KOMISJONI TEATIS

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ (suveaja korra kohta) artiklile 4

Suveaja perioodide kava

(2021/C 149/01)

Ajavahemikus 2022–2026 (kaasa arvatud) algavad ja lõpevad suveaja perioodid järgmistel kuupäevadel kl 01.00 (UTC – koordineeritud maailmaaeg):

—	2022. aastal: pühapäeval 27. märtsil ja pühapäeval 30. oktoobril;

—	2023. aastal: pühapäeval 26. märtsil ja pühapäeval 29. oktoobril;

—	2024. aastal: pühapäeval 31. märtsil ja pühapäeval 27. oktoobril;

—	2025. aastal: pühapäeval 30. märtsil ja pühapäeval 26. oktoobril;

—	2026. aastal: pühapäeval 29. märtsil ja pühapäeval 25. oktoobril.

Euro vahetuskurss (1)

26. aprill 2021

(2021/C 149/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2085
JPY	Jaapani jeen	130,54
DKK	Taani kroon	7,4362
GBP	Inglise nael	0,86975
SEK	Rootsi kroon	10,1308
CHF	Šveitsi frank	1,1067
ISK	Islandi kroon	151,00
NOK	Norra kroon	10,0358
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,807
HUF	Ungari forint	363,30
PLN	Poola zlott	4,5571
RON	Rumeenia leu	4,9233
TRY	Türgi liir	10,0428
AUD	Austraalia dollar	1,5518
CAD	Kanada dollar	1,5030
HKD	Hongkongi dollar	9,3777
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6727
SGD	Singapuri dollar	1,6027
KRW	Korea vonn	1 343,56
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,2441
CNY	Hiina jüaan	7,8379
HRK	Horvaatia kuna	7,5652
IDR	Indoneesia ruupia	17 502,08
MYR	Malaisia ringit	4,9524
PHP	Filipiini peeso	58,433
RUB	Vene rubla	90,5838
THB	Tai baat	37,995
BRL	Brasiilia reaal	6,5895
MXN	Mehhiko peeso	23,9814
INR	India ruupia	90,3780

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Kokkuvõte Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusest ettepaneku kohta võtta vastu digiteenuste õigusakt

(Arvamuse täistekst (inglise, prantsuse ja saksa keeles) on Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2021/C 149/03)

Komisjon võttis 15. detsembril 2020 vastu ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ“.

Euroopa Andmekaitseinspektor toetab komisjoni eesmärki edendada läbipaistvat ja turvalist digikeskkonda, määrates kindlaks vahendusteenuste osutajate, eelkõige digiplatvormide (nt sotsiaalmeediaplatvormid ja kauplemiskohad) kohustused ja vastutuse.

Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab heaks, et ettepanekuga soovitakse mitte asendada, vaid pigem täiendada määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ alusel kehtivaid kaitsemeetmeid. Samas mõjutab ettepanek selgelt isikuandmete töötlemist. Euroopa Andmekaitseinspektor peab digiplatvormide ja muude veebimajutusteenuse osutajate kontrolli ja järelevalve vastastikuse täiendavuse tagamist vajalikuks.

Teatav digiplatvormidega seotud tegevus kujutab endast üha suuremat riski mitte ainult üksikisikute õigustele, vaid ka kogu ühiskonnale. Ehkki ettepanekus on esitatud riskivähendusmeetmed, oleksid õigustatud täiendavad kaitsemeetmed eelkõige sisu modereerimise, internetireklaami ja soovitussüsteemide valdkonnas.

Sisu modereerimine peaks toimuma õigusriigile kohaselt. Eelkõige digiplatvormidel üksikisikute käitumise juba levinud jälgimist arvestades tuleks digiteenuste õigusaktis piiritleda, millistel tingimustel muutub ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemise tegevuses õiguspäraseks ebaseadusliku veebisisu avastamine, tuvastamine ja sellega tegelemine automatiseeritud vahendite abil. Sisu modereerimise eesmärgil tehtav profiilianalüüs peaks olema keelatud, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja suudab tõendada, et need meetmed on digiteenuste õigusaktis sõnaselgelt nimetatud süsteemsete riskide kõrvaldamiseks tingimata vajalikud.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab suunatud internetireklaamiga seotud riskide rohkust arvestades kaasseadusandjatel kaaluda täiendavaid õigusnorme, piirdumata vaid läbipaistvusega. Need meetmed peaksid hõlmama sekkuvale jälgimisele tugineva suunatud reklaami järkjärgulist vähendamist täieliku keeluni välja, samuti piiranguid, mis on seotud selliste andmete kategooriatega, mida tohib reklaami suunamise eesmärgil töödelda, ja selliste andmete kategooriatega, mida tohib reklaami suunamise võimaldamiseks või hõlbustamiseks reklaamijatele või kolmandatele pooltele avaldada.

