Euro vahetuskurss (1)

29. märts 2021

(2021/C 112/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1784
JPY	Jaapani jeen	129,19
DKK	Taani kroon	7,4360
GBP	Inglise nael	0,85120
SEK	Rootsi kroon	10,2205
CHF	Šveitsi frank	1,1075
ISK	Islandi kroon	151,00
NOK	Norra kroon	10,0738
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,079
HUF	Ungari forint	362,32
PLN	Poola zlott	4,6457
RON	Rumeenia leu	4,9025
TRY	Türgi liir	9,6209
AUD	Austraalia dollar	1,5398
CAD	Kanada dollar	1,4833
HKD	Hongkongi dollar	9,1618
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6805
SGD	Singapuri dollar	1,5860
KRW	Korea vonn	1 334,49
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,6924
CNY	Hiina jüaan	7,7334
HRK	Horvaatia kuna	7,5723
IDR	Indoneesia ruupia	17 021,99
MYR	Malaisia ringit	4,8803
PHP	Filipiini peeso	57,112
RUB	Vene rubla	89,4425
THB	Tai baat	36,731
BRL	Brasiilia reaal	6,7964
MXN	Mehhiko peeso	24,4513
INR	India ruupia	85,5038

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 osutatud veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine

(2021/C 112/02)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Coteaux du Pont du Gard“

PGI-FR-A1131-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 29.8.2016

1.   Muutmise suhtes kohaldatavad õigusnormid

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muutmise kirjeldus ja põhjused

2.1.   Veinivalmistustavad, saagikuse muutmine roosade ja punaste veinide puhul

Punaste veinide puhul on maksimaalset saagikust suurendatud 80 hektoliitrilt hektari kohta 90 hektoliitrile hektari kohta ja roosade veinide puhul 90 hektoliitrilt hektari kohta 100 hektoliitrile hektari kohta.

Seoses saagikuse suurendamisega roosade veinide puhul on käesoleva taotluse eesmärk võimaldada teataval määral reageerida nii, et toodangut kohandatakse turu vajadustele roosade veinide puhul, ja tagada tootmise järjepidevus.

Lisaks roosade veinide turule, mis on märkimisväärselt kasvanud, on analüüsitud klientide nõudlust kergete punaste veinide järele, mille alkoholisisaldus on väiksem. Punaste veinide tootmise kriteeriumidele vastavate viinapuude saagikuse mõningane suurendamine võimaldab toota veine väiksema alkoholisisaldusega puuviljadest.

Niisugune väike saagi suurendamine ei mõjuta nimetuse „Coteaux du Pont du Gard“ all valmistatud punaste ja roosade veinide iseloomulikke omadusi.

See tootespetsifikaadi I peatüki punkti 6 „Saagikus“ muudatus mõjutab koonddokumendi punkti „Veinivalmistustavad. Maksimaalne saagikus“.

2.2.   Kvaliteetvahuveinide tootmine

Spetsifikaati on muudetud, et jätta välja kõik kvaliteetvahuveinide tootmist käsitlevad sätted. See tuleneb Conseil d'État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 2. märtsi 2015. aasta otsusest, millega tühistati 28. oktoobri 2011. aasta määrus KGT „Coteaux du Pont du Gard“ kohta osas, millega kiidetakse heaks tootespetsifikaadi punaseid, roosasid ja valgeid kvaliteetvahuveine käsitlevad sätted.

Pärast Fédération Nationale des Producteurs et Elaborateurs de Crémantsi (vahuveinitootjate ja -valmistajate riiklik ühing) võetud meetmeid tühistas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) eri KGTsid, sh KGTd „Coteaux Pont du Gard“ käsitlevate määruste sätted vahuveinide kohta. Conseil d’État leidis oma otsuses, et vahuveinide varasem tootmine asjaomases piirkonnas ei ole tõendatud.

Muudatus puudutab tootespetsifikaadi I peatüki punkte 3.1 „Toote liik“, 3.3 „Veinide organoleptiline kirjeldus“ ja 7.2 „Toote eripära seos geograafilise päritoluga“ ning mõjutab koonddokumendi järgmisi punkte: „Viinamarjasaaduste kategooriad“, „Veini(de) kirjeldus“, „Seos geograafilise piirkonnaga“.

2.3.   Toodete kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 3.3 on veinide kirjeldust täiendatud, et täpsustada iga veinivärvi ja iga tootekategooria puhul toodete organoleptilist kirjeldust. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide eri värvide kirjeldamisel on järgitud vaiksete veinide kirjeldust, millele on lisatud see eripära, et neid veine iseloomustavad küpsete puuviljade aroomid.

Need täiendused on tehtud koonddokumendi punktis „Veini(de) kirjeldus“.

2.4.   Vormiline muudatus: tootmispiirkond

Tootespetsifikaati on parandatud I peatüki punktis 4.1, et lisada vormiline parandus.

Esimeses lõigus on sõnad „viinamarjade koristamine“ asendatud sõnadega „viinamarjade tootmine“, sest selle terminiga saab viinamarjade tootmise geograafilise piirkonna võrreldes viinamarjade töötlemise ja veinivalmistamise piirkonnaga täpsemini kindlaks määrata.

See muudatus on tehtud koonddokumendi punktis „Määratletud geograafiline piirkond“.

2.5.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Spetsifikaadi punktis 4.2 on vahetus läheduses asuv piirkond ilma muudatusteta üle võetud kommuunide loetellu, asendades nende ringkondade loetelud, mille haldusjaotus ei ole nii täpne.

Kommuunide loetelu on esitatud 2019. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal, mida kasutatakse riikliku viitematerjalina.

Vahetus läheduses asuv piirkond on esitatud kommuunide loetelus koonddokumendi „täiendavate tingimuste“ all.

2.6.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 5 on KGTga veinide „Coteaux du Pont du Gard“ tootmiseks kindlaksmääratud viinamarjasortide hulka lisatud järgmised üheksa viinamarjasorti:

'Artaban N' (tume), 'Cabernet blanc B' (hele), 'Cabernet cortis N' (tume), 'Floreal B' (hele), 'Muscaris B' (hele), 'Soreli B' (hele), 'Souvignier gris B' (hele), 'Vidoc N' (tume) ja 'Voltis B' (hele).

