punktis b osutatud terroristlikku sisu ja sellega seotud andmeid seni, kuni õiguskaitseasutus reageerib veebimajutusteenuse pakkuja teatele vastavalt artikli 13 lõikele 4, kuid mitte kauem kui kuus kuud. [ME 93]

3. Veebimajutusteenuse pakkuja tagab, et vastavalt lõigetele 1 ja 2 säilitatava terroristliku sisu ja sellega seotud andmete suhtes kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid.

Tehniliste ja korralduslike kaitsemeetmetega tuleb tagada ühest küljest see, et säilitatavale terroristlikule sisule ja sellega seotud andmetele on juurdepääs ja neid saab töödelda ainult lõikes 1 osutatud eesmärgil, ning teisest küljest asjaomaste isikuandmete turvalisuse kõrge tase. Vajaduse korral vaatavad veebimajutusteenuse pakkujad need kaitsemeetmed üle ja ajakohastavad neid.

III JAGU

KAITSEMEETMED JA VASTUTUS

Artikkel 8

Läbipaistvuskohustused veebimajutusteenuse pakkujatele [ME 94]

1. Veebimajutusteenuse pakkuja Kui see on asjakohane, esitab veebimajutusteenuse pakkuja oma tingimustes terroristliku sisu levitamise vältimise põhimõtted, sealhulgas vajaduse korral sisulise selgituse ennetavate meetmete toimimise, kaasa arvatud automaatsete vahendite kasutamise , juhul kui see on asjakohane , sisulise selgituse erimeetmete toimimise kohta. [ME 95]

2. Veebimajutusteenuse pakkuja avaldab igal , kellele tehakse või on tehtud asjaomasel aastal eemaldamiskorraldus, teeb üldsusele kättesaadavaks iga-aastase läbipaistvusaruande terroristliku sisu levitamise vastu võetud meetmete kohta. [ME 96]

3. Läbipaistvusaruanded peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	teave selle kohta, millised on veebimajutusteenuse pakkuja meetmed seoses terroristliku sisu avastamise, kindlakstegemise ja eemaldamisega;

b)	teave selle kohta, millised on veebimajutusteenuse pakkuja meetmed, et tõkestada sellise sisu uuesti üleslaadimist, mis on varem eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, sest seda loetakse terroristlikuks sisuks , eelkõige juhul, kui on kasutatud automatiseeritud tehnoloogiat ; [ME 97]

nende terroristliku sisu ühikute arv, mis on eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud vastavalt kas eemaldamiskorralduse, esildise või ennetavate meetmete või erimeetmete kohaselt , ning korralduste arv, mille puhul ei ole sisu artikli 4 lõigete 7 ja 8 kohaselt eemaldatud, koos keeldumise põhjustega ; [ME 98]

d)	ülevaade kaebuste esitamise menetlustest menetluste ja kohtuliku kontrolli meetmete arv ja nende tagajärjed , sealhulgas nende juhtumite arv, mille puhul tehti kindlaks, et sisu oli tunnistatud ekslikult terroristlikuks . [ME 99]

Artikkel 8a

Pädevate asutuste läbipaistvuskohustused

1. Pädevad asutused avaldavad iga-aastased läbipaistvusaruanded, mis sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)	tehtud eemaldamiskorralduste arv, eemaldamiste arv ning nende eemaldamiskorralduste arv, mille elluviimisest keelduti või mida ignoreeriti;

b)	nende juhtumite arv, kus tuvastati terroristlik sisu, mis tõi kaasa uurimise ja süüdistuse esitamise, ning nende juhtumite arv, mille puhul sisu oli tunnistatud ekslikult terroristlikuks;

c)	meetmete kirjeldus, mida pädevad asutused nõudsid vastavalt artikli 6 lõikele 4. [ME 100]

Artikkel 9

Kaitsemeetmed seoses ennetavate meetmete erimeetmete kasutamise ja rakendamisega [ME 101]

1. Kui veebimajutusteenuse pakkuja kasutab enda talletatava veebisisu puhul automaatseid vahendeid vastavalt käesolevale määrusele, peab ta pakkuma mõjusaid ja asjakohaseid kaitsemeetmeid tagamaks, et asjaomase sisu suhtes tehtud otsused, eelkõige terroristlikuks peetava sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise otsused, on täpsed ja hästi põhjendatud. [ME 102]

2. Eeskätt peavad kaitsemeetmed Kaitsemeetmed seisnevad eelkõige inimeste teostatavat jälgimist teostatavas jälgimises ja kontrolli siis, kui see kontrollimises , kas otsus sisu eemaldada või sellele juurdepääs blokeerida on asjakohane, ja igal juhul siis, kui on tarvis üksikasjalikku hindamist, et teha kindlaks, kas tegemist on terroristliku sisuga võttes eelkõige arvesse sõnavabadust ning teabe ja ideede saamise ja edastamise vabadust avatud ja demokraatlikus ühiskonnas . [ME 103]

Artikkel 9a

Tõhusad õiguskaitsevahendid

1. Sisuteenuse pakkujatel, kelle sisu on eemaldamiskorralduse alusel eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, ning eemaldamiskorralduse saanud veebimajutusteenuse pakkujatel on õigus tõhusale õiguskaitsele. Liikmesriigid kehtestavad selle õiguse kasutamiseks tõhusad meetmed. [ME 104]

Artikkel 10

Kaebuste lahendamise mehhanism

1. Veebimajutusteenuse pakkuja kehtestab mõjusad mõjusa ja juurdepääsetavad mehhanismid juurdepääsetava mehhanismi , millele toetudes saab sisuteenuse pakkuja, kelle sisu on eemaldatud või kelle sisule juurdepääs on blokeeritud artikli 5 kohase esildise või artikli 6 kohaste ennetavate meetmete erimeetmete tõttu, esitada kaebuse veebimajutusteenuse pakkuja tegevuse kohta ja nõuda sisu taastamist. [ME 105]

2. Veebimajutusteenuse pakkuja vaatab kõik saadud kaebused kiiresti läbi ja kui sisu eemaldamine või juurdepääsu blokeerimine sellele oli alusetu, taastab sisu ilma põhjendamatu viivituseta. Ta teavitab kaebuse esitajat läbivaatamise tulemustest kahe nädala jooksul alates kaebuse kättesaamisest koos selgitusega juhtudel, kus veebimajutusteenuse pakkuja otsustab sisu mitte taastada. Sisu taastamine ei välista veebimajutusteenuse pakkuja või pädeva asutuse otsuse vastaste täiendavate kohtulike meetmete võtmist . [ME 106]

Artikkel 11

Sisuteenuse pakkujale esitatav teave

1. Kui veebimajutusteenuse pakkuja on eemaldab terroristliku sisu eemaldanud või blokeerib juurdepääsu sellele blokeerinud, teeb ta sisuteenuse pakkujale kättesaadavaks põhjaliku ja ülevaatliku teabe terroristliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise kohta ning otsuse vaidlustamise võimaluste kohta ja esitab talle taotluse korral vastavalt artiklile 4 tehtud eemaldamiskorralduse koopia . [ME 107]

2. Sisuteenuse pakkuja taotluse korral teavitab veebimajutusteenuse pakkuja sisuteenuse pakkujat sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise põhjustest ja otsuse vaidlustamise võimalustest. [ME 108]

3. Lõigete Lõike 1 ja 2 kohast kohustust ei kohaldata, kui pädev asutus otsustab objektiivsete tõendite alusel ning sellise otsuse proportsionaalsust ja vajalikkust arvesse võttes , et avalikustamisest tuleb loobuda avaliku julgeolekuga seotud põhjustel, näiteks terroriaktide tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks, nii kauaks kui vaja, aga mitte kauem kui [nelja] nädala jooksul alates kõnealuse otsuse tegemisest. Sellisel juhul ei avalikusta veebimajutusteenuse pakkuja terroristliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu tõkestamise kohta mitte mingisugust teavet. [ME 109]

IV JAGU

PÄDEVATE ASUTUSTE, LIIDU ASUTUSTE JA VEEBIMAJUTUSTEENUSE PAKKUJATE KOOSTÖÖ

Artikkel 12

Pädevate asutuste võimekus

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on vajalik võimekus ja piisavad ressursid, et saavutada eesmärgid ja täita kohustused, mis tulenevad käesolevast määrusest , andes kindlad tagatised sõltumatusele . [ME 110]

Artikkel 13

Veebimajutusteenuse pakkujate, pädevate asutuste ja vajaduse korral asjaomaste pädevate liidu asutuste koostöö [ME 111]

1. Liikmesriikide pädevad asutused jagavad eemaldamiskorralduste ja esildiste küsimustes teavet, koordineerivad ja teevad koostööd omavahel ning vajaduse korral asjaomaste liidu asutustega (näiteks Europoliga), et vältida topelttööd, parandada koordineerimist ja vältida sekkumist teistes liikmesriikides toimuvatesse uurimistesse. [ME 112]

2. Artikli 6 kohaselt võetud meetmete ja artikli 18 kohaste täitemeetmete puhul jagavad liikmesriikide pädevad asutused teavet, koordineerivad ja teevad koostööd artikli 17 lõike 1 punktides c ja d osutatud pädeva asutusega. Liikmesriigid tagavad, et artikli 17 lõike 1 punktides c ja d osutatud pädeva asutuse käsutuses on kogu asjakohane teave. Seda eesmärki silmas pidades näevad liikmesriigid ette asjakohased ja turvalised sidekanalid või -mehhanismid, et tagada asjaomase teabe õigeaegne jagamine. [ME 113]

3. Liikmesriigid ja veebimajutusteenuse pakkujad võivad otsustada kasutada spetsiaalseid vahendeid, sealhulgas vajaduse korral asjaomaste liidu asutuste, näiteks Europoli loodud vahendeid, et aidata kaasa eeskätt järgmisele tegevusele: [ME 114]

a)	artikli 4 kohaste eemaldamiskorralduste töötlemine ja nende kohta käiv tagasiside;

b)	artikli 5 kohaste esildiste töötlemine ja nende kohta käiv tagasiside; [ME 115]

c)	koostöö, et teha kindlaks ja rakendada artikli 6 kohased ennetavad meetmed erimeetmed . [ME 116]

4. Kui veebimajutusteenuse pakkuja saab teadlikuks mis tahes tõendusmaterjalist terroriakti kohta terroristlikust sisust , teavitab ta sellest viivitamata asjaomases liikmesriigis kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamisega tegelevat pädevat asutust või artikli 14 lõike . Kui asjaomast liikmesriiki ei ole võimalik tuvastada, teavitab veebimajutusteenuse pakkuja artikli 17 lõike 2 kohaselt tegutsevat kontaktpunkti liikmesriigis, kus on tema peamine tegevuskoht või esindaja. Kahtluste korral võib veebimajutusteenuse pakkuja edastada , ning edastab selle teabe ka Europolile asjakohaste järelmeetmete võtmiseks. [ME 117]

4a. Veebimajutusteenuse pakkujad teevad pädevate asutustega koostööd. [ME 118]

Artikkel 14

Kontaktpunktid

1. Veebimajutusteenuse pakkuja , kes on eelnevalt saanud ühe või mitu eemaldamiskorraldust, loob kontaktpunkti, mille kaudu võtta elektrooniliselt vastu eemaldamiskorraldusi ja esildisi ning tagada nende kiire töötlemine vastavalt artiklitele artiklile 4 ja 5. Ta tagab, et teave selle kohta on avalikult kättesaadav. [ME 119]

2. Lõikes 1 osutatud teabes tuleb ära märkida määruses 1/58 nimetatud liidu ametlikud keeled, milles võib kontaktpunkti poole pöörduda ja mida kasutatakse edasiseks suhtlemiseks artiklite artikli 4 ja 5 kohaste eemaldamiskorralduste ja esildiste puhul. Nende keelte hulka peab kuuluma vähemalt üks selle liikmesriigi ametlik keel, kus asub veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht või kus elab või tegutseb tema artiklis 16 osutatud esindaja. [ME 120]

3. Liikmesriigid loovad kontaktpunkti, kes tegeleb nende tehtud eemaldamiskorralduse ja esildiste kohta esitatud selgitamisnõuete ja tagasisidega. Teave kontaktpunkti kohta tehakse avalikult kättesaadavaks. [ME 121]

V JAGU

RAKENDAMINE JA TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 15

Jurisdiktsioon

1. Artiklite 6, 18 ja 21 kohaldamisel kuulub jurisdiktsioon liikmesriigile, kus on veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht. Kui veebimajutusteenuse pakkuja peamine tegevuskoht ei ole üheski liikmesriigis, loetakse ta selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus elab või tegutseb tema artiklis 16 osutatud esindaja.

2. Kui veebimajutusteenuse pakkuja , kelle peamine tegevuskoht ei ole üheski liikmesriigis, ei suuda esindajat määrata, kuulub jurisdiktsioon kõigile liikmesriikidele. Kui liikmesriik otsustab seda jurisdiktsiooni teostada, teavitab ta sellest kõiki teisi liikmesriike. [ME 122]

3. Kui teise liikmesriigi ametiasutus on teinud eemaldamiskorralduse vastavalt artikli 4 lõikele 1, on selle liikmesriigi pädevuses võtta vastavalt oma riigi õigusele sunnimeetmeid eemaldamiskorralduse täitmise tagamiseks. [ME 123]

Artikkel 16

Esindaja

1. Veebimajutusteenuse pakkuja, kellel ei ole liidus tegevuskohta, kuid kes pakub liidus teenuseid, määrab kirjalikult oma esindajaks liidus füüsilise või juriidilise isiku, et see tegeleks pädevate asutuste käesoleva määruse põhjal tehtud eemaldamiskorralduste, esildiste, taotluste ja otsuste taotluste kättesaamise, järgimise ja täitmise tagamisega. Esindaja elab või tegutseb ühes liikmesriikidest, kus veebimajutusteenuse pakkuja teenuseid pakub. [ME 124]

2. Veebimajutusteenuse pakkuja usaldab esindajale lõikes 1 osutatud eemaldamiskorralduste, esildiste, taotluste ja otsuste taotluste kättesaamise, järgimise ja nende täitmise tagamise asjaomase veebimajutusteenuse pakkuja nimel. Veebimajutusteenuse pakkuja annab oma esindajale vajalikud õigused ja vahendid, et teha pädevate asutustega koostööd ja järgida kõnealuseid otsuseid ja korraldusi. [ME 125]

3. Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral võib määratud esindaja vastutusele võtta, ilma et see piiraks vastutust või kohtumenetlusi, mis võidakse algatada veebimajutusteenuse pakkuja suhtes.

4. Veebimajutusteenuse pakkuja teatab määramisest esindaja elu- või tegutsemiskoha liikmesriigi artikli 17 lõike 1 punktis d osutatud pädevale asutusele. Teave esindaja kohta tehakse avalikult kättesaadavaks.

VI JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Pädevate asutuste määramine

1. Iga liikmesriik määrab asutuse õigusasutuse või asutused funktsionaalselt sõltumatu haldusasutuse , kelle pädevusse kuulub: [ME 126]

a)	artikli 4 kohaste eemaldamiskorralduste tegemine;

b)	terroristliku sisu avastamine, kindlakstegemine ja sellekohase esildise tegemine veebimajutusteenuse pakkujale vastavalt artiklile 5; [ME 127]

c)	ennetavate meetmete erimeetmete rakendamise jälgimine vastavat artiklile 6; [ME 128]

d)	käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise tagamine karistuste abil vastavalt artiklile 18.

1a. Liikmesriigid määravad pädevate asutustega seoses kontaktpunkti, kes tegeleb nende tehtud eemaldamiskorralduse kohta esitatud selgitamisnõuete ja tagasisidega. Teave kontaktpunkti kohta tehakse avalikult kättesaadavaks. [ME 129]

2. Hiljemalt … [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] teatavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud pädevate asutuste nimed. Komisjon loob veebipõhise registri, kus on loetletud kõik sellised pädevad asutused ja iga pädeva asutuse kohta määratud kontaktpunkt. Komisjon avaldab saadud teate ja selle muudatused Euroopa Liidu Teatajas. [ME 130]

Artikkel 18

Karistused

1. Liikmesriigid näevad ette õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse, kui veebimajutusteenuse pakkuja rikub süsteemselt ja järjepidevalt käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste rakendamine. Karistusi kohaldatakse selliste kohustuste rikkumise puhul, mis on ette nähtud: [ME 131]

a)	artikli 3 lõikega 2 (veebimajutusteenuse pakkuja tingimused); [ME 132]

b)	artikli 4 lõigetega 2 ja 6 (eemaldamiskorralduste rakendamine ja tagasiside nende kohta);

c)	artikli 5 lõigetega 5 ja 6 (esildiste hindamine ja tagasiside nende kohta); [ME 133]

d)	artikli 6 lõigetega 2 ja lõikega 4 (aruanded ennetavate meetmete erimeetmete kohta ja meetmete vastuvõtmine pärast seda, kui on tehtud otsus konkreetsete ennetavate meetmete taotlus täiendavate erimeetmete kehtestamiseks); [ME 134]

e)	artikliga 7 (andmete säilitamine);

f)	artikliga 8 (läbipaistvus läbipaistvuskohustused veebimajutusteenuse pakkujatele ); [ME 135]

g)	artikliga 9 (ennetavate meetmetega seotud kaitsemeetmed kaitsemeetmed seoses erimeetmete rakendamisega ); [ME 136]

h)	artikliga 10 (kaebuste lahendamise menetlused);

i)	artikliga 11 (sisuteenuse pakkujale esitatav teave);

j)	artikli 13 lõikega 4 (teave terroriakte käsitleva tõendusmaterjali terroristliku sisu kohta); [ME 137]

k)	artikli 14 lõikega 1 (kontaktpunktid);

l)	artikliga 16 (esindaja määramine).

2. Ettenähtud Lõike 1 kohased karistused peavad olema mõjusad tõhusad , proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest õigusnormidest ja meetmetest komisjonile teavitavad komisjoni hiljemalt … [kuue kuu jooksul kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid mõjutavatest nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. [ME 138]

3. Liikmesriigid tagavad, et karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, muu hulgas järgmist:

a)	rikkumise laad, raskus ja kestus;

b)	kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

c)	vastutava juriidilise isiku varasemad rikkumised;

d)	vastutava juriidilise isiku rahaline usaldusväärsus;

e)	veebimajutusteenuse pakkuja valmidus teha pädevate asutustega koostööd.; [ME 139]

ea)	veebimajutusteenuse pakkujate, eelkõige komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (13) tähenduses mikroettevõtjate või väikeettevõtjate laad ja suurus. [ME 140]

4. Liikmesriigid tagavad, et artikli 4 lõikest 2 tulenevate kohustuste süstemaatilise ja järjepideva eiramise korral rakendatakse rahalist karistust, mille summa on kuni 4 % veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest. [ME 141]

Artikkel 19

Eemaldamiskorralduse vormide tehnilised nõuded , olulisuse hindamiskriteeriumid ja muudatused [ME 142]

1. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 20, et täiendada käesolevat määrust vajalike tehniliste nõuetega elektrooniliste vahendite kohta, mida pädevad asutused peavad kasutama eemaldamiskorralduste edastamiseks. [ME 143]

1a. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artiklis 20 sätestatud tingimustel, et täiendada käesolevat määrust kriteeriumide ja arvnäitajatega, mida pädevad asutused peavad kasutama selle kindlakstegemiseks, mida võib käesoleva määruse kohaselt pidada vaidlustamata eemaldamiskorralduste märkimisväärseks arvuks. [ME 144]

2. Komisjonil on õigus võtta I, II ja III lisa muutmiseks vastu selliseid delegeeritud õigusakte, et leida reaalne lahendus võimalikule vajadusele teha parandusi eemaldamiskorralduse vormide sisus ja selliste vormide sisus, millega antakse teada, et eemaldamiskorraldust ei ole võimalik täita.

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile antakse alates … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] määramata ajaks õigus võtta vastu artiklis 19 osutatud delegeeritud õigusakte.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21

Jälgimine

1. Liikmesriigid koguvad oma pädevatelt asutustelt ja oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt veebimajutusteenuse pakkujatelt teavet meetmete kohta, mida need on võtnud vastavalt käesolevale määrusele, ning saadavad selle teabe komisjonile iga aasta [31. märtsiks]. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

teave tehtud eemaldamiskorralduste ja esildiste arvu kohta ning nende terroristliku sisu ühikute arv, mis on eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, kaasa arvatud asjaomased ajakavad vastavalt artiklitele artiklile 4 , ning teave vastavate terroriaktide eduka avastamise, uurimise ja 5 nende eest vastutusele võtmise arvu kohta ; [ME 145]

b)	teave konkreetsete ennetavate meetmete kohta, mis on võetud vastavalt artiklile 6, kaasa arvatud nende terroristliku sisu ühikute arv, mis on eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud ja asjaomased ajakavad;

ba)	teave selle kohta, mitu juurdepääsutaotlust on pädevad asutused teinud seoses veebimajutusteenuse pakkujate poolt vastavalt artiklile 7 säilitatud sisuga; [ME 146]

c)	teave selle kohta, mitu kaebuste lahendamise menetlust on algatatud ja kui palju meetmeid on veebimajutusteenuse pakkujad võtnud vastavalt artiklile 10;

d)	teave selle kohta, mitu õiguskaitsemenetlust on algatatud ja millised otsused on pädev asutus siseriikliku õiguse alusel teinud.

2. Komisjon koostab hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks üksikasjaliku kava. Jälgimiskavas sätestatakse andmete ja muu vajaliku tõendusmaterjali kogumisel kasutatavad näitajad ja vahendid ning kogumise sagedus. Kavas täpsustatakse, millised on komisjoni ja liikmesriikide ülesanded andmete ja muu tõendusmaterjali kogumisel ja analüüsimisel, et jälgida edusamme ja hinnata käesolevat määrust vastavalt artiklile 23.

Artikkel 22

Rakendamisaruanne

Hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Komisjoni aruandes võetakse arvesse teavet artikli 21 kohase jälgimise kohta ja artikli 8 kohastest läbipaistvuskohustustest tulenevat teavet. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 23

Hindamine

Komisjon hindab käesolevat määrust mitte varem kui … [kolm aastat üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] alguskuupäeva ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohaldamise kohta, kaasa arvatud kaitsemehhanismide toimimise ja mõjususe toimimise kohta , samuti mõju kohta põhiõigustele, eelkõige sõnavabadusele, teabe saamise ja edastamise vabadusele ning õigusele eraelu puutumatusele. Kõnealuse hindamise raames esitab komisjon ka aruande sellise terroristliku veebisisu Euroopa platvormi loomise vajalikkuse, teostatavuse ja tõhususe kohta, mis võimaldaks kõigil liikmesriikidel kasutada ühte turvalist sidekanalit, et saata veebimajutusteenuse pakkujatele terroristlikku sisu käsitlevaid eemaldamiskorraldusi . Vajaduse korral esitatakse koos aruandega seadusandlikud ettepanekud. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja aruande koostamiseks. [ME 147]

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [6 12 kuud pärast jõustumist]. [ME 148]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 67.

(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(3) Komisjoni 1. märtsi 2018. aasta soovitus (EL) 2018/334 meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu (ELT L 63, 6.3.2018, lk 50).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 601, 2.3.2018, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(11) COM(2018)0225.

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

I LISA

KORRALDUS EEMALDADA TERRORISTLIK SISU (Määruse (EL) xxx artikkel 4)

Määruse (EL)… (1) artikli 4 kohaselt eemaldab eemaldamiskorralduse adressaat terroristliku sisu või blokeerib sellele juurepääsu ühe tunni jooksul pärast seda, kui ta on saanud pädevalt asutuselt eemaldamiskorralduse.

Määruse (EL)… (2) artikli 7 kohaselt peavad adressaadid säilitama sisu ja sellega seotud andmed, mis on eemaldatud või millele juurdepääs on blokeeritud, kuus kuud või kauem, kui seda on taotlenud pädev asutus või kohus.

Eemaldamiskorraldus tuleks teha ühes neist keeltes, mille adressaat on ära näidanud artikli 14 lõike 2 kohaselt.

A JAGU

Korralduse teinud liikmesriik

NB! Korralduse teinud asutuse andmed tuleb esitada allpool (E ja F jaos)

Adressaat (esindaja)

. . .

Adressaat (kontaktpunkt)

. . .

Liikmesriik, mille jurisdiktsiooni alla adressaat kuulub (kui see on muu kui korralduse teinud riik)

Eemaldamiskorralduse tegemise kuupäev ja kellaaeg

. . .

Eemaldamiskorralduse viitenumber

B JAGU: sisu, mis tuleb eemaldada või millele juurdepääs tuleb blokeerida ühe tunni jooksul põhjendamatu viivituseta [ME 162]

URL ja igasugune lisateave, mis võimaldab esildise objektiks oleva sisu kindlakstegemist ja selle täpse asukoha määramist:

. . .

Põhjused, miks sisu peetakse terroristlikuks vastavalt määruse (EL) xxx artikli 2 lõikele 5. Sisu (märkige sobilik/sobilikud variant/variandid):

□	õhutab, toetab või ülistab direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terroriaktide toimepanekut (artikli 2 lõike 5 punkt a); [ME 149]

□	kutsub üles terroriaktide ärgitab teist isikut või isikute rühma toime panema direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terroriakte või nende toimepanekule kaasa aitama (artikli 2 lõike 5 punkt b); [ME 150]

□	propageerib terrorirühmituse tegevust, kutsudes üles rühmituses ärgitab teist isikut või isikute rühma osalema või rühmitust toetama direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terrorirühmituse tegevustes (artikli 2 lõike 5 punkt c); [ME 151]

□

annab terroriaktide toimepanemise eesmärgil juhiseid juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise meetodite või tehniliste võtete kohta või muude konkreetsete meetodite või tehniliste võtete kohta direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud terroriaktide toimepanemiseks (artikli 2 lõike 5 punkt d); [ME 152]

□	kujutab direktiivi (EL) 2017/541 artikli 3 lõike 1 punktides a–i loetletud kuritegude toimepanemist (artikli 2 lõike 5 punkt e). [ME 153]

Lisateave põhjuste kohta, miks sisu peetakse terroristlikuks (soovi korral):

. . .

C JAGU: teave sisuteenuse pakkujale

NB! (teha märge, kui see on asjakohane)

□	Avaliku julgeolekuga seotud põhjustel ei tohi adressaat teavitada sisuteenuse pakkujat, kelle sisu eemaldatakse või kelle sisule juurdepääs on blokeeritud.

Vastasel juhul: üksikasjalik kirjeldus võimaluste kohta vaidlustada eemaldamiskorraldus selle teinud liikmesriigi õigusnormide kohaselt (mis võidakse taotluse korral edastada sisuteenuse pakkujale). Vt G jagu.

D JAGU: Jurisdiktsiooni omava liikmesriigi teavitamine

□	Teha märge, kui adressaat kuulub muu riigi jurisdiktsiooni alla kui korralduse teinud liikmesriik:

□	koopia eemaldamiskorraldusest on saadetud jurisdiktsiooni omava liikmesriigi asjaomasele pädevale asutusele.

E JAGU: eemaldamiskorralduse teinud asutuse andmed

Asutus, kes asjaomase eemaldamiskorralduse tegi (valida sobilik variant):

□	kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik;

□	õiguskaitseasutus;

□	muu pädev asutus → palun täitke ka F jagu.

Andmed korralduse teinud asutuse ja/või tema esindaja kohta, kes kinnitab eemaldamiskorralduse täpsust ja õigsust

Asutuse nimi

Esindaja nimi

Ametikoht (nimetus/ametiaste)

Toimiku nr

Aadress

Telefoninumber (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber)

Faksinumber (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber)

E-post

Kuupäev

. . .

Ametlik tempel (selle olemasolul) ja allkiri (3)

F JAGU Kontaktandmed toimiku edasiseks menetlemiseks

Korralduse teinud asutuse kontaktandmed, et saata talle teavet sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu blokeerimise aja kohta või esitada täiendavaid selgitusi

. . .

Selle riigi pädeva asutuse kontaktandmed, mille jurisdiktsiooni alla adressaat kuulub (kui see on muu kui korralduse teinud liikmesriik)

. . .

G JAGU Teave õiguskaitsevõimaluste kohta

Teave pädeva asutuse või kohtu ning eemaldamiskorralduse vaidlustamise tähtaegade ja menetluste , sealhulgas vorminõuete kohta [ME 154]

Pädev asutus või kohus, kus saab eemaldamiskorralduse vaidlustada

. . .

Otsuse vaidlustamise tähtaeg:

xxx kuud alates xxxx

Viit siseriiklike õigusaktide sätetele

. . .

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta (ELT L …).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta (ELT L …).

(3) Juhul kui saatmine toimus autenditud esitamiskanalite kaudu, ei pruugi allkiri vajalik olla.

II LISA

TAGASISIDEVORM, MIS TÄIDETAKSE PÄRAST TERRORISTLIKU SISU EEMALDAMIST VÕI BLOKEERIMIST

(Määruse (EL) xxx artikli 4 lõige 5)

A JAGU

Eemaldamiskorralduse adressaat

. . .

Eemaldamiskorralduse teinud asutus

. . .

Eemaldamiskorralduse teinud asutuse registrinumber:

. . .

Adressaadi registrinumber

. . .

Eemaldamiskorralduse kättesaamise kuupäev ja kellaaeg

. . .

B JAGU:

Terroristlik sisu / juurdepääs terroristlikule sisule, mille kohta eemaldamiskorraldus esitati, on (teha märge vastavasse kasti):

□	eemaldatud

□	blokeeritud

Eemaldamise või juurdepääsu blokeerimise kellaaeg ja kuupäev

C JAGU: adressaadi andmed

Veebimajutusteenuse pakkuja / veebimajutusteenuse pakkuja esindaja nimi

. . .

Peamise tegevuskoha või esindaja tegevuskoha liikmesriik

Volitatud isiku nimi

. . .

Kontaktpunkti andmed (e-post)

Kuupäev

. . .

III LISA

TEAVE EEMALDAMISKORRALDUSE TÄITMISE VÕIMATUSE KOHTA (Määruse (EL) xxx artikli 4 lõiked 6 ja 7)

A JAGU

Eemaldamiskorralduse adressaat

. . .