Kavandatud ja ette nähtud andmekaitsenõuete kohaselt ei tohiks soovitussüsteemid vaikimisi tugineda profiilianalüüsile. Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab ka soovitussüsteemide läbipaistvuse ja kasutajate kontrolli edasiarendamise lisameetmeid, arvestades soovitussüsteemide suurt mõju.

Üldisemalt soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor kehtestada väga suurte digiplatvormide minimaalse koostalitlusvõime nõuded ja edendada Euroopa tasandi tehniliste standardite väljatöötamist kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega Euroopa standardimise valdkonnas.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab digitaalsete teabevõrgustike platvormidega seotud kogemusi ja arengusuundumusi arvesse võttes tungivalt sätestada sõnaselge ja terviklik õiguslik alus koostööks ja asjakohase teabe vahetuseks järelevalveasutuste vahel, kellest igaüks tegutseb oma pädevusvaldkonnas. Digiteenuste õigusaktiga tuleks tagada institutsiooniline ja struktureeritud koostöö pädevate kontrolliasutuste, sh andmekaitseasutuste, tarbijakaitseasutuste ja konkurentsiasutuste vahel.

1.   SISSEJUHATUS JA TAUSTTEAVE

1.

Komisjon võttis 15. detsembril 2020 vastu ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ“ (1).

2.

Ettepanek järgneb teatisele Euroopa digituleviku kujundamine, milles komisjon kinnitas oma kavatsust töötada välja uued ja läbivaadatud eeskirjad digiteenuste ühtse turu süvendamiseks, suurendades ja ühtlustades veebiplatvormide ja teabeteenuste pakkujate kohustusi ning tugevdades järelevalvet platvormide sisupoliitika üle ELis (2).

3.

Seletuskirja kohaselt on uued ja uuenduslikud digiteenused aidanud oluliselt kaasa ühiskondlikele ja majanduslikele muutustele liidus ja kogu maailmas. Samas on nende teenuste kasutamisega seoses tekkinud uued riskid ja probleemid nii ühiskonna jaoks tervikuna kui ka neid teenuseid kasutavate üksikisikute jaoks (3).

4.

Ettepanek on tehtud eesmärgiga tagada parimad tingimused uuenduslike digiteenuste osutamiseks siseturul, aidata kaasa interneti turvalisuse tagamisele ja põhiõiguste kaitsele ning luua tugev ja kestev juhtimisstruktuur vahendusteenuste osutajate üle tõhusa järelevalve tegemiseks (4). Seepärast sisaldab ettepaneku — II peatükk sätteid vahendusteenuste osutajate vastutusest vabastamise kohta; — III peatükk hoolsuskohustusi, mida on kohandatud vastavalt asjaomase vahendusteenuse liigile ja laadile, ning — IV peatükk sisaldab määruse kohaldamise ja täitmise tagamise sätteid.

5.

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti 27. novembril 2020 mitteametlikult digiteenuste õigusakti ettepaneku asjus. Euroopa Andmekaitseinspektor kiidab heaks asjaolu, et andmekaitseinspektoriga konsulteeriti menetluse varajases etapis.

6.

Komisjon on lisaks digiteenuste õigusakti ettepanekule vastu võtnud ka ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris“ (digiturgude õigusakt) (5). Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti määruse 2018/1725 artikli 42 lõike 1 kohaselt ka digiturgude õigusakti ettepaneku asjus, mida käsitletakse eraldi arvamuses.

3.   JÄRELDUSED

93.