Need viinamarjasordid on põuakindlad ja seenhaiguste suhtes resistentsed. Need sordid võimaldavad kasutada vähem taimekaitsevahendeid ja nende omadused vastavad KGTga toote jaoks kasutatavate viinamarjasortide omadustele. Nendega ei ole muudetud KGTga veinide omadusi.

Need sordid on lisatud käesoleva koonddokumendi sortide loetellu punkti „Peamised veiniviinamarjasordid“ alla.

2.7.   Kontrolliasutus

Ajakohastatud on 3. peatüki sõnastust, mis käsitleb INAO nimel tegutsevat sertifitseerimisasutust, mis on pädev kontrolliasutus.

Need vormilised parandused ei mõjuta koonddokumenti.

2.8.   Seos geograafilise piirkonnaga

Koonddokumenti on täiendatud punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“, täpsustamaks, et KGTga veinide „Coteaux du Pont du Gard“ põhjuslik seos põhineb Pont du Gardi kui ajaloolise paiga tuntusel, mis annabki KGTga veinidele nende maine.

Seost päritoluga käsitlev viimane lõik tootespetsifikaadis on koonddokumendi seost geograafilise piirkonnaga käsitlevas osas seega välja jäetud, sest see ei lisa asjakohast teavet seose kohta. (Viimane lõik on järgmine: „Viinapuud koos oliivipuude ja härgade kasvatamisega on seega Pont du Gardi kultuuri keskmes. Need kujundavad aktiivselt seda territooriumi, mis on seotud valge lubjakivi maastikuga, mis on nii iseloomulik selle piirkonna roheliste tammedega kaetud gariigile.“)

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Coteaux du Pont du Gard

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Vaiksed punased, roosad ja valged veinid.

Üldalkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi kogusisaldus on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.

Punased veinid, mis on saadud peamiselt sortidest 'Grenache', 'Syrah', 'Merlot' ja 'Cabernet Sauvignon', on üldiselt üsna rafineeritud punase värvusega, millel on lillakas helk, sära ja sädelus. Neil veinidel on intensiivne lõhnabukett, mille esmased noodid on väga küpsed mustad ja punased marjad. Suus on need veinid õrnad, suu keskpaigas on kontsentratsioon tihe, kuid vein on väga täidlane, suud kattev; tanniinid on peened, täidlased ega kuivata üldse maitsepungasid.

Roosad veinid on valmistatud peamiselt sortidest 'Cinsault', 'Grenache' ja 'Syrah'. Need veinid on tugeva roosa värvusega. Veinide lõhnabuketist õhkub väga selgeid punaste marjade aroome ning see võib olla veinine. Suus on need lopsakad ja väga kontsentreeritud veinid ning nende lõhnabukett püsib kaua.

Valged veinid on peened, elegantsed, lopsakad ja puuviljased. Nende värvus on õlgkollastes toonides, mõnikord rohelise helgiga. Veinidel on selge ja väga intensiivne lõhnabukett ning nendes tulevad esile valge viljalihaga puuviljade ja pähklite esmased noodid. Suus on need veinid täidlased, külluslikud ning elavad ja värsked ning nendes on puuviljanoote.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud punased, roosad ja valged veinid

Lisaks vaiksete veinide üksikasjalikule kirjeldusele on üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinile iseloomulik küpsete puuviljade aroom.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide mahuprotsentides väljendatud tegelik alkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldalkoholisisaldus, naturaalne alkoholisisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus on sätestatud liidu õigusaktides.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Konkreetne veinivalmistustava

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada kohustustest, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

b.   Maksimaalne saagikus

KGTga punased ja valged veinid „Coteaux du Pont du Gard“

90 hektoliitrit hektari kohta

KGTga roosad veinid „Coteaux du Pont du Gard“

100 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetusega veinide „Coteaux du Pont du Gard“ valmistamiseks kasutatavate viinamarjade koristamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Gardi departemangu järgmiste kommuunide territooriumil:

Aigues-Vives, Aimargues, Aramon, Argilliers, Aubais, Aubord, Aujargues, Bagnols sur Cèze, Beaucaire, Beauvoisin, Bellegarde, Belvezet, Bernis, Bezouce, Boissières, Bouillargues, Cabrières, Caissargues, Calvisson, Carsan, Castillon du Gard, Caveirac, Chusclan, Clarensac, Codognan, Codolet, Collias, Comps, Congénies, Connaux, Cornillon, Domazan, Estézargues, Flaux, Fournès, Fourques, Gallargues-le-Montueux, Garons, Générac, Jonquières Saint-Vincent, Junas, La Roque-sur-Cèze, Langlade, Laudun, Le Cailar, Lédenon, Les Angles, Lirac, Manduel, Marguerittes, Meynes, Milhaud, Montaren-et-Saint-Médiers, Montfaucon, Montfrin, Mus, Nages-et-Solorgues, Nîmes, Orsan, Parignargues, Pont-Saint-Esprit, Poulx, Pouzilhac, Pujaut, Redessan, Remoulins, Rochefort-du-Gard, Rodilhan, Roquemaure, Sabran, Saint-Alexandre, Saint-André-d’Olérargues, Saint-Bonnet-du-Gard, Saint-Côme-et-Maruéjols, Saint-Dionizy, Saint Etienne-des-Sorts, Saint-Geniès-de-Comolas, Saint-Gervais, Saint-Gervasy, Saint-Gilles, Saint-Hilaire-d’Ozilhan, Saint-Julien-de-Peyrolas, Saint-Laurent-d’Aigouze, Saint-Laurent-les-Arbres, Saint-Laurent-de-Carnols Saint -Marcel-de-Careiret, Saint-Maximin, Saint-Michel-d’Euzet, Saint-Nazaire, Saint-Paul-les-Fonts, Saint-Paulet-de-Caisson, Saint-Quentin-la-Poterie, Saint-Siffret, Saint-Victor-La-Coste, Salazac, Sanilhac-et-Sagries, Sauveterre, Saze, Sernhac, Sommières, Tavel, Théziers, Tresques, Uchaud, Uzès, Vallabrègues, Valliguières, Vauvert, Vénéjan, Vergèze, Vers-Pont-du-Gard, Vestric-et-Candiac (piirkond, mis asub Vistre'i kaguosas), Villeneuve-lès-Avignon.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