Eemaldamiskorralduse teinud asutus

. . .

Eemaldamiskorralduse teinud asutuse registrinumber

Adressaadi registrinumber

Eemaldamiskorralduse kättesaamise kuupäev ja kellaaeg

. . .

B JAGU Täitmata jätmise põhjused

Põhjused, mille tõttu eemaldamiskorraldust ei ole võimalik täita või ei ole võimalik nõutud tähtaja jooksul täita, on järgmised:

□	vääramatu jõud või objektiivne võimatus, mis ei sõltu adressaadist ega teenusepakkujast , sealhulgas tehnilistel või korralduslikel põhjustel ; [ME 155]

□	eemaldamiskorraldus sisaldab ilmseid vigu;

□	eemaldamiskorralduses esitatud teave ei ole küllaldane.

ii)	Palun esitage täiendav teave täitmata jätmise põhjuste kohta . . .

iii)	Kui eemaldamiskorraldus sisaldab ilmseid vigu ja/või selles esitatud teave ei ole küllaldane, palun täpsustage, millised need vead on ja millist täiendavat teavet või selgitusi on tarvis . . .

C JAGU Teenusepakkuja / teenusepakkuja esindaja andmed

Teenusepakkuja / teenusepakkuja esindaja nimi:

. . .

Volitatud isiku nimi

. . .

Kontaktandmed (e-post)

. . .

Allkiri

. . .

Kellaaeg ja kuupäev

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/963

P8_TA(2019)0425

Eurojusti ja Taani vaheline kriminaalõigusalase koostöö leping *

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Taani Kuningriigi vahelise kriminaalõigusalase koostöö lepingu sõlmimine Eurojusti poolt (07770/2019 – C8-0152/2019 – 2019/0805(CNS))

(Konsulteerimine)

(2021/C 158/69)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu eelnõu (07770/2019),

—	võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0152/2019),

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (1), eelkõige selle artikli 26a lõiget 2,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0192/2019),

kiidab nõukogu eelnõu heaks;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/964

P8_TA(2019)0426

Uute raskesõidukite CO2-heitenormid ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid (COM(2018)0284 – C8-0197/2018 – 2018/0143(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/70)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0284),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0197/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 22. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0354/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 286.

(2) Käesolev seisukoht asendab 14. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0455).

P8_TC1-COD(2018)0143

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1242) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus

Komisjon teeb tööd sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (VECTO) tehniliseks arendamiseks, et ajakohastada seda korrapäraselt ja õigel ajal vastavalt uuendustele ning et võtta arvesse raskesõidukite kütusesäästlikkust suurendavate uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/967

P8_TA(2019)0427

Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (COM(2017)0653 – C8-0393/2017 – 2017/0291(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/71)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0653),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 192, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0393/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 5. juuli 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0321/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 262, 25.7.2018, lk 58.

(2) ELT C 387, 25.10.2018, lk 70.

(3) Käesolev seisukoht asendab 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0424).

P8_TC1-COD(2017)0291

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/1161) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/968

P8_TA(2019)0428

Digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamine äriühinguõiguses ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisega äriühinguõiguses (COM(2018)0239 – C8-0166/2018 – 2018/0113(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/72)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0239),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 50 lõiget 1 ning artikli 50 lõike 2 punkte b, c, f ja g, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0166/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0422/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.

P8_TC1-COD(2018)0113

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamisega äriühinguõiguses

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/1151) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/969

P8_TA(2019)0429

Piiriülesed ümberkujundamised, ühinemised ja jagunemised ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega (COM(2018)0241 – C8-0167/2018 – 2018/0114(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/73)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0241),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 50 lõikeid 1 ja 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0167/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning samuti tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A8-0002/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.

P8_TC1-COD(2018)0114

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/2121) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/970

P8_TA(2019)0430

Euroopa Kaitsefond ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/74)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0476),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ning artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0268/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0412/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 75.

(2) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0516).

P8_TC1-COD(2018)0254

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(-1b)

Liidu geopoliitiline kontekst on viimase kümne aastaga põhjalikult muutunud. Olukord Euroopa Liidu naabruses asuvates piirkondades on ebastabiilne, liitu ümbritseb keerukas ja probleemne keskkond, kus uute ohtude, näiteks hübriid- ja küberrünnakute esilekerkimine on kõrvuti tavapärasemate probleemide naasmisega. Seda silmas pidades on liidu kodanikud ja poliitilised juhid seisukohal, et kaitse valdkonnas on vaja rohkem ära teha üheskoos.

(-1c)

Kaitsesektorit iseloomustavad kaitsevarustuse kasvavad kulud ning suured teadus- ja arendustegevuse kulud, mis piiravad uute kaitseprogrammide alustamist ning mõjutavad otse Euroopa kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstusbaasi konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Kulude suurenemist silmas pidades tuleks liidu tasandil toetada suurte kaitsesüsteemide uue põlvkonna ja uute kaitsetehnoloogiate arendamist, et suurendada liikmesriikide koostööd kaitsevarustuse investeeringute vallas.

(1)

30. novembril 2016. aastal vastu võetud Euroopa kaitsealases tegevuskavas kohustus komisjon täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse arendamisel, pakkuma nende jaoks finantsvõimendust ja neid konsolideerima ning soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat Euroopa kaitsetööstust kogu liidu ulatuses ja kaugemal ning toetama sellega ühtlasi paremini integreeritud Euroopa kaitseturu loomist ja soodustama Euroopa kaitsetoodete positsiooni siseturul, mis suurendaks ka sõltumatust ELi-välistest allikatest . Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), et toetada investeeringuid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ühisesse teadus- ja arendustegevusse, soodustades nii koostoimeid ja kulutõhusust ning edendades kaitsevarustuse ühist soetamist ja hooldust liikmesriikide poolt. Fond täiendaks sel eesmärgil liikmesriikide tasandil juba kasutatavat rahastamist ja peaks aitama liikmesriikidel kaitsevaldkonnas rohkem investeerida ja koostööd teha. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate olelusea jooksul.

(2)

Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa kaitse tehnoloogilise ja tööstusliku baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga (2), millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris.

(3)

Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ▌ja tehnoloogilist sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kogu liidus kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikumate lahenduste ja avatud siseturu saavutamiseks peaks fond toetama ja soodustama kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülese koostöö laienemist .

Liidus on ühise kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige võimearendusplaaniga , samal ajal kui üldises strateegilises teadusuuringute kavas on määratud kindlaks ka ühiste kaitseuuringute eesmärgid . Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

(4)

Uurimisetapp on ülioluline, sest see mõjutab Euroopa tööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitse lõpptarbijate sõltumatust. Kaitsevõime arendamisega seotud uurimisetapp võib endas kätkeda märkimisväärseid riske, eriti tehnoloogiate vähese arengu ja murrangulisuse tõttu. Teadusuuringute ▌ etapile tavaliselt järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist rakendamist ja mõjuvad negatiivselt liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja uuenduslikkusele. Fond peaks seega tugevdama uurimis- ja arendusetapi vahelist sidet.

(5)	Fondist ei peaks toetatama fundamentaaluuringuid , mida tuleks toetada muude kavade kaudu; siiski võidakse toetada kaitsele suunatud alusuuringuid, mis võivad saada aluseks välja selgitatud või oodatavate probleemide või võimalustega tegelemiseks.

(6)

Fondist võiks pakkuda toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi tooteid ja tehnoloogiaid või olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist . Olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamise meetmed peaksid olema rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui mitteassotsieerunud kolmas riik või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei ole seadnud meetme elluviimiseks vajaliku eelteabe suhtes piiranguid selliselt, et meedet ei ole võimalik ellu viia . Liidu rahastamise taotlemisel tuleks õigussubjektidelt nõuda asjakohase teabe esitamist piirangute puudumise kohta. Sellise teabe puudumisel ei peaks liidu rahastamist andma.

(6a)

Fond peaks rahaliselt toetama meetmeid, mis soodustavad murranguliste kaitsetehnoloogiate väljatöötamist. Kuna murrangulised tehnoloogiad võivad põhineda kontseptsioonidel või ideedel, mis pärinevad mittetraditsioonilistelt kaitsealases teadus- ja arendustegevuses osalejatelt, peaks fond olema sidusrühmadega konsulteerimisel ja meetmete rakendamise suhtes piisavalt paindlik.

(7)

Et tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine käesoleva määruse rakendamisel, ei tohiks fondist rahaliselt toetada tegevusi selliste toodete ja tehnoloogiate arendamiseks, mille kasutamine, arendamine või tootmine on keelatud rahvusvahelise õigusega. Seoses sellega peaks uute kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiatega seotud tegevuste rahastamiskõlblikkus ▌sõltuma ka muutustest rahvusvahelises õiguses. Rahastamiskõlblik fondist rahalise toetuse saamiseks ei tohiks olla ka tegevus selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, mille üle puudub sihtmärkide valimisel ja inimeste ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll, ilma et see piiraks võimalust rahastada tegevusi, mille eesmärk on varajase hoiatamise süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine kaitseotstarbel.

(8)

Raskused kokkuleppele jõudmisel kaitsevõimealaste nõuete koondamise ja ühtsete tehniliste kirjelduse ja standardite osas nõrgendavad liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd ja eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel. Selliste nõuete, kirjelduste ja standardite puudumine on viinud kaitsesektori suurema killustumiseni, tehniliste aspektide keeruliseks muutumiseni, viivitusteni ja suurenenud kulutusteni ning tarbetu dubleerimiseni . Samuti on vähenenud koostegutsemisvõime. Ühtses tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema eeltingimus suuremat tehnoloogilise valmisoleku astet nõudvate tegevuste puhul. ▌Tegevus ühtsete kaitsevõimealaste nõuete koostamiseks ning meetmed tehnilise kirjelduse või standardite ühtse määratluse koostamise toetamiseks peaksid samuti olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks , eriti kui need meetmed soodustavad koostegutsemisvõimet.

(9)

Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet , tõhusust ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

(10)

Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ▌ tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja või assotsieerunud riigis asuvast vähemalt kolmest õigussubjektist koosneva konsortsiumi raames tehtava koostöö vormis. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista õigusena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt, ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu. Murrangulise kaitsetehnoloogia ning uuringute eripära arvesse võttes võiks need tegevused ellu viia üks õigussubjekt. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks võidakse fondist toetada ka ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

(11)

Vastavalt [viide ajakohastatakse vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL (3) artiklile 94] peaksid ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused olema rahastamiskõlblikud, kui fondi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(12)

Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust ▌, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda põhimõtteliselt ainult liidus või assotsieerunud riikides asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista õigusena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks ei tohiks fondist rahaliselt toetatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil ja nende juhtimisstruktuurid peaksid asuma liidus või assotsieerunud riigis . Üksust, mis asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis või üksust, mis asub liidus või assotsieerunud riigis, kuid mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis, ei saa seega lugeda rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks ega tegevuses osalevaks alltöövõtjaks. Liidu ja selle liikmesriikide tähtsate julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitseks tuleks neid rahastamiskõlblikkuse tingimusi erandina finantsmäärususe artiklist 176 kohaldada ka hankemenetluse kaudu rahastamisele.

(13)

Mõnel juhul peaks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi toetusesaajad ega nende alltöövõtjad , kes osalevad fondi poolt rahaliselt toetatavas tegevuses, olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Seepärast tuleks need liidus või assotsieerunud riigis asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevad õigussubjektid lugeda rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks või tegevuses osalevaks alltöövõtjaks, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused. Selliste õigussubjektide osalemine ei tohi minna vastuollu fondi eesmärkidega. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe tegevuse puhul kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Samuti tuleks sellega seoses arvesse võtta liikmesriikide muresid seoses varustuskindlusega.

(13-a)

Euroopa Liidu lepingu artikli 29 ja ELi toimimise lepingu artikli 215 lõike 2 alusel vastu võetud ELi piiravate meetmete raames ei tohi rahalisi vahendeid ega majandusressursse otse ega kaudselt võimaldada määratud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nende kasuks. Selliseid määratud üksusi või neile kuuluvaid või nende kontrolli all olevaid üksusi ei saa fond seetõttu rahaliselt toetada.

(13a)

Liidu rahalist toetust tuleks anda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (4) (edaspidi „finantsmäärus“) korraldatud projektikonkursside korral. Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel võib aga anda ka liidu toetust kooskõlas finantsmääruse artikli 195 punktiga e. Kuna finantsmääruse artikli 195 punkti e kohane toetuse andmine kujutab endast erandit üldreeglist, mille kohaselt tuleb järgida konkursikutseid, tuleks nimetatud erandlikke asjaolusid tõlgendada kitsalt. Selleks, et toetust saaks anda ilma konkursikutseta, peaks komisjon, keda abistab liikmesriikide komitee („komitee“), hindama, millisel määral kavandatav meede vastab fondi eesmärkidele seoses piiriülese tööstuskoostöö ja konkurentsiga kogu tarneahelas.

(14)	Juhul kui fondi raames rahastamiskõlblikuks loetud tegevuse elluviimises soovib osaleda konsortsium ja kui liidu rahalist abi antakse toetuse vormis, peaks konsortsium nimetama ühe oma liikmetest koordinaatoriks, kes on peamine kontaktisik.

(15)

Kui fondist rahaliselt toetatavat tegevust haldab liikmesriigi või assotsieerunud riigi määratud projektijuht, peaks komisjon enne makse tegemist vahendite saajatele konsulteerima projektijuhiga, et projektijuht saaks tagada, et vahendite saajad peavad ajakavast kinni. ▌Projektijuht peaks esitama komisjonile tähelepanekud tegevuse edenemise kohta, et komisjon saaks kontrollida, kas makse tegemise tingimused on täidetud.

(15a)

Komisjon peaks fondi rakendama eelarve otsese täitmise korras, et saavutada suurim võimalik tõhusus ja tulemuslikkus ning tagada täielik kooskõla liidu muude algatustega. Seepärast peaks komisjon jääma vastutavaks valiku- ja rahastamismenetluse eest, sealhulgas seoses eetilisuse hindamisega. Põhjendatud juhtudel võib komisjon siiski delegeerida teatavad fondi poolt rahaliselt toetatavate meetmete rakendamisega seotud ülesanded finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustele. See võib toimuda näiteks juhul, kui projektijuhi on nimetanud meedet kaasrahastavad liikmesriigid, tingimusel et finantsmääruse nõuded on täidetud. Selline delegeerimine aitaks ühtlustada kaasrahastatavate meetmete haldamist ja tagada rahastamislepingu sujuva kooskõlastamise lepinguga, mille on omavahel sõlminud konsortsium ja meedet kaasrahastavate liikmesriikide poolt nimetatud projektijuht.

(16)	Tõendamaks rahastatavate tegevuste majanduslikku elujõulisust, peavad vahendite taotlejad tõendama, et tegevuse need kulud, mida ei kaeta liidu vahenditest, kaetakse muudest vahenditest.

(17)

Kaitsevõime ühiseks edendamiseks ja soetamiseks peaksid liikmesriikide käsutuses olema eri liiki rahastamisvahendid. Komisjon võiks pakkuda mitmesuguseid vahendeid, mida liikmesriigid saaksid vabatahtlikkuse alusel kasutada koostöö edendamise ja ühishangete korraldamisega seotud rahastamisprobleemide lahendamisel. Selliste rahastamisvahendite kasutamine võiks veelgi edendada koostööpõhiste ja piiriüleste kaitseprojektide käivitamist ja suurendada kaitsekulutuste tulemuslikkust, sealhulgas fondist rahastatavate projektide puhul.

(18)

Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult liikmeriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate soetamist, sealhulgas eksporti, toimib kaitsesektor ainulaadsel viisil ega järgi traditsioonilisematel turgudel valitsevaid tavapäraseid reegleid ja ärimudeleid. Seepärast ei saa kaitsetööstuses võtta ette iserahastatavaid kaitsealaseid teadus- ja arendustegevuse projekte ning kõik teadus- ja arendustegevuse kulud katavad sageli liikmesriigid ja assotsieerunud riigid. Selleks et saavutada fondi eesmärgid, eriti eri liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest pärit õigussubjektide vahelise koostöö stimuleerimine, ning võttes arvesse kaitsesektori eripära, tuleks prototüüpide arendamise etapile eelnevate tegevuste puhul katta rahastamiskõlblikud kulud kuni täies ulatuses.

(19)

Prototüüpide arendamise etapp on kriitiline etapp, mille käigus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid tavaliselt teevad otsuse koondinvesteerimise kohta ning käivitavad tulevaste kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiate soetamise protsessi. Sellepärast lepivad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid just selles etapis kokku vajalikes lubadustes, sealhulgas kulude jagamine ja projekti omandiõigused. Lubaduste usaldusväärsuse tagamiseks ei tohiks liidu poolne fondi raames pakutav rahastamine üldjuhul ületada 20 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(20)	Prototüübi arendamisele järgnevates etappides tuleks lubada kuni 80 % rahastamine. Sellised toote ja tehnoloogia viimistlemise eelsed tegevused võivad nõuda siiski märkimisväärseid kulusid.

(21)

Kaitsesektori sidusrühmad peavad katma erilised kaudsed kulud, näiteks julgeolekukulud. Lisaks ei saa sidusrühmad erinevalt tsiviilsektorist saada tagasi teadus- ja arendustegevuse kulusid, kuna nad tegutsevad eriturul, kus puudub ostjapoolne nõudlus. Seepärast on põhjendatud 25 %-lise kindlasummalise määra lubamine koos võimalusega nõuda sisse kaudsed kulud, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendite saajate tavapärastele kuluarvestustavadele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavate kaitsevaldkonna tegevuste puhul , ja et need edastatakse komisjonile. ▌

(21a)

Piiriüleste VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalusega meetmed toetavad tarneahelate avamist ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele. Need meetmed peaksid seetõttu olema rahastamiskõlblikud suurendatud rahastamismääraga, mida saaksid kasutada kõik osalevad üksused.

(22)

Tagamaks, et rahastatud tegevused aitaksid kaasa Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele, on oluline, et liikmesriigid kavandaksid ▌lõpptoote ühist hankimist või kasutaksid tehnoloogiat, eriti ühise piiriülese hankimise teel, mille käigus liikmesriigid korraldavad hankemenetluse ühiselt, kasutades eelkõige keskset hankijat.

(22a)

Selleks et tagada fondist rahaliselt toetatavate meetmete mõju Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime ja tõhususe suurendajana, peaksid need meetmed olema suunatud turule ja lähtuma nõudlusest ning olema keskpikas kuni pikas perspektiivis majanduslikult tasuvad. Seetõttu tuleks arendustegevuse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide puhul arvesse võtta asjaolu, et liikmesriigid kavatsevad kaitseotstarbelise lõpptoote hankida või tehnoloogiat kasutada koordineeritud viisil, sealhulgas vastastikuse mõistmise memorandumi või kavatsusavalduse abil. Arendustegevusele toetuse andmise kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et liikmesriigid võtavad poliitilise või õigusliku kohustuse kaitseotstarbelist lõpptoodet või kaitsetehnoloogiat ühiselt kasutada, omada või hooldada.

(23)

Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidesse. ▌

(24)

Rahastamiskõlblikud tegevused, mis on välja töötatud liidu institutsioonilises raamistikus toimuva alalise struktureeritud koostöö kontekstis, peaksid tagama eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate tõhustatud koostöö ja seega aitama otseselt täita programmi eesmärke. Kui sellised projektid valituks osutuvad, tuleks neile ette näha kõrgem rahastamismäär.

(25)	Komisjon võtab arvesse muid raamprogrammi „Euroopa horisont“ alusel rahastatud tegevusi, et vältida asjatut topelttööd ja tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune kasulikkus ja koostoime .

(26)

Küberjulgeolek ja -kaitse on üha olulisemad probleemid ning komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tunnistasid vajadust luua koostoimed fondi raames ellu viidavate küberkaitse tegevuste ja küberjulgeoleku valdkonnas tehtud liidu algatuste vahel (näiteks need, mis kuulutati välja ühisteatises küberturvalisuse teemal). Eelkõige peaks kavandatav Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskus püüdma luua koostoimeid küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahel. See võiks aktiivselt toetada liikmesriike ja muid asjaomaseid osalejaid, pakkudes nõustamist, jagades oskusteavet ning hõlbustades koostööd seoses konkreetsete projektide ja algatustega ning samuti liikmesriikide taotluste alusel, tegutsedes fondi projektijuhina.]

(27)

Tuleks tagada ühtne lähenemisviis, ühendades omavahel komisjoni poolt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punkti b tähenduses käivitatud kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1092 (5) loodud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmed, et ühtlustada osalemistingimused, luua järjekindlamad vahendid, suurendada innovatsiooni, koostöö ja majanduslikku mõju, vältides samas tarbetut topelttööd ja killustumist. Sellise integreeritud lähenemisviisiga peaks fond aitama kaasa kaitseuuringute tulemuste paremale kasutusele võtmisele, täites teadusuuringute ja arendustegevuse etapi vahelise lünga kaitsesektori eripära arvestades ja edendades kõiki innovatsioonivorme, sealhulgas murrangulist innovatsiooni ▌. Tsiviilvaldkonnas võib teatavatel juhtudel oodata ka positiivset ülekanduvat mõju.

(28)	Kui see on tegevuse eripära arvestades asjakohane, tuleks fondi ▌eesmärke samuti rahastada InvestEU ▌rahastamisvahendite kaudu ja eelarvetagatise alusel.

(29)

Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja tegevustega ei tohiks teha topelttööd ega välja tõrjuda erasektoripoolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Tegevustel peaks olema liidu jaoks selge lisaväärtus.

(30)

Fondi rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada tegevuste erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(31)

Komisjon peaks kooskõlas fondi eesmärkidega ning võttes arvesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetmega saadud esmaseid kogemusi kehtestama aastase ▌tööprogrammi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama ▌komitee. Komisjon peaks püüdma leida lahendusi, mis saaksid komitees võimalikult laialdase toetuse. Sellega seoses võib komitee tulla kokku riiklike kaitse- ja julgeolekuekspertide koosseisus, et anda komisjonile konkreetset abi, sealhulgas nõu seoses salastatud teabe kaitsega meetmete raames. Liikmesriikidel on õigus määrata komiteesse oma esindajaid. Komitee liikmetele tuleks anda varakult toimivad võimalused analüüsida rakendusaktide eelnõusid ja esitada nende kohta oma seisukohti.

(31a)

Tööprogrammide kategooriad peaksid hõlmama talitlusnõudeid, et tööstusele oleks selge, milliseid funktsioone ja ülesandeid peavad arendatavad võimed täitma. Sellised nõuded peaksid andma selge ettekujutuse oodatavast toimimisest, kuid need ei peaks olema suunatud konkreetsetele lahendustele või konkreetsetele üksustele ning ei tohiks takistada konkurentsi projektikonkursside tasandil.

(31b)

Tööprogrammide väljatöötamise ajal peaks komisjon komiteega peetavate asjakohaste konsultatsioonide teel ühtlasi tagama, et kavandatud teadus- või arendustegevusega välditakse tarbetut topelttööd. Sellega seoses võib komisjon eelnevalt hinnata võimalikke kattumisjuhtumeid, mis on seotud olemasolevate võimete või liidus juba rahastatavate teadus- või arendusprojektidega.

(31bb)

Komisjon peaks tagama tööprogrammide sidususe kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu tööstustsükli ulatuses.

(31bc)

Tööprogrammidega tuleks ka tagada, et piisav osa kogueelarvest suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde piiriülest osalemist.

(31c)

Euroopa Kaitseagentuurile antakse liikmesriikide komitees vaatleja staatus, sest agentuuril on kaitsesektoris vajalikud teadmised ja kogemused. Kaitsevaldkonna eripära arvestades peaks komiteed tema töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ning väljavalitud tegevuste rahastamiseks vajalike vahendite eraldamisega. Arendustegevuse puhul tuleks eriti võtta arvesse kaitsesektori eripära, eelkõige liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide vastutust seoses planeerimis- ja soetamisprotsessiga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(32a)

Pärast projektide hindamist sõltumatute ekspertide abiga, kelle turvavolitused peaksid kinnitama asjaomased liikmesriigid, peaks komisjon valima välja fondist rahaliselt toetatavad tegevused. Komisjon peaks looma sõltumatute ekspertide andmebaasi. Andmebaas ei peaks olema avalik. Sõltumatud eksperdid tuleks määrata vastavalt sellele, millised on nende oskused, kogemused ja teadmised neile antavaid ülesandeid arvestades. Sõltumatute ekspertide määramisel peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid, et saavutada eksperdirühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis erinevaid oskusi, kogemusi, teadmisi, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades, võttes arvesse olukorda konkreetse meetme valdkonnas Samuti tuleks püüda tagada ekspertide roteerumine ning era- ja avaliku sektori kohane tasakaal. Liikmesriike tuleks teavitada hindamise tulemustest – esitada neile väljavalitud meetmete pingerida, ja rahastatavate tegevuste edenemisest. Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ning ka toetuse andmise otsuste vastuvõtmise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ja rakendamisega. Neid volitusi tuleks täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

(32b)

Sõltumatud eksperdid ei tohiks hinnata, nõu anda ega abistada küsimustes, mille puhul neil on huvide konflikt, eelkõige kui see on seotud nende praeguse positsiooniga. Eelkõige ei tohiks nad olla olukorras, kus nad võiksid kasutada saadavat teavet nende poolt hinnatava konsortsiumi kahjuks.

(32bb)

Uute kaitsetoodete või -tehnoloogiate kavandamisel või olemasolevate uuendamisel peaksid taotlejad kohustuma järgima eetika põhimõtteid, sealhulgas inimeste heaolu ja inimgenoomi kaitsega seonduvaid põhimõtteid, mis kajastuvad ka sellekohastes liikmesriikide, liidu ja rahvusvahelistes õigusaktides, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste konventsioonis ning teatavatel juhtudel selle protokollides. Komisjon peaks tagama, et ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja suuri eetilisi probleeme tekitavad meetmed ja esitada need eetilisuse hindamiseks.

(33)	Avatud siseturu toetamiseks tuleks ärgitada osalema piiriüleseid VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kas konsortsiumi liikmetena, alltöövõtjatena või tarneahela osalistena .

(34)	Fondi edukuse tagamiseks peaks komisjon püüdma pidada dialoogi liikmesriikide ja kaitsetööstusega. Sellesse tuleks kaasata ka Euroopa Parlament kui kaasseadusandja ja oluline sidusrühm.

(35)

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Kaitsefondile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis vastavalt [uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (7). Komisjon peaks tagama, et haldusmenetlused hoitakse võimalikult lihtsana ning et need toovad kaasa võimalikult vähe lisakulusid.

(36)	Kui ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse fondi suhtes finantsmäärust. Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(37)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(38)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (8), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (9), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (11) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise , sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida liidu finantshuve kahjustavaid õigusrikkumisi ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (12). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(39)

Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(40)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda määrust hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt neli aastat pärast fondi rakendamise algust vahehindamise , muu hulgas selleks, et esitada ettepanekud mis tahes asjakohasteks käesoleva määruse muudatusteks, ja lõpphindamise fondi rakendamisperioodi lõpus, käsitledes finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka tulemuste mõju seisukohast. Sellest tulenevalt peaks lõpphindamise aruanne aitama ka kindlaks teha valdkonnad, milles liit on kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate arendamisel sõltuv kolmandatest riikidest. Komisjon peaks selle lõpparuande raames analüüsima ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust fondist rahastatavates projektides, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust üleilmsetes väärtusahelates , ja fondi panust võimearendusplaanis tuvastatud puuduste käsitlemisel ning peaks hõlmama teavet vahendite saajate päritolu kohta, konkreetsetes meetmetes osalevate liikmesriikide ja assotsieerunud riikide arvu ja loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust . Komisjon võib ka teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et reageerida fondi rakendamise ajal toimuda võivatele sündmustele.

(40a)

Komisjon peaks tegema regulaarset järelevalvet fondi rakendamise üle ja esitama kord aastas aruande saavutatud tulemuste kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas võetakse fondi rakendamisel arvesse kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja teadusuuringute ettevalmistava meetmega seoses saadud teadmisi ja kogemusi. Selleks peaks komisjon kehtestama vajaliku järelevalvekorra. See aruanne tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning see ei tohiks sisaldada tundlikku teavet.

(41)

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse selle fondiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(42)

Kuna fondist toetatakse ainult kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendusetappe, ei peaks liidul olema fondist rahastatud tegevuste abil saadud toodete ja tehnoloogiate omandiõigusi ega intellektuaalomandiõigusi, välja arvatud siis, kui liidu abi antakse riigihanke teel. Siiski peaks huvitatud liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel olema teadusuuringutega seotud tegevuste puhul võimalus kasutada rahastatud tegevuste tulemusi , et osaleda ühisarenduse järeltegevustes ▌.

(43)

Liidu rahaline toetus ei tohiks mõjutada kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid tarneid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/43/EÜ (13) ega toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti. Liikmesriikide sõjalise varustuse ja sõjaliste tehnoloogiate eksporti reguleeritakse ühise seisukohaga 944/2008/ÜVJP.

(44)

Tundliku taustteabe , sealhulgas enne või väljaspool fondi tegevust koostatud andmete, oskusteabe või teabe kasutamine volitamata isikute poolt või nende isikute juurdepääs fondist rahaliselt toetatud meetmetega seoses saavutatud tulemustele võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või enama liikmesriigi huve. Seepärast peaks tundliku ja salastatud teabe käsitlemise suhtes kohaldatama asjakohaseid liidu ja liikmesriikide õigusakte▌.

(44a)

Selleks, et tagada salastatud teabe nõutaval tasemel turvalisus, tuleks salastatud rahastamislepingute sõlmimisel järgida tööstusjulgeoleku miinimumstandardeid. Sel eesmärgil ja kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444 peaks komisjon liikmesriikide määratud ekspertidele nõu andmiseks edastama programmi turvalisusjuhised, sealhulgas salastatuse taseme määramise juhendi.

(45)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid mõjunäitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)	Komisjon peaks fondi hallates järgima nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige salastatud ja tundliku teabe kaitset,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISSÄTTED▌

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“) , nagu on sätestatud määruse …/…/EL (Horisont – 2018/0224(COD)) artikli 1 lõike 3 punktis b .