Eelnevast lähtudes esitab Euroopa Andmekaitseinspektor järgmised soovitused:

seoste kohta määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ:

—	ühtlustada ettepaneku artikli 1 lõike 5 punkti i sõnastus praegu kehtiva direktiivi 2000/31/EÜ artikli 1 lõike 5 punkti b sõnastusega ja

—	täpsustada, et ettepanekut ei kohaldata vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate vastutusega seotud küsimustele;

sisu modereerimise ja kuriteokahtlusest teavitamise kohta:

—	täpsustada, et igasugune sisu modereerimine ei pruugi olla seostatud konkreetse andmesubjektiga ning et kavandatud ja ette nähtud võimalikult väheste andmete kogumise ja andmekaitse nõuete kohaselt ei tohiks sisu modereerimine hõlmata isikuandmete töötlemist;

—	tagada, et sisu modereerimine toimub õigusriigile kohaselt, piiritledes, millistel tingimustel muutub ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemise tegevuses õiguspäraseks ebaseadusliku veebisisu avastamine, tuvastamine ja sellega tegelemine automatiseeritud vahendite abil;

—	sätestada, et sisu modereerimise eesmärgil tehtav profiilianalüüs peaks olema keelatud, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja suudab tõendada, et need meetmed on digiteenuste õigusaktis sõnaselgelt nimetatud süsteemsete riskide kõrvaldamiseks tingimata vajalikud;

—	täpsustada, kas vahendusteenuse osutajad on volitatud teavitama kuriteokahtlusest vabatahtlikult õiguskaitse- või õigusasutusi ettepaneku artiklis 21 nimetamata juhul, ja kui on, siis millisel määral;

—	sätestada, et iga automatiseeritud sisumodereerimisvahendeid kasutav veebimajutusteenuse osutaja peaks tagama, et selliste vahendite abil ei saada diskrimineerivaid või põhjendamatuid tulemusi;

—	laiendada ettepaneku artikli 12 lõike 2 nõude kehtivust igasugusele sisu modereerimisele, hoolimata sellest, kas modereerimine toimub teenuseosutaja tingimuste kohaselt või muul alusel, ja sätestada, et meetmed peavad olema lisaks proportsionaalsusele soovitavate eesmärkide täitmiseks vajalikud;

—

karmistada ettepaneku artikli 14 lõikes 6 ja artikli 15 lõike 2 punktis c sätestatud läbipaistvusnõudeid, täpsustades teavet, mida tuleb esitada asjaomastele üksikisikutele eelkõige juhul, kui sisu modereerimiseks kasutatakse automatiseeritud vahendeid, piiramata teavitamiskohustust ja andmesubjektide õigusi määruse (EL) 2016/679 alusel;

—

muuta ettepaneku artikli 15 lõike 2 sõnastust eesmärgiga sätestada üheselt, et teave ebaseadusliku veebisisu avastamiseks ja tuvastamiseks kasutatud automatiseeritud vahendite kohta tuleb esitada teave igal juhul, hoolimata sellest, kas hilisem otsus tehti automatiseeritud vahendite kasutamise alusel või mitte;

—	nõuda, et mitte pelgalt digiplatvormid, vaid kõik veebimajutusteenuste osutajad tagaksid ettepaneku artiklis 17 ette nähtud kergesti kättesaadava kaebuste menetlemise süsteemi;

—	lisada ettepaneku artiklile 17 kaebuse kohta platvormi otsuse tegemise tähtaeg, samuti märkus, et kehtestatav kaebuste menetlemise kord ei piira õigusi ja õiguskaitsevahendeid, mida andmesubjektid saavad kasutada määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ kohaselt;

—	täpsustada, kas teatamiskohustuse võib tekitada mõni muu ettepaneku artikli 21 künnist ületav kuritegu (peale lapse seksuaalse väärkohtlemise), sätestades selle lisas;

—

kaaluda andmesubjektide õiguste kasutamise ja läbipaistvuse tagamiseks kitsalt sätestatud piiranguid täiendavaid meetmeid, juhul kui need on tingimata vajalikud (nt kui on vaja kaitsta käimasoleva uurimise konfidentsiaalsust), järgides määruse (EL) 2016/679 artikli 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, ning