'Alicante Henri Bouschet N' (tume)

'Alphonse Lavallée N' (tume)

'Altesse B' (hele)

'Alvarinho' – 'Albariño'

'Aramon N' (tume)

'Aramon blanc B' (hele)

'Aramon gris G' (hall)

'Aranel B' (hele)

'Arinarnoa N' (tume)

'Artaban N' (tume)

'Arvine B' – 'Petite Arvine'

'Aubun N' (tume) – 'Murescola'

'Bourboulenc B' (hele) – 'Doucillon blanc'

'Brun argenté N' (tume) – 'Vaccarèse'

'Cabernet Blanc B' (hele)

'Cabernet cortis N' (tume)

'Cabernet franc N' (tume)

'Cabernet-Sauvignon N' (tume)

'Caladoc N' (tume)

'Cardinal Rg' (punane)

'Carignan N' (tume)

'Carignan blanc B' (hele)

'Carmenère N' (tume)

'Chardonnay B' (hele)

'Chasan B' (hele)

'Chasselas B' (hele)

'Chenanson N' (tume)

'Chenin B' (hele)

'Cinsaut N' (tume) – 'Cinsault'

'Clairette B' (hele)

'Clairette rose Rs' (roosa)

'Colombard B' (hele)

'Cot N' (tume) – 'Malbec'

'Couderc noir N' (tume)

'Counoise N' (tume)

'Danlas B' (hele)

'Egiodola N' (tume)

'Floreal B' (hele)

'Gamay N' (tume)

'Gamay de Chaudenay N' (tume)

'Gewurztraminer Rs' (roosa)

'Grenache N' (tume)

'Grenache blanc B' (hele)

'Grenache gris G' (hall)

'Gros Manseng B' (hele)

'Lival N' (tume)

'Lledoner pelut N' (tume)

'Macabeu B' (hele) – 'Macabeo'

'Marsanne B' (hele)

'Marselan N' (tume)

'Maréchal Foch N' (tume)

'Mauzac B' (hele)

'Merlot N' (tume)

'Mondeuse N' (tume)

'Mondeuse blanche B' (hele)

'Morrastel N' (tume) – 'Minustellu', 'Graciano'

'Mourvèdre N' (tume) – 'Monastrell'

'Muscaris B' (hele)

'Muscat d'Alexandrie B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat de Hambourg N' (tume) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat à petits grains blancs B' (hele) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat à petits grains roses Rs' (roosa) – 'Muscat', 'Moscato'

'Muscat à petits grains rouges Rg' (punane) – 'Muscat', 'Moscato'

'Nielluccio N' (tume) – 'Nielluciu'

'Négrette N' (tume)

'Petit Manseng B' (hele)

'Petit Verdot N' (tume)

'Pinot gris G' (hall)

'Pinot Noir N' (tume)

'Piquepoul blanc B' (hele)

'Piquepoul gris G' (hall)

'Piquepoul noir N' (tume)

'Portan N' (tume)

'Riesling B' (hele)

'Rivairenc N' (tume) – 'Aspiran noir'

'Rivairenc blanc B' (hele) – 'Aspiran blanc'

'Roussanne B' (hele)

'Sauvignon B' (hele) – 'Sauvignon blanc'

'Sauvignon gris G' (hall) – 'Fié gris'

'Sciaccarello N' (tume)

'Semillon B' (hele)

'Servant B' (hele)

'Soreli B' (hele)

'Souvignier gris Rs' (roosa)

'Sylvaner B' (hele)

'Syrah N' (tume) – 'Shiraz'

'Tannat N' (tume)

'Tempranillo N' (tume)

'Terret blanc B' (hele)

'Terret gris G' (hall)

'Terret noir N' (tume)

'Ugni blanc B' (hele)

'Verdelho B' (hele)

'Vermentino B' (hele) – 'Rolle'

'Vidoc N' (tume)

'Villard blanc B' (hele)

'Villard noir N' (tume)

'Viognier B' (hele)

'Voltis B' (hele)

8.   Seos(t)e kirjeldus

Pont du Gard on ajalooline paik Gardi departemangus asuva geograafilise piirkonna keskmes – koht, mille järgi on KGT „Coteaux du Pont du Gard“ oma nime saanud ja tänu millele on selle veinid tuntud.

Languedoci viinamarjaistandused asuvad peamiselt suures lubjakiviküngaste ja -platoode piirkonnas, mis on sellele Gardi piirkonnale väga iseloomulikud, ning liivadel, kividel ja kaldatasandike jõesettekivimitel Camargue’i piiril, idas ja lõunas.

Kuna piirkond asub merest ja mägedest kaugel, on kliima täiesti vahemereline: suved on väga soojad ja kuivad; põhjatuul, mida nimetatakse mistraaliks, on sageli tugev ja esineb vaheldumisi meretuultega, põhjustades sügisel mõnikord tugevaid vihmasadusid (Cévennes’i vihm), mis on aja jooksul kujundanud maastikku ning sundinud inimesi vett ohjeldama.

Aastane sademete hulk on 600–750 mm, kuid see varieerub tugevalt, sest selles piirkonnas esineb sageli äikesevihma.

Selle territooriumi esimesed suured planeerimistööd võeti ette Rooma ajal, mil rajati eelkõige Pont du Gardi akvedukt – mälestis, mis on arvatud UNESCO maailmapärandisse ja mis võimaldas 50 km kanalite abil juhtida vett Nîmes’i – ning esimene suurem viinamarjaistandus.

Pärast mitmesuguseid keerdkäike said viinamarjaistandused 19. sajandil oma praeguse kuju.

Kui veini tunnustati 16. novembri 1981. aasta dekreediga piirkonnaveinina, otsustasid viinamarjakasvatajad 2010. aastal laiendada seda piirkonda viiele külgnevale piirkonnaveinile, et suurendada KGT „Coteaux du Pont du Gard“ territooriumi ühtlust ja dünaamilisust ning kasutada ära selle piirkonna viinamarjakasvatajate oskusteavet.