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

0)	„taotleja“ – õigussubjekt, kes esitab taotluse fondist toetuse saamiseks pärast projektikonkurssi või kooskõlas finantsmääruse artikli 195 punktiga e;

„segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

1a)	„sertifitseerimine“ – menetlus, mille raames riigi ametiasutus tõendab, et kaitseotstarbeline toode, materiaalne või immateriaalne komponent või kaitsetehnoloogia vastab kohaldatavatele normidele;

1b)

„salastatud teave“ – mis tahes vormis teave või materjal, mille loata avaldamine võib ühel või teisel määral kahjustada Euroopa Liidu, või liidu ühe või mitme liikmesriigi huve ning millel on ELi või sellele vastav salastusmärge vastavalt nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppele, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (2011/C 202/05);

1c)	„konsortsium“ – konsortsiumilepingu kaudu seotud taotlejate või vahendite saajate koostöörühm, mis on loodud käesoleva fondi kohaste tegevuste elluviimiseks;

1d)	„koordinaator“ – konsortsiumi liikmeks olev õigussubjekt, kelle on kõik konsortsiumi liikmed määranud komisjoniga suhtlemise peamiseks kontaktpunktiks;

2)	„kontroll“ – õigus otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu;

3)	„arendustegevus“ – tegevus, mis seisneb ▌arendusetapis kaitsele suunatud tegevustes, mis hõlmavad uusi tooteid või tehnoloogiaid või millega ajakohastatakse olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid, välja arvatud relvade tootmine või kasutamine;

4)	„murranguline kaitsetehnoloogia“ – tehnoloogia, mis tekitab olulise muutuse, sealhulgas tõhustatud või täiesti uue tehnoloogia, mis tekitab paradigmamuutuse kaitsepoliitika kontseptsioonidesse ja praktikasse, sealhulgas asendab olemasolevaid kaitsetehnoloogiaid või muudab need tarbetuks ;

„ juhtimisstruktuur “ – õigussubjekti asutus, mis on määratud vastavalt siseriiklikule õigusele, mis vajaduse korral annab aru tegevjuhile, millele on antud volitused õigussubjekti strateegia, eesmärkide ja üldise suuna määramiseks ning mis teostab järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle;

5a)	„uus teave“ – fondi tegevuse tulemusena saadud andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul;

„õigussubjekt“ – ▌juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c;

7)	„keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, mis ei ole väike ja keskmise suurusega ettevõtja ▌ning millel on kuni 3000 töötajat, kusjuures töötajate arv arvutatakse vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (14) lisa ▌artiklitele 3–6;

8)	„kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

9)	„projektijuht“ – avaliku sektori hankija, mis on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millele liikmesriik või assotsieerunud riik või liikmesriikide või assotsieerunud riikide rühm on andnud ülesande hallata alaliselt või ajutiselt hargmaist relvastusprojekti;

9a)

„kvalifitseerimine“ – terviklik menetlus, mille käigus tõendatakse, et kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või kaitsetehnoloogia kavand vastab täpsustatud nõuetele, ning esitatakse objektiivsed tõendid selle kohta, et kavandile kehtestatud konkreetsed nõuded on täidetud;

10)	„vahendite saaja“ – õigussubjekt , kellega on sõlmitud rahastamisleping või kellele on teatatud rahastamisotsusest ;

11)	„teadustegevus“ – tegevus, mis seisneb peamiselt uurimistegevuses, eelkõige rakendusuuringute ja vajaduse korral fundamentaaluuringute tegemises, eesmärgiga saada uusi teadmisi ja keskendudes eranditult kaitserakendustele ;

12)	„tulemused“ – tegevuse materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave või teave olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või võimatusest, samuti sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused;

12a)	„tundlik teave“ – teave ja andmed, sealhulgas salastatud teave, mida peab kaitsma loata juurdepääsu või avaldamise eest liikmesriigi või liidu õiguses sätestatud kohustuste tõttu või selleks, et kaitsta üksikisiku või organisatsiooni privaatsust või turvalisust;

12b)	„ väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ ehk „VKEd“ – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ määratlusele;

13)

„eriaruanne“ – teadustegevuse konkreetne väljund, milles võetakse kokku tegevuse tulemused, esitatakse ulatuslikku teavet peamiste põhimõtete, eesmärkide, tegelike tulemite, peamiste omaduste, läbitud katsete, võimalike eeliste, kaitsevaldkonnas võimaliku rakendamise ning teadustegevuse tulemuste oodatava kasutuse kohta arendustegevuses, sealhulgas teave intellektuaalomandiõiguste omamise kohta, kusjuures teave intellektuaalomandiõiguste kohta ei ole kohustuslik ;

14)	„süsteemi prototüüp“ – toote või tehnoloogia mudel, mille abil on võimalik demonstreerida toimimist tegevuskeskkonnas;

15)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

16)	„mitteassotsieerunud kolmas riik“ – kolmas riik, kes ei ole assotsieerunud riik artikli 5 tähenduses;

17)	„mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ – õigussubjekt, mis on asutatud mitteassotsieerunud kolmandas riigis või , juhul kui see on asutatud liidus või assotsieerunud riigis, mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis.

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1. Fondi üldeesmärk on soodustada Euroopa kaitsesektori tehnoloogia- ja tööstusbaasi konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust kogu liidu ulatuses, aidata sellega suurendada liidu strateegilist sõltumatust ja tegevusvabadust , toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja piiriülest koostööd kogu liidus, samuti tugevdades ja parandades kaitsevaldkonna tarne- ja väärtusahelate paindlikkust, laiendades piiriülest koostööd õigussubjektide vahel ning edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tööstustsükli igas etapis ▌. ▌

2. Fondi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

toetada teadusalast koostööd , mis võiks kogu liidus märkimisväärselt tulevase kaitsevõime tulemuslikkust parandada, suurendades innovatsiooni võimalikult palju ja luues uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid, sealhulgas murrangulisi tehnoloogiaid , ning saavutada liidus kaitseuuringute kulutuste võimalikult tõhus kasutamine ;

toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendamist koostöös ▌, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades tarbetu topelttöö ohtu ja seeläbi stimuleerides Euroopa toodete ja tehnoloogiate turupositsiooni ning vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus. Lõppkokkuvõttes soodustab fond kaitsesüsteemide suuremat standardimist ja aitab luua liikmesriikide kaitsevõime suuremat koostegutsemisvõimet.

See koostöö on kooskõlas liikmesriikide ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning eeskätt võimearendusplaani raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega. Sellega seoses võib samuti arvesse võtta piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, kui need teenivad ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kindlaks määratud liidu julgeoleku- ja kaitsehuve ning kui võetakse arvesse vajadust vältida tarbetut dubleerimist, tingimusel et need ei välista ühegi liikmesriigi või assotsieerunud riigi osalemise võimalust.

Artikkel 4

Eelarve

1. Vastavalt määruse …/…/EL artikli 9 lõikele 1 on Euroopa Kaitsefondi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 11 453 260 000 eurot 2018. aasta hindades (13 000 000 000 eurot jooksevhindades).

2. Lõikes 1 osutatud summa ▌jaotus on järgmine:

a)	▌ 3 612 182 000 eurot 2018. aasta hindades ( 4 100 000 000 eurot jooksevhindades) teadustegevuseks;

b)	▌ 7 841 078 000 eurot 2018. aasta hindades (8 900 000 000 eurot jooksevhindades) arendustegevuseks.

2a. Ettenägematutele olukordadele või uutele arengusuundumustele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon lõikes 2 osutatud eraldisi teadus- ja arendustegevuseks kuni 20 % ulatuses ümber jagada.

3. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka fondi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

4. Vähemalt 4 % ja kuni 8 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse projektikonkurssidele või rahastamisotsustele murrangulise kaitsetehnoloogia toetamiseks .

Artikkel 5

Assotsieerunud riigid

Fondis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele. Käesoleva artikli kohast rahalist osalust fondis käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 6

Toetus murrangulisele kaitsetehnoloogiale

1. Komisjon eraldab vahendeid avatud ja avalike konsultatsioonide tulemusel, mida peetakse selliste tehnoloogiate üle, mille kaitserakendustel on potentsiaal oluliselt muuta tööprogrammides kindlaks määratud sekkumisvaldkondade kaitsepoliitikat .

2. Tööprogrammides esitatakse sellistele murrangulistele kaitsetehnoloogiatele kõige paremini sobivad rahastamisvormid .

Artikkel 7

Eetika

1. Fondi raames rakendatavad meetmed peavad olema kooskõlas asjakohase liikmesriikide , liidu ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga . Need meetmed peavad ühtlasi vastama eetika põhimõtetele , mis sisalduvad ka asjaomases siseriiklikus, liidu ja rahvusvahelises õiguses .

2. Komisjon kontrollib enne rahastamislepingu allkirjastamist konsortsiumi koostatud eetilisuse hinnangu põhjal ettepanekuid, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad ▌tõsiseid eetilisi , sealhulgas rakendamistingimustega seonduvaid küsimusi, ja ▌esitada need vajaduse korral eetilisuse hindamiseks.

Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon eri taustaga, eeskätt tunnustatud sõltumatute kaitse-eetika ekspertide abiga.

Eetiliselt tundlike tegevuste läbiviimise tingimused määratakse kindlaks rahastamislepingus.

Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse ja annab sellest aru vastavalt artiklis 32 sätestatud kohustustele . Eksperdid on võimalikult paljusid eri liikmesriike esindavad kodanikud.

3. Tegevuses osalevad üksused omandavad enne asjaomaste tegevuste algust kõik asjakohased load ja muud kohustuslikud dokumendid , mida nõuavad riiklikud või kohalikud eetikakomisjonid või muud asutused , nagu andmekaitseasutused. Need dokumendid arhiveeritakse ja esitatakse taotluse korral komisjonile.

▌

5. Eetiliselt sobimatud ettepanekud lükatakse tagasi ▌.

▌

Artikkel 8

ELi poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1. Fondi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

1a. Erandina lõikest 1 võib põhjendatud juhtudel rakendada kaudse eelarve täitmise raames erimeetmeid, mille on kehtestanud finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutused. See ei või hõlmata artiklis 12 osutatud valiku- ja rahastamismenetlust.

2. Vastavalt finantsmäärusele võidakse fondi raames vahendeid eraldada toetustena, auhindadena ja hankemenetluse teel ning vajaduse korral, pidades silmas meetme laadi, segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2a. Segarahastamistoiminguid tehakse kooskõlas finantsmääruse X jaotise ja InvestEU määruse kohaselt.

2b. Rahastamisvahendid peavad olema suunatud rangelt ainult vahendite saajatele.

▌

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud üksused

1. Vahendite saajad ja alltöövõtjad , kes osalevad fondist rahaliselt toetatavas tegevuses, on asutatud liidus või assotsieerunud riigis ▌.

1a. Vahendite saajate ja tegevuses osalevate alltöövõtjate taristu, rajatised, vara ja ressursid, mida kasutatakse fondist rahaliselt toetatavate tegevuste jaoks, peavad kogu tegevuse kestuse ajal asuma liikmesriigi või assotsieerunud riigi territooriumil ning nende juhtimisstruktuurid peavad asuma liidus või assotsieerunud riigis.

1b. Seoses fondist rahaliselt toetatava tegevusega ei tohi vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 b loetakse rahastamiskõlblikuks vahendite saajaks või tegevusega seotud alltöövõtjaks selline liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekt , kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, üksnes juhul, kui tema asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik kiidab kooskõlas oma siseriiklike menetlustega tagatised heaks ja need tehakse komisjonile kättesaadavaks . Nimetatud tagatistes võidakse osutada õigussubjekti liidus või assotsieerunud riigis asuvale juhtimisstruktuurile. Kui seda peab asjakohaseks õigussubjekti asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik, võib tagatistes osutada ka valitsuse eriõigustele õigussubjekti üle kontrolli teostamisel.

Tagatised peavad andma kindluse, et õigussubjekti osalemine tegevuses ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotisega, ega artiklis 3 sätestatud eesmärkidega. Tagatised peavad ka vastama artiklitele 22 ja 25. Tagatistest peab eeskätt nähtuma, et tegevuse eesmärkide saavutamiseks on olemas meetmed, millega tagatakse järgmist :

õigussubjekti üle ei teostata kontrolli viisil, mis takistab või piirab tema suutlikkust tegevust ellu viia või saavutada tulemusi, seab piiranguid seoses tema tegevuse eesmärgil vajamineva taristu, rajatiste, vara, ressursside, intellektuaalomandi või oskusteabega või kahjustab tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja tegevuse elluviimiseks ;

b)	mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel takistatakse juurdepääs tegevusega seotud ▌tundlikule teabele; tegevusega seotud töötajad või muud isikud on vajaduse korral läbinud liikmesriigi või assotsieerunud riigi julgeolekukontrolli;

tegevuse käigus tekkiv intellektuaalomand ja tegevuse tulemused jäävad nii tegevuse elluviimise ajal kui ka pärast selle lõpuleviimist vahendite saajale, neid ei kontrolli ja neile ei sea piiranguid mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ning neid ei või liidust ega assotsieerunud riikidest eksportida ega neile väljaspool liitu või väljaspool assotsieerunud riike juurdepääsu võimaldada ilma õigussubjekti asukohaks oleva liikmesriigi või assotsieerunud riigi nõusolekuta ning eksport peab toimuma kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega .

Kui seda peab asjakohaseks õigussubjekti asukohaks olev liikmesriik või assotsieerunud riik, võib esitada lisatagatisi.

Komisjon teavitab artiklis 28 osutatud komiteed kõigist õigussubjektidest, kes on käesoleva lõike kohaselt rahastamiskõlblikud.

▌

4. Olemasolevate konkurentsivõimeliste alternatiivide puudumisel liidus või assotsieerunud riigis võivad vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad kasutada oma vara, taristut, rajatisi ja ressursse , mis asuvad või mida hoitakse väljaspool liidu liikmesriikide või assotsieerunud riikide territooriumi, kui see ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, toimub kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja on täielikult kooskõlas artiklitega 22 ja 25 . Nende meetmetega seotud kulud ei ole kõlblikud fondist rahalise toetuse saamiseks .

4a. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel võivad vahendite saajad ja tegevuses osalevad alltöövõtjad samuti teha koostööd õigussubjektidega, kes on asutatud väljaspool liikmesriikide või assotsieerunud riikide territooriumi või kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, sealhulgas kasutades nende õigussubjektide vara, taristut, rajatisi ja ressursse, juhul kui see ei ole vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Selline koostöö peab olema kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ning olema täielikus kooskõlas artiklitega 22 ja 25.

Mitteassotsieerunud kolmas riik või muu mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei tohi ilma loata pääseda juurde tegevuse elluviimisega seotud salastatud teabele ja samuti tuleb vältida võimalikku ebasoodsat mõju meetme jaoks otsustava tähtsusega sisendi varustuskindlusele.

Nende meetmetega seotud kulud ei ole kõlblikud fondist rahastamise saamiseks

▌

6. Taotlejad esitavad kogu asjakohase teabe, mida on vaja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse hindamiseks. Kui tegevuse elluviimise jooksul toimub muutus, mis seab kahtluse alla kõlblikkuskriteeriumidele vastavuse, teatab asjaomane õigussubjekt sellest komisjonile, kes hindab, kas nimetatud kõlblikkuskriteeriumid ja tingimused on endiselt täidetud, ja käsitleb selle muutuse võimalikku mõju tegevuse rahastamisele.

7. ▌

8. ▌

9. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab alltöövõtja , kes osaleb fondist rahaliselt toetatavas tegevuses, alltöövõtjat, kellel on otsene lepinguline suhe vahendite saajaga, muid alltöövõtjaid, kellele eraldatakse vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, ja alltöövõtjat, kes võib vajada tegevuse elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele ja kes ei ole konsortsiumi liikmed .

Artikkel 11

Rahastamiskõlblikud tegevused

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes tegevused, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2. Fond pakub toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid ja olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist, eeldusel et mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei ole seadnud täiustamiseks vajaliku olemasoleva teabe kasutamisele piiranguid otseselt või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu nii, et tegevust ei ole võimalik läbi viia .

3. Rahastamiskõlblik tegevus peab olema seotud ühe või mitme järgnevalt loetletud tegevusega :

a)	tegevused, mille eesmärk on luua, toetada ja täiustada ▌teadmisi , tooteid ja tehnoloogiat, sealhulgas murrangulist tehnoloogiat , mille abil on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi kaitsevaldkonnas;

b)	tegevused, mille eesmärk on suurendada koostegevusvõimet ja vastupidavusvõimet, sealhulgas turvaline andmete loomine ▌, elutähtsa kaitsetehnoloogia täiustamine, varustuskindluse suurendamine või kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusa kasutamise võimaldamine;

c)	uuringud, sealhulgas teostatavusuuringud uute või täiustatud tehnoloogiate , toodete , protsesside , teenuste ja lahenduste kohta ▌;

d)	kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kavandamine või kavandi aluseks oleva tehnilise kirjelduse koostamine, mis võib hõlmata osalisi katsetusi riski vähendamiseks tööstus- või esinduskeskkonnas;

e)	kaitseotstarbelise toote mudeli, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia väljatöötamine, mille abil on võimalik demonstreerida mudeli, komponendi või tehnoloogia toimimist tegevuskeskkonnas (süsteemi prototüüp);

f)	kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia katsetamine;

g)	kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kvalifitseerimine ▌;

h)	kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia sertifitseerimine ▌;

i)	tehnoloogia või vara arendamine, mis suurendab kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusust kogu olelusringi jooksul.

▌

4. Tegevuse puhul tehakse koostööd konsortsiumis, kuhu kuulub vähemalt kolm rahastamiskõlblikku õigussubjekti, mis on asutatud vähemalt kolmes eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis▌. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ▌või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus ▌olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

5. Lõiget 4 ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on seotud murranguliste kaitsetehnoloogiatega, ega lõike 3 punktis c ▌osutatud tegevuste suhtes.

6. Rahastamiskõlblikud ei ole tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, mille kasutus, väljatöötamine või tootmine on kohaldatava rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud.

Fondist rahalise toetuse saamise tingimustele ei vasta ka tegevus selliste autonoomsete surmavate relvade väljatöötamiseks, millel puudub sihtmärkide valimisel ja inimeste ründamise otsuse tegemisel tegelik inimkontroll, ilma et see piiraks võimalust toetada rahaliselt tegevusi, mille eesmärk on varajase hoiatamise süsteemide ja vastumeetmete väljatöötamine kaitseotstarbel.

▌

Artikkel 12

Valiku- ja rahastamismenetlus

1. Liidu rahalist toetust antakse projektikonkursi kutsete alusel, mis avaldatakse kooskõlas finantsmäärusega. Teatud nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel võidakse anda ka liidu rahalist toetust kooskõlas finantsmääruse ▌artikli 195 punktiga e▌.

▌

2a. ▌Rahastamise andmiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 13

Hindamiskriteeriumid

Iga taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	panus tipptasemesse või potentsiaalsesse murrangulisusesse kaitsevaldkonnas, eeskätt näidates, et kavandatud tegevuse oodatavad tulemused pakuvad märkimisväärseid eeliseid võrreldes olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiatega ;

panus Euroopa kaitsetööstuse innovatsiooni ja tehnoloogiaarendusse, eeskätt näidates, et kavandatud tegevus sisaldab teedrajavaid või uudseid kontseptsioone ja lähenemisviise, uusi paljulubavaid tehnoloogilisi täiustusi või selliste tehnoloogiate või kontseptsioonide kohaldamist, mida ei ole kaitsesektoris varem kohaldatud , vältides samas tarbetut topelttööd ;

c)	panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse , näidates, et kavandatud tegevuse puhul on kulutõhusus ja tulemuslikkus tõendatavalt heas tasakaalus, luues seega uusi turuvõimalusi kogu liidus ja mujal ning kiirendades äriühingute kasvu ▌kogu liidus;

▌

d)	panus Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi sõltumatusesse, sealhulgas suurendades sõltumatust ELi välistest allikatest ja tugevdades tarnekindlust, ning panus liidu julgeoleku- ja kaitsealastesse huvidesse kooskõlas artiklis 3 ▌osutatud prioriteetidega;

panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel , kes on asutatud liikmesriikides või assotsieerunud riikides , eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel , kes osalevad olulisel määral tegevuses vahendite saajatena, alltöövõtjatena või muude tarneahela osalistena ning kes on asutatud mõnes muus liikmesriigis ▌või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud konsortsiumisse kuuluvad muud kui VKEdest ettevõtjad või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ;

f)	tegevuse rakendamise kvaliteet ja tulemuslikkus.

▌

Artikkel 14

Kaasrahastamismäär

1. Fondist rahastatakse kuni 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest , mis on loetletud artikli 11 lõikes 3, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 190 kohaldamist .

2. Lõikest 1 võib erandeid teha järgmistel juhtudel:

a)	artikli 11 lõike 3 punktis e määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 20 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest;

b)	artikli 11 lõike 3 punktides f–h määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 80 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

3. Arendustegevuse puhul suurendatakse rahastamismäära järgmistel juhtudel:

a)	nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsuse 2017/2315/ÜVJP alusel loodud alalise struktureeritud koostöö kontekstis väljatöötatud tegevusele antavat rahalist toetust võidakse suurendada täiendava 10 protsendipunkti võrra;

kui vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest on eraldatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud VKEdele , kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena, võib tegevuse rahastamisäära suurendada kooskõlas käesoleva lõike teise ja kolmanda lõiguga .

Rahastamismäära võidakse suurendada protsendipunktide võrra, mis on võrdne protsendiga tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, mis eraldatakse VKEdele, mis on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kus on asutatud muud kui VKEdest vahendite saajad, kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena, kuid mitte rohkem kui täiendava 5 protsendipunkti võrra. Rahastamismäära võidakse suurendada protsendipunktide võrra, mis on võrdne kahekordse protsendiga tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, mis eraldatakse VKEdele, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud muud kui VKEdest vahendite saajad, kes osalevad tegevuses vahendite saajatena või tarneahela osalistena;

c)	tegevust võidakse toetada täiendava 10 protsendipunkti võrra kõrgema rahastamismääraga, kui vähemalt 15 % tegevuse rahastamiskõlblike kulude kogusummast on eraldatud liidus või assotsieerunud riigis asutatud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

d)	tegevuse rahastamismäära üldine suurendamine ei tohi ületada 3 5 protsendipunkti. Fondist antav liidu rahaline abi, sealhulgas kõrgem rahastamismäär, ei tohi olla suurem kui 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 15

Finantssuutlikkus

Erandina finantsmääruse artiklist ▌198▌:

kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui tegevusele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem. Kui on põhjust kahelda finantssuutlikkuses, kontrollib komisjon ka muude taotlejate finantssuutlikkust ja koordinaatorite finantssuutlikkust, kui rahastamine jääb allapoole esimeses lauses osutatud künnist;

b)	finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle maksejõulisuse tagavad liikmesriikide asjaomased ametiasutused ;

c)	kui finantssuutlikkus on struktuurselt tagatud teise õigussubjekti poolt, kontrollitakse viimase finantssuutlikkust.

Artikkel 16

Kaudsed kulud

1. Erandina finantsmääruse artikli 181 lõikest 6 kasutatakse kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks ▌kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, v.a alltöövõtmisega seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikukulud või ühekordsed summad, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

2. Teise võimalusena võidakse ▌kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavate kaitsevaldkonna tegevuste puhul kooskõlas finantsmääruse artikliga ▌185▌, ja et need edastatakse komisjonile.

Artikkel 17

Kindlasummalise koondmakse või kuludega mitteseotud makse kasutamine

1. Kui liidu antav kaasrahastamine on väiksem kui 50 % tegevuse kulude kogusummast , võib komisjon kasutada:

a)	osamakset, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli ▌180 lõikes 3▌ osutatud kuludega ja lähtuda tulemustest, mis on saavutatud võrreldes varem seatud eesmärkide või tulemusnäitajatega, või

b)	finantsmääruse artiklis ▌182▌ osutatud kindlasummalist koondmakset ja lähtuda kaasrahastavate liikmesriikide või assotsieerunud riikide ametiasutuste poolt juba heaks kiidetud tegevuse esialgsest eelarvest.

2. Kaudsed kulud arvatakse kindlasummalise koondmakse hulka.

Artikkel 18

Kommertskasutusele eelnev hange

1. Liit võib toetada kommertskasutusele eelnevat hanget, andes toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL (15), 2014/25/EL (16) ja 2009/81/EÜ (17) määratletud avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kui Euroopa Parlament ja nõukogu hangivad ühiselt kaitsevaldkonna teadus- ja arendusteenuseid või koordineerivad oma hankemenetlusi.

2. Hankemenetlus:

a)	peab olema kooskõlas käesoleva määrusega;

b)	võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

c)	näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse , tagades samas huvide konflikti puudumise .

Artikkel 19

Tagatisfond

Riski, mis on seotud vahendite saajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].

▌

Artikkel 20

Hangete ja auhindade rahastamiskõlblikkuse tingimused

1. Auhindade suhtes kohaldatakse artikleid 10 ja 11 mutatis mutandis.

2. Artikli 11 lõike 3 punktis c osutatud uuringute hangete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 10, tehes erandi finantsmääruse artiklist 176, ja artiklit 11.

▌

II JAOTIS

TEADUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 22

Teadustegevuse tulemuste omandiõigus

1. Fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemused kuuluvad need saavutanud vahendite saajatele. Kui tulemused on saavutanud õigussubjektid ühiselt ja nende panust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui selliseid ühiseid tulemusi ei ole võimalik eraldada, kuuluvad tulemused kõnealustele õigussubjektidele ühiselt. Ühisomanikud sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

2. Erandina lõikest 1 kuuluvad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemused liidule , kui liidu abi antakse riigihanke vormis . Liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on kirjaliku taotluse korral õigus tulemusi tasuta kasutada.

3. Fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemusi ei kontrolli ja neid ei piira ükski mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otseselt ega kaudselt ühe või mitme õigussubjektist vahendaja kaudu , sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.

4. Pidades silmas tulemusi, mida vahendite saajad on saavutanud tänu fondist rahaliselt toetatud tegevustele, ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõiget 8a, teavitatakse komisjoni eelnevalt igasugusest omandiõiguse üleminekust või ainulitsentsi andmisest mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele ▌. Kui selline omandiõiguse üleminek on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega või käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidega , tuleb fondi raames antud rahaline abi tagasi maksta .

5. Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus kasutada liidu rahalisi vahendeid saanud teadustegevuse eriaruannet. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja komisjon edastab need liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele pärast seda, kui ta on kontrollinud asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu.

6. Liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide ametiasutused kasutavad eriaruannet ainult oma relvajõudude, julgeoleku või luurejõudude poolt või nende heaks kasutamisega seotud põhjustel, sealhulgas nende koostööprogrammide raames. Selline kasutamine hõlmab muu hulgas järgmist: uuringud, hindamine, teadusuuringud, kavandamine▌ja toote vastavushindamine ja sertifitseerimine, käitamine, koolitamine ja hävitamine▌, samuti hanke tehniliste nõuete hindamine ja koostamine.

7. Vahendite saajad annavad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, asutustele või ametitele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel liidu pädevuses olevate olemasolevate poliitikavaldkondade või programmide arendamiseks, rakendamiseks või nende üle järelevalve tegemiseks. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt.

8. Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse rahastamislepingutes ja kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslik kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. Avaliku sektori hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või nõuda vahendite saajatelt, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kõikidel liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on tasuta õigus kasutada eriaruannet. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta tulemuste omandiõigused üle avaliku sektori hankijale.

8a. Käesoleva määruse sätted ei mõjuta sellise toodete, seadmete ega tehnoloogiate eksporti, mis integreerivad fondist rahaliselt toetatava teadustegevuse tulemusi, ega mõjuta kahjulikult liikmesriikide kaalutlusõigust seoses kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitikaga.

8b. Kaks või enam liikmesriiki või assotsieerunud riiki, kes mitmepoolselt või liidu organisatsiooni raames on ühiselt sõlminud ühe või mitu lepingut ühe või mitme vahendite saajaga, et koos arendada edasi fondist rahastatava teadustegevuse tulemusi, saavad vahendite saajatele kuuluva kasutusõiguse, kui see on vajalik lepingu või lepingute täitmiseks. Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta ja eritingimustel selle tagamiseks, et neid õigusi kasutatakse ainult lepingus või lepingutes ette nähtud eesmärgil, ning et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsuskohustused.

III JAOTIS

ARENDUSTEGEVUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 23

Arendustegevuse täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

1. ▌Konsortsium tõendab, et tegevuse ülejäänud kulud, mida ei kaeta liidu toetusega, kaetakse muude rahastamisvahenditega, näiteks liikmesriikide ▌või assotsieerunud riikide osamaksetega või õigussubjektide poolse kaasrahastamisega.

2. Artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud tegevused peavad põhinema vähemalt kahe liikmesriigi või assotsieerunud riigi poolt ühiselt kokku lepitud ühtlustatud kaitsevõime nõuetel.

3. Artikli 11 lõike 3 punktides e–h osutatud tegevuste puhul peab konsortsium tõendama siseriiklike ametiasutuste poolt välja antud dokumentide abil järgmist:

a)	vähemalt kaks liikmesriiki ▌või assotsieerunud riiki kavatsevad lõpptoote hankida või tehnoloogiat kasutada koordineeritud viisil, sealhulgas teha vajaduse korral ühishanke;

b)	tegevuse aluseks on ühtsed tehnilised kirjeldused, mille liikmesriigid ▌või assotsieerunud riigid , kes hakkavad tegevust kaasrahastama või kes kavatsevad ühiselt hankida lõpptoote või kasutada ühiselt tehnoloogiat , on ühiselt kokku leppinud.

Artikkel 24

Arendustegevuse täiendavad vahendite saamise kriteeriumid

Lisaks artiklis 13 osutatud hindamiskriteeriumidele võetakse tööprogrammis arvesse ka:

a)	panust tõhususe suurendamisse kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi vältel, sealhulgas kulutõhususse ning võimalikku koostoimesse hanke- ja hooldusprotsessis ning hävitamisprotsessis;

b)	panust Euroopa kaitsetööstuse edasisse integreerimisse, mille tõendamiseks peavad vahendite saajad näitama, et liikmesriigid on kohustunud lõpptoodet või tehnoloogiat ühiselt ja koordineeritud viisil kasutama, omama või hooldama.