—	täpsustada ettepaneku artiklis 21 nimetatud mõiste „asjakohane teave“ määratlust, sätestades edastatavate andmete kategooriate ammendava loetelu ja võimalikud selliste andmete kategooriad, mida tuleb vajaduse korral asjaomaste õiguskaitseasutuste tulevikus tehtavate uurimiste jaoks säilitada;

internetireklaami kohta:

—	kaaluda täiendavaid õigusnorme, piirdumata läbipaistvusega, sh sekkuvale jälgimisele tugineva suunatud reklaami järkjärgulist vähendamist täieliku keeluni välja;

—

kaaluda piiranguid, mis on seotud a) selliste andmete kategooriatega, mida tohib reklaami suunamise eesmärgil töödelda; b) andmete kategooriatega või kriteeriumidega, mille alusel tohib reklaami suunata või edastada; c) selliste andmete kategooriatega, mida tohib reklaami suunamise võimaldamiseks või hõlbustamiseks reklaamijatele või kolmandatele pooltele avaldada, ning

—	täpsustada ettepaneku artiklites 24 ja 30 esitatud viidet füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle nimel reklaami kuvatakse;

—

lisada artiklis 24 esitatud nõuetele veel üks, mille kohaselt peab platvormiteenuse osutaja teavitama andmesubjekte sellest, kas reklaam valiti automatiseeritud süsteemi (nt reklaamipanka või platvormi) kasutades, ja kui jah, siis teatama süsteemi(de) eest vastutava(te) füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) nime(d);

—	täpsustada artikli 30 lõike 2 punkti d sõnastust, sätestades, et andmehoidla peaks sisaldama ka teavet selle kohta, kas üks või mitu kindlat teenusesaajate rühma eemaldati reklaami sihtrühmast;

—	asendada viide peamistele parameetritele viitega parameetritele ja täpsustada minimaalsed parameetrid, mis tuleks avaldada, et avaldatut peetaks sisuliseks teabeks ettepaneku artiklite 24 ja 30 tähenduses, ning

—	kaaluda samalaadseid nõudeid, mida kohaldataks, et tagada ettevõtjate tegevuse jälgitavus (ettepaneku artikkel 22), mis on seotud internetireklaami teenuste kasutajatega (ettepaneku artiklid 24 ja 30);

soovitussüsteemide kohta:

—	täpsustada, et kavandatud ja ette nähtud andmekaitsenõuete kohaselt ei tohiks soovitussüsteemid vaikimisi tugineda profiilianalüüsile määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 4 tähenduses;

—	sätestada, et teave soovitussüsteemide rolli ja talitluse kohta tuleb esitada eraldi, kergesti kättesaadavana, tavakodanikule arusaadavana ja sisutihedana;

—	sätestada, et kavandatud ja ette nähtud andmekaitsenõuete kohaselt ei tohiks soovitussüsteemid vaikimisi tugineda profiilianalüüsile määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 4 tähenduses;

—

lisada ettepaneku artiklile 29 järgmised täiendavad nõuded: — viidata platvormil silmatorkavas kohas asjaolule, et platvormil kasutatakse soovitussüsteemi ja kontrolli, esitades võimalikud lisavalikud mugavalt kasutataval viisil; — teavitada platvormi kasutajat sellest, kas soovitussüsteem on automatiseeritud otsustamise süsteem, ja kui on, siis teatada otsuse eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku nimi. — võimaldada andmesubjektidel mugavalt kasutataval viisil tutvuda teenusesaajale kuvatava platvormi sisu valimisega seotud profiili(de)ga; — võimaldada teenusesaajatel kohandada soovitussüsteeme vähemalt peamiste laadipõhiste kriteeriumide alusel (nt aeg, huvi pakkuvad teemad jne) ja — tagada kasutajatele kergesti kättesaadav võimalus kustutada profiil(id), mida kasutatakse neile kuvatava digisisu valimiseks;

kontrollitud teadlaste juurdepääsu kohta:

—	sätestada, et kavandatud ja ette nähtud andmekaitsenõuete kohaselt ei tohiks soovitussüsteemid vaikimisi tugineda profiilianalüüsile määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 4 tähenduses;