Viinamarjasortide segu, mis on märkimisväärselt arenenud, koosneb kõige kuivemate muldadega hästi kohanenud vahemerelistest sortidest ning muudest sortidest, nagu 'Cabernet sauvignon' ja 'Merlot' punaste veinide puhul ning 'Chardonnay' ja 'Sauvignon' valgete veinide puhul kõige sügavamates muldades.

Tänu väga headele laagerdumistingimustele, viinamarjasortide kohandamisele ja veinivalmistamisse tehtud investeeringutele on võimalik saada tugeva vahemerelise maitsega veine.

Punased veinid on tavaliselt üsna tugeva värvusega, võimsad ja soojad veinid, millel on puuviljaaroomid ning erisugune tanniinine struktuur, mis sõltub viinamarjade töötlemise tehnoloogiast.

Roosad ja valged veinid on peened, elegantsed, lopsakad ning puuviljased, tavaliselt valmistatud noorena joomiseks.

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinile on iseloomulik küpsete puuviljade aroom.

Tänu geograafilisele asendile toob KGT-le „Coteaux du Pont du Gard“ kasu väga soe kliima, mis võimaldab valmistada selgelt vahemerelisi veine. Asjaolu, et viinamarjakasvatajad on viinamarjasortide segu enam kui 30 aasta jooksul kohandanud, on võimaldanud rahuldada uute tarbijate nõudlust ning aina enam on neid tarbijaid, kes tulevad avastama piirkonda, selle ajaloolisi paiku ja veine ning aitavad suurendada kaitstud geograafilise tähise „Coteaux du Bridge du Gard“ tuntust.

9.   Olulised lisatingimused

Märgistus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

kaitstud geograafilist tähist „Coteaux du Pont du Gard“ võib täiendada ühe või mitme viinamarjasordi nimetusega.

Kaitstud geograafilist tähist „Coteaux du Pont du Gard“ võib täiendada väljendiga „primeur“ või „nouveau“. Väljendit „primeur“ või „nouveau“ kasutatakse vaiksete veinide puhul.

Kui väljend „indication géographique protégée“ (kaitstud geograafiline tähis) asendatakse väljendiga „Vin de pays“ (piirkonnavein), lisatakse märgistusele Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse kaitstud geograafilise tähisega veinide „Coteaux du Pont du Gard“ valmistamiseks kasutatavate viinamarjade töötlemise ja veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab 2019. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal järgmiste kommuunide territooriumi:

Gardi departemangus: Aigaliers, Aigremont, Aiguèze, Aigues-Mortes, Alès, Allègre-les-Fumades, Alzon, Anduze, Arpaillargues-et-Aureillac, Arphy, Arre, Arrigas, Aspères, Aubussargues, Aujac, Aulas, Aumessas, Avèze, Bagard, Barjac, Baron, Bessèges, Bez-et-Esparon, Blandas, Blauzac, Boisset-et-Gaujac, Bonnevaux, Bordezac, Boucoiran-et-Nozières, Bouquet, Bourdic, Bréau-Mars, Bragassargues, Branoux-les-Taillades, Brignon, Brouzet-lès-Alès, Brouzet-lès-Quissac, Campestre-et-Luc, Canaules-et-Argentières, Cannes-et-Clairan, Cardet, Carnas, Cassagnoles, Castelnau-Valence, Causse-Bégon, Cavillargues, Cendras, Chambon, Chamborigaud, Collorgues, Colognac, Combas, Concoules, Conqueyrac, Corbès, Corconne, Courry, Crespian, Cros, Cruviers-Lascours, Deaux, Dions, Domessargues, Dourbies, Durfort-et-Saint-Martin-de-Sossenac, Euzet, Foissac, Fons, Fons-sur-Lussan, Fontanès, Fontarèches, Fressac, Générargues, Génolhac, Gagnières, Gailhan, Gajan, Garrigues-Sainte-Eulalie, Gaujac, Goudargues, Issirac,Lédignan, Lézan, La Bastide-d'Engras, La Bruguière, La Cadière-et-Cambo, La Calmette, La Capelle-et-Masmolène, La Grand-Combe, La Rouvière, La Vernarède, Lamelouze, Lanuéjols, Lasalle, Laval-Pradel, Laval-Saint-Roman, Le Garn, Le Grau-du-Roi, Le Martinet, Le Pin, Le Vigan, Lecques, Les Mages, Les Plans, Les Plantiers, Les Salles-du-Gardon, L'Estréchure, Liouc, Logrian-Florian, Lussan, Méjannes-lès-Alès, Méjannes-le-Clap, Malons-et-Elze, Mandagout, Martignargues, Maruéjols-lès-Gardon, Massanes, Massillargues-Attuech, Mauressargues, Meyrannes, Mialet, Molières-Cavaillac, Molières-sur-Cèze, Monoblet, Mons, Montagnac, Montclus, Montdardier, Monteils, Montignargues, Montmirat, Montpezat, Moulézan, Moussac, Navacelles, Ners, Orthoux-Sérignac-Quilhan, Peyremale, Peyrolles, Pommiers, Pompignan, Ponteils-et-Brésis, Portes, Potelières, Pougnadoresse, Puechredon, Quissac, Revens, Ribaute-les-Tavernes, Rivières, Robiac-Rochessadoule, Rochegude, Rogues, Roquedur, Rousson,Sénéchas, Saint-Etienne-de-l'Olm, Saint-Ambroix, Saint-André-de-Majencoules, Saint-André-de-Roquepertuis, Saint-André-de-Valborgne, Saint-Bénézet, Saint-Bauzély, Saint-Bonnet-de-Salendrinque, Saint-Brès, Saint-Bresson, Saint-Césaire-de-Gauzignan, Saint-Chaptes, Saint-Christol-de-Rodières, Saint-Christol-lès-Alès, Saint-Clément, Saint-Dézéry, Saint-Denis, Sainte-Anastasie, Sainte-Cécile-d'Andorge, Sainte-Croix-de-Caderle, Saint-Félix-de-Pallières, Saint-Florent-sur-Auzonnet,Saint-Geniès-de-Malgoirès, Saint-Hilaire-de-Brethmas, Saint-Hippolyte-de-Caton, Saint-Hippolyte-de-Montaigu, Saint-Hippolyte-du-Fort, Saint-Jean-de-Ceyrargues, Saint-Jean-de-Crieulon, Saint-Jean-de-Maruéjols-et-Avéjan, Saint-Jean-de-Serres, Saint-Jean-de-Valériscle, Saint-Jean-du-Gard, Saint-Jean-du-Pin, Saint-Julien-de-Cassagnas, Saint-Julien-de-la-Nef, Saint-Julien-les-Rosiers, Saint-Just-et-Vacquières, Saint-Laurent-la-Vernède, Saint-Laurent-le-Minier, Saint-Mamert-du-Gard, Saint-Martial, Saint-Martin-de-Valgalgues, Saint-Maurice-de-Cazevieille, Saint-Nazaire-des-Gardies, Saint-Paul-la-Coste, Saint-Pons-la-Calm, Saint-Privat-de-Champclos, Saint-Privat-des-Vieux, Saint-Roman-de-Codières, Saint-Sébastien-d'Aigrefeuille, Saint-Sauveur-Camprieu, Saint-Théodorit, Saint-Victor-de-Malcap, Saint-Victor-des-Oules, Salindres, Salinelles, Sardan, Saumane, Sauve, Sauzet, Savignargues, Servas, Serviers-et-Labaume, Seynes, Soudorgues, Soustelle, Souvignargues, Sumène, Tharaux, Thoiras, Tornac, Trèves, Vézénobres, Vabres, Val-d'Aigoual, Vallérargues, Vallabrix, Verfeuil, Vic-le-Fesq, Villevieille, Vissec.