▌

Artikkel 25

Arendustegevuse tulemuste omandiõigus

1. Liidul ei ole fondist rahalist toetust saava arendustegevuse tulemusel saadud toodete või tehnoloogia suhtes omandi- ega intellektuaalomandiõigusi.

▌

2. Fondist rahalist toetust saavate tegevuste tulemuste üle ei oma kontrolli ja neid ei piira ükski mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otseselt ega kaudselt ühe või mitme õigussubjektist vahendaja kaudu, sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.

2a. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kaalutlusõigust kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika osas.

3. Pidades silmas tulemusi , mida vahendite saajad on saavutanud tänu fondist rahaliselt toetatud tegevustele, ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 2 a kohaldamist , teavitatakse komisjoni eelnevalt igasugusest omandiõiguse üleminekust ▌mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele . Kui selline omandiõiguse üleminek on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku kaitse ja huvidega või ▌artiklis 3 sätestatud eesmärkidega, tuleb fondi raames antud rahaline abi ▌tagasi maksta.

4. Kui liidu abi antakse riigihanke vormis uuringu tellimiseks, on liikmesriikidel ▌või assotsieerunud riikidel ▌õigus saada nende kirjaliku taotluse alusel tasuta lihtlitsents uuringu kasutamiseks.

▌

IV JAOTIS

JUHTIMINE, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 27

Tööprogrammid

1. Fondi rakendatakse aastaste ▌ tööprogrammidega, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga 110. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Tööprogrammides nähakse ette üldeelarve VKEde piiriüleseks osalemiseks.

2. Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktide abil kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.

3. Tööprogrammides sätestatakse üksikasjalikult fondist rahalist toetust saavate tegevuste uurimisteemad ja kategooriad. Need kategooriad peavad olema kooskõlas artiklis 3 osutatud kaitsealaste prioriteetidega.

Välja arvatud tööprogrammi osa, milles käsitletakse kaitserakenduste murrangulist tehnoloogiat, hõlmavad need uurimisteemad ja tegevuste liigid tooteid ja tehnoloogiat järgmistes valdkondades:

a)	ettevalmistamine, kaitse, kasutamine ja jätkusuutlikkus;

b)	infohaldus ja ülimuslikkus ning juhtimine, kontroll, side, infotehnoloogia, luure, seire ja reke (C4ISR), küberkaitse ja -turvalisus ning

c)	kaasamine ja tööorganid.

4. Tööprogrammid sisaldavad vajaduse korral funktsionaalseid nõudeid ja nendes täpsustatakse kooskõlas artikliga 8 ELi-poolse rahastamise vorm, kuid need ei takista konkurentsi konkursikutse tasandil.

Tööprogrammides võib samuti arvesse võtta fondist juba rahalist toetust saavate lisaväärtust andvate teadustegevuste tulemuste ülekandmist arendusetappi.

Artikkel 28

Komitee

1. Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et esitada omi seisukohti ja oskusteavet. Osalema kutsutakse ka Euroopa välisteenistus.

Komitee koguneb ka erikoosseisudes, sealhulgas fondi tegevustega seotud kaitse- ja julgeolekuaspektide arutamiseks.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 28 a

Projektijuhiga konsulteerimine

Juhul kui liikmesriik või assotsieerunud riik on määranud projektijuhi, konsulteerib komisjon enne makse tegemist temaga tegevuse edusammude üle.

Artikkel 29

Sõltumatud eksperdid

1. Komisjon määrab artiklis 7 osutatud eetikakontrolli tegemisel ja ettepanekute hindamisel appi sõltumatud eksperdid finantsmääruse artikli ▌237▌ kohaselt. ▌

2. Sõltumatuteks ekspertideks on liidu kodanikud, kes on pärit võimalikult paljudest eri liikmesriikidest ja on valitud vastavalt kutsele koostada ekspertide nimekiri, mis on saadetud kaitseministeeriumidele ja nende allasutustele, teistele asjaomastele valitsusasutustele, teadusasutustele, ülikoolidele, ettevõtjate ühendustele või kaitsesektori ettevõtjatele . Erandina finantsmääruse artiklist ▌237▌ seda nimekirja ei avalikustata.

3. Määratud sõltumatute ekspertide turvavolitused kinnitab vastav liikmesriik .

4. Ekspertide nimekiri edastatakse kord aastas artiklis 28 osutatud komiteele , et ekspertide turvavolituste osas oleks tagatud läbipaistvus. Komisjon tagab samuti, et eksperdid ei viiks läbi hindamisi, ei nõustaks ega abistaks küsimustes, milles neil on huvide konflikt .

5. Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel.

▌ Artikkel 30

Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas

1. Käesoleva määruse kohaldamisel:

a)	tagab iga liikmesriik ▌, et ▌Euroopa Liidu salastatud teave oleks kaitstud tasemel , mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud ▌nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud nõukogu otsuse 2013/488/EL (18) lisades;

a1)	kaitseb komisjon salastatud teavet kooskõlas julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta;

▌

▌kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud ja seal asutatud juriidilised isikud võivad töödelda fondiga seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuses 2013/488/EL;

c1)

kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekunormide, sealhulgas vajaduse korral tööstusjulgeolekuküsimuste samaväärsus täpsustatakse salastatud teabe kaitse lepingus, mille liit sõlmib kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras, võttes arvesse otsuse 2013/488/EL artiklit 13;

füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu Euroopa Liidu salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe olemusest ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see mõjutaks otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

2. Salastatud teabega seotud, seda nõudvate ▌või sisaldavate tegevuste puhul täpsustab vahendite andja konkursikutses/hankedokumentides kõik vajalikud meetmed ja nõuded niisuguse teabe kaitse tagamiseks nõutaval tasemel.

3. Selleks et hõlbustada tundliku ja salastatud teabe vahetamist komisjoni , liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ning vajaduse korral vahendite taotlejate ja saajate vahel, loob komisjon turvalise teabevahetussüsteemi. Teabevahetussüsteemi puhul võetakse arvesse liikmesriikide julgeolekunorme.

4. Teadustegevuse või arendustegevuse käigus tekkinud salastatud eelteabe autorsuse üle otsustavad liikmesriigid, mille territooriumil on vahendite saaja asutatud. Sel eesmärgil võivad kõnealused liikmesriigid otsustada tegevusega seotud salastatud teabe kaitseks ja käsitlemiseks konkreetse turvaraamistiku kasuks, millest nad teavitavad komisjoni. Selline turvaraamistik ei piira komisjoni võimalust saada juurdepääs tegevuse rakendamiseks vajalikule teabele.

Kui kõnealused liikmesriigid ei ole kehtestanud sellist konkreetset turvaraamistikku, koostab komisjon tegevuse turvaraamistiku kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444.

Tegevuse suhtes kohaldatav turvaraamistik peab olema kehtestatud hiljemalt enne rahastamislepingu või kokkuleppe allkirjastamist.

Artikkel 31

Järelevale ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil teha järelevalvet artiklis 3 sätestatud fondi üld- ja erieesmärkide rakendamise ja saavutatud edusammude kohta, on esitatud lisas.

2. Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3. Komisjon teeb korrapärast järelevalvet fondi rakendamise üle ja esitab kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande tehtud edusammude , sealhulgas selle kohta , kuidas on fondi rakendamisel arvesse võetud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames avastatud probleeme ja saadud kogemusi . Selleks kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra.

4. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et fondi rakendamise ja tulemuste üle järelevalve tegemiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 32

Fondi hindamine

1. Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2. Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast selle rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, sealhulgas sõltumatute ekspertidega seotud sätetele, artiklis 7 osutatud eetikamenetluste rakendamist ning Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames saadud kogemusi, rakendamise määra, projektide määramise tulemusi, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatuse taset ja nende piiriülese osalemise määra, artiklis 16 määratletud kaudsete kulude hüvitamise määra, murrangulise tehnoloogiaga seotud projektikonkurssidele eraldatud summad ning vastavalt finantsmääruse artiklile ▌195▌ 31. juuliks 2024 antud rahalist abi. Vahehindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta, üksikute projektidega seotud riikide arvu ja võimaluse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

3. Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast 31. detsembrit 2027 viib komisjon läbi fondi rakendamise lõpphindamise. Lõplik hindamisaruanne sisaldab rakendamise tulemusi ja ajastust silmas pidades võimaluse piires fondi mõju. Aruandes, mis põhineb liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ja peamiste sidusrühmade asjaomastel konsultatsioonidel, hinnatakse edusamme, mida on tehtud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Programm aitab ka kindlaks teha valdkonnad, milles liit on kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate arendamisel sõltuv kolmandatest riikidest. Komisjon analüüsib ka piiriülest osalust, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust fondi raames ellu viidud projektides ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse ning fondi panust võimearendusplaanis tuvastatud puuduste kõrvaldamisse . Hindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust.

4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 33

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli ▌127 ▌kohasele üldisele kindlusele. Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287.

Artikkel 34

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb fondis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab see riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, ▌OLAF ile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti ▌juurdlusi.

Artikkel 35

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1. Liidu vahendite saajad teadvustavad vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti tegevusi ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Teadustegevuse tulemustel põhinevate teaduslike publikatsioonide avaldamise võimalusi reguleeritakse toetus- või rahastamislepingus.

2. Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2a. Fondile eraldatud rahalised vahendid võivad aidata kaasa ka teabe levitamise, kontaktide loomise ja teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamisele, eelkõige kui nende eesmärk on avada tarneahelaid, et edendada VKEde piiriülest osalemist.

V JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Delegeeritud õigusaktid

1. Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 2018 / 1092 (Euroopa kaitsepoliitika tööstusliku arendamise programm) tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks.

Artikkel 38

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste tegevuste jätkumist või muutmist kuni nende tegevuste lõpetamiseni määruse (EL) 2018/1092 ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel, ning nimetatud määrust kohaldatakse nende tegevuste suhtes kuni nende lõpetamiseni , samuti nende tulemuste suhtes .

2. Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäijate, Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel algatatud tegevuste vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(3) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30).

(7) Viidet ajakohastatakse: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkulepe on kättesaadav aadressil: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC

(9) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(11) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

(14) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(18) ELT L 274, 15.10.2013, lk 1.

LISA

NÄITAJAD, MILLE ABIL ANTAKSE ARU FONDI ERIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL TEHTUD EDUSAMMUDE KOHTA

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk:

Näitaja 1

Osalejad

Mõõtmise alus: kaasatud õigussubjektide arv (jaotatud omakorda suuruse, liigi ja päritolu järgi)

Näitaja 2

Koostöö teadusuuringute valdkonnas

Mõõtmise alus:

2.1	rahastatud projektide arv ja väärtus

2.2	piiriülene koostöö: VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatega sõlmitud lepingute osakaal

2.3	selliste vahendite saajate osakaal, kes enne fondi jõustumist ei osalenud kaitserakendustega seotud teadustegevuses

Näitaja 3

Innovaatilised tooted

Mõõtmise alus:

3.1	fondist rahalist toetust saavatel projektidel põhinevate uute patentide arv

3.2	patentide üldjaotus keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, VKEde ja selliste õigussubjektide vahel, kes ei ole ei keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ega VKEd

3.3	patentide üldjaotus liikmesriigi kohta

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk:

Näitaja 4

Koostöövõime arendamise projektid

Mõõtmise alus: Selliste rahastatud tegevuste arv ja väärtus , milles käsitletakse võimearendusplaanis tuvastatud võimelünki

Näitaja 4

Alaline toetus kogu teadus- ja arendustegevuse tsükli jooksul

Mõõtmise alus: intellektuaalomandi õiguste olemasolu või eelmiste toetatud tegevuste tulemused

Näitaja 5

Töökohtade loomine/toetamine:

Mõõtmise alus: kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuses tegutsevate toetust saavate töötajate arv liikmesriigi kohta

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1001

P8_TA(2019)0431

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas (COM(2018)0093 – C8-0112/2018 – 2018/0042(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/75)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0093),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0112/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. augusti 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0384/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 382, 23.10.2018, lk 2.

(2) ELT C 367, 10.10.2018, lk 56.

P8_TC1-COD(2018)0042

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2160) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1002

P8_TA(2019)0432

Pandikirjad ja pandikirjade avalik järelevalve ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (COM(2018)0094 – C8-0113/2018 – 2018/0043(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/76)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0094),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 53 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0113/2018),

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0390/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 56.

P8_TC1-COD(2018)0043

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/…, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/2162) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Avaldus delegeeritud määruse (EL) 2015/61 muutmise kohta seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatavate likviidsuskatte nõuetega

Pandikirjade likviidsuspuhvri nõuded, mis on sätestatud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL)] ettepaneku artiklis 16, võivad tingida kattumise nõuetega, mille kohaselt peavad krediidiasutused hoidma üldist likviidsuspuhvrit, nagu on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2015/61.

Et lahendada kõnealuse kattumise probleem ja tagada samal ajal, et pandikirjade likviidsuspuhvri nõuet kohaldatakse ka perioodil, mil kohaldatakse likviidsuskattekordajat, soovib komisjon muuta delegeeritud määrust (EL) 2015/61, et võtta arvesse pandikirjade eriolukorda. Kõnealune muudatus tuleks vastu võtta õigel ajal, et see jõustuks enne pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade järelevalvet käsitleva direktiivi kohaldamise kuupäeva.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1005

P8_TA(2019)0433

InvestEU ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm (COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/77)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0439),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 173 ja artikli 175 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0257/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse presidendi 25. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeestele, mis käsitleb parlamendi lähenemisviisi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku valdkondlike programmide suhtes,

—	võttes arvesse nõukogu 1. aprilli 2019. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, mis kinnitab läbirääkimiste käigus kaasseadusandjate saavutatud ühisseisukohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit, samuti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0482/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 131.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 310.

(3) Käesolev seisukoht asendab 16. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0026).

P8_TC1-COD(2018)0229

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse InvestEU programm

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 173 ja artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Võrreldes 2,2 %ga ELi SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal liidus 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust pikaajalise majanduskasvu toetamiseks tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringuid innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb endiselt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki kindlates sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

(2)

Hindamistulemused osutavad, et ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus kasutatavad mitmesugused rahastamisvahendid on mõningal määral kattunud. Selline mitmekesisus on teinud asja keeruliseks ka vahendajatele ja lõppsaajatele, kes pidid arvestama eri rahastamiskõlblikkus- ja aruandluseeskirjadega. Kooskõlastatud eeskirjade puudumine takistas liidu eri vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks aidanud toetada projekte, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks muu hulgas Euroopa investeerimiskava alusel loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga saadud kogemuse põhjal luua üksainus fond – InvestEU fond, et pakkuda lõppsaajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades finantstoetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu sekkumise mõju, vähendades samal liidu eelarve kulusid.

(3)

Viimastel aastatel on liit võtnud vastu kõikehõlmavad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt Euroopa 2020. aasta strateegia, kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, liidu ringmajanduse loomise tegevuskava, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia , ELi tasandi kaugeleulatuvad julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid, Euroopa ▌kosmosestrateegia ning Euroopa sotsiaalõiguste sammas . InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

(4)

Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, mille alusel tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad vajaduse korral koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide või liidu (või mõlema) vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need aitama kasutada liidu rahalisi vahendeid järjekindlalt ja maksimeerida sellise rahalise toetuse lisandväärtust, mida saadakse eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist, kui see on asjakohane.

(5)

InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet ja sotsiaalmajanduslikku lähenemist , sealhulgas innovatsiooni, digiteerimise ja ringmajanduse põhimõtetele vastava ressursside tõhusa kasutamise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust ja kaasatust ning sotsiaalset vastupanuvõimet ▌ning liidu kapitaliturgude integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks InvestEU fond toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja vajaduse korral rakenduspartnerite rahalise osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, aga InvestEU fondi toetus peaks samal ajal eelkõige tooma pikaajalist strateegilist kasu liidu peamistes poliitikavaldkondades, mis jääksid muidu rahastamata või oleksid alarahastatud, aidates nii kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Fondist tuleks toetust anda paljudele eri sektoritele ja piirkondadele, kuid samal ajal tuleb vältida toetuste liigset koondumist ühte sektorisse või piirkonda.

(5a)

Kultuuri- ja loomesektor on vastupidav ja kiiresti kasvav liidu majandussektor, kus intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil luuakse nii majanduslikku kui ka kultuurilist väärtust. Kuna see vara on aga immateriaalne, on nendes sektorites keeruline saada erasektorist raha, mida on investeerimiseks, laiendamiseks ja rahvusvahelisel tasandil konkureerimiseks väga vaja. InvestEU programmiga tuleks jätkata kultuuri- ja loomesektori VKEde ja organisatsioonide rahasaamise võimaluste parandamist.

(6)

InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sh kultuuripärandisse, et soodustada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa liidus heaolu parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele ning suuremale majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele . InvestEU fondist rahastatavad projektid peaksid vastama liidu keskkonna- ja sotsiaalstandarditele, mille hulka kuuluvad ka tööõigused. InvestEU fondist antav toetus peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi.

(7)

Liit on heaks kiitnud eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides ning 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kestliku arengu edendamiseks võtta palju mõjusamaid meetmeid. Seepärast tuleks InvestEU fondi ülesehituses kestliku arengu põhimõtteid võimalikult palju arvesse võtta.

(8)	InvestEU programm peaks aitama luua liidus jätkusuutlikku rahastamissüsteemi, mis toetab erasektori kapitalivoogude ümbersuunamist jätkusuutlikesse investeeringutesse kooskõlas komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavas (4) esitatud eesmärkidega.

(9)

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vältel 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ja saavutataks iga-aastane sihttase 30 % niipea kui võimalik ja hiljemalt 2027. aastaks . InvestEU programmi raames võetavate meetmetega tuleks vähemalt 40 % kogu InvestEU programmi rahastamispaketist eraldada kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(10)

InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös võimalike rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse asjakohaselt kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks (5)], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. InvestEU programm peaks ühtlasi toetama kestliku arengu eesmärkide muude mõõtmete elluviimist.

(11)

Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on pooled kümnest kõige suuremast maailmamajandust ähvardavast ohust seotud keskkonnaga. Selliste ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase , maismaavee ja ookeanide saastumine, äärmuslikud ilmastikunähtused, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning suutmatus kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda. Keskkonnakaitse põhimõtted on tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud edendama keskkonnaalaseid eesmärke. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja tegemisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL (6) raames. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(12)

Liidult suurt toetust saavate projektide puhul , eelkõige taristuvaldkonnas, peaks rakenduspartner hindama, kas projektidel on keskkonna-, kliima- või sotsiaalne mõju, ja kui on, siis tuleks hinnata nende projektide jätkusuutlikkust vastavalt suunistele, mille komisjon peaks välja töötama tihedas koostöös InvestEU programmi võimalike rakenduspartneritega, kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, ja kooskõlas liidu muude programmide raames välja töötatud suunistega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaksid need suunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust , ning suunistes sätestatud teatavast suurusest väiksemad projektid tuleks jätkusuutlikkuse hindamisest välja jätta . Kui rakenduspartner jõuab järeldusele, et jätkusuutlikkust ei ole vaja hinnata, peaks ta seda investeeringute komiteele põhjendama. Käesoleva määruse alusel ei tohiks toetada toiminguid, mis ei ole kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas.

(13)

Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse , eelkõige seoses omavahelise ühendatuse ja energiatõhususe ning Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisega, on esmatähtsad, et saavutada liidu kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas täita liidu võetud kohustused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ning energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu tuleks InvestEU fondist anda toetust investeeringutele transpordi, energia, sealhulgas energiatõhususe ning taastuvate ja muude ohutute ja säästvate vähesaastavate energiaallikate , keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas. InvestEU programmis tuleks esmatähtsaks pidada valdkondi, millesse on investeeritud liiga vähe ja mis vajavad lisainvesteeringuid . Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja suurendab sünergilist toimet asjakohaste liidu transpordi-, energia- ja digivaldkonna programmide lõikes. Julgeoleku- ja muude ohtude tõttu peaksid liidu toetust saavad investeerimisprojektid hõlmama taristu vastupidavust, sh taristu hooldust ja ohutust, ning tuleks arvesse võtta kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

(13a)

InvestEU programm peaks vajaduse korral kaasa aitama [muudetud taastuvenergia direktiivi] ja [juhtimismääruse] eesmärkide saavutamisele ning soodustama investeerimisotsustes energiatõhususe tähtsustamist.

(13b)

Tõeliselt mitmeliigiline transport annab võimaluse luua tõhus ja keskkonnasäästlik transpordivõrgustik, milles kasutatakse kõigi transpordiliikide potentsiaali maksimaalselt ära ja luuakse nende koostoime. InvestEU programmist võiks toetada investeeringuid mitmeliigilistesse transpordisõlmedesse, mis on oma märkimisväärsest majanduslikust potentsiaalist ja ärilisest mõttekusest hoolimata erainvestorite jaoks väga riskantsed . Programmiga tuleks toetada ka intelligentsete transpordisüsteemide arendamist ja kasutamist. InvestEU programm peaks aitama tõhustada selliste tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehtavaid pingutusi, mis aitavad suurendada sõidukite ja maanteetaristu ohutust .

(13c)

InvestEU programmiga tuleks sinise majanduse projektide ja ettevõtete arendamise ning programmi rahastamispõhimõtete kaudu toetada meresid ja ookeane puudutavaid ELi meetmeid. See võib hõlmata sekkumismeetmeid, mida võetakse merendusettevõtluses ja -tööstuses, s.o uuenduslikus ja konkurentsivõimelises meretööstuses, aga ka taastuvas mereenergias ja ringmajanduses.

(14)

Kuigi investeeringute kogusumma liidus suureneb, ei ole investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad. Sellest tulenev teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute nappus kahjustab liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet ning liidu kodanike elukvaliteeti. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi, ning eelkõige aidata parandada ja võtta kasutusele lahendusi liidus äritasandil, et muuta need konkurentsivõimeliseks maailmaturul ning edendada koostoimes programmiga „Euroopa horisont“ liidu säästva tehnoloogia alast tipptaset ülemaailmsel tasandil, sh Euroopa Innovatsiooninõukogus . Seetõttu tuleks kõnealuse sihipärase toetuse andmisel tugineda kindlalt kogemustele, mis on saadud programmis „Horisont 2020“ kasutatud rahastamisvahenditega, nagu InnovFin, tänu millele tekkis innovaatilistel ettevõtetel võimalus saada raha lihtsamini ja kiiremini .

(14a)

Turism on oluline liidu majandusharu ja InvestEU programm peaks aitama tugevdada selle pikaajalist konkurentsivõimet, toetades säästvat, innovaatilist ja digitaalturismi soodustavaid meetmeid.

(15)

Tuleb teha kiiresti märkimisväärseid jõupingutusi, et investeerida digiüleminekusse ja seda soodustada ning tuua kasu kõikidele liidu kodanikele ja ettevõtetele. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama suured investeeringuid, sealhulgas kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga investeeringu tehisintellekti.

(16)

▌VKEd moodustavad liidu ettevõtetest üle 99 % ning nende majanduslik väärtus on märkimisväärne ja väga suur ▌. Siiski on neil raha keeruline saada, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete vajadusest säilitada konkurentsivõime ning tegeleda selleks digiteerimise, rahvusvahelistumise , ringmajanduspõhimõtetele ülemineku ja innovatsiooniga ning täiendada oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikatele, sest tavaliselt nad ei emiteeri võlakirju ning neil on börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele vaid piiratud juurdepääs. VKEd ja sotsiaalsed ettevõtted kasutavad üha rohkem ka selliseid innovaatilisi lahendusi nagu terve ettevõtte või selles osaluse omandamine töötajate poolt. VKEdel, kes tegelevad peamiselt immateriaalse varaga, on raha saada veel keerulisem. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, ja teha raha saamine nende jaoks lihtsamaks ning pakkuda mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada asutamist, kasvu, innovatsiooni ja kestlikku arengut , tagada nende konkurentsivõime, panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal ning luua majanduses suutlikkus luua töökohti ja sotsiaalset heaolu . See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. Seetõttu peaks InvestEU fond tuginema COSME-le ja teistele tulemuslikele programmidele ning pakkuma äriühingutele käibekapitali ja investeeringuid kogu elutsükli jooksul, rahastades liisingutehinguid ja andes võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärasematele finantstoodetele.

(17)

Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta (7) ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises (8) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni liidu raamistikus , on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele , kultuurile, tööhõivele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele . Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning vähekaitstud elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse liidu tasandil. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, kaasa arvatud töötajate ümberõppesse ja oskuste suurendamisse, sealhulgas piirkondades, mis sõltuvad CO2-mahukast tööstusest ja mida mõjutab struktuurne üleminek vähese CO2-heitega majandusele, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste, sotsiaaleluruumide , kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses vähekaitstud elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla järgmisel aastakümnel valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul, tuleb investeerida inimkapitali, sotsiaaltaristusse, mikrorahastamisse, eetiliste ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete ning sotsiaalse solidaarsuse institutsioonide rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes (9) on esile toodud vähemalt 1,5 triljoni euro suurune investeeringute kogupuudujääk (ajavahemikus 2018–2030) sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali , samuti selliste alternatiivsete finantsteenuste osutajate nagu eetilised, sotsiaalsed ja jätkusuutlikud osalejad ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

(18)	InvestEU fond peaks tegutsema nelja poliitikaharu kaudu, mis kajastavad liidu poliitika peamisi prioriteete, nimelt jätkusuutlik taristu, teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine, VKEd ning sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

(18a)

VKEde poliitikaharus tuleks põhitähelepanu pöörata VKEde toetamisele, kuid sellest harust võib toetust anda ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Muud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad peaksid olema rahastamiskõlblikud ülejäänud kolme poliitikaharu raames.

(19)

Iga poliitikaharu peaks koosnema kahest osast, st ELi osast ja liikmesriigi osast. ELi osa kaudu tuleks kõrvaldada liiduüleseid või liikmesriigis esinevaid konkreetseid turutõrkeid või lahendada liiduüleseid või liikmesriigis esinevaid konkreetseid mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil; toetatavatel meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Liikmesriigi osa peaks andma liikmesriikidele ning asjaomase liikmesriigi kaudu ka piirkondlikele asutustele võimaluse eraldada osa eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide vahenditest ELi tagatise eraldisteks, et kasutada ELi tagatist rahastamis- ja investeerimistoiminguteks, et kõrvaldada konkreetsed turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi oma territooriumil, nagu on sätestatud osaluslepingus, sealhulgas vähekaitstud ja kaugemates piirkondades, nagu liidu äärepoolseimad piirkonnad, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide eesmärgid. Meetmed, mida toetatakse InvestEU fondist ELi või liikmesriigi osa kaudu, ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

(20)

Liikmesriigi osa tuleks luua spetsiaalselt nii, et oleks võimalik kasutada liidu tagatise andmiseks eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid fonde. See võimalus suurendaks liidu tagatud eelarvelise tagatise lisaväärtust, pakkudes seda suuremale hulgale lõppsaajatele ja projektidele ning mitmekesistades eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide eesmärkide täitmise vahendeid, tagades samas tingimuslike kohustuste ühtse riskijuhtimise, rakendades komisjoni poolt eelarve kaudse täitmise raames antud tagatist. Liit peaks tagama liikmesriigi osa raames komisjoni ja rakenduspartnerite vahel sõlmitud tagatislepingutega ette nähtud rahastamis- ja investeerimistoimingud, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid peaksid tegema tagatisse eraldised vastavalt eraldiste määrale, mille on kindlaks määranud komisjon ja nagu on sätestatud liikmesriigiga allkirjastatud osaluslepingus , võttes aluseks toimingute laadi ja sellest tuleneva eeldatava kahju, ja liikmesriigid kannaksid eeldatavat kahju ületava kahju, andes liidule kompensatsioonitagatise. Sellised kokkulepped tuleks sõlmida ühtses osaluslepingus iga liikmesriigiga, kes vabatahtlikult otsustab sellist võimalust kasutada. Osalusleping peaks hõlmama ühte või mitut konkreetset tagatislepingut, mida rakendatakse asjaomases liikmesriigis , ning kõiki InvestEU fondi reeglite alusel piirkondadele ette nähtud tagatisi . Eraldiste määra kehtestamiseks igal üksikjuhul eraldi tuleb teha erand määruse (EL, Euratom) nr 2018/1046 (10) („finantsmäärus“) artikli 211 lõikest 1. Selline ülesehitus näeks ette ka ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad eelarvelist tagatist, mida toetatakse keskselt hallatavatest fondidest või eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, mis hõlbustaks nende kombineerimist.

(20a)

Komisjoni ja EIP grupi vahel tuleks luua partnerlussidemed, mis põhinevad kummagi partneri suhtelistel tugevatel külgedel ja mille eesmärk on tagada maksimaalne poliitiline mõju, vahendite tõhus kasutamine, eelarve ja riskijuhtimise hoolikas järelevalve ning mille kaudu tuleks toetada tõhusat ja kaasavat otsest juurdepääsu.

(20b)

Peale EIP grupi peaks komisjon uurima ka teiste võimalike rakenduspartnerite seisukohti investeerimissuuniste, kliimajälgimis- ja jätkusuutlikkussuuniste ning vajaduse korral ühiste meetodite kohta, et tagada kaasatus ja toimimine kuni juhtimisorganite loomiseni, mille järel tuleks rakenduspartnerid kaasata nõuandekogu ja juhatuse raames.

(21)

InvestEU fond peaks olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, naabruspoliitikaga hõlmatud riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel. See peaks võimaldama pidevat koostööd asjaomaste riikidega, kui see on asjakohane, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

(22)

Käesoleva määrusega kehtestatakse muudele InvestEU programmi meetmetele kui ELi tagatise jaoks eraldiste tegemine rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [viide tuleb uue institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel ajakohastada: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (11) punkti 17] tähenduses.