—

muuta ettepaneku artikli 26 lõike 1 punkti c sõnastust eesmärgiga viidata tegelikule või prognoositavale süsteemsele negatiivsele mõjule rahvatervise kaitsele, alaealistele või ühiskondlikule arutelule või valimisprotsesside ja avaliku julgeolekuga seotud tegelikule või prognoositavale mõjule, mis on seotud eelkõige nende teenuse tahtliku manipuleerimise riskiga, sealhulgas teenuse mitteautentse kasutamise või automaatse ekspluateerimise kaudu manipuleerimise riskiga;

—	laiendada artiklit 31, et võimaldada vähemalt riskivähendusmeetmete tulemuslikkuse ja proportsionaalsuse kontrolli, ning

—	kaaluda, kuidas võiks hõlbustada avaliku huvi teadusuuringuid üldisemalt, sh väljaspool ettepaneku nõuete täitmise jälgimise konteksti;

platvormide koostalitlusvõime kohta:

—	kaaluda väga suurte digiplatvormide minimaalse koostalitlusvõime nõuete kehtestamist ja edendada Euroopa tasandi tehniliste standardite väljatöötamist kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega Euroopa standardimise valdkonnas;

kohaldamise, koostöö, karistuste ja jõustamise kohta:

—

tagada digiplatvormide ja muude veebimajutusteenuse osutajate järelevalve ja kontrolli vastastikune täiendavus, tehes eelkõige järgmist: — sätestada sõnaselge õiguslik alus koostööks asjaomaste ametiasutuste vahel, kellest igaüks tegutseb oma pädevusvaldkonnas; — nõuda institutsioonilist ja struktureeritud koostööd pädevate kontrolliasutuste, sh andmekaitseasutuste vahel ning — nimetada sõnaselgelt koostöös osalevad pädevad asutused ja määrata kindlaks koostöö tegemise tingimused.

—	viidata ettepaneku põhjendustes konkurentsiõiguse valdkonnas pädevatele asutustele, samuti Euroopa digiteenuste nõukojale;

—	tagada, et ka digiteenuste koordinaatoritel, pädevatel asutustel ja komisjonil oleksid volitused ja kohustus konsulteerida ettepaneku nõuete täitmise uurimiste ja hindamiste kontekstis asjaomaste pädevate asutustega, sh andmekaitseasutustega;

—

täpsustada, et ettepaneku kohaselt pädevad järelevalveasutused peaksid olema võimelised esitama määruse (EL) 2016/679 kohaselt pädevate järelevalveasutuste taotlusel või oma algatusel mis tahes teavet, mis on saadud, tehes auditeid või uurimisi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega, ja sätestama selleks sõnaselge õigusliku aluse;

—	tagada ettepaneku artikli 41 lõikes 5, artikli 42 lõikes 2 ja artiklis 59 esitatud kriteeriumide suurem sidusus ning

—	lubada Euroopa digiteenuste nõukojal esitada oma algatusel arvamusi ja võimaldada Euroopa digiteenuste nõukojal esitada arvamusi ka muul teemal kui komisjoni võetavad meetmed.

---

(1)  COM(2020) 825 final.

(2)  COM(2020) 67 final, lk 12.

(3)  COM(2020) 825 final, lk 1.

(4)  COM(2020) 825 final, lk 2.

(5)  COM(2020) 842 final.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10233 — Clearlake/TA Associates/Charlesbank/Ivanti)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 149/04)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.10170 — Shell/NXK)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2021/C 149/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2021/C 149/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotlusele vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Jászsági nyári szarvasgomba“

ELi nr: PGI-HU-02475 – 4. juuli 2018

KPN ( ) KGT (X)

1.   [KPN või KGT] Nimetus(ed)

„Jászsági nyári szarvasgomba“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Ungari

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud geograafiline tähis „Jászsági nyári szarvasgomba“ hõlmab maa-alusesse seeneliiki (Tuber aestivum Vittad.) kuuluvaid värskeid kohalikku sorti suvitrühvleid, mis on korjatud määratletud geograafilises piirkonnas.

Suvitrühvlite „Jászsági nyári szarvasgomba“ morfoloogilised omadused:

viljakeha on erineva suurusega: väikseim soovitatav turustussuurus on kreeka pähkli suurus; ülemist piiri ei ole. Viljakeha soovitatav minimaalne kaal on 40 g.