Hérault’ departemangus: Assas, Baillargues, Balaruc-les-Bains, Balaruc-le-Vieux, Beaulieu, Boisseron, Bouzigues, Buzignargues, Campagne, Candillargues, Castelnau-le-Lez, Castries, Cazevieille, Clapiers, Claret, Combaillaux, Cournonsec, Cournonterral, Entre-Vignes, Fabrègues, Ferrières-les-Verreries, Fontanès, Frontignan, Galargues, Garrigues, Gigean, Grabels, Guzargues, Jacou, Juvignac, La Grande-Motte, Lansargues, Lattes, Lauret, Lavérune, Le Crès, Le Triadou, Les Matelles, Loupian, Lunel, Lunel-Viel, Mèze, Marsillargues, Mauguio, Mireval, Montaud, Montbazin, Montferrier-sur-Lez, Montpellier, Mudaison, Murles, Murviel-lès-Montpellier, Pérols, Palavas-les-Flots, Pignan, Poussan, Prades-le-Lez, Restinclières, Sète, Saint-Aunès, Saint-Bauzille-de-Montmel, Saint-Brès, Saint-Clément-de-Rivière, Saint-Drézéry, Sainte-Croix-de-Quintillargues, Saint-Gély-du-Fesc, Saint-Geniès-des-Mourgues, Saint-Georges-d'Orques, Saint-Hilaire-de-Beauvoir, Saint-Jean-de-Cornies, Saint-Jean-de-Cuculles, Saint-Jean-de-Védas, Saint-Just, Saint-Mathieu-de-Tréviers, Saint-Nazaire-de-Pézan, Saint-Sériès, Saint-Vincent-de-Barbeyrargues, Saturargues, Saussan, Saussines, Sauteyrargues, Sussargues, Teyran, Vacquières, Vailhauquès, Valergues, Valflaunès, Vendargues, Vic-la-Gardiole, Villeneuve-lès-Maguelone, Villetelle, Villeveyrac.

Bouches-du-Rhône’i departemangus: Alleins, Arles, Aureille, Barbentane, Boulbon, Cabannes, Châteaurenard, Eygalières, Eyguières, Eyragues, Fontvieille, Graveson, Lamanon, Les Baux-de-Provence, Maillane, Mallemort, Mas-Blanc-des-Alpilles, Maussane-les-Alpilles, Mollégès, Mouriès, Noves, Orgon, Paradou, Plan-d'Orgon, Port-Saint-Louis-du-Rhône, Rognonas, Sénas, Saint-Etienne-du-Grès, Saint-Andiol, Saintes-Maries-de-la-Mer, Saint-Martin-de-Crau, Saint-Pierre-de-Mézoargues, Saint-Rémy-de-Provence, Tarascon, Vernègues, Verquières.