(23)	ELi tagatis summas 40 817 500 000 eurot (jooksevhindades) liidu tasandil peaks eeldatavasti kaasama rohkem kui 698 194 079 000 eurot lisainvesteeringuid kogu liidus ja tuleks ▌jaotada poliitikaharude vahel.

(23a)

Komisjon märkis … [kuupäev], et „[p]iiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, tuleks liikmesriikide ühekordseid sissemakseid – kas liikmesriigi poolt või valitsemissektorisse klassifitseeritavate või liikmesriigi nimel tegutsevate riigi tugipankade poolt – valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse käsitada põhimõtteliselt ühekordsete meetmetena nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 tähenduses. Piiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, kaalub komisjon peale selle, mil määral on InvestEU kui EFSI-le järgneva vahendi suhtes võimalik kohaldada sama käsitlusviisi, mida paindlikkust käsitlevas komisjoni teatises kohaldati EFSI suhtes, pidades silmas ühekordseid rahamakseid, mille liikmesriigid teevad seoses liikmesriigi osaga ELi tagatise lisasumma rahastamiseks.“

(24)

InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on vajaduse korral kontakt lõppvahendajatega, ja lõppsaajatega. Rakenduspartnerite valik peaks olema läbipaistev ja huvide konflikte ei tohi tekkida. Komisjoni peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi eesmärkidele ja kõlblikkuskriteeriumidele. Tagatise riskijuhtimine ei tohiks takistada rakenduspartnerite otsest juurdepääsu tagatisele. Kui tagatis on rakenduspartneritele antud ELi osa raames, peaksid nad olema täielikult vastutavad kogu investeerimisprotsessi ning rahastamis- või investeerimistoimingute nõuetekohaste hoolsusmeetmete eest. InvestEU fond peaks toetama projekte, millel on tüüpiliselt kõrgem riskiprofiil kui projektidel, mida toetatakse rakenduspartnerite tavategevusega, ja mida ei saaks ajavahemikul, mil ELi tagatist on võimalik kasutada, teiste avaliku või erasektori rahastamisallikatega ilma InvestEU fondi toetuseta üldse või samas ulatuses ellu viia.

(24a)

InvestEU fondil peaks olema juhtimisstruktuur, mille toimimine peaks olema kooskõlas selle ainsa eesmärgiga, s.o tagada ELi tagatise nõuetekohane kasutamine kooskõlas investeerimisotsuste poliitilise sõltumatuse tagamisega. Juhtimisstruktuuri peaksid moodustama nõuandekogu, juhatus ja täiesti sõltumatu investeeringute komitee. Juhtimisstruktuuri üldises koosseisus tuleks püüda saavutada sooline tasakaal. Juhtimisstruktuur ei tohiks minna vastuollu EIP grupi ega teiste rakenduspartnerite otsustusprotsessiga, sekkuda otsuste tegemisse ega asendada nende vastavaid juhtorganeid.

(25)

Tuleks luua nõuandekogu, kuhu kuuluvad rakenduspartnerite ja liikmesriikide esindajad ning üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimetatud ekspert ja üks Regioonide Komitee nimetatud ekspert , et vahetada teavet ja arvamusi InvestEU fondi raames kasutatavate finantstoodete kohta ning arutada muutuvate vajaduste ja uute toodete, sealhulgas konkreetsete piirkondlike turulünkade üle.

(25a)

Juhatus, mis koosneb komisjoni esindajatest, rakenduspartneritest ja ühest hääleõiguseta eksperdist, kelle on nimetanud Euroopa Parlament, peaks kindlaks määrama InvestEU programmi strateegilised ja praktilised suunised.

(26)	Komisjon peaks hindama rakenduspartnerite esitatud investeerimis- ja rahastamistoimingute kooskõla liidu õiguse ja poliitikaga, samas kui otsused rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaksid lõpuks tegema rakenduspartnerid.

(27)	Investeeringute komiteed peaks abistama sõltumatu sekretariaat, mida haldab komisjon ja kes allub investeeringute komitee eesistujale .

(28)

Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma seisukohale seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, andes seeläbi projektidega seotud investeeringute hindamise raames väliseksperdi arvamuse. Investeeringute komitee peaks tegutsema eri koosseisudes, et parimal viisil hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid.

(29)

InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda ▌lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks EIP grupp jääma InvestEU fondi ELi osa raames privilegeeritud rakenduspartneriks. Lisaks EIP grupile peaksid liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma täiendavaid finantstooteid, pidades silmas, et nende kogemused ja suutlikkus riigi ja piirkondlikul tasandil võib tuua kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel kogu liidu territooriumil , ning tagama projektide õiglase geograafilise tasakaalu . InvestEU programmi tuleks rakendada nii, et see soodustaks väiksematele ja noorematele tugipankadele või finantseerimisasutustele võrdsete tingimuste loomist. Lisaks peaks olema võimalik kasutada rakenduspartnerina muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis eriteadmiste ja kogemuste seisukohast teatavates liikmesriikides ning kui neil on ELi enamusosalus . Samuti peaks olema võimalik rakenduspartnerina tegutseda muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

(30)

Geograafilise mitmekesistamise edendamiseks võib luua investeerimisplatvormid, mis ühendavad rakenduspartnerite jõupingutused ja eksperditeadmised teiste liikmesriikide tugipankadega, kellel on rahastamisvahendite kasutamisel vähe kogemusi. Selliseid struktuure tuleks soodustada, muu hulgas InvestEU nõustamiskeskuselt saadava toetuse abil. Et soodustada investeerimisplatvormide kasutamist asjakohastes sektorites, tuleb kokku tuua kaasinvesteerijad, avaliku sektori asutused, eksperdid, haridus-, koolitus- ja teadusasutused, asjaomased sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad ning muud liidu, liikmesriikide ja piirkondade tasandil tegutsevad asjaomased isikud.

(31)

Liikmesriigi osa raames antav ELi tagatis tuleks eraldada mis tahes rakenduspartnerile, kes on kõlblik vastavalt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktile c, sealhulgas riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja muud rahvusvahelised finantseerimisasutused . Liikmesriigi osa raames rakenduspartnerite valimisel peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi esitatud ettepanekuid , nagu on ette nähtud osaluslepingus . Kooskõlas finantsmääruse artikliga 154 peab komisjon hindama rakenduspartneri eeskirju ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni eeskirjad ja menetlused.

(32)

Rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaks lõppkokkuvõttes tegema otsuse rakendusparter tema enda nimel, neid tuleks rakendada vastavalt tema sise-eeskirjadele , -meetmetele ja -menetlustele ning neid tuleks kajastada tema finantsaruannetes või vajaduse korral avaldada finantsaruannete lisades . Seepärast peaks komisjon kajastama üksnes rahalisi kohustusi, mis tulenevad ELi tagatisest, ja avalikustama maksimaalse tagatissumma, sealhulgas kogu asjakohase teabe antud tagatise kohta.

(33)

InvestEU fondil peaks olema vajaduse korral võimalik sujuvalt , tõrgeteta ja tõhusalt ühendada toetused või rahastamisvahendid (või mõlemad), mida rahastatakse liidu eelarvest või muudest rahastamisvahenditest, nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist, tagatisega olukordades, kus seda on vaja, et parimal viisil toetada investeeringuid konkreetsete turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks.

(34)

Rakenduspartnerite poolt InvestEU programmi raames toetuse saamiseks esitatud projektid, mis hõlmavad segarahastamist koos mõne teise liidu programmi toetusega, peaksid olema terviklikult kooskõlas liidu asjaomase programmi eeskirjades sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega. Otsused ELi tagatise kasutamise kohta tuleks teha InvestEU programmi eeskirjade kohaselt.

(35)

InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist nõustamisalgatuste kaudu, mille viivad ellu kas EIP grupp, teised nõustamispartnerid või komisjon ise . InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama geograafilist mitmekesistamist, et aidata sellega saavutada liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki ning vähendada piirkondlikke erinevusi. InvestEU nõustamiskeskus peaks pöörama eritähelepanu väikeste projektide koondamisele suurematesse portfellidesse. Komisjon, EIP grupp ja teised nõustamispartnerid peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus, võttes arvesse kohalike rakenduspartnerite ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse asjatundlikkust ja kohalikku suutlikkust. Lisaks peaks InvestEU nõustamiskeskus tagama keskse kontaktpunkti, mille kaudu ta annab asutustele ja projektiarendajatele projektide arendamisel abi .

(35a)

InvestEU nõustamiskeskuse loomisel peaks komisjon selle peamiseks partneriks võtma EIP grupi ning tugineda tuleks eelkõige Euroopa investeerimisnõustamise keskuse varal saadud kogemustele. Komisjon peaks vastutama InvestEU nõustamiskeskuse poliitilise juhtimise ja keskse kontaktpunkti haldamise eest. EIP grupp peaks poliitikaharu kaudu nõustamisalgatusi ellu viima. Peale selle peaks EIP grupp osutama komisjonile operatiivteenuseid, sh esitama teavet strateegiliste ja poliitiliste suuniste koostamiseks, tegema kindlaks olemasolevad ja loodavad nõustamisalgatused, hindama nõustamisvajadusi ja andma komisjonile nõu, kuidas neid vajadusi olemasolevate või uute nõustamisalgatuste kaudu kõige paremini täita.

(36)

Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse vajaduse korral ning olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et InvestEU nõustamiskeskusel on kohalikud esindused ja olemas on kohalikud partnerid , kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi. Kohalikul tasandil nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks ning tõhususe, koostoime ja geograafilise toe katvuse tagamiseks kogu liidus peaks InvestEU nõustamiskeskus tegema koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega ja kasutama nende eriteadmisi.

(36a)

InvestEU nõustamiskeskus peaks andma nõustamistuge väikestele projektidele ja idufirmade projektidele, eriti kui idufirmad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega, ning võtma seejuures arvesse, kas on olemas teisi teenusepakkujaid, kes suudavad osutada selliseid teenuseid, ja püüdma luua nendega koostoimet.

(37)

Seoses InvestEU fondiga on vaja anda projekti väljatöötamise ja suutlikkuse suurendamise toetust, et edendada kvaliteetsete projektide algatamiseks vajalikku organisatsioonilist suutlikkust ja turuarendust . Eesmärk on peale selle luua tingimused võimalike kõlblike abisaajate arvu suurendamiseks tärkavates turusegmentides, eelkõige juhul, kui üksikute projektide väikse mahu tõttu on tehingukulu projekti tasandil märkimisväärselt suurem, näiteks sotsiaalse rahastamise valdkonnas , sh heategevusorganisatsioonid, ning kultuuri- ja loomesektoris . ▌Suutlikkuse suurendamise toetus peaks täiendama muude liidu programmide raames võetud meetmeid, mis hõlmavad konkreetset poliitikavaldkonda. Pingutusi tuleks teha ka selleks, et toetada võimalike projektiarendajate, eelkõige kohalike organisatsioonide ja ametiasutuste suutlikkuse suurendamist.

(38)

Tuleks luua InvestEU portaal, mis on kergesti ligipääsetav ja kasutusmugav projektide andmebaas, mis aitab muuta rahastamist taotlevad investeerimisprojektid nähtavamaks, keskendudes eelkõige sellele, et luua rakenduspartnerite jaoks selliste võimalike investeerimisprojektide register, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

(39)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (12) punktidele 22 ja 23 on vaja InvestEU programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata InvestEU programmi mõju kohapeal.

(40)

Tuleks rakendada väljund-, tulemus- ja mõjunäitajatel põhinevat kindlat seireraamistikku, et jälgida edusamme liidu eesmärkide saavutamisel. Et täita aruandekohustust Euroopa kodanike vastu, peaks komisjon igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande InvestEU programmi edusammude, mõju ja toimingute kohta.

(41)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(42)	InvestEU programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [uus finantsmäärus]. Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid eelarveliste tagatiste kohta.

(43)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 2018/1046 (13) („finantsmäärus“) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (14), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (15), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (16) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (17) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste , sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (18). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(44)

Kolmandad riigid, kes kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, võivad osaleda liidu programmides EMP lepingu alusel kehtestatud koostööraamistikus, milles nähakse ette programmide rakendamine kõnealuse lepingu alusel tehtava otsusega. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vajalikud õigused ja juurdepääs vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastane Ametile ja Euroopa Kontrollikojale, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(45)

Vastavalt [ajakohastada viidet vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 88] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui InvestEU programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(46)

Selleks et täiendada käesoleva määruse vähemolulisi sätteid investeerimissuunistega ja näitajate tulemustabeliga , hõlbustada tulemusnäitajate kiiret ja paindlikku kohandamist ning kohandada eraldiste määra, tuleks anda komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses eri poliitikaharude alla kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks investeerimissuuniste ning tulemustabeli koostamisega, käesoleva määruse III lisa läbivaatamisega, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, ja eraldiste määra kohandamisega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaksid investeerimissuunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

InvestEU programm peaks aitama kõrvaldada liiduüleseid ja/või liikmesriigi konkreetseid turutõrkeid ja lahendama mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning nägema ette innovatiivsete finantstoodete testimise kogu liidus ja nende levitamise süsteemid keeruliste turutõrgete puhul. Seetõttu on põhjendatud võtta meetmeid liidu tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, mille raames antakse ELi tagatis rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingute toetamiseks , mis toetavad liidu sisepoliitikat.

Samuti luuakse käesoleva määrusega nõustamismehhanism, millega toetatakse investeerimiseks sobivate projektide arendamist ja rahastamisele juurdepääsu ning suurendatakse sellega seotud suutlikkust („InvestEU nõustamiskeskus“). Samuti luuakse sellega andmebaas, mis tagab nähtavuse projektidele, millele projektiarendajad otsivad rahastamist, ja mille kaudu saavad investorid teavet investeerimisvõimaluste kohta („InvestEU portaal“).

Määruses sätestatakse InvestEU programmi eesmärgid, ELi tagatise eelarve ja summa aastateks 2021–2027, liidu kasutatavad rahastamisvormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„segarahastamistoimingud“ – liidu eelarvest toetatavad toimingud, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või tagasimakstav toetus või mõlemad arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatavas vormis toetusega; kõnealuse määratluse kohaldamisel võib muudest allikatest kui liidu eelarve rahastatavaid liidu programme (nt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond) ühendada liidu eelarvest rahastavate liidu programmidega;

1a)	„EIP“ – Euroopa Investeerimispank;

1b)	„EIP grupp“ – Euroopa Investeerimispank ja selle tütarettevõtted või muud üksused, nagu on määratletud EIP põhikirja artikli 28 lõikes 1;

1c)	„rahaline osalus“ – rakenduspartneri osalus tema riskivõtmissuutlikkuse vormis, mille kohta kehtivad samad tingimused mis ELi tagatise puhul, või muus vormis, mille abil on võimalik InvestEU programmi tulemuslikult ellu viia ja tagada huvide vastavusse viimine;

1d)	„osalusleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja üks või mitu liikmesriiki määravad kindlaks, milliste tingimuste kohaselt tuleb ELi tagatist liikmesriigi osa puhul kasutada, nagu on sätestatud artiklis 9;

2)	„ELi tagatis“ – liidu eelarvega antud tagasivõtmatu, tingimusteta ja nõudmisel rakendatav tagatis, mille puhul jõustuvad finantsmääruse artikli 219 lõike 1 kohased eelarvelised tagatised siis, kui rakenduspartneritega sõlmitakse individuaalsed tagatislepingud;

3)	„finantstoode“ – ▌rahastamismehhanism või -kord, mille tingimuste alusel pakub rakenduspartner lõppsaajale otsest või vahendatud rahastamist artiklis 13 osutatud mis tahes vormis;

„rahastamis- ja/või investeerimistoimingud“ – finantstoodete vormis rahastamise otsene või kaudne pakkumine lõppsaajale rakenduspartneri poolt tema enda nimel vastavalt tema sise-eeskirjadele , -meetmetele ja -menetlustele ning kajastatuna tema finantsaruannetes või avaldatuna vajaduse korral finantsaruannete lisades ;

„eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid“ – fondid, mille puhul on ette nähtud võimalus eraldada nendest fondidest summasid eelarvelise tagatise eraldisteks InvestEU fondi liikmesriigi osa raames; sellised fondid on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;

„tagatisleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja rakenduspartner määravad kindlaks tingimused, mille alusel esitatakse rahastamis- või investeerimistoimingud, millele taotletakse ELi tagatist, antakse kõnealustele toimingutele eelarveline tagatis ja rakendatakse need kooskõlas käesoleva määruse sätetega;

7)	„rakenduspartner“ – kõlblik vastaspool, nt finantseerimisasutus või muu vahendaja, kellega komisjon sõlmib tagatislepingu ▌;

8)	„InvestEU nõustamiskeskus“ – artiklis 20 määratletud tehnilise abi andmise keskus;

8a)	„nõustamisleping“ – õiguslik vahend, milles komisjon ja nõustamispartner määravad kindlaks InvestEU nõustamiskeskuse rakendamise tingimused;

8b)	„nõustamisalgatus“ – investeeringute tegemist toetavad tehniline abi ja nõustamisteenused, sh suutlikkuse suurendamise meetmed, nagu on määratletud artikli 20 lõigetes 1 ja 2, mida osutavad nõustamispartnerid, välised teenusepakkujad, kellega komisjon on sõlminud lepingu, või rakendusamet;

8c)

„nõustamispartner“ – kõlblik üksus, nt finantseerimisasutus või muu üksus, kellega komisjon on sõlminud lepingu ühe või mitme nõustamisalgatuse elluviimiseks, välja arvatud nõustamisalgatused, mis viiakse ellu väliste teenusepakkujate kaudu, kellega komisjon on sõlminud lepingu, või rakendusametite poolt;

9)	„InvestEU portaal“ – artiklis 21 määratletud andmebaas;

10)	„InvestEU programm“ – InvestEU fond, InvestEU nõustamiskeskus, InvestEU portaal ja segarahastamistoimingud kokku;

10b)

„investeerimisplatvormid“ – eriotstarbelised vahendid, hallatavad kontod, lepingupõhised kaasrahastamise või riskijagamise kokkulepped või mis tahes muud kokkulepped, mille kaudu üksused suunavad finantsvahendeid mitmesuguste investeerimisprojektide rahastamiseks ning mis võivad hõlmata järgmist:

a)	riigi tasandi või sellest madalama tasandi platvormid, mis koondavad eri investeerimisprojekte konkreetse liikmesriigi territooriumil;

b)	piiriülesed, mitut riiki hõlmavad, piirkondlikud või makropiirkondlikud platvormid, mis koondavad teatavas geograafilises piirkonnas projektidest huvitatud partnereid mitmest liikmesriigist, piirkonnast või kolmandast riigist;

c)	valdkondlikud platvormid, mis koondavad konkreetse sektori investeerimisprojekte;

11)	„mikrorahastamine“ – määruses [[ESF+] number] määratletud mikrorahastamine;

▌

13)	„liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused“ – kutseliselt finantseerimise alal tegutsevad juriidilised isikud, kes on saanud volituse liikmesriigilt või liikmesriigi asutuselt kesksel, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegeleda arenguga või edendustegevusega;

14)	„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „VKEd“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (19) lisas määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

15)	„väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad“ – ettevõtjad, kellel on kuni 499 töötajat ja kes ei ole VKEd;

16)	„sotsiaalne ettevõte“ – määruses [[ESF+] number] määratletud sotsiaalne ettevõte;

17)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.

Artikkel 3

InvestEU programmi eesmärgid

1. InvestEU programmi üldeesmärk on toetada liidu poliitikaeesmärke rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu, mis aitavad kaasa järgmisele:

a)	liidu konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine;

b)	liidu majanduse ja tööhõive kasv , liidu jätkusuutlikkus ning selle keskkonna- ja kliimamõõde, mis aitavad saavutada kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kliimakokkulepe eesmärke ning luua kvaliteetseid töökohti ;

c)	liidu sotsiaalne vastupanuvõime, kaasatus ja innovaatilisus ;

ca)	teaduse ja tehnoloogia arengu soodustamine ning kultuuri, hariduse ja koolituse edendamine;

d)	liidu kapitaliturgude integratsioon ja ühtse turu tugevdamine, sealhulgas lahendused liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja jätkusuutliku rahastamise edendamiseks;

da)	majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse soodustamine.

2. InvestEU programmi erieesmärgid on järgmised:

a)	toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid seoses jätkusuutliku taristuga artikli 7 lõik 1 punktis a osutatud valdkondades;

b)	toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise valdkonnas , sealhulgas toetused innovaatiliste ettevõtete kasvuks ja tehnoloogia turule toomiseks ;

c)	suurendada juurdepääsu rahastamisele ja rahastamise kättesaadavust VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning tugevdada VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate üleilmset konkurentsivõimet ;

suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust sotsiaalsetele ettevõtetele, toetada sotsiaalsete investeeringutega seotud rahastamis- ja investeerimistoiminguid , pädevust ja oskusi ning arendada ja konsolideerida sotsiaalsete investeeringute turgusid artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud valdkondades.

Artikkel 4

ELi tagatise eelarve ja suurus

1. ELi tagatis artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud ELi osa puhul on 40 817 500 000 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %.

ELi tagatise lisasumma võidakse ette näha artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi osa jaoks, tingimusel et liikmesriigid eraldavad vastavalt [ühissätete määruse] number (20)[artikli 10 lõikele 1] ja määruse [ÜPP strateegiakava] number (21) artikli [75 lõikele 1] vastavad summad.

ELi tagatise lisasummana võidakse ette näha ka liikmesriigi poolt liikmesriigi osa jaoks eraldatav rahasumma.

Ka artiklis 5 osutatud kolmandate riikide osalus suurendab esimeses lõigus osutatud ELi tagatist ja selle raames tehtavad eraldised võivad vastavalt [finantsmääruse] [artikli 218 lõikele 2] olla täielikult raha vormis.

2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud summa soovituslik jaotus on esitatud käesoleva määruse I lisas. Komisjon võib I lisas osutatud summasid vajaduse korral kohandada kuni 15 % iga eesmärgi puhul. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igast muudatusest.

3. Rahastamispakett V ja VI peatükis sätestatud meetmete rakendamiseks on jooksevhindades 525 000 000 eurot.

4. Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka InvestEU programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Artikkel 5

InvestEU fondiga ühinenud kolmandad riigid

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud InvestEU fondi ELi osasse ja artikli 7 lõikes 1 osutatud igasse poliitikaharusse võivad teha osamakseid järgmised kolmandad riigid, et osaleda teatavates finantstoodetes kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 218 lõikega 2]:

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja -tingimustega nende riikide osalemiseks liidu programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega, ja vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutes;

Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja -tingimustega nende riikide osalemiseks liidu programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega, ja vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutes;

kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses lepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et

i)	leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;

ii)	lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide rahaliste osaluse arvutamine ja nende halduskulusid. Kõnealust osalust käsitatakse vastavalt [finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna;

iii)	leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;

iv)	lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 6

Liidupoolse rahastamise rakendamine ja vormid

1. ELi tagatist rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii , iii, v ja vi osutatud asutustega. Muid käesoleva määruse kohaseid ELi-poolse rahastamise vorme rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames vastavalt finantsmäärusele, sealhulgas vastavalt VII jaotisele rakendatavad toetused ja vastavalt käesolevale artiklile tehtavad segarahastamistoimingud, ning seda tehakse võimalikult sujuvalt ja tagatakse liidu meetmete tulemuslik ja sidus toetamine .

2. ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud, mis moodustavad osa segarahastamistoimingust, mille puhul kombineeritakse käesoleva määruse kohane toetus liidu ühe või mitme muu programmi alusel antava toetusega, või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad

a)	olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel otsus toetus andmise kohta tehakse;

b)	olema kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Segarahastamistoiming, sealhulgas rahastamisvahend, mida täielikult rahastavad liidu muud programmid või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond ilma käesoleva määruse kohase ELi tagatise kasutamiseta, peab olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel toetust antakse.

4. Vastavalt artikli 6 lõikele 2 tehakse otsus liidu eelarvest tagastamatus vormis toetuse ja/või rahastamisvahendite kohta, mis moodustavad osa lõigetes 2 ja 3 osutatud segarahastamistoimingust, asjaomase liidu programmi eeskirjade alusel ja seda rakendatakse segarahastamistoimingu raames vastavalt käesolevale määrusele ja [finantsmääruse] [X jaotisele].

Aruandlus peab käsitlema ka kooskõla poliitiliste eesmärkidega ja vastavust liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel otsus toetuse andmise kohta tehakse, samuti vastavust käesolevale määrusele.

II PEATÜKK

InvestEU fond

Artikkel 7

Poliitikaharud

1. InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses:

jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, sh mitmeliigiline transport, maanteeohutus, seda ka kooskõlas ELi eesmärgiga kõrvaldada 2050. aastaks surma või raskete vigastustega lõppevad liiklusõnnetused, maantee- ja raudteetaristu renoveerimine ja hooldus , energia , eelkõige taastuvenergia, energiatõhusus kooskõlas 2030. aasta energiaraamistikuga, energiasäästule keskenduvad hoonete renoveerimisprojektid ja hoonete integreerimine omavahel ühendatud energia-, salvestus-, digi- ja transpordisüsteemidesse, ühenduvuse parandamine, digitaalne ühenduvus ja juurdepääs, sh maapiirkondades , tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid, vesi , sh siseveeteed , jäätmehierarhiale ja ringmajanduspõhimõtetele vastav jäätmekäitlus , loodus ja muu keskkonnataristu, kultuuripärand, turism, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase kliimamuutustele vastupanu võime või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele ja vastavad liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu: hõlmab teadusuuringuid, tootearendust ja innovatsiooni, tehnoloogiate ja teadustulemuste ülekandmist turule, turuedendajate ja ettevõtjatevahelise koostöö toetamist, innovatiivsete lahenduste tutvustamist ja kasutuselevõttu, toetust ▌innovatiivsete ettevõtete ▌kasvu edendamiseks ning liidu tööstuse digiteerimist;

c)	VKEde poliitikaharu: juurdepääs rahastamisele ja rahastamise kättesaadavus peamiselt VKEdele , sh innovaatilistele ning kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele VKEdele, ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus ning meetmed, millega edendada soolist võrdõiguslikkust, oskusi, haridust, koolitust ja nimetatud valdkondadega seotud teenuseid ; sotsiaaltaristu (sealhulgas tervishoiu- ja haridustaristu ning sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasatus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuri- ja loometegevus ; vähekaitstud isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

2. Kui artiklis 19 osutatud investeeringute komiteele esitatud rahastamis- või investeerimistoiming kuulub enam kui ühe poliitikaharu alla, määratakse see poliitikaharu alla, mille alla kuulub selle peamine eesmärk või selle enamiku allprojektide peamine eesmärk, välja arvatud juhul, kui investeerimissuunistes on sätestatud teisiti.

3. ▌Rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse , et teha kindlaks, kas neil on keskkonna-, kliima- või sotsiaalne mõju, ja kui selline mõju on, siis hinnatakse neid kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjon välja töötatud suuniste alusel. Projekte, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, ei hinnata. Käeoleva määruse alusel ei tohi toetada projekte, mis ei ole kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas.

Komisjoni suunised võimaldavad kooskõlas liidu keskkonnaeesmärkide ja -normidega

tagada seoses kliimamuutustega kohanemisega vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja võtta seoses kliimamuutuste leevendamisega kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis;

b)	võtta arvesse projekti kogumõju looduskapitali põhikomponentidele, mis on seotud õhu, vee, maa ja bioloogilise mitmekesisusega;

c)	hinnata sotsiaalset mõju , sh mõju soolisele võrdõiguslikkusele, teatavate piirkondade või elanikkonnarühmade sotsiaalsele kaasatusele ja selliste valdkondade ja sektorite majandusarengule, mida mõjutavad struktuursed probleemid, nt vajadus dekarboniseerida majandus ;

ca)	teha kindlaks projektid, mis on kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas;

cb)	anda rakenduspartneritele suuniseid, kuidas toiminguid lõike 3 esimese lõigu kohaselt hinnata. Kui rakenduspartner jõuab järeldusele, et jätkusuutlikkust ei ole vaja hinnata, peab ta seda investeeringute komiteele põhjendama.

4. Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

5. Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et vähemalt 55 % jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

Komisjon püüab koos rakenduspartneritega tagada, et jätkusuutlike investeeringute poliitikaharule eraldatud eelarvetagatise osa jaotataks nii, et peetakse silmas tasakaalu eri valdkondade vahel.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks iga poliitikaharu investeerimissuunised. Investeerimissuunised koostatakse tihedas arutelus EIP grupi ja teiste võimalike rakenduspartneritega.

6a. Komisjon teeb rakenduspartneritele, investeeringute komiteele ja nõustamispartneritele kättesaadavaks teabe selle kohta, kuidas investeerimissuuniseid rakendada või tõlgendada.

Artikkel 8

Osad

1. ▌Artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharud koosnevad kahest osast, mis aitavad kõrvaldada ▌turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi järgmiselt.

ELi osa aitab lahendada järgmisi olukordi:

i)	liidu poliitiliste prioriteetidega seotud turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ▌;

ii)	kogu liitu ja/või liikmesriiki hõlmavad konkreetsed turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad või

iii)	▌turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, eelkõige uued või keerulised olukorrad, mille lahendamiseks tuleb välja töötada innovaatilised rahastamislahendused ja turustruktuurid.

Liikmesriigi osa aitab kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes piirkonnas või liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide poliitikaeesmärgid, eelkõige selleks, et tugevdada Euroopa Liidus selle piirkondade vahelise tasakaalustamatuse vähendamise kaudu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust .

2. Lõikes 1 osutatud osasid kasutatakse vajaduse korral vastastikku täiendaval viisil rahastamis- või investeerimistoimingute toetamiseks, sealhulgas mõlema osa toetuse kombineerimise kaudu.

Artikkel 9

Liikmesriigi osa suhtes kohaldatavad erisätted

1. Liikmesriigi poolt vastavalt [ühissätete määruse] number artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] number artikli [75 lõikele 1] vabatahtlikult eraldatud summasid kasutatakse liikmesriikide osast pakutava ELi tagatise eraldisteks sellises ulatuses, mis vastab rahastamis- ja investeerimistoimingutele asjaomases liikmesriigis , või eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest InvestEU nõustamiskeskusele võimaliku toetuse eraldamiseks . Need summad aitavad saavutada partnerluslepingus ja InvestEUd toetavates programmides kindlaks määratud poliitikaeesmärke.

Artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt eraldatud summasid kasutatakse tagatisse eraldiste tegemiseks.

2. ELi tagatise selle osa moodustamiseks liikmesriigi osa raames peavad liikmesriik ja komisjon sõlmima osaluslepingu.

Lisasumma suhtes, mille liikmesriik eraldab artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu alusel, ei kohaldata artikli 9 lõike 2 neljandat lõiku ega artikli 9 lõiget 5.

Käesoleva artikli sätted, mis puudutavad vastavalt määruse [ühissätete määruse number] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summasid, ei kohaldata osaluslepingu suhtes, mis käsitleb liikmesriigi eraldatavat lisasummat, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 kolmandas lõigus.

Liikmesriik ja komisjon sõlmivad osaluslepingu või muudavad seda nelja kuu jooksul pärast komisjoni otsust, millega võetakse vastu partnerlusleping või ÜPP strateegiakava, või samaaegselt komisjoni otsusega, millega muudetakse programmi või ÜPP strateegiakava.

Kaks või enam liikmesriiki võivad komisjoniga sõlmida ühise osaluslepingu.

Erandina [finantsmääruse] [artikli 211 lõikest 1] on liikmesriigi osa ELi tagatise eraldiste määr 40 % ja seda võib iga osaluslepingu puhul ülespoole või allapoole korrigeerida, et võtta arvesse riske, mis on seotud finantstoodetega, mida kavatsetakse kasutada.

3. Osalusleping sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

ELi tagatise kogusumma liikmesriigi osa raames seoses liikmesriigiga, selle eraldiste määr, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide toetuse summa, eraldiste tegemise etapp vastavalt aastasele rahastamiskavale ning tulenev tingimusliku kohustuse summa, mis tuleb katta asjaomase liikmesriigi antud kompensatsioonitagatisega;

b)	liikmesriigi strateegia, mis hõlmab finantstooteid ja nende minimaalset finantsvõimendust, geograafilist kaetust, sh vajaduse korral piirkondlikku kaetust, projektiliike, investeerimisperioodi ja, kui see on asjakohane, lõppsaajate ja kõlblike vahendajate kategooriaid;

c)	kooskõlas artikliga 12 esitatud võimalik rakenduspartner või võimalikud rakenduspartnerid ja komisjoni kohustus teavitada liikmesriiki valitud rakenduspartnerist või -partneritest;

d)	eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide võimalik toetus InvestEU nõustamiskeskusele;

e)	iga-aastane aruandluskohustus liikmesriigi vastu, sealhulgas aruandlus vastavalt asjakohastele näitajatele, mis on seotud partnerluslepingus või -programmis sätestatud poliitikaeesmärkidega ja millele on osutatud osaluslepingus ▌;

f)	sätted, mis käsitlevad liikmesriigi osa raames antava ELi tagatisega seotud tasu;

g)	vahendite võimalik kombineerimine ELi osa raames, sealhulgas kihilise struktuurina, et saavutada parem riskikate vastavalt artikli 8 lõikele 2.

4. Komisjon rakendab osaluslepinguid rakenduspartneritega artikli 14 kohaselt sõlmitud tagatislepingute ja nõustamispartneritega sõlmitud nõustamislepingute kaudu.

Kui üheksa kuu jooksul alates osaluslepingu allkirjastamisest ei ole tagatislepingut sõlmitud või kui osalusleping ei ole ühe või mitme tagatislepingu kaudu kulukohustustega täielikult kaetud, siis esimesel juhul osalusleping lõpetatakse või teisel juhul pikendatakse seda vastastikusel kokkuleppel . Kasutamata eraldised , mis pärinevad liikmesriikide poolt vastavalt [ühissätete määruse] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summadest, võetakse vastavalt [[ühissätete määruse] number] [artikli 10 lõikele 5] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 5] uuesti kasutusele. Kasutamata eraldised, mis pärinevad liikmesriikide poolt vastavalt artikli 4 lõike 1 kolmandale lõigule eraldatud summadest, makstakse liikmesriigile tagasi.

Kui määruse [[ühissätete määruse] number] [artikli 10 lõikes 6] või määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikes 6] kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ei ole tagatislepingut nõuetekohaselt rakendatud, siis osaluslepingut muudetakse ▌. Kasutamata eraldised , mis pärinevad liikmesriikide poolt vastavalt [ühissätete määruse] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summadest, võetakse vastavalt määruse [[ühissätete määruse] number] [artikli 10 lõikele 5] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 5] uuesti kasutusele. Kasutamata eraldised, mis pärinevad liikmesriikide poolt vastavalt artikli 4 lõike 1 kolmandale lõigule eraldatud summadest, makstakse liikmesriigile tagasi.

5. Osaluslepingu kohaselt liikmesriigi osa raames antava ELi tagatisse eraldiste tegemisel kohaldatakse järgmisi eeskirju:

pärast käesoleva määruse lõike 3 punktis a osutatud eraldiste tegemise etappi võetakse eraldiste mis tahes aastane ülejääk, mis on arvutatud eraldiste määra kohaselt nõutava eraldiste summa ja tegelike eraldiste vahena, vastavalt [ühissätete määruse] [ artikli 10 lõikele 7 ] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 7 ] uuesti kasutusele;

b)	erandina [finantsmääruse] [artikli 213 lõikest 4] ei anna pärast käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud eraldiste tegemise etappi tehtud eraldised liikmesriigi osa raames ELi tagatise kättesaadavuse ajal alust vahendite aastaseks täiendamiseks;

c)	komisjon teavitab viivitamata liikmesriiki, kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise realiseerimise tulemusel väheneb ELi tagatise selle osa eraldiste tase alla 20 % ELi algsetest eraldistest;

d)	kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise eraldised jõuavad 10 %ni algsetest eraldistest, peab asjaomane liikmesriik tegema komisjoni nõudel ühisesse eraldisfondi eraldisi kuni 5 % algsete eraldistest.

II A PEATÜKK

KOMISJONI JA EIP GRUPI PARTNERLUS

Artikkel 9a

Partnerluse ulatus

1. Komisjon ja EIP grupp seavad käesoleva määruse alusel sisse partnerluse, mille eesmärk on toetada programmi rakendamist ja vahendite järjepidevat, kaasavat, täiendavat ja tõhusat kasutust. Kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud käesolevas määruses ja määratakse täpsemini kindlaks lõikes 2 osutatud lepingutes ja kokkulepetes, teeb EIP grupp järgmist:

a)	rakendab artikli 10 lõikes 1 b osutatud ELi tagatise osa;

toetab InvestEU fondi ELi osa ja, kui see on kooskõlas artikli 12 lõikega 1 kohaldatav, siis liikmesriigi osa rakendamist, eelkõige sellega, et

i)	aitab koos võimalike rakenduspartneritega koostada kooskõlas artikli 7 lõikega 6 investeerimissuuniseid ning aitab koostada kooskõlas artikli 19 lõikega 1 a tulemustabelit ja muid dokumente, milles antakse InvestEU fondi kasutamiseks praktilisi juhiseid;

ii)	määrab koos komisjoni ja võimalike rakenduspartneritega kindlaks riskihindamismetoodika ja riskide kindlaks tegemise süsteemi, mis on seotud rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutega, et neid toiminguid saaks hinnata ühtse skaala alusel;

iii)

hindab komisjoni taotlusel ja kokkuleppel asjaomase võimaliku rakenduspartneriga selle süsteeme ja annab sihipärast tehnilist nõu, kui seda on vaja järelduste tõttu, milleni jõuti selle võimaliku rakenduspartneri kavandatud finantstoodete rakendamise sambapõhise hindamise auditi käigus, ja sellises ulatuses, mida on nende järelduste kohaselt vaja;

iv)

esitab mittesiduva arvamuse pangandusalaste aspektide kohta, eelkõige finantsriski ja finantstingimuste kohta, mis on seotud ELi tagatise selle osaga, mis tuleb eraldada rakenduspartnerile, nagu see on määratletud rakenduspartneritega (v.a EIP grupp) sõlmitavas tagatislepingus. Komisjon teeb arvamuse järelduste põhjal vajaduse korral rakenduspartneriga koostööd. Komisjon annab EIP grupile oma otsusest teada;

v)	teeb komisjoniga kokkulepitud eeldustel finantsriski ja koondportfellilt teenitava tasu kohta simulatsioone ja koostab prognoose;

vi)	mõõdab koondportfelli finantsriski ja esitab selle kohta finantsaruanded ning

vii)

osutab komisjoni taotlusel ja rakenduspartneri nõusolekul komisjonile artikli 9a lõike 2 punktis b osutatud lepingus sätestatud ümberkorraldus- ja sissenõudmisteenuseid kooskõlas artikli 14 lõike 2 punktiga g, kui rakenduspartner ei ole asjaomase tagatislepingu alusel toimuva restruktureerimise ja sissenõudmise eest enam vastutav;

c)	võib liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse taotlusel pakkuda sellele artikli 20 lõike 2 punktis f osutatud suutlikkuse suurendamist ja/või muid teenuseid, mis on seotud ELi tagatisega toetatavate finantstoodete rakendamisega;

seoses InvestEU nõustamiskeskusega

i)	eraldatakse talle alapunktis ii osutatud nõustamisalgatuste ja operatiivülesannete jaoks artikli 4 lõikes 3 osutatud rahastamispaketist kuni [375] miljoni euro suurune summa;

ii)

nõustab ta komisjoni ja täidab artikli 9a lõike 2 punktis c osutatud lepingus sätestatud operatiivülesandeid ning teeb selleks järgmist:

1.	toetab komisjoni InvestEU nõustamiskeskuse kavandamisel, loomisel ja töös;

2.	hindab nõustamisteenuste taotlusi, mida komisjon ei ole pidanud olemasolevate nõustamisalgatuste alla kuuluvaks, et toetada komisjoni eraldamisotsust;

3.	toetab liikmesriikide tugipankasid või finantseerimisasutusi artikli 20 lõike 2 punktis f osutatud suutlikkuse suurendamise kaudu, kui nad seda taotlevad, et suurendada nõustamisalgatustes osalemiseks nende nõustamissuutlikkust;

4.	sõlmib komisjoni ja võimaliku nõuandva partneri taotlusel ning EIP grupi nõusolekul nõustamispartneritega komisjoni nimel lepinguid nõustamisalgatuste elluviimiseks.

EIP grupp tagab, et lõike 1 punkti d alapunktis ii osutatud EIP ülesandeid täidetakse tema rollist nõustamispartnerina täielikult sõltumatult.

2. Pangandusalane teave, mille komisjon EIP grupile lõike 1 punkti b alapunktide ii, iv, v ja vi alusel edastab, hõlmab ainult teavet, mida EIP grupil on nende punktide kohaste kohustuste täitmiseks tingimata vaja. Komisjon määrab tihedas dialoogis EIP grupi ja võimalike rakenduspartneritega kindlaks eespool nimetatud teabe laadi ja ulatuse, võttes arvesse ELi tagatise usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid, rakenduspartneri õigustatud huve seoses salajase äriteabega ja EIP grupi vajadusi, et täita nimetatud punktide kohaseid kohustusi.

3. Partnerluse üksikasjad sätestatakse kokkulepetes ja lepingutes, sealhulgas:

artikli 10 lõikes 1 b osutatud ELi tagatise osa andmise ja rakendamise puhul:

i)	komisjoni ja EIP grupi vaheline tagatisleping või

ii)	eraldi tagatislepingud komisjon ja EIP ning/või EIP põhikirja artikli 28 lõikes 1 määratud tütarettevõtte või muu üksuse vahel;

b)	komisjoni ja EIP grupi vaheline kokkulepe seoses lõike 1 punktidega b ja c;

c)	komisjoni ja EIP grupi vaheline kokkulepe InvestEU nõustamiskeskuse kohta;

d)	EIP grupi ning liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste vahel sõlmitud teenuselepingud, mis puudutavad suutlikkuse suurendamise ja muid teenuseid kooskõlas lõike 1 punktiga c.

4. Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 3 ja artikli 20 lõike 4 kohaldamist, peavad kulud, mis EIP grupil lõike 1 punktides b ja c osutatud ülesannete täitmisel tekivad, vastama lõike 2 punktis b osutatud kokkuleppe tingimustele ning neid võib katta ELi tagatisega seotud tagasimaksete või tulude arvelt, mida on kasutatud eraldiste moodustamiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 211 lõigetega 4 ja 5, või artikli 4 lõikes 3 osutatud rahastamispaketist, kuid EIP grupp peab neid kulusid põhjendama ja nende üldine ülemmäär on [7 000 000 eurot].

5. Kulud, mis EIP grupil tekivad lõike 1 punkti d alapunktis ii osutatud operatiivülesannete täitmisel, kaetakse ja tasutakse täielikult lõike 1 punkti d alapunktis i osutatud summast, kuid EIP grupp peab neid kulusid põhjendama ja nende üldine ülemmäär on [10 000 000 eurot].

Artikkel 9b

Huvide konflikt

EIP grupp võtab partnerluse raames kõik vajalikud meetmed ja ettevaatusabinõud, et vältida huvide konflikte teiste rakenduspartneritega, sealhulgas loob artikli 9a lõike 1 punkti b alapunktides iii, iv, v ja vi osutatud ülesannete täitmiseks spetsiaalse sõltumatu meeskonna, kelle suhtes kehtivad ranged konfidentsiaalsuseeskirjad, mida kohaldatakse ka nende suhtes, kes meeskonnast lahkuvad. EIP grupp või muud rakenduspartnerid teatavad komisjonile viivitamata igast olukorrast, kus huvide konflikt on olemas või tõenäoliselt tekib. Kahtluse korral teeb komisjon huvide konflikti olemasolu kohta otsuse ja teavitab sellest EIP gruppi. Huvide konflikti korral võtab EIP grupp vajalikud meetmed. Juhatust teavitatakse võetud meetmetest ja nende tulemustest.

EIP grupp rakendab vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida huvide konflikte InvestEU nõustamiskeskuse rakendamisel, eelkõige seoses artikli 9a lõike 1 punkti d alapunktis ii osutatud operatiivülesannetega, mida ta täidab komisjoni toetamiseks. Huvide konflikti korral võtab EIP grupp vajalikud meetmed.

III PEATÜKK

ELi tagatis

Artikkel 10

ELi tagatis

1. ELi tagatis antakse rakenduspartneritele tagasivõtmatu, tingimusteta ja nõudmisel realiseeritava tagatisena vastavalt finantsmääruse artikli 219 lõikele 1 ja seda hallatakse vastavalt finantsmääruse X jaotisele eelarve kaudse täitmise korras .

1a. ELi tagatise eest makstav tasu peab olema seotud finantstoodete omaduste ja riskiprofiiliga, võttes nõuetekohaselt arvesse aluseks olevate rahastamis- ja investeerimistoimingute laadi ning seatud poliitiliste eesmärkide täitmist. See võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olla seotud rakendatavate finantstoodete poliitiliste eesmärkide laadi ja taskukohasusega sihtrühma kuuluvate lõppsaajate jaoks, hõlmata kulude vähendamist või lõppsaajale antavate rahastamistingimuste parandamist, muutes ELi tagatise eest makstavat tasu või vajaduse korral kattes rakenduspartneril tekkinud, tasumata halduskulud ELi eelarve kaudu, eelkõige:

a)	olukorras, kus halvenenud finantsturutingimused takistaksid toimingu elluviimist turupõhise hinnakujunduse raames, või

b)	kui see on vajalik rahastamis- ja investeerimistoimingute hoogustamiseks sektorites või piirkondades, kus esineb märkimisväärne turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, ning investeerimisplatvormide loomise hõlbustamiseks

sel määral, mil ELi tagatise eest makstava tasu vähendamine või rakenduspartneritel tekkinud, tasumata halduskulude katmine ei mõjuta oluliselt InvestEU tagatise eraldisi.

ELi tagatise eest makstava tasu vähendamisest saavad täielikult kasu lõppsaajad.

1b. Finantsmääruse artikli 219 lõikes 4 sätestatud tingimus kehtib igale rakenduspartnerile portfellipõhiselt.

1c. 75 % ELi osas antavast ELi tagatisest, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja mille suurus on [30 613 125 000] eurot, antakse EIP grupile. EIP grupi rahalise osaluse kogusumma on [7 653 281 250] eurot. See osalus antakse sellisel viisil ja vormis, millega hõlbustatakse InvestEU fondi rakendamist ja artikli 12 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamist.

1d. Ülejäänud 25 % ELi osas antavast ELi tagatisest antakse teistele rakenduspartneritele, kes annavad samuti rahalise osaluse, mis määratakse kindlaks tagatislepingutes.

1e. Antakse endast parim, et tagada investeerimisperioodi lõpul ulatusliku sektorite ja piirkondade ringi hõlmamine ja vältida ülemäärast sektoripõhist või geograafilist kontsentratsiooni. Need jõupingutused hõlmavad stiimuleid väiksemate või vähemkeerukate liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste jaoks, millel on suhteline eelis tänu oma kohalikele esindustele, teadmistele ja investeerimisoskustele. Komisjon toetab neid jõupingutusi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kaudu.

2. ELi tagatise toetust võidakse anda käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele investeerimisperioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2027. Lepingud rakenduspartneri ning lõppsaaja või finantsvahendaja või artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel sõlmitakse 31. detsembriks 2028.

Artikkel 11

Kõlblikud rahastamis- ja investeerimistoimingud

1. InvestEU fond toetab üksnes selliseid rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis:

vastavad finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimustele, eelkõige nõuetele, mis on seotud turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja täiendavusega, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a ja b ning käesoleva määruse V lisas, ja kui see on asjakohane, kaasavad maksimaalselt erasektori investeeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktile d;

b)	aitavad kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele ja kuuluvad asjaomase poliitikaharu raames tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kõlblikesse valdkondadesse vastavalt käesoleva määruse II lisale; ▌

ba)	ei anna rahalist toetust käesoleva määruse V lisa punktis B määratletud välistatud tegevustele ning

c)	on kooskõlas investeerimissuunistega.

2. Lisaks liidus asuvatele projektidele võib InvestEU fond rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu toetada järgmisi projekte ja toiminguid:

ühes või mitmes liikmesriigis asuvate või asutatud üksuste vahelised ▌projektid, mis ulatuvad ühte või mitmesse kolmandasse riiki, sealhulgas ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad riigid, või ülemeremaale või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või assotsieerunud kolmandasse riiki, olenemata sellest, kas kõnealustes kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on olemas partner või mitte;

b)	rahastamis- ja investeerimistoimingud artiklis 5 osutatud riikides, kes osalevad konkreetses finantstootes.

3. InvestEU fond võib toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, millega antakse rahalisi vahendeid juriidilistele isikutele, mis on asutatud mis tahes järgmistes riikides:

a)	liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

b)	kolmas riik või territoorium, mis on seotud InvestEU programmiga vastavalt artiklile 5;

c)	lõike 2 punktis a osutatud kolmas riik, kui see on asjakohane;

d)	muud riigid, kui seda on vaja projekti rahastamiseks punktides a–c osutatud riigis või territooriumil.

Artikkel 12

Rakenduspartnerite (v.a EIP grupp) valimine

1. Komisjon valib ▌kooskõlas finantsmääruse artikliga 154 rakenduspartnerid (v.a EIP grupp).

Rakenduspartnerid võivad moodustada rühmi. Rakenduspartner võib olla ühe või mitme rühma liige.

ELi osa puhul on kõlblikud vastaspooled väljendanud oma huvi artikli 10 lõikes 1c osutatud ELi tagatise osa vastu.

Liikmesriigi osa puhul võib asjaomane liikmesriik esitada ▌vastaspoolte hulgast, kes on väljendanud huvi▌, rakenduspartneriks ühe või mitu vastaspoolt. Asjaomane liikmesriik võib rakenduspartneriks esitada ka EIP grupi ja sõlmida omal kulul EIP grupiga lepingu, et pakkuda artiklis 9a loetletud teenuseid.

Kui asjaomane liikmesriik rakenduspartnerit ei esita, teeb komisjon vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule valiku nende rakenduspartnerite hulgast, kes suudavad teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomastes geograafilistes piirkondades.

2. Rakenduspartnerite valimisel tagab komisjon, et InvestEU fondi finantstoodete portfell vastab järgmistele eesmärkidele :

a)	▌artiklis 3 sätestatud eesmärkide katvuse maksimeerimine ;

b)	▌ELi tagatise mõju maksimeerimine rakenduspartneri eraldatud omavahendite kaudu;

c)	▌erasektori investeeringute maksimaalne kaasamine , kui see on asjakohane;

ca)	uuenduslike finants- ja riskilahenduste edendamine, et kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi;

d)	▌geograafilise hajutatuse tagamine ELi tagatise järkjärgulise andmise kaudu ning väiksemate projektide rahastamise võimaldamine ;

e)	▌piisava riskide hajutatuse tagamine.

▌

3. Rakenduspartnerite valimisel võtab komisjon arvesse ka järgmist:

a)	liidu eelarve võimalik kulu ja tulu;

b)	rakenduspartneri suutlikkus täielikult täita finantsmääruse artikli 155 lõigete 2 ja 3 nõudeid seoses maksustamise vältimise, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu, terrorismi rahastamise ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega.

4. Rakenduspartneriks võib valida liikmesriikide tugipankasid või finantseerimisasutusi, kui need täidavad käesolevas artiklis ja artikli 14 lõike 1 teises lõigus sätestatud nõudeid.

Artikkel 13

Kõlblikud rahastamisvormid

1. ELi tagatist võib kasutada rakenduspartnerite pakutavate järgmiste rahastamisvormide riski katmiseks:

laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid, mis tahes muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, sealhulgas allutatud võlainstrumendid, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, mis antakse otseselt või kaudselt finantsvahendajate, fondide, investeerimisplatvormide või muude rahastamisvahendite kaudu lõppsaajatele;

b)	rakenduspartneri poolt teisele finantseerimisasutusele antavad rahalised vahendid või tagatised, mis võimaldavad viimasel pakkuda punktis a osutatud rahastamist.

ELi tagatisega katmiseks antakse, omandatakse või emiteeritakse artikli 11 lõikes 1 osutatud rahastamis- või investeerimistoimingute toetuseks esimese lõigu punktides a ja b osutatud rahastamisvahendeid, kui rakenduspartner on andud rahastamist vastavalt rakenduspartneri allkirjastatud või sõlmitud rahastamislepingule või tehingule pärast komisjoni ja rakenduspartneri vahelise tagatislepingu allkirjastamist ja leping ei ole lõppenud või seda ei ole tühistatud.

2. Fondide või muude vahendusstruktuuride kaudu tehtavaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid toetatakse ELi tagatisega vastavalt sätetele, mis kehtestatakse investeerimissuunistega, isegi kui selline struktuur investeerib väikse osa oma investeeritud summadest väljapoole liitu ja artikli 11 lõikes 2 osutatud riikidesse või muudesse varadesse kui käesoleva määruse kohaselt kõlblikud varad.

Artikkel 14

Tagatislepingud

1. Komisjon sõlmib iga rakenduspartneriga tagatislepingu ELi tagatise andmise kohta vastavalt käesoleva määruse nõuetele kuni summani, mille määrab kindlaks komisjon.

Kui rakenduspartnerid moodustavad ▌rühma, sõlmitakse komisjoni ja iga rühma kuuluva rakenduspartneri või rühma nimel tegutseva ühe rakenduspartneri vahel üksainus tagatisleping.

2. Tagatisleping sisaldab eelkõige järgmise sisuga sätteid:

a)	rakenduspartneri antava rahalise osaluse summa ja tingimused;

b)	selliste rahaliste vahendite või tagatiste tingimused, mille rakenduspartner annab teisele rakendamises osalevale õigussubjektile, kui see on asjakohane;

c)	vastavalt artiklile 16 üksikasjalikud nõuded ELi tagatise andmise kohta, sealhulgas eri liiki vahendite portfellide kaetus ja vastavad sündmused, mis võivad tingida ELi tagatise võimaliku realiseerimise;

d)	tasu riski võtmise eest, mis jaotatakse proportsionaalselt liidu ja rakenduspartneri vastava osakaaluga riskide võtmisel või mida on kohandatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastavalt artikli 16 lõikele 1 ;

e)	maksetingimused;

f)	rakenduspartneri kohustus nõustuda komisjoni ja investeeringute komitee otsustega seoses ELi tagatise kasutamisega kavandatud rahastamis- või investeerimistoimingu tarbeks, ilma et see piiraks rakenduspartneri õigust teha otsus kavandatava toimingu kohta ilma ELi tagatiseta;

g)	sätted ja menetlused, mis on seotud nõuete sissenõudmisega, mis usaldatakse rakenduspartnerile;

h)	finants- ja tegevusaruannete esitamine ning järelevalve ELi tagatisega toimingute üle;

i)	peamised tulemusnäitajad, eelkõige seoses ELi tagatise kasutamisega, artiklites 3, 7 ja 11 sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmisega ning erakapitali kaasamisega;

j)	kui see on asjakohane, sätted ja menetlused seoses segarahastamistoimingutega;

k)	muud asjaomased sätted, mis vastavad finantsmääruse artikli 155 lõike 2 ja X jaotise nõuetele;

l)	asjakohaste mehhanismide olemasolu erainvestorite võimalike probleemide lahendamiseks.

3. Samuti nähakse tagatislepinguga ette, et liidule ettenähtud tasu käesolevas määruse kohastest rahastamis- ja investeerimistoimingutest kantakse üle pärast ELi tagatise realiseerimise tõttu tehtud maksete mahaarvamist.

4. Samuti nähakse tagatislepinguga ette, et rakenduspartnerile tasumisele kuuluvad ELi tagatisega seotud summad arvatakse maha tasude, tulude ja tagasimaksete kogusummast, mille rakenduspartner peab liidule maksma seoses käesoleva määruse kohaste rahastamis- ja investeerimistoimingutega. Kui see summa ei ole piisav, et katta summat, mis tuleb rakenduspartnerile maksta vastavalt artikli 15 lõikele 3, kaetakse puuduolev summa ELi tagatise jaoks ette nähtud eraldistest.

5. Kui tagatisleping on sõlmitud liikmesriigi osa raames, võib sellega ette näha asjaomaste liikmesriikide või piirkondade esindaja osalemise tagatislepingu rakendamise järelevalves.

Artikkel 15

ELi tagatise kasutamise nõuded

1. ELi tagatise andmiseks peab asjaomase rakenduspartneriga sõlmitud tagatisleping jõustuma.

2. Rahastamis- ja investeerimistoimingud saavad ELi tagatise üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud kriteeriumidele ning kui investeeringute komitee on jõudnud järeldusele, et need täidavad ELi tagatise vormis toetuse saamise tingimusi. Rakenduspartnerid vastutavad selle eest, et rahastamis- ja investeerimistoimingud vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud nõuetele.

3. Komisjon ei pea seoses ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute rakendamisega maksma rakenduspartnerile mingeid halduskulusid või -tasusid, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärkide laad ja taskukohasus sihtrühma kuuluvate lõppsaajate jaoks või pakutav rahastamisvorm võimaldavad rakenduspartneril komisjonile nõuetekohaselt tõestada erandi vajalikkust. Selliste kulude katmine ELi eelarvest peab piirduma summaga, mis on tingimata vajalik asjaomaste rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks, ning seda võib teha ainult sel määral, mil kulud ei ole kaetud rakenduspartnerite poolt asjaomaste rahastamis- ja investeerimistoimingute tulemusel saadud tuludega. Tasude kord peab olema sätestatud tagatislepingus ja olema kooskõlas artikli 14 lõikes 4 ja finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis g sätestatud korraga .

4. Lisaks võib rakenduspartner kasutada ELi tagatist sissenõudmiskulude asjakohase osa katteks, välja arvatud juhul, kui need arvatakse maha sissenõutud summast vastavalt artikli 14 lõikele 4.

Artikkel 16

ELi tagatise ulatus ja tingimused

1. Tasu riski võtmise eest jaotatakse liidu ja rakenduspartneri vahel proportsionaalselt nende vastava osakaaluga riski võtmisel rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelli või vajaduse korral üksikute toimingute raames. ELi tagatise eest makstavat tasu võib artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vähendada.

Rakenduspartneril peab olema asjakohane enda riskipositsioon ELi tagatisega toetatava rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärgid on sellist laadi, et rakenduspartneril ei ole võimalik sellesse tootesse oma riskitaluvusvõimega mõistlikul viisil panustada.

2. ELi tagatis katab:

artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud võlatoodete puhul:

i)	põhisumma ja kõik intressid ja summad, mis kuuluvad tasumisele rakenduspartnerile, kuid kes ei saa neid vastavalt rahastamistoimingu tingimustele enne makseviivitust; allutatud laenu puhul käsitatakse tasumise edasilükkamist, vähendatud makset või nõutavat väljumist makseviivitusena;

ii)	restruktureerimiskahju;

iii)	kahju, mis on tingitud muude vääringute kui euro kõikumistest turgudel, kus pikaajalise riskimaandamise võimalused on piiratud;

b)	artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud ning muude vääringute kui euro kõikumisest tingitud kahju;

c)	rakenduspartneri poolt teisele juriidilisele isikule antud rahaliste vahendite või tagatiste puhul, millele on osutatud artikli 13 lõike 1 punktis b, kasutatud summad ja nendega seotud rahastamiskulud.

3. Kui liit teeb ELi tagatise realiseerimise korral rakenduspartnerile makse, kantakse see üle rakenduspartneri asjaomastele õigustele, mis on seotud ELi tagatisega kaetud rahastamis- või investeerimistoimingutega, sel määral, mil need õigused on jätkuvalt olemas.

Rakenduspartner jätkab ülekantud summadega seotud nõuete sissenõudmist liidu nimel ja maksab sissenõutud summadest liidule tagasi.

IV PEATÜKK

JUHTIMINE

Artikkel 17

Nõuandekogu

1. Komisjonile ja juhatusele annab nõu nõuandekogu ▌.

1a. Nõuandekogu püüab tagada soolise tasakaalu järgmises koosseisus:

a)	igat rakenduspartnerit esindab üks liige;

b)	igal liikmesriigil on üks esindaja;

c)	ühe eksperdi nimetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

d)	ühe eksperdi nimetab Regioonide Komitee.