Valdaval juhtudel on see enam-vähem korrapärase sfäärilise kujuga, seenejalga viljakehal ei ole.

Pealiskihi värvus ulatub mustjaspruunist mustani. Trühvli välispind on krobeline, kaetud mustade tüügastega, mis on sageli suured (312 mm), püramiidikujulised (5–7 tahuga), esiletungivad, tihked, teravate servadega, ülaosast tavaliselt lamedad, pind diagonaalselt konarlik, soontega pikisuunas ja kindlalt sisemuse (gleeba) külge kinnitatud.

Seene sees olev viljaliha on tihke konsistentsiga, seda läbivad valgest kuni tumeda värvusega sooned. Kasvades on trühvli värvus alguses valge, siis kollakas- või hallikaspruun ja lõpuks sügav šokolaadipruun. Valminud viljakeha on pigem tumedam, kollakaspruuni kuni punase värvusega.

Suvitrühvlite „Jászsági nyári szarvasgomba“ morfoloogilised omadused:

ainulaadne meeldiv lõhn. Korjamisel meenutab see esmalt keedetud maisi või röstitud ja kääritatud odralinnaseid, millele lisandub meeldiv värskelt niidetud rohu lõhn. Trühvlite korjamise ja ladustamise ajal lõhn muutub, kuid värskelt niidetud rohu meeldiv lõhn säilib.

Maitse on intensiivne ja meenutab kõige enam maitsvat Kreeka pähklit.

Erinevalt muudest trühvlitest, mida saab korjata kuni novembri lõpuni, kasvab „Jászsági nyári szarvasgomba“ mai lõpust augusti lõpuni.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

–

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Seened peavad olema kasvatatud ja kogutud tootmispiirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Suvitrühvlite „Jászsági nyári szarvasgomba“ tootmispiirkond hõlmab järgmiste kommuunide halduspiirkonda: Jászivány, Jászkisér, Jászdózsa, Jászapáti, Jászágó, Jászárokszállás, Jászjákóhalma, Jásztelek ja Jászszentandrás ning Jászsági piirkonna kõrval asuvad Besenyszögi ja Újszászi haldusüksused, mis ei moodusta küll piiriäärset tootmispiirkonda, kuna tegemist on piirkondadega, kus suvitrühvel „Jászsági nyári szarvasgomba“ kasvab looduslikult, st kus asub seente kasvuks sobiv muld.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Suvitrühvlite „Jászsági nyári szarvasgomba“ ja geograafilise piirkonna vaheline seos põhineb toote kvaliteedil ja mainel.

Geograafilise piirkonna eripära

Jászság asub Suur-Ungari tasandiku loodeosas Jász-Nagykun-Szolnoki maakonna halduspiirkonnas. See on osa Kesk-Tisza piirkonnast ning asub Tisza lisajõgede Zagyva ja Tarna vahel. Geoloogiliselt ja botaaniliselt on see Tisza tasandiku alla kuuluv looduslik allpiirkond. See sai oma nime Jászi elanikelt, kes asusid siia elama 13. sajandil.

Suvitrühvel „Jászsági nyári szarvasgomba“ kasvab peamiselt tamme-, pähklipuu ja valgepöögi juurestikul, kuid samuti istandustes, mida tuntakse trühvliaedadena (Trifla). Jászsági trühvliaedu leidub tavaliselt tammikutes.

Suvitrühvli „Jászsági nyári szarvasgomba“ eriomadused tulenevad mulla looduslikest omadustest ja piirkonnale iseloomulike taimeliikide koostisest. Suuremal osal sellest allpiirkonnast on rikkalik ja kõrge põhjaveetasemega pinnaveesüsteem ning mustmuld ning see pakub trühvlile „Jászsági nyári szarvasgomba“ ainulaadset kasvuvõimalust.

Jászsági mullastikutingimused on väga soodsad suvitrühvlite istutamiseks ja kasvatamiseks. Piirkonnast itta jäävat, kuni Tisza jõeni ulatuvat sooladerohket solonetsmulda katab mitmesuguse koostisega lamminiitude muld, mis on pH-neutraalne või nõrgalt aluseline, kõva, savine, kuid huumuserikas ja millel on mustmulla kiht.