Ardèche’i departemangus: Ailhon, Aizac, Ajoux, Alba-la-Romaine, Albon-d'Ardèche, Alissas, Astet, Aubenas, Aubignas, Baix, Balazuc, Banne, Barnas, Beauchastel, Beaulieu, Beaumont, Beauvène, Berrias-et-Casteljau, Berzème, Bessas, Bidon, Borne, Bourg-Saint-Andéol, Burzet, Cellier-du-Luc, Chambonas, Chandolas, Charmes-sur-Rhône, Chassiers, Chauzon, Chazeaux, Chirols, Chomérac, Coucouron, Coux, Creysseilles, Cros-de-Géorand, Cruas, Darbres, Dompnac, Dunière-sur-Eyrieux, Fabras, Faugères, Flaviac, Fons, Freyssenet, Genestelle, Gilhac-et-Bruzac, Gluiras, Gourdon, Gras, Gravières, Grospierres, Issamoulenc, Issanlas, Issarlès, Jaujac, Joannas, Joyeuse, Juvinas, La Souche, La Voulte-sur-Rhône, Labégude, Labastide-de-Virac, Labastide-sur-Bésorgues, Labeaume, Lablachère, Laboule, Lachamp-Raphaël, Lachapelle-Graillouse, Lachapelle-sous-Aubenas, Lagorce, Lalevade-d'Ardèche, Lanarce, Lanas, Largentière, Larnas, Laurac-en-Vivarais, Laveyrune, Lavillatte, Lavilledieu, Laviolle, Le Béage, Le Lac-d'Issarlès, Le Plagnal, Le Pouzin, Le Roux, Le Teil, Lentillères, Les Assions, Les Ollières-sur-Eyrieux, Les Salelles, Les Vans, Lespéron, Loubaresse, Lussas, Lyas, Mézilhac, Malarce-sur-la-Thines, Malbosc, Marcols-les-Eaux, Mayres, Mazan-l'Abbaye, Mercuer, Meyras, Meysse, Mirabel, Montpezat-sous-Bauzon, Montréal, Montselgues, Orgnac-l'Aven, Péreyres, Payzac, Planzolles, Pont-de-Labeaume, Pourchères, Prades, Pradons, Pranles, Privas, Prunet, Ribes, Rochecolombe, Rochemaure, Rocher, Rochessauve, Rocles, Rompon, Rosières, Ruoms, Sablières, Sagnes-et-Goudoulet, Saint-Etienne-de-Boulogne, Saint-Etienne-de-Fontbellon, Saint-Etienne-de-Lugdarès, Saint-Etienne-de-Serre, Saint-Alban-Auriolles, Saint-Alban-en-Montagne, Saint-Andéol-de-Berg, Saint-Andéol-de-Vals, Saint-André-de-Cruzières, Saint-André-Lachamp, Saint-Bauzile, Saint-Cierge-la-Serre, Saint-Cirgues-de-Prades, Saint-Cirgues-en-Montagne, Saint-Didier-sous-Aubenas, Sainte-Eulalie, Sainte-Marguerite-Lafigère, Saint-Fortunat-sur-Eyrieux,Saint-Genest-de-Beauzon, Saint-Georges-les-Bains, Saint-Germain, Saint-Gineis-en-Coiron, Saint-Jean-le-Centenier, Saint-Joseph-des-Bancs, Saint-Julien-du-Gua, Saint-Julien-du-Serre, Saint-Julien-en-Saint-Alban, Saint-Just-d'Ardèche, Saint-Lager-Bressac, Saint-Laurent-du-Pape, Saint-Laurent-les-Bains-Laval-d'Aurelle, Saint-Laurent-sous-Coiron, Saint-Mélany, Saint-Marcel-d'Ardèche, Saint-Martin-d'Ardèche, Saint-Martin-sur-Lavezon, Saint-Maurice-d'Ardèche, Saint-Maurice-d'Ibie, Saint-Michel-de-Boulogne, Saint-Michel-de-Chabrillanoux, Saint-Montan, Saint-Paul-le-Jeune, Saint-Pierre-de-Colombier, Saint-Pierre-la-Roche, Saint-Pierre-Saint-Jean, Saint-Pierreville,Saint-Pons, Saint-Priest, Saint-Privat, Saint-Remèze, Saint-Sauveur-de-Cruzières, Saint-Sauveur-de-Montagut, Saint-Sernin, Saint-Symphorien-sous-Chomérac, Saint-Thomé, Saint-Vincent-de-Barrès, Saint-Vincent-de-Durfort, Salavas, Sampzon, Sanilhac, Sceautres, Tauriers, Thueyts, Ucel, Usclades-et-Rieutord, Uzer, Vagnas, Valgorge, Vallées-d'Antraigues-Asperjoc, Vallon-Pont-d'Arc, Vals-les-Bains, Valvignères, Vernon, Vesseaux, Veyras, Villeneuve-de-Berg, Vinezac, Viviers, Vogüé.

Vaucluse’i departemangus: Avignon, Bédarrides, Bollène, Cabrières-d'Avignon, Caderousse, Camaret-sur-Aigues, Châteauneuf-de-Gadagne, Châteauneuf-du-Pape, Courthézon, Fontaine-de-Vaucluse, Grillon, Jonquerettes, Jonquières, Lagarde-Paréol, Lagnes, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Le Pontet, Le Thor, L'Isle-sur-la-Sorgue, Mondragon, Morières-lès-Avignon, Mornas, Orange, Piolenc, Richerenches, Sérignan-du-Comtat,Sainte-Cécile-les-Vignes, Saint-Saturnin-lès-Avignon, Saumane-de-Vaucluse, Sorgues, Travaillan, Uchaux, Valréas, Vedène, Violès, Visan.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-e0a7cfa6-3bed-45e8-a60a-8f7add7d9a59

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2021/C 112/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Olio di Roma“

ELi nr: PGI-IT-2453 – 5.4.2019

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus

„Olio di Roma“

2.   Liikmesriik või Kolmas Riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.5. Õlid ja rasvad

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Sertifitseerimise ajal peavad kaitstud geograafilise tähisega väärisoliiviõlil „Olio di Roma“ olema järgmised eriomadused.

Värvus: rohelisest kuldkollaseni, värvus muutub aja jooksul.

Organoleptilised omadused

Parameeter	Mediaanväärtus
Puuviljalisus	2–6
Mõrudus	2–5
Teravus	2–5
Tomati ja/või artišoki ja/või roheliste taimede ja/või mandli nüansid	1–4,5

Füüsikalis-keemilised omadused

—	happesus (väljendatud oleiinhappena): ≤ 0,4 %

—	peroksiidiarv ≤ 12 mEq O2/kg

—	oleiinhape ≥ 70 %

—	tokoferoolid: ≥ 150 mg/kg

—	biofenoolide kogusisaldus: ≥ 220 mg/kg

—	K232 ≤ 2,2

—	K270 ≤ 0,2

Otseselt nimetamata parameetrid peavad igal juhul vastama kehtivatele liidu nõuetele väärisoliiviõli kohta.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Oliivisordid, mida kasutatakse eraldi või koos vähemalt 80 % ulatuses KGTga toote „Olio di Roma“ koosseisus, on järgmised: ‘Itrana’, ‘Carboncella’, ‘Moraiolo’, ‘Caninese’, ‘Salviana’, ‘Rosciola’, ‘Marina’, ‘Sirole’, ‘Maurino Pendolino’, ‘Frantoio’ ja ‘Leccino’. Teisi sorte on lubatud kasutada kuni 20 % ulatuses, tingimusel, et need sordid on kantud 25. juuni 2010. aasta seadusandliku dekreedi nr 124 alusel loodud turustamiseks lubatud viljapuusortide riiklikku registrisse.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmise etapid, st kasvatamine, saagikoristus ja õli ekstraheerimine, peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Pärast ekstraheerimist tuleb õli säilitada roostevabast terasest või muust õli säilitamiseks sobivast materjalist anumates, mis on täiesti puhtad ja ilma pesuvahendi jälgedeta ning mida hoitakse ruumides, mille tingimused tagavad väärisoliiviõli optimaalse säilimise ning võimaldavad vältida toote keemiliste ja organoleptiliste omaduste soovimatut muutumist.