▌

4. ▌Nõuandekogu eesistuja on komisjoni esindaja . EIP grupi määratud esindaja on ase-eesistuja .

▌

Nõuandekogu kohtub korrapäraselt ja vähemalt kaks korda aastas eesistuja nõudmisel. ▌

▌

5. Nõuandekogu

a)	▌annab komisjonile ja juhatusele nõu käesoleva määruse alusel rakendatavate finantstoodete väljatöötamise kohta;

b )	annab komisjonile ja juhatusele nõu turul toimuva, turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja turutingimustega seoses; ▌

c)	vahetab arvamusi turul toimuvaga seoses ja jagab parimaid tavasid.

5a. Liikmesriikide esindajate koosolekuid korraldatakse eraldi formaadis ka vähemalt kaks korda aastas ja neid juhatab komisjon.

5b. Nõuandekogu ja selle liikmesriikide formaat võivad anda InvestEU programmi rakendamise ja toimimise kohta soovitusi, mille vaatab läbi juhatus.

5c. Nõuandekogu koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse nii kiiresti kui võimalik pärast seda, kui nõuandekogu on need kinnitanud.

Komisjon kehtestab nõuandekogu töökorra ja juhib nõuandekogu sekretariaadi tööd. Kogu asjakohane dokumentatsioon ja teave tehakse nõuandekogule kättesaadavaks, et ta saaks täita oma ülesandeid.

5d. Nõuandekogus esindatud liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused valivad endi seast muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esindajad artikli 17a lõikes 1 osutatud juhatusse. Liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused püüavad saavutada juhatuses tasakaalustatud esindatuse vastavalt nende suurusele ja geograafilisele asukohale. Valitud esindajad esindavad kõigi muude rakenduspartnerite kui EIP grupi kokkulepitud ühist seisukohta.

Artikkel 17a

Juhatus

1. InvestEU programmi jaoks luuakse juhatus. Juhatus koosneb neljast komisjoni esindajast, kolmest EIP grupi esindajast ja kahest muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esindajast ning ühest eksperdist, kelle Euroopa Parlament nimetab hääleõiguseta liikmena. Kõnealune ekspert ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt organitelt ning on oma tegevuses täiesti sõltumatu. Ekspert täidab oma ülesandeid erapooletult ja InvestEU fondi huvides.

Liikmed nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja nende ametiaega võib ühe korra pikendada, välja arvatud muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esindajad, kes nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

2. Juhatus valib komisjoni esindajate hulgast neljaks aastaks esimehe, kelle ametiaega võib ühe korra pikendada. Esimees annab nõuandekogusse kuuluvatele liikmesriikide esindajatele kaks korda aastas aru InvestEU programmi rakendamise ja toimimise kohta.

Juhatuse koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse kohe, kui juhatus on need kinnitanud.

3. Juhatus

a)	määrab rakenduspartnerite jaoks kindlaks strateegilised ja praktilised suunised, sealhulgas suunised finantstoodete väljatöötamise ning InvestEU fondi toimimiseks vajalike muude tööpõhimõtete ja menetluste kohta;

b)	võtab vastu riske puudutavate metoodikate raamistiku, mille komisjon on koostanud koostöös EIP grupi ja muude rakenduspartneritega;

c)	jälgib InvestEU programmi rakendamist;

d)	väljendab kõigi oma liikmete seisukohti, kui temaga konsulteeritakse kandidaatide nimekirja osas enne artikli 19 lõike 2 kohast investeeringute komiteesse valimist;

e)	võtab vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud investeeringute komitee sekretariaadi töökorra;

f)	võtab vastu investeerimisplatvormide tegevuse suhtes kohaldatavad eeskirjad.

4. Juhatus kasutab aruteludes konsensuslikku lähenemisviisi, võttes seetõttu võimalikult suurel määral arvesse kõigi liikmete seisukohti. Kui liikmed ei suuda oma seisukohti ühtlustada, võetakse juhatuse otsused vastu tema hääleõiguslike liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, milleks on vähemalt seitse häält.

Artikkel 17b

Tulemustabel

1. Luuakse näitajate tulemustabel (edaspidi „tulemustabel“), millega tagatakse, et investeeringute komitee hindab sõltumatul, läbipaistval ja ühtlustatud viisil ELi tagatise kasutamise taotlusi rakenduspartneri esitatud rahastamis- või investeerimistoimingute tegemiseks.

2. Rakenduspartnerid täidavad rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta tehtud ettepanekutega seoses tulemustabeli.

3. Tulemustabel hõlmab eelkõige järgmisi elemente:

a)	rahastamis- ja investeerimistoimingu kirjeldus;

b)	panus ELi poliitikaeesmärkidesse;

c)	täiendavus, turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra kirjeldus ning rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus;

d)	investeeringute mõju;

e)	rahastamis- ja investeerimistoimingu finantsprofiil;

f)	lisanäitajad.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tulemustabeli lisaelemendid, sealhulgas üksikasjalikud eeskirjad rakenduspartnerite kasutatava tulemustabeli kohta.

Artikkel 18

Poliitikavastavuse kontroll

3. Komisjon kinnitab, kas muude rakenduspartnerite kui EIP kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

3a. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul ei kata ELi tagatis selliseid toiminguid juhul, kui komisjon avaldab protokolli nr 5 artiklis 19 sätestatud menetluse raames eitava arvamuse.

▌

Artikkel 19

Investeeringute komitee

1. InvestEU fondi jaoks luuakse täiesti sõltumatu investeeringute komitee. See teeb järgmist:

vaatab läbi rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekud, mille rakenduspartnerid on esitanud ELi tagatise saamiseks ja mille vastavust liidu õigusele ja poliitikale komisjon on kontrollinud, nagu on osutatud artikli 18 lõikes 3, või mis on saanud protokolli nr 5 artiklis 19 sätestatud menetluse raames pooltarvamuse;

b)	kontrollib nende vastavust käesolevale määrusele ja asjaomastele investeerimissuunistele;

ba)	pöörab erilist tähelepanu täiendavusnõudele, millele on osutatud finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b ja käesoleva määruse V lisas, ning finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis d osutatud nõudele kaasata erasektori investeeringuid ning

c)	kontrollib, kas rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mida võiks toetada ELi tagatisega, vastavad kõigile asjakohastele nõuetele.

2. Investeeringute komitee tuleb kokku neljas erinevas koosseisus vastavalt artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharudele.

Igasse investeeringute komiteesse koosseisu kuuluvad kuus tasustatud väliseksperti. Eksperdid valitakse vastavalt finantsmääruse artiklile 237 ja komisjon nimetab nad juhatuse soovitusel ametisse ▌kuni neljaks aastaks ning nende ametiaega võib ühe korra pikendada . Neile maksab tasu liit. Komisjon võib juhatuse soovitusel otsustada investeeringute komitee tegevliikme ametiaega pikendada ilma käesolevas lõikes sätestatud menetlust kohaldamata.

Ekspertidel on suured asjakohased kogemused projektide struktureerimisel ja rahastamisel või VKEde või muude äriühingute rahastamisel.

Investeeringute komitee koosseis tagab, et tal on laialdased teadmised artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharudega hõlmatud sektoritest ja liidu geograafilistest turgudest ning et ta on tervikuna sooliselt tasakaalustatud.

Neli liiget on investeeringute komitee kõigi nelja koosseisu alalised liikmed. Lisaks kuuluvad investeeringute komitee igasse koosseisu kaks eksperti, kellel on investeerimisalased kogemused kõnealuse poliitikaharuga hõlmatud sektorites. Vähemalt ühel alalistest liikmetest peavad olema eksperditeadmised jätkusuutlike investeeringute valdkonnas. Juhatus nimetab investeeringute komitee asjakohase koosseisu või asjakohaste koosseisude liikmed. Investeeringute komitee valib oma alaliste liikmete hulgast eesistuja.

▌

3. Investeeringute komitee tegevuses osaledes täidavad selle liikmed oma ülesandeid erapooletult ja üksnes InvestEU fondi huvides. Nad ei tohi küsida ega võtta vastu juhiseid rakenduspartneritelt, liidu institutsioonidelt, liikmesriikidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.

Investeeringute komitee kõikide liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avalikustatakse ja neid ajakohastatakse pidevalt. Investeeringute komitee liikmed edastavad komisjonile ja juhatusele viivitamata kogu teabe, mida on vaja huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.

Juhatus võib soovitada komisjonil liikme ametist vabastada, kui see ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

4. Käesoleva artikli kohaselt tegutsedes abistab investeeringute komiteed sekretariaat . Sekretariaat on sõltumatu ja allub investeeringute komitee eesistujale. Sekretariaadi administratiivne asukoht on komisjonis. Sekretariaadi töökord tagab rakenduspartnerite ja vastavate juhtorganite vahelise teabe- ja dokumendivahetuse konfidentsiaalsuse. EIP grupp võib esitada oma ettepanekud rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta otse investeeringute komiteele ja annab neist teada sekretariaadile.

Rakenduspartnerite esitatud dokumendid sisaldavad standardset taotlusvormi, artiklis 17 b osutatud tulemustabelit ja muid dokumente, mida investeeringute komitee peab asjakohaseks, eelkõige turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra kirjeldust ning kuidas seda rahastamis- või investeerimistoiminguga leevendatakse, samuti põhjalikku hinnangut, millega näidatakse rahastamis- või investeerimistoimingu täiendavust. Sekretariaat kontrollib muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esitatud dokumentide täielikkust. Investeeringute komitee võib paluda asjaomaselt rakenduspartnerilt rahastamis- või investeerimistoimingu ettepaneku kohta selgitusi, muu hulgas otsese osalemise kaudu asjakohast toimingut käsitlevas arutelus. Rakenduspartneri antud hinnangud projektide kohta ei ole investeeringute komitee jaoks ELi tagatisega kaetavate rahastamis- või investeerimistoimingute seisukohast siduvad.

Investeeringute komitee kasutab ettepanekute hindamisel ja kontrollimisel artiklis 17 b osutatud näitajate tulemustabelit.

5. Investeeringute komitee järeldused võetakse vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega , tingimusel et selline lihthäälteenamus hõlmab vähemalt ühte ajutist eksperti sellest poliitikaharust, mille all ettepanek tehakse . Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks investeeringute komitee eesistuja hääl.

Investeeringute komitee järeldused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise vormis toetus rahastamis- või investeerimistoimingutele, on avalikult kättesaadavad ja sisaldavad heakskiitmise põhjendusi ning toiminguid käsitlevat teavet, eelkõige toimingute kirjeldust, teavet projektiarendajate või finantsvahendajate isikute ning toimingute eesmärkide kohta . Järeldustes viidatakse ka tulemustabelist tulenevale üldhinnangule.

Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks pärast rahastamis- või investeerimistoimingu või, kui see on asjakohane, allprojekti allkirjastamist.

Teises ja kolmandas lõigus osutatud avaldatavad dokumendid ei või sisaldada tundlikku äriteavet ega isikuandmeid, mida ei tohi avalikustada vastavalt liidu andmekaitse eeskirjadele. Komisjon edastab investeeringute komitee järelduste tundlikku äriteavet sisaldavad osad Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse korral, järgides seejuures rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

Kaks korda aastas esitab investeeringute komitee Euroopa Parlamendile ja nõukogule loetelu kõigist järeldustest ja nendega seoses avaldatud tulemustabelitest . Kõnealune loetelu hõlmab otsuseid, millega keelduti ELi tagatise andmisest, ja selle suhtes kohaldatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

Investeeringute komitee järeldused tehakse asjaomasele rakenduspartnerile kiiresti kättesaadavaks.

Investeeringute komitee sekretariaat registreerib kesksesse andmehoidlasse kogu teabe, mis on seotud investeeringute komiteele esitatud rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekutega ning investeeringute komitee poolt nende kohta tehtud järeldustega.

6. Kui investeeringute komiteel palutakse kiita heaks ELi tagatise kasutamine rahastamis- või investeerimistoimingu puhul, mis on vahend, programm või struktuur, millel on allprojektid, hõlmab kõnealune heakskiit allprojekte, välja arvatud juhul, kui investeeringute komitee otsustab jätta endale õiguse kiita need heaks eraldi. Kui heakskiitmine hõlmab allprojekte, mille suurus jääb alla 3 000 000 euro, siis investeeringute komiteele seda õigust ei jäeta.

6a. Kui investeeringute komitee peab seda vajalikuks, võib ta esitada komisjonile kõik investeerimissuuniste kohaldamise või tõlgendamisega seotud praktilised küsimused.

V PEATÜKK

InvestEU nõustamiskeskus

Artikkel 20

InvestEU nõustamiskeskus

1. InvestEU nõustamiskeskus annab nõustamistoetust investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks, arendamiseks, struktureerimiseks, hangete korraldamiseks ja projektide elluviimiseks ning aitab suurendada projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust rahastamis- ja investeerimistoiminguid rakendada. Selle toetus võib hõlmata projekti elutsükli või toetatava üksuse rahastamise mis tahes etappi, nagu see on asjakohane.

Komisjon allkirjastab EIP grupi ja muude võimalike nõustamispartneritega nõustamislepingud ning teeb neile ülesandeks eelmises lõigus osutatud nõustamistoetuse andmise ja lõikes 2 osutatud teenuste osutamise. Komisjonil on samuti võimalik rakendada nõustamisalgatusi, sealhulgas väliste teenusepakkujatega lepingute sõlmimise kaudu. Komisjon loob InvestEU nõustamiskeskusele keskse kontaktpunkti ja jagab nõustamistoetuse taotlused asjaomastele nõustamisalgatustele. Komisjon, EIP grupp ja muud nõustamispartnerid teevad tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus, võttes nõuetekohaselt arvesse olemasolevaid struktuure ja tööd.

Nõustamisalgatused on kättesaadavad iga artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharu raames, hõlmates ▌asjaomase poliitikaharu sektoreid. Lisaks pakutakse nõustamisalgatusi sektoriülese komponendi raames.

2. InvestEU nõustamiskeskus osutab eelkõige järgmisi teenuseid:

a)	pakub ametiasutustele ja projektiarendajatele keskset kontaktpunkti , mida haldab ja majutab komisjon, projektide arendamise abistamiseks InvestEU nõustamiskeskuse raames ;

aa)	levitab ametiasutustele ja projektiarendajatele kogu kättesaadavat lisateavet investeerimissuuniste kohta, sealhulgas komisjoni esitatud teave investeerimissuuniste kohaldamise või tõlgendamise kohta;

abistab vajaduse korral projektiarendajaid projektide arendamisel, et viia need vastavusse artiklites 3, 7 ja 11 sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega, ja hõlbustab väikeste projektide koondamist , muu hulgas punktis e osutatud investeerimisplatvormide kaudu; selline abi ei mõjuta siiski investeeringute komitee järeldusi sellistele projektidele ELi tagatise vormis toetuse andmise kohta;

toetab meetmeid ja suurendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada InvestEU fondi toetuse kasutamist kogu liidus, ja aitab võimaluse korral aktiivselt saavutada InvestEU fondi valdkondliku ja geograafilise hajutatuse eesmärki, toetades rakenduspartnereid võimalike rahastamis- ja investeerimistoimingute algatamisel ja arendamisel;

d)	hõlbustab koostööplatvormide loomist vastastikuseks teabevahetuseks ning andmete, oskusteabe ja parimate tavade jagamiseks, et toetada projektide väljatöötamist ja valdkonna arendamist;

e)	pakub ennetavat nõustamistuge investeerimisplatvormide, sealhulgas piiriüleste ja makropiirkondlike investeerimisplatvormide loomiseks ning selliste investeerimisplatvormide loomiseks, mis koondavad ühe või mitme liikmesriigi väikese või keskmise suurusega projektid teema või piirkonna järgi;

ea)	toetab segarahastamist liidu eelarvest või muudest allikatest rahastatavate toetuste või rahastamisvahenditega, et tugevdada liidu instrumentide vahelist koostoimet ja täiendavust ning maksimeerida InvestEU programmi finantsvõimendust ja mõju;

toetab suutlikkuse suurendamise meetmeid, et arendada organisatsioonilist suutlikkust, oskusi ja protsesse ning kiirendada organisatsioonide investeerimisvalmidust, et projektiarendajad ja ametiasutused saaksid koostada investeerimisprojektide loetelud , välja töötada rahastamismehhanismid ja investeerimisplatvormid ja juhtida projekte ning et finantsvahendajad saaksid rakendada rahastamis- ja investeerimistoiminguid selliste üksuste toetuseks, kellel on raskusi juurdepääsul rahastamisele, sealhulgas toetades riskianalüüsi suutlikkuse arendamist või valdkondlike teadmiste täiendamist.

fa)	pakub nõustamistuge idufirmadele, eriti kui nad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega.

3. InvestEU nõustamiskeskus on kättesaadav avaliku sektori ja erasektori projektiarendajatele , sealhulgas VKEdele ja idufirmadele, avaliku sektori asutustele ja liikmesriikide tugipankadele, ning finants- ja muudele vahendajatele.

4. Komisjon sõlmib iga nõustamispartneriga nõustamislepingu ühe või mitme nõustamisalgatuse rakendamiseks. Lõikes 2 osutatud teenuste eest võib nõuda tasu, et katta osa nende teenuste osutamise kuludest , välja arvatud riiklikele projektiarendajatele ja mittetulundusühingutele osutatavate teenuste puhul, mis on tasuta, kui see on põhjendatud. VKEdele osutatavate lõikes 2 osutatud teenuste eest võetavad tasud võivad moodustada kõnealuste teenuste osutamisega seotud kuludest kuni ühe kolmandiku.

5. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks ja nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks tugineb InvestEU nõustamiskeskus komisjoni , EIP grupi ja muude nõustamispartnerite eksperditeadmistele.

5a. Iga nõustamisalgatus luuakse komisjoni ja nõustamispartneri vahelise kulude jagamise mehhanismi alusel, välja arvatud juhul, kui komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui nõustamisalgatuse eripära seda nõuab ja tagades kõigi nõustamispartnerite sidusa ja võrdse kohtlemise, nõustub katma kõik nõustamisalgatuse kulud.

6. InvestEU nõustamiskeskus pakub vajaduse korral tuge kohapeal. Eelkõige luuakse esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kellel on InvestEU fondi alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme. InvestEU nõustamiskeskus aitab anda teadmisi edasi piirkondlikule ja kohalikule tasandile, et luua piirkondlik ja kohalik suutlikkus ja asjatundlikkus lõikes 1 osutatud toetuseks , sealhulgas toetus väikeste projektide rakendamiseks ja kaasamiseks .

6a. Lõikes 1 osutatud nõustamistoetuse andmiseks ja nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks kohalikul tasandil teeb InvestEU nõustamiskeskus võimaluse korral koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega ning tugineb nende eksperditeadmistele. InvestEU nõustamiskeskuse raames sõlmitakse vajaduse korral liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega koostöökokkulepped, vähemalt ühe liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutusega liikmesriigi kohta.

7. Vajaduse korral soovitavad rakenduspartnerid ▌projektide, eelkõige väikeste projektide arendajatel, kes küsivad rahastamist, taotleda seoses oma projektidega InvestEU nõustamiskeskuse toetust, et asjakohasel juhul saaks projektide ettevalmistamist tõhustada ja hinnata, kas projekte saab ühendada.

Samuti teavitavad rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid asjakohasel juhul arendajaid võimalusest lisada nende projektid artiklis 21 osutatud InvestEU portaali.

VI PEATÜKK

Artikkel 21

InvestEU portaal

1. Komisjon loob InvestEU portaali. See on hõlpsasti ligipääsetav ja kasutusmugav projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõigi projektide kohta.

2. InvestEU portaal on projektiarendajate jaoks kanal, mille kaudu muuta nähtavaks projektid, mille jaoks nad rahastamist soovivad, ja seega saavad investorid sealt projektide kohta teavet. Projektide lisamine InvestEU portaali ei mõjuta otsuseid selliste projektide lõpliku valiku kohta, millele antakse toetust käesoleva määruse, mõne teise liidu rahastamisvahendi või avalik-õigusliku rahastamise raames.

3. Portaalis esitatakse üksnes need projektid, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

4. Projektid, mis vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele, edastab komisjon asjaomastele rakenduspartneritele ja vajaduse korral, kui on olemas nõustamisalgatus, InvestEU nõustamiskeskusele.

5. Rakenduspartnerid vaatavad läbi projekte, mis kuuluvad nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda.

VII PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS, JÄRELEVALVE, ARUANDLUS, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 21a

Aruandekohustus

1. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse alusel annab juhatuse esimees taotluse esitanud institutsioonile aru InvestEU fondi tulemustest, osaledes muu hulgas Euroopa Parlamendis toimuval kuulamisel.

2. Juhatuse esimees vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt InvestEU fondile esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult, kuid igal juhul viie nädala jooksul alates küsimuse saamise kuupäevast.

Artikkel 22

Järelevalve ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud InvestEU programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud käesoleva määruse III lisas.

2. Selleks et tagada InvestEU programmi eesmärkide saavutamise mõjus hindamine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse III lisa ning vajaduse korral vaadata läbi näitajad või neid täiendada ning ▌sätted, milles käsitletakse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist.

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning need võimaldavad riski- ja tagatisportfelli piisavat järelevalvet . Selleks kehtestatakse rakenduspartneritele , nõustamispartneritele ja muudele liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, nagu see on asjakohane.

4. Komisjon annab InvestEU programmi rakendamise kohta aru vastavalt finantsmääruse artiklitele 241 ja 250. Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõikega 5 esitatakse aastaaruandes teave programmi rakendamise taseme kohta, hinnates seda programmi eesmärkide ja tulemusnäitajate alusel. Selleks esitavad rakenduspartnerid igal aastal teabe (sh tagatise toimimise kohta) , mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi.

5. Lisaks esitab iga rakenduspartner iga kuue kuu järel komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, jaotatuna ELi ja liikmesriigi osa vahel▌, kui see on asjakohane. Rakenduspartner esitab liikmesriigi osa puudutava teabe ka liikmesriigile, mille osa ta rakendab. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja käesoleva määruse III lisas osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne peab samuti sisaldama statistilisi, finants-, tegevus- ja raamatupidamisandmeid ning oodatavate rahavoogude hinnanguid iga rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta ning osa, poliitikaharu ja InvestEU fondi tasandil. Kord aastas hõlmab EIP grupi ja vajaduse korral muude rakenduspartnerite aruanne ka teavet käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemisel tekkinud investeerimistakistuste kohta. Aruanded peavad sisaldama teavet, mida rakenduspartnerid esitavad vastavalt finantsmääruse artikli 155 lõike 1 punktile a.

Artikkel 23

Hindamine

1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2. Komisjon esitab [ 30. septembriks 2024 ] Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõltumatu vahehindamise InvestEU programmi ja eelkõige ELi tagatise kasutamise , artikli 9a lõike 1 punktide b ja c alusel kehtestatud korra toimimise, artikli 10 lõigetes 1b ja 1 c sätestatud ELi tagatise andmise, InvestEU nõustamiskeskuse rakendamise, artikli 9a lõike 1 punkti d alapunktis i sätestatud eelarveeraldiste ja artikli 7 kohta . Eelkõige peab hindamine näitama, kuidas on rakenduspartnerite ja nõustamispartnerite kaasamine aidanud saavutada InvestEU programmi eesmärke ning ELi poliitikaeesmärke, eriti seoses toetatud rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse, geograafilise ja sektoriaalse tasakaaluga. Hindamise käigus hinnatakse ka seda, kuidas kohaldati jätkusuutlikkuse hindamist, ja VKEde poliitikaharu raames saavutatud VKEdele keskendumist.

3. InvestEU programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule InvestEU programmi ja eelkõige ELi tagatise kasutamise kohta sõltumatu lõpphindamise.

4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5. Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid aitavad kaasa hindamistele, mida komisjon teeb vastavalt lõigetele 1 ja 2, ja esitavad selleks vajalikku teavet.

6. Vastavalt [finantsmääruse] [artikli 211 lõikele 1] analüüsib komisjon iga kolme aasta järel [finantsmääruse] [artiklis 250] osutatud aastaaruandes, kas käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud eraldiste määr on ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegelikku riskiprofiili arvestades asjakohane. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud eraldiste määra kõnealuse läbivaatamise alusel kuni 15 % kohandada.

Artikkel 24

Auditid

Liidu rahaliste vahendite kasutamise auditid, mille on teinud isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid või asutused ei ole selleks volitanud, on finantsmääruse artikli 127 kohase üldise kindluse aluseks.

Artikkel 25

Liidu finantshuvide kaitse

Kolmas riik, kes osaleb InvestEU programmis rahvusvahelise lepingu alusel tehtud otsuse või muu õigusliku vahendi kohaselt, annab vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. EIP grupi ja muude rakenduspartnerite poolt läbi viidud või nende osalusega tegevusi puudutavad delegeeritud õigusaktid koostatakse pärast EIP grupi ja võimalike rakenduspartneritega konsulteerimist.

2. Artikli 7 lõikes 6, artiklis 17b, artikli 22 lõikes 2 ning artikli 23 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks [alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 6, artiklis 17b, artikli 22 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 7 lõike 6, artikli 17b, artikli 22 lõike 2 ja artikli 23 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

VIII PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS JA NÄHTAVUS

Artikkel 27

Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1. Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi kajastades), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, asjakohast ja sihipärast teavet.

1a. Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid annavad või kohustavad finantsvahendajaid andma lõppsaajatele, sealhulgas VKEdele, InvestEU toetuse olemasolust teada, esitades selle teabe eriti VKEde puhul InvestEU toetuse lepingus märgataval viisil, suurendades nii üldsuse teadlikkust ja parandades InvestEU nähtavust.

2. Komisjon rakendab InvestEU programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. InvestEU programmi jaoks eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide propageerimisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

IX PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Üleminekusätted

1. Käesoleva määruse IV lisas osutatud programmide raames kehtestatud rahastamisvahenditega seotud tulusid, tagasimakseid ja sissenõutud summasid võib kasutada käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks.

2. Määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatisega seotud tulusid, tagasimakseid ja sissenõutud summasid võib kasutada käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse määruse (EL) 2015/1017 artiklites 4, 9 ja 12 osutatud eesmärkidel.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C […], […], lk […].

(2) ELT C […], […], lk […].

(3) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht. Allajoonitud tekst ei ole institutsioonidevaheliste läbirääkimiste raames kokku lepitud.

(4) COM(2018)0097 final.

(5) COM(2018)0353.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(7) COM(2017)0206.

(8) COM(2017)0250.

(9) Avaldatud Euroopa majanduse aruteludokumendis nr 74, jaanuar 2018.

(10)

(11) Ajakohastatav viide: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkulepe on kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013Q1220(01).

(12) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(15) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(16) Nõukogu 11. novembri 1996 aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(17) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(19) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(20)

(21)

I LISA

Summad erieesmärkide kaupa

Artikli 4 lõikes 2 osutatud soovituslik jaotus finants- ja investeerimistoimingute puhul on järgmine:

a)	▌11 500 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkide puhul;

b)	▌11 250 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärkide puhul;

c)	12 500 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud eesmärkide puhul;

d)	5 567 500 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud eesmärkide puhul.

II LISA

Rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblikud valdkonnad

Rahastamis- ja investeerimistoiminguid võidakse teha ühes või mitmes järgmises valdkonnas.

Energeetikasektori arendamine kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sealhulgas energiavarustuse kindlus , puhtale energiale üleminek ning kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	puhta ja säästva taastuvenergia ning ohutu ja säästva, muude heiteta ja vähese heitega energiaallikate ja -lahenduste tootmise, pakkumise ja kasutamise laiendamine;

b)	energiatõhusus ja energiasääst, keskendudes nõudluse vähendamisele nõudluse juhtimise ja hoonete renoveerimise kaudu;

c)	taastuvenergia taristu arendamine, arukamaks muutmine ja nüüdisajastamine , keskendudes eelkõige ülekande- ja jaotustasandile , energia salvestamise tehnoloogiatele, liikmesriikide elektrivõrkude vastastikusele sidumisele ja arukatele võrkudele ;

c a)	uuenduslike heitevabade ja vähese heitega soojustarnesüsteemide arendamine ning elektri ja soojuse koostootmine;

taastuvatest / CO2-neutraalsetest energiaallikatest ning muudest ohututest ja säästvatest heitevabadest ja vähese heitega allikatest säästva sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine; biokütused, biomass ja alternatiivkütused , sealhulgas kõikidele transpordiliikidele kooskõlas direktiivi 2018/2001 eesmärkidega ;

e)	süsinikdioksiidi kogumise taristu ja tööstusprotsessides, bioenergiajaamades ja tootmisrajatistes säilitamise taristu , et liikuda energiasüsteemi ümberkujundamise suunas .

Säästva ja ohutu transpordi taristu ja liikuvuslahenduste , seadmete ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine kooskõlas liidu transpordiprioriteetidega ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

projektid, millega toetatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) taristu arendamist, sealhulgas taristu hooldus ja ohutus ning linnatranspordisõlmed, mere- ja siseveesadamad, lennujaamad, mitmeliigilised terminalid ja nende ühendus põhivõrkudega ning määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud telemaatilised rakendused ;

aa)	TEN-T taristuprojektid, milles on ette nähtud vähemalt kahe eri transpordiliigi, eelkõige mitmeliigilise kaubaveo terminalide ja reisijateveosõlmede kasutamine;

aruka ja säästva linnaliikuvuse projektid , sealhulgas siseveetransport ja uuenduslikud liikuvuslahendused , mis on suunatud vähese heitega linnatranspordiliikidele, mittediskrimineerivatele juurdepääsuvõimalustele , õhusaaste ja müra vähendamisele, energiatarbimise tõhustamisele , arukate linnade võrkudele, ohutustaseme säilitamisele või tõstmisele ja õnnetuste vähendamisele , muu hulgas jalgratturite ja jalakäijate puhul ;

c)	transpordiveeremi uuendamise ja moderniseerimise toetamine, et võtta kasutusele vähese heitega ja heiteta liikuvuslahendused , sealhulgas alternatiivkütuste kasutamine kõigi transpordiliikide sõidukites ;

d)	raudteetaristu, muud raudteeprojektid , siseveeteede taristu, suuremahulised ühistranspordiprojektid ning meresadamad ja meremagistraalid ;

e)	alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu kõikidele transpordiliikidele;

ea)

muud aruka ja säästva liikuvuse projektid, mis on suunatud järgmisele:

i)	liiklusohutus;

ii)	juurdepääsetavus;

iii)	heite vähendamine;

iv)	uute transporditehnoloogiate ja -teenuste arendamine ja kasutuselevõtmine, näiteks seoses ühendatud ja autonoomsete transpordiliikide või integreeritud piletimüügisüsteemidega;

eb)

projektid olemasoleva transporditaristu, sealhulgas TEN-T kiirteede hooldamiseks või ajakohastamiseks, kui see on vajalik liiklusohutuse suurendamiseks, säilitamiseks või parandamiseks, arukate transpordisüsteemide teenuste arendamiseks või taristu terviklikkuse ja standardite tagamiseks, ohutud parkimisalad ja -rajatised, laadimispunktid ja tanklad alternatiivkütuste jaoks.