Toote eripära

Suvitrühvli „Jászsági nyári szarvasgomba“ viljakeha on suhteliselt korrapärase kujuga ning see kasvab rikkalikult ja ühtlaselt. Seda tänu Jászsági piirkonnas levinud tammikutele, metsastamiseelsele stepile iseloomulikule suurepärase kvaliteediga mustmullale, põhjavee kõrgele ja pinnalähedasele tasemele, kliimale ja teiste taimeliikide mõjule.

Kasvamise ajal on seenel ainulaadne, järkjärguliselt üha täidlasemaks ja tugevamaks muutuv värskelt niidetud rohu ja keedetud maisi lõhn, mis võib olenevalt tootmispiirkonnast olla segunenud muude lõhnadega, milles on tunda suitsust alustaimestikku, sarapuupähklit, tubakat, martsipani või tumedat šokolaadi.

Teine ainult sellele trühvlisordile iseloomulik omadus on see, et vilja parim korjevalmidus on juulist augusti keskpaigani. Erinevalt teistest Ungari või välismaistest suvitrühvlitest on „Jászsági nyári szarvasgomba“ kasvuaeg tavaliselt augusti keskpaigaks või lõpuks läbi. Muudes piirkondades saab trühvlite korjamine sel ajal alles hoo sisse, kuid neil trühvlitel on teine kvaliteet ja lõhn. Selleks ajaks jooksul on suvitrühvlil „Jászsági nyári szarvasgomba“ meeldiv heinalõhn ja viljakeha on turustamiseks kõige sobivama suurusega.

Seos geograafilise piirkonna ning toote kvaliteedi ja maine vahel

Tänu huumuserikkale mustmullale ja siin arenenud taimekooslustele tekib selles piirkonnas kasvanud trühvlites kogu vegetatsiooniperioodi käigus rohkelt kumariini ning see annab suvitrühvlile „Jászsági nyári szarvasgomba“ värskelt niidetud rohu lõhna. Tänu piirkonnas levinud huumustikkale mustmullale areneb kasvamise käigus trühvli aroom pidevalt, muutudes täidlasemaks ja tugevamaks.

Tänu kunstlikule metsastamisele on Jászsági piirkonnas arendatud välja väga kvaliteetsete trühvlite kasvatamiseks sobivad elupaigad, kus trühvlid kasvavad kõrvuti kaitsealuste orhideeliikidega, mis samuti mõjutavad soodsalt toote „Jászsági nyári szarvasgomba“ iseloomulikku aroomi.

Ungari trühvlikorjajate traditsioonide säilitamiseks avati 2002. aastal trühvlimuuseum, mis on Jászszentandrásis esimene ja Euroopas teine selletaoline. Igal aastal korraldab Ungari trühvlikorjajate ühendus Magyar Szarvasgombász Szövetség hooaja algust tähistava ürituse. Jászszentandrásil on Ungari trühvlipealinna aunimetus. Trühvlikorjajate ühendus Jászsági Hollós László Trifflász Egyesület asutati 2004. aastal, et kaitsta looduslikke elupaiku ja aidata seadusega reguleerida trühvlite kogumist. Viimase viie aasta jooksul on Rahvusvaheline Politseiliit (IPA) ja kohalik omavalitsus ning Ungari trühvlikorjajate ühendus Magyar Szarvasgombász Szövetség ja trühvliordu Szent László Szarvasgomba Lovagrend ühendanud jõud, et korraldada toiduvalmistamise konkursse trühvliroogade valmistamiseks ning need konkursid on väga populaarsed. Võistlusel annavad korraldajad igale konkurendile ühe suvitrühvli „Jászsági nyári szarvasgomba“.

Suvitrühvli „Jászsági nyári szarvasgomba“ nimetuses kasutatakse ka teisi epiteete, näiteks jászsági fekete gyémánt (Jászsági must pärl), Jászság aranya (Jászsági kuld), jász trifla (Jászi trühvel), mis näitab, kui oluline on see toode piirkonna jaoks. Need nimed on üha enam levinud ka meedias.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://gi.kormany.hu/foldrajzi-arujelzok

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.