Enne õli pakendamist peab olema toimunud naturaalne dekanteerimine, filtreerimine või mõni muu füüsikaline protsess võimalike töötlemisjääkide (setted, taimemahlad) eemaldamiseks. Mahutisse pakendamisel on lubatud kasutada inertgaase.

KGTga toodet „Olio di Roma“ võib turustada kehtivatele eeskirjadele vastavates mahutites, mis on pitseeritud ja varustatud märgisega ning mille maht on kuni 5 liitrit.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Märgisel peavad olema sõnad „Olio di Roma IGP“, mis on esitatud loetavate ja kustumatute tähtedega, nii et seda on võimalik eristada muudest märgisel olevatest märgetest.

Lubatud on viidata ettevõtetele, nimedele, ärinimedele, eraõiguslikele kaubamärkidele või rühmitustele, kui neil märgetel ei ole toodet kiitvat tähendust ja need ei eksita ostjat. Itaaliakeelse märke „monovarietale“ ja sellele järgneva punktis 3.3 esitatud sordinime kasutamine on lubatud. Märgisel peab olema näidatud õli valmistamiseks kasutatud oliivide tootmisaasta.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega oliiviõli „Olio di Roma“ tootmise piirkond hõlmab järgmisi kommuune:

kogu Viterbo provints;

Rieti provintsi järgmised kommuunid: Collevecchio, Stimigliano, Forano, Selci, Cantalupo in Sabina, Poggio Catino, Fara in Sabina, Castelnuovo di Farfa, Toffia, Salisano, Poggio Nativo, Frasso Sabino, Scandriglia, Orvinio, Mompeo, Casaprota, Poggio San Lorenzo, Monteleone Sabino, Poggio Moiano, Colle di Tora, Montenero Sabino, Montebuono, Tarano, Torri in Sabina, Vacone, Configni, Cottanello, Montasola, Casperia, Roccantica, Torricella in Sabina, Montopoli di Sabina, Magliano Sabina, Poggio Mirteto, Rocca Sinibalda Longone Sabino, Monte San Giovanni in Sabina, Varco Sabino, Belmonte in Sabina, Rieti, Cantalice, Borgo Velino, Antrodoco, Castel Sant’Angelo, Cittaducale, Contigliano, Ascrea, Colli sul Vellino, Vacone, Morro Reatino, Paganico Sabino, Pescorocchiano, Poggio Bustone, Pozzaglia Sabina ja Rivodutri;

kogu Roma provints, välja arvatud järgmised kommuunid: Anzio, Arcinazzo Romano, Allumiere, Camerata Nuova, Colleferro, Jenne, Tolfa, Riofreddo, Santa Marinella, Valmontone, Vallepietra, Vallinfreda ja Vivaro Romano;

kogu Frosinone provints, välja arvatud Acquafondata, Filettino, Trevi nel Lazio ja Viticuso kommuunid;

kogu Latina provints, välja arvatud Latina, Pontinia, Sabaudia ja San Felice Circeo kommuunid.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tunnustamise taotlus tugineb toote „Olio di Roma“ kvaliteediomadustele.

Punktis 4 osutatud piirkond asub poolsaare keskel Türreeni mere ranniku keskosas; piirkond ulatub Apenniini mägedest kuni Türreeni mereni, seal on valdavad künklikud, oliivikasvatuseks kohandatud piirkonnale iseloomulikud alad (54 % piirkonna kogupindalast).

Selline olukord iseloomustab kogu piirkonna maastikku, siin leidub sajanditevanuseid oliiviistandusi ning mitu geograafilisele keskkonnale iseloomulikku oliivipuude ökotüüpi.

Oliive kasvatatakse kogu geograafilise piirkonna territooriumil, taimekultuuri all olev ala on enam kui 63 000 hektarit, piirkonna kõrgus ulatub merepinnast kuni 800 meetri kõrgusele, hõlmates ligi 50 % viljapuude all olevast kogupinnast.

Geograafilise piirkonna kliima on vahemereline, talved ja sügised on soojad ja niisked, suved palavad ja kuivad. Keskmine õhutemperatuur jääb vahemikku 3 °C jaanuaris kuni 30 °C juulis.

Aastane sademetehulk on rannikualadel 600–700 mm ja piirkonna siseosas piki künkaid ning Apenniinide eelmäestikus 1 000 mm. Sademeid on rohkem sügis- ja kevadperioodil, suvel on sademeid märkimisväärselt vähe.

Toote „Olio di Roma“ tootmise piirkonna keskkonna- ja ilmastikutingimuste puhul on määravaks teguriks Türreeni merelt puhuvad tuuled, mis mõjutavad tingimusi tasandikest ja küngastest moodustunud ribal.

KGTga hõlmatud geograafilises piirkonnas mõjutavad oliivikasvatuse tingimusi järgmised tegurid:

—	liivsavimuld, mis sisaldab palju orgaanilist ainet ja on neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga;

—	minimaalne temperatuur detsembrist veebruarini ei lange alla 5 kraadi alla nulli;

—	maksimaalne temperatuur juulis ja augustis ei tõuse üle 34 °C;

—	aastane keskmine sademete hulk on üle 600 mm;

—	suvine sademete hulk on harva üle 30 mm, juulis ja augustis on kuivaperiood;

—	sügisene sademetehulk septembrist oktoobrini on harva üle 120 mm.

Toote „Olio di Roma“ iseloomulikud omadused on tingitud väga eripärastest geograafilistest, pinnavormidega seotud ning mullastiku- ja ilmastikutingimustest, mis muudavad selle territooriumi oliivikasvatuseks äärmiselt sobivaks.