Keskkonna- ja ressursitõhusus, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	vesi, sealhulgas joogiveevarustus ja kanalisatsioon , võrkude tõhusus, lekete vähendamine, heitvee kogumise ja töötlemise taristu, rannikutaristu ja muu veega seotud keskkonnahoidlik taristu;

b)	jäätmekäitlustaristu;

c)	keskkonnaressursside haldamise ja säästvate tehnoloogiate valdkonna projektid ja ettevõtted;

d)	ökosüsteemide parandamine ja taastamine ning sellega seotud teenused , muu hulgas looduse ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu rohelise ja sinise taristu projektide abil ;

e)	kestlik linna- ja maapiirkondade ning rannikualade areng;

f)	kliimamuutustega seotud meetmed , kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine , sealhulgas loodusõnnetuste ohu vähendamine;

g)	projektid ja ettevõtted, mis rakendavad ringmajandust, integreerides tootmisse ja toote elutsüklisse ressursitõhususe aspektid, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete kestlik tarnimine;

h)	süsinikdioksiidiheite oluline vähendamine energiamahukates tööstusharudes, sealhulgas uuenduslike vähese heitega tehnoloogiate ▌tutvustamine ja kasutuselevõtt;

ha)	energiatootmise ja -jaotusahela CO2-heite vähendamine, loobudes järk-järgult söe ja nafta kasutamisest;

hb)	projektid, millega edendatakse kestlikku kultuuripärandit.

4.	Digitaalse ühenduvuse taristu arendamine, eelkõige selliste projektide kaudu, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega digivõrkude kasutuselevõttu , 5G ühenduvus ning digitaalse ühenduvuse ja juurdepääsetavuse parandamine, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel.

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	teadustegevus, sealhulgas teadustaristu ja teadusasutuste toetamine, ning innovatsiooniprojektid, mis aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke;

b)	äriühinguprojektid , sealhulgas koolitus ning klastrite ja ärivõrgustike loomise edendamine ;

c)	näidisprojektid ja -programmid ning nendega seotud taristu, tehnoloogiate ja protsesside kasutuselevõtmine;

d)	teadus- ja innovatsioonialased koostööprojektid teadusasutuste , teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning ettevõtete vahel; avaliku ja erasektori partnerlus ning kodanikuühiskonna organisatsioonid;

e)	teadmus- ja tehnosiire;

ea)	teadusuuringud peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja nende tööstusrakenduste valdkonnas, sealhulgas uued ja kõrgtehnoloogilised materjalid;

f)	uued tõhusad ja kättesaadavad tervishoiutooted, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed , diagnostikavahendid ja uudsed ravimid , uued antimikroobikumid ning uuenduslikud arendusprotsessid, milles välditakse loomkatseid .

Digitehnoloogiate ja -teenuste arendamine, kasutuselevõtmine ja laiendamine, aidates eeskätt kaasa digitaalse Euroopa programmi eesmärkide saavutamisele , eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	tehisintellekt;

aa)	kvanttehnoloogia;

b)	küberturvalisus ja võrgukaitsetaristu;

c)	asjade internet;

d)	plokiahel ja muud hajusraamatu tehnoloogiad;

e)	kõrgema taseme digioskused;

ea)	robootika ja automatiseerimine;

eb)	fotoonika;

f)	muud uued digitehnoloogiad ja -teenused, mis aitavad kaasa liidu majanduse digiteerimisele ning digitehnoloogia, -teenuste ja -oskuste integreerimisele liidu transpordisektorisse.

Rahaline toetus kuni 499 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	käibekapitali ja investeeringute pakkumine;

b)	riskirahastamine alates algetapist kuni laienemisetapini, et tagada tehnoloogiaalane juhtpositsioon uuenduslikes ning jätkusuutlikes valdkondades , sealhulgas nende digiteerimise ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ja ülemaailmse konkurentsivõime tagamine;

ba)	ettevõtte omandamiseks või töötajate ettevõtluses osalemiseks rahaliste vahendite eraldamine.

8.	Kultuuri- ja loomesektor , kultuuripärand , meedia, audiovisuaalsektor, ajakirjandus ja press, eelkõige uute tehnoloogiate arendamise, digitehnoloogia kasutamise ning intellektuaalomandi õiguste tehnoloogilise haldamise kaudu .

Turism.

9a.	Tööstusobjektide (sealhulgas saastatud alade) taastamine ja parandamine säästva kasutamise eesmärgil.

10.	Säästev põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja muud laiema kestliku biomajanduse valdkonnad.

11.

Sotsiaalsed investeeringud, sealhulgas need, mis toetavad Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	mikrorahastamine, eetiliste ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus;

b)	oskuste nõudlus ja pakkumine;

c)	haridus, koolitus ja nendega seotud teenused , sealhulgas täiskasvanutele ;

sotsiaalne taristu, eelkõige

i)	kaasav haridus ja koolitus, sealhulgas alusharidus ja lapsehoid , nendega seotud hariduse taristu ja hooned, alternatiivne lapsehoid, üliõpilaselamud ja digiseadmed , mis on kõigile kättesaadavad ;

ii)	sotsiaaleluasemed;

iii)	tervishoid ja pikaajaline hooldus, sealhulgas kliinikud, haiglad, esmatasandi tervishoid, koduhooldusteenused ja kogukonnapõhine hooldus;

e)	sotsiaalne innovatsioon, sealhulgas innovatiivsed sotsiaalsed lahendused ja skeemid, mille eesmärk on edendada sotsiaalset mõju ja tulemusi selles punktis osutatud valdkondades;

f)	sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus;

fa)	soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmed;

g)	vähekaitstud isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine;

h)	uuenduslikud tervishoiulahendused, sealhulgas e-tervishoid, tervishoiuteenused ja uued ravimudelid;

i)	puudega inimeste kaasamine ja juurdepääs.

12.

Kaitsetööstuse arendamine, mille kaudu aidatakse kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele , eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	liidu kaitsetööstuse tarneahel, eelkõige VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele rahalise toetuse andmise kaudu;

b)	ettevõtted, kes osalevad kaitsevaldkonnas murrangulistes innovatsiooniprojektides ja on tihedalt seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega;

c)	kaitsesektori tarneahel, kui osaletakse koostööpõhistes kaitsealases teadus-ja arendusprojektides, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi toetatavates projektides;

d)	kaitsealane teadus- ja väljaõppetaristu.

13.

Kosmos, eelkõige kosmosesektori arendamine kooskõlas kosmosestrateegia eesmärkidega, et:

a)	maksmeerida kasu liidu ühiskonnale ja majandusele;

b)	edendada kosmosesüsteemide ja -tehnoloogiate konkurentsivõimet, vähendades eelkõige tarneahelate kaitsetust;

c)	toetada kosmosealast ettevõtlust , sh järgmise etapi arendustegevust ;

d)	edendada liidu sõltumatust ohutuks ja turvaliseks kosmosele juurdepääsuks, sealhulgas kahesuguse kasutusega seotud aspekte.

13a.	Mered ja ookeanid sinise majanduse valdkonna projektide ja ettevõtete ning rahastamispõhimõtete arendamise kaudu, eelkõige merendusettevõtluse ja -tööstuse, taastuva mereenergia ja ringmajanduse kaudu.

III LISA

Peamised tulemusnäitajad

1. InvestEU-poolse rahastamise maht (poliitikaharude kaupa)

1.1

Allkirjastatud toimingute maht

1.2

Kaasatud investeeringud

1.3

Kaasatud erasektori rahalised vahendid

1.4

Saavutatud võimendav ja mitmekordistav mõju

2. InvestEU-poolse rahastamise geograafiline katvus (poliitikaharude , riigi ja piirkonna kaupa NUTS 2. tasandil )

2.1

Toimingutega hõlmatud riikide arv

2.1a

Toimingutega hõlmatud piirkondade arv

2.1b

Toimingute maht liikmesriikide ja piirkondade kaupa

3. InvestEU-poolse rahastamise mõju

3.1

Loodud või toetatud töökohtade arv

3.2

Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad investeeringud ja vajaduse korral üksikasjad poliitikaharu kaupa

3.3

Digitaliseerimist toetavad investeeringud

3.3a

Tööstuslikku üleminekut toetavad investeeringud

4. Jätkusuutlik taristu

4.1

Energia: l oodud täiendav taastuvenergia ning muu ohutu ja säästva nullheite ja vähese heitega energia tootmise võimsus (MW)

4.2

Energia: parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste ning avaliku sektori hoonete ja ärihoonete arv

4.2a

Energia: projektide abil saavutatud hinnanguline energiasääst (Kw/h)

4.2b

Energia: kasvuhoonegaaside aastase heite vähendamine/vältimine (CO2-ekvivalenttonnides)

4.2c

Energia: säästva energia taristu arendamisse, arukamaks muutmisse ja ajakohastamisse tehtud investeeringute maht

4.3

Digivaldkond: täiendavad kodumajapidamised , ettevõtted või avalikud hooned , millel on lairibaühendus kiirusega vähemalt 100 Mbps, mida saab suurendada gigabitini , või loodud raadio-kohtvõrgu (Wi-Fi) levialade arv

4.4

Transport: eelkõige TEN-T raames kaasatud investeeringud▌

—

piiriüleste ja puuduvate ühenduste projektide arv (sh TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate linnatranspordisõlmedega, piirkondlike piiriüleste raudteeühendustega, mitmeliigilise transpordi platvormidega, mere- ja siseveesadamatega, lennujaamade ühendustega ning raudtee-/maanteeterminalidega seotud projektid)

—	nende projektide arv, mis aitavad transporti digiteerida, eelkõige ERTMSi, RISi, intelligentse transpordisüsteemi, laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi / e-merendusteenuste ja SESARi kasutuselevõtu kaudu

—	ehitatud või ajakohastatud alternatiivkütuse tanklate arv

—	nende projektide arv, mis aitavad kaasa transpordi ohutuse suurendamisele

4.5

Keskkond: Investeeringud, mis aitavad kaasa selliste kavade ja programmide rakendamisele, mis on ette nähtud liidu keskkonnaõigustikuga ja on seotud õhukvaliteedi, vee, jäätmete ja loodusega.

5. Teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine

5.1

Panus eesmärki, et 3 % liidu SKPst investeeritakse teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni

5.2

Teadus- ja innovatsiooniprojektidega tegelevate toetatud ettevõtete arv suuruse kaupa

6. VKEd

6.1

Toetatud ettevõtete arv suuruse kaupa (mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad)

6.2

Toetatud ettevõtete arv arenguetappide kaupa (varajane etapp, kasvuetapp, laienemisetapp)

6.2a

Toetatud ettevõtete arv liikmesriigi ja piirkonna kaupa NUTS 2. tasandil

6.2b

Toetatud ettevõtete arv sektorite kaupa NACE koodi järgi

6.2c

VKEdele suunatud investeerimismahu protsent VKEde poliitikaharu raames

7. Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused

7.1

Sotsiaalne taristu: toetatud sotsiaalse taristu maht ja juurdepääsetavus sektorite kaupa: eluase, haridus, tervis, muud

7.2

Mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine: mikrorahastamise saajate ja toetatud sotsiaalsete ettevõtete arv

7.5

Oskused: uusi oskusi omandavate või oskuste tunnustamist ja sertifitseerimist taotlevate isikute arv: ametlik haridus ja õpe

IV LISA

InvestEU programme – varasemad rahastamisvahendid

A. Omakapitalipõhise rahastamise vahendid

—	Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF98). Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

—

TTP: Komisjoni otsus, millega võetakse vastu täiendav rahastamisotsus seoses ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi meetme „Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted“ rahastamisega 2007. aastal ning võetakse vastu raamotsus, mis käsitleb ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ettevalmistava meetme „ELi rolli täitmine globaliseeruvas maailmas“ ja nelja katseprojekti –„Erasmus noortele ettevõtjatele“, „Meetmed mikroettevõtete ja VKEde koostöö ja partnerluse edendamiseks“, „Tehnosiire“ ja „Euroopa turismi tippsihtkohad“ – rahastamist 2007. aastal (C(2007)531).

—	Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF01). Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

—	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007—2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

—

Euroopa ühendamise rahastu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

—

COSME EFG. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

—

InnovFini omakapitalirahastu.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

—

Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

—

EaSI suutlikkust suurendav investeerimisvahend. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

B. Tagatisvahendid

—	VKEde tagatissüsteem 1998 (SMEG98). Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

—	VKEde tagatissüsteem 2001 (SMEG01). Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

—	VKEde tagatissüsteem 2007 (SMEG07). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007—2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

—	Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – tagatis (EPMF-G). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

—

Riskijagamisvahend.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1);

—	Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö“ (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

—	Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/974/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus“ (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

—

EaSI tagatis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

—

COSME laenutagamisvahend (COSME LGF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

—

InnovFin Debt.

—

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

—

Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend (CCS GF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221).

—

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu (SLGF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

—	Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

C. Riskijagamisvahendid

—	Riskijagamisrahastu (RSFF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

—

InnovFin.

—

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

—

Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument (CEF DI). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

—	Looduskapitali rahastamisvahend (NCFF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

D. Sihtotstarbelised investeerimisvahendid

—

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – Fonds commun de placements – fonds d'investissements spécialisés (EPMF FCP-FIS). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

—

Marguerite.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

—	Komisjoni 25. veebruari 2010. aasta otsus Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride 2020. aasta investeerimisfondis (nn Marguerite’i fond) (C(2010)941).

—	Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1233/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 346, 30.12.2010, lk 5).

V LISA

Turutõrked, mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, täiendavus ja välistatud tegevused

A. Turutõrked, mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ja täiendavus

Vastavalt finantsmääruse artiklile 209 käsitletakse ELi tagatisega turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi (artikli 209 lõike 2 punkt a) ning tagatakse täiendavus, vältides muudest avaliku või erasektori allikatest saada võidava toetuse ja investeeringu asendamist (artikli 209 lõike 2 punkt b).

Selleks et järgida finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkte a ja b, peavad ELi tagatisega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingud vastama järgmistele punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele:

Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad

Finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis a osutatud turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade käsitlemiseks peavad investeeringud, mida rahastamis- ja investeerimistoimingud puudutavad, omama üht järgmistest tunnustest:

a)	oma olemuselt avalik hüve (näiteks haridus ja oskused, tervishoid ja juurdepääs, julgeolek ja kaitse ning tasuta või tühise tasu eest kättesaadav taristu), mille puhul ei saa käitaja või ettevõtja piisavalt rahalist kasu;

b)	välismõju, mida käitaja või ettevõtja üldiselt ei suuda sisestada, näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, energiatõhusus, kliima- või keskkonnakaitse;

teabe asümmeetria, eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate puhul, sealhulgas kõrgemad riskitasemed, mis on seotud algetapis ettevõtjate, peamiselt immateriaalse vara või ebapiisava tagatisega ettevõtjate või kõrgema riskitasemega tegevusele keskenduvate ettevõtjatega;

d)	piiriülesed taristuprojektid ja nendega seotud teenused või fondid, mis investeerivad piiriüleselt, et vähendada killustatust ja tõhustada koordineerimist ELi siseturul;

avatus teatavates sektorites, riikides või piirkondades kõrgematele riskitasemetele, mis on kõrgemad tasemest, mida erasektori rahastamises osalejad on võimelised või nõus aktsepteerima. See tähendab ka, et investeeringut ei oleks tehtud üldse või samas ulatuses selle uudsuse tõttu või innovatsiooni või katsetamata tehnoloogiaga seotud riskide tõttu;

f)	uued ja/või keerukad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktile iii.

Täiendavus

Rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad vastama täiendavuse mõlemale aspektile, nagu see on sätestatud finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b. See tähendab, et muud avaliku või erasektori allikad ei oleks toiminguid ilma InvestEU fondi toeta ellu viinud või ei oleks seda teinud samas ulatuses. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse neid rahastamis- ja investeerimistoimingutena, mis peavad vastama järgmisele kahele kriteeriumile.

Selleks et InvestEU fondi saaks käsitleda finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud erasektori allikaid täiendavana, toetatakse InvestEU fondist rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis on suunatud investeeringutele, mis oma omaduste (avalik hüve, välismõju, teabe asümmeetria, sotsiaal-majanduslik ühtekuuluvus või muu) tõttu ei suuda luua piisavat turu tasemel rahalist tulu või mida peetakse liiga riskantseks (võrreldes riskitasemega, mida asjaomased erasektori üksused on nõus aktsepteerima). Seetõttu ei saa sellised rahastamis- ja investeerimistoimingud juurdepääsu turu rahastamisele mõistlike tingimustega, pidades silmas hinnastamist, nõudeid tagatisele, rahastamisvorme, pakutavaid rahastamistähtaegu või muid tingimusi, ning neid ei viidaks üldse või samas ulatuses ellu ilma avaliku sektori toetuseta.

Selleks et InvestEU fondi saaks käsitleda finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud olemasolevat, muudest avaliku sektori allikatest antavat toetust täiendavana, toetatakse InvestEU fondist üksnes rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mille suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a)	rakenduspartner ei oleks rahastamis- või investeerimistoiminguid ilma InvestEU fondi toeta ellu viinud või ei oleks seda teinud samas ulatuses ning

rahastamis- või investeerimistoiminguid ei oleks tehtud või ei oleks neid tehtud samas ulatuses muude olemasolevate avaliku sektori rahastamisvahendite abil, näiteks jagatud eelarve täitmise raames piirkondlikul ja riiklikul tasandil kasutatavate rahastamisvahendite abil. Siiski on võimalik InvestEU fondi ja muude avaliku sektori vahendite teineteist täiendav kasutamine, eelkõige juhul, kui on võimalik saavutada ELi lisaväärtust ja kui on võimalik optimeerida avaliku sektori vahendite kasutamist poliitikaeesmärkide tõhusaks saavutamiseks.

Tõendamaks, et ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud täiendavad olemasolevat turu ja muud avaliku sektori toetust, esitavad rakenduspartnerid teabe, millega näidatakse vähemalt ühte järgmistest tunnustest:

a)	toetust antakse allutatud positsioonide kaudu seoses teiste avaliku või erasektori laenuandjatega või rahastamisstruktuuri sees;

toetust antakse omakapitali ja kvaasikapitali kaudu või pika tähtajaga laenude, hinnastamise, tagatist puudutavate nõuete või muude tingimuste kaudu, mis ei ole turul või muude avaliku sektori allikate kaudu piisavalt kättesaadavad. Toetust antakse toimingutele, millega kaasneb kõrgem risk kui see, mida rakenduspartner oma tavapärase tegevuse puhul aktsepteerib või toetust antakse selleks, et suurendada rakenduspartneri enda suutlikkust selliseid toiminguid toetada;

c)	osalemine riskijagamismehhanismides, mis on suunatud poliitikavaldkondadele, kus rakenduspartner on avatud kõrgematele riskitasemetele võrreldes sellega, mida rakenduspartner tavapäraselt aktsepteerib või mida erasektori rahastamises osalejad on võimelised või nõus aktsepteerima;

d)	toetus katalüüsib/kaasab täiendavat era- või avaliku sektori poolset rahastamist ning täiendab muid era- ja äriallikaid, eelkõige traditsiooniliselt riskikartlikelt investoritelt või institutsionaalsetelt investoritelt, tänu InvestEU fondi kaudu antava toetuse märgilisele mõjule;

e)	toetust antakse selliste finantstoodete kaudu, mis ei ole kättesaadavad või mida ei pakuta sihtriikides või piirkondades piisaval määral puuduvate, vähearenenud või ebatäielike turgude tõttu.

Vahendatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul, eelkõige VKEde toetamiseks, kontrollitakse täiendavust pigem vahendaja tasandil kui lõppsaaja tasandil. Täiendavus loetakse olemasolevaks juhul, kui InvestEU fond toetab finantsvahendajat suurema riskiga uue portfelli loomisel või juba suure riskiga tegevuste mahu suurendamisel võrreldes riskitasemetega, mida era- ja avaliku sektori rahastamises osalejad on praegu asjaomases liikmesriigis (asjaomastes liikmesriikides) või piirkondades võimelised või nõus aktsepteerima.

ELi tagatist ei anta refinantseerimistehingute toetamiseks (näiteks olemasolevate laenulepingute asendamiseks või muude rahalise toetuse vormide asendamiseks projektide puhul, mis on juba osaliselt või täielikult realiseerunud), välja arvatud erandlikel ja hästi põhjendatud juhtudel, kui tõendatakse, et ELi tagatise alusel tehtav toiming võimaldab teha uue investeeringu toetuskõlblikus poliitikavaldkonnas sellise summa ulatuses, mis täiendab rakenduspartneri või finantsvahendaja tavapärast tegevust, mis on vähemalt võrdne sellise toimingu summaga, mis vastab käesolevas määruses sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. Eespool nimetatud kriteeriumid turutõrke, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja täiendavuse kohta kehtivad ka selliste refinantseerimistehingute puhul.

B. Välistatud tegevused

InvestEU fondist ei toetata järgmisi tegevusi:

1)	tegevused, mis piiravad üksikisiku õigusi ja vabadust või millega rikutakse inimõigusi;

2)	riigikaitse valdkonnas selliste toodete ja tehnoloogiate kasutamine, arendamine või tootmine, mis on kohaldatava rahvusvahelise õigusega keelatud;

3)	tubakaga seotud tooted ja tegevused (tootmine, levitamine, töötlemine ja kaubandus);

[programmi „Euroopa horisont“] määruse artiklis [X] välistatud tegevused: inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine; inimese genotüübi muutmisele suunatud tegevused, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta; tegevused, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö või tüvirakkude saamise eesmärgil, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil;

5)	hasartmängud (tootmine, loomine, levitamine, töötlemine, kaubandus või tarkvaraalane tegevus);

6)	seksikaubandus ja sellega seotud taristu, teenused ja meedia;

7)	tegevused, mis on seotud elusloomadega katseteks ja teaduslikel eesmärkidel, kui ei ole tagatud, et järgitakse katsetes ja muul teaduslikul eesmärgil kasutatavate selgroogsete loomade kaitse Euroopa Nõukogu konventsiooni;

kinnisvaraarendus, st tegevus, mille ainus eesmärk on renoveerida ja edasi üürida või edasi müüa olemasolevaid hooneid ja ehitada uusi projekte. Kinnisvarasektori tegevusalad, mis on seotud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud InvestEU programmi konkreetsete eesmärkidega ja/või käesoleva määruse II lisa kohaste rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks toetuskõlblike valdkondadega, nagu investeeringud energiatõhususe projektidesse või sotsiaaleluasemetesse, on siiski toetuskõlblikud;

9)	finantstegevus, näiteks finantsinstrumentide ostmine või nendega kauplemine. Eelkõige on välistatud sekkumised, mis on suunatud väljaostmisele, mille eesmärk on ettevõtete odav ülesostmine nende vara müümiseks, või asenduskapitalile, mis on mõeldud odavaks ülesostmiseks;

10)	tegevused, mis on kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega keelatud;

11)	tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine, käitamine, kohandamine või ehitamine;

12)

investeeringud, mis on seotud tahkete fossiilkütuste ja nafta kaevandamise/tootmise, töötlemise, jaotuse, ladustamise või põletamisega, samuti gaasi ammutamisega seotud investeeringud. Kõnealune välistamine ei puuduta järgmist:

i.	projektid, mille puhul puudub elujõuline alternatiivne tehnoloogia;

ii.	saaste vältimise ja kontrolliga seotud projektid;

iii.	süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise või kasutamise seadmeteid sisaldavad projektid; tööstus- või teadusprojektid, millega vähendatakse oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes heitkogustega kauplemise süsteemi võrdlusalusega;

13)

investeeringud rajatistesse, mis on mõeldud jäätmete kõrvaldamiseks nende prügilasse ladestamise teel. Kõnealune välistamine ei puuduta investeeringuid, mis tehakse järgmistesse valdkondadesse:

i.	kohapealsed prügilad, mis on tööstuse või kaevanduse investeerimisprojekti abielement ja mille puhul on tõendatud, et prügilasse ladestamine on ainus mõistlik lahendus asjaomase tegevuse käigus tekkinud tööstus- või kaevandusjäätmete käitlemiseks;

ii.	olemasolevad prügilad, et tagada prügilagaasi kasutamine ja edendada prügilajäätmete kaevandamist ja kaevandamisjäätmete ümbertöötlemist;

14)

investeeringud mehaanilis-bioloogilise töötlemise rajatistesse. Seda välistamist ei kohaldata investeeringute suhtes, mille eesmärk on renoveerida olemasolevad mehaanilis-bioloogilise töötlemise rajatised jäätmetest energia tootmise eesmärgil või liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks selliste meetoditega nagu kompostimine ja anaeroobne degradatsioon;

15)

investeeringud jäätmepõletusahjudesse jäätmete käitlemiseks. Kõnealune välistamine ei puuduta investeeringuid, mis tehakse järgmistesse valdkondadesse:

i.	rajatised, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõtmiseks sobimatute ohtlike jäätmete käitlemiseks;

ii.	olemasolevad rajatised, et suurendada energiatõhusust, koguda, säilitada või kasutada heitgaase või võtta põletustuhast materjale taaskasutusse, tingimusel et sellised investeeringud ei suurenda rajatise jäätmetöötlusvõimsust.

Rakenduspartnerid jäävad vastutama selle tagamise eest, et rahastamis- ja investeerimistoimingute allkirjastamise hetkel täidetakse nõudeid ning tehakse järelevalvet rahastamis- ja investeerimistoimingute välistamiskriteeriumide järgimise üle projekti elluviimise jooksul, võttes vajaduse korral asjakohaseid parandusmeetmeid.

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1060

P8_TA(2019)0434

Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL (COM(2018)0278 – C8-0193/2018 – 2018/0139(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/78)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0278),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0193/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 14. veebruari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0006/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 265.

P8_TC1-COD(2018)0139

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1239) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1061

P8_TA(2019)0435

Jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamine ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341 (COM(2018)0354 – C8-0208/2018 – 2018/0179(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/79)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0354),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0208/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0363/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 97.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 24.

P8_TC1-COD(2018)0179

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2088) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1062

P8_TA(2019)0436

Püsivad orgaanilised saasteained ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0144 – C8-0124/2018 – 2018/0070(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

(2021/C 158/80)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0144),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0124/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust (1),

—	pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

—	võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (2),

—	võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 10. septembri 2018. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 1. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0336/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi (3);

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 93.

(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(3) Käesolev seisukoht asendab 15. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0463).

P8_TC1-COD(2018)0070

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/1021) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1064

P8_TA(2019)0437

Keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute kliirimiskohustus, teatamisnõuded ja riskimaandamismeetmed, ning kauplemisteabehoidlad ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (COM(2017)0208 – C8-0147/2017 – 2017/0090(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/81)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0208),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0147/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. oktoobri 2017. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 6. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0181/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 385, 15.11.2017, lk 10.

(2) ELT C 434, 15.12.2017, lk 63.

P8_TC1-COD(2017)0090

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/834) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1066

P8_TA(2019)0438

Kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmine ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamine ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega (COM(2017)0331 – C8-0191/2017 – 2017/0136(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/82)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0331),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0191/2017),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Keskpanga 4. oktoobri 2017. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0190/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 385, 15.11.2017, lk 3.

(2) ELT C 434, 15.12.2017, lk 63.

P8_TC1-COD(2017)0136

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2099) lõplikule kujule).

30.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 158/1068

P8_TA(2019)0439

VKEde kasvuturgude kasutamise edendamine ***I

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 596/2014 ja määrust (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas (COM(2018)0331 – C8-0212/2018 – 2018/0165(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 158/83)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0331),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0212/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. märtsi 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0437/2018),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.

P8_TC1-COD(2018)0165

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2115) lõplikule kujule).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 158

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 30. aprill 2021

Sisukord		Lehekülg

	EUROOPA PARLAMENT ISTUNGJÄRK 2019–2020 15.–18. aprilli 2019. aasta istungid Istungjärgu protokoll on avaldatud ELTs C 69, 26.2.2021 . VASTUVÕETUD TEKSTID	1

	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Euroopa Parlament
	Neljapäev, 18. aprill 2019
2021/C 158/01	Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta (2019/2690(RSP))	2
2021/C 158/02	Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Kameruni kohta (2019/2691(RSP))	7
2021/C 158/03	Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon Brunei kohta (2019/2692(RSP))	11
2021/C 158/04	Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon läbirääkimiste kohta nõukogu ja komisjoniga seadusandliku ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi uurimisõigust käsitlev määrus (2019/2536(RSP))	15
2021/C 158/05	Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta resolutsioon endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva põhjaliku Euroopa Liidu raamistiku kohta (2019/2683(RSP))	18

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Parlament
	Kolmapäev, 17. aprill 2019
2021/C 158/06	Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus arutelu lõpus esitatud resolutsiooni pealkirja koostamise või muutmise kohta (kodukorra artikli 149a lõike 2 tõlgendamine) (2019/2020(REG))	23
2021/C 158/07	Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta otsus, mis käsitleb poliitilist deklaratsiooni fraktsiooni moodustamise kohta (kodukorra artikli 32 lõike 5 esimese lõigu teise taande tõlgendamine) (2019/2019(REG))	24