Tüüpilise oliivikasvatuspiirkonna ilmastikutingimuste eripärad õli valmimise ja viljade küpsemise ajal on esmatähtis oluline keskkonnategur, mis on põhiline toote kvaliteediomaduste, eelkõige fenooliühendite ja lenduvate ühendite sisalduse väljakujunemisel. Selle põhjused on järgmised:

—	kuuma- ja veestress, mis avaldab mõju õli oliividesse kogunemise perioodil (august–september), toob kaasa viljadesse kogunevate polüfenoolide sünteesi. Polüfenoolid moodustuvad tugeva vee- ja kuumastressi toimel, nende abil võitleb õlipuu ise vabade radikaalide tekke vastu.

—	sügisesed sajud (oktoobris–novembris) soodustavad seevastu lenduvate ühendite tekkimist.

Selline õli viljadesse kogunemise aegse kuuma ja kuiva suve veestressi ning viljade lõpliku küpsemise aegse jahedama ja niiske sügise sademetehulga järgnevus toob kaasa esmalt polüfenoolide kogunemise (mõrudus ja teravus) ning seejärel lenduvate ühendite tekkimise (tomati ja/või artišoki ja/või roheliste köögiviljade ja/või mandli nüansid).

Polüfenoolide/biofenoolide sisaldus (≥ 220 mg/kg) annab tootele „Olio di Roma“ iseloomulikud mõruduse (2–5) ja teravuse (2–5) väärtused, mis võimaldavad toodet kindlalt teistest eristada.

Lenduvad ühendid seevastu annavad KGTga tootele „Olio di Roma“ iseloomulikud taimsed lõhna- ja maitsenüansid: tomati ja/või artišoki ja/või roheliste taimede ja/või mandli nüansid (1–4,5).

Piirkonnas kasvatatavate punktis 3.3 osutatud oliivisortide näol on tegemist vanade sortidega, mis on enamalt jaolt kohalikud ja mida kasvatatakse kas kogu piirkonna territooriumil või on nende kasvatamine piiratud väiksema alaga, ning mis toetavad samuti spetsiifiliste keemiliste ja organoleptiliste omadustega õli valmistamist: tüüpilist seost geograafilise piirkonnaga iseloomustavad puuviljalisus, mõrudus ja teravus.

Mõru ja terav maitse on oluline tunnus õli „värskuse“ määratlemiseks: need molekulid oksüdeeruvad aja jooksul ning sellega kaovad toote iseloomulikud lõhna- ja maitseomadused ning tervisele kasulikud omadused. Seetõttu tuleb toote „värskuse“ mõiste määratlemiseks märgisel ära näidata oliivide koristamise aasta.

Toote eripära mõjutavate inimtegurite hulka kuuluvad viljelusmeetodid: saagikoristuse aja määramine ja niisutuse korraldamine. Saagikoristuse periood määratakse tootmispiirkonnas kujunenud praktika kohaselt tavapäraselt ajavahemikuks septembri lõpust kuni 31. detsembrini. Kastmist kasutatakse üldiselt vähe, selle kasutamisel toimub see kontrollitult, lisakastmisena, et säilitada tüüpilised taimsed lõhna- ja maitsenüansid.

Veel üks oluline inimtegur, mis mõjutab oliiviõli „Olio di Roma“ omadusi, on seotud õli ekstraheerimise meetodiga, mille puhul ei kasutata pressisüsteeme, et säilitada ja alal hoida toote eripäraseid omadusi.

Tuleb rõhutada, et viljelustehnoloogiate ja kliimatingimuste koosmõju koos oliivide genotüüpidega määrab ära fenotüübi ainulaadse väljendumise.

Ka õli ekstraheerimise tehnoloogia toetab õli „Olio di Roma“ eriomadusi. Geograafilises piirkonnas asub enam kui 450 õlipressimiskoda, mis on tehniliselt hästi varustatud ning mille töötajad on saanud asjakohase tehnilise väljaõppe, mis võimaldab neil pidevalt oma oskusi täiendada, tagada parima kvaliteediga õli saamine ning optimeerida toote iseloomulikud omadused, mida on kirjeldatud punktis 3.2.

Lõppkokkuvõttes mõjutavad piirkonna keskkonna- ja ilmastikutingimused toote omadusi, andes õlile kuldkollase, enamal või vähemal määral roheliste nüanssidega värvuse; toote lõhn on sügav ja elegantne, selles võib tunda tugevamaid või nõrgemaid artišoki, värskelt niidetud rohu, siguri ja tomati lõhnanüansse ning basiiliku ja rosmariini varjundeid. Õli maitse on terviklik ja väljapeetud, selles on tunda tasakaalustatud tugevamaid või nõrgemaid artišoki, ohaka ja tomati nüansse ning järelmaitses vaevumärgatavaid mandli varjundeid. Õli mõrudus ja teravus on selgelt väljendunud.

Juba VII ja VI sajandist eKr on kindlaid andmeid, et tootmispiirkonnas leidis õlipuu toidu tootmisel kasutust.

Roomlased täiustasid oliiviõli tootmise ja ekstraheerimise meetodeid ning arendasid õlipuu kasvatamist kõikidel vallutatud territooriumidel. Et mõista õlikaubanduse tähtsust Rooma impeeriumis, piisab kui minna Emporiumi vanasse sadamasse Testacciosse, kuhu saabusid õliamforad, mis pärast tühjendamist purustati ja kuhjati kokku sellistes kogustes, et need moodustasid künka, mida nimetati monte dei cocci (terrakotamägi).

1813. aastal oli Latiumi piirkonnas oliivipuude all 27 000 hektarit ning oliiviõli toodang ulatus 3 000 tonnini. 1938. aastaks oli oliivipuude all olev pindala Latiumi piirkonnas suurenenud 80 000 hektarini, ajavahemikul 1952.–1956. aastal 84 000 hektarini ning 1966.–1970. aastal 87 770 hektarini.

Mitmed riiklikud ja rahvusvahelised auhinnad, erinevatel oliiviõliga seotud konkurssidel osalemine ning neilt saadud auhinnad ning punktis 4 osutatud oliiviõli müük suveniirina turistidele mitmes pealinna müügipunktis on tõstnud toote mainet nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda veebisaidil http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või

otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi (Ministero delle politiche agricole alimentari e forestali) veebisaidil (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità“ (kvaliteet) (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (KPN, KGT, GTT tooted) (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“ (ELile hindamiseks esitatud tootespetsifikaadid).

